instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kommentaar ilmus algul portaalis Edasi.
Pealispinnal on Narva tanki ja teiste punamonumentidega kõik väga lihtne. Ajaloost tulnud monumentidega sõdimine ei ole küll õilis tegevus, aga Vladimir Putin on teinud kõik endast oleneva, et need monumendid ka praegu aktuaalseks muuta. Toimib lihtne põhimõte: agressori sõbrad on Sinu vaenlased ja see, mille abil agressor üritab oma sõda õigustada, saab väärida vaid hukkamõistu.
Kremli identiteedi üks alustaladest on soov tugineda ja tegelikult ka taas kogeda uhkust Teises maailmasõjas saavutatud võidu üle. See nägemus eirab täielikult võimalust, et Punaarmee tegi lisaks fašismi hävitamisele ka midagi valesti. See nägemus eirab kannatusi, mida järgnev punaokupatsioon tõi Ida-Euroopale.
Mul on omamoodi kahju, et Stalin rikkus venelaste suure võidu fašismi üle oma imperialistlike ambitsioonidega. Aga kui Venemaa Föderatsioon kasutab Teisest maailmasõjast pärit retoorikat, õigustamaks oma agressiooni Ukrainas, on ka Narva tank saanud jälle väga konkreetselt agressori lisatähenduse.
Tanki allesjätmine tähendab Vene agressiooni õigustamist. Selles olukorras ei ole ma nõus, et Eestis on üks punatank sellisel positsioonil, kus tavaliselt hoitakse austust väärivaid objekte.
Läheme eestlaste alateadvusesse
Ometi tasub minna vaatama ka eestlaste eneseteadvuse neid alateadlikke tunge, mis on meid omal viisil praegu radikaliseerunud. Kust meie otsus on sündinud? Miks nüüd?
Eesti taasiseseisvumise järel 1991. aastal valitses Nõukogude pärandina siia jäänud vene elanikkonda kahetine suhtumine, millest kujuneski järgnevateks aastateks sõnastamatult kaks võistlevat strateegiat.
Esimene neist nõudis kõige nõukogudepärase kohest hävitamist ja kõikide venelaste lahkumist. Teine tajus realistlikumalt, et see ei ole lihtviisil võimalik, ning panustas lootusele, et ajaga toimub leppimine ja kokkukasvamine.
Eesti riigi esimesed sammud olid seetõttu aeg-ajalt vastuolulised. Ühest küljest ütles värske põhiseadus, et tegemist on Eesti rahvusriigiga, kus eelistatakse eesti keelt ja kultuuri, ning teisalt rääkis sama põhiseadus, et kõik on võrdsed seaduse ees sõltumata oma taustast.
Kodakondsusseadus lõi faktiliselt venekeelse elanikkonna grupi, kellele anti sõnum, et nad ei ole siin armastatud. Nende inimeste soovile sulanduda Eesti ühiskonda ilmselt palju ei panustatudki.
Samal ajal jäeti alles terve rida punamonumente, säilitati eraldi vene kool, ilmusid venekeelsed ajalehed jne. Aja möödudes näis, et sulandumise strateegia töötabki.
Integratsiooni raportid näitasid, kuidas samm-sammult suurenes nende mitte-eestlaste hulk, kes valisid Eesti kodakondsuse, õppisid eesti koolides jne. Ka ametliku poliitika tasandil toimus karmima rahvusliku poliitika taandumine. Selle asemel anti ka mittekodanikele õigus valida kohalike omavalitsuste valimistel.
Esimene raputus tuli 2007. aasta pronksiööga. Nii eesti kui vene kogukond käsitles ennast ohvrina. Eestlaste jaoks oli aga märgiline, et see meeleavaldus, mis algas nõudmisega austada hukkunud vanaisasid, pöördus millekski muuks.
Ma olin ise tol märuliööl Vabaduse väljakul ja nägin seal agressiivseid vene noorukeid skandeerimas: "Rossija, Rossija!" Seda nägid ka Eesti televaatajad. Ühtäkki ei olnud enam tegemist fašismi üle saavutatud võidu mälestamisega, vaid me nägime, et vene elanikkonna sees on üks grupp, kelle jaoks kõik taandub Venemaa impeeriumi kuvandile.
Kui eelnevate diskussioonide käigus oli ka neid eestlasi, kes ei tahtnud monumentide ja ajalooga sõdida, siis meie vabadusele vaenuliku impeeriumi sõjahüüd sundis järele mõtlema.
Kummatigi tuleb järgnevat perioodi käsitleda integratsiooni võidukäiguna, sest suud olid justnagu puhtaks räägitud. Tundub kummaline, eks? Eestlased olid oma tahtmise saavutanud ja pronkssõdur teisaldatud, ent samal ajal aktsepteerisid eestlased üha rohkem oma vene kaasmaalaste eripärasid.
"20 aastat tagasi ei oleks olnud võimalik, et "Aktuaalse kaamera" eestikeelses väljaandes esineb vene aktsendiga Anton Aleksejev."
Popkultuur on selle parim näide. Ühtäkki oli popmuusika lavadel vene taustaga lauljaid, kes võeti omaks. Kui Eesti oli tervelt kaks korda Eurovisioonile saatnud eesti keelt vene aktsendiga rääkivaid lauljannasid, siis on see märk üksteisega kohandumisest. 20 aastat tagasi ei oleks olnud võimalik, et "Aktuaalse kaamera" eestikeelses väljaandes esineb vene aktsendiga Anton Aleksejev ja teda armastavad paljud eestlased. Ma isegi ei räägi enam vene sportlastest Eesti esindusmeeskondades.
Hoopis ootamatu on aga poliitika näide, kus kõige rahvuslikumad rahvuslased ühtäkki leidsid, et rahvusriigi tagaajamine ei olegi peamine teema, vaid sarnaselt vene ja ameerika konservatiividega hakati võitlema samasooliste abielude, moslemite jne vastu. Ja tõsi, Eesti vene elanikkond ongi keskmiselt konservatiivsemate vaadetega kui keskmine eestlane.
Sotsioloogilised küsitlused
Ka sotsioloogilised küsitlused näitasid eesti ja vene kogukonna tegelikku lähenemist, isegi kui avaliku teadvuse pealiskaudsuses eksisteeris ikka selge lõhe. Võtame kaitseministeeriumi regulaarse uuringu riigikaitsest. Seal on muu hulgas esitatud küsimus, kui uhked ollakse Eestis elamise üle.
2022. aastal oli venelastest neid, kes pole üldse uhked, neli protsenti ja pigem ei tunne uhkust 11 protsenti. Lisaks veel ükskõikseid 15 protsenti. See tähendab, et meil on tervelt 70 protsenti mitte-eestlasi, kellega meil on loodetavasti ühine tulevik. Ja teistpidi neli protsenti potentsiaalselt vaenuliku hoiakuga ("Avalik arvamus riigikaitsest 2022", Tellija kaitseministeerium, Uuring: Eesti Uuringukeskus OÜ, kevad 2022).
Läheme edasi. Otsides hoiakuid, mis konfliktis võivad osutuda vaenulikuks, näitab uuring, et seitse protsenti mitte-eestlastest ei pea kindlasti vajalikuks osutada relvastatud vastupanu rünnaku korral. 16 protsenti arvab, et tõenäoliselt ei ole taoline vastupanu vajalik.
Need suurusjärgud on püsinud viimased kaheksa aastat ja osutavad, et sõltuvalt võimaliku kriisi arengust elab Eestis umbes 4–25 protsenti Eesti Vabariigile ebasõbralikke mitte-eestlasi.
Tasakaalu huvides peab mainima, et ka eestlaste hulgas oli näiteks relvastatud vastupanus kahtlejate hulk veel möödunud aastal kombineeritult umbes 14 protsenti, kuid Ukraina sõja puhkedes vähenes nende hulk viie protsendini.
Need numbrid on üpris sarnased teiste lääneriikide üldiste trendidega, selle vahega, et meie "põliselanikkond" näitab Euroopa keskmisest suuremat kaitsetahet, sest võimalik ohufoon on meil pidevalt kõrgel, samal ajal Lääne-Euroopas ei kujutata ette, et nende riike võiks ähvardada eksistentsiaalne oht. Sarnased on ka migrantide ja nende järeltulijate hoiakud.
Näiteks Prantsuse moslemi taustaga elanike lojaalsus vabariiklikele ilmalikele väärtustele sarnaneb meie vene taustaga elanike hoiakutega. Enamik püüab leida oma kohta uues koduriigis, samal ajal kui kogukondlikust kultuurist tulenev surve on radikaliseerunud 5–10 protsendi vahelist gruppi.
Suur julgeolekuline küsimus on: "Mida me teeme, et vaenuliku hoiakuga inimeste hulk Eestis ei kasvaks?" See on miljoni dollari küsimus, sest mingil hetkel peame aru saama, millised on väärtused, millega ei saa teha kompromisse.
Eesti on sõltuv välismaistest arengutest
Samaaegselt reaalse integratsiooniga paljastavad aga uurimused teise trendi, mis tekitab ärevust. Iga kord, kui Venemaa alustab mingit sõjalist operatsiooni kusagil välismaal, väheneb Eestis elavate venelaste sõbralik hoiak Eesti suhtes.
Statistika graafikutes ilmnevad selged jõnksud alla 2008 Vene-Gruusia sõja ajal, seejärel 2014 – Krimmi annekteerimine. Samaaegselt jõuavad ka Eestisse triibulised Georgi lindid. Vene impeeriumi ideoloogia kandjad on kõik vanad tuttavad.
Maks Reva, endine pronkssõduri kaitsjate juhtfiguur kirjutas umbes Maidani sündmuste ajal Facebookis (tsiteerin mälu järgi): "Kiievis toimuv kaos näitab, et meie 1968. aasta sissetung Prahasse oli täiesti õigustatud." See tähendab, et selle vene kogukonna radikaliseerunud vähemuse jaoks taandub kõik ikkagi imperialistlikule poliitikale.
Omal viisil võin ma neist isegi aru saada, sest ükskõik kui arenenud ja rikas ei ole Eesti, ei paku meie identiteet osalust mitmesaja-aastase sõjalise edu narratiivist. Venemaa ajaloos on võimsust. See on tõsi. Seepärast võib mõista ka neid vene noorukeid Eestis, kes tajuvad, et nende parema tuleviku hinnaks Eestis on oma vene imperialistlikust identiteedist loobumine. Aga ma arvan, et see hind peab selliseks jääma.
Ukraina ja tank
Siis ühtäkki 24. veebruaril langesid maskid. Venemaal on imperialistlikud ambitsioonid endiselt alles ja see on ähvardus kõikidele naabritele. Me ei saa enam loota, et ajaga see ähvardav hoiak kaob iseenesest. Pigem võib juhtuda, et me ise sureme enne.
Nüüd tuleb taas rääkida, et Narva tankil ei ole üks tähendus, vaid neid on mitu. Neisse suhtumine näitab samal ajal ka tähenduste kaitsjatesse suhtumist.
Mina saan aru, et venelastel ei olnud teisi vanaisasid antud kui need, kes võitlesid Punaarmee ridades okupantidest natside vastu. Loomulikult on neil õigus oma vanaisasid mäletada. Aga ka mina olen Narvast mobiliseeritud Punaarmee võitleja lapselaps ja ma ütlen, et ma ei taha oma vanaisa mäletada tankiga.
"Ma tahaksin monumenti sellele lühikesele armastusele, mis ebaõiglaselt lõppes. Tank seda ei sümboliseeri."
Kui ma ütlen "vanaisa", siis mõtlen, et ta sai minu vanaemaga tuttavaks vaid paar aastat enne sõda. Nende armastus kestis vaid need paar aastat, sest siis algas sõda ja vanaisa hukkus rindele jõudmise teisel päeval. Ma tahaksin monumenti sellele lühikesele armastusele, mis ebaõiglaselt lõppes. Tank seda ei sümboliseeri.
Ma tahaksin monumenti nendele Narva elanikele, kes sealt sõja hirmus põgenesid. 1944. aasta veebruaris pani minu vaarema kelgu peale tekkidesse mähitud kaheaastase poisi, et läbi lume jalgsi põgeneda lähenevast sõjamasinast eemale. See poiss oli minu isa.
Keegi sellest perekonnast ei pöördunud tagasi Narva elama, sest see linn hävis. See võidutsev tank ei sümboliseeri seda tragöödiat. Narva all langes palju punaarmeelasi, kuid kas nende emade leina sümboliseerib kõige paremini see tank? Ei.
Tõeline süvatank
Nõukogude tank pjedestaalil sümboliseerib empaatia puudumist kogu Ida-Euroopa suhtes. Sellisena kujutab ta hoiatust, et järelikult on selle tanki pooldajad võimelised heaks kiitma sarnast sõda täna ja ka homme…
Kaitseväe juhataja Martin Herem ütles mulle paar päeva tagasi ühes intervjuus, et kui hispaania ja prantsuse sõjaväelastele tundus Butša hirmsana, siis nende kaastunne pani Ukraina sündmused ühte ritta Darfuri ja teiste kaugete tragöödiatega näiteks Aafrikas. Heremi jaoks on aga Butša sõnum meie võimalikust tulevikust. See tähendab, et asi ei ole enam ainult kaastundes.
Kuulates neid sõnu, sain ma aru, et mingis Eesti süvateadvuses kummitavad meid pidevalt 1939. aasta valed valikud. Ükskõik, milline oli Konstantin Pätsi arvestus, lõpptulemusena ei säästnud see meid tragöödiast. Kuid lisaks täitis ta meie hinge häbiga, et me isegi ei püüdnud näidata oma tahet. Et me lõpuks sõdisime võõras mundris. Et meie hinge jäi selline haav, et isegi iseseisvuse taastamine ei ole pannud seda unustama.
Läbi kõikide Vene imperialismi uute avaldusvormide on vaikselt küpsenud paljude eestlaste peas trotslik arusaam: seekord me hakkame vastu. Mulle kangastuvad siin tunded, millega ma noorpõlves lugesin ameerika indiaanlaste võitlusest valgete vastu, kes olid paremini relvastatud.
Kolonisaatoritel olid relvad, aga indiaanlastel au. 1987. aastal lugesid sõbrad Valhalla luuleteatrist televisioonis ühe ameerika indiaanipealiku teksti, mis osutas, et muud maad meile ei ole antud. Vene impeerium võib meist endiselt olla tugevam ja sõda ei ole mingil juhul ilus. Aga meil ei ole midagi kaotada ja me hakkame vastu igal juhul. Tanki eemaldamine on vaid väike märk sellest samast valmidusest.
Mu arm,
Mata mu süda lahinguväljale,
Kus ei ole enam
Tanke. | Ilmar Raag: süvatank eesti hinges.Glubinnõi tank v estonskoi duše | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kommentaar ilmus algul portaalis Edasi.
Pealispinnal on Narva tanki ja teiste punamonumentidega kõik väga lihtne. Ajaloost tulnud monumentidega sõdimine ei ole küll õilis tegevus, aga Vladimir Putin on teinud kõik endast oleneva, et need monumendid ka praegu aktuaalseks muuta. Toimib lihtne põhimõte: agressori sõbrad on Sinu vaenlased ja see, mille abil agressor üritab oma sõda õigustada, saab väärida vaid hukkamõistu.
Kremli identiteedi üks alustaladest on soov tugineda ja tegelikult ka taas kogeda uhkust Teises maailmasõjas saavutatud võidu üle. See nägemus eirab täielikult võimalust, et Punaarmee tegi lisaks fašismi hävitamisele ka midagi valesti. See nägemus eirab kannatusi, mida järgnev punaokupatsioon tõi Ida-Euroopale.
Mul on omamoodi kahju, et Stalin rikkus venelaste suure võidu fašismi üle oma imperialistlike ambitsioonidega. Aga kui Venemaa Föderatsioon kasutab Teisest maailmasõjast pärit retoorikat, õigustamaks oma agressiooni Ukrainas, on ka Narva tank saanud jälle väga konkreetselt agressori lisatähenduse.
Tanki allesjätmine tähendab Vene agressiooni õigustamist. Selles olukorras ei ole ma nõus, et Eestis on üks punatank sellisel positsioonil, kus tavaliselt hoitakse austust väärivaid objekte.
Läheme eestlaste alateadvusesse
Ometi tasub minna vaatama ka eestlaste eneseteadvuse neid alateadlikke tunge, mis on meid omal viisil praegu radikaliseerunud. Kust meie otsus on sündinud? Miks nüüd?
Eesti taasiseseisvumise järel 1991. aastal valitses Nõukogude pärandina siia jäänud vene elanikkonda kahetine suhtumine, millest kujuneski järgnevateks aastateks sõnastamatult kaks võistlevat strateegiat.
Esimene neist nõudis kõige nõukogudepärase kohest hävitamist ja kõikide venelaste lahkumist. Teine tajus realistlikumalt, et see ei ole lihtviisil võimalik, ning panustas lootusele, et ajaga toimub leppimine ja kokkukasvamine.
Eesti riigi esimesed sammud olid seetõttu aeg-ajalt vastuolulised. Ühest küljest ütles värske põhiseadus, et tegemist on Eesti rahvusriigiga, kus eelistatakse eesti keelt ja kultuuri, ning teisalt rääkis sama põhiseadus, et kõik on võrdsed seaduse ees sõltumata oma taustast.
Kodakondsusseadus lõi faktiliselt venekeelse elanikkonna grupi, kellele anti sõnum, et nad ei ole siin armastatud. Nende inimeste soovile sulanduda Eesti ühiskonda ilmselt palju ei panustatudki.
Samal ajal jäeti alles terve rida punamonumente, säilitati eraldi vene kool, ilmusid venekeelsed ajalehed jne. Aja möödudes näis, et sulandumise strateegia töötabki.
Integratsiooni raportid näitasid, kuidas samm-sammult suurenes nende mitte-eestlaste hulk, kes valisid Eesti kodakondsuse, õppisid eesti koolides jne. Ka ametliku poliitika tasandil toimus karmima rahvusliku poliitika taandumine. Selle asemel anti ka mittekodanikele õigus valida kohalike omavalitsuste valimistel.
Esimene raputus tuli 2007. aasta pronksiööga. Nii eesti kui vene kogukond käsitles ennast ohvrina. Eestlaste jaoks oli aga märgiline, et see meeleavaldus, mis algas nõudmisega austada hukkunud vanaisasid, pöördus millekski muuks.
Ma olin ise tol märuliööl Vabaduse väljakul ja nägin seal agressiivseid vene noorukeid skandeerimas: "Rossija, Rossija!" Seda nägid ka Eesti televaatajad. Ühtäkki ei olnud enam tegemist fašismi üle saavutatud võidu mälestamisega, vaid me nägime, et vene elanikkonna sees on üks grupp, kelle jaoks kõik taandub Venemaa impeeriumi kuvandile.
Kui eelnevate diskussioonide käigus oli ka neid eestlasi, kes ei tahtnud monumentide ja ajalooga sõdida, siis meie vabadusele vaenuliku impeeriumi sõjahüüd sundis järele mõtlema.
Kummatigi tuleb järgnevat perioodi käsitleda integratsiooni võidukäiguna, sest suud olid justnagu puhtaks räägitud. Tundub kummaline, eks? Eestlased olid oma tahtmise saavutanud ja pronkssõdur teisaldatud, ent samal ajal aktsepteerisid eestlased üha rohkem oma vene kaasmaalaste eripärasid.
"20 aastat tagasi ei oleks olnud võimalik, et "Aktuaalse kaamera" eestikeelses väljaandes esineb vene aktsendiga Anton Aleksejev."
Popkultuur on selle parim näide. Ühtäkki oli popmuusika lavadel vene taustaga lauljaid, kes võeti omaks. Kui Eesti oli tervelt kaks korda Eurovisioonile saatnud eesti keelt vene aktsendiga rääkivaid lauljannasid, siis on see märk üksteisega kohandumisest. 20 aastat tagasi ei oleks olnud võimalik, et "Aktuaalse kaamera" eestikeelses väljaandes esineb vene aktsendiga Anton Aleksejev ja teda armastavad paljud eestlased. Ma isegi ei räägi enam vene sportlastest Eesti esindusmeeskondades.
Hoopis ootamatu on aga poliitika näide, kus kõige rahvuslikumad rahvuslased ühtäkki leidsid, et rahvusriigi tagaajamine ei olegi peamine teema, vaid sarnaselt vene ja ameerika konservatiividega hakati võitlema samasooliste abielude, moslemite jne vastu. Ja tõsi, Eesti vene elanikkond ongi keskmiselt konservatiivsemate vaadetega kui keskmine eestlane.
Sotsioloogilised küsitlused
Ka sotsioloogilised küsitlused näitasid eesti ja vene kogukonna tegelikku lähenemist, isegi kui avaliku teadvuse pealiskaudsuses eksisteeris ikka selge lõhe. Võtame kaitseministeeriumi regulaarse uuringu riigikaitsest. Seal on muu hulgas esitatud küsimus, kui uhked ollakse Eestis elamise üle.
2022. aastal oli venelastest neid, kes pole üldse uhked, neli protsenti ja pigem ei tunne uhkust 11 protsenti. Lisaks veel ükskõikseid 15 protsenti. See tähendab, et meil on tervelt 70 protsenti mitte-eestlasi, kellega meil on loodetavasti ühine tulevik. Ja teistpidi neli protsenti potentsiaalselt vaenuliku hoiakuga ("Avalik arvamus riigikaitsest 2022", Tellija kaitseministeerium, Uuring: Eesti Uuringukeskus OÜ, kevad 2022).
Läheme edasi. Otsides hoiakuid, mis konfliktis võivad osutuda vaenulikuks, näitab uuring, et seitse protsenti mitte-eestlastest ei pea kindlasti vajalikuks osutada relvastatud vastupanu rünnaku korral. 16 protsenti arvab, et tõenäoliselt ei ole taoline vastupanu vajalik.
Need suurusjärgud on püsinud viimased kaheksa aastat ja osutavad, et sõltuvalt võimaliku kriisi arengust elab Eestis umbes 4–25 protsenti Eesti Vabariigile ebasõbralikke mitte-eestlasi.
Tasakaalu huvides peab mainima, et ka eestlaste hulgas oli näiteks relvastatud vastupanus kahtlejate hulk veel möödunud aastal kombineeritult umbes 14 protsenti, kuid Ukraina sõja puhkedes vähenes nende hulk viie protsendini.
Need numbrid on üpris sarnased teiste lääneriikide üldiste trendidega, selle vahega, et meie "põliselanikkond" näitab Euroopa keskmisest suuremat kaitsetahet, sest võimalik ohufoon on meil pidevalt kõrgel, samal ajal Lääne-Euroopas ei kujutata ette, et nende riike võiks ähvardada eksistentsiaalne oht. Sarnased on ka migrantide ja nende järeltulijate hoiakud.
Näiteks Prantsuse moslemi taustaga elanike lojaalsus vabariiklikele ilmalikele väärtustele sarnaneb meie vene taustaga elanike hoiakutega. Enamik püüab leida oma kohta uues koduriigis, samal ajal kui kogukondlikust kultuurist tulenev surve on radikaliseerunud 5–10 protsendi vahelist gruppi.
Suur julgeolekuline küsimus on: "Mida me teeme, et vaenuliku hoiakuga inimeste hulk Eestis ei kasvaks?" See on miljoni dollari küsimus, sest mingil hetkel peame aru saama, millised on väärtused, millega ei saa teha kompromisse.
Eesti on sõltuv välismaistest arengutest
Samaaegselt reaalse integratsiooniga paljastavad aga uurimused teise trendi, mis tekitab ärevust. Iga kord, kui Venemaa alustab mingit sõjalist operatsiooni kusagil välismaal, väheneb Eestis elavate venelaste sõbralik hoiak Eesti suhtes.
Statistika graafikutes ilmnevad selged jõnksud alla 2008 Vene-Gruusia sõja ajal, seejärel 2014 – Krimmi annekteerimine. Samaaegselt jõuavad ka Eestisse triibulised Georgi lindid. Vene impeeriumi ideoloogia kandjad on kõik vanad tuttavad.
Maks Reva, endine pronkssõduri kaitsjate juhtfiguur kirjutas umbes Maidani sündmuste ajal Facebookis (tsiteerin mälu järgi): "Kiievis toimuv kaos näitab, et meie 1968. aasta sissetung Prahasse oli täiesti õigustatud." See tähendab, et selle vene kogukonna radikaliseerunud vähemuse jaoks taandub kõik ikkagi imperialistlikule poliitikale.
Omal viisil võin ma neist isegi aru saada, sest ükskõik kui arenenud ja rikas ei ole Eesti, ei paku meie identiteet osalust mitmesaja-aastase sõjalise edu narratiivist. Venemaa ajaloos on võimsust. See on tõsi. Seepärast võib mõista ka neid vene noorukeid Eestis, kes tajuvad, et nende parema tuleviku hinnaks Eestis on oma vene imperialistlikust identiteedist loobumine. Aga ma arvan, et see hind peab selliseks jääma.
Ukraina ja tank
Siis ühtäkki 24. veebruaril langesid maskid. Venemaal on imperialistlikud ambitsioonid endiselt alles ja see on ähvardus kõikidele naabritele. Me ei saa enam loota, et ajaga see ähvardav hoiak kaob iseenesest. Pigem võib juhtuda, et me ise sureme enne.
Nüüd tuleb taas rääkida, et Narva tankil ei ole üks tähendus, vaid neid on mitu. Neisse suhtumine näitab samal ajal ka tähenduste kaitsjatesse suhtumist.
Mina saan aru, et venelastel ei olnud teisi vanaisasid antud kui need, kes võitlesid Punaarmee ridades okupantidest natside vastu. Loomulikult on neil õigus oma vanaisasid mäletada. Aga ka mina olen Narvast mobiliseeritud Punaarmee võitleja lapselaps ja ma ütlen, et ma ei taha oma vanaisa mäletada tankiga.
"Ma tahaksin monumenti sellele lühikesele armastusele, mis ebaõiglaselt lõppes. Tank seda ei sümboliseeri."
Kui ma ütlen "vanaisa", siis mõtlen, et ta sai minu vanaemaga tuttavaks vaid paar aastat enne sõda. Nende armastus kestis vaid need paar aastat, sest siis algas sõda ja vanaisa hukkus rindele jõudmise teisel päeval. Ma tahaksin monumenti sellele lühikesele armastusele, mis ebaõiglaselt lõppes. Tank seda ei sümboliseeri.
Ma tahaksin monumenti nendele Narva elanikele, kes sealt sõja hirmus põgenesid. 1944. aasta veebruaris pani minu vaarema kelgu peale tekkidesse mähitud kaheaastase poisi, et läbi lume jalgsi põgeneda lähenevast sõjamasinast eemale. See poiss oli minu isa.
Keegi sellest perekonnast ei pöördunud tagasi Narva elama, sest see linn hävis. See võidutsev tank ei sümboliseeri seda tragöödiat. Narva all langes palju punaarmeelasi, kuid kas nende emade leina sümboliseerib kõige paremini see tank? Ei.
Tõeline süvatank
Nõukogude tank pjedestaalil sümboliseerib empaatia puudumist kogu Ida-Euroopa suhtes. Sellisena kujutab ta hoiatust, et järelikult on selle tanki pooldajad võimelised heaks kiitma sarnast sõda täna ja ka homme…
Kaitseväe juhataja Martin Herem ütles mulle paar päeva tagasi ühes intervjuus, et kui hispaania ja prantsuse sõjaväelastele tundus Butša hirmsana, siis nende kaastunne pani Ukraina sündmused ühte ritta Darfuri ja teiste kaugete tragöödiatega näiteks Aafrikas. Heremi jaoks on aga Butša sõnum meie võimalikust tulevikust. See tähendab, et asi ei ole enam ainult kaastundes.
Kuulates neid sõnu, sain ma aru, et mingis Eesti süvateadvuses kummitavad meid pidevalt 1939. aasta valed valikud. Ükskõik, milline oli Konstantin Pätsi arvestus, lõpptulemusena ei säästnud see meid tragöödiast. Kuid lisaks täitis ta meie hinge häbiga, et me isegi ei püüdnud näidata oma tahet. Et me lõpuks sõdisime võõras mundris. Et meie hinge jäi selline haav, et isegi iseseisvuse taastamine ei ole pannud seda unustama.
Läbi kõikide Vene imperialismi uute avaldusvormide on vaikselt küpsenud paljude eestlaste peas trotslik arusaam: seekord me hakkame vastu. Mulle kangastuvad siin tunded, millega ma noorpõlves lugesin ameerika indiaanlaste võitlusest valgete vastu, kes olid paremini relvastatud.
Kolonisaatoritel olid relvad, aga indiaanlastel au. 1987. aastal lugesid sõbrad Valhalla luuleteatrist televisioonis ühe ameerika indiaanipealiku teksti, mis osutas, et muud maad meile ei ole antud. Vene impeerium võib meist endiselt olla tugevam ja sõda ei ole mingil juhul ilus. Aga meil ei ole midagi kaotada ja me hakkame vastu igal juhul. Tanki eemaldamine on vaid väike märk sellest samast valmidusest.
Mu arm,
Mata mu süda lahinguväljale,
Kus ei ole enam
Tanke.
### Response:
Ilmar Raag: süvatank eesti hinges.Glubinnõi tank v estonskoi duše |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu esimese värava lõi Crystal Palace´ile ründaja Wilfried Zaha, kes viis oma meeskonna 32. minutil mängu juhtima. Liverpool suutis aga mängu viigistada
Liverpooli olukorra muutis keerulisemaks ka Darwin Nunez, kes sai 57. minutil ebasobiliku käitumise eest punase kaardi. Konflikti teiseks pooleks oli Palace´i kaitsja Joachim Andersen, kes teenis endale kollase kaardi.
10 mehega väljakule jäänud klubi siiski viigistava värava lõi, kui 61. minutil suutis Luis Diaz kodupubliku rõõmuks palli otse vastase värava paremasse nurka kõmmutada.
Kokku kogus Palace´i koosseis mängu jooksul 4 kollast kaarti, Liverpool aga kaks. | Liverpool pidi kodupubliku ees taas viigiga leppima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu esimese värava lõi Crystal Palace´ile ründaja Wilfried Zaha, kes viis oma meeskonna 32. minutil mängu juhtima. Liverpool suutis aga mängu viigistada
Liverpooli olukorra muutis keerulisemaks ka Darwin Nunez, kes sai 57. minutil ebasobiliku käitumise eest punase kaardi. Konflikti teiseks pooleks oli Palace´i kaitsja Joachim Andersen, kes teenis endale kollase kaardi.
10 mehega väljakule jäänud klubi siiski viigistava värava lõi, kui 61. minutil suutis Luis Diaz kodupubliku rõõmuks palli otse vastase värava paremasse nurka kõmmutada.
Kokku kogus Palace´i koosseis mängu jooksul 4 kollast kaarti, Liverpool aga kaks.
### Response:
Liverpool pidi kodupubliku ees taas viigiga leppima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõik uued trupiliikmed on osalenud Theatrumi töös ka varem, mitmed juba VHK teatrikooli õpilastena. XXX lennu vilistlased astusid üles Theatrumi ja EMTA lavakunstikooli ühislavastuses "Tabamata ime" ning peagi on noori näitlejaid võimalik näha ühise kavaga 10. septembril toimuval Kirjandustänava festivalil.
Varasemalt Theatrumis külalisnäitleja ja -lavastajana kümnekonna lavastusega seotud Kristjan Üksküla mängib sel sügisel lavastustes "Misantroop", "Stalker" ning "Iraani konverents". "Stalkeris", mis etendub vaid kolmel augustiõhtul Püha Katariina kirikus, teeb näitleja ja harmooniumimängijana kaasa ka Merlin Kivi.
"On suur rõõm liituda Theatrumi trupiga ja anda oma panus selle teatri tegemistesse. Olles ka VHK teatrikooli vilistlane ja sellest ajast saadik Theatrumiga koostööd teinud, oskan sellist võimalust väga hinnata," sõnas Üksküla.
Theatrumi kunstilise juhi Lembit Petersoni sõnul on eriti on hea meel selle üle, et inimesed tunnevad rõõmu koostööst. "Igaühe panus on väga oluline Theatrumi elavas tervikus. See innustab ja inspireerib üheskoos otsima ja looma. Theatrumiga uuel hooajal liitunud noored lisavad meie edasisele arengule ja loomingule kindlasti olulisi impulsse ja mõtteid, kavatsusi ja plaane, head nooruslikku hoogu."
Veel sel aastal esietendub Theatrumis mitu uuslavastust, millest kaks toimuvad koostöös Tallinna Raekojaga ning üks jõuab Andri Luubi juhtimisel Theatrumi saali lavale novembris. | Theatrumiga liitub uuel hooajal viis näitlejat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik uued trupiliikmed on osalenud Theatrumi töös ka varem, mitmed juba VHK teatrikooli õpilastena. XXX lennu vilistlased astusid üles Theatrumi ja EMTA lavakunstikooli ühislavastuses "Tabamata ime" ning peagi on noori näitlejaid võimalik näha ühise kavaga 10. septembril toimuval Kirjandustänava festivalil.
Varasemalt Theatrumis külalisnäitleja ja -lavastajana kümnekonna lavastusega seotud Kristjan Üksküla mängib sel sügisel lavastustes "Misantroop", "Stalker" ning "Iraani konverents". "Stalkeris", mis etendub vaid kolmel augustiõhtul Püha Katariina kirikus, teeb näitleja ja harmooniumimängijana kaasa ka Merlin Kivi.
"On suur rõõm liituda Theatrumi trupiga ja anda oma panus selle teatri tegemistesse. Olles ka VHK teatrikooli vilistlane ja sellest ajast saadik Theatrumiga koostööd teinud, oskan sellist võimalust väga hinnata," sõnas Üksküla.
Theatrumi kunstilise juhi Lembit Petersoni sõnul on eriti on hea meel selle üle, et inimesed tunnevad rõõmu koostööst. "Igaühe panus on väga oluline Theatrumi elavas tervikus. See innustab ja inspireerib üheskoos otsima ja looma. Theatrumiga uuel hooajal liitunud noored lisavad meie edasisele arengule ja loomingule kindlasti olulisi impulsse ja mõtteid, kavatsusi ja plaane, head nooruslikku hoogu."
Veel sel aastal esietendub Theatrumis mitu uuslavastust, millest kaks toimuvad koostöös Tallinna Raekojaga ning üks jõuab Andri Luubi juhtimisel Theatrumi saali lavale novembris.
### Response:
Theatrumiga liitub uuel hooajal viis näitlejat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnõu kohaselt jagatakse gaasitarbijad kuude gruppi ning määratakse järjekord, kuidas hakatakse gaasi varustusprobleemide korral kedagi gaasiga varustama.
Eesti Gaasi kontserni kuuluv maagaasi jaotusvõrguettevõte AS Gaasivõrk saatis majandusministeeriumile kirja, kus teatas, et nende hinnangul on eelnõu sõnastus väga üldine ning tarbijarühmadesse määramise alused vajavad täpsustamist.
Gaasivõrgu teatel peab määrus andma võrguettevõtjale piisavalt detailsed juhised ja seletuskirjast tuleks välja jätta vihjed võrguettevõtja kaalumis- või uurimiskohustusele.
"Tuletame meelde, et kuna tegemist on tarbija jaoks olulise otsusega, mis võib tuua tarbijale kaasa suuri kahjusid kuni pankrotistumiseni välja, ei saa seda otsust vastu võtta võrguettevõtja. Selle otsuse peab tegema riik," rõhutas ettevõtte juhatuse esimees Triinu Tamm.
Majandusministeeriumi poole pöördus kriitikaga ka Eesti Gaasiliit, kelle hinnangul on vähese kaasamise ja kiire menetlusega vastu võetud muudatused põhjustanud turuosalistes suurt ebaselgust ja arusaamatust. Ka liit ei ole rahul tarbijagruppide määramise vähese detailsusega ning võrguettevõtjaile pandud kaalumis- või uurimiskohustusega.
"Oleme seisukohal, et ükski võrguettevõtja ei pea uurima oma kliendi tegevusvaldkondi ega tegema infopäringuid, et täita riigipoolseid funktsioone. Määrus peab andma selged suunised, et kõik võrguettevõtjad jõuaksid ühe kliendi grupeerimisel sama tulemuseni. Riik ei või võrguettevõtjat panna olukorda, kus inimliku vea või kaalutlusõiguse tõttu jääb üks tarbija gaasist ilma ning seetõttu võib tarbijal tekkida õigus kaevata võrguettevõtja kohtusse," ütles liidu tegevjuht Heiko Heitur.
Tarbijagrupid peaks paika panema konkurentsiamet
Liidu arvates peaks konkurentsiamet tagama, et tarbijaid ei peaks enda jaoks sobivatesse gruppidesse määrama võrguettevõtjad, vaid seda teeks konkurentsiamet ning edastaks selle võrguettevõtjatele täitmiseks.
Gaasivõrk märkis, et Eestis on 23 gaasi jaotusvõrguettevõtjat ja nende võimekus tarbijarühmi paika panna on väga erinev. Ehkki Gaasivõrk on neist suurim, puudub selline pädevus neilgi. Võrguettevõtja teab vaid kliendi kontaktandmeid ja tema tarbimismahtusid, konkreetse kliendi andmetesse sisse minnes ka seda, milline on gaasi tehniline vastuvõtuvõimekus.
"Üheski seaduses ei leidu ka õiguslikku alust, mis võimaldaks võrguettevõtjal klientide ärisaladusele ligi pääseda või andmeid välja nõuda," põhjendas Tamm.
Gaasivõrk toob välja, et jaotusvõrguettevõtja ei oska hinnata, milline soojusettevõtja toodab eluruumide kütteks soojust kaugkütterajatistega, millel pole võimalik kasutada muud kütust kui gaasi. Kuna kõigil soojatootjatel tuleb soojuse piirihinnad kooskõlastada konkurentsiametiga, teab just viimane, kes neile kriteeriumidele vastab.
Samuti leiab ettevõte, et elektrituru seadus defineerib avariielektrijaama väga umbmääraselt ja võrguettevõtjad ei tea, milliste tema mõõtepunktide taga on avariielektrijaamad.
"Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on see ministeeriumil selgelt teada, mistõttu tuleks need jaamad määruses selgelt välja tuua," pani Tamm ette.
Võrguettevõtjad ei taha riigi tööd ise ära teha
Tema sõnul on eelnõu seletuskirjas täiesti valesti sedastatud, nagu ei kaasneks määruse rakendamisega kulusid. Õiglane oleks võrguettevõtjailt need kulud välja uurida ja need ka seletuskirjas välja tuua, leiab Tamm.
"Tarbijarühmade märkimisega kaasnevad võrguettevõtjale nii esmase märkimisega seotud ühekordsed, kui ka püsivad kulud, sealhulgas IT-kulud, registritest päringute tegemise kulud, personalikulud nii sisestamisele, kui kliendipöördumistega tegelemisele, valmisolekutasud massilise sulgemise tagamiseks," sõnas ta.
Ka Eesti Gaasiliit soovitab ministeeriumil arvutada välja, millised on eelnõuga kaasnevad kulud ja tulud, sest kui võrguettevõtja peab riigi jaoks töö ära tegema, on selleks vajalikud ka ressursid. Samuti ei ole ei liidu ega Gaasivõrgu hinnangul piisavalt selge kodutarbija mõiste.
Gaasiliit juhtis tähelepanu ka sellele, et määruse lisas välja toodud kaitstud tarbijate seas ei ole haiglaid ja meditsiiniasutusi. Samuti küsis liit, mis saab vee- ja kanalisatsioonisüsteemidest, krematooriumidest ja hoolekandeasutustest?
"Kas ministeerium on adekvaatselt hinnanud, mis toimub erinevates sektorites, kui gaas keeratakse kinni?" päris Heitur ministeeriumilt.
"Maagaasiseaduse eelnõu kooskõlastamine näitas, et majandusministeeriumi suhtlus turuosalistega on väga piiratud ning tunnetus turust on seetõttu tagasihoidlik, mida ilmestavad ka mõningad näited seletuskirjas. Olukorra parandamiseks oleks mõistlik turuosalisi paremini kaasata ja rääkida läbi erinevad positsioonid eelnõu tasandil," tõdes ta.
Kodutarbijad on gaasivarustuse prioriteetseim grupp
Juulis vastu võetud maagaasiseaduse muudatuste kohaselt pannakse majandusministri määrusega paika juhised tarbijagruppide määramiseks. Majandusministeerium on varem teatanud, et gaasitarbijate järjestus peaks paika saama hiljemalt oktoobri lõpuks.
Kooskõlastusringil oleva määruse kohaselt saavad kõige kindlamad gaasivarustuse jätkumise suhtes olla kodutarbijad, kes on esimeses ehk prioriteetses tarbijarühmas. Teises rühmas on muud kaitstud tarbijad, milleks on eluruumide kütteks soojust tootvad ettevõtted, millel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kütust kui gaas.
Kolmandasse tarbijarühma on määratud gaasil töötavad avariireservelektrijaamad, mis on olulise tähtsusega elektrisüsteemi toimimiseks.
Neljandasse rühma määratakse ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste osutajatest gaasitarbijad, kelle tegevuse jätkamine sõltub gaasivarustuse olemasolust.
Kaks viimast tarbijarühma, mis gaasipuuduse korral esimestena gaasist ilma jäävad, on muud tarbijad, mille paigutamine kas viiendasse või kuuendasse rühma oleneb sellest, kui kiiresti on võimalik katkestada nende gaasiga varustamine. Viiendas rühmas on tarbijad, mille gaasivarustuse katkestamise aeg on kuni kuus tundi, kuuendas gaasitarbijad, mille gaasivarustuse katkestamise aeg on üle kuue tunni.
Majandusministeeriumi andmetel on Eestis gaasi kodutarbijaid umbes 44 000 ja mittekodutarbijaid umbes 13 000. | Gaasiettevõtted kritiseerivad tarbijaid järjekorda seadva eelnõu ebaselgust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnõu kohaselt jagatakse gaasitarbijad kuude gruppi ning määratakse järjekord, kuidas hakatakse gaasi varustusprobleemide korral kedagi gaasiga varustama.
Eesti Gaasi kontserni kuuluv maagaasi jaotusvõrguettevõte AS Gaasivõrk saatis majandusministeeriumile kirja, kus teatas, et nende hinnangul on eelnõu sõnastus väga üldine ning tarbijarühmadesse määramise alused vajavad täpsustamist.
Gaasivõrgu teatel peab määrus andma võrguettevõtjale piisavalt detailsed juhised ja seletuskirjast tuleks välja jätta vihjed võrguettevõtja kaalumis- või uurimiskohustusele.
"Tuletame meelde, et kuna tegemist on tarbija jaoks olulise otsusega, mis võib tuua tarbijale kaasa suuri kahjusid kuni pankrotistumiseni välja, ei saa seda otsust vastu võtta võrguettevõtja. Selle otsuse peab tegema riik," rõhutas ettevõtte juhatuse esimees Triinu Tamm.
Majandusministeeriumi poole pöördus kriitikaga ka Eesti Gaasiliit, kelle hinnangul on vähese kaasamise ja kiire menetlusega vastu võetud muudatused põhjustanud turuosalistes suurt ebaselgust ja arusaamatust. Ka liit ei ole rahul tarbijagruppide määramise vähese detailsusega ning võrguettevõtjaile pandud kaalumis- või uurimiskohustusega.
"Oleme seisukohal, et ükski võrguettevõtja ei pea uurima oma kliendi tegevusvaldkondi ega tegema infopäringuid, et täita riigipoolseid funktsioone. Määrus peab andma selged suunised, et kõik võrguettevõtjad jõuaksid ühe kliendi grupeerimisel sama tulemuseni. Riik ei või võrguettevõtjat panna olukorda, kus inimliku vea või kaalutlusõiguse tõttu jääb üks tarbija gaasist ilma ning seetõttu võib tarbijal tekkida õigus kaevata võrguettevõtja kohtusse," ütles liidu tegevjuht Heiko Heitur.
Tarbijagrupid peaks paika panema konkurentsiamet
Liidu arvates peaks konkurentsiamet tagama, et tarbijaid ei peaks enda jaoks sobivatesse gruppidesse määrama võrguettevõtjad, vaid seda teeks konkurentsiamet ning edastaks selle võrguettevõtjatele täitmiseks.
Gaasivõrk märkis, et Eestis on 23 gaasi jaotusvõrguettevõtjat ja nende võimekus tarbijarühmi paika panna on väga erinev. Ehkki Gaasivõrk on neist suurim, puudub selline pädevus neilgi. Võrguettevõtja teab vaid kliendi kontaktandmeid ja tema tarbimismahtusid, konkreetse kliendi andmetesse sisse minnes ka seda, milline on gaasi tehniline vastuvõtuvõimekus.
"Üheski seaduses ei leidu ka õiguslikku alust, mis võimaldaks võrguettevõtjal klientide ärisaladusele ligi pääseda või andmeid välja nõuda," põhjendas Tamm.
Gaasivõrk toob välja, et jaotusvõrguettevõtja ei oska hinnata, milline soojusettevõtja toodab eluruumide kütteks soojust kaugkütterajatistega, millel pole võimalik kasutada muud kütust kui gaasi. Kuna kõigil soojatootjatel tuleb soojuse piirihinnad kooskõlastada konkurentsiametiga, teab just viimane, kes neile kriteeriumidele vastab.
Samuti leiab ettevõte, et elektrituru seadus defineerib avariielektrijaama väga umbmääraselt ja võrguettevõtjad ei tea, milliste tema mõõtepunktide taga on avariielektrijaamad.
"Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on see ministeeriumil selgelt teada, mistõttu tuleks need jaamad määruses selgelt välja tuua," pani Tamm ette.
Võrguettevõtjad ei taha riigi tööd ise ära teha
Tema sõnul on eelnõu seletuskirjas täiesti valesti sedastatud, nagu ei kaasneks määruse rakendamisega kulusid. Õiglane oleks võrguettevõtjailt need kulud välja uurida ja need ka seletuskirjas välja tuua, leiab Tamm.
"Tarbijarühmade märkimisega kaasnevad võrguettevõtjale nii esmase märkimisega seotud ühekordsed, kui ka püsivad kulud, sealhulgas IT-kulud, registritest päringute tegemise kulud, personalikulud nii sisestamisele, kui kliendipöördumistega tegelemisele, valmisolekutasud massilise sulgemise tagamiseks," sõnas ta.
Ka Eesti Gaasiliit soovitab ministeeriumil arvutada välja, millised on eelnõuga kaasnevad kulud ja tulud, sest kui võrguettevõtja peab riigi jaoks töö ära tegema, on selleks vajalikud ka ressursid. Samuti ei ole ei liidu ega Gaasivõrgu hinnangul piisavalt selge kodutarbija mõiste.
Gaasiliit juhtis tähelepanu ka sellele, et määruse lisas välja toodud kaitstud tarbijate seas ei ole haiglaid ja meditsiiniasutusi. Samuti küsis liit, mis saab vee- ja kanalisatsioonisüsteemidest, krematooriumidest ja hoolekandeasutustest?
"Kas ministeerium on adekvaatselt hinnanud, mis toimub erinevates sektorites, kui gaas keeratakse kinni?" päris Heitur ministeeriumilt.
"Maagaasiseaduse eelnõu kooskõlastamine näitas, et majandusministeeriumi suhtlus turuosalistega on väga piiratud ning tunnetus turust on seetõttu tagasihoidlik, mida ilmestavad ka mõningad näited seletuskirjas. Olukorra parandamiseks oleks mõistlik turuosalisi paremini kaasata ja rääkida läbi erinevad positsioonid eelnõu tasandil," tõdes ta.
Kodutarbijad on gaasivarustuse prioriteetseim grupp
Juulis vastu võetud maagaasiseaduse muudatuste kohaselt pannakse majandusministri määrusega paika juhised tarbijagruppide määramiseks. Majandusministeerium on varem teatanud, et gaasitarbijate järjestus peaks paika saama hiljemalt oktoobri lõpuks.
Kooskõlastusringil oleva määruse kohaselt saavad kõige kindlamad gaasivarustuse jätkumise suhtes olla kodutarbijad, kes on esimeses ehk prioriteetses tarbijarühmas. Teises rühmas on muud kaitstud tarbijad, milleks on eluruumide kütteks soojust tootvad ettevõtted, millel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kütust kui gaas.
Kolmandasse tarbijarühma on määratud gaasil töötavad avariireservelektrijaamad, mis on olulise tähtsusega elektrisüsteemi toimimiseks.
Neljandasse rühma määratakse ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste osutajatest gaasitarbijad, kelle tegevuse jätkamine sõltub gaasivarustuse olemasolust.
Kaks viimast tarbijarühma, mis gaasipuuduse korral esimestena gaasist ilma jäävad, on muud tarbijad, mille paigutamine kas viiendasse või kuuendasse rühma oleneb sellest, kui kiiresti on võimalik katkestada nende gaasiga varustamine. Viiendas rühmas on tarbijad, mille gaasivarustuse katkestamise aeg on kuni kuus tundi, kuuendas gaasitarbijad, mille gaasivarustuse katkestamise aeg on üle kuue tunni.
Majandusministeeriumi andmetel on Eestis gaasi kodutarbijaid umbes 44 000 ja mittekodutarbijaid umbes 13 000.
### Response:
Gaasiettevõtted kritiseerivad tarbijaid järjekorda seadva eelnõu ebaselgust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Debüütteose kättevõtmisega kaasneb mõnetine intriig. Saabunud on keegi, kelle jaoks on veel kõik kirjandusväljale paigutumise variandid lahtised, ja võime vaid oletada, kas tegemist saab olema tulevase etableerunud kirjanikuga – harv nähtus, sest areenile vististi korraga palju ei mahu –, ühehitimehe või -naisega, või kas jääb see esimene katsetuski lahjaks ja tuleb autoril hakata raamatuid sõpradele ja sugulastele sünnipäevakingituseks sokutama. Et olen saanud võimaluse Allar Tankleriga kirjandusest ja kirjutamisest pikemalt vestelda, leian, et huvitav oleks siinkohal kirjutada loomeprotsessist endast. Selgub, et ootused ja eeldused puudusid, 1 kõik sai alguse otseses mõttes puhtalt lehelt ja isegi mitte lühivormist, nagu see vahel olema kipub. Romaan sündis pika aja kestel korvi kogutud paberilipikutest, millele kirja pandud uitmõtted ja visandlikud teemaarendused kirjutamise hilisemas faasis loogilisteks sisuliinideks joondusid ja üha toekamaks tekstiks vormusid. Kuigi Tankler on algaja ilukirjutaja, annab tema taust mõista, et algaja kirjutaja pole ta sugugi. Tekstiloome pole kommunikatsiooni ja ajakirjanduse asjatundjale võõras, kirjutamine on lihtsalt varem olnud suunatud teistele ning enda hääl ja mõtted redutasid tagaplaanil. Sellest lähtudes kandub pealkiri "Teistes osades" võib-olla üle Tanklerile endalegi: keegi, kelle trump on seni seisnenud empaatiavõimes ja eri rollidesse hüppamises, haarab võimalusest oma potentsiaali näidata.
Esmatutvus raamatuga annab mõista, et tegemist võib olla krimiromaaniga, aga võib ka mitte. Kuigi tuleb tunnistada, et kui "Teistes osades" raamatupoodides pärast eluea lõppemist uudiskirjanduse kategoorias sealt edasi krimilettidele oleks tõstetud, oleksin ma pettunud. Pettunud oleks arvatavasti ka lugeja, kes kriminaalromaanide riiulivahest uut lugemisvara otsides Tankleri otsa komistaks. Klassikaline whodunit allub kindlatele žanrireeglitele ning lugu kulgeb alati sarnaselt; lugeja enam-vähem teab, mis teda raamatut avades ees ootab, ning ta läheb vihjetega meeleldi kaasa, jõudmaks salapärase süüdlaseni. Tankleri mudellugeja on keegi teine, romaani fookus on mujal kui mõistatuse lahendamisel. Õigupoolest liigub lugu mingisuguse mõistatuse lahendamise poole küll, ent tegemist on rohkem filosoofilist laadi mõistatusega ja kriminaalromaani riuklikus varjus on läbi töötatud hoopis sisukamaid teemasid. Kui teose sündmustik kokku võtta, leiab lugeja eest mõrvatud või ennast ära tapnud või vähemasti jäljetult kadunud peategelase Porteri ning teda ümbritsevad inimesed, rohkem ja vähem lähedased. Otsitakse vastust küsimusele, mis Porteriga ikkagi juhtus. Esile kerkivad erinevad teooriad, agaralt spekuleeritakse võimalike sündmuste üle, revideeritakse mälupilte… Mõistagi on kohal ka lugu suunav uurija Una, kelle roll seisneb pigem katkendlike mõtiskluste sidumises kui lõpplahenduseni jõudmises.
Romaanist pole võimalik leida ühegi tegelase välimuse kirjeldust ja lugejal on lastud neid vabalt ise ette kujutada. Teose esitlusel rääkis Tankler, et ta ei pidanud oluliseks mitte ühe antikangelase lugu ja taustsüsteemi, vaid kõigi tegelaste esiplaanil figureerimise võimalikkust: suurendusklaasi alla asetudes saab igaühest nende seas hoopis iseenda loo peategelane. Lugedes on kerge mõista, mida autor sellega silmas on pidanud. Tõepoolest on ta suisa rõõmuga eksperimenteerinud erinevate häälte ja stiilidega ja tagaplaanile ei jää keegi, omajagu trükimahtu on antud osaliste mõtisklustele. Näiteks arvutatakse päevi ümber rahasse (teksade kandmiskord 8 senti, uni 38 senti öö pealt, elamine 25 eurot päevas), teoretiseeritakse Molotovi kokteilide tegemise üle lennujaama duty-free alkoholist, käiakse mänguväljakutel kiikuvate inimeste taskutest kukkunud sente korjamas. Peatükkide sisukord on sassis, midagi on katkematu sisekõnejoruna kirja pandud, midagi on päevikuvormis, vahepeal on neli lehekülge täidetud Porteri DNA-ahela järjestusega, siis on lugeja ees aga ülekuulamisprotokoll või fiktiivsete psühholoogiliste uuringute tulemusena esitletud 15 võimalikku elu mõtet. Kõigi nende mõttekäikude ja stiilikatsetuste juures on tunda kerget postmodernistlikku hõngu: romaani on põimitud erinevaid viiteid ja faktiteadmisi, toonis võib märgata küünilisust ja irooniat elu ja ühiskonna hetkeseisu suhtes, transgressiivseid teemasid (millest olulisim paljastub alles teose lõpus ja jäägu tulevasele lugejale avastamiseks), fragmentaarsust.
Midagi on raamatus tuttavlikku ja esimese hooga näib, et selleks on ähmane sarnasus mõne prantsuse autoriga. On see Michel Houellebecq, Pierre Lemaitre või keegi muu, ei saa täpselt aru. Võib-olla kutsub lihtsalt Pariis sündmuskohana säärast meelepetet esile. Siis aga tõuseb tuttavlikkuse kõrvale sellele vastanduv võõristustunne: raamatu autor on eestlane, kes kirjutab teistele eestlastele – kuivõrd romaani veel teistes keeltes välja pole antud –, ometi jääb mulje kui tõlkeromaanist. Tankleri usutlemisel selgus, et pikemat aega Luksemburgis elanuna on ta sedasama raamatut juba mitu korda kirjutanud. Esmalt sündis tekst ingliskeelsena ja oli sisult samane praeguseks välja antud romaaniga. Seejärel tõlkis autor romaani eesti keelde, kogu sündmustik viidi üle Eesti konteksti. Näiteks kandsid tegelased eesti nimesid, Seine'i jõe Issy silla piirdest sai meie enesetapjate meelispaik Türisalu pank ja veel mõndagi muud. Kolmandal kirjutamisel romaanivõistluse järel sündis tekst sellisel kujul, nagu ta nüüdseks on poelettidele jõudnud: eesti keeles, ent siinsele lugejale võõrapärases taustsüsteemis. Küllap on selline edasi-tagasi liikumine sisu ja vormi tõlkimise telgedel andnud autorile võimaluse proovida läbi erinevaid variante, jõudmaks selle õige ja tunnetuslikult loogiliseni. Teksti enda kohta ütleb säärane lugeja tähelepanu äratav tõlkeküsimus vahest seda, et loos kirjeldatud inimkogemuse probleemistik on universaalne ja ülekantav erinevatesse sootsiumitesse.
Probleemistikku süüvides torkab silma lääneliku heaolu küsimus, seda mitmes aspektis. Romaan ise tegeleb elu mõtestamisega üksikisiku tasandil: miks me mida teeme. Autori esitatud 15 inimtüüpi pakuvad igaüks sellele küsimusele erineva vastuse. Näiteks on meil nihilistid, soojätkajad, natsionalistid ja nõnda edasi, kelle hoiakuid romaani tegelastega sobitades arutleb Tankler kaudselt inimelude võimalike motiivide ja ellusuhtumise üle. Kõigi mõttekäikudega ilmtingimata nõustumata võib kinnitada, et need on kaasahaaravad, seda enam, et Tankleril on tekkinud iseendaga veidi lõhestunud dialoog. Loo tegelased esindavad demograafilises mõttes heal järjel olevat keskealist valget inimest, kes on teatava mugavustsooni veerel eksistentsiaalsete küsimusteni jõudnud. Ei pea pingutama, et näha seost autori endaga, kelle kirjutamisprotsess sai korraliku hoo sisse just nimelt siis, kui abikaasa lastega ajutiselt Luksemburgist tagasi Eestisse kolis ning Tankleril tekkis nii-öelda oma tuba ja piisavalt hõlbus jõudeolek, mis võimaldas kirja- ja mõttetööga kontsentreeritult tegeleda. Enam-vähem sama ideed on ta väljendanud intervjuus Priit Hõbemägile.2
Kirjanike liidu romaanivõistlusel osalemine on väga julge ettevõtmine ja mul on päriselt hea meel, et niivõrd pika, aga samas teiseneva traditsiooniga konkurss jätkuvalt lugejateni uusi nimesid toob. Ja mitte ainult! Kirjanikuteele satuvad needki, kes varem teistes eluvaldkondades silma on paistnud. Nagu Tankleri puhul näha, on elu- ja lugemiskogemus ning mugavasse punkti suubumine arendanud temas kui kirjutajas ja nüüdsest ka kirjanikus küpsust. See on võimaldanud vahele jätta mõned kohati valulikud algetapid ja esimesed tormakad katsetused, mida kogenud kirjanikud aeg-ajalt piinlikkustundega meenutanud on. Juhusliku näitena meenub Jan Kaus, kes on oma 2006. aasta romaani "Tema" hiljem siin-seal intervjuusid andes kritiseerinud. Mis muidugi ei tähenda, et Tankler ise kunagi enda kirjanikudebüüti kerge õhetuse või muige saatel meenutama ei hakka. See oleks aga ainult positiivne – järelikult on ta selleks teoreetiliseks hetkeks autorina vahepeal kasvanud. Praeguse põhjal etteheideteks või piinlikkustundeks õnneks põhjust ei ole.
1 Ehkki autori enda sõnul võitleb ta siiani sisetundega, justkui puuduks tal piisav kirjanduslik taust või teoreetiline teadmistepagas, et ühtäkki kirjanikuks hakata. Huvitav, kui paljusid veel taoline aukartus tagasi hoiab…
2 Priit Hõbemägi. "Heast elust sündinud romaan" – Eesti Ekspress, 12.01.2022. | Arvustus. Valge mees heaoluühiskonna piire kompamas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Debüütteose kättevõtmisega kaasneb mõnetine intriig. Saabunud on keegi, kelle jaoks on veel kõik kirjandusväljale paigutumise variandid lahtised, ja võime vaid oletada, kas tegemist saab olema tulevase etableerunud kirjanikuga – harv nähtus, sest areenile vististi korraga palju ei mahu –, ühehitimehe või -naisega, või kas jääb see esimene katsetuski lahjaks ja tuleb autoril hakata raamatuid sõpradele ja sugulastele sünnipäevakingituseks sokutama. Et olen saanud võimaluse Allar Tankleriga kirjandusest ja kirjutamisest pikemalt vestelda, leian, et huvitav oleks siinkohal kirjutada loomeprotsessist endast. Selgub, et ootused ja eeldused puudusid, 1 kõik sai alguse otseses mõttes puhtalt lehelt ja isegi mitte lühivormist, nagu see vahel olema kipub. Romaan sündis pika aja kestel korvi kogutud paberilipikutest, millele kirja pandud uitmõtted ja visandlikud teemaarendused kirjutamise hilisemas faasis loogilisteks sisuliinideks joondusid ja üha toekamaks tekstiks vormusid. Kuigi Tankler on algaja ilukirjutaja, annab tema taust mõista, et algaja kirjutaja pole ta sugugi. Tekstiloome pole kommunikatsiooni ja ajakirjanduse asjatundjale võõras, kirjutamine on lihtsalt varem olnud suunatud teistele ning enda hääl ja mõtted redutasid tagaplaanil. Sellest lähtudes kandub pealkiri "Teistes osades" võib-olla üle Tanklerile endalegi: keegi, kelle trump on seni seisnenud empaatiavõimes ja eri rollidesse hüppamises, haarab võimalusest oma potentsiaali näidata.
Esmatutvus raamatuga annab mõista, et tegemist võib olla krimiromaaniga, aga võib ka mitte. Kuigi tuleb tunnistada, et kui "Teistes osades" raamatupoodides pärast eluea lõppemist uudiskirjanduse kategoorias sealt edasi krimilettidele oleks tõstetud, oleksin ma pettunud. Pettunud oleks arvatavasti ka lugeja, kes kriminaalromaanide riiulivahest uut lugemisvara otsides Tankleri otsa komistaks. Klassikaline whodunit allub kindlatele žanrireeglitele ning lugu kulgeb alati sarnaselt; lugeja enam-vähem teab, mis teda raamatut avades ees ootab, ning ta läheb vihjetega meeleldi kaasa, jõudmaks salapärase süüdlaseni. Tankleri mudellugeja on keegi teine, romaani fookus on mujal kui mõistatuse lahendamisel. Õigupoolest liigub lugu mingisuguse mõistatuse lahendamise poole küll, ent tegemist on rohkem filosoofilist laadi mõistatusega ja kriminaalromaani riuklikus varjus on läbi töötatud hoopis sisukamaid teemasid. Kui teose sündmustik kokku võtta, leiab lugeja eest mõrvatud või ennast ära tapnud või vähemasti jäljetult kadunud peategelase Porteri ning teda ümbritsevad inimesed, rohkem ja vähem lähedased. Otsitakse vastust küsimusele, mis Porteriga ikkagi juhtus. Esile kerkivad erinevad teooriad, agaralt spekuleeritakse võimalike sündmuste üle, revideeritakse mälupilte… Mõistagi on kohal ka lugu suunav uurija Una, kelle roll seisneb pigem katkendlike mõtiskluste sidumises kui lõpplahenduseni jõudmises.
Romaanist pole võimalik leida ühegi tegelase välimuse kirjeldust ja lugejal on lastud neid vabalt ise ette kujutada. Teose esitlusel rääkis Tankler, et ta ei pidanud oluliseks mitte ühe antikangelase lugu ja taustsüsteemi, vaid kõigi tegelaste esiplaanil figureerimise võimalikkust: suurendusklaasi alla asetudes saab igaühest nende seas hoopis iseenda loo peategelane. Lugedes on kerge mõista, mida autor sellega silmas on pidanud. Tõepoolest on ta suisa rõõmuga eksperimenteerinud erinevate häälte ja stiilidega ja tagaplaanile ei jää keegi, omajagu trükimahtu on antud osaliste mõtisklustele. Näiteks arvutatakse päevi ümber rahasse (teksade kandmiskord 8 senti, uni 38 senti öö pealt, elamine 25 eurot päevas), teoretiseeritakse Molotovi kokteilide tegemise üle lennujaama duty-free alkoholist, käiakse mänguväljakutel kiikuvate inimeste taskutest kukkunud sente korjamas. Peatükkide sisukord on sassis, midagi on katkematu sisekõnejoruna kirja pandud, midagi on päevikuvormis, vahepeal on neli lehekülge täidetud Porteri DNA-ahela järjestusega, siis on lugeja ees aga ülekuulamisprotokoll või fiktiivsete psühholoogiliste uuringute tulemusena esitletud 15 võimalikku elu mõtet. Kõigi nende mõttekäikude ja stiilikatsetuste juures on tunda kerget postmodernistlikku hõngu: romaani on põimitud erinevaid viiteid ja faktiteadmisi, toonis võib märgata küünilisust ja irooniat elu ja ühiskonna hetkeseisu suhtes, transgressiivseid teemasid (millest olulisim paljastub alles teose lõpus ja jäägu tulevasele lugejale avastamiseks), fragmentaarsust.
Midagi on raamatus tuttavlikku ja esimese hooga näib, et selleks on ähmane sarnasus mõne prantsuse autoriga. On see Michel Houellebecq, Pierre Lemaitre või keegi muu, ei saa täpselt aru. Võib-olla kutsub lihtsalt Pariis sündmuskohana säärast meelepetet esile. Siis aga tõuseb tuttavlikkuse kõrvale sellele vastanduv võõristustunne: raamatu autor on eestlane, kes kirjutab teistele eestlastele – kuivõrd romaani veel teistes keeltes välja pole antud –, ometi jääb mulje kui tõlkeromaanist. Tankleri usutlemisel selgus, et pikemat aega Luksemburgis elanuna on ta sedasama raamatut juba mitu korda kirjutanud. Esmalt sündis tekst ingliskeelsena ja oli sisult samane praeguseks välja antud romaaniga. Seejärel tõlkis autor romaani eesti keelde, kogu sündmustik viidi üle Eesti konteksti. Näiteks kandsid tegelased eesti nimesid, Seine'i jõe Issy silla piirdest sai meie enesetapjate meelispaik Türisalu pank ja veel mõndagi muud. Kolmandal kirjutamisel romaanivõistluse järel sündis tekst sellisel kujul, nagu ta nüüdseks on poelettidele jõudnud: eesti keeles, ent siinsele lugejale võõrapärases taustsüsteemis. Küllap on selline edasi-tagasi liikumine sisu ja vormi tõlkimise telgedel andnud autorile võimaluse proovida läbi erinevaid variante, jõudmaks selle õige ja tunnetuslikult loogiliseni. Teksti enda kohta ütleb säärane lugeja tähelepanu äratav tõlkeküsimus vahest seda, et loos kirjeldatud inimkogemuse probleemistik on universaalne ja ülekantav erinevatesse sootsiumitesse.
Probleemistikku süüvides torkab silma lääneliku heaolu küsimus, seda mitmes aspektis. Romaan ise tegeleb elu mõtestamisega üksikisiku tasandil: miks me mida teeme. Autori esitatud 15 inimtüüpi pakuvad igaüks sellele küsimusele erineva vastuse. Näiteks on meil nihilistid, soojätkajad, natsionalistid ja nõnda edasi, kelle hoiakuid romaani tegelastega sobitades arutleb Tankler kaudselt inimelude võimalike motiivide ja ellusuhtumise üle. Kõigi mõttekäikudega ilmtingimata nõustumata võib kinnitada, et need on kaasahaaravad, seda enam, et Tankleril on tekkinud iseendaga veidi lõhestunud dialoog. Loo tegelased esindavad demograafilises mõttes heal järjel olevat keskealist valget inimest, kes on teatava mugavustsooni veerel eksistentsiaalsete küsimusteni jõudnud. Ei pea pingutama, et näha seost autori endaga, kelle kirjutamisprotsess sai korraliku hoo sisse just nimelt siis, kui abikaasa lastega ajutiselt Luksemburgist tagasi Eestisse kolis ning Tankleril tekkis nii-öelda oma tuba ja piisavalt hõlbus jõudeolek, mis võimaldas kirja- ja mõttetööga kontsentreeritult tegeleda. Enam-vähem sama ideed on ta väljendanud intervjuus Priit Hõbemägile.2
Kirjanike liidu romaanivõistlusel osalemine on väga julge ettevõtmine ja mul on päriselt hea meel, et niivõrd pika, aga samas teiseneva traditsiooniga konkurss jätkuvalt lugejateni uusi nimesid toob. Ja mitte ainult! Kirjanikuteele satuvad needki, kes varem teistes eluvaldkondades silma on paistnud. Nagu Tankleri puhul näha, on elu- ja lugemiskogemus ning mugavasse punkti suubumine arendanud temas kui kirjutajas ja nüüdsest ka kirjanikus küpsust. See on võimaldanud vahele jätta mõned kohati valulikud algetapid ja esimesed tormakad katsetused, mida kogenud kirjanikud aeg-ajalt piinlikkustundega meenutanud on. Juhusliku näitena meenub Jan Kaus, kes on oma 2006. aasta romaani "Tema" hiljem siin-seal intervjuusid andes kritiseerinud. Mis muidugi ei tähenda, et Tankler ise kunagi enda kirjanikudebüüti kerge õhetuse või muige saatel meenutama ei hakka. See oleks aga ainult positiivne – järelikult on ta selleks teoreetiliseks hetkeks autorina vahepeal kasvanud. Praeguse põhjal etteheideteks või piinlikkustundeks õnneks põhjust ei ole.
1 Ehkki autori enda sõnul võitleb ta siiani sisetundega, justkui puuduks tal piisav kirjanduslik taust või teoreetiline teadmistepagas, et ühtäkki kirjanikuks hakata. Huvitav, kui paljusid veel taoline aukartus tagasi hoiab…
2 Priit Hõbemägi. "Heast elust sündinud romaan" – Eesti Ekspress, 12.01.2022.
### Response:
Arvustus. Valge mees heaoluühiskonna piire kompamas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel aastal oli esmakordselt nii maailma- kui ka Euroopa meistrivõistlustel võistluskavas naiste ja meeste 35 km käimine, varasemalt oli pikim distants 50 km. Kui juulis Eugenis toimunud kergejõustiku maailmameistrivõistlustel selgusid esimesed maailmameistrid, siis Münchenis selgusid teisel võistluspäeval Euroopa parimad.
Meeste arvestuses võitis kulla hispaanlane Lopez, kes edestas sakslast Christopher Linket kahe minuti ja 41 sekundiga (2:29.30). Pronksmedali pälvis itaallane Matteo Giupponi ajaga 2:30.34. Nii sakslase kui ka itaallase jaoks oli tegemist isikliku rekordiga.
Naistest saavutas esikoha kreeklanna Ntrismpioti, jõudes finišisse kaks minutit ja kaks sekundit enne hispaanlanna Raquel Gonzalezi (2:44.15), kes edestas kolmandale kohale tulnud ungarlannat Viktoria Madaraszi (2:44.48) 33 sekundiga. | Selgusid 35 km käimise esimesed Euroopa meistrid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel aastal oli esmakordselt nii maailma- kui ka Euroopa meistrivõistlustel võistluskavas naiste ja meeste 35 km käimine, varasemalt oli pikim distants 50 km. Kui juulis Eugenis toimunud kergejõustiku maailmameistrivõistlustel selgusid esimesed maailmameistrid, siis Münchenis selgusid teisel võistluspäeval Euroopa parimad.
Meeste arvestuses võitis kulla hispaanlane Lopez, kes edestas sakslast Christopher Linket kahe minuti ja 41 sekundiga (2:29.30). Pronksmedali pälvis itaallane Matteo Giupponi ajaga 2:30.34. Nii sakslase kui ka itaallase jaoks oli tegemist isikliku rekordiga.
Naistest saavutas esikoha kreeklanna Ntrismpioti, jõudes finišisse kaks minutit ja kaks sekundit enne hispaanlanna Raquel Gonzalezi (2:44.15), kes edestas kolmandale kohale tulnud ungarlannat Viktoria Madaraszi (2:44.48) 33 sekundiga.
### Response:
Selgusid 35 km käimise esimesed Euroopa meistrid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tanki teisaldamine oli kindlasti ainumõeldav otsus ja seda tuli teha kiiresti. Mis puudutab Viimsi valda, siis täna ma ootaks küll valitsuselt selgeid ja konkreetseid sõnumeid, kuidas tagatakse tanki turvaline hoiustamine Viimsis. Kuna tegu on laetud küsimusega, siis kindlasti kohalik omavalitsus peaks teadma ka seda, kas on mingisugused ohuhinnanguid, millega me peaksime olema kursis. Milline see koostöö kohaliku omavalitsusega saab olema? Need on kõik väga olulised küsimused, millele täna valitsuse esindajad ei ole tähelepanu juhtinud ja millega seoses nad ei ole meiega ühendust võtnud," ütles Hussar ERR-ile.
"Arvestades, et kohalike elanike turvatunne on tähtis ja Viimsi vald sellega pidevalt tegeleb, siis ma ootaksin, et ka valitsus võtaks selle enda südameasjaks ja kaaluks need küsimused ära," lisas ta.
"Mis puudutab selle tanki eksponeerimist, siis Viimsis juba on eksponeeritud üks tank T-34. Arvestades, et sellel nädalavahetusel on meil ka 20. august ja tõenäoliselt need teemad on jätkuvalt väga laetud, siis ma ei ole kindel, kas selle tanki eksponeerimine on täna kõige õigem otsus. Pigem tasuks mõelda hoopiski tulevikus võib-olla sellele, kas sellel tankil on sobivam koht. Võib-olla selle tanki eksponeerimine kusagil mujal on mõistlikum," rääkis Hussar.
Hussari sõnul on Viimsi inimesed juba tema poole tanki küsimuses pöördunud. "Kuna see on täna väga laia ühiskondliku arutelu objekt ja väga laetud teema, siis siin kindlasti ka kohaliku omavalitsuse kaasamine ja informeerimine kõikidest nendest olulistest küsimustest on väga oluline," lausus Hussar.
Valitsus teisaldas teisipäeva ennelõunal Narva tankimonumendi ning teatas, et tank viiakse Viimsi sõjamuuseumi. | Viimsi volikogu esimees: võib-olla on tankile mõni sobivam koht? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tanki teisaldamine oli kindlasti ainumõeldav otsus ja seda tuli teha kiiresti. Mis puudutab Viimsi valda, siis täna ma ootaks küll valitsuselt selgeid ja konkreetseid sõnumeid, kuidas tagatakse tanki turvaline hoiustamine Viimsis. Kuna tegu on laetud küsimusega, siis kindlasti kohalik omavalitsus peaks teadma ka seda, kas on mingisugused ohuhinnanguid, millega me peaksime olema kursis. Milline see koostöö kohaliku omavalitsusega saab olema? Need on kõik väga olulised küsimused, millele täna valitsuse esindajad ei ole tähelepanu juhtinud ja millega seoses nad ei ole meiega ühendust võtnud," ütles Hussar ERR-ile.
"Arvestades, et kohalike elanike turvatunne on tähtis ja Viimsi vald sellega pidevalt tegeleb, siis ma ootaksin, et ka valitsus võtaks selle enda südameasjaks ja kaaluks need küsimused ära," lisas ta.
"Mis puudutab selle tanki eksponeerimist, siis Viimsis juba on eksponeeritud üks tank T-34. Arvestades, et sellel nädalavahetusel on meil ka 20. august ja tõenäoliselt need teemad on jätkuvalt väga laetud, siis ma ei ole kindel, kas selle tanki eksponeerimine on täna kõige õigem otsus. Pigem tasuks mõelda hoopiski tulevikus võib-olla sellele, kas sellel tankil on sobivam koht. Võib-olla selle tanki eksponeerimine kusagil mujal on mõistlikum," rääkis Hussar.
Hussari sõnul on Viimsi inimesed juba tema poole tanki küsimuses pöördunud. "Kuna see on täna väga laia ühiskondliku arutelu objekt ja väga laetud teema, siis siin kindlasti ka kohaliku omavalitsuse kaasamine ja informeerimine kõikidest nendest olulistest küsimustest on väga oluline," lausus Hussar.
Valitsus teisaldas teisipäeva ennelõunal Narva tankimonumendi ning teatas, et tank viiakse Viimsi sõjamuuseumi.
### Response:
Viimsi volikogu esimees: võib-olla on tankile mõni sobivam koht? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Austraalia praeguse peaministri Anthony Albanese sõnul on Morrisoni teguviis Westminsteri süsteemi pretsedenditu rikkumine. Albanese teatas teisipäeval, et Morrisoni lisaministriportfellide kohta tehakse õiguslik analüüs.
Praegune peaminister teatas ka, et on avatud ettepanekutele, et kuidas sellist olukorda tulevikus vältida, vahendab The Guardian.
Albanese kuulub Austraalia tööerakonda ja Morrison on paremtsentristliku Austraalia liberaalse erakonna liige.
Mitu poliitikut on kutsunud üles Morrisoni Austraalia parlamendist tagasi astuma, sh on üleskutse teinud üks tema enda endine minister.
Praegu on Austraalia liberaalide juht Peter Dutton, kes kaitses Morrisoni käitumist ning süüdistas Albanese'i valitsust, kes tema sõnul püüab olukorrast tekitada endale poliitilist kapitali.
Morrison vabandas teisipäeval oma endiste kaasministrite eest ning vabandas end välja koroonakriisi tekitatud erilise olukorraga.
Vahemikus 2020. aasta märts kuni 2021. aasta maikuus nimetas Morrison end tervise-, rahandus-, tööstus-, teadus-, energia- ja ressursiministriks ning siseministriks ilma avalikkust teavitamata ning mõnikord teavitamata ka asjakohast ministrit antud muutusest.
Morrisoni lisaministriporfellide kohta ei tehtud ühtegi ametlikku teadaannet. Ametlik mitmikministerlus andis tollal peaministri ametis olnud Morrisonile õiguse olla paljudes otsustusvaldkondades üksi viimane otsustusisik, kui ta seda oleks soovinud teha.
Austraalia valitsusministrid nimetatakse tavaliselt ametisse avalikult monarhi esindaja poolt ning ministrite ametisse nimetamine antakse enne parlamendile teada.
Morrisoni sõnul ei mäletanud ta enam kõikide lisaministriportfellide endale saamist, kuid need olid tema sõnul vastavate valdkondade kaitseks vajalikud.
"Asjad liikusid tollal väga kiiresti, lisas endine peaminister. "Keegi meist ei olnud täiuslik. Need otsused ei olnud halvaga mõeldud." | Austraalia peaminister andis endale salaja täiendavaid ministriportfelle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austraalia praeguse peaministri Anthony Albanese sõnul on Morrisoni teguviis Westminsteri süsteemi pretsedenditu rikkumine. Albanese teatas teisipäeval, et Morrisoni lisaministriportfellide kohta tehakse õiguslik analüüs.
Praegune peaminister teatas ka, et on avatud ettepanekutele, et kuidas sellist olukorda tulevikus vältida, vahendab The Guardian.
Albanese kuulub Austraalia tööerakonda ja Morrison on paremtsentristliku Austraalia liberaalse erakonna liige.
Mitu poliitikut on kutsunud üles Morrisoni Austraalia parlamendist tagasi astuma, sh on üleskutse teinud üks tema enda endine minister.
Praegu on Austraalia liberaalide juht Peter Dutton, kes kaitses Morrisoni käitumist ning süüdistas Albanese'i valitsust, kes tema sõnul püüab olukorrast tekitada endale poliitilist kapitali.
Morrison vabandas teisipäeval oma endiste kaasministrite eest ning vabandas end välja koroonakriisi tekitatud erilise olukorraga.
Vahemikus 2020. aasta märts kuni 2021. aasta maikuus nimetas Morrison end tervise-, rahandus-, tööstus-, teadus-, energia- ja ressursiministriks ning siseministriks ilma avalikkust teavitamata ning mõnikord teavitamata ka asjakohast ministrit antud muutusest.
Morrisoni lisaministriporfellide kohta ei tehtud ühtegi ametlikku teadaannet. Ametlik mitmikministerlus andis tollal peaministri ametis olnud Morrisonile õiguse olla paljudes otsustusvaldkondades üksi viimane otsustusisik, kui ta seda oleks soovinud teha.
Austraalia valitsusministrid nimetatakse tavaliselt ametisse avalikult monarhi esindaja poolt ning ministrite ametisse nimetamine antakse enne parlamendile teada.
Morrisoni sõnul ei mäletanud ta enam kõikide lisaministriportfellide endale saamist, kuid need olid tema sõnul vastavate valdkondade kaitseks vajalikud.
"Asjad liikusid tollal väga kiiresti, lisas endine peaminister. "Keegi meist ei olnud täiuslik. Need otsused ei olnud halvaga mõeldud."
### Response:
Austraalia peaminister andis endale salaja täiendavaid ministriportfelle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elektrilevi juhatuse esimehe Mihkel Härma sõnul juhiti täiendavate võrguinvesteeringute vajadusele tähelepanu juba möödunud aastal, kui käis taasterahastu vahendite jagamine.
"Tol korral jaotusvõrgu investeeringuteks raha ei jätkunud, aga õnneks leiti vahendid lisaeelarvest. Sinna esitasime endapoolsed ettepanekud lisaeelarve koostamise ajal," ütles Härm ERR-ile.
Läbirääkimised raha eraldamise osas ei olnud pikad, kokku oli vaja leppida tehnilised detailid, aga selles osas ei esinenud suuri erimeelsusi, ütles Härm.
Majandusministeeriumi ja Elektrilevi vahel kooskõlastatud lepingu alusel saab Elektrilevi kaheksa miljonit eurot võrgutöö parandamiseks ja täiendavateks liitumisvõimalusteks. Lisaeelarvest eraldatud summaga tahetakse toetada ka rohepööret ja mikrotootjate võrguga ühendamist, Elektrilevi omaosalusega investeeritakse rohepöörde kiirendamiseks 16 miljonit eurot.
Kavas on samuti 500 kilomeetri elektriliinide uuendamine ja mikrotootmise võimekuse loomine 4500 majapidamise jaoks. Võrgu tugevdustöid tehakse enam kui 20 asukohas, sealhulgas ka Märjamaal, Maardus ja Võrus.
Härma sõnul on siiski vaja kiiremas korras jaotusvõrku investeerida lisaks tavapärastele investeeringutele umbes 55 miljonit eurot.
"Kaheksa miljonit on esimene samm, aga ka ülejäänud 47 miljonit eurot on vaja lähiaastatel võrku täiendavalt investeerida. Loodame, et riigieelarve strateegia koostamisel see summa järgmistel aastatel ka eraldatakse," ütles Härm.
Esimese muudatusena rekonstrueeritakse olemasolevat elektrivõrku, vahetades olemasolevad paljasjuhtmed õhu- või maakaabli vastu. Tulemusena tekib võrgus täiendav läbilaskevõime, ja samal ajal pareneb ka töökindlus.
Härma sõnul võidavad kõik Elektrilevi tarbijad. "Kellel on juba päikesepaneelid olemas, nende jaoks on mõju suuremas töökindluses ja väiksemas rikete arvus, sest ehitame juurde ilmastikukindlat võrku. Teistel klientidel tekib aga võimalus väiksemate kuludega päikesepaneelid võrku ühendada," lausus ta.
Elektrilevi sihiks on võimaldada kõikide elamute ja ettevõtete sujuvat üleminekut taastuvenergiale, milleks Elektrilevi ka ise iga-aastasel 100 miljonit eurot investeerib. Tänaseks on Elektrilevi võrgus enam kui 12 000 väikest elektritootjat.
Olukord elektri jaotusvõrgus on kitsas
Elektrivõrgu seis on kasin, sest tootmissuunalist vaba võimsust on eelkõige tööstuste ning suuremate asulate juures nagu Tallinn ja Tartu.
Kõige kriitilisem on olukord saartel, näiteks ei olnud võimalik Hiiumaa võrku ühendada tootjaid, kes tahtsid enda toodetud elektrit võrku anda. Liituda saavad need, kes enda tarbeks toodavad.
Võrku investeerimiseks tegi Elektrilevi avalduse, kus taotles riigilt 55 miljonit eurot.
"Prioriteet on mikrotootja, alla 15 kilovati, kes tahab enda maja katusele panna väikese tootmisseade ehk enda tarbeks elektrit toota. Teine on suuremad äriobjektid, kus meil on vaja põhivõrguga liitumisvõimsust koos arvutada," lausus Härm. | Valitsus andis Elektrilevile jaotusvõrgu arendamiseks küsitust vähem raha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektrilevi juhatuse esimehe Mihkel Härma sõnul juhiti täiendavate võrguinvesteeringute vajadusele tähelepanu juba möödunud aastal, kui käis taasterahastu vahendite jagamine.
"Tol korral jaotusvõrgu investeeringuteks raha ei jätkunud, aga õnneks leiti vahendid lisaeelarvest. Sinna esitasime endapoolsed ettepanekud lisaeelarve koostamise ajal," ütles Härm ERR-ile.
Läbirääkimised raha eraldamise osas ei olnud pikad, kokku oli vaja leppida tehnilised detailid, aga selles osas ei esinenud suuri erimeelsusi, ütles Härm.
Majandusministeeriumi ja Elektrilevi vahel kooskõlastatud lepingu alusel saab Elektrilevi kaheksa miljonit eurot võrgutöö parandamiseks ja täiendavateks liitumisvõimalusteks. Lisaeelarvest eraldatud summaga tahetakse toetada ka rohepööret ja mikrotootjate võrguga ühendamist, Elektrilevi omaosalusega investeeritakse rohepöörde kiirendamiseks 16 miljonit eurot.
Kavas on samuti 500 kilomeetri elektriliinide uuendamine ja mikrotootmise võimekuse loomine 4500 majapidamise jaoks. Võrgu tugevdustöid tehakse enam kui 20 asukohas, sealhulgas ka Märjamaal, Maardus ja Võrus.
Härma sõnul on siiski vaja kiiremas korras jaotusvõrku investeerida lisaks tavapärastele investeeringutele umbes 55 miljonit eurot.
"Kaheksa miljonit on esimene samm, aga ka ülejäänud 47 miljonit eurot on vaja lähiaastatel võrku täiendavalt investeerida. Loodame, et riigieelarve strateegia koostamisel see summa järgmistel aastatel ka eraldatakse," ütles Härm.
Esimese muudatusena rekonstrueeritakse olemasolevat elektrivõrku, vahetades olemasolevad paljasjuhtmed õhu- või maakaabli vastu. Tulemusena tekib võrgus täiendav läbilaskevõime, ja samal ajal pareneb ka töökindlus.
Härma sõnul võidavad kõik Elektrilevi tarbijad. "Kellel on juba päikesepaneelid olemas, nende jaoks on mõju suuremas töökindluses ja väiksemas rikete arvus, sest ehitame juurde ilmastikukindlat võrku. Teistel klientidel tekib aga võimalus väiksemate kuludega päikesepaneelid võrku ühendada," lausus ta.
Elektrilevi sihiks on võimaldada kõikide elamute ja ettevõtete sujuvat üleminekut taastuvenergiale, milleks Elektrilevi ka ise iga-aastasel 100 miljonit eurot investeerib. Tänaseks on Elektrilevi võrgus enam kui 12 000 väikest elektritootjat.
Olukord elektri jaotusvõrgus on kitsas
Elektrivõrgu seis on kasin, sest tootmissuunalist vaba võimsust on eelkõige tööstuste ning suuremate asulate juures nagu Tallinn ja Tartu.
Kõige kriitilisem on olukord saartel, näiteks ei olnud võimalik Hiiumaa võrku ühendada tootjaid, kes tahtsid enda toodetud elektrit võrku anda. Liituda saavad need, kes enda tarbeks toodavad.
Võrku investeerimiseks tegi Elektrilevi avalduse, kus taotles riigilt 55 miljonit eurot.
"Prioriteet on mikrotootja, alla 15 kilovati, kes tahab enda maja katusele panna väikese tootmisseade ehk enda tarbeks elektrit toota. Teine on suuremad äriobjektid, kus meil on vaja põhivõrguga liitumisvõimsust koos arvutada," lausus Härm.
### Response:
Valitsus andis Elektrilevile jaotusvõrgu arendamiseks küsitust vähem raha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametnike sõnul tulistas Mayers 6. novembril kaks korda käsirelvast oma endise sõbra suunas. Ringkonnaprokuröri George Gascóni avalduses ei mainita, et kedagi oleks tabatud, kuid Gascón tõdes, et tulistamine oleks võinud lõppeda tragöödiaga.
"Avalikus kohas relva kasutamine on tõsine süütegu, mis oleks võinud lõppeda traagiliste tagajärgedega mitte ainult sihtmärgile, vaid ka Hollywoodi külastavatele süütutele pealtnägijatele," ütles Gascón avalduses.
Tulistamine leidis aset Hollywoodi kuulsuste alleest lõuna pool, teatas Los Angelese politsei.
2019. aastal esitati Mayersile Rootsis süüdistus pärast tänavakaklust. Ta mõisteti süüdi kallaletungis ning talle määrati tingimisi vanglakaristus. Samuti pidi muusik tasuma üle 1000-dollarilise kahjutasu. Enne karistuse langetamist oli ta kuu aega vangis. | Räppar ASAP Rocky sai süüdistuse Hollywoodis toimunud tulistamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametnike sõnul tulistas Mayers 6. novembril kaks korda käsirelvast oma endise sõbra suunas. Ringkonnaprokuröri George Gascóni avalduses ei mainita, et kedagi oleks tabatud, kuid Gascón tõdes, et tulistamine oleks võinud lõppeda tragöödiaga.
"Avalikus kohas relva kasutamine on tõsine süütegu, mis oleks võinud lõppeda traagiliste tagajärgedega mitte ainult sihtmärgile, vaid ka Hollywoodi külastavatele süütutele pealtnägijatele," ütles Gascón avalduses.
Tulistamine leidis aset Hollywoodi kuulsuste alleest lõuna pool, teatas Los Angelese politsei.
2019. aastal esitati Mayersile Rootsis süüdistus pärast tänavakaklust. Ta mõisteti süüdi kallaletungis ning talle määrati tingimisi vanglakaristus. Samuti pidi muusik tasuma üle 1000-dollarilise kahjutasu. Enne karistuse langetamist oli ta kuu aega vangis.
### Response:
Räppar ASAP Rocky sai süüdistuse Hollywoodis toimunud tulistamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal 4157 haigusjuhtu, millest 1933 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2224 kliiniliselt diagnoositud.
"Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigestumus 10,7 protsendi võrra, laboratoorselt kinnitatud juhtude arv vähenes 13,7 protsenti ning kliiniliselt diagnoositud juhtude arv 7,9 protsendi võrra. Uue nädalaga võib oodata veidi alla 2000 laboratoorselt kinnitatud juhu," selgitas Sepp.
Sepp ütles, et nakatamiskordaja R on hetkel 0,94. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.
Viimase seitsme päeva keskmine Covid-19 tõttu hospitaliseeritute arv on langenud 9,1 pealt 8,3 peale.
Esmaspäevahommikuse seisuga viibib haiglas 136 inimest, neist intensiivravil seitse, kes kõik on juhitaval hingamisel.
Nädala jooksul suri kaheksa inimest, kelle keskmine vanus oli ca 81,4 aastat. Tõenäoliselt püsib sel nädalal hospitaliseeritute arv 130 juures.
Nädala jooksul manustati 6000 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 439. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 474 185 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5 protsenti.
Viimase 14 päeva haigestumus oli langustrendis kõikides maakondades välja arvatud Ida-Virumaa, Põlvamaa ja Viljandimaa. Suurem langus on Valgamaal, Läänemaal ja Järvamaal. Ei muutunud haigestumus Jõgevamaal, Tartumaal ja Võrumaal.
32. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees ca 48 protsendi ulatuses punasel ohutasemel. Võrreldes varasema nädalaga on viirushulga tõus olnud märgatav üle Eesti. Keskmistatud proovivõtukohtadest tuvastati enim viirusosakesi reovees Ahtmes. Kõrgem viirusosakeste tase oli ka teistes Ida-Viru maakonna proovipunktides. | Terviseamet: koroonaviiruse levik näitab vähenemise märke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal 4157 haigusjuhtu, millest 1933 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2224 kliiniliselt diagnoositud.
"Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigestumus 10,7 protsendi võrra, laboratoorselt kinnitatud juhtude arv vähenes 13,7 protsenti ning kliiniliselt diagnoositud juhtude arv 7,9 protsendi võrra. Uue nädalaga võib oodata veidi alla 2000 laboratoorselt kinnitatud juhu," selgitas Sepp.
Sepp ütles, et nakatamiskordaja R on hetkel 0,94. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.
Viimase seitsme päeva keskmine Covid-19 tõttu hospitaliseeritute arv on langenud 9,1 pealt 8,3 peale.
Esmaspäevahommikuse seisuga viibib haiglas 136 inimest, neist intensiivravil seitse, kes kõik on juhitaval hingamisel.
Nädala jooksul suri kaheksa inimest, kelle keskmine vanus oli ca 81,4 aastat. Tõenäoliselt püsib sel nädalal hospitaliseeritute arv 130 juures.
Nädala jooksul manustati 6000 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 439. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 474 185 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5 protsenti.
Viimase 14 päeva haigestumus oli langustrendis kõikides maakondades välja arvatud Ida-Virumaa, Põlvamaa ja Viljandimaa. Suurem langus on Valgamaal, Läänemaal ja Järvamaal. Ei muutunud haigestumus Jõgevamaal, Tartumaal ja Võrumaal.
32. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees ca 48 protsendi ulatuses punasel ohutasemel. Võrreldes varasema nädalaga on viirushulga tõus olnud märgatav üle Eesti. Keskmistatud proovivõtukohtadest tuvastati enim viirusosakesi reovees Ahtmes. Kõrgem viirusosakeste tase oli ka teistes Ida-Viru maakonna proovipunktides.
### Response:
Terviseamet: koroonaviiruse levik näitab vähenemise märke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kruup rääkis ERR-ile, et Ida prefektuuril on Narvas ja Ida-Virumaal okupatsioonimonumentide eemaldamises juhtivroll ning kaasatud on ka teised prefektuurid. Narvas on politseinikke praegu palju ning lisajõude on saadud ka kaitseväest ja vanglateenistusest.
"Kaitsevägi aitab eemaldada punamonumente, vanglateenistus toetab neid turvalisuse tagamise operatsioonides, nii et meid on omajagu," lausus ta.
Olukord Narvas on rahulik ja kõik sujub Kruubi sõnul plaanipäraselt. Narva inimesed on suhtunud olukorda mõistvalt ega ole trüginud provotseerima. Õhtul, kui inimeste tööpäev lõpeb, tuleb politseil arvestada ka probleemidega, mis võivad tekkida alkoholi tarvitamisest kõrgendatud või kurja meeleollu sattunutega.
"Hetkel pole mul küll põhjust arvata, et meil peaks olukord kuidagi pingeliseks minema. Vähemalt teeme kõik endast sõltuva, et see nii ei oleks, aga valmis peame olema kahtlemata igasugusteks vahejuhtumiteks ja oleme valmis reageerima," kinnitas Kruup.
Ta märkis, et politsei on kaalunud ka alkoholi müügikeelu kehtestamist, kuid praegu ei näita ohuhinnang, et olukord Ida-Virumaal peaks nii äärmuslikuks muutuma, et seda oleks tarvis. Isegi kui keeld peaks tulema, ei puuduta see Ida prefekti sõnul kindlasti kogu Ida-Virumaad.
Operatsiooni planeerides oli teemaks ka vajadus sulgeda piiripunkt, kuid Kruubi sõnul ei nähtud selleks siiski vajadust. Küll aga arvestati sellega, et punamonumenti eemaldati ka piiripunkti värava tagant, ent see ei häirinud liiklust piiril olulisel määral.
Turistid ei peaks Narvasse tulekut pelgama
Politsei on eeltööd teinud ka selles osas, et tagada Narvas Eesti jaoks tähtsate sümbolite turvalisus. Kruubi kinnitusel on ta kindel ka oma alluvate peale.
"Tõsi, meil on olnud varem, sõja alguseski kolleege, kellega tuli töösuhe lõpetada, aga täna mul seda kahtlust kellegi osas ei esine. Ma tõesti usaldan oma inimesi ja pole märke, et ei peaks usaldama oma kolleege Ida prefektuuris," ütles ta.
Ida prefekt ei näe mingit põhjust, miks mujalt Eestist tulevad turistid ei peaks Narvasse, Sillamäele, Kohtla-Järvele või Alutaguse valda tulema ning turvalisuse pärast ei peaks muretsema needki, kes on oma reisi juhtumisi planeerinud tanki eemaldamisega samaks päevaks.
"Puuduvad igasugused märgid, et Narva inimesed oleks eestlaste vastu väga kurjad. Tõsi, sotsiaalmeedias on räuskajaid, aga üksikutest provokaatoritest ei maksa teha põhjapanevaid järeldusi," tõdes ta.
Kruup lisas, et alates 3. augustist, mil tanki teema aktuaalseks muutus, ei ole sinna juurde kogunenud inimeste hulk olnud nii massiivne, et seda peaks pelgama.
Tank teisaldati Narvast teisipäeval enne kella 11.30 ja seda hakati treileril Viimsis asuvasse sõjamuuseumisse viima. | Ida prefekt: alkoholimüügi keeldu ega piiripunkti sulgemist pole vaja olnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kruup rääkis ERR-ile, et Ida prefektuuril on Narvas ja Ida-Virumaal okupatsioonimonumentide eemaldamises juhtivroll ning kaasatud on ka teised prefektuurid. Narvas on politseinikke praegu palju ning lisajõude on saadud ka kaitseväest ja vanglateenistusest.
"Kaitsevägi aitab eemaldada punamonumente, vanglateenistus toetab neid turvalisuse tagamise operatsioonides, nii et meid on omajagu," lausus ta.
Olukord Narvas on rahulik ja kõik sujub Kruubi sõnul plaanipäraselt. Narva inimesed on suhtunud olukorda mõistvalt ega ole trüginud provotseerima. Õhtul, kui inimeste tööpäev lõpeb, tuleb politseil arvestada ka probleemidega, mis võivad tekkida alkoholi tarvitamisest kõrgendatud või kurja meeleollu sattunutega.
"Hetkel pole mul küll põhjust arvata, et meil peaks olukord kuidagi pingeliseks minema. Vähemalt teeme kõik endast sõltuva, et see nii ei oleks, aga valmis peame olema kahtlemata igasugusteks vahejuhtumiteks ja oleme valmis reageerima," kinnitas Kruup.
Ta märkis, et politsei on kaalunud ka alkoholi müügikeelu kehtestamist, kuid praegu ei näita ohuhinnang, et olukord Ida-Virumaal peaks nii äärmuslikuks muutuma, et seda oleks tarvis. Isegi kui keeld peaks tulema, ei puuduta see Ida prefekti sõnul kindlasti kogu Ida-Virumaad.
Operatsiooni planeerides oli teemaks ka vajadus sulgeda piiripunkt, kuid Kruubi sõnul ei nähtud selleks siiski vajadust. Küll aga arvestati sellega, et punamonumenti eemaldati ka piiripunkti värava tagant, ent see ei häirinud liiklust piiril olulisel määral.
Turistid ei peaks Narvasse tulekut pelgama
Politsei on eeltööd teinud ka selles osas, et tagada Narvas Eesti jaoks tähtsate sümbolite turvalisus. Kruubi kinnitusel on ta kindel ka oma alluvate peale.
"Tõsi, meil on olnud varem, sõja alguseski kolleege, kellega tuli töösuhe lõpetada, aga täna mul seda kahtlust kellegi osas ei esine. Ma tõesti usaldan oma inimesi ja pole märke, et ei peaks usaldama oma kolleege Ida prefektuuris," ütles ta.
Ida prefekt ei näe mingit põhjust, miks mujalt Eestist tulevad turistid ei peaks Narvasse, Sillamäele, Kohtla-Järvele või Alutaguse valda tulema ning turvalisuse pärast ei peaks muretsema needki, kes on oma reisi juhtumisi planeerinud tanki eemaldamisega samaks päevaks.
"Puuduvad igasugused märgid, et Narva inimesed oleks eestlaste vastu väga kurjad. Tõsi, sotsiaalmeedias on räuskajaid, aga üksikutest provokaatoritest ei maksa teha põhjapanevaid järeldusi," tõdes ta.
Kruup lisas, et alates 3. augustist, mil tanki teema aktuaalseks muutus, ei ole sinna juurde kogunenud inimeste hulk olnud nii massiivne, et seda peaks pelgama.
Tank teisaldati Narvast teisipäeval enne kella 11.30 ja seda hakati treileril Viimsis asuvasse sõjamuuseumisse viima.
### Response:
Ida prefekt: alkoholimüügi keeldu ega piiripunkti sulgemist pole vaja olnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tank on läinud. Kas nüüd on õnn eestlase õuel? Kindlasti mitte. Valimisteni on hea mitu kuud aega ja nii on võimalik veel õige palju monumente ja mälestuskive teisaldada ning lõhkuda. Iga osavallavanem saab näidata, et ta on piisavalt mees ning käed külge lüüa. Erinevalt lumekoristusest või mikroplasti vähendamisest veekoguses on tulemus ju nähtav, plats on puhas ja kujutletavale vaenlasele on koht kätte näidatud.
On tegelikult uskumatu, et suhtutakse aastal 2022 narvakatesse nagu kolonialistid aborigeenidesse. Punamonumente on üle Eesti väga palju, kuid Narvas korraldati omamoodi näidispoomine. Sest kuidas paraneb nüüdsest eluolu linnas, kus piirikaubandusel, aga ka varasemalt Jaanilinnas tööl käimisel ning turismil on olnud tähtis koht? Ei miskil viisil.
Arusaam, et Eesti on meie kõigi riik, kus inimese koheldakse võrdselt ja kõigi hääl loeb, väheneb olulisel määral. Kodulinna avaliku ruumi üle otsused tehakse üle pea. Samal ajal on ju laialt teada, et sunnimeetmetest ning häbistamisest teeb pigem teeb ustavamaks n-ö õng, näiteks kvaliteetne riigikeeleõpe ja leivatöö.
Riigijuhtidel tuleks olla euroopalik ning mõista, et inimeste identiteeti ning mõttelaadi ei saa sunniviisiliselt muuta. Oleme ju meiegi väga mures hõimurahvaste pärast ja ei taha nende venestamist sugugi mitte. Miks peab aga siinne venelane saama eestlaseks? Kultuuriline mitmekesisus on ju ajalooliselt loomulik, mõeldes kaua valdavalt saksakeelsetele linnadele või veel enne viimast sõda rannikul elanud rootslastele ning Peipsi ääre vene küladele.
Eriti mures tuleb olla kultuuriväärtuste pärast. Juba vahendati "Aktuaalses kaameras" ideid, et minna tahetakse meie modernistlikku monumentaalkunsti ühe parema näite, Tehumardi mälestusmärgi ehk mõõga kallale. See Allan Murdmaa, Matti Variku ja Riho Kulla teos on muinsuskaitse all ning niisama seda lõhkuma minna tegelikult ei tohi.
Ausalt öeldes, pole oluline, et 86-aastane autor Kuld on nõus muudatustega. Meil on õigus originaalse pärandi säilimisele. On ju ka Raine Karp aastaid olnud minnalaskmismeeleolus, mis aga ei tähenda, et linnahall pole väärtuslik. Ometi on ka nõukogude kunst suuresti meie kohalike autorite loome ning ka sel on õigus elule. See pädeb nii rahvusooperi Estonia laemaali, monumentaalskulptuuri kui ka arhitektuuri kohta.
Lõhkumisest, teisaldamisest ning ümbermatmistest oluliselt odavam ning ka algupära alal hoidev viis on infotahvlite lisamine. Nõustuda võib ka kunstiakadeemia rektori Mart Kalmuga, kes ütles, et mälestuskivide lagunemises ning luuderohuga kattumises pole midagi halba. Tõepoolest, keda segab tühjaksjäänud küla võpsikus peidus olev viisnurk?
"Kahtlemata oleks vajalikum investeerida arheoloogilistesse väljakaevamistesse, mis aitavad paremini mõtestada nii muinas- kui ka keskaega."
Kui rääkida militaarpärandist, siis kahtlemata oleks vajalikum investeerida arheoloogilistesse väljakaevamistesse, mis aitavad paremini mõtestada nii muinas- kui ka keskaega. Avardasid ju näiteks Salme viikingileiud oluliselt ajalooteadmisi.
Valitsus on teinud punamonumentide eemaldamise nõudega rumala otsuse ja see tuleb kahtlemata ära muuta.
On väär minna kaasa Vladimir Putini retoorikaga ja öelda, et praegune autoritaarne režiim on Nõukogude Liidu õigusjärglane. Nii aitame kaudselt ka ise praeguseid sõjakuritegusid lasta õigustada minevikuga. Eksistentsi lõpetanud riikidega ei tasu võitlus pidada.
Võiksime avalikult tunnistada, et Nõukogude perioodil, aga ka tsaariajal või ka Saare-Lääne piiskopkonnas ning Rootsi koloniaalimpeeriumi ajal loodu on kõik meie pärand. Mis sest, et kõigi kirikute, linnuste, sammaste, mõisahäärberite, sildade, losside, muuseumide autorid pole etnilised eestlased. | Karin Paulus: punamonumendidki on meie pärand | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tank on läinud. Kas nüüd on õnn eestlase õuel? Kindlasti mitte. Valimisteni on hea mitu kuud aega ja nii on võimalik veel õige palju monumente ja mälestuskive teisaldada ning lõhkuda. Iga osavallavanem saab näidata, et ta on piisavalt mees ning käed külge lüüa. Erinevalt lumekoristusest või mikroplasti vähendamisest veekoguses on tulemus ju nähtav, plats on puhas ja kujutletavale vaenlasele on koht kätte näidatud.
On tegelikult uskumatu, et suhtutakse aastal 2022 narvakatesse nagu kolonialistid aborigeenidesse. Punamonumente on üle Eesti väga palju, kuid Narvas korraldati omamoodi näidispoomine. Sest kuidas paraneb nüüdsest eluolu linnas, kus piirikaubandusel, aga ka varasemalt Jaanilinnas tööl käimisel ning turismil on olnud tähtis koht? Ei miskil viisil.
Arusaam, et Eesti on meie kõigi riik, kus inimese koheldakse võrdselt ja kõigi hääl loeb, väheneb olulisel määral. Kodulinna avaliku ruumi üle otsused tehakse üle pea. Samal ajal on ju laialt teada, et sunnimeetmetest ning häbistamisest teeb pigem teeb ustavamaks n-ö õng, näiteks kvaliteetne riigikeeleõpe ja leivatöö.
Riigijuhtidel tuleks olla euroopalik ning mõista, et inimeste identiteeti ning mõttelaadi ei saa sunniviisiliselt muuta. Oleme ju meiegi väga mures hõimurahvaste pärast ja ei taha nende venestamist sugugi mitte. Miks peab aga siinne venelane saama eestlaseks? Kultuuriline mitmekesisus on ju ajalooliselt loomulik, mõeldes kaua valdavalt saksakeelsetele linnadele või veel enne viimast sõda rannikul elanud rootslastele ning Peipsi ääre vene küladele.
Eriti mures tuleb olla kultuuriväärtuste pärast. Juba vahendati "Aktuaalses kaameras" ideid, et minna tahetakse meie modernistlikku monumentaalkunsti ühe parema näite, Tehumardi mälestusmärgi ehk mõõga kallale. See Allan Murdmaa, Matti Variku ja Riho Kulla teos on muinsuskaitse all ning niisama seda lõhkuma minna tegelikult ei tohi.
Ausalt öeldes, pole oluline, et 86-aastane autor Kuld on nõus muudatustega. Meil on õigus originaalse pärandi säilimisele. On ju ka Raine Karp aastaid olnud minnalaskmismeeleolus, mis aga ei tähenda, et linnahall pole väärtuslik. Ometi on ka nõukogude kunst suuresti meie kohalike autorite loome ning ka sel on õigus elule. See pädeb nii rahvusooperi Estonia laemaali, monumentaalskulptuuri kui ka arhitektuuri kohta.
Lõhkumisest, teisaldamisest ning ümbermatmistest oluliselt odavam ning ka algupära alal hoidev viis on infotahvlite lisamine. Nõustuda võib ka kunstiakadeemia rektori Mart Kalmuga, kes ütles, et mälestuskivide lagunemises ning luuderohuga kattumises pole midagi halba. Tõepoolest, keda segab tühjaksjäänud küla võpsikus peidus olev viisnurk?
"Kahtlemata oleks vajalikum investeerida arheoloogilistesse väljakaevamistesse, mis aitavad paremini mõtestada nii muinas- kui ka keskaega."
Kui rääkida militaarpärandist, siis kahtlemata oleks vajalikum investeerida arheoloogilistesse väljakaevamistesse, mis aitavad paremini mõtestada nii muinas- kui ka keskaega. Avardasid ju näiteks Salme viikingileiud oluliselt ajalooteadmisi.
Valitsus on teinud punamonumentide eemaldamise nõudega rumala otsuse ja see tuleb kahtlemata ära muuta.
On väär minna kaasa Vladimir Putini retoorikaga ja öelda, et praegune autoritaarne režiim on Nõukogude Liidu õigusjärglane. Nii aitame kaudselt ka ise praeguseid sõjakuritegusid lasta õigustada minevikuga. Eksistentsi lõpetanud riikidega ei tasu võitlus pidada.
Võiksime avalikult tunnistada, et Nõukogude perioodil, aga ka tsaariajal või ka Saare-Lääne piiskopkonnas ning Rootsi koloniaalimpeeriumi ajal loodu on kõik meie pärand. Mis sest, et kõigi kirikute, linnuste, sammaste, mõisahäärberite, sildade, losside, muuseumide autorid pole etnilised eestlased.
### Response:
Karin Paulus: punamonumendidki on meie pärand |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Krimmi Lenini piirkonna kohus teatas esmaspäeval, et Šholkine linnas mõisteti 10 päeva aresti Vene kodanikule, kes mängis klippi laulust "Metsik väli", mis kohtu sõnul sisaldas "Venemaal keelustatud Azovi polgu natsi-sümboolikat".
Mees oli DJ-ks kohvikus, kes kliendi palvel mängis kõnealust videot.
Varem teatas kohalik meedia, et Dmitri Genti nimeline mees palus antud DJ-l mängida antud videoklippi.
Ühe teise video kohaselt ei olnud kõnealune DJ kunagi varem konkreetset videot näinud ning tal polnud aimdust video sisust enne kui klient seda tal palus mängida.
Vene ülemkohus nimetas 2. augustil Ukraina Azovi polgu terroristlikuks organisatsiooniks. | Krimmis mõisteti Ukraina muusika kasutamise pärast süüdi kohalik DJ | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Krimmi Lenini piirkonna kohus teatas esmaspäeval, et Šholkine linnas mõisteti 10 päeva aresti Vene kodanikule, kes mängis klippi laulust "Metsik väli", mis kohtu sõnul sisaldas "Venemaal keelustatud Azovi polgu natsi-sümboolikat".
Mees oli DJ-ks kohvikus, kes kliendi palvel mängis kõnealust videot.
Varem teatas kohalik meedia, et Dmitri Genti nimeline mees palus antud DJ-l mängida antud videoklippi.
Ühe teise video kohaselt ei olnud kõnealune DJ kunagi varem konkreetset videot näinud ning tal polnud aimdust video sisust enne kui klient seda tal palus mängida.
Vene ülemkohus nimetas 2. augustil Ukraina Azovi polgu terroristlikuks organisatsiooniks.
### Response:
Krimmis mõisteti Ukraina muusika kasutamise pärast süüdi kohalik DJ |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Millised on need meeleolud, mis Narva linnas nii teid ümbritsevaid isikuid kui ka tee peal kohatud inimesi praegu valitsevad?
Eks Narvas nagu ka ülejäänud Eestis ole tegemist ilusa suvehommikuga ja tänu teetõketele liiguvad inimesed teisi teid pidi. Aga siin linnavalitsuses istuvad kolleegid kõik kolm korda suuremate silmadega kui mina. Eks tegemist ole sellise päevaga, mille järel tuleb avada Narva linna ajaloos, linna elus uus lehekülg. Ma kohtusin politsei- ja piirivalveameti esindajaga, kes vormistab dokumenti vastavalt korrakaitseseadusele vallasasja hoiule võtmise kohta. Vallasasi on siis tank T-34, mis kuulub Narva linnale.
Kas pigem valitseb linnas nõutus, küsitakse, mis toimub või avaldatakse nördimust?
Jah, arusaamatust on palju, et miks seda meiega tehakse, miks seda praegu tehakse. Seda olen ka mina ise küsinud, et kas see on õige hetk. Aga ega sellisteks asjadeks õiget hetke ole, nagu me teame. Praegu on politsei- ja piirivalveamet koos oma partneritega alustanud tegevust. Pressikonverentsil nimetati kokku Narvas ja Narva-Jõesuus seitset mälestusmärki, nii et see ei piirdu ainult tankiga. Seetõttu arusaadavalt kestab see ettevõtmine linnas täna tunde.
Mis tähendab seda, et ennekõike puutuvad Narva inimesed praegu Narvas toimuvaga kokku niipidi, et paljudesse kohtadesse lihtsalt ei saa minna, liiklus on häiritud, paljudes piirkondades suletud. Kasvõi seesama Peetri plats, mis on ju tegelikult keskne Narva koht, sinna praegu ei pääse.
Pääseb küll, ma ise tulin praegu Peetri platsilt, siin ei ole mingit tegevust. Politsei kinnitusel oli hommikul, kui nad kohale jõudsid, tanki juures rahulik, inimesed lahkusid rahulikult. Tee on pikalt piiratud, nii et selles mõttes mälestusmärkide ümberpaigutamise juures praegu sellist füüsilist ohtu Narva inimestele ei ole.
Eks inimesed nüüd vaikselt ärkavad ja püüavad kuidagi ennast selle teemaga suhestada.
Esimesed signaalid, mis on tulnud, on, et riik tuleb anda kohtusse. Seda on teatanud Narva opositsiooniliidrid.
Nii et tuleb palav päev ja kindlasti mitte ainult tänane. Mina soovin kõigile narvalastele rahu, kainet meelt, arusaamist, et tänasele järgneb homne, ja kutsun üles käituma nii, et ei oleks pärast häbi nende augustipäevade pärast, mis Narvat väga tugevasti muudavad. Mina luban jätkata kõikide narvalaste linnapeana ja saan aru inimeste väga erinevatest tunnetest, lihtsalt saan aru.
Ehk siis opositsiooni esindajad on teile helistanud ja nõutakse, et linn peab nüüd asuma tegutsema, et see tank tuleks saada Narva omandisse tagasi? Kas plaanitakse kokku kutsuda volikogu, nõutakse, et linnavalitsus peaks eriistungeid? Mis poliitilises mõttes Narvas toimub?
Poliitilises mõttes andis eile opositsioon sisse peale volikogu istungit uue dokumendi, mille esimene punkt oli see, et tank peab jääma ajutiselt oma asukohale, kuni linnavalitsus leiab talle uue asukoha. Sellise avalduse on eile opositsioon sisse andnud. Järgmine korraline volikogu istung 25. augustil. Ei ole põhjust kahelda, et sellel istungil neid teemasid käsitletakse. Kell kümme kohtuvad koalitsioonisaadikud. Ma võtan ise ühendust opositsiooniliidritega et arutada, mis edasi saab. Küll olin ma eile ausalt öeldes päris ehmunud, kui opositsiooniliidrid kasutasid tanki kohta pressikonverentsil sõnu nagu "tükk rauda", "ese, millel on linna bilansis null eurot väärtust".
Tegelikult on meil väärtuskonflikt, meil on kõige karmim konflikt, mis saab maailmas olla. Meil on erinev arusaamine sellest, kuidas Teine maailmasõda lõppes. Kas see oli fašismi lõpp? Oli see fašismi lõpp ja okupatsiooni algus? Oli see okupatsiooni algus? Me jääme siin igavesti Eestis eri meelt kahjuks.
Meie kohalikel venelastel on praegu väga tugev identiteedimure. Venelased, kes elasid ju mitu aastakümmet öeldes, et nad armastavad Eestit ja tihti veel, et "ma olen Eestis sündinud, see on minu kodu, mul teist kodumaad ei ole". Aga ometi oli teisel pool piiri üks kangelane nimega Putin. Aga nüüd on küsimus, kas Putin on kangelane, ja paljud inimesed saavad sisemuses aru, et ei ole. Aga seda on väga valus tunnistada. Ja Eesti riigi ja elanike väljakutse on nüüd aru saada nendest inimestest.
Me peame pakkuma midagi asemele, me võtame praegu ära. Mida me asemele pakume? Mis on see ühine osa, kuidas me edasi läheme? Nüüd me ei tohi neid lüüa saanud inimesi, hingehaavaga inimesi maha jätta.
Kas need volikogu liikmed, kes esmaspäeval ei soovinud tanki eemaldamisega seotud volikogu päevakorra punkti arutada, kas nad siiralt arvasid seda, et nad võidavad aega ja saavad endale sobivama lahenduse? Või tegelikult loodetigi, et tuleb riik, tegutseb, meie käed jäävad puhtaks, meie saame oma valijatele sirge näoga tänaval vastu jalutada ja öelda neile, et meie pole seotud?
Siin on tähtis, et iga volikogu liige ütleks ise, mida ta eile tundis. Mina kuulsin ja nägin eile väga erinevaid emotsioone. Küsimus oli selles, et kui peaministrile tegid erinevad poliitilised jõud ühise pöördumise, siis oli selle mõte just ju ühiselt võtta vastu otsus, et meie vara ehk tank jääb Narva, kõrvalisse kohta, mis eilseks oli ka leitud tööstuspargi alale, niikaua kui me otsustame oma mälestusmärkide saatuse. Narva volikogu ja Narva poliitikud vähemalt püüdsid leida ühist keelt, mis on siiski parem kui mitte midagi.
Kas te ise usute siiani, et Narva enda tegutsemine oleks olnud arukam? Või vaadates praegu seda, millised jõud on riik suutnud Narva ja Narva ümbrusesse tuua, kuidas süstemaatiliselt lähenetakse, siis võib-olla riigi käitumine ongi jõulisem ja kiirem või see ei ole jõu ja kiiruse küsimus?
Jõulisem ja kiirem on riigi käitumine päris kindlasti. Siin ei ole midagi vaieldagi. Aga selge, et see, mida mina vaimusilmas ette nägin, oleks olnud keerulisem, pikem, palju vaidlusi tekitanud, aga kaasanud kohalikke inimesi, võimaldanud ühiselt edasi liikuda. Võib-olla Eesti silmad on praegu suunatud sellele, et kes kellele täna Narvas pasunasse annab. Aga Narva proua 60 pluss ei lähe ühtegi akent sisse lööma. Kui on mingeid rahutusi, siis võimalik, et õhtul. Sinna pole mitte midagi teha. Aga küsimus on selles, kuidas me elame edasi. Mis me teeme homme? Mis me teeme ülehomme? Kui palju sellest on depressiooni, valu? Kui palju on selles pettumust Eesti riigis, valitsuses?
Ma olen elanud Narvas 23 aastat ja ma võin öelda, et mul on enne seda pühapäeva olnud vaid üks konflikt rahvuse pinnalt. Aga pühapäeval, kui mina ütlesin tänaval inimesele "tere", vastas ta mulle "head aega". Ja see tegi mulle väga-väga haiget.
Teid kuulates ma saan aru, et Narva seisukohast pole oluline see, mis saab täna õhtul või ööl vastu homset, vaid see, mis toimub inimeste peades ja südametes järgmise aasta-kahe jooksul.
Jah, see on palju määravam. Selle eest, mis toimub täna, homme, vastutab politsei- ja piirivalveamet. Soovin jõudu inimestele, kes konkreetselt praegu mälestusmärkidega tegelevad. Loodan, et ei kannata Narva inimesed ega konkreetses tegevuses osalejad. Mina olen enda jaoks keeranud selles raamatus järgmise lehe.
Kui praegused teated Narvast ütlevad, et olukord on rahulik, siis mis teie tunnetus ütleb, mis saab edasi? Te tunnete väga paljusid Narva inimesi isiklikult ning tõenäoliselt olete te neid kõige suuremaid muretsejaid viimastel nädalatel väga palju kohanud. Kas kõik jääbki rahulikuks või see pahameel kusagil leiab oma väljundi?
Ma arvan, et järgmistel kohtumistel on palju tumepunaseid nägusid ja kurje sõnu. Ka sõna on relv. Ma arvan, et eelkõige kasutatakse järgmistel päevadel, nädalatel ja kuudel sõna kui relva. Aga tuleb ka aru saada, et sellel ajal on tänased otsustajad Tallinnas ja kohalik võim on kohal ja peab inimestega hakkama saama. Nii et järgmistel kuudel on ilmselt minul kümneid ja kümneid kohtumisi.
Valitsuse pressikonverentsil nii siseminister Lauri Läänemets kui ka peaminister Kaja Kallas rõhusid ohuhinnangutele, mis puudutavad avaliku korra tagamist. Kui suur teile teadaolevalt see inimeste ring, kes soovivad Narvas pingeid eskaleerida?
Mina ei ole ohuhinnanguid näinud, kuid sellist tugevat ohtu või üleskeeratud meeleolu linnas ei ole suures mahus olnud. Võib-olla on jäänud inimestele mulje, et tanki ümber on kogunenud tuhanded inimesed. Ei ole. Maksimaalselt on tanki juures olnud 150 inimest ühel ajal. Inimesed tulid, läksid ja kõik said aru, et tank kohale ju ei jää. Tank nägi eile õhtul välja nagu nagu 9. mai pluss. Nii palju lilli ja küünlaid. Muidugi ei saa alahinnata naaberriigi tegevust ja võimalikke provokatsioone. Küsimus lahendada tankiga oleks tulnud nii ehk naa. Kas seda oleks võinud lahendada rahumeelsemalt, vähem haava tekitades? Minu meelest jah. Aga kuna minu riik on otsustanud, jääb minul üle seda aktsepteerida. | Raik: me peame narvakatele pakkuma midagi asemele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Millised on need meeleolud, mis Narva linnas nii teid ümbritsevaid isikuid kui ka tee peal kohatud inimesi praegu valitsevad?
Eks Narvas nagu ka ülejäänud Eestis ole tegemist ilusa suvehommikuga ja tänu teetõketele liiguvad inimesed teisi teid pidi. Aga siin linnavalitsuses istuvad kolleegid kõik kolm korda suuremate silmadega kui mina. Eks tegemist ole sellise päevaga, mille järel tuleb avada Narva linna ajaloos, linna elus uus lehekülg. Ma kohtusin politsei- ja piirivalveameti esindajaga, kes vormistab dokumenti vastavalt korrakaitseseadusele vallasasja hoiule võtmise kohta. Vallasasi on siis tank T-34, mis kuulub Narva linnale.
Kas pigem valitseb linnas nõutus, küsitakse, mis toimub või avaldatakse nördimust?
Jah, arusaamatust on palju, et miks seda meiega tehakse, miks seda praegu tehakse. Seda olen ka mina ise küsinud, et kas see on õige hetk. Aga ega sellisteks asjadeks õiget hetke ole, nagu me teame. Praegu on politsei- ja piirivalveamet koos oma partneritega alustanud tegevust. Pressikonverentsil nimetati kokku Narvas ja Narva-Jõesuus seitset mälestusmärki, nii et see ei piirdu ainult tankiga. Seetõttu arusaadavalt kestab see ettevõtmine linnas täna tunde.
Mis tähendab seda, et ennekõike puutuvad Narva inimesed praegu Narvas toimuvaga kokku niipidi, et paljudesse kohtadesse lihtsalt ei saa minna, liiklus on häiritud, paljudes piirkondades suletud. Kasvõi seesama Peetri plats, mis on ju tegelikult keskne Narva koht, sinna praegu ei pääse.
Pääseb küll, ma ise tulin praegu Peetri platsilt, siin ei ole mingit tegevust. Politsei kinnitusel oli hommikul, kui nad kohale jõudsid, tanki juures rahulik, inimesed lahkusid rahulikult. Tee on pikalt piiratud, nii et selles mõttes mälestusmärkide ümberpaigutamise juures praegu sellist füüsilist ohtu Narva inimestele ei ole.
Eks inimesed nüüd vaikselt ärkavad ja püüavad kuidagi ennast selle teemaga suhestada.
Esimesed signaalid, mis on tulnud, on, et riik tuleb anda kohtusse. Seda on teatanud Narva opositsiooniliidrid.
Nii et tuleb palav päev ja kindlasti mitte ainult tänane. Mina soovin kõigile narvalastele rahu, kainet meelt, arusaamist, et tänasele järgneb homne, ja kutsun üles käituma nii, et ei oleks pärast häbi nende augustipäevade pärast, mis Narvat väga tugevasti muudavad. Mina luban jätkata kõikide narvalaste linnapeana ja saan aru inimeste väga erinevatest tunnetest, lihtsalt saan aru.
Ehk siis opositsiooni esindajad on teile helistanud ja nõutakse, et linn peab nüüd asuma tegutsema, et see tank tuleks saada Narva omandisse tagasi? Kas plaanitakse kokku kutsuda volikogu, nõutakse, et linnavalitsus peaks eriistungeid? Mis poliitilises mõttes Narvas toimub?
Poliitilises mõttes andis eile opositsioon sisse peale volikogu istungit uue dokumendi, mille esimene punkt oli see, et tank peab jääma ajutiselt oma asukohale, kuni linnavalitsus leiab talle uue asukoha. Sellise avalduse on eile opositsioon sisse andnud. Järgmine korraline volikogu istung 25. augustil. Ei ole põhjust kahelda, et sellel istungil neid teemasid käsitletakse. Kell kümme kohtuvad koalitsioonisaadikud. Ma võtan ise ühendust opositsiooniliidritega et arutada, mis edasi saab. Küll olin ma eile ausalt öeldes päris ehmunud, kui opositsiooniliidrid kasutasid tanki kohta pressikonverentsil sõnu nagu "tükk rauda", "ese, millel on linna bilansis null eurot väärtust".
Tegelikult on meil väärtuskonflikt, meil on kõige karmim konflikt, mis saab maailmas olla. Meil on erinev arusaamine sellest, kuidas Teine maailmasõda lõppes. Kas see oli fašismi lõpp? Oli see fašismi lõpp ja okupatsiooni algus? Oli see okupatsiooni algus? Me jääme siin igavesti Eestis eri meelt kahjuks.
Meie kohalikel venelastel on praegu väga tugev identiteedimure. Venelased, kes elasid ju mitu aastakümmet öeldes, et nad armastavad Eestit ja tihti veel, et "ma olen Eestis sündinud, see on minu kodu, mul teist kodumaad ei ole". Aga ometi oli teisel pool piiri üks kangelane nimega Putin. Aga nüüd on küsimus, kas Putin on kangelane, ja paljud inimesed saavad sisemuses aru, et ei ole. Aga seda on väga valus tunnistada. Ja Eesti riigi ja elanike väljakutse on nüüd aru saada nendest inimestest.
Me peame pakkuma midagi asemele, me võtame praegu ära. Mida me asemele pakume? Mis on see ühine osa, kuidas me edasi läheme? Nüüd me ei tohi neid lüüa saanud inimesi, hingehaavaga inimesi maha jätta.
Kas need volikogu liikmed, kes esmaspäeval ei soovinud tanki eemaldamisega seotud volikogu päevakorra punkti arutada, kas nad siiralt arvasid seda, et nad võidavad aega ja saavad endale sobivama lahenduse? Või tegelikult loodetigi, et tuleb riik, tegutseb, meie käed jäävad puhtaks, meie saame oma valijatele sirge näoga tänaval vastu jalutada ja öelda neile, et meie pole seotud?
Siin on tähtis, et iga volikogu liige ütleks ise, mida ta eile tundis. Mina kuulsin ja nägin eile väga erinevaid emotsioone. Küsimus oli selles, et kui peaministrile tegid erinevad poliitilised jõud ühise pöördumise, siis oli selle mõte just ju ühiselt võtta vastu otsus, et meie vara ehk tank jääb Narva, kõrvalisse kohta, mis eilseks oli ka leitud tööstuspargi alale, niikaua kui me otsustame oma mälestusmärkide saatuse. Narva volikogu ja Narva poliitikud vähemalt püüdsid leida ühist keelt, mis on siiski parem kui mitte midagi.
Kas te ise usute siiani, et Narva enda tegutsemine oleks olnud arukam? Või vaadates praegu seda, millised jõud on riik suutnud Narva ja Narva ümbrusesse tuua, kuidas süstemaatiliselt lähenetakse, siis võib-olla riigi käitumine ongi jõulisem ja kiirem või see ei ole jõu ja kiiruse küsimus?
Jõulisem ja kiirem on riigi käitumine päris kindlasti. Siin ei ole midagi vaieldagi. Aga selge, et see, mida mina vaimusilmas ette nägin, oleks olnud keerulisem, pikem, palju vaidlusi tekitanud, aga kaasanud kohalikke inimesi, võimaldanud ühiselt edasi liikuda. Võib-olla Eesti silmad on praegu suunatud sellele, et kes kellele täna Narvas pasunasse annab. Aga Narva proua 60 pluss ei lähe ühtegi akent sisse lööma. Kui on mingeid rahutusi, siis võimalik, et õhtul. Sinna pole mitte midagi teha. Aga küsimus on selles, kuidas me elame edasi. Mis me teeme homme? Mis me teeme ülehomme? Kui palju sellest on depressiooni, valu? Kui palju on selles pettumust Eesti riigis, valitsuses?
Ma olen elanud Narvas 23 aastat ja ma võin öelda, et mul on enne seda pühapäeva olnud vaid üks konflikt rahvuse pinnalt. Aga pühapäeval, kui mina ütlesin tänaval inimesele "tere", vastas ta mulle "head aega". Ja see tegi mulle väga-väga haiget.
Teid kuulates ma saan aru, et Narva seisukohast pole oluline see, mis saab täna õhtul või ööl vastu homset, vaid see, mis toimub inimeste peades ja südametes järgmise aasta-kahe jooksul.
Jah, see on palju määravam. Selle eest, mis toimub täna, homme, vastutab politsei- ja piirivalveamet. Soovin jõudu inimestele, kes konkreetselt praegu mälestusmärkidega tegelevad. Loodan, et ei kannata Narva inimesed ega konkreetses tegevuses osalejad. Mina olen enda jaoks keeranud selles raamatus järgmise lehe.
Kui praegused teated Narvast ütlevad, et olukord on rahulik, siis mis teie tunnetus ütleb, mis saab edasi? Te tunnete väga paljusid Narva inimesi isiklikult ning tõenäoliselt olete te neid kõige suuremaid muretsejaid viimastel nädalatel väga palju kohanud. Kas kõik jääbki rahulikuks või see pahameel kusagil leiab oma väljundi?
Ma arvan, et järgmistel kohtumistel on palju tumepunaseid nägusid ja kurje sõnu. Ka sõna on relv. Ma arvan, et eelkõige kasutatakse järgmistel päevadel, nädalatel ja kuudel sõna kui relva. Aga tuleb ka aru saada, et sellel ajal on tänased otsustajad Tallinnas ja kohalik võim on kohal ja peab inimestega hakkama saama. Nii et järgmistel kuudel on ilmselt minul kümneid ja kümneid kohtumisi.
Valitsuse pressikonverentsil nii siseminister Lauri Läänemets kui ka peaminister Kaja Kallas rõhusid ohuhinnangutele, mis puudutavad avaliku korra tagamist. Kui suur teile teadaolevalt see inimeste ring, kes soovivad Narvas pingeid eskaleerida?
Mina ei ole ohuhinnanguid näinud, kuid sellist tugevat ohtu või üleskeeratud meeleolu linnas ei ole suures mahus olnud. Võib-olla on jäänud inimestele mulje, et tanki ümber on kogunenud tuhanded inimesed. Ei ole. Maksimaalselt on tanki juures olnud 150 inimest ühel ajal. Inimesed tulid, läksid ja kõik said aru, et tank kohale ju ei jää. Tank nägi eile õhtul välja nagu nagu 9. mai pluss. Nii palju lilli ja küünlaid. Muidugi ei saa alahinnata naaberriigi tegevust ja võimalikke provokatsioone. Küsimus lahendada tankiga oleks tulnud nii ehk naa. Kas seda oleks võinud lahendada rahumeelsemalt, vähem haava tekitades? Minu meelest jah. Aga kuna minu riik on otsustanud, jääb minul üle seda aktsepteerida.
### Response:
Raik: me peame narvakatele pakkuma midagi asemele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võru linna 238. sünnipäeval avatav grupinäitus "Teisel pool Võru" on kooslus kümnest Eesti kunstnikust, kelle lähenemist maailmale saab näha läbi psühhedeelse vaibakunsti, tänavakunstist ja utoopiast inspireeritud digimaalide, õlimaalide, audiovisuaalide, skulptuuride ning graafika.
Näitusel osalevad kunstnikud Ann Tuksam, Danil "Sänk" Taro, Emma Eensalu, Jaanus Eensalu, Kait Kübar, Mari "Fleshwerks" Mägi, Mart Männik, Mirell Šmidt, Silver "Condrad" Rannak, Uku Sepsivart. Näitust kureerivad Danil Taro ja Emma Eensalu.
Näitus jääb avatuks 2. oktoobrini. | Vana-Võromaa Kultuurikojas avatakse grupinäitus "Teisel pool Võru" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võru linna 238. sünnipäeval avatav grupinäitus "Teisel pool Võru" on kooslus kümnest Eesti kunstnikust, kelle lähenemist maailmale saab näha läbi psühhedeelse vaibakunsti, tänavakunstist ja utoopiast inspireeritud digimaalide, õlimaalide, audiovisuaalide, skulptuuride ning graafika.
Näitusel osalevad kunstnikud Ann Tuksam, Danil "Sänk" Taro, Emma Eensalu, Jaanus Eensalu, Kait Kübar, Mari "Fleshwerks" Mägi, Mart Männik, Mirell Šmidt, Silver "Condrad" Rannak, Uku Sepsivart. Näitust kureerivad Danil Taro ja Emma Eensalu.
Näitus jääb avatuks 2. oktoobrini.
### Response:
Vana-Võromaa Kultuurikojas avatakse grupinäitus "Teisel pool Võru" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Narva tank-monument on mulle olnud tuttav kogu elu. Lapsena sõitsin tihti Narva ja Narva-Jõesuu vahel ning tank ei jäänud bussiaknast vaatamata. See jäi silma, sest oli nii teistsugune võrreldes tavapäraste linna- ja maastikupiltidega. Aga ühtlasi tekitas ka seletamatut häirivat tunnet. Ähvardavat tunnet. Selles tankis peitus ähvardus.
Seega on hea, et seda agressiivsuse ja ähvarduse maamärki rahumeelse Eesti maastikul enam ei ole.
Seda vana tapamasinat ei maksa ülemüstifitseerida. See sai avalikus ruumis olla nii kaua, sest suuremale osale Eesti inimestest ei läinud see kuidagi korda. Sest Narva kant on jätkuvalt paljudele võõras, sest sinna kuigi tihti ei satuta.
Samuti ei läinud see tapamasinaga postament tegelikult korda ka suuremale osale Narva ja Narva-Jõesuu elanikest. Sellega oldi lihtsalt harjutud, sest see oli justkui kogu aeg seal olnud. Praegu on muidugi ajutine ärritus, kuid see läheb mööda, sest enamik inimesi mõistab, et tapamasina koht pole üle rahuliku elu kõrgumas.
"Üks sotsiaalselt tundliku närviga ajakirjanik imestas just sotsiaalmeedias, et Narva linnavolikogu peab istungit vene keeles."
Pikem lugu on see, et Narvast peab lõpuks ülejäänud Eestile saama emotsionaalselt samasugune linn nagu Pärnu, Viljandi või Rakvere. Päris nii see veel ei ole. Üks sotsiaalselt tundliku närviga ajakirjanik imestas just sotsiaalmeedias, et Narva linnavolikogu peab istungit vene keeles.
See näitab ilmekalt, et me ühiskonnal on 30 aastat olnud suuresti ükskõik, mis Narvas toimub. Pole ühiskondlikku nõudlikkust, et Eesti on Eesti. Ja seda igal pool. Seega pole nüüd ka imestada, et Nõukogude taparelva avalikus ruumis pidamisel on siiski toetajaid, et tänavanimede normaliseerimine ei edene ning suure Eesti linna Narva elanike esindajad ei pea koosolekuid Eesti riigikeeles.
Nüüd tuleb Narva ja muu Eesti suhte kujundamisega elegantselt edasi liikuda. See nõuab tarka hoolimist nii valitsuselt, muult Eestilt kui ka Narvalt endalt. Ja muidugi üksteist toetavat pidevat suhtlemist.
Minult küsiti, mida välismaal tanki teisaldamisest arvatakse. Ega midagi ei arvata. See on Eesti asi kujundada oma avalikku ruumi. Ning agressiivset fooni on meie elus niigi liiga palju. Sellest saadakse hästi aru.
Narva ja Narva-Jõesuu vahel edaspidi sõites saab silm puhata rahulikul maastikul. Ilma katkestuseta. | Urmas Paet: selles tankis peitus ähvardus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Narva tank-monument on mulle olnud tuttav kogu elu. Lapsena sõitsin tihti Narva ja Narva-Jõesuu vahel ning tank ei jäänud bussiaknast vaatamata. See jäi silma, sest oli nii teistsugune võrreldes tavapäraste linna- ja maastikupiltidega. Aga ühtlasi tekitas ka seletamatut häirivat tunnet. Ähvardavat tunnet. Selles tankis peitus ähvardus.
Seega on hea, et seda agressiivsuse ja ähvarduse maamärki rahumeelse Eesti maastikul enam ei ole.
Seda vana tapamasinat ei maksa ülemüstifitseerida. See sai avalikus ruumis olla nii kaua, sest suuremale osale Eesti inimestest ei läinud see kuidagi korda. Sest Narva kant on jätkuvalt paljudele võõras, sest sinna kuigi tihti ei satuta.
Samuti ei läinud see tapamasinaga postament tegelikult korda ka suuremale osale Narva ja Narva-Jõesuu elanikest. Sellega oldi lihtsalt harjutud, sest see oli justkui kogu aeg seal olnud. Praegu on muidugi ajutine ärritus, kuid see läheb mööda, sest enamik inimesi mõistab, et tapamasina koht pole üle rahuliku elu kõrgumas.
"Üks sotsiaalselt tundliku närviga ajakirjanik imestas just sotsiaalmeedias, et Narva linnavolikogu peab istungit vene keeles."
Pikem lugu on see, et Narvast peab lõpuks ülejäänud Eestile saama emotsionaalselt samasugune linn nagu Pärnu, Viljandi või Rakvere. Päris nii see veel ei ole. Üks sotsiaalselt tundliku närviga ajakirjanik imestas just sotsiaalmeedias, et Narva linnavolikogu peab istungit vene keeles.
See näitab ilmekalt, et me ühiskonnal on 30 aastat olnud suuresti ükskõik, mis Narvas toimub. Pole ühiskondlikku nõudlikkust, et Eesti on Eesti. Ja seda igal pool. Seega pole nüüd ka imestada, et Nõukogude taparelva avalikus ruumis pidamisel on siiski toetajaid, et tänavanimede normaliseerimine ei edene ning suure Eesti linna Narva elanike esindajad ei pea koosolekuid Eesti riigikeeles.
Nüüd tuleb Narva ja muu Eesti suhte kujundamisega elegantselt edasi liikuda. See nõuab tarka hoolimist nii valitsuselt, muult Eestilt kui ka Narvalt endalt. Ja muidugi üksteist toetavat pidevat suhtlemist.
Minult küsiti, mida välismaal tanki teisaldamisest arvatakse. Ega midagi ei arvata. See on Eesti asi kujundada oma avalikku ruumi. Ning agressiivset fooni on meie elus niigi liiga palju. Sellest saadakse hästi aru.
Narva ja Narva-Jõesuu vahel edaspidi sõites saab silm puhata rahulikul maastikul. Ilma katkestuseta.
### Response:
Urmas Paet: selles tankis peitus ähvardus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Romanjuk tuli 50 m rinnuliujumise eelujumises oma vahetuses seitsmendaks ajaga 31,94. Lõpparvestuses 21. kohale jõudnud eestlanna kaotas viimasele poolfinalistile vaid 17 sajandikuga. Eelujumise kiireimaks ujujaks kujunes itaallane Arianna Castiglioni (29,91).
Meeste 50 m vabaltujumise eelujumistes võitis Ahtiainen oma vahetuse ajaga 22,61. Kokkuvõttes andis see talle 27. koha, viimasest poolfinaalikohast jäi puudu vähem kui 38 sajandiku.
Samal alal saavutas Daniel Zaitsev oma vahetuses üheksanda koha ajaga 22,74. Zaitsev sai lõpparvestuses 36. koha. Eelujumise võitis hollandlane Thom de Boer (21.59).
Lelle oli 100 m seliliujumise eelujumises oma vahetuses üheksas, läbides distantsi ajaga 57,54. Kokkuvõttes sai eestlane 39. koha. Eelujumise võitjaks kujunes itaallane Thomas Ceccon ajaga 53,71.
Teisipäeva õhtul kell 19.00 saab ETV+ ja ERR-i spordiportaali vahendusel kaasa elada Kregor Zirgile, kes asub medalijahile 200 m liblikujumise finaalis.
Enne võistlust:
Esimesena näeb võistlustules Daniel Zaitsevi ja Alex Ahitaineni, kes ujuvad 50 m vabaltujumise eelujumistes. Ahtiainen kolmandas ja Zaitsev kuuendas vahetuses. Kell 10.30 algab meeste 100 m seliliujumise eelujumised, kus neljandas vahetuses stardib Armin Evert Lelle. Pärast seda hakkab naiste 50 m rinnuliujumine, mille neljandas vahetuses ujub Maria Romanjuk.
Samuti selguvad ka eelujumiste parimad naiste 200 m liblikujumises, meeste 200 m kompleksujumises ja 4x200 m vabalt segateateujumises. | Romanjuk saavutas eelujumises 21. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Romanjuk tuli 50 m rinnuliujumise eelujumises oma vahetuses seitsmendaks ajaga 31,94. Lõpparvestuses 21. kohale jõudnud eestlanna kaotas viimasele poolfinalistile vaid 17 sajandikuga. Eelujumise kiireimaks ujujaks kujunes itaallane Arianna Castiglioni (29,91).
Meeste 50 m vabaltujumise eelujumistes võitis Ahtiainen oma vahetuse ajaga 22,61. Kokkuvõttes andis see talle 27. koha, viimasest poolfinaalikohast jäi puudu vähem kui 38 sajandiku.
Samal alal saavutas Daniel Zaitsev oma vahetuses üheksanda koha ajaga 22,74. Zaitsev sai lõpparvestuses 36. koha. Eelujumise võitis hollandlane Thom de Boer (21.59).
Lelle oli 100 m seliliujumise eelujumises oma vahetuses üheksas, läbides distantsi ajaga 57,54. Kokkuvõttes sai eestlane 39. koha. Eelujumise võitjaks kujunes itaallane Thomas Ceccon ajaga 53,71.
Teisipäeva õhtul kell 19.00 saab ETV+ ja ERR-i spordiportaali vahendusel kaasa elada Kregor Zirgile, kes asub medalijahile 200 m liblikujumise finaalis.
Enne võistlust:
Esimesena näeb võistlustules Daniel Zaitsevi ja Alex Ahitaineni, kes ujuvad 50 m vabaltujumise eelujumistes. Ahtiainen kolmandas ja Zaitsev kuuendas vahetuses. Kell 10.30 algab meeste 100 m seliliujumise eelujumised, kus neljandas vahetuses stardib Armin Evert Lelle. Pärast seda hakkab naiste 50 m rinnuliujumine, mille neljandas vahetuses ujub Maria Romanjuk.
Samuti selguvad ka eelujumiste parimad naiste 200 m liblikujumises, meeste 200 m kompleksujumises ja 4x200 m vabalt segateateujumises.
### Response:
Romanjuk saavutas eelujumises 21. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välisminister Haavisto sõnul tuleks Soome poolt välja antavate viisade arvu Vene kodanikele vähendada kas kümnendikule või viiendikule praegusest tasemest, vahendab Soome rahvusringhääling Yle.
Praegu saab Soome Vene kodanikelt umbes tuhat viisataotlust iga päev. Haavisto välja pakutud piirangu korral oleks korraga menetluses ainult 100 kuni 200 taotlust päevas.
Haavisto sõnul töötab Soome välisministeerium välja mudeli, mille alusel vähendatakse turismiviisasid ja selle asemel võetakse prioriteetsemaks näiteks viisataotlused riigi perekondlikel põhjustel külastamiseks, töötamiseks või õppimiseks.
Ministri sõnul on tema välja pakutud variant mõistlik. Haavisto toob ka välja, et paljud Soomes on ärritunud, et kuigi Ukrainas käib sõda, siis see pole Vene turiste mõjutanud.
Samuti märgib Haavisto, et viisataotluseks tuleb teha avaldus ning avalduse esitamise aega saab piirata. Välisministeeriumi hinnangul oleks see kõige lihtsam ja kõige õiguspärasem viis probleemile lähenemiseks.
Välisminister lubas, et esitab oma ettepaneku valitsusministritele teisipäevasel mitteametlikul kokkusaamisel. Otsustuspädevus piirata viisade väljaandmist on välisministeeriumil.
Haavisto sõnul on kõige olulisem jõuda Euroopa Liidus ühise positsioonini Vene kodanikele viisade andmise osas. Praegu annavad enim Vene viisasid välja Kreeka, Itaalia ja Hispaania ning nende riikide poolt välja antud viisadega saavad nad siseneda Euroopasse läbi Soome.
Isegi kui Soome üksi piiraks turismiviisade välja andmist, siis saaksid riiki läbi teiste Schengeni riikide viisadega Vene kodanikud.
Soome on paljuski muutunud transiitmaaks, kus peale sisenemist suundutakse Helsinki Vantaa lennujaama ning sealt lennatakse edasi mujale Euroopasse. Sedasi minnakse mööda lennukeelu piirangutest.
Minister kinnitas, et Soome lahendused lähevad kindlasti käiku augusti jooksul. Augusti lõpus on Euroopa Liidu välisministrite mitteametlik kohtumine Prahas. Praeguseks on viisakeeldu toetanud mitmed riigid, sh Euroopa Liidu eesistujariik Tšehhi. | Haavisto: Vene viisade arvu tuleb vähendada kümnendikuni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välisminister Haavisto sõnul tuleks Soome poolt välja antavate viisade arvu Vene kodanikele vähendada kas kümnendikule või viiendikule praegusest tasemest, vahendab Soome rahvusringhääling Yle.
Praegu saab Soome Vene kodanikelt umbes tuhat viisataotlust iga päev. Haavisto välja pakutud piirangu korral oleks korraga menetluses ainult 100 kuni 200 taotlust päevas.
Haavisto sõnul töötab Soome välisministeerium välja mudeli, mille alusel vähendatakse turismiviisasid ja selle asemel võetakse prioriteetsemaks näiteks viisataotlused riigi perekondlikel põhjustel külastamiseks, töötamiseks või õppimiseks.
Ministri sõnul on tema välja pakutud variant mõistlik. Haavisto toob ka välja, et paljud Soomes on ärritunud, et kuigi Ukrainas käib sõda, siis see pole Vene turiste mõjutanud.
Samuti märgib Haavisto, et viisataotluseks tuleb teha avaldus ning avalduse esitamise aega saab piirata. Välisministeeriumi hinnangul oleks see kõige lihtsam ja kõige õiguspärasem viis probleemile lähenemiseks.
Välisminister lubas, et esitab oma ettepaneku valitsusministritele teisipäevasel mitteametlikul kokkusaamisel. Otsustuspädevus piirata viisade väljaandmist on välisministeeriumil.
Haavisto sõnul on kõige olulisem jõuda Euroopa Liidus ühise positsioonini Vene kodanikele viisade andmise osas. Praegu annavad enim Vene viisasid välja Kreeka, Itaalia ja Hispaania ning nende riikide poolt välja antud viisadega saavad nad siseneda Euroopasse läbi Soome.
Isegi kui Soome üksi piiraks turismiviisade välja andmist, siis saaksid riiki läbi teiste Schengeni riikide viisadega Vene kodanikud.
Soome on paljuski muutunud transiitmaaks, kus peale sisenemist suundutakse Helsinki Vantaa lennujaama ning sealt lennatakse edasi mujale Euroopasse. Sedasi minnakse mööda lennukeelu piirangutest.
Minister kinnitas, et Soome lahendused lähevad kindlasti käiku augusti jooksul. Augusti lõpus on Euroopa Liidu välisministrite mitteametlik kohtumine Prahas. Praeguseks on viisakeeldu toetanud mitmed riigid, sh Euroopa Liidu eesistujariik Tšehhi.
### Response:
Haavisto: Vene viisade arvu tuleb vähendada kümnendikuni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 43 pop-up restorani avatakse 175-kilomeetrisel teekonnal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kallastel. Restoranid on avatud 20. augustil kell 11-21 ja 21. augustil kell 11-17.
Pakutakse traditsioonilist Peipsi toitu kui ka tänapäevase aktsendiga roogasid, mis on valmistatud kohalikust toormest.
Festival toimub juba viiendat korda ning pälvis sel aastal Regionaalmaasika tunnustuse piirkondlikku arengut toetavate tegevuste, kogukondade koostöö ja toidukultuuri hoidmise eest. | Peipsi toidutänava festival toimub taas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
43 pop-up restorani avatakse 175-kilomeetrisel teekonnal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kallastel. Restoranid on avatud 20. augustil kell 11-21 ja 21. augustil kell 11-17.
Pakutakse traditsioonilist Peipsi toitu kui ka tänapäevase aktsendiga roogasid, mis on valmistatud kohalikust toormest.
Festival toimub juba viiendat korda ning pälvis sel aastal Regionaalmaasika tunnustuse piirkondlikku arengut toetavate tegevuste, kogukondade koostöö ja toidukultuuri hoidmise eest.
### Response:
Peipsi toidutänava festival toimub taas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liis Kolle lavastaja- ja Kalle Aasamäe kunstnikutööna saavad Maarja Kangro libreto ja Tõnis Kaumanni muusika kokku ooperis "Kaubamaja", mis on oma maailma esiettekannet oodanud enam kui 16 aastat. Helilooja Tõnis Kaumann täiendas tänavu teost veel pooletunnise proloogiga, mis räägib neli lugu sellest, miks ja kuidas tegelased saatusliku kaubamaja ette satuvad. "Kui proloog on puhtalt koomika, siis edasi on naer läbi pisarate," tõdes Kaumann.
Lavastaja Liis Kolle sõnul on teoses palju sotsiaalset närvi ja koomikatunnetust. "Publiku ees on ekstreemseid, aga väga inimlikke tüüpe, keda jälgides näeme, kuidas emotsioonid vahelduvad väga suure hooga. Näiteks võib lein pöörduda peoks ja väga keeruline on öelda, kas sellisel puhul on tegu traagika või koomikaga. Selles ooperis on kõik nii põimunud ja see teebki selle teose nii võluvaks."
Kolle sõnul sobib "Kaubamaja" esimeseks ooperikogemuseks just kooliealistele. "See on väga publikusõbralik teos: kaks vaatust on lühikesed, täis tegevusi ning mis peamine, ooper on eesti keeles."
Ooperi muusikajuht ja dirigent on Risto Joost.
"Kaubamaja" erinevates koosseisudes astuvad üles Pirjo Jonas või Maria Listra, Simo Breede, Raimonds Bramanis (Läti RO), Taavi Tampuu, Karmen Puis või Sandra Laagus, Rasmus Kull, Aivar Kallaste ja teised. Laval on Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester. | Vanemuise teatri 153. hooaja avab eesti ooper "Kaubamaja" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liis Kolle lavastaja- ja Kalle Aasamäe kunstnikutööna saavad Maarja Kangro libreto ja Tõnis Kaumanni muusika kokku ooperis "Kaubamaja", mis on oma maailma esiettekannet oodanud enam kui 16 aastat. Helilooja Tõnis Kaumann täiendas tänavu teost veel pooletunnise proloogiga, mis räägib neli lugu sellest, miks ja kuidas tegelased saatusliku kaubamaja ette satuvad. "Kui proloog on puhtalt koomika, siis edasi on naer läbi pisarate," tõdes Kaumann.
Lavastaja Liis Kolle sõnul on teoses palju sotsiaalset närvi ja koomikatunnetust. "Publiku ees on ekstreemseid, aga väga inimlikke tüüpe, keda jälgides näeme, kuidas emotsioonid vahelduvad väga suure hooga. Näiteks võib lein pöörduda peoks ja väga keeruline on öelda, kas sellisel puhul on tegu traagika või koomikaga. Selles ooperis on kõik nii põimunud ja see teebki selle teose nii võluvaks."
Kolle sõnul sobib "Kaubamaja" esimeseks ooperikogemuseks just kooliealistele. "See on väga publikusõbralik teos: kaks vaatust on lühikesed, täis tegevusi ning mis peamine, ooper on eesti keeles."
Ooperi muusikajuht ja dirigent on Risto Joost.
"Kaubamaja" erinevates koosseisudes astuvad üles Pirjo Jonas või Maria Listra, Simo Breede, Raimonds Bramanis (Läti RO), Taavi Tampuu, Karmen Puis või Sandra Laagus, Rasmus Kull, Aivar Kallaste ja teised. Laval on Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester.
### Response:
Vanemuise teatri 153. hooaja avab eesti ooper "Kaubamaja" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äsjases teadustöös võrdlesid USA teadlased kaht riiklikku andmestikku nii avalike kui ka eraalgkoolide kohta. Nad ei leidnud vanemliku õpiabi ega laste matemaatika- või lugemistulemuste vahel mingit olulist seost, vahendab ScienceAlert.
Lapse tulemusi ei mõjutanud ei tema ega vanema nutikus, nende sotsiaalmajanduslik olukord, või ühiselt algebraga maadeldes veedetud aeg. Autorite sõnul seab nende töö seega kahtluse alla aastakümneid heaks peetud soovituse, et vanem võiks last kodutöödes aidata.
Kahtlase väärtusega abi
Teadlased vaidlevad juba ammu, kui palju peaks vanem last kodutöödes aitama. Ühest küljest võib vanemal õnnestuda lapses õpihimu tekitada. Teisest küljest võib vanema liigne sekkumine lapse hindeid hoopis kehvemaks muuta.
Alati ei pruugi ka vanemad ise laste abistamisest vaimustuses olla. Mõne uuringu järgi võib kodutöö olla nende jaoks stressirikas ettevõtmine, mis tekitab kodus vaid pingeid juurde. Teinekord võib vanemal olla aga nii kiire, et ta ütleb lapsele vastused lihtsalt ette.
Enamik varasemaid töid keskendus põhi- ja keskkooliõpilastele. Samas võib kodustel ülesannetel olla lapse arengule eriti suur mõju just algkoolis. Seepärast võtsidki uue uuringu autorid sihikule 1.–5. klassi õpilased ja nende vanemad.
Nad kasutasid riiklikke andmestikke 1997., 1998. ja 2011. aasta kohta. Erinevalt varasematest töödest arvestasid nad ka pere sotsiaalmajanduslikku staatust ja vanemate haridustaset. Ilmnes, et laste tulemust ei mõjuta ei vanemate pakutava abi tase ega põhjalikkus.
Ehkki uurijad pole päris kindlad, miks see nii on, pakuvad nad välja võimalikke seletusi. Näiteks võib olla, et kodune stress segab õppimist. Või siis teevad vanemad suurema osa tööst ise ära ega õpeta lapsi oma peaga mõtlema. Lõppude lõpuks pole vanemad ametlikku õpetajakoolitust saanud.
Kuidas õppida pingutama?
Uuringu autori ja Pennsylvania Osariigiülikooli hariduspoliitika teaduri Katerina Bodovski sõnul ei koge lapsed vanema abiga ise pingutust. Algkooli mõte pole tema sõnul aga üksnes teadmisi omandada, vaid ka lapses õpioskusi ja -harjumusi kujundada.
Võib ka olla, et kõrged ootused hoopis pärsivad lapse õppimist. Kui laps tunneb kuklas vanema hingust, võib see kogu protsessi tarbetult pingeliseks muuta. Samas olukorras survestaks õpetaja last vähem, sest temal on teiste õpilastegagi tegemist.
See kõik ei tähenda tingimata, et vanema pakutav abi oleks täiesti kasutu. Nimelt ei võrreldud töös omavahel erinevat tüüpi vanemlikku abi, vaid hinnati üksnes abi mõju lapse õpitulemustele.
Mõnel juhul võis abistamine näiteks suurendada vanemate ja laste koos veedetud aega. Sellest võib uurijate sõnul lastele koolivälistelt ikkagi kasu olla, näiteks nende vaimsele tervisele mõeldes.
Laste vaatepunkti edastavad raportid aga viitavad, et vanemate tugi ja enesekindlus seostuvad paremate tulemustega. Niisiis osutab töörühm vajadusele eristada eri tüüpi vanemlikku kodutööabi.
Uuring ei kajasta Covid-19 pandeemia aega, mil vanematel tuli osa õpetajatööst ise teha. Sellegipoolest soovitavad autorid poliitikakujundajatel ja haridustöötajatel järele mõelda, kas soovitus, et vanemad lapsi abistaks, on ikka alati mõistlik.
Uuring avaldati ajakirjas Journal of Research in Childhood Education. | Lapsevanema abi koolitükkides on arvatust kasutum | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äsjases teadustöös võrdlesid USA teadlased kaht riiklikku andmestikku nii avalike kui ka eraalgkoolide kohta. Nad ei leidnud vanemliku õpiabi ega laste matemaatika- või lugemistulemuste vahel mingit olulist seost, vahendab ScienceAlert.
Lapse tulemusi ei mõjutanud ei tema ega vanema nutikus, nende sotsiaalmajanduslik olukord, või ühiselt algebraga maadeldes veedetud aeg. Autorite sõnul seab nende töö seega kahtluse alla aastakümneid heaks peetud soovituse, et vanem võiks last kodutöödes aidata.
Kahtlase väärtusega abi
Teadlased vaidlevad juba ammu, kui palju peaks vanem last kodutöödes aitama. Ühest küljest võib vanemal õnnestuda lapses õpihimu tekitada. Teisest küljest võib vanema liigne sekkumine lapse hindeid hoopis kehvemaks muuta.
Alati ei pruugi ka vanemad ise laste abistamisest vaimustuses olla. Mõne uuringu järgi võib kodutöö olla nende jaoks stressirikas ettevõtmine, mis tekitab kodus vaid pingeid juurde. Teinekord võib vanemal olla aga nii kiire, et ta ütleb lapsele vastused lihtsalt ette.
Enamik varasemaid töid keskendus põhi- ja keskkooliõpilastele. Samas võib kodustel ülesannetel olla lapse arengule eriti suur mõju just algkoolis. Seepärast võtsidki uue uuringu autorid sihikule 1.–5. klassi õpilased ja nende vanemad.
Nad kasutasid riiklikke andmestikke 1997., 1998. ja 2011. aasta kohta. Erinevalt varasematest töödest arvestasid nad ka pere sotsiaalmajanduslikku staatust ja vanemate haridustaset. Ilmnes, et laste tulemust ei mõjuta ei vanemate pakutava abi tase ega põhjalikkus.
Ehkki uurijad pole päris kindlad, miks see nii on, pakuvad nad välja võimalikke seletusi. Näiteks võib olla, et kodune stress segab õppimist. Või siis teevad vanemad suurema osa tööst ise ära ega õpeta lapsi oma peaga mõtlema. Lõppude lõpuks pole vanemad ametlikku õpetajakoolitust saanud.
Kuidas õppida pingutama?
Uuringu autori ja Pennsylvania Osariigiülikooli hariduspoliitika teaduri Katerina Bodovski sõnul ei koge lapsed vanema abiga ise pingutust. Algkooli mõte pole tema sõnul aga üksnes teadmisi omandada, vaid ka lapses õpioskusi ja -harjumusi kujundada.
Võib ka olla, et kõrged ootused hoopis pärsivad lapse õppimist. Kui laps tunneb kuklas vanema hingust, võib see kogu protsessi tarbetult pingeliseks muuta. Samas olukorras survestaks õpetaja last vähem, sest temal on teiste õpilastegagi tegemist.
See kõik ei tähenda tingimata, et vanema pakutav abi oleks täiesti kasutu. Nimelt ei võrreldud töös omavahel erinevat tüüpi vanemlikku abi, vaid hinnati üksnes abi mõju lapse õpitulemustele.
Mõnel juhul võis abistamine näiteks suurendada vanemate ja laste koos veedetud aega. Sellest võib uurijate sõnul lastele koolivälistelt ikkagi kasu olla, näiteks nende vaimsele tervisele mõeldes.
Laste vaatepunkti edastavad raportid aga viitavad, et vanemate tugi ja enesekindlus seostuvad paremate tulemustega. Niisiis osutab töörühm vajadusele eristada eri tüüpi vanemlikku kodutööabi.
Uuring ei kajasta Covid-19 pandeemia aega, mil vanematel tuli osa õpetajatööst ise teha. Sellegipoolest soovitavad autorid poliitikakujundajatel ja haridustöötajatel järele mõelda, kas soovitus, et vanemad lapsi abistaks, on ikka alati mõistlik.
Uuring avaldati ajakirjas Journal of Research in Childhood Education.
### Response:
Lapsevanema abi koolitükkides on arvatust kasutum |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel neljapäeval toimuval eurokohtumisel lähevad esmakordselt vastamisi Vaduz ja Viini Rapid. Mängule läheb korda hoidma Tohver, kellel on abiks Silver Kõiv ja Sten Klaasen, neljas abistaja on Martti Pukk, vahendab Soccernet.
Tohveri jaoks on tegu selle eurohooaja kolmanda määramisega. Juuli lõpus mõistis eestlane õigust Rootsis, kus Vilniuse Žalgiris (Leedu) alistas Malmö (Rootsi) kodupubliku ees 2:0. Eelmisel nädalal ohjas eestlane Twente võidukat kohtumist Serbia klubi Cukaricki üle.
Korduskohtumine peetakse 25. augustil ning võitjat ootab ees Konverentsiliiga grupifaas. | Tohver sõidab Liechtensteini järjekordset eurokohtumist ohjama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel neljapäeval toimuval eurokohtumisel lähevad esmakordselt vastamisi Vaduz ja Viini Rapid. Mängule läheb korda hoidma Tohver, kellel on abiks Silver Kõiv ja Sten Klaasen, neljas abistaja on Martti Pukk, vahendab Soccernet.
Tohveri jaoks on tegu selle eurohooaja kolmanda määramisega. Juuli lõpus mõistis eestlane õigust Rootsis, kus Vilniuse Žalgiris (Leedu) alistas Malmö (Rootsi) kodupubliku ees 2:0. Eelmisel nädalal ohjas eestlane Twente võidukat kohtumist Serbia klubi Cukaricki üle.
Korduskohtumine peetakse 25. augustil ning võitjat ootab ees Konverentsiliiga grupifaas.
### Response:
Tohver sõidab Liechtensteini järjekordset eurokohtumist ohjama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on väga suur au tuua härra Modigliani elu ekraanile," lausus Depp. "Tal oli raske elu, millele järgnes värvikas triumf - väga inimlik lugu, millega kõik vaatajad samastuda saavad."
"Modigliani" on eluloodraama Itaalia kunstnikust Amedeo Modiglianist. Filmi tutvustuse kohaselt oli Modigliani algselt oma töös läbi kukkunud, kuid tema elu muutus kahe sündmusterohke päevaga, mis tegid temast maineka kunstilegendi. Filmi sündmustik hargneb lahti 1916. aasta Pariisis.
Deppi ja Al Pacino kõrval aitab filmi produtseerimisele kaasa Barry Navidi.
Depp on hetkel Prantsusmaal võtetel filmiga "Jeanne du Barry", kus ta kehastab kuningas Louis XV. tegelaskuju. | Johnny Deppist saab filmirežissöör pärast 25-aastast pausi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on väga suur au tuua härra Modigliani elu ekraanile," lausus Depp. "Tal oli raske elu, millele järgnes värvikas triumf - väga inimlik lugu, millega kõik vaatajad samastuda saavad."
"Modigliani" on eluloodraama Itaalia kunstnikust Amedeo Modiglianist. Filmi tutvustuse kohaselt oli Modigliani algselt oma töös läbi kukkunud, kuid tema elu muutus kahe sündmusterohke päevaga, mis tegid temast maineka kunstilegendi. Filmi sündmustik hargneb lahti 1916. aasta Pariisis.
Deppi ja Al Pacino kõrval aitab filmi produtseerimisele kaasa Barry Navidi.
Depp on hetkel Prantsusmaal võtetel filmiga "Jeanne du Barry", kus ta kehastab kuningas Louis XV. tegelaskuju.
### Response:
Johnny Deppist saab filmirežissöör pärast 25-aastast pausi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei kandideeri. Selline on mu viimaste päevade emotsioon. Ma ei kandideeri ei ühe ega teise erakonna nimekirjas. Nüüd üritan töötada ainult Narva heaks. Ja tööd on siin piisavalt," Raik ütles teisipäeval ERR-i venekeelsele portaalile.
"Kas võib öelda, et mu otsus on lõplik? Jah, see on praegu lõplik. Aga tuleb aru saada, et lähikuudel võib palju muutuda. Samas ei kujuta ma ette, et istun samas ruumis nende inimestega, kes on nüüd teinud sellise otsuse [tanki eemaldamise kohta] ja sel viisil. Hoolimata sellest, et ma sellest aru saan, aga ma ei tahaks nendega ühes ruumis olla," lisas Katri Raik.
2020. aasta detsembris loobus Katri Raik riigikogu kohast, et asuda Narva linnapeaks. | Solvunud Katri Raik otsustas riigikogusse mitte kandideerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei kandideeri. Selline on mu viimaste päevade emotsioon. Ma ei kandideeri ei ühe ega teise erakonna nimekirjas. Nüüd üritan töötada ainult Narva heaks. Ja tööd on siin piisavalt," Raik ütles teisipäeval ERR-i venekeelsele portaalile.
"Kas võib öelda, et mu otsus on lõplik? Jah, see on praegu lõplik. Aga tuleb aru saada, et lähikuudel võib palju muutuda. Samas ei kujuta ma ette, et istun samas ruumis nende inimestega, kes on nüüd teinud sellise otsuse [tanki eemaldamise kohta] ja sel viisil. Hoolimata sellest, et ma sellest aru saan, aga ma ei tahaks nendega ühes ruumis olla," lisas Katri Raik.
2020. aasta detsembris loobus Katri Raik riigikogu kohast, et asuda Narva linnapeaks.
### Response:
Solvunud Katri Raik otsustas riigikogusse mitte kandideerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elektri jõul ringi vuravad tõukerattad on juba mitmendat aastat linnaruumi lahutamatu osa, kuid tänavu on päevakorda eriti teravalt tõusnud nende liikluse ja parkimisega seonduvad mured. Järgnevalt toon välja mõned võimalikud lahendused.
On selge, et tõukerataste levik ja paljude inimeste pehmelt öeldes riskantne sõidustiil seab ohtu jalakäijaid ning vähendab nende turvatunnet. Jalakäija on tänapäeva linna keskne figuur ning on olemuslikult vale, et tema kannatab tõukeratta pärast.
Kusjuures sama probleem kordub nii ohtlike manöövrite kui ka lohaka parkimise puhul: jalakäijale jääb vähem ruumi ning inimesed on sunnitud kogu aeg murelikult üle õla vaatama, murul kõndima või lapsevankriga valesti pargitud tõukerataste vahel manööverdama.
Tulemuseks on pidev ärevus, liiklejate traumad ja paratamatud konfliktid. Senikaua, kuni rendifirmad (aga valdava enamuse tõukeratta kasutajaid moodustavad just nende kliendid) ei suuda pakkuda head tehnoloogilist lahendust, et tagada sõidu ja parkimise ohutus, peavad tegutsema ülejäänud osapooled.
Jalgrattateed
Esiteks räägime tee valikust. Elektritõukeratta koht on jalgrattateel. Rajame igal aastal Tallinna uusi jalgrattateid, olgu tänavate rekonstrueerimisel või olemasoleva linnaruumi n-ö ümber jagades, kus tänava ümbermõtestamisega ja tagasihoidliku ja kiire sekkumisega annab luua rattaradu. Aina enam eraldame jalgrattaradu sõidu- või kõnniteelt ka füüsiliselt.
Paljud skeptikud küsivad, milleks Tallinn ehitab jalgrattateid. Jalgratta ja tõukeratta liikumine linnatänavail on äärmiselt oluline ka 15-minuti linna kontseptsiooni seisukohalt, kus vajalike teenuste ja kohtadeni jõuab mugavalt ja kiirelt ka ilma autota.
Kvaliteetsete rattateede olemasolust ei võida mitte ainult jalgrattur, vaid paraneb ka jalakäijate ohutus, sest eri kiirusega liiklejad on teineteisest eraldatud. Rattatee olemasolust võidab ka autojuht, kuna tema jaoks kaob segadus selle ümber, kus peaksid olema kahel rattal liikleja.
Kui kardad, ära sõida
Kesklinnas on rattateede- või radadega varsti kaetud pea kõik peamised trajektoorid. Seega seal, kus rattatee olemas, sõitku tõukerattur jalgrattateel. Senikaua, kuni rakenduste tehnoloogia tee tüüpide eraldamiseks pole ideaalne ning kõnniteel olles kiirus ei lange miinimumi, võiks sekkuda ka seadusandja ning seda seaduses fikseerida: jalgrattatee või -raja olemasolul elektritõukerattaga liikleja on kohustatud sõitma just seal.
Teistes riikides on selliseid seadusemuudatusi juba tehtud. Neil tänavatel, kus rattateid pole ega tule, võiks piirkiirus olla viidud 15 või 20 km/h tunni peale, nagu see on Oslos ja Stockholmis. Kui keegi kardab tõukerattaga jalgrattateel sõita, siis võib-olla ei tasu üldse sõitma hakata?
Teiseks, sõidustiil. Kahekesi või suisa kolmekesi tõukerattaga sõitvad inimesed on jätkuvalt igapäevane nähtus ning paistab, et ettevõtted ei suuda seda ohjata. Tahaks siiski loota, et peagi on sellele murele tehnoloogiline lahendus olemas.
"Sõitjad peavad endale aru andma, et paljudes linnades ja riikides üle maailma on intensiivistunud arutelud elektritõukerataste täieliku keelu kehtestamiseks."
Kihutamine, hüpped ja muu ohtlik sõit jäägu rulaparki. Linnaruum ei ole õige koht oma sõiduoskuste demonstreerimiseks enda ja teiste ohutuse arvelt. Sõitjad peavad endale aru andma, et paljudes linnades ja riikides üle maailma on intensiivistunud arutelud elektritõukerataste täieliku keelu kehtestamiseks. Paraku need, kes võtavad linnatänavat vigursõidu rajana, toovad selliseid radikaalseid meetmeid lähemale ka meie ühiskonnas.
Suurim probleem on parkimine
Kolmandaks, parkimine. On selge, et praegune parkimiskorraldus ei kõlba kuskile. Ettevõtted ja linn on astunud samme õiges suunas, kui linnaruumi tekkisid asfaldile maha joonistatud n-ö parklad, kuhu tõukeratta peale sõidu lõppu jättes saab ka väikese soodustuse. Sellest aga jääb väheks.
Võib laiendada juba praegu paljudes kohtades kehtivat parkimiskeeldu, näiteks keelates parkimise kitsaste kõnniteedega tänavatel sootuks. Keelutsoon võiks olla ka mõnede ristmike vahetus läheduses. Mõistlik on parkida tõukerattast jalgrattaparklasse ja veel tänavu lisame linna kümneid uusi rattaparklaid ning usun, et ka erasektor peab selles osas sammu.
Hiljuti leidis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et tõukerattaid ei tohi parkida kõnniteele. Selgus on hea, kuid seaduserikkumisele peaks järgnema ka karistus. Ei ole vist suurem saladus, et politseil süsteemseks tõuksiparkimise järelevalveks jõudu ja vahendeid napib. Linn on valmis oma panuse andma ka järelvalvesse, kuid siingi peaks sekkuma riigikogu. Munitsipaalpolitsei saaks valesti parkijaid trahvima asuda, kui sellele antakse vastavad õigused, milleks peaks aga seadust muutma.
Kokkuvõtteks
Lahendustesse peaks panustama kõik. Linn peab arendama rattataristut ning ma leian, et praegu mahuvad jalgratturid ja tõukerataste kasutajad kenasti ühisele jalgrattateele ära ning eraldi raja loomine tõukerattastele oleks liig mis liig.
Riigikogu peaks täpsustama mitmeid seadusi, et paremini määratleda piirkiirust, raja valikut ning parkimisega seonduvat. Rendiettevõtted ei pea mitte ainult arendama teenust, vaid ka päriselt panustama rattataristu arendamisse, miks mitte ka koostöös linnaga uusi jalgrattateid välja ehitades.
Ning kõige olulisem: sõitja ise peaks olema teiste liiklejate suhtes tähelepanelik ning sõitma ettevaatlikult. Kõnnitee on mõeldud jalakäijatele ning kui me tahame päriselt jõuda 15-minuti linna, siis kindlam on liikuda rahulikult ja targalt, mitte kihutades ja teisi ohustades. | Vladimir Svet: elektritõukeratta koht on rattateel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektri jõul ringi vuravad tõukerattad on juba mitmendat aastat linnaruumi lahutamatu osa, kuid tänavu on päevakorda eriti teravalt tõusnud nende liikluse ja parkimisega seonduvad mured. Järgnevalt toon välja mõned võimalikud lahendused.
On selge, et tõukerataste levik ja paljude inimeste pehmelt öeldes riskantne sõidustiil seab ohtu jalakäijaid ning vähendab nende turvatunnet. Jalakäija on tänapäeva linna keskne figuur ning on olemuslikult vale, et tema kannatab tõukeratta pärast.
Kusjuures sama probleem kordub nii ohtlike manöövrite kui ka lohaka parkimise puhul: jalakäijale jääb vähem ruumi ning inimesed on sunnitud kogu aeg murelikult üle õla vaatama, murul kõndima või lapsevankriga valesti pargitud tõukerataste vahel manööverdama.
Tulemuseks on pidev ärevus, liiklejate traumad ja paratamatud konfliktid. Senikaua, kuni rendifirmad (aga valdava enamuse tõukeratta kasutajaid moodustavad just nende kliendid) ei suuda pakkuda head tehnoloogilist lahendust, et tagada sõidu ja parkimise ohutus, peavad tegutsema ülejäänud osapooled.
Jalgrattateed
Esiteks räägime tee valikust. Elektritõukeratta koht on jalgrattateel. Rajame igal aastal Tallinna uusi jalgrattateid, olgu tänavate rekonstrueerimisel või olemasoleva linnaruumi n-ö ümber jagades, kus tänava ümbermõtestamisega ja tagasihoidliku ja kiire sekkumisega annab luua rattaradu. Aina enam eraldame jalgrattaradu sõidu- või kõnniteelt ka füüsiliselt.
Paljud skeptikud küsivad, milleks Tallinn ehitab jalgrattateid. Jalgratta ja tõukeratta liikumine linnatänavail on äärmiselt oluline ka 15-minuti linna kontseptsiooni seisukohalt, kus vajalike teenuste ja kohtadeni jõuab mugavalt ja kiirelt ka ilma autota.
Kvaliteetsete rattateede olemasolust ei võida mitte ainult jalgrattur, vaid paraneb ka jalakäijate ohutus, sest eri kiirusega liiklejad on teineteisest eraldatud. Rattatee olemasolust võidab ka autojuht, kuna tema jaoks kaob segadus selle ümber, kus peaksid olema kahel rattal liikleja.
Kui kardad, ära sõida
Kesklinnas on rattateede- või radadega varsti kaetud pea kõik peamised trajektoorid. Seega seal, kus rattatee olemas, sõitku tõukerattur jalgrattateel. Senikaua, kuni rakenduste tehnoloogia tee tüüpide eraldamiseks pole ideaalne ning kõnniteel olles kiirus ei lange miinimumi, võiks sekkuda ka seadusandja ning seda seaduses fikseerida: jalgrattatee või -raja olemasolul elektritõukerattaga liikleja on kohustatud sõitma just seal.
Teistes riikides on selliseid seadusemuudatusi juba tehtud. Neil tänavatel, kus rattateid pole ega tule, võiks piirkiirus olla viidud 15 või 20 km/h tunni peale, nagu see on Oslos ja Stockholmis. Kui keegi kardab tõukerattaga jalgrattateel sõita, siis võib-olla ei tasu üldse sõitma hakata?
Teiseks, sõidustiil. Kahekesi või suisa kolmekesi tõukerattaga sõitvad inimesed on jätkuvalt igapäevane nähtus ning paistab, et ettevõtted ei suuda seda ohjata. Tahaks siiski loota, et peagi on sellele murele tehnoloogiline lahendus olemas.
"Sõitjad peavad endale aru andma, et paljudes linnades ja riikides üle maailma on intensiivistunud arutelud elektritõukerataste täieliku keelu kehtestamiseks."
Kihutamine, hüpped ja muu ohtlik sõit jäägu rulaparki. Linnaruum ei ole õige koht oma sõiduoskuste demonstreerimiseks enda ja teiste ohutuse arvelt. Sõitjad peavad endale aru andma, et paljudes linnades ja riikides üle maailma on intensiivistunud arutelud elektritõukerataste täieliku keelu kehtestamiseks. Paraku need, kes võtavad linnatänavat vigursõidu rajana, toovad selliseid radikaalseid meetmeid lähemale ka meie ühiskonnas.
Suurim probleem on parkimine
Kolmandaks, parkimine. On selge, et praegune parkimiskorraldus ei kõlba kuskile. Ettevõtted ja linn on astunud samme õiges suunas, kui linnaruumi tekkisid asfaldile maha joonistatud n-ö parklad, kuhu tõukeratta peale sõidu lõppu jättes saab ka väikese soodustuse. Sellest aga jääb väheks.
Võib laiendada juba praegu paljudes kohtades kehtivat parkimiskeeldu, näiteks keelates parkimise kitsaste kõnniteedega tänavatel sootuks. Keelutsoon võiks olla ka mõnede ristmike vahetus läheduses. Mõistlik on parkida tõukerattast jalgrattaparklasse ja veel tänavu lisame linna kümneid uusi rattaparklaid ning usun, et ka erasektor peab selles osas sammu.
Hiljuti leidis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et tõukerattaid ei tohi parkida kõnniteele. Selgus on hea, kuid seaduserikkumisele peaks järgnema ka karistus. Ei ole vist suurem saladus, et politseil süsteemseks tõuksiparkimise järelevalveks jõudu ja vahendeid napib. Linn on valmis oma panuse andma ka järelvalvesse, kuid siingi peaks sekkuma riigikogu. Munitsipaalpolitsei saaks valesti parkijaid trahvima asuda, kui sellele antakse vastavad õigused, milleks peaks aga seadust muutma.
Kokkuvõtteks
Lahendustesse peaks panustama kõik. Linn peab arendama rattataristut ning ma leian, et praegu mahuvad jalgratturid ja tõukerataste kasutajad kenasti ühisele jalgrattateele ära ning eraldi raja loomine tõukerattastele oleks liig mis liig.
Riigikogu peaks täpsustama mitmeid seadusi, et paremini määratleda piirkiirust, raja valikut ning parkimisega seonduvat. Rendiettevõtted ei pea mitte ainult arendama teenust, vaid ka päriselt panustama rattataristu arendamisse, miks mitte ka koostöös linnaga uusi jalgrattateid välja ehitades.
Ning kõige olulisem: sõitja ise peaks olema teiste liiklejate suhtes tähelepanelik ning sõitma ettevaatlikult. Kõnnitee on mõeldud jalakäijatele ning kui me tahame päriselt jõuda 15-minuti linna, siis kindlam on liikuda rahulikult ja targalt, mitte kihutades ja teisi ohustades.
### Response:
Vladimir Svet: elektritõukeratta koht on rattateel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahejuhtum leidis aset Cincinnati turniiri kvalifikatsiooni otsustavas ringis, kus põhiturniirile pääsevat mängijat selgitasid neutraalse lipu all mängivad venelannad Anastassia Potapova ja Anna Kalinskaja.
Tenniseajakirjanik Ben Rothenberg kirjutas sotsiaalmeedias, et mängu ajal kaebas üks venelannadest pukikohtunikule Morgane Larale, et teda häirib tribüünil istuv naisterahvas, kes oli mähitud Ukraina lippu ja kandis peas traditsioonilist Ukraina pärga ehk vinoki.
"Naisterahva nimi on Lola, ta elab võistluspaiga lähedal ja istus Ukraina lippu mähituna. Lola ei öelnud midagi, lihtsalt vaatas vaikselt," kirjutas Rothenberg. "Aga pärast Venemaa mängija kaebust tuli pukikohtunik enda toolilt alla ja ütles Lolale, et see pole ilus, et ta seal enda lipuga istub. Lola vastas, et pole ilus teise riiki tungida."
Seejärel ütles turvamees Lolale, et ta peab tribüünilt lahkuma, vastasel juhul kutsutakse politsei. "Teised pealtvaatajad hakkasid Lolat kaitsma ja ütlesid, et ta ei teinud midagi valesti ega öelnud midagi häirivat, ta lihtsalt istus lipuga. Nad mainisid sõnavabadust ja vaba maad, aga turvameest see ei kõigutanud," vahendas Rothenberg. "Kuna Lola ei tahtnud stseeni tekitada, tõusis ta püsti ja lahkus. Tema ja ta sõber, kes on ukrainlane, jalutasid võistluspaigas ringi ja umbes 20-30 minutit hiljem tuli nende juurde turniiri turvaülem, kes näitas reegleid ja ütles, et tema lipp on lubatust suurem – reeglite kohaselt tohivad lipud ja plakatid olla 18x18 tolli (ca 45x45 cm)."
"Mõistagi ei alanud vahejuhtum selle tõttu, vaid hoopis seepärast, et Venemaa mängija kaebas WTA pukikohtunikule. Kõik, kes on Cincinnati turniiril käinud, teavad, et siin on aastaid sarnases suuruses lippe rõõmsalt lehvitatud, peamiselt USA ja Serbia lippe. Kunagi varem pole seda reeglit kehtestatud," jätkas Rothenberg. "Lola kaalus hetkeks, et lõikab lipu väiksemaks, aga siis eskorditi ta parklasse, kus tal lubati lipp autosse panna ja seejärel võis ta võistlusalale naasta."
Rothenberg küsis kommentaari nii turniirikorraldajatelt kui WTA-lt, neist viimane pole midagi vastanud, kuid Cincinnati turniiri esindajad põhjendasid turvameeste seesugust käitumist lipu lubamatu suurusega.
"See pole Venemaa, see on USA," ütles Usbekistani päritolu, kuid USA kodakondne Lola pisarsilmi kohalikule telejaamale Local 12. "Me ei teinud midagi hullu, ei seganud mängijaid, lihtsalt istusime rahulikult, lipp ümber."
Küsimusele, mida pukikohtunik talle täpselt ütles, vastas Lola: "Ta ütles: "See ei ole ilus, sa pead lipu ära panema." Sain aru, et see ärritas Venemaa mängijaid. Ütlesin, et ma ei pane lippu ära. Seejärel mäng jätkus paar minutit, aga siis peatati jälle ja turvamees tuli ütles, et kui ma ära ei lähe, kutsub ta politsei."
Watching the communist @WTA at work was something…they made her leave for silently protesting the Russian Invasion. @CincyTennis @TheDolgo pic.twitter.com/prUzMpLmyC
— Trashy Tennis (@TrashyTennis) August 14, 2022
Ka telejaam palus korraldajatelt ja WTA-lt kommentaari ning nagu Rothenbergiga, ei õnnestunud ka neil WTA-lt mingit vastust saada. Turniirikorraldajad kordasid lippude ja plakatite maksimaalse suuruse nõuet ja ülejäänu kohta teatas nende kõneisik: "Mis puudutab pukikohtuniku tegevust, siis selle kohta tuleb küsida WTA-lt."
Local 12 rääkis vahejuhtumist ka kohaliku mittetulundusühingu Cincy4Ukraine presidendi Eugenia Nemirovska de Santosega, kes ütles, et nende organisatsioon on juba ka inimõiguste advokaadiga ühendust võtnud. "Venemaa mängijad tulevad siia ja dikteerivad, mida USA kodanikud tohivad või ei tohi teha? Kohalikule Ukraina kogukonnale selline asi küll ei meeldi," ütles ta, lisades, et nüüd võib oodata, et tribüünidel on rohkesti väikeseid Ukraina lippe ja rohkesti sinist ja kollast. "Olgu, teile ei meeldi meie lipp. Aga kui need on meie riided? Te ei käsi ju meil neid seljast ära võtta?"
Kumb venelannadest lipu üle kaebas, pole teada, kuid Kalinskaja on varem avalikult sõja vastu olnud ja tema ema on ukrainlanna, seetõttu on tennisefännid üsna ühel meelel, et kaebajaks oli just Potapova.
Kalinskaja võitis matši 7:5, 6:1, kuid lõpuks pääses ka Potapova (WTA 54.) n-ö õnneliku kaotajana põhiturniirile, kus ta läheb vastamisi eelmisel nädalal Toronto kõrgeima kategooria WTA turniiri võitnud rumeenlanna Simona Halepiga (WTA 6.). Kalinskaja (WTA 69.) kohtub põhitabeli esimeses mängus itaallanna Martina Trevisaniga (WTA 26.). | Vene tennisist palus Ukraina lipuga pealtvaataja tribüünilt kõrvaldada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahejuhtum leidis aset Cincinnati turniiri kvalifikatsiooni otsustavas ringis, kus põhiturniirile pääsevat mängijat selgitasid neutraalse lipu all mängivad venelannad Anastassia Potapova ja Anna Kalinskaja.
Tenniseajakirjanik Ben Rothenberg kirjutas sotsiaalmeedias, et mängu ajal kaebas üks venelannadest pukikohtunikule Morgane Larale, et teda häirib tribüünil istuv naisterahvas, kes oli mähitud Ukraina lippu ja kandis peas traditsioonilist Ukraina pärga ehk vinoki.
"Naisterahva nimi on Lola, ta elab võistluspaiga lähedal ja istus Ukraina lippu mähituna. Lola ei öelnud midagi, lihtsalt vaatas vaikselt," kirjutas Rothenberg. "Aga pärast Venemaa mängija kaebust tuli pukikohtunik enda toolilt alla ja ütles Lolale, et see pole ilus, et ta seal enda lipuga istub. Lola vastas, et pole ilus teise riiki tungida."
Seejärel ütles turvamees Lolale, et ta peab tribüünilt lahkuma, vastasel juhul kutsutakse politsei. "Teised pealtvaatajad hakkasid Lolat kaitsma ja ütlesid, et ta ei teinud midagi valesti ega öelnud midagi häirivat, ta lihtsalt istus lipuga. Nad mainisid sõnavabadust ja vaba maad, aga turvameest see ei kõigutanud," vahendas Rothenberg. "Kuna Lola ei tahtnud stseeni tekitada, tõusis ta püsti ja lahkus. Tema ja ta sõber, kes on ukrainlane, jalutasid võistluspaigas ringi ja umbes 20-30 minutit hiljem tuli nende juurde turniiri turvaülem, kes näitas reegleid ja ütles, et tema lipp on lubatust suurem – reeglite kohaselt tohivad lipud ja plakatid olla 18x18 tolli (ca 45x45 cm)."
"Mõistagi ei alanud vahejuhtum selle tõttu, vaid hoopis seepärast, et Venemaa mängija kaebas WTA pukikohtunikule. Kõik, kes on Cincinnati turniiril käinud, teavad, et siin on aastaid sarnases suuruses lippe rõõmsalt lehvitatud, peamiselt USA ja Serbia lippe. Kunagi varem pole seda reeglit kehtestatud," jätkas Rothenberg. "Lola kaalus hetkeks, et lõikab lipu väiksemaks, aga siis eskorditi ta parklasse, kus tal lubati lipp autosse panna ja seejärel võis ta võistlusalale naasta."
Rothenberg küsis kommentaari nii turniirikorraldajatelt kui WTA-lt, neist viimane pole midagi vastanud, kuid Cincinnati turniiri esindajad põhjendasid turvameeste seesugust käitumist lipu lubamatu suurusega.
"See pole Venemaa, see on USA," ütles Usbekistani päritolu, kuid USA kodakondne Lola pisarsilmi kohalikule telejaamale Local 12. "Me ei teinud midagi hullu, ei seganud mängijaid, lihtsalt istusime rahulikult, lipp ümber."
Küsimusele, mida pukikohtunik talle täpselt ütles, vastas Lola: "Ta ütles: "See ei ole ilus, sa pead lipu ära panema." Sain aru, et see ärritas Venemaa mängijaid. Ütlesin, et ma ei pane lippu ära. Seejärel mäng jätkus paar minutit, aga siis peatati jälle ja turvamees tuli ütles, et kui ma ära ei lähe, kutsub ta politsei."
Watching the communist @WTA at work was something…they made her leave for silently protesting the Russian Invasion. @CincyTennis @TheDolgo pic.twitter.com/prUzMpLmyC
— Trashy Tennis (@TrashyTennis) August 14, 2022
Ka telejaam palus korraldajatelt ja WTA-lt kommentaari ning nagu Rothenbergiga, ei õnnestunud ka neil WTA-lt mingit vastust saada. Turniirikorraldajad kordasid lippude ja plakatite maksimaalse suuruse nõuet ja ülejäänu kohta teatas nende kõneisik: "Mis puudutab pukikohtuniku tegevust, siis selle kohta tuleb küsida WTA-lt."
Local 12 rääkis vahejuhtumist ka kohaliku mittetulundusühingu Cincy4Ukraine presidendi Eugenia Nemirovska de Santosega, kes ütles, et nende organisatsioon on juba ka inimõiguste advokaadiga ühendust võtnud. "Venemaa mängijad tulevad siia ja dikteerivad, mida USA kodanikud tohivad või ei tohi teha? Kohalikule Ukraina kogukonnale selline asi küll ei meeldi," ütles ta, lisades, et nüüd võib oodata, et tribüünidel on rohkesti väikeseid Ukraina lippe ja rohkesti sinist ja kollast. "Olgu, teile ei meeldi meie lipp. Aga kui need on meie riided? Te ei käsi ju meil neid seljast ära võtta?"
Kumb venelannadest lipu üle kaebas, pole teada, kuid Kalinskaja on varem avalikult sõja vastu olnud ja tema ema on ukrainlanna, seetõttu on tennisefännid üsna ühel meelel, et kaebajaks oli just Potapova.
Kalinskaja võitis matši 7:5, 6:1, kuid lõpuks pääses ka Potapova (WTA 54.) n-ö õnneliku kaotajana põhiturniirile, kus ta läheb vastamisi eelmisel nädalal Toronto kõrgeima kategooria WTA turniiri võitnud rumeenlanna Simona Halepiga (WTA 6.). Kalinskaja (WTA 69.) kohtub põhitabeli esimeses mängus itaallanna Martina Trevisaniga (WTA 26.).
### Response:
Vene tennisist palus Ukraina lipuga pealtvaataja tribüünilt kõrvaldada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | A. Le Coq Arenal toimuva kohtumisega tähistatakse 30 aasta möödumist taastatud Eesti koondise algusest ja tegemist on ka teenekate koondislaste Enar Jäägeri, Dmitri Kruglovi ja Aleksandr Dmitrijevi lahkumismänguga.
Kõikide üritusele soetatud piletite tulu suunatakse Eesti jalgpalliklubidele AED- ehk elustamisaparaatide soetamiseks.
Automaatne kehaväline defibrillaator ehk AED on kerge ja kaasaskantav elustamisaparaat, mida kasutatakse inimese elustamiseks südame äkksurma korral. AED-masin annab kasutajale juhiseid selges eesti keeles ning on varustatud tehnoloogiaga, mis ei lase elektrilööki anda kehale, mis seda ei vaja.
"Jalgpallis tuleb iga kontaktita kokkukukkumist käsitleda kui võimalikku äkksurma," sõnas Eesti koondise arst Kaspar Rõivassepp, tuues välja, et kui süda saab esimese kahe minuti jooksul pärast inimese kokkuvarisemist õigeaegse elektrilöögi, on ellujäämise tõenäosus lausa 90 protsenti.
Alates järgmisest hooajast on Premium liigas kodumängu korraldava klubi kohustus tagada AED-aparaadi olemasolu väljaku vahetus läheduses. Eestis on ajapikku üha enam spordirajatisi defibrillaatoriga varustatud, kuid igasse klubisse ja igale staadionile pole need veel jõudnud. Probleem võib tekkida ka siis, kui rajatise kasutajad ei tea, kus AED asub. "Kui on äkksurm, siis pole enam aega otsida, vaid on vaja tegutseda," rõhutas Rõivassepp.
Kuigi tänu aparaadi häälkäsklustele võib seda kasutada ka meditsiinilise erihariduseta inimene, on plaanis Eesti jalgpalliklubide seas läbi viia koolitus. Planeeritava koolituse eesmärk on valmistuda AED-aparaatide sekkumist vajavateks olukordadeks.
Reedel, 19. augustil avatakse A. Le Coq Arena väravad kell 17.00. Kell 18.00 toimub meelelahutuslik jalgpallikohtumine, kus jooksevad väljakule Eesti avaliku elu tegelased. Legendide mäng algab kell 19.30, mille otsepilti saab jälgida ka Soccernet TV vahendusel.
Lisa informatsiooni annetamise kohta saab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehelt. Pääsmed kohtumisele on saadaval Piletilevis. | Legendide mängul kogutakse raha elustamisaparaatide soetamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
A. Le Coq Arenal toimuva kohtumisega tähistatakse 30 aasta möödumist taastatud Eesti koondise algusest ja tegemist on ka teenekate koondislaste Enar Jäägeri, Dmitri Kruglovi ja Aleksandr Dmitrijevi lahkumismänguga.
Kõikide üritusele soetatud piletite tulu suunatakse Eesti jalgpalliklubidele AED- ehk elustamisaparaatide soetamiseks.
Automaatne kehaväline defibrillaator ehk AED on kerge ja kaasaskantav elustamisaparaat, mida kasutatakse inimese elustamiseks südame äkksurma korral. AED-masin annab kasutajale juhiseid selges eesti keeles ning on varustatud tehnoloogiaga, mis ei lase elektrilööki anda kehale, mis seda ei vaja.
"Jalgpallis tuleb iga kontaktita kokkukukkumist käsitleda kui võimalikku äkksurma," sõnas Eesti koondise arst Kaspar Rõivassepp, tuues välja, et kui süda saab esimese kahe minuti jooksul pärast inimese kokkuvarisemist õigeaegse elektrilöögi, on ellujäämise tõenäosus lausa 90 protsenti.
Alates järgmisest hooajast on Premium liigas kodumängu korraldava klubi kohustus tagada AED-aparaadi olemasolu väljaku vahetus läheduses. Eestis on ajapikku üha enam spordirajatisi defibrillaatoriga varustatud, kuid igasse klubisse ja igale staadionile pole need veel jõudnud. Probleem võib tekkida ka siis, kui rajatise kasutajad ei tea, kus AED asub. "Kui on äkksurm, siis pole enam aega otsida, vaid on vaja tegutseda," rõhutas Rõivassepp.
Kuigi tänu aparaadi häälkäsklustele võib seda kasutada ka meditsiinilise erihariduseta inimene, on plaanis Eesti jalgpalliklubide seas läbi viia koolitus. Planeeritava koolituse eesmärk on valmistuda AED-aparaatide sekkumist vajavateks olukordadeks.
Reedel, 19. augustil avatakse A. Le Coq Arena väravad kell 17.00. Kell 18.00 toimub meelelahutuslik jalgpallikohtumine, kus jooksevad väljakule Eesti avaliku elu tegelased. Legendide mäng algab kell 19.30, mille otsepilti saab jälgida ka Soccernet TV vahendusel.
Lisa informatsiooni annetamise kohta saab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehelt. Pääsmed kohtumisele on saadaval Piletilevis.
### Response:
Legendide mängul kogutakse raha elustamisaparaatide soetamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sinimajandusest räägitakse viimasel ajal palju. Aga on see pelgalt üks roheteema varjundeid? Vaid ranniku, saarte ja merega seotud küsimus? Ei, see on valdkond, mis suurel määral otsustab meie kliima saatuse ning loob samas uusi majandusharusid. Ning Saaremaal võiks selles olla juhtiv roll.
Saarlasena tähendab sinimajandus minu jaoks Saaremaad kui saart ja merd selle ümber: mere ökosüsteemi, meretransporti, sadamaid, kalandust, vesiviljelust, sinist energiat, mereturismi, kalasporti ja kõike, mida iganes suudan merega seonduvalt välja mõelda.
Sinimajanduse mõiste alla saab liigitada nii mere, merekeskkonna kaitse kui ka selle majandusliku kasutuse. Kuid kõige olulisem: see tähendab ka inimesi. Kõiki, kes merd kasutavad ja selle ääres elavad. Eesti on mereriik. Merel on suur ja tähtis osa meie ajaloos ja kujunemises. Sinimajandus on just sellepärast loomulik ja elementaarne osa eestlase eluolust.
Loomulikult sisaldab kestlik sinimajandus endas väga suuri ambitsioone ja väljakutseid. Üks esimesi on meretuuleparkide arendamine Saaremaal nii, et kohalik kogukond oleks rahul ning riigi julgeolek tagatud.
Samal ajal on valdkonnal vaja vedavat ja koordineerivat ühendust. Võttes arvesse majanduse arengut üleilmses mõõtmes ja riiklikku strateegiat näen, et lähema viie aastaga kujuneks välja hästi toimiv ja jõudsalt arenev siniklaster ehk ühe eesmärgi nimel koos tegutsevate ettevõtete ühendus. Ettevõtete hulgas peab aga kestlik sinimajandus saama uue hoo ning riigis tekkima täiesti uued majandusharud.
Areng ja keskkonnahoid käsikäes
Jätkusuutlik sinimajandus saab olema kuldvõtmeke, mis ühendab praegu nii keerulisse seisu sattunud majandusarengu ja keskkonnahoiu ning avab tee kestlikule ressursikasutusele.
Ka Euroopa Liidu roheleppes on just sellel kliimamuutuste vaates väga oluline roll. Eesti 2035 strateegia räägib Läänemere halvast keskkonnaseisundist ja liiga intensiivsest meremajandusest, soovitades pöörata senisest enam tähelepanu meetmetele ja tegevustele, mis parandaks nii mere seisundit kui ka soodustaks mereressursi tõhusamat kasutust, nt vetika- ja karbikasvatust, pilliroo töötlemist jm.
Kuidas nende teemadega süsteemselt, terviklikult ja teadmuspõhiselt tegelema hakata? Hea tulemus on ühtne ja kompetentne, jätkusuutlikele lahendustele orienteeritud sinimajanduskeskus, mis ühtlasi aitab vedada ka valdkondlikku, nn sinist klastrit.
Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž on koos partneritega ehk Saaremaa valla, ametikooli, ettevõtete, erialaliitude ja ühendustega valmis panema aluse võimeka, aktiivse ja kompetentse sinimajanduskeskuse loomisele Saaremaale. Selle peamine ülesanne on ühine panustamine ja valdkonna arendamine nii, et võidaksid kõik. See tähendab mõtestatud tegevuste loomist ja konkreetsete sihtide seadmist asjaosaliste kokku toomiseks, et valdkonda jõuliselt arendada.
Eeldused on olemas, tarvis on tegusid
Kõik vajalik tegudeks on olemas: inimesed, teadmised, oskused ning ka tahe. Kuressaare kolledži tugevusteks on siin kogemus, kuulumine Tallinna Tehnikaülikooli perre, kõrge teadusarenduse võimekus, õpetamise ja koolitamise oskus koos tehnilise baasiga, arenev taristu ning saareline asukoht koos põliste saarlastega, kes mõistavad merd.
"Eraldi eesmärgiks on kolledž seadnud Eesti sinimajanduse valge raamatu koostamise."
Sinimajanduskeskus koos sinise klastri tiimiga hakkab kasvatama uusi teadusarendussuundi, sh. korraldab ka nii rahvusvahelisi kui ka riigisiseseid koolitusi, seminare ja konverentse. Eraldi eesmärgiks on kolledž seadnud Eesti sinimajanduse valge raamatu koostamise.
Muidugi loodan ka mina, et sinimajanduskeskus toob Saaremaale ning asjaosalistele rahvusvahelist tuntust ning saar ja kolledž kinnitavad end maailmakaardile kui südame ja hingega tegijad sinimajanduses.
Kolledž on tegelikult seda pikka ja põnevat teekonda juba alustanud – 17. juunil kogunesid erinevate valdkondade võtmeisikud, et koondada mõtteid ja seada sihte sinimajanduskeskuse loomiseks Saaremaale.
16. augustiks kavandatud seminaril "Tark meri" tutvustame oma uusi tegevusvaldkondi ja -suundi juba lähemalt. Seminaril esineb ka tunnustatud teadlane, Rahvusvahelise Väikesaarte Uuringute Assotsiatsiooni president, Islandi aukonsul ning saarte uuringute instituudi juht Prints Edwardi saarel dr Laurie Brinklow, kelle uurimisteemaks on just saared. Saaremaa teadlaste ambitsiooni ja koostööd Brinklowiga on ära märkinud ka Kanada suurim meediakanal CBC News.
Meie eripära on Läänemeri
Maailma eri paigus on sinimajandusest tuua suurepäraseid näiteid. Taani, Norra, Kreeka, Saksamaa, Kanaari saared ja Assoorid, Ameerika, Austraalia – kõik need on leidnud oma suuna ja konkreetsed tegevusvaldkonnad, kasutades eelkõige ära piirkonna eripära kui tugevust.
Näiteks on Norras avameresumbad ja tuulikud eraldi majandusharuna väga kaugele arenenud. Taanis uuritakse kolme teadusasutuse koostöös, kuidas vetikatest saaks taastuvenergiat, biogaasi, toitu ja ravimeid. Ameeriklaste ja austraallaste fookuses on ookeanid.
Meie regiooni eripära ja süda on Läänemeri, hetkel paraku üks kõige kehvemas seisus olevaid meresid maailmas. Seda enam on ülioluline mere kui ökosüsteemiga kiirelt ja intensiivselt tegelema hakata ka Eestis. Muuta ja kujundada tuleb inimeste mõtlemist ja arusaamu, kasvatades neis vastutustundlikkust kui praktilist ja tulemuslikku tööriista majanduses.
Jätkusuutlikkus on eelkõige eluviis ja filosoofia, mida saab väga tulemuslikult äris rakendada, on vaja vaid vastavaid teadmisi, oskusi ja tahet. | Merit Kindsigo: Saaremaale saagu sinimajanduskeskus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sinimajandusest räägitakse viimasel ajal palju. Aga on see pelgalt üks roheteema varjundeid? Vaid ranniku, saarte ja merega seotud küsimus? Ei, see on valdkond, mis suurel määral otsustab meie kliima saatuse ning loob samas uusi majandusharusid. Ning Saaremaal võiks selles olla juhtiv roll.
Saarlasena tähendab sinimajandus minu jaoks Saaremaad kui saart ja merd selle ümber: mere ökosüsteemi, meretransporti, sadamaid, kalandust, vesiviljelust, sinist energiat, mereturismi, kalasporti ja kõike, mida iganes suudan merega seonduvalt välja mõelda.
Sinimajanduse mõiste alla saab liigitada nii mere, merekeskkonna kaitse kui ka selle majandusliku kasutuse. Kuid kõige olulisem: see tähendab ka inimesi. Kõiki, kes merd kasutavad ja selle ääres elavad. Eesti on mereriik. Merel on suur ja tähtis osa meie ajaloos ja kujunemises. Sinimajandus on just sellepärast loomulik ja elementaarne osa eestlase eluolust.
Loomulikult sisaldab kestlik sinimajandus endas väga suuri ambitsioone ja väljakutseid. Üks esimesi on meretuuleparkide arendamine Saaremaal nii, et kohalik kogukond oleks rahul ning riigi julgeolek tagatud.
Samal ajal on valdkonnal vaja vedavat ja koordineerivat ühendust. Võttes arvesse majanduse arengut üleilmses mõõtmes ja riiklikku strateegiat näen, et lähema viie aastaga kujuneks välja hästi toimiv ja jõudsalt arenev siniklaster ehk ühe eesmärgi nimel koos tegutsevate ettevõtete ühendus. Ettevõtete hulgas peab aga kestlik sinimajandus saama uue hoo ning riigis tekkima täiesti uued majandusharud.
Areng ja keskkonnahoid käsikäes
Jätkusuutlik sinimajandus saab olema kuldvõtmeke, mis ühendab praegu nii keerulisse seisu sattunud majandusarengu ja keskkonnahoiu ning avab tee kestlikule ressursikasutusele.
Ka Euroopa Liidu roheleppes on just sellel kliimamuutuste vaates väga oluline roll. Eesti 2035 strateegia räägib Läänemere halvast keskkonnaseisundist ja liiga intensiivsest meremajandusest, soovitades pöörata senisest enam tähelepanu meetmetele ja tegevustele, mis parandaks nii mere seisundit kui ka soodustaks mereressursi tõhusamat kasutust, nt vetika- ja karbikasvatust, pilliroo töötlemist jm.
Kuidas nende teemadega süsteemselt, terviklikult ja teadmuspõhiselt tegelema hakata? Hea tulemus on ühtne ja kompetentne, jätkusuutlikele lahendustele orienteeritud sinimajanduskeskus, mis ühtlasi aitab vedada ka valdkondlikku, nn sinist klastrit.
Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž on koos partneritega ehk Saaremaa valla, ametikooli, ettevõtete, erialaliitude ja ühendustega valmis panema aluse võimeka, aktiivse ja kompetentse sinimajanduskeskuse loomisele Saaremaale. Selle peamine ülesanne on ühine panustamine ja valdkonna arendamine nii, et võidaksid kõik. See tähendab mõtestatud tegevuste loomist ja konkreetsete sihtide seadmist asjaosaliste kokku toomiseks, et valdkonda jõuliselt arendada.
Eeldused on olemas, tarvis on tegusid
Kõik vajalik tegudeks on olemas: inimesed, teadmised, oskused ning ka tahe. Kuressaare kolledži tugevusteks on siin kogemus, kuulumine Tallinna Tehnikaülikooli perre, kõrge teadusarenduse võimekus, õpetamise ja koolitamise oskus koos tehnilise baasiga, arenev taristu ning saareline asukoht koos põliste saarlastega, kes mõistavad merd.
"Eraldi eesmärgiks on kolledž seadnud Eesti sinimajanduse valge raamatu koostamise."
Sinimajanduskeskus koos sinise klastri tiimiga hakkab kasvatama uusi teadusarendussuundi, sh. korraldab ka nii rahvusvahelisi kui ka riigisiseseid koolitusi, seminare ja konverentse. Eraldi eesmärgiks on kolledž seadnud Eesti sinimajanduse valge raamatu koostamise.
Muidugi loodan ka mina, et sinimajanduskeskus toob Saaremaale ning asjaosalistele rahvusvahelist tuntust ning saar ja kolledž kinnitavad end maailmakaardile kui südame ja hingega tegijad sinimajanduses.
Kolledž on tegelikult seda pikka ja põnevat teekonda juba alustanud – 17. juunil kogunesid erinevate valdkondade võtmeisikud, et koondada mõtteid ja seada sihte sinimajanduskeskuse loomiseks Saaremaale.
16. augustiks kavandatud seminaril "Tark meri" tutvustame oma uusi tegevusvaldkondi ja -suundi juba lähemalt. Seminaril esineb ka tunnustatud teadlane, Rahvusvahelise Väikesaarte Uuringute Assotsiatsiooni president, Islandi aukonsul ning saarte uuringute instituudi juht Prints Edwardi saarel dr Laurie Brinklow, kelle uurimisteemaks on just saared. Saaremaa teadlaste ambitsiooni ja koostööd Brinklowiga on ära märkinud ka Kanada suurim meediakanal CBC News.
Meie eripära on Läänemeri
Maailma eri paigus on sinimajandusest tuua suurepäraseid näiteid. Taani, Norra, Kreeka, Saksamaa, Kanaari saared ja Assoorid, Ameerika, Austraalia – kõik need on leidnud oma suuna ja konkreetsed tegevusvaldkonnad, kasutades eelkõige ära piirkonna eripära kui tugevust.
Näiteks on Norras avameresumbad ja tuulikud eraldi majandusharuna väga kaugele arenenud. Taanis uuritakse kolme teadusasutuse koostöös, kuidas vetikatest saaks taastuvenergiat, biogaasi, toitu ja ravimeid. Ameeriklaste ja austraallaste fookuses on ookeanid.
Meie regiooni eripära ja süda on Läänemeri, hetkel paraku üks kõige kehvemas seisus olevaid meresid maailmas. Seda enam on ülioluline mere kui ökosüsteemiga kiirelt ja intensiivselt tegelema hakata ka Eestis. Muuta ja kujundada tuleb inimeste mõtlemist ja arusaamu, kasvatades neis vastutustundlikkust kui praktilist ja tulemuslikku tööriista majanduses.
Jätkusuutlikkus on eelkõige eluviis ja filosoofia, mida saab väga tulemuslikult äris rakendada, on vaja vaid vastavaid teadmisi, oskusi ja tahet.
### Response:
Merit Kindsigo: Saaremaale saagu sinimajanduskeskus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lizzo uus album "Special" ilmus 15. juulil ning varasemalt on laulja avaldanud sealt singli "About Damn Time", mis jõudis Billboardi muusikaedetabelis esikohale. Nüüd avaldas Lizzo albumilt teise singli "2 Be Loved (Am I Ready)" koos muusikavideoga.
Muusikul on varasemalt ilmunud veel kolm stuudioalbumit, milleks on: "Lizzobangers" (2013), "Big Grrrl Small World" (2015) ja "Cuz I Love You" (2019).
Uue singli muusikavideo režissööriks on Lizzo koos Christian Breslaueriga. | Lizzo avaldas uuele singlile muusikavideo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lizzo uus album "Special" ilmus 15. juulil ning varasemalt on laulja avaldanud sealt singli "About Damn Time", mis jõudis Billboardi muusikaedetabelis esikohale. Nüüd avaldas Lizzo albumilt teise singli "2 Be Loved (Am I Ready)" koos muusikavideoga.
Muusikul on varasemalt ilmunud veel kolm stuudioalbumit, milleks on: "Lizzobangers" (2013), "Big Grrrl Small World" (2015) ja "Cuz I Love You" (2019).
Uue singli muusikavideo režissööriks on Lizzo koos Christian Breslaueriga.
### Response:
Lizzo avaldas uuele singlile muusikavideo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Animisti Akadeemiat veab Animist Tallinn koostöös EKA animatsiooniosakonna ja TLÜ sotsiaal- ja kultuurantropoloogia osakonnaga. Animatsioonifestivali raames toimub akadeemia poolt korraldatud hulk loenguid, töötubasid ja vestlusi filmitegijatega.
18. augustil kell 11 räägib Eesti Kunstiakadeemias produtsendi tööst etnoloog ja vabakutseline produtsent Olivier Catherin. Olivieri enda produtseeritud animafilmid on ka festivali programmis ning neid saab näha 20. augustil kell 16 kinos Sõprus.
18. augustil kell 14.30 annab Norra animaator ja tänavune Animist Tallinna žüriiliige Mats Grorud kultuuriklubis Winkel ülevaate oma uuest filmiprojektist. Grorud on parasjagu tegemas uurimistööd Nigeri jõe deltas, kogudes seal elavate inimeste elulugusid. Tema lõplikuks eesmärgiks on nende lugude baasil täispika animafilmi loomine. Matsi presentatsioonile järgneb animaatorite ja antropoloogide ümarlaud. Diskussiooni epistemoloogiast, praktikast ja esitlusest modereerib antropoloogiaprofessor Andrew Irving.
19. augustil kell 14 on Winklis võimalik kuulata sotsiaalantropoloogi Huon Wardlit, kes uurib lähemalt, mida saab antropoloog õppida animafilmi režissöörilt ja vastupidi.
20. augustil kell 14.30 annab Winklis kultuuriteoreetik Olga Bobrowska oma loengus "Moonutatud unenäod" ülevaate kahest raamatust, mis räägivad Ida-Euroopa animatsioonist. Teos "Obsession. Perversion. Rebellion. Twisted Dreams of Central European Animation" koosneb artiklitest, mis keskenduvad laastavatele ja alistavatele motiividele Visegrádi riikide ja Itaalia autorifilmides.
Bobrowska teine teos "Propaganda, Ideology, Animation. Twisted Dreams of History" vaatleb animatsiooni ajalugu ja tänapäevasust läbi ideoloogiliste põimumiste prisma. Olga Bobrowska on mõlema raamatu kaasautor. Bobrowska peamised huvivaldkonnad hõlmavad endas järgmisi märksõnu: animatsioon, propaganda, ideoloogiliste doktriinide visuaaldiskursused, politiseeritud representatsiooni puudutavad probleemid, narratiiviteooriad, adaptatsioon, feminism ja sinoloogia. | Festival Animist Tallinn keskendub animatsiooni loomeprotsessile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Animisti Akadeemiat veab Animist Tallinn koostöös EKA animatsiooniosakonna ja TLÜ sotsiaal- ja kultuurantropoloogia osakonnaga. Animatsioonifestivali raames toimub akadeemia poolt korraldatud hulk loenguid, töötubasid ja vestlusi filmitegijatega.
18. augustil kell 11 räägib Eesti Kunstiakadeemias produtsendi tööst etnoloog ja vabakutseline produtsent Olivier Catherin. Olivieri enda produtseeritud animafilmid on ka festivali programmis ning neid saab näha 20. augustil kell 16 kinos Sõprus.
18. augustil kell 14.30 annab Norra animaator ja tänavune Animist Tallinna žüriiliige Mats Grorud kultuuriklubis Winkel ülevaate oma uuest filmiprojektist. Grorud on parasjagu tegemas uurimistööd Nigeri jõe deltas, kogudes seal elavate inimeste elulugusid. Tema lõplikuks eesmärgiks on nende lugude baasil täispika animafilmi loomine. Matsi presentatsioonile järgneb animaatorite ja antropoloogide ümarlaud. Diskussiooni epistemoloogiast, praktikast ja esitlusest modereerib antropoloogiaprofessor Andrew Irving.
19. augustil kell 14 on Winklis võimalik kuulata sotsiaalantropoloogi Huon Wardlit, kes uurib lähemalt, mida saab antropoloog õppida animafilmi režissöörilt ja vastupidi.
20. augustil kell 14.30 annab Winklis kultuuriteoreetik Olga Bobrowska oma loengus "Moonutatud unenäod" ülevaate kahest raamatust, mis räägivad Ida-Euroopa animatsioonist. Teos "Obsession. Perversion. Rebellion. Twisted Dreams of Central European Animation" koosneb artiklitest, mis keskenduvad laastavatele ja alistavatele motiividele Visegrádi riikide ja Itaalia autorifilmides.
Bobrowska teine teos "Propaganda, Ideology, Animation. Twisted Dreams of History" vaatleb animatsiooni ajalugu ja tänapäevasust läbi ideoloogiliste põimumiste prisma. Olga Bobrowska on mõlema raamatu kaasautor. Bobrowska peamised huvivaldkonnad hõlmavad endas järgmisi märksõnu: animatsioon, propaganda, ideoloogiliste doktriinide visuaaldiskursused, politiseeritud representatsiooni puudutavad probleemid, narratiiviteooriad, adaptatsioon, feminism ja sinoloogia.
### Response:
Festival Animist Tallinn keskendub animatsiooni loomeprotsessile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praeguseks valminud raporti mustand peaks lõplikult valmis saama see nädal. Aasta tagasi langes Afganistani pealinn Kabul Talibani võitlejate kätte.
Kuigi 100-leheküljeline raport ei sisalda USA vägede taandumise kohta uut teavet sisaldab raport siiski mitmeid vabariiklaste jaoks olulisi küsimusi, mis nende hinnangul on jäänud USA välisministeeriumi poolt vastamata jäänud.
USA esindajatekoja välissuhete komisjoni liige, vabariiklane Michael McCaul, lubas sügisel vabariiklaste võidu korral alustama juurdlust "kaootilise ja surmava evakuatsiooni" kohta.
USA president Joe Biden on juba loonud iseseisva uurimiskomisjoni, et võtta analüüsiks ette kogu Afganistani sõda, sh sealt taandumine.
Bideni administratsiooni sõnul oli Afganistanist lahkumist olemas plaan taandumiseks, kuid USA vägesid ja poliitilist juhtkonda üllatas Afganistani valitsuse lagunemise kiirus.
Raport põhineb avalikult kättesaadaval infot, intervjuudel valitsustöötajatega ning evakuatsioonis osalenud valitsusväliste osalistega. Samuti on dokumendis väidetava vilepuhuja tunnistus.
Vabariiklased on Afganistanist taandumist ka varem kritiseerinud, kuid uus raport süüdistab nii USA Riigidepartemangu kui ka Bideni administratsiooni, kuna viimane ei ole vabariiklaste infopäringutele vastanud. Vabariiklased ei ole vähemus olles suutnud sundida valitsust andma neile soovitud teavet.
USA Riigidepartemang ehk välisministeerium kinnitas, et Bideni administratsioon on Afganistani teemal teinud üle 150 infotunni viimase aasta jooksul Kongressile ning kõrged USA ametiisikud on andnud tunnistusi USA esindajatekoja välissuhete komisjonile.
Raporti üks põhilisi argumente on süüdistus Bideni administratsiooni suunal, et ei suudetud piisavalt palju aidata Afganistani armee eriüksuste evakuatsiooni. Mitmed Afganistani eriüksuslased, kartes Talibani kättemasu, põgenesid Afganistanist üle piiri Iraani.
Afganistani eriüksuslased said USA vägedelt korraliku väljaõppe ning neil on ulatuslikud teadmised USA vägede taktikate kohta. Kardetakse, et Iraan võib neid enda kasuks värvata.
USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja sõnul tuleks endistele eriüksuslastele anda eriviisad, et soosida nende emigratsiooni USA-sse. Seni pole seda tehtud.
Valge maja sõnul on raport täis valituliselt esitatud infot, ebatäpseid olukorrakirjeldusi ja valeväiteid. Valge Maja memo sõnul seisneb probleemi olemus eelmise presidendi, Donald Trumpi administratsiooni, kokkuleppes Talibaniga, kus lepiti kokku kindlad riigist lahkumise kuupäevad. Valge maja sõnul oli selle kokkuleppe tõttu kõige mõistlikum Afganistanist lahkuda, kuigi Biden oleks saanud otsustada ka riigis sõjaliste operatsioonide suurendamist kui ka nende vähendamist.
Joe Biden oli enne presidendiks saamist Afganistani missiooni korduvalt avalikult kritiseerinud. | Vabariiklased valmistuvad uurima USA vägede taandumist Afganistanist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praeguseks valminud raporti mustand peaks lõplikult valmis saama see nädal. Aasta tagasi langes Afganistani pealinn Kabul Talibani võitlejate kätte.
Kuigi 100-leheküljeline raport ei sisalda USA vägede taandumise kohta uut teavet sisaldab raport siiski mitmeid vabariiklaste jaoks olulisi küsimusi, mis nende hinnangul on jäänud USA välisministeeriumi poolt vastamata jäänud.
USA esindajatekoja välissuhete komisjoni liige, vabariiklane Michael McCaul, lubas sügisel vabariiklaste võidu korral alustama juurdlust "kaootilise ja surmava evakuatsiooni" kohta.
USA president Joe Biden on juba loonud iseseisva uurimiskomisjoni, et võtta analüüsiks ette kogu Afganistani sõda, sh sealt taandumine.
Bideni administratsiooni sõnul oli Afganistanist lahkumist olemas plaan taandumiseks, kuid USA vägesid ja poliitilist juhtkonda üllatas Afganistani valitsuse lagunemise kiirus.
Raport põhineb avalikult kättesaadaval infot, intervjuudel valitsustöötajatega ning evakuatsioonis osalenud valitsusväliste osalistega. Samuti on dokumendis väidetava vilepuhuja tunnistus.
Vabariiklased on Afganistanist taandumist ka varem kritiseerinud, kuid uus raport süüdistab nii USA Riigidepartemangu kui ka Bideni administratsiooni, kuna viimane ei ole vabariiklaste infopäringutele vastanud. Vabariiklased ei ole vähemus olles suutnud sundida valitsust andma neile soovitud teavet.
USA Riigidepartemang ehk välisministeerium kinnitas, et Bideni administratsioon on Afganistani teemal teinud üle 150 infotunni viimase aasta jooksul Kongressile ning kõrged USA ametiisikud on andnud tunnistusi USA esindajatekoja välissuhete komisjonile.
Raporti üks põhilisi argumente on süüdistus Bideni administratsiooni suunal, et ei suudetud piisavalt palju aidata Afganistani armee eriüksuste evakuatsiooni. Mitmed Afganistani eriüksuslased, kartes Talibani kättemasu, põgenesid Afganistanist üle piiri Iraani.
Afganistani eriüksuslased said USA vägedelt korraliku väljaõppe ning neil on ulatuslikud teadmised USA vägede taktikate kohta. Kardetakse, et Iraan võib neid enda kasuks värvata.
USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja sõnul tuleks endistele eriüksuslastele anda eriviisad, et soosida nende emigratsiooni USA-sse. Seni pole seda tehtud.
Valge maja sõnul on raport täis valituliselt esitatud infot, ebatäpseid olukorrakirjeldusi ja valeväiteid. Valge Maja memo sõnul seisneb probleemi olemus eelmise presidendi, Donald Trumpi administratsiooni, kokkuleppes Talibaniga, kus lepiti kokku kindlad riigist lahkumise kuupäevad. Valge maja sõnul oli selle kokkuleppe tõttu kõige mõistlikum Afganistanist lahkuda, kuigi Biden oleks saanud otsustada ka riigis sõjaliste operatsioonide suurendamist kui ka nende vähendamist.
Joe Biden oli enne presidendiks saamist Afganistani missiooni korduvalt avalikult kritiseerinud.
### Response:
Vabariiklased valmistuvad uurima USA vägede taandumist Afganistanist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pressikonverentsil osalevad peaminister Kaja Kallas, välisminister Urmas Reinsalu, siseminister Lauri Läänemets ja politsei peadirektor Elmar Vaher.
ERR.ee näitab pressikonverentsi otseülekandes. | OTSE kell 8.30: valitsuse erakorraline pressikonverents tankist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressikonverentsil osalevad peaminister Kaja Kallas, välisminister Urmas Reinsalu, siseminister Lauri Läänemets ja politsei peadirektor Elmar Vaher.
ERR.ee näitab pressikonverentsi otseülekandes.
### Response:
OTSE kell 8.30: valitsuse erakorraline pressikonverents tankist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Riigivaraseaduse alusel ning kooskõlas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse põhikirjaga kutsuda Jaan Toots tagasi," seisab 12. augustil Kristjan Järvani allkirjastatud käskkirjas.
Jaan Toots kandideeris äsja Keskerakonna esimeheks, kuid jäi Jüri Ratasele alla.
Jaan Toots sai EAS-i nõukogu liikmeks 23. märtsil 2020. Tootsi kinnitas nõukogu liikmeks tollane väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu. Riigis oli siis võimul Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus. | Järvan kutsub Tootsi EAS-i ja KredExi ühendasutuse nõukogust tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Riigivaraseaduse alusel ning kooskõlas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse põhikirjaga kutsuda Jaan Toots tagasi," seisab 12. augustil Kristjan Järvani allkirjastatud käskkirjas.
Jaan Toots kandideeris äsja Keskerakonna esimeheks, kuid jäi Jüri Ratasele alla.
Jaan Toots sai EAS-i nõukogu liikmeks 23. märtsil 2020. Tootsi kinnitas nõukogu liikmeks tollane väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu. Riigis oli siis võimul Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus.
### Response:
Järvan kutsub Tootsi EAS-i ja KredExi ühendasutuse nõukogust tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kosovo teatas esmaspäeval, et nad lõpetavad elektri impordi, kuna ei suuda selle eest enam maksta, vahendab The Guardian.
Kosovo majapidamistele anti esmaspäeval teada, et neile antakse ainult kuus tundi elektrit iga päev, mille vahel on kahetunnised pausid, teatas elektriettevõtte KEDS.
Riigis esmaspäeval välja kuulutatud elektridieedile ei antud ametlikku lõpukuupäeva. Elektri säästmise meede tuleneb kallist elektri turuhinnast, mistõttu Kosovo ei olnud enam suuteline maksma imporditud elektri eest.
Hiljem esmaspäeva jooksul teatati säästumeetmete peatamisest, kuna jõuti Albaaniaga elektri impordi osas kokkuleppele. Veel pole selge kui kaua kokkulepe püsib, vahendas Reuters.
Albaania toodab enamuse oma elektrist hüdroelektrijaamade abil, kuid peab põua tõttu samuti elektrit importima.
Kosovol ja Albaanial on juba varasemast elektri jagamise kokkulepe. Kosovo vajab tavaliselt rohkem elektrit talvel elamute kütmiseks ja Albaania rohkem suvel hoonete jahutamiseks õhukonditsioneeride abil.
Kosovo siseriiklik elektritootmine sõltub pea täielikult söeelektrijaamadest, kuid need suudavad riigi vajadustest katta vaid 2/3.
Merepiirita Kosovo on üks Euroopa üks kõige väiksemaid ja vaesemaid riike.
Kosovo elektritootmise probleeme süvendab poolte elektrigeneraatorite talve-eelne plaaniline hooldus.
Augusti alguses kuulutas Kosovo parlament välja 60-päevase eriolukorra, et anda valitsuse volitused energiakriisiga toime tulemiseks. Sarnased elektri säästmise meetmed kehtestati detsembris. | Kosovo ei suuda enam import-elektri eest maksta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kosovo teatas esmaspäeval, et nad lõpetavad elektri impordi, kuna ei suuda selle eest enam maksta, vahendab The Guardian.
Kosovo majapidamistele anti esmaspäeval teada, et neile antakse ainult kuus tundi elektrit iga päev, mille vahel on kahetunnised pausid, teatas elektriettevõtte KEDS.
Riigis esmaspäeval välja kuulutatud elektridieedile ei antud ametlikku lõpukuupäeva. Elektri säästmise meede tuleneb kallist elektri turuhinnast, mistõttu Kosovo ei olnud enam suuteline maksma imporditud elektri eest.
Hiljem esmaspäeva jooksul teatati säästumeetmete peatamisest, kuna jõuti Albaaniaga elektri impordi osas kokkuleppele. Veel pole selge kui kaua kokkulepe püsib, vahendas Reuters.
Albaania toodab enamuse oma elektrist hüdroelektrijaamade abil, kuid peab põua tõttu samuti elektrit importima.
Kosovol ja Albaanial on juba varasemast elektri jagamise kokkulepe. Kosovo vajab tavaliselt rohkem elektrit talvel elamute kütmiseks ja Albaania rohkem suvel hoonete jahutamiseks õhukonditsioneeride abil.
Kosovo siseriiklik elektritootmine sõltub pea täielikult söeelektrijaamadest, kuid need suudavad riigi vajadustest katta vaid 2/3.
Merepiirita Kosovo on üks Euroopa üks kõige väiksemaid ja vaesemaid riike.
Kosovo elektritootmise probleeme süvendab poolte elektrigeneraatorite talve-eelne plaaniline hooldus.
Augusti alguses kuulutas Kosovo parlament välja 60-päevase eriolukorra, et anda valitsuse volitused energiakriisiga toime tulemiseks. Sarnased elektri säästmise meetmed kehtestati detsembris.
### Response:
Kosovo ei suuda enam import-elektri eest maksta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Luminor liisingu juhi Andrus Soodla sõnul kasvab Eestis müüdud ja liisitud elektriautode osakaal jõudsalt, kuid väikestes numbrites.
",Käesoleval aastal on elektriautode kogumüük kasvanud 40 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga."
Soodla sõnul on elektriautode ostmise ja liisimise kasvu taga elektriautode suurenev pakkumine ning uued mudelid. Soodla ütles, et sarnaselt ostmisele on ka liisingusse antavate elektriautode osakaal kaks-kolm protsenti. Tema sõnul elektriautodest kaks kolmandikku liisitakse ning kolmandik ostetakse välja. Võrreldes sisepõlemismootoritega liisitakse elektriautosid rohkem ja seda ilmselt kallima hinna tõttu.
Kuigi elektri hind on tõusnud, on Soodla väitel elektriautoga siiski endiselt odavam sõita kui sisepõlemismootoriga autoga.
"Järjest rohkem kasutavad nii inimesed kui ka ettevõtted päiksejaamu, millest ise toodetakse oma elekter. Ehk siis ka seal on olemas lahendused, kuidas elektrihinna tõusu mõju vähendada või sellest valemist välja jätta," selgitas Soodla.
Euroopas on sel aastal olnud Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) tegevjuhi Arno Sillati sõnul elektriautode osakaal müügist 10 protsenti. Samas lähevad hinnad aina kõrgemaks muuhulgas selle pärast, et akude tootmiseks vajalikke metalle jääb looduses aina vähemaks. Kuna aga alates 2035. aastast tohib Euroopa Liidus uuena osta vaid elektriautosid, tähendab see Sillati sõnul autode kasutamise harjumise muutumist, sest keskmise sissetulekuga inimene ei jaksa endale elektriautot siis enam osta.
"See ei tähenda seda, et nüüd kogu maailma 1,3 miljardit autot muudetakse elektriautodeks. See ei tee maailma puhtamaks. Pigem on küsimus selles, et autosid tuleb kasutada mõistlikumalt ja tuleb kasutada teisi liikuvust tagavaid vahendeid," märkis Sillat.
Kuna aga 2035. aastani on üle kümne aasta aega, avaldas Sillat lootust, et selle aja jooksul arendatakse välja uus ja odavam akutehnoloogia. | Elektriautode müük kasvab väikeste sammudega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Luminor liisingu juhi Andrus Soodla sõnul kasvab Eestis müüdud ja liisitud elektriautode osakaal jõudsalt, kuid väikestes numbrites.
",Käesoleval aastal on elektriautode kogumüük kasvanud 40 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga."
Soodla sõnul on elektriautode ostmise ja liisimise kasvu taga elektriautode suurenev pakkumine ning uued mudelid. Soodla ütles, et sarnaselt ostmisele on ka liisingusse antavate elektriautode osakaal kaks-kolm protsenti. Tema sõnul elektriautodest kaks kolmandikku liisitakse ning kolmandik ostetakse välja. Võrreldes sisepõlemismootoritega liisitakse elektriautosid rohkem ja seda ilmselt kallima hinna tõttu.
Kuigi elektri hind on tõusnud, on Soodla väitel elektriautoga siiski endiselt odavam sõita kui sisepõlemismootoriga autoga.
"Järjest rohkem kasutavad nii inimesed kui ka ettevõtted päiksejaamu, millest ise toodetakse oma elekter. Ehk siis ka seal on olemas lahendused, kuidas elektrihinna tõusu mõju vähendada või sellest valemist välja jätta," selgitas Soodla.
Euroopas on sel aastal olnud Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) tegevjuhi Arno Sillati sõnul elektriautode osakaal müügist 10 protsenti. Samas lähevad hinnad aina kõrgemaks muuhulgas selle pärast, et akude tootmiseks vajalikke metalle jääb looduses aina vähemaks. Kuna aga alates 2035. aastast tohib Euroopa Liidus uuena osta vaid elektriautosid, tähendab see Sillati sõnul autode kasutamise harjumise muutumist, sest keskmise sissetulekuga inimene ei jaksa endale elektriautot siis enam osta.
"See ei tähenda seda, et nüüd kogu maailma 1,3 miljardit autot muudetakse elektriautodeks. See ei tee maailma puhtamaks. Pigem on küsimus selles, et autosid tuleb kasutada mõistlikumalt ja tuleb kasutada teisi liikuvust tagavaid vahendeid," märkis Sillat.
Kuna aga 2035. aastani on üle kümne aasta aega, avaldas Sillat lootust, et selle aja jooksul arendatakse välja uus ja odavam akutehnoloogia.
### Response:
Elektriautode müük kasvab väikeste sammudega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgimse aasta esimese kvartalis peaks Eestisse jõudma Ameerika ettevõtte SpaceX loodud satelliitinterneti võrk Starlink. Kosmosetehnoloogiate professor Mart Noorma selgitas, et kuigi ka varem on satelliitide abil sidet peetud, lendavad Starlinki satelliidid oluliselt madalamal kui varasemad. See tähendab, et vahemaad on lühemad ja andmeside oluliselt kiirem.
"Kui üks geostatsionaarne satelliit on näha peaaegu tervel poolkeral, siis madalal olevat satelliiti on näha võib olla umbes 500 kilomeetri või natuke rohkem raadiuses. See tähendab, et peab olema palju rohkem satelliite tiirlemas ümber maakera – tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid, et pakkuda katvust kogu maailmale."
Starlinki satelliite on orbiidil praeguseks pea 3000. Nende levialaks on kogu Eesti, ka kaugemad maakohad, kuhu veel praegu kiire internet ei jõua.
"Kui me räägime ainult aastaringses kasutuse olevates aadressidest, kus on registreeritud elanikke või ettevõtteid töötajatega, siis neid on 80 000 ringis. Need on need aadressid, kus ei ole 30Mbit/s püsiühendust ja võib anda riigiabi reeglite kohaselt riigi poolset toetust võrkude rajamiseks," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling.
Ka praegu käib Euroopa Liidu toel 24 miljoni euro jagamine, et võrguettevõtjad rajaksid ühendused ka hajaasustusega piirkondadesse. Kuid ka riigi toel võrgukaabel igale poole ei jõua. Näiteks IT-ettevõtja Sten Tamkivi võib maakodusse saada kiire interneti viimaks just satelliidi toel.
"Nii mulle kui ka mitmele mu sõbrale on fiiberoptika tallu vedamise eest tehtud 70 000 – 80 000 euro suuruseid hinnapakkumisi, sellega võrreldes on mõned seadmed ja üks antenn ilmselt 100 korda odavam lahendus sama kiiruse juures."
Siiski ei ole ka Starlink odav, liitumisel peab maksma pea 1000 eurot ning igakuine makse on 115 eurot. Riik võiks kaugemates maapiirkondades kaaluda satelliitinternetiga liitumise toetamist, tõdeb Tammkivi.
"Kui me tahame, et maapiirkonnad ei vajuks tahaplaanile, et noored maal saaks sama hea hariduse kui linnas. Kui me tahame, et maal oleks võimalik ennast üles töötada, siis selle kõige jaoks on internet ülivajalik. Sellised vajaduspõhised toetused võiks olla täiesti teema, laialt kõigile võib olla pole vaja jagada. Kindlasti ei ole vaja ühte firmat või ühe firma asju toetada. Aga kes iganes suudab mõistlikku hinnaga asju kohale viia, nendega peaks riik rääkima," sõnas Tamkivi.
Kuid Starlink on kiire satelliitinternetile sisuliselt sünonüüm, turul konkurente neile veel ei ole. Ministeerium praegu maapiirkondade varustamist satelliitinternetiga toetada ei plaani. | Riik maapiirkondade varustamist satelliitinternetiga toetada ei plaani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgimse aasta esimese kvartalis peaks Eestisse jõudma Ameerika ettevõtte SpaceX loodud satelliitinterneti võrk Starlink. Kosmosetehnoloogiate professor Mart Noorma selgitas, et kuigi ka varem on satelliitide abil sidet peetud, lendavad Starlinki satelliidid oluliselt madalamal kui varasemad. See tähendab, et vahemaad on lühemad ja andmeside oluliselt kiirem.
"Kui üks geostatsionaarne satelliit on näha peaaegu tervel poolkeral, siis madalal olevat satelliiti on näha võib olla umbes 500 kilomeetri või natuke rohkem raadiuses. See tähendab, et peab olema palju rohkem satelliite tiirlemas ümber maakera – tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid, et pakkuda katvust kogu maailmale."
Starlinki satelliite on orbiidil praeguseks pea 3000. Nende levialaks on kogu Eesti, ka kaugemad maakohad, kuhu veel praegu kiire internet ei jõua.
"Kui me räägime ainult aastaringses kasutuse olevates aadressidest, kus on registreeritud elanikke või ettevõtteid töötajatega, siis neid on 80 000 ringis. Need on need aadressid, kus ei ole 30Mbit/s püsiühendust ja võib anda riigiabi reeglite kohaselt riigi poolset toetust võrkude rajamiseks," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling.
Ka praegu käib Euroopa Liidu toel 24 miljoni euro jagamine, et võrguettevõtjad rajaksid ühendused ka hajaasustusega piirkondadesse. Kuid ka riigi toel võrgukaabel igale poole ei jõua. Näiteks IT-ettevõtja Sten Tamkivi võib maakodusse saada kiire interneti viimaks just satelliidi toel.
"Nii mulle kui ka mitmele mu sõbrale on fiiberoptika tallu vedamise eest tehtud 70 000 – 80 000 euro suuruseid hinnapakkumisi, sellega võrreldes on mõned seadmed ja üks antenn ilmselt 100 korda odavam lahendus sama kiiruse juures."
Siiski ei ole ka Starlink odav, liitumisel peab maksma pea 1000 eurot ning igakuine makse on 115 eurot. Riik võiks kaugemates maapiirkondades kaaluda satelliitinternetiga liitumise toetamist, tõdeb Tammkivi.
"Kui me tahame, et maapiirkonnad ei vajuks tahaplaanile, et noored maal saaks sama hea hariduse kui linnas. Kui me tahame, et maal oleks võimalik ennast üles töötada, siis selle kõige jaoks on internet ülivajalik. Sellised vajaduspõhised toetused võiks olla täiesti teema, laialt kõigile võib olla pole vaja jagada. Kindlasti ei ole vaja ühte firmat või ühe firma asju toetada. Aga kes iganes suudab mõistlikku hinnaga asju kohale viia, nendega peaks riik rääkima," sõnas Tamkivi.
Kuid Starlink on kiire satelliitinternetile sisuliselt sünonüüm, turul konkurente neile veel ei ole. Ministeerium praegu maapiirkondade varustamist satelliitinternetiga toetada ei plaani.
### Response:
Riik maapiirkondade varustamist satelliitinternetiga toetada ei plaani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome on juba otsustanud, et turismiviisade taotluste esitamine muudetakse senisest keerulisemaks: taotluste vastuvõtmiseks tuleb aeg kinni panna ja neid aegu on vähem kui varem.
Näiteks enne koroonat tuli iga päev 3000-6000 taotlust, praegu esitavad venelased tuhatkond viisataotlust päevas ja seda arvu on kavas veelgi vähendada.
Viisade väljastamise vähendamine on kaasa toonud ka petuskeemid. Soome välisministeeriumi andmetel on tekkinud netileheküljed, kus pakutakse võltsitud lennubroneeringuid, mille alusel saaks viisat taotleda. Välisministeeriumi kantsler Jussi Tanner kirjutas Twitteris, et sellised võltsingud paljastatakse ja nendega ei tasu viisat taotlema hakata.
Iltalehti kirjutas, et venelaste pääs Soome on keerulisemaks muutunud ka seetõttu, et bussipileteid on raske saada. Piletid on võrreldes varasemaga paar-kolm korda kallimad ja neid ei jätku. Lisabusse ei saa aga käiku panna, sest ei leidu bussijuhte, kellel oleks kehtiv pass ja ühtlasi viisa.
Soome välisministeerium on viisapiiranguteks valmis, aga ootab poliitilist otsust, milliseid viisasid Soome tahab välja anda ja kui palju. Kantsler Jussi Tanneri sõnul peavad poliitikud läbi arutama, kui pingule tahetakse kruvisid keerata.
Soome ootab Euroopa Liidu ühist lahendust, sest sellest on vähe kasu, kui vaid mõned Schengeni riigid viisade väljastamise lõpetavad. Samas on näiteks Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz öelnud, et toeta viisade väljaandmise lõpetamist.
Euroopa Liidu praegune eesistuja Tšehhi on teatanud, et peab võimalikuks venelastele täieliku viisakeelu kehtestamist järgmise sanktsioonide paketi raames. Euroopa Liidu välisministrid arutavad viisa teemat augusti lõpus.
Soome välispoliitika instituudi juht Mika Aaltola leiab, et kui päris keelata ei saa, siis võiks ka kogu Euroopa Liidu tasandil muuta turismiviisa saamine keerulisemaks ja sellega ka nende viisade arvu vähendada.
Aaltola sõnul võiks viisasid väljastada ainult teatud inimrühmadele, kelle taust on kindlalt teada. Nn eesliiniriikide arvamust peaks tema sõnul kindlasti kuulda võtma, sest muidu võib see hiljem valusalt kätte maksta. Samas peab Aaltola oluliseks Venemaa opositsiooni toetamist.
Soome ringhäälingu Yle augusti algul tehtud küsitlus näitab, et 58 protsenti soomlastest peab vajalikuks lõpetada venelastele viisade väljastamine, 24 protsenti on selle vastu.
Valitsusliikmed arutavad viisade väljastamist teisipäeval kõigepealt omavahel ja siis ka president Sauli Niinistöga. | Soome valitsus arutab Vene kodanikele viisade väljastamise piiramist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome on juba otsustanud, et turismiviisade taotluste esitamine muudetakse senisest keerulisemaks: taotluste vastuvõtmiseks tuleb aeg kinni panna ja neid aegu on vähem kui varem.
Näiteks enne koroonat tuli iga päev 3000-6000 taotlust, praegu esitavad venelased tuhatkond viisataotlust päevas ja seda arvu on kavas veelgi vähendada.
Viisade väljastamise vähendamine on kaasa toonud ka petuskeemid. Soome välisministeeriumi andmetel on tekkinud netileheküljed, kus pakutakse võltsitud lennubroneeringuid, mille alusel saaks viisat taotleda. Välisministeeriumi kantsler Jussi Tanner kirjutas Twitteris, et sellised võltsingud paljastatakse ja nendega ei tasu viisat taotlema hakata.
Iltalehti kirjutas, et venelaste pääs Soome on keerulisemaks muutunud ka seetõttu, et bussipileteid on raske saada. Piletid on võrreldes varasemaga paar-kolm korda kallimad ja neid ei jätku. Lisabusse ei saa aga käiku panna, sest ei leidu bussijuhte, kellel oleks kehtiv pass ja ühtlasi viisa.
Soome välisministeerium on viisapiiranguteks valmis, aga ootab poliitilist otsust, milliseid viisasid Soome tahab välja anda ja kui palju. Kantsler Jussi Tanneri sõnul peavad poliitikud läbi arutama, kui pingule tahetakse kruvisid keerata.
Soome ootab Euroopa Liidu ühist lahendust, sest sellest on vähe kasu, kui vaid mõned Schengeni riigid viisade väljastamise lõpetavad. Samas on näiteks Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz öelnud, et toeta viisade väljaandmise lõpetamist.
Euroopa Liidu praegune eesistuja Tšehhi on teatanud, et peab võimalikuks venelastele täieliku viisakeelu kehtestamist järgmise sanktsioonide paketi raames. Euroopa Liidu välisministrid arutavad viisa teemat augusti lõpus.
Soome välispoliitika instituudi juht Mika Aaltola leiab, et kui päris keelata ei saa, siis võiks ka kogu Euroopa Liidu tasandil muuta turismiviisa saamine keerulisemaks ja sellega ka nende viisade arvu vähendada.
Aaltola sõnul võiks viisasid väljastada ainult teatud inimrühmadele, kelle taust on kindlalt teada. Nn eesliiniriikide arvamust peaks tema sõnul kindlasti kuulda võtma, sest muidu võib see hiljem valusalt kätte maksta. Samas peab Aaltola oluliseks Venemaa opositsiooni toetamist.
Soome ringhäälingu Yle augusti algul tehtud küsitlus näitab, et 58 protsenti soomlastest peab vajalikuks lõpetada venelastele viisade väljastamine, 24 protsenti on selle vastu.
Valitsusliikmed arutavad viisade väljastamist teisipäeval kõigepealt omavahel ja siis ka president Sauli Niinistöga.
### Response:
Soome valitsus arutab Vene kodanikele viisade väljastamise piiramist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilmselt kõige tuntum isikuandmete põhjal koostatud poliitreklaami kasutamise juhtum on Brexit. Euroopa Liidust lahkumise kampaania tegijad kulutasid ligi kolm miljonit naela selleks, et tellida inimeste sotsiaalmeedia postituste ja muude isiklike andmete põhjal sellised reklaamid, mis just seda inimest kõige rohkem kõnetaksid. Näiteks loomasõbralikke postitusi teinud inimene sai reklaami Euroopa Liidu liikmesriigi Hispaania härjavõitluses hukkuvast härjast. Selge see, et loomasõber ei taha niisuguse riigiga ühes liidus olla.
Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivad internetis tehtava poliitreklaami kohta erinevad reeglid ja praegu on arutusel eelnõu nende reeglite ühtlustamiseks. Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide parlamendirühm on käivitanud kampaania AdsZuck, et niinimetatud mikro-sihitud poliitreklaamid internetis ära keelata. Kampaania eestvedaja Paul Tangi sõnul on suured tehnoloogiafirmad teeninud hiigelkasumeid, müües andmeid meie tunnete ja eelistuste kohta kolmandatele osapooltele, ja see peab lõppema.
Euroopa andmekaitse inspektor Wojciech Wiewiórowski toonitas oma kommentaaris, et demokraatia kaitsmiseks on vaja karme reegleid, et valijaid ei saaks manipuleerida valeinformatsiooni ja mikrosihtimist kasutades.
Kaljurand: ühesugused reeglid on vajalikud
Marina Kaljurand. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Eestist kuuluvad keelamiskampaania käivitanud Sotsialistide ja Demokraatide parlamendirühma sotsiaaldemokraadid. Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand ei poolda siiski otseselt keelamist, aga reguleerimine on tema sõnul kindlasti vajalik.
"Cambridge Analytica juhtum oli selge märk selle kohta, kuidas meediaplatvormid oskavad isikuandmeid ära kasutada ja ka kallutada inimesi lugema valet informatsiooni või neile sobivat informatsiooni, ning tegema selle põhjal valesid otsuseid," tõi Kaljurand näite.
Tema sõnul tuleb poliitreklaamide teema kindlasti üle vaadata, et kehtiks ühesugused reeglid üle kogu Euroopa Liidu, et oleks võimalikult arusaadav, kes selle reklaami tellis, kellele see on suunatud. Kõne all on olnud ka nõue avalikustada meediaplatvormide algoritmid, millega nad poliitreklaame ühele või teisele vaatajale või lugejale suunavad.
"Veel eelmisel nädalal ütles Facebook ju avalikult, et nad on väga õnnelikud selle üle, et inimesed jälgivad järjest rohkem algoritmide soovitatud, mitte enda valitud uudiseid," nentis Kaljurand.
Terras: keelamise tendents on haiglaslik
Riho Terras. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Ka suurimasse parlamendirühma, Euroopa Rahvapartei rühma kuuluv Isamaa liige Riho Terras peab isikuandmete põhjal sihitud poliitreklaamide reguleerimist vajalikuks. Ta prognoosib, et kindlasti läheb parlamendis suureks vaidluseks uute tehnoloogiate pooldajate ja vastaste vahel.
"See igasuguse infotehnoloogiaga seotud keelamise tendents on Euroopa Parlamendis minu arust haiglaslik," leiab Terras.
Tema sõnul tuleks aru saada, et seda ei saa ära keelata, järelikult on mõistlik reguleerida.
"Loomulikult annab inimese individuaalsete andmete põhjal tehtud otsepostitus väga palju võimalusi manipuleerimiseks. See annab võimaluse samal poliitilisel grupil rääkida erinevatele inimestele vastukäivat juttu. Me teame, et kogu Brexiti teema oli sellise manipuleerimisega seotud, Ameerika Ühendriikide valimised ja nii edasi," rääkis Terras. "Regulatsioon on vajalik, isegi hädavajalik, aga päris ärakeelamine ei ole mõistlik."
Terras leiab, et valdkonna reguleerimine peaks toimuma koostöös suurte tehnoloogiafirmadega: "Nad peavad mõistma, et juhul kui nad kaasa ei mängi, siis keelatakse väga suur osa nende reklaamindusest ära!"
Paet: aktivistid tahaks kogu aeg midagi keelata ja reguleerida
Urmas Paet. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Keskerakond ja Reformierakond kuuluvad Euroopa Parlamendis samasse rühma. Urmas Paet (Reformierakond) on veendunud, et sihitud poliitreklaamide ärakeelamist lähiajal ei tule
"See on pigem mõne aktivisti soov, kes tahaksidki kogu aeg midagi keelata ja reguleerida. Mina ei pea seda õigeks!" ütles Paet.
Ta ei pea õigeks ühes valdkonnas hakkama rohkem sekkuma ja piiranguid seadma.
"Kui muudes valdkondades sellelaadset reklaamipiirangut ei ole, miks seda peaks siis tegema sotsiaalmeedias?" mõtiskleb Paet ega ennusta sellele lähenemisele head.
Paeti sõnul ei saa keelu nõudjate ja vastaste vahel tõmmata selget joont riigi või poliitilise kuuluvuse põhjal.
"Eks seal on teatav põlvkondlik vahe: on ju jätkuvalt ka poliitikute seas inimesi, kelle jaoks kogu see uus internetimaailm ja sotsiaalmeedia ongi olemuselt võõras ja kahtlane. Noh, eks see on ka natuke sellega seotud, et neis riikides, kus kogu see e-asjaajamine on rohkem arenenud, on selliseid hirme vähem kui riikides, mis on olnud selles osas konservatiivsemad," sõnas Paet.
Madison: ka reguleerimine pole vajalik
Jaak Madison. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Ka EKRE liige Jaak Madison ütles, et paljud kandidaadid on sihitud poliitreklaami kasutanud juba viis või kümme aastat, aga osa lihtsalt ei ole osanud seda kasutada.
"Mõned teevadki kampaaniat paremini kui teised!" tõdes Madison.
Tema ei pea vajalikuks mingit reguleerimist, sest see suure tõenäosusega ei toimiks.
"Loomulikult on Euroopa Parlamendi 705 liikme seas nii mõnigi, kes tahaks üldse reklaamid ära keelata või tahaks väga palju piiranguid peale panna. Ma arvan, et ega see idee väga suurt vilja ei kanna, sest selleks, et midagi reguleerida, peab see ka toimima. Üldiselt on ju nii, et mida rohkem üritada regulatsioonidega piiranguid panna, seda rohkem leiutatakse ka neid viise, kuidas piirangutest mööda minna," nentis Madison.
Ta tõi näite, et mitmes riigis on üritatud panna ülempiiri kampaaniaeelarvele.
"Kokkuvõttes ma ei näe mõtet valimiskampaaniaid üleliia reguleerida, sest ma ei näe ka selle nii-öelda suuremat kasutegurit: kes sellest võidab ja mida ta võidab," sõnas Madison.
Euroopa Parlament loodab netis levivaid poliitreklaame reguleeriva eelnõu vastu võtta kevadel, et see jõustuks 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks. | Eesti eurosaadikud ei toeta sihitud poliitreklaamide ärakeelamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilmselt kõige tuntum isikuandmete põhjal koostatud poliitreklaami kasutamise juhtum on Brexit. Euroopa Liidust lahkumise kampaania tegijad kulutasid ligi kolm miljonit naela selleks, et tellida inimeste sotsiaalmeedia postituste ja muude isiklike andmete põhjal sellised reklaamid, mis just seda inimest kõige rohkem kõnetaksid. Näiteks loomasõbralikke postitusi teinud inimene sai reklaami Euroopa Liidu liikmesriigi Hispaania härjavõitluses hukkuvast härjast. Selge see, et loomasõber ei taha niisuguse riigiga ühes liidus olla.
Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivad internetis tehtava poliitreklaami kohta erinevad reeglid ja praegu on arutusel eelnõu nende reeglite ühtlustamiseks. Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide parlamendirühm on käivitanud kampaania AdsZuck, et niinimetatud mikro-sihitud poliitreklaamid internetis ära keelata. Kampaania eestvedaja Paul Tangi sõnul on suured tehnoloogiafirmad teeninud hiigelkasumeid, müües andmeid meie tunnete ja eelistuste kohta kolmandatele osapooltele, ja see peab lõppema.
Euroopa andmekaitse inspektor Wojciech Wiewiórowski toonitas oma kommentaaris, et demokraatia kaitsmiseks on vaja karme reegleid, et valijaid ei saaks manipuleerida valeinformatsiooni ja mikrosihtimist kasutades.
Kaljurand: ühesugused reeglid on vajalikud
Marina Kaljurand. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Eestist kuuluvad keelamiskampaania käivitanud Sotsialistide ja Demokraatide parlamendirühma sotsiaaldemokraadid. Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand ei poolda siiski otseselt keelamist, aga reguleerimine on tema sõnul kindlasti vajalik.
"Cambridge Analytica juhtum oli selge märk selle kohta, kuidas meediaplatvormid oskavad isikuandmeid ära kasutada ja ka kallutada inimesi lugema valet informatsiooni või neile sobivat informatsiooni, ning tegema selle põhjal valesid otsuseid," tõi Kaljurand näite.
Tema sõnul tuleb poliitreklaamide teema kindlasti üle vaadata, et kehtiks ühesugused reeglid üle kogu Euroopa Liidu, et oleks võimalikult arusaadav, kes selle reklaami tellis, kellele see on suunatud. Kõne all on olnud ka nõue avalikustada meediaplatvormide algoritmid, millega nad poliitreklaame ühele või teisele vaatajale või lugejale suunavad.
"Veel eelmisel nädalal ütles Facebook ju avalikult, et nad on väga õnnelikud selle üle, et inimesed jälgivad järjest rohkem algoritmide soovitatud, mitte enda valitud uudiseid," nentis Kaljurand.
Terras: keelamise tendents on haiglaslik
Riho Terras. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Ka suurimasse parlamendirühma, Euroopa Rahvapartei rühma kuuluv Isamaa liige Riho Terras peab isikuandmete põhjal sihitud poliitreklaamide reguleerimist vajalikuks. Ta prognoosib, et kindlasti läheb parlamendis suureks vaidluseks uute tehnoloogiate pooldajate ja vastaste vahel.
"See igasuguse infotehnoloogiaga seotud keelamise tendents on Euroopa Parlamendis minu arust haiglaslik," leiab Terras.
Tema sõnul tuleks aru saada, et seda ei saa ära keelata, järelikult on mõistlik reguleerida.
"Loomulikult annab inimese individuaalsete andmete põhjal tehtud otsepostitus väga palju võimalusi manipuleerimiseks. See annab võimaluse samal poliitilisel grupil rääkida erinevatele inimestele vastukäivat juttu. Me teame, et kogu Brexiti teema oli sellise manipuleerimisega seotud, Ameerika Ühendriikide valimised ja nii edasi," rääkis Terras. "Regulatsioon on vajalik, isegi hädavajalik, aga päris ärakeelamine ei ole mõistlik."
Terras leiab, et valdkonna reguleerimine peaks toimuma koostöös suurte tehnoloogiafirmadega: "Nad peavad mõistma, et juhul kui nad kaasa ei mängi, siis keelatakse väga suur osa nende reklaamindusest ära!"
Paet: aktivistid tahaks kogu aeg midagi keelata ja reguleerida
Urmas Paet. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Keskerakond ja Reformierakond kuuluvad Euroopa Parlamendis samasse rühma. Urmas Paet (Reformierakond) on veendunud, et sihitud poliitreklaamide ärakeelamist lähiajal ei tule
"See on pigem mõne aktivisti soov, kes tahaksidki kogu aeg midagi keelata ja reguleerida. Mina ei pea seda õigeks!" ütles Paet.
Ta ei pea õigeks ühes valdkonnas hakkama rohkem sekkuma ja piiranguid seadma.
"Kui muudes valdkondades sellelaadset reklaamipiirangut ei ole, miks seda peaks siis tegema sotsiaalmeedias?" mõtiskleb Paet ega ennusta sellele lähenemisele head.
Paeti sõnul ei saa keelu nõudjate ja vastaste vahel tõmmata selget joont riigi või poliitilise kuuluvuse põhjal.
"Eks seal on teatav põlvkondlik vahe: on ju jätkuvalt ka poliitikute seas inimesi, kelle jaoks kogu see uus internetimaailm ja sotsiaalmeedia ongi olemuselt võõras ja kahtlane. Noh, eks see on ka natuke sellega seotud, et neis riikides, kus kogu see e-asjaajamine on rohkem arenenud, on selliseid hirme vähem kui riikides, mis on olnud selles osas konservatiivsemad," sõnas Paet.
Madison: ka reguleerimine pole vajalik
Jaak Madison. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Ka EKRE liige Jaak Madison ütles, et paljud kandidaadid on sihitud poliitreklaami kasutanud juba viis või kümme aastat, aga osa lihtsalt ei ole osanud seda kasutada.
"Mõned teevadki kampaaniat paremini kui teised!" tõdes Madison.
Tema ei pea vajalikuks mingit reguleerimist, sest see suure tõenäosusega ei toimiks.
"Loomulikult on Euroopa Parlamendi 705 liikme seas nii mõnigi, kes tahaks üldse reklaamid ära keelata või tahaks väga palju piiranguid peale panna. Ma arvan, et ega see idee väga suurt vilja ei kanna, sest selleks, et midagi reguleerida, peab see ka toimima. Üldiselt on ju nii, et mida rohkem üritada regulatsioonidega piiranguid panna, seda rohkem leiutatakse ka neid viise, kuidas piirangutest mööda minna," nentis Madison.
Ta tõi näite, et mitmes riigis on üritatud panna ülempiiri kampaaniaeelarvele.
"Kokkuvõttes ma ei näe mõtet valimiskampaaniaid üleliia reguleerida, sest ma ei näe ka selle nii-öelda suuremat kasutegurit: kes sellest võidab ja mida ta võidab," sõnas Madison.
Euroopa Parlament loodab netis levivaid poliitreklaame reguleeriva eelnõu vastu võtta kevadel, et see jõustuks 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks.
### Response:
Eesti eurosaadikud ei toeta sihitud poliitreklaamide ärakeelamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kadrioru pargi juhataja Ain Järve ütles, et uus hoonekompleks on kolmest plokist koosnev maja, nagu ka kõik teised lossikompleksi kuuluvad hooned.
Ühte plokki tulevad Kadrioru pargi aednike töö- ja olmetoad, kontori- ja koolitusruumid ning remonditöökoda.
Teise plokki on plaanitud ehitada talveaed ja külmaks perioodiks sisse toodud ilutaimede hoiuruum. Järve lisas, et seda plokki soovitakse inimestele avatuna hoida.
"Näiteks saame inimesi üllatada veebruarikuus õitseva jaapani kirsiga," sõnas ta.
Kolmandas plokis on kasvuhoone, kus hoitakse teisi eksootilisi taimi, mida suvel soovitakse parkides kasutada. Eelkõige tahetakse seal kasvatada ning paljundada neid pärandtaimi, mis toodi Kadrioru pargi lillepeenardesse juba 1930. aastatel.
"Nendeks taimedeks on näiteks iresiine ja santoliina," selgitas Järve.
Oranžerii peaks valmima 2023. aasta detsembriks ja selle maksumus koos sisustusega on pea 7,5 miljonit eurot.
Ain Järve sõnul on Kadrioru park inspireeritud prantsuse pargikunstist.
"Lilleaias ei ole mitte lillepeenrad, vaid parterid, kanaleid ei ümbritse mitte pügatud puud, vaid bosketid," sõnas Järve.
Järve märkis, et ka aiand ei ole puhtalt aiand, vaid oranžerii, mis on juba 1835. aastal ehitatud väike kasvumaja, milles hoiti talviti suvel eksponeeritud eksootilisi puid ja taimi.
Oranžerii kavand. Autor/allikas: Karisma Arhitektid OÜ | Kadrioru pargis saab järgmisel aastal külastada oranžeriid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kadrioru pargi juhataja Ain Järve ütles, et uus hoonekompleks on kolmest plokist koosnev maja, nagu ka kõik teised lossikompleksi kuuluvad hooned.
Ühte plokki tulevad Kadrioru pargi aednike töö- ja olmetoad, kontori- ja koolitusruumid ning remonditöökoda.
Teise plokki on plaanitud ehitada talveaed ja külmaks perioodiks sisse toodud ilutaimede hoiuruum. Järve lisas, et seda plokki soovitakse inimestele avatuna hoida.
"Näiteks saame inimesi üllatada veebruarikuus õitseva jaapani kirsiga," sõnas ta.
Kolmandas plokis on kasvuhoone, kus hoitakse teisi eksootilisi taimi, mida suvel soovitakse parkides kasutada. Eelkõige tahetakse seal kasvatada ning paljundada neid pärandtaimi, mis toodi Kadrioru pargi lillepeenardesse juba 1930. aastatel.
"Nendeks taimedeks on näiteks iresiine ja santoliina," selgitas Järve.
Oranžerii peaks valmima 2023. aasta detsembriks ja selle maksumus koos sisustusega on pea 7,5 miljonit eurot.
Ain Järve sõnul on Kadrioru park inspireeritud prantsuse pargikunstist.
"Lilleaias ei ole mitte lillepeenrad, vaid parterid, kanaleid ei ümbritse mitte pügatud puud, vaid bosketid," sõnas Järve.
Järve märkis, et ka aiand ei ole puhtalt aiand, vaid oranžerii, mis on juba 1835. aastal ehitatud väike kasvumaja, milles hoiti talviti suvel eksponeeritud eksootilisi puid ja taimi.
Oranžerii kavand. Autor/allikas: Karisma Arhitektid OÜ
### Response:
Kadrioru pargis saab järgmisel aastal külastada oranžeriid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis on tööhõive määr üle 70 protsendi ja meil on osas sektorites karjuv töökäte puudus. Kuidas Tarmeko praegu hakkama saab?
Meil räägitakse millegipärast tööpuudusest, kuid Eestis ei ole üldse tööpuudust! Eestis on ainult tööjõupuudus. Kõik need, kes tahavad tööd teha, seda ka teevad. Kes ei taha töötada, need tööd ka ei tee.
Tarmekos on olukord keeruline. Ja mina olen tänulik nendele venekeelsetele Eesti elanikele, kes tänapäeval moodustavad Tarmeko töötajaskonnast juba üle poole. Eestlane naljalt enam tööstusesse tööle ei tule.
Aga need inimesed, kes on töötukassas arvel ja mõned neist on väga pikaajalised töötud? Milles on nende probleem?
Minu arvates on praegu võimalik Eesti vabariigis ära elada ilma tööd tegemata. Kui see ei oleks üldse võimalik ja toetusi ei oleks, küllap nad siis ikka tuleksid tööle. Töökohti on ju igal pool. Järelikult, kuidagi nad ju elavad ära, kuidas täpselt, ma ei tea. Ilmselt nad teevad musti tööotsi, osa saavad töötu abiraha mingi aja. Toetuste asi on käest ära läinud. Toetus ei tohiks olla pikaajaline ja peaks ikkagi motiveerima inimesi tööle minema. Aga praegu tundub, et need töötutoetused vastupidi, motiveerivad tööle mitte minemist.
"2016. aastal oli Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakonnas 12 inimest. Praegu on 15. Mida hädavajalikku teevad seal 15 inimest?"
Meil ongi valida, kas tuua lisatöökäsi välismaalt või muuta riik ja ka ettevõtted efektiivsemaks. Kust need vajalikud inimesed peaks tulema teie arvates?
Mina ei näe mujalt kui valitsussektorist. 2013. aastal oli valitsussektoris taandatuna täistööajale 130 000 inimest, 2021 aastal oli neid 120 000. Tundub, et 10 000 oleks nagu kuhugi kadunud. Samas on ka hõivatute arv valitsussektoris langenud 162 000-lt 157 000-le. Tundub, et kusagile on kadunud umbes 5000 hõivatut. Sama aja jooksul on valitsussektori äriühingutest kadunud ligi 16 000 töökohta. Tegelikult kogu kokkuhoid on toimunud avaliku sektori äriühingute arvelt! Ehk bürokraatia ja valitsussektor on tegelikult ainult kasvanud. Aga just seda tuleks tõmmata kokku!
Väga lihtne arvutus: 10 000 inimese palgakulu valitsussektoris on aastas ca 300 miljonit eurot. Samal ajal meil räägitakse, et kõrghariduses on puudu 100 miljonit aastas, et keskmaa õhutõrje maksab 350 miljonit jne. Teeme vähendamise ära!
Kui täistööajale taandatuna on 120 000 ja hõivatuid 157 000, siis järelikult 74 000 inimest töötavad valitsussektoris poole kohaga. See on peaaegu pool valitsussektori hõivatute arvust. Järelikult neid töökohti ei ole lihtsalt nii palju vaja.
Näide oma oma kodulinnast, kus 2016. aastal oli Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakonnas 12 inimest. Praegu on 15. Mida hädavajalikku teeb seal 15 inimest?
Kas te usute, et need inimesed, kes praegu avalikes avalikus sektoris töötavad, kasvõi need Tartu linnavalitsuse PR-töötajad tuleksid teie juurde tööle?
Kui neil ei oleks muud varianti ja kui valitsussektoris ei loodaks kogu aeg juurde pseudoametikohti, küll siis nälg ajaks. Eestis ei ole tööpuudust, aga me peame üleval tuhandeid töötuid. Tegelikult väga paljud inimesed töötavad ju mustalt ja saavad ümbrikupalka. Ja selle üks oluline põhjus on väikevõlglaste suur arv Eestis, väidetavalt ca 80 000 inimest. Võib-olla need inimesed ei taha ametlikult tööle minna, sest kohtutäitur võtab palga ära. Seal on väga suur reserv. Kui panna kõigile väikelaenudele intressi lagi, näiteks 15 protsenti, siis ilmselt tooks see võlgnike arvu alla ja võib-olla mingi osa neist asuks ametlikult tööle.
" Varsti töötame ainult selleks, et maksta elektri eest. Arvan, et mingid ettevõtted võivad seetõttu ka kaduda."
Eestisse on põgenenud Ukrainast venelaste agressiooni eest üle 50 000 inimese. Enamik neist lapsed ja naised. Kas me peaks põgenike suhtes olema nõudlikumad, et nad kiiremini töö leiaksid?
Sõjapõgeniku suhtes on minu meelest ebaeetiline olla karm. Pigem tuleks neid aidata tööle saada. Tarmekos töötab praegu seitse Ukraina sõjapõgenikku.
Eesti on praegu inflatsioonikeerises ja hinnad tõused. Tunnetate seetõttu ka palgasurvet?
Ettevõtete raha tuleb tegelikult ju klientidelt. Kui kliendid on nõus kõrgemat hinda maksma, siis saab tõsta inimeste palku. Teine võimalus on efektiivsuse kasvatamine, automatiseerimine ja digitaliseerimine. Me oleme vähendanud oma töötajaskonda viimase kümne aasta jooksul ligi 100 inimese võrra ja sellest suur osa tulenebki automatiseerimisest.
Palgasurve on ettevõtetele suur. Energia ja toormete hinnad kerkivad. Kuid näiteks Rootsis ja Soomes on elekter odavam kui Eestis. Milline saab olema meie konkurentsivõime lähiaastatel?
Elektri hind on täielik katastroof. Tundub, et varsti töötame ainult selleks, et maksta elektri eest. Arvan, et mingid ettevõtted võivad seetõttu ka kaduda. Kaugkütte hind püsib tänu kohalikule küttepuidule veel mõistlikul tasemel, aga kunstlike raiepiirangute tõttu on ka selle hind tõusuteel.
Kas me vajame avaliku sektori tõhususe auditit või mingit selget tabelit, kuhu ja kelle jaoks maksumaksja raha kulub?
Ma vaatasin selle intervjuu jaoks avaliku sektori viimaste aastate aruandeid. Eelmise aasta oma on tehtud oluliselt segasemaks kui varasemad aruanded. Enam ei leia lihtsalt avaliku sektori koosseisu, selleks peab tegema mitu klõpsu, jõudma rahandusministeerium kodulehele ja sealt saad neid numbreid vaadata. Järelikult nad ise tajuvad seda, et need arvud võiksid ühiskonda häirida.
"Mina laseksin kohalike omavalitsuste kontoritest kõigepealt pooled inimesed lahti ja siis hakkaks auditit tegema."
Ma arvan, et siin ei olegi vaja eraldi auditit teha. Mina laseksin kohalike omavalitsuste kontoritest kõigepealt pooled inimesed lahti ja siis hakkaks auditit tegema. Pole vaja ju auditit mõistmiseks, et Tartu linna avalike suhete osakonnas on 15 töökohta kaugelt liiga palju? Vaja on võtta osakonnad järjest ette.
Vanasti, kui ma olin veel Tartu volikogus, siis ma teadsin natuke rohkem linnavalitsuse osakondade tööst. Mitmed osakonnad tunduvad olevat märgatavalt kasvanud. Milleks need inimesed seal raekojas istuvad? Ega nemad ju ei käi ju abivajajatele toidupakke viimas või kedagi hooldamas. Nemad ainult määravad ja juhendavad. Ja neid juhendajaid tuleb kogu aeg juurde. Aga neist, kes läheksid abivajajaid hooldama, on ju krooniliselt puudus.
Ja küll ka riigiasutustes saaks päris palju ametikohti kaotada, kui neid asutusi ühiskonna huvides juhtida. See lõputu digitaliseerimine peaks ju ka mingit kuluefektiivsust tõstma, aga seni pole näha. Seni kasvab vaid bürokraatia. | Mööblitööstur Nigul: Eestis pole mingit tööpuudust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis on tööhõive määr üle 70 protsendi ja meil on osas sektorites karjuv töökäte puudus. Kuidas Tarmeko praegu hakkama saab?
Meil räägitakse millegipärast tööpuudusest, kuid Eestis ei ole üldse tööpuudust! Eestis on ainult tööjõupuudus. Kõik need, kes tahavad tööd teha, seda ka teevad. Kes ei taha töötada, need tööd ka ei tee.
Tarmekos on olukord keeruline. Ja mina olen tänulik nendele venekeelsetele Eesti elanikele, kes tänapäeval moodustavad Tarmeko töötajaskonnast juba üle poole. Eestlane naljalt enam tööstusesse tööle ei tule.
Aga need inimesed, kes on töötukassas arvel ja mõned neist on väga pikaajalised töötud? Milles on nende probleem?
Minu arvates on praegu võimalik Eesti vabariigis ära elada ilma tööd tegemata. Kui see ei oleks üldse võimalik ja toetusi ei oleks, küllap nad siis ikka tuleksid tööle. Töökohti on ju igal pool. Järelikult, kuidagi nad ju elavad ära, kuidas täpselt, ma ei tea. Ilmselt nad teevad musti tööotsi, osa saavad töötu abiraha mingi aja. Toetuste asi on käest ära läinud. Toetus ei tohiks olla pikaajaline ja peaks ikkagi motiveerima inimesi tööle minema. Aga praegu tundub, et need töötutoetused vastupidi, motiveerivad tööle mitte minemist.
"2016. aastal oli Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakonnas 12 inimest. Praegu on 15. Mida hädavajalikku teevad seal 15 inimest?"
Meil ongi valida, kas tuua lisatöökäsi välismaalt või muuta riik ja ka ettevõtted efektiivsemaks. Kust need vajalikud inimesed peaks tulema teie arvates?
Mina ei näe mujalt kui valitsussektorist. 2013. aastal oli valitsussektoris taandatuna täistööajale 130 000 inimest, 2021 aastal oli neid 120 000. Tundub, et 10 000 oleks nagu kuhugi kadunud. Samas on ka hõivatute arv valitsussektoris langenud 162 000-lt 157 000-le. Tundub, et kusagile on kadunud umbes 5000 hõivatut. Sama aja jooksul on valitsussektori äriühingutest kadunud ligi 16 000 töökohta. Tegelikult kogu kokkuhoid on toimunud avaliku sektori äriühingute arvelt! Ehk bürokraatia ja valitsussektor on tegelikult ainult kasvanud. Aga just seda tuleks tõmmata kokku!
Väga lihtne arvutus: 10 000 inimese palgakulu valitsussektoris on aastas ca 300 miljonit eurot. Samal ajal meil räägitakse, et kõrghariduses on puudu 100 miljonit aastas, et keskmaa õhutõrje maksab 350 miljonit jne. Teeme vähendamise ära!
Kui täistööajale taandatuna on 120 000 ja hõivatuid 157 000, siis järelikult 74 000 inimest töötavad valitsussektoris poole kohaga. See on peaaegu pool valitsussektori hõivatute arvust. Järelikult neid töökohti ei ole lihtsalt nii palju vaja.
Näide oma oma kodulinnast, kus 2016. aastal oli Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakonnas 12 inimest. Praegu on 15. Mida hädavajalikku teeb seal 15 inimest?
Kas te usute, et need inimesed, kes praegu avalikes avalikus sektoris töötavad, kasvõi need Tartu linnavalitsuse PR-töötajad tuleksid teie juurde tööle?
Kui neil ei oleks muud varianti ja kui valitsussektoris ei loodaks kogu aeg juurde pseudoametikohti, küll siis nälg ajaks. Eestis ei ole tööpuudust, aga me peame üleval tuhandeid töötuid. Tegelikult väga paljud inimesed töötavad ju mustalt ja saavad ümbrikupalka. Ja selle üks oluline põhjus on väikevõlglaste suur arv Eestis, väidetavalt ca 80 000 inimest. Võib-olla need inimesed ei taha ametlikult tööle minna, sest kohtutäitur võtab palga ära. Seal on väga suur reserv. Kui panna kõigile väikelaenudele intressi lagi, näiteks 15 protsenti, siis ilmselt tooks see võlgnike arvu alla ja võib-olla mingi osa neist asuks ametlikult tööle.
" Varsti töötame ainult selleks, et maksta elektri eest. Arvan, et mingid ettevõtted võivad seetõttu ka kaduda."
Eestisse on põgenenud Ukrainast venelaste agressiooni eest üle 50 000 inimese. Enamik neist lapsed ja naised. Kas me peaks põgenike suhtes olema nõudlikumad, et nad kiiremini töö leiaksid?
Sõjapõgeniku suhtes on minu meelest ebaeetiline olla karm. Pigem tuleks neid aidata tööle saada. Tarmekos töötab praegu seitse Ukraina sõjapõgenikku.
Eesti on praegu inflatsioonikeerises ja hinnad tõused. Tunnetate seetõttu ka palgasurvet?
Ettevõtete raha tuleb tegelikult ju klientidelt. Kui kliendid on nõus kõrgemat hinda maksma, siis saab tõsta inimeste palku. Teine võimalus on efektiivsuse kasvatamine, automatiseerimine ja digitaliseerimine. Me oleme vähendanud oma töötajaskonda viimase kümne aasta jooksul ligi 100 inimese võrra ja sellest suur osa tulenebki automatiseerimisest.
Palgasurve on ettevõtetele suur. Energia ja toormete hinnad kerkivad. Kuid näiteks Rootsis ja Soomes on elekter odavam kui Eestis. Milline saab olema meie konkurentsivõime lähiaastatel?
Elektri hind on täielik katastroof. Tundub, et varsti töötame ainult selleks, et maksta elektri eest. Arvan, et mingid ettevõtted võivad seetõttu ka kaduda. Kaugkütte hind püsib tänu kohalikule küttepuidule veel mõistlikul tasemel, aga kunstlike raiepiirangute tõttu on ka selle hind tõusuteel.
Kas me vajame avaliku sektori tõhususe auditit või mingit selget tabelit, kuhu ja kelle jaoks maksumaksja raha kulub?
Ma vaatasin selle intervjuu jaoks avaliku sektori viimaste aastate aruandeid. Eelmise aasta oma on tehtud oluliselt segasemaks kui varasemad aruanded. Enam ei leia lihtsalt avaliku sektori koosseisu, selleks peab tegema mitu klõpsu, jõudma rahandusministeerium kodulehele ja sealt saad neid numbreid vaadata. Järelikult nad ise tajuvad seda, et need arvud võiksid ühiskonda häirida.
"Mina laseksin kohalike omavalitsuste kontoritest kõigepealt pooled inimesed lahti ja siis hakkaks auditit tegema."
Ma arvan, et siin ei olegi vaja eraldi auditit teha. Mina laseksin kohalike omavalitsuste kontoritest kõigepealt pooled inimesed lahti ja siis hakkaks auditit tegema. Pole vaja ju auditit mõistmiseks, et Tartu linna avalike suhete osakonnas on 15 töökohta kaugelt liiga palju? Vaja on võtta osakonnad järjest ette.
Vanasti, kui ma olin veel Tartu volikogus, siis ma teadsin natuke rohkem linnavalitsuse osakondade tööst. Mitmed osakonnad tunduvad olevat märgatavalt kasvanud. Milleks need inimesed seal raekojas istuvad? Ega nemad ju ei käi ju abivajajatele toidupakke viimas või kedagi hooldamas. Nemad ainult määravad ja juhendavad. Ja neid juhendajaid tuleb kogu aeg juurde. Aga neist, kes läheksid abivajajaid hooldama, on ju krooniliselt puudus.
Ja küll ka riigiasutustes saaks päris palju ametikohti kaotada, kui neid asutusi ühiskonna huvides juhtida. See lõputu digitaliseerimine peaks ju ka mingit kuluefektiivsust tõstma, aga seni pole näha. Seni kasvab vaid bürokraatia.
### Response:
Mööblitööstur Nigul: Eestis pole mingit tööpuudust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanepi pidi üle kahe tunni kestnud matšis tunnistama endise maailma esireketi Viktoria Azarenka (WTA 22.) 6:3, 4:6, 6:3 paremust.
Avasett algas vastastikuste servimurretega ja uuesti murdis Azarenka viiendas geimis, minnes 3:2 juhtima. Seisul 3:5 päästis Kanepi kaks settpalli, aga kolmandal tegi ta topeltvea ja Azarenka võitis seti 6:3.
Teises setis läks Azarenka 2:0 ja 3:1 juhtima, aga Kanepi võitis siis neli geimi järjest ja läks ise 5:3 ette ning võitis lõpuks seti 6:4.
Otsustav sett algas nelja järjestikuse murdega, kuni Azarenka suutis esimesena servi hoida. Seejärel murdis ta taas Kanepi servi ja oli enda pallingul kindel, minnes 5:2 ette. Enda viimases servigeimis ei loovutanud Azarenka punktigi ja võitis seti 6:3.
Kanepi servis mängu jooksul üheksa ässa ja tegi kuus topeltviga, Azarenka numbrid olid täpselt vastupidised – üheksa topeltviga ja kuus ässa. Äralöökidest teenis Kanepi 28 ja Azarenka 33 punkti, lihtvigu kogunes mõlemal 27. Mängitud punktidest võitis Kanepi 92 ja Azarenka 103.
Kanepi realiseeris kümnest murdevõimalusest kuus, Azarenka suutis 16 murdepallist ära kasutada kaheksa.
Kanepile oli see nädala jooksul kolmas mäng endise esinumbriga. Eelmisel nädalal Torontos sai ta avaringis 7:6, 3:0 eduseisus loobumisvõidu Naomi Osakalt, kuid pidi siis teises ringis tunnistama Garbine Muguruza 6:4, 6:4 paremust. Neutraalse lipu all mängiv valgevenelanna Azarenka Torontos ei mänginud, kuna ei saanud Kanadasse reisimiseks viisat.
Viimati olid Kanepi ja Azarenka vastamisi 13 aastat tagasi samuti Cincinnatis, siis jäi Azarenka peale kahes setis.
"Kui oleksite küsinud, millal viimati mängisime, poleks ma seda mäletanud. Ta on suurepärane mängija, kes on korduvalt tõestanud, et suudab tippmängijate vastu väga hästi mängida. Matš oli väga raske ja mul on hea meel, et suutsin selle lõpuks enda kasuks pöörata," ütles varem kahel korral Cincinnati turniiri võitnud Azarenka mängujärgses intervjuus. | Kanepi pidi Cincinnatis endise esireketi paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanepi pidi üle kahe tunni kestnud matšis tunnistama endise maailma esireketi Viktoria Azarenka (WTA 22.) 6:3, 4:6, 6:3 paremust.
Avasett algas vastastikuste servimurretega ja uuesti murdis Azarenka viiendas geimis, minnes 3:2 juhtima. Seisul 3:5 päästis Kanepi kaks settpalli, aga kolmandal tegi ta topeltvea ja Azarenka võitis seti 6:3.
Teises setis läks Azarenka 2:0 ja 3:1 juhtima, aga Kanepi võitis siis neli geimi järjest ja läks ise 5:3 ette ning võitis lõpuks seti 6:4.
Otsustav sett algas nelja järjestikuse murdega, kuni Azarenka suutis esimesena servi hoida. Seejärel murdis ta taas Kanepi servi ja oli enda pallingul kindel, minnes 5:2 ette. Enda viimases servigeimis ei loovutanud Azarenka punktigi ja võitis seti 6:3.
Kanepi servis mängu jooksul üheksa ässa ja tegi kuus topeltviga, Azarenka numbrid olid täpselt vastupidised – üheksa topeltviga ja kuus ässa. Äralöökidest teenis Kanepi 28 ja Azarenka 33 punkti, lihtvigu kogunes mõlemal 27. Mängitud punktidest võitis Kanepi 92 ja Azarenka 103.
Kanepi realiseeris kümnest murdevõimalusest kuus, Azarenka suutis 16 murdepallist ära kasutada kaheksa.
Kanepile oli see nädala jooksul kolmas mäng endise esinumbriga. Eelmisel nädalal Torontos sai ta avaringis 7:6, 3:0 eduseisus loobumisvõidu Naomi Osakalt, kuid pidi siis teises ringis tunnistama Garbine Muguruza 6:4, 6:4 paremust. Neutraalse lipu all mängiv valgevenelanna Azarenka Torontos ei mänginud, kuna ei saanud Kanadasse reisimiseks viisat.
Viimati olid Kanepi ja Azarenka vastamisi 13 aastat tagasi samuti Cincinnatis, siis jäi Azarenka peale kahes setis.
"Kui oleksite küsinud, millal viimati mängisime, poleks ma seda mäletanud. Ta on suurepärane mängija, kes on korduvalt tõestanud, et suudab tippmängijate vastu väga hästi mängida. Matš oli väga raske ja mul on hea meel, et suutsin selle lõpuks enda kasuks pöörata," ütles varem kahel korral Cincinnati turniiri võitnud Azarenka mängujärgses intervjuus.
### Response:
Kanepi pidi Cincinnatis endise esireketi paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud Martincova alistas avaringis üle kahe ja poole tunni kestnud matšis 6:7 (4), 6:4, 6:3 n-ö õnneliku kaotajana põhitabelisse saanud hispaanlanna Nuria Parrizas-Diaze (WTA 62.).
Turniiril teisena asetatud Kontaveit oli avaringis vaba.
26-aastane Kontaveit ja temast aasta varem Martincova on varem korra mänginud, kui 2017. aastal Gstaadi liivaväljakuil jäi eestlanna poolfinaalis peale 6:4, 6:1. | Kontaveit sai Cincinnatis esimese vastase teada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud Martincova alistas avaringis üle kahe ja poole tunni kestnud matšis 6:7 (4), 6:4, 6:3 n-ö õnneliku kaotajana põhitabelisse saanud hispaanlanna Nuria Parrizas-Diaze (WTA 62.).
Turniiril teisena asetatud Kontaveit oli avaringis vaba.
26-aastane Kontaveit ja temast aasta varem Martincova on varem korra mänginud, kui 2017. aastal Gstaadi liivaväljakuil jäi eestlanna poolfinaalis peale 6:4, 6:1.
### Response:
Kontaveit sai Cincinnatis esimese vastase teada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wow Dealsi naiskonnas sõitva Vosi viimaseks tulemuseks jäi teine koht Prantsusmaa ühepäevasõidul GP de Plouay - Lorient Agglomération. Käesoleval hooajal kogunes tema saldole kaheksa võitu. Näiteks Norra tuuril oli ta parim kokkuvõttes ja kõigil kolmel etapil ning sai seejärel enda selga World Touri parima naisratturi särgi, vahendab Spordipartner.ee.
Kolm korda maanteel ja seitse korda cyclo-crossis maailmameistriks kroonitud hollandlanna loobus cyclo-crossi nimel kolmest järele jäänud World Touri jõuproovist: Boels Ladies Tour, Madrid Challenge by La Vuelta ja Tour of Guangxi. Vos tahab teha esimese täispika cyclo-crossi hooaja. Tema esimesteks võistlusteks on septembris peetavad MK-etapid USA-s Waterlool ja Iowas ning seejärel jätkab ta karusselli Euroopas.
"Otsustasin võistelda septembris cyclo-crossis juba mõnda aega tagasi. Arvan, et on hea teha midagi eelnevatest aastatest teistmoodi. Inimesed, kes mind tunnevad, teavad, et armastan cyclo-crossi. Ma pole kunagi eliidi tasemel terve talv krossi sõitnud. Viimati tegin seda juuniorina," lausus Vos. "Esimene tähtis eesmärk on Euroopa meistrivõistlused Rosmalenis novembri alguses. Selleks on vajalik koguda iganädalaselt piisavalt võistlustunnetust."
Pärast EM-i teeb Vos väikese puhkuse, et olla heas hoos talve teisel poolel. | Vos loobub cyclo-crossi täispika hooaja nimel maanteeratturite MM-ist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wow Dealsi naiskonnas sõitva Vosi viimaseks tulemuseks jäi teine koht Prantsusmaa ühepäevasõidul GP de Plouay - Lorient Agglomération. Käesoleval hooajal kogunes tema saldole kaheksa võitu. Näiteks Norra tuuril oli ta parim kokkuvõttes ja kõigil kolmel etapil ning sai seejärel enda selga World Touri parima naisratturi särgi, vahendab Spordipartner.ee.
Kolm korda maanteel ja seitse korda cyclo-crossis maailmameistriks kroonitud hollandlanna loobus cyclo-crossi nimel kolmest järele jäänud World Touri jõuproovist: Boels Ladies Tour, Madrid Challenge by La Vuelta ja Tour of Guangxi. Vos tahab teha esimese täispika cyclo-crossi hooaja. Tema esimesteks võistlusteks on septembris peetavad MK-etapid USA-s Waterlool ja Iowas ning seejärel jätkab ta karusselli Euroopas.
"Otsustasin võistelda septembris cyclo-crossis juba mõnda aega tagasi. Arvan, et on hea teha midagi eelnevatest aastatest teistmoodi. Inimesed, kes mind tunnevad, teavad, et armastan cyclo-crossi. Ma pole kunagi eliidi tasemel terve talv krossi sõitnud. Viimati tegin seda juuniorina," lausus Vos. "Esimene tähtis eesmärk on Euroopa meistrivõistlused Rosmalenis novembri alguses. Selleks on vajalik koguda iganädalaselt piisavalt võistlustunnetust."
Pärast EM-i teeb Vos väikese puhkuse, et olla heas hoos talve teisel poolel.
### Response:
Vos loobub cyclo-crossi täispika hooaja nimel maanteeratturite MM-ist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ginobili mängis profitasemel korvpalli 23 hooaega. Kodumaal karjääri alustanud argentiinlase läbimurre leidis aset Itaalias, esmalt Reggio Calabria ja seejärel Bologna Virtuse eest mängides. San Antonios kuulus Ginobili "Suurde kolmikusse" koos Tim Duncani ja Tony Parkeriga.
Ginobili on Spursiga tulnud neljal korral NBA meistriks. 2004. aastal krooniti ta koos Argentina koondisega üllatuslikult olümpiavõitjaks ning 2001. aastal võitis ta Euroliiga ja valiti finaalseeria vääruslikumaks mängijaks. | NBA legend Ginobili lõpetas karjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ginobili mängis profitasemel korvpalli 23 hooaega. Kodumaal karjääri alustanud argentiinlase läbimurre leidis aset Itaalias, esmalt Reggio Calabria ja seejärel Bologna Virtuse eest mängides. San Antonios kuulus Ginobili "Suurde kolmikusse" koos Tim Duncani ja Tony Parkeriga.
Ginobili on Spursiga tulnud neljal korral NBA meistriks. 2004. aastal krooniti ta koos Argentina koondisega üllatuslikult olümpiavõitjaks ning 2001. aastal võitis ta Euroliiga ja valiti finaalseeria vääruslikumaks mängijaks.
### Response:
NBA legend Ginobili lõpetas karjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks tundi ja 24 minutit kestnud mängus alistas pikalt vigastusega kimpus olnud ja seetõttu edetabelis alles 101. kohal paiknev Wawrinka bulgaarlase 6:3, 6:2, 7:5. Mõlemad mängijaid servisid kuus ässa, Wawrinka tegi aga kolm topeltviga Dimitrovi seitsme vastu. Teises ringis kohtub šveitslane 20-aastase prantslase Ugo Humbert'iga, kes avaringis sai jagu ameeriklasest Collin Altamiranost seisuga 6:3, 7:6 (4), 6:3.
Meeste üksikmängus pääses avapäeva järel teise ringi veel 11. asetusega John Isner, kes alistas Bradley Klahni 7:6 (3), 6:3, 6:4. Maailma 94. reket itaallane Paolo Lorenzi üllatas avaringis aga 18. asetusega inglast Kyle Edmundi, kui kaotatud avaseti järel võitis ta järgmised kolm - 4:6, 6:4, 7:5, 6:1. | Vigastuspausilt naasnud tunamullune võitja üllatas maailma 8. reketit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks tundi ja 24 minutit kestnud mängus alistas pikalt vigastusega kimpus olnud ja seetõttu edetabelis alles 101. kohal paiknev Wawrinka bulgaarlase 6:3, 6:2, 7:5. Mõlemad mängijaid servisid kuus ässa, Wawrinka tegi aga kolm topeltviga Dimitrovi seitsme vastu. Teises ringis kohtub šveitslane 20-aastase prantslase Ugo Humbert'iga, kes avaringis sai jagu ameeriklasest Collin Altamiranost seisuga 6:3, 7:6 (4), 6:3.
Meeste üksikmängus pääses avapäeva järel teise ringi veel 11. asetusega John Isner, kes alistas Bradley Klahni 7:6 (3), 6:3, 6:4. Maailma 94. reket itaallane Paolo Lorenzi üllatas avaringis aga 18. asetusega inglast Kyle Edmundi, kui kaotatud avaseti järel võitis ta järgmised kolm - 4:6, 6:4, 7:5, 6:1.
### Response:
Vigastuspausilt naasnud tunamullune võitja üllatas maailma 8. reketit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väljaande teatel puuduvad uues eelnõus viited "pereplaneerimisele", mis praegu sätestab, et peres ei tohi olla üle kahe lapse. Poliitikat on viidud ellu trahvi, aga ka kurikuulsate sundabortide ja steriliseerimisega.
Tsiviilkoodeksi eelnõu jõuab Hiina rahvakongressi 2020. aastal.
Hiina Kommunistlik Partei alustas 1979. aastal rahvastiku juurdekasvu aeglustamiseks ühe lapse poliitikat. 2016. aastal tõsteti piiri kahele lapsele, kuid kasvab mure, et vananev ja kahanev tööjõud võib aeglustada riigi majandust ning naiste ja meeste arvu erinevus viia sotsiaalprobleemideni. | Meedia: Hiina võib tühistada piirangu laste arvule peres | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väljaande teatel puuduvad uues eelnõus viited "pereplaneerimisele", mis praegu sätestab, et peres ei tohi olla üle kahe lapse. Poliitikat on viidud ellu trahvi, aga ka kurikuulsate sundabortide ja steriliseerimisega.
Tsiviilkoodeksi eelnõu jõuab Hiina rahvakongressi 2020. aastal.
Hiina Kommunistlik Partei alustas 1979. aastal rahvastiku juurdekasvu aeglustamiseks ühe lapse poliitikat. 2016. aastal tõsteti piiri kahele lapsele, kuid kasvab mure, et vananev ja kahanev tööjõud võib aeglustada riigi majandust ning naiste ja meeste arvu erinevus viia sotsiaalprobleemideni.
### Response:
Meedia: Hiina võib tühistada piirangu laste arvule peres |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Afganistani presidendiameti avalduse järgi on president Ashraf Ghani ja Vene välisminister Sergei Lavrov leppinud kokku 4. septembrile kavandatud kohtumise edasilükkamises.
Ghani ütles avalduses, et rahukõnelused peaksid kuuluma afgaanidele ja olema ka nende poolt juhitud. Lavrovi sõnul nõustub Venemaa, et rahuprotsess peab aset leidma afgaanide egiidi all, ja "on valmis koostööks", lisati teates.
Vene presidendi eriesindaja Afganistanis Zamir Kabulov teatas 20. augustil, et 4. septembril korraldatakse Moskvas rahvusvaheline kohtumine Afganistani sõja lahendamise teemal, ja lisas, et kohtumisel osalevad ka Dohas asuva Talibani poliitilise büroo esindajad.
USA välisministeeriumi ametnik ütles 22. augustil anonüümsuse tingimusel, et Ühendriikide esindajad kohtumisel ei osale, sest Washington lähtub põhimõttest toetada Afganistani juhitud rahujõupingutusi. | Kabul: Venemaa lükkas Moskva Afganistani-kohtumise edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Afganistani presidendiameti avalduse järgi on president Ashraf Ghani ja Vene välisminister Sergei Lavrov leppinud kokku 4. septembrile kavandatud kohtumise edasilükkamises.
Ghani ütles avalduses, et rahukõnelused peaksid kuuluma afgaanidele ja olema ka nende poolt juhitud. Lavrovi sõnul nõustub Venemaa, et rahuprotsess peab aset leidma afgaanide egiidi all, ja "on valmis koostööks", lisati teates.
Vene presidendi eriesindaja Afganistanis Zamir Kabulov teatas 20. augustil, et 4. septembril korraldatakse Moskvas rahvusvaheline kohtumine Afganistani sõja lahendamise teemal, ja lisas, et kohtumisel osalevad ka Dohas asuva Talibani poliitilise büroo esindajad.
USA välisministeeriumi ametnik ütles 22. augustil anonüümsuse tingimusel, et Ühendriikide esindajad kohtumisel ei osale, sest Washington lähtub põhimõttest toetada Afganistani juhitud rahujõupingutusi.
### Response:
Kabul: Venemaa lükkas Moskva Afganistani-kohtumise edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Halep on mänginud hiljuti väga hästi, seega ma teadsin, et ma pean mängima agressiivset mängu, üritama samas rahulikuks jääda ja mitte laskma ennast mõjutada," ütles Kanepi mängujärgselt pressikonverentsil. "Ma mäletan, kuidas ma temaga viimati mängisin ja püüdsin teha sama. Ma sain mängida nii agressiivselt, kui ma tahtsin, sest Halep mängis palju kaitses."
Kanepi tunnistas, et ei läinud US Openi avaringile väga enesekindlalt vastu.
"Mul oli suur pinge peal, sest mul oli vaja punkte kaitsta," jätkas Kanepi. "Mulle meeldib siinne atmosfäär. Mulle meeldib siin olla. Ma armastan neid väljakuid ja seda kliimat ning mulle tundub, et need väljakud siin sobivad väga hästi minu mängu jaoks." | Kanepi: teadsin, et pean mängima agressiivselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Halep on mänginud hiljuti väga hästi, seega ma teadsin, et ma pean mängima agressiivset mängu, üritama samas rahulikuks jääda ja mitte laskma ennast mõjutada," ütles Kanepi mängujärgselt pressikonverentsil. "Ma mäletan, kuidas ma temaga viimati mängisin ja püüdsin teha sama. Ma sain mängida nii agressiivselt, kui ma tahtsin, sest Halep mängis palju kaitses."
Kanepi tunnistas, et ei läinud US Openi avaringile väga enesekindlalt vastu.
"Mul oli suur pinge peal, sest mul oli vaja punkte kaitsta," jätkas Kanepi. "Mulle meeldib siinne atmosfäär. Mulle meeldib siin olla. Ma armastan neid väljakuid ja seda kliimat ning mulle tundub, et need väljakud siin sobivad väga hästi minu mängu jaoks."
### Response:
Kanepi: teadsin, et pean mängima agressiivselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teises ringis läheb 33-aastane Kanepi vastamisi 21-aastase šveitslanna Jil Teichmanniga (WTA 168.). Läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Teichmann alistas avaringis 6:3, 6:0 sloveenlanna Dalila Jakupovici (WTA 93.). Varem ei ole Kanepi Jakupoviciga mänginud. | VIDEO | Vaata, kuidas Kanepi maailma esinumbri alistas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teises ringis läheb 33-aastane Kanepi vastamisi 21-aastase šveitslanna Jil Teichmanniga (WTA 168.). Läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Teichmann alistas avaringis 6:3, 6:0 sloveenlanna Dalila Jakupovici (WTA 93.). Varem ei ole Kanepi Jakupoviciga mänginud.
### Response:
VIDEO | Vaata, kuidas Kanepi maailma esinumbri alistas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kulla tõi Choprale kolmandas voorus visatud 88.06, viiendas voorus oli noormehe tulemuseks 86.36. 82.22-ga võitis hõbeda hiinlane Liu Qizhen, rahvusrekordi püstitas ka pronksi võitnud Pakistani odaviskaja 80.75, kelle oda lendas parimal katsel 80 meetri ja 75 sentimeetri kaugusele.
Chopra oli kullale suurfavoriit, sest Doha Teemantliiga etapilt pälvis ta tulemusega 87.43 neljanda koha. Eestlane Magnus Kirt lõpetas samal võistlusel kuuendana tulemusega 86.06.
"Võistlust oli tulnud vaatama palju indialasi, sest minu peal olid suured lootused," rääkis Chopra peale võistlust. "Kui sind on tulnud palju inimesi vaatama, siis su enda ootused kasvavad kõrgeks. Ma andsin endast sada protsenti, viskasin uue rahvusrekordi ja ma olen väga õnnelik kuldmedali üle. See on väga tähtis tulemusi, sest Aasia mängud on meie rahva jaoks olulisemad kui Commonwealthi mängud, kus ma samuti kulla pälvisin."
Uue India rekordiga tõusis Chopra hooaja edetabelis kuuendale kohale. Kirt asub samas edetabelis neljandal real Eesti rekordiga 89,75, mille ta viskas 13. juulis Marokos. | Noor India odaviskaja kerkis rahvusrekordiga hooaja edetabelis 6. kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kulla tõi Choprale kolmandas voorus visatud 88.06, viiendas voorus oli noormehe tulemuseks 86.36. 82.22-ga võitis hõbeda hiinlane Liu Qizhen, rahvusrekordi püstitas ka pronksi võitnud Pakistani odaviskaja 80.75, kelle oda lendas parimal katsel 80 meetri ja 75 sentimeetri kaugusele.
Chopra oli kullale suurfavoriit, sest Doha Teemantliiga etapilt pälvis ta tulemusega 87.43 neljanda koha. Eestlane Magnus Kirt lõpetas samal võistlusel kuuendana tulemusega 86.06.
"Võistlust oli tulnud vaatama palju indialasi, sest minu peal olid suured lootused," rääkis Chopra peale võistlust. "Kui sind on tulnud palju inimesi vaatama, siis su enda ootused kasvavad kõrgeks. Ma andsin endast sada protsenti, viskasin uue rahvusrekordi ja ma olen väga õnnelik kuldmedali üle. See on väga tähtis tulemusi, sest Aasia mängud on meie rahva jaoks olulisemad kui Commonwealthi mängud, kus ma samuti kulla pälvisin."
Uue India rekordiga tõusis Chopra hooaja edetabelis kuuendale kohale. Kirt asub samas edetabelis neljandal real Eesti rekordiga 89,75, mille ta viskas 13. juulis Marokos.
### Response:
Noor India odaviskaja kerkis rahvusrekordiga hooaja edetabelis 6. kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varasemalt ei ole US Openil esimese asetusega mängija kunagi juba avaringis välja langenud ning ainult viis neist ei ole jõudnud poolfinaali. Ka teistel suure slämmi turniiridel on esimese asetuse saanud mängija avaringis kaotanud vaid viiel korral. Juba esimese kohtumise järel on pidanud kottid pakkima Austraalias 1979. aastal rumeenlanna Virginia Ruzici, Wimbledonis 1994. aastal sakslanna Steffi Graf ning 1999. ja 2001. aastal šveitslanna Martina Hingis ja Prantsusmaa lahtistel 2017. aastal sakslanna Angelique Kerber.
Simona Halep tunnistas avaringis 6:2, 6:4 Kanepi paremust. See on Halepile ühtlasi teine järjestikune väljalangemine US Openi avaringis, sest möödunud aastal pidi ta samuti esimeses mängus tunnistama Maria Šarapova paremust. | Kaia Kanepi tegi US Openil ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varasemalt ei ole US Openil esimese asetusega mängija kunagi juba avaringis välja langenud ning ainult viis neist ei ole jõudnud poolfinaali. Ka teistel suure slämmi turniiridel on esimese asetuse saanud mängija avaringis kaotanud vaid viiel korral. Juba esimese kohtumise järel on pidanud kottid pakkima Austraalias 1979. aastal rumeenlanna Virginia Ruzici, Wimbledonis 1994. aastal sakslanna Steffi Graf ning 1999. ja 2001. aastal šveitslanna Martina Hingis ja Prantsusmaa lahtistel 2017. aastal sakslanna Angelique Kerber.
Simona Halep tunnistas avaringis 6:2, 6:4 Kanepi paremust. See on Halepile ühtlasi teine järjestikune väljalangemine US Openi avaringis, sest möödunud aastal pidi ta samuti esimeses mängus tunnistama Maria Šarapova paremust.
### Response:
Kaia Kanepi tegi US Openil ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ta ei kasutanud mind mingil moel ära," ütles Kneissl usutluses päevalehele Der Standard. "Mina näen seda nii: olen loonud Putiniga aluse usaldusele ja tema on teinud sama minuga - vastastikkus, mille alusel muutub võimalikuks teatud asjadest rääkimine," sõnas ta.
Kneissl abiellus 18. augustil ärimees Wolfgang Meilingeriga Steiermarki liidumaal Sloveenia piiri lähedal.
Kneissl esitas enda sõnul Putinile pulmakutse juunis, kui Vene riigipea viibis Viinis ametlikul visiidil, ja tegi seda samaaegselt kutsete jagamisega kantsler Sebastian Kurzile ja teistele kolleegidele. "See tekkis spontaansest olukorrast...ma ei oodanud, et ta selle vastu võtab," vahendas päevaleht Austria välisministri sõnu.
Ta ütles ka, et arutas Putiniga pulmas põgusalt Süüria küsimust.
Austria on alates juulist Euroopa Liidu eesistuja ja Kneissl hakkab juhtima bloki välisasjade nõukogu istungeid.
Kneissli määras ametisse paremäärmusluses süüdistatud Austria Vabaduspartei (FPÖ), mis sõlmis 2016. aastal koostööpakti Venemaa võimuparteiga Ühtne Venemaa.
Austriat valitseb alates detsembrist Kurzi paremkonservatiivse Austria Rahvapartei (ÖVP) ja FPÖ võimuliit. | Austria välisminister kaitses Putini pulma kutsumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ta ei kasutanud mind mingil moel ära," ütles Kneissl usutluses päevalehele Der Standard. "Mina näen seda nii: olen loonud Putiniga aluse usaldusele ja tema on teinud sama minuga - vastastikkus, mille alusel muutub võimalikuks teatud asjadest rääkimine," sõnas ta.
Kneissl abiellus 18. augustil ärimees Wolfgang Meilingeriga Steiermarki liidumaal Sloveenia piiri lähedal.
Kneissl esitas enda sõnul Putinile pulmakutse juunis, kui Vene riigipea viibis Viinis ametlikul visiidil, ja tegi seda samaaegselt kutsete jagamisega kantsler Sebastian Kurzile ja teistele kolleegidele. "See tekkis spontaansest olukorrast...ma ei oodanud, et ta selle vastu võtab," vahendas päevaleht Austria välisministri sõnu.
Ta ütles ka, et arutas Putiniga pulmas põgusalt Süüria küsimust.
Austria on alates juulist Euroopa Liidu eesistuja ja Kneissl hakkab juhtima bloki välisasjade nõukogu istungeid.
Kneissli määras ametisse paremäärmusluses süüdistatud Austria Vabaduspartei (FPÖ), mis sõlmis 2016. aastal koostööpakti Venemaa võimuparteiga Ühtne Venemaa.
Austriat valitseb alates detsembrist Kurzi paremkonservatiivse Austria Rahvapartei (ÖVP) ja FPÖ võimuliit.
### Response:
Austria välisminister kaitses Putini pulma kutsumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 178-kilomeetrisel etapil edestas Vivani kaasmaalast Giacomo Nizzolot (Trek - Segafredo) ja kolmekordset maailmameistrit Peter Saganit (Bora -hansgrohe). Velotuuri üldliider Michal Kwiatkowski ületas finišijoone 13. positsioonil ja säilitas sellega punase liidrisärgi.
Teisel kohal jätkab kokkuvõttes Alejandro Valverde (Movistar Team) kaotades poolakale 14 sekundiga ja kolmandal kohal Team Sunwebi rattur Wilco Kelderman (+0.25).
Teisipäeval on velotuuril kavas 161,4 kilomeetri pikkune etapp, mis lõpeb Sierra de la Alfaguara tõusu otsas. | Trekisõidu olümpiavõitja pälvis esmakordselt Vueltal etapivõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
178-kilomeetrisel etapil edestas Vivani kaasmaalast Giacomo Nizzolot (Trek - Segafredo) ja kolmekordset maailmameistrit Peter Saganit (Bora -hansgrohe). Velotuuri üldliider Michal Kwiatkowski ületas finišijoone 13. positsioonil ja säilitas sellega punase liidrisärgi.
Teisel kohal jätkab kokkuvõttes Alejandro Valverde (Movistar Team) kaotades poolakale 14 sekundiga ja kolmandal kohal Team Sunwebi rattur Wilco Kelderman (+0.25).
Teisipäeval on velotuuril kavas 161,4 kilomeetri pikkune etapp, mis lõpeb Sierra de la Alfaguara tõusu otsas.
### Response:
Trekisõidu olümpiavõitja pälvis esmakordselt Vueltal etapivõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sanktsioonid sisaldavad välisabi peatamist Venemaale, kaitse- ja julgeolekusektoriga seotud toodete ja teenuste müügikeeldu ning keeldu valitsuse mis tahes laenuabile Venemaale suunduvale ekspordile.
Samas jätkavad Ühendriigid kosmosestartideks vajalike toodete ja teenuste müüki Venemaale ning välisministeerium lisas uutele sanktsioonidele "osalise erandi".
Välisministeerium teatas, et rakendab uusi sanksioone toetudes leiule, et "Vene valitsus kasutas rahvusvahelist õigust ja keemiarelvi puudutavat õigust rikkudes oma kodanike vastu keemiarelvi".
Venemaa on süüdistused tagasi lükanud ja lubanud vastata omapoolsete sanktsioonidega.
1991. aastast pärineva keemiliste ja bioloogiliste relvade ja sõjapidamise kaotamise seaduse järgi karmistab USA president 90 päeva jooksul karistusi, kui kõnealune osapool ei paku "usaldusväärseid tagatisi" selle kohta, et ei tegele enam keemiarelvade või bioloogiliste relvade kasutamisega, ja ei luba ÜRO vaatlejad riiki vastavaid rajatisi inspekteerima.
Teine osa sanktsioonidest, mis võivad jõustuda 90 päeva hiljem, tooksid kaasa kõigi USA pangalaenude blokeerimise Vene organisatsioonidele, USA toodete täielikku ekspordikeeldu Venemaale ning ehk isegi diplomaatiliste suhete peatamise.
Skripalid mürgitati märtsis Inglismaal Salisbury linnas ning praeguseks on mõlemad tervenenud. Suurbritannia peab keemiarünnaku eest vastutavaks Venemaad.
30. juulil haigestusid Salisbury lähedal Amesburys Novitšokiga kokku puutudes Dawn Sturgess ja Charlie Rowley. Sturgess suri 8. juulil pärast kokkupuudet pudeliga, mida ta pidas lõhnaõliks. Pudeli leidis ja andis talle elukaaslane Rowley, kes samuti haigestus, kuid on nüüdseks haiglast välja lubatud.
USA saatis pärast märtsikuist juhtumit solidaarsusavaldusena Suurbritanniale riigist välja 60 Vene diplomaati ja andis Venemaale käsu sulgeda konsulaat Seattle´is. | Jõustusid närvimürgirünnakuga seotud USA sanktsioonid Venemaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sanktsioonid sisaldavad välisabi peatamist Venemaale, kaitse- ja julgeolekusektoriga seotud toodete ja teenuste müügikeeldu ning keeldu valitsuse mis tahes laenuabile Venemaale suunduvale ekspordile.
Samas jätkavad Ühendriigid kosmosestartideks vajalike toodete ja teenuste müüki Venemaale ning välisministeerium lisas uutele sanktsioonidele "osalise erandi".
Välisministeerium teatas, et rakendab uusi sanksioone toetudes leiule, et "Vene valitsus kasutas rahvusvahelist õigust ja keemiarelvi puudutavat õigust rikkudes oma kodanike vastu keemiarelvi".
Venemaa on süüdistused tagasi lükanud ja lubanud vastata omapoolsete sanktsioonidega.
1991. aastast pärineva keemiliste ja bioloogiliste relvade ja sõjapidamise kaotamise seaduse järgi karmistab USA president 90 päeva jooksul karistusi, kui kõnealune osapool ei paku "usaldusväärseid tagatisi" selle kohta, et ei tegele enam keemiarelvade või bioloogiliste relvade kasutamisega, ja ei luba ÜRO vaatlejad riiki vastavaid rajatisi inspekteerima.
Teine osa sanktsioonidest, mis võivad jõustuda 90 päeva hiljem, tooksid kaasa kõigi USA pangalaenude blokeerimise Vene organisatsioonidele, USA toodete täielikku ekspordikeeldu Venemaale ning ehk isegi diplomaatiliste suhete peatamise.
Skripalid mürgitati märtsis Inglismaal Salisbury linnas ning praeguseks on mõlemad tervenenud. Suurbritannia peab keemiarünnaku eest vastutavaks Venemaad.
30. juulil haigestusid Salisbury lähedal Amesburys Novitšokiga kokku puutudes Dawn Sturgess ja Charlie Rowley. Sturgess suri 8. juulil pärast kokkupuudet pudeliga, mida ta pidas lõhnaõliks. Pudeli leidis ja andis talle elukaaslane Rowley, kes samuti haigestus, kuid on nüüdseks haiglast välja lubatud.
USA saatis pärast märtsikuist juhtumit solidaarsusavaldusena Suurbritanniale riigist välja 60 Vene diplomaati ja andis Venemaale käsu sulgeda konsulaat Seattle´is.
### Response:
Jõustusid närvimürgirünnakuga seotud USA sanktsioonid Venemaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üksikmängus tunnistas Malõgina kvalifikatsiooniringist põhitabelisse pääsenud venelanna Maria Titova paremust seisuga 6:3, 6:2. Kohtumine kestis kokku ühe tunni ja 26 minutit, mille jooksul tegid mõlemad mängijad kolm topeltviga. Venelanna lõi ka ühe ässa.
Paarismängus mängis Malõgina koos venelanna Angelina Žuravljovaga, kellega kaotati kohe avaringis Venemaa duole Anastassia Haritonovale ja Darja Nazarkinale. Tund aega ja 25 minutit kestnud mängus lõi Eesti-Venemaa segaduol lüüa üks äss venelannade kahe vastu. Topeltvigu tegid Haritonova - Nazarkina seitse.
Samal turniiril osaleb meeste seas Vladimir Ivanov, kes asub võistlustulle teisipäeval. Tema vastaseks on üksikmängus Aleksander Igoshin ja paarismängus Igoshin ja Ian Sabanin. | Malõgina piirdus Moskvas nii üksik- kui ka paarismängus avaringiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üksikmängus tunnistas Malõgina kvalifikatsiooniringist põhitabelisse pääsenud venelanna Maria Titova paremust seisuga 6:3, 6:2. Kohtumine kestis kokku ühe tunni ja 26 minutit, mille jooksul tegid mõlemad mängijad kolm topeltviga. Venelanna lõi ka ühe ässa.
Paarismängus mängis Malõgina koos venelanna Angelina Žuravljovaga, kellega kaotati kohe avaringis Venemaa duole Anastassia Haritonovale ja Darja Nazarkinale. Tund aega ja 25 minutit kestnud mängus lõi Eesti-Venemaa segaduol lüüa üks äss venelannade kahe vastu. Topeltvigu tegid Haritonova - Nazarkina seitse.
Samal turniiril osaleb meeste seas Vladimir Ivanov, kes asub võistlustulle teisipäeval. Tema vastaseks on üksikmängus Aleksander Igoshin ja paarismängus Igoshin ja Ian Sabanin.
### Response:
Malõgina piirdus Moskvas nii üksik- kui ka paarismängus avaringiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue Louis Armstrongi väljaku esimese ametliku kohtumise avasetis murdis Kanepi esimest korda Halepi servi kolmandas geimis ning sai samaga hakkama ka viiendas geimis, minnes lõpuks 5:1 ette. Rohkem servimurdeid selles setis polnud ja Kanepi võttis kindla 6:2 võidu.
Teises setis asus Kanepi kahe murdega 3:0 juhtima, kuid hakkas siis pisut rabistama ja kaotas üsna ebakindla mänguga esimest korda enda pallingugeimi. Halepil õnnestus kaheksandas geimis taas Kanepi serv murda ja mäng 4:4 viigistada. Seejärel asus Halep enda servil 40:15 ette, kuid Kanepi võitis kolm punkti järjest ja teenis järjekordse murdepalli. Seda ei õnnestunud tal ära kasutada, aga järgmise võimaluse suutis ta realiseerida ja 5:4 ette minna. Enda servigeimil eestlanna ei vääratanud ja võttis karjääri teise võidu valitseva maailma esireketi üle! Esimest korda sai ta maailma esinumbrist jagu 2011. aasta sügisel Tokyos, kui alistas Caroline Wozniacki.
"Eile mõtlesin, et olen ainult ühe korra maailma esireketit võitnud ja nüüd on šanss seda uuesti teha. Pidin terve mängu agressiivne olema," ütles Kanepi lühikeses mängujärgses intervjuus.
Kanepi servis mängu jooksul ühe ässa ja tegi kolm topeltviga, Halep sai kirja vaid ühe ässa. Äralööke kogunes eestlannal 26 Halepi üheksa vastu, lihtvigu tegi Kanepi 28 ja Halep üheksa. Mängitud punktidest võitis Kanepi 59 ja Halep 47.
Kanepi realiseeris seitsmest murdevõimalusest viis, Halepil oli kogu matši jooksul kaks murdepalli ja ta kasutas need mõlemad ära.
Teises ringis läheb 33-aastane Kanepi vastamisi 21-aastase šveitslanna Jil Teichmanniga (WTA 168.). Läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Teichmann alistas avaringis 6:3, 6:0 sloveenlanna Dalila Jakupovici (WTA 93.). Varem ei ole Kanepi Teichmanniga mänginud.
Stunner on Louis Armstrong Stadium!
Kaia Kanepi knocks out Halep 6-2, 6-4 and it's now the first time a top seeded woman has lost her opening round match at the #USOpen... pic.twitter.com/NIrKFM7gel
— US Open Tennis (@usopen) August 27, 2018
"I have always loved being in New York. I like the atmosphere. I like being here. I love the courts and the climate, and I think that the courts suit my game really well." @KanepiKaia
Read More: https://t.co/3OhhZ8ITeo #USOpen pic.twitter.com/eH48lCbWIB
— US Open Tennis (@usopen) August 27, 2018
Halep - Kanepi:
Enne mängu:
Eestlanna saab endale au võtta osa vastavatud Louis Armstrongi tennisestaadioni esimesest ametlikust mängust. 1978. aastal avatud ning sama nime kandnud praeguse väljaku eelkäija lammutati 2016. aasta oktoobris, uus, 14 000 pealtvaatajat mahutav sissetõmmatava katusega staadion avati ametlikult kolmapäeval. Esimesena sai väljakul käia USA tenniselegend John McEnroe, kes mängis koos venna Patrickuga kaasmaalaste James Blake'i ja Michael Changi vastu näidispaarismängu.
Väljaku avamisega lõppes ka viis aastat kestnud ja 600 miljonit USA dollarit maksma läinud Billie Jean Kingi tennisekompleksi renoveerimisprojekt, mille käigus sai Arthur Ashe'i nime kandev peaväljak kahe aasta eest suletava katuse ning rajati mitmeid väiksemaid -ja harjutusväljakuid. Tänavu tähistab US Open enda 50. sünnipäeva.
Kanepi ja Halep on varem korra kohtunud – 2014. aastal Dohas jäi peale Halep 6:4, 3:6, 7:6 (5). Kümme korda US Openi põhitabelis mänginud 33-aastane Kanepi on seal nüüd kaheksa parema sekka jõudnud kahel korral – esimest korda sai ta sellega hakkama 2010. aastal. Mullu pidi ta veerandfinaalis tunnistama hilisema finalisti, ameeriklanna Madison Keysi 6:3, 6:3 paremust. | Vingeim võit! Kanepi alistas US Openi avaringis maailma esireketi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue Louis Armstrongi väljaku esimese ametliku kohtumise avasetis murdis Kanepi esimest korda Halepi servi kolmandas geimis ning sai samaga hakkama ka viiendas geimis, minnes lõpuks 5:1 ette. Rohkem servimurdeid selles setis polnud ja Kanepi võttis kindla 6:2 võidu.
Teises setis asus Kanepi kahe murdega 3:0 juhtima, kuid hakkas siis pisut rabistama ja kaotas üsna ebakindla mänguga esimest korda enda pallingugeimi. Halepil õnnestus kaheksandas geimis taas Kanepi serv murda ja mäng 4:4 viigistada. Seejärel asus Halep enda servil 40:15 ette, kuid Kanepi võitis kolm punkti järjest ja teenis järjekordse murdepalli. Seda ei õnnestunud tal ära kasutada, aga järgmise võimaluse suutis ta realiseerida ja 5:4 ette minna. Enda servigeimil eestlanna ei vääratanud ja võttis karjääri teise võidu valitseva maailma esireketi üle! Esimest korda sai ta maailma esinumbrist jagu 2011. aasta sügisel Tokyos, kui alistas Caroline Wozniacki.
"Eile mõtlesin, et olen ainult ühe korra maailma esireketit võitnud ja nüüd on šanss seda uuesti teha. Pidin terve mängu agressiivne olema," ütles Kanepi lühikeses mängujärgses intervjuus.
Kanepi servis mängu jooksul ühe ässa ja tegi kolm topeltviga, Halep sai kirja vaid ühe ässa. Äralööke kogunes eestlannal 26 Halepi üheksa vastu, lihtvigu tegi Kanepi 28 ja Halep üheksa. Mängitud punktidest võitis Kanepi 59 ja Halep 47.
Kanepi realiseeris seitsmest murdevõimalusest viis, Halepil oli kogu matši jooksul kaks murdepalli ja ta kasutas need mõlemad ära.
Teises ringis läheb 33-aastane Kanepi vastamisi 21-aastase šveitslanna Jil Teichmanniga (WTA 168.). Läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Teichmann alistas avaringis 6:3, 6:0 sloveenlanna Dalila Jakupovici (WTA 93.). Varem ei ole Kanepi Teichmanniga mänginud.
Stunner on Louis Armstrong Stadium!
Kaia Kanepi knocks out Halep 6-2, 6-4 and it's now the first time a top seeded woman has lost her opening round match at the #USOpen... pic.twitter.com/NIrKFM7gel
— US Open Tennis (@usopen) August 27, 2018
"I have always loved being in New York. I like the atmosphere. I like being here. I love the courts and the climate, and I think that the courts suit my game really well." @KanepiKaia
Read More: https://t.co/3OhhZ8ITeo #USOpen pic.twitter.com/eH48lCbWIB
— US Open Tennis (@usopen) August 27, 2018
Halep - Kanepi:
Enne mängu:
Eestlanna saab endale au võtta osa vastavatud Louis Armstrongi tennisestaadioni esimesest ametlikust mängust. 1978. aastal avatud ning sama nime kandnud praeguse väljaku eelkäija lammutati 2016. aasta oktoobris, uus, 14 000 pealtvaatajat mahutav sissetõmmatava katusega staadion avati ametlikult kolmapäeval. Esimesena sai väljakul käia USA tenniselegend John McEnroe, kes mängis koos venna Patrickuga kaasmaalaste James Blake'i ja Michael Changi vastu näidispaarismängu.
Väljaku avamisega lõppes ka viis aastat kestnud ja 600 miljonit USA dollarit maksma läinud Billie Jean Kingi tennisekompleksi renoveerimisprojekt, mille käigus sai Arthur Ashe'i nime kandev peaväljak kahe aasta eest suletava katuse ning rajati mitmeid väiksemaid -ja harjutusväljakuid. Tänavu tähistab US Open enda 50. sünnipäeva.
Kanepi ja Halep on varem korra kohtunud – 2014. aastal Dohas jäi peale Halep 6:4, 3:6, 7:6 (5). Kümme korda US Openi põhitabelis mänginud 33-aastane Kanepi on seal nüüd kaheksa parema sekka jõudnud kahel korral – esimest korda sai ta sellega hakkama 2010. aastal. Mullu pidi ta veerandfinaalis tunnistama hilisema finalisti, ameeriklanna Madison Keysi 6:3, 6:3 paremust.
### Response:
Vingeim võit! Kanepi alistas US Openi avaringis maailma esireketi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Josmarine on õppinud laulmist WAF koolis ja elanud Belgias, Pärtel-Peeter Pere on õppinud jazzi Belgias ning Jakob Juhkam on muusik ja helilooja. Kaasaegse kõlaga album on läbi põimitud soulist, fungist, trip hopist ning vürtsitatud lauljanna bluusilike käikudega.
Kaks paralleelselt kulgenud noort muusikut Josmarine ja Pere kohtusid Eestis, muusikafoorumis Rada7, algas kaks aastat kestnud muusikaline rännak. Plaat hakkas saama oma käesolevat kuju, kui ajateenistusest naasis Jakob Juhkam, kellele pakkus seni salvestatud materjal huvi. Algas arranzěerimine ja produtseerimine.
Eesti Jazzliidu poolt esile toodud albumi lood on praeguseks kõlanud nii Raadio 2 ning Raadio Tallinna saadetes.
Albumi kaheksa loo muusika on salvestatud kodudes, NO99 teatris ning Gunnar Kõppi stuudios. Sõnad on kirjutanud Josmarine, muusika Josmarine, Pere ja Juhkam ning produtseerinud Juhkam.
Kuula siit. | Josmarine avaldas debüütalbumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Josmarine on õppinud laulmist WAF koolis ja elanud Belgias, Pärtel-Peeter Pere on õppinud jazzi Belgias ning Jakob Juhkam on muusik ja helilooja. Kaasaegse kõlaga album on läbi põimitud soulist, fungist, trip hopist ning vürtsitatud lauljanna bluusilike käikudega.
Kaks paralleelselt kulgenud noort muusikut Josmarine ja Pere kohtusid Eestis, muusikafoorumis Rada7, algas kaks aastat kestnud muusikaline rännak. Plaat hakkas saama oma käesolevat kuju, kui ajateenistusest naasis Jakob Juhkam, kellele pakkus seni salvestatud materjal huvi. Algas arranzěerimine ja produtseerimine.
Eesti Jazzliidu poolt esile toodud albumi lood on praeguseks kõlanud nii Raadio 2 ning Raadio Tallinna saadetes.
Albumi kaheksa loo muusika on salvestatud kodudes, NO99 teatris ning Gunnar Kõppi stuudios. Sõnad on kirjutanud Josmarine, muusika Josmarine, Pere ja Juhkam ning produtseerinud Juhkam.
Kuula siit.
### Response:
Josmarine avaldas debüütalbumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmine rekord kuulus Cherno More Varna väravavahile Yordan Filipovile. See oli pärit aastast 1988, kui ta mängis Bulgaaria liigas Lokomotiv Plovdivi vastu. 42 aasta, viie kuu ja 12 päevaga ületas Petkov Filipovi rekordi kõigest ühe päevaga.
"Ma ei pööra sellistele asjadele tähelepanu," ütles Petkov. " Ma püüan olla motiveeritud ja aidata meeskonda. Ma usun, et ma suudan neile toeks olla."
Petkov on võitnud neli Bulgaaria liiga tiitlit Levcki Sofia meeskonnaga ja maikuus aitas Petkov Slavial võita Bulgaaria karika. Kuigi Petkov mängis viimati koondise eest 2009. aastal, siis ta ei ole loobunud esindamast ühel päeval uuesti ka rahvusmeeskonna värve. "Petkov on saadaval, kui koondis teda vajab," lisas väravavaht. | Bulgaaria kõrgliigas ületati 20 aastat vana rekord | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmine rekord kuulus Cherno More Varna väravavahile Yordan Filipovile. See oli pärit aastast 1988, kui ta mängis Bulgaaria liigas Lokomotiv Plovdivi vastu. 42 aasta, viie kuu ja 12 päevaga ületas Petkov Filipovi rekordi kõigest ühe päevaga.
"Ma ei pööra sellistele asjadele tähelepanu," ütles Petkov. " Ma püüan olla motiveeritud ja aidata meeskonda. Ma usun, et ma suudan neile toeks olla."
Petkov on võitnud neli Bulgaaria liiga tiitlit Levcki Sofia meeskonnaga ja maikuus aitas Petkov Slavial võita Bulgaaria karika. Kuigi Petkov mängis viimati koondise eest 2009. aastal, siis ta ei ole loobunud esindamast ühel päeval uuesti ka rahvusmeeskonna värve. "Petkov on saadaval, kui koondis teda vajab," lisas väravavaht.
### Response:
Bulgaaria kõrgliigas ületati 20 aastat vana rekord |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Keskpanga itaallasest juht Mario Draghi astub ametist tagasi 2019. aasta oktoobris ning seni on meedias spekuleeritud, et tema kõige tõenäolisemaks mantlipärijaks on Saksa keskpanga president Jens Weidmann, kirjutab Financial Times.
Deutsche Bundesbanki juhti Weidmanni on peetud pikka aega favoriidiks ning Euroopa Liidu pealinnad on oodanud, et liidukantsler Angela Merkel hakkab astuma samme seoses ametikohaga, mis varem pole sakslase käes olnud.
Samas on üha rohkem märke, et hetkel on Merkeli prioriteedid EL-i tippametite teemal hoopis mujal. Eelkõige soovivat ta näha sakslast hoopis Euroopa Komisjoni järgmise presidendina. Seetõttu on Weidmanni võimalused tunduvalt kahanenud, sest olukord, kus kahel EL-i olulisemal kohal oleks samal ajal Saksamaa esindaja, on välistatud.
Selline areng on mingil määral kindlasti ka kergendus Lõuna-Euroopa liikmesriikide jaoks, kus on juba pikemat aega olnud rahulolematust seoses Saksamaa vastuseisuga Euroopa Keskpanga kriisimeetmetele.
Weidmanni võimaluse kahanemine on avalikkuse tähelepanu suunanud rohkem teistele võimalikele kandidaatidele. Kusjuures Saksamaa jaoks on omakorda oluline, et uus kandidaat jagaks Berliini rahanduspoliitika põhimõtteid.
Financial Timesi hinnangul on hetkel võimalikeks kandidaatideks prantsuse majandusteadlane Benoît Cœuré, Eesti Panga president Ardo Hansson, Hollandi keskpanga juht Klaas Knot, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Christine Lagarde, Iirimaa keskpanga president Philip Lane, Soome keskpanga endine president Erkki Liikanen, Soome keskpanga praegune president Olli Rehn ja Prantsusmaa keskpanga president François Villeroy de Galhau.
Financial Times nendib, et Eesti keskpankur on üks vähestest uuest liikmesriigist pärit kandidaatidest tippametikohale. Saksamaa jaoks oleks tegu atraktiivse kandidaadiga, sest Hansson on jaganud Berliini seisukohti näiteks ECB stiimulpaketi asjus. Ühe diplomaadi sõnul oleks Hansson valimistel autsaideriks ning kui Saksamaa ikkagi oma kandidaadi välja käib, oleks Hansson üks toetajatest. | FT: Hansson on favoriit Euroopa Keskpanga juhi kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Keskpanga itaallasest juht Mario Draghi astub ametist tagasi 2019. aasta oktoobris ning seni on meedias spekuleeritud, et tema kõige tõenäolisemaks mantlipärijaks on Saksa keskpanga president Jens Weidmann, kirjutab Financial Times.
Deutsche Bundesbanki juhti Weidmanni on peetud pikka aega favoriidiks ning Euroopa Liidu pealinnad on oodanud, et liidukantsler Angela Merkel hakkab astuma samme seoses ametikohaga, mis varem pole sakslase käes olnud.
Samas on üha rohkem märke, et hetkel on Merkeli prioriteedid EL-i tippametite teemal hoopis mujal. Eelkõige soovivat ta näha sakslast hoopis Euroopa Komisjoni järgmise presidendina. Seetõttu on Weidmanni võimalused tunduvalt kahanenud, sest olukord, kus kahel EL-i olulisemal kohal oleks samal ajal Saksamaa esindaja, on välistatud.
Selline areng on mingil määral kindlasti ka kergendus Lõuna-Euroopa liikmesriikide jaoks, kus on juba pikemat aega olnud rahulolematust seoses Saksamaa vastuseisuga Euroopa Keskpanga kriisimeetmetele.
Weidmanni võimaluse kahanemine on avalikkuse tähelepanu suunanud rohkem teistele võimalikele kandidaatidele. Kusjuures Saksamaa jaoks on omakorda oluline, et uus kandidaat jagaks Berliini rahanduspoliitika põhimõtteid.
Financial Timesi hinnangul on hetkel võimalikeks kandidaatideks prantsuse majandusteadlane Benoît Cœuré, Eesti Panga president Ardo Hansson, Hollandi keskpanga juht Klaas Knot, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Christine Lagarde, Iirimaa keskpanga president Philip Lane, Soome keskpanga endine president Erkki Liikanen, Soome keskpanga praegune president Olli Rehn ja Prantsusmaa keskpanga president François Villeroy de Galhau.
Financial Times nendib, et Eesti keskpankur on üks vähestest uuest liikmesriigist pärit kandidaatidest tippametikohale. Saksamaa jaoks oleks tegu atraktiivse kandidaadiga, sest Hansson on jaganud Berliini seisukohti näiteks ECB stiimulpaketi asjus. Ühe diplomaadi sõnul oleks Hansson valimistel autsaideriks ning kui Saksamaa ikkagi oma kandidaadi välja käib, oleks Hansson üks toetajatest.
### Response:
FT: Hansson on favoriit Euroopa Keskpanga juhi kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti vapustas teadusmaailma uudis, et praegusaja inimeses leidub kunagise Neandertali ja Denisi inimese geene, sest kaugel jääajal ligikaudu 100 000 aastat tagasi segunesime teiste inimlaste liikidega. Nüüd on teadlased uurinud välja, et midagi sarnast toimus ka karudega, selgub täna ajakirjas Nature Ecology & Evolution avaldatud teadustööst.
Potsdami Ülikooli juhitud rahvusvahelises projektis, kus osalesid ka Tartu Ülikooli teadlased, võrreldi tänapäevaste pruun- ja jääkarude sugulasliigi koopakarude ja pruunkarude genoome. 25 000 aastat tagasi välja surnud koopakarud olid kui suured ja kohmakad pruunkarud, kelle põhitoit olid erinevad taimed. Kokku kaasati analüüsi neli koopakaru, kes elasid vahemikus 71 000 kuni 34 000 aastat tagasi.
Peeter Anijalg: "Põhiline tulemus oli meie töös see, et tegime kindlaks, et pruunkaru ja koopakaru on omavahel ristunud. Seega polegi koopakaru justkui lõplikult välja surnud, vaid elab edasi osana pruunkaru genoomist."
Analüüsitud koopakarud pärinesid Hispaaniast, Austriast ja Armeeniast. Lisaks kaasati üks vana pruunkaru (koopakarude kaasaegne) proov samuti Austriast. Koopakarude DNA-proove võrreldi tänapäeva pruun-, panda- ja jääkarude ning teiste karuliikide proovidega kogu maailmast, mille kogumises ja analüüsimises osalesid ka karude uurimise kauaaegse kogemusega Tartu Ülikooli teadlased. Selgus, et pruun- ja koopakaru on aegade jooksul ristunud ning vähemalt osa koopakarude genoomist on veel tänapäevalgi leitav pruunkarudelt.
Vana DNA uurijad koguvad koopakarude proove geneetiliseks analüüsiks. Autor: Viorel Lascu
Koopakarud on jätnud oma küünejäljed talvitumiskoopa seinale. Autor: Marius Robu
Koopakaru DNA kõige suurem osakaal leiti koopakarudega samal ajal elanud Austria pruunkaru genoomist – tervelt 2,4%. Tänapäeval võetud proovide hulgas oli kõige suurema koopakaru DNA osakaal Armeenia proovis (vähemalt 1,8%), keskmine Lääne-Euroopa proovides (vähemalt 1,3–1,4%) ning väikseim Venemaa ja Ameerika proovide hulgas (vähemalt 0,9–1%).
Mis toimus kümneid tuhandeid aastaid tagasi?
On kindel, et koopa- ja pruunkarud said kumneid tuhandeid aastaid tagasi ühiseid järglasi, n-ö hübriide, kes pidid olema samuti viljakad. Sel viisil sai võimalikuks koopakaru DNA sattumine pruunkaru genoomi, säilides seal tänapäevani. Teadlased tegid nüüd kindlaks, et geneetilist materjali vahetati mõlemas suunas: väiksemal määral pruunkarult koopakarule ja suuremal määral koopakarult pruunkarule.
"Üha enam on selgeks saanud, et lähiliikide ristumine on suhteliselt tavaline sündmus. Seda ilmestab näiteks fakt, et vabas looduses on tuvastatud jää- ja pruunkaru hübriide. Kuna pruunkaru ja nüüdseks välja surnud koopakaru areaal omal ajal osaliselt kattus ning et need olid lähiliigid, võis teatud määral oodata, et nende vahel võis esineda hübridiseerumist," selgitavad projektis osalenud Tartu Ülikooli teadlased Urmas Saarma ja Peeter Anijalg.
Samal ajal uurivad Tartu Ülikooli zooloogid edasi pruunkarude ajaloolisi rändeid nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. Lähiajal on neil plaanis avaldada teadustöö Eesti karude populatsiooni ajaloo kohta.
Tõenäoliselt kannavad kõik pruunkarud, nagu ka see isend pildil, osasid kunagiste koopakarude genoomist. Autor: Lajos Berde | Teadlased avastasid, et jääaegne koopakaru polegi täiesti väljasurnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti vapustas teadusmaailma uudis, et praegusaja inimeses leidub kunagise Neandertali ja Denisi inimese geene, sest kaugel jääajal ligikaudu 100 000 aastat tagasi segunesime teiste inimlaste liikidega. Nüüd on teadlased uurinud välja, et midagi sarnast toimus ka karudega, selgub täna ajakirjas Nature Ecology & Evolution avaldatud teadustööst.
Potsdami Ülikooli juhitud rahvusvahelises projektis, kus osalesid ka Tartu Ülikooli teadlased, võrreldi tänapäevaste pruun- ja jääkarude sugulasliigi koopakarude ja pruunkarude genoome. 25 000 aastat tagasi välja surnud koopakarud olid kui suured ja kohmakad pruunkarud, kelle põhitoit olid erinevad taimed. Kokku kaasati analüüsi neli koopakaru, kes elasid vahemikus 71 000 kuni 34 000 aastat tagasi.
Peeter Anijalg: "Põhiline tulemus oli meie töös see, et tegime kindlaks, et pruunkaru ja koopakaru on omavahel ristunud. Seega polegi koopakaru justkui lõplikult välja surnud, vaid elab edasi osana pruunkaru genoomist."
Analüüsitud koopakarud pärinesid Hispaaniast, Austriast ja Armeeniast. Lisaks kaasati üks vana pruunkaru (koopakarude kaasaegne) proov samuti Austriast. Koopakarude DNA-proove võrreldi tänapäeva pruun-, panda- ja jääkarude ning teiste karuliikide proovidega kogu maailmast, mille kogumises ja analüüsimises osalesid ka karude uurimise kauaaegse kogemusega Tartu Ülikooli teadlased. Selgus, et pruun- ja koopakaru on aegade jooksul ristunud ning vähemalt osa koopakarude genoomist on veel tänapäevalgi leitav pruunkarudelt.
Vana DNA uurijad koguvad koopakarude proove geneetiliseks analüüsiks. Autor: Viorel Lascu
Koopakarud on jätnud oma küünejäljed talvitumiskoopa seinale. Autor: Marius Robu
Koopakaru DNA kõige suurem osakaal leiti koopakarudega samal ajal elanud Austria pruunkaru genoomist – tervelt 2,4%. Tänapäeval võetud proovide hulgas oli kõige suurema koopakaru DNA osakaal Armeenia proovis (vähemalt 1,8%), keskmine Lääne-Euroopa proovides (vähemalt 1,3–1,4%) ning väikseim Venemaa ja Ameerika proovide hulgas (vähemalt 0,9–1%).
Mis toimus kümneid tuhandeid aastaid tagasi?
On kindel, et koopa- ja pruunkarud said kumneid tuhandeid aastaid tagasi ühiseid järglasi, n-ö hübriide, kes pidid olema samuti viljakad. Sel viisil sai võimalikuks koopakaru DNA sattumine pruunkaru genoomi, säilides seal tänapäevani. Teadlased tegid nüüd kindlaks, et geneetilist materjali vahetati mõlemas suunas: väiksemal määral pruunkarult koopakarule ja suuremal määral koopakarult pruunkarule.
"Üha enam on selgeks saanud, et lähiliikide ristumine on suhteliselt tavaline sündmus. Seda ilmestab näiteks fakt, et vabas looduses on tuvastatud jää- ja pruunkaru hübriide. Kuna pruunkaru ja nüüdseks välja surnud koopakaru areaal omal ajal osaliselt kattus ning et need olid lähiliigid, võis teatud määral oodata, et nende vahel võis esineda hübridiseerumist," selgitavad projektis osalenud Tartu Ülikooli teadlased Urmas Saarma ja Peeter Anijalg.
Samal ajal uurivad Tartu Ülikooli zooloogid edasi pruunkarude ajaloolisi rändeid nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. Lähiajal on neil plaanis avaldada teadustöö Eesti karude populatsiooni ajaloo kohta.
Tõenäoliselt kannavad kõik pruunkarud, nagu ka see isend pildil, osasid kunagiste koopakarude genoomist. Autor: Lajos Berde
### Response:
Teadlased avastasid, et jääaegne koopakaru polegi täiesti väljasurnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Joonas Tamm ja Sarpsborg 08 astusid suure sammu Euroopa liiga alagrupiturniiri suunas. Norra klubi alistas kvalifikatsiooniturniiri play-off 'i avavaatuses kodus Tel Avivi Maccabi (Iisrael) 3:1. Korduskohtumine toimub sel neljapäeval.
Tamm mängis Euroopa liiga eelringi kohtumises 90 minutit, kuid pühapäeva õhtul meeskonna koosseisu ei kuulunud, kui tema koduklubi jäi Norra meistriliigas kodus 1:2 alla Kristiansundile. Kristansundi eest pääses 82. minutil väljakule Brent Lepistu, Andreas Vaikla jälgis matši varumeestepingilt.
Mänguajata jäi ka Matvei Igonen, kui tema koduklubi Lillestrøm oli võõrsil 3:1 parem Sandefjordist. Vålerenga oli 2:0 parem Bergeni Brannist. Branni äärekaitsja Taijo Teniste tegi kaasa avapoolaja, Enar Jääger (Vålerenga) pääses vahetusest väljakule kolmandal lisaminutil.
Kaotuse saanud Brann kaotas liidrikoha Rosenborgile, kes oli 4:3 üle Strømsgodsetist. 41 punkti kogunud Brann jääb konkurendist maha kahe punktiga ning edestab Haugesundi kolme punktiga. Sarpsborg 08, Vålerenga ja Kristiansund on tabelis 6.-8. kohal (vastavalt 32, 30 ja 27 punkti). Lillestrøm on 16 meeskonna konkurentsis 13. kohal.
Hollandi kõrgliigas jäid Karol Mets ja NAC Breda kodus 0:2 alla Excelsiorile. Mets tegi kaasa kogu kohtumise. Hollandi esiliigas lõi taaskord värava Rauno Sappinen. Den Boschi algkoosseisus alustanud eestlane viis oma meeskonna teise poolaja alguses 2:1 juhtima, kuid lõpuks jäädi kodus RKC Waalwijkile alla 2:3.
Poola kõrgliigas alistas Legnica Miedź võõrsil 3:2 Białystoki Jagiellonia. Miedź tuli välja 1:2 kaotusseisust ning nii Artur Pikk kui ka Henrik Ojamaa (mõlemad 90 minutit) said kirja väravasöödud. Sergei Zenjov kuulus Krakówi Cracovia algkoosseisu ja mängis 59 minutit, kui tema koduklubi kaotas võõrsil 1:3 jätkuvalt Konstantin Vassiljevita mängivale Gliwice Piastile. Ken Kallasteta mänginud Kielce Korona suutis 2:1 alistada Gdynia Arka.
Tšehhi kõrgliigas kuulus Siim Luts Teplice algkoosseisu. 73 minutit mänginud Luts ei suutnud meeskonda kodus päästa 0:3 kaotusest Praha Slavia vastu. Aste madalmal, Tšehhi esiliigas, aitas Mikk Reintami tabamus Třinecil kuuendas voorus oma punktiarve avada, kui tehti 1:1 viik Táborskoga.
Ükski eestlane Soome kõrgliigas võidurõõmu maitsta ei saanud. Marko Meerits jälgis varumeestepingilt, kuidas Vaasa Palloseura mängis 1:1 viiki Mariehamniga. Möödunud voorus punase kaardi saanud VPSi kaitsja Hindrek Ojamaa meeskonda aidata ei saanud. PS Kemi – Seinäjoki JK mängisid väravateta viiki. Marek Kaljumäe ja Maksim Lipin kuulusid Kemi algkoosseisu, Lipin vahetati välja 27. minutil. Mihkel Aksalu (SJK) jälgis kohtumist varumeestepingilt.
Henri Anier ja Artjom Dmitrijev mängisid 90 minutit, kui Lahti jäi võõrsil 0:2 alla Espoo Honkale. Ats Purje sekkus Kuopio Palloseura 0:1 kaotusmängus HJK vastu mängu 81. minutil. Albert Prosa ja Turu Palloseura jäid võõral väljakul 0:1 alla Tampere Ilvesele. Prosa pääses väljakule 61. minutil. KuPS on tabelis neljas, VPS kuues, Lahti seitsmes ja SJK üheksas. 12 meeskonnaga liiga tabeli kaks alumist kohta kuuluvad TPS-ile ja Kemile.
Aste madalamal, Soome esiliigas, lõi värava Pavel Marin, kui tema tabamus viis KPV kodus 1:0 juhtima JJK vastu. Lõpuks võitis KTP vastast 4:1. KPV tõusis tabelis teisele kohale. Liiga liider EIF (Kevin Kauber) kohtub esmaspäeval võõrsil KTP-ga. Mängu vähem pidanud EIF'i edu KPV ees on ühepunktiline, omakorda punkti kaugusele KPV-st jääb HIFK, kes kohtub esmaspäeval Hakaga.
Rumeenia meistrivõistlustel said Ilja Antonov ja Hermannstadt valusa kaotuse, kui võõrsil jäädi neljanda lisaminuti värava tõttu 1:2 alla Bukaresti Dinamole. Antonov tegi kaasa kogu kohtumise. Sloveenia kõrgliigas sai täismängu kirja Krško mängija Aleksandr Kulinitš, kelle koduklubi tegi 1:1 viigi Triglaviga. Alates 49. minutist mängis Krško kümnekesi, jäi 0:1 kaotusseisu, kuid suutis 86. minutil penaltist viigistada.
Kaimar Saag ja B36 alistasid Fääri saarte karikafinaalis penaltiseeria järel HB. Mängu normaalaeg lõppes 2:2 viigiga ja lisaajal kumbki meeskond väravaid ei löönud, kuigi Saagi meeskond oli selleks hetkeks jäänud üheksakesi! Saag tegi kaasa kogu kohtumise. Iirimaa karikavõistlustel pääses teisest ringist edasi Sander Puri koduklubi Waterford, kes alistas võõrsil esiliigas palliva Drogheda Unitedi 1:0. | Eestlased välismaal: Tamm astus sammu Euroopa liiga alagrupiturniiri suunas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Joonas Tamm ja Sarpsborg 08 astusid suure sammu Euroopa liiga alagrupiturniiri suunas. Norra klubi alistas kvalifikatsiooniturniiri play-off 'i avavaatuses kodus Tel Avivi Maccabi (Iisrael) 3:1. Korduskohtumine toimub sel neljapäeval.
Tamm mängis Euroopa liiga eelringi kohtumises 90 minutit, kuid pühapäeva õhtul meeskonna koosseisu ei kuulunud, kui tema koduklubi jäi Norra meistriliigas kodus 1:2 alla Kristiansundile. Kristansundi eest pääses 82. minutil väljakule Brent Lepistu, Andreas Vaikla jälgis matši varumeestepingilt.
Mänguajata jäi ka Matvei Igonen, kui tema koduklubi Lillestrøm oli võõrsil 3:1 parem Sandefjordist. Vålerenga oli 2:0 parem Bergeni Brannist. Branni äärekaitsja Taijo Teniste tegi kaasa avapoolaja, Enar Jääger (Vålerenga) pääses vahetusest väljakule kolmandal lisaminutil.
Kaotuse saanud Brann kaotas liidrikoha Rosenborgile, kes oli 4:3 üle Strømsgodsetist. 41 punkti kogunud Brann jääb konkurendist maha kahe punktiga ning edestab Haugesundi kolme punktiga. Sarpsborg 08, Vålerenga ja Kristiansund on tabelis 6.-8. kohal (vastavalt 32, 30 ja 27 punkti). Lillestrøm on 16 meeskonna konkurentsis 13. kohal.
Hollandi kõrgliigas jäid Karol Mets ja NAC Breda kodus 0:2 alla Excelsiorile. Mets tegi kaasa kogu kohtumise. Hollandi esiliigas lõi taaskord värava Rauno Sappinen. Den Boschi algkoosseisus alustanud eestlane viis oma meeskonna teise poolaja alguses 2:1 juhtima, kuid lõpuks jäädi kodus RKC Waalwijkile alla 2:3.
Poola kõrgliigas alistas Legnica Miedź võõrsil 3:2 Białystoki Jagiellonia. Miedź tuli välja 1:2 kaotusseisust ning nii Artur Pikk kui ka Henrik Ojamaa (mõlemad 90 minutit) said kirja väravasöödud. Sergei Zenjov kuulus Krakówi Cracovia algkoosseisu ja mängis 59 minutit, kui tema koduklubi kaotas võõrsil 1:3 jätkuvalt Konstantin Vassiljevita mängivale Gliwice Piastile. Ken Kallasteta mänginud Kielce Korona suutis 2:1 alistada Gdynia Arka.
Tšehhi kõrgliigas kuulus Siim Luts Teplice algkoosseisu. 73 minutit mänginud Luts ei suutnud meeskonda kodus päästa 0:3 kaotusest Praha Slavia vastu. Aste madalmal, Tšehhi esiliigas, aitas Mikk Reintami tabamus Třinecil kuuendas voorus oma punktiarve avada, kui tehti 1:1 viik Táborskoga.
Ükski eestlane Soome kõrgliigas võidurõõmu maitsta ei saanud. Marko Meerits jälgis varumeestepingilt, kuidas Vaasa Palloseura mängis 1:1 viiki Mariehamniga. Möödunud voorus punase kaardi saanud VPSi kaitsja Hindrek Ojamaa meeskonda aidata ei saanud. PS Kemi – Seinäjoki JK mängisid väravateta viiki. Marek Kaljumäe ja Maksim Lipin kuulusid Kemi algkoosseisu, Lipin vahetati välja 27. minutil. Mihkel Aksalu (SJK) jälgis kohtumist varumeestepingilt.
Henri Anier ja Artjom Dmitrijev mängisid 90 minutit, kui Lahti jäi võõrsil 0:2 alla Espoo Honkale. Ats Purje sekkus Kuopio Palloseura 0:1 kaotusmängus HJK vastu mängu 81. minutil. Albert Prosa ja Turu Palloseura jäid võõral väljakul 0:1 alla Tampere Ilvesele. Prosa pääses väljakule 61. minutil. KuPS on tabelis neljas, VPS kuues, Lahti seitsmes ja SJK üheksas. 12 meeskonnaga liiga tabeli kaks alumist kohta kuuluvad TPS-ile ja Kemile.
Aste madalamal, Soome esiliigas, lõi värava Pavel Marin, kui tema tabamus viis KPV kodus 1:0 juhtima JJK vastu. Lõpuks võitis KTP vastast 4:1. KPV tõusis tabelis teisele kohale. Liiga liider EIF (Kevin Kauber) kohtub esmaspäeval võõrsil KTP-ga. Mängu vähem pidanud EIF'i edu KPV ees on ühepunktiline, omakorda punkti kaugusele KPV-st jääb HIFK, kes kohtub esmaspäeval Hakaga.
Rumeenia meistrivõistlustel said Ilja Antonov ja Hermannstadt valusa kaotuse, kui võõrsil jäädi neljanda lisaminuti värava tõttu 1:2 alla Bukaresti Dinamole. Antonov tegi kaasa kogu kohtumise. Sloveenia kõrgliigas sai täismängu kirja Krško mängija Aleksandr Kulinitš, kelle koduklubi tegi 1:1 viigi Triglaviga. Alates 49. minutist mängis Krško kümnekesi, jäi 0:1 kaotusseisu, kuid suutis 86. minutil penaltist viigistada.
Kaimar Saag ja B36 alistasid Fääri saarte karikafinaalis penaltiseeria järel HB. Mängu normaalaeg lõppes 2:2 viigiga ja lisaajal kumbki meeskond väravaid ei löönud, kuigi Saagi meeskond oli selleks hetkeks jäänud üheksakesi! Saag tegi kaasa kogu kohtumise. Iirimaa karikavõistlustel pääses teisest ringist edasi Sander Puri koduklubi Waterford, kes alistas võõrsil esiliigas palliva Drogheda Unitedi 1:0.
### Response:
Eestlased välismaal: Tamm astus sammu Euroopa liiga alagrupiturniiri suunas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tveri ringkonnakohtu kohtunik Aleksei Steklijev otsustas, et nädalavahetusel vahi alla võetud Navalnõi rikkus jaanuaris üleskutsega massimeeleavaldusele korduvalt Vene seadust, teatas AFP korrespondent kohtusaalist.
Navalnõile, kes peeti kinni laupäeval Moskvas oma kodu ees, esitatud süüdistused puudutavad 28. jaanuaril korraldatud meeleavaldust. Venemaa ranged seadused keelavad iga avaliku ürituse, mida linnavalitsus pole heaks kiitnud.
Opositsionääri advokaat palus kohtunikult kaht päeva 219-leheküljelise süüdistusteksti läbilugemiseks, kuid Steklijev andis selleks vaid 30 minutit.
Navalnõi ütles enne kohtuniku otsuse teatavaks tegemist, et juhtum kujutab endast süüdistust Vene poliitilise süsteemi aadressil. "Viimase nelja aasta jooksul ei ole Moskva kordagi lubanud meil korraldada meeleavaldust seal, kus me seda taotlesime," sõnas ta.
Kremli kriitik ütles, et ainus põhjus, miks ta juba kolmandat korda sama süüdistuse alusel vangi mõistetakse, on hoida ta eemal 9. septembrile kavandatud meeleavaldusest valitsuse otsuse vastu tõsta pensioniiga. | Vene kohus määras Navalnõile 30-päevase aresti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tveri ringkonnakohtu kohtunik Aleksei Steklijev otsustas, et nädalavahetusel vahi alla võetud Navalnõi rikkus jaanuaris üleskutsega massimeeleavaldusele korduvalt Vene seadust, teatas AFP korrespondent kohtusaalist.
Navalnõile, kes peeti kinni laupäeval Moskvas oma kodu ees, esitatud süüdistused puudutavad 28. jaanuaril korraldatud meeleavaldust. Venemaa ranged seadused keelavad iga avaliku ürituse, mida linnavalitsus pole heaks kiitnud.
Opositsionääri advokaat palus kohtunikult kaht päeva 219-leheküljelise süüdistusteksti läbilugemiseks, kuid Steklijev andis selleks vaid 30 minutit.
Navalnõi ütles enne kohtuniku otsuse teatavaks tegemist, et juhtum kujutab endast süüdistust Vene poliitilise süsteemi aadressil. "Viimase nelja aasta jooksul ei ole Moskva kordagi lubanud meil korraldada meeleavaldust seal, kus me seda taotlesime," sõnas ta.
Kremli kriitik ütles, et ainus põhjus, miks ta juba kolmandat korda sama süüdistuse alusel vangi mõistetakse, on hoida ta eemal 9. septembrile kavandatud meeleavaldusest valitsuse otsuse vastu tõsta pensioniiga.
### Response:
Vene kohus määras Navalnõile 30-päevase aresti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Memoriaali ühe autorina võin öelda, et viilhalli rajamine kavandatud asukohta oleks memoriaalile hävitav. Tegime ka tulevast olukorda illustreeriva fotomontaaži, mis seda kinnitab," ütles Vellevoog.
Detailplaneeringut veel linn kehtestatud pole, kuid kooskõlastuste ring on läbitud. Sealhulgas andis heakskiidu planeeringule ka Pirita linnaosakogu.
"Jalgpallihalli planeeringut alustati varem, kui memoriaali ehitamine üldse plaanis oli. Selleks, et aru saada, kas ja kui palju ta memoriaali segab, palusime memoriaali autoritega ühendust võtta," rääkis Pirita linnaosakogu juht Ülle Rajasalu.
"Nüüd on jah olukord selline, et kaks krunti on kõrvuti, omavahel koostööd ei tehta. Linnaplaneerijad peaks selliseid asju ette nägema," lisas ta.
Projekteerija esindaja Margit Mutso ütles ERR-ile, et kui kuulutati välja memoriaali ideevõistlus, andis arhitektuuribüroo Eek & Mutso kõik materjalid, sealhulgas jalgpallihalli eskiisi võistlustingimuste koostamisel sisendiks RKAS-ile.
"Meil oli pärast võitja väljakuulutamist kokkusaamine RKAS-i ja linna esindajatega ning selgus, et tingimusi ei lisatud juurde põhjendusel, et arhitekte ei tahetud piirata. Selle peale ütles linn, et nii ei saa ja nii asjad ei käi, sest olime selleks ajaks juba kolm aastat tööd teinud," rääkis Mutso.
Arhitekti sõnul ei osanud ta ette näha, et nii palju kõrghaljastust memoriaali rajamise nimel maha võetakse, mis hiljem kokkuleppena uuesti sinna suuresti tagasi istutati.
Variant nihutada halli kuhugi mujale, ei osutunud Mutso sõnul võimalikuks. "Selle ümber on mitu mänguplatsi ja selle ümber on kõik miljööväärtuslik, sealhulgas majad. Me ei saa lihtsalt neile seda halli selga panna. Panime halli majadest kõige kaugemale."
Mutso sõnul tuleb leida mingi lahendus. Ta usub, et haljastusega, trükikangaga või muul viisil leiab viisi, mis ei hakka häirima.
Mutso tuletas meelde, et projekti veel ei ole ning jutt käib alles detailplaneeringust. "Planeering ei määra ära arhitektuuri. Oleme nii palju arhitektuuri osas ära määranud, et sinna ei tohi panna tüüphalli, tavalist kilehalli. See peab olema piisavalt väärikas antud kohale. Tuleb leida mingi nutikas lahendus, et ta ei domineeri ja täidab oma osa ära." Autor: Eek & Mutso
Autor: Eek & Mutso
Jalgpallihalli eskiis. Autor: FC Levadia
Solman: kommunismiohvrite memoriaali ei tohi mingil viisil kahjustada
Tallinna volikogu Isamaa fraktsiooni esimees Riina Solmani teatel on ta kuulnud vastavatud kommunismiohvrite memoriaali kohta ainult kiidusõnu.
"Rahvas on autorite loodud kontseptsiooni "Teekond. Koduaed" väga sügavate tunnetega omaks võtnud. On veidi häiriv, et ühtäkki on tekkinud memoriaali kohale sellised pilved, mis ähvardavad hajutada memoriaali tähendust," nentis ta.
Tallinna volikogu Isamaa fraktsiooni hinnangul ei tohi memoriaali lähedusse ehitatavad objektid mingil juhul kommunismiohvrite memoriaali kahjustada. "Jalgpallihalli ehitusele tuleb leida lahendus, mis ei riivaks vähimalgi määral vaadet kommunismiohvrite memoriaalile. See oleks sama, mis riivata inimeste tundeid, kes käivad seal austamas oma paljukannatanud eelkäijaid."
Solmani arvates ei ole antud küsimuses isegi oluline, kes esimesena planeeringut alustas. "Olulised on inimeste tunded, ja asjaolu, et inimesed leiavad Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaalil kontakti oma juurtega. Just seda unikaalset fenomeni ei tohiks mistahes huvidega riivama tulla."
"Loodame väga, et viilhalli autorid ja selle tellija leiavad võimaluse muudatusteks töös sellisel kombel, et see ei hakka häirima, ega uut konflikti looma. Linnavalitsus ei tohiks aga memoriaali üldmuljet kahjustavat projekti läbi lasta, kui asi peaks niikaugele jõudma. Kõigi osapoolte koostöösoov on antud juhul oluline," märkis Solman lõpetuseks. | Arhitekt: jalgpallihalli rajamine oleks kommunismiohvrite memoriaalile hävitav | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Memoriaali ühe autorina võin öelda, et viilhalli rajamine kavandatud asukohta oleks memoriaalile hävitav. Tegime ka tulevast olukorda illustreeriva fotomontaaži, mis seda kinnitab," ütles Vellevoog.
Detailplaneeringut veel linn kehtestatud pole, kuid kooskõlastuste ring on läbitud. Sealhulgas andis heakskiidu planeeringule ka Pirita linnaosakogu.
"Jalgpallihalli planeeringut alustati varem, kui memoriaali ehitamine üldse plaanis oli. Selleks, et aru saada, kas ja kui palju ta memoriaali segab, palusime memoriaali autoritega ühendust võtta," rääkis Pirita linnaosakogu juht Ülle Rajasalu.
"Nüüd on jah olukord selline, et kaks krunti on kõrvuti, omavahel koostööd ei tehta. Linnaplaneerijad peaks selliseid asju ette nägema," lisas ta.
Projekteerija esindaja Margit Mutso ütles ERR-ile, et kui kuulutati välja memoriaali ideevõistlus, andis arhitektuuribüroo Eek & Mutso kõik materjalid, sealhulgas jalgpallihalli eskiisi võistlustingimuste koostamisel sisendiks RKAS-ile.
"Meil oli pärast võitja väljakuulutamist kokkusaamine RKAS-i ja linna esindajatega ning selgus, et tingimusi ei lisatud juurde põhjendusel, et arhitekte ei tahetud piirata. Selle peale ütles linn, et nii ei saa ja nii asjad ei käi, sest olime selleks ajaks juba kolm aastat tööd teinud," rääkis Mutso.
Arhitekti sõnul ei osanud ta ette näha, et nii palju kõrghaljastust memoriaali rajamise nimel maha võetakse, mis hiljem kokkuleppena uuesti sinna suuresti tagasi istutati.
Variant nihutada halli kuhugi mujale, ei osutunud Mutso sõnul võimalikuks. "Selle ümber on mitu mänguplatsi ja selle ümber on kõik miljööväärtuslik, sealhulgas majad. Me ei saa lihtsalt neile seda halli selga panna. Panime halli majadest kõige kaugemale."
Mutso sõnul tuleb leida mingi lahendus. Ta usub, et haljastusega, trükikangaga või muul viisil leiab viisi, mis ei hakka häirima.
Mutso tuletas meelde, et projekti veel ei ole ning jutt käib alles detailplaneeringust. "Planeering ei määra ära arhitektuuri. Oleme nii palju arhitektuuri osas ära määranud, et sinna ei tohi panna tüüphalli, tavalist kilehalli. See peab olema piisavalt väärikas antud kohale. Tuleb leida mingi nutikas lahendus, et ta ei domineeri ja täidab oma osa ära." Autor: Eek & Mutso
Autor: Eek & Mutso
Jalgpallihalli eskiis. Autor: FC Levadia
Solman: kommunismiohvrite memoriaali ei tohi mingil viisil kahjustada
Tallinna volikogu Isamaa fraktsiooni esimees Riina Solmani teatel on ta kuulnud vastavatud kommunismiohvrite memoriaali kohta ainult kiidusõnu.
"Rahvas on autorite loodud kontseptsiooni "Teekond. Koduaed" väga sügavate tunnetega omaks võtnud. On veidi häiriv, et ühtäkki on tekkinud memoriaali kohale sellised pilved, mis ähvardavad hajutada memoriaali tähendust," nentis ta.
Tallinna volikogu Isamaa fraktsiooni hinnangul ei tohi memoriaali lähedusse ehitatavad objektid mingil juhul kommunismiohvrite memoriaali kahjustada. "Jalgpallihalli ehitusele tuleb leida lahendus, mis ei riivaks vähimalgi määral vaadet kommunismiohvrite memoriaalile. See oleks sama, mis riivata inimeste tundeid, kes käivad seal austamas oma paljukannatanud eelkäijaid."
Solmani arvates ei ole antud küsimuses isegi oluline, kes esimesena planeeringut alustas. "Olulised on inimeste tunded, ja asjaolu, et inimesed leiavad Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaalil kontakti oma juurtega. Just seda unikaalset fenomeni ei tohiks mistahes huvidega riivama tulla."
"Loodame väga, et viilhalli autorid ja selle tellija leiavad võimaluse muudatusteks töös sellisel kombel, et see ei hakka häirima, ega uut konflikti looma. Linnavalitsus ei tohiks aga memoriaali üldmuljet kahjustavat projekti läbi lasta, kui asi peaks niikaugele jõudma. Kõigi osapoolte koostöösoov on antud juhul oluline," märkis Solman lõpetuseks.
### Response:
Arhitekt: jalgpallihalli rajamine oleks kommunismiohvrite memoriaalile hävitav |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avavoorus 3:1 Viktória naiskonna alistanud Ferencváros sai teises kohtumises sama skooriga jagu Diosgyörist. Teise poolaja esimesteks minutiteks oli Ferencvárose eduseis kolmeväravaline. 64. minutil vähendas Diosgyöri oma kaotusseisu, kuid enamaks jaksu ei jätkunud. Zlidnis tegi kaasa terve kohtumise, vahendab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehekülg.
Tabelis asub Ferencváros kuue punktiga teisel kohal. Sama palju punkte on kogunud ka MTK Hungária, kes tänu paremale väravate vahele on liidripositsioonil. Sel nädalal on Zlidnis Eestis, et osaleda koos Eesti koondisega Tallinnas Balti turniiril. | Naiste koondislased välismaal: Zlidnis sai kirja teise järjestikuse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avavoorus 3:1 Viktória naiskonna alistanud Ferencváros sai teises kohtumises sama skooriga jagu Diosgyörist. Teise poolaja esimesteks minutiteks oli Ferencvárose eduseis kolmeväravaline. 64. minutil vähendas Diosgyöri oma kaotusseisu, kuid enamaks jaksu ei jätkunud. Zlidnis tegi kaasa terve kohtumise, vahendab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehekülg.
Tabelis asub Ferencváros kuue punktiga teisel kohal. Sama palju punkte on kogunud ka MTK Hungária, kes tänu paremale väravate vahele on liidripositsioonil. Sel nädalal on Zlidnis Eestis, et osaleda koos Eesti koondisega Tallinnas Balti turniiril.
### Response:
Naiste koondislased välismaal: Zlidnis sai kirja teise järjestikuse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma häält BRUNO tootedisainiauhinna nominentidele saab anda Disainiöö avapäevani ehk 10. septembrini Eesti disaini auhind BRUNO Facebooki lehel. Hääletus läheb lukku kell 15.00 ning juba samal päeval kuulutatakse Rahvalemmiku tiitli võitnud töö välja Eesti Disainiauhindade näituse avamisel Viru Keskuse aatriumis. Võitjale on pannud auhinnad välja Elisa Eesti.
Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova hindab BRUNO tootedisaini konkursi taset väga kõrgeks: "Esitatud tööde seas on näha hulgaliselt huvitavaid ning unikaalseid lahendusi mööbli- ja sisustusseeriatest rõivaste ja aksessuaarideni välja. Rõõm on tõdeda, et BRUNO finalistide seast võrsub alati tootedisainereid, kes hiljem auga Eesti disaini maailmas esindavad."
Tootedisainiauhinna BRUNO konkursi teise vooru pääsenud 59 tööd lähevad Eesti Disaini aastaraamatusse ning on väljas ka Disainiöö raames toimuval Eesti Disainiauhinade näitusel. Žürii jätkab tegevust 11. septembril, selgitades välja finalistid ning võitjate nimed teatatakse 14. septembril toimuval Eesti Disainiauhindade auhinnagalal.
BRUNO antakse käesoleval aastal välja kolmes põhikategoorias: parim elukeskkondliku toote disain, parim elustiili toote disain ning parim insenertehnilise toote disain. Auhindade ülene tunnustus - elumuutva disaini auhind - antakse välja kõige suurema mõjuga disaintootele, mille žürii valib välja nominentide hulgast.
Eesti Disainiauhinnad 2018 korraldajad on Eesti Disainikeskus, Eesti Disainerite Liit, ADC*E ja Teenusmajanduse Koda koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga. Disainiauhindade väljaandmist toetavad Silen, Viru Keskus, Antalis, EAS Euroopa Regionaalfondi vahenditest, kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja Ettevõtlusamet. | Rahvas valib parima tootedisaini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma häält BRUNO tootedisainiauhinna nominentidele saab anda Disainiöö avapäevani ehk 10. septembrini Eesti disaini auhind BRUNO Facebooki lehel. Hääletus läheb lukku kell 15.00 ning juba samal päeval kuulutatakse Rahvalemmiku tiitli võitnud töö välja Eesti Disainiauhindade näituse avamisel Viru Keskuse aatriumis. Võitjale on pannud auhinnad välja Elisa Eesti.
Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova hindab BRUNO tootedisaini konkursi taset väga kõrgeks: "Esitatud tööde seas on näha hulgaliselt huvitavaid ning unikaalseid lahendusi mööbli- ja sisustusseeriatest rõivaste ja aksessuaarideni välja. Rõõm on tõdeda, et BRUNO finalistide seast võrsub alati tootedisainereid, kes hiljem auga Eesti disaini maailmas esindavad."
Tootedisainiauhinna BRUNO konkursi teise vooru pääsenud 59 tööd lähevad Eesti Disaini aastaraamatusse ning on väljas ka Disainiöö raames toimuval Eesti Disainiauhinade näitusel. Žürii jätkab tegevust 11. septembril, selgitades välja finalistid ning võitjate nimed teatatakse 14. septembril toimuval Eesti Disainiauhindade auhinnagalal.
BRUNO antakse käesoleval aastal välja kolmes põhikategoorias: parim elukeskkondliku toote disain, parim elustiili toote disain ning parim insenertehnilise toote disain. Auhindade ülene tunnustus - elumuutva disaini auhind - antakse välja kõige suurema mõjuga disaintootele, mille žürii valib välja nominentide hulgast.
Eesti Disainiauhinnad 2018 korraldajad on Eesti Disainikeskus, Eesti Disainerite Liit, ADC*E ja Teenusmajanduse Koda koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga. Disainiauhindade väljaandmist toetavad Silen, Viru Keskus, Antalis, EAS Euroopa Regionaalfondi vahenditest, kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja Ettevõtlusamet.
### Response:
Rahvas valib parima tootedisaini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Krakowi vorst, poola keeles tuntud kui kielbasa krakowska sucha staropolska, on suitsutatud, küpsetatud ja kuivatud vorst, mida tehakse kvaliteetsest taisest sealihast. Małopolskie küüslauk, poola keeles czosnek galicyski, on lillakas-roosa ja väheste ning suurte küüntega, märkis Euroopa Komisjon.
Varasemalt oli kaitstud geograafilise tähisega 30 Poola toidukaupa. | Krakowi vorst sai geograafilise tähise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Krakowi vorst, poola keeles tuntud kui kielbasa krakowska sucha staropolska, on suitsutatud, küpsetatud ja kuivatud vorst, mida tehakse kvaliteetsest taisest sealihast. Małopolskie küüslauk, poola keeles czosnek galicyski, on lillakas-roosa ja väheste ning suurte küüntega, märkis Euroopa Komisjon.
Varasemalt oli kaitstud geograafilise tähisega 30 Poola toidukaupa.
### Response:
Krakowi vorst sai geograafilise tähise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Euroopa ei saa enam toetuda oma julgeolekus Ühendriikidele. Euroopa julgeoleku peame tagama meie ise," ütles Macron kõnes oma diplomaatilise programmi tutvustamiseks.
"Tahan käivitada koos kõigi Euroopa partnerite, sealhulgas Venemaaga meie julgeoleku ulatusliku ülevaatuse," ütles Macron umbes 250 diplomaadile, parlamendisaadikule ja rahvusvaheliste suhete eksperdile, lisades, et ettepanekud avalikustatakse "lähikuudel".
Teisipäeval Taani ja Soome oma reformikavale toetust püüdma suunduv Macron kutsus kahekordistama püüdeid EL-i reformimiseks.
"Me peame looma uusi algatusi, rajama uusi liite," ütles Prantsuse president. "Prantsusmaa soovib Euroopat, mis kaitseb, isegi kui äärmuslus on muutunud tugevamaks ja natsionalism on pead tõstmas."
Prantsuse riigipea taunis kasvavat natsionalismi ning kutsus riike ületama erimeelsusi, mida on eriti süvendanud jätkuv rändevool.
"Lõhed põhja ja lõuna vahel majandusküsimustes ning ida ja lääne vahel rändeküsimuses on hakanud pahatihti Euroopa Liitu killustama," ütles Macron, kutsudes "humaansele lähenemisele üleilmastumise tekitatud probleemidele".
Prantsuse president esitas mullu septembris hulga ideid EL-i reformimiseks, esmaspäeval rõhutas ta, et tema lahendus, lõimunum EL suurema strateegilise autonoomiaga, "ei loobu milleski aastatagustest ambitsioonidest".
Samas möönis ta, et "Prantsusmaa näib mõnikord liikuvat üksildasel teel".
"Kas Hiina ja USA peavad Euroopat samasuguse sõltumatusega jõuks nagu nad ise? See ei ole nii," lausus Macron, saates torke Itaalia ja Ungari populistlike valitsuste aadressil, märkides, et nende EL-i vastane retoorika "kaob kohe", kui asi puudutab blokilt arenguabi vastuvõtmist.
Prantsuse president möönis, et Euroopa solidaarsuse nappus on etendanud viimastel kuudel rolli vaidlustes Itaaliaga migratsiooni üle. "Aga kas see õigustab ksenofoobseid märkusi?" küsis ta. "Ma ei usu ja ma arvan, et need ksenofoobid ei paku mingeid lahendusi probleemile, mille üle nad kurdavad," vastas ta ise.
Macroni üleskutse leiab tõenäoliselt toetust Berliinist, Saksa välisminister Heiko Maas esines samasuguse üleskutsega sõjalise koostöö suurendamiseks eelmisel nädalal. Maas kutsus ajalehes Handelsblatt ilmunud artiklis Euroopat "jagama võrdselt vastutust" ning "moodustama Euroopa-USA suhete jahenedes "Washingtonile vastukaalu".
Prantsusmaa ja Saksamaa toetavad mõlemad väikese Euroopa ühisreageerimisväe loomist ning on teatanud kavast arendada koos välja hävitaja.
Macron kutsus esmaspäevases kõnes ka Euroopat looma erimeelsustest hoolimata strateegilisi partnerlussuhteid Türgi ja Venemaaga. Strateegiline partnerlus tuleb tema sõnul sisse seada ka EL-ist lahkuva Suurbritanniaga. Samas ei tohi Brexit aset leida ülejäänud EL-i ühtsuse hinnaga, ütles Prantsuse riigipea.
Macron: Assadi võimulejätmine oleks groteskne viga
"Normaalsusse naasmine" Süürias, mis jätaks Bashar al-Assadi võimule, oleks "groteskne viga", nentis Macron.
"On neid, kes sooviksid naasta normaalsusse niipea, kui sõda Daeshi (Islamiriigi) vastu on lõppenud: Bashar al-Assad jääks võimule, põgenikud... naaseksid ning Euroopa ja veel mõned aitaksid ülesehitusel. Kuid säärane stsenaarium oleks groteskne viga," selgitas ta.
President hoiatas, et Assadi režiim on vallandamas Süüria Idlibi provintsis uut humanitaarkatastroofi.
"Olukord on ärev, sest režiim ähvardab vallandada Idlibi provintsis uue humanitaarkatastroofi ega ole seni ilmutanud soovi läbirääkimisteks väikseimategi poliitiliste muudatuste üle," rääkis Macron. "See nõuab surve tugevdamist režiimile ja selle liitlastele ja ma loodan, et Venemaa ja Türgi arvestavad oma rolli ja välja öeldud lubadusi."
Macron lisas, et on alates võimuletulekust pidanud peamiseks vaenlaseks äärmusrühmitust ISIS ega teinud Assadi tagandamisest tingimust Pariisi diplomaatiliseks ja humanitaartegevuseks Süürias. Siiski süüdistas Prantsuse riigipea Süüria presidenti "tuhandete põgenike tekitamises ja tapatalgutes omaenda rahva vastu". | Macron: EL-i julgeolek ei tohi enam sõltuda USA-st | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Euroopa ei saa enam toetuda oma julgeolekus Ühendriikidele. Euroopa julgeoleku peame tagama meie ise," ütles Macron kõnes oma diplomaatilise programmi tutvustamiseks.
"Tahan käivitada koos kõigi Euroopa partnerite, sealhulgas Venemaaga meie julgeoleku ulatusliku ülevaatuse," ütles Macron umbes 250 diplomaadile, parlamendisaadikule ja rahvusvaheliste suhete eksperdile, lisades, et ettepanekud avalikustatakse "lähikuudel".
Teisipäeval Taani ja Soome oma reformikavale toetust püüdma suunduv Macron kutsus kahekordistama püüdeid EL-i reformimiseks.
"Me peame looma uusi algatusi, rajama uusi liite," ütles Prantsuse president. "Prantsusmaa soovib Euroopat, mis kaitseb, isegi kui äärmuslus on muutunud tugevamaks ja natsionalism on pead tõstmas."
Prantsuse riigipea taunis kasvavat natsionalismi ning kutsus riike ületama erimeelsusi, mida on eriti süvendanud jätkuv rändevool.
"Lõhed põhja ja lõuna vahel majandusküsimustes ning ida ja lääne vahel rändeküsimuses on hakanud pahatihti Euroopa Liitu killustama," ütles Macron, kutsudes "humaansele lähenemisele üleilmastumise tekitatud probleemidele".
Prantsuse president esitas mullu septembris hulga ideid EL-i reformimiseks, esmaspäeval rõhutas ta, et tema lahendus, lõimunum EL suurema strateegilise autonoomiaga, "ei loobu milleski aastatagustest ambitsioonidest".
Samas möönis ta, et "Prantsusmaa näib mõnikord liikuvat üksildasel teel".
"Kas Hiina ja USA peavad Euroopat samasuguse sõltumatusega jõuks nagu nad ise? See ei ole nii," lausus Macron, saates torke Itaalia ja Ungari populistlike valitsuste aadressil, märkides, et nende EL-i vastane retoorika "kaob kohe", kui asi puudutab blokilt arenguabi vastuvõtmist.
Prantsuse president möönis, et Euroopa solidaarsuse nappus on etendanud viimastel kuudel rolli vaidlustes Itaaliaga migratsiooni üle. "Aga kas see õigustab ksenofoobseid märkusi?" küsis ta. "Ma ei usu ja ma arvan, et need ksenofoobid ei paku mingeid lahendusi probleemile, mille üle nad kurdavad," vastas ta ise.
Macroni üleskutse leiab tõenäoliselt toetust Berliinist, Saksa välisminister Heiko Maas esines samasuguse üleskutsega sõjalise koostöö suurendamiseks eelmisel nädalal. Maas kutsus ajalehes Handelsblatt ilmunud artiklis Euroopat "jagama võrdselt vastutust" ning "moodustama Euroopa-USA suhete jahenedes "Washingtonile vastukaalu".
Prantsusmaa ja Saksamaa toetavad mõlemad väikese Euroopa ühisreageerimisväe loomist ning on teatanud kavast arendada koos välja hävitaja.
Macron kutsus esmaspäevases kõnes ka Euroopat looma erimeelsustest hoolimata strateegilisi partnerlussuhteid Türgi ja Venemaaga. Strateegiline partnerlus tuleb tema sõnul sisse seada ka EL-ist lahkuva Suurbritanniaga. Samas ei tohi Brexit aset leida ülejäänud EL-i ühtsuse hinnaga, ütles Prantsuse riigipea.
Macron: Assadi võimulejätmine oleks groteskne viga
"Normaalsusse naasmine" Süürias, mis jätaks Bashar al-Assadi võimule, oleks "groteskne viga", nentis Macron.
"On neid, kes sooviksid naasta normaalsusse niipea, kui sõda Daeshi (Islamiriigi) vastu on lõppenud: Bashar al-Assad jääks võimule, põgenikud... naaseksid ning Euroopa ja veel mõned aitaksid ülesehitusel. Kuid säärane stsenaarium oleks groteskne viga," selgitas ta.
President hoiatas, et Assadi režiim on vallandamas Süüria Idlibi provintsis uut humanitaarkatastroofi.
"Olukord on ärev, sest režiim ähvardab vallandada Idlibi provintsis uue humanitaarkatastroofi ega ole seni ilmutanud soovi läbirääkimisteks väikseimategi poliitiliste muudatuste üle," rääkis Macron. "See nõuab surve tugevdamist režiimile ja selle liitlastele ja ma loodan, et Venemaa ja Türgi arvestavad oma rolli ja välja öeldud lubadusi."
Macron lisas, et on alates võimuletulekust pidanud peamiseks vaenlaseks äärmusrühmitust ISIS ega teinud Assadi tagandamisest tingimust Pariisi diplomaatiliseks ja humanitaartegevuseks Süürias. Siiski süüdistas Prantsuse riigipea Süüria presidenti "tuhandete põgenike tekitamises ja tapatalgutes omaenda rahva vastu".
### Response:
Macron: EL-i julgeolek ei tohi enam sõltuda USA-st |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viie päeva kestel võistlesid Minskis parimad taekwon-do juuniorid 56 riigist. Tallinnast pärit Ermel tuli taekwon-do maailmameistriks sparringus kehakaalus üle 65 kg.
"Meie jaoks on see märgiline võit – esimest korda kõlas Eesti hümn taekwon-do maailmameistrivõistlustel. Varasemalt on meie koondis mitmel korral toonud koju kuldmedaleid Euroopa meistrivõistlustelt. Korduvalt oleme MM-il olnud kuldmedalile väga lähedal, saavutanud teise ja ka kolmanda koha, kuid maailmameistri tiitlit pole meil varem olnud. Ermeli võit on meile väga tähtis," ütles Eesti Taekwon-do liidu president Mihhail Kõlvart. "Vaadates tagasi eelmisele hooajale oli see meie jaoks edukas ning nüüd on uus hooaeg väga eriliselt alanud."
Seekord esindasid Eesti koondist seitse sportlast treenerite Kazbulat Šogenovi ja Robert Trofimovi juhendamisel. Pärnu sportlasel Kamilla Velikopoljel jäi puudu üks võit, et jõuda poolfinaali ja tõusta pjedestaalile.
Koondise liikmed, kelle seas oli nii kogenud sportlasi kui ka debütante, esindasid nelja klubi kolmest Eesti linnast: Katleri Taekwondo Klubi (Tallinn), Katleri Shogen Club (Maardu), Pärnu Taekwondo klubi ja Hvarang (Tallinn). | Eesti tüdruk krooniti taekwon-do juunioride maailmameistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viie päeva kestel võistlesid Minskis parimad taekwon-do juuniorid 56 riigist. Tallinnast pärit Ermel tuli taekwon-do maailmameistriks sparringus kehakaalus üle 65 kg.
"Meie jaoks on see märgiline võit – esimest korda kõlas Eesti hümn taekwon-do maailmameistrivõistlustel. Varasemalt on meie koondis mitmel korral toonud koju kuldmedaleid Euroopa meistrivõistlustelt. Korduvalt oleme MM-il olnud kuldmedalile väga lähedal, saavutanud teise ja ka kolmanda koha, kuid maailmameistri tiitlit pole meil varem olnud. Ermeli võit on meile väga tähtis," ütles Eesti Taekwon-do liidu president Mihhail Kõlvart. "Vaadates tagasi eelmisele hooajale oli see meie jaoks edukas ning nüüd on uus hooaeg väga eriliselt alanud."
Seekord esindasid Eesti koondist seitse sportlast treenerite Kazbulat Šogenovi ja Robert Trofimovi juhendamisel. Pärnu sportlasel Kamilla Velikopoljel jäi puudu üks võit, et jõuda poolfinaali ja tõusta pjedestaalile.
Koondise liikmed, kelle seas oli nii kogenud sportlasi kui ka debütante, esindasid nelja klubi kolmest Eesti linnast: Katleri Taekwondo Klubi (Tallinn), Katleri Shogen Club (Maardu), Pärnu Taekwondo klubi ja Hvarang (Tallinn).
### Response:
Eesti tüdruk krooniti taekwon-do juunioride maailmameistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avalik ja poliitiline euroskeptitsism kõnetab valijaid Prantsusmaast ja Saksamaast Eesti ja Soomeni ning on praegu ilmselt ka iga Euroopa poliitiku mõtetes.Kuigi näiteks Le Pen ning Rassemblement National [varasema nimega Front National] ei saanud valimistel euroskeptikute loodetud tulemust, on kindlad valimisvõidud Poolas, Ungaris, Austrias ning Itaalias märgilise tähendusega. Kogu Euroopa Liidu ajaloo jooksul ei ole euroskeptikud olnud korraga võimul nii mitmes riigis ega ole olnud ka sedavõrd arvestatav jõud.
Sellest hoolimata on debatt euroskeptitsismi ümber jäänud hägusaks ning selle nähtuse alla mahub väga palju erineva tausta ning soovidega liikumisi. Et pilt Euroopa poliitmaastikul toimuvast oleks selgem, on vaja heita sügavam ja mõtestatum pilk sellele, mida politoloogias teatakse ja defineeritakse kui euroskeptitsismi. Antud teema on üha olulisem ajal, mil Euroopa elanike toetus Euroopa Liidule on uusima küsitluse kohaselt paradoksaalselt viimase 35 aasta suurim (Eurobaromeeter 2018).
Skeptitsismiks on eri põhjused
Euroskeptitsism kui nähtus on eksisteerinud Euroopas juba üle kolmekümne aasta ning liigitatakse Taggarti ja Szczerbiaki järgi peamiselt kaheks:
Tugev – põhimõtteline vastuseis Euroopa Liidule, selle integratsioonile. Esineb poliitilistes parteides, mille põhimõtete hulka kuulub Euroopa Liidust lahkumine või mille poliitikad Euroopa Liidu suunal on samaväärsed nende vastuseisuga tervele Euroopa Liidu projektile tervikuna.
Nõrk – puudub põhimõtteline vastuseis Euroopa Liidule kui integratsiooniprojektile või Euroopa Liidu liikmelisusele, kuid ühes või mitmes poliitikavaldkonnas nähakse vastuseisu rahvuslike huvidega ning lahknevust siseriikliku poliitilise suunaga.
Aga kirjeldamaks Euroopa Liidu praegusi poliitilisi euroskeptilisi jõude on vaja pöörata tähelepanu ka vasak-parem skaalale poliitilise maailmavaate teljel.
Hooghe et al. uuris juba 2002. aastal 125 euroskeptilist parteid Euroopa Liidus ning leidis enda uurimuses, et parteid, mis on vasak-parem skaalal äärmuses, on suure tõenäosusega tugevalt euroskeptilised (ehk vastu suurenevale ja olemasolevale integratsioonile). Parteid, mis asuvad vasak-parem skaalal keskmes, on üldiselt Euroopa Liidu olemasoleva ning suureneva integratsiooni poolt.
Neid tulemusi on kasutatud ning kinnitatud ka mitmetes hilisemates uuringutes. Ehk aga märksa huvitavam leid on, et nii parteide kui ka valijate põhjused euroskeptitsismiks vasak-parem teljel on väga erinevad. Seega ei saa rääkida euroskeptitsismist kui nähtusest, millel on ühed ja samad põhjused.
Poliitiline euroskeptitsism, nagu kogu muu poliitika, taandub ideoloogilistele vaadetele ning üha sagedamini kasutatakse viimaste aastate jooksul oma vaadete propageerimiseks ka populismi. Populism (nagu ka politoloogia laiemalt) aga teadust ei tunne. Seega näiteks EKRE sõnavõtud euroskeptitsismist kui poliitilisi parteisid ühendavast üleeuroopalisest jõust ei ole tõesed, kuna nemad tahavad hoopis midagi muud kui nende "sõbrad" Itaalias, Prantsusmaal või Kreekas.
Et teha asja selgemaks, kaardistan ma peamised euroskeptilised jõud vasak-parem teljel Euroopas ning kirjeldan, mida need jõud õigupoolest soovivad ning millist Euroopa Liitu (või kas üldse), nad idealiseerivad.
2016. aastal läbi viidud mahukas uuring avaliku euroskeptitsismi teemal leidis, et euroskeptitsismi peamine põhjus valijate seas pole tulenevalt 2008. aastal maailma tabanud majanduskriisist ning hilisemast Euroopa võlakriisist mitte enam rahvuslikud ja/või ideoloogilised põhjused, vaid peamiselt majanduslikud (Nicoli, 2016). Ülemaailmne majanduskriis, mis tipnes Euroopa võlakriisiga, andis seni varjus püsinud euroskeptilistele jõududele võimaluse tõusta pildile algselt majandusteemadega, astudes vastu Brüsseli poolt dikteeritud kasinusnõuetele. Hiljem aga said nad sööta valijatele juba enda teisi ideid ning kujundada valijate suhtumist Euroopa Liitu jällegi enam rahvuslike ja ideoloogiliste teemade najal.
Poliitiline euroskeptitsism sai pärast majanduskriisi esimesena peamiseks jõuks algselt Kreekas, kus vasakpoolsed euroskeptilised valitsused lubasid lõpetada Troika kärpemeetmed ning võidelda rahva majandusliku heaolu eest (Verney, 2015). Viimastel aastatel on poliitilise euroskeptitsismiga aga teised Euroopa Liidu liikmesriigid, eesotsas Suurbritannia ja Brexitiga, Viktor Orbaniga Ungaris, Mateusz Morawieckiga Poolas, Giuseppe Contega Itaalias ning Sebastian Kurziga Austrias.
Euroskeptilised jõud vasak-parem teljel Euroopas
Nagu juba mainitud, soovivad vasak-parem telje erinevates äärtes asuvad euroskeptilised jõud erinevaid asju. Lihtsustatult soovivad vasakpoolsed rohkem sotsialismi, võrdsust ning suurendada heaoluriigi kontseptsiooni, millele nähakse üha suurenevat ohtu Euroopa Liidu liberaalses majanduspoliitikas. Vasakpoolsed ei hooli niiväga rahvusriigist, kuna see ei lähe oma olemuselt vasakpoolse ideoloogiaga eriti kokku. Telje parempoolses otsas asuvad jõud soovivad Euroopat reformida ideoloogilistel kaalutlustel (need puudutavad rahvusriike, suurenevat integratsiooni ning immigratsiooni), jättes majanduslikud teemad laias laastus puutumata (Van Elsas and Van Der Brug, 2015, Van Elsas et al., 2016).
Miks aga nähakse Brüsseli koridorides euroskeptitsismis üha suurenevat ohtu?
Üha suurenev kultuuriline, poliitiline ning majanduslik vastastikune sõltuvus sai juba Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomise peamiseks nurgakiviks – vastastikune sõltuvus pidi muutma võimaliku sõja Saksamaa ja Prantsusmaa vahel tulevikus mõeldamatuks. See esialgne kontseptsioon on viimase 60 aastaga arenenud sedavõrd kaugele, et hõlmab endas lisaks majanduslikule osale ka kultuurilist ja poliitilist osa.
Euroopa Liit on ennast defineerinud kui normatiivset jõudu, mis baseerub ühtselt konstrueeritud Euroopa identiteedil. Euroopa identiteet jaguneb omakorda ühelt poolt ühtseks Euroopa kultuuriliseks identiteediks ning hõlmab endas jagatuid väärtushinnanguid ning teiselt poolt poliitiliseks identiteediks, mis on üles ehitatud jagatud demokraatlikele väärtustele (Prutsch, 2017). Need tahud aga moodustavad omakorda millegi üsna abstraktse, mida saab kirjeldada kui Euroopa julgeolekut.
Euroopa identiteet on loodud 60 aastaga ja alates 1973. aasta Kopenhageni deklaratsioonist on see olnud ka kõige kõrgemal tasemel poliitiline projekt. See on küll ajas pidevalt muutunud, kuid saanud siiski millekski, mis peaks teoreetiliselt tähendama rohkem Euroopat, mitte vähem. Seega näeb Euroopa Liit käimasolevates poliitilistes protsessides (loe: poliitilises euroskeptitsismis) ohtu sellele identiteedile ning seeläbi otsest ohtu Euroopa eksistentsile ning julgeolekule.
Kuhu siis paigutuvad peamised euroskeptilised jõud Euroopas ning millised on nende poliitilised ambitsioonid reformimaks Euroopat? Ning kas koostöö erinevate leeride vahel on üldse võimalik?
Parempoolsed: Front National (FN) Prantsusmaal, Liiga (LN) Itaalias, Vabaduspartei (PVV) Hollandis, Fidesz Ungaris, Õigus ja Õiglus (Pis) Poolas, Rootsi Demokraadid (SD) Rootsis, Alternativ für Deutschland (AfD) Saksamaal ning Rahvapartei (DPP) Taanis.
Vasakpoolsed: Syriza Kreekas, Vasakpartei (LP) Prantsusmaal, Viie Tähe Liikumine (FSM) Itaalias, Podemos Hispaanias, Sinn Fein (SF) Iirimaal.
Tulenevalt 2015. aasta rändekriisist on parempoolsed euroskeptilised jõud praegu Euroopas ülekaalus ning konservatiivsed rahvuslikud väärtused koos immigratsioonivastaste meeleoludega koguvad populaarsust üle Euroopa. Siiski ei saa kõrvale heita vasakpoolseid jõude, kes samuti soovivad Euroopat reformida ning ümber kujundada. Kusjuures lisaks euroskeptilistele parlamendierakondadele on mitmes riigis ka euroskeptiline valitsus. Neist küll ükski ei soovi Euroopa Liidust lahkumist või selle lagundamist, küll aga loodetakse Euroopa Liitu kui sellist suuremalt reformida.
Kuna iga partei kirjeldamine isegi pealiskaudselt võtaks ilmselt liiga palju aega ja ruumi, piirdun ma parteidega, kes on hetkel enim nähtaval ning milles nähakse ohtu Euroopa Liidule.
Viktor Orban ning Fidesz Ungaris. Orban ning tema partei on nende Poola mõttekaaslaste kõrval ehk praegu enim Brüsselile peavalu põhjustav euroskeptiline valitsus. Nende viimane valimiskampaania (mida saab kirjeldada ka lihtsalt "Sorose ja immigratsiooni vastu") oli liberaalses Euroopa kontekstis kindlasti vastakaid tundeid tekitav ning oleks nii mõneski Lääne-Euroopa riigis ilmselt mõeldamatu.
Orban astus Euroopa Liidule vastu ideoloogiliselt, kuna ei näe eelkirjeldatud Euroopa identiteedis midagi, mille osa Ungari peaks olema sama tugevalt kui näiteks Saksamaa või Prantsusmaa. Küll aga ei soovi Ungari Euroopa Liidust lahkuda, ega ka seda lõhkuda. Orbani ning Fideszi näol on tegemist nõrga euroskeptilise jõuga, kes mängib kahe taseme mängu – lubab kodus vähem Euroopat, aga soovib Brüsselis suurendada Euroopa Liidu majanduslikku vastastikust sõltuvust.
Orban teab, et olukorras, kus Brüsselist saadavad otsetoetused moodustavad 3,2 protsenti Ungari SKT-st (Stratfor, 2018) ning väga suur hulk otsetoetusi on suunatud majandussektorisse, mis annab tööd sinikraedele, Orbani peamistele valijatele, on tema käed seotud ning taktika ilmselt ka tulevateks aastateks paigas – lubada valijatele kodus rohkem natsionalismi ning vähem majanduslikku Euroopat, töötades sellele ise Brüsseli koridorides vastu.
Veel enne kui Guiseppe Conte määrati Itaalia peaministriks, suutis Liiga juht Matteo Salvini tutvustada nende programmi Euroopa Liidu reformimiseks. Nii Liiga kui ka Viie Tähe Liikumine soovivad läbi rääkida Euroopa Keskpanga fiskaalpoliitika osas, mis puudutab riikide siseriiklikke kulutusi suhtena SKT-st ning kergemaid eelarvemeetmeid. Mõlema partei juhid on puudutanud ka teemat, et Itaalia peaks lahkuma euroalast ning võtma taaskasutusele liiri, mis aitaks tugevdada Itaalia majandust. Sellele on vastu seisnud Itaalia president, nimetades eurot üheks Euroopa Liidu ankrutest.
Analüütikud näevad vähemalt praegu Itaalia uut valitsust pehme euroskeptilise jõuna, kes üritab ümber mängida enda kohta laua taga, saada kergemaid tingimusi fiskaalpoliitikas ning vähendada Itaaliasse saabuvat immigratsiooni (Euractiv, 2018). Küll aga tuleb Itaalia valitsusel tõestada enda püsivust. Kuigi ametlikult ei defineeri Viie Tähe Liikumine end ei parem- ega vasakpoolse jõuna, peetakse seda siiski tugevalt vasakpoolseks ning maailmavaatelised erinevused parempoolseks peetava Liigaga võivad ühel hetkel halvata valitsuse töö. See võib omakorda jätta Prantsuse ja Saksamaa telje tugevnemisel Itaalia ummikseisu.
PiS Poolas on Ungari ja Itaalia kõrval kolmas euroskeptiline valitsus, mida Brüsselis kardetakse ning mille vastu on Poola valitsuse algatatud kohtureformi tõttu algatatud ametlik rikkumismenetlus. Rikkumismenetluse taust tuleneb erinevustest, mis puudutavad eelnevalt kirjeldatud Euroopa Identiteeti. Selle üks osa on ka jagatud demokraatlikud väärtused, millele Euroopa Komisjon näebki ohtu seoses Poola kohtuvõimu politiseerumisega.
Sellised poliitilised suundumused riigis, kus avalik arvamus on väga tugevalt Euroopa Liitu kuulumise poolt (tõusnud 65 protsendilt 2017. aasta septembris 70 protsendini 2018. aasta aprillis – Eurobaromeeter 2018) muudavad valitsuse tegevuse hindamise keeruliseks. Kas on oodata Polexitit või mängib Poola valitsus mängu, mis tagaks neile tugevama positsiooni Euroopa Liidus? Seniajani ei ole Poola valitsus kuidagi viidanud sellele, et nad sooviksid Euroopa Liidust lahkumist või selle lõhkumist/nõrgestamist. Ka ei pooldanud Poola valitsus vastupidiselt euroskeptikute levitatavale arvamusele Brexitit (ega ei teinud seda ka Orban).
Poola, olles väga suures osas katoliiklik maa, on leidnud ennast punktis, kus nende rahvuslikud ja traditsioonilised väärtused ei ühti Lääne-Euroopa arusaamadega migratsiooni ning rahvusriikeide osas. Poola kunagine suurim välispoliitiline siht – saada Euroopa Liidu ning NATO liikmeks, saada jälle läänelikuks riigiks lääne kogukonnas – on asendunud seisukohaga leida enda jaoks õige tee Euroopa Liidu ning enda traditsiooniliste väärtuste vahel. Siia lisandub jätkuv skepsis euroalaga liitumise suhtes. Valitsev erakond on selle suures osas välistanud, viidates euroalaga seonduvatele probleemidele.
Poola peamine eesmärk tundub olevat Euroopa Liidu reformimine, viies selle tagasi tema esialgsete ülesannete juurde – suveräänsetest riikidest koosnev majandusliit, ühtsema otsustusprotsessiga (Szczerbiak, 2017). Poola valitsus põhjendab enda vastasseisu Euroopa Komisjoniga sellega, et nad kaitsevad riigina enda huve Euroopas leviva (vasak)liberalismi eest, milles nähakse ohtu Poola rahvuslusele.
Kuigi halvenev geopoliitiline olukord ning ilmselged majanduslikud hüved (lisaks otsetoetustele tuleb hinnata ka Poola tööliste arvu Lääne-Euroopas, välisinvesteeringuid ning väliskaubandust) justkui soosiks mitte ainult Euroopa Liitu kuulumist, vaid ka ühtsemat Euroopat, võib Poola näha enda julgeolekugarantiina hoopis NATO-t ning Euroopa Liitu jäädaksegi käsitlema kui puhtalt majanduslikku organisatsiooni.
Märtsis pakkus Poola peaminister Mateusz Morawiecki välja, et Visegradi riigid koos Põhjala ning Iirimaa ja Hollandiga peaksid vastu astuma ühtsemat Euroopat soovivale Prantsusmaa ja Saksamaa teljele ning keskenduma Euroopa reformimisele. Poola olukord liidus on aga üpris keeruline – alates 2015. aastast on Poola mänginud ennast ühelt poolt Euroopa Liidus nurka, kehvendades enda positsiooni pidevate konfliktidega Euroopa Komisjoniga, teisalt soovitakse ennast rohkem kehtestada ning liitu reformida. Samuti loodab Poola rohkem sõna sekka öelda Vene sanktsioonide osas ning mõjutada seeläbi ka Saksamaad. Olukorras, kus komisjon on algatanud Poola suhtes rikkumismenetlused ning esimest korda Euroopa Liidu ajaloos kaalutakse ühe riigi vastu majanduslikke sanktsioone, on seda aga äärmiselt keeruline teha.
Kokkuvõttes saab paremale paigutuvat poliitilist euroskeptitsismi iseloomustada kui jõudu, mis soovib küll Euroopa Liitu kui institutsiooni reformida, aga ei soovi seda täielikult lagundada. Nende jaoks kehtiks loosung "vähem Euroopat on rohkem Euroopat".
Suurimad vasakpoolsed euroskeptilised jõud eksisteerivad praegu Hispaanias, Kreekas ja Iirimaal.
Hispaania on olnud euroskeptiline alates 2014. aasta Euroopa parlamendi valimistest, mil uue suure jõuna lubas Podemos tagasi pöörata Lissaboni lepingu ning muuta Euroopa Liidu otsustusprotsesse avatumaks. 2016. aasta Hispaania parlamendi valimisteks olid Podemose seisukohad muutunud nõrgemaks ning eelkõige rõhuti Euroopa Keskpanga reeglite ümbervaatamisele, andmaks liikmesriikidele suuremat fiskaalset vabadust. Sellest hoolimata (ning erinevalt parempoolsetest euroskeptilistest parteidest nagu Afd, FPÖ, LN jne) ei pooldanud Hispaania valitsused euroalast lahkumist ega laiemat Euroopa majandus- ja rahaliidu reformi. Nad ei nõustu ka uue, vaid kapitaliturgudel baseeruva majandusühenduse loomisega.
2016. aastal Pew Research Centeri poolt avaldatud uuringu "Euroskepticism Beyond Brexit" kohaselt toetab ligi kolmandik Hispaania valijatest Euroopa Liidule rohkemate ülesannete delegeerimist ning sama suur osa valijaid, et võimu jagamise määr peaks jääma samaks. Seda trendi on järginud Hispaania ka Euroopa Liidus, soovides küll Euroopa Liitu reformida peamiselt rahandus- ja fiskaalpoliitika poole pealt, aga mitte muuta seda nõnda radikaalselt nagu sooviksid parempoliitilised euroskeptilised jõud. Ka on Hispaania uus peaminister Pedro Sanchez lubanud järgida oma eelkäija kokku pandud kasinusele orienteeritud riigieelarvet ning avalikult olnud vastu Brüsseli vastase ühisrinde loomisele Itaalia parempoolse euroskeptilise valitsusega (Barber, 2018). Veel enam, vähem kui kahe kuuga on Hispaania täielikult muutnud oma välispoliitikat Euroopa Liidu suunal ning asunud töötama koos Prantsusmaa ja Saksamaaga rohkema, mitte vähema Euroopa suunas (Manzano, 2018).
Ilmselt kuulsaim vasakpoolne euroskeptiline valitsus juhib Kreekat. Syriza valitsus oli ja on seniajani esimene ja viimane radikaalne vasakvalitsus Euroopas pärast Teist maailmasõda. Kuigi Kreeka lahkumine Euroopa Liidust ei olnud kunagi väga tõsiselt võetav võimalus, arutati Brüsselis ja Frankfurdis üpriski tõsiselt Kreeka lahkumist euroalast. Sellest hoolimata (ning hoolimata Kreeka valitsuse lubadustest koduse elektoraadi ees) ei soovi Syriza ei kahekiiruselist Euroopat ega vähem integratsiooni. Syriza peamine kriitika, nagu ka teistel vasakpoolsetel, ei ole suunatud niivõrd Euroopa integratsiooni, kuivõrd neoliberalismi ning sellest tuleneva ebademokraatliku valitsemise vastu Euroopas (Downes et al., 2018).
Kreeka suurimad probleemid on jätkuv fiskaalne sõltuvus Euroopa Liidust ning Brüsseli dikteeritud majandusreformid. Siiski pooldavad nii parem- kui ka vasakpoolsed erakonnad Kreekas Euroopa Liitu ning nagu kirjeldab Panteioni ülikooli politoloog Giannis Balabanidis, on Syriza näol tegemist nõrga euroskeptilise parteiga, mis soovib küll majandusreforme, aga mitte liidu lagunemist ega ka ilmtingimata vähem integratsiooni.
Syriza, olles valitsuserakond, on muutnud enda seisukohti üha vähem radikaalseteks (nagu juhtus PASOK-iga) ning ei see ega Kreeka tervikuna ole enam Euroopa Liidu jaoks probleem. Ellu viidud majandusreformidki peaksid andma loodetud tulemuse.
Sinn Fein i näol on tegemist poliitilise jõuga, mis on esindatud nii Euroopa Parlamendis, Suurbritannia alamkojas, Põhja-Iirimaa parlamendis kui ka Iiri Vabariigi mõlemas kojas. Sinn Fein on suuruselt teine partei Põhja-Iirimaal ning kolmas Iiri Vabariigis. Partei valis endale käesoleval aastal ka uue liidri ning loodab seeläbi veelgi suuremat toetuse kasvu ning ka pääsu valitsusse.
Sinn Feini peamine strateegiline eesmärk on Iirimaa taasühinemine, millele andis tõuke Brexit. Põhja-Iirimaa kaks suurimat euroskeptilist parteid, nii Sinn Fein kui ka DUP olid mõlemad Brexiti vastu, pooldades tugevalt Euroopa Liitu jäämist. Seega seisneb Sinn Feini euroskeptilisus ühelt poolt natsionalismis (Iirimaa taasühinemine), teiselt poolt soovib partei vähem Euroopat majandusküsimustes (sotsiaalsed kaitsemeetmed, elutähtsate teenuste privatiseerimine, maksuerinevused, kohustuslik fiskaalpoliitika jne). Sinn Feini üleüldine kriitika Euroopa Liidu suunal on viimastel aastatel muutunud üha populistlikumaks, olles suunatud laialdaselt Euroopa parempoolse eliidi (Euroopa Komisjon, IMF, Euroopa Keskpank) ning kasinusmeetmete vastu (Ramsey, 2016, Houeix, 2018, Anderson, 2017).
Seega on natsionalistlik Sinn Fein küll euroskeptiline jõud, kuid on enda hoiakutes viimasel kahel aastal muutunud tugevast nõrgaks euroskeptiliseks parteiks: Euroopat tuleb küll reformida majanduse poole pealt, aga mitte lõhkuda rohkem Euroopa ühtsust.
Kas ja kus on ühisosa?
Kuidas need kaks vastandlikku leeri omavahel kokku sobituvad ning kas koostöö on võimalik?
Koostöö parem- ja vasakpoolsete euroskeptiliste jõudude vahel on kindlasti võimalik. Seda peamiselt teemadel, mis puudutavad majandust ning fiskaalküsimusi, olgu need siis maksimaalne valitsuse võlatase või riigi vabadus otsustada enda kulutuste üle laiemalt. Ühe suure erinevusena soovivad aga vasakpoolsed euroskeptikud rohkem üleeuroopalisi toetusmeetmeid ning suuremat Euroopa Liidu sekkumist majandusse, luues seeläbi kunstlikult suuremat majanduslikku sotsialismi, ehk tehes kõiki natuke võrdsemaks.
Samuti ühendab mõlemat leeri eliidivastasus. Nii parem- kui ka vasakpoolsed euroskeptikud näevad Euroopa Liidus ning Brüsselis midagi abstraktset, mida juhib neoliberaalne eliit, kes dikteerib liikmesriikidele ja nende kodanikele, kuidas viimased peavad oma elu elama ning käituma, tekitades seeläbi juurde tarbetut bürokraatiat ning luues norme, mida liikmesriigid ei soovi ega taha rakendada. Seetõttu soovivad parempoolsed erakonnad suuremat autonoomiat liikmesriikidele ning mitte minna kaasa Brüsseli poolt peale surutava Euroopa identiteedi ning sotsiaalsete väärtustega, autonoomiaga käib parempoolsete jaoks kaasas ka rahvuslus. Vasakpoolsed euroskeptikud aga soovivad kas integratsiooni suurendada või jääda olemasoleva taseme juurde. Rahvusriik kui selline ei ole nende jaoks prioriteet, vaid pigem on seda Euroopa identiteet, mis peaks ühendama Euroopa rahvaid ning saama valitsevaks normatiivseks jõuks.
Seega ühisosa kahe leeri vahel täiesti eksisteerib, aga kas on võimalik ka koostöö, on juba keerulisem küsimus. Kindel on aga see, et euroskeptiliste jõudude ning nende tähtsuse ja koondumisvõimekuse eiramine on juba pikemat aega lihtsalt lühinägelik ja näitab lihtsalt pea liiva alla pistmist. •
Viited
CLEMENTS, B., NANOU, K. & VERNEY, S. 2014. 'We no longer love you, but we don't want to leave you': the Eurozone crisis and popular Euroscepticism in Greece. Journal of European Integration, 36, 247-265.
DE VRIES, C. E. & EDWARDS, E. E. 2009. Taking europe to its extremes extremist parties and public Euroscepticism. Party Politics, 15, 5-28.
HALIKIOPOULOU, D., NANOU, K. & VASILOPOULOU, S. 2012. The paradox of nationalism: The common denominator of radical right and radical left euroscepticism. European journal of political research, 51, 504-539.
HERING, M.-M., HINDRICHS, D., HOHMANN, A. L., LANG, J., UGRAI, A. & SCHMIDT-JEVTIC, J. 2016. European identity at a turning point: alienation between the European Union and its citizens. EUROPE AT A TURNING POINT, 13.
HOOGHE, L., MARKS, G. & WILSON, C. J. 2002. Does left/right structure party positions on European integration? Comparative political studies, 35, 965-989.
NICOLI, F. 2016. Hard‐line Euroscepticism and the Eurocrisis: Evidence from a Panel Study of 108 Elections Across Europe. JCMS: Journal of Common Market Studies.
PRUTSCH, M. J. 2017. Research for CULT Committee - European Identity. In: POLICY, D.-G. F. I. P. (ed.). Brussels: Department for Structural and Cohesion Policies
SZCZERBIAK, A. & TAGGART, P. 2008. Theorizing party-based Euroscepticism: problems of definition, measurement, and causality. Opposing Europe, 238-262.
VAN ELSAS, E. & VAN DER BRUG, W. 2015. The changing relationship between left–right ideology and euroscepticism, 1973–2010. European Union Politics, 16, 194-215.
VAN ELSAS, E. J., HAKHVERDIAN, A. & VAN DER BRUG, W. 2016. United against a common foe? The nature and origins of Euroscepticism among left-wing and right-wing citizens. West European Politics, 39, 1181-1204.
VASILOPOULOU, S., HALIKIOPOULOU, D. & EXADAKTYLOS, T. 2014. Greece in crisis: Austerity, populism and the politics of blame. JCMS: Journal of Common Market Studies, 52, 388-402.
VERNEY, S. 2015. Waking the 'sleeping giant'or expressing domestic dissent? Mainstreaming Euroscepticism in crisis-stricken Greece. International Political Science Review, 36, 279-295. | Raul Parts | (Poliitiline) euroskeptitsism ja mida see Euroopa jaoks tähendab | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avalik ja poliitiline euroskeptitsism kõnetab valijaid Prantsusmaast ja Saksamaast Eesti ja Soomeni ning on praegu ilmselt ka iga Euroopa poliitiku mõtetes.Kuigi näiteks Le Pen ning Rassemblement National [varasema nimega Front National] ei saanud valimistel euroskeptikute loodetud tulemust, on kindlad valimisvõidud Poolas, Ungaris, Austrias ning Itaalias märgilise tähendusega. Kogu Euroopa Liidu ajaloo jooksul ei ole euroskeptikud olnud korraga võimul nii mitmes riigis ega ole olnud ka sedavõrd arvestatav jõud.
Sellest hoolimata on debatt euroskeptitsismi ümber jäänud hägusaks ning selle nähtuse alla mahub väga palju erineva tausta ning soovidega liikumisi. Et pilt Euroopa poliitmaastikul toimuvast oleks selgem, on vaja heita sügavam ja mõtestatum pilk sellele, mida politoloogias teatakse ja defineeritakse kui euroskeptitsismi. Antud teema on üha olulisem ajal, mil Euroopa elanike toetus Euroopa Liidule on uusima küsitluse kohaselt paradoksaalselt viimase 35 aasta suurim (Eurobaromeeter 2018).
Skeptitsismiks on eri põhjused
Euroskeptitsism kui nähtus on eksisteerinud Euroopas juba üle kolmekümne aasta ning liigitatakse Taggarti ja Szczerbiaki järgi peamiselt kaheks:
Tugev – põhimõtteline vastuseis Euroopa Liidule, selle integratsioonile. Esineb poliitilistes parteides, mille põhimõtete hulka kuulub Euroopa Liidust lahkumine või mille poliitikad Euroopa Liidu suunal on samaväärsed nende vastuseisuga tervele Euroopa Liidu projektile tervikuna.
Nõrk – puudub põhimõtteline vastuseis Euroopa Liidule kui integratsiooniprojektile või Euroopa Liidu liikmelisusele, kuid ühes või mitmes poliitikavaldkonnas nähakse vastuseisu rahvuslike huvidega ning lahknevust siseriikliku poliitilise suunaga.
Aga kirjeldamaks Euroopa Liidu praegusi poliitilisi euroskeptilisi jõude on vaja pöörata tähelepanu ka vasak-parem skaalale poliitilise maailmavaate teljel.
Hooghe et al. uuris juba 2002. aastal 125 euroskeptilist parteid Euroopa Liidus ning leidis enda uurimuses, et parteid, mis on vasak-parem skaalal äärmuses, on suure tõenäosusega tugevalt euroskeptilised (ehk vastu suurenevale ja olemasolevale integratsioonile). Parteid, mis asuvad vasak-parem skaalal keskmes, on üldiselt Euroopa Liidu olemasoleva ning suureneva integratsiooni poolt.
Neid tulemusi on kasutatud ning kinnitatud ka mitmetes hilisemates uuringutes. Ehk aga märksa huvitavam leid on, et nii parteide kui ka valijate põhjused euroskeptitsismiks vasak-parem teljel on väga erinevad. Seega ei saa rääkida euroskeptitsismist kui nähtusest, millel on ühed ja samad põhjused.
Poliitiline euroskeptitsism, nagu kogu muu poliitika, taandub ideoloogilistele vaadetele ning üha sagedamini kasutatakse viimaste aastate jooksul oma vaadete propageerimiseks ka populismi. Populism (nagu ka politoloogia laiemalt) aga teadust ei tunne. Seega näiteks EKRE sõnavõtud euroskeptitsismist kui poliitilisi parteisid ühendavast üleeuroopalisest jõust ei ole tõesed, kuna nemad tahavad hoopis midagi muud kui nende "sõbrad" Itaalias, Prantsusmaal või Kreekas.
Et teha asja selgemaks, kaardistan ma peamised euroskeptilised jõud vasak-parem teljel Euroopas ning kirjeldan, mida need jõud õigupoolest soovivad ning millist Euroopa Liitu (või kas üldse), nad idealiseerivad.
2016. aastal läbi viidud mahukas uuring avaliku euroskeptitsismi teemal leidis, et euroskeptitsismi peamine põhjus valijate seas pole tulenevalt 2008. aastal maailma tabanud majanduskriisist ning hilisemast Euroopa võlakriisist mitte enam rahvuslikud ja/või ideoloogilised põhjused, vaid peamiselt majanduslikud (Nicoli, 2016). Ülemaailmne majanduskriis, mis tipnes Euroopa võlakriisiga, andis seni varjus püsinud euroskeptilistele jõududele võimaluse tõusta pildile algselt majandusteemadega, astudes vastu Brüsseli poolt dikteeritud kasinusnõuetele. Hiljem aga said nad sööta valijatele juba enda teisi ideid ning kujundada valijate suhtumist Euroopa Liitu jällegi enam rahvuslike ja ideoloogiliste teemade najal.
Poliitiline euroskeptitsism sai pärast majanduskriisi esimesena peamiseks jõuks algselt Kreekas, kus vasakpoolsed euroskeptilised valitsused lubasid lõpetada Troika kärpemeetmed ning võidelda rahva majandusliku heaolu eest (Verney, 2015). Viimastel aastatel on poliitilise euroskeptitsismiga aga teised Euroopa Liidu liikmesriigid, eesotsas Suurbritannia ja Brexitiga, Viktor Orbaniga Ungaris, Mateusz Morawieckiga Poolas, Giuseppe Contega Itaalias ning Sebastian Kurziga Austrias.
Euroskeptilised jõud vasak-parem teljel Euroopas
Nagu juba mainitud, soovivad vasak-parem telje erinevates äärtes asuvad euroskeptilised jõud erinevaid asju. Lihtsustatult soovivad vasakpoolsed rohkem sotsialismi, võrdsust ning suurendada heaoluriigi kontseptsiooni, millele nähakse üha suurenevat ohtu Euroopa Liidu liberaalses majanduspoliitikas. Vasakpoolsed ei hooli niiväga rahvusriigist, kuna see ei lähe oma olemuselt vasakpoolse ideoloogiaga eriti kokku. Telje parempoolses otsas asuvad jõud soovivad Euroopat reformida ideoloogilistel kaalutlustel (need puudutavad rahvusriike, suurenevat integratsiooni ning immigratsiooni), jättes majanduslikud teemad laias laastus puutumata (Van Elsas and Van Der Brug, 2015, Van Elsas et al., 2016).
Miks aga nähakse Brüsseli koridorides euroskeptitsismis üha suurenevat ohtu?
Üha suurenev kultuuriline, poliitiline ning majanduslik vastastikune sõltuvus sai juba Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomise peamiseks nurgakiviks – vastastikune sõltuvus pidi muutma võimaliku sõja Saksamaa ja Prantsusmaa vahel tulevikus mõeldamatuks. See esialgne kontseptsioon on viimase 60 aastaga arenenud sedavõrd kaugele, et hõlmab endas lisaks majanduslikule osale ka kultuurilist ja poliitilist osa.
Euroopa Liit on ennast defineerinud kui normatiivset jõudu, mis baseerub ühtselt konstrueeritud Euroopa identiteedil. Euroopa identiteet jaguneb omakorda ühelt poolt ühtseks Euroopa kultuuriliseks identiteediks ning hõlmab endas jagatuid väärtushinnanguid ning teiselt poolt poliitiliseks identiteediks, mis on üles ehitatud jagatud demokraatlikele väärtustele (Prutsch, 2017). Need tahud aga moodustavad omakorda millegi üsna abstraktse, mida saab kirjeldada kui Euroopa julgeolekut.
Euroopa identiteet on loodud 60 aastaga ja alates 1973. aasta Kopenhageni deklaratsioonist on see olnud ka kõige kõrgemal tasemel poliitiline projekt. See on küll ajas pidevalt muutunud, kuid saanud siiski millekski, mis peaks teoreetiliselt tähendama rohkem Euroopat, mitte vähem. Seega näeb Euroopa Liit käimasolevates poliitilistes protsessides (loe: poliitilises euroskeptitsismis) ohtu sellele identiteedile ning seeläbi otsest ohtu Euroopa eksistentsile ning julgeolekule.
Kuhu siis paigutuvad peamised euroskeptilised jõud Euroopas ning millised on nende poliitilised ambitsioonid reformimaks Euroopat? Ning kas koostöö erinevate leeride vahel on üldse võimalik?
Parempoolsed: Front National (FN) Prantsusmaal, Liiga (LN) Itaalias, Vabaduspartei (PVV) Hollandis, Fidesz Ungaris, Õigus ja Õiglus (Pis) Poolas, Rootsi Demokraadid (SD) Rootsis, Alternativ für Deutschland (AfD) Saksamaal ning Rahvapartei (DPP) Taanis.
Vasakpoolsed: Syriza Kreekas, Vasakpartei (LP) Prantsusmaal, Viie Tähe Liikumine (FSM) Itaalias, Podemos Hispaanias, Sinn Fein (SF) Iirimaal.
Tulenevalt 2015. aasta rändekriisist on parempoolsed euroskeptilised jõud praegu Euroopas ülekaalus ning konservatiivsed rahvuslikud väärtused koos immigratsioonivastaste meeleoludega koguvad populaarsust üle Euroopa. Siiski ei saa kõrvale heita vasakpoolseid jõude, kes samuti soovivad Euroopat reformida ning ümber kujundada. Kusjuures lisaks euroskeptilistele parlamendierakondadele on mitmes riigis ka euroskeptiline valitsus. Neist küll ükski ei soovi Euroopa Liidust lahkumist või selle lagundamist, küll aga loodetakse Euroopa Liitu kui sellist suuremalt reformida.
Kuna iga partei kirjeldamine isegi pealiskaudselt võtaks ilmselt liiga palju aega ja ruumi, piirdun ma parteidega, kes on hetkel enim nähtaval ning milles nähakse ohtu Euroopa Liidule.
Viktor Orban ning Fidesz Ungaris. Orban ning tema partei on nende Poola mõttekaaslaste kõrval ehk praegu enim Brüsselile peavalu põhjustav euroskeptiline valitsus. Nende viimane valimiskampaania (mida saab kirjeldada ka lihtsalt "Sorose ja immigratsiooni vastu") oli liberaalses Euroopa kontekstis kindlasti vastakaid tundeid tekitav ning oleks nii mõneski Lääne-Euroopa riigis ilmselt mõeldamatu.
Orban astus Euroopa Liidule vastu ideoloogiliselt, kuna ei näe eelkirjeldatud Euroopa identiteedis midagi, mille osa Ungari peaks olema sama tugevalt kui näiteks Saksamaa või Prantsusmaa. Küll aga ei soovi Ungari Euroopa Liidust lahkuda, ega ka seda lõhkuda. Orbani ning Fideszi näol on tegemist nõrga euroskeptilise jõuga, kes mängib kahe taseme mängu – lubab kodus vähem Euroopat, aga soovib Brüsselis suurendada Euroopa Liidu majanduslikku vastastikust sõltuvust.
Orban teab, et olukorras, kus Brüsselist saadavad otsetoetused moodustavad 3,2 protsenti Ungari SKT-st (Stratfor, 2018) ning väga suur hulk otsetoetusi on suunatud majandussektorisse, mis annab tööd sinikraedele, Orbani peamistele valijatele, on tema käed seotud ning taktika ilmselt ka tulevateks aastateks paigas – lubada valijatele kodus rohkem natsionalismi ning vähem majanduslikku Euroopat, töötades sellele ise Brüsseli koridorides vastu.
Veel enne kui Guiseppe Conte määrati Itaalia peaministriks, suutis Liiga juht Matteo Salvini tutvustada nende programmi Euroopa Liidu reformimiseks. Nii Liiga kui ka Viie Tähe Liikumine soovivad läbi rääkida Euroopa Keskpanga fiskaalpoliitika osas, mis puudutab riikide siseriiklikke kulutusi suhtena SKT-st ning kergemaid eelarvemeetmeid. Mõlema partei juhid on puudutanud ka teemat, et Itaalia peaks lahkuma euroalast ning võtma taaskasutusele liiri, mis aitaks tugevdada Itaalia majandust. Sellele on vastu seisnud Itaalia president, nimetades eurot üheks Euroopa Liidu ankrutest.
Analüütikud näevad vähemalt praegu Itaalia uut valitsust pehme euroskeptilise jõuna, kes üritab ümber mängida enda kohta laua taga, saada kergemaid tingimusi fiskaalpoliitikas ning vähendada Itaaliasse saabuvat immigratsiooni (Euractiv, 2018). Küll aga tuleb Itaalia valitsusel tõestada enda püsivust. Kuigi ametlikult ei defineeri Viie Tähe Liikumine end ei parem- ega vasakpoolse jõuna, peetakse seda siiski tugevalt vasakpoolseks ning maailmavaatelised erinevused parempoolseks peetava Liigaga võivad ühel hetkel halvata valitsuse töö. See võib omakorda jätta Prantsuse ja Saksamaa telje tugevnemisel Itaalia ummikseisu.
PiS Poolas on Ungari ja Itaalia kõrval kolmas euroskeptiline valitsus, mida Brüsselis kardetakse ning mille vastu on Poola valitsuse algatatud kohtureformi tõttu algatatud ametlik rikkumismenetlus. Rikkumismenetluse taust tuleneb erinevustest, mis puudutavad eelnevalt kirjeldatud Euroopa Identiteeti. Selle üks osa on ka jagatud demokraatlikud väärtused, millele Euroopa Komisjon näebki ohtu seoses Poola kohtuvõimu politiseerumisega.
Sellised poliitilised suundumused riigis, kus avalik arvamus on väga tugevalt Euroopa Liitu kuulumise poolt (tõusnud 65 protsendilt 2017. aasta septembris 70 protsendini 2018. aasta aprillis – Eurobaromeeter 2018) muudavad valitsuse tegevuse hindamise keeruliseks. Kas on oodata Polexitit või mängib Poola valitsus mängu, mis tagaks neile tugevama positsiooni Euroopa Liidus? Seniajani ei ole Poola valitsus kuidagi viidanud sellele, et nad sooviksid Euroopa Liidust lahkumist või selle lõhkumist/nõrgestamist. Ka ei pooldanud Poola valitsus vastupidiselt euroskeptikute levitatavale arvamusele Brexitit (ega ei teinud seda ka Orban).
Poola, olles väga suures osas katoliiklik maa, on leidnud ennast punktis, kus nende rahvuslikud ja traditsioonilised väärtused ei ühti Lääne-Euroopa arusaamadega migratsiooni ning rahvusriikeide osas. Poola kunagine suurim välispoliitiline siht – saada Euroopa Liidu ning NATO liikmeks, saada jälle läänelikuks riigiks lääne kogukonnas – on asendunud seisukohaga leida enda jaoks õige tee Euroopa Liidu ning enda traditsiooniliste väärtuste vahel. Siia lisandub jätkuv skepsis euroalaga liitumise suhtes. Valitsev erakond on selle suures osas välistanud, viidates euroalaga seonduvatele probleemidele.
Poola peamine eesmärk tundub olevat Euroopa Liidu reformimine, viies selle tagasi tema esialgsete ülesannete juurde – suveräänsetest riikidest koosnev majandusliit, ühtsema otsustusprotsessiga (Szczerbiak, 2017). Poola valitsus põhjendab enda vastasseisu Euroopa Komisjoniga sellega, et nad kaitsevad riigina enda huve Euroopas leviva (vasak)liberalismi eest, milles nähakse ohtu Poola rahvuslusele.
Kuigi halvenev geopoliitiline olukord ning ilmselged majanduslikud hüved (lisaks otsetoetustele tuleb hinnata ka Poola tööliste arvu Lääne-Euroopas, välisinvesteeringuid ning väliskaubandust) justkui soosiks mitte ainult Euroopa Liitu kuulumist, vaid ka ühtsemat Euroopat, võib Poola näha enda julgeolekugarantiina hoopis NATO-t ning Euroopa Liitu jäädaksegi käsitlema kui puhtalt majanduslikku organisatsiooni.
Märtsis pakkus Poola peaminister Mateusz Morawiecki välja, et Visegradi riigid koos Põhjala ning Iirimaa ja Hollandiga peaksid vastu astuma ühtsemat Euroopat soovivale Prantsusmaa ja Saksamaa teljele ning keskenduma Euroopa reformimisele. Poola olukord liidus on aga üpris keeruline – alates 2015. aastast on Poola mänginud ennast ühelt poolt Euroopa Liidus nurka, kehvendades enda positsiooni pidevate konfliktidega Euroopa Komisjoniga, teisalt soovitakse ennast rohkem kehtestada ning liitu reformida. Samuti loodab Poola rohkem sõna sekka öelda Vene sanktsioonide osas ning mõjutada seeläbi ka Saksamaad. Olukorras, kus komisjon on algatanud Poola suhtes rikkumismenetlused ning esimest korda Euroopa Liidu ajaloos kaalutakse ühe riigi vastu majanduslikke sanktsioone, on seda aga äärmiselt keeruline teha.
Kokkuvõttes saab paremale paigutuvat poliitilist euroskeptitsismi iseloomustada kui jõudu, mis soovib küll Euroopa Liitu kui institutsiooni reformida, aga ei soovi seda täielikult lagundada. Nende jaoks kehtiks loosung "vähem Euroopat on rohkem Euroopat".
Suurimad vasakpoolsed euroskeptilised jõud eksisteerivad praegu Hispaanias, Kreekas ja Iirimaal.
Hispaania on olnud euroskeptiline alates 2014. aasta Euroopa parlamendi valimistest, mil uue suure jõuna lubas Podemos tagasi pöörata Lissaboni lepingu ning muuta Euroopa Liidu otsustusprotsesse avatumaks. 2016. aasta Hispaania parlamendi valimisteks olid Podemose seisukohad muutunud nõrgemaks ning eelkõige rõhuti Euroopa Keskpanga reeglite ümbervaatamisele, andmaks liikmesriikidele suuremat fiskaalset vabadust. Sellest hoolimata (ning erinevalt parempoolsetest euroskeptilistest parteidest nagu Afd, FPÖ, LN jne) ei pooldanud Hispaania valitsused euroalast lahkumist ega laiemat Euroopa majandus- ja rahaliidu reformi. Nad ei nõustu ka uue, vaid kapitaliturgudel baseeruva majandusühenduse loomisega.
2016. aastal Pew Research Centeri poolt avaldatud uuringu "Euroskepticism Beyond Brexit" kohaselt toetab ligi kolmandik Hispaania valijatest Euroopa Liidule rohkemate ülesannete delegeerimist ning sama suur osa valijaid, et võimu jagamise määr peaks jääma samaks. Seda trendi on järginud Hispaania ka Euroopa Liidus, soovides küll Euroopa Liitu reformida peamiselt rahandus- ja fiskaalpoliitika poole pealt, aga mitte muuta seda nõnda radikaalselt nagu sooviksid parempoliitilised euroskeptilised jõud. Ka on Hispaania uus peaminister Pedro Sanchez lubanud järgida oma eelkäija kokku pandud kasinusele orienteeritud riigieelarvet ning avalikult olnud vastu Brüsseli vastase ühisrinde loomisele Itaalia parempoolse euroskeptilise valitsusega (Barber, 2018). Veel enam, vähem kui kahe kuuga on Hispaania täielikult muutnud oma välispoliitikat Euroopa Liidu suunal ning asunud töötama koos Prantsusmaa ja Saksamaaga rohkema, mitte vähema Euroopa suunas (Manzano, 2018).
Ilmselt kuulsaim vasakpoolne euroskeptiline valitsus juhib Kreekat. Syriza valitsus oli ja on seniajani esimene ja viimane radikaalne vasakvalitsus Euroopas pärast Teist maailmasõda. Kuigi Kreeka lahkumine Euroopa Liidust ei olnud kunagi väga tõsiselt võetav võimalus, arutati Brüsselis ja Frankfurdis üpriski tõsiselt Kreeka lahkumist euroalast. Sellest hoolimata (ning hoolimata Kreeka valitsuse lubadustest koduse elektoraadi ees) ei soovi Syriza ei kahekiiruselist Euroopat ega vähem integratsiooni. Syriza peamine kriitika, nagu ka teistel vasakpoolsetel, ei ole suunatud niivõrd Euroopa integratsiooni, kuivõrd neoliberalismi ning sellest tuleneva ebademokraatliku valitsemise vastu Euroopas (Downes et al., 2018).
Kreeka suurimad probleemid on jätkuv fiskaalne sõltuvus Euroopa Liidust ning Brüsseli dikteeritud majandusreformid. Siiski pooldavad nii parem- kui ka vasakpoolsed erakonnad Kreekas Euroopa Liitu ning nagu kirjeldab Panteioni ülikooli politoloog Giannis Balabanidis, on Syriza näol tegemist nõrga euroskeptilise parteiga, mis soovib küll majandusreforme, aga mitte liidu lagunemist ega ka ilmtingimata vähem integratsiooni.
Syriza, olles valitsuserakond, on muutnud enda seisukohti üha vähem radikaalseteks (nagu juhtus PASOK-iga) ning ei see ega Kreeka tervikuna ole enam Euroopa Liidu jaoks probleem. Ellu viidud majandusreformidki peaksid andma loodetud tulemuse.
Sinn Fein i näol on tegemist poliitilise jõuga, mis on esindatud nii Euroopa Parlamendis, Suurbritannia alamkojas, Põhja-Iirimaa parlamendis kui ka Iiri Vabariigi mõlemas kojas. Sinn Fein on suuruselt teine partei Põhja-Iirimaal ning kolmas Iiri Vabariigis. Partei valis endale käesoleval aastal ka uue liidri ning loodab seeläbi veelgi suuremat toetuse kasvu ning ka pääsu valitsusse.
Sinn Feini peamine strateegiline eesmärk on Iirimaa taasühinemine, millele andis tõuke Brexit. Põhja-Iirimaa kaks suurimat euroskeptilist parteid, nii Sinn Fein kui ka DUP olid mõlemad Brexiti vastu, pooldades tugevalt Euroopa Liitu jäämist. Seega seisneb Sinn Feini euroskeptilisus ühelt poolt natsionalismis (Iirimaa taasühinemine), teiselt poolt soovib partei vähem Euroopat majandusküsimustes (sotsiaalsed kaitsemeetmed, elutähtsate teenuste privatiseerimine, maksuerinevused, kohustuslik fiskaalpoliitika jne). Sinn Feini üleüldine kriitika Euroopa Liidu suunal on viimastel aastatel muutunud üha populistlikumaks, olles suunatud laialdaselt Euroopa parempoolse eliidi (Euroopa Komisjon, IMF, Euroopa Keskpank) ning kasinusmeetmete vastu (Ramsey, 2016, Houeix, 2018, Anderson, 2017).
Seega on natsionalistlik Sinn Fein küll euroskeptiline jõud, kuid on enda hoiakutes viimasel kahel aastal muutunud tugevast nõrgaks euroskeptiliseks parteiks: Euroopat tuleb küll reformida majanduse poole pealt, aga mitte lõhkuda rohkem Euroopa ühtsust.
Kas ja kus on ühisosa?
Kuidas need kaks vastandlikku leeri omavahel kokku sobituvad ning kas koostöö on võimalik?
Koostöö parem- ja vasakpoolsete euroskeptiliste jõudude vahel on kindlasti võimalik. Seda peamiselt teemadel, mis puudutavad majandust ning fiskaalküsimusi, olgu need siis maksimaalne valitsuse võlatase või riigi vabadus otsustada enda kulutuste üle laiemalt. Ühe suure erinevusena soovivad aga vasakpoolsed euroskeptikud rohkem üleeuroopalisi toetusmeetmeid ning suuremat Euroopa Liidu sekkumist majandusse, luues seeläbi kunstlikult suuremat majanduslikku sotsialismi, ehk tehes kõiki natuke võrdsemaks.
Samuti ühendab mõlemat leeri eliidivastasus. Nii parem- kui ka vasakpoolsed euroskeptikud näevad Euroopa Liidus ning Brüsselis midagi abstraktset, mida juhib neoliberaalne eliit, kes dikteerib liikmesriikidele ja nende kodanikele, kuidas viimased peavad oma elu elama ning käituma, tekitades seeläbi juurde tarbetut bürokraatiat ning luues norme, mida liikmesriigid ei soovi ega taha rakendada. Seetõttu soovivad parempoolsed erakonnad suuremat autonoomiat liikmesriikidele ning mitte minna kaasa Brüsseli poolt peale surutava Euroopa identiteedi ning sotsiaalsete väärtustega, autonoomiaga käib parempoolsete jaoks kaasas ka rahvuslus. Vasakpoolsed euroskeptikud aga soovivad kas integratsiooni suurendada või jääda olemasoleva taseme juurde. Rahvusriik kui selline ei ole nende jaoks prioriteet, vaid pigem on seda Euroopa identiteet, mis peaks ühendama Euroopa rahvaid ning saama valitsevaks normatiivseks jõuks.
Seega ühisosa kahe leeri vahel täiesti eksisteerib, aga kas on võimalik ka koostöö, on juba keerulisem küsimus. Kindel on aga see, et euroskeptiliste jõudude ning nende tähtsuse ja koondumisvõimekuse eiramine on juba pikemat aega lihtsalt lühinägelik ja näitab lihtsalt pea liiva alla pistmist. •
Viited
CLEMENTS, B., NANOU, K. & VERNEY, S. 2014. 'We no longer love you, but we don't want to leave you': the Eurozone crisis and popular Euroscepticism in Greece. Journal of European Integration, 36, 247-265.
DE VRIES, C. E. & EDWARDS, E. E. 2009. Taking europe to its extremes extremist parties and public Euroscepticism. Party Politics, 15, 5-28.
HALIKIOPOULOU, D., NANOU, K. & VASILOPOULOU, S. 2012. The paradox of nationalism: The common denominator of radical right and radical left euroscepticism. European journal of political research, 51, 504-539.
HERING, M.-M., HINDRICHS, D., HOHMANN, A. L., LANG, J., UGRAI, A. & SCHMIDT-JEVTIC, J. 2016. European identity at a turning point: alienation between the European Union and its citizens. EUROPE AT A TURNING POINT, 13.
HOOGHE, L., MARKS, G. & WILSON, C. J. 2002. Does left/right structure party positions on European integration? Comparative political studies, 35, 965-989.
NICOLI, F. 2016. Hard‐line Euroscepticism and the Eurocrisis: Evidence from a Panel Study of 108 Elections Across Europe. JCMS: Journal of Common Market Studies.
PRUTSCH, M. J. 2017. Research for CULT Committee - European Identity. In: POLICY, D.-G. F. I. P. (ed.). Brussels: Department for Structural and Cohesion Policies
SZCZERBIAK, A. & TAGGART, P. 2008. Theorizing party-based Euroscepticism: problems of definition, measurement, and causality. Opposing Europe, 238-262.
VAN ELSAS, E. & VAN DER BRUG, W. 2015. The changing relationship between left–right ideology and euroscepticism, 1973–2010. European Union Politics, 16, 194-215.
VAN ELSAS, E. J., HAKHVERDIAN, A. & VAN DER BRUG, W. 2016. United against a common foe? The nature and origins of Euroscepticism among left-wing and right-wing citizens. West European Politics, 39, 1181-1204.
VASILOPOULOU, S., HALIKIOPOULOU, D. & EXADAKTYLOS, T. 2014. Greece in crisis: Austerity, populism and the politics of blame. JCMS: Journal of Common Market Studies, 52, 388-402.
VERNEY, S. 2015. Waking the 'sleeping giant'or expressing domestic dissent? Mainstreaming Euroscepticism in crisis-stricken Greece. International Political Science Review, 36, 279-295.
### Response:
Raul Parts | (Poliitiline) euroskeptitsism ja mida see Euroopa jaoks tähendab |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "On väga rõõmustav, et eestlaste debüüt Platu 25 klassis oli piisavalt kvaliteetne, et tuua koju pronksmedalid. Enne viimast starti oli Eesti võistkond neljandal positsioonil ja igal juhul tuli meil viimases sõidus edestada leeduka Raimondas Siugzdinise meeskonda, jäämata sealjuures tahapoole kaheksandast kohast," sõnas jahil Penelope võistelnud Eesti tiimi kapten Mati Sepp. "Seega täiemahulist match race 'i polnud meil võimalik korraldada. Suutsime õnneks leedukaid juba stardis lüüa ning esimese kahe minutiga saavutasime korraliku edu, millest piisas neljandaks kohaks selles sõidus ja kokkuvõttes kolmepunktilise eduga pronksi saamiseks."
Samuti Eesti lipu all võistelnud Oleg Egipte meeskond lõpetas MM-i 30. kohaga.
Maailmameistriteks tulid itaallased Sandro Montefusco juhtimisel Chris Way käe all startinud Austraalia tiimi ees. | Eesti meeskond võitis purjetamise MM-il pronksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"On väga rõõmustav, et eestlaste debüüt Platu 25 klassis oli piisavalt kvaliteetne, et tuua koju pronksmedalid. Enne viimast starti oli Eesti võistkond neljandal positsioonil ja igal juhul tuli meil viimases sõidus edestada leeduka Raimondas Siugzdinise meeskonda, jäämata sealjuures tahapoole kaheksandast kohast," sõnas jahil Penelope võistelnud Eesti tiimi kapten Mati Sepp. "Seega täiemahulist match race 'i polnud meil võimalik korraldada. Suutsime õnneks leedukaid juba stardis lüüa ning esimese kahe minutiga saavutasime korraliku edu, millest piisas neljandaks kohaks selles sõidus ja kokkuvõttes kolmepunktilise eduga pronksi saamiseks."
Samuti Eesti lipu all võistelnud Oleg Egipte meeskond lõpetas MM-i 30. kohaga.
Maailmameistriteks tulid itaallased Sandro Montefusco juhtimisel Chris Way käe all startinud Austraalia tiimi ees.
### Response:
Eesti meeskond võitis purjetamise MM-il pronksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Musk kohtus neljapäeval Tesla nõukoguga ja andis neile teada, et parim variant on jätta Tesla börsile, millega nõukogu nõus oli, kirjutas Musk ettevõtte blogis.
Tema sõnul arutati küsimust ka aktsionäridega ja sellele andsid oma hinnangu Silver Lake, Goldman Sachs ja Morgan Stanley. "On ilmne, et enamik Tesla aktsionäre usuvad, et meil on kasulikum olla börsifirma," kirjutas Musk.
"Kuigi enamik aktsionäre ütlesid, et nad jääksid Teslaga kui see börsilt lahkub, oli nende seisukoht põhimõtteliselt "palun ära tee seda"," lisas ta.
Augusti algul teatas tegevjuht Twitteris, et tahab Tesla börsilt ära viia, mille järel on selle aktsia langenud enam kui 20 protsenti. | Musk otsustas Tesla börsile jätta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Musk kohtus neljapäeval Tesla nõukoguga ja andis neile teada, et parim variant on jätta Tesla börsile, millega nõukogu nõus oli, kirjutas Musk ettevõtte blogis.
Tema sõnul arutati küsimust ka aktsionäridega ja sellele andsid oma hinnangu Silver Lake, Goldman Sachs ja Morgan Stanley. "On ilmne, et enamik Tesla aktsionäre usuvad, et meil on kasulikum olla börsifirma," kirjutas Musk.
"Kuigi enamik aktsionäre ütlesid, et nad jääksid Teslaga kui see börsilt lahkub, oli nende seisukoht põhimõtteliselt "palun ära tee seda"," lisas ta.
Augusti algul teatas tegevjuht Twitteris, et tahab Tesla börsilt ära viia, mille järel on selle aktsia langenud enam kui 20 protsenti.
### Response:
Musk otsustas Tesla börsile jätta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AS Harku Karjäär saatis juuni keskel keskkonnaametile taotluse oma senise kaevanduspiirkonna laiendamiseks kolmandiku ehk 27 hektari võrra. Viimased aastakümned on ettevõte kaevandanud 54-hektarilisel maa-alal, lisaks on neil üks 14- ja üks 19-hektariline kaevandusala. Väiksem jupp karjääri, seitse hektarit, kuulub ka AS-ile Balti Kivi.
Kui keskkonnamõjude hindamisakt kiidab kaevanduse laienemise heaks, tekib ettevõttel võimalus hakata paekivi raiuma lausa Vatsla küla pereelamute akende all, kuivõrd soovitud karjääriala serv jookseb täpselt piki küla piiri. Seadus kohustuslikku puhvrit elamu- ja tööstuspiirkonna vahele ei sätesta, nende kahe kokkusobivus peab selguma keskkonnamõjude hinnangust. Vatsla küla tagant algaval 27 hektaril oleks kaevandamisvaru 20 aastaks.
Minimaalselt võtavad protsessid - keskkonnamõjude hindamine ja selle positiivse otsuse korral järgnev kaevandusloa menetlus - aega kaks aastat, ent kui kõik läheb lepse reega, on kaevandajal seejärel roheline tuli kopp maasse lüüa.
Kes maksab, tellib ka muusika
Keskkonnamõjude hindamise eest peab vastavalt seadusele maksma tellija ehk AS Harku Karjäär, ent kes peaks hindamisakti tellima, jätab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) lahtiseks. Keskkonnaamet on oma tavapraktikas tõlgendanud seda nii, et kes maksab, tellib ka muusika ehk keskkonnamõjude hindaja valib välja AS Harku Karjäär ise. Vastav volitus ongi Harku Karjäärile antud ning hinnangu andmine on nüüdseks algatatud. Keskkonnamõjude hindamise programm võtab aega vähemalt aasta ning seda peab teostama litsenteeritud isik.
Saue vald, kelle territooriumil täiendav kaevandamine lahti peaks minema, püüab protsessi pidurdada, sest peab sellist praktikat korruptiivseks ning valla üldplaneeringut eiravaks.
"Vald on selle vaidlustanud, sest meie hinnangul on see algatatud viisil, mis pole kooskõlas üldplaneeringuga," ütles Saue vallavanem Andres Laisk ERR-ile. "Me ei nõustu loa väljaandmisega, sest keskkonnamõjude hinnang pole tellitud objektiivselt - seal on huvide konflikt sees, kuivõrd selle on tellinud huvitatud isik ehk AS Harku Karjäär ise."
Laisk ütles, et vald on juba viis aastat taotlenud seda maad hoopis endale, et teha sinna rekreatsiooniala: "Karjääri üle tee laienemine ei ole üldplaneeringu järgi üldse võimalik."
Vald tõlgendab ka seadust teisiti: nende arusaama järgi peab Harku Karjäär küll keskkonnamõjude hinnangu eest tasuma, ent see ei tähenda, et neile peaks antama ka õigus selle teostaja ise välja valida, kuivõrd see loob pinnase soovitud tulemuse saamiseks.
"Selle peaks tellima keskkonnaamet või vald, nemad peaksid ainult finantseerima," selgitas Laisk valla tõlgendust.
Lisaks ei mõista Laisk, milleks laiendada karjääriala olukorras, kus vanas karjääris jätkub kaevandatavat maavara veel umbes 25 aastaks.
Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme põhjendab Harku Karjääri loataotlust protsesside ajakulukusega.
"Kaevandamisvaru on [praeguses karjääris] päris arvestatavas koguses veel, aga kaevandajad peavadki tegema edasisi plaane juba aastaid varem, enne kui nad reaalselt hakkavad kusagil kaevandama. Menetlus ja protsess võtavad niivõrd kaua aega, samuti uue karjääri kaevandamine," põhjendas Nurme.
Maapõuebüroo juhataja selgitas, et Tallinna ja Harjumaa teedeehituseks vajaliku killustiku mahud üha suurenevad, mistõttu peab ette valmistama tulevikus kasutusele võetavaid maardlaid. Harjumaal on kohalikud omavalitsused sageli ka kaevandajate taotslusele vastu olnud, ent Raplamaalt, kuhu jäävad suuremad karjäärid, oleks Harjumaale materjali tassida ebaotstarbekas.
Kui keskkonnamõjude hinnangu programm lõppeb otsusega, et Harku Karjäär võib oma maardlat Vatsla küla elumajadeni laiendada, on kohalikul omavalitsusel võimalik seda argumenteeritult veel vaidlustada. Sel juhul saab taotleja otsustada, kas võtta oma kaevandustaotlus tagasi või pöörduda valitsuse poole, kes võib omavalitsuse otsusest üle sõita, kui peab taotlust strateegiliselt oluliseks.
Valla hirmu, et tellija valitav hindaja võib olla oma otsuses kallutatud, peab Nurme asjatuks: "See on meil tavapraktika, et keskkonnamõjude hinnangu koostaja valib juhtekspert (antud juhul Harku Karjäär - toim.), see ei tähenda, et ta ei pruugiks pädev olla. Kui ta omab litsentsi, on puhas leht, tal puudub tellijaga seotus, siis on keskkonnaamet sunnitud sellega arvestama, et see on pädev projekt."
Nurme sõnul on keskkonnaamet arutanud keskkonnaministeeriumiga senise praktika sobivuse üle, ent jäänud oma tavapraktika juurde, vaatamata väikestele nüanssidele, mis selle vastu võivad kõnelda. Samavõrra leiti selles praktikas ka positiivset.
Praeguste mängureeglite korral on vald karjääri laiendamise vastu. "Juhul kui saame garanteerida objektiivse keskkonnamõjude hindamise, siis kujundame oma seisukoha pärast seda," täpsustas Laisk. Veel augusti lõpus arutab küsimust Saue vallavolikogu.
Kohalikud kaebavad tolmu üle
Möödunud aastal menetles keskkonnainspektsioon kohalike elanike kaebusi Harku Karjääri kaevandustest leviva tolmu asjus. Ka tänavune kuum suvi tõi uusi kaebusi - kuna kaevandus on lahtine, levib elamupiirkonda õhus rohkem peenosakesi kui normid kehtestavad. Kaevandaja lubas seepeale parandada tolmu lendumist takistavaid viise.
Vald pelgab, et Vatsla külani laienemine toob kaasa veelgi ulatuslikuma tolmuprobleemi.
Martin Nurme tunnistab, et karjääri laienemisplaanid on pannud kohalikud neile kaebekirju saatma. Muuhulgas tekitas kohalikes nurinat asjaolu, et neid ei teavitatud karjääri laienemise plaanidest, kuigi see mõjutab otseselt nende kinnisvara väärtust. Nurme põhjendas mitteteavitamist asjaoluga, et seadus kohustab karjäärirajamise plaanidest teavitama vaid vahetuid piirinaabreid. Seda nad ka tegid.
Ent küsimusele, mis takistab keskkonnaametit seaduses sätestatud miinimumist laiemat teavitamist ette võtmast, vastab Nurme retooriliselt: "Alati tekib küsimus, kui laiaks me selle huvitatute ringi siis teeme. Kas piisav ala on üks kilomeeter, kolm kilomeetrit või veelgi laiem?"
Nurme kinnitusel on kohalikud plaanidega nüüdseks hästi kursis, sest kohalik vallaleht kajastas teemat. See on pannud kaevandamist vastustavaid sauekad ametile pahaseid kirju saatma.
"Oleme saanud külaelanikelt palju vastukirju, peaaegu igaüks saadab oma kirja. Menetluste hulk on päris suur. Olen suhteliselt kindel, et selles asjas toimub ka avatud istung. Kõik, kes on huvitatud, kutsutakse kohale, keskkonnamõjude hindamise raames kindlasti arvestatakse nendega," usub Nurme.
Keskkonnamõjude hindamine võtab vähemalt aasta. Kui otsus on positiivne, algatab keskkonnaamet kaevandusloa menetluse. Seegi võtab aasta. Seega kokku võib protsessi peale minna minimaalselt kaks aastat.
"Aga kui luba käes, siis on roheline tuli antud," lisas Nurme. | Harku Karjäär tahab kaevanduspiirkonna elumajadeni laiendadada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AS Harku Karjäär saatis juuni keskel keskkonnaametile taotluse oma senise kaevanduspiirkonna laiendamiseks kolmandiku ehk 27 hektari võrra. Viimased aastakümned on ettevõte kaevandanud 54-hektarilisel maa-alal, lisaks on neil üks 14- ja üks 19-hektariline kaevandusala. Väiksem jupp karjääri, seitse hektarit, kuulub ka AS-ile Balti Kivi.
Kui keskkonnamõjude hindamisakt kiidab kaevanduse laienemise heaks, tekib ettevõttel võimalus hakata paekivi raiuma lausa Vatsla küla pereelamute akende all, kuivõrd soovitud karjääriala serv jookseb täpselt piki küla piiri. Seadus kohustuslikku puhvrit elamu- ja tööstuspiirkonna vahele ei sätesta, nende kahe kokkusobivus peab selguma keskkonnamõjude hinnangust. Vatsla küla tagant algaval 27 hektaril oleks kaevandamisvaru 20 aastaks.
Minimaalselt võtavad protsessid - keskkonnamõjude hindamine ja selle positiivse otsuse korral järgnev kaevandusloa menetlus - aega kaks aastat, ent kui kõik läheb lepse reega, on kaevandajal seejärel roheline tuli kopp maasse lüüa.
Kes maksab, tellib ka muusika
Keskkonnamõjude hindamise eest peab vastavalt seadusele maksma tellija ehk AS Harku Karjäär, ent kes peaks hindamisakti tellima, jätab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) lahtiseks. Keskkonnaamet on oma tavapraktikas tõlgendanud seda nii, et kes maksab, tellib ka muusika ehk keskkonnamõjude hindaja valib välja AS Harku Karjäär ise. Vastav volitus ongi Harku Karjäärile antud ning hinnangu andmine on nüüdseks algatatud. Keskkonnamõjude hindamise programm võtab aega vähemalt aasta ning seda peab teostama litsenteeritud isik.
Saue vald, kelle territooriumil täiendav kaevandamine lahti peaks minema, püüab protsessi pidurdada, sest peab sellist praktikat korruptiivseks ning valla üldplaneeringut eiravaks.
"Vald on selle vaidlustanud, sest meie hinnangul on see algatatud viisil, mis pole kooskõlas üldplaneeringuga," ütles Saue vallavanem Andres Laisk ERR-ile. "Me ei nõustu loa väljaandmisega, sest keskkonnamõjude hinnang pole tellitud objektiivselt - seal on huvide konflikt sees, kuivõrd selle on tellinud huvitatud isik ehk AS Harku Karjäär ise."
Laisk ütles, et vald on juba viis aastat taotlenud seda maad hoopis endale, et teha sinna rekreatsiooniala: "Karjääri üle tee laienemine ei ole üldplaneeringu järgi üldse võimalik."
Vald tõlgendab ka seadust teisiti: nende arusaama järgi peab Harku Karjäär küll keskkonnamõjude hinnangu eest tasuma, ent see ei tähenda, et neile peaks antama ka õigus selle teostaja ise välja valida, kuivõrd see loob pinnase soovitud tulemuse saamiseks.
"Selle peaks tellima keskkonnaamet või vald, nemad peaksid ainult finantseerima," selgitas Laisk valla tõlgendust.
Lisaks ei mõista Laisk, milleks laiendada karjääriala olukorras, kus vanas karjääris jätkub kaevandatavat maavara veel umbes 25 aastaks.
Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme põhjendab Harku Karjääri loataotlust protsesside ajakulukusega.
"Kaevandamisvaru on [praeguses karjääris] päris arvestatavas koguses veel, aga kaevandajad peavadki tegema edasisi plaane juba aastaid varem, enne kui nad reaalselt hakkavad kusagil kaevandama. Menetlus ja protsess võtavad niivõrd kaua aega, samuti uue karjääri kaevandamine," põhjendas Nurme.
Maapõuebüroo juhataja selgitas, et Tallinna ja Harjumaa teedeehituseks vajaliku killustiku mahud üha suurenevad, mistõttu peab ette valmistama tulevikus kasutusele võetavaid maardlaid. Harjumaal on kohalikud omavalitsused sageli ka kaevandajate taotslusele vastu olnud, ent Raplamaalt, kuhu jäävad suuremad karjäärid, oleks Harjumaale materjali tassida ebaotstarbekas.
Kui keskkonnamõjude hinnangu programm lõppeb otsusega, et Harku Karjäär võib oma maardlat Vatsla küla elumajadeni laiendada, on kohalikul omavalitsusel võimalik seda argumenteeritult veel vaidlustada. Sel juhul saab taotleja otsustada, kas võtta oma kaevandustaotlus tagasi või pöörduda valitsuse poole, kes võib omavalitsuse otsusest üle sõita, kui peab taotlust strateegiliselt oluliseks.
Valla hirmu, et tellija valitav hindaja võib olla oma otsuses kallutatud, peab Nurme asjatuks: "See on meil tavapraktika, et keskkonnamõjude hinnangu koostaja valib juhtekspert (antud juhul Harku Karjäär - toim.), see ei tähenda, et ta ei pruugiks pädev olla. Kui ta omab litsentsi, on puhas leht, tal puudub tellijaga seotus, siis on keskkonnaamet sunnitud sellega arvestama, et see on pädev projekt."
Nurme sõnul on keskkonnaamet arutanud keskkonnaministeeriumiga senise praktika sobivuse üle, ent jäänud oma tavapraktika juurde, vaatamata väikestele nüanssidele, mis selle vastu võivad kõnelda. Samavõrra leiti selles praktikas ka positiivset.
Praeguste mängureeglite korral on vald karjääri laiendamise vastu. "Juhul kui saame garanteerida objektiivse keskkonnamõjude hindamise, siis kujundame oma seisukoha pärast seda," täpsustas Laisk. Veel augusti lõpus arutab küsimust Saue vallavolikogu.
Kohalikud kaebavad tolmu üle
Möödunud aastal menetles keskkonnainspektsioon kohalike elanike kaebusi Harku Karjääri kaevandustest leviva tolmu asjus. Ka tänavune kuum suvi tõi uusi kaebusi - kuna kaevandus on lahtine, levib elamupiirkonda õhus rohkem peenosakesi kui normid kehtestavad. Kaevandaja lubas seepeale parandada tolmu lendumist takistavaid viise.
Vald pelgab, et Vatsla külani laienemine toob kaasa veelgi ulatuslikuma tolmuprobleemi.
Martin Nurme tunnistab, et karjääri laienemisplaanid on pannud kohalikud neile kaebekirju saatma. Muuhulgas tekitas kohalikes nurinat asjaolu, et neid ei teavitatud karjääri laienemise plaanidest, kuigi see mõjutab otseselt nende kinnisvara väärtust. Nurme põhjendas mitteteavitamist asjaoluga, et seadus kohustab karjäärirajamise plaanidest teavitama vaid vahetuid piirinaabreid. Seda nad ka tegid.
Ent küsimusele, mis takistab keskkonnaametit seaduses sätestatud miinimumist laiemat teavitamist ette võtmast, vastab Nurme retooriliselt: "Alati tekib küsimus, kui laiaks me selle huvitatute ringi siis teeme. Kas piisav ala on üks kilomeeter, kolm kilomeetrit või veelgi laiem?"
Nurme kinnitusel on kohalikud plaanidega nüüdseks hästi kursis, sest kohalik vallaleht kajastas teemat. See on pannud kaevandamist vastustavaid sauekad ametile pahaseid kirju saatma.
"Oleme saanud külaelanikelt palju vastukirju, peaaegu igaüks saadab oma kirja. Menetluste hulk on päris suur. Olen suhteliselt kindel, et selles asjas toimub ka avatud istung. Kõik, kes on huvitatud, kutsutakse kohale, keskkonnamõjude hindamise raames kindlasti arvestatakse nendega," usub Nurme.
Keskkonnamõjude hindamine võtab vähemalt aasta. Kui otsus on positiivne, algatab keskkonnaamet kaevandusloa menetluse. Seegi võtab aasta. Seega kokku võib protsessi peale minna minimaalselt kaks aastat.
"Aga kui luba käes, siis on roheline tuli antud," lisas Nurme.
### Response:
Harku Karjäär tahab kaevanduspiirkonna elumajadeni laiendadada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 28. asetatud Kontaveit läheb avaringis vastamisi tšehhitari Katerina Siniakovaga (WTA 54.). Nende mäng on teisipäevases ajakavas 10. väljaku viimane ehk neljas matš, enne seda on kavas kaks meeste ja üks naiste mäng. Mängupäev algab Eesti aja järgi kell 18, tõenäoliselt pääseb Kontaveit väljakule südaöö paiku või pärast seda.
Kontaveit ja Siniakova on varem korra mänginud, kui 2016. aastal Guangzhous jäi peale Kontaveit 6:1, 6:1.
Kontaveidile on see neljas kord US Openi põhitabelis mängida. Seni parima tulemuse tegi ta enda debüüdil 2015. aastal, kui jõudis kaheksandikfinaali. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal langes ta avaringis konkurentsist välja. | Kontaveit alustab US Openit teisipäeva hilisõhtul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
28. asetatud Kontaveit läheb avaringis vastamisi tšehhitari Katerina Siniakovaga (WTA 54.). Nende mäng on teisipäevases ajakavas 10. väljaku viimane ehk neljas matš, enne seda on kavas kaks meeste ja üks naiste mäng. Mängupäev algab Eesti aja järgi kell 18, tõenäoliselt pääseb Kontaveit väljakule südaöö paiku või pärast seda.
Kontaveit ja Siniakova on varem korra mänginud, kui 2016. aastal Guangzhous jäi peale Kontaveit 6:1, 6:1.
Kontaveidile on see neljas kord US Openi põhitabelis mängida. Seni parima tulemuse tegi ta enda debüüdil 2015. aastal, kui jõudis kaheksandikfinaali. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal langes ta avaringis konkurentsist välja.
### Response:
Kontaveit alustab US Openit teisipäeva hilisõhtul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pääsul 32 sekka oli Targamaa 15:9 parem Polina Holodovast (RUS) ja teel 16 hulka alistas ta 15:8 Darja Dronova (RUS). Kohtumises kaheksa parema sekka pidi Eesti neiu tunnistama venelanna Alissa Tšerepanova 15:14 paremust. Kokkuvõttes 9. koht.
Võistlusest võtsid osa ka Madli Palk ja Svetlana Trynova (mõlemad klubist Haapsalu En Garde).
Pääsul 32 sekka alistas Palk 15:4 Diana Kozaeva, kuid kohtumises 16 sekka pidi tunnistama Diana Aleksandrova 15:8 paremust. Kokkuvõttes 19. koht.
Kohtumises 64 sekka pidi Trynova tunnistama Katerina Malviku (NOR) 8:6 paremust. Kokkuvõttes 89. koht.
Turniirist võttis osa 118 vehklejat. | Eesti vehkleja jõudis Venemaal juunioride turniiril esikümnesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pääsul 32 sekka oli Targamaa 15:9 parem Polina Holodovast (RUS) ja teel 16 hulka alistas ta 15:8 Darja Dronova (RUS). Kohtumises kaheksa parema sekka pidi Eesti neiu tunnistama venelanna Alissa Tšerepanova 15:14 paremust. Kokkuvõttes 9. koht.
Võistlusest võtsid osa ka Madli Palk ja Svetlana Trynova (mõlemad klubist Haapsalu En Garde).
Pääsul 32 sekka alistas Palk 15:4 Diana Kozaeva, kuid kohtumises 16 sekka pidi tunnistama Diana Aleksandrova 15:8 paremust. Kokkuvõttes 19. koht.
Kohtumises 64 sekka pidi Trynova tunnistama Katerina Malviku (NOR) 8:6 paremust. Kokkuvõttes 89. koht.
Turniirist võttis osa 118 vehklejat.
### Response:
Eesti vehkleja jõudis Venemaal juunioride turniiril esikümnesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kogumikule "Laulik-elektroonik" on jõudnud kõik Olev Muska Eesti-teemalised lood, mis on ilmunud aastatel 1979-1983 ehk enne debüütalbumit "Old Estonian Waltzes".
Lugude nimekiri:
A1 Ruttav runo
A2 Kaera jaan
A3 Oi kaera jaan
A4 Ta elagu
A5 Kuldne õhtu päike
A6 Saaremaa
A7 Kitarride tuljak
A8 Tuulejakk
A9 Tuljak - Vocoder variatsioonid
A10 Tuljak
B1 Põhjavaim
B2 Eidekene ketrab
B3 Tuljak
B4 Tantsi! Tantsi!
Lood A1-A9 on varem avaldamata, A10 on varem ilmunud ise välja antud plaadil "PRS-2862". B1-B3 varem ilmunud kassetil "Elektrio" ja B4 kassetil "Tantsi! Tantsi!".
Plaadi "Laulik-elektroonik" on koostanud ja taastanud Olev Muska, kujundanud Jan Tomson. | Plaadifirma Frotee andis välja Olev Muska kogumikplaadi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kogumikule "Laulik-elektroonik" on jõudnud kõik Olev Muska Eesti-teemalised lood, mis on ilmunud aastatel 1979-1983 ehk enne debüütalbumit "Old Estonian Waltzes".
Lugude nimekiri:
A1 Ruttav runo
A2 Kaera jaan
A3 Oi kaera jaan
A4 Ta elagu
A5 Kuldne õhtu päike
A6 Saaremaa
A7 Kitarride tuljak
A8 Tuulejakk
A9 Tuljak - Vocoder variatsioonid
A10 Tuljak
B1 Põhjavaim
B2 Eidekene ketrab
B3 Tuljak
B4 Tantsi! Tantsi!
Lood A1-A9 on varem avaldamata, A10 on varem ilmunud ise välja antud plaadil "PRS-2862". B1-B3 varem ilmunud kassetil "Elektrio" ja B4 kassetil "Tantsi! Tantsi!".
Plaadi "Laulik-elektroonik" on koostanud ja taastanud Olev Muska, kujundanud Jan Tomson.
### Response:
Plaadifirma Frotee andis välja Olev Muska kogumikplaadi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vähesed Ida-Euroopas teadsid või huvitusid John McCaini poliitilisest tegevusest Ühendriikides. Siinkandis oli lahkunud senaator kõige selle sümbol, mida USA juures hinnati: väärtustunne, usk vabadusse, inimõigused ja liberaalne maailmakord.
McCain ei läinud kaasa mantraga "ta on kaabakas, aga ta on meie kaabakas", mis sageli iseloomustab lääne lähenemist mittedemokraatlikule korrale. Ta seisis autoritarismi vastu kõigis selle vormides, ja nende riikide kõrval, mis vabanesid kommunismist ja selle hilisematest inkarnatsioonidest.
Kohtusin Johniga esimest korda 1993. aastal, mil väisasin Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse suursaadikuna Washingtonis tema kontorit, et paluda toetust võitlemaks Vene vägede väljaviimise eest. Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Komisjon oli 1992. aasta tippkohtumisel leppinud kokku Vene vägede "kiire, korrastatud ja täieliku" väljaviimise Balti riikidest, kuid Venemaa takistas selle toimumist. Toona ei olnud ei Ühendriikide ega enamiku Lääne-Euroopa liidritel isu tegeleda Venemaa vägede jätkuva kohalolekuga äsjavabanenud riikides. President Boris Jeltsini toetamine oli ülioluline, ja kui see tähendas vähemtähtsaid riikide puudutavate rahvusvaheliste lepete ignoreerimist, siis olgu nii.
McCain, erinevalt paljudest, oli resoluutne: Ühendriigid peavad täitma endale võetud kohustusi. See ei olnud üksnes kohtumisel suusoojaks lausutud seisukoht – seda oleks poliitikul olnud lihtne teha –, vaid seisukoht, mille nimel ta tegutses, naastes regulaarselt teema juurde. Järgmise veerandsaja aasta jooksul otsis ta mind kongeressikülastustel, konverentsidel ja Euroopa visiitidel üles, viis kõrvale ja küsis: "Mida Venemaa praegu teeb?"
Kui Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid taotlesid NATO liikmelisust, oli McCain üks meie kõige häälekamaid toetajaid. Ta oli alati valmis andma nõu ja kuulama meie muresid.
Oleks kerge kirjutada McCaini pühendunud toetus kommunistlikust korrast vabanenud Euroopa riikidele tema enda kogemuse arvele pea kuuest Vietnami sõjavangilaagris veedetud aastast ja talle osaks saanud, Genfi konventsiooniga vastuolus olnud piinamistest.
Aga mitte Johni puhul.
Teda tundes, lugedes tema raamatuid, kuulates tema kõnesid on selge, et McCain oli inimene, kel kõige haruldasemad omadused poliitikas: iseloom, väärtustunne ja põhimõtted.
Iseloomuta ei oleks ta keeldunud vangilaagrist vabastamisest. Tugeva usuta põhimõtetesse ja väärtustundesse ei oleks ta võtnud oma karjääri jooksul nii palju ebapopulaarseid seisukohti.
Olin sügavalt kurb, kui kuulsin McCaini kutsutavat "isepäiseks". See, et vaprus ja usk põhimõtetesse, keeldumine minemast kaasa poliitilise otstarbekuse printsiibiga toob kaasa säärase hüüdnime, räägib poliitika enda kahjuks.
Siiski, ühe erandiga. Kui kõneleda tema huumorist, oli McCain tõepoolest isepäine. Ta rikkus kõiki reegleid, mille järgi Ühendriikide senaator peaks käituma. Ei mingeid valjuhäälseid deklaratsioone või teeseldud huvi, ei mingit "tere-meeldiv-kohtuda" rutiini. Meie ühised õhtusöögid, ametlikke suhtlusnorme rikkuvad, tõid seal osalenutele naerupisted. Palju enne seda, kui ta tegi seda avalikult, nimetas ta Venemaad omavahelises vestluses "bensiinijaamaks" – lihtne metafoor, kuid nii elegantne, värske ja tabav.
Kui jutuks tulid tõsisemad teemad, inimõigused ja vabadus, oli McCain kõige tõsisem ja kirglikum riigiteenistuses olev ameeriklane, keda tean. Johni jaoks ei olnud vabadus kunagi loosung. Ta teadis lähedalt ja detailideni, mida autoritaarsed režiimid teevad ja kellele. See jättis ka minusse jälje.
Kui kümme aastat tagasi otsustasime Poola president Lech Kaczyńskiga, et peame lendama Venemaa invasiooni alla langenud Gruusiasse, ütlesin kolleegidele: "Me peame tegema seda, mida John McCain on teinud meie riikide heaks". Kaczyński nõustus: "Täpselt."
Jah, külma sõja järgse perioodi suurim üleatlandiliste suhete eest seisja väärib uue NATO peakorteri nimetamist tema järgi. Kuid parim tunnustus John McCainile oleks, kui maailm järgiks tema eeskuju ja pärandit: poliitilist julgust. Julgust seista nõrkade ja allasurutute eest, kui on lihtsam seda mitte teha. Julgust kaitsta poliitilisi oponente, kui neid rünnatakse ebaõiglaselt. Julgust mitte üksnes võtta ebapopulaarseid seisukohti, vaid ka nende alusel tegutseda. Minna sinna, kus vabadus on ohus. Öelda autoritaaridele, et nad käituvad halvasti. Ja olla valmis seisma silmitsi tagajärgedega.
Kümme aastat tagasi tahtis McCain luua "demokraatlike riikide liiga", mis tooks kokku riigid, mis on ehitatud vabadele ja õiglastele valimistele, õigusriigi põhimõttele ja inimõigustele, "vastustamaks despotismi, fašismi ja totalitarismi kurjust". Toona ei olnud tema ettepanekul kaugele ulatuvat tulemit. Praegu on demokraatlikud valimised ohustatud rohkem kui kunagi varem viimaste aastakümnete jooksul, ohu allikas neis riikides on sarnane. Venemaa ja Iraani sõjalised häkkerirühmitused ning riigifinantseeritud sotsiaalmeedia trollivabrikud õõnestavad aktiivselt demokraatiat, sekkuvad valimistesse, külvavad poliitilist vastandumist ja kaost. Mis oleks parem viis austamaks John McCaini kui teha üks tema täitumata unistus tõeks. •
Artikkel ilmus väljaandes POLITICO ja avaldatakse autori loal.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Toomas Hendrik Ilves | John McCaini eeskuju Euroopale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vähesed Ida-Euroopas teadsid või huvitusid John McCaini poliitilisest tegevusest Ühendriikides. Siinkandis oli lahkunud senaator kõige selle sümbol, mida USA juures hinnati: väärtustunne, usk vabadusse, inimõigused ja liberaalne maailmakord.
McCain ei läinud kaasa mantraga "ta on kaabakas, aga ta on meie kaabakas", mis sageli iseloomustab lääne lähenemist mittedemokraatlikule korrale. Ta seisis autoritarismi vastu kõigis selle vormides, ja nende riikide kõrval, mis vabanesid kommunismist ja selle hilisematest inkarnatsioonidest.
Kohtusin Johniga esimest korda 1993. aastal, mil väisasin Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse suursaadikuna Washingtonis tema kontorit, et paluda toetust võitlemaks Vene vägede väljaviimise eest. Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Komisjon oli 1992. aasta tippkohtumisel leppinud kokku Vene vägede "kiire, korrastatud ja täieliku" väljaviimise Balti riikidest, kuid Venemaa takistas selle toimumist. Toona ei olnud ei Ühendriikide ega enamiku Lääne-Euroopa liidritel isu tegeleda Venemaa vägede jätkuva kohalolekuga äsjavabanenud riikides. President Boris Jeltsini toetamine oli ülioluline, ja kui see tähendas vähemtähtsaid riikide puudutavate rahvusvaheliste lepete ignoreerimist, siis olgu nii.
McCain, erinevalt paljudest, oli resoluutne: Ühendriigid peavad täitma endale võetud kohustusi. See ei olnud üksnes kohtumisel suusoojaks lausutud seisukoht – seda oleks poliitikul olnud lihtne teha –, vaid seisukoht, mille nimel ta tegutses, naastes regulaarselt teema juurde. Järgmise veerandsaja aasta jooksul otsis ta mind kongeressikülastustel, konverentsidel ja Euroopa visiitidel üles, viis kõrvale ja küsis: "Mida Venemaa praegu teeb?"
Kui Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid taotlesid NATO liikmelisust, oli McCain üks meie kõige häälekamaid toetajaid. Ta oli alati valmis andma nõu ja kuulama meie muresid.
Oleks kerge kirjutada McCaini pühendunud toetus kommunistlikust korrast vabanenud Euroopa riikidele tema enda kogemuse arvele pea kuuest Vietnami sõjavangilaagris veedetud aastast ja talle osaks saanud, Genfi konventsiooniga vastuolus olnud piinamistest.
Aga mitte Johni puhul.
Teda tundes, lugedes tema raamatuid, kuulates tema kõnesid on selge, et McCain oli inimene, kel kõige haruldasemad omadused poliitikas: iseloom, väärtustunne ja põhimõtted.
Iseloomuta ei oleks ta keeldunud vangilaagrist vabastamisest. Tugeva usuta põhimõtetesse ja väärtustundesse ei oleks ta võtnud oma karjääri jooksul nii palju ebapopulaarseid seisukohti.
Olin sügavalt kurb, kui kuulsin McCaini kutsutavat "isepäiseks". See, et vaprus ja usk põhimõtetesse, keeldumine minemast kaasa poliitilise otstarbekuse printsiibiga toob kaasa säärase hüüdnime, räägib poliitika enda kahjuks.
Siiski, ühe erandiga. Kui kõneleda tema huumorist, oli McCain tõepoolest isepäine. Ta rikkus kõiki reegleid, mille järgi Ühendriikide senaator peaks käituma. Ei mingeid valjuhäälseid deklaratsioone või teeseldud huvi, ei mingit "tere-meeldiv-kohtuda" rutiini. Meie ühised õhtusöögid, ametlikke suhtlusnorme rikkuvad, tõid seal osalenutele naerupisted. Palju enne seda, kui ta tegi seda avalikult, nimetas ta Venemaad omavahelises vestluses "bensiinijaamaks" – lihtne metafoor, kuid nii elegantne, värske ja tabav.
Kui jutuks tulid tõsisemad teemad, inimõigused ja vabadus, oli McCain kõige tõsisem ja kirglikum riigiteenistuses olev ameeriklane, keda tean. Johni jaoks ei olnud vabadus kunagi loosung. Ta teadis lähedalt ja detailideni, mida autoritaarsed režiimid teevad ja kellele. See jättis ka minusse jälje.
Kui kümme aastat tagasi otsustasime Poola president Lech Kaczyńskiga, et peame lendama Venemaa invasiooni alla langenud Gruusiasse, ütlesin kolleegidele: "Me peame tegema seda, mida John McCain on teinud meie riikide heaks". Kaczyński nõustus: "Täpselt."
Jah, külma sõja järgse perioodi suurim üleatlandiliste suhete eest seisja väärib uue NATO peakorteri nimetamist tema järgi. Kuid parim tunnustus John McCainile oleks, kui maailm järgiks tema eeskuju ja pärandit: poliitilist julgust. Julgust seista nõrkade ja allasurutute eest, kui on lihtsam seda mitte teha. Julgust kaitsta poliitilisi oponente, kui neid rünnatakse ebaõiglaselt. Julgust mitte üksnes võtta ebapopulaarseid seisukohti, vaid ka nende alusel tegutseda. Minna sinna, kus vabadus on ohus. Öelda autoritaaridele, et nad käituvad halvasti. Ja olla valmis seisma silmitsi tagajärgedega.
Kümme aastat tagasi tahtis McCain luua "demokraatlike riikide liiga", mis tooks kokku riigid, mis on ehitatud vabadele ja õiglastele valimistele, õigusriigi põhimõttele ja inimõigustele, "vastustamaks despotismi, fašismi ja totalitarismi kurjust". Toona ei olnud tema ettepanekul kaugele ulatuvat tulemit. Praegu on demokraatlikud valimised ohustatud rohkem kui kunagi varem viimaste aastakümnete jooksul, ohu allikas neis riikides on sarnane. Venemaa ja Iraani sõjalised häkkerirühmitused ning riigifinantseeritud sotsiaalmeedia trollivabrikud õõnestavad aktiivselt demokraatiat, sekkuvad valimistesse, külvavad poliitilist vastandumist ja kaost. Mis oleks parem viis austamaks John McCaini kui teha üks tema täitumata unistus tõeks. •
Artikkel ilmus väljaandes POLITICO ja avaldatakse autori loal.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Toomas Hendrik Ilves | John McCaini eeskuju Euroopale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kollektiivide ja festivalide ellukutsujana on Kaljuste olnud Eesti muusikaelu üks katalüseerijaid ja visionääre. Salvestusi peab Tõnu Kaljuste oma loomingulises tegevuses väga oluliseks. Tema dirigeeritud heliplaadid on ilmunud koostöös mainekate plaadifirmadega ECM Records, Virgin Classic, BIS jt.
Rahvusvahelisele areenile ja maailma koorimuusika lavadele viis Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestri 1993. aastal ECM Records väljaandes ilmunud Arvo Pärdi "Te Deum". Muusikamaailma ihaldatuima auhinna Grammy pälvis Kaljuste 2014. aastal albumi "Adam's Lament" eest. Kaljuste pidunädala raames saab neid plaate taas Klassikaraadiost kuulata.
Klassikaraadio on salvestanud enamiku Tõnu Kaljuste dirigeeritud kontsertidest ning vahendanud neist valiku omakorda rahvusvahelisele areenile, Euroraadio sarjadesse. Pidunädala programmis on kavas ka arhiivisalvestused 1990ndatel toimunud kontsertidest, millel oli EBU vahendusel miljoneid raadiokuulajaid üle maailma.
Kaljuste pidunädala Klassikaraadios lõpetab 2. septembri õhtul otseülekanne Tallinna Jaani kirikust Pärdi Päevade avakontserdilt. | Klassikaraadio peab nädal aega Tõnu Kaljuste sünnipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kollektiivide ja festivalide ellukutsujana on Kaljuste olnud Eesti muusikaelu üks katalüseerijaid ja visionääre. Salvestusi peab Tõnu Kaljuste oma loomingulises tegevuses väga oluliseks. Tema dirigeeritud heliplaadid on ilmunud koostöös mainekate plaadifirmadega ECM Records, Virgin Classic, BIS jt.
Rahvusvahelisele areenile ja maailma koorimuusika lavadele viis Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestri 1993. aastal ECM Records väljaandes ilmunud Arvo Pärdi "Te Deum". Muusikamaailma ihaldatuima auhinna Grammy pälvis Kaljuste 2014. aastal albumi "Adam's Lament" eest. Kaljuste pidunädala raames saab neid plaate taas Klassikaraadiost kuulata.
Klassikaraadio on salvestanud enamiku Tõnu Kaljuste dirigeeritud kontsertidest ning vahendanud neist valiku omakorda rahvusvahelisele areenile, Euroraadio sarjadesse. Pidunädala programmis on kavas ka arhiivisalvestused 1990ndatel toimunud kontsertidest, millel oli EBU vahendusel miljoneid raadiokuulajaid üle maailma.
Kaljuste pidunädala Klassikaraadios lõpetab 2. septembri õhtul otseülekanne Tallinna Jaani kirikust Pärdi Päevade avakontserdilt.
### Response:
Klassikaraadio peab nädal aega Tõnu Kaljuste sünnipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pronksi haaras õudusfilm "Slender Man", mille aluseks olev kurikuulus internetisensatsioon olevat viinud kaks ameerika koolitüdrukut koguni mõrvani. Vaadatuimaks filmiks sai nädalavahetusel muretu mereseiklus "Meg", milles Maailma Kõige Kõvem Britt Jason Statham võitleb 20-meetrise eelajaloolise haiga.
Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
The Meg
Meg
1
6779
6779
2
The Incredibles 2
Imelised 2
4
4258
89464
3
Slender Man
Slender Man
1
2189
2189
4
Mission: Impossible - Fallout
Võimatu missioon: Tagajärjed
3
2059
35724
5
Украденная принцесса
Röövitud printsess
2
1626
6916
6
Mamma Mia! Here We Go Again
Mamma Mia! Siit me tuleme taas
6
1532
73380
7
Gotti
Gotti - maffiabossi tõus ja langus
1
1438
1438 | Eesti kino TOP7: Koletiste eri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pronksi haaras õudusfilm "Slender Man", mille aluseks olev kurikuulus internetisensatsioon olevat viinud kaks ameerika koolitüdrukut koguni mõrvani. Vaadatuimaks filmiks sai nädalavahetusel muretu mereseiklus "Meg", milles Maailma Kõige Kõvem Britt Jason Statham võitleb 20-meetrise eelajaloolise haiga.
Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
The Meg
Meg
1
6779
6779
2
The Incredibles 2
Imelised 2
4
4258
89464
3
Slender Man
Slender Man
1
2189
2189
4
Mission: Impossible - Fallout
Võimatu missioon: Tagajärjed
3
2059
35724
5
Украденная принцесса
Röövitud printsess
2
1626
6916
6
Mamma Mia! Here We Go Again
Mamma Mia! Siit me tuleme taas
6
1532
73380
7
Gotti
Gotti - maffiabossi tõus ja langus
1
1438
1438
### Response:
Eesti kino TOP7: Koletiste eri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | KuPS suutis HJK-ga sammu pidada tund aega, aga 64. minutil lasti oma kaitseliin üle mängida ja HJK lõi mängu ainsa värava. Purje sekkus vahetusest 81. minutil, aga viigiväravat KuPS kodupublikule pakkuda ei suutnud, vahendab Soccernet.ee.
Tabelis on HJK kindel liider ja teisel kohal asuvat Rovaniemit edestatakse seitsme punktiga, kusjuures üks mäng on veel ka varuks. Parima eestlasena ongi Purje oma koduklubiga neljandal real, kaotust kolmandal kohal olevale Honkale on kolm punkti. | Purje ei suutnud KuPS-i HJK vastu punktini aidata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
KuPS suutis HJK-ga sammu pidada tund aega, aga 64. minutil lasti oma kaitseliin üle mängida ja HJK lõi mängu ainsa värava. Purje sekkus vahetusest 81. minutil, aga viigiväravat KuPS kodupublikule pakkuda ei suutnud, vahendab Soccernet.ee.
Tabelis on HJK kindel liider ja teisel kohal asuvat Rovaniemit edestatakse seitsme punktiga, kusjuures üks mäng on veel ka varuks. Parima eestlasena ongi Purje oma koduklubiga neljandal real, kaotust kolmandal kohal olevale Honkale on kolm punkti.
### Response:
Purje ei suutnud KuPS-i HJK vastu punktini aidata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miks on rääbise arvukus vahepeal nii madal olnud, et me vaevu üldse teame temast, kes eriti Peipsiga kokku ei puutu?
Kalamees Väino: No siin on mitu põhjust. Hakkame sealt nendest pehmetest talvedest kõigepealt pihta – jääkatte perioodid on olnud vahepeal väga lühikesed, siis on olnud väga soojad suved ja vahepeal on olnud ka väga palju röövkalu, kes nendest toitub. Siuke mitme põhjuse koosmõju.
Aga kas püügisurve võib olla siin saatuslik?
Kalamees Väino: Jah, püügisurve on ka mõnel aastal, võib saada saatuslikuks.
Kui suure osa teie aastasest püügist moodustab rääbis?
Kapten Viktor Filippov: Meil keskmiselt, aastane püük 100–120 tonni aastas. Sellel aastal tuleb rääbist 10–15 tonni, ehk siis sellel aastal moodustab rääbis kümme protsenti. Eelmisel aastal üks protsent maksimaalselt.
Kas rääbis on hea müügiartikkel?
Kapten Viktor Filippov: Seni jah. Suur probleem on see, et rääbist läheb ainult Eesti turule, teda müüa välismaale ekspordiks pole reaalne. Nii palju kui Eestis jõutakse süüa, nii palju me müüme.
Aga kui näiteks püütakse ühe päevaga 30–35 tonni, siis korraga ei jõuta seda ära tarbida. Nii kaua kui püütakse tonn päevas, on hind hea ja kõik on hästi.
Autor: Osoon
Kui möödunud aastal oli rääbisepüügi kvoot 45 tonni, siis tänavu aasta on see peaaegu üheksa korda rohkem ehk 400 tonni. Millest selline muutus?
Kalamees Väino: Kõigepealt peab ütlema seda, et paar aastat hoidsime natuke seda rääbisepüüki tagasi, kunstlikult hoidsime kinni, et see karja arvukus tõuseks. Eelmise aasta sügisel näitasid nii Eesti kui Vene poole andmed, et rääbise arvukus ja biomass on järves tõusnud oluliselt. Me võime lubada, kui nüüd 30 aasta taguse ajaga võrrelda, siis väiksemahulist töönduspüüki.
Miks on nii, et Eestis seostatakse rääbist ikkagi Peipsi järvega?
Kalamees Väino: Peipsi järves on rääbisele suhteliselt sobivad elutingimused, toitu on piisavalt, järv on suur, suhteliselt jaheda veega, see muidugi ei kehti iga aasta kohta, aga viimased kaks kolm aastat küll. Ja need ongi põhilised tingimused. Muidugi ka püsiv jääkate on rääbisele vajalik, normaalsed talved.
Üldiselt on teada, et näiteks põhja pool, Soomes, on rääbist väga erinevates järvedes, mis siis meie järvede puhul nii vähe sobiv on, või just, mida tal vaja on?
Kalamees Väino: Tal oleks eelkõige vaja jahedat vett, alla 20 kraadi, et kõige sobivam siuke suvine veetemperatuur oleks rääbisele seal 16, 17, 18 kraadi, siis ta toitub kõige intensiivsemalt, aga kui siin temperatuurid lähevad üle 20 kraadi või Peipsi puhul isegi mõnel aastal 25–27 kraadi, siis need tingimused rääbise jaoks kuidagi ei sobi.
Autor: Osoon
See aasta on kindlasti eriline, et nii palju võib rääbist Peipsist püüda. Mis saab järgmisel aastal, kui ilmselt need arvud vähenevad?
Kalamees Väino: Kahjuks küll juba eelmise aasta sügisesed katsepüügid näitasid, ja nüüd kevadised ja suvised katsepüügid kinnitasid seda, et eelmisel aastal rääbise põlvkonda ei tekkinudki. Kuigi talvised tingimused olid suhteliselt head rääbise jaoks, siis kevad oli väga jahe, ilmselt need vastsed ja maimud hukkusid.
Ja samal ajal on ka järve tagasi tulnud tinti. Nende kahe jahedaveelise liigi vahel on toidukonkurents, nii et ilmselt rääbis seekord kaotas selle. Eelmise aasta rääbise põlvkonda ei olegi olemas ja arvata võib, et järgmise aasta püügikvoot on oluliselt väiksem.
Seda ja teisi "Osooni" lugusid soovitame vaadata esmaspäeva õhtul kell 20.30 ETVs.
Autor: Osoon | Jutt kalameestega: rääbiseid on Peipsis vähem olnud mitmel põhjusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miks on rääbise arvukus vahepeal nii madal olnud, et me vaevu üldse teame temast, kes eriti Peipsiga kokku ei puutu?
Kalamees Väino: No siin on mitu põhjust. Hakkame sealt nendest pehmetest talvedest kõigepealt pihta – jääkatte perioodid on olnud vahepeal väga lühikesed, siis on olnud väga soojad suved ja vahepeal on olnud ka väga palju röövkalu, kes nendest toitub. Siuke mitme põhjuse koosmõju.
Aga kas püügisurve võib olla siin saatuslik?
Kalamees Väino: Jah, püügisurve on ka mõnel aastal, võib saada saatuslikuks.
Kui suure osa teie aastasest püügist moodustab rääbis?
Kapten Viktor Filippov: Meil keskmiselt, aastane püük 100–120 tonni aastas. Sellel aastal tuleb rääbist 10–15 tonni, ehk siis sellel aastal moodustab rääbis kümme protsenti. Eelmisel aastal üks protsent maksimaalselt.
Kas rääbis on hea müügiartikkel?
Kapten Viktor Filippov: Seni jah. Suur probleem on see, et rääbist läheb ainult Eesti turule, teda müüa välismaale ekspordiks pole reaalne. Nii palju kui Eestis jõutakse süüa, nii palju me müüme.
Aga kui näiteks püütakse ühe päevaga 30–35 tonni, siis korraga ei jõuta seda ära tarbida. Nii kaua kui püütakse tonn päevas, on hind hea ja kõik on hästi.
Autor: Osoon
Kui möödunud aastal oli rääbisepüügi kvoot 45 tonni, siis tänavu aasta on see peaaegu üheksa korda rohkem ehk 400 tonni. Millest selline muutus?
Kalamees Väino: Kõigepealt peab ütlema seda, et paar aastat hoidsime natuke seda rääbisepüüki tagasi, kunstlikult hoidsime kinni, et see karja arvukus tõuseks. Eelmise aasta sügisel näitasid nii Eesti kui Vene poole andmed, et rääbise arvukus ja biomass on järves tõusnud oluliselt. Me võime lubada, kui nüüd 30 aasta taguse ajaga võrrelda, siis väiksemahulist töönduspüüki.
Miks on nii, et Eestis seostatakse rääbist ikkagi Peipsi järvega?
Kalamees Väino: Peipsi järves on rääbisele suhteliselt sobivad elutingimused, toitu on piisavalt, järv on suur, suhteliselt jaheda veega, see muidugi ei kehti iga aasta kohta, aga viimased kaks kolm aastat küll. Ja need ongi põhilised tingimused. Muidugi ka püsiv jääkate on rääbisele vajalik, normaalsed talved.
Üldiselt on teada, et näiteks põhja pool, Soomes, on rääbist väga erinevates järvedes, mis siis meie järvede puhul nii vähe sobiv on, või just, mida tal vaja on?
Kalamees Väino: Tal oleks eelkõige vaja jahedat vett, alla 20 kraadi, et kõige sobivam siuke suvine veetemperatuur oleks rääbisele seal 16, 17, 18 kraadi, siis ta toitub kõige intensiivsemalt, aga kui siin temperatuurid lähevad üle 20 kraadi või Peipsi puhul isegi mõnel aastal 25–27 kraadi, siis need tingimused rääbise jaoks kuidagi ei sobi.
Autor: Osoon
See aasta on kindlasti eriline, et nii palju võib rääbist Peipsist püüda. Mis saab järgmisel aastal, kui ilmselt need arvud vähenevad?
Kalamees Väino: Kahjuks küll juba eelmise aasta sügisesed katsepüügid näitasid, ja nüüd kevadised ja suvised katsepüügid kinnitasid seda, et eelmisel aastal rääbise põlvkonda ei tekkinudki. Kuigi talvised tingimused olid suhteliselt head rääbise jaoks, siis kevad oli väga jahe, ilmselt need vastsed ja maimud hukkusid.
Ja samal ajal on ka järve tagasi tulnud tinti. Nende kahe jahedaveelise liigi vahel on toidukonkurents, nii et ilmselt rääbis seekord kaotas selle. Eelmise aasta rääbise põlvkonda ei olegi olemas ja arvata võib, et järgmise aasta püügikvoot on oluliselt väiksem.
Seda ja teisi "Osooni" lugusid soovitame vaadata esmaspäeva õhtul kell 20.30 ETVs.
Autor: Osoon
### Response:
Jutt kalameestega: rääbiseid on Peipsis vähem olnud mitmel põhjusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | GC Kompetition teatas esmalt, et lõpetas koostöö prantslase Jerome Grosset-Janiniga, kuid põhjust selleks ei antud. Grosset-Janin on tänavu peetud seitsmest etapist neljal jõudnud poolfinaali, parima tulemuse tegi ta juulis Rootsis, kui jõudis esimest korda karjääri jooksul MM-sarjas pjedestaalile, lõpetades kolmandana.
Nüüd teatas GC Kompetition, et sel nädalavahetusel Prantsusmaal Loheacis peetaval etapil istub Guerlain Chicheriti kõrval nende teise Renault Megane RS RX Supercari rooli Doran.
31-aastane britt on neljakordne X Mängude medalist, kes on rallikrossis Supercari autodega sõitnud ligi kümme aastat. 2012. aastal võitis ta EM-sarja üldarvestuses hõbeda. 2014. aastal loodud MM-sarjas pole tal väga hästi läinud. Esimesel MM-hooajal oli tal viiel etapil võistluskeeld, kuna rüseles kodusel Lydden Hilli etapil rajakohtunikega, kui tema isa võistlusauto põlema läks ja ta isale appi tõttas. Doran lõpetas hooaja 17 punkti ja 25. kohaga.
2015. aastal sõitis ta ühes tiimis koos maailmameister Petter Solbergiga, kuid tal ei õnnestunud kordagi finaali jõuda ja ta sai hooaja kokkuvõttes 16. koha.
2016. aastal kuulus ta JRM Racingu ridadesse ja esimese kuue etapi parim tulemus oli viies koht Hockenheimis, seejärel aga otsustas tiim ta vägivallatsemise tõttu vallandada ja tema hooaeg jäi poolikuks. Nimelt osales Doran 2016. aasta juulis Norras autospordivõistlusel Gatebil, kus sattus õhtul seadusega pahuksisse – Doran kähmles nii turvameeste kui politseinikega, lisaks lõhkus ta kaks autot, neist üks oli Eesti tiimi Meka Workshop võistlusauto BMW. Doran võeti vahi alla ja ta pidi tasuma rahatrahvi.
Selle intsidendi tõttu peatas Briti Mootorispordi Liit aastaks ka Dorani sõitjalitsentsi ja seetõttu polnud tal eelmisel hooajal võimalik MM-sarjas võistelda.
"Olen väga õnnelik, et saan jälle MM-sarjas sõita ja teha seda GCK ridades. See on suurepärane võimalus ja ma ei suuda selgitada, kui hea meel mul on selle üle, et saan taas rooli taha istuda," kommenteeris Doran. "Tunnen end selles autos hästi ja Loheac on üks mu lemmikradadest, olen kindel, et koos suudame teha hea tulemuse."
"Meie tiimile on see äärmiselt kasulik, et nii kogenud ja sitke sõitja meiega Loheacis liitub," rõõmustas GC Kompetitioni tiimijuht Karl O'Sullivan. "Mõlemad sõitjad saavad järgnevatel päevadel koos autosid testida. Kuna Loheac on meie tiimi koduetapp, on see meie jaoks äärmiselt tähtis, tahame fännidele pakkuda suurepärast elamust." | Kõmuline Liam Doran naaseb rallikrossi MM-sarja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
GC Kompetition teatas esmalt, et lõpetas koostöö prantslase Jerome Grosset-Janiniga, kuid põhjust selleks ei antud. Grosset-Janin on tänavu peetud seitsmest etapist neljal jõudnud poolfinaali, parima tulemuse tegi ta juulis Rootsis, kui jõudis esimest korda karjääri jooksul MM-sarjas pjedestaalile, lõpetades kolmandana.
Nüüd teatas GC Kompetition, et sel nädalavahetusel Prantsusmaal Loheacis peetaval etapil istub Guerlain Chicheriti kõrval nende teise Renault Megane RS RX Supercari rooli Doran.
31-aastane britt on neljakordne X Mängude medalist, kes on rallikrossis Supercari autodega sõitnud ligi kümme aastat. 2012. aastal võitis ta EM-sarja üldarvestuses hõbeda. 2014. aastal loodud MM-sarjas pole tal väga hästi läinud. Esimesel MM-hooajal oli tal viiel etapil võistluskeeld, kuna rüseles kodusel Lydden Hilli etapil rajakohtunikega, kui tema isa võistlusauto põlema läks ja ta isale appi tõttas. Doran lõpetas hooaja 17 punkti ja 25. kohaga.
2015. aastal sõitis ta ühes tiimis koos maailmameister Petter Solbergiga, kuid tal ei õnnestunud kordagi finaali jõuda ja ta sai hooaja kokkuvõttes 16. koha.
2016. aastal kuulus ta JRM Racingu ridadesse ja esimese kuue etapi parim tulemus oli viies koht Hockenheimis, seejärel aga otsustas tiim ta vägivallatsemise tõttu vallandada ja tema hooaeg jäi poolikuks. Nimelt osales Doran 2016. aasta juulis Norras autospordivõistlusel Gatebil, kus sattus õhtul seadusega pahuksisse – Doran kähmles nii turvameeste kui politseinikega, lisaks lõhkus ta kaks autot, neist üks oli Eesti tiimi Meka Workshop võistlusauto BMW. Doran võeti vahi alla ja ta pidi tasuma rahatrahvi.
Selle intsidendi tõttu peatas Briti Mootorispordi Liit aastaks ka Dorani sõitjalitsentsi ja seetõttu polnud tal eelmisel hooajal võimalik MM-sarjas võistelda.
"Olen väga õnnelik, et saan jälle MM-sarjas sõita ja teha seda GCK ridades. See on suurepärane võimalus ja ma ei suuda selgitada, kui hea meel mul on selle üle, et saan taas rooli taha istuda," kommenteeris Doran. "Tunnen end selles autos hästi ja Loheac on üks mu lemmikradadest, olen kindel, et koos suudame teha hea tulemuse."
"Meie tiimile on see äärmiselt kasulik, et nii kogenud ja sitke sõitja meiega Loheacis liitub," rõõmustas GC Kompetitioni tiimijuht Karl O'Sullivan. "Mõlemad sõitjad saavad järgnevatel päevadel koos autosid testida. Kuna Loheac on meie tiimi koduetapp, on see meie jaoks äärmiselt tähtis, tahame fännidele pakkuda suurepärast elamust."
### Response:
Kõmuline Liam Doran naaseb rallikrossi MM-sarja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 1. septembrist saab Elron ida- ja kagusuunal taas reisijaid teenindada tavapärase, põlengueelse sõiduplaani järgi ning ekspressrongidega jõuab Tallinnast Tartusse jälle vähem kui kahe tunniga. See toob kaasa muudatused ka kagusuuna sõiduplaanidesse.
Mai keskel sai põlengus kannatada Eesti Raudtee Tartu jaama liiklusjuhtimiskeskuse piirkonna liiklusjuhtimissüsteem. Seejärel mindi üle käsitsi rongide liiklusjuhtimisele.
Remontide edenemine muudab läänesuuna sõiduplaane – taastub tavapärase tihedusega sõiduplaan, rongid väljuvad harjumuspäraste ooteplatvormide äärest ning asendusbusse kasutada ei tule. Alates 15. septembrist tehakse läänesuunal remonditöid üksnes nädalavahetustel, nendega seotud muudatustest teavitatakse jooksvalt. Tööd sel lõigul lõpetatakse eeldatavalt oktoobri lõpus.
Suvehooaja lõppemise tõttu jäävad edelasuunal alates 3. septembrist käigust ära hooajalised lisareisid Pärnusse ja Viljandisse ning taastub kevadel kehtinud sõiduplaan. Seejuures asendub kell 11.27 väljunud Tallinna-Pärnu reis Tallinna-Rapla reisiga, mis väljub kell 11.17.
Infot sõiduplaanide kohta saab Elroni kodulehelt või tasuta rongiinfo telefonilt 616 0245. | Septembrist muutuvad rongide sõiduplaanid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 1. septembrist saab Elron ida- ja kagusuunal taas reisijaid teenindada tavapärase, põlengueelse sõiduplaani järgi ning ekspressrongidega jõuab Tallinnast Tartusse jälle vähem kui kahe tunniga. See toob kaasa muudatused ka kagusuuna sõiduplaanidesse.
Mai keskel sai põlengus kannatada Eesti Raudtee Tartu jaama liiklusjuhtimiskeskuse piirkonna liiklusjuhtimissüsteem. Seejärel mindi üle käsitsi rongide liiklusjuhtimisele.
Remontide edenemine muudab läänesuuna sõiduplaane – taastub tavapärase tihedusega sõiduplaan, rongid väljuvad harjumuspäraste ooteplatvormide äärest ning asendusbusse kasutada ei tule. Alates 15. septembrist tehakse läänesuunal remonditöid üksnes nädalavahetustel, nendega seotud muudatustest teavitatakse jooksvalt. Tööd sel lõigul lõpetatakse eeldatavalt oktoobri lõpus.
Suvehooaja lõppemise tõttu jäävad edelasuunal alates 3. septembrist käigust ära hooajalised lisareisid Pärnusse ja Viljandisse ning taastub kevadel kehtinud sõiduplaan. Seejuures asendub kell 11.27 väljunud Tallinna-Pärnu reis Tallinna-Rapla reisiga, mis väljub kell 11.17.
Infot sõiduplaanide kohta saab Elroni kodulehelt või tasuta rongiinfo telefonilt 616 0245.
### Response:
Septembrist muutuvad rongide sõiduplaanid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Spordiklubi FC Levadia ja FC Ahmat Groznõi allkirjastasid täna mängija üleminekulepingu, üleminekusumma on osapoolte kokkuleppel konfidentsiaalne, teatas Levadia enda koduleheküljel.
FCI Levadia meeskond ning Spordiklubi FC Levadia tänavad Harinit klubi ja meeskonna heaks tehtud töö eest ning soovivad talle palju edu ja kordaminekuid uues klubis. | Levadia ründaja siirdus Venemaa kõrgliigaklubisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Spordiklubi FC Levadia ja FC Ahmat Groznõi allkirjastasid täna mängija üleminekulepingu, üleminekusumma on osapoolte kokkuleppel konfidentsiaalne, teatas Levadia enda koduleheküljel.
FCI Levadia meeskond ning Spordiklubi FC Levadia tänavad Harinit klubi ja meeskonna heaks tehtud töö eest ning soovivad talle palju edu ja kordaminekuid uues klubis.
### Response:
Levadia ründaja siirdus Venemaa kõrgliigaklubisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stahl võidutses kodumaal Eskilstunas peetud võistlusel 69.72-ga, parandades viie sentimeetriga senist hooaja tipptulemust, mille heitis jamaikalane Fedrick Dacres juunikuus Stockholmis peetud Teemantliiga etapil.
Ka tänavuse hooaja pikkuselt kolmas kettakaar on heidetud Rootsis – värske Euroopa meister, leedulane Andrius Gudžius heitis tol samal Teemantliiga etapil Stockholmis 69.59. | Rootsi kettaheitja püstitas maailma hooaja tippmargi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stahl võidutses kodumaal Eskilstunas peetud võistlusel 69.72-ga, parandades viie sentimeetriga senist hooaja tipptulemust, mille heitis jamaikalane Fedrick Dacres juunikuus Stockholmis peetud Teemantliiga etapil.
Ka tänavuse hooaja pikkuselt kolmas kettakaar on heidetud Rootsis – värske Euroopa meister, leedulane Andrius Gudžius heitis tol samal Teemantliiga etapil Stockholmis 69.59.
### Response:
Rootsi kettaheitja püstitas maailma hooaja tippmargi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas sündis võimalus Tuuma tegevjuhi ametisse astuda?
See on suuresti õnnelike juhuste kokkulangemine. Kirjastuse eelmine tegevjuht, aastate jooksul palju head tööd teinud Britta Koržets, otsustas proovida end restoraniäris. Mina samal ajal otsisin tööd, mis oleks seotud raamatutega ja ürituste korraldamisega. Rääkisin sellest Brittale ja ta leidis, et võiksin tulla ta kohale ning mainis seda kirjastuse omanikele.
Mida loodate Tuumas ära teha ja korda saata?
Seda, mida hinnatakse kirjastuste puhul: hea töörütm, sõbralik suhtlus autorite ja partneritega, kvaliteetsed raamatud.
Milline on Tuuma roll Eesti kirjastusmaastikul?
Kirjastusel on kõnekas nimi, mis viitab sisule, veenvalt teostatud kunstile, jäävusele. Tuum on asutatud 1992. aastal ning sellest ajast alates üritanud olla eesti kirjanduse eestkõneleja, ekspert, omapärane suunanäitaja.
Tuuma raamatud on korduvalt pälvinud kultuurkapitali kirjandusauhinna. Mõned auhinnatud proosateosed: Emil Tode "Piiririik", Rein Raud "Hector ja Bernard", Mehis Heinsaar "Vanameeste näppaja", Ene Mihkelson "Ahasveeruse uni", Mari Saat "Lasnamäe lunastaja", Jan Kaus "Ma olen elus".
Või luulekogud: Kalev Kesküla "Vabariigi laulud", Toomas Liiv "Luuletused 1968 – 2002", fs "2004", Aare Pilv "Kui vihm saab läbi". Juba selle loetelu põhjal on näha, et Tuum osaleb aktiivselt tänapäeva eesti kirjanduse keskme või kaanoni kujundamisel. Seda võikski pidada Tuuma rolliks ja eripäraks.
Milliste teoste ilmumist momendil ootate?
5. septembril toimub "Kirjanduslike kolmapäevade" raames Mats Traadi luulekogu "Kahutus" esitlus. Veel ootavad oma lugejat hiljuti ilmunud Kärt Hellerma romaan "Koer ja Kuu" ja Fagira D. Morti luulekogu "Pöörane kiskjaloom".
Ilmumist ootab päris mitu põnevat raamatut: näiteks Andrei Ivanovi ja Jürgen Rooste novellikogud ning Siim Pauklini, Kristina Viina ja Kristjan Haljaku luuleraamatud. Tuum on jätkuvalt valmis rõõmustama väärtkirjanduse sõpru. | Igor Kotjuh: Tuum osaleb eesti kirjanduse kaanoni kujundamisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas sündis võimalus Tuuma tegevjuhi ametisse astuda?
See on suuresti õnnelike juhuste kokkulangemine. Kirjastuse eelmine tegevjuht, aastate jooksul palju head tööd teinud Britta Koržets, otsustas proovida end restoraniäris. Mina samal ajal otsisin tööd, mis oleks seotud raamatutega ja ürituste korraldamisega. Rääkisin sellest Brittale ja ta leidis, et võiksin tulla ta kohale ning mainis seda kirjastuse omanikele.
Mida loodate Tuumas ära teha ja korda saata?
Seda, mida hinnatakse kirjastuste puhul: hea töörütm, sõbralik suhtlus autorite ja partneritega, kvaliteetsed raamatud.
Milline on Tuuma roll Eesti kirjastusmaastikul?
Kirjastusel on kõnekas nimi, mis viitab sisule, veenvalt teostatud kunstile, jäävusele. Tuum on asutatud 1992. aastal ning sellest ajast alates üritanud olla eesti kirjanduse eestkõneleja, ekspert, omapärane suunanäitaja.
Tuuma raamatud on korduvalt pälvinud kultuurkapitali kirjandusauhinna. Mõned auhinnatud proosateosed: Emil Tode "Piiririik", Rein Raud "Hector ja Bernard", Mehis Heinsaar "Vanameeste näppaja", Ene Mihkelson "Ahasveeruse uni", Mari Saat "Lasnamäe lunastaja", Jan Kaus "Ma olen elus".
Või luulekogud: Kalev Kesküla "Vabariigi laulud", Toomas Liiv "Luuletused 1968 – 2002", fs "2004", Aare Pilv "Kui vihm saab läbi". Juba selle loetelu põhjal on näha, et Tuum osaleb aktiivselt tänapäeva eesti kirjanduse keskme või kaanoni kujundamisel. Seda võikski pidada Tuuma rolliks ja eripäraks.
Milliste teoste ilmumist momendil ootate?
5. septembril toimub "Kirjanduslike kolmapäevade" raames Mats Traadi luulekogu "Kahutus" esitlus. Veel ootavad oma lugejat hiljuti ilmunud Kärt Hellerma romaan "Koer ja Kuu" ja Fagira D. Morti luulekogu "Pöörane kiskjaloom".
Ilmumist ootab päris mitu põnevat raamatut: näiteks Andrei Ivanovi ja Jürgen Rooste novellikogud ning Siim Pauklini, Kristina Viina ja Kristjan Haljaku luuleraamatud. Tuum on jätkuvalt valmis rõõmustama väärtkirjanduse sõpru.
### Response:
Igor Kotjuh: Tuum osaleb eesti kirjanduse kaanoni kujundamisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Portaalis majandus.ee ilmunud usutluses ütleb aastatel 2016-2018 Vabaerakonna tegevjuhina töötanud Meesak, et partei praeguste probleemideni viinud protsess on olnud mitme-etapiline, kuid üheks oluliseks veaks oli Andres Herkeli uuesti kandideerimine erakonna etteotsa.
"Tema roll erakonna loomises oli kahtlemata väga oluline ja ehk isegi asendamatu – aga aeg läheb edasi ja teatud hetkest vajab organisatsioon teistsuguseid juhte. Teiseks probleemiks oli see, et mõned fraktsiooniliikmed ja erakonnaliikmed ei võtnud Arturit (erakonna eelmist juhti Artur Talvikut - toim) esimehena, vaid ajutise juhina. Ilma usalduseta on keeruline luua töötavaid protsesse."
Kui praegused sisetülid jätkuvad, ei saa Vabaerakond selle endise tegevjuhi hinnangul järgmises parlamendis ühtegi kohta. Etteheiteid teeb Meesak ka erakonna kampaaniajuhiks toodud suhtekorraldaja Ivo Rullile.
"Praegu käib pidev vaidlemine, keegi pole nõus järele andma. Kui juht ei saa nende protsesside juhtimisega hakkama, siis peaks tagasi astuma. Lisaks pole kampaaniast kui sellisest endiselt veel midagi kuulda. Aasta alguses palkasime Ivo Rulli seda vedama, kuid tundub, et see polnud ehk siiski parim valik. Tulemust ei ole ja lähenemine on vanamoeline. Tehakse tegemise, mitte tulemuse pärast."
Küsimusele, millise soovituse annaks ta erakonna esimehele, praegusele tegevjuhile ja kampaaniajuhile, vastas Meesak: "Esimehele: astu tagasi. Tegevjuhile: pea vastu. Kampaaniajuhile: hakka tööle või otsi uus töö."
"Üsna suur raha" Rullile
Rulli tegemistesse suhtus kriitiliselt ka Vabaerakonnast lahkunud Artur Talvik. Eesti Päevaleht kirjutas esmaspäeval, et "samas möönis Talvik, et üks viga, mida ta tegi, oli kampaaniajuhi kohale tuntud suhtekorraldaja Ivo Rulli palkamine, kelle peale kuluvat "üsna suur raha". Rahulolematust Rullile kuluva raha ja tema töö tulemuste kohta heitsid ette ka teised, jätkuvalt Vabaerakonda kuuluvad poliitikud."
Vabaerakond ei avalda kui palju on "üsna suur raha" ehk kui palju erakond Rullile maksab. Tänavu suvest Vabaerakonna tegevjuhina töötav Alar Mutli saatis ERR-i päringule kirjaliku vastuse, et Vabaerakond on sõlminud koostöölepingu Rull & Rumm OÜ-ga, kuid selle punkt 5 alusel kohustuvad osapooled teostatava lepingu ja selle lisade sisu hoidma konfidentsiaalsena.
Vabaerakonna esimees Andres Herkel tunnistas, et Rulli lepingumahtu on siiski kärbitud.
"See toimus kohe, kui mina sain erakonna esimeheks ja Alar Mutli tegevjuhiks. See, mis oli arusaamatu, oli tõepoolest, et see sellisel kujul rakendati aasta algusest. Ivo Rulliga koostöö praegu jätkub, küll aga näen ma seda, et tema rakendus on olnud oluliselt suuremal määral meediatööle, kui algselt kavandatud. Meil üks meediatöötaja läks ära. Ta on seda tööd katnud ja kindlasti valimisteks ette valmistamine peab olema poliitilisel tasandil, seda ei saa teha palgatud kampaania läbiviija üksi."
Ivo Rull ise ei soostunud ERR-ile oma töö tulemuslikkust Vabaerakonna kampaaniajuhina kommenteerima.
"Möödunud reedel tegime ühe 14-liikmelise seltskonnaga ettepaneku, et nädal aega võiks olla juhatusel töörahu ja mina olin üks sellele ettepanekule allakirjutanutest. Seetõttu, ma hoian töörahu ja teen tööd ja ei kommenteeri neid asju sel nädalal." | Vabaerakonna endine tegevjuht soovitab Herkelil tagasi astuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Portaalis majandus.ee ilmunud usutluses ütleb aastatel 2016-2018 Vabaerakonna tegevjuhina töötanud Meesak, et partei praeguste probleemideni viinud protsess on olnud mitme-etapiline, kuid üheks oluliseks veaks oli Andres Herkeli uuesti kandideerimine erakonna etteotsa.
"Tema roll erakonna loomises oli kahtlemata väga oluline ja ehk isegi asendamatu – aga aeg läheb edasi ja teatud hetkest vajab organisatsioon teistsuguseid juhte. Teiseks probleemiks oli see, et mõned fraktsiooniliikmed ja erakonnaliikmed ei võtnud Arturit (erakonna eelmist juhti Artur Talvikut - toim) esimehena, vaid ajutise juhina. Ilma usalduseta on keeruline luua töötavaid protsesse."
Kui praegused sisetülid jätkuvad, ei saa Vabaerakond selle endise tegevjuhi hinnangul järgmises parlamendis ühtegi kohta. Etteheiteid teeb Meesak ka erakonna kampaaniajuhiks toodud suhtekorraldaja Ivo Rullile.
"Praegu käib pidev vaidlemine, keegi pole nõus järele andma. Kui juht ei saa nende protsesside juhtimisega hakkama, siis peaks tagasi astuma. Lisaks pole kampaaniast kui sellisest endiselt veel midagi kuulda. Aasta alguses palkasime Ivo Rulli seda vedama, kuid tundub, et see polnud ehk siiski parim valik. Tulemust ei ole ja lähenemine on vanamoeline. Tehakse tegemise, mitte tulemuse pärast."
Küsimusele, millise soovituse annaks ta erakonna esimehele, praegusele tegevjuhile ja kampaaniajuhile, vastas Meesak: "Esimehele: astu tagasi. Tegevjuhile: pea vastu. Kampaaniajuhile: hakka tööle või otsi uus töö."
"Üsna suur raha" Rullile
Rulli tegemistesse suhtus kriitiliselt ka Vabaerakonnast lahkunud Artur Talvik. Eesti Päevaleht kirjutas esmaspäeval, et "samas möönis Talvik, et üks viga, mida ta tegi, oli kampaaniajuhi kohale tuntud suhtekorraldaja Ivo Rulli palkamine, kelle peale kuluvat "üsna suur raha". Rahulolematust Rullile kuluva raha ja tema töö tulemuste kohta heitsid ette ka teised, jätkuvalt Vabaerakonda kuuluvad poliitikud."
Vabaerakond ei avalda kui palju on "üsna suur raha" ehk kui palju erakond Rullile maksab. Tänavu suvest Vabaerakonna tegevjuhina töötav Alar Mutli saatis ERR-i päringule kirjaliku vastuse, et Vabaerakond on sõlminud koostöölepingu Rull & Rumm OÜ-ga, kuid selle punkt 5 alusel kohustuvad osapooled teostatava lepingu ja selle lisade sisu hoidma konfidentsiaalsena.
Vabaerakonna esimees Andres Herkel tunnistas, et Rulli lepingumahtu on siiski kärbitud.
"See toimus kohe, kui mina sain erakonna esimeheks ja Alar Mutli tegevjuhiks. See, mis oli arusaamatu, oli tõepoolest, et see sellisel kujul rakendati aasta algusest. Ivo Rulliga koostöö praegu jätkub, küll aga näen ma seda, et tema rakendus on olnud oluliselt suuremal määral meediatööle, kui algselt kavandatud. Meil üks meediatöötaja läks ära. Ta on seda tööd katnud ja kindlasti valimisteks ette valmistamine peab olema poliitilisel tasandil, seda ei saa teha palgatud kampaania läbiviija üksi."
Ivo Rull ise ei soostunud ERR-ile oma töö tulemuslikkust Vabaerakonna kampaaniajuhina kommenteerima.
"Möödunud reedel tegime ühe 14-liikmelise seltskonnaga ettepaneku, et nädal aega võiks olla juhatusel töörahu ja mina olin üks sellele ettepanekule allakirjutanutest. Seetõttu, ma hoian töörahu ja teen tööd ja ei kommenteeri neid asju sel nädalal."
### Response:
Vabaerakonna endine tegevjuht soovitab Herkelil tagasi astuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministri hinnangul nõuavad viimase aja noortekampade rünnakud selgelt tõhusamat koostööd justiitssüsteemi ja sotsiaaltöötajate vahel.
Reinsalu sõnul on vägivaldsed noortekambad tõsine turvatunnet ohustav probleem.
"Kui kuritegevuse statistikas on suurim osakaal varavastastel kuritegudel, siis alaealiste kuritegevuses just vägivallal. Noortejõukude sisemine kultuur võib kiiresti liidrite autoriteeditaotluses kasvada jõhkralt provokatiivseks vägivallaks, kus väljakutsuvas ja ohvri alandamine on eesmärk iseeneses," ütles justiitsminister.
Ta lisas, et alaealiste kampade vägivaldsuse ohtu süvendab paratamatult noorte vähesem hinnang tegevuse tagajärgedele ning east tulenev empaatilise kogemuse puudumine.
Vägivaldsete noortekampade ohjeldamiseks kutsus Reinsalu kokku prokuratuuri, politsei ja lastekaitse esindajad ning kriminaalhooldajad.
"Kampades sooritatud vägivallakuritegudest peab saama uus prioriteet üldise alaealiste kuritegevuse seas, see aga eeldab tõhusamat koostööd menetlejate vahel ning mõjusat karistust. Pikk vangistus alaealiste kampade puhul peab olema viimane vahend üliohtliku kuriteo puhul," rõhutas Reinsalu.
"Ütlen selgelt – vägivaldsed noortekambad tuleb kiiresti laiali ajada, sest mitte ainult ei ohusta nad avalikes kohtades liikuvaid inimesi, vaid nakatavad ka teisi noori," märkis ta.
Linnapea Taavi Aas soovib arutelu siseminister Andres Anveltiga
Viimasel ajal Tallinna tänavatel võimu võtta püüdvate noortekampade taltsutamiseks on vaja riigi ja linna viivitamatut tõhusamat koostööd, et turvatunne pealinnas taastada, teatas Tallinna linnapea Taavi Aas.
"On murettekitav, kahetsusväärne ja lubamatu, et nii tallinlaste kui ka külaliste turvatunne meie pealinna tänavatel on märatsevate noortekampade tõttu kõikuma löönud," ütles Aas. "Ootan väga, et siseminister Andres Anvelt leiab aega, et kohtuda minu, munitsipaalpolitsei juhataja ja Põhja politseiprefektiga, et kord linna tänavatel taastada ja noored keskenduksid kohe algavale uuele kooliaastale." | Reinsalu: vägivaldsed noortejõugud tuleb kiiresti laiali ajada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministri hinnangul nõuavad viimase aja noortekampade rünnakud selgelt tõhusamat koostööd justiitssüsteemi ja sotsiaaltöötajate vahel.
Reinsalu sõnul on vägivaldsed noortekambad tõsine turvatunnet ohustav probleem.
"Kui kuritegevuse statistikas on suurim osakaal varavastastel kuritegudel, siis alaealiste kuritegevuses just vägivallal. Noortejõukude sisemine kultuur võib kiiresti liidrite autoriteeditaotluses kasvada jõhkralt provokatiivseks vägivallaks, kus väljakutsuvas ja ohvri alandamine on eesmärk iseeneses," ütles justiitsminister.
Ta lisas, et alaealiste kampade vägivaldsuse ohtu süvendab paratamatult noorte vähesem hinnang tegevuse tagajärgedele ning east tulenev empaatilise kogemuse puudumine.
Vägivaldsete noortekampade ohjeldamiseks kutsus Reinsalu kokku prokuratuuri, politsei ja lastekaitse esindajad ning kriminaalhooldajad.
"Kampades sooritatud vägivallakuritegudest peab saama uus prioriteet üldise alaealiste kuritegevuse seas, see aga eeldab tõhusamat koostööd menetlejate vahel ning mõjusat karistust. Pikk vangistus alaealiste kampade puhul peab olema viimane vahend üliohtliku kuriteo puhul," rõhutas Reinsalu.
"Ütlen selgelt – vägivaldsed noortekambad tuleb kiiresti laiali ajada, sest mitte ainult ei ohusta nad avalikes kohtades liikuvaid inimesi, vaid nakatavad ka teisi noori," märkis ta.
Linnapea Taavi Aas soovib arutelu siseminister Andres Anveltiga
Viimasel ajal Tallinna tänavatel võimu võtta püüdvate noortekampade taltsutamiseks on vaja riigi ja linna viivitamatut tõhusamat koostööd, et turvatunne pealinnas taastada, teatas Tallinna linnapea Taavi Aas.
"On murettekitav, kahetsusväärne ja lubamatu, et nii tallinlaste kui ka külaliste turvatunne meie pealinna tänavatel on märatsevate noortekampade tõttu kõikuma löönud," ütles Aas. "Ootan väga, et siseminister Andres Anvelt leiab aega, et kohtuda minu, munitsipaalpolitsei juhataja ja Põhja politseiprefektiga, et kord linna tänavatel taastada ja noored keskenduksid kohe algavale uuele kooliaastale."
### Response:
Reinsalu: vägivaldsed noortejõugud tuleb kiiresti laiali ajada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Praeguse plaaniga pole veel täpselt paika pannud, mis vastutusala kellelegi kuulub, aga kindlasti on enne mängu toimumas mitmeid olulisi kohtumisi," naljatleb Martin Reim. "Mängijad on tegelikult nii kogenud, et neid väga palju juhendama ei pea."
Eesti meeskond on viimastel päevadel saanud täiendusi ning võistkonna ridades tulevad väljakule sellised legendid nagu Marko Kristal (143/9), Andres Oper (134/38), Mart Poom (120/0), Kristen Viikmäe (115/15), Raio Piiroja (114/8), Joel Lindpere (107/7), Teet Allas (73/2), Sergei Pareiko (65/0), Andrei Stepanov (89/1), Sergei Hohlov-Simson (58/2) Alo Bärengrub (48/0), Aivar Anniste (45/3), Tihhon Šišov (42/0), Liivo Leetma (36/0), Argo Arbeiter (29/6), Aleksander Saharov (25/1), Mati Pari (22/1), Igor Prins (20/0), Andrei Borissov (14/0), Jevgeni Novikov (13/2) ja Karl Palatu (9/0). Samuti tõmbavad sinisärgi selga Tiit Kõmper ja Hans Näks.
Soome poolt tulevad platsile Jari Litmanen (137/32), Jonatan Johansson (105/22), Aki Riihilahti (69/11), Olli Huttunen (61/0), Markku Kanerva (59/1), Kari Laukkanen (49/0), Harri Ylönen (45/1), Janne Saarinen (42/0), Tommi Grönlund (36/2), Janne Lindberg (34/1), Petri Helin (27/2), Kari Rissanen (25/1), Marko Tuomela (24/2), Tommi Paavola (23/1), Ville Nylund (21/0), Paulus Roiha (20/4), Jussi Nuorela (20/1), Rami Rantanen (18/1), Tommi Kautonen (9/0) ja Sebastian Sorsa (6/0). Meeskonda juhendab Jari-Pekka Keurulainen. | Eesti jalgpallilegende juhendab vägev treeneritekolmik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Praeguse plaaniga pole veel täpselt paika pannud, mis vastutusala kellelegi kuulub, aga kindlasti on enne mängu toimumas mitmeid olulisi kohtumisi," naljatleb Martin Reim. "Mängijad on tegelikult nii kogenud, et neid väga palju juhendama ei pea."
Eesti meeskond on viimastel päevadel saanud täiendusi ning võistkonna ridades tulevad väljakule sellised legendid nagu Marko Kristal (143/9), Andres Oper (134/38), Mart Poom (120/0), Kristen Viikmäe (115/15), Raio Piiroja (114/8), Joel Lindpere (107/7), Teet Allas (73/2), Sergei Pareiko (65/0), Andrei Stepanov (89/1), Sergei Hohlov-Simson (58/2) Alo Bärengrub (48/0), Aivar Anniste (45/3), Tihhon Šišov (42/0), Liivo Leetma (36/0), Argo Arbeiter (29/6), Aleksander Saharov (25/1), Mati Pari (22/1), Igor Prins (20/0), Andrei Borissov (14/0), Jevgeni Novikov (13/2) ja Karl Palatu (9/0). Samuti tõmbavad sinisärgi selga Tiit Kõmper ja Hans Näks.
Soome poolt tulevad platsile Jari Litmanen (137/32), Jonatan Johansson (105/22), Aki Riihilahti (69/11), Olli Huttunen (61/0), Markku Kanerva (59/1), Kari Laukkanen (49/0), Harri Ylönen (45/1), Janne Saarinen (42/0), Tommi Grönlund (36/2), Janne Lindberg (34/1), Petri Helin (27/2), Kari Rissanen (25/1), Marko Tuomela (24/2), Tommi Paavola (23/1), Ville Nylund (21/0), Paulus Roiha (20/4), Jussi Nuorela (20/1), Rami Rantanen (18/1), Tommi Kautonen (9/0) ja Sebastian Sorsa (6/0). Meeskonda juhendab Jari-Pekka Keurulainen.
### Response:
Eesti jalgpallilegende juhendab vägev treeneritekolmik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivali avapäeval, 21. septembril astub Station Narva pealaval Kreenholmi Manufaktuuri sisehoovis üles üks trip-hopi värvikamaid ja mõjukamaid tegelasi Tricky (kodanikunimega Adrian Nicholas Matthews Thaws).
Tricky alustas oma muusikalist teekonda 1980ndatel Inglismaa sadamalinna Bristoli underground -rühmituses Wild Bunch, millest kasvas hiljem välja Massive Attack. 1995. aastal ilmus tema esimene sooloalbum "Maxinquaye", mis saavutas Ühendkuningriigis kuldplaadi staatuse, Mercury auhinna nominatsiooni ning pani isegi David Bowie looma Trickyle pühendatud proosapoeemi. Möödunud aastal ilmunud järjekorras kolmeteistkümnendal kauamängival "ununiform" löövad teiste seas kaasa Vene räpparid Scriptonite, Basta ja Smokey Mo.
Station Narva festivali muusikaprogramm leiab aset 21. ja 22. septembril Kreenholmi Manufaktuuris ja kultuuriklubis Ro-Ro. Tricky kõrval on festivali peaesinejateks ka 80ndate uue laine legend Echo & the Bunnymen ja techno -produtsent Actress Inglismaalt.
Muusikaprogramm päevade kaupa:
Reede, 21. september:
Tricky (UK), Actress (UK), Jenny Wilson (SE), Una Bomba 50 + (EE), Zahir (EE), Grechka (RU), View (FI), Beebilõust (EE), RSAC (RU), Shortparis (RU), Propazha (EE)
Laupäev, 22. september:
Echo & the Bunnymen (UK), Gazelle Twin (UK), 12EEK Monkey (EE), Mart Avi (EE), Joensuu1685 (FI), Fever Dream (IS), Sõpruse Puiestee (EE), Электрофорез, Electroforez (RU), Indrek Spungin (EE), Tam i Tut (EE), Eksponatika Clan (EE) Guesthouse (EE), PTF1987 (EE) | Festivalil Station Narva esineb Tricky | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivali avapäeval, 21. septembril astub Station Narva pealaval Kreenholmi Manufaktuuri sisehoovis üles üks trip-hopi värvikamaid ja mõjukamaid tegelasi Tricky (kodanikunimega Adrian Nicholas Matthews Thaws).
Tricky alustas oma muusikalist teekonda 1980ndatel Inglismaa sadamalinna Bristoli underground -rühmituses Wild Bunch, millest kasvas hiljem välja Massive Attack. 1995. aastal ilmus tema esimene sooloalbum "Maxinquaye", mis saavutas Ühendkuningriigis kuldplaadi staatuse, Mercury auhinna nominatsiooni ning pani isegi David Bowie looma Trickyle pühendatud proosapoeemi. Möödunud aastal ilmunud järjekorras kolmeteistkümnendal kauamängival "ununiform" löövad teiste seas kaasa Vene räpparid Scriptonite, Basta ja Smokey Mo.
Station Narva festivali muusikaprogramm leiab aset 21. ja 22. septembril Kreenholmi Manufaktuuris ja kultuuriklubis Ro-Ro. Tricky kõrval on festivali peaesinejateks ka 80ndate uue laine legend Echo & the Bunnymen ja techno -produtsent Actress Inglismaalt.
Muusikaprogramm päevade kaupa:
Reede, 21. september:
Tricky (UK), Actress (UK), Jenny Wilson (SE), Una Bomba 50 + (EE), Zahir (EE), Grechka (RU), View (FI), Beebilõust (EE), RSAC (RU), Shortparis (RU), Propazha (EE)
Laupäev, 22. september:
Echo & the Bunnymen (UK), Gazelle Twin (UK), 12EEK Monkey (EE), Mart Avi (EE), Joensuu1685 (FI), Fever Dream (IS), Sõpruse Puiestee (EE), Электрофорез, Electroforez (RU), Indrek Spungin (EE), Tam i Tut (EE), Eksponatika Clan (EE) Guesthouse (EE), PTF1987 (EE)
### Response:
Festivalil Station Narva esineb Tricky |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad Tartu avalik-õiguslikud ülikoolid kinnitavad, et sel sügisel tuleb välistudengeid ülikoolidesse vähemalt sama palju kui eelmisel aastal. Maaülikooli välissuhete peaspetsialist Eda Tursk nendib, et algava aasta tudengkond saab olema eriliselt mitmekesine.
"Tuleb sellel aastal jälle natukene rohkem kui eelmisel aastal. Meil on kokku tulemas 35 riigist. Siin ise neid kokku lugedes olime ka üllatunud. Traditsiooniliselt kõige suurem saatjariik on meil Soome, nagu see on alati olnud ja nagu see on ka kõigis teistes Eesti kõrgkoolides. Enamustest riikidest on tõesti esindatud väga palju Euroopa riike, aga väga palju ka Aasia riike: Vietnam, Bangladesh, Indoneesia, Jaapan, Hiina samuti."
Üleilmset seltskonda on oodata ka Tartu Ülikooli.
"Hetkeseisuga on 75 riigist tulemas välisüliõpilasi ning kõige rohkem on nende seas Venemaa kodanikke, Aserbaidžaanist ja Ukrainast samuti," ütles Tartu Ülikooli vastuvõtu talituse juhataja Tuuli Kaldma.
"Kui vaadata, mida soovivad välisüliõpilased õppida, siis loomulikult IT on nö üks valdkond, mida tullakse õppima ja kus on meil ka suur vastuvõtt loomulikult," lisas Kaldma.
Eesti Maaülikooli välissuhete peaspetsialisti Eda Tursa sõnul leiavad välistudengid ülikooli tihtipeale tänu rahvusvahelisele teaduslikule koostööle.
"Loodame, et need uued üliõpilased võetakse Tartus hästi vastu, et meie oma ülikooli poolt teeme kõik, et neil sisseelamine siin Eestis hästi sujuks ja kindlasti nad muudavad seda Tartu linnapilti elavamaks, et meie ootame küll, et tuleb väga huvitav õppeaasta," öeldi maaülikoolist. | Tartus asub õppima välistudengeid enam kui 70 riigist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad Tartu avalik-õiguslikud ülikoolid kinnitavad, et sel sügisel tuleb välistudengeid ülikoolidesse vähemalt sama palju kui eelmisel aastal. Maaülikooli välissuhete peaspetsialist Eda Tursk nendib, et algava aasta tudengkond saab olema eriliselt mitmekesine.
"Tuleb sellel aastal jälle natukene rohkem kui eelmisel aastal. Meil on kokku tulemas 35 riigist. Siin ise neid kokku lugedes olime ka üllatunud. Traditsiooniliselt kõige suurem saatjariik on meil Soome, nagu see on alati olnud ja nagu see on ka kõigis teistes Eesti kõrgkoolides. Enamustest riikidest on tõesti esindatud väga palju Euroopa riike, aga väga palju ka Aasia riike: Vietnam, Bangladesh, Indoneesia, Jaapan, Hiina samuti."
Üleilmset seltskonda on oodata ka Tartu Ülikooli.
"Hetkeseisuga on 75 riigist tulemas välisüliõpilasi ning kõige rohkem on nende seas Venemaa kodanikke, Aserbaidžaanist ja Ukrainast samuti," ütles Tartu Ülikooli vastuvõtu talituse juhataja Tuuli Kaldma.
"Kui vaadata, mida soovivad välisüliõpilased õppida, siis loomulikult IT on nö üks valdkond, mida tullakse õppima ja kus on meil ka suur vastuvõtt loomulikult," lisas Kaldma.
Eesti Maaülikooli välissuhete peaspetsialisti Eda Tursa sõnul leiavad välistudengid ülikooli tihtipeale tänu rahvusvahelisele teaduslikule koostööle.
"Loodame, et need uued üliõpilased võetakse Tartus hästi vastu, et meie oma ülikooli poolt teeme kõik, et neil sisseelamine siin Eestis hästi sujuks ja kindlasti nad muudavad seda Tartu linnapilti elavamaks, et meie ootame küll, et tuleb väga huvitav õppeaasta," öeldi maaülikoolist.
### Response:
Tartus asub õppima välistudengeid enam kui 70 riigist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui on vaja erakorralist üldkoosolekut, olen valmis kandideerima. Juhatus võib ka seda arutada, kui on muid lahendusi, arutame," ütles Herkel ERR-ile.
"Praegu on nädalane töörahu välja öeldud ja ma ei tahaks pikalt kommenteerida enne nädalalõppu," lisas ta.
Avalikus pöördumises andsid 14 Vabaerakonna liiget teada, et arutasid reedel olukorda Vabaerakonnas ning asusid seisukohale, et pingelises olukorras tuleb anda erakonna juhatusele nädalane töörahu, et anda aega kokkulepeteks.
Viis Vabaerakonna juhatuse liiget tegi neljapäeva õhtul Andres Herkelile ettepaneku, et ta ise ametist lahkuks ning et erakonna esimeheks tõuseks ajutiselt senine aseesimees Kaul Nurm.
Endine Vabaerakonna juhatuse liige Jaanus Ojangu ütles, et erakonnas on alustatud allkirjade kogumist erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. | Herkel: kui on vaja erakorralist üldkoosolekut, olen valmis kandideerima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui on vaja erakorralist üldkoosolekut, olen valmis kandideerima. Juhatus võib ka seda arutada, kui on muid lahendusi, arutame," ütles Herkel ERR-ile.
"Praegu on nädalane töörahu välja öeldud ja ma ei tahaks pikalt kommenteerida enne nädalalõppu," lisas ta.
Avalikus pöördumises andsid 14 Vabaerakonna liiget teada, et arutasid reedel olukorda Vabaerakonnas ning asusid seisukohale, et pingelises olukorras tuleb anda erakonna juhatusele nädalane töörahu, et anda aega kokkulepeteks.
Viis Vabaerakonna juhatuse liiget tegi neljapäeva õhtul Andres Herkelile ettepaneku, et ta ise ametist lahkuks ning et erakonna esimeheks tõuseks ajutiselt senine aseesimees Kaul Nurm.
Endine Vabaerakonna juhatuse liige Jaanus Ojangu ütles, et erakonnas on alustatud allkirjade kogumist erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks.
### Response:
Herkel: kui on vaja erakorralist üldkoosolekut, olen valmis kandideerima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti muusikasõprade südame võitis Wright Jazzkaarel juba 2012 aastal samas kohas, tollal Nordea kontserdimajas.
Jõulujazzil astub Wright Alexela kontserdimajas kuulajate ette 20. sünnipäeva tähistava Estonian Dream Big Bandiga Siim Aimla juhatusel. Nii Ameerikas kui Euroopas on Lizz Wright koostööd teinud mainekate jazzorkestritega ning astunud korduvalt üles maailma suurimatel jazzifestivalidel North Sea Jazzist kuni Montreux Jazz Festivalini.
Noore lauljatari esimese suure lava esinemise kohta Hollywood Bowlis aastal 2002 kirjutas Los Angeles Times: "Laulja astus lavale praktiliselt tundmatuna, kuid lahkus sealt staarina". Lauljatarilt on ilmunud kuus albumit, mis on pälvinud kriitikutelt ja kuulajatelt vaid kiitust ning jõudnud Billboardi edetabelite tippu.
Wrighti karjäär, mis algas kirikumuusikuna ja kulges läbi ansambli The Spirit ning ooperi- ja jazzilaulu õpingute, jõudis oma väljenduslaadini juba esimese albumiga "The Salt", kus ta seob jazzi, gospeli, poprütmid ja rhythm blues 'i voolavaks helikangaks. Tema rikkalikud kogemused eri muusikastiilidest ja eksimatu muusikamaitse võimaldavad tal valida repertuaari spirituaalidest, Ella Fizgeraldi ja Nina Simoni lugudest Eric Claptoni ja Bob Dylani lauludeni. | Jõulujazzi peaesineja on Lizz Wright koos Estonian Dream Big Bandiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti muusikasõprade südame võitis Wright Jazzkaarel juba 2012 aastal samas kohas, tollal Nordea kontserdimajas.
Jõulujazzil astub Wright Alexela kontserdimajas kuulajate ette 20. sünnipäeva tähistava Estonian Dream Big Bandiga Siim Aimla juhatusel. Nii Ameerikas kui Euroopas on Lizz Wright koostööd teinud mainekate jazzorkestritega ning astunud korduvalt üles maailma suurimatel jazzifestivalidel North Sea Jazzist kuni Montreux Jazz Festivalini.
Noore lauljatari esimese suure lava esinemise kohta Hollywood Bowlis aastal 2002 kirjutas Los Angeles Times: "Laulja astus lavale praktiliselt tundmatuna, kuid lahkus sealt staarina". Lauljatarilt on ilmunud kuus albumit, mis on pälvinud kriitikutelt ja kuulajatelt vaid kiitust ning jõudnud Billboardi edetabelite tippu.
Wrighti karjäär, mis algas kirikumuusikuna ja kulges läbi ansambli The Spirit ning ooperi- ja jazzilaulu õpingute, jõudis oma väljenduslaadini juba esimese albumiga "The Salt", kus ta seob jazzi, gospeli, poprütmid ja rhythm blues 'i voolavaks helikangaks. Tema rikkalikud kogemused eri muusikastiilidest ja eksimatu muusikamaitse võimaldavad tal valida repertuaari spirituaalidest, Ella Fizgeraldi ja Nina Simoni lugudest Eric Claptoni ja Bob Dylani lauludeni.
### Response:
Jõulujazzi peaesineja on Lizz Wright koos Estonian Dream Big Bandiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti kõrgliiga poolfinaalis Riia VEF-ile 0:3 alla jäänud, kuid pronksiseerias BK Ogre 3:0 alistanud Jurmala meeskonnaga lõi Zeids Sportacentrs.com portaali teatel käed kolmeks hooajaks. Võistkonna peatreeneri Martins Gulbisega on 28-aastane Zeids töötanud ka varemgi erinevate Läti noortekoondistega, vahendab Korvpall24.ee.
"Jurmala projekt ja organisatoorne pool on väga sümpaatsed. Klubi teab, mida teha – tegutsetakse tasapisi, aga kohusetundlikult. Kõige tähtsam on see, et mõeldakse järelkasvu peale. Seetõttu polnud mul tarvis pikalt kaaluda Jurmala pakkumist," rääkis Zeids oma uuest tööandjast, kes muuhulgas teenis viimati korvpalli Balti liigas teise koha.
"Peatreeneri Martins Gulbisega oleme sellelgi suvel Läti U16 koondise juures olnud ning ühise keele leidmine pole mingi probleem. Praegune koosseis on väga huvitav ja konkurentsivõimeline koos mitmete talendikate mängijatega, kelle parim hooaeg on veel ees. Nüüd peame lihtsalt tööd tegema ja ootan juba pingsalt hooaja algust." | Valga-Valka endine peatreener asub tööle Läti pronksiklubi juures | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti kõrgliiga poolfinaalis Riia VEF-ile 0:3 alla jäänud, kuid pronksiseerias BK Ogre 3:0 alistanud Jurmala meeskonnaga lõi Zeids Sportacentrs.com portaali teatel käed kolmeks hooajaks. Võistkonna peatreeneri Martins Gulbisega on 28-aastane Zeids töötanud ka varemgi erinevate Läti noortekoondistega, vahendab Korvpall24.ee.
"Jurmala projekt ja organisatoorne pool on väga sümpaatsed. Klubi teab, mida teha – tegutsetakse tasapisi, aga kohusetundlikult. Kõige tähtsam on see, et mõeldakse järelkasvu peale. Seetõttu polnud mul tarvis pikalt kaaluda Jurmala pakkumist," rääkis Zeids oma uuest tööandjast, kes muuhulgas teenis viimati korvpalli Balti liigas teise koha.
"Peatreeneri Martins Gulbisega oleme sellelgi suvel Läti U16 koondise juures olnud ning ühise keele leidmine pole mingi probleem. Praegune koosseis on väga huvitav ja konkurentsivõimeline koos mitmete talendikate mängijatega, kelle parim hooaeg on veel ees. Nüüd peame lihtsalt tööd tegema ja ootan juba pingsalt hooaja algust."
### Response:
Valga-Valka endine peatreener asub tööle Läti pronksiklubi juures |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Optimist ja Zoom8 klassi võitjad selgusid kolmel päeval toimunud sõitude koondtulemusena. Laser klassides said kvalifikatsioonisõitude kolm esimest otse edasi pühapäeval toimunud finaalsõitudesse ning kohad 4.-10. võistlesid omavahel samal päeval poolfinaalis. Poolfinaali parim pääses edasi finaali. Igas Laser klassi finaalis sõitis 4 purjetajat. Seekordne finaalsõit oli erakordne, sest mitte kunagi varem ei ole võistlusrada asunud nii lähedal kaile ja ka publikule. Kõik finaalid olid pealtvaatajaile kaldalt suurepäraselt jälgitavad.
Laser Standard klassi võitjaks tuli ootuspäraselt Karl-Martin Rammo, kes võitis kõik kaheksa kvalifikatsioonisõitu ning suure edumaaga ka finaalsõidu. Teiseks võitles end Martin Aruja ning kolmas oli poolfinaalist võitjana edasi finaali liikunud Joosep Laus.
Laser Radial klassi lõpetas esimesel kohal Anna Pohlak, kes võitis kolme päeva jooksul peetud kaheksast kvalifikatsioonisõidust kuus. Ka finaalsõidus näitas Pohlak kindlat meelt ja otsustuskindlust ning tihedalt teineteise kõrval purjetanud lätlase seljatas ta viimased paarkümmend meetrit enne finišit. Teisena ületas finišijoone Robin Spats Lätist ning kolmas oli Ardi Bogdanov.
Pohlak võttis finaalsõidu kokku järgmiselt: "Finaalsõit oli päris pingeline, kogu aeg tuli silmad lahti hoida ja konkurente jälgida. Raja mõlemat poolt üheaegselt jälgida oli üsna keeruline. Adrenaliinilaks oli kõhus kuni finišini välja, nii et päris hea sõit oli."
Optimist klassis pakuvad eestlastele endiselt äärmiselt tugevat konkurentsi Läti noored purjetajad. Kui võistluste avapäeva järel koosnes Optimist klassi esikolmik vaid naaberriigi purjetajatest, siis pühapäeval seis pisut muutus. Kõrgeima koha purjetas välja Eduards Mucins, teiseks tuli Agate Einause Lätist ning kolmandale kohale võitles end eestlane Andrias Sepp.
Zoom8 klassis oli endiselt kaasvõistlejate jaoks püüdmatu Aleksander Kuusik, kes on ka EMV sarja üldarvestuses klassi liider. Kuusik lõpetas kaheksast sõidust kuus esimesel positsioonil. Teisele kohale asetus Karolin Härm ning kolmas oli Jorgen Kuivonen.
Laser 4.7 klassis läks esikoht Lätti Roberts Stals-Bulsile. Finaalsõidu esimeses pooles purjetasid võrdselt, külg-külje kõrval Stals-Buls ja Liis Annus. Lõpptulemus selgus alles finišikoridoris, kus Stals-Buls tegi taktikalise muudatuse ning garanteeris seeläbi esikoha. Teine koht Liis Annusele ning kolmas Lätti, Eduard Plavinsile. | Anna Pohlak: adrenaliinilaks oli kõhus kuni finišini välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Optimist ja Zoom8 klassi võitjad selgusid kolmel päeval toimunud sõitude koondtulemusena. Laser klassides said kvalifikatsioonisõitude kolm esimest otse edasi pühapäeval toimunud finaalsõitudesse ning kohad 4.-10. võistlesid omavahel samal päeval poolfinaalis. Poolfinaali parim pääses edasi finaali. Igas Laser klassi finaalis sõitis 4 purjetajat. Seekordne finaalsõit oli erakordne, sest mitte kunagi varem ei ole võistlusrada asunud nii lähedal kaile ja ka publikule. Kõik finaalid olid pealtvaatajaile kaldalt suurepäraselt jälgitavad.
Laser Standard klassi võitjaks tuli ootuspäraselt Karl-Martin Rammo, kes võitis kõik kaheksa kvalifikatsioonisõitu ning suure edumaaga ka finaalsõidu. Teiseks võitles end Martin Aruja ning kolmas oli poolfinaalist võitjana edasi finaali liikunud Joosep Laus.
Laser Radial klassi lõpetas esimesel kohal Anna Pohlak, kes võitis kolme päeva jooksul peetud kaheksast kvalifikatsioonisõidust kuus. Ka finaalsõidus näitas Pohlak kindlat meelt ja otsustuskindlust ning tihedalt teineteise kõrval purjetanud lätlase seljatas ta viimased paarkümmend meetrit enne finišit. Teisena ületas finišijoone Robin Spats Lätist ning kolmas oli Ardi Bogdanov.
Pohlak võttis finaalsõidu kokku järgmiselt: "Finaalsõit oli päris pingeline, kogu aeg tuli silmad lahti hoida ja konkurente jälgida. Raja mõlemat poolt üheaegselt jälgida oli üsna keeruline. Adrenaliinilaks oli kõhus kuni finišini välja, nii et päris hea sõit oli."
Optimist klassis pakuvad eestlastele endiselt äärmiselt tugevat konkurentsi Läti noored purjetajad. Kui võistluste avapäeva järel koosnes Optimist klassi esikolmik vaid naaberriigi purjetajatest, siis pühapäeval seis pisut muutus. Kõrgeima koha purjetas välja Eduards Mucins, teiseks tuli Agate Einause Lätist ning kolmandale kohale võitles end eestlane Andrias Sepp.
Zoom8 klassis oli endiselt kaasvõistlejate jaoks püüdmatu Aleksander Kuusik, kes on ka EMV sarja üldarvestuses klassi liider. Kuusik lõpetas kaheksast sõidust kuus esimesel positsioonil. Teisele kohale asetus Karolin Härm ning kolmas oli Jorgen Kuivonen.
Laser 4.7 klassis läks esikoht Lätti Roberts Stals-Bulsile. Finaalsõidu esimeses pooles purjetasid võrdselt, külg-külje kõrval Stals-Buls ja Liis Annus. Lõpptulemus selgus alles finišikoridoris, kus Stals-Buls tegi taktikalise muudatuse ning garanteeris seeläbi esikoha. Teine koht Liis Annusele ning kolmas Lätti, Eduard Plavinsile.
### Response:
Anna Pohlak: adrenaliinilaks oli kõhus kuni finišini välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pingi idee viisid teostuseni Andrese kolleegid ja sõbrad endisest Haapsalu gümnaasiumist," teatas Andres Ammase abikaasa Anneli Ammas sotsiaalmeedias.
Anneli Ammas kirjutas, et Haapsalu gümnaasiumiga on Andres olnud seotud alates sellest, kui ta kuueaastasena 1968 sinna õppima läks, kuni direktoriaastateni 2007-2011.
"50 aasta jooksul on Andresel olnud väga üksikud aastad, mil tal polnud põhjust 1. septembril kooli minna ja seepärast avame Andrese pingi just 1. septembril kell 13, pärast Haapsalu koolide avaaktusi," märkis Anneli Ammas oma teadaandes.
Andres Ammas suri tänavu aprillis 56. aasta vanuselt. | Andres Ammas saab Haapsalu linnuse peavärava juurde mälestuspingi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pingi idee viisid teostuseni Andrese kolleegid ja sõbrad endisest Haapsalu gümnaasiumist," teatas Andres Ammase abikaasa Anneli Ammas sotsiaalmeedias.
Anneli Ammas kirjutas, et Haapsalu gümnaasiumiga on Andres olnud seotud alates sellest, kui ta kuueaastasena 1968 sinna õppima läks, kuni direktoriaastateni 2007-2011.
"50 aasta jooksul on Andresel olnud väga üksikud aastad, mil tal polnud põhjust 1. septembril kooli minna ja seepärast avame Andrese pingi just 1. septembril kell 13, pärast Haapsalu koolide avaaktusi," märkis Anneli Ammas oma teadaandes.
Andres Ammas suri tänavu aprillis 56. aasta vanuselt.
### Response:
Andres Ammas saab Haapsalu linnuse peavärava juurde mälestuspingi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See otsus küpses tükk aega, juba eelmise aasta suvest. Ma tunnen, et ma olen 24 aastat olnud poliitikas nii või teisiti ja ma näen, kuidas see takistab minu muude valdkondadega tegelemist," ütles Altosaar Delfile.
Altosaar on võrgustiku Kuldne Liiga vedaja, tegeledes koolituste ja konsultatsioonidega. "Kuna see ühiskond on meil selline, et ükskõik kui väikeses erakonnas sa ka ei ole, võib see kliente või koostööpartnereid häirida," nentis Altosaar.
Aimar Altosaar kuulus aastatel 1994–2006 Isamaaliitu ja oli kahel korral selle peasekretär. Aastatel 2006–2014 kuulus ta Isamaa ja Res Publica liitumise järel Isamaa ja Res Publica Liitu ning aastast 2014 Vabaerakonda. | Aimar Altosaar astus Vabaerakonnast välja ja tegi poliitikaga lõpparve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See otsus küpses tükk aega, juba eelmise aasta suvest. Ma tunnen, et ma olen 24 aastat olnud poliitikas nii või teisiti ja ma näen, kuidas see takistab minu muude valdkondadega tegelemist," ütles Altosaar Delfile.
Altosaar on võrgustiku Kuldne Liiga vedaja, tegeledes koolituste ja konsultatsioonidega. "Kuna see ühiskond on meil selline, et ükskõik kui väikeses erakonnas sa ka ei ole, võib see kliente või koostööpartnereid häirida," nentis Altosaar.
Aimar Altosaar kuulus aastatel 1994–2006 Isamaaliitu ja oli kahel korral selle peasekretär. Aastatel 2006–2014 kuulus ta Isamaa ja Res Publica liitumise järel Isamaa ja Res Publica Liitu ning aastast 2014 Vabaerakonda.
### Response:
Aimar Altosaar astus Vabaerakonnast välja ja tegi poliitikaga lõpparve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tehniliselt endiselt sõnajalal olevad Lõuna- ja Põhja-Korea koondasid naiste draakonipaatide võistluseks jõud ja võitsid esmalt laupäeval 200 m sõidus pronksi, pühapäeval lisasid nad sellele aga 500 m sõidu kuldmedali, edestades vaid 0,304 sekundiga Hiinat, kolmas oli Tai.
Seejuures alustas ühendatud Korea naiskond ühiseid treeninguid alles kuu aega tagasi. "Usun, et saame ka tulevikus ühtse lipu all võistelda, vähemalt me kõik tahaksime seda teha," ütles naiskonna liige Jang Hyun-jung.
Ühendatud Korea naiskond võitis draakonipaatide 500 m sõidus kulla. Autor: SIPA USA/Scanpix | Ühendatud Korea võitis Aasia mängudel ajaloolise kuldmedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tehniliselt endiselt sõnajalal olevad Lõuna- ja Põhja-Korea koondasid naiste draakonipaatide võistluseks jõud ja võitsid esmalt laupäeval 200 m sõidus pronksi, pühapäeval lisasid nad sellele aga 500 m sõidu kuldmedali, edestades vaid 0,304 sekundiga Hiinat, kolmas oli Tai.
Seejuures alustas ühendatud Korea naiskond ühiseid treeninguid alles kuu aega tagasi. "Usun, et saame ka tulevikus ühtse lipu all võistelda, vähemalt me kõik tahaksime seda teha," ütles naiskonna liige Jang Hyun-jung.
Ühendatud Korea naiskond võitis draakonipaatide 500 m sõidus kulla. Autor: SIPA USA/Scanpix
### Response:
Ühendatud Korea võitis Aasia mängudel ajaloolise kuldmedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alguses pidid Madridi klubi fännid ehmuma, kui veerandtunni möödudes oli skoorijaks katalaan, mitte valgesärk. Deja vu moment tekkis eelmise aastaga, kui Girona suutis Reali alistada 2:1. Sel korral aga nii siiski ei läinud. Meistrite liiga valitsev meister vastas Borja Garcia tabamusele nelja väravaga, vahendab Soccernet.ee.
Nädalavahetuse saavad õnnestunuks lugeda Barcelona elanikud, kuna mõlemad kodumeeskonnad teenisid kolm silma tabelisse. Kui laupäeval suutis Barcelona suurklubi napilt alistada Real Valladolidi, siis pühapäeval teenis kindla võidu Espanyol, olles 2:0 üle eelmise hooaja neljandast tiimist Valenciast.
Oodatult õhtu kõige põnevam matš Sevilla ja Villarreali vahel oli hoopiski kõige võimalustevaesem. Väravaid ei löödud, pealelööke tuli mõlemal Lõuna-Hispaania tiimil neli ning pallivaldamine oli suurem osa mängust 50-50. | Real võttis kindla võidu, Sevilla ja Villarreal väravaid ei löönud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alguses pidid Madridi klubi fännid ehmuma, kui veerandtunni möödudes oli skoorijaks katalaan, mitte valgesärk. Deja vu moment tekkis eelmise aastaga, kui Girona suutis Reali alistada 2:1. Sel korral aga nii siiski ei läinud. Meistrite liiga valitsev meister vastas Borja Garcia tabamusele nelja väravaga, vahendab Soccernet.ee.
Nädalavahetuse saavad õnnestunuks lugeda Barcelona elanikud, kuna mõlemad kodumeeskonnad teenisid kolm silma tabelisse. Kui laupäeval suutis Barcelona suurklubi napilt alistada Real Valladolidi, siis pühapäeval teenis kindla võidu Espanyol, olles 2:0 üle eelmise hooaja neljandast tiimist Valenciast.
Oodatult õhtu kõige põnevam matš Sevilla ja Villarreali vahel oli hoopiski kõige võimalustevaesem. Väravaid ei löödud, pealelööke tuli mõlemal Lõuna-Hispaania tiimil neli ning pallivaldamine oli suurem osa mängust 50-50.
### Response:
Real võttis kindla võidu, Sevilla ja Villarreal väravaid ei löönud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tegelikult on see päev mälestuspäev tolleaegsetele sõjameestele. Ta ei ole samba tagasitoomise päev. See samba mälestuskivi on üks osa sellest mälestuspäevast," ütles ERR-ile EKRE lihula esindaja Meelis Malk.
Malki sõnul ei ole tegemist ka esialgse samba koopiaga. "Ta on Lihula samba mälestuskivi, kus on kujundusena kasutatud algse samba fragmente," lausus ta.
Malk rääkis, et mälestuskivi viiakse esialgse samba asukohale rahvakoosoleku toimumise ajaks.
"See on avalik koosolek, mis on politseis registreeritud. Me eeldame, et sinna avalikule koosolekule tuleb 50-100 inimest," lisas ta.
Ka rahvusvahelist tähelepanu pälvinud monument avati Lihula kalmistul 20. augustil 2004. Sellel oli kiri: "Eesti meestele, kes sõdisid 1940–45 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel."
Sama aasta 2. septembri õhtupimeduses sammas teisaldati. Selle käigus puhkes konflikt politsei ja kohalike vahel. Samba originaal asub Lagedil vabadusvõitluse muuseumis.
Ettevalmistustööd Lihula kalmistul. Autor: (ERR) | EKRE lasi teha mälestuskivi Lihula sambale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegelikult on see päev mälestuspäev tolleaegsetele sõjameestele. Ta ei ole samba tagasitoomise päev. See samba mälestuskivi on üks osa sellest mälestuspäevast," ütles ERR-ile EKRE lihula esindaja Meelis Malk.
Malki sõnul ei ole tegemist ka esialgse samba koopiaga. "Ta on Lihula samba mälestuskivi, kus on kujundusena kasutatud algse samba fragmente," lausus ta.
Malk rääkis, et mälestuskivi viiakse esialgse samba asukohale rahvakoosoleku toimumise ajaks.
"See on avalik koosolek, mis on politseis registreeritud. Me eeldame, et sinna avalikule koosolekule tuleb 50-100 inimest," lisas ta.
Ka rahvusvahelist tähelepanu pälvinud monument avati Lihula kalmistul 20. augustil 2004. Sellel oli kiri: "Eesti meestele, kes sõdisid 1940–45 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel."
Sama aasta 2. septembri õhtupimeduses sammas teisaldati. Selle käigus puhkes konflikt politsei ja kohalike vahel. Samba originaal asub Lagedil vabadusvõitluse muuseumis.
Ettevalmistustööd Lihula kalmistul. Autor: (ERR)
### Response:
EKRE lasi teha mälestuskivi Lihula sambale |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.