instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ostueelisõigus on riigil ja Tallinna linnal lähtuvalt muinsuskaitseseadusest.
Valitsus otsustas juba möödunud aasta aprillis, et Patarei kompleksi riik endale ei jäta, vaid see läheb enampakkumisele. Toonasest otsusest lähtus ka riigile kuuluv RKAS.
"Arendustegevuste käigus selgub täpsemalt, millised funktsioonid tulevikus Patareil saavad olema. Olgu selleks muuseum, hotell või restoran – kõik need toetavad piirkonna tärkamist elule," ütles mullu kevadel toonane riigihalduse minister Jaak Aab
Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles ERR-ile, et praegust detailplaneeringut vaadates ei näe linn mingisugust põhjust, miks nemad peaks ostueelisõigust kasutama.
"Linnal oleks huvi, kui Patarei oleks seotud linna põhifunktsioonide täitmisega ja avaliku huviga, kuid seda me ei näe," rääkis Novikov. Ta lisas, et linnal on huvi neile kuuluva Skoone bastioni kõrval asuva Suurtüki 12 ostuks, kuna see on kavas kujundada avalikuks ruumiks.
"Kuid Patareiga ja selle ümbrusega seotud plaanid on pigem erasektori poolt teostatavad," tähendas Novikov.
Patareisse tuleb kommunismiohvrite mälestusmuuseum
RKAS-i portfellihaldur Pertti Neero ütles ERR-ile, et praegu on Patarei kompleksi ühte osasse kavas rajada rahvusvaheline kommunismiohvrite mälestusmuuseum. Sõjamuuseumi taotlus ei leidnud valitsuses toetust ning seda Patareisse ei kavandata.
Kompleksi hooned ja territoorium on suletud ning valve all. Neero ütles, et jooksvalt on tehtud avariiremonte.
"Kuna hooned on juba 2005. aastast kasutuseta ja kütteta, on üldine seisukord halb. Territoorium on puhastatud vanglaaegsest prügist ning võsast ja Patarei merepoolsel küljel on juba üle kahe aasta linnarahvale avatud beetapromenaad," kirjeldas Neero praegust olukorda.
RKAS on öelnud, et Patarei alghinna kujundamisel arvestatakse kompleksi eeldatavat turuväärtust. Samuti on kunagi nende poolt pakutud, et renoveerimine läheb uuele omanikule eeldatavasti maksma umbes 70-80 miljonit eurot.
Detailplaneering näeb ette, et kinnistutele kavandatavatel hoonetel on elu-, ühiskondlik ja ärifunktsioon, et ala oleks kasutusel ööpäev ringi. | Patarei läheb enampakkumisele: riik ja Tallinn loobuvad ostueelisõigusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ostueelisõigus on riigil ja Tallinna linnal lähtuvalt muinsuskaitseseadusest.
Valitsus otsustas juba möödunud aasta aprillis, et Patarei kompleksi riik endale ei jäta, vaid see läheb enampakkumisele. Toonasest otsusest lähtus ka riigile kuuluv RKAS.
"Arendustegevuste käigus selgub täpsemalt, millised funktsioonid tulevikus Patareil saavad olema. Olgu selleks muuseum, hotell või restoran – kõik need toetavad piirkonna tärkamist elule," ütles mullu kevadel toonane riigihalduse minister Jaak Aab
Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles ERR-ile, et praegust detailplaneeringut vaadates ei näe linn mingisugust põhjust, miks nemad peaks ostueelisõigust kasutama.
"Linnal oleks huvi, kui Patarei oleks seotud linna põhifunktsioonide täitmisega ja avaliku huviga, kuid seda me ei näe," rääkis Novikov. Ta lisas, et linnal on huvi neile kuuluva Skoone bastioni kõrval asuva Suurtüki 12 ostuks, kuna see on kavas kujundada avalikuks ruumiks.
"Kuid Patareiga ja selle ümbrusega seotud plaanid on pigem erasektori poolt teostatavad," tähendas Novikov.
Patareisse tuleb kommunismiohvrite mälestusmuuseum
RKAS-i portfellihaldur Pertti Neero ütles ERR-ile, et praegu on Patarei kompleksi ühte osasse kavas rajada rahvusvaheline kommunismiohvrite mälestusmuuseum. Sõjamuuseumi taotlus ei leidnud valitsuses toetust ning seda Patareisse ei kavandata.
Kompleksi hooned ja territoorium on suletud ning valve all. Neero ütles, et jooksvalt on tehtud avariiremonte.
"Kuna hooned on juba 2005. aastast kasutuseta ja kütteta, on üldine seisukord halb. Territoorium on puhastatud vanglaaegsest prügist ning võsast ja Patarei merepoolsel küljel on juba üle kahe aasta linnarahvale avatud beetapromenaad," kirjeldas Neero praegust olukorda.
RKAS on öelnud, et Patarei alghinna kujundamisel arvestatakse kompleksi eeldatavat turuväärtust. Samuti on kunagi nende poolt pakutud, et renoveerimine läheb uuele omanikule eeldatavasti maksma umbes 70-80 miljonit eurot.
Detailplaneering näeb ette, et kinnistutele kavandatavatel hoonetel on elu-, ühiskondlik ja ärifunktsioon, et ala oleks kasutusel ööpäev ringi.
### Response:
Patarei läheb enampakkumisele: riik ja Tallinn loobuvad ostueelisõigusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HC Viimsi/Tööriistamarket võitis tulemusega 30:22 (16:10) SK Tapa üle ning soomlaste Karjaa BK-46 sai 44:27 (22:11) jagu Aruküla SK-st. Homme alustab turniiri Eesti liiga mullune pronks HC Kehra/Horizon Pulp&Paper.
Paralleelselt Tallinna võistlusega algas turniir Põlvas, kus valitsev Eesti meister Serviti alistas kodupubliku silme all KOR#1 Sankt-Peterburgi 34:23 (21:9). Teise Eesti klubina võistlustules olev esiliigameeskond Põlva Tarbijate Ühistu kaotas Sankt-Peterburg HC-le 10:33 (5:15).
Ülejäänud kohtumistes sai soomlaste Grankulla IFK 37:21 (19:9) jagu HC Vilniusest ning Leedu meister Alytause Almeida-Stronglasas 25:15 (13:8) Jurmala Sport meeskonnast. | Tallinnas ja Põlvas algasid rahvusvahelised käsipalliturniirid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HC Viimsi/Tööriistamarket võitis tulemusega 30:22 (16:10) SK Tapa üle ning soomlaste Karjaa BK-46 sai 44:27 (22:11) jagu Aruküla SK-st. Homme alustab turniiri Eesti liiga mullune pronks HC Kehra/Horizon Pulp&Paper.
Paralleelselt Tallinna võistlusega algas turniir Põlvas, kus valitsev Eesti meister Serviti alistas kodupubliku silme all KOR#1 Sankt-Peterburgi 34:23 (21:9). Teise Eesti klubina võistlustules olev esiliigameeskond Põlva Tarbijate Ühistu kaotas Sankt-Peterburg HC-le 10:33 (5:15).
Ülejäänud kohtumistes sai soomlaste Grankulla IFK 37:21 (19:9) jagu HC Vilniusest ning Leedu meister Alytause Almeida-Stronglasas 25:15 (13:8) Jurmala Sport meeskonnast.
### Response:
Tallinnas ja Põlvas algasid rahvusvahelised käsipalliturniirid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kannatuste nädal sai pauguga läbi," kirjutas Taaramäe oma Facebooki kontol. "Ega siit midagi suurt loota poleks enam olnud, aga paranemise ja taastumise lootus püsis hinges. Oleksin tahtnud kümme päeva ikka ära teha ja kui ka siis pärast puhkepäeva poleks parem olnud, oleksin pooleli jätnud."
Taaramäed tabas pärast avariid šokk. "Tänane oli õudusunenägu. Kõige hullem, mis ratturiga üldse juhtuda saab, on see, et auto sõidab tagant hooga selga, sest olukord on kontrollimatu. Kedagi süüdistama ma ei hakka, kuid kindlasti magas see juht seal roolis. Ma ei nuta kunagi, aga seekord ma ei saanud 15 minutit millestki aru ja ainult vesistasin. Mitte valust vaid šokist. Siiski oli õnnelik päev, sest olen elu ja tervise juures," lisas Taaramäe. | Taaramäe saatuslikust avariist: tänane oli õudusunenägu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kannatuste nädal sai pauguga läbi," kirjutas Taaramäe oma Facebooki kontol. "Ega siit midagi suurt loota poleks enam olnud, aga paranemise ja taastumise lootus püsis hinges. Oleksin tahtnud kümme päeva ikka ära teha ja kui ka siis pärast puhkepäeva poleks parem olnud, oleksin pooleli jätnud."
Taaramäed tabas pärast avariid šokk. "Tänane oli õudusunenägu. Kõige hullem, mis ratturiga üldse juhtuda saab, on see, et auto sõidab tagant hooga selga, sest olukord on kontrollimatu. Kedagi süüdistama ma ei hakka, kuid kindlasti magas see juht seal roolis. Ma ei nuta kunagi, aga seekord ma ei saanud 15 minutit millestki aru ja ainult vesistasin. Mitte valust vaid šokist. Siiski oli õnnelik päev, sest olen elu ja tervise juures," lisas Taaramäe.
### Response:
Taaramäe saatuslikust avariist: tänane oli õudusunenägu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon (IOF) on asutatud 1961. aastal ja ühendab hetkel 70 riigi alaliite. Organisatsiooni uus president nimetas alaliidu kõige olulisema eesmärgina lähiaastatel olümpiakursil liikumise jätkamist. Selleks on vaja eelkõige tagada ala atraktiivsus televaatajatele ja internetis jälgijatele. IOF on aastast 1977 tunnustatud Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt ning on juba aastaid tegutsenud eesmärgiga saada olümpiaspordialaks. Esimeses järjekorras on tõenäoline suusaorienteerumise jõudmine taliolümpia programmi.
2017. aasta juulis toimub orienteerumise MM Lõuna-Eestis, võistluskeskusega Tartus ja võistlusmaastikega Tartus, Viljandi lossimägedes, Rõuges ja Elva lähedal Vitipalus. Kõigist võistluspäevadest tehakse televisiooni otseülekanded. | Leho Haldna valiti Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni presidendiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon (IOF) on asutatud 1961. aastal ja ühendab hetkel 70 riigi alaliite. Organisatsiooni uus president nimetas alaliidu kõige olulisema eesmärgina lähiaastatel olümpiakursil liikumise jätkamist. Selleks on vaja eelkõige tagada ala atraktiivsus televaatajatele ja internetis jälgijatele. IOF on aastast 1977 tunnustatud Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt ning on juba aastaid tegutsenud eesmärgiga saada olümpiaspordialaks. Esimeses järjekorras on tõenäoline suusaorienteerumise jõudmine taliolümpia programmi.
2017. aasta juulis toimub orienteerumise MM Lõuna-Eestis, võistluskeskusega Tartus ja võistlusmaastikega Tartus, Viljandi lossimägedes, Rõuges ja Elva lähedal Vitipalus. Kõigist võistluspäevadest tehakse televisiooni otseülekanded.
### Response:
Leho Haldna valiti Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni presidendiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Obama sõnul laiendatakse Papahanaumokuakea merekaitseala rohkem kui neli korda. Akvatoorium on nüüdsest 1,5 miljoni ruutkilomeetri suurune.
Kaitsealas elavad puutumata korallrahud ning sajad erinevad liigid, keda ei leia mitte kuskil mujal maailmas. Sealjuures elab merekaitsealas maailma vanim elusorganism, must korallrahu, mis on teadlaste hinnangul 4265-aastane.
Mereala ümbritsevatel saartel pesitseb umbes 14 miljonit lindu, samuti elavad regioonis ohustatud rohekilpkonnad ja Hawaii munkhülged.
Looduskaitseala rajati 2006. aastal ning kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse 2010. aastal.
Obama otsusega kaasneb ka keeld mineraalide kaevandamisele ning töönduspüügile regioonis. | Obama teatas maailma suurima merekaitseala loomisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Obama sõnul laiendatakse Papahanaumokuakea merekaitseala rohkem kui neli korda. Akvatoorium on nüüdsest 1,5 miljoni ruutkilomeetri suurune.
Kaitsealas elavad puutumata korallrahud ning sajad erinevad liigid, keda ei leia mitte kuskil mujal maailmas. Sealjuures elab merekaitsealas maailma vanim elusorganism, must korallrahu, mis on teadlaste hinnangul 4265-aastane.
Mereala ümbritsevatel saartel pesitseb umbes 14 miljonit lindu, samuti elavad regioonis ohustatud rohekilpkonnad ja Hawaii munkhülged.
Looduskaitseala rajati 2006. aastal ning kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse 2010. aastal.
Obama otsusega kaasneb ka keeld mineraalide kaevandamisele ning töönduspüügile regioonis.
### Response:
Obama teatas maailma suurima merekaitseala loomisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane Sirigu kaotas oma senises koduklubis Paris Saint-Germainis esiväravavahi koha Kevin Trappile, kes liikus Prantsusmaale mullu Saksamaalt Frankfurdi Eintrachtist.
2011. aastal Palermost Pariisi siirdunud Sirigu aitas PSG neli korda järjest Prantsusmaa meistriks. Mees kuulus ka tänavu suvel Prantsusmaal toimunud Euroopa meistrivõistlustel Itaalia koondise rivistusse. | Itaalia koondise väravavaht siirdus laenulepingu alusel Hispaaniasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane Sirigu kaotas oma senises koduklubis Paris Saint-Germainis esiväravavahi koha Kevin Trappile, kes liikus Prantsusmaale mullu Saksamaalt Frankfurdi Eintrachtist.
2011. aastal Palermost Pariisi siirdunud Sirigu aitas PSG neli korda järjest Prantsusmaa meistriks. Mees kuulus ka tänavu suvel Prantsusmaal toimunud Euroopa meistrivõistlustel Itaalia koondise rivistusse.
### Response:
Itaalia koondise väravavaht siirdus laenulepingu alusel Hispaaniasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Steinmeier hoiatas ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung, et "Venemaa ja Lääne vahel on tekkinud sügav kuristik".
Tema sõnul on Krimmi annekteerimine ja Moskva otsus peatada Euroopa tavarelvastusleppe kehtivus märkideks, mis näitavad Euroopa "julgeolekuarhitektuuri" murenemist.
Vaja on "konkreetseid julgeolekualgatusi", seal hulgas piirkondlikke relvastuse ülempiire, läbipaistvusmeetmeid, uut sõjatehnikat nagu droonid hõlmavaid reegleid ning võimet kontrollida relvastust ka vaidlusalustel aladel.
Saksamaa võõrustab järgmisel neljapäeval Potsdamis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 38 välisministri kohtumist. | Steinmeier: Euroopa vajab uusi relvastuskontrollimeetmeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Steinmeier hoiatas ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung, et "Venemaa ja Lääne vahel on tekkinud sügav kuristik".
Tema sõnul on Krimmi annekteerimine ja Moskva otsus peatada Euroopa tavarelvastusleppe kehtivus märkideks, mis näitavad Euroopa "julgeolekuarhitektuuri" murenemist.
Vaja on "konkreetseid julgeolekualgatusi", seal hulgas piirkondlikke relvastuse ülempiire, läbipaistvusmeetmeid, uut sõjatehnikat nagu droonid hõlmavaid reegleid ning võimet kontrollida relvastust ka vaidlusalustel aladel.
Saksamaa võõrustab järgmisel neljapäeval Potsdamis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 38 välisministri kohtumist.
### Response:
Steinmeier: Euroopa vajab uusi relvastuskontrollimeetmeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31-aastane ründaja taastub koondise peatreeneri Fernando Santose sõnul EM-i finaalis Prantsusmaa vastu saadud jalavigastusest. Ronaldo asemel on aga taas meeskonnas trauma tõttu EM-i vahele jätma pidanud Bernardo Silva.
"Kuna klubihooaeg on alles alanud, siis oleme ebaharilikus olukorras," tõdes Santos. "Kaasasin meeskonda EM-il osalenud tuumiku ning varem vigastatud olnud mängijad."
Portugal kohtub Šveitsiga võõrsil Baselis 6. septembril. Kuus päeva varem peetakse aga Portos sõprusmatš Gibraltariga.
Portugali koondise koosseis:
Väravavahid: Rui Patricio (Sporting), Anthony Lopes (Olympique Lyonnais), Eduardo (Dinamo Zagreb).
Kaitsjad: Joao Cancelo (Valencia), Cedric Soares (Southampton), Pepe (Real Madrid), Bruno Alves (Cagliari), Jose Fonte (Southampton), Luis Neto (Zeniit Peterburi), Raphael Guerreiro (Borussia Dortmund), Eliseu (Benfica).
Poolkaitsjad: William Carvalho (Sporting), Danilo (Porto), Joao Moutinho (Monaco), Adrien Silva (Sporting), Andre Gomes (Barcelona), Joao Mario (Sporting), Renato Sanches (Bayern München).
Ründajad: Rafa Silva (Braga), Bernardo Silva (Monaco), Nani (Valencia), Ricardo Quaresma (Besiktas), Eder (Lille) Andre Silva (Porto). | Ronaldo jäi MM-valikmänguks valmistuvast Portugali koondisest välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastane ründaja taastub koondise peatreeneri Fernando Santose sõnul EM-i finaalis Prantsusmaa vastu saadud jalavigastusest. Ronaldo asemel on aga taas meeskonnas trauma tõttu EM-i vahele jätma pidanud Bernardo Silva.
"Kuna klubihooaeg on alles alanud, siis oleme ebaharilikus olukorras," tõdes Santos. "Kaasasin meeskonda EM-il osalenud tuumiku ning varem vigastatud olnud mängijad."
Portugal kohtub Šveitsiga võõrsil Baselis 6. septembril. Kuus päeva varem peetakse aga Portos sõprusmatš Gibraltariga.
Portugali koondise koosseis:
Väravavahid: Rui Patricio (Sporting), Anthony Lopes (Olympique Lyonnais), Eduardo (Dinamo Zagreb).
Kaitsjad: Joao Cancelo (Valencia), Cedric Soares (Southampton), Pepe (Real Madrid), Bruno Alves (Cagliari), Jose Fonte (Southampton), Luis Neto (Zeniit Peterburi), Raphael Guerreiro (Borussia Dortmund), Eliseu (Benfica).
Poolkaitsjad: William Carvalho (Sporting), Danilo (Porto), Joao Moutinho (Monaco), Adrien Silva (Sporting), Andre Gomes (Barcelona), Joao Mario (Sporting), Renato Sanches (Bayern München).
Ründajad: Rafa Silva (Braga), Bernardo Silva (Monaco), Nani (Valencia), Ricardo Quaresma (Besiktas), Eder (Lille) Andre Silva (Porto).
### Response:
Ronaldo jäi MM-valikmänguks valmistuvast Portugali koondisest välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vietnamlastega oli koos ka üks Vene kodanik, kes samuti kinni võeti.
Piirivalve leidis Zilupe jõe kaldalt märke isikutest, kes võisid ebaseaduslikult piiri ületada. Piirivalvekoerad võtsid jälje üles ning kõigepealt peeti kinni venelane ja kaks vietnamlast. Seejärel kutsuti appi helikopter ning avastati ka ülejäänud grupp.
Ebaseaduslike piiriületajate suhtes algatati kriminaalasi.
Sel aastal on Läti piiri ebaseaduslikult ületanud 270 isikut kolmandatest riikidest, nende seas on 176 vietnamlast ja 35 inimsmugeldajat. | Lätis peeti kinni 17 Vene piiri ebaseaduslikult ületanud vietnamlast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vietnamlastega oli koos ka üks Vene kodanik, kes samuti kinni võeti.
Piirivalve leidis Zilupe jõe kaldalt märke isikutest, kes võisid ebaseaduslikult piiri ületada. Piirivalvekoerad võtsid jälje üles ning kõigepealt peeti kinni venelane ja kaks vietnamlast. Seejärel kutsuti appi helikopter ning avastati ka ülejäänud grupp.
Ebaseaduslike piiriületajate suhtes algatati kriminaalasi.
Sel aastal on Läti piiri ebaseaduslikult ületanud 270 isikut kolmandatest riikidest, nende seas on 176 vietnamlast ja 35 inimsmugeldajat.
### Response:
Lätis peeti kinni 17 Vene piiri ebaseaduslikult ületanud vietnamlast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taanis on firmade dividendid maksustatud 27 protsendiga. Topeltmaksustamise vältimise kokkulepe kohaselt saavad välisfirmad nõuda osa või kogu Taanis makstud maksu tagasi, kui nad on maksud tasunud kodumaal. Maksuameti uurimine augustis näitas, et paljud firmad on seda süsteemi kurjasti ära kasutanud. Uurimise käigus on selgunud, et aastail 2012-2015 on tehtud 2120 valenõuet ja alusetult tagasi makstud 6,2 miljardit krooni, vahendasid BNS ja The Local.
Lisaks puhkes eelmisel nädalal veel teinegi skandaal, kui selgus, et maksuamet on väliskapitalifonde ja firmasid ülemaksustanud ning peab tagasi maksma 110 miljonit krooni pluss intressid.
Maksuameti juhi kohalt vallandatud Jesper Rønnow Simonsen tunnistas reedel, et need kaks skandaali ja probleemid maksuameti IT-süsteemiga võivad tuua kokku 14 miljardi kroonise kahjumi.
Reedel antud pressikonverentsil tunnistas maksuminister Karsten Lauritzen maksuameti probleeme. Ta ütles, et reedel parlamendis kinnitatud paketi kohaselt luuakse maksuameti töö tõhustamiseks juurde 400 uut töökohta, et aidata segadused ära klaarida.
Kopenhaageni ärikooli professor Kresten Schultz Jørgensen nimetas katastroofiliseks olukorda, kus inimesed ei saa enam maksuametit usaldada. | Maksuskandaal viis Taani maksuameti juhtide vallandamiseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taanis on firmade dividendid maksustatud 27 protsendiga. Topeltmaksustamise vältimise kokkulepe kohaselt saavad välisfirmad nõuda osa või kogu Taanis makstud maksu tagasi, kui nad on maksud tasunud kodumaal. Maksuameti uurimine augustis näitas, et paljud firmad on seda süsteemi kurjasti ära kasutanud. Uurimise käigus on selgunud, et aastail 2012-2015 on tehtud 2120 valenõuet ja alusetult tagasi makstud 6,2 miljardit krooni, vahendasid BNS ja The Local.
Lisaks puhkes eelmisel nädalal veel teinegi skandaal, kui selgus, et maksuamet on väliskapitalifonde ja firmasid ülemaksustanud ning peab tagasi maksma 110 miljonit krooni pluss intressid.
Maksuameti juhi kohalt vallandatud Jesper Rønnow Simonsen tunnistas reedel, et need kaks skandaali ja probleemid maksuameti IT-süsteemiga võivad tuua kokku 14 miljardi kroonise kahjumi.
Reedel antud pressikonverentsil tunnistas maksuminister Karsten Lauritzen maksuameti probleeme. Ta ütles, et reedel parlamendis kinnitatud paketi kohaselt luuakse maksuameti töö tõhustamiseks juurde 400 uut töökohta, et aidata segadused ära klaarida.
Kopenhaageni ärikooli professor Kresten Schultz Jørgensen nimetas katastroofiliseks olukorda, kus inimesed ei saa enam maksuametit usaldada.
### Response:
Maksuskandaal viis Taani maksuameti juhtide vallandamiseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Djokovic saab poolakast jagu, siis võib ta teises ringis vastamisi minna tšehhi Jiri Veselyga, kellele serblane kaotas hooaja esimeses pooles Monte Carlos. Djokovici neljanda ringi üheks võimalikuks vastaseks on prantslane Richard Gasquet või ameeriklane John Isner ning veerandfinaalis Gasquet kaasmaalane Jo-Wilfried Tsonga või 2014. aasta USA lahtiste võitja, horvaat Marin Cilic.
Naiste maailma esireket Serena Williams kohtub avaringis vasakukäelise venelanna Jekaterina Makarovaga, kellega tal on võitude suhe 4-1. Ameeriklanna tabeliveerandil on ka rumeenlanna Simona Halep ja 2011. aasta US Openi tšempion, austraallanna Samantha Stosur. | Loosiõnn polnud maailma esireketitele US Openil armuline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Djokovic saab poolakast jagu, siis võib ta teises ringis vastamisi minna tšehhi Jiri Veselyga, kellele serblane kaotas hooaja esimeses pooles Monte Carlos. Djokovici neljanda ringi üheks võimalikuks vastaseks on prantslane Richard Gasquet või ameeriklane John Isner ning veerandfinaalis Gasquet kaasmaalane Jo-Wilfried Tsonga või 2014. aasta USA lahtiste võitja, horvaat Marin Cilic.
Naiste maailma esireket Serena Williams kohtub avaringis vasakukäelise venelanna Jekaterina Makarovaga, kellega tal on võitude suhe 4-1. Ameeriklanna tabeliveerandil on ka rumeenlanna Simona Halep ja 2011. aasta US Openi tšempion, austraallanna Samantha Stosur.
### Response:
Loosiõnn polnud maailma esireketitele US Openil armuline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pilvises varahommikus alustasid lapsed vabakava sooritusega. Kuna selles arvestuses pole tegemist vanuseklassi põhise tiitlivõistlusega, siis siin Eesti meistri tiitlit välja ei antud, küll aga jagati medaleid. Peale eilset skeemi olid vahed väga väikesed ja täna suutsid Helena Kaal ja Cassander (Viljandimaa RSK, treenerid Alla Gladõševa, Dina Ellermann) teha suurepärase sõidu, saades tulemuseks 71,125% ning võites sellega nii II osavõistluse kui ka kokkuvõttes kuldmedali (139,667). Hõbemedali sai kaela II osavõistluse kolmanda tulemuse teinud (69,708%) Carinee Ainola ponil Rant (Niitvälja RSK, treenerid Merle Männik, Alla Gladõševa, Dina Ellermann), kokku said nad tulemuseks 138,354 protsendipunkti. Pronksmedali võitis Rose Marie Skjoldby hobusel Rosinante (Viljandimaa RSK, treenerid Marika Vunder, Peter Nicolai Skjoldby), nemad sõitsid II osavõistluses välja 70,292% ja said kokkuvõttes tulemuseks 134,198 pp.
Poniratsanikke oli medaliheitluses kokku viis. II osavõistluse ja ühtlasi ka kuldmedali võitis mullune tiitlikaitsja Carinee Ainola, seekord tuli võit Herr Ilvesel. II OV tulemuseks saadi 69,292% mis koos I OV tulemusega andis kokku 137,0 pp. Hõbemedali võitis Elisabeth Atamanski ponil William tulemusega 129,500 pp (64,458 ja 65,042). Nemad treenivad Niitväljal Ellen Vatseli käe all. Pronksmedali sai kaela Kati Sõer (Nõo RK, treener Maris Kartau) ponil My Polo. Kokku said nad 127,125 pp (62,708 ja 64,417).
Juunioride klassis suutsid Stella-Marii Tamme ja Calendula tiitlit kaitsta ja tulid arvestava edumaaga (II OV 68,583% ja kokkuvõttes 137,260 pp) Elisabeth Skjoldby ja Donna Del Lago ees kullale (67,375% ja kokku 135,022). Stella-Marii treenib Niitväljal Merle Männiku, Alla Gladõševa ja Dina Ellermanni käe all. Elisabeth on oma treeneriteks märkinud Marika Vunderi, Peter Nicolai Skjoldby ja Alla Gladõševa. Pronksmedali saavutasid Helena Kaal ja Cassander, kes sõitsid II osavõistluses tulemuseks 67,583% ja said kokku 132,534 pp.
Takistussõidus oli üllatavalt palju vigu, noorte sportlaste närvid olid pingul ja kippusid vead kergemini tulema. Väikeste ponide arvestuses peeti maha tõeline duell ja emotsionaalses võistluses saavutas lõpuks kulla Anett Pajur (Tondi RSK, treener Sirje Argus) ponil Macho. Eilsest esimesest osavõistlusest suutiski vaid 2 ratsanikku medaliarvestuses edasi võistlema pääseda ja nii sai täna hõbeda Ruila talli ratsanik Kippen Närep ponil Luka, kes treenib Jessica Raide käe all. Pronksmedal jäi välja andmata.
Suurtes ponides oli stardis 8 võistluspaari. Kaasakiskuvas võistluses saavutas kulla koduväljakul võistelnud Kristel Saul Mon Acol, kes treenib Tõnu Rähni käe all. Esimeses voorus sõitsid nad puhtalt ja kuigi teises voorus kogusid nad 8 kp, oli tiitel nende. Hõbedale tuli kokku 10 kp-ga Tondi klubi ratsanik Rebecca Blumfeldt ponil Wise Guy (treenerid Sirje Argus, Dina Ellermann). Teise vooru viimase lati kukkumisega kadus kahjuks nende lootus kullale. Pronksi saavutasid Merilin Luik ponil Balestra (Tartumaa RSK, treener Jaak Kalda). Ka neil kogunes kokku 10 kp.
Eelviimane võistlusklass, mis peeti lastele, pakkus samuti palju põnevaid hetki. 110 cm kõrguses teises voorus oli puhtaid sooritusi vaid kaks. Kuldmedali teenis välja Elizabeth Põder hobusel Liberty D’Estella (SA Tallinna RK, treener Konstantin Prohhorov), teise koha sai Sandra Vatter (Läänemaa RSK, Andres Udeküll) hobusel Little John. Pronksmedali võitis Elisabeth Palmissaar (Pärnumaa RSK) hobusel Lotus Des Vernieres.
Juunioride klassis oli mitmeid tugevaid ja juba tiitleid kogunud sõitjaid, kuid väga mitmel neist teise vooru sõit ei õnnestunud. Kulla saavutas siin hoopis Tondi klubi noor ratsanik Kaia Loviisa Kink hobusel Adorable Chabalito, kes eile olid teisel positsioonil. Hõbemedali võitis Berit Lehtsaar (Viljandimaa RSK) hobusel Solei Solei ning pronksmedali sai kaela My Relander (RK Ruila Tall) hobusel Expert, kes treenib Riina Pilli käe all. | Ruilas jagati välja esimesed kooli- ja takistussõidu meistritiitlid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pilvises varahommikus alustasid lapsed vabakava sooritusega. Kuna selles arvestuses pole tegemist vanuseklassi põhise tiitlivõistlusega, siis siin Eesti meistri tiitlit välja ei antud, küll aga jagati medaleid. Peale eilset skeemi olid vahed väga väikesed ja täna suutsid Helena Kaal ja Cassander (Viljandimaa RSK, treenerid Alla Gladõševa, Dina Ellermann) teha suurepärase sõidu, saades tulemuseks 71,125% ning võites sellega nii II osavõistluse kui ka kokkuvõttes kuldmedali (139,667). Hõbemedali sai kaela II osavõistluse kolmanda tulemuse teinud (69,708%) Carinee Ainola ponil Rant (Niitvälja RSK, treenerid Merle Männik, Alla Gladõševa, Dina Ellermann), kokku said nad tulemuseks 138,354 protsendipunkti. Pronksmedali võitis Rose Marie Skjoldby hobusel Rosinante (Viljandimaa RSK, treenerid Marika Vunder, Peter Nicolai Skjoldby), nemad sõitsid II osavõistluses välja 70,292% ja said kokkuvõttes tulemuseks 134,198 pp.
Poniratsanikke oli medaliheitluses kokku viis. II osavõistluse ja ühtlasi ka kuldmedali võitis mullune tiitlikaitsja Carinee Ainola, seekord tuli võit Herr Ilvesel. II OV tulemuseks saadi 69,292% mis koos I OV tulemusega andis kokku 137,0 pp. Hõbemedali võitis Elisabeth Atamanski ponil William tulemusega 129,500 pp (64,458 ja 65,042). Nemad treenivad Niitväljal Ellen Vatseli käe all. Pronksmedali sai kaela Kati Sõer (Nõo RK, treener Maris Kartau) ponil My Polo. Kokku said nad 127,125 pp (62,708 ja 64,417).
Juunioride klassis suutsid Stella-Marii Tamme ja Calendula tiitlit kaitsta ja tulid arvestava edumaaga (II OV 68,583% ja kokkuvõttes 137,260 pp) Elisabeth Skjoldby ja Donna Del Lago ees kullale (67,375% ja kokku 135,022). Stella-Marii treenib Niitväljal Merle Männiku, Alla Gladõševa ja Dina Ellermanni käe all. Elisabeth on oma treeneriteks märkinud Marika Vunderi, Peter Nicolai Skjoldby ja Alla Gladõševa. Pronksmedali saavutasid Helena Kaal ja Cassander, kes sõitsid II osavõistluses tulemuseks 67,583% ja said kokku 132,534 pp.
Takistussõidus oli üllatavalt palju vigu, noorte sportlaste närvid olid pingul ja kippusid vead kergemini tulema. Väikeste ponide arvestuses peeti maha tõeline duell ja emotsionaalses võistluses saavutas lõpuks kulla Anett Pajur (Tondi RSK, treener Sirje Argus) ponil Macho. Eilsest esimesest osavõistlusest suutiski vaid 2 ratsanikku medaliarvestuses edasi võistlema pääseda ja nii sai täna hõbeda Ruila talli ratsanik Kippen Närep ponil Luka, kes treenib Jessica Raide käe all. Pronksmedal jäi välja andmata.
Suurtes ponides oli stardis 8 võistluspaari. Kaasakiskuvas võistluses saavutas kulla koduväljakul võistelnud Kristel Saul Mon Acol, kes treenib Tõnu Rähni käe all. Esimeses voorus sõitsid nad puhtalt ja kuigi teises voorus kogusid nad 8 kp, oli tiitel nende. Hõbedale tuli kokku 10 kp-ga Tondi klubi ratsanik Rebecca Blumfeldt ponil Wise Guy (treenerid Sirje Argus, Dina Ellermann). Teise vooru viimase lati kukkumisega kadus kahjuks nende lootus kullale. Pronksi saavutasid Merilin Luik ponil Balestra (Tartumaa RSK, treener Jaak Kalda). Ka neil kogunes kokku 10 kp.
Eelviimane võistlusklass, mis peeti lastele, pakkus samuti palju põnevaid hetki. 110 cm kõrguses teises voorus oli puhtaid sooritusi vaid kaks. Kuldmedali teenis välja Elizabeth Põder hobusel Liberty D’Estella (SA Tallinna RK, treener Konstantin Prohhorov), teise koha sai Sandra Vatter (Läänemaa RSK, Andres Udeküll) hobusel Little John. Pronksmedali võitis Elisabeth Palmissaar (Pärnumaa RSK) hobusel Lotus Des Vernieres.
Juunioride klassis oli mitmeid tugevaid ja juba tiitleid kogunud sõitjaid, kuid väga mitmel neist teise vooru sõit ei õnnestunud. Kulla saavutas siin hoopis Tondi klubi noor ratsanik Kaia Loviisa Kink hobusel Adorable Chabalito, kes eile olid teisel positsioonil. Hõbemedali võitis Berit Lehtsaar (Viljandimaa RSK) hobusel Solei Solei ning pronksmedali sai kaela My Relander (RK Ruila Tall) hobusel Expert, kes treenib Riina Pilli käe all.
### Response:
Ruilas jagati välja esimesed kooli- ja takistussõidu meistritiitlid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise resultatiivseimad mängijad olid kümme kolmest tabanud Reinar Hallik 34, Indrek Kajupank 13 ja Rain Veideman 10 punktiga. Hallik võttis ka 6 lauapalli. Endrit Hysenagolli tõi Albaaniale parimana 10 silma ja 11 lauapalli.
Eesti sai turniiril ühe võiduga kolmanda koha ning kõik kolm kohtumist kaotanud Albaania oli viimane ehk neljas. Turniiri võitis Ukrania, kes alistas esikohta otsustanud matšis Iisraeli 84:67. | Eesti korvpallikoondis võttis Albaania üle 53-punktilise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise resultatiivseimad mängijad olid kümme kolmest tabanud Reinar Hallik 34, Indrek Kajupank 13 ja Rain Veideman 10 punktiga. Hallik võttis ka 6 lauapalli. Endrit Hysenagolli tõi Albaaniale parimana 10 silma ja 11 lauapalli.
Eesti sai turniiril ühe võiduga kolmanda koha ning kõik kolm kohtumist kaotanud Albaania oli viimane ehk neljas. Turniiri võitis Ukrania, kes alistas esikohta otsustanud matšis Iisraeli 84:67.
### Response:
Eesti korvpallikoondis võttis Albaania üle 53-punktilise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate poolelt tegid skoori Kirill Nesterov 12., Rizvan Umarov 31. ja Roman Nesterovski 51. minutil. Kaotajate auvärava lõi kohtuniku poolt antud üleaja kolmandal minutil Aime Marcelin Gando Biala.
Seitsmemängulise kaotustejada lõpetas aga Tartu Tammeka, kes oli võõrsil samuti 3:1 üle Rakvere Tarvast. Külaliste tabamuste eest hoolitsesid Kaspar Paur 2., Kristjan Tiirik penaltist 87. ja Sander Kapper 90.+4. minutil ning võõrustajate värav kanti 6. minutil Juhan Jograf Siimu nimele.
Tabeliseis:
1. Tallinna FC Infonet 25 18 4 3 57:23 58
2. Tallinna FC Levadia 27 17 5 5 52:24 56
3. Tallinna FC Flora 26 16 7 3 68:17 55
4. Nõmme Kalju FC 24 16 6 2 47:12 54
5. JK Sillamäe Kalev 26 10 7 9 45:36 37
6. Paide Linnameeskond 26 9 5 12 43:44 32
7. JK Narva Trans 27 8 6 13 42:53 30
8. Tartu JK Tammeka 27 8 5 14 27:48 29
9. Pärnu Linnameeskond 26 4 1 21 14:64 13
10. Rakvere JK Tarvas 26 0 2 24 13:87 2 | Levadia sai kindla kaotuse, Tammeka lõpetas kaotustejada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate poolelt tegid skoori Kirill Nesterov 12., Rizvan Umarov 31. ja Roman Nesterovski 51. minutil. Kaotajate auvärava lõi kohtuniku poolt antud üleaja kolmandal minutil Aime Marcelin Gando Biala.
Seitsmemängulise kaotustejada lõpetas aga Tartu Tammeka, kes oli võõrsil samuti 3:1 üle Rakvere Tarvast. Külaliste tabamuste eest hoolitsesid Kaspar Paur 2., Kristjan Tiirik penaltist 87. ja Sander Kapper 90.+4. minutil ning võõrustajate värav kanti 6. minutil Juhan Jograf Siimu nimele.
Tabeliseis:
1. Tallinna FC Infonet 25 18 4 3 57:23 58
2. Tallinna FC Levadia 27 17 5 5 52:24 56
3. Tallinna FC Flora 26 16 7 3 68:17 55
4. Nõmme Kalju FC 24 16 6 2 47:12 54
5. JK Sillamäe Kalev 26 10 7 9 45:36 37
6. Paide Linnameeskond 26 9 5 12 43:44 32
7. JK Narva Trans 27 8 6 13 42:53 30
8. Tartu JK Tammeka 27 8 5 14 27:48 29
9. Pärnu Linnameeskond 26 4 1 21 14:64 13
10. Rakvere JK Tarvas 26 0 2 24 13:87 2
### Response:
Levadia sai kindla kaotuse, Tammeka lõpetas kaotustejada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wolfowitz, Ühendriikide eelmise, vabariiklasest presidendi George W. Bushi lähikondlane ja Iraagi-vastase "ennetava sõja" äge pooldaja, ütles Saksa ajakirjale Der Spiegel, et peab Trumpi julgeolekuriskiks.
"Soovin, et oleks keegi, keda ma saaksin end mugavalt tundes toetada," ütles Wolfowitz, kes on töötanud ka Maailmapanga juhina.
"Võib juhtuda, et ma pean hääletama Hillary Clintoni poolt, ehkki mul on tema suhtes tõsised reservatsioonid," sõnas vabariiklane.
Wolfowitz kritiseeris Trumpi märkusi, mille kohaselt imetleb ta Vene presidenti Vladimir Putinit ja majandusküsimustes hiinlasi.
"See on väga häiriv. Tähtis on sõna võtta ja öelda, kuivõrd vastuvõetamatu ta on," ütles endine asekaitseminister Trumpile viidates.
Wolfowitz on üks paljudest vabariiklaste välispoliitikakogukonna liikmetest, kes on end erakonna kandidaadist distantseerinud. Eelvalimistel nõustas ta George W. Bushi venda, Florida ekskuberneri Jeb Bushi.
Wolfowitz oli aastatel 2001-2005 asekaitseminister ning aastatel 2005-2007 Maailmapanga direktor.
USA presidendivalimised peetakse 8. novembril. Ametisoleva presidendi Barack Obama teine ametiaeg lõpeb 20. jaanuaril. | Wolfowitz ei kavatse Trumpi toetada ja võib hääletada Clintoni poolt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wolfowitz, Ühendriikide eelmise, vabariiklasest presidendi George W. Bushi lähikondlane ja Iraagi-vastase "ennetava sõja" äge pooldaja, ütles Saksa ajakirjale Der Spiegel, et peab Trumpi julgeolekuriskiks.
"Soovin, et oleks keegi, keda ma saaksin end mugavalt tundes toetada," ütles Wolfowitz, kes on töötanud ka Maailmapanga juhina.
"Võib juhtuda, et ma pean hääletama Hillary Clintoni poolt, ehkki mul on tema suhtes tõsised reservatsioonid," sõnas vabariiklane.
Wolfowitz kritiseeris Trumpi märkusi, mille kohaselt imetleb ta Vene presidenti Vladimir Putinit ja majandusküsimustes hiinlasi.
"See on väga häiriv. Tähtis on sõna võtta ja öelda, kuivõrd vastuvõetamatu ta on," ütles endine asekaitseminister Trumpile viidates.
Wolfowitz on üks paljudest vabariiklaste välispoliitikakogukonna liikmetest, kes on end erakonna kandidaadist distantseerinud. Eelvalimistel nõustas ta George W. Bushi venda, Florida ekskuberneri Jeb Bushi.
Wolfowitz oli aastatel 2001-2005 asekaitseminister ning aastatel 2005-2007 Maailmapanga direktor.
USA presidendivalimised peetakse 8. novembril. Ametisoleva presidendi Barack Obama teine ametiaeg lõpeb 20. jaanuaril.
### Response:
Wolfowitz ei kavatse Trumpi toetada ja võib hääletada Clintoni poolt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | F-Secure tugikeskus soovitab olla ettevaatlik ning antud projektiga mitte kaasa minna. Inimesi kutsutakse üles registreeruma ning lubatakse videode vaatamisega teenida 25 dollarit tunnis. Lisaks lubatakse veelgi suuremat teenistust, kui kutsud liituma ka teisi. Viimane on üks iseloomulikke tunnuseid püramiidskeemidele, mis on Eestis keelatud.
THW Global väidab, et on USA ettevõte, kuid nende veebilehekülje liiklusest toimub üle 45 protsendi Venemaal, mis viitab tegelikule päritolule. Kodulehe registreerumisel jäeti kõik andmed salastatuks, mis on ausate kavatsustega ettevõtete puhul väga ebatavaline. THW Global kodulehekülg registreeriti alles 29. mail. Käesoleval hetkel puudub informatsioon, kes on väidetavad reklaamijad, kes on nõus niivõrd suuri summasid tasuma, kes on organisatsiooni juhid, kus asub peakontor, millised on kontaktandmed ja nii edasi.
"Sarnaste juhtumitega oleme kokku puutunud varemgi. Kõige halvemal juhul on lehe autorite eesmärk koguda kasutajate andmeid, milleks on nimed, e-posti aadressid, kasutajanimed, paroolid ja muu selline. Vastavalt läbiviidud uuringutele kasutavad inimesed tihti samu kasutajanimesid ja paroole mitmete erinevate teenuste juures. Ehk kui THWGlobal leht palub liitujal sisestada soovitav kasutajanimi ning parool, siis väga suure tõenäosusega on need kasutusel ka sama isiku e-posti kontol, Facebookis või mujal. Kogutud andmeid on võimalik mustal turul müüa. Andmebaasile lisavad väärtust kasutajatelt kogutud andmed nende ostueelistuste kohta, mida liitumisfaasis küsitakse," selgitas F-Secure tugikeskuse juht Raido Orumets.
"Kiiret rikastumist lubavate skeemide suhtes tasub alati olla ettevaatlik– kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis seda ta enamasti ka on," lisas Orumets. | Internetis levib järjekordne petuskeem THWGlobal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
F-Secure tugikeskus soovitab olla ettevaatlik ning antud projektiga mitte kaasa minna. Inimesi kutsutakse üles registreeruma ning lubatakse videode vaatamisega teenida 25 dollarit tunnis. Lisaks lubatakse veelgi suuremat teenistust, kui kutsud liituma ka teisi. Viimane on üks iseloomulikke tunnuseid püramiidskeemidele, mis on Eestis keelatud.
THW Global väidab, et on USA ettevõte, kuid nende veebilehekülje liiklusest toimub üle 45 protsendi Venemaal, mis viitab tegelikule päritolule. Kodulehe registreerumisel jäeti kõik andmed salastatuks, mis on ausate kavatsustega ettevõtete puhul väga ebatavaline. THW Global kodulehekülg registreeriti alles 29. mail. Käesoleval hetkel puudub informatsioon, kes on väidetavad reklaamijad, kes on nõus niivõrd suuri summasid tasuma, kes on organisatsiooni juhid, kus asub peakontor, millised on kontaktandmed ja nii edasi.
"Sarnaste juhtumitega oleme kokku puutunud varemgi. Kõige halvemal juhul on lehe autorite eesmärk koguda kasutajate andmeid, milleks on nimed, e-posti aadressid, kasutajanimed, paroolid ja muu selline. Vastavalt läbiviidud uuringutele kasutavad inimesed tihti samu kasutajanimesid ja paroole mitmete erinevate teenuste juures. Ehk kui THWGlobal leht palub liitujal sisestada soovitav kasutajanimi ning parool, siis väga suure tõenäosusega on need kasutusel ka sama isiku e-posti kontol, Facebookis või mujal. Kogutud andmeid on võimalik mustal turul müüa. Andmebaasile lisavad väärtust kasutajatelt kogutud andmed nende ostueelistuste kohta, mida liitumisfaasis küsitakse," selgitas F-Secure tugikeskuse juht Raido Orumets.
"Kiiret rikastumist lubavate skeemide suhtes tasub alati olla ettevaatlik– kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis seda ta enamasti ka on," lisas Orumets.
### Response:
Internetis levib järjekordne petuskeem THWGlobal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontaveit oli Vesninaga vastamisi ka hiljuti New Havenis toimunud turniiril kaheksandikfinaalis, kus pidi seisul 4:6, 0:1 jalavigastuse tõttu vastasele loobumisvõidu andma.
Paari võitja kohtub teises ringis sakslanna Annika Becki (WTA 42) või läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud mängijaga. | Kontaveit kohtub US Openi avaringis maailma 20. reketiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontaveit oli Vesninaga vastamisi ka hiljuti New Havenis toimunud turniiril kaheksandikfinaalis, kus pidi seisul 4:6, 0:1 jalavigastuse tõttu vastasele loobumisvõidu andma.
Paari võitja kohtub teises ringis sakslanna Annika Becki (WTA 42) või läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud mängijaga.
### Response:
Kontaveit kohtub US Openi avaringis maailma 20. reketiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Belglasele järgnesid lõpuspurdis itaallane Daniele Bennati (Tinkoff) ja hispaanlane Alejandro Valverde (Movistar). Autolt löögi saanud Rein Taaramäe (Katjuša) katkestas. Eestlasele sõitis otsa võistluste direktori või Cofidise masin, mille tagajärjel Taaramäe kukkus ning sai kriimustada.
Lõpu eel kukkus tuuri üks favoriite, hispaanlane Alberto Contador (Tinkoff), kes sai protokolli peamiste konkurentidega sama aja, sest kukkumine toimus vähem kui kolm kilomeetrit enne finišit.
Velotuuri liidrisärk jäi Kolumbia ratturi Darwin Atapuma selga. Teisel kohal olev Valverde kaotab Atapumale 24 ja kolmandat positsiooni hoidev britt Chris Froome (Sky) kolmandana 32 sekundit. Taaramäe oli kuue etapi järel 184. kohal, liidrist taga 1:03.44.
He is alive. @ReinTaarame lucky in his bad luck. #LV2016 pic.twitter.com/3Zn6zuKH1z
— Team KATUSHA (@katushacycling) August 26, 2016 | Autolt löögi saanud Taaramäe jättis Hispaania velotuuri pooleli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Belglasele järgnesid lõpuspurdis itaallane Daniele Bennati (Tinkoff) ja hispaanlane Alejandro Valverde (Movistar). Autolt löögi saanud Rein Taaramäe (Katjuša) katkestas. Eestlasele sõitis otsa võistluste direktori või Cofidise masin, mille tagajärjel Taaramäe kukkus ning sai kriimustada.
Lõpu eel kukkus tuuri üks favoriite, hispaanlane Alberto Contador (Tinkoff), kes sai protokolli peamiste konkurentidega sama aja, sest kukkumine toimus vähem kui kolm kilomeetrit enne finišit.
Velotuuri liidrisärk jäi Kolumbia ratturi Darwin Atapuma selga. Teisel kohal olev Valverde kaotab Atapumale 24 ja kolmandat positsiooni hoidev britt Chris Froome (Sky) kolmandana 32 sekundit. Taaramäe oli kuue etapi järel 184. kohal, liidrist taga 1:03.44.
He is alive. @ReinTaarame lucky in his bad luck. #LV2016 pic.twitter.com/3Zn6zuKH1z
— Team KATUSHA (@katushacycling) August 26, 2016
### Response:
Autolt löögi saanud Taaramäe jättis Hispaania velotuuri pooleli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondisesse kutsuti Saksamaa olümpiakoondise kapten Max Meyer Schalkest, Niklas Süle Hoffenheimist ja Julian Brandt Leverkuseni Bayerist.
31. augustil Mönchengladbachis toimuv sõprusmatš Soome vastu on 120 korda Saksamaa koondist esindanud poolkaitsja Bastian Schweinsteigeri lahkumismänguks. Valitsev maailmameister Saksamaa alustab uut MM-valiktsüklit 4. septembril Oslos Norra vastu.
Saksamaa koondise koosseis:
Väravavahid: Bernd Leno (Bayer Leverkusen), Manuel Neuer (Bayern München), Marc-Andre ter Stegen (Barcelona).
Kaitsjad: Emre Can (Liverpool), Jonas Hector (FC Köln), Benedikt Höwedes (Schalke), Mats Hummels (Bayern München), Joshua Kimmich (Bayern München), Shkodran Mustafi (Valencia), Niklas Süle (Hoffenheim), Jonathan Tah (Bayer Leverkusen).
Poolkaitsjad: Karim Bellarabi (Bayer Leverkusen), Julian Brandt (Bayer Leverkusen), Julian Draxler (VfL Wolfsburg), Sami Khedira (Juventus), Toni Kroos (Real Madrid), Max Meyer (Schalke), Thomas Müller (Bayern München), Mesut Özil (Arsenal), Andre Schürrle (Borussia Dortmund), Bastian Schweinsteiger (Manchester United), Julian Weigl (Borussia Dortmund).
Ründajad: Mario Gözte (Borussia Dortmund), Kevin Volland (Bayer Leverkusen). | Löw valis kolm olümpiahõbedat Saksamaa koondisesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondisesse kutsuti Saksamaa olümpiakoondise kapten Max Meyer Schalkest, Niklas Süle Hoffenheimist ja Julian Brandt Leverkuseni Bayerist.
31. augustil Mönchengladbachis toimuv sõprusmatš Soome vastu on 120 korda Saksamaa koondist esindanud poolkaitsja Bastian Schweinsteigeri lahkumismänguks. Valitsev maailmameister Saksamaa alustab uut MM-valiktsüklit 4. septembril Oslos Norra vastu.
Saksamaa koondise koosseis:
Väravavahid: Bernd Leno (Bayer Leverkusen), Manuel Neuer (Bayern München), Marc-Andre ter Stegen (Barcelona).
Kaitsjad: Emre Can (Liverpool), Jonas Hector (FC Köln), Benedikt Höwedes (Schalke), Mats Hummels (Bayern München), Joshua Kimmich (Bayern München), Shkodran Mustafi (Valencia), Niklas Süle (Hoffenheim), Jonathan Tah (Bayer Leverkusen).
Poolkaitsjad: Karim Bellarabi (Bayer Leverkusen), Julian Brandt (Bayer Leverkusen), Julian Draxler (VfL Wolfsburg), Sami Khedira (Juventus), Toni Kroos (Real Madrid), Max Meyer (Schalke), Thomas Müller (Bayern München), Mesut Özil (Arsenal), Andre Schürrle (Borussia Dortmund), Bastian Schweinsteiger (Manchester United), Julian Weigl (Borussia Dortmund).
Ründajad: Mario Gözte (Borussia Dortmund), Kevin Volland (Bayer Leverkusen).
### Response:
Löw valis kolm olümpiahõbedat Saksamaa koondisesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskpank on korra baasintressi tõstnud ja praegu on see 0,25-0,50 protsenti.
Yellen tsiteeris prognoosi, mille kohaselt on keskpanga baasintress enne järgmise aasta lõppu vahemikus 0-3,25 protsenti 70-protsendilise tõenäosusega. 2018. aasta lõpuks on see vahemik nihutatud 0-st 4,5 protsendini.
Yellen lubas jätkata USA rahapoliitikaga paindlikult
Yellen ütles reedel keskpanga aastasümpoosionil Jackson Hole'is, et USA keskpank hoiab oma rahapoliitika paindlikuna, et see suudaks toime tulla ootamatute pööretega majanduses.
Kaks kuud pärast brittide üllatavat "Ei" ütlemist Euroopa Liidule ja 10 nädalat enne USA presidendivalimisi tõdes Yellen, et raske on ette näha intresside arengut, sest rahapoliitika peab olema valmis igasugusteks majanduses ette tulla võivateks ootamatusteks.
USA keskpanga baasintressimäärade tõstmise õigustatus on viimastel kuudel suurenenud. Arvestades tööturu head arengut ning majandusaktiivsuse ja inflatsiooni väljavaateid, on baasintressi tõstmise võimalused viimastel kuudel kasvanud, ütles Yellen. | Yelleni vihjed viitavad USA baasintressi tõstmisele enne aasta lõppu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskpank on korra baasintressi tõstnud ja praegu on see 0,25-0,50 protsenti.
Yellen tsiteeris prognoosi, mille kohaselt on keskpanga baasintress enne järgmise aasta lõppu vahemikus 0-3,25 protsenti 70-protsendilise tõenäosusega. 2018. aasta lõpuks on see vahemik nihutatud 0-st 4,5 protsendini.
Yellen lubas jätkata USA rahapoliitikaga paindlikult
Yellen ütles reedel keskpanga aastasümpoosionil Jackson Hole'is, et USA keskpank hoiab oma rahapoliitika paindlikuna, et see suudaks toime tulla ootamatute pööretega majanduses.
Kaks kuud pärast brittide üllatavat "Ei" ütlemist Euroopa Liidule ja 10 nädalat enne USA presidendivalimisi tõdes Yellen, et raske on ette näha intresside arengut, sest rahapoliitika peab olema valmis igasugusteks majanduses ette tulla võivateks ootamatusteks.
USA keskpanga baasintressimäärade tõstmise õigustatus on viimastel kuudel suurenenud. Arvestades tööturu head arengut ning majandusaktiivsuse ja inflatsiooni väljavaateid, on baasintressi tõstmise võimalused viimastel kuudel kasvanud, ütles Yellen.
### Response:
Yelleni vihjed viitavad USA baasintressi tõstmisele enne aasta lõppu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mourinho on hooaja alguses keskväljal sakslasele eelistanud Marouane Fellainit ja Ander Herrerat ning meeskonnaga liitunud Paul Pogbat ja Henrih Mhitarjani.
32-aastane Schweinsteiger, kes tegi hiljuti koondisega lõpparve, treenib koos Manchester Unitedi reservmeeskonnaga. "Pole küll võimatu, et Schweinsteiger pääseb väljakule, kuid selleks on tal väga vähe võimalusi," lausus Mourinho. "Meil on kahele positsioonile viis mängijat ja sakslasel saab olema raske ennast sinna murda."
Hooaja eel räägiti ka sellest, et Schweinsteiger naaseb Müncheni Bayernisse. "Ma olin üllatunud, et nii ei läinud," lisas portugallane. | Mourinho: Schweinsteigeril on raske ennast meeskonda murda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mourinho on hooaja alguses keskväljal sakslasele eelistanud Marouane Fellainit ja Ander Herrerat ning meeskonnaga liitunud Paul Pogbat ja Henrih Mhitarjani.
32-aastane Schweinsteiger, kes tegi hiljuti koondisega lõpparve, treenib koos Manchester Unitedi reservmeeskonnaga. "Pole küll võimatu, et Schweinsteiger pääseb väljakule, kuid selleks on tal väga vähe võimalusi," lausus Mourinho. "Meil on kahele positsioonile viis mängijat ja sakslasel saab olema raske ennast sinna murda."
Hooaja eel räägiti ka sellest, et Schweinsteiger naaseb Müncheni Bayernisse. "Ma olin üllatunud, et nii ei läinud," lisas portugallane.
### Response:
Mourinho: Schweinsteigeril on raske ennast meeskonda murda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate resultatiivseimad olid Oleksandr Rjabtšuk ja Vjatšeslav Kravtsov 15 ning Artjom Pustovõi 13 punktiga. Vjatšeslav Bobrovi arvele kogunes 11 silma ja 11 lauapalli. Kaotajatele tõi Bar Timor 18 punkti.
Ukraina võitis turniiri täisedu kolme võiduga, kahest vastasest jagu saanud Iisrael oli teine. Turniiri lõpetavad seni võiduta olevad Eesti ja Albaania. | Nelja rahvuse karikaturniiri võitis Ukraina meeskond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate resultatiivseimad olid Oleksandr Rjabtšuk ja Vjatšeslav Kravtsov 15 ning Artjom Pustovõi 13 punktiga. Vjatšeslav Bobrovi arvele kogunes 11 silma ja 11 lauapalli. Kaotajatele tõi Bar Timor 18 punkti.
Ukraina võitis turniiri täisedu kolme võiduga, kahest vastasest jagu saanud Iisrael oli teine. Turniiri lõpetavad seni võiduta olevad Eesti ja Albaania.
### Response:
Nelja rahvuse karikaturniiri võitis Ukraina meeskond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastane ameeriklanna oli koduseks US Openiks saanud 24. asetuse.
USA lahtiste tennisemeistrivõistluste naisüksikmängu kümme esimest asetust on Serena Williams (USA), Angelique Kerber (Saksamaa), Garbine Muguruza (Hispaania), Agnieszka Radwanska (Poola), Simona Halep (Rumeenia), Venus Williams (USA), Roberta Vinci (Itaalia), Madison Keys (USA), Svetlana Kuznetsova (Venemaa), Karolina Pliskova (Tšehhi). | Maailma 25. reket jääb USA lahtistest meistrivõistlustest eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastane ameeriklanna oli koduseks US Openiks saanud 24. asetuse.
USA lahtiste tennisemeistrivõistluste naisüksikmängu kümme esimest asetust on Serena Williams (USA), Angelique Kerber (Saksamaa), Garbine Muguruza (Hispaania), Agnieszka Radwanska (Poola), Simona Halep (Rumeenia), Venus Williams (USA), Roberta Vinci (Itaalia), Madison Keys (USA), Svetlana Kuznetsova (Venemaa), Karolina Pliskova (Tšehhi).
### Response:
Maailma 25. reket jääb USA lahtistest meistrivõistlustest eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konsultatsioonidel arutati Eesti ja India suhteid, sealhulgas konsulaarküsimusi, ning koostöövõimalusi ÜROs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Käsitleti India suhteid Euroopa Liiduga, regionaalseid arenguid ja julgeolekuolukorda mõlema riigi naabruses, rahvusvahelist võitlust terrorismi vastu, küberjulgeolekut, kliimaküsimusi, Euroopa Liidu tulevikku ning rändekriisi, teatas välisministeerium.
Eesti ja India suhetest kõneldes toodi esile ühist huvi koostöö tihendamiseks ettevõtjate kontaktide ning investeerimisvõimaluste edendamisel; IT, hariduse, turisminduse ja filmitööstuse vallas. "Eesti pakub India ettevõtjatele oma soodsa asukoha, IT ja ärikliimaga häid võimalusi oma äritegevust nii Läänemere regiooni kui ka Euroopasse laiendada. Vastastikused ettevõtjate ärivisiidid aitavad kindlasti kaasa Eesti ja India majandussuhete tihendamisele," sõnas asekantsler Sillaste-Elling.
Eesti soovib Indiaga IT-alast koostööd veelgi tihendada ning asekantsler Sillaste-Ellingu sõnul annab selleks hea võimaluse India IT ministri peatne visiit Eestisse.
Konsulaarküsimusi arutades keskenduti peamiselt laevakaitsjate kaasusele ja karistatud isikute üleandmise lepinguga seonduvale. Asekantsler Sillaste-Elling avaldas kahetsust, et kohtupidamises on esinenud viivitusi ning seni pole teada järgmise istungi aeg. "Loodame kaasusele võimalikult kiiret lahendust ning soovime ka karistatud isikute üleandmise lepingu sõlmimisega kiirelt edasi liikuda," lausus asekantsler Sillaste-Elling.
Välisministeeriumide vahelised korralised poliitilised konsultatsioonid toimuvad vaheldumisi Tallinnas ja New Delhis. Eelmised konsultatsioonid toimusid möödunud aastal 3. - 5. veebruaril New Delhis. | Eesti ametnikud arutasid India kolleegidega taas laevakaitsjate juhtumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konsultatsioonidel arutati Eesti ja India suhteid, sealhulgas konsulaarküsimusi, ning koostöövõimalusi ÜROs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Käsitleti India suhteid Euroopa Liiduga, regionaalseid arenguid ja julgeolekuolukorda mõlema riigi naabruses, rahvusvahelist võitlust terrorismi vastu, küberjulgeolekut, kliimaküsimusi, Euroopa Liidu tulevikku ning rändekriisi, teatas välisministeerium.
Eesti ja India suhetest kõneldes toodi esile ühist huvi koostöö tihendamiseks ettevõtjate kontaktide ning investeerimisvõimaluste edendamisel; IT, hariduse, turisminduse ja filmitööstuse vallas. "Eesti pakub India ettevõtjatele oma soodsa asukoha, IT ja ärikliimaga häid võimalusi oma äritegevust nii Läänemere regiooni kui ka Euroopasse laiendada. Vastastikused ettevõtjate ärivisiidid aitavad kindlasti kaasa Eesti ja India majandussuhete tihendamisele," sõnas asekantsler Sillaste-Elling.
Eesti soovib Indiaga IT-alast koostööd veelgi tihendada ning asekantsler Sillaste-Ellingu sõnul annab selleks hea võimaluse India IT ministri peatne visiit Eestisse.
Konsulaarküsimusi arutades keskenduti peamiselt laevakaitsjate kaasusele ja karistatud isikute üleandmise lepinguga seonduvale. Asekantsler Sillaste-Elling avaldas kahetsust, et kohtupidamises on esinenud viivitusi ning seni pole teada järgmise istungi aeg. "Loodame kaasusele võimalikult kiiret lahendust ning soovime ka karistatud isikute üleandmise lepingu sõlmimisega kiirelt edasi liikuda," lausus asekantsler Sillaste-Elling.
Välisministeeriumide vahelised korralised poliitilised konsultatsioonid toimuvad vaheldumisi Tallinnas ja New Delhis. Eelmised konsultatsioonid toimusid möödunud aastal 3. - 5. veebruaril New Delhis.
### Response:
Eesti ametnikud arutasid India kolleegidega taas laevakaitsjate juhtumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hamiltoni Mercedese jõuallikal võeti kasutusele kuues turbo ja soojusenergiat juhtiv MGU-H. Kuna neid komponente võib hooaja jooksul kasutada viis, siis määrati britile 15-kohaline stardirivi karistus. Hamilton peab võistlejaterivi lõpust startima seetõttu, et mehe masinale pandi uus mootor. Kokku teeb see 30-kohalise karistuse, kuid vormel-1 sarjas osaleb tänavu 22 autot.
Tänasel esimesel vabatreeningul McLaren-Honda veelekke tõttu vaid kolm ringi läbida saanud Alonso autol vahetati jõuallikas, mistõttu peab hispaanlase pühapäeval startima samuti viimasest reast. Kümnekohalise karistuse sai rootslane Marcus Ericsson, kelle Sauberil võeti sarnaselt Alonsole kasutusele kuues jõuallikas. | Hamilton, Alonso ja Ericsson said Belgias karistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hamiltoni Mercedese jõuallikal võeti kasutusele kuues turbo ja soojusenergiat juhtiv MGU-H. Kuna neid komponente võib hooaja jooksul kasutada viis, siis määrati britile 15-kohaline stardirivi karistus. Hamilton peab võistlejaterivi lõpust startima seetõttu, et mehe masinale pandi uus mootor. Kokku teeb see 30-kohalise karistuse, kuid vormel-1 sarjas osaleb tänavu 22 autot.
Tänasel esimesel vabatreeningul McLaren-Honda veelekke tõttu vaid kolm ringi läbida saanud Alonso autol vahetati jõuallikas, mistõttu peab hispaanlase pühapäeval startima samuti viimasest reast. Kümnekohalise karistuse sai rootslane Marcus Ericsson, kelle Sauberil võeti sarnaselt Alonsole kasutusele kuues jõuallikas.
### Response:
Hamilton, Alonso ja Ericsson said Belgias karistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2012. aasta 5. septembril Aachenis 6.01-ga Saksamaa rekordi püstitanud Otto on Londoni olümpiamängude hõbe. 2013. aasta MM-ilt sai ta pronksi ning oli aasta varem EM-il teine. Euroopa sisemeistrivõistlustelt on mehel ette näidata hõbe ja pronks.
Otto on üks 20-st kuue meetri alistanud teivashüppajast. Sakslastest kuuluvad lisaks Ottole sellesse klubisse Tim Lobinger ja Danny Ecker, kes ületanud täpselt kuus meetrit. | Kuuest meetrist jagu saanud sakslane võttis vastu lõpetamisotsuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2012. aasta 5. septembril Aachenis 6.01-ga Saksamaa rekordi püstitanud Otto on Londoni olümpiamängude hõbe. 2013. aasta MM-ilt sai ta pronksi ning oli aasta varem EM-il teine. Euroopa sisemeistrivõistlustelt on mehel ette näidata hõbe ja pronks.
Otto on üks 20-st kuue meetri alistanud teivashüppajast. Sakslastest kuuluvad lisaks Ottole sellesse klubisse Tim Lobinger ja Danny Ecker, kes ületanud täpselt kuus meetrit.
### Response:
Kuuest meetrist jagu saanud sakslane võttis vastu lõpetamisotsuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rio de Janeiro olümpiamängudel medalist 0,01 sekundi kaugusele jäänud 32-aastane Martina kerkis selle tulemusega Euroopa kõigi aegade edetabelis itaallase Pietro Mennea (19,72) ja prantslase Christophe Lemaitre (19,80) järele ning kreeklase Konstadinos Kederise (19,85) ette kolmandaks.
Meeste 1000 meetri jooksu võitis maailma hooaja tippmargi ning Teemantliiga ja Lausanne võistluste ning Djibouti rahvusrekordiga 2.13,49 Ayanleh Souleiman. Ühtlasi tõusis Souleiman selle tulemusega maailma kõigi aegade edetabelis seitsmendaks. | Martina jooksis Euroopa kõigi aegade kolmanda aja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rio de Janeiro olümpiamängudel medalist 0,01 sekundi kaugusele jäänud 32-aastane Martina kerkis selle tulemusega Euroopa kõigi aegade edetabelis itaallase Pietro Mennea (19,72) ja prantslase Christophe Lemaitre (19,80) järele ning kreeklase Konstadinos Kederise (19,85) ette kolmandaks.
Meeste 1000 meetri jooksu võitis maailma hooaja tippmargi ning Teemantliiga ja Lausanne võistluste ning Djibouti rahvusrekordiga 2.13,49 Ayanleh Souleiman. Ühtlasi tõusis Souleiman selle tulemusega maailma kõigi aegade edetabelis seitsmendaks.
### Response:
Martina jooksis Euroopa kõigi aegade kolmanda aja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eksperdid peavad presidendi valimist juba esimeses parlamendivoorus väheusutavaks. Selle nädala sündmused ja väitlused kinnitavad arvamust, et erakonnad ei suuda ühe või kahe kandidaadi taha joonduda. Aga oleks ju kena, kui parteid nn lehmakauplemise asemel ühtsust suudaks näidata. Eelduslikult kasvaks selle tulemusel rahva usk kõrgemasse riigivõimu ja see oleks praegusel keerulisel ajal vajalik.
Ometi ei maksa „oleks“ midagi. Vanasõnagi ütleb, et oleks tädil rattad, oleks ta omnibuss. Sellegipoolest on „mis oleks, kui …?“ -tüüpi küsimuste esitamine mõnikord tarvilik, et tulevikku ennustada. Rohkem või vähem tõenäoliste stsenaariumide kujutlemine aitab mõista eri valikuid ja nende mõju. See omakorda lubab planeerimise vaadet pikendada ja toetab seeläbi nii taktikalist kui ka strateegilist otsustamist. Muu hulgas annab alternatiivide teadvustamine selgema arusaama ka otsuste varjatud tagajärgedest.
Kuid aitab elementaarsest otsustamisteooriast. Presidendivalimiste kontekstis on eelneva jutu mõte selles, et praktikas on meil taas kord käest libisenud võimalus asju paremal moel korraldada.
Loomulikult on see väide sügavalt subjektiivne ja kantud usust, et presidendi valimine on meie poliitilises süsteemis esmajoones parlamendi ülesanne. Ma ei taha põhiseaduse mõtte ja sätte üle siinkohal edasi arutleda. Probleemi tuum on selles, et me oleme nõrga juhtimise tunnistajaks.
Tuleb nõustuda LHV grupi juhi Erkki Raasukese tõdemusega sel nädalal antud intervjuus Eesti Ekspressile, et praegu on just kehv juhtimine meie arengu suurim piiraja. President on sümbol ja tema valimise käik läheb paratamatult inimestele korda. Kuid kodanikel on praeguseks tekkinud mulje, et oluline riigielu küsimus on taas kujunenud poliitikute omavaheliseks vägikaikaveoks.
Filmis „Karge meri“ on üks stseen, kus Matt Ruhve ja Lembit Ulfsaku mängitud külamees pulmas tülli lähevad. Viimane tahab Matt Ruhve kohe kohtusse anda. Vihamehed istuvad paati, kuid ei suuda kokku leppida, kes sõudma hakkab. Üks istub paadi ninas ja teine tagaosas ning omavahel hõigutakse: „Võta aerud! Võta ise!“.
Meenutab kangesti praegust erakondade vahelist kemplemist. Kui parteid tahaksid ennast paremast küljest näidata, siis oleks võinud kokku leppida, et presidendivalimised on ühisosa, mitte erinevuste otsimise protsess.
Kuidas selline idealistlik lähenemine oleks võinud tegelikkuses välja näha? Pakun, et parlamendiparteid (või vähemalt koalitsioonipartnerid) oleks enne oma kandidaadi väljapakkumist võinud tõsimeeli arutada arusaama presidendi ametikoha ülesannetest ja peamistest väljakutsetest.
Mõistagi on presidendi peamised õigused ja kohustused seaduses kirjas. Ent senised laialivalguvad debatid näitavad selgelt, et ruumi paragrahvide tõlgendamisel on enam kui küll. Ühed huvirühmad näevad presidenti valitsuse tegevuse tasakaalustajana, teised peavad oluliseks põhiseaduse kaitsmist, kolmandad välissuhtlust, neljandad hoopis siseriiklikku tegevust. Mõned arvavad, et president peaks olema n-ö moraalne majakas. Teised jälle tahavad, et riigipeal oleks igas administratiivses küsimuses oma seisukoht, mida ta võimalusel aktiivselt kaitseb.
Niisiis – presidendi võimupiiridest ja ülesannetest räägitakse küll, kuid osalised on keskendunud oma käsituse kaitsmisele, mitte ühisosa sõnastamisele. Kokkupuutepunkte on, aga erinevused on veel suuremad. Sestap on presidendi rolli mõtestamisel saanud liiga suure kaalu konkreetsete isikute tugevuste ja nõrkuste arutamine, selmet luua arusaam presidendi ametikoha peamistest proovikividest ning seeläbi hea kandidaadi omadused kindlaks teha.
Piltlikult öeldes oleks erakonnad enne kandidaatide nimede avalikustamist võinud kokku leppida töökuulutuse täpses tekstis. Mõned muutujad valemis oleks siis n-ö lukus olnud ja alus isikute kaalumiseks selgem. Poliitikute asemel on presidendi ametijuhendit Postimehe arvamusloos kirjeldanud eksminister Jüri Raidla. Oodanuks taolisi kirjatükke ka valimistel mandaadi saanud tegevpoliitikutelt ja kandidaatidelt endiltki.
Eelnev võrdlus töökuulutuse läbimõtlemisega ja töötajate värbamisega erasektoris on muidugi lihtsustatud, kuid võtame idee veel kord kokku – nii olulises asjas kui presidendivalimised oleks oodanud rahvaesindajatelt enamat kui tavapäraseid koostööraskusi. Jah, parteideülese kokkuleppe soovitamine on sinisilmne. Teisalt, miks me peame ikka ja jälle keskpärase lahendusega leppima?
Tõdegem, et kas või arutelude kvaliteet võinuks olla parem. Keskendumine presidendi kui institutsiooni funktsioonidele, mitte kandideerijate ja nende abikaasade ning elukaaslaste isikuomadustele, oleks olnud etem tee.
Kas võimalused poliitilise juhtimise võimekust näidata on tõesti käest lastud või suudavad partokraadid ikkagi ühisosa leida, seda näeme juba lähiajal. Kõik arengud on tegelikult ju veel võimalikud. Ehk suudavad poliitikud viimasel hetkel kokku leppida, kes sõudma hakkab ja kes tüüri hoiab.
Mis oleks, kui seekord teeks teisiti, kui politoloogid ennustavad?
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Rauno Vinni: erakonnad, teeks seekord teisiti kui politoloogid ennustavad? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eksperdid peavad presidendi valimist juba esimeses parlamendivoorus väheusutavaks. Selle nädala sündmused ja väitlused kinnitavad arvamust, et erakonnad ei suuda ühe või kahe kandidaadi taha joonduda. Aga oleks ju kena, kui parteid nn lehmakauplemise asemel ühtsust suudaks näidata. Eelduslikult kasvaks selle tulemusel rahva usk kõrgemasse riigivõimu ja see oleks praegusel keerulisel ajal vajalik.
Ometi ei maksa „oleks“ midagi. Vanasõnagi ütleb, et oleks tädil rattad, oleks ta omnibuss. Sellegipoolest on „mis oleks, kui …?“ -tüüpi küsimuste esitamine mõnikord tarvilik, et tulevikku ennustada. Rohkem või vähem tõenäoliste stsenaariumide kujutlemine aitab mõista eri valikuid ja nende mõju. See omakorda lubab planeerimise vaadet pikendada ja toetab seeläbi nii taktikalist kui ka strateegilist otsustamist. Muu hulgas annab alternatiivide teadvustamine selgema arusaama ka otsuste varjatud tagajärgedest.
Kuid aitab elementaarsest otsustamisteooriast. Presidendivalimiste kontekstis on eelneva jutu mõte selles, et praktikas on meil taas kord käest libisenud võimalus asju paremal moel korraldada.
Loomulikult on see väide sügavalt subjektiivne ja kantud usust, et presidendi valimine on meie poliitilises süsteemis esmajoones parlamendi ülesanne. Ma ei taha põhiseaduse mõtte ja sätte üle siinkohal edasi arutleda. Probleemi tuum on selles, et me oleme nõrga juhtimise tunnistajaks.
Tuleb nõustuda LHV grupi juhi Erkki Raasukese tõdemusega sel nädalal antud intervjuus Eesti Ekspressile, et praegu on just kehv juhtimine meie arengu suurim piiraja. President on sümbol ja tema valimise käik läheb paratamatult inimestele korda. Kuid kodanikel on praeguseks tekkinud mulje, et oluline riigielu küsimus on taas kujunenud poliitikute omavaheliseks vägikaikaveoks.
Filmis „Karge meri“ on üks stseen, kus Matt Ruhve ja Lembit Ulfsaku mängitud külamees pulmas tülli lähevad. Viimane tahab Matt Ruhve kohe kohtusse anda. Vihamehed istuvad paati, kuid ei suuda kokku leppida, kes sõudma hakkab. Üks istub paadi ninas ja teine tagaosas ning omavahel hõigutakse: „Võta aerud! Võta ise!“.
Meenutab kangesti praegust erakondade vahelist kemplemist. Kui parteid tahaksid ennast paremast küljest näidata, siis oleks võinud kokku leppida, et presidendivalimised on ühisosa, mitte erinevuste otsimise protsess.
Kuidas selline idealistlik lähenemine oleks võinud tegelikkuses välja näha? Pakun, et parlamendiparteid (või vähemalt koalitsioonipartnerid) oleks enne oma kandidaadi väljapakkumist võinud tõsimeeli arutada arusaama presidendi ametikoha ülesannetest ja peamistest väljakutsetest.
Mõistagi on presidendi peamised õigused ja kohustused seaduses kirjas. Ent senised laialivalguvad debatid näitavad selgelt, et ruumi paragrahvide tõlgendamisel on enam kui küll. Ühed huvirühmad näevad presidenti valitsuse tegevuse tasakaalustajana, teised peavad oluliseks põhiseaduse kaitsmist, kolmandad välissuhtlust, neljandad hoopis siseriiklikku tegevust. Mõned arvavad, et president peaks olema n-ö moraalne majakas. Teised jälle tahavad, et riigipeal oleks igas administratiivses küsimuses oma seisukoht, mida ta võimalusel aktiivselt kaitseb.
Niisiis – presidendi võimupiiridest ja ülesannetest räägitakse küll, kuid osalised on keskendunud oma käsituse kaitsmisele, mitte ühisosa sõnastamisele. Kokkupuutepunkte on, aga erinevused on veel suuremad. Sestap on presidendi rolli mõtestamisel saanud liiga suure kaalu konkreetsete isikute tugevuste ja nõrkuste arutamine, selmet luua arusaam presidendi ametikoha peamistest proovikividest ning seeläbi hea kandidaadi omadused kindlaks teha.
Piltlikult öeldes oleks erakonnad enne kandidaatide nimede avalikustamist võinud kokku leppida töökuulutuse täpses tekstis. Mõned muutujad valemis oleks siis n-ö lukus olnud ja alus isikute kaalumiseks selgem. Poliitikute asemel on presidendi ametijuhendit Postimehe arvamusloos kirjeldanud eksminister Jüri Raidla. Oodanuks taolisi kirjatükke ka valimistel mandaadi saanud tegevpoliitikutelt ja kandidaatidelt endiltki.
Eelnev võrdlus töökuulutuse läbimõtlemisega ja töötajate värbamisega erasektoris on muidugi lihtsustatud, kuid võtame idee veel kord kokku – nii olulises asjas kui presidendivalimised oleks oodanud rahvaesindajatelt enamat kui tavapäraseid koostööraskusi. Jah, parteideülese kokkuleppe soovitamine on sinisilmne. Teisalt, miks me peame ikka ja jälle keskpärase lahendusega leppima?
Tõdegem, et kas või arutelude kvaliteet võinuks olla parem. Keskendumine presidendi kui institutsiooni funktsioonidele, mitte kandideerijate ja nende abikaasade ning elukaaslaste isikuomadustele, oleks olnud etem tee.
Kas võimalused poliitilise juhtimise võimekust näidata on tõesti käest lastud või suudavad partokraadid ikkagi ühisosa leida, seda näeme juba lähiajal. Kõik arengud on tegelikult ju veel võimalikud. Ehk suudavad poliitikud viimasel hetkel kokku leppida, kes sõudma hakkab ja kes tüüri hoiab.
Mis oleks, kui seekord teeks teisiti, kui politoloogid ennustavad?
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Rauno Vinni: erakonnad, teeks seekord teisiti kui politoloogid ennustavad? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 34-aastane poolakas tõmbab karjäärile joone alla homme Varssavis toimuval 7. Kamila Skolimowska memoriaalil, kus mehe konkurentideks on teiste seas Rio de Janeiro olümpiamängude pronks Tom Walsh Uus-Meremaalt ja kahekordne sisemaailmameister Ryan Whiting USA-st.
Rio olümpial kuuenda koha saanud Majewski nimel on nii Poola väli- (21.95) kui siserekord (21.72). Lisaks sellele on ta 2010. aasta Euroopa meister ja 2014. aasta pronks ning 2009. aasta maailmameistrivõistluste hõbe. | Kahekordne olümpiavõitja teeb tippspordiga lõpparve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
34-aastane poolakas tõmbab karjäärile joone alla homme Varssavis toimuval 7. Kamila Skolimowska memoriaalil, kus mehe konkurentideks on teiste seas Rio de Janeiro olümpiamängude pronks Tom Walsh Uus-Meremaalt ja kahekordne sisemaailmameister Ryan Whiting USA-st.
Rio olümpial kuuenda koha saanud Majewski nimel on nii Poola väli- (21.95) kui siserekord (21.72). Lisaks sellele on ta 2010. aasta Euroopa meister ja 2014. aasta pronks ning 2009. aasta maailmameistrivõistluste hõbe.
### Response:
Kahekordne olümpiavõitja teeb tippspordiga lõpparve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Julgeolek peab muutuma prioriteediks, alustame ühise Euroopa armee loomisega," sõnas Ungari peaminister Viktor Orban kõnelustel Tšehhi, Saksamaa, Poola ja Slovakkia liidritega.
Viie riigi kohtumine Varssavis on üks mitmest kohtumistest erinevate EL-i liikmesriikide vahel, kus arutatakse EL-i tulevikku Brexiti referendumi järel.
Tšehhi sotsialistist peaminister Bohuslav Sobotka sõnas kohtumisel samuti, et kõnelema tuleb hakata "ühise Euroopa armee loomisest".
Saksa kantsler Angela Merkel toetas samuti julgeoleku tugevdamise mõtet, kuid ärgitas ettevaatusele selles osas, kuidas selliseid kavatsusi ellu hakata viima.
"Julgeolek on fundamentaalne küsimus... me suudame julgeoleku ja kaitse vallas ühiselt rohkem," ütles ta.
"Brexit ei ole lihtsalt suvaline sündmus, see on EL-i ajaloo pöördepunkt, seega tuleb meil jõuda õige vastuseni väga ettevaatlikult," sõnas Merkel.
Poola parempoolse võimupartei liider Jaroslaw Kaczynski kutsus pärast 23. juuni Briti referendumi tulemust, kus hääletati EL-ist lahkumise poolt, viima ühenduses läbi institutsionaalseid reforme, mis viiksid rahvusriikide konföderatsioonini, millel oleks ka võimas ühisarmee.
EL-i 27 liikmesriigi liidrid kogunevad 16. septembril Slovakkia pealinnas Bratislavas mitteametlikul kohtumisel, mis toimub ilma Suurbritannia osaluseta. | Visegradi nelik kutsus looma Euroopa Liidu ühisarmeed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Julgeolek peab muutuma prioriteediks, alustame ühise Euroopa armee loomisega," sõnas Ungari peaminister Viktor Orban kõnelustel Tšehhi, Saksamaa, Poola ja Slovakkia liidritega.
Viie riigi kohtumine Varssavis on üks mitmest kohtumistest erinevate EL-i liikmesriikide vahel, kus arutatakse EL-i tulevikku Brexiti referendumi järel.
Tšehhi sotsialistist peaminister Bohuslav Sobotka sõnas kohtumisel samuti, et kõnelema tuleb hakata "ühise Euroopa armee loomisest".
Saksa kantsler Angela Merkel toetas samuti julgeoleku tugevdamise mõtet, kuid ärgitas ettevaatusele selles osas, kuidas selliseid kavatsusi ellu hakata viima.
"Julgeolek on fundamentaalne küsimus... me suudame julgeoleku ja kaitse vallas ühiselt rohkem," ütles ta.
"Brexit ei ole lihtsalt suvaline sündmus, see on EL-i ajaloo pöördepunkt, seega tuleb meil jõuda õige vastuseni väga ettevaatlikult," sõnas Merkel.
Poola parempoolse võimupartei liider Jaroslaw Kaczynski kutsus pärast 23. juuni Briti referendumi tulemust, kus hääletati EL-ist lahkumise poolt, viima ühenduses läbi institutsionaalseid reforme, mis viiksid rahvusriikide konföderatsioonini, millel oleks ka võimas ühisarmee.
EL-i 27 liikmesriigi liidrid kogunevad 16. septembril Slovakkia pealinnas Bratislavas mitteametlikul kohtumisel, mis toimub ilma Suurbritannia osaluseta.
### Response:
Visegradi nelik kutsus looma Euroopa Liidu ühisarmeed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täna, 25 aastat tagasi, taastas Kanada diplomaatilised suhted Eesti, Läti ja Leeduga pärast Balti riikide iseseisvuse väljakuulutamist Nõukogude Liidust," teatas Trudeau avalduses.
"Alates sellest on meie riikide vahel valitsenud dünaamilised ja sõbralikud suhted, mille aluseks on jagatud demokraatia ning vabaduse väärtused, samuti meie partnerlus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO)."
"Kanada ei tunnustanud kunagi Nõukogude Liidu okupatsiooni Eestis, Lätis ja Leedus ja toetas alati nende püüdlusi iseseisvuse taastamisel pärast mitut aastakümmet Nõukogude okupatsiooni all."
"Kanada ootab tulevikus edasist suhete tugevdamist Eesti, Läti ja Leeduga ning koostööd nendega kahepoolsetes ja regionaalsetes küsimustes, sealhulgas Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisel. See hõlmab ka Kanada hiljutist lubadust juhtida võimekat rahvusvahelist NATO lahingugruppi Lätis, mis on osa NATO täiendatud ettenihutatud kohalolekust Ida-Euroopas. Samuti jätkame koostööd oma NATO liitlastega ka Balti riikides, et tagada oma kodanike turvalisus ja julgeolek."
"Kanada valitsuse poolt kutsun koos Sophie (Trudeauga) kõiki kanadalasi üles mõtisklema Eesti, Läti ja Leedu päritolu kanadalaste panuse üle meie rahvuskehandisse ja annan edasi meie parimad soovid kõigile, kelle jaoks täna on pidupäev." | Trudeau õnnitles Baltimaid Kanadaga suhete taastamise 25. aastapäeva puhul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna, 25 aastat tagasi, taastas Kanada diplomaatilised suhted Eesti, Läti ja Leeduga pärast Balti riikide iseseisvuse väljakuulutamist Nõukogude Liidust," teatas Trudeau avalduses.
"Alates sellest on meie riikide vahel valitsenud dünaamilised ja sõbralikud suhted, mille aluseks on jagatud demokraatia ning vabaduse väärtused, samuti meie partnerlus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO)."
"Kanada ei tunnustanud kunagi Nõukogude Liidu okupatsiooni Eestis, Lätis ja Leedus ja toetas alati nende püüdlusi iseseisvuse taastamisel pärast mitut aastakümmet Nõukogude okupatsiooni all."
"Kanada ootab tulevikus edasist suhete tugevdamist Eesti, Läti ja Leeduga ning koostööd nendega kahepoolsetes ja regionaalsetes küsimustes, sealhulgas Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisel. See hõlmab ka Kanada hiljutist lubadust juhtida võimekat rahvusvahelist NATO lahingugruppi Lätis, mis on osa NATO täiendatud ettenihutatud kohalolekust Ida-Euroopas. Samuti jätkame koostööd oma NATO liitlastega ka Balti riikides, et tagada oma kodanike turvalisus ja julgeolek."
"Kanada valitsuse poolt kutsun koos Sophie (Trudeauga) kõiki kanadalasi üles mõtisklema Eesti, Läti ja Leedu päritolu kanadalaste panuse üle meie rahvuskehandisse ja annan edasi meie parimad soovid kõigile, kelle jaoks täna on pidupäev."
### Response:
Trudeau õnnitles Baltimaid Kanadaga suhete taastamise 25. aastapäeva puhul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhjendan seda alljärgnevalt.
Mart Helme ja Marina Kaljuranna kohta on avalikkusele teatatud, et nad kandideerivad presidendiks valimiskogus. ERRi poliitikasaadete toimetus on otsustanud ETV 28. augusti õhtul toimuva debati pühendada presidendivalimistele riigikogus, mis algavad esimese vooruga 29. augustil. See on täiesti aktsepteeritav, ajakirjanduslikest kaalutlustest lähtuv otsustus, mida pole alust vaidlustada. Valimiskogu eel septembris korraldab ETV uue debati, kus osalevad valimiskogu kandidaadid.
ERRi presidendivalimiste kord käsitleb tervet valimisprotsessi oma erinevates etappides ning tasakaalustatus tuleb tagada tervikuna, mitte kitsalt üksiksaate kohta. Valimiskampaania kajastamise tasakaalustatuse ja erapooletuse kohta ERRis saab anda hinnangu siis, kui valimised on toimunud. Praegu on ju võimalikud kandidaadid alles n-ö staadioni serva peal.
Presidendivalimiste suur probleem on selles, kes on millises etapis tõesti kandidaat. See on seadusandluse küsimus, mis vajaks kindlasti riigikogus lahendust. Ebamõistlik valimisseadus jätab kandidaatide ametlikuks ülesseadmiseks ja registreerimiseks väga lühikese aja. See tekitab segadust, spekulatsioone, mahitab tagatoakokkuleppeid, mis ei ole avalikkuse huvides.
Loomulikult raskendab seadus ka ajakirjanduse tegevust. ERR ei ole hiromant, kes suudaks ennustada, kes seatakse üles järgmistes voorudes. Seni tuleb tegutseda olemasoleva info põhjal, mida ERR praegu ka parimas tahtmises teeb.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Presidendivalimiste kajastuse raskused: ajakirjandus ei saa olla hiromant | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhjendan seda alljärgnevalt.
Mart Helme ja Marina Kaljuranna kohta on avalikkusele teatatud, et nad kandideerivad presidendiks valimiskogus. ERRi poliitikasaadete toimetus on otsustanud ETV 28. augusti õhtul toimuva debati pühendada presidendivalimistele riigikogus, mis algavad esimese vooruga 29. augustil. See on täiesti aktsepteeritav, ajakirjanduslikest kaalutlustest lähtuv otsustus, mida pole alust vaidlustada. Valimiskogu eel septembris korraldab ETV uue debati, kus osalevad valimiskogu kandidaadid.
ERRi presidendivalimiste kord käsitleb tervet valimisprotsessi oma erinevates etappides ning tasakaalustatus tuleb tagada tervikuna, mitte kitsalt üksiksaate kohta. Valimiskampaania kajastamise tasakaalustatuse ja erapooletuse kohta ERRis saab anda hinnangu siis, kui valimised on toimunud. Praegu on ju võimalikud kandidaadid alles n-ö staadioni serva peal.
Presidendivalimiste suur probleem on selles, kes on millises etapis tõesti kandidaat. See on seadusandluse küsimus, mis vajaks kindlasti riigikogus lahendust. Ebamõistlik valimisseadus jätab kandidaatide ametlikuks ülesseadmiseks ja registreerimiseks väga lühikese aja. See tekitab segadust, spekulatsioone, mahitab tagatoakokkuleppeid, mis ei ole avalikkuse huvides.
Loomulikult raskendab seadus ka ajakirjanduse tegevust. ERR ei ole hiromant, kes suudaks ennustada, kes seatakse üles järgmistes voorudes. Seni tuleb tegutseda olemasoleva info põhjal, mida ERR praegu ka parimas tahtmises teeb.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Presidendivalimiste kajastuse raskused: ajakirjandus ei saa olla hiromant |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku pandi kolme öö jooksul Kopenhaageni erinevates piirkondades põlema 24 autot, vahendas The Local.
Võimud palusid juhtumi lahendamiseks abi ka avalikkuselt ning kolmapäeval jagati meedias valvekaamera fotosid ühest mehest. Hilisõhtuks oli mees üles leitud ja kinni peetud.
"Juhtumi uurimine jätkub. Seega me mingit lisainformatsiooni avalikkusele praegu ei jaga," seisis politsei pressiteates.
Politsei pressiesindaja Jens Møller ütles TV2 uudistele, et noormees Amageri elanik ning et tegu pole etnilise taanlasega.
Hetkel pole politsei veel selgitanud, kas meest kahtlustatakse kõigis süütamistest ning kas ta tegutses üksi.
Kopenhaageni politsei on endiselt ettevaatlik seoses väidetega, et Kopenhaageni süütamised võivad olla seotud viimasel ajal mitmeid Rootsi linnu tabanud autodepõletamise lainega - mingit seost polevat hetkel veel avastatud. Samas on ka Rootsi süütamiste asjaolud hetkel veel väga ebaselged. | Kopenhaageni politsei pidas kinni autode süütamises kahtlustatava noormehe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku pandi kolme öö jooksul Kopenhaageni erinevates piirkondades põlema 24 autot, vahendas The Local.
Võimud palusid juhtumi lahendamiseks abi ka avalikkuselt ning kolmapäeval jagati meedias valvekaamera fotosid ühest mehest. Hilisõhtuks oli mees üles leitud ja kinni peetud.
"Juhtumi uurimine jätkub. Seega me mingit lisainformatsiooni avalikkusele praegu ei jaga," seisis politsei pressiteates.
Politsei pressiesindaja Jens Møller ütles TV2 uudistele, et noormees Amageri elanik ning et tegu pole etnilise taanlasega.
Hetkel pole politsei veel selgitanud, kas meest kahtlustatakse kõigis süütamistest ning kas ta tegutses üksi.
Kopenhaageni politsei on endiselt ettevaatlik seoses väidetega, et Kopenhaageni süütamised võivad olla seotud viimasel ajal mitmeid Rootsi linnu tabanud autodepõletamise lainega - mingit seost polevat hetkel veel avastatud. Samas on ka Rootsi süütamiste asjaolud hetkel veel väga ebaselged.
### Response:
Kopenhaageni politsei pidas kinni autode süütamises kahtlustatava noormehe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiireim oli hollandlane Max Verstappen ajaga 1.48,085, kellele järgnes austraallane Daniel Ricciardo 1.48,341-ga. Kolmanda ja neljanda tulemuse sõitsid välja sakslased. Kolmas oli Force India piloot Nico Hülkenberg 1.48,657 ning neljas Ferrari rooli keerav Sebastian Vettel 1.49,023-ga.
Esimest vabatreeningut domineerinud Mercedesed seekord parimate sekka ei mahtunud. Sakslane Nico Rosberg näitas kuuendat ja britt Lewis Hamilton 13. aega.
Tulemused:
1. Max Verstappen Red Bull 1.48,085
2. Daniel Ricciardo Red Bull 1.48,341
3. Nico Hülkenberg Force India 1.48,657
4. Sebastian Vettel Ferrari 1.49,023
5. Sergio Perez Force India 1.49,100
6. Nico Rosberg Mercedes 1.49,161
7. Kimi Räikkönen Ferrari 1.49,244
8. Romain Grosjean Haas 1.49,419
9. Jenson Button McLaren 1.49,419
10. Esteban Gutierrez Haas 1.49,648
11. Pascal Wehrlein Manor 1.49,716
12. Fernando Alonso McLaren 1.49,772
13. Lewis Hamilton Mercedes 1.49,782
14. Daniil Kvjat Toro Rosso 1.49,916
15. Marcus Ericsson Sauber 1.50,083
16. Valtteri Bottas Williams 1.50,151
17. Felipe Massa Williams 1.50,157
18. Carlos Sainz Toro Rosso 1.50,194
19. Kevin Magnussen Renault 1.50,375
20. Jolyon Palmer Renault 1.50,562
21. Esteban Ocon Manor 1.50,659
22. Felipe Nasr Sauber 1.50,719 | Spa etapi teisel vabatreeningul olid kiireimad Red Bullid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiireim oli hollandlane Max Verstappen ajaga 1.48,085, kellele järgnes austraallane Daniel Ricciardo 1.48,341-ga. Kolmanda ja neljanda tulemuse sõitsid välja sakslased. Kolmas oli Force India piloot Nico Hülkenberg 1.48,657 ning neljas Ferrari rooli keerav Sebastian Vettel 1.49,023-ga.
Esimest vabatreeningut domineerinud Mercedesed seekord parimate sekka ei mahtunud. Sakslane Nico Rosberg näitas kuuendat ja britt Lewis Hamilton 13. aega.
Tulemused:
1. Max Verstappen Red Bull 1.48,085
2. Daniel Ricciardo Red Bull 1.48,341
3. Nico Hülkenberg Force India 1.48,657
4. Sebastian Vettel Ferrari 1.49,023
5. Sergio Perez Force India 1.49,100
6. Nico Rosberg Mercedes 1.49,161
7. Kimi Räikkönen Ferrari 1.49,244
8. Romain Grosjean Haas 1.49,419
9. Jenson Button McLaren 1.49,419
10. Esteban Gutierrez Haas 1.49,648
11. Pascal Wehrlein Manor 1.49,716
12. Fernando Alonso McLaren 1.49,772
13. Lewis Hamilton Mercedes 1.49,782
14. Daniil Kvjat Toro Rosso 1.49,916
15. Marcus Ericsson Sauber 1.50,083
16. Valtteri Bottas Williams 1.50,151
17. Felipe Massa Williams 1.50,157
18. Carlos Sainz Toro Rosso 1.50,194
19. Kevin Magnussen Renault 1.50,375
20. Jolyon Palmer Renault 1.50,562
21. Esteban Ocon Manor 1.50,659
22. Felipe Nasr Sauber 1.50,719
### Response:
Spa etapi teisel vabatreeningul olid kiireimad Red Bullid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA Massachusettsi tehnoloogiainstituudi professor Bengt Holmström, Soome Aalto ülikooli professor Sixten Korkman ja Soome majandusuuringute keskuse tegevjuht Vesa Vihriälä esitasid reedel rahandusminister Petteri Orpole ülevaate, missugust suunda vajaks Soome majanduspoliitika.
Nende hinnangul ei ole Soome majanduses eri põhjustel sellist dünaamikat, nagu seal peaks olema. Soome konkurentsivõime aeglane taastamine peegeldab nominaalsete tööjõu ühikukulude jäikust, millele rahaliidus olles esitatakse palju suuremad nõuded kui oma raha ajal. Lisaks ei ole Soome ettevõtted suutnud luua uusi lisandväärtusega tooteid ja teenuseid piisavalt, leiavad ökonomistid. Nende meelest ei osata ideid kiiresti üle kanda edukaks äritegevuseks.
Holmströmi, Korkmani ja Vihriälä hinnangul on Soome majanduse kohanemisvõime ebapiisav. Finantspoliitika suund on õige. Algatatud on õigeid struktuurimuudatusi, aga teha on veel palju. Näiteks vajab Soome tõsist kõrghariduse reformi ning valitsus peab kõrgkoolidele sappi tulema investeeringutega ja kõrgkoolisüsteemi struktuurilise arengu sihtide selge määratlemisega. | Professorid: Soome majanduses puudub dünaamika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA Massachusettsi tehnoloogiainstituudi professor Bengt Holmström, Soome Aalto ülikooli professor Sixten Korkman ja Soome majandusuuringute keskuse tegevjuht Vesa Vihriälä esitasid reedel rahandusminister Petteri Orpole ülevaate, missugust suunda vajaks Soome majanduspoliitika.
Nende hinnangul ei ole Soome majanduses eri põhjustel sellist dünaamikat, nagu seal peaks olema. Soome konkurentsivõime aeglane taastamine peegeldab nominaalsete tööjõu ühikukulude jäikust, millele rahaliidus olles esitatakse palju suuremad nõuded kui oma raha ajal. Lisaks ei ole Soome ettevõtted suutnud luua uusi lisandväärtusega tooteid ja teenuseid piisavalt, leiavad ökonomistid. Nende meelest ei osata ideid kiiresti üle kanda edukaks äritegevuseks.
Holmströmi, Korkmani ja Vihriälä hinnangul on Soome majanduse kohanemisvõime ebapiisav. Finantspoliitika suund on õige. Algatatud on õigeid struktuurimuudatusi, aga teha on veel palju. Näiteks vajab Soome tõsist kõrghariduse reformi ning valitsus peab kõrgkoolidele sappi tulema investeeringutega ja kõrgkoolisüsteemi struktuurilise arengu sihtide selge määratlemisega.
### Response:
Professorid: Soome majanduses puudub dünaamika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meie meeskonnal on seni turniirilt kirjas kaks kaotust - Ukrainale jäime alla 17 ning Iisraelile 7 silmaga. Ka Albaania on mõlemad senipeetud kohtumised kaotanud.
Albaania koondisega kohtus Eesti ka hiljuti Küprose turniiril. Siis olid meie võidunumbrid mitme juhtmängija puudumisel (Veideman, Sokk, Kajupank) 71:64. Tos mängus tõi Tanel Kurbas 13 p, Martin Paasoja ja Kristjan Kitsing 11, Rait-Riivo Laane 10 ja Erik Keedus 7+8+4.
Albaania edukaim tolles mängus oli Gerti Shima 14p+10lp-ga, Adriano Topalli lisas 13 p. Tallinna turniiri kahes esimeses mängus on resultatiivseimad olnud Endrit Hysenagolli keskmiselt 12,5 ja Gerti Shima 11 punktiga.
Kuulsaimat Albaania korvpallurit Ermal Kuqot (Ankara Turk Telekom) Tallinnas pole. Gerti Shima ja Elvisi Dusha mängivad küllalt tugeva Kosovo klubi Sigal Priština eest (vähemalt mängisid mullu). Peatreener Antonis Constantinidis on noor, pärit Küproselt. EM-kvalifikatsioonis kuulub Albaania ühte alagruppi Gruusia, Montenegro ja Slovakkiaga.
Albaania koosseis Tallinnas:
ELVISI DUSHA (22-188) PG
ROBERT SHESTANI (22-187) PG
ADRIANO TOPALLI (22-190) SG
RED VOGLI (29-195) SG
GENTI LASKU (31-189) SG
ALDOR KOLA (26-195) SG
CELIS TAFLAJ (18-201 SF
GERTI SHIMA (30-204) PF
BESNIK BIBERAJ (23-203) PF
ENDRIT HYSENAGOLLI (28-210) C
DENIS DEDA (26-208) C
ALGERT GJONAJ (28-199) SF | Eesti peab täna viimase EM-valikturniiri eelse kontrollmängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meie meeskonnal on seni turniirilt kirjas kaks kaotust - Ukrainale jäime alla 17 ning Iisraelile 7 silmaga. Ka Albaania on mõlemad senipeetud kohtumised kaotanud.
Albaania koondisega kohtus Eesti ka hiljuti Küprose turniiril. Siis olid meie võidunumbrid mitme juhtmängija puudumisel (Veideman, Sokk, Kajupank) 71:64. Tos mängus tõi Tanel Kurbas 13 p, Martin Paasoja ja Kristjan Kitsing 11, Rait-Riivo Laane 10 ja Erik Keedus 7+8+4.
Albaania edukaim tolles mängus oli Gerti Shima 14p+10lp-ga, Adriano Topalli lisas 13 p. Tallinna turniiri kahes esimeses mängus on resultatiivseimad olnud Endrit Hysenagolli keskmiselt 12,5 ja Gerti Shima 11 punktiga.
Kuulsaimat Albaania korvpallurit Ermal Kuqot (Ankara Turk Telekom) Tallinnas pole. Gerti Shima ja Elvisi Dusha mängivad küllalt tugeva Kosovo klubi Sigal Priština eest (vähemalt mängisid mullu). Peatreener Antonis Constantinidis on noor, pärit Küproselt. EM-kvalifikatsioonis kuulub Albaania ühte alagruppi Gruusia, Montenegro ja Slovakkiaga.
Albaania koosseis Tallinnas:
ELVISI DUSHA (22-188) PG
ROBERT SHESTANI (22-187) PG
ADRIANO TOPALLI (22-190) SG
RED VOGLI (29-195) SG
GENTI LASKU (31-189) SG
ALDOR KOLA (26-195) SG
CELIS TAFLAJ (18-201 SF
GERTI SHIMA (30-204) PF
BESNIK BIBERAJ (23-203) PF
ENDRIT HYSENAGOLLI (28-210) C
DENIS DEDA (26-208) C
ALGERT GJONAJ (28-199) SF
### Response:
Eesti peab täna viimase EM-valikturniiri eelse kontrollmängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõigi osalejate seast valiti välja 12, kes pääsesid Stuudio 35-s toimunud finaalvõistlusele end professionaalide silme all proovile panema. Modellikarjääri pürgijatel tuli näidata oma parimaid külgi nii fotograaf Sandra Palmi kaamerasilma ees kui ka catwalkil üles astudes, noored moedisainerid said aga kätt proovida stilistina ning kohapeal moejooniseid visandades. Pingelise võistluspäeva lõpuks osutusid võitjateks Käthlin Pärn, kes asub koos Kristjaana Merega oma modellikarjääri unistust täitma ning Anette Sepp, kes teeb Liina Steini juhendamisel oma esimesed sammud moedisainerina.
Käthlin Pärna ammune unistus on olnud saada modelliks ning tüdruku sõnul andis konkurss talle selleks suurepärase võimaluse. "Olen lihtsalt nii kaua tahtnud modelliks saada. See on olnud minu tõeline unistus. Alati on olnud aga mingisugused takistused – kas mõõt on olnud liiga suur või olen osutunud liiga lühikeseks. Mul on nii hea meel, et sellel võistlusel ei vaadata ainult välimust, vaid lähtutakse ka isiksusest," jagas refleksoloogiatudeng Käthlin Pärn oma rõõmu.
Konkursi teine võitja Anette Sepp on õnnelik, et saab astuda sammukese lähemale oma tõelisele kutsumusele moedisainerina. "Ma tegelikult olen disainer, mitte küll moedisainer, vaid hoopis tootedisainer. Mul on suured plaanid, aga need on veel natuke pooleli. Ma tahan oma ideid maailmas kõigile näidata – tahan jagada seda, kuidas mina ilu näen ja soovin kindlasti ka oma kollektsiooni välja anda," kirjeldas oma unistusi EKA vilistlane ja praegune Tallinna Tehnikaülikooli tudeng Anette Sepp.
Selleks, et täita noorte moetalentide unistused, alustavad noored tulevikutalendid nüüd põhjalikku tööd mentorite Kristjaana Mere ja Liina Steini käe all. Plaanis on tutvuda moemaailma telgitagustega ja õppida kõike vajalikku moemaailmas läbilöömiseks, misjärel saavad noored talendid oma uued erialased teadmised proovile panna oktoobri lõpus toimuval Tallinn Fashion Weekil. | Selgusid noorte moetalentide konkursi võitjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõigi osalejate seast valiti välja 12, kes pääsesid Stuudio 35-s toimunud finaalvõistlusele end professionaalide silme all proovile panema. Modellikarjääri pürgijatel tuli näidata oma parimaid külgi nii fotograaf Sandra Palmi kaamerasilma ees kui ka catwalkil üles astudes, noored moedisainerid said aga kätt proovida stilistina ning kohapeal moejooniseid visandades. Pingelise võistluspäeva lõpuks osutusid võitjateks Käthlin Pärn, kes asub koos Kristjaana Merega oma modellikarjääri unistust täitma ning Anette Sepp, kes teeb Liina Steini juhendamisel oma esimesed sammud moedisainerina.
Käthlin Pärna ammune unistus on olnud saada modelliks ning tüdruku sõnul andis konkurss talle selleks suurepärase võimaluse. "Olen lihtsalt nii kaua tahtnud modelliks saada. See on olnud minu tõeline unistus. Alati on olnud aga mingisugused takistused – kas mõõt on olnud liiga suur või olen osutunud liiga lühikeseks. Mul on nii hea meel, et sellel võistlusel ei vaadata ainult välimust, vaid lähtutakse ka isiksusest," jagas refleksoloogiatudeng Käthlin Pärn oma rõõmu.
Konkursi teine võitja Anette Sepp on õnnelik, et saab astuda sammukese lähemale oma tõelisele kutsumusele moedisainerina. "Ma tegelikult olen disainer, mitte küll moedisainer, vaid hoopis tootedisainer. Mul on suured plaanid, aga need on veel natuke pooleli. Ma tahan oma ideid maailmas kõigile näidata – tahan jagada seda, kuidas mina ilu näen ja soovin kindlasti ka oma kollektsiooni välja anda," kirjeldas oma unistusi EKA vilistlane ja praegune Tallinna Tehnikaülikooli tudeng Anette Sepp.
Selleks, et täita noorte moetalentide unistused, alustavad noored tulevikutalendid nüüd põhjalikku tööd mentorite Kristjaana Mere ja Liina Steini käe all. Plaanis on tutvuda moemaailma telgitagustega ja õppida kõike vajalikku moemaailmas läbilöömiseks, misjärel saavad noored talendid oma uued erialased teadmised proovile panna oktoobri lõpus toimuval Tallinn Fashion Weekil.
### Response:
Selgusid noorte moetalentide konkursi võitjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hõbemedal ajaga 1:16.46,3 (+ 1.08,3; 2+11) Ukrainale, pronksmedali sai kaela Poola võistkond ajaga 1:18.46,5 (+3.08,5; 0+16). Ka eestlased tegid väärika võistluse saavutades kodupubliku ees kõrge neljanda koha.
Soome võistkond oli täna rajal koosseisus Mari Laukkanen, Kaisa Mäkäräinen, Tuomas Gronman ja Olli Hiidensalo. Mäkäräinen sõnas võistlusjärgselt, et ta on tänase võistluse ja ka Otepääga väga rahul. “Ma polegi osalenud ühelgi suvebiatloni MM-il alates 2007. aastast, kui see viimati Otepääl toimus,” rääkis Mäkäräinen, kes just siit Otepäält 2007. aastal kahe kuldmedaliga lahkus. Võistkonnastrateegia osas Mäkäräineni sõnul erilist strateegiat polnud: “Eile, kui stardiliste nägin, siis saatsin tiimile sõnumi, et kuulge, meil on reaalne lootus medalile tulla, aga keegi ei vastanud,” muigas ta ja lisas, et eks tegelikult on tiim veidi üllatunud esikoha üle, kuid loomulikult on kõik väga rõõmsad.
Ukraina võistkond võistles koosseisus Julia Džima, Olena Pidrušna, Sergei Semenov ja Dõmtro Pidrušnõi. Poola võistkonda esindasid Magdalena Gwizdon, Monika Hojnisz, Grzegorz Guzik and Mateusz Janik.
Eesti võistkond koosseisus Kadri Lehtla, Johanna Talihärm, Kauri Kõiv ja Rene Zahkna saavutasid täna neljanda koha, kaotust Soome tiimile kogunes +3.33,7 (2+12). Esimest vahetust sõitnud Kadri Lehtla andis vahetuse üle 5. positsioonilt, Talihärm tõstis tiimi ühe koha võrra kõrgemale ning Kõivule anti vahetus üle neljandal positsioonil, mida nii Kõiv kui ka ankrumees Zahkna lõpuni hoidsid. Ainsa eestlasena oli Kõiv sunnitud minema ka kahele trahviringile.
Homme, 27. augustil sõidetakse nii juunioride kui ka täiskasvanute sprindidistansid. Mehed suunduvad 10km distantsile, naised peavad alistama 7,5km distantsid.
Programm
Laupäev, 27. august
- 9.15 naisjuunioride sprint
- 11.15 meeste sprint
- 14.00 naiste sprint
- 16.20 meesjuunioride sprint
Pühapäev, 28. august
- 09.20 naisjuunioride jälitussõit
- 11.00 meeste jälitussõit
- 13.30 naiste jälitussõit
- 15.30 meesjuunioride jälitussõit | Mäkäräinen üllatusvõidust: meil oli reaalne lootus medalile tulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hõbemedal ajaga 1:16.46,3 (+ 1.08,3; 2+11) Ukrainale, pronksmedali sai kaela Poola võistkond ajaga 1:18.46,5 (+3.08,5; 0+16). Ka eestlased tegid väärika võistluse saavutades kodupubliku ees kõrge neljanda koha.
Soome võistkond oli täna rajal koosseisus Mari Laukkanen, Kaisa Mäkäräinen, Tuomas Gronman ja Olli Hiidensalo. Mäkäräinen sõnas võistlusjärgselt, et ta on tänase võistluse ja ka Otepääga väga rahul. “Ma polegi osalenud ühelgi suvebiatloni MM-il alates 2007. aastast, kui see viimati Otepääl toimus,” rääkis Mäkäräinen, kes just siit Otepäält 2007. aastal kahe kuldmedaliga lahkus. Võistkonnastrateegia osas Mäkäräineni sõnul erilist strateegiat polnud: “Eile, kui stardiliste nägin, siis saatsin tiimile sõnumi, et kuulge, meil on reaalne lootus medalile tulla, aga keegi ei vastanud,” muigas ta ja lisas, et eks tegelikult on tiim veidi üllatunud esikoha üle, kuid loomulikult on kõik väga rõõmsad.
Ukraina võistkond võistles koosseisus Julia Džima, Olena Pidrušna, Sergei Semenov ja Dõmtro Pidrušnõi. Poola võistkonda esindasid Magdalena Gwizdon, Monika Hojnisz, Grzegorz Guzik and Mateusz Janik.
Eesti võistkond koosseisus Kadri Lehtla, Johanna Talihärm, Kauri Kõiv ja Rene Zahkna saavutasid täna neljanda koha, kaotust Soome tiimile kogunes +3.33,7 (2+12). Esimest vahetust sõitnud Kadri Lehtla andis vahetuse üle 5. positsioonilt, Talihärm tõstis tiimi ühe koha võrra kõrgemale ning Kõivule anti vahetus üle neljandal positsioonil, mida nii Kõiv kui ka ankrumees Zahkna lõpuni hoidsid. Ainsa eestlasena oli Kõiv sunnitud minema ka kahele trahviringile.
Homme, 27. augustil sõidetakse nii juunioride kui ka täiskasvanute sprindidistansid. Mehed suunduvad 10km distantsile, naised peavad alistama 7,5km distantsid.
Programm
Laupäev, 27. august
- 9.15 naisjuunioride sprint
- 11.15 meeste sprint
- 14.00 naiste sprint
- 16.20 meesjuunioride sprint
Pühapäev, 28. august
- 09.20 naisjuunioride jälitussõit
- 11.00 meeste jälitussõit
- 13.30 naiste jälitussõit
- 15.30 meesjuunioride jälitussõit
### Response:
Mäkäräinen üllatusvõidust: meil oli reaalne lootus medalile tulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtusse viis asja inimõiguste keskus, kes taotles burkiinikeelu tühistamist Nice'i lähedal asuvas väikelinnas Villeneuve-Loubet's, sest see on vastuolus tsiviilvabadusega, vahendasid Reuters ja CNN.
Kohus leidis, et burkiinikeeld rikub tõsiselt ja ilmselgelt usuvabadust ning individuaalset vabadust.
Kuigi kohtuasi puudutas just Villeneuve-Loubet' linna, võib kohtuotsus luua pretsedendi kogu riigis. Seni on burkiinikeelu kehtestanud 15 linna.
Ametnikud on burkiinikeeldu põhjendanud kasvava terrorismihirmuga. Inimõiguslaste hinnangul on keeld ebaseaduslik ning islamofoobne.
Keeldude vastu on meelt avaldatud nii veebis kui tänavatel. Londonis tõid protestijad Prantsusmaa saatkonna juurde eile liiva ja pidasid seal rannapidu loosungiga, et seljas kanda võib kõike, mis meelepärane. Osalejad kandsid plakateid kirjadega "Islamofoobia pole vabadus".
Sel nädalal avaldati Prantsuse meedias fotod, kuidas politseinikud sunnivad Nice'i rannas keeldu eiravat mosleminaist lahti riietuma. | Prantsusmaa kohus: linnapeadel pole õigust burkiinisid keelata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtusse viis asja inimõiguste keskus, kes taotles burkiinikeelu tühistamist Nice'i lähedal asuvas väikelinnas Villeneuve-Loubet's, sest see on vastuolus tsiviilvabadusega, vahendasid Reuters ja CNN.
Kohus leidis, et burkiinikeeld rikub tõsiselt ja ilmselgelt usuvabadust ning individuaalset vabadust.
Kuigi kohtuasi puudutas just Villeneuve-Loubet' linna, võib kohtuotsus luua pretsedendi kogu riigis. Seni on burkiinikeelu kehtestanud 15 linna.
Ametnikud on burkiinikeeldu põhjendanud kasvava terrorismihirmuga. Inimõiguslaste hinnangul on keeld ebaseaduslik ning islamofoobne.
Keeldude vastu on meelt avaldatud nii veebis kui tänavatel. Londonis tõid protestijad Prantsusmaa saatkonna juurde eile liiva ja pidasid seal rannapidu loosungiga, et seljas kanda võib kõike, mis meelepärane. Osalejad kandsid plakateid kirjadega "Islamofoobia pole vabadus".
Sel nädalal avaldati Prantsuse meedias fotod, kuidas politseinikud sunnivad Nice'i rannas keeldu eiravat mosleminaist lahti riietuma.
### Response:
Prantsusmaa kohus: linnapeadel pole õigust burkiinisid keelata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | SDE fraktsioonijuht Andres Anvelt ütles ERR-ile, et salata pole midagi ja sotside fraktsiooniliikmed on andnud 15 allkirja paberile ka Kallase ülesseadmiseks, kui parlamendil ei õnnestu presidenti esimeses voorus valida.
Sama kinnitas ka Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat: "Juhul kui presidenti ei valita ära riigikogu esimeses voorus, siis lähtuvalt Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koostöökokkuleppele esitatakse riigikogu teise vooru kandidaadiks Siim Kallas, kelle esitamiseks vajalikud dokumendid on valmis."
Presidendivalimisteks on riigikogu kokku kutsutud 29. augustiks, mil toimub esimene voor. Seal on saadikutel valida kolme kandidaadi ehk Mailis Repsi, Allar Jõksi ja Eiki Nestori vahel.
SDE ja Reformierakond on aga kokku leppinud, et kui Nestor ei osutu esimeses voorus valituks (vajalik 68 häält), toetavad sotsiaaldemokraadid teises voorus Siim Kallast. | Riigikogu teiseks vooruks on toetusallkirjad Kallasele paberil valmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
SDE fraktsioonijuht Andres Anvelt ütles ERR-ile, et salata pole midagi ja sotside fraktsiooniliikmed on andnud 15 allkirja paberile ka Kallase ülesseadmiseks, kui parlamendil ei õnnestu presidenti esimeses voorus valida.
Sama kinnitas ka Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat: "Juhul kui presidenti ei valita ära riigikogu esimeses voorus, siis lähtuvalt Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koostöökokkuleppele esitatakse riigikogu teise vooru kandidaadiks Siim Kallas, kelle esitamiseks vajalikud dokumendid on valmis."
Presidendivalimisteks on riigikogu kokku kutsutud 29. augustiks, mil toimub esimene voor. Seal on saadikutel valida kolme kandidaadi ehk Mailis Repsi, Allar Jõksi ja Eiki Nestori vahel.
SDE ja Reformierakond on aga kokku leppinud, et kui Nestor ei osutu esimeses voorus valituks (vajalik 68 häält), toetavad sotsiaaldemokraadid teises voorus Siim Kallast.
### Response:
Riigikogu teiseks vooruks on toetusallkirjad Kallasele paberil valmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "5300 kohta pole kivisse raiutud number. Kui projekteerimise lähteülesanne on valmis, saab öelda projekteerijale numbri. Kõik sõltub sellest, milline saab saal välja nägema - kas siia on üldse võimalik teha selline akustika, nagu soovime," ütles Aas BNS-ile. Tema sõnul saab kohtade osas kindla vastuse anda paari kuu pärast, oktoobris lõpeb tema sõnul tõenäoliselt projekteerimistingimuste koostamine.
Aasa sõnul mahub hoonesse ära ka konverentsikeskus, kuna hoones on niivõrd palju pinda. "Pigem on see logistikaküsimus, kuidas konverentsikeskuse väikeste saalidega suhestub tulevikus suur kontserdisaal," märkis Aas.
Linnahalli nõukogu esimees Meelis Pai rääkis BNS-ile, et multifunktsionaalsus on äärmiselt oluline, mistõttu võib linnahallis mitmeid asju koos toimida. "Konverentsiturism Eesti üks arengumootoreid," lisas ta.
Linnahalli rekonstrueerimisplaanide tutvustamisel rääkis maestro Neeme Järvi, et orkestrisaali oleks vaja, kuna praegu on riiklikul sümfooniaorkestril ruumipuudus. "Vaja on rajada klassikalise muusika tempel," ütles Järvi. Tema sõnul on Nordea kontserdimaja küll väljast hea vaadata, kuid seal puudub tema sõnul igasugune akustika.
Arhitekt Raine Karbi projekteeritud ja Tallinna sadama läheduses asuv 4200-kohalise kontsertsaali, jäähalli ja kohvikutega Tallinna linnahall valmis 1980. aasta Moskva suveolümpiamängudeks. Praegu seisab hoone kasutuseta. | Tallinna Linnahalli võib tulla 5300 kohaga orkestrisaal, konverentsikeskus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"5300 kohta pole kivisse raiutud number. Kui projekteerimise lähteülesanne on valmis, saab öelda projekteerijale numbri. Kõik sõltub sellest, milline saab saal välja nägema - kas siia on üldse võimalik teha selline akustika, nagu soovime," ütles Aas BNS-ile. Tema sõnul saab kohtade osas kindla vastuse anda paari kuu pärast, oktoobris lõpeb tema sõnul tõenäoliselt projekteerimistingimuste koostamine.
Aasa sõnul mahub hoonesse ära ka konverentsikeskus, kuna hoones on niivõrd palju pinda. "Pigem on see logistikaküsimus, kuidas konverentsikeskuse väikeste saalidega suhestub tulevikus suur kontserdisaal," märkis Aas.
Linnahalli nõukogu esimees Meelis Pai rääkis BNS-ile, et multifunktsionaalsus on äärmiselt oluline, mistõttu võib linnahallis mitmeid asju koos toimida. "Konverentsiturism Eesti üks arengumootoreid," lisas ta.
Linnahalli rekonstrueerimisplaanide tutvustamisel rääkis maestro Neeme Järvi, et orkestrisaali oleks vaja, kuna praegu on riiklikul sümfooniaorkestril ruumipuudus. "Vaja on rajada klassikalise muusika tempel," ütles Järvi. Tema sõnul on Nordea kontserdimaja küll väljast hea vaadata, kuid seal puudub tema sõnul igasugune akustika.
Arhitekt Raine Karbi projekteeritud ja Tallinna sadama läheduses asuv 4200-kohalise kontsertsaali, jäähalli ja kohvikutega Tallinna linnahall valmis 1980. aasta Moskva suveolümpiamängudeks. Praegu seisab hoone kasutuseta.
### Response:
Tallinna Linnahalli võib tulla 5300 kohaga orkestrisaal, konverentsikeskus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meie valikgrupi liider on 18 punktiga (7-st mängust) Horvaatia, kellele järgnevad Rootsi ja Hispaania vastavalt 16 (6) ja 13 (6) punktiga. Gruusial on kaheksa mänguga kogutud üheksa punkti, Eestil on seitsme mänguga koos neli punkti. San Marinol on kirjas üks punkt.
U-21 koondis koguneb esmaspäeval, 29. augustil. Vigastuse tõttu ei saa laagrist osa võtta Kevin Aloe, Erik Listmann ega Kevin Rääbis.
Kohtumise avavile kõlab A. Le Coq Arenal kolmapäeval, 1. septembril 19.00.
Eesti U-21 koondis:
Väravavahid
Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Infonet
Kristjan Tamme (21.09.1995) – Pärnu Linnameeskond
Kaitsjad
Vladimir Avilov (10.03.1995) – Tallinna FC Infonet
Alger Džumadil (29.07.1996) – Tallinna FC Levadia
Märten Kuusk (05.04.1996) – Nõmme Kalju FC
Michael Lilander (20.06.1997) – Paide Linnameeskond
Marco Lukka (04.12.1996) – Pärnu Linnameeskond
Martin Mägi (18.06.1996) – Nõmme Kalju FC
Hindrek Ojamaa (12.06.1995) – Tallinna FC Levadia
Andre Paju (05.01.1995) – Tartu JK Tammeka
Henrik Pürg (03.06.1996) – Nõmme Kalju FC
Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora
Poolkaitsjad ja ründajad
Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora
Eduard Golovljov (25.01.1997) – Tallinna FC Infonet
Svjatoslav Jakovlev (24.04.1996) – JK Narva Trans
Andre Järva (21.11.1996) – Nõmme Kalju FC
Kevin Kauber (23.03.1995) – Tallinna FC Levadia
Robert Kirss (03.09.1994) – Nõmme Kalju FC
Mattias Käit (29.06.1998) – Fulham (ENG)
Frank Liivak (07.07.1996) – Alcobendas Sport (ESP)
Martin Miller (25.09.1997) – Tartu JK Tammeka
Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Paide Linnameeskond
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – Nõmme Kalju FC
German Šlein (28.03.1996) – Tallinna FC Flora
Peatreener: Martin Reim
Abitreenerid: Urmas Kirs, Jürgen Henn
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Füsioterapeudid: Ott Meerits, Priit Ailt
Arst: Timo Rahnel
Mänedžer: Ljubov Lobõševa | Eesti U-21 jalgpallikoondis võõrustab EM-valikmängus Gruusiat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meie valikgrupi liider on 18 punktiga (7-st mängust) Horvaatia, kellele järgnevad Rootsi ja Hispaania vastavalt 16 (6) ja 13 (6) punktiga. Gruusial on kaheksa mänguga kogutud üheksa punkti, Eestil on seitsme mänguga koos neli punkti. San Marinol on kirjas üks punkt.
U-21 koondis koguneb esmaspäeval, 29. augustil. Vigastuse tõttu ei saa laagrist osa võtta Kevin Aloe, Erik Listmann ega Kevin Rääbis.
Kohtumise avavile kõlab A. Le Coq Arenal kolmapäeval, 1. septembril 19.00.
Eesti U-21 koondis:
Väravavahid
Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Infonet
Kristjan Tamme (21.09.1995) – Pärnu Linnameeskond
Kaitsjad
Vladimir Avilov (10.03.1995) – Tallinna FC Infonet
Alger Džumadil (29.07.1996) – Tallinna FC Levadia
Märten Kuusk (05.04.1996) – Nõmme Kalju FC
Michael Lilander (20.06.1997) – Paide Linnameeskond
Marco Lukka (04.12.1996) – Pärnu Linnameeskond
Martin Mägi (18.06.1996) – Nõmme Kalju FC
Hindrek Ojamaa (12.06.1995) – Tallinna FC Levadia
Andre Paju (05.01.1995) – Tartu JK Tammeka
Henrik Pürg (03.06.1996) – Nõmme Kalju FC
Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora
Poolkaitsjad ja ründajad
Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora
Eduard Golovljov (25.01.1997) – Tallinna FC Infonet
Svjatoslav Jakovlev (24.04.1996) – JK Narva Trans
Andre Järva (21.11.1996) – Nõmme Kalju FC
Kevin Kauber (23.03.1995) – Tallinna FC Levadia
Robert Kirss (03.09.1994) – Nõmme Kalju FC
Mattias Käit (29.06.1998) – Fulham (ENG)
Frank Liivak (07.07.1996) – Alcobendas Sport (ESP)
Martin Miller (25.09.1997) – Tartu JK Tammeka
Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Paide Linnameeskond
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – Nõmme Kalju FC
German Šlein (28.03.1996) – Tallinna FC Flora
Peatreener: Martin Reim
Abitreenerid: Urmas Kirs, Jürgen Henn
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Füsioterapeudid: Ott Meerits, Priit Ailt
Arst: Timo Rahnel
Mänedžer: Ljubov Lobõševa
### Response:
Eesti U-21 jalgpallikoondis võõrustab EM-valikmängus Gruusiat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seda see ei ole mingil juhul ja ma rõhutan, et see ei ole riiklik lepe. Sellega ei kaasne mingeid kohustusi midagi teha, vaid see on rohkem nagu hea tahte avaldus, et me soovime arendada kaitsekoostööd," rääkis diplomaat Soome rahvusringhäälingu hommikuses telesaates.
Kauppi sõnul saab kaitsekoostöölepe olema sarnane selle lepinguga, mille on omavahel juba sõlminud Rootsi ja USA. Leppes loetletakse üles senised koostöömeetmed, mida riikide vahel juba tehakse, et seda koostööd saaks siis edaspidi eesmärgistatumalt teha.
Suursaadik tuletas meelde, et Soomel on olnud üsna laiaulatuslik kaitsevaldkonna koostöö USA-ga juba rohkem kui 20 aastat.
"Ja see kaitsekoostööd puudutav sisu saab tõenäoliselt olema rohkem selline ühisavalduse moodi dokument, mitte mingil juhul leping, seda ei saa mingil juhul segi ajada riikliku lepinguga," toonitas Kauppi.
Kaitseminister Jussi Niinistö ütles käesoleval nädalal, et Soome huvides on see, kui kaitsekoostöö lepe saab allkirjad enne USA presidendivalimisi. Kauppi arvab samuti, et see oleks hea asi.
"Ameerika Ühendriikides on valimised, siis administratsioon vahetub ja sageli läheb üsna palju aega enne, kui saab jätkata, olgu need koostöövormid ükskõik kui stabiilsed," rääkis Soome diplomaat.
Äsja sõlmiti kaitsekoostööleppe Suurbritanniaga
Kahepoolne julgeolekulepe hõlmab sõjalist väljaõpet, infovahetust, teadusuuringuid ning ei sisalda sätteid, mis kohustaksid osapooli teineteist lahingolukordades abistama.
Soome allkirjastas hiljuti kahepoolse kaitsekoostööleppe Ühendkuningriigiga ja süvendas kaitsekoostööd naaberriigi Rootsiga.
Rootsi sõlmis USA-ga kaitsekoostööleppe juunis ning juuli alguses ütles kaitseminister Niinistö, et Soome peaks tegema sama ning mitte jääma Rootsist maha. | Soome diplomaat: kaitsekoostöölepe USA-ga pole samm NATO-ga liitumise suunas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seda see ei ole mingil juhul ja ma rõhutan, et see ei ole riiklik lepe. Sellega ei kaasne mingeid kohustusi midagi teha, vaid see on rohkem nagu hea tahte avaldus, et me soovime arendada kaitsekoostööd," rääkis diplomaat Soome rahvusringhäälingu hommikuses telesaates.
Kauppi sõnul saab kaitsekoostöölepe olema sarnane selle lepinguga, mille on omavahel juba sõlminud Rootsi ja USA. Leppes loetletakse üles senised koostöömeetmed, mida riikide vahel juba tehakse, et seda koostööd saaks siis edaspidi eesmärgistatumalt teha.
Suursaadik tuletas meelde, et Soomel on olnud üsna laiaulatuslik kaitsevaldkonna koostöö USA-ga juba rohkem kui 20 aastat.
"Ja see kaitsekoostööd puudutav sisu saab tõenäoliselt olema rohkem selline ühisavalduse moodi dokument, mitte mingil juhul leping, seda ei saa mingil juhul segi ajada riikliku lepinguga," toonitas Kauppi.
Kaitseminister Jussi Niinistö ütles käesoleval nädalal, et Soome huvides on see, kui kaitsekoostöö lepe saab allkirjad enne USA presidendivalimisi. Kauppi arvab samuti, et see oleks hea asi.
"Ameerika Ühendriikides on valimised, siis administratsioon vahetub ja sageli läheb üsna palju aega enne, kui saab jätkata, olgu need koostöövormid ükskõik kui stabiilsed," rääkis Soome diplomaat.
Äsja sõlmiti kaitsekoostööleppe Suurbritanniaga
Kahepoolne julgeolekulepe hõlmab sõjalist väljaõpet, infovahetust, teadusuuringuid ning ei sisalda sätteid, mis kohustaksid osapooli teineteist lahingolukordades abistama.
Soome allkirjastas hiljuti kahepoolse kaitsekoostööleppe Ühendkuningriigiga ja süvendas kaitsekoostööd naaberriigi Rootsiga.
Rootsi sõlmis USA-ga kaitsekoostööleppe juunis ning juuli alguses ütles kaitseminister Niinistö, et Soome peaks tegema sama ning mitte jääma Rootsist maha.
### Response:
Soome diplomaat: kaitsekoostöölepe USA-ga pole samm NATO-ga liitumise suunas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivalil on eraldi müügialad taaskasutuskaubale, disainile, käsitööle, antiigile, vanavarale ning sel aastal esmakordselt ka taaskasutatud mööblile. Toiduturule tulevad Eestimaa talud ja väikesed alternatiivsed toidutootjad pakkuma oma toodangut, ökokaupu ning muud head sööki-jooki. Toitlustusalal saab nautida mitmekesist valikut tänavatoitu.
Lisaks esinejatele pealaval mängivad Telliskivi väljakul muusikat Punase Maja DJ-d. Neil, kes soovivad end liigutada, tasub aega veeta Punase Maja tagumises hoovis, kus on avatud pinksihoov ja toimuvad ka algajate kiirkursused pinksimängus. Erinevate Tubade Klubis avab kell 13.00 uksed traditsiooniline Päevaklubi, kus on võimalik samuti mängida pinksi, laua- ja videomänge, avatud on lastenurk ning pakutakse sooja suppi.
F-hoone ees on avatud lasteala nii statsionaarse mänguväljaku kui ka spetsiaalselt festivali ajaks avatava mängualaga, kus on võimalik mängida õuemänge, meisterdada ja joonistada. Mondo maailmahariduskeskuses toimuvad kl 12–16 igal täistunnil töötoad lastele, kus mängitakse Aafrika trummirütme, tantsitakse, joonistatakse ühispilti ning avastatakse Aafrika kultuure. Töötoad kestavad 30 minutit ja on mõeldud lastele alates 5. eluaastast. Sõltumatu Tantsu Lava ja Zuga ühendatud tantsijad korraldavad lastele fotomängu.
Kirbufestival pöörab erilist tähelepanu keskkonnasõbralikkusele. Uuskasutuskeskus avab festivalil taaskasutus-koolilaada ning võtab annetustena vastu müümata jääva kauba. Pakendiringlus avab keskkonnateadlikkuse ala ning esmakordselt on festivalil kohal Topsiring, kes korraldab kirbufestivalil panditopside süsteemi. Toitu pakutakse biolagunevatelt või muudelt loodussõbralikelt nõudelt.
Kirbufestival on avatud kella 11.00-18.00. | Telliskivi kirbufestival pakub taaskasutust ja head muusikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivalil on eraldi müügialad taaskasutuskaubale, disainile, käsitööle, antiigile, vanavarale ning sel aastal esmakordselt ka taaskasutatud mööblile. Toiduturule tulevad Eestimaa talud ja väikesed alternatiivsed toidutootjad pakkuma oma toodangut, ökokaupu ning muud head sööki-jooki. Toitlustusalal saab nautida mitmekesist valikut tänavatoitu.
Lisaks esinejatele pealaval mängivad Telliskivi väljakul muusikat Punase Maja DJ-d. Neil, kes soovivad end liigutada, tasub aega veeta Punase Maja tagumises hoovis, kus on avatud pinksihoov ja toimuvad ka algajate kiirkursused pinksimängus. Erinevate Tubade Klubis avab kell 13.00 uksed traditsiooniline Päevaklubi, kus on võimalik samuti mängida pinksi, laua- ja videomänge, avatud on lastenurk ning pakutakse sooja suppi.
F-hoone ees on avatud lasteala nii statsionaarse mänguväljaku kui ka spetsiaalselt festivali ajaks avatava mängualaga, kus on võimalik mängida õuemänge, meisterdada ja joonistada. Mondo maailmahariduskeskuses toimuvad kl 12–16 igal täistunnil töötoad lastele, kus mängitakse Aafrika trummirütme, tantsitakse, joonistatakse ühispilti ning avastatakse Aafrika kultuure. Töötoad kestavad 30 minutit ja on mõeldud lastele alates 5. eluaastast. Sõltumatu Tantsu Lava ja Zuga ühendatud tantsijad korraldavad lastele fotomängu.
Kirbufestival pöörab erilist tähelepanu keskkonnasõbralikkusele. Uuskasutuskeskus avab festivalil taaskasutus-koolilaada ning võtab annetustena vastu müümata jääva kauba. Pakendiringlus avab keskkonnateadlikkuse ala ning esmakordselt on festivalil kohal Topsiring, kes korraldab kirbufestivalil panditopside süsteemi. Toitu pakutakse biolagunevatelt või muudelt loodussõbralikelt nõudelt.
Kirbufestival on avatud kella 11.00-18.00.
### Response:
Telliskivi kirbufestival pakub taaskasutust ja head muusikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „See positiivne leid tähendab, et seakatk on nüüd ka Saaremaa metsa levinud. See omakorda toob kaasa järelevalvesüsteemi muutumise, kuna edaspidi uuritakse kõiki kütitud metssigu ning tehakse pidevat seiret taudistunud ala kodusigade hulgas,“ ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Siiani võeti Saaremaal proove kahelt protsendilt kütitud metssigadelt. Seni pole metssigadelt saartel seakatku tuvastatud.
Metsseakorjuse leidsid jahimehed kolmapäeval Sakla külas asuvast seakatkuga nakatunud seafarmist mõne kilomeetri kauguselt.
Sigade Aafrika katku nakatunud metssiga tähendab Kalda sõnul seda, et ka Saaremaal hakkavad kehtima piirangud vastavalt kehtestatavatele tsoonidele.
Seakatku levikust Saaremaale andis tunnistust ka Valjala valla Sakla külas asuvas 2700 seaga farmis sel nädalal puhkenud katkulaine. Nakkuse leviku tõkestamiseks kehtestati taudipunktis karantiin ning sead hukati. | Seakatk leiti ka Saaremaa metsseal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„See positiivne leid tähendab, et seakatk on nüüd ka Saaremaa metsa levinud. See omakorda toob kaasa järelevalvesüsteemi muutumise, kuna edaspidi uuritakse kõiki kütitud metssigu ning tehakse pidevat seiret taudistunud ala kodusigade hulgas,“ ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Siiani võeti Saaremaal proove kahelt protsendilt kütitud metssigadelt. Seni pole metssigadelt saartel seakatku tuvastatud.
Metsseakorjuse leidsid jahimehed kolmapäeval Sakla külas asuvast seakatkuga nakatunud seafarmist mõne kilomeetri kauguselt.
Sigade Aafrika katku nakatunud metssiga tähendab Kalda sõnul seda, et ka Saaremaal hakkavad kehtima piirangud vastavalt kehtestatavatele tsoonidele.
Seakatku levikust Saaremaale andis tunnistust ka Valjala valla Sakla külas asuvas 2700 seaga farmis sel nädalal puhkenud katkulaine. Nakkuse leviku tõkestamiseks kehtestati taudipunktis karantiin ning sead hukati.
### Response:
Seakatk leiti ka Saaremaa metsseal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi klubi tagas esiliiga võiduga koha Hispaania kõrgliigas, loobuti majanduslike raskuste tõttu siiski seal mängimast.
19-aastane Valge mängis Pärnu Sadama eest eelmisel hooajal 29 põhihooaja kohtumises, kus sai platsile keskmiselt 26 minutiks. Samuti viskas Valge 10,6 punkti mängus.
FICHAJE: Robert Valge, calidad y juventud para el @QuesosCerrato @PalenciaBasket https://t.co/YS4v6jMo9v pic.twitter.com/pXCNIfZiQe
— Palencia Baloncesto (@PalenciaBasket) August 26, 2016 | Korvpallur Robert Valge liitus Hispaania esiliiga meisterklubiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi klubi tagas esiliiga võiduga koha Hispaania kõrgliigas, loobuti majanduslike raskuste tõttu siiski seal mängimast.
19-aastane Valge mängis Pärnu Sadama eest eelmisel hooajal 29 põhihooaja kohtumises, kus sai platsile keskmiselt 26 minutiks. Samuti viskas Valge 10,6 punkti mängus.
FICHAJE: Robert Valge, calidad y juventud para el @QuesosCerrato @PalenciaBasket https://t.co/YS4v6jMo9v pic.twitter.com/pXCNIfZiQe
— Palencia Baloncesto (@PalenciaBasket) August 26, 2016
### Response:
Korvpallur Robert Valge liitus Hispaania esiliiga meisterklubiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmi tegevus toimub 13. sajandi alguse Eestis ja Liivimaal, kus Saksa ordu võimsad ja verised väed üritavad siinseid loodusrahvaid allutada ja ristida.
Esimene haritud Eesti noormees Uru peab leidma tasakaalu eestlaseks jäämise ja eurooplaseks saamise vahel. Selle käigus satub ta sündmuste keerisesse, kus temast sõltub sünnimaa tulevik.
Kas eestlased on vabaduseks valmis? Miks ei sündinud vaba Eesti riiki juba 13. sajandil? Kuidas kulges Eestimaa anastamine "tegelikult"? Neile küsimustele annab "Malev" vastuse.
Film on eetris 26. augusti õhtul kell 22.00. | Absurdikomöödia "Malev" jõuab taas ETV ekraanile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmi tegevus toimub 13. sajandi alguse Eestis ja Liivimaal, kus Saksa ordu võimsad ja verised väed üritavad siinseid loodusrahvaid allutada ja ristida.
Esimene haritud Eesti noormees Uru peab leidma tasakaalu eestlaseks jäämise ja eurooplaseks saamise vahel. Selle käigus satub ta sündmuste keerisesse, kus temast sõltub sünnimaa tulevik.
Kas eestlased on vabaduseks valmis? Miks ei sündinud vaba Eesti riiki juba 13. sajandil? Kuidas kulges Eestimaa anastamine "tegelikult"? Neile küsimustele annab "Malev" vastuse.
Film on eetris 26. augusti õhtul kell 22.00.
### Response:
Absurdikomöödia "Malev" jõuab taas ETV ekraanile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameti mõõdistuslaev "Jakob Prei", mille meeskond teeb hetkel selsamal merealal plaanilisi mõõdistustöid, leidis neljapäeval õnnetuspaiga asukoha lähistelt veealuse objekti, mille pikkus on 8 meetrit, laius ligi 2,5 meetrit ja millel on ca 6,4 meetri kõrgune mast.
Ümbritsev sügavus leiukohas on 52,5 meetrit. Sonaripildi alusel on jaht kiilu peal, mast püsti.
Stockholmist tulnud jaht sattus halbade ilmastikuolude tõttu merehätta ning päästetud meeskond oli sunnitud jahi maha jätma.
Seni ei olnud teada, mis jahist sai, kuigi peeti tõenäoliseks, et see uppus.
Lätlasest jahi omanik on väljendanud soovi alus merepõhjast üles tõsta. | Mõõdistuslaev leidis Sõrve poolsaare lähistel nädal tagasi uppunud purjejahi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameti mõõdistuslaev "Jakob Prei", mille meeskond teeb hetkel selsamal merealal plaanilisi mõõdistustöid, leidis neljapäeval õnnetuspaiga asukoha lähistelt veealuse objekti, mille pikkus on 8 meetrit, laius ligi 2,5 meetrit ja millel on ca 6,4 meetri kõrgune mast.
Ümbritsev sügavus leiukohas on 52,5 meetrit. Sonaripildi alusel on jaht kiilu peal, mast püsti.
Stockholmist tulnud jaht sattus halbade ilmastikuolude tõttu merehätta ning päästetud meeskond oli sunnitud jahi maha jätma.
Seni ei olnud teada, mis jahist sai, kuigi peeti tõenäoliseks, et see uppus.
Lätlasest jahi omanik on väljendanud soovi alus merepõhjast üles tõsta.
### Response:
Mõõdistuslaev leidis Sõrve poolsaare lähistel nädal tagasi uppunud purjejahi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõik märgid näitavad, et meie aseminister Rodolfo Illanes on jõhkralt ja pelgurlikult tapetud," ütles siseminister Carlos Romero pressikonverentsil.
Illanes (56) rööviti riigi lääneosa mägedes asuvas Panduro linnas, kuhu ta oli sõitnud kaevurite protestile lahendust leidma.
Esialgu ütles ta telefonitsi kohalikule meediale, et temaga on kõik korras.
Hiljem tulid teated Illanese surmast, kaevanduse raadiojaama direktor Moises Flores ütles, et nägi aseministri surnukeha.
Boliivia halduspealinnast La Pazist 160 kilomeetri kaugusel asuva Paduro kaevurid nõuavad tööseisakuga seaduste muutmist ja süüdistavad politseid sel nädalal kahe streikija tapmises.
Kaitseminister Reymi Ferreira ütles, et kinni on peetud 100-120 inimest ning Illanese jõhkralt tapnud jõugujuhtide isikud on kindlaks tehtud. | Boliivias peksid kaevurid surnuks asesiseministri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõik märgid näitavad, et meie aseminister Rodolfo Illanes on jõhkralt ja pelgurlikult tapetud," ütles siseminister Carlos Romero pressikonverentsil.
Illanes (56) rööviti riigi lääneosa mägedes asuvas Panduro linnas, kuhu ta oli sõitnud kaevurite protestile lahendust leidma.
Esialgu ütles ta telefonitsi kohalikule meediale, et temaga on kõik korras.
Hiljem tulid teated Illanese surmast, kaevanduse raadiojaama direktor Moises Flores ütles, et nägi aseministri surnukeha.
Boliivia halduspealinnast La Pazist 160 kilomeetri kaugusel asuva Paduro kaevurid nõuavad tööseisakuga seaduste muutmist ja süüdistavad politseid sel nädalal kahe streikija tapmises.
Kaitseminister Reymi Ferreira ütles, et kinni on peetud 100-120 inimest ning Illanese jõhkralt tapnud jõugujuhtide isikud on kindlaks tehtud.
### Response:
Boliivias peksid kaevurid surnuks asesiseministri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on huvitav kandidaat ja me üritame saada toetust teie poolt," vahendas Kremli pressiteenistus Fico sõnu õhtusöögil Putiniga.
"Me teeme kindlasti seda. Ma tahan veel kord rõhutada, et me oleme rõõmsad teid nähes ning me oleme hea meelega valmis kõiki küsimusi arutama," vastas Putin Slovakkia peaministrile.
Lajcak on üks 12 kandidaadi seast, keda on välja pakutud Ban Ki-mooni järeltulijaks ÜRO peasekretäri ametikohal. Paraku pole ÜRO julgeolekunõukogus toimunud kahel salajasel hääletusel tema kandidatuuri veel eriline edu saatnud. Kolmas hääletus leiab aset esmaspäeval, 29. augustil. Seni on kõige tugevaimaks kandidaadiks osutunud Portugali ekspeaminister ja endine ÜRO pagulaste ülemvolinik Antonio Guterres.
Diplomaatide kinnitusel oli Lajcaki ebaedu üheks põhjuseks tema peaministri Fico väidetavad moslemitevastased seisukohad, vahendas väljaanne EurActiv.
Samas ei ole Slovakkia ainus riik, kes üritab saada Venemaa toetust seoses ÜRO peasekretäri ametikohaga. 30. juunil käis Putin näiteks Sloveenias, kus ta kohtus teiste hulgas ka ekspresident Danilo Türkiga, kes soovib samuti rahvusvahelise organisatsiooni juhiks saada.
Putin loodab Slovakkia abile
Kuna Slovakkia on hetkel Euroopa Liidu eesistujariigiks, rääkisid Fico ja Putin ka paljudel teistel teemadel. Putin märkis, et ta loodab EL-iga majandussuhete parandamisel Slovakkia abile.
Samuti avaldasid Fico ja Putin kahetsust selle pärast, et seoses Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidega on kahepoolsed majandussuhted kannatada saanud.
Slovakkia peaminister sõnas, et hoolimata "objektiivsetes asjaoludest" tuleb teha kõik, et majandusalased suhted saaks taastada sellisele tasemele, mis oli paigas enne sanktsioonide kehtestamist.
Fico Moskva visiit toimus olulisel hetkel
Fico ja Putini kohtumine leidis aset enne Hiinas toimuvat G20 tippkohtumist, mille raames peaksid Ukraina kriisi ja Minski rahuleppe tingimuste täitmise teemal nõu pidama ka Putin, Merkel ja Hollande.
Samuti vestles Fico president Putiniga ajal, mil EL-i liikmesriikides arutatakse palju Euroopa ja Venemaa suhete edasise arengu ja Moskva vastu kehtestatud sanktsioonide pikendamise teemal. Vene-poliitikat ja sanktsioonide küsimust hakkavad Euroopa Liidu juhid arutama pikemalt oktoobris, kuid esialgne mõttevahetus toimub ilmselt juba järgmisel nädalal Bratislavas toimuval EL-i välisministrite mitteametlikul kohtumisel.
Slovakkia peaminister Fico on varem korduvalt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone kritiseerinud. Neid uuendatakse iga kuue kuu järel, kuid kriitikud nagu Fico on öelnud, et need polevat kuidagi suutnud mõjutada Venemaa poliitikat Ukraina suhtes. Fico peab Venemaad oluliseks partneriks, eriti energeetika valdkonnas.
Slovakkia välisminister kutsus üles Euroopa Liidu Vene-poliitikat ümber hindama
Slovakkia välisminister Miroslav Lajcak ütles juuli alguses, et Euroopa Liit peab ümber defineerima oma suhted Venemaaga ning hindama ka Moskva suhtes kehtestatud majandussanktsioonide küsimust.
"Me peame oma suhted ümber defineerima ning panema nad realistlikule alusele," rääkis Lajcak eile Bratislavas ajakirjanikele. Ministri sõnul on EL olnud selles küsimuses liiga "ideoloogiline" - läänepoolsed liikmed on olnud "silmakirjalikud" ja idapoolsed liikmesriigid omakorda "ebarealistlikud".
Lajcaki sõnul vajab Euroopa Liit Venemaaga uutmoodi partnerlust.
"Minu ettepanek on, et me kohtleksime Venemaad strateegilise reaalsusena - seal, kus see on võimalik; teemadel, mille puhul see on võimalik," selgitas ta ja märkis, et ilma Venemaata ei suuda EL lahendada mitmeid kohalikke probleeme.
"Venemaa on fakt, ta on globaalne tegur," rõhutas ta.
Lajcaki sõnul tuleb aga enne järgmist otsustamist põhjalikult hinnata, kas sanktsioonid on toonud EL-i lähemale oma eesmärkidele.
"See pole usutav pikendada sanktsioone iga kuue kuu tagant ilma diskussioonita. Keegi ei tohiks diskussiooni karta," leidis Lajcak ja avaldas arvamust, et mõnes mõttes olid sanktsioonid efektiivsed, sest need kahjustasid Venemaa majandust.
Samas juhtis ta tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu eesmärgiks oli see, et Venemaa muudaks oma seisukohta Ukraina suhtes, ning seda pole paraku juhtunud. "Kas me jätkame sanktsioonidega või hakkame me neid hoopis kohandama. See peaks kõik sõltuma reaalsest olukorrast," sõnas Lajcak.
Aasta lõpus antakse hinnang sellele, kuidas Minski lepet ja relvarahu Ida-Ukrainas on täidetud, ning mõned riigid nagu Itaalia ja Ungari on juba nõudnud, et sanktsioonide ja Vene-suhete teemat tuleb laiemalt arutada.
See on ühe Slovakkia allika kinnitusel ka põhjus, miks valitsus soovib teemat arutada juba enne oktoobrit. Samas rõhutas allikas, et see ei tähenda iseenesest seda, justkui oleks Slovakkia ise nende sanktsioonide vastu.
Küll on aga teada, et peaminister Fico ütles aasta alguses, et "mida varem sanktsioonid kaotatakse, seda parem". Samas on ta ka märkinud, et kavatseb austada "Euroopa ühist seisukohta". | Fico palus Putinilt toetust, et Slovakkia välisministrist saaks ÜRO juht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on huvitav kandidaat ja me üritame saada toetust teie poolt," vahendas Kremli pressiteenistus Fico sõnu õhtusöögil Putiniga.
"Me teeme kindlasti seda. Ma tahan veel kord rõhutada, et me oleme rõõmsad teid nähes ning me oleme hea meelega valmis kõiki küsimusi arutama," vastas Putin Slovakkia peaministrile.
Lajcak on üks 12 kandidaadi seast, keda on välja pakutud Ban Ki-mooni järeltulijaks ÜRO peasekretäri ametikohal. Paraku pole ÜRO julgeolekunõukogus toimunud kahel salajasel hääletusel tema kandidatuuri veel eriline edu saatnud. Kolmas hääletus leiab aset esmaspäeval, 29. augustil. Seni on kõige tugevaimaks kandidaadiks osutunud Portugali ekspeaminister ja endine ÜRO pagulaste ülemvolinik Antonio Guterres.
Diplomaatide kinnitusel oli Lajcaki ebaedu üheks põhjuseks tema peaministri Fico väidetavad moslemitevastased seisukohad, vahendas väljaanne EurActiv.
Samas ei ole Slovakkia ainus riik, kes üritab saada Venemaa toetust seoses ÜRO peasekretäri ametikohaga. 30. juunil käis Putin näiteks Sloveenias, kus ta kohtus teiste hulgas ka ekspresident Danilo Türkiga, kes soovib samuti rahvusvahelise organisatsiooni juhiks saada.
Putin loodab Slovakkia abile
Kuna Slovakkia on hetkel Euroopa Liidu eesistujariigiks, rääkisid Fico ja Putin ka paljudel teistel teemadel. Putin märkis, et ta loodab EL-iga majandussuhete parandamisel Slovakkia abile.
Samuti avaldasid Fico ja Putin kahetsust selle pärast, et seoses Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidega on kahepoolsed majandussuhted kannatada saanud.
Slovakkia peaminister sõnas, et hoolimata "objektiivsetes asjaoludest" tuleb teha kõik, et majandusalased suhted saaks taastada sellisele tasemele, mis oli paigas enne sanktsioonide kehtestamist.
Fico Moskva visiit toimus olulisel hetkel
Fico ja Putini kohtumine leidis aset enne Hiinas toimuvat G20 tippkohtumist, mille raames peaksid Ukraina kriisi ja Minski rahuleppe tingimuste täitmise teemal nõu pidama ka Putin, Merkel ja Hollande.
Samuti vestles Fico president Putiniga ajal, mil EL-i liikmesriikides arutatakse palju Euroopa ja Venemaa suhete edasise arengu ja Moskva vastu kehtestatud sanktsioonide pikendamise teemal. Vene-poliitikat ja sanktsioonide küsimust hakkavad Euroopa Liidu juhid arutama pikemalt oktoobris, kuid esialgne mõttevahetus toimub ilmselt juba järgmisel nädalal Bratislavas toimuval EL-i välisministrite mitteametlikul kohtumisel.
Slovakkia peaminister Fico on varem korduvalt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone kritiseerinud. Neid uuendatakse iga kuue kuu järel, kuid kriitikud nagu Fico on öelnud, et need polevat kuidagi suutnud mõjutada Venemaa poliitikat Ukraina suhtes. Fico peab Venemaad oluliseks partneriks, eriti energeetika valdkonnas.
Slovakkia välisminister kutsus üles Euroopa Liidu Vene-poliitikat ümber hindama
Slovakkia välisminister Miroslav Lajcak ütles juuli alguses, et Euroopa Liit peab ümber defineerima oma suhted Venemaaga ning hindama ka Moskva suhtes kehtestatud majandussanktsioonide küsimust.
"Me peame oma suhted ümber defineerima ning panema nad realistlikule alusele," rääkis Lajcak eile Bratislavas ajakirjanikele. Ministri sõnul on EL olnud selles küsimuses liiga "ideoloogiline" - läänepoolsed liikmed on olnud "silmakirjalikud" ja idapoolsed liikmesriigid omakorda "ebarealistlikud".
Lajcaki sõnul vajab Euroopa Liit Venemaaga uutmoodi partnerlust.
"Minu ettepanek on, et me kohtleksime Venemaad strateegilise reaalsusena - seal, kus see on võimalik; teemadel, mille puhul see on võimalik," selgitas ta ja märkis, et ilma Venemaata ei suuda EL lahendada mitmeid kohalikke probleeme.
"Venemaa on fakt, ta on globaalne tegur," rõhutas ta.
Lajcaki sõnul tuleb aga enne järgmist otsustamist põhjalikult hinnata, kas sanktsioonid on toonud EL-i lähemale oma eesmärkidele.
"See pole usutav pikendada sanktsioone iga kuue kuu tagant ilma diskussioonita. Keegi ei tohiks diskussiooni karta," leidis Lajcak ja avaldas arvamust, et mõnes mõttes olid sanktsioonid efektiivsed, sest need kahjustasid Venemaa majandust.
Samas juhtis ta tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu eesmärgiks oli see, et Venemaa muudaks oma seisukohta Ukraina suhtes, ning seda pole paraku juhtunud. "Kas me jätkame sanktsioonidega või hakkame me neid hoopis kohandama. See peaks kõik sõltuma reaalsest olukorrast," sõnas Lajcak.
Aasta lõpus antakse hinnang sellele, kuidas Minski lepet ja relvarahu Ida-Ukrainas on täidetud, ning mõned riigid nagu Itaalia ja Ungari on juba nõudnud, et sanktsioonide ja Vene-suhete teemat tuleb laiemalt arutada.
See on ühe Slovakkia allika kinnitusel ka põhjus, miks valitsus soovib teemat arutada juba enne oktoobrit. Samas rõhutas allikas, et see ei tähenda iseenesest seda, justkui oleks Slovakkia ise nende sanktsioonide vastu.
Küll on aga teada, et peaminister Fico ütles aasta alguses, et "mida varem sanktsioonid kaotatakse, seda parem". Samas on ta ka märkinud, et kavatseb austada "Euroopa ühist seisukohta".
### Response:
Fico palus Putinilt toetust, et Slovakkia välisministrist saaks ÜRO juht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilves ütles pikemas usutluses Vikerraadiole, et kahepoolsete lepingute sõlmimine on küll parem kui mitte midagi teha, kuid ta ei saa loogikast tegelikult aru.
President rõhutas, et Venemaa pahameel NATO osas ei tulene mitte sellest, et NATO iseenesest oleks väga ohtlik, vaid pigem sellest, et seal on USA roll nii suur.
"Ma ei tea, kas on poliitiliselt geniaalne sõlmida kahepoolseid lepinguid USA-ga, kes Venemaa silmis on kogu see kurja juur. Kas see annab seda efekti, nagu nad vist loodavad, et NATO-sse küll ei astu, aga teeme siis kahepoolsed lepingud USA-ga. Ma ei tea, kuidas reageeritakse sellele," rääkis Eesti riigipea.
Ilves ütles, et Eesti on hoidunud põhjanaabritele õpetussõnade jagamisest, mõistes, kui tundlik see teema on.
"Me ei ole õpetanud ja oleme väga ettevaatlikud olnud. Kui olen rääkinud NATO-st oma erinevates kõnedes Soomes ja Rootsis, ei ole keegi kunagi suutnud leida selles ühtegi soovitust astuda NATO-sse. Olen sedavõrd ettevaatlik olnud, kuna küsimuses ollakse nii tundlikud."
Küsimusele, miks tekitas Ilvese väljaütlemine, et NATO uks võib jääda kinni, kui olukord on juba väga tõsine, väga elavat vastukaja, vastas Ilves küsimusega, kas ta on midagi valesti öelnud.
"See algas küsimusest, kas meie saaksime NATO-sse praegu, kui me ei oleks saanud 2004. aastal. Usun, et enamik inimesi NATO-s ütleks, et ei," lausus Ilves. "Me juba teame, et öeldakse stiilis, et olukord on praegu nii tundlik."
Kuula täismahus intervjuud: | Ilves ei mõista, miks põhjanaabrid eelistavad NATO-le kahepoolseid lepinguid USA-ga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilves ütles pikemas usutluses Vikerraadiole, et kahepoolsete lepingute sõlmimine on küll parem kui mitte midagi teha, kuid ta ei saa loogikast tegelikult aru.
President rõhutas, et Venemaa pahameel NATO osas ei tulene mitte sellest, et NATO iseenesest oleks väga ohtlik, vaid pigem sellest, et seal on USA roll nii suur.
"Ma ei tea, kas on poliitiliselt geniaalne sõlmida kahepoolseid lepinguid USA-ga, kes Venemaa silmis on kogu see kurja juur. Kas see annab seda efekti, nagu nad vist loodavad, et NATO-sse küll ei astu, aga teeme siis kahepoolsed lepingud USA-ga. Ma ei tea, kuidas reageeritakse sellele," rääkis Eesti riigipea.
Ilves ütles, et Eesti on hoidunud põhjanaabritele õpetussõnade jagamisest, mõistes, kui tundlik see teema on.
"Me ei ole õpetanud ja oleme väga ettevaatlikud olnud. Kui olen rääkinud NATO-st oma erinevates kõnedes Soomes ja Rootsis, ei ole keegi kunagi suutnud leida selles ühtegi soovitust astuda NATO-sse. Olen sedavõrd ettevaatlik olnud, kuna küsimuses ollakse nii tundlikud."
Küsimusele, miks tekitas Ilvese väljaütlemine, et NATO uks võib jääda kinni, kui olukord on juba väga tõsine, väga elavat vastukaja, vastas Ilves küsimusega, kas ta on midagi valesti öelnud.
"See algas küsimusest, kas meie saaksime NATO-sse praegu, kui me ei oleks saanud 2004. aastal. Usun, et enamik inimesi NATO-s ütleks, et ei," lausus Ilves. "Me juba teame, et öeldakse stiilis, et olukord on praegu nii tundlik."
Kuula täismahus intervjuud:
### Response:
Ilves ei mõista, miks põhjanaabrid eelistavad NATO-le kahepoolseid lepinguid USA-ga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel astuvad Uue Õue lavale Läti ja Leedu DJ-d, kes tutvustavad oma kohalikku muusikat. Õhtu saabudes kolib festival Genialistide klubisse, kus lavale on oodata elektroonilist ja magusate vokaalidega Eleven Degreest Leedust, eesti keeles valge mehe soul i esitavat Von Dorpatit ja 1980ndate synth-po pi viljelevat Kasetest Lätist.
Laupäev algab südapäeval lastehommikuga Uues Õues. Kell 14 tutvustab Genialistide klubi II korrusel asuv plaadipood Psühhoteek Läti ja Leedu psühhedeelset vinüülimuusikat. 15.30 stardivad väljas murumängud ning juba pooleteist tundi hiljem valivad muusikat Villi A. Koo ja Kaspar Aug. Uue Õue õhtu lõpetab kell 21 algav kontsert, kus astuvad üles näitlejanna Jaanika Tammaru ja valguskunstnik Jari Matsi, kes laval lauljannaks ja kitarristiks kehastuvad ning autoriloomingut esitavad.
Uue Õue suvelõpufestival lõpetab programmi Genialistide klubis, kus toimub pidu läbi kahe korruse. Lavale astuvad Entomustrid vs Funk Off residendid I korrusel ja II korruse vallutavad DJ-d.
Programm on kõigile huvilistele tasuta. | Tartu kultuuri- ja kogukonnahoov Uus Õu tähistab suve lõppu kahepäevase festivaliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel astuvad Uue Õue lavale Läti ja Leedu DJ-d, kes tutvustavad oma kohalikku muusikat. Õhtu saabudes kolib festival Genialistide klubisse, kus lavale on oodata elektroonilist ja magusate vokaalidega Eleven Degreest Leedust, eesti keeles valge mehe soul i esitavat Von Dorpatit ja 1980ndate synth-po pi viljelevat Kasetest Lätist.
Laupäev algab südapäeval lastehommikuga Uues Õues. Kell 14 tutvustab Genialistide klubi II korrusel asuv plaadipood Psühhoteek Läti ja Leedu psühhedeelset vinüülimuusikat. 15.30 stardivad väljas murumängud ning juba pooleteist tundi hiljem valivad muusikat Villi A. Koo ja Kaspar Aug. Uue Õue õhtu lõpetab kell 21 algav kontsert, kus astuvad üles näitlejanna Jaanika Tammaru ja valguskunstnik Jari Matsi, kes laval lauljannaks ja kitarristiks kehastuvad ning autoriloomingut esitavad.
Uue Õue suvelõpufestival lõpetab programmi Genialistide klubis, kus toimub pidu läbi kahe korruse. Lavale astuvad Entomustrid vs Funk Off residendid I korrusel ja II korruse vallutavad DJ-d.
Programm on kõigile huvilistele tasuta.
### Response:
Tartu kultuuri- ja kogukonnahoov Uus Õu tähistab suve lõppu kahepäevase festivaliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaa suurklubi Manchester United loositi ühte alagruppi koos Fenerbahce, Feyenoordi ning Luhanski Zoryaga. Fenerbahces mängib endine ManU ründaja Robin van Persie.
A-alagrupp: Manchester United, Fenerbahce, Feyenoord, Luhanski Zorya
B-alagrupp: Pireuse Olympiakos, Nicosia Apoel, Berni Young Boys, Astana
C-alagrupp: Anderlecht, St. Etienne, Mainz, Gabala
D-alagrupp: Peterburi Zeniit, Alkmaari AZ, Maccabi Tel Aviv, Dundalk
E-alagrupp: Plzeni Viktoria, AS Roma, Viini Austria, Giurgiu Astra
F-alagrupp: Bilbao Athletic, Genk, Viini Rapid, Sassulo
G-alagrupp: Amsterdami Ajax, Liege Standard, Celta Vigo, Ateena Panathinaikos
H-alagrupp: Donetski Šahtar, Braga, Gent, Konyaspor
I-alagrupp: Schalke, Salzburg, Krasnodar, Nice
J-alagrupp: Fiorentina, PAOK, Libereci Slovan, Karabahh
K-alagrupp: Milano Inter, Praha Sparta, Southampton, Hapoeli Be'er Sheva
L-alagrupp: Villarreal, Bukaresti Steaua, Zürich, Osmanlispor
Euroopa liiga alagruppide avakohtumised peetakse 15. septembril ning finaal toimub 24. mail Stockholmis Friends Arenal.
The official result of the #UELdraw pic.twitter.com/5Aw0eSrGaf
— UEFA Europa League (@EuropaLeague) August 26, 2016 | Manchester United loositi Euroopa liigas Fenerbahcega ühte alagruppi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa suurklubi Manchester United loositi ühte alagruppi koos Fenerbahce, Feyenoordi ning Luhanski Zoryaga. Fenerbahces mängib endine ManU ründaja Robin van Persie.
A-alagrupp: Manchester United, Fenerbahce, Feyenoord, Luhanski Zorya
B-alagrupp: Pireuse Olympiakos, Nicosia Apoel, Berni Young Boys, Astana
C-alagrupp: Anderlecht, St. Etienne, Mainz, Gabala
D-alagrupp: Peterburi Zeniit, Alkmaari AZ, Maccabi Tel Aviv, Dundalk
E-alagrupp: Plzeni Viktoria, AS Roma, Viini Austria, Giurgiu Astra
F-alagrupp: Bilbao Athletic, Genk, Viini Rapid, Sassulo
G-alagrupp: Amsterdami Ajax, Liege Standard, Celta Vigo, Ateena Panathinaikos
H-alagrupp: Donetski Šahtar, Braga, Gent, Konyaspor
I-alagrupp: Schalke, Salzburg, Krasnodar, Nice
J-alagrupp: Fiorentina, PAOK, Libereci Slovan, Karabahh
K-alagrupp: Milano Inter, Praha Sparta, Southampton, Hapoeli Be'er Sheva
L-alagrupp: Villarreal, Bukaresti Steaua, Zürich, Osmanlispor
Euroopa liiga alagruppide avakohtumised peetakse 15. septembril ning finaal toimub 24. mail Stockholmis Friends Arenal.
The official result of the #UELdraw pic.twitter.com/5Aw0eSrGaf
— UEFA Europa League (@EuropaLeague) August 26, 2016
### Response:
Manchester United loositi Euroopa liigas Fenerbahcega ühte alagruppi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pilet Riosse on meeldiv üllatus, ühtlasi ka pisut ehmatav, kuna see tuli ikkagi nii viimasel minutil. Olen põnevil. Kindlasti saab see olema minu senise karjääri kõige raskem võidusõit, aga olen selleks väljakutseks valmis," ütles Mari-Liis Juul.
Eesti Paraolümpiakomitee presidendi Urmas Paeti sõnul tähendab Mari-Liis Juuli lisandumine Eesti koondisesse, et Eestit esindab Rio de Janeiro paraolümpiamängudel kuus sportlast. "Nii tase kui sellega seotud ootused on kõrged," lisas ta.
Lisaks Juulile kuuluvad Eesti koondisesse ujujad Elisabeth Egel, Brenda Tilk ja Kardo Ploomipuu ning kergejõustiklased SirlyTiik ja Egert Jõesaar.
Paraolümpiamängud Rio de Janeiros toimuvad 7.-18.septembrini, rattavõistlus abgab 14.septembril. ERR teeb paraolümpiamängude avatseremooniast ülekande. | Eesti paraolümpiakoondisesse lisandus üks sportlane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pilet Riosse on meeldiv üllatus, ühtlasi ka pisut ehmatav, kuna see tuli ikkagi nii viimasel minutil. Olen põnevil. Kindlasti saab see olema minu senise karjääri kõige raskem võidusõit, aga olen selleks väljakutseks valmis," ütles Mari-Liis Juul.
Eesti Paraolümpiakomitee presidendi Urmas Paeti sõnul tähendab Mari-Liis Juuli lisandumine Eesti koondisesse, et Eestit esindab Rio de Janeiro paraolümpiamängudel kuus sportlast. "Nii tase kui sellega seotud ootused on kõrged," lisas ta.
Lisaks Juulile kuuluvad Eesti koondisesse ujujad Elisabeth Egel, Brenda Tilk ja Kardo Ploomipuu ning kergejõustiklased SirlyTiik ja Egert Jõesaar.
Paraolümpiamängud Rio de Janeiros toimuvad 7.-18.septembrini, rattavõistlus abgab 14.septembril. ERR teeb paraolümpiamängude avatseremooniast ülekande.
### Response:
Eesti paraolümpiakoondisesse lisandus üks sportlane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Valimiskogus seatakse mind üles - selles ei ole mingit kahtlustki. Siin ei ole võrdse kohtemisega mingit tegemist," ütles Helme Delfile. Tema sõnul pole kindel, et Kallas saab riigikogu teiseks valimisvooruks vajalikud 21 toetusallkirja kokku ja tema ei saa.
"Aga võib-olla saan mina ka teise vooru allkirjad kokku - kust te teate, et ei saa?" selgitas Helme. EKRE fraktsioonil on seitse liiget.
Rahvusringhäälingu juhatuse liige Ainar Ruussaar ütles, et jääb oma neljapäevase seisukoha juurde.
"Presidendivalimistel riigikogus on Siim Kallas üks kindlatest kandidaatidest ja tema kõrvalejäämine debatist oleks eksitav. Ja praegune olukord mahub ka valimiste kajastamise korra punktide alla," selgitas Ruussaar varem. "Me oleme seda asja iga kandi pealt kaalunud - pühapäevaõhtune debatt peab haarama kogu riigikogus toimuvat protsessi, mitte ainult valimiste esimest vooru. Ajakirjandusliku organisatsiooni juhatuse liikmena toetan ma poliitikatoimetuse otsust."
Enne võimalikke valimiskogu voorusid korraldab ETV uue debati seal üles seatavatele kandidaatidele.
EKRE pöördus ERR-i eetikanõuniku poole
EKRE loodab küsimuses abi saada ERR-i eetikanõunikult Tarmu Tammerkilt. EKRE aseesimees Martin Helme sõnul ei pane nõukogus kehtestatud kord mingeid piiranguid või tingimusi selles osas, kuidas tuvastada, kes on või ei ole presidendikandidaat.
„Fakt on see, et Mart Helme on presidendikandidaat. Tema debatile kutsumata jätmine on jäme tasakaalustatuse, võrdse kohtlemise ja erapooletuse põhimõtte rikkumine,“ lausus Martin Helme.
Tammerk tõrjus EKRE süüdistused
"ERRi senised valikud presidendikandidaatide kajastamise kohta on minu hinnangul ajakirjanduslikult selgelt põhjendatud. EKRE juhtide süüdistused tasakaalu puudumise kohta ei oma praeguse seisuga alust," ütles ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk reedel BNS-ile.
"Mart Helme ja Marina Kaljuranna kohta on avalikkusele teatatud, et nad kandideerivad valimiskogus. ERR-i poliitikasaadete toimetus on otsustanud pühapäevaõhtuse ETV debati pühendada presidendivalimistele riigikogus," märkis Tammerk. "See on täiesti aktsepteeritav, ajakirjanduslikest kaalutlustest lähtuv otsustus, mida pole alust vaidlustada."
"Presidendivalimiste suur probleem on selles, kes on millises etapis kandidaat," lisas Tammerk. Ehkki see on seadusandluse küsimus, raskendab see ka ajakirjanduse tegevust, märkis nõunik. "ERR ei ole hiromant, kes suudaks ennustada, kes seatakse üles järgmistes voorudes. Seni tuleb tegutseda olemasoleva info põhjal, mida ERR praegu ka parimas tahtmises teeb."
Debatis Reps, Jõks, Nestor ja Kallas
ERR-i poliitikasaadete toimetus otsustas kutsuda ETV pühapäevaõhtusesse presidendikandidaatide teledebatti Mailis Repsi, Allar Jõksi ja Eiki Nestori kõrval ka Siim Kallase.
Reformierakond ja sotsid on kokku leppinud, et seavad presidendivalimistel riigikogus esimeses voorus koos üles Eiki Nestori ja teises Siim Kallase. Nestori toetusallkirjad on reede keskpäevaks juba üle antud.
Kuna esimene voor toimub esmaspäeval ja teine teisipäeval, siis pühapäeva õhtul Siim Kallas veel ametlikult kandidaat ei ole. Küll on erakond kinnitanud ta ametlikult riigikogus üles seatavaks kandidaadiks.
"Siim Kallase kutsumine on ajakirjanduslikult ainuõige samm ja läbi räägitud ka ERR-i juhatusega. Vaatajate huvides on näha valimiste eelõhtul väitlust, kus on kohal kõik riigikogus üles seatavad kandidaadid," ütles ERR-i poliitikasaadete toimetuse juht Andres Kuusk. "Kuna valimiste kord praegust olukorda nii täpselt ette ei näinud, siis on tegemist pigem halli tsooniga ja mul on hea meel, et peale jääb ajakirjanduslik otsus. Tulevikus võiks valimiste korra kehtestamisel arutada toimetuse sõltumatut otsustusõigust saatekülaliste valikul." | Mart Helme tahab samuti ETV debatti pääseda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Valimiskogus seatakse mind üles - selles ei ole mingit kahtlustki. Siin ei ole võrdse kohtemisega mingit tegemist," ütles Helme Delfile. Tema sõnul pole kindel, et Kallas saab riigikogu teiseks valimisvooruks vajalikud 21 toetusallkirja kokku ja tema ei saa.
"Aga võib-olla saan mina ka teise vooru allkirjad kokku - kust te teate, et ei saa?" selgitas Helme. EKRE fraktsioonil on seitse liiget.
Rahvusringhäälingu juhatuse liige Ainar Ruussaar ütles, et jääb oma neljapäevase seisukoha juurde.
"Presidendivalimistel riigikogus on Siim Kallas üks kindlatest kandidaatidest ja tema kõrvalejäämine debatist oleks eksitav. Ja praegune olukord mahub ka valimiste kajastamise korra punktide alla," selgitas Ruussaar varem. "Me oleme seda asja iga kandi pealt kaalunud - pühapäevaõhtune debatt peab haarama kogu riigikogus toimuvat protsessi, mitte ainult valimiste esimest vooru. Ajakirjandusliku organisatsiooni juhatuse liikmena toetan ma poliitikatoimetuse otsust."
Enne võimalikke valimiskogu voorusid korraldab ETV uue debati seal üles seatavatele kandidaatidele.
EKRE pöördus ERR-i eetikanõuniku poole
EKRE loodab küsimuses abi saada ERR-i eetikanõunikult Tarmu Tammerkilt. EKRE aseesimees Martin Helme sõnul ei pane nõukogus kehtestatud kord mingeid piiranguid või tingimusi selles osas, kuidas tuvastada, kes on või ei ole presidendikandidaat.
„Fakt on see, et Mart Helme on presidendikandidaat. Tema debatile kutsumata jätmine on jäme tasakaalustatuse, võrdse kohtlemise ja erapooletuse põhimõtte rikkumine,“ lausus Martin Helme.
Tammerk tõrjus EKRE süüdistused
"ERRi senised valikud presidendikandidaatide kajastamise kohta on minu hinnangul ajakirjanduslikult selgelt põhjendatud. EKRE juhtide süüdistused tasakaalu puudumise kohta ei oma praeguse seisuga alust," ütles ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk reedel BNS-ile.
"Mart Helme ja Marina Kaljuranna kohta on avalikkusele teatatud, et nad kandideerivad valimiskogus. ERR-i poliitikasaadete toimetus on otsustanud pühapäevaõhtuse ETV debati pühendada presidendivalimistele riigikogus," märkis Tammerk. "See on täiesti aktsepteeritav, ajakirjanduslikest kaalutlustest lähtuv otsustus, mida pole alust vaidlustada."
"Presidendivalimiste suur probleem on selles, kes on millises etapis kandidaat," lisas Tammerk. Ehkki see on seadusandluse küsimus, raskendab see ka ajakirjanduse tegevust, märkis nõunik. "ERR ei ole hiromant, kes suudaks ennustada, kes seatakse üles järgmistes voorudes. Seni tuleb tegutseda olemasoleva info põhjal, mida ERR praegu ka parimas tahtmises teeb."
Debatis Reps, Jõks, Nestor ja Kallas
ERR-i poliitikasaadete toimetus otsustas kutsuda ETV pühapäevaõhtusesse presidendikandidaatide teledebatti Mailis Repsi, Allar Jõksi ja Eiki Nestori kõrval ka Siim Kallase.
Reformierakond ja sotsid on kokku leppinud, et seavad presidendivalimistel riigikogus esimeses voorus koos üles Eiki Nestori ja teises Siim Kallase. Nestori toetusallkirjad on reede keskpäevaks juba üle antud.
Kuna esimene voor toimub esmaspäeval ja teine teisipäeval, siis pühapäeva õhtul Siim Kallas veel ametlikult kandidaat ei ole. Küll on erakond kinnitanud ta ametlikult riigikogus üles seatavaks kandidaadiks.
"Siim Kallase kutsumine on ajakirjanduslikult ainuõige samm ja läbi räägitud ka ERR-i juhatusega. Vaatajate huvides on näha valimiste eelõhtul väitlust, kus on kohal kõik riigikogus üles seatavad kandidaadid," ütles ERR-i poliitikasaadete toimetuse juht Andres Kuusk. "Kuna valimiste kord praegust olukorda nii täpselt ette ei näinud, siis on tegemist pigem halli tsooniga ja mul on hea meel, et peale jääb ajakirjanduslik otsus. Tulevikus võiks valimiste korra kehtestamisel arutada toimetuse sõltumatut otsustusõigust saatekülaliste valikul."
### Response:
Mart Helme tahab samuti ETV debatti pääseda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Pank andis sel nädalal teada, et keskmiseks väljastatud eluasemelaenu intressimääraks kujunes 2,4%, mis on aastaga 0,2% tõusnud, ent laenude maht on sellest hoolimata kasvanud.
Swedbanki klient katab omafinantseeringuga veerandi
Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni juhataja Anne Pärgma selgitas ERR-i uudistele, et ehkki eluasemelaenude struktuur pole aastaga eriti muutunud, torkab silma siiski see, et uue vara osakaal on kasvanud 20%-ni. Kaks kolmandikku tehingutest tehakse Tallinna ja Harjumaa piirkonnas, millest omakorda 70% on ostetavad korterid.
Pea pooled laenajad võtavad Swedbankist kohustuse kahepeale ning laenatakse keskmiselt 64 000 eurot intressiga 2,2%. Tagasimakseperiood on keskmiselt 22,5 aastat ning omafinantseeringu osa jääb enamasti vahemikku 20-25%.
Pooled Swedbankist eluasemelaenu võtvad inimesed on vanuses 31-45, veerand klientidest jääb vanusesse 26-30 ning viiendik on vanuses 46-60. Alla 25-aastaseid laenajaid on 8%.
Laenu taotlemisel vanuse ülempiiri ei ole, kuid laenugraafik vormistatakse nii, et laen oleks tagasi makstud hiljemalt laenusaaja 70. eluaastaks.
Seega väga üldistades ostab keskmine Swedbaki klient laenu abil omale 82 000 eurot maksva korteri Harjumaal. Seejuures on ta keskmiselt 37-aastane ning maksab laenu tagas umbes oma 60. sünnipäevaks.
SEB-st on hakatud rohkem laenama
SEB enda väljastatud eluasemelaenude keskmist intressi avaldama ei soostunud, viidates vaid Eesti Panga arvutatud keskmisele. Seega jäävad ka SEB intressid keskmiselt ilmselt 2,2% kanti.
Panga kommunikatsiooni projektijuht Maarja Gavronski ütles, et tänavu teises kvartalis kasvas nende väljastatud eluasemelaenude maht mullusega võrreldes 21%.
Kõige enam võtavad SEB-st laenu 25-34-aastased kodusoetajad, nende keskmiseks laenusummaks on 48 000 eurot ning laenu võetakse maksimaalseks võimalikuks perioodiks ehk 30 aastaks.
Omafinantseering algab SEB-s üldjuhul 20%-st. Kõrgemas eas klientide laenusummad on aga tublisti väiksemad ning omaosalus suurem.
"Nooremad inimesed rahastavad suurema osa kodu ostuhinnast laenuga, samas kui vanematel on kogunenud piisavalt sääste, et ise rohkem panustada. Seda kinnitab ka statistika, sest üle 45-aastaste laenusummad on oluliselt väiksemad – keskmine summa moodustab Eestis vaid pool summast, mida laenavad nooremad," selgitas Gavronski. "Võib öelda, et eluasemelaenude nõudlus on viimasel aastal suurenenud ning laene võetakse rohkem."
Nordea klient laenab suurima summa
Nordea panga pressiesindaja Jane-Liina Liivi sõnul on laenumahud eelmise aastaga võrreldes pisut kasvanud ning keskmiselks laenusummaks on 80 000 eurot - kõvasti suurem, kui teiste pankade keskmine. Vanuselist struktuuri ja keskmist intressi Liiv aga välja ei toonud, küll aga kinnitas, et laen peab olema tagasi makstud hiljemalt 70. eluaastaks.
Nordea abiga ostetakse enim kahe- ja kolmetoalisi kortereid Tallinna ja selle lähiümbruse uusarendustesse: Lasnamäele, Mustamäele, aga ka Kesklinna ja Põhja-Tallinna. 70% laenudest lähebki Tallinnasse ja Harjumaale kinnisvara soetamiseks.
Laenutingimusi pank aasta jooksul karmistanud ei ole. | Nooremad koduostjad võtavad eluasemelaenu maksimaalseks ajaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Pank andis sel nädalal teada, et keskmiseks väljastatud eluasemelaenu intressimääraks kujunes 2,4%, mis on aastaga 0,2% tõusnud, ent laenude maht on sellest hoolimata kasvanud.
Swedbanki klient katab omafinantseeringuga veerandi
Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni juhataja Anne Pärgma selgitas ERR-i uudistele, et ehkki eluasemelaenude struktuur pole aastaga eriti muutunud, torkab silma siiski see, et uue vara osakaal on kasvanud 20%-ni. Kaks kolmandikku tehingutest tehakse Tallinna ja Harjumaa piirkonnas, millest omakorda 70% on ostetavad korterid.
Pea pooled laenajad võtavad Swedbankist kohustuse kahepeale ning laenatakse keskmiselt 64 000 eurot intressiga 2,2%. Tagasimakseperiood on keskmiselt 22,5 aastat ning omafinantseeringu osa jääb enamasti vahemikku 20-25%.
Pooled Swedbankist eluasemelaenu võtvad inimesed on vanuses 31-45, veerand klientidest jääb vanusesse 26-30 ning viiendik on vanuses 46-60. Alla 25-aastaseid laenajaid on 8%.
Laenu taotlemisel vanuse ülempiiri ei ole, kuid laenugraafik vormistatakse nii, et laen oleks tagasi makstud hiljemalt laenusaaja 70. eluaastaks.
Seega väga üldistades ostab keskmine Swedbaki klient laenu abil omale 82 000 eurot maksva korteri Harjumaal. Seejuures on ta keskmiselt 37-aastane ning maksab laenu tagas umbes oma 60. sünnipäevaks.
SEB-st on hakatud rohkem laenama
SEB enda väljastatud eluasemelaenude keskmist intressi avaldama ei soostunud, viidates vaid Eesti Panga arvutatud keskmisele. Seega jäävad ka SEB intressid keskmiselt ilmselt 2,2% kanti.
Panga kommunikatsiooni projektijuht Maarja Gavronski ütles, et tänavu teises kvartalis kasvas nende väljastatud eluasemelaenude maht mullusega võrreldes 21%.
Kõige enam võtavad SEB-st laenu 25-34-aastased kodusoetajad, nende keskmiseks laenusummaks on 48 000 eurot ning laenu võetakse maksimaalseks võimalikuks perioodiks ehk 30 aastaks.
Omafinantseering algab SEB-s üldjuhul 20%-st. Kõrgemas eas klientide laenusummad on aga tublisti väiksemad ning omaosalus suurem.
"Nooremad inimesed rahastavad suurema osa kodu ostuhinnast laenuga, samas kui vanematel on kogunenud piisavalt sääste, et ise rohkem panustada. Seda kinnitab ka statistika, sest üle 45-aastaste laenusummad on oluliselt väiksemad – keskmine summa moodustab Eestis vaid pool summast, mida laenavad nooremad," selgitas Gavronski. "Võib öelda, et eluasemelaenude nõudlus on viimasel aastal suurenenud ning laene võetakse rohkem."
Nordea klient laenab suurima summa
Nordea panga pressiesindaja Jane-Liina Liivi sõnul on laenumahud eelmise aastaga võrreldes pisut kasvanud ning keskmiselks laenusummaks on 80 000 eurot - kõvasti suurem, kui teiste pankade keskmine. Vanuselist struktuuri ja keskmist intressi Liiv aga välja ei toonud, küll aga kinnitas, et laen peab olema tagasi makstud hiljemalt 70. eluaastaks.
Nordea abiga ostetakse enim kahe- ja kolmetoalisi kortereid Tallinna ja selle lähiümbruse uusarendustesse: Lasnamäele, Mustamäele, aga ka Kesklinna ja Põhja-Tallinna. 70% laenudest lähebki Tallinnasse ja Harjumaale kinnisvara soetamiseks.
Laenutingimusi pank aasta jooksul karmistanud ei ole.
### Response:
Nooremad koduostjad võtavad eluasemelaenu maksimaalseks ajaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uued raamatud
Quentin Parker
"Joogimängud"
"Pohmell"
Inglise keelest tõlkinud Eve Rütel
Tammerraamat
Suvi, nagu me seda tavaliselt mõistame, on küll sama hästi kui läbi, aga astronoomiline ju kestab. Nii et jõuab veel mõned vorstid põlema panna ja maksale meelde tuletada, kes on organismis peremees. Asjakohased käsiraamatud, seega.
Kuigi nende pea ainus mõistlik kasutus on läbi lugeda – ei võta kaua aega – ja siis tasku pista, kui minnakse viimasele, loodetavasti eelviimasele, no ehk isegi eeleelviimasele grillile. Kingitusena on need lahedalt tobedad ja peaksid peremehe muigele, perenaise armsalt vihaseks võtma küll.
Sest mida meie, kurikuulsalt viinavõtja eesti rahvas, võime õppida mingi inglismanni heietustest käraka teemal? Mõhkugi. Paneks tüübi laua taha, viin ja kiluvõileivad, reetliku Albioni poeg ehmataks hammastelt viimase emaili ära.
Mis ei tähenda, et need teosed poleks väärt teist korda lugemist. Esimesel korral ratsutad läbi, hüüdes vana sõjahüüdu: möh? Siis võiks kohe uuesti ette võtta. Eriti selle esimese, joogimängude oma.
Kaege, see on antropoloogiline teos. Annab, kui puurida, omapärase pildi inglise joomakommetest. Hea teada, kui nendega peaks tegemist tulema või, kuni neid pole veel terroristideks ja separatistideks kuulutatud, sinnakanti sattuma.
Jube igavad tegelased. Ainult igavlejad vajavad laua taga või põndakul või kus parajasti tinapanekuks läheb, midagi nii tobedat kui joogimängud. Eriti kui need on nii kohutavalt keerulised ja mõned veel koguni raha peale. Niisama jutukera veeretada, vahepeal pikkade viinatundide lühendamiseks lauluviisi rõkatada on ju lõbusam. Või pole neil millestki rääkida? Ei imestaks. Vaatlused on näidanud, et kambas on tüübid lärmakad ja vana seaduspärasus ütleb – valjusti räägib see, kel midagi öelda pole. Kurblik. Kas samasugune tuhmus ootab ka meid... oeh ja aih.
Teine raamat, pohmell, on muidugi naljakam. Vaidlusi tekitavam kah, sest möh asemel tahaks hüüda, mees, nii see ei ole ja: mida sa ka tead. Näiteks pole mainitud killupohmelli, kui kõik ajab naerma ja on ka põhjust, sest kehas viimaseid ringe tegev kärak on lahti leotanud ka tuhmima tegelase naljasoone.
Ah, õigus... neil polnud ju eelmisel õhtul millestki rääkida, kust siis hommikul nalju võtta. Samamoodi on mainimata, et rõveda hommiku vältimiseks on üks paljudest abinõudest: väldi joogimänge. Kujutage nüüd ette, et istute teleka ette ühiskondlik-poliitilist mölaklubi kaema ja viskate pitsi iga kord, kui kõlab sõna... ah, olgu, demokraatia. Te ei näe saate lõppu ja palute hommikul emal end tagasi sünnitada.
Peamine abinõu on muidugi meeles pidada: juua on tore, purju jääda vastik.
Samamoodi tuleb solvuda pohmaka vastu võitlemise retseptide peale. Ei kahtle, et need on maitsvad. Aga liiga keerukad. Hakkad jee värisevate käte, müriseva peaga ahjuga võitlema. Mingitest ohutusnõuetest tuleks ikka kinni pidada. Söö putru, jah, kui suudad selle uunis valmis keerata, pliiti ära parem näpi. Vett, keefiri, puljongit, kurgisoolvett, kui juhtub olema.
Ja õlut. Ega me mingid vettinud saareelanikud ole, kes juua ei oska.
Hõk! | Arvustus. Antropoloogilist ja meditsiinilist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uued raamatud
Quentin Parker
"Joogimängud"
"Pohmell"
Inglise keelest tõlkinud Eve Rütel
Tammerraamat
Suvi, nagu me seda tavaliselt mõistame, on küll sama hästi kui läbi, aga astronoomiline ju kestab. Nii et jõuab veel mõned vorstid põlema panna ja maksale meelde tuletada, kes on organismis peremees. Asjakohased käsiraamatud, seega.
Kuigi nende pea ainus mõistlik kasutus on läbi lugeda – ei võta kaua aega – ja siis tasku pista, kui minnakse viimasele, loodetavasti eelviimasele, no ehk isegi eeleelviimasele grillile. Kingitusena on need lahedalt tobedad ja peaksid peremehe muigele, perenaise armsalt vihaseks võtma küll.
Sest mida meie, kurikuulsalt viinavõtja eesti rahvas, võime õppida mingi inglismanni heietustest käraka teemal? Mõhkugi. Paneks tüübi laua taha, viin ja kiluvõileivad, reetliku Albioni poeg ehmataks hammastelt viimase emaili ära.
Mis ei tähenda, et need teosed poleks väärt teist korda lugemist. Esimesel korral ratsutad läbi, hüüdes vana sõjahüüdu: möh? Siis võiks kohe uuesti ette võtta. Eriti selle esimese, joogimängude oma.
Kaege, see on antropoloogiline teos. Annab, kui puurida, omapärase pildi inglise joomakommetest. Hea teada, kui nendega peaks tegemist tulema või, kuni neid pole veel terroristideks ja separatistideks kuulutatud, sinnakanti sattuma.
Jube igavad tegelased. Ainult igavlejad vajavad laua taga või põndakul või kus parajasti tinapanekuks läheb, midagi nii tobedat kui joogimängud. Eriti kui need on nii kohutavalt keerulised ja mõned veel koguni raha peale. Niisama jutukera veeretada, vahepeal pikkade viinatundide lühendamiseks lauluviisi rõkatada on ju lõbusam. Või pole neil millestki rääkida? Ei imestaks. Vaatlused on näidanud, et kambas on tüübid lärmakad ja vana seaduspärasus ütleb – valjusti räägib see, kel midagi öelda pole. Kurblik. Kas samasugune tuhmus ootab ka meid... oeh ja aih.
Teine raamat, pohmell, on muidugi naljakam. Vaidlusi tekitavam kah, sest möh asemel tahaks hüüda, mees, nii see ei ole ja: mida sa ka tead. Näiteks pole mainitud killupohmelli, kui kõik ajab naerma ja on ka põhjust, sest kehas viimaseid ringe tegev kärak on lahti leotanud ka tuhmima tegelase naljasoone.
Ah, õigus... neil polnud ju eelmisel õhtul millestki rääkida, kust siis hommikul nalju võtta. Samamoodi on mainimata, et rõveda hommiku vältimiseks on üks paljudest abinõudest: väldi joogimänge. Kujutage nüüd ette, et istute teleka ette ühiskondlik-poliitilist mölaklubi kaema ja viskate pitsi iga kord, kui kõlab sõna... ah, olgu, demokraatia. Te ei näe saate lõppu ja palute hommikul emal end tagasi sünnitada.
Peamine abinõu on muidugi meeles pidada: juua on tore, purju jääda vastik.
Samamoodi tuleb solvuda pohmaka vastu võitlemise retseptide peale. Ei kahtle, et need on maitsvad. Aga liiga keerukad. Hakkad jee värisevate käte, müriseva peaga ahjuga võitlema. Mingitest ohutusnõuetest tuleks ikka kinni pidada. Söö putru, jah, kui suudad selle uunis valmis keerata, pliiti ära parem näpi. Vett, keefiri, puljongit, kurgisoolvett, kui juhtub olema.
Ja õlut. Ega me mingid vettinud saareelanikud ole, kes juua ei oska.
Hõk!
### Response:
Arvustus. Antropoloogilist ja meditsiinilist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui see ka niimoodi on, siis ma ei saaks seda öelda," vastas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Andres Anvelt ERRi uudisteportaali küsimusele, kas nende erakond peab võimalikuks, et presidendivalimiste teise vooru jõudmise korral esitaksid nad mõne avalikkuses seni esile kerkimata kandidaadi.
Ta märkis, et valimised on alles alanud ja välistada ei saa mitte midagi. "Mis toimub pärast esimest vooru, siis fraktsioon ja juhatus istuvad ja arutavad ning vaatame, kui ei õnnestu esimeses voorus kompromissi saavutada," lausus Anvelt.
Fraktsioonijuht lisas, et kui väga reaalselt rääkida, ei usu ta enne valimiskogu mingite "mustade hobuste" välja tulemist, valimiskogus on see aga muidugi võimalik.
Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni juht Priit Sibul ütles, et nende erakonnas pole keegi võimaliku üllatuskandidaadi teemal arutlenud. Ka pidas ta väheusutavaks, et selline plaan võiks olla mõnel teisel erakonnal.
"Arvan, et parlamendivoorudes rohkem kandidaate ei tule kui need, kellest räägitakse," sõnas ta.
Ka EKRE fraktsiooni juht Martin Helme ei ole enda sõnul kuulnud, et mõni teine erakond teises voorus uue kandidaadiga välja tulla plaaniks. EKRE puhul ta sellist varianti ei näe.
"Meie eesmärk on jõuda valijameeste kogusse, et üles seada Mart Helme," tõdes ta.
Vabaerakond on kõnelusteks avatud
Vabaerakonna esimees Andres Herkel rääkis, et nemad oleks põhimõtteliselt kõnelusteks avatud ning nende kandidaadi Allar Jõksi teises voorus kandideerimine või mittekandideerimine on täiesti otsustamata. Kahe vooru vaheline aeg ongi tema hinnangul selleks, et kui ükski kandidaat ei saa piisavalt toetust, kompromissi otsida.
"Aga mulle tundub, et olukorras, kus üks taob endale vastu rinda, et meie toetame lõpuni ainult Repsi ning teine Nestorit ja Kallast, siis ei pruugi see võimalikuks osutuda ja meil on sellisel juhul ainult kaheksa allkirja. /.../ Praegu mulle tundub, et olukord on selline, et erakonnad - eeskätt Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond - on sellel teel, et sellist valmisolekut ei paista neil olevat," lausus ta.
Herkeli sõnul on Eestis kindlasti presidendivõimetega inimesi, kes tasakaalustaksid siseriiklikku ja välispoliitikat olemasolevatest kandidaatidest paremini.
"Suuresti on küsimus selles, mis tundub sisemiselt rahustav ja mis väliselt. Kaalutlused on erinevad ja selles osas tasakaalustatud kandidaati vist ei ole," nentis ta.
Erakonna juht võttis teema kokku sõnadega, et ilmselt teises voorus uut kandidaati esile ei kerki. "Aga meie poolt on avatus ja uks lahti, meie ei ole ennast kuhugi päris kaevikusse pannud," kinnitas ta.
Reformierakonna fraktsiooni juhi Urve Tiiduse sõnul ei ole tal "mustade hobuste" kohta infot. Ta tuletas meelde nende koostööd sotsiaaldemokraatidega, kus ühise kandidaadina toetakse riigikogu esimeses voorus Eiki Nestorit ja teises voorus Siim Kallast.
"Juhul kui presidenti esimeses voorus ära ei valita, siis esitatakse presidendikandidaadiks Siim Kallas," kinnitas ta. | Parteidel on presidendivalimiste teises voorus "musta hobuse" esilekerkimisse vähe usku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui see ka niimoodi on, siis ma ei saaks seda öelda," vastas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Andres Anvelt ERRi uudisteportaali küsimusele, kas nende erakond peab võimalikuks, et presidendivalimiste teise vooru jõudmise korral esitaksid nad mõne avalikkuses seni esile kerkimata kandidaadi.
Ta märkis, et valimised on alles alanud ja välistada ei saa mitte midagi. "Mis toimub pärast esimest vooru, siis fraktsioon ja juhatus istuvad ja arutavad ning vaatame, kui ei õnnestu esimeses voorus kompromissi saavutada," lausus Anvelt.
Fraktsioonijuht lisas, et kui väga reaalselt rääkida, ei usu ta enne valimiskogu mingite "mustade hobuste" välja tulemist, valimiskogus on see aga muidugi võimalik.
Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni juht Priit Sibul ütles, et nende erakonnas pole keegi võimaliku üllatuskandidaadi teemal arutlenud. Ka pidas ta väheusutavaks, et selline plaan võiks olla mõnel teisel erakonnal.
"Arvan, et parlamendivoorudes rohkem kandidaate ei tule kui need, kellest räägitakse," sõnas ta.
Ka EKRE fraktsiooni juht Martin Helme ei ole enda sõnul kuulnud, et mõni teine erakond teises voorus uue kandidaadiga välja tulla plaaniks. EKRE puhul ta sellist varianti ei näe.
"Meie eesmärk on jõuda valijameeste kogusse, et üles seada Mart Helme," tõdes ta.
Vabaerakond on kõnelusteks avatud
Vabaerakonna esimees Andres Herkel rääkis, et nemad oleks põhimõtteliselt kõnelusteks avatud ning nende kandidaadi Allar Jõksi teises voorus kandideerimine või mittekandideerimine on täiesti otsustamata. Kahe vooru vaheline aeg ongi tema hinnangul selleks, et kui ükski kandidaat ei saa piisavalt toetust, kompromissi otsida.
"Aga mulle tundub, et olukorras, kus üks taob endale vastu rinda, et meie toetame lõpuni ainult Repsi ning teine Nestorit ja Kallast, siis ei pruugi see võimalikuks osutuda ja meil on sellisel juhul ainult kaheksa allkirja. /.../ Praegu mulle tundub, et olukord on selline, et erakonnad - eeskätt Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond - on sellel teel, et sellist valmisolekut ei paista neil olevat," lausus ta.
Herkeli sõnul on Eestis kindlasti presidendivõimetega inimesi, kes tasakaalustaksid siseriiklikku ja välispoliitikat olemasolevatest kandidaatidest paremini.
"Suuresti on küsimus selles, mis tundub sisemiselt rahustav ja mis väliselt. Kaalutlused on erinevad ja selles osas tasakaalustatud kandidaati vist ei ole," nentis ta.
Erakonna juht võttis teema kokku sõnadega, et ilmselt teises voorus uut kandidaati esile ei kerki. "Aga meie poolt on avatus ja uks lahti, meie ei ole ennast kuhugi päris kaevikusse pannud," kinnitas ta.
Reformierakonna fraktsiooni juhi Urve Tiiduse sõnul ei ole tal "mustade hobuste" kohta infot. Ta tuletas meelde nende koostööd sotsiaaldemokraatidega, kus ühise kandidaadina toetakse riigikogu esimeses voorus Eiki Nestorit ja teises voorus Siim Kallast.
"Juhul kui presidenti esimeses voorus ära ei valita, siis esitatakse presidendikandidaadiks Siim Kallas," kinnitas ta.
### Response:
Parteidel on presidendivalimiste teises voorus "musta hobuse" esilekerkimisse vähe usku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti võistles koosseisus Kadri Lehtla, Johanna Talihärm, Kauri Kõiv ja Rene Zahkna. Lehtla läbis esimese lasketiiru eksimusteta, teises tiirus võttis ta kaks varupadrunit ning andis vahetuse üle viiendana (+22,9). Talihärm kasutas kahe lasketiiru peale nelja varupadrunit, aga tõstis Eesti neljandaks (+1.23,7). Kõiv pidi küll lamadestiiru järel käima kahel trahviringil ja Eesti langes viiendaks, kuid püstitiiru läbis ta eksimusteta ja jõudis vahetusalasse siiski neljandana (+2.24,0).
Ankrumees Zahkna kasutas kahe tiiru peale kolme varupadrunit ja tõi Eesti finišisse neljandana, kaotust võitjatele 3.33,7
Võidukasse Soome nelikusse kuulusid Mari Laukkanen, Kaisa Mäkäräinen, Tuomas Gronman ja Olli Hiidensalo. Nelja peale võeti 11 varupadrunit, võiduaeg oli 1:15.38,0. Teise koha sai Ukraina (2+11; +1.08,3) ning kolmas oli Poola (0+16; +3.08,5).
Kokku oli rajal 14 segateatevõistkonda.
Nädalavahetusel on Otepääl kavas juunioride ja täiskasvanute sprindid ja jälitussõidud, kõiki võistlusi saab otseülekandes vaadata ETV ja ERR-i spordiportaali vahendusel.
Ülekannete ajakava:
Laupäev, 27. august
- 9.15 naisjuunioride sprint
- 11.15 meeste sprint
- 14.00 naiste sprint
- 16.20 meesjuunioride sprint
Pühapäev, 28. august
- 09.20 naisjuunioride jälitussõit
- 11.00 meeste jälitussõit
- 13.30 naiste jälitussõit
- 15.30 meesjuunioride jälitussõit | Eesti segateatevõistkond alustas kodust suvebiatloni MM-i neljanda kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti võistles koosseisus Kadri Lehtla, Johanna Talihärm, Kauri Kõiv ja Rene Zahkna. Lehtla läbis esimese lasketiiru eksimusteta, teises tiirus võttis ta kaks varupadrunit ning andis vahetuse üle viiendana (+22,9). Talihärm kasutas kahe lasketiiru peale nelja varupadrunit, aga tõstis Eesti neljandaks (+1.23,7). Kõiv pidi küll lamadestiiru järel käima kahel trahviringil ja Eesti langes viiendaks, kuid püstitiiru läbis ta eksimusteta ja jõudis vahetusalasse siiski neljandana (+2.24,0).
Ankrumees Zahkna kasutas kahe tiiru peale kolme varupadrunit ja tõi Eesti finišisse neljandana, kaotust võitjatele 3.33,7
Võidukasse Soome nelikusse kuulusid Mari Laukkanen, Kaisa Mäkäräinen, Tuomas Gronman ja Olli Hiidensalo. Nelja peale võeti 11 varupadrunit, võiduaeg oli 1:15.38,0. Teise koha sai Ukraina (2+11; +1.08,3) ning kolmas oli Poola (0+16; +3.08,5).
Kokku oli rajal 14 segateatevõistkonda.
Nädalavahetusel on Otepääl kavas juunioride ja täiskasvanute sprindid ja jälitussõidud, kõiki võistlusi saab otseülekandes vaadata ETV ja ERR-i spordiportaali vahendusel.
Ülekannete ajakava:
Laupäev, 27. august
- 9.15 naisjuunioride sprint
- 11.15 meeste sprint
- 14.00 naiste sprint
- 16.20 meesjuunioride sprint
Pühapäev, 28. august
- 09.20 naisjuunioride jälitussõit
- 11.00 meeste jälitussõit
- 13.30 naiste jälitussõit
- 15.30 meesjuunioride jälitussõit
### Response:
Eesti segateatevõistkond alustas kodust suvebiatloni MM-i neljanda kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mis puudutab Henrik Ojamaad, siis kõigepealt kinnitaksin, et Henriku ja Magnuse vahel ei ole personaalset probleemi ja tegemist on tavalise olukorraga, kus treener ei pea õigeks mängijat ühel või teisel põhjusel koondisesse kutsuda," ütles Pohlak pikas intervjuus Soccernet.ee-le. "Kusjuures põhjustest esimene on sportlik - Magnus Pehrssoni mängukontseptsioonis ei ole päriselt sellist rolli, mida Henrik mängida soovib ja mille kaudu ta enda läbilööki jalgpallurina üritab."
Pehrssoni valikusse kuulus ka Pavel Dõmov, kes on Premium liigas väljakul käinud vaid 14 korral. "Pavel Dõmov on käimasoleval hooajal üks enam arenenud mängijaid Eesti liigas ja sellise loogika järele on varemgi mängijaid koondise kogunemisele kutsutud," kommenteeris Pohlak otsust. "Pean põhimõtet õigeks ja loogiliseks, sellega näitavad treenerid, et on mängija töökust ja selle tulemuslikkust märganud ja selline tunnustus on oluline." | Pohlak: Pehrssoni mängukontseptsioonis ei ole sellist rolli, mida Ojamaa mängida soovib | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mis puudutab Henrik Ojamaad, siis kõigepealt kinnitaksin, et Henriku ja Magnuse vahel ei ole personaalset probleemi ja tegemist on tavalise olukorraga, kus treener ei pea õigeks mängijat ühel või teisel põhjusel koondisesse kutsuda," ütles Pohlak pikas intervjuus Soccernet.ee-le. "Kusjuures põhjustest esimene on sportlik - Magnus Pehrssoni mängukontseptsioonis ei ole päriselt sellist rolli, mida Henrik mängida soovib ja mille kaudu ta enda läbilööki jalgpallurina üritab."
Pehrssoni valikusse kuulus ka Pavel Dõmov, kes on Premium liigas väljakul käinud vaid 14 korral. "Pavel Dõmov on käimasoleval hooajal üks enam arenenud mängijaid Eesti liigas ja sellise loogika järele on varemgi mängijaid koondise kogunemisele kutsutud," kommenteeris Pohlak otsust. "Pean põhimõtet õigeks ja loogiliseks, sellega näitavad treenerid, et on mängija töökust ja selle tulemuslikkust märganud ja selline tunnustus on oluline."
### Response:
Pohlak: Pehrssoni mängukontseptsioonis ei ole sellist rolli, mida Ojamaa mängida soovib |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väikevenna koera Bimbo rolli täitnud Dante otsustas teatri teatel ametit vahetada ning nii tuligi talle kiirelt asendaja leida.
Tessa asub tööle juba 1. oktoobrist, kui algavad taas "Karlsson katuselt" etendused. | Estonia teater sai uue karvase näitleja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väikevenna koera Bimbo rolli täitnud Dante otsustas teatri teatel ametit vahetada ning nii tuligi talle kiirelt asendaja leida.
Tessa asub tööle juba 1. oktoobrist, kui algavad taas "Karlsson katuselt" etendused.
### Response:
Estonia teater sai uue karvase näitleja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Chromatics on pununud enda ümber viimasel ajal mõnusa saladusloori. Viimane album "Kill For Love" ilmus 2012, paar aastat hiljem kuulutasid nad ametlikult välja viienda stuudioalbumi "Dear Tommy". Sellest ajast on nad siin-seal avaldanud mõne singli ja teinud filmidele muusikat, aga mida pole, see on album ise.
Nüüd ilmus selle nimilugu, aga albumist endast ei tee Chromatics jätkuvalt juttu, kuigi on olemas isegi täpne nimekiri selle lugudest. | Päeva video: Chromatics – "Dear Tommy" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Chromatics on pununud enda ümber viimasel ajal mõnusa saladusloori. Viimane album "Kill For Love" ilmus 2012, paar aastat hiljem kuulutasid nad ametlikult välja viienda stuudioalbumi "Dear Tommy". Sellest ajast on nad siin-seal avaldanud mõne singli ja teinud filmidele muusikat, aga mida pole, see on album ise.
Nüüd ilmus selle nimilugu, aga albumist endast ei tee Chromatics jätkuvalt juttu, kuigi on olemas isegi täpne nimekiri selle lugudest.
### Response:
Päeva video: Chromatics – "Dear Tommy" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehmatuse osaliseks on Elleni saates saanud mitmed suured staarid, kellest mitmed on naerdes lubanud ka mitte kunagi enam intervjuud andma tulla. Hirmutavaid nalju kokkuvõtvas videos on näha, kuidas reageerivad tuntud lauljad ja näitlejad Elleni ettevalmistatud vimkadele. Teiste hulgas näeb Miley Cyrust, Nicki Minaji, Halle Berryt, Jack Blacki jpm. | Humoorikas video: Ellen hirmutab oma saatekülalisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehmatuse osaliseks on Elleni saates saanud mitmed suured staarid, kellest mitmed on naerdes lubanud ka mitte kunagi enam intervjuud andma tulla. Hirmutavaid nalju kokkuvõtvas videos on näha, kuidas reageerivad tuntud lauljad ja näitlejad Elleni ettevalmistatud vimkadele. Teiste hulgas näeb Miley Cyrust, Nicki Minaji, Halle Berryt, Jack Blacki jpm.
### Response:
Humoorikas video: Ellen hirmutab oma saatekülalisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma mängijakarjääri jooksul nii Torino Juventuses, Londoni Arsenalis kui FC Barcelonas leiba teeninud Henry lõi 792 ametlikus mängus 360 väravat. Prantsusmaa koondist esindas mees 123 korral ning oli täpne rekordit tähistaval 51 korral. Varasemat treeneritöö kogemust Henryl pole.
Lisaks Henryle täidab Belgia rahvuskoondise abitreeneri kohuseid ka Graeme Jones, kes töötas koos Martineziga Evertonis.
Honoured to be assistant coach @BelRedDevils. Thanks to Roberto Martinez & the Royal Belgian Football Association. Very excited.Can't wait.
— Thierry Henry (@ThierryHenry) August 26, 2016 | Thierry Henryst saab Belgia koondise abitreener | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma mängijakarjääri jooksul nii Torino Juventuses, Londoni Arsenalis kui FC Barcelonas leiba teeninud Henry lõi 792 ametlikus mängus 360 väravat. Prantsusmaa koondist esindas mees 123 korral ning oli täpne rekordit tähistaval 51 korral. Varasemat treeneritöö kogemust Henryl pole.
Lisaks Henryle täidab Belgia rahvuskoondise abitreeneri kohuseid ka Graeme Jones, kes töötas koos Martineziga Evertonis.
Honoured to be assistant coach @BelRedDevils. Thanks to Roberto Martinez & the Royal Belgian Football Association. Very excited.Can't wait.
— Thierry Henry (@ThierryHenry) August 26, 2016
### Response:
Thierry Henryst saab Belgia koondise abitreener |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eks me praegu võtame rahulikult ja seame atra. Kahjud ja ümberkorraldused on lennuloa kaotamise tõttu olnud palju suuremad kui me kunagi arvasime," ütles Aviesi juhatuse liige Allan Soll BNS-ile, lisades, et firma on nelja kuu jooksul koondanud 30 töötajat. "Praegu on meie tiim veidi alla 10 inimese."
Samas tõi Soll välja, et nelja kuu jooksul on nad kohtunud lennuki liisingfirmade ja endiste koostööpartneritega. "On olnud aega asju ümber kaaluda. Kui käib pidev töö, siis ei ole aega järele mõelda. Uuele rajale minnes proovime vanu vigu mitte kaasa võtta."
Küsimuse peale, kas ja kuidas kavatseb ettevõte uuesti jalad alla saada, vastas Soll, et Avies on uute väljakutsete ees. "Ma ei soovi väga detailseks praegu minna, aga meil on mõningaid plaane," rääkis ta ning tõi näidetena välja keskendumise äri- ja tšarterlendude pakkumisele ning ekspertteadmiste müügile välismaale.
Lisaks avaldas Soll lootust, et peagi lõpeb edukalt ka Aviesi pankrotiprotsess.
Eesti lennuamet peatas aprillis Tallinnast Kuressaarde, Kärdlasse ja Stockholmi lendava Aviesi lennuettevõtja sertifikaadi, mille tõttu ei tohi ettevõte pakkuda enne puuduste kõrvaldamist lennuteenust.
Lennuameti peadirektor Kristjan Telve ütles toona, et Aviesi järelevalve on toimunud juba pikemat aega, mullu oktoobris toimus viimane suurem järelevalve, mille tulemusel avastatud 90 puudusest oli Aviesel sinnamaani likvideerimata 47.
Harju maakohus kuulutas möödunud aasta 26. juunil välja Aviesi pankroti ja nimetas ettevõtte pankrotihalduriks Veli Kraavi. Aviesi pankrotti nõudsid Rootsi ettevõtted Swedewings AB ja Bromma Air Maintenance AB. Võlausaldajate esimesel kohtumisel otsustati, et ettevõtet siiski ei likvideerita ja ettevõte jätkab oma tööd.
Möödunud aasta juuli keskpaiga seisuga olid Aviese võlad suurusjärgus 8,3 miljonit eurot. | Avies taastas lennuloa ja jätkab tegevust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eks me praegu võtame rahulikult ja seame atra. Kahjud ja ümberkorraldused on lennuloa kaotamise tõttu olnud palju suuremad kui me kunagi arvasime," ütles Aviesi juhatuse liige Allan Soll BNS-ile, lisades, et firma on nelja kuu jooksul koondanud 30 töötajat. "Praegu on meie tiim veidi alla 10 inimese."
Samas tõi Soll välja, et nelja kuu jooksul on nad kohtunud lennuki liisingfirmade ja endiste koostööpartneritega. "On olnud aega asju ümber kaaluda. Kui käib pidev töö, siis ei ole aega järele mõelda. Uuele rajale minnes proovime vanu vigu mitte kaasa võtta."
Küsimuse peale, kas ja kuidas kavatseb ettevõte uuesti jalad alla saada, vastas Soll, et Avies on uute väljakutsete ees. "Ma ei soovi väga detailseks praegu minna, aga meil on mõningaid plaane," rääkis ta ning tõi näidetena välja keskendumise äri- ja tšarterlendude pakkumisele ning ekspertteadmiste müügile välismaale.
Lisaks avaldas Soll lootust, et peagi lõpeb edukalt ka Aviesi pankrotiprotsess.
Eesti lennuamet peatas aprillis Tallinnast Kuressaarde, Kärdlasse ja Stockholmi lendava Aviesi lennuettevõtja sertifikaadi, mille tõttu ei tohi ettevõte pakkuda enne puuduste kõrvaldamist lennuteenust.
Lennuameti peadirektor Kristjan Telve ütles toona, et Aviesi järelevalve on toimunud juba pikemat aega, mullu oktoobris toimus viimane suurem järelevalve, mille tulemusel avastatud 90 puudusest oli Aviesel sinnamaani likvideerimata 47.
Harju maakohus kuulutas möödunud aasta 26. juunil välja Aviesi pankroti ja nimetas ettevõtte pankrotihalduriks Veli Kraavi. Aviesi pankrotti nõudsid Rootsi ettevõtted Swedewings AB ja Bromma Air Maintenance AB. Võlausaldajate esimesel kohtumisel otsustati, et ettevõtet siiski ei likvideerita ja ettevõte jätkab oma tööd.
Möödunud aasta juuli keskpaiga seisuga olid Aviese võlad suurusjärgus 8,3 miljonit eurot.
### Response:
Avies taastas lennuloa ja jätkab tegevust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Palgainfo Agentuuri avaldatud tööturu ja tasustamise trendide uuring näitab, et inimeste palgaootuste ja tegeliku sissetuleku vahel valitseb lõhe.
Keskmine netotöötasu ehk tasu, mille töötajad kätte said, oli selle aasta aprillis uuringu andmetel 913 eurot, mullu samal ajal 871 eurot. Keskmise netotöötasu kasv võrreldes aastataguse ajaga oli 4,8 protsenti.
Mediaantöötasu (neto) ehk piir, millest pooled töötajad teenisid vähem ja pooled rohkem, oli 800 eurot kuus täistööajaga töötamisel. Aasta varem oli selleks summaks 768 eurot.
Alla keskmise netotöötasu teenis 61 protsenti uuringus osalenutest. Kõige enam oli palgasaajaid, kes saavad netopalka 500-899 eurot.
Organisatsioonide esindajaid küsitledes ilmnes, et üle pooltes asutustes on vajalikke töötajaid puudu. Kõige enam nappis spetsialiste, tehnikuid ja oskustöölisi. Vajalike töötajate leidmiseks on 52 protsenti organisatsioonidest viimase aasta jooksul palkasid tõstnud ning 27 protsenti oli parandanud lisatasude teenimise võimalusi. Seega surub tööjõuvajadus palkasid ülespoole.
Võrreldes möödunud aasta sügisega on veidi paranenud töötajate toimetulk. Mulluse 14,1 protsendi asemel hindas oma toimetulekut majanduslikult heaks või väga heaks kevadel 19,7 protsenti vastanuist. Halvaks või väga halvaks hindas oma toimetulekut eelmisel sügisel 32,9 protsenti, kevadel aga 28,7 protsenti töötajaist.
Võrreldes eelmise aastaga on töötajate aktiivsus tööotsingutel vähenenud. Kui mullu kevadel otsis aktiivselt tööd 16 protsenti töötajaist, siis tänavu oli selliseid inimesi 10 protsenti.
30 protsenti kõrgema töötasu pärast oleksid nõus töökohta vahetama peaaegu kõik töötajad. Huvitavama töö pärast oleks valmis ametit vahetama aga peaaegu pooled.
Agentuuri tööturu- ja palgauuringus osales 10 773 töötajat. Tööandjad kaasati uuringusse üle 7000 organisatsiooni kontaktandmeid sisaldava andmebaasi kaudu. Küsitlus tehti veebis ning inimesed osalesid selles anonüümselt. | Keskmine Eesti töötaja ihkab palgaks 1400 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palgainfo Agentuuri avaldatud tööturu ja tasustamise trendide uuring näitab, et inimeste palgaootuste ja tegeliku sissetuleku vahel valitseb lõhe.
Keskmine netotöötasu ehk tasu, mille töötajad kätte said, oli selle aasta aprillis uuringu andmetel 913 eurot, mullu samal ajal 871 eurot. Keskmise netotöötasu kasv võrreldes aastataguse ajaga oli 4,8 protsenti.
Mediaantöötasu (neto) ehk piir, millest pooled töötajad teenisid vähem ja pooled rohkem, oli 800 eurot kuus täistööajaga töötamisel. Aasta varem oli selleks summaks 768 eurot.
Alla keskmise netotöötasu teenis 61 protsenti uuringus osalenutest. Kõige enam oli palgasaajaid, kes saavad netopalka 500-899 eurot.
Organisatsioonide esindajaid küsitledes ilmnes, et üle pooltes asutustes on vajalikke töötajaid puudu. Kõige enam nappis spetsialiste, tehnikuid ja oskustöölisi. Vajalike töötajate leidmiseks on 52 protsenti organisatsioonidest viimase aasta jooksul palkasid tõstnud ning 27 protsenti oli parandanud lisatasude teenimise võimalusi. Seega surub tööjõuvajadus palkasid ülespoole.
Võrreldes möödunud aasta sügisega on veidi paranenud töötajate toimetulk. Mulluse 14,1 protsendi asemel hindas oma toimetulekut majanduslikult heaks või väga heaks kevadel 19,7 protsenti vastanuist. Halvaks või väga halvaks hindas oma toimetulekut eelmisel sügisel 32,9 protsenti, kevadel aga 28,7 protsenti töötajaist.
Võrreldes eelmise aastaga on töötajate aktiivsus tööotsingutel vähenenud. Kui mullu kevadel otsis aktiivselt tööd 16 protsenti töötajaist, siis tänavu oli selliseid inimesi 10 protsenti.
30 protsenti kõrgema töötasu pärast oleksid nõus töökohta vahetama peaaegu kõik töötajad. Huvitavama töö pärast oleks valmis ametit vahetama aga peaaegu pooled.
Agentuuri tööturu- ja palgauuringus osales 10 773 töötajat. Tööandjad kaasati uuringusse üle 7000 organisatsiooni kontaktandmeid sisaldava andmebaasi kaudu. Küsitlus tehti veebis ning inimesed osalesid selles anonüümselt.
### Response:
Keskmine Eesti töötaja ihkab palgaks 1400 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmanda aja sõitis välja Ferrari piloot Kimi Räikkönen, kes kaotas Rosbergile 0,799 sekundit. Neljas oli Force India eest sõitev Sergio Perez (+0,926 sekundit).
Esimese kaheksa hulka mahtusid veel Sebastian Vettel, Daniel Ricciardo, Max Verstappen ning Nico Hulkenberg, kes kõik kaotasid Rosbergile enam kui sekundi. | Belgia GP esimese vabatreeningu kiireimad olid Mercedesed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmanda aja sõitis välja Ferrari piloot Kimi Räikkönen, kes kaotas Rosbergile 0,799 sekundit. Neljas oli Force India eest sõitev Sergio Perez (+0,926 sekundit).
Esimese kaheksa hulka mahtusid veel Sebastian Vettel, Daniel Ricciardo, Max Verstappen ning Nico Hulkenberg, kes kõik kaotasid Rosbergile enam kui sekundi.
### Response:
Belgia GP esimese vabatreeningu kiireimad olid Mercedesed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinn haldab üheksat äriühingut, mis linnale erinevaid teenuseid osutavad: Tallinna Linnatransport, Tallinna Soojus, Tallinna Linnahall, Temaki Autopark, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Tööstuspargid, Tallinna Munitsipaalperearstikeskus ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.
Kõik on spetsiifilised ettevõtted, ent ometi ei eeldata nende nõukogude liikmetelt nähtavasti muud kui erakondlikku kuuluvust, mõne üksiku erandiga - siis on tegemist lojaalse linnaametnikuga. Väljastpoolt süsteemi aga pädevust ei otsita.
Äriühingu ülesanne on teenida selle omanikule, antud juhul Tallinna linnale kasumit, seega peavad need olema võimekalt ja heaperemehelikult juhitud.
Võimalik, et ka kõigil parteilise kuuluvusega nõukogu liikmetel on piisavalt pädevust, et nõu anda, ent signaal on üks: tähtsaim on meelsus ehk kuulumine õigesse parteisse, muud kompetentsid on teisejärgulised ning ülejäänud erakondade liikmetel sinna asja pole.
Nii näiteks juhivad linnahalli juhatuse liikmeid üksnes keskerakondlastest nõukogu liikmed: varasem pikaajaline Nukuteatri direktor, nüüdne volikogu liige Meelis Pai, samuti volikokku kuuluvad Natalia Vaino ja Rostislav Troškov ning riigikogu liige Märt Sults. Nõukogu esimees Pai saab oma töö eest tasu ühe alampalga (tänavu 430 eurot) ulatuses, ülejäänud nõukogu liikmed kolmveerand alampalgast.
Tallinna Soojuse keskerakondlasest juhatuse liikmele Vladimir Panovile annavad samuti nõu erakonnakaaslastest nõukogu liikmed: abilinnapea Arvo Sarapuu ja volikogu liikmed Juri Poljakov, Ruslana Veber ja Elmar-Johannes Truu ning ainsa parteituna Tallinna kultuuriameti juhataja asetäitja Kristel Geine, kelle varasem karjäär möödus keskerakondlike linnajuhtide referendi ja nõunikuna töötades. Abilinnapea Sarapuu teenib nõukogu esimehena palgatööle lisaks kahekordse töötasu alammäära (860 eurot), teised nõukogu liikmed saavad töö eest tasuks pooleteise alampalga jagu kuus.
Ka Tallinna Linnatranspordi juhatust kontrollivad eranditult keskerakondlastest nõukogu liikmed: abilinnapea Taavi Aas, riigikogu liige Siret Kotka, volikogu liikmed Toivo Tootsen, Igor Kravtšenko ja Kalev Kallo ning Mustamäe halduskogu liige Tiit Kivikas. Neist viimane on olnud nii linna transpordiameti juhataja kui ka munitsipaalpolitsei juht, kuid pidi ametist lahkuma, sest kihutas punase tulega ristmikule, põhjustades kannatanuga avarii. Taavi Aas teenib nõukogu esimehena lisaks kahekordse alampalga ning ülejäänud nõukogu liikmed poolteist alampalka.
Termaki Autopargi nõukogu liikmetest kuuluvad Keskerakonda kõik peale nõukogu esimehe Vello Ervini, kes töötab linna äriühingute järelevalve osakonna juhatajana. Ülejäänud neli liiget on taas Keskerakonna linnavolikogu fraktsiooni liikmed: Vjatšeslav Prussakov, Eduard Toman Valeri Kislitsõn ja Natalia Malleus. Nõukogu esimees Vello Ervin teenib selle töö eest poolteisekordset alampalka, ülejäänud nõukogu liikmed saavad ühe alampalga jagu lisatasu.
Sama muster kordub ka mõlema linna keskhaigla ning munitsipaalperearstikeskuse nõukogus, kus istuvad üksnes Keskerakonna liikmed (ühes neist erandina parteitu linnaametnik Vello Ervin). Keskhaiglate nõukogude esimehed teenivad kahekordset alampalka lisaks, nõukogu liikmed pooleteistkordset alampalga suurust tasu. Munitsipaalperearstikeskuses on nõukogu töötasud vastavalt pooleteise ja ühe alampalga jagu.
Üksnes Tallinna Tööstusparkide ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse nõukogudes on kuuest liikmest kaks väljastpoolt Keskerakonda, ent töötavad siiski linnaametite juhtidena ehk on olnud linnavõimule pikalt lojaalsed töötajad. Ka sealsete nõukogude esimehed teenivad topeltalampalga jagu tasu ning nõukogude liikmed poolteisekordset töötasu alammäära. | Tallinna äriühingute nõukogudesse pääsevad vaid keskerakondlased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinn haldab üheksat äriühingut, mis linnale erinevaid teenuseid osutavad: Tallinna Linnatransport, Tallinna Soojus, Tallinna Linnahall, Temaki Autopark, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Tööstuspargid, Tallinna Munitsipaalperearstikeskus ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.
Kõik on spetsiifilised ettevõtted, ent ometi ei eeldata nende nõukogude liikmetelt nähtavasti muud kui erakondlikku kuuluvust, mõne üksiku erandiga - siis on tegemist lojaalse linnaametnikuga. Väljastpoolt süsteemi aga pädevust ei otsita.
Äriühingu ülesanne on teenida selle omanikule, antud juhul Tallinna linnale kasumit, seega peavad need olema võimekalt ja heaperemehelikult juhitud.
Võimalik, et ka kõigil parteilise kuuluvusega nõukogu liikmetel on piisavalt pädevust, et nõu anda, ent signaal on üks: tähtsaim on meelsus ehk kuulumine õigesse parteisse, muud kompetentsid on teisejärgulised ning ülejäänud erakondade liikmetel sinna asja pole.
Nii näiteks juhivad linnahalli juhatuse liikmeid üksnes keskerakondlastest nõukogu liikmed: varasem pikaajaline Nukuteatri direktor, nüüdne volikogu liige Meelis Pai, samuti volikokku kuuluvad Natalia Vaino ja Rostislav Troškov ning riigikogu liige Märt Sults. Nõukogu esimees Pai saab oma töö eest tasu ühe alampalga (tänavu 430 eurot) ulatuses, ülejäänud nõukogu liikmed kolmveerand alampalgast.
Tallinna Soojuse keskerakondlasest juhatuse liikmele Vladimir Panovile annavad samuti nõu erakonnakaaslastest nõukogu liikmed: abilinnapea Arvo Sarapuu ja volikogu liikmed Juri Poljakov, Ruslana Veber ja Elmar-Johannes Truu ning ainsa parteituna Tallinna kultuuriameti juhataja asetäitja Kristel Geine, kelle varasem karjäär möödus keskerakondlike linnajuhtide referendi ja nõunikuna töötades. Abilinnapea Sarapuu teenib nõukogu esimehena palgatööle lisaks kahekordse töötasu alammäära (860 eurot), teised nõukogu liikmed saavad töö eest tasuks pooleteise alampalga jagu kuus.
Ka Tallinna Linnatranspordi juhatust kontrollivad eranditult keskerakondlastest nõukogu liikmed: abilinnapea Taavi Aas, riigikogu liige Siret Kotka, volikogu liikmed Toivo Tootsen, Igor Kravtšenko ja Kalev Kallo ning Mustamäe halduskogu liige Tiit Kivikas. Neist viimane on olnud nii linna transpordiameti juhataja kui ka munitsipaalpolitsei juht, kuid pidi ametist lahkuma, sest kihutas punase tulega ristmikule, põhjustades kannatanuga avarii. Taavi Aas teenib nõukogu esimehena lisaks kahekordse alampalga ning ülejäänud nõukogu liikmed poolteist alampalka.
Termaki Autopargi nõukogu liikmetest kuuluvad Keskerakonda kõik peale nõukogu esimehe Vello Ervini, kes töötab linna äriühingute järelevalve osakonna juhatajana. Ülejäänud neli liiget on taas Keskerakonna linnavolikogu fraktsiooni liikmed: Vjatšeslav Prussakov, Eduard Toman Valeri Kislitsõn ja Natalia Malleus. Nõukogu esimees Vello Ervin teenib selle töö eest poolteisekordset alampalka, ülejäänud nõukogu liikmed saavad ühe alampalga jagu lisatasu.
Sama muster kordub ka mõlema linna keskhaigla ning munitsipaalperearstikeskuse nõukogus, kus istuvad üksnes Keskerakonna liikmed (ühes neist erandina parteitu linnaametnik Vello Ervin). Keskhaiglate nõukogude esimehed teenivad kahekordset alampalka lisaks, nõukogu liikmed pooleteistkordset alampalga suurust tasu. Munitsipaalperearstikeskuses on nõukogu töötasud vastavalt pooleteise ja ühe alampalga jagu.
Üksnes Tallinna Tööstusparkide ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse nõukogudes on kuuest liikmest kaks väljastpoolt Keskerakonda, ent töötavad siiski linnaametite juhtidena ehk on olnud linnavõimule pikalt lojaalsed töötajad. Ka sealsete nõukogude esimehed teenivad topeltalampalga jagu tasu ning nõukogude liikmed poolteisekordset töötasu alammäära.
### Response:
Tallinna äriühingute nõukogudesse pääsevad vaid keskerakondlased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varem on sarja raames joostud ümber Harku järve, Pühajärve ja Saadjärve. Jooks ümber Ülemiste järve pakub jooksusõpradele unikaalse võimaluse kord aastas joosta ümber tallinlaste joogivee allika. Lisaks tavadistantsile toimub Ülemiste jooksupäeva raames ka 5,2 km pikkune metsajooks ning kõigi jooksusõprade kõrval on stardijoonele oodatud ka käijad ja kõndijad, sest mõlemal distantsil võib harrastada kepikõndi. Kõik järvejooksu lõpetajad saavad värvika medali.
Rio olümpiamängudel maratonis igati korraliku jooksu teinud Roman Fosti osaleb 44. korda toimuval jooksul ümber Ülemiste järve. Kuna maratonist on möödas vaid nädal, siis ei julge Roman lubada kaasarääkimist kõrgetele kohtadele, vaid loodab eelkõige nautida mõnusat järveringi koos kaasjooksjatega.
DFDS Järvejooksude sarja üldvõidu endale praktiliselt taganud Rauno Laumets läheb ühe favoriidina ka Ülemiste jooksu starti. Nii esikohale kui ka poodiumikohtadele konkureerivad lisaks Laumetsale veel Saadjärve jooksu võitnud Priit Lehismets, Kaupo Sasmin, Dmitri Aristov ja Tõnu Lillelaid. Naistest läheb sarja liidrina rajale Moonika Pilli, kellele pakub tugevat konkurentsi Mari Boikov.
Jooksupäeva avavad kell 11 lastejooksud kuni 12 aasta vanustele lastele. Lapsed saavad end kirja panna enne starti ja osalemine lastele on tasuta. Igale lapsele antakse finišis ka kohuke ja mahlajook. | Roman Fosti osaleb 44. jooksul ümber Ülemiste järve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varem on sarja raames joostud ümber Harku järve, Pühajärve ja Saadjärve. Jooks ümber Ülemiste järve pakub jooksusõpradele unikaalse võimaluse kord aastas joosta ümber tallinlaste joogivee allika. Lisaks tavadistantsile toimub Ülemiste jooksupäeva raames ka 5,2 km pikkune metsajooks ning kõigi jooksusõprade kõrval on stardijoonele oodatud ka käijad ja kõndijad, sest mõlemal distantsil võib harrastada kepikõndi. Kõik järvejooksu lõpetajad saavad värvika medali.
Rio olümpiamängudel maratonis igati korraliku jooksu teinud Roman Fosti osaleb 44. korda toimuval jooksul ümber Ülemiste järve. Kuna maratonist on möödas vaid nädal, siis ei julge Roman lubada kaasarääkimist kõrgetele kohtadele, vaid loodab eelkõige nautida mõnusat järveringi koos kaasjooksjatega.
DFDS Järvejooksude sarja üldvõidu endale praktiliselt taganud Rauno Laumets läheb ühe favoriidina ka Ülemiste jooksu starti. Nii esikohale kui ka poodiumikohtadele konkureerivad lisaks Laumetsale veel Saadjärve jooksu võitnud Priit Lehismets, Kaupo Sasmin, Dmitri Aristov ja Tõnu Lillelaid. Naistest läheb sarja liidrina rajale Moonika Pilli, kellele pakub tugevat konkurentsi Mari Boikov.
Jooksupäeva avavad kell 11 lastejooksud kuni 12 aasta vanustele lastele. Lapsed saavad end kirja panna enne starti ja osalemine lastele on tasuta. Igale lapsele antakse finišis ka kohuke ja mahlajook.
### Response:
Roman Fosti osaleb 44. jooksul ümber Ülemiste järve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stockholmi ja Londoni ülikoolides kunsti õppinud, praegu Londonis arhitektuuribüroos töötav Christian Skovgaard on seni avaldanud kolm koomiksiraamatut. Tallinnas Kunstnike Liidu külalisateljees peatudes kavatseb ta keskenduda oma järgmise raamatu "Doggerland" ettevalmistamisele – see on psühhogeograafiline jutustus 10 000 aastat tagasi Taanit ja Inglismaad ühendanud, nüüdseks ammu Põhjamere alla kadunud samanimelisest maismaasillast.
Residentuuri jooksul plaanib Skovgaard uurimistöö huvides külastada ka Narvat jt Eesti linnu, samuti käia Helsinki koomiksifestivalil ning tutvustada oma innovatiivset käekirja ja loomingulisi meetodeid töötoas Eesti Kunstiakadeemia tudengitele jt huvilistele.
2011. aastal rajatud Põhja-Euroopa koomiksiorganisatsioonide ühing CUNE on korraldanud rahvusvahelist koomiksiresidentuuri programmi alates 2013. aastast, pakkudes eeskätt osalejariikidest pärit kunstnikele võimalust peatuda ja töötada erinevates sihtkohtades. Tallinn ja Eesti Koomiksiselts on programmi raames võõrustanud juba viit koomiksiresidenti, viimati mullu oktoobris Prantsuse-Kanada kunstnikku Aurélie Grandi. 2016. aastal toimuvad residentuurid lisaks Tallinnale Soomes Helsinki Koomiksikeskuses ja Taanis Viborgis animatsioonikooli The Animation Workshop juures.
Koomiksiresidentuuri korraldamist Tallinnas toetavad Kultuurkapital ja Kulturkontakt Nord. | Tallinna septembri koomiksiresident on taanlane Christian Skovgaard | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stockholmi ja Londoni ülikoolides kunsti õppinud, praegu Londonis arhitektuuribüroos töötav Christian Skovgaard on seni avaldanud kolm koomiksiraamatut. Tallinnas Kunstnike Liidu külalisateljees peatudes kavatseb ta keskenduda oma järgmise raamatu "Doggerland" ettevalmistamisele – see on psühhogeograafiline jutustus 10 000 aastat tagasi Taanit ja Inglismaad ühendanud, nüüdseks ammu Põhjamere alla kadunud samanimelisest maismaasillast.
Residentuuri jooksul plaanib Skovgaard uurimistöö huvides külastada ka Narvat jt Eesti linnu, samuti käia Helsinki koomiksifestivalil ning tutvustada oma innovatiivset käekirja ja loomingulisi meetodeid töötoas Eesti Kunstiakadeemia tudengitele jt huvilistele.
2011. aastal rajatud Põhja-Euroopa koomiksiorganisatsioonide ühing CUNE on korraldanud rahvusvahelist koomiksiresidentuuri programmi alates 2013. aastast, pakkudes eeskätt osalejariikidest pärit kunstnikele võimalust peatuda ja töötada erinevates sihtkohtades. Tallinn ja Eesti Koomiksiselts on programmi raames võõrustanud juba viit koomiksiresidenti, viimati mullu oktoobris Prantsuse-Kanada kunstnikku Aurélie Grandi. 2016. aastal toimuvad residentuurid lisaks Tallinnale Soomes Helsinki Koomiksikeskuses ja Taanis Viborgis animatsioonikooli The Animation Workshop juures.
Koomiksiresidentuuri korraldamist Tallinnas toetavad Kultuurkapital ja Kulturkontakt Nord.
### Response:
Tallinna septembri koomiksiresident on taanlane Christian Skovgaard |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondise üheks kogenumaks mängijaks võib lugeda aprillis oma 35. sünnipäeva tähistanud Michael Mifsudi, kes Maltat esindanud 117 mängus ning saanud kirja lausa 40 väravat. Rünnakul on Eesti vastasel kvaliteetsed mängijad – näiteks Andre Schembri pallib Portugali kõrgliigas Boavista ridades.
Eesti – Malta maavõistlus saab Pärnu Rannastaadionil avavile 31. augustil kell 18:30. Eesti koondise nimekirja leiab jalgpalliliidu koduleheküljelt.
Malta koondise koosseis:
Väravavahid
Andrew Hogg (02.03.1985) – FC Hibernians 45/0
Henry Bonello (13.10.1988) – FC Valletta 4/0
Kaitsjad
Andrei Agius (12.08.1986) – FC Hibernians 59/1
Jonathan Caruana (24.07.1986) – FC Valletta 36/2
Zach Muscat (22.08.1993) – Arezzo (ITA) 15/0
Steve Borg (15.05.1988) – FC Valletta 19/0
Ryan Camilleri (22.05.1988) – FC Valletta 27/0
Clifford Gatt Baldacchino (09.02.1988) – FC Gzira United 4/0
Joseph Zerafa (31.05.1988) – FC Birkirkara 8/0
Clayton Failla (08.01.1986) – FC Hibernians 49/2
Poolkaitsjad
Paul Fenech (20.12.1986) – FC Balzan 34/1
Roderick Briffa (04.08.1981) – FC Valletta 90/1
Gareth Sciberras (29.03.1983) – FC Birkirkara 43/0
Bjorn Kristensen (05.04.1993) – FC Hibernians 14/0
Luke Gambin (16.03.1993) – FC Barnet (ENG) 2/0
Ryan Scicluna (30.07.1993) – FC Birkirkara 4/0
Ründajad
Andre Schembri (27.05.1986) – Boavista (POR) 73/3
Alfred Effiong (29.11.1984) – FC Balzan 10/2
Michael Mifsud (17.04.1981) – FC Valletta 117/40
Jean Paul Farrugia (21.03.1992) – FC Sliema Wanderers 4/0
Peatreener: Pietro Ghedin | Malta koondis tuleb Eestisse nimekate ründajatega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondise üheks kogenumaks mängijaks võib lugeda aprillis oma 35. sünnipäeva tähistanud Michael Mifsudi, kes Maltat esindanud 117 mängus ning saanud kirja lausa 40 väravat. Rünnakul on Eesti vastasel kvaliteetsed mängijad – näiteks Andre Schembri pallib Portugali kõrgliigas Boavista ridades.
Eesti – Malta maavõistlus saab Pärnu Rannastaadionil avavile 31. augustil kell 18:30. Eesti koondise nimekirja leiab jalgpalliliidu koduleheküljelt.
Malta koondise koosseis:
Väravavahid
Andrew Hogg (02.03.1985) – FC Hibernians 45/0
Henry Bonello (13.10.1988) – FC Valletta 4/0
Kaitsjad
Andrei Agius (12.08.1986) – FC Hibernians 59/1
Jonathan Caruana (24.07.1986) – FC Valletta 36/2
Zach Muscat (22.08.1993) – Arezzo (ITA) 15/0
Steve Borg (15.05.1988) – FC Valletta 19/0
Ryan Camilleri (22.05.1988) – FC Valletta 27/0
Clifford Gatt Baldacchino (09.02.1988) – FC Gzira United 4/0
Joseph Zerafa (31.05.1988) – FC Birkirkara 8/0
Clayton Failla (08.01.1986) – FC Hibernians 49/2
Poolkaitsjad
Paul Fenech (20.12.1986) – FC Balzan 34/1
Roderick Briffa (04.08.1981) – FC Valletta 90/1
Gareth Sciberras (29.03.1983) – FC Birkirkara 43/0
Bjorn Kristensen (05.04.1993) – FC Hibernians 14/0
Luke Gambin (16.03.1993) – FC Barnet (ENG) 2/0
Ryan Scicluna (30.07.1993) – FC Birkirkara 4/0
Ründajad
Andre Schembri (27.05.1986) – Boavista (POR) 73/3
Alfred Effiong (29.11.1984) – FC Balzan 10/2
Michael Mifsud (17.04.1981) – FC Valletta 117/40
Jean Paul Farrugia (21.03.1992) – FC Sliema Wanderers 4/0
Peatreener: Pietro Ghedin
### Response:
Malta koondis tuleb Eestisse nimekate ründajatega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna-Kiievi lennukis istunud 39-aastase mehe naaber tõlgendas mehe juttu pommiähvardusena, info jõudis lennuki kaptenini, kes käivitas vajalikud sammud, ütles Põhja prefektuuri esindaja reedel BNS-ile.
"Sel ajal, kui demineerijad, pääste- ja kiirabitöötajad ning politsei kohale jõudis, oli kapten juba lennukis olnud ligi 90 inimest evakueerinud," ütles Põhja prefektuuri operatiivjuht Raavo Järva reedel BNS-ile.
Politsei viis Eesti kodakondsusega mehe jaoskonda ning Kiievisse suundunud lennuk sai väljuda poolteist tundi hiljem.
Mehe mõtlematu käitumine võib karistusseadustiku vastava paragrahvi põhjal kaasa tuua kas rahatrahvi või kuni viieaastase vanglakaristuse. | Purjus mehe sõnad vallandasid lennujaamas pommihäire | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna-Kiievi lennukis istunud 39-aastase mehe naaber tõlgendas mehe juttu pommiähvardusena, info jõudis lennuki kaptenini, kes käivitas vajalikud sammud, ütles Põhja prefektuuri esindaja reedel BNS-ile.
"Sel ajal, kui demineerijad, pääste- ja kiirabitöötajad ning politsei kohale jõudis, oli kapten juba lennukis olnud ligi 90 inimest evakueerinud," ütles Põhja prefektuuri operatiivjuht Raavo Järva reedel BNS-ile.
Politsei viis Eesti kodakondsusega mehe jaoskonda ning Kiievisse suundunud lennuk sai väljuda poolteist tundi hiljem.
Mehe mõtlematu käitumine võib karistusseadustiku vastava paragrahvi põhjal kaasa tuua kas rahatrahvi või kuni viieaastase vanglakaristuse.
### Response:
Purjus mehe sõnad vallandasid lennujaamas pommihäire |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aga nii palju meenutustest. Nüüd on Friedenthali sulest ilmunud uus teos "Inglite keel", kirjastajaks Varrak.
Nagu "Mesilased", on seegi pigem lühem, samuti ligi kahesajaleheküljeline teos. Ja nagu "Mesilastes", nii põimuvadki siin teoses eri kihistused, aetakse taga muistseid saladusi ning oluline koht on teadusajalool ja selle keerdkäikudel. Niisiis sobivad "Mesilaste" kohta loetletud epiteedid siiagi ning raske oleks vaid mõne sõnaga selgitada, millest "Inglite keel" kõneleb.
Ühelt poolt räägib "Inglite keel" ühest vanast käsikirjast ning selle valmistajast ja valmistamise kohast, mille jälgi peategelane Joonas ajab. Teiselt poolt võib raamatust mõelda ka veidi filosoofilisemalt. Nii võttes on see raamat kadunud armastusest, aja keerdkäikudest ja kordumistest ning sellest, et mitte ainult enda eest, vaid ka teatud teemade eest ei saa põgeneda. Või öeldes veel otsesemalt: kui mõni deemon on maailma juba lahti lastud, pole tema tegude eest pääsu. "Inglite keeles" on selleks deemoniks trükikurat Titivillus – kes, muide, on keskaegse mütoloogia kohaselt leiutiste deemoni Belphegori teenistuses.
Olgu sellega, kuidas on, "Inglite keele" tegevus toimub mitmes ajaliinis, mis on teineteisega seotud vaid kaude. Üks liin hargneb tänapäeva Eestis, kus aetakse taga paberiuurijatest vanapaari pärandit, lootuses leida sealt viiteid selle kohta, kas Rootsi ajal tegutses Tartu Ülikooli juures paberiveski ja trükikoda või mitte. See liin jaguneb veel omakorda veidi, sest aegajalt laskub peategelane Joonas meenutustusse ja mõtisklustesse.
Teine liin viib aga 17. sajandisse ning siin astuvad lugeja ette ajaloost tuntud tegelased nagu Saksa geograaf, teadlane ja diplomaat Adam Olearius või matemaatik ja filosoof René Descartes. Ka nemad on muidugi otsapidi seotud teose tänapäeva liiniga, kuid kuidas just, seda võiks igaüks juba ise lugeda. Teos pole niivõrd segane, nagu praeguse jutu põhjal võib-olla tundub, kuid "Inglite keel“ on detailirohke, täis põnevaid mõttekäike ja seisukohavõtte ning täpselt nagu "Mesilasi", vaevab sedagi raamatut peamiselt vaid üks häda – ta saab liiga ruttu otsa! Kellele lugedes siiski tundub, et mõni arutluskäik on keeruline või nõuaks teadusajaloolisi eelteadmisi, sellel soovitan piiluda köite lõppu – seal leidub Friedenthali saatesõna, kus ta seletab raamatu problemaatika ning kirjeldatud seosed lahti ning ütleb üht-teist ka raamatu tegelaste või nende prototüüpide kohta. | Peeter Helme soovitab. Meelis Friedenthal - "Inglite keel" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aga nii palju meenutustest. Nüüd on Friedenthali sulest ilmunud uus teos "Inglite keel", kirjastajaks Varrak.
Nagu "Mesilased", on seegi pigem lühem, samuti ligi kahesajaleheküljeline teos. Ja nagu "Mesilastes", nii põimuvadki siin teoses eri kihistused, aetakse taga muistseid saladusi ning oluline koht on teadusajalool ja selle keerdkäikudel. Niisiis sobivad "Mesilaste" kohta loetletud epiteedid siiagi ning raske oleks vaid mõne sõnaga selgitada, millest "Inglite keel" kõneleb.
Ühelt poolt räägib "Inglite keel" ühest vanast käsikirjast ning selle valmistajast ja valmistamise kohast, mille jälgi peategelane Joonas ajab. Teiselt poolt võib raamatust mõelda ka veidi filosoofilisemalt. Nii võttes on see raamat kadunud armastusest, aja keerdkäikudest ja kordumistest ning sellest, et mitte ainult enda eest, vaid ka teatud teemade eest ei saa põgeneda. Või öeldes veel otsesemalt: kui mõni deemon on maailma juba lahti lastud, pole tema tegude eest pääsu. "Inglite keeles" on selleks deemoniks trükikurat Titivillus – kes, muide, on keskaegse mütoloogia kohaselt leiutiste deemoni Belphegori teenistuses.
Olgu sellega, kuidas on, "Inglite keele" tegevus toimub mitmes ajaliinis, mis on teineteisega seotud vaid kaude. Üks liin hargneb tänapäeva Eestis, kus aetakse taga paberiuurijatest vanapaari pärandit, lootuses leida sealt viiteid selle kohta, kas Rootsi ajal tegutses Tartu Ülikooli juures paberiveski ja trükikoda või mitte. See liin jaguneb veel omakorda veidi, sest aegajalt laskub peategelane Joonas meenutustusse ja mõtisklustesse.
Teine liin viib aga 17. sajandisse ning siin astuvad lugeja ette ajaloost tuntud tegelased nagu Saksa geograaf, teadlane ja diplomaat Adam Olearius või matemaatik ja filosoof René Descartes. Ka nemad on muidugi otsapidi seotud teose tänapäeva liiniga, kuid kuidas just, seda võiks igaüks juba ise lugeda. Teos pole niivõrd segane, nagu praeguse jutu põhjal võib-olla tundub, kuid "Inglite keel“ on detailirohke, täis põnevaid mõttekäike ja seisukohavõtte ning täpselt nagu "Mesilasi", vaevab sedagi raamatut peamiselt vaid üks häda – ta saab liiga ruttu otsa! Kellele lugedes siiski tundub, et mõni arutluskäik on keeruline või nõuaks teadusajaloolisi eelteadmisi, sellel soovitan piiluda köite lõppu – seal leidub Friedenthali saatesõna, kus ta seletab raamatu problemaatika ning kirjeldatud seosed lahti ning ütleb üht-teist ka raamatu tegelaste või nende prototüüpide kohta.
### Response:
Peeter Helme soovitab. Meelis Friedenthal - "Inglite keel" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See on kahe aasta eest sporti naasmise järel tema kõrgeim positsioon maailma edetabelis. 13-kordne Eesti meister Tolmoff kuulus enne Pekingi olümpiat ka maailma top viiekümnesse, kuid tegi seejärel sportlaskarjääris viie aastase pausi ning naases kahe lapse sünni järel kaks aastat tagasi. Teel oma teistele olümpiamängudele Rios saavutas Tolmoff maailma edetabeli turniiridel mitmeid poodiumikohti ning pani sporti tagasitulekule punkti Rio olümpiamängude 14. kohaga.
Selle nädala maailma edetabel tõi isikliku parima tulemuse ka 19-aastastele tulevikulootustele Kristin Kuubale ja Helina Rüütelile, kes on paarismängus tõusnud maailma edetabelis 79. kohale. | Karjääri lõpetav Tolmoff tõusis maailma edetabelis oma kõrgeimale kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See on kahe aasta eest sporti naasmise järel tema kõrgeim positsioon maailma edetabelis. 13-kordne Eesti meister Tolmoff kuulus enne Pekingi olümpiat ka maailma top viiekümnesse, kuid tegi seejärel sportlaskarjääris viie aastase pausi ning naases kahe lapse sünni järel kaks aastat tagasi. Teel oma teistele olümpiamängudele Rios saavutas Tolmoff maailma edetabeli turniiridel mitmeid poodiumikohti ning pani sporti tagasitulekule punkti Rio olümpiamängude 14. kohaga.
Selle nädala maailma edetabel tõi isikliku parima tulemuse ka 19-aastastele tulevikulootustele Kristin Kuubale ja Helina Rüütelile, kes on paarismängus tõusnud maailma edetabelis 79. kohale.
### Response:
Karjääri lõpetav Tolmoff tõusis maailma edetabelis oma kõrgeimale kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tšehhi võistles koosseisus Anna Tkadlecova, Marketa Davidova, Ondrej Hosek ja Jan Burian, nelja peale võeti 11 varupadrunit, võiduaeg oli 1:19.00,2.
Teise koha sai Ukraina (1+14), kaotades 2.27,1-ga ning kolmas oli Soome (0+16), kaotades 2.42,8.
Eestil sõitis esimest vahetust Regina Oja, kes läbis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega, kuid andis vahetuse üle eelviimase ehk kümnendana, kaotades liidrile 2.09,1. Susan Külm pidi küll käima kahel trahviringil, kuid tõstis siiski Eesti üheksandaks, kaotus suurenes aga 5.18,9 peale. Robert Heldna läbis lasketiirud eksimusteta ja andis vahetuse üle üheksandana, jäädes liidrist maha 6.12,1.
Eesti viimast vahetust sõitnud Tarvi Sikk pidi lamadestiiru järel käima kahel trahviringil, kuid püstitiirus tabas ta kõik märgid ja tõi Eesti finišisse kaheksandana, kaotust võitjatele 7.57,6.
Üldse oli võistlustules 11 riiki. Täna on veel kavas ka täiskasvanute segateatesõit, laupäeval ja pühapäeval sõidetakse nii täiskasvanute kui juunioride sprindid ja jälitussõidud. Nädalavahetuse võistlustele saab otsepildis kaasa elada ETV ja ERR-i spordiportaali vahendusel. | Otepääl alanud suvebiatloni MM-i esimese kulla võitis Tšehhi, Eesti kaheksas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tšehhi võistles koosseisus Anna Tkadlecova, Marketa Davidova, Ondrej Hosek ja Jan Burian, nelja peale võeti 11 varupadrunit, võiduaeg oli 1:19.00,2.
Teise koha sai Ukraina (1+14), kaotades 2.27,1-ga ning kolmas oli Soome (0+16), kaotades 2.42,8.
Eestil sõitis esimest vahetust Regina Oja, kes läbis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega, kuid andis vahetuse üle eelviimase ehk kümnendana, kaotades liidrile 2.09,1. Susan Külm pidi küll käima kahel trahviringil, kuid tõstis siiski Eesti üheksandaks, kaotus suurenes aga 5.18,9 peale. Robert Heldna läbis lasketiirud eksimusteta ja andis vahetuse üle üheksandana, jäädes liidrist maha 6.12,1.
Eesti viimast vahetust sõitnud Tarvi Sikk pidi lamadestiiru järel käima kahel trahviringil, kuid püstitiirus tabas ta kõik märgid ja tõi Eesti finišisse kaheksandana, kaotust võitjatele 7.57,6.
Üldse oli võistlustules 11 riiki. Täna on veel kavas ka täiskasvanute segateatesõit, laupäeval ja pühapäeval sõidetakse nii täiskasvanute kui juunioride sprindid ja jälitussõidud. Nädalavahetuse võistlustele saab otsepildis kaasa elada ETV ja ERR-i spordiportaali vahendusel.
### Response:
Otepääl alanud suvebiatloni MM-i esimese kulla võitis Tšehhi, Eesti kaheksas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ''Peame meeles pidama, et enamik inimesi joovad kohvi mitte sellepärast, et see neile tõsiselt meeldib, vaid nad tahavad esmajoones kofeiini saada. Ettevõtted teavad seda väga hästi. Isegi kui leidub snoobe, kelle jaoks on oluline ka maitse, on nad vähemuses,'' mõtiskles Nicola Pirastu, Edinburghi ülikooli teadur ja vastilmunud uurimuse juhtivautor. Mida kiiremini keha kofeiini lagundab, seda kiiremini teoreetiliselt uut doosi tarvis läheb. Seega on Pirastu hinnangul suurepärase näitega, kuidas geenid otseselt käitumist mõjutavad.
Ajakirjas Scientific Reports kirjeldatav geen jäi sõelale enam kui tuhande Itaalia külaelanikku uurimisel, kes on olnud aastaid muust maailmast suhteliselt isoleeritud. ''Sarnane elukeskkond ja inimeste geneetiline sarnasus võimaldas meil saada tugeva signaali ka võrdlemisi väikese valimiga. Inimesed, kelle geenis PDSS2 leidus kindel mutatsioon, jõid kohvi päevas keskmiselt tassi võrra vähem,'' sõnas Pirastu.
Geenivariandi mõju kinnitati enam kui 1700 hollandlast hõlmanud katserühmas. Seal oli aga efekt, mille võib kirjutada näiteks erinevate joogieelistuse arvele. Kui itaallased joovad tavaliselt espressot või mokat, siis Hollandis eelistatakse filtri- või kannukohvi.
Teadlane nentis, et hetkel pole veel täiesti kindel, millise bioloogilise raja kaudu geenimutatsioon kohvi tarbimist mõjutab. '' PDSS2 kodeerib koensüümi Q10, mis mängib rolli väga mitmetes erinevates protsessides, sh energia tootmises ja toimib tugeva antioksüdandina. Kuid antud juhul tundub kõige tõenäolisem seletus, et see pärsib maksas nende geenide avaldumist, mis vastutavad kofeiini lagundavate enüümide tootmise eest,'' selgitas Pirastu.
Varasemates geeniuuringutes on jäänud sõelale kaheksa kohvi joomisega seonduvat geenipiirkonda. Kiiret praktilist rakendust peale üldhuvi rahuldamise teadur ei luba. Tulevikus võiks see aidata saada aga paremat aimu mõnede kohvi üllatavate kõrvalmõjude osas.
''Näiteks vähendab kohv südame ja verekoonkonna haigustesse, Parkinsoni tõppe ja teatavatesse vähivormidesse haigestumise riski. Kohvilembust mõjutavad geenid pakuvad meile potentsiaalselt uut nurka, mille alt neile läheneda,'' märkis Pirastu. Samuti lagundavad mitmed kofeiini lagundavad ensüümid ka kindlaid ravimeid, misläbi võiks see aidata muuta personaliseeritumaks patsientide ravi. | Teadlased leidsid kohvijoomist vähendava geenivariandi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
''Peame meeles pidama, et enamik inimesi joovad kohvi mitte sellepärast, et see neile tõsiselt meeldib, vaid nad tahavad esmajoones kofeiini saada. Ettevõtted teavad seda väga hästi. Isegi kui leidub snoobe, kelle jaoks on oluline ka maitse, on nad vähemuses,'' mõtiskles Nicola Pirastu, Edinburghi ülikooli teadur ja vastilmunud uurimuse juhtivautor. Mida kiiremini keha kofeiini lagundab, seda kiiremini teoreetiliselt uut doosi tarvis läheb. Seega on Pirastu hinnangul suurepärase näitega, kuidas geenid otseselt käitumist mõjutavad.
Ajakirjas Scientific Reports kirjeldatav geen jäi sõelale enam kui tuhande Itaalia külaelanikku uurimisel, kes on olnud aastaid muust maailmast suhteliselt isoleeritud. ''Sarnane elukeskkond ja inimeste geneetiline sarnasus võimaldas meil saada tugeva signaali ka võrdlemisi väikese valimiga. Inimesed, kelle geenis PDSS2 leidus kindel mutatsioon, jõid kohvi päevas keskmiselt tassi võrra vähem,'' sõnas Pirastu.
Geenivariandi mõju kinnitati enam kui 1700 hollandlast hõlmanud katserühmas. Seal oli aga efekt, mille võib kirjutada näiteks erinevate joogieelistuse arvele. Kui itaallased joovad tavaliselt espressot või mokat, siis Hollandis eelistatakse filtri- või kannukohvi.
Teadlane nentis, et hetkel pole veel täiesti kindel, millise bioloogilise raja kaudu geenimutatsioon kohvi tarbimist mõjutab. '' PDSS2 kodeerib koensüümi Q10, mis mängib rolli väga mitmetes erinevates protsessides, sh energia tootmises ja toimib tugeva antioksüdandina. Kuid antud juhul tundub kõige tõenäolisem seletus, et see pärsib maksas nende geenide avaldumist, mis vastutavad kofeiini lagundavate enüümide tootmise eest,'' selgitas Pirastu.
Varasemates geeniuuringutes on jäänud sõelale kaheksa kohvi joomisega seonduvat geenipiirkonda. Kiiret praktilist rakendust peale üldhuvi rahuldamise teadur ei luba. Tulevikus võiks see aidata saada aga paremat aimu mõnede kohvi üllatavate kõrvalmõjude osas.
''Näiteks vähendab kohv südame ja verekoonkonna haigustesse, Parkinsoni tõppe ja teatavatesse vähivormidesse haigestumise riski. Kohvilembust mõjutavad geenid pakuvad meile potentsiaalselt uut nurka, mille alt neile läheneda,'' märkis Pirastu. Samuti lagundavad mitmed kofeiini lagundavad ensüümid ka kindlaid ravimeid, misläbi võiks see aidata muuta personaliseeritumaks patsientide ravi.
### Response:
Teadlased leidsid kohvijoomist vähendava geenivariandi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõned poliitikud nimetavad Repsi praegust tegutsemist päris otse erakonna esimehe kampaaniaks, märgib ajaleht: "Juba praegu räägitakse kuluaarides, et Keskerakonna Mailis Repsi, Kadri Simsoni ja Jüri Ratase tiib kavatseb kõigepealt teha muudatusi partei volikogus ning seejärel organiseerida kas erakorraline või korraline kongress. Ainus suur eesmärk on vahetada erakonna juhi kohalt välja Edgar Savisaar."
Sel teel oleks esimene samm seada volikogu esimeheks seda ametit praegu pidava Savisaare-meelse Kalev Kallo asemel keegi teine. Kuna just volikogu liikmed valisid presidendikandidaadiks Repsi, võiks ju õnnestuda samade toetajate abiga Kallo välja vahetada, kirjutab ajaleht.
Kui volikogu on kontrolli all, võib hakata kongressile mõtlema, sest just volikogu saab erakonna kõrgeima juhtorgani kokku kutsuda. Formaalsest kongressi kokkukutsumisest palju keerulisem oleks selle vajaduse erakonna liikmetele ja valijatele selgitamine. Parim mõistetav ajend võiks olla Edgar Savisaarele esitatav süüdistus, mis kindlasti lähiajal tuleb.
Erakonna juhatuse liige Jaanus Karilaid sõnas, et kui süüdistus tuleb, hakatakse edasise üle mõtlema. „Kui tuleb süüdistus ja see läheb kohtusse, siis mõtleme ühiselt, millised on Keskerakonna parimad võimalused kaitsta Edgar Savisaart ja kas tuleb teha muudatusi, et tuua Keskerakond pidevast kaitseseisundist dominantsemale positsioonile,” lausus ta.
Eesti Päevalehele teadaolevalt ei kavatse Keskerakond Savisaart hüljata, vaid toetab teda kohtuprotsessi ajal igati, sealhulgas ka rahaliselt.
Reps eitab
Mailis Reps teatas reede ennelõunal, et Eesti Päevalehes välja käidud "spekulatsioon, et tema presidendikampaania on vaid ettevalmistus Keskerakonna esimehe positsiooni hõivamiseks", ei vasta tõele. Repsi sõnul on tegemist järjekordse võttega, millega püütakse Keskerakonna ühtsust enne presidendivalimisi lõhkuda ja seeläbi tema võimalusi halvendada.
"Kinnitan veelkord, et ma ei soovi saada erakonna esimeheks, vaid teen tööd Eesti presidendiks saamise nimel,“ teatas Reps. | Ajaleht: presidendiks pürgiv Reps sihib Keskerakonna esimehe tooli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõned poliitikud nimetavad Repsi praegust tegutsemist päris otse erakonna esimehe kampaaniaks, märgib ajaleht: "Juba praegu räägitakse kuluaarides, et Keskerakonna Mailis Repsi, Kadri Simsoni ja Jüri Ratase tiib kavatseb kõigepealt teha muudatusi partei volikogus ning seejärel organiseerida kas erakorraline või korraline kongress. Ainus suur eesmärk on vahetada erakonna juhi kohalt välja Edgar Savisaar."
Sel teel oleks esimene samm seada volikogu esimeheks seda ametit praegu pidava Savisaare-meelse Kalev Kallo asemel keegi teine. Kuna just volikogu liikmed valisid presidendikandidaadiks Repsi, võiks ju õnnestuda samade toetajate abiga Kallo välja vahetada, kirjutab ajaleht.
Kui volikogu on kontrolli all, võib hakata kongressile mõtlema, sest just volikogu saab erakonna kõrgeima juhtorgani kokku kutsuda. Formaalsest kongressi kokkukutsumisest palju keerulisem oleks selle vajaduse erakonna liikmetele ja valijatele selgitamine. Parim mõistetav ajend võiks olla Edgar Savisaarele esitatav süüdistus, mis kindlasti lähiajal tuleb.
Erakonna juhatuse liige Jaanus Karilaid sõnas, et kui süüdistus tuleb, hakatakse edasise üle mõtlema. „Kui tuleb süüdistus ja see läheb kohtusse, siis mõtleme ühiselt, millised on Keskerakonna parimad võimalused kaitsta Edgar Savisaart ja kas tuleb teha muudatusi, et tuua Keskerakond pidevast kaitseseisundist dominantsemale positsioonile,” lausus ta.
Eesti Päevalehele teadaolevalt ei kavatse Keskerakond Savisaart hüljata, vaid toetab teda kohtuprotsessi ajal igati, sealhulgas ka rahaliselt.
Reps eitab
Mailis Reps teatas reede ennelõunal, et Eesti Päevalehes välja käidud "spekulatsioon, et tema presidendikampaania on vaid ettevalmistus Keskerakonna esimehe positsiooni hõivamiseks", ei vasta tõele. Repsi sõnul on tegemist järjekordse võttega, millega püütakse Keskerakonna ühtsust enne presidendivalimisi lõhkuda ja seeläbi tema võimalusi halvendada.
"Kinnitan veelkord, et ma ei soovi saada erakonna esimeheks, vaid teen tööd Eesti presidendiks saamise nimel,“ teatas Reps.
### Response:
Ajaleht: presidendiks pürgiv Reps sihib Keskerakonna esimehe tooli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Masinatööstus on tänapäeval väga nõudlik ja järjest kõrgemaid nõudeid esitatakse tootmise kvaliteedile – üks oluline probleem kvaliteedi tagamisel on seada mõõtmed ja tolerantsid masina elementide pindadele, mis peavad koos töötama. Kõrvalekalded asendi ja kujuhälvetest võivad suurendada rikete esinemist ning kaasa tuua enneaegse masina purunemise,“ rääkis doktoritöö autor Marten Madissoo.
„Just seetõttu on väga oluline saavutada võimalikult stabiilne lõikeprotsess, et oleks võimalik toota kvaliteetseid masina elemente ja pikendada maksimaalselt lõikeinstrumendi eluiga.“
Raskesti töödeldavatest materjalidest detailide lõikamisel võib tekkida vibratsioon, mis põhjustab lõikeinstrumendi suurenenud kulumist ja vähendab masinate eluiga ning tootlikkust. Samal ajal halveneb töödeldavate masinaosade kvaliteet ja täpsus, mis omakorda vähendab toodetud masinaosade eluiga ja ei ole vastuvõetav ka keskkonnasäästlikkuse vaatenurgast.
Doktoritöö eesmärgiks oli välja töötada vibratsioone summutav lõikeinstrumendi hoidik, mis võimaldaks vähendada esinevaid vibratsioone raskesti töödeldavate materjalide treimisel ning aitaks parandada töödeldavate detailide kvaliteeti ja tootlikust. Tulenevalt eesmärgist oli esimene ülesanne analüüsida lõikeprotsessi olemust ning vibratsioonide tekke põhjuseid.
Lahenduse väljatöötamisel anti ülevaade vibratsioonide summutamise teooriast ning lõikeprotsessi olemusest. Väljatöötatud lõikeinstrumendi hoidikuga tehti katsetused, kus on uuriti sellega töödeldud detailide pinnakaredust ning esinevaid vibratsioone. Hoidik on arendatud kasutamiseks CNC tüüpi treipinkides viimistlevaks töötlemiseks, kuid seda on võimalik kasutada ka manuaalsetes pinkides.
„Kuna lõikeinstrumendi hoidiku materjali omadustel võib olla suur mõju töödeldava detaili pinna kvaliteedile ja täpsusele ning lõikuri elueale, võib väita, et passiivsete summutavate elementide integreerimisel lõikeinstrumendi hoidiku keha sisse on võimalik selle omadusi mõjutada,“ rääkis Madissoo.
Väljatöötatud meetod stabiilsuse suurendamiseks treimisel põhineb valtsitud terase anisotroopsetel omadustel. Töös loodi lahendus treitera stabiilsuse tagamiseks, mis saavutati terahoidikusse lisatud eri materjalist varraste abil.
„Sellisel viisil muudetud terahoidik võimaldab muuta stabiilse lõikamise piirkonda ning aitab vältida vibratsioone, mis omakorda parandab töötlemise täpsust ja suurendab tootlikust,“ ütles Madissoo.
Katseandmetete analüüs põhineb vibratsioonide, mõõdetud pinnakareduste, mõõdetud lõikejõudude ja materjalispetsiifiliste katsetulemuste omavahelisel võrdlusel. Saadud tulemused võimaldavad hinnata modifitseeritud terahoidiku mõju treimisel esinevatele vibratsioonidele.
Katsete käigus mõõdeti treimisprotsessis esinevaid vibratsioone, saavutatud pinnakvaliteeti ning lõikejõudusid, lisaks mõõdeti terahoidikute omavõnkesagedusi ning materjalispetsiifilisi parameetreid.
Töö käigus tehtud katsetest selgus, et vibratsioonide spektraalne jaotumine treimisprotsessis on suur ning esindatud on lai sageduspiirkond. Vibratsioonide mõõtmisel saadud tulemustest järeldub, et terahoidiku modifitseerimine vibratsioonide summutamise eesmärgil õnnestus. Pinnakareduse katsetulemustest selgus, et ühelgi juhul ei saavutatud originaalhoidikuga töödeldud pinnast halvema kvaliteediga pinnakaredust.
Vibratsiooniandmete analüüsil järeldus, et terahoidiku modifitseerimisega on suudetud summutada vibratsioone üle 4000 Hz sagedustel. Materjalide analüüs ning kõvaduskatsete tulemused kinnitasid valitud lisadetailide materjaliomaduste erinevust. „Siiski on summutamise täielikku efektiivsust raske hinnata, kuna põhjalikumate järelduste tegemine nõuab tunduvalt suuremal hulgal katsete läbiviimist,“ lisas Madissoo.
„Katseandmete põhjal võib järeldada, et passiivsed vibratsioonisummutamise meetodid on väga keskkonna- ja parameetrispetsiifilised ning antud lahendus vajaks kindlasti edasi uurimist, mis tähendaks tunduvalt suuremat ja mahukamaid katsetöid.“
Edasise uurimise käigus oleks oluline teha treimise tootmiskatseid erinevatest materjalidest lisadetailidega ning läbi viia suuremas mahus materjalispetsiifilist analüüsi. Lisaks tuleks analüüsida veelgi kõrgematel sagedustel esinevaid vibratsioone, katsetada erinevaid terikuid, terahoidikuid ja töödeldavaid materjale.
Võrdluse saamiseks oleks tarvilik teostada ka treimise tootmiskatseid erinevatel tööpinkidel nende omaduste mõju väljaselgitamiseks. Lisaks oleks oluline antud laheduse mõju uurimine lõikeinstrumendi kulumisele.
Doktoritööd „Modifitseeritud lõikuriga raskesti töödeldavate materjalide pinnakvaliteedi parandamine viimistleval treimisel” juhendas on prof Jüri Olt. Oponendid on prof Vytautas Ostaševičius Kaunase tehnikaülikoolist ja dr Artis Kromanis Riia tehnikaülikoolist. | Doktoritöö pakub lahenduse raskete materjalide tõhusamaks treimiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Masinatööstus on tänapäeval väga nõudlik ja järjest kõrgemaid nõudeid esitatakse tootmise kvaliteedile – üks oluline probleem kvaliteedi tagamisel on seada mõõtmed ja tolerantsid masina elementide pindadele, mis peavad koos töötama. Kõrvalekalded asendi ja kujuhälvetest võivad suurendada rikete esinemist ning kaasa tuua enneaegse masina purunemise,“ rääkis doktoritöö autor Marten Madissoo.
„Just seetõttu on väga oluline saavutada võimalikult stabiilne lõikeprotsess, et oleks võimalik toota kvaliteetseid masina elemente ja pikendada maksimaalselt lõikeinstrumendi eluiga.“
Raskesti töödeldavatest materjalidest detailide lõikamisel võib tekkida vibratsioon, mis põhjustab lõikeinstrumendi suurenenud kulumist ja vähendab masinate eluiga ning tootlikkust. Samal ajal halveneb töödeldavate masinaosade kvaliteet ja täpsus, mis omakorda vähendab toodetud masinaosade eluiga ja ei ole vastuvõetav ka keskkonnasäästlikkuse vaatenurgast.
Doktoritöö eesmärgiks oli välja töötada vibratsioone summutav lõikeinstrumendi hoidik, mis võimaldaks vähendada esinevaid vibratsioone raskesti töödeldavate materjalide treimisel ning aitaks parandada töödeldavate detailide kvaliteeti ja tootlikust. Tulenevalt eesmärgist oli esimene ülesanne analüüsida lõikeprotsessi olemust ning vibratsioonide tekke põhjuseid.
Lahenduse väljatöötamisel anti ülevaade vibratsioonide summutamise teooriast ning lõikeprotsessi olemusest. Väljatöötatud lõikeinstrumendi hoidikuga tehti katsetused, kus on uuriti sellega töödeldud detailide pinnakaredust ning esinevaid vibratsioone. Hoidik on arendatud kasutamiseks CNC tüüpi treipinkides viimistlevaks töötlemiseks, kuid seda on võimalik kasutada ka manuaalsetes pinkides.
„Kuna lõikeinstrumendi hoidiku materjali omadustel võib olla suur mõju töödeldava detaili pinna kvaliteedile ja täpsusele ning lõikuri elueale, võib väita, et passiivsete summutavate elementide integreerimisel lõikeinstrumendi hoidiku keha sisse on võimalik selle omadusi mõjutada,“ rääkis Madissoo.
Väljatöötatud meetod stabiilsuse suurendamiseks treimisel põhineb valtsitud terase anisotroopsetel omadustel. Töös loodi lahendus treitera stabiilsuse tagamiseks, mis saavutati terahoidikusse lisatud eri materjalist varraste abil.
„Sellisel viisil muudetud terahoidik võimaldab muuta stabiilse lõikamise piirkonda ning aitab vältida vibratsioone, mis omakorda parandab töötlemise täpsust ja suurendab tootlikust,“ ütles Madissoo.
Katseandmetete analüüs põhineb vibratsioonide, mõõdetud pinnakareduste, mõõdetud lõikejõudude ja materjalispetsiifiliste katsetulemuste omavahelisel võrdlusel. Saadud tulemused võimaldavad hinnata modifitseeritud terahoidiku mõju treimisel esinevatele vibratsioonidele.
Katsete käigus mõõdeti treimisprotsessis esinevaid vibratsioone, saavutatud pinnakvaliteeti ning lõikejõudusid, lisaks mõõdeti terahoidikute omavõnkesagedusi ning materjalispetsiifilisi parameetreid.
Töö käigus tehtud katsetest selgus, et vibratsioonide spektraalne jaotumine treimisprotsessis on suur ning esindatud on lai sageduspiirkond. Vibratsioonide mõõtmisel saadud tulemustest järeldub, et terahoidiku modifitseerimine vibratsioonide summutamise eesmärgil õnnestus. Pinnakareduse katsetulemustest selgus, et ühelgi juhul ei saavutatud originaalhoidikuga töödeldud pinnast halvema kvaliteediga pinnakaredust.
Vibratsiooniandmete analüüsil järeldus, et terahoidiku modifitseerimisega on suudetud summutada vibratsioone üle 4000 Hz sagedustel. Materjalide analüüs ning kõvaduskatsete tulemused kinnitasid valitud lisadetailide materjaliomaduste erinevust. „Siiski on summutamise täielikku efektiivsust raske hinnata, kuna põhjalikumate järelduste tegemine nõuab tunduvalt suuremal hulgal katsete läbiviimist,“ lisas Madissoo.
„Katseandmete põhjal võib järeldada, et passiivsed vibratsioonisummutamise meetodid on väga keskkonna- ja parameetrispetsiifilised ning antud lahendus vajaks kindlasti edasi uurimist, mis tähendaks tunduvalt suuremat ja mahukamaid katsetöid.“
Edasise uurimise käigus oleks oluline teha treimise tootmiskatseid erinevatest materjalidest lisadetailidega ning läbi viia suuremas mahus materjalispetsiifilist analüüsi. Lisaks tuleks analüüsida veelgi kõrgematel sagedustel esinevaid vibratsioone, katsetada erinevaid terikuid, terahoidikuid ja töödeldavaid materjale.
Võrdluse saamiseks oleks tarvilik teostada ka treimise tootmiskatseid erinevatel tööpinkidel nende omaduste mõju väljaselgitamiseks. Lisaks oleks oluline antud laheduse mõju uurimine lõikeinstrumendi kulumisele.
Doktoritööd „Modifitseeritud lõikuriga raskesti töödeldavate materjalide pinnakvaliteedi parandamine viimistleval treimisel” juhendas on prof Jüri Olt. Oponendid on prof Vytautas Ostaševičius Kaunase tehnikaülikoolist ja dr Artis Kromanis Riia tehnikaülikoolist.
### Response:
Doktoritöö pakub lahenduse raskete materjalide tõhusamaks treimiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näitusel eksponeeritakse valikut kirjakunsti legendi Villu Tootsi töödest, mis pärinevad Eesti Rahvusraamatukogu kogudest ja Tootsi perekonnaarhiivist. Suurem osa väljapanekus esitatud kalligraafilistest töödest pärineb perioodist 1960–1990. Eksponeeritud on ka raamatuid ja eksliibriseid.
Villu Toots on kujundanud üle 600 raamatu, sadu auaadresse, diplomeid, aukirju, plakateid, kalligraafilisi lehti, üle 300 eksliibrise jne. Kirjaajaloo uurijana kogus ta kalligraafiakirjandust ja tarbegraafikat, korraldas rahvusvahelisi näitusi ning avaldas kirjakunsti tutvustavaid raamatuid. 1965. aastal asutas Toots Tallinna Kultuuriülikooli juurde kirjakunsti kooli, pannes sellega aluse oma koolkonnale. Villu Tootsi õpilastest on võrsunud nimekaid kirjakunstnikke nagu Heino Kivihall, Henno Käo, Villu Järmut jt. 1987. a. asutati Villu Tootsi algatusel Eesti Kirjakunstiühing.
Villu Tootsi tööd on saanud rahvusvahelist tunnustust: Londoni rahvusvahelise raamatunäituse diplom (1957), Brüsseli maailmanäituse hõbemedal (1958), Moskva Rahvamajandussaavutuste Näituse kuld- (1960) ja hõbemedal (1966), Leipzigi rahvusvahelise raamatunäituse hõbemedal (1971) jne.
1994. aastal, pärast Villu Tootsi lahkumist, andis tema perekond Eesti Rahvusraamatukogule suurema osa kunstniku isikuarhiivist, mis sisaldas Villu Tootsi ja tema õpilaste kirjagraafilisi originaaltöid, dokumente, fotosid, käsikirju, mikrofilme, slaide, isiklikke esemeid jm.
Näitus avatakse 26. augustil kell 16 ja jääb avatuks 24. septembrini.
Näituse koostaja: Ilmar Vallikivi
Tekstid ja üldkujundus: Mart Varik
Graafiline disain: Tiiu Laur | Rahvusraamatukogu tähistab Villu Tootsi 100. sünniaastapäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näitusel eksponeeritakse valikut kirjakunsti legendi Villu Tootsi töödest, mis pärinevad Eesti Rahvusraamatukogu kogudest ja Tootsi perekonnaarhiivist. Suurem osa väljapanekus esitatud kalligraafilistest töödest pärineb perioodist 1960–1990. Eksponeeritud on ka raamatuid ja eksliibriseid.
Villu Toots on kujundanud üle 600 raamatu, sadu auaadresse, diplomeid, aukirju, plakateid, kalligraafilisi lehti, üle 300 eksliibrise jne. Kirjaajaloo uurijana kogus ta kalligraafiakirjandust ja tarbegraafikat, korraldas rahvusvahelisi näitusi ning avaldas kirjakunsti tutvustavaid raamatuid. 1965. aastal asutas Toots Tallinna Kultuuriülikooli juurde kirjakunsti kooli, pannes sellega aluse oma koolkonnale. Villu Tootsi õpilastest on võrsunud nimekaid kirjakunstnikke nagu Heino Kivihall, Henno Käo, Villu Järmut jt. 1987. a. asutati Villu Tootsi algatusel Eesti Kirjakunstiühing.
Villu Tootsi tööd on saanud rahvusvahelist tunnustust: Londoni rahvusvahelise raamatunäituse diplom (1957), Brüsseli maailmanäituse hõbemedal (1958), Moskva Rahvamajandussaavutuste Näituse kuld- (1960) ja hõbemedal (1966), Leipzigi rahvusvahelise raamatunäituse hõbemedal (1971) jne.
1994. aastal, pärast Villu Tootsi lahkumist, andis tema perekond Eesti Rahvusraamatukogule suurema osa kunstniku isikuarhiivist, mis sisaldas Villu Tootsi ja tema õpilaste kirjagraafilisi originaaltöid, dokumente, fotosid, käsikirju, mikrofilme, slaide, isiklikke esemeid jm.
Näitus avatakse 26. augustil kell 16 ja jääb avatuks 24. septembrini.
Näituse koostaja: Ilmar Vallikivi
Tekstid ja üldkujundus: Mart Varik
Graafiline disain: Tiiu Laur
### Response:
Rahvusraamatukogu tähistab Villu Tootsi 100. sünniaastapäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringufirma TNS Emor poolt BNS-i tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringu kohaselt toetas augustis Reformierakonda 28 protsenti küsitletutest. Reformierakonnale järgnes 23 protsendiga Keskerakond, 15 protsendiga Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), 13 protsendiga Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), üheksa protsendiga Vabaerakond ning kaheksa protsendiga Isamaa ja Res Publica Liit (IRL).
TNS Emori uuringujuhi Aivar Voogi sõnul on Vabaerakonna toetuse langus seotud Reformierakonna toetuse tõusuga, sest Vabaerakonda nähakse suuresti kui alternatiivi Reformierakonnale. "Kui vaadata Vabaerakonda ja Reformierakonda, siis on näha, et Vabaerakonna reiting oli ikkagi tugev siis, kui Reformierakonna reiting oli nõrk ehk siis alates eelmise aasta aprillist-maist, kui Reformierakonna reiting langes, siis Vabaerakonna reiting oluliselt kasvas," rääkis Voog BNS-ile. | Graafik: Turu-uuringute ja Emori erakondade augustitoetuse võrdlus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringufirma TNS Emor poolt BNS-i tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringu kohaselt toetas augustis Reformierakonda 28 protsenti küsitletutest. Reformierakonnale järgnes 23 protsendiga Keskerakond, 15 protsendiga Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), 13 protsendiga Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), üheksa protsendiga Vabaerakond ning kaheksa protsendiga Isamaa ja Res Publica Liit (IRL).
TNS Emori uuringujuhi Aivar Voogi sõnul on Vabaerakonna toetuse langus seotud Reformierakonna toetuse tõusuga, sest Vabaerakonda nähakse suuresti kui alternatiivi Reformierakonnale. "Kui vaadata Vabaerakonda ja Reformierakonda, siis on näha, et Vabaerakonna reiting oli ikkagi tugev siis, kui Reformierakonna reiting oli nõrk ehk siis alates eelmise aasta aprillist-maist, kui Reformierakonna reiting langes, siis Vabaerakonna reiting oluliselt kasvas," rääkis Voog BNS-ile.
### Response:
Graafik: Turu-uuringute ja Emori erakondade augustitoetuse võrdlus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Septembris avaldatavate ettepanekute eesmärk on vähendada selliste veebioperaatorite võimu, kelle turuosa otsingute valdkonnas on nii suur, et otsingumootiri ja sisuloojate vahelised läbirääkimised ei ole tasakaalustatud, vahendas Financial Times.
"Oleks hullumeelne arvata, et ettevõtted suudaksid selle lahingu võita," märkis Saksa europarlamentäär ja autoriõiguste reformi üks eestvedajaid Julia Reda.
Uudistekirjastajad saaksid kava kohaselt ainuõiguse oma sisu veebis kättesaadavaks teha. See sunniks Google Newsi ja teisi sellelaadseid teenuseid nõustuma uudisteagentuuride seatavate artiklite sisu näitamise tingimustega.
Euroopa Komisjon leiab, et kui selliseid nõudeid ei kehtestata, kahjustab see meedia paljusust.
Kriitikud on välja toonud, et samasugused katsed Google'ilt uudislugude kokku koondamise eest tasu nõuda on nii Saksamaal kui Hispaanias läbi kukkunud. Hispaanias sulges Google News oma teenused, Saksamaal loobusid aga paljud agentuurid tasu nõudmisest, et nende lood jätkuvalt otsingumootori tulemustes kajastuks, sest vastasel juhul langes nende külastatavus tunduvalt.
Kava pingestab Silicon Valley ja Brüsseli vahelisi suhteid, mis on juba niigi keerukad seoses konkurentsi, makse ja privaatsust puudutavate vaidlustega.
Google keeldus teemat kommenteerimast. | Euroopas kavandatav autoriõiguste reform annab uudistetootjaile õiguse Google'ilt tasu nõuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Septembris avaldatavate ettepanekute eesmärk on vähendada selliste veebioperaatorite võimu, kelle turuosa otsingute valdkonnas on nii suur, et otsingumootiri ja sisuloojate vahelised läbirääkimised ei ole tasakaalustatud, vahendas Financial Times.
"Oleks hullumeelne arvata, et ettevõtted suudaksid selle lahingu võita," märkis Saksa europarlamentäär ja autoriõiguste reformi üks eestvedajaid Julia Reda.
Uudistekirjastajad saaksid kava kohaselt ainuõiguse oma sisu veebis kättesaadavaks teha. See sunniks Google Newsi ja teisi sellelaadseid teenuseid nõustuma uudisteagentuuride seatavate artiklite sisu näitamise tingimustega.
Euroopa Komisjon leiab, et kui selliseid nõudeid ei kehtestata, kahjustab see meedia paljusust.
Kriitikud on välja toonud, et samasugused katsed Google'ilt uudislugude kokku koondamise eest tasu nõuda on nii Saksamaal kui Hispaanias läbi kukkunud. Hispaanias sulges Google News oma teenused, Saksamaal loobusid aga paljud agentuurid tasu nõudmisest, et nende lood jätkuvalt otsingumootori tulemustes kajastuks, sest vastasel juhul langes nende külastatavus tunduvalt.
Kava pingestab Silicon Valley ja Brüsseli vahelisi suhteid, mis on juba niigi keerukad seoses konkurentsi, makse ja privaatsust puudutavate vaidlustega.
Google keeldus teemat kommenteerimast.
### Response:
Euroopas kavandatav autoriõiguste reform annab uudistetootjaile õiguse Google'ilt tasu nõuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meister selgub kaheksandat korda. Mullu osales 43 võistkonna koosseisus 125 huvilist, kelle seast teenisid esikoha Jaak Sõnajalg, Johannes Vedru ja Kristjan Remmelkoor. Mälumängul on kaasa teinud nii Eesti koondislased, jalgpallijuhid, klubide esindajad, fännid, ajakirjanikud, kohtunikud kui ka lihtsalt mälumängu- või vutihuvilised.
Seegi kord oodatakse osalema kõiki huvilisi, kes saavad oma kuni kolmeliikmelisi võistkondi registreerida kuni 1. novembrini e-posti aadressil [email protected].
Osavõtt on tasuta, võistlema pääseb kuni 50 esindust. Parimaid autasustatakse medalite ja eriauhindadega. Traditsiooniliselt on jalgpalli mälumängus 50 küsimust, mille sel aastal koostavad Siim Avi, Timo Tarve, Urmas Oljum ja Jaan Pärn. | Novembris selguvad jalgpalli mälumängu meistrid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meister selgub kaheksandat korda. Mullu osales 43 võistkonna koosseisus 125 huvilist, kelle seast teenisid esikoha Jaak Sõnajalg, Johannes Vedru ja Kristjan Remmelkoor. Mälumängul on kaasa teinud nii Eesti koondislased, jalgpallijuhid, klubide esindajad, fännid, ajakirjanikud, kohtunikud kui ka lihtsalt mälumängu- või vutihuvilised.
Seegi kord oodatakse osalema kõiki huvilisi, kes saavad oma kuni kolmeliikmelisi võistkondi registreerida kuni 1. novembrini e-posti aadressil [email protected].
Osavõtt on tasuta, võistlema pääseb kuni 50 esindust. Parimaid autasustatakse medalite ja eriauhindadega. Traditsiooniliselt on jalgpalli mälumängus 50 küsimust, mille sel aastal koostavad Siim Avi, Timo Tarve, Urmas Oljum ja Jaan Pärn.
### Response:
Novembris selguvad jalgpalli mälumängu meistrid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Osalema on oodatud kolmeliikmelised tiimid, kes läbivad kas 22, 37 või 30 km pikkuse etapi. Kuna rajad on erinevad, saab iga tiim vastavalt oma soovile valida välja igale liikmele jõukohase ning meelepärase raja.
„Tartu Teate Rattamaratoni idee on ühendada sõpruskonnad, perekonnad, töökollektiivid, põlvkonnad ja mis iganes muud koos harmooniliselt väntavad seltskonnad ühiselt Tartu Rattamaratoni vaimus ja korraldada neile nädal enne maastikuratturite aasta tippsündmust üks põnev ja ainulaadse formaadiga seltskondlik Rattamaratoni sissejuhatus,“ kommenteeris uut Klubi Tartu Maraton üritust võistluste direktor Indrek Kelk.
Lisaks sellele, et Rattamaratoni 89km pikkune rada on jaotataud kolmeks, toimub Teate Rattamaratoni ajal sõit esmakordselt ka nö vales suunas ehk Elvast-Otepääle.
Peep Orlovski, kes on osalenud nii Rattarallil, Rattamaratonil kui ka Jooksumaratonil, lausus, et teistpidi rada on küll raskem, kuna on peamiselt tõusvas joones, kuid siiski kõigile sõidetav. “Isiklikult arvan, et Teatemaratoniks on selline lähenemine ideaalne, Otepäält Elvasse olekski liiga lihtne, eriti siis, kui pead ainult 30 km sõitma,” lausus Orlovski.
Orlovski lisas, et Teate Rattamaratoni teeb huvitavaks just see, et sõit on teistsugune kui lihtsalt stardist finišisse kihutamine. “Vastutus on ka teiste tiimiliikmete ees, et nende panust mitte ära rikkuda või alt vedada,” sõnas Orlovski, kes koos vendadega ühtse perekonnatiimi moodustada plaanib.
Priit Tiks plaanib 1. Tartu Teate Rattamaratonile tulla koos oma 13-aastase poja ning 73-aastase vanaonuga. Sportliku eluviisi eeskujuks peabki ta oma vanaonu, kel on tänavuse hooaja augustikuuks lausa 1500 kilomeetrit rattal läbitud. “Olen kaasanud ka oma lapsi Tartu Maratoni radadele ja sellest on saanud meie pere traditsioon nii nagu jõulud ja jaanipäev,” lausus Tiks.
Rajakaart, juhend ja registreerimine: https://www.tartumaraton.ee/et/yritused/rattamaraton/19/teade/ | Septembris toimub esmakordselt Tartu teate rattamaraton | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Osalema on oodatud kolmeliikmelised tiimid, kes läbivad kas 22, 37 või 30 km pikkuse etapi. Kuna rajad on erinevad, saab iga tiim vastavalt oma soovile valida välja igale liikmele jõukohase ning meelepärase raja.
„Tartu Teate Rattamaratoni idee on ühendada sõpruskonnad, perekonnad, töökollektiivid, põlvkonnad ja mis iganes muud koos harmooniliselt väntavad seltskonnad ühiselt Tartu Rattamaratoni vaimus ja korraldada neile nädal enne maastikuratturite aasta tippsündmust üks põnev ja ainulaadse formaadiga seltskondlik Rattamaratoni sissejuhatus,“ kommenteeris uut Klubi Tartu Maraton üritust võistluste direktor Indrek Kelk.
Lisaks sellele, et Rattamaratoni 89km pikkune rada on jaotataud kolmeks, toimub Teate Rattamaratoni ajal sõit esmakordselt ka nö vales suunas ehk Elvast-Otepääle.
Peep Orlovski, kes on osalenud nii Rattarallil, Rattamaratonil kui ka Jooksumaratonil, lausus, et teistpidi rada on küll raskem, kuna on peamiselt tõusvas joones, kuid siiski kõigile sõidetav. “Isiklikult arvan, et Teatemaratoniks on selline lähenemine ideaalne, Otepäält Elvasse olekski liiga lihtne, eriti siis, kui pead ainult 30 km sõitma,” lausus Orlovski.
Orlovski lisas, et Teate Rattamaratoni teeb huvitavaks just see, et sõit on teistsugune kui lihtsalt stardist finišisse kihutamine. “Vastutus on ka teiste tiimiliikmete ees, et nende panust mitte ära rikkuda või alt vedada,” sõnas Orlovski, kes koos vendadega ühtse perekonnatiimi moodustada plaanib.
Priit Tiks plaanib 1. Tartu Teate Rattamaratonile tulla koos oma 13-aastase poja ning 73-aastase vanaonuga. Sportliku eluviisi eeskujuks peabki ta oma vanaonu, kel on tänavuse hooaja augustikuuks lausa 1500 kilomeetrit rattal läbitud. “Olen kaasanud ka oma lapsi Tartu Maratoni radadele ja sellest on saanud meie pere traditsioon nii nagu jõulud ja jaanipäev,” lausus Tiks.
Rajakaart, juhend ja registreerimine: https://www.tartumaraton.ee/et/yritused/rattamaraton/19/teade/
### Response:
Septembris toimub esmakordselt Tartu teate rattamaraton |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juuni lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 69 miljonit eurot ehk 0,32 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus 59 miljoni euroni ja sotsiaalkindlustusfondidel 25,2 miljoni euroni, samal ajal kohalike omavalitsuste eelarved kokku olid 153,2 miljoni euro ulatuses ülejäägis.
2016. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,84 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,04 miljardit eurot.
Maksu- ja tolliamet kogus seitsme kuuga maksudena 4,36 miljardit eurot, mis on 7,2 protsenti ehk 291,7 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal.
Mittemaksulisi tulusid on aasta algusest laekunud 699,1 miljonit eurot, mis on 121,2 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga.
Rohkemate andmetega tutvu siit. | Eelarvetulud on aastaga kasvanud ligi 9% | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juuni lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 69 miljonit eurot ehk 0,32 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus 59 miljoni euroni ja sotsiaalkindlustusfondidel 25,2 miljoni euroni, samal ajal kohalike omavalitsuste eelarved kokku olid 153,2 miljoni euro ulatuses ülejäägis.
2016. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,84 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,04 miljardit eurot.
Maksu- ja tolliamet kogus seitsme kuuga maksudena 4,36 miljardit eurot, mis on 7,2 protsenti ehk 291,7 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal.
Mittemaksulisi tulusid on aasta algusest laekunud 699,1 miljonit eurot, mis on 121,2 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga.
Rohkemate andmetega tutvu siit.
### Response:
Eelarvetulud on aastaga kasvanud ligi 9% |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti investoritele korraldatud konverensil ütles Uberi finantsdirektor Gautam Gupta, et esimese kolme kuu kahjum oli 520 miljonit dollarit ja järgmises kvartalis 750 miljonit dollarit.
Uber ei vastanud AFP vastavatele küsimustele.
Enam kui 50 riigis tegutseva Uberi turuväärtuseks on hinnatud 60 miljardit dollarit, kuid firma laienemine ning tekkinud konkurendid, nagu Lyft, on kasvatanud kahjumit.
Uberi uure kahjumi põhjuseks peetakse kulukat turunduskampaaniat Hiinas, kus Uberil tuli enne koostööle asumist konkureerida kohaliku Didi Chuxingiga. | Bloomberg: Uberi poolaastakahjum oli 1,27 miljardit dollarit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti investoritele korraldatud konverensil ütles Uberi finantsdirektor Gautam Gupta, et esimese kolme kuu kahjum oli 520 miljonit dollarit ja järgmises kvartalis 750 miljonit dollarit.
Uber ei vastanud AFP vastavatele küsimustele.
Enam kui 50 riigis tegutseva Uberi turuväärtuseks on hinnatud 60 miljardit dollarit, kuid firma laienemine ning tekkinud konkurendid, nagu Lyft, on kasvatanud kahjumit.
Uberi uure kahjumi põhjuseks peetakse kulukat turunduskampaaniat Hiinas, kus Uberil tuli enne koostööle asumist konkureerida kohaliku Didi Chuxingiga.
### Response:
Bloomberg: Uberi poolaastakahjum oli 1,27 miljardit dollarit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Arvuti on muutunud mulle tööriistaks, mingiks järeletapiks, kui esimene jälg on pliiatsist või sulest paberile saanud, läheb see paber mingil hetkel arvutisse, kus ta hakkab edasi muunduma," jagas Priit Pärn Õhtulehele, et selline tööstiili muutus tekkis tal juba aastatuhande vahetusel.
"Enamvähem sama kehtib ka joonisfilmi puhul, seegi kolib mingil hetkel arvutisse. Ja sel hetkel tekivad ka valikud: kas teha kõike üksi ja kulutada umbes seitse aastat või seada sisse stuudio, leida inimesed ja teha film valmis aastaga," rääkis Pärn. "Usun, et valiksin viimase variandi," lisas ta ning selgitas, et kui tegu on pildi või graafikaga, kus kiirus ei mängi mingit rolli, siis seda ta nii võtabki ja tegeleb tööga põhjani. "Tundeni, et nüüd on valmis." | Priit Pärn: filmitegemises ei teki iial mingit rutiini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Arvuti on muutunud mulle tööriistaks, mingiks järeletapiks, kui esimene jälg on pliiatsist või sulest paberile saanud, läheb see paber mingil hetkel arvutisse, kus ta hakkab edasi muunduma," jagas Priit Pärn Õhtulehele, et selline tööstiili muutus tekkis tal juba aastatuhande vahetusel.
"Enamvähem sama kehtib ka joonisfilmi puhul, seegi kolib mingil hetkel arvutisse. Ja sel hetkel tekivad ka valikud: kas teha kõike üksi ja kulutada umbes seitse aastat või seada sisse stuudio, leida inimesed ja teha film valmis aastaga," rääkis Pärn. "Usun, et valiksin viimase variandi," lisas ta ning selgitas, et kui tegu on pildi või graafikaga, kus kiirus ei mängi mingit rolli, siis seda ta nii võtabki ja tegeleb tööga põhjani. "Tundeni, et nüüd on valmis."
### Response:
Priit Pärn: filmitegemises ei teki iial mingit rutiini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kallas kahekordistas toetust ja Reformierakond vähendas vahet Keskerakonnaga
Populaarseim presidendiametisse pürgija on endiselt Marina Kaljurand, kuid kõige rohkem on kasvanud toetus Siim Kallasele, näitab rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i uuring.
Küsitlusest selgub, et Marina Kaljuranda näeks Eesti järgmise presidendina 22 protsenti Eesti alalistest elanikest alates vanusest 15 eluaastat. Eelmise, Eesti Päevalehe tellitud ja juunikuus läbi viidud sama metoodikaga küsitlusega võrreldes on Kaljuranna toetus kasvanud kolme protsendipunkti võrra.
Kõige enam on eelmise küsitlusega võrreldes kasvanud Siim Kallase toetus – see on sisuliselt kahekordistunud. Kui juunis soovis Kallast presidendiks 9 protsenti vastajatest, siis augustis oli see näitaja juba 17 protsenti.
Ühtlasi avaldati ka erakondade reitingute pingerida, kus suurimaks tõusijaks on Sotsiaaldemokraatlik erakond. Ühtlasi vähendas Reformierakond vahet Keskerakonnaga.
EKRE toetus kahe kuu tagusega ei muutunud ning oli 13 protsenti. Vabaerakond kaotas veidi pooldajaid ning neid toetas augustis 10 protsenti. Juunis oli toetusnumber 12 protsenti.
Sama palju langes toetus ka Isamaa ja Res Publica Liidule, keda augustis toetas viis protsenti küsitletutest, juunis oli neil olnud toetajaid seitse protsenti.
Siseministeeriumis koguneb eradetektiivinduse töörühm
Siseministeeriumis koguneb reedel värskelt moodustatud eradetektiivinduse töörühm, mille ülesandeks on kaardistada praeguse eradetektiivindusega seonduvad kitsaskohad ja analüüsida eradetektiivinduse valdkonna reguleerimise vajadust.
Töörühma eestvedaja ja siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Tairi Tonksoni sõnul moodustati ametkondadeülene töörühm seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamiseks.
"Meie soov on kõikide huvitatud osapooltega kohtuda ja läbi arutada kas ning millisel määral vajab eradetektiivindus Eestis seaduse tasemel reguleerimist," sõnas õigusnõunik.
Tonkson selgitas, et täna on mitmeid Euroopa Liidu direktiive, mis reguleerivad liikmesriikides tegutsevate teenuseosutajate asutamisvabadust ja teenuste vaba liikumist liikmesriikide vahel kui ka andmekaitse küsimusi.
"Meie eesmärgiks on kaardistada erinevate huvigruppide arusaamad eradetektiivindusest ning välja selgitada, kas turul on nõudlust sellise teenuse osutamise järele. Peale seda saame hakata kaaluma, milline on kõige õigem lahendus see tähendab - kas olemasolevate seaduste täiendamine või täiesti uue seaduse väljatöötamine," lausus Tonkson.
President Ilves andis oma ametiaja viimase täispika intervjuu
President Toomas Hendrik Ilves andis "Vikerraadiole" ametiaja viimase täispika peamiselt välispoliitika teemalise intervjuu, kus muuhulgas räägib Ilves NATO ja meie põhjanaabrite delikaatsetest suhetest.
Ühtlasi märgib president ERR-i raadiouudiste toimetuse peatoimetajale Indrek Kiislerile antud usutluses, et pole kunagi andnud Rootsi ega Soome juhtidele soovitusi NATO-ga liitumise osas, kuna mõistab küsimuse kaalukust.
Intervjuu on Vikerraadio eetris täna kell 14.05!
Ilmateade
Hommikupoolikul on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab hoovihma. Pärastlõunal pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s, saartel tugevneb lõuna- ja edelatuul 5-10, puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 20..26°C.
Belgias sai spordikeskuse plahvatuses surma inimene
Belgias kärgatas plahvatus Chimay linna spordikeskuses, surma sai üks ja vigastada neli inimest, kellest kaks raskelt, teatasid ajaleht Het Laatse Niews ja uudisteagentuur Belga.
Päästeteenistuse eestkõneleja ütles ajalehele, et plahvatus leidis aset veidi pärast keskööd ja hoones oli sel ajal mitmeid inimesi.
Hoone varises osaliselt kokku ja inimesed on rusude all lõksus.
Plahvatuse põhjus pole teada, kuid päästetöötajad kahtlustavad hoones asunud gaasimahutite lõhkemist. Alustatud on uurimist.
Chimay asub pealinnast Brüsselist 120 kilomeetri kaugusel lõunas. Belgias on olukord endiselt julgeoleku osas pingeline pärast märtsikuiseid terrorirünnakuid.
Riik pani Harku vangla 800 000 euroga müüki
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) pani juuli lõpus viimased kolm kuud tühjana seisnud endise Harku naistevangla kinnistu alghinnaga 800 000 euroga müüki; kinnistu detailplaneering näeb ette alale elamurajooni rajamist, kirjutab Harju Elu.
RKAS-i müügijuht Märt Mäe rääkis lehele, et kinnistu ostu enampakkumiste avamine on 6. september. Praeguseks ühtegi pakkumist veel tehtud ei ole. “Need tulevad alati viimasel minutil,” kinnitas Mäe.
Mäe sõnul kaovad kinnistult senised vanglahooned. Sinna on tehtud detailpleneering, mis näeb praegust Harku vangla ala elamurajoonina. Juba 2009. aastal kehtestatud detailplaneeringu järgi saab kinnistu krundile ehitada 171 korterit, 25 ridaelamuboksi ja 10 peremaja.
Mäe tõi välja, et elamurajooni rajamine võib siiski palju aega võtta, kuna korraga massiliselt müüa tõenäoliselt väga lihtne ei ole. "Esiteks valmisehitamine võtab aega ja teiseks selle müümine võtab ka aega. Peale selle peaks taristu ka arenema. Selver võiks ju kuskil olla. Kui Harku asula nüüd palju elanikke juurde saab, siis ta tuleb ise siia,” rääkis ta.
Justiitsministeerium otsustas alates 1. juunist liita Harku ja Murru vangla Tallinna vanglaga, tänu millele lõpetatakse Harkus asuvate vanglahoonete kasutamine. Endiste Murru vangla hoonete kasutamine lõpetati juba aastal 2012. | 5 uudist, mida täna hommikul teada: ilmusid uued toetusreitingud, Ilvese viimane täispikk intervjuu ja riik müüb vanglat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kallas kahekordistas toetust ja Reformierakond vähendas vahet Keskerakonnaga
Populaarseim presidendiametisse pürgija on endiselt Marina Kaljurand, kuid kõige rohkem on kasvanud toetus Siim Kallasele, näitab rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i uuring.
Küsitlusest selgub, et Marina Kaljuranda näeks Eesti järgmise presidendina 22 protsenti Eesti alalistest elanikest alates vanusest 15 eluaastat. Eelmise, Eesti Päevalehe tellitud ja juunikuus läbi viidud sama metoodikaga küsitlusega võrreldes on Kaljuranna toetus kasvanud kolme protsendipunkti võrra.
Kõige enam on eelmise küsitlusega võrreldes kasvanud Siim Kallase toetus – see on sisuliselt kahekordistunud. Kui juunis soovis Kallast presidendiks 9 protsenti vastajatest, siis augustis oli see näitaja juba 17 protsenti.
Ühtlasi avaldati ka erakondade reitingute pingerida, kus suurimaks tõusijaks on Sotsiaaldemokraatlik erakond. Ühtlasi vähendas Reformierakond vahet Keskerakonnaga.
EKRE toetus kahe kuu tagusega ei muutunud ning oli 13 protsenti. Vabaerakond kaotas veidi pooldajaid ning neid toetas augustis 10 protsenti. Juunis oli toetusnumber 12 protsenti.
Sama palju langes toetus ka Isamaa ja Res Publica Liidule, keda augustis toetas viis protsenti küsitletutest, juunis oli neil olnud toetajaid seitse protsenti.
Siseministeeriumis koguneb eradetektiivinduse töörühm
Siseministeeriumis koguneb reedel värskelt moodustatud eradetektiivinduse töörühm, mille ülesandeks on kaardistada praeguse eradetektiivindusega seonduvad kitsaskohad ja analüüsida eradetektiivinduse valdkonna reguleerimise vajadust.
Töörühma eestvedaja ja siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Tairi Tonksoni sõnul moodustati ametkondadeülene töörühm seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamiseks.
"Meie soov on kõikide huvitatud osapooltega kohtuda ja läbi arutada kas ning millisel määral vajab eradetektiivindus Eestis seaduse tasemel reguleerimist," sõnas õigusnõunik.
Tonkson selgitas, et täna on mitmeid Euroopa Liidu direktiive, mis reguleerivad liikmesriikides tegutsevate teenuseosutajate asutamisvabadust ja teenuste vaba liikumist liikmesriikide vahel kui ka andmekaitse küsimusi.
"Meie eesmärgiks on kaardistada erinevate huvigruppide arusaamad eradetektiivindusest ning välja selgitada, kas turul on nõudlust sellise teenuse osutamise järele. Peale seda saame hakata kaaluma, milline on kõige õigem lahendus see tähendab - kas olemasolevate seaduste täiendamine või täiesti uue seaduse väljatöötamine," lausus Tonkson.
President Ilves andis oma ametiaja viimase täispika intervjuu
President Toomas Hendrik Ilves andis "Vikerraadiole" ametiaja viimase täispika peamiselt välispoliitika teemalise intervjuu, kus muuhulgas räägib Ilves NATO ja meie põhjanaabrite delikaatsetest suhetest.
Ühtlasi märgib president ERR-i raadiouudiste toimetuse peatoimetajale Indrek Kiislerile antud usutluses, et pole kunagi andnud Rootsi ega Soome juhtidele soovitusi NATO-ga liitumise osas, kuna mõistab küsimuse kaalukust.
Intervjuu on Vikerraadio eetris täna kell 14.05!
Ilmateade
Hommikupoolikul on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab hoovihma. Pärastlõunal pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s, saartel tugevneb lõuna- ja edelatuul 5-10, puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 20..26°C.
Belgias sai spordikeskuse plahvatuses surma inimene
Belgias kärgatas plahvatus Chimay linna spordikeskuses, surma sai üks ja vigastada neli inimest, kellest kaks raskelt, teatasid ajaleht Het Laatse Niews ja uudisteagentuur Belga.
Päästeteenistuse eestkõneleja ütles ajalehele, et plahvatus leidis aset veidi pärast keskööd ja hoones oli sel ajal mitmeid inimesi.
Hoone varises osaliselt kokku ja inimesed on rusude all lõksus.
Plahvatuse põhjus pole teada, kuid päästetöötajad kahtlustavad hoones asunud gaasimahutite lõhkemist. Alustatud on uurimist.
Chimay asub pealinnast Brüsselist 120 kilomeetri kaugusel lõunas. Belgias on olukord endiselt julgeoleku osas pingeline pärast märtsikuiseid terrorirünnakuid.
Riik pani Harku vangla 800 000 euroga müüki
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) pani juuli lõpus viimased kolm kuud tühjana seisnud endise Harku naistevangla kinnistu alghinnaga 800 000 euroga müüki; kinnistu detailplaneering näeb ette alale elamurajooni rajamist, kirjutab Harju Elu.
RKAS-i müügijuht Märt Mäe rääkis lehele, et kinnistu ostu enampakkumiste avamine on 6. september. Praeguseks ühtegi pakkumist veel tehtud ei ole. “Need tulevad alati viimasel minutil,” kinnitas Mäe.
Mäe sõnul kaovad kinnistult senised vanglahooned. Sinna on tehtud detailpleneering, mis näeb praegust Harku vangla ala elamurajoonina. Juba 2009. aastal kehtestatud detailplaneeringu järgi saab kinnistu krundile ehitada 171 korterit, 25 ridaelamuboksi ja 10 peremaja.
Mäe tõi välja, et elamurajooni rajamine võib siiski palju aega võtta, kuna korraga massiliselt müüa tõenäoliselt väga lihtne ei ole. "Esiteks valmisehitamine võtab aega ja teiseks selle müümine võtab ka aega. Peale selle peaks taristu ka arenema. Selver võiks ju kuskil olla. Kui Harku asula nüüd palju elanikke juurde saab, siis ta tuleb ise siia,” rääkis ta.
Justiitsministeerium otsustas alates 1. juunist liita Harku ja Murru vangla Tallinna vanglaga, tänu millele lõpetatakse Harkus asuvate vanglahoonete kasutamine. Endiste Murru vangla hoonete kasutamine lõpetati juba aastal 2012.
### Response:
5 uudist, mida täna hommikul teada: ilmusid uued toetusreitingud, Ilvese viimane täispikk intervjuu ja riik müüb vanglat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastuses "Koerapäevikud" tuuakse vaataja ette üheteistkümne eri tõugu koera lood monoloogidena, mis on mõneti koomilised, mõneti traagilised ja millel kõigil on mingi saba või konks. Võib öelda, et neis lugudes peegelduvad ka inimeseks olemise põhimured – kes võikski neid muresid lähemalt tunda, kui mitte inimese parim sõber.
Esmakordselt Eesti teatriloos on esietendusel 27. augustil publikuks ka koerad.
Lavastuse kavalehe müügitulu läheb Tartu koduta loomade varjupaiga toetuseks.
“Koerapäevikuid" lavastab Taago Tubin (Ugala), laval Tanel Jonas (Vanemuine), Riho Kütsar (Vanemuine) ja Leino Rei, kunstnik on Liisa Soolepp ja muusikaline kujundaja Toomas Lunge. | Karlova teatrisse on oodatud ka koerad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastuses "Koerapäevikud" tuuakse vaataja ette üheteistkümne eri tõugu koera lood monoloogidena, mis on mõneti koomilised, mõneti traagilised ja millel kõigil on mingi saba või konks. Võib öelda, et neis lugudes peegelduvad ka inimeseks olemise põhimured – kes võikski neid muresid lähemalt tunda, kui mitte inimese parim sõber.
Esmakordselt Eesti teatriloos on esietendusel 27. augustil publikuks ka koerad.
Lavastuse kavalehe müügitulu läheb Tartu koduta loomade varjupaiga toetuseks.
“Koerapäevikuid" lavastab Taago Tubin (Ugala), laval Tanel Jonas (Vanemuine), Riho Kütsar (Vanemuine) ja Leino Rei, kunstnik on Liisa Soolepp ja muusikaline kujundaja Toomas Lunge.
### Response:
Karlova teatrisse on oodatud ka koerad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamängus Twente vastu jala valgeks saanud Zlidnis mängis täna sarnaselt avamängule kaasa kogu kohtumise, kui Ferencvaros mängis teises voorus Konaki üle kahe vastuseta väravaga, tvahendab Soccernet.ee
Enne viimast vooru on Twentel kirjas kuus punkti, Ferencvarosel ja Konakil kolm ning Malta klubi Hibernians on nulli peal. Viimane mäng on Ferencvarosel just Hiberniansi vastu, kes on senised mängud kaotanud tulemustega 0:5 ja 0:9. Suurt võitu vajab nende vastu ka Zlidnise koduklubi ning samal ajal vajavad nad, et Twente jääks alla Konakile. Twente väravatevahe pärast esimesi mänge on +10, Ferencvarosel +1. Alagrupist pääseb edasi vaid grupi võitja. | Ferencvaros avas Meistrite liigas võiduarve, Zlidniselt 90 minutit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamängus Twente vastu jala valgeks saanud Zlidnis mängis täna sarnaselt avamängule kaasa kogu kohtumise, kui Ferencvaros mängis teises voorus Konaki üle kahe vastuseta väravaga, tvahendab Soccernet.ee
Enne viimast vooru on Twentel kirjas kuus punkti, Ferencvarosel ja Konakil kolm ning Malta klubi Hibernians on nulli peal. Viimane mäng on Ferencvarosel just Hiberniansi vastu, kes on senised mängud kaotanud tulemustega 0:5 ja 0:9. Suurt võitu vajab nende vastu ka Zlidnise koduklubi ning samal ajal vajavad nad, et Twente jääks alla Konakile. Twente väravatevahe pärast esimesi mänge on +10, Ferencvarosel +1. Alagrupist pääseb edasi vaid grupi võitja.
### Response:
Ferencvaros avas Meistrite liigas võiduarve, Zlidniselt 90 minutit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | BATE teekond Meistrite liigas kulges veel kolmanda eelringi avamängus üsna positiivselt toonil, kui kodus alistati Iirimaa klubi Dundalk 1:0, vahendab Soccernet.ee. Seejärel saadi neilt võõrsil aga suur 0:3 kaotus ning täna langeti ka Euroopa liigast.
BATE sai Euroopa liiga play-off'i avamängus võõrsil Astanalt 0:2 kaotuse ning kuigi täna suudeti kodus lõpuks 2:2 viik välja võidelda, langeti üldskooriga 2:4 siiski konkurentsist. Seejuures suudeti täna avapoolaeg Mikhail Gordeitšuki tabamusest 1:0 võita, ent veerand tundi enne mängu lõppu jäädi juba 1:2 kaotusseisu.
82. minutil jäi BATE ka arvulisse vähemusse, kui ääremängija Aleksei Rios punase kaardi teenis. Sellele vaatamata õnnestus mänguseis veel viigistada, sest 89. minutil realiseeris Igor Stasevitš penalti. 86. minutil sekkus mängu ka Artur Pikk, kes vahetas välja Vitali Rodionovi. | BATE langes Euroopa liigast, Pikk sekkus viimasteks minutiteks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
BATE teekond Meistrite liigas kulges veel kolmanda eelringi avamängus üsna positiivselt toonil, kui kodus alistati Iirimaa klubi Dundalk 1:0, vahendab Soccernet.ee. Seejärel saadi neilt võõrsil aga suur 0:3 kaotus ning täna langeti ka Euroopa liigast.
BATE sai Euroopa liiga play-off'i avamängus võõrsil Astanalt 0:2 kaotuse ning kuigi täna suudeti kodus lõpuks 2:2 viik välja võidelda, langeti üldskooriga 2:4 siiski konkurentsist. Seejuures suudeti täna avapoolaeg Mikhail Gordeitšuki tabamusest 1:0 võita, ent veerand tundi enne mängu lõppu jäädi juba 1:2 kaotusseisu.
82. minutil jäi BATE ka arvulisse vähemusse, kui ääremängija Aleksei Rios punase kaardi teenis. Sellele vaatamata õnnestus mänguseis veel viigistada, sest 89. minutil realiseeris Igor Stasevitš penalti. 86. minutil sekkus mängu ka Artur Pikk, kes vahetas välja Vitali Rodionovi.
### Response:
BATE langes Euroopa liigast, Pikk sekkus viimasteks minutiteks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kleit viidi vette 2014. aastal ning tõsteti hiljuti taas üles.
Kunstiprojekt kandis nime "Salt Bride" ehk "Soolamõrsja" ja sai inspiratsiooni S. Ansky 1916. aastal valminud näidendist, mis jutustas surnud kallima vaimust vaevatud noorest naisest.
Landau kontrollis kleiti vees oldud aja jooksul kolme kuu pikkuste intervallidega, et jäädvustada materjali kristalliseerumise protsess.
Pilte projektist saad vaadata SIIT! | Kunstnik jättis kleidi kaheks aastaks Surnumerre soolduma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kleit viidi vette 2014. aastal ning tõsteti hiljuti taas üles.
Kunstiprojekt kandis nime "Salt Bride" ehk "Soolamõrsja" ja sai inspiratsiooni S. Ansky 1916. aastal valminud näidendist, mis jutustas surnud kallima vaimust vaevatud noorest naisest.
Landau kontrollis kleiti vees oldud aja jooksul kolme kuu pikkuste intervallidega, et jäädvustada materjali kristalliseerumise protsess.
Pilte projektist saad vaadata SIIT!
### Response:
Kunstnik jättis kleidi kaheks aastaks Surnumerre soolduma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gabala suutis play-off ringi avamängus kodus sloveenide Maribori üle mängida tulemusega 3:1, kusjuures värava ja väravasöödu sai kirja Sergei Zenjov, kirjutas Soccernet.ee.
Tänases kordusmängus haaras Maribor aga 66. minutil juhtohjad ning kolm minutit hiljem muutus Gabala olukord veel närvilisemaks, sest punase kaardi teenis nende ääremängija Theo Weeks. Ehkki 2:0 võit oleks edasi viinud Maribori, siis kohtumise lõpuosas survet ära kasutada ei suudetud ning teine värav jäi löömata. Zenjov kuulus täna Gabala algkoosseisu, kuid vahetati 86. minutil pingile.
Gabala edasipääsu muudab märkimisväärseks tõsiasi, et klubi pääses tänavu teist hooaega järjest Euroopa liiga alagrupiturniirile ning seejuures alustati mõlemal hooajal teekonda esimesest eelringist. | Zenjovi koduklubi murdis end teist aastat järjest alagrupiturniirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gabala suutis play-off ringi avamängus kodus sloveenide Maribori üle mängida tulemusega 3:1, kusjuures värava ja väravasöödu sai kirja Sergei Zenjov, kirjutas Soccernet.ee.
Tänases kordusmängus haaras Maribor aga 66. minutil juhtohjad ning kolm minutit hiljem muutus Gabala olukord veel närvilisemaks, sest punase kaardi teenis nende ääremängija Theo Weeks. Ehkki 2:0 võit oleks edasi viinud Maribori, siis kohtumise lõpuosas survet ära kasutada ei suudetud ning teine värav jäi löömata. Zenjov kuulus täna Gabala algkoosseisu, kuid vahetati 86. minutil pingile.
Gabala edasipääsu muudab märkimisväärseks tõsiasi, et klubi pääses tänavu teist hooaega järjest Euroopa liiga alagrupiturniirile ning seejuures alustati mõlemal hooajal teekonda esimesest eelringist.
### Response:
Zenjovi koduklubi murdis end teist aastat järjest alagrupiturniirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mave Kinnisvara juhatuse liige Endrik Viru ütles Pärnu Postimehele, et kavatseb vanglahooned korrastada ja avada kompleksi ühes hoones majutusasutuse ja võtta ülejäänud hooned kasutusele elamupinnana.
Ettevõtja sõnutsi on omaaegsetesse vanglatesse rajatud hotellid ja hostelid mujal Euroopas päris levinud ja Pärnuski võiks selline tegutseda. Vastne omanik ei välistanud, et avab kunagises vanglas hoopis muuseumi või näiteks muuseumi ja majutusasutuse koos.
Praegu on Sillutise tänaval suv kinnistu riigikaitsemaa, enne kui vangla alal toimetama asuda, peaks sihtotstarve olema muudetud. | Pärnu vangla uus omanik kaalub majutusasutuse avamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mave Kinnisvara juhatuse liige Endrik Viru ütles Pärnu Postimehele, et kavatseb vanglahooned korrastada ja avada kompleksi ühes hoones majutusasutuse ja võtta ülejäänud hooned kasutusele elamupinnana.
Ettevõtja sõnutsi on omaaegsetesse vanglatesse rajatud hotellid ja hostelid mujal Euroopas päris levinud ja Pärnuski võiks selline tegutseda. Vastne omanik ei välistanud, et avab kunagises vanglas hoopis muuseumi või näiteks muuseumi ja majutusasutuse koos.
Praegu on Sillutise tänaval suv kinnistu riigikaitsemaa, enne kui vangla alal toimetama asuda, peaks sihtotstarve olema muudetud.
### Response:
Pärnu vangla uus omanik kaalub majutusasutuse avamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmi võttepaikadel otsinguil tuleb arvestada mitmete faktoritega nagu näiteks kohaliku tööjõu kulu, maksud, rahvuslikud toetusfondid jne.
Ida-Euroopa riikidest on filmitegijate hinnangul ülekaalukalt parim oma investeeringud Eestisse tuua, mis on majanduslikult kõige tulusam. Maksimaalse kokkuhoiu saavutab nende andmetel siis, kui tootmisse kaasata ka Eestist pärit tootjaid, näitlejaid vm meeskonnaliikmeid või ka siis, kui filmi tegevusliin toimub Eestis.
Teisena soovitatakse Ungarit, kus lisaks heale majanduslikule küljele leiab ka uskumatult kogenud ja professionaalseid filmitegijaid. Järgnevad veel Leedu, Makedoonia, Tšehhi, Horvaatia, Serbia ja Poola.
Lääne-Euroopa võttepaikadest on esikohale seatud Iirimaa, järgnevad Inglismaa ja Šotimaa, Belgia, Prantsusmaa, Malta, Itaalia, Austraalia ning Saksamaa. Skandinaavia riikidest löövad kõiki Island ja Norra. Aasias tasub aga filmipaik võimalusel sättida Singapuri või Malaisiasse.
Üle maailma asuvate parimate võttepaikadega saab tutvuda siin. | Filmitegijad valisid Eesti Ida-Euroopa parimaks võttepaigaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmi võttepaikadel otsinguil tuleb arvestada mitmete faktoritega nagu näiteks kohaliku tööjõu kulu, maksud, rahvuslikud toetusfondid jne.
Ida-Euroopa riikidest on filmitegijate hinnangul ülekaalukalt parim oma investeeringud Eestisse tuua, mis on majanduslikult kõige tulusam. Maksimaalse kokkuhoiu saavutab nende andmetel siis, kui tootmisse kaasata ka Eestist pärit tootjaid, näitlejaid vm meeskonnaliikmeid või ka siis, kui filmi tegevusliin toimub Eestis.
Teisena soovitatakse Ungarit, kus lisaks heale majanduslikule küljele leiab ka uskumatult kogenud ja professionaalseid filmitegijaid. Järgnevad veel Leedu, Makedoonia, Tšehhi, Horvaatia, Serbia ja Poola.
Lääne-Euroopa võttepaikadest on esikohale seatud Iirimaa, järgnevad Inglismaa ja Šotimaa, Belgia, Prantsusmaa, Malta, Itaalia, Austraalia ning Saksamaa. Skandinaavia riikidest löövad kõiki Island ja Norra. Aasias tasub aga filmipaik võimalusel sättida Singapuri või Malaisiasse.
Üle maailma asuvate parimate võttepaikadega saab tutvuda siin.
### Response:
Filmitegijad valisid Eesti Ida-Euroopa parimaks võttepaigaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeskonnad on jagatud kahte neljaliikmelisse alagruppi, kes peavad reedel ja laupäeval üheringilise turniiri. Pühapäeval on kavas kohamängud.
Turniiri eestvedaja, valitseva Eesti meistri Põlva Serviti peatreeneri Kalmer Mustingu sõnul alustati võistluse korraldamist juba kevadel. „Oleme alates maist tiime kokku ajanud ja läbirääkimised kestsid kuu-poolteist,“ ütles Musting.
Eestist osalevad turniiril Serviti ja mullu esiliigas kolmanda koha saanud Põlva Tarbijate Ühistu. Servitis on kahe hooaja vahel toimunud paar muudatust. „Andri Ternovõi siirdus Iisraeli ning Ardo Puna on umbes kevadeni põlvevigastusega audis,“ lausus Musting. „Klubiga liitus seni Audentest esindanud noor ja perspektiivikas Martin Grištsuk. Esimesel aastal on ta kindlasti õpipoisi rollis, kuid rünnakul loodame temalt kohe abi saada. Kaitset peab noormees veel arendama, aga ta on tahtmist täis ja tundub meie jaoks huvitav mängija.“
Serviti krooniti mullu Eesti meistriks, kuid kohalikel karikavõistlustel kaotati finaalis HC Kehra/Horizon Pulp&Paperile ja Balti liigas saadi kolmas koht. „Sel hooajal oleme sihiks seadnud Eesti meistritiitli ning karikavõidu,“ ei varjanud Musting. „Balti liigas on favoriitideks proffidest koosnevad Riihimäki Cocks, Minski SKA ja Zaporižžja ZTR. Meie esmaseks eesmärgiks on pääs nelja hulka ning siis sihtida medaleid. Esikohale me väga palju ei mõtle, sest selle saavutamiseks oleks vaja teist taset.“
Tarbijate Ühistu näol on tegemist Serviti duubliga. „Meeskonna moodustavad 18-19-aastased noored, kellele andsime Põlva Cupil võimaluse ennast tugevas seltskonnas näidata,“ sõnas Musting. „Tarbijate Ühistu on hüppelauaks Servitisse ja nad jätkavad ka algaval hooajal esiliigas.“
Soomest saabub Põlvasse mullune hõbe, Sten Toomla koduklubi Grankulla IFK, kes varem kandis nime Kauniaineni West. Lätit esindab eelmise aasta neljas Jurmalas Sports ning leedulasi meister Alytausi Almeida-Stronglasas ning napilt medalikolmikust välja jäänud HC Vilnius.
Venemaalt tuleb Sankt-Peterburg HC Lõuna-Eestisse koguni kahe meeskonnaga. Kui meie idanaabri pronks on Põlvas sage külaline, siis nende duubel KOR#1 osales eelnevatel aastatel Tallinna turniiril. „Nad otsustasid meie kasuks, sest Põlvas on Tallinnast odavam,“ põhjendas Musting.
Viimastel aastatel on Põlvas võimutsenud valgevenelaste Minski SKA, kes seekord Eestisse ei saabu. „SKA-le ei sobinud võistluste toimumisaeg,“ tõdes Musting. „Kui oleksime turniiri nädal aega varem korraldanud, siis oleksid nad platsis olnud. Ma ei saanud seda teha, sest olin seotud Eesti noortekoondisega. Pidasime läbirääkimisi ka Valgevene kolmanda satsi HC Gomeliga, ent need kõnelused jooksid liiva.“
Turniiri ajakava:
Reede, 26. august
Kell 14.00 Sankt-Peterburg HC – Põlva Tarbijate Ühistu
Kell 16.00 Põlva Serviti – KOR#1 Sankt-Peterburg
Kell 17.50 Grankulla IFK – HC Vilnius
Kell 19.40 Alytausi Almeida-Stronglasses – Jurmalas Sports
Laupäev, 27. august
Kell 09.00 Põlva Tarbijate Ühistu – Alytausi Almeida Stronglasses
Kell 10.40 Jurmalas Sports – Sankt-Peterburg HC
Kell 12.20 Põlva Serviti – Grankulla IFK
Kell 14.00 KOR#1 Sankt-Peterburg – HC Vilnius
Kell 15.40 Jurmalas Sports – Põlva Tarbijate Ühistu
Kell 17.20 Alytausi Almeida-Stronglasses – Sankt-Peterburg HC
Kell 19.00 Põlva Serviti – HC Vilnius
Kell 20.40 Grankulla IFK – KOR#1 Sankt-Peterburg
Pühapäev, 28. august
Kell 10.00 7.-8. koha kohtumine
Kell 11.50 5.-6. koha kohtumine
Kell 13.40 pronksikohtumine
Kell 15.30 finaal | Põlvas toimub viie riigi klubide osavõtul rahvusvaheline käsipalliturniir | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeskonnad on jagatud kahte neljaliikmelisse alagruppi, kes peavad reedel ja laupäeval üheringilise turniiri. Pühapäeval on kavas kohamängud.
Turniiri eestvedaja, valitseva Eesti meistri Põlva Serviti peatreeneri Kalmer Mustingu sõnul alustati võistluse korraldamist juba kevadel. „Oleme alates maist tiime kokku ajanud ja läbirääkimised kestsid kuu-poolteist,“ ütles Musting.
Eestist osalevad turniiril Serviti ja mullu esiliigas kolmanda koha saanud Põlva Tarbijate Ühistu. Servitis on kahe hooaja vahel toimunud paar muudatust. „Andri Ternovõi siirdus Iisraeli ning Ardo Puna on umbes kevadeni põlvevigastusega audis,“ lausus Musting. „Klubiga liitus seni Audentest esindanud noor ja perspektiivikas Martin Grištsuk. Esimesel aastal on ta kindlasti õpipoisi rollis, kuid rünnakul loodame temalt kohe abi saada. Kaitset peab noormees veel arendama, aga ta on tahtmist täis ja tundub meie jaoks huvitav mängija.“
Serviti krooniti mullu Eesti meistriks, kuid kohalikel karikavõistlustel kaotati finaalis HC Kehra/Horizon Pulp&Paperile ja Balti liigas saadi kolmas koht. „Sel hooajal oleme sihiks seadnud Eesti meistritiitli ning karikavõidu,“ ei varjanud Musting. „Balti liigas on favoriitideks proffidest koosnevad Riihimäki Cocks, Minski SKA ja Zaporižžja ZTR. Meie esmaseks eesmärgiks on pääs nelja hulka ning siis sihtida medaleid. Esikohale me väga palju ei mõtle, sest selle saavutamiseks oleks vaja teist taset.“
Tarbijate Ühistu näol on tegemist Serviti duubliga. „Meeskonna moodustavad 18-19-aastased noored, kellele andsime Põlva Cupil võimaluse ennast tugevas seltskonnas näidata,“ sõnas Musting. „Tarbijate Ühistu on hüppelauaks Servitisse ja nad jätkavad ka algaval hooajal esiliigas.“
Soomest saabub Põlvasse mullune hõbe, Sten Toomla koduklubi Grankulla IFK, kes varem kandis nime Kauniaineni West. Lätit esindab eelmise aasta neljas Jurmalas Sports ning leedulasi meister Alytausi Almeida-Stronglasas ning napilt medalikolmikust välja jäänud HC Vilnius.
Venemaalt tuleb Sankt-Peterburg HC Lõuna-Eestisse koguni kahe meeskonnaga. Kui meie idanaabri pronks on Põlvas sage külaline, siis nende duubel KOR#1 osales eelnevatel aastatel Tallinna turniiril. „Nad otsustasid meie kasuks, sest Põlvas on Tallinnast odavam,“ põhjendas Musting.
Viimastel aastatel on Põlvas võimutsenud valgevenelaste Minski SKA, kes seekord Eestisse ei saabu. „SKA-le ei sobinud võistluste toimumisaeg,“ tõdes Musting. „Kui oleksime turniiri nädal aega varem korraldanud, siis oleksid nad platsis olnud. Ma ei saanud seda teha, sest olin seotud Eesti noortekoondisega. Pidasime läbirääkimisi ka Valgevene kolmanda satsi HC Gomeliga, ent need kõnelused jooksid liiva.“
Turniiri ajakava:
Reede, 26. august
Kell 14.00 Sankt-Peterburg HC – Põlva Tarbijate Ühistu
Kell 16.00 Põlva Serviti – KOR#1 Sankt-Peterburg
Kell 17.50 Grankulla IFK – HC Vilnius
Kell 19.40 Alytausi Almeida-Stronglasses – Jurmalas Sports
Laupäev, 27. august
Kell 09.00 Põlva Tarbijate Ühistu – Alytausi Almeida Stronglasses
Kell 10.40 Jurmalas Sports – Sankt-Peterburg HC
Kell 12.20 Põlva Serviti – Grankulla IFK
Kell 14.00 KOR#1 Sankt-Peterburg – HC Vilnius
Kell 15.40 Jurmalas Sports – Põlva Tarbijate Ühistu
Kell 17.20 Alytausi Almeida-Stronglasses – Sankt-Peterburg HC
Kell 19.00 Põlva Serviti – HC Vilnius
Kell 20.40 Grankulla IFK – KOR#1 Sankt-Peterburg
Pühapäev, 28. august
Kell 10.00 7.-8. koha kohtumine
Kell 11.50 5.-6. koha kohtumine
Kell 13.40 pronksikohtumine
Kell 15.30 finaal
### Response:
Põlvas toimub viie riigi klubide osavõtul rahvusvaheline käsipalliturniir |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See ei saa olla juhus, sest puhumiste hulk on seitsme kuuga kahanenud võrreldes mullusega alla nelja protsendi, märgib ajaleht.
Postimees toob uue joone näiteks 33-aastase Viktor Säraku, kes on jäänud joobes juhtimisega vahele üheksa korda - veel mullu detsembris sai see mees neli kuud reaalset vanglakaristust, ülejäänu aga tingimisi. Paari nädala eest sai ta aga kolm aastat reaalset vangistust ehk võimaliku maksimumi.
Kui Särak tuleb vanglast välja ja sõidab jälle purjuspäi, siis teeb prokurör kohtunikule ettepaneku saata see mees uuesti kolmeks aastaks vanglasse.
Praegu avastab politsei Eestis ligikaudu 2700 kriminaalse joobe juhtumit aastas, neist viiendiku moodustavad inimesed, kes jäid sama teoga vahele ka kolme eelneva aasta jooksul. | Tartu prokuröri karm joon kärpis roolijoodikute hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See ei saa olla juhus, sest puhumiste hulk on seitsme kuuga kahanenud võrreldes mullusega alla nelja protsendi, märgib ajaleht.
Postimees toob uue joone näiteks 33-aastase Viktor Säraku, kes on jäänud joobes juhtimisega vahele üheksa korda - veel mullu detsembris sai see mees neli kuud reaalset vanglakaristust, ülejäänu aga tingimisi. Paari nädala eest sai ta aga kolm aastat reaalset vangistust ehk võimaliku maksimumi.
Kui Särak tuleb vanglast välja ja sõidab jälle purjuspäi, siis teeb prokurör kohtunikule ettepaneku saata see mees uuesti kolmeks aastaks vanglasse.
Praegu avastab politsei Eestis ligikaudu 2700 kriminaalse joobe juhtumit aastas, neist viiendiku moodustavad inimesed, kes jäid sama teoga vahele ka kolme eelneva aasta jooksul.
### Response:
Tartu prokuröri karm joon kärpis roolijoodikute hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Karmima konkurentsi põhjus on Silja Europa liiniletulek kevadel. Kui pakkumine lisandub, siis konkurents karmistub," ütles ajalehele Eckerö Line AB OY tegevjuht Taru Keronen.
Tallinki müügi- ja turundusdirektor Margus Hunt möönis, et ettevõte lisas Silja Europa liiniletoomisega konkurentsi. "Kokkuvõttes tähendas see suveperioodil Tallinki poolt kuni 16 reisi päevas, mis on tõenäoliselt suurim ühe operaatori poolt päevas tehtav reiside arv selle liini ajaloos," rääkis ta.
Viking Line, kes mullu suvel tõi esimest korda Tallinna ja Helsingi vahet sõitma oma Helsingi-Stockholmi liini laevad Gabriella ja Mariella, mis muidu oleks terve päeva Helsingis kai ääres konutanud, jätkas tänavu sama süsteemiga. See tähendab suvel mõlemas suunas iga päev ligi 2500 lisakohta. Ka Vikingi tegevjuhi Jan Hansesi sõnul on Silja Europa lisandumine konkurentsi veelgi karmistanud.
"Piletitulu ja reisijatearvu võrdlus esimesel poolaastal näitab tõepoolest, et vähemalt aasta esimese kuue kuu jooksul on piletihind võrreldes mullusega olnud pigem madalam," sõnas Hunt Tallinkist.
Samal ajal lööb laevareisijate arv kahe pealinna vahel aina uusi rekordeid. Mullu reisis Tallinna ja Helsingi vahet 8,21 miljonit inimest, kolm protsenti enam kui aasta varem. Tänavu on reisijaid olnud igal kuul paari protsendi võrra mullusest enam - näiteks sõitis kahe kuuga, juuni ja juuliga Tallinna ja Helsingi vahet kaks miljonit inimest. | Silja Europa tulek Tallinna-Helsingi liinile tõi sooduspakkumiste saju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Karmima konkurentsi põhjus on Silja Europa liiniletulek kevadel. Kui pakkumine lisandub, siis konkurents karmistub," ütles ajalehele Eckerö Line AB OY tegevjuht Taru Keronen.
Tallinki müügi- ja turundusdirektor Margus Hunt möönis, et ettevõte lisas Silja Europa liiniletoomisega konkurentsi. "Kokkuvõttes tähendas see suveperioodil Tallinki poolt kuni 16 reisi päevas, mis on tõenäoliselt suurim ühe operaatori poolt päevas tehtav reiside arv selle liini ajaloos," rääkis ta.
Viking Line, kes mullu suvel tõi esimest korda Tallinna ja Helsingi vahet sõitma oma Helsingi-Stockholmi liini laevad Gabriella ja Mariella, mis muidu oleks terve päeva Helsingis kai ääres konutanud, jätkas tänavu sama süsteemiga. See tähendab suvel mõlemas suunas iga päev ligi 2500 lisakohta. Ka Vikingi tegevjuhi Jan Hansesi sõnul on Silja Europa lisandumine konkurentsi veelgi karmistanud.
"Piletitulu ja reisijatearvu võrdlus esimesel poolaastal näitab tõepoolest, et vähemalt aasta esimese kuue kuu jooksul on piletihind võrreldes mullusega olnud pigem madalam," sõnas Hunt Tallinkist.
Samal ajal lööb laevareisijate arv kahe pealinna vahel aina uusi rekordeid. Mullu reisis Tallinna ja Helsingi vahet 8,21 miljonit inimest, kolm protsenti enam kui aasta varem. Tänavu on reisijaid olnud igal kuul paari protsendi võrra mullusest enam - näiteks sõitis kahe kuuga, juuni ja juuliga Tallinna ja Helsingi vahet kaks miljonit inimest.
### Response:
Silja Europa tulek Tallinna-Helsingi liinile tõi sooduspakkumiste saju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eeslinnast evakueeritakse peale 5000 tsiviilisiku ka umbes 1000 opositsioonivõitlejat, kes liiguvad Idlibi linna.
Süüria armee on piiranud Daraya eeslinna alates 2012. aastast.
Evakueerimine algab reedel.
"Seitsesada relvastatud meest koos oma isiklike relvadega lahkub Darayast Idlibi linna. Samal ajal paigutatakse tuhanded mehed ja naised koos perekondadega vastuvõtukeskustesse," edastas riiklik uudisteagentuur SANA.
Ülejäänud relvad loovutatakse armeele.
Lahkuvate opositsioonijõudude hulka kuuluvad ka kaks islamistide rühmitust Ajnad al-Sham ja Islami Märtrid. | Süüria armee ja sissid leppisid kokku Daraya evakueerimises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eeslinnast evakueeritakse peale 5000 tsiviilisiku ka umbes 1000 opositsioonivõitlejat, kes liiguvad Idlibi linna.
Süüria armee on piiranud Daraya eeslinna alates 2012. aastast.
Evakueerimine algab reedel.
"Seitsesada relvastatud meest koos oma isiklike relvadega lahkub Darayast Idlibi linna. Samal ajal paigutatakse tuhanded mehed ja naised koos perekondadega vastuvõtukeskustesse," edastas riiklik uudisteagentuur SANA.
Ülejäänud relvad loovutatakse armeele.
Lahkuvate opositsioonijõudude hulka kuuluvad ka kaks islamistide rühmitust Ajnad al-Sham ja Islami Märtrid.
### Response:
Süüria armee ja sissid leppisid kokku Daraya evakueerimises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 06.19 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Ussimäe tee ja Kärberi tänava ristmikul, kus 43-aastase mehe juhitud ja sõidueesõigust omavale liinibussile MAN sõitis ette tuvastamata sõiduk. Kokkupõrke vältimiseks bussijuht pidurdas, mille tagajärjel kukkus bussis viibinud 61‑aastane naine. Reisija toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 07.29 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu mnt 395 juures, kus 35-aastane mees sõitis kaubikuga Peugeot Boxer otsa reguleeritud ülekäigurajal rohelise tulega teed ületanud 48-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 11.27 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Tammsaare tee 116 Prisma kaupluse juures, kus 58-aastane mees sõitis sõiduautoga Nissan X-Trail otsa reguleerimata ülekäigurajale astunud 76-aastasele naisele. Sõidukijuht lahkus sündmuskohalt ning ta tabati hiljem. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.
Kell 11.42 toimus liiklusõnnetus Tartus Turu tänaval asuvas parklas, kus põrkasid kokku 54-aastase mehe juhitud sõiduauto Škoda Fabia ning jalgrattaga sõitnud 26-aastane naine. Jalgrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 14.20 toimus liiklusõnnetus Jõgevamaal Puurmani vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 147. kilomeetril, kus 67-aastase mehe juhitud sõiduautole Volkswagen Bora sõitis kõrvalteelt registreerimata krossimootorrattaga Honda ette juhtimisõiguseta 19-aastane mees. Mootorrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.
Kell 17.47 teatati, et 45-aastane mees sooritas Tallinnas Tehnika tänaval sõiduautoga Toyota Corolla vasakpööret Virmalise tänavale ja põrkas manöövri käigus kokku jalgrattal vastassuunas otse liikunud 35-aastase mehega. Jalgrattur toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse.
Kella 20.15 ajal toimus liiklusõnnetus Põlvamaal Kõlleste vallas Tõdu külas Karilatsi-Heisri tee kolmandal kilomeetril, kus 51-aastane mees sõitis ratastraktoriga Massey Ferguson enne vasakkurvi paremale poole teelt välja. Traktor rullus katusele, haagis jäi ratastele. Juht pöördus ise Põlva haiglasse. | Liiklusõnnetustes sai viga seitse inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 06.19 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Ussimäe tee ja Kärberi tänava ristmikul, kus 43-aastase mehe juhitud ja sõidueesõigust omavale liinibussile MAN sõitis ette tuvastamata sõiduk. Kokkupõrke vältimiseks bussijuht pidurdas, mille tagajärjel kukkus bussis viibinud 61‑aastane naine. Reisija toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 07.29 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu mnt 395 juures, kus 35-aastane mees sõitis kaubikuga Peugeot Boxer otsa reguleeritud ülekäigurajal rohelise tulega teed ületanud 48-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 11.27 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Tammsaare tee 116 Prisma kaupluse juures, kus 58-aastane mees sõitis sõiduautoga Nissan X-Trail otsa reguleerimata ülekäigurajale astunud 76-aastasele naisele. Sõidukijuht lahkus sündmuskohalt ning ta tabati hiljem. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.
Kell 11.42 toimus liiklusõnnetus Tartus Turu tänaval asuvas parklas, kus põrkasid kokku 54-aastase mehe juhitud sõiduauto Škoda Fabia ning jalgrattaga sõitnud 26-aastane naine. Jalgrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 14.20 toimus liiklusõnnetus Jõgevamaal Puurmani vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 147. kilomeetril, kus 67-aastase mehe juhitud sõiduautole Volkswagen Bora sõitis kõrvalteelt registreerimata krossimootorrattaga Honda ette juhtimisõiguseta 19-aastane mees. Mootorrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.
Kell 17.47 teatati, et 45-aastane mees sooritas Tallinnas Tehnika tänaval sõiduautoga Toyota Corolla vasakpööret Virmalise tänavale ja põrkas manöövri käigus kokku jalgrattal vastassuunas otse liikunud 35-aastase mehega. Jalgrattur toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse.
Kella 20.15 ajal toimus liiklusõnnetus Põlvamaal Kõlleste vallas Tõdu külas Karilatsi-Heisri tee kolmandal kilomeetril, kus 51-aastane mees sõitis ratastraktoriga Massey Ferguson enne vasakkurvi paremale poole teelt välja. Traktor rullus katusele, haagis jäi ratastele. Juht pöördus ise Põlva haiglasse.
### Response:
Liiklusõnnetustes sai viga seitse inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Belgias kärgatas plahvatus Chimay linna spordikeskuses, surma sai üks ja vigastada neli inimest, kellest kaks raskelt, teatasid ajaleht Het Laatse Niews ja uudisteagentuur Belga.
Päästeteenistuse eestkõneleja ütles ajalehele, et plahvatus leidis aset veidi pärast keskööd ja hoones oli sel ajal mitmeid inimesi.
Hoone varises osaliselt kokku ja inimesed on rusude all lõksus.
Plahvatuse põhjus pole teada, kuid päästetöötajad kahtlustavad hoones asunud gaasimahutite lõhkemist. Alustatud on uurimist. Politseilt ei õnnestunud koheselt kommentaare saada.
Chimay asub pealinnast Brüsselist 120 kilomeetri kaugusel lõunas.
Belgias on olukord endiselt julgeoleku osas pingeline pärast märtsikuiseid terrorirünnakuid.
Ajaleht Paris Match kirjutas alles neljapäeval, et vennad Ibrahim ja Khalid El Bakraoui, kes end 22. märtsil Brüsseli lennujaamas ja Maalbeeki metroojaamas õhku lasid, valmistasid ette terrorirünnakuid Prantsusmaal 2016. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistluste ajal ja Hollandi Schipholi lennujaamas.
Brüssel ei olnud terroristide peaeesmärk, nad õhkisid pommid Brüsseli lennujaamas ja metroos sellepärast, sest 2015. aasta 13. novembri terrorirünnaku uurimine edenes kiiresti ja Salah Abdeslam arreteeriti, märkis ajaleht, viidates terroristide arvutist leitud andmetele. | Belgias sai spordikeskuse plahvatuses surma inimene | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Belgias kärgatas plahvatus Chimay linna spordikeskuses, surma sai üks ja vigastada neli inimest, kellest kaks raskelt, teatasid ajaleht Het Laatse Niews ja uudisteagentuur Belga.
Päästeteenistuse eestkõneleja ütles ajalehele, et plahvatus leidis aset veidi pärast keskööd ja hoones oli sel ajal mitmeid inimesi.
Hoone varises osaliselt kokku ja inimesed on rusude all lõksus.
Plahvatuse põhjus pole teada, kuid päästetöötajad kahtlustavad hoones asunud gaasimahutite lõhkemist. Alustatud on uurimist. Politseilt ei õnnestunud koheselt kommentaare saada.
Chimay asub pealinnast Brüsselist 120 kilomeetri kaugusel lõunas.
Belgias on olukord endiselt julgeoleku osas pingeline pärast märtsikuiseid terrorirünnakuid.
Ajaleht Paris Match kirjutas alles neljapäeval, et vennad Ibrahim ja Khalid El Bakraoui, kes end 22. märtsil Brüsseli lennujaamas ja Maalbeeki metroojaamas õhku lasid, valmistasid ette terrorirünnakuid Prantsusmaal 2016. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistluste ajal ja Hollandi Schipholi lennujaamas.
Brüssel ei olnud terroristide peaeesmärk, nad õhkisid pommid Brüsseli lennujaamas ja metroos sellepärast, sest 2015. aasta 13. novembri terrorirünnaku uurimine edenes kiiresti ja Salah Abdeslam arreteeriti, märkis ajaleht, viidates terroristide arvutist leitud andmetele.
### Response:
Belgias sai spordikeskuse plahvatuses surma inimene |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.