instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | David Vseviov
"Elulugu. Kaks esimest nädalat."
Tuum 2019
Nii nagu järjekordse dopingusaaga puhul veetakse kaamera ette Kristjan Port või tavalisest suuremaid rahemunasid kommenteerima Ain Kallis, on eestlased hakanud kogu vene ajalooga seostama David Vseviovi – ükskõik, kas on vaja teada Stepan Gili jalanumbrit või seda, kas Genrihh Jagodal oli kass. Kõige veidram on selle juures, et aktiivsemad fännid teevad sarnastest faktidest märkmeid ja räägivad neist tegelastest edasi nagu oma sugulastest. Kuid David Vseviovi uus raamat ei räägi Ivan Kalitast ega "linnalähedasest suvilast", vaid tegu on omapärase žanriteülese teosega, mille pealkirjas on juustuks hiirelõksus sõna "Elulugu" ja raamatu ilmumine ise ajastatud autori 70. sünnipäevaks.
Tegelikult see raamat muidugi ei ole elulugu, vaid kõige paremini mahub see vast kohmakavõitu termini "autofiktsioon" alla. Raamatu alapealkiri "Kaks esimest nädalat" annab kätte tegevuse konteksti: siin jälgitakse kahte nädalat autori sündimise eel ja järel. Ei ole raske näha kerget pilget vahepeal üsna üleprodutseeritud elulooraamatute tööstuse suunas, kuid ühtlasi on see andnud Vseviovile raamid teatud isiklike mälupiltide talletamiseks. Umbes pool raamatut jälgib päevi autori ema sünnitusele minekul ja sünnitusmajas viibimisel, teine pool pärast uue maailmakodaniku koju saabumist.
Vseviovi tekstil on kaks peamist tasandit, ühest küljest näeme siin perekonna ning nende lähiringi argiseid askeldusi, aga samas räägitakse ebaharilikult palju toonasest päevapoliitikast ja olustikust. Ei, need ei põhine isiklikel detailsetel märkmetel nagu Victor Klempereri mahukas päevik või Leelo Tungla "Seltsimees lapse" triloogia, mis on valdavalt kirjutatud vahetute mälestuste pealt. Ühe kindla aasta elupilte kajastavatest raamatutest on eesti keeles hiljuti ilmunud ka näiteks Florian Illiesi "1913. Sajandi suvi" ning Bill Brysoni "Üks suvi. Ameerika 1927". Vseviov on peale isiklike elu sündmuste selgelt võtnud ajaliseks skeletiks omaaegse perioodika, mis ajaloolase puhul on ka üsna ootuspärane lahendus.
Tihti loevad selle raamatu tegelased (Vseviovide pere liikmed, naabrid, sugulased, juhuslikud inimesed) midagi veidrat ajastuomases stalinistlikus kõrgstiilis ajalehest või plakatilt. Näiteks on üks tegelane alles hoidnud ajaleheväljalõike: ""Suure Teatri ooperikollektiivis täitsid esimestena normi rinnamärgi "Õhu- ja keemiakaitse" saamiseks NSVL rahvakunstnikud Barsova, Deržinskaja ja Stepanova. Eriti populaarne on Suures Teatris laskesport. 1939. aastal on siin ette valmistatud 315 esimese järgu ja 20 teise järgu Vorošilovi laskurit. Balletiartist sm. Larionova valmistub saama snaipriks. Balletiartist sm. Golovkina tuleb toime kuulipildujaga. Teatris on kaks autoasjanduse ringi ja granaadiheitjate ring." See kõlab ju üsna usutavalt ja ega väga ei imestaks, kui Vseviovil endal on selline väljalõige kõrvale pandud.
Sarnaseid ajastule omaseid ilmselt tõeseid faktinoppimisi tollasest igapäevaelust on veel terve rida. Neid kipuvad sagedamini tegema inimesed, kes loevad suuremal hulgal vanu arhiivimaterjale või perioodikat – lähed algselt otsima midagi hoopis muud, aga silma jääb nii palju muud naljakat, mida tahaks ka üles kirjutada või maha pildistada. Kogesin hiljuti sama raamatukogus 1960. aastate ajalehtedest üht fakti kontrollides – lehti sirvides jäi silma üha uusi veidrusi (näiteks 1969 loositi laulupeol osalejate vahel välja kannel ja vokk!), nii et suurem osa ajast kulus kindla fakti otsimise asemel hoopis muul teemal artiklite ja kuulutuste lugemisele. Selline lugemine on kirjanduslik seenelkäik – igalt uuelt seeneplatsilt paistab kaugemalt juba järgmine ja lõpuks võidki padrikusse ära eksida.
Kas Vseviov eksib seenelkäigul ära? Mitte väga hullusti, aga kohati on seda tüüpi fakte rohkem kui vaja, näiteks mitmetes sporditulemusi loetlevates katkendites: "Mitte vähem vaimustav polevat olnud 4×60 meetri teatejooks, kui naiskond koosseisus Karilaid, Krass, Üti ja Viia jõudis ajaga 31,7 sekundit uue Eesti NSV rekordini, ületades senise, 1930. aastast pärineva 32,6 sekundilise tulemuse tervelt 0,9 sekundiga. Kuid kõige rohkem rõõmu olevat talle pakkunud naiskõrgushüppajad Huimerind, Raudsepp ja Bogdanova, kes ületasid kõrguse 1.40. Naiste kaugushüppe võitnud Krass aga oleks võinud hüpata kaugemale kui tema võidutulemuseks kujunenud 4.92."
Sporti on üldse raamatus üsna palju. Muuhulgas saame kaasa elada jalgpallile, maadlusele ja erinevatele kergejõustikualadele. See pole siiski ainult Vseviovi isiklik kiiks, vaid spordi jälgimine oligi tollal tihti metodoloogilisem ja sobib hästi ajastu vaimuga.
Kuigi ka sellistes anekdootlikes tsitaatides on oma lõbu olemas, on raamatu suurem väärtus eesti kirjanduses ebahariliku ajastu ja inimeste grupi käsitlemine. Ühe huvitava võrdlusmomendi annavad selles suhtes raamatus esinevad vilksatused hilisemast elust, näiteks Tartus õppimise aastatest ning ka 80ndate Tallinnast. Selle käigus kohtume näiteks trammis Juhan Viidinguga ning kuuleme Aleksander Mülleri kingitud banduurast. Tartu puhul mainitakse Vseviovist, Toomas Kallist ja Olev Remsust koosnevat sõpruskonda, mis on naljakas kokkusattumus, sest neil kõigil ilmus umbes kuu aja jooksul raamat (Toomas Kallil "Paunvere lõpp", Olev Remsul "Buraševo hullud"). Terava võrdluse annab siin üks varasem Remsu raamat, nimelt "Supilinna poisid", mis räägib peaaegu samast ajast. Kui Remsu raamat räägib elust Tartu aguli puumajas, siis Vseviovi perekond elab Tallinna ühes uhkemas majas, Pärnu mnt 10 nn Saarineni majas.
Aga elupinnast olulisemad on inimesed, sest Vseviovi lugu räägib eesti-vene-juudi perekonnast Stalini aja Eestis, mis on kahtlemata ebaharilik vaatepunkt. Raamatut lugema hakates eeldasin, et selles on kindlasti ka üsna palju rahvusküsimuse üle mõtisklemist, kuid kokkuvõttes oli seda üllatavalt vähe. Võib öelda, et see on lugu õnnelikust lapsepõlvest nõukogudemaa absurdi tingimustes. Pidevalt esineb väiksemaid jaburaid sekeldusi ning kohtumisi liialt tõsimeelsete indiviididega, kuid üldtoon on üsna rõõmus ja õnnelik.
Meenutagem nüüd konteksti mõttes aga hetkeks seda, et tegu on 1949. aasta maiga ehk siis märtsiküüditamine on toimunud vaid napilt kaks kuud varem! Peab tunnistama, et olin raamatu läbilugemise järel pisut üllatunud, et peaaegu üldse ei mainitud (sünnitusmajas on küll Mari, kelle abikaasa on ära viidud), kuid seejärel hakkasin mõtlema, et kas tingimata peakski? Kas me ei või 1949. aastast küüditamist käsitlemata üldse kirjutadagi, nagu tol ajal pidi kohustuslikus korras igas sõnavõtus tingimata rahva suuri juhte ja õpetajaid tänama? "Kumbagi vanaisa ma näinud ei ole. Ema isa suri noore mehena 1939. aastal. Ootamatult. Ilmselt süda. Isa vanemad koos kahe alaealise pojaga aga tapeti Kloogal 1941. aastal," resümeerib Vseviov suguvõsa kogemusi selles vallas.
Vseviov kirjutab, et tema kodu oli mitmekeelne, suheldi eesti keeles, aga loeti palju vene keeles ja ise läks ta venekeelsesse kooli. "Vanaema, kes elas kümmekond aastat meie juures Lomonossovi tänava korteris, suhtles minu emaga saksa keeles, ja kuna need vestlused toimusid peamiselt köögis, koosnevad minu saksa keele alased teadmised valdavalt selles ruumis kasutatavast sõnavarast. Vanaema keelteoskus ja pealekäimine määrasid ka selle, et minu keskkooliaegseks võõrkeeleks sai valitud prantsuse keel (mille ma olen peaaegu unustanud)." Kui siia lisada ka juudi päritolu, on tegu ebahariliku looga, mida ei saa tõsta tavapärase eestlaste kannatuskirjanduse ega ka okupantide lahtrisse.
Vseviovi isa oli trükikoja Kommunist direktor (ja kuna Eesti on väike riik – siis ühtlasi minu vanaisa ülemus), ema hilisem raamatukaupluse juhataja ja juba sellest tulenevalt teatud määral positsiooniga inimesed. Eesti kirjanduses on raskevõitu tuua selle kontekstiga sobivat paralleeli, kuid kui seda võrrelda mitme või kirjuma kultuurilise identideediga isikutega, siis on viimasest ajast lähimad näited Andrei Hvostovi "Sillamäe passioon" ja Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa "Lasnamäe valge laev".
Neist kahest raamatust on Hvostovi raamatu ilukirjanduslik väärtus selgelt kõrgem, kuid ka Ladõnskaja-Kubitsa raamatus on mõningaid huvitavaid sissevaateid 1980-90 eestivenelaste siseheitlustega pikitud ellu. Vseviovi raamatus on rahvusküsimus üsna tühine ning selles plaanis me väga palju uut teada ei saa. Võib-olla näitab see seda, et inimesed ei mõelnud rahvusküsimusele nii palju, aga veel rohkem seda, et Vseviov ei soovinud siin raamatus sellele eriti rõhuda. Kõik muidugi sama moodi ei arvanud: mäletan näiteks, kuidas minu vanaema võis nõukogude ajal polikliinikus ukselt ringi keerata, kui arst osutus venelaseks.
Tegelaste hulgas esineb ideelisi kommuniste ja lihtsalt natuke ohmusid isikuid, kuid nende seas ei paista kurjust. "Ma ei usu, et Makar Makarovitš oli trotskist, trotskistid on kavala näoga ja õõnestavad riiki, Makar Makarovitš ainult peksis naist." "Siis on hea," leidis Aleksandra "muidu küll ei tahaks Makari nimeks panna."
Kõige veidram rahvusteemat puudutav lõik on Mariast ja Vassilist, kes koos eesti keelt õpivad. "Ja siis tekkiski Marial idee. "Me hakkame eesti keelt õppima." Midagi sellist Vassili ei oodanud, kuid oma naist uuesti vihastada ta ei tahtnud, ning kuigi idee tundus jabur, vastas ta: "Olgu, eks hakkame siis homme pihta." Lootes, et Maria ettepaneku unustab.
Kuid Maria ei unustanud. Järgmisel õhtul oli ta voodis juba enne Vassilit, ning kui mees imestunult tema kõrvale heitis, võttis naine salapäraselt naeratades padja alt ajalehed. Sellest ajast alates lugesid Maria ja Vassili voodis kõrvuti lamades "Rahva Häält" ja "Sovetskaja Estonijat" peaaegu igal argipäeval. Vaid mõnel korral, kui Vassilil oli plaanis varakult kalale minna, tegi ta naisele ettepaneku: "Jätame täna vahele."" Lugu on omamoodi armas, aga samas oleks nagu kopeeritud otse mõnest Ivan Orava loost!
Teravate emotsioonide asemel on palju viiteid ajastu hüüdlausetele, filmidele ja iidolitele. Kõik, kes on kuulnud Vseviovi lugu turul nähtud Peemotist ning oskavad teda kahtlustada kassiarmastuses, võivad selles veenduda ka antud raamatut lugedes. Ja kui on rahuaeg, siis tahavad inimesed ka nautida, nii et üksjagu palju on juttu ka toidust, hapukurgist, tikritest ja viinast, ukraina pekist ja kartulipudrust. Nii kirjeldatakse ühe naabri kommet pikalt toitu mäluda ja seda vahepeal suust välja võtta ning autor ise pihib, et pole siiani harjunud moodsama aja kombega 50 grammi asemel viina 40 grammi kaupa serveerida.
"Elulugu. Kaks esimest nädalat" ei ole elulugu, kuid mingi spetsiifilise ajastuhõngu suudab see edastada. See pildike on võrdlemisi erinev ajastu tavapärasest kannatusterohkest käsitlusest, mõne jaoks ehk ootamatultki muretu, kuid ilmselt see ongi teksti suurim väärtus. | Arvustus. Autofiktsiooniline seenelkäik nõukogude romantikametsas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
David Vseviov
"Elulugu. Kaks esimest nädalat."
Tuum 2019
Nii nagu järjekordse dopingusaaga puhul veetakse kaamera ette Kristjan Port või tavalisest suuremaid rahemunasid kommenteerima Ain Kallis, on eestlased hakanud kogu vene ajalooga seostama David Vseviovi – ükskõik, kas on vaja teada Stepan Gili jalanumbrit või seda, kas Genrihh Jagodal oli kass. Kõige veidram on selle juures, et aktiivsemad fännid teevad sarnastest faktidest märkmeid ja räägivad neist tegelastest edasi nagu oma sugulastest. Kuid David Vseviovi uus raamat ei räägi Ivan Kalitast ega "linnalähedasest suvilast", vaid tegu on omapärase žanriteülese teosega, mille pealkirjas on juustuks hiirelõksus sõna "Elulugu" ja raamatu ilmumine ise ajastatud autori 70. sünnipäevaks.
Tegelikult see raamat muidugi ei ole elulugu, vaid kõige paremini mahub see vast kohmakavõitu termini "autofiktsioon" alla. Raamatu alapealkiri "Kaks esimest nädalat" annab kätte tegevuse konteksti: siin jälgitakse kahte nädalat autori sündimise eel ja järel. Ei ole raske näha kerget pilget vahepeal üsna üleprodutseeritud elulooraamatute tööstuse suunas, kuid ühtlasi on see andnud Vseviovile raamid teatud isiklike mälupiltide talletamiseks. Umbes pool raamatut jälgib päevi autori ema sünnitusele minekul ja sünnitusmajas viibimisel, teine pool pärast uue maailmakodaniku koju saabumist.
Vseviovi tekstil on kaks peamist tasandit, ühest küljest näeme siin perekonna ning nende lähiringi argiseid askeldusi, aga samas räägitakse ebaharilikult palju toonasest päevapoliitikast ja olustikust. Ei, need ei põhine isiklikel detailsetel märkmetel nagu Victor Klempereri mahukas päevik või Leelo Tungla "Seltsimees lapse" triloogia, mis on valdavalt kirjutatud vahetute mälestuste pealt. Ühe kindla aasta elupilte kajastavatest raamatutest on eesti keeles hiljuti ilmunud ka näiteks Florian Illiesi "1913. Sajandi suvi" ning Bill Brysoni "Üks suvi. Ameerika 1927". Vseviov on peale isiklike elu sündmuste selgelt võtnud ajaliseks skeletiks omaaegse perioodika, mis ajaloolase puhul on ka üsna ootuspärane lahendus.
Tihti loevad selle raamatu tegelased (Vseviovide pere liikmed, naabrid, sugulased, juhuslikud inimesed) midagi veidrat ajastuomases stalinistlikus kõrgstiilis ajalehest või plakatilt. Näiteks on üks tegelane alles hoidnud ajaleheväljalõike: ""Suure Teatri ooperikollektiivis täitsid esimestena normi rinnamärgi "Õhu- ja keemiakaitse" saamiseks NSVL rahvakunstnikud Barsova, Deržinskaja ja Stepanova. Eriti populaarne on Suures Teatris laskesport. 1939. aastal on siin ette valmistatud 315 esimese järgu ja 20 teise järgu Vorošilovi laskurit. Balletiartist sm. Larionova valmistub saama snaipriks. Balletiartist sm. Golovkina tuleb toime kuulipildujaga. Teatris on kaks autoasjanduse ringi ja granaadiheitjate ring." See kõlab ju üsna usutavalt ja ega väga ei imestaks, kui Vseviovil endal on selline väljalõige kõrvale pandud.
Sarnaseid ajastule omaseid ilmselt tõeseid faktinoppimisi tollasest igapäevaelust on veel terve rida. Neid kipuvad sagedamini tegema inimesed, kes loevad suuremal hulgal vanu arhiivimaterjale või perioodikat – lähed algselt otsima midagi hoopis muud, aga silma jääb nii palju muud naljakat, mida tahaks ka üles kirjutada või maha pildistada. Kogesin hiljuti sama raamatukogus 1960. aastate ajalehtedest üht fakti kontrollides – lehti sirvides jäi silma üha uusi veidrusi (näiteks 1969 loositi laulupeol osalejate vahel välja kannel ja vokk!), nii et suurem osa ajast kulus kindla fakti otsimise asemel hoopis muul teemal artiklite ja kuulutuste lugemisele. Selline lugemine on kirjanduslik seenelkäik – igalt uuelt seeneplatsilt paistab kaugemalt juba järgmine ja lõpuks võidki padrikusse ära eksida.
Kas Vseviov eksib seenelkäigul ära? Mitte väga hullusti, aga kohati on seda tüüpi fakte rohkem kui vaja, näiteks mitmetes sporditulemusi loetlevates katkendites: "Mitte vähem vaimustav polevat olnud 4×60 meetri teatejooks, kui naiskond koosseisus Karilaid, Krass, Üti ja Viia jõudis ajaga 31,7 sekundit uue Eesti NSV rekordini, ületades senise, 1930. aastast pärineva 32,6 sekundilise tulemuse tervelt 0,9 sekundiga. Kuid kõige rohkem rõõmu olevat talle pakkunud naiskõrgushüppajad Huimerind, Raudsepp ja Bogdanova, kes ületasid kõrguse 1.40. Naiste kaugushüppe võitnud Krass aga oleks võinud hüpata kaugemale kui tema võidutulemuseks kujunenud 4.92."
Sporti on üldse raamatus üsna palju. Muuhulgas saame kaasa elada jalgpallile, maadlusele ja erinevatele kergejõustikualadele. See pole siiski ainult Vseviovi isiklik kiiks, vaid spordi jälgimine oligi tollal tihti metodoloogilisem ja sobib hästi ajastu vaimuga.
Kuigi ka sellistes anekdootlikes tsitaatides on oma lõbu olemas, on raamatu suurem väärtus eesti kirjanduses ebahariliku ajastu ja inimeste grupi käsitlemine. Ühe huvitava võrdlusmomendi annavad selles suhtes raamatus esinevad vilksatused hilisemast elust, näiteks Tartus õppimise aastatest ning ka 80ndate Tallinnast. Selle käigus kohtume näiteks trammis Juhan Viidinguga ning kuuleme Aleksander Mülleri kingitud banduurast. Tartu puhul mainitakse Vseviovist, Toomas Kallist ja Olev Remsust koosnevat sõpruskonda, mis on naljakas kokkusattumus, sest neil kõigil ilmus umbes kuu aja jooksul raamat (Toomas Kallil "Paunvere lõpp", Olev Remsul "Buraševo hullud"). Terava võrdluse annab siin üks varasem Remsu raamat, nimelt "Supilinna poisid", mis räägib peaaegu samast ajast. Kui Remsu raamat räägib elust Tartu aguli puumajas, siis Vseviovi perekond elab Tallinna ühes uhkemas majas, Pärnu mnt 10 nn Saarineni majas.
Aga elupinnast olulisemad on inimesed, sest Vseviovi lugu räägib eesti-vene-juudi perekonnast Stalini aja Eestis, mis on kahtlemata ebaharilik vaatepunkt. Raamatut lugema hakates eeldasin, et selles on kindlasti ka üsna palju rahvusküsimuse üle mõtisklemist, kuid kokkuvõttes oli seda üllatavalt vähe. Võib öelda, et see on lugu õnnelikust lapsepõlvest nõukogudemaa absurdi tingimustes. Pidevalt esineb väiksemaid jaburaid sekeldusi ning kohtumisi liialt tõsimeelsete indiviididega, kuid üldtoon on üsna rõõmus ja õnnelik.
Meenutagem nüüd konteksti mõttes aga hetkeks seda, et tegu on 1949. aasta maiga ehk siis märtsiküüditamine on toimunud vaid napilt kaks kuud varem! Peab tunnistama, et olin raamatu läbilugemise järel pisut üllatunud, et peaaegu üldse ei mainitud (sünnitusmajas on küll Mari, kelle abikaasa on ära viidud), kuid seejärel hakkasin mõtlema, et kas tingimata peakski? Kas me ei või 1949. aastast küüditamist käsitlemata üldse kirjutadagi, nagu tol ajal pidi kohustuslikus korras igas sõnavõtus tingimata rahva suuri juhte ja õpetajaid tänama? "Kumbagi vanaisa ma näinud ei ole. Ema isa suri noore mehena 1939. aastal. Ootamatult. Ilmselt süda. Isa vanemad koos kahe alaealise pojaga aga tapeti Kloogal 1941. aastal," resümeerib Vseviov suguvõsa kogemusi selles vallas.
Vseviov kirjutab, et tema kodu oli mitmekeelne, suheldi eesti keeles, aga loeti palju vene keeles ja ise läks ta venekeelsesse kooli. "Vanaema, kes elas kümmekond aastat meie juures Lomonossovi tänava korteris, suhtles minu emaga saksa keeles, ja kuna need vestlused toimusid peamiselt köögis, koosnevad minu saksa keele alased teadmised valdavalt selles ruumis kasutatavast sõnavarast. Vanaema keelteoskus ja pealekäimine määrasid ka selle, et minu keskkooliaegseks võõrkeeleks sai valitud prantsuse keel (mille ma olen peaaegu unustanud)." Kui siia lisada ka juudi päritolu, on tegu ebahariliku looga, mida ei saa tõsta tavapärase eestlaste kannatuskirjanduse ega ka okupantide lahtrisse.
Vseviovi isa oli trükikoja Kommunist direktor (ja kuna Eesti on väike riik – siis ühtlasi minu vanaisa ülemus), ema hilisem raamatukaupluse juhataja ja juba sellest tulenevalt teatud määral positsiooniga inimesed. Eesti kirjanduses on raskevõitu tuua selle kontekstiga sobivat paralleeli, kuid kui seda võrrelda mitme või kirjuma kultuurilise identideediga isikutega, siis on viimasest ajast lähimad näited Andrei Hvostovi "Sillamäe passioon" ja Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa "Lasnamäe valge laev".
Neist kahest raamatust on Hvostovi raamatu ilukirjanduslik väärtus selgelt kõrgem, kuid ka Ladõnskaja-Kubitsa raamatus on mõningaid huvitavaid sissevaateid 1980-90 eestivenelaste siseheitlustega pikitud ellu. Vseviovi raamatus on rahvusküsimus üsna tühine ning selles plaanis me väga palju uut teada ei saa. Võib-olla näitab see seda, et inimesed ei mõelnud rahvusküsimusele nii palju, aga veel rohkem seda, et Vseviov ei soovinud siin raamatus sellele eriti rõhuda. Kõik muidugi sama moodi ei arvanud: mäletan näiteks, kuidas minu vanaema võis nõukogude ajal polikliinikus ukselt ringi keerata, kui arst osutus venelaseks.
Tegelaste hulgas esineb ideelisi kommuniste ja lihtsalt natuke ohmusid isikuid, kuid nende seas ei paista kurjust. "Ma ei usu, et Makar Makarovitš oli trotskist, trotskistid on kavala näoga ja õõnestavad riiki, Makar Makarovitš ainult peksis naist." "Siis on hea," leidis Aleksandra "muidu küll ei tahaks Makari nimeks panna."
Kõige veidram rahvusteemat puudutav lõik on Mariast ja Vassilist, kes koos eesti keelt õpivad. "Ja siis tekkiski Marial idee. "Me hakkame eesti keelt õppima." Midagi sellist Vassili ei oodanud, kuid oma naist uuesti vihastada ta ei tahtnud, ning kuigi idee tundus jabur, vastas ta: "Olgu, eks hakkame siis homme pihta." Lootes, et Maria ettepaneku unustab.
Kuid Maria ei unustanud. Järgmisel õhtul oli ta voodis juba enne Vassilit, ning kui mees imestunult tema kõrvale heitis, võttis naine salapäraselt naeratades padja alt ajalehed. Sellest ajast alates lugesid Maria ja Vassili voodis kõrvuti lamades "Rahva Häält" ja "Sovetskaja Estonijat" peaaegu igal argipäeval. Vaid mõnel korral, kui Vassilil oli plaanis varakult kalale minna, tegi ta naisele ettepaneku: "Jätame täna vahele."" Lugu on omamoodi armas, aga samas oleks nagu kopeeritud otse mõnest Ivan Orava loost!
Teravate emotsioonide asemel on palju viiteid ajastu hüüdlausetele, filmidele ja iidolitele. Kõik, kes on kuulnud Vseviovi lugu turul nähtud Peemotist ning oskavad teda kahtlustada kassiarmastuses, võivad selles veenduda ka antud raamatut lugedes. Ja kui on rahuaeg, siis tahavad inimesed ka nautida, nii et üksjagu palju on juttu ka toidust, hapukurgist, tikritest ja viinast, ukraina pekist ja kartulipudrust. Nii kirjeldatakse ühe naabri kommet pikalt toitu mäluda ja seda vahepeal suust välja võtta ning autor ise pihib, et pole siiani harjunud moodsama aja kombega 50 grammi asemel viina 40 grammi kaupa serveerida.
"Elulugu. Kaks esimest nädalat" ei ole elulugu, kuid mingi spetsiifilise ajastuhõngu suudab see edastada. See pildike on võrdlemisi erinev ajastu tavapärasest kannatusterohkest käsitlusest, mõne jaoks ehk ootamatultki muretu, kuid ilmselt see ongi teksti suurim väärtus.
### Response:
Arvustus. Autofiktsiooniline seenelkäik nõukogude romantikametsas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba kuuendat aastat kogunesid Lihula Gümnaasiumi staadionile Eesti paremad kuulitõukajad, et mälestada just sellest Lääne-Eesti väikelinnast pärit 1938. aasta Euroopa kuulitõukemeistrit Aleksander Kreeki.
Kuna tänavu möödub kuulisangari sünnist 105 aastat, oli tegemist juubeliüritusega ja võistlus kandis nime Aleksander Kreek105.
Juubelivõistlusele oli tulnud Eesti meeste kuuliedetabeli esikuuikust koguni viis meest. Kohal oli Eesti parim naiskuulitõukaja ja paljud vabariigi parimad noored. Juubelivõistlusel oligi lisaks täiskasvanute võistlusele palju tähelepanu pööratud noortele. Neile oli kavas võistlused koguni kolmele vanuseastmele.
Kokku tuli kuuliringi 35 sportlast 17 spordiklubist või koolist.
Naiste ja meeste võistlusel ei ole Aleksander Kreegi mälestusvõistlustel varasematel aastatel nii palju osalejaid olnud. Mõlemast võttis osa üheksa sportlast.
Mis peamine, kohal oli kogu Eesti paremik. Kahjuks pidi viimasel hetkel loobuma kaks nädalat tagasi Eesti rekordit parandanud ja eelmisel aastal just Lihulas esmakordselt üle 20 meetri tõuganud Eesti esinumber Kristo Galeta.
Naiste võistluses ei olnud mõistagi vastast Kätlin Piirimäele. Koigi Kergejõustikuklubi sportlase võidutulemuseks mõõdeti 15.81. Ühtlasi püstitas ta sellega Lihula staadioni kuulitõukerekordi.
Piirimäe seljataga käis aga väga tihe rebimine. Teiseks tõukas ennast uue isikliku rekordiga Sillaots ja kolmandaks Lihula sportlane Ene Siitsmann. Tulemused vastavalt 10.20 ja 9.29.
Aleksander Kreegi mälestusvõistluse kuueaastase ajaloo jooksul ei ole meesvõistlejate hooaja parima keskmine olnud kunagi nii tugev kui nüüd. Lisaks olid kuuliringis kõik kolm Euroopa juunioride meistrivõistluste lõppvõistluse meest – Kevin Sakson, Jander Heil, Kert Piirimäe.
Pärast avakatset juhtis võistlust Piirimäe 18.32-ga. Tema lähim jälitaja Jander Heil suutis 17.56 ja Fred Vali 15.97. Enne kolme viimast katset ja ühtlasi ka regrupeeringut juhtus aga nii mõndagi.
Fred Vali, 42-aastane Haapsalu KJK sportlane, lennutas kolmandas voorus kuuli sellisele kaugusele, mida ta mitte kunagi varem polnud suutnud – uueks isiklikuks rekordiks mõõtsid kohtunikud 17.30.
Viimased kolm vooru tõid aina häid tulemusi juurde. Karl Koha põrutas enda võistluse parimaks 15.43, siis Kevin Sakson 15.72 ja Raido Kalbach 16.18. Viiendas voorus pani aga staadioni rõkkama Jander Heil. Seitsmekilone raudmuna maandus 18 meetri ja 43 sentimeetri kaugusele. Kert Piirimäe, kellel olid kolm katset ebaõnnestunud, jättis viienda sootuks vahele. Hoidis vigastatud kätt kinni ja sidus sideme enda ja ühtlasi ka kogu võistluse viimaseks tõukeks korralikult kinni. Piirimäe viimase tõuke pikkuseks mõõdeti lõpuks 18.49 ehk kuue sentimeetriga võttis ta isikliku rekordiga esikoha.
Seega läks nii naiste kui meeste esikoht ühte perekonda ning õde-vend Kätlin ja Kert Piirimäe laususid kui ühest suust: "Väga hästi korraldatud võistlus. Siin oli hea hästi tõugata. Oleme väga rahul!"
Tütarlaste võistluse võitis Lihula Gümnaasiumi sportlane Maarja Kolotšev, talle mõõdeti kahekilogrammise kuulikaare pikkuseks 7.25. Teine oli Anne-Marie Raudkivi Võrust ja kolmas Mirell raja Kõmsi Algkoolist. Tulemused vastavalt 6.76 ja 5.55.
Noormeeste U-14 võistlusel tegid lisaks teistele kaasa Eesti noorte meistrivõistluste selle vanuseklassi kuues ja kaheksas, Ragnar Maripuu ja Kevin Leemets. Nende kahe noormehe vahel käis väga tihe rebimine. Läänemaa Kergejõustikuklubi Kevin Leemets tõukas kohe esimesel katsel 10.24 ja juhtis võistlust kuni viimase katseni. Siis sai SK Fortis spordipoiss Ragnar Maripuu aga kolmekilose kuuli hästi lendama ja tulemus 10.55 tähendas Aleksander Kreegi mälestusvõistluste võitu. Kolmandaks tuli Vatla sportlane Joonas Vestli tulemusega 9.22. Selle vanuseklassi sportlaste poolt sai näha viie isikliku rekordi sündi.
Neiud ja noormehed vanuseklassis U-16 pakkusid pealtvaatajatele samuti viis isikliku rekordi parandust. Neidudest tõukas kolmekilost kuuli isiklikuks rekordiks 9.63 Eliise Kolotšev ja võitis esikoha. Läänemaa Kergejõustikuklubi sportlane tõuseb sellega ka hooaja edetabelis esimese 30 hulka.
Noormeestest pani oma paremuse maksma Virtsu kooli õpilane Robert Idvani. Temale neljakilose kuuliga uueks isiklikuks margiks viimases voorus saavutatud 10.70. Võitja koolivend Tõnu Raudkivi suutis teisena 9.18 ja Läänemaa KJK sportlane Paul Lomp kolmandana 7.77. Ta edestas neljanda koha saavutanud Stefan-Lauri Mölderit kõigest kaheksa sentimeetriga.
Selle võistluse kõige vanemas noorte vanuseklassis ehk U-18 klassis nägi nelja isikliku rekordi parandust ja mitmeid väga ilusaid kuulikaari. Noored sportlased pakkusid neli isiklikku rekordit ja nii mõnigi tegi Eesti hooaja edetabelis korraliku tõusu.
Neidude vanuseklassis võitis kindla esikoha Taru Ülikooli ASK esindaja Kärt-Trinity Sillaots. Selle aasta Eesti noorte meistrivõistluste pronksmedalist ja Rukilillemängude võitja kettaheites tegi vägeva isikliku rekordi nüüd kuulitõukes. Tema parimaks mõõdeti selles võistluses 11.66. Maria Reks Läänemaa KJK-st tõukas samuti isikliku rekordi 9.47. Kolmas oli Virtsu Kooli sportlane Ly-May Raudkivi. Neiud tõukavad selles vanuses kolmekilost raudmuna.
Noormeestest käis tihe rebimine Lihula Gümnaasiumi Kevin-Reidar Bachausi ja Noarootsi Gümnaasiumi Reno Põdersoni vahel. Bachaus läks avakatsel tõugatud 10.24-ga juhtima, kuid eelviimases voorus tõukas Põderson viiekilost kuuli 11.45 ja napsas võidu. | Aleksander Kreegi mälestusvõistlustel nägi tippude poolt tipptulemusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba kuuendat aastat kogunesid Lihula Gümnaasiumi staadionile Eesti paremad kuulitõukajad, et mälestada just sellest Lääne-Eesti väikelinnast pärit 1938. aasta Euroopa kuulitõukemeistrit Aleksander Kreeki.
Kuna tänavu möödub kuulisangari sünnist 105 aastat, oli tegemist juubeliüritusega ja võistlus kandis nime Aleksander Kreek105.
Juubelivõistlusele oli tulnud Eesti meeste kuuliedetabeli esikuuikust koguni viis meest. Kohal oli Eesti parim naiskuulitõukaja ja paljud vabariigi parimad noored. Juubelivõistlusel oligi lisaks täiskasvanute võistlusele palju tähelepanu pööratud noortele. Neile oli kavas võistlused koguni kolmele vanuseastmele.
Kokku tuli kuuliringi 35 sportlast 17 spordiklubist või koolist.
Naiste ja meeste võistlusel ei ole Aleksander Kreegi mälestusvõistlustel varasematel aastatel nii palju osalejaid olnud. Mõlemast võttis osa üheksa sportlast.
Mis peamine, kohal oli kogu Eesti paremik. Kahjuks pidi viimasel hetkel loobuma kaks nädalat tagasi Eesti rekordit parandanud ja eelmisel aastal just Lihulas esmakordselt üle 20 meetri tõuganud Eesti esinumber Kristo Galeta.
Naiste võistluses ei olnud mõistagi vastast Kätlin Piirimäele. Koigi Kergejõustikuklubi sportlase võidutulemuseks mõõdeti 15.81. Ühtlasi püstitas ta sellega Lihula staadioni kuulitõukerekordi.
Piirimäe seljataga käis aga väga tihe rebimine. Teiseks tõukas ennast uue isikliku rekordiga Sillaots ja kolmandaks Lihula sportlane Ene Siitsmann. Tulemused vastavalt 10.20 ja 9.29.
Aleksander Kreegi mälestusvõistluse kuueaastase ajaloo jooksul ei ole meesvõistlejate hooaja parima keskmine olnud kunagi nii tugev kui nüüd. Lisaks olid kuuliringis kõik kolm Euroopa juunioride meistrivõistluste lõppvõistluse meest – Kevin Sakson, Jander Heil, Kert Piirimäe.
Pärast avakatset juhtis võistlust Piirimäe 18.32-ga. Tema lähim jälitaja Jander Heil suutis 17.56 ja Fred Vali 15.97. Enne kolme viimast katset ja ühtlasi ka regrupeeringut juhtus aga nii mõndagi.
Fred Vali, 42-aastane Haapsalu KJK sportlane, lennutas kolmandas voorus kuuli sellisele kaugusele, mida ta mitte kunagi varem polnud suutnud – uueks isiklikuks rekordiks mõõtsid kohtunikud 17.30.
Viimased kolm vooru tõid aina häid tulemusi juurde. Karl Koha põrutas enda võistluse parimaks 15.43, siis Kevin Sakson 15.72 ja Raido Kalbach 16.18. Viiendas voorus pani aga staadioni rõkkama Jander Heil. Seitsmekilone raudmuna maandus 18 meetri ja 43 sentimeetri kaugusele. Kert Piirimäe, kellel olid kolm katset ebaõnnestunud, jättis viienda sootuks vahele. Hoidis vigastatud kätt kinni ja sidus sideme enda ja ühtlasi ka kogu võistluse viimaseks tõukeks korralikult kinni. Piirimäe viimase tõuke pikkuseks mõõdeti lõpuks 18.49 ehk kuue sentimeetriga võttis ta isikliku rekordiga esikoha.
Seega läks nii naiste kui meeste esikoht ühte perekonda ning õde-vend Kätlin ja Kert Piirimäe laususid kui ühest suust: "Väga hästi korraldatud võistlus. Siin oli hea hästi tõugata. Oleme väga rahul!"
Tütarlaste võistluse võitis Lihula Gümnaasiumi sportlane Maarja Kolotšev, talle mõõdeti kahekilogrammise kuulikaare pikkuseks 7.25. Teine oli Anne-Marie Raudkivi Võrust ja kolmas Mirell raja Kõmsi Algkoolist. Tulemused vastavalt 6.76 ja 5.55.
Noormeeste U-14 võistlusel tegid lisaks teistele kaasa Eesti noorte meistrivõistluste selle vanuseklassi kuues ja kaheksas, Ragnar Maripuu ja Kevin Leemets. Nende kahe noormehe vahel käis väga tihe rebimine. Läänemaa Kergejõustikuklubi Kevin Leemets tõukas kohe esimesel katsel 10.24 ja juhtis võistlust kuni viimase katseni. Siis sai SK Fortis spordipoiss Ragnar Maripuu aga kolmekilose kuuli hästi lendama ja tulemus 10.55 tähendas Aleksander Kreegi mälestusvõistluste võitu. Kolmandaks tuli Vatla sportlane Joonas Vestli tulemusega 9.22. Selle vanuseklassi sportlaste poolt sai näha viie isikliku rekordi sündi.
Neiud ja noormehed vanuseklassis U-16 pakkusid pealtvaatajatele samuti viis isikliku rekordi parandust. Neidudest tõukas kolmekilost kuuli isiklikuks rekordiks 9.63 Eliise Kolotšev ja võitis esikoha. Läänemaa Kergejõustikuklubi sportlane tõuseb sellega ka hooaja edetabelis esimese 30 hulka.
Noormeestest pani oma paremuse maksma Virtsu kooli õpilane Robert Idvani. Temale neljakilose kuuliga uueks isiklikuks margiks viimases voorus saavutatud 10.70. Võitja koolivend Tõnu Raudkivi suutis teisena 9.18 ja Läänemaa KJK sportlane Paul Lomp kolmandana 7.77. Ta edestas neljanda koha saavutanud Stefan-Lauri Mölderit kõigest kaheksa sentimeetriga.
Selle võistluse kõige vanemas noorte vanuseklassis ehk U-18 klassis nägi nelja isikliku rekordi parandust ja mitmeid väga ilusaid kuulikaari. Noored sportlased pakkusid neli isiklikku rekordit ja nii mõnigi tegi Eesti hooaja edetabelis korraliku tõusu.
Neidude vanuseklassis võitis kindla esikoha Taru Ülikooli ASK esindaja Kärt-Trinity Sillaots. Selle aasta Eesti noorte meistrivõistluste pronksmedalist ja Rukilillemängude võitja kettaheites tegi vägeva isikliku rekordi nüüd kuulitõukes. Tema parimaks mõõdeti selles võistluses 11.66. Maria Reks Läänemaa KJK-st tõukas samuti isikliku rekordi 9.47. Kolmas oli Virtsu Kooli sportlane Ly-May Raudkivi. Neiud tõukavad selles vanuses kolmekilost raudmuna.
Noormeestest käis tihe rebimine Lihula Gümnaasiumi Kevin-Reidar Bachausi ja Noarootsi Gümnaasiumi Reno Põdersoni vahel. Bachaus läks avakatsel tõugatud 10.24-ga juhtima, kuid eelviimases voorus tõukas Põderson viiekilost kuuli 11.45 ja napsas võidu.
### Response:
Aleksander Kreegi mälestusvõistlustel nägi tippude poolt tipptulemusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viiendalt kohalt startinud Vips tõusis 14. ringil kolmandaks, aga kolm ringi enne lõppu sai temast mööda britt Jake Hughes (HWA).
Etapivõidu võttis esikohalt startinud Marcus Armstrong (Prema), kes edestas 12,670 sekundiga Vipsi meeskonnakaaslast Leonardo Pulcinit, Hughes kaotas kolmandana 18,984 sekundit ja Vips kaotas 24,401 sekundiga.
MM-sarja liider Robert Shwartzman (Prema) põrkas 14. ringil kokku Felipe Drugovichiga (Carlin), mõlemad pidid sõidu katkestama.
Sarja üldarvestuses jätkab Shwartzman 124 punktiga liidrikohal, Vips kaotab talle teisena 12 punktiga. Kolmandal kohal on indialane Jehan Daruvala 104 punktiga. | Vips sai Budapestis ka teises sõidus neljanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viiendalt kohalt startinud Vips tõusis 14. ringil kolmandaks, aga kolm ringi enne lõppu sai temast mööda britt Jake Hughes (HWA).
Etapivõidu võttis esikohalt startinud Marcus Armstrong (Prema), kes edestas 12,670 sekundiga Vipsi meeskonnakaaslast Leonardo Pulcinit, Hughes kaotas kolmandana 18,984 sekundit ja Vips kaotas 24,401 sekundiga.
MM-sarja liider Robert Shwartzman (Prema) põrkas 14. ringil kokku Felipe Drugovichiga (Carlin), mõlemad pidid sõidu katkestama.
Sarja üldarvestuses jätkab Shwartzman 124 punktiga liidrikohal, Vips kaotab talle teisena 12 punktiga. Kolmandal kohal on indialane Jehan Daruvala 104 punktiga.
### Response:
Vips sai Budapestis ka teises sõidus neljanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt sõitis Vihmanni uus tööandja St. Johnstone kohe avavoorus Celtic Parkile, kus neid võõrustas äsja Nõmme Kaljut kahe mängu kokkuvõttes 7:0 võitnud Glasgow Celtic, vahendab Soccernet.ee.
Kui Celtic Parkil lõi kodumeeskond Kalju võrku viis palli, siis St. Johnstone'il läks veelgi täbaramalt. Poolajaks oli seis 3:0, lõpuks võitis Celtic 7:0.
Vihmann tegi kolmeses keskkaitseliinis keskmise mängijana kaasa kõik 90 minutit. | Vihmann ja St. Johnstone said Celtic Parkil Kaljust suurema kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt sõitis Vihmanni uus tööandja St. Johnstone kohe avavoorus Celtic Parkile, kus neid võõrustas äsja Nõmme Kaljut kahe mängu kokkuvõttes 7:0 võitnud Glasgow Celtic, vahendab Soccernet.ee.
Kui Celtic Parkil lõi kodumeeskond Kalju võrku viis palli, siis St. Johnstone'il läks veelgi täbaramalt. Poolajaks oli seis 3:0, lõpuks võitis Celtic 7:0.
Vihmann tegi kolmeses keskkaitseliinis keskmise mängijana kaasa kõik 90 minutit.
### Response:
Vihmann ja St. Johnstone said Celtic Parkil Kaljust suurema kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MM-sarja õiguste omanik Liberty Media esitas tiimidele ettepaneku laiendada kalendrit seniselt 21 etapilt 22 etapile. Muudatuse vastuvõtmiseks on vaja tiimide nõusolekut, vahendab Reuters.
Tiimibossid arutasid Liberty Media ettepanekut laupäeval Hungaroringil. "Põhimõtteliselt nõustusime 22. etapiga," sõnas Wolff ajakirjanikele pühapäeval. "Peame laskma Libertyl nende tööd teha ja nende töö on MM-sarja arendada. Kui neil õnnestub korraldaja leida, siis tiimid toetavad neid."
"Tehnilisi reegleid ei tasu ühe lisasõidu pärast muuta. See oli meie põhiline arutelupunkt – lisasõitu ei tohiks niimoodi ära kasutada," lausus Wolff. "Mõistagi peame mõtlema ka enda inimeste peale, võib-olla tekib olukord, kus meil pole võimalik enam niimoodi läbi ajada, et üks meeskond käib kõikidel võistlustel. Nii et sa see vajab pikas plaanis lahendamist."
22 etappi võib MM-kalendris olla juba tuleval aastal, sest praegusele 21 etapile on juba lisaks planeeritud Vietnami ja Hollandi etapid, samas kui Saksamaa ilmselt järgmisel aastal MM-etappi korraldada ei taha. | Tiimid andsid rohelise tule: F1 MM-sari võib kasvada rekordilise 22 etapini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MM-sarja õiguste omanik Liberty Media esitas tiimidele ettepaneku laiendada kalendrit seniselt 21 etapilt 22 etapile. Muudatuse vastuvõtmiseks on vaja tiimide nõusolekut, vahendab Reuters.
Tiimibossid arutasid Liberty Media ettepanekut laupäeval Hungaroringil. "Põhimõtteliselt nõustusime 22. etapiga," sõnas Wolff ajakirjanikele pühapäeval. "Peame laskma Libertyl nende tööd teha ja nende töö on MM-sarja arendada. Kui neil õnnestub korraldaja leida, siis tiimid toetavad neid."
"Tehnilisi reegleid ei tasu ühe lisasõidu pärast muuta. See oli meie põhiline arutelupunkt – lisasõitu ei tohiks niimoodi ära kasutada," lausus Wolff. "Mõistagi peame mõtlema ka enda inimeste peale, võib-olla tekib olukord, kus meil pole võimalik enam niimoodi läbi ajada, et üks meeskond käib kõikidel võistlustel. Nii et sa see vajab pikas plaanis lahendamist."
22 etappi võib MM-kalendris olla juba tuleval aastal, sest praegusele 21 etapile on juba lisaks planeeritud Vietnami ja Hollandi etapid, samas kui Saksamaa ilmselt järgmisel aastal MM-etappi korraldada ei taha.
### Response:
Tiimid andsid rohelise tule: F1 MM-sari võib kasvada rekordilise 22 etapini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsioonis näitas meie poistest parimat kiirust Talviku, kes teises grupis sõitis välja kolmanda ringiaja. Samas grupis olnud Martin Michelis pidi leppima 32. ajaga ning tema põhisõitudesse ei pääsenud. Esimeses grupis olnud Meico Vettik sai kirja 11. ringiaja.
Laupäeval toimunud avasõidus tegi Eesti poistest parema alguse Vettik (KTM), kes stardi järel oli top20 piiril. Vettiku sõidu algus oli väga hea ning ta parandas kiiresti positsiooni ja tõusis korraks juba 12. kohale. Kahjuks sealt edasi läks tema sõit allamäge ning sisse tulnud sõiduviga langetas ta lõpuks 31. kohale.
Kehvema stardi teinud Talviku ei suutnud sõidu jooksul kuidagi oma tavapärast kiirust leida. Ta pidi pikka aega vaeva nägema, et top20 sisse esmalt tõusta. Sõidu teises pooles õnnestus tal veel mõned möödasõidud teha ning finišis oli Talviku viieteistkümnendana. Talviku kahjuks olid tema lähimad konkurendid aga kõik tasemel ja võtsid kõrgeimad kohad. Sõidu võitis sarja kindel liider Mattia Guadagnini (Itaalia, Husqvarna), teise koha teenis Simon Längenfelder (Saksamaa, KTM) ja kolmanda koha Tom Guyon (Prantsusmaa, KTM).
Pühapäevahommikuses teises sõidus tegi korraliku stardi Vettik, kes võttis koha sisse esikümne lõpus. Esimesed ringid oli Vettik väga kiire ning tõusis vahepeal juba seitsmendale kohale, kuid mida ring edasi, seda raskemaks tema sõit läks. Vettiku füüsis ei pidanud vastu ja ta hakkas kohti kaotama ning lõpuks langes 18. kohale.
Hooaja kokkuvõttes kõrge koha eest võitlev Talviku oli stardi järel top20 piiril. Kahjuks tegi ta kohe sõidu alguses vea ning kukkus ja langes kümme kohta tahapoole. Lootusetust seisust hakkas Talviku kõvasti võitlema ning iga ringiga suutis ta kohta parandada. Mõned ringid enne sõidu lõppu suutis Talviku juba top15 sisse tõusta. Kahel viimasel ringil tegi ta hullumeelset sõitu ja jõudis finišisse koguni üheksandana. Sõidu võitis Längenfelder, teise koha sai Guadagnini ja kolmanda koha Guyon.
Etapi kokkuvõttes teenis Talviku 18 punktiga 12. koha. Vettik oli kolme punktiga 22. Etapivõidu teenis 47 punktiga Längenfelder, samade punktidega oli teine Guadagnini. Kolmanda koha sai 40 punktiga Guyon.
Enne viimast etappi on Talviku 165 punktiga viiendal kohal. Kolmas koht hooaja kokkuvõttes on veel võimalik ja sellest lahutab Talvikut kümme punkti. Kolmandale kohale tõusis seekordse etapi võitja Längenfelder. Liider on 265 punktiga Guadagnini.
Viimane etapp toimub 25. augustil Rootsis Uddevalla krossirajal. | Jörgen-Matthias Talviku sai EM-etapil Belgias 12. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsioonis näitas meie poistest parimat kiirust Talviku, kes teises grupis sõitis välja kolmanda ringiaja. Samas grupis olnud Martin Michelis pidi leppima 32. ajaga ning tema põhisõitudesse ei pääsenud. Esimeses grupis olnud Meico Vettik sai kirja 11. ringiaja.
Laupäeval toimunud avasõidus tegi Eesti poistest parema alguse Vettik (KTM), kes stardi järel oli top20 piiril. Vettiku sõidu algus oli väga hea ning ta parandas kiiresti positsiooni ja tõusis korraks juba 12. kohale. Kahjuks sealt edasi läks tema sõit allamäge ning sisse tulnud sõiduviga langetas ta lõpuks 31. kohale.
Kehvema stardi teinud Talviku ei suutnud sõidu jooksul kuidagi oma tavapärast kiirust leida. Ta pidi pikka aega vaeva nägema, et top20 sisse esmalt tõusta. Sõidu teises pooles õnnestus tal veel mõned möödasõidud teha ning finišis oli Talviku viieteistkümnendana. Talviku kahjuks olid tema lähimad konkurendid aga kõik tasemel ja võtsid kõrgeimad kohad. Sõidu võitis sarja kindel liider Mattia Guadagnini (Itaalia, Husqvarna), teise koha teenis Simon Längenfelder (Saksamaa, KTM) ja kolmanda koha Tom Guyon (Prantsusmaa, KTM).
Pühapäevahommikuses teises sõidus tegi korraliku stardi Vettik, kes võttis koha sisse esikümne lõpus. Esimesed ringid oli Vettik väga kiire ning tõusis vahepeal juba seitsmendale kohale, kuid mida ring edasi, seda raskemaks tema sõit läks. Vettiku füüsis ei pidanud vastu ja ta hakkas kohti kaotama ning lõpuks langes 18. kohale.
Hooaja kokkuvõttes kõrge koha eest võitlev Talviku oli stardi järel top20 piiril. Kahjuks tegi ta kohe sõidu alguses vea ning kukkus ja langes kümme kohta tahapoole. Lootusetust seisust hakkas Talviku kõvasti võitlema ning iga ringiga suutis ta kohta parandada. Mõned ringid enne sõidu lõppu suutis Talviku juba top15 sisse tõusta. Kahel viimasel ringil tegi ta hullumeelset sõitu ja jõudis finišisse koguni üheksandana. Sõidu võitis Längenfelder, teise koha sai Guadagnini ja kolmanda koha Guyon.
Etapi kokkuvõttes teenis Talviku 18 punktiga 12. koha. Vettik oli kolme punktiga 22. Etapivõidu teenis 47 punktiga Längenfelder, samade punktidega oli teine Guadagnini. Kolmanda koha sai 40 punktiga Guyon.
Enne viimast etappi on Talviku 165 punktiga viiendal kohal. Kolmas koht hooaja kokkuvõttes on veel võimalik ja sellest lahutab Talvikut kümme punkti. Kolmandale kohale tõusis seekordse etapi võitja Längenfelder. Liider on 265 punktiga Guadagnini.
Viimane etapp toimub 25. augustil Rootsis Uddevalla krossirajal.
### Response:
Jörgen-Matthias Talviku sai EM-etapil Belgias 12. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dokumentaalfilmifestival Icedocs, Akranes, Island. 17. – 21. VIII 2019.
Kui eestlased on uhked oma teeme-ära-mentaliteedi üle, mis lubab ühistegevusena pidada edukalt nii koristustalguid kui ka laulupidusid, siis võiks Island olla meile heaks eeskujuks, sest sotsiaalset aktivismi näikse seal viljeldavat eriti edukalt: 98% poolthäältega vastu võetud lahkulöömine Taanist ja Islandi vabariigi väljakuulutamine 1944. aastal, parlamendi tulemuslik tegutsemine suurte otsuste langetamisel, Islandi finantskriisi lahendamine pankurite kohtuliku karistamisega, palgalõhe ebaseaduslikuks muutmine mullu või sooneutraalsete perekonnanimede seadustamine tänavu juunis.
Need muudatused räägivad muutuvast maailmast ja nende teostamine on ilmselt lihtsam Islandi-taolises väikeses ühiskonnas. Muutusealtisse meelsusse sobis väga hästi ka tänavu oma avalöögi teinud uue Islandi dokumentaalfilmide festivali Icedocs kava, mida võikski pisut meelevaldselt üldistades klassifitseerida sotsiaalsest muutusest kõnelevaks programmiks.
Festivaliprogrammis pälvib alati tähelepanu rahvusvaheline võistlusprogramm ja nii ka seekord. Korraldajate kiituseks tuleb öelda, et pikkade filmide võistlusprogrammi seitsme filmi hulgas ei olnud ühtki nõrka filmi. Huvitava valikuna oli otsustatud mitte kaasa joosta ülivärskete filmide tagaajamisega (ainult üks võistlusfilm oli tänavune), et saaks valida suurema hulga filmide vahel ja kokkuvõttes on kvaliteet parem. Võidufilm "Bruce Lee ja Lindprii"1 väärib preemiat juba sellesse panustatud aja ja energia ning rohke täiesti originaalse materjali pärast. Fotograaf Joost Vandebrug filmis kuue aasta vältel Bukaresti tänavalapsi ja põrandaaluse heidikute kogukonna kroonimata kuningat hüüdnimega Bruce Lee, kes oli mitme poisi – ka teise nimitegelase Nicu ehk Lindprii – isehakanud surrogaatisa. Filmis avaneb meile Bukaresti all laiuvate tunnelite võrgustik, kus elavad veidi postapokalüptilist elu need, kellele maa peal enam kohta ei leidu. Peaauhinna kõval anti välja ka teine auhind filmile "Meemaa",2 mille klassikaliselt üles ehitatud lugu vana mesiniku Hatidze ja tema naabrusse kolinud Türgi nomaadiperekonna täiesti erinevast maailmakäsitlusest – Hatidze tegutseb mesilaste ja loodusega harmoonias, rändpereisa Hussein aga tahab kasumit iga hinna eest maksimeerida – jookseb nii libedalt, et meenutab oma korralike süžeeliinidega kohati lausa mängufilmi. Režissööride väitel oli Husseini perekonna ilmumine nende filmimisareaali puhas jumalik juhus, mis andis filmile keskse liini ja vaatlevast dokist sai peen kapitalismikriitika.
Kui auhinnadokke iseloomustab eepilisus ja selge narratiivsus, oli ka kontseptuaalsema-kunstilisema käsitlusega filme, millest jäi uudse julge vaatenurga ja emotsionaalse kaalukuse poolest silma Serbia lavastaja Mladen Kovačevići "4 aastat 10 minutiga". 3 Film koosneb täielikult 18 aastat tagasi tehtud videokroonikast, kus on salvestatud esimese jugoslaavlasena Everesti tippu roninud Dragan Jaćimovići ülikeerukat liikumist tippu ja pärastisi tundeid. Kroonikale on peale monteeritud kirjanduslikud väljavõtted alpinisti päevikust ja kokku mõjub film nagu hüpnootiline põgenikutee ning seejärel ootamatult võimsa, aga diskreetse kommentaarina inimeksistentsile üldse.
Icedocs on uue dokifestivalina end juba ava-aastal tõestanud kui hoolikalt kureeritud ja terava sotsiaalse närviga dokiüritus, mille perifeerse toimumiskoha esimene murdmist vajav barjäär on 40minutise autosõidu kaugusel olev Reykjavík, ja siis miks mitte ka ülejäänud maailm. Arkanesi väiksus ja asukoht lisavad Icedocsile unikaalse kogemusliku tasandi, sest sinna minnes pühendataksegi end täielikult festivalile ja seda ümbritsevale fluidumile. Piisab vaid silmad lahti teha ja vaadata vabalt valitud suunas – kas ookeanile või Akranesi taga kõrguvale Akrafjelli mäele –, et meenuks naljaga pooleks öeldud ütlus Islandi looduse kohta: pane Islandil kaamera käima ja juba ongi pool filmi valmis.
Icedocs on märgi maha pannud ja näidanud, et väga tõenäoliselt kuuleme edaspidi neist järjest rohkem.
1 "Bruce Lee and the Outlaw", Joost Vandebrug, 2018.
2 "Honeyland", Tamara Kotevska, Ljubomir Stefanov, 2019.
3 "4 Years in 10 Minutes", Mladen Kovačević, 2018. | Arvustus. Dokid mäe ja mere vahelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dokumentaalfilmifestival Icedocs, Akranes, Island. 17. – 21. VIII 2019.
Kui eestlased on uhked oma teeme-ära-mentaliteedi üle, mis lubab ühistegevusena pidada edukalt nii koristustalguid kui ka laulupidusid, siis võiks Island olla meile heaks eeskujuks, sest sotsiaalset aktivismi näikse seal viljeldavat eriti edukalt: 98% poolthäältega vastu võetud lahkulöömine Taanist ja Islandi vabariigi väljakuulutamine 1944. aastal, parlamendi tulemuslik tegutsemine suurte otsuste langetamisel, Islandi finantskriisi lahendamine pankurite kohtuliku karistamisega, palgalõhe ebaseaduslikuks muutmine mullu või sooneutraalsete perekonnanimede seadustamine tänavu juunis.
Need muudatused räägivad muutuvast maailmast ja nende teostamine on ilmselt lihtsam Islandi-taolises väikeses ühiskonnas. Muutusealtisse meelsusse sobis väga hästi ka tänavu oma avalöögi teinud uue Islandi dokumentaalfilmide festivali Icedocs kava, mida võikski pisut meelevaldselt üldistades klassifitseerida sotsiaalsest muutusest kõnelevaks programmiks.
Festivaliprogrammis pälvib alati tähelepanu rahvusvaheline võistlusprogramm ja nii ka seekord. Korraldajate kiituseks tuleb öelda, et pikkade filmide võistlusprogrammi seitsme filmi hulgas ei olnud ühtki nõrka filmi. Huvitava valikuna oli otsustatud mitte kaasa joosta ülivärskete filmide tagaajamisega (ainult üks võistlusfilm oli tänavune), et saaks valida suurema hulga filmide vahel ja kokkuvõttes on kvaliteet parem. Võidufilm "Bruce Lee ja Lindprii"1 väärib preemiat juba sellesse panustatud aja ja energia ning rohke täiesti originaalse materjali pärast. Fotograaf Joost Vandebrug filmis kuue aasta vältel Bukaresti tänavalapsi ja põrandaaluse heidikute kogukonna kroonimata kuningat hüüdnimega Bruce Lee, kes oli mitme poisi – ka teise nimitegelase Nicu ehk Lindprii – isehakanud surrogaatisa. Filmis avaneb meile Bukaresti all laiuvate tunnelite võrgustik, kus elavad veidi postapokalüptilist elu need, kellele maa peal enam kohta ei leidu. Peaauhinna kõval anti välja ka teine auhind filmile "Meemaa",2 mille klassikaliselt üles ehitatud lugu vana mesiniku Hatidze ja tema naabrusse kolinud Türgi nomaadiperekonna täiesti erinevast maailmakäsitlusest – Hatidze tegutseb mesilaste ja loodusega harmoonias, rändpereisa Hussein aga tahab kasumit iga hinna eest maksimeerida – jookseb nii libedalt, et meenutab oma korralike süžeeliinidega kohati lausa mängufilmi. Režissööride väitel oli Husseini perekonna ilmumine nende filmimisareaali puhas jumalik juhus, mis andis filmile keskse liini ja vaatlevast dokist sai peen kapitalismikriitika.
Kui auhinnadokke iseloomustab eepilisus ja selge narratiivsus, oli ka kontseptuaalsema-kunstilisema käsitlusega filme, millest jäi uudse julge vaatenurga ja emotsionaalse kaalukuse poolest silma Serbia lavastaja Mladen Kovačevići "4 aastat 10 minutiga". 3 Film koosneb täielikult 18 aastat tagasi tehtud videokroonikast, kus on salvestatud esimese jugoslaavlasena Everesti tippu roninud Dragan Jaćimovići ülikeerukat liikumist tippu ja pärastisi tundeid. Kroonikale on peale monteeritud kirjanduslikud väljavõtted alpinisti päevikust ja kokku mõjub film nagu hüpnootiline põgenikutee ning seejärel ootamatult võimsa, aga diskreetse kommentaarina inimeksistentsile üldse.
Icedocs on uue dokifestivalina end juba ava-aastal tõestanud kui hoolikalt kureeritud ja terava sotsiaalse närviga dokiüritus, mille perifeerse toimumiskoha esimene murdmist vajav barjäär on 40minutise autosõidu kaugusel olev Reykjavík, ja siis miks mitte ka ülejäänud maailm. Arkanesi väiksus ja asukoht lisavad Icedocsile unikaalse kogemusliku tasandi, sest sinna minnes pühendataksegi end täielikult festivalile ja seda ümbritsevale fluidumile. Piisab vaid silmad lahti teha ja vaadata vabalt valitud suunas – kas ookeanile või Akranesi taga kõrguvale Akrafjelli mäele –, et meenuks naljaga pooleks öeldud ütlus Islandi looduse kohta: pane Islandil kaamera käima ja juba ongi pool filmi valmis.
Icedocs on märgi maha pannud ja näidanud, et väga tõenäoliselt kuuleme edaspidi neist järjest rohkem.
1 "Bruce Lee and the Outlaw", Joost Vandebrug, 2018.
2 "Honeyland", Tamara Kotevska, Ljubomir Stefanov, 2019.
3 "4 Years in 10 Minutes", Mladen Kovačević, 2018.
### Response:
Arvustus. Dokid mäe ja mere vahelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MM koosnes üheksast kvalifikatsiooni- ja olenevalt grupist kuuest kuni kaheksast finaalsõidust. Kõik Eesti paatkonnad võistlesid kvalifikatsioonijärgselt tugevuselt neljandas grupis.
Helen Pais ja Helen Ausman lõpetasid MM-i üldarvestuses 147. ning tüdrukute seas 46. tulemusega.
Roger Rikberg ja Ingmar Olmaru said MM-regatil 158. lõpptulemuse.
Võistluse vigastuse tõttu kvalifikatsiooniseeria keskel katkestama pidanud Veronika Kuvatova ja Hannah Tuulase lõppresultaadiks oli üldarvestuses 175. ning tüdrukute konkurentsis 58. koht.
Maailmameistriteks tulid poiste arvestuses prantslased Aristide Girou ja Noah Chauvin, hõbemedalid võitsid Stephan Baker ja Ripley Shelley USA-st ning pronksile tuli Rootsi segavõistkond Alice Moss ja Carl Hörfelt. Tüdrukute seas aga on kullaomanikud rootslannad Martina Carlsson ja Amanda Ljunggren, teise koha saavutasid Antonia Schultheis ja Victoria Schultheis Maltalt ning kolmanda argentiinlannad Clara Videla ja Sofia Videla. | Eesti purjetajad said MM-il tüdrukute seas 46. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MM koosnes üheksast kvalifikatsiooni- ja olenevalt grupist kuuest kuni kaheksast finaalsõidust. Kõik Eesti paatkonnad võistlesid kvalifikatsioonijärgselt tugevuselt neljandas grupis.
Helen Pais ja Helen Ausman lõpetasid MM-i üldarvestuses 147. ning tüdrukute seas 46. tulemusega.
Roger Rikberg ja Ingmar Olmaru said MM-regatil 158. lõpptulemuse.
Võistluse vigastuse tõttu kvalifikatsiooniseeria keskel katkestama pidanud Veronika Kuvatova ja Hannah Tuulase lõppresultaadiks oli üldarvestuses 175. ning tüdrukute konkurentsis 58. koht.
Maailmameistriteks tulid poiste arvestuses prantslased Aristide Girou ja Noah Chauvin, hõbemedalid võitsid Stephan Baker ja Ripley Shelley USA-st ning pronksile tuli Rootsi segavõistkond Alice Moss ja Carl Hörfelt. Tüdrukute seas aga on kullaomanikud rootslannad Martina Carlsson ja Amanda Ljunggren, teise koha saavutasid Antonia Schultheis ja Victoria Schultheis Maltalt ning kolmanda argentiinlannad Clara Videla ja Sofia Videla.
### Response:
Eesti purjetajad said MM-il tüdrukute seas 46. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolfinaalis konkureeris Tamm Venemaa tennisisti, turniiril viiendat asetust omava ja kaks aastat noorema Jan Bondarevskiga (ITF 400.). Bondarevski kontos pole veel ühtegi esikohta ITF-i, vahendab Tennisnet.ee.
Paraku tuli Tammel vastu võtta kindel 2:6 1:6 kaotus.
Tamm servis mängus küll kuus ässa, ent lisas sinna kõrvale neli topeltviga. Vastane seejuures ei löönud ühtegi ässa ega teinud ka ühtegi topeltviga. Samas oli venelase esimese servi õnnestumisprotsent koguni 83, Tammel aga vaid 49. Esimeselt servilt võidetud punktide protsent oli vastasel 83 (!) ja Tammel 67, teiselt servilt oli vahe aga suurem – 67/29. | Kristjan Tamm jäi elu parimal ITF-i turniiril poolfinaali pidama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolfinaalis konkureeris Tamm Venemaa tennisisti, turniiril viiendat asetust omava ja kaks aastat noorema Jan Bondarevskiga (ITF 400.). Bondarevski kontos pole veel ühtegi esikohta ITF-i, vahendab Tennisnet.ee.
Paraku tuli Tammel vastu võtta kindel 2:6 1:6 kaotus.
Tamm servis mängus küll kuus ässa, ent lisas sinna kõrvale neli topeltviga. Vastane seejuures ei löönud ühtegi ässa ega teinud ka ühtegi topeltviga. Samas oli venelase esimese servi õnnestumisprotsent koguni 83, Tammel aga vaid 49. Esimeselt servilt võidetud punktide protsent oli vastasel 83 (!) ja Tammel 67, teiselt servilt oli vahe aga suurem – 67/29.
### Response:
Kristjan Tamm jäi elu parimal ITF-i turniiril poolfinaali pidama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel hooajal suutis Dortmund pikalt Bayerniga liigatiitli eest võidelda, aga viimaste mängudega mängis võidu käest. Nüüd sai Borussia omamoodi kättemaksu, vahendab Soccernet.ee.
Paco Alcacer viis klubi 48. minutil juhtima Jadon Sancho võimsa jooksu järel. Sancho näitas oma löögioskuseid 20 minutit hiljem ja viis Dortmundi juba kaheväravalisse eduseisu.
Bayern sellest enam taastuda ei suutnud ning Dortmund teenis kindla mänguga hooaja esimese karika. See tähendas ka seda, et esimest korda üle nelja aasta ei võitnud Bayern hooaega avava superkarika.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Dortmund sai Bayerni vastu väikese kättemaksu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel hooajal suutis Dortmund pikalt Bayerniga liigatiitli eest võidelda, aga viimaste mängudega mängis võidu käest. Nüüd sai Borussia omamoodi kättemaksu, vahendab Soccernet.ee.
Paco Alcacer viis klubi 48. minutil juhtima Jadon Sancho võimsa jooksu järel. Sancho näitas oma löögioskuseid 20 minutit hiljem ja viis Dortmundi juba kaheväravalisse eduseisu.
Bayern sellest enam taastuda ei suutnud ning Dortmund teenis kindla mänguga hooaja esimese karika. See tähendas ka seda, et esimest korda üle nelja aasta ei võitnud Bayern hooaega avava superkarika.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Dortmund sai Bayerni vastu väikese kättemaksu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiril kõrgeimat paigutust omanud Thiem (ATP 4.) alistas veidi üle pooleteise tunni kestnud finaalkohtumises 7:6 (0), 6:1 hispaanlase Albert Ramos-Vinolase (ATP 69.).
See on Thiemi tänavuse hooaja kolmas ja ühtekokku 22. turniirivõit. Kitzbüheli turniir on Thiemi karjääris märgilise tähtsusega – just seal jõudis ta 2014. aastal esimest korda ATP turniiri finaali, kuid toona pidi ta tasavägises mängus tunnistama belglase David Goffini paremust.
"See on juba praegu minu karjääri üks ilusamaid hetki," õhkas Thiem nüüd, kui sai lõpuks kodupubliku ees karika pea kohale tõsta. "See oli väga emotsionaalne moment, kuna mul on Kitzbüheli turniiriga emotsionaalne side. Olin siin esimest korda, kui olin kuueaastane. Käisin seda turniiri korduvalt vaatamas. Ja siis sain siia oma esimese vabapääsme ja nüüd olen selle turniiri võitja. See on uskumatu! Kindlasti täitsin ühe enda lapsepõlveunistustest." | Thiem võidutses esimest korda kodusel turniiril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril kõrgeimat paigutust omanud Thiem (ATP 4.) alistas veidi üle pooleteise tunni kestnud finaalkohtumises 7:6 (0), 6:1 hispaanlase Albert Ramos-Vinolase (ATP 69.).
See on Thiemi tänavuse hooaja kolmas ja ühtekokku 22. turniirivõit. Kitzbüheli turniir on Thiemi karjääris märgilise tähtsusega – just seal jõudis ta 2014. aastal esimest korda ATP turniiri finaali, kuid toona pidi ta tasavägises mängus tunnistama belglase David Goffini paremust.
"See on juba praegu minu karjääri üks ilusamaid hetki," õhkas Thiem nüüd, kui sai lõpuks kodupubliku ees karika pea kohale tõsta. "See oli väga emotsionaalne moment, kuna mul on Kitzbüheli turniiriga emotsionaalne side. Olin siin esimest korda, kui olin kuueaastane. Käisin seda turniiri korduvalt vaatamas. Ja siis sain siia oma esimese vabapääsme ja nüüd olen selle turniiri võitja. See on uskumatu! Kindlasti täitsin ühe enda lapsepõlveunistustest."
### Response:
Thiem võidutses esimest korda kodusel turniiril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mängu algus oli meie poolt väga hea, kõik said mängida ja suutsime püsida Cocksi tempos. Eriti hea meel oli, et Marko Zlatinovski tegi väga hea kohtumise. Polnud aru saadagi, et mees pole aasta aega käsipalli platsil olnud, " kommenteeris treeneripingil Jüri Leppa asendanud Risto Lepp Käsipall24.ee lehele. "Teisel poolajal meie jaks rauges, kuid arvestades, et see oli hooaja esimene mäng, siis jään pildiga rahule. Eesmärk oli saada natuke pallitunnetust ja vältida vigastusi ning selle me täitsime."
HC Tallinnal olid koosseisust puudu mitmed põhitegijad nagu Uku-Tanel Laast ja Robin Oberg.
Loe pikemalt portaalist Käsipall24.ee. | HC Tallinn pidi hooaja avamängus tunnistama soomlaste paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mängu algus oli meie poolt väga hea, kõik said mängida ja suutsime püsida Cocksi tempos. Eriti hea meel oli, et Marko Zlatinovski tegi väga hea kohtumise. Polnud aru saadagi, et mees pole aasta aega käsipalli platsil olnud, " kommenteeris treeneripingil Jüri Leppa asendanud Risto Lepp Käsipall24.ee lehele. "Teisel poolajal meie jaks rauges, kuid arvestades, et see oli hooaja esimene mäng, siis jään pildiga rahule. Eesmärk oli saada natuke pallitunnetust ja vältida vigastusi ning selle me täitsime."
HC Tallinnal olid koosseisust puudu mitmed põhitegijad nagu Uku-Tanel Laast ja Robin Oberg.
Loe pikemalt portaalist Käsipall24.ee.
### Response:
HC Tallinn pidi hooaja avamängus tunnistama soomlaste paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalamajas nähti pesukaru. Valgas aga tegutseb juuli algusest kaks täiesti pesemata Venemaa karu. Juba aastaid võib Läänemaa roostikes kohata šaakaleid, kes on küll kuulutatud kohalikuks tegelaseks erinevalt tema "invasiivsest võõrliigist" konkurendist kährikkoerast, kes toodi Eestisse juba aastakümnete eest ning on siin mugavalt kodunenud. Pärnu rannas varitseb suplejaid Kaug-Idast laevade pilsiveega siia rännanud unimudil, hiidlaste toidulaua küllust ohustab villkäppkrabi ja saarlaste oma signaalvähk. Osa nimetatutest on kantud Euroopa Liidu ühtsesse võõrliigimäärusesse, mis kehtib ka Eestis ning annab loa senist elurikkust ohustavate liikide levikuga otsustavalt võidelda. Omade osas peab toetuma igakordsele üksikotsusele. Kui mõne liigi esindaja inimestele parajasti ei meeldi, kuulutatakse ta nuhtlusisendiks ning jahimeeste tööks jääb surmanuhtluse täideviimine. Halvemal juhul saadetakse kütid sõtta terve liigi vastu, nagu juhtus metssigadega, kel jätkus jultumust nakatuda katku ning sellega seada ohtu looduse krooni püüdlused heaolu ja õnne poole.
Valga vallavanem saatis valitsusele palvekirja, et nuhtluskarud kuhugi mujale viidaks. Keskkonnaministeerium peab nüüd otsustama, kas smugeldada karud üle piiri tagasi Venemaale või siis hukata. Ses mõttes vahet pole, et mõlemal lahendusel on keskkonnamõju, sest keskkonnas on kõik alati kõigega seotud. Aga vahe on selles, kas teha iga juhtumi korral juhuotsus, mis parasjagu näiliselt lahendab mõne akuutse inimmure, või jõuda inimliigi suhtekorralduses teiste liikidega mingi üldistatuma käsitluseni ning langetada poliitilis-ametkondlikud otsused vastavalt sellele terviklikule arusaamale.
Kultuskirjanik Noah Yuval Harari, kelle teoseid peaksid Eesti otsustajad küll kõik lugenud olema, jõuab raamatus "Homo Deus" loogilise järelduseni, et kui kord inimene liigina on energeetilise võimsuse poolest saavutanud positsiooni, mida ta aastatuhandeid oma väljamõeldud jumalatele omistas, siis peab inimene ka vastavalt ehk jumalikult käituma hakkama. Ükski muu liik peale inimese ei suuda keskkonda suunata tohutus koguses fossiilset energiat ega ole neil ka relvi konkurentsivõitluseks teistega. Seega on kõigi teiste liikide saatus inimese kätes. Meie piirkonnas tuntuim, vana testamendi Sebaoti-taat oli üsna vihane ja sõjakas isand. Aga parematel päevadel olid talle kõik enda loodud liigid ühtviisi armsad ja nii lubas ta igast sordist paarikese Noa laevale. Pärast aastatuhandeid pehmet ning tööstusrevolutsioonist saadik intensiivset sekkumist elukeskkonna tasakaalu on inimene keerulisemas olukorras kui muistsed jumalad. Anname endale aru, et me pole teiste liikide loojad ning et kuidas ka kahe tulbaga tabelis häid ja halbu ei jaotaks, iga valikuline suhtumine viib ummikteele, sest ühtedele (inimvaenulikele) karistuse kohaldamise tagajärgi keskkonna tasakaalule pole võimalik pikaks ajaks tõsikindlalt ette näha.
Nobelist Lõuna-Aafrikast, J. M. Coetzee pani paarikümne aasta eest oma romaanikangelase, Austraalia kirjaniku Elizabeth Costello pikalt arutlema loomade mõtlemisvõime ja sellest loomulikult tulenevate õiguste üle (eesti keeles "Elizabeth Costello", tõlkinud Malle Klaassen, Draakon ja Kuu, 2019). Ühes mõttekäigus võtab Costello jutuks psühholoog Wolfgang Köhleri teedrajavad katsed primaatide peal. Köhleri andekaima õpilase, Sultani-nimelise šimpansi kohta omistab Coetzee Costellole järgmise mõttekäigu: "Kuigi kogu Sultani lugu [—] äratab temas küsimusi universumi õiglusest ja selle karistuskoloonia kohast universumis, juhib hoolikalt kavandatud psühholoogiline programm teda eetikast ja metafüüsikast eemale praktilise mõistuse tagasihoidlikumasse haardeulatusse" (lk 90). Sultan, nagu kõik loomad, kelle puhul tänapäeva teadus tunnistab mõtlemise, sh strateegilise, võimet, tahaks mõtelda, küsida ja saada vastuseid hoopis muudel teemadel, kui need ülesanded, mille lahendamisele eksperimendi korraldaja teda suunab. Aga et mitte nälga surra, peab ta mõtlema ja tegutsema, nagu isand soovib, sest ta on õigusteta isik.
Eestisse ülekantuna on Sultani juhtum igati ajakohane. Sajandi jooksul on inimeste õigusruumi pikkade sammudega laiendatud kõige elusa reguleerimisele, kuid hoolimata liikide kaitse, rääkimata siis lemmik- või söögiks kasvatatavate loomade pidamise seadustest ei ole keegi peale inimese seadustes endistviisi õigustega subjekt ja teistelt, sh mõtlevatelt liikidelt, eeldatakse inimesele sobivat ja inimese vastutada olevat, mitte aga loomaomast käitumist. Ja me ei kuule, kui nad inimese tegusid hinnates mõttes küsivad: "Kes sa selline enda arvates oled?"
Loomaõiguslus on edasiarendus inimõigustest, kuid sel on vähe puutumust näiteks kriminaal- või karistusõigusega. Kui loom ei käitu inimesele aktsepteeritaval viisil, on jutt lühike: kohtuväline represseerimine, deporteerimine (kui võimalik) või hukkamine. Kuidagi nüansivaene tundub, sest põhjusi, miks loom võib sattuda olukorda, mille tagajärjeks repressioonid, on miljon, ning pea kõik on algupäralt inimtekkelised. Inimene oma käitumise ja tegudega on pannud looma mõtlema ja tegutsema nii, et selle tagajärjed inimesele ei meeldi. Aga kas ka kõik loomalikud üleastumised ning eksimused on kohe surma väärt?
Karistusseadustikus on kirjas hädakaitse mõiste (§ 28): "Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri." Kas ehk oleks aeg arutleda võimaluse üle laiendada hädakaitse reeglistikku ka inimese ja loomade suhetele?
Võtame näiteks puugi, keda vaevalt keegi lemmikloomana peab ning kel on oma toitumisharjumuste tõttu suur tõenäosus inimjumala musta nimekirja sattuda. Kui oskaks ja suudaks, oleks selle nuhtlusliigi juba ammu maamunalt kaotanud, sest inimesele nad kasu ei too ja pole ka ilusad vaadata. Õiguspärane hädakaitse suhtes puugiga on enese vaktsineerimine ja lemmikloomade puugitõrjepreparaatide kasutamine. Sellega tehakse end puugile ebameeldivaks ning puuk siirdub võimaluse korral mujale toitu otsima. Aga kas alles säärel roniva puugi küünega laiaks litsumine on hädakaitsepiiri ületamine? Muidugi, sest kuni ta pole oma kärssa inimese ihusse torganud, pole kuritegu, järelikult ei saa olla ka karistust ja eriti mitte isikuvastase kuriteo maksimummäära alusel (surmanuhtlus või eluaegne vangistus). Karusid mesitaru juures või rästaid sõstrapõõsastel me sama kerge käega ei tapa nagu puuke, aga küsimuse asetus jääb samaks.
Rahatrahve, aresti, tingimisi ja reaalset vangistust on loomariigis keeruline kohaldada, sest raha neil pole ja meie ju mõõdame kõike rahas. Aga algatuseks piisaks ehk sellestki, kui ammutaksime ideid inimese kogemusest oma liigisisese vägivallaga toimetulekul. Steven Pinkeri ulatuslikud andmeread (loe "Enlightenment Now", Allen Lane, 2018 või ka "The Better Angels of Our Nature", Viking, 2011) kinnitavad, et inimese vägivaldsus liigikaaslaste suhtes kahaneb vääramatult ning see hoiak on juba laiendatav ka teistele liikidele.
Parim hädakaitse vahend liigikaaslaste vastu on aastatuhandeid olnud tehiskeskkonna ehk linnade ehitamine ja see oleks hea plaan ka suhete normaliseerimiseks loomadega. Kuna loomad pole lollid, vaid hoopis edukad kohanejad, siis on inimese lohakus linnaelu korraldamisel meelitanud sinna kohale palju kutsumata külalisi. Nii nagu jääkarusid ahvatlevaid prügimägesid Churchillis või Novaja Zemljal ei ole tekitanud kiskjad ise, kutsuvad ka karu Valga tagahoovi ja kajaka Tallinna vanalinna katusele ikka inimesed oma vähese korraarmastuse ning arulagedate soovidega tehiskeskkonnas maaelu illusiooni luua. Maal ei ole inimese ja loomariigi (aga miks ka mitte taime- ja seeneriigi) suhted õiguslikult reguleeritavad, linnas ehk küll. Linna piir saab ühtlasi olla hädakaitse piir ja pakub samuti võimaluse teistele liikidele eluruumi juurde anda. Tingimusel, et me linnakeskkonna ülalpidamiseks seda muud eluruumi ei hävita. | Kaarel Tarand. Kes küll kaitseks looma eest? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalamajas nähti pesukaru. Valgas aga tegutseb juuli algusest kaks täiesti pesemata Venemaa karu. Juba aastaid võib Läänemaa roostikes kohata šaakaleid, kes on küll kuulutatud kohalikuks tegelaseks erinevalt tema "invasiivsest võõrliigist" konkurendist kährikkoerast, kes toodi Eestisse juba aastakümnete eest ning on siin mugavalt kodunenud. Pärnu rannas varitseb suplejaid Kaug-Idast laevade pilsiveega siia rännanud unimudil, hiidlaste toidulaua küllust ohustab villkäppkrabi ja saarlaste oma signaalvähk. Osa nimetatutest on kantud Euroopa Liidu ühtsesse võõrliigimäärusesse, mis kehtib ka Eestis ning annab loa senist elurikkust ohustavate liikide levikuga otsustavalt võidelda. Omade osas peab toetuma igakordsele üksikotsusele. Kui mõne liigi esindaja inimestele parajasti ei meeldi, kuulutatakse ta nuhtlusisendiks ning jahimeeste tööks jääb surmanuhtluse täideviimine. Halvemal juhul saadetakse kütid sõtta terve liigi vastu, nagu juhtus metssigadega, kel jätkus jultumust nakatuda katku ning sellega seada ohtu looduse krooni püüdlused heaolu ja õnne poole.
Valga vallavanem saatis valitsusele palvekirja, et nuhtluskarud kuhugi mujale viidaks. Keskkonnaministeerium peab nüüd otsustama, kas smugeldada karud üle piiri tagasi Venemaale või siis hukata. Ses mõttes vahet pole, et mõlemal lahendusel on keskkonnamõju, sest keskkonnas on kõik alati kõigega seotud. Aga vahe on selles, kas teha iga juhtumi korral juhuotsus, mis parasjagu näiliselt lahendab mõne akuutse inimmure, või jõuda inimliigi suhtekorralduses teiste liikidega mingi üldistatuma käsitluseni ning langetada poliitilis-ametkondlikud otsused vastavalt sellele terviklikule arusaamale.
Kultuskirjanik Noah Yuval Harari, kelle teoseid peaksid Eesti otsustajad küll kõik lugenud olema, jõuab raamatus "Homo Deus" loogilise järelduseni, et kui kord inimene liigina on energeetilise võimsuse poolest saavutanud positsiooni, mida ta aastatuhandeid oma väljamõeldud jumalatele omistas, siis peab inimene ka vastavalt ehk jumalikult käituma hakkama. Ükski muu liik peale inimese ei suuda keskkonda suunata tohutus koguses fossiilset energiat ega ole neil ka relvi konkurentsivõitluseks teistega. Seega on kõigi teiste liikide saatus inimese kätes. Meie piirkonnas tuntuim, vana testamendi Sebaoti-taat oli üsna vihane ja sõjakas isand. Aga parematel päevadel olid talle kõik enda loodud liigid ühtviisi armsad ja nii lubas ta igast sordist paarikese Noa laevale. Pärast aastatuhandeid pehmet ning tööstusrevolutsioonist saadik intensiivset sekkumist elukeskkonna tasakaalu on inimene keerulisemas olukorras kui muistsed jumalad. Anname endale aru, et me pole teiste liikide loojad ning et kuidas ka kahe tulbaga tabelis häid ja halbu ei jaotaks, iga valikuline suhtumine viib ummikteele, sest ühtedele (inimvaenulikele) karistuse kohaldamise tagajärgi keskkonna tasakaalule pole võimalik pikaks ajaks tõsikindlalt ette näha.
Nobelist Lõuna-Aafrikast, J. M. Coetzee pani paarikümne aasta eest oma romaanikangelase, Austraalia kirjaniku Elizabeth Costello pikalt arutlema loomade mõtlemisvõime ja sellest loomulikult tulenevate õiguste üle (eesti keeles "Elizabeth Costello", tõlkinud Malle Klaassen, Draakon ja Kuu, 2019). Ühes mõttekäigus võtab Costello jutuks psühholoog Wolfgang Köhleri teedrajavad katsed primaatide peal. Köhleri andekaima õpilase, Sultani-nimelise šimpansi kohta omistab Coetzee Costellole järgmise mõttekäigu: "Kuigi kogu Sultani lugu [—] äratab temas küsimusi universumi õiglusest ja selle karistuskoloonia kohast universumis, juhib hoolikalt kavandatud psühholoogiline programm teda eetikast ja metafüüsikast eemale praktilise mõistuse tagasihoidlikumasse haardeulatusse" (lk 90). Sultan, nagu kõik loomad, kelle puhul tänapäeva teadus tunnistab mõtlemise, sh strateegilise, võimet, tahaks mõtelda, küsida ja saada vastuseid hoopis muudel teemadel, kui need ülesanded, mille lahendamisele eksperimendi korraldaja teda suunab. Aga et mitte nälga surra, peab ta mõtlema ja tegutsema, nagu isand soovib, sest ta on õigusteta isik.
Eestisse ülekantuna on Sultani juhtum igati ajakohane. Sajandi jooksul on inimeste õigusruumi pikkade sammudega laiendatud kõige elusa reguleerimisele, kuid hoolimata liikide kaitse, rääkimata siis lemmik- või söögiks kasvatatavate loomade pidamise seadustest ei ole keegi peale inimese seadustes endistviisi õigustega subjekt ja teistelt, sh mõtlevatelt liikidelt, eeldatakse inimesele sobivat ja inimese vastutada olevat, mitte aga loomaomast käitumist. Ja me ei kuule, kui nad inimese tegusid hinnates mõttes küsivad: "Kes sa selline enda arvates oled?"
Loomaõiguslus on edasiarendus inimõigustest, kuid sel on vähe puutumust näiteks kriminaal- või karistusõigusega. Kui loom ei käitu inimesele aktsepteeritaval viisil, on jutt lühike: kohtuväline represseerimine, deporteerimine (kui võimalik) või hukkamine. Kuidagi nüansivaene tundub, sest põhjusi, miks loom võib sattuda olukorda, mille tagajärjeks repressioonid, on miljon, ning pea kõik on algupäralt inimtekkelised. Inimene oma käitumise ja tegudega on pannud looma mõtlema ja tegutsema nii, et selle tagajärjed inimesele ei meeldi. Aga kas ka kõik loomalikud üleastumised ning eksimused on kohe surma väärt?
Karistusseadustikus on kirjas hädakaitse mõiste (§ 28): "Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri." Kas ehk oleks aeg arutleda võimaluse üle laiendada hädakaitse reeglistikku ka inimese ja loomade suhetele?
Võtame näiteks puugi, keda vaevalt keegi lemmikloomana peab ning kel on oma toitumisharjumuste tõttu suur tõenäosus inimjumala musta nimekirja sattuda. Kui oskaks ja suudaks, oleks selle nuhtlusliigi juba ammu maamunalt kaotanud, sest inimesele nad kasu ei too ja pole ka ilusad vaadata. Õiguspärane hädakaitse suhtes puugiga on enese vaktsineerimine ja lemmikloomade puugitõrjepreparaatide kasutamine. Sellega tehakse end puugile ebameeldivaks ning puuk siirdub võimaluse korral mujale toitu otsima. Aga kas alles säärel roniva puugi küünega laiaks litsumine on hädakaitsepiiri ületamine? Muidugi, sest kuni ta pole oma kärssa inimese ihusse torganud, pole kuritegu, järelikult ei saa olla ka karistust ja eriti mitte isikuvastase kuriteo maksimummäära alusel (surmanuhtlus või eluaegne vangistus). Karusid mesitaru juures või rästaid sõstrapõõsastel me sama kerge käega ei tapa nagu puuke, aga küsimuse asetus jääb samaks.
Rahatrahve, aresti, tingimisi ja reaalset vangistust on loomariigis keeruline kohaldada, sest raha neil pole ja meie ju mõõdame kõike rahas. Aga algatuseks piisaks ehk sellestki, kui ammutaksime ideid inimese kogemusest oma liigisisese vägivallaga toimetulekul. Steven Pinkeri ulatuslikud andmeread (loe "Enlightenment Now", Allen Lane, 2018 või ka "The Better Angels of Our Nature", Viking, 2011) kinnitavad, et inimese vägivaldsus liigikaaslaste suhtes kahaneb vääramatult ning see hoiak on juba laiendatav ka teistele liikidele.
Parim hädakaitse vahend liigikaaslaste vastu on aastatuhandeid olnud tehiskeskkonna ehk linnade ehitamine ja see oleks hea plaan ka suhete normaliseerimiseks loomadega. Kuna loomad pole lollid, vaid hoopis edukad kohanejad, siis on inimese lohakus linnaelu korraldamisel meelitanud sinna kohale palju kutsumata külalisi. Nii nagu jääkarusid ahvatlevaid prügimägesid Churchillis või Novaja Zemljal ei ole tekitanud kiskjad ise, kutsuvad ka karu Valga tagahoovi ja kajaka Tallinna vanalinna katusele ikka inimesed oma vähese korraarmastuse ning arulagedate soovidega tehiskeskkonnas maaelu illusiooni luua. Maal ei ole inimese ja loomariigi (aga miks ka mitte taime- ja seeneriigi) suhted õiguslikult reguleeritavad, linnas ehk küll. Linna piir saab ühtlasi olla hädakaitse piir ja pakub samuti võimaluse teistele liikidele eluruumi juurde anda. Tingimusel, et me linnakeskkonna ülalpidamiseks seda muud eluruumi ei hävita.
### Response:
Kaarel Tarand. Kes küll kaitseks looma eest? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | C-alagrupis viie mänguga kolm võitu kogunud TalTech sai 16 parema hulgas Joonas Järveläineni 16 punkti toel 21:18 jagu hispaanlaste Kataloonia Polütehnilisest ülikoolist ning läks veerandfinaalis vastamisi seni vaid võite tunnistanud leedukatega, vahendab Korvpall24.ee.
Vytautas Magnuse ülikoolile anti kaheksa hulgas küll vägev lahing, kuid 16:18 kaotus tähendas Eesti tiimile langemist 5.-8. koha mängudele. Järveläinen viskas TalTechi parimana kaheksa punkti, Olmre ja Viilup lisasid kumbki kolm ning Giese kaks silma.
Turniiri lõpetas TalTech aga võidulainel, kui kohamängudes alistati esmalt 20:11 hollandlaste Göttingeni ülikool ja seejärel 5.-6. koha kohtumises 21:18 Ateena Tehnikaülikool. Mõlemas matšis oli taas heas hoos Järveläinen, kes panustas vastavalt üheksa ja 13 punktiga.
Tallinna Tehnikakõrgkooli meeskond koosseisus Kristo Kams, Erik Raud, Sten-Mark Virro ja Menhart Mardo lõpetas turniiri 12. kohaga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | TalTechi 3x3 korvpallimeeskond sai üliõpilaste EM-il kõrge koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
C-alagrupis viie mänguga kolm võitu kogunud TalTech sai 16 parema hulgas Joonas Järveläineni 16 punkti toel 21:18 jagu hispaanlaste Kataloonia Polütehnilisest ülikoolist ning läks veerandfinaalis vastamisi seni vaid võite tunnistanud leedukatega, vahendab Korvpall24.ee.
Vytautas Magnuse ülikoolile anti kaheksa hulgas küll vägev lahing, kuid 16:18 kaotus tähendas Eesti tiimile langemist 5.-8. koha mängudele. Järveläinen viskas TalTechi parimana kaheksa punkti, Olmre ja Viilup lisasid kumbki kolm ning Giese kaks silma.
Turniiri lõpetas TalTech aga võidulainel, kui kohamängudes alistati esmalt 20:11 hollandlaste Göttingeni ülikool ja seejärel 5.-6. koha kohtumises 21:18 Ateena Tehnikaülikool. Mõlemas matšis oli taas heas hoos Järveläinen, kes panustas vastavalt üheksa ja 13 punktiga.
Tallinna Tehnikakõrgkooli meeskond koosseisus Kristo Kams, Erik Raud, Sten-Mark Virro ja Menhart Mardo lõpetas turniiri 12. kohaga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
TalTechi 3x3 korvpallimeeskond sai üliõpilaste EM-il kõrge koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jurist Sobol peeti kinni laupäeval oma valimisstaabist lahkudes, kui ta oli teel sanktsioneerimata meeleavaldusele sõltumatute kandidaatide toetuseks.
Tema advokaadi Ivan Sustini sõnul on halduskaristus Sobolile seotud 15. juuli protestiaktsiooniga. Sustin lisas, et peab otsust põhjendamatuks ja kavatseb selle edasi kaevata.
Pärast kohut toimetati Sobol aga hoopis juurdluskomiteesse ülekuulamisele kohtuasjas, mis puudutab väidetavaid massirahutusi opositsiooni sanktsioneerimata üritusel Moskvas 27. juulil. Hetkel on ta kohtuasjas tunnistaja staatuses.
Vene politsei pidas laupäeval Moskva kesklinnas võimude loata korraldatud rahumeelsel meeleavaldusel kinni üle 600 inimese, teatasid meeleavaldusi jälgiv vabaühendus ja siseministeerium.
Eelmisel laupäeval pidas politsei kinni umbes 1400 loata meeleavaldajat, kes avaldasid meelt sõltumatute kandidaatide eemalejätmise vastu Moskva linnaduuma valimistelt. | Moskva valimiste registreerimata kandidaati trahviti 300 000 rublaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jurist Sobol peeti kinni laupäeval oma valimisstaabist lahkudes, kui ta oli teel sanktsioneerimata meeleavaldusele sõltumatute kandidaatide toetuseks.
Tema advokaadi Ivan Sustini sõnul on halduskaristus Sobolile seotud 15. juuli protestiaktsiooniga. Sustin lisas, et peab otsust põhjendamatuks ja kavatseb selle edasi kaevata.
Pärast kohut toimetati Sobol aga hoopis juurdluskomiteesse ülekuulamisele kohtuasjas, mis puudutab väidetavaid massirahutusi opositsiooni sanktsioneerimata üritusel Moskvas 27. juulil. Hetkel on ta kohtuasjas tunnistaja staatuses.
Vene politsei pidas laupäeval Moskva kesklinnas võimude loata korraldatud rahumeelsel meeleavaldusel kinni üle 600 inimese, teatasid meeleavaldusi jälgiv vabaühendus ja siseministeerium.
Eelmisel laupäeval pidas politsei kinni umbes 1400 loata meeleavaldajat, kes avaldasid meelt sõltumatute kandidaatide eemalejätmise vastu Moskva linnaduuma valimistelt.
### Response:
Moskva valimiste registreerimata kandidaati trahviti 300 000 rublaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aland lõi tugevuselt kolmandas liigas pallivale Espoole võõrsil juba avapoolajal seitse väravat ja võitis mängu 10:0. Aarna oli täpne 15., 34., 42 ja 55. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Nii Aarna kui Pille Raadik tegid kaasa kõik 90 minutit. | Aarna lõi Soomes neli väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aland lõi tugevuselt kolmandas liigas pallivale Espoole võõrsil juba avapoolajal seitse väravat ja võitis mängu 10:0. Aarna oli täpne 15., 34., 42 ja 55. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Nii Aarna kui Pille Raadik tegid kaasa kõik 90 minutit.
### Response:
Aarna lõi Soomes neli väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laser Standard klassi purjetajad said laupäeval kirja reedesele ühele sõidule lisaks kolm sõitu. Esikohal püsiva Karl-Martin Rammo (3 punkti) selja taga tõusis teisele kohale Bo Aaron Kooser üheksa punktiga ja kolmandale Tavo Annus kümne punktiga.
Laser Radial purjetajad seilasid laupäeval finišisse kahes sõidus. Lätlase Roberts Stals-Buls (3 punkti) järel on teisel kohal võrdsete punktidega Elisa Tamm ja kolmandal kohal Johannes Hubert Pukk viie punktiga.
Laser 4.7 klassis purjetati laupäeval kaks sõitu ning kokkuvõttes on juhtimas lätlane Eduards Plavins võrdsete punktidega kaasmaalase Elza Cibule (kuus punkti) ees. Kolmandal kohal on Sten-Markus Andresson 11 punktiga.
Zoom8 klassis juhib pärast laupäeval peetud kaht sõitu Romi Safin võrdsete punktidega Karel Ratniku (9 punkti) ees. Kolmandal kohal seilab Katariina Roihu 13 punktiga.
Optimistil võitis laupäeval kaks kuldgrupi sõitu Mia Marin Lilienthal, asudes regatti juhtima nelja punktiga. Teisel kohal purjetab lätlane Emils Amsils üheksa punktiga ja kolmandal Angeliina Maria Isabel Õunap 15 punktiga. Optimisti hõbegrupi kolm tublimat Lisett Aasmets, Leivo Luha ja Kristiina Larssen saavad pühapäeval jätkata seilamist kuldgrupis.
Kalevi Jahtklubi meistrivõistluste formaat näeb ette kuni 11 võistlussõidust koosnevat fliidisõitude seeriat, millest halvima tulemus kuulub mahaarvamisele, juhul kui peetud on vähemalt kaks sõitu.
Optimist klassis võisteldi reedel kahes võrdse suuruse ja tasemega grupis. Laupäeval jätkasid 45 paremat võistlejat kuldgrupis ja ülejäänud võistlejad purjetavad edasi hõbegrupis. Laupäevaste sõitude järel pääsevad hõbegrupi kolm paremat purjetajat pühapäevaks kuldgruppi.
Pühapäeval antakse päeva esimese sõidu hoiatussignaal kell 11. | Karl-Martin Rammo jätkab Kalevi Jahtklubi meistrivõistlustel täiseduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laser Standard klassi purjetajad said laupäeval kirja reedesele ühele sõidule lisaks kolm sõitu. Esikohal püsiva Karl-Martin Rammo (3 punkti) selja taga tõusis teisele kohale Bo Aaron Kooser üheksa punktiga ja kolmandale Tavo Annus kümne punktiga.
Laser Radial purjetajad seilasid laupäeval finišisse kahes sõidus. Lätlase Roberts Stals-Buls (3 punkti) järel on teisel kohal võrdsete punktidega Elisa Tamm ja kolmandal kohal Johannes Hubert Pukk viie punktiga.
Laser 4.7 klassis purjetati laupäeval kaks sõitu ning kokkuvõttes on juhtimas lätlane Eduards Plavins võrdsete punktidega kaasmaalase Elza Cibule (kuus punkti) ees. Kolmandal kohal on Sten-Markus Andresson 11 punktiga.
Zoom8 klassis juhib pärast laupäeval peetud kaht sõitu Romi Safin võrdsete punktidega Karel Ratniku (9 punkti) ees. Kolmandal kohal seilab Katariina Roihu 13 punktiga.
Optimistil võitis laupäeval kaks kuldgrupi sõitu Mia Marin Lilienthal, asudes regatti juhtima nelja punktiga. Teisel kohal purjetab lätlane Emils Amsils üheksa punktiga ja kolmandal Angeliina Maria Isabel Õunap 15 punktiga. Optimisti hõbegrupi kolm tublimat Lisett Aasmets, Leivo Luha ja Kristiina Larssen saavad pühapäeval jätkata seilamist kuldgrupis.
Kalevi Jahtklubi meistrivõistluste formaat näeb ette kuni 11 võistlussõidust koosnevat fliidisõitude seeriat, millest halvima tulemus kuulub mahaarvamisele, juhul kui peetud on vähemalt kaks sõitu.
Optimist klassis võisteldi reedel kahes võrdse suuruse ja tasemega grupis. Laupäeval jätkasid 45 paremat võistlejat kuldgrupis ja ülejäänud võistlejad purjetavad edasi hõbegrupis. Laupäevaste sõitude järel pääsevad hõbegrupi kolm paremat purjetajat pühapäevaks kuldgruppi.
Pühapäeval antakse päeva esimese sõidu hoiatussignaal kell 11.
### Response:
Karl-Martin Rammo jätkab Kalevi Jahtklubi meistrivõistlustel täiseduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teist pikka võistluspäeva alustasid Junior WRC klassi liidrina Tom Kristensson – Henrik Appelskog. Roland Poom – Ken Järveoja (Ford FIesta R2T19) hoidsid peale reedeseid võistluskatseid neljandat kohta ning jäid liidritest maha 42,6 sekundiga. Viimasest pjedestaalikohast lahutas eestlasi enne laupäevaseid katseid 14,6 sekundit.
Laupäevast võistluspäeva alustati Pihlajaksoki katse esimese läbimisega ning sellelt Poom – Järveojale neljas aeg. 14,42 km pikkuse katsega jäid nad katsevõitjatest maha 5,9 sekundiga.
Ka ralli pikima ehk Päijälä esimesel läbimisel said Poom – Järveoja kirja neljanda aja ning seekord kogunes 22,87 kilomeetriga katsevõitjatele 13,8 kaotussekundit.
Kui hommikut alustasid eestlased JWRC üldarvestuse neljandana ning neljandad olid nad ka kahel laupäevasel katsel, siis üldarvestuses tõusid eestlased kolmandaks.
Kakaristo katse, millel lõike ka Soome klassikust Ouninpohjast, õnnestus Poomil ja Järveojal hästi ning sealt neile päeva esimene TOP3 katseaeg. Katsel teise aja välja sõitnud eestlased jäid katsevõitjatest maha kolme sekundiga.
Teised olid eestlased ka enne hoolduspausi sõidetud Leustu katsel. Katsevõidust jäi Poom – Järveojal seekord puudu 1,3 sekundit. Lõunapausile said liidrina Kristensson – Appelskog, kellest kolmandat kohta hoidnud Poom – Järveoja jäid maha 51,1 sekundiga.
Pärast hoolduspausi jätkus Soome MM-ralli hommikuste katsete korduvläbimistega ning neist esimesel sõitsid Poom – Järveoja välja päeva kolmanda JWRC TOP3 aja. Katse võitjatest jäid nad maha 7,1 sekundiga. Järgnevana ootas ees Päijälä korduvläbimine. Kui hommikul käisid eestlased sellel katsel ka korra teelt väljas, siis ka teisel katsel eksiti täpselt samas kohas ning õnneks pääseti ka seekord kõigest ehmatusega. Kakaristo teiselt läbimiselt eestlastele neljas aeg. Katse võitjatest jäid nad maha 6,7 sekundiga.
Pika võistluspäeva lõpetas Leustu korduvläbimine, mis kahjuks sai Eesti ekipaažile saatuslikuks. Ühes kurvis sõitsid nad õunapuule pihta ning lõhkusid auto. Kahjuks pidid eestlased päeva JWRC pjedestaalikohalt katkestama.
"Päev algas väga hästi, püsisime ilusti esikoha konkurentsis. Täitsime ka ülesande tõusta poodiumile. Päeva teise ringi katsed olid väga halvas seisukorras ja kuskilt kivist lõi ilmselt auto silla veidi kõveraks. Edasi oli hea tempoga keeruline sõita. Kahjuks sõitsime päeva viimasel katsel ühele õunapuule pihta ja pidime katkestama. Mul on siiralt kahju kõikide fännide ees, kes siin kaasa elamas on, aga selliseid asju juhtub kahjuks rallis. Jätkame ralliga homme," võttis Poom katkestamisega lõppenud päeva kokku.
Kuna laupäeval katkestas palju JWRC võistluspaare, jätkavad Poom – Järveoja mitteametlikel andmetel pühapäeval JWRC arvestuse neljandal kohal.
Soome MM-rallil jääb pühapäeval veel sõita neli kiiruskatset ja läbida 45,74 katsekilomeetrit. | Poomi ja Järveoja tabas Soome ralli laupäevasel viimasel katsel ebaõnn | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teist pikka võistluspäeva alustasid Junior WRC klassi liidrina Tom Kristensson – Henrik Appelskog. Roland Poom – Ken Järveoja (Ford FIesta R2T19) hoidsid peale reedeseid võistluskatseid neljandat kohta ning jäid liidritest maha 42,6 sekundiga. Viimasest pjedestaalikohast lahutas eestlasi enne laupäevaseid katseid 14,6 sekundit.
Laupäevast võistluspäeva alustati Pihlajaksoki katse esimese läbimisega ning sellelt Poom – Järveojale neljas aeg. 14,42 km pikkuse katsega jäid nad katsevõitjatest maha 5,9 sekundiga.
Ka ralli pikima ehk Päijälä esimesel läbimisel said Poom – Järveoja kirja neljanda aja ning seekord kogunes 22,87 kilomeetriga katsevõitjatele 13,8 kaotussekundit.
Kui hommikut alustasid eestlased JWRC üldarvestuse neljandana ning neljandad olid nad ka kahel laupäevasel katsel, siis üldarvestuses tõusid eestlased kolmandaks.
Kakaristo katse, millel lõike ka Soome klassikust Ouninpohjast, õnnestus Poomil ja Järveojal hästi ning sealt neile päeva esimene TOP3 katseaeg. Katsel teise aja välja sõitnud eestlased jäid katsevõitjatest maha kolme sekundiga.
Teised olid eestlased ka enne hoolduspausi sõidetud Leustu katsel. Katsevõidust jäi Poom – Järveojal seekord puudu 1,3 sekundit. Lõunapausile said liidrina Kristensson – Appelskog, kellest kolmandat kohta hoidnud Poom – Järveoja jäid maha 51,1 sekundiga.
Pärast hoolduspausi jätkus Soome MM-ralli hommikuste katsete korduvläbimistega ning neist esimesel sõitsid Poom – Järveoja välja päeva kolmanda JWRC TOP3 aja. Katse võitjatest jäid nad maha 7,1 sekundiga. Järgnevana ootas ees Päijälä korduvläbimine. Kui hommikul käisid eestlased sellel katsel ka korra teelt väljas, siis ka teisel katsel eksiti täpselt samas kohas ning õnneks pääseti ka seekord kõigest ehmatusega. Kakaristo teiselt läbimiselt eestlastele neljas aeg. Katse võitjatest jäid nad maha 6,7 sekundiga.
Pika võistluspäeva lõpetas Leustu korduvläbimine, mis kahjuks sai Eesti ekipaažile saatuslikuks. Ühes kurvis sõitsid nad õunapuule pihta ning lõhkusid auto. Kahjuks pidid eestlased päeva JWRC pjedestaalikohalt katkestama.
"Päev algas väga hästi, püsisime ilusti esikoha konkurentsis. Täitsime ka ülesande tõusta poodiumile. Päeva teise ringi katsed olid väga halvas seisukorras ja kuskilt kivist lõi ilmselt auto silla veidi kõveraks. Edasi oli hea tempoga keeruline sõita. Kahjuks sõitsime päeva viimasel katsel ühele õunapuule pihta ja pidime katkestama. Mul on siiralt kahju kõikide fännide ees, kes siin kaasa elamas on, aga selliseid asju juhtub kahjuks rallis. Jätkame ralliga homme," võttis Poom katkestamisega lõppenud päeva kokku.
Kuna laupäeval katkestas palju JWRC võistluspaare, jätkavad Poom – Järveoja mitteametlikel andmetel pühapäeval JWRC arvestuse neljandal kohal.
Soome MM-rallil jääb pühapäeval veel sõita neli kiiruskatset ja läbida 45,74 katsekilomeetrit.
### Response:
Poomi ja Järveoja tabas Soome ralli laupäevasel viimasel katsel ebaõnn |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglaste poolelt tegid skoori Sergio Agüero 15., David Silva 40. ja Yaya Toure 89. minutil. Ukrainlaste tabamuse sepistas 58. minutil Vitali Buialski.
Mängupäeva teises mängus leppisid PSV Eindhoven ja Madridi Atletico 0:0 viiki. Eindhoven lõpetas matši kümnekesi, sest 68. minutil eemaldati Gaston Pereiro. | Manchester City võttis Meistrite liigas väärt võõrsilvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglaste poolelt tegid skoori Sergio Agüero 15., David Silva 40. ja Yaya Toure 89. minutil. Ukrainlaste tabamuse sepistas 58. minutil Vitali Buialski.
Mängupäeva teises mängus leppisid PSV Eindhoven ja Madridi Atletico 0:0 viiki. Eindhoven lõpetas matši kümnekesi, sest 68. minutil eemaldati Gaston Pereiro.
### Response:
Manchester City võttis Meistrite liigas väärt võõrsilvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Londak peab mõnes mõttes tänulik olema Alexander Lund Hanseni vigastusele, kelle asemele Rosenborg väravavahti otsis ja 35-aastase eestlase leidis, vahendas Soccernet.ee.
"Kahju, et Alexandriga nii juhtus, aga see on jalgpall. Loodan, et ta saab võimalikult kiirelt terveks," ütles ta klubi kodulehele. Londak on varemgi Rosenborgi peatreeneri Kare Ingebrigtseniga Bodo/Glimti päevilt koos töötanud.
Rosenborg on valitsev Norra meister ning sajandi vahetuse ajal suudeti järjest võita koguni 13 tiitlit. | Ametlik: Londak liitus Norra meistriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Londak peab mõnes mõttes tänulik olema Alexander Lund Hanseni vigastusele, kelle asemele Rosenborg väravavahti otsis ja 35-aastase eestlase leidis, vahendas Soccernet.ee.
"Kahju, et Alexandriga nii juhtus, aga see on jalgpall. Loodan, et ta saab võimalikult kiirelt terveks," ütles ta klubi kodulehele. Londak on varemgi Rosenborgi peatreeneri Kare Ingebrigtseniga Bodo/Glimti päevilt koos töötanud.
Rosenborg on valitsev Norra meister ning sajandi vahetuse ajal suudeti järjest võita koguni 13 tiitlit.
### Response:
Ametlik: Londak liitus Norra meistriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mängu alguse edu ja võidu võtme andis see, et me väga tahtsime võita - seda oli alguses kindlasti ka kõrvalt näha," ütles Prantsusmaa koondise kapten Celine Dumerc mängujärgsel pressikonverentsil. "Reisisime nüüd Horvaatiasse ja sealt siia Tallinnasse.Võõrsil on alati raske, nii ka seekord. Keeruline on mängida vastase vastu, kes on üsna lühike, pikad viskavad eemalt ja samuti on Eesti häid mängijaid, kes üks-üks ette võtavad. Kui määravatest teguritest rääkida, siis eks loomulikult ka suurus loeb - olime korvialuses tsoonis üle. Kuid muus osas oli võitlust kõvasti, tegime liiga palju pallikaotusi."
Prantslannade peatreener Valerie Garnier lisas: "Olen rahul. Oli raske mäng, seisust hoolimata, sest vastane võitles lõpuni, kõik 40 minutit ega andnud alla. Eestil on kvaliteetne võistkond. Püüdsime kontrollida palli, kuid sellest hoolimata tegime palju praaki. Oli asju, millega ei saa päriselt rahul olla enda mängu puhul. Bourges’i mäng näitas, et peame mänguks täiel määral valmis olema, sest Eestil on ohtlikke viskajaid, ohtlikke mängijaid." | OM-hõbeda Prantsusmaa loots: Eestil on kvaliteetne võistkond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mängu alguse edu ja võidu võtme andis see, et me väga tahtsime võita - seda oli alguses kindlasti ka kõrvalt näha," ütles Prantsusmaa koondise kapten Celine Dumerc mängujärgsel pressikonverentsil. "Reisisime nüüd Horvaatiasse ja sealt siia Tallinnasse.Võõrsil on alati raske, nii ka seekord. Keeruline on mängida vastase vastu, kes on üsna lühike, pikad viskavad eemalt ja samuti on Eesti häid mängijaid, kes üks-üks ette võtavad. Kui määravatest teguritest rääkida, siis eks loomulikult ka suurus loeb - olime korvialuses tsoonis üle. Kuid muus osas oli võitlust kõvasti, tegime liiga palju pallikaotusi."
Prantslannade peatreener Valerie Garnier lisas: "Olen rahul. Oli raske mäng, seisust hoolimata, sest vastane võitles lõpuni, kõik 40 minutit ega andnud alla. Eestil on kvaliteetne võistkond. Püüdsime kontrollida palli, kuid sellest hoolimata tegime palju praaki. Oli asju, millega ei saa päriselt rahul olla enda mängu puhul. Bourges’i mäng näitas, et peame mänguks täiel määral valmis olema, sest Eestil on ohtlikke viskajaid, ohtlikke mängijaid."
### Response:
OM-hõbeda Prantsusmaa loots: Eestil on kvaliteetne võistkond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõrge Läbirääkimiste Komitee (HNC) usub, et ajutine relvarahu kaheks nädalaks annab võimaluse selgusele jõuda teise osapoole panustamises" relvarahusse, teatas opositsioon avalduses.
Nii Süüria valitsus kui ka HNC on kinnitanud, et nõustuvad vaherahu tingimustega.
USA ja Venemaa teatasid, et kavandatud relvarahu hakkab Süürias kehtima alates 27. veebruari keskööst. Teate kohaselt ei puuduta see aga võitlust äärmusrühmitusega ISIS ja al-Qaedaga seotud rühmitusega al-Nusta Rinne, kelle vastu võivad Süüria valitsusväed, Venemaa ja USA juhitud koalitsioon jätkata õhurünnakute tegemist. | Süüria opositsioon lubab relvarahust kaks nädalat kinni pidada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõrge Läbirääkimiste Komitee (HNC) usub, et ajutine relvarahu kaheks nädalaks annab võimaluse selgusele jõuda teise osapoole panustamises" relvarahusse, teatas opositsioon avalduses.
Nii Süüria valitsus kui ka HNC on kinnitanud, et nõustuvad vaherahu tingimustega.
USA ja Venemaa teatasid, et kavandatud relvarahu hakkab Süürias kehtima alates 27. veebruari keskööst. Teate kohaselt ei puuduta see aga võitlust äärmusrühmitusega ISIS ja al-Qaedaga seotud rühmitusega al-Nusta Rinne, kelle vastu võivad Süüria valitsusväed, Venemaa ja USA juhitud koalitsioon jätkata õhurünnakute tegemist.
### Response:
Süüria opositsioon lubab relvarahust kaks nädalat kinni pidada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 8.55 toimus pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile. Galerii ja video: Nestor rõhutas lipuheiskamisel peetud kõnes vajadust sallivuse järele
Kell 10 toimus oikumeeniline jumalateenistus Tallinna toomkirikus, kus jutlustas EELK peapiiskop Urmas Viilma. Videosalvestust saab vaadata loost: Peapiiskop Urmas Viilma: Jumal ei kingi säravaid mõtteid ainult koalitsiooni poliitikutele
Kell 11 sai vaadata lugu sellest, kuidas sündis plaat "Arvo Pärt. Lapsepõlve lood", mis räägib Pärdi heliloojatee alguses loodud lastelauludest.
Kell 11.55 tegi ETV otseülekande kaitsejõudude paraadist Tallinnas Vabaduse väljakul. Paraadi kommenteerisid Andres Kuusk ja kolonel Peeter Tali. Järele on võimalik vaadata paraadi täismahus videosalvestust või nautida valitud hetki audiogaleriist ja fotodelt. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras märkis paraadil peetud kõnes, et sõjaline võimekus, mida kasutame Lähis-Idas, Malis või Afganistanis, peab olema täielikult valmis Eesti kaitsmiseks.
Kell 13.05 näitas ETV dokumentaalfilmi "Õpetusi kosmoselaeva ehitamiseks" tudengisatelliidi Estcube ehitamisest, taevasse läkitamisest ja elust pärast edu. Filmi üks peategelastest on Mart Noorma – projekti algataja ja mootor, ametlikult juhendaja.
Kell 14.20 oli eetris saade "Väärtustades elutööd", kus peaminister Taavi Rõivas andis üle valitsuse väärikaimad autasud: riiklikud kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad. Preemiad said need, kelle elutöö haare ning tähendus väärib erilist meelespidamist ja tänu.
Kell 16.15 oli ETV-s saade riiklike teenetemärkide üleandmisest 99 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks. Saadet saab järele vaadata siin.
Kell 17.30 algas ETV-s vabariigi aastapäeva piduliku kontserdi ülekanne. Riigi sünnipäeva tähistati Estonia ooperi- ja kontserdimajas, kuhu oli palutud üle tuhande külalise Eestist ja välismaalt.
Enne kontserti pidas president Toomas Hendrik Ilves oma ametiaja viimase iseseisvuspäeva kõne. Täismahus kõne saab lugeda ja järele vaadata siit. Kõnele järgnes hõbevalge teemaline kontsert, mille kunstiline juht oli Tõnu Kaljuste. Kontserdi järel jätkub pidulik koosviibimine Estonia kontserdisaalis, kus president Toomas Hendrik Ilves koos abikaasaga tervitab külalisi Valges saalis.
ETV otsesaates vestlesid külalistega Grete Lõbu ja Tarmo Tiisler.
Kell 19.15 algas ERR-i portaalis kommenteeritud otsesaade president Toomas Hendrik Ilvese ja pr Ieva Ilvese vastuvõtust. Stuudios kommenteerisid meeleolu ja õhustikku Raadio 2 saatejuht Ingrid Peek, ERR.ee kultuuri- ja meelelahutustoimetuse juht Kerttu Kaldoja ning "Ringvaate" reporter Jüri Muttika. Saates jälgiti otsepildis külaliste ja pressi jaoks üles seatud fotoseina. | Ajakava: Eesti Vabariigi 98. aastapäeva tähistamine ERR-is | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 8.55 toimus pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile. Galerii ja video: Nestor rõhutas lipuheiskamisel peetud kõnes vajadust sallivuse järele
Kell 10 toimus oikumeeniline jumalateenistus Tallinna toomkirikus, kus jutlustas EELK peapiiskop Urmas Viilma. Videosalvestust saab vaadata loost: Peapiiskop Urmas Viilma: Jumal ei kingi säravaid mõtteid ainult koalitsiooni poliitikutele
Kell 11 sai vaadata lugu sellest, kuidas sündis plaat "Arvo Pärt. Lapsepõlve lood", mis räägib Pärdi heliloojatee alguses loodud lastelauludest.
Kell 11.55 tegi ETV otseülekande kaitsejõudude paraadist Tallinnas Vabaduse väljakul. Paraadi kommenteerisid Andres Kuusk ja kolonel Peeter Tali. Järele on võimalik vaadata paraadi täismahus videosalvestust või nautida valitud hetki audiogaleriist ja fotodelt. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras märkis paraadil peetud kõnes, et sõjaline võimekus, mida kasutame Lähis-Idas, Malis või Afganistanis, peab olema täielikult valmis Eesti kaitsmiseks.
Kell 13.05 näitas ETV dokumentaalfilmi "Õpetusi kosmoselaeva ehitamiseks" tudengisatelliidi Estcube ehitamisest, taevasse läkitamisest ja elust pärast edu. Filmi üks peategelastest on Mart Noorma – projekti algataja ja mootor, ametlikult juhendaja.
Kell 14.20 oli eetris saade "Väärtustades elutööd", kus peaminister Taavi Rõivas andis üle valitsuse väärikaimad autasud: riiklikud kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad. Preemiad said need, kelle elutöö haare ning tähendus väärib erilist meelespidamist ja tänu.
Kell 16.15 oli ETV-s saade riiklike teenetemärkide üleandmisest 99 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks. Saadet saab järele vaadata siin.
Kell 17.30 algas ETV-s vabariigi aastapäeva piduliku kontserdi ülekanne. Riigi sünnipäeva tähistati Estonia ooperi- ja kontserdimajas, kuhu oli palutud üle tuhande külalise Eestist ja välismaalt.
Enne kontserti pidas president Toomas Hendrik Ilves oma ametiaja viimase iseseisvuspäeva kõne. Täismahus kõne saab lugeda ja järele vaadata siit. Kõnele järgnes hõbevalge teemaline kontsert, mille kunstiline juht oli Tõnu Kaljuste. Kontserdi järel jätkub pidulik koosviibimine Estonia kontserdisaalis, kus president Toomas Hendrik Ilves koos abikaasaga tervitab külalisi Valges saalis.
ETV otsesaates vestlesid külalistega Grete Lõbu ja Tarmo Tiisler.
Kell 19.15 algas ERR-i portaalis kommenteeritud otsesaade president Toomas Hendrik Ilvese ja pr Ieva Ilvese vastuvõtust. Stuudios kommenteerisid meeleolu ja õhustikku Raadio 2 saatejuht Ingrid Peek, ERR.ee kultuuri- ja meelelahutustoimetuse juht Kerttu Kaldoja ning "Ringvaate" reporter Jüri Muttika. Saates jälgiti otsepildis külaliste ja pressi jaoks üles seatud fotoseina.
### Response:
Ajakava: Eesti Vabariigi 98. aastapäeva tähistamine ERR-is |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaminister Alexis Tsipras ütles kolmapäeval, et Kreeka nüüdsest "ei nõustu enam ühegi kokkuleppega", kui kõiki tema partnereid ei sunnita osalema põgenike proportsionaalses ümberasustamises.
Anonüümseks jääda soovinud kõrge valitsusametnik täpsustas, et Tsipras viitas konkreetselt 7. märtsile kavandatud migratsioonitippkohtumisele. | Kreeka ähvardas blokeerida EL-i migratsioonitippkohtumise otsused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaminister Alexis Tsipras ütles kolmapäeval, et Kreeka nüüdsest "ei nõustu enam ühegi kokkuleppega", kui kõiki tema partnereid ei sunnita osalema põgenike proportsionaalses ümberasustamises.
Anonüümseks jääda soovinud kõrge valitsusametnik täpsustas, et Tsipras viitas konkreetselt 7. märtsile kavandatud migratsioonitippkohtumisele.
### Response:
Kreeka ähvardas blokeerida EL-i migratsioonitippkohtumise otsused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varese leegionär Kristjan Kangur pääses itaallaste rivistuses väljakule algkoosseisu ning sai mänguaega 28.39. Selle aja jooksul viskas eestlane 10 (2 pv 3/5, 3 pv 1/4, vv 1/2) punkti, võttis 7 lauapalli, andis 2 resultatiivset söötu, tegi 3 pallikaotust ja 1 isikliku vea.
Türklased viigistasid kahe võiduni peetava seeria ning edasipääseja selgub nüüd 2. märtsil Vareses. | Kangur ja Varese kaotasid eurosarjas, edasipääseja selgitab otsustav mäng | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varese leegionär Kristjan Kangur pääses itaallaste rivistuses väljakule algkoosseisu ning sai mänguaega 28.39. Selle aja jooksul viskas eestlane 10 (2 pv 3/5, 3 pv 1/4, vv 1/2) punkti, võttis 7 lauapalli, andis 2 resultatiivset söötu, tegi 3 pallikaotust ja 1 isikliku vea.
Türklased viigistasid kahe võiduni peetava seeria ning edasipääseja selgub nüüd 2. märtsil Vareses.
### Response:
Kangur ja Varese kaotasid eurosarjas, edasipääseja selgitab otsustav mäng |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu saabus Saksamaale süürlaste järel kõige rohkem afgaane - kokku 154 000, vahendas BBC.
Ametnike sõnul lahkusid kõik Kabuli tagasi saadetud inimesed Saksamaalt vabatahtlikult.
Viimasel ajal on afgaanide lootus Euroopas varjupaika saada muutunud keerulisemaks. Näiteks Makedoonia ei lase Afganistanist pärit inimesi Kreekast üle piiri tulla, andes sisenemise loa ainult süürlastele ja iraaklastele. Seetõttu on alates esmaspäevast tuhanded inimesed jäänud Kreekasse lõksu.
Sel aastal on Türgist Kreeka saartele saabunud ligi 102 000 inimest, kellest ÜRO andmetel 44 protsenti on pärit Süüriast, 29 protsenti pärit Afganistanist ja 17 protsenti pärit Iraagist. | Saksamaa saatis varjupaigata jäänud afgaanid tagasi koju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu saabus Saksamaale süürlaste järel kõige rohkem afgaane - kokku 154 000, vahendas BBC.
Ametnike sõnul lahkusid kõik Kabuli tagasi saadetud inimesed Saksamaalt vabatahtlikult.
Viimasel ajal on afgaanide lootus Euroopas varjupaika saada muutunud keerulisemaks. Näiteks Makedoonia ei lase Afganistanist pärit inimesi Kreekast üle piiri tulla, andes sisenemise loa ainult süürlastele ja iraaklastele. Seetõttu on alates esmaspäevast tuhanded inimesed jäänud Kreekasse lõksu.
Sel aastal on Türgist Kreeka saartele saabunud ligi 102 000 inimest, kellest ÜRO andmetel 44 protsenti on pärit Süüriast, 29 protsenti pärit Afganistanist ja 17 protsenti pärit Iraagist.
### Response:
Saksamaa saatis varjupaigata jäänud afgaanid tagasi koju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlane viskas Türgis toimunud A-alagrupi eelviimase ehk 13. vooru kohtumises viis väravat. Jaanimaa koduklubist suutis enamat vaid kuuel korral skoori teinud Marko Vujin.
Juba varem edasipääsu taganud Kiel on 15 punktiga neljandal kohal ning kaks silma kogunud Besiktas hoiab viimast ehk kaheksandat positsiooni. | Resultatiivselt mänginud Jaanimaa vedas Kieli Meistrite liigas võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlane viskas Türgis toimunud A-alagrupi eelviimase ehk 13. vooru kohtumises viis väravat. Jaanimaa koduklubist suutis enamat vaid kuuel korral skoori teinud Marko Vujin.
Juba varem edasipääsu taganud Kiel on 15 punktiga neljandal kohal ning kaks silma kogunud Besiktas hoiab viimast ehk kaheksandat positsiooni.
### Response:
Resultatiivselt mänginud Jaanimaa vedas Kieli Meistrite liigas võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ÜRO humanitaarabi juht Stephen O'Brien ütles julgeolekunõukogule, et lennukitelt heideti valitsuse kontrolli all olevasse linnaossa 21 tonni humanitaarabivahendeid, vahendas BBC.
O'Brieni sõnul jõudis abi edukalt sihtpunkti.
ÜRO andmetel on Deir al-Zouris piiramisrõngas 200 000 tsiviilelanikku.
Eelmisel nädalal viisid üle saja veoki toidu- ja muud abi 80 000 inimesele teistes Süüria piirkondades. | ÜRO toimetas esimese humanitaarabi ISIS-e piiramisrõngas olevasse Süüria linna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ÜRO humanitaarabi juht Stephen O'Brien ütles julgeolekunõukogule, et lennukitelt heideti valitsuse kontrolli all olevasse linnaossa 21 tonni humanitaarabivahendeid, vahendas BBC.
O'Brieni sõnul jõudis abi edukalt sihtpunkti.
ÜRO andmetel on Deir al-Zouris piiramisrõngas 200 000 tsiviilelanikku.
Eelmisel nädalal viisid üle saja veoki toidu- ja muud abi 80 000 inimesele teistes Süüria piirkondades.
### Response:
ÜRO toimetas esimese humanitaarabi ISIS-e piiramisrõngas olevasse Süüria linna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinlaste resultatiivseimad mängijad olid Johnny Berhanemeskel 18 ja Dominykas Milka 16 punktiga. Milka võttis ka 13 lauapalli.
Avakohtumise kodus 66:84 kaotanud TLÜ/Kalevi jaoks on Balti liiga hooaeg läbi, Valmiera mängib järgmises ringis Pasvalyse Pieno zvaigzdesiga. | TLÜ/Kalev kaotas ka teistkordselt lätlastele ning pudenes konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinlaste resultatiivseimad mängijad olid Johnny Berhanemeskel 18 ja Dominykas Milka 16 punktiga. Milka võttis ka 13 lauapalli.
Avakohtumise kodus 66:84 kaotanud TLÜ/Kalevi jaoks on Balti liiga hooaeg läbi, Valmiera mängib järgmises ringis Pasvalyse Pieno zvaigzdesiga.
### Response:
TLÜ/Kalev kaotas ka teistkordselt lätlastele ning pudenes konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängiti nii üksik- kui paarismängu, võistlustest osales 85 tennisemängijat kaheksast erinevast riigist. Nimekaim võistleja oli Läti endine peaminister ning Maarjamaa Rist I klassi ordeni kavaler Ivars Godmanis, kes meeste MS 65 arvestuses saavutas esikoha.
Kokkuvõttes läks eestlastel võistlustel väga hästi loovutades vaid viis esikohta kuueteistkümnest välismaalastele. Eestlastele tõid võidu meeste MS45 vanusgrupis Urmas Madri, MS60 Oleg Sevtšuk ja MS70 Valeri Kirss. Naiste arvestuses võidutsesid WS40 vanusegrupis Leelo Rivis ning WS55 arvestuses Ülle Kirsimägi. | Tartus toimus rahvusvaheline seenioride tenniseturniir | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängiti nii üksik- kui paarismängu, võistlustest osales 85 tennisemängijat kaheksast erinevast riigist. Nimekaim võistleja oli Läti endine peaminister ning Maarjamaa Rist I klassi ordeni kavaler Ivars Godmanis, kes meeste MS 65 arvestuses saavutas esikoha.
Kokkuvõttes läks eestlastel võistlustel väga hästi loovutades vaid viis esikohta kuueteistkümnest välismaalastele. Eestlastele tõid võidu meeste MS45 vanusgrupis Urmas Madri, MS60 Oleg Sevtšuk ja MS70 Valeri Kirss. Naiste arvestuses võidutsesid WS40 vanusegrupis Leelo Rivis ning WS55 arvestuses Ülle Kirsimägi.
### Response:
Tartus toimus rahvusvaheline seenioride tenniseturniir |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põlissoomlaste erakonda kuuluva Niinistö sõnul tahavad protsessi kritiseerijad tegelikult kaudselt arvustada seda, et Soome osaleb rahvusvahelistel sõjaväeõppustel, eriti Ühendriikidega. Ta sarjas ka valitsuskomisjoni.
"Väliskomisjonile ja kaitsekomisjonile ütleksin, et tuleb kuulata. Rääkisin Strykeri küsimusest kaitsekomisjonile kaks nädalat tagasi teisipäeval, kuid enne meediatähelepanu see kedagi ei huvitanud," märkis Niinistö.
USA toob kevadel umbes 20 jalaväe lahingumasinat Stryker Soomes korraldatavatele õppustele Arrow. Ühendriigid võtavad kevadel ja suvel osa veel kahest õppusest Soomes.
Nii Jussi Niinistö, keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä kui välisminister Timo Soini kinnitasid kolmapäeval, et sõjalisi oskusi lihvivatel õppustel ei ole välis- ja julgeolekupoliitilist mõõdet.
Parlamendiparteide juhid kohtusid kolmapäeva hommikul president Sauli Niinistöga. Kohtumisel arutati muu hulgas kaitseväe õppustest sündinud kära.
Koonderakonna esimees ja rahandusminister Alexander Stubb kohal ei viibinud, sest oli perega suusapuhkusel. Stubbi asendas väliskaubandus- ja arenguminister Lenita Toivakka.
"Tõdesime, et teavitamises on olnud puudusi, see on olnud hüplik," märkis Toivakka.
Stubb sekkus keskustellu esmaspäeval oma blogi kaudu, milles kirjutas, et Ühendriigid on kaitseväe tähtsaim kahepoolne partner. Kolmapäeval ta täpsustas oma blogi Twitteris, viidates kaitseväe juhataja Jarmo Lindbergi novembris peetud kõnele, kus too ütles, et kahepooolses kaitsekoostöös on Soome jaoks kõige tähtsamad USA ja Rootsi.
Sipilä ja Jussi Niinistö ei soovinud Soome partnereid järjestusse seada. "Ei soovi sellist edetabelit teha. Kui õhujõududelt küsitaks, siis on kindlasti Ühendriigid tähtsaim partner," arvas ta. | Soome kaitseminister soostub etteheidetega õppustest teavitamise osas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põlissoomlaste erakonda kuuluva Niinistö sõnul tahavad protsessi kritiseerijad tegelikult kaudselt arvustada seda, et Soome osaleb rahvusvahelistel sõjaväeõppustel, eriti Ühendriikidega. Ta sarjas ka valitsuskomisjoni.
"Väliskomisjonile ja kaitsekomisjonile ütleksin, et tuleb kuulata. Rääkisin Strykeri küsimusest kaitsekomisjonile kaks nädalat tagasi teisipäeval, kuid enne meediatähelepanu see kedagi ei huvitanud," märkis Niinistö.
USA toob kevadel umbes 20 jalaväe lahingumasinat Stryker Soomes korraldatavatele õppustele Arrow. Ühendriigid võtavad kevadel ja suvel osa veel kahest õppusest Soomes.
Nii Jussi Niinistö, keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä kui välisminister Timo Soini kinnitasid kolmapäeval, et sõjalisi oskusi lihvivatel õppustel ei ole välis- ja julgeolekupoliitilist mõõdet.
Parlamendiparteide juhid kohtusid kolmapäeva hommikul president Sauli Niinistöga. Kohtumisel arutati muu hulgas kaitseväe õppustest sündinud kära.
Koonderakonna esimees ja rahandusminister Alexander Stubb kohal ei viibinud, sest oli perega suusapuhkusel. Stubbi asendas väliskaubandus- ja arenguminister Lenita Toivakka.
"Tõdesime, et teavitamises on olnud puudusi, see on olnud hüplik," märkis Toivakka.
Stubb sekkus keskustellu esmaspäeval oma blogi kaudu, milles kirjutas, et Ühendriigid on kaitseväe tähtsaim kahepoolne partner. Kolmapäeval ta täpsustas oma blogi Twitteris, viidates kaitseväe juhataja Jarmo Lindbergi novembris peetud kõnele, kus too ütles, et kahepooolses kaitsekoostöös on Soome jaoks kõige tähtsamad USA ja Rootsi.
Sipilä ja Jussi Niinistö ei soovinud Soome partnereid järjestusse seada. "Ei soovi sellist edetabelit teha. Kui õhujõududelt küsitaks, siis on kindlasti Ühendriigid tähtsaim partner," arvas ta.
### Response:
Soome kaitseminister soostub etteheidetega õppustest teavitamise osas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondislane Mailis Pokk ütles mängujärgsel pressikonverentsil: "Prantsusmaa vastu mängides tajud, kuipalju rohkem on neil kogemust, Euroliiga tasemelt ja suurvõistlustelt. Neil on väga head post-player’id, kelle tugevus mõjutab kogu mängu iseloomu. Mida meie tegime täna hästi? – Meile tuli kasuks see, et nende pikad olid head korvi all, meie omad viskasid eemalt. Sest kui hinnata vastase tegutsemist, siis täna olid nad palju kõvemini kaitses peal kui olid kodus novembris."
Eesti koondise peatreener Jaanus Levkoi lisas: "Tugeva vastase julm, tappev pealetung teeb meid relvituks, ka täna juhtus nii. Ometi selle teema olime eelnevalt läbi võtnud. Hollandiga juhtus sisuliselt sama."
Eesti koondis on kaotanud kõik neli senipeetud kohtumist. "Tsükli keskel suuri kokkuvõtteid ei tahaks tegema hakata," sõnas Levkoi. "Aga põhimõtteliselt saab mängud hetkel jagada kaheks: kaks nö „võimatut missiooni“ Prantsusmaa vastu (mille suhtes mul erilist okast hinges ei ole), samas kaks sellist raskelt meenutatavat mängu Horvaatia ja Hollandiga kodus, mis jätsid tõrvatilga meepotti, sest tegu oli hammustatavate vastastega. Vaadates pärast laupäevast mängu videotki, no pagan, korv siit-sealt, oleks kõik olnud lõpus vastupidine... Ma tean, et see jutt ei maksa ja me oleme võiduta, aga me pole olnud kaugeltki peksupoisid vaid võidelnud kõik see mäng. Loodaks ikkagi sügisel ühe võidu kätte saada." | Levkoi: tugeva vastase julm, tappev pealetung teeb meid relvituks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondislane Mailis Pokk ütles mängujärgsel pressikonverentsil: "Prantsusmaa vastu mängides tajud, kuipalju rohkem on neil kogemust, Euroliiga tasemelt ja suurvõistlustelt. Neil on väga head post-player’id, kelle tugevus mõjutab kogu mängu iseloomu. Mida meie tegime täna hästi? – Meile tuli kasuks see, et nende pikad olid head korvi all, meie omad viskasid eemalt. Sest kui hinnata vastase tegutsemist, siis täna olid nad palju kõvemini kaitses peal kui olid kodus novembris."
Eesti koondise peatreener Jaanus Levkoi lisas: "Tugeva vastase julm, tappev pealetung teeb meid relvituks, ka täna juhtus nii. Ometi selle teema olime eelnevalt läbi võtnud. Hollandiga juhtus sisuliselt sama."
Eesti koondis on kaotanud kõik neli senipeetud kohtumist. "Tsükli keskel suuri kokkuvõtteid ei tahaks tegema hakata," sõnas Levkoi. "Aga põhimõtteliselt saab mängud hetkel jagada kaheks: kaks nö „võimatut missiooni“ Prantsusmaa vastu (mille suhtes mul erilist okast hinges ei ole), samas kaks sellist raskelt meenutatavat mängu Horvaatia ja Hollandiga kodus, mis jätsid tõrvatilga meepotti, sest tegu oli hammustatavate vastastega. Vaadates pärast laupäevast mängu videotki, no pagan, korv siit-sealt, oleks kõik olnud lõpus vastupidine... Ma tean, et see jutt ei maksa ja me oleme võiduta, aga me pole olnud kaugeltki peksupoisid vaid võidelnud kõik see mäng. Loodaks ikkagi sügisel ühe võidu kätte saada."
### Response:
Levkoi: tugeva vastase julm, tappev pealetung teeb meid relvituks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Flora viimaseks hooajaeelseks kontrollmänguks sõitis külla Veikkausliiga mullune üheksas meeskond KuPS, keda Eesti sünnipäeval vääriliselt tervitati: Rauno Alliku viis juba kolmandal minutil Flora 1:0 ette, vahendas Soccernet.ee.
Tund hiljem lisas Alliku teisegi ja kuigi soomlased vastasid mängu lõpus, piisas sellest 2:1 võiduks. Kaotajate poolel mängis ka 28-aastane Juha Hakola, kes eelmise kümnendi keskel Florast Hollandi kõrgliigasse müüdi.
Järgmist korda jookseb Flora väljakule juba 1. märtsil, kui Nõmme Kaljuga jagatakse ära superkarikas. | Flora alistas Alliku kahe värava abil Soome liiga mulluse üheksanda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Flora viimaseks hooajaeelseks kontrollmänguks sõitis külla Veikkausliiga mullune üheksas meeskond KuPS, keda Eesti sünnipäeval vääriliselt tervitati: Rauno Alliku viis juba kolmandal minutil Flora 1:0 ette, vahendas Soccernet.ee.
Tund hiljem lisas Alliku teisegi ja kuigi soomlased vastasid mängu lõpus, piisas sellest 2:1 võiduks. Kaotajate poolel mängis ka 28-aastane Juha Hakola, kes eelmise kümnendi keskel Florast Hollandi kõrgliigasse müüdi.
Järgmist korda jookseb Flora väljakule juba 1. märtsil, kui Nõmme Kaljuga jagatakse ära superkarikas.
### Response:
Flora alistas Alliku kahe värava abil Soome liiga mulluse üheksanda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene kaitseministeerium märkis oma avalduses, et on avanud Süürias koordineerimiskeskuse, mis "juba töötab erinevate rühmituste esindajatega erinevates Hama, Homsi, Latakia, Damaskuse ja Deraa provintsi asulates".
Mõnes kohalikus vaherahus on juba kokku lepitud, lisati avalduses.
Moskva väitel on juba saavutatud praktilisi tulemusi Latakia provintsi põhjaosas ning lahingutegevus on peatunud mitmetes asulates, muu hulgas mägises piirkonnas asuvates Ghnaymeh's ja Borj Islamis.
Sellest hoolimata on Vene sõjalennukid kahe viimase päeva jooksul sooritanud 62 lahingulendu ja andnud löögi 187 sihtmärgile Raqqa, Aleppo, Homsi ja Deir Ezzori provintsis.
Kõnelused vaherahu üle teistes Latakia ja Homsi asulates on käimas, teatas Venemaa.
"See töö ei ole lihtne, sest vajab mitte üksnes telefonikõnelusi, vaid ka käike kohapeale, et vaherahuleppeid jõustada ja inimestele humanitaarabi tagada," märkis ministeerium.
Venemaa ütles end olevat vähendanud viimase kahe päeva vältel õhulöökide arvu, eelkõige piirkondades, kus on tehtud relvarahuettepanekud.
Venemaa ja USA vahel saavutatud relvarahulepe ei hõlma Islamiriigi džihadiste ja Al-Qaedaga seotud Al-Nusra Rinnet. Leppes kutsutakse peatama igasugune vaenutegevus režiimivägede ja opositsioonijõudude vahel alates reede keskööst Damaskuse aja järgi.
Kuid mõned USA ametiisikud on väljendanud kahtlust, kas Venemaa kavatseb relvarahu järgida ning välisminister John Kerry hoiatas koguni, et Washington kaalub plaani B, kui Moskva ja Damaskus oma sõna ei pea.
Vene kaitseministeerium omalt poolt kutsus Ühendriike astuma sisulisi samme relvarahu suunas.
"Me valmistame ette -- veel enam -- me oleme alustanud konkreetset ja rasket sisulist tööd leppimise nimel Süüria Araabia Vabariigis," kinnitas ministeerium.
"Me ootame, et meie Ameerika partnerid asuksid kirjade ja sõnade asemel konkreetselt tegutsema," lisati Kerry B plaani jutule viidates.
Moskva väitis ka, et venelased teavitasid teisipäeva USA relvajõude relvarahuga tegeleva koordinatsioonikeskuse tööst. | Moskva: oleme alustanud vaherahukõnelusi erinevate Süüria rühmitustega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene kaitseministeerium märkis oma avalduses, et on avanud Süürias koordineerimiskeskuse, mis "juba töötab erinevate rühmituste esindajatega erinevates Hama, Homsi, Latakia, Damaskuse ja Deraa provintsi asulates".
Mõnes kohalikus vaherahus on juba kokku lepitud, lisati avalduses.
Moskva väitel on juba saavutatud praktilisi tulemusi Latakia provintsi põhjaosas ning lahingutegevus on peatunud mitmetes asulates, muu hulgas mägises piirkonnas asuvates Ghnaymeh's ja Borj Islamis.
Sellest hoolimata on Vene sõjalennukid kahe viimase päeva jooksul sooritanud 62 lahingulendu ja andnud löögi 187 sihtmärgile Raqqa, Aleppo, Homsi ja Deir Ezzori provintsis.
Kõnelused vaherahu üle teistes Latakia ja Homsi asulates on käimas, teatas Venemaa.
"See töö ei ole lihtne, sest vajab mitte üksnes telefonikõnelusi, vaid ka käike kohapeale, et vaherahuleppeid jõustada ja inimestele humanitaarabi tagada," märkis ministeerium.
Venemaa ütles end olevat vähendanud viimase kahe päeva vältel õhulöökide arvu, eelkõige piirkondades, kus on tehtud relvarahuettepanekud.
Venemaa ja USA vahel saavutatud relvarahulepe ei hõlma Islamiriigi džihadiste ja Al-Qaedaga seotud Al-Nusra Rinnet. Leppes kutsutakse peatama igasugune vaenutegevus režiimivägede ja opositsioonijõudude vahel alates reede keskööst Damaskuse aja järgi.
Kuid mõned USA ametiisikud on väljendanud kahtlust, kas Venemaa kavatseb relvarahu järgida ning välisminister John Kerry hoiatas koguni, et Washington kaalub plaani B, kui Moskva ja Damaskus oma sõna ei pea.
Vene kaitseministeerium omalt poolt kutsus Ühendriike astuma sisulisi samme relvarahu suunas.
"Me valmistame ette -- veel enam -- me oleme alustanud konkreetset ja rasket sisulist tööd leppimise nimel Süüria Araabia Vabariigis," kinnitas ministeerium.
"Me ootame, et meie Ameerika partnerid asuksid kirjade ja sõnade asemel konkreetselt tegutsema," lisati Kerry B plaani jutule viidates.
Moskva väitis ka, et venelased teavitasid teisipäeva USA relvajõude relvarahuga tegeleva koordinatsioonikeskuse tööst.
### Response:
Moskva: oleme alustanud vaherahukõnelusi erinevate Süüria rühmitustega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ieva Ilves on president Toomas Hendrik Ilvese abikaasa. Ta pühendub perele ja tööle küberjulgeoleku valdkonnas Läti kaitseministeeriumis, jagades oma elu Riia, Tallinna ja Ärma talu vahel.
Rene Suurkaev/ERR | PILTUUDIS: Vaata Ieva Ilvese vastuvõtukleiti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ieva Ilves on president Toomas Hendrik Ilvese abikaasa. Ta pühendub perele ja tööle küberjulgeoleku valdkonnas Läti kaitseministeeriumis, jagades oma elu Riia, Tallinna ja Ärma talu vahel.
Rene Suurkaev/ERR
### Response:
PILTUUDIS: Vaata Ieva Ilvese vastuvõtukleiti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sakslasele järgnesid prantslane Romain Grosjean Haasil 1.25,874 ja soomlane Kimi Räikkönen Ferraril 1.25,977-ga.
Tulemused:
1. Nico Hülkenberg Force India 1.23,110, 99 ringi
2. Romain Grosjean Haas 1.25,874, 82
3. Kimi Räikkonen Ferrari 1.25,977, 77
4. Kevin Magnussen Renault 1.26,014, 111
5. Nico Rosberg Mercedes 1.26,084, 74
6. Carlos Sainz Toro Rosso 1.26,239, 161
7. Felipe Nasr Sauber 1.26,392, 115
8. Lewis Hamilton Mercedes 1.26,421, 88
9. Daniil Kvjat Red Bull 1.26,497, 74
10. Felipe Massa Williams 1.26,712, 109
11. Jenson Button McLaren 1.26,919, 51
12. Rio Haryanto Manor 1.29,249, 78 | Hülkenberg oli kiireim, paremuselt teine aeg üllatusmehele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sakslasele järgnesid prantslane Romain Grosjean Haasil 1.25,874 ja soomlane Kimi Räikkönen Ferraril 1.25,977-ga.
Tulemused:
1. Nico Hülkenberg Force India 1.23,110, 99 ringi
2. Romain Grosjean Haas 1.25,874, 82
3. Kimi Räikkonen Ferrari 1.25,977, 77
4. Kevin Magnussen Renault 1.26,014, 111
5. Nico Rosberg Mercedes 1.26,084, 74
6. Carlos Sainz Toro Rosso 1.26,239, 161
7. Felipe Nasr Sauber 1.26,392, 115
8. Lewis Hamilton Mercedes 1.26,421, 88
9. Daniil Kvjat Red Bull 1.26,497, 74
10. Felipe Massa Williams 1.26,712, 109
11. Jenson Button McLaren 1.26,919, 51
12. Rio Haryanto Manor 1.29,249, 78
### Response:
Hülkenberg oli kiireim, paremuselt teine aeg üllatusmehele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 17.30 algas ETV-s vabariigi aastapäeva piduliku kontserdi ülekanne, kus oma ametiaja viimase iseseisvuspäeva kõne pidas president Toomas Hendrik Ilves. Kontserdi kunstiline juht oli Tõnu Kaljuste. Külalistega vestlesid saatejuhid Grete Lõbu ja Tarmo Tiisler.
19.15 algas vabariigi presidendi ja pr Ieva Ilvese vastuvõtt, mida oli ERR.ee vahendusel võimalik otse vaadata ka "Aktuaalse kaamera" ajal.
Eesti Vabariik 98. Vabariigi Presidendi ja pr Ieva Ilvese vastuvõtt jätkub: | VIDEO: vabariigi aastapäeva piduliku vastuvõtt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 17.30 algas ETV-s vabariigi aastapäeva piduliku kontserdi ülekanne, kus oma ametiaja viimase iseseisvuspäeva kõne pidas president Toomas Hendrik Ilves. Kontserdi kunstiline juht oli Tõnu Kaljuste. Külalistega vestlesid saatejuhid Grete Lõbu ja Tarmo Tiisler.
19.15 algas vabariigi presidendi ja pr Ieva Ilvese vastuvõtt, mida oli ERR.ee vahendusel võimalik otse vaadata ka "Aktuaalse kaamera" ajal.
Eesti Vabariik 98. Vabariigi Presidendi ja pr Ieva Ilvese vastuvõtt jätkub:
### Response:
VIDEO: vabariigi aastapäeva piduliku vastuvõtt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 10 000 dollarilise auhinnafondiga Antalya turniiril oli Ivanovi vastaseks avaringis serblane Petar Conkic (ATP 877). Pärast 3:6 kaotatud avasetti võitis Eesti mees kaks järgmist setti sama tulemusega ja kindlustas koha 16 parema hulgas, vahendas Eesti Tennise Liit.
Teises ringis on Ivanovi vastaseks hollandlane Scott Grieksproor (ATP 328). Neil on ka varasemast ajast kirjas omavaheline mäng, mis on peetud 2010. aastal Soomes. Siis jäi 6:3, 6:4 tulemusega peale Ivanov. | Ivanov jõudis Türgis 16 parema hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
10 000 dollarilise auhinnafondiga Antalya turniiril oli Ivanovi vastaseks avaringis serblane Petar Conkic (ATP 877). Pärast 3:6 kaotatud avasetti võitis Eesti mees kaks järgmist setti sama tulemusega ja kindlustas koha 16 parema hulgas, vahendas Eesti Tennise Liit.
Teises ringis on Ivanovi vastaseks hollandlane Scott Grieksproor (ATP 328). Neil on ka varasemast ajast kirjas omavaheline mäng, mis on peetud 2010. aastal Soomes. Siis jäi 6:3, 6:4 tulemusega peale Ivanov.
### Response:
Ivanov jõudis Türgis 16 parema hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai teate liiklusõnnetusest Tallinnas, Mustamäe tee 124 juures täna kell 17.
"Esialgsetel andmetel väljus sõidukist Jeep jalakäija, 86-aastane naine, ning hakkas auto tagant teed ületama. Sõidukijuht, 37-aastane mees, ei märganud jalakäijat ja tagurdas naisterahvale otsa," teatas PPA.
Meedikud püüdsid sündmuskohal naist elustada, kuid kahjuks ei õnnestunud tema elu päästa. Sõidukit juhtinud mees oli kaine ja juhtimisõigusega.
Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna välijuht Pirko Pärila sõnul on kõik õnnetuse täpsemad asjaolud selgitamisel.
"Autojuhid peavad enne iga manöövri sooritamist olema kindlad selle ohutuses. Sõidukijuhtidel tuleb olla eriti tähelepanelik ning veenduda nii kõrval- kui ka tahavaatepeeglisse vaadates, et sõidu alustamine on ohutu. Arvestada tuleb kõikide võimalike pimedate nurkadega, mis võivad raskendada juhi nägemisulatust," ütles Pärila.
Juhtunu osas alustatud kriminaalmenetlust, mida juhib Põhja ringkonnaprokuratuur ja viib läbi Põhja prefektuur. | Tallinnas hukkus liiklusõnnetuses jalakäija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai teate liiklusõnnetusest Tallinnas, Mustamäe tee 124 juures täna kell 17.
"Esialgsetel andmetel väljus sõidukist Jeep jalakäija, 86-aastane naine, ning hakkas auto tagant teed ületama. Sõidukijuht, 37-aastane mees, ei märganud jalakäijat ja tagurdas naisterahvale otsa," teatas PPA.
Meedikud püüdsid sündmuskohal naist elustada, kuid kahjuks ei õnnestunud tema elu päästa. Sõidukit juhtinud mees oli kaine ja juhtimisõigusega.
Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna välijuht Pirko Pärila sõnul on kõik õnnetuse täpsemad asjaolud selgitamisel.
"Autojuhid peavad enne iga manöövri sooritamist olema kindlad selle ohutuses. Sõidukijuhtidel tuleb olla eriti tähelepanelik ning veenduda nii kõrval- kui ka tahavaatepeeglisse vaadates, et sõidu alustamine on ohutu. Arvestada tuleb kõikide võimalike pimedate nurkadega, mis võivad raskendada juhi nägemisulatust," ütles Pärila.
Juhtunu osas alustatud kriminaalmenetlust, mida juhib Põhja ringkonnaprokuratuur ja viib läbi Põhja prefektuur.
### Response:
Tallinnas hukkus liiklusõnnetuses jalakäija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise resultatiivseimad mängijad olid Mirjam Nikolai 16, Laina Mesila-Kaarmann 9 ja Mailis Pokk 8 punktiga. Nikolai võttis ka 9 lauapalli ning andis 3 resultatiivset söötu.
Londoni olümpiahõbe Prantsusmaa juhib B-alagruppi täisedu nelja võiduga, eestlannad on aga kaotanud kõik neli vastasseisu. | OM-hõbedalt suure kaotuse saanud eestlannad jätkavad EM-valiksarjas võiduta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise resultatiivseimad mängijad olid Mirjam Nikolai 16, Laina Mesila-Kaarmann 9 ja Mailis Pokk 8 punktiga. Nikolai võttis ka 9 lauapalli ning andis 3 resultatiivset söötu.
Londoni olümpiahõbe Prantsusmaa juhib B-alagruppi täisedu nelja võiduga, eestlannad on aga kaotanud kõik neli vastasseisu.
### Response:
OM-hõbedalt suure kaotuse saanud eestlannad jätkavad EM-valiksarjas võiduta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastatel 1987-2007 Türgi koondist esindanud ja nendes mängudes rekordiliselt 51 väravat löönud Sükür siirdus pärast sportlaskarjääri lõppu poliitikasse. Mees ise väidab, et pole üritanud presidenti solvata, kuid kohtuametnikud nii ei arva.
Sükür lisas hiljem, et viibib USA-s ja pole kindel, kas kohtusse üldse saabub. | Türgi jalgpallilegend võib minna kuni neljaks aastaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastatel 1987-2007 Türgi koondist esindanud ja nendes mängudes rekordiliselt 51 väravat löönud Sükür siirdus pärast sportlaskarjääri lõppu poliitikasse. Mees ise väidab, et pole üritanud presidenti solvata, kuid kohtuametnikud nii ei arva.
Sükür lisas hiljem, et viibib USA-s ja pole kindel, kas kohtusse üldse saabub.
### Response:
Türgi jalgpallilegend võib minna kuni neljaks aastaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koalitsioonileppe keskmes on aga viiepunktiline plaan põhiseaduse reformimiseks, vahendas BBC.
2. märtsil püüab Sanchez saada parlamendisaadikute toetust peaministriks saamisel, kuigi kahe partei liidul on parlamendi enamusest palju kohti puudu - Ciudadanosel ja PSOE-l on parlamendi alamkojas kokku 350 kohast vaid 130.
Praeguse peaministri kohusetäitja Mariano Rajoy paremtsentristlik Rahvapartei, kes kogus valimistel kõige rohkem kohti parlamendis, on püüdnud samuti koalitsiooni moodustada, kuid edutult.
PSOE on pidanud läbirääkimisi ka vasakäärmusliku Podemosega, kuid teatas teisipäeval, et saavutas kokkuleppe Ciudadanosega. Lepe allkirjastati täna aplausi saatel.
"Seda, milles me kokku leppisime, me ei saa teha üksi," ütles Ciudadanose juht Albert Rivera, kutsudes teisi erakondi oma toetust andma. | Sotsialistide juht sai toetuse peaministriks pürgimiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koalitsioonileppe keskmes on aga viiepunktiline plaan põhiseaduse reformimiseks, vahendas BBC.
2. märtsil püüab Sanchez saada parlamendisaadikute toetust peaministriks saamisel, kuigi kahe partei liidul on parlamendi enamusest palju kohti puudu - Ciudadanosel ja PSOE-l on parlamendi alamkojas kokku 350 kohast vaid 130.
Praeguse peaministri kohusetäitja Mariano Rajoy paremtsentristlik Rahvapartei, kes kogus valimistel kõige rohkem kohti parlamendis, on püüdnud samuti koalitsiooni moodustada, kuid edutult.
PSOE on pidanud läbirääkimisi ka vasakäärmusliku Podemosega, kuid teatas teisipäeval, et saavutas kokkuleppe Ciudadanosega. Lepe allkirjastati täna aplausi saatel.
"Seda, milles me kokku leppisime, me ei saa teha üksi," ütles Ciudadanose juht Albert Rivera, kutsudes teisi erakondi oma toetust andma.
### Response:
Sotsialistide juht sai toetuse peaministriks pürgimiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu karjääri lõpetanud ja vahepeal jalgpallist eemal olnud, kuid veebruari alguses Tallinna Levadia spordidirektoriks nimetatud 39-aastane Sergei Pareiko on üles antud ka verinoore Tallinna Levadia U21 meeskonna nimekirjas, teatas Soccernet.ee.
Vana rivaali Kristen Viikmäe leiab taas Nõmme Kalju U21 nimekirjast, keda 37-aastane ründaja ka mullu kuues mängus esindas.
Esiliiga vanima mängijani on Eesti koondise legendidel aga veel minna - Kohtla-Järve JK Järve peaks ära registreerima ka 43-aastase Ida-Virumaa jalgpallilegendi Stanislav Kitto. | Pareiko võib algaval hooajal naasta jalgpalliväljakutele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu karjääri lõpetanud ja vahepeal jalgpallist eemal olnud, kuid veebruari alguses Tallinna Levadia spordidirektoriks nimetatud 39-aastane Sergei Pareiko on üles antud ka verinoore Tallinna Levadia U21 meeskonna nimekirjas, teatas Soccernet.ee.
Vana rivaali Kristen Viikmäe leiab taas Nõmme Kalju U21 nimekirjast, keda 37-aastane ründaja ka mullu kuues mängus esindas.
Esiliiga vanima mängijani on Eesti koondise legendidel aga veel minna - Kohtla-Järve JK Järve peaks ära registreerima ka 43-aastase Ida-Virumaa jalgpallilegendi Stanislav Kitto.
### Response:
Pareiko võib algaval hooajal naasta jalgpalliväljakutele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me ei tahaks kedagi kuhugi eraldada ja kuna eestlased kõik ühte ruumi ära ei mahu, siis otsustasime, et korraldame Eesti Televisiooni Facebookis omalaadse vastuvõtu, millest on kõikidel võimalik osa võtta - tehke oma tänasest peost pilt ja postitage see sinna üles," ütles saatejuht Grete Lõbu vabariigi aastapäeva teleülekandes, mille peale lisas Tarmo Tiisler, et eestlased on lisaks laulurahvale ikkagi ka selfie -rahvas.
Pildi tegemise ajal manitses Grete Lõbu Tiislerit, et ta ikka õigele nupule vajutaks. Pilt jääb Eesti Televisiooni Facebookis saatejuhtide sõnul laike ootama ning samuti ka seda, et televaatajad postitaksid sinna juurde enda pilte, kasutades teemasilti #EV98.
Selleaastase Eesti Vabariigi aastapäeva piduliku vastuvõtu teleülekande saatejuhid on Grete Lõbu ja Tarmo Tiisler. | Tarmo Tiisler tegi vabariigi aastapäeva otseülekandes elu esimese selfie | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me ei tahaks kedagi kuhugi eraldada ja kuna eestlased kõik ühte ruumi ära ei mahu, siis otsustasime, et korraldame Eesti Televisiooni Facebookis omalaadse vastuvõtu, millest on kõikidel võimalik osa võtta - tehke oma tänasest peost pilt ja postitage see sinna üles," ütles saatejuht Grete Lõbu vabariigi aastapäeva teleülekandes, mille peale lisas Tarmo Tiisler, et eestlased on lisaks laulurahvale ikkagi ka selfie -rahvas.
Pildi tegemise ajal manitses Grete Lõbu Tiislerit, et ta ikka õigele nupule vajutaks. Pilt jääb Eesti Televisiooni Facebookis saatejuhtide sõnul laike ootama ning samuti ka seda, et televaatajad postitaksid sinna juurde enda pilte, kasutades teemasilti #EV98.
Selleaastase Eesti Vabariigi aastapäeva piduliku vastuvõtu teleülekande saatejuhid on Grete Lõbu ja Tarmo Tiisler.
### Response:
Tarmo Tiisler tegi vabariigi aastapäeva otseülekandes elu esimese selfie |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma eelarvekõnes kärpis minister riigi tänavust majanduskasvuprognoosi 1,7 protsendilt 0,9 protsendile, vahendas BBC.
Gordhan tõdes, et riigi majanduskasv aeglustub, töötuse määr on 25 protsenti ja vaesus on laialt levinud.
LAV-i rand on viimase viie aasta jooksul kaotanud poole oma väärtusest ja langes ka Gordhani kõne ajal.
Eelarvekõnes teatas minister meetmetest, et peatada majanduse sattumine langusesse ja rahustada reitinguagentuure, kes on ähvardanud langetada LAV-i riigireitingu "rämpsu" tasemele.
Gordhani sõnul kavatseb valitsus kärpida kulutusi, külmutada avaliku teenistuse töökohad ja tõsta osasid makse. | Minister: Lõuna-Aafrika Vabariigi majandus on kriisis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma eelarvekõnes kärpis minister riigi tänavust majanduskasvuprognoosi 1,7 protsendilt 0,9 protsendile, vahendas BBC.
Gordhan tõdes, et riigi majanduskasv aeglustub, töötuse määr on 25 protsenti ja vaesus on laialt levinud.
LAV-i rand on viimase viie aasta jooksul kaotanud poole oma väärtusest ja langes ka Gordhani kõne ajal.
Eelarvekõnes teatas minister meetmetest, et peatada majanduse sattumine langusesse ja rahustada reitinguagentuure, kes on ähvardanud langetada LAV-i riigireitingu "rämpsu" tasemele.
Gordhani sõnul kavatseb valitsus kärpida kulutusi, külmutada avaliku teenistuse töökohad ja tõsta osasid makse.
### Response:
Minister: Lõuna-Aafrika Vabariigi majandus on kriisis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ta ütles BBC-le, et turvakaamera salvestised ei ole kurjategijate tuvastamiseks piisavalt head.
"Turvakaamera video ei ole piisavalt hea, et seksuaalrünnakuid selgelt tuvastada. Me näeme neil varguseid, kuid see on ka kõik. Me tugineme pealtnägijate ütlustele ja ohvritele, kes ründajaid tuvastavad," ütles Mathies.
Mathiese eelkäija Wolfgang Albers lasti lahti seoses sellega, kuidas ta rünnakute ja varguste lainele reageeris. Ametlik raport leidis, et Kölni politsei tegi tõsiseid vigu seoses sellega, et ei kutsunud abivägesid ja kuidas avalikkust juhtunust informeeriti.
Politsei on siiani tuvastanud Kölni raudteejaama läheduses toimunud varguste ja rünnakutega seoses 75 kahtlusalust.
23-aastane marokolane, kellele mõisteti tingimisi vangistus, on esimene inimene, kes on rünnakutelainega seoses süüdi mõistetud. Mees, kelle nimeks on öeldud vaid Younis A, sai poole aasta pikkuse tingimisi karistuse ja 100 euro suuruse trahvi mobiiltelefoni varastamise eest. Advokaadi sõnul ei olnud mees aga seotud seksuaalsete rünnakutega, mis sel ööl aset leidsid. Tema sõnul tahtis kohus teha meest patuoinaks.
"Aastavahetusel oli kohutavate tagajärgedega kohutav sündmus. Inimesed ostavad pipragaasi, omakaitse liikmed jooksevad mööda linna ja peksavad välismaalasi. Kuid ärge pidage minu klienti nende sündmuste eest vastutavaks," ütles kaitsja.
Veel üks marokolane ja tuneeslane astuvad varguse pärast kohtu ette. Nad on 13 mehe hulgas, kes on varastamise pärast vahistatud.
Seksuaalse rünnakuga seoses on vahistatud vaid üks kahtlusalune - 26-aastane Alžeeriast pärit varjupaigataotleja.
Peamiselt on rünnakutes süüdistatud Põhja-Aafrikast pärit inimesi, kes saabusid Saksamaale ebaseaduslikult või on seal varjupaika taotlenud.
31. detsembril kogunes umbes tuhat Põhja-Aafrika ja araabia päritolu meest Kölni peamise raudteejaama lähedusse. Ametliku raporti andmetel piirasid väiksemad meesterühmad naised ümber ja seejärel ähvardasid ja ründasid neid.
Pärast rünnakuid on sattunud kantsler Angela Merkeli immigratsioonipoliitika suure kriitika alla.
Eelmisel aastal saabus Saksamaale umbes 1,1 miljonit asüülitaotlejat. | Kölni politseiülem: enamik aastavahetusel rünnanuist võivad jääda tabamatuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ta ütles BBC-le, et turvakaamera salvestised ei ole kurjategijate tuvastamiseks piisavalt head.
"Turvakaamera video ei ole piisavalt hea, et seksuaalrünnakuid selgelt tuvastada. Me näeme neil varguseid, kuid see on ka kõik. Me tugineme pealtnägijate ütlustele ja ohvritele, kes ründajaid tuvastavad," ütles Mathies.
Mathiese eelkäija Wolfgang Albers lasti lahti seoses sellega, kuidas ta rünnakute ja varguste lainele reageeris. Ametlik raport leidis, et Kölni politsei tegi tõsiseid vigu seoses sellega, et ei kutsunud abivägesid ja kuidas avalikkust juhtunust informeeriti.
Politsei on siiani tuvastanud Kölni raudteejaama läheduses toimunud varguste ja rünnakutega seoses 75 kahtlusalust.
23-aastane marokolane, kellele mõisteti tingimisi vangistus, on esimene inimene, kes on rünnakutelainega seoses süüdi mõistetud. Mees, kelle nimeks on öeldud vaid Younis A, sai poole aasta pikkuse tingimisi karistuse ja 100 euro suuruse trahvi mobiiltelefoni varastamise eest. Advokaadi sõnul ei olnud mees aga seotud seksuaalsete rünnakutega, mis sel ööl aset leidsid. Tema sõnul tahtis kohus teha meest patuoinaks.
"Aastavahetusel oli kohutavate tagajärgedega kohutav sündmus. Inimesed ostavad pipragaasi, omakaitse liikmed jooksevad mööda linna ja peksavad välismaalasi. Kuid ärge pidage minu klienti nende sündmuste eest vastutavaks," ütles kaitsja.
Veel üks marokolane ja tuneeslane astuvad varguse pärast kohtu ette. Nad on 13 mehe hulgas, kes on varastamise pärast vahistatud.
Seksuaalse rünnakuga seoses on vahistatud vaid üks kahtlusalune - 26-aastane Alžeeriast pärit varjupaigataotleja.
Peamiselt on rünnakutes süüdistatud Põhja-Aafrikast pärit inimesi, kes saabusid Saksamaale ebaseaduslikult või on seal varjupaika taotlenud.
31. detsembril kogunes umbes tuhat Põhja-Aafrika ja araabia päritolu meest Kölni peamise raudteejaama lähedusse. Ametliku raporti andmetel piirasid väiksemad meesterühmad naised ümber ja seejärel ähvardasid ja ründasid neid.
Pärast rünnakuid on sattunud kantsler Angela Merkeli immigratsioonipoliitika suure kriitika alla.
Eelmisel aastal saabus Saksamaale umbes 1,1 miljonit asüülitaotlejat.
### Response:
Kölni politseiülem: enamik aastavahetusel rünnanuist võivad jääda tabamatuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastane Elevandiluuranniku koondislane sattus Pariisis ebasoosingusse pärast Twitteri säutsu, kus andis naljatledes teada, et meeskonna peatreener Laurent Blanc ja ründaja Zlatan Ibrahimovic olid seksisuhtes.
Nüüd üritab PSG 2014. aastal Toulouse'ist hangitud Aurier'st lahti saada ja Arsenal on mehe eest valmis välja käima 15 miljonit eurot. | PSG paha poiss on siirdumas Arsenali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastane Elevandiluuranniku koondislane sattus Pariisis ebasoosingusse pärast Twitteri säutsu, kus andis naljatledes teada, et meeskonna peatreener Laurent Blanc ja ründaja Zlatan Ibrahimovic olid seksisuhtes.
Nüüd üritab PSG 2014. aastal Toulouse'ist hangitud Aurier'st lahti saada ja Arsenal on mehe eest valmis välja käima 15 miljonit eurot.
### Response:
PSG paha poiss on siirdumas Arsenali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tusk kirjutas Twitteris, et kohtumine toimub 7. märtsil, vahendas Reuters.
EL-i ja Türgi kokkuleppe kohaselt annab liit Türgile 3 miljardit eurot vastutasuks selle eest, et Ankara majutab pagulasi oma territooriumil. Migrantide vool Türgist on aga jätkunud kogu talve jooksul.
Eelmisel aastal saabus EL-i üle miljoni migrandi ja pagulase. Enamik neist on suundunud Saksamaale. | EL: migratsioonikohtumine Türgiga toimub 7. märtsil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tusk kirjutas Twitteris, et kohtumine toimub 7. märtsil, vahendas Reuters.
EL-i ja Türgi kokkuleppe kohaselt annab liit Türgile 3 miljardit eurot vastutasuks selle eest, et Ankara majutab pagulasi oma territooriumil. Migrantide vool Türgist on aga jätkunud kogu talve jooksul.
Eelmisel aastal saabus EL-i üle miljoni migrandi ja pagulase. Enamik neist on suundunud Saksamaale.
### Response:
EL: migratsioonikohtumine Türgiga toimub 7. märtsil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “Väga hea meel liituda väga suurte ambitsioonidega klubiga nagu Nõmme Kalju. Eesmärgid on siin kõrged ning see ühtib ka minu eesmärkidega,” sõnas Elhi. “Liitusin Kalju treeningutega juba detsembris, ning kuigi mu vastu oli huvi ka mujalt, oli Kaljuga liitumine neist kõige põnevam väljakutse. Otsust tegi lihtsamaks ka see, et treeningud on siin huvitavad ning väga professionaalsed.”
Kalju abitreener Sergei Terehhov lisas omalt poolt: “Ta on meiega teinud kaasa kogu ettevalmistusperioodi ning on jätnud meile väga asjaliku mulje. Tema mitmekülgsus tuleb meeskonnale kindlasti vaid kasuks.”
Elhi on Eesti U-23 rahvuskoondist esindav mitmekülgne mängija, kes võib mängida nii mõlemas äärekaitses kui ka äärepoolkaitses. Eestis on ta eelnevalt esindanud FC Levadia ja viimati FC Infoneti ridu.
Kalju alustab hooaega 1. märtsil superkarikafinaaliga Flora vastu. Sportland Arenal peetav mäng saab avavile kell 19.00. | Kalju hankis rivistusse endise Levadia ja Infoneti poolkaitsja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“Väga hea meel liituda väga suurte ambitsioonidega klubiga nagu Nõmme Kalju. Eesmärgid on siin kõrged ning see ühtib ka minu eesmärkidega,” sõnas Elhi. “Liitusin Kalju treeningutega juba detsembris, ning kuigi mu vastu oli huvi ka mujalt, oli Kaljuga liitumine neist kõige põnevam väljakutse. Otsust tegi lihtsamaks ka see, et treeningud on siin huvitavad ning väga professionaalsed.”
Kalju abitreener Sergei Terehhov lisas omalt poolt: “Ta on meiega teinud kaasa kogu ettevalmistusperioodi ning on jätnud meile väga asjaliku mulje. Tema mitmekülgsus tuleb meeskonnale kindlasti vaid kasuks.”
Elhi on Eesti U-23 rahvuskoondist esindav mitmekülgne mängija, kes võib mängida nii mõlemas äärekaitses kui ka äärepoolkaitses. Eestis on ta eelnevalt esindanud FC Levadia ja viimati FC Infoneti ridu.
Kalju alustab hooaega 1. märtsil superkarikafinaaliga Flora vastu. Sportland Arenal peetav mäng saab avavile kell 19.00.
### Response:
Kalju hankis rivistusse endise Levadia ja Infoneti poolkaitsja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kas terrorism on lõppenud? Ei ole, kui me selle nimel ei ühine. Kes iganes lennuki alla tulistas, mida ta soovis? Ta tahtis anda löögi turismile ja löögi suhetele Venemaaga," lausus al-Sisi, vahendab Reuters.
Al-Sisi kommentaarid olid esimene Egiptuse märkus selle kohta, et lennuk tulistati alla sihilikult.
Varem oli al-Sisi nimetanud propagandaks äärmusrühmituse Islamiriik avaldust, et just nemad tulistasid mullu 31. oktoobril alla Vene lennuki, mille pardal olnud 224 reisijat hukkusid.
Egiptuse ametlik kinnitus, et Airbus321 lennuk tulistati alla pardal olnud pommiga, tähendab, et Egiptus peab ilmselt ohvrite peredele maksma hüvitist. | Egiptuse president: Vene reisilennuki tulistasid alla džihadistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kas terrorism on lõppenud? Ei ole, kui me selle nimel ei ühine. Kes iganes lennuki alla tulistas, mida ta soovis? Ta tahtis anda löögi turismile ja löögi suhetele Venemaaga," lausus al-Sisi, vahendab Reuters.
Al-Sisi kommentaarid olid esimene Egiptuse märkus selle kohta, et lennuk tulistati alla sihilikult.
Varem oli al-Sisi nimetanud propagandaks äärmusrühmituse Islamiriik avaldust, et just nemad tulistasid mullu 31. oktoobril alla Vene lennuki, mille pardal olnud 224 reisijat hukkusid.
Egiptuse ametlik kinnitus, et Airbus321 lennuk tulistati alla pardal olnud pommiga, tähendab, et Egiptus peab ilmselt ohvrite peredele maksma hüvitist.
### Response:
Egiptuse president: Vene reisilennuki tulistasid alla džihadistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Venemaa lennukid on lõpetanud nende Süüria piirkondade pommitamise, kus kohalikud võimud ja relvastatud rühmitused on juba nõustunud või nõustumas relvarahuga ja lepituskõnelustega," vahendas Reuters Konašenkovi sõnu.
Ta lisas, et samal ajal on Türgi jätkanud Süüria asunduste pommitamist Türgi piiri ääres. | Ministeerium: Venemaa on viimastel päevadel vähendanud pommitamist Süürias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venemaa lennukid on lõpetanud nende Süüria piirkondade pommitamise, kus kohalikud võimud ja relvastatud rühmitused on juba nõustunud või nõustumas relvarahuga ja lepituskõnelustega," vahendas Reuters Konašenkovi sõnu.
Ta lisas, et samal ajal on Türgi jätkanud Süüria asunduste pommitamist Türgi piiri ääres.
### Response:
Ministeerium: Venemaa on viimastel päevadel vähendanud pommitamist Süürias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Facebook hakkas "Reaktsioone" katsetama mullu oktoobris Iirimaal ja Hispaanias, vahendas Reuters.
Koos "Like" nupuga on uute reaktsioonide hulgas viis emotikoni, mis väljendavad näiteks viha, kurbust ja armastust. Uued reaktsioonid ilmuvad arvutites siis, kui arvutihiirega üle "Like" nupu liikuda, ning mobiilseadmetes siis, kui "Like" nuppu all hoida. | Facebook tõi "Like" nupule lisaks uued reaktsioonid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Facebook hakkas "Reaktsioone" katsetama mullu oktoobris Iirimaal ja Hispaanias, vahendas Reuters.
Koos "Like" nupuga on uute reaktsioonide hulgas viis emotikoni, mis väljendavad näiteks viha, kurbust ja armastust. Uued reaktsioonid ilmuvad arvutites siis, kui arvutihiirega üle "Like" nupu liikuda, ning mobiilseadmetes siis, kui "Like" nuppu all hoida.
### Response:
Facebook tõi "Like" nupule lisaks uued reaktsioonid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ???? Happy birthday, Estonia! ???????? #ev98 #independenceday #kokomocollection https://t.co/eWze4p2Eql pic.twitter.com/YLnh9quAa4
— Kokomo Collection (@KokomoCollect) February 24, 2016
Time to celebrate. Happy birthday, Estonia! ???????? #EV98 #estonia #independenceday #celebration … https://t.co/smJ8bhptPq
— Marimo Fashion (@MarimoFashion) February 24, 2016
UK soldiers from 2 Lancs, the @LionsofEngland, w #Estonia Allies on #IndependenceDay in #Tallinn today. #Proud #EV98 pic.twitter.com/N0Ev59a9ix
— Chris Holtby (@HMAChrisHoltby) February 24, 2016
See maa pole üldsegi suur, see maa ei ole üldsegi kõrge ja sellel maal tihti jäine on tuul, kuid see maa on mulle kasvanud hinge???? #EV98
— ♥Aveli♥ (@Avelimeeles9) February 24, 2016
Head vabariigi aastapäeva! #EV98 pic.twitter.com/XuCrTxA91q
— Annika Keskküla (@annika_keskkula) February 24, 2016
Palju õnne, #Eesti Vabariik! Nägin tänase lõunalauaga keskmisest rohkem vaeva #EV98 pic.twitter.com/ICQxsmwtHh
— Kadi Kindma (@kadikindma) February 24, 2016
Happy 98th birthday, #Estonia! With love from your six toed neighbours! :) #EstonianIndependenceDay #EV98 pic.twitter.com/wqLdcHECRv
— Lauris Reiniks (@LaurisReiniks) February 24, 2016
Money, power, health, freedom and education -combine these with responsibility daily. #EV98
— Marjut Uusmäe (@MarjutU) February 24, 2016
I'm such a partiot #EV98 pic.twitter.com/RfKmo9o2s6
— anita (@annilipu) February 24, 2016
UK soldiers from 2 Lancs, the @LionsofEngland, w #Estonia Allies on #IndependenceDay in #Tallinn today. #Proud #EV98 pic.twitter.com/N0Ev59a9ix
— Chris Holtby (@HMAChrisHoltby) February 24, 2016
Happy birthday, #Estonia! #EV98 ????????
A video posted by Erik (@erikaunapuu) on Feb 24, 2016 at 4:24am PST
Her Majesty The Queen sends her best wishes to @IlvesToomas & all the people of #Estonia on #IndependenceDay. #EV98 pic.twitter.com/YJajQQNK0J
— Chris Holtby (@HMAChrisHoltby) February 24, 2016
Elagu #Eesti! #EV98 Happy birthday, my dear #Estonia! Freedom is precious, let us celebrate&cherish it! pic.twitter.com/iYf6lxeI79
— Kadri V (@kisleany) February 24, 2016
Happy Independence Day, Amb @LauriBambus, @estembassyUK, Estonian colleagues & friends! #ElaguEesti #EV98
— Andris Teikmanis (@teikmanis) February 24, 2016
What a day! #EestiVabariik98 #Estonia #IndependenceDay #EV98 #FurryTails https://t.co/BK749Ri4cQ pic.twitter.com/k8dN3rBPye
— Nässu (@KaruNassu) February 24, 2016
Rõõm näha, et lipuheiskamisele tuli täna varahommikul nii palju inimesi. Aitäh kõigile! #EV98 #elaguEesti pic.twitter.com/nTTyxNFTav
— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas) February 24, 2016
Long live free #Estonia with the beautiful forward-thinking people that get things done! #independence #elagueesti pic.twitter.com/ATRNYUhERE
— Annika Ljaš (@AnnikaLjash) February 24, 2016
#ElaguEesti Congratulations from #Ukraine pic.twitter.com/wQYfnJlKx8
— Oleksii Selin (@helselinki) February 24, 2016
EELK peapiiskop #Viilma Toomkirikus: kristlane ei pea ainult sallima, vaid armastama, hoolima ja kaasama #ev98 #elagueesti
— Luukas Ilves (@luukasilves) February 24, 2016
Happy Independence Day #Estonia! #EV98 pic.twitter.com/DlqcCleBYL
— Robert Padron (@bobpadron) February 24, 2016
Best wishes on #EstonianIndependenceDay to the people of #Estonia, where the #democracy roots run deep #EV98 pic.twitter.com/UMudVYJzl7
— Maria Leissner (@CommunityofDem) February 24, 2016
#ilusatvabariigiaastapäeva #ev98 #elagueesti #meiepere #traditsiooniline #küpsisetort #estonianindependenceday #ourfamily #traditional #cookiecake
A photo posted by Carmen (@carmiila99) on Feb 24, 2016 at 7:51am PST | Säuts-õnnesoovid Eestile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
???? Happy birthday, Estonia! ???????? #ev98 #independenceday #kokomocollection https://t.co/eWze4p2Eql pic.twitter.com/YLnh9quAa4
— Kokomo Collection (@KokomoCollect) February 24, 2016
Time to celebrate. Happy birthday, Estonia! ???????? #EV98 #estonia #independenceday #celebration … https://t.co/smJ8bhptPq
— Marimo Fashion (@MarimoFashion) February 24, 2016
UK soldiers from 2 Lancs, the @LionsofEngland, w #Estonia Allies on #IndependenceDay in #Tallinn today. #Proud #EV98 pic.twitter.com/N0Ev59a9ix
— Chris Holtby (@HMAChrisHoltby) February 24, 2016
See maa pole üldsegi suur, see maa ei ole üldsegi kõrge ja sellel maal tihti jäine on tuul, kuid see maa on mulle kasvanud hinge???? #EV98
— ♥Aveli♥ (@Avelimeeles9) February 24, 2016
Head vabariigi aastapäeva! #EV98 pic.twitter.com/XuCrTxA91q
— Annika Keskküla (@annika_keskkula) February 24, 2016
Palju õnne, #Eesti Vabariik! Nägin tänase lõunalauaga keskmisest rohkem vaeva #EV98 pic.twitter.com/ICQxsmwtHh
— Kadi Kindma (@kadikindma) February 24, 2016
Happy 98th birthday, #Estonia! With love from your six toed neighbours! :) #EstonianIndependenceDay #EV98 pic.twitter.com/wqLdcHECRv
— Lauris Reiniks (@LaurisReiniks) February 24, 2016
Money, power, health, freedom and education -combine these with responsibility daily. #EV98
— Marjut Uusmäe (@MarjutU) February 24, 2016
I'm such a partiot #EV98 pic.twitter.com/RfKmo9o2s6
— anita (@annilipu) February 24, 2016
UK soldiers from 2 Lancs, the @LionsofEngland, w #Estonia Allies on #IndependenceDay in #Tallinn today. #Proud #EV98 pic.twitter.com/N0Ev59a9ix
— Chris Holtby (@HMAChrisHoltby) February 24, 2016
Happy birthday, #Estonia! #EV98 ????????
A video posted by Erik (@erikaunapuu) on Feb 24, 2016 at 4:24am PST
Her Majesty The Queen sends her best wishes to @IlvesToomas & all the people of #Estonia on #IndependenceDay. #EV98 pic.twitter.com/YJajQQNK0J
— Chris Holtby (@HMAChrisHoltby) February 24, 2016
Elagu #Eesti! #EV98 Happy birthday, my dear #Estonia! Freedom is precious, let us celebrate&cherish it! pic.twitter.com/iYf6lxeI79
— Kadri V (@kisleany) February 24, 2016
Happy Independence Day, Amb @LauriBambus, @estembassyUK, Estonian colleagues & friends! #ElaguEesti #EV98
— Andris Teikmanis (@teikmanis) February 24, 2016
What a day! #EestiVabariik98 #Estonia #IndependenceDay #EV98 #FurryTails https://t.co/BK749Ri4cQ pic.twitter.com/k8dN3rBPye
— Nässu (@KaruNassu) February 24, 2016
Rõõm näha, et lipuheiskamisele tuli täna varahommikul nii palju inimesi. Aitäh kõigile! #EV98 #elaguEesti pic.twitter.com/nTTyxNFTav
— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas) February 24, 2016
Long live free #Estonia with the beautiful forward-thinking people that get things done! #independence #elagueesti pic.twitter.com/ATRNYUhERE
— Annika Ljaš (@AnnikaLjash) February 24, 2016
#ElaguEesti Congratulations from #Ukraine pic.twitter.com/wQYfnJlKx8
— Oleksii Selin (@helselinki) February 24, 2016
EELK peapiiskop #Viilma Toomkirikus: kristlane ei pea ainult sallima, vaid armastama, hoolima ja kaasama #ev98 #elagueesti
— Luukas Ilves (@luukasilves) February 24, 2016
Happy Independence Day #Estonia! #EV98 pic.twitter.com/DlqcCleBYL
— Robert Padron (@bobpadron) February 24, 2016
Best wishes on #EstonianIndependenceDay to the people of #Estonia, where the #democracy roots run deep #EV98 pic.twitter.com/UMudVYJzl7
— Maria Leissner (@CommunityofDem) February 24, 2016
#ilusatvabariigiaastapäeva #ev98 #elagueesti #meiepere #traditsiooniline #küpsisetort #estonianindependenceday #ourfamily #traditional #cookiecake
A photo posted by Carmen (@carmiila99) on Feb 24, 2016 at 7:51am PST
### Response:
Säuts-õnnesoovid Eestile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Süüria kriisi algusest saadik on Iraan alati rõhutanud relvarahu vajadust," rääkis Iraani asevälisminister Hossein Amir Abdollahian.
"Me oleme kindlad, et Süüria valitsus järgib endale võetud kohustust vaherahust kinni pidada, kuid on ebaselge, kas tuntud terrorirühmitustega seotud relvarühmitused seda teevad," märkis ta.
"Teheran on alati juhtinud jõupingutusi, mis on suunatud võitlusele terrorismi vastu, vaherahu jõustamisele, humanitaarabi toetamisele ja Süüria-sisese dialoogi käivitamisele," lisas aseminister.
Iraan on osutanud Assadile nii rahalist kui sõjalist abi, muu hulgas lähetanud Süüria relvajõududele toeks sõjalisi nõunikke ja vabatahtlikke.
Süüria režiim on väljendanud valmisolekut peatada vaenutegevus vastavalt leppele, mis peaks jõustuma Damaskuse aja järgi reede keskööl. Samas on lubatud jätkata võitlust džihadistide ja teiste terroristide vastu.
Tingimusliku heakskiidu leppele on andnud ka opositsioon.
Kuid lepe ei hõlma äärmusrühmitus Islamiriik ja Al-Qaedaga seotud Al-Nusra rinnet ning paljud analüütikud on selle edu suhtes skeptilised. | Iraan on kindel, et Assadi režiim järgib vaherahu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Süüria kriisi algusest saadik on Iraan alati rõhutanud relvarahu vajadust," rääkis Iraani asevälisminister Hossein Amir Abdollahian.
"Me oleme kindlad, et Süüria valitsus järgib endale võetud kohustust vaherahust kinni pidada, kuid on ebaselge, kas tuntud terrorirühmitustega seotud relvarühmitused seda teevad," märkis ta.
"Teheran on alati juhtinud jõupingutusi, mis on suunatud võitlusele terrorismi vastu, vaherahu jõustamisele, humanitaarabi toetamisele ja Süüria-sisese dialoogi käivitamisele," lisas aseminister.
Iraan on osutanud Assadile nii rahalist kui sõjalist abi, muu hulgas lähetanud Süüria relvajõududele toeks sõjalisi nõunikke ja vabatahtlikke.
Süüria režiim on väljendanud valmisolekut peatada vaenutegevus vastavalt leppele, mis peaks jõustuma Damaskuse aja järgi reede keskööl. Samas on lubatud jätkata võitlust džihadistide ja teiste terroristide vastu.
Tingimusliku heakskiidu leppele on andnud ka opositsioon.
Kuid lepe ei hõlma äärmusrühmitus Islamiriik ja Al-Qaedaga seotud Al-Nusra rinnet ning paljud analüütikud on selle edu suhtes skeptilised.
### Response:
Iraan on kindel, et Assadi režiim järgib vaherahu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Unitedis turmtule alla sattunud Louis van Gaali vallandamine on korduvalt tundunud vaid aja küsimus, kuid tänaseni püsib hollandlane ametis ja Mourinho avaldas, et kuigi oleks valmis ka kohe tööle asuma, eelistaks ta suveni oodata, vahendas Soccernet.ee.
"See on üsnagi naljakas amet. Ma olen Inglismaa valitsev meister ja ometi töötu," rääkis portugallane üritusel Singapuris. "Loen erinevaid asju. Ühel päeval kirjutatakse, et lähen Hiina, järgmisel et Itaaliasse, Milano Interisse. Olen siin - kindlasti keegi kirjutab, et võtan Singapuri rahvuskoondise!"
"Reaalsus on, et mul ei ole tööd ja olen praegu sellega rahul. Kui pean homme naasma, naasen homme, aga tunnen, et parem oleks oodata. Mitte kiirustada, oodata õiget võimalust. Arvan, et uue hooaja alustamine uue klubiga oleks minu jaoks parim. | Mourinho ei taha enne suve töökohta valida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Unitedis turmtule alla sattunud Louis van Gaali vallandamine on korduvalt tundunud vaid aja küsimus, kuid tänaseni püsib hollandlane ametis ja Mourinho avaldas, et kuigi oleks valmis ka kohe tööle asuma, eelistaks ta suveni oodata, vahendas Soccernet.ee.
"See on üsnagi naljakas amet. Ma olen Inglismaa valitsev meister ja ometi töötu," rääkis portugallane üritusel Singapuris. "Loen erinevaid asju. Ühel päeval kirjutatakse, et lähen Hiina, järgmisel et Itaaliasse, Milano Interisse. Olen siin - kindlasti keegi kirjutab, et võtan Singapuri rahvuskoondise!"
"Reaalsus on, et mul ei ole tööd ja olen praegu sellega rahul. Kui pean homme naasma, naasen homme, aga tunnen, et parem oleks oodata. Mitte kiirustada, oodata õiget võimalust. Arvan, et uue hooaja alustamine uue klubiga oleks minu jaoks parim.
### Response:
Mourinho ei taha enne suve töökohta valida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Migrandid hüüdsid "Me tahame minna", kui politsei peatas Tempes nende kolonni ja võimud tugevdasid kontrolli riiki läbiva inimeste voo üle, vahendas Reuters.
Reutersi ajakirjanikud nägid enda sõnul, kuidas sajad inimesed kogunesid 530 kilomeetri pikkuse Ateenast Makedooniasse viiva maantee ümbruses tanklatesse ja motellidesse.
Piirivalvurid avasid täna hommikul piiri iga natukese aja tagant ja lasid korraga Makedooniasse sada inimest.
Kreeka on protestinud piirangute vastu, mida mujal Euroopas on piiridel kehtestatud. Migratsiooniminister Yannis Mouzalas välistas piirikontrolli, mille Austria, Sloveenia, Horvaatia, Serbia ja Makedoonia pärast nende politseijuhtide kohtumist eelmisel nädalal kehtestasid.
"See on skandaalne, et viis politseiülemat võivad ümber lükata Euroopa Liidu peaministrite otsuse selles küsimuses," ütles Mouzalas.
Austria välisminister Sebastian Kurz tõrjus täna kriitikat, mis on tulnud riigi otsuse kohta kehtestada päevane piir vastuvõetavatele migrantidele. Ta ütles, et Kreeka peaks tegema palju rohkem migrantide voo vähendamiseks.
Eelmisel aastal saabus läbi Kreeka Euroopasse üle miljoni migrandi, kellest paljud põgenevad Süüria ja Afganistani konfliktide eest. Täna hommikul saabusid Türgiga piirnevatelt saartelt Kreeka maismaale veel 1600 migranti.
Kahe Kreeka valitsusametniku hinnangul ootab praegu riigis edasipääsu 20 000 migranti. "Pudelikaela puhul võib pudel katki minna ja seal, kus on pandud inimeste liikumisele kontroll, võib katkine pudel tuua kaasa kontrollimatu, ebaseadusliku sissevoolu," ütles Mouzalas.
Ta lisas, et Balkani riikide otsus peatada migrantide voog hoopis suurendaks, mitte ei vähendaks ebaseaduslikku migratsiooni. | Migrandid blokeerisid Kreekas maantee ja nõudsid pääsu Makedooniasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Migrandid hüüdsid "Me tahame minna", kui politsei peatas Tempes nende kolonni ja võimud tugevdasid kontrolli riiki läbiva inimeste voo üle, vahendas Reuters.
Reutersi ajakirjanikud nägid enda sõnul, kuidas sajad inimesed kogunesid 530 kilomeetri pikkuse Ateenast Makedooniasse viiva maantee ümbruses tanklatesse ja motellidesse.
Piirivalvurid avasid täna hommikul piiri iga natukese aja tagant ja lasid korraga Makedooniasse sada inimest.
Kreeka on protestinud piirangute vastu, mida mujal Euroopas on piiridel kehtestatud. Migratsiooniminister Yannis Mouzalas välistas piirikontrolli, mille Austria, Sloveenia, Horvaatia, Serbia ja Makedoonia pärast nende politseijuhtide kohtumist eelmisel nädalal kehtestasid.
"See on skandaalne, et viis politseiülemat võivad ümber lükata Euroopa Liidu peaministrite otsuse selles küsimuses," ütles Mouzalas.
Austria välisminister Sebastian Kurz tõrjus täna kriitikat, mis on tulnud riigi otsuse kohta kehtestada päevane piir vastuvõetavatele migrantidele. Ta ütles, et Kreeka peaks tegema palju rohkem migrantide voo vähendamiseks.
Eelmisel aastal saabus läbi Kreeka Euroopasse üle miljoni migrandi, kellest paljud põgenevad Süüria ja Afganistani konfliktide eest. Täna hommikul saabusid Türgiga piirnevatelt saartelt Kreeka maismaale veel 1600 migranti.
Kahe Kreeka valitsusametniku hinnangul ootab praegu riigis edasipääsu 20 000 migranti. "Pudelikaela puhul võib pudel katki minna ja seal, kus on pandud inimeste liikumisele kontroll, võib katkine pudel tuua kaasa kontrollimatu, ebaseadusliku sissevoolu," ütles Mouzalas.
Ta lisas, et Balkani riikide otsus peatada migrantide voog hoopis suurendaks, mitte ei vähendaks ebaseaduslikku migratsiooni.
### Response:
Migrandid blokeerisid Kreekas maantee ja nõudsid pääsu Makedooniasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erdogan ütles, et Türgi põhimõtteliselt toetab jõupingutusi relvarahu elluviimiseks, kuid süüdistas USA-d, Euroopa liitu, ÜRO-d, Iraani ja Venemaad autu tegutsemise eest Süürias, sest need lubavad president Bashar al-Assadi jõududel tsiviilisikuid tappa.
"Lääs, USA, Venemaa, Iraan, Euroopa liit ja ÜRO ei ole suutnud inimkonna au eest kahjuks seista," ütles Erdogan. "Vastupidi, kõik need riigid on omaenda arvutuste tõttu otseselt või kaudselt lubanud režiimil ja selle toetajatel tappa miljoneid süütuid inimesi," lisas ta.
USA ja Venemaa teatasid esmaspäeval kavast lõpetada Süürias vaenutegevus, mis peaks jõustuma alates laupäevast.
Saudi-Araabia ja Türgi toetatud mässulised olid ettepaneku suhtes kahtleval seisukohal, sest see välistab Süüria vägede ja selle Vene toetajate rünnakud džihaadirühmitustele Islamiriik ja al-Qaeda-ga seotud Nusra Frontile.
Erdogan nimetas suureks valeks arvamust, et Süüria kurdide omakaitseväge (YPG), keda Ankara peab vaenulikuks mässuliste jõuks, kuid keda toetab USA, toetatakse, sest see võitleb Islamiriigi vastu. | Erdogan: Süüria relvarahu toob kasu eelkõige Assadile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erdogan ütles, et Türgi põhimõtteliselt toetab jõupingutusi relvarahu elluviimiseks, kuid süüdistas USA-d, Euroopa liitu, ÜRO-d, Iraani ja Venemaad autu tegutsemise eest Süürias, sest need lubavad president Bashar al-Assadi jõududel tsiviilisikuid tappa.
"Lääs, USA, Venemaa, Iraan, Euroopa liit ja ÜRO ei ole suutnud inimkonna au eest kahjuks seista," ütles Erdogan. "Vastupidi, kõik need riigid on omaenda arvutuste tõttu otseselt või kaudselt lubanud režiimil ja selle toetajatel tappa miljoneid süütuid inimesi," lisas ta.
USA ja Venemaa teatasid esmaspäeval kavast lõpetada Süürias vaenutegevus, mis peaks jõustuma alates laupäevast.
Saudi-Araabia ja Türgi toetatud mässulised olid ettepaneku suhtes kahtleval seisukohal, sest see välistab Süüria vägede ja selle Vene toetajate rünnakud džihaadirühmitustele Islamiriik ja al-Qaeda-ga seotud Nusra Frontile.
Erdogan nimetas suureks valeks arvamust, et Süüria kurdide omakaitseväge (YPG), keda Ankara peab vaenulikuks mässuliste jõuks, kuid keda toetab USA, toetatakse, sest see võitleb Islamiriigi vastu.
### Response:
Erdogan: Süüria relvarahu toob kasu eelkõige Assadile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametlikult kinnitamata meditsiinilise probleemi tõttu on Heatil eemal nende põhiline skooritegija Chris Bosh ning esimene valik varumängujuhi kohale Tyler Johnson taastub õlaoperatsioonist.
Pärast Udrihi traumat on Heatil teine sloveen Goran Dragic ainus kogemustega mängukõlbulik mängujuht.
Udrih vahetati Miamisse eelmise aasta novembris tehtud tehingus, kus Memphisele anti vastu Mario Chalmers. 36 kohtumisega kogus 33-aastane ja 191 cm pikkune Udrih sel hooajal keskmiselt 4,4 punkti, 2,5 korvisöötu ja 1,8 lauapalli.
Miami Heat (32-24) on idakonverentsis hetkel kõrgel kolmandal kohal, kuid tõenäoliselt ootab neid tihedas tabelis ees kukkumine. | Miami Heati probleemid jätkuvad: sloveenist tagamehe jaoks on hooaeg läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametlikult kinnitamata meditsiinilise probleemi tõttu on Heatil eemal nende põhiline skooritegija Chris Bosh ning esimene valik varumängujuhi kohale Tyler Johnson taastub õlaoperatsioonist.
Pärast Udrihi traumat on Heatil teine sloveen Goran Dragic ainus kogemustega mängukõlbulik mängujuht.
Udrih vahetati Miamisse eelmise aasta novembris tehtud tehingus, kus Memphisele anti vastu Mario Chalmers. 36 kohtumisega kogus 33-aastane ja 191 cm pikkune Udrih sel hooajal keskmiselt 4,4 punkti, 2,5 korvisöötu ja 1,8 lauapalli.
Miami Heat (32-24) on idakonverentsis hetkel kõrgel kolmandal kohal, kuid tõenäoliselt ootab neid tihedas tabelis ees kukkumine.
### Response:
Miami Heati probleemid jätkuvad: sloveenist tagamehe jaoks on hooaeg läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taristuminister Andrei Pivovarski ütles valitsuse kohtumisel, et Venemaa oli teinud ettepaneku kaotada kõik maanteetranspordi piirangud.
"Nad annavad transiidiloa ja meie teeme vastastikkuse põhimõtet järgides sama," rääkis Jatsenjuk.
Veebruari keskel keelas Venemaa transpordiminister Ukraina veoautode liikumise, sest Ukraina aktivistid takistasid mõnedel Vene veokitel Ukrainasse sisenemast.
Veebruari alguses keelas Ukraina vastusena Venemaa sarnasele käigule Vene veoautode Ukraina territooriumil liikumise. | Ukraina nõustus Venemaa ettepanekuga veoautode keeld kaotada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taristuminister Andrei Pivovarski ütles valitsuse kohtumisel, et Venemaa oli teinud ettepaneku kaotada kõik maanteetranspordi piirangud.
"Nad annavad transiidiloa ja meie teeme vastastikkuse põhimõtet järgides sama," rääkis Jatsenjuk.
Veebruari keskel keelas Venemaa transpordiminister Ukraina veoautode liikumise, sest Ukraina aktivistid takistasid mõnedel Vene veokitel Ukrainasse sisenemast.
Veebruari alguses keelas Ukraina vastusena Venemaa sarnasele käigule Vene veoautode Ukraina territooriumil liikumise.
### Response:
Ukraina nõustus Venemaa ettepanekuga veoautode keeld kaotada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Starsi kangelaseks kerkis Jamie Benn, kes viskas kaks väravat kolmandal perioodil ning on nüüd sel hooajal visanud kokku 32 tabamust. Veel jõudsid väravani Valeri Nišuškin, Colton Sceviour ja Jason Spezza. Kolm söödupunkti sai kirja John Klingberg.
Dallas on 61 kohtumisega kogunud 82 punkti ja asub läänekonverentsis liidrikohal, Winnipeg on 54 silmaga eelviimasel ehk 13. kohal.
Tulemused:
Carolina - Philadelphia 3:1
New Jersey - NY Rangers 5:2
Detroit - Columbus kv 2:1
Tampa Bay - Arizona 2:1
Toronto - Nashville 2:3
Minnesota - NY Islanders 1:4
Winnipeg - Dallas 3:5
Edmonton - Ottawa 1:4
Los Angeles - Calgary 2:1 | NHL-i läänekonverentsi liider lõpetas kolm mängu kestnud võidupõua | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Starsi kangelaseks kerkis Jamie Benn, kes viskas kaks väravat kolmandal perioodil ning on nüüd sel hooajal visanud kokku 32 tabamust. Veel jõudsid väravani Valeri Nišuškin, Colton Sceviour ja Jason Spezza. Kolm söödupunkti sai kirja John Klingberg.
Dallas on 61 kohtumisega kogunud 82 punkti ja asub läänekonverentsis liidrikohal, Winnipeg on 54 silmaga eelviimasel ehk 13. kohal.
Tulemused:
Carolina - Philadelphia 3:1
New Jersey - NY Rangers 5:2
Detroit - Columbus kv 2:1
Tampa Bay - Arizona 2:1
Toronto - Nashville 2:3
Minnesota - NY Islanders 1:4
Winnipeg - Dallas 3:5
Edmonton - Ottawa 1:4
Los Angeles - Calgary 2:1
### Response:
NHL-i läänekonverentsi liider lõpetas kolm mängu kestnud võidupõua |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Orbán ütles, et põgenikekvoodid joonistavad ümber Ungari ja Euroopa etnilise, kultuurilise ja religioosse kaardi, vahendab Reuters.
"Valitsus vastab avalikule meeleolule, usume, et põgenike ümberasustamiskvootide kehtestamine ilma rahva toetuseta on võimu kuritarvitamine," ütles Orbán.
Orbáni parempoolne valitsus on põgenikekvoodid pidevalt tagasi lükanud. Orbán ei täpsustanud, millal referendum toimub. | Ungari korraldab põgenikekvootide üle referendumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Orbán ütles, et põgenikekvoodid joonistavad ümber Ungari ja Euroopa etnilise, kultuurilise ja religioosse kaardi, vahendab Reuters.
"Valitsus vastab avalikule meeleolule, usume, et põgenike ümberasustamiskvootide kehtestamine ilma rahva toetuseta on võimu kuritarvitamine," ütles Orbán.
Orbáni parempoolne valitsus on põgenikekvoodid pidevalt tagasi lükanud. Orbán ei täpsustanud, millal referendum toimub.
### Response:
Ungari korraldab põgenikekvootide üle referendumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiritabelis neljandal kohal paiknev Rovaniemi naiskond on 22 vooruga kogunud 41 punkti ja üheksandal tabelireal asetsev Pieksämäki Volley 23 mänguga 20 silma. Individuaalses arvestuses on Kristiine Miilen 317 punktiga liiga üheksas ja Eliise Hollas 193 punktiga 33. skooritegija, kirjutab volley.ee.
"Kolmandal kohal oleval Kangasalal on kirjas 6 punkti rohkem, kuid meil on kaks mängu vähem peetud, seega ei ole eesmärk põhiturniir esikolmikus lõpetada veel kadunud. Järelejäänud mängudes tahaks võtta hooaja alguses saadud valusa kaotuse eest revanši (või kaks) HPK naiskonnalt," vaatas eelseisvatele mängudele ette Miilen.
Veerandfinaalid algavad 16. märtsil ja Rovaniemi esindus mängib suure tõenäosusega Pölkky Kuusamo või Orivesi Ponnistusega. "Mõlemad on võidetavad, aga samas väga ebamugavad vastased," lisas eestlanna.
Üheksandal kohal olev Pieksämäki Volley ja Eliise Hollas peavad kaheksa parema hulka ehk veerandfinaali pääsemiseks viimaste voorudega mööduma LiigaPloki naiskonnast, kes on ühe enampeetud mängu juures kogunud kaks punkti rohkem. Püütav on ka seitsmendana 23 punkti saavutanud Aigor Kaibaldi juhitav LP Vampula. | Eestlannad jätkavad Soome võrkpalliliigas põhitegijatena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiritabelis neljandal kohal paiknev Rovaniemi naiskond on 22 vooruga kogunud 41 punkti ja üheksandal tabelireal asetsev Pieksämäki Volley 23 mänguga 20 silma. Individuaalses arvestuses on Kristiine Miilen 317 punktiga liiga üheksas ja Eliise Hollas 193 punktiga 33. skooritegija, kirjutab volley.ee.
"Kolmandal kohal oleval Kangasalal on kirjas 6 punkti rohkem, kuid meil on kaks mängu vähem peetud, seega ei ole eesmärk põhiturniir esikolmikus lõpetada veel kadunud. Järelejäänud mängudes tahaks võtta hooaja alguses saadud valusa kaotuse eest revanši (või kaks) HPK naiskonnalt," vaatas eelseisvatele mängudele ette Miilen.
Veerandfinaalid algavad 16. märtsil ja Rovaniemi esindus mängib suure tõenäosusega Pölkky Kuusamo või Orivesi Ponnistusega. "Mõlemad on võidetavad, aga samas väga ebamugavad vastased," lisas eestlanna.
Üheksandal kohal olev Pieksämäki Volley ja Eliise Hollas peavad kaheksa parema hulka ehk veerandfinaali pääsemiseks viimaste voorudega mööduma LiigaPloki naiskonnast, kes on ühe enampeetud mängu juures kogunud kaks punkti rohkem. Püütav on ka seitsmendana 23 punkti saavutanud Aigor Kaibaldi juhitav LP Vampula.
### Response:
Eestlannad jätkavad Soome võrkpalliliigas põhitegijatena |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näituse keskse kujundina pakub Roots välja subjektiivse tõlgenduse nimelise kombaini terapunkrist, millele loovad narratiivi videod ja tekstid. Punker on nagu ajamasin, mis viib meid ajastusse, kus ühele naisele oli võitlus vilja eest auküsimus, kus kive korjati põllult paljakäsi ja kus tegutsesid kõrgete elueesmärkidega töökangelased ning kosmonaudid. Mineviku ja kaasaja vahel moodustavad kõneka seose katkendid Elmina päevikust, mida loeb ette põllumeheks õppinud ja traktoriga mööda Eestit rännanud näitleja Tiina Tauraite.
"Mu senise uurimistöö kõige üllatavam leid on, et veel elusolevad nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid korraldavad igal aastal üleriigilisi kokkutulekuid, kuid laiem üldsus on selle ühiskonnagrupi unustanud," räägib autor. "Kollektiivse mälu uurija Halbwachs leiab, et suurte poliitiliste pöörete tulemusena muudetakse riiklikul tasemel minevikusündmuste rõhku ja osad sündmused määratakse unustamisele. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisel mattis uus diskursus eelmise enda alla ja muutus ka naisekuvand. Kui varem poseerisid ajakirjade kaanel töökangelannad, siis nüüd pigem modellid ja meelelahutajad. Naisekuvand muutus aktiivsest passiivseks. Teema väärib uurimist, et anda panus naisajaloo- ja üldise ajalookirjutuse diskursusse. Elmina Otsmani päevikud on siinjuures uurijaile hindamatu materjal.“
"Oranž Niva seisis töökoja juures, selle ümber oli kogunenud palju rahvast ja mängis kolhoosi väike orkester. Kui pillid vaikisid, astus ette Rostselmaši tehase peakonstruktori asetäitja Ivan Voitov ja pidas lühikese kõne. Ta õnnitles kõiki majandi naisi 8. märtsi puhul, mulle aga andis kogu oma suurkäitise kollektiivilt üle õnnitlused. Sealsamas seisis Niva. Paremat naistepäevakinki ei saagi olla," kirjutas Elmina Otsman (1924—2012) oma päevikusse, kui sai kingiks endanimelise kombaini.
Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal "Naine kui kangelane", milles võtab fookusse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Naine ei pruugi samas kontekstis usutavalt mõjuda, neid on pigem ohvritena nähtud. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelaskuvandi, küsib Roots.
Roots (sündinud 1976) on lõpetanud Tartu Ülikoolis maalieriala 1999. aastal, Eesti Kunstiakadeemias interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri 2007. aastal ja 2013. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, uurimisteemaks "Naine kui kangelane". Roots on esinenud näitustel alates 1997. aastast ning pälvinud mitmeid filmiauhindu. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates aastast 2007.
Näitus jääb lahti 27. märtsini. Näitus kuulub LadyFesti 2016. aasta programmi. | Fideelia-Signe Roots toob kombaini punkri galeriisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näituse keskse kujundina pakub Roots välja subjektiivse tõlgenduse nimelise kombaini terapunkrist, millele loovad narratiivi videod ja tekstid. Punker on nagu ajamasin, mis viib meid ajastusse, kus ühele naisele oli võitlus vilja eest auküsimus, kus kive korjati põllult paljakäsi ja kus tegutsesid kõrgete elueesmärkidega töökangelased ning kosmonaudid. Mineviku ja kaasaja vahel moodustavad kõneka seose katkendid Elmina päevikust, mida loeb ette põllumeheks õppinud ja traktoriga mööda Eestit rännanud näitleja Tiina Tauraite.
"Mu senise uurimistöö kõige üllatavam leid on, et veel elusolevad nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid korraldavad igal aastal üleriigilisi kokkutulekuid, kuid laiem üldsus on selle ühiskonnagrupi unustanud," räägib autor. "Kollektiivse mälu uurija Halbwachs leiab, et suurte poliitiliste pöörete tulemusena muudetakse riiklikul tasemel minevikusündmuste rõhku ja osad sündmused määratakse unustamisele. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisel mattis uus diskursus eelmise enda alla ja muutus ka naisekuvand. Kui varem poseerisid ajakirjade kaanel töökangelannad, siis nüüd pigem modellid ja meelelahutajad. Naisekuvand muutus aktiivsest passiivseks. Teema väärib uurimist, et anda panus naisajaloo- ja üldise ajalookirjutuse diskursusse. Elmina Otsmani päevikud on siinjuures uurijaile hindamatu materjal.“
"Oranž Niva seisis töökoja juures, selle ümber oli kogunenud palju rahvast ja mängis kolhoosi väike orkester. Kui pillid vaikisid, astus ette Rostselmaši tehase peakonstruktori asetäitja Ivan Voitov ja pidas lühikese kõne. Ta õnnitles kõiki majandi naisi 8. märtsi puhul, mulle aga andis kogu oma suurkäitise kollektiivilt üle õnnitlused. Sealsamas seisis Niva. Paremat naistepäevakinki ei saagi olla," kirjutas Elmina Otsman (1924—2012) oma päevikusse, kui sai kingiks endanimelise kombaini.
Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal "Naine kui kangelane", milles võtab fookusse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Naine ei pruugi samas kontekstis usutavalt mõjuda, neid on pigem ohvritena nähtud. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelaskuvandi, küsib Roots.
Roots (sündinud 1976) on lõpetanud Tartu Ülikoolis maalieriala 1999. aastal, Eesti Kunstiakadeemias interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri 2007. aastal ja 2013. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, uurimisteemaks "Naine kui kangelane". Roots on esinenud näitustel alates 1997. aastast ning pälvinud mitmeid filmiauhindu. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates aastast 2007.
Näitus jääb lahti 27. märtsini. Näitus kuulub LadyFesti 2016. aasta programmi.
### Response:
Fideelia-Signe Roots toob kombaini punkri galeriisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA luure on tuvastanud Hiina Shenyang J-11 ning Xian JH-7 sõjalennukid Woody Islandil vaidlusaluses Paraceli saarestikus, vahendab BNS.
USA sõjaväe andmeil on Hiina sõjalennukid saarel ka varem viibinud. Woody Islandil, mida nõudlevad endale ka Taiwan ning Vietnam, on lennujaam alates 1990. aastatest.
Ühendriigid on mures kõrgtehnoloogilise relvastuse paigutamise pärast saarele.
Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Hua Chunying ei kinnitanud lennukite kohalololu, kuid ei lükanud seda ka ümber, rõhutades, et Hiina võib oma territooriumil teha, mida heaks arvab.
USA välisminister John Kerry võõrustab kolmapäeval Washingtonis oma Hiina ametivenda Wang Yid.
Olukord Lõuna-Hiina merel on pingestunud seoses Hiina ulatusliku maahõivetegevusega, mille käigus on Peking ehitanud vaidlusalustesse vetesse tehissaari ning asunud neile sõjalist taristut rajama. | USA ametnikud: Hiina on saatnud hävitajad vaidlusalusele saarele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA luure on tuvastanud Hiina Shenyang J-11 ning Xian JH-7 sõjalennukid Woody Islandil vaidlusaluses Paraceli saarestikus, vahendab BNS.
USA sõjaväe andmeil on Hiina sõjalennukid saarel ka varem viibinud. Woody Islandil, mida nõudlevad endale ka Taiwan ning Vietnam, on lennujaam alates 1990. aastatest.
Ühendriigid on mures kõrgtehnoloogilise relvastuse paigutamise pärast saarele.
Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Hua Chunying ei kinnitanud lennukite kohalololu, kuid ei lükanud seda ka ümber, rõhutades, et Hiina võib oma territooriumil teha, mida heaks arvab.
USA välisminister John Kerry võõrustab kolmapäeval Washingtonis oma Hiina ametivenda Wang Yid.
Olukord Lõuna-Hiina merel on pingestunud seoses Hiina ulatusliku maahõivetegevusega, mille käigus on Peking ehitanud vaidlusalustesse vetesse tehissaari ning asunud neile sõjalist taristut rajama.
### Response:
USA ametnikud: Hiina on saatnud hävitajad vaidlusalusele saarele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rosenborgi spordidirektori Stig Inge Björnebye tõdes, et Londakuga lepingu sõlmimine oleneb vigastada saanud väravavahi Alexander Lund Hanseni prognoosist, kirjutab soccernet.ee.
"Räägime lühiajalisest lepingust. Londak tuleb meiega Marbellasse, seal hindame asja jooksvalt. Otsustavaks faktoriks on Lund Hanseni olukord ja mida teeme siis, kui ta on väljas pikemaks ajaks, nagu praegu tundub. Küsimus ongi selles, kaua sellega aega läheb," sõnas Björnebye adressa.no-le.
35-aastane Londak oleks Rosenborgiga liitumise korral meeskonna teiseks numbriks - klubi esikinnas Andre Hansen on Rosenborgi värve kaitsnud ka hooajaeelsetes mängudes. Pühapäeval toimunud treeningmängus FC Kopenhaageni vastu oli Londak aga pingil. | Pavel Londak võib Norra tippklubis lepingu teenida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rosenborgi spordidirektori Stig Inge Björnebye tõdes, et Londakuga lepingu sõlmimine oleneb vigastada saanud väravavahi Alexander Lund Hanseni prognoosist, kirjutab soccernet.ee.
"Räägime lühiajalisest lepingust. Londak tuleb meiega Marbellasse, seal hindame asja jooksvalt. Otsustavaks faktoriks on Lund Hanseni olukord ja mida teeme siis, kui ta on väljas pikemaks ajaks, nagu praegu tundub. Küsimus ongi selles, kaua sellega aega läheb," sõnas Björnebye adressa.no-le.
35-aastane Londak oleks Rosenborgiga liitumise korral meeskonna teiseks numbriks - klubi esikinnas Andre Hansen on Rosenborgi värve kaitsnud ka hooajaeelsetes mängudes. Pühapäeval toimunud treeningmängus FC Kopenhaageni vastu oli Londak aga pingil.
### Response:
Pavel Londak võib Norra tippklubis lepingu teenida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olympiakos pakkus 30-aastasele ja 213 cm pikkusele endisele NBA drafti avavalikule väidetavalt 130 000 euro suurust kuupalka.
Viimati Euroopas Treviso Benettoni eest pallinud Bargnani mängis NBA-s Toronto, New York Knicksi ja Brooklyn Netsi eest kokku 550 põhiturniiri ja vaid 11 play-off mängu. Karjääri keskmised statistilised näitajad on mehel 14,3 punkti, 4,6 lauapalli ja 1,2 korvisöötu. | Värskelt NBA klubist vallandanud Bargnani lükkas tagasi Olympiakose pakkumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olympiakos pakkus 30-aastasele ja 213 cm pikkusele endisele NBA drafti avavalikule väidetavalt 130 000 euro suurust kuupalka.
Viimati Euroopas Treviso Benettoni eest pallinud Bargnani mängis NBA-s Toronto, New York Knicksi ja Brooklyn Netsi eest kokku 550 põhiturniiri ja vaid 11 play-off mängu. Karjääri keskmised statistilised näitajad on mehel 14,3 punkti, 4,6 lauapalli ja 1,2 korvisöötu.
### Response:
Värskelt NBA klubist vallandanud Bargnani lükkas tagasi Olympiakose pakkumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gove, keda peetakse Briti kabineti nn raskekaallaseks, on Cameroni lähedane sõber ja poliitiline liitlane, kuid mehed on eeloleva 23. juuni rahvahääletuse ning Euroopa liidust lahkumise suhtes eriarvamustel, vahendab Reuters.
Gove'il ei ole Londoni linnapea ja valitseva konservatiivse partei liikme Boris Johnsoniga sarnast populaarset "Brexitit" pooldavat seisukohta, kuid justiitsministrina on Gove'i vaadetel õiguslikes küsimustes kaalu.
"Fakt on, et Euroopa kohus ei ole käesoleva lepinguga seotud, kuni aluslepinguid ei ole muudetud, ja me ei tea, millal seda tehakse," ütles Gove täna hommikul.
Gove'i sõnul on Cameronil täiesti õigus, et tegemist on 28 riigi vahelise lepinguga, kes kõik usuvad seda ja lisas, et peaminister ei ole kedagi eksitanud.
"Ma usun, et on oluline, et inimesed mõistaksid ka seda, et Euroopa kohus on kõrgem igast liidu rahvusriigist ja see, kes teeb lõpliku otsuse aluslepingute põhjal ning see kokkuleppe ei ole veel aluslepingutes," selgitas Gove.
Downing Street tegi avalduse, mis lükkas Gove'i argumendi tagasi.
"See ei ole tõsi, et see kokkuleppe ei ole õiguslikult siduv. Suurbritannia lepingul EL-iga on juriidiline jõud ja see on pöördumatu rahvusvahelise õiguse otsus, mistõttu Euroopa kohus peab seda arvesse võtma," teatas Downing Street.
Peaprokurör Jeremy Wright ütles, et Gove'i ettepanek ei ole õige.
"Sellel on õiguslik tähendus alates hetkest, kui Suurbritannia otsustab EL-i jääda ja Euroopa kohus peab sellega arvestama," ütles Wright oma avalduses.
"See ei ole ainult minu arvamus – see on valitsuse juristide, EL-i juristide ja ma kahtlustan, et ka enamuse riigi juristide arvamus," nentis Wright.
Platvormi YouGov täna avaldatud uuringu järgi usaldaksid 29 protsenti EL-i küsimustes Cameroni, samas kui 17 protsenti usaldaksid Gove'i. Kõige usaldusväärsem avaliku elu tegelane selles küsimuses on küsitluse järgi 34 protsendiga Londoni linnapea Boris Johnson. | Briti justiitsminister: ELi leping võidakse tagasi võtta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gove, keda peetakse Briti kabineti nn raskekaallaseks, on Cameroni lähedane sõber ja poliitiline liitlane, kuid mehed on eeloleva 23. juuni rahvahääletuse ning Euroopa liidust lahkumise suhtes eriarvamustel, vahendab Reuters.
Gove'il ei ole Londoni linnapea ja valitseva konservatiivse partei liikme Boris Johnsoniga sarnast populaarset "Brexitit" pooldavat seisukohta, kuid justiitsministrina on Gove'i vaadetel õiguslikes küsimustes kaalu.
"Fakt on, et Euroopa kohus ei ole käesoleva lepinguga seotud, kuni aluslepinguid ei ole muudetud, ja me ei tea, millal seda tehakse," ütles Gove täna hommikul.
Gove'i sõnul on Cameronil täiesti õigus, et tegemist on 28 riigi vahelise lepinguga, kes kõik usuvad seda ja lisas, et peaminister ei ole kedagi eksitanud.
"Ma usun, et on oluline, et inimesed mõistaksid ka seda, et Euroopa kohus on kõrgem igast liidu rahvusriigist ja see, kes teeb lõpliku otsuse aluslepingute põhjal ning see kokkuleppe ei ole veel aluslepingutes," selgitas Gove.
Downing Street tegi avalduse, mis lükkas Gove'i argumendi tagasi.
"See ei ole tõsi, et see kokkuleppe ei ole õiguslikult siduv. Suurbritannia lepingul EL-iga on juriidiline jõud ja see on pöördumatu rahvusvahelise õiguse otsus, mistõttu Euroopa kohus peab seda arvesse võtma," teatas Downing Street.
Peaprokurör Jeremy Wright ütles, et Gove'i ettepanek ei ole õige.
"Sellel on õiguslik tähendus alates hetkest, kui Suurbritannia otsustab EL-i jääda ja Euroopa kohus peab sellega arvestama," ütles Wright oma avalduses.
"See ei ole ainult minu arvamus – see on valitsuse juristide, EL-i juristide ja ma kahtlustan, et ka enamuse riigi juristide arvamus," nentis Wright.
Platvormi YouGov täna avaldatud uuringu järgi usaldaksid 29 protsenti EL-i küsimustes Cameroni, samas kui 17 protsenti usaldaksid Gove'i. Kõige usaldusväärsem avaliku elu tegelane selles küsimuses on küsitluse järgi 34 protsendiga Londoni linnapea Boris Johnson.
### Response:
Briti justiitsminister: ELi leping võidakse tagasi võtta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmakordselt toimuva 3-etapilise mitmepäevasõidu künkliku 169 kilomeetri pikkuse avaetapi alguses õnnestus Voeckleril koos nelja kaaslasega peagrupist põgeneda. Vahe püsis pidevalt 3 minuti ringis, kuid üks jooksik jäigi täna püüdmatuks, kirjutab portaal rattauudised.ee.
Paar kilomeetrit enne finišit jättis Voeckler kaaslased seljataha ning võttis etapivõidu. Teise koha sai täna Petr Vakoc (Etixx-Quick Step) ning kolmas oli Lilian Calmejane (Direct Energie).
Alo Jakin (HP BTP – Auber93) sai täna parima eestlasena 52. koha, kaotades võitjale 6.05. Gert Jõeäär (Cofidis) lõpetas etapi grupis, mis kaotas võitjale 13.34 ja sai 97. koha. Martin Laas (Delko Marseille Provence KTM) oli 107., võitjast maas 18.40.
Voeckler sai homseks 180 kilomeetri pikkuseks teiseks etapiks enda selga ka tuuri üldliidri särgi. Mitmepäevasõit lõpeb neljapäeval. | Tour la Province'i avaetapi võitis Voeckler, Alo Jakin sai 52. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmakordselt toimuva 3-etapilise mitmepäevasõidu künkliku 169 kilomeetri pikkuse avaetapi alguses õnnestus Voeckleril koos nelja kaaslasega peagrupist põgeneda. Vahe püsis pidevalt 3 minuti ringis, kuid üks jooksik jäigi täna püüdmatuks, kirjutab portaal rattauudised.ee.
Paar kilomeetrit enne finišit jättis Voeckler kaaslased seljataha ning võttis etapivõidu. Teise koha sai täna Petr Vakoc (Etixx-Quick Step) ning kolmas oli Lilian Calmejane (Direct Energie).
Alo Jakin (HP BTP – Auber93) sai täna parima eestlasena 52. koha, kaotades võitjale 6.05. Gert Jõeäär (Cofidis) lõpetas etapi grupis, mis kaotas võitjale 13.34 ja sai 97. koha. Martin Laas (Delko Marseille Provence KTM) oli 107., võitjast maas 18.40.
Voeckler sai homseks 180 kilomeetri pikkuseks teiseks etapiks enda selga ka tuuri üldliidri särgi. Mitmepäevasõit lõpeb neljapäeval.
### Response:
Tour la Province'i avaetapi võitis Voeckler, Alo Jakin sai 52. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gasol on tänavusel hooajal kogunud keskmiselt 16,6 punkti, 7 lauapalli ja 3,8 korvisöötu. Grizzlies asub läänekonverentsis hetkel 32 võidu ja 23 kaotusega 5. kohal, kuid neile on kuklasse hingamas kahe võidu kaugusel olevad Dallas ja Portland.
Hetkel pole veel kindel, kas 31-aastane ja 216 cm pikkune Gasol saaks soovi korral osaleda Rio de Janeiro olümpiamängudel. | Memphise hispaanlasest põhitsentri jaoks on tänavune hooaeg läbi ja Rio olümpia ohus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gasol on tänavusel hooajal kogunud keskmiselt 16,6 punkti, 7 lauapalli ja 3,8 korvisöötu. Grizzlies asub läänekonverentsis hetkel 32 võidu ja 23 kaotusega 5. kohal, kuid neile on kuklasse hingamas kahe võidu kaugusel olevad Dallas ja Portland.
Hetkel pole veel kindel, kas 31-aastane ja 216 cm pikkune Gasol saaks soovi korral osaleda Rio de Janeiro olümpiamängudel.
### Response:
Memphise hispaanlasest põhitsentri jaoks on tänavune hooaeg läbi ja Rio olümpia ohus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kunstikonkursi raames otsitakse avalikku ruumi esteetiliselt rikastavat lahendust, mis asub teatri Reinu tee poolse õueala, täpsemalt rajataval haljastatud nõlval. Teos peab taotlema rütmilist ažuursust (pilulisust, võrejasust) koos rahuliku voolava pinnaga. Taiese materjaliks on soovitavalt metall, mis on töödeldud vabalt valitud tehnikas. Teiste materjalide kasutamine või lisamine ei ole keelatud, kuid lähtuda tuleb vastupidavusest ning sobivusest hoonekompleksi olemasoleva visuaali, rütmi ning ümbritseva loodusega.
Žüriisse kuuluvad Eesti Kunstnike Liidu esindajad Jass Kaselaan ja Tõnis Paberit, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Mari Vallikivi ja Rael Artel, Ugala teatri teatrijuht Kristiina Alliksaar ning hoone arhitekt Irina Raud. Eksperdina osaleb žürii töös Viljandi linnakunstnik Malle London.
Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 26. mai. | Kuidas sisustada Ugala õue? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kunstikonkursi raames otsitakse avalikku ruumi esteetiliselt rikastavat lahendust, mis asub teatri Reinu tee poolse õueala, täpsemalt rajataval haljastatud nõlval. Teos peab taotlema rütmilist ažuursust (pilulisust, võrejasust) koos rahuliku voolava pinnaga. Taiese materjaliks on soovitavalt metall, mis on töödeldud vabalt valitud tehnikas. Teiste materjalide kasutamine või lisamine ei ole keelatud, kuid lähtuda tuleb vastupidavusest ning sobivusest hoonekompleksi olemasoleva visuaali, rütmi ning ümbritseva loodusega.
Žüriisse kuuluvad Eesti Kunstnike Liidu esindajad Jass Kaselaan ja Tõnis Paberit, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Mari Vallikivi ja Rael Artel, Ugala teatri teatrijuht Kristiina Alliksaar ning hoone arhitekt Irina Raud. Eksperdina osaleb žürii töös Viljandi linnakunstnik Malle London.
Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 26. mai.
### Response:
Kuidas sisustada Ugala õue? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti parimana hüppas individuaalvõistlusel 7. koha saanud Kristjan Ilves 91,5 meetrit, kuid teiste panus jäi nõrgaks. Ivo-Niklas Hermansoni sai kirja 80, Andreas Ilves 79 ja Klaus Mark Kolpakov 68,5 meetri pikkuse hüppe, kirjutab Delfi.
Eesti teenis 341,4 punkti, mis tähendab 4x5 km murdmaasõidu eel kahe minuti ja 10 sekundi suurust kaotust liider Jaapanile. Teisena saab rajale Tšehhi (+36) ja kolmandana Austria (+1.02). | Eesti kahevõistluse meeskond on juunioride MM-il hüpete järel eelviimane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti parimana hüppas individuaalvõistlusel 7. koha saanud Kristjan Ilves 91,5 meetrit, kuid teiste panus jäi nõrgaks. Ivo-Niklas Hermansoni sai kirja 80, Andreas Ilves 79 ja Klaus Mark Kolpakov 68,5 meetri pikkuse hüppe, kirjutab Delfi.
Eesti teenis 341,4 punkti, mis tähendab 4x5 km murdmaasõidu eel kahe minuti ja 10 sekundi suurust kaotust liider Jaapanile. Teisena saab rajale Tšehhi (+36) ja kolmandana Austria (+1.02).
### Response:
Eesti kahevõistluse meeskond on juunioride MM-il hüpete järel eelviimane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päästeameti kriisireguleerimise büroo juhataja Kristian Sirp ütles ERR.ee-le, et ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted saavad oma määratluse vastavalt ohtlike ainete käideldavale kogusele. Samuti määrab ohu taset käideldava aine iseloom.
Sirbi sõnul on tavapärane, et linnas ja linna lähistel sellised ettevõtted asetsevad ja see on nii ka teistes Euroopa riikides. Aasta-aastalt ohtlike ettevõtete hulk Harjumaal tema sõnul oluliselt muutunud ei ole.
"Raske öelda, kas seda on palju või vähe. Palju on ka neid ettevõtteid, mis on jäänud endistest aegadest. Kui nad on juba paigas, siis keegi neid jõuga ümber ei hakka tõstma. Pigem lähtutakse piirkonna eripäradest ja lähtuvalt sellest võetakse ennetavad meetmed kasutusele," lausus ta.
Ta rääkis, et ohud on ettevõtte, päästeameti ja tehnilise järelevalve ameti koostöö tulemusena viidud miinimumini.
"Päästeamet ja ka tehnilise järelevalve ameti käivad ettevõtetes vaatamas, kas nad täidavad neile seatud eeskirju. Päästeameti poolt on oluline, et oleks dokumentatsioon korras. Ettevõte on ise koostanud riskianalüüsi, mis on kõige tõenäolisemad ohud, õnnetuse liigid või mis võib juhtuda ja teiselt poolt nende lahendamise plaanid. Mida nad teevad selleks, et see võimalikult kiiresti likvideerida ja et see ei väljuks ettevõtte territooriumilt," selgitas päästespetisalist.
Suurõnnetuste võimalikust juhtumisest rääkides ütles Sirp, et kunagi ei saa midagi välistada, aga tõenäosus, et see juhtub on suhteliselt minimaalne.
"Ettevõtted ja järelevalveasutused teevad omavahel piisavalt heal tasemel koostööd, nii et taolised juhtumid on väga minimaalseks viidud, et üldse midagi võib kergemal moelgi juhtuda," rääkis Sirp.
Valdavalt tegelevad sellised ettevõtted tootmise ja kemikaalidega ja siia saab liigitada veel tavalised kütusetanklad. "Kuna käideldakse ohtlikke aineid, siis tanklate arv suurendab seda arvu ja loob arusaama, et meil on hästi palju ohtlikke objekte."
Kõige suurem faktor suurõnnetuse toimumiseks saab Sirbi hinnangul olla inimlik eksimus või sekkumine. "Tanklatest rääkides, võib seal tekkida keskkonnamõjuline juhtum. Kuna mahutid on maa all, siis kunagi ei oska, millal seal mingi leke võib tekkida."
Sellist ohtu ei ole, et mahuti võib maa all õhku lennata. "Välistada ei saa kunagi midagi, aga ma julgen väita, et see on väga äärmuslik juhus, kui selline sündmus peaks aset leidma," märkis Sirp.
Elu ohtlike ettevõtete keskel on paratamatus
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles ERR-i uudisteportaalile, et elu ohtlike ettevõtete keskel on paratamatus. "Ei saa küsida, kas see arv on suur või väike - minu arvates on ka üks suurõnnetuse ohuga ettevõte liiga palju, kui tegemist on tiheasustusalaga. Kuid paratamatult peame elama olukorras, kus teenindusettevõtted (nt tanklad ja katlamajad) asuvad linna keskel, et elanikke teenindada," lausus ta.
Vakra sõnul on küsimus selles, kas omal ajal on need ettevõtted just kõige õigematesse piirkondadesse planeeritud, nüüd aga on üsna keeruline neid ümber asustada.
Vakra viitas veel, et 2015. aasta lõpus võttis riigikogu vastu uue kemikaaliseaduse, milles on sätestatud, et suurõnnetuse ohuga ettevõtted peavad oma tegevusega kaasnevaid riske hindama, rakendama vajalikke ettevaatus- ja ennetusabinõusid ning seda kõike kajastama ka vastavas dokumentatsioonis.
"See dokumentatsioon allub riigipoolsele eelnevale kontrollile ja selle kontrolli läbimise korral antakse käitisele käitamisluba. Seoses karmistunud nõuetega on paranenud ka elanike turvalisus," rääkis riigikogulane.
Igal inimesel on võimalik vaadata internetist Maa-ameti kodulehelt kaardirakendust, kus on kuvatud kemikaaliseaduse mõistes ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid, nende mõjualasid ning seotud info. | Harjumaal on 33 suurõnnetuse ohuga ettevõtet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päästeameti kriisireguleerimise büroo juhataja Kristian Sirp ütles ERR.ee-le, et ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted saavad oma määratluse vastavalt ohtlike ainete käideldavale kogusele. Samuti määrab ohu taset käideldava aine iseloom.
Sirbi sõnul on tavapärane, et linnas ja linna lähistel sellised ettevõtted asetsevad ja see on nii ka teistes Euroopa riikides. Aasta-aastalt ohtlike ettevõtete hulk Harjumaal tema sõnul oluliselt muutunud ei ole.
"Raske öelda, kas seda on palju või vähe. Palju on ka neid ettevõtteid, mis on jäänud endistest aegadest. Kui nad on juba paigas, siis keegi neid jõuga ümber ei hakka tõstma. Pigem lähtutakse piirkonna eripäradest ja lähtuvalt sellest võetakse ennetavad meetmed kasutusele," lausus ta.
Ta rääkis, et ohud on ettevõtte, päästeameti ja tehnilise järelevalve ameti koostöö tulemusena viidud miinimumini.
"Päästeamet ja ka tehnilise järelevalve ameti käivad ettevõtetes vaatamas, kas nad täidavad neile seatud eeskirju. Päästeameti poolt on oluline, et oleks dokumentatsioon korras. Ettevõte on ise koostanud riskianalüüsi, mis on kõige tõenäolisemad ohud, õnnetuse liigid või mis võib juhtuda ja teiselt poolt nende lahendamise plaanid. Mida nad teevad selleks, et see võimalikult kiiresti likvideerida ja et see ei väljuks ettevõtte territooriumilt," selgitas päästespetisalist.
Suurõnnetuste võimalikust juhtumisest rääkides ütles Sirp, et kunagi ei saa midagi välistada, aga tõenäosus, et see juhtub on suhteliselt minimaalne.
"Ettevõtted ja järelevalveasutused teevad omavahel piisavalt heal tasemel koostööd, nii et taolised juhtumid on väga minimaalseks viidud, et üldse midagi võib kergemal moelgi juhtuda," rääkis Sirp.
Valdavalt tegelevad sellised ettevõtted tootmise ja kemikaalidega ja siia saab liigitada veel tavalised kütusetanklad. "Kuna käideldakse ohtlikke aineid, siis tanklate arv suurendab seda arvu ja loob arusaama, et meil on hästi palju ohtlikke objekte."
Kõige suurem faktor suurõnnetuse toimumiseks saab Sirbi hinnangul olla inimlik eksimus või sekkumine. "Tanklatest rääkides, võib seal tekkida keskkonnamõjuline juhtum. Kuna mahutid on maa all, siis kunagi ei oska, millal seal mingi leke võib tekkida."
Sellist ohtu ei ole, et mahuti võib maa all õhku lennata. "Välistada ei saa kunagi midagi, aga ma julgen väita, et see on väga äärmuslik juhus, kui selline sündmus peaks aset leidma," märkis Sirp.
Elu ohtlike ettevõtete keskel on paratamatus
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles ERR-i uudisteportaalile, et elu ohtlike ettevõtete keskel on paratamatus. "Ei saa küsida, kas see arv on suur või väike - minu arvates on ka üks suurõnnetuse ohuga ettevõte liiga palju, kui tegemist on tiheasustusalaga. Kuid paratamatult peame elama olukorras, kus teenindusettevõtted (nt tanklad ja katlamajad) asuvad linna keskel, et elanikke teenindada," lausus ta.
Vakra sõnul on küsimus selles, kas omal ajal on need ettevõtted just kõige õigematesse piirkondadesse planeeritud, nüüd aga on üsna keeruline neid ümber asustada.
Vakra viitas veel, et 2015. aasta lõpus võttis riigikogu vastu uue kemikaaliseaduse, milles on sätestatud, et suurõnnetuse ohuga ettevõtted peavad oma tegevusega kaasnevaid riske hindama, rakendama vajalikke ettevaatus- ja ennetusabinõusid ning seda kõike kajastama ka vastavas dokumentatsioonis.
"See dokumentatsioon allub riigipoolsele eelnevale kontrollile ja selle kontrolli läbimise korral antakse käitisele käitamisluba. Seoses karmistunud nõuetega on paranenud ka elanike turvalisus," rääkis riigikogulane.
Igal inimesel on võimalik vaadata internetist Maa-ameti kodulehelt kaardirakendust, kus on kuvatud kemikaaliseaduse mõistes ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid, nende mõjualasid ning seotud info.
### Response:
Harjumaal on 33 suurõnnetuse ohuga ettevõtet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel aastal on sõja või vaesuse eest pagedes Euroopa liitu jõudnud üle 110 000 inimese ning rohkem kui 400 põgenikku on hukkunud, vahendab CNS News.
Amnesty täna avaldatud 2015.–2016. aasta raporti hinnangul on EL-i strateegia läbi kukkunud ja keskendub ainult inimeste selle piiridest eemal hoidmisele, selle asemel, et tagada Euroopasse turvaline teekond, mis võimaldaks päästa tuhandeid elusid.
Inimõigusorganisatsiooni sõnul on EL-i riigid enamuses kõhelnud või olnud otseselt vastu põgenike jagamise küsimuste lahendamisele.
EL-i riigid pingutasid liiga vähe seaduslike viiside väljatöötamisele, mis oleks võimaldanud põgenikel vältida ohtlikke merereise ja Euroopasse turvaliselt siseneda, väitis Amnesty. | Amnesty International kritiseeris EL-i migratsioonipoliitikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel aastal on sõja või vaesuse eest pagedes Euroopa liitu jõudnud üle 110 000 inimese ning rohkem kui 400 põgenikku on hukkunud, vahendab CNS News.
Amnesty täna avaldatud 2015.–2016. aasta raporti hinnangul on EL-i strateegia läbi kukkunud ja keskendub ainult inimeste selle piiridest eemal hoidmisele, selle asemel, et tagada Euroopasse turvaline teekond, mis võimaldaks päästa tuhandeid elusid.
Inimõigusorganisatsiooni sõnul on EL-i riigid enamuses kõhelnud või olnud otseselt vastu põgenike jagamise küsimuste lahendamisele.
EL-i riigid pingutasid liiga vähe seaduslike viiside väljatöötamisele, mis oleks võimaldanud põgenikel vältida ohtlikke merereise ja Euroopasse turvaliselt siseneda, väitis Amnesty.
### Response:
Amnesty International kritiseeris EL-i migratsioonipoliitikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Londoni olümpia hõbedanaiskond on kindlasti sel tähtsalt päeval väärikas vastane, külaline ja vaatamisväärsus, mida ka inimesel tänavalt võiks olla huvi oma silmaga kaeda. Pileti saab hankida läbi Korvpalliliidu e-poe.
Eesti rahvusnaiskond alustas kvalifikatsiooniturniiri südi kaotusega Bourges’ EM-hõbedale Prantsusmaale 41:69 ning kaotas seejärel võidetud avapoolaja järel kodus samuti EM-finaalturniiril osalenud Horvaatiale 55:67. Laupäeval jäi Eesti südi vastupanu osutades kodus alla Hollandile 63:66.
Nüüd on vastaseks Prantsusmaa, kelle taseme üle pole meil mõtet üldse spekuleerida, pigem on põnev tulla imetlema Vana Maailma staare Celine Dumerc’i, Endene Miyem’i, Isabelle Yakoubou’d jmt (Üks nimekamaid vastaseid Sandrine Gruda on hetkel klubita ja ka koondisega Tallinnasse ta ei saabunud – toim.), niisamuti vastaste sõnakat peatreenerit Valerie Garnier’i.
Eesti koondise peatreener Jaanus Levkoi lausus täna kõva mängu eel: „Meil siin mõnel kogenumal mängijal on natuke jalahädasid, aga saavad ehk homseks korda – kedagi asendama koosseisus ma ei hakka.“
Vastase ja enda mänguliste ülesannete kohta ütles Levkoi: „ Vaatasin eile Kalev/Cramo ja CSKA mängu ning kuni kolmanda veerandi lõpuni oli õhus head pinget. Tahaks ju siia paralleeli luua..."
„Meie peamine eesmärk on hästi mängida Prantsusmaa vastu. Aga niisama tiksuma me sinna ei lähe, loodetavasti. Loodan meie poolt ilusat ja võitluslikku mängu näha,“ lõpetas peatreener. | TÄNA | Eesti naiste korvpallikoondis võõrustab olümpiahõbedat Prantsusmaad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Londoni olümpia hõbedanaiskond on kindlasti sel tähtsalt päeval väärikas vastane, külaline ja vaatamisväärsus, mida ka inimesel tänavalt võiks olla huvi oma silmaga kaeda. Pileti saab hankida läbi Korvpalliliidu e-poe.
Eesti rahvusnaiskond alustas kvalifikatsiooniturniiri südi kaotusega Bourges’ EM-hõbedale Prantsusmaale 41:69 ning kaotas seejärel võidetud avapoolaja järel kodus samuti EM-finaalturniiril osalenud Horvaatiale 55:67. Laupäeval jäi Eesti südi vastupanu osutades kodus alla Hollandile 63:66.
Nüüd on vastaseks Prantsusmaa, kelle taseme üle pole meil mõtet üldse spekuleerida, pigem on põnev tulla imetlema Vana Maailma staare Celine Dumerc’i, Endene Miyem’i, Isabelle Yakoubou’d jmt (Üks nimekamaid vastaseid Sandrine Gruda on hetkel klubita ja ka koondisega Tallinnasse ta ei saabunud – toim.), niisamuti vastaste sõnakat peatreenerit Valerie Garnier’i.
Eesti koondise peatreener Jaanus Levkoi lausus täna kõva mängu eel: „Meil siin mõnel kogenumal mängijal on natuke jalahädasid, aga saavad ehk homseks korda – kedagi asendama koosseisus ma ei hakka.“
Vastase ja enda mänguliste ülesannete kohta ütles Levkoi: „ Vaatasin eile Kalev/Cramo ja CSKA mängu ning kuni kolmanda veerandi lõpuni oli õhus head pinget. Tahaks ju siia paralleeli luua..."
„Meie peamine eesmärk on hästi mängida Prantsusmaa vastu. Aga niisama tiksuma me sinna ei lähe, loodetavasti. Loodan meie poolt ilusat ja võitluslikku mängu näha,“ lõpetas peatreener.
### Response:
TÄNA | Eesti naiste korvpallikoondis võõrustab olümpiahõbedat Prantsusmaad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olen saam! Mind laplaseks sõimanud hõimud,
Tahavad näidata oma võimu,
Aga meil meeles on iga lapp,
Mis võetud meilt aegade vooris.
Armu ei saa ükski purjus papp! –
Nii karjuvad saamide koorid.
Armu ei saa ka röövlite kondid
Ega ka venkudest lollid tondid.
Olen saam! Laulan kõikide laulu,
Rändan päikese radadel, kuu on mu vend.
Ei karda ma uusi ega iidseid haudu,
Alati rõõmus ja õudne on mu taevane lend.
Arvate vist, et võite meid murda,
Kui palute andeks kõik tehtud mõrvad.
Aga me naerame, keegi ei kurda,
Sest kord sajab alla tuld ja tõrva.
Valvake! hüüdis kord Issand,
Me teame ju seda,
Ei sule me silmi,
Kui tabab häda
Me hõimude juuri,
Puuri kord Saatan
Pannakse kindlalt,
Seni ma valvan,
Kas vennad on valmis,
Kas märgid on küpsed,
Et vastu võtta me Issanda kutset;
Siis astume Tema õigele käele,
Et uueks kõik luua
Enne kui kurjade jõuk
Hävitab elu,
Mille Looja kord lõi;
Meie võim
Ulatub tähtede taha,
maha suruda
Võimalik pole
Me vägede igavest hoogu.
Olen Saam! Kõik olnud ja olevad
Kõugud kuulge:
Pange pasunad suule,
Alla tuule tormake siia
Kui tuulispask –
Olen ASK!
Päikeselaste tulek
Dies irae
Halltõves vaevlevad Issanda loomad,
Aga vaid häda ja karistust toovad
Saamide väed.
Sirutab anuva käe pankur ja maakler,
börsside aktsiad lendavad tuulde,
Kapital leegitseb vihases tules.
Hullunult jookseb surelikkude salk
Tulemas taevast on põletav malk.
Maa on ammugi kaldund orbiidilt,
Päike kiigub ja tähtede voog
Tormab läbi Kõiksuse pärani ukse,
Viimset tukset
Kuuleb Ilmamaa süda.
Tulevad, tulevad kuldsetel põtradel saamid,
Tulevad, tulevad valgetel hobustel vaarid.
Hõissaa! Nüüd hüüab nõidade koor,
Väriseb võimusnik, väriseb hoor.
Lingu keerutab Nõid Ettevei –
Kõri on kinni liigkasuvõtjal Meil.
Lingu keerutab Nõid Turabai,
Kõri jääb kinni ministril Vail.
Inimeste kõrisid pitsitab ling
„Halastust pole!“ vigiseb hing.
Pangad langevad mürinal kokku,
Kõugud naeravad, löövad lokku
Vastu kaupluste reklaamis uksi,
Miski ei jää samaks, kõik läheb tuksi.
Taevast vingudes langevad piigid,
Kärvavad linnad ja hulluvad riigid.
Saamide vägi, oh saamide vägi | Lapard. Saamide salmid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olen saam! Mind laplaseks sõimanud hõimud,
Tahavad näidata oma võimu,
Aga meil meeles on iga lapp,
Mis võetud meilt aegade vooris.
Armu ei saa ükski purjus papp! –
Nii karjuvad saamide koorid.
Armu ei saa ka röövlite kondid
Ega ka venkudest lollid tondid.
Olen saam! Laulan kõikide laulu,
Rändan päikese radadel, kuu on mu vend.
Ei karda ma uusi ega iidseid haudu,
Alati rõõmus ja õudne on mu taevane lend.
Arvate vist, et võite meid murda,
Kui palute andeks kõik tehtud mõrvad.
Aga me naerame, keegi ei kurda,
Sest kord sajab alla tuld ja tõrva.
Valvake! hüüdis kord Issand,
Me teame ju seda,
Ei sule me silmi,
Kui tabab häda
Me hõimude juuri,
Puuri kord Saatan
Pannakse kindlalt,
Seni ma valvan,
Kas vennad on valmis,
Kas märgid on küpsed,
Et vastu võtta me Issanda kutset;
Siis astume Tema õigele käele,
Et uueks kõik luua
Enne kui kurjade jõuk
Hävitab elu,
Mille Looja kord lõi;
Meie võim
Ulatub tähtede taha,
maha suruda
Võimalik pole
Me vägede igavest hoogu.
Olen Saam! Kõik olnud ja olevad
Kõugud kuulge:
Pange pasunad suule,
Alla tuule tormake siia
Kui tuulispask –
Olen ASK!
Päikeselaste tulek
Dies irae
Halltõves vaevlevad Issanda loomad,
Aga vaid häda ja karistust toovad
Saamide väed.
Sirutab anuva käe pankur ja maakler,
börsside aktsiad lendavad tuulde,
Kapital leegitseb vihases tules.
Hullunult jookseb surelikkude salk
Tulemas taevast on põletav malk.
Maa on ammugi kaldund orbiidilt,
Päike kiigub ja tähtede voog
Tormab läbi Kõiksuse pärani ukse,
Viimset tukset
Kuuleb Ilmamaa süda.
Tulevad, tulevad kuldsetel põtradel saamid,
Tulevad, tulevad valgetel hobustel vaarid.
Hõissaa! Nüüd hüüab nõidade koor,
Väriseb võimusnik, väriseb hoor.
Lingu keerutab Nõid Ettevei –
Kõri on kinni liigkasuvõtjal Meil.
Lingu keerutab Nõid Turabai,
Kõri jääb kinni ministril Vail.
Inimeste kõrisid pitsitab ling
„Halastust pole!“ vigiseb hing.
Pangad langevad mürinal kokku,
Kõugud naeravad, löövad lokku
Vastu kaupluste reklaamis uksi,
Miski ei jää samaks, kõik läheb tuksi.
Taevast vingudes langevad piigid,
Kärvavad linnad ja hulluvad riigid.
Saamide vägi, oh saamide vägi
### Response:
Lapard. Saamide salmid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kremli sõnul rõhutasid telefonikõnet pidanud Putin ja Assad Islamiriigi, Nusra Fronti ja teiste ÜRO julgeolekunõukogu vastavasse nimekirja kantud rühmituste vastase jätkuva kompromissitu võitluse tähtsust, vahendab Reuters.
Süüria president ühtegi ÜRO julgeolekunõukogu nimekirja ei maininud.
USA ja Venemaa teatasid esmaspäeval plaanist vaenutegevuse lõpetamiseks Süürias ning terrorirühmitus Islamiriik ja Nusra Front mässuliste kõrvaldamisest, mis hakkab kehtima alates laupäevast.
Putin ütles toona, et relvarahu lepingud Moskva ja Washingtoni vahel on suur samm verevalamise peatamiseks ja on hea näide terrorismivastasest võitlusest. | Kreml: Assad kinnitas Putinile valmisolekut vaherahu austada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kremli sõnul rõhutasid telefonikõnet pidanud Putin ja Assad Islamiriigi, Nusra Fronti ja teiste ÜRO julgeolekunõukogu vastavasse nimekirja kantud rühmituste vastase jätkuva kompromissitu võitluse tähtsust, vahendab Reuters.
Süüria president ühtegi ÜRO julgeolekunõukogu nimekirja ei maininud.
USA ja Venemaa teatasid esmaspäeval plaanist vaenutegevuse lõpetamiseks Süürias ning terrorirühmitus Islamiriik ja Nusra Front mässuliste kõrvaldamisest, mis hakkab kehtima alates laupäevast.
Putin ütles toona, et relvarahu lepingud Moskva ja Washingtoni vahel on suur samm verevalamise peatamiseks ja on hea näide terrorismivastasest võitlusest.
### Response:
Kreml: Assad kinnitas Putinile valmisolekut vaherahu austada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlane Jaan Puidet sai Jämtlandi särgis mänguaega 21 minutit ning viskas selle ajaga 4 punkti (kahesed 2/3, kolmesed 0/2), hankis 3 lauapalli, jagas 3 korvisöötu, tegi ühe vaheltlõike ja ka viis isiklikku viga.
Södertälje parim oli 24 punkti ja 7 lauapalliga Toni Bizaca, Jämtlandi poolel vastas Dino Cinac 20 silma ja 7 lauapalliga.
Södertälje Kings (23-2) juhib liigatabelit lähima jälitaja ees nelja võiduga, Jämtländ Basket (8-19) on 9. positsioonil ning play-off kohast ollakse kolme võidu kaugusel. | Viie veaga välja kukkunud Puidet viskas Rootsi liiga liidri vastu 4 punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlane Jaan Puidet sai Jämtlandi särgis mänguaega 21 minutit ning viskas selle ajaga 4 punkti (kahesed 2/3, kolmesed 0/2), hankis 3 lauapalli, jagas 3 korvisöötu, tegi ühe vaheltlõike ja ka viis isiklikku viga.
Södertälje parim oli 24 punkti ja 7 lauapalliga Toni Bizaca, Jämtlandi poolel vastas Dino Cinac 20 silma ja 7 lauapalliga.
Södertälje Kings (23-2) juhib liigatabelit lähima jälitaja ees nelja võiduga, Jämtländ Basket (8-19) on 9. positsioonil ning play-off kohast ollakse kolme võidu kaugusel.
### Response:
Viie veaga välja kukkunud Puidet viskas Rootsi liiga liidri vastu 4 punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See võib ajuti tunduda meile küll olulise, ent triviaalseks kulunud ajaloofaktina, ent vaadakem sellele faktile korraks otsa nende väljakutsetega seoses, mis on meil ees praegu, aastal 2016. Hirm, usaldamatus ja ebakindlus ümberringi ning meie eneste sees. Euroopa taas ragisemas ja vaat et rebenemaski.
Aga ärme vaatame minevikus ainult kuivi fakte. Vaatame pigem neile eestlastele – päris inimestele – seal saja ja rohkema aasta taga silma ja südamesse.
Mis oli neis sellist, mis võimaldas sooritada lühikese aja jooksul hiigelsuure mentaalse hüppe – pärisorjadest ülikeerulistes rahvusvahelistes oludes omaenda riigi loojateks? Võibolla saame selle vaatamise tulemusel aimu ressursist, mis on eestlastel olemas olnud, on praegugi ja millest võiks palju kasu saada, kui seda vaid meelde tuletada?
Eesti võib seada sihiks saamise uueks Põhjamaaks, sallivaks, rikkaks, terveks või mida iganes veel – arengukavasid ja programme meil on. Kõigi nende sihtide saavutamise hädatarvilik eeldus on aga usk muutuse võimalikkusse ja oskus end ette antud taustandmetest, raamidest, vajadusel ka lahti tõugata. Ka riigina, ent eelkõige igaüks inimesena eraldi – sest muidu ei saa muutuda midagi riigis.
Kel on usk, et temal pole matemaatika- või poliitikaareenile teistega võrdsena asja – sest sinna saavad vaid sünnilt ja päritolult võimekad –, see ka ei pinguta kogu hingest, edu saavutamisest rääkimata.
Kui räägime üksikisikutest, siis õnneks on see usk üsna lihtsalt õpitav – aga eeskujudest saame jõudu. Meie esivanematel pidi seda usku olema. Usku, mis ei sättinud neid innovatsiooni kuulutama ja imet ootama, vaid pani võimaluse tekkides usinalt ja ehk praeguse europõlglikuma maitse jaoks natuke narrikaltki kopeerima juba teadaolevat – saksalikku elukorraldust, seltsiliikumist, ajakirjandust – aga kopeerima nii, et sellest kõigest tekkis uus kvaliteet ja lõpuks ka uus riik.
Saksaliku laulukoorikombe järeletegemisel sündis üks eestlaste identiteedi aluseks olevaid traditsioone. Võeti šnitti kogenumatelt, et oma asi saaks aetud. Seda võiks muide meelde tuletada siis, kui me teinekord euroopalike asjade järeletegemise pärast ülearu muretsema kipume.
Mille nimel see kõik?
Ent kui me usume edasiliikumisse ja arengusse, siis ei pääse me küsimusest, et mille nimel see kõik? Miks peame me – igaüks eraldi ja kõik koos, riigina – tahtma olla edumeelsed, põhjamaised, avatud, sallivad, tegusad jne? Mis on sel pistmist iseäranis just Eestiga, selliseid riike maailmas on teisigi?
Jah, põhiseadus annab selge vastuse – Eesti riigi ülesanne on tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Ent esitame endale raskema küsimuse – miks peaks me midagi sellist üldse tahtma? Säilitada ühte rahvust ja kultuuri, neid on ju palju? Kas meis on midagi nii erilist ja kui, siis mis?
Mul on sügav veendumus, et see ei saa olla Eesti e-edu ega tublidus eelarve tasakaalus hoidmisel; see ei saa olla äpp, märk või kuitahes tore toode made in Estonia. See peab olema midagi, mil on pistmist meie essentsi, põhisisu, olemusega – sest äppe saab teha igal pool, märgid on soovi korral ümber tõstetavad, eesti meki saab külge panna Hiinas valmistatud asjale.
Kui 1918. aasta veebruarikuus seadis „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ sihi olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres, siis võiks nüüd sadakond aastat hiljem – olles uuesti keerulistesse oludesse sattunud – võtta julgus kokku, mõelda samm edasi ja sooritada järgmine vaimne hüpe.
Võrdsena võrdsete hulgas me riigina seisame, häbenema väga ei pea. Mõtleme ja sõnastame endale ja teistele nüüd selle, mis on meis, eestlastes ja Eesti riigis, täiesti erilist ja ainuomast. Midagi sellist, mis paneks meid endid ja ka teistest rahvustest inimesi ütlema uhkelt „olen eestlane“ – nii nagu on nimetatud end Rooma kodanikuks, berliinlaseks või Charlieks. Midagi sellist, mis paneks meid endid ja neid meiega võrdseid kogu maailmas tahtma panustada Eesti ja eestlaste säilimisse – ja seda mitte Realpolitik’i kainete kaalutluste, vennaarmu, harjumuse, laiskuse või viisakuse tõttu, vaid just millegi meile ainuomase ja väärtusliku pärast. Et meid, eestlasi, armastataks ja hinnataks just meie endi erilisuse pärast ja tahetaks, et me olemas oleme.
Et me ise armastaks ja hindaks end selle oma erilisuse pärast ja mitte selle alusel, kuidas me edetabelites paistame.
Suur väljakutse? Jah. Aga vaatame saja ja kahesaja aasta taha, peame natuke nõu ja me teeme selle ära.
Elagu Eesti!
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Kätlin Konstabel: miks peaks me tahtma Eesti ja eestluse kestmist? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See võib ajuti tunduda meile küll olulise, ent triviaalseks kulunud ajaloofaktina, ent vaadakem sellele faktile korraks otsa nende väljakutsetega seoses, mis on meil ees praegu, aastal 2016. Hirm, usaldamatus ja ebakindlus ümberringi ning meie eneste sees. Euroopa taas ragisemas ja vaat et rebenemaski.
Aga ärme vaatame minevikus ainult kuivi fakte. Vaatame pigem neile eestlastele – päris inimestele – seal saja ja rohkema aasta taga silma ja südamesse.
Mis oli neis sellist, mis võimaldas sooritada lühikese aja jooksul hiigelsuure mentaalse hüppe – pärisorjadest ülikeerulistes rahvusvahelistes oludes omaenda riigi loojateks? Võibolla saame selle vaatamise tulemusel aimu ressursist, mis on eestlastel olemas olnud, on praegugi ja millest võiks palju kasu saada, kui seda vaid meelde tuletada?
Eesti võib seada sihiks saamise uueks Põhjamaaks, sallivaks, rikkaks, terveks või mida iganes veel – arengukavasid ja programme meil on. Kõigi nende sihtide saavutamise hädatarvilik eeldus on aga usk muutuse võimalikkusse ja oskus end ette antud taustandmetest, raamidest, vajadusel ka lahti tõugata. Ka riigina, ent eelkõige igaüks inimesena eraldi – sest muidu ei saa muutuda midagi riigis.
Kel on usk, et temal pole matemaatika- või poliitikaareenile teistega võrdsena asja – sest sinna saavad vaid sünnilt ja päritolult võimekad –, see ka ei pinguta kogu hingest, edu saavutamisest rääkimata.
Kui räägime üksikisikutest, siis õnneks on see usk üsna lihtsalt õpitav – aga eeskujudest saame jõudu. Meie esivanematel pidi seda usku olema. Usku, mis ei sättinud neid innovatsiooni kuulutama ja imet ootama, vaid pani võimaluse tekkides usinalt ja ehk praeguse europõlglikuma maitse jaoks natuke narrikaltki kopeerima juba teadaolevat – saksalikku elukorraldust, seltsiliikumist, ajakirjandust – aga kopeerima nii, et sellest kõigest tekkis uus kvaliteet ja lõpuks ka uus riik.
Saksaliku laulukoorikombe järeletegemisel sündis üks eestlaste identiteedi aluseks olevaid traditsioone. Võeti šnitti kogenumatelt, et oma asi saaks aetud. Seda võiks muide meelde tuletada siis, kui me teinekord euroopalike asjade järeletegemise pärast ülearu muretsema kipume.
Mille nimel see kõik?
Ent kui me usume edasiliikumisse ja arengusse, siis ei pääse me küsimusest, et mille nimel see kõik? Miks peame me – igaüks eraldi ja kõik koos, riigina – tahtma olla edumeelsed, põhjamaised, avatud, sallivad, tegusad jne? Mis on sel pistmist iseäranis just Eestiga, selliseid riike maailmas on teisigi?
Jah, põhiseadus annab selge vastuse – Eesti riigi ülesanne on tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Ent esitame endale raskema küsimuse – miks peaks me midagi sellist üldse tahtma? Säilitada ühte rahvust ja kultuuri, neid on ju palju? Kas meis on midagi nii erilist ja kui, siis mis?
Mul on sügav veendumus, et see ei saa olla Eesti e-edu ega tublidus eelarve tasakaalus hoidmisel; see ei saa olla äpp, märk või kuitahes tore toode made in Estonia. See peab olema midagi, mil on pistmist meie essentsi, põhisisu, olemusega – sest äppe saab teha igal pool, märgid on soovi korral ümber tõstetavad, eesti meki saab külge panna Hiinas valmistatud asjale.
Kui 1918. aasta veebruarikuus seadis „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ sihi olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres, siis võiks nüüd sadakond aastat hiljem – olles uuesti keerulistesse oludesse sattunud – võtta julgus kokku, mõelda samm edasi ja sooritada järgmine vaimne hüpe.
Võrdsena võrdsete hulgas me riigina seisame, häbenema väga ei pea. Mõtleme ja sõnastame endale ja teistele nüüd selle, mis on meis, eestlastes ja Eesti riigis, täiesti erilist ja ainuomast. Midagi sellist, mis paneks meid endid ja ka teistest rahvustest inimesi ütlema uhkelt „olen eestlane“ – nii nagu on nimetatud end Rooma kodanikuks, berliinlaseks või Charlieks. Midagi sellist, mis paneks meid endid ja neid meiega võrdseid kogu maailmas tahtma panustada Eesti ja eestlaste säilimisse – ja seda mitte Realpolitik’i kainete kaalutluste, vennaarmu, harjumuse, laiskuse või viisakuse tõttu, vaid just millegi meile ainuomase ja väärtusliku pärast. Et meid, eestlasi, armastataks ja hinnataks just meie endi erilisuse pärast ja tahetaks, et me olemas oleme.
Et me ise armastaks ja hindaks end selle oma erilisuse pärast ja mitte selle alusel, kuidas me edetabelites paistame.
Suur väljakutse? Jah. Aga vaatame saja ja kahesaja aasta taha, peame natuke nõu ja me teeme selle ära.
Elagu Eesti!
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Kätlin Konstabel: miks peaks me tahtma Eesti ja eestluse kestmist? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sputniku edastatud teate kohaselt asub nende peakorter Tallinnas ning Sputniku "ajakirjanikud ja toimetajad edastavad rahvusvahelisi ja kohalikke uudiseid ja arvamusi aktuaalsetel teemadel".
Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjani sõnul on Sputnik "kaasaegne massimeediavahend, mis erineb teistest eelkõige maailma mõistmise teemadevaliku ja vaatenurga poolest".
Teates lubatakse, et uudisteportaal Sputnik Eesti pakub lugejale mitmekülgset multimeediasisu. Sputniku motona tuuakse välja "Räägime seda, millest teised vaikivad".
Riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross märkis eile antud raadiointervjuus, et tema hinnangul proovib Vene riigile kuuluv Sputnik koos oma sõsarkanalitega tekitada ühiskonnas apaatiat ja usaldamatust, kuid taoliste väljaannete tegevust ei oleks ehk mõistlik seaduste abil piirata, kuna Vene propagandamasin võib õiguste riived pöörata meie endi vastu.
Nii Sputnik kui ka Russia Today ehk RT levivad eeskätt internetis ning näiteks RT poolt YouTube üles laetud videoklipid on Krossi sõnul äärmiselt vaadatud just vandenõuteoreetikute hulgas.
"Nad üritavad saavutada olukorda, kus inimene hakkab arvama, et kõik valetavad ehk tõde enam ei olegi, mistõttu ei tohiks kedagi uskuda," rääkis Kross, kes lisas, et lõpptulemusena saavutatakse ühiskonnas teatud apaatia poliitiliste juhtide suhtes. | Venemaa propagandakanal Sputnik teatas eesti- ja venekeelse uudisteportaali käivitamisest Eestis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sputniku edastatud teate kohaselt asub nende peakorter Tallinnas ning Sputniku "ajakirjanikud ja toimetajad edastavad rahvusvahelisi ja kohalikke uudiseid ja arvamusi aktuaalsetel teemadel".
Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjani sõnul on Sputnik "kaasaegne massimeediavahend, mis erineb teistest eelkõige maailma mõistmise teemadevaliku ja vaatenurga poolest".
Teates lubatakse, et uudisteportaal Sputnik Eesti pakub lugejale mitmekülgset multimeediasisu. Sputniku motona tuuakse välja "Räägime seda, millest teised vaikivad".
Riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross märkis eile antud raadiointervjuus, et tema hinnangul proovib Vene riigile kuuluv Sputnik koos oma sõsarkanalitega tekitada ühiskonnas apaatiat ja usaldamatust, kuid taoliste väljaannete tegevust ei oleks ehk mõistlik seaduste abil piirata, kuna Vene propagandamasin võib õiguste riived pöörata meie endi vastu.
Nii Sputnik kui ka Russia Today ehk RT levivad eeskätt internetis ning näiteks RT poolt YouTube üles laetud videoklipid on Krossi sõnul äärmiselt vaadatud just vandenõuteoreetikute hulgas.
"Nad üritavad saavutada olukorda, kus inimene hakkab arvama, et kõik valetavad ehk tõde enam ei olegi, mistõttu ei tohiks kedagi uskuda," rääkis Kross, kes lisas, et lõpptulemusena saavutatakse ühiskonnas teatud apaatia poliitiliste juhtide suhtes.
### Response:
Venemaa propagandakanal Sputnik teatas eesti- ja venekeelse uudisteportaali käivitamisest Eestis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brasiilia politiikud koostavad plaani, et muuta olemasolevad abordiseadused jäigemaks ja karistada naisi mikrotsefaaliaga loodete abortimise eest nelja ja poole aastase vangistusega, kirjutab väljaanne Time.
Riigi föderaalse kongressi evangeelse poliitnõukogu liikmete plaan on vastus rahvusvahelisele, sealhulgas ÜRO survele Zika-epideemia tõttu abordiseadusi liberaliseerida.
Samal ajal, kui katoliku kiriku hoiakud rasestumisvastaste vahendite suhtes on Zika puhangu tõttu leebemaks muutunud, on Brasiilia konservatiivsed jõud riigis oluliselt tugevamad kui need, kes soovivad seadust leevendada.
Sarnaselt paljudele Ladina-Ameerika riikidele, on abort Brasiilias ebaseaduslik, välja arvatud vägistamise korral, kui ema elu on ohus või kui laps ei jää elama. Praegu ootab naisi, kes nõustuvad tegema aborti või teevad ise aborti, ühe- kuni kolmeaastane vanglakaristus. Arstid, kes teevad abordi, võivad selle eest saada ühe- kuni neljaaastase vanglakaristuse, kui naine oli nõus, ning kolme- kuni kümneaastase vanglakaristuse, kui ei olnud.
Vastavalt seaduseelnõule suureneksid karistused mikrotsefaalia või muude kõrvalekallete tõttu tehtud abordi eest märkimisväärselt, tõstes maksimaalse karistuse kuni 15 aastani.
"Seoses meie riiki tabanud kriisiga on feministlik liikumine üritanud olukorda ära kasutada ja meie abordiseadusi muuta," rääkis eelnõu autor ja Brasiilia alamkoja liige vabariiklaste erakonnast Anderson Ferreira.
Ferreira esindab Pernambuco osariiki, mis on tuhandete mikrotsefaalia juhtumite epitsenter. "Sellele liikumisele tuleb vastu astuda," rääkis ta. "Igaüks peab mõistma abordi kui kuriteo raskust ja selle vastuvõetamatust."
Liikumine, millele Ferreira viitab, on bioeetika instituut, mis koostab ettepanekut Brasiilia ülemkohtule lubada naistele teha aborti mikrotsefaaliaga loodetele ja tagada naiste juurdepääs rasestumisvastastele vahenditele ning Zika-testidele.
Sarnane algatus lubada abort anentsefaalia ehk peaajutuse korral, võeti kohtus vastu 2012. aastal.
Arvestades sellega, et mikrotsefaaliat on keeruline enne raseduse lõppu tuvastada – testid tavaliselt ei tööta enne kolmandat trimestrit – tahab rühm legaliseerida abordi kõigile naistele, kellel on diagnoositud Zika.
Antropoloog ja instituudi asutaja Debora Diniz tunnistab, et tegemist on raske ülesandega. Brasiilia põhiseadus ei taga mitte ainult õigust elule, sealhulgas loodetele, vaid ka riigi kongress on tugevalt konservatiivne ja viimaste aastate küsitlused on näidanud, et praeguste seaduste toetus jääb vahemikku 72–82 protsenti.
"Brasiilias ei ole poliitilist kliimat abordi üle arutamiseks," rääkis Diniz. "Tavaliselt, kui see teema üles võtta, unustatakse kõik muu. See on vastuvõetamatu."
"Aga see on hädaolukord. Me peame üritama rääkida sellest, mida me saame nende naiste aitamiseks teha, isegi kui see tähendab abordi lubamist," ütles Diniz.
Mikrotsefaalia kahtlusega juhtumite arv on viimasel nädalatel tõusnud Brasiilias 4000-ni, millest rohkem kui 400 on kinnitatud. Zika-viirus avastati esmakordselt aprillis. Brasiilia valitsuse sõnul on tavalisel aastal juhtumite arv olnud 150 ümber, kuigi WHO uuringu järgi võib see number juhtumite tegelikku hulka alahinnata.
WHO on kuulutanud Zika puhangu tõttu välja ülemaailmse rahatervise hädaolukorra.
Vajadus olukorra lahendamiseks tuleb Brasiilia jaoks keerulisel ajal, kui president Dilma Rousseff seisab silmitsi tagasikutsumise menetlusega ja riik raskeima majanduslangusega alates 1901. aastast.
2014. aasta valimised tõid tagasi konservatiivse kongressi paljude evangelikaalidega, kes moodustavad viiendiku Brasiilia rahvastikust. Esindajad on teinud samuti ettepaneku piirata juurdepääsu abordile ka vägistamise korral, lõdvendada relvakontrolli ning määratleda abielu ainult mehe ja naise vahelise liiduna.
Katoliku kirik Brasiilias on samuti lükanud tagasi soovituse abordiseaduse lõdvendamiseks. "Mikrotsefaalia on Brasiilias olnud aastaid. Feministlik liikumine kasutab praegust hetke ära, et aborditeema uuesti päevakorda tuua," rääkis abipiiskop ja Brasiilia piiskoppide konverentsi peasekretär Leonardo Ulrich Steiner. "Abort toob kaasa eugeenika, täiuslike inimeste valimise praktika."
Olenemata õiguslikest piirangutest teeb hinnanguliselt 850 000 naist Brasiilias iga aasta ebaseaduslikult aborti ja praktikas on kriminaalsüüdistused väga haruldased. | Brasiilia valitsus tahab Zika puhangu tõttu naised abordi tegemise eest vangi saata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brasiilia politiikud koostavad plaani, et muuta olemasolevad abordiseadused jäigemaks ja karistada naisi mikrotsefaaliaga loodete abortimise eest nelja ja poole aastase vangistusega, kirjutab väljaanne Time.
Riigi föderaalse kongressi evangeelse poliitnõukogu liikmete plaan on vastus rahvusvahelisele, sealhulgas ÜRO survele Zika-epideemia tõttu abordiseadusi liberaliseerida.
Samal ajal, kui katoliku kiriku hoiakud rasestumisvastaste vahendite suhtes on Zika puhangu tõttu leebemaks muutunud, on Brasiilia konservatiivsed jõud riigis oluliselt tugevamad kui need, kes soovivad seadust leevendada.
Sarnaselt paljudele Ladina-Ameerika riikidele, on abort Brasiilias ebaseaduslik, välja arvatud vägistamise korral, kui ema elu on ohus või kui laps ei jää elama. Praegu ootab naisi, kes nõustuvad tegema aborti või teevad ise aborti, ühe- kuni kolmeaastane vanglakaristus. Arstid, kes teevad abordi, võivad selle eest saada ühe- kuni neljaaastase vanglakaristuse, kui naine oli nõus, ning kolme- kuni kümneaastase vanglakaristuse, kui ei olnud.
Vastavalt seaduseelnõule suureneksid karistused mikrotsefaalia või muude kõrvalekallete tõttu tehtud abordi eest märkimisväärselt, tõstes maksimaalse karistuse kuni 15 aastani.
"Seoses meie riiki tabanud kriisiga on feministlik liikumine üritanud olukorda ära kasutada ja meie abordiseadusi muuta," rääkis eelnõu autor ja Brasiilia alamkoja liige vabariiklaste erakonnast Anderson Ferreira.
Ferreira esindab Pernambuco osariiki, mis on tuhandete mikrotsefaalia juhtumite epitsenter. "Sellele liikumisele tuleb vastu astuda," rääkis ta. "Igaüks peab mõistma abordi kui kuriteo raskust ja selle vastuvõetamatust."
Liikumine, millele Ferreira viitab, on bioeetika instituut, mis koostab ettepanekut Brasiilia ülemkohtule lubada naistele teha aborti mikrotsefaaliaga loodetele ja tagada naiste juurdepääs rasestumisvastastele vahenditele ning Zika-testidele.
Sarnane algatus lubada abort anentsefaalia ehk peaajutuse korral, võeti kohtus vastu 2012. aastal.
Arvestades sellega, et mikrotsefaaliat on keeruline enne raseduse lõppu tuvastada – testid tavaliselt ei tööta enne kolmandat trimestrit – tahab rühm legaliseerida abordi kõigile naistele, kellel on diagnoositud Zika.
Antropoloog ja instituudi asutaja Debora Diniz tunnistab, et tegemist on raske ülesandega. Brasiilia põhiseadus ei taga mitte ainult õigust elule, sealhulgas loodetele, vaid ka riigi kongress on tugevalt konservatiivne ja viimaste aastate küsitlused on näidanud, et praeguste seaduste toetus jääb vahemikku 72–82 protsenti.
"Brasiilias ei ole poliitilist kliimat abordi üle arutamiseks," rääkis Diniz. "Tavaliselt, kui see teema üles võtta, unustatakse kõik muu. See on vastuvõetamatu."
"Aga see on hädaolukord. Me peame üritama rääkida sellest, mida me saame nende naiste aitamiseks teha, isegi kui see tähendab abordi lubamist," ütles Diniz.
Mikrotsefaalia kahtlusega juhtumite arv on viimasel nädalatel tõusnud Brasiilias 4000-ni, millest rohkem kui 400 on kinnitatud. Zika-viirus avastati esmakordselt aprillis. Brasiilia valitsuse sõnul on tavalisel aastal juhtumite arv olnud 150 ümber, kuigi WHO uuringu järgi võib see number juhtumite tegelikku hulka alahinnata.
WHO on kuulutanud Zika puhangu tõttu välja ülemaailmse rahatervise hädaolukorra.
Vajadus olukorra lahendamiseks tuleb Brasiilia jaoks keerulisel ajal, kui president Dilma Rousseff seisab silmitsi tagasikutsumise menetlusega ja riik raskeima majanduslangusega alates 1901. aastast.
2014. aasta valimised tõid tagasi konservatiivse kongressi paljude evangelikaalidega, kes moodustavad viiendiku Brasiilia rahvastikust. Esindajad on teinud samuti ettepaneku piirata juurdepääsu abordile ka vägistamise korral, lõdvendada relvakontrolli ning määratleda abielu ainult mehe ja naise vahelise liiduna.
Katoliku kirik Brasiilias on samuti lükanud tagasi soovituse abordiseaduse lõdvendamiseks. "Mikrotsefaalia on Brasiilias olnud aastaid. Feministlik liikumine kasutab praegust hetke ära, et aborditeema uuesti päevakorda tuua," rääkis abipiiskop ja Brasiilia piiskoppide konverentsi peasekretär Leonardo Ulrich Steiner. "Abort toob kaasa eugeenika, täiuslike inimeste valimise praktika."
Olenemata õiguslikest piirangutest teeb hinnanguliselt 850 000 naist Brasiilias iga aasta ebaseaduslikult aborti ja praktikas on kriminaalsüüdistused väga haruldased.
### Response:
Brasiilia valitsus tahab Zika puhangu tõttu naised abordi tegemise eest vangi saata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | BBC teatel oli Tara Airi lennukis 20 reisijat ja kolm meeskonnaliiget. Kuigi isikute tuvastamine alles käib, on teada üks reisijatest oli Hiina, üks Kuveidi kodanik. Pardal oli kaks last.
Lennufirmale Tara kuulunud lennuk tõusis õhku Katmandu lähistel asuvast kuurordist Pokharast ning oli teel Jomsomi. Sellel marsruudil mägede vahel lendavad ainult väikelennukid.
Lend pidi kestma 18 minutit, kümme minutit pärast õhkutõusu kadus lennukiga kontakt. Pokhara lennujaamast läks lennukit otsima kolm päästehelikopterit.
Nepali lennundusettevõtetele on varem ette heidetud kehva tehnilist järelvalvet ning sel on olnud probleeme ohutusnõuete täitmisega. Nepali lennuameti juht Sanjiv Gautam kinnitas BBC-le, et kadunuks jäänud lennuk oli uus ning ilmaolud olid head. "Meid üllatab, kuidas see lennuk sai kadunuks jääda," ütles Gautam. | Nepalis kukkus alla väikelennuk 23 inimesega, kõik reisijad hukkusid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
BBC teatel oli Tara Airi lennukis 20 reisijat ja kolm meeskonnaliiget. Kuigi isikute tuvastamine alles käib, on teada üks reisijatest oli Hiina, üks Kuveidi kodanik. Pardal oli kaks last.
Lennufirmale Tara kuulunud lennuk tõusis õhku Katmandu lähistel asuvast kuurordist Pokharast ning oli teel Jomsomi. Sellel marsruudil mägede vahel lendavad ainult väikelennukid.
Lend pidi kestma 18 minutit, kümme minutit pärast õhkutõusu kadus lennukiga kontakt. Pokhara lennujaamast läks lennukit otsima kolm päästehelikopterit.
Nepali lennundusettevõtetele on varem ette heidetud kehva tehnilist järelvalvet ning sel on olnud probleeme ohutusnõuete täitmisega. Nepali lennuameti juht Sanjiv Gautam kinnitas BBC-le, et kadunuks jäänud lennuk oli uus ning ilmaolud olid head. "Meid üllatab, kuidas see lennuk sai kadunuks jääda," ütles Gautam.
### Response:
Nepalis kukkus alla väikelennuk 23 inimesega, kõik reisijad hukkusid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna, Eesti Vabariigi 98. aastapäeval oleme jõudnud olukorda, kus nii siit kui sealt kostab muret, et kas sellist Eestit me tahtsimegi ja et see, mis meid siia on toonud, ei vii enam edasi. Samas on ju tõde seegi, et nii hästi kui praegu pole eestlased ajalooliselt kunagi elanud, ja maailm pole kunagi nii kergelt koju kätte tulnud ega vaid hiirekliki kaugusel olnud.
Meil endil tuleb otsustada, kas edasine sõltub pelgalt jõust ehk Eesti riigi sõjalisest võimekusest, või pigem meie ajudest. Me ei tohi unustada, et Eesti on kaks korda vabaks saanud tänu oskuslikele, haritud ja tarkadele läbirääkijatele ja mitte edukale sõjategevusele. Annaks jumal, et niisugusi läbirääkijaid enam tarvis ei lähe, aga valmis tuleb olla.
Eestlased on alati teadnud, et väikeriiki aitab mõistus, aga mitte jõud. Oli ju meie rahvalugude igati positiivne ja austustvääriv Kaval-Ants ka mingis mõttes teadlane, kes püüdis asju analüüsida, optimaalsemaid lahendusi leida, neid ellu rakendada ja siis nende otsuste tulemusel enda ja ka teiste elu paremaks muuta. Tundub, et vähemalt niikaua kui Eesti riik nii rahvaarvult kui ka territooriumilt oluliselt suuremaks ja võimsamaks ei muutu, on ainuvõimalik tee edasiseks eksisteerimiseks targad inimesed ja teaduspõhised otsused. Kui palju teaduspõhisust ja ratsionaalsust me näeme oma igapäevaelus on aga sageli küsitav.
Targad inimesed tulevad heast koolist ja oma hariduse ja kooli üle võime tõesti uhked olla. Eesti õpilased on maailmas esirinnas PISA testide teostamises ja seda sõltumata kas tegemist on suurlinna eliitkooli või väikelinna tavakooliga. Veelgi enam paljud tublid eestlased on edukalt läbi löönud maailma tippülikoolides ja vastutusrikastel töökohtadel. Sageli ei julge me tunnistada, et see kõik viitab Eesti kooli- ja ülikoolihariduse kõrgele kvaliteedile, milles kõige olulisemat rolli mängivad väga head õpetajad mitte aga detailideni disainitud koolihooned. Ja ometigi, näitas kooliõpilaste hulgas läbiviidud rahvusvaheline küsitlus võimalikest elukutsevalikutest, et vaid umbes 10 protsenti Eesti õpilastest unistas õpetaja elukutsest samas kui vastav number Lõuna Koreas oli 50 protsenti.
Õpetaja lapselapsena võin öelda, et vastupidiselt praegusele oli veel 40-50 aastat tagasi vähemalt igavates väikelinnades õpetaja või õppejõu amet igati hinnatud ja austatud. Kas mitte meie pidev Eesti hariduse reformimine ja õpetajate (ma mõtlen siinjuures ka õppejõudude) pidev kriitiline hindamine ja arvustamine pole üheks põhjuseks õpetajakutse ebapopulaarsuses. Katsuks edaspidi oma õpetajaid hinnata ja austada.
Kui meil on hea haridus, siis peaks see iseenesest tähendama teadus- ja teadmistepõhist riiki. Avagem aga televiisor kõige magusamal vaatamisajal ja me näeme ekraanilt pigem ennustajaid, nõidasid, selgeltnägijad või alternatiivmeditsiini esindajaid, mitte aga teaduspõhisust või tippteadlasi. Pole siis ka ime, et Eesti inimesed usuvad ravimeetoditesse, mille toimet pole keegi kunagi tõestanud ja suhtuvad skeptiliselt vaktsiinidesse, mis on nii uuringutes kui ka praktikas osutunud väga tõhusaks vahendiks haiguste vähendamisel ja likvideerimisel. Mis või kus asjad viltu läksid?
Kas pole järjest paremaks muutunud elu ja sealhulgas ka meditsiin ise loonud olukorra, kus inimeste ootused ületavad olemasolevaid võimalusi. Me ei taha, aga peame aktsepteerima, et meditsiin ei muutu kunagi kõikvõimsaks ja alati jäävad eksisteerima miksid, millele vastused puuduvad.
Ühiskond ootab teadlastelt, et need oskaksid ette näha, kuidas üks või teine protsess tulevikus kulgeb, selgeltnägijatele see ju probleemiks pole. Ennustamine või moodsa sõnaga modelleerimine on tänamatu töö nii siis, kui see põhineb pelgalt kohvipaksu pealt lugemisel, kui ka siis kui selle aluseks on teaduslikud avastused. Veel praegu heidetakse teadlastele ette, et miks viimane gripipandeemia polnud nii laiaulatuslik ja traagiline kui esialgsed mudelid näitasid. Kas see on siis tõesti tragöödia, või kas see räägib vastu teaduspõhisusele? Kindlasti mitte. Samas aga viitab see asjaolule, et meditsiiniteadus on kaugel ideaalist ja ruumi paranemiseks jätkub.
Rääkides teadusest 21. sajandil ei saa ei mööda ega ümber rahast. Eestis on järjekordse reformi tulemusel võetud suund rahvusvahelise mõõtmega, mida iganes see tähendab, tippteaduse ja tippteadlaste rahastamisele. Kindlasti ei vaidle keegi sellele seisukohale vastu. Samas aga, kas nn mitte-tippteadus ja kodumaiste probleemide lahendamine ei peagi olema teaduspõhine ega seega rahastatud saama?
Kui tippteaduse rahastajaid on maailmas palju, siis kohalike probleemide lahendamisel on Eesti riik sageli üksi. Kas tipu poole tungimsel oleme ära unustanud, et ükski tipp ei seisa püsti ilma aluseta, samas kui alus püsib püsti ka ilma tiputa. Ehk on siin mõtlemise koht?
Ma ei usu, et suurriikide saadikud juhiksid riigikogu tähelepanu asjaolule, et miks eestlased pole Nobeli preemiat saanud või kuule lennanud, samas kui Eesti võimetus tulla toime HIV infektsiooniga häirib lisaks meile endile rahvusvahelist kogukonda ja mõjutab nii Eesti majandust kui reputatsiooni. Diskuteerimist vajaks kas pelgalt tippteadusele panustamine tagab Eesti teadlaskonna vajaliku järelkasvu, eriti kui raha ülikoolidest mööda liigub või kas Eesti teadlaskonda saab pelgalt välismaal välja õpetada.
Eksperdid juhivad meie tähelepanu asjaolule, et Eestis on doktorikraadiga inimesi üleliia. Kas tõesti ja millele see väide põhineb?
Küll aga peab tunnistama, et meie arusaam doktorikraadi tähendusest on muutunud. Tänapäeval ei peaks doktorikraad tähendama pelgalt akadeemilist karjääri või professuuri kõrgkoolis. Doktorikraad on haridus kõrgeimal tasemel, kus süvendatud teadusõpe annab meile võimaluse ümbritsevate protsesside analüüsimiseks ja uute lahenduste leidmiseks. Nutikat ja edukat Eestit ei saa ju kuidagi juhtida ilma niisugusi teadmisi ja haridust omamata.
Tegelikult aga vist ikkagi saab või vähemalt püütakse. Heites vaid põgusa pilgu riigiametitele ja riigiametnikele või uuringutega tegelevatele firmadele ja ekspertidele, ei jää küll muljet, et seal doktorikraadiga inimeste üleküllus valitseks. Pigem on neid ikka puudu ja kõvasti puudu. Nii nagu tervist nii ei ole ka haridust või haritust kunagi nii palju, et enam juurde lisada ei saaks. Pigem on see suhtumise või siis ka enesekaitse küsimus.
Teadlane peaks olema vaba oma teadustöös samas aga teenima ühiskonna huve. Ühiskond eeldab, et teadlane mõtleb välja probleemi ja otsib siis ise ka lahenduse. Kas see ei tundu kummaline?
Teadusest ja teadlastest oleks rohkem kasu kui probleemi esitaks ühiskond ja lahendus jääks teadlaste leida. Usun, et nii mõnedki meist on olnud dilemma ees – kas loobuda oma ideedest ja tegelda sellega, mida on otsustatud rahastada või jätkata võitlust niikaua kui kellegile ka sinu ideed rahastamisväärilised tunduvad.
Teaduses nagu igas teiseski elu valdkonnas on moevoolud, mille esilekerkimist ja kulgu on sageli raske seletada. Teadlase dilemmaks on, kas minna moevooluga kaasa või jääda oma ideedele kindlaks vaatamata sellele, et esimene tee teisest lihtsamaks osutub. Meditsiinivallast võib tuua rohkelt näiteid, kus mingid suunad või meetodid või uskumised esile kerkivad, ning kui kiiret edu või läbimurret ei tule, siis need suunad ka hääbuvad, et siis mõne aja pärast veidi uuendatud kujul ja uue põlvkonna teadlastele ennast jälle ilmutada.
Elame huvitaval ajajärgul, kus oluline on kogu aeg pildil olla, ükskõik missuguses eluvaldkonnas sa ka ei tegeleks. See on viinud olukorrani, kus piir briljantsete ja innovaatiliste ideede ja pildilolekut tagava publitsismi vahel muutub järjest hägusemaks. Ülemaailmne aga ka Eesti ajakirjandus otsib intriigi ja seda on teadusliku publitsismi valdkonnast kerge leida.
Viimasest ajast paneb kõiki pead vangutama tähelepanu, mille osaliseks on saanud Zika viirus. Viirus, mis on ammu tuntud, kuid raskeid haigusi vastupidiselt tema lähisugulastele nagu Dengue või Chikingunja viirusele, ei põhjusta. Ja ometigi pole Zika viiruse uurimiseks ja ennetamiseks ei raha ega energiat kokku hoitud ja seda maailma tipptasemel. Teadlastele teeb see ainult rõõmu. Kui Zika viirus osutubki nii süütuks kui siiani on arvatud, siis vähemalt terve rida teisi probleeme saab ehk selle rahastuse ja tähelepanu valguses ära lahendatud. Rahastajatel ilmselt raha jätkub. Meil teadlstena jääb loota, et jätkuks vaid tarkust antud olukorda ühiskonna ja teaduse hüvanguks ära kasutada.
Ja lõpetuseks mikrobioloogina tahaksin spekuleerida kuidas tänapäeva keerulises inimmaailmas tegutseksid mikroorganismid kui neile anda nii teadlaste kui ka rahastajate roll. On ju mikroorganismidel miljardite aastate pikkune kogemus, kuidas keerulistes ja ebasoodsates tingimustes ellu jääda.
Mikroobid teaduse administraatoritena väldiksid kindlasti pidevat muutmist ja reformimist, välja arvatud olukorrad kui see just hädavajalik ei ole. Mikroobid teavad, et pidevad muutused nõuavad palju energiat ja energiat tuleb säilitada olulisemateks tegevusteks nagu seda on näiteks liigi säilitamine.
Mikroobid teadlastena ei tormaks asjatusse ja mõttetusse võitlusesse, vaid vastupidi sattudes ebasoodsatesse tingimustesse viiksid nad oma ainevahetuse, muud neil suurt ei olegi, ja tegutsemise minimaalsele tasemele ja jääksid rahulikult paremaid aegu ootama. Nad teavad, et kunagi need paremad ajad ikka tulevad ja selleks tuleb ennekõike ennast ja oma liiki säilitada.
Mikroobid teadlastena teaksid ka, et koostöö, ja mitte üksteise hävitamine viib edule. Nii gripiviirus kui ka stafülokokk teavad, et kumbki üksinda poleks nii edukas inimese kahjustamisel ja iseenda elu parandamisel kui nad on seda koostöös suudavad kasutades ära teineteise tugevusi ja ületades nõrkusi.
Mikroobid rahastajatena ei panustaks kunagi vaid mõnele üksikule kuigi väga populaarsele ideele või pelgalt hetke superstaarile. Mikroobid teavad, et kuigi enamuspopulatsioonid paistavad hetkel tugevamad ja elujõulisemad, on nad aga olukorra halvenedes või rasketes tingimustes kergemini haavatavamad. Nii näiteks juhtub antibiootikumtundlike bakteritega. Ellu jäävad aga hoopis antibiootikumresistentsed mikroobid, need on need ebapopulaarsed olendid, kes on muteerunud ja keda tundlikud organismid on kogu aeg represseerinud. Kas pole kummaline, et lõppude lõpuks määrab liigi säilimise mitte edukate väljapaistvus vaid vähemuspopulatsioonide vastupidavus.
Ehk on meil inimestena midagigi mikroobide kogemustest kõrvade vahele panna. Mikroobidel kahjuks, või üllatavalt, pole ei kõrvu ega ka midagi nende vahel ja ometigi on nad miljardeid aastaid hakkama saanud.
Ja lõpuks vastus ka paljuesitatud küsimusele - kas sellist Eestist me tahtsimegi. Olen sageli mõelnud kuidas sellele küsimusele vastaks minu vanaisa, kes noore mehena täna 98 aastat tagasi vabadussõjas võitles. Oma vanaisa pole mina kunagi näinud. Tema elutee, nii nagu paljude minu põlvkonna laste vanaisade/vanaemade elutee katkes või katkestati 1942 aastal kusagil Venemaal. Seega pean ma ka tema vastust samuti nagu mikroobidegi käitumist spekuleerima.
Usun, et minu vanaisa oleks tänase Eesti Vabariigiga suures plaanis rahul olnud. Samas oleks ta aga öelnud, et mitte rahulolu vaid konstruktiivne rahulolematus on need mis edasi viivad ja oleks ilmselt meile kõigile just viimast soovinud.
Mina omalt poolt soovin kõigile rohkem teamistejanu ja teaduspõhist Eestit, julgust olla erinevad, oskust näha suurt pilti ja mitte takerduda pisiasjadesse. Ilusat Eesti Vabariigi 98. aastapäeva!
Eesti vabariigi 98. aastapäeva kontsertaktus Tartu ülikoolis: | Professor Irja Lutsar aastapäevakõnes: miks kujundavad teadmistepõhises Eestis arvamust nõiad, selgeltnägijad või alternatiivmeditsiini esindajad? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna, Eesti Vabariigi 98. aastapäeval oleme jõudnud olukorda, kus nii siit kui sealt kostab muret, et kas sellist Eestit me tahtsimegi ja et see, mis meid siia on toonud, ei vii enam edasi. Samas on ju tõde seegi, et nii hästi kui praegu pole eestlased ajalooliselt kunagi elanud, ja maailm pole kunagi nii kergelt koju kätte tulnud ega vaid hiirekliki kaugusel olnud.
Meil endil tuleb otsustada, kas edasine sõltub pelgalt jõust ehk Eesti riigi sõjalisest võimekusest, või pigem meie ajudest. Me ei tohi unustada, et Eesti on kaks korda vabaks saanud tänu oskuslikele, haritud ja tarkadele läbirääkijatele ja mitte edukale sõjategevusele. Annaks jumal, et niisugusi läbirääkijaid enam tarvis ei lähe, aga valmis tuleb olla.
Eestlased on alati teadnud, et väikeriiki aitab mõistus, aga mitte jõud. Oli ju meie rahvalugude igati positiivne ja austustvääriv Kaval-Ants ka mingis mõttes teadlane, kes püüdis asju analüüsida, optimaalsemaid lahendusi leida, neid ellu rakendada ja siis nende otsuste tulemusel enda ja ka teiste elu paremaks muuta. Tundub, et vähemalt niikaua kui Eesti riik nii rahvaarvult kui ka territooriumilt oluliselt suuremaks ja võimsamaks ei muutu, on ainuvõimalik tee edasiseks eksisteerimiseks targad inimesed ja teaduspõhised otsused. Kui palju teaduspõhisust ja ratsionaalsust me näeme oma igapäevaelus on aga sageli küsitav.
Targad inimesed tulevad heast koolist ja oma hariduse ja kooli üle võime tõesti uhked olla. Eesti õpilased on maailmas esirinnas PISA testide teostamises ja seda sõltumata kas tegemist on suurlinna eliitkooli või väikelinna tavakooliga. Veelgi enam paljud tublid eestlased on edukalt läbi löönud maailma tippülikoolides ja vastutusrikastel töökohtadel. Sageli ei julge me tunnistada, et see kõik viitab Eesti kooli- ja ülikoolihariduse kõrgele kvaliteedile, milles kõige olulisemat rolli mängivad väga head õpetajad mitte aga detailideni disainitud koolihooned. Ja ometigi, näitas kooliõpilaste hulgas läbiviidud rahvusvaheline küsitlus võimalikest elukutsevalikutest, et vaid umbes 10 protsenti Eesti õpilastest unistas õpetaja elukutsest samas kui vastav number Lõuna Koreas oli 50 protsenti.
Õpetaja lapselapsena võin öelda, et vastupidiselt praegusele oli veel 40-50 aastat tagasi vähemalt igavates väikelinnades õpetaja või õppejõu amet igati hinnatud ja austatud. Kas mitte meie pidev Eesti hariduse reformimine ja õpetajate (ma mõtlen siinjuures ka õppejõudude) pidev kriitiline hindamine ja arvustamine pole üheks põhjuseks õpetajakutse ebapopulaarsuses. Katsuks edaspidi oma õpetajaid hinnata ja austada.
Kui meil on hea haridus, siis peaks see iseenesest tähendama teadus- ja teadmistepõhist riiki. Avagem aga televiisor kõige magusamal vaatamisajal ja me näeme ekraanilt pigem ennustajaid, nõidasid, selgeltnägijad või alternatiivmeditsiini esindajaid, mitte aga teaduspõhisust või tippteadlasi. Pole siis ka ime, et Eesti inimesed usuvad ravimeetoditesse, mille toimet pole keegi kunagi tõestanud ja suhtuvad skeptiliselt vaktsiinidesse, mis on nii uuringutes kui ka praktikas osutunud väga tõhusaks vahendiks haiguste vähendamisel ja likvideerimisel. Mis või kus asjad viltu läksid?
Kas pole järjest paremaks muutunud elu ja sealhulgas ka meditsiin ise loonud olukorra, kus inimeste ootused ületavad olemasolevaid võimalusi. Me ei taha, aga peame aktsepteerima, et meditsiin ei muutu kunagi kõikvõimsaks ja alati jäävad eksisteerima miksid, millele vastused puuduvad.
Ühiskond ootab teadlastelt, et need oskaksid ette näha, kuidas üks või teine protsess tulevikus kulgeb, selgeltnägijatele see ju probleemiks pole. Ennustamine või moodsa sõnaga modelleerimine on tänamatu töö nii siis, kui see põhineb pelgalt kohvipaksu pealt lugemisel, kui ka siis kui selle aluseks on teaduslikud avastused. Veel praegu heidetakse teadlastele ette, et miks viimane gripipandeemia polnud nii laiaulatuslik ja traagiline kui esialgsed mudelid näitasid. Kas see on siis tõesti tragöödia, või kas see räägib vastu teaduspõhisusele? Kindlasti mitte. Samas aga viitab see asjaolule, et meditsiiniteadus on kaugel ideaalist ja ruumi paranemiseks jätkub.
Rääkides teadusest 21. sajandil ei saa ei mööda ega ümber rahast. Eestis on järjekordse reformi tulemusel võetud suund rahvusvahelise mõõtmega, mida iganes see tähendab, tippteaduse ja tippteadlaste rahastamisele. Kindlasti ei vaidle keegi sellele seisukohale vastu. Samas aga, kas nn mitte-tippteadus ja kodumaiste probleemide lahendamine ei peagi olema teaduspõhine ega seega rahastatud saama?
Kui tippteaduse rahastajaid on maailmas palju, siis kohalike probleemide lahendamisel on Eesti riik sageli üksi. Kas tipu poole tungimsel oleme ära unustanud, et ükski tipp ei seisa püsti ilma aluseta, samas kui alus püsib püsti ka ilma tiputa. Ehk on siin mõtlemise koht?
Ma ei usu, et suurriikide saadikud juhiksid riigikogu tähelepanu asjaolule, et miks eestlased pole Nobeli preemiat saanud või kuule lennanud, samas kui Eesti võimetus tulla toime HIV infektsiooniga häirib lisaks meile endile rahvusvahelist kogukonda ja mõjutab nii Eesti majandust kui reputatsiooni. Diskuteerimist vajaks kas pelgalt tippteadusele panustamine tagab Eesti teadlaskonna vajaliku järelkasvu, eriti kui raha ülikoolidest mööda liigub või kas Eesti teadlaskonda saab pelgalt välismaal välja õpetada.
Eksperdid juhivad meie tähelepanu asjaolule, et Eestis on doktorikraadiga inimesi üleliia. Kas tõesti ja millele see väide põhineb?
Küll aga peab tunnistama, et meie arusaam doktorikraadi tähendusest on muutunud. Tänapäeval ei peaks doktorikraad tähendama pelgalt akadeemilist karjääri või professuuri kõrgkoolis. Doktorikraad on haridus kõrgeimal tasemel, kus süvendatud teadusõpe annab meile võimaluse ümbritsevate protsesside analüüsimiseks ja uute lahenduste leidmiseks. Nutikat ja edukat Eestit ei saa ju kuidagi juhtida ilma niisugusi teadmisi ja haridust omamata.
Tegelikult aga vist ikkagi saab või vähemalt püütakse. Heites vaid põgusa pilgu riigiametitele ja riigiametnikele või uuringutega tegelevatele firmadele ja ekspertidele, ei jää küll muljet, et seal doktorikraadiga inimeste üleküllus valitseks. Pigem on neid ikka puudu ja kõvasti puudu. Nii nagu tervist nii ei ole ka haridust või haritust kunagi nii palju, et enam juurde lisada ei saaks. Pigem on see suhtumise või siis ka enesekaitse küsimus.
Teadlane peaks olema vaba oma teadustöös samas aga teenima ühiskonna huve. Ühiskond eeldab, et teadlane mõtleb välja probleemi ja otsib siis ise ka lahenduse. Kas see ei tundu kummaline?
Teadusest ja teadlastest oleks rohkem kasu kui probleemi esitaks ühiskond ja lahendus jääks teadlaste leida. Usun, et nii mõnedki meist on olnud dilemma ees – kas loobuda oma ideedest ja tegelda sellega, mida on otsustatud rahastada või jätkata võitlust niikaua kui kellegile ka sinu ideed rahastamisväärilised tunduvad.
Teaduses nagu igas teiseski elu valdkonnas on moevoolud, mille esilekerkimist ja kulgu on sageli raske seletada. Teadlase dilemmaks on, kas minna moevooluga kaasa või jääda oma ideedele kindlaks vaatamata sellele, et esimene tee teisest lihtsamaks osutub. Meditsiinivallast võib tuua rohkelt näiteid, kus mingid suunad või meetodid või uskumised esile kerkivad, ning kui kiiret edu või läbimurret ei tule, siis need suunad ka hääbuvad, et siis mõne aja pärast veidi uuendatud kujul ja uue põlvkonna teadlastele ennast jälle ilmutada.
Elame huvitaval ajajärgul, kus oluline on kogu aeg pildil olla, ükskõik missuguses eluvaldkonnas sa ka ei tegeleks. See on viinud olukorrani, kus piir briljantsete ja innovaatiliste ideede ja pildilolekut tagava publitsismi vahel muutub järjest hägusemaks. Ülemaailmne aga ka Eesti ajakirjandus otsib intriigi ja seda on teadusliku publitsismi valdkonnast kerge leida.
Viimasest ajast paneb kõiki pead vangutama tähelepanu, mille osaliseks on saanud Zika viirus. Viirus, mis on ammu tuntud, kuid raskeid haigusi vastupidiselt tema lähisugulastele nagu Dengue või Chikingunja viirusele, ei põhjusta. Ja ometigi pole Zika viiruse uurimiseks ja ennetamiseks ei raha ega energiat kokku hoitud ja seda maailma tipptasemel. Teadlastele teeb see ainult rõõmu. Kui Zika viirus osutubki nii süütuks kui siiani on arvatud, siis vähemalt terve rida teisi probleeme saab ehk selle rahastuse ja tähelepanu valguses ära lahendatud. Rahastajatel ilmselt raha jätkub. Meil teadlstena jääb loota, et jätkuks vaid tarkust antud olukorda ühiskonna ja teaduse hüvanguks ära kasutada.
Ja lõpetuseks mikrobioloogina tahaksin spekuleerida kuidas tänapäeva keerulises inimmaailmas tegutseksid mikroorganismid kui neile anda nii teadlaste kui ka rahastajate roll. On ju mikroorganismidel miljardite aastate pikkune kogemus, kuidas keerulistes ja ebasoodsates tingimustes ellu jääda.
Mikroobid teaduse administraatoritena väldiksid kindlasti pidevat muutmist ja reformimist, välja arvatud olukorrad kui see just hädavajalik ei ole. Mikroobid teavad, et pidevad muutused nõuavad palju energiat ja energiat tuleb säilitada olulisemateks tegevusteks nagu seda on näiteks liigi säilitamine.
Mikroobid teadlastena ei tormaks asjatusse ja mõttetusse võitlusesse, vaid vastupidi sattudes ebasoodsatesse tingimustesse viiksid nad oma ainevahetuse, muud neil suurt ei olegi, ja tegutsemise minimaalsele tasemele ja jääksid rahulikult paremaid aegu ootama. Nad teavad, et kunagi need paremad ajad ikka tulevad ja selleks tuleb ennekõike ennast ja oma liiki säilitada.
Mikroobid teadlastena teaksid ka, et koostöö, ja mitte üksteise hävitamine viib edule. Nii gripiviirus kui ka stafülokokk teavad, et kumbki üksinda poleks nii edukas inimese kahjustamisel ja iseenda elu parandamisel kui nad on seda koostöös suudavad kasutades ära teineteise tugevusi ja ületades nõrkusi.
Mikroobid rahastajatena ei panustaks kunagi vaid mõnele üksikule kuigi väga populaarsele ideele või pelgalt hetke superstaarile. Mikroobid teavad, et kuigi enamuspopulatsioonid paistavad hetkel tugevamad ja elujõulisemad, on nad aga olukorra halvenedes või rasketes tingimustes kergemini haavatavamad. Nii näiteks juhtub antibiootikumtundlike bakteritega. Ellu jäävad aga hoopis antibiootikumresistentsed mikroobid, need on need ebapopulaarsed olendid, kes on muteerunud ja keda tundlikud organismid on kogu aeg represseerinud. Kas pole kummaline, et lõppude lõpuks määrab liigi säilimise mitte edukate väljapaistvus vaid vähemuspopulatsioonide vastupidavus.
Ehk on meil inimestena midagigi mikroobide kogemustest kõrvade vahele panna. Mikroobidel kahjuks, või üllatavalt, pole ei kõrvu ega ka midagi nende vahel ja ometigi on nad miljardeid aastaid hakkama saanud.
Ja lõpuks vastus ka paljuesitatud küsimusele - kas sellist Eestist me tahtsimegi. Olen sageli mõelnud kuidas sellele küsimusele vastaks minu vanaisa, kes noore mehena täna 98 aastat tagasi vabadussõjas võitles. Oma vanaisa pole mina kunagi näinud. Tema elutee, nii nagu paljude minu põlvkonna laste vanaisade/vanaemade elutee katkes või katkestati 1942 aastal kusagil Venemaal. Seega pean ma ka tema vastust samuti nagu mikroobidegi käitumist spekuleerima.
Usun, et minu vanaisa oleks tänase Eesti Vabariigiga suures plaanis rahul olnud. Samas oleks ta aga öelnud, et mitte rahulolu vaid konstruktiivne rahulolematus on need mis edasi viivad ja oleks ilmselt meile kõigile just viimast soovinud.
Mina omalt poolt soovin kõigile rohkem teamistejanu ja teaduspõhist Eestit, julgust olla erinevad, oskust näha suurt pilti ja mitte takerduda pisiasjadesse. Ilusat Eesti Vabariigi 98. aastapäeva!
Eesti vabariigi 98. aastapäeva kontsertaktus Tartu ülikoolis:
### Response:
Professor Irja Lutsar aastapäevakõnes: miks kujundavad teadmistepõhises Eestis arvamust nõiad, selgeltnägijad või alternatiivmeditsiini esindajad? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jätta eemale kõige tugevamad konkurendid ja siis võitu tähistada, seda loodavad vaid kõige nõrgemad persoonid. Nad peaksid ise suurt häbi tundma," vahendas NBCSports Šljahtini sõnu.
Šljahtin on pärast Venemaa kergejõustikujuhiks saamist lubanud täita kõik rahvusvahelise alaliidu IAAF-i nõudmised, kuid venelane on katuseorganisatsiooni suunal siiski kriitiline ja usub, et IAAF venitab oma otsustega nii kaua, kuni venelased jäävadki lõpuks Rio olümpia kergejõustikuvõistlustelt eemale.
Eelmisel kuul saatsid mitmed USA sportlased ühise läkituse Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele ja WADA-le, kus ärgitati neid organisatsioone uurima Venemaa sportlaste dopingukasutamist ka teistel spordialadel lisaks kergejõustikule. | Venemaa kergejõustiku uus juht: sportlased peaksid häbi tundma, kui tahavad venelaste eemalejäämist olümpialt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jätta eemale kõige tugevamad konkurendid ja siis võitu tähistada, seda loodavad vaid kõige nõrgemad persoonid. Nad peaksid ise suurt häbi tundma," vahendas NBCSports Šljahtini sõnu.
Šljahtin on pärast Venemaa kergejõustikujuhiks saamist lubanud täita kõik rahvusvahelise alaliidu IAAF-i nõudmised, kuid venelane on katuseorganisatsiooni suunal siiski kriitiline ja usub, et IAAF venitab oma otsustega nii kaua, kuni venelased jäävadki lõpuks Rio olümpia kergejõustikuvõistlustelt eemale.
Eelmisel kuul saatsid mitmed USA sportlased ühise läkituse Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele ja WADA-le, kus ärgitati neid organisatsioone uurima Venemaa sportlaste dopingukasutamist ka teistel spordialadel lisaks kergejõustikule.
### Response:
Venemaa kergejõustiku uus juht: sportlased peaksid häbi tundma, kui tahavad venelaste eemalejäämist olümpialt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajalooline kirikukunsti ekspositsioon ning arhitektuur on pakkunud inspiratsiooni erinevatele kultuurivaldkondade esindajatele, käesolevas sarjas ühendatakse ning otsitakse seoseid kirjanduse ja helide vahel ajaloolises Nigulistes.
Neljapäeval, 25. veebruaril kell 18 algaval avaüritusel "Värskelt püütud unenäod" astuvad üles Asko Künnap (sõnad ja pilt) ja Heikki Kalle (helid ja heli). Õhtu tutvustus kõlab nii: "Valgustatud sisekosmos, lahtiseletatud uned ja täpne kaart tagasitulekuks tähtede juurest. Tumedamas formaadis luule- ja muusikaõhtu Niguliste Antoniuse kabelis."
Järgmised sündmused samas sarjas:
Neljapäeval, 17. märtsil kell 18.00 astuvad Niguliste muuseumis üles Doris Kareva (sõna), Robert Jürjendal (kitarr) ja Liis Viira (harf).
Neljapäeval, 21. aprillil kell 18.00 astuvad Niguliste muuseumis üles Mathura (sõna) ja Vahur Kubja (kitarr).
Neljapäeval, 19. mail kell 18.00 astub Niguliste muuseumis üles Lauri Sommer (sõna ja heli). | Nigulistes alustatakse uue kirjandusõhtute sarjaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajalooline kirikukunsti ekspositsioon ning arhitektuur on pakkunud inspiratsiooni erinevatele kultuurivaldkondade esindajatele, käesolevas sarjas ühendatakse ning otsitakse seoseid kirjanduse ja helide vahel ajaloolises Nigulistes.
Neljapäeval, 25. veebruaril kell 18 algaval avaüritusel "Värskelt püütud unenäod" astuvad üles Asko Künnap (sõnad ja pilt) ja Heikki Kalle (helid ja heli). Õhtu tutvustus kõlab nii: "Valgustatud sisekosmos, lahtiseletatud uned ja täpne kaart tagasitulekuks tähtede juurest. Tumedamas formaadis luule- ja muusikaõhtu Niguliste Antoniuse kabelis."
Järgmised sündmused samas sarjas:
Neljapäeval, 17. märtsil kell 18.00 astuvad Niguliste muuseumis üles Doris Kareva (sõna), Robert Jürjendal (kitarr) ja Liis Viira (harf).
Neljapäeval, 21. aprillil kell 18.00 astuvad Niguliste muuseumis üles Mathura (sõna) ja Vahur Kubja (kitarr).
Neljapäeval, 19. mail kell 18.00 astub Niguliste muuseumis üles Lauri Sommer (sõna ja heli).
### Response:
Nigulistes alustatakse uue kirjandusõhtute sarjaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sündmused Eesti spordis 24. veebruaril (allikas ESBL):
2012 - püstitas Kaarel Nurmsalu Norras Vikersundis toimunud suusalennu MM-võistlustel uue Eesti rekordi, lennates esimese eestlasena üle 200 meetri. Keerulistes ilmaoludes peetud ja lõpuks katkestatud võistlusel kandus Nurmsalu hüpe 204 meetrile.
2011 - sõitis Peeter Kümmel välja Eesti suusasprinterite kõrgeima koha MM-võistlusel, kui oli Holmenkollenis alanud MM-il vabatehnikasprindis kuues.
2009 - sai Anti Saarepuu MM-võistlustel Liberecis meeste vabatehnikasprindis seitsmenda koha, võites B-finaali.
2006 - läks Kristina Šmigun Torino olümpial jahtima oma kolmandat olümpiamedalit, kuid ei suutnud ühisstardist peetud 30 km vabatehnikasõidus lõpuni liidrite tempot hoida. Torino olümpial kahekordseks võitjaks kroonitud Šmigun lõpetas võitjast Kateřina Neumannovást ligi minuti hiljem ja sai kaheksanda koha.
2002 - lõppesid Salt Lake Citys XIX taliolümpiamängud, mis Eesti olümpiaesindusele tõid täiskomplekti medaleid.
2002 - võitis Salt Lake Citys naiste 30 km klassikasõidu Larissa Lazutina, kuid juba järgmisel päeval nii tema kui kaheksanda kohaga lõpetanud Olga Danilova diskvalifitseeriti. Põhjuseks doping. Kuldmedali sai enda kaela itaallanna Gabriella Paruzzi, hõbe kuulus oma viimasel olümpial võistelnud ja kümnenda olümpiamedali teeninud Stefania Belmondole ning pronksikohale kerkis Bente Skari. Kristina Šmiguni kohaks kujunes seitsmes, kuid medal jäi ligi kahe ja poole minuti kaugusele. Hea sõidu tegi Katrin Šmigun, kes oli 43 lõpetaja pingereas 13., korrates sellega Nagano olümpial 15 km klassikadistantsil saavutatud kohta.
2000 - võitis Eesti korvpallikoondis EM-võistluste valikmängus Minskis Valgevene 81:66.
2000 - autasustas president Lennart Meri Eesti jalgpallikoondise endist peatreenerit Teitur Thordarsoni Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgiga.
2000 - andis peaminister Mart Laar Toompea lossis kätte spordi elutööpreemia kergejõustikutreenerile ja sporditegelasele Jaan Jürgensteinile.
1997 - tõusis Kristina Šmigun suusatamise MM-il Trondheimis naiste 10 km jälitussõidus stardi 28. kohalt lõpuks üheksandaks.
1996 - viigistas Küprosel laagris viibinud Eesti jalgpallikoondis Pylas Fääri saarte meeskonnaga 2:2. Eestlaste väravad lõid Marko Kristal ja Lembit Rajala.
1996 - sai Eesti epeemeeskond (Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit) teise koha Prantsusmaal Nancys peetud seitsme tugevama riigi turniiril.
1994 - lõpetasid Ago Markvardt, Allar Levandi ja Magnar Freimuth Lillehammeri tali-OM-il kahevõistluse meeskonnavõistluse neljanda kohaga. Eestlased suutsid hüpetega kätte võidetud kohta hoida, kuid medaliriigid Jaapan, Norra ja Šveits olid suusatamisega püüdmiseks liialt kaugel.
1989 - tuli ainsa eestlasena Lahtis peetud suusatamise MM-võistlustel osalenud kahevõistleja Allar Levandi meeskonnavõistlusel neljandaks. Sergei Zavjalovi ja individuaalvõistlusel hõbeda saanud Andrei Dundukoviga koos võisteldes jäi medal 23,4 sekundi kaugusele. Kolm medalimaad olid Norra, Šveits ja Saksa DV.
1985 - sai Kaija Parve naiste 2. MM-võistlustel laskesuusatamises Šveitsis Egg am Etzelis teise kuldmedali, kui koos Jelena Golovina ja Venera Tšernõšovaga lõpetati võidukalt 3 x 5 km teatesõit. Eestlanna sõitis teist vahetust.
1968 - parandas Jaan Talts võistlustel Mexico Citys poolraskekaalus (kuni 90 kg) kahte maailmarekordit. Rebimises sai Talts kirja 152,5 ja tõukamises 195 kilo.
1964 - tuli Torontos elav Ergas Leps USA sisemeistriks miilijooksus 4.09,6-ga.
1938 - avati Lahtis MM-võistlused suusatamises, kus esmakordselt osales ka Eesti koondis (9 suusatajat). Eestlaste parimaks saavutuseks Lahtis jäi 10. koht 4 x 10 km teatesuusatamises.
1932 - tuli Spordi jääpallimeeskond kümnendat korda Eesti meistriks, alistades finaalis Kalevi 3:2.
1915 - loobus spordiselts Kalev Mihkel Martna ettepanekul vene keele kasutamisest koosolekute protokollide kirjutamisel. | Mis on läbi aastate 24. veebruaril toimunud Eesti spordis? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sündmused Eesti spordis 24. veebruaril (allikas ESBL):
2012 - püstitas Kaarel Nurmsalu Norras Vikersundis toimunud suusalennu MM-võistlustel uue Eesti rekordi, lennates esimese eestlasena üle 200 meetri. Keerulistes ilmaoludes peetud ja lõpuks katkestatud võistlusel kandus Nurmsalu hüpe 204 meetrile.
2011 - sõitis Peeter Kümmel välja Eesti suusasprinterite kõrgeima koha MM-võistlusel, kui oli Holmenkollenis alanud MM-il vabatehnikasprindis kuues.
2009 - sai Anti Saarepuu MM-võistlustel Liberecis meeste vabatehnikasprindis seitsmenda koha, võites B-finaali.
2006 - läks Kristina Šmigun Torino olümpial jahtima oma kolmandat olümpiamedalit, kuid ei suutnud ühisstardist peetud 30 km vabatehnikasõidus lõpuni liidrite tempot hoida. Torino olümpial kahekordseks võitjaks kroonitud Šmigun lõpetas võitjast Kateřina Neumannovást ligi minuti hiljem ja sai kaheksanda koha.
2002 - lõppesid Salt Lake Citys XIX taliolümpiamängud, mis Eesti olümpiaesindusele tõid täiskomplekti medaleid.
2002 - võitis Salt Lake Citys naiste 30 km klassikasõidu Larissa Lazutina, kuid juba järgmisel päeval nii tema kui kaheksanda kohaga lõpetanud Olga Danilova diskvalifitseeriti. Põhjuseks doping. Kuldmedali sai enda kaela itaallanna Gabriella Paruzzi, hõbe kuulus oma viimasel olümpial võistelnud ja kümnenda olümpiamedali teeninud Stefania Belmondole ning pronksikohale kerkis Bente Skari. Kristina Šmiguni kohaks kujunes seitsmes, kuid medal jäi ligi kahe ja poole minuti kaugusele. Hea sõidu tegi Katrin Šmigun, kes oli 43 lõpetaja pingereas 13., korrates sellega Nagano olümpial 15 km klassikadistantsil saavutatud kohta.
2000 - võitis Eesti korvpallikoondis EM-võistluste valikmängus Minskis Valgevene 81:66.
2000 - autasustas president Lennart Meri Eesti jalgpallikoondise endist peatreenerit Teitur Thordarsoni Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgiga.
2000 - andis peaminister Mart Laar Toompea lossis kätte spordi elutööpreemia kergejõustikutreenerile ja sporditegelasele Jaan Jürgensteinile.
1997 - tõusis Kristina Šmigun suusatamise MM-il Trondheimis naiste 10 km jälitussõidus stardi 28. kohalt lõpuks üheksandaks.
1996 - viigistas Küprosel laagris viibinud Eesti jalgpallikoondis Pylas Fääri saarte meeskonnaga 2:2. Eestlaste väravad lõid Marko Kristal ja Lembit Rajala.
1996 - sai Eesti epeemeeskond (Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit) teise koha Prantsusmaal Nancys peetud seitsme tugevama riigi turniiril.
1994 - lõpetasid Ago Markvardt, Allar Levandi ja Magnar Freimuth Lillehammeri tali-OM-il kahevõistluse meeskonnavõistluse neljanda kohaga. Eestlased suutsid hüpetega kätte võidetud kohta hoida, kuid medaliriigid Jaapan, Norra ja Šveits olid suusatamisega püüdmiseks liialt kaugel.
1989 - tuli ainsa eestlasena Lahtis peetud suusatamise MM-võistlustel osalenud kahevõistleja Allar Levandi meeskonnavõistlusel neljandaks. Sergei Zavjalovi ja individuaalvõistlusel hõbeda saanud Andrei Dundukoviga koos võisteldes jäi medal 23,4 sekundi kaugusele. Kolm medalimaad olid Norra, Šveits ja Saksa DV.
1985 - sai Kaija Parve naiste 2. MM-võistlustel laskesuusatamises Šveitsis Egg am Etzelis teise kuldmedali, kui koos Jelena Golovina ja Venera Tšernõšovaga lõpetati võidukalt 3 x 5 km teatesõit. Eestlanna sõitis teist vahetust.
1968 - parandas Jaan Talts võistlustel Mexico Citys poolraskekaalus (kuni 90 kg) kahte maailmarekordit. Rebimises sai Talts kirja 152,5 ja tõukamises 195 kilo.
1964 - tuli Torontos elav Ergas Leps USA sisemeistriks miilijooksus 4.09,6-ga.
1938 - avati Lahtis MM-võistlused suusatamises, kus esmakordselt osales ka Eesti koondis (9 suusatajat). Eestlaste parimaks saavutuseks Lahtis jäi 10. koht 4 x 10 km teatesuusatamises.
1932 - tuli Spordi jääpallimeeskond kümnendat korda Eesti meistriks, alistades finaalis Kalevi 3:2.
1915 - loobus spordiselts Kalev Mihkel Martna ettepanekul vene keele kasutamisest koosolekute protokollide kirjutamisel.
### Response:
Mis on läbi aastate 24. veebruaril toimunud Eesti spordis? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Publiku huvi EstDocsi lühifilmide võistluse kohta kasvab iga aastaga. Juba kolmandat aastat järjest on publikul võimalus vaadata kõiki sissesaadetud lühifilme EstDocsi eriõhtul 14. oktoobril Toronto Camera Baris," ütles konkursi korraldajaTauno Mölder. "Filme saadetakse meile üle maailma, kuigi enamus tuleb Kanadast või Eestist."
Filme võetakse vastu professionaalidelt ja amatööridelt, filmitegija ei pea olema seotud Eestiga. "Sa ei pea olema eestlane, et nautida Eesti-teemalisi filme," lisas Tauno Mölder. "Meil on olnud eelmistel aastatel mitmeid filme, mille on teinud mitte-eestlased erineva ja huvitava vaatenurga kaudu."
Selle aasta konkursile oodatakse kuni 7 minuti pikkuseid dokumentaalfilme ja dokdraamasid. Filmidel peab olema mingi seos Eestiga või eestlastega.
Vaadake konkursi ja reeglite kohta lähemalt. | Toronto festival ootab Eesti-teemalisi lühifilme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Publiku huvi EstDocsi lühifilmide võistluse kohta kasvab iga aastaga. Juba kolmandat aastat järjest on publikul võimalus vaadata kõiki sissesaadetud lühifilme EstDocsi eriõhtul 14. oktoobril Toronto Camera Baris," ütles konkursi korraldajaTauno Mölder. "Filme saadetakse meile üle maailma, kuigi enamus tuleb Kanadast või Eestist."
Filme võetakse vastu professionaalidelt ja amatööridelt, filmitegija ei pea olema seotud Eestiga. "Sa ei pea olema eestlane, et nautida Eesti-teemalisi filme," lisas Tauno Mölder. "Meil on olnud eelmistel aastatel mitmeid filme, mille on teinud mitte-eestlased erineva ja huvitava vaatenurga kaudu."
Selle aasta konkursile oodatakse kuni 7 minuti pikkuseid dokumentaalfilme ja dokdraamasid. Filmidel peab olema mingi seos Eestiga või eestlastega.
Vaadake konkursi ja reeglite kohta lähemalt.
### Response:
Toronto festival ootab Eesti-teemalisi lühifilme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste võistlusel pääsesid poolfinaali rootslannad Frida Hansdotter ja Maria Pietilä-Holmner, Wendy Holdener ja norralanna Nina Löseth. Finaalis suutis Holdener alistada Hansdotteri ja kodupubliku rõõmuks sõitis kolmanda koha heitluses võidu välja Pietilä-Holmner.
Meeste võistlus pakkus mitmeid üllatusi ning üheks ainsaks stabiilseks meheks oli Marcel Hirscher, kes finaalis alistas rootslase Andre Myhreri. Kolmanda koha heitluses sai itaallane Stefano Gross jagu venelasest üllatusmehest Aleksander Horošilovist.
MK-sarja slaalomi üldliider norralane Henrik Kristoffersen langes juba avaringis, kui kukkus kaasmaalase Kjetil Jansrudi suusa otsa. Selliste linnaetappide ekspert Felix Neureuther ei suutnud samuti ennast nelja hulka võidelda. | Stockholmis peetud mäesuusatamise paarisslaalomi võitsid Hirscher ja Holdener | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste võistlusel pääsesid poolfinaali rootslannad Frida Hansdotter ja Maria Pietilä-Holmner, Wendy Holdener ja norralanna Nina Löseth. Finaalis suutis Holdener alistada Hansdotteri ja kodupubliku rõõmuks sõitis kolmanda koha heitluses võidu välja Pietilä-Holmner.
Meeste võistlus pakkus mitmeid üllatusi ning üheks ainsaks stabiilseks meheks oli Marcel Hirscher, kes finaalis alistas rootslase Andre Myhreri. Kolmanda koha heitluses sai itaallane Stefano Gross jagu venelasest üllatusmehest Aleksander Horošilovist.
MK-sarja slaalomi üldliider norralane Henrik Kristoffersen langes juba avaringis, kui kukkus kaasmaalase Kjetil Jansrudi suusa otsa. Selliste linnaetappide ekspert Felix Neureuther ei suutnud samuti ennast nelja hulka võidelda.
### Response:
Stockholmis peetud mäesuusatamise paarisslaalomi võitsid Hirscher ja Holdener |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaba Lava tükk, mis räägib pimedatest inimestest ja mida esitavad erineva nägemistasemega inimesed (täiesti pimedatest nägijateni), pani järele mõtlema mitmel korral.
Saali tulles vaatasin kohe ringi. Kas publiku hulgas on nägemispuudega inimesi? Nägin üht tüdrukut, kes oli ilmselgelt pime. (See oli finaalis kõlanud laulu "Lendutõus" sõnade autor Raili Ilves.) Vaheajal ringi liikudes nägin üha rohkem nägemispuudega inimesi, sest esimesel pilgul ei osanud neid eristada. Ja märkasin samas inimesi, kes kasutasid silmasidet ja valget keppi, et proovida, kuidas on pimedana liikuda (ja olid loomulikult kohmakamad kui pimedad).
Ja etendus pimedate noorte bänditegemistest ja armastuslugudest - Martin Alguse tavapärases eheduses ja töötava dialoogiga, kuigi üsna napi looga, millesse lõikusid anekdootlikud või siis informatiivsed killud, mis avasid pimedate igapäevaelu ja olmet - oli tehtud nii, et oleks jägitav ka pimedatele. S.t. aegajalt kommenteeriti ja räägiti lahti liikumist, tegelased jutustasid, mis on neil seljas. Lugu see ei lõhkunud. Taolise esitusega oli võimalik kaasa minna.
Korduvalt rõhutati, et pime inimene ei talu haletsemist, alahindamist. Selge, et ta soovib olla võrdne ja inimesena ongi. Aga selge ka, et ta maailm erineb. Ja samas toodi välja lugusid, kus pimedatest sõidetakse üle, totraid olukordi, kus nendega ei osata suhestuda.
Ja see vist ongi keeruline. Tundub, et me kõigume haletsemise ja (kui haletsemisest tüdineme) ülbitsemise ja ükskõiksuse vahel. Miskitpidi on seegi mõistetav, sest pimedatega, nagu ka kurtide ja teiste erivajadustega inimestega suhtemine, tahab väikest pingutust ja pole meie igapäevaharjumus.
Etendus oli liigutav ja tekitas empaatia, aga kas me viime selle empaatia koju kaasa ja leiame ka homme üles, ma ei tea. Küllap nii ja naa. Karta on, et elu on endiselt üsna julm ja inimesed on osa sellest elust.
Ja selge on ju ka, et vähese mängupraktikaga pimedaid amatöörnäitlejaid vaatame ikkagi teatud eelhoiakuga. Ja pole tolku selle eitamisest. Ehk ei peagi eitama. Nii vaatame-kuulame vist enamasti näiteks ka pimedaid muusikuid.
Teine mõttekoht minu jaoks oli, kui ma tükk aega ei saanud aru, kes näitlejatest kui hästi näeb.
Ühel hetkel rääkisid näitlejad selle asja lahti ja ma olin arvanud valesti. Pimedad liiguvad laval väga enesekindlalt. Nad võivad tajuda ruumi paremini kui prožektorist pimestatud nägija.
Ja pärast etendust valgustas Martin Algus paradoksi, et pimedad kohanesid ruumis ruttu ja liikusid nii sujuvalt, et lavastaja oli palunud neil liikuda kohmakamalt, et nad mõjuks siiki pimedatena. Tähendab pimedad pidid hakkama mängima pimedaid mõjumaks usutavalt ja et pime olemise teema püsiks ülal. Paneb mõtlema. Meil on sterotüüpne mõtlemine ja pimedate probleemidest rääkides tuli meie stereotüüpidele vastu tulla, sest muidu ei saa me aru!
Ma olen näinud paari tükki, kus nägevad näitlejad on pidanud mängima pimedaid ja on mänginud küllaltki usutavalt. Näiteks "Leegitsev pimedus" Theatrumis (ja kus ma nägingi Maeterlincki "Pimedaid", seda on korduvalt mängitud). Aga nüüd ma tean, et nad on mänginud üle. Ja kui nad poleks seda teinud, poleks me neid pimedatena võtnud. Kestvalt pimedana elanud inimese pime olemist võib reeta mingi detail või eksitus, muidu ei eristu ta õieti nägijast.
Aga see on juba lavatehniline teema.
Nii, et kui ma tükki soovitan – ja ma soovitan – siis ei saa ma ikkagi öelda, et see on tavapärane inimlikult puudutav lugu (puudutav ta küll on) ja teatritükk – see on siiski paratamatult järelemõtlemisetükk.
Ehk ei ole sellega midagi valesti.
Aga paar näitlejat mõjuvad laval nii vabalt (küllap on seal osa ka selles, et nad ei näe näiteks publikut ja prožektorivalguses olemist), et ilmselt võiks neid vajadusel kasutada profiteatris.
Vestlus tüki autori Martin Algusega
Martin, mida sa tükki kirjutades ja Terateatriga suheldes pimedate kohta õppisid? Kas arusaamises pimedate olukorrast tekkis mingi oluline muutus? Suhtled sa nüüd pimedatega teisiti kui varem? Kui kirjutaksid nüüd mõnda tükki sisse pimeda tegelase, mida teeksid teisiti?
Kui Jaanika mulle esimest korda sellest lavastusideest rääkis, siis sel hetkel mul puudusid lähemad kokkupuuted pimedatega. Asi tundus huvitav. Sain selle esimese vestluse ajal aru, et see teema annab mulle võimaluse luua omamoodi atmosfääriga lugu, milles on tegelased, suhted, probleemid ja intriigid, mille peale ma ise kuidagi ei tuleks. Sain aru, et see maailm on täis huvitavaid ja vaimukaid inimesi. Hiljem pimedatega kohtudes sain sellele tundele kinnitust – karge huumor ja suhtlemisel valitsev vahetus mõjusid värskendavalt. Mulle tundub, et pimedate hulgas näiteks virisetakse tunduvalt vähem kui mujal Eestis. Probleemid on selgemad ja olulisemad, iga pisiasi ei pane isegi õlgu kehitama. Kogu meie suhtlus oli täis elevust, huumorit ja vaimusärinat, selles seltskonnas on väga meeldiv viibida. Leidsin endale hunniku uusi ja andekaid sõpru.
Kuidas kirjutades tajuda pimeda maailma seestpoolt?
Üritasin tabada mingeid paradokse ja motiive, mis seda lugu saadaksid, see puudutab rohkem dialoogi, aga nii-öelda seljaajuga üritasin minna kaasa omamoodi salapärase atmosfääriga, mis teema tõttu kuskil mu ümber hõljus, selles on suur osa helidel, lõhnadel ja fantaasial: kuidas kujutada ette asju ja inimesi, kui sa pole mitte kunagi midagi näinud? Liikusin pigem alateadlikult selles hoovuses, aga hoidsin vahel ka silmi kinni, et ise füüsilielt tajuda, mis tunne see on? Ja mis tunne on siis, kui sa ei saagi piiluda? Peamiselt töötasin aga laenguga, mille sain kohtumistelt Terateatri trupi ja Jaanikaga.
Kas näitlejad tegid sulle abistavaid märkusi?
Jah, tegid küll, olin ikka mõned apsakad teinud, kui loo mustandit lugesime, aga samas oli mul hea meel nende kohtade üle, mille olin vaistlikult ära tabanud – osad välja mõeldud asjadest hakkasid liigseltki mõne tegelase eraelu meenutama ja tegime mõne koha isegi selle tõttu ümber. Meie eesmärk oli ju ikkagi kõnelda teatrikeele kaudu, läbi tegelaskujude, mitte teha päris dokumentaalteatrit.
Käisite Jaanika Juhansoniga mõlemad Viljandi Kultuuriakandeemias. Kas see andis ühise platvormi, teatrikeele taju? Kuidas trupp kaasa tuli?
Jaanika on Terateatriga juba mõnda aega tegelenud ja see pole neil esimene suurem avalik esinemine, see on küll seni kõige mastaapsem. Ühine koolitaust meid eriti ei mõjutanud, mina lõpetasin palju varem kui tema jne, aga meid ühendas ilmselt kõige rohkem tahe ja huvi just selle teemaga tegelda. Mina uudses atmosfääris ringi uurides ja Jaanika luues lavastust, kus ta oma trupi viimseni proovile sai panna. Leppisime kohe kokku, et tuleb tempokas lugu a la road movie, ei ole staatikat ja ainult probleemidele keskendumist, vaid on ikka seiklust ja elurõõmu, mida trupiliikmed ise elus hindavad. Ja trupp on tõesti fantastiline, nad on täpsed, töökad ja julged – etenduses on palju liikumist ja dünaamikat.
Kas pimeda maailmas on väärtusi, emotsioone, elamusi, mida nägijatel on vähem?
Tundub, et mõnda asja näeb tõesti selgemalt, kui silmad kinni panna ja kogu väline mürakard hetkeks välja lülitada. Aga üldiselt on see ju sama maailm nii nägijatele kui pimedatele ja samad on ka väärtused, emotsioonid. Mul on alati hea meel, kui ühiskonnas õnnestub vahelt seinu lõhkuda ja kummutada eelarvamusi ja hirme, loodetavasti lõhume neid seinu ka selle lavastusega. | Arvustus. Ega ei kardagi, aga ei oska hoobilt suhestuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaba Lava tükk, mis räägib pimedatest inimestest ja mida esitavad erineva nägemistasemega inimesed (täiesti pimedatest nägijateni), pani järele mõtlema mitmel korral.
Saali tulles vaatasin kohe ringi. Kas publiku hulgas on nägemispuudega inimesi? Nägin üht tüdrukut, kes oli ilmselgelt pime. (See oli finaalis kõlanud laulu "Lendutõus" sõnade autor Raili Ilves.) Vaheajal ringi liikudes nägin üha rohkem nägemispuudega inimesi, sest esimesel pilgul ei osanud neid eristada. Ja märkasin samas inimesi, kes kasutasid silmasidet ja valget keppi, et proovida, kuidas on pimedana liikuda (ja olid loomulikult kohmakamad kui pimedad).
Ja etendus pimedate noorte bänditegemistest ja armastuslugudest - Martin Alguse tavapärases eheduses ja töötava dialoogiga, kuigi üsna napi looga, millesse lõikusid anekdootlikud või siis informatiivsed killud, mis avasid pimedate igapäevaelu ja olmet - oli tehtud nii, et oleks jägitav ka pimedatele. S.t. aegajalt kommenteeriti ja räägiti lahti liikumist, tegelased jutustasid, mis on neil seljas. Lugu see ei lõhkunud. Taolise esitusega oli võimalik kaasa minna.
Korduvalt rõhutati, et pime inimene ei talu haletsemist, alahindamist. Selge, et ta soovib olla võrdne ja inimesena ongi. Aga selge ka, et ta maailm erineb. Ja samas toodi välja lugusid, kus pimedatest sõidetakse üle, totraid olukordi, kus nendega ei osata suhestuda.
Ja see vist ongi keeruline. Tundub, et me kõigume haletsemise ja (kui haletsemisest tüdineme) ülbitsemise ja ükskõiksuse vahel. Miskitpidi on seegi mõistetav, sest pimedatega, nagu ka kurtide ja teiste erivajadustega inimestega suhtemine, tahab väikest pingutust ja pole meie igapäevaharjumus.
Etendus oli liigutav ja tekitas empaatia, aga kas me viime selle empaatia koju kaasa ja leiame ka homme üles, ma ei tea. Küllap nii ja naa. Karta on, et elu on endiselt üsna julm ja inimesed on osa sellest elust.
Ja selge on ju ka, et vähese mängupraktikaga pimedaid amatöörnäitlejaid vaatame ikkagi teatud eelhoiakuga. Ja pole tolku selle eitamisest. Ehk ei peagi eitama. Nii vaatame-kuulame vist enamasti näiteks ka pimedaid muusikuid.
Teine mõttekoht minu jaoks oli, kui ma tükk aega ei saanud aru, kes näitlejatest kui hästi näeb.
Ühel hetkel rääkisid näitlejad selle asja lahti ja ma olin arvanud valesti. Pimedad liiguvad laval väga enesekindlalt. Nad võivad tajuda ruumi paremini kui prožektorist pimestatud nägija.
Ja pärast etendust valgustas Martin Algus paradoksi, et pimedad kohanesid ruumis ruttu ja liikusid nii sujuvalt, et lavastaja oli palunud neil liikuda kohmakamalt, et nad mõjuks siiki pimedatena. Tähendab pimedad pidid hakkama mängima pimedaid mõjumaks usutavalt ja et pime olemise teema püsiks ülal. Paneb mõtlema. Meil on sterotüüpne mõtlemine ja pimedate probleemidest rääkides tuli meie stereotüüpidele vastu tulla, sest muidu ei saa me aru!
Ma olen näinud paari tükki, kus nägevad näitlejad on pidanud mängima pimedaid ja on mänginud küllaltki usutavalt. Näiteks "Leegitsev pimedus" Theatrumis (ja kus ma nägingi Maeterlincki "Pimedaid", seda on korduvalt mängitud). Aga nüüd ma tean, et nad on mänginud üle. Ja kui nad poleks seda teinud, poleks me neid pimedatena võtnud. Kestvalt pimedana elanud inimese pime olemist võib reeta mingi detail või eksitus, muidu ei eristu ta õieti nägijast.
Aga see on juba lavatehniline teema.
Nii, et kui ma tükki soovitan – ja ma soovitan – siis ei saa ma ikkagi öelda, et see on tavapärane inimlikult puudutav lugu (puudutav ta küll on) ja teatritükk – see on siiski paratamatult järelemõtlemisetükk.
Ehk ei ole sellega midagi valesti.
Aga paar näitlejat mõjuvad laval nii vabalt (küllap on seal osa ka selles, et nad ei näe näiteks publikut ja prožektorivalguses olemist), et ilmselt võiks neid vajadusel kasutada profiteatris.
Vestlus tüki autori Martin Algusega
Martin, mida sa tükki kirjutades ja Terateatriga suheldes pimedate kohta õppisid? Kas arusaamises pimedate olukorrast tekkis mingi oluline muutus? Suhtled sa nüüd pimedatega teisiti kui varem? Kui kirjutaksid nüüd mõnda tükki sisse pimeda tegelase, mida teeksid teisiti?
Kui Jaanika mulle esimest korda sellest lavastusideest rääkis, siis sel hetkel mul puudusid lähemad kokkupuuted pimedatega. Asi tundus huvitav. Sain selle esimese vestluse ajal aru, et see teema annab mulle võimaluse luua omamoodi atmosfääriga lugu, milles on tegelased, suhted, probleemid ja intriigid, mille peale ma ise kuidagi ei tuleks. Sain aru, et see maailm on täis huvitavaid ja vaimukaid inimesi. Hiljem pimedatega kohtudes sain sellele tundele kinnitust – karge huumor ja suhtlemisel valitsev vahetus mõjusid värskendavalt. Mulle tundub, et pimedate hulgas näiteks virisetakse tunduvalt vähem kui mujal Eestis. Probleemid on selgemad ja olulisemad, iga pisiasi ei pane isegi õlgu kehitama. Kogu meie suhtlus oli täis elevust, huumorit ja vaimusärinat, selles seltskonnas on väga meeldiv viibida. Leidsin endale hunniku uusi ja andekaid sõpru.
Kuidas kirjutades tajuda pimeda maailma seestpoolt?
Üritasin tabada mingeid paradokse ja motiive, mis seda lugu saadaksid, see puudutab rohkem dialoogi, aga nii-öelda seljaajuga üritasin minna kaasa omamoodi salapärase atmosfääriga, mis teema tõttu kuskil mu ümber hõljus, selles on suur osa helidel, lõhnadel ja fantaasial: kuidas kujutada ette asju ja inimesi, kui sa pole mitte kunagi midagi näinud? Liikusin pigem alateadlikult selles hoovuses, aga hoidsin vahel ka silmi kinni, et ise füüsilielt tajuda, mis tunne see on? Ja mis tunne on siis, kui sa ei saagi piiluda? Peamiselt töötasin aga laenguga, mille sain kohtumistelt Terateatri trupi ja Jaanikaga.
Kas näitlejad tegid sulle abistavaid märkusi?
Jah, tegid küll, olin ikka mõned apsakad teinud, kui loo mustandit lugesime, aga samas oli mul hea meel nende kohtade üle, mille olin vaistlikult ära tabanud – osad välja mõeldud asjadest hakkasid liigseltki mõne tegelase eraelu meenutama ja tegime mõne koha isegi selle tõttu ümber. Meie eesmärk oli ju ikkagi kõnelda teatrikeele kaudu, läbi tegelaskujude, mitte teha päris dokumentaalteatrit.
Käisite Jaanika Juhansoniga mõlemad Viljandi Kultuuriakandeemias. Kas see andis ühise platvormi, teatrikeele taju? Kuidas trupp kaasa tuli?
Jaanika on Terateatriga juba mõnda aega tegelenud ja see pole neil esimene suurem avalik esinemine, see on küll seni kõige mastaapsem. Ühine koolitaust meid eriti ei mõjutanud, mina lõpetasin palju varem kui tema jne, aga meid ühendas ilmselt kõige rohkem tahe ja huvi just selle teemaga tegelda. Mina uudses atmosfääris ringi uurides ja Jaanika luues lavastust, kus ta oma trupi viimseni proovile sai panna. Leppisime kohe kokku, et tuleb tempokas lugu a la road movie, ei ole staatikat ja ainult probleemidele keskendumist, vaid on ikka seiklust ja elurõõmu, mida trupiliikmed ise elus hindavad. Ja trupp on tõesti fantastiline, nad on täpsed, töökad ja julged – etenduses on palju liikumist ja dünaamikat.
Kas pimeda maailmas on väärtusi, emotsioone, elamusi, mida nägijatel on vähem?
Tundub, et mõnda asja näeb tõesti selgemalt, kui silmad kinni panna ja kogu väline mürakard hetkeks välja lülitada. Aga üldiselt on see ju sama maailm nii nägijatele kui pimedatele ja samad on ka väärtused, emotsioonid. Mul on alati hea meel, kui ühiskonnas õnnestub vahelt seinu lõhkuda ja kummutada eelarvamusi ja hirme, loodetavasti lõhume neid seinu ka selle lavastusega.
### Response:
Arvustus. Ega ei kardagi, aga ei oska hoobilt suhestuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõik filmihuvilised saavad osaleda Forum Cinemase iga-aastasel Oscarite ennustusvõistlusel ja pakkuda laureaate kokku 24 kategoorias. Los Angeleses tänavu 88. korda toimuva Oscarite gala võitjad selguvad Eesti aja järgi 29. veebruari varahommikul.
Forum Cinemase kodulehel toimuva ennustusvõistluse peaauhinnaks on kinogurmaanide rõõmuks välja pandud aastane kinokaart, millega võitja saab 100 korda tasuta kinos käia. Võitja kuulutatakse välja 1. märtsil Forum Cinemase kodulehel.
Eestimaalased on Oscarite väljaselgitamisele aktiivselt kaasa elanud juba mitu viimast aastat, mille üheks põhjuseks on kodumaiste filmide suur rahvusvaheline edu. Eelmisel aastal nomineeriti parima võõrkeelse filmi Oscarile Zaza Urušadze lavastatud Eesti-Gruusia draamafilm "Mandariinid" (2013) ning sel aastal valiti Eesti-Soome-Saksa koostööfilm "Vehkleja" (2015) Oscari samas kategoorias 9 parima hulka.
Oscar on 1929. aastast Ameerika Ühendriikide poolt väljaantav filmiauhind. 88. Oscarite gala toimub 2016. aasta 28. veebruaril Los Angeleses Dolby kontserdimajas. Tänavu juhib galat Ameerika koomik ja filminäitleja Chris Rock. | Oscareid saab ennustada veel viis päeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik filmihuvilised saavad osaleda Forum Cinemase iga-aastasel Oscarite ennustusvõistlusel ja pakkuda laureaate kokku 24 kategoorias. Los Angeleses tänavu 88. korda toimuva Oscarite gala võitjad selguvad Eesti aja järgi 29. veebruari varahommikul.
Forum Cinemase kodulehel toimuva ennustusvõistluse peaauhinnaks on kinogurmaanide rõõmuks välja pandud aastane kinokaart, millega võitja saab 100 korda tasuta kinos käia. Võitja kuulutatakse välja 1. märtsil Forum Cinemase kodulehel.
Eestimaalased on Oscarite väljaselgitamisele aktiivselt kaasa elanud juba mitu viimast aastat, mille üheks põhjuseks on kodumaiste filmide suur rahvusvaheline edu. Eelmisel aastal nomineeriti parima võõrkeelse filmi Oscarile Zaza Urušadze lavastatud Eesti-Gruusia draamafilm "Mandariinid" (2013) ning sel aastal valiti Eesti-Soome-Saksa koostööfilm "Vehkleja" (2015) Oscari samas kategoorias 9 parima hulka.
Oscar on 1929. aastast Ameerika Ühendriikide poolt väljaantav filmiauhind. 88. Oscarite gala toimub 2016. aasta 28. veebruaril Los Angeleses Dolby kontserdimajas. Tänavu juhib galat Ameerika koomik ja filminäitleja Chris Rock.
### Response:
Oscareid saab ennustada veel viis päeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “Treeninglaager Türgis möödus suurepäraselt, uus meeskond jättis väga hea mulje. Mängijad olid väga sõbralikud ja mind võeti soojalt vastu. Alguses võttis kiirema tempo ja BATE trennidega kohanemine pisut aega, aga sain kõigega hakkama. Olin väga õnnelik kui kuulsin, et klubi otsustas mulle lepingut pakkuda,” ütles BATE-ga kolmeaastase lepingu sõlminud Eesti koondislane Levadia kodulehele.
Pikk loodab, et vaatamata tõsisele meeskonnasisesele konkurentsile suudab ta BATE rivistuses kanda kinnitada. “Meeskond on väga hästi komplekteeritud, igale kohale valitseb tugev konkurents. Vasakkaitsja kohal on minu peamiseks konkurendiks varem keskväljal mänginud Maksim Volodko, samuti üks noorem mees. Annan endast parima, et BATE eest võimalikult palju mänguaega saada,” lisas Pikk.
Siinkohal olgu lisatud, et BATE müüs oma põhivasakkaitsja, serblase Filip Mladenovići talvel 1,5 miljoni euro eest Saksamaa Bundesliga klubile 1.FC Köln.
BATE peatreener Alyaksandr Yermakovich andis Pikale teada, et ootab temalt kõva kaitsetöö kõrvalt ka rünnakute toetamist. “Suhted uue peatreeneriga on head, sain aru mida ta minult edaspidi ootab. Peatreener tahab, et lülituksin julgelt rünnakutele ja aitaksin edurivi,” lisas Pikk. | Artur Pikk: peatreener tahab, et lülituksin julgelt rünnakutele ja aitaksin edurivi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“Treeninglaager Türgis möödus suurepäraselt, uus meeskond jättis väga hea mulje. Mängijad olid väga sõbralikud ja mind võeti soojalt vastu. Alguses võttis kiirema tempo ja BATE trennidega kohanemine pisut aega, aga sain kõigega hakkama. Olin väga õnnelik kui kuulsin, et klubi otsustas mulle lepingut pakkuda,” ütles BATE-ga kolmeaastase lepingu sõlminud Eesti koondislane Levadia kodulehele.
Pikk loodab, et vaatamata tõsisele meeskonnasisesele konkurentsile suudab ta BATE rivistuses kanda kinnitada. “Meeskond on väga hästi komplekteeritud, igale kohale valitseb tugev konkurents. Vasakkaitsja kohal on minu peamiseks konkurendiks varem keskväljal mänginud Maksim Volodko, samuti üks noorem mees. Annan endast parima, et BATE eest võimalikult palju mänguaega saada,” lisas Pikk.
Siinkohal olgu lisatud, et BATE müüs oma põhivasakkaitsja, serblase Filip Mladenovići talvel 1,5 miljoni euro eest Saksamaa Bundesliga klubile 1.FC Köln.
BATE peatreener Alyaksandr Yermakovich andis Pikale teada, et ootab temalt kõva kaitsetöö kõrvalt ka rünnakute toetamist. “Suhted uue peatreeneriga on head, sain aru mida ta minult edaspidi ootab. Peatreener tahab, et lülituksin julgelt rünnakutele ja aitaksin edurivi,” lisas Pikk.
### Response:
Artur Pikk: peatreener tahab, et lülituksin julgelt rünnakutele ja aitaksin edurivi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Katjuša pole seda ise kinnitanud, kuid suure tõenäosusega oli põhjuseks asjaolu, et kaks Venemaa tiimi ratturit oli andnud viimase 12 kuu jooksul positiivse dopinguproovi. Luca Paolini eemaldati mulluselt Tour de France'ilt positiivse kokaiiniproovi tõttu ja Eduard Vorganov jäi jaanuaris vahele meldoniumi kasutamisega, kirjutab spordipartner.ee.
Varem oli MPCC-st välja astunud Austraalia klubi Orica-GreenEdge ja belglaste LottoNL-Jumbo. Ühingust visati aga mullu sügisel reeglite eiramise pärast välja Tanel Kangertile palka maksev Astana, kes lubas hoolimata madalast kortisoolitasemest mulluse Touri starti Lars Boomi. | Katjuša astus dopingu vastu võitlevast organisatsioonist välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Katjuša pole seda ise kinnitanud, kuid suure tõenäosusega oli põhjuseks asjaolu, et kaks Venemaa tiimi ratturit oli andnud viimase 12 kuu jooksul positiivse dopinguproovi. Luca Paolini eemaldati mulluselt Tour de France'ilt positiivse kokaiiniproovi tõttu ja Eduard Vorganov jäi jaanuaris vahele meldoniumi kasutamisega, kirjutab spordipartner.ee.
Varem oli MPCC-st välja astunud Austraalia klubi Orica-GreenEdge ja belglaste LottoNL-Jumbo. Ühingust visati aga mullu sügisel reeglite eiramise pärast välja Tanel Kangertile palka maksev Astana, kes lubas hoolimata madalast kortisoolitasemest mulluse Touri starti Lars Boomi.
### Response:
Katjuša astus dopingu vastu võitlevast organisatsioonist välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle kohaselt vastutab 53. õhutõrjebrigaadile kuuluva raketiseadeldise viimise eest Ukraina poolele rühm inimesi, kuhu kuuluvad ka Vene president Vladimir Putin ja kaitseminister Sergei Šoigu.
Uurivate kodanikuajakirjanike ühenduse varasem raport oli juba seostanud eelnimetatud õhutõrjebrigaadi raketiseadeldisega, millega lennuk alla tulistati.
Täpsemat informatsiooni käsuliini toimimisest pole võimalik siiski leida.
"On raske avalike allikate põhjal õelda, kes täpselt ja millisel tasandil on langetanud otsuse raketiseadeldise viimisest Ukrainasse," ütles Bellingcati soomlasest liige Veli-Pekka Kivimäki uudisteagentuurile STT.
Kodanikuajakirjanike uuring on edastatud ka intsidenti uurivaile Hollandi ametiisikuile.
Bellingcat teatas juba 2014. aastal, et raketiheitja Buk, millelt tulistati välja lennukit tabanud rakett, asus venemeelsete mässuliste kontrolli all olnud piirkonnas Vene 53. õhutõrjebrigaadi konvoi koosseisus. Brigaadi kodubaas on Kurskis, kuid see saadeti Ukraina piiri lähedale manöövritele.
Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysia Airlinesi lennuk lend MH17 kukkus alla Ida-Ukrainas 2014. aasta 17. juunil. Hukkusid kõik lennukis olnud 298 inimest, kellest enamik olid Hollandi kodanikud.
Lennukit tulistati Vene päritolu maa-õhk-tüüpi Buk-raketiga. | Uuring: vastutus MH17 allatulistamise eest ulatub Vene juhtkonnani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle kohaselt vastutab 53. õhutõrjebrigaadile kuuluva raketiseadeldise viimise eest Ukraina poolele rühm inimesi, kuhu kuuluvad ka Vene president Vladimir Putin ja kaitseminister Sergei Šoigu.
Uurivate kodanikuajakirjanike ühenduse varasem raport oli juba seostanud eelnimetatud õhutõrjebrigaadi raketiseadeldisega, millega lennuk alla tulistati.
Täpsemat informatsiooni käsuliini toimimisest pole võimalik siiski leida.
"On raske avalike allikate põhjal õelda, kes täpselt ja millisel tasandil on langetanud otsuse raketiseadeldise viimisest Ukrainasse," ütles Bellingcati soomlasest liige Veli-Pekka Kivimäki uudisteagentuurile STT.
Kodanikuajakirjanike uuring on edastatud ka intsidenti uurivaile Hollandi ametiisikuile.
Bellingcat teatas juba 2014. aastal, et raketiheitja Buk, millelt tulistati välja lennukit tabanud rakett, asus venemeelsete mässuliste kontrolli all olnud piirkonnas Vene 53. õhutõrjebrigaadi konvoi koosseisus. Brigaadi kodubaas on Kurskis, kuid see saadeti Ukraina piiri lähedale manöövritele.
Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysia Airlinesi lennuk lend MH17 kukkus alla Ida-Ukrainas 2014. aasta 17. juunil. Hukkusid kõik lennukis olnud 298 inimest, kellest enamik olid Hollandi kodanikud.
Lennukit tulistati Vene päritolu maa-õhk-tüüpi Buk-raketiga.
### Response:
Uuring: vastutus MH17 allatulistamise eest ulatub Vene juhtkonnani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Risto Joost on MDR-i koori kunstiline juht Leipzigis alates käesolevast hooajast ja teda on seal suurepäraselt vastu võetud nii muusikute kui publiku poolt. Kõnesolev on tema esimene ulatuslikum kontserdireis oma kooriga neljas Saksamaa muusikakeskuses, mille ta pühendas äsjase juubilari Arvo Pärdi loomingule. Kolm kontserti neist on kooriõhtud a cappella, kaks toimuvad koos MDR-i Leipzigi Raadio sümfooniaorkestriga, kelle peadirigendiks on Kristjan Järvi.
Risto Joosti kontserdisari algas 19. veebruaril, mil MDR Rundfunkchor laulis oma peadirigendi juhatusel Arvo Pärdi segakoorile a cappella loodud suurteost „Kanon pokajanen“ kodulinna Leipzigi Peterskirches. Kava toodi publiku ette sarjas "Melodie der Sprache".
Arvo Pärdi sama teosega antakse järgnevalt 25. veebruaril külaliskontsert Berliinis vokaalfestivalil Chor@Berlin. See on populaarse, kontsertide ja töötubadega festivali programmi avaüritus. Risto Joosti kontsert ja kogu festival toimub ebatavalises paigas, endises tööstushoones Radialsystem V.
Järgmisel päeval, 26. veebruaril astub 69-liikmeline raadio segakoor üles taas Leipzigi Peterskirches juba koos MDR-i Leipzigi Sümfooniaorkestriga. Pärdi muusikaga kava kannab nimetust "Orient & Occident“. Ettekandele tuleb õhtu avanumbrina orkestripala "Orient & Occident". See ettekanne pühendatakse äsjalahkunud nimeka leedu dirigendi Saulius Sondeckise mälestusele, kelle jaoks ning kelle Leedu Kammerorkestrile Arvo Pärt 2000. aastal teose kirjutas. Siis kõlab a cappella teos "Nunc dimittis" ning seejärel orkestrilt ja koorilt "Adam's Lament", orkestrilt Fratres (viiulisolistiks on Waltraut Wächter), õhtu suureks lõpunumbriks on "Te Deum". 27. veebruaril esitatakse sama koori-orkestri kava Magdeburgis, sealses Johanniskirches.
Pühapäeval, 28. veebruaril tuleb Arvo Pärdi "Kanon pokajanen" Risto Joosti dirigeerimisel ettekandele veel kolmandat korda, nüüd Erfurti Kaisersaalis.
Märtsikuu algul dirigeerib Risto Joost kodumail, 5. märtsil Estonia teatris balletti "Medea", 10. ja 12. märtsil saavad teoks Johann Sebastian Bachi „Matteuse passiooni“ lavastatud ettekanded Tallinnas ja Tartus koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestriga. | Risto Joost juhatab kontserte Arvo Pärdi loomingust Saksamaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Risto Joost on MDR-i koori kunstiline juht Leipzigis alates käesolevast hooajast ja teda on seal suurepäraselt vastu võetud nii muusikute kui publiku poolt. Kõnesolev on tema esimene ulatuslikum kontserdireis oma kooriga neljas Saksamaa muusikakeskuses, mille ta pühendas äsjase juubilari Arvo Pärdi loomingule. Kolm kontserti neist on kooriõhtud a cappella, kaks toimuvad koos MDR-i Leipzigi Raadio sümfooniaorkestriga, kelle peadirigendiks on Kristjan Järvi.
Risto Joosti kontserdisari algas 19. veebruaril, mil MDR Rundfunkchor laulis oma peadirigendi juhatusel Arvo Pärdi segakoorile a cappella loodud suurteost „Kanon pokajanen“ kodulinna Leipzigi Peterskirches. Kava toodi publiku ette sarjas "Melodie der Sprache".
Arvo Pärdi sama teosega antakse järgnevalt 25. veebruaril külaliskontsert Berliinis vokaalfestivalil Chor@Berlin. See on populaarse, kontsertide ja töötubadega festivali programmi avaüritus. Risto Joosti kontsert ja kogu festival toimub ebatavalises paigas, endises tööstushoones Radialsystem V.
Järgmisel päeval, 26. veebruaril astub 69-liikmeline raadio segakoor üles taas Leipzigi Peterskirches juba koos MDR-i Leipzigi Sümfooniaorkestriga. Pärdi muusikaga kava kannab nimetust "Orient & Occident“. Ettekandele tuleb õhtu avanumbrina orkestripala "Orient & Occident". See ettekanne pühendatakse äsjalahkunud nimeka leedu dirigendi Saulius Sondeckise mälestusele, kelle jaoks ning kelle Leedu Kammerorkestrile Arvo Pärt 2000. aastal teose kirjutas. Siis kõlab a cappella teos "Nunc dimittis" ning seejärel orkestrilt ja koorilt "Adam's Lament", orkestrilt Fratres (viiulisolistiks on Waltraut Wächter), õhtu suureks lõpunumbriks on "Te Deum". 27. veebruaril esitatakse sama koori-orkestri kava Magdeburgis, sealses Johanniskirches.
Pühapäeval, 28. veebruaril tuleb Arvo Pärdi "Kanon pokajanen" Risto Joosti dirigeerimisel ettekandele veel kolmandat korda, nüüd Erfurti Kaisersaalis.
Märtsikuu algul dirigeerib Risto Joost kodumail, 5. märtsil Estonia teatris balletti "Medea", 10. ja 12. märtsil saavad teoks Johann Sebastian Bachi „Matteuse passiooni“ lavastatud ettekanded Tallinnas ja Tartus koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestriga.
### Response:
Risto Joost juhatab kontserte Arvo Pärdi loomingust Saksamaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Idee autoriks on Reigo Kimmel, kelle hinnangul võiks üritusest tekkida traditsioon, mille tulemusel joonistatakse vabariigi aastapäeval kontuur suurlinnadesse üle maailma.
"Miks mitte näiteks ka Tartusse, Moskvasse või New Yorki," rääkis Kimmel.
Jalutuskäiku oli igal huvilisel võimalik jälgida otseülekandes SportRec kaardirakenduse vahendusel. Samas näeb ka tulemust. | Vabariigi aastapäeval joonistati Tallinnas Eesti kaart | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Idee autoriks on Reigo Kimmel, kelle hinnangul võiks üritusest tekkida traditsioon, mille tulemusel joonistatakse vabariigi aastapäeval kontuur suurlinnadesse üle maailma.
"Miks mitte näiteks ka Tartusse, Moskvasse või New Yorki," rääkis Kimmel.
Jalutuskäiku oli igal huvilisel võimalik jälgida otseülekandes SportRec kaardirakenduse vahendusel. Samas näeb ka tulemust.
### Response:
Vabariigi aastapäeval joonistati Tallinnas Eesti kaart |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liivik sai söödupunkti kirja kolmanda perioodi alguses Tomas Zaborsky visatud väravale, mis tegi HIFK poolt vaadates seisuks 2:1.
Eestlane viibis jääl kokku 12.35 ning tema +/- näitaja oli lõpuks +2. Liivik sooritas ühe pealeviske ning osales 11 lahtiviskel, millest võitis 72,7%.
HIFK on 54 kohtumisega kogunud 112 punkti ning edestab lähimat jälitajat, ühe mängu vähem pidanud, Kärpati meeskonda nelja silmaga. | HIFK kindlustas Soomes liidrikohta, Liivik sai kirja söödupunkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liivik sai söödupunkti kirja kolmanda perioodi alguses Tomas Zaborsky visatud väravale, mis tegi HIFK poolt vaadates seisuks 2:1.
Eestlane viibis jääl kokku 12.35 ning tema +/- näitaja oli lõpuks +2. Liivik sooritas ühe pealeviske ning osales 11 lahtiviskel, millest võitis 72,7%.
HIFK on 54 kohtumisega kogunud 112 punkti ning edestab lähimat jälitajat, ühe mängu vähem pidanud, Kärpati meeskonda nelja silmaga.
### Response:
HIFK kindlustas Soomes liidrikohta, Liivik sai kirja söödupunkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma käisin iga päev lasteaias, kuni keskkooli lõpuni,“ ütles Arvo Pärt ja lisas: "Ma mõtlen, et kui minu kallis ema veel elaks ja lasteaias töötaks, siis ma käiksin praegugi veel lasteaias." Nii on laste laulud, jutud ja mängumaailm heliloojale omane ning tuttav keskkond. Ema juures lasteaias istus ta klaveri taha, Tallinna Pioneeride Palees näiteringis teenis klaverisaatjana oma esimese taskuraha. Pole siis ime, et leiame Pärdi heliloojatee algusest just lastele loodud muusika.
Saates jälgitakse, kuidas sünnib heliplaat sellest kaugest ajast pärit muusikaga ja meenutame koos heliloojaga, kuidas toona lood sündisid.
Kell 11.40 on eetris "Arvo Pärt. Neli lastelaulu", kus Raadio Laste Laulustuudio kolm koori Kadri Hundi ja Kaie Tanneri juhatusel laulavad helilooja Arvo Pärdi tuntumaid lastelaule. Oma laululapsed on Raadiol olnud juba alates 1945. aastast ja nii mõnedki helilooja lastelaulud on esimest korda salvestatud just Raadiomajas Eda Neideri juhendamisel.
Mõlema saate režissöör on Erle Veber, toimetaja Ruth Alaküla. | Eetrisse jõuavad Arvo Pärdi lapsepõlve lood | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma käisin iga päev lasteaias, kuni keskkooli lõpuni,“ ütles Arvo Pärt ja lisas: "Ma mõtlen, et kui minu kallis ema veel elaks ja lasteaias töötaks, siis ma käiksin praegugi veel lasteaias." Nii on laste laulud, jutud ja mängumaailm heliloojale omane ning tuttav keskkond. Ema juures lasteaias istus ta klaveri taha, Tallinna Pioneeride Palees näiteringis teenis klaverisaatjana oma esimese taskuraha. Pole siis ime, et leiame Pärdi heliloojatee algusest just lastele loodud muusika.
Saates jälgitakse, kuidas sünnib heliplaat sellest kaugest ajast pärit muusikaga ja meenutame koos heliloojaga, kuidas toona lood sündisid.
Kell 11.40 on eetris "Arvo Pärt. Neli lastelaulu", kus Raadio Laste Laulustuudio kolm koori Kadri Hundi ja Kaie Tanneri juhatusel laulavad helilooja Arvo Pärdi tuntumaid lastelaule. Oma laululapsed on Raadiol olnud juba alates 1945. aastast ja nii mõnedki helilooja lastelaulud on esimest korda salvestatud just Raadiomajas Eda Neideri juhendamisel.
Mõlema saate režissöör on Erle Veber, toimetaja Ruth Alaküla.
### Response:
Eetrisse jõuavad Arvo Pärdi lapsepõlve lood |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gordon Hayward viskas võitjate parimana 28 punkti, hankis 7 lauapalli ja jagas 5 korvisöötu, Derrick Favors kogus 19 silma, 12 lauapalli ja 3 blokki, Rodney Hood lisas 18 punkti, 5 söötu ja 5 vaheltlõiget ning äsja meeskonda vahetatud ja juba algviisikusse pääsenud Shelvin Mack kogus 17 silma.
Rocketsit ei päästnud ka James Hardeni 42 punkti, 5 lauapalli ja 4 söötu. Trevor Ariza kogus 18 silma, Patrick Beverley 14 punkti ja Dwight Howard 13 punkti, 16 lauapalli ja 3 kulpi.
Selle võiduga tõusis Utah Jazz (28-28) nüüd Rocketsist (28-29) mööda ise läänekonverentsis kaheksandale kohale.
30 punkti piiri alistasid teisipäevastes mängudes veel mitmed mängijad.
Orlando Magic (25-30) sai Nikola Vucevici 35 punkti ja 9 lauapalli abil võõrsil 124:115 jagu Philadelphia 76ersist (8-48).
DeMarcus Cousins kogus 39 silma ja 9 lauapalli, kui Sacramento Kings (24-31) mängis võõrsil 114:110 üle Denver Nuggetsi (22-35).
Portland Trail Blazersi 112:104 võidumängus Brooklyn Netsi (15-42) üle tõi C.J. McCollum võitjate poolel 34 punkti, 5 lauapalli ja 6 söötu ning Brook Lopez vastas kaotajate kasuks 36 punkti ja 10 lauapalliga.
Washington Wizardsi (26-29) 109:89 võidumängus New Orleans Pelicansi (22-34) vastu säras mängujuht John Wall, kes kogus kolmikduubli 16 punkti, 12 lauapalli ja 11 söötu.
Tulemused:
Philadelphia - Orlando 115:124
Washington - New Orleans 109:89
Denver - Sacramento 110:114
Utah - Houston la 117:114
Portland - Brooklyn 112:104 | VIDEOD | Utah Jazz alistas lisaajal Houston Rocketsi ja tõusis ise viimasele play-off kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gordon Hayward viskas võitjate parimana 28 punkti, hankis 7 lauapalli ja jagas 5 korvisöötu, Derrick Favors kogus 19 silma, 12 lauapalli ja 3 blokki, Rodney Hood lisas 18 punkti, 5 söötu ja 5 vaheltlõiget ning äsja meeskonda vahetatud ja juba algviisikusse pääsenud Shelvin Mack kogus 17 silma.
Rocketsit ei päästnud ka James Hardeni 42 punkti, 5 lauapalli ja 4 söötu. Trevor Ariza kogus 18 silma, Patrick Beverley 14 punkti ja Dwight Howard 13 punkti, 16 lauapalli ja 3 kulpi.
Selle võiduga tõusis Utah Jazz (28-28) nüüd Rocketsist (28-29) mööda ise läänekonverentsis kaheksandale kohale.
30 punkti piiri alistasid teisipäevastes mängudes veel mitmed mängijad.
Orlando Magic (25-30) sai Nikola Vucevici 35 punkti ja 9 lauapalli abil võõrsil 124:115 jagu Philadelphia 76ersist (8-48).
DeMarcus Cousins kogus 39 silma ja 9 lauapalli, kui Sacramento Kings (24-31) mängis võõrsil 114:110 üle Denver Nuggetsi (22-35).
Portland Trail Blazersi 112:104 võidumängus Brooklyn Netsi (15-42) üle tõi C.J. McCollum võitjate poolel 34 punkti, 5 lauapalli ja 6 söötu ning Brook Lopez vastas kaotajate kasuks 36 punkti ja 10 lauapalliga.
Washington Wizardsi (26-29) 109:89 võidumängus New Orleans Pelicansi (22-34) vastu säras mängujuht John Wall, kes kogus kolmikduubli 16 punkti, 12 lauapalli ja 11 söötu.
Tulemused:
Philadelphia - Orlando 115:124
Washington - New Orleans 109:89
Denver - Sacramento 110:114
Utah - Houston la 117:114
Portland - Brooklyn 112:104
### Response:
VIDEOD | Utah Jazz alistas lisaajal Houston Rocketsi ja tõusis ise viimasele play-off kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 24. veebruari õhtul tähistatakse koos "Luule ja kõntsaga" Mustas Puudlis vabariigi aastapäeva, lugedes patriootlikku ja isamaalist luulet eri paikadest ja aegadest – õhtul on lubanud kaasa lüüa ning enda ja teiste luulet lugeda Maarja Kangro, Kristjan Haljak ja Ivar Sild, riigitruud kirjandust ja luulekõntsa esindab Jürgen Rooste, oodata võib üllatusülesastumisi.
"Luule ja kõnts" on avatud, demokraatlik, multikultuurne, inimesi ühendav, norlaamsuse etalone loov ja piire tõmbav sündmustesari, mille eesmärgik on ka kõrtsidesse, kalaturgudele, lõbumajadesse ja tänavarongkäikudele tuua oluline mõistmine: kuidas teha vahet luulel ja kõntsal.
Seinale lastakse ka rahvalikku pingviinitelevisiooni: mustad linnud, valged kõhualused, helesinine taevas. | Poeedid tähistavad aastapäeva patriootlikult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
24. veebruari õhtul tähistatakse koos "Luule ja kõntsaga" Mustas Puudlis vabariigi aastapäeva, lugedes patriootlikku ja isamaalist luulet eri paikadest ja aegadest – õhtul on lubanud kaasa lüüa ning enda ja teiste luulet lugeda Maarja Kangro, Kristjan Haljak ja Ivar Sild, riigitruud kirjandust ja luulekõntsa esindab Jürgen Rooste, oodata võib üllatusülesastumisi.
"Luule ja kõnts" on avatud, demokraatlik, multikultuurne, inimesi ühendav, norlaamsuse etalone loov ja piire tõmbav sündmustesari, mille eesmärgik on ka kõrtsidesse, kalaturgudele, lõbumajadesse ja tänavarongkäikudele tuua oluline mõistmine: kuidas teha vahet luulel ja kõntsal.
Seinale lastakse ka rahvalikku pingviinitelevisiooni: mustad linnud, valged kõhualused, helesinine taevas.
### Response:
Poeedid tähistavad aastapäeva patriootlikult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm viiendikku tšehhidest ei ole rahul EL-i liikmesusega ning 62 protsenti hääletaks referendumil selle vastu, selgus oktoobris agentuuri STEM küsitluse tulemustest.
"Kui Suurbritannia lahkub Euroopa liidust, võime mõne aasta jooksul oodata samuti debatte EL-ist lahkumise üle," ütles Sobotka uudisteagentuurile CTK.
"Selle mõju võib olla tõesti tohutu," ütles peaminister, lisades, et "Czexit" võib põhjustada majandusliku ja julgeoleku allakäigu ning naasmise Venemaa mõjusfääri.
Pärast Tšehhoslovakkia lagunemist 1993. aastal astus Tšehhi 1999. aastal NATO-sse ning Slovakkia järgnes 2004. aastal. Mõlemast sai 2004. aastal EL-i liige.
Praegu on tšehhide euroskeptilisus peamiselt seotud rändekriisiga. Enamus tšehhe on pagulaste ja migrantide vastuvõtmise vastu.
Ainult üksikud asüülitaotlejad on avaldanud soovi jääda Tšehhisse, peaaegu kõik on suundunud edasi Saksamaale ja teistesse rikkamatesse EL-i riikidesse.
Vasakpoolne president Miloš Zeman on tuntud migratsioonivastase retoorikaga. Ta on isegi väitnud, et moslemeid on "praktiliselt võimatu" lõimida Euroopa ühiskonda.
Suurbritannia korraldab EL-i liikmesuse üle rahvahääletuse 23. juunil. | Tšehhi peaminister: brittide lahkumine tekitaks debati "Czexiti" üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm viiendikku tšehhidest ei ole rahul EL-i liikmesusega ning 62 protsenti hääletaks referendumil selle vastu, selgus oktoobris agentuuri STEM küsitluse tulemustest.
"Kui Suurbritannia lahkub Euroopa liidust, võime mõne aasta jooksul oodata samuti debatte EL-ist lahkumise üle," ütles Sobotka uudisteagentuurile CTK.
"Selle mõju võib olla tõesti tohutu," ütles peaminister, lisades, et "Czexit" võib põhjustada majandusliku ja julgeoleku allakäigu ning naasmise Venemaa mõjusfääri.
Pärast Tšehhoslovakkia lagunemist 1993. aastal astus Tšehhi 1999. aastal NATO-sse ning Slovakkia järgnes 2004. aastal. Mõlemast sai 2004. aastal EL-i liige.
Praegu on tšehhide euroskeptilisus peamiselt seotud rändekriisiga. Enamus tšehhe on pagulaste ja migrantide vastuvõtmise vastu.
Ainult üksikud asüülitaotlejad on avaldanud soovi jääda Tšehhisse, peaaegu kõik on suundunud edasi Saksamaale ja teistesse rikkamatesse EL-i riikidesse.
Vasakpoolne president Miloš Zeman on tuntud migratsioonivastase retoorikaga. Ta on isegi väitnud, et moslemeid on "praktiliselt võimatu" lõimida Euroopa ühiskonda.
Suurbritannia korraldab EL-i liikmesuse üle rahvahääletuse 23. juunil.
### Response:
Tšehhi peaminister: brittide lahkumine tekitaks debati "Czexiti" üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna otse poolfinaali pääseb põhihooaja kaks paremat meeskonda, siis vajasid viljandlased hädasti võitu. Mängu dikteeris enamuse ajast siiski Serviti, kuid viimasel veerandtunnil tegid külalised 11:5 vahespurdi, keerates 15:20 kaotusseisu üheväravaliseks võiduks. Viljandlased jäid küll turniiritabelis kolmandale kohale, kuid viis vooru enne lõppu ollakse liidritest Servitist ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperist nüüd nelja punkti kaugusel.
Põlvas toimunud kohtumises olid Viljandi resultatiivseimad mängijad Kristo Voika 7, Kristo Järve 5 ja Mikk Varik 4 ning Servitil Ardo Puna 8, Kristjan Muuga 6 ja Serhi Ljubtšenko 4 tabamusega.
Viljandi peatreener Marko Koks: „Enamuse mänguajast olime tagaajaja rollis, aga teisel poolajal saime kaitse pidama ning puurisuul läks hoogu Rasmus Ots. Hakkasime leidma loogilisi lahendusi ning ka positsioonirünnak toimis. Kokkuvõttes tegi meie olukorra raskemaks asjaolu, et meil oli kasutada vaid kolm tagamängijat.“
Serviti juhendaja Kalmer Musting: „Teisel poolajal panime väravasse Denis Lõokese, mis polnud parimaks lahenduseks. Vastane leidis viskekindluse ja kasutas oma võimalused ära. Kui avapoolajal seisime kaitses hästi, siis pärast vaheaega tuli sisse palju tehnilist praaki, eesotsas pallikaotuste näol. Viljandil kujunesid välja liidrid Voika ja Järve, meil aga ei vedanud vankrit keegi.“
2. vahegrupi esimeses mängus alistas Audentes SK kodus SK Tapa 26:24 (12:12). Punase laterna rollist pääsenud Audentese suurimateks skooritegijateks osutusid Martin Grištsuk 13 ning Jesper Bruno Bramanis ja Marten Mitt 4 väravaga. Viimaseks langenud Tapa parimad olid Sander Sven Annula 8, Martin Adamson 5 ning Mihkel Koppelmann 4 tabamusega.
Audentese peatreener Martin Noodla: „Positiivse poole pealt võib välja tuua selle, et kaitse tegutses stabiilselt ja oli agressiivne, miinuseks kehva realiseerimise. Tapa tuli meie vastu agressiivselt, mis tekitas meie ridades kaose. Siiski kasutasime murdemomendi ära ja võtsime põhimõttelises vastasseisus võidu.“
Tapa juhendaja Aron Jaanis: „Jäime hätta enda kaitse ja realiseerimisega. Seadsime eesmärgiks nad hoida 22 värava peal, kuid ei suutnud seda. Eksisime lihtsates olukordades, tegime pallikaotuseid ning viskasime kuuelt meetrilt liiga palju nende puurivahile pihta. Kuigi pingutasime, olime seekord pehmed.“
Tabeliseisud. 1. vahegrupp: Põlva Serviti 32 (19-st mängust), HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 32 (19), Viljandi HC 28 (19), HC Viimsi/Tööriistamarket 18 (19). 2. vahegrupp: Aruküla SK 11 (18), Audentes SK 6 (19), SK Tapa 5 (19) punkti. | Viljandi alistas tugeva lõpuspurdi toel Serviti, Audentes pääses viimasest kohast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna otse poolfinaali pääseb põhihooaja kaks paremat meeskonda, siis vajasid viljandlased hädasti võitu. Mängu dikteeris enamuse ajast siiski Serviti, kuid viimasel veerandtunnil tegid külalised 11:5 vahespurdi, keerates 15:20 kaotusseisu üheväravaliseks võiduks. Viljandlased jäid küll turniiritabelis kolmandale kohale, kuid viis vooru enne lõppu ollakse liidritest Servitist ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperist nüüd nelja punkti kaugusel.
Põlvas toimunud kohtumises olid Viljandi resultatiivseimad mängijad Kristo Voika 7, Kristo Järve 5 ja Mikk Varik 4 ning Servitil Ardo Puna 8, Kristjan Muuga 6 ja Serhi Ljubtšenko 4 tabamusega.
Viljandi peatreener Marko Koks: „Enamuse mänguajast olime tagaajaja rollis, aga teisel poolajal saime kaitse pidama ning puurisuul läks hoogu Rasmus Ots. Hakkasime leidma loogilisi lahendusi ning ka positsioonirünnak toimis. Kokkuvõttes tegi meie olukorra raskemaks asjaolu, et meil oli kasutada vaid kolm tagamängijat.“
Serviti juhendaja Kalmer Musting: „Teisel poolajal panime väravasse Denis Lõokese, mis polnud parimaks lahenduseks. Vastane leidis viskekindluse ja kasutas oma võimalused ära. Kui avapoolajal seisime kaitses hästi, siis pärast vaheaega tuli sisse palju tehnilist praaki, eesotsas pallikaotuste näol. Viljandil kujunesid välja liidrid Voika ja Järve, meil aga ei vedanud vankrit keegi.“
2. vahegrupi esimeses mängus alistas Audentes SK kodus SK Tapa 26:24 (12:12). Punase laterna rollist pääsenud Audentese suurimateks skooritegijateks osutusid Martin Grištsuk 13 ning Jesper Bruno Bramanis ja Marten Mitt 4 väravaga. Viimaseks langenud Tapa parimad olid Sander Sven Annula 8, Martin Adamson 5 ning Mihkel Koppelmann 4 tabamusega.
Audentese peatreener Martin Noodla: „Positiivse poole pealt võib välja tuua selle, et kaitse tegutses stabiilselt ja oli agressiivne, miinuseks kehva realiseerimise. Tapa tuli meie vastu agressiivselt, mis tekitas meie ridades kaose. Siiski kasutasime murdemomendi ära ja võtsime põhimõttelises vastasseisus võidu.“
Tapa juhendaja Aron Jaanis: „Jäime hätta enda kaitse ja realiseerimisega. Seadsime eesmärgiks nad hoida 22 värava peal, kuid ei suutnud seda. Eksisime lihtsates olukordades, tegime pallikaotuseid ning viskasime kuuelt meetrilt liiga palju nende puurivahile pihta. Kuigi pingutasime, olime seekord pehmed.“
Tabeliseisud. 1. vahegrupp: Põlva Serviti 32 (19-st mängust), HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 32 (19), Viljandi HC 28 (19), HC Viimsi/Tööriistamarket 18 (19). 2. vahegrupp: Aruküla SK 11 (18), Audentes SK 6 (19), SK Tapa 5 (19) punkti.
### Response:
Viljandi alistas tugeva lõpuspurdi toel Serviti, Audentes pääses viimasest kohast |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.