instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruaris Tartus toimunud juunioride EM-il pronksmedalid võitnud VK Janika Diamonds kuulub käesoleval hooajal kindlalt maailma rühmvõimlemise paremikku. Sellel nädalavahetusel oldi eelvõistluse järel kolmandal-neljandal kohal, jagades seda Soome OVO rühmaga. Finaalipäeva kindel katse tõi aga Eesti rühmale lõpparvestuses pronksmedalid. Juunioriklassis pälvis esikoha Venemaa rühm Viktoria, VK Janika Tallinn Junior Elite saavutas kokkuvõttes üheksanda koha.
Meistriklassis kuulus esikoht Venemaa rühmale Expressia. Meie meistriklassi rühmad pääsesid mõlemad finaalvõistlusele, lõpptulemuseks jäi VK Rütmika Perfetto kuues ja VK Janika Tallinn rühma seitsmes koht
Juuni alguses toimuvatele MM-võistlustele Tšehhis sõidavad eesti rühmad medalilootustega – välja minnakse kolme rühmaga juunioriklassis ning kahe rühmaga meistriklassis. | MK-etapil Sofias pälvis Eesti juunioriklassi rühm pronksmedalid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruaris Tartus toimunud juunioride EM-il pronksmedalid võitnud VK Janika Diamonds kuulub käesoleval hooajal kindlalt maailma rühmvõimlemise paremikku. Sellel nädalavahetusel oldi eelvõistluse järel kolmandal-neljandal kohal, jagades seda Soome OVO rühmaga. Finaalipäeva kindel katse tõi aga Eesti rühmale lõpparvestuses pronksmedalid. Juunioriklassis pälvis esikoha Venemaa rühm Viktoria, VK Janika Tallinn Junior Elite saavutas kokkuvõttes üheksanda koha.
Meistriklassis kuulus esikoht Venemaa rühmale Expressia. Meie meistriklassi rühmad pääsesid mõlemad finaalvõistlusele, lõpptulemuseks jäi VK Rütmika Perfetto kuues ja VK Janika Tallinn rühma seitsmes koht
Juuni alguses toimuvatele MM-võistlustele Tšehhis sõidavad eesti rühmad medalilootustega – välja minnakse kolme rühmaga juunioriklassis ning kahe rühmaga meistriklassis.
### Response:
MK-etapil Sofias pälvis Eesti juunioriklassi rühm pronksmedalid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etapi võitis prantslane Maxime Marotte ajaga 1:25.34. Teine oli Itaalia jalgrattur Marco Aurelio Fontana ajaga 1:25.39 ja kolmandale kohale platseerus prantslane Stéphane Tempier ajaga 1:25.41. Martin Loo kaotas võitjale kaks minutit ja 44 sekundit.
"Üle mitme aasta võistlesin taas Montichiaris. Eelmisel korral lõppes sõit juba esimesel ringil, kuna kukkusin ja murdsin rangluu. Sel korral startisin hästi ja olin alguses esimese viieteistkümne hulgas ning neli ringi kuuest sõitsin seitsmendal positsioonil. Paraku aga viimasel kahel ringil jõud rauges ja jaks sai otsa ning langesin lõpuks 14. kohale," kommenteeris Loo.
Stardis oli 119 ratturit.
Järgmisel pühapäeval osaleb Loo Austrias Graz UCI C1 kategooria võidusõidul. | Martin Loo sai Itaalias 14. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etapi võitis prantslane Maxime Marotte ajaga 1:25.34. Teine oli Itaalia jalgrattur Marco Aurelio Fontana ajaga 1:25.39 ja kolmandale kohale platseerus prantslane Stéphane Tempier ajaga 1:25.41. Martin Loo kaotas võitjale kaks minutit ja 44 sekundit.
"Üle mitme aasta võistlesin taas Montichiaris. Eelmisel korral lõppes sõit juba esimesel ringil, kuna kukkusin ja murdsin rangluu. Sel korral startisin hästi ja olin alguses esimese viieteistkümne hulgas ning neli ringi kuuest sõitsin seitsmendal positsioonil. Paraku aga viimasel kahel ringil jõud rauges ja jaks sai otsa ning langesin lõpuks 14. kohale," kommenteeris Loo.
Stardis oli 119 ratturit.
Järgmisel pühapäeval osaleb Loo Austrias Graz UCI C1 kategooria võidusõidul.
### Response:
Martin Loo sai Itaalias 14. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti, Leedu ja Eesti võimekus end kaitsta on viimase nelja-viie aasta jooksul tõusnud, sõnas Farina, lisades, et NATO koosneb 28 riigist ning tähtsaim aspekt on kogu alliansi kaitsevõimekus.
"NATO tagab Balti riikide õhuturbe. Siia on paigutatud NATO lahingüksused. See kinnitab veelkord NATO solidaarsust," ütles kindral Farina.
Ta rõhutas, et NATO on täis otsustavust anda Balti riikidele vajalikku abi.
Venemaa kavatseb järgmisel nädalal toimuval kohtumisel NATO-ga kritiseerida alliansi "absoluutselt põhjendamatuid" samme kohalolu suurendamiseks Balti riikides, ütles Moskva suursaadik NATO juures Aleksandr Gruško reedel.
Venemaa ja NATO suursaadikud kohtuvad Brüsselis 20. aprillil. Tegemist on ligi kahe aasta jooksul esimeste ametlike kõnelustega. | Farina: Balti riikide kaitsevõimekus on tõusnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti, Leedu ja Eesti võimekus end kaitsta on viimase nelja-viie aasta jooksul tõusnud, sõnas Farina, lisades, et NATO koosneb 28 riigist ning tähtsaim aspekt on kogu alliansi kaitsevõimekus.
"NATO tagab Balti riikide õhuturbe. Siia on paigutatud NATO lahingüksused. See kinnitab veelkord NATO solidaarsust," ütles kindral Farina.
Ta rõhutas, et NATO on täis otsustavust anda Balti riikidele vajalikku abi.
Venemaa kavatseb järgmisel nädalal toimuval kohtumisel NATO-ga kritiseerida alliansi "absoluutselt põhjendamatuid" samme kohalolu suurendamiseks Balti riikides, ütles Moskva suursaadik NATO juures Aleksandr Gruško reedel.
Venemaa ja NATO suursaadikud kohtuvad Brüsselis 20. aprillil. Tegemist on ligi kahe aasta jooksul esimeste ametlike kõnelustega.
### Response:
Farina: Balti riikide kaitsevõimekus on tõusnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eri värve kandnud vastasleere eraldas politsei püstitatud kilomeetripikkune metallbarjäär.
Vasakpoolse Töölispartei liidri punasesse riietatud toetajad võtsid kohad sisse tara vasakul poolel, Brasiilia kollarohelisi rahvusvärve kandvad opositsiooni toetajad suundusid tarast paremale.
Meeleavaldusi korraldatakse ka teistes linnades. Umbes 1000 valitsuse toetajat kogunes Rio de Janeiro Copacabana rannale.
Brasiliasse püstitatud tara on muutunud riigi ideoloogilise lõhe sümboliks keset poliitilist ja majanduskriisi, mis on riigi endasse haaranud vaid neli kuud enne Rio suveolümpiamängude algust.
Tagandamisprotsess jõuab ülemkotta vaid juhul, kui seda toetab pühapäeval kaks kolmandikku ehk 342 alamkoja saadikut 513-st. Vastasel juhul protsess peatub.
Päevalehe Estadão hinnangul kavatseb alamkojas Rousseffi vastu hääletada 342 saadikut, päevalehe Folha andmeil kavatseb riigipea tagandamist toetada 338 saadikut.
Rousseffit süüdistatakse riigieelarvega manipuleerimises eesmärgiga suurendada föderaalkulutusi 2014. aasta tagasivalimiskampaania ajal ja veel kord 2015. aastal tõsise majandussurutise ajal. President ise väidab, et tegemist on suhteliselt tehnilist laadi süüdistusega, mis ei ole karistatav tagandamisega.
President on nimetanud tagandamisprotsessi riigipöördeks. | Rousseffi toetajad ja vastased kogunesid hääletuseks kongressi ette | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eri värve kandnud vastasleere eraldas politsei püstitatud kilomeetripikkune metallbarjäär.
Vasakpoolse Töölispartei liidri punasesse riietatud toetajad võtsid kohad sisse tara vasakul poolel, Brasiilia kollarohelisi rahvusvärve kandvad opositsiooni toetajad suundusid tarast paremale.
Meeleavaldusi korraldatakse ka teistes linnades. Umbes 1000 valitsuse toetajat kogunes Rio de Janeiro Copacabana rannale.
Brasiliasse püstitatud tara on muutunud riigi ideoloogilise lõhe sümboliks keset poliitilist ja majanduskriisi, mis on riigi endasse haaranud vaid neli kuud enne Rio suveolümpiamängude algust.
Tagandamisprotsess jõuab ülemkotta vaid juhul, kui seda toetab pühapäeval kaks kolmandikku ehk 342 alamkoja saadikut 513-st. Vastasel juhul protsess peatub.
Päevalehe Estadão hinnangul kavatseb alamkojas Rousseffi vastu hääletada 342 saadikut, päevalehe Folha andmeil kavatseb riigipea tagandamist toetada 338 saadikut.
Rousseffit süüdistatakse riigieelarvega manipuleerimises eesmärgiga suurendada föderaalkulutusi 2014. aasta tagasivalimiskampaania ajal ja veel kord 2015. aastal tõsise majandussurutise ajal. President ise väidab, et tegemist on suhteliselt tehnilist laadi süüdistusega, mis ei ole karistatav tagandamisega.
President on nimetanud tagandamisprotsessi riigipöördeks.
### Response:
Rousseffi toetajad ja vastased kogunesid hääletuseks kongressi ette |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 90 minutit kirja saanud Vassiljevi värav viis Jagiellonia vahetult enne poolaega 2:0 ette ja rohkem väravaid mängus ei nähtudki. Poola kõrgliiga koduleht märgib, et tegu oli ilusa tabamusega, kus Vassiljev oli suutnud karistusala joonel täiesti vabaks jääda, vahendab Soccernet.ee.
Sellega algas Jagiellonia jaoks ka hooaja teine pool pärast tabeli jagamist, kus Vassiljev ja kaaslased saavad mängida maksimaalselt üheksanda koha peale. Hetkel sinna ka kerkiti, kuid punktivahed on väikesed ja kuus mängu ootab veel ees. | Vassiljevilt kaunis tabamus ja Jagiellonia võitis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
90 minutit kirja saanud Vassiljevi värav viis Jagiellonia vahetult enne poolaega 2:0 ette ja rohkem väravaid mängus ei nähtudki. Poola kõrgliiga koduleht märgib, et tegu oli ilusa tabamusega, kus Vassiljev oli suutnud karistusala joonel täiesti vabaks jääda, vahendab Soccernet.ee.
Sellega algas Jagiellonia jaoks ka hooaja teine pool pärast tabeli jagamist, kus Vassiljev ja kaaslased saavad mängida maksimaalselt üheksanda koha peale. Hetkel sinna ka kerkiti, kuid punktivahed on väikesed ja kuus mängu ootab veel ees.
### Response:
Vassiljevilt kaunis tabamus ja Jagiellonia võitis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu jaoks ei ole tähtsust, kes seal istuvad: mehed, naised, endised sportlased, praegused - põhiline on see, et nad teeksid midagi. Et nad lihtsalt ei istuks, et "tere, ma olen siin ja hääletan ühe või teise asja poolt"," kommenteeris ta EOK täitevkomitee rolli Vikerraadio saatele "Spordipühapäev".
Reedel valiti olümpiakomitee presidendiks Sõõrumaa ning asepresidentideks Tõnu Tõniste ja Jüri Tamm. Täitevkomiteesse valiti Urmas Paet, Anne Rei, Karol Kovanen, Toomas Tõnise, Marko Kaljuveer, Riho Terras, Oliver Kruuda, Reet Hääl, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Mihhail Kõlvart, Mati Alaver, Erki Nool ja Kristjan Järvi.
"Loll oskab ka seda kätt tõsta või mitte tõsta. Küsimus on tegevuses," jätkas Levandi. "Ma loodan, et Urmas paneb nad kõik sebima. Kõik tuleb panna seda vankrit vedama, siis hakkab see vanker ka veerema."
Enne valimis toetas Levandi eelkõige Tõniste kandidatuuri. "Seda ei tasu jälle üleliia tähtsustada. Tunnen kõiki kolme väga hästi olen kõigi kolme poolt. Olen kindlalt seda meelt, et kõik nad on väga suured spordifännid," lausus Levandi.
"Miks Tõnu? Mulle tundus tema argumentatsioon tippspordi järeleaitamis osas kõige adekvaatsem. Eks kõigil on omad nõrkused ja tugevused. Kui ta on seal meeskonnas olemas, siis väga tore!" | Levandi täitevkomiteest: loodan, et Sõõrumaa paneb nad kõik sebima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu jaoks ei ole tähtsust, kes seal istuvad: mehed, naised, endised sportlased, praegused - põhiline on see, et nad teeksid midagi. Et nad lihtsalt ei istuks, et "tere, ma olen siin ja hääletan ühe või teise asja poolt"," kommenteeris ta EOK täitevkomitee rolli Vikerraadio saatele "Spordipühapäev".
Reedel valiti olümpiakomitee presidendiks Sõõrumaa ning asepresidentideks Tõnu Tõniste ja Jüri Tamm. Täitevkomiteesse valiti Urmas Paet, Anne Rei, Karol Kovanen, Toomas Tõnise, Marko Kaljuveer, Riho Terras, Oliver Kruuda, Reet Hääl, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Mihhail Kõlvart, Mati Alaver, Erki Nool ja Kristjan Järvi.
"Loll oskab ka seda kätt tõsta või mitte tõsta. Küsimus on tegevuses," jätkas Levandi. "Ma loodan, et Urmas paneb nad kõik sebima. Kõik tuleb panna seda vankrit vedama, siis hakkab see vanker ka veerema."
Enne valimis toetas Levandi eelkõige Tõniste kandidatuuri. "Seda ei tasu jälle üleliia tähtsustada. Tunnen kõiki kolme väga hästi olen kõigi kolme poolt. Olen kindlalt seda meelt, et kõik nad on väga suured spordifännid," lausus Levandi.
"Miks Tõnu? Mulle tundus tema argumentatsioon tippspordi järeleaitamis osas kõige adekvaatsem. Eks kõigil on omad nõrkused ja tugevused. Kui ta on seal meeskonnas olemas, siis väga tore!"
### Response:
Levandi täitevkomiteest: loodan, et Sõõrumaa paneb nad kõik sebima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste põhisõidus järgnesid Raido Saarele Sten-Erik Ottender ja Vahur Valvas. Eelmise aasta võitja Caspar Austa pidi seekord leppima neljanda kohaga. Naistevõistlusel edestas Uibokand Ailen Mälgit ja Maila Kuusi.
Võistluse raames toimus 55 km pikkune põhisõit, 30,5 km pikkune lühi- ja tõukerattasõit, noorte- ning lastesõidud.
Rattureid soosis kuiv ilm, kuid lagedamatel kohtadel tegi rattasõidu raskeks kohati vali tuul.
Kokku osales tänavusel Kõlleste rattamaratonil 280 osalejat. Võistlustulemused on leitavad aadressilt http://www.racetecresults.com/Results.aspx?CId=16573&RId=3015. | Kõlleste rattamaraton - Allan Oras Cupi võitis Raido Saar | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste põhisõidus järgnesid Raido Saarele Sten-Erik Ottender ja Vahur Valvas. Eelmise aasta võitja Caspar Austa pidi seekord leppima neljanda kohaga. Naistevõistlusel edestas Uibokand Ailen Mälgit ja Maila Kuusi.
Võistluse raames toimus 55 km pikkune põhisõit, 30,5 km pikkune lühi- ja tõukerattasõit, noorte- ning lastesõidud.
Rattureid soosis kuiv ilm, kuid lagedamatel kohtadel tegi rattasõidu raskeks kohati vali tuul.
Kokku osales tänavusel Kõlleste rattamaratonil 280 osalejat. Võistlustulemused on leitavad aadressilt http://www.racetecresults.com/Results.aspx?CId=16573&RId=3015.
### Response:
Kõlleste rattamaraton - Allan Oras Cupi võitis Raido Saar |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeval saadi kodus 3:0 võit Hamburgi üle. Väravad lõid Christian Pulisic (38. minutil) ja Adrian Ramos (44., 86.).
Neli vooru enne meistrivõistluste lõppu lahutab Bayernit ja Borussiat seitse punkti. Kolmandal kohal asuv Leverkuseni Bayer jääb Borussiast lausa 20 silma kaugusele.
Augsburg on 33 punktiga 14. positsioonil, kuid tabeliseis on väga tihe, sest 11. koht asub vaid kahe ja kümnes koht nelja punkti kaugusel. Samas on 16. kohal olev Bremeni Werder 31 punkti peal ja läheks hetkeseisuga üleminekumängudele. | Dortmundi Borussia hoiab Bayerniga seitsmepunktilist vahet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeval saadi kodus 3:0 võit Hamburgi üle. Väravad lõid Christian Pulisic (38. minutil) ja Adrian Ramos (44., 86.).
Neli vooru enne meistrivõistluste lõppu lahutab Bayernit ja Borussiat seitse punkti. Kolmandal kohal asuv Leverkuseni Bayer jääb Borussiast lausa 20 silma kaugusele.
Augsburg on 33 punktiga 14. positsioonil, kuid tabeliseis on väga tihe, sest 11. koht asub vaid kahe ja kümnes koht nelja punkti kaugusel. Samas on 16. kohal olev Bremeni Werder 31 punkti peal ja läheks hetkeseisuga üleminekumängudele.
### Response:
Dortmundi Borussia hoiab Bayerniga seitsmepunktilist vahet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeva õhtupoolikul toimunud kestussõidus (70 minutit pluss üks ring) jagas Kevin Korjus autot number 3 rootslase Fredrik Blomstedtiga.
Kvalifikatsioonis kolmanda stardipositsiooni välja võidelnud Kevinil õnnestus veerevstart suurepäraselt ja avakurvi saabus ta liidrina. Paraku oli hoogu liiga palju, Kevin käis korra rajalt väljas ja langes viiendaks. Seda kohta hoidis ta kuni boksipeatuste "akna" avanemiseni, teenides seega PRO-sõitjate arvestusse esimesed 10 punkti.
Enne boksipeatust tõusis Korjus neljandaks, Fredrik Blomstedt möödus sõidu teises pooles veel kahest konkurendist ja tõi auto finišisse teisel kohal.
Pühapäevases PRO-arvestuse sprindisõidus startis Kevin taas kolmandalt kohalt. Ka seekord tõusis ta enne esimest kurvi liidriks, kuid teist korda end eksitada ei lasknud. Korra kättevõideldud esikohta hoidis Korjus lõpuni, ehkki parimalt stardikohalt alustanud Lewis Williamson jõudis talle lõpuringidel väga lähedale.
Kevin Korjus: "Start oli selle sõidu võti. Lewis hakkas liiga vara kiirendama ja pidi siis uuesti aeglustama, mul oli juba hoog sees ja ma sain mööda. Lewis ei jõudnud küll kordagi nii lähedale, et oleks mind rünnata saanud, aga vahe oli väga väike ja ma pidin sada protsenti pingutama stardist finišini. See oli minu elu kõige raskem võidusõit!"
Korjuse esikoht tõstis ta PRO-sõitjate arvestuses teisele kohale Lewis Williamsoni järele, punkte on neil hetkel vastavalt 35 ja 43.
Renault Sport Trophy sarja teine etapp sõidetakse 13.-15. mail Itaalias Imolas. | VIDEO | Kevin Korjus tegi Renault Sport Trophy sarjas eduka debüüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeva õhtupoolikul toimunud kestussõidus (70 minutit pluss üks ring) jagas Kevin Korjus autot number 3 rootslase Fredrik Blomstedtiga.
Kvalifikatsioonis kolmanda stardipositsiooni välja võidelnud Kevinil õnnestus veerevstart suurepäraselt ja avakurvi saabus ta liidrina. Paraku oli hoogu liiga palju, Kevin käis korra rajalt väljas ja langes viiendaks. Seda kohta hoidis ta kuni boksipeatuste "akna" avanemiseni, teenides seega PRO-sõitjate arvestusse esimesed 10 punkti.
Enne boksipeatust tõusis Korjus neljandaks, Fredrik Blomstedt möödus sõidu teises pooles veel kahest konkurendist ja tõi auto finišisse teisel kohal.
Pühapäevases PRO-arvestuse sprindisõidus startis Kevin taas kolmandalt kohalt. Ka seekord tõusis ta enne esimest kurvi liidriks, kuid teist korda end eksitada ei lasknud. Korra kättevõideldud esikohta hoidis Korjus lõpuni, ehkki parimalt stardikohalt alustanud Lewis Williamson jõudis talle lõpuringidel väga lähedale.
Kevin Korjus: "Start oli selle sõidu võti. Lewis hakkas liiga vara kiirendama ja pidi siis uuesti aeglustama, mul oli juba hoog sees ja ma sain mööda. Lewis ei jõudnud küll kordagi nii lähedale, et oleks mind rünnata saanud, aga vahe oli väga väike ja ma pidin sada protsenti pingutama stardist finišini. See oli minu elu kõige raskem võidusõit!"
Korjuse esikoht tõstis ta PRO-sõitjate arvestuses teisele kohale Lewis Williamsoni järele, punkte on neil hetkel vastavalt 35 ja 43.
Renault Sport Trophy sarja teine etapp sõidetakse 13.-15. mail Itaalias Imolas.
### Response:
VIDEO | Kevin Korjus tegi Renault Sport Trophy sarjas eduka debüüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Umbes 6000 inimest alustas rongkäiku raudteejaama Gare du Nord juurest, nendega liitusid Brüsseli kesklinnas Molenbeekist teekonda alustanud 1000 protestijat.
Meeleavalduse "Marss terrorismi ja vihkamise vastu" organiseerisid kodanikuühendused, kes lootsid tänavatele tuua 15 000 inimest.
Protestimarss pidi esialgu toimuma 27. märtsil, ent politsei otsustas selle julgeolekukaalutlustel tühistada.
"Kui meie kaaskodanikke, kaitsetuid tsiviilisikuid tapetakse argpükslikus rünnakus, peaksid kõik kodanikud oma tülgastust ja solidaarsust väljendama," ütles demonstratsiooni korraldamises osalenud Liege'i linnavolikogu liige Hassan Bousetta AFP-le.
"See on hetk mõtiskluseks ja kaastundesõnumiks ohvritele ja moment, mil kodanikud näitavad ühtekuuluvustunnet," sõnas ta.
Rongkäiguliste peakolonni juhtisid ohvrite pereliikmed, kandes prantsuse ja flaamikeelset loosungit "#üheskoos vihkamise ja terrori vastu". Neile järgnesid usukogukondade esindajad.
Tosinkond uskudevahelise dialoogi ühingu liiget kandis loosungit "Üheskoos rahus", rühm moslemeid kandis hüüdlauset "Minu religioon ja usk on armastus."
22. märtsil sai Brüsseli rahvusvahelises lennujaamas ja Maelbeeki metroojaamas korraldatud kolmes enesetapuplahvatuses surma 32 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmusrühmitus Islamiriik (IS).
Tuletõrje pressiesindaja Pierre Meyesi sõnul sümboliseeris pühapäevasel meeleavaldusel päästeteenistuste rolli rünnakute järel kasutatud sisselülitatud signaaltuledega tuletõrjeauto.
Molenbeekist kesklinna suundunud rahvahulga seas oli rühm lapsi, kes hüüdis "Daesh, kao minema, Brüssel ei ole sinu jaoks!".
Daesh on IS-i araabiakeelne nimetus.
Brüsseli terrorirünnakud on andnud tugeva hoobi Belgia ühtsuse pihta, mida pingestavad niigi valloonide ja flaamide aastakümnetepikkused erimeelsused.
Rünnakute järel on Belgias puhkenud aktiivne debatt pühasõdalaste esilekerkimise üle riigi moslemitest alamklassi seast.
Siseminister Jan Jambon ütles laupäeval, et "arvestatav osa moslemielanikkonnast" pidas rünnakute järel rõõmutantsu.
Samuti süüdistas ta Molenbeeki islamiusulisi elanikke läinud kuul Pariisi terrorirünnakute kahtlusaluse Salah Abdeslami tabamiseks korraldatud operatsiooni ajal politseinike ründamises.
"Nad loopisid Salah Abdeslami vahistamise ajal politseinikke kivide ja pudelitega. See on tõeline probleem. Terroriste saame me kinni võtta ja ühiskonnast eemaldada, aga nad on pealispind, mille all asub vähkkasvaja, mida on palju raskem ravida. Me saame sellega hakkama, ent see ei juhtu üleöö," sõnas ta. | Brüsselis avaldas pühasõdalaste vägivalla vastu meelt 7000 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Umbes 6000 inimest alustas rongkäiku raudteejaama Gare du Nord juurest, nendega liitusid Brüsseli kesklinnas Molenbeekist teekonda alustanud 1000 protestijat.
Meeleavalduse "Marss terrorismi ja vihkamise vastu" organiseerisid kodanikuühendused, kes lootsid tänavatele tuua 15 000 inimest.
Protestimarss pidi esialgu toimuma 27. märtsil, ent politsei otsustas selle julgeolekukaalutlustel tühistada.
"Kui meie kaaskodanikke, kaitsetuid tsiviilisikuid tapetakse argpükslikus rünnakus, peaksid kõik kodanikud oma tülgastust ja solidaarsust väljendama," ütles demonstratsiooni korraldamises osalenud Liege'i linnavolikogu liige Hassan Bousetta AFP-le.
"See on hetk mõtiskluseks ja kaastundesõnumiks ohvritele ja moment, mil kodanikud näitavad ühtekuuluvustunnet," sõnas ta.
Rongkäiguliste peakolonni juhtisid ohvrite pereliikmed, kandes prantsuse ja flaamikeelset loosungit "#üheskoos vihkamise ja terrori vastu". Neile järgnesid usukogukondade esindajad.
Tosinkond uskudevahelise dialoogi ühingu liiget kandis loosungit "Üheskoos rahus", rühm moslemeid kandis hüüdlauset "Minu religioon ja usk on armastus."
22. märtsil sai Brüsseli rahvusvahelises lennujaamas ja Maelbeeki metroojaamas korraldatud kolmes enesetapuplahvatuses surma 32 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmusrühmitus Islamiriik (IS).
Tuletõrje pressiesindaja Pierre Meyesi sõnul sümboliseeris pühapäevasel meeleavaldusel päästeteenistuste rolli rünnakute järel kasutatud sisselülitatud signaaltuledega tuletõrjeauto.
Molenbeekist kesklinna suundunud rahvahulga seas oli rühm lapsi, kes hüüdis "Daesh, kao minema, Brüssel ei ole sinu jaoks!".
Daesh on IS-i araabiakeelne nimetus.
Brüsseli terrorirünnakud on andnud tugeva hoobi Belgia ühtsuse pihta, mida pingestavad niigi valloonide ja flaamide aastakümnetepikkused erimeelsused.
Rünnakute järel on Belgias puhkenud aktiivne debatt pühasõdalaste esilekerkimise üle riigi moslemitest alamklassi seast.
Siseminister Jan Jambon ütles laupäeval, et "arvestatav osa moslemielanikkonnast" pidas rünnakute järel rõõmutantsu.
Samuti süüdistas ta Molenbeeki islamiusulisi elanikke läinud kuul Pariisi terrorirünnakute kahtlusaluse Salah Abdeslami tabamiseks korraldatud operatsiooni ajal politseinike ründamises.
"Nad loopisid Salah Abdeslami vahistamise ajal politseinikke kivide ja pudelitega. See on tõeline probleem. Terroriste saame me kinni võtta ja ühiskonnast eemaldada, aga nad on pealispind, mille all asub vähkkasvaja, mida on palju raskem ravida. Me saame sellega hakkama, ent see ei juhtu üleöö," sõnas ta.
### Response:
Brüsselis avaldas pühasõdalaste vägivalla vastu meelt 7000 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terve nädalavahetuse tegi ilm dramaatilisi muutusi, üllatades täna hommikul tugeva rahesajuga, hoolimata sellest suutis Soomer sõita väga stabiilset aega kõigi ringidel. Võistlust alustas ta teiselt kohalt, kuid haaras esikoha peale paari kohavahetust esimesel ringil. Võistluse lõpuni hoidis Hannes esikohta, kasvatades pidevalt edu. Hannes oskas kvalifikatsioonis rehvi säästa, mis koos suurepärase tiimitööga aitas tänasel võistlusel esikohta kindlustada.
"Täna toimis kõik tõesti nii nagu plaanitud! Rehv oli hea ning ilm andis ideaalse võimaluse heaks võistluseks," sõnas Soomer pressiteate vahendusel. "Terve nädalavahetuse oli võtmesõnaks stabiilsus ja rehv ning tegime ka vastavalt sellele ratta seadistuses muudatusi – kõik toimis! Mõned väiksemad sõiduvead küll tekkisid, kuid tervikuna toimis kõik võrratult! Raske on kirjeldada seda rõõmu! Tänan kõiki kaasaelajaid ja oma tiimi!"
Soomeril ja Perezil (Hispaania) on peale kaht etappi võrdselt punkte (36), kuid paremate sõidutulemustega juhib karikasarja punktiarvestust Soomer. Sarja järgmine etapp toimub 1. mail Itaalias. | Assenis võidutsenud Soomer kerkis Euroopa juunioride karikasarjas liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terve nädalavahetuse tegi ilm dramaatilisi muutusi, üllatades täna hommikul tugeva rahesajuga, hoolimata sellest suutis Soomer sõita väga stabiilset aega kõigi ringidel. Võistlust alustas ta teiselt kohalt, kuid haaras esikoha peale paari kohavahetust esimesel ringil. Võistluse lõpuni hoidis Hannes esikohta, kasvatades pidevalt edu. Hannes oskas kvalifikatsioonis rehvi säästa, mis koos suurepärase tiimitööga aitas tänasel võistlusel esikohta kindlustada.
"Täna toimis kõik tõesti nii nagu plaanitud! Rehv oli hea ning ilm andis ideaalse võimaluse heaks võistluseks," sõnas Soomer pressiteate vahendusel. "Terve nädalavahetuse oli võtmesõnaks stabiilsus ja rehv ning tegime ka vastavalt sellele ratta seadistuses muudatusi – kõik toimis! Mõned väiksemad sõiduvead küll tekkisid, kuid tervikuna toimis kõik võrratult! Raske on kirjeldada seda rõõmu! Tänan kõiki kaasaelajaid ja oma tiimi!"
Soomeril ja Perezil (Hispaania) on peale kaht etappi võrdselt punkte (36), kuid paremate sõidutulemustega juhib karikasarja punktiarvestust Soomer. Sarja järgmine etapp toimub 1. mail Itaalias.
### Response:
Assenis võidutsenud Soomer kerkis Euroopa juunioride karikasarjas liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jamie Vardy viis 18. minutil Leicesteri juhtima, aga sama mees sai 56. minutil punase kaardi ja kodumeeskond jäi arvulisse vähemusse.
West Ham ei suutnud aga väravat lüüa enne kui lõpuminutitel, aga siis ka kaks korraga: 84. minutil realiseeris Andy Carroll penalti ja 86. minutil viis Aaron Cresswell külalised juhtima.
Leicester suutis siiski vähemalt viigipunkti koju jätta, sest üleminutitel teenisid ka nemad 11 meetri karistuselöögi, mille realiseeris Leonardo Ulloa.
Teistes tänastes mängudes tegid Arsenal ja Crystal Palace 1:1 viigi (45+1. Alexis Sanchez - 82. Yannick Bolasie) ning Bournemouth kaotas Liverpoolile 1:2 (90+3. Joshua King - 41. Roberto Firmino, 45+2. Daniel Sturridge).
Leicester City juhib neli vooru enne hooaja lõppu kõrgliigat 73 punktiga, kuid teisel kohal oleval Tottenham Hotspuril (65 punkti) on varuks esmaspäevane mäng võõrsil Stoke Cityga.
Järgnevad Manchester City ja Arsenal 60 ning Manchester United 56 punktiga. Igaühel neist jääb pidada veel viis kohtumist. | Vardy lõi värava ja sai punase kaardi, Leicester pääses viimasel hetkel viigiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jamie Vardy viis 18. minutil Leicesteri juhtima, aga sama mees sai 56. minutil punase kaardi ja kodumeeskond jäi arvulisse vähemusse.
West Ham ei suutnud aga väravat lüüa enne kui lõpuminutitel, aga siis ka kaks korraga: 84. minutil realiseeris Andy Carroll penalti ja 86. minutil viis Aaron Cresswell külalised juhtima.
Leicester suutis siiski vähemalt viigipunkti koju jätta, sest üleminutitel teenisid ka nemad 11 meetri karistuselöögi, mille realiseeris Leonardo Ulloa.
Teistes tänastes mängudes tegid Arsenal ja Crystal Palace 1:1 viigi (45+1. Alexis Sanchez - 82. Yannick Bolasie) ning Bournemouth kaotas Liverpoolile 1:2 (90+3. Joshua King - 41. Roberto Firmino, 45+2. Daniel Sturridge).
Leicester City juhib neli vooru enne hooaja lõppu kõrgliigat 73 punktiga, kuid teisel kohal oleval Tottenham Hotspuril (65 punkti) on varuks esmaspäevane mäng võõrsil Stoke Cityga.
Järgnevad Manchester City ja Arsenal 60 ning Manchester United 56 punktiga. Igaühel neist jääb pidada veel viis kohtumist.
### Response:
Vardy lõi värava ja sai punase kaardi, Leicester pääses viimasel hetkel viigiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See peaks olema vastus, et režiim ei mõtleks tsiviilelanike ründamisele, kui oma rünnakuid laiendab," vahendas Reuters Alloushi sõnu telekanalile al Hadath.
"Minu arvates see ei ole üleskutse vägivalla laiendamisele, pigem on see üleskutse enesekaitsele," lisas ta. | Süüria opositsiooni läbirääkija kutsus mässulisi üles enesekaitseks rünnakuid suurendama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See peaks olema vastus, et režiim ei mõtleks tsiviilelanike ründamisele, kui oma rünnakuid laiendab," vahendas Reuters Alloushi sõnu telekanalile al Hadath.
"Minu arvates see ei ole üleskutse vägivalla laiendamisele, pigem on see üleskutse enesekaitsele," lisas ta.
### Response:
Süüria opositsiooni läbirääkija kutsus mässulisi üles enesekaitseks rünnakuid suurendama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist oli Nadali karjääri sajanda finaaliga ning kuigi Monte Carlos oli ta varem triumfeerinud lausa kaheksa korda, siis viimane neist jäi juba nelja aasta taha.
Monfils on kaotanud nüüd kõigis kolmes Mastersi finaalis, kus ta on osalenud. Eelmised jäid juba aastate taha, sest 2009. aastal kaotas ta Pariisi finaalis Novak Djokovicile ja aasta hiljem samas kohas rootslasele Robin Söderlingile. | Rafael Nadali karjääri sajas finaal oli võidukas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist oli Nadali karjääri sajanda finaaliga ning kuigi Monte Carlos oli ta varem triumfeerinud lausa kaheksa korda, siis viimane neist jäi juba nelja aasta taha.
Monfils on kaotanud nüüd kõigis kolmes Mastersi finaalis, kus ta on osalenud. Eelmised jäid juba aastate taha, sest 2009. aastal kaotas ta Pariisi finaalis Novak Djokovicile ja aasta hiljem samas kohas rootslasele Robin Söderlingile.
### Response:
Rafael Nadali karjääri sajas finaal oli võidukas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene mängis pea 20 minutit, aga punktiarvet ei avanud (kahesed 0/2, kolmesed 0/1). Küll võttis ta kaks lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, kaotas korra palli ja tegi ka neli viga.
Teisel poolajal vastast kordagi juhtima lasknud Žalgirise parimad olid Lukas Lekavicius 16, Ian Vougioukas 15 ja Edgaras Ulanovas 12 punktiga. Lietuvos Rytasele tõi Deividas Gailius 1, Adas Juškevicius 16 ja Kendrick Shamar Brown 16 silma.
Kaks vooru enne põhiturniiri lõppu on Žalgirisel liidrina 31 võitu 34-st mängust ja Lietuvos Rytasel 26 võitu. Kolmandal kohal asuval Prienai Vytautas on hetkel 19 võidu peal. | Žalgiris sai Leedus jagu konkurent Lietuvos Rytasest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene mängis pea 20 minutit, aga punktiarvet ei avanud (kahesed 0/2, kolmesed 0/1). Küll võttis ta kaks lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, kaotas korra palli ja tegi ka neli viga.
Teisel poolajal vastast kordagi juhtima lasknud Žalgirise parimad olid Lukas Lekavicius 16, Ian Vougioukas 15 ja Edgaras Ulanovas 12 punktiga. Lietuvos Rytasele tõi Deividas Gailius 1, Adas Juškevicius 16 ja Kendrick Shamar Brown 16 silma.
Kaks vooru enne põhiturniiri lõppu on Žalgirisel liidrina 31 võitu 34-st mängust ja Lietuvos Rytasel 26 võitu. Kolmandal kohal asuval Prienai Vytautas on hetkel 19 võidu peal.
### Response:
Žalgiris sai Leedus jagu konkurent Lietuvos Rytasest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reformierakonna (RE) toetus on heitlikum – aprillis oli see kahe protsendi võrra madalam kui märtsis, kuid ikkagi suurem kui aasta alguses (17%) või eelmisel aastal keskmiselt (19%). Küllap sõltub toetus peaministrierakonnale suuresti sellest, kui meelepärane on valitsuse tegevus konkreetsel küsitlusperioodil kodanikele olnud.
Keskerakonna stabiilselt kõrge toetusprotsent võib selles erakonnas küdevat sisekonflikti arvestades tunduda üsna ootamatu, kuid sellele võib leida loogilise seletuse. Ehkki Edgar Savisaar armastab mõelda, et Keskerakonna kõrge reitingu ainsaks garandiks on tema isik, ei ole see nii – Keskerakonna toetajate seas on kindlasti ka neid, kes elavad kaasa hoopis Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Jüri Ratase, Enn Eesmaa, Toomas Vitsuti ja teiste erakonna esimehe valimistel Kadri Simsoni selja taha koondunute tegevusele.
Kui need inimesed erakonnast lahkuksid, kahaneks ka erakonna reiting – olen selles kindel. Seetõttu on lepituse otsimine ja erakonna ühtsuse hoidmine, mida erakonna aukohus on viimastel nädalatel üritanud käivitada, väga oluline valijate suure toetuse säilitamiseks.
Kolm järgmist erakonda eelistuste pingereas - Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ja Vabaerakond - on aasta algusest peale olnud praktiliselt võrdse toetusega. Ehkki ka seekordses küsitluses jäävad toetuse erinevused statistilise vea piiridesse, saame nad siiski omavahel järjestada: EKRE-t toetab 14 protsenti, sotsiaaldemokraate 13 ja Vabaerakonda 12 protsenti valijaist.
EKRE näib hõivavat erakondade edetabelis üha kindlamalt kolmandat positsiooni, samas kui Vabaerakonna ja sotsiaaldemokraatide reiting püsib juba mitmendat kuud paigal. IRL on endiselt parlamendierakondade seas vähima toetusega – 7 protsenti.
Mõna aja eest tekitas avalikkuses suurt furoori MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt levitatud pressiteade, mille kohaselt EKRE toetus tõusis Brüsseli terrorirünnakute nädalal Reformierakonnaga võrdseks (nende uuringust selgus, et Keskerakonda toetas siis 26%, Reformierakonda 20% ja EKRE-t 19% valijatest, Vabaerakonna ja SDE toetus oli 11% ning IRL-il 7%). Ka selle küsitluse tehniliseks teostajaks oli Turu-uuringute AS, kuid küsitlus viidi läbi veebiküsitlusena.
Veebiküsitluses osalevad aktiivsemad kodanikud
Ehkki ka veebiküsitlus tagab valimi sotsiaaldemograafilise esinduslikkuse, on sellele vastajad poliitikast keskmiselt enam huvitatud ja aktiivsema eluhoiakuga. EKRE on meie veebiküsitlustes saanud alati pisut suurema toetuse kui tavapärastes näost näkku meetodil läbi viidud küsitlustes.
Kui vaadata aprilli omnibussküsitluse tulemusi, siis avaneb seal küllaltki huvitav pilt erinevate erakondade toetajate poliitikahuvist. Et parlamendierakondade valijad on valijaskonna keskmisega võrreldes poliitikast rohkem huvitatud, on muidugi ootuspärane, kuid eriti kõrge on poliitikast huvitatute osakaal riigikogu kahe uustulnuka - EKRE ja Vabaerakonna – valijate seas. EKRE valijaist on poliitikast väga või mõningal määral huvitatud 82 protsenti, Vabaerakonna valijaist 79 protsenti (valijaskonnas keskmiselt on see arv 66 protsenti).
Kui aga vaadata, millised on poliitikast väga huvitatud valijate erakondlikud eelistused (selliseid valijaid oli 13 protsenti kõigist valimisõiguslikest kodanikest), tuleb ilmsiks eriti põnev asjaolu: EKRE toetus on selles vastajate grupis Keskerakonnaga võrdselt 24 protsenti. Näiteks Reformierakonna poolt hääletaks poliitikast väga huvitatud valijatest vaid 14 protsenti.
EKRE toetus jätkab lihtsate lahenduste najal aeglast kasvu
Ei saa eitada, et EKRE toetus on visalt, aga kindlalt ülesmäge rühkinud ning ehkki matemaatiline statistika ei luba nende toetust kahe lähima konkurendi – Vabaerakonna ja SDE – ees veel oluliselt suuremaks hinnata, on toetustrend selgelt tõusev ning praeguses ühiskondlikus õhustikus on olemas kõik võimalused, et seda veelgi suurendada. Sellele aitavad kaasa mitmed sisepoliitilised probleemid, millele võimukoalitsioon ei soovi piisavalt tähelepanu pöörata ega avalikkusega neil teemadel avameelselt kõnelda, ent millele EKRE-lased otsekui käisest lihtsaid ja löövaid lahendusi pakuvad.
Vaadates EKRE toetuse tõusu, on üsna veider, et just EKRE parlamendifraktsioon esitas hiljuti riigikogu valimiste seaduse muutmise seadusesse parandusettepaneku, mis nägi ette arvamusküsitluste tulemuste avaldamise keelamise aktiivse valimisperioodi vältel. See oleks tähendanud, et tulevikus 40 päeva enne valimisi mitte üksnes ei korjataks tänavatelt ära välireklaame, vaid lõpetataks ka arvamusküsitluste tulemuste avaldamine ajakirjanduses.
EKRE poolt on selline ettepanek väga ootamatu eelkõige seetõttu, et just arvamusküsitluste tulemuste avaldamine enne 2015. aasta riigikogu valimisi oli üks olulisim tegur, mis tagas nende, nagu ka Vabaerakonna, pääsu parlamenti. Kui valijatel ei oleks tänu arvamusküsitlustele tekkinud kindlustunnet, et ka väikese toetusega uute tulijate poolt antud hääl kaotsi ei lähe, poleks ilmselt paljud neist riskinudki EKRE ja Vabaerakonna poolt hääletada.
Õnneks oli staažikamatel riigikogu liikmetel vist meeles, et samasisuline vaidlus peeti parlamendis maha juba 2002. aastal, kui samuti üritati sotsioloogilisi küsitlusi valimisreklaamiga ühte patta panna. Toona ei läinud need ettepanekud läbi ning ka nüüd pidas põhiseaduskomisjon õigemaks EKRE ettepanekuid mitte toetada. Kuid kahtlemata andis see aktsioon aimu, milline on selle erakonna suhtumine avalikkuse õigusesse valimiste eel lisaks erakondade poolt pakutavale ajupesule valimisotsuse tegemiseks ka erapooletut infot saada. | Kivirähk: Läänerindel muutuseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reformierakonna (RE) toetus on heitlikum – aprillis oli see kahe protsendi võrra madalam kui märtsis, kuid ikkagi suurem kui aasta alguses (17%) või eelmisel aastal keskmiselt (19%). Küllap sõltub toetus peaministrierakonnale suuresti sellest, kui meelepärane on valitsuse tegevus konkreetsel küsitlusperioodil kodanikele olnud.
Keskerakonna stabiilselt kõrge toetusprotsent võib selles erakonnas küdevat sisekonflikti arvestades tunduda üsna ootamatu, kuid sellele võib leida loogilise seletuse. Ehkki Edgar Savisaar armastab mõelda, et Keskerakonna kõrge reitingu ainsaks garandiks on tema isik, ei ole see nii – Keskerakonna toetajate seas on kindlasti ka neid, kes elavad kaasa hoopis Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Jüri Ratase, Enn Eesmaa, Toomas Vitsuti ja teiste erakonna esimehe valimistel Kadri Simsoni selja taha koondunute tegevusele.
Kui need inimesed erakonnast lahkuksid, kahaneks ka erakonna reiting – olen selles kindel. Seetõttu on lepituse otsimine ja erakonna ühtsuse hoidmine, mida erakonna aukohus on viimastel nädalatel üritanud käivitada, väga oluline valijate suure toetuse säilitamiseks.
Kolm järgmist erakonda eelistuste pingereas - Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ja Vabaerakond - on aasta algusest peale olnud praktiliselt võrdse toetusega. Ehkki ka seekordses küsitluses jäävad toetuse erinevused statistilise vea piiridesse, saame nad siiski omavahel järjestada: EKRE-t toetab 14 protsenti, sotsiaaldemokraate 13 ja Vabaerakonda 12 protsenti valijaist.
EKRE näib hõivavat erakondade edetabelis üha kindlamalt kolmandat positsiooni, samas kui Vabaerakonna ja sotsiaaldemokraatide reiting püsib juba mitmendat kuud paigal. IRL on endiselt parlamendierakondade seas vähima toetusega – 7 protsenti.
Mõna aja eest tekitas avalikkuses suurt furoori MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt levitatud pressiteade, mille kohaselt EKRE toetus tõusis Brüsseli terrorirünnakute nädalal Reformierakonnaga võrdseks (nende uuringust selgus, et Keskerakonda toetas siis 26%, Reformierakonda 20% ja EKRE-t 19% valijatest, Vabaerakonna ja SDE toetus oli 11% ning IRL-il 7%). Ka selle küsitluse tehniliseks teostajaks oli Turu-uuringute AS, kuid küsitlus viidi läbi veebiküsitlusena.
Veebiküsitluses osalevad aktiivsemad kodanikud
Ehkki ka veebiküsitlus tagab valimi sotsiaaldemograafilise esinduslikkuse, on sellele vastajad poliitikast keskmiselt enam huvitatud ja aktiivsema eluhoiakuga. EKRE on meie veebiküsitlustes saanud alati pisut suurema toetuse kui tavapärastes näost näkku meetodil läbi viidud küsitlustes.
Kui vaadata aprilli omnibussküsitluse tulemusi, siis avaneb seal küllaltki huvitav pilt erinevate erakondade toetajate poliitikahuvist. Et parlamendierakondade valijad on valijaskonna keskmisega võrreldes poliitikast rohkem huvitatud, on muidugi ootuspärane, kuid eriti kõrge on poliitikast huvitatute osakaal riigikogu kahe uustulnuka - EKRE ja Vabaerakonna – valijate seas. EKRE valijaist on poliitikast väga või mõningal määral huvitatud 82 protsenti, Vabaerakonna valijaist 79 protsenti (valijaskonnas keskmiselt on see arv 66 protsenti).
Kui aga vaadata, millised on poliitikast väga huvitatud valijate erakondlikud eelistused (selliseid valijaid oli 13 protsenti kõigist valimisõiguslikest kodanikest), tuleb ilmsiks eriti põnev asjaolu: EKRE toetus on selles vastajate grupis Keskerakonnaga võrdselt 24 protsenti. Näiteks Reformierakonna poolt hääletaks poliitikast väga huvitatud valijatest vaid 14 protsenti.
EKRE toetus jätkab lihtsate lahenduste najal aeglast kasvu
Ei saa eitada, et EKRE toetus on visalt, aga kindlalt ülesmäge rühkinud ning ehkki matemaatiline statistika ei luba nende toetust kahe lähima konkurendi – Vabaerakonna ja SDE – ees veel oluliselt suuremaks hinnata, on toetustrend selgelt tõusev ning praeguses ühiskondlikus õhustikus on olemas kõik võimalused, et seda veelgi suurendada. Sellele aitavad kaasa mitmed sisepoliitilised probleemid, millele võimukoalitsioon ei soovi piisavalt tähelepanu pöörata ega avalikkusega neil teemadel avameelselt kõnelda, ent millele EKRE-lased otsekui käisest lihtsaid ja löövaid lahendusi pakuvad.
Vaadates EKRE toetuse tõusu, on üsna veider, et just EKRE parlamendifraktsioon esitas hiljuti riigikogu valimiste seaduse muutmise seadusesse parandusettepaneku, mis nägi ette arvamusküsitluste tulemuste avaldamise keelamise aktiivse valimisperioodi vältel. See oleks tähendanud, et tulevikus 40 päeva enne valimisi mitte üksnes ei korjataks tänavatelt ära välireklaame, vaid lõpetataks ka arvamusküsitluste tulemuste avaldamine ajakirjanduses.
EKRE poolt on selline ettepanek väga ootamatu eelkõige seetõttu, et just arvamusküsitluste tulemuste avaldamine enne 2015. aasta riigikogu valimisi oli üks olulisim tegur, mis tagas nende, nagu ka Vabaerakonna, pääsu parlamenti. Kui valijatel ei oleks tänu arvamusküsitlustele tekkinud kindlustunnet, et ka väikese toetusega uute tulijate poolt antud hääl kaotsi ei lähe, poleks ilmselt paljud neist riskinudki EKRE ja Vabaerakonna poolt hääletada.
Õnneks oli staažikamatel riigikogu liikmetel vist meeles, et samasisuline vaidlus peeti parlamendis maha juba 2002. aastal, kui samuti üritati sotsioloogilisi küsitlusi valimisreklaamiga ühte patta panna. Toona ei läinud need ettepanekud läbi ning ka nüüd pidas põhiseaduskomisjon õigemaks EKRE ettepanekuid mitte toetada. Kuid kahtlemata andis see aktsioon aimu, milline on selle erakonna suhtumine avalikkuse õigusesse valimiste eel lisaks erakondade poolt pakutavale ajupesule valimisotsuse tegemiseks ka erapooletut infot saada.
### Response:
Kivirähk: Läänerindel muutuseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 58-aastase Davise snuukrikarjäär kestis 38 aastat ja säravaimateks hetkedeks on kindlusti kuus MM-tiitlit aastatest 1981, 1983, 1984, 1987, 1988 ja 1989.
Ta on võitnud karjääri jooksul 28 reitinguturniiri ja püsib selles arvestuses võrdsel pulgal Ronnie O'Sullivani ja John Higginsiga.
Davisest on ajaloo jooksul paremaks osutunud vaid šotlane Stephen Hendry, kes on tulnud maailmameistriks seitse korda ja võitnud 36 reitinguturniiri.
Davise viimaseks matšiks jäi 10. aprillil peetud kohtumine Fergal O'Brieniga, mille ta kaotas ega pääsenud käimasolevaks MM-iks põhitabelisse. | Kuuekordne snuukri maailmameister lõpetas karjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
58-aastase Davise snuukrikarjäär kestis 38 aastat ja säravaimateks hetkedeks on kindlusti kuus MM-tiitlit aastatest 1981, 1983, 1984, 1987, 1988 ja 1989.
Ta on võitnud karjääri jooksul 28 reitinguturniiri ja püsib selles arvestuses võrdsel pulgal Ronnie O'Sullivani ja John Higginsiga.
Davisest on ajaloo jooksul paremaks osutunud vaid šotlane Stephen Hendry, kes on tulnud maailmameistriks seitse korda ja võitnud 36 reitinguturniiri.
Davise viimaseks matšiks jäi 10. aprillil peetud kohtumine Fergal O'Brieniga, mille ta kaotas ega pääsenud käimasolevaks MM-iks põhitabelisse.
### Response:
Kuuekordne snuukri maailmameister lõpetas karjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma eelmist, 2013. aastal püstitatud tippmarki parandas aafriklane lausa kahe meetri ja 29 sentimeetriga (65.33), kirjutab Team75plus.com.
Üllatava arenguhüppe tegi ka ameeriklane Brian Williams, kes heitis kodumaal 63.23. Tema varasem isiklik tippmark oli aga kõigest 55.71 ehk Williams ületas selle enam kui seitsme ja poole meetriga.
Ameeriklased on sel hooajal juba mitmeid häid kettakaari näidanud. Enne Hoganit juhtis edetabelit Sam Mattis Philadelphias heidetud 67.45-ga. Rodney Brown sai aga eile Californias Norwalkis kirja täpselt 66 meetrit. | Jõudsalt isiklikku marki parandanud Aafrika kettaheitja tõusis hooaja edetabelijuhiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma eelmist, 2013. aastal püstitatud tippmarki parandas aafriklane lausa kahe meetri ja 29 sentimeetriga (65.33), kirjutab Team75plus.com.
Üllatava arenguhüppe tegi ka ameeriklane Brian Williams, kes heitis kodumaal 63.23. Tema varasem isiklik tippmark oli aga kõigest 55.71 ehk Williams ületas selle enam kui seitsme ja poole meetriga.
Ameeriklased on sel hooajal juba mitmeid häid kettakaari näidanud. Enne Hoganit juhtis edetabelit Sam Mattis Philadelphias heidetud 67.45-ga. Rodney Brown sai aga eile Californias Norwalkis kirja täpselt 66 meetrit.
### Response:
Jõudsalt isiklikku marki parandanud Aafrika kettaheitja tõusis hooaja edetabelijuhiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nelja kvalifikatsioonisõidu kokkuvõttes oli parim rootslane Mattias EKström (Audi S1), talle järgnesid Solberg ja kaasmaalane Johan Kristoffersson (Volkswagen Polo).
Esimeses poolfinaalis oli Ekströmil pisut ebaõnne ja kerge kokkupuude sõidu alguses Timmy Hanseniga (Peugeot 208) rikkus rootslase sõidu ning ta pidi lõpuks leppima neljanda kohaga, jäädes esimesena finaalist välja. Sõidu võitis Kristoffersson, talle järgnesid tänavusest hooajast MM-sarjaga liitunud üheksakordne autoralli maailmameister Sebastien Loeb (Peugeot 208) ja Robin Larsson (Audi A1).
Teise poolfinaali eel olid Solbergil tehnilised probleemid, kuna tema auto stardisüsteem lakkas töötamast, kuid norralane käivitas auto käsitsi ja suutis probleemidest hoolimata sõidu võita. Teisena pääses edasi soomlane Toomas Heikkinen (Audi S1), kolmanda koha nimel käis viimasel ringil tuline heitlus ning peale jäi Andreas Bakkerud (Ford Focus RS).
Finaalis jokkeriringilt väljudes põrkas Solberg kergelt kokku Kristofferssoniga, kes pidi seetõttu võidusõidu pooleli jääma, Solberg aga sai jätkata ja võttis karjääri üheksanda MM-etapivõidu rallikrossis. Pärast finaali pidid nii Solberg kui Kristoffersson kokkupõrke kohta žüriile selgitusi jagama ning kuigi räägiti ka võimalikust diskvalifitseerimisest, pääses Solberg hoiatusega.
Teise kohaga lõpetas Larsson ning viimase poodiumikoha hõivas Heikkinen. Neljas oli Bakkerud ja esimest korda MM-etapi finaalis sõitnud Loeb sai viienda koha, Kristoffersson teenis kuuenda koha punktid.
MM-sarja üldarvestuses on Solberg 29 punktiga liider, Larssonil ja Kristofferssonil on mõlemal 21 ning Bakkerudil ja Heikkinenil mõlemal 20 punkti. | Tiitlikaitsja Solberg alustas uut hooaega võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nelja kvalifikatsioonisõidu kokkuvõttes oli parim rootslane Mattias EKström (Audi S1), talle järgnesid Solberg ja kaasmaalane Johan Kristoffersson (Volkswagen Polo).
Esimeses poolfinaalis oli Ekströmil pisut ebaõnne ja kerge kokkupuude sõidu alguses Timmy Hanseniga (Peugeot 208) rikkus rootslase sõidu ning ta pidi lõpuks leppima neljanda kohaga, jäädes esimesena finaalist välja. Sõidu võitis Kristoffersson, talle järgnesid tänavusest hooajast MM-sarjaga liitunud üheksakordne autoralli maailmameister Sebastien Loeb (Peugeot 208) ja Robin Larsson (Audi A1).
Teise poolfinaali eel olid Solbergil tehnilised probleemid, kuna tema auto stardisüsteem lakkas töötamast, kuid norralane käivitas auto käsitsi ja suutis probleemidest hoolimata sõidu võita. Teisena pääses edasi soomlane Toomas Heikkinen (Audi S1), kolmanda koha nimel käis viimasel ringil tuline heitlus ning peale jäi Andreas Bakkerud (Ford Focus RS).
Finaalis jokkeriringilt väljudes põrkas Solberg kergelt kokku Kristofferssoniga, kes pidi seetõttu võidusõidu pooleli jääma, Solberg aga sai jätkata ja võttis karjääri üheksanda MM-etapivõidu rallikrossis. Pärast finaali pidid nii Solberg kui Kristoffersson kokkupõrke kohta žüriile selgitusi jagama ning kuigi räägiti ka võimalikust diskvalifitseerimisest, pääses Solberg hoiatusega.
Teise kohaga lõpetas Larsson ning viimase poodiumikoha hõivas Heikkinen. Neljas oli Bakkerud ja esimest korda MM-etapi finaalis sõitnud Loeb sai viienda koha, Kristoffersson teenis kuuenda koha punktid.
MM-sarja üldarvestuses on Solberg 29 punktiga liider, Larssonil ja Kristofferssonil on mõlemal 21 ning Bakkerudil ja Heikkinenil mõlemal 20 punkti.
### Response:
Tiitlikaitsja Solberg alustas uut hooaega võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gujaratis toiminud meeleavaldustes nõuti Hardik Pateli vabastamist, kes on olnud alates mullu oktoobrist vangis, süüdistatuna mässu õhutamises, vahendas Reuters.
Mehsana linnas muutus meeleavaldus aga vägivaldseks.
Meeleavaldajad loopisid kive, politsei ajas neid pisargaasiga laiali ning kasutas ka veekahurit. Üle kogu osariigi vahistati rohkem kui 400 meeleavaldajat.
Kohalikud võimud kehtestasid Mehsana linnas liikumiskeelu. | Indias muutusid kastimeeleavaldused vägivaldseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gujaratis toiminud meeleavaldustes nõuti Hardik Pateli vabastamist, kes on olnud alates mullu oktoobrist vangis, süüdistatuna mässu õhutamises, vahendas Reuters.
Mehsana linnas muutus meeleavaldus aga vägivaldseks.
Meeleavaldajad loopisid kive, politsei ajas neid pisargaasiga laiali ning kasutas ka veekahurit. Üle kogu osariigi vahistati rohkem kui 400 meeleavaldajat.
Kohalikud võimud kehtestasid Mehsana linnas liikumiskeelu.
### Response:
Indias muutusid kastimeeleavaldused vägivaldseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liivik viibis jääl pea tosin minutit, kuid resultatiivsuspunkte ega karistusminuteid ei teeninud. Meeskonna ainsa värava viskas slovakist leegionär Tomas Zaborsky.
Nelja võiduni peetavas finaalseerias on nüüd seis üks-üks. Järgmine kohtumine peetakse teisipäeval Helsingis, seejärel mängitakse reedel Tamperes ja laupäeval taas Helsingis. | Liiviku klubi pidi finaalseeria teises mängus vastase paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liivik viibis jääl pea tosin minutit, kuid resultatiivsuspunkte ega karistusminuteid ei teeninud. Meeskonna ainsa värava viskas slovakist leegionär Tomas Zaborsky.
Nelja võiduni peetavas finaalseerias on nüüd seis üks-üks. Järgmine kohtumine peetakse teisipäeval Helsingis, seejärel mängitakse reedel Tamperes ja laupäeval taas Helsingis.
### Response:
Liiviku klubi pidi finaalseeria teises mängus vastase paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teenistuskohuseid täitnud õhujõud avastasid 14. aprillil tundmatu õhusihtmärgi, mis liikus suure kiirusega Vene riigipiiri suunas. Hävitaja Su-27 tõusis sihtmärgi tuvastamiseks õhku, tegi õhus objektile ringi peale ja tuvastas selle kui USA õhujõudude RC-135U," ütles Vene kaitseametkonna pressiesindaja Igor Konašenkov.
Kindralmajori sõnul muutis RC-135U pärast visuaalside loomist Vene lennukiga suunda ja asus liikuma Vene piiridele vastassuunas.
"Su-27 kogu lend kulges vastavuses rahvusvahelistele reeglitele ja ühtki intsidenti aset ei leidnud," lisas ta.
Ühendriikide kaitseministeerium teatas laupäeval, et Venemaa hävitaja Su-27 häiris Läänemere kohal USA õhujõudude lennukit RC-135. Vahejuhtum leidis Pentagoni andmetel aset neljapäeval rahvusvahelises õhuruumis.
USA kaitseministeeriumi eestkõneleja Laura Seali sõnul oli venelaste tegutsemine "ohtlik ja ebaprofessionaalne". Seali kinnitusel ei viibinud USA lennuk ühelgi hetkel Venemaa õhuruumis ja oli tavapärasel lennul.
Alles kolmapäeval teatas Ühendriikide kaitseametnik, et Vene sõjalennukid sooritasid Läänemerel rahvusvahelistes vetes liikunud USA sõjalaeva kohal esmaspäeval ja teisipäeval "agressiivseid" ülelende. Ühe vahejuhtumi käigus lendas Vene Su-24 umbes 9 meetri kõrguselt üle USA sõjalaeva Donald Cook. | Moskva: jutt Su-27 ohtlikust lähenemisest USA lennukile ei vasta tõele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teenistuskohuseid täitnud õhujõud avastasid 14. aprillil tundmatu õhusihtmärgi, mis liikus suure kiirusega Vene riigipiiri suunas. Hävitaja Su-27 tõusis sihtmärgi tuvastamiseks õhku, tegi õhus objektile ringi peale ja tuvastas selle kui USA õhujõudude RC-135U," ütles Vene kaitseametkonna pressiesindaja Igor Konašenkov.
Kindralmajori sõnul muutis RC-135U pärast visuaalside loomist Vene lennukiga suunda ja asus liikuma Vene piiridele vastassuunas.
"Su-27 kogu lend kulges vastavuses rahvusvahelistele reeglitele ja ühtki intsidenti aset ei leidnud," lisas ta.
Ühendriikide kaitseministeerium teatas laupäeval, et Venemaa hävitaja Su-27 häiris Läänemere kohal USA õhujõudude lennukit RC-135. Vahejuhtum leidis Pentagoni andmetel aset neljapäeval rahvusvahelises õhuruumis.
USA kaitseministeeriumi eestkõneleja Laura Seali sõnul oli venelaste tegutsemine "ohtlik ja ebaprofessionaalne". Seali kinnitusel ei viibinud USA lennuk ühelgi hetkel Venemaa õhuruumis ja oli tavapärasel lennul.
Alles kolmapäeval teatas Ühendriikide kaitseametnik, et Vene sõjalennukid sooritasid Läänemerel rahvusvahelistes vetes liikunud USA sõjalaeva kohal esmaspäeval ja teisipäeval "agressiivseid" ülelende. Ühe vahejuhtumi käigus lendas Vene Su-24 umbes 9 meetri kõrguselt üle USA sõjalaeva Donald Cook.
### Response:
Moskva: jutt Su-27 ohtlikust lähenemisest USA lennukile ei vasta tõele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teemaõhtu kava:
20.15 "Tühirand" (2006)
Mees, meri, ei ühtegi majakat. Noor intellektuaal Mati (Rain Tolk) mahhineerib end olukorda, kus tal tuleb veeta nädalavahetus koos oma naise Helina (Maarja Jakobson) ja naise armukese, viiuldaja Eduardiga (Taavi Eelmaa). Kolmik sõidab Eduardi suvekoju, maalilisse paika, mida ümbritsevad tühi rand ja kohisevad metsad. Mati on otsustanud oma naise tagasi võita, olgu põhjuseks armukadedus või uhkus. Mis on armastus? Kes seda suudab uskuda? Mida on üldse võimalik uskuda?
Tühiranna tegevus toimub lakoonilises ja sirgjoonelises maailmas, kus aeg on peatunud kusagil kaheksakümnendatel ning vuntsidest on saanud meeste nägude traagiline konstant. Film lööb parandamatu haava teie isiklikku konstitutsiooni, aga selle vaatamata jätmine seab jälle tõelisesse ohtu teie isiksuse edasise arengu. Igatepidi on jama, parem oleks siiski film ära vaadata. Mati Undi novelli "Tühirand" ainetel.
Osades Maarja Jakobson, Taavi Eelmaa, Rain Tolk, Mirtel Pohla, Juhan Ulfsak. Režissöör Veiko Õunpuu. Tootja Kuukulgur Film.
21.40 "Roukli" (2015)
Väikest talukogukonda ähvardab lähenev sõda. Hirmunud elanike elu pööratakse pea peale, kui majja saabuvad kaks põgenikku, kes pagevad salapärase ja nähtavasti kättemaksuhimulise Peedu eest. Järgnevad sündmused süüvivad habrastesse sidemetesse inimeste vahel ja indiviidi iseolemise tähendusse nende taustal.
Pealtnäha pessimistlik lähtepunkt areneb filmi edenedes millekski märksa mitmetahulisemaks - teoseks, mis kujutab sügava inimliku ühenduse haprust ja taaskehtestab selle kui õiguspärase võimaluse, juhul kui õpime teisest inimesest lahti laskma. “Roukli” kutsub vaatajat oma küsimustega suhestuma mitte ainult intellektuaalselt, vaid ka emotsionaalselt, isegi vaimselt.
Lavastaja Veiko Õunpuu. Osatäitjad Juhan Ulfsak, Lauri Lagle, Mirtel Pohla, Eva Klemets, Peeter Raudsepp, Tambet Tuisk, Taavi Eelmaa, Meelis Rämmeld. Tootja Filmiühistu Roukli.
23.15 "Püha Tõnu kiusamine" (2009)
Ida-Euroopa, uus aastatuhat. Hundiseadused ja hundiisu. Ikka leidub mõni, kes otsib hea ja halva tundmise kuivanud puud, millest on plaan valmistada kvaliteetset koosolekumööblit. „Püha Tõnu kiusamine“ on film mehest, kes oma rännakul puhtama südametunnistuse, kuid üha keerulisema reaalsuse suunas kohtab mitmeid tänapäeva Eestist tuttavaid tüpaaže, elab läbi vahvaid seiklusi, kust ei puudu ka muhe huumor, ning näib, et tasapisi ja üpris paratamatult kaotab mees oma töö, perekonna ning lõpuks ka reaalsuse.
Õunpuu eelmine mängufilm "Sügisball" võitis erinevatel maailma festivalidel üle 15 auhinna, olles sealhulgas 2007. aastal Veneetsia filmifestivali Orrizonti programmi võitja. Osades Taavi Eelmaa, Tiina Tauraite, Ravshana Kurkova jt. | ETV2 teemaõhtu on pühendatud Veiko Õunpuule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teemaõhtu kava:
20.15 "Tühirand" (2006)
Mees, meri, ei ühtegi majakat. Noor intellektuaal Mati (Rain Tolk) mahhineerib end olukorda, kus tal tuleb veeta nädalavahetus koos oma naise Helina (Maarja Jakobson) ja naise armukese, viiuldaja Eduardiga (Taavi Eelmaa). Kolmik sõidab Eduardi suvekoju, maalilisse paika, mida ümbritsevad tühi rand ja kohisevad metsad. Mati on otsustanud oma naise tagasi võita, olgu põhjuseks armukadedus või uhkus. Mis on armastus? Kes seda suudab uskuda? Mida on üldse võimalik uskuda?
Tühiranna tegevus toimub lakoonilises ja sirgjoonelises maailmas, kus aeg on peatunud kusagil kaheksakümnendatel ning vuntsidest on saanud meeste nägude traagiline konstant. Film lööb parandamatu haava teie isiklikku konstitutsiooni, aga selle vaatamata jätmine seab jälle tõelisesse ohtu teie isiksuse edasise arengu. Igatepidi on jama, parem oleks siiski film ära vaadata. Mati Undi novelli "Tühirand" ainetel.
Osades Maarja Jakobson, Taavi Eelmaa, Rain Tolk, Mirtel Pohla, Juhan Ulfsak. Režissöör Veiko Õunpuu. Tootja Kuukulgur Film.
21.40 "Roukli" (2015)
Väikest talukogukonda ähvardab lähenev sõda. Hirmunud elanike elu pööratakse pea peale, kui majja saabuvad kaks põgenikku, kes pagevad salapärase ja nähtavasti kättemaksuhimulise Peedu eest. Järgnevad sündmused süüvivad habrastesse sidemetesse inimeste vahel ja indiviidi iseolemise tähendusse nende taustal.
Pealtnäha pessimistlik lähtepunkt areneb filmi edenedes millekski märksa mitmetahulisemaks - teoseks, mis kujutab sügava inimliku ühenduse haprust ja taaskehtestab selle kui õiguspärase võimaluse, juhul kui õpime teisest inimesest lahti laskma. “Roukli” kutsub vaatajat oma küsimustega suhestuma mitte ainult intellektuaalselt, vaid ka emotsionaalselt, isegi vaimselt.
Lavastaja Veiko Õunpuu. Osatäitjad Juhan Ulfsak, Lauri Lagle, Mirtel Pohla, Eva Klemets, Peeter Raudsepp, Tambet Tuisk, Taavi Eelmaa, Meelis Rämmeld. Tootja Filmiühistu Roukli.
23.15 "Püha Tõnu kiusamine" (2009)
Ida-Euroopa, uus aastatuhat. Hundiseadused ja hundiisu. Ikka leidub mõni, kes otsib hea ja halva tundmise kuivanud puud, millest on plaan valmistada kvaliteetset koosolekumööblit. „Püha Tõnu kiusamine“ on film mehest, kes oma rännakul puhtama südametunnistuse, kuid üha keerulisema reaalsuse suunas kohtab mitmeid tänapäeva Eestist tuttavaid tüpaaže, elab läbi vahvaid seiklusi, kust ei puudu ka muhe huumor, ning näib, et tasapisi ja üpris paratamatult kaotab mees oma töö, perekonna ning lõpuks ka reaalsuse.
Õunpuu eelmine mängufilm "Sügisball" võitis erinevatel maailma festivalidel üle 15 auhinna, olles sealhulgas 2007. aastal Veneetsia filmifestivali Orrizonti programmi võitja. Osades Taavi Eelmaa, Tiina Tauraite, Ravshana Kurkova jt.
### Response:
ETV2 teemaõhtu on pühendatud Veiko Õunpuule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanimaa arvele jäi kaks väravat ja üks söödupunkti. Võitjate resultatiivseimad olid Niclas Ekberg üheksa, Marko Vujin seitsme ja Domagoj Duvnjak kuue tabamusega.
Meistrivõistluste tabelis jääb Kiel (41 punkti) hetkel alla Rhein-Neckar Löwenile (44) ja Flensburg-Handewittile (42), aga meeskonnal on võrreldes konkurentidega ka üks kohtumine varuks. Mait Patraili klubi Hannover-Burgdorf on 29 punktiga kaheksas. | Jaanimaa viskas Kieli võidumängus kaks väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanimaa arvele jäi kaks väravat ja üks söödupunkti. Võitjate resultatiivseimad olid Niclas Ekberg üheksa, Marko Vujin seitsme ja Domagoj Duvnjak kuue tabamusega.
Meistrivõistluste tabelis jääb Kiel (41 punkti) hetkel alla Rhein-Neckar Löwenile (44) ja Flensburg-Handewittile (42), aga meeskonnal on võrreldes konkurentidega ka üks kohtumine varuks. Mait Patraili klubi Hannover-Burgdorf on 29 punktiga kaheksas.
### Response:
Jaanimaa viskas Kieli võidumängus kaks väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mis toimub?
Andsin välja oma teise luulekogu, nüüd ootan, mida teised inimesed arvavad. Ootan, et inimesed loeksid, sest tehtud sai väga pikk töö. Praegu olen saanud vastukaja ainult oma lähedastelt ja sõpradelt.
Pärast teise luulekogu valmimisprotsessi ja arvustuste ootamise on põhiküsimus siiski see, et kas mina olen nüüd luuletaja? Arvasin alati, et kui annan välja ühe luulekogu, siis võin nimetada ennast luuletajaks. Kui see juhtus, kestis see tunne ehk päev, paar ja siis hakkasin arvama, et ühe luulekoguga pole ma keegi, et kui ma nüüd teise ka võib-olla kunagi välja annan, et just siis saab mind luuletajaks nimetada. Nüüd on teine luulekogu väljas.. mis sa arvad, kas ma endiselt mõtlen nii? Nüüd arvan, et ilma kolmandata pole ma veel keegi. See on vist mingisugune selline teadmine, äratundmine, mis mulle kunagi külge ei jää.
Esimene luulekogu "Armastus vaikib mind maha" ilmus 2014. aastal. Teine luulekogu sai valmis vist tänu Hooandjale?
Kasutasin Hooandjat ja tegelikult pärast esimest luulekogu ei plaaninudki teist tegema hakata, aga kirjastus ja samamoodi toimetaja Alvar Loog, kes oli ka esimese kogu toimetaja, arvas, et praegu on õige aeg. Kogunenud oli palju materjali ja olin täpselt seal maal, et võiksin teha uut. Nüüd on see valmis.
Luulekogu on vist nii värskelt väljas, et on vara küsida, mille uuega hetkel tegeled?
Sel aastal polegi ma ühtegi luuletust kirjutanud. Mõõn on sees.
Kui teise luulekogu välja andsin, siis võtsin südameasjaks, et hakkan ohtralt luulet lugema. Olen luulekogusid kokku ostnud ja kogunud, aga pole olnud mahti neisse süveneda, nüüd olen iga päev võtnud pool tunnikest, et mõnda neist süveneda. Praegu peatusin Doris Kareval näiteks, avastan teda jälle.
Nii et sa ei hoia end tingimata kursis kõige värskema luulega, vaid teed valiku enda hetke tunde järgi?
Pigem enda järgi. Hästi pikalt olen ikkagi lugenud minu jaoks klassikuid fs'i, Bukowskit ja Alverit. Neid loen tihi, aga praegu olen mõelnud enda jaoks selgeks, et pean lugema ka teisi. Olen nüüd Viljandi omaloominguvõistluse zürii liige, mis tähendab, et pean hindama 15-21 aastaseid noori. See on ka selline teistmoodi ala, et need on toimetamata, värsked ja toored, aga neid on väga huvitav lugeda.
Nii et koostöö toimetajaga on sinu jaoks väga oluline?
Just. Esimese luulekogu puhul ei tahtnud ma toimetaja pakutud muudatustes üldse järele anda, natukene kahetsen seda praegu, et oma jonni nii palju edasi ajasin. Teise luulekogu puhul olin leplikum, usaldasin teist inimest rohkem. Ma arvan, et toimetaja teab paremini, tänu sellele on see raamat ka parem.
Miks just armastusluule sinu jaoks nii oluline on?
Armastusluule ja luuletamisega on üldse nii, et luuletaja kirjutab sellest, mis parasjagu ta elus toimub ja ma olen vist siiamaani armunud, iga päev olen armunud või vähemalt üritan olla. Armastus on midagi sellist, mida on hästi lihtne teha imalaks. Armastusest on raske kirjutada nii, et see oleks ka lugejale huvitav. Iga armastus on teistmoodi.
See luulekogu üleüldiselt näeb välja väga naiselik ja romantiline, aga tegelikult on see jaotatud neljaks peatükiks, armastusluulet on ainult kahes. Kahes viimases on ka ema teemat. Mul on emaga üldse nii, et nüüd olen mõistnud kui olulised on vanemad üldiselt ja kui olulised on nad minu jaoks. Luulekoguga tahtsingi näidata ja tõestada kui oluline ema minu jaoks on.
Armastusluule ei pea olema imal. Mina olen totaalne armastusluule fänn. Isegi Bukowski puhul, ta on nii robustne, toores ja vulgaarne, aga oskab ikkagi armastust ägedaks teha. Olen üritanud võtta nišši tema pealt, aga samas jääda iseendaks ja võtta šnitti ka enda igapäevasest armastusest ja armumisest.
Lõpetuseks, kirjutad eesti keeles, aga kui sind ja sinu loomingut mitte tunda ja mõelda ainult nime peale, siis võib see esialgu üllatav tunduda. Sinus on nii eestlast, leedulast kui ukrainlast. Mis tundeid tekitab sinus Martin Helme öeldu Marina Kaljuranna kohta?
Tegelikult olen ka veidi poolakas. Pean end täielikuks krantsiks, mul ei ole ühte kindlat vereliini, kõik on väga segamini. Protsendiliselt on võib-olla kõige rohkem ukraina verd. Pean end ise kõige rohkem ukrainlaseks, kuigi ukraina keelt ma nii hästi ei oska. Mu kodune keel on alati olnud vene keel. Olen ikkagi slaavlane, sest kõik need rahvused on slaavilikud ja põhikeel on alati olnud vene keel, aga olen üritanud ukraina keelega ka tuttavaks saada.
Kui olin laps, siis üheks põhisolvanguks, mida minu pihta visati, oligi see, et sa oled venelane, mine mängi kuskil teise õue peal. See oli põhiline, millega sai haiget teha. Kaljurand on väga tugev naine ja see pole ka esimene kord kui nii on öeldud. Sellest peab üle olema, sest lõpuks olen ikkagi Eestis sündinud, ma räägin eesti keelt kui emakeelt ja ma ei arva, et see peaks olema mingisugune probleem.
Kuigi mina olen rahvuse teemast vähe kirjutanud. Sveta Grigorjeva on rohkem, tema esimene luulekogu on sellele üles ehitatud, tundsin lugedes end ära. Kuidas on elada Eestis kui sa ei tea, kes sa oled, räägid eesti keelt, aga sul on vene nimi, et kes ma siis olen? See küsimus jääb elu lõpuni. | Mis toimub? Aleksandra Tšoba: armastusluule ei pea olema imal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mis toimub?
Andsin välja oma teise luulekogu, nüüd ootan, mida teised inimesed arvavad. Ootan, et inimesed loeksid, sest tehtud sai väga pikk töö. Praegu olen saanud vastukaja ainult oma lähedastelt ja sõpradelt.
Pärast teise luulekogu valmimisprotsessi ja arvustuste ootamise on põhiküsimus siiski see, et kas mina olen nüüd luuletaja? Arvasin alati, et kui annan välja ühe luulekogu, siis võin nimetada ennast luuletajaks. Kui see juhtus, kestis see tunne ehk päev, paar ja siis hakkasin arvama, et ühe luulekoguga pole ma keegi, et kui ma nüüd teise ka võib-olla kunagi välja annan, et just siis saab mind luuletajaks nimetada. Nüüd on teine luulekogu väljas.. mis sa arvad, kas ma endiselt mõtlen nii? Nüüd arvan, et ilma kolmandata pole ma veel keegi. See on vist mingisugune selline teadmine, äratundmine, mis mulle kunagi külge ei jää.
Esimene luulekogu "Armastus vaikib mind maha" ilmus 2014. aastal. Teine luulekogu sai valmis vist tänu Hooandjale?
Kasutasin Hooandjat ja tegelikult pärast esimest luulekogu ei plaaninudki teist tegema hakata, aga kirjastus ja samamoodi toimetaja Alvar Loog, kes oli ka esimese kogu toimetaja, arvas, et praegu on õige aeg. Kogunenud oli palju materjali ja olin täpselt seal maal, et võiksin teha uut. Nüüd on see valmis.
Luulekogu on vist nii värskelt väljas, et on vara küsida, mille uuega hetkel tegeled?
Sel aastal polegi ma ühtegi luuletust kirjutanud. Mõõn on sees.
Kui teise luulekogu välja andsin, siis võtsin südameasjaks, et hakkan ohtralt luulet lugema. Olen luulekogusid kokku ostnud ja kogunud, aga pole olnud mahti neisse süveneda, nüüd olen iga päev võtnud pool tunnikest, et mõnda neist süveneda. Praegu peatusin Doris Kareval näiteks, avastan teda jälle.
Nii et sa ei hoia end tingimata kursis kõige värskema luulega, vaid teed valiku enda hetke tunde järgi?
Pigem enda järgi. Hästi pikalt olen ikkagi lugenud minu jaoks klassikuid fs'i, Bukowskit ja Alverit. Neid loen tihi, aga praegu olen mõelnud enda jaoks selgeks, et pean lugema ka teisi. Olen nüüd Viljandi omaloominguvõistluse zürii liige, mis tähendab, et pean hindama 15-21 aastaseid noori. See on ka selline teistmoodi ala, et need on toimetamata, värsked ja toored, aga neid on väga huvitav lugeda.
Nii et koostöö toimetajaga on sinu jaoks väga oluline?
Just. Esimese luulekogu puhul ei tahtnud ma toimetaja pakutud muudatustes üldse järele anda, natukene kahetsen seda praegu, et oma jonni nii palju edasi ajasin. Teise luulekogu puhul olin leplikum, usaldasin teist inimest rohkem. Ma arvan, et toimetaja teab paremini, tänu sellele on see raamat ka parem.
Miks just armastusluule sinu jaoks nii oluline on?
Armastusluule ja luuletamisega on üldse nii, et luuletaja kirjutab sellest, mis parasjagu ta elus toimub ja ma olen vist siiamaani armunud, iga päev olen armunud või vähemalt üritan olla. Armastus on midagi sellist, mida on hästi lihtne teha imalaks. Armastusest on raske kirjutada nii, et see oleks ka lugejale huvitav. Iga armastus on teistmoodi.
See luulekogu üleüldiselt näeb välja väga naiselik ja romantiline, aga tegelikult on see jaotatud neljaks peatükiks, armastusluulet on ainult kahes. Kahes viimases on ka ema teemat. Mul on emaga üldse nii, et nüüd olen mõistnud kui olulised on vanemad üldiselt ja kui olulised on nad minu jaoks. Luulekoguga tahtsingi näidata ja tõestada kui oluline ema minu jaoks on.
Armastusluule ei pea olema imal. Mina olen totaalne armastusluule fänn. Isegi Bukowski puhul, ta on nii robustne, toores ja vulgaarne, aga oskab ikkagi armastust ägedaks teha. Olen üritanud võtta nišši tema pealt, aga samas jääda iseendaks ja võtta šnitti ka enda igapäevasest armastusest ja armumisest.
Lõpetuseks, kirjutad eesti keeles, aga kui sind ja sinu loomingut mitte tunda ja mõelda ainult nime peale, siis võib see esialgu üllatav tunduda. Sinus on nii eestlast, leedulast kui ukrainlast. Mis tundeid tekitab sinus Martin Helme öeldu Marina Kaljuranna kohta?
Tegelikult olen ka veidi poolakas. Pean end täielikuks krantsiks, mul ei ole ühte kindlat vereliini, kõik on väga segamini. Protsendiliselt on võib-olla kõige rohkem ukraina verd. Pean end ise kõige rohkem ukrainlaseks, kuigi ukraina keelt ma nii hästi ei oska. Mu kodune keel on alati olnud vene keel. Olen ikkagi slaavlane, sest kõik need rahvused on slaavilikud ja põhikeel on alati olnud vene keel, aga olen üritanud ukraina keelega ka tuttavaks saada.
Kui olin laps, siis üheks põhisolvanguks, mida minu pihta visati, oligi see, et sa oled venelane, mine mängi kuskil teise õue peal. See oli põhiline, millega sai haiget teha. Kaljurand on väga tugev naine ja see pole ka esimene kord kui nii on öeldud. Sellest peab üle olema, sest lõpuks olen ikkagi Eestis sündinud, ma räägin eesti keelt kui emakeelt ja ma ei arva, et see peaks olema mingisugune probleem.
Kuigi mina olen rahvuse teemast vähe kirjutanud. Sveta Grigorjeva on rohkem, tema esimene luulekogu on sellele üles ehitatud, tundsin lugedes end ära. Kuidas on elada Eestis kui sa ei tea, kes sa oled, räägid eesti keelt, aga sul on vene nimi, et kes ma siis olen? See küsimus jääb elu lõpuni.
### Response:
Mis toimub? Aleksandra Tšoba: armastusluule ei pea olema imal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juhtkomitee teatas, et maailmamajanduse väljavaade on vilets nõrga kaubanduse ja mitme muu ohu, sealhulgas Suurbritannia võimaliku lahkumise tõttu Euroopa Liidust, vahendas BBC.
Komitee kutsus riike üles suurendama avaliku sektori kulutusi ja vältima deflatsiooni.
IMF-i juht Christine Lagarde kirjeldas rahandusministrite ja keskpankurite kohtumist Washingtonis "kollektiivse teraapiana", et tegeleda sünge väljavaatega. Kuid ta kinnitas, et veidi rahunenud finantsturud leevendasid ka IMF-i kevadise kohtumise pingeid.
IMF kärpis eelmisel nädalal maailma majanduskasvu prognoosi 3,2 protsendini. | IMF-i riigid lubasid tugevdada majanduskasvu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juhtkomitee teatas, et maailmamajanduse väljavaade on vilets nõrga kaubanduse ja mitme muu ohu, sealhulgas Suurbritannia võimaliku lahkumise tõttu Euroopa Liidust, vahendas BBC.
Komitee kutsus riike üles suurendama avaliku sektori kulutusi ja vältima deflatsiooni.
IMF-i juht Christine Lagarde kirjeldas rahandusministrite ja keskpankurite kohtumist Washingtonis "kollektiivse teraapiana", et tegeleda sünge väljavaatega. Kuid ta kinnitas, et veidi rahunenud finantsturud leevendasid ka IMF-i kevadise kohtumise pingeid.
IMF kärpis eelmisel nädalal maailma majanduskasvu prognoosi 3,2 protsendini.
### Response:
IMF-i riigid lubasid tugevdada majanduskasvu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kangur mängis 27 minutit, viskas kümme punkti (kahesed 3/3, kolmesed 1/1, vabavisked 1/1), haaras kolm lauapalli ja tegi neli viga.
Võitjate parimad olid Rihards Kuksiks ja Brandon Davies 17 punktiga. Chris Wrighti nimele jäi 13 punkti kõrval 12 lauapalli. Cremona ridades viskas Elston Turner 18 punkti.
Varesel on koos 13 võitu ja 15 kaotust ning meeskond heitleb veel koha eest play-offis. Cremona (18-10) on koha play-offis juba taganud.
Varesel jääb koduliiga põhiturniiril pidada veel kaks kohtumist: kodus Reggianaga ja võõrsil Cantuga. FIBA Euroopa karikasarjas ootavad ees medalimängud, poolfinaalis on vastaseks prantslaste Elan Chalon. | Kanguri kõik viis viset Itaalia liiga mängus tabasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kangur mängis 27 minutit, viskas kümme punkti (kahesed 3/3, kolmesed 1/1, vabavisked 1/1), haaras kolm lauapalli ja tegi neli viga.
Võitjate parimad olid Rihards Kuksiks ja Brandon Davies 17 punktiga. Chris Wrighti nimele jäi 13 punkti kõrval 12 lauapalli. Cremona ridades viskas Elston Turner 18 punkti.
Varesel on koos 13 võitu ja 15 kaotust ning meeskond heitleb veel koha eest play-offis. Cremona (18-10) on koha play-offis juba taganud.
Varesel jääb koduliiga põhiturniiril pidada veel kaks kohtumist: kodus Reggianaga ja võõrsil Cantuga. FIBA Euroopa karikasarjas ootavad ees medalimängud, poolfinaalis on vastaseks prantslaste Elan Chalon.
### Response:
Kanguri kõik viis viset Itaalia liiga mängus tabasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval said eestlased 12:3 jagu Tšehhist ja pühapäeva hommikul 9:5 Brasiiliast. Mõlemas kohtumises oli ülekaal selge juba enne viimast vooru ehk endi.
Esmaspäeval läheb Eesti (Marie Turmann - Harri Lill) vastamisi favoriitide hulka kuuluva Venemaa paariga, kes kaotas avapäeval 8:9 Šotimaale ja kohtub täna õhtul Katari esindusega.
Segapaaride curling kuulub alates 2018. aastast taliolümpiamängude programmi ning tänavused maailmameistrivõistlused on esimene 2018. aasta taliolümpiamängude kvalifikatsiooniturniir.
Eestlaste seni parim saavutus pärineb 2015. aastast, mil jõuti MM-i veerandfinaali ja saavutati 5. koht. Toona esindasid Eestit tiitlivõistlustel Maile Mölder ja Erkki Lill. | Eesti paar on alustanud curlingu MM-i kahe võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval said eestlased 12:3 jagu Tšehhist ja pühapäeva hommikul 9:5 Brasiiliast. Mõlemas kohtumises oli ülekaal selge juba enne viimast vooru ehk endi.
Esmaspäeval läheb Eesti (Marie Turmann - Harri Lill) vastamisi favoriitide hulka kuuluva Venemaa paariga, kes kaotas avapäeval 8:9 Šotimaale ja kohtub täna õhtul Katari esindusega.
Segapaaride curling kuulub alates 2018. aastast taliolümpiamängude programmi ning tänavused maailmameistrivõistlused on esimene 2018. aasta taliolümpiamängude kvalifikatsiooniturniir.
Eestlaste seni parim saavutus pärineb 2015. aastast, mil jõuti MM-i veerandfinaali ja saavutati 5. koht. Toona esindasid Eestit tiitlivõistlustel Maile Mölder ja Erkki Lill.
### Response:
Eesti paar on alustanud curlingu MM-i kahe võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti läks küll kohtumist 11. minutil Robert Rooba tabamusest juhtima, aga peagi haarasid ohjad leedulased. Oma teise värava viskas Rooba teisel kolmandikul, kui mängitud oli 26.38.
Täna mängivad veel Rumeenia - Ukraina ja Horvaatia - Suurbritannia. Pühapäeval mängivad eestlased brittidega, esmaspäeval on turniiril puhkepäev ja teisipäeval asutakse vastamisi Ukrainaga. | Eesti hokikoondis pidi MM-i avamängus tunnistama leedukate paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti läks küll kohtumist 11. minutil Robert Rooba tabamusest juhtima, aga peagi haarasid ohjad leedulased. Oma teise värava viskas Rooba teisel kolmandikul, kui mängitud oli 26.38.
Täna mängivad veel Rumeenia - Ukraina ja Horvaatia - Suurbritannia. Pühapäeval mängivad eestlased brittidega, esmaspäeval on turniiril puhkepäev ja teisipäeval asutakse vastamisi Ukrainaga.
### Response:
Eesti hokikoondis pidi MM-i avamängus tunnistama leedukate paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ''Sisuliselt töötab mootor samal põhimõttel kui tüüpiline sisepõlemismootor. Gaasi asemel paisub selles soojuse mõjul ja tõmbub jahtudes kokku aga vaid üks kaltsiumiioon. Kuigi nagu ilmselt arvata võid, ei leia sellist mootorit tulevikus ühegi auto või bussi seest,'' märkis kolleegidega nanoskoopilise mootori kahe aasta kavandanud ja nüüd ka konstrueerinud Johannes Roßnagel ERR Novaatorile antud intervjuus. Eelmine rekordväike mootor koosnes ligikaudu 10 000 osakesest.
Katsetuste peamiseks eesmärgiks on välja selgitada, kas nanomootorid käituvad samamoodi, kui nende makromaailmast tuntud analoogid, mida on süstemaatiliselt uuritud juba enam kui sadakond aastat. ''Tulevikus plaanime aga protsessi ümber pöörata ja ehitada külmutusseadme. Siis läheksid asjad praktilisest küljest huvitavaks. Üha väiksemate arvutikiipide loomisel on hetkel üheks kõige suuremaks probleemiks, kuidas saada lahti arvutuste tegemisel eralduvast soojusest,'' märkis Mainzi ülikooli füüsik.
Üheaatomiliste süsteemide uurimine võiks aidata soojuslikke protsesse paremini mõista ja pakkuda sellega täiendavat sisekaemust, mille alusel luua soojuse ärajuhtimiseks senisest tõhusamaid süsteeme.
Lisaks ennustab Roßnagel, et üliväikeste süsteemide puhul võivad avalduda ka kvantefekid, mida silmale nähtavate mootorite puhul ei näe. ''Teoreetikud on teinud palju ennustusi, kuidas suurendada nende abil tehtava kasuliku töö hulka. Efektide avaldumiseks on vaja aga palju madalamaid temperatuure,'' sõnas doktorant.
Ajakirjas Science esitletava pisimootori loomiseks vangistas Roßnagel kaltsiumiiooni esmalt koonusekujulisse elektromagnetvälja. Iooni soojendamisel leidis rakendust elektriline müra, jahutamisel laserkiir. Soojendamisel hakkab aatom piltlikult õhupallina paisuma. Ioon hakkab sellega kaasnevalt liikuma koonuse laiema otsa suunas, kuni laser sellelt Doppleri jahutamise kaudu lisaenergia röövib ja see kukub seejärel tagasi oma algpositsioonile. Tegu on tsüklilise protsessiga, just nagu tavalises soojusmasinas.
Mootori tõhususe kasvatamiseks kasutas töörühm iooni soojendamiseks ja jahutamiseks sama sagedust, kui see ise loomulikult edasi-tagasi võngub. Tekkinud resonantsi tõttu oleks osake seetõttu peagi ilma laseri jahutava mõjuta oma vanglast põgenenud. ''Praktilisemates rakendustes'' oleks võinud laseri asemel jõuülekande matkimiseks kasutada näiteks teist iooni. Antud juhul oli aga tähtis kirjeldada soojusmasinat ennast.
Kuna laseri omadused olid hästi teada, võimaldas see täpselt leida mootori võimsuse – ligikaudu 3,5x10E(-22) vatti. ''Kui nüüd arvestada, et tüüpilises automootoris on sul umbes 10E23 osakest ja meil kõigest üks osake, siis võid pärast ühe automootoris oleva bensiini osakese võimsuse leidmist ja tõhususe erinevusega arvestamist näha, et võimsus ühe osakese kohta on täitsa võrreldav ja samas suurusjärgus. See oli meie jaoks päris üllatav,'' muigas Roßnagel. Tõhususe poolest jääb see aga automootorile selgelt alla.
Kui tüüpilistes tänapäeva sisepõlemismootorites muudetakse kasulikuks tööks umbes 25-30 protsenti kütuses tallel olevast energiast, siis pisimootori puhul oli tõhusus 0,28 protsenti. Põhjus peitub temperatuurierinevustes. ''Me soojendasime osakest väga aeglaselt, kuna tahame protsessi selle vältel väga täpselt kirjeldada. Automootoris tekitad sa aga põhimõtteliselt kontrollimatu väikese plahvatuse,'' selgitas füüsik. Kaasnevalt võib gaasi temperatuur olla kuumas olekus mitusada kraadi kõrgem kui külmas. Roßnageli mootoris mõõdetakse erinevusi aga millikelvinites.
''Kuid see töötab! Nii võib oodata, et sarnaseid üheaatomilisi mootoreid võib leida peagi ka paljudest teistest laboratooriumitest,'' naeratas Roßnagel. | Väikseim mootor koosneb vaid ühest aatomist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
''Sisuliselt töötab mootor samal põhimõttel kui tüüpiline sisepõlemismootor. Gaasi asemel paisub selles soojuse mõjul ja tõmbub jahtudes kokku aga vaid üks kaltsiumiioon. Kuigi nagu ilmselt arvata võid, ei leia sellist mootorit tulevikus ühegi auto või bussi seest,'' märkis kolleegidega nanoskoopilise mootori kahe aasta kavandanud ja nüüd ka konstrueerinud Johannes Roßnagel ERR Novaatorile antud intervjuus. Eelmine rekordväike mootor koosnes ligikaudu 10 000 osakesest.
Katsetuste peamiseks eesmärgiks on välja selgitada, kas nanomootorid käituvad samamoodi, kui nende makromaailmast tuntud analoogid, mida on süstemaatiliselt uuritud juba enam kui sadakond aastat. ''Tulevikus plaanime aga protsessi ümber pöörata ja ehitada külmutusseadme. Siis läheksid asjad praktilisest küljest huvitavaks. Üha väiksemate arvutikiipide loomisel on hetkel üheks kõige suuremaks probleemiks, kuidas saada lahti arvutuste tegemisel eralduvast soojusest,'' märkis Mainzi ülikooli füüsik.
Üheaatomiliste süsteemide uurimine võiks aidata soojuslikke protsesse paremini mõista ja pakkuda sellega täiendavat sisekaemust, mille alusel luua soojuse ärajuhtimiseks senisest tõhusamaid süsteeme.
Lisaks ennustab Roßnagel, et üliväikeste süsteemide puhul võivad avalduda ka kvantefekid, mida silmale nähtavate mootorite puhul ei näe. ''Teoreetikud on teinud palju ennustusi, kuidas suurendada nende abil tehtava kasuliku töö hulka. Efektide avaldumiseks on vaja aga palju madalamaid temperatuure,'' sõnas doktorant.
Ajakirjas Science esitletava pisimootori loomiseks vangistas Roßnagel kaltsiumiiooni esmalt koonusekujulisse elektromagnetvälja. Iooni soojendamisel leidis rakendust elektriline müra, jahutamisel laserkiir. Soojendamisel hakkab aatom piltlikult õhupallina paisuma. Ioon hakkab sellega kaasnevalt liikuma koonuse laiema otsa suunas, kuni laser sellelt Doppleri jahutamise kaudu lisaenergia röövib ja see kukub seejärel tagasi oma algpositsioonile. Tegu on tsüklilise protsessiga, just nagu tavalises soojusmasinas.
Mootori tõhususe kasvatamiseks kasutas töörühm iooni soojendamiseks ja jahutamiseks sama sagedust, kui see ise loomulikult edasi-tagasi võngub. Tekkinud resonantsi tõttu oleks osake seetõttu peagi ilma laseri jahutava mõjuta oma vanglast põgenenud. ''Praktilisemates rakendustes'' oleks võinud laseri asemel jõuülekande matkimiseks kasutada näiteks teist iooni. Antud juhul oli aga tähtis kirjeldada soojusmasinat ennast.
Kuna laseri omadused olid hästi teada, võimaldas see täpselt leida mootori võimsuse – ligikaudu 3,5x10E(-22) vatti. ''Kui nüüd arvestada, et tüüpilises automootoris on sul umbes 10E23 osakest ja meil kõigest üks osake, siis võid pärast ühe automootoris oleva bensiini osakese võimsuse leidmist ja tõhususe erinevusega arvestamist näha, et võimsus ühe osakese kohta on täitsa võrreldav ja samas suurusjärgus. See oli meie jaoks päris üllatav,'' muigas Roßnagel. Tõhususe poolest jääb see aga automootorile selgelt alla.
Kui tüüpilistes tänapäeva sisepõlemismootorites muudetakse kasulikuks tööks umbes 25-30 protsenti kütuses tallel olevast energiast, siis pisimootori puhul oli tõhusus 0,28 protsenti. Põhjus peitub temperatuurierinevustes. ''Me soojendasime osakest väga aeglaselt, kuna tahame protsessi selle vältel väga täpselt kirjeldada. Automootoris tekitad sa aga põhimõtteliselt kontrollimatu väikese plahvatuse,'' selgitas füüsik. Kaasnevalt võib gaasi temperatuur olla kuumas olekus mitusada kraadi kõrgem kui külmas. Roßnageli mootoris mõõdetakse erinevusi aga millikelvinites.
''Kuid see töötab! Nii võib oodata, et sarnaseid üheaatomilisi mootoreid võib leida peagi ka paljudest teistest laboratooriumitest,'' naeratas Roßnagel.
### Response:
Väikseim mootor koosneb vaid ühest aatomist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõitis suurfavoriit Pärnu JK sõitis laupäeval Tartusse ja alistas seal kohaliku Tammeka 5:0. Tallinna FC Flora võitis Tartu SK 10 Premiumit 6:0 ja Tallinna FC Levadia JK Tallinna Kalevi 5:2, vahendab jalgpall.ee.
Need kolm naiskonda on kahe vooruga kogunud kuus punkti, väravate vahe järgi juhib tabelit FC Flora Pärnu JK ja FC Levadia ees. Kolme punktiga järgnevad Tartu JK Tammeka ja Nõmme Kalju FC, kes oli 2:1 üle Noortekoondisest.
Punktiarve on avamata JK Tallinna Kalevil, Noortekoondisel ja Tartu SK 10 Premiumil. | Naiste meistriliigat juhivad Flora, Pärnu ja Levadia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõitis suurfavoriit Pärnu JK sõitis laupäeval Tartusse ja alistas seal kohaliku Tammeka 5:0. Tallinna FC Flora võitis Tartu SK 10 Premiumit 6:0 ja Tallinna FC Levadia JK Tallinna Kalevi 5:2, vahendab jalgpall.ee.
Need kolm naiskonda on kahe vooruga kogunud kuus punkti, väravate vahe järgi juhib tabelit FC Flora Pärnu JK ja FC Levadia ees. Kolme punktiga järgnevad Tartu JK Tammeka ja Nõmme Kalju FC, kes oli 2:1 üle Noortekoondisest.
Punktiarve on avamata JK Tallinna Kalevil, Noortekoondisel ja Tartu SK 10 Premiumil.
### Response:
Naiste meistriliigat juhivad Flora, Pärnu ja Levadia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa karikasarja kuuluval võistlusel teenis teise koha Samuel Dumoulin (AG2R La Mondiale) ning kolmas oli Alexandre Geniez (FDJ), vahendab Rattauudised.ee.
Alo Jakin (HT BTP-Auber 93) lõpetas sõidu 17. kohaga ja Mihkel Räim (Cycling Agency) 20. kohaga. Mõlemad said kirja võitjaga sama aja. | Jakin ja Räim Prantsusmaal 20 seas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa karikasarja kuuluval võistlusel teenis teise koha Samuel Dumoulin (AG2R La Mondiale) ning kolmas oli Alexandre Geniez (FDJ), vahendab Rattauudised.ee.
Alo Jakin (HT BTP-Auber 93) lõpetas sõidu 17. kohaga ja Mihkel Räim (Cycling Agency) 20. kohaga. Mõlemad said kirja võitjaga sama aja.
### Response:
Jakin ja Räim Prantsusmaal 20 seas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Domeen registreeriti Liivi nimele viis tundi pärast Siim Kallase kõnet, milles ta teatas oma soovist kandideerida Eesti presidendiks, vahendab ERR-i venekeelne uudisteportaal.
Liiviga võttis ühendust venekeelne "Aktuaalne kaamera", kes küsis domneeni registreerijalt kommentaare, ent Liiv keeldus neist. Ta kinnitas, et viibib hetkel Suurbritannias, mistõttu pole tal võimalik rääkida, ent selgitas, et juba järgmisel nädalal peab domeenihaldaja nimi muutuma.
ERR-i venekeelne portaal suhtles Marina Kaljurannaga kommentaaride saamiseks SMS-i teel ning sai lõpuks vastuse, et domeeni kaljurand.ee palus Liivil registreerida tema abikaasa Kalle Kaljurand.
Marina Kaljurand ei ole veel kinnitanud, kas ta soovib saada Eesti presidendi kandidaadiks. | TTÜ dotsent registreeris oma nimele domeeni kaljurand.ee | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Domeen registreeriti Liivi nimele viis tundi pärast Siim Kallase kõnet, milles ta teatas oma soovist kandideerida Eesti presidendiks, vahendab ERR-i venekeelne uudisteportaal.
Liiviga võttis ühendust venekeelne "Aktuaalne kaamera", kes küsis domneeni registreerijalt kommentaare, ent Liiv keeldus neist. Ta kinnitas, et viibib hetkel Suurbritannias, mistõttu pole tal võimalik rääkida, ent selgitas, et juba järgmisel nädalal peab domeenihaldaja nimi muutuma.
ERR-i venekeelne portaal suhtles Marina Kaljurannaga kommentaaride saamiseks SMS-i teel ning sai lõpuks vastuse, et domeeni kaljurand.ee palus Liivil registreerida tema abikaasa Kalle Kaljurand.
Marina Kaljurand ei ole veel kinnitanud, kas ta soovib saada Eesti presidendi kandidaadiks.
### Response:
TTÜ dotsent registreeris oma nimele domeeni kaljurand.ee |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olümpiale pürgiv Eesti esireket võitis teel poolfinaali nelja vastast, sealhulgas endast maailma edetabelis kõrgemal asuvaid Natalia Perminovat (BWF 56.) Venemaalt ja Kristina Gavnholti (BWF 37.) Tšehhist.
Poolfinaalis kohtus Tolmoff võistlustel teise paigutusega ameeriklanna Iris Wangiga, kes paikneb maailma edetabelis 34. kohal, Tolmoff asetseb sel nädalal 80. tabelireal. Kuigi Tolmoff oli peale esimest kaotatud geimi lähedal mängu viimisele kolmandasse otsustavasse geimi, väljus kohtumisest võitjana Wang tulemusega 21:14, 23:21.
Poolfinaalikoht Peruus on Tolmoffi jaoks sel aastal seni parim tulemus. Nelja parema hulka jõudis Tolmoff ka kodusel Euroopa karikaetapil jaanuari alguses, kuid Peruu turniir on kategooria võrra kõrgem, suurema auhinnaraha ja jagatavate edetabelipunktidega. Võistlusega lisanduvad maailma edetabeli punktid peaksid eestlanna viima järgmisel nädalal väga lähedale viimasele olümpiapääsmele.
Olümpiapiletid jagatakse 1. mai maailma edetabeli seisuga. Punktilisa hankimise võimalus on kaheksa aastat tagasi Pekingis võistelnud Tolmoffil veel järgmisel nädalal Hollandis ja aprilli viimasel nädalal Prantsusmaal Euroopa meistrivõistlustel. | Kati Tolmoff jäi Peruus 3. kohta jagama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olümpiale pürgiv Eesti esireket võitis teel poolfinaali nelja vastast, sealhulgas endast maailma edetabelis kõrgemal asuvaid Natalia Perminovat (BWF 56.) Venemaalt ja Kristina Gavnholti (BWF 37.) Tšehhist.
Poolfinaalis kohtus Tolmoff võistlustel teise paigutusega ameeriklanna Iris Wangiga, kes paikneb maailma edetabelis 34. kohal, Tolmoff asetseb sel nädalal 80. tabelireal. Kuigi Tolmoff oli peale esimest kaotatud geimi lähedal mängu viimisele kolmandasse otsustavasse geimi, väljus kohtumisest võitjana Wang tulemusega 21:14, 23:21.
Poolfinaalikoht Peruus on Tolmoffi jaoks sel aastal seni parim tulemus. Nelja parema hulka jõudis Tolmoff ka kodusel Euroopa karikaetapil jaanuari alguses, kuid Peruu turniir on kategooria võrra kõrgem, suurema auhinnaraha ja jagatavate edetabelipunktidega. Võistlusega lisanduvad maailma edetabeli punktid peaksid eestlanna viima järgmisel nädalal väga lähedale viimasele olümpiapääsmele.
Olümpiapiletid jagatakse 1. mai maailma edetabeli seisuga. Punktilisa hankimise võimalus on kaheksa aastat tagasi Pekingis võistelnud Tolmoffil veel järgmisel nädalal Hollandis ja aprilli viimasel nädalal Prantsusmaal Euroopa meistrivõistlustel.
### Response:
Kati Tolmoff jäi Peruus 3. kohta jagama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Bashar al-Assadi võimupartei ja selle liitlased kandideerisid valimisblokina "Rahvuslik Ühtsus" ja võitsid 250-kohalises parlamendis 200 kohta.
Süüria opositsioon on nimetanud kolmapäeval peetud valimisi "farsiks".
Baathi partei on valitsenud Süüriat raudse rusikaga pool sajandit.
Tegemist on esimeste parlamendivalimistega alates kodusõja puhkemisest 2011. aastal, ent ÜRO on teatanud, et ei kavatse valimis tunnustada.
Valimistel puudub rahvusvahelise kogukonna heakskiit. Genfis jätkuvate Süüria rahukõneluste eesmärk on saavutada riigis poliitiline üleminek, koostada uus põhiseadus ja korraldada uued presidendi- ja parlamendivalimised 2017. aasta septembriks.
Valimiskomisjon avaldas kõigi parlamendikoha võitnud poliitikute nimed, vahendas ametlik uudisteagentuur SANA.
Kõik 200-pealise "Rahvusliku Ühtsuse" valimisnimekirja kandidaadid võitsid parlamendikoha. "Enam kui 8,8 miljonist valimisõiguslikust kodanikust hääletas viis miljonit," ütles komisjoni juht Hisham al-Shaar SANA vahendusel.
Esialgu kavatses valimistel osaleda 11 341 kandidaati, ent valimiste eel jäi järele 3500 kandidaati ning ülejäänud loobusid, sest "neil puudusid võidušansid", sõnas al-Shaar. | Assadi partei võitis Süüria parlamendivalimistel enamuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Bashar al-Assadi võimupartei ja selle liitlased kandideerisid valimisblokina "Rahvuslik Ühtsus" ja võitsid 250-kohalises parlamendis 200 kohta.
Süüria opositsioon on nimetanud kolmapäeval peetud valimisi "farsiks".
Baathi partei on valitsenud Süüriat raudse rusikaga pool sajandit.
Tegemist on esimeste parlamendivalimistega alates kodusõja puhkemisest 2011. aastal, ent ÜRO on teatanud, et ei kavatse valimis tunnustada.
Valimistel puudub rahvusvahelise kogukonna heakskiit. Genfis jätkuvate Süüria rahukõneluste eesmärk on saavutada riigis poliitiline üleminek, koostada uus põhiseadus ja korraldada uued presidendi- ja parlamendivalimised 2017. aasta septembriks.
Valimiskomisjon avaldas kõigi parlamendikoha võitnud poliitikute nimed, vahendas ametlik uudisteagentuur SANA.
Kõik 200-pealise "Rahvusliku Ühtsuse" valimisnimekirja kandidaadid võitsid parlamendikoha. "Enam kui 8,8 miljonist valimisõiguslikust kodanikust hääletas viis miljonit," ütles komisjoni juht Hisham al-Shaar SANA vahendusel.
Esialgu kavatses valimistel osaleda 11 341 kandidaati, ent valimiste eel jäi järele 3500 kandidaati ning ülejäänud loobusid, sest "neil puudusid võidušansid", sõnas al-Shaar.
### Response:
Assadi partei võitis Süüria parlamendivalimistel enamuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sm'Aesch alustas finaalseeriat koduväljakul, kus Volerole jäädi 0:3 (-14, -16, -16) alla. Tunduvalt tasavägisem oli teine lahing, milles võõrsil mänginud Pfeffingeni võistkond jõudis geimivõiduni. Šveitsi parim klubi Volero võttis siiski ka siin oma, saavutades 3:1 (16, 18, -24, 20) võidu, vahendab volley.ee.
Eesti koondislane Anu Ennok jäi teise vastasseisuga igati rahule: „Esimene mäng oli kehv, sest me ei saanud oma serviga neid võrgust kaugele ja Volero temporündajad lõid sisuliselt kõik pallid punktiks. Teises mängus oli meie palling parem ja saime nad panna läbi nurkade mängima, mis teeb meie olukorra natukene lihtsamaks. Täitsa tipp-topp võitlus oli eile, sest panime nad võidu nimel pingutama. Tähtis ongi enda asjad ära teha, siis ei jää midagi kripeldama.”
Kolmandat korda kohtutakse 20. aprillil Zürichis, vajadusel neljas vaatus on kavas 23. aprillil Sm'Aeschi koduväljakul. | Anu Ennoki koduklubi napsas suurfavoriidilt geimi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sm'Aesch alustas finaalseeriat koduväljakul, kus Volerole jäädi 0:3 (-14, -16, -16) alla. Tunduvalt tasavägisem oli teine lahing, milles võõrsil mänginud Pfeffingeni võistkond jõudis geimivõiduni. Šveitsi parim klubi Volero võttis siiski ka siin oma, saavutades 3:1 (16, 18, -24, 20) võidu, vahendab volley.ee.
Eesti koondislane Anu Ennok jäi teise vastasseisuga igati rahule: „Esimene mäng oli kehv, sest me ei saanud oma serviga neid võrgust kaugele ja Volero temporündajad lõid sisuliselt kõik pallid punktiks. Teises mängus oli meie palling parem ja saime nad panna läbi nurkade mängima, mis teeb meie olukorra natukene lihtsamaks. Täitsa tipp-topp võitlus oli eile, sest panime nad võidu nimel pingutama. Tähtis ongi enda asjad ära teha, siis ei jää midagi kripeldama.”
Kolmandat korda kohtutakse 20. aprillil Zürichis, vajadusel neljas vaatus on kavas 23. aprillil Sm'Aeschi koduväljakul.
### Response:
Anu Ennoki koduklubi napsas suurfavoriidilt geimi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanepi kaotas valikvõistlustel esimesena asetatud itaallanna Camila Giorgile (WTA 49.) 4:6, 2:6. Kohtumine kestis tund ja 14 minutit.
Kanepi servis mängu jooksul viis ässa ja tegi viis topeltviga, tema esimese servi õnnestumisprotsent oli 46. Eestlanna suutis viiest murdevõimalusest realiseerida ühe, Giorgil oli samuti viis murdepalli, Kanepi päästis neist ühe. Mängitud punktidest võitis Giorgi 70 ja Kanepi 54. | Kanepi pidi maailma 49. reketi paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanepi kaotas valikvõistlustel esimesena asetatud itaallanna Camila Giorgile (WTA 49.) 4:6, 2:6. Kohtumine kestis tund ja 14 minutit.
Kanepi servis mängu jooksul viis ässa ja tegi viis topeltviga, tema esimese servi õnnestumisprotsent oli 46. Eestlanna suutis viiest murdevõimalusest realiseerida ühe, Giorgil oli samuti viis murdepalli, Kanepi päästis neist ühe. Mängitud punktidest võitis Giorgi 70 ja Kanepi 54.
### Response:
Kanepi pidi maailma 49. reketi paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Golani kõrgendikud jäävad igaveseks Iisraeli kätte. Iisrael ei taandu sealt kunagi," ütles Netanyahu riigiraadio teatel valitsuse istungi algul.
Ajakirjanduse teatel korraldas Netanyahu valitsuse istungi Golani kõrgendikel, kartes rahvusvahelist survet 1967. aastal hõivatud alade tagastamiseks tulevase Süüria rahuleppe osana.
Juudiriigi peaminister avaldas kahtlust, kas Süüria suudab naasta sõjaeelsesse olukorda, kutsudes rahvusvahelist kogukonda tunnustama Iisraeli nõuet Golani kõrgendikele.
Iisrael kardab, et Liibanoni šiialiikumine Hizbollah võib avada Golani kõrgendike Süüria kontrollitavas osas Iisraeli vastase rinde ja terrorivõrgustikuga Al-Qaeda ja äärmusrühmitusega Islamiriik (ISIS) seotud pühasõdalased võivad samuti juudiriigile ohtu kujutada.
Iisrael vallutas Golani kõrgendikel 1200 ruutkilomeetri suuruse ala Süürialt 1967. aasta kuuepäevases sõjas ning annekteeris selle hiljem. Rahvusvaheline kogukond pole anneksiooni tunnustanud. | Netanyahu: Golani kõrgendikud jäävad igavesti Iisraelile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Golani kõrgendikud jäävad igaveseks Iisraeli kätte. Iisrael ei taandu sealt kunagi," ütles Netanyahu riigiraadio teatel valitsuse istungi algul.
Ajakirjanduse teatel korraldas Netanyahu valitsuse istungi Golani kõrgendikel, kartes rahvusvahelist survet 1967. aastal hõivatud alade tagastamiseks tulevase Süüria rahuleppe osana.
Juudiriigi peaminister avaldas kahtlust, kas Süüria suudab naasta sõjaeelsesse olukorda, kutsudes rahvusvahelist kogukonda tunnustama Iisraeli nõuet Golani kõrgendikele.
Iisrael kardab, et Liibanoni šiialiikumine Hizbollah võib avada Golani kõrgendike Süüria kontrollitavas osas Iisraeli vastase rinde ja terrorivõrgustikuga Al-Qaeda ja äärmusrühmitusega Islamiriik (ISIS) seotud pühasõdalased võivad samuti juudiriigile ohtu kujutada.
Iisrael vallutas Golani kõrgendikel 1200 ruutkilomeetri suuruse ala Süürialt 1967. aasta kuuepäevases sõjas ning annekteeris selle hiljem. Rahvusvaheline kogukond pole anneksiooni tunnustanud.
### Response:
Netanyahu: Golani kõrgendikud jäävad igavesti Iisraelile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rosenborg alistas Bergeni Branni 3:0 ja jätkab liidrina. Värava lõid Matthias Vilhjalmsson, Yann-Erik de Lanlay ja Mike Jensen, vahendab Soccernet.ee.
Taijo Teniste tegi samas liigas kaasa terve kohtumise, milles tema leivaisa Sogndal läks 47. minutil Strömsgodseti vastu juhtima. Eelnevas kolmes liigamängus järjest oma puuri puhtana hoidnud Sogndal seekord vastu ei pidanud (alates 60. minutist mängis arvulises vähemuses) ja kaotas 1:2. Teniste koduklubi paikneb hetkel üheksandal tabelireal. | Rosenborg jätkab tipus, Teniste kaotas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rosenborg alistas Bergeni Branni 3:0 ja jätkab liidrina. Värava lõid Matthias Vilhjalmsson, Yann-Erik de Lanlay ja Mike Jensen, vahendab Soccernet.ee.
Taijo Teniste tegi samas liigas kaasa terve kohtumise, milles tema leivaisa Sogndal läks 47. minutil Strömsgodseti vastu juhtima. Eelnevas kolmes liigamängus järjest oma puuri puhtana hoidnud Sogndal seekord vastu ei pidanud (alates 60. minutist mängis arvulises vähemuses) ja kaotas 1:2. Teniste koduklubi paikneb hetkel üheksandal tabelireal.
### Response:
Rosenborg jätkab tipus, Teniste kaotas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lobjakas pidas oma presidendiks kandideerimise soovist avalikult teada andnud Siim Kallast protestikandidaadiks, kelle soov debatti pidada jääb ilmselt "ühekäeplaksuks". "Kust tuleb teine kandidaat? Ma ei näe ühtegi sellist," tõdes Lobjakas.
Lobjakas leidis, et Siim Kallasest saaks presidendina oluliselt vähem kantlist juttu pidav õpetaja kui on olnud president Toomas Hendrik Ilves, kes "sageli lihtsalt ütleb oma käsulauad ära ja kogu lugu," ütles Lobjakas.
Lobjakas hindas, et presidendikandidaadi võtmeküsimus on, kas ta suudab suhelda avalikkusega üks ühele. "Ilves pole selleks võimeline olnud, Meri oli," arvas Lobjakas.
Lobjakas: Reformierakond vastutab, et president valitaks riigikogus
"Kuningategija presidenditegija mõttes Eestis on Reformierakond. Kui on võimalus presidendivalimine ära teha riigikogus, väldib see meile valimiskogu ja kõiki neid populistlikke ekstsesse, mida on oodata Helmete ja Keskerakonna show 'dega, mis tuleksid vältimatult valimiskogus. Kui selleks võimaluseks on Kallas ja Reformierakond ei tee Kallast riigikogus presidendiks, siis ta võtab enda hingele selle kaalu, mis pärast järgneb," rõhutas Lobjakas.
Kuigi teine saatejuht Andrus Karnau tuletas meelde, et kandidaate presidendikohale on veel: Marina Kaljurand ja Mart Helme, ei pidanud Lobjakas kumbagi rigiikogus piisavalt hääli pälvivaks. "Mart Helme ei saa hääli riigikogus enne kokku kui põrgu ära külmub," uskus Lobjakas.
"Kui on keegi teine, kes oleks võimalik teha ära riigikogus, siis tuleb see ära teha riigikogus ja Reformierakond peab aru saama, et see vastutus on temal kõige suurema parteina riigikogus. Siiamaani ma pole sellest aru saanud, et nad on seda mõistnud. Kõik, mida ma olen kuulnud, ütleb mulle, et Kaljuranda ei anna teha ära 68 häälega riigikogus. Ma tahaksin, et Reformierakond vastutustundlikult seda asja analüüsiks ja neelaks misiganes tal on vaja neelata, kui on vaja neelata, et panna inimene, kes talle väga ei meeldi," ütles Lobjakas.
Karnau arvas, et kui Siim Kallasest presidenti ei saa, võib ta oma üha kasvanud populaarsuse pealt panna aluse uuele liberaalsele erakonnale, kuhu läheks suur osa neist protestihäältest, mis praegu toetavad Vabaerakonda ja EKRE-t. | "Olukorrast riigis": Kallase debatisoov jääb ühekäeplaksuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lobjakas pidas oma presidendiks kandideerimise soovist avalikult teada andnud Siim Kallast protestikandidaadiks, kelle soov debatti pidada jääb ilmselt "ühekäeplaksuks". "Kust tuleb teine kandidaat? Ma ei näe ühtegi sellist," tõdes Lobjakas.
Lobjakas leidis, et Siim Kallasest saaks presidendina oluliselt vähem kantlist juttu pidav õpetaja kui on olnud president Toomas Hendrik Ilves, kes "sageli lihtsalt ütleb oma käsulauad ära ja kogu lugu," ütles Lobjakas.
Lobjakas hindas, et presidendikandidaadi võtmeküsimus on, kas ta suudab suhelda avalikkusega üks ühele. "Ilves pole selleks võimeline olnud, Meri oli," arvas Lobjakas.
Lobjakas: Reformierakond vastutab, et president valitaks riigikogus
"Kuningategija presidenditegija mõttes Eestis on Reformierakond. Kui on võimalus presidendivalimine ära teha riigikogus, väldib see meile valimiskogu ja kõiki neid populistlikke ekstsesse, mida on oodata Helmete ja Keskerakonna show 'dega, mis tuleksid vältimatult valimiskogus. Kui selleks võimaluseks on Kallas ja Reformierakond ei tee Kallast riigikogus presidendiks, siis ta võtab enda hingele selle kaalu, mis pärast järgneb," rõhutas Lobjakas.
Kuigi teine saatejuht Andrus Karnau tuletas meelde, et kandidaate presidendikohale on veel: Marina Kaljurand ja Mart Helme, ei pidanud Lobjakas kumbagi rigiikogus piisavalt hääli pälvivaks. "Mart Helme ei saa hääli riigikogus enne kokku kui põrgu ära külmub," uskus Lobjakas.
"Kui on keegi teine, kes oleks võimalik teha ära riigikogus, siis tuleb see ära teha riigikogus ja Reformierakond peab aru saama, et see vastutus on temal kõige suurema parteina riigikogus. Siiamaani ma pole sellest aru saanud, et nad on seda mõistnud. Kõik, mida ma olen kuulnud, ütleb mulle, et Kaljuranda ei anna teha ära 68 häälega riigikogus. Ma tahaksin, et Reformierakond vastutustundlikult seda asja analüüsiks ja neelaks misiganes tal on vaja neelata, kui on vaja neelata, et panna inimene, kes talle väga ei meeldi," ütles Lobjakas.
Karnau arvas, et kui Siim Kallasest presidenti ei saa, võib ta oma üha kasvanud populaarsuse pealt panna aluse uuele liberaalsele erakonnale, kuhu läheks suur osa neist protestihäältest, mis praegu toetavad Vabaerakonda ja EKRE-t.
### Response:
"Olukorrast riigis": Kallase debatisoov jääb ühekäeplaksuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Open klassis, kus olid kohal enamik Eesti parimatest ning lähinaabrite kiiretest sõitjatest, võidutses kolme sõidu kokkuvõttes kõik võidukihutamised esimesena lõpetanud Tanel Leok (KTM, Sõmerpalu MK, 75 p). Võistluse teise koha sai Priit Rätsep (Honda, PMC Honda Racing, 62 p), kes oli avasõidus teine ning kahes viimases kolmas. Kolmandaks tuli tänu viimase sõidu teisele kohale lätlane Toms Macuks (Kawasaki, 52 p), kahes esimeses oli ta olnud kuues.
Lõunanaabriga sama arvu punkte kogusid ka Andero Lusbo (Yamaha, Kagu MK) ja Aigar Leok (Yamaha, Sõmerpalu MK). Kvalifikatsioonis kiireima ringi teinud Tanel Leokist ainult 0,031 sekundiga maha jäänud Gert Krestinovi (Honda, Motoextreme) võistlus aga nii hästi ei kulgenud. Avasõidus tuli tal Leokit jälitades sisse üks korralik kukkumine, aga noormees jäi õnneks terveks. Teises sõidus oli ta Leoki järel teine, kuid viimane sõit tuli taas pooleli jätta, kuna avasõidu kukkumise tulemusena olid noormehe tsikli amortisaatorid nii palju pihta saanud, et peale kolmanda sõidu esimest hüpet lõpetasid need töölepingu ja ta pidi boksi sõitma.
MX2 klassis andsid korraliku lahingu kvalifikatsiooni kaks kiiremat, Karel Kutsar (KTM, Sõmerpalu MK) ja Erki Kahro (KTM, Estonian Express Racing). Avasõidus juhtis Kahro, kuid soomlane Jere Haavisto (Husqvarna) suutis mõlemad pikali sõita ning Kutsar sai kerge sõiduvõidu Kahro ja soomlase ees. Teises sõidus võidutses aga peale ägedat duelli Kahro Kutsari ees, kolmandana kihutas üle lõpujoone avasõidus viienda koha saanud Indrek Mägi (Kawasaki, Mägi Racing) ning esikoha saatus jäi viimase sõidu otsustada. Selle sõidu suutis Kutsar lõpuks enda kasuks pöörata sõidu lõppfaasis, kui möödus Kahrost ning seejärel hoidis ta oma edu ruudulise lipu langemiseni. Kolmandaks sõitis end seekord lätlane Karlis Sabulis (Yamaha), kes oli kahes esimeses sõidus olnud 4. ja 6. Kolme sõidu kokkuvõttes võitis seega Kutsar (72 p), teiseks tuli lisaks ka Openis osalenud Kahro (69 p) ja kolmandaks Mägi (54 p), kes oli viimases sõidus 4.
Klassis 85 cc võidutses eelmise aasta EMX150 masinaklassi Euroopa meister, soomlane Emil Weckman (Honda), kes võitis kõik sõidud ning kogus 75 punkti. Teise koha sai 2015. aasta Eesti meister Meico Vettik (KTM, KTM Racing Team, 62 p), kes oli avasõidus neljas, kuid kahes viimases teine. Päeva lõpus astus poodiumi madalaimale astmele Jörgen-Matthias Talviku (KTM, Pärnu MC, 56 p), tema lõpetas sõidud kaks korda kolmandana ja korra viiendana. Wecmaniga kahes esimeses sõidus esikohale konkureerinud Henry Vesilind (Honda, PMC Honda Racing, 55 p) ebaõnnestus kolmandas sõidus, kui ta ei saanud head starti ja oli alguses võistlejaterivi keskel ning ei suutnud end lühikeses sõidus kolme sekka sõita ja pidi seetõttu neljanda kohaga leppima.
65 cc klassis kahjuks eestlastel poodiumile asja ei olnud, mõlemas sõidus võidutses lätlane Aleksis Araids (KTM) kaasmaalase Karlis Reišulise ja venelase Ilias Krasnitski (KTM) ees.
Ka kõige väiksemas klassis läks võit lõunanaabritele, kui parimaks osutus Ričards Alens Galčins (KTM), kes võitis mõlemad sõidud Kevin Nõgesmaa (KTM, Viljandi VMK) ees. Kahe sõidu kokkuvõttes sai kolmanda koha Hugo Sirel (KTM, Linnamäe krossiklubi), kes oli avasõidus 3. ja viimases 4.
Riikide arvestuses võitsid aga kindlalt eestlased soomlaste ja lätlaste ees. | Eesti krossisõitjad võitsid Baltimere karikavõistlused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Open klassis, kus olid kohal enamik Eesti parimatest ning lähinaabrite kiiretest sõitjatest, võidutses kolme sõidu kokkuvõttes kõik võidukihutamised esimesena lõpetanud Tanel Leok (KTM, Sõmerpalu MK, 75 p). Võistluse teise koha sai Priit Rätsep (Honda, PMC Honda Racing, 62 p), kes oli avasõidus teine ning kahes viimases kolmas. Kolmandaks tuli tänu viimase sõidu teisele kohale lätlane Toms Macuks (Kawasaki, 52 p), kahes esimeses oli ta olnud kuues.
Lõunanaabriga sama arvu punkte kogusid ka Andero Lusbo (Yamaha, Kagu MK) ja Aigar Leok (Yamaha, Sõmerpalu MK). Kvalifikatsioonis kiireima ringi teinud Tanel Leokist ainult 0,031 sekundiga maha jäänud Gert Krestinovi (Honda, Motoextreme) võistlus aga nii hästi ei kulgenud. Avasõidus tuli tal Leokit jälitades sisse üks korralik kukkumine, aga noormees jäi õnneks terveks. Teises sõidus oli ta Leoki järel teine, kuid viimane sõit tuli taas pooleli jätta, kuna avasõidu kukkumise tulemusena olid noormehe tsikli amortisaatorid nii palju pihta saanud, et peale kolmanda sõidu esimest hüpet lõpetasid need töölepingu ja ta pidi boksi sõitma.
MX2 klassis andsid korraliku lahingu kvalifikatsiooni kaks kiiremat, Karel Kutsar (KTM, Sõmerpalu MK) ja Erki Kahro (KTM, Estonian Express Racing). Avasõidus juhtis Kahro, kuid soomlane Jere Haavisto (Husqvarna) suutis mõlemad pikali sõita ning Kutsar sai kerge sõiduvõidu Kahro ja soomlase ees. Teises sõidus võidutses aga peale ägedat duelli Kahro Kutsari ees, kolmandana kihutas üle lõpujoone avasõidus viienda koha saanud Indrek Mägi (Kawasaki, Mägi Racing) ning esikoha saatus jäi viimase sõidu otsustada. Selle sõidu suutis Kutsar lõpuks enda kasuks pöörata sõidu lõppfaasis, kui möödus Kahrost ning seejärel hoidis ta oma edu ruudulise lipu langemiseni. Kolmandaks sõitis end seekord lätlane Karlis Sabulis (Yamaha), kes oli kahes esimeses sõidus olnud 4. ja 6. Kolme sõidu kokkuvõttes võitis seega Kutsar (72 p), teiseks tuli lisaks ka Openis osalenud Kahro (69 p) ja kolmandaks Mägi (54 p), kes oli viimases sõidus 4.
Klassis 85 cc võidutses eelmise aasta EMX150 masinaklassi Euroopa meister, soomlane Emil Weckman (Honda), kes võitis kõik sõidud ning kogus 75 punkti. Teise koha sai 2015. aasta Eesti meister Meico Vettik (KTM, KTM Racing Team, 62 p), kes oli avasõidus neljas, kuid kahes viimases teine. Päeva lõpus astus poodiumi madalaimale astmele Jörgen-Matthias Talviku (KTM, Pärnu MC, 56 p), tema lõpetas sõidud kaks korda kolmandana ja korra viiendana. Wecmaniga kahes esimeses sõidus esikohale konkureerinud Henry Vesilind (Honda, PMC Honda Racing, 55 p) ebaõnnestus kolmandas sõidus, kui ta ei saanud head starti ja oli alguses võistlejaterivi keskel ning ei suutnud end lühikeses sõidus kolme sekka sõita ja pidi seetõttu neljanda kohaga leppima.
65 cc klassis kahjuks eestlastel poodiumile asja ei olnud, mõlemas sõidus võidutses lätlane Aleksis Araids (KTM) kaasmaalase Karlis Reišulise ja venelase Ilias Krasnitski (KTM) ees.
Ka kõige väiksemas klassis läks võit lõunanaabritele, kui parimaks osutus Ričards Alens Galčins (KTM), kes võitis mõlemad sõidud Kevin Nõgesmaa (KTM, Viljandi VMK) ees. Kahe sõidu kokkuvõttes sai kolmanda koha Hugo Sirel (KTM, Linnamäe krossiklubi), kes oli avasõidus 3. ja viimases 4.
Riikide arvestuses võitsid aga kindlalt eestlased soomlaste ja lätlaste ees.
### Response:
Eesti krossisõitjad võitsid Baltimere karikavõistlused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Asjaolu, et trahvide kahekordistamise eelnõu riigikogus hääletamisel läbi kukkus, tuli Karnau kinnitusel suure üllatusena ka koalitsioonile endale.
"Pikantne seik seejuures on, et poliitringkondades liigub vägisi jutt, et selle puuduva hääle põhjuseks sai Soome lennufirma Finnair, mis jättis ära ühe lennu, mille peal oli kaks riigikogu liiget, Johannes Kert ja Marko Mihkelson," valgustas Karnau. "Tõenäoliselt oleks neilt kahelt siis vähemalt üks puudu jäänud hääl tulnud.“
Sisulisemaks põhjuseks hääletuse läbikukkumisel pidas Karnau aga siiski siseopositsiooni Reformierakonnas. | "Olukorrast riigis": trahvide tõstmise eelnõu kukutas läbi Finnair | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Asjaolu, et trahvide kahekordistamise eelnõu riigikogus hääletamisel läbi kukkus, tuli Karnau kinnitusel suure üllatusena ka koalitsioonile endale.
"Pikantne seik seejuures on, et poliitringkondades liigub vägisi jutt, et selle puuduva hääle põhjuseks sai Soome lennufirma Finnair, mis jättis ära ühe lennu, mille peal oli kaks riigikogu liiget, Johannes Kert ja Marko Mihkelson," valgustas Karnau. "Tõenäoliselt oleks neilt kahelt siis vähemalt üks puudu jäänud hääl tulnud.“
Sisulisemaks põhjuseks hääletuse läbikukkumisel pidas Karnau aga siiski siseopositsiooni Reformierakonnas.
### Response:
"Olukorrast riigis": trahvide tõstmise eelnõu kukutas läbi Finnair |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mart Seim võitis eile tõstmise Euroopa meistrivõistlustel üliraskekaalus pronksmedali. Võtame veelkord võistluse kokku ja heidame pilgu Rio olümpiamängude suunas koos Eesti Tõstespordi Liidu presidendi Jaan Talts juunioriga.
Eesti Olümpiakomitee sai reedel endale uue presidendi. Mida oodata järgmiselt neljalt aastalt, mil Urmas Sõõrumaa on EOK president? Kas ägedad valimisdebatid pakkusid lahendusi, mis aitavad Eesti sporti edasi viia? Stuudiokülaline on Eesti Päevalehe ja Delfi spordiajakirjanik Jaan Martinson. Sõna saab ka Allar Levandi.
Saatejuht on Juhan Kilumets. | „Spordipühapäevas” tuleb juttu tõstmisest ja EOK tulevikust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mart Seim võitis eile tõstmise Euroopa meistrivõistlustel üliraskekaalus pronksmedali. Võtame veelkord võistluse kokku ja heidame pilgu Rio olümpiamängude suunas koos Eesti Tõstespordi Liidu presidendi Jaan Talts juunioriga.
Eesti Olümpiakomitee sai reedel endale uue presidendi. Mida oodata järgmiselt neljalt aastalt, mil Urmas Sõõrumaa on EOK president? Kas ägedad valimisdebatid pakkusid lahendusi, mis aitavad Eesti sporti edasi viia? Stuudiokülaline on Eesti Päevalehe ja Delfi spordiajakirjanik Jaan Martinson. Sõna saab ka Allar Levandi.
Saatejuht on Juhan Kilumets.
### Response:
„Spordipühapäevas” tuleb juttu tõstmisest ja EOK tulevikust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Professor Andrea Pető viibis Tallinnas Friedrich Eberti fondi kutsel märtsikuu alguses, et tähistada kaasautorina raamatu ' 'Gender as Symbolic Glue. The Position and Role of Conservative and Far Right Parties In the Anti-Gender Mobilizations In Europe '' eestikeelse tõlke ''Sugu kui sümboolne liim'' valmimist. Euroopa konservatiivseid ja paremäärmuslikke suundumusi analüüsivas raamatus mõtestatakse muu hulgas homoviha ja naiste reproduktiivõiguste piiramise soove inimõiguste kaitse aspektist.
Professor Pető, te elate Ungaris ning töötate Sorosi loodud ja seniajani rahastatud Kesk-Euroopa ülikoolis. Palun kirjeldage Ungari poliitilist ja intellektuaalset kliimat.
Ungari, nagu ka teised Euroopa maad, on suures muutumises. Riik on valitsuse poliitika tagajärjel polariseerunud. Huvitav on jälgida, kuidas mõnigi poliitiline jõud on pärast 2010. aasta valimisi õppinud poliitikat tegema ja oma nõudmisi väljendama. Samal ajal ei ole mõned progressiivsed poliitikud suutnud endale selgeks teha, mida tuleb teha uues poliitilises olukorras, mis on tekkinud seoses riikluse ümbermõtestamisega.
Väljaspool ülearenenud riiki on väga vähe ressursse ja poliitilist ruumi ning see on proovikivi riigi kriitikutele: neil on vaja tegutseda ja süvendada arusaama ebatavalisest olukorrast, sest nemad võitlevad veel napimate ressursside eest. Tasakaalu saavutada on keeruline.
Kas teie ja muud Kesk-Euroopa ülikooli tööd on kuidagi mõjutatud uuest kultuuri- ja hariduspoliitikast? Kas te saate vabalt publitseerida ja valitsuse otsuseid kritiseerida?
Kesk-Euroopa ülikool on sõltumatu haridus- ja teadusasutus, kus edendatakse sõna- ja väljendusvabadust ning mõistagi saab akadeemiline personal oma arvamust ja vaateid avaldada. Teisalt, kuna Kesk-Euroopa ülikool on vabaduse saar, leidub seal ka diskussioonideks ruumi. Paljudes tähtsates küsimustes sõna võtma kutsutud esinejad ei pea ilmtingimata olema ühel meelel, nad pannakse olukorda, kus saavad oma seisukohti kaitsta kõrgel professionaalsel tasemel. Nendel kohtumistel osalevad üliõpilased ja neil on sealt palju õppida. Soodne intellektuaalne kliima ja teiste vaadete austamise põhimõte on osa Kesk-Euroopa ülikooli selgelt väljendatud missioonist.
Rahvuslus ja Euroopa Liidu vastased tunded tugevnevad Ungaris, Poolas ja teistes Euroopa maades. Miks nii? Mis on sellises olukorras Kesk- ja Ida-Euroopa rahvuslusele spetsiifiline?
Nendes riikides ei ole väga palju spetsiifilist, sest EL-i vastasuse kasv on üleüldine. Siiski võin mainida kaht silma hakanud nähtust.
Üks on hiljutine äärmusparempoolsete parteide esiletõus selles regioonis. Poliitilises süsteemis on toimunud tõsine muutus, mida nimetakse ka paremäärmusluse mobiliseerumise neljandaks laineks: need parteid on muutnud oma agendat ja toetajaskonda. Paremäärmuslike parteide esindajad ei ole enam harimatud, süsteemivastased luuserid, kergelt joobes mehed – nagu meedia on neid varem kujutanud –, vaid tõelised professionaalid, kes valdavad keeli, tunnevad ka poliitikategemise keelt, on poliitilises süsteemis treenitud.
Teine suurem muutus on naiste roll. Võrreldes 1990ndatega ei ole Ungaris viimastel aastakümnetel naiste poliitikas osalemise määr üldse muutunud, kusjuures teistes riikides on kaugele edasi liigutud. Poolas kehtib 35 protsendi kvoot ja viimastel valimistel kandideeris peaministriks kolm naist. Ungari on siin kaugel maas seoses familiarismi (perekesksuse) ideoloogiaga, kus poliitika on suunatud peredele, mitte naistele. Palgalõhe, klaaslagi, perevägivald, vaesus – naised kannatavad kõikide selliste nähtuste tõttu, ent poliitikud ei ole suutnud nendega tegelda. Parteil või liikumisel, kes on võimeline neid teemasid käsitlema arusaadavas rahvalikus keeles, on kindlasti võimalusi kristlik-konservatiivsete valitsuste vastu.
Külastasite 7.–10. märtsini Friedrich Eberti fondi külalisena Eestit, et tähistada soolise võrdõiguslikkuse vastaste liikumiste teemalise raamatu ''Sugu kui sümboolne liim'' (''Gender as symbolic glue'') eesti keeles ilmumist. Miks on Euroopa konservatiivses pöördes sugu nii oluline?
Soolise võrdõiguslikkuse vastased (anti-gender) liikumised on avanud uue peatüki Euroopa poliitilises, kultuurilises ja sotsiaalses liikumises ning pannud kahtluse alla varasemad poliitilised jõujooned. Tahaksin mainida kaht tendentsi. Ühest küljest protestivad kümned tuhanded Pariisi ja Rooma tänavatel samasooliste abielude vastu, korjates kokku piisava koguse allkirju seksuaalsete õiguste alaseks referendumiks, kontrollides ühe kodanikegrupi õigusi, nõudes kõrghariduse õppekavade muutmist ja keelates seksuaalkasvatuse keskhariduses.
Teisalt on poolehoid demokraatlikele poliitikutele hakanud vähenema: valimistel osaleb üha vähem ja vähem inimesi ning traditsioonilistel parteidel on raskusi noorte liikmete värbamisega. Naiste osakaal ilmalikes, inimõigustele tuginevates naisorganisatsioonides on jäänud samaks, aga sellises olukorras lahendavad rahva mobiliseerimise probleemi soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised.
See on tõesti identiteediloome uus käsitus väljaspool inimõiguste raamistikku, kus sootemaatika oli seni leidnud oma mugava koha ja mida üldiselt pooldati. Esmapilgul paistavad uued liikumised olevat soolise võrdõiguslikkuse vastased (anti-gender), sest rünnatakse midagi, mida nad nimetavad sooideoloogiaks (gender ideology). Viie riigi (Ungari, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Slovakkia) kohta tehtud põhjalik analüüs raamatu toimetajate Eszter Kovátsi ja Maari Põimi käe all siiski tõestab, et seda tüüpi sootemaatikat puudutav argumentatsioon pakub laiemat alternatiivi eri eluvaldkondades, ja sugu on üksnes sümboolne liim, mis poliitilisi jõude ühendab.
Progressiivsele poliitikale on strateegilise tähtsusega, kuidas see valimisi puudutav, uus poliitiline, sotsiaalne ja kultuuriline suundumus mõjutab traditsioonilist konservatiivset poliitikat, mis Euroopas on rajanenud inimõiguste konsensusele.
Miks on anti-gender- liikumised (soolise võrdõiguslikkuse kriitika, LGBT- ja reproduktiivõiguste vastasus) hakanud jõudu koguma?
Need soolisust käsitlevad liikumised kasutavad soopoliitikateemalist argumentatsiooni ainult Euroopa poliitilise ja väärtussüsteemi sügavama ja põhjalikuma muutmise kattevarjuna. See on võimalik ainult seetõttu, et soolise võrdõiguslikkuse lubadus ei ole toonud kaasa soovitud tulemusi (uue Euroopa puhul) või on viinud väga paljude, kuid pinnaliste muutusteni (vana Euroopa puhul). Soolise võrdõiguslikkuse vastasus on ülemaailmne ilming ja tugineb asjaolule, et riigid, viidates oma kultuurilisele eripärale, on kahtluse alla seadnud inimõiguste universaalsuse. Paljudel juhtudel seovad valitsused välisabi, mille eesmärk on edendada reproduktiivõigusi, kolonialismivastase vabadusvõitlusega, näidates, et sooideoloogia, mis tähendab inimõigustel tuginevat sugude võrdõiguslikkust, on kohalikule rahvuslikule eripärale peale surutud.
Soolise võrdõiguslikkuse vastaste ideoloogiate populaarsus ja suur toetus neile hoiatab: kui progressiivne poliitika soovib aru saada uuest valdavast poliitilisest suundumusest, on neil vaja leida uutele nähtustele tõlgendusraamistik. Soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised ei kirjuta enam alla seda tüüpi soolise võrdõiguslikkuse utoopiale, mis oli plaanis saavutada lähitulevikus. Nüüd ei ole neid võimalik tõmmata strateegiateemalisse debatti, sest nad on fookusesse seadnud poliitika. Erinev ajamõõde võimaldab meil mõista, et need liikumised on tekkinud progressiivse poliitika põhiliste nõrkuste pinnalt, nurjunud lubaduste tõttu viia maailmas läbi kiireid muudatusi.
Kas võib eeldada, et konservatiivne reaktsioon väljendab Euroopa rahvaste üldisi meeleolusid?
Soolise võrdõiguslikkuse vastaste liikumiste peamiseks lahinguväljaks on osutunud teadus. On ilmunud uusi „teadusandmeid“, näiteks samasooliste vanemate peredes kasvanud laste emotsionaalne stabiilsus, kui mainida näiteks üht. Et soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised kasutavad ''teaduslikku'' tõendusmaterjali sooideoloogia vastu, tähendab, et ka teaduses toimub paradigma muutus. Mis tahes teaduslikud andmed võib normatiivselt moraalipositsioonilt kahtluse alla seada.
Modernsuse postmodernse pöördega, mis tõi kaasa poliitiliselt informeeritud, kriitilise ja interdistsiplinaarse teaduskäsitluse, kuulutati uut teadmiste konstrueerimise viisi, kusjuures seni tunnustamata osalejate kriitilist positsiooni tuli nüüd tunnustada, ning soo perspektiiv oli üks nendest. Teadus muutus moraalseks ja normatiivseks kategooriaks, millega tunnustati teadmiste valdaja positsioneeritust. See positsioneeritus, mida Eric Hobsbawn on iseloomustanud kui ''minu tõde on sama tugev nagu sinu tõde'', viitab antiuniversalistlikule arusaamale ja viib uue teadusliku paradigmani, mille nüüd on omandanud soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised.
Ometi on soolise võrdõiguslikkuse vastaste jõudude nähtavale toomine, nimetamise ja häbistamise strateegia kuni selleni, et vaieldakse teemal, mis on teaduslik, olenevalt sellest, kellele see on mõeldud, vaid osaliselt edukas. See strateegia süvendab vastuolusid, ilma et mõistetaks, kui valdav on oht, eriti kuna see ei paku uusi meetodeid ega seisukohti progressiivse poliitika saavutuste kaitseks ega näita, kuidas edasi minna.
Mida saavad progressiivsed jõud teha, et vastu astuda soolise võrdõiguslikkuse vastaste liikumiste vihaõhutamisele ja üleskutsetele osa inimrühmi ühiskonnast välja jätta?
Esimene samm on mitte ainult rünnakule reageerida, vaid luua oma sõltumatu strateegia. Peab nõustuma, et valgustusajastust alguse saanud progressiivsel poliitikal on sel selge arusaam normatiivsusest, millega alati luuakse vähemusi, suunates neid ''teise'' positsiooni ja ''privaatsetesse'' valdkondadesse. Soolise võrdõiguslikkuse vastane kampaania on ainult vanade võtete kohandamine, näiteks tehes jõupingutusi Euroopa kristliku ühtsuse tagamiseks rünnatakse LGBTQ-gruppe.
Poola feministlik filosoof Magdalena Środa on öelnud, et võitlus sooideoloogia vastu on kiriku ja staadioni vaheline liit, mis tähendab, et soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised on ainult tarbimisel ja üleüldisel kontrollil tugineva neoliberaalse valitsemise uuendatud vorm. Kuid mitte ainult. See on võitlus neoliberaalse esindusdemokraatia ümberdefineerimise eest ja selle käigus tekivad uued poliitilised jõujooned. Progressiivsed poliitikud peavad toimuvas jõudu pingutama.
Nüüdseks on selge, et soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised on Euroopa poliitikas uus nähtus, mis neoliberaalse emantsipatsiooni puhul osutab ka ebaõnnestumisele. Progressiivsetelt poliitikutelt nõuab vastureaktsioonide väljatöötamine uusi meetodeid ja uut mõtlemist. Kui progressiivne poliitika unustab oma innovaatilise, rohujuuretasandi päritolu, kasutades ainult olemasolevaid soolise võrdõiguslikkuse poliitika meetmeid, ei hoia see edaspidi ära soolise võrdõiguslikkuse vastasust kui nähtust. Nii jääb progressiivne poliitika kinni tõe teadmise illusiooni kindlusse.
Tuleb järgida vapraid ja originaalseid ajaloolisi tegutsejaid, kel oli julgust kahelda ühiskonna dogmades, mida varem kahtluse all ei oldud seatud. Innukuse kaotanud progressiivne poliitika peab oma innu taastama.
Soolise võrdõiguslikkuse vastaste liikumiste kõige tugevam jõud on uus keel, mida kasutatakse poliitiliseks mobilisatsiooniks, kuid soo mõiste kui tehnilise kategooria kasutamine võib osutuda pigem ennasthävitavaks kui otstarbekaks.
Barbi Pilvre intervjuu Andrea Petőga ilmus algkujul Sirbis. | Soouuringute professor: Euroopas ei ole paremäärmuslus enam luuserite ideoloogia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Professor Andrea Pető viibis Tallinnas Friedrich Eberti fondi kutsel märtsikuu alguses, et tähistada kaasautorina raamatu ' 'Gender as Symbolic Glue. The Position and Role of Conservative and Far Right Parties In the Anti-Gender Mobilizations In Europe '' eestikeelse tõlke ''Sugu kui sümboolne liim'' valmimist. Euroopa konservatiivseid ja paremäärmuslikke suundumusi analüüsivas raamatus mõtestatakse muu hulgas homoviha ja naiste reproduktiivõiguste piiramise soove inimõiguste kaitse aspektist.
Professor Pető, te elate Ungaris ning töötate Sorosi loodud ja seniajani rahastatud Kesk-Euroopa ülikoolis. Palun kirjeldage Ungari poliitilist ja intellektuaalset kliimat.
Ungari, nagu ka teised Euroopa maad, on suures muutumises. Riik on valitsuse poliitika tagajärjel polariseerunud. Huvitav on jälgida, kuidas mõnigi poliitiline jõud on pärast 2010. aasta valimisi õppinud poliitikat tegema ja oma nõudmisi väljendama. Samal ajal ei ole mõned progressiivsed poliitikud suutnud endale selgeks teha, mida tuleb teha uues poliitilises olukorras, mis on tekkinud seoses riikluse ümbermõtestamisega.
Väljaspool ülearenenud riiki on väga vähe ressursse ja poliitilist ruumi ning see on proovikivi riigi kriitikutele: neil on vaja tegutseda ja süvendada arusaama ebatavalisest olukorrast, sest nemad võitlevad veel napimate ressursside eest. Tasakaalu saavutada on keeruline.
Kas teie ja muud Kesk-Euroopa ülikooli tööd on kuidagi mõjutatud uuest kultuuri- ja hariduspoliitikast? Kas te saate vabalt publitseerida ja valitsuse otsuseid kritiseerida?
Kesk-Euroopa ülikool on sõltumatu haridus- ja teadusasutus, kus edendatakse sõna- ja väljendusvabadust ning mõistagi saab akadeemiline personal oma arvamust ja vaateid avaldada. Teisalt, kuna Kesk-Euroopa ülikool on vabaduse saar, leidub seal ka diskussioonideks ruumi. Paljudes tähtsates küsimustes sõna võtma kutsutud esinejad ei pea ilmtingimata olema ühel meelel, nad pannakse olukorda, kus saavad oma seisukohti kaitsta kõrgel professionaalsel tasemel. Nendel kohtumistel osalevad üliõpilased ja neil on sealt palju õppida. Soodne intellektuaalne kliima ja teiste vaadete austamise põhimõte on osa Kesk-Euroopa ülikooli selgelt väljendatud missioonist.
Rahvuslus ja Euroopa Liidu vastased tunded tugevnevad Ungaris, Poolas ja teistes Euroopa maades. Miks nii? Mis on sellises olukorras Kesk- ja Ida-Euroopa rahvuslusele spetsiifiline?
Nendes riikides ei ole väga palju spetsiifilist, sest EL-i vastasuse kasv on üleüldine. Siiski võin mainida kaht silma hakanud nähtust.
Üks on hiljutine äärmusparempoolsete parteide esiletõus selles regioonis. Poliitilises süsteemis on toimunud tõsine muutus, mida nimetakse ka paremäärmusluse mobiliseerumise neljandaks laineks: need parteid on muutnud oma agendat ja toetajaskonda. Paremäärmuslike parteide esindajad ei ole enam harimatud, süsteemivastased luuserid, kergelt joobes mehed – nagu meedia on neid varem kujutanud –, vaid tõelised professionaalid, kes valdavad keeli, tunnevad ka poliitikategemise keelt, on poliitilises süsteemis treenitud.
Teine suurem muutus on naiste roll. Võrreldes 1990ndatega ei ole Ungaris viimastel aastakümnetel naiste poliitikas osalemise määr üldse muutunud, kusjuures teistes riikides on kaugele edasi liigutud. Poolas kehtib 35 protsendi kvoot ja viimastel valimistel kandideeris peaministriks kolm naist. Ungari on siin kaugel maas seoses familiarismi (perekesksuse) ideoloogiaga, kus poliitika on suunatud peredele, mitte naistele. Palgalõhe, klaaslagi, perevägivald, vaesus – naised kannatavad kõikide selliste nähtuste tõttu, ent poliitikud ei ole suutnud nendega tegelda. Parteil või liikumisel, kes on võimeline neid teemasid käsitlema arusaadavas rahvalikus keeles, on kindlasti võimalusi kristlik-konservatiivsete valitsuste vastu.
Külastasite 7.–10. märtsini Friedrich Eberti fondi külalisena Eestit, et tähistada soolise võrdõiguslikkuse vastaste liikumiste teemalise raamatu ''Sugu kui sümboolne liim'' (''Gender as symbolic glue'') eesti keeles ilmumist. Miks on Euroopa konservatiivses pöördes sugu nii oluline?
Soolise võrdõiguslikkuse vastased (anti-gender) liikumised on avanud uue peatüki Euroopa poliitilises, kultuurilises ja sotsiaalses liikumises ning pannud kahtluse alla varasemad poliitilised jõujooned. Tahaksin mainida kaht tendentsi. Ühest küljest protestivad kümned tuhanded Pariisi ja Rooma tänavatel samasooliste abielude vastu, korjates kokku piisava koguse allkirju seksuaalsete õiguste alaseks referendumiks, kontrollides ühe kodanikegrupi õigusi, nõudes kõrghariduse õppekavade muutmist ja keelates seksuaalkasvatuse keskhariduses.
Teisalt on poolehoid demokraatlikele poliitikutele hakanud vähenema: valimistel osaleb üha vähem ja vähem inimesi ning traditsioonilistel parteidel on raskusi noorte liikmete värbamisega. Naiste osakaal ilmalikes, inimõigustele tuginevates naisorganisatsioonides on jäänud samaks, aga sellises olukorras lahendavad rahva mobiliseerimise probleemi soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised.
See on tõesti identiteediloome uus käsitus väljaspool inimõiguste raamistikku, kus sootemaatika oli seni leidnud oma mugava koha ja mida üldiselt pooldati. Esmapilgul paistavad uued liikumised olevat soolise võrdõiguslikkuse vastased (anti-gender), sest rünnatakse midagi, mida nad nimetavad sooideoloogiaks (gender ideology). Viie riigi (Ungari, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Slovakkia) kohta tehtud põhjalik analüüs raamatu toimetajate Eszter Kovátsi ja Maari Põimi käe all siiski tõestab, et seda tüüpi sootemaatikat puudutav argumentatsioon pakub laiemat alternatiivi eri eluvaldkondades, ja sugu on üksnes sümboolne liim, mis poliitilisi jõude ühendab.
Progressiivsele poliitikale on strateegilise tähtsusega, kuidas see valimisi puudutav, uus poliitiline, sotsiaalne ja kultuuriline suundumus mõjutab traditsioonilist konservatiivset poliitikat, mis Euroopas on rajanenud inimõiguste konsensusele.
Miks on anti-gender- liikumised (soolise võrdõiguslikkuse kriitika, LGBT- ja reproduktiivõiguste vastasus) hakanud jõudu koguma?
Need soolisust käsitlevad liikumised kasutavad soopoliitikateemalist argumentatsiooni ainult Euroopa poliitilise ja väärtussüsteemi sügavama ja põhjalikuma muutmise kattevarjuna. See on võimalik ainult seetõttu, et soolise võrdõiguslikkuse lubadus ei ole toonud kaasa soovitud tulemusi (uue Euroopa puhul) või on viinud väga paljude, kuid pinnaliste muutusteni (vana Euroopa puhul). Soolise võrdõiguslikkuse vastasus on ülemaailmne ilming ja tugineb asjaolule, et riigid, viidates oma kultuurilisele eripärale, on kahtluse alla seadnud inimõiguste universaalsuse. Paljudel juhtudel seovad valitsused välisabi, mille eesmärk on edendada reproduktiivõigusi, kolonialismivastase vabadusvõitlusega, näidates, et sooideoloogia, mis tähendab inimõigustel tuginevat sugude võrdõiguslikkust, on kohalikule rahvuslikule eripärale peale surutud.
Soolise võrdõiguslikkuse vastaste ideoloogiate populaarsus ja suur toetus neile hoiatab: kui progressiivne poliitika soovib aru saada uuest valdavast poliitilisest suundumusest, on neil vaja leida uutele nähtustele tõlgendusraamistik. Soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised ei kirjuta enam alla seda tüüpi soolise võrdõiguslikkuse utoopiale, mis oli plaanis saavutada lähitulevikus. Nüüd ei ole neid võimalik tõmmata strateegiateemalisse debatti, sest nad on fookusesse seadnud poliitika. Erinev ajamõõde võimaldab meil mõista, et need liikumised on tekkinud progressiivse poliitika põhiliste nõrkuste pinnalt, nurjunud lubaduste tõttu viia maailmas läbi kiireid muudatusi.
Kas võib eeldada, et konservatiivne reaktsioon väljendab Euroopa rahvaste üldisi meeleolusid?
Soolise võrdõiguslikkuse vastaste liikumiste peamiseks lahinguväljaks on osutunud teadus. On ilmunud uusi „teadusandmeid“, näiteks samasooliste vanemate peredes kasvanud laste emotsionaalne stabiilsus, kui mainida näiteks üht. Et soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised kasutavad ''teaduslikku'' tõendusmaterjali sooideoloogia vastu, tähendab, et ka teaduses toimub paradigma muutus. Mis tahes teaduslikud andmed võib normatiivselt moraalipositsioonilt kahtluse alla seada.
Modernsuse postmodernse pöördega, mis tõi kaasa poliitiliselt informeeritud, kriitilise ja interdistsiplinaarse teaduskäsitluse, kuulutati uut teadmiste konstrueerimise viisi, kusjuures seni tunnustamata osalejate kriitilist positsiooni tuli nüüd tunnustada, ning soo perspektiiv oli üks nendest. Teadus muutus moraalseks ja normatiivseks kategooriaks, millega tunnustati teadmiste valdaja positsioneeritust. See positsioneeritus, mida Eric Hobsbawn on iseloomustanud kui ''minu tõde on sama tugev nagu sinu tõde'', viitab antiuniversalistlikule arusaamale ja viib uue teadusliku paradigmani, mille nüüd on omandanud soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised.
Ometi on soolise võrdõiguslikkuse vastaste jõudude nähtavale toomine, nimetamise ja häbistamise strateegia kuni selleni, et vaieldakse teemal, mis on teaduslik, olenevalt sellest, kellele see on mõeldud, vaid osaliselt edukas. See strateegia süvendab vastuolusid, ilma et mõistetaks, kui valdav on oht, eriti kuna see ei paku uusi meetodeid ega seisukohti progressiivse poliitika saavutuste kaitseks ega näita, kuidas edasi minna.
Mida saavad progressiivsed jõud teha, et vastu astuda soolise võrdõiguslikkuse vastaste liikumiste vihaõhutamisele ja üleskutsetele osa inimrühmi ühiskonnast välja jätta?
Esimene samm on mitte ainult rünnakule reageerida, vaid luua oma sõltumatu strateegia. Peab nõustuma, et valgustusajastust alguse saanud progressiivsel poliitikal on sel selge arusaam normatiivsusest, millega alati luuakse vähemusi, suunates neid ''teise'' positsiooni ja ''privaatsetesse'' valdkondadesse. Soolise võrdõiguslikkuse vastane kampaania on ainult vanade võtete kohandamine, näiteks tehes jõupingutusi Euroopa kristliku ühtsuse tagamiseks rünnatakse LGBTQ-gruppe.
Poola feministlik filosoof Magdalena Środa on öelnud, et võitlus sooideoloogia vastu on kiriku ja staadioni vaheline liit, mis tähendab, et soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised on ainult tarbimisel ja üleüldisel kontrollil tugineva neoliberaalse valitsemise uuendatud vorm. Kuid mitte ainult. See on võitlus neoliberaalse esindusdemokraatia ümberdefineerimise eest ja selle käigus tekivad uued poliitilised jõujooned. Progressiivsed poliitikud peavad toimuvas jõudu pingutama.
Nüüdseks on selge, et soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised on Euroopa poliitikas uus nähtus, mis neoliberaalse emantsipatsiooni puhul osutab ka ebaõnnestumisele. Progressiivsetelt poliitikutelt nõuab vastureaktsioonide väljatöötamine uusi meetodeid ja uut mõtlemist. Kui progressiivne poliitika unustab oma innovaatilise, rohujuuretasandi päritolu, kasutades ainult olemasolevaid soolise võrdõiguslikkuse poliitika meetmeid, ei hoia see edaspidi ära soolise võrdõiguslikkuse vastasust kui nähtust. Nii jääb progressiivne poliitika kinni tõe teadmise illusiooni kindlusse.
Tuleb järgida vapraid ja originaalseid ajaloolisi tegutsejaid, kel oli julgust kahelda ühiskonna dogmades, mida varem kahtluse all ei oldud seatud. Innukuse kaotanud progressiivne poliitika peab oma innu taastama.
Soolise võrdõiguslikkuse vastaste liikumiste kõige tugevam jõud on uus keel, mida kasutatakse poliitiliseks mobilisatsiooniks, kuid soo mõiste kui tehnilise kategooria kasutamine võib osutuda pigem ennasthävitavaks kui otstarbekaks.
Barbi Pilvre intervjuu Andrea Petőga ilmus algkujul Sirbis.
### Response:
Soouuringute professor: Euroopas ei ole paremäärmuslus enam luuserite ideoloogia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võit FC Minski üle ei tulnud aga kuidagi lihtsalt. Kahel korral jäädi pealinnas kaotusseisu ja võit võeti lõpuks ära teisel üleminutil. Algkoosseisus alustanud Pikk vahetati välja 69. minutil, kui just oli seisuks tehtud 2:2, vahendab Soccernet.ee.
Nii hästi ei läinud aga Artur Kotenkol ja Šahtaril, kui kodus võõrustati samuti pealinnameeskonda Minski Dinamot. Dinamo küll lõpetas mängu kümnekesi, aga seis jäi ikkagi 0:0. Seni esimeses kahes mängus pingile jäänud Kotenko istus ka Dinamo vastu.
Kolme vooru järel on BATE ainus täiseduga meeskond, teisena jääb tänu Šahtari viigile kahe punktiga maha Dinamo. Kotenko koduklubi ise on nelja punktiga kümnes. | Pikk ja BATE jätkavad Valgevene kõrgliigas täiseduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võit FC Minski üle ei tulnud aga kuidagi lihtsalt. Kahel korral jäädi pealinnas kaotusseisu ja võit võeti lõpuks ära teisel üleminutil. Algkoosseisus alustanud Pikk vahetati välja 69. minutil, kui just oli seisuks tehtud 2:2, vahendab Soccernet.ee.
Nii hästi ei läinud aga Artur Kotenkol ja Šahtaril, kui kodus võõrustati samuti pealinnameeskonda Minski Dinamot. Dinamo küll lõpetas mängu kümnekesi, aga seis jäi ikkagi 0:0. Seni esimeses kahes mängus pingile jäänud Kotenko istus ka Dinamo vastu.
Kolme vooru järel on BATE ainus täiseduga meeskond, teisena jääb tänu Šahtari viigile kahe punktiga maha Dinamo. Kotenko koduklubi ise on nelja punktiga kümnes.
### Response:
Pikk ja BATE jätkavad Valgevene kõrgliigas täiseduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Capitalsi väravas tõrjus Braden Holtby koguni 41 pealeviset. „Ta on uskumatu,” tõdes Capitalsi mängija Marcus Johansson. „Vahel oled lihtsalt šokeeritud, kui näed, milliseid viskeid ta püüab. Ta on nii hea väravavaht.”
Capitalsi eest tegid skoori John Carlson, Jason Chimera, Aleksandr Ovetškin ja Nicklas Backström, Flyersi värava viskas Jakub Voracek.
New York Rangers alistas võõrsil 4:2 Pittsburgh Penguinsi ja viigistas seeria 1:1-le, Dallas Stars oli Minnesota Wildist 2:1 parem ja juhib seeriat 2:0 ning San Jose Sharks sai Los Angeles Kingsist jagu 2:1 ja juhib samuti 2:0.
Stanley karikavõistluste play-off:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 1:1
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 2:0
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 2:0
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 1:1
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 2:0
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 1:1
Anaheim Ducks – Nashville Predators 0:1
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 0:2 | NHL: Holtby tegi Capitalsi võidumängus 41 tõrjet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Capitalsi väravas tõrjus Braden Holtby koguni 41 pealeviset. „Ta on uskumatu,” tõdes Capitalsi mängija Marcus Johansson. „Vahel oled lihtsalt šokeeritud, kui näed, milliseid viskeid ta püüab. Ta on nii hea väravavaht.”
Capitalsi eest tegid skoori John Carlson, Jason Chimera, Aleksandr Ovetškin ja Nicklas Backström, Flyersi värava viskas Jakub Voracek.
New York Rangers alistas võõrsil 4:2 Pittsburgh Penguinsi ja viigistas seeria 1:1-le, Dallas Stars oli Minnesota Wildist 2:1 parem ja juhib seeriat 2:0 ning San Jose Sharks sai Los Angeles Kingsist jagu 2:1 ja juhib samuti 2:0.
Stanley karikavõistluste play-off:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 1:1
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 2:0
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 2:0
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 1:1
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 2:0
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 1:1
Anaheim Ducks – Nashville Predators 0:1
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 0:2
### Response:
NHL: Holtby tegi Capitalsi võidumängus 41 tõrjet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rosberg startis Hiina GP-l esireast ja kuigi ta jäi stardis alla Daniel Ricciardole (Red Bull), tõusis sakslane peagi tagasi esikohale, kuna Ricciardol purunes rehv.
Rosbergi järel lõpetas sõidu teise kohaga Ferrari piloot Sebastian Vettel, kes põrkas sõidu alguses kokku enda tiimikaaslase Kimi Räikköneniga, seda suuresti Daniil Kvjati (Red Bull) järsku manöövri tõttu. „See oli suitsiidne manööver, kokkupõrge oli vältimatu,” pahandas Vettel pärast juhtunut.
Kvjat lõpetas etapi kolmanda kohaga. Ricciardo sai lõpuks neljanda koha, Räikkönen lõpetas viiendana ning kuues oli Felipe Massa (Williams). Rosbergi tiimikaaslane, laupäevases kvalifikatsioonis ebaõnnestunud ja seetõttu viimaselt kohalt startima pidanud tiitlikaitsja Lewis Hamilton tõusis seitsmendaks.
Esikümne lõpetasid Max Verstappen (Toro Rosso), Carlos Sainz (Toro Rosso) ja Valtteri Bottas (Williams). | Rosberg võttis hooaja kolmanda võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rosberg startis Hiina GP-l esireast ja kuigi ta jäi stardis alla Daniel Ricciardole (Red Bull), tõusis sakslane peagi tagasi esikohale, kuna Ricciardol purunes rehv.
Rosbergi järel lõpetas sõidu teise kohaga Ferrari piloot Sebastian Vettel, kes põrkas sõidu alguses kokku enda tiimikaaslase Kimi Räikköneniga, seda suuresti Daniil Kvjati (Red Bull) järsku manöövri tõttu. „See oli suitsiidne manööver, kokkupõrge oli vältimatu,” pahandas Vettel pärast juhtunut.
Kvjat lõpetas etapi kolmanda kohaga. Ricciardo sai lõpuks neljanda koha, Räikkönen lõpetas viiendana ning kuues oli Felipe Massa (Williams). Rosbergi tiimikaaslane, laupäevases kvalifikatsioonis ebaõnnestunud ja seetõttu viimaselt kohalt startima pidanud tiitlikaitsja Lewis Hamilton tõusis seitsmendaks.
Esikümne lõpetasid Max Verstappen (Toro Rosso), Carlos Sainz (Toro Rosso) ja Valtteri Bottas (Williams).
### Response:
Rosberg võttis hooaja kolmanda võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peruu tervishoiuministri Anibal Velasquesi sõnul nakatas 39-aastane mees oma seitse aastat noorema naise suguühte käigus. Tõendid zika viirusest leiti mehe spermast.
Ministri kinnitusel on abikaasad haiglas ja juba paranemas.
Tegemist on seitsmenda zika viirusesse haigestumisega Peruus, kuid esmakordselt on nakatumine aset leidnud sugulisel teel. | Peruus leidis kinnitust sugulisel teel zika viirusesse nakatumine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peruu tervishoiuministri Anibal Velasquesi sõnul nakatas 39-aastane mees oma seitse aastat noorema naise suguühte käigus. Tõendid zika viirusest leiti mehe spermast.
Ministri kinnitusel on abikaasad haiglas ja juba paranemas.
Tegemist on seitsmenda zika viirusesse haigestumisega Peruus, kuid esmakordselt on nakatumine aset leidnud sugulisel teel.
### Response:
Peruus leidis kinnitust sugulisel teel zika viirusesse nakatumine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA alistas Austraalia Maailmaliiga üleminekumängudes 4:0. Esmalt oli Madison Keys (WTA 25.) 6:4, 6:2 parem Austraalia eest Fed Cupi debüüdi teinud Daria Gavrilovast (WTA 39.), seejärel sai Christina McHale (WTA 57.) 3:6, 6:1, 7:5 jagu Samantha Stosurist (WTA 26.) ning vajaliku võidupunkti tõi Coco Vandeweghe (WTA 36.), kes alistas 2:6, 7:5, 6:4 Stosuri. Teist üksikmängu ei peetud, paarismängus olid Bethanie Mattek-Sands ja Vandeweghe 6:1, 6:4 üle Gavrilovast ja Arina Rodionovast.
Teised üleminekumängud on veel pooleli, Venemaa ja Valgevene ning Rumeenia ja Saksamaa vahel on seis 1:1, Hispaania juhib Itaalia vastu 2:0.
Maailmaliiga poolfinaalides on mõlemas paaris – Šveits-Tšehhi ja Prantsusmaa-Holland – seisud samuti 1:1viigis.
Kahel viimasel aastal Fed Cupi võitnud Tšehhi asus Šveitsi vastu juhtima, kui Barbora Strycova (WTA 33.) alistas 6:0, 6:2 Timea Bacsinszky (WTA 17.), kuid seejärel üllatas Viktorija Golubic (WTA 129.) Karolina Pliškovat (WTA 18.(, võites 3:6, 6:4, 6:4.
Prantsusmaa-Hollandi matšis alistas avamängus Kiki Bertens (WTA 96.) 6:4, 6:2 Caroline Garcia (WTA 45.), seejärel aga oli Kristina Mladenovic (WTA 28.) 6:2, 6:4 parem Richel Hogenkampiga (WTA 139.). | Williamsiteta USA alistas Fed Cupil kindlalt Austraalia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA alistas Austraalia Maailmaliiga üleminekumängudes 4:0. Esmalt oli Madison Keys (WTA 25.) 6:4, 6:2 parem Austraalia eest Fed Cupi debüüdi teinud Daria Gavrilovast (WTA 39.), seejärel sai Christina McHale (WTA 57.) 3:6, 6:1, 7:5 jagu Samantha Stosurist (WTA 26.) ning vajaliku võidupunkti tõi Coco Vandeweghe (WTA 36.), kes alistas 2:6, 7:5, 6:4 Stosuri. Teist üksikmängu ei peetud, paarismängus olid Bethanie Mattek-Sands ja Vandeweghe 6:1, 6:4 üle Gavrilovast ja Arina Rodionovast.
Teised üleminekumängud on veel pooleli, Venemaa ja Valgevene ning Rumeenia ja Saksamaa vahel on seis 1:1, Hispaania juhib Itaalia vastu 2:0.
Maailmaliiga poolfinaalides on mõlemas paaris – Šveits-Tšehhi ja Prantsusmaa-Holland – seisud samuti 1:1viigis.
Kahel viimasel aastal Fed Cupi võitnud Tšehhi asus Šveitsi vastu juhtima, kui Barbora Strycova (WTA 33.) alistas 6:0, 6:2 Timea Bacsinszky (WTA 17.), kuid seejärel üllatas Viktorija Golubic (WTA 129.) Karolina Pliškovat (WTA 18.(, võites 3:6, 6:4, 6:4.
Prantsusmaa-Hollandi matšis alistas avamängus Kiki Bertens (WTA 96.) 6:4, 6:2 Caroline Garcia (WTA 45.), seejärel aga oli Kristina Mladenovic (WTA 28.) 6:2, 6:4 parem Richel Hogenkampiga (WTA 139.).
### Response:
Williamsiteta USA alistas Fed Cupil kindlalt Austraalia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toyota lisas, et mõjutatud on Kumamatost 150 km kaugusel asuvad tehased, kus pannakse kokku nende luksuskaubamärki Lexust, samuti riigi keskosas asuvad tehased, kus koostatakse Toyota ja Daihatsu sõidukeid ning Hino veokeid, vahendas Reuters.
Tehaste töö seisatakse 23. aprillini.
Ehkki ükski tehastest olulisi kahjustusi ei saanud, teatas autotootja Kumamoto piirkonnas toodetavate juppide tarneraskustest. | Toyota peatab Jaapani tehastes maavärina põhjustatud toormevaeguses tegevuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toyota lisas, et mõjutatud on Kumamatost 150 km kaugusel asuvad tehased, kus pannakse kokku nende luksuskaubamärki Lexust, samuti riigi keskosas asuvad tehased, kus koostatakse Toyota ja Daihatsu sõidukeid ning Hino veokeid, vahendas Reuters.
Tehaste töö seisatakse 23. aprillini.
Ehkki ükski tehastest olulisi kahjustusi ei saanud, teatas autotootja Kumamoto piirkonnas toodetavate juppide tarneraskustest.
### Response:
Toyota peatab Jaapani tehastes maavärina põhjustatud toormevaeguses tegevuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartlannad saavutasid võõrsil toimunud teises vastasseisus võidu alles viiendas geimis, kui lõpuvile ajal särasid tablool Emajõelinna esinduse 3:2 (22, -16, 11, -20, 9) võidunumbrid, vahendab volley.ee.
Ühtlaselt esinenud võitjate ridades kogusid viis mängijat kahekohalise punktisumma, neist parimatena märgiti Laura Reiteri ja Laura Luige kontosse 15 punkti. Renate Pikk assisteeris 14, Mari Arak 13 ja Ingrid Kiisk 12 silmaga. Silvia Pertens vastas võõrustajate poolel 14 ning Lisete Mein, Agnes Karm ja Ragne Dimitrijev võrdselt 10 punktiga.
Möödunud aastal pronksmedalile jõudnud Tartu võistkond astus tänavusel hooajal seega kaks sammu tagasi, leppides viienda kohaga. Audentese SG/Noortekoondis oli kuues ka eelmisel hooajal. Reedel krooniti kolmandat korda järjest Eesti meistriks Kohila Võrkpalliklubi, kes võitis finaalseerias TTÜ/Tradehouse'i vastu kõik kolm mängu. Tallinna Ülikool vahetas eelmise aasta neljanda koha tänavu kahvatuima medali vastu. Paremini läks ka Võru naiskonnal, kes tõusis möödunud hooaja viiendalt kohalt tänavu koha kõrgemale, neljandaks. | TÜ/Eeden lõpetas hooaja viienda kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartlannad saavutasid võõrsil toimunud teises vastasseisus võidu alles viiendas geimis, kui lõpuvile ajal särasid tablool Emajõelinna esinduse 3:2 (22, -16, 11, -20, 9) võidunumbrid, vahendab volley.ee.
Ühtlaselt esinenud võitjate ridades kogusid viis mängijat kahekohalise punktisumma, neist parimatena märgiti Laura Reiteri ja Laura Luige kontosse 15 punkti. Renate Pikk assisteeris 14, Mari Arak 13 ja Ingrid Kiisk 12 silmaga. Silvia Pertens vastas võõrustajate poolel 14 ning Lisete Mein, Agnes Karm ja Ragne Dimitrijev võrdselt 10 punktiga.
Möödunud aastal pronksmedalile jõudnud Tartu võistkond astus tänavusel hooajal seega kaks sammu tagasi, leppides viienda kohaga. Audentese SG/Noortekoondis oli kuues ka eelmisel hooajal. Reedel krooniti kolmandat korda järjest Eesti meistriks Kohila Võrkpalliklubi, kes võitis finaalseerias TTÜ/Tradehouse'i vastu kõik kolm mängu. Tallinna Ülikool vahetas eelmise aasta neljanda koha tänavu kahvatuima medali vastu. Paremini läks ka Võru naiskonnal, kes tõusis möödunud hooaja viiendalt kohalt tänavu koha kõrgemale, neljandaks.
### Response:
TÜ/Eeden lõpetas hooaja viienda kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue vaktsiiniga kavatsetakse rünnata kaht järelejäänud viirusetüve. Vaktsiini väljavahetamise mõju avaldumist oodatakse pooleteise aasta jooksul, vahjendas BBC.
Möödunud aastal leidis aset 74 lastehalvatuse juhtumit, tänavu on praeguseks haigestunud 19 last. Kõik juhtumid on olnud Afganistanis ja Pakistanis. Aafrika on olnud lastehalvatusevaba nüüdseks juba üle aasta.
30 aastat edukalt toiminud ja levinud lastehalvatusvaktsiini väljavahetamine on logistiliselt keerukas ülesanne.
Järgmise kahe nädala jooksul 155 riigis toimuvat vaktsiini väljavahetamist jälgib üle 1000 inimese üle maailma. Peamiselt oodatakse uuelt vaktsiinilt mõju arengumaades, aga ka rikkamates riikides nagu Venemaa ja Mehhiko.
Üleliigne komponent eemaldatud
Ka uut vaktsiini manustatakse suukaudsete tilkadena, nii et meditsiinitöötajad väljaõpet ei vaja. Uus vaktsiin enam lastehalvatuse teise tüübi viiruse lahjendatud versiooni ei sisalda, kuivõrd see tüvi alistati aastaks 1999. Uus vaktsiin sisaldab hoopis lastehalvatuse kolme tüübiga haakuvat lahjendatud viirust ning see ei saa enam põhjustada muteerunud viirust, mis harvadel kordadel tekkis vaktsineerimise tagajärjel.
Lastehalvatus on, nagu nimigi ütleb, lastel halvatust põhjustav viirus, mis ründab peamiselt kuni 5-aastaseid lapsi. Haigus on väga nakkusohtlik, seda põhjustav viirus ründab lapse närvisüsteemi ja võib põhjustada üle keha leviva halvatuse vaid mõne tunniga.
Esmased sümptomid on palavik, väsimus, peavalu, oksendamine, kaela kangestumine ja valu jäsemetes. Iga 200. juhtum viib pöördumatu halvatuseni. Halvatutest 5-10% sureb, kui nende hingamisega seotud lihased liikumatuks muutuvad.
Kui veel 1988. aastal oli lastehalvatust 125 riigis, siis nüüdseks on haigus akuutne veel kahes riigis: Afganistanis ja Pakistanis. | Oluline teetähis võitluses lastehalvatusega: üle saja riigi vahetab vaktsiini välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue vaktsiiniga kavatsetakse rünnata kaht järelejäänud viirusetüve. Vaktsiini väljavahetamise mõju avaldumist oodatakse pooleteise aasta jooksul, vahjendas BBC.
Möödunud aastal leidis aset 74 lastehalvatuse juhtumit, tänavu on praeguseks haigestunud 19 last. Kõik juhtumid on olnud Afganistanis ja Pakistanis. Aafrika on olnud lastehalvatusevaba nüüdseks juba üle aasta.
30 aastat edukalt toiminud ja levinud lastehalvatusvaktsiini väljavahetamine on logistiliselt keerukas ülesanne.
Järgmise kahe nädala jooksul 155 riigis toimuvat vaktsiini väljavahetamist jälgib üle 1000 inimese üle maailma. Peamiselt oodatakse uuelt vaktsiinilt mõju arengumaades, aga ka rikkamates riikides nagu Venemaa ja Mehhiko.
Üleliigne komponent eemaldatud
Ka uut vaktsiini manustatakse suukaudsete tilkadena, nii et meditsiinitöötajad väljaõpet ei vaja. Uus vaktsiin enam lastehalvatuse teise tüübi viiruse lahjendatud versiooni ei sisalda, kuivõrd see tüvi alistati aastaks 1999. Uus vaktsiin sisaldab hoopis lastehalvatuse kolme tüübiga haakuvat lahjendatud viirust ning see ei saa enam põhjustada muteerunud viirust, mis harvadel kordadel tekkis vaktsineerimise tagajärjel.
Lastehalvatus on, nagu nimigi ütleb, lastel halvatust põhjustav viirus, mis ründab peamiselt kuni 5-aastaseid lapsi. Haigus on väga nakkusohtlik, seda põhjustav viirus ründab lapse närvisüsteemi ja võib põhjustada üle keha leviva halvatuse vaid mõne tunniga.
Esmased sümptomid on palavik, väsimus, peavalu, oksendamine, kaela kangestumine ja valu jäsemetes. Iga 200. juhtum viib pöördumatu halvatuseni. Halvatutest 5-10% sureb, kui nende hingamisega seotud lihased liikumatuks muutuvad.
Kui veel 1988. aastal oli lastehalvatust 125 riigis, siis nüüdseks on haigus akuutne veel kahes riigis: Afganistanis ja Pakistanis.
### Response:
Oluline teetähis võitluses lastehalvatusega: üle saja riigi vahetab vaktsiini välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hommikust saadik oli rada märg ja aeglaselt kuivav ning Soomer asendas vabatreeningutes kasutatud vihmarehvid slick -rehvidega, vältides niiskeid rajaosasid ja see osutus õigeks strateegiaks. Kuna European Junior Cupis sõidetakse nii kvalifikatsioon kui ka võistlus sama rehviga, on võtmetähtsusega rehvi hoidmine võistluseks.
„Kõik toimis peaaegu nagu planeeritud oli. Kuna rada mulle sobib ja rehvi säästmine on ülioluline, tegin vaid kaks kiiret ringi, saades kohe kvalifikatsiooni alguses kirja parima aja. Kaks kiiret ringi ei möödunud küll ideaalselt, kuid olid siiski väga head,” kommenteeris Soomer.
Võistlus algab pühapäeval kell 16.15. | Soomer sai Assenis kvalifikatsioonis teise koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hommikust saadik oli rada märg ja aeglaselt kuivav ning Soomer asendas vabatreeningutes kasutatud vihmarehvid slick -rehvidega, vältides niiskeid rajaosasid ja see osutus õigeks strateegiaks. Kuna European Junior Cupis sõidetakse nii kvalifikatsioon kui ka võistlus sama rehviga, on võtmetähtsusega rehvi hoidmine võistluseks.
„Kõik toimis peaaegu nagu planeeritud oli. Kuna rada mulle sobib ja rehvi säästmine on ülioluline, tegin vaid kaks kiiret ringi, saades kohe kvalifikatsiooni alguses kirja parima aja. Kaks kiiret ringi ei möödunud küll ideaalselt, kuid olid siiski väga head,” kommenteeris Soomer.
Võistlus algab pühapäeval kell 16.15.
### Response:
Soomer sai Assenis kvalifikatsioonis teise koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tulistamist ja plahvatusi oli kuulda pealinna põhjapiirkonnas Hay el-Andalousis ja see kestis umbes pool tundi. Seejärel oli kuulda kiirabisireene.
Hay el-Andalous on jõukas linnaosa, kus elab palju poliitikuid, kelle seas on ka ÜRO toetatud valitsuse liikmeid.
Prantsuse ja Saksa välisministrid tegid eile etteteatamata visiidi Liibüasse, et näidata oma toetust uuele ühtsusvalitsusele.
Prantsuse minister Jean-Marc Ayrault ja tema Saksa kolleeg Frank-Walter Steinmeier lendasid Tripolisse kõnelustele ÜRO toetatava rahvusliku ühtsuse valitsusega. Läbirääkimised leidsid aset mereväebaasis, kus uus valitsus end sisse on seadnud. | Liibüa pealinnas Tripolis puhkes äge tulevahetus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tulistamist ja plahvatusi oli kuulda pealinna põhjapiirkonnas Hay el-Andalousis ja see kestis umbes pool tundi. Seejärel oli kuulda kiirabisireene.
Hay el-Andalous on jõukas linnaosa, kus elab palju poliitikuid, kelle seas on ka ÜRO toetatud valitsuse liikmeid.
Prantsuse ja Saksa välisministrid tegid eile etteteatamata visiidi Liibüasse, et näidata oma toetust uuele ühtsusvalitsusele.
Prantsuse minister Jean-Marc Ayrault ja tema Saksa kolleeg Frank-Walter Steinmeier lendasid Tripolisse kõnelustele ÜRO toetatava rahvusliku ühtsuse valitsusega. Läbirääkimised leidsid aset mereväebaasis, kus uus valitsus end sisse on seadnud.
### Response:
Liibüa pealinnas Tripolis puhkes äge tulevahetus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saudi mõjukas asekroonprints Mohamed bin Salman hoiatas, et kuningriik ei külmuta toodangumahtu, kui seda ei tee ka Iraan.
Jaanuaris tühistatud sanktsioonidest toibuv Iraan teatas, et Teherani ei esinda Doha kõnelustel naftaminister Bijan Zanganeh, vaid esindaja OPEC-is.
Iraani naftaministeerium lisas, et nad "ei saa ühineda naftahindade stabiliseerimise kavaga, kuna Iraani naftatoodang jääb endiselt sanktsioonide-eelsest tasemest allapoole". | OPEC arutab toodangumahu külmutamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saudi mõjukas asekroonprints Mohamed bin Salman hoiatas, et kuningriik ei külmuta toodangumahtu, kui seda ei tee ka Iraan.
Jaanuaris tühistatud sanktsioonidest toibuv Iraan teatas, et Teherani ei esinda Doha kõnelustel naftaminister Bijan Zanganeh, vaid esindaja OPEC-is.
Iraani naftaministeerium lisas, et nad "ei saa ühineda naftahindade stabiliseerimise kavaga, kuna Iraani naftatoodang jääb endiselt sanktsioonide-eelsest tasemest allapoole".
### Response:
OPEC arutab toodangumahu külmutamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teist etappi järjest selgus võitja grupifinišis. Võidu võttis taanlane Andreas Stokbro Nielsen, teise koha sai hispaanlane Ivan Garcia Cortina ning Nõmmela oli kolmas, vahendab Rattauudised.ee.
Eesti koondislastest lõpetasid etapi peagrupis veel Oskar Nisu (31. koht), Karl Patrick Lauk (45. koht) ja Norman Vahtra (66. koht). Peeter Pung kaotas võitjale ligi kuus minutit ja sai 101. koha.
Kokkuvõttes võttis tuuri üldvõidu norralane Amund Grondahl. Nõmmela oli 38., Nisu 41., Lauk 43., Vahtra 72. ja Pung 99. | Nõmmela sai Hollandis viimasel etapil 3. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teist etappi järjest selgus võitja grupifinišis. Võidu võttis taanlane Andreas Stokbro Nielsen, teise koha sai hispaanlane Ivan Garcia Cortina ning Nõmmela oli kolmas, vahendab Rattauudised.ee.
Eesti koondislastest lõpetasid etapi peagrupis veel Oskar Nisu (31. koht), Karl Patrick Lauk (45. koht) ja Norman Vahtra (66. koht). Peeter Pung kaotas võitjale ligi kuus minutit ja sai 101. koha.
Kokkuvõttes võttis tuuri üldvõidu norralane Amund Grondahl. Nõmmela oli 38., Nisu 41., Lauk 43., Vahtra 72. ja Pung 99.
### Response:
Nõmmela sai Hollandis viimasel etapil 3. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kulturismis võistlesid Ott Kiivikas (Reval Sport) ning tema õpilane Raigo Kuusnõmm (Sparta Spordiklubi). Kiivikas võitis -90 kg kaaluvate meeste seas kuldmedali ning Kuusnõmm klassis -80 kg hõbeda. Mehed said koos seista ka absoluutselt parima kulturisti valimisel, kus Kiivikas sai auväärse teise koha. Kiivikas ja Kuusnõmm osalesid samal turniiril ka eelmisel aastal ning nii nagu ka sellel aastal, sai Kiivikas kulla ning Kuusnõmm hõbeda.
Hõbemedal läks ka Andra Vagurile (Spordikeskus Teras), kes saavutas alles teist korda välisvõistlusel osaledes bikiinifitnessi pikkuskategoorias -169 cm teise koha. Samas kategoorias võistlesid ka Agne Kiviselg (Spa ja Sport spordiklubi) ja Ene Tomingas (My Fitness), kes pääsesid poolfinaalidesse.
Bodyfitnessis näitas eriti head vormi Tatyiana Pudovkina (HC GYM) ning tasuks selle eest pronks. Samuti tegi hea tulemuse samas kategoorias võistelnud Gea Taalvelt (Spa ja Sport spordiklubi), kes saavutas viienda koha.
Klassikalises kulturismis võistlesid Siim Savisaar (TÜ ASK) ja Peep Reinart (Sparta Spordiklubi). Savisaar pääses finaalidesse ning saavutas neljanda koha, Reinart pidi leppima poolfinaalidega.
Rannafitnessis astusid üles kategoorias -178 cm Kert Kaljula (Sparta Spordiklubi) ning +182 cm Kuido Jõgisalu (Spa ja Sport spordiklubi) ja Hans Hiiuväin (Fittest klubi). Kõik mehed pääsesid võistlema poolfinaalidesse. Finaalini võistles Kuido Jõgisalu, kes saavutas kuuenda koha.
Järgmisel nädalavahetusel võistleb Eesti koondis väga suures koosseisus Läti lahtistel meistrivõistlustel Riias ning maikuu viimasel laupäeval Eesti karikavõistlustel ja Balti matšil Tallinnas. | Kiivikas võitis Rootsis kuldmedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kulturismis võistlesid Ott Kiivikas (Reval Sport) ning tema õpilane Raigo Kuusnõmm (Sparta Spordiklubi). Kiivikas võitis -90 kg kaaluvate meeste seas kuldmedali ning Kuusnõmm klassis -80 kg hõbeda. Mehed said koos seista ka absoluutselt parima kulturisti valimisel, kus Kiivikas sai auväärse teise koha. Kiivikas ja Kuusnõmm osalesid samal turniiril ka eelmisel aastal ning nii nagu ka sellel aastal, sai Kiivikas kulla ning Kuusnõmm hõbeda.
Hõbemedal läks ka Andra Vagurile (Spordikeskus Teras), kes saavutas alles teist korda välisvõistlusel osaledes bikiinifitnessi pikkuskategoorias -169 cm teise koha. Samas kategoorias võistlesid ka Agne Kiviselg (Spa ja Sport spordiklubi) ja Ene Tomingas (My Fitness), kes pääsesid poolfinaalidesse.
Bodyfitnessis näitas eriti head vormi Tatyiana Pudovkina (HC GYM) ning tasuks selle eest pronks. Samuti tegi hea tulemuse samas kategoorias võistelnud Gea Taalvelt (Spa ja Sport spordiklubi), kes saavutas viienda koha.
Klassikalises kulturismis võistlesid Siim Savisaar (TÜ ASK) ja Peep Reinart (Sparta Spordiklubi). Savisaar pääses finaalidesse ning saavutas neljanda koha, Reinart pidi leppima poolfinaalidega.
Rannafitnessis astusid üles kategoorias -178 cm Kert Kaljula (Sparta Spordiklubi) ning +182 cm Kuido Jõgisalu (Spa ja Sport spordiklubi) ja Hans Hiiuväin (Fittest klubi). Kõik mehed pääsesid võistlema poolfinaalidesse. Finaalini võistles Kuido Jõgisalu, kes saavutas kuuenda koha.
Järgmisel nädalavahetusel võistleb Eesti koondis väga suures koosseisus Läti lahtistel meistrivõistlustel Riias ning maikuu viimasel laupäeval Eesti karikavõistlustel ja Balti matšil Tallinnas.
### Response:
Kiivikas võitis Rootsis kuldmedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Curry vigastas teise veerandaja lõpus parema jala hüppeliigest ja kuigi ta naasis kolmanda veerandaja alguses lühikeseks ajaks platsile, oli näha, et vigastus segab tema liikumist ja peatreener Steve Kerr otsustas ta mängust välja võtta. Pahane Curry palus küll nii Kerri kui abitreenereid, et nad laseksid tal jätkata, aga sai kõikidelt eitava vastuse. „Mul oli tunne nagu lapsel, kes peab nurgas seisma,” tunnistas Curry pärast mängu.
Kerr ütles, et Curry osalemine seeria teises mängus on kahtluse all, valitsev MVP ise aga loodab platsile joosta. „Praegu ma ei näe võimalust, et ma ei mängi,” arvas Curry. „Kui valutaluvusest rääkida, siis tean, mida suudan taluda ja ikka platsil olla.”
Kokku 19 minutit ja 49 sekundit mänginud Curry oli vähesest mänguajast hoolimata meeskonna parim 24 punkti ja seitsme lauapalliga, Klay Thompson lisas 16 punkti. Rocketsi resultatiivseim oli James Harden 17 punktiga.
Tulemused:
Toronto – Indiana 90:100
Golden State – Houston 104:78
Atlanta – Boston 102:101
Oklahoma – Dallas 108:70
NBA play-off’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 0:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 0:1
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 0:0
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 1:0
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 1:0
2-San Antonio SPurs – 7-Memphis Grizzlies 0:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 1:0
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 0:0 | Warriors alustas play-off’i kindla võiduga, Curry vigastas jalga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Curry vigastas teise veerandaja lõpus parema jala hüppeliigest ja kuigi ta naasis kolmanda veerandaja alguses lühikeseks ajaks platsile, oli näha, et vigastus segab tema liikumist ja peatreener Steve Kerr otsustas ta mängust välja võtta. Pahane Curry palus küll nii Kerri kui abitreenereid, et nad laseksid tal jätkata, aga sai kõikidelt eitava vastuse. „Mul oli tunne nagu lapsel, kes peab nurgas seisma,” tunnistas Curry pärast mängu.
Kerr ütles, et Curry osalemine seeria teises mängus on kahtluse all, valitsev MVP ise aga loodab platsile joosta. „Praegu ma ei näe võimalust, et ma ei mängi,” arvas Curry. „Kui valutaluvusest rääkida, siis tean, mida suudan taluda ja ikka platsil olla.”
Kokku 19 minutit ja 49 sekundit mänginud Curry oli vähesest mänguajast hoolimata meeskonna parim 24 punkti ja seitsme lauapalliga, Klay Thompson lisas 16 punkti. Rocketsi resultatiivseim oli James Harden 17 punktiga.
Tulemused:
Toronto – Indiana 90:100
Golden State – Houston 104:78
Atlanta – Boston 102:101
Oklahoma – Dallas 108:70
NBA play-off’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 0:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 0:1
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 0:0
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 1:0
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 1:0
2-San Antonio SPurs – 7-Memphis Grizzlies 0:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 1:0
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 0:0
### Response:
Warriors alustas play-off’i kindla võiduga, Curry vigastas jalga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapoolajal oli City ehk veidi parem ja läks Sergio Agüero väravast kontrarünnakul pausile 1:0 eduseisus, vahendab Soccernet.ee.
Teine poolaeg algas sama asja kordusega – taas kontra, taas Agüero. Chelsea jäi aga üha enam pealtvaatajaks ja kümmekond minutit enne lõppu saadeti Chelsea väravavaht Thibaut Courtois platsilt ära ja erinevalt Meistrite liigast suutis Agüero seekord 11 meetrilt ka realiseerida.
Võiduga taastas City neli vooru enne hooaja lõppu linnarivaali Unitedi ees neljapunktilise edu, kerkides hetkel mööda ka Arsenalist. Chelsea jätkab hetkel kümnendal tabelireal. | City tegi suure sammu esineliku suunas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolajal oli City ehk veidi parem ja läks Sergio Agüero väravast kontrarünnakul pausile 1:0 eduseisus, vahendab Soccernet.ee.
Teine poolaeg algas sama asja kordusega – taas kontra, taas Agüero. Chelsea jäi aga üha enam pealtvaatajaks ja kümmekond minutit enne lõppu saadeti Chelsea väravavaht Thibaut Courtois platsilt ära ja erinevalt Meistrite liigast suutis Agüero seekord 11 meetrilt ka realiseerida.
Võiduga taastas City neli vooru enne hooaja lõppu linnarivaali Unitedi ees neljapunktilise edu, kerkides hetkel mööda ka Arsenalist. Chelsea jätkab hetkel kümnendal tabelireal.
### Response:
City tegi suure sammu esineliku suunas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajaleht avaldas kolmapäeval pika loo sisejuurdlusest 33-aastase Claas Relotiuse suhtes, kes oli populaarne oma uurivate artiklite tõttu, kirjutas Associated Press.
Der Spiegel kinnitas, et Relotius kirjutas alates 2011. aastast ligi 60 artiklit, mis avaldati kas trükiversioonis või veebis. 16 neist on nüüdseks osutunud vähemal või rohkemal määral võltsinguks. Alguses tegutses ta vabakutselisena, kuid eelmisel aastal palgati ta koosseisuliseks ajakirjanikuks.
Relotius võitis 2014. aastal USA uudisekanali CNN aasta ajakirjaniku preemia ja valiti alles sel kuul Saksamaa aasta ajakirjanikuks. Ta lahkus ametist pärast seda, kui ta tunnistas, et mõtles mitmed oma intervjuud välja.
Esimese kinnituse Relotiuse tööga seotud probleemi sai väljaanne seoses ühe looga, mis rääkis USA-Mehhiko piiri valvavast Arizona vabatahtlike patrullist. Nimelt pani Relotiusega koos seda lugu teinud kolleeg tähele, et artiklis ilmuma pidanud intervjuud polnud tegelikult toimunud.
Tasapisi hakkasid päevavalgele tulema ka teised "ilukirjanduslikud" meediataiesed - näiteks võltsitud telefoniintervjuu ameerika jalgpalli staari Colin Kaepernickiga, kes on paistnud silma politseivägivalla vastu protestimisega; lugu Minnesota osariigis asuvast linnakesest, mille piiril olevat olnud mehhiklasi eemale peletav silt ning artikkel ameeriklannast, kes käib vabatahtlikuna hukkamistel tunnistajaks.
Der Spiegeli teatel on see ajakirja jaoks madalaim punkt väljaande 70 aasta pikkuses ajaloos.
Relotius on öelnud, et tal on sügavalt häbi ja ta kahetseb oma tegusid.
"Ma olen haige ja vajan abi," ütles Relotius.
Saksamaa ajakirjanike liit nimetas Relotiuse juhtumit suurimaks ajakirjandusliku pettuse skandaaliks pärast nn Hitleri päevikuid, mille avaldas väljaanne Stern 1983. aastal ja mis hiljem võltsinguteks osutusid.
Samuti toob värske juhtum meelde ka sarnaseid lugusid laiast maailmast - New York Timesi reporteri Jayson Blairi, Associated Pressi Christopher Newtoni ja Janet Cooke'i, kelle 1980. aasta võltsitud lugu heroiinisõltlasest lapsest ilmus ajalehes Washington Post ja jõudis enne paljastamist pälvida lausa Pulitzeri preemia. | Der Spiegeli ajakirjanik tunnistas üles intervjuude fabritseerimise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajaleht avaldas kolmapäeval pika loo sisejuurdlusest 33-aastase Claas Relotiuse suhtes, kes oli populaarne oma uurivate artiklite tõttu, kirjutas Associated Press.
Der Spiegel kinnitas, et Relotius kirjutas alates 2011. aastast ligi 60 artiklit, mis avaldati kas trükiversioonis või veebis. 16 neist on nüüdseks osutunud vähemal või rohkemal määral võltsinguks. Alguses tegutses ta vabakutselisena, kuid eelmisel aastal palgati ta koosseisuliseks ajakirjanikuks.
Relotius võitis 2014. aastal USA uudisekanali CNN aasta ajakirjaniku preemia ja valiti alles sel kuul Saksamaa aasta ajakirjanikuks. Ta lahkus ametist pärast seda, kui ta tunnistas, et mõtles mitmed oma intervjuud välja.
Esimese kinnituse Relotiuse tööga seotud probleemi sai väljaanne seoses ühe looga, mis rääkis USA-Mehhiko piiri valvavast Arizona vabatahtlike patrullist. Nimelt pani Relotiusega koos seda lugu teinud kolleeg tähele, et artiklis ilmuma pidanud intervjuud polnud tegelikult toimunud.
Tasapisi hakkasid päevavalgele tulema ka teised "ilukirjanduslikud" meediataiesed - näiteks võltsitud telefoniintervjuu ameerika jalgpalli staari Colin Kaepernickiga, kes on paistnud silma politseivägivalla vastu protestimisega; lugu Minnesota osariigis asuvast linnakesest, mille piiril olevat olnud mehhiklasi eemale peletav silt ning artikkel ameeriklannast, kes käib vabatahtlikuna hukkamistel tunnistajaks.
Der Spiegeli teatel on see ajakirja jaoks madalaim punkt väljaande 70 aasta pikkuses ajaloos.
Relotius on öelnud, et tal on sügavalt häbi ja ta kahetseb oma tegusid.
"Ma olen haige ja vajan abi," ütles Relotius.
Saksamaa ajakirjanike liit nimetas Relotiuse juhtumit suurimaks ajakirjandusliku pettuse skandaaliks pärast nn Hitleri päevikuid, mille avaldas väljaanne Stern 1983. aastal ja mis hiljem võltsinguteks osutusid.
Samuti toob värske juhtum meelde ka sarnaseid lugusid laiast maailmast - New York Timesi reporteri Jayson Blairi, Associated Pressi Christopher Newtoni ja Janet Cooke'i, kelle 1980. aasta võltsitud lugu heroiinisõltlasest lapsest ilmus ajalehes Washington Post ja jõudis enne paljastamist pälvida lausa Pulitzeri preemia.
### Response:
Der Spiegeli ajakirjanik tunnistas üles intervjuude fabritseerimise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tottenham asus võõrsil peetud kohtumist juhtima 20. minutil, kui skoori avas Heung-min Son. Teise värava lõi 59. minutil Dele Alli.
Ühtlasi maksis Tottenham kätte kuu alguses kõrgliigas saadud 2:4 kaotuse eest. Ka oli see klubile esimeseks võõrsilvõiduks Arsenali üle viimase kaheksa aasta jooksul.
Poolfinaali jõudis veel üks Londoni klubi Chelsea, kes oli kodus 1:0 üle Bournemouthist. Ainsa värava lõi 84. minutil Eden Hazard.
Teisipäeval tagasid koha nelja hulgas Manchester City ja tugevuselt kolmandasse liigasse kuuluv Burton Albion. | Tottenham alistas Põhja-Londoni derbis Arsenali ja liikus edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tottenham asus võõrsil peetud kohtumist juhtima 20. minutil, kui skoori avas Heung-min Son. Teise värava lõi 59. minutil Dele Alli.
Ühtlasi maksis Tottenham kätte kuu alguses kõrgliigas saadud 2:4 kaotuse eest. Ka oli see klubile esimeseks võõrsilvõiduks Arsenali üle viimase kaheksa aasta jooksul.
Poolfinaali jõudis veel üks Londoni klubi Chelsea, kes oli kodus 1:0 üle Bournemouthist. Ainsa värava lõi 84. minutil Eden Hazard.
Teisipäeval tagasid koha nelja hulgas Manchester City ja tugevuselt kolmandasse liigasse kuuluv Burton Albion.
### Response:
Tottenham alistas Põhja-Londoni derbis Arsenali ja liikus edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on juba neljanda tõusuga sel aastal.
Keskpank lubas samas, et järgmisel aastal on võimalikud tõusud mõõdukamad. Jälgitakse suure tähelepanuga maailmamajanduse seisu ja selle mõju Ühendriikidele.
USA president Donald Trump ärgitas päev varem Föderaalreservi intressimäärasid mitte tõstma.
"Ma loodan, et Fedi inimesed loevad tänast Wall Street Journali juhtkirja enne, kui nad veel ühe vea teevad," säutsus Ühendriikide president.
"Ühtlasi, ärge laske turul muutuda vähem likviidseks kui see juba on. Lõpetage see 50 B-de asi. Tunnetage turgu, ärge lähtuge tähendusetutest numbritest. Edu!" soovitas Trump.
Wall Street Journali juhtkirjas soovitati Föderaalreservil teisipäeval algaval kahepäevasel kohtumisel intressimäärasid mitte tõsta. Prognooside järgi peaks keskpank intressimäärasid kohtumisel tänavu neljandat korda tõstma. | USA keskpank tõstis intressimäära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on juba neljanda tõusuga sel aastal.
Keskpank lubas samas, et järgmisel aastal on võimalikud tõusud mõõdukamad. Jälgitakse suure tähelepanuga maailmamajanduse seisu ja selle mõju Ühendriikidele.
USA president Donald Trump ärgitas päev varem Föderaalreservi intressimäärasid mitte tõstma.
"Ma loodan, et Fedi inimesed loevad tänast Wall Street Journali juhtkirja enne, kui nad veel ühe vea teevad," säutsus Ühendriikide president.
"Ühtlasi, ärge laske turul muutuda vähem likviidseks kui see juba on. Lõpetage see 50 B-de asi. Tunnetage turgu, ärge lähtuge tähendusetutest numbritest. Edu!" soovitas Trump.
Wall Street Journali juhtkirjas soovitati Föderaalreservil teisipäeval algaval kahepäevasel kohtumisel intressimäärasid mitte tõsta. Prognooside järgi peaks keskpank intressimäärasid kohtumisel tänavu neljandat korda tõstma.
### Response:
USA keskpank tõstis intressimäära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võidupilet on ostetud internetist.
Viimati võideti Bingo loto jackpot 10. oktoobril, kui Paldiski postkontorist ostetud pileti võidusumma oli 304 515 eurot. Selle võidu saanud Harjumaalt pärit naine plaanis võidusumma eest maksta ära laenu, aidata lapsi ning minna reisima.
Selle aasta 11 kuuga on Eesti Loto tasunud riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks 9,1 miljonit eurot. Võitudena maksis Eesti Loto samal perioodil välja ligi 19,5 miljonit eurot, sealhulgas 4,5 miljoni euro eest kiirloteriide võite. | Õnnelik lotomängija võitis Bingo lotoga üle 325 000 euro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võidupilet on ostetud internetist.
Viimati võideti Bingo loto jackpot 10. oktoobril, kui Paldiski postkontorist ostetud pileti võidusumma oli 304 515 eurot. Selle võidu saanud Harjumaalt pärit naine plaanis võidusumma eest maksta ära laenu, aidata lapsi ning minna reisima.
Selle aasta 11 kuuga on Eesti Loto tasunud riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks 9,1 miljonit eurot. Võitudena maksis Eesti Loto samal perioodil välja ligi 19,5 miljonit eurot, sealhulgas 4,5 miljoni euro eest kiirloteriide võite.
### Response:
Õnnelik lotomängija võitis Bingo lotoga üle 325 000 euro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanuaris tehakse veel kaks katset ja kui need nurjuvad, tuleb välja kuulutada ennetähtaegsed valimised, sõnas spiiker.
Norléni sõnul on parimad väljavaated valitsuse moodustamiseks endiselt Rootsi suurima erakonna, Sotsiaaldemokraatliku Partei ja suuruselt teise partei Mõõduka Koonderakonna juhtidel.
9. septembri valimiste tulemusena moodustati parlament, kus vasakleeril ja paremtsentristlikul blokil on peaaegu võrdselt 40 protsenti häältest, mis teeb koalitsiooni moodustamise väga raskeks, sest kumbki pool ei ole valmis koostööks paremäärmusliku ja immigratsioonivastase erakonnaga Rootsi Demokraadid.
Rootsit on alates valimistest kohusetäitja rollis valitsenud viimased neli aastat võimul olnud peaminister Stefan Löfveni sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus. | Rootsi ei tee tänavu uut katset valitsus moodustada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanuaris tehakse veel kaks katset ja kui need nurjuvad, tuleb välja kuulutada ennetähtaegsed valimised, sõnas spiiker.
Norléni sõnul on parimad väljavaated valitsuse moodustamiseks endiselt Rootsi suurima erakonna, Sotsiaaldemokraatliku Partei ja suuruselt teise partei Mõõduka Koonderakonna juhtidel.
9. septembri valimiste tulemusena moodustati parlament, kus vasakleeril ja paremtsentristlikul blokil on peaaegu võrdselt 40 protsenti häältest, mis teeb koalitsiooni moodustamise väga raskeks, sest kumbki pool ei ole valmis koostööks paremäärmusliku ja immigratsioonivastase erakonnaga Rootsi Demokraadid.
Rootsit on alates valimistest kohusetäitja rollis valitsenud viimased neli aastat võimul olnud peaminister Stefan Löfveni sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus.
### Response:
Rootsi ei tee tänavu uut katset valitsus moodustada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eriesindaja teatas, et tuleva aasta jaanuaris kuulatakse ära teave järgmise 125 miljoni dollari sõjalise abi, poole tuleval aastal Ukrainale eraldatava abi kohta," seisis Ukraina ülemraada teates Volkeri ja raadaspiiker Andri Parubi kohtumise kohta.
Volkeri sõnutsi tahab USA toetada Ukrainat õhutõrje tugevdamises, samuti mereranniku ning Musta ja Aasovi mere territoriaalvete kaitsmisel.
"Eriesindaja rõhutas, et sõjavarustuse müümise seaduse vastuvõtmine on märguandeks mitte üksi USA maksumaksjatele, vaid ka Euroopa riikidele," seisis pressiteates.
Kiiev: Volker tühistas Kertši juhtumi tõttu kohtumise Surkoviga
Volker tühistas kohtumise Vene presidendi Vladimir Putini abi Vladislav Surkoviga, kuni Moskvast ei tule märke valmidusest vabastada Kertšis hõivatud Ukraina alused ja vangistatud meremehed, ütles ülemraada väliskomisjoni esinaine Hanna Hopko kolmapäeval.
"Ta ütles, et USA president Donald Trump tühistas kohtumise Putiniga G20 tippkohtumisel, sest ei näinud Venemaa poolt mingit edenemist Kertši väinas kinnivõetud ja sõjavangideks peetavate meremeeste vabastamise osas. Seega tarvidus kohtuda kadus," edastas saadik Volkeri sõnad kohtumisel ülemraada saadikutega.
Seejuures välljendas USA diplomaat väljendanud valmidust kohtuda Surkoviga, kui Moskvast "tuleb märke valmiduse kohta Ukraina meremehed vabastada ja saata Donbassi rahuvalvemissioon".
Hopko ütles ka, et raadasaadikud tänasid Ühendriikide diplomaati kongressi viimaste otsuste eest - holodomori genotsiidiks tunnistamise, Nord Stream 2 lubamatuse ja Aasovi mere militariseerimise kohta.
Jutuks oli ka oodatavate Ukriana valimiste küberkaitse ja valimisseaduse muutmine.
Surkov ja Volker kohtusid Ukraina olukorra arutamiseks viimati jaanuaris.
Porošenko ja Volker arutasid Vene sanktsioonide üle
Ukraina president Petro Porošenko ja USA eriesindaja Ukraina küsimustes Kurt Volker arutasid kohtumisel uusi rahvusvahelisi samme Venemaa survestamiseks, teatas Ukraina presidendi kantselei kolmapäeval.
Osapooled arutasid Venemaa "agressiooni Aasovi-Kertši akvatooriumil" ja ohte regionaalsele julgeolekule, teatas kantselei.
"(Kohtumisel) rõhutati, kui tähtis on maailma jõuline reaktsioon sellele agressioonile Ukraina vastu," teatas pressiteenistus.
Porošenko ja Volker olid üksmeelel, et rahvusvahelised sanktsioonid Venemaa suhtes ja nende võimalik karmistamine on oluline osa jõupingutustest ohjeldada "Venemaa agressiooni Ukraina vastu", lisati.
Ametnikud arutasid kohtumisel ka viimaseid arenguid Donbassis ja rõhutasid koordineeritud samme "rahvusvahelise rahuvalvemissiooni saatmiseks ÜRO mandaadi all" piirkondadesse, mis ei ole Kiievi kontrolli all.
Samuti kõneldi Ukraina ja USA strateegilise partnerluse süvendamisest julgeoleku- ja kaitsevallas, teatas kantselei.
Volker tervitas ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) otsust eraldada Kiievile järgmine osa finantsabist, rõhutades, et see näitab reformide õnnestumist Ukrainas. | Volker: USA kongress arutab jaanuaris 125 miljoni dollari sõjaabi andmist Ukrainale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eriesindaja teatas, et tuleva aasta jaanuaris kuulatakse ära teave järgmise 125 miljoni dollari sõjalise abi, poole tuleval aastal Ukrainale eraldatava abi kohta," seisis Ukraina ülemraada teates Volkeri ja raadaspiiker Andri Parubi kohtumise kohta.
Volkeri sõnutsi tahab USA toetada Ukrainat õhutõrje tugevdamises, samuti mereranniku ning Musta ja Aasovi mere territoriaalvete kaitsmisel.
"Eriesindaja rõhutas, et sõjavarustuse müümise seaduse vastuvõtmine on märguandeks mitte üksi USA maksumaksjatele, vaid ka Euroopa riikidele," seisis pressiteates.
Kiiev: Volker tühistas Kertši juhtumi tõttu kohtumise Surkoviga
Volker tühistas kohtumise Vene presidendi Vladimir Putini abi Vladislav Surkoviga, kuni Moskvast ei tule märke valmidusest vabastada Kertšis hõivatud Ukraina alused ja vangistatud meremehed, ütles ülemraada väliskomisjoni esinaine Hanna Hopko kolmapäeval.
"Ta ütles, et USA president Donald Trump tühistas kohtumise Putiniga G20 tippkohtumisel, sest ei näinud Venemaa poolt mingit edenemist Kertši väinas kinnivõetud ja sõjavangideks peetavate meremeeste vabastamise osas. Seega tarvidus kohtuda kadus," edastas saadik Volkeri sõnad kohtumisel ülemraada saadikutega.
Seejuures välljendas USA diplomaat väljendanud valmidust kohtuda Surkoviga, kui Moskvast "tuleb märke valmiduse kohta Ukraina meremehed vabastada ja saata Donbassi rahuvalvemissioon".
Hopko ütles ka, et raadasaadikud tänasid Ühendriikide diplomaati kongressi viimaste otsuste eest - holodomori genotsiidiks tunnistamise, Nord Stream 2 lubamatuse ja Aasovi mere militariseerimise kohta.
Jutuks oli ka oodatavate Ukriana valimiste küberkaitse ja valimisseaduse muutmine.
Surkov ja Volker kohtusid Ukraina olukorra arutamiseks viimati jaanuaris.
Porošenko ja Volker arutasid Vene sanktsioonide üle
Ukraina president Petro Porošenko ja USA eriesindaja Ukraina küsimustes Kurt Volker arutasid kohtumisel uusi rahvusvahelisi samme Venemaa survestamiseks, teatas Ukraina presidendi kantselei kolmapäeval.
Osapooled arutasid Venemaa "agressiooni Aasovi-Kertši akvatooriumil" ja ohte regionaalsele julgeolekule, teatas kantselei.
"(Kohtumisel) rõhutati, kui tähtis on maailma jõuline reaktsioon sellele agressioonile Ukraina vastu," teatas pressiteenistus.
Porošenko ja Volker olid üksmeelel, et rahvusvahelised sanktsioonid Venemaa suhtes ja nende võimalik karmistamine on oluline osa jõupingutustest ohjeldada "Venemaa agressiooni Ukraina vastu", lisati.
Ametnikud arutasid kohtumisel ka viimaseid arenguid Donbassis ja rõhutasid koordineeritud samme "rahvusvahelise rahuvalvemissiooni saatmiseks ÜRO mandaadi all" piirkondadesse, mis ei ole Kiievi kontrolli all.
Samuti kõneldi Ukraina ja USA strateegilise partnerluse süvendamisest julgeoleku- ja kaitsevallas, teatas kantselei.
Volker tervitas ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) otsust eraldada Kiievile järgmine osa finantsabist, rõhutades, et see näitab reformide õnnestumist Ukrainas.
### Response:
Volker: USA kongress arutab jaanuaris 125 miljoni dollari sõjaabi andmist Ukrainale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alljärgnevalt Eesti käsipalliliidu järelehüüe:
Mitmekülgse ja vitaalse härrasmehe – kes veel 90. eluaasta lähenedes endiselt spordile kaasa elas ning kogukonnaelu arendamisele kaasa aitas – lahkumine jätab suure augu meie spordi- ja käsipalliellu.
Vladimir Jegorov sündis 9. juulil 1929. aastal Tallinnas kaupmehe perekonnas, kes varustas Kalarannas kaupluse kaudu kalureid püügivahendite ja kütusega. Ta õppis Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledžis, Tallinna 15. Algkoolis, Tartu 1. Keskkoolis ning lõpetas 1952. aastal cum laude Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.
Jegorov hakkas sportima koolis Endel Arandi juhendamisel, hiljem oli tema tennisetreener Voldemar Turba ja korvpallitreener Viktor Laats. Tennises sai ta 1948. aastal vabariiklikul koolinoorte spartakiaadil üksikmängus pronks- ja paarismängus hõbemedali. Korvpallis aga võitis TRÜ spordiklubi meeskonnas Nõukogude Liidu meistrivõistlustel pronksi.
Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta VSÜ Kalevi kesknõukogusse instruktoriks ja töötas seal 24 aastat, hiljem ka õppe- ja spordiosakonna juhataja ning spordiühingu abiesimehena. Sõjajärgsetel aastatel arendas Kalevis algul erinevaid pallimänge, aga ka ettevõtete ja asutuste osavõttu rahvaspordiüritustest.
Koostöös spordialade treeneritega komplekteeris ja saatis Jegorov koondvõistkondi ENSV ja N. Liidu meistrivõistlustele. Ta aitas läbi Kalevi kesknõukogu ehitada suure osa vajalikest spordibaasidest Eestis – staadionid Tallinnas ja Pärnus, spordihall, tenniseväljakud, ujulad. Põhitöö kõrvalt andis Jegorov võrk-ja korvpallitunde Tallinna Kehakultuuritehnikumis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis.
1963. aastal valiti ta Kalevi auliikmeks. Seoses olümpia purjeregati tulekuga Tallinnasse asutati Vabariiklik Purjetamiskeskus, mille esimeseks juhatajaks määrati Jegorov. 1979. aastal sai temast ENSV Spordikomitee vanemtreener ja hiljem koondise Eesti Sport peatreener. Lisaks tegutses ta Moskva olümpiamängudel käsipallikohtunikuna.
Alates 1980. aastast sai Jegorovist Eesti Väravpalliföderatsiooni (hiljem EKL) peasekretär. Koostöös Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudiga töötas just tema välja ja võttis kasutusele sõna "käsipall". Jegorov korraldas EKL-i vastuvõtmise rahvusvaheliste alaliitude liikmeks ja esindas Eestit 1992. aastal Euroopa Käsipalliliidu asutamiskongressil Berliinis.
Taasiseseisvunud Eestis tegi Jegorov ära meeletud töö käsipalli populariseerimisel ja rahvusvaheliste sidemete arendamisel. Tema head sidemed ettevõtetega nagu Tallinna Näidislinnuvabrik ja Tallinna Kooperaator aitasid algusaastatel Eesti naiste ja meeste rahvuskoondiseid finantseerida ja varustada.
Vladimir Jegorov pühendas end täielikult Eesti spordi teenimisele ja andis suure panuse rahva tervise tugevdamisele. Pensionile siirdudes jätkas ta kogukonnaelu arendamist ja oli alati aktiivne osaleja erinevatel spordiüritustel. Vladimir Jegorov lahkus meie seast 15. detsembril 2018. Eesti Käsipalliliit langetab sügavas leinas pea ja avaldab kaastunnet kõigile omastele ja sõpradele.
(Matusetalitus toimub Rahumäe kalmistu kabelis 21.12.2018 kell 11.00, perekond palus pärgi mitte tuua). | Suri teenekas Eesti käsipallitegelane Vladimir Jegorov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alljärgnevalt Eesti käsipalliliidu järelehüüe:
Mitmekülgse ja vitaalse härrasmehe – kes veel 90. eluaasta lähenedes endiselt spordile kaasa elas ning kogukonnaelu arendamisele kaasa aitas – lahkumine jätab suure augu meie spordi- ja käsipalliellu.
Vladimir Jegorov sündis 9. juulil 1929. aastal Tallinnas kaupmehe perekonnas, kes varustas Kalarannas kaupluse kaudu kalureid püügivahendite ja kütusega. Ta õppis Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledžis, Tallinna 15. Algkoolis, Tartu 1. Keskkoolis ning lõpetas 1952. aastal cum laude Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.
Jegorov hakkas sportima koolis Endel Arandi juhendamisel, hiljem oli tema tennisetreener Voldemar Turba ja korvpallitreener Viktor Laats. Tennises sai ta 1948. aastal vabariiklikul koolinoorte spartakiaadil üksikmängus pronks- ja paarismängus hõbemedali. Korvpallis aga võitis TRÜ spordiklubi meeskonnas Nõukogude Liidu meistrivõistlustel pronksi.
Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta VSÜ Kalevi kesknõukogusse instruktoriks ja töötas seal 24 aastat, hiljem ka õppe- ja spordiosakonna juhataja ning spordiühingu abiesimehena. Sõjajärgsetel aastatel arendas Kalevis algul erinevaid pallimänge, aga ka ettevõtete ja asutuste osavõttu rahvaspordiüritustest.
Koostöös spordialade treeneritega komplekteeris ja saatis Jegorov koondvõistkondi ENSV ja N. Liidu meistrivõistlustele. Ta aitas läbi Kalevi kesknõukogu ehitada suure osa vajalikest spordibaasidest Eestis – staadionid Tallinnas ja Pärnus, spordihall, tenniseväljakud, ujulad. Põhitöö kõrvalt andis Jegorov võrk-ja korvpallitunde Tallinna Kehakultuuritehnikumis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis.
1963. aastal valiti ta Kalevi auliikmeks. Seoses olümpia purjeregati tulekuga Tallinnasse asutati Vabariiklik Purjetamiskeskus, mille esimeseks juhatajaks määrati Jegorov. 1979. aastal sai temast ENSV Spordikomitee vanemtreener ja hiljem koondise Eesti Sport peatreener. Lisaks tegutses ta Moskva olümpiamängudel käsipallikohtunikuna.
Alates 1980. aastast sai Jegorovist Eesti Väravpalliföderatsiooni (hiljem EKL) peasekretär. Koostöös Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudiga töötas just tema välja ja võttis kasutusele sõna "käsipall". Jegorov korraldas EKL-i vastuvõtmise rahvusvaheliste alaliitude liikmeks ja esindas Eestit 1992. aastal Euroopa Käsipalliliidu asutamiskongressil Berliinis.
Taasiseseisvunud Eestis tegi Jegorov ära meeletud töö käsipalli populariseerimisel ja rahvusvaheliste sidemete arendamisel. Tema head sidemed ettevõtetega nagu Tallinna Näidislinnuvabrik ja Tallinna Kooperaator aitasid algusaastatel Eesti naiste ja meeste rahvuskoondiseid finantseerida ja varustada.
Vladimir Jegorov pühendas end täielikult Eesti spordi teenimisele ja andis suure panuse rahva tervise tugevdamisele. Pensionile siirdudes jätkas ta kogukonnaelu arendamist ja oli alati aktiivne osaleja erinevatel spordiüritustel. Vladimir Jegorov lahkus meie seast 15. detsembril 2018. Eesti Käsipalliliit langetab sügavas leinas pea ja avaldab kaastunnet kõigile omastele ja sõpradele.
(Matusetalitus toimub Rahumäe kalmistu kabelis 21.12.2018 kell 11.00, perekond palus pärgi mitte tuua).
### Response:
Suri teenekas Eesti käsipallitegelane Vladimir Jegorov |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegune Venemaa asepeaminister Mutko oli Venemaa jalgpalliliidu president aastatel 2005-2009 ja uuesti alates 2015. aastast. Eelmise aasta detsembris loobus ta ajutiselt oma kohast, et võidelda eluaegse olümpiamängudel viibimise keelu vastu, kuid naasis oktoobris positsioonile.
Mutkod on nii Venemaal kui ka mujal viimastel aastatel rohkelt kritiseeritud seoses Venemaa spordi korruptsioonijuhtumitega. Kuigi ei rahvusvaheline olümpiakomitee ega maailma antidoping WADA pole leidnud Mutko kohta otseseid tõendavaid materjale, siis peetakse teda kui Sotši olümpiamängude aegset spordiministrit siiski vastutavaks.
Venemaa jalgpalliliidu presidendi kohusetäitjaks saab alates 2007. aastast Venemaa kõrgliiga juhi ametit täitnud Sergei Prjadkin. Muutusi selles osas võib oodata alates 22. veebruarist, kui toimub alaliidu üldkogu. | Vitali Mutko loobus Venemaa jalgpalli juhtimast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegune Venemaa asepeaminister Mutko oli Venemaa jalgpalliliidu president aastatel 2005-2009 ja uuesti alates 2015. aastast. Eelmise aasta detsembris loobus ta ajutiselt oma kohast, et võidelda eluaegse olümpiamängudel viibimise keelu vastu, kuid naasis oktoobris positsioonile.
Mutkod on nii Venemaal kui ka mujal viimastel aastatel rohkelt kritiseeritud seoses Venemaa spordi korruptsioonijuhtumitega. Kuigi ei rahvusvaheline olümpiakomitee ega maailma antidoping WADA pole leidnud Mutko kohta otseseid tõendavaid materjale, siis peetakse teda kui Sotši olümpiamängude aegset spordiministrit siiski vastutavaks.
Venemaa jalgpalliliidu presidendi kohusetäitjaks saab alates 2007. aastast Venemaa kõrgliiga juhi ametit täitnud Sergei Prjadkin. Muutusi selles osas võib oodata alates 22. veebruarist, kui toimub alaliidu üldkogu.
### Response:
Vitali Mutko loobus Venemaa jalgpalli juhtimast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna tuli uudis, et Evansi senine kaardilugeja Daniel Barritt istub WRC Ford Fiesta R5 masinasse noore jaapanlase Takamoto Katsuta kõrvale. Toyota protežee teeb kaasa omas klassis täispika programmi.
WRC andmetel saab Evansi uueks kaardilugejaks aga Martin, keda vastasel juhul ähvardab MM-sarjaks töötuks jäämine, kuna seni Citroeni masinaga sõitnud iirlasel Craig Breenil praeguse seisuga järgmiseks hooajaks kohta pole.
Siiski pole ka võimaliku rallipaari Evans - Martin tulevik kaugeltki kindel, sest M-Sport pole kinnitanud waleslast oma tuleva hooaja sõitjaks ja tagatipuks on meeskonna pealik Malcolm Wilson rahaliste probleemide tõttu vihjanud võimalikule sarjast lahkumisele.
Kui M-Sport siiski jätkab, siis peaks nende eest uue kaardilugejaga sõitma ka Teemu Suninen. Mikko Markkula vahetab välja Marko Salminen. Toyotasse siirdunud Kris Meeke'i kõrvale maandub aga Paul Nagle'i asemel senine Hayden Paddoni kaardilugeja Sebastian Marshall. | WRC sarjas vahetatakse hoogsalt kaardilugejaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna tuli uudis, et Evansi senine kaardilugeja Daniel Barritt istub WRC Ford Fiesta R5 masinasse noore jaapanlase Takamoto Katsuta kõrvale. Toyota protežee teeb kaasa omas klassis täispika programmi.
WRC andmetel saab Evansi uueks kaardilugejaks aga Martin, keda vastasel juhul ähvardab MM-sarjaks töötuks jäämine, kuna seni Citroeni masinaga sõitnud iirlasel Craig Breenil praeguse seisuga järgmiseks hooajaks kohta pole.
Siiski pole ka võimaliku rallipaari Evans - Martin tulevik kaugeltki kindel, sest M-Sport pole kinnitanud waleslast oma tuleva hooaja sõitjaks ja tagatipuks on meeskonna pealik Malcolm Wilson rahaliste probleemide tõttu vihjanud võimalikule sarjast lahkumisele.
Kui M-Sport siiski jätkab, siis peaks nende eest uue kaardilugejaga sõitma ka Teemu Suninen. Mikko Markkula vahetab välja Marko Salminen. Toyotasse siirdunud Kris Meeke'i kõrvale maandub aga Paul Nagle'i asemel senine Hayden Paddoni kaardilugeja Sebastian Marshall.
### Response:
WRC sarjas vahetatakse hoogsalt kaardilugejaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VIDEO | 2018. aasta avariide valikusse mahtus ka Tänaku ja Meeke'i kokkupõrge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VIDEO | 2018. aasta avariide valikusse mahtus ka Tänaku ja Meeke'i kokkupõrge | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühtlasi sai 26-aastasest Kranjecist esimene Sloveenia mees, kes sellel distsipliinil MK-etapi võitnud. Kranjeci polnud ka ühelgi teisel alal varem sellise saavutuseni küündinud.
Seejuures esimese laskumise järel hoidis ta alles neljandat positsiooni, aga teist sõitu ei suutnud lõpetada ei liider Matts Olsson ega ka austerlane Manuel Feller.
"Ma ei tea, mis juhtus. Esimene sõit polnud halb, aga teadsin, et suudan enamat," kommenteeris Kranjec, kelle senine parim tulemus oli mullune Alta Badia suurslaalomi kolmas koht. "Ma proovisin piire ja tegin mõned vead."
Esikolmikule järgnesid Saalbach-Hinterglemmis sakslane Stefan Luitz (+0,58), prantslane Thomas Fanara (+0,72), austerlane Marcel Hirscher (+0,77), prantslane Alexis Pinturault (+0,83) ja norralane Henrik Kristoffersen (+0,88).
MK-sarja liidrina nii üldarvestuses kui ka suurslaalomis jätkab Hirscher, kelle edu lähemate konkurentide ees on mõlemas tabelis juba ligemale 200 silma. | Kranjec tegi Sloveenia mäesuusaajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühtlasi sai 26-aastasest Kranjecist esimene Sloveenia mees, kes sellel distsipliinil MK-etapi võitnud. Kranjeci polnud ka ühelgi teisel alal varem sellise saavutuseni küündinud.
Seejuures esimese laskumise järel hoidis ta alles neljandat positsiooni, aga teist sõitu ei suutnud lõpetada ei liider Matts Olsson ega ka austerlane Manuel Feller.
"Ma ei tea, mis juhtus. Esimene sõit polnud halb, aga teadsin, et suudan enamat," kommenteeris Kranjec, kelle senine parim tulemus oli mullune Alta Badia suurslaalomi kolmas koht. "Ma proovisin piire ja tegin mõned vead."
Esikolmikule järgnesid Saalbach-Hinterglemmis sakslane Stefan Luitz (+0,58), prantslane Thomas Fanara (+0,72), austerlane Marcel Hirscher (+0,77), prantslane Alexis Pinturault (+0,83) ja norralane Henrik Kristoffersen (+0,88).
MK-sarja liidrina nii üldarvestuses kui ka suurslaalomis jätkab Hirscher, kelle edu lähemate konkurentide ees on mõlemas tabelis juba ligemale 200 silma.
### Response:
Kranjec tegi Sloveenia mäesuusaajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Manchester United loobus portugallase teenetest pärast viimase 28 aasta kõige kehvemat hooaja algust. Mourinho esialgseks asendajaks saab norralasest endine Unitedi pallur Ole Gunnar Solskjaer.
"Manchester Unitedil on tulevikku ilma minuta ja mul on tulevikku ilma Unitedita," sõnas Mourinho telekanalile Sky Sports. "Miks ma peaksin jagama rohkem oma tundeid, isegi toetajatele? See on läbi. Nii on need asjad alati olnud."
"Ma suhtun kriitiliselt peatreeneritesse, kes lahkuvad klubidest ning räägivad sellest, mis juhtus ja keda süüdistada. Mina ei ole selline. Ma tahan lihtsalt lõpetada nagu eile ja öelda, et mäng on läbi. Ma loodan, et meedia austab mind sellisena."
"Enne jalgpalli naasmist on mul õigus normaalsele elule. Seda tahangi teha. United on minevik," lisas kahekordne Meistrite liiga võitja.
Endine Porto, Chelsea, Milano Interi ja Madridi Reali juhendaja ütles, et võtab Unitedist kaasa positiivsed asjad ega keskendu sellele, mis läks valesti. "Ma hoian häid asju ega räägi midagi sellest, mis klubis juhtus. Me võime rääkida nii paljudest headest asjadest ja ka mitte nii headest, aga see ei ole mina. See on läbi." | Mourinho: Man Unitedil on tulevikku minuta ja minul Man Unitedita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Manchester United loobus portugallase teenetest pärast viimase 28 aasta kõige kehvemat hooaja algust. Mourinho esialgseks asendajaks saab norralasest endine Unitedi pallur Ole Gunnar Solskjaer.
"Manchester Unitedil on tulevikku ilma minuta ja mul on tulevikku ilma Unitedita," sõnas Mourinho telekanalile Sky Sports. "Miks ma peaksin jagama rohkem oma tundeid, isegi toetajatele? See on läbi. Nii on need asjad alati olnud."
"Ma suhtun kriitiliselt peatreeneritesse, kes lahkuvad klubidest ning räägivad sellest, mis juhtus ja keda süüdistada. Mina ei ole selline. Ma tahan lihtsalt lõpetada nagu eile ja öelda, et mäng on läbi. Ma loodan, et meedia austab mind sellisena."
"Enne jalgpalli naasmist on mul õigus normaalsele elule. Seda tahangi teha. United on minevik," lisas kahekordne Meistrite liiga võitja.
Endine Porto, Chelsea, Milano Interi ja Madridi Reali juhendaja ütles, et võtab Unitedist kaasa positiivsed asjad ega keskendu sellele, mis läks valesti. "Ma hoian häid asju ega räägi midagi sellest, mis klubis juhtus. Me võime rääkida nii paljudest headest asjadest ja ka mitte nii headest, aga see ei ole mina. See on läbi."
### Response:
Mourinho: Man Unitedil on tulevikku minuta ja minul Man Unitedita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiitlikaitsja tegi kodusaalis tõeliselt välkkiire alguse ja läks kolme minutiga 4:1 ette, kui järjest tabasid Eesti koondislased Henri Hiiend, Henri Sillaste, Hendrik Varul ja Kristjan Muuga. Kehralaste poolel üritas skoori tasakaalus hoida Janar Mägi, kelle kolme värava toel vähendati vahe minimaalseks 5:4, et siis põlvalased 8:4 ette lubada.
Ei aidanud Kehra peatreeneri Kaupo Liiva võetud minutiline mõttepauski, sest Sillaste ja Hiiend viisid Serviti 12. minutil juba 10:4 ette. Siis sai liigaliider Kehra mängu toimima ja vahe hakkas tasapisi vähenema. 20. minutil tõid David Mamporia ja Uvis Strazdinši täpsed visked tabloole numbrid 12:10, ent siis keeras võõrustaja kaitse ja värava lukku.
Avapoolaja lõpp kuulus täielikult Servitile, esmalt hoiti vastaseid seitse minutit "kuival" ja tehti 5:0 vahespurt. Kuigi Anton Borovski viskas kehralaste ainsa värava viimase kümne minuti jooksul, siis kohe vastasid Sillaste ja Alfred Timmo ning puhkepausile minnes oli Serviti edu 19:11.
Kehra tegi vaheajal õiged järeldused ja naasis platsile isukalt, eriti heasse hoogu sattusid Strazdinš ja Dmõtro Jankovski. Seitsme minutiga vähendati vahet poole võrra ja seisul 21:17 võttis mõtlemisaja kodumeeskonna juhendaja Kalmer Musting. Vahe vähenes aga veelgi, sest Strazdinš viskest tuli 22:20, mis tähendas teise poolaja avakolmandiku oli Serviti kaotanud 3:9.
Külaliste kogutud tuure ei suutnud põlvalased kuidagi maha keerata, Jankovski tabamus tõi viigi 23:23 ning minut hiljem viis Kaspar Lees Kehra esmakordselt juhtima. Pärast kümneminutilist väravapõuda vähendas Sillaste vahe 51. minutil minimaalseks, 24:25, kuid siis sattus pidurdamatusse hoogu Mägi ja Kehra põgenes eest.
Teise pooltunni skooriga 22:8 enda kasuks kallutanud Kehra jätkab pärast 33:27 võitu kaotuseta ja saab jõulupuhkusele minna liidrina. Mägi viskas hooaja tipptulemust tähistavad 13 väravat, hästi sekundeerisid Jankovski seitsme ja Strazdinš kuue tabamusega. Serviti poolel jäi Hiiendi arvele seitse, Sillastele kuus ja Timmole viis väravat.
"Avapoolajal jäime kaitses hätta ja lasime Põlval lihtsaid väravaid saada. Vaheajal rääkisime sellest, et üks-üks olukorrad tuleb võita ja vajadusel abi anda kiiremini kui seni. Ja saimegi kaitse pidama ning rünnakulgi hakkasime rohkem õnnestuma. Andrei Vahnovitš vigastas enne mängu kubemelihast ja nii pidi Janar Mägi paremsisemisena tegutsema, aga nagu näha, sai seal suurepäraselt hakkama," kirjeldas kehralaste juhendaja Liiva käsipalliliidu pressiteate vahendusel.
Teises kolmapäevaõhtuses mängus võõrustas Aruküla/Audentes Viljandi HC-d, keda avaringis minimaalse eduga võideti. Küllasõitnud mulgid alustasid maruliselt ning läksid 3:0 ja 5:1 ette. Mingiks ajaks vahe küll püsis viie-kuue värava peal, aga poolaja lõpul vormistasid Volodimir Maslak ja Simon Drõgin Viljandi vaheajaeduks 18:10.
Teisel poolajal kasvas külaliste edu paaril korral kahekohalise numbrini, ent arukülalased võitlesid selle poole väiksemaks. Enamat siiski mitte ja Viljandi sai 34:26 võidu. Üleplatsimehena viskas Andrei Hapal võitjate kasuks kümme väravat, Kristjan Koovit ja Mihkel Lõpp lisasid kuus ja Sergei Rodjukov viis tabamust. Kaotajate täpsemad olid Timo Raukas kaheksa ja Mihkel Mitt viie väravaga. | Kehra alistas võõrsil Serviti ja läheb jõulupausile liidrina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiitlikaitsja tegi kodusaalis tõeliselt välkkiire alguse ja läks kolme minutiga 4:1 ette, kui järjest tabasid Eesti koondislased Henri Hiiend, Henri Sillaste, Hendrik Varul ja Kristjan Muuga. Kehralaste poolel üritas skoori tasakaalus hoida Janar Mägi, kelle kolme värava toel vähendati vahe minimaalseks 5:4, et siis põlvalased 8:4 ette lubada.
Ei aidanud Kehra peatreeneri Kaupo Liiva võetud minutiline mõttepauski, sest Sillaste ja Hiiend viisid Serviti 12. minutil juba 10:4 ette. Siis sai liigaliider Kehra mängu toimima ja vahe hakkas tasapisi vähenema. 20. minutil tõid David Mamporia ja Uvis Strazdinši täpsed visked tabloole numbrid 12:10, ent siis keeras võõrustaja kaitse ja värava lukku.
Avapoolaja lõpp kuulus täielikult Servitile, esmalt hoiti vastaseid seitse minutit "kuival" ja tehti 5:0 vahespurt. Kuigi Anton Borovski viskas kehralaste ainsa värava viimase kümne minuti jooksul, siis kohe vastasid Sillaste ja Alfred Timmo ning puhkepausile minnes oli Serviti edu 19:11.
Kehra tegi vaheajal õiged järeldused ja naasis platsile isukalt, eriti heasse hoogu sattusid Strazdinš ja Dmõtro Jankovski. Seitsme minutiga vähendati vahet poole võrra ja seisul 21:17 võttis mõtlemisaja kodumeeskonna juhendaja Kalmer Musting. Vahe vähenes aga veelgi, sest Strazdinš viskest tuli 22:20, mis tähendas teise poolaja avakolmandiku oli Serviti kaotanud 3:9.
Külaliste kogutud tuure ei suutnud põlvalased kuidagi maha keerata, Jankovski tabamus tõi viigi 23:23 ning minut hiljem viis Kaspar Lees Kehra esmakordselt juhtima. Pärast kümneminutilist väravapõuda vähendas Sillaste vahe 51. minutil minimaalseks, 24:25, kuid siis sattus pidurdamatusse hoogu Mägi ja Kehra põgenes eest.
Teise pooltunni skooriga 22:8 enda kasuks kallutanud Kehra jätkab pärast 33:27 võitu kaotuseta ja saab jõulupuhkusele minna liidrina. Mägi viskas hooaja tipptulemust tähistavad 13 väravat, hästi sekundeerisid Jankovski seitsme ja Strazdinš kuue tabamusega. Serviti poolel jäi Hiiendi arvele seitse, Sillastele kuus ja Timmole viis väravat.
"Avapoolajal jäime kaitses hätta ja lasime Põlval lihtsaid väravaid saada. Vaheajal rääkisime sellest, et üks-üks olukorrad tuleb võita ja vajadusel abi anda kiiremini kui seni. Ja saimegi kaitse pidama ning rünnakulgi hakkasime rohkem õnnestuma. Andrei Vahnovitš vigastas enne mängu kubemelihast ja nii pidi Janar Mägi paremsisemisena tegutsema, aga nagu näha, sai seal suurepäraselt hakkama," kirjeldas kehralaste juhendaja Liiva käsipalliliidu pressiteate vahendusel.
Teises kolmapäevaõhtuses mängus võõrustas Aruküla/Audentes Viljandi HC-d, keda avaringis minimaalse eduga võideti. Küllasõitnud mulgid alustasid maruliselt ning läksid 3:0 ja 5:1 ette. Mingiks ajaks vahe küll püsis viie-kuue värava peal, aga poolaja lõpul vormistasid Volodimir Maslak ja Simon Drõgin Viljandi vaheajaeduks 18:10.
Teisel poolajal kasvas külaliste edu paaril korral kahekohalise numbrini, ent arukülalased võitlesid selle poole väiksemaks. Enamat siiski mitte ja Viljandi sai 34:26 võidu. Üleplatsimehena viskas Andrei Hapal võitjate kasuks kümme väravat, Kristjan Koovit ja Mihkel Lõpp lisasid kuus ja Sergei Rodjukov viis tabamust. Kaotajate täpsemad olid Timo Raukas kaheksa ja Mihkel Mitt viie väravaga.
### Response:
Kehra alistas võõrsil Serviti ja läheb jõulupausile liidrina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõigi Hispaania suurklubi kolme värava eest hoolitses waleslane Gareth Bale, kes oli täpne 44., 53. ja 55. minutil. Jaapani meeskonna auvärava eest hoolitses 78. minutil Shoma Doi.
Klubide MM-i finaalis läheb Madridi Real vastamisi korraldajamaa meeskonna Al Ainiga, kes seljatas poolfinaalis Lõuna-Ameerika meistri River Plate'i penaltiseeria järel.
Mängu käik:
10. minut: Antlers alustas kohtumist tugeva survega ja sai tasuks kaks head olukorda; neist esimese puhul sai Reali väravavaht Thibaut Courtois sõrmed vahele Serginho löögile, teise oleks Jaapani klubi pidanud väravaks realiseerima, aga mõne meetri kaugusel ei saanud ükski nende mängijatest pallile pead ega jalga vahele. Teisel pool väljakut tuli Sun-Tae Kwon Karim Benzema pealelöögiga lihtsalt toime.
28. minut: paari minuti jooksul on mõlemal meeskonnal head võimalused, parim avaneb Gareth Bale'il, kes tõstab Luka Modrici söödu järel karistusalas palli üle Antlersi kaitsja, kuid ei taba seda seejärel oma nõrgema ehk parema jalaga.
44. minut: avapoolajal vasakul äärel väga ohtlik olnud Bale viib Reali lõpuks juhtima, kui mängib Marceloga kaunilt kokku ja lükkab palli postipõrkega Antlersi võrku.
48. minut: kohe teise poolaja alguses jookseb Bale oma äärel taas Antlersi kaitsja hõlpsalt üle, Benzema pääseb lähedalt löögile, palli lööb aga väravajoonelt puhtaks Shuto Yamamoto.
55. minut: Antlersi kaitsemängijate tagasisööt on ebatäpne, õiges kohas on täna hiilgav olnud Bale, kes lükkab palli parema jalaga tühja võrku. Kaks minutit hiljem leiab Marcelo waleslase täpse sööduga üles ja Bale kõmmutab väravavahi poolt vasakusse ristnurka oma kolmanda tabamuse.
72. minut: üks-üks olukorda pääsenud Lucas Vazquezel on hea võimalus Hispaania suurklubi juba nelja väravaga juhtima viia, löök osutub aga liiga pehmeks ja vastu jooksnud Antlersi puurivahil ei ole keeruline seda tõrjuda. 20 minutit enne kohtumise lõppu on tempo selgelt rahunenud. Suuremaks mureks osutub ilmselt see, et vähem kui veerand tundi varem Bale'i välja vahetanud Marco Asensio peab nüüd ise väljakult lahkuma. Tundub, et noor hispaanlane vigastas reielihast.
78. minut: meeskonnakaaslase peaga jäetud söödu lööb Courtois' selja taha Shoma Doi ning pärast seda, kui peakohtunik on suluseisukahtlusel konsulteerinud videokohtunikuga, fikseeritakse Jaapani klubi tabamus ka protokolli.
Enne mängu:
Madridi Real alistas mullusel klubide MM-il finaalis Gremio 1:0 ning osalus tänavusel turniiril tagati kevadise Meistrite liiga võiduga, kui otsustavas mängus oldi parem Liverpoolist 3:1. Paraku ei kuulu Madridi Reali ridadesse võrreldes eelmise hooajaga enam Cristiano Ronaldot ning Hispaania kõrgliigas hoiab valitsev maailmameister 16 vooru järel alles neljandat kohta.
Jaapani klubi Kashima Antlers tuli tänavu esmakordselt Aasia meistriks, alistades novembris kahe mängu kokkuvõttes finaalis Iraani klubi Persepolise 2:0. Jaapani meistriks on Kashima kroonitud kaheksal korral ja seda viimati 2016. aastal. Samal aastal jäi Antlers klubide MM-il teiseks, kui finaalis kaotati penaltiseeria järel just Madridi Realile.
Finaalipääsme on juba taganud tänavuse turniiri suurüllataja Al-Ain. Esmakordselt klubide MM-il mängiv Ühendemiraatide klubi Al-Ain alistas poolfinaalis Lõuna-Ameerika meistri River Plate'i penaltiseerias 5:4.
Klubide MM-i finaal peetakse laupäeval ja ka see mäng on vaadatav ERR-i spordiportaali vahendusel. | Bale'i kübaratrikk viis Madridi Reali klubide MM-il finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõigi Hispaania suurklubi kolme värava eest hoolitses waleslane Gareth Bale, kes oli täpne 44., 53. ja 55. minutil. Jaapani meeskonna auvärava eest hoolitses 78. minutil Shoma Doi.
Klubide MM-i finaalis läheb Madridi Real vastamisi korraldajamaa meeskonna Al Ainiga, kes seljatas poolfinaalis Lõuna-Ameerika meistri River Plate'i penaltiseeria järel.
Mängu käik:
10. minut: Antlers alustas kohtumist tugeva survega ja sai tasuks kaks head olukorda; neist esimese puhul sai Reali väravavaht Thibaut Courtois sõrmed vahele Serginho löögile, teise oleks Jaapani klubi pidanud väravaks realiseerima, aga mõne meetri kaugusel ei saanud ükski nende mängijatest pallile pead ega jalga vahele. Teisel pool väljakut tuli Sun-Tae Kwon Karim Benzema pealelöögiga lihtsalt toime.
28. minut: paari minuti jooksul on mõlemal meeskonnal head võimalused, parim avaneb Gareth Bale'il, kes tõstab Luka Modrici söödu järel karistusalas palli üle Antlersi kaitsja, kuid ei taba seda seejärel oma nõrgema ehk parema jalaga.
44. minut: avapoolajal vasakul äärel väga ohtlik olnud Bale viib Reali lõpuks juhtima, kui mängib Marceloga kaunilt kokku ja lükkab palli postipõrkega Antlersi võrku.
48. minut: kohe teise poolaja alguses jookseb Bale oma äärel taas Antlersi kaitsja hõlpsalt üle, Benzema pääseb lähedalt löögile, palli lööb aga väravajoonelt puhtaks Shuto Yamamoto.
55. minut: Antlersi kaitsemängijate tagasisööt on ebatäpne, õiges kohas on täna hiilgav olnud Bale, kes lükkab palli parema jalaga tühja võrku. Kaks minutit hiljem leiab Marcelo waleslase täpse sööduga üles ja Bale kõmmutab väravavahi poolt vasakusse ristnurka oma kolmanda tabamuse.
72. minut: üks-üks olukorda pääsenud Lucas Vazquezel on hea võimalus Hispaania suurklubi juba nelja väravaga juhtima viia, löök osutub aga liiga pehmeks ja vastu jooksnud Antlersi puurivahil ei ole keeruline seda tõrjuda. 20 minutit enne kohtumise lõppu on tempo selgelt rahunenud. Suuremaks mureks osutub ilmselt see, et vähem kui veerand tundi varem Bale'i välja vahetanud Marco Asensio peab nüüd ise väljakult lahkuma. Tundub, et noor hispaanlane vigastas reielihast.
78. minut: meeskonnakaaslase peaga jäetud söödu lööb Courtois' selja taha Shoma Doi ning pärast seda, kui peakohtunik on suluseisukahtlusel konsulteerinud videokohtunikuga, fikseeritakse Jaapani klubi tabamus ka protokolli.
Enne mängu:
Madridi Real alistas mullusel klubide MM-il finaalis Gremio 1:0 ning osalus tänavusel turniiril tagati kevadise Meistrite liiga võiduga, kui otsustavas mängus oldi parem Liverpoolist 3:1. Paraku ei kuulu Madridi Reali ridadesse võrreldes eelmise hooajaga enam Cristiano Ronaldot ning Hispaania kõrgliigas hoiab valitsev maailmameister 16 vooru järel alles neljandat kohta.
Jaapani klubi Kashima Antlers tuli tänavu esmakordselt Aasia meistriks, alistades novembris kahe mängu kokkuvõttes finaalis Iraani klubi Persepolise 2:0. Jaapani meistriks on Kashima kroonitud kaheksal korral ja seda viimati 2016. aastal. Samal aastal jäi Antlers klubide MM-il teiseks, kui finaalis kaotati penaltiseeria järel just Madridi Realile.
Finaalipääsme on juba taganud tänavuse turniiri suurüllataja Al-Ain. Esmakordselt klubide MM-il mängiv Ühendemiraatide klubi Al-Ain alistas poolfinaalis Lõuna-Ameerika meistri River Plate'i penaltiseerias 5:4.
Klubide MM-i finaal peetakse laupäeval ja ka see mäng on vaadatav ERR-i spordiportaali vahendusel.
### Response:
Bale'i kübaratrikk viis Madridi Reali klubide MM-il finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahandusministeeriumi kinnitusel kehtestati sanktsioonid kehtestati ka kahele GRU agendile, kes väidetavalt osalesid endise Vene topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre ebaõnnestunud tapmiskatses Suurbritannias, samuti kahele isikule ja kolmele firmale, kes on seotud Vene trollivabrikuga, mida süüdistati katses manipuleerida USA avaliku arvamusega.
"Rahandusministeerium sanktsioneerib Vene luureteenistuse töötajaid, kes on seotud küberoperatsioonidega 2016. aasta valimistesse sekkumiseks ning suures ulatuses muude pahatahtlike tegudega," kirjutas rahandusminister Steven T. Mnuchin.
"USA jätkab koostööd rahvusvaheliste liitlaste ja partneritega selleks, et astuda kollektiivseid samme Venemaa, selle ametnike ja luureagentuuride jätkuva pahatahtliku tegevuse vastu," märkis minister. | USA kehtestas Vene sõjaväeluure 15 töötajale sanktsioonid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahandusministeeriumi kinnitusel kehtestati sanktsioonid kehtestati ka kahele GRU agendile, kes väidetavalt osalesid endise Vene topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre ebaõnnestunud tapmiskatses Suurbritannias, samuti kahele isikule ja kolmele firmale, kes on seotud Vene trollivabrikuga, mida süüdistati katses manipuleerida USA avaliku arvamusega.
"Rahandusministeerium sanktsioneerib Vene luureteenistuse töötajaid, kes on seotud küberoperatsioonidega 2016. aasta valimistesse sekkumiseks ning suures ulatuses muude pahatahtlike tegudega," kirjutas rahandusminister Steven T. Mnuchin.
"USA jätkab koostööd rahvusvaheliste liitlaste ja partneritega selleks, et astuda kollektiivseid samme Venemaa, selle ametnike ja luureagentuuride jätkuva pahatahtliku tegevuse vastu," märkis minister.
### Response:
USA kehtestas Vene sõjaväeluure 15 töötajale sanktsioonid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõistagi oli Jekaterinburgi ülekaal suur ka statistikas: viskeid väljakult tabati 59,2% (Castors Braine 37,7%) ja lauavõitlus võideti 49:15 (Jekaterinburg võttis 18 ründelauda, aga Braine 13 kaitselauda).
Anderson viibis väljakul pea 17 minutit, viskas üheksa punkti (kahesed 2/2, kolmesed 1/3, vabavisked 2/2), võttis ühe lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, ühe pallikaotuse ja langes viie veaga pingile.
Castors Braine'i parim oli 15 punktiga Albina Raževa. Jekaterinburgile tõi Maria Vadejeva koguni 32 punkti, seejuures tabas ta viskeid väljakult 14/17 ehk 82,4%.
Braine on nüüd pärast võitu avavoorus kaotanud kuus mängu järjest. Jekaterinburg on aga täisedu seitsme võiduga liidrikohal. | Andersoni klubi sai Euroliigas 50-punktise kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõistagi oli Jekaterinburgi ülekaal suur ka statistikas: viskeid väljakult tabati 59,2% (Castors Braine 37,7%) ja lauavõitlus võideti 49:15 (Jekaterinburg võttis 18 ründelauda, aga Braine 13 kaitselauda).
Anderson viibis väljakul pea 17 minutit, viskas üheksa punkti (kahesed 2/2, kolmesed 1/3, vabavisked 2/2), võttis ühe lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, ühe pallikaotuse ja langes viie veaga pingile.
Castors Braine'i parim oli 15 punktiga Albina Raževa. Jekaterinburgile tõi Maria Vadejeva koguni 32 punkti, seejuures tabas ta viskeid väljakult 14/17 ehk 82,4%.
Braine on nüüd pärast võitu avavoorus kaotanud kuus mängu järjest. Jekaterinburg on aga täisedu seitsme võiduga liidrikohal.
### Response:
Andersoni klubi sai Euroliigas 50-punktise kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Avalikkusele tuntud Leedu kodanik peeti kinni. See on Algirdas Paleckis. Peeti kinni ka teisi isikuid," ütles peaprokurör Evaldas Pašilis kolmapäeval pressikonverentsil.
Paleckis on vahi all olnud juba oktoobrist.
"Tegevus kestis pikka aega, see oli eesmärgistatud ja tahtlik," sõnas Pašilis.
Peaprokuröri sõnul olid Vene luure jaoks töötanud isikutel sidemed ka parlamendiväliste erakondadega.
Kinnipeetute täpset arvu peaprokurör ei avaldanud, kuid kinnitas, et teisipäeval Vilniuses kinni peetud isikute hulgas on ka nõukogudemeelse organisatsiooni Jedinstvo endine juht, Vene kodanik Valeri Ivanov.
Ivanov peeti kinni relva omamise tõttu, kuid julgeolekuamet uurib, kas ta spioneeris samuti Venemaa heaks.
"Ma võin kinnitada, et Ivanov on kinnipeetud isikute hulgas ja ta peeti kinni läbiotsimisel leitud relva tõttu. Me uurime nüüd, kas ta on seotud spionaažijuurdlusega," ütles politseiülem Linas Pernavas.
Juurdlus hõlmab tervet võrgustikku inimestest, kes kujutavad endast ohtu meie riigi julgeolekule, lisas ta.
"Kui seda võrgustikku ei oleks hävitatud, olnuks Leedu, ma usun, tõsises ohus," rõhutas politseiülem. "Läbiotsimiste käigus leiti palju andmeid, erinevaid andmeid ja nende säilitamise vahendeid, mis on selle juhtumi objektiga tihedalt seotud."
Leedu riikliku julgeolekuameti (VSD) juht Darius Jauniškis ütles, et süüaluste tegevuse eesmärgiks oli mõjutada Leedu poliitikat.
"Inimesi värvatakse sellel eesmärgil, neil on võime mõjutada poliitparteide programmi ja struktuuri otse või läbi vahendajate, kasutades erinevaid meediakanaleid, et tugevdada Venemaa pehmet jõudu siin riigis," lausus Jauniškis.
Sotsialistlik Rahvarinne loodi 2008. aastal ja selle endist juhti Paleckist on korduvalt mainitud riiklikku julgeolekut puudutavates avalikes aruannetes.
Luureametid on Sotsialistliku Rahvarinnet nimetanud venemeelseks erakonnaks ja kirjeldanud selle liikmete osalemist USA ja NATO vastastel propagandaüritustel.
2016. aasta julgeolekuraportis märgiti, et Vene info- ja luureoperatsioonid on sagenenud ja nende eesmärk on suurendada "pehmet jõudu", hõlmates "katseid tsentraliseerida ja koordineerida venemeelsete kaasmaalaste ja nende toetajate tegevust".
VSD viitas ka sellele, et Sotsialistliku Rahvarinde liige Rafael Muksinov, kes valiti Vilniuse linnavolikokku, on esimees Leedu Kaasmaalaste Nõukogus, mida toetab Vene välisministeeriumiga seotud agentuur Rossotrudnitšestvo.
Moskva: Leedu kinnipidamised osutavad demokraatia hülgamisele
Mitme inimese Vene luurajatena kinnipidamine Leedus on järjekordne veneviha ja demokraatiast taganemise näide, väitis Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kolmapäeval.
"Võin seda kommenteerida, esiteks, järjekordse venevihapoliitika näitena, mida teie mainitud riik kahjuks ajab, teiseks, kui suurt taganemist demokraatlikest vabadustest ja õigustest, mille otsinguil on need riigid, sh Balti piirkonna riigid poliitiliselt suundunud Läände ja lõimunud NATO ja Euroopa Liiduga," ütles Zahharova.
"Vaat just seda kuulutati peamise aatena neisse struktuuridesse astumisel ja see ei olnud mitte rahaline heaolu. Praegust statistikat arvestades ei ole neis riikides mingit arengut kolmekümne aasta taguse ajaga võrreldes eriti märgata. Vaat just sõnavabadust, inimõigusi, eraellu mittesekkumist, isikuvabaduste ja -õiguste kaitsmist nimetasid need riigid liikumapanevateks jõududeks valitud teel. Praegu on see tohutu tagasilangus," lisas ta.
"Ma ei tea isegi, kas see on tagasilangus või täielik lõpetamine, täielik loobumine demokraatlikust suunast. Muud moodi ei oska ma seda kvalifitseerida," võttis Zahharova oma jutu kokku. | Leedus peeti Venemaa kasuks luuramises kahtlustatuna kinni mitu isikut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Avalikkusele tuntud Leedu kodanik peeti kinni. See on Algirdas Paleckis. Peeti kinni ka teisi isikuid," ütles peaprokurör Evaldas Pašilis kolmapäeval pressikonverentsil.
Paleckis on vahi all olnud juba oktoobrist.
"Tegevus kestis pikka aega, see oli eesmärgistatud ja tahtlik," sõnas Pašilis.
Peaprokuröri sõnul olid Vene luure jaoks töötanud isikutel sidemed ka parlamendiväliste erakondadega.
Kinnipeetute täpset arvu peaprokurör ei avaldanud, kuid kinnitas, et teisipäeval Vilniuses kinni peetud isikute hulgas on ka nõukogudemeelse organisatsiooni Jedinstvo endine juht, Vene kodanik Valeri Ivanov.
Ivanov peeti kinni relva omamise tõttu, kuid julgeolekuamet uurib, kas ta spioneeris samuti Venemaa heaks.
"Ma võin kinnitada, et Ivanov on kinnipeetud isikute hulgas ja ta peeti kinni läbiotsimisel leitud relva tõttu. Me uurime nüüd, kas ta on seotud spionaažijuurdlusega," ütles politseiülem Linas Pernavas.
Juurdlus hõlmab tervet võrgustikku inimestest, kes kujutavad endast ohtu meie riigi julgeolekule, lisas ta.
"Kui seda võrgustikku ei oleks hävitatud, olnuks Leedu, ma usun, tõsises ohus," rõhutas politseiülem. "Läbiotsimiste käigus leiti palju andmeid, erinevaid andmeid ja nende säilitamise vahendeid, mis on selle juhtumi objektiga tihedalt seotud."
Leedu riikliku julgeolekuameti (VSD) juht Darius Jauniškis ütles, et süüaluste tegevuse eesmärgiks oli mõjutada Leedu poliitikat.
"Inimesi värvatakse sellel eesmärgil, neil on võime mõjutada poliitparteide programmi ja struktuuri otse või läbi vahendajate, kasutades erinevaid meediakanaleid, et tugevdada Venemaa pehmet jõudu siin riigis," lausus Jauniškis.
Sotsialistlik Rahvarinne loodi 2008. aastal ja selle endist juhti Paleckist on korduvalt mainitud riiklikku julgeolekut puudutavates avalikes aruannetes.
Luureametid on Sotsialistliku Rahvarinnet nimetanud venemeelseks erakonnaks ja kirjeldanud selle liikmete osalemist USA ja NATO vastastel propagandaüritustel.
2016. aasta julgeolekuraportis märgiti, et Vene info- ja luureoperatsioonid on sagenenud ja nende eesmärk on suurendada "pehmet jõudu", hõlmates "katseid tsentraliseerida ja koordineerida venemeelsete kaasmaalaste ja nende toetajate tegevust".
VSD viitas ka sellele, et Sotsialistliku Rahvarinde liige Rafael Muksinov, kes valiti Vilniuse linnavolikokku, on esimees Leedu Kaasmaalaste Nõukogus, mida toetab Vene välisministeeriumiga seotud agentuur Rossotrudnitšestvo.
Moskva: Leedu kinnipidamised osutavad demokraatia hülgamisele
Mitme inimese Vene luurajatena kinnipidamine Leedus on järjekordne veneviha ja demokraatiast taganemise näide, väitis Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kolmapäeval.
"Võin seda kommenteerida, esiteks, järjekordse venevihapoliitika näitena, mida teie mainitud riik kahjuks ajab, teiseks, kui suurt taganemist demokraatlikest vabadustest ja õigustest, mille otsinguil on need riigid, sh Balti piirkonna riigid poliitiliselt suundunud Läände ja lõimunud NATO ja Euroopa Liiduga," ütles Zahharova.
"Vaat just seda kuulutati peamise aatena neisse struktuuridesse astumisel ja see ei olnud mitte rahaline heaolu. Praegust statistikat arvestades ei ole neis riikides mingit arengut kolmekümne aasta taguse ajaga võrreldes eriti märgata. Vaat just sõnavabadust, inimõigusi, eraellu mittesekkumist, isikuvabaduste ja -õiguste kaitsmist nimetasid need riigid liikumapanevateks jõududeks valitud teel. Praegu on see tohutu tagasilangus," lisas ta.
"Ma ei tea isegi, kas see on tagasilangus või täielik lõpetamine, täielik loobumine demokraatlikust suunast. Muud moodi ei oska ma seda kvalifitseerida," võttis Zahharova oma jutu kokku.
### Response:
Leedus peeti Venemaa kasuks luuramises kahtlustatuna kinni mitu isikut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna jõudis Randmaa olulise saavutuseni, sest läbis Lõuna-Ameerikas meresõitjate seas legendaarse Hoorni neeme.
Peatusteta võistlust alustas Prantsusmaalt 18 purjetajat, kellest praeguseks on sõitmas veel kuus.
Viimati on võistluse koduleheküljel avaldatud paremusjärjestus 17. detsembri seisuga ja seal hoiab Randmaa 19 441 meremiiliga kolmandat kohta. Eespool asuvad Jean-Luc van der Heede (22 930) ja Mark Slats (22 253 meremiili).
Kokku tuleb purjetajatel läbida umbes 30 000 meremiili.
View this post on Instagram
Uku Randmaa Has Rounded CAPE HORN!!! :) Woop Woop! just before 0400UTC today 19th DEC about four miles off in a 20kt NNW wind and about 3mtr Seas. His latest messages. 40 MILES TO CAP HORN.CONDITIONS ARE VERY GOOD AT THE MOMENT.:) It is unbelievable that I can see the Horn. I am thankfull for my Gods. The next few days should bring good sailing weather with low seas for him to celebrate....Well done UKU!!! #GGR2018 . . . #sailing #sailinglife #sailingrace #race #boat #yacht #boatlife #adventure #sportevent #retrosailing #extremesports #solosailor #sailors #sailingnews #roundtheworld #solo #aroundtheworld #estonia #sea #ocean #capehorn
A post shared by Golden Globe Race (@goldengloberace) on Dec 19, 2018 at 2:45am PST | Eesti purjetaja läbis mainekal võistlusel Hoorni neeme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna jõudis Randmaa olulise saavutuseni, sest läbis Lõuna-Ameerikas meresõitjate seas legendaarse Hoorni neeme.
Peatusteta võistlust alustas Prantsusmaalt 18 purjetajat, kellest praeguseks on sõitmas veel kuus.
Viimati on võistluse koduleheküljel avaldatud paremusjärjestus 17. detsembri seisuga ja seal hoiab Randmaa 19 441 meremiiliga kolmandat kohta. Eespool asuvad Jean-Luc van der Heede (22 930) ja Mark Slats (22 253 meremiili).
Kokku tuleb purjetajatel läbida umbes 30 000 meremiili.
View this post on Instagram
Uku Randmaa Has Rounded CAPE HORN!!! :) Woop Woop! just before 0400UTC today 19th DEC about four miles off in a 20kt NNW wind and about 3mtr Seas. His latest messages. 40 MILES TO CAP HORN.CONDITIONS ARE VERY GOOD AT THE MOMENT.:) It is unbelievable that I can see the Horn. I am thankfull for my Gods. The next few days should bring good sailing weather with low seas for him to celebrate....Well done UKU!!! #GGR2018 . . . #sailing #sailinglife #sailingrace #race #boat #yacht #boatlife #adventure #sportevent #retrosailing #extremesports #solosailor #sailors #sailingnews #roundtheworld #solo #aroundtheworld #estonia #sea #ocean #capehorn
A post shared by Golden Globe Race (@goldengloberace) on Dec 19, 2018 at 2:45am PST
### Response:
Eesti purjetaja läbis mainekal võistlusel Hoorni neeme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERRi raadio- ja telekanalid alustavad pühadehõngulise eriprogrammiga juba sellest nädalast. Laupäeval jõuab ETV ekraanile traditsiooniline aastalõpu intervjuu – president Kersti Kaljulaidiga vestleb kell 20.00 Priit Kuusk. Pühapäevast tulevad ERRi tele- ja raadiokanalites esitlusele Eestimaa inimeste loodud jõululuuletused Elisabet Reinsalu esituses.
Vikerraadio hommikuprogrammis kell 8.35 toimub 28. detsembrini raamatumäng, mille on ette valmistanud Peeter Helme. Kuulajatel tuleb ära arvata, millisest eesti autori tänavu ilmunud raamatust etteloetud katkend kõlab, Auhindadeks on needsamad raamatud. Lisaks selgitab "Vikerhommik" välja, kus elavad Eesti jõuluvanad.
Pühadeootuses ETV toob 23. detsembril kell 20.40 vaatajate ette heategevussaate "Jõulutunnel" eelloo 7-aastasest Markusest, kes haiguse tõttu pidevat kõrvalist abi ja hoolt vajab. "Jõulutunneli" seekordsed saatejuhid Anna ja Kristjan Pihl annavad Markuse emale päevaks puhkuse ning püüavad ise lapse eest hoolitsemisega toime tulla.
Jõululaupäev, 24. detsember toob ERRi kanalitesse kauneid kontserte ja pühadehõngulisi filme ning erisaateid. ETV ekraanil kõlavad läbi päeva jõululaulud Arsise kellade ansambli ja Arsise kellade ansambli noortekoosseisu esituses. Kell 9 saab päev ilusa alguse Tallinna poistekoori jõulukontserdiga Niguliste kirikust, jõuluõhtut täidab kell 20 algav kontsert "Imeline jõuluaeg" koos Maarja-Liis Ilusa, Ott Leplandi ja Noorkuuga. Aasta helgeimal päeval saab kaasa seigelda koguperefilmile "Jõuluvanade vahetus" ning külastada "Osooniga" Setumaad, et seal koos Jalmar Vabarnaga lapsepõlveradadel jalutada.
Jõulumõtisklused toob vaatajani sel õhtul ka ETV2, kui "Plekktrumm" võõrustab 24. detsembril kirjanik Doris Karevat. Raadiokuulajaid ootab ees põnev kohtumine Vikerraadio vahendusel, sest jõululaupäeval ajab Haldi Normet-Saarna saates "Minu erilised jõulud" juttu Eesti ainsa kariljonimängija Merle Kollomiga. Raadio 4-s alustab jõululaupäeval aga heategevusprogramm "Jõulurõõmu kuulutus", mis toetab Tudulinna lastekodu lapsi Ida-Virumaal – "Jõulurõõmu kuulutus" on R4 eetris 24. detsembrist kuni õigeusu jõuludeni 7. jaanuaril.
Jõuluõhtu jumalateenistusest EELK Rakvere Kolmainu kirikust teeb ETV otseülekande kell 17, esimese jõulupüha jumalateenistus Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea kogudusest algab 25. detsembril kell 12. Vikerraadios vahendab jõuluaja jumalateenistusi Meelis Süld, otseülekanne Haapsalu toomkirikust algab jõuluõhtul kell 17 ja esimesel jõulupühal kell 13 on Vikerraadio eetris jumalateenistus Usuteaduse Instituudist.
Esimesel jõulupühal, 25. detsembril täidab ETV ekraani traditsiooniline heategevussaade "Jõulutunnel", mis tänavu kogub annetusi haruldasi haigusi põdevate laste ravi toetuseks. Meeldejäävaid kohtumisi ja kaunist muusikat pakub "Jõulutunnel" vaatajatele läbi päeva – Anna ja Kristjan Pihli juhitud heategevussaade alustab esimese otsesaatega esimesel jõulupühal kell 10 hommikul, kokkuvõttev saade lõpetab päeva pärast õhtuseid uudiseid kell 21.20.
Lisaks jõuab ETVs 25. detsembril kell 20.30 esmakordselt vaatajate ette värske saade "Eesti lugude" sarjast, mis portreteerib Risti kirikuõpetajat Annika Laatsi. ETV2 vahendab sel päeval värvikirevaid elamusi aga laiast maailmast, kui kell 21.30 on eetris dokfilm Vivienne Westwoodist ja sellele järgneb muusikagurmaanidele rõõmu pakkuv kontsert "Balkan Fever" Kristjan Järvi dirigeerimisel.
Teise jõulupühal ootab ETV vaatajaid ees kohtumine maailmakuulsa Placido Domingoga, kes tänavu tänavu suvel salaja Eestis käis. Kell 20.30 jõuab ekraanile eksklusiivne intervjuu, milles maestro räägib perest, legendaarsest kolmest tenorist, jalgpallist ja ka Eestist. Maailmast ja Eestist, inimlikkusest ja suurusest kõneleb ka kell 21.20 esmakordselt tele-ekraanile jõudev kõrgelthinnatud dokfilm "Vello Salo. Igapäevaelu müstika". Lõppevale aastale teeb teisel jõulupühal tagasivaate ka Vikerraadio, kui kell 14.05 võtab Kaja Kärner kokku juubeliaasta tähtsündmused.
Pühademeeleolu valitseb ka Raadio 2 ja Klassikaraadio eetris. Raadio 2 mängib aastat meenutama jäävaid lugusid, sest veel 27. detsembrini saab oma lemmiku poolt hääletada Aastahitil. Klassikaraadios eetris kõlavad aga ilusad jõulukontserdid ja salvestused, nende hulgas Salvador Sobrali Jõulujazzi kontsert Tallinnas, Tõni Mägi jõulukontsert ansambliga Vox Clamantis, Liisi Koiksoni ning Robert Jürjendali trio stuudiokontsert "Valge maa". Jõulunädalal jõuab eetrisse ka sari "Olemine", mis räägib lapsepõlvest erilistes paikades.
Põhjalikumast pühadekavast saab ülevaate SIIN. | ERRi pühadeprogramm pakub helgeid elamusi ja meeldejäävaid kohtumisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERRi raadio- ja telekanalid alustavad pühadehõngulise eriprogrammiga juba sellest nädalast. Laupäeval jõuab ETV ekraanile traditsiooniline aastalõpu intervjuu – president Kersti Kaljulaidiga vestleb kell 20.00 Priit Kuusk. Pühapäevast tulevad ERRi tele- ja raadiokanalites esitlusele Eestimaa inimeste loodud jõululuuletused Elisabet Reinsalu esituses.
Vikerraadio hommikuprogrammis kell 8.35 toimub 28. detsembrini raamatumäng, mille on ette valmistanud Peeter Helme. Kuulajatel tuleb ära arvata, millisest eesti autori tänavu ilmunud raamatust etteloetud katkend kõlab, Auhindadeks on needsamad raamatud. Lisaks selgitab "Vikerhommik" välja, kus elavad Eesti jõuluvanad.
Pühadeootuses ETV toob 23. detsembril kell 20.40 vaatajate ette heategevussaate "Jõulutunnel" eelloo 7-aastasest Markusest, kes haiguse tõttu pidevat kõrvalist abi ja hoolt vajab. "Jõulutunneli" seekordsed saatejuhid Anna ja Kristjan Pihl annavad Markuse emale päevaks puhkuse ning püüavad ise lapse eest hoolitsemisega toime tulla.
Jõululaupäev, 24. detsember toob ERRi kanalitesse kauneid kontserte ja pühadehõngulisi filme ning erisaateid. ETV ekraanil kõlavad läbi päeva jõululaulud Arsise kellade ansambli ja Arsise kellade ansambli noortekoosseisu esituses. Kell 9 saab päev ilusa alguse Tallinna poistekoori jõulukontserdiga Niguliste kirikust, jõuluõhtut täidab kell 20 algav kontsert "Imeline jõuluaeg" koos Maarja-Liis Ilusa, Ott Leplandi ja Noorkuuga. Aasta helgeimal päeval saab kaasa seigelda koguperefilmile "Jõuluvanade vahetus" ning külastada "Osooniga" Setumaad, et seal koos Jalmar Vabarnaga lapsepõlveradadel jalutada.
Jõulumõtisklused toob vaatajani sel õhtul ka ETV2, kui "Plekktrumm" võõrustab 24. detsembril kirjanik Doris Karevat. Raadiokuulajaid ootab ees põnev kohtumine Vikerraadio vahendusel, sest jõululaupäeval ajab Haldi Normet-Saarna saates "Minu erilised jõulud" juttu Eesti ainsa kariljonimängija Merle Kollomiga. Raadio 4-s alustab jõululaupäeval aga heategevusprogramm "Jõulurõõmu kuulutus", mis toetab Tudulinna lastekodu lapsi Ida-Virumaal – "Jõulurõõmu kuulutus" on R4 eetris 24. detsembrist kuni õigeusu jõuludeni 7. jaanuaril.
Jõuluõhtu jumalateenistusest EELK Rakvere Kolmainu kirikust teeb ETV otseülekande kell 17, esimese jõulupüha jumalateenistus Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea kogudusest algab 25. detsembril kell 12. Vikerraadios vahendab jõuluaja jumalateenistusi Meelis Süld, otseülekanne Haapsalu toomkirikust algab jõuluõhtul kell 17 ja esimesel jõulupühal kell 13 on Vikerraadio eetris jumalateenistus Usuteaduse Instituudist.
Esimesel jõulupühal, 25. detsembril täidab ETV ekraani traditsiooniline heategevussaade "Jõulutunnel", mis tänavu kogub annetusi haruldasi haigusi põdevate laste ravi toetuseks. Meeldejäävaid kohtumisi ja kaunist muusikat pakub "Jõulutunnel" vaatajatele läbi päeva – Anna ja Kristjan Pihli juhitud heategevussaade alustab esimese otsesaatega esimesel jõulupühal kell 10 hommikul, kokkuvõttev saade lõpetab päeva pärast õhtuseid uudiseid kell 21.20.
Lisaks jõuab ETVs 25. detsembril kell 20.30 esmakordselt vaatajate ette värske saade "Eesti lugude" sarjast, mis portreteerib Risti kirikuõpetajat Annika Laatsi. ETV2 vahendab sel päeval värvikirevaid elamusi aga laiast maailmast, kui kell 21.30 on eetris dokfilm Vivienne Westwoodist ja sellele järgneb muusikagurmaanidele rõõmu pakkuv kontsert "Balkan Fever" Kristjan Järvi dirigeerimisel.
Teise jõulupühal ootab ETV vaatajaid ees kohtumine maailmakuulsa Placido Domingoga, kes tänavu tänavu suvel salaja Eestis käis. Kell 20.30 jõuab ekraanile eksklusiivne intervjuu, milles maestro räägib perest, legendaarsest kolmest tenorist, jalgpallist ja ka Eestist. Maailmast ja Eestist, inimlikkusest ja suurusest kõneleb ka kell 21.20 esmakordselt tele-ekraanile jõudev kõrgelthinnatud dokfilm "Vello Salo. Igapäevaelu müstika". Lõppevale aastale teeb teisel jõulupühal tagasivaate ka Vikerraadio, kui kell 14.05 võtab Kaja Kärner kokku juubeliaasta tähtsündmused.
Pühademeeleolu valitseb ka Raadio 2 ja Klassikaraadio eetris. Raadio 2 mängib aastat meenutama jäävaid lugusid, sest veel 27. detsembrini saab oma lemmiku poolt hääletada Aastahitil. Klassikaraadios eetris kõlavad aga ilusad jõulukontserdid ja salvestused, nende hulgas Salvador Sobrali Jõulujazzi kontsert Tallinnas, Tõni Mägi jõulukontsert ansambliga Vox Clamantis, Liisi Koiksoni ning Robert Jürjendali trio stuudiokontsert "Valge maa". Jõulunädalal jõuab eetrisse ka sari "Olemine", mis räägib lapsepõlvest erilistes paikades.
Põhjalikumast pühadekavast saab ülevaate SIIN.
### Response:
ERRi pühadeprogramm pakub helgeid elamusi ja meeldejäävaid kohtumisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugupeetud kultuuriminister hr. Indrek Saar
Kirjutame Teile Eesti kunstivaldkonna institutsioonide poolt. Tunneme suurt rõõmu kunstivaldkonna eelarve tähelepanuväärse kasvu üle Kultuuriministeeriumi eelarves ja soovime avaldada tänu aastate jooksul tehtud kunstisõbralike otsuste eest. Meie kirja ajendiks on aga kahjuks hoopis määruse "Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja tutvustamise toetamise tingimused ja kord" vastuvõtmine ja selle menetlusega seonduv, mis on valdkonna esindajates tekitanud palju küsimusi.
Soovime tähelepanu juhtida puudulikule, et mitte öelda täielikult puudunud
valdkondade kaasamisele uue määruse koostamisel. Näiteks ei olnud potentsiaalsetel taotlejatel võimalik tutvuda kavandatava määruse projektiga. Vastav palve sai kunstivaldkonna organisatsioonide poolt korduvalt kunstinõuniku kaudu ministeeriumile esitatud. Viimati soovisime määruse tekstiga tutvuda enne 20.11.18 infopäeva, et võimalikud küsimused kaardistada. Siiski saime veel päev enne, st 19.11.18 teate, et määrus ei ole valdkondadega jagamiseks valmis. Samas võeti määrus ise vastu kolm päeva pärast infopäeva, s.o 23.11.18 ja jõustus 30.11.2018. Määruse jõustumise kohta teavitust ei saadetud.
Sellest saab paraku järeldada, et valdkondade sisuline kaasamine uue määruse koostamisel ei olnudki plaanis. Infopäeva, kus üksnes tutvustati mõningaid määruse tingimusi, ei saa lugeda puudutatud valdkondade kaasamiseks. Valdkondade esindajatel puudus enne määruse jõustumist igasugune võimalus selle tekstiga tutvuda, ette valmistada küsimusi ja parandusettepanekuid. Taoline sündmuste käik läheb otseselt vastuollu Vabariigi Valitsuse kinnitatud "Kaasamise hea tavaga" ja Kultuuriministeeriumi enda põhimõtetega. Ministeeriumi kodulehel on öeldud: "Heas poliitikakujundamises saab kaasa rääkida nii kodanik, valitsusväline partner kui ekspert ja toimib erinevate riigiasutuste koostöö. Osapoolte osalemine otsuste tegemisel annab võimaluse teada saada, keda ja kuidas mingi otsus mõjutab."
Infopäeval kinnitati korduvalt, et sisuliselt uue määrusega midagi ei muutu.
See väide ei vasta meie hinnangul tõele. Näiteks mõjutab päevarahade välja jätmine abikõlblike kulude nimekirjast 1 kahtlemata tulevaks aastaks planeeritud projektide eelarveid ja projekti läbiviijate töötingimusi. Määrusega jäetud õigus näidata päevarahasid omafinantseeringuna ei tee olukorda kergemaks neile organisatsioonidele, kelle personaliga seotud kulud tulevad riigieelarvelisest tegevustoetusest või muudest avalikest vahenditest, sest sellisel juhul hakkavad päevarahad mõjutama terve projekti abikõlbulike kulude tasakaalu, suurendades omafinantseeringu vajadust. Kunstivaldkonna sündmused on valdavalt publikule tasuta, see tähendab, et omafinantseeringu katmine näiteks piletitulu arvelt on üldjuhul välistatud (erinevalt näiteks muusika- ja teatriprojektidest). Ministeeriumi esindajate soovitus katta omafinantseeringut tasuta vabatahtliku töö arvestusega paneb ühest küljest kunstivaldkonna vabakutselised topeltsurve alla ja teisalt mõjub arusaamatult arvestades määruses toodud eeldust, et taotlejal on "projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon ja professionaalsus".
Uue määrusega kehtestatud reegli "üks projekt=üks taotlus" potentsiaalsed
tagajärjed on samuti jäänud arvestamata. Lisaks reegliga kaasnevale täiendavale bürokraatlikule koormusele (nii taotlejate kui riigile), on selle kehtestamisel jäetud ühele projektile eraldatav toetuse miinimummäär samaks, s.o 4000 eurot. Arvestades ka omafinantseeringu nõuet tähendab see, et alla 5000 euro suuruse eelarvega üksikprojektidega ei ole sellesse taotlusvooru asja. Varem koondasid taotlejad mitu väiksemat projekti - näiteks kunstnik mitu eri riigis toimuvat erinevat isiknäitust - ühe suurema katusprojekti alla, millega kolme näituse toetuseks taotleti 10 000 eurot toetust. Nüüd peaks iga näituse jaoks eraldi küsima à 4000 eurot. Kunstivaldkonna näitel ei pruugi osalemine ka näiteks Euroopa mainekatel kunstiraamatumessidel või mõni kuu kestvas rahvusvahelises residentuuris nii palju maksta, kuigi mõlemad tegevused on sisuliselt taotlusvooru eesmärkidega kooskõlas. Võimalik, et tegemist on teadliku otsusega. Sellisel juhul oleks äärmiselt tervitatav näha analüüsi kas ja millised varem niiöelda "katustaotluste" tegevustest uue reegli kehtides jätkuvalt toimuda saaksid, millised enam väiksema eelarve tõttu ei kvalifitseeruks ja miks väiksema eelarvega tegevuste toetamine nimetatud taotlusvoorust enam prioriteetne ei ole.
Ka juhul kui tõepoolest mitte midagi ei oleks uue määrusega muutunud, jääb
arusaamatuks, millele põhineb eeldus, et valdkondadel senisele menetluskorrale parandamis- või täpsustamisettepanekuid poleks olnud? Näiteks on teravalt silma jäänud erinevate kultuurialade vahelise tasakaalu küsimus, kuivõrd teatud valdkondade projektid on aastast aastasse taotlusvooru toetuse saajate seas selges ülekaalus. Sealjuures ei saa "Eesti Kultuur Maailmas" taotlusvoorust eraldatavaid toetusi lahutada Kultuurimisteeriumi tervikeelarvest ja selle struktuursest ebaproportsionaalsusest erinevate kultuurivaldkondade toetuspõhimõtetes. Praegusel kujul süvendab taotlusvooru "Eesti Kultuur Maailmas" määrus seda ebavõrdsust endiselt. Leiame, et tasakaalu tagamisele ei aita kaasa ka uued reeglid, mis tõrjuvad kõrge üksikprojektide toetuse miinimummäära tõttu mitmete vähem institutsionaliseerunud valdkondade rahvusvahelisi algatusi.
Eeltoodut arvesse võttes palume kultuuriministri seisukohta määruse
vastuvõtmise protsessi kohta. Kas "Kaasamise hea tava" ja ministeeriumi kaasamise põhimõtete täielik eiramine oli käesoleval juhul õigustatud? Kas ministeeriumi arusaama kohaselt on infopäeva korraldamine vahetult enne dokumendi allkirjastamist ja ilma infopäeval kerkinud küsitavuste lahendamist võrdne sisulise kaasamisega? Kas ja kus on võimalik tutvuda määrusega kaasnevate muudatuste mõjuanalüüsiga?
Allakirjutanud institutsioonide nimel kinnitame, et loodame endiselt
konstruktiivse, heatahtliku ja osapooli kaasava sisulise dialoogi jätkumisele
ministeeriumiga.
Lugupidamisega
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum
Eesti Kunstnike Liit
Fotokunstnike Ühendus
Juhan Kuusi Dokfoto Keskus
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Kirjastus Lugemik
SA Kunstihoone
Temnikova & Kasela galerii
Vaal galerii
1 Varem olid päevarahad abikõlbulikud. Vt Kultuuriministri käskkiri nr 209 "Taotlusvooru "Eesti kultuur maailmas" 2018. a väljakuulutamine, tingimuste ja korra kehtestamine ja komisjoni moodustamine.", p 15.4. | Kujutava kunsti ühendused saatsid kultuuriministrile ühispöördumise seoses uue määrusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugupeetud kultuuriminister hr. Indrek Saar
Kirjutame Teile Eesti kunstivaldkonna institutsioonide poolt. Tunneme suurt rõõmu kunstivaldkonna eelarve tähelepanuväärse kasvu üle Kultuuriministeeriumi eelarves ja soovime avaldada tänu aastate jooksul tehtud kunstisõbralike otsuste eest. Meie kirja ajendiks on aga kahjuks hoopis määruse "Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja tutvustamise toetamise tingimused ja kord" vastuvõtmine ja selle menetlusega seonduv, mis on valdkonna esindajates tekitanud palju küsimusi.
Soovime tähelepanu juhtida puudulikule, et mitte öelda täielikult puudunud
valdkondade kaasamisele uue määruse koostamisel. Näiteks ei olnud potentsiaalsetel taotlejatel võimalik tutvuda kavandatava määruse projektiga. Vastav palve sai kunstivaldkonna organisatsioonide poolt korduvalt kunstinõuniku kaudu ministeeriumile esitatud. Viimati soovisime määruse tekstiga tutvuda enne 20.11.18 infopäeva, et võimalikud küsimused kaardistada. Siiski saime veel päev enne, st 19.11.18 teate, et määrus ei ole valdkondadega jagamiseks valmis. Samas võeti määrus ise vastu kolm päeva pärast infopäeva, s.o 23.11.18 ja jõustus 30.11.2018. Määruse jõustumise kohta teavitust ei saadetud.
Sellest saab paraku järeldada, et valdkondade sisuline kaasamine uue määruse koostamisel ei olnudki plaanis. Infopäeva, kus üksnes tutvustati mõningaid määruse tingimusi, ei saa lugeda puudutatud valdkondade kaasamiseks. Valdkondade esindajatel puudus enne määruse jõustumist igasugune võimalus selle tekstiga tutvuda, ette valmistada küsimusi ja parandusettepanekuid. Taoline sündmuste käik läheb otseselt vastuollu Vabariigi Valitsuse kinnitatud "Kaasamise hea tavaga" ja Kultuuriministeeriumi enda põhimõtetega. Ministeeriumi kodulehel on öeldud: "Heas poliitikakujundamises saab kaasa rääkida nii kodanik, valitsusväline partner kui ekspert ja toimib erinevate riigiasutuste koostöö. Osapoolte osalemine otsuste tegemisel annab võimaluse teada saada, keda ja kuidas mingi otsus mõjutab."
Infopäeval kinnitati korduvalt, et sisuliselt uue määrusega midagi ei muutu.
See väide ei vasta meie hinnangul tõele. Näiteks mõjutab päevarahade välja jätmine abikõlblike kulude nimekirjast 1 kahtlemata tulevaks aastaks planeeritud projektide eelarveid ja projekti läbiviijate töötingimusi. Määrusega jäetud õigus näidata päevarahasid omafinantseeringuna ei tee olukorda kergemaks neile organisatsioonidele, kelle personaliga seotud kulud tulevad riigieelarvelisest tegevustoetusest või muudest avalikest vahenditest, sest sellisel juhul hakkavad päevarahad mõjutama terve projekti abikõlbulike kulude tasakaalu, suurendades omafinantseeringu vajadust. Kunstivaldkonna sündmused on valdavalt publikule tasuta, see tähendab, et omafinantseeringu katmine näiteks piletitulu arvelt on üldjuhul välistatud (erinevalt näiteks muusika- ja teatriprojektidest). Ministeeriumi esindajate soovitus katta omafinantseeringut tasuta vabatahtliku töö arvestusega paneb ühest küljest kunstivaldkonna vabakutselised topeltsurve alla ja teisalt mõjub arusaamatult arvestades määruses toodud eeldust, et taotlejal on "projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon ja professionaalsus".
Uue määrusega kehtestatud reegli "üks projekt=üks taotlus" potentsiaalsed
tagajärjed on samuti jäänud arvestamata. Lisaks reegliga kaasnevale täiendavale bürokraatlikule koormusele (nii taotlejate kui riigile), on selle kehtestamisel jäetud ühele projektile eraldatav toetuse miinimummäär samaks, s.o 4000 eurot. Arvestades ka omafinantseeringu nõuet tähendab see, et alla 5000 euro suuruse eelarvega üksikprojektidega ei ole sellesse taotlusvooru asja. Varem koondasid taotlejad mitu väiksemat projekti - näiteks kunstnik mitu eri riigis toimuvat erinevat isiknäitust - ühe suurema katusprojekti alla, millega kolme näituse toetuseks taotleti 10 000 eurot toetust. Nüüd peaks iga näituse jaoks eraldi küsima à 4000 eurot. Kunstivaldkonna näitel ei pruugi osalemine ka näiteks Euroopa mainekatel kunstiraamatumessidel või mõni kuu kestvas rahvusvahelises residentuuris nii palju maksta, kuigi mõlemad tegevused on sisuliselt taotlusvooru eesmärkidega kooskõlas. Võimalik, et tegemist on teadliku otsusega. Sellisel juhul oleks äärmiselt tervitatav näha analüüsi kas ja millised varem niiöelda "katustaotluste" tegevustest uue reegli kehtides jätkuvalt toimuda saaksid, millised enam väiksema eelarve tõttu ei kvalifitseeruks ja miks väiksema eelarvega tegevuste toetamine nimetatud taotlusvoorust enam prioriteetne ei ole.
Ka juhul kui tõepoolest mitte midagi ei oleks uue määrusega muutunud, jääb
arusaamatuks, millele põhineb eeldus, et valdkondadel senisele menetluskorrale parandamis- või täpsustamisettepanekuid poleks olnud? Näiteks on teravalt silma jäänud erinevate kultuurialade vahelise tasakaalu küsimus, kuivõrd teatud valdkondade projektid on aastast aastasse taotlusvooru toetuse saajate seas selges ülekaalus. Sealjuures ei saa "Eesti Kultuur Maailmas" taotlusvoorust eraldatavaid toetusi lahutada Kultuurimisteeriumi tervikeelarvest ja selle struktuursest ebaproportsionaalsusest erinevate kultuurivaldkondade toetuspõhimõtetes. Praegusel kujul süvendab taotlusvooru "Eesti Kultuur Maailmas" määrus seda ebavõrdsust endiselt. Leiame, et tasakaalu tagamisele ei aita kaasa ka uued reeglid, mis tõrjuvad kõrge üksikprojektide toetuse miinimummäära tõttu mitmete vähem institutsionaliseerunud valdkondade rahvusvahelisi algatusi.
Eeltoodut arvesse võttes palume kultuuriministri seisukohta määruse
vastuvõtmise protsessi kohta. Kas "Kaasamise hea tava" ja ministeeriumi kaasamise põhimõtete täielik eiramine oli käesoleval juhul õigustatud? Kas ministeeriumi arusaama kohaselt on infopäeva korraldamine vahetult enne dokumendi allkirjastamist ja ilma infopäeval kerkinud küsitavuste lahendamist võrdne sisulise kaasamisega? Kas ja kus on võimalik tutvuda määrusega kaasnevate muudatuste mõjuanalüüsiga?
Allakirjutanud institutsioonide nimel kinnitame, et loodame endiselt
konstruktiivse, heatahtliku ja osapooli kaasava sisulise dialoogi jätkumisele
ministeeriumiga.
Lugupidamisega
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum
Eesti Kunstnike Liit
Fotokunstnike Ühendus
Juhan Kuusi Dokfoto Keskus
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Kirjastus Lugemik
SA Kunstihoone
Temnikova & Kasela galerii
Vaal galerii
1 Varem olid päevarahad abikõlbulikud. Vt Kultuuriministri käskkiri nr 209 "Taotlusvooru "Eesti kultuur maailmas" 2018. a väljakuulutamine, tingimuste ja korra kehtestamine ja komisjoni moodustamine.", p 15.4.
### Response:
Kujutava kunsti ühendused saatsid kultuuriministrile ühispöördumise seoses uue määrusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuigi me hindame grippi haigestumise intensiivsust veel madalaks, tuleb tunnistada, et haigestumus on tõusutrendil," ütles terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova.
"Selle kinnituseks on viimasel nädalal kolmekordistunud grippi haigestunute arv. Kõikidest positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid ligi 34 protsenti gripiviirused," lisas ta.
Laboratoorselt kinnitati nädala jooksul 24 gripiviirust. Neist alatüpeeriti 4 A gripiviirust, nendest kolme puhul on olnud tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09, üks oli A(H3N2).
Alates hooaja algusest täpsemalt uuritud gripiviiruste puhul võib öelda, et ringluses on praegu A gripiviirused, peamiselt gripiviirus A(H1N1)pdm09 e seagripp, mille kõrval on tuvastatud tagasihoidlikumalt A-gripiviirust (H3N2).
Laste seas enim haigestunuid
Kõige rohkem on kasvanud haigestumus laste hulgas, mis on Sadikova sõnul hooaja algusele iseloomulik. Haigestumus laste seas kasvas 50 protsenti.
Laboratoorselt kinnitatud gripijuhtudest üle 50 protsenti moodustasid haigusjuhud kuni 15-aastaste laste hulgas. Lapsed põevad grippi üldjuhul kergemalt. Vanemealiste patsientide haigestumine grippi on sageli seotud haigestunud laste eest hoolitsemise või nendega koosviibimisega.
Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 10 patsienti, neist 8 vanusrühmas 0-14 ning 2 vanemaealiste vanusrühmas.
Möödunud nädalal vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide abi 3150 inimest, neist 48 protsenti olid lapsed.
Terviseamet kutsub isegi kergete gripisümptomite korral ettevaatusele
Terviseamet juhib elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.
Seepärast soovitab terviseamet gripihooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katta suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. | Grippi haigestumine on tõusuteel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuigi me hindame grippi haigestumise intensiivsust veel madalaks, tuleb tunnistada, et haigestumus on tõusutrendil," ütles terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova.
"Selle kinnituseks on viimasel nädalal kolmekordistunud grippi haigestunute arv. Kõikidest positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid ligi 34 protsenti gripiviirused," lisas ta.
Laboratoorselt kinnitati nädala jooksul 24 gripiviirust. Neist alatüpeeriti 4 A gripiviirust, nendest kolme puhul on olnud tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09, üks oli A(H3N2).
Alates hooaja algusest täpsemalt uuritud gripiviiruste puhul võib öelda, et ringluses on praegu A gripiviirused, peamiselt gripiviirus A(H1N1)pdm09 e seagripp, mille kõrval on tuvastatud tagasihoidlikumalt A-gripiviirust (H3N2).
Laste seas enim haigestunuid
Kõige rohkem on kasvanud haigestumus laste hulgas, mis on Sadikova sõnul hooaja algusele iseloomulik. Haigestumus laste seas kasvas 50 protsenti.
Laboratoorselt kinnitatud gripijuhtudest üle 50 protsenti moodustasid haigusjuhud kuni 15-aastaste laste hulgas. Lapsed põevad grippi üldjuhul kergemalt. Vanemealiste patsientide haigestumine grippi on sageli seotud haigestunud laste eest hoolitsemise või nendega koosviibimisega.
Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 10 patsienti, neist 8 vanusrühmas 0-14 ning 2 vanemaealiste vanusrühmas.
Möödunud nädalal vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide abi 3150 inimest, neist 48 protsenti olid lapsed.
Terviseamet kutsub isegi kergete gripisümptomite korral ettevaatusele
Terviseamet juhib elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.
Seepärast soovitab terviseamet gripihooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katta suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga.
### Response:
Grippi haigestumine on tõusuteel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meestest võitis Martin Fourcade'i vanem vend Simon Fourcade (0; 50.01,9), kellele järgnesid norralane Sivert Guttorm Bakken (1; +59,0) ja valgevenelane Sergei Botšarnikov (1; +2.18,3).
Roland Lessing sai 48. (5; +6.26,9), Jüri Uha 67. (1; +9.14,3) ja Hans Kristen Rootalu (7; +15.26,2) koha.
Naistest tuli esimeseks Caroline Colombo (1; 42.11,6), kellele järgnesid sakslanna Nadine Horchler 1; +0,6) ja rootslanna Elisabeth Högberg (2; +18,4).
Meril Beilmann oli 37. (4; +4.24,0) ja Kadri Lehtla 82. (6; +9.37,6). | Fourcade'i vend tuli esikohale, üks eestlane 40 seas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meestest võitis Martin Fourcade'i vanem vend Simon Fourcade (0; 50.01,9), kellele järgnesid norralane Sivert Guttorm Bakken (1; +59,0) ja valgevenelane Sergei Botšarnikov (1; +2.18,3).
Roland Lessing sai 48. (5; +6.26,9), Jüri Uha 67. (1; +9.14,3) ja Hans Kristen Rootalu (7; +15.26,2) koha.
Naistest tuli esimeseks Caroline Colombo (1; 42.11,6), kellele järgnesid sakslanna Nadine Horchler 1; +0,6) ja rootslanna Elisabeth Högberg (2; +18,4).
Meril Beilmann oli 37. (4; +4.24,0) ja Kadri Lehtla 82. (6; +9.37,6).
### Response:
Fourcade'i vend tuli esikohale, üks eestlane 40 seas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti teaduslepe
Ühiskondlik kokkulepe Eesti teaduse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks
Jagades ühist veendumust, et teadus, arendustegevus ja innovatsioon on Eesti inimeste heaolu ja ühiskonna kestlikkuse jaoks strateegiliselt määrava tähtsusega, kinnitavad käesoleva kokkuleppe osapooled vajadust kindlustada strateegias " Teadmistepõhine Eesti 2014–2020" kokku lepitud eesmärkide täitmine ning kohustuvad pühenduma nende eesmärkide saavutamisele. Selleks lepitakse kokku alljärgnevas:
Alla kirjutanud erakonnad, keda esindavad nende esimehed, toetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamise tõstmist 1%-ini sisemajanduse koguproduktist ning edasist hoidmist vähemalt samal tasemel. Selleks lepitakse kokku, et 2019. aastal nähakse riigieelarve strateegias ette sihttasemeni jõudmine kolme aasta jooksul võrdsete summade lisandumisega;
Eesti teadusasutused, keda esindab avalik-õiguslike ülikoolide Rektorite Nõukogu juhatuse esimees, kinnitavad, et teadusasutused tagavad kõrgetasemelise teaduse ning teaduse ja ettevõtluse koostöö läbiviimiseks ning täiendavaks motiveerimiseks vajaliku institutsionaalse korralduse;
Eesti teadlased, keda esindavad Eesti Teaduste Akadeemia president ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president, kinnitavad, et Eesti teadlased annavad oma parima selleks, et nende käsutusse antud ressursse kasutatakse teadus- ja arendustööks viisil, mis tagab tasakaalu alus- ning rakendusteaduse vahel eelisarendades Eesti majanduse ja ühiskonna arengule suunatud valdkondi;
Eesti suurimad ettevõtlusorganisatsioonid, keda esindavad Eesti Kaubandus- Tööstuskoja juhatuse esimees ning Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja, kinnitavad oma valmisolekut aidata kaasa Eesti majanduse innovaatilisemaks muutmisele ja otsida võimalusi ettevõtjate suuremaks koostööks Eesti teadlaste ja teadusasutustega.
Tallinn, 19. detsember 2018
Eesti Keskerakonna esimees Jüri Ratas
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme [ Toimetaja märkus: EKRE teatas vahetult enne kokkuleppe allkirjastamist, et ei pea vajalikuks osaleda täna Kadriorus presidendi pakutud kokkuleppe allkirjastamisel, kuna tarvis on seada ambitsioonikam eesmärk.]
Eesti Reformierakonna esimees Kaja Kallas
Eesti Vabaerakonna esimees Kaul Nurm
Elurikkuse Erakonna volitatud esindaja Mihkel Kangur
Erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas
Erakonna Eestimaa Rohelised esimees Züleyxa Izmailova
Erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski
Rektorite Nõukogu juhatuse esimees Mait Klaassen
Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar | Eesti teadusleppe täistekst | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti teaduslepe
Ühiskondlik kokkulepe Eesti teaduse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks
Jagades ühist veendumust, et teadus, arendustegevus ja innovatsioon on Eesti inimeste heaolu ja ühiskonna kestlikkuse jaoks strateegiliselt määrava tähtsusega, kinnitavad käesoleva kokkuleppe osapooled vajadust kindlustada strateegias " Teadmistepõhine Eesti 2014–2020" kokku lepitud eesmärkide täitmine ning kohustuvad pühenduma nende eesmärkide saavutamisele. Selleks lepitakse kokku alljärgnevas:
Alla kirjutanud erakonnad, keda esindavad nende esimehed, toetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamise tõstmist 1%-ini sisemajanduse koguproduktist ning edasist hoidmist vähemalt samal tasemel. Selleks lepitakse kokku, et 2019. aastal nähakse riigieelarve strateegias ette sihttasemeni jõudmine kolme aasta jooksul võrdsete summade lisandumisega;
Eesti teadusasutused, keda esindab avalik-õiguslike ülikoolide Rektorite Nõukogu juhatuse esimees, kinnitavad, et teadusasutused tagavad kõrgetasemelise teaduse ning teaduse ja ettevõtluse koostöö läbiviimiseks ning täiendavaks motiveerimiseks vajaliku institutsionaalse korralduse;
Eesti teadlased, keda esindavad Eesti Teaduste Akadeemia president ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president, kinnitavad, et Eesti teadlased annavad oma parima selleks, et nende käsutusse antud ressursse kasutatakse teadus- ja arendustööks viisil, mis tagab tasakaalu alus- ning rakendusteaduse vahel eelisarendades Eesti majanduse ja ühiskonna arengule suunatud valdkondi;
Eesti suurimad ettevõtlusorganisatsioonid, keda esindavad Eesti Kaubandus- Tööstuskoja juhatuse esimees ning Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja, kinnitavad oma valmisolekut aidata kaasa Eesti majanduse innovaatilisemaks muutmisele ja otsida võimalusi ettevõtjate suuremaks koostööks Eesti teadlaste ja teadusasutustega.
Tallinn, 19. detsember 2018
Eesti Keskerakonna esimees Jüri Ratas
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme [ Toimetaja märkus: EKRE teatas vahetult enne kokkuleppe allkirjastamist, et ei pea vajalikuks osaleda täna Kadriorus presidendi pakutud kokkuleppe allkirjastamisel, kuna tarvis on seada ambitsioonikam eesmärk.]
Eesti Reformierakonna esimees Kaja Kallas
Eesti Vabaerakonna esimees Kaul Nurm
Elurikkuse Erakonna volitatud esindaja Mihkel Kangur
Erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas
Erakonna Eestimaa Rohelised esimees Züleyxa Izmailova
Erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski
Rektorite Nõukogu juhatuse esimees Mait Klaassen
Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar
### Response:
Eesti teadusleppe täistekst |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel aastal tunnustati Larseni "Balletiteatri aastaauhinnaga" Vanemuise balletiartist Gus Upchurchi silmapaistvate osatäitmiste eest balletides "Romeo ja Julia" ning "Kinolina kangelane".
Kia Autospiriti "Sõnateatri aastaauhinna" vääriliseks tunnistati Maria Annus, kelle repertuaari lisandusid möödunud aastal nii väljapaistvad draama- kui ka muusikalirollid.
GIGA "Muusikateatri aastauhinna" pälvis pikaajalise loomingulise panuse eest oboemängija Anna Šulitšenko.
Kinema "Tehnilise töötaja aastapreemia" teenis Ivi Vels ning "Administratiivtöötaja aastapreemia" Sirje Šuškova.
Auhindade üleandmisele järgnes traditsiooniline jõuluglögi maitsmine. | Vanemuise loomenõukogu jagas välja aastaauhinnad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel aastal tunnustati Larseni "Balletiteatri aastaauhinnaga" Vanemuise balletiartist Gus Upchurchi silmapaistvate osatäitmiste eest balletides "Romeo ja Julia" ning "Kinolina kangelane".
Kia Autospiriti "Sõnateatri aastaauhinna" vääriliseks tunnistati Maria Annus, kelle repertuaari lisandusid möödunud aastal nii väljapaistvad draama- kui ka muusikalirollid.
GIGA "Muusikateatri aastauhinna" pälvis pikaajalise loomingulise panuse eest oboemängija Anna Šulitšenko.
Kinema "Tehnilise töötaja aastapreemia" teenis Ivi Vels ning "Administratiivtöötaja aastapreemia" Sirje Šuškova.
Auhindade üleandmisele järgnes traditsiooniline jõuluglögi maitsmine.
### Response:
Vanemuise loomenõukogu jagas välja aastaauhinnad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Port Arthur LNG ja Poola riiklik gaasifirma PGNiG teatasid kolmapäeval, et leppe järgi tarnitakse Poolasse aastas 2,7 miljardit kuupmeetrit gaasi.
Ettevõtete teatel katab see umbes 15 protsenti Poola päevasest gaasinõudlusest.
Port Arthur LNG emafirma Sempra Energy tegevjuht Jeffrey Martin ütles, et lepe aitab tema firmal "minna edasi visiooniga saada Põhja-Ameerika peamiseks energiataristufirmaks".
Leppe maksumust ei avalikustatud.
Hiljaaegu sõlmis Poola pikaajalise LNG tarneleppe ka USA firmaga Cheniere ja kahe Venture Global LNG tütarfirmaga. | Poola sõlmis USA-ga pikaajalise LNG tarneleppe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Port Arthur LNG ja Poola riiklik gaasifirma PGNiG teatasid kolmapäeval, et leppe järgi tarnitakse Poolasse aastas 2,7 miljardit kuupmeetrit gaasi.
Ettevõtete teatel katab see umbes 15 protsenti Poola päevasest gaasinõudlusest.
Port Arthur LNG emafirma Sempra Energy tegevjuht Jeffrey Martin ütles, et lepe aitab tema firmal "minna edasi visiooniga saada Põhja-Ameerika peamiseks energiataristufirmaks".
Leppe maksumust ei avalikustatud.
Hiljaaegu sõlmis Poola pikaajalise LNG tarneleppe ka USA firmaga Cheniere ja kahe Venture Global LNG tütarfirmaga.
### Response:
Poola sõlmis USA-ga pikaajalise LNG tarneleppe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõpuks viis kolmepunktiviset tabanud 16-aastane ja 186 cm pikkune eestlasest tagamees tõi mängu parimana 35 punkti ehk tunduvalt rohkem kui pooled oma meeskonna skoorist. Juba avapoolajal oli Kirsipuul koos 22 silma ning mängu lõpuks realiseeris ta külmavereliselt ka vabaviskeid (lõpuks 8/8), mis kustutasid vastaste tagasitulekuvõimalused, vahendab Korvpall24.ee.
"Ausalt öeldes ma lihtsalt läksin ja mängisin. Ma ei pane mingeid kõrvalisi asju tähele. Ma teadsin, et pean skooritegemisel olema agressiivne ja oma tiimikaaslased kaasama. Me mängisime vaid viiekesi ning taipasin, et mul tuleb võtta liidriroll," kommenteeris Kirsipuu pärast mängu kooli tegemistest kirjutava ajakirjaniku blogi vahendusel.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Eesti noortekoondislane vedas USA-s 35 punktiga vaid viiekesi mänginud koolitiimi võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõpuks viis kolmepunktiviset tabanud 16-aastane ja 186 cm pikkune eestlasest tagamees tõi mängu parimana 35 punkti ehk tunduvalt rohkem kui pooled oma meeskonna skoorist. Juba avapoolajal oli Kirsipuul koos 22 silma ning mängu lõpuks realiseeris ta külmavereliselt ka vabaviskeid (lõpuks 8/8), mis kustutasid vastaste tagasitulekuvõimalused, vahendab Korvpall24.ee.
"Ausalt öeldes ma lihtsalt läksin ja mängisin. Ma ei pane mingeid kõrvalisi asju tähele. Ma teadsin, et pean skooritegemisel olema agressiivne ja oma tiimikaaslased kaasama. Me mängisime vaid viiekesi ning taipasin, et mul tuleb võtta liidriroll," kommenteeris Kirsipuu pärast mängu kooli tegemistest kirjutava ajakirjaniku blogi vahendusel.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Eesti noortekoondislane vedas USA-s 35 punktiga vaid viiekesi mänginud koolitiimi võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soovitada võis nii ilu- kui mitteilukirjandust ehk raamatuid žanripiiranguteta.
Nagu tavaks saanud, see ei ole edetabel. Need on kirjandusinimeste ja muidu tõhusate lugejate raamatusoovitused uute väljaannete seast.
Rõhutan: austades vastajate isikupära ja igaühe vormistuse eelistusi, ei hakanud vastuseid mingisse ekselisse vorpima. Jäi nii, nagu igaüks kirjutas, lugedes võib-olla kohendasin kosmeetiliselt mõne hooletusvea ja jälgisin, et autorid ja pealkirjad oleksid paksus trükis.
Kuna aga tegin teostele paaniliselt riste taha (paberkaustas), siis ei pea patuks tuua välja enimnimetatuid. Kuus risti kogusid Hasso Krull luulekoguga "Euroopa" (kirjastus Kaksikhammas), Märt Väljataga "Väikse inglise luule antoloogia" (EKSA) koostamise ja tõlkimise eest ning välisautoritest J. L. Austin teosega "Kuidas teha sõnadega asju" (Tallinna Ülikooli kirjastus), mille on inglise keelest tõlkinud Triin Kallas. Vastavalt siis algupärandi autori, koostaja ja välismaa autori mõttelised auhinnad, palju õnne võitjatele.
Neli kaldus ristikest kogusid minu kladesse Veronika Kivisilla, Janar Ala, Rein Raud (tegelikult viis, aga neli romaanile "Viimane kustutab tule"), Maarja Kangro ja Kai Kask.
Neli sai ka tõlkekirjanduse hõbe Sadeq Hedayat"Pimeda öökulli" eest, kahjuks samuti postuumselt nagu ka esikoha pälvinud välisautor J. L. Austin. Raamatu andis välja Tallinna Ülikooli kirjastus ja tõlkis Üllar Peterson.
Küsitluses osalesid Heli Allik, Margus Haav, Peeter Helme, Maarja Kangro, Tõnu Karjatse, Indrek Koff, Aivar Kull, Mihkel Kunnus, Pille-Riin Larm, Monica-Linde Klemet, Janika Läänemets, Kaupo Meiel, Daniele Monticelli, Mudlum, Jüri Pino, Rein Raud, Koit Raudsepp, Aija Sakova, Peeter Sauter, Jaanus Sooväli, Raul Sulbi, Marek Tamm, Triinu Tamm, Tauno Vahter, Maarja Vaino, Valner Valme, Märt Väljataga.
NB! Vastused on juhuslikus järjekorras:
PILLE-RIIN LARM
Eestis leidub raamatupoode, mille müüjad ei tea, kus asub nende kaupluses luuleriiul. Seetõttu teen kõik oma soovitused luule vallast – neid teoseid küsides aitate müüjatel sortimenti tundma õppida. Seda abi ei vaja Utoopia ega Puändi poodnikud, kuid külastage sellegipoolest neidki. Kui eelistate raamatuid laenutada, kasutage võimalust väisata taasavatud Tartu Ülikooli Raamatukogu, kus on nüüd õdusam kui kunagi varem. Niisiis:
Sveta Grigorjeva, "American Beauty" (Suur Rida),
Mehis Heinsaar, "Pingeväljade aednik" (Verb),
Jan Kaplinski, "Valged ööliblikad. Wegeneri naeratus" (tlk Katrin Väli ja Aare Pilv, Verb),
Andrus Kasemaa, "Kui ma kord suren" (EKSA),
Hasso Krull, "Euroopa" (Kaksikhammas),
Knut Ødegård, "Olin imiku nutt varisenud keldris" (tlk Øyvind Rangøy, Kite),
Kaur Riismaa, "Kogemata" (Vihmakass ja Kakerdaja),
Märt Väljataga kirjutatud, koostatud, tõlgitud jne "Gladioolid" ja "Väike inglise luule antoloogia" (mõlemad EKSA),
Juhan Liivi luuleauhinnaga pärjatud luuletuste kogumik "Väike järv" (Liivi Muuseum),
Mart Velskri ja Tõnu Tenderi koostatud antoloogia "Keele maitsest" (EKSA).
REIN RAUD
"Väike inglise luule antoloogia", koost. ja tlk. Märt Väljataga, EKSA. Minu jaoks lõppeva aasta tippteos, suurepärased tõlked heas valikus ja ühtlasi raamat, milletaolisi ilmub paraku järjest harvem.
Jan-Werner Müller, "Mis on populism?", tlk. Triinu Pakk, TLÜ kirjastus. Kahjuks elame ajajärgul, mida ilma selle raamatuta on raske mõista. Tabav ja erapooletu analüüs, mis ei tee vahet erinevatel meelsustel, vaid vaatleb kirurgilise täpsusega viimastel aastatel maailma poliitikas tooni andma hakanud destruktiivset poliitilist lainet.
Veronika Kivisilla, "Kuni armastus peale tuleb", Hunt. Olen juba ammu lugenud Veronika postitusi Facebookis ja alati rõõmustanud tema korraga sooja ja tähelepaneliku pilgu üle, millega ta maailma näeb - suur rõõm, et need lood on nüüd ka kaante vahel.
Sadeq Hedayat, "Pime öökull", TLÜ kirjastus. See kaasaegse pärsia kirjanduse klassika musternäide pole mitte lihtsalt väike meistriteos, vaid on ka oluline panus eestikeelse kultuurihorisondi avardamisse.
Eda Ahi, "Sõda ja rahutus", Verb. Alati rõõm.
Jan Kaplinski, "Valged ööliblikad. Wegeneri naeratus", Verb. Mul on väga kahju, et Jaan Kaplinski on nüüd Jan, aga olgu ta meiega siis vähemalt tõlkes.
Juhan Voolaid, "Tuhastunud külavanem", Kuuloom. Avastasin Voolaiu loomingu hiljuti ja peaaegu juhuslikult, aga seda toredam on.
MÄRT VÄLJATAGA
Paul Collier"Exodus. Sisseränne ja multikultuurilisus 21. sajandil" (Eesti Maailmavaate Sihtasutus, tõlkija nimi puudub), raamat, mille esitlemise eest võib peksa saada, kuid mida tasub lugeda kui tähtsa ja kirgi kütva teema tasakaalukat, inimlikku ja ratsionaalset käsitlust.
Yuval Harari"Homo deus: Homse lühiajalugu" (Postimehe Kirjastus, tlk Anu Põldsam), hoogne ulme, kohati veenevgi visioon sellest, kuhu inimene välja jõuab, KUI mõned praegused tendentsid jätkuvad ja mõned ei jätku.
Maarja Kangro"Minu auhinnad" (Nähtamatu Ahv), osalt välitöödel põhinev kirjandussotsioloogiline ja -antropoloogiline uurimus vanitas 'est, kunsti vajalikust tingimusest.
Jaan Kaplinski"Valged ööliblikad. Wegeneri naeratus" (Verb, tlk Katrin Väli ja Aare Pilv), klassiku hilisluule kõnetab meid teisest keelest justkui teispoolsusest.
Kai Kask"Kogetud teosed" (Feikkirjastus), andeka jutukirjaniku sümpaatne debüüt, mis paneb igatsema suuremaid vorme.
László Krasznahorkai"Viimne hunt" (Loomingu Raamatukogu, tlk Reet Klettenberg), novell, mis ühendades meelelist realismi kõrgmodernismiga annab tagasi usu tõsise kirjanduse võimalikkusesse.
Titus Livius"Linna asutamisest alates 21. raamat" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau) tähtis lisandus antiigi tõlgete ritta.
Konrad Lorenz "Niinimetatud kurjus: Agressiooni looduslugu" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Mari Tarvas), armas püüdlus näidata, kuidas kurjad loomad on vähem kurjad kui kurjad inimesed.
Aleksandr Solženitsõn"Lenin Zürichis" (Loomingu Raamatukogu, tlk Jüri Ojamaa), arvatavasti vaimusuguluse sublimeerimisest sündinud võrratu katse sisse elada kurja suurmehe mõttemaailma.
Arthur Schopenhauer"Maailm kui tahe ja kujutlus" (2 kd-t, Ilmamaa, tlk Toomas Rosin) – absurdselt kõrge hinnaga (üle 85 €) filosoofiateos, mille sisu võiks aga isegi tõele vastata. (Tõsi, pole raamatut veel lugema asunud.)
Tõnis Vilu"Libavere" (Häämaa) intiimne ja ühiskondlik, tõsine, kuid naljakas luuleraamat depressioonist.
AIJA SAKOVA
Tahaksin 2018. aastast soovitada mõned raamatud, mis on – üsna erinevatel põhjustel – minu tähelepanu köitnud. Kulunult, et tõeselt märgin ära, et valik on subjektiivne ja selles on kindlasti teatav osa ka juhusel (tegemist ei ole ju konkursiga), ehkki olen seda püüdnud sõelumisega vähendada.
Tegemist on tõesti erinevate kaalukategooriatega.
Alustan tõlkekirjandusega:
Nora Ikstena "Emapiim" (Kirjastus Hunt), mille on läti keelest tõlkinud Ilze Tālberga ja Contra, oli üks minu mööduva aasta suuremaid lugemiselamusi. See on ääretult tundlik ja mõjus raamat, millel õnnestub kirjutada nõukogude mineviku jubedustest inimlikult, st läbi inimeste. See on raamat, mis tõeliselt liigutab ja mida saab lugeda ka ema-tütre (emade-tütarde) loona ilma ajaloosse süüvimata.
Eugen Ruge "Kahaneva valguse aegu" (Varrak), mille on saksa keelest tõlkinud Tiiu Relve, on kaasakiskuv ja hästi jutustatud lugu Ida-Sakamaa lähiajaloost. Just nii nagu Ikstena lugu on jutustatud mitmest vaatepunktist, on ka Ruge romaan mitme põlvkonna kogemuste romaan. Seekord eeskätt isade-poegade suhetest ja vaatepunktidest. Romaani põhjal on valminud ka samanimeline film (In Zeiten des abnehmenden Lichts).
Doris Lessingi "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame" (Kultuurileht), mille on inglise keelest tõlkinud Krista Kaer, on hea ja vajalik lugemine, et mõista meid ümbritsevat maailma ja leida lohutust.
Eestikeelsest ilukirjandusest tahaksin sel korral soovitada
Kärt Hellerma luulekogu "Autogramm. 101 luuletust 2016–2018" (EKSA), mis on hästi tundlik vaade meie kaasaajale ning inimeseksolemisele. Selles on nii ilu kui ehmatavat äratundmist. Hellerma on selles nii mõnigi kord karm (elu on kasarmu), kuid aus vaatleja, kes ei jäta iseend mängust välja.
Kristiina Ehini luulekoogu "Aga armastusel on metsalinnu süda. Luuletusi 2016–2018" (K. Ehin), milles samuti ei puudu armastuse kõrval ka pommid, sest elu polegi must-valge.
Veronika Kivisilla (Facebooki) lühiproosa kogumikku "Kuni armastus peale tuleb" (Hunt), mis koosneb argipäeva vaatlustest. See esmapilgul hästi kerge lugemine puudutab inimest ootamatul moel ning on niiviisi vajalikuks ukseks maailma ja meie hinge vahel.
Eluloolistest raamatutest tahan juhtida tähelepanu
Janika Kronbergi ja Brita Meltsi koostatud Karl Ristikivi mälestusraamatule "Kröits ehk Ristikivi. Mälestusi ja vestlusi" (EKSA)
ja hoopis teistlaadsele, aga minule kindlasti kultuuriloolise täienduse (võibolla isegi avastusena) mõjunud Arne Hiobi koostatud kogumikule Fanny de Siversi kirjutistest ja vestlustest temaga "Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed I" (Gallus).
Artiklikogumikest julgen soovitada
Linnar Priimägi "Minu Goethe" (Ilmamaa) – neile, kes tahaksid lugeda midagi, mis ei kuulu justkui meie aega, mis on esteetiline, mis on ehk teatud mõttes ajatugi. Kuid just seeläbi, et ei kuulu meie aega, avab uusi vaatenurki ka meie kaasaajale ja selle rähklemistele.
Tiina Kirsi "Sõel. Käsitlusi kirjandusest, kirjanduskriitikat ja arvamuslugusid" (EKSA) – samuti neile, kes tahavad nautida sõna ja mõtte valdamist, kirjutamise ilu. Asjaolu, et olen ise viimase raamatu koostaja, ei tohiks olla siinkohal soovitamise takistuseks. Vastupidi, Tiina Kirss on olnud minu õpetaja ja selle üle tunnen ma uhkust.
TRIINU TAMM
Chimananda Ngozi Adichie, "Pool kollast päikest" (tlk Triinu Pakk, Varrak)
On väga tervitatav, kui lisaks kirjanduslikule elamusele saab lugedes midagi teada ka mõne kauge rahva tavadest ja ajaloost. See raamat pakubki mõlemat, elegantselt ja samas põnevalt jutustatud lugu viib meid 1960. aastate Nigeeriasse, kus lisaks Biafra vabariigi iseseisvuspüüdlustele saab kaasa elada värvikale tegelaste galeriile.
Huvitava kokkusattumusena ilmus sel aastal ka teine Nigeeria autori ajalooline romaan: Chinua Achebe "Kõik vajub koost" (tlk Heili Sepp, Varrak). Tegemist on 1958. aastal ilmunud romaaniga ja on tõepoolest tunda teistsugust, veidi seletavat jutustamisviisi, Aafrika romaan justkui alles otsib oma keelt. Ometi annab lugu "Aafrika Vargamäe Andresest", nagu selle peategelast iseloomustatakse, huvitava panoraami 19. sajandi lõpus Nigeerias aset leidnud murrangulistest sündmustest ja traditsioonilise külaühiskonna traagilisest hääbumisest.
Omamoodi eksootikat pakub ka Iraani klassiku Sadeq Hedayati "Pime öökull" (tlk Üllar Peterson, Tallinna Ülikooli kirjastus), jällegi üks huvitav sulam, sedakorda siis Pärsia ja Euroopa kirjandustraditsioonist. Ja kahtlemata üks veidramaid viimasel ajal loetud raamatuid. Uni, ulmad ja reaalsus, armu- ja surmaiha põimuvad pöörastes ornamentides, lummav tekst.
Omamoodi paralleeli võib siit tõmmata Belgia klassiku Georges Rodenbachi sümbolistliku kultusromaaniga "Surnud Brugge" (tlk Malle Talvet, Loomingu Raamatukogu), mis nüüd lõpuks ometi ka eesti keeles loetav on. Ka seal on põhiteemadeks armastus ja surm, sügavalt õnnetu ja eluängides vaevlev meespeategelane üritab kõige kiuste hoida sidet oma jumaldatud surnud abikaasaga. Selles romaanis on tähtis tegelane ka linn, morn, sünge, niiske ja lõpmata hall Brugge, mis justkui kehastab peategelase meeleseisundeid (kummalisel kombel meelitavat romaan kuuldavasti turiste Bruggesse tänase päevani).
Neile, kellele meeldivad eelmainitud teostele omased ootamatud üleminekud unenäost tegelikkusesse ja mõtisklused näivuse ja reaalsuse vahekordade üle, võib lisaks soovitada Sergio Pitoli jutukogu "Mefisto valss ja teisi jutte" (tlk Ruth Sepp, Loomingu Raamatukogu), mis koondab esinduslikku valiku ühe omanäolisema Mehhiko kirjaniku lühilugudest.
Huvitava kokkusattumusena ilmus sel aastal kaks Liibanoni-Ameerika autori Khalil Gibrani teost: "Murtud tiivad" (tlk Üllar Peterson, Tallinna Ülikooli kirjastus) ja "Hullumeelne. Tähendamissõnad ja luuletused" (tlk Rauno Alliksaar, Loomingu Raamatukogu). Esimene sobib lugemiseks neile, kes hindavad eleegilise pihtimuse vormis armastusromaane. Teine on aga autori esimene inglise keeles kirjutatud teos, milles on proosaluuletuste ja mõistulugude vormi valatud autori müstiline elutarkus.
Ilmunud on ka üks suurepärane Prantsuse romaan "Parandada elavaid" (tlk Leena Tomasberg, Tänapäev), mille autoriks on üks huvitavamaid tänapäeva noorema põlvkonna kirjutajaid Maylis de Kerangal. Sedakorda toimub tegevus tänapäeval ja ka teemad on igati tänapäevased: raskesse õnnetusse sattunud 19-aastasel noormehel diagnoositakse ajusurm ja tema perekond seisab silmitsi keeruliste emotsionaalsete väljakutsete ja eetiliste valikutega. Täpsete kujundite ja poeetilise keelega ning samas väga kaasakiskuvalt jutustatud lugu.
Üle pika aja on ilmunud ka üks mahukam luuleantoloogia, millele koostaja ja tõlkija Märt Väljataga on pealkirjaks pannud "Väike inglise luule antoloogia" (EKSA). Sisult on raamat aga päris suur, luuletusi leidub autoritelt 14.-20. sajandini. Ja märkuste, autoritutvustuste ja saatesõna abil saab päris head aimu inglise luule teemadest ja laadidest läbi aegade.
Ja lõpuks soovituseks ka üks raamat n-ö elust enesest, Alvis Hermanise "Päevik" (tlk Contra, Tallinna Linnateater). Kuigi Hermanis ise ütleb, et tegemist ei ole päris päevikuga, sest juba kirjutama hakates teadis ta, et tekst läheb ka avaldamisele ja et seda hakkavad lugema talle võõrad inimesed, on ta ometi jäänud truuks päevikužanri intiimsele kirjutamislaadile. Sissekannetest ajavahemikus 27.07.2015 kuni 27.06.2016 ilmneb huvitav isiksus ning samal ajal saab aimu ühe Läti kahtlemata läbi aegade tunnustatuma lavastaja loomingulisest teekonnast.
DANIELE MONTICELLI
Tulemas on suur (Eesti ja Euroopa) valimiste aasta ning tegemist on üsna olulise suunavalikuga nii Eesti kui Euroopa tulevikuks – kas sõjajärgse Lääne liberaaldemokraatia sotsiaalse emantsipeerumise ja riikidevahelise lõimimise projekti jätkamine või (rahvus)konservatiivsetel väärtustel põhineva ühiskondliku korra ning riikide välistavate suveräänsuste taastamine. Seepärast tasub mööduva aasta ilmunud raamatute hulgast välja noppida lugemisi, mis aitavad kuidagipidi seda valikut mõtestada.
Alustada võib Ameerika politoloogi Jan-Werner Müller i raamatust "Mis on populism" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk. Triinu Pakk), mis vajaliku distantsiga analüüsib nn populismi, vaagides nii selle ohtE kui positiivset potentsiaali demokraatia arendamiseks. Selleks, et populismi hukka mõista ning selle vastu võidelda, tuleb kõigepealt seda mõista ning Werneri raamat aitab kindlasti seda teHa.
Märksa hoiatavama ja pessimistlikuma loomuga teos on " Fašism. Hoiatus" (Postimehe Kirjastus, tlk Matti Piirimaa), milles Ameerika Ühendriikide endine riigisekretär Madeleine Albright võtab vaatluse alla uusi autoritaarsuse ilminguid mitmeTEs maailma riikides nagu Putini Venemaa, Erdoğani Türgi ja Trumpi Ameerika Ühendriigid. Lähtudes nii isiklikest lapsepõlve mälestustest kui oma diplomaadikogemusest näitab Albright, kuidas fašismi pärand pole sugugi lõppenud, ja kutsub meid üles kaitsMa ja edendaMa demokraatia väärtusi.
Meie poliitilise olukorra kultuurilisi ning mõttelisi aluseid aitavad mõtestada kahe eesti õpetlase inglise keeles esmailmunud ja sel aastal eestindatud raamatud: Martin Ehala "Identiteedi märgid. Ühtekuuluvuse anatoomia" (Kirjastus Künnimees, tlk. Maigi Müürsepp), ning Rein Raua "Tähenduste keeris. Tervikliku kultuuriteooria visand" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Anne Lange). Ehala raamat näitab, kuidas kollektiivse identiteedi emotsionaalsete aspektide olulisuse ignoreerimine või vähendamine humanitaar- ja sotsiaalteaduste akadeemilises keskustelus tõsiselt halvab meie võimet mõista tänapäeva Lääne poliitilist kriisi. Tema pakutud terviklik identiteediteooria üritab seda puudust adresseerida ning raamatus vaheldub teaduslik analüüs sellele põhinevate poliitiliste hinnangutega. Rein Raua raamat keskendub hoopis kultuuri mõistele, vältides teadlikult selle taandamist identiteedi küsimusele. Ta mõtestab kultuuri pigem selle mitmekesisuses ja mitmekülgsuses, dialoogilisuses ja vastuolulisuses, tuues esile kultuuri nähtuste hübriidsust ning muutlikkust.
Raua ja Ehala raamatud avavad neid teoreetilisi aluseid, millest lähtudes osalesid sellel aastal nende autorid titaanlikus heitluses "sotsiaalkonstruktivismi" ümber Eesti ajakirjanduses. See heitlus seostub kusjuures otseselt ülalmainitud poliitilise valikuga – mis määral on meil inimestena õigus ja vabadus ise kujundada oma individuaalse ja kollektiivse sotsiaalse staatuse ja mis määral peaksid selle eest otsustavad hoopis kultuurilised traditsioonid ja olemasolevad ühiskondlikud institutsioonid? Head sissejuhatust sotsiaalkonstruktivismisse pakub sellel aastal eestindatud sotsioloogide Peter Ludwig Berger ja Thomas Luckmann'i "Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus" (Ilmamaa, tlk. Katre Pärn, Mirjam Parve, Ragne Schults).
Kaua oodatud briti keelefilosoofi John Langshaw Austini "Kuidas teha sõnadega asju. Harvardi ülikoolis 1955. aastal peetud William Jamesi nimeline loengusari" eestindus (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Triin Kallas) annab meile muu hulgas metodoloogilisi vahendeid populaarsust koguvate paremäärmuslike jõudude kommunikatsiooni strateegiate mõistmiseks ja hindamiseks. Austin nimelt näitab kuidas performatiivsus ehk lausungite võime tegelikkuses muutusi korda saada on kommunikatsioonis sageli märksa olulisem kui vastavate lausungite tõeväärtus. Paremäärmuslaste lemmikrepertuaarisse kuuluvate vihakõnet, võltsuudiseid ning vandenõuteooriaid võib just mõista kui oma tõeväärtust eiravate kõnetegudega. Austini teooria selgitab mis tingimustel selliseid kõnetegusid õnnestuvad või nurjuvad.
Lõpetuseks kaks Lääne libertaarse mõtte klassikut, mis esindavad küll libertaarsuse erinevaid suundi, kuid tuletavad mõlemad meile meelde vajadust selgelt piirata riigivõimu sekkumist kodanike ellu ja õigustesse – briti filosoof John Stuart Milli "Vabadusest" eestikeelne tõlke kordustrükk (EKS, tlk Kaja Tael) ning Ameerika mõtleja Robert Nozicki "Anarhia, riigi ja utoopia" esmaeestindus (Ilmamaa, tlk Jüri Eintalu). Mõlemad raamatud pakuvad meile häid vastuargumente neile, kes soovivad asendada liberaaldemokraatiat mingisuguse ülemusliku "eetilise" ja autoritaarse riigiga, mis hakkaks läbinisti kujundada oma kodanike ühiskondliku elu eri aspektid, võtteks selle aluseks rahvuslikud huvid või muud usulised ja maailmavaatelised tõekspidamised. Oleks päris hirmus muuta Eesti või koguni terve Euroopa selliseks ahistavaks poliitiliseks ruumiks nagu on tasapisi hakanud kujunema nt Fideszi Ungari või Õiguse ja Õigluse Poola.
MAREK TAMM
Kuna aasta on väga pikk aeg, siis nopin oma 10 soovitust viimase kuu aja jooksul ilmunud raamatute seast:
Alvis Hermanis, "Päevik". Läti keelest tõlkinud Contra. Tallinna Linnateater, 2018.
Teiste päevikute lugemine on üks mu nõrkusi ja Hermanis üllatas väga positiivselt, tõeliselt tihe ja sugestiivne tekst, elukogemus tembitud suure loomingulise kirega.
Czesław Miłosz, "Jahimehe aasta". Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu. Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2018.
Omalaadi mõtteline kaaslane Hermanise päevikule (soovitan neid lugeda järjest), mõlemad pakuvad umbes aastapikkuse sissevaate ühte loomingulisse sisehoovi, ainult ajaliselt lahutab neid pea kolmkümmend aastat.
Linnart Mäll, "Tõe tee. Mõtteid ja mälestusi". Koostanud Ivar Tröner. SE&JS, 2018.
Linnart Mäll minu teada päevikut ei pidanud, ent Ivar Tröner on tõelise pühendumusega ära kuulanud ja üles kirjutanud kõik tema raadiovestlused, intervjuud ja loengusalvestused ning nendest komponeerinud väga hea sissejuhatuse Mälli omailma.
"Vanaaja pulm". Kokku seadnud Ants Hein. Tänapäev, 2018.
Ants Hein on sipelga usinusega korjanud Eestimaad külastanud reisimeeste ülestähendusi ja nüüd koondanud eestikeelses tõlkes nende kirjeldused kohalikest pulmakommetest ühtede kaante vahele. Usun, et nii folkloristidele kui tavalugejatele avaneb siin päris uus ja tundmatu maailm. Ütle, kuidas sa abiellud ja ma ütlen, kes sa oled!
Frans de Vaal, "Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks kui nutikad on loomad". Inglise keelest tõlkinud Olav Renno ja Tiina Randus. Tänapäev, 2018.
Hollandi etoloog Frans de Vaal on juba üle veerand sajandi aidanud inimestel mõista loomade käitumist ja mõtlemist, võimalik, et see ongi suuremaid ülesandeid, mis inimestel sel sajandil ees seisab.
J. L. Austin, "Kuidas teha sõnadega asju". Inglise keelest tõlkinud Triin Kallas. Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Klassika aastast 1962 – tuli välja, et sõnadega mitte üksnes ei kirjeldata ega vahendata asju, vaid ka tehakse neid.
Sveta Grigorjeva, "american beauty". Suur Rida, 2018.
Harv juhus, kus luule tundub tähtsam ja parem kui elu, millest see on inspireeritud.
Hasso Krull, "Euroopa". Kaksikhammas, 2018.
Eestile kirjutas Hasso eepose mõne aasta eest, nüüd on järg Euroopa käes.
Douglas Smith, "Rasputin. Usk, võim ja Romanovite langus". Inglise keelest tõlkinud Elle Vaht. Varrak, 2018.
Kõik, mis sa oled tahtnud teada Rasputinist, ent ei ole julgenud küsida.
N. Wilson, "Viktoriaanid". Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa ja Tõnis Värnik. Varrak, 2018.
See 19. sajandi Inglismaa ühiskond tundub praegu juba tõeline esiajalugu, lummav ja kentsakas ühtaegu. Wilsonil on hea sulg selle velmamiseks.
KOIT RAUDSEPP
Inga Gaile "Klaas" (Loomingu Raamatukogu, tõlkinud Aive Mandel)
Janar Ala "Oma rahva lood" (Janar Ala)
Moritz von Kotzebue "Teekond Pärsiasse" (Loomingu Raamatukogu, tõlkinud Agur Benno)
Heinrich Weinberg "Tõrkeotsing" (Fantaasia)
Mary Beard "SPQR. Vana-Rooma ajalugu" (Varrak, tõlkinud Aldo Randmaa)
Arvo Valton "Üks päev Ivo Schenkenbergi elust" (Petrone Print)
Elin Toona "Mihkel, muuseas" (Varrak)
Jan Kaus "Enne kui unisusest saab reegel" (Post Factum)
John le Carré "Spioonide pärand" (Varrak, tõlkinud Lauri Vahtre)
Kari Hotakainen "Tundmatu Kimi Räikkonen" (Koolibri, tõlkinud Rain Kooli)
MIHKEL KUNNUS
Raamat on tarkuse, hariduse ja harituse sümbol. Ja praegu, 2018. aasta lõpul läheb sel sümbolil võrratult paremini kui sellel, mida ta sümboliseerib. Kliki- ja sotsiaalmeedia koostöö valimiseelsel ajal on iseäranis vaenulik järelemõtlikkuse suhtes, miska sujuvamaks üleminekuks soovitaks alustuseks paari sellist raamatut, mis sobivad ka hästi neile inimestle (jõulukingiks), kes muidu eriti raamatuid ei loe, aga muidu on igati ärksa ja arutleva vaimuga.
Mihkel Muti "Kõik on hästi" (Fabian) on järg tema menukale kogumikule "Mõtted" (LR, 2017), seal on sellised lühikesed miniesseed ja laastukesed, tähelepanekud elust, ühiskonnast, poliitikast ja inimestest. Ideaalne öökapiraamat. Samuti on ideaalne öökapiraamat eelmisega žanrilt väga sarnane Sławomir Mrożeki valitud teoste V köide "Vested", mille on tõlkinud loomulikult Hendrik Lindepuu. Selle aasta sisse jääb ka teine tema tõlgitud ja väga lugemisväärne teos: Poola nobelisti Czesław Miłoszi päevaraamat "Jahimehe aasta" (Edmund Burke'i Selts ja Hendrik Lindepuu kirjastus).
Kindlasti soovitaks veelkord üle raamatud, millest olen ERRi portaali tutvustused juba kirjutanud [saagu siia lingid!]. Üheks on paavst Franciscuse entsüklika "Ole kiidetud. Laudato si" (kirjastus Gallus, tõlkija Helve Trumann) ja teiseks Hans Roslingi, Ola Roslingi ja Anna Rosling Rönnlundi raamat"Faktitäius". Viimane on eriti hea üle lugeda praeguses, täieliku sõgeduseni langevas valimislärmis, sest seal on metoodilised retseptid meeleselguseks ja rahunemiseks.
Detsembri algul käis Eestis Hans Roslingu sõber, Rooma Klubi auliige Anders Wijkman, kes tunnustas Roslingut igati, ent rõhutas, et ökoloogiline mõõde tema töödes ja maailmapildis oli kõige puudulikum. Sellega saab ainult nõustuda, aga see polnud ka Roslingu raamatu teema. Seepärast soovitaks lisaks paavsti entsüklikale juurde lisaks hankida äsja ilmunud Eesti Rooma Klubi toimetiste esimene number "Mõõt või meelevald" (Eesti Rooma Klubi, koostanud ja toimetanud Tuuli Stewart). Selles kogumikus on ühtede kaante vahel õige eriteemalised ja erineva raskusastmega tekstid. Seal on näiteks Andres Tarandi ülevaade Rooma Klubi Eestisse tulekust, professor Kalevi Kulli (inimkondliku) maharahunemise retsept, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Sirje Keevalliku ülevaade kliimaga toimuvast, kaks tulevikku vaatavat artiklit Tallinna Ülikooli strateegilise juhtimise ja tuleviku-uuringute professorilt, Riigikogu Arenguseire Keskuse eksperdilt Erik Terkilt, mitu artiklit hariduse (tuleviku) teemadel jne. Lühimalt: tegu on väga mitmeharulise ja hõlmava kogumikuga, mille hankimine väärib hankimisvaeva (selleks tuleb minna Eesti Rooma Klubi lehele [link!]).
Samasse perekonda kuulub ka Valdur Mikita värske raamat "Eesti looduse kannatuste aastad" (Välgi metsad). Tegu on Mikita sellise teosega, milles on ilukirjanduslikku pehmendamist märksa vähem kui ta eelmistes teostes ja praegune metsanduspoliitika saab siin kõvasti ja õigustatult pihta. Isegi sedavõrd, et peeti vajalikuks algatada Mikita vastu eriti jälk ja madal diskrediteerimiskampaania, mille käigus paisati ajakirjandusse inimeste süvenemisvõimetusele (põhjendatult) apelleerivad klikikorjepealkirjad, kus refereeriti valikuliselt ja suunava pahatahtlikkusega Mikita kunagist artiklit Eesti Ekspressis, kus ta rääkis oma väiksemahulisest, pettumust valmistanud metsamüügist ja vajadusest teha metsamüügietehingud läbipaistvaks. Seepärast soovitan Eesti rahva, kultuuri ja looduse tulevikust hoolivatel inimestel kindlasti lugeda seda raamatut ka.
Ettevõtlikuma pilguga elule vaatavatele inimestele soovitaks aga ÜROd ja eri riikide valitsusi nõustanud ettevõtja ja majandusuuendaja Gunter Pauli raamatut "Sinine majandus 3.0. Kasumlikud ärimudelid, mis taastavad planeeti" (Lilleoru keskus OÜ, tõlkija Vahur Lokk), see ei paku mingit imerohu, sest ainult eluvõõras utopist saab pakkuda tõsimeeli imerohtu, küll aga võib siit leida inspiratsiooni ja näiteid sellest, kuidas hapuks kiskuvat olukorda leevendada. Ja see on juba päris suur asi. Võimalik, et isegi parim asi, sest nagu ökoloogiliselt tundlik Briti konservatiiv Roger Scruton ütleb igati soovitatavas raamatus "Kuidas olla konservatiiv?" (EKSA, tõlkinud Mart Trummal)läbi lord Salisbury suu: "Viivitus on elu". Kui maailm liigub (öko)katastroofi suunal, siis viivitus on elu, on.
Et aga ühiskonnamure ja maailmasaatus päris enda alla ei mataks – kui hädakraaksumine ja apokalüpsisepasunad ei põhjusta muud kui tegutsemishalvatust, siis olgu nad pigem vait! – siis soovitaks lõpetuseks kahte suurepärast raamatut sarjast "Kirjanikud omavahel". Ei maksa sest nimetusest end heidutada lasta. Eeva Pargi "Minu kuninglikud kaelkirjakud" ja Maiu Bergi "Meie hingede võlad" (kirjastus "Hea Lugu") on väga üldinimlikud ja hingehariduslikud, kirjanduselust ei pea sealjuures üldse huvituma.
MUDLUM
Paistab et sel aastal tulevad minu eelistused pehmekaaneliste ja vähepopulaarsete üllitiste hulgast. Ülipakse ja üliprominentseid raamatuid vist ei ilmunudki. Kodumaised autorid koguvad jõudu ja paiskavad kindla peale oma surematud teosed letile mõnel järgmisel aastal, aga siis juba hulgakaupa. Kuuldavasti tuleb veel enne aastavahetust trükikojast Mait Vaigu esimene romaan "Kurvake sügis". Seda kindlasti tasub varitseda. Kes aga kohe tahab imelikumat sorti kirjanduse kallale asuda, neile soovitan oma selle aasta suurimat ahaa!-ja-ohoh?-elamust. Seoses järgmise aasta Eesti Novelli kokkupanekuga olen ma sattunud lugema asju, mida muidu ei satuks. Ja kardetavasti ei satu ka teised inimesed, kui neid kättpidi raamatu juurde ei juhata. Muretsege endale Kalev Jaigi raamat " Ü heksa jut ustust" ja te ei kahetse! Iga lehekülg on kuld, hõbe ja vasktorud! Selle kaane peal on vana plekist kraanikauss, sees aga eksistentsiaalsed eksirännakud. Mitte segi ajada kirjandusklassiku Juhan Jaigiga, kelle loomingust avaldati samuti kena sügislehtedega kirjatud raamat "Tundmata palu". Et anda stiilist aimu, kirjeldan seda lühidalt nii: Kalev Jaik meets Jaan Oks meets Juhan Liiv meets Mait Vaik. On olemas selline nähtus nagu outsider art i. See on sama, ainult sõnadega.
Kai Kase "Kogetud teosed" on samuti pehme ja õheldane, lisaks olla selle kaanel nii kole pilt, et peletab potensiaalsed ostjad kaugele eemale. See teave lehvis blogosfääris, kus keegi julge lugeja oli suurest hirmust üle saanud ja kaane siiski lahti teinud, ta ütles ka, et kui see pilt nii kole poleks, siis igatahes sisu kannatab lugeda küll. Seda minagi. Kai Kask on väga huvitav autor, kelle erijooneks, seni kui ta oma produktiivsust ei tõsta, jääb see, et ta kirjutab ühe jutu aastas. Selles pisikeses väljaandes on koos 15 aasta kompaktne looming, tihe nagu aatomituum.
Sarnase esteetikaga on ka Janar Ala"Oma rahva lood" - väike, pehme, koledate piltidega, sees hingelised jutukesed meie absurdsevõitu elu-olust. Pikemalt saab lugeda siit.
Ja nüüd, eirates kõiki reegleid, mis järjekindlat käsivad tutvustada uudiskirjandust, lükkan ette raamatu, mis ilmunud aastal 2002. See on Kalev Kesküla"Külma kodumaa". Tagakaanel on Mihkel Muti blurb, mis ütleb muuhulgas: "Tuleviku mentaliteediloolane rõõmustab, leides " K ülma kodumaa" juhueksemplari bukinisti riiulilt." Prohvet Mutil oli õigus, omandasin rariteedi Pääsküla raamatukogu mahakantud raamatute riiulilt 30 sendi eest ja olen täiesti põlvili. Kõik tuleb jälle meelde! Eesti elu 90ndatel, oh sa issa ristike! Oli ikka elu, sellised asjad said ilmuda Eesti Ekspressis, tänapäeval oleks nende koht olnud Nihilistis või Pärnitsa blogis, nii ühiskonnakriitilised on need. Ja no ikka julmalt hästi kirjutatud. Mina ju tol ajal Ekspressi osta ei jaksanud, ma olin seesama va e ne eestlane, kellele Kesküla kaasa tunneb. Ta oli meile toona veel kuidagipidi perekonnatuttav ja ma mäletan täiesti selgesti, kuidas mingil ajal me veel jõime koos Põltsamaa Kuldset, siis aga ei öelnud ta mulle tänaval tere. Mina oma eestla s likus vihameeles muidugi arvan, et ajalehed panevad minust meelega inetuid pilte üles ja inimesed ei ütle mulle meelega tänaval tere. Tegelikult on inimesed hoopis hajameelsed või haiged ja suur süda nende sees paistab välja alles 20 aastat hiljem. Need mõtisklused vabariigi vaimust kuuluvad kohustuslikus korras lugemisele kõigile, kes neid mingil põhjusel lugenud pole ja ülelugemisele ja veel kord ülelugemisele. Ja riigikogule võiks rotaprindi välja lasta.
Igaks juhuks promon veel Eesti Novelli 2018, rõõmsalt teatades, et uus juba formeerub ja see saab olema täiesti teistsugune. On suisa võimatu, et mitte miski ei meeldiks, ükski autor, ükski jutt, kuigi keskeltläbi annavad Goodreadsi kasutajad muidugi tuimalt hindeks 3. Tühja kah sest hindest! Hea algus on tehtud ja edasi saab ainult paremaks minna. Aga mis mõtet on sarjal, kui teie riiulis puudub selle esimene köide? Minge ostke ära, raudselt saab sellest varem või hiljem koolis kohustuslik kirjandus.
Luule ja eluproosa sõpradele saab kaks ühes soovitada paksu Bukowskit. " Ikkagi on tore olla Bukowski", ütleb punane kiri kollasel kaanel. Ma väga tungivalt peale ei aja, aga see nagunii ei aita, sest joodikueetika on juba selline meinstriim, mida ei peata miski. Ja põhjusmõtteliselt olen ma soovitanud raamatuid, mida olen arvustamise tarbeks mitu korda lugenud ja nendega n.ö töötanud, mitte selle pärast, et linkida oma arvustusi, vaid sellepärast, et need raamatud on mulle lihtsalt sügavamalt mällu süübinud.
K es aga tahab kirgast, kristallselget, imeilusat lugemiselamust, neile pakun välja Robert Walseri"Õed-vennad Tannerid". Sellest jääb kuidagi väga puhas tunne. Aga muidu on selle neetud Loomingu Raamatukoguga nii, et vihud aina kuhjuvad, mõnel kiled ümbert rebitud ja kaaned lahti käänatud, mõned neitsilikud, neid on jube palju ja mulle hakkab kurvastaval kombel tunduma, et nende lugemine on mingitsorti kohustus. On täiesti võimalik, et 2018 aasta numbrid saavad loetud aastaks 2025. Võtke seda raamatuasja maru rahulikult. Ei pea kõike kohe sisse ahmima, nad ei lähe seistes pahaks, mõni läheb isegi kindlalt paremaks nagu hea vein või konjak.
TÕNU KARJATSE
Jan-Werner Müller "Mis on populism?" (tlk. Triinu Pakk. TLÜ Kirjastus) – valimiste eel pea et hädavajalik konspektiivses vormis essee populismi kujunemisest ja selle kohast demokraatlikus ühiskonnas 2018. Avab TLÜ kirjastuse uue raamatusarja Bibliotheca Politico, mis omakorda täidab tühikut ühiskonnateadusslike tõlkeraamatute turul. Ilmunud sobivasti aasta lõpul, hea jõululugemine enne varakevadel taaskäivituvat populistliku retoorika valimiseelset maratoni.
John Langshaw Austin, "Kuidas teha sõnadega asju" (tlk. Triin Kallas. TLÜ Kirjastus) – retoorika süvatase, üks XX sajandi olulisemaid teoseid keelefilosoofias, nüüd siis ka eesti keeles. Austini lähenemine on ühtaegu keeleteaduslik ja humoristlik, ta näitab, et teadus ei pruugi alati olla igav.
Stuart Hall, Jessica Evans, Sean Nixon "Representatsioon" (tlk. Eva Näripea. EKA kirjastus) – visuaalse märgi funktsioneerimise õpik. Esseedekogumik koos harjutustega käsitleb märki selle semiootilisest algtasandist seebiooperini. Koos viidete ja bibliograafiaga hea abimees süvenemaks mitmetesse audiovisuaalse märgi väljenduslaadidesse, olgu see dokumentalistikas või üldisemalt, kuvandiloomes.
Hasso Krull "Euroopa" (Kaksikhammas) – mitmeid kordi nauditav, mitmekihiline poeemessee Euroopast ja Eestist, väikesest inimesest suures maailmas, müüdist ja selle reaalsest väljendusest. Krull kirjutab mütoloogiat juurde, see on justkui lõppematu voog, millesse "Euroopa" viib, 92 lehekülge on tinglik, kokkuleppeline pikkus.
Olle Lauli "Kuristik" (Gallus) – mitmehäälne ja kange mosaiikromaan XXI sajandi alguse Eesti inimesest. Lauli heidab kindaid me minevikutõlgendustele, rahvuslikele müütidele, pealiskaudsele ja mugavale suhtumisele teistesse rahvustesse ning iseenda ajalukku. Lauli käsitleb samu probleeme, millest kirjutasid Tammsaare ja Dostojevski, kuid teeb seda tänapäevases hektilises, puslelikus vormis, mis paneb end kokku lugemise käigus.
Janar Ala "Oma rahva lood" - XXI sajandi följetonid, lood ja pildid sellest, mida me iga päev enda ümber näeme, kuid mille tähele panemiseks ongi vaja veidi teravamat pilku.
Margus Ott "Kirju vägi. Väekirjad VI" (EKSA) – Oti luule on tema esseede poeetiline, mängulisem vorm. Teisiti öeldes, "Kirju vägi" näitab, kuidas luules filosofeerida.
Kruusa Kalju "kümme kükki. oma luulet ja tuttavat" (Kirimiri) – Kalju Kruusa seni intiimseim, pihtimuslikuim kogu. Kruusa on sellesse koondanud mitte ainult ta enda argipäeva ja perekonda puudutavad tekstid, vaid lisanud sinna ka tõlketekste samasuguse maailmavaate ja -tunnetusega autoritelt.
Veronika Kivisilla "Kuni armastus peale tuleb" (Hunt) – poeemid proosas, argielu luules – vist sobivaim žanr suhestumiseks ja kohanemiseks rutiiniga. Kivisilla proosaluule on südamlik ja soe, tavaelu pühitsus.
Rein Raud "Viimane kustutab tule" (Salv) – poliitiline põnevusromaan, mis tõukub lähiajaloost ja tänapäevast. Rein Raua ulmepõnevik on aga mitmekihilisem, kui pelk poliitkrimka. Pikkade pühade lugemine, alternatiiv jõulusarjadele ja söömisele.
JAANUS SOOVÄLI
Ülo Matjus "Raamat on raamat" (Ilmamaa). Raamat raamatuist filosoofilt ja bibliofiillilt, kes pärast elupõlist raamatuarmastust on sunnitud tautoloogia vormis märkima, et "raamat on raamat". Jah, Ülo Matjus on Ülo Matjus.
Wilhelm Dilthey "Vaimne maailm: sissejuhatus elufilosoofiasse", tõlkinud Andrus Tool (Ilmamaa). Süstemaatiline artiklite kogumik, mis pakub sissevaate olulise saksa ajaloolase ja filosoofi mõtlemisse, varustatud erakordselt põhjaliku järelsõna-käsitusega tõlkijalt.
Giorgio Colli "Filosoofia sünd", tõlkinud Jaan Pärnamäe ja Kati Karja (Tallinna ülikooli kirjastus). Teos, mis kaevab välja õhtumaise mõtlemise mütoloogilised algupärad, soovituslik kõikidele kultuuriarheoloogidele.
Hasso Krull "Euroopa" (Kaksikhammas). Mütoloogilise haardega luulekogu, mis sarnaselt Collile põikab kreeka mütoloogiasse, kuid satub edasi ekslema liivi ja Põhja-Ameerika pärimuisse.
Arthur Schopenhauer "Maailm kui tahe ja kujutlus", tõlkinud Toomas Rosin (Ilmamaa). Õhtumaise filosoofia suurkuju peateos, suur ja raske raamat igas mõttes, mis käsitleb ühtviisi salvavalt nii olemasolu kaunemaid (maailm kui kujutlus) kui ka selle tumedamaid ja tungilis-reaalsemaid (maailm kui tahe) aspekte.
Friedrich Hölderlin "Hyperion", tõlkinud Mati Sirkel (Loomingu Raamatukogu). Lüürilis-paatoslik kiriromaan, üks romantismi-aja tähtteoseid, omamoodi kiidulaul sellele, mida Schopenhauer nimetab maailmaks kui kujutluseks.
Martin Algus "Midagi tõelist" (Varrak). Romaan liigub kuskil kujutluse, reaalsuse ja virtuaalreaalsuse piirimail ja sobib samuti hästi pärast Schopenhauerit.
Gérard Genette "Tekstist teoseni: valik esseid", tõlkinud Anti Saar (EKSA). Hea sissevaade Genette' strukturalistliku kirjandusteooria erinevaisse aspektidesse.
Bertrand Russell "Filosoofia põhiprobleemid", tõlkinud Bruno Mölder (Varrak). Ka asjasse mittepühendunule kergesti loetav sissejuhatus analüütilise filosoofia põhiprobleemidesse, muidugi russelliku varjundiga.
Jüri Kolk "Esimene malbe päev sel aastal" (Loomingu Raamatukogu). Vaimukad, iroonilised, absurdimaigulised ülesvõtted inimelu olukordadest ja tõsiasjadest.
MARGUS HAAV
Ants Hein "Vanaaja pulm. Valitud tekste ja pilte 16. sajandi keskpaigast 19. aastasaja viimase veerandini" (Tänapäev)
Pulmatraditsioone kajastavaid kogumikke on meil ilmunud õige mitu, Ants Heina oma paistab nende seast silma ajalise haarde poolest. Kui enamasti on keskendutud XIX sajandi teisel poolel käimatõmmatud kogumiskampaaniatega kokkusaadud folkloorile, siis Hein vaatab tagasi tunduvalt kaugemale. See pilt ei pruugi rahvusromantikutele meeldida.
Enn Tarvel "Eesti rahva lugu" (Varrak)
See on just täpselt selline ajalooraamat, nagu üks hea ajalooraamat peab olema. Päris kõigega ei saa nõus olla, siin-seal võib ja tulebki vastu vaielda, aga mõte saab sedaviisi tööd ning võidavad kõik.
Andrus Kivirähk "Tilda ja tolmuingel" (FD Distribution)
Kivirähk on taas saanud valmis raamatu, mis puudutab lugejat õrnalt ja kindlalt nagu tolmuingel. Seda lugedes meenuvad Astrid Lindgren ja Tove Jansson, lapsepõlve lõhnad ja maitsed. Sõbrad ja lähedased, kes on kaugel või keda enam pole.
Philip Matyszak "24 tundi Vanas Roomas. Üks päev roomlaste elus" Tõlkija Martin Kirotar (Tänapäev)
Eesti lugejale hästi tuttav Matyszak on oma raamatusse osavalt põiminud vanu tekste alates Juvenalise satiiridest ja Pliniuse kirjadest ning lõpetades bordelliseintelt leitud kaunikesti ropu grafitiga. Paneb kõnelema need, kellele polnud tollases ühiskonnas häält antud, ning see tuleb tal suurepäraselt välja.
Flake "Klahvkamees. Mida ma mäletan" Tõlkija Eve Sooneste (Tänapäev)
Üldse mitte tüüpiline rockiraamat, kust leiab maailma, mis saab alguse Ida-Saksamaal ning annab ühtlasi põneva pildi ka selle maa vähetuntud subkultuuridest ja segadusest, mis kaasnesid kahe Saksamaa liitumisega. Flake'i isiklik personaalne minimaailm, mille pärast teda kunagi narriti, teeb temast nüüd ühe väga toreda, ebatüüpilise ja isikupärase rockimehe. Mis sest, et ta ei kordagi tohi mainida bändi, mille maailmakuulsuses on ka temal oma oluline roll.
Mark Vanhoenacker "Taevarännud piloodi seltsis" Tõlkija Pirkko Põdra (Post
Factum)
Ilmus küll möödunud aasta lõpus, nii et sinna tabelisse ei jõudnud, aga väärt kraam. Maailm tuleb üha ligemale ja nii on pikemas perspektiivis keeruline lendamise maagiat ja reisimise romantikat alal hoida. Kauglennupiloot Mark Vanhoenacker kinnitab üsna veenvalt, et see on siiski võimalik, ja see mees juba teab, mida räägib.
Andrus Kivirähk "Millest kõneleb vana taksojuht kuuvalgel" (EKSA)
Varem ilmunud lood, aga hea, et ühiste kaante vahel. Vormid leidlikud, reaalsus mõnusas nihkes, musta huumori vahelt vastu vaatamas inimeseks olemise tuuma värelus.
Villem Valme "Öömüük aknast" (Kirimiri OÜ)
Villem Valme hoiab oma luules sama mõnusat turuloogikakst sõltumatud loomevaibi nagu ka enda plaadifirmas Õunaviks.
Janar Ala "Oma rahva lood" (Janar Ala)
Intelligentse huumorimeelega kompleksivaba kodaniku "Õnne 13". Mitet et ma "Õnne 13" kohta midagi halba tahaks öelda.
JÜRI PINO
Ilmar Tomusk
Pildid Hillar Mets
Universumi saladused
Tammerraamat
211 lk.
"Kui hulluks seekord asi läheb? Kolmas raamat juba neid ajarändureid."
"Väga," ütles õde. "Ikka Ristija Johannes ise platsis, teadagi, kes veel, Nimrod, Paabeli torn, galaktikad, universumi saladused kõik kokku."
"Hea, et mitte universumi direktorid," ütles psühhiaater. "Oi, jummal."
John Maynard Keynes
Hõive, intressi ja raha üldteooria
Inglise keelest Alari Purju
Ilmamaa
464 lk.
Lord ei olnud Briti tootmiskomandöridest ja muidu juhtidest vist eriti kõrgel arvamisel. Arvas nimelt nii 1944-45 või sinna keerdu, et USA lennuvägi – sakslaste peale ei saa enam loota - võiks vähe teelt eksida ja teatud tehased puruks pommitada, kui seal on kohal ainult administratsioon.
Ilmar Tomusk
Pöörane puhkus Parakatkul
Pildid Urmas Nemvalts
Tammerraamat
125 lk.
Kui ikka pereemal on hambad ristis ja silmad kollased, pole parata, peab kemmergu ehitama. Mispuhul filoloog ilmutab loovust – kellel on suvel vaja siseuksi, teeme neist seinad! Illustreerides sellega suurepäraselt, et hari sa eesti mees kui teaduste doktoriks tahes, sõnnik on tal ikka varvaste vahel, kirves ja vikat vanad semud.
Lembit Uustulnd
Avameri
Varrak
340 lk.
Kalurikolhoosid olid midagi mõistatuslikku. Olgu need sovhoosid-kolhoosid, aga kalurikolhoosidest räägiti legende. Mida polnud võimalik üle kontrollida. Need olid ju piiritsoonis. Roheliste mütsidega marslased, ehk siis otse KGBle alluvad piirivalveväed lihtsalt ei lasknud ilma eriloata vaatama, kas tõesti on miljonärkalurikolhoos rajanud endale neljakorruselise pronkskatusega sauna.
Seepärast on väga äge lugeda kirjeldust just sellise müütilise asutuse elust.
P. I. Filimonov
Hariton Naganovi surm ja ajatus. Libabiograafia
Vene keelest Veronika Einberg
Gallus
296 lk.
Läbi peategelase Haritoni, kes sündinud 1972, pajatatakse siin ära, kuidas kohalik venekeelne diligents elas läbi N. Liidu lagunemise, EV tekke, mis veneliku valutamisega käis hoopis raskemalt. Usinad asjapulgad kuhtusid, nende naised lõid hoopis õitsele ja asjalikuks, pojast sai elukunstnik Hariton, üle Tallinna tuntud, kuigi keegi ei oleks osanud öelda, mis ta teeb. Aga temaga tinutada suur au.
Kes armastanud Dovlatovit, Pelevinit ja ülepea tunneb head kraami, sellele läheb Filimonov mõnusasti.
Ilmar Trull
Metsa toodi kuuseke. Salmid suurtele ja väikestele
Tammerraamat
40 lk.
Kuu on kaksteist, majas häda.
Lastel tarvis luuletust.
Muidu ei läe tulle pada.
Jõulumees ei lõhu ust.
Appi tuleb onu Trull.
Õigeaegse raamatuga.
Kus on lullasid normull,
oleks rohkem, oleks sada.
Verni Leivak
Eesti sada legendaarset meelelahutuspaika
Pegasus
199 lk.
Juba see on lõbus, kui üritada kokku lugeda, millistes neist ise on käidud. 40 sajast, kuigi kohe on kõhklused, sest siin tuleb mängu midagi Fahrenheiti ja Celsiuse maadluse taolist – kas ma võin väita ennast olla KoKoKos käinud, kui ma olen Humalas kann kannu järel kergitanud või olla jäätisekohvikus Vigri viibinud, kui olen Lost Continentis, mis kahjuks nüüd ongi Lost, oma lastele jaanalindu sisse söötnud ja klaas klaasi järel kummutanud.
Lauriito
Ümber augu
Autori väljaanne
60 lk.
Kui juba siin kiitmiseks läks – mulle tõesti meeldis, vahepeal tuli ikka kadunud noorus ka meelde – siis kuningas Saalomon ropendas ikka päris korralikult. Kes "Ülemlaulu" läbi lugenud, teab. Kes pole, võiks seda teha. See on ropp, see on rõve, aga võibolla see ongi siiras armastus, kui vedelete kahekesi ja räägite roppe anekdoote. Või loete Lauriito luuletusi. Poiss oskab. Riim... see polegi tähtis, aga rütm on paigas, mida tuleb paratamatult kiitvalt esile tõsta.
Rein Sikk
Minu Virumaa. Üks poiss, üks vanne, üks maa
Petrone Print
272 lk.
Tõhus teatmeteos on see kah ja, veider, raviteos. Võttes ehk maha nii mõnegi hirmu. Ei ole nad seal kaardil paremale poole jääval Virumaal, ammugi Narvas, kõik midagi niisugused purjus ja pussiga karud. Narva koha pealt võin kinnitada, et need mõned korrad, mis seal käidud, ei ole veel vene keelt pruugitud. Saab täiesti maakeelega hakkama ja ehkki Narva näeb välja nagu Le Corbusier' unistus – see pagana prantslane tegelikult mõtles välja hruštšovkad – on see kah lõbus linn.
Evelin Kivimaa
Ma enam iialgi ei joo! Kuidas see päriselt õnnestuks?
Rahva Raamat
120 lk.
Õpilane* Kivimaa on rääkima saanud kireva, väärika ja nimeka valiku rahvast. Režissööre, kunstnikke, mehi, naisi, noori, vanu, täielik mutionu pidu.
On need lood koledad? Iseenesest isegi mitte väga. Mitte kõik. Isegi lõbuga-huviga loetavad. Gaute Kivistik annab huvitava pildi purupurjus lõbusatest 90. aastatest. Näiteks.
Lood meenutavad aga pidevalt seda põhilist tõde, mida peaks teadma igaüks, kes kärakaga hullama läheb: sa jääd üks hetk talle alla.
* Evelin oli tõepoolest 1992. aastal 20. keskkooli ajakirjandustundides üks minu õpilane, kuigi ma siis isegi midagi sest teadnud ega tea praegugi.
MAARJA KANGRO
* Inga Gaile "Klaas" (tlk Aive Mandel): elagu Läti naised! Läti eugeenika on ajalooromaanile hea teema.
* Pirkko Saisio "Kaini tütar" (tlk Hille Lagerspetz): väärt tähis Soome esimese lesbiromaanina, isegi kui see on mu maitsele veidi liiga poeetilis-aeglane.
* Annie Saumont "Aeg elada ja teisi jutte" (tlk Maria Esko): prantsuse moodne novellikirjanik, haarava stiiliga, mille noor tõlkija on hästi edasi andnud.
* Sveta Grigorjeva "American Beauty": sõjakalt emotsionaalne, ligipääsetav ja (loodetavasti) reaktsioone tekitav kogu.
* Märt Väljataga "Väike inglise luule antoloogia": ilus ja leidlik tõlkeluule, hoole ja armastusega tehtud. Kahtlemata meie lugejaile valgustav, sest ehkki suur(em) osa eestlasi suudab ilmselt lugeda ka inglise keeles, tuleb enamik vaevalt selle peale, et võtta ette Robert Herrick või Geoffrey Hill.
* Kalju Kruusa "Kümme kükki": soe ja eluline (tõsi ta on, "perepuhkus ongi põrgu"), põnevate tõlkevälgatustega nagu autoril kombeks.
* Hasso Krull "Euroopa": autori väitel on need luuletused õuduslood, aga mu meelest niimoodi esitatud, et õudus mõjub pigem tundliku, šarmantse kummastusviisina.
* Kristjan Haljak "Verlaine'i revolver": hästi voogab!
* Rein Raud "Viimane kustutab tule": ulme tuleb liberaalidele (tagasi) võita!
* Tõnis Vilu "Libavere": ootasin eesti luules sedalaadi keelelõhkumist juba ammu.
Suur asi on, et tõlkes ilmusid Schopenhaueri "Maailm kui tahe ja kujutlus" (tlk Toomas Rosin) ning J. L. Austini "Kuidas teha sõnadega asju" (tlk Triin Kallas), kuigi tunnistan, et eesti versioonis pole ma neid jõudnud veel lugeda. Humanitaaridele on oluline tähis ka Gérard Genette'i esseekogu "Tekstist teoseni" (tlk Anti Saar) ilmumine. Keegi võiks mulle peagi saabuvaks sünnipäevaks kinkida Olle Lauli "Kuristiku", loeksin huviga. Vikerkaarest on silma jäänud Kai Kase jutud, aga tema sel aastal ilmunud "Kogetud teoseid" pole ma veel jõudnud lugeda.
PEETER HELME
Triinu Meres, "Kuningate tagasitulek". Fantaasia.
Vaid natuke aega pärast Triinu Merese romaanidebüüti, mis jagas Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel Eva Koffi "Sinise mäega" teist kohta, ilmus kohe ka Merese järgmine teos. "Kuningate tagasitulek" viib lugeja postapokalüptilisse düstoopiasse. Raamatu tugevuseks on jäise keskkonna ja selles vaevu-vaevu hingitsevate inimeste elu haarav kirjeldamine, kuid teose tuum ja kõige põnevam osa on muus. Nimelt keerleb tegevus kuningateks nimetatud olevuste ümber. Tegu on inimkujuliste, seksuaalsusest ja vägivaldusest nõretavate hiiglastega, kes justkui on inimesed ja justkui pole ka. Nõnda moodustabki Merese romaani kõige haaravama kihistuse küsimus inimese olemusest ja inimeseks olemisest.
Patrik Ouředník, "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Küllike Tohver. SA Kultuurileht (LR 3-4).
Mitmekülgse tšehhi autori teos jääb meelde ühe lõppeva aasta parimas mõttes jaburaima lugemiselamusena – autor kappab selles läbi Euroopa 20. sajandi ajaloo, rääkides humoorikalt küll nii suurtest kui väikestest, nii tuntud kui tundmatutest nähtustest, sündmustest, protsessidest, ideedest, sõdadest, dispuutidest, avastustest, leiutistest, moodidest ja protsessidest, kuid suudab seda teha nõnda, et ei nimeta kogu raamatu vältel ühtegi isikunime. Seejuures ei jää mitte midagi segaseks, vaid vastupidi – esile tõusevad protsessid kui sellised ning väikese inimese roll ajaloo keerdkäikudes.
Indrek Hargla, "Kolmevaimukivi". Raudhammas.
Indrek Hargla pole mitte ainult kinnistanud oma rolli Eesti ulmekirjanduse esiautorina, vaid ta on sellest ammu juba välja murdnud. Esiteks on ta muidugi teinud seda oma apteeker Melchiori lugude ja stsenaristikaga, teiseks aga avara suhtumisega ulmesse. Seda demonstreerib ta ka kogumikus "Kolmevaimukivi", mis sisaldab nii varem ilmunud kui ilmumata tekste. Nende seast leiab ulme maiguga krimikirjandust, aga ka rahvalikul ainesel põhinevaid õudus- ja põnevuslugusid. Viimased moodustavadki teose kõige huvitavama osa.
Moritz von Kotzebue, "Teekond Pärsiasse". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Agur Benno. SA Kultuurileht (LR 15-17).
Agur Bennost on saanud viimastel aastatel baltisaksa kirjavara põhiline eestindaja. Erialast tulenevalt (kolonelleitnant Benno on kaitseatašee abi Eesti saatkonnas Moskvas) tunneb Benno huvi eelkõige siitmailt võrsunud sõjaväelaste vastu ning selles mõttes kujutab Moritz von Kotzebue mälestusteraamat endast huvitavat lugemist: siin kirjutab kuulsa teatrimehe sõjaväelasest poeg oma reisist Vene diplomaatilise missiooni koosseisus Pärsiasse 1817. aastal. Dokument pole põnev mitte ainult kultuuriloolise kirjeldusena vaid annab tunnistust ka sellest, kuivõrd on 200 aasta jooksul muutunud eurooplase maailmapilt ning muidugi aitab see ka paremini mõista baltisakslaste enesekuvandit.
Martti Kalda, "Printsess ja pühamees". Tammerraamat.
Martti Kalda on tuntud Ida kultuuri- ja mõtteloo vahendajana ning igal reedel võib Vikerraadios kuulda ka tema ülevaateid Aasia ajakirjandusest. Nõnda pole üllatav, et ka tema proosalooming on ida-maiguline. Žanriliselt on "Printsess ja pühamees" üles ehitatud klassikalise India mõistuloo või muinasjutuna. Kuid selle tegevus hargneb täiesti tänapäevases maailmas, saame siit sissevaate India sotsiaal- ja ökoloogilistesse probleemidesse ning Kalda kergitab ka kardinat ka meie jaoks üsna arusaamatutelt ühiskondlikelt suhetelt, mis Indias valitsevad. Valitud vorm – muinasjutt – on aga leidlik, lisades nõnda loole ühe lisakihistuse ning aidates kergemini siseneda eksootilisse maailma.
László Krasznahorkai, "Viimne hunt". Ungari keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Reet Klettenberg. SA Kultuurileht (LR 18).
Mõni autor ütleb kõik ära vaid ühe lausega – isegi kui see lause on üle kolmekümne lehekülje pikk. Täpselt nii teeb "Viimses hundis" Krasznahorkai. Tema lugu on lihtne: nimelt on see minajutustus, kus end põhja joonud saksa õppejõud püüab ühes räämas Kreuzbergi õllekas ungarlasest baarmenile jutustada seda, kuidas ta sattus Andaluusiasse ja mida ta seal koges. Baarmeni lugu ei huvita, peategelase enda mõttelõng kipub hajuma, kuid kuidagi õlleähmasena jaurates jõuab ta viimaks ikka kuskile välja. Lugu venib, keerleb iseenda ümber, on täis kordusi, tupikusse viivaid hargnevusi, kuid on jutustatud siiski katkematu joana, kus puuduvad punktid ja semikoolonid, ta voolab muudkui edasi ning hoiab ka lugejat enda kütkes kuni lõpuni, mis on sama veider kui terve lühike teos ise.
Ivar Sild, "Näita mulle päikest". Lauapealne.
Ivar Silla värske luulekogu on kahtlemata kõige tugevam ja terviklikum teos. Autor ise on kirjeldanud seda liikumisena proosa poole ning proosaelemente siin kindlasti leidub: iga luuletus on ise üks väike jutuke ning kõigist neist kokku moodustab terviklik lugu. Samas on tekstides rütmi, riimigi leidub ning – mis vast teose luulena defineerimise seisukohalt kõige tähtsam – kogu tekst on tihe, laetud, täis pinget. Siin ei ole midagi üleliigset ning just seetõttu mõjub see autobiograafiline lugu lapse kokkupuutest alkoholismi ja perevägivallaga tõeliselt ahastamapanevalt. Sild näitab, et ta oskab puudutada lugeja hingekeeli.
Joonas Sildre, "Kahe heli vahel. Graafiline romaan Arvo Pärdist". Arvo Pärdi Keskus.
Ühe inimese elu jutustamine pole kunagi kerge ülesanne ning autor peab alati tegema valikuid – millest jutustada ja kuidas jutustada? Kellega häälega rääkida? Ja kuhu see lugu välja peaks jõudma? Joonas Sildre on oma koomiksis langetanud valiku rääkida Arvo Pärdi elust selle algusest kuni päevani, mil Pärt Eestist emigreerub. Nõnda võib seda käsitleda legendi eelloona või siis loona, mis aitab selgitada seda, miks ja kuidas Arvo Pärt kujunes selleks, kelleks ta kujunes. Valitud vorm – pilt, mida napp tekst vaid toetab – on põnev ja intrigeeriv, sest kuidas ikkagi joonistada heli? Sildre saab selle trikiga hakkama ja tulemuseks on lummav ning samas infotihe teos.
Mihkel Mutt, "Kõik on hästi. Mõtted II". Fabian.
Millest siis rääkida, kui kõik on niigi hästi? Eks ikka sellest, mis näib halvasti, aga ei pruugi seda lähemal vaatlusel olla. Mihkel Mutt võtab teemade kaupa läbi teda ennast ja Eesti elu mõjutavad nähtused ning teeb seda teravmeelselt, mõnusa iroonia ja eneseirooniaga ning suudab samal ajal ometi olla tõsiseltvõetav ja sügavutivaatlev. Tõeline lühiproosa ja esseistika meistriklass!
Rein Raud, "Viimane kustutab tule". Salv.
Head põnevikku on ikka tore lugeda. Eriti, kui autor suudab kirjutada põneviku, mille tegevus hargneb nüüd ja siin, meie enda Eestis, ning teha seda veel usutavalt. Tundub võimatu? Jah, tunduks mulle ka – kui ma poleks lugenud Rein Raua kõige värskemat romaani, mille tegevuse käivitab vabariigi peaministri uskumatu mõrv hammustamise teel. Raud suudab segada uskumatu, ulmelise ja üle vindi keeratu meie tänapäeva ilmestavate tõsiasjadega selliseks kompotiks, et lõpus tekib lugejal küsimus, kas me mitte ei elagi sellises varjatud vandenõude maailmas?
PEETER SAUTER
Kai Kask, "Kogetud seosed". Aastate jooksul Vikerkaares ilmunud tempereeritud ja laagerdunud kraam. Nihilismus ja empaatia, soe sarkasm lõikab kohati märkamatult sisse nagu valus vikat. Eestimaal ongi nii kombeks ja kohane.
Czeslaw Milosz, "Jahimehe aasta". Vana, targa ja ivake nõutu onksi päevaraamat annab pildi idaeurooplase kramplemistest ja komplemistest Ameerikas. Parim on avada uks Miloszi juurde just siit lihtsast pajatusteraamatust. Vana guru ei viitsi keeruliselt rääkida, segased mõtted on selgeks settind, aga on ka selge, et entroopia Miloszi ajus ei saa iial otsa. Tõlkija Hendrik Lindepuu poola kirjanduse kaardistamisel uus tähis, mille järel tituleeritakse nüüd Hendrikut "Poola kuningaks Eestis". Juhan Liiv keerab hauas külge, ta tiitel on usurpeeritud ja poeet ei saa enam puhata. Ilmselt hakkab uuesti luuletama mõne teise nime all.
"Sissejuhatus filosoofiasse". Ülikoolide filosoofialektorite Bruno Mölderi, Roomet Jakapi ja Marek Volti kergemeelne ja lõbus traktaat filosoofia teemadel. Ilmselt on õppejõude tüdinenud üliõpilaste rumalatest filoofiateemalistest küsimustest ja on otsustanud need in coprore pühekorraga ja lüpolikult ära vastata ja klaariks teha. Kui tahate teada, kes on jumal ja mis asju ta ajab, siis Roomet Jakapi teeb teise selle otsekui ulaan ratsahobuse seljast muretu kerguse ja vaimumõõgasähvatusega selgeks. Loetav nii algkooliõpilasele kui edasijõudnud joodikule ja kõigile, kes jäävad nende vahele. Päkapikkudest, kaupoeg Puhhist, kääbikutest paraku juttu pole. Nendeni pole koolifilosoofia veel jõundud.
Peedu Saar, "Pascual". Lühiromaan eesti drifteri melanhooliast Londonis. Eesti eksistentsialism ja Tõnu Õnnepalu "Piiririigi" reinkarnatsioon.
Triin Paja luulekogu "Nõges" ja Raul Oreshkini "Kui ma vananen". selle aasta 70 debüütraamatust väljasõelutud Alveri auhinna laureaadid ja raamatusõbra "must" lugemine. Ma pole veel lugenud, aga ma pole enam ka õige raamatusõber. Ülehomme võtan ikkagi ette.
Airis Erme debüütluulekogud "Räägime homme" ja "Tiibadega tigu". Lugedes tekib kahtlus kas Doris Kareva tahab pastapliiatsiteatepulka üle anda või haarab Airis selle ta käest ilma pikemalt küsimata. Raamatud, mis on luulejumal Kivisildniku üle hulga aja endast välja viinud nii et jumal vihastab, müristab ja pritsib välgunooli. Mis teeb sisemise traagilise noodiga raamatute ahmimise ivake lõbusamaks. Sellest, kuidas Airise alter ego melanhoolne tigu lahkub võitlusväljalt püstipäi, on juba saanud uusklassika.
Sandra Jõgeva "Avalikud ja salajased märkmed" on omaelulooline travestia elust Polymeri boheemlaskonnas "Armastuse" dokfilmi tegemise perioodil. Eesti geikritlased ja igasugu muu pentsikum patsahkam Jumala inimloomaaiast Eesti tingimustes. Nigu Andy Warhol, kes kirjeldas New Yorki klubide kunstirahva rähklemisi oleks pohmellis peaga ärganud kuskil Lillekülas. Raamat äsja ilmus, aga Sandrat on juba ähvardatud kohtuasjaga, mida ta mõnuga feisspukis kommenteerib.
"Emajõe pääl". Tartu Lutsu raamatukogu välja antud ja Jaan Rõõmuse poolt kaunilt illustreeritud ja kujundatud poeetiline tekstikogum Tartu vaimu seilamistest Emajõel. Vanemate ja uuemate klassikute tekstiportsuvalik lõpetab Mari Vallisooga: "Ükskord saabub igavene kevad. / Olen oodanud. Olen palunud. / Küll siis Kivisillal kogunevad / kõik, kes armastust on talunud."
Hannes Veskimäe "Vabariigi vaenlased". Kolme Eesti panga endine suurkliendihaldur lajatab halastamatult lagipähe Skandinaavia pankuritele, kes kriisiperioodis tõmbavad vee peale Eesti investoritele, kelle elu enne on laenubuumi ajal üles väetatud. Kirjutatud meeletu elaaniga, taolist neljasajalehküljelist vulkaanipurset kohtab eesti tekstimaastikul harva. Ilmsetl dokuromaan, aga kuna Veskimäe pegasus kappab mööda pilvi, et sealt söösta siis kogu Euroopa kapitalismi purustama, siis võib vabalt vaadelda ka omaeluloolise romaanina. Ilmub arvatavasti uue aasta algul.
Eero Epneri "Konrad Mägi" ilmus aga juba eelmisel aastal, aga minu meelest on toda pikka, varjamatult subjektiivset ja valulist esseeromaani, mis räägib ühekorraga nii Konrad Mäest, kui Epnerist endast, vähe märgatud. Siin on jällegi kunstiajalugu, mis liigub ilukirjanduse piiril ja ületab seda piiri elegantselt igal teisel leheküljel rikastades nii kirjandust kui kunstiteadust.
"Kunst on moos elu saiakäärul" on Artishoki netisaidil ilmunud artiklite kogumik, mille üks komplekteerijatest ja rafineeritud kujunduse autor on Margus Tamm, kes nüüd väljendab viiesajaleheküljelise (natuke liiga väikses) tihedafondilise koguteose suhtes sügavat pettumust. MIna küll ei saa aru miks ja keegi teine peale, Marguse enda ei saa ka aru. Ma pole isegi kindel, kas margus ise saab oma pettumusest aru. Heraklese vägitöö nooremate kunstikriitikute visast kunstifileerimisest annab hea pildi, milline puder ja kapsad kodumaisel (ja mitte vaid kodumaisel) kunstimaastikul podiseb. Hea täiendus Sandra Jõgeva vürtsika oopuse kõrvale.
Aga lugeda võiks võtta veel näiteks Kerttu Rakke siirast sentimentaalromaani "Häbi" ja Vootele Ruusmaa öömusta luulemelanhooliat "Tavaline don Quijote", Eduard Tüüri "Sneguri armastus oli õuna nägu", peagi ilmuvaid Urmo Jaanimäe ja Arvi Tapveri proosaraamatuid, Rein Raua ulmekrimkat ja Maarja Kangro tõsiste nootidega kirjandusauhinnauhinnapila ja alati kõike, mida annavad välja Loomingu Raamatukogu, TLÜ kirjastus ja Lindepuu Hendriku erakirjastus ja Edmund Burke´i Selts.
JANIKA LÄÄNEMETS
2018 oli ennekõike hea luuleaasta. Lugemiselamusi pakkusid nii vanad olijad kui ka uued tulijad. Eredaimalt jäid meelde Hasso Krulli erinevaid mütoloogiaid ja pärimusi segav "Euroopa" (Kaksikhammas) ning Berk Vaheri ajakajalist ja ajaülest, isiklikku ja ühiskondlikku ainest ühendav "Silmanurga taga" (Elusamus). Debüütkogudest väärivad esiletõstmist Värske Raamatu sarjas ilmunud Triin Paja kujundiküllane ja sisendusjõuline "N õ ges" ning Vootele Ruusmaa minimalistlik ja melanhoolne "Tavaline don Quijote" (mõlemad Kultuurileht).
Algupärase proosa paremik ei tõusnud tänavu küll mulluse tasemini, kuid silmapaistvaid saavutusi jagus sellessegi aastasse. Enim meeldis Kai Aareleidi novelli- ja miniatuurivalimik "Salaelud" (Varrak), mille nii mõneski palas jutustatakse kümnekonnal või vähemalgi lehel suurem lugu kui paljudes tellisemõõtu romaanides.
Aasta tõlketeose tiitel läheb Loomingu Raamatukogus välja antud saksa luuleklassiku Friedrich H ö lderlini tundelisele kiriromaanile "Hyperion ehk Ü ksiklane Kreekamaal" (tlk Mati Sirkel, Kultuurileht), mis sobib täiuslikult aeglaseks nautimiseks ajal, mil kirjanduski näib endal aina enam tundvat survet olla võimalikult kiiresti ja lihtsalt tarbitav.
TAUNO VAHTER
Art Spiegelmani "Maus". Graafiliste romaanide suur klassika, mis tõestas paljudele, et koomiks on tõsiseltvõetav kirjandusžanr ja et holokaustist saab kirjutada täiesti uue nurga alt. (Tõlkinud Tiina Aro, Pythagorase püksid).
Joonas Sildre "Kahe heli vahel". Sisuliselt Eesti esimene graafiline romaan, aastatepikkune töö ja tundlik käsitlus Arvo Pärdi elust ja loomingust, aasta üks originaalsemaid raamatuid. (Arvo Pärdi keskus)
Henry Marshi "Ära tee kahju". Inglise ajukirurgi mõtlemapanev raamat elust, surmast, selle üle otsustamisest ning paratamatusest. (Tõlkinud Malle Klaassen, Varrak)
Anti Saar ja Urmas Viik, "Mina, Milda ja meister Michel". Soe ja suurejooneline kunstiraamat lastele Michel Sittowi kohta. (Eesti Kunstimuuseum)
Leelo Tungal, "Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa" - selle raamatuga sai valmis "Seltsimees lapse" triloogia, mida loetakse ka veel aastakümnete pärast. (Tänapäev)
Maarja Kangro "Minu auhinnad" - žanritevaheline raamat, esseistlik-jutustav dokumentalistika, mille huvitavam osa on eesti kirjanduselu allhoovuste kirjeldamine. (Nähtamatu ahv)
Hans Roslingi "Faktitäius" - rootsi varalahkunud statistikaguru suudab erinevaid globaalseid andmeid analüüsides selgitada suuri protsesse ja selgub, et maailma olukord ei olegi nii hull kui vahel arvatakse. (Tõlkinud Helen Urbanik, Tänapäev)
Rein Pakk, "Aja teenistus". Vaimukas kirjeldus elu võimalikkusest 1980ndate Tartus ning nõukogude armees. (Supilinna Ekspress)
Douglas Smith "Rasputin". Esmapilgul ehmatavalt paks raamat on kirjutatud heas stiilis, briti jutustavate ajalooraamatute paremate traditsioonide järgi. (Tõlkinud Elle Vaht, Varrak)
Ants Hein "Vanaaja pulm" - Kuigi raamatu pealkirjas on sõna "pulm", annab see tegelikult laiema ja üsna värvika pildi eestlaste elust pea viiesaja aasta jooksul ning piltlikult öeldes saab nii nutta, naerda kui ka ahastada. (Tänapäev)
AIVAR KULL
Pärast 2017. aasta proosaülevaate tegemist Loomingule (2018/3) pean tunnistama, et olen eesti proosaga käesoleval aastal pausi pidanud. Öeldakse, et küll küllale liiga ei tee, ent ma pole selles eriti kindel.
Küll aga lugesin läbi kõik sarja "Kirjanikud omavahel" (kirjastus Hea Lugu) kümme meenutusraamatut – kokku saab neist väga köitva mosaiigi. Kui siit mõni välja valida, siis esiteks ehk Maimu Bergi "Meie hingede võlad" oma eriliselt sümpaatse, suuremeelse, mõistva ja andestava, ütleksin isegi et sakraalse tundetooniga. Ja teiseks Sirje Kiini "Pühendused. Mälestusi eesti kirjanikest" – Sirje Kiin oskab kaasahaaravalt, liigselt koormavate teoreetiliste tarkussõnadeta põimida memuaare ja kirjanduslugu, avada väga erinevaid kirjanikke.
Jooksev kriitik ei jaksa sageli lugeda ja teistelegi soovitada palju muud kui neid teoseid, mida on ise arvustanud (olen ERR Kultuuriportaalis juba kiitnud ka Sirje Kiini). Minul olid need sel aastal järgmised:
Kõigepealt eesti luulest Indrek Hirve "Kuldöölane" (kirjastus Post Factum) ja Mehis Heinsaare "Pingeväljade aednik" (Verb).
Siis Ilmamaalt Eesti mõtteloo sarjas Henrik Visnapuu "Millal sünnib inimene" ja Linnar Priimäe "Minu Goethe".
Viimasega seostub Johann Peter Eckermanni "Kõnelused Goethega tema viimastel eluaastatel 1823–1832" Mati Sirkli tõlkes (sari Avatud Eesti Raamat, EKSA), suursugune, õilis raamat täis vaimukat vaimusädelust, mille seltsis veetsin – meelega hästi aeglaselt süüvides – erilise naudinguga päris mitu nädalat.
Aasta kirjandussündmus oli minu jaoks Arthur Schopenhaueri "Maailm kui tahe ja kujutlus", I-II köite ilmumine (Avatud Eesti Raamat, Ilmamaa, tõlkis Toomas Rosin, kokku 1716 lk) – vana hea ja külluslikult teravmeelne Schopenhauer kõnetab mind hoopis enam kui paljud uuema aja moefilosoofid. Üks näidistsitaat kah: "Tõde ei ole hoor, kes tikub kaelustama neidki, kes teda ei ihalda, vaid ligipääsmatu kaunitar, kelle soosingule ei või kindel olla isegi see, kes ohverdab talle kõik." (I kd, lk 20).
Ja lõpuks püüdsid pilku kaks elulugu. Erkki Vettenniemi "Solženitsõn. Elu ja eetos" (Tänapäev, tõlkinud Maimu Berg ja Sander Liivak) annab hea, pisut vestelise, ent samas asjaliku läbilõike vene nobelisti elust, loomingust ja vaadetest. Raamatu põhipuudus: ta võinuks olla poole paksem! Samas tuletab soomlase siin-seal Eestisse põikav käsitlus meelde, et vajaksime juba eraldi raamatut "Solženitsõn ja Eesti".
Frank Brady "Lõppmäng" (Varrak, tõlkija Tõnis Värnik) kannab esmapilgul kahtlaselt ameerikalikku-kõmutaotluslikku alapealkirja: "Legendaarse malegeeniuse BOBBY FISCHERI silmipimestav tõus ja langus imelapsest hullumeelsuse piirile". Jah, ühe ehtsa kõmuajakirjaniku pidupäev on muidugi see, kui ta näeb mõnda tuntud tegelast mudalompi kukkumas (ja kui õnnestub seda veel mitmest rakursist pildistada!). Nii et võtsin raamatu kätte üsna suure ettevaatusega. Aga õnneks on Frank Brady õõnsast kõmulisusest täiesti vaba, ta suudab üsna objektiivselt kirjeldada ka stseene, mis tõepoolest lähenevad "hullumeelsuse piirile", tegemist on igati hea ja empaatilise psühholoogipilguga tehtud sissevaatega nii uhketesse malelahingutesse kui ka ekstravagantse Bobby skandaalidesse ja veidrustesse. Autoril on ühe isikliku mälestuskillu lõpus koguni selline lause: "Puhkesin vaikselt nutma, andes enesele aru, et sellel hetkel, kui aeg näis peatuvat, oli mul õnn olla geeniuse seltskonnas" (lk 160). See lause – omas keerutamata, otsekoheses kontekstis – vist jäigi aasta raamatusaagist kõige enam meelde.
KAUPO MEIEL
Lõppeval aastal ilmus jälle eesti keeles tohutult raamatuid, aga tohutult ei tähenda veel, et piisavalt, aga peaaegu piisavalt ilmus raamatuid kindlasti. Osasid raamatuid osteti palju. Osasid loeti palju. Osasid kiitsid kriitikud palju ja osasid laitsid kriitikud palju. Osalt need osad kattusid, osalt ei kattunud, nagu ikka. Võibolla oli see eelviimane aasta, kui eesti keeles ilmus tohutult palju raamatuid ja viimane aasta, mil ilmus peaaegu piisavalt piisavalt. Raske öelda, mis läks 2018. aastal hästi ja raske on öelda, mis läks halvasti. Mõni raamat jäi silma, sest see tundus oluline, märgilise tähendusega üldises plaanis, mõni raamat jäi meelde, sest selle lugemine valmistas rõõmu, mõni tegi rõõmu lihtsalt seetõttu, et see ilmus. Järjekord on sama suvaline kui kõik kirjandust puudutavad edetabelid.
Silver Anniko, "Rusikad. Inimene on inimesele hunt" (Hea Lugu)
Kunagise menuromaani teose taastrükk umbes-täpselt sellisena nagu autor seda näha soovis, oli kirjastuse Hea Lugu jaoks jackpot. Anniko romaanis sisaldub kõik, mis vaja - karm saatus, Eesti ajaloost, põnevus. Pole oluline, kas "Rusikad" on väärtuslik kirjandusteosena. See on Lugu ja Legend. "Rusikad" tõi hetkeks tagasi ajad, mil raamatul oli vahel elustki suurem väärtus, kordumatu hetk kordus, et särada ja mitte kunagi enam naasta.
Piret Raud, "Initsiaal purjeka ja papagoiga" (Tänapäev)
Teate seda stseeni filmis "Üksinda kodus", milles Kevin jookseb entusiastlikult majas ringi ja manab rõõmsalt ja hoogsalt: "Yes-yes-yes-yes!" Või ei olnudki seal sellist stseeni? Vahet pole, Piret Raud hakkas täiskasvanutele kirjutama! Yes-yes-yes-yes!
"Eesti novell 2018" (MTÜ Eesti Jutt)
Õnnitlen uut raamatusarja viisaka ja tugeva alguse puhul ja soovin palju jaksu edaspidiseks! Neile, kes sellest kogumikust esimest korda kuulevad, teadmiseks, et raamatus "Eesti novell 2018" sisalduvad eesti novellid. Novellide autorid on Mari-Liis Müürsepp, Lilli Luuk, Margit Lõhmus, Meelis Friedenthal, Jüri Kolk, Martti Kalda, Janar Ala, Donald Tomberg, Mudlum , Mart Kivastik, Andrus Kivirähk, Armin Kõomägi, Friedebert Tuglas, Juhan Voolaid ja Mihkel Mutt.
"Vinguv jalaluu" (Raudhammas)
Veel üks erinevate autorite jutukogumik, seekord tegu ulmejuttudega, mis rändavad Friedrich Reinhold Kreutzwaldi radadel. Esindatud on autorid Joel Jans, Meelis Friedenthal, Indrek Hargla, Maniakkide Tänav, Jaagup Mahkra, Mann Loper, Andrus Kivirähk, Mart Sander ja Siim Veskimees. Koostaja Indrek Hargla kirjutab raamatu saatesõnas: ""Eesti rahva ennemuistsed jutud" oli aluspõhi, ilma milleta Eesti kirjandus ei oleks saanud sündida, ning aastal 2018 võib sellest jätkuvalt leida ainest ja mõtteõhutusi žanripuhtaks ulmekirjanduseks." Aamen selle peale.
Jim Butcher, "Hauatagune oht. Dresdeni toimikud, 3. raamat" (tlk Iris-Barbara Jeletski. Fantaasia)
Iga kord, kui kirjastuselt Fantaasia ilmub järjekordne Harry Dresdeni seiklus, olen ma rõõmus, väga rõõmus. Sama rõõmus olen ma, kui neilt ilmub järjekordne Steven Bursti raamat, mis räägib Vlad Taltose seiklustest (tänavu ilmusid "Yendi" ja "Taltos"). Ja siis olen ma samuti väga rõõmus, kui saan uue doosi John Scalzi loomingut (tänavu ilmus "Zoë lugu. Vanamehe sõja neljas raamat"). Chicago võluri Dresdeni tõstsin teistest ettepoole lihtsalt sellepärast, et lugesin seda viimasena ja pole veel päriselt sellest vampiiride, vaimude ja valguse, pimeduse, varjude ja teravmeelsuste maailmast välja elanud. Üldiselt on selles valdkonnas olnud superaasta. Fantaasia, hoidke üleval head tööd, nagu öeldakse.
Lois McMaster Bujold, "Kodune sõda" (tlk Allan Eichenbaum. Varrak)
Kui paari aasta eest ilmus Bujoldi "Mälu", siis tundus mulle, et Vorkosigani saaga hakkab kuidagi liiga turvaliseks ja seebikalikuks kiskuma. Lugeda oli hea, aga kosmoselahingud, jõhkrus, imelised pääsemised ja ootamatud süžeekäigud tundusid puudu olevat. Samal ajal, Miles saab ju vanemaks ja kaua sa ikka jaksad ringi rahmeldada. "Kodune sõda" aga kinnitas mu usku, et kõik on omal kohal ja "Mälu" oli ka omal kohal. Püsin Bujoldiga kuni lõpuni!
Kui juba ulmekirjanike peale jälle jutt läks, siis olgu mainitud, et tänavu jõudis maakeelde ka žanri absoluutse klassiku absoluutne klassika: Ursula K. Le Guini "Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia" (Fantaasia. Sari "Orpheuse raamatukogu"). Muide, kas te teate, mis on ulmekirjanikel Lois McMaster Bujoldil ja Ursula K. Le Guinil ühist? Väike mõttepaus. Jah, neil on ühist see, et nad on mõlemad ropult head ulmekirjanikud!
Triin Paja, "Nõges" (Kultuurileht)
Triin Paja võitis "Nõgesega" ühe kahest tänavusest Betti Alveri debüüdipreemiast. Hästi komponeeritud luulekogu ja auhinda väärt ja lugemist väärt.
Maarja Kangro, "Minu auhinnad" (Nähtamatu Ahv)
Kui juba kirjanduspreemiatele jutt läks, on paras hetk mainida ära Maarja Kangro raamat "Minu auhinnad". Kui lühidalt öelda, siis ütleks lihtsalt, et väga lahe raamat. Kui pikemalt öelda, siis tsiteerin iseennast, kes ma Sirbis kirjutasin teose kohta nõnda: "Kirjandusilma tõusud ja mõõnad, stress, mida tekitab tunnustamatus, ja stress, mida omakorda tekitab tunnustus, ei ole aga lihtsalt üle kantav müütilise tavalise inimese maailma. Tee või tina, aga keevitaja mured on teistsugused kui kirjaniku mured, nii et kokkuvõttes on "Minu auhinnad" ikkagi tsunftisisene kirjandus. Professionaalsetele kirjanikele-tõlkijatele-toimetajatele kohustuslik, raamatukogutöötajatele ja kirjandusõpetajatele soovituslik, harrastuskirjanikele lubatud, laiemale lugejaskonnale keelatud kui teadmine, kuidas tehakse seadusi ja vorsti."
Kolm raamatut, mille ilmumise fakt tegi meele heaks:
Lugesin varases lapsepõlves Juhan Jaigi muinasjutte. Hull kirjanik, hullud lood, siiani mäletan! Lauri Sommer, olgu ta tänatud, pani kokku raamatu Jaigi seni varju jäänud lugudest. Raamatu nimi on "Tundmata palu" (Kaarnavi Selts).
Märt Väljataga, olgu ta kiidetud, andis välja "Väikese inglise luule antoloogia" (EKSA), mis sisaldab üle kahesaja luuletuse viiekümne kuuelt autorilt läbi kuue sajandi Geoffrey Chaucerist (1343–1400) Geoffrey Hillini (1932–2016). Antoloogiaid, eriti neid, mida teeb Väljataga, pole kunagi piisavalt!
Stephen Kingilt, olgu ta neetud, ilmus eesti keeles tarviline ja kohustuslik käsiraamat kirjutajatele"Kirjutamisest. Mälestusteraamat ametioskustest" (Hea Lugu), sobilik ka lugejatele. Tõlkis Jüri Kolk, olgu ta kiidetud!
(:)kivisildnik, "Ma olen siga" (Jumalikud Ilmutused)
Aasta geniaalseima pealkirjaga luuleraamat ajastu geniaalseimalt luuletajalt. Lõputu õud ei lõppe, aga võitle, Sven, võitle selle vastu! Kuigi sa oled siga, ma armastan sind! Sind, sinu loomingut ja kogu maailma!
INDREK KOFF
Titus Livius, "Linna asutamisest alates", Tallinna ülikooli kirjastus. Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau
Ülimalt hea meel on, et klassika tõlkimine jätkub. Teos ise ei vaja kommentaari , vaid lausa kisendab lugemise järele, sõbrad!
Hans Rosling, Ola Rosling, Anna Rosling Rönnlund, "Faktitäius. Kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme – ja miks asjad on paremini, kui sa arvad", Tänapäev
Hädakraaksujatele ja ka täitsa tavalistele inimestele silmade avamiseks hädavajalik lugemisvara. Ehkki Hans Roslingi ülim optimism tekitab kohati kahtlusi, on see raamat siiski suurepäraseks toeks igat sorti pessimistidele ja õigupoolest igaühele – eks me kõik osale ümberringi vohaval arvamusfestivalil ja selleks, et arvamus oleks kasvõi pisut vähem kallutatud, on hea omandada teatavad faktikontrolli refleksid. Roslingid aitavad neid omandada.
Kaia Sisask, "Noor-Eesti ja prantsuse vaim", Tallinna ülikooli kirjastus
Olen alati arvanud, et õiglus tuleb jalule seada. Eesti uuema kultuuri prantsuse juurikate koha pealt on asi tänu Kaia Sisaskile õnneks korras.
Enn Tarvel, "Eesti rahva lugu", Varrak
Hea ja julge ühemehetellis, igal juhul tasub lugeda.
Nora Ikstena, "Emapiim", Hunt. Läti keelest tõlkinud Ilze Tālberga ja Contra
Ränk, aga ilus. Nora Ikstena tirib lugeja alati endaga kaasa ja enamasti on need kirjanduslikud reisid üsna valusad, aga mõjuvad samas puhastavalt.
Henry Marsh, "Ära tee kahju. Lood elust, surmast ja ajukirurgiast.", Varrak. Inglise keelest tõlkinud Malle Klaassen
Raamat, mis on loetav ühtaegu põneviku ja mõttekirjandusena. Ajukirurgi meeletu argipäev, võimatud valikud ja valusad otsused.
Ülle Leis, "Võõrkeelse suhtkuse käsiraamat", Wordwaltz
Suurepärane teejuht igaühele, kes õpib võõrkeeli ja soovib neis suhelda. Mahlakas vormistuses ülevaade võimalikest karidest ja juhatus võõrkeelses suhtluses kasulikuks osutuda võivate keelelis-kultuuriliste reflekside poole, mis tasuks endale sisse harjutada.
Valdur Mikita, "Eesti looduse kannatuste aastad", Välgi metsad
Maailm on sisenenud antropotseeni, kõik ümbritsev kannab inimtegevuse jälgi (mis ei ole enamasti kahjuks meeldivad), kõikjal räägitakse keskkonna- ja looduskaitse vältimatust vajalikkusest (aga tegudesse jõuab sellest vähe), meil Eestiski peetakse "metsasõda", "raudteesõda" ja "tselluloosisõda". Hea on, kui keegi püüab neid asju mõtestada.
Patrik Ouředník, "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu", Loomingu raamatukogu. Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Küllike Tohver
Kuhu iganes Küllike Tohvri tõlkijakäsi puutub, seal muutub miski kullaks. Võimalik, et see raamat oli juba originaaliski väga hea, aga eesti keeles on ta kindlasti veelgi parem. Vaimukas kirjanduslik mäng päris valusatel teemadel.
P.S. Head sõbrad ja veelgi lähemad inimesed rõõmustasid mind sel aastal ohtrasti. Siivsus ei luba nende teoseid põhjalikumalt soovitada (korruptsioon!), aga mind eriliste kirjanduslike naudingutega varustanud sõprade ja lähedaste nimed olgu siiski tähestiku järjekorras üles loetud: Kai Aareleid, Jan Kaus, Veronika Kivisilla, Eva Koff, Piret Raud, Anti Saar, Jaanus Vaiksoo.
HELI ALLIK
Pole kindel, kas viimaste aastakümnete kirjandusteooriat – ka seda, mida Eestis viljeletakse – on üldse kokkuvõttes keegi sama palju mõjutanud kui Gérard Genette. Tema mõisteid palimpsestist paratekstini ja autodiegeesist analepsini, mis on juba eesti keeleski peaaegu et orgaanilistena kasutusel, ei jõua üles lugeda. Tegelikult on päris kummaline, et Genette'i esimene eestikeelne tervikraamat "Tekstist teoseni" (tlk. Anti Saar, koost. Marek Tamm; Ilmamaa) ilmus alles 2018. aastal, mõned kuud enne autori surma. Aga isegi siis, kui akadeemiline kirjandusanalüüs ei ole inimese kõige esmane huviobjekt, on see tõlkekogumik – lustakas ja samas ranget loogikat mitte kunagi reetev; barokne, uperpallitav ja samas alati kindlalt struktureeritud; tekstide mõtestamiseks aina uusi võimalusi otsiv ja ühtaegu täiesti praktilisi, maises elus kasutatavaid töövahendeid pakkuv; soe, sõbralik ja mitte kunagi lugeja suhtes üleolev, ning ometi igal sammul uuenduslik – näide sellest, kui haaravalt on võimalik kirjutada teoreetilisi tekste.
@keitivilms, kes on "ilmunud" kolmes kanalis – Facebookis, Instagramis, Twitteris – juba 2013. aastast, jätkas "ilmumist" ka aastal 2018, aga endiselt ei paista olevat võimalik tema loomingut kirjeldada, ilma et katse otsekohe täiesti totakas välja näeks. Väikest niidiotsa pakub Antoine Compagnon, kes ütleb, et žanrilisus ja kirjanduslikkus on moodsal ajal pöördvõrdelises seoses – mida raskem on tekste vormiliselt määratleda, seda suurema tõenäosusega saavad need millelegi tähtsale pihta. Teine niidiots justkui viirastub, kui Blanchot räägib kirjanduse essentsist – Vilmsi puhult tekib tunne, et ta tõstab kogu kirjanduse nii sõna otseses kui kaudses mõttes teise kohta. Aga ma ei tea. Igal juhul on seda minu meelest vaja nagu hapnikumaski.
J. L. Austini "Kuidas teha sõnadega asju" (tlk. Triin Kallas, TLÜ Kirjastus) on taas puhas klassika, mille sisu on eestikeelses keelefilosoofias kanda kinnitanud ammu enne tõlke ilmumist. Raamat peatub teemal, millest ei saa eales liiga palju juttu olla – kui me midagi ütleme, siis me alati ka teeme, ja see, "kuidas", on tihti veel tähtsam kui see, "mis".
Ma ei saa täpselt aru, mida teeb Tõnis Vilu oma"Libaveres" (kirjastus Häämaa). Aga see kummaline hääl, mis on segu poolhullunud anonüümsest netikommentaatorist, lagunenud isiksusest, kes arvutis vaikselt klahve taob – ja nii mõnegi neist mööda lööb –; ülitundlikust new age mõjutustega intelligendist, kes ütleb "vahest mütlen et mediteeris / tühja kõhuga end pilvedesse / et sellst enese-keskusest väljja / põgeneda"; neurootilisest maailmaparandajast – "Ma mõteln et / puudu on old ikkagist millestki / muust- SUurest Pildist vüi / mingist politiilsest tahhtest." –; kohusetundlikust kodanikust, kes on ilmutuse saanud ja "keeltes rääkima" hakanud; mingisugusest ürgsest murdekeelsest kohavaimust, luudest, kontidest, luulefragmentidest ja pagan teab veel millest, tundub mulle kuidagi väga täpselt vastavat sellele, kuidas inimene end oma peas Eestis aastal 2018 tunda võib.
Naljakas on see, et László Krasznahorkai "Viimset hunti" (LR, tlk Reet Klettenberg) soovitas esimesena üks sõber, kelle igapäevane elutegevus sugugi kirjandusega seotud pole, kaugel sellest. Ja ometi on autor tuntud kui raskesti ligipääsetav, keerulist stiili viljelev, postmodernistlik, depressiivne, ebasõbralikult apokalüptiline – ühesõnaga, rohkem spetsialistide värk. Tegin selle raamatu lahti suurt mitte midagi mõtlemata – ungari kirjandus, tulgu sealt pealegi aina pärle (alles see oli, kui ilmus näiteks Lajos Kassáki "Hobune sureb ja linnud lendavad välja", tlk. Lauri Eesmaa), ikka ja alati on uuesti tunne, et ma ei tea sellest niikuinii mitte midagi ja ei saagi teadma. Aga see raamat nõiub su endasse ja ei lase enne lahti, kui too "kohutav ja ligitõmbav lause" (nagu pealkirjastas oma arvustuse sellest tõepoolest ühest lausest koosnevast novell-romaanist M. Väljataga) on läbi.
"Ma järgiksin õigekirja isegi tapalaval seistes," ütles kunagi Théophile Gautier. Charles Baudelaire, see igavene mässaja, nimetas Gautier'd "täiuslikuks maagiks prantsuse kirjasõna alal" ja pühendas talle "kõige sügavama alandlikkusega" oma "haiglased õied". Oma loomingus tegi Gautier kõike muud, kui orjas drakoonilisi reegleid – ta lihtsalt armastas prantsuse keelt. Täpselt samamoodi ei ole 2600 uut sõna sisaldav "Eesti õigekeelsussõnaraamat 2018" (koost. Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik; EKSA) tähtis raamat mitte selleks, et me kõik kramplikult "õigesti" kirjutama hakkaksime, vaid selleks, et meid ikka ja jälle oma keelega kontakti viia, sellest teadlikuks teha, lasta meil selle sügavustes ja kõrgustes kaevata ja seda täiesti vabalt ja rõõmuga kasutada.
Sadeq Hedayati "Pime öökull" (tlk. Üllar Peterson, TLÜ Kirjastus) on tõepoolest, nagu selgitab raamatu tutvustus, "unikaalne novell, millele on maailma kirjandusvaramus raske vastet leida". Teherani poeet avas Pariisi emigreerununa 1951. aastal oma üürikorteri gaasikraanid; tema teosed arvas Andre Bréton, kes võis ometi olla ju üpris keeruline, isegi türanlik tegelane sürrealismi "liikmelisuse" küsimuste suhtes, veidi hiljem liikumise klassikute hulka. Raamatu peategelane võib küll öelda: "Olen kogetu kaudu järeldusele jõudnud, et minu ja teiste vahel valitseb ilmatu kuristik," aga autor seal taga suudab mõnesaja tuhande morbiidse tähemärgiga ehitada filigraanse silla ühest inimesest teiseni, kaugest Lähis-Idast Läände.
Triin Paja oma luulekoguga "Nõges" (Värske Raamat) on – natuke nagu Maarja Nuut muusikas – leidnud mingeid nii intensiivseid ühendusteid kuhugi meie sügavast pimedusest paistvatesse kihtidesse, et hakkab tekkima kahtlus, kas pajas ei tegelda mitte nõidumisega. PS. Lugesin nüüd just intervjuud autoriga. Triin Paja on eesti keeles kirjutama hakanud alles poolteist aastat tagasi. Ma ei julge mõelda, millised järeldused sellest tuleb täpselt teha.
Võib juhtuda, et kõige arhailisemates tekstides, kõike pedantsemas koostamistöös, kõige aeglasemalt kristalliseerunud valikutes, kõige vähem revolutsioonikas ambitsioonis, kõige igavamas kommenteerimiskonventsioonis, kõige ohtlikumas žanris ja kõige traditsioonilisemates luuletõlkevõtetes on kõige selle peaaegu-vanamoodsuse juures midagi kummastavalt värskendavat. Märt Väljataga tõlgitud ja koostatud "Väike inglise luule antoloogia" (EKSA) sisaldab üle kahesaja luuletuse viiekümne kuuelt autorilt läbi kuue sajandi. Kõrgepinge sõnade vahel võib olla suurem kui kitarrisoolo ajal AC/DC kontserdil.
Sellise jutuga on muidugi suurt oht olla wannabe-muumia, kes tahab vägisi siiski olla ära märgitud tungi ja tormi all vasakus nurgas. Aga midagi pole teha, kui lugeda Värsket Rõhku, tekib hea, lootusrikas tunne – kõik ei lõppegi ära, kui ka "meie" vanaks saame, püssid põõsasse viskame ja saabub muidugi mõista veeuputus; ikka üritab ka see elu, mis tuleb meie järel, maailma kuidagi sõnadega siduda, et see päris orbiidilt ei lendaks.
Ei mahu enam, aga kui ma oleks suutnud tähemärke paremini talitseda, oleksin veel kirjutanud FS-i "Tätoveerimata inimesest" (EKSA), Kalju Kruusa "Kümnest kükist" (Kirimiri), Olle Lauli "Kuristikust" (Gallus), "Eesti Novellist 2018" (koost. Armin Kõomägi, Made Luiga, Kajar Pruul, Maia Tammjärv; Eesti Jutt), Carolina Pihelgase intervjuukogumikust "Sõnad on õhk" (Kaksikhammas) ja veel sellest ja teisest ja kolmandast. Ja veel tahaks, et kirjutaks mõned autorid, kes mitte kuidagi ei ole nõus sulge pihku võtma.
MONICA-LINDE KLEMET
"Kahe heli vahel" - Joonas Sildre, Arvo Pärdi Keskus - graafiline romaan Pärvo Pärdist, suurepärane visuaali ja heli sümbioos, lugedes tekkis lausa sünesteetiline kogemus. Liigutav ja sügav loojutustus, samas mänguline ja piire katsuv.
Tommy HellstenI "Võidujooks ajaga", tõlkija Ly Seppel, kirjastus Pilgrim - harjumuspäratult mitteambitsioonikas raamat olemise tuumast.
"Aju emotsionaalne elu", Richard J. Davidson, tõlkija Signe Rummo, Äripäev - põnev lugemine aju- ja psühholoogiahuvilistele.
"Iseendast algav sugupuu", Mikk Sarv, Kristel Vilbaste - hea juhend oma suguvõsa tundma õppimiseks.
RAUL SULBI
2018. aasta meeldejäävamate ja olulisemate raamatute nimistut tuleb alustada 2017. aasta detsembrist – on ju iga aasta jõulumüügiks ilmuvad teosed alati sellistes tabelites vaeslapserollis, kuna aastalõpu tuhinas neid keegi veel läbi lugeda ei jõua, aasta hiljem on nad aga bibliograafiliselt juba "vale aastaarvuga" tähistatud ja ei lähe justkui valikus arvesse.
Hispaania populaarse romaani suurmeistrite Carlos Ruiz Zafóni ja Arturo Pérez-Reverte kõrval on nüüd eesti keeles olemas Ildefonso Falcones i originaalis 2006. aastal ilmunud "Mere katedraal" (kirjastus Kunst), monumentaalne ja panoraamne ajalooline romaan hiliskeskaegsest Barcelonast. Santa María del Mari katedraali ehitamisest 14. sajandil rääkiva värvika, dramaatilise ja seiklusrikka tellisromaani, mida on saatnud üleilmne menu, tõlkis eesti keelde Ruth Sepp. Käesoleval aastal valmis selle loo põhjal ka Netflixi ajastutruu minisari. Kui keegi otsib nn. suurt romaani, siis siin ta on: leitud!
Samuti eelmise aasta lõpunädalail ilmus inglise ulmekirjaniku Philip Pullman i uus noorteromaan "Põrmu raamat 1: La Belle Sauvage" Eve Lauri tõlkes ja napilt kuu aega pärast teose esmailmumist inglise keeles. Originaalis 1990ndail ja eesti keeles esmakordselt 2002–2005 avaldatud "Tema tumedate ainete" triloogia järg, aasta oodatuim noorteulmekas ei petnud fännide lootusi – Pullman on endiselt parim noorteulmet viljelev autor maailmas. Kirjastusest Pegasus oli tark otsus enne teose väljaandmist avaldada kordustrükina ka "Tema tumedate ainete" triloogia kolm osa ("Kuldne kompass", "Inglite torn" ja "Vaigust kiiker"), samas kujunduses ja formaadis uue raamatuga.
Samuti maailma tippu kuuluv noorteulme ja samuti kordustrükk on ka teise inglase, Philip Reeve 'i neiks jõuludeks Peter Jacksoni toodetud menufilmi tuules uuesti välja antud "Surelikud masinad" ja "Kuldseeklid" Kristina Uluotsa tõlkes. Kui kirjastus Tiritamm jäi omal ajal sarja lõpuni avaldamisega jänni, siis loodetavasti näeme seekord Rahva Raamatu kirjastuse väljaandel kõigi nelja osa ilmumist. On ju nii Reeve'i kui Pullmani teoste näol tegu noorte fantasy 'ga, mis ei tee lugejaile vanusest tulenevalt mingeid hinnaalandusi, on jõhker ja naturalistlik, julm ja traagiline.
Kui jätkata kirjanduslikult oluliste kordustrükkidega, ei saa kuidagi mööda ameerika ulmeklassiku Ray Bradbury "Võililleveinist", mis ilmus Laine Hone tõlkes esmakordselt eesti keeles küll juba 1994. aastal, kuid on nüüd ületoimetatud tõlkes kõvade kaante vahel kirjastuse Paradiis vahendusel uuesti meie lugejate ees. See nostalgiline poisipõlve lõpust rääkiv romaan võiks kuuluda igasuvisele ülelugemisele. Bradbury arusaamist noorukite psühholoogiast ja tema võimet anda edasi ammukadunud lapsepõlve nostalgilist nukrust ja rõõmsamaidki emotsioone on nimetatud maailmakirjanduse parimaiks ning sellega on raske mitte nõustuda.
Samuti ei pääse mööda Jay Asher i noorteromaanist "Kolmteist põhjust", mis ilmus esmakordselt eesti keeles Liisa Raudsepa tõlkes küll juba 2010. aastal, kuid ilmselt seoses Netflixi äärmiselt vastuolulise, ameerika noorte elu jõhkraid pahupooli ning probleemseid teemasid käsitleva telesarja "13 Reasons Why" (2017–) menuga pidas kirjastus Tänapäev vajalikuks teose uuesti välja anda. Selliseid enesetappudest, vägistamistest, koolikiusamisest jms rääkivaid noorteromaane ei saa kunagi liiga palju.
Tehniliselt võttes on kordustrükk ka õuduskirjanduse kuninga Stephen King i "Hiilgus" (Ühinenud Ajakirjad). Ilmus ju nüüd üle käidud Matti Piirimaa tõlge esmakordselt 1994. aastal kahes jubeda kujundusega taskuformaadis köites pealkirja all "Surmahotell". Nüüd on see vana auvõlg likvideeritud ja Kingi ehk tähtsaim õudusromaan on maakeeles olema viisakas pakendis ühes köites ja õige pealkirja all. Teost maksab lugeda ka kõigil Stanley Kubricku meistriteose "The Shining" (1980) austajail – raamat ja film on piisavalt erinevad ja rõhutavad eri nüansse ning teemasid.
Vähem oluline raamat pole ka sellesama Stephen King i mitteilukirjanduslik raamat "Kirjutamisest. Mälestusteraamat ametioskustest" (Hea Lugu), mille tõlkis Jüri Kolk. Tegu on ühteaegu maailma ühe kõigi aegade edukaima kirjaniku memuaarteosega lapsepõlvest, noorukiajast, täiskasvanuks saamisest ja kirjanikuna läbilöömisest kui ka raamatuga, mis lahkab kirjutamiskunsti köögipoole saladusi.
Ulme- ja krimikirjanik Indrek Hargla avaldas kevadel oma vahest tähtsaima (ulme)teose pärast romaane "Palveränd Uude maailma" ja "Vabaduse kõrgeim määr", mis mõlemad ilmusid 2003. aastal, võrratu lühiproosakogu "Kolmevaimukivi". See mitut lühiromaani ja pikemat jutustust ning valiku lühipalasid koondav ulmekogu tõestab, et vahepeal vaid mahukaid krimi- ja parapõnevikke avaldanud Hargla on endiselt tippvormis ka oma peamises žanris – ulmekirjanduses ja just selle nõudlikemas vormis: lühiproosas. Kogumik on täis äärmiselt eriilmelisi ja nauditavaid palasid, millest pea igaüks on hoolikalt konstrueeritud, läbi mõeldud ja äärmiselt lugejasõbralikult teostatud. Hargla mitte ainult oma tuntud headuses, vaid oma tipptasemel.
Eesti suurima žanriulme väljaandja, kirjastuse Fantaasia 2018. aasta raamatuist on ilmselt tähtsaim ameerika ulme suurmeistri Ursula K. Le Guin i üks peateoseid "Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia", mis sel aastal Tatjana Peetersoo tõlkes esmakordselt eesti keelde jõudis. Romaan kirjeldab kahte poliitiliselt diametraalselt erinevat maailma, mille vahel valitseb Külma sõda meenutav vihane vastasseis: planeeti Urras, kus eksisteerivad kõrvuti õitsev kapitalistlik ühiskond ja autoritaarne proletariaadi diktatuur, ning selle kuud Anarres, kuhu on elama asunud planeedilt pagenud anarho-sündikalistlik vähemus.
Aasta olulisim reisikirjanduse-alane teos on Vaikse ookeani avastusajaloo spetsialisti John Dunmore 'i "Unenäojaht. Kujuteldava Vaikse ookeani uurimine" (Hea Lugu). See Tiina Randuse tõlgitud teos annab lummava ja informatiivse ülevaate planeedi suurima ookeani avastus- ja uurimisloost alates 16. sajandist kuni 19. sajandini. Professor Dunmore kirjeldab raamatus dramaatilisemaid avastusretki Lõunamerel, samuti nende retkede peegeldusi Õhtumaa ilukirjanduses ja nende rolli meie mõttemaailma kujundamisel.
MAARJA VAINO
1. Mehis Heinsaar "Pingeväljade aednik"
Kirjastus: Kirjastus Verb
Heinsaar on autor, kes lummab eriti oma minivormidega. Tema luule poeb sinu sisse ja püsib seal, loob mingi tunnetusliku eriseisundi. On küll maiuspala-raamat, sobilik kõigile, kes tahavad, et mõni loetud lause või kujund neid mõtlema rabaks!
2. Veronika Kivisilla "Kuni armastus peale tuleb"
Kirjastus Hunt
Nautisin Veronika lühipalu juba siis, kui ta neid vahetult pärast sündmust Facebooki postitas. Raamat koosnebki tema "juhtumistest" poes, rongis, kodus. Neid pisilugusid võiks nimetada maagiliseks realismiks – ühelt poolt tavaline olme, teiselt poolt autori (või mõne n.ö tegelase) läbi võluvaks nihestunud olukorrad, mis lasevad elul paista äkitselt hoopis millegi muuna, kui ta just hetk tagasi oli.
3. Eesti tunne. Koostanud Doris Kareva
Kirjastus Rahva Raamat
Suurepärane luuleantoloogia, mis juba pealkirja tasandil on tabav – tõepoolest on Eesti (ka) tunne, mida on raske sõnastada, aga mis sageli ongi kodumaa armastuse essents. Ja kui keegi midagi nii abstraktset üldse väljendada oskab, siis muidugi luuletajad. Eesti luule on kindlasti maailmakirjanduse üks tippsaavutusi. Selles raamatus olevad tekstid on tõestusmaterjal.
4. Rein Veidemann "Piimaring"
Kirjastus EKSA
Eesti kirjanduses harvaesinev juhtum, kui terve romaan on üles ehitatud ühele kujundile, mida kirjandusteadlasest autor teose käigus lugejale lahkelt seletab. Klassikaliselt komponeeritud romaan, mis toetub siirastele pihtimustele ja avab ausalt nõukogude ajastut.
5. Enn Kasak "Paradoksid. Must auk mõtlemises"
Kirjastus Argo
Suurepärane raamat nii enese harimiseks kui ka proovile panemiseks. Ühelt poolt filosoofiline, teisalt ka praktiliselt paradokside sisu avav. Kuigi teema ise on paras peavalu, on autor osanud selle köitvalt kirja panna, nii et lõpuks tekib raamatust omamoodi sõltuvus.
6. Konrad Lorenz "Niinimetatud kurjus: Agressiooni looduslugu"
Saksa keelest tõlkinud Mari Tarvas. TLÜ kirjastus
Kaasahaaravalt kirjutatud ja põnevate näidetega illustreeritud raamat sellest, mis vahet on kurjusel ja agressioonil, loomadel ja inimestel. Autori üldistusvõime ning tähelepanekud teevad raamatust loodusteadusliku mõtiskluse, mis paneb inimsusele uue pilguga vaatama.
7. Alvis Hermanis "Päevik". Tõlkinud Contra
Kirjastanud Tallinna Linnateater
Kahtlemata üks selle aasta üllatusi. Küllalt teatrikauge inimesena oli mul põnev elada päevaraamatu kaudu sisse ühte teistsugusesse maailma ja eriti seetõttu, et autor on lätlane. Kui palju me ikka Lätist ja lätlastest teame! Kogu aeg liiga vähe. Kuigi palju on juttu lavastamisest välismaal, on Läti ikka kohal. Kõige huvitavam on siiski lugeda ühe iseseisva vaimuga inimese mõtteid ja mõtisklusi, olgu nad siis mõeldud ükskõik kus.
8. Lewis Mumford. Masina müüt I. Tõlkinud Hillar Künnapas
Kirjastus Ilmamaa
Köitvalt kirjutatud raamat masina-inimese vahekorrast, mis seab kahtluse alla veendumuse, et progressi näitajaks on tingimata tehnoloogiline areng. Autor avab kõikvõimalikke erinevaid aspekte ja inimkultuuri arenguetappe, vaatab neid harjumuspärasest teise nurga alt. Raamat pole mul veel läbi, nii et ootan huviga, kuhu autor välja jõuab. Seda enam, et oodata on ka II köidet pealkirjaga "Võimu viisnurk".
9. "Kirjanikud omavahel" raamatusari
Kirjastus Hea lugu
Tänuväärne raamatusari, mida eriti hakkavad hindama tuleviku kirjandusuurijad. Aga on muidugi ka praegu hea sissevaade erinevate ajastute kirjandusilmadesse. Hästi valitud autorid on taganud piisava omanäolisuse, nii et raamatud ei hakka üksteist kordama. Muidugi on mõni sarja teos tugevam ja põnevam kui teine, sõltub ka lugeja erihuvist. Ladusa lugemise kõrval on sellel sarjal igal juhul ajatu kirjanduslooline väärtus.
10. Klassika
Ei saa üle ega ümber sellest, et käesolev aasta on olnud suuremat sorti kirjandusklassikute juubeliaasta. Sel puhul on välja antud ka kordustrükke, kuid polegi ju nii oluline, kas head teksti lugeda uuest või vanast raamatust. Mõni eelistab just vana. Nii või teisiti tuleks kätte võtta ja (üle) lugeda A.H. Tammsaare (140), Hando Runneli (80), Lydia Koidula (175), Jüri Üdi/Juhan Viidingu (70), Marie Underi (135), Artur Alliksaare (95), Mihkel Muti (65), Ellen Niidu (90) loomingut. Klassika ei aegu!
VALNER VALME
Leïla Slimani, "Hällilaul" (tõlkinud Sirje Keevallik). Tänapäev, sari "Punane raamat"
J. L. Austin, "Kuidas teha sõnadega asju" (tõlkinud Triin Kallas). (Tallinna Ülikooli kirjastus
Khalil Gibran, "Murtud tiivad" (tõlkinud Üllar Peterson). Tallinna Ülikooli kirjastus
Chimamanda Ngozi Adichie, "Pool kollast päikest" (tõlkinud Triinu Pakk). Varrak, sari "Moodne aeg".
Vladimir Orlov, "Aldimängija Danilov" (tõlkinud Erle Nõmm). Tänapäev, sari "Punane raamat".
Sergio Pitol, "Mefisto valss ja teisi jutte" (tõlkinud Ruth Sepp). Loomingu Raamatukogu
Chinua Achebe, "Kõik vajub koost" (tõlkinud Heili Sepp). Varrak, sari "20. sajandi klassika"
Daniel Galera, "Verest nõretav habe" (tõlkinud Mele Pesti). Varrak, sari "Moodne aeg".
Sadeq Hedayat, "Pime öökull" (tõlkinud Üllar Peterson). Tallinna Ülikooli kirjastus.
Ingmar Bergman, "Puumaaling. Pärast proovi" (tõlkinud Ülev Aaloe ja Anu Saluäär). Loomingu Raamatukogu | Autahvel. Lemmikraamatud 2018 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soovitada võis nii ilu- kui mitteilukirjandust ehk raamatuid žanripiiranguteta.
Nagu tavaks saanud, see ei ole edetabel. Need on kirjandusinimeste ja muidu tõhusate lugejate raamatusoovitused uute väljaannete seast.
Rõhutan: austades vastajate isikupära ja igaühe vormistuse eelistusi, ei hakanud vastuseid mingisse ekselisse vorpima. Jäi nii, nagu igaüks kirjutas, lugedes võib-olla kohendasin kosmeetiliselt mõne hooletusvea ja jälgisin, et autorid ja pealkirjad oleksid paksus trükis.
Kuna aga tegin teostele paaniliselt riste taha (paberkaustas), siis ei pea patuks tuua välja enimnimetatuid. Kuus risti kogusid Hasso Krull luulekoguga "Euroopa" (kirjastus Kaksikhammas), Märt Väljataga "Väikse inglise luule antoloogia" (EKSA) koostamise ja tõlkimise eest ning välisautoritest J. L. Austin teosega "Kuidas teha sõnadega asju" (Tallinna Ülikooli kirjastus), mille on inglise keelest tõlkinud Triin Kallas. Vastavalt siis algupärandi autori, koostaja ja välismaa autori mõttelised auhinnad, palju õnne võitjatele.
Neli kaldus ristikest kogusid minu kladesse Veronika Kivisilla, Janar Ala, Rein Raud (tegelikult viis, aga neli romaanile "Viimane kustutab tule"), Maarja Kangro ja Kai Kask.
Neli sai ka tõlkekirjanduse hõbe Sadeq Hedayat"Pimeda öökulli" eest, kahjuks samuti postuumselt nagu ka esikoha pälvinud välisautor J. L. Austin. Raamatu andis välja Tallinna Ülikooli kirjastus ja tõlkis Üllar Peterson.
Küsitluses osalesid Heli Allik, Margus Haav, Peeter Helme, Maarja Kangro, Tõnu Karjatse, Indrek Koff, Aivar Kull, Mihkel Kunnus, Pille-Riin Larm, Monica-Linde Klemet, Janika Läänemets, Kaupo Meiel, Daniele Monticelli, Mudlum, Jüri Pino, Rein Raud, Koit Raudsepp, Aija Sakova, Peeter Sauter, Jaanus Sooväli, Raul Sulbi, Marek Tamm, Triinu Tamm, Tauno Vahter, Maarja Vaino, Valner Valme, Märt Väljataga.
NB! Vastused on juhuslikus järjekorras:
PILLE-RIIN LARM
Eestis leidub raamatupoode, mille müüjad ei tea, kus asub nende kaupluses luuleriiul. Seetõttu teen kõik oma soovitused luule vallast – neid teoseid küsides aitate müüjatel sortimenti tundma õppida. Seda abi ei vaja Utoopia ega Puändi poodnikud, kuid külastage sellegipoolest neidki. Kui eelistate raamatuid laenutada, kasutage võimalust väisata taasavatud Tartu Ülikooli Raamatukogu, kus on nüüd õdusam kui kunagi varem. Niisiis:
Sveta Grigorjeva, "American Beauty" (Suur Rida),
Mehis Heinsaar, "Pingeväljade aednik" (Verb),
Jan Kaplinski, "Valged ööliblikad. Wegeneri naeratus" (tlk Katrin Väli ja Aare Pilv, Verb),
Andrus Kasemaa, "Kui ma kord suren" (EKSA),
Hasso Krull, "Euroopa" (Kaksikhammas),
Knut Ødegård, "Olin imiku nutt varisenud keldris" (tlk Øyvind Rangøy, Kite),
Kaur Riismaa, "Kogemata" (Vihmakass ja Kakerdaja),
Märt Väljataga kirjutatud, koostatud, tõlgitud jne "Gladioolid" ja "Väike inglise luule antoloogia" (mõlemad EKSA),
Juhan Liivi luuleauhinnaga pärjatud luuletuste kogumik "Väike järv" (Liivi Muuseum),
Mart Velskri ja Tõnu Tenderi koostatud antoloogia "Keele maitsest" (EKSA).
REIN RAUD
"Väike inglise luule antoloogia", koost. ja tlk. Märt Väljataga, EKSA. Minu jaoks lõppeva aasta tippteos, suurepärased tõlked heas valikus ja ühtlasi raamat, milletaolisi ilmub paraku järjest harvem.
Jan-Werner Müller, "Mis on populism?", tlk. Triinu Pakk, TLÜ kirjastus. Kahjuks elame ajajärgul, mida ilma selle raamatuta on raske mõista. Tabav ja erapooletu analüüs, mis ei tee vahet erinevatel meelsustel, vaid vaatleb kirurgilise täpsusega viimastel aastatel maailma poliitikas tooni andma hakanud destruktiivset poliitilist lainet.
Veronika Kivisilla, "Kuni armastus peale tuleb", Hunt. Olen juba ammu lugenud Veronika postitusi Facebookis ja alati rõõmustanud tema korraga sooja ja tähelepaneliku pilgu üle, millega ta maailma näeb - suur rõõm, et need lood on nüüd ka kaante vahel.
Sadeq Hedayat, "Pime öökull", TLÜ kirjastus. See kaasaegse pärsia kirjanduse klassika musternäide pole mitte lihtsalt väike meistriteos, vaid on ka oluline panus eestikeelse kultuurihorisondi avardamisse.
Eda Ahi, "Sõda ja rahutus", Verb. Alati rõõm.
Jan Kaplinski, "Valged ööliblikad. Wegeneri naeratus", Verb. Mul on väga kahju, et Jaan Kaplinski on nüüd Jan, aga olgu ta meiega siis vähemalt tõlkes.
Juhan Voolaid, "Tuhastunud külavanem", Kuuloom. Avastasin Voolaiu loomingu hiljuti ja peaaegu juhuslikult, aga seda toredam on.
MÄRT VÄLJATAGA
Paul Collier"Exodus. Sisseränne ja multikultuurilisus 21. sajandil" (Eesti Maailmavaate Sihtasutus, tõlkija nimi puudub), raamat, mille esitlemise eest võib peksa saada, kuid mida tasub lugeda kui tähtsa ja kirgi kütva teema tasakaalukat, inimlikku ja ratsionaalset käsitlust.
Yuval Harari"Homo deus: Homse lühiajalugu" (Postimehe Kirjastus, tlk Anu Põldsam), hoogne ulme, kohati veenevgi visioon sellest, kuhu inimene välja jõuab, KUI mõned praegused tendentsid jätkuvad ja mõned ei jätku.
Maarja Kangro"Minu auhinnad" (Nähtamatu Ahv), osalt välitöödel põhinev kirjandussotsioloogiline ja -antropoloogiline uurimus vanitas 'est, kunsti vajalikust tingimusest.
Jaan Kaplinski"Valged ööliblikad. Wegeneri naeratus" (Verb, tlk Katrin Väli ja Aare Pilv), klassiku hilisluule kõnetab meid teisest keelest justkui teispoolsusest.
Kai Kask"Kogetud teosed" (Feikkirjastus), andeka jutukirjaniku sümpaatne debüüt, mis paneb igatsema suuremaid vorme.
László Krasznahorkai"Viimne hunt" (Loomingu Raamatukogu, tlk Reet Klettenberg), novell, mis ühendades meelelist realismi kõrgmodernismiga annab tagasi usu tõsise kirjanduse võimalikkusesse.
Titus Livius"Linna asutamisest alates 21. raamat" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau) tähtis lisandus antiigi tõlgete ritta.
Konrad Lorenz "Niinimetatud kurjus: Agressiooni looduslugu" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Mari Tarvas), armas püüdlus näidata, kuidas kurjad loomad on vähem kurjad kui kurjad inimesed.
Aleksandr Solženitsõn"Lenin Zürichis" (Loomingu Raamatukogu, tlk Jüri Ojamaa), arvatavasti vaimusuguluse sublimeerimisest sündinud võrratu katse sisse elada kurja suurmehe mõttemaailma.
Arthur Schopenhauer"Maailm kui tahe ja kujutlus" (2 kd-t, Ilmamaa, tlk Toomas Rosin) – absurdselt kõrge hinnaga (üle 85 €) filosoofiateos, mille sisu võiks aga isegi tõele vastata. (Tõsi, pole raamatut veel lugema asunud.)
Tõnis Vilu"Libavere" (Häämaa) intiimne ja ühiskondlik, tõsine, kuid naljakas luuleraamat depressioonist.
AIJA SAKOVA
Tahaksin 2018. aastast soovitada mõned raamatud, mis on – üsna erinevatel põhjustel – minu tähelepanu köitnud. Kulunult, et tõeselt märgin ära, et valik on subjektiivne ja selles on kindlasti teatav osa ka juhusel (tegemist ei ole ju konkursiga), ehkki olen seda püüdnud sõelumisega vähendada.
Tegemist on tõesti erinevate kaalukategooriatega.
Alustan tõlkekirjandusega:
Nora Ikstena "Emapiim" (Kirjastus Hunt), mille on läti keelest tõlkinud Ilze Tālberga ja Contra, oli üks minu mööduva aasta suuremaid lugemiselamusi. See on ääretult tundlik ja mõjus raamat, millel õnnestub kirjutada nõukogude mineviku jubedustest inimlikult, st läbi inimeste. See on raamat, mis tõeliselt liigutab ja mida saab lugeda ka ema-tütre (emade-tütarde) loona ilma ajaloosse süüvimata.
Eugen Ruge "Kahaneva valguse aegu" (Varrak), mille on saksa keelest tõlkinud Tiiu Relve, on kaasakiskuv ja hästi jutustatud lugu Ida-Sakamaa lähiajaloost. Just nii nagu Ikstena lugu on jutustatud mitmest vaatepunktist, on ka Ruge romaan mitme põlvkonna kogemuste romaan. Seekord eeskätt isade-poegade suhetest ja vaatepunktidest. Romaani põhjal on valminud ka samanimeline film (In Zeiten des abnehmenden Lichts).
Doris Lessingi "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame" (Kultuurileht), mille on inglise keelest tõlkinud Krista Kaer, on hea ja vajalik lugemine, et mõista meid ümbritsevat maailma ja leida lohutust.
Eestikeelsest ilukirjandusest tahaksin sel korral soovitada
Kärt Hellerma luulekogu "Autogramm. 101 luuletust 2016–2018" (EKSA), mis on hästi tundlik vaade meie kaasaajale ning inimeseksolemisele. Selles on nii ilu kui ehmatavat äratundmist. Hellerma on selles nii mõnigi kord karm (elu on kasarmu), kuid aus vaatleja, kes ei jäta iseend mängust välja.
Kristiina Ehini luulekoogu "Aga armastusel on metsalinnu süda. Luuletusi 2016–2018" (K. Ehin), milles samuti ei puudu armastuse kõrval ka pommid, sest elu polegi must-valge.
Veronika Kivisilla (Facebooki) lühiproosa kogumikku "Kuni armastus peale tuleb" (Hunt), mis koosneb argipäeva vaatlustest. See esmapilgul hästi kerge lugemine puudutab inimest ootamatul moel ning on niiviisi vajalikuks ukseks maailma ja meie hinge vahel.
Eluloolistest raamatutest tahan juhtida tähelepanu
Janika Kronbergi ja Brita Meltsi koostatud Karl Ristikivi mälestusraamatule "Kröits ehk Ristikivi. Mälestusi ja vestlusi" (EKSA)
ja hoopis teistlaadsele, aga minule kindlasti kultuuriloolise täienduse (võibolla isegi avastusena) mõjunud Arne Hiobi koostatud kogumikule Fanny de Siversi kirjutistest ja vestlustest temaga "Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed I" (Gallus).
Artiklikogumikest julgen soovitada
Linnar Priimägi "Minu Goethe" (Ilmamaa) – neile, kes tahaksid lugeda midagi, mis ei kuulu justkui meie aega, mis on esteetiline, mis on ehk teatud mõttes ajatugi. Kuid just seeläbi, et ei kuulu meie aega, avab uusi vaatenurki ka meie kaasaajale ja selle rähklemistele.
Tiina Kirsi "Sõel. Käsitlusi kirjandusest, kirjanduskriitikat ja arvamuslugusid" (EKSA) – samuti neile, kes tahavad nautida sõna ja mõtte valdamist, kirjutamise ilu. Asjaolu, et olen ise viimase raamatu koostaja, ei tohiks olla siinkohal soovitamise takistuseks. Vastupidi, Tiina Kirss on olnud minu õpetaja ja selle üle tunnen ma uhkust.
TRIINU TAMM
Chimananda Ngozi Adichie, "Pool kollast päikest" (tlk Triinu Pakk, Varrak)
On väga tervitatav, kui lisaks kirjanduslikule elamusele saab lugedes midagi teada ka mõne kauge rahva tavadest ja ajaloost. See raamat pakubki mõlemat, elegantselt ja samas põnevalt jutustatud lugu viib meid 1960. aastate Nigeeriasse, kus lisaks Biafra vabariigi iseseisvuspüüdlustele saab kaasa elada värvikale tegelaste galeriile.
Huvitava kokkusattumusena ilmus sel aastal ka teine Nigeeria autori ajalooline romaan: Chinua Achebe "Kõik vajub koost" (tlk Heili Sepp, Varrak). Tegemist on 1958. aastal ilmunud romaaniga ja on tõepoolest tunda teistsugust, veidi seletavat jutustamisviisi, Aafrika romaan justkui alles otsib oma keelt. Ometi annab lugu "Aafrika Vargamäe Andresest", nagu selle peategelast iseloomustatakse, huvitava panoraami 19. sajandi lõpus Nigeerias aset leidnud murrangulistest sündmustest ja traditsioonilise külaühiskonna traagilisest hääbumisest.
Omamoodi eksootikat pakub ka Iraani klassiku Sadeq Hedayati "Pime öökull" (tlk Üllar Peterson, Tallinna Ülikooli kirjastus), jällegi üks huvitav sulam, sedakorda siis Pärsia ja Euroopa kirjandustraditsioonist. Ja kahtlemata üks veidramaid viimasel ajal loetud raamatuid. Uni, ulmad ja reaalsus, armu- ja surmaiha põimuvad pöörastes ornamentides, lummav tekst.
Omamoodi paralleeli võib siit tõmmata Belgia klassiku Georges Rodenbachi sümbolistliku kultusromaaniga "Surnud Brugge" (tlk Malle Talvet, Loomingu Raamatukogu), mis nüüd lõpuks ometi ka eesti keeles loetav on. Ka seal on põhiteemadeks armastus ja surm, sügavalt õnnetu ja eluängides vaevlev meespeategelane üritab kõige kiuste hoida sidet oma jumaldatud surnud abikaasaga. Selles romaanis on tähtis tegelane ka linn, morn, sünge, niiske ja lõpmata hall Brugge, mis justkui kehastab peategelase meeleseisundeid (kummalisel kombel meelitavat romaan kuuldavasti turiste Bruggesse tänase päevani).
Neile, kellele meeldivad eelmainitud teostele omased ootamatud üleminekud unenäost tegelikkusesse ja mõtisklused näivuse ja reaalsuse vahekordade üle, võib lisaks soovitada Sergio Pitoli jutukogu "Mefisto valss ja teisi jutte" (tlk Ruth Sepp, Loomingu Raamatukogu), mis koondab esinduslikku valiku ühe omanäolisema Mehhiko kirjaniku lühilugudest.
Huvitava kokkusattumusena ilmus sel aastal kaks Liibanoni-Ameerika autori Khalil Gibrani teost: "Murtud tiivad" (tlk Üllar Peterson, Tallinna Ülikooli kirjastus) ja "Hullumeelne. Tähendamissõnad ja luuletused" (tlk Rauno Alliksaar, Loomingu Raamatukogu). Esimene sobib lugemiseks neile, kes hindavad eleegilise pihtimuse vormis armastusromaane. Teine on aga autori esimene inglise keeles kirjutatud teos, milles on proosaluuletuste ja mõistulugude vormi valatud autori müstiline elutarkus.
Ilmunud on ka üks suurepärane Prantsuse romaan "Parandada elavaid" (tlk Leena Tomasberg, Tänapäev), mille autoriks on üks huvitavamaid tänapäeva noorema põlvkonna kirjutajaid Maylis de Kerangal. Sedakorda toimub tegevus tänapäeval ja ka teemad on igati tänapäevased: raskesse õnnetusse sattunud 19-aastasel noormehel diagnoositakse ajusurm ja tema perekond seisab silmitsi keeruliste emotsionaalsete väljakutsete ja eetiliste valikutega. Täpsete kujundite ja poeetilise keelega ning samas väga kaasakiskuvalt jutustatud lugu.
Üle pika aja on ilmunud ka üks mahukam luuleantoloogia, millele koostaja ja tõlkija Märt Väljataga on pealkirjaks pannud "Väike inglise luule antoloogia" (EKSA). Sisult on raamat aga päris suur, luuletusi leidub autoritelt 14.-20. sajandini. Ja märkuste, autoritutvustuste ja saatesõna abil saab päris head aimu inglise luule teemadest ja laadidest läbi aegade.
Ja lõpuks soovituseks ka üks raamat n-ö elust enesest, Alvis Hermanise "Päevik" (tlk Contra, Tallinna Linnateater). Kuigi Hermanis ise ütleb, et tegemist ei ole päris päevikuga, sest juba kirjutama hakates teadis ta, et tekst läheb ka avaldamisele ja et seda hakkavad lugema talle võõrad inimesed, on ta ometi jäänud truuks päevikužanri intiimsele kirjutamislaadile. Sissekannetest ajavahemikus 27.07.2015 kuni 27.06.2016 ilmneb huvitav isiksus ning samal ajal saab aimu ühe Läti kahtlemata läbi aegade tunnustatuma lavastaja loomingulisest teekonnast.
DANIELE MONTICELLI
Tulemas on suur (Eesti ja Euroopa) valimiste aasta ning tegemist on üsna olulise suunavalikuga nii Eesti kui Euroopa tulevikuks – kas sõjajärgse Lääne liberaaldemokraatia sotsiaalse emantsipeerumise ja riikidevahelise lõimimise projekti jätkamine või (rahvus)konservatiivsetel väärtustel põhineva ühiskondliku korra ning riikide välistavate suveräänsuste taastamine. Seepärast tasub mööduva aasta ilmunud raamatute hulgast välja noppida lugemisi, mis aitavad kuidagipidi seda valikut mõtestada.
Alustada võib Ameerika politoloogi Jan-Werner Müller i raamatust "Mis on populism" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk. Triinu Pakk), mis vajaliku distantsiga analüüsib nn populismi, vaagides nii selle ohtE kui positiivset potentsiaali demokraatia arendamiseks. Selleks, et populismi hukka mõista ning selle vastu võidelda, tuleb kõigepealt seda mõista ning Werneri raamat aitab kindlasti seda teHa.
Märksa hoiatavama ja pessimistlikuma loomuga teos on " Fašism. Hoiatus" (Postimehe Kirjastus, tlk Matti Piirimaa), milles Ameerika Ühendriikide endine riigisekretär Madeleine Albright võtab vaatluse alla uusi autoritaarsuse ilminguid mitmeTEs maailma riikides nagu Putini Venemaa, Erdoğani Türgi ja Trumpi Ameerika Ühendriigid. Lähtudes nii isiklikest lapsepõlve mälestustest kui oma diplomaadikogemusest näitab Albright, kuidas fašismi pärand pole sugugi lõppenud, ja kutsub meid üles kaitsMa ja edendaMa demokraatia väärtusi.
Meie poliitilise olukorra kultuurilisi ning mõttelisi aluseid aitavad mõtestada kahe eesti õpetlase inglise keeles esmailmunud ja sel aastal eestindatud raamatud: Martin Ehala "Identiteedi märgid. Ühtekuuluvuse anatoomia" (Kirjastus Künnimees, tlk. Maigi Müürsepp), ning Rein Raua "Tähenduste keeris. Tervikliku kultuuriteooria visand" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Anne Lange). Ehala raamat näitab, kuidas kollektiivse identiteedi emotsionaalsete aspektide olulisuse ignoreerimine või vähendamine humanitaar- ja sotsiaalteaduste akadeemilises keskustelus tõsiselt halvab meie võimet mõista tänapäeva Lääne poliitilist kriisi. Tema pakutud terviklik identiteediteooria üritab seda puudust adresseerida ning raamatus vaheldub teaduslik analüüs sellele põhinevate poliitiliste hinnangutega. Rein Raua raamat keskendub hoopis kultuuri mõistele, vältides teadlikult selle taandamist identiteedi küsimusele. Ta mõtestab kultuuri pigem selle mitmekesisuses ja mitmekülgsuses, dialoogilisuses ja vastuolulisuses, tuues esile kultuuri nähtuste hübriidsust ning muutlikkust.
Raua ja Ehala raamatud avavad neid teoreetilisi aluseid, millest lähtudes osalesid sellel aastal nende autorid titaanlikus heitluses "sotsiaalkonstruktivismi" ümber Eesti ajakirjanduses. See heitlus seostub kusjuures otseselt ülalmainitud poliitilise valikuga – mis määral on meil inimestena õigus ja vabadus ise kujundada oma individuaalse ja kollektiivse sotsiaalse staatuse ja mis määral peaksid selle eest otsustavad hoopis kultuurilised traditsioonid ja olemasolevad ühiskondlikud institutsioonid? Head sissejuhatust sotsiaalkonstruktivismisse pakub sellel aastal eestindatud sotsioloogide Peter Ludwig Berger ja Thomas Luckmann'i "Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus" (Ilmamaa, tlk. Katre Pärn, Mirjam Parve, Ragne Schults).
Kaua oodatud briti keelefilosoofi John Langshaw Austini "Kuidas teha sõnadega asju. Harvardi ülikoolis 1955. aastal peetud William Jamesi nimeline loengusari" eestindus (Tallinna Ülikooli Kirjastus, tlk Triin Kallas) annab meile muu hulgas metodoloogilisi vahendeid populaarsust koguvate paremäärmuslike jõudude kommunikatsiooni strateegiate mõistmiseks ja hindamiseks. Austin nimelt näitab kuidas performatiivsus ehk lausungite võime tegelikkuses muutusi korda saada on kommunikatsioonis sageli märksa olulisem kui vastavate lausungite tõeväärtus. Paremäärmuslaste lemmikrepertuaarisse kuuluvate vihakõnet, võltsuudiseid ning vandenõuteooriaid võib just mõista kui oma tõeväärtust eiravate kõnetegudega. Austini teooria selgitab mis tingimustel selliseid kõnetegusid õnnestuvad või nurjuvad.
Lõpetuseks kaks Lääne libertaarse mõtte klassikut, mis esindavad küll libertaarsuse erinevaid suundi, kuid tuletavad mõlemad meile meelde vajadust selgelt piirata riigivõimu sekkumist kodanike ellu ja õigustesse – briti filosoof John Stuart Milli "Vabadusest" eestikeelne tõlke kordustrükk (EKS, tlk Kaja Tael) ning Ameerika mõtleja Robert Nozicki "Anarhia, riigi ja utoopia" esmaeestindus (Ilmamaa, tlk Jüri Eintalu). Mõlemad raamatud pakuvad meile häid vastuargumente neile, kes soovivad asendada liberaaldemokraatiat mingisuguse ülemusliku "eetilise" ja autoritaarse riigiga, mis hakkaks läbinisti kujundada oma kodanike ühiskondliku elu eri aspektid, võtteks selle aluseks rahvuslikud huvid või muud usulised ja maailmavaatelised tõekspidamised. Oleks päris hirmus muuta Eesti või koguni terve Euroopa selliseks ahistavaks poliitiliseks ruumiks nagu on tasapisi hakanud kujunema nt Fideszi Ungari või Õiguse ja Õigluse Poola.
MAREK TAMM
Kuna aasta on väga pikk aeg, siis nopin oma 10 soovitust viimase kuu aja jooksul ilmunud raamatute seast:
Alvis Hermanis, "Päevik". Läti keelest tõlkinud Contra. Tallinna Linnateater, 2018.
Teiste päevikute lugemine on üks mu nõrkusi ja Hermanis üllatas väga positiivselt, tõeliselt tihe ja sugestiivne tekst, elukogemus tembitud suure loomingulise kirega.
Czesław Miłosz, "Jahimehe aasta". Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu. Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2018.
Omalaadi mõtteline kaaslane Hermanise päevikule (soovitan neid lugeda järjest), mõlemad pakuvad umbes aastapikkuse sissevaate ühte loomingulisse sisehoovi, ainult ajaliselt lahutab neid pea kolmkümmend aastat.
Linnart Mäll, "Tõe tee. Mõtteid ja mälestusi". Koostanud Ivar Tröner. SE&JS, 2018.
Linnart Mäll minu teada päevikut ei pidanud, ent Ivar Tröner on tõelise pühendumusega ära kuulanud ja üles kirjutanud kõik tema raadiovestlused, intervjuud ja loengusalvestused ning nendest komponeerinud väga hea sissejuhatuse Mälli omailma.
"Vanaaja pulm". Kokku seadnud Ants Hein. Tänapäev, 2018.
Ants Hein on sipelga usinusega korjanud Eestimaad külastanud reisimeeste ülestähendusi ja nüüd koondanud eestikeelses tõlkes nende kirjeldused kohalikest pulmakommetest ühtede kaante vahele. Usun, et nii folkloristidele kui tavalugejatele avaneb siin päris uus ja tundmatu maailm. Ütle, kuidas sa abiellud ja ma ütlen, kes sa oled!
Frans de Vaal, "Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks kui nutikad on loomad". Inglise keelest tõlkinud Olav Renno ja Tiina Randus. Tänapäev, 2018.
Hollandi etoloog Frans de Vaal on juba üle veerand sajandi aidanud inimestel mõista loomade käitumist ja mõtlemist, võimalik, et see ongi suuremaid ülesandeid, mis inimestel sel sajandil ees seisab.
J. L. Austin, "Kuidas teha sõnadega asju". Inglise keelest tõlkinud Triin Kallas. Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Klassika aastast 1962 – tuli välja, et sõnadega mitte üksnes ei kirjeldata ega vahendata asju, vaid ka tehakse neid.
Sveta Grigorjeva, "american beauty". Suur Rida, 2018.
Harv juhus, kus luule tundub tähtsam ja parem kui elu, millest see on inspireeritud.
Hasso Krull, "Euroopa". Kaksikhammas, 2018.
Eestile kirjutas Hasso eepose mõne aasta eest, nüüd on järg Euroopa käes.
Douglas Smith, "Rasputin. Usk, võim ja Romanovite langus". Inglise keelest tõlkinud Elle Vaht. Varrak, 2018.
Kõik, mis sa oled tahtnud teada Rasputinist, ent ei ole julgenud küsida.
N. Wilson, "Viktoriaanid". Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa ja Tõnis Värnik. Varrak, 2018.
See 19. sajandi Inglismaa ühiskond tundub praegu juba tõeline esiajalugu, lummav ja kentsakas ühtaegu. Wilsonil on hea sulg selle velmamiseks.
KOIT RAUDSEPP
Inga Gaile "Klaas" (Loomingu Raamatukogu, tõlkinud Aive Mandel)
Janar Ala "Oma rahva lood" (Janar Ala)
Moritz von Kotzebue "Teekond Pärsiasse" (Loomingu Raamatukogu, tõlkinud Agur Benno)
Heinrich Weinberg "Tõrkeotsing" (Fantaasia)
Mary Beard "SPQR. Vana-Rooma ajalugu" (Varrak, tõlkinud Aldo Randmaa)
Arvo Valton "Üks päev Ivo Schenkenbergi elust" (Petrone Print)
Elin Toona "Mihkel, muuseas" (Varrak)
Jan Kaus "Enne kui unisusest saab reegel" (Post Factum)
John le Carré "Spioonide pärand" (Varrak, tõlkinud Lauri Vahtre)
Kari Hotakainen "Tundmatu Kimi Räikkonen" (Koolibri, tõlkinud Rain Kooli)
MIHKEL KUNNUS
Raamat on tarkuse, hariduse ja harituse sümbol. Ja praegu, 2018. aasta lõpul läheb sel sümbolil võrratult paremini kui sellel, mida ta sümboliseerib. Kliki- ja sotsiaalmeedia koostöö valimiseelsel ajal on iseäranis vaenulik järelemõtlikkuse suhtes, miska sujuvamaks üleminekuks soovitaks alustuseks paari sellist raamatut, mis sobivad ka hästi neile inimestle (jõulukingiks), kes muidu eriti raamatuid ei loe, aga muidu on igati ärksa ja arutleva vaimuga.
Mihkel Muti "Kõik on hästi" (Fabian) on järg tema menukale kogumikule "Mõtted" (LR, 2017), seal on sellised lühikesed miniesseed ja laastukesed, tähelepanekud elust, ühiskonnast, poliitikast ja inimestest. Ideaalne öökapiraamat. Samuti on ideaalne öökapiraamat eelmisega žanrilt väga sarnane Sławomir Mrożeki valitud teoste V köide "Vested", mille on tõlkinud loomulikult Hendrik Lindepuu. Selle aasta sisse jääb ka teine tema tõlgitud ja väga lugemisväärne teos: Poola nobelisti Czesław Miłoszi päevaraamat "Jahimehe aasta" (Edmund Burke'i Selts ja Hendrik Lindepuu kirjastus).
Kindlasti soovitaks veelkord üle raamatud, millest olen ERRi portaali tutvustused juba kirjutanud [saagu siia lingid!]. Üheks on paavst Franciscuse entsüklika "Ole kiidetud. Laudato si" (kirjastus Gallus, tõlkija Helve Trumann) ja teiseks Hans Roslingi, Ola Roslingi ja Anna Rosling Rönnlundi raamat"Faktitäius". Viimane on eriti hea üle lugeda praeguses, täieliku sõgeduseni langevas valimislärmis, sest seal on metoodilised retseptid meeleselguseks ja rahunemiseks.
Detsembri algul käis Eestis Hans Roslingu sõber, Rooma Klubi auliige Anders Wijkman, kes tunnustas Roslingut igati, ent rõhutas, et ökoloogiline mõõde tema töödes ja maailmapildis oli kõige puudulikum. Sellega saab ainult nõustuda, aga see polnud ka Roslingu raamatu teema. Seepärast soovitaks lisaks paavsti entsüklikale juurde lisaks hankida äsja ilmunud Eesti Rooma Klubi toimetiste esimene number "Mõõt või meelevald" (Eesti Rooma Klubi, koostanud ja toimetanud Tuuli Stewart). Selles kogumikus on ühtede kaante vahel õige eriteemalised ja erineva raskusastmega tekstid. Seal on näiteks Andres Tarandi ülevaade Rooma Klubi Eestisse tulekust, professor Kalevi Kulli (inimkondliku) maharahunemise retsept, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Sirje Keevalliku ülevaade kliimaga toimuvast, kaks tulevikku vaatavat artiklit Tallinna Ülikooli strateegilise juhtimise ja tuleviku-uuringute professorilt, Riigikogu Arenguseire Keskuse eksperdilt Erik Terkilt, mitu artiklit hariduse (tuleviku) teemadel jne. Lühimalt: tegu on väga mitmeharulise ja hõlmava kogumikuga, mille hankimine väärib hankimisvaeva (selleks tuleb minna Eesti Rooma Klubi lehele [link!]).
Samasse perekonda kuulub ka Valdur Mikita värske raamat "Eesti looduse kannatuste aastad" (Välgi metsad). Tegu on Mikita sellise teosega, milles on ilukirjanduslikku pehmendamist märksa vähem kui ta eelmistes teostes ja praegune metsanduspoliitika saab siin kõvasti ja õigustatult pihta. Isegi sedavõrd, et peeti vajalikuks algatada Mikita vastu eriti jälk ja madal diskrediteerimiskampaania, mille käigus paisati ajakirjandusse inimeste süvenemisvõimetusele (põhjendatult) apelleerivad klikikorjepealkirjad, kus refereeriti valikuliselt ja suunava pahatahtlikkusega Mikita kunagist artiklit Eesti Ekspressis, kus ta rääkis oma väiksemahulisest, pettumust valmistanud metsamüügist ja vajadusest teha metsamüügietehingud läbipaistvaks. Seepärast soovitan Eesti rahva, kultuuri ja looduse tulevikust hoolivatel inimestel kindlasti lugeda seda raamatut ka.
Ettevõtlikuma pilguga elule vaatavatele inimestele soovitaks aga ÜROd ja eri riikide valitsusi nõustanud ettevõtja ja majandusuuendaja Gunter Pauli raamatut "Sinine majandus 3.0. Kasumlikud ärimudelid, mis taastavad planeeti" (Lilleoru keskus OÜ, tõlkija Vahur Lokk), see ei paku mingit imerohu, sest ainult eluvõõras utopist saab pakkuda tõsimeeli imerohtu, küll aga võib siit leida inspiratsiooni ja näiteid sellest, kuidas hapuks kiskuvat olukorda leevendada. Ja see on juba päris suur asi. Võimalik, et isegi parim asi, sest nagu ökoloogiliselt tundlik Briti konservatiiv Roger Scruton ütleb igati soovitatavas raamatus "Kuidas olla konservatiiv?" (EKSA, tõlkinud Mart Trummal)läbi lord Salisbury suu: "Viivitus on elu". Kui maailm liigub (öko)katastroofi suunal, siis viivitus on elu, on.
Et aga ühiskonnamure ja maailmasaatus päris enda alla ei mataks – kui hädakraaksumine ja apokalüpsisepasunad ei põhjusta muud kui tegutsemishalvatust, siis olgu nad pigem vait! – siis soovitaks lõpetuseks kahte suurepärast raamatut sarjast "Kirjanikud omavahel". Ei maksa sest nimetusest end heidutada lasta. Eeva Pargi "Minu kuninglikud kaelkirjakud" ja Maiu Bergi "Meie hingede võlad" (kirjastus "Hea Lugu") on väga üldinimlikud ja hingehariduslikud, kirjanduselust ei pea sealjuures üldse huvituma.
MUDLUM
Paistab et sel aastal tulevad minu eelistused pehmekaaneliste ja vähepopulaarsete üllitiste hulgast. Ülipakse ja üliprominentseid raamatuid vist ei ilmunudki. Kodumaised autorid koguvad jõudu ja paiskavad kindla peale oma surematud teosed letile mõnel järgmisel aastal, aga siis juba hulgakaupa. Kuuldavasti tuleb veel enne aastavahetust trükikojast Mait Vaigu esimene romaan "Kurvake sügis". Seda kindlasti tasub varitseda. Kes aga kohe tahab imelikumat sorti kirjanduse kallale asuda, neile soovitan oma selle aasta suurimat ahaa!-ja-ohoh?-elamust. Seoses järgmise aasta Eesti Novelli kokkupanekuga olen ma sattunud lugema asju, mida muidu ei satuks. Ja kardetavasti ei satu ka teised inimesed, kui neid kättpidi raamatu juurde ei juhata. Muretsege endale Kalev Jaigi raamat " Ü heksa jut ustust" ja te ei kahetse! Iga lehekülg on kuld, hõbe ja vasktorud! Selle kaane peal on vana plekist kraanikauss, sees aga eksistentsiaalsed eksirännakud. Mitte segi ajada kirjandusklassiku Juhan Jaigiga, kelle loomingust avaldati samuti kena sügislehtedega kirjatud raamat "Tundmata palu". Et anda stiilist aimu, kirjeldan seda lühidalt nii: Kalev Jaik meets Jaan Oks meets Juhan Liiv meets Mait Vaik. On olemas selline nähtus nagu outsider art i. See on sama, ainult sõnadega.
Kai Kase "Kogetud teosed" on samuti pehme ja õheldane, lisaks olla selle kaanel nii kole pilt, et peletab potensiaalsed ostjad kaugele eemale. See teave lehvis blogosfääris, kus keegi julge lugeja oli suurest hirmust üle saanud ja kaane siiski lahti teinud, ta ütles ka, et kui see pilt nii kole poleks, siis igatahes sisu kannatab lugeda küll. Seda minagi. Kai Kask on väga huvitav autor, kelle erijooneks, seni kui ta oma produktiivsust ei tõsta, jääb see, et ta kirjutab ühe jutu aastas. Selles pisikeses väljaandes on koos 15 aasta kompaktne looming, tihe nagu aatomituum.
Sarnase esteetikaga on ka Janar Ala"Oma rahva lood" - väike, pehme, koledate piltidega, sees hingelised jutukesed meie absurdsevõitu elu-olust. Pikemalt saab lugeda siit.
Ja nüüd, eirates kõiki reegleid, mis järjekindlat käsivad tutvustada uudiskirjandust, lükkan ette raamatu, mis ilmunud aastal 2002. See on Kalev Kesküla"Külma kodumaa". Tagakaanel on Mihkel Muti blurb, mis ütleb muuhulgas: "Tuleviku mentaliteediloolane rõõmustab, leides " K ülma kodumaa" juhueksemplari bukinisti riiulilt." Prohvet Mutil oli õigus, omandasin rariteedi Pääsküla raamatukogu mahakantud raamatute riiulilt 30 sendi eest ja olen täiesti põlvili. Kõik tuleb jälle meelde! Eesti elu 90ndatel, oh sa issa ristike! Oli ikka elu, sellised asjad said ilmuda Eesti Ekspressis, tänapäeval oleks nende koht olnud Nihilistis või Pärnitsa blogis, nii ühiskonnakriitilised on need. Ja no ikka julmalt hästi kirjutatud. Mina ju tol ajal Ekspressi osta ei jaksanud, ma olin seesama va e ne eestlane, kellele Kesküla kaasa tunneb. Ta oli meile toona veel kuidagipidi perekonnatuttav ja ma mäletan täiesti selgesti, kuidas mingil ajal me veel jõime koos Põltsamaa Kuldset, siis aga ei öelnud ta mulle tänaval tere. Mina oma eestla s likus vihameeles muidugi arvan, et ajalehed panevad minust meelega inetuid pilte üles ja inimesed ei ütle mulle meelega tänaval tere. Tegelikult on inimesed hoopis hajameelsed või haiged ja suur süda nende sees paistab välja alles 20 aastat hiljem. Need mõtisklused vabariigi vaimust kuuluvad kohustuslikus korras lugemisele kõigile, kes neid mingil põhjusel lugenud pole ja ülelugemisele ja veel kord ülelugemisele. Ja riigikogule võiks rotaprindi välja lasta.
Igaks juhuks promon veel Eesti Novelli 2018, rõõmsalt teatades, et uus juba formeerub ja see saab olema täiesti teistsugune. On suisa võimatu, et mitte miski ei meeldiks, ükski autor, ükski jutt, kuigi keskeltläbi annavad Goodreadsi kasutajad muidugi tuimalt hindeks 3. Tühja kah sest hindest! Hea algus on tehtud ja edasi saab ainult paremaks minna. Aga mis mõtet on sarjal, kui teie riiulis puudub selle esimene köide? Minge ostke ära, raudselt saab sellest varem või hiljem koolis kohustuslik kirjandus.
Luule ja eluproosa sõpradele saab kaks ühes soovitada paksu Bukowskit. " Ikkagi on tore olla Bukowski", ütleb punane kiri kollasel kaanel. Ma väga tungivalt peale ei aja, aga see nagunii ei aita, sest joodikueetika on juba selline meinstriim, mida ei peata miski. Ja põhjusmõtteliselt olen ma soovitanud raamatuid, mida olen arvustamise tarbeks mitu korda lugenud ja nendega n.ö töötanud, mitte selle pärast, et linkida oma arvustusi, vaid sellepärast, et need raamatud on mulle lihtsalt sügavamalt mällu süübinud.
K es aga tahab kirgast, kristallselget, imeilusat lugemiselamust, neile pakun välja Robert Walseri"Õed-vennad Tannerid". Sellest jääb kuidagi väga puhas tunne. Aga muidu on selle neetud Loomingu Raamatukoguga nii, et vihud aina kuhjuvad, mõnel kiled ümbert rebitud ja kaaned lahti käänatud, mõned neitsilikud, neid on jube palju ja mulle hakkab kurvastaval kombel tunduma, et nende lugemine on mingitsorti kohustus. On täiesti võimalik, et 2018 aasta numbrid saavad loetud aastaks 2025. Võtke seda raamatuasja maru rahulikult. Ei pea kõike kohe sisse ahmima, nad ei lähe seistes pahaks, mõni läheb isegi kindlalt paremaks nagu hea vein või konjak.
TÕNU KARJATSE
Jan-Werner Müller "Mis on populism?" (tlk. Triinu Pakk. TLÜ Kirjastus) – valimiste eel pea et hädavajalik konspektiivses vormis essee populismi kujunemisest ja selle kohast demokraatlikus ühiskonnas 2018. Avab TLÜ kirjastuse uue raamatusarja Bibliotheca Politico, mis omakorda täidab tühikut ühiskonnateadusslike tõlkeraamatute turul. Ilmunud sobivasti aasta lõpul, hea jõululugemine enne varakevadel taaskäivituvat populistliku retoorika valimiseelset maratoni.
John Langshaw Austin, "Kuidas teha sõnadega asju" (tlk. Triin Kallas. TLÜ Kirjastus) – retoorika süvatase, üks XX sajandi olulisemaid teoseid keelefilosoofias, nüüd siis ka eesti keeles. Austini lähenemine on ühtaegu keeleteaduslik ja humoristlik, ta näitab, et teadus ei pruugi alati olla igav.
Stuart Hall, Jessica Evans, Sean Nixon "Representatsioon" (tlk. Eva Näripea. EKA kirjastus) – visuaalse märgi funktsioneerimise õpik. Esseedekogumik koos harjutustega käsitleb märki selle semiootilisest algtasandist seebiooperini. Koos viidete ja bibliograafiaga hea abimees süvenemaks mitmetesse audiovisuaalse märgi väljenduslaadidesse, olgu see dokumentalistikas või üldisemalt, kuvandiloomes.
Hasso Krull "Euroopa" (Kaksikhammas) – mitmeid kordi nauditav, mitmekihiline poeemessee Euroopast ja Eestist, väikesest inimesest suures maailmas, müüdist ja selle reaalsest väljendusest. Krull kirjutab mütoloogiat juurde, see on justkui lõppematu voog, millesse "Euroopa" viib, 92 lehekülge on tinglik, kokkuleppeline pikkus.
Olle Lauli "Kuristik" (Gallus) – mitmehäälne ja kange mosaiikromaan XXI sajandi alguse Eesti inimesest. Lauli heidab kindaid me minevikutõlgendustele, rahvuslikele müütidele, pealiskaudsele ja mugavale suhtumisele teistesse rahvustesse ning iseenda ajalukku. Lauli käsitleb samu probleeme, millest kirjutasid Tammsaare ja Dostojevski, kuid teeb seda tänapäevases hektilises, puslelikus vormis, mis paneb end kokku lugemise käigus.
Janar Ala "Oma rahva lood" - XXI sajandi följetonid, lood ja pildid sellest, mida me iga päev enda ümber näeme, kuid mille tähele panemiseks ongi vaja veidi teravamat pilku.
Margus Ott "Kirju vägi. Väekirjad VI" (EKSA) – Oti luule on tema esseede poeetiline, mängulisem vorm. Teisiti öeldes, "Kirju vägi" näitab, kuidas luules filosofeerida.
Kruusa Kalju "kümme kükki. oma luulet ja tuttavat" (Kirimiri) – Kalju Kruusa seni intiimseim, pihtimuslikuim kogu. Kruusa on sellesse koondanud mitte ainult ta enda argipäeva ja perekonda puudutavad tekstid, vaid lisanud sinna ka tõlketekste samasuguse maailmavaate ja -tunnetusega autoritelt.
Veronika Kivisilla "Kuni armastus peale tuleb" (Hunt) – poeemid proosas, argielu luules – vist sobivaim žanr suhestumiseks ja kohanemiseks rutiiniga. Kivisilla proosaluule on südamlik ja soe, tavaelu pühitsus.
Rein Raud "Viimane kustutab tule" (Salv) – poliitiline põnevusromaan, mis tõukub lähiajaloost ja tänapäevast. Rein Raua ulmepõnevik on aga mitmekihilisem, kui pelk poliitkrimka. Pikkade pühade lugemine, alternatiiv jõulusarjadele ja söömisele.
JAANUS SOOVÄLI
Ülo Matjus "Raamat on raamat" (Ilmamaa). Raamat raamatuist filosoofilt ja bibliofiillilt, kes pärast elupõlist raamatuarmastust on sunnitud tautoloogia vormis märkima, et "raamat on raamat". Jah, Ülo Matjus on Ülo Matjus.
Wilhelm Dilthey "Vaimne maailm: sissejuhatus elufilosoofiasse", tõlkinud Andrus Tool (Ilmamaa). Süstemaatiline artiklite kogumik, mis pakub sissevaate olulise saksa ajaloolase ja filosoofi mõtlemisse, varustatud erakordselt põhjaliku järelsõna-käsitusega tõlkijalt.
Giorgio Colli "Filosoofia sünd", tõlkinud Jaan Pärnamäe ja Kati Karja (Tallinna ülikooli kirjastus). Teos, mis kaevab välja õhtumaise mõtlemise mütoloogilised algupärad, soovituslik kõikidele kultuuriarheoloogidele.
Hasso Krull "Euroopa" (Kaksikhammas). Mütoloogilise haardega luulekogu, mis sarnaselt Collile põikab kreeka mütoloogiasse, kuid satub edasi ekslema liivi ja Põhja-Ameerika pärimuisse.
Arthur Schopenhauer "Maailm kui tahe ja kujutlus", tõlkinud Toomas Rosin (Ilmamaa). Õhtumaise filosoofia suurkuju peateos, suur ja raske raamat igas mõttes, mis käsitleb ühtviisi salvavalt nii olemasolu kaunemaid (maailm kui kujutlus) kui ka selle tumedamaid ja tungilis-reaalsemaid (maailm kui tahe) aspekte.
Friedrich Hölderlin "Hyperion", tõlkinud Mati Sirkel (Loomingu Raamatukogu). Lüürilis-paatoslik kiriromaan, üks romantismi-aja tähtteoseid, omamoodi kiidulaul sellele, mida Schopenhauer nimetab maailmaks kui kujutluseks.
Martin Algus "Midagi tõelist" (Varrak). Romaan liigub kuskil kujutluse, reaalsuse ja virtuaalreaalsuse piirimail ja sobib samuti hästi pärast Schopenhauerit.
Gérard Genette "Tekstist teoseni: valik esseid", tõlkinud Anti Saar (EKSA). Hea sissevaade Genette' strukturalistliku kirjandusteooria erinevaisse aspektidesse.
Bertrand Russell "Filosoofia põhiprobleemid", tõlkinud Bruno Mölder (Varrak). Ka asjasse mittepühendunule kergesti loetav sissejuhatus analüütilise filosoofia põhiprobleemidesse, muidugi russelliku varjundiga.
Jüri Kolk "Esimene malbe päev sel aastal" (Loomingu Raamatukogu). Vaimukad, iroonilised, absurdimaigulised ülesvõtted inimelu olukordadest ja tõsiasjadest.
MARGUS HAAV
Ants Hein "Vanaaja pulm. Valitud tekste ja pilte 16. sajandi keskpaigast 19. aastasaja viimase veerandini" (Tänapäev)
Pulmatraditsioone kajastavaid kogumikke on meil ilmunud õige mitu, Ants Heina oma paistab nende seast silma ajalise haarde poolest. Kui enamasti on keskendutud XIX sajandi teisel poolel käimatõmmatud kogumiskampaaniatega kokkusaadud folkloorile, siis Hein vaatab tagasi tunduvalt kaugemale. See pilt ei pruugi rahvusromantikutele meeldida.
Enn Tarvel "Eesti rahva lugu" (Varrak)
See on just täpselt selline ajalooraamat, nagu üks hea ajalooraamat peab olema. Päris kõigega ei saa nõus olla, siin-seal võib ja tulebki vastu vaielda, aga mõte saab sedaviisi tööd ning võidavad kõik.
Andrus Kivirähk "Tilda ja tolmuingel" (FD Distribution)
Kivirähk on taas saanud valmis raamatu, mis puudutab lugejat õrnalt ja kindlalt nagu tolmuingel. Seda lugedes meenuvad Astrid Lindgren ja Tove Jansson, lapsepõlve lõhnad ja maitsed. Sõbrad ja lähedased, kes on kaugel või keda enam pole.
Philip Matyszak "24 tundi Vanas Roomas. Üks päev roomlaste elus" Tõlkija Martin Kirotar (Tänapäev)
Eesti lugejale hästi tuttav Matyszak on oma raamatusse osavalt põiminud vanu tekste alates Juvenalise satiiridest ja Pliniuse kirjadest ning lõpetades bordelliseintelt leitud kaunikesti ropu grafitiga. Paneb kõnelema need, kellele polnud tollases ühiskonnas häält antud, ning see tuleb tal suurepäraselt välja.
Flake "Klahvkamees. Mida ma mäletan" Tõlkija Eve Sooneste (Tänapäev)
Üldse mitte tüüpiline rockiraamat, kust leiab maailma, mis saab alguse Ida-Saksamaal ning annab ühtlasi põneva pildi ka selle maa vähetuntud subkultuuridest ja segadusest, mis kaasnesid kahe Saksamaa liitumisega. Flake'i isiklik personaalne minimaailm, mille pärast teda kunagi narriti, teeb temast nüüd ühe väga toreda, ebatüüpilise ja isikupärase rockimehe. Mis sest, et ta ei kordagi tohi mainida bändi, mille maailmakuulsuses on ka temal oma oluline roll.
Mark Vanhoenacker "Taevarännud piloodi seltsis" Tõlkija Pirkko Põdra (Post
Factum)
Ilmus küll möödunud aasta lõpus, nii et sinna tabelisse ei jõudnud, aga väärt kraam. Maailm tuleb üha ligemale ja nii on pikemas perspektiivis keeruline lendamise maagiat ja reisimise romantikat alal hoida. Kauglennupiloot Mark Vanhoenacker kinnitab üsna veenvalt, et see on siiski võimalik, ja see mees juba teab, mida räägib.
Andrus Kivirähk "Millest kõneleb vana taksojuht kuuvalgel" (EKSA)
Varem ilmunud lood, aga hea, et ühiste kaante vahel. Vormid leidlikud, reaalsus mõnusas nihkes, musta huumori vahelt vastu vaatamas inimeseks olemise tuuma värelus.
Villem Valme "Öömüük aknast" (Kirimiri OÜ)
Villem Valme hoiab oma luules sama mõnusat turuloogikakst sõltumatud loomevaibi nagu ka enda plaadifirmas Õunaviks.
Janar Ala "Oma rahva lood" (Janar Ala)
Intelligentse huumorimeelega kompleksivaba kodaniku "Õnne 13". Mitet et ma "Õnne 13" kohta midagi halba tahaks öelda.
JÜRI PINO
Ilmar Tomusk
Pildid Hillar Mets
Universumi saladused
Tammerraamat
211 lk.
"Kui hulluks seekord asi läheb? Kolmas raamat juba neid ajarändureid."
"Väga," ütles õde. "Ikka Ristija Johannes ise platsis, teadagi, kes veel, Nimrod, Paabeli torn, galaktikad, universumi saladused kõik kokku."
"Hea, et mitte universumi direktorid," ütles psühhiaater. "Oi, jummal."
John Maynard Keynes
Hõive, intressi ja raha üldteooria
Inglise keelest Alari Purju
Ilmamaa
464 lk.
Lord ei olnud Briti tootmiskomandöridest ja muidu juhtidest vist eriti kõrgel arvamisel. Arvas nimelt nii 1944-45 või sinna keerdu, et USA lennuvägi – sakslaste peale ei saa enam loota - võiks vähe teelt eksida ja teatud tehased puruks pommitada, kui seal on kohal ainult administratsioon.
Ilmar Tomusk
Pöörane puhkus Parakatkul
Pildid Urmas Nemvalts
Tammerraamat
125 lk.
Kui ikka pereemal on hambad ristis ja silmad kollased, pole parata, peab kemmergu ehitama. Mispuhul filoloog ilmutab loovust – kellel on suvel vaja siseuksi, teeme neist seinad! Illustreerides sellega suurepäraselt, et hari sa eesti mees kui teaduste doktoriks tahes, sõnnik on tal ikka varvaste vahel, kirves ja vikat vanad semud.
Lembit Uustulnd
Avameri
Varrak
340 lk.
Kalurikolhoosid olid midagi mõistatuslikku. Olgu need sovhoosid-kolhoosid, aga kalurikolhoosidest räägiti legende. Mida polnud võimalik üle kontrollida. Need olid ju piiritsoonis. Roheliste mütsidega marslased, ehk siis otse KGBle alluvad piirivalveväed lihtsalt ei lasknud ilma eriloata vaatama, kas tõesti on miljonärkalurikolhoos rajanud endale neljakorruselise pronkskatusega sauna.
Seepärast on väga äge lugeda kirjeldust just sellise müütilise asutuse elust.
P. I. Filimonov
Hariton Naganovi surm ja ajatus. Libabiograafia
Vene keelest Veronika Einberg
Gallus
296 lk.
Läbi peategelase Haritoni, kes sündinud 1972, pajatatakse siin ära, kuidas kohalik venekeelne diligents elas läbi N. Liidu lagunemise, EV tekke, mis veneliku valutamisega käis hoopis raskemalt. Usinad asjapulgad kuhtusid, nende naised lõid hoopis õitsele ja asjalikuks, pojast sai elukunstnik Hariton, üle Tallinna tuntud, kuigi keegi ei oleks osanud öelda, mis ta teeb. Aga temaga tinutada suur au.
Kes armastanud Dovlatovit, Pelevinit ja ülepea tunneb head kraami, sellele läheb Filimonov mõnusasti.
Ilmar Trull
Metsa toodi kuuseke. Salmid suurtele ja väikestele
Tammerraamat
40 lk.
Kuu on kaksteist, majas häda.
Lastel tarvis luuletust.
Muidu ei läe tulle pada.
Jõulumees ei lõhu ust.
Appi tuleb onu Trull.
Õigeaegse raamatuga.
Kus on lullasid normull,
oleks rohkem, oleks sada.
Verni Leivak
Eesti sada legendaarset meelelahutuspaika
Pegasus
199 lk.
Juba see on lõbus, kui üritada kokku lugeda, millistes neist ise on käidud. 40 sajast, kuigi kohe on kõhklused, sest siin tuleb mängu midagi Fahrenheiti ja Celsiuse maadluse taolist – kas ma võin väita ennast olla KoKoKos käinud, kui ma olen Humalas kann kannu järel kergitanud või olla jäätisekohvikus Vigri viibinud, kui olen Lost Continentis, mis kahjuks nüüd ongi Lost, oma lastele jaanalindu sisse söötnud ja klaas klaasi järel kummutanud.
Lauriito
Ümber augu
Autori väljaanne
60 lk.
Kui juba siin kiitmiseks läks – mulle tõesti meeldis, vahepeal tuli ikka kadunud noorus ka meelde – siis kuningas Saalomon ropendas ikka päris korralikult. Kes "Ülemlaulu" läbi lugenud, teab. Kes pole, võiks seda teha. See on ropp, see on rõve, aga võibolla see ongi siiras armastus, kui vedelete kahekesi ja räägite roppe anekdoote. Või loete Lauriito luuletusi. Poiss oskab. Riim... see polegi tähtis, aga rütm on paigas, mida tuleb paratamatult kiitvalt esile tõsta.
Rein Sikk
Minu Virumaa. Üks poiss, üks vanne, üks maa
Petrone Print
272 lk.
Tõhus teatmeteos on see kah ja, veider, raviteos. Võttes ehk maha nii mõnegi hirmu. Ei ole nad seal kaardil paremale poole jääval Virumaal, ammugi Narvas, kõik midagi niisugused purjus ja pussiga karud. Narva koha pealt võin kinnitada, et need mõned korrad, mis seal käidud, ei ole veel vene keelt pruugitud. Saab täiesti maakeelega hakkama ja ehkki Narva näeb välja nagu Le Corbusier' unistus – see pagana prantslane tegelikult mõtles välja hruštšovkad – on see kah lõbus linn.
Evelin Kivimaa
Ma enam iialgi ei joo! Kuidas see päriselt õnnestuks?
Rahva Raamat
120 lk.
Õpilane* Kivimaa on rääkima saanud kireva, väärika ja nimeka valiku rahvast. Režissööre, kunstnikke, mehi, naisi, noori, vanu, täielik mutionu pidu.
On need lood koledad? Iseenesest isegi mitte väga. Mitte kõik. Isegi lõbuga-huviga loetavad. Gaute Kivistik annab huvitava pildi purupurjus lõbusatest 90. aastatest. Näiteks.
Lood meenutavad aga pidevalt seda põhilist tõde, mida peaks teadma igaüks, kes kärakaga hullama läheb: sa jääd üks hetk talle alla.
* Evelin oli tõepoolest 1992. aastal 20. keskkooli ajakirjandustundides üks minu õpilane, kuigi ma siis isegi midagi sest teadnud ega tea praegugi.
MAARJA KANGRO
* Inga Gaile "Klaas" (tlk Aive Mandel): elagu Läti naised! Läti eugeenika on ajalooromaanile hea teema.
* Pirkko Saisio "Kaini tütar" (tlk Hille Lagerspetz): väärt tähis Soome esimese lesbiromaanina, isegi kui see on mu maitsele veidi liiga poeetilis-aeglane.
* Annie Saumont "Aeg elada ja teisi jutte" (tlk Maria Esko): prantsuse moodne novellikirjanik, haarava stiiliga, mille noor tõlkija on hästi edasi andnud.
* Sveta Grigorjeva "American Beauty": sõjakalt emotsionaalne, ligipääsetav ja (loodetavasti) reaktsioone tekitav kogu.
* Märt Väljataga "Väike inglise luule antoloogia": ilus ja leidlik tõlkeluule, hoole ja armastusega tehtud. Kahtlemata meie lugejaile valgustav, sest ehkki suur(em) osa eestlasi suudab ilmselt lugeda ka inglise keeles, tuleb enamik vaevalt selle peale, et võtta ette Robert Herrick või Geoffrey Hill.
* Kalju Kruusa "Kümme kükki": soe ja eluline (tõsi ta on, "perepuhkus ongi põrgu"), põnevate tõlkevälgatustega nagu autoril kombeks.
* Hasso Krull "Euroopa": autori väitel on need luuletused õuduslood, aga mu meelest niimoodi esitatud, et õudus mõjub pigem tundliku, šarmantse kummastusviisina.
* Kristjan Haljak "Verlaine'i revolver": hästi voogab!
* Rein Raud "Viimane kustutab tule": ulme tuleb liberaalidele (tagasi) võita!
* Tõnis Vilu "Libavere": ootasin eesti luules sedalaadi keelelõhkumist juba ammu.
Suur asi on, et tõlkes ilmusid Schopenhaueri "Maailm kui tahe ja kujutlus" (tlk Toomas Rosin) ning J. L. Austini "Kuidas teha sõnadega asju" (tlk Triin Kallas), kuigi tunnistan, et eesti versioonis pole ma neid jõudnud veel lugeda. Humanitaaridele on oluline tähis ka Gérard Genette'i esseekogu "Tekstist teoseni" (tlk Anti Saar) ilmumine. Keegi võiks mulle peagi saabuvaks sünnipäevaks kinkida Olle Lauli "Kuristiku", loeksin huviga. Vikerkaarest on silma jäänud Kai Kase jutud, aga tema sel aastal ilmunud "Kogetud teoseid" pole ma veel jõudnud lugeda.
PEETER HELME
Triinu Meres, "Kuningate tagasitulek". Fantaasia.
Vaid natuke aega pärast Triinu Merese romaanidebüüti, mis jagas Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel Eva Koffi "Sinise mäega" teist kohta, ilmus kohe ka Merese järgmine teos. "Kuningate tagasitulek" viib lugeja postapokalüptilisse düstoopiasse. Raamatu tugevuseks on jäise keskkonna ja selles vaevu-vaevu hingitsevate inimeste elu haarav kirjeldamine, kuid teose tuum ja kõige põnevam osa on muus. Nimelt keerleb tegevus kuningateks nimetatud olevuste ümber. Tegu on inimkujuliste, seksuaalsusest ja vägivaldusest nõretavate hiiglastega, kes justkui on inimesed ja justkui pole ka. Nõnda moodustabki Merese romaani kõige haaravama kihistuse küsimus inimese olemusest ja inimeseks olemisest.
Patrik Ouředník, "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Küllike Tohver. SA Kultuurileht (LR 3-4).
Mitmekülgse tšehhi autori teos jääb meelde ühe lõppeva aasta parimas mõttes jaburaima lugemiselamusena – autor kappab selles läbi Euroopa 20. sajandi ajaloo, rääkides humoorikalt küll nii suurtest kui väikestest, nii tuntud kui tundmatutest nähtustest, sündmustest, protsessidest, ideedest, sõdadest, dispuutidest, avastustest, leiutistest, moodidest ja protsessidest, kuid suudab seda teha nõnda, et ei nimeta kogu raamatu vältel ühtegi isikunime. Seejuures ei jää mitte midagi segaseks, vaid vastupidi – esile tõusevad protsessid kui sellised ning väikese inimese roll ajaloo keerdkäikudes.
Indrek Hargla, "Kolmevaimukivi". Raudhammas.
Indrek Hargla pole mitte ainult kinnistanud oma rolli Eesti ulmekirjanduse esiautorina, vaid ta on sellest ammu juba välja murdnud. Esiteks on ta muidugi teinud seda oma apteeker Melchiori lugude ja stsenaristikaga, teiseks aga avara suhtumisega ulmesse. Seda demonstreerib ta ka kogumikus "Kolmevaimukivi", mis sisaldab nii varem ilmunud kui ilmumata tekste. Nende seast leiab ulme maiguga krimikirjandust, aga ka rahvalikul ainesel põhinevaid õudus- ja põnevuslugusid. Viimased moodustavadki teose kõige huvitavama osa.
Moritz von Kotzebue, "Teekond Pärsiasse". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Agur Benno. SA Kultuurileht (LR 15-17).
Agur Bennost on saanud viimastel aastatel baltisaksa kirjavara põhiline eestindaja. Erialast tulenevalt (kolonelleitnant Benno on kaitseatašee abi Eesti saatkonnas Moskvas) tunneb Benno huvi eelkõige siitmailt võrsunud sõjaväelaste vastu ning selles mõttes kujutab Moritz von Kotzebue mälestusteraamat endast huvitavat lugemist: siin kirjutab kuulsa teatrimehe sõjaväelasest poeg oma reisist Vene diplomaatilise missiooni koosseisus Pärsiasse 1817. aastal. Dokument pole põnev mitte ainult kultuuriloolise kirjeldusena vaid annab tunnistust ka sellest, kuivõrd on 200 aasta jooksul muutunud eurooplase maailmapilt ning muidugi aitab see ka paremini mõista baltisakslaste enesekuvandit.
Martti Kalda, "Printsess ja pühamees". Tammerraamat.
Martti Kalda on tuntud Ida kultuuri- ja mõtteloo vahendajana ning igal reedel võib Vikerraadios kuulda ka tema ülevaateid Aasia ajakirjandusest. Nõnda pole üllatav, et ka tema proosalooming on ida-maiguline. Žanriliselt on "Printsess ja pühamees" üles ehitatud klassikalise India mõistuloo või muinasjutuna. Kuid selle tegevus hargneb täiesti tänapäevases maailmas, saame siit sissevaate India sotsiaal- ja ökoloogilistesse probleemidesse ning Kalda kergitab ka kardinat ka meie jaoks üsna arusaamatutelt ühiskondlikelt suhetelt, mis Indias valitsevad. Valitud vorm – muinasjutt – on aga leidlik, lisades nõnda loole ühe lisakihistuse ning aidates kergemini siseneda eksootilisse maailma.
László Krasznahorkai, "Viimne hunt". Ungari keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Reet Klettenberg. SA Kultuurileht (LR 18).
Mõni autor ütleb kõik ära vaid ühe lausega – isegi kui see lause on üle kolmekümne lehekülje pikk. Täpselt nii teeb "Viimses hundis" Krasznahorkai. Tema lugu on lihtne: nimelt on see minajutustus, kus end põhja joonud saksa õppejõud püüab ühes räämas Kreuzbergi õllekas ungarlasest baarmenile jutustada seda, kuidas ta sattus Andaluusiasse ja mida ta seal koges. Baarmeni lugu ei huvita, peategelase enda mõttelõng kipub hajuma, kuid kuidagi õlleähmasena jaurates jõuab ta viimaks ikka kuskile välja. Lugu venib, keerleb iseenda ümber, on täis kordusi, tupikusse viivaid hargnevusi, kuid on jutustatud siiski katkematu joana, kus puuduvad punktid ja semikoolonid, ta voolab muudkui edasi ning hoiab ka lugejat enda kütkes kuni lõpuni, mis on sama veider kui terve lühike teos ise.
Ivar Sild, "Näita mulle päikest". Lauapealne.
Ivar Silla värske luulekogu on kahtlemata kõige tugevam ja terviklikum teos. Autor ise on kirjeldanud seda liikumisena proosa poole ning proosaelemente siin kindlasti leidub: iga luuletus on ise üks väike jutuke ning kõigist neist kokku moodustab terviklik lugu. Samas on tekstides rütmi, riimigi leidub ning – mis vast teose luulena defineerimise seisukohalt kõige tähtsam – kogu tekst on tihe, laetud, täis pinget. Siin ei ole midagi üleliigset ning just seetõttu mõjub see autobiograafiline lugu lapse kokkupuutest alkoholismi ja perevägivallaga tõeliselt ahastamapanevalt. Sild näitab, et ta oskab puudutada lugeja hingekeeli.
Joonas Sildre, "Kahe heli vahel. Graafiline romaan Arvo Pärdist". Arvo Pärdi Keskus.
Ühe inimese elu jutustamine pole kunagi kerge ülesanne ning autor peab alati tegema valikuid – millest jutustada ja kuidas jutustada? Kellega häälega rääkida? Ja kuhu see lugu välja peaks jõudma? Joonas Sildre on oma koomiksis langetanud valiku rääkida Arvo Pärdi elust selle algusest kuni päevani, mil Pärt Eestist emigreerub. Nõnda võib seda käsitleda legendi eelloona või siis loona, mis aitab selgitada seda, miks ja kuidas Arvo Pärt kujunes selleks, kelleks ta kujunes. Valitud vorm – pilt, mida napp tekst vaid toetab – on põnev ja intrigeeriv, sest kuidas ikkagi joonistada heli? Sildre saab selle trikiga hakkama ja tulemuseks on lummav ning samas infotihe teos.
Mihkel Mutt, "Kõik on hästi. Mõtted II". Fabian.
Millest siis rääkida, kui kõik on niigi hästi? Eks ikka sellest, mis näib halvasti, aga ei pruugi seda lähemal vaatlusel olla. Mihkel Mutt võtab teemade kaupa läbi teda ennast ja Eesti elu mõjutavad nähtused ning teeb seda teravmeelselt, mõnusa iroonia ja eneseirooniaga ning suudab samal ajal ometi olla tõsiseltvõetav ja sügavutivaatlev. Tõeline lühiproosa ja esseistika meistriklass!
Rein Raud, "Viimane kustutab tule". Salv.
Head põnevikku on ikka tore lugeda. Eriti, kui autor suudab kirjutada põneviku, mille tegevus hargneb nüüd ja siin, meie enda Eestis, ning teha seda veel usutavalt. Tundub võimatu? Jah, tunduks mulle ka – kui ma poleks lugenud Rein Raua kõige värskemat romaani, mille tegevuse käivitab vabariigi peaministri uskumatu mõrv hammustamise teel. Raud suudab segada uskumatu, ulmelise ja üle vindi keeratu meie tänapäeva ilmestavate tõsiasjadega selliseks kompotiks, et lõpus tekib lugejal küsimus, kas me mitte ei elagi sellises varjatud vandenõude maailmas?
PEETER SAUTER
Kai Kask, "Kogetud seosed". Aastate jooksul Vikerkaares ilmunud tempereeritud ja laagerdunud kraam. Nihilismus ja empaatia, soe sarkasm lõikab kohati märkamatult sisse nagu valus vikat. Eestimaal ongi nii kombeks ja kohane.
Czeslaw Milosz, "Jahimehe aasta". Vana, targa ja ivake nõutu onksi päevaraamat annab pildi idaeurooplase kramplemistest ja komplemistest Ameerikas. Parim on avada uks Miloszi juurde just siit lihtsast pajatusteraamatust. Vana guru ei viitsi keeruliselt rääkida, segased mõtted on selgeks settind, aga on ka selge, et entroopia Miloszi ajus ei saa iial otsa. Tõlkija Hendrik Lindepuu poola kirjanduse kaardistamisel uus tähis, mille järel tituleeritakse nüüd Hendrikut "Poola kuningaks Eestis". Juhan Liiv keerab hauas külge, ta tiitel on usurpeeritud ja poeet ei saa enam puhata. Ilmselt hakkab uuesti luuletama mõne teise nime all.
"Sissejuhatus filosoofiasse". Ülikoolide filosoofialektorite Bruno Mölderi, Roomet Jakapi ja Marek Volti kergemeelne ja lõbus traktaat filosoofia teemadel. Ilmselt on õppejõude tüdinenud üliõpilaste rumalatest filoofiateemalistest küsimustest ja on otsustanud need in coprore pühekorraga ja lüpolikult ära vastata ja klaariks teha. Kui tahate teada, kes on jumal ja mis asju ta ajab, siis Roomet Jakapi teeb teise selle otsekui ulaan ratsahobuse seljast muretu kerguse ja vaimumõõgasähvatusega selgeks. Loetav nii algkooliõpilasele kui edasijõudnud joodikule ja kõigile, kes jäävad nende vahele. Päkapikkudest, kaupoeg Puhhist, kääbikutest paraku juttu pole. Nendeni pole koolifilosoofia veel jõundud.
Peedu Saar, "Pascual". Lühiromaan eesti drifteri melanhooliast Londonis. Eesti eksistentsialism ja Tõnu Õnnepalu "Piiririigi" reinkarnatsioon.
Triin Paja luulekogu "Nõges" ja Raul Oreshkini "Kui ma vananen". selle aasta 70 debüütraamatust väljasõelutud Alveri auhinna laureaadid ja raamatusõbra "must" lugemine. Ma pole veel lugenud, aga ma pole enam ka õige raamatusõber. Ülehomme võtan ikkagi ette.
Airis Erme debüütluulekogud "Räägime homme" ja "Tiibadega tigu". Lugedes tekib kahtlus kas Doris Kareva tahab pastapliiatsiteatepulka üle anda või haarab Airis selle ta käest ilma pikemalt küsimata. Raamatud, mis on luulejumal Kivisildniku üle hulga aja endast välja viinud nii et jumal vihastab, müristab ja pritsib välgunooli. Mis teeb sisemise traagilise noodiga raamatute ahmimise ivake lõbusamaks. Sellest, kuidas Airise alter ego melanhoolne tigu lahkub võitlusväljalt püstipäi, on juba saanud uusklassika.
Sandra Jõgeva "Avalikud ja salajased märkmed" on omaelulooline travestia elust Polymeri boheemlaskonnas "Armastuse" dokfilmi tegemise perioodil. Eesti geikritlased ja igasugu muu pentsikum patsahkam Jumala inimloomaaiast Eesti tingimustes. Nigu Andy Warhol, kes kirjeldas New Yorki klubide kunstirahva rähklemisi oleks pohmellis peaga ärganud kuskil Lillekülas. Raamat äsja ilmus, aga Sandrat on juba ähvardatud kohtuasjaga, mida ta mõnuga feisspukis kommenteerib.
"Emajõe pääl". Tartu Lutsu raamatukogu välja antud ja Jaan Rõõmuse poolt kaunilt illustreeritud ja kujundatud poeetiline tekstikogum Tartu vaimu seilamistest Emajõel. Vanemate ja uuemate klassikute tekstiportsuvalik lõpetab Mari Vallisooga: "Ükskord saabub igavene kevad. / Olen oodanud. Olen palunud. / Küll siis Kivisillal kogunevad / kõik, kes armastust on talunud."
Hannes Veskimäe "Vabariigi vaenlased". Kolme Eesti panga endine suurkliendihaldur lajatab halastamatult lagipähe Skandinaavia pankuritele, kes kriisiperioodis tõmbavad vee peale Eesti investoritele, kelle elu enne on laenubuumi ajal üles väetatud. Kirjutatud meeletu elaaniga, taolist neljasajalehküljelist vulkaanipurset kohtab eesti tekstimaastikul harva. Ilmsetl dokuromaan, aga kuna Veskimäe pegasus kappab mööda pilvi, et sealt söösta siis kogu Euroopa kapitalismi purustama, siis võib vabalt vaadelda ka omaeluloolise romaanina. Ilmub arvatavasti uue aasta algul.
Eero Epneri "Konrad Mägi" ilmus aga juba eelmisel aastal, aga minu meelest on toda pikka, varjamatult subjektiivset ja valulist esseeromaani, mis räägib ühekorraga nii Konrad Mäest, kui Epnerist endast, vähe märgatud. Siin on jällegi kunstiajalugu, mis liigub ilukirjanduse piiril ja ületab seda piiri elegantselt igal teisel leheküljel rikastades nii kirjandust kui kunstiteadust.
"Kunst on moos elu saiakäärul" on Artishoki netisaidil ilmunud artiklite kogumik, mille üks komplekteerijatest ja rafineeritud kujunduse autor on Margus Tamm, kes nüüd väljendab viiesajaleheküljelise (natuke liiga väikses) tihedafondilise koguteose suhtes sügavat pettumust. MIna küll ei saa aru miks ja keegi teine peale, Marguse enda ei saa ka aru. Ma pole isegi kindel, kas margus ise saab oma pettumusest aru. Heraklese vägitöö nooremate kunstikriitikute visast kunstifileerimisest annab hea pildi, milline puder ja kapsad kodumaisel (ja mitte vaid kodumaisel) kunstimaastikul podiseb. Hea täiendus Sandra Jõgeva vürtsika oopuse kõrvale.
Aga lugeda võiks võtta veel näiteks Kerttu Rakke siirast sentimentaalromaani "Häbi" ja Vootele Ruusmaa öömusta luulemelanhooliat "Tavaline don Quijote", Eduard Tüüri "Sneguri armastus oli õuna nägu", peagi ilmuvaid Urmo Jaanimäe ja Arvi Tapveri proosaraamatuid, Rein Raua ulmekrimkat ja Maarja Kangro tõsiste nootidega kirjandusauhinnauhinnapila ja alati kõike, mida annavad välja Loomingu Raamatukogu, TLÜ kirjastus ja Lindepuu Hendriku erakirjastus ja Edmund Burke´i Selts.
JANIKA LÄÄNEMETS
2018 oli ennekõike hea luuleaasta. Lugemiselamusi pakkusid nii vanad olijad kui ka uued tulijad. Eredaimalt jäid meelde Hasso Krulli erinevaid mütoloogiaid ja pärimusi segav "Euroopa" (Kaksikhammas) ning Berk Vaheri ajakajalist ja ajaülest, isiklikku ja ühiskondlikku ainest ühendav "Silmanurga taga" (Elusamus). Debüütkogudest väärivad esiletõstmist Värske Raamatu sarjas ilmunud Triin Paja kujundiküllane ja sisendusjõuline "N õ ges" ning Vootele Ruusmaa minimalistlik ja melanhoolne "Tavaline don Quijote" (mõlemad Kultuurileht).
Algupärase proosa paremik ei tõusnud tänavu küll mulluse tasemini, kuid silmapaistvaid saavutusi jagus sellessegi aastasse. Enim meeldis Kai Aareleidi novelli- ja miniatuurivalimik "Salaelud" (Varrak), mille nii mõneski palas jutustatakse kümnekonnal või vähemalgi lehel suurem lugu kui paljudes tellisemõõtu romaanides.
Aasta tõlketeose tiitel läheb Loomingu Raamatukogus välja antud saksa luuleklassiku Friedrich H ö lderlini tundelisele kiriromaanile "Hyperion ehk Ü ksiklane Kreekamaal" (tlk Mati Sirkel, Kultuurileht), mis sobib täiuslikult aeglaseks nautimiseks ajal, mil kirjanduski näib endal aina enam tundvat survet olla võimalikult kiiresti ja lihtsalt tarbitav.
TAUNO VAHTER
Art Spiegelmani "Maus". Graafiliste romaanide suur klassika, mis tõestas paljudele, et koomiks on tõsiseltvõetav kirjandusžanr ja et holokaustist saab kirjutada täiesti uue nurga alt. (Tõlkinud Tiina Aro, Pythagorase püksid).
Joonas Sildre "Kahe heli vahel". Sisuliselt Eesti esimene graafiline romaan, aastatepikkune töö ja tundlik käsitlus Arvo Pärdi elust ja loomingust, aasta üks originaalsemaid raamatuid. (Arvo Pärdi keskus)
Henry Marshi "Ära tee kahju". Inglise ajukirurgi mõtlemapanev raamat elust, surmast, selle üle otsustamisest ning paratamatusest. (Tõlkinud Malle Klaassen, Varrak)
Anti Saar ja Urmas Viik, "Mina, Milda ja meister Michel". Soe ja suurejooneline kunstiraamat lastele Michel Sittowi kohta. (Eesti Kunstimuuseum)
Leelo Tungal, "Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa" - selle raamatuga sai valmis "Seltsimees lapse" triloogia, mida loetakse ka veel aastakümnete pärast. (Tänapäev)
Maarja Kangro "Minu auhinnad" - žanritevaheline raamat, esseistlik-jutustav dokumentalistika, mille huvitavam osa on eesti kirjanduselu allhoovuste kirjeldamine. (Nähtamatu ahv)
Hans Roslingi "Faktitäius" - rootsi varalahkunud statistikaguru suudab erinevaid globaalseid andmeid analüüsides selgitada suuri protsesse ja selgub, et maailma olukord ei olegi nii hull kui vahel arvatakse. (Tõlkinud Helen Urbanik, Tänapäev)
Rein Pakk, "Aja teenistus". Vaimukas kirjeldus elu võimalikkusest 1980ndate Tartus ning nõukogude armees. (Supilinna Ekspress)
Douglas Smith "Rasputin". Esmapilgul ehmatavalt paks raamat on kirjutatud heas stiilis, briti jutustavate ajalooraamatute paremate traditsioonide järgi. (Tõlkinud Elle Vaht, Varrak)
Ants Hein "Vanaaja pulm" - Kuigi raamatu pealkirjas on sõna "pulm", annab see tegelikult laiema ja üsna värvika pildi eestlaste elust pea viiesaja aasta jooksul ning piltlikult öeldes saab nii nutta, naerda kui ka ahastada. (Tänapäev)
AIVAR KULL
Pärast 2017. aasta proosaülevaate tegemist Loomingule (2018/3) pean tunnistama, et olen eesti proosaga käesoleval aastal pausi pidanud. Öeldakse, et küll küllale liiga ei tee, ent ma pole selles eriti kindel.
Küll aga lugesin läbi kõik sarja "Kirjanikud omavahel" (kirjastus Hea Lugu) kümme meenutusraamatut – kokku saab neist väga köitva mosaiigi. Kui siit mõni välja valida, siis esiteks ehk Maimu Bergi "Meie hingede võlad" oma eriliselt sümpaatse, suuremeelse, mõistva ja andestava, ütleksin isegi et sakraalse tundetooniga. Ja teiseks Sirje Kiini "Pühendused. Mälestusi eesti kirjanikest" – Sirje Kiin oskab kaasahaaravalt, liigselt koormavate teoreetiliste tarkussõnadeta põimida memuaare ja kirjanduslugu, avada väga erinevaid kirjanikke.
Jooksev kriitik ei jaksa sageli lugeda ja teistelegi soovitada palju muud kui neid teoseid, mida on ise arvustanud (olen ERR Kultuuriportaalis juba kiitnud ka Sirje Kiini). Minul olid need sel aastal järgmised:
Kõigepealt eesti luulest Indrek Hirve "Kuldöölane" (kirjastus Post Factum) ja Mehis Heinsaare "Pingeväljade aednik" (Verb).
Siis Ilmamaalt Eesti mõtteloo sarjas Henrik Visnapuu "Millal sünnib inimene" ja Linnar Priimäe "Minu Goethe".
Viimasega seostub Johann Peter Eckermanni "Kõnelused Goethega tema viimastel eluaastatel 1823–1832" Mati Sirkli tõlkes (sari Avatud Eesti Raamat, EKSA), suursugune, õilis raamat täis vaimukat vaimusädelust, mille seltsis veetsin – meelega hästi aeglaselt süüvides – erilise naudinguga päris mitu nädalat.
Aasta kirjandussündmus oli minu jaoks Arthur Schopenhaueri "Maailm kui tahe ja kujutlus", I-II köite ilmumine (Avatud Eesti Raamat, Ilmamaa, tõlkis Toomas Rosin, kokku 1716 lk) – vana hea ja külluslikult teravmeelne Schopenhauer kõnetab mind hoopis enam kui paljud uuema aja moefilosoofid. Üks näidistsitaat kah: "Tõde ei ole hoor, kes tikub kaelustama neidki, kes teda ei ihalda, vaid ligipääsmatu kaunitar, kelle soosingule ei või kindel olla isegi see, kes ohverdab talle kõik." (I kd, lk 20).
Ja lõpuks püüdsid pilku kaks elulugu. Erkki Vettenniemi "Solženitsõn. Elu ja eetos" (Tänapäev, tõlkinud Maimu Berg ja Sander Liivak) annab hea, pisut vestelise, ent samas asjaliku läbilõike vene nobelisti elust, loomingust ja vaadetest. Raamatu põhipuudus: ta võinuks olla poole paksem! Samas tuletab soomlase siin-seal Eestisse põikav käsitlus meelde, et vajaksime juba eraldi raamatut "Solženitsõn ja Eesti".
Frank Brady "Lõppmäng" (Varrak, tõlkija Tõnis Värnik) kannab esmapilgul kahtlaselt ameerikalikku-kõmutaotluslikku alapealkirja: "Legendaarse malegeeniuse BOBBY FISCHERI silmipimestav tõus ja langus imelapsest hullumeelsuse piirile". Jah, ühe ehtsa kõmuajakirjaniku pidupäev on muidugi see, kui ta näeb mõnda tuntud tegelast mudalompi kukkumas (ja kui õnnestub seda veel mitmest rakursist pildistada!). Nii et võtsin raamatu kätte üsna suure ettevaatusega. Aga õnneks on Frank Brady õõnsast kõmulisusest täiesti vaba, ta suudab üsna objektiivselt kirjeldada ka stseene, mis tõepoolest lähenevad "hullumeelsuse piirile", tegemist on igati hea ja empaatilise psühholoogipilguga tehtud sissevaatega nii uhketesse malelahingutesse kui ka ekstravagantse Bobby skandaalidesse ja veidrustesse. Autoril on ühe isikliku mälestuskillu lõpus koguni selline lause: "Puhkesin vaikselt nutma, andes enesele aru, et sellel hetkel, kui aeg näis peatuvat, oli mul õnn olla geeniuse seltskonnas" (lk 160). See lause – omas keerutamata, otsekoheses kontekstis – vist jäigi aasta raamatusaagist kõige enam meelde.
KAUPO MEIEL
Lõppeval aastal ilmus jälle eesti keeles tohutult raamatuid, aga tohutult ei tähenda veel, et piisavalt, aga peaaegu piisavalt ilmus raamatuid kindlasti. Osasid raamatuid osteti palju. Osasid loeti palju. Osasid kiitsid kriitikud palju ja osasid laitsid kriitikud palju. Osalt need osad kattusid, osalt ei kattunud, nagu ikka. Võibolla oli see eelviimane aasta, kui eesti keeles ilmus tohutult palju raamatuid ja viimane aasta, mil ilmus peaaegu piisavalt piisavalt. Raske öelda, mis läks 2018. aastal hästi ja raske on öelda, mis läks halvasti. Mõni raamat jäi silma, sest see tundus oluline, märgilise tähendusega üldises plaanis, mõni raamat jäi meelde, sest selle lugemine valmistas rõõmu, mõni tegi rõõmu lihtsalt seetõttu, et see ilmus. Järjekord on sama suvaline kui kõik kirjandust puudutavad edetabelid.
Silver Anniko, "Rusikad. Inimene on inimesele hunt" (Hea Lugu)
Kunagise menuromaani teose taastrükk umbes-täpselt sellisena nagu autor seda näha soovis, oli kirjastuse Hea Lugu jaoks jackpot. Anniko romaanis sisaldub kõik, mis vaja - karm saatus, Eesti ajaloost, põnevus. Pole oluline, kas "Rusikad" on väärtuslik kirjandusteosena. See on Lugu ja Legend. "Rusikad" tõi hetkeks tagasi ajad, mil raamatul oli vahel elustki suurem väärtus, kordumatu hetk kordus, et särada ja mitte kunagi enam naasta.
Piret Raud, "Initsiaal purjeka ja papagoiga" (Tänapäev)
Teate seda stseeni filmis "Üksinda kodus", milles Kevin jookseb entusiastlikult majas ringi ja manab rõõmsalt ja hoogsalt: "Yes-yes-yes-yes!" Või ei olnudki seal sellist stseeni? Vahet pole, Piret Raud hakkas täiskasvanutele kirjutama! Yes-yes-yes-yes!
"Eesti novell 2018" (MTÜ Eesti Jutt)
Õnnitlen uut raamatusarja viisaka ja tugeva alguse puhul ja soovin palju jaksu edaspidiseks! Neile, kes sellest kogumikust esimest korda kuulevad, teadmiseks, et raamatus "Eesti novell 2018" sisalduvad eesti novellid. Novellide autorid on Mari-Liis Müürsepp, Lilli Luuk, Margit Lõhmus, Meelis Friedenthal, Jüri Kolk, Martti Kalda, Janar Ala, Donald Tomberg, Mudlum , Mart Kivastik, Andrus Kivirähk, Armin Kõomägi, Friedebert Tuglas, Juhan Voolaid ja Mihkel Mutt.
"Vinguv jalaluu" (Raudhammas)
Veel üks erinevate autorite jutukogumik, seekord tegu ulmejuttudega, mis rändavad Friedrich Reinhold Kreutzwaldi radadel. Esindatud on autorid Joel Jans, Meelis Friedenthal, Indrek Hargla, Maniakkide Tänav, Jaagup Mahkra, Mann Loper, Andrus Kivirähk, Mart Sander ja Siim Veskimees. Koostaja Indrek Hargla kirjutab raamatu saatesõnas: ""Eesti rahva ennemuistsed jutud" oli aluspõhi, ilma milleta Eesti kirjandus ei oleks saanud sündida, ning aastal 2018 võib sellest jätkuvalt leida ainest ja mõtteõhutusi žanripuhtaks ulmekirjanduseks." Aamen selle peale.
Jim Butcher, "Hauatagune oht. Dresdeni toimikud, 3. raamat" (tlk Iris-Barbara Jeletski. Fantaasia)
Iga kord, kui kirjastuselt Fantaasia ilmub järjekordne Harry Dresdeni seiklus, olen ma rõõmus, väga rõõmus. Sama rõõmus olen ma, kui neilt ilmub järjekordne Steven Bursti raamat, mis räägib Vlad Taltose seiklustest (tänavu ilmusid "Yendi" ja "Taltos"). Ja siis olen ma samuti väga rõõmus, kui saan uue doosi John Scalzi loomingut (tänavu ilmus "Zoë lugu. Vanamehe sõja neljas raamat"). Chicago võluri Dresdeni tõstsin teistest ettepoole lihtsalt sellepärast, et lugesin seda viimasena ja pole veel päriselt sellest vampiiride, vaimude ja valguse, pimeduse, varjude ja teravmeelsuste maailmast välja elanud. Üldiselt on selles valdkonnas olnud superaasta. Fantaasia, hoidke üleval head tööd, nagu öeldakse.
Lois McMaster Bujold, "Kodune sõda" (tlk Allan Eichenbaum. Varrak)
Kui paari aasta eest ilmus Bujoldi "Mälu", siis tundus mulle, et Vorkosigani saaga hakkab kuidagi liiga turvaliseks ja seebikalikuks kiskuma. Lugeda oli hea, aga kosmoselahingud, jõhkrus, imelised pääsemised ja ootamatud süžeekäigud tundusid puudu olevat. Samal ajal, Miles saab ju vanemaks ja kaua sa ikka jaksad ringi rahmeldada. "Kodune sõda" aga kinnitas mu usku, et kõik on omal kohal ja "Mälu" oli ka omal kohal. Püsin Bujoldiga kuni lõpuni!
Kui juba ulmekirjanike peale jälle jutt läks, siis olgu mainitud, et tänavu jõudis maakeelde ka žanri absoluutse klassiku absoluutne klassika: Ursula K. Le Guini "Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia" (Fantaasia. Sari "Orpheuse raamatukogu"). Muide, kas te teate, mis on ulmekirjanikel Lois McMaster Bujoldil ja Ursula K. Le Guinil ühist? Väike mõttepaus. Jah, neil on ühist see, et nad on mõlemad ropult head ulmekirjanikud!
Triin Paja, "Nõges" (Kultuurileht)
Triin Paja võitis "Nõgesega" ühe kahest tänavusest Betti Alveri debüüdipreemiast. Hästi komponeeritud luulekogu ja auhinda väärt ja lugemist väärt.
Maarja Kangro, "Minu auhinnad" (Nähtamatu Ahv)
Kui juba kirjanduspreemiatele jutt läks, on paras hetk mainida ära Maarja Kangro raamat "Minu auhinnad". Kui lühidalt öelda, siis ütleks lihtsalt, et väga lahe raamat. Kui pikemalt öelda, siis tsiteerin iseennast, kes ma Sirbis kirjutasin teose kohta nõnda: "Kirjandusilma tõusud ja mõõnad, stress, mida tekitab tunnustamatus, ja stress, mida omakorda tekitab tunnustus, ei ole aga lihtsalt üle kantav müütilise tavalise inimese maailma. Tee või tina, aga keevitaja mured on teistsugused kui kirjaniku mured, nii et kokkuvõttes on "Minu auhinnad" ikkagi tsunftisisene kirjandus. Professionaalsetele kirjanikele-tõlkijatele-toimetajatele kohustuslik, raamatukogutöötajatele ja kirjandusõpetajatele soovituslik, harrastuskirjanikele lubatud, laiemale lugejaskonnale keelatud kui teadmine, kuidas tehakse seadusi ja vorsti."
Kolm raamatut, mille ilmumise fakt tegi meele heaks:
Lugesin varases lapsepõlves Juhan Jaigi muinasjutte. Hull kirjanik, hullud lood, siiani mäletan! Lauri Sommer, olgu ta tänatud, pani kokku raamatu Jaigi seni varju jäänud lugudest. Raamatu nimi on "Tundmata palu" (Kaarnavi Selts).
Märt Väljataga, olgu ta kiidetud, andis välja "Väikese inglise luule antoloogia" (EKSA), mis sisaldab üle kahesaja luuletuse viiekümne kuuelt autorilt läbi kuue sajandi Geoffrey Chaucerist (1343–1400) Geoffrey Hillini (1932–2016). Antoloogiaid, eriti neid, mida teeb Väljataga, pole kunagi piisavalt!
Stephen Kingilt, olgu ta neetud, ilmus eesti keeles tarviline ja kohustuslik käsiraamat kirjutajatele"Kirjutamisest. Mälestusteraamat ametioskustest" (Hea Lugu), sobilik ka lugejatele. Tõlkis Jüri Kolk, olgu ta kiidetud!
(:)kivisildnik, "Ma olen siga" (Jumalikud Ilmutused)
Aasta geniaalseima pealkirjaga luuleraamat ajastu geniaalseimalt luuletajalt. Lõputu õud ei lõppe, aga võitle, Sven, võitle selle vastu! Kuigi sa oled siga, ma armastan sind! Sind, sinu loomingut ja kogu maailma!
INDREK KOFF
Titus Livius, "Linna asutamisest alates", Tallinna ülikooli kirjastus. Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau
Ülimalt hea meel on, et klassika tõlkimine jätkub. Teos ise ei vaja kommentaari , vaid lausa kisendab lugemise järele, sõbrad!
Hans Rosling, Ola Rosling, Anna Rosling Rönnlund, "Faktitäius. Kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme – ja miks asjad on paremini, kui sa arvad", Tänapäev
Hädakraaksujatele ja ka täitsa tavalistele inimestele silmade avamiseks hädavajalik lugemisvara. Ehkki Hans Roslingi ülim optimism tekitab kohati kahtlusi, on see raamat siiski suurepäraseks toeks igat sorti pessimistidele ja õigupoolest igaühele – eks me kõik osale ümberringi vohaval arvamusfestivalil ja selleks, et arvamus oleks kasvõi pisut vähem kallutatud, on hea omandada teatavad faktikontrolli refleksid. Roslingid aitavad neid omandada.
Kaia Sisask, "Noor-Eesti ja prantsuse vaim", Tallinna ülikooli kirjastus
Olen alati arvanud, et õiglus tuleb jalule seada. Eesti uuema kultuuri prantsuse juurikate koha pealt on asi tänu Kaia Sisaskile õnneks korras.
Enn Tarvel, "Eesti rahva lugu", Varrak
Hea ja julge ühemehetellis, igal juhul tasub lugeda.
Nora Ikstena, "Emapiim", Hunt. Läti keelest tõlkinud Ilze Tālberga ja Contra
Ränk, aga ilus. Nora Ikstena tirib lugeja alati endaga kaasa ja enamasti on need kirjanduslikud reisid üsna valusad, aga mõjuvad samas puhastavalt.
Henry Marsh, "Ära tee kahju. Lood elust, surmast ja ajukirurgiast.", Varrak. Inglise keelest tõlkinud Malle Klaassen
Raamat, mis on loetav ühtaegu põneviku ja mõttekirjandusena. Ajukirurgi meeletu argipäev, võimatud valikud ja valusad otsused.
Ülle Leis, "Võõrkeelse suhtkuse käsiraamat", Wordwaltz
Suurepärane teejuht igaühele, kes õpib võõrkeeli ja soovib neis suhelda. Mahlakas vormistuses ülevaade võimalikest karidest ja juhatus võõrkeelses suhtluses kasulikuks osutuda võivate keelelis-kultuuriliste reflekside poole, mis tasuks endale sisse harjutada.
Valdur Mikita, "Eesti looduse kannatuste aastad", Välgi metsad
Maailm on sisenenud antropotseeni, kõik ümbritsev kannab inimtegevuse jälgi (mis ei ole enamasti kahjuks meeldivad), kõikjal räägitakse keskkonna- ja looduskaitse vältimatust vajalikkusest (aga tegudesse jõuab sellest vähe), meil Eestiski peetakse "metsasõda", "raudteesõda" ja "tselluloosisõda". Hea on, kui keegi püüab neid asju mõtestada.
Patrik Ouředník, "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu", Loomingu raamatukogu. Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Küllike Tohver
Kuhu iganes Küllike Tohvri tõlkijakäsi puutub, seal muutub miski kullaks. Võimalik, et see raamat oli juba originaaliski väga hea, aga eesti keeles on ta kindlasti veelgi parem. Vaimukas kirjanduslik mäng päris valusatel teemadel.
P.S. Head sõbrad ja veelgi lähemad inimesed rõõmustasid mind sel aastal ohtrasti. Siivsus ei luba nende teoseid põhjalikumalt soovitada (korruptsioon!), aga mind eriliste kirjanduslike naudingutega varustanud sõprade ja lähedaste nimed olgu siiski tähestiku järjekorras üles loetud: Kai Aareleid, Jan Kaus, Veronika Kivisilla, Eva Koff, Piret Raud, Anti Saar, Jaanus Vaiksoo.
HELI ALLIK
Pole kindel, kas viimaste aastakümnete kirjandusteooriat – ka seda, mida Eestis viljeletakse – on üldse kokkuvõttes keegi sama palju mõjutanud kui Gérard Genette. Tema mõisteid palimpsestist paratekstini ja autodiegeesist analepsini, mis on juba eesti keeleski peaaegu et orgaanilistena kasutusel, ei jõua üles lugeda. Tegelikult on päris kummaline, et Genette'i esimene eestikeelne tervikraamat "Tekstist teoseni" (tlk. Anti Saar, koost. Marek Tamm; Ilmamaa) ilmus alles 2018. aastal, mõned kuud enne autori surma. Aga isegi siis, kui akadeemiline kirjandusanalüüs ei ole inimese kõige esmane huviobjekt, on see tõlkekogumik – lustakas ja samas ranget loogikat mitte kunagi reetev; barokne, uperpallitav ja samas alati kindlalt struktureeritud; tekstide mõtestamiseks aina uusi võimalusi otsiv ja ühtaegu täiesti praktilisi, maises elus kasutatavaid töövahendeid pakkuv; soe, sõbralik ja mitte kunagi lugeja suhtes üleolev, ning ometi igal sammul uuenduslik – näide sellest, kui haaravalt on võimalik kirjutada teoreetilisi tekste.
@keitivilms, kes on "ilmunud" kolmes kanalis – Facebookis, Instagramis, Twitteris – juba 2013. aastast, jätkas "ilmumist" ka aastal 2018, aga endiselt ei paista olevat võimalik tema loomingut kirjeldada, ilma et katse otsekohe täiesti totakas välja näeks. Väikest niidiotsa pakub Antoine Compagnon, kes ütleb, et žanrilisus ja kirjanduslikkus on moodsal ajal pöördvõrdelises seoses – mida raskem on tekste vormiliselt määratleda, seda suurema tõenäosusega saavad need millelegi tähtsale pihta. Teine niidiots justkui viirastub, kui Blanchot räägib kirjanduse essentsist – Vilmsi puhult tekib tunne, et ta tõstab kogu kirjanduse nii sõna otseses kui kaudses mõttes teise kohta. Aga ma ei tea. Igal juhul on seda minu meelest vaja nagu hapnikumaski.
J. L. Austini "Kuidas teha sõnadega asju" (tlk. Triin Kallas, TLÜ Kirjastus) on taas puhas klassika, mille sisu on eestikeelses keelefilosoofias kanda kinnitanud ammu enne tõlke ilmumist. Raamat peatub teemal, millest ei saa eales liiga palju juttu olla – kui me midagi ütleme, siis me alati ka teeme, ja see, "kuidas", on tihti veel tähtsam kui see, "mis".
Ma ei saa täpselt aru, mida teeb Tõnis Vilu oma"Libaveres" (kirjastus Häämaa). Aga see kummaline hääl, mis on segu poolhullunud anonüümsest netikommentaatorist, lagunenud isiksusest, kes arvutis vaikselt klahve taob – ja nii mõnegi neist mööda lööb –; ülitundlikust new age mõjutustega intelligendist, kes ütleb "vahest mütlen et mediteeris / tühja kõhuga end pilvedesse / et sellst enese-keskusest väljja / põgeneda"; neurootilisest maailmaparandajast – "Ma mõteln et / puudu on old ikkagist millestki / muust- SUurest Pildist vüi / mingist politiilsest tahhtest." –; kohusetundlikust kodanikust, kes on ilmutuse saanud ja "keeltes rääkima" hakanud; mingisugusest ürgsest murdekeelsest kohavaimust, luudest, kontidest, luulefragmentidest ja pagan teab veel millest, tundub mulle kuidagi väga täpselt vastavat sellele, kuidas inimene end oma peas Eestis aastal 2018 tunda võib.
Naljakas on see, et László Krasznahorkai "Viimset hunti" (LR, tlk Reet Klettenberg) soovitas esimesena üks sõber, kelle igapäevane elutegevus sugugi kirjandusega seotud pole, kaugel sellest. Ja ometi on autor tuntud kui raskesti ligipääsetav, keerulist stiili viljelev, postmodernistlik, depressiivne, ebasõbralikult apokalüptiline – ühesõnaga, rohkem spetsialistide värk. Tegin selle raamatu lahti suurt mitte midagi mõtlemata – ungari kirjandus, tulgu sealt pealegi aina pärle (alles see oli, kui ilmus näiteks Lajos Kassáki "Hobune sureb ja linnud lendavad välja", tlk. Lauri Eesmaa), ikka ja alati on uuesti tunne, et ma ei tea sellest niikuinii mitte midagi ja ei saagi teadma. Aga see raamat nõiub su endasse ja ei lase enne lahti, kui too "kohutav ja ligitõmbav lause" (nagu pealkirjastas oma arvustuse sellest tõepoolest ühest lausest koosnevast novell-romaanist M. Väljataga) on läbi.
"Ma järgiksin õigekirja isegi tapalaval seistes," ütles kunagi Théophile Gautier. Charles Baudelaire, see igavene mässaja, nimetas Gautier'd "täiuslikuks maagiks prantsuse kirjasõna alal" ja pühendas talle "kõige sügavama alandlikkusega" oma "haiglased õied". Oma loomingus tegi Gautier kõike muud, kui orjas drakoonilisi reegleid – ta lihtsalt armastas prantsuse keelt. Täpselt samamoodi ei ole 2600 uut sõna sisaldav "Eesti õigekeelsussõnaraamat 2018" (koost. Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik; EKSA) tähtis raamat mitte selleks, et me kõik kramplikult "õigesti" kirjutama hakkaksime, vaid selleks, et meid ikka ja jälle oma keelega kontakti viia, sellest teadlikuks teha, lasta meil selle sügavustes ja kõrgustes kaevata ja seda täiesti vabalt ja rõõmuga kasutada.
Sadeq Hedayati "Pime öökull" (tlk. Üllar Peterson, TLÜ Kirjastus) on tõepoolest, nagu selgitab raamatu tutvustus, "unikaalne novell, millele on maailma kirjandusvaramus raske vastet leida". Teherani poeet avas Pariisi emigreerununa 1951. aastal oma üürikorteri gaasikraanid; tema teosed arvas Andre Bréton, kes võis ometi olla ju üpris keeruline, isegi türanlik tegelane sürrealismi "liikmelisuse" küsimuste suhtes, veidi hiljem liikumise klassikute hulka. Raamatu peategelane võib küll öelda: "Olen kogetu kaudu järeldusele jõudnud, et minu ja teiste vahel valitseb ilmatu kuristik," aga autor seal taga suudab mõnesaja tuhande morbiidse tähemärgiga ehitada filigraanse silla ühest inimesest teiseni, kaugest Lähis-Idast Läände.
Triin Paja oma luulekoguga "Nõges" (Värske Raamat) on – natuke nagu Maarja Nuut muusikas – leidnud mingeid nii intensiivseid ühendusteid kuhugi meie sügavast pimedusest paistvatesse kihtidesse, et hakkab tekkima kahtlus, kas pajas ei tegelda mitte nõidumisega. PS. Lugesin nüüd just intervjuud autoriga. Triin Paja on eesti keeles kirjutama hakanud alles poolteist aastat tagasi. Ma ei julge mõelda, millised järeldused sellest tuleb täpselt teha.
Võib juhtuda, et kõige arhailisemates tekstides, kõike pedantsemas koostamistöös, kõige aeglasemalt kristalliseerunud valikutes, kõige vähem revolutsioonikas ambitsioonis, kõige igavamas kommenteerimiskonventsioonis, kõige ohtlikumas žanris ja kõige traditsioonilisemates luuletõlkevõtetes on kõige selle peaaegu-vanamoodsuse juures midagi kummastavalt värskendavat. Märt Väljataga tõlgitud ja koostatud "Väike inglise luule antoloogia" (EKSA) sisaldab üle kahesaja luuletuse viiekümne kuuelt autorilt läbi kuue sajandi. Kõrgepinge sõnade vahel võib olla suurem kui kitarrisoolo ajal AC/DC kontserdil.
Sellise jutuga on muidugi suurt oht olla wannabe-muumia, kes tahab vägisi siiski olla ära märgitud tungi ja tormi all vasakus nurgas. Aga midagi pole teha, kui lugeda Värsket Rõhku, tekib hea, lootusrikas tunne – kõik ei lõppegi ära, kui ka "meie" vanaks saame, püssid põõsasse viskame ja saabub muidugi mõista veeuputus; ikka üritab ka see elu, mis tuleb meie järel, maailma kuidagi sõnadega siduda, et see päris orbiidilt ei lendaks.
Ei mahu enam, aga kui ma oleks suutnud tähemärke paremini talitseda, oleksin veel kirjutanud FS-i "Tätoveerimata inimesest" (EKSA), Kalju Kruusa "Kümnest kükist" (Kirimiri), Olle Lauli "Kuristikust" (Gallus), "Eesti Novellist 2018" (koost. Armin Kõomägi, Made Luiga, Kajar Pruul, Maia Tammjärv; Eesti Jutt), Carolina Pihelgase intervjuukogumikust "Sõnad on õhk" (Kaksikhammas) ja veel sellest ja teisest ja kolmandast. Ja veel tahaks, et kirjutaks mõned autorid, kes mitte kuidagi ei ole nõus sulge pihku võtma.
MONICA-LINDE KLEMET
"Kahe heli vahel" - Joonas Sildre, Arvo Pärdi Keskus - graafiline romaan Pärvo Pärdist, suurepärane visuaali ja heli sümbioos, lugedes tekkis lausa sünesteetiline kogemus. Liigutav ja sügav loojutustus, samas mänguline ja piire katsuv.
Tommy HellstenI "Võidujooks ajaga", tõlkija Ly Seppel, kirjastus Pilgrim - harjumuspäratult mitteambitsioonikas raamat olemise tuumast.
"Aju emotsionaalne elu", Richard J. Davidson, tõlkija Signe Rummo, Äripäev - põnev lugemine aju- ja psühholoogiahuvilistele.
"Iseendast algav sugupuu", Mikk Sarv, Kristel Vilbaste - hea juhend oma suguvõsa tundma õppimiseks.
RAUL SULBI
2018. aasta meeldejäävamate ja olulisemate raamatute nimistut tuleb alustada 2017. aasta detsembrist – on ju iga aasta jõulumüügiks ilmuvad teosed alati sellistes tabelites vaeslapserollis, kuna aastalõpu tuhinas neid keegi veel läbi lugeda ei jõua, aasta hiljem on nad aga bibliograafiliselt juba "vale aastaarvuga" tähistatud ja ei lähe justkui valikus arvesse.
Hispaania populaarse romaani suurmeistrite Carlos Ruiz Zafóni ja Arturo Pérez-Reverte kõrval on nüüd eesti keeles olemas Ildefonso Falcones i originaalis 2006. aastal ilmunud "Mere katedraal" (kirjastus Kunst), monumentaalne ja panoraamne ajalooline romaan hiliskeskaegsest Barcelonast. Santa María del Mari katedraali ehitamisest 14. sajandil rääkiva värvika, dramaatilise ja seiklusrikka tellisromaani, mida on saatnud üleilmne menu, tõlkis eesti keelde Ruth Sepp. Käesoleval aastal valmis selle loo põhjal ka Netflixi ajastutruu minisari. Kui keegi otsib nn. suurt romaani, siis siin ta on: leitud!
Samuti eelmise aasta lõpunädalail ilmus inglise ulmekirjaniku Philip Pullman i uus noorteromaan "Põrmu raamat 1: La Belle Sauvage" Eve Lauri tõlkes ja napilt kuu aega pärast teose esmailmumist inglise keeles. Originaalis 1990ndail ja eesti keeles esmakordselt 2002–2005 avaldatud "Tema tumedate ainete" triloogia järg, aasta oodatuim noorteulmekas ei petnud fännide lootusi – Pullman on endiselt parim noorteulmet viljelev autor maailmas. Kirjastusest Pegasus oli tark otsus enne teose väljaandmist avaldada kordustrükina ka "Tema tumedate ainete" triloogia kolm osa ("Kuldne kompass", "Inglite torn" ja "Vaigust kiiker"), samas kujunduses ja formaadis uue raamatuga.
Samuti maailma tippu kuuluv noorteulme ja samuti kordustrükk on ka teise inglase, Philip Reeve 'i neiks jõuludeks Peter Jacksoni toodetud menufilmi tuules uuesti välja antud "Surelikud masinad" ja "Kuldseeklid" Kristina Uluotsa tõlkes. Kui kirjastus Tiritamm jäi omal ajal sarja lõpuni avaldamisega jänni, siis loodetavasti näeme seekord Rahva Raamatu kirjastuse väljaandel kõigi nelja osa ilmumist. On ju nii Reeve'i kui Pullmani teoste näol tegu noorte fantasy 'ga, mis ei tee lugejaile vanusest tulenevalt mingeid hinnaalandusi, on jõhker ja naturalistlik, julm ja traagiline.
Kui jätkata kirjanduslikult oluliste kordustrükkidega, ei saa kuidagi mööda ameerika ulmeklassiku Ray Bradbury "Võililleveinist", mis ilmus Laine Hone tõlkes esmakordselt eesti keeles küll juba 1994. aastal, kuid on nüüd ületoimetatud tõlkes kõvade kaante vahel kirjastuse Paradiis vahendusel uuesti meie lugejate ees. See nostalgiline poisipõlve lõpust rääkiv romaan võiks kuuluda igasuvisele ülelugemisele. Bradbury arusaamist noorukite psühholoogiast ja tema võimet anda edasi ammukadunud lapsepõlve nostalgilist nukrust ja rõõmsamaidki emotsioone on nimetatud maailmakirjanduse parimaiks ning sellega on raske mitte nõustuda.
Samuti ei pääse mööda Jay Asher i noorteromaanist "Kolmteist põhjust", mis ilmus esmakordselt eesti keeles Liisa Raudsepa tõlkes küll juba 2010. aastal, kuid ilmselt seoses Netflixi äärmiselt vastuolulise, ameerika noorte elu jõhkraid pahupooli ning probleemseid teemasid käsitleva telesarja "13 Reasons Why" (2017–) menuga pidas kirjastus Tänapäev vajalikuks teose uuesti välja anda. Selliseid enesetappudest, vägistamistest, koolikiusamisest jms rääkivaid noorteromaane ei saa kunagi liiga palju.
Tehniliselt võttes on kordustrükk ka õuduskirjanduse kuninga Stephen King i "Hiilgus" (Ühinenud Ajakirjad). Ilmus ju nüüd üle käidud Matti Piirimaa tõlge esmakordselt 1994. aastal kahes jubeda kujundusega taskuformaadis köites pealkirja all "Surmahotell". Nüüd on see vana auvõlg likvideeritud ja Kingi ehk tähtsaim õudusromaan on maakeeles olema viisakas pakendis ühes köites ja õige pealkirja all. Teost maksab lugeda ka kõigil Stanley Kubricku meistriteose "The Shining" (1980) austajail – raamat ja film on piisavalt erinevad ja rõhutavad eri nüansse ning teemasid.
Vähem oluline raamat pole ka sellesama Stephen King i mitteilukirjanduslik raamat "Kirjutamisest. Mälestusteraamat ametioskustest" (Hea Lugu), mille tõlkis Jüri Kolk. Tegu on ühteaegu maailma ühe kõigi aegade edukaima kirjaniku memuaarteosega lapsepõlvest, noorukiajast, täiskasvanuks saamisest ja kirjanikuna läbilöömisest kui ka raamatuga, mis lahkab kirjutamiskunsti köögipoole saladusi.
Ulme- ja krimikirjanik Indrek Hargla avaldas kevadel oma vahest tähtsaima (ulme)teose pärast romaane "Palveränd Uude maailma" ja "Vabaduse kõrgeim määr", mis mõlemad ilmusid 2003. aastal, võrratu lühiproosakogu "Kolmevaimukivi". See mitut lühiromaani ja pikemat jutustust ning valiku lühipalasid koondav ulmekogu tõestab, et vahepeal vaid mahukaid krimi- ja parapõnevikke avaldanud Hargla on endiselt tippvormis ka oma peamises žanris – ulmekirjanduses ja just selle nõudlikemas vormis: lühiproosas. Kogumik on täis äärmiselt eriilmelisi ja nauditavaid palasid, millest pea igaüks on hoolikalt konstrueeritud, läbi mõeldud ja äärmiselt lugejasõbralikult teostatud. Hargla mitte ainult oma tuntud headuses, vaid oma tipptasemel.
Eesti suurima žanriulme väljaandja, kirjastuse Fantaasia 2018. aasta raamatuist on ilmselt tähtsaim ameerika ulme suurmeistri Ursula K. Le Guin i üks peateoseid "Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia", mis sel aastal Tatjana Peetersoo tõlkes esmakordselt eesti keelde jõudis. Romaan kirjeldab kahte poliitiliselt diametraalselt erinevat maailma, mille vahel valitseb Külma sõda meenutav vihane vastasseis: planeeti Urras, kus eksisteerivad kõrvuti õitsev kapitalistlik ühiskond ja autoritaarne proletariaadi diktatuur, ning selle kuud Anarres, kuhu on elama asunud planeedilt pagenud anarho-sündikalistlik vähemus.
Aasta olulisim reisikirjanduse-alane teos on Vaikse ookeani avastusajaloo spetsialisti John Dunmore 'i "Unenäojaht. Kujuteldava Vaikse ookeani uurimine" (Hea Lugu). See Tiina Randuse tõlgitud teos annab lummava ja informatiivse ülevaate planeedi suurima ookeani avastus- ja uurimisloost alates 16. sajandist kuni 19. sajandini. Professor Dunmore kirjeldab raamatus dramaatilisemaid avastusretki Lõunamerel, samuti nende retkede peegeldusi Õhtumaa ilukirjanduses ja nende rolli meie mõttemaailma kujundamisel.
MAARJA VAINO
1. Mehis Heinsaar "Pingeväljade aednik"
Kirjastus: Kirjastus Verb
Heinsaar on autor, kes lummab eriti oma minivormidega. Tema luule poeb sinu sisse ja püsib seal, loob mingi tunnetusliku eriseisundi. On küll maiuspala-raamat, sobilik kõigile, kes tahavad, et mõni loetud lause või kujund neid mõtlema rabaks!
2. Veronika Kivisilla "Kuni armastus peale tuleb"
Kirjastus Hunt
Nautisin Veronika lühipalu juba siis, kui ta neid vahetult pärast sündmust Facebooki postitas. Raamat koosnebki tema "juhtumistest" poes, rongis, kodus. Neid pisilugusid võiks nimetada maagiliseks realismiks – ühelt poolt tavaline olme, teiselt poolt autori (või mõne n.ö tegelase) läbi võluvaks nihestunud olukorrad, mis lasevad elul paista äkitselt hoopis millegi muuna, kui ta just hetk tagasi oli.
3. Eesti tunne. Koostanud Doris Kareva
Kirjastus Rahva Raamat
Suurepärane luuleantoloogia, mis juba pealkirja tasandil on tabav – tõepoolest on Eesti (ka) tunne, mida on raske sõnastada, aga mis sageli ongi kodumaa armastuse essents. Ja kui keegi midagi nii abstraktset üldse väljendada oskab, siis muidugi luuletajad. Eesti luule on kindlasti maailmakirjanduse üks tippsaavutusi. Selles raamatus olevad tekstid on tõestusmaterjal.
4. Rein Veidemann "Piimaring"
Kirjastus EKSA
Eesti kirjanduses harvaesinev juhtum, kui terve romaan on üles ehitatud ühele kujundile, mida kirjandusteadlasest autor teose käigus lugejale lahkelt seletab. Klassikaliselt komponeeritud romaan, mis toetub siirastele pihtimustele ja avab ausalt nõukogude ajastut.
5. Enn Kasak "Paradoksid. Must auk mõtlemises"
Kirjastus Argo
Suurepärane raamat nii enese harimiseks kui ka proovile panemiseks. Ühelt poolt filosoofiline, teisalt ka praktiliselt paradokside sisu avav. Kuigi teema ise on paras peavalu, on autor osanud selle köitvalt kirja panna, nii et lõpuks tekib raamatust omamoodi sõltuvus.
6. Konrad Lorenz "Niinimetatud kurjus: Agressiooni looduslugu"
Saksa keelest tõlkinud Mari Tarvas. TLÜ kirjastus
Kaasahaaravalt kirjutatud ja põnevate näidetega illustreeritud raamat sellest, mis vahet on kurjusel ja agressioonil, loomadel ja inimestel. Autori üldistusvõime ning tähelepanekud teevad raamatust loodusteadusliku mõtiskluse, mis paneb inimsusele uue pilguga vaatama.
7. Alvis Hermanis "Päevik". Tõlkinud Contra
Kirjastanud Tallinna Linnateater
Kahtlemata üks selle aasta üllatusi. Küllalt teatrikauge inimesena oli mul põnev elada päevaraamatu kaudu sisse ühte teistsugusesse maailma ja eriti seetõttu, et autor on lätlane. Kui palju me ikka Lätist ja lätlastest teame! Kogu aeg liiga vähe. Kuigi palju on juttu lavastamisest välismaal, on Läti ikka kohal. Kõige huvitavam on siiski lugeda ühe iseseisva vaimuga inimese mõtteid ja mõtisklusi, olgu nad siis mõeldud ükskõik kus.
8. Lewis Mumford. Masina müüt I. Tõlkinud Hillar Künnapas
Kirjastus Ilmamaa
Köitvalt kirjutatud raamat masina-inimese vahekorrast, mis seab kahtluse alla veendumuse, et progressi näitajaks on tingimata tehnoloogiline areng. Autor avab kõikvõimalikke erinevaid aspekte ja inimkultuuri arenguetappe, vaatab neid harjumuspärasest teise nurga alt. Raamat pole mul veel läbi, nii et ootan huviga, kuhu autor välja jõuab. Seda enam, et oodata on ka II köidet pealkirjaga "Võimu viisnurk".
9. "Kirjanikud omavahel" raamatusari
Kirjastus Hea lugu
Tänuväärne raamatusari, mida eriti hakkavad hindama tuleviku kirjandusuurijad. Aga on muidugi ka praegu hea sissevaade erinevate ajastute kirjandusilmadesse. Hästi valitud autorid on taganud piisava omanäolisuse, nii et raamatud ei hakka üksteist kordama. Muidugi on mõni sarja teos tugevam ja põnevam kui teine, sõltub ka lugeja erihuvist. Ladusa lugemise kõrval on sellel sarjal igal juhul ajatu kirjanduslooline väärtus.
10. Klassika
Ei saa üle ega ümber sellest, et käesolev aasta on olnud suuremat sorti kirjandusklassikute juubeliaasta. Sel puhul on välja antud ka kordustrükke, kuid polegi ju nii oluline, kas head teksti lugeda uuest või vanast raamatust. Mõni eelistab just vana. Nii või teisiti tuleks kätte võtta ja (üle) lugeda A.H. Tammsaare (140), Hando Runneli (80), Lydia Koidula (175), Jüri Üdi/Juhan Viidingu (70), Marie Underi (135), Artur Alliksaare (95), Mihkel Muti (65), Ellen Niidu (90) loomingut. Klassika ei aegu!
VALNER VALME
Leïla Slimani, "Hällilaul" (tõlkinud Sirje Keevallik). Tänapäev, sari "Punane raamat"
J. L. Austin, "Kuidas teha sõnadega asju" (tõlkinud Triin Kallas). (Tallinna Ülikooli kirjastus
Khalil Gibran, "Murtud tiivad" (tõlkinud Üllar Peterson). Tallinna Ülikooli kirjastus
Chimamanda Ngozi Adichie, "Pool kollast päikest" (tõlkinud Triinu Pakk). Varrak, sari "Moodne aeg".
Vladimir Orlov, "Aldimängija Danilov" (tõlkinud Erle Nõmm). Tänapäev, sari "Punane raamat".
Sergio Pitol, "Mefisto valss ja teisi jutte" (tõlkinud Ruth Sepp). Loomingu Raamatukogu
Chinua Achebe, "Kõik vajub koost" (tõlkinud Heili Sepp). Varrak, sari "20. sajandi klassika"
Daniel Galera, "Verest nõretav habe" (tõlkinud Mele Pesti). Varrak, sari "Moodne aeg".
Sadeq Hedayat, "Pime öökull" (tõlkinud Üllar Peterson). Tallinna Ülikooli kirjastus.
Ingmar Bergman, "Puumaaling. Pärast proovi" (tõlkinud Ülev Aaloe ja Anu Saluäär). Loomingu Raamatukogu
### Response:
Autahvel. Lemmikraamatud 2018 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kindral Bisserup kohtus Tapal esmalt oma Eesti kolleegi kindralmajor Martin Heremiga, kellega arutleti NATO Põhjadiviisi tuleviku ja taanlaste liitlaste lahingugrupi panustamise teemadel, teatas kaitseväe peastaap.
Seejärel sai Taani kaitseväe juhataja ülevaate regionaalsest julgeolekuolukorrast ning tutvus Tapal paiknevate Taani kaitseväelaste ja nende väljaõppega.
NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Taani on koos Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Islandiga üheks Eestis paiknevasse lahingugruppi panustavast riigist. | Taani kaitseväe juhataja külastas Tapa linnakut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kindral Bisserup kohtus Tapal esmalt oma Eesti kolleegi kindralmajor Martin Heremiga, kellega arutleti NATO Põhjadiviisi tuleviku ja taanlaste liitlaste lahingugrupi panustamise teemadel, teatas kaitseväe peastaap.
Seejärel sai Taani kaitseväe juhataja ülevaate regionaalsest julgeolekuolukorrast ning tutvus Tapal paiknevate Taani kaitseväelaste ja nende väljaõppega.
NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Taani on koos Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Islandiga üheks Eestis paiknevasse lahingugruppi panustavast riigist.
### Response:
Taani kaitseväe juhataja külastas Tapa linnakut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõhkamistöödeks loa väljastanud Tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma kinnitas ERR-ile, et jõulupühade ajal Voglers Eesti OÜ lõhketöid ei teosta.
Võlma selgitas, et amet on Voglers Eesti OÜ-le väljastanud ohtlikuma lõhketöö loa kehtivusega 14.11.2018 - 13.11.2019 lõhketööde läbiviimiseks Tooma tn 13 kinnistul. "Lõhketööde teostamise aja valib ettevõte ise, kuid peab seejuures arvestama loatingimustes tooduga," lausus Võlma.
Võlma lisas, et lõhkematerjaliseaduse alusel antakse ohtlikuma lõhketöö luba kehtivusega kuni üks aasta ja loa kehtivuse tähtaega võib pikendada aasta kaupa, kui lõhketöö ohuala piirid ja lõhketöö projekt ei ole muutunud.
Esmaspäeval välja saadetud Lasnamäe linnaosa valitsuse pressiteates seisis, et Tallinna kommunaalameti ja Tallinna linnavalitsuse selgituste kohaselt algavad planeeritud lõhkamisoperatsioonid Lasnamäe Väo karjääris uuest nädalast, 24. detsembril.
"Palun lähipiirkondade elanikel mitte peljata. Plahvatuste helid küll võivad olla kahjuks häirivad, kuid need ei ole ohtlikud," ütles Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva-Skuratovski.
Seega lõhketööd toimuvad ettevõtte poolt valitud ajal, aga mitte jõulupühade ajal. | Lasnamäelased pääsevad siiski lõhkamispaukudest jõulupühade ajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõhkamistöödeks loa väljastanud Tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma kinnitas ERR-ile, et jõulupühade ajal Voglers Eesti OÜ lõhketöid ei teosta.
Võlma selgitas, et amet on Voglers Eesti OÜ-le väljastanud ohtlikuma lõhketöö loa kehtivusega 14.11.2018 - 13.11.2019 lõhketööde läbiviimiseks Tooma tn 13 kinnistul. "Lõhketööde teostamise aja valib ettevõte ise, kuid peab seejuures arvestama loatingimustes tooduga," lausus Võlma.
Võlma lisas, et lõhkematerjaliseaduse alusel antakse ohtlikuma lõhketöö luba kehtivusega kuni üks aasta ja loa kehtivuse tähtaega võib pikendada aasta kaupa, kui lõhketöö ohuala piirid ja lõhketöö projekt ei ole muutunud.
Esmaspäeval välja saadetud Lasnamäe linnaosa valitsuse pressiteates seisis, et Tallinna kommunaalameti ja Tallinna linnavalitsuse selgituste kohaselt algavad planeeritud lõhkamisoperatsioonid Lasnamäe Väo karjääris uuest nädalast, 24. detsembril.
"Palun lähipiirkondade elanikel mitte peljata. Plahvatuste helid küll võivad olla kahjuks häirivad, kuid need ei ole ohtlikud," ütles Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva-Skuratovski.
Seega lõhketööd toimuvad ettevõtte poolt valitud ajal, aga mitte jõulupühade ajal.
### Response:
Lasnamäelased pääsevad siiski lõhkamispaukudest jõulupühade ajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Usbekistani juurtega Vene tööstusmagnaat Iskander Mahmudov tegi käesoleva aasta juulis 294 000 euro suuruse ülekande ettevõttele Mars Conseil, mille omanikuks on julgeolekuekspert omanik Vincent Crase, kes oli juulini erakonna La République En Marche turvaülemaks, kirjutas väljaanne Mediapart. Teemat vahendasid ka paljud ajalehed, sealhulgas Le Monde ja Le Figaro.
Crase vallandati hiljem samal kuula turvaülema kohalt pärast seda, kui tema palkajaks olnud Alexandre Benalla vallandati presidendi kantseleist.
Valimiskampaania ajal Macroni ihukaitsjaks olnud Benalla karjäärile presidendi kantseleis sai saatuslikuks avalikkuse ette jõudnud videoklipp, kus oli näha, kuidas ta Pariisis meeleavaldajate vastu jõudu kasutab. Skandaalseks osutus eelkõige asjaolu, et ametlikult oli Benallal vaba päev, kuid videol kannab ta abipolitseinikule viitavat sümboolikat ning tegutseb koos märulipolitseiga. Nii Benalla kui ka Crase, kes samuti vahejuhtumi ajal kaamerate ette jäi, on praegu uurimise all seoses kolme intsidendiga, mis leidsid aset maipühade aegsete meeleavalduste ajal.
175 000 eurot üle kantud rahast liikus edasi turvafirmale Velours Sécurité, kus omal ajal töötas ka Benalla. Benalla rõhutas kommentaariks, et tal ei ole midagi pistmist Mahmudovi ja Crase'i firma vahelise lepinguga. Velours Sécurité olevat tegelenud vaid Mars Conseil' poolt pakutud alltöövõtuga.
Crase'i firmale tehtud ülekande kohta on teada, et Prantsusmaal rohkelt vara omav Mahmudov tasus sellega turvateenuste eest. Miski ei viita hetkel sellele, et Mahmudov oleks ülekannet tehes kuidagi seadust rikkunud.
Küll aga tekitab Vene oligarhi ülekanne Prantsuse presidendi partei nüüdseks juba endisele turvaülemale rohkelt küsimusi ajal, mil Prantsusmaa ja ka Macron ise on süüdistanud Venemaad korduvalt Prantsusmaa ja lääneriikide siseasjadesse sekkumises.
Muuhulgas on räägitud sellest, kuidas Venemaa olevat üritanud kallutada 2017. aasta presidendivalimisi oma lemmiku Marine Le Peni kasuks ning sellel eesmärgil tehti ka küberrünnak Macroni kampaaniameeskonna vastu. Vastasseis läks mingil perioodil nii ägedaks, et Macron ei lubanud Kremli kanali RT esindajad enam oma pressiüritustele.
Hiljuti on aga üha rohkem räägitud sellest, kuidas Venemaa üritavat nn kollaste vestide protestilaine raames ässitustööd teha ja desinformatsiooni levitada, ning seda küsimust uurivad nüüd ametlikult ka Prantsuse eriteenistused. | Meedia: Vene oligarh ostis teenuseid Macroni partei turvaülema firmalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Usbekistani juurtega Vene tööstusmagnaat Iskander Mahmudov tegi käesoleva aasta juulis 294 000 euro suuruse ülekande ettevõttele Mars Conseil, mille omanikuks on julgeolekuekspert omanik Vincent Crase, kes oli juulini erakonna La République En Marche turvaülemaks, kirjutas väljaanne Mediapart. Teemat vahendasid ka paljud ajalehed, sealhulgas Le Monde ja Le Figaro.
Crase vallandati hiljem samal kuula turvaülema kohalt pärast seda, kui tema palkajaks olnud Alexandre Benalla vallandati presidendi kantseleist.
Valimiskampaania ajal Macroni ihukaitsjaks olnud Benalla karjäärile presidendi kantseleis sai saatuslikuks avalikkuse ette jõudnud videoklipp, kus oli näha, kuidas ta Pariisis meeleavaldajate vastu jõudu kasutab. Skandaalseks osutus eelkõige asjaolu, et ametlikult oli Benallal vaba päev, kuid videol kannab ta abipolitseinikule viitavat sümboolikat ning tegutseb koos märulipolitseiga. Nii Benalla kui ka Crase, kes samuti vahejuhtumi ajal kaamerate ette jäi, on praegu uurimise all seoses kolme intsidendiga, mis leidsid aset maipühade aegsete meeleavalduste ajal.
175 000 eurot üle kantud rahast liikus edasi turvafirmale Velours Sécurité, kus omal ajal töötas ka Benalla. Benalla rõhutas kommentaariks, et tal ei ole midagi pistmist Mahmudovi ja Crase'i firma vahelise lepinguga. Velours Sécurité olevat tegelenud vaid Mars Conseil' poolt pakutud alltöövõtuga.
Crase'i firmale tehtud ülekande kohta on teada, et Prantsusmaal rohkelt vara omav Mahmudov tasus sellega turvateenuste eest. Miski ei viita hetkel sellele, et Mahmudov oleks ülekannet tehes kuidagi seadust rikkunud.
Küll aga tekitab Vene oligarhi ülekanne Prantsuse presidendi partei nüüdseks juba endisele turvaülemale rohkelt küsimusi ajal, mil Prantsusmaa ja ka Macron ise on süüdistanud Venemaad korduvalt Prantsusmaa ja lääneriikide siseasjadesse sekkumises.
Muuhulgas on räägitud sellest, kuidas Venemaa olevat üritanud kallutada 2017. aasta presidendivalimisi oma lemmiku Marine Le Peni kasuks ning sellel eesmärgil tehti ka küberrünnak Macroni kampaaniameeskonna vastu. Vastasseis läks mingil perioodil nii ägedaks, et Macron ei lubanud Kremli kanali RT esindajad enam oma pressiüritustele.
Hiljuti on aga üha rohkem räägitud sellest, kuidas Venemaa üritavat nn kollaste vestide protestilaine raames ässitustööd teha ja desinformatsiooni levitada, ning seda küsimust uurivad nüüd ametlikult ka Prantsuse eriteenistused.
### Response:
Meedia: Vene oligarh ostis teenuseid Macroni partei turvaülema firmalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oktoobris avaldatud esialgsetes nimekirjades oli 16-aastane eestlanna antud üles üksnes Big airis, nüüd on lisandunud ka tema põhiline leivaala pargisõit ja modifitseeritud rennisõit.
Praegused stardinimekirjad:
Pargisõit: Isabel Atkin (Suurbritannia), Sarah Höfflin (Šveits), Johanne Killi (Norra), Tess Ledeux (Prantsusmaa), Kelly Sildaru (Eesti), Giulia Tanno (Šveits), Maggie Voisin (USA).
Rennisõit: Maddie Bowman (USA), Annalisa Drew (USA), Devin Logan (USA), Ayana Onozuka (Jaapan), Cassie Sharpe (Kanada), Brita Sigourney (USA), Rachael Karker (Kanada).
Big air hüpped: Mathilde Gremaud (Šveits), Sarah Höfflin (Šveits), Johanne Killi (Norra), Tess Ledeux (Prantsusmaa), Kelly Sildaru (Eesti), Giulia Tanno (Šveits), Maggie Voisin (USA), Elena Gaskell (Kanada).
Sildaru on Aspenis peetavatel talvistel X-Mängudel teeninud kaks kulda (2016 ja 2017 pargisõidus) ja ühe hõbeda (2017 Big air hüpetes). | Kelly Sildaru pääseb X-Mängude starti kõigil kolmel alal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oktoobris avaldatud esialgsetes nimekirjades oli 16-aastane eestlanna antud üles üksnes Big airis, nüüd on lisandunud ka tema põhiline leivaala pargisõit ja modifitseeritud rennisõit.
Praegused stardinimekirjad:
Pargisõit: Isabel Atkin (Suurbritannia), Sarah Höfflin (Šveits), Johanne Killi (Norra), Tess Ledeux (Prantsusmaa), Kelly Sildaru (Eesti), Giulia Tanno (Šveits), Maggie Voisin (USA).
Rennisõit: Maddie Bowman (USA), Annalisa Drew (USA), Devin Logan (USA), Ayana Onozuka (Jaapan), Cassie Sharpe (Kanada), Brita Sigourney (USA), Rachael Karker (Kanada).
Big air hüpped: Mathilde Gremaud (Šveits), Sarah Höfflin (Šveits), Johanne Killi (Norra), Tess Ledeux (Prantsusmaa), Kelly Sildaru (Eesti), Giulia Tanno (Šveits), Maggie Voisin (USA), Elena Gaskell (Kanada).
Sildaru on Aspenis peetavatel talvistel X-Mängudel teeninud kaks kulda (2016 ja 2017 pargisõidus) ja ühe hõbeda (2017 Big air hüpetes).
### Response:
Kelly Sildaru pääseb X-Mängude starti kõigil kolmel alal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavusel hooajal Esiliigas B-s ning uuel hooajal aste kõrgemal palliv JK Järve täiendas suvel oma ridu kolme brasiillase ning ühe korealasega. Kõige tuntum suvistest täiendustest oligi just Hudson, kes oli varasemalt mänginud nii Brasiilia, Portugali kui ka Läti madalamates liigades. Nüüd astus mängumees üsna suure sammu oma karjääris edasi, kui hakkab pallima oma kodumaa tugevuselt teisel liigatasemel, kirjutab Soccernet.ee.
Brasiillane sai Eesti Esiliiga B-s seitse mänguga kirja neli väravat. | Eesti Esiliiga B mängumees liikus Brasiilia esiliigasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavusel hooajal Esiliigas B-s ning uuel hooajal aste kõrgemal palliv JK Järve täiendas suvel oma ridu kolme brasiillase ning ühe korealasega. Kõige tuntum suvistest täiendustest oligi just Hudson, kes oli varasemalt mänginud nii Brasiilia, Portugali kui ka Läti madalamates liigades. Nüüd astus mängumees üsna suure sammu oma karjääris edasi, kui hakkab pallima oma kodumaa tugevuselt teisel liigatasemel, kirjutab Soccernet.ee.
Brasiillane sai Eesti Esiliiga B-s seitse mänguga kirja neli väravat.
### Response:
Eesti Esiliiga B mängumees liikus Brasiilia esiliigasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 42. korda toimuv Berliini filmifestivali alaprogramm Generations, mis koosneb kahest võistlusprogrammist Kplus ja 14plus, koondab laste- ja noortefilme üle maailma. Sel aastal on fookuses tüdrukute ja noorte naiste võitlus oma identiteedi ja saatuse eest, mille nimel ületada kõiksugu raskuseid ja väliseid takistusi.
Alaprogrammi juht Maryanne Redpath kinnitas, et tegemist on julgete filmidega kartmatutelt filmitegijatelt, kellel on täpne tunnetus praeguste sotsiaalsete, kultuuriliste ja politiiliste muutuste suhtes. "Valitud filmid kõnelevad laiema publikuga, mitte ainult noortega," rõhutas ta.
"Lotte ja kadunud lohed" kõrval kuuluvad programmi Kplus veel Mo Scarpelli "Anbessa", Pablo Brionesi ja The Moving Picture Boysi "Baracoa", Mariane Atlani "Daniel fait face", Wang Lina "Di yi ci be li bie", Nina Wesemanni "Kinder", Steven Wouterloodi debüütfilm "Mijn bijzonder rare week met Tess" ja Geneviève Dulude-De Cellesi "Une colonie".
Berliini filmifestival toimub 7. kuni 17. veebruarini 2019. aastal. Kogu Generations programm avalikustatakse jaanuari keskel. | "Lotte ja kadunud lohed" jõuab Berliini filmifestivali lasteprogrammi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
42. korda toimuv Berliini filmifestivali alaprogramm Generations, mis koosneb kahest võistlusprogrammist Kplus ja 14plus, koondab laste- ja noortefilme üle maailma. Sel aastal on fookuses tüdrukute ja noorte naiste võitlus oma identiteedi ja saatuse eest, mille nimel ületada kõiksugu raskuseid ja väliseid takistusi.
Alaprogrammi juht Maryanne Redpath kinnitas, et tegemist on julgete filmidega kartmatutelt filmitegijatelt, kellel on täpne tunnetus praeguste sotsiaalsete, kultuuriliste ja politiiliste muutuste suhtes. "Valitud filmid kõnelevad laiema publikuga, mitte ainult noortega," rõhutas ta.
"Lotte ja kadunud lohed" kõrval kuuluvad programmi Kplus veel Mo Scarpelli "Anbessa", Pablo Brionesi ja The Moving Picture Boysi "Baracoa", Mariane Atlani "Daniel fait face", Wang Lina "Di yi ci be li bie", Nina Wesemanni "Kinder", Steven Wouterloodi debüütfilm "Mijn bijzonder rare week met Tess" ja Geneviève Dulude-De Cellesi "Une colonie".
Berliini filmifestival toimub 7. kuni 17. veebruarini 2019. aastal. Kogu Generations programm avalikustatakse jaanuari keskel.
### Response:
"Lotte ja kadunud lohed" jõuab Berliini filmifestivali lasteprogrammi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erakonna nimekirjatoimkonna ettepanekul registreeris juhatus kandidaadid järgmises järjekorras:
1. Andrus Ansip
2. Taavi Rõivas
3. Urmas Paet
4. Maris Lauri
5. Kalle Palling
6. Yoko Alender
7. Vilja Toomast
8. Airis Meier
9. Hanno Pevkur
"On ülioluline, et iga Eesti esindaja Euroopa parlamendis oleks kontaktide ja kogemustega poliitik, kellel on oma Euroopa võrgustik ja kes on valmis seisma Eesti huvide eest. Kui suurtel riikidel on saadikuid sadakond, siis meil vaid seitse. Reformierakond paneb neile valimistele välja ülitugeva nimekirja, mida juhib edukas Euroopa komisjoni asepresident Andrus Ansip, kellel järgnevad peaministrikogemusega Taavi Rõivas, ning pikaajaline välisminister Urmas Paet. Meie eesmärgiks on Euroopa Parlamendi valimised võita," ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
Valimisnimekirja kinnitab Reformierakonna üldkogu 12. jaanuaril. | Reformierakonna europarlamendi valimiste nimekirjas on teisel kohal Rõivas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakonna nimekirjatoimkonna ettepanekul registreeris juhatus kandidaadid järgmises järjekorras:
1. Andrus Ansip
2. Taavi Rõivas
3. Urmas Paet
4. Maris Lauri
5. Kalle Palling
6. Yoko Alender
7. Vilja Toomast
8. Airis Meier
9. Hanno Pevkur
"On ülioluline, et iga Eesti esindaja Euroopa parlamendis oleks kontaktide ja kogemustega poliitik, kellel on oma Euroopa võrgustik ja kes on valmis seisma Eesti huvide eest. Kui suurtel riikidel on saadikuid sadakond, siis meil vaid seitse. Reformierakond paneb neile valimistele välja ülitugeva nimekirja, mida juhib edukas Euroopa komisjoni asepresident Andrus Ansip, kellel järgnevad peaministrikogemusega Taavi Rõivas, ning pikaajaline välisminister Urmas Paet. Meie eesmärgiks on Euroopa Parlamendi valimised võita," ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
Valimisnimekirja kinnitab Reformierakonna üldkogu 12. jaanuaril.
### Response:
Reformierakonna europarlamendi valimiste nimekirjas on teisel kohal Rõivas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrustajad läksid kohtumist 4:2 juhtima, kuid külalised seadsid jalule viigi 6:6 ning pääsesid ette 9:8 ja 10:9. Seejärel viskas Hannover-Burgdorf neli vastuseta väravat ning puhkama mindi väljakuperemeeste kahetabamuselises eduseisus. Teise poolaja alguses suurendas Hannover-Burgdorf edu neljale väravale ja kuigi Erlangenil õnnestus kaks tabamust tagasi võtta, särasid lõpusireeni kõlades võõrustajate 33:29 võidunumbrid, vahendab Käsipall24.ee.
Hannover-Burgdorfi resultatiivseim mängija oli Cristian Ugalde seitsme väravaga. Morten Olseni arvele kanti aga kolm tabamust ja 11 tulemuslikku söötu. Erlangenile tõi Christoph Steinert parimana kaheksa väravat. | Patraili koduklubi jõudis Saksamaa karikavõistlustel taas poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrustajad läksid kohtumist 4:2 juhtima, kuid külalised seadsid jalule viigi 6:6 ning pääsesid ette 9:8 ja 10:9. Seejärel viskas Hannover-Burgdorf neli vastuseta väravat ning puhkama mindi väljakuperemeeste kahetabamuselises eduseisus. Teise poolaja alguses suurendas Hannover-Burgdorf edu neljale väravale ja kuigi Erlangenil õnnestus kaks tabamust tagasi võtta, särasid lõpusireeni kõlades võõrustajate 33:29 võidunumbrid, vahendab Käsipall24.ee.
Hannover-Burgdorfi resultatiivseim mängija oli Cristian Ugalde seitsme väravaga. Morten Olseni arvele kanti aga kolm tabamust ja 11 tulemuslikku söötu. Erlangenile tõi Christoph Steinert parimana kaheksa väravat.
### Response:
Patraili koduklubi jõudis Saksamaa karikavõistlustel taas poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on hea meel on tõdeda, et sakslaste teenistus- ja olmetingimused Ämari lennubaasis on väga head," sõnas kindralleitnant Gerhartz ning soovis nii Ämaris paiknevatele sakslastele kui ka Eesti õhuväelastele rahulikku jõuluaega.
Lennubaasi ülema, kolonelleitnant Ülar Lõhmuse sõnul on liitlased siinsete tingimustega alati rahule jäänud. "Saksamaa on meie usaldusväärne partner ning meie jaoks on oluline, et nende sõdurid siin ennast hästi tunneksid," ütles kolonelleitnant Lõhmus.
Teisipäeval alanud kahepäevasel visiidil saatsid kindralit Bundestagi liige Dr. Reinhard Brandl ja Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis Christoph Eichhorn.
Eestisse selle aasta augustis viiendat korda õhuturbemissioonile saabunud Saksa lennusalga kodubaasiks on Neuburg Baierimaal.
Õhuturvet tagatakse hävitajatega Eurofighter, Eestis paikneb rotatsiooni ajal pea 160 Saksa õhuväelast.
Jaanuaris annab praegune õhuturbe kontingent vahetuse üle järgmisele Saksa lennusalgale. | Saksamaa õhuväe ülem külastas Ämari lennubaasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on hea meel on tõdeda, et sakslaste teenistus- ja olmetingimused Ämari lennubaasis on väga head," sõnas kindralleitnant Gerhartz ning soovis nii Ämaris paiknevatele sakslastele kui ka Eesti õhuväelastele rahulikku jõuluaega.
Lennubaasi ülema, kolonelleitnant Ülar Lõhmuse sõnul on liitlased siinsete tingimustega alati rahule jäänud. "Saksamaa on meie usaldusväärne partner ning meie jaoks on oluline, et nende sõdurid siin ennast hästi tunneksid," ütles kolonelleitnant Lõhmus.
Teisipäeval alanud kahepäevasel visiidil saatsid kindralit Bundestagi liige Dr. Reinhard Brandl ja Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis Christoph Eichhorn.
Eestisse selle aasta augustis viiendat korda õhuturbemissioonile saabunud Saksa lennusalga kodubaasiks on Neuburg Baierimaal.
Õhuturvet tagatakse hävitajatega Eurofighter, Eestis paikneb rotatsiooni ajal pea 160 Saksa õhuväelast.
Jaanuaris annab praegune õhuturbe kontingent vahetuse üle järgmisele Saksa lennusalgale.
### Response:
Saksamaa õhuväe ülem külastas Ämari lennubaasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stuhec, kes oli esimene ka päev varem peetud kiirlaskumises, edestas teise koha saanud Liechtensteini mäesuusatajat Tina Weiratherit 0,05 sekundiga. Teisele kohale tuli ka austerlanna Nicole Schmidhofer, kes sõitis Weiratheriga välja sama aja.
Ilka Stuhec on MK-sarjas käesoleval hooajal võitnud kaks võistlust. Üldarvestuses hoiab sloveenlanna 302 punktiga viiendat kohta. Liider Mikaela Shiffrinil on 689 punkti ning ameeriklanna edestab lähimat jälitajat, Nicole Schmidhoferit, koguni 330 silmaga.
MK-sari jätkub nädala lõpus Prantsusmaal Courchevelis sõidetava slaalomi ja suurslaalomiga. | Stuhec võttis Val Gardenas teise järjestikuse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stuhec, kes oli esimene ka päev varem peetud kiirlaskumises, edestas teise koha saanud Liechtensteini mäesuusatajat Tina Weiratherit 0,05 sekundiga. Teisele kohale tuli ka austerlanna Nicole Schmidhofer, kes sõitis Weiratheriga välja sama aja.
Ilka Stuhec on MK-sarjas käesoleval hooajal võitnud kaks võistlust. Üldarvestuses hoiab sloveenlanna 302 punktiga viiendat kohta. Liider Mikaela Shiffrinil on 689 punkti ning ameeriklanna edestab lähimat jälitajat, Nicole Schmidhoferit, koguni 330 silmaga.
MK-sari jätkub nädala lõpus Prantsusmaal Courchevelis sõidetava slaalomi ja suurslaalomiga.
### Response:
Stuhec võttis Val Gardenas teise järjestikuse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kusjuures Šmigun-Vähi ja teine uustulnukas nimekirjas, pangandustaustaga Andres Sutt (11. kohal) said endale kõrged kohad tänu Taavi Rõivase ja Siim Kallase taandumisele nimekirja lõppu. 125-liikmelise täisnimekirja kaks viimast ongi endised peaministrid Rõivas (124.) ja Kallas (125.).
"Minu ettepanekul nõustusid kaks peaministrit, Siim Kallas ja Taavi Rõivas liikuma üleriigilise nimekirja ankrumeesteks, et anda oma koht kahele uuele tulijale, Kristina Šmigun-Vähile ja Andres Sutile. Selle ettepaneku kiitis juhatus heaks," ütles erakonna esimees Kaja Kallas.
Reformierakonna esikümnesse kuuluvad lisaks Kallasele, Ligile ja Šmigun-Vähile veel Hanno Pevkur, Urmas Paet, Kristen Michal, Aivar Sõerd, Maris Lauri, Arto Aas
ja Ants Laaneots.
Ülejäänud uutest nimedest Reformierakonna nimekirjas võib välja tuua, et Isamaast üle tulnud Marko Mihkelson on 20. kohal, haridusministri ambitsiooniga TÜ professor Margit Sutrop 37. kohal, Vabaõhumuuseumi juhi kohalt lahkuv Merike Lang 50. kohal, 16 aastat TÜ Kliinikumi juhtinud Urmas Siigur 58. kohal, endine ajakirjanik Aivar Viidik 81. kohal.
Erakonna üldnimekiri on oluline kompensatsioonimandaatide jaotamisel. Tavaliselt jõuab parlamenti läbi üldnimekirja umbes veerand saadikutest. Lõviosa tuleb siiski ringkonnamandaadiga ja väike osa isikumandaadiga.
Reformierakonna üle-riigiline valimisnimekiri:
1. Kaja Kallas
2. Jürgen Ligi
3. Kristina Šmigun-Vähi
4. Hanno Pevkur
5. Urmas Paet
6. Kristen Michal
7. Aivar Sõerd
8. Maris Lauri
9. Arto Aas
10. Ants Laaneots
11. Andres Sutt
12. Urmas Klaas
13. Keit Pentus-Rosimannus
14. Eerik-Niiles Kross
15. Kalle Laanet
16. Liina Kersna
17. Urmas Kruuse
18. Urve Tiidus
19. Yoko Alender
20. Marko Mihkelson
21. Kalle Palling
22. Vilja Toomast
23. Laine Randjärv
24. Johannes Kert
25. Signe Kivi
26. Toomas Kivimägi
27. Andrus Seeme
28. Jüri Jaanson
29. Valdo Randpere
30. Heiki Kranich
31. Erkki Keldo
32. Ivi Eenmaa
33. Mati Raidma
34. Madis Milling
35. Heidy Purga
36. Annely Akkermann
37. Margit Sutrop
38. Õnne Pillak
39. Sulev Kannimäe
40. Tiiu Aro
41. Ülle Rajasalu
42. Toomas Järveoja
43. Jaanus Ratas
44. Madis Timpson
45. Ants Leemets
46. Toomas Kruusimägi
47. Mart Võrklaev
48. Hele Everaus
49. Anti Haugas
50. Merike Lang
51. Margus Lepik
52. Maido Ruusmann
53. Liis Klaar
54. Airis Meier
55. Maris Toomel
56. Rait Pihelgas
57. Peeter Sibul
58. Urmas Siigur
59. Ülo Needo
60. Katrin Kuusemäe
61. Ott Kasuri
62. Kristo Enn Vaga
63. Andrus Umboja
64. Kaupo Nõlvak
65. Signe Riisalo
66. Vladas Radvilavičius
67. Reno Laidre
68. Aivar Surva
69. Leo Aadel
70. Aivar Saarela
71. Timo Suslov
72. Marika Valter
73. Tarmo Alt
74. Jüri Lebedev
75. Maire Forsel
76. Jaan Alver
77. Meeli Pärna
78. Eero Merilind
79. Raivo Meitus
80. Sten Laansoo
81. Aivar Viidik
82. Andres Aro
83. Raimond Tamm
84. Jaanus Müür
85. Juhan Kangilaski
86. Lembit Kolk
87. Tõnu Juul
88. Aivar Rosenberg
89. Marko Torm
90. Tiit Soorm
91. Andrus Punt
92. Margit Elviste
93. Gerol Silkin
94. Madis Koit
95. Toomas Rõhu
96. Merili Ranniste
97. Indrek Kesküla
98. Mati Sadam
99. Helen Mahmastol
100. Illari Lään
101. Kadri Kurm
102. Tõnu Meijel
103. Rainar Enden
104. Andrea Eiche
105. Olesja Ojamäe
106. Andres Mõis
107. Priit Palmet
108. Toomas Nõmmiste
109. Sergei Gorlatš
110. Taimo Tugi
111. Tiit Vahenõmm
112. Ülvi Nool-Kõre
113. Art Kuum
114. Katrin Helendi
115. Taavi Toppi
116. Marko Raudlam
117. Merike Peri
118. Toomas Kärk
119. Einike Mölder
120. Tiina Rühka
121. Liana Nõgene
122. Riho Tell
123. Meelis Soll
124. Taavi Rõivas
125. Siim Kallas | Šmigun-Vähi on Reformierakonna kolmas number valimistel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kusjuures Šmigun-Vähi ja teine uustulnukas nimekirjas, pangandustaustaga Andres Sutt (11. kohal) said endale kõrged kohad tänu Taavi Rõivase ja Siim Kallase taandumisele nimekirja lõppu. 125-liikmelise täisnimekirja kaks viimast ongi endised peaministrid Rõivas (124.) ja Kallas (125.).
"Minu ettepanekul nõustusid kaks peaministrit, Siim Kallas ja Taavi Rõivas liikuma üleriigilise nimekirja ankrumeesteks, et anda oma koht kahele uuele tulijale, Kristina Šmigun-Vähile ja Andres Sutile. Selle ettepaneku kiitis juhatus heaks," ütles erakonna esimees Kaja Kallas.
Reformierakonna esikümnesse kuuluvad lisaks Kallasele, Ligile ja Šmigun-Vähile veel Hanno Pevkur, Urmas Paet, Kristen Michal, Aivar Sõerd, Maris Lauri, Arto Aas
ja Ants Laaneots.
Ülejäänud uutest nimedest Reformierakonna nimekirjas võib välja tuua, et Isamaast üle tulnud Marko Mihkelson on 20. kohal, haridusministri ambitsiooniga TÜ professor Margit Sutrop 37. kohal, Vabaõhumuuseumi juhi kohalt lahkuv Merike Lang 50. kohal, 16 aastat TÜ Kliinikumi juhtinud Urmas Siigur 58. kohal, endine ajakirjanik Aivar Viidik 81. kohal.
Erakonna üldnimekiri on oluline kompensatsioonimandaatide jaotamisel. Tavaliselt jõuab parlamenti läbi üldnimekirja umbes veerand saadikutest. Lõviosa tuleb siiski ringkonnamandaadiga ja väike osa isikumandaadiga.
Reformierakonna üle-riigiline valimisnimekiri:
1. Kaja Kallas
2. Jürgen Ligi
3. Kristina Šmigun-Vähi
4. Hanno Pevkur
5. Urmas Paet
6. Kristen Michal
7. Aivar Sõerd
8. Maris Lauri
9. Arto Aas
10. Ants Laaneots
11. Andres Sutt
12. Urmas Klaas
13. Keit Pentus-Rosimannus
14. Eerik-Niiles Kross
15. Kalle Laanet
16. Liina Kersna
17. Urmas Kruuse
18. Urve Tiidus
19. Yoko Alender
20. Marko Mihkelson
21. Kalle Palling
22. Vilja Toomast
23. Laine Randjärv
24. Johannes Kert
25. Signe Kivi
26. Toomas Kivimägi
27. Andrus Seeme
28. Jüri Jaanson
29. Valdo Randpere
30. Heiki Kranich
31. Erkki Keldo
32. Ivi Eenmaa
33. Mati Raidma
34. Madis Milling
35. Heidy Purga
36. Annely Akkermann
37. Margit Sutrop
38. Õnne Pillak
39. Sulev Kannimäe
40. Tiiu Aro
41. Ülle Rajasalu
42. Toomas Järveoja
43. Jaanus Ratas
44. Madis Timpson
45. Ants Leemets
46. Toomas Kruusimägi
47. Mart Võrklaev
48. Hele Everaus
49. Anti Haugas
50. Merike Lang
51. Margus Lepik
52. Maido Ruusmann
53. Liis Klaar
54. Airis Meier
55. Maris Toomel
56. Rait Pihelgas
57. Peeter Sibul
58. Urmas Siigur
59. Ülo Needo
60. Katrin Kuusemäe
61. Ott Kasuri
62. Kristo Enn Vaga
63. Andrus Umboja
64. Kaupo Nõlvak
65. Signe Riisalo
66. Vladas Radvilavičius
67. Reno Laidre
68. Aivar Surva
69. Leo Aadel
70. Aivar Saarela
71. Timo Suslov
72. Marika Valter
73. Tarmo Alt
74. Jüri Lebedev
75. Maire Forsel
76. Jaan Alver
77. Meeli Pärna
78. Eero Merilind
79. Raivo Meitus
80. Sten Laansoo
81. Aivar Viidik
82. Andres Aro
83. Raimond Tamm
84. Jaanus Müür
85. Juhan Kangilaski
86. Lembit Kolk
87. Tõnu Juul
88. Aivar Rosenberg
89. Marko Torm
90. Tiit Soorm
91. Andrus Punt
92. Margit Elviste
93. Gerol Silkin
94. Madis Koit
95. Toomas Rõhu
96. Merili Ranniste
97. Indrek Kesküla
98. Mati Sadam
99. Helen Mahmastol
100. Illari Lään
101. Kadri Kurm
102. Tõnu Meijel
103. Rainar Enden
104. Andrea Eiche
105. Olesja Ojamäe
106. Andres Mõis
107. Priit Palmet
108. Toomas Nõmmiste
109. Sergei Gorlatš
110. Taimo Tugi
111. Tiit Vahenõmm
112. Ülvi Nool-Kõre
113. Art Kuum
114. Katrin Helendi
115. Taavi Toppi
116. Marko Raudlam
117. Merike Peri
118. Toomas Kärk
119. Einike Mölder
120. Tiina Rühka
121. Liana Nõgene
122. Riho Tell
123. Meelis Soll
124. Taavi Rõivas
125. Siim Kallas
### Response:
Šmigun-Vähi on Reformierakonna kolmas number valimistel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miks te otsustasite Vabaerakonnas kandideerida, kuigi kõik küsitlused näitavad, et riigikokku nad ei pääse? Samas olete öelnud, et Isamaa tegi teile hea pakkumise. Põhjendage oma otsust.
Võib-olla inimeste traditsioonilise arusaama kohaselt poliitikute osas tundub ebanormaalne, kui inimene võib minna sinna, kus ei terenda kergelt kätte tulev koht parlamendis. Aga eks ma siis olen natukene teistmoodi, kui üks ootuspärane poliitik.
Minu jaoks pole poliitikas tegutsemise esimene mõte see, et kus oleks kasulikum või kes teeks parema pakkumise. Olen väga põhjalikult mitme erakonnaga rääkinud ja uurinud nende maailmavaatelisi ja programmilisi põhimõtteid ning nende siirast soovi midagi ära teha.
Minu otsus langes Vabaerakonna kasuks, kuna leian, et nendel on olemas üsna selge maailmavaateline deklaratsioon, mis minu vaadetega sobib.
Tõsi on see, et nende eelmiste valimiste edu andis neile hea võimaluse, kuid nad ei suutnud seda ära kasutada. Kuid mina olen püüdnud leida Vabaerakonnas positiivset - nendel on suuremad võitlused ja sulgede rookimised möödas.
Minu meelest on seal alles päris mõistlikke inimesi. Olen hinnanud ka seda, et kui teistes parteides ja uutes jõududes palju toiduahelikku mõtlemist, siis Vabaerakonnas on seda kõige vähem. Minu jaoks on see hästi oluline.
Minu jaoks on väga vastuvõetamatu parteide sees domineeriv selline lähenemine, et esiteks tegeleme iseendaga ja kui aega üle jääb siis hakkame mõtlema, et mis on kasulik inimestele ja ühiskonnale.
Praegusel poliitmaastikul, kus meil on oodata, et Keskerakonna, kui suurema poliitilise jõu võim suureneb - Reformierakond on küll end mõningate halbade valikutega langustrendi mänginud - siis praegusel hetkel hästi oluline, et väiksemad parteid tuleksid välja, saavutaksid positsiooni ja et parlamenti tuleks erakondi, kes esindaksid erinevaid maailmavaateid.
On ohtlik, et kui tekib väga kontsentreeritud võim ja kui valikuid on vähe. Mitmekesisus on poliitikas praegu väga oluline ja kutsun üles valijaid, et andke oma hääled väiksematele erakondadele, näiteks rohelistele, Vabaerakonnale ja kasvõi Elurikkuse erakonnale. Siis ehk pole meil tipp-poliitikas ühte või kahte parteid, kes teevad seda, mida nad tahavad.
Miks teie valik ei langenud Elurikkuse erakonna, roheliste või Eesti 200 kasuks? Või olid teil Vabaerakonnas ees inimesed, keda teadsite ja tundsite?
Vabaerakond on oma esimesed kaotused läbi elanud ja mulle tundub, et kui sinna õnnestuks jõudu juurde panna, siis õnnestuks teha edasiminek. Nende päris uute tulijate puhul võib juhtuda see, mis juhtus Vabaerakonnaga, et kui saadakse parlamenti siis kokkuklopsitud koosseis, kes on jõudnud poliitikasse, ei ole veel koostöövalmis.
Vabaerakonna edu eelmistel riigikogu valimistel oli peadpööritav, aga sinna oli sattunud erineva maailmavaadetega inimesi. Nüüd on nad sealt välja pudenenud. Aga alguses ongi nii, et pannakse uus seltskond kokku, ent pole päris selge, mis on selle seltskonna maailmavaade ja hakkab toimuma võitlus.
Praeguseks on Vabaerakonda alles jäänud inimesed, kes on formuleerinud oma seisukohad, mis on mõistlikud.
On ka juba olnud Vabaerakonnas juttu, et millisel positsioonil ja millises ringkonnas te kandideerite?
See on praegu arutlusel. Sellega tuleb nüüd hakata tõsisemalt tegelema. Vaatame kogu pilti, et milline inimene kuhugi panna. Minuga ongi see probleem, et tüüpiline poliitik tuleb oma ringkonnast, tal on seal omad inimesed, kes teda tunnevad ja teda valivad. Minul isiklikult sellist ringkonda ei ole ning minu tegevus on olnud 20-30 aastat sotsiaalpoliitika, haridus ning puuetega inimeste valdkond ja on tegelikult üle-eestiline.
Minu piirkond ongi tegelikult kogu Eesti. Aga otsus tuleb langetada ühe piirkonna kasuks ja ma ei oska veel öelda, kas see saab nagu eelmistel riigikogu valimistel olema Harju- ja Raplamaa või valime mingi teise piirkonna.
Olete olnud puuetega inimeste eestkõneleja ja nende parema elujärje eest võitleja. Kuidas see on teil riigikogus olnud aja jooksul õnnestunud? Kui riigikokku ei pääse, kas jätkate?
Seda olen ma pidanud palju selgitama. Sageli arvatakse, et riigikogus saad ainult siis midagi ära teha, kui oled selle kõige võimsama partei tiiva all, kes jõuga surub asju läbi.
Tegelikult see päriselt nii ei ole. Ka aknaalused pole mingisugused fuuriad, kes midagi tehtud ei saa. Minu kogemus on see, et pole olnud vahet, kas olin Isamaa juures või viimased kuud fraktsiooni mittekuuluv saadik.
Sotsiaalkomisjoni liikmena tajusin, et kui sa oled iga päev kohal ja ajad aktiivselt asju, sul on ideed ja sa selgitad neid, siis ainuüksi sellega suudab inimlikul tasandil iga päev mingeid muutusi teha.
Suudad veenda ja põhjendada, et mis on vaja seadustesse viia, mis tuleks ära jätta. Mina ei pea kõige olulisemaks seda, et millises parteis olla, vaid pean oluliseks igapäevases töös mõjutada protsesse. Tuleb olla nähtav ja aktiivne. | Vabaerakonnas kandideeriv Tiina Kangro tahab poliitikasse mitmekesisust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miks te otsustasite Vabaerakonnas kandideerida, kuigi kõik küsitlused näitavad, et riigikokku nad ei pääse? Samas olete öelnud, et Isamaa tegi teile hea pakkumise. Põhjendage oma otsust.
Võib-olla inimeste traditsioonilise arusaama kohaselt poliitikute osas tundub ebanormaalne, kui inimene võib minna sinna, kus ei terenda kergelt kätte tulev koht parlamendis. Aga eks ma siis olen natukene teistmoodi, kui üks ootuspärane poliitik.
Minu jaoks pole poliitikas tegutsemise esimene mõte see, et kus oleks kasulikum või kes teeks parema pakkumise. Olen väga põhjalikult mitme erakonnaga rääkinud ja uurinud nende maailmavaatelisi ja programmilisi põhimõtteid ning nende siirast soovi midagi ära teha.
Minu otsus langes Vabaerakonna kasuks, kuna leian, et nendel on olemas üsna selge maailmavaateline deklaratsioon, mis minu vaadetega sobib.
Tõsi on see, et nende eelmiste valimiste edu andis neile hea võimaluse, kuid nad ei suutnud seda ära kasutada. Kuid mina olen püüdnud leida Vabaerakonnas positiivset - nendel on suuremad võitlused ja sulgede rookimised möödas.
Minu meelest on seal alles päris mõistlikke inimesi. Olen hinnanud ka seda, et kui teistes parteides ja uutes jõududes palju toiduahelikku mõtlemist, siis Vabaerakonnas on seda kõige vähem. Minu jaoks on see hästi oluline.
Minu jaoks on väga vastuvõetamatu parteide sees domineeriv selline lähenemine, et esiteks tegeleme iseendaga ja kui aega üle jääb siis hakkame mõtlema, et mis on kasulik inimestele ja ühiskonnale.
Praegusel poliitmaastikul, kus meil on oodata, et Keskerakonna, kui suurema poliitilise jõu võim suureneb - Reformierakond on küll end mõningate halbade valikutega langustrendi mänginud - siis praegusel hetkel hästi oluline, et väiksemad parteid tuleksid välja, saavutaksid positsiooni ja et parlamenti tuleks erakondi, kes esindaksid erinevaid maailmavaateid.
On ohtlik, et kui tekib väga kontsentreeritud võim ja kui valikuid on vähe. Mitmekesisus on poliitikas praegu väga oluline ja kutsun üles valijaid, et andke oma hääled väiksematele erakondadele, näiteks rohelistele, Vabaerakonnale ja kasvõi Elurikkuse erakonnale. Siis ehk pole meil tipp-poliitikas ühte või kahte parteid, kes teevad seda, mida nad tahavad.
Miks teie valik ei langenud Elurikkuse erakonna, roheliste või Eesti 200 kasuks? Või olid teil Vabaerakonnas ees inimesed, keda teadsite ja tundsite?
Vabaerakond on oma esimesed kaotused läbi elanud ja mulle tundub, et kui sinna õnnestuks jõudu juurde panna, siis õnnestuks teha edasiminek. Nende päris uute tulijate puhul võib juhtuda see, mis juhtus Vabaerakonnaga, et kui saadakse parlamenti siis kokkuklopsitud koosseis, kes on jõudnud poliitikasse, ei ole veel koostöövalmis.
Vabaerakonna edu eelmistel riigikogu valimistel oli peadpööritav, aga sinna oli sattunud erineva maailmavaadetega inimesi. Nüüd on nad sealt välja pudenenud. Aga alguses ongi nii, et pannakse uus seltskond kokku, ent pole päris selge, mis on selle seltskonna maailmavaade ja hakkab toimuma võitlus.
Praeguseks on Vabaerakonda alles jäänud inimesed, kes on formuleerinud oma seisukohad, mis on mõistlikud.
On ka juba olnud Vabaerakonnas juttu, et millisel positsioonil ja millises ringkonnas te kandideerite?
See on praegu arutlusel. Sellega tuleb nüüd hakata tõsisemalt tegelema. Vaatame kogu pilti, et milline inimene kuhugi panna. Minuga ongi see probleem, et tüüpiline poliitik tuleb oma ringkonnast, tal on seal omad inimesed, kes teda tunnevad ja teda valivad. Minul isiklikult sellist ringkonda ei ole ning minu tegevus on olnud 20-30 aastat sotsiaalpoliitika, haridus ning puuetega inimeste valdkond ja on tegelikult üle-eestiline.
Minu piirkond ongi tegelikult kogu Eesti. Aga otsus tuleb langetada ühe piirkonna kasuks ja ma ei oska veel öelda, kas see saab nagu eelmistel riigikogu valimistel olema Harju- ja Raplamaa või valime mingi teise piirkonna.
Olete olnud puuetega inimeste eestkõneleja ja nende parema elujärje eest võitleja. Kuidas see on teil riigikogus olnud aja jooksul õnnestunud? Kui riigikokku ei pääse, kas jätkate?
Seda olen ma pidanud palju selgitama. Sageli arvatakse, et riigikogus saad ainult siis midagi ära teha, kui oled selle kõige võimsama partei tiiva all, kes jõuga surub asju läbi.
Tegelikult see päriselt nii ei ole. Ka aknaalused pole mingisugused fuuriad, kes midagi tehtud ei saa. Minu kogemus on see, et pole olnud vahet, kas olin Isamaa juures või viimased kuud fraktsiooni mittekuuluv saadik.
Sotsiaalkomisjoni liikmena tajusin, et kui sa oled iga päev kohal ja ajad aktiivselt asju, sul on ideed ja sa selgitad neid, siis ainuüksi sellega suudab inimlikul tasandil iga päev mingeid muutusi teha.
Suudad veenda ja põhjendada, et mis on vaja seadustesse viia, mis tuleks ära jätta. Mina ei pea kõige olulisemaks seda, et millises parteis olla, vaid pean oluliseks igapäevases töös mõjutada protsesse. Tuleb olla nähtav ja aktiivne.
### Response:
Vabaerakonnas kandideeriv Tiina Kangro tahab poliitikasse mitmekesisust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Autosid Mercedes-Benz G280 CDI LAPV 5.4 sai teisipäeval näha ka Helsingi politsei ruumides. 15 autost on hetkel kuus juba Soomes ja kasutusele võetakse nad järgmise aasta veebruaris, vahendas Yle.
Soomusautosid hakatakse kasutama eelkõige avalikel üritustel ja riigivisiitide turvamisel, kuid ka tavapärase patrullimise käigus. Näiteks järgmisel aastal, kui Soome on Euroopa Liidu eesistujariigiks, leiavad nimetatud sõidukid ilmselt rohkelt kasutamist.
Plaanide kohaselt saaks ühe auto iga politseipiirkond (prefektuur), mida on Soomes kokku 11.
Üks selline auto maksab umbes 400 000 eurot ning kokku läks hange maksma umbes viis miljonit eurot.
Kuna soomusauto kaalub 5,4 tonni, kasutab Soome politsei selle puhul hüüdnime Hevi.
Poliisille käyttöön kuorma-autoiksi rekisteröitäviä panssaroituja poliisiautoja #poliisi #turvallisuus https://t.co/dU9rUJErVq pic.twitter.com/o2ZCyv7mez
— Suomen poliisi (@SuomenPoliisi) December 18, 2018 | Soome politsei sai uued soomustatud autod | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Autosid Mercedes-Benz G280 CDI LAPV 5.4 sai teisipäeval näha ka Helsingi politsei ruumides. 15 autost on hetkel kuus juba Soomes ja kasutusele võetakse nad järgmise aasta veebruaris, vahendas Yle.
Soomusautosid hakatakse kasutama eelkõige avalikel üritustel ja riigivisiitide turvamisel, kuid ka tavapärase patrullimise käigus. Näiteks järgmisel aastal, kui Soome on Euroopa Liidu eesistujariigiks, leiavad nimetatud sõidukid ilmselt rohkelt kasutamist.
Plaanide kohaselt saaks ühe auto iga politseipiirkond (prefektuur), mida on Soomes kokku 11.
Üks selline auto maksab umbes 400 000 eurot ning kokku läks hange maksma umbes viis miljonit eurot.
Kuna soomusauto kaalub 5,4 tonni, kasutab Soome politsei selle puhul hüüdnime Hevi.
Poliisille käyttöön kuorma-autoiksi rekisteröitäviä panssaroituja poliisiautoja #poliisi #turvallisuus https://t.co/dU9rUJErVq pic.twitter.com/o2ZCyv7mez
— Suomen poliisi (@SuomenPoliisi) December 18, 2018
### Response:
Soome politsei sai uued soomustatud autod |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu infotunnis uuris Krista Aru (Vabaerakond), miks määras Reps kantsler Tea Varrakule suure tulemuspalga, ehkki samal ajal pole töötajad ministeeriumi õhkkonnaga rahul ning ministeeriumist lahkuvad asekantslerid ja osakonnajuhatajad.
Reps vastas, et haridusministeeriumis käib normaalne töö ning nende osakonnad ja inimesed on kompetentsed.
"Et on tekkinud isiklikke suhtlemisprobleeme, seda loomulikult peame me kõik nentima - faktid ja süüdistused on olnud väga tõsised ja nendega tuleb väga tõsiselt ka tegeleda," lausus ta.
Urmas Kruuse Reformierakonnast märkis, et tema arvates on tegelikult tegemist haridusministeeriumi vaikse kolimisega Tallinnasse. Ka haridusministeeriumi omal ajal Tartusse kolinud Tõnis Lukas (Isamaa) on öelnud, et Varraku ümber koondunud etteheidete taga on pinged seoses ministeeriumi tagasi Tallinna kolimisega.
Reps lükkas sellised hinnangud tagasi.
"Võin veelkord kinnitada, et ministeeriumi ei kolita Tartust Tallinna, aadress on Munga tänaval Tartus. Võin teid kutsuda Tartusse ministeeriumi majja, seal on tehtud korralik remont, inimesed tunnevad end seal hästi, maja on puupüsti inimesi täis," kinnitas minister.
Ta lisas, et kogu kolimise teema puudutas üht osakonda ja sellega on tekkinud väga palju emotsioone, kuid tegelikkuses kolimisautosid maja ees ei ole, kolida ei plaanita ning pigem on kinnistatud Tartu-keskset arusaama.
Peaminister, Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles Varrakule määratud 8200-eurost tulemuspalka kommenteerides, et see, millist tulemustasu kantslerile määratakse, on iga ministri otsustada. | Reps: haridusministeerium ei kavatse Tallinnasse kolida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu infotunnis uuris Krista Aru (Vabaerakond), miks määras Reps kantsler Tea Varrakule suure tulemuspalga, ehkki samal ajal pole töötajad ministeeriumi õhkkonnaga rahul ning ministeeriumist lahkuvad asekantslerid ja osakonnajuhatajad.
Reps vastas, et haridusministeeriumis käib normaalne töö ning nende osakonnad ja inimesed on kompetentsed.
"Et on tekkinud isiklikke suhtlemisprobleeme, seda loomulikult peame me kõik nentima - faktid ja süüdistused on olnud väga tõsised ja nendega tuleb väga tõsiselt ka tegeleda," lausus ta.
Urmas Kruuse Reformierakonnast märkis, et tema arvates on tegelikult tegemist haridusministeeriumi vaikse kolimisega Tallinnasse. Ka haridusministeeriumi omal ajal Tartusse kolinud Tõnis Lukas (Isamaa) on öelnud, et Varraku ümber koondunud etteheidete taga on pinged seoses ministeeriumi tagasi Tallinna kolimisega.
Reps lükkas sellised hinnangud tagasi.
"Võin veelkord kinnitada, et ministeeriumi ei kolita Tartust Tallinna, aadress on Munga tänaval Tartus. Võin teid kutsuda Tartusse ministeeriumi majja, seal on tehtud korralik remont, inimesed tunnevad end seal hästi, maja on puupüsti inimesi täis," kinnitas minister.
Ta lisas, et kogu kolimise teema puudutas üht osakonda ja sellega on tekkinud väga palju emotsioone, kuid tegelikkuses kolimisautosid maja ees ei ole, kolida ei plaanita ning pigem on kinnistatud Tartu-keskset arusaama.
Peaminister, Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles Varrakule määratud 8200-eurost tulemuspalka kommenteerides, et see, millist tulemustasu kantslerile määratakse, on iga ministri otsustada.
### Response:
Reps: haridusministeerium ei kavatse Tallinnasse kolida |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.