text
stringlengths 163
1.05M
| url
stringlengths 16
927
|
|---|---|
Dikšunriekteduođaštusat leat ovdamearkka dihte eurohpalaš buohccedikšungoarta, ovdalohpi sihke orruma s-skovit. Davviriikkain dikšunriekteduođaštussan dohkke maid bássa dehe virggálas persovdnagoarta. Dasa lassin don fertet muitalit iežat gustojeaddji čujuhusa Suomas.
Austrálias oaččut dikšuma seamma ládje ja seamma haddái go báikkálaš orrut riikka almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas, go čájehat dikšunaddái Suoma pássa ja Kela-goartta.
Almmá dikšunriekteduođaštusa haga govččat dábálaččat ieš buot dikšungoluid.
Eurohpalaš buohccedikšungoarta
Oaččut eurohpalaš buohccedikšungoarttain dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšuma, go orodat nuppi EU- dehe Eeg-riikkas, Stuora-Británnias dehe Šveiccas, gaskaboddasaččat. Goarta heive almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas dehe báikkiin, mat leat dahkan soahpamuša álmmolaš dearvvašvuohtafuolahusain. Gaskaboddasaš orodemiin dárkkuhuvvo dábálaččat eanemusat guhtta mánu bisti orodeapmi čuozáhatriikkas.
Dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšun lea dikšun, mas mearrida doavttir dehe eará dearvvašvuohtafuolahusa ámmátolmmoš. Dat lea dikšun, man don galggat oažžut, vai sáhtát dorvvolaččat joatkit iežat orodeami čuozáhatriikkas álgoálgosaš plána mielde. Dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšuma dárbu sáhttá čuožžilit fáhkkestaga buohccáma lassin maid guhkesáigge buozalmasa, áhpehisvuođa dehe riegádahttima geažil.
Eurohpalaš buohccedikšungoartta mieđiha riika, gos leat oadjuduvvon buohcama várás dehe man ovddasvástádussan leat du buohccedikšuma golut. Goarta lea persovnnalaš dehege juohkeokta dárbbaša iežas goartta. Easkariegádan mánná oažžu dikšuma eatni eurohpalaš buohccedikšungoarttain, go dikšun gullá riegádahttimii dehe ovdamearkka dihte vuolledettot easkariegádan máná dikšumii. Maŋŋel manná dárbbaša iežas goartta. Suomas goartta mieđiha Kela.
Ealáhatoažžuin, geat orrot nuppi EU- dehe Eeg-riikkas, Stuora-Británnias dehe Šveiccas ja geaid buohccedikšuma goluid ovddasvástádus lea Suomas, lea iežaset ealáhatolbmo eurohpalaš buohccedikšungoarta. Goartta nubbi bealli lea limeruoná. Goarta doaibmá eará sajes go orrunriikkas seamma ládje go eurohpalaš buohccedikšungoarta dábálaččatnai. Dasa lassin dainna oažžu dikšuma Suoma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas, sihke Kela njuolggobuhtadusa priváhta dearvvašvuohtafuolahusas, dálkkasoastimiin ja ambulánsagivttas.
Jos it oaččo dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšuma eurohpalaš buohccedikšungoarttain čuozáhatriikka almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas, vaikko dat galggalii dohkkehit goartta, de don sáhtát čielggadit ášši Eurohpa komisšuvnna SOLVIT-bálvalusa bakte. SOLVIT informere eiseválddiid nuppi EU-riikkas boahttiid vuoigatvuođain ja veahkeha buncarlaš dáhpáhusain. Loga lasi SOLVIT-bálvalusas čujuhusas www.solvit.eu.
Dávjá jerrojuvvon gažaldagat ja dárkilit diehtu eurohpalaš buohccedikšungoarttas ja ealáhatolbmo eurohpalaš buohccedikšungoarttas gávdno suomagillii Kela siidduin.
Eurohpalaš buohccedikšungoarta lea namas mielde
- eŋgelasgillii European Health Insurance Card
- Suomas ruoŧagillii Europeiskt sjukvårdskortet
- eará riikkain ruoŧagillii Europeiska sjukförsäkringskortet
- fránskkagillii Carte européenne d'assurance maladie
- duiskkagillii Europäische Krankenversicherungskarte
- spánskagillii Tarjeta Sanitaria Europea.
Goarttas adnojuvvo dávjá eŋgelasgiel oanádus EHIC ja das hubmojuvvonai dávjá EHIC-goartan (EHIC-card).
Ovdalohpi
Ovdalohpi lea máksinčatnaseapmi, man vuođul buohcci ruovttugielda máksá olgoriikkain ožžojuvvon dikšuma duođalaš goluid. Buohcci máksá dikšumis seamma áššehasmávssu, go riikka báikkálaš buohccit. Ovdalohpi ohccojuvvo Kelas. Ovdalohpi heive dábálaččat almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas.
Orruma S-skovit
Jos muotkkut orrut nuppi EU- dehe Eeg-riikii dehe Šveicii ja du buohccedikšuma ovddasvástádus lea earás go du orrunriikkas, de sosiáladorvvu hálddašeaddji eiseválddit geavahit du dikšunrievtti dieđuid registreremii báberskoviid. Skovi registreremiin nannejuvvo dasa lassin, ahte du orrunriika sáhttá bearrat rehkegiin buohccedikšumat goluid skovi mieđihan riikkas. Sáhtát bivdit skovi Kela riikkaidgaskasaš áššiid guovddážis.
|
https://www.eu-dearvvasvuodadiksun.fi/dearvvasvuohtabalvalusat-olgoriikkain/na-geavahat-dearvvasvuohtabalvalusaid-olgoriikkain/na-cajehat-iezat-vuoigatvuoda-diksumii-olgoriikkain/
|
Ođđasat
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
- Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi
- Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain?
- Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri.
- Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon
- - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča!
- Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra
- Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas
- Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon
Kvalitehtaovdánahttin skuvllas - lávdegoddi nammaduvvon
Ráđđehus lea nammadan lávdegotti mii galgá čielggadit geahččalemiid ja raporterengáibádusaid ja duođaštusaid mat adnojit skuvllas. Dan almmolaš lávdegotti buoridanevttohusat galget leat veahkkin skuvllaide go galget bargat eambbo systemáhtalaččat ovdánahttit kvalitehta skuvlafálaldagas.
Sámi Lohkanguovddáža jođiheaddji Karen Inga Eira lea nammaduvvon lahttun lávdegoddái, man professor Tine Sophie Prøitz galgá jođihit. Lávdegottis leat oktiibuot 11 lahtu.
Lávdegoddi galgá ovddidit Norgga Almmolaš Čielggadeami guovtti oasis:
- Okta oassi mii čilge dálá vuogádaga nanu beliid ja hástalusaid. Dat oassi galgá geigejuvvot ráđđehussii álggugeahčen 2023.
- Váldooassi mas evttohuvvojit rievdadusat. Dat oassi galgá geigejuvvot čakčat 2023.
|
https://www.samas.no/se/a/kvalitehtaovdanahttin-skuvllas-lavdegoddi-nammaduvvon?page=2
|
Rávvagat Čeavetjávrri-Njávdáma guovllus johtaleapmai
- Vánddardeaddji johtá guovllus juohkeolbmovuoigatvuođain (www.ymparisto.fi, suomagillii).
- Doaluid lágideapmái guovllus galgá leat álo Meahciráđđehusa lohpi.
- Stuorra olmmošjoavkkut galggašedje leat ovddalgihtii oktavuođas Meahciráđđehussii.
- Stáhtaeatnamiin Davvi-Sámis Meahciráđđehus diktá bidjat dola rissiin ja ovssiin almmá sierra lobi haga. Eanamuoraid dahjege eatnamii gahččan árvvuhis muoraid váldimii ja geavaheapmái galgá leat eanamuorralohpi, mii fidne Davvi-Sámi luondduguovddáš Siiddas dahje Meahciráđđehusa Avvila bálvalanbáikkis. Olbmuid sávvet geavahit álo vejolašvuođaid mielde fuolahuvvon dolastallanbáikkiid. Meahccebuollinváruhusa áigge dolastallan lea gildojuvvon maiddái huksejuvvon dolastallanbáikkiin.
Ovddalgihtii ráhkkaneapmi
Mátketelefovnnaid gullon
- Vaikko Suoma mátketelefonfierpmit gokčet viidát riikka, de sáhttet Čeavetjávrri-Njávdáma guovllus leat dakkár sajit, main telefovdna ii gullo. Dárkkis mátketelefonfierpmi gullonguovlluid iežat mátketelefonoperáhtoris. Dasa lassin álo gávdnojit báikkit, main mátketelefovdna ii gullo dahje gullo funet. Dalle gánnáha omd. mannat allelažžii, jalges sadjái ja/dahje váldit telefovnna SIM-goartta eret heahteriŋgema boddii. Gánnáha maiddái váldit vuhtii ahte sierralágan mátketelefovnnaid gaskkas leat gullonearut.
Dorvvolašvuohta
- Guovlu lea meahcis, ja go doppe johtá, de galget leat meahccedáiddut. Veahki lea áddjái fidnet iige dat leat álo álki. Heahtenummir lea 112.
- Lea buorre almmuhit iežas vánddardeami johtolatplánas ja áigetávvalis ustibiidda ja lagamus oapmahaččaide. Maiddái Davvi-Sámi luondduguovddáš Siidii, tel. 0206 39 7740, sáhttá guođđit almmuhusa, muhto dalle galgá áinnas muitit almmuhit iežas máhccamis.
- Váldde mielde vuosttašveahkki dárbašiid.
Makkár formalitehtaiguin Norgga ráji sáhttá rasttildit?
Schengen-soahpamuša vuolláičállán riikkaid riikkavuložat sáhttet rasttildit Suoma ja Norgga gaskasaš ráji gokko ihkinassii, beare eai leat tuolluvuloš gálvvut fárus. Vánddardeaddji galgá bastit duođaštit iežas identitehta ja riikkavulošvuođa.
Beatnagiin vánddardeaddji (suomagillii) galgá váldit ovddalgihtii oktavuođa šibitdoaktárii, dasgo Norgga bealde gáibidit earret eará beatnaga dovddaldatmerkema ja dearvvasvuođa- ja boahkohanduođaštusaid erret eará rabies dávdda vuosteávnnasmearis varas. Loga lasi
ealliid doalvumis ja buktimis (www.evira.fi, suomagillii)
Biergasat
- Guovllus leat máŋggalágan eatnamat, muhto bálgáid mielde lea álki johtit. Čáziid šaddá rasttildit máŋgga sajis: muhtun sajiin leat rasttildanrusttegat, muhtun sajiin fas šaddá gállit.
- Guovllus sáhttá háhkat lasi niestti: Čeavetjávrris lea borramušgálvokioska ja Njávdámis leat borramušgávppit.
- Guovllu čázit jugahit dábálaččat.
- Birrasa seasti vánddardeapmi
Sesoŋŋaáiggit
- Ruški álgá čakčamánu álggogeahčen ja bistá guokte, golbma vahku.
|
https://web.archive.org/web/20190322223507/https:/www.lundui.fi/en/ceavetjavrinjavdan/ravvagatjanjuolggadusat
|
Eanodaga Guovddášbellodagas leat vássán jagi áigge bohciidan sierramielalašvuođat gieldda mearrádusdahkamis. Dan dihtii bellodat lea dál manahan njeallje gielddaválgaevttohasa.
Mannan vahkus njeallje olbmo Guovddášbellodaga evttohaslisttus almmuhedje, ahte sii sirdásit evttohassan Enontekiöläisten ääni -oktasašlistui (sá. Eanodatlaččaid jietna) čatnasmeahttumin.
Dát njealjis leat dálá gielddastivrra lahtut ja várrelahtut Leena Palojärvi, Ulla Keinovaara ja Satu-Marja Eira-Keskitalo ja ođđa gielddaválgaevttohas Jarno Viitanen. Sii čálle áššis gieldalaččaide rabas reivve mannan vahku Enontekiön Sanomat -aviisii. Palojärvi muitala iežas dahkan áššis álgaga.
Gielddastivrra lahttu Leena Palojärvi muitala, ahte mearrádus lea dahkkon vuđolaš guorahallama maŋŋá. Son vásiha, ahte ii leat fidnen iežas jiena gullot Eanodaga Guovddášbellodagas.
– Dovddan, ahte doaibmamállet eai leat mu eaige Guovddášbellodaga riikkaviidosaš árvvuid mielde. Dan dihtii lean mearridan ná, muitala Palojärvi.
Son joatká, ahte eandalitge vássán jagi áigge dahkkon mearrádusat Eanodaga girdigietti oastimis ja gieldda elrávdnjefitnodaga vuovdimis leat leamašan dakkár áššit, mat leat dolvon dán dillái. Palojärvi lea ovttas mottiin eará stivrralahtuin váidán dáid mearrádusaid Davvi-Suoma hálddahusriektái.
Palojärvi oaidná maiddái, ahte jagi 2019 ođasmahtton gieldda hálddahusnjuolggadus lea borran gielddastivrra árvoválddi ja ahte Eanodagas oalle smávva jovkkoš mearrida dálá dilis stuorra áššiin.
– Guovddášbellodagas in áiggo luohpat, muhto Eanodaga guovddáža doaimmain in fal sáhte šat leat mielde. Das fal lei dál bággu vuolgit eret.
Gielddastivrra ságadoalli: ohcat aktiivvalaččat ođđa evttohasaid válgalistui
Eanodaga gielddastivrra ságadoalli Seppo Alatörmänen (guovddáš) ii leat ovttaoaivilis das, ahte gielddastivrras ii livčče mearridanváldi. Su mielas mearrádusat gielddas dahkkojit ain gielddastivrras.
– Gielddastivra mearrida Eanodagas dehálaš ja mearkkašahtti áššiin dego ekonomiijas, doaibmanávccain ja eará mearkkašahtti áššiin dego ovdamearkka dihtii elrávdnjefitnodaga vuovdimis ja girdigietti oastimis. Dát ledje guktot gielddastivrra mearrádusain ollašuhtton áššit, dadjá Alatörmänen.
Alatörmänen dadjá, ahte lea váidalahtti, ahte leat massán evttohasaid oktasašlistái, muhto oaidná áššis maid buriid beliid.
– Dál guovddášbellodaga joavku beassá ollašuhttit bellodahkii dehálaš áššiid bellodatprográmma ja gieldaprográmma temáid olis. Mu mielas deháleamos lea, ahte go joavku ovddasta dihto ideologiija, de dat doaibmá dan vuođul, ákkastallá Alatörmänen.
Gielddaválgabargu goit joatkašuvvá áibbas maŋimuš beaivvi rádjái, lohpida Alatörmänen.
– Gal guovddášbellodat nu riikkaviidosaččat go Eanodagasge ohcá aktiivvalaččat ođđa lahtuid iežas listái ja nu miige dahkat áibbas maŋimuš beaivvi rádjái.
Dallego bellodagaid gielddaválgalisttáid almmustahtte njukčamánu álggus, ledje Eanodaga guovddášbellodaga listtás 11 nama. Válggaid sirde goittot geassemánnui ja danin maid evttohasásaheapmi nohká easkka 4.5.
Divvojuvvon 27.4.2021 dii. 8.45: Leena Palojärvi lea Eanodaga gielddastivrra lahttu, ii várrelahttu.
|
https://yle.fi/a/3-11902552
|
Birgi (dárogillii Berg ) lea gielda Romssa fylkkasuohkanis.
Roar Jakobsen ()
Báhccavuotna • Beardu • Bjarkøy • Birgi • Divrrát • Doasku • Gáivuotna • Gálsa • Giehtavuotna • Hárštá • Ivgu • Ivvárstáđit • Leaŋgáviika • Loabát • Málatvuopmi • Návuotna • Omasvuotna • Ránáidsuolu • Ráisa • Ráisavuotna • Rivttát • Romsa • Siellat • Skiervá • Skáni
|
http://se.m.wikipedia.org/wiki/Birgi
|
Latest news
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
- Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi
- Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune
- Samisk utdanningskonferanse: nye frister
- Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding
- Samers helseforhold
- Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke
- Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer
- Studieprogrammer høsten 2024
juli 11. beaivi 2014
4 ođđa Sámi ofelačča almmohuvvoje Riddu Riđđus
Deaddil dás Sámi ofelaš almmuheapmi, dalle beasat oaidnit go ofelaččat almmohuvvoje Riddu Riđđus.
Eambbo dieđut:
Ofelaš koordinahtor Risten Rávdna Länsman, Samisk høgskole
Tlf: +47 7844 8503 Mob: +47 950 582 984 e -post: Risten-Ravna.Lansman@samiskhs.no
www.samiskeveivisere.no eller vår facebook side "Samiske veivisere"
|
https://www.samas.no/nb/node/487?page=3
|
Otná beaivvi olmmošlaš birgema geavadat leat sierranan ja luovvanan dan lagas eallinbirrasis, mas olbmot ellet. Dat lea mohkkábut go ovdal ja danin min juohkebeaivválaš eallima luondu-kultuvrralaš ovttaseallin lea váddásut áddet. Luonddut, main dálá sámit orrot, leat čohkkejuvvon gerddiin ja fierpmádagain, mat mannet gaskaneaset ruossut doarrás. Dat ovttas hábmejit dan eallinhámi, man mii eallit ja vásihit báikkálaččat. "Viidon Sieiddit – sápmelaš luonddugaskavuođa ođđa skálát" -čájáhus lea sápmelaš birasdáiddačájáhus, mii buktá suokkardallamii ođđalágán sámekultuvrralaš luonddudiđolašvuođa ja -sensitivitehta vejolašvuođaid ja perspektiivvaid govaiguin, filmmaiguin, jienaiguin ja musihkain. Čájáhussáles govvejeaddji Marja Helander čuovgagovat ja filbma Eatnanvuloš lottit ovttastuvvet Jarno Valkonena govaide ja installašuvnnaide ja Ailu Valle ja Raquel Rawn hábmen jietnaduovdagii "Itgo don fuobmá". Čájáhussii gullá maid sále olggobeallái, olggos lundui ja sisa Siidda lássáváccáhahkii leavvi Stina Aletta Aikio interaktiivvalaš sajosdáiddaduodji "Čierusbeahci" Čájáhus evttoha, ahte árbevirolaš sápmelaš luondduoktavuođa sáhttá fállat vuođu, man ala sáhttá hukset maid 2000-logu sápmelaš luondduoktavuođa. Makkár luondu-kultuvrralaš eallima mii eallit ja earenoamážit, makkár molssaeavttut mis leat? Viidon Sieiddit -čájáhus lea rabas gállededdjiide Sámemusea Siiddas 4.10.2018–31.3.2019. Čájáhusa buvttada Sámemusea Siida ovttas "Viidon Sieiddit – sápmelaš luonddugaskavuođa ođđa skálát" -fidnuin. Viidon Sieiddit lea Kone foanda ruhtadan dáidda- ja dieđaprošeakta, mii ohcá sámedáidaga ja servodatdiehtaga vugiiguin vuođu 2000-logu sápmelaš luonddugaskavuhtii. Fitnu konkrehta bohtosat leat čájáhus, girji ja cd-skearru. Čájáhusa girjji, "Viidon Sieiddit – sápmelaš luonddugaskavuođa ođđa skálát", sáhttá oastit suomagillii ja davvisámegillii Siida Shopis. Lassedieđut Jarno Valkonen Professor, Lappi universitehta jarno.valkonen@ulapland.fi , www.viidonsieiddit.fi Áile Aikio amanuenssi, Saamelaismuseo Siida aile.aikio@samimuseum.fi
Saamelaismuseo Siida, Inarintie 46, 99870 Inari, puh. 0400 898 212, siida@samimuseum.fi , www.siida.fi
Govva : Marja Helander: Hämärän salaisuud
|
https://www.ulapland.fi/news/Viidon-Sieiddit,-geah%C4%8D%C4%8Dan%C4%8Diegat-o%C4%91%C4%91a-s%C3%A1pmela%C5%A1-luonddudi%C4%91ola%C5%A1vuhtii/sji5ylm3/d7f68e61-8d85-466b-870c-99a5903984e1
|
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 6. Davvi Girji 2013.
Skuvladiimmuin mii Sirpmá mánát eat ádden nu ollu álggos. Muhto Skiippaguras ledje mánát geat áddejedje veahá dárogiela, ja de mii dušše dagaimet seamma láhkái go sii.
Eat ožžon nu ollu skuvlla dalle. Lean ožžon skuvlaeiseválddiin listtu mii muitala man ollu skuvlla lean vázzán, ja doppe čuoččui ahte lean vázzán 29 beaivvi skuvlajagi 1943/44, muhto de in ožžon skuvlla 1944/45:s, in ge 1945/46:s. Sirbmá lei okta hárve gilisiin Finnmárkkus mat eai boldojuvvon soađis, ja 1945–47 bidje kárášjotmánáid vázzit Sirpmá skuvlla. Muhto mii mánát geat leimmet Sirpmás eret eat beassan dalle vázzit skuvlla doppe. 1946/47 vázzen fas Buolbmát internáhta ja easka 1947 čavčča bessen álgit skuvlii Sirbmái. Oktiibuot vázzen sullii 4 jagi vuođđoskuvlla. Dalle go Stuoradiggi viimmat mearridii addit buhtadusa midjiide geat leimmet massán oahpu soađi dihtii, de mun maid ohcen ja ožžon buhtadusa.
Dan njeallje jagis mus ledje ovcci oahpaheaddji. Dušše ovttas sis lei oahpaheaddjioahppu, dat lei nuorra nieida Lulli-Norggas gii lei mu oahpaheaddji Sirpmás go vázzen 7. luohkás. Go ledje unnán oahppan oahpaheaddjit, de geahččaledje háhkat oahpaheaddjin olbmuid geat máhtte iešguđet fágaid. Omd. lei John Solbakk matematihkkaoahpaheaddji, go son máhtii rehketdoalu. Ja báhppa oahpahii risttalašvuođa ja čáppačállima. Šattai dalle ollu áigodatoahppu, go fertii heivehit dasa masa ledje oahpaheaddjit.
Maŋŋil joatkkaskuvlla ja rihppaskuvlla mannen Kárášjohkii vázzit Sámi álbmotallaskuvlla dahje Sámi nuoraidskuvlla, manin dat dalle gohčoduvvui. Kathrine Johnsen lei dalle oahpaheaddjin doppe, earret eará sámegielas, matematihkas ja historjjás. Son lei hui čeahpes oahpaheaddji, lei erenoamáš somá guldalit go son čilgii historjjá. Son čilgii maiddái sámegiel giellaoahpu nu bures ahte ožžon buori vuođu das. Jacob Børretzen maiddái oahpahii sámegiela gaskkohagaid.
Ii lean nu álki beassat sisa oahpaheaddjiskuvlii dan áigge, ja máŋggas fertejedje geahččalit moatte háve. Ieš bessen sisa nuppi háve. Muhtin DSU-doarjaleaddji[2] attii vuosttaš jagi stipeandda munnje ja muhtin eará oahppái. Maŋŋil fertiimet váldit loana. Muhto ožžon veahá barggu mii veahkehii mu ruhtadit skuvlla. Mu ovddeš oahpaheaddji Kathrine Johnsen barggai dalle sámeradios, ja son bálkáhii mu doallat rohkosiid radios.
Oahpaheaddjiskuvllas oaččuimet sámegieloahpahusa 0. tiimmus, ovdal go earát álge skuvlabeaivvi. Sámegieloahpaheaddji lei báhppa Asbjørn Flokkmann. In sáhte dadjat ahte son hálai sámegiela nu hirbmat bures, muhto son máhtii grammatihka ja čállinnjuolggadusaid. Ja dat lei dat maid mii dárbbašeimmet, sámástit han máhtiimet juo.[3]
Min jurdda lei ahte sámi mánáin, nu go eará mánáin ge, galggai leat vuoigatvuohta lohkan- ja čállinoahpahussii eatnigillii. Dan prinsihpa mielde ráhkadin nu gohčoduvvon «sámegiel álgooahpahusa», mas sámegiella lei oahpahusgiellan vuosttaš skuvlajagiin, ja dárogiella oahpahuvvui amasgiellan. Dalle ledje moadde buolvva váhnemat gullan skuvllas ahte lei dušše dárogiella mii lei dehálaš ja ahte sámegiella ii lean go hehttehus. Danin ledje máŋggas geat balle ahte mánát eai šaddan oahppat dárogiela jus álgooahppu lei sámegillii. Danin lei dárbbašlaš deattuhit ahte sámegieloahppu livččii buorre mánáid dárogieloahppamii, ja nu dagaimet diehtojuohkimis váhnemiidda.
Mun ráhkadin plána, ja ledjen mielde ráhkadeamen oahpponeavvuid. Serven čállimii Lásse ja Máhtte ja sudno ustibat ja muđui ovttasbargen ollu Inez Boonain[4]. Muittán ahte go son logai mu vuosttaš evttohusa de son logai ahte girjjis lei beare stuora progrešuvdna.
Go mátkkoštin gielddaide presenteret plána, de ledje iešguđet reakšuvnnat. Kárášjogas lei álggos stuora vuosteháhku. Lei stuora čoahkkin stáhtainternáhta lášmmohallanlanjas, ja Rønbeck-klána lei hui negatiiva. Muittán muhtima gii logai ahte «dáinna ferte Hans Eriksen mannat gáissiide.» Muhto earát čoahkkimis dorjo plána, erenoamážit Bjørn Aarseth[5], Trygve Madsen[6] ja Lydolf Lind Meløy[7]. Dalle dovden oadjebassan. De ipmirdii velá Hans Rønbeck[8] ahte fertii ovttasbargat. Ledjen mielde go ášši bođii skuvlastivrii. Dalle Rønbeck logai ahte orru leame nu ahte sámemánát fertejit čuovvut dán plána. Muhto son deattuhii ahte ulbmil lei nannet dárogieloahppama. Dat lei jorggáldat, dan maŋŋá Rønbeck ii dadjan maidege sámi álgooahpu vuostá.
Ledjen maiddái Guovdageainnus čilgemin plána. De Edel Hætta Eriksen čuoččastii ja celkkii ahte son doarjjui plána ollásit. Dalle buohkat ledje ovtta oaivilis.
Kárášjogas ledje álggos dušše njeallje oahppi geain lei sámegiel álgooahppu. Maŋŋil dolliimet geahččaleami, mii čájehii ahte oahppit geain lei sámegiel álgooahppu ledje buoremusat dárogielas. Dát lei hui dehálaš midjiide, dat čájehii ahte mis lei riekta, sámegiel álgooahppu ii lean hehttehus dárogieloahpahussii, baicce nuppi láhkái.
Geahččaleimmet maiddái márkanastit álgooahpu Unjárggas. Oahpaheaddjit ledje mielas, muhto politihkkariid gaskkas lei stuora vuosteháhku. Erenoamážit sátnejođiheaddji Per Balk lei sámegieloahpu vuostá, vaikko ieš lei sápmelaš. Nuppi bealde lei Bargiidbellodaga báikkálaš jođiheaddji, Thorbjørn Schulstad, mielas. Ja son lei dáža. Muhto boađus lei ahte ii šaddan sámegiel álgooahppu Unjárggas dalle. Ádjánii máŋga jagi ovdal go šattai sámegiel oahppu Unjárggas, ja dalle lei álggus dušše fal sámegiella fágan, ii ge sámegiel álgooahppun nu go eará suohkaniin.
– Deháleamos boađus min barggus lei ahte oaččuimet sierra paragráfa vuođđoskuvlaláhkii, mii attii sámegielat mánáide vuoigatvuođa oahpahussii sámegielas ja sámegillii. Lei buorre ovttasbargu ráđi ja oahpahusdepartemeantta gaskkas, in muitte makkárge riidoášši dalle.
Lei sámepolitihkka mii lei sivva dasa ahte vel oktii molson bellodaga. Ledjen Stuoradikkis guldaleame go lei Sámedikki birra sáhka, 1987:s. De logai Carl I. Hagen ahte galggai guldalit maid olbmot lohket davvin, ja sii eai háliidan Sámedikki. Son čujuhii earret eará dasa ahte Finnmárkku 19 gielddas ledje 16 Sámedikki vuostá, ja ahte golmma sámeorganisašuvnnas ledje guokte vuostá, nammalassii SES ja NBR. Dát lei juste maid leimmet dadjan SES:s. Dalle mun šadden Ovddádusbellodaga olmmožin, ja dan lean leamaš dan rájes. Ovddádusbellodaga ovddas lean leamaš sihke Deanu gielddastivrras, Finnmárkku fylkkadikkis, Stuoradikki várreáirrasin ja lean dál Sámediggeáirrasin.
Lean leamaš hui guovddážis go Ovddádusbellodat lea čállán sámepolitihkalaš prográmma, muhto máŋggas buktet evttohusaid, ja in leat ožžon visot nu go háliidin. Sáhtán dadjat nu ahte sihke Ovddádusbellodagas ja eará bellodagain maidda lean searvan lean vuohttán ahte máŋggas eai leat beroštan nu ollu sámegielas ja sámi kultuvrras, dat gusto ii leat leamaš sin váibmoáššin.
Muhto ii leat riekta nu go muhtimat celket ahte Ovddádusbellodat lea sámegiela vuostá. Olbmot jerret mo mun sáhtán leat Ovddádusbellodagas, mun gii lean ovddidan sámi oahpahusa ja ráhkadan sámi giellaplánaid ja girjjiid. Dalle láven vástidit ahte manne ii galgga sáhttit ovddidit sámi beroštumiid maiddái Ovddádusbellodaga bokte. Loga fal mii lea čállon Ovddádusbellodaga sámepolitihkalaš prográmmas:
«Fremskrittspartiet anser norsk og samisk som likeverdige språk. Likevel er det en forutsetning for en nasjon at folket har en felles språklig plattform. Norsk må derfor være hovedspråket i den norske skole. I kommuner i forvaltningsområdet for samiske språk bør imidlertid samisk tilbys som valgfritt sidemål. Tilstrekkelig samisk undervisningsmateriell for slik opplæring skal være tilgjengelig».
In leat dattetge áibbas duhtavaš dáinna. Lean cuiggodan ahte «sidemål» ii leat riekta. Sáhttá go dulkot nu ahte sámegiella ii galgga leat vuosttašgiellan. Áigumuš lea ahte dušše dat geat háliidit galget oahppat sámegiela. Ii leat áigumuš ahte fálaldat galgá leat dušše hálddašanguovllus.
Olles rávesolbmoeallima lean bealuštan sámegiela, ja dan dagan ain.
[1]
[2]
[3]
[4]
[5]
[6]
[7]
[8]
|
http://skuvla.info/skolehist/hanserik-s.htm
|
Geassedearvvuođat Lappi mánáid kulturfierpmádagas. Dán dieđu oažžu juohkit
Kesäterveisenä Lapin lastenkulttuuriverkostolta. Saa jakaa
Čoaggit vuollái 18-jahkásaš mánáid ja nuoraid muitalan 100 máidnasa Davvi-Suomas. Sádde iežat muitalusa dahje máidnasa 31.9.2017 e-boastta bokte. Almmuhuvvojit mánáid vuoigatvuođaid beaivve 20.11.2017.
Eanet dieđut – Lisätietoja:
Sámi mánáidkulturguovddaš MÁNNU, Sámediggi
Säämi párnáikulttuurkuávdáš, Sämitigge
Saa´mi päärnaikulttuurkõõskõs, Sää´mte´ǧǧ
MÁNNU sámi mánáidkulturguovddaš Facebookas, Sámediggi
Saamelainen lastenkulttuuri, Lasten kulttuurikeskus, Rovaniemi
Suomâ jiečânâsvuođâ čyeti-ivváášjuhleihe 2017 (suomifinland100.fi)
Lääʹddjânnam jiõččvuõđ čueʹtteeʹjjprääʹzneǩeeʹǩǩ 2017 (suomifinland100.fi)
Suoma iehčanasvuođa čuohtejagiávvudanjahki 2017 (suomifinland100.fi)
|
https://miisearvi.wordpress.com/2017/06/18/100-maidnasa-manain-ja-nuorain-100-tarinaa-lapsilta-ja-nuorilta/
|
Ođđasat
- Studeantačálus 2: "Movt don sáhtát váiban go leat dušše beaivvi stoahkan mánáiguin?"
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
Sámi allaskuvla lea čállán viđa jagi verddešiehtadusa Guovdageainnu skuvllain ja Beazedievá mánáidgárddiin Guovdageainnu suohkanis. Verddeovttasbarggu ulbmil lea máhttojuogadeami bokte nannet kvalitehta mánáidgárddis, vuođđoskuvllas ja Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahpuin. Mihttun lea ahte ásahusat ovdánit buot dásiin buorrin sámi servodahkii. Duogáš verddeovttasbargguide lea ráđđehusa nationála strategiija loktet kvalitehta oahpposuorggis "Lærerutdanning 2025".
Ovttadássásašvuohta ja juogadeapmi
Kvalitehtaovdánahttima ovttasbarggu guovddáš doaimmat čatnasit hárjehallanohppui, máhttojuogadeapmái ja dutkan- ja ovdánahttindoaimmaide. Báikkálaš máhttodárbbut ja hástalusat leat vuolggasadjin ovttasbargui ja ovttasbargu galgá ávkin goappašat beliide. Verddeovttasbarggus deattuhuvvo ovttadássásašvuohta, goabbat ge beali earenoamáš gelbbolašvuođat ja goappašat beliid ovdánahttindárbbut.
Ovttasbarggus lea sáhka juogadit dieđuid ja gelbbolašvuođa, nu go ođđaseamos dutkanbohtosiid. Ságastallat hástalusaid ja ovdánahttindárbbuid birra ja gulahallat dutkanfáttáid birra. Hárjehallanoahpahusa ektui lea áigumuš ásahit váldo hárjehallanbáikkiid, gos lea nanu fágabiras mii addá hárjehallanoahpaheddjiide ja studeanttaide buriid eavttuid čađahit oahpu.
Searvebargu
Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahpuid goahtejođiheaddji, John-Marcus Kuhmunen lea ilus verddešiehtadusaiguin.
Sámi allaskuvllas lea álggu rájes juo leamaš dehálaš ovttasbargu verddesuohkana skuvllaiguin ja mánáidgárddiiguin hárjehallanoahpahusa ektui. Dál go lea viidát ovttasbargu, de jáhkán mii searválaga nagodit ovdánahttet, áigeguovdilastet ja nannet kvalitehta sámi mánáidgárdde-, skuvla- ja oahpaheaddjeoahppobargguin, dadjá goahtejođiheaddji John-Marcus Kuhmunen.
Sámi árbevirolaš máhttu, sámi kultuvra ja sámegiella leat guovddážis Guovdageainnu suohkana skuvllas ja mánáidgárddis ja Sámi allaskuvllas. Dát leat vuođđun go ovttasbargoguoimmit jotket ráhkadit doaibmaplánaid ja gávnnahit bargovugiid.
Eanet dieđuid ášši birra sáhttá oažžut áššemeannudeaddjis Karen Lovise Siri Stångberg.
|
https://www.samas.no/se/a/verddeovttasbargu-gaskkal-sami-allaskuvlla-ja-guovdageainnu-suohkana?page=3
|
Ođđasat
- Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas
- Váikkuhusat Sámi allaskuvlii go 27 bargis lea bargoheaitta
- Harald Gaski nammaduvvon gudnedoavttirin
- Rabas virggit
- Lovisa Mienna Sjöberg válddii vuostá dutkanbálkkašumi Uppsalas
- Guovttegielatiskkadeapmi giđđat 2024
- Ohcciidlogut oahpaheaddjeoahpuide
- Ođđa raporta čájeha ahte lea dárbu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánii matematihkas
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
Sámi buohccidivššároahppu ohcanládje
Háliidat go šaddat buohccidivššárin earenoamáš gelbbolašvuođain sámegielas ja sámi kultuvrras? Dál lea fas vejolaš ohcat Sámi buohccidivššárohppui. Ohcanáigemearri lea golggotmánu 16.b. 2022. Lea UiT - Norgga árktalaš universitehta mas lea fágalaš ovddasvástádus ohppui, ja danne galgá ge ohcamuš mannat universitehta ohcanwebii.
- Dát oahpu heive dutnje jus háliidat buohccidivššár oahpu váldit sámegillii, mii lea okta dain earenomášvuođain oahpus. Logaldalliin lea sámi duogáš mii addá lunddolaš ipmárdusa sámi- ja eamiálbmotkultuvrralaš beliide. Mis lea maid oadjebas biras das go buohkat leat sámegielagat ja oahpahus lea sámi birrasis, Guovdageainnus. Dáppe šaddá maid buoret čuovvuleapmi ja lágat oktavuohta gaskal oahpaheddjiid ja studeanttaid, go luohkká ii leat beare stuoris, muitala oahppokoordináhtor June Brita Eira.
Sámi buohccidivššároahppu addá dutnje dábálaš buohccidivššároahpu, seammásgo oaččut liige máhtu sámi servodatdilálašvuođain ja sámi kultuvrras vai sáhtát buoremusat dustet sámi pasieanttaid.
Mannan háve ledje olu ohccit
Sámi buohccidivššár oahpu álggahuvvui ođđajagimánu 2021 buori ohcciidloguiguin. Ohppui ledje ohccán 66 olbmo ja 13 olbmo ožžo fálaldaga álgi ohppui.
- Ohcciidlogut dieđusge muitalit ahte lea stuora beroštupmi ohppui ja báikkálaš oahppofálaldahkii lea dárbu. Muđui lea maid sámi buohccidivššáriidda stuora dárbu servvodagas ja dat dieđusge mearkkaša ahte lea buorit bargovejolašvuođat maŋŋel go leat gárven oahpu, muitala Eira.
Oahppu lea ovttasbargu gaskal Norgga árktalaš universitehtain ja Sámi allaskuvllain. Oahppoálgin lea ođđajagimánus 2023:is, ja oahpahus lágiduvvo báikkálaš čoagganemiiguin Sámi allaskuvllas, Guovdageainnus. Ohcanáigemearri lea golggotmánu 16. Beaivvi.
Váldde oktavuođa
Jus lea jearaldagat oahpu birra, de váldde oktavuođa June Brita Eirain.
E-boasta: june.b.eira@uit.no
Tlf. nr.: 414 69 715
|
https://www.samas.no/se/a/sami-buohccidivssaroahppu-ohcanladje-0?page=1
|
Ovdalaš juovllaid soaitá oalle hušša, eaige buohkat soaitte háhppehit návddašit dan magiija. Odne leat šurihan nuorra Guovdageainnu bártniin.
Namma: John Mathias Gaup
Guovlu: Guovdageaidnu
Ahki: 18
1. Maid mearkkašit juovllat dutnje?
– Juovlaluopmu ja juovlaskeaŋkkat.
2. Mii addá dutnje dan ultimáhta juovladovddu?
– Juovlabruvsa, bihpporgáhkkoviessu ja juovlalávlagat.
3. Buoremus juovlafilbma?
– «Jul i Blåfjell».
4. Buoremus juovlabiebmu?
– Mun boran buot mii beavddi nalde lea, dassái go nohkan suffái.
5. Maid fertet juohke juovllaid bargat?
– Geahččat juovlafilmmaid.
6. Gos dán jagi áiggut juovllaid ávvudit?
– Lulde.
|
https://www.avvir.no/juovlakaleandara-18-lunka/
|
Dalarna leatna (ruoŧagillii: Dalarnas län) lea Ruoŧa leatna. Dan viidodat lea 28 193 km² ja olmmošlohku 276 564 (2012). Leana hálddahusguovddáš lea Falun. Dalarna leana rádjeleanat leat Jämtlándda leatna, Gävleborgga leatna, Västmanlándda leatna, Värmlándda leatna ja Örebro leatna. Norgga bealde Hedmárkku fylkkagielda. Letnii gullet 15 gieldda.
Blekinge leatna · Dalarna leatna · Gotlándda leatna · Gävleborgga leatna · Hallándda leatna · Jämtlándda leatna · Jönköpinga leatna · Kalmara leatna · Kronobergga leatna · Norrbottena leatna · Nuortagötlándda leatna · Oarje-Götalándda leatna · Oarje-Norrlándda leatna · Skåne leatna · Stockholmma leatna · Södermanlándda leatna · Uppsala leatna · Värmlándda leatna · Västerbottena leatna · Västmanlándda leatna · Örebro leatn
|
http://se.wikipedia.org/wiki/Dalarna_leatna
|
Latest news
- Statsbudsjettet 2024: Tildeling til Samisk høgskole
- Offisiell åpning av studenthuset
- Offisiell åpning av det nye studieåret
- Bli kjent med vår nye rektor
- Ny mulighet for å søke på høstens studier
- Lanseringen av årets "Samiske tall forteller" rapportserie er under planlegging
- Sámi allaskuvla fikk besøk av KIF-komitéen
- Nytt forskningsprosjekt søker unge deltakere med tilknytning til reindrift
- Ny mulighet til å søke på høstens studier
Mis leat ain rabas oahpposajit - geahčes dás makkár oahpuide sáhtát ohcat
Sámi allaskuvlla studeanttat. Govven: Johtti Productions/Ánne Kátjá Gaup
Sámi allaskuvla lea guhkidan ohcanáigemeari guoros oahpposajiide čavčča oahpuide, nu ahte jus it leat vel ohcan oahpposaji čakčii, dat lea ain vejolaš.
Bachelorgráda oahput maiddá sáhtát ain ohcat:
- Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu - geabbilis prográmma Ohcanáigemearri 01.09.2023
5 jagi mastergráda/Integrerejuvvon mastergráda oahput maiddá sáhtát ain ohcat:
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahki master Ohcanáigemearri 01.09.2023
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahki master Ohcanáigemearri 01.09.2023
Ohcanvuogádat: Oktasaš ohcanvuogádat/Samordna opptak
Oanehitáiggeoahput maiddá sáhtát ain ohcat
- PED 170 Lärare i en mångfaldig skola och ett mångfaldigt samhälle. Ohcanáigemearri: 1.09.2023
- PED 1001 Introduction to Indigenous perspectives on special education. Ohcanáigemearri: 1.09.2023
- SÁM 192 Girječállioahppu 2 – Prosa ja muitalusat Ohcanáigemearri: 01.09.2023
Ohcanvuogádat: Báikkálaš ohcanvuogádat/Søknadsweb
Sisabeassangáibádusat
Gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja sámegiella. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus leat erenoamáš gáibádusat. Dát čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas.
Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus.
Mii lea reálagelbbolašvuohta?
Reálagelbbolašvuohta lea gelbbolašvuohta maid leat háhkan ovdamearkka dihte fidnohárjehallamis, bálkákeahttas barggus, organisašuvdnadoaimmain, kurssain dahje eará oahppoduogážis. Ohcci bargo – ja oahppoduogáš árvvoštallojuvvo dan oahppofálaldaga gáibádusa ektui masa ohcá.
Gáibádussan lea:
- ahte ohcci galgá deavdán 25 jagi dahje deavdá 25 jagi dan oahppojagi go álgá ohppui
- ahte ohccis lea unnimusat vihtta jagáš bargo/oahppovásáhus.
Reálagelbbolašvuođagáibádusat gávdnojit Sámi allaskuvlla sisaváldinnjuolggadusain.
Sádde duođaštusaid
Muitte laktit duođaštusa ahte deavddát sisabeassangáibádusaid nu jođánit go vejolaš maŋŋel go ohcan lea registrerejuvvon.
Jus dus leat gažaldagat sisabeassangáibádusaid ektui, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta bokte: oahppohalddahus@samas.n
|
https://www.samas.no/nb/node/5966?page=4
|
Ođđasat
- Oahpaheaddjeoahput: Laura Njunnás
- Boazoealáhus bachelor: Ann Máret Eira
- Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta: Márjá-Kristin Skum
- Oahpaheaddjeoahput: Elena Skum
- Kvalitehtaovdánahttin skuvllas - lávdegoddi nammaduvvon
- Circle of Honours bálkkašupmi golmma sámi dutkái
- Ođđa dieđalaš girji soabadan ja duohtavuođa kommišuvnnaid birra
- Rabasbeaivi 2022
- Okta olmmoš ii sáhte muitalit visot
Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri.
Sámi ofelašlohku viiddiduvvo njealji guđa ofelažžii čavčča rájes, ja Sámi allaskuvla lea dál bargame gávdnat ođđa ofelaččaid. Dán rádjái leat 22 ohcci, ja dušše okta bárdni gii lea ohcan.
Sámi allaskuvla bidjá danin ođđa ohcanáigemeari cuoŋománu 11. beaivái, go sávašii rekrutteret eambbo bártniid dán dehálaš servodatdoibmii.
|
https://www.samas.no/se/a/ofelaccat-ohcet-eambbo-bartniid-odda-ohcanaigemearri?page=13
|
Ođđasat
- Sámi oahpahuskonferánsa: guhkidan dieđihanáigemeriid
- Buohccidivššároahppu: ovttasbargošiehtadus UiT:in sajis
- Min birrasat konferánsii dieđiheapmi
- Sámiid dearvvašvuođadilálašvuohta
- Oahppu ii deatte podkast - ođđa oassi juohke vahku
- Sámi kulturárbbi sajádat globála hástalusain
- Prográmmaoahput 2024 čavčča
- Stádabušeahtta 2024: Sámi allaskuvlii ruhtadeapmi
- Mis leat ain rabas oahpposajit - geahčes dás makkár oahpuide sáhtát ohcat
Árbediehtoprošeavtta ođđa neahttasiidu
Árbediehtoprošeakta almmuha dá ođđa neahttasiiddu, www.arbediehtu.no.
Dán neahttasiiddus gávnnat feara makkár áššiid mat gullet prošeavtta barggu vuollái.
Sámi allaskuvlla árbediehtoprošeakta háliida fállat ulbmiljovkui/gehččiide iešguđetlágan resurssaid maid sáhttet ávkkástallat iežaset barggus árbevirolaš máhtuin mii guoská lundui.
Neahttasiiddu galggašii šaddat ávkin sidjiide geat barget árbevirolaš máhtuin, máhttoaddiide, hálddašeddjiide, mánáidgárddiide, vuođđoskuvlii, alit oahpahussii.
Neahttasiidu lea sámegillii ja dárogillii, muhto almmuhuvvo dađistaga eŋgelasgillii maid.
Leat Árbediehtoprošeavtta Webb-ráhkadeaddjit geat leat ráhkadan siiddu ja sisdoalu gis leat prošeavtta fágabargit buvttadan.
- Prošeavtta, prošeaktamielbargiid ja pilohtaprošeavtta birra
- Árbevirolaš máhtu birra, mas leat omd árbevirolaš máhtu definišuvnnat
- Sierra resursasiidu mas gávnnat
- Fuomášumiid makkár metodaid sáhttá atnit go dokumentere árbevirolaš máhtu,
- suokkardallamat ja čilgehusat Lágaide ja konvenšuvnnaide main lea árbevirolaš máhttu ja immateriealla kulturárbi mielde.
- Sámiid máhtut luonddumáŋggabealatvuođas Sámis, mas leat čilgehusat ja govat lottiin, guliin, elliin, šattuin, divrriin, sámegillii ja dárogillii.
- Árbediehtoprošeakta lea čohkkegoahtán máhtu fáttáide mat čatnasit lundui, mat almmuhuvvojit máhttoárkkaiguin. Dáid sáhttet viežžat neahtas ja geavahit friddja.
- Ovdamearkkat árbevirolaš máhtus dutkamis mat leat mastergrádain ja doavttirgrádain
- Almmuheamit mat namuhit árbevirolaš máhtu, maid sáhttá maid viežžat neahtas.
- Prošeavttaid/oasseprošeavttaid birra mat leat Árbediehtoprošeavttas.
- Diehtojuohkin oahpuid ja kurssaid birra maid sisdoallu lea árbevirolaš máhttu.
- Galleriija, mas leat govat ja filmmažat maid sáhttet viežžat ja geavahit dárbbu mielde.
- Dasto boahtá vel diehtojuohkinportála neahttasiidui.
|
https://www.samas.no/se/a/arbediehtoproseavtta-odda-neahttasiidu?page=5
|
Latest news
- Nytt forskningsprosjekt: Opplevd rasisme blant reindriftsungdom
- Kompetanseutvikling i barnehagen og grunnopplæringen
- Ny forskning bidrar til å synliggjøre kunnskapene til egg- og multeplukkere
- Studietilbud våren 2023
- Landscape Practices-konferanse i Kautokeino er åpen for påmelding
- Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2022
- 6 gode grunner til å studere ved Samisk høgskole
- Samarbeidsavtale underskrevet
- Ikke søkt studier enda? Vi har fremdeles noen ledige studieplasser!
Kvalitehtaovdánahttin skuvllas - lávdegoddi nammaduvvon
Ráđđehus lea nammadan lávdegotti mii galgá čielggadit geahččalemiid ja raporterengáibádusaid ja duođaštusaid mat adnojit skuvllas. Dan almmolaš lávdegotti buoridanevttohusat galget leat veahkkin skuvllaide go galget bargat eambbo systemáhtalaččat ovdánahttit kvalitehta skuvlafálaldagas.
Sámi Lohkanguovddáža jođiheaddji Karen Inga Eira lea nammaduvvon lahttun lávdegoddái, man professor Tine Sophie Prøitz galgá jođihit. Lávdegottis leat oktiibuot 11 lahtu.
Lávdegoddi galgá ovddidit Norgga Almmolaš Čielggadeami guovtti oasis:
- Okta oassi mii čilge dálá vuogádaga nanu beliid ja hástalusaid. Dat oassi galgá geigejuvvot ráđđehussii álggugeahčen 2023.
- Váldooassi mas evttohuvvojit rievdadusat. Dat oassi galgá geigejuvvot čakčat 2023.
|
https://www.samas.no/nb/node/5479?page=6
|
vein Birger Olsen - oahpaheaddjin
"Oahppit leat dego eallit - danne go eai bargga maidege jierpmin – dušše instinktain." Dat lea maid oahpaheaddji smiehttá iežas ohppiid birra dán komediijas. Su bargoeallin álggii ohppiid vaššásvuođain, bargoskihppáriid berošmeahtunvuođain ja oaivámuččaid eahpeluohtevašvuođain. Muhtin beaivve son ollášuhttá dan maid juohke oahpaheaddji lea goas nuge niegadan dahkat, muhto maid ii oktage lihkus daga…
Boađus lea dievaslaš katastrofa, lihkká son šaddá nášunála sáŋggárin, skuvlareforpma 2004 geažil, nu gohčudvvon "reformaid reforbma".
"Oahpaheaddji" lea čáhppes komediija oahpahedjiid ja ohppiid birra joatkaskuvllas, muhto seammás maid satiirálaš geahčastat olles servodahkii. Mielahisvuođa jorggugovan lea dát sihke liekkus ja jurddašahtti teáhtervásáhus!
Čálli: Jean-Pierre Dopagne
Sámás ja heivehan Sápmái: Svein Birger Olsen
Bagadalli: Knut Walle
Vuosttaščájálmas bearjadaga skábmamánu 03. b. dii. 19.00 Guovdageainnu kulturviesus.
Fáláladat joatkaskuvllaide ja 10. luohkkái nuoraidskuvllas.
Govat giđđahárjehállamiin máddin:
Bagadalli Knut Walle neavvumin Svein Birger Olsen. Govven: Ingrid Juell Moe
Svein Birger Olsen - komediija meaštir, beassá guoimmuhit gehččiid dán čavčča reaškasin - oahpaheaddji hámis gii ii rivttes lahkai gulahala iežas ohppiidguin...
Govven: Ingrid Juell Moe
Dán giđđageasi leaba bagadalli guovttos neavttárin Svein Birger Olsenin bargan bihttáin Ny-Hellesunddas, Søgne suohkanis Mátta Norggas. Govven: Ingrid Juell M
|
https://web.archive.org/web/20070502231015/http:/www.beaivvas.no/web/index.php?giella1=sam&odas=99
|
Konfirmšundoalut mat šaddet girjin
Konfirmašuvnnat leat sámiide dehálaš doalut ja daidda fertege ráhkkanit buriin áiggiin, vai buot čiŋat leat sajis dan beaivve go mánná lávke ráves olbmuid searvái. Duojár Maarit Magga lea gorron ja duddjon giđa miehtá olles bearrašii, go su áidna nieida konfirmerejuvvo mihccamárbeaivve. Iige das vel galle, Maarit Magga lea maiddái dokumenteren ja govven ovttas Nilla-Máhtte Maggain buot bargguid, duddjomiid ja ráhkkanemiid mat mátkis rihppaide leat. Ulbmilin lea, ahte govat ja muitalusat šaddet ovtta beaivve vel girjin ja báhcet muitun boahttevaš buolvvaide. Min doaimmaheaddji Ánne-Sárá Paltto guovlalii Maarit Magga duodjevisttis Báljohtnjálmmis.
|
https://areena.yle.fi/1-4469137
|
Latest news
- Tospråktesten våren 2024
- Ny rapport viser behovet for parallell likeverdig samisk læreplan i matematikk
- Forskningspris til Lovisa Mienna Sjöberg
- Ny rapport: Hva er det samiske perspektivet i de nye læreplanene?
- Kjente på et savn ved å ikke kunne samisk
- Ny bok om samisk kunst og duodji lansert
- - Dette året søker vi hele seks samiske veivisere!
- Ny bok om samisk kunst og duodji i Sápmi
- Ordførere fra samiske forvaltningskommuner samlet på Samisk Høgskole
25-jagi ávvudoalut
Sámi allaskuvlla 25-jagi ávvudoaluid oktavuođas bovdet mii buot Sámi allaskuvlla studeanttaid eahketmállásiidda, 20.08.14 Diehtosiidii. Doalut álget 19.00. Eahketmállásiid oktavuođas lea mis maiddái kultuvrralaš guoimmuheapmi. Okta dán eahkeda guoimmuheddjiin lea Jon-Henrik Fjällgren! Jus orru geasuheaddji eahket, de áinnas dieđit donge mállásiidda. Jus leat boahtimin eahketdoaluide, fertet dieđihit e-postii: ellen-marianne.siri@samiskhs.no dahje dieđihat allaskuvlla ovdakantuvrii ovdal 15.30, 18.08.14. Bures boahtin!
Ávvudoaluid prográmma gávnnat dá:
|
https://www.samas.no/nb/node/497?page=1
|
Ida Løken Valkeapää lea bargan Beaivvážis ovdal maid. Moadde jagi dassái lei son "Oslo-rivgu" Carmen, "Almmiriika "komediijas, gos nevttii iežas eatnigillii, dárogillii. Dan háve ii soaitte leahkit Idai riekta nu álkes dilálašvuohta. Dan ektui go Almmiriika lei komediija gos muitaluvvui ealas bartatuvrra birra, de lea "Skoavdnji" čájálmasa fáddán fas olbmo bahámus beliid birra. "Mielastan lea fáddá sihke mielamiel ja dehálaš , ja neaktit veahkaváldima oasis lávddi alde, lea bienasta bitnii plánejuvvon koreografiija ja mii maiddái sáhttá leat somán neaktit". Muhto de lei dat giella. Čájálmasas neaktá sámegillii, maid son ii dábálaččat huma. "Dat stuorimus hástalussan, dasa lassin go nákcet ealáskahttit rolla, lea dieđusge dat gielalaš bealli", dadjá Løken Valkeapää. Aŋkke son lea váldán hástalusa, go dal fargga neaktá Beaivváš Sámi Našunálateáhtera lávddis váldorolla sámegillii.
"Dat šaddá liigehástalussan go giela ferten oahppat, lassin replihkaide, ja geavahin dieđusge áiggi dasa ahte ráhkkanit ovdalgo go álggiimet buvttadusain – muhto neavttárbargu han lea ge dávjá nu ahte ferte dahkaluddat juoidá maid máhkaš máhttá, vaikke ii goassege ovdal leat bargan dan", dadjá Ida. Dasa lassin šaddá hástalussan neaktit vieris gillii go sánit eai dakkaviđe atte dovddolašvuođa. "Mun ferten muitit maid dat earát dadjet, ja dego mearridit gullát cealkagiid, vuosttaš geardde, juohke háve. Mun oahpahalan iežan replihkaid muhtin muddui dego livččen oahpahallame musihka, muhto ferten liika muittohit alccen maid mun duođai dajan. Mun ferten čoaggit iežan dovdduid ja áicama eará sajis go gielas. Dasa lassin in sáhte improviseret, ovdamearka dihte jus dat eará neavttárat fáhkkestaga rievdadit iežaset replihkaid, de aŋkke beroškeahttá ožžot seamma vástádusa mus", dadjá Løken Valkeapää.
Løken Valkeapää mielas lea dehálaš ahte Beaivváš ja eará teáhterat čájehit dakkár čájálmasaid, danne go dát fáddá boahtá agibeaivve leahkit várálaš ja hearkkes fáddán, ja dasa lassin stuora heahpu eallit dan dilis, sihke sutnje gii lea suohpáheapme ja sutnje gii gillá. "Lea okta dehálaš oassin teáhtera barggus loktet dákkár váttis fáttáid oidnosii. Dat sáhttá addit ipmárdusa dasa movt eará olbmuin lea dilli ja movt lea leahkit olmmožin – buriid ja bahás beliiguin – muhto maiddái dahkat ságaid dáid hearkkes fáttáid birra, almmá seaguhit priváhta vásáhusaid dasa", dadjá Løken Valkeapää.
"Skoavdnji" čájálmasas neaktá son Eliisa. Ida lea bajásšaddan Oslos ja lea čađahan neavttároahpu sihke Helssega Teáhterallaskuvllas ja HB Studio New Yorkas. 2001 rájes lea neaktán beaivebálkkolaš neavttáriin sihke Suomas, Ruoŧas ja Norggas, ja leat čanastumit earret eará Norgga Našunálateáhterii, Malmö Stáhtateáhterii, Norrbottens – teáhterii Lulejus, Brageteatret,, Wasa Teaterii Suomas.
Nu mot Løken Valkeapää, de Skoavdnji čájálmasmátki finada maid Suoma-, Ruoŧa- ja Norggabeal, čájálmas dollege de maŋŋel vuosttaščájálmasa Guovdageainnus 9.10. (ja vel 11.10.), de mátkkošta čájálmas viidát. Čájálmas fitná 18 iešguđege báikkiin, miehtá Davvikalohtta, álgá Heahttás 14.10. ja čájehuvvo de maŋemus geardde 19. Ja 20.11. Oslos.
«Skoavdnji» čájálmasas lea olbmuid buriid ja baháid beliiguin sáhka. Teáhterbihttá vuolggahuvvui muhtin balddonasmuitalusas mii lea muitaluvvon Nuorta-Finnmárkkus, ja sámi dramatihkar Inger Margrethe Olsen (1956-2010) čálii dán teáhterbihttán. Muitalusa dáhpáhusat leat mearrasámi birrasis 1920 loguin. Čájálmasain lea čálli háliidan bidjat fuomášumi veahkaválddálašvuhtii mii dahpahuvvo ruovttuin; movt veahkaválddálašvuohta ja ráhkisvuohta sáhttiba vázzit giehtalaga, ja movt lea vejolaš čiegadit daid ja movt dat bissot čihkosis min servvodagas. Dasa lassin háliidii maid čálli jearrat ahte duosttat go mii čorget ja njulget ovddeš daguid ja dáhpáhusaid, ja duosttat go mii fuomášit iežamet balddonasaid. Bihttá čájehuvvui vuosttaš geardde Beaivvážis 1994is, muhto dal čájehuvvo fas áibbas ođđa hámis ja ođđa čájálmassan. Frode Fjellheim lea komponeren ođđa musihka bihttái ja lávde- ja bivttashábmejeaddjin lea Bård Lie Thorbjørnsen.
Čájálmas lea simultánatekstejuvvon dáro-/suomagillii. Bistá 75 min bottu haga.
Neavttárat:
Skoavdnji lea juoga mii lea stuoris, čahppát ja balddihahtti, dahje orru leamen dakkár seavdnjadasas. Dat sáhttá leat olmmoš, ealli dahje eará. Vearba skoavdnjut mearkkaša lihkadit nu ahte orru stuoris ja balddihahtti, erenoamážit seavdnjadasas. Sáhttá maid soapmása ovddas skoavdnjut. Dalle lea su čuovgga ovddas, dahje hehtte su oaidnimis.
|
https://beaivvas.no/giellahastalusat-soaikkus-cajalmasas/
|
Jon Tombre – Folk/Olbmot
Ovdal juovllaid čohkkii teáhter iežas neavttáriid, Arktisk filharmoniija musihkkariid ja dáiddalaš jođihanjoavkku, mas Jon Tombre lea njunnošis, Olbmot-čájálmas buvttadeami oktavuođas. Sullii mánu geahčen besset geahččit álgočájálmasas Svalbárddas/Longyeargávpogis oaidnit 10 olbmo lávddis, neavttárat, teknihkárat ja musihkkarat, ovdanbuktime gárvvis veršuvnnas das mii dal álgá gávdnat iežas hámi, Sámi našunálabeaivvi, guovvamánu 6. B..
Neavttárat Olbmot/Folk, under prøver
Dát čájálmas orru šaddáme gelddolaš ja eahpemihtilmas čájálmas, go geahččaleamit dássážii čájehit ahte čájálmasas geavahuvvojit muitalanvuogit mat eai leat vuordimis. Čájálmas čilgejuvvoge leahkit ea ea čájálmas mas"…ii leat sosiálapolitihkalaš ulbmil, ii ge leat dokumentarismma hápmi ge, ii ge journalistihkka, dahje fáktá dáhttu." Olbmot čájálmasa fádda lea dán áigásaš olbmonálli ja nállebuhtisvuohta, nállevealaheami duogáš ja historjá. Čájálmas lávdegiella, dahje čájálmas, lea ráhkaduvvo nu ahte sihke sáme- ja dárogielagat galget sáhttit ipmirdit čájálmasa.
Jon Tombre – Folk/Olbmot
Jon Tombre, guhte 2016 ráhkadii rámiduvvon Vidas Extremas Sámi našunálateáheris, lea čájálmasa bagadalli/ráhkadeaddji, sus lagamusat dáiddalaš jođihanjoavkkus leat jietnahábmejeaddji Eirik Blekesaune, čálli Lars Göran Pettersson, animatøra Sabina Jacobsson ja teáhtera musihkkár, Roger Ludvigsen. Teáhteris servet 6 neavttára/aktevrra, ja ovttasbargoguoibmi Árktalaš filharmoniijas fas njeallje musihkkára. Jietna/musihkka ja gráfalaš bealit čájálmasas leat guovddážis čájálmasas. Dá govva vuolábeale govvejuvvon go teáhtera prográmma almmuhuvvoi čakčat 2019, Árktalaš filharmoniija musihkkarat ja ieš bagadalli.
Dás eanet dieđut Olbmot birra.
Arktisk filharmoni, Jon Tombre, Olbmot/Folk
|
https://beaivvas.no/olbmot-habmejuvvo/
|
17 Ja son opati, ja sigjidi celki: igo čallujuvvum læk: muo viesso goččujuvvut galgga rokkadallamviesson buok olbmuidi? mutto rievari biegjon di dam læppet dakkam.
18 Ja čaloappavaǯak ja bajemuš papak dam gulle, ja su bæggatuttet bivdde; dastgo si balost legje sust, go buok olbmuk su oapa saggarakkan ovdušegje.
19 Ja go ækkeduvvam læi, de gavpug olggo bællai son manai.
20 Ja iđđedest mæddel manadedin, de fikkon muora maddag rajast asstam si oidne.
21 Ja go Petrus dam oini, de sunji celki: rabbi! gæč, fikkon muorra, maid garrodik, asstam læ.
22 Ja Jesus vastedi, ja sigjidi celki: adnet osko Ibmeli.
23 Dastgo duođai mon digjidi cælkam, gutte dam varrai cælkaši: loftan, ja luoite ječčad merri, ja vaimostes i son æppedam, mutto oskoi, atte moft son cælkka, nuft šadda, sunji maida šadda, moft celki.
24 De damditti digjidi mon cælkam: buok, maid di rokkadalladedin ravkkabættet, osskot, atte di oaǯǯobættet, de dat digjidi dappatuvvu.
25 Ja go di čuoǯǯobættet ja rokkadallabættet, de andagassi addet, jos mikkege unokasvuođaid din duokkenædek læ guđege vuosstai, vai aččadek, gutte læ almin, digjidi suddoidædek andagassi adda.
26 Mutto jos andagassi æppet di adde, de aččadek, gutte læ almin, ige suddoidædek digjidi andagassi adde.
|
https://wikisource.org/wiki/Page:H%C3%A6rramek_ja_b%C3%A6sstamek_Jesus_Kristus_o%C4%91%C4%91a_Testament.pdf/154
|
Latest news
- Nytt forskningsprosjekt: Opplevd rasisme blant reindriftsungdom
- Kompetanseutvikling i barnehagen og grunnopplæringen
- Ny forskning bidrar til å synliggjøre kunnskapene til egg- og multeplukkere
- Studietilbud våren 2023
- Landscape Practices-konferanse i Kautokeino er åpen for påmelding
- Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2022
- 6 gode grunner til å studere ved Samisk høgskole
- Samarbeidsavtale underskrevet
- Ikke søkt studier enda? Vi har fremdeles noen ledige studieplasser!
Okta olmmoš ii sáhte muitalit visot
Duodji Reader
Sámi allaskuvla ja Norwegian Crafts leat ovttas buvttadan girjji Duodji Reader mas čiekŋudit duodjái. Girjjis leat logi vuođđoteavstta maid sámi duojárat, dáiddárat ja akademihkkárat leat čállán. Teavsttat gaskkustit sihke historjjálaš ja dáláš máhtu duojis ja sámi estetihkas, hervendáidagis, kultuvrras ja eallinvuogis.
- Geahča filmmáža mas Gunvor Guttorm ja Nils Oskal muitaleaba girjji sisdoalus (Fuomáš! Manná 13 sekundda ovdal jietna gullogoahtá).
Dán čoakkáldaga teavsttat leat ovdal almmuhuvvon, earet okta, muhto dál vuosttaš geardde máŋgga sámegillii ja lassin vel eŋgelasgillii. Girjji doaimmaheaddjit leaba Sámi allaskuvlla dutki guovttos Gunvor Guttorm gii lea duodjeprofessor ja Harald Gaski gii fas lea girjjálašvuođaprofessor.
Lea sámi lágadus Davvi Girji mii almmuha girjji Duodji Reader: Guoktenuppelot čállosa duoji birra sámi duojáriid ja dutkiid bokte maŋimuš 60 jagis / A selection of twelve essays on duodji by Sámi duojárat and writers from the past 60 years.
Nubbi girji mii aitto lea almmuhuvvon lea nammadutkanfáttas.
Symposia sáhkavuoruid vuođul lea dál almmuhuvvon Dieđut-ráiddus girji, mii sisttisdoallá ovcci artihkkala mat leat čállon davviriikkalaš gielaide ja eaŋgalsgillii. Golbma artihkkala leat čállon davvisámegillii ja dasa lassin jorgaluvvon dárogillii.
Girjji doaimmaheaddjit leat Sámi allaskuvlla professor Kaisa Rautio Helander, Norgga Árktalaš Universitehta UiT vuosttašamanueansa Aud-Kirsti Pedersen ja Sámedikki ráđđeaddi Mikkel Rasmus Logje.
Jagi 2019 lei ON válljen riikkaidgaskasaš eamiálbmotgielaid jahkin. NORNA 49. symposia gulai eamiálbmotgielaid jagi sámi lágidemiide, ja vuosttaš geardde NORNA historjjás lei maiddái sámegiella symposiagiellan. NORNA lea davviriikalaš ovttasbargu nammadutkamis.
Dieđut lea Sámi allaskuvlla čálaráidu mas almmuhuvvojit sihke artihkkalčoakkáldagat ja sierranas dutkamušat servodat-, gielladutkamis ja láhkadiehtagis. Almmuheamit leat sáme-, dáro-, ruoŧa-, suoma-, eŋgelas- ja ruoššagillii.
Almmuhandilálašvuohta
Girjealmmuhandilálašvuohta gos doaimmaheaddjit ovdanbuktet oasážiid girjjiid sisdoalus lea:
- guovvamánu 22.b. 2022 dii 1400-1530 Sámi allaskuvllas,
Dasa lassin lea Duodji Reader girjji almmuheapmi Kárášjogas beaivvi maŋŋil. Sihke Gunvor Guttorm ja Harald Gaski leaba sajis:
- guovvamánu 23.b. 2022 dii 1800-1930 Sámi girjjálašvuođa guovddážis Kárášjogas.
Almmuhandilálašvuohta lea rabas buohkaide. Bures boahtin!
|
https://www.samas.no/nb/node/5447?page=6
|
Ođđasat
- Ruvdnaprinsa ságastalai studeanttaiguin
- Liv Inger Somby lea Sámi allaskuvlla ođđa rektor
- Ná ozat Samordna opptak bokte
- Ruvdnaprinsapárra finada Sámi allaskuvllas
- Girječállioahppu 1 ja 2
- Háliidii sámi birrasa
- Elektruvnnalaš rektorválggat gitta 14.04.23 rádjái
- Oza čavčča oahpuide!
- Sámi pedagogihka ovdáneapmi
Lovisa Mienna Sjöberg válddii vuostá dutkanbálkkašumi Uppsalas
Sámi allaskuvlla vuosttašamanueansa Lovisa Mienna Sjöberg válddii mannan bearjadaga vuostá dutkanbálkkašumi allaárvosaš seremoniijas Helga trefaldighet girkus Uppsalas.
Lovisa muitala ahte son lea giitevaš go beasai dákkár historjjálaš báikkis váldit vuostá bálkkašumi.
- Dat lea dološ girku ja boarráseamos oasit girkus leat huksejuvvon 1200-logus. Munnje mearkkaša olu go sii leat bidjan seremoniija juste deike, ja ahte mun beasan dáppe doallat sáhkavuoru árgabeaivvi risttalašvuođa birra. Historjjálaččat lea Uppsala girku leamašan oalle guhkkin eret min árgabeaivvis, nu ahte dat lea mu mielas buorre.
Dutkanbálkkašupmi ii leat dušše olahus Lovisai, muhto maiddái stuora olahus sámi akademiijai ja Sámi allaskuvlii. Su dutkan "Att leva i ständig välsignelse. En studie av sivdnidit som religiös praxis," lea čalmmustahttán sivdnidan vieruid mat lea Sámis ja makkár oktavuohta dás lea risttalašvuhtii ja luondduipmárdussii. Son sávašii ahte su dutkan buvttašii eanet girjáivuođa teologiijafágii.
- Mun jáhkán ahte mu dutkan boahtá earenoamážit váikkuhit daid iešguđetlágán kultuvrralaš perspektiivvaid ja dan mo fátmmastit máŋggabealatvuođa dán fágasuorggis. Munnje lea dát dehálaš dutkansuorgi, go osku lea dehálaš oassin olbmo eallimis, sihke go mis lea illu ja moraš.
Seammás sávvá son ahte dát movttiidahttá earáid lohkat ja dutkat teologiija ja oskku birra sámi servodagas.
- Sámi servodagas lea beroštupmi fágii, ja dan lea maiddái somá stuđeret. Ii buot teologiija leat girkolaš hálddus, teologiija lea viidát go dán maid mii dávjá jurddašit. Nu ahte sávan ahte sihke mu dutkan ja otná dáhpáhus fuomášuhttá ja movttiidahttá earáid nai, vai mun oaččun eambbo bargoguimmiid boahtteáiggis.
Lovisa lea dán dutkanbarggus ohcan ja guorahallan materiála mat leat dokumenterejuvvon maŋemus 100 jagis. Son deattuha man dehálaš dat lea čalmmustahttit daid olbmuid geat leat su ovdal čállán, jearahallan ja vástidan. Seammás háliida maiddái fuomášuhttit man dehálaš rolla árgabeaivviristtalašvuođas lea.
- Munnje lea dehálaš loktet ja čalmmustahttit olbmuid árgabeaivvi risttalašvuođa. Sivdnidanvierut leat nannosat ja muitalit olu mo min ehtalaš ideálat doibmet praktihkalaš máilmmis. Muitit leahkit giitevaš ja čájehit vuollegašvuođa sihke olgun Ipmila sivdnádusas, muhto maiddái olbmuid gaskkas. Lea dakkár vierru mii lokte ja nanne olbmuid ja suodjala min lossa dilis dahje muđui eallimis.
|
https://www.samas.no/se/a/lovisa-mienna-sjoberg-valddii-vuosta-dutkanbalkkasumi-uppsalas?page=8
|
Ođđasat
- Oahpaheaddjeoahput: Laura Njunnás
- Boazoealáhus bachelor: Ann Máret Eira
- Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta: Márjá-Kristin Skum
- Oahpaheaddjeoahput: Elena Skum
- Kvalitehtaovdánahttin skuvllas - lávdegoddi nammaduvvon
- Circle of Honours bálkkašupmi golmma sámi dutkái
- Ođđa dieđalaš girji soabadan ja duohtavuođa kommišuvnnaid birra
- Rabasbeaivi 2022
- Okta olmmoš ii sáhte muitalit visot
Studeanttaviesu almmolaš rahpan
Sámi allaskuvlla studeanttat ožžo sierra studeanttaviesu.
Odne lei almmolaš rahpan Sámi allaskuvlla studeanttaviesus. Ovddeš hálddahus latnja Sis-Finnmárkku Studeanttaid Ovttastusas (SSO) lea dál šaddan studeanttaviessun. Studeanttastivrra jođiheaddji Martin Velky lea hui ilus go dál boahtá sierra vistti studeanttaide.
- Mii oažžut báikki gos mii beassat deaivvadit ja sosialiseret. Dat ii leat beare oahpu mii lea dehálaš oassi studeanttaeallimis, muhto ahte mii beassat maiddai oahpásmuvvat ja sosialiseret friddjaáiggis. Dan mii beassat dahkat ođđa studeantaviesus.
Ulbmil studeanttaviesuin lea ráhkadit arena gos studeanttat besset deaivvadit olggobeale oahpahusáiggi ja vistti maid sii besset hálddašit. Studeanttastivra lea guhkitáiggi áŋgiruššan ja bargan dan ovdii ahte ožžot sierra studeanttaviesu.
- Mis lea juo plána geavahit vistti odne eahkes go galgat doallat studeantafeasta. Boahtte vahkku háliidit doallat fas pizza eahkeda. Muđui háliidit boahtteáiggis vel eanet astoáigge spealuid ja doaimmaid lágidit dáppe.
Vaikko studeanttaviessu juogada oktasašarena SSO:ain odne, de lea plána hukset sierra arena mii lea dušše studeanttaide. Plána lea hukset earret eará gievkkana, čoahkkinlanja ja dávvirvuorkká
|
https://www.samas.no/se/a/studeanttaviesu-almmolas-rahpan?page=13
|
Lávvordaga 27.2. finada Giron Sámi Teáhter guossis Reáktor čájálmasain.
Lávvordaga 27. B. dii. 17:00 čájeha Giron Sámi Teáhter iežas čájálmasa Reáktor Guovdageainnus, Kulturviesus. Čájálmas čájehuvvo Guovdageainnus ovttasbargguin Beaivvážin.
Čájálmasa lea Guovdageaidnulaš Kenneth Hætta čállán, ja son guhte lea leamaš čájálmasa bagadalli lea Anitta Suikkari. Čájálmasas deaivvat neavttáriid Sarakka Gaup, Paul Ol Jona Utsi ja Elina Israelsson.
Čájálmas mii bistá 90 min lea sámegillii, muhto tekstejuvvo ruoŧagillii. Heive sidjiide geat leat 14 jagi ja boarraseappo.
Dáppe lea bileahtat čájálmassii vuovdemássii.
Das eanet dieđut čájálmasa birra.
Árvvoštallamat:
www.allahanda.se
www.sr.s
|
https://beaivvas.no/giron-sami-teahter-finada-guossis-reaktor-cajalmasain/
|
Dál lea vejolaš dieđihit Sámegiela ja girjjálašvuođa symposiai
Čakčamánu 22. b. ja 23. b. lágiduvvo Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa symposia Sámi allaskuvllas Guovdageainnus. Bovdejuvvon logaldallit symposiai leat Jane Juuso, Vuokko Hirvonen ja Ole Henrik Magga.
Sámi allaskuvla, Oulu universitehta Giellagas-instituhtta, Ubmi universitehta ja UiT Norgga árktalaš universitehta lágidit Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkan- ja bagadallansymposia Sámi allaskuvllas Guovdageainnus 22.-23.9.2021. Oktasaš sámesymposiat leat lágiduvvon jagi 1993 rájes, ja daid ulbmilin leamaš álggu rájes čohkket sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkiid ja doavttirgráda- ja masterstudeanttaid iešguđege guovlluin.
Bovdejuvvon logaldallit
Jane Juuso lea Isak Saba guovddáža jođiheaddji ja son lea "ovddidan sámegiela oahpahanvuogi, mii vuođđuduvvá kognitiiva teoriijai. Dáinna vugiin sáhttit gieđahallat, burgit ja juoba luovosnuvvat dakkár jurdagiin ja dovdduin, mat estet sámegiela geavaheami" (Ulla Aikio-Puoskari 2016: Gullos sámegiella. Sámediggi/ Sámegiela doaimmahat. s.15)
Vuokko Hirvonen lea sámi girjjálašvuođa emeritaprofessor. Girjjálašvuođa lassin Hirvonen lea beroštuvvan dutkanetihkas ja skuvladutkamis. Hirvonen lea nammaduvvon Ubmi universitehta gudnedoavttirin 2019 ja Oulu universitehta jagi alumnan 2020.
Emeritusprofessor Ole Henrik Magga lea bargan guhkká sámi- ja eamiálbmotpolitihkain ja son lea leamašan professor Oslo ja Romssa universitehtain ja Sámi allaskuvllas. Ole Henrik lei vuosttaš sápmelaš, guhte lea čállán doavttirgráda iežas eatnigielain
Prográmma gávnnat dáppe.
Dieđiheapmi
Jus háliidat searvat Sámegiela ja girjjálašvuođa symposiai, de sáddet e-boastta sagi2021@samas.no. Dieđihanáigemearri lea bearjadaga 03.09.2021
Muital dieđiheamis áiggutgo searvat symposiai báiki alde Diehtosiiddas vai gáiddusoktavuođa bokte. Jus searvvat symposiai báiki alde, muital maid vejolaš biebmoallergiijaid birra.
Fuom! Galgá dieđihit jus áigo oažžut liŋkka.
Lágidanjoavkku ruovttusiiddu.
|
https://www.samas.no/en/node/5245?page=8
|
Juohke geasi sápmelaččat fertejit smiehttat maid addet konfirmántii skeaŋkan, ruđa vai maid.
Sárelle Näkkäläjärvi konfirmerejuvvui dán geasi ja son diehtá mii lei su mielamiel skeaŋka. Son lea duhtavaš skeaŋkkaide, eandaliige čiŋaide.
– Dieđusge mun lean liikon visot skeaŋkkaide maid ožžon. Earenomážit mun liikojin riskkuide, dadjá Näkkäläjärvi.
Konfirmánta rávve: ruhta dahje čiŋat, dalle ii mana endorii
Elle Marge Nutti lea Ruoŧa bealde Gárasavvonis eret ja sus lea konfirmašuvdna vel ovddabealde.
Nutti rávve, ahte jus addá konfirmántii ruđa dahje čiŋaid, dalle ii mana goit endorii.
– Sávan olu silbbaid, riskkuid ja suorbmasiid. Mun jáhkán, ahte mun dárbbašan maid niibeboahkána. Ruhta maid lea buorre, smiehttá Nutti.
Nutti maid vihkkehallá dan, makkár skeaŋka báhcá agibeaivái millii.
– Jus soames addá munnje riskku mun jáhkán mun muittán dan, go mun čiŋadan oba dávjá.
Gažadeapmái vástidan olbmot skeŋkejit sámi čiŋaid dahje ruđa
Yle Sápmi jearai neahttagažadeami bokte maid olbmot addet konfirmántii. Molssaeavttut ledje golbma: ruhta, dávvir dahje guktot dain.
Eanaš gažadeapmái vástidan olbmuin oaivvildii, ahte dávvir lea buoremus.
Masá bealli válljii skeaŋkan dávvira. Goalmmádas vállje ruđa. Loahpat sihke ruđa ja dávvira.
"Rismánáide silbačiŋaid muitun stuorra beaivvi ovddas ja earáide ruđa."
Okta máinnaša gávtti goarruma konfirmántii.
"Lea gudni iežas lagamužžii goarrut. Jus in dárbbaš goarrut, de oasttán duoji, jogo soljju, silkki, ulloliinni, sistelávkka dahje rohkiid."
Datge v√°ikkuha leago konfirm√°nta rism√°nn√°
Ruđa addima ákkastalle dainna, ahte konfirmánta sáhttá ieš mearridit gosa geavaha.
"Dálá konfirmánttat leat jo mánáidmánát. In dovdda sin dárbbuid nu dárkilit. Boahttevuođas sis leat golut, dego studeren, vuodjinkoarta dahje sii leat vuolgimen olgoriikkaide studeret."
Mearrádusa váttásmahttá vel dat, ahte man lágaš fuolki konfirmánta lea, dahje deaivágo leat velá ristmánná.
"Rismánáide silbačiŋaid muitun stuorra beaivvi ovddas ja earáide ruđa."
Ovttas lei mielas átnugálvu, mii muittuha skeaŋkka addi ja konfirmántta oktavuođas.
"Uástám taggaar anokáálvu, mon puáhtá kevttiđ já siämmást tot muštoot muu já ristpäärni ohtâvuođâst, sehe päikkikuávlust, tanen ko tot lii páihálâš tyeji."
Eatnašat vastidit gažadeapmái, ahte heivvolaš ruhtasupmi, man geige konfirmántii lea 50 euro. Ovtta vástideaddji mielas heivvolaš supmi lea das gitta, man lagaš konfirmánta lea.
"Mánáidmánáide moai guimmiin ledne addán 500 euro konfirmašuvnna ovddas."
|
https://yle.fi/a/74-20095378
|
Vuosttaščájálmas lea Guovdageainnus golggotmánu 5. B.. Das maŋŋel čájehuvvo moddii vel Guovdageainnus, ovdal go čájálmasmátki álgá. Čájálmas johtá sihke norgga- suoma- ja ruotabealsámi, gitta skábmamánnui. Dás oainnát juste gos ja goas, gii, geat, mot, manin jna…
Bileahtaid sáhtát oastit ovdagihtii, leat gávdnamis dáppe.
|
https://beaivvas.no/vuosttascajalmas-hui-fargga/
|
Ođđasat
- Buohccidivššároahppu: ovttasbargošiehtadus UiT:in sajis
- Min birrasat konferánsii dieđiheapmi
- Sámiid dearvvašvuođadilálašvuohta
- Oahppu ii deatte podkast - ođđa oassi juohke vahku
- Sámi kulturárbbi sajádat globála hástalusain
- Prográmmaoahput 2024 čavčča
- Stádabušeahtta 2024: Sámi allaskuvlii ruhtadeapmi
- Mis leat ain rabas oahpposajit - geahčes dás makkár oahpuide sáhtát ohcat
- Oahppu ii deatte - ođđa podkasta
borgemánu 26. beaivi 2020
Oahppojagi almmolaš rahpan
Borgemánu 26. beaivvi dii 10:s álgá ođđa oahppojagi almmolaš rahpan.
- Lea vejolaš čuovvut Zooma bokte sihke rahpansártniid ja konseartta mii lea dakka maŋŋil.
Leat dušše ovdagihtii dieđihuvvon guossit geat besset Diehtosiidii čuovvut dilálašvuođa. Dat lea njoammuneastadeami geažil.
Bures boahtin searvat maiddái neahta bokte!
|
https://www.samas.no/se/a/oahppojagi-almmolas-rahpan?page=5
|
Ođđasat
- Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái
- Ylva Jannok Nutti oažžu Várdduo dieđalaš bálkkašumi 2023
- Oza giđa 2024 oahpuide
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon
- Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan?
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
- Sámi oahpahuskonferánsa: guhkidan dieđihanáigemeriid
Almmuha ođđa girjji odne
Susanne Vars Buljo, doavttergrádastipendiáhtta almmuhii duorastaga 28.9.2017 ođđa girjji Dieđut-ráidui, "Identifiseren ja dohkkeheapmi gártaduvvon vuoigatvuođaid Finnmárkkuopmodaga eatnamis Finnmárkolága § 5:a analyseren".
Eambbo su dutkama birra dás vuollelis.
Almmuheapmi leai Diehtosiidda árrangáttis ja lágiduvvui Sámi allaskuvlla dutkanbeivviid oktavuođas, Sámi árvvut kafea.
Doppe ledjet maiddái eará doavttergrádastipendiáhtat logaldallin ja olu olbmo ledjet boahtán guldalit.
Identifiseren ja dohkkeheapmi gártaduvvon vuoigatvuođaid Finnmárkkuopmodaga eatnamis. Finnmárkolága § 5:a analyseren.
Riekti eatnamiidda ja čáziide Finnmárkkus lea leamaš guovddáš riektepolitihkalaš ságastallanášši Norggas maŋemus jahkečuohtebeali. 1800-logus ráhkaduvvui teoriija ahte stáda lei rievttes eaiggát Finnmárkku eatnamiidda. Álttá-Guovdageainnu čázádaga buođđunášši measta 40 jagi dássái giddii fuomášumi sámiid riektegáibádusaide eatnamiidda ja čáziide. Ášši geažil biddjui johtu bargu čielggadit Finnmárkku vuoigatvuođadili mas Sámi vuoigatvuođalávdegotti nammadeapmi 1980s lei vuosttaš oassi čielggadanbarggus. 2005:s dohkkehuvvui viimmat oamastanvuoigatvuođaláhka Finnmárkkus, namalassii Finnmárkoláhka. Dán lága duohken lei 25 jagi guhkes láhkabargu. 2008:s biddjui Finnmárkolága bokte johtui riektekártenbargu man mihttu lei čielggadit vuoigatvuođadili Finnmárkkus.
Iežas dutkamis Susanne Vars Buljo lea analyseren Finnmárkolága § 5:a mas celkojuvvo ahte sámiin leat gártaduvvon vuoigatvuođat eatnamiidda ja čáziide Finnmárkkus. Njuolggadus lea dehálaš prinsihppanjuolggadus mii guoská sámiid vuoigatvuođaide Finnmárkkus. Muhto leago njuolggadus dušše prinsihppanjuolggadus vai bidjá go dat makkárge eavttuid riektekártenbargui? Iežas dutkamis Vars Buljo lea geahččalan vástidit dáid gažaldagaid. Viidásit lea guorahallan movt ILO-konvenšuvdna 169 lea vuhtii váldon kártemis. Riektekártenorgána, Finnmárkokommišuvnna, raportat daid golbma vuosttaš guorahanguovlluin: Stierdná/Sievju, Unjárga ja Sállan leat leamaš Vars Buljo guorahallanvuođđu.
Dutkanfáddá lea áigeguovdil. Kártenproseassa lea jođus Finnmárkkus. Oalle aitto celkui vuosttaš duopmu Alimusrievttis mii lea čadnon kártensystemii (Stierdná-duopmu) ja ođđa ášši, Unjárga-ášši lea mearriduvvon meannuduvvot Alimusrievttis boahtte jagi. Finnmárkku meahcceduopmostuollu lea jo meannudan 14 ášši, ja okta lea mearriduvvon meannuduvvot boahtte jagi. Seammás lea maiddai riikkaidgaskasašbirrasiin stuora beroštupmi kártenbargui. Sihke ON:a nállevealahanlávdegoddi ja áššedovdi álgoálbmotáššiin leat buktán cealkámuša kártenbargui. Dát čájeha ahte lea stuora beroštupmi fáddái ja danin dárbu ahte dutkojuvvo dán birra.
|
https://www.samas.no/se/a/studenter/almmuha-odda-girjji-odne?page=4
|
Ávusin gohčoduvvo dat mii lea olggobealde eatnama áibmogearddi. Ávvosis leat iešguđetlágan ja iešguđet sturrosaš almmigáhppálagat. Leat meterorihtat, planehtat, mánut, násttit, beaivvášvuogádagat ja galáksat.
Beaivvášvuogádahkan gohčoduvvojit násttit maid birra jorret planehtat. Planehtat leat dihto sturrodagas, jus leat menddo unnit, de gohčoduvvojit asteroiden. Planehtaid birra sáhttet maid jorrat okta dahje eanet mánut. Galáksat leat ollu násttit dahje beaivvášvuogádagat mat gullet oktii.
|
https://se.wikipedia.org/wiki/%C3%81vus
|
Meahccetuvra
Viimmat ledje beassážat. Biret lei vuorddašan friddjabeivviid. Dovddai ahte dárbbaha muhtin friddjabeivviid dál. Ledje ollu áššit barggus, maidda ollu áiggi lei ferten bidjat ja mat ledje váibadan. Olbmát áigo messostallat, muhto Birehis ii lean gal miella. Háliidii leat friddjabeivviid olggu ovddas. Dálki lei juste nu go beassážiid galggai leat ; beaivvádat ja bivval. Muohta čeaskái várregilggaid ja oalgguhii olbmuid meahccái. Biret ja Juhán leigga ge meahccái vuolgime, Juhána guođohanbartii. Doppe ledje buorit guollejávrrit lahkosis ja valjit čuoiganláhtut. Biret lei sihke viššalis čuoigi ja áŋgiris bivdi, nu ahte buot lei sutnje jur miela mielde. Soai leigga gávppašan ja páhkken, dál lei dušše reaga gárrat ja čavget.
Juhánis lei ođđa skohter, Polaris 550, mainna vuoddjáiga. Biret čohkkái Juhána maŋábealde ja dovddai biekka bossume ámadadjui. Son dovddai ilu. Son juoiggastii muhtin oahpes luođi. Gal dat juo lei somá meahcis vuojašit. Gálvoreahka šlivgasii skohtera maŋis ja márkan fargga njavggodii. Miillat hurge ja ovdalgo beaivváš luoitádii vuojisteigga bartta olggobeallái. Juhán nuollagođii dalán reaga. Biret oaččui Juhánis čoavdaga ja manai sisa. Siste lei galmmas ja seavdnjat. Biret cahkkehii dola ja cahkkehalai čuovggaid. Juhán guttii gálvvuid sisa ja ceggii sudno sabehiid olgoseainni vuostá. Biret čorgii gálvvu sadjái ja himihii vel: "Na eaba soai niesttehuvvat goit galgan, herskot ledje vaikko man ollu".
Fargga haksui varas gáfehádja ja barta lei liegganan. Varas gáffe ja šukkoláda lei njálggat guhkes mátkki maŋŋá. Soai guldaleigga rádio ja humadeigga. Ihttin lei geahččalit guollelihku lagamus jávrris vuos, mii lei čuoiganmuttus. Jávrris galge leat sihke rávddut ja dápmohat. Olgun lei áigá sevnnjodan go Juhán cáhpagođii suovasbierggu. Biret ges stellii fiidnát beavddi, gintaliid vel cahkkehii. Suovasbiergu lei buoremus biebmu maid Biret diđii. Maŋŋel borrama ozai Biret spealu mainna golahalaiga áiggi. Gal sudnos lei hearrá dilli ja luopmu lei easkka álgán.
|
http://kursa.oahpa.no/2013/12/30/meahcis-3/
|
Ođđasat
- Oahppá sámi bajásgeassinvuogi
- SáMOS konferánsa "Unna olbmožiid dihtii" - guhkiduvvon dieđihanáigemearri
- Muitosánit gudneduojár Jon Ole Andersena eretvádjoleami oktavuođas
- Háliidedje oahpásnuvvat Sámi allaskuvllain
- Kuhmunen mielde rámmaplánalávdegottis
- Oza čavčča oahpuide!
- Sámi allaskuvla váldá oasi morrašis
- Rabasbeaivi 2023
- Unique on-line courses on special education
Kvalitehtaovdánahttin skuvllas - lávdegoddi nammaduvvon
Ráđđehus lea nammadan lávdegotti mii galgá čielggadit geahččalemiid ja raporterengáibádusaid ja duođaštusaid mat adnojit skuvllas. Dan almmolaš lávdegotti buoridanevttohusat galget leat veahkkin skuvllaide go galget bargat eambbo systemáhtalaččat ovdánahttit kvalitehta skuvlafálaldagas.
Sámi Lohkanguovddáža jođiheaddji Karen Inga Eira lea nammaduvvon lahttun lávdegoddái, man professor Tine Sophie Prøitz galgá jođihit. Lávdegottis leat oktiibuot 11 lahtu.
Lávdegoddi galgá ovddidit Norgga Almmolaš Čielggadeami guovtti oasis:
- Okta oassi mii čilge dálá vuogádaga nanu beliid ja hástalusaid. Dat oassi galgá geigejuvvot ráđđehussii álggugeahčen 2023.
- Váldooassi mas evttohuvvojit rievdadusat. Dat oassi galgá geigejuvvot čakčat 2023.
|
https://www.samas.no/se/a/kvalitehtaovdanahttin-skuvllas-lavdegoddi-nammaduvvon?page=9
|
Earenoamáš musihkkaoahppu Sámi allaskuvlla studeanttaide
Olles mannan vahkku leat Sámi allaskuvlla studeanttat leamaš Sámi musihkkaakademiijas Ohcejogas ja čađahan sámi musihkkavahkku. – Váldojurdda lea fállat sidjiide musihkkaoahpu, mii lea áidnalunddot, dasgo dakkár musihkkaoahpu ii leat vejolaš gazzat gostige eará sajis, muitala koordináhtor ja oahpaheaddji Annukka Hirvasvuopio-Laiti.
Earenoamášvuohta musihkkavahkkus lea ahte oahpahusa vuođđun ja vuolggasadjin lea sámegiella ja sámekultuvra. Ulbmil musihkkaoahpahusain lea ahte dat galgá doarjut studeanttaid geavahit sámegiela, sámekultuvrra ja sámemusihka vuođđun iežaset bargguin.
- Dát nanne studeanttaid sámi identitehta, doarju ja nanne sámegiela geavaheami ja sámi musihkkaárbbi seailluheami. Mis lea earret eará leamaš fáddán árbevirolaš sámemusihkka dego luohti, juoigan ja levden. Muđui lea maid leamaš musihkkapedagogihka, lávlun, instrumeantta čuojaheapmi ja musihkkateknologiija, muitala Annukka.
Musihkkavahkkus ovddidit ja gárgehit pedagogalaš čovdosiid, earret eará mo árbevirolaš sámemusihka sáhttá oahpahit buot ahkejoavkkuide. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu studeantta Ellen Inga Sara lea duhtavaš go musihkkaoahpus beasai oahppat olu sámi musihka birra ja movt musihkain bargat.
- Mis lea leamaš hui somá. Mii leat lávlon ja juoigan, oahppan movt jiena geavahit, čuojahan čuojanasaiguin ja oahppan movt studios ráhkadit musihka. Mis lea maid leamaš ráppen bargobádji Ailo Vallin. Mun lean oahppan olu maid háliidan váldit mielde bargodillái ja lean dál juo álgán jurddašit movt sáhtán geavahit dán oahpahandilálašvuođas, muitala Sara.
Musihkkavahkku lei oassin mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus, vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus ja sámegieloahpus. Dáinna lei Ellen Inga hui duhtavaš go beasai oahpásmuvvat mielstudeanttaiguin eará fágasuorggis.
- Mun lean duođaid beassan oahpásmuvvat ja suohtastallat mielstudeanttaiguin. Dát lea maid leamaš hui buorre juste oahppobirrasa ja studeanttabirrasa nammii, loahpaha Ellen Inga Sara.
Sámi musihkkaakademiija álggahuvvui 2018:s mii lea ovttasbargoprošeakta gaskal Sámi allaskuvlla, Sámi oahpahusguovddáža Suomas ja Ohcejoga gieldda. Prošeavtta ruhtadit Interreg Davvi Sápmi, Lappi Lihttu, Sámi allaskuvla, Davvekalohttaráđđi ja Ohcejoga gielda.
|
https://www.samas.no/en/node/5332?page=8
|
Latest news
- Graduation students 2018
- World Indigenous Research and Education Conference
- New dean
- Departement of Sámi Teacher Educations and Indigenous Journalism has a new dean.
- Tuition fees
- Public opening
- Office - Free of charge for our students
- From Kalaallit Nunaat to Sápmi
- Alumni students take part in exhibitionproject
Historjjálaš doalut Sámi allaskuvllas
Norgga biibbalsearvi almmuha ođđasit jorgaluvvon davvisámegielat biibbala. Dat lea vuosttaš háve sámi historjjás go biibbal jorgaluvvo vuođđoteavsttain davvisámegillii. Seammás lea maiddai vuosttaš geardde go biibbala almmuhandoalut lágiduvvot sámi báikkis, Guovdageainnus dán čavčča.
Almmuhandoaluid oktavuođas lágida Sámi allaskuvla biibbalseminára ja čájáhusaid 23 b. - 24 b. borgemánus. Čájáhusas čájehuvvojit earret eará girkotekstiillat ja dološ girjjit. Biibbal almmuhuvvo ipmilbálvalusas Guovdageainnu girkus sotnabeaivvi 25. beaivvi borgemánus. Ipmilbálvalusa doallá Davvi-Hålogalándda bismagoddi Olav Øygard, fárrolaga proavástiin Egil Lønmoain ja báhpain Bjarne Gustadain.
Biibbal lea leamaš guovddáš rolla giellaovdáneamis áiggiid čađa go lea jorgaluvvon iešguđetge gielaide. Maŋemus 400 jagi leat biibbaljorgaleamit leamašan mielde huksemin sámi čállingiela. Lars Jacobsen Hætta, gii lei mielde Guovdageainnu stuimmiiguin, lei vuosttáš olmmoš gii jorgalii olles biibbala davvisámegillii 1895:s. Measta eanas sámi aktivisttat ledje risttalaččat čuođi jagi áigi ja sii dávjá geavahedje biibbalsániid go vuosttildedje dáruiduhttinpolitihkka. Álggus 1900-logus sávai sámi servvodat oažžut lummabiibbala sámegillii. Eiseválddit lohke ahte sámit eai máhte hálddašit Ipmila sáni ja gilde dán.
Háliidat go eambbo gullat ja sagastallat biibbaljorgaleame birra? De leat bures boahtin Sámi allaskuvlii.
Dieđiheapmi ja prográmma seminárii gávnnat dán siiddus. Oasálastin máksá 250 ruvnno ja dán ovddas oaččut maid lunša guovtti beaivvi ovddas. Nuoraide ja mánáide leat maid doaimmat.
Seminára lea ovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla, Guovdageainnu sotnabeaiskuvlla, Guovdageainnu searvegotti, Norgga biibbalsearvvi, Sámi Girkoráđi ja Sámi Arkiivva.
Jus leat gažaldagat biibbalseminára birra de váldde oktavuoođa Lovisa Mienna Sjöbergain. Mob.nr. (0047) 41456781
|
https://www.samas.no/en/node/4549?page=6
|
"Gal sámegielain láibbi oažžu"
Sámegieloahpahusa dilli Ruoŧas
Ann-Christin Marakatt & Helena Kuhmunen Marakatt
Masterbargu sámegiela didaktihkas
Masterbargu sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus
2020
Čoahkkáigeassu
Dutkamuša
ulbmil
lea
ovdanbuktit mot
sámegieloahpaheaddjit
vásihit
sámegieloahpahusa. Dát masterdutkamuš guorahallá sámegieloahpaheddjiid oainnuid
ja vásáhusaid sámegieloahpahusa hárrái Ruoŧa beale Sámis. Dutkosis čielggaduvvo
mii sin mielas doarju dahje hehtte oahpahusa. Čalmmustahtto maiddái oahpaheddjiid
niegut ja višuvnnat mot oahpahus sáhtášii ovdánit. Ovdanbukte maid sin boahtteáiggi
jurdagiid sámegieloahpahusas. Metoda empiriija háhkamii lea semistruktuvrralaš
kvalitatiivvalaš jearahallan, mii lea báddejuvvon ja transkriberejuvvon. Dutkamuššii
oasálaste
12
sámegieloahpaheaddji,
geat
oahpahit
ovdaskuvlaluohkás
joatkkaskuvlaoahpahusa rádjái. Teorehtalaš lahkonanvuogit leat Hyltenstam & Stroud
ja Fishman teoriijat. Maiddái rámmaeavttuid teoriija ja eará gielalaš rámmat leat
váldon vuhtii bohtosiid digaštallamis. Dutkosa bohtosat čájehit sámegieloahpahusa
váilevaš ja váigadis beliid. Boahtá maid ovdán skuvllaid erohusat sámegieloahpahusa
hárrái ja ovttaláganvuođat. Bohtosat čájehit maid mot sámegieloahpahus sáhtášii
lihkostuvvat. Oahpaheddjiid bargodilli lea máŋgga ládje lossat ja váttis iešguđet
váilevašvuođaid
ja hástalusaid dihte. Vaikko oahpahusas
leat čuolmmat
ja
vuosterávdnji, de aŋkke lea oahpaheddjiin miella ja doaivva joatkit nannet ja ovddidit
oahpahusa. Sii eai loga vuollánit danne go sámegieloahpahus ja giella lea sidjiide
dehálaš.
Čoavddasánit Sámegieloahpaheaddjit, sámegieloahpahus, oahpahusa hástalusat ja
váilevašvuođat, oahpahusa lihkostuvvan ja ovddideapmi, sámegiela sajádat skuvllas,
sámegieloahpahusa niegut ja višuvnnat
Abstrakt
Syftet med masteruppsatsen är att
synliggöra
lärares uppfattningar om
samiskundervisning. Masteruppsatsen undersöker samisklärares syn och erfarenheter
om undervisning i samiska på svensk sida av Sápmi. Därtill redovisas vilka
möjligheter respektive nackdelar som de ser i sin undervisning. Även lärarnas
drömmar och visioner om hur undervisningen kan utvecklas synliggörs. Dessutom
presenteras lärarnas framtida tankar kring undervisningen. Metoden som använts för
datainsamlingen är semistrukturerade kvalitativa intervjuer som har bandats och
transkriberats. I undersökningen deltog tolv lärare som undervisar i samiska från
förskoleklass till gymnasiet. Det teoretiska närmandet har utgångspunkt i Hyltenstam
& Stroud och Fishmans teorier. Även ramfaktorteorin och andra språkliga ramar har
beaktats vid tolkning av resultaten. Forskningen visar att den samiska undervisningen
har brister och är i en besvärlig situation. Det framkommer även att det finns
skillnader i undervisningen i samiska mellan skolorna. Resultatet visar också på hur
undervisningen i samiska kan nå framgång. De tillfrågade lärarnas arbetssituation är
på många sätt svår och problematisk på grund av diverse brister och utmaningar i
undervisningen. Trots dessa problem och svårigheter i undervisningen, så har lärarna
avsikter och förhoppningar om att fortsätta stärka och utveckla undervisningen i
samiska. Lärarna berättar att de inte tänker ge upp, då undervisningen i det samiska
språket är av stor betydelse.
Nyckelord Lärare i samiska, undervisning i samiska, samiska undervisningens
utmaningar och brister, undervisningens möjligheter och utveckling, samiskans
ställning i skolan, samisk undervisningens drömmar och visioner.
Abstract
The purpose of the master's thesis is to make the teachers' perceptions of the teaching
in Sámi language. The Master's thesis examines the teachers views and experiences of
teaching the Sámi language on the Swedish part of Sápmi. In addition, the
opportunities and disadvantages they meet in teaching Sámi language are reported.
Teachers' dreams and visions of how teaching can be developed are also made visible.
In addition, teachers' future thoughts about teaching are presented. As a method of
data collection have semi-structured qualitative interviews been used, the data has
been recorded and transcribed. Twelve teachers in Sámi language who teach in
preschool class to high school participated in the surveys. The theoretical approach is
based on Hyltenstam & Stroud and Fishman's theories. The framework factor theory
and other linguistic frameworks have also been taken into account when interpreting
the results. The results of the research show that the teaching Sámi language has
shortcomings and is in a difficult situation. It also appears that there are differences
between the schools in teaching Sámi language. The result also shows how teaching
Sámi language can achieve success. Teachers' work situation is in many ways
difficult and problematic due to various shortcomings and challenges in teaching.
Despite these problems and difficulties in teaching, the teachers have intentions and
hope to continue to strengthen and develop the teaching Sámi language. The teachers
say that they do not intend to give up, since teaching Sámi language and the Sámi
language are of great importance.
Keywords Teacher in Sámi language, teaching Sámi language, the challenges and
shortcomings of the teaching, the opportunities and development of the teaching, the
position of the Sámi in school, the dreams and visions of the Sámi teaching.
Ovdasátni
Lea guhká leamaš munno niehku váldit masteroahpu sámegiela oahpaheaddjeoahpus
Sámi allaskuvllas, ja dál viimmat ollašuvvá munno niehku. Lea leamaš áddjás bargu
ja losses áigodat go letne seammás bargan oahpaheaddjin. Muhto lea maid leamaš
somás ja mávssolaš oahppanproseassa. Letne oahppan olu ja letne hui ilus ja
movttegat go dál oidne loahpa masterčállinbarggu oktavuođas.
Ovddimusat háliidetne giitit munno oasseváldiid geat nu bures válde munno vuostá ja
juogadedje sin vásáhusaid munno dutkanbargui. Lea leamaš erenomáš somá čohkket
materiála ja gullat mot eará sámegieloahpaheaddjit vásihit sámegieloahpahusa. Letne
gullan ja ožžon olu ávkkálaš dieđuid munno čállinbargui. Dán barggu ii livčče vejolaš
čađahit jus oasseváldit eai livččii oasálastán dutkosii. Moai bidje stuora árvvu sin
oasálastimii. Letne giitevaččat go oasseváldit leat juohkán iežaset jurdagiid, oainnuid
ja vásáhusaid sámegieloahpahusas. Dihte man olu oahpaheddjiin lea bargu, buot liige
barggut váldet oahpaheddjiin divrras áiggi. Din haga ii livčče šaddan dát dutkamuš.
Olu giitu didjiide.
Giite
iežame mielstudeanttaid buriid rávvagiid
ja ráđiid ovddas
ja buriid
ságastallamiid ovddas. Maiddái Marja Skum ja Maaren Palismaa ánssášeaba giitosa
doarjaga ja veahki ovddas.
Giitosat Sámi allaskuvlii. Erenoamážit háliidetne giitit iežame vuosttašbagadalli,
vuosttašamanueansa Ylva Jannok Nutti gii
lea
láidestan
ja dorjon munno
masterčállima proseassas. Giite maiddái nubbibagadalli professor Nils Øivind
Helandera gielalaš veahki ovddas. Duhát giitu dudnuide bagadallama ja rávvagiid
ovddas. Letne hui giitevaččat!
Giitosat maiddái Norgga beale Sámediggái go lea juolludan stipeandadoarjaga Ruoŧa
beale studeantta guoktái, go Ruoŧa Sámedikkis ii gávdno stipeandaortnet.
Loahpas háliidan mun, Helena, giitit váimmolaččat iežan isida, Tomas gii lea mu
dorjon ja movttiidahttán masteroahpahusa oktavuođas vaikko muhtin áiggi leamaš
lossat ja bálggis mohkkái. Giitosat maiddai mánáide Linneai, Márgii ja Ol-Duommái
go lehpet veahkehan buotlágán doaimmaiguin. Dii lehpet gierdevaččat ja hágat
leamaš dán masteroahpahusa áigodagas."Enná, diet masterčálus lea dego du njealját
mánná". Giitu ánssášeaba maiddái enná ja isá dán nana vuođus maid lean dudnos
ožžon ja go leahppi álohii muittuhan ahte lea dehálaš lohkat. Giittán mielbargiid
Gárasavvona gielddaskuvllas go dii lehpet leamaš veahkkát ja positiivvalaččat.
Giitosat maid rektorii Nils Vasara-Hammare go leat rávven mot čállit ja ipmirdan
man olu bargu lea čállit fágalaščállosa.
Mun, Ann-Risten, giittán iežan guoimmi gii lea gierdevašvuođain dorjon mu dán
čállinproseassas. Son lea gierdevaččat vuorddašan dan beaivvi go in šat čohkká
dihtora ovddas ja go girjjit eai leat šat miehtá viesu, juohke lanjas. Eitte ja áhkku
ánssášeaba maid giitosa go leaba dorjon ja movttiidahttán mu čađahit masteroahpu.
Váimmolaš giitu go leahppi váibmogiela addán munnje. Áhkku lea gierdevaččat
vuordán biiggás, de dál fargga lea dilli áhku galledit. Giitosat maid ovddeš
Sámeskuvlastivrra hovdii Johanna Njaitai ja várrehovdii Laila Stenbergii go ožžon
bargooktavuođas vuoliduvvon bargoáiggi lokten dihte iežan fágalašgelbbolašvuođa.
Giitosat maiddái iežan buorredáhtolaš bargoustibiidda Gárasavvona Sámeskuvllas.
Duhát giitu!
Ađevuopmi, miessemánnu 2020
Ann-Risten ja Helena
Sisdoallu
Čoahkkáigeassu
Abstrakt
Abstract
Ovdasátni
1 Láidehus
11
1.1 Ulbmil ja dutkančuolmmat ............................................................................ 12
1.2 Čállosa huksehus ........................................................................................... 12
1.3 Sámegieloahpahusa vejolašvuođat Ruoŧas .................................................... 12
1.4 Sámegieloahpahusa rievdadusdoaimmat Ruoŧas ........................................... 14
1.5 Sámegieloahpahusa ovdáneamit Ruoŧas ........................................................ 15
1.6 Ruoŧa sámi oahppoplána ................................................................................ 16
1.7 Ovddeš sámegieldutkamušat Ruoŧas ............................................................. 17
1.8 Dutkamat sámegieloahpahusas Norggas ja Suomas ...................................... 19
2 Teoriijaoassi
23
2.1 Fishman gávcci áitojuvvon gielaid árvvoštallanceahkit ................................ 23
2.2 Hyltenstam ja Stroud giellaseailuma dásit ..................................................... 26
2.3 Oahpahusa rámmaeavttut ............................................................................... 29
2.4 Mávssolaš váikkuhusat sámegieloahpahusa ovdáneapmái ............................ 30
3 Metodaoassi
33
3.1 Kvalitatiivvalaš dutkan .................................................................................. 33
3.2 Bealle- dahje semistruktuvrralašjearahallan .................................................. 34
3.3 Geahččalan- dahje pilohtajearahallan ............................................................ 35
3.4 Ehtalaš bealit .................................................................................................. 36
3.5 Oasseváldit ..................................................................................................... 37
3.6
3.7
Jearahallamiid bádden ................................................................................... 38
Jearahallamiid transkriberen .......................................................................... 38
3.8 Kvalitatiivvalaš sisdoalloanalysa ................................................................... 40
3.9 Luohtehahttivuohta ja dohkálašvuohta .......................................................... 42
3.10 Iežame sajádat dutkamis ................................................................................ 43
3.11 Jearahallama čađaheami jurdagat .................................................................. 44
4 Bohtosat
47
4.1 Sámegiela sajádat skuvllas ............................................................................ 47
4.1.1
Čoahkkáigeassu...................................................................................... 50
4.2 Sámegieloahpahusa hástalusat ....................................................................... 51
4.2.1 Váilevaš Sámi oahppoplána ................................................................... 55
4.2.2 Oahpponeavvo vátni .............................................................................. 57
4.2.3 Digitálaoahpponeavvo vátni .................................................................. 59
4.2.4
Čoahkkáigeassu...................................................................................... 61
4.3 Sámegieloahpahusa lihkostuvvan .................................................................. 63
4.3.1
Sámegieloahpaheaddjit .......................................................................... 66
4.3.2 Ođđa sámi oahppoplána ......................................................................... 68
4.3.3 Árbevirolaš barggut oahpaheamis.......................................................... 68
4.3.4 Oahpponeavvut ja veahkkeneavvut ....................................................... 70
4.3.5
4.3.6
Politihkalašdoarjja ja ruhtadoarjja ......................................................... 72
Čoahkkáigeassu...................................................................................... 74
4.4 Boahtteáiggi višuvnnat sámegieloahpahusas ................................................. 76
5 Digaštallan
79
5.1 Metodadigaštallan .......................................................................................... 79
5.2 Sámegieloahpahusa hástalusat ....................................................................... 80
5.3 Sámegieloahpahusa lihkostuvvan .................................................................. 85
6 Loahpaheapmi
Gáldut
Mielddus 1 Dutkanlohpeohcamuš
Mielddus 2 Oasseváldiide muhtin jearaldagat ovdagihtii
Mielddus 3 Jearahallanskovvi sámegieloahpaheddjiide
89
92
1 Láidehus
Min giella ja eallinmálle
lea deaŧalaš midjiide doarjut
daid han mii leat bearran
deiguin eallán buolvvas bulvii
Sánit leat suonat mat boatkanaddet
jos eat divššu ovddos guvlui
vaikko vel dovdu ge máđuhisvuohta
jáhkkit dasa boahtteáiggi
de ii leat goit ge mis lohpi
heaittašuhttit rahčat ovddusguvlui
(Paulus Utsi 1980:5)
Paulus Utsi dikta giela gielain ja su nanosmahtti sánit leat čuvvon munno ja nannen
munno barggadettiin sihke oahpaheaddjin ja masterčállosa proseassas, go letne
máŋgii dovdan vuolláneami ja veadjemeahttunvuođa.
Moai letne ieža sámegieloahpaheaddjit Ruoŧa beale vuođđoskuvllas. Dáid jagiid go
letne bargan sámegieloahpaheaddjin, de letne vásihan ja fuomášan olu mii váikkuha
oahpahusa ovdáneapmái
ja
lihkostuvvamii. Fuomášeimme mađi eanet moai
barggaime sámegieloahpahusain, dađi eanet váilevašvuođaid oinniime, de čuožžilii
eahpesihkarvuohta sámegieloahpahusa hárrái. Masterdutkkus bođii johtui munno
oahpaheaddji ámmáha oktavuođas. Bargooktavuođas juogadeimme bargoevttohusaid
ja nu luovvanii jurdda čađahit masterdutkosa ovttas. Bohciidii sáhkkiivuohta ja
beroštupmi guorahallat mot eará sámegieloahpaheaddjit vásihit sámegieloahpahusa.
Sámegiela seailluheami dihte, nannema ja giela ovddideami dihte álggahuvvui dát
čálus, go sámegieloahpahus lea munnuide dehálaš ja lea munno váimmu ášši.
11
Masterčállosa áigumuš lea buktit varas dieđuid sámegieloahpahusas Ruoŧa beale
Sámis. Čállosis letne guorahallan ja bidjan guovddážii sámegieloahpaheddjiid
oainnuid ja vásáhusaid sámegieloahpahusas. Háliidetne dáinna čállosiin ovdanbuktit
ja čalmmustahttit sámegieloahpahusa dili. Letne ráddjen iežame barggu, ean geahča
go sámegieloahpahusa beali. Munno sávaldat dáinna čállosiin lea ahte dát dutkkus
váikkuhivččii positiivvalaččat sámegieloahpahusa ovdáneapmái.
1.1 Ulbmil ja dutkančuolmmat
Dutkamuša ulbmil lea iskat mot sámegieloahpaheaddjit vásihit sámegieloahpahusa.
Dán masterbarggus leat čuovvovaš dutkančuolmmat:
1. Mat leat sámegieloahpaheddjiid mielas sámegieloahpahusa hástalusat?
2. Mot sáhtášii sámegieloahpahus lihkostuvvat?
1.2 Čállosa huksehus
1. Kapihttala sisdoallu lea barggu ulbmil, čuolbma ja sámegieloahpahusa
vejolašvuođat
ja rievdadusdoaimmat. Kapihttalis maid ovdanbukte ovddeš
sámegieldutkamušaid Ruoŧas, Norggas ja Suomas.
2. Kapihttalis lea teoriijaoassi. Dán oasis ovdanbukte teoriijaid maid letne geavahan
bohtosiid digaštallamis.
3. Kapihttalis ovdanbukte metodaoasi. Dás ovdanbukte mot letne čađahan dutkosa ja
čálle maid iežame duogáža ja jurdagiid jearahallamiin.
4. Kapihttalis čálle dutkamuša bohtosiid.
5. Kapihtal sisttisdoallá digaštallama. Ovdanbukte maid metodadigaštallama.
6. Kapihttalis leat loahppasánit ja viidásit dutkan.
1.3 Sámegieloahpahusa vejolašvuođat Ruoŧas
Ruoŧa beale Sámis leat máŋga vejolašvuođa lohkat ja oahppat sámegiela skuvllas
(Balto 2008: 32). Sáhttá válljet vázzit guhtta jagi sámeskuvlla ja lohkat sámegiela
vuosttaš- dahje nubbingiellan. Nubbi molssaeaktu
lea
lohkat gielddaskuvllas
12
eatnigieloahpahusa1 skuvlaáiggis dahje maŋŋá skuvlla. Goalmmát vejolašvuohta
lohkat sámegiela lea jus skuvllat fállet sámegieloahpahusa vierisgiellan2. Njealját
molssaeaktu lea lohkat sámegiela gáiddusoahpahusa bakte. (Sámediggi 2018: 26-31.)
Ruoŧas
leat vihtta sámeskuvlla, Gárasavvonis, Gironis, Jielleváris/Váhčiris,
Johkamohkis ja Deartnás. Skuvllain lea maid ovdaskuvla- ja astoáiggefálaldagat.
Skuvllat dahket šiehtadusaid skuvllaid guoskevaš gielddain, nu ahte sáhttet fállat
ovdaskuvlla
ja
astoáiggefálaldaga. Sámeskuvllat
leat
stáhtaskuvllat maid
Sámeskuvlastivra
jođiha. Sámeskuvlastivra vuođđuduvvui 1980:s
ja kantuvra
ásahuvvui Johkamohkkái. Sámedikki válgga oktavuođas válljejuvvo juohke njealját
jagi ođđa
jođihanstivra mii ovttas skuvlahoavddain
jođiha sámeskuvllaid,
sámeintegrerenoahpahusa ja gáiddusoahpahusa. Sámeskuvlastivrra doaibma lea
bearráigeahččat ahte sámi mánát ožžot oahpu skuvlalága jelgii3. (Sameskolstyrelsen
2020.)
Sámeskuvla lea vástideaddji Ruoŧa vuođđoskuvlla oahpahusa vuosttaš gitta guđát
luohká rádjái, ja lassin lea sámeskuvla hábmejuvvon nannet ja ovddidit sámegiela ja
sámi kultuvrra. Sámeskuvllas ožžot oahppit guhtta kultuvrralaš luopmobeaivvi
skuvlajahkái, nannen dihte sámi árbevirolaš doaimmaid. Sámeskuvlla ulbmil lea ahte
oahppit galget šaddat doaibmi guovttegielagin go gerget sámeskuvllas. Lea ráđđehus
mii mearrida skuvlla diibmojuogu. Sámeskuvllain lea sámegieloahpahus njeallje
diimmu vahkus. Viđa sámeskuvllas leat oktiibuot 201 oahppi, skuvlajagis 2019/2020.
(Sameskolstyrelsen 2019: 11,13.)
Gielddaskuvllat miehtá Ruoŧa
sáhttet
ohcat
Sámeskuvlastivrras
sámi
integrerejuvvonoahpahusa
(Sameskolstyrelesen 2020). Jagi 1987
rájes šattai
sámeintegrerejuvvon oahpahus bistevaš doaibman (Aikio-Puoskari 2006: 48).
Čakčat 2019:s ledje 240 oahppi ovdaskuvllas gitta ovccát luohkkái geat čuvvo
sámeintegrerenoahpahusa. (Sameskolstyrelsen 2019: 24.) Sámeintegrerenoahpahus
siskkilda ahte oahppi oažžu lassi oahpahusdiimmuid eatnigieloahpahusas dahje eará
oahppoávdnasis mas deattuhuvvojit sámi árbevierut, kultuvra ja sámeperspektiiva.
1 Modersmålsundervisning
2 Moderna språk, eará sámegiel sátni livččii ođđaáigásašgiella
3 Hárrái
13
Ulbmil lea nannet oahppi identitehta ja gullevašvuođa. Sámeintegrerenoahpahus
oažžu lágidit olggobeale dáhkiduvvon oahpahusáiggi. ( Sameskolstyrelsen 2020.)
Skuvllas lea oahppis riekti eatnigieloahpahussii jus okta dahje goappaš váhnemiin lea
eará giella go ruoŧagiella eatnigiellan ja jus dát giella lea oahppi beaivválaš
gulahallangiella. Vuođđoskuvlaortnegis gávdno eatnigieloahpahusa mearrádus, mánás
lea riekti oahppat eatnigiela vaikko beaivválaččat ii huma eatnigiela. Go guoská
eatnigieloahpahusa našuvnnalaš unnitlogugielaide, de lea geatnegahtton lágidit
oahpahusa vaikko
ii
leat go okta oahppi gii háliida
lohkat eatnigiela.
(Utbildningsdepartementet 1994.)
Sámeskuvlastivra
fállá gielddaskuvllaide gáiddusoahpahusa. Gáiddusoahpahus
mearkkaša ahte lea interaktiivvalaš oahpahus, mii lágiduvvo dihtora bokte. Oahppi ja
oahpaheaddji eaba leat seamma báikkis muhto deaivvadeaba oktanaga dihtora bokte.
Gáiddusoahpahusas leat sámegieloahppit miehtá Ruoŧa, Ystadas, Gárasavvonii.
Čakčat 2019
ledje 77 oahppi
ja giđđat 2019, 88 oahppi davvisámegiela
gáiddusoahpahusas. (Sameskolstyrelsen 2019: 28.)
1.4 Sámegieloahpahusa rievdadusdoaimmat Ruoŧas
Sámit Ruoŧas leat máŋggaid jahkečuđiid vásihan gielalaš ruoŧaiduhttinpolitihka. Okta
vuohki ovttaidahttit4 sámeálbmoga Ruoŧa servodahkii lei hehttet sámiid geavaheamis
gielaset. Dát mielddisbuvttii ahte oallugat eai dál huma, loga dahje čále iežaset
eatnigillii, sámegillii. (Hyltenstam 2009: 181.) Norgga ja Suoma ektui lea Ruoŧa beale
sápmelaččain váddáset gielladilli. Sápmelaččat eai leat ovttage gielddas eanetlogus.
Muhto máŋgga gilážis leat eanaš olbmot sápmelaččat, ja doppe lea sámegielas nana
sajádat. (Rasmussen 1998:27-28.) Koloniserema váikkuhus lea báidnán sámi álbmoga
ja nu maid sámeoahpahusa. Miehtá máilmmi leat álgoálbmogat álgán dekoloniseret
iežaset (Balto 2008: 9, 26.) Rievdadusdoaimmat leat boahtán johtui maiddái Ruoŧa
beale sámegieloahpahusa hárrái. Sihke Balto (2008) ja Jannok Nutti (2010) leaba
čađahan
akšuvdnadutkama
ovttas
sámegieloahpaheddjiiguin
nannen
dihte
sámeoahpahusa ja sámi perspektiivva skuvllas. Eará rievdadusdoaibma lei jagi 2013,
4 Integreret
14
dalle álggahuvvui ovttasbargu gaskkal Sámeskuvlastivrra, Ruoŧa Sámedikki, Sámi
allaskuvlla ja Sámi lohkanguovddáža. Áigumuš lei álggahit giellalávgundoaimma
ovddidan dihte sámi ohppiid giellamáhtu Ruoŧa sámeskuvllain. Čakčat 2014
čađahuvvui vuosttaš giellalávgundoaibma gos viđát luohkálaččat viđa sámeskuvllas
deaivvadedje nannen ja ovddidan dihte sámegiela. Giellalávgundoaibma lea leamaš
bistevaš skuvladoaibma dan rájes. Jagi 2015 álggahuvvui Sámeskuvlastivrras
sámemánáid váras gáiddusoahpahus mii attii eambbo sámi mánáide vejolašvuođa
oahppat sámegiela. Eará ođastus mii bođii johtui 2015:s, lei ovttasbargu gaskkal
Sámeskuvlastivrra ja Sámi allaskuvlla mii attii gelbbolašvuođaloktema Ruoŧa beale
ovdaskuvlabargiide5. Ovdaskuvlabargi, geas ii lean ámmátgelbbolašvuohta, oaččui
vejolašvuođa bargoáiggis lohkagoahtit sámeovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu Sámi
allaskuvllas Norggas. (Sameskolstyrelsen 2019: 8.)
1.5 Sámegieloahpahusa ovdáneamit Ruoŧas
Ruoŧas ii leat sámegiella almmolaš giellan ii ge dásseárvosaš riikka váldogielain, nu
mot Norggas lea (Rasmussen 1998: 27-28). Cuoŋománu 1 beaivvi, jagi 2000
dohkkehuvvojedje Ruoŧas buot sámegiela variánttat almmolaš unnitlogugiellan.
Unnitlogugiellaláhka bođii fápmui 2010, mii mearkkaša ahte sámegiella oaččui
minoritehta suoji. Láhka doarju ja nanosmahttá giellageavaheami almmolašvuođas.
Ruoŧas leat 22 gieldda mat gullet giellahálddašanguvlui. Ruoŧa unnitlogugielat leat
sámegiella, suomagiella, meänkieli, románagiella ja jiddisch (Kulturdepartementet
2009; Samediggi 2019.)
Eará rievdadus mii bođii johtui Ruoŧas jagi 2011 lea sámi oahppoplána rievdadus (gč.
1.6). Seamma
jagi nanosmahttui oahpaheaddji ámmát,
lassin oahpaheaddji
eksámenduođaštussii gáibiduvvui oahpaheaddjilegitimašuvdna. Legitimašuvdna lea
duođaštus mii addá oahppan oahpaheaddjái vejolašvuođa oažžut bistevaš dahje
fástabarggu. Legitimašuvdna addá maid skuvlii duođaštusa ahte oahpaheaddji lea
dohkálaš oahpahit oahppoávdnasa ja addit árvosániid ohppiide. (Skolverket 2020.)
Eará ođastus lei vuosttasoahpaheaddji6 doaibma, mii bođii johtui Ruoŧas 2013:s. Dat
5 Mánáidgárdebargi
6 Förstelärare
15
addá oahpaheaddjái stáhtusa ja ovddasvástádusa ovddidit muhtin skuvla doaimma.
(Sameskolstyrelsen 2019: 10-11.) Eará skuvlaođastus mii bođii johtui skuvllain sihke
sámeskuvlla
ja
gielddaskuvlla
guđát
luohkálaččaide
čakčat
2018
lei
giellaválljendiibmu, mii lea vierisgiela oahpahus. Oahppi sáhttá lohkat lassi sámegiela
giellaválljendiimmus, dahje eará gielaid nugo duiskka-,
fránskka- dahje
spánskkagiela.
1.6 Ruoŧa sámi oahppoplána
Oahppoplána
lea
skuvlla
stivrendokumeanta,
ja oahpaheaddji bargoreaidu.
Oahppoplána mearrida oahpahusa sisdoalu ja mihttomeriid. Ruoŧas bođii ođđa
oahppoplánaođastus jagi 2011. Oahppoplána lea dan rájes rievdaduvvon viđa geardde,
ođđaseamos rievdadus lea jagis 2019. Earret eará lasihuvvui oahppoplánii 2017 ahte
skuvla galgá nannet oahppi digitaliserengelbbolašvuođa. (Skolverket 2020.)
Ruoŧa vuođđoskuvllas lea riikkaviidosaš oahppoplána Lgr-117 ja dan vuođul lea
ráhkaduvvon Lsam-118 oahppoplána
(Skolverket 2019). Suomas
lea maid
riikkaviidosaš oahppoplána, ja dan vuođul ráhkada gielda báikkálaš oahppoplána
(Rasmussen 2014: 94). Norgga vuođđoskuvllaid várás leat guokte riikkaviidosaš
oahppoplána, nationála oahppoplána ja sámi oahppoplána. Juo jagis 1987 lei Norggas
sámegielfágaplána. (Øzerk 2006: 87.)
Lsam-11 oahppoplánas lea sámegielgursaplána vuosttašgiellan ja nubbingiellan.
Sámegielgursaplána ulbmil lea nannet identitehta, guovttegielalašvuođa, addit buriid
vejolašvuođaid ovddidit hupman-, guldalan- , lohkan- ja čállinmáhtu. (Skolverket
2019: 235). Oahpaheaddjit, geat oahpahit sámegiela gáiddusoahpahusas
ja
gielddaskuvllain
čuovvot Lsam-11
sámegielgursaplána
vuosttašgiellan
ja
nubbingiellan, jus oahppi lohká eatnigieloahpahusa. (Skolverket 2020). Outakoski
(2018) ovdanbuktá ahte gursaplána mii lea ráhkaduvvon eatnigieloahpahusa várás lea
veadjemeahttun čuovvut ovdamearkka dihte gielddaskuvllain gos diibmomearit leat
olu unnit go sámeskuvllas. Eará molssaeaktun lea, jus oahppi lohká sámegiela
7 Läroplanen för grundskolan samt för förskoleklassen och fritidshemmet (2011)
8 Läroplanen för sameskolan, förskoleklassen och fritidshemmet (2011)
16
giellaválljemis vierisgiellan, de čuovvu oahpaheaddji vierisgielgursaplána. Oahppi gii
lohká
sámegiela
joatkkaskuvllas
čuovvu
eatnigielgursaplána
dahje
vierisgielgursaplána. (Skolverket 2020).
Sihke Charlotta Svonni (2015), Eva Lindgren ja Kristina Belancic (2017) leat
guorahallan Ruoŧa sámi oahppoplána. Svonni (2015) ovdanbuktá sámeperspektiivva
váilevašvuođa oahppoplána eará oahppooahppoávdnasiin. Son namuha ahte sámi
oahppoplána lea njuolggo kopiija riikkaoahppoplánas. Svonni (2015: 903) evttoha
ahte oahppoplána ferte ođasmahttojuvvot nu ahte dat hábmejuvvo sámi kultuvrras,
árbevierus, historjjás ja sámi máhtus. Eva Lindgren ja Kristina Belancic meidneba
ahte oahppoplána ii doarjjo máná guovttegielat ovdáneami, mii lea okta mihttomearri
oahppoplánas. Oahppoplána ii ge atte seamma vejolašvuođaid ovddidit sámegiela
nugo ruoŧagiela. (Lindgren ja Belancic 2017.) Pigga Keskitalo deattuha sámi
oahppoplána sámesisdoalu dehálašvuođa. Son ovdanbuktá jus oahppoplána ráhkadus
livččii dahkkon sámi vuolggasajis de livčče fága deattuhusat earálágánat ja
dážaváldegotti ulbmilat eai livčče plánas nu mot dál leat. Keskitalo meidne
fágadeattuhusat eai doarjjo sámi skuvlla ovdáneami, go ii leat sámi sisdoallu
oahppoplánas. (Keskitalo 2017: 162.)
1.7 Ovddeš sámegieldutkamušat Ruoŧas
Dán oasis ovdanbukte ovddeš dutkamušaid mat leat čađahuvvon Ruoŧa beale Sámis.
Dutkamušat leat sámegiela dili birra ja dát dieđut leat leamašan munnuide ávkin
barggu čálidettiin. Namuhetne muhtin sámeoahpahusa ovddasteddjiid, geat leat
čađahan mávssolaš dutkosiid Sámis.
Mikael Svonni čađahii jagis 1993 doavttirgrádabargu Samiska skolbarns samiska. Son
lea dutkan Ruoŧa beale skuvlamánáid sámegielgálggaid. Dutkosa ulbmil
lei
guorahallat sámi skuvlamánáid giellamáhtu. Dutkosis Svonni ovdanbuktá bohtosiid
viiddes materiála vuođul. Ulbmil lei geavahit máŋggalágan materiálaid geahččalan
dihte iešguđetge aspeavttaid giellageavaheamis. Fokus dutkosis lea leamaš iskat mot
sámegiella geavahuvvo giellaoahpahusas ja eará oktavuođain. Svonni čalmmustahttá
bohtosiin ahte intensiivvalaš giellageavaheapmi lea dárbbašlaš vai mánáid sámegiela
giellamáhttu ovdána. Svonni maid čájeha bohtosiin ahte sámegiella ferte boahtit
17
oidnosii ja geavahuvvot maiddái eará oktavuođain go beare skuvlla giellaoahpahusas.
Máŋggabealat giellageavaheapmi addá mánnái vejolašvuođa oahppat ja ovddidit
giela. Positiivvalaš ovdáneapmi giellageavaheamis lea go giella oidno ja gullo
maiddái olggobealde luohkkálanja, servvodagas, TV:s ja medias. Mánáin ovdána
sátneriggodat mii mielddisbuktá vejolašvuođa geavahit sámegiela olu dilálašvuođain.
Mánát dárbbašit oažžut máŋggabealat stimulánssa nu ahte giella ovdána. (Svonni
1993.)
Ylva Jannok Nutti čađahii jagis 2010 doavttirgrádabarggu, Rievssatlávkkiiguin sámi
njunušdihtui matematihkas- Oahpaheddjiid perspektiiva rievdadusdoaimmain sámi
ovdaskuvllas ja sámeskuvllas. Sus lea oahpaheaddji duogáš. Go son bargagođii
oahpaheaddjin sámeskuvllas Ruoŧa beale Sámis, fuomášii son váilevašvuođaid, earret
eará ahte skuvllas ii lean doarvái nana vuolggasadji sámi kultuvrras. Eará mii bođii
jurdagii lei sámeperspektiiva, go sámeskuvlla vuođđodokumeanttain deattuhuvvo ahte
juohke fágas galgá leat sámeperspektiiva. Jannok Nutti doavttirgráda guorahallama
ulbmilin lei oahpaheaddjiperspektiivvas čilget, analyseret ja geahččalit ipmirdit
matematihkkaoahpahusa
rievdadeami vai sámeperspektiiva šaddá oahpahusa
vuolggasadjin. Oahpaheaddjit
njealji
sámeskuvllas Ruoŧas
ledje mielde
guorahallamis.
Guorahallan
ovttas
oahpaheddjiiguin
čađahuvvui
akšuvdnadutkanprošeaktan. (Jannok Nutti 2010.)
Dutkama boađus čájehii ahte oahpaheddjiid mielas
ledje máŋga hehttehusa
čađahišgoahtit sámeperspektiivva matematihkkaoahpahusas. Sii vásihedje hástalusaid
nugo oahpponeavvu váni, matematihkkagirjjit eai gávdno sámegillii, girjjit mat
gávdnojit leat jorgaluvvon girjjit main ii leat sámeperspektiiva. Hástalussan ledje
maid váilevaš resurssat, gáržžideaddji stivrendokumeanttat ja gáržžes plánenáigi.
Namuhuvvojedje maid váilevaš oktasaš pedagogalaš ságastallama
ja oktasaš
kreatiivvalaš barggu. Lassin ledje vel našuvnnalaš geahččaleamit ja maiddái
oahpaheaddji váilevaš fágamáhttu ja máhttu dasa mii sámeskuvla ja sámeperspektiiva
lea. Dutki
loahpalaš oaivil
lea ahte oahpaheaddjit
leat boahtán
johtui
rievdadusdoaimmain. Sii leat muhtimin dovdan ahte eai nagot šat čađahit eanet
bargguid go dan maid sii leat juo čađahan. Vai sii eai oalát vuollán ja loahpat
rievdadusdoaimmaid, de leat oahpaheaddjit ferten jeđđet iežaset ja muittus atnit ahte
18
rievdadusat váldet áiggi, ferte váldit ovtta rievssatlávkki háválassii. (Jannok Nutti
2010.)
Hanna Outakoski
lea almmuhan doavttergrádadutkosa nákkosgirjji, Nuorra
sámegielohppiid máŋggagielat čálamáhttu: konteavsttat, kompleksitehta ja čállin
Sámis dahje eaŋgalasgillii Multilingual literacy among young learners of North
Sámi: Contexts, complexity and writing in Sápmi, mii válbmanii jagi 2015, Ubmi
universitehtas. Oassin su dutkosis lea artihkal Davvisámegielat čálamáhtu konteaksta
(Outakoski 2015). Artihkkalis dutki ovdanbuktá čálamáhtu dili, eavttuid ja hástalusaid
sámegielohppiid gaskkas davvisámegielat guovlluin Norgga, Suoma ja Ruoŧa Sámis.
Mielde dutkosis ledje njeallje vuođđoskuvlla davimus Suomas, guokte vuođđoskuvlla
davvi Ruoŧas ja guokte vuođđoskuvlla Finnmárkkus. Oktiibuot 65 oahppi, gaskal 9- ja
12 jahkásačča ja 63 váhnema serve jearahallamii. Lassin lea vel dutki geavahan
golbma giellaoahpaheaddji
jearahallamiid,
juohke
riikkas
lei mielde okta
oahpaheaddji. (Outakoski 2015.)
Dutkamuša bohtosat čájehit ahte sámegiella ii báljo oidno ii ge gullo eanaš
sámeohppiid dábáleamos čálamáhtolaš konteavsttain astoáiggis ii ge skuvllas ge.
Dutki maid namuha artihkkalis ahte okta goalmmát oassi ohppiin geat serve
dutkamuššii eai oaččo doarvái guovttegielat ja erenoamážit sámegielat stimulánssa
ruovttus vai sii nagodivčče ovdal skuvlaagi oččodit buori čálamáhtu vuođu sihke
davvisámegielas ja eanetlogugielas, eai ge sii oaččo sámegielat doarjaga ruovttus
skuvlaáiggis ge. Dutkama bohtosat čájehit maid ahte sihke skuvllas ja indiviiddaid
gaskkas leat oainnut ahte sámegiella lea váttes giella ja danne lea sámegiela váttis
oahppat čállit. Negatiiva oainnut čálamáhtu hárrái váikkuhit dasa ahte sámegiella
dávjá ipmirduvvo giellan man lea deháleamos máhttit njálmmálaččat ii ge čálalaččat.
Outakoski lea gávnnahan iežas guorahallamiin ahte sámegiella ii leat dássedeattus
muhto baicca hearkkes dilis muhtin guovlluin Sámis. (Outakoski 2015.)
1.8 Dutkamat sámegieloahpahusas Norggas ja Suomas
Nils Øivind Helander lea guhká bargan sámegiel nannen- ja ovddidanbargguin. Son
lea moanaid čállosiid čállán sámi oahpahusa ovddideami ja nannema várás. Earret
eará lea son 2003:s čállán artihkkala dalá sámegiela oahppoplána álgooahpahusa
19
birra. Artihkal lea ain odne áigeguovdil go lea sáhka álgooahpahusas. Artihkkalis
ovdanbuktojuvvojit álgooahpahusa dehálaš bealit. Maiddái girjjistis Ohppojuvvon ja
sohppojuvvon giella (2016) ovdanbuktá Helander olu dieđuid sámegieloahpahusa
birra ja evttohusaid mot nannet dan skuvllas.
Pigga
Keskitalo
lea
čállán
nákkosguorahallama
Saamelaiskoulun
kulttuurisensitiivisyyttä
etsimässä
kasvatusantropologian
2010. Dutkamušas
guorahallo Norgga beale sámeskuvlla kultuvrralaš vuolggasadji. Dutkamuš lea
skuvlaetnografiija, man dutkanmateriálat
leat
jearahallanskovit, áiccadeamit,
jearahallamat, ohppiid teavsttat, skuvllaid dokumeanttat ja dutki beaivegirji. Dutkamis
leat 15 sámeskuvlla oahpaheaddji
ja oahppit mánáidskuvllas, gaskadásis
ja
nuoraidskuvladásis. Bohtosat čájehit ahte sámevuođa nannen orru leamen hástalus
skuvllas go oahppoplána oasit oppalaččat eai nanusmahte sámekultuvrralaš beliid.
Sámi máilmmigovva
ja sápmelaš árvvut galggašedje
loktejuvvot oahpahusas
guovddážii. Lassin berrešii sámiin leat nannoset iešmearrideapmi ovdamearkan
oahppoplánabarggus ja skuvlalágaid oktavuođas.(Keskitalo 2010.)
Bigga-Helena Magga (2012) čállá čállosis Sámeoahpaheaddji árgabeaivvi ilut ja
hástalusat mot son fuomášii ja huksii sámeoahpahusa. Sámegiella lea okta
vuođđostoalpu
ja deháleamos geađgejuolgi oahpahusas. Luondduipmárdus
ja
luonddubajásgeassin lea nubbi stoalpu. Goalmmát stoalpu lea duodji ja njealját ja
maŋemus stoalpu sámi skuvlastobus lea bearaš ja sohka. Čállosa loahpas son muitala
ahte ii šaddange sámestohpu muhto lávvu. Eai leange beare njeallje váldostoalppu
sámeoahpahusas, muhto olu áššit mat laktásit oktii, duvdet nubbi nuppi. Magga
muitala giella, luondduipmárdus, duodji, bearaš ja sohka, áiggi ipmirdeapmi, dáidda,
musihkka, luohti ja juoigan, bálddalas oahppanmálle ja muitalanvierru leat dego
lávvomuorat. Lávvomuora geažit dollet lávu ceaggut ja loavdaga, sápmelašvuođa lei
álki lebbet goahtemuoraide. (Keskitalo & Määttä 2012: 63-69.)
Pigga Keskitalo, Kaarina Määttä ja Satu Uusiautti (2013) ovdanbuktet Suoma beal
sámeoahpahusa
hehttehusaid
ja
ovdáneami.
Dutkit
čalmmustahttet
sámegieloahpahusa govvosiiguin sihke giellaealáskahttinlávuin ja meavrresgáriin. Sii
oaivvildit earret eará ahte sámeoahpahus galggašii oažžut eanet iešstivrejumi nu ahte
vuođđuduvvo sámekultuvrii. Sii oaivvildit ahte áššit mat ovddidivčče sámegiela ja
20
sámeoahpahusa livčče oahpahus mas lea vuolggasadji sámepedagogihkas, oahpahus
mii lea sámegillii ja mii vuođđoduvvá sámi árvvuide ja jurddašeapmái. Maiddái
oahppan sámegieloahpaheaddjit ja sámeoahpahusa oahppoplána livččii ovdamunni
oahpahusa ovdáneapmái. Lassin sámeoahpahusa nannemii ja ovdáneapmái leat sámi
álbmoga iežas oahpahanvuogit, giellabeassedoaimmat, iešguđege árbevirolaš barggut
ja sámegielat oahppomateriálat. (Keskitalo ja earát 2013: 80-82, 91.)
Inger-Anni Linkola
ja Pigga Keskitalo (2015)
leaba
iskan davvisámegiela
oinnolašvuođa ja sajádaga mánáid- ja nuoraid- ja joatkkaskuvllain Norggas. Linkola
ja Keskitalo meidneba ahte sámegiela nannen gáibida
lassedoarjaga, nugo
oinnolašvuođa. Sámegiella šaddá gilvalit váldogielain sihke ruovttus, skuvllas ja eará
giellageavahanšiljuin. Positiiva giellaguottut leat vuođđun sámegiela oinnolašvuođa
ovddideapmái skuvllas. Skuvlalanjat galget doarjut sámegiela, oahppit dárbbašit
gielalaš stimulánssa dasgo servodat muđui addá unnán doarjaga gillii. Sámegiela
oinnolašvuohta ovddida positiivvalaš doaladumiid sámegillii ja sámegieloahpahussii.
Soai maid dadjaba ahte sámegiela oinnolašvuohta ovddida earret eará sámegiela
beaivválaš gulahallangiela, sámegiela symbolalaš árvvu ja sámegiela lohkan- ja
čállindáiddu. Sámegiela nannen
ii
sáhte
leat ovttaskas sámeoahpaheaddji
ovddasvástádus, muhto dat galgá leat olles skuvlla searvedoaibma. Veahádatgiela
oinnolašvuohta galgá leat čállojuvvo skuvlla ulbmiliidda nu ahte dat ovddiduvvo ii ge
šatta ovttaskas oahpaheaddji ovddasvástádussan. Soai namuheaba ahte
jus
oahpaheddjiin ii leat doarvái diehtu giellasosiologalaš dili birra, de sii eai soaitte
váldit vuhtii ahte sámegiella dárbbaša eanet oinnolašvuođa. (Linkola ja Keskitalo
2015: 7–28.)
Rauna Rahko-Ravantti lea čađahan nákkosguorahallama Saamelaisopetus Suomessa
2016. Son lea čađahan kvalitatiivvalaš jearahallandutkamuša sámeoahpaheddjiid
oainnuid birra, mot sii vásihit sámeoahpahusa Suoma vuođđoskuvllain. Guorahallan
ovdanbuktá sámeoahpahusa dili Suomas. Rahko-Ravantti lea gávnnahan, ahte
sámeoahpahusa sajádat lea fámuheapme Suoma skuvllain, ja ahte oahpahusa
ovddideapmi
lea ovttaskas oahpaheaddji duohkin. Oahpaheaddjit muitalit
sámeoahpahusa hástalussan leat ohppiid earálágan giella- ja kulturduogážat. Maiddái
diibmojuohku ja oahppoplána ráddjehusat dagahit ahte ii leat doarvái vejolaš
ollašuhttit sámekultuvrra sisdoalu oahpahusas. Oahpaheaddjit ovdanbuktet maid ahte
21
sii vásihit bargosajiin negatiiva guottuid go čađahit oahpahusa mas lea sámi sisdoallu.
Oahpahus gáibida viiddes nuppástusaid vai oažžu nana sámegiel ja kultuvrralaš
doarjaga. (Rahko-Ravantti 2016.)
22
2 Teoriijaoassi
Dán oasis ovdanbuktojuvvo teorehtalaš lahkoneapmi sámegieloahpahusa hárrái.
Válljiime Fishmana gávcci áitojuvvon gielaid árvvoštallanceahki ja Hyltenstam &
Stroud giellaseailuma ja giellamolsuma taksonomiija. Fishman skáláin govvidetne
sámegiela sajádaga skuvllain ja sajustetne sámegiela rivttes ceahkkái. Hyltenstam ja
Stroud
taksonomiija geavahetne árvvoštallat mii ovddida sámegieloahpahusa
skuvllas. Leat olu áššit mat váikkuhit sámegieloahpahusa ovdáneapmái. Ovdanbukte
earret eará rámmaeavttuid, giellalávguma ja sámegiela álgooahpahusa mávssolaš
beliid sámegieloahpahusa ovdáneapmái. Dáid teoriijaid vuođul čalmmustahtte
unnitlogugiela
oahpahusa
ceavzinvejolašvuođaid.
Gieđahalle
teoriijaid
digaštallanoasis (gč.5.2 ja 5.3).
2.1 Fishman gávcci áitojuvvon gielaid árvvoštallanceahkit
Amerihkálaš gielladutki Joshua Fishman (1991: 81-114) lea ovdanbuktán gávcci
ceahki mas árvvoštallá áitojuvvon giela ceavzinnávccaid, son gohčoda dán GIDS-
skálán, Graded Intergenerational Disruption Scale for Threatened Languages.
Vuođđun Fishman skálái lei Richter eanandoarggástusskálá man mielde Fishman
ráhkadii iežas skálá. Das leat gávcci ceahki mat muitalit man dilis leat guoskevaš
gielat. (Fishman 1991: 87.) GIDS- skálá lea okta vuohki árvvoštallat giela stáhtusa
muhtin guovllus. Skálá geavahuvvo árvvoštallat áitojuvvon giela ja gielladili
servodagas.
Fishman
skálá
lea
áitojuvvon
gielaid
stáhtusmodealla
giellaealáskahttimii. Modealla govvida giellamolsuma, mot giella rievdá cehkiid
mielde. Letne govvidan Fishmana gávcci ceahki, (gč. govus 1).
23
Govus 1. Fishman 8 ceahki. Sámegillii Rasmussen (2005). Hábmen: Kuhmunen ja Marakatt
Sámegiel gielladili dutkamis leat Jon Todal (2002) Torkel Rasmussen (2005) Marja-
Kristina Skum (2013) ja Lena Romsdal Hætta (2018) geavahan Fishmana cehkiid
iežaset dutkosiin. Fishman skálá jelgii lea gávccát ceahkki heajumus dásis ja vuosttaš
ceahkki lea alimus dásis. Fishman čilge ahte jus galgá olahit buoret gielladili, de ferte
olahit ceahki bajimus dási. Mađi badjelii beassá dađi unnit áitojuvvon lea giella.
Gávccát ceahkis lea giella eanemus áitojuvvon dilis. Giella ii geavahuvvo albma
giellaservvodagas. Dušše muhtin vuorrasat máhttet ságastit áitojuvvon gillii. Sii orrot
guhkkálaga, eai beasa geavahit dahje ságastit guhte guimmiideasetguin. Jus
giellamolsuma áigu jorgalit dán ceahkis, de ferte čohkket gielladieđuid dáin
vuorrasiin geat vel máhttet giela ja oahpahit giela ollesolbmuide. Dán ceahkis lea
vejolaš hukset giellavuođu nu ahte sáhttá beassat bajit ceahkkái. (Fishman 1991: 88.)
Čihččet ceahkis geavahuvvo giella dušše olbmuid gaskkas geat leat nu boarrásat ahte
leat meaddil riegádahttinagi. Sii leat sosiálalaččat integrerejuvvon, geavahit giela
gaskaneaset muhto eai
leat oahpahan giela nuorat bulvii, nuorat hupmet
eanetlogugiela. Ceahki váldoulbmil lea oažžut nuoraid oahppat áitojuvvon giela dego
nubbingiellan, vai sii oahpahit áitojuvvon giela viidáseappot.(Fishman 1991: 89.)
Guđát ceahki mihtilmasvuohta lea ahte unnitlogugiella geavahuvvo njálmmálaččat
ruovttus sihke mánáid, nuoraid ja vuorrasiid gaskkas ja sii nagodit doalahit
24
buolvvaidgaskasaš giellasirdáseami. Fishman namuha dán ceahki buot deháleamos
ceahkkin go dán ceahkis sáhttá giella ceavzit vaikko ii olat bajit cehkiide jus buot
ahkásaččat geavahit giela lunddolaš ja eahpeformála vuogi mielde ruovttuin ja
báikegottiin. (Fishman 1991: 92.)
Viđát ceahkis lasihuvvo čállin- ja lohkanmáhttu ruovttuin, skuvllas ja lagas
servodagas. Giela árvu loktana go máhttá lohkat ja čállit giela. Fishman mielas ii leat
dárbu dán ceahkkái ovdalgo njálmmálaš giella lea sajáiduvvan. (Fishman 1991: 95.)
Njealját ceahkis geavahuvvo unnitlogugiella vuolit dási oahpahusas skuvllain mat
devdet geatnegahtton oahpahusa gáibádusaid. Oahpahus lágiduvvo ollásit dahje
muhtin muddui unnitlogugillii. Fishman earuha A ja B skuvllaid. A skuvllat lea
unnitloguálbmoga hálddus ja dan dihte sáhtte váldit vuhtii sin servodaga ja buorebut
ovddidit kultuvrra, ii ge beare osiid. B skuvllat leat eanetloguálbmoga hálddus ja
muhtin oasit oahpahusas leat unnitloguálbmoga gillii. Fishman meroštallama jelgii lea
váddáseappot ealáskahttit unnitlogugiela B skuvllain go A skuvllain. (Fishman 1991:
98.)
Goalmmát ceahkis geavahuvvo unnitlogugiella bargosajiin gos maiddái geavahuvvo
eanetlogugiella. Unnitlogugiella geavahuvvo priváhta ja almmolaš ásahusain dego
dearvvašvuođaguovddážis, poasttas, báŋkkus, ja nu viidásit. (Fishman 1991: 103.)
Nuppi ceahkis geavahuvvo unnitlogugiella báikkálaš hálddahusain, medias ja
almmolaš
ásahusain, muhto
ii bajit dásis. Unnitlogugiella
lea oassin
stuorraservodagas. (Fishman 1991: 105.)
Vuosttaš ceahkis geavahuvvo unnitlogugiella juohke sajis nugo alitoahpahusas, stáhta
hálddahusas ja riikkamediain. Dát ceahkki lea Fishman jelgii dat bajimus ceahkki
masa unnitlogugiella sáhttá olahit. Unnitlogugiella gilvala ain eanetlogugielain mas
leat ain eanet resurssat, unnitlogugiela sajádat ii leat ollásit sihkkarastojuvvon.
(Fishman 1991: 107.)
25
2.2 Hyltenstam ja Stroud giellaseailuma dásit
Kenneth Hyltenstam ja Christoper Stroud (1991: 117) leaba ovddidan taksonomiija
oktan fáktoriiguin mat váikkuhit giellamolsumii ja giellaseailluheapmái (gč. tabealla
1). Soai juohkiba fáktoriid golmma dássái namalassii servodatdássái, joavkodássái ja
ovttaskas olbmo dássái. Servodatdásis digaštallojuvvo politihkalaš, ekonomalaš,
kultuvrralaš ja oahpahusa dilli eanetloguálbmoga hárrái ja oppalaččat servodagas.
Joavkodásis digaštallojuvvo unnitlogu siskkáldas dilli. Ovttaskasolbmodásis leat
fáktorat mat gusket unnitlogujoavkku veaga, lagasbirrasa ja giellaválljema. Dásiin leat
oktiibuot 18 fáktora. Servodatdásis leat čieža fáktora, joavkodásis leat ovcci fáktora ja
ovttaskasolbmodásis leat guokte fáktora. Jus rehkenastá buot vuollefáktoriid, de dat
leat 41 oktiibuot. Fáktorat čájehit sihke gielladoarjuma dahje hehttehusa.
Hyltenstam ja earát (1999: 92) deattuhit ahte servodatdásis sáhttá buot fáktoriid
oktanaga ovddidit, ii ge nu mot Fishman meidne cehkiid mielde. Todal (2002: 36) ja
Rasmussen (2005: 24) leaba gávnnaha ahte Fishman deattuha mikrodási, ruovttu ja
lagasguovllu giellageavaheami ja Hyltenstam fas deattuha makrodási dahje servodaga
oppalašdili go árvvoštallá unnitlogujoavkku vejolašvuođa doalahit giela. Sihke
Hyltenstam ja Fishman modeallat govvidit giellajávkama dahje giellaealáskahttima
unnitlogugiela geavaheamis.
26
Fáktorat
a) Politihkalaš-lágalaš dilit
servodaga dásis
b) Majoritehtaservodaga ideologiija
c) Giellaláhkaásahus
d) Vehádatpolitihka čađaheapmi
e) Ekonomalaš dilit
f) Sosiokultuvrralaš norpmat
g) Oahppu
Fáktorat
h) Demografiija
joavkodásis
- Sturrodat
- Guovddášguovlu
- Fárremat
-Ahkejuohku
-Sohkabealjuohku
-Náitalanvierut
i)Gielladilli
-Almmolaš giella
- Almmolaš giella nuppi riikkas
-Hállojuvvo eambbo go ovtta riikkas
-Suopman- dahje giellahádjáneapmi
-Standardiseren ja moderniseren
-Hállan- ja čállingiela oktavuohta
-Guovttegielatvuohta
-Giellamáhttu
-Giellaoaidnu
j) Heterogenitehta/homogenitehta
k) Ealáhusat
l) Etnisitehta šládja
m) Siskkáldas organiseren
n)Ásahusat
-Oahpahus
-Girku
-Giellaplánen ja giellaválljen
-Dutkan ja kultuvra
o)Mediat
p)Kulturčalmmusteamit
Fáktorat
q)Giellaválljen
ovttaskasolbmo-
dásis
r)Sosialisašuvdna
Tabealla 1. Hyltenstam ja Stroud taksonomiija. Fáktorat mat váikkuhit unnitlogu- ja eanetlogugielaid gaskavuhtii.
Gáldu: Hyltenstam 1999:51 Sámegillii Rasmussen 2014:25.
27
Letne válljen ovtta fáktora juohke dásis maid gieđahalle digaštallamis. Servodatdásis
gieđahalle ekonomalaš váikkuhusa sámegieloahpahussii. Joavkodásis gieđahalle
skuvlla siskkáldas organiserema ja ovttaskasolbmodásis giellaválljema. Dás letne
iežá govvidan Hyltenstam ja Stroud golbma dási ja čájehetne makkár fáktoriid letne
geavahan digaštallamis. Letne hábmen golmmačiegaga .sierra ivnniiguin mas letne
čalmmustahttán dásiid ja válljejuvvon fáktoriid (gč. govus 2).
Govus 2. Hyltenstam & Stroud (1991:77). Sámegillii Rasmussen (2005). Hábmen: Kuhmunen ja Marakatt
28
2.3 Oahpahusa rámmaeavttut
Buorre veahkkereaidun oahpaheaddjái lea didákttalaš plána mii lea juhkkojuvvon
guđa oassái, okta dáin
lea
rámmaeavttut.
(Hiim og Hippe 1989:27-29).
Rámmaeavttuid teoriija vuolggaheaddji lei Ruoŧa dutki Urban Dahllöf gii 1970- logus
almmuhii rámmaeavttu teoriija (Lundgren 1999). Rámmaeavttut leat buot dat áššit
mat dahket oahpahusa vejolažžan dahje mat gáržžidit. Lundgren oaivvildii earret eará
ahte rámmaeavttuid olgguldas áššit váikkuhit oahpahussii, nugo oahppoplána,
oahpahusa diibmojuohku ja ekonomiija. Dát leat áššit maid oahpaheaddji ii sáhte
stivret ja dat váikkuha oahpahussii ja oahpahusa lágideapmái. (Myhre 2001: 163-
164.)
Hiim ja Hippe (1989: 42-43) namuheaba rámmaeavttuid viiddes kategoriijan. Dat leat
buot áššit maid dárbbaša oahpahusas vai oahpahus menestuvvá. Rámmaeavttuin
namuheaba
oahpaheaddji
plánenáiggi,
ekonomiija,
oahpponeavvuid
ja
veahkkeneavvuid. Lassin namuheaba oahpaheaddji gelbbolašvuođa, sihke fágalaš ja
pedagogalaš máhtu. Maiddái oahpaheaddji vierut, guottut, oainnut, ovttasbargu ja
gulahallančehppodat váikkuhit oahpahussii. Viidásit oaivvildeaba ahte diibmoplána,
skuvlla lanjat, eará oahpaheaddjit ja skuvllajođiheaddji leat rámmaeavttut mat dahket
oahpahusa vejolažžan dahje mat gáržžidit dan.
Keskitalo ja Määttä (2012: 47) namuheaba olgguldas ja siskkáldas rámman dakkáriid
mat váikkuhit sámi oahpahussii. Olgguldas rámman namuheaba koloniserema, sámi
oahpahusa ráddjejuvvon dili, sámi oahpahusa máŋggabealatvuođa ja oahpahusa
ráddjejuvvon iešstivrejumi. Siskkáldas rámman namuheaba oahppoplána, giela
sajádaga, oahpahusa kultursensitiivavuođa ja viiddes ovttasbarggu čađaheami mat leat
dehálaččat sámi skuvlla ovddideamis.
Keskitalo ja Määttä (2011: 24) oaivvildeaba ahte koloniseren lea báidnán sámi
oahpahusa. Sápmelaččat bieđganedje njealji riikii
ja vehážiid mielde nogai
sápmelaččaid iešstivren ja siidaortnet. Stáhtat stivregohte sápmelaččaid eallima
ulbmilin báidnit sápmelaččaid váldoálbmogiidda. Koloniseren dagahii maid
vejolašvuođa vealahit, badjelgeahččat
ja olgguštit sápmelaččaid vuolitárvosaš
29
álbmogin, rievvut ja hálddašit álbmoga guovllu ja luondduriggodagaid stáhtaid iežaset
ekonomalaš vuoittu dihte. Koloniserema vuostebealli
lea dekoloniseren mii
mearkkaša ahte álbmot váldá ruovttoluotta, ealáskahttá, árvvus atná, atnuiváldá earret
eará iežas giela, oahpahusa, beroštumiid, árbevieruid, kultuvrra ja ealáhusaid, maiddái
iežaset vuogi mot jurddašit, ipmirdit ja dulkot máilmmi, mot gulahallat máilmmiin ja
mot eallit máilmmis. (Kuokkanen 2009: 34-37.)
2.4 Mávssolaš váikkuhusat sámegieloahpahusa ovdáneapmái
Giellamáhttu ovddiduvvo ja nannejuvvo máŋgga ládje. Baker ovdanbuktá láivves ja
beaktilis oahpahusmálliid. Láivves guovttegielat málles deattuhuvvo eanetlogugiella
ja unnitlogugiella vuoittáhallá. Beaktilis guovttegielat málles deattuhuvvo eanemusat
unnitlogu giela hupman- ja čállinoahpahus. Giellalávgun lea okta oahpahusmodealla
mii gullá beaktilis oahpahussii. Giellalávguma ulbmil lea ahte oahppi šaddá doaibmi
guovttegielagin sihke čállimis
ja hupmamis. Gávdnojit máŋga
iešguđetlágán
giellalávgun modealla, erohus lea goas vuosttašgiela ja nuppigiela geavahišgohtet
oahpahusas. (Baker 2011: 208-210, 265; Øzerk 2006: 35-36.)
Helander (2003: 105) deattuha álgooahpahusa dehálaš beliid. Son čállá "mađe
eambbo lohkkojuvvo ja čállojuvvo, dađe buoret lea lohkan -ja čállinmáhttu". Lea
dehálaš mánáidgárddis juo álggahit doaimmaid mat ovddidit álgooahpahusa, nugo
čállingiela oahpásmahttin- ja ráhkkanahttindoaimmaid (Helander 2016: 16). Leat
máŋga evttohusa mot bargat ja ovddidit álgooahpahusa. Lea dehálaš nu árrat go
vejolaš joksat buori riektačállindási nu ahte oahppi oažžu buori vuođu čállimii, šaddá
oadjebas, ii dárbbaš álo smiehttat mo sániid galgá čállit. Okta evttohus lea
álgooahpahusas bargat minimála sátnebáraiguin. Minimála sátnebárat leat sátnebárat
main erohus lea dušše okta jietnadat. Eará evttohusaid maid Helander namuha
ávkkálažžan ohppiid gielladiđolašvuođa ovddideapmái lea riibmasániid geavaheapmi,
stávvalhárjehusat, earuhit hállama ja čállingiela oktavuođaid. (Helander 2016: 77, 81,
84.) Helander maid evttoha Trageton (2003) bargovuogi mot dihtorgeavaheapmi
álgooahpahusas álkidahttá oahppi beassat johtui čállimiin. Boallobeavdi álkidahttá
oahppái álgit čállit ja oahppá sihke stuora- ja unnabustávaid. Go oahppi beassá
geavahit boallobeavddi ja buvttadit bustávaid, de oahpaheaddji láidesta oahppi
30
bustáva namahussii ja jietnadahkii. Čállimis- lohkamii metoda lea go oahppi čállá
teavsttaid ja čállimis ovddida lohkama. (Helander 2016: 162, 164-165.)
31
32
3 Metodaoassi
Dán oasis ovdanbuktojuvvo dutkanmetoda. Ovdanbukte mot letne čađahan iežame
dutkanbarggu ja válljejuvvon metodaid. Čilgejetne mot letne materiála čohkken ja
čađahan jearahallamiid. Muitaletne maid mot letne oasseváldiid válljen ja gieđahallan
ehtalaš beliid, dohkálašvuođa ja luohtehahttivuođa. Maŋit kapihtalosiin čálle mot
letne analyseren materiála ja loahpas vel ovdanbukte munno iežame sajádaga dutkin.
Metodologiija lea guorahallan mot dutki geavaha metodaid dutkat dahje čielggadit
juoidá. Metodat leat vuogit oažžut dutkanbohtosiid. Kuokkanen (2009: 184.)
3.1 Kvalitatiivvalaš dutkan
Go áigu dutkagoahtit, de ferte vuos diehtit makkár guorahallama áigu čađahit,
kvantitatiivvalaš dahje kvalitatiivvalaš dutkosa. Trost (1997: 16) namuha ahte jus
dutkanjearaldagain leat sánit dego man dávjá, galle, man dábálaš de lea sáhka
kvantitatiivvalaš dutkanvuogis. Muhto jus dutki háliida oažžut dieđu maid ja mot
oasseváldit jurddašit, sin oainnuid ja vásáhusaid juoga mas nu eallimis, de lea
kvalitatiivvalaš dutkanvuohki heivvolaš.
Kvalitatiivvalaš dutkan bidjá fuomášumi ja deattu sániide ovdalgo loguide. Jus
dutkanjearaldat
siskkilda
ipmirdit
ja
gávdnat minstariid,
erohusaid
ja
seammaláganvuođaid juoga mas nu, de lea maid sáhka kvalitatiivvalaš dutkanvuogis.
(Trost 1997: 8, 15.) Kvalitatiivvalaš dutkamuša sáhttá juohkit golmma oassái,
vuosttažin lea diehtu mii lea dábálaččat čoggojuvvon jearahallamiid dahje áicamiid
bokte. Nuppi oassi
lea gieđahallat dutkanmateriála
ja goalmmát oassi
lea
dutkanmateriála dulkon. (Trost 1997: 12.)
Dutkančuolmma čoavdimii letne válljen kvalitatiivvalaš dutkanvuogi go moai
háliidetne dutkanbargguin čalmmustahttit ja ovdanbuktit sámegieloahpaheddjiid
oainnuid ja vásáhusaid sámegieloahpahusas Ruoŧa beale Sámis. Kvale & Brinkman
(2017: 45) namuheaba ahte ulbmil kvalitatiivvalaš dutkanjearahallamis lea earret eará
govvidit ja dulkot temáid mat leat ilbman oasseváldiin. Munnos lea beroštupmi gullat
oahpaheddjiid muitaleamen mot sii vásihit sámegieloahpahusa. Dutkosa deaddu lea
oahpaheddjiid oaiviliin, danne heive kvalitatiivvalaš dutkan buorebut go
33
kvantitatiivvalaš. Hearkkes bealli kvalitatiivvalaš dutkamis lea jus dutki ii leat
neutrála, jus dutki váikkuha dutkandilálašvuhtii, dieđuide ja su gean jearahallá (Kvale
& Brinkman 2009: 92). Kvalitatiivvalaš dutkanvuogis lea jearahallan guovddážis.
Gávdnojit
iešguđetlágan
jearahallanvuogit
dego
strukturerejuvvon,
beallestrukturerejuvvon ja rabasjearahallan. (Bryman 2011: 413.)
3.2 Bealle- dahje semistruktuvrralašjearahallan
Letne geavahan beallestruktuvrralaš jearahallanvuogi empiriija čohkkemii. Válljiime
dán jearahallanvuogi dan dihte go dát vuohki heive buoremusat jearaldagaid
čoavdimii go jearahallanvuohki addá friddjavuođa jearrat lassijearaldagaid vai ožžo
ollislaš ja lassidieđuid oasseváldiin. Jearahallama ovdamunni lea ahte dat addá dutkái
vejolašvuođa jearahallat oasseváldi ja jearahallama bokte oažžu dutki oasi, dieđu ja
ipmárdusa oasseváldi jurdagiin, dovdduin ja oainnuin dihto áššis (Trost 1997: 24).
Beallestruktuvrralaš jearahallan mearkkaša ahte jearahallan ii leat friddjaságastallan ii
ge čielgasit stivrejuvvon jearahallan muhto lea eanet dego ságastallan (Kvale &
Brinkman 2009: 47). Dutkis lea čielga ulbmil masa háliida oažžut vástádusa, son
stivre jearahallama ja geavaha jearahallamis jearahallanskovi mas leat ovddalgihtii
mearriduvvon jearaldagat. Juohke oasseváldi oažžu seamma jearaldagaid jearranskovi
minstara mielde. Dutki jearrá lassijearaldagaid dan hárrái maid oasseváldi muitala ii
ge dan jelgii maid ieš háliida diehtit. (Bryman 2011: 415.)
Bryman (2011: 422) meidne ahte lea buorre álggahit jearahallama neutrála
jearaldagaiguin ovdamearkka dihte oasseváldi duogáža, makkár oahppu lea, galle jagi
lea bargan danne go dát álgojearaldagat bidjet jearahallama johtui. Bryman (2011:
419) maid oaivvilda ahte jearahallanskovi hábmen lea deaŧalaš, earret eará galget
jearaldagat leat oanehaččat ja áddehahttit ja maŋŋil duogášdieđuid, de galget
jearaldagat boahtit mat vástidit dutkančuolmma.
Moai álggaheimme jearahallama jearranskovi duogášjearaldagaiguin ja dasto maŋŋel
bohte váldojearaldagat mat leat juhkkojuvvon temáide (gč. mielddus 3). Juohke
oasseváldi oažžu dan seamma jearaldaga jearahallanskovi ortnega mielde ja
lassijearaldagat jerrojuvvojedje go lei dárbu, go juoga lei eahpečielggas dahje go
34
dárbbašuvvui vuđolat vástádusa. Jearahalaime oasseváldiid vurrolaga, go nubbi
jearahalai de nubbi fuolahii báddenrusttegiid.
3.3 Geahččalan- dahje pilohtajearahallan
Ovdalgo
jearahallagođiime oasseváldiid, de čađaheimme nu gohčoduvvon
geahččalanjearahallama
dahje
pilohtajearahallama.
Geahččalanjearahallan
dahkkojuvvo oaidnin dihte leat go jearaldagat heivvolaččat dutkamii ja olaha go
jearaldagaiguin dutkančuolmma. Geahččalanjearahallan fuomášahttá maid man
dehálaš lea geahččaladdat ja dovdat báddenrusttegiid ovdal čađaha oasseváldiiguin
jearahallamiid. Moai báddiime geahččalanjearahallama vai ieža šadde oadjebasat mot
báddenrusttegat doibmet. Geahččaleimme
jearahallat
oasseváldi ja fuomášeimme ahte dihtorduolbbus9 ii lean bádden. Báddiime ođđasit ja
jiena ovdalgo álggiime
válddiime vel telefovnna atnui, oahpaime mot rusttegat doibmet ja mearrideimme
geavahit guokte báddenrusttega sihkarvuođa dihte. (Bryman 2011: 258-259.)
Geahččalanjearahallamii válljiime dihtomielalaččat oasseváldi gean dovde ja dihte
ahte lea guhká bargan sámegieloahpaheaddjin sihke Ruoŧa ja Norgga beal Sámis. Go
válddiime oasseváldiin oktavuođa, de muitaleimme mas lea sáhka ja mii lea ulbmiliid
geahččalanjearahallamis. Oadjebasvuođa dihte beasai oasseváldi ieš válljet gos ja
goas háliidii čađahit geahččalanjearahallama. Oahpes olmmoš addá oadjebasvuođa.
Son duostá jearrat jus ii ipmir ja duostá rávvet, ja nu dagai ge munno oasseváldi. Son
duosttai addit kommentáraid, duosttai jearrat go ii ipmirdan ja duosttai maid rávvet.
Earret eará son rávvii ahte munnos ledje menddo olu jearaldagat. Jearahaladettiin
gulaime muhtin boasttuvuođaid jearahallanskovis maid divosteimme dalán ja
jearaime jearaldaga ođđasit. Muhtin jearaldagat ledje ovttalágánat, muhtin fas
eahpečielgasat ja muhtin jearaldagat eai lean ollenge relevánttat munno dutkamii, daid
sihkuime eret. Geahččalanjearahallamis oinniime ahte jearahallan bisttii gaskkal
diimmu ja beannot diimmu. Dat lei ávkkálaš ja buorre diehtu munnuide. Diđiime
muitalit go jearahallagođiime oasseváldiid man guhká jearahallan bistá. Maŋŋel
geahččalanjearahallama guldaleimme báddema ja čáliime ođđasit jearahallanskovi.
9 Ipad
35
3.4 Ehtalaš bealit
Dutkamuššii gullet maid ehtalaš bealit maid dutki ferte vuhtii váldit olles
letne čuvvon Dieđaráđi10
dutkanproseassa áigodagas. Dutkamuša čađahettiin
váldogáibádusaid. Dutkama álggaheamis váldojuvvojedje dutkama ehtalaš bealit
vuhtii Dieđaráđi njealji váldogáibádusa vuođul main
lea vuolggasadji
oktagassuodjalusgáibádusas. Dat njealje váldogáibádusa leat diehtojuohkingáibádus,
mieđihangáibádus, čiegusvuođagáibádus ja geavahangáibádus. Buot dán njealji
Dieđaráđi váldogáibádusaid letne vuhtii váldán ja čielggadan oasseváldiiguin ovdal
jearahallamat álge ja maiddái jearahallama loahpas.
Vuosttaš gáibádus lea diehtojuohkingáibádus, mii mearkkaša ahte dutki dieđiha
oasseváldiide iežas duogáža, dutkama ulbmila ja áigumuša ja maiddái čielggada
oasseváldiide sin ulbmila dutkamušas. Nubbi gáibádus lea mieđihangáibádus, mii
mearkkaša ahte dutki čielggada oasseváldi mieđiheami dutkamii ja lassin galgá dutki
dieđihit ahte oasseváldi sáhttá vaikko goas dutkama čađaheamis
loahpahit
oasseváldin. Goalmmát gáibádus lea čiegusvuođagáibádus, mii mearkkaša ahte dieđut
dutkama oasseváldiin galget vurkojuvvot čihkosis nu ahte eai boađe dihtosii earáide.
Njealját gáibádus
lea geavahangáibádus, mii mearkkaša ahte dutkanboađus
geavahuvvo beare dasa masa lea jurddašuvvon, ii ge eará sadjái. (Vetenskapsrådet
2017: 12.) Dat mearkkaša dán dutkamis ahte oasseváldiid jietnabáttit leat beare
geavahuvvon
transkriberemii
ja analyseremii. Munno
transkriberen čállosat
geavahuvvojit beare dán dutkama oktavuođas. Go dát bargu lea dahkkon, de ean šat
vurkkot jietnabáttiid eange transkriberenčállosiid, dán dieđu letne addán oasseváldiide
jearahallama
loahpas. Letne maid vuhtii váldán álgoálbmotjurddašeami mii
mearkkaša dutkamuša dieđuid addit ja juohkit ruovttoluotta ii beare oasseváldiide
muhto maiddái servodahkii (Kuokkanen 2009: 125). Munno diehtoreivves (gč.
mielddus 1), bázii cealkka-
jus
lea beroštupmi de bohte maŋŋil muitalit
dutkanbohtosiid, moai muitaleimme oasseváldiide jearahallama loahpas mii dat
álgoálbmotjurddašeapmi lea, ahte jus lea beroštupmi de adde dutkanbohtosiid
ruovttoluotta, buohkat ledje dasa mielas ja illudedje beassat lohkat dutkosa.
10 Vetenskapsrådet
36
3.5 Oasseváldit
Dutkanbargui sáhttá válljet oasseváldiid máŋgga ládje. Dás namuhetne guokte vuogi
šlumpan ja strategalaččat. Strategalaš válljejupmi mearkkaša ahte dutki ii vállje
oasseváldiid šlumpan baicca vállje muhtin eavttuid vuođul. (Trost 1997: 105-106.)
Moai válljiime oasseváldiid strategalaččat dainna eavttuin ahte oasseváldit galge leat
sámegieloahpaheaddjit Ruoŧa beale Sámis geat oahpahit sámegielávdnasa. Go letne
ieža sámegieloahpaheaddjit ja gulle sámegiel skuvlenbirrasii, de lei munnos muhtin
muddui duogášdiehtu das geat leat davvisámegieloahpaheaddjit. Vai sihkkarasttiime
munno dieđu, de sáddiime e-poastta bokte jearaldaga Sámeskuvlastivrra hovdii
jearran dihte geat leat davvisámegieloahpaheaddjit, ja su bokte oaččuime vel lasi
namaid. Válljiime šlumpan 15 sámegieloahpaheaddji geat barget ovdaskuvllas
joatkkaskuvladássái, geaidda sáddiime jearaldaga e-poastta bokte jus háliidit searvat
dutkanbargui. Válljiime 15 oasseváldi go ballu
lei
searvá go oktage
sámegieloahpaheaddji, go dihte man olu oahpaheaddjis lea bargu. Bijaime guokte
mildosa mielde, dutkanlohpeohcamuša (gč. mielddus 1), mas lea duogášdiehtu; geat
letne, maid áigo ja dutkama ulbmila. Sáddiime maid ovddalgihtii váldojearaldagaid
(gč. mielddus 2) sámegieloahpaheddjiide vai sii ožžo ovdaipmárdusa ja dieđu mas lea
sáhka ja makkár jearaldagat jerrojuvvojit jearahallamis, nu ahte sii sáhtte ráhkkanit
jearahallamii. Attiime oahpaheddjiide áiggi jurddašit servet go jearahallamii.
Jearahallamii serve 12 sámegieloahpahusa oahpaheaddji, golmmas biehttaledje.
Válddiime de oktavuođa oahpaheddjiiguin geat dieđihedje ahte sii oasálastet ja
gulahalaime singuin telefovnna bokte. Geardduheimme fas munno áigumuša ja
ulbmila ja ahte sii sáhttet vaikko goas geassádit oasálastimis. Ii oktage oahpaheaddji
gaskkalduhttán jearahallama buohkat serve ja čađahedje jearahallama. Attiime
oahpaheddjiide mearridanvejolašvuođa mearridit goas
ja gos háliidii searvat
jearahallamii vai sii ožžo oadjebas dovddu. Jearahallamat čađahuvvojedje
oahpaheddjiid ruovttus ja skuvllas. Guhkes gaskkaid geažil čađahuvvui jearahallan
maid Skypas ja Hangoutas. Eanas jearahalaime ovtta oasseváldi hávális, dušše ovtta
jearahallamis
ledje guovttis oktanaga mielde.
Jearahallamiid čađaheimme
golggotmánu loahpas ja skábmamánus 2018. Čiegusvuođagáibádusa dihte ja go sámi
servodat ja sámi skuvlabiras lea unni ja čađačuovgi, mii dagaha ahte sáhttá leat álki
dovdat geat leat oassálastán jearahallamis, de ean ovdanbuvtte oahpaheddjiid
oppanassii ge. Dutkanbarggus ean leat namuhan guđe skuvllas ja gielddas sii barget ja
37
makkár sámegiel máhttu ja skuvlejupmi sis lea. Čállosis ean ge namut oahpaheddjiid
agi, sohkabeali ja man guhká sii leat bargan sámegieloahpaheaddjin. Letne
oahpaheddjiid gásttašan sámi alfabehta jelgii, A-I bustáva rádjái, juste fal dan dihte
ahte doalahetne ehtalaš beliid ja oasseváldiid čiegusvuođa.
3.6 Jearahallamiid bádden
Jearahallamiid letne čađahan báddemiin. Báddiime oasseváldiid telefovnnain ja
dihtordulbosiin dan dihte go báddemis leat ovdamunit. Bryman (2011: 428) čállá ahte
báddemis lea ovdamunni go lea muitui veahkkin go dutki sáhttá dárkkistit maid
oasseváldi lea muitalan. Bádden maid dagaha ahte dutki sáhttá álkit čuovvut mielde
jearahallamis go ii dárbbaš čállit maid oasseváldi muitala. Bádden maid álkidahttá
dárkilis analysa go sáhttá máŋgii guldalit jietnafiillaid. Heajos bealit Trost (2010: 75)
jelgii báddemis lea ahte bádden sáhttá hehttet oasseváldi muitaleamis maid duođas
oaivvilda
ja sáhttá maid baldit oasseváldi oasálastimis dutkamuššii. Munno
oasseváldit eai gieldán báddema ii ge oktage biehttalan oasálastimis vaikko moai
báddiime. Go bádde, de ferte dutki maid fuolas atnit báddenrusttega báhttermeari ja
lea go doarvái vurkensadji rusttegis dan namuha Trost (2010: 75). Ovtta jearahallamis
dievai dihtorduolbbus, ii lean šat vurkensadji go ean lean sihkkon eret ovddeš
jearahallama, muhto gal moai das oahpaime! Go fas báddegođiime, de dárkkisteimme
juohke geardde ahte lea doarvái vurkensadji dihtordulbosis ja telefovnnas.
Jearahallamat čađahuvvojedje sámegillii jearahallanskovi vuođul ja biste badjel
diimmu. Jearahalaime oasseváldi dušše oktii, muhto moai attiime oasseváldiide dieđu
ahte sii sáhttet maŋŋel váldit oktavuođa jus háliidit juoidá vel muitalit, ja nu dahke ge
guovttis. Soai čáliiga e-poastta, leigga fuobmán eanet ávkkálaš dieđuid maid
háliideigga juogadit.
3.7 Jearahallamiid transkriberen
Kvale & Brinkman čilgeba transkriberen mearkkaša rievdadeapmi, molsut hámi eará
hápmái, njálmmálaš ságastallan rievdá čálalaš teaksta hápmái (2017: 217). Maŋŋel
juohke báddema bijaime
ja sihkkarvuođa dihte
geavaheimme vel liige seastinrusttega11, vai jietnafiillat eai láhppo jus dihtor
jietnafiillaid guovtti dihtorii
11 USB
38
cuovkana. Go buot
jearahallamat
ledje dahkkon,
jugiime
jietnafiillaid
ja
transkriberiime goabbáge guhtta báddema. Dasto lonuheimme transkriberenčállosiid,
guldaleimme jietnafiillaid ja seammás čuovuime, dárkkisteimme nuppi transkriberen
čállosiid. Dáinna lágiin sihkkarasttiime ahte letne transkriberen nu mot oasseváldit
leat muitalan ja seammás oahpástuvaime dutkanmateriálii.
Trost (1997: 114) namuha máŋga sierra vuogi mot sáhttá transkriberet. Sáhttá
transkriberet buot dahje válljet guođđit eret dárbbašmeahttun dieđuid. Letne dan
maŋit vuogi geavahan go transkriberiime jietnafiillaid. Moai válljiime ahte ean
transkribere buot, nugo ovdamearkka dihte bottuid, boagustemiid, šuohkkimiid, ean
ge ságastallamiid mat leat spiehkastan eret jearaldagain go dat dieđut eai lean
relevánttat munno dutkanbargui. Viidáset čállá Trost (2010: 150) ahte buorre vuohki
lea transkriberet jearranskovi jearaldagaid vuođul, go materiála oažžu seamma
struktuvrra ja dat álkidahttá transkriberema. Transkriberiime jearranskovi jearaldagaid
vuođul dušše fal dan mii lei relevánta munno dutkanbargui. Letne transkriberen
čállingillii, go Trost (2010: 156-157) meidne ahte ii leat ehtalaččat riekta transkriberet
oasseváldiid hupmangiela. Letne čuovvulan su ávžžuhusa vai oasseváldit bissot
anonyman ja nu ahte ean rihko ehtalaš beliid ja čiegusvuođagáibádusaid. Letne
transkriberen oktiibuot
sullii 18 diibmosaš
jearahallamiid
jearahallanskovi
jearaldagaid vuođul.
Bryman (2011: 430) čállá ahte transkriberen lea áddjás bargu. Diibmosaš bádden
váldá sullii vihtta- guhtta diimmu transkriberet, ja dasa gal mieđihetne, lei áddjás ja
váibadahtti bargu. Go transkribere ferte leat vuoŋis ja gozuid alde vai eai šatta
boasttuvuođat. Jus váibá guldalit jietnafiillaid, de gullá boastut, šaddá háreheapmin,
čállá meattáhusaid, ii ge čále nu mot oasseváldi dadjá. Trost (2010: 143-144) evttoha
unnit meari oasseváldiid go eanet, kvalitehta ovdalgo kvantitehta. Son namuha ahte
gaskal 4-8 oasseváldi leat doarvái. Jus leat menddo olu oasseváldit, de sáhttá šaddat
veadjemeahttun gieđahallat materiála. Mieđihetne su čuoččuhussii, danne go lei bargu
transkriberet, čorget ja oažžut systema materiálas, dasa manai olu áigi. Válljiime
liikká eanet oasseváldiid go háliideimme nuogis olu materiála vai šaddá variašuvdna
bohtosiin. Bryman (2011: 450) maid namuha ahte joavkojearahallamiid lea vel
áddjásat ja losit transkriberet go ovttaskas jearahallamiid, go ferte earuhit gii dadjá
maid, ja dat ii leat álki jus oasseváldit hupmet oktanaga. Joavkojearahallamis sáhttá
39
maid nu geavvat ahte nubbi hupmá ollesáigge ja nubbi beare nivkumin mieđiha.
Sáhttá maid nu ahte nubbi gaskkalduvvá muitaleamis go nubbi fáhkka namuhastá
juoidá. Joavkojearahallama ovdamunni lea ahte oassálastit sáhttet ákkastallat guhtet
guimmiideasetguin, lasihit guhtet guimmiideaset ságaide ja ovttas muittašit ja vástidit
jearaldagaide.
Maiddái dán Brymana čuoččuhussii guorrasetne go vásiheimme ahte lei lossat
transkriberet báddema mas ledje guokte oasseváldi oktanaga fárus. Šattai máŋgii
guldalit ovdalgo earuhii gii dajai maid. Dát bádden mas ledje guokte oasseváldi
oktanaga válddii munnos guokte olles beaivvi transkriberet, go badjel diibmosaš
báddema ean gal ollen ean ge veadján beaivvis transkriberet. Brymana čuoččuhusaid
ja iežame vásáhusaid vuođul ean fal ávžžut joavkojearahallamiid. Go transkriberen
lea dahkkojuvvon, de gieđahallagoahtá čállojuvvon materiála analyseremiin ja
dulkomiin (Trost 2010: 147).
3.8 Kvalitatiivvalaš sisdoalloanalysa
Analyseren mearkkaša ovddidit ipmárdusa čohkkejuvvon dáhtamearis ja deháleamos
dárkkuhus
lea
ráhkadit
vuogádaga,
gávnnahit minstara
ja meinnega
transkriberenmateriálas Analyserema láidesteaddji jearaldagat leat maid siskkilda
materiála ja mot ipmirdit dan? (Postholm & Jacobsen 2016: 102.) Analysa- ja
dulkonproseassa álggahuvvo dutkama álggu rájes, dutkančuolmma ráhkadeamis ja lea
bálddalas doaibma mii dáhpáhuvvá oktanaga dáhtačoaggimiin (Larsen 2017: 113-
114). Kvalitatiivvalaš dutkanmateriála analyseremis leat máŋga vuogi, makkár
analysavuogi dutki geavaha vuolgá das makkár dáhtaid son lea čohkken (Larsen
2017: 113). Analyseremis lohká dutki teavstta, smávve materiála unnit osiide vai lea
álkit dan gieđahallat. Dutki ohcá minstariid, ovttaláganvuođaid ja erohusaid. Dan
maŋŋá dulko, kode, čállá čoavddasániid, kategorisere ja ráhkada temáid ja nu ládje
gávnnaha bohtosiid.
Moai
letne geavahan kvalitatiivvalaš sisdoalloanalysa go
letne analyseren
transkripšuvnna. Logadettiin iešguđetge analysavugiid, de heivii sisdoalloanalysa
buoremusat munno materiála analyseremii. Sisdoalloanalysa mihtilmasvuohta lea ahte
oasseváldiid
iešvuođat
ja
guottut
dulkojuvvojit,
lohkkojuvvojit
ja
40
buohtastahttojuvvojit. (Bratberg 2017: 116.) Eará mihtilmasvuohta sisdoalloanalysas
lea ahte dat deattuha teavstta sisdoalu ja lea analysa mii systemáhtalaččat
čoahkkáigeassá
ja čilge
sisdoalu
(Bratberg 2017: 101). Kvalitatiivvalaš
sisdoalloanalysa juohkása golmma sierra analysavuohkái. Dás namuhetne beare
Dábálašanalysavuogi12 maid letne geavahan analyseremis. Dán vuogis leat koden ja
kategoriseren dehálaš veahkkereaiddut go dat álkidahttet dulkoma go oaidná čielgasit
minstara ja meinnega transkripšuvnnas. (Larsen 2017: 114.) Kodemis leat máŋga
vuogi. Makkár vuogi dutki geavaha vuolgá sisdoalloanalysa hámis. Moai letne
geavahan dáhtastivrejeaddji kodema mii mearkkaša ahte dutki gávdná kodaid
materiála logadettiin ja dulkodettiin Kvale & Brinkman. (2017: 242.)
Kvalitatiivvalaš sisdoalloanalysas leat maid guokte lahkonanvuogi analysa čoavdimii,
namalassii manifeasta-
ja
lateantavuohki. Manifeastavuohki
lea dieđalaš
lahkonanvuohki mii čalmmustahttá ja deattuha materiála konkrehta ja oinnolaš beali,
dulkomis ii leat nu stuora oassi. Válljiime manifeastavuogi geavahit eange dulkot
čiekŋalit eastadan dihte bidjamis iežame meinnega dulkojupmái nu mot Bratberg
meidne ahte go dutki gávdná sáni, de gávdná maid meinnega: "dan maid oainnát, dat
lea" Bratberg. (2017: 117.)
Bryman (2011: 296-297) oaivvilda ahte sisdoalloanalysa nana bealli lea máškidis ja
viiddes analysavuohki man heive geavahit máŋgga sierra albmoneami analyseremii.
Sisdoalloanalysa fuones bealit leat ahte dat lea máŋggadáfot ja áigegáibideaddji
analysa. Viidáset meidne Bryman ahte kodenskovi ii leat vejolaš hábmet ilmmá
dulkoma haga, ja go lea sáhka lateanta analysavuogis, de lea maid sáhka
luohtehahttivuođas, man luohtehahtti lea lateantavuohki?
Munno dutkosa analysa lea induktiiva mii mearkkaša ahte vuolggasadji lea
materiálasisdoalus, oasseváldiid vástádusain. Letne gieđahallan čohkkejuvvon
materiála máŋgga háve. Go leimme geargan jearahallamiid transkriberemis, de
čáliheimme transkripšuvnna go lea álkit lohkat materiála báberhámis go dihtora
ovddas čohkkát
ja
lohkat. Logaime
transkripšuvnna máŋgii
ja dárkilit vai
oahpástuvaime sisdollui ja ožžo ollislaš ipmárdusa teavsttas nu ahte gávnnahetne
12 Konvensjonell analys
41
dutkančuolmma bohtosiid. Buohtastahtiime oasseváldiid vástádusaid, merkiime sierra
ivdnepeannáiguin dutkosii relevánta ja mearkkašahtti dieđuid sihke ovttaskas sániid ja
maiddái olles cealkagiid. Moai ean leat geavahan sierra analysamálle, muhto teavstta
marginálii čáliime čoavddasániid, kodaid (Postholm & Jacobsen 2016: 104-105). Go
leimme
lohkan váldotranskripšuvnna
ja merken relevánta dieđuid, de moai
ráhkadeimme dihtorii ođđa dokumeantta, čoahkkáigeasu gosa čohkkiime ja čorgiime
(čuohpaime ja liibmiime) dehálaš mearkkašahtti dieđuid váldotranskripšuvnna
dokumeanttas. Váldodokumeantta ean moiven, muhto divttiime dan orrut
originálahámis. Smávviime transkripšuvnna ja sirriime relevánta dehálaš dieđuid
jearahallanskovi čuovvovaš
jearaldagaid ektui:
sámegiela
sajádat
skuvllas,
sámegieloahpahusa hástalusat
ja
lihkostuvvan
ja boahtteáiggi višuvnnat
sámegieloahpahusas. Lei áddjás bargu čorget teavstta go lei čoagganan olu materiála.
Lei olu diehtu maid galggai sirret, rájaime eret dieđuid mat eai lean relevánttat ja
dehálaččat dutkamuššii. Čoahkkáigeassu oaččui struktuvrra, šattai čorgat
ja
mearkkašahtti dieđut bohte čielgasit oidnosii ja nu ládje ilbme dutkamuša bohtosat
(Postholm & Jacobsen 2016: 104).
3.9 Luohtehahttivuohta ja dohkálašvuohta
Dieđalaš dutkamii gullá maid dáhkidit dutkamuša luohtehahttivuođa- reliabilitehta ja
dohkálašvuođa- validitehta. Luohtehahttivuohta ja dohkálašvuohta leat guokte
doahpaga mat bures heivejit go čađaha kvantitatiivvalaš guorahallama, gos
mihtideapmi ovdanbuktojuvvo
loguin
ja
tabeallagovvosiin. Kvalitatiivvalaš
guorahallamis ii dahkko njuolga mihtideapmi, muhto dutki govvida muhtin fenomena
ja materiála háhkamis ovdanbuktá doahpagiid, temáid maid lea gávnnahan, ja danne
lea kvalitatiivvalaš guorahallamis ártet hupmat luohtehahttivuođas ja dohkálašvuođas
go lea váddásit dárkkistit jus dutki duođas lea gávnnahan dan maid lei áigon. Go lea
sáhka dohkálašvuođas, de dat siskkilda mot dutki lea ovdanbuktán ja dulkon
bohtosiid,
lea go čanus gaskkal dutkančuolmma
ja bohtosiid dulkomis.
Luohtehahttivuhtii gullá fas man luohtehahtti dutkosa bohtosat leat. Trost (1997: 100-
102.)
Postholm & Jacobsen (2016: 129) meidneba ahte luohtehahttivuođa ii sáhte goassege
ollásit dáhkidit. Leat ollu áššit maid dutki ferte vuhtii váldit go čađaha dieđalaš
42
dutkanbarggu nu ahte dutkamušas šaddá sihke luohtehahtti ja dohkálaš. Jearaldagat
mat galget leat dutki jurdagis leat earret eará lea go dutki guorahallan dan maid lea
áigon guorahallat, lea go nagodan čilget dutkamuša áigumuša čielgasit ja lea go
nagodan teoriijaid heivehit dutkamuššii. Dutki galgá maiddái leat čilgen mot empiriija
lea háhkkojuvvon, gieđahallojuvvon ja mot lea analyserejuvvon.
Lassin de sáhttá dutki jearranvuohki váikkuhit bohtosiidda. Dutkis galgá leat rabas
miella, ii galgga váikkuhit dutkanbohtosiidda. Muittus galgá maid leahkit ahte dutki ii
oaččo leat háreheapmin go transkribere ja analysere bohtosiid (Postholm & Jacobsen
2016: 129). Dehálaš lea maiddái árvvoštallat lea go dutkan čađahuvvon ehtalaš
norpmaid ja njuolggadusaid mielde. Buot dáid namuhuvvon ovdamearkkaid letne
čuvvon ja maiddái ehtalaš beliid letne vuhtii váldán go letne bargan dutkamiin (gč.
kap 3.4). Evttohetne buohkaid geat áigot dutkagoahtit ja čálligoahtit dieđalaš dutkosa
álggos lohkat Postholm & Jacobsen girjjáža Læreren med forskerblikk (2016: 125-
136) gos čilge bures maid dutki ferte vuhtii váldit vai dieđalaš dutkkus šaddá dohkálaš
ja luohtehahtti.
3.10 Iežame sajádat dutkamis
Dutkanbarggu álggahettiin berre dutki čielggadit iežas sajádaga oasseváldiide nu ahte
sii dihtet makkár oktavuohta sis lea dutkái ja dutkosii (Postholm & Jacobsen 2010:
126). Moai dutke siskkáldas perspektiivvas go letne sápmelaččat, bajásšaddan Ruoŧa
beale Davvi-Sámis geat dutke Sámi servodagas sámegieloahpahusa ja dasa lassin lea
munnos sámegiella eatnigiellan ja letne ieža sámegieloahpaheaddjit. Letne oassin
iežame dutkanbirrasis go
letne sihke sámegieloahpaheaddjit
ja dutkit,
letne
jearahallan sámegieloahpaheddjiid, ja dien láhkái lea munnos leamaš duppalrolla.
Mun, Ann-Risten, lean bargan sámegieloahpaheaddjin measta 20 jagi. Sámegiella lea
okta dain stuorámus beroštumiin,
ii beare bargooktavuođas muhto maiddái
beaivválaččat, beaivválaš eallimis. Mun, Helena, lean bargan sámegieloahpaheaddjin
njeallje jagi, munnje eadneváhnemin lea sámegiella mávssolaš. Mánáidasan seailluhit
ja doalvut viidáset sihke giela ja árbevirolaš máhtu lea stuora oassi mu eallimis.
43
Balto (1997: 71) lea okta dain sámi dutkiin gii deattuha ovdamunnin dutkat iežas
birrasis. Ovdamunnin sáhttá ovdamearkka dihte leahkit go dutki máhttá giela, diehtá
ja dovdá birrasa ja eallinvugiid ja go sáhttá ávkkuhit iežas ovdaipmárdusas dihto
fenomenas. Dát addá sihke dutkái ja dutkojuvvon olbmuide gulahallanvejolašvuođaid.
Nuppe beales mii eastada dutkamuša reliabilitehta ja validitehta lea jus dutki ii nagot
geahččat dutki čalmmiiguin go dutká iežas birrasis ja iežas gillii. Dutki ii nagot sirret,
diktá su iežas árvvuid ja oainnuid stivret dutkama go atná dihto fenomena nu
čielggasin. (Balto 1997: 65.) Dás ovdalis letne juo namuhan muhtin muddui dutki
rolla, su dehálaš beliid maid son ferte vuhtii váldit go čađaha dieđalaš dutkosa.
Vetenskapsrådet (2017: 25-27) maid deattuha dutki dehálašvuođa leat objektiivvalaš,
ahte sus lea rabasvuohta, ii váikkut oasseváldiid jearahallamis, nagoda doalahit iežas
rolla ja čielggada iežas rolla ovdalgo jearahallagoahtá oasseváldiid.
3.11 Jearahallama čađaheami jurdagat
Go álggaheimme dán dutkanbarggu, beasaime gullat oasseváldiin ahte munnos lea
áigeguovdilis, buorre, dehálaš
ja mávssolaš
fáddá. Sii mielasteaset serve
jearahallamii. Ean lean goassege vuordán ahte oasseváldiin luovvanedje nu olu
sierranas dovddut empiriija čohkkedettiin. Lei suhttu, vuolláneapmi, frustrašuvdna ja
muosehuhttin sámegieloahpahusa hárrái. Lei maid morašdovdu mii bođii ovdan
jearahallamis. Giella lea nu nannosit ja nu čiekŋalit čadnon dovdduide ahte
ganjaldeapmi maid oidnostii guovtti jearahallamis. Munnuide maid bohte dovddut,
moai gal veaháš
suorganeimme. Bođii dakkár unohas dovdu, ballu
ja
eahpesihkkarvuohta: "maid letne bidjan johtui, maid letne álggahan, galge go šat
duostat joatkit, hás moai molso dutkanfáttá"? Jearahallamis luovvanedje nu olu
iešguđetge dovddut maid ean lean goassege vuordán ean ge jáhkkán. Trost (1997: 92-
93) namuha ahte go jearahalli álggaha jearahallama ja jearrala vuosttaš jearaldaga
oasseváldis, de jearahalli bidjá johtui oasseváldi jurdagiid. Oasseváldis sáhttet sihke
buorit ja heajos muittut boahtit ovdan. Jus oasseváldis luovvanit unohis, morašlaš
muittut ja vásáhusat, de ferte jearahalli čájehit iežas čehppodaga ahte son máhttá
hálddašit váigadis ságastallama. Trost (2010: 123) namuha maid ahte jearahalli ii
galgga ballát jus oasseváldi dahje vaikko vel son ieš ganjalda ja vaikko vel čirrosta
jearahallamis.
44
Lei go dat oasseváldiid oadjebasvuohta ja luohtehahttivuohta munnuide jearahallin ja
sámegieloahpaheaddjin mii
luvvii
dovdduid,
go munnos
lea
seamma
oahpaheaddjiduogáš, ipmárdus ja máhttu das mii sámegieloahpahus lea?, vai lei go
dat sin duostilvuohta mii dagahii ahte sii nu rahpasit ja nu duostilit duste muitalit
iežaset vásáhusaid ja oainnuid sámegieloahpahusa dili birra ja maiddái čájehit nu
duostilis
dovdduid?
Dutkamuša motivašuvdna
lea
leamaš
gullat
sámegieloahpaheddjiid vásáhusaid ja oainnuid.
45
46
4 Bohtosat
Dán oasis ovdanbukte dutkosa bohtosiid. Bohtosat čalmmustahttet oasseváldiid
vásáhusaid ja dieđuid sámegieloahpahusas, mii sin mielas doarju dahje hehtte
oahpahusa. Ovdanbukte maiddái sin nieguid ja boahttevuođagova sámegielas.
Bohtosiin ovdanbukte oasseváldiid sitáhtain vai sin oaivilat ja jurdagat bohtet ovdan
teavsttas. Letne dán oasi juohkán njealje váldooassái: sámegiela sajádat skuvllas,
sámegieloahpahusa hástalusat ja sámegieloahpahusa lihkostuvvan ja boahtteáiggi
višuvnnat sámegieloahpahusas. Bohtosiid guokte váldooasi: oahpahusa hástalusat ja
lihkostuvvan leat juhkkojuvvon vuollekapihttaliidda.
4.1 Sámegiela sajádat skuvllas
Ruoŧagiella lea dat giella mii gullo eanemusat skuvllas dego gáfestallanlanjas bargiid
gaskkas muitalit A, Á, B, ja, E. Sii maid namuhit ahte bargočoahkkimat leat aivve
ruoŧagillii go visot bargit eai máhte sámegiela, eaige skuvllaid rektorat máhte
sámegiela. Seamma oasseváldit muitalit maid ahte dieđut váhnemiidda juhkkojuvvojit
aivve ruoŧagillii.
A muitala ahte son geavaha eanas ruoŧagiela bargosajis, go ii oktage eará
bargoustibiin huma ii ge máhte sámegiela. Skuvllas gos son bargá gullo beare
ruoŧagiella. Čoahkkimat ja buot dieđut siskkobealde skuvlla ja maiddái dieđut
váhnemiidda addojuvvojit aivve ruoŧagillii. Son hupmá sámegiela su sámegielat
ohppiiguin sámegiel diimmus. Bottuin skuvlla feaskáriin ja boradanlanjas lea
gulahallangiella sámegiella. A lohká: "Sámegiela nannen ja ovddideapmi skuvllas lea
mu duohkin, lea ovtta olbmo duohkin". Sámegiella geavahuvvo beare sámegiel
diimmus. Eará oahppooahppoávdnasiin ii geavahuvvo sámegiella, ii oidno ge
čálalaččat, earet go dain seaidnečállosiin maid oasseváldi A ja su sámegiel oahppit
leat ráhkadan. Ohppiin geain lea nanu sámegiella, geain lea sámegiella ruovttugiellan,
sii gal sámástit gaskaneaset ja de gal gullo sámegiella ohppiid gaskkas, deattuha A.
Son maid muitala ahte son oažžu buori doarjaga skuvlla rektoris ovddidit sámegiela:
"Beasan
vuolgit
sámegiela
gielladeaivvademiide, deaivat
eará
sámegiel
oahpaheddjiid, oaččun oastit daid oahppo- ja veahkkeneavvuid maid dárbbašan
oahpahussii, vai oahpahus doaibmá ja ovdána". Go rektor doarju giellaovddideami, de
47
das lea positiivvalaš váikkuhus giellaovdáneapmái. Skuvllas lea sierra latnja sámegiel
oahppoávdnasii, maid oasseváldi A lea beassan hábmet. Go A álggii skuvlii bargat
sámegieloahpaheaddjin, de sihke rektor ja eará bargoustibat válde su hirbmat bures
vuostá, sii ledje movttegat ja ilus go skuvla viimmat lei ožžon sámegielat
oahpaheaddji.
Okta eará oasseváldi, Á, muitala son bargá skuvllas gos ii leat oktage eará sámegielat
bargoustit. Ruoŧagiella gullo eanemusat bargosajis. Skuvllas son hupmá sámegiela
dušše ohppiiguin. Sámegiella gullo ja čállojuvvojit beare sámegieldiimmuin, eará
oahppoávdnasiin gal ii oba gullo ge. Bargočoahkkimat leat ruoŧagillii ja dieđut
váhnemiidda juhkkojuvvojit ruoŧagillii. Sámegieloahppit lohket guokte diimmu
sámegiela vahkus. Á deattuha: "Jus ruoktu ii leat mielde doarjume sámegiela, de lea
veadjemeahttun mánáide olahit sámegielgursaplána mihtuid ja gáibádusaid nu ahte
šaddet doaibmi guovttegielat, guovtti oahpahusdiimmus vahkus". Seamma suohkanis,
muhto eará skuvllas lea vel okta sámegielat oahpaheaddji geainna Á gulahallá ain
duos dás. Soai leaba čohkken sámegiel ohppiid fáddábeaivái, addin dihte veaháš eanet
sámegiela ohppiide go dan guokte diimmu vahkus. Dalle sii ovddidit sámegiela
praktihkalaš bargguid bokte, son dadjá: "Mii ráhkadit sámi biepmu, bassit
varrabánnegáhkuid,
vuoššat
jokŋameasttu.
Ja
láibut. Mis
ii
leat
sámeintegrerenoahpahus, nu ahte moai geahččaletne juobe guktii jahkebealis
deaivvadit ovddidan dihte sámegiela ja árbevirolaš bargguid".
Skuvllas ii leat sámegiella biddjojuvvon skuvlla váldodiibmoplánii, mii lea Á mielas
oba imaš ja ártet. Son muitala ahte son lea ieš ráhkadan sámegiel diibmoplána mas
oahppit oidnet goas lea sámegiella. Oasseváldi Á muitala ahte rektor lea positiiva
sámegieloahpahussii ja dasa go son lea sámegieloahpaheaddjin skuvllas. Son oažžu
doarjaga bargosajis ovddidit sámegiela. Son ii leat goassege dovdan ahte ii oaččo
doarjaga ovddidit sámegiela, son muitala:
Lea sámegieloahpaheaddji duohkin man viššal ja nággár lea. Váldá gal áiggi ja
ferte guhká bargat ovdalgo sámegiella sajáiduvvá skuvllas. Dál lea ohppiin
iežaset sámegieloahpahuslatnja gosa sáhttá bidjat seaidnegovaid ja čállosiid nu
ahte sámegiella oidno. Juste dál leat deaddime láseliinniid, main leat sámegiel
sánit.
48
Son deattuha ahte lea ferten ieš sihtat, gáibidit ja bargat dan ala mii lea váilevaš ja
maid dárbbaša sámegieloahpahussii.
Oasseváldi B muitala son gullá sámegiela njeallje eará bargoustibiin, muhto sus leat
olu bargoustibat geat eai sámás: "Jus mun sámástan dego gáfestallanlanjas ja
sámástan ila olu, de dovddan dakkár ilgadis dovddu, molssun giela vai buohkat
ipmirdit". E muitala ahte son hupmá sámegiela ohppiiguin, váhnemiiguin, ja
bargoustibiin gii máhttá sámegiela. Eanas bargoustibat hupmet ruoŧagiela. Gielladilli
lea rievdan ja šaddan heajut beare moatti jagis. Lea oahpaheaddji duohkin
oahpahuvvo go sámeperspektiiva eará oahppoávdnasiin. E dadjá: "Mon dego
ovttaskas sámegiel oahpaheaddji, mun in nagot soahtat, mun vuollánan, na váldos de
ruoŧagillii".
Oasseváldi C, Č, Đ, F, G, H, ja I muitalit ahte sámegiella lea dat giella mii eanemusat
gullo bargosajis. Đ, G ja H muitalit ahte sii sámástit gaskaneaset, ja bargočoahkkimat
leat sámegillii dalle go leat beare sámegielhubmit. Go eará bargoustibat leat mielde
geat eai hálddaš sámegiela, de gullo sihke sámegiella ja ruoŧagiella čoahkkimiin. G
muitala ahte son
lea cuiggodan
iežas
rektorii ahte galggalii
leat dulka
bargočoahkkimiin go su mielas ii leat riekta go bargočoahkkimat leat ruoŧagillii dalle
go buot bargoustibat leat čoahkkanan oktasaš čoahkkimii, son dadjá: "galggalii
beassat sámástit". Oasseváldi G mielas galggalii sámegiella gullot ja geavahuvvot ja
buohkat beassat geavahit iežaset giellavariántta, lehkos dál davvi-, julev- dahje
lullisámegiella. H maid máinnaha ahte galggalii leat dulka dalle go sámeoahpahusa
ovddasteaddji čohkke oahpaheddjiid stuorit oktasaš čoahkkimii, seminárii: "Jurddaš,
ii dalle ge vuoruhuvvo sámegiella, visot lea beare ruoŧagillii". Oasseváldi Č fas
namuha: "Sámit Ruoŧa bealde eai leat vel badjánan, sii leat ain oađđime, šlundádit ja
giella jávká. Ii leat ipmárdus ahte giela ferte gáhttet ja ovddidit".
C, Č, F ja I hupmet sámegiela gaskaneaset ja sámegiella gullo bargosajis. Sii muitalit
ahte rektoriin šaddá gulahallat ruoŧagillii. Bargočoahkkimat mannet sámegillii dalle
go rektor ii leat mielde. Go rektor lea mielde, de mannet bargočoahkkimat ruoŧagillii.
Váhnemiidda juhkkojuvvojit dieđut sihke sámegillii ja ruoŧagillii ja gulahallan
váhnemiiguin lea máŋgga gillii. F meidne njálmmálaš gielladilli gal lea nanus, go
giella geavahuvvo beaivválaččat. Son dadjá: "Čálalašmáhttu bargiid gaskkas gal ii
leat seamma nanus, muhto mii geahččalit".
49
D muitala ahte son geavaha sihke sámegiela ja ruoŧagiela bargosajis ja su mielas
gullojit goappaš gielat seamma olu, ja goappaš gielat leat oidnosis skuvlla seinniin.
Skuvllas leat vihtta bargoustiba geat máhttet sámegiela, ja eará bargoustibiin šaddá
hupmat ruoŧagiela, rektoriin gal gulahallá sámegillii. Oahpaheddjiid bargočoahkkimat
dollojuvvojit ruoŧagillii go buohkat eai máhte eaige ipmir sámegiela, ja dieđut
váhnemiidda addojuvvojit ruoŧagillii. Čálalaččat geavahuvvo sámegiella beare
sámegieldiimmuin. Eatnigieloahpahus lea 60 minuhta vahkus. Oahppi sáhttá lassin 60
minuhta válljet
lohkat sámegiela vahkus nugo vierisgielatoahpahus, mii
lea
giellaválljenfálaldat. Muhto oahppit eai vállje lohkat lassi sámegiela. Sii válljejit
lohkat eará gielaid, dego spánskka-, fránskka- dahje duiskkagiela. D muitala ohppiid
mielas lea sámegiela čállin váttis. Son lohká ahte daid jagiid go lea bargan
sámegieloahpaheaddjin, de lea oaidnán mot sámegiella lea rievdan mánáid ja nuoraid
gaskkas, ja son dadjá: "Diehttelas lea giella gefon, gehčosat láhppojit ja duálahápmi
lea jur ahte dat gullo". Viidásit muitala D ahte son ii leat goassege ožžon doarjaga
bargoaddis ovddidit sámegieloahpahusa:
Ii leat goassege addon fálaldat beassat vuolgit oktasaš sámegieloahpaheddjiid
deaivvademiide go leat oktasaš plánenbeaivvit. Sámegieloahpaheaddji bargu lea
nu oktonas bargu, fertet okto plánet, fuobmát ja jurddašit okto.
Son deattuha ahte
livččii mávssolaš
ja dehálaš beassat deaivvadit eará
sámegieloahpaheddjiiguin oaidnin dihte makkár oahpponeavvuid sii geavahit ja mot
sii barget. Dát dagašii ahte sámegieloahpaheaddjis loktana gelbbolašvuohta ja mokta
sámegieloahpahussii. Oasseváldi, C maid muitala ahte son lea okto šaddan bargat ja
ovddidit oahpahusa: "Lean ieš iežan dorjon, lean ieš ražastan, lean ieš álohii lávken
šielmmá badjel, ii leat oktage dorjon, in leat vuollánan go giella lea álohii leamaš
munnje dehálaš".
4.1.1 Čoahkkáigeassu
Njeallje oasseváldi muitalit bargobáikkis gullo ruoŧagiella eanet go sámegiella. Bargit
hupmet
ruoŧagiela gaskaneaset, bargočoahkkimat
leat
ruoŧagillii
ja dieđut
váhnemiidda addojuvvojit ruoŧagillii. Guovttis dán njealljásis muitaleaba ahte
sámegiella geavahuvvo beare sámegieldiimmus go soai leaba áidna sámegielbargit
sudno skuvllas, soai hupmaba sámegiela beare ohppiiguin. Čieža oasseváldi muitalit
ahte
sámegiella
lea dat giella mii
eanemusat geavahuvvo bargosajis.
Bargočoahkkimat leat sámegillii dalle go leat beare sámegielhubmit ja dieđut
50
váhnemiidda addojuvvojit guovtti gillii. Okta oasseváldi muitala ahte su mielas
geavahuvvo sihke sámegiella ja ruoŧagiella seamma olu skuvllas. Oasseváldit maid
máinnahit gielladilli lea šaddan heajut, giella lea gefon. Sii maid ovdanbuktet
oahpaheaddji oktonasvuođa. Muhtin oasseváldit eai leat ožžon doarjaga skuvlla
rektoris ovddidit sámegiela eaige
leat beassan fágalašdeaivvademiide, eaige
deaivvadit eará sámegieloahpaheddjiiguin ovddidan dihte oahpahusa.
4.2 Sámegieloahpahusa hástalusat
Oasseváldit ovdanbuktet máŋggaid hástalusaid sámegieloahpahusa ovdáneapmái. Sii
namuhit olu váilevašvuođaid. Č dadjá: "Morašmielas čierus čalmmiid jurddahalan
giela boahtte áiggi,
ii
leat dat
ipmárdus gostege
ja dieđán man olu
sámegieloahpahusas váilu". Oasseváldi A deattuha okta dain stuorimus hástalusain
sámegieloahpahusas lea go eai gávdno sámegieloahpaheaddjit skuvllain. E namuha
maiddái hehttehussan sámegieloahpahusa ovdáneapmái leat váilevaš resurssat nugo
ruhtadeapmi, ja sámegieloahpaheddjiid vátni. Oasseváldi A lohká hástalussan
oahpahit sierra gielladásiid oktanaga, seamma oahpahusdiimmus. Son muitala ahte
sus leat oahppit oktanaga buot oahpahusdiimmuin beroškeahttá man gielladásis sii
leat, eai leat resurssat juohkit ohppiid giellajoavkkuide, go lea sihke ruhta ja
oahpaheaddji vátni. A deattuha ahte dát ortnet ii leat buorre ohppiide. Son oaivvilda
buoremus livččii juohkit ohppiid giellajoavkkuide. A cuiggoda ja váidala go skuvllas
eai leat resurssat juohkit ohppiid giellajoavkkuide:
Dat lea nu stuora hástalus ahte dan ii oktage dieđe ii ge ipmir eará go nubbi
sámegieloahpaheaddji gii vásiha dan seamma. Mus lea hirbmat bargu plánet
diimmuid golmma dássái. In dieđe man guhká veaján ja nagodan ná bargat. Dás.
Dás ii ovdán oktage oahppi, go oahppit geat leat ealáskahttimin gielaset, sii geat
leat jur álgodásis, sii eai duostta dadjat sáni ge go eatnigielagat leat seamma
joavkkus. Lea nu stuora giellaearru ohppiid gaska, lea nu hástalus ahte mun
čurggodan.
Oahppit geat leat ealáskahttimin gielaset, sii geat veaháš máhttet giela galggašedje
leat ovtta joavkkus, nubbingielagat nuppi joavkkus ja eatnigielagat geat bures máhttet
giela, geain lea sámegiella maid ruovttugiellan leat goalmmát joavkkus. Dán
51
bargoortnega vuođul beasašii oahpaheaddji oahpahit ohppiid sierra sin gielladási ja
máhtu jelgii. Easkaálgiide oahpahit sátneriggodaga ja deattuhit njálmmálaš giela ja
eatnigielagiidda beasašii dási loktet, bargat váddásit giellabargguid, árvala A.
B váidala go skuvllas ii leat álgooahpahus sámegillii, skuvla ii leat vuhtiiváldán ii ge
vuoruhan dan, danin álgooahpahus lea ruoŧagillii. F oaivvilda hehttehussan sámegiel
ovdáneapmái ja sámegieloahpahussii leat sámeálbmoga iežaset guottut sámegiela
hárrái, son cuiggoda:
Ruoŧa bealde leat nu vuollánan, eai dego nagot, vai eai go beroš bargat dan
ovddas. Lea juoga mii dahká ahte dáppe eai leat reageren, vai ii go leat dat
ipmárdus? Gielas ii leat árvu, lea beare njálmmálaš giella. Eai oro ipmirdeamen
man dehálaš eatnigiella lea, ja nu dat lea dego bisánan. Jus de leat olbmot geat
háliidit ovddidit giela, geat leat giellaberošteaddjit, na de dat leat dakkaviđe eará
sámit čájeheami vuostehágu. Maid don jáhkát don leat, supersápmelaš, maid
don vikkat? Olmmoš vuollána go iežas álbmot deaddá du go geahččalat ovddidit
giela. Visot eai ane árvvus sámegiela ja vel unnit čállingiela. Mus lea dat govva
ahte Ruoŧa beale Sámis birge njálmmálaš gielain, dat lea doarvái. Gullo maid
ahte maid dainna sámegielain, ii dan dárbbaš, ii ge dainna daga maidege. Muhto
ii dat gal leat duohta, gal sámegielain láibbi oažžu!
Viidásit muitala F ahte skuvlla váldooahppoávdnasat dego ruoŧagiella, eaŋgalasgiella
ja matematihkka hehttejit sámegiela ovdáneami. Son namuha ahte muhtin
bargoustibiid mielas,
geat
oahpahit
váldooahppoávdnasiid
lohket
dáid
oahppoávdnasiid skuvlla deháleamos oahppoávnnasin masa galgá bidjat návccaid ja
resurssaid nu ahte oahppit oččošedje buriid árvosániid ja olahit guđát luohká
našuvnnalaš geahččalemiid. Maiddái ruoŧagiel našuvnnalaš geahččaleamit goalmmát
luohkás leat nu dehálaččat ahte dat hehttejit oahppi lohkan- ja čállinovdáneami
sámegielas. Deaddu álgooahpahusas lea su mielas ruoŧagielas, vai oahppit cevzet
goalmmát luohká našuvnnalaš geahččalemiid.
Oasseváldit E muitala ahte muhtin váhnemat bidjet stuorit árvvu ja deattu
váldooahppoávdnasiidda go sámegillii. Lea maid dáhpáhuvvan ahte váhnemat leat
gieldán sámegielleavssuid go lea dehálit ahte oahppi olaha ruoŧagiel čállinmáhtu go
sámegiel čállima. Son árvala, dat lea várra go ruovttus ii leat giella, de ii leat árvu
52
sámegielas
ii ge veahkki
sámegiel
leavssuide. G deattuha hástalussan
giellaovdáneapmái lea go sámegiel eatnigieloahpahus lea maŋŋel skuvlaáiggi. Son
muitala ahte dat goddá oahppis oahppanmovtta, oahppi ii hálit báhcit skuvlii go eará
skuvlaustibat mannet ruoktot ja muhtin oahppit heitet eatnigieloahpahusas. Oahppit
leat váibasat, eai nagot bargat ja konsentreret loahpageahčen beaivvi. G evttoha, go
eatnigieloahpahus livččii skuvlaáiggis, de son jáhkká oahppis livččii oahppanmokta ja
joatkkašii lohkat sámegiela .
Oasseváldi Á muitala eará hehttehus sámegieloahpahussii lea go skuvllas ii boađe
sámegieloahpahus johtui dakkaviđe go skuvllat álget čakčat. Sáhttá váldit máŋggaid
vahkuid ovdalgo oahppi oažžu oahpahusa. Son navdá ahte skuvla ii vuorut
sámegieloahpahusa, ii bija dasa árvvu ii ge áiggil ohcagoađe sámegieloahpaheaddji.
Hehttehussan oahppi
sámegielovdáneapmái
lea maid go skuvllas
ii
leat
sámeintegrerenoahpahus, go skuvla ii vuorut, ii ge oza sámeintegrerenoahpahusa
Sámeskuvlastivrras.
Oasseváldi H váillaha go Ruoŧa beale Sámis ii leat oahpponeavvoguovddáš gos sáhttá
luoikkahit erret eará filmmaid ja spealuid. Son maid muitala:
Lea nu olu mii váilu, eai beare oahpponeavvut muhto maid veahkkeneavvut
dego árvvoštallanskovit ja válmmas mállet. Mii dárbbašit válmmas málliid mas
mii oahpaheaddjit sáhttit geahččat ja dakkaviđe oaidnit, jaha dát lea álkes
teaksta, E-dási
teaksta, dát
lea fas A-dási
teaksta. Dát geahpidivččii
oahpaheaddji barggu. Oahpaheaddji šaddá ieš ráhkadit vel lassin geahččalemiid
vai oaidná man dásis oahppit leat, ja maid galgá deattuhit ja ovddidit
oahpahusas, ja dat ii leat riekta.
H maid dadjá váilevašvuohta lea go gieldda girjerádjosiin leat unnán sámegielgirjjit
ohppiide lohkat. Oasseváldi A muitala:
Lean nu okto barggus, ii leat nubbi sámegiel oahpaheaddji geas sáhtán jearrat
veahki go oahppit leat čállán teavsttaid. Šattan okto čohkkát árvvoštallat man
dási teaksta dat lea. Lea váttis go ii leat árvvoštallanveahkkereaidu. Eará fágain
čohkkájit oahpaheaddjit njunnálagaid, ovttas árvvoštallet ohppiid bargguid
muhto mun šattan okto. Mii fertet ovttasbarggu ja veahkkereaidduid oažžut ja
dat lea sámeoahpahusa ovddasteaddji ovddasvástádus.
53
Oasseváldi A maid namuha ahte lea stuorra váilevašvuohta go sámegielas eai gávdno
lohkan-, čállin ja sátnegeahččaleamit eaige našuvnnalaš geahččaleamit mat leat
veahkkin go árvvoštallá ohppiid gielladási ja bargguid. Oasseváldit A, Č ja H namuhit
hehttehussan ja njuolgut roassun giela ceavzimii ja ovdáneapmái go oahppit eai
joatkke muhtin joatkkaskuvllas lohkat sámegiela. Sii árvalit ahte dása leat várra
máŋga ákka. Dego gielas ii leat árvu, oahppit eai oainne ávkki lohkat sámegiela dahje
eai veaje, nagot lohkat lassi oahppoávdnasiid, go beare daid geatnegahtton
oahppoávdnasiid. Oasseváldi G cuiggoda, stuorra hehttehus sámegieloahpahussii ja
sámegiela ovdáneapmái leat muhtin gielddat:
Go mun álgen bargat de lei sámegieloahpahus 40 minuhta vahkus, guokte -
golbma jagi maŋŋel bođii ođđa šiehtadus Sámeskuvlastivrrain, ja de lassánii
sámegieloahpahus. Sámegiel ovdáneapmi vuolgá olu das makkár hoavda lea.
Go bargen gielddas, de šadden juohke čavčča nágget manne galgá leat
sámegiella ja manne dat lea dehálaš. Ohppiid dihte ja sámegiela ovdáneami
dihte šadden albma ládje gardnjiliiguin váldit saji ja de viimmat in šat nagodan
joatkit, molson bargoaddi. Eará ášši mii negatiivvalaččat hehtte sámi mánáid ja
nuoraid giellaovdáneami lea go skuvla ii atte sámegielfálaldaga go ovtta
sámegillii. Makkár oainnu addá dát sámi mánnái, máná
iešdovdui
ja
identitehtii?
Go gielddas ii leat ipmárdus, manne sámegiella lea dehálaš, de ii addo doarjja
sámegieloahpahussii. Skuvlla sámegieldiibmojuohku váikkuha maid man olu
ipmárdus, máhttu ja beroštupmi skuvlahoavddas ja rektoris lea. Ožžot go oahppit
sámegiela gaskkal 40-60 minuhta vahkus. Vai ožžot go olles guokte diimmu vahkus,
vuolgá ipmárdusas ja vuoruheamis.
54
4.2.1 Váilevaš Sámi oahppoplána
Oasseváldi A mielas lea oahppoplána Lsam-11 för sameskolan váilevaš ja dat
váikkuha sámegieloahpahussii, giela ovdáneapmái ja sámevuođa nannemii go sámi
oahppoplána ii doarjjo oahpaheddjiid oahpahit ja bargat sámeperspektiivvain.
Maiddái E namuha ahte sámi oahppoplánas
ii
leat sámeperspektiiva eará
oahppooahppoávdnasiin. Son lea cuiggodan ja váidalan sámi gursaplána skuvlla
rektorii ja eará bargiide:
Lean geahččalan dadjat daidda eará oahpaheddjiide ahte mii
juohkit
sámeperspektiivva nu ahte dat oahpahuvvo eará oahppoávdnasiin maid, ii ge fal
beare sámegieldiimmus. Muhto dat lea oahpaheaddji máhtu ja beroštumi
duohkin jus dat dahkko vai ii. Jus oahppoplánas livččii sámeperspektiiva
čállojuvvo eará oahppoávdnasiin, de livčče oahpaheaddjit geatnegahtton
oahpahit dan, muhto dál ii leat nu. Lea beare sámegielávdnasis mas lea
sámeperspektiiva, ja dat ii leat riekta.
E dadjá dát lea stuora váilevašvuohta sámegieloahpahussii, go sámevuohta, sámi
kultuvra, historjá, luonddu ávkkástallan, sámi árvvut, sámi ealáhusat ja nu ain eai leat
oidnosis eará oahppoávdnasiin. Son oaivvilda ahte dát čuohcá ohppiid oahppamii, nu
guhká go sámeperspektiiva ii leat oidnosis oahppoplánas, de oahpaheaddji ii leat
geatnegahtton dan oahpahit.
B meidne Lsam-11 för sameskolan vuosttas- ja nubbingielat sámegielgursaplánas
galggašii deattuhuvvot eanet giellaoahppa, čállin ja lohkan nu mot eará gielain
dahkkojuvvo. Sámegielgursaplánii leat olu eará oasit čállojuvvon, olu eanet go dat mii
duođas gullo giellaoahppoávdnasii, son dadjá:
Sámegieloahppoávnnas
ii
leat čielga giellaávnnas. Ovdamearkka dihte
sámehistorjá galggašii leahkit historjáávdnasis, sámeduodji galggašii leahkit
duodjeávdnasis,
sámemusihkka galggašii
leahkit musihkkaávdnasis
ja
sámeservodatoahpu berrešii leahkit servodatávdnasis ja nu viidásit.
B maid namuha ahte sámeoahppoplána ii leat čállojuvvon sámegillii ja ahte
oahppoplána lea njuolga kopiija riikka oahppoplánas. Oasseváldi I namuha: "Šadden
hui ilolaš go oidnen läroplan för sameskolan muhto de behtohallen, dat ii lean go
55
vuosttas siidu mii lei earálágan". Oasseváldi F deattuha ahte su oainnu mielde lea
sámeoahppoplána beare namma, das ii leat erohus, lea seamma dego Ruoŧa
oahppoplána. G mieđiha: "Sámi oahppoplána dárbbaša buoridit oalle oalle olu, dat
roahkka hástala sámegieloahpaheaddji".
Máŋggas oasseváldiin namuhit ahte sii geavahit ja čuvvot oktanaga máŋga sierra
gursaplána sámegieloahpahusas sihke Lsam-11 för sameskolan sámegielgursaplána
vuosttaš -nubbingielagiidda, Modersmål gursaplána dahje ModernaSpråk gursaplána,
go plánejit diimmuid ja go árvvoštallet ohppiid árvosániid. Đ muitala ahte lea oahppi
sierra giellaválljema duohkin makkár gursaplána son čuovvu, son dadjá:
Gursaplána maid mun čuovun ja geavahan ohppiide boahtá skuvlla válljemis.
Muhtin skuvllat leat válljen sámegielohppiide Modersmål gursaplána ja dat
gursaplána ii heive ollenge muhtin oahppái, go oahppis ii leat nu nanu buorre
sámegiella. Modersmål gursaplánas
leat menddo alla mihttomearit
ja
gáibádusat. Lea lossat ja váidalahtti go šaddá čuovvut máŋga gursaplána, livččii
nu álki jus livččii okta gursaplána mas leat sierra gielladásit. Dat geahpidivččii
mu barggu.
Oasseváldi Đ dadjá: "Leat olu sámit Ruoŧas geat leat massán gielaset, dáidda mánáide
ja nuoraide geat dušše veaháš máhttet sámegiela váilu sámegielgursaplána". H mielas
lea Lsam-11 sámegielgursaplána nubbingielagiidda ollásit
iežá máilmmis go
duohtavuohta, dat eaba boađe oktii go gáibádusat ja árvosáni mihttomearit leat
menddo alla dásis vaikko lea ge nubbingielatgursaplána. Son oaivvilda ahte Lsam-11
sámegielgursaplána vuosttas- ja nubbingielagiidda lea beare sámeskuvlla ohppiide, go
sámeskuvllain lohket oahppit eanet sámegiela go gieldda skuvllain. Maiddái D
cuiggoda ahte Lsam-11 sámegielgursaplána nubbingielagiidda ii heive ohppiide geat
lohket sámegiela dušše diimmu vahkus, go unnán oahpahusáigi dagaha váttisvuođaid
čađahit gursaplána sisdoalu ja olahit mihttomeriid, son dadjá: "Gii oahppá ja ovddida
gielas ovtta diimmu vahkus?"
Á deattuha ahte ii leat mihkkege earuid gaskal Lsam11 sámegiela vuosttas- ja
nubbingielat gursaplánas. A oaivvilda ahte Lsam-11 sámegiel nubbingielat gursaplána
galggalii leat nu mot Norgga beale Sámis, namalassii sámegiella nubbingielat
fágaplána mas leat sierra gielladásit. A ja F muitaleaba ahte soai geavaheaba Norgga
56
beale sámegielfágaplána veahkkin go pláneba sámegieldiimmuid. Soai oaivvildeaba
dan fágaplána olu čielgasit go Ruoŧa Lsam-11 sámegielgursaplána, Modersmål- ja
Modernaspråk gursaplána. Oasseváldi A muitala: "Norgga beale sámegielfágaplána ii
dárbbaš dulkot nu olu, dat leat čállojuvvon čielgasit. Lea čielggas mii galgá
oahpahuvvot guđege luohkkádásis".
Oasseváldi A, Č, F ja H váillahit ja imaštallet go ii gávdno sámegielgursaplána
joatkkaskuvladássái. F cuiggoda:
Leago heajos
ipmárdus, beroštupmi dahje
lea go
ruhtajearaldat, go
sámegieloahpahusa ovddasteaddji,
ráđđehus, Oahpahusdepartemeanta
ja
Skolverket eai leat lokten dán ášši, bidjan doaimmaid johtui ja bargagoahtán
hábmet ja ovddidit sámegielgursaplána joatkkaskuvladássái. Dát čájeha ahte
gielas lea heajos árvu, dat ii vuoruhuvvo, ja bajit dásis ráđđehusas ii leat
ipmárdus gáhttet sámegiela.
F muitala oahppit geat lohket sámegiela joatkkaskuvllain čuvvot Modersmål dahje
Modernaspråk gursaplána, go ii gávdno eará molssaeaktu. A, Č, F ja H mielas lea
váidalahtti go ii mihkkege leat dahkkojuvvon dán áššis.
4.2.2 Oahpponeavvo vátni
Eará hehttehus maid oasseváldit ovdanbukte jearahallamis lea go Ruoŧa beale Sámis
eai leat sámegieloahpponeavvut. Buot 12 oasseváldi dorvvastit Norgga beale ja
Suoma beale Sápmái go dárbbašit oahpponeavvuid ohppiide, Č muitala;
Gávdnojit gal oahpponeavvut, giitosat Norgga ja Suoma beale Sápmái.
Mun geavahan daid oahppogirjjiid maid gávnnan. Attán sámegiel oahppogirjjiid
ohppiide vaikko girjjiin leat dárogillii dahje suomagillii cealkagat. Dajan
ohppiide ahte sii eai galgga beroštit dain eará čállojuvvon cealkagiin, beare
lohkat sámegiel cealkagiid. Ráhkadit bargobihtáid, dasa ii leat áigi.
Vaikko oahpponeavvut eai leat ráhkaduvvon Lsam-11 oahppoplána vuođul, eai ge
leat oahppái oahpes suopmansániid, ii ge leat álot rivttes sisdoallu oahppogirjjiin, de
geavahit oasseváldit oahpponeavvuid mat leat buvttaduvvon Norggas ja Suomas, go
eará ii gávdno, H muitala:
57
Váillahan ohppiide oahppogirjjiid main lea oahpes ja lagas sisdoallu. Livččii
somá jus Ruoŧa beale oahppit oainnášedje oahppogirjjiin sin gáktemálliid,
gárttain oahpes báikenamaid, ja girjjiin oahpes suopmansániid. Dat nannelii
oahppi identitehta go girjjiin ja digitálamateriálas oidnojit oahppái oahpes sánit
ja govat.
Oahppogirjjiid sisdoallu ii álot heive Ruoŧa beale sámeohppiide go leat ovdamearkka
dihte Norgga ja Suoma beale gávttit, gárttat ja báikenamat.
Oasseváldi B dadjá: "Mun ollejin paradiijásii go ollejin Norgga beale Sápmái
girjegávpái, sámegielgirjjit vaikko man olu, niehku sámegieloahpaheaddjái". Son
muitala vaikko gávdnojit girjjit, de liikká váilu heivvolaš materiála. Go olles
sámegielbargogirji ii heive oahppái, de šaddá son ráhkadit heivvolaš bargguid oahppi
gielladássái, dahje ohcat eará sámegielgirjjiin bargobihtáid maid máŋge oahppái. Dát
váldá sus olu plánenáiggi, son deattuha: "Oahppái eai leat máŋgejuvvon barggut
movttiidahttit ja somát, go earáin leat girjjit maiguin barget. Individuálalaš
heiveheapmi sámegielas ii leat álki, go lea oahpponeavvu vátni".
Oasseváldi F meidne ahte vaikko
lea oktasaš čállingiella, de goit
leat
suopmanerohusat. "Diehttelas lea riggodat oahppat eará suopmana sániid, dat ovddida
ja riggodahttá oahppi giela ja sátneráju". Muhto, dadjá son, oahppi šaddá eanet rahčat
go leat amas sánit. Oahppi suhtastuvvá ja vuollána lohkamis go darvánaddá amas
sániide maid ii ipmir. Dát hehtte oahppi giellaovdáneami ja lohkama, dan ládje ahte
oahppi šaddá eanet návccaid geavahit ipmirdit sániid mearkkašumi. Danne livččii
dehálaš ahte livčče girjjit main leat oahpes áddehahtti sánit. Son meidne ahte
álgooahpahusas galggale oahppit ovdaskuvlla rájes 3 luohká rádjái oažžut doarjaga
iežas suopmana vuođul, ja de maŋŋil bargat suopmanerohusaiguin. Son deattuha, ahte
Ruoŧa beale sámegieloahppit leat čeahpit go barget oahppogirjjiiguin main leat eará
suopmansánit mat ohppiide leat apmasat ja váddásat ipmirdit.
Oasseváldi E cuiggoda go oahpaheaddji šaddá ráhkadit bargobihtáid, go dat váldá dan
divrras unnánaš plánenáiggi oahpaheaddjis: "Plánenáigi galgá mannat oahpahusa
plánemii, ii ge bargobihtáid ja oahpponeavvuid ráhkadeapmái. Oahppit dárbbašit
beaktilis buori oahpahusa vai olahit mihttomeriid". Son maid máinnaha ahte
sámegieloahpaheddjiin berrešii leat unnit geatnegahtton oahpahanáigi go eará
58
oahpaheddjiin geat oahpahit eará oahppoávdnasiid, go sámegiel oahpaheaddji šaddá
vel lassin bargobihtáid ráhkadit. E meidne ahte sámegieloahpaheaddji bargá olu eanet
go eará ávnnasoahpaheaddjit. Oahpaheaddji gii oahpaha ovdamearkka dihte
ruoŧagiela, sus leat juohkelágán girjjit juohke oahppi dássái, ii leat go válljet. Lassin
leat vel rávagirjjit main leat bargoevttohusat ja vástádusat bargobihtáide. Oasseváldi
A, Č, C, F deattuhit
ahte Ruoŧa beale Sámis dárbbašit ovddidit
oahpponeavvobuvttadeami. Sámi ásahusat fertejit váldit ovddasvástádusa buvttadit
heivvolaš oahpponeavvuid, main lea buorre gielladássi, sisdoallu ja mii čuovvu Lsam-
11 sámi gursaplána. Oasseváldi Č dadjá: "Dat moatti sámegieloahpponeavvus mat
leat buvttaduvvon Ruoŧa beale Sámis lea nu heittogis dássi ahte daid ii sáhte geavahit
oahpahusas go leat nu olu čállinmeattáhusat ja hejot jorgaluvvon cealkagat". C
namuha ahte dárbbašuvvojit oahpponeavvut main lea sámi sisdoallu, oahppái oahpes
áššit vai sii dovdet gullevašvuođa go lohket ja barget oahppogirjjiin, eai ge beare
jorgaluvvon ruoŧagiel oahppogirjjit. Oasseváldi H namuha son váillaha sámegiel
giellaoahpa bargogirjjiid main lea progrešuvdna. Girji mii ovddida ja nanne
guovddáškonsonántta geavaheami, vearbasojaheami, adjektiivvaid veardideami ja nu
ain. Oasseváldi I muitala son váillaha álgooahpahussii álkes lohkan- ja bargogirjjiid,
main leat oahppái oahpes sisdoallu ja suopmansánit. E váillaha gaskadássái sámegiel
fáktagirjjiid ja bargogirjjiid. F háliida bargogirjji mas lohkanipmárdus deattuhuvvo,
teavsttaid main lea sámi sisdoallu ja oahpes sániid ja jearaldagaid teavsttaide.
Oasseváldi A deattuha nuoraid- ja joatkkaskuvlla bargogirjjiid váilevašvuođa.
4.2.3 Digitálaoahpponeavvo vátni
Oasseváldit oaivvildit maiddái ahte sámegiel digitálareaiddut leat váilevaččat Ruoŧa
beale Sámis ja sii šaddet fas dorvvastit Norgga ja Suoma beallái, doppe leat
digitálaoahpponeavvut ja áppát. Đ lohká son geavaha eanemusat Norgga beale
digitálaoahpponeavvuid
ja dál
lea
son gávdnan muhtun Suoma beale
digitálaoahpponeavvuid. Digitálaoahpponeavvuid mat leat ráhkaduvvon Norgga beale
ja Suoma beale Sámis eai
leat heivehuvvon Ruoŧa beale oahppoplánii
ja
sámegursaplánii ja leat maid čállojuvvon Suoma ja Norgga beale suopmansániid
vuođul, son dadjá:" Livččen dárbbašan digitálaoahpponeavvuid mat leat ráhkaduvvon
min suopmana vuođul, nu ahte leat oahpes sánit maid oahppit dovdet".
Oasseváldi G muitala:
59
Dárbbašuvvojit eambbo digitála oahpponeavvut ja pedagogalaš dihtorspealut
mat movttiidahttet ohppiid lohkat ja čállit, go mii eallit dihtormáilmmis,
dihtoráigodagas. Dat lea dát oahpahanvuohki mii geasuha ohppiid. Muhtin
digitálareaiddut mákset ja skuvla ii oastte, ruhta stivre. Galgá álggos diehtit ahte
lea buorre oahpponeavvu ovdalgo skuvla dan oastá. Geavahan daid
digitálaoahpponeavvuid mat leat nuvttá neahtas, ja dat ráddje oahpahusa go in
beasa geavahit buot mii neahtas gávdno.
Sámegiel digitálaoahpponeavvuid maid oasseváldit geavahit sámegieloahpahusas leat
neahttasiiddut dego Giellatekno. Doppe leat sátnegirji, Korpus ja Oahpa. Sii maid
namuhit ahte sii geavahit sámegieloahpahusas E-girji.net, Ovttas.no, Gulahalan.se,
NRK-jođi.no ja Ur.se. Sámegieláppáid maid oasseváldit geavahit sámegieloahpahusas
leat earret eará Giellaspeallu, Nigá ja Nelle, SirMania, Čoalkkuheatnot, AÁBC,
Skohter, Olgun ja Sátnegirji. Eará digitálaoahpponeavvut maid oasseváldit geavahit
sámegieloahpahusas leat Book Creator, Quizlet, Kahoot, Google Classroom, Drive, ja
Glossbe, Dát eai leat sámegiel digitálaoahpponeavvut, muhto dáid heive geavahit
sámegieloahpahusas. Oasseváldi F muitala Book Creator lea buorre digitálareaidu
masa oahppit orrut liikuime. Dat lea máŋggabealat, dasa sáhttá čállit, bidjat govaid,
bidjat jiena, sárgut ja oahppi beassá ieš hábmet girjjis. Son oaivvilda ahte Book
Creator reaidu ovddida oahppi čállima, njálmmálaš giela ja lohkandáiddu. Go girji lea
válmmas, de sáhttá oahppi vurket girjjis telefovdnii ja nu sáhttá oahppi viidásit
sáddet girjjis váhnemiidda dahje geasa de háliida. Oasseváldi I namuha Drive-
čállinreaidu
livččii
buorre
veahkkeneavvu
čállimii,
go
doaimmašii
sámegieldivvunprográmma
ja
go
livččii
jietnabáddenreaidu13
sámegillii.
Jietnabáddenreaidu lea buorre veahkki oahppái geas leat váttisvuođat čállimis, dihtor
čállá dan maid oahppi muitala. I maid muitala ahte dán áiggi háliidit olu oahppit
bargat digitálareaidduiguin ii ge girjjiiguin ja peannáin čállit. Digitálareaiddut leat
gilvaleaddjit čállimii ja lohkamii. Son meidne ahte ii leat nu álki leahkit oahpaheaddji
dán digitálaáiggis go galgá máhttit geavahit iešguđege digitálareaidduid oahpahusas.
Oasseváldit lohket ahte skuvllain leat Smartboardat ja muhtin oasseváldit geavahit
dan beaivválaččat oahpahusas. Muhtin skuvllain lea heajos Wifi-fierpmádat mii ii álot
13 röstinmatning
60
doaimma nu mot galggašii ja dat dagaha ahte ii leat álo vejolaš geavahit
digitálaveahkkereaidduid. E muitala: "Heajos
fierpmádat hehtte oahpahusa
ovdamearkka dihte go geahččá filmmaid, de filbma darvána, ii doaimma albma ládje,
de ii leat oahpaheaddjis go fuobmát eará dan diibmui, ja dat lea váidalahtti".
Oasseváldi B muitala ahte sis leat boares dihtorat skuvllas mat eai riekta doaimma.
Dihtoriin eai lea sámegielbustávvat ii ge divvunprográmma. Váidalahtti lea maid go
eai leat buot ohppiide dihtorat eai ge dihtordulbosat. Oahppit šaddet vuoruid mielde
geavahit dihtoriid ja dat ii ovddit giellaoahpahusa oaivvilda B. Oasseváldi D váidala
go skuvllat ostet hálbbimus Crome-dihtoriid masa ii mana bidjat divvunprográmma ii
ge eará prográmmaid. Oasseváldi F
lohká ahte son geavaha dihtoriid
ja
dihtordulbosiid beaivválaččat oahpahusas ja dainna ovddida oahppi čállima ja
lohkama, jus fal neahttafierpmádat doaibmá. Digitálamáilbmi gáibida ahte leat ođđa
doaibmi rusttegat dego dihtorat, smartboardat ja dihtordulbosat nu ahte oahpahusa
sáhttá ovddidit ja lágidit njuovžilit, muhto lea ruhta mii stivre, váidala F.
4.2.4 Čoahkkáigeassu
Hástaleaddjin sámegiela ovdáneapmái ja sámegieloahpahussii lea go eai gávdno
sámegieloahpaheaddjit. Váilevaš resurssat nugo ruhtadeapmi ja oahpaheaddji vátni
dagaha ahte
ii
leat vejolaš sirret ohppiid sierra giellajoavkkuide. Skuvlla
váldooahpahanávdnasat nugo ruoŧagiella, eaŋgalasgiella ja matematihkka hehtte
sámegiela ovdáneami, go muhtin bargiid mielas
leat dát oahpahanávdnasat
deháleamos oahpahanávdnasat masa galgá bidjat návccaid ja resurssaid nu ahte
oahppi oažžu buriid árvosániid ja olaha guđát luohká našuvnnalaš geahččalemiid.
Maiddái ruoŧagiela goalmmát luohká našuvnnalaš geahččaleamit leat nu dehálaččat
ahte dat hehttejit oahppi
lohkan-
ja čállinovdáneami sámegielas. Sámegiela
ovdánahttimii lea maid hehttehus go muhtin skuvllas ii leat álgooahpahus sámegillii.
Sámegielas eai gávdno lohkan- čállin- ja sátnegeahččaleamit eai ge našuvnnalaš
geahččaleamit. Váilevašvuohta lea go gieldda girjerádjosiin leat unnán sámegielgirjjit
ja go ii leat oahpponeavvoguovddáš. Maiddái gieldda fuones ipmárdus, manne
sámegiella lea dehálaš, dagaha ahte sámegieloahpahusas ii leat doarjja. Hehttehus
oahppi sámegielovdáneapmái lea go muhtin skuvllas ii leat sámeintegrerenoahpahus,
go
skuvla
ii
leat vuoruhan,
ii ge
leat ohcan
sámeintegrerenoahpahusa
61
Sámeskuvlastivrras. Hástalussan lea go gielas ii leat árvu, sámegiel eatnigieloahpahus
lea maŋŋel skuvlaáiggi muhtin skuvllas. Eará hehttehus lea go sámegieloahpahus ii
boađe johtui dakkaviđe go skuvllat álget čakčat. Giellaovdáneapmái ja oahppi
identitehta nannemii lea maid hehttehus go oahppi geas leat guokte eatnigiela ii oaččo
lohkat goappaš eatnigiela. Stuorra vahát giela ealáskahttimii ja ceavzimii lea go
joatkkaskuvllaoahppit eai joatkke lohkat sámegiela. Sámeálbmoga iežaset guottut
sámegiela hárrái váikkuhit sámegiela ovdáneapmái, maiddái váhnemiid oaidnu ja
doarjja váikkuha ohppiid gielalaš ovdáneami.
Hehttehussan sámegiela ovdáneapmái ja sámegieloahpahussii lea váilevaš sámi
oahppoplána ja sámegielgursaplána. Oahppoplána mii dál lea, lea njuolga kopiija
riikka oahppoplánas. Oahppoplána ii leat sámegillii ja sámi árvvut ja árbevierut eai
leat oidnosis oahppoplána eará oahppoávdnasiin. Máŋggas oasseváldiin namuhit ahte
sii geavahit ja čuvvot oktanaga máŋga sierra gursaplána sámegieloahpahusas ja sii
lohket dan váidalahttin. Boahtá ovdán Lsam-11 för sameskolan vuosttas- nubbingielat
sámegielgursaplánas galggašii deattuhuvvot eanet giellaoahppa, čállin ja lohkan ii ge
kultuvrralaš oassi. Namuhuvvo maid ahte ii leat mihkkege earuid dán guovtti
gursaplánas. Hehttehussan sámegieloahpahussii lea go ii gávdno sámegielgursaplána
joatkkaskuvladássái ii ge dáidda mánáide ja nuoraide geat dušše veaháš máhttet
sámegiela. Hástalussan sámegiela ovdáneapmái
ja sámegieloahpahussii
lea
sámegieloahpponeavvu vátni. Vaikko oahpponeavvut eai leat ráhkaduvvon Lsam-11
oahppoplána vuođul, eai ge leat oahppái oahpes suopmansánit ii ge leat álot rivttes
sisdoallu oahppogirjjiin, de geavahit oasseváldit oahpponeavvuid mat
leat
buvttaduvvon Norggas ja Suomas go eará ii gávdno. Dan moadde buvttaduvvon girjji,
mat gávdnojit Ruoŧa beale Sámis, ii sáhte geavahit go dain lea heittogis gielladássi.
Oasseváldit cuiggodit go oahpaheaddji šaddá ráhkadit bargobihtáid, go dat váldá dan
divrras unnánaš plánenáiggi oahpaheaddjis. Sii oaivvildit sámegieloahpaheddjiin
berrešii leat unnit geatnegahtton oahpahanáigi, go sámegiel oahpaheaddji šaddá vel
lassin bargobihtáid
ráhkadit. Ruoŧa beale Sámis dárbbašuvvo ovddiduvvot
oahpponeavvobuvttadeapmi. Sámi ásahusat fertejit váldit ovddasvástádusa buvttadit
heivvolaš oahpponeavvuid, main lea buorre gielladássi, sisdoallu ja mii čuovvu Lsam-
11 sámegursaplána.
62
Hehttehussan sámegiela ovdáneapmái ja sámegieloahpahussii leat oasseváldiid mielas
váilevaš sámegiel digitálareaiddut. Oasseváldit šaddet dorvvastit Norgga- ja Suoma
beallái, doppe
leat digitálaoahpponeavvut
ja
áppát maid
sii geavahit
sámegieloahpahusas. Hástaleaddjin oahpahussii lea go eai leat reaiddut ja go eai leat
doaibmi reaiddut, nugo dihtorat. Digitálamáilbmi gáibida ahte leat ođđa doaibmi
rusttegat nu ahte sáhttá oahpahusa ovddidit ja lágidit njuovžilit, muhto lea ruhta mii
stivre. Oasseváldiid mielas
dárbbašuvvojit
dán
dihtoráigodagas
eanet
digitálaoahpponeavvut ja pedagogalaš dihtorspealut mat movttiidahttet ohppiid lohkat
ja čállit.
4.3 Sámegieloahpahusa lihkostuvvan
Leat máŋggat áššit mat dorjot ja ovddidit sámegieloahpahusa oaivvildit oasseváldit.
Oasseváldi A dadjá dat vuosttaš lea ahte sámi mánáin ja nuorain lea riekti oahppat
sámegiela, lea láhka mii doarju sámegieloahpahusa. Lassin giela doarjumii lea vel go
dihto guovlu lea giellahálddašanguovlu. Eará mii doarju oahpahusa ovdáneami lea A
mielas go
rektoris
ja
skuvlla bajimus hoavddas
lea
ipmárdus manne
sámegieloahpahusa lea dehálaš ovddidit, ja go soai maiddái čájeheaba árvvu ja
beroštumi sámegieloahppoávdnasii, de loktana árvu sámegieloahpahusas. Oasseváldi
G lohká niehkun go rektoris ja hoavddas lea sámi gullevašvuohta, kulturipmárdus,
giellačehppodat ja lassin sámi jurddašeapmi ja sámi pedagogalaš máhttu, go de
gávdno maid ipmárdus ja doarjja sámegieloahpahussii. Son lohká niehkun go ii
dárbbaš nágget manne sámegiella lea dehálaš skuvllas ja oahpahusas. H muitala
niehkun go gielas ja sámegieloahpahusas lea árvu, ipmárdus ja doarjja sihke eará
bargoustibiin, servvodagas, gielddas ja ráđđehusas, de ovdána giella, son dadjá: "Go
gulat ja oainnát giela servvodagas, almmolaš ásahusain, gávppiin, girjevuorkkáin,
rádios ja TV:s de ovdána giella.
E deattuha doarjjan sámegieloahpahussii ja ohppiid gielalaš ovdáneapmái leat
giellajoavkkut. Son muitala skuvllas leat sii juohkán ohppiid giellajoavkkuide:
"Giellajoavkkut leat doarjjan oahppi oahppamii go oahppi beassá su gielladásis bargat
ja ovdánit. Vuohki lea buorre ja ávkkálaš sihke ohppiide ja sámegieloahpaheaddjái"
Đ lohká doarjjan sámegieloahpahussii go ohppiin lea eatnigieloahpahus heivehuvvon
skuvlaáigái, ii ge maŋŋil skuvlabeaivvi: "Go oahppi beassá lohkat sámegiela
63
skuvlaáiggis movttiidahttá dat oahppi oahppama". I namuha eará mii doarju
sámegieloahpahusa lea go oahpahus lea máŋggabealat, go oahpaheaddji rievdada
bargovugiid, oahppi beassá oahppat máŋgga ládje. E dadjá, go giela geavaha
beaivválaččat skuvllas ja go visot eará skuvlaoahppoávdnasat leat sámegilli, sihke
čálalaččat ja njálmmálaččat lea doarjjan sámegieloahpahussii ja giela ovdáneapmái.
Son maid lohká doarjjan giellaovdáneapmái leat go oahpaheaddji deattuha, vuoruha ja
geardduha giellaoahpa. Maiddái go
lohkan-
ja čállinhárjehusaiguin bargá
sámegieldiimmus. F muitala go giella lea oidnosis skuvlla seinniin ja servodagas,
almmolaš ásahusain de dat lokte ja nanne ohppiid giellaovdáneami. H maid namuha
sámi- filmmaid, spealuid ja sámemusihkka positiivvalaš doarjjan giellaoahpahussii ja
giela ovdáneapmái. C deattuha go álgooahpahus lea sámegillii, lohkan ja čállin
álggahuvvo oahppi eatnigillii, de dat nanne ja doarju oahppi sámegiela ovdáneami:
Go álgooahpahus lea sámegillii, de dat nanne ja ovddida oahppi
gielalaččat. Go oahppi beassá iežas eatnigillii oahppat lohkat ja čállit, de
šaddá maid buorre lohkandáidu eará gielain.
Eará maid son muitala lea ahte bargoaddi galggašii organiseret ja deattuhit ahte
álgooahpahus álggahuvvo oahppi eatnigillii.
Đ muitala gáiddusoahpahusa
leat veahkkin ovddidit
sámegieloahpahusa.
Gáiddusoahpahus addá oahppái vejolašvuođa oahppat sámegiela geas ii leat báikkálaš
sámegieloahpaheaddji skuvllas. Oasseváldi G mieđiha: "gáiddusoahpahus lea stuorra
positiivvalaš vejolašvuohta sámegieloahpahussii, besset eanet oahppit
lohkat
sámegiela". Oasseváldi A namuha go skuvllas lea sámeintegrerenoahpahus, de dat
doarju oahppi sámegiela ovdáneami ja nanne oahppi identitehta, go oažžu lassi
sámesisdoalu oahpahusas. F lohká sámi ovdaskuvlla ja sámi astoáiggedoaimma
dehálaš doarjjan mánáid giellaoččodeapmái, jus fal bargit leat sámegielagat ja buot
beaivválaš barggut leat sámegillii. B namuha ahte dehálaš doarjjan giela ovdáneapmái
ja sámegieloahpahussii lea ruoktu. Ovttasbargu gaskkal skuvlla ja ruovttu lea dehálaš
máná oahppamii ja gielalaš ovdáneapmái. Go váhnemat leat positiivvat, beroštit ja
čájehit árvvu oahppat ja ovddidit giela, de maid oahppit ohppet ja ovdánit gielalaččat.
Sámegieloahpahus šaddá somá ja ávkkálaš oahppu ii ge noađđin ja váivin, dadjá B.
Oasseváldit A, Č, C, F ja I namuhit niehkun sámegiela sajádahkii ja ovdáneapmái go
sámeskuvla beasašii eret oarjemáilmmi skuvla- ja oahpahusvuogádagas ja šattašii
64
iešmearrideaddjin. Sámeskuvla beasašii de ieš mearridit jahkeplána sisdoalu,
ovdamearkka dihte goas leat luomut dego čakčaluopmu ja juovlaluopmu ja makkár
doaimmaid vuoruha. F evttoha:
Sámeoahpahus galggalii beassat earet oarjemáilmmi vuogádagas. Dáinna lágiin
oččošii skuvla eanet vejolašvuođa čuovvut sámi jahkeáigodaga ja nannet sámi
oahpahusa árbevirolašbargguid bokte go ieža beasašeimmet mearridit. Muhto
mii leat nu čadnon dan gieldda jahkeplánii14 ja oarjemáilmmi jurddašeapmái.
F oaivvilda go lea rátkkaáigi, de ii galgga leat jearaldat galle kultuvrralaš
luopmobeaivvi oahppi oažžu. Skuvla galgá ipmirdit ahte sámi árbevirolaš máhtu ii
sáhte oažžut seamma ládje skuvllas go gárddis. Skuvla galggalii doarjut oahppi
dainna lágiin ahte čatná oktii árbevirolaš doaimma skuvlabargguiguin. A deattuha
niehkun dákkár skuvlavuogádaga mii lea čadnon sámi jahkeáigodahkii, go dat
čájehivččii sámeohppiide ahte sámi árbevirolaš barggus ja máhtus lea árvu
skuvlamáilmmis.
Oasseváldi I muitala niehkun go sámemánát sámástit gaskaneaset eaige huma
ruoŧagiela, sihke skuvllas ja astoáiggis. Go mánát dustet hupmat sámegiela, de loktana
maid iešdovdu. Go lea positiivvalaš giellabiras, de loktana mokta oahppat ja doalahit
giela. Oasseváldi G dadjá niehkun go bargoustibiiguin beassá sámástit, go čoahkkimat
leat sámegillii ja go dieđut čállojuvvojit ja addojuvvojit sámegillii.
Oasseváldit A, B, E, Č, ja H namuhit niehkun ja dehálaš vuoruheapmin ahte sámi
ohppiide livččii sámeskuvla mii joatkkášii 7-luohkás joatkkaskuvladássái, gos buot
oahppoávdnasat leat sámegillii ja sámeperspektiiva oahpahuvvo. G ja I namuheaba
niehkun jus livččii eanet sámeskuvllat miehtá Sámi, ovdaskuvlaluohká rájes
joatkkaskuvladássái. Oasseváldi Á višuvdna lea giellalávgunskuvla mas lea gievrras
giellabiras ja fásta sámegielbargit geain lea pedagogalaš máhttu ja diehtu oahpahit
giellalávgundoaimma.
Son maid máinnaha niehkun go skuvllat álget čakčat de lea sámegieloahpaheaddji
sajis, nu ahte ii skuvlaálgimis dárbbaš ohcagoahtit sámegieloahpaheaddji. Á deattuha:
"Ii leat beare gávdnat sámegieloahpaheaddji". Son maid namuha niehkun jus skuvlla
14 Läsårsplan
65
diibmoplánas livčče sámegieldiimmut oidnosis, go dat čájehivččii sámegiel árvvu
ohppiide.
Oasseváldi G árvala ávkkálažžan jus sihke nuoraidskuvllaoahppit ja maiddái
gáiddusoahppit beasašedje giellalávgundoibmii: "Ovttas fárrolagaid oahppat giela
muhtin doaimma vuođul, attášii oahppái olu, ii beare čohkkát dihtora ovddas".
B namuha niehkun
lea
ahte galggalii
sáhttit
čállit
sámegillii ohppiid
árvvoštallanfierpmádagas maid skuvllat geavahit go árvvoštallet ohppiid. Dat maid
loktešii ja nannešii čállingiela. Viidásit dadjá F ahte niehkun livččii jus sámeohppiide
gávdnoše našuvnnalaš geahččaleamit mat
leat heivehuvvon
ja dahkkojuvvon
sámeohppiid váras, go dat attášii rivttes gova ohppiid máhtus. Son cuiggoda:
Ná čállojuvvo Skuvladoaimmahat15 neahttasiiddus: "De nationella proven är ett
stöd för en likvärdig och rättvis betygssättning av en elevs kunskaper".
Našuvnnalaš geahččaleamit galget
leat dásseárvosaš
ja vuoiggalaš
árvvoštallamat ohppiid máhtus. Geahččaleapmi ii leat vuoiggalaš, ii ge
dásseárvosaš go sámi oahppit eai beasa čájehit máhtuset iežaset eatnigielain.
Sámi oahppit eai beasa čađahit geahččaleami seamma eavttuin go ruoŧagielat
oahppit. Mot sáhttá skuvla čuoččuhit ahte lea vuoiggalaš ja riekta iskat sámi
ohppiid ja veardidit sin máhtu ruoŧagielageahččalemiin. Makkár bohtosiid addet
dát geahččaleamit ohppiide geain
lea nana sámegielmáhttu, muhto
ii
ruoŧagielmáhttu?
4.3.1 Sámegieloahpaheaddjit
Oasseváldi A muitala ahte sámegieloahpaheaddji dat doarju sámegieloahpahusa.
Son lohká niehkun go sámegielohppiide leat oahppan sámegieloahpaheaddjit juohke
luohkkádássái sihke mánáid- nuoraid ja joatkkaskuvladássái. Viidásit dadjá son ahte
oahpaheaddjis galgá leat nana giellamáhttu, sihke njálmmálaš ja čálalaš máhttu, ja
kultuvrralaš gelbbolašvuohta. Ii doala ahte oahpaheaddji hálddaša buori nana
njálmmálaš giela. F dadjá ahte sámegieloahpaheaddji ferte leat lohkan unnimusat 30
oahppočuoggá sámegiela ovdalgo
lea dohkálaš sámegieloahpaheaddjin vuolit
luohkkádássái. Dasa
lassin árvala son ahte
jus oahpaha gaskadásis bajit
luohkkádásiin, de ferte oahpaheaddji lohkan eanet sámegiela go 30 oahppočuoggá.
15 Skolverket
66
A maid máinnaha ahte oahpaheaddji galgá maid leat giellaberošteaddjin, háliidit
ovddidit giela ja leat hutkái. Oahpaheaddji galgá movttiidahttit ohppiid lohkat
sámegiela ja čájehit ávkki sámegieloahpahussii, vai giella seailu ja ovdána. Lassin
muitala son ahte lea oaidnán ja vásihan bargooktavuođas ahte jus oahpaheaddjis ii leat
sámegiella eatnigiellan, dahje ii leat nuogis oahppu sámegielas, de ii leat dan
oahpaheaddjis seamma beroštupmi oahpahit ja ovddidit giela. Son dadjá oahpaheaddji
galgá: "čájehit ohppiide ahte sámegiela lea dehálaš máhttit, vai mii seailluhit min
gollegiela maid min máttut leat addán midjiide".
F máinnaha juohke ášši lea oahpaheaddji máhtu, čehppodaga ja beroštumi duohkin.
Ovdamearkka dihte galggalii oahpaheaddji fuolahit das ahte oahppi hárjehallá
eaŋgalasgiel vahkkosániid eaŋgalasgillii ja sámegillii, ii ge eaŋgalasgillii ja ruoŧagillii,
son árvala: "Skuvla galggalii váldit oktasaš mearrádusa mot ovddidit sámegiela
skuvllas ja eará oahppoávdnasiin ii ge beare sámegielávdnasis". F lasiha lihkostuvvan
sámegieloahpahussii ja ohppiid ovdáneapmái livččii: "Oahpaheaddji geas lea sámi
pedagogihkka oahppu, sámi jurddašeapmi ja oahpahanmálle, ovdamearkka dihte
diiddaid geavaha oahpahusas, máhttá máinnastit ja muitalusaid vuođul oahpaha".
B, D ja E dadjet niehkun dan go sámegieloahpaheddjiin ii leat šat dat oktonasvuođa
dovdu. Sii muitalit niehkun go sámegieloahpaheaddjit beasašii deaivvadit. B dadjá:
Livččii várrejuvvon oktasaš deaivvadeapmi
juohke
skuvlajagi gos
oahpaheaddjit beasašedje ovttas plánet ja ovddidit oahpahusa, evttohusaid
oažžut ja juogadit ja ovttas árvvoštallat ohppiid bargguid. Dát livččii geahpidan
bargonoađi ja lokten movtta sámegieloahpaheddjiin. Dát oktasaš deaivvadeapmi
livččii lokten oahpahusa árvvu ja kvalitehta.
Go oahpaheddjiin lea oktasaš gulahallanarena, lea ovttasbargu, oahpponeavvuid ja
bargoevttohusaid
juogadeapmi
de
dat
doarju
sámegieloahpaheaddji
ja
sámegieloahpahusa, dadjaba soai. A namuha niehkun go sámegiel oahpaheaddjit
beasašii juohke jagi sámegiel fágalaš deaivvademiide mat dollojit Norgga dahje
Suoma beale Sámis, son dadjá: "Livččii ávkkálaš oahpaheddjiide searvat fágalaš
deaivvademiide oažžut ođđa vásáhusaid ja gullat ođđaseamos dutkosiid nu ahte sáhttá
oahpahusa buoridit". E oaivvilda: "Dat riggudahttá ja ovddida ohppiid giellamáhtu go
oahpaheaddjit ožžot ođđa vásáhusaid, ja bargoevttohusaid".
67
4.3.2 Ođđa sámi oahppoplána
Buot 12 oasseváldi namuhit ođđa sámi oahppoplána niehkun. Sámi oahppoplána mii
lea sámegillii mas leat sámi árvvut ja mas sámeperspektiivva lea čállojuvvon buot
oahppoávdnasiidda. Oasseváldi C sávaldat lea ahte sámi árbevirolaš barggut dego
boazodoallu, niestebohcco njuovvan, heargedápman, guolásteapmi, lávostallan,
suidnen, murjen, juoigan ja máinnasteapmi, sámi duodji, musihkka ja sámi biebmu
leat čállojuvvon sámi oahppoplánii. Árbevirolaš bargguid bokte ohppet oahppit
geavahit sámegiela njálmmálaččat
ja čálalaččat, gullat giela
ja ovddidit
sátneriggodaga meidne son. Oasseváldi F deattuha niehkun livččii čatnat sámi
árbevirolaš bargguid skuvlla beaivválaš doaimmaide, ii ge nu mot dál lea, dušše
oktasaš fáddábeivviide ja prošeaktadoaimmaide: "Lea dehálaš ahte sámi barggut
loktejuvvojit ja čájehuvvojit dehálažžan skuvlla beaivválaš barggus go dat nannejit
oahppi gullevašvuođa ja giela"
Oasseváldi B dadjá, galggalii leat Sámi oahppoplána mas sámegiela nubbingielat
gursaplána lea juhkkojuvvon máŋga sierra gielladássái, nu mot Norgga beale Sámi
oahppoplánas lea. E sávašii ahte sámegielgursaplána mihttomearit galggašedje leat
čállojuvvon sierra juohke luohkkáceahkkái, nu ahte lea čielggas maid oahpaheaddji
galgá oahpahit ja maid oahppi galgá olahit juohke luohkás: "Dál leat mihttomearit
Lsam-11 oahppoplánas biddjo oktii, 1-3, 4-6 ja 7-9 luohkkácehkiin, ja dat lea juohke
oahpaheaddji duohken maid vállje ovddidit guđege luohkás". Muhtin oasseváldit
namuhit ahte niehkun livččii riikkaidgaskasaš oktasaš sámegielgursaplána, I
oaivvilda: "dat loktešii giela árvvu ja de livččii maid oahpponeavvut heivvolaččat
gursaplánii, vaikko buvttaduvvojit eará riikkas". Oasseváldi A sávašii gursaplána
sámeintegrerenoahpahussii. Son lohká livčče ávkkálaš veahkkereaidu oahpaheaddjái
go livččii juoga mearriduvvon plána maid sáhtášii čuovvut.
4.3.3 Árbevirolaš barggut oahpaheamis
Oasseváldi F dadjá skuvlla árbevirolaš barggut, olgodoaimmat ja skuvlamátkkit
ovddidit ja nannejit oahppi gielalaččat ja ovddidit sámegieloahpahusa. Oasseváldi C
dadjá: "Go oahppi beassá eret njealji seainni siste, beassá olggos bargat gorudiin,
oaidnit ja vásihit, de oahppi ovdána". B fas meidne ahte árbevirolaš doaimmaid sáhttá
ovddidit luohkkálanjas, dego duddjoma. Son muitala duodji lea fágaidrasttildeaddji ja
68
máŋggabealat ávnnas. Duodji addá oahppái lunddolaš ságastallanvejolašvuođa ja
ovddida sátneriggodaga, sátnegeavaheapmi ja sátneipmárdusa, son dadjá: "Jurddaš
man olu sániid oahppi oahppá siste- ja láigeduoji duddjomis". Oasseváldi H muitala
ahte lea vejolaš oahpahit árbevirolaš barggu gáiddusoahpahusas, muhto dat gáibida
ahte oahppis lea resursaveahkki skuvllas gii doarju ja ráhkkanahttá oahppi doibmii.
Oasseváldi E dadjá árbevirolaš bargguid ovddideapmi gáibida viššalis bargojoavkku
mas lea buorre gulahallan ja ovttasbargu, son muitala: "Árbevirolaš bargguid plánen
ja čađaheapmi dego guolásteapmi, niestebohcco njuovvan ja lávostallan ii leat gal
ovtta olbmo bargu, dat gáibida resurssaid, joavku mas ovttas barget ja čađahit
doaimma". Oasseváldi B mieđiha, árbevirolašbargguid čađaheapmái
ferte
oahpaheaddjis leat máhttu ja doarjja earáin: "Jus ii leat máhttu, de ferte váldit veahki
árbečehpiin ja dasa gáibiduvvo ruhtadeapmi".
Oasseváldi Č meidne ahte árbevirolaš bargguin lea positiivvalaš váikkuhusat
sámegielovdáneapmái go barggadettiin oahppá giela. A muitala ahte visot ohppiin ii
leat seamma duogáš sámevuhtii:
Lea hirbmat váttis gávnnahit rivttes dási árbevirolaš oahpahusas, go lea nu
stuora kultuvrralaš earru ohppiid gaskkas. Muhtin ohppiin lea nana árbevirolaš
máhttu ja ipmárdus sámi doaimmaide, nugo boazodoalus. Muhtin ohppiin ii leat
ollenge seamma ipmárdus ja máhttu áššis ja eará oahppit eai ollenge beroš
sámedoaimmain. Dása dárbbašivččen doarjaga mot dustet juohke oahppi, ja mot
galggalii oahpahusa lágidit buoremusat?
Muhtin oahppit leat váldime ruovttoluotta sihke giela, kultuvrra ja árbevirolaš
doaimmaid maid sin váhnemat leat massán.
Oasseváldi F namuha ahte sii barget árbevirolaš bargguid, ja nu ovddidit giela ja
kultuvrra doaimmaid vuođul. Son muitala ahte sii lávejit gárddiin mannat ja doppe
njuovvat niestebohcco ja váldit skuvlii. Skuvllas sii vuššet čielgemállása, márfut,
ráhkadit guhppáriid, sáltejit ja suovastuhttet bierggu. Go skuvllas čađahit dákkár
fáddábargguid, de leat árbečeahpit mielde oahpaheame ja čilgeme barggu. Oasseváldi
I muitala ahte sii lávejit lágidit fáddá- ja prošeaktaoahpahusa luonddus, goas olles
skuvla lea ovdamearkka dihte mielde gárdume. Ovdalgo vulget olggos bargat, de sii
ráhkkanahttet ohppiid ođđa doibmii. Sii háliidit ahte ohppiin galgá leat ollislaš govva
69
doaimmas. Sii gehččet filmma, govaid, hupmet ja ohppet sániid ja doahpagiid
luohkkálanjas. Nu ovddidit sátneriggodaga ja ovdaipmárdusa ovdalgo vulget gárdut.
Olgodoaimmas deattuhuvvo maiddái ovttasbargu ja doarjun, nu ahte juohke oahppi
beassá geahččalit gárdut. Viidásit muitala oasseváldi I ahte maŋŋel olgodoaimma
jotket fáddábargguin luohkkálanjas fáddái guoskevaš čállinbargguiguin. D lohká lea
dehálaš mannat olgun bargame árbevirolaš bargguid ohppiiguin, dannego dat lokte
bargomiela ja beroštumi árbevirolaš bargguide. Sii lávejit suidnet, murjet, cegget-
bealljegoađi, lávu, ja suonjira. Lávus ja bealljegoađis sii dolastit, muitalit muitalusaid
ja lávvodiiddaid, lea oahppanarena gos oahppi ovddida gielas, son muitala: "Mii leat
vuodján herggiiguin ja oahppan mot leŋget. Dakkár doaibma váhtá ruhtadeami vai lea
vejolaš čađahit". Oasseváldi C muitala sis lea leamaš lávvu skuvlašiljus gos
ovddidedje árbevirolaš muitaleami: "Oahppit manne ilus lávvui, dollagáttis mii
juoiggadeimmet ja muitalusaid muitaleimmet. Lei lunddolaš ja oahpes arena gos
oahppit ledje oadjebasat ja gielalaš oahppan ovdánii". I oaivvilda buorrin jus
sámegieloahpahussii livččii dihto ruhtadoarjja árbečehpiide. Sáhtášii árbečehpiid
bovdet skuvlii go oahpaheaddji dárbbaša lassidoarjaga oahpahusas, son muitala ahte
oahpaheaddji ii máhte visot, muhto doarjjan oahpahussii livčče árbečeahpit, "Sámis
leat čeahpes árbečeahpit geain lea máhttu ja giella, jurddaš makkár riggodat
oahpahussii ja ohppiide".
4.3.4 Oahpponeavvut ja veahkkeneavvut
Buot oasseváldiin lea sávaldahkan ahte livčče sámegieloahpahussii oahpponeavvut,
mat leat heivehuvvon juohke luohkkádássái, mánáidskuvllas joatkkaskuvlla rádjái ja
ohppiide iešguđetge gielladássái. D dadjá: "Doarjjan lea go gávdnojit iešguđetgelágán
oahppo-
ja veahkkeneavvut. Sihke girjjit
ja digitálaoahpponeavvut buot
luohkkádásiide, ja go ruhta ii stivre, beassá oastit daid oahpponeavvuid maid
dárbbaša". C oaivvilda ruhtadeapmi stuora doarjjan sámegieloahpahussii go sámegiel
oahppo- ja veahkkeneavvut eai leat hálbbit oastit. Oasseváldi Č muitala: "Mus leat
Norgga beale oahpponeavvut leamaš doarjjan oahpaheamis, jus dat eai livčče, de mun
in livččii nagodan oahpahit sámegiela". Oasseváldi H váidala: "jurddaš go ii gávdno ii
oktage oahpponeavvu joatkkaskuvladássái". F oaivvilda ahte sámegieloahpponeavvut
galggaše leat buvttaduvvon Lsam-11 sámegielgursaplána vuođul ja gokčat gursaplána
70
mihttomeriid: "Dat geahpidivčče oahpaheaddji bargonoađi go ii dárbbaš leat ohcci,
ohcat heivehuvvon materiála gursaplána ulbmiliidda."
Oasseváldi Č niehku lea ahte oahpponeavvut eai leat jorgaluvvon ruoŧagiel
oahpponeavvuin, muhto buvttaduvvon nu ahte dáin lea sámi sisdoallu mii lea oahpis
oahppái ja mas leat oahpes suopmansánit. Č maid lohká niehkun go livččii
oahpponeavvobargojoavku
mii
ovttas
buvttadivčče
oahpponeavvuid
sámegieloahpahussii. Son árvala: "Oahpaheaddjit dat galget ráhkadit oahpponeavvuid
go sii dihtet mii váilu ja maid oahppit dárbbašit oahpahusas".
Oasseváldi D árvala ahte doarjjan sámegieloahpahussii livččii neahttasiidu gosa lea
čohkkejuvvon buot maid oahpaheaddji dárbbaša nugo sámegielneahttasiidduid ja
áppáid. Neahttasiidu seasttášii oahpaheaddji plánenáiggi go ii dárbbašivčče ohcat
bargoevttohusaid, filmmaid, govaid ja nu viidásit, go buot lea čoahkis. Dán siiddus
gávnnašii oahpaheaddji bargoevttohusaid, plánaid
ja bargguid maid eará
oahpaheaddjit leat ráhkadan ja evttohusaid buotlágan oahppo- ja veahkkeneavvuide.
Neahttasiiddus livčče maid árvvoštallanbagadusat main oaidná mot sáhttá árvvoštallat
ohppiid teavsttaid ja eará lohkan- ja čállingeahččalemiid. Lassin livččii vel dan
seamma neahttasiidui čadnon gulahallanvejolašvuohta, čállin- ja videovejolašvuohta.
Oahpaheaddji sáhttá čálistit neahttasiidui ja jearralit go dárbbaša veahki dahje bagadit
bargoustiba. Niehkun livččii maid sámi filbmačoakkáldat mii lea čadnon dan seamma
neahttasiidui ja govvačoakkáldat gos gávdná govaid maid dárbbaša oahpahusas
konkretiseremii. D dadjá: "Jus oahppi ii dieđe ovdamearkka dihte mii suonjir lea, dus
lea rabas neahttasiidu smartborden, čálistat suonjir ja de ilbmá govva šerbmii, dat
livččii gal álki".
Oasseváldi I namuha fas niehkun neahttasiiddu gos leat guldalanvejolašvuođat juohke
luohkkáceahkkái, sihke bargo-, čáppagirjjálašvuođa- ja fáktagirjjit. Guldalanreaidu
neahttasiiddus
livččii ávkkálaš buohkaide, erenoamážit oahppái geas
leat
lohkanváttut. Reaidu livččii maid ávkkálaš álgooahpahussii, ohppiide geat leat
oahpahallame lohkat, álggus guldalit girjji ja de hárjehallat lohkat, son dadjá:
"Oahppit leat guldalan visot muitalusaid NRK-jođis, oahppit dárbbašit beassat
guldalit eanet muitalusaid".
71
Oasseváldi E muitala niehkun
livčče go
sámegiel oahppogirjjiin
livččii
vástádusgihppu ja oahpaheaddjirávagirji, dat geahpidivččii oahpaheaddji barggu ja
plánenáiggi go oahpaheaddji ii dárbbašivčče golahit plánenáiggi lohkat, gávdnat
vástádusaid bargobihtáide. Č fas namuha ahte Norgga ja Suoma beale sámi girječállit
galggale veaháš jurdilit ja atnit muittus eará suopmaniid. Evttohus livččii girjjit main
livčče suopmansynonymalistu. Dát geahpidivččii oahppi lohkanipmárdusa: "Jus lea
sátni maid oahppi ii dovdda, de geahččá listtus".
Oasseváldi B namuha niehkun ahte
livčče sámegiel
lohkan- čállin-
ja
sátnegeahččaleamit juohke luohkkádássái. Geahččaleamit main lea oahppái oahpes
sisdoallu, eai ge jorgaluvvon teavsttat ruoŧagielageahččalemiin. Maiddái našuvnnalaš
geahččaleamit váilot sámegielas. Dat livččii ovdamunni oahpaheaddjái oaidnin dihte
oahppi dási ja dat loktešii árvvu sámegieloahpahusas go de livčče sámegiella
dásseárvosaš eará oahppoávdnasiin main leat našuvnnalaš geahččaleamit. H niehku
lea ahte Ruoŧa beale Sámis livčče máŋga oahpponeavvoguovddáža, gos leat girjjit,
spealut, dihtorspealut, filmmat, sámi dohkát, gávttit ja goahtedávvirat maid sáhtášii
luoikat oahpahussii. Đ sávašii lasi ja ođđasit sámegielgirjjiid gielddaid girjerádjosii
vai lohkanberoštupmi ovdánivččii. Sihke B, D, E, F ja I namuhit niehkun doaibmi
digitálarusttegiid ja neahttafierpmádaga. E namuha: "Váldá hirbmat olu áiggi
oahpahusas go digitálarusttegat eai doaimma". B sávašii ođđa dihtoriid
ja
dihtordulbosiid juohke oahppái: "De gal livččii eanet vejolašvuohta ovddidit
oahpahusa ja eandalii čállima".
4.3.5 Politihkalašdoarjja ja ruhtadoarjja
A lohká niehkun go stáhtas ja ráđđehusas lea ipmárdus ja duohta áigumuš ovddidit
sámegiela, sámegieloahpahusa ja sámeskuvllaid. Oasseváldi H jearrá: "Gávdno go
stáhtas duohta áigumuš ovddidit sámegieloahpahusa, jus livččii áigumuš ovddidit
sámegiela de gal livččii ovdánan. Lea go nu ahte giella ferte jávkat ovdalgo mihkkege
dáhpáhuvvá"? Son deattuha ahte ipmárdus ja maiddái ruhtadoarjja galggalii boahtit
bajit dásis, ráđđehusas, Oahppodepartemeanttas, Skuvladoaimmahagas, muhto dat
ipmárdus ii boađe jus sámi bargoaddi ii bargga dan guvlui, ii váikkut, gáibit ja bija
návccaid ja beroštumi ovddidit sámegieloahpahusa ja sámegiela.
72
Oasseváldi Č muitala ahte livčče jahkásaččat ruhtadoarjja stáhtas Sámeskuvlastivrii ja
Sámediggái nu ahte sáhtášii ovddidit oahpponeavvobuvttadeami
ja ruhtadit
bargojoavkku mii ovttas buvttada oahpponeavvuid. A, H ja Đ fas namuhit
ruhtadoarjaga gáiddusoahpahussii ja sámeintegreremii, vai oahpahusa sáhtášii vel
buorebut ovddidit. A sávašii ruhtadoarjaga ođđa oahppoplána buvttadeapmái ja ahte
skuvllain
livčče nuogis
resurssat nu ahte beasašii ohppiid
juohkit sierra
giellajoavkkuide. D meidne ruhtadeami dárbbašivččii oktasaš sámegiel neahttasiidu
ráhkadeapmái ja oahpaheddjiid jahkásaš gielladeaivvademiide.
Oasseváldit A, Č ja H lohket niehkun jus Sámedikkis livččii bistevaš ruhtadoarjja, vai
Sámediggi ovddidivččii giellagáhttendoaimmaid mánáide
ja nuoraide nugo
valáštallandeaivvademiid, mas giella deattuhuvvo. Sii
lohket niehkun maid
giellamovttiidahttinstipeandaortnega
nuoraide
joatkkaskuvladásis
vai
nuorat
beroštišgohtet lohkat sámegiela. A dadjá: "Stipeanda čájehivččii nuoraide ahte gielas
lea árvu ja ahte lea dehálaš seailluhit min váibmogiela boahttevaš buolvvaide".
Oasseváldit namuhit maid giellastipeandaortnega sámegiela- ja sámi oahpaheaddji
alitohppui, go dakkár doarjja ii gávdno Ruoŧa beale Sámis. Č oaivvilda: "dákkár
giellastipeandaortnet čájehivččii ja loktešii árvvu lohkagoahtit alitoahpu ja nu
lassánivččii sámegieloahpaheaddjit ja hubmit. Stipeandaortnet loktešii giela árvvu". H
fas namuha: "Stipeandadoarjagat galggale farggamusat boahtit johtui, dat lea
hoahppu, lea vuosttaš vuoruheapmi mii Ruoŧas galggašii dahkkot".
Oasseváldi A namuha ahte oahppit válljejit eret sámegiela muhtin joatkkaskuvllain,
eai sii beroš lohkat sámegiela. Son árvala oahppit eai oainne ávkki sámegielas. Son
muitala ahte oktii vulggii son ohppiiguin Ruoŧa sámedikki čoahkkimii guldalan dihte
sámegiela, oahppat ođđa sániid ja oahppat mot čoahkkin dollojuvvo. Lei dušše okta
politihkkár gii sámástii olles čoahkkimis. Son dadjá: "Lei balddihahtti, dat attii dakkár
oainnu ohppiide, maid dainna sámegielain". A maid máinnaha ahte sámedikki
njunušolbmuin son gal vuordá eanet. Sii guhte leat njunnošis sámeservodagas galget
loktet, doarjut ja atnit árvvus giela. Son deattuha: "Sii fertejit bargat nu ahte
sámegiella ovddiduvvo, giella lea rašes ja hearkkes dilis".
Oasseváldi F višuvdna lea ahte ráđđehus lea lasihan eanet sámegieldiimmuid gieldda
skuvllaid ja joatkkaskuvllaid sámegieloahpahussii vai oahppit ovdánit gielalaččat ja
73
ollejit mihttomeriide. E sávašii ahte sámegiel astoáiggedoaimmat lassánivčče
servvodagas. Č namuha niehkun jus eanet váhnemat beroštišgoađále ja lohkagoađále
sámegiela. Oasseváldi C sávašii sámegielgurssaid váhnemiidda ja ruhtadoarjaga, vai
váhnemat lohkagoađále sámegiela vai sii leat doarjjan máná giellaovdáneapmái. C
muitala: "Gávdnojit giellaberošteaddji váhnemat geat duođas háliidit oahppat
sámegiela ja háliidit leahkit doarjjan máná giellaovdáneapmái. Sidjiide galggalii leat
ruhtadoarjja vai beasaše lohkat ja oahppat sámegiela".
4.3.6 Čoahkkáigeassu
Doarjjan sámegiela ovdáneapmái ja sámegieloahpahussii lea giellaláhka ja go gielda
gullo giellahálddašanguvlui. Go sihke ráđđehus, servodat, rektor, skuvlla eará bargit
ja váhnemat čájehit árvvu, ipmárdusa ja doarjaga, de ovdána sámegiella ja
sámegieloahpahus. Lihkostuvvamii gullá maid giela beaivválaš geavaheapmi ja dan
oinnolašvuohta. Go maiddái eará skuvlaávdnasat leat sámegillii ja sámeperspektiiva
oahpahuvvo, de lihkostuvvá sámegieloahpahus ja sámegiella ovdána.
Oahppan oahpaheaddji
juohke
luohkkádásis
lea doarjjan sámegieloahpahusa
ovdáneapmái. Niehkun lea go sámegieloahpaheddjiin lea oktasaš gulahallan ja
deaivvadeamit go dat nannejit ja ovddidit sámegieloahpahusa ja oahpaheaddji barggu.
Máŋggabealat oahpahus lea doarjjan sámegieloahpahussii, go dat ovddida ja nanne
oahppi gielalaččat ja ovddida sámegieloahpahusa go ovttas barggadettiin oahppá
giela. Niehkun lea maid ahte sámi nuoraidskuvlaoahppit ja gáiddusoahppit beasaše
jahkásaččat giellalávgundoibmii go dat nannešii
ja ovddidivččii oahppi
giellaoahppama.
Maiddái gáiddusoahpahus,
sámeintegrerenoahpahus,
sámi ovdaskuvla,
sámi
astoáiggedoaibma ja go álgooahpahusas álggahuvvo oahppi eatnigillii dorjot oahppi
giellaovdáneami
ja
leat duvddan sámegieloahpahussii. Eatnigieloahpahus
lea
mávssolaš doarjja oahppi giellaovdáneapmái go lea skuvlaáiggis. Maid ruovttu ja
váhnemiid doarjja
lea ávkkálažžan sámegieloahpahussii
ja oahppi sámegiela
ovdáneapmái.
74
Niehkun sámegiela sajádahkii ja ovdáneapmái lea jus sámeskuvla beasašii eret
oarjemáilmmi
skuvla-
ja oahpahusvuogádagas. Dat čájehivččii ahte
sámi
árbevirolašbarggus ja máhtus lea árvu ja lea dehálaš oahppu oahppái. Niehkun lea go
bargoustibat sámástit, go bargočoahkkimat leat sámegillii ja go dieđut čállojuvvojit ja
addojuvvojit sámegillii. Sávaldahkan lea maid ahte Ruoŧa beale Sámis livčče eanet
sámeskuvllat, ja sámeskuvla joatkkášii čihččet luohkás joatkkaskuvladássái. Niehkun
livččii maid beassat čállit sámegillii ohppiid árvvoštallanfierpmádagas maid skuvllat
geavahit go árvvoštallet ohppiid. Dat loktešii ja nannešii čállingiela.
Niehkun lea ođđa sámi oahppoplána, mii lea sámegillii mas leat sámi árvvut ja mas
sámeperspektiiva lea čállojuvvon buot oahppoávdnasiidda. Sámi oahppoplána mas
sámegiel nubbingielat gursaplána lea juhkkojuvvon máŋga sierra gielladássái.
Sávaldahkan lea ahte sámegielgursaplána mihttomearit leat čállojuvvon sierra juohke
luohkkáceahkkái. vai lea oahpaheaddjái čielggas maid galgá oahpahit ja maid oahppi
galgá olahit guđege luohkkádásis. Niehkun livččii maid sámeintegrerenoahpahussii
mearriduvvon plána.
Sámegieloahpahussii
livčče
sávaldahkan
sámegieloahpponeavvut, mat
leat
buvttaduvvon Lsam-11 oahppoplána vuođul ja heivehuvvon juohke luohkkádássái ja
iešguđetge ohppiid gielladássái. Niehkun leat sámegieloahppogirjjit main lea
vástádusgihppu ja oahpaheaddjirávagirji. Galggaše gávdnot sámegiel lohkan- čállin-
ja sátnegeahččaleamit juohke luohkkádássái. Maiddái našuvnnalaš geahččaleamit
sámegielas
livčče ovdamunnin sámegieloahpahussii. Oktasaš neahttasiidu gos
gávnnašii buot maid sámegieloahpaheaddji dárbbaša oahpahussii lea sávaldat.
Evttohus
lea maid
oahpponeavvobargojoavku mii
ovttas
buvttadivččii
oahpponeavvuid.
Niehkun lea go stáhtas ja ráđđehusas lea ipmárdus ja duohta áigumuš ovddidit
sámegieloahpahusa. Go jahkásaččat boađášii ruhtadoarjja Sámeskuvlastivrii ja
Sámediggái,
de
sáhtášii
ovddidit
iešguđetge
doaimmaid
nugo
sámegieloahpponeavvobuvttadeami, gáiddusoahpahusa ja sámeintegrerenoahpahusa.
Niehkun lea ođđa sámegielgursaplána ja nuogis resurssat vai beasašii ohppiid juohkit
sierra giellajoavkkuide. Dárbbašivččii ruhtadeami oktasaš sámegielneahttasiiddu
ráhkadeapmái ja oahpaheddjiid jahkásaš gielladeaivvademiide. Livčče sávahahttit
75
ahte giellamovttiidahttinstipeandaortnet gávdno nuoraide joatkkaskuvladásis. Maiddái
giellastipeandaortnegat sámegiel- ja sámi oahpaheddjiide alitohppui ja ruhtadoarjja
giellaberošteaddji váhnemiidda.
4.4 Boahtteáiggi višuvnnat sámegieloahpahusas
Oasseváldit muitalit ahte sis lea positiivvalaš jáhkku ja doaivva sámegieloahpahussii
ja giela ceavzimii. Oasseváldi F muitala: "Lea čuvges boahtteáigi, mun jáhkán ahte
dat jorggiha, mus lea dat jáhkku ja doaivva". Á fas muitala:
Nu guhká go sámegiella lea mu bargu, go barggan dainna juohke beaivve de in
sáhte dadjat ahte dat ii mana ja ahte das lea heajos boahtteáigi. It don sáhte
bargat dakkár barggus jus dasa ii leat jáhkku. Áiggun joatkit bargat sámegiel
oahpaheaddjin.
Oasseváldi Á:s lea positiivvalaš jáhkku sámegieloahpahussii ja sámegiela ceavzimii,
son ii leat vuollánan. Oasseváldi G dadjá ahte sus lea doaivva boahtteáigái:
Mus lea buorre doaivva, eat mii goit vel leat massán giela, eat mii leat vel
vuollánan, ii giella leat vel láhppon. Jus jurddaša man guhká dat stuora
servvodat lea deaddán sámiid, de mii leat liikká nagodan doalahit giela.
Son jáhkká ahte sámegieloahpahus šaddá buoret, jus fal politihkkárat nagodit bargat
dan ovdii ahte buoridit sámegieloahpahusa ja gielladili.
Oasseváldi A meidne ahte dađistaga go giella ovddiduvvo skuvllas, sihke rektoriin ja
oahpaheddjiin de leat vejolaš ovddidit sámegieloahpahusa:
Go gullo de ovddiduvvo. Jus lean jávoheapme, mii de ovddiduvvo skuvllas?
Mun ferten duostat ovddidit áššiid, duostat muitalit mot gielladilli lea, dan
dagan sámegielohppiid dihte. Dán málle mielde ovddiduvvo sámegieloahpahus.
Son deattuha ahte lea dehálaš muitalit skuvlla bargočoahkkimiin man dilis
sámegieloahpahus lea, nu ahte ovddiduvvo.
H muitala ahte boahtteáiggis sávvá son sámegieloahpahusa ovdánit ja buoriduvvot vel
eanet. Son muitala daid jagiid go son lea bargan sámegieloahpaheaddjin, de lea
sámegieloahpahus ovdánan ovttain rievssatlávkkiin. Earret eará lea gáiddusoahpahus
ja giellalávgun doaibma boahtán johtui. H lohká ahte sámegieloahppit leat lassánan,
dat lea positiivvalaš ovdáneapmi giela ceavzimii. Son muitala: "Nuorat goit leat eanet
76
álgán beroštit oahppat sámegiela. Dán rádjai goit leat lassánan oahppit geat háliidit
oahppat sámegiela".
A meidne ahte giellaovddideami ii sáhte duvdit eará olbmuide ja vuordit ahte sii
ovddidit min giela. Dat lea ovttaskasolbmo duohkin, maiddái sámi ásahusaid ja sámi
bargoaddiid duohkin, nugo Sámedikki ja sámi mediabargiid. Son muitala:
Eat mii sáhte bidjat sámegieloahpahusa ovdáneami rivguide ja láttiide, eai sii
ovddit min giela. Mis geas lea giella fertet ovddidit min gollegiela. Maiddái sii
geat veaháš máhttet sámegiela, sis lea maid ovddasvástádus ovddidit gielas.
Ovddidit sámegiela skuvllas ja eará sámi bargoásahusain gáibida ahte bargoaddi váhtá
boahtteáiggis giellagáibádusaid. Sii geat álget bargat sámeskuvllaide, gielddaid
integrerenoahpahussii dahje eará sámi bargoásahusaide sis ferte leat ámmátoahppu ja
vel lassin njálmmálaš ja čálalaš sámegielgelbbolašvuohta. A dadjá:
Sámi bargoaddi ferte duostat bidjat gáibádusaid. Gáibidišgoahtit ahte
bargoohccis lea sámegiella, ahte sámegielmáhttu vuoruhuvvo. Dál lea muhtin
bargosajiin merihtta ahte ohccis lea sámegiella, muhto datii leat gáibádus.
Oasseváldi I lohká sámeálbmot ferte ieš váldit ovddasvástádusa seailluhit ja gáhttet
giela boahtteáiggis: "Mii fertet ieža addit gillii árvvu, ovddidit ja nannet giela".
Oasseváldi B oaivvilda bargoaddi galggalii maid láhčit dili bargiide geain ii leat
sámegielmáhttu, vai sis lea vejolašvuohta lohkat sámegiela bargoáiggis. Dat
ovddidivččii sámegiela boahtteáiggis go bargoustibat máhttet sámegiela. Son árvala:
"Bargi galggalii oažžut bargoaddis vejolašvuođa mannat Guovdageidnui lohkat Saal1
ja Saal2 sámegielgurssaid ja bargoaddi máksá oahpu". Go bargoaddi lea láhčán buori
dili oahpaheaddjái lohkat sámegiela, de ovdána sámegielmáhttu bargiin ja nanne maid
kulturipmárdusa ja das lea positiivvalaš váikkuhus skuvlii. B lohká sávaldahkan
boahtteáigái leat ahte skuvlla bargit máhttet sámegiela, ahte sámegiella geavahuvvo
sihke oahpahusas, bargočoahkkimiin ja gáfestallanlanjas.
Oasseváldi Č namuha ahte son
sávašii boahtteáiggis
lassánit kultuvrraš
luopmobeaivvit skuvllaide, vai sámi oahppit beasaše ávkkástallat, oahppat ja ovddidit
kultuvrralaš doaimmaid vel eanet. Nugo gárddiin mannat, čuovvut váhnemiid mielde
sarvvabivdui, guolástit, mannat Johkamohki márkanmeassuide ja nu viidásit. Č dadjá:
"Jurddaš man divrras ja dehálaš oahppu, oahppat váriid, duoddariid ja eatnamiid
namahusaid". Oasseváldi A loahpaha ja deattuha boahtteáiggi sámegiela ceavzima ja
77
sámegieloahpahusa ovdáneami čuovvovaččat: "Nu guhká go mun ealán, de eallá
giella, mun in gotte iežan giela. Nu guhká go mun dieđán ahte doppe gávdnojit
olbmot geat beroštit, geain lea sámegiella, váibmogiellan de giella eallá".
78
5 Digaštallan
Digaštallama letne juohkán golmma oassái. Álggus ovdanbukte metodadigaštallama.
Dasto ovdanbukte bohtosiid dutkančuolmmaid vuođul,
sámegieloahpahusa
hástalusaid ja sámegieloahpahusa lihkostuvvama. Digaštalle sámegieloahpaheddjiid
oainnuid
ja vásáhusaid sámegieloahpahusa hárrái. Sámegieloahpahus hástala
sámegieloahpaheddjiid ja dat dárbbaša buoriduvvot skuvllain. Sámegieloahpaheddjiid
oainnut ja vásáhusat čájehit ahte leat erohusat sámegieloahpahusas skuvllas skuvlii.
Oahpaheddjiin leat višuvnnat ja sávaldagat sámegieloahpahusa lihkostuvvamii. Sihke
Keskitalo (2010) ja Rahko-Ravantti (2016) leaba gávnnahan seammasullasaš
bohtosiid go leaba jearahallan sámeoahpahusa oahpaheddjiid Suomas ja Norggas (gč.
1.8).
5.1 Metodadigaštallan
Dutkosa bohtosat leat čohkkejuvvon beallestruktuvrralaš jearahallamiid bokte.
Ovdamunni dán jearahallanvuogis lea ságastallan ii ge stivrejuvvon jearahallan.
Jearahalli geavaha jearahallanskovi ja sáhttá jearralit liigegažaldaga, jus lea dárbu.
Čađaheimme geahččalanjearahallama, oahpástuvvan dihte báddenrusttegiidda ja dat
lei ávkkálaš oahppu go maŋŋá čađaheimme oasseváldiiguin
jearahallamiid.
Geahččalanjearahallamis lei oasseváldi ieš mearridan deaivvadanbáikki gos háliidii
čađahit jearahallama, báiki ii lean heivvolaš. Ledje olu jienat mat dagahedje heajos
báddenkvalitehta ja jearahallan boatkanii máŋgii alla jienaid dihte. Ferte leat diđolaš
gos jearahallan čađahuvvo vai šaddá buorre jearahallan.
Lei ávkkálaš čađahit sámegieloahpaheddjiiguin jearahallamiid go beasaime gullat mot
eará sámegieloahpaheaddjit vásihit sámegieloahpahusa, muhto jearahallan bijai johtui
olu iešguđetlágan dovdduid maid ean lean vuordán. Munnos ii lean dat ovdadiehtu ii
ge ipmárdus mot jearahallamis sáhttá geavvat muhto lei ávkkálaš oahppu, dál dihte.
Trost (1997: 92-93) namuhage ahte vuosttaš jearaldat jearahallamis bidjá oasseváldis
jurdagiid johtui, sáhttet čuožžilit iešguđetlágan dovddut, ja nu dahke ge. Go
oasseváldis čuožžilit iešguđetge dovddut, de galgá jearahalli joatkit jearahallama, ii
ballát ii ge botket jearahallama. Jearahalli čájeha ipmárdusa, beroštumi ja seammás
79
lea neutrála, ii ge muital iežas oaiviliid. (Trost 2010: 123.) Jearahallamis beasaime
gullat oahpaheddjiid fuomášumiid ja vásáhusaid sámegieloahpahusa hárrái.
Letne geavahan sisdoalloanalysa go analyseregođiime materiála. Fuomášeimme
maŋŋel mot livččiime galgan transkriberet, ii ollenge transkriberet juohke oasseváldi
sierra jearaldatskovi vuođul. Muhto juohke jearaldahkii čállán alfabehtalaččat buot 12
oasseváldi oaivila, de livččii oktanaga leamaš systema ja čorgat. Dat livčče geahpidan
analysabarggu. Dál šattai liigebargu ohcat juohke oasseváldi dieđu, čuohppat ja
liibmet dieđuid ođđa dokumentii. Veahkkin munno analysabargui letne geavahan
jurddakártta gosa letne sirren bohtosiid. Jurddakárta lei veahkkin muitit dehálaš áššiid
ja oaidnit ollislaš gova bohtosiin.
Bohtosiid vuođul
letne ožžon vástádusa dutkančuolmmaide, oidne maid
ovttalágánvuođaid ja erohusaid sámegieloahpahusas. Čielga ovttaláganvuođat leat
oahpaheddjiid oktonasvuohta, váilevaš oahpponeavvut ja fuones sámi oahppoplána ja
sámegielgursaplána. Erohusat leat earret eará skuvlla váilevaš organiseremis ja
rektora
doarjja
sámegieloahpahusa
hárrái
ja
sámegieloahpaheaddji
gelbbolašvuođaloktemii. Maiddai sámegielageavaheamis
lea erohus skuvllaid
gaskkas.
5.2 Sámegieloahpahusa hástalusat
Hástalus sámegiela ovdáneapmái
ja sámegieloahpahussii
lea go eai gávdno
sámegieloahpaheaddjit. Muhtin skuvllain gullo ruoŧagiella eanet go sámegiella
oahpaheddjiid gaskkas. Maiddái čoahkkimat leat ruoŧagillii ja dieđut váhnemiidda
addojuvvojit ruoŧagillii. Sámegiella gullo dalle go leat beare sámegiela hubmit muhto
čállingiela geavaheapmi lea vel unnit geavahusas skuvlla bargiin. Buot oahpaheaddjit
ja skuvlla bargit eai hálddaš sámegiela njálmmálaččat eaige čálalaččat. Dat váikkuha
sámegieloahpahussii ja gáržžida ohppiid vejolašvuođa ovdánahttit sámegielain. Go
oahppi geavaha sámegiela beare sámegieldiimmus ii ge eará oahppoávdnasiin, nugo
Outakoski (2015: 46) lea deattuhan ahte mađe eanet olbmot skuvllas eai hálddaš
sámegiela mange hámis, dađe eanet dat ráddje sámegielat čálamáhtolaš konteavsttaid
ja sisdoalu dan skuvllas. Linkola ja Keskitalo (2015: 21) deattuheaba gielalaš
oinnolašvuođa dehálažžan giela ovdáneapmái.
80
Go gehčče Fishman skálá, de bijašeimme skuvllaid sámegielsajádaga guovtti sierra
ceahkkái. Fishman skálá vuođul sajustetne sámegielsajádaga gávccát ja viđát
ceahkkái, (gč. govus 3).
-
-
Eai gávdno sámegieloahpaheaddjit
Skuvllat gos gullo ruoŧagiella
-
-
Sámegiella njálmmálašgiella geavahuvvo beaivválaččat
Sámegiella gullo bargočoahkkimiin go leat
sámegielhubmit
- Čoahkkimat leat ruoŧagillii
- Dieđut váhnemiidda čállojuvvojit
ruoŧagillii
- Buot oahpaheaddjit ja skuvlla bargit
eai hálddaš sámegiela
-
Sámegiela ii leat oinnolaš
- Gávccát ceahkis lea sámegiella
muhtin skuvllain áitojuvvon dilis
- Čállingiela geavaheapmi ii leat vel sajáiduvvan skuvllas
Dieđut váhnemiidda čállojuvvojit muhtin
muddui sámegillii
-
Skuvllain lea muhtin muddui čállingiella oinnolaš
muhto lea váilevaš:
Skuvlaáššebáhpiriin
Skuvlaneahttasiiddus
Ohppiid árvvoštallanfierpmádagas
Sámi oahppoplánas ja sámegielgursaplánas
Govus 3. Sámegielsajádat skuvllain. Hábmen: Kuhmunen ja Marakatt
81
Gávccát ceahkis lea sámegiella muhtin skuvllain áitojuvvon dilis. Giella ii
geavahuvvo skuvllas nugo bargočoahkkimiin ja gáfestallanlanjas, beare sámegiel
diimmus. Maiddái dieđut váhnemiidda addojuvvojit aivve ruoŧagillii. Muhtin eará
skuvllat leat fas viđát ceahkis. Sámegiella njálmmálašgiella geavahuvvo beaivválaččat
buot oktavuođain nugo bargočoahkkimiin ja oahpahusas go leat sámegielhubmit.
Muhto čállinmáhttu ii leat vel ollásit sajáiduvvan ja oinnolaš. Dan oidne earret eará
skuvlaáššebáhpiriin, skuvlaneahttasiiddus, ohppiid árvvoštallanfierpmádagas, sámi
oahppoplánas ja sámegielgursaplánas. Dieđut váhnemiidda čállojuvvojit muhtin
muddui sámegillii. Skuvla sáhttá gizzut ja olahit bajit ceahki ja buoridit gielladili,
muhto de ferte bargoaddi doarjut oahpaheaddji gelbbolašvuođaloktema meidne
Jannok Nutti (2010:111). Okta ovdamearkan livččii go bargoaddi addá vejolašvuođa
bargoáiggis oahpaheddjiide lohkagoahtit sámegiela ja nu loktet sámegiela ja
kultuvrralaš gelbbolašvuođa. Go de loktanivččii kvalitehta oahpahusas, ohppiin lea
buoret vejolašvuohta ovdánit go leat oahppan oahpaheaddjit. Skuvlla ulbmilat
ollašuvvet eaige báze beare višuvdnan. Balto (2008: 76)imašta manne Ruoŧa beale
sámi oahpaheaddjit eai beasa lohkat sámegiela bálkkáin, nugo Norggas leat dahkan
máŋgalogi jagi.
Máŋga sámegieloahpaheaddji namuhit oktonasvuođa sámegieloahpahusas, sii šaddet
dávjá okto bargat. Skuvllain váilu sámegieloahpaheddjiide organiseren nu ahte besset
deaivvadit ja lonohallat vásáhusaid vai geahpida oahpaheaddji barggu. Sii váillahit
ovttasbarggu, gulahallanarena
ja oktasaš neahttasiiddu gos sáhtášii
juogadit
bargobihtáid ja bargoevttohusaid. Sámeoahpaheaddjit barget dávjá okto, guhkkin ja
gáidan nubbi nuppis (Keskitalo ja Määttä 2012: 138). Maiddái Jannok Nutti (2010:65)
namuha oahpaheddjiid oktonasvuođa oahpaheaddji barggus.
Skuvllaid árbevirolaš barggut hehttejuvvojit go ii leat ruhtadeapmi skuvllain ja
Keskitalo ja Määttä (2012: 137) oaivvildit dán seamma go sámeoahpahusa ollašuhttin
gáibida resurssaid ja ekonomalaš doarjaga. Resurssaid juogadeapmi ja ruhtadeapmi
váikkuha maiddai giellajoavkkuid juogadeapmái. Muhtin skuvllain ii leat vejolaš
juohkit ohppiid sierra giellajoavkkuide resurssaid dihte ja dát váikkuha ohppiid
gielalaš ovdáneapmái, váidalit oahpaheaddjit.
82
Sámegieloahpponeavvut nugo oahppogirjjit ja digitálaoahpponeavvut leat váilevaččat
juohke luohkkádásis. Váilot maiddái lohkan-, čállin-, ja sátnegeahččaleamit ja
našuvnnalaš geahččaleamit sámegielas ja našuvnnalaš geahččaleamit sámegillii
sámeohppiide. Sámegieloahpaheddjiid mielas váilevaš
ruhtadeapmi
dagaha
váttisvuođaid
sámegieloahpahusa
ovdáneapmái
nugo
oahpponeavvuid
ja
veahkkeneavvuid oastin. Oahpponeavvuvátni ja ruhtadeapmi lea rámmaeaktu, mii
gáržžida oahpahusa ja oahppi ovdáneami (Hiim ja Hippe 1989: 42-43). Earret eará
Svonni (1993: 181) ja Jannok Nutti (2010: 59) čujuheaba oahpponeavvovátnivuhtii.
Go
eai
leat
oahpponeavvut
eaige
gávdno
oahpaheaddjirávagirjjit
sámegieloahppoávdnasis, de dat dagahit stuora bargonoađi sámegieloahpaheddjiide.
Sii dárbbašit vuoliduvvon oahpahusáiggi nu ahte ožžot eanet plánenáigi. Jannok Nutti
(2010: 60, 91) ovdanbuktá ahte oahpaheddjiin lea áigevátni plánemii. Eará mii hástala
sámegiela ovdáneami ja oahpahusa lea go gieldda girjerádjosiin leat unnán
sámegielgirjjit
ja go
ii gávdno oahpponeavvoguovddáš. Lea maid váilevaš
stipeandaruhtadeapmi Ruoŧa beale Sámis
joatkkaskuvlla sámegielohppiide
ja
sámegiela alitoahpahussii, ja dat mielddisbuktá ahte joatkkaskuvllaoahppit ja
alitoahpahusa studeanttat eai oainne árvvu lohkamis go bálká dássi ii loktan
sámegielgelbbolašvuođain. Maiddái Hyltenstam
ja earát (1999: 88) deattuhit
ekonomalaš
váilevašvuođa
negatiivvalaš
váikkuheaddjin
sámegiela
giellaseailluheapmái ja kultuvrralaš ovdáneapmái.
Sámegieloahpaheaddjit vásihit muhtin ávnnasoahpaheddjiin ja muhtin váhnemiin
negatiivvalaš miellaguottuid sámegieloahpahusa hárrái. Negatiivvalaš miellaguottut
dagahit hástaleaddjin ovddidit ja doarjut sámegieloahpahusa. Outakoski (2015: 50-51)
maid namuha váhnemiid ja oahpaheddjiid gielalaš miellaguottuid váikkuheami.
Rahko- Ravantti (2016:10) ovdanbuktá ahte sámeoahpahusa oahpaheaddjit Suoma
vuođđoskuvllas vásihit maiddái negatiiva guottuid bargosajis.
Dat leat, nugo letne namuhan stuora erohusat skuvllaid gaskkas. Sámegieloahpahusas
ii leat árvu buot skuvllain ii ge buot skuvllain boađe sámegieloahpahus johtui go
skuvllat álget čakčat, mii
lea
stuora vahát oahppi giellaovdáneapmái.
Sámegielovdáneapmái
lea maid hehttehus go muhtin
skuvllas
ii
leat
sámeintegrerenoahpahus. Gávdnosat maid čájehit ahte eará skuvllain fas ii lágiduvvo
83
álgooahpahus oahppi eatnigillii, muhto lohkan- ja čállinoahpahus álggahuvvo
ruoŧagielain.
Eará oahpaheaddjit cuiggodit hehttehussan go skuvllas lea eatnigieloahpahus
lágiduvvon maŋŋel skuvlaáiggi. Oahpaheaddjit ovdanbukte ahte lea negatiivvalaš
váikkuheapmi oahppi gielalašovdáneapmái go šaddá maŋŋá skuvlaáiggi leahkit
skuvllas. Oahppi lea váibbas ii ge sus leat motivašuvdna oahppat. Muhtin skuvllain
heitet oahppit lohkame eatnigieloahpahusa go lea maŋŋá skuvllaáiggi. Hyltenstam ja
earát cuiggodit skuvllaid váilevaš organiserema go oahppit šaddet guođđit eará
ávnnasoahpahusa oažžun dihte sámegieloahpahusa. Oahppi eatnigielovdáneapmi lea
nu ládje ožžon váilevaš doarjaga giellaseailluheapmái. (Hyltenstam ja earát 1999: 68-
69.)
Lea maid erohus skuvllaid organiseremis ja vuoruheamis. Muhtin skuvllas bođii
ovdan váilevaš giellajoavkkuid juohkin. Oahpaheaddjit váidaledje go dát hehtte
oahppi oahppama ja ovdáneami, oahppi ii beasa iežas dásis ovdánit. Outakoski (2018)
deattuha ahte oahpaheaddjit rahčet oahpahusain go sámegiela oahpahussii bohtet
mánát geat eai hálddaš árbegielaset ja seamma luohkkái bohtet maiddái muhtin aivve
sámegielat mánát. Eará skuvllas fas lei giellajoavkkuid juohkin. Vuhttui maid
bohtosiin earuhusat
rektoriid váilevaš doarjjan
sámegieloahpaheddjiide
ja
sámegieloahpahusa ovdáneapmái. Muhtin sámegieloahpaheaddjit ovdanbukte ahte sii
eai lean goassege ožžon doarjaga rektoris ovddidit sámegieloahpahusa ja iežaset
gelbbolašvuođa.
Eará váilevašvuohta lea sámegielgursaplána ja sámeskuvlaoahppoplána mat fertejit
ođasmahttojuvvot. Oahppoplána
lea kopiija
riikkaoahppoplánas.
Ii gávdno
sámegielgursaplána ohppiide geat
leat oahpahallame giela
ii ge gávdno
joatkkaskuvladássái ge sámegielgursaplána. Sámegielgursaplána
ii
leat čielga
giellaplána muhto dasa lea čállojuvvon olu eanet go dat mii galggašii leat
giellaplánas. Gursaplána lea viiddis ja veadjemeahttun čuovvut ovdanbuktá Outakoski
(2018). Sámi oahppoplánas váilu oalát sámeperspektiivva eará oahppoávdnasiin. Dálá
sámegielgursaplána ja oahppoplána hástala sámegieloahpaheddjiid oahpahit ja
ovddidit sámegieloahpahusa. Maiddái Lindgren ja Belancic (2017) cuiggodeaba
84
Ruoŧa sámi oahppoplána go ii doarjjo sámegiela. Riikkaviidosaš oahppoplána
ulbmilat gáržžidit sámeoahpahusa (Keskitalo ja earát 2012: 140).
5.3 Sámegieloahpahusa lihkostuvvan
Sámegieloahpahusa lihkostuvvama sajustetne Hyltenstam ja Stroud (1999: 51)
golbma dássái, servodat-, joavko- ja ovttaskasolbmodássái, (gč. govus 4).
Govus 4. Sámegieloahpahusa lihkostuvvama dásit. Hábmen: Kuhmunen ja Marakatt
85
Sámegieloahpahus sáhttá
lihkostuvvat go stáhta,
ráđđehus, gielda,
rektor,
ovttaskasoahpaheaddji, váhnen ja oahppi čájehit ipmárdusa, árvvu ja doarjaga
sámegieloahpahussii. Helander (2003:106) meidne ahte plánat, áŋgiris jođiheaddjit,
čeahpes oahpaheaddjit, berošteaddji váhnemat ja oahppit geat loktet skuvllas nannejit
giellabarggu.
Servodatdássái sajustetne politihkalaš ja ekonomalaš fáktora sámegieloahpahusa
lihkostuvvamii. Livččii dárbbašlaš ahte stáhta, ráđđehus, Oahppodepartemeanta ja
skuvlaeiseválddit dorjjošedje sámeoahpahusa sihke ruđalaččat
ja kultuvrralaš
ipmárdusain. Sámegieloahpahusa lihkostuvvamii ja ovdáneapmái livččii buorre
beassat eret oarjemáilmmi skuvla-
ja oahpahusvuogádagas. Niehkun
livččii
iešmearrideapmi skuvlla ja oahpahusa sisdoalus. Maiddái Rasmussen (2012) namuha
sápmelaččat fertejit oažžut lobi hábmet iežaset oahpahusa ulbmiliid ja sisdoalu
(Keskitalo ja Määttä 2012: 90). Niehkun ja sámegieloahpahussii doarjjan livččii ođđa
sámi oahppoplána ja sámegiel gursaplána joatkkaskuvladási rádjái. Oahppoplána mii
lea sámegillii, mas leat sámi árvvut ja mas sámi sisdoallu deattuhuvvo buot skuvlla
oahppoávdnasiin, nu ahte sámeperspektiiva oahpahuvvo skuvllas. Oidne ahte eará
positiivvalaš doarjjan sámegieloahpahussii ja sámi oahppái livččii sámeskuvla mii
joatkkášii
čihččet
luohkás
joatkkaskuvladássái. Go
dat
čájehivččii
sámegieloahpahussii árvvu
ja nannešii ohppiid sámegielmáhtu, kultuvrra
ja
identitehta. Duvddan
sámegieloahpahussii
ja
sámi ohppiide
lea doaibmi
organiserejuvvon sámeintegrerenoahpahus ja eatnigieloahpahus.
Sámegielgirjjit girjerádjosiin ja sámi oahpponeavvuguovddáš ovdanbuktojuvvo maid
doarjjan sámegieloahpahussii. Bohtosiin oidne sávaldahkan sámegiel našuvnnalaš
geahččalemiid ja eará lohkan-, čállin- ja sátnegeahččalemiid go dat lokteše árvvu
gielas. Positiivvalaš doarjjan sámegieloahpahussii, giela ovdáneapmái ja seailumii lea
gielalaš oinnolašvuohta. Go giella lea oinnolaš servvodagas ii ge beare skuvladásis de
dat duvdá giela ovddos guvlui, ja addá árvvu gillii.
Hyltenstam
joavkodássái sajustetne skuvlla siskkáldas organiserema dehálaš
váikkuheaddjin sámegieloahpahusa ovdáneapmái (Hyltenstam ja earát 1999: 51).
Positiivvalaš váikkuhus oahpahusa ovdáneapmái lea go rektor ovttas bargojoavkkuin
organisere oahpahusa oahpaheddjiid máhtu vuođul nu ahte dat ovddida ohppiid
86
oahppama. Go álgooahpahus organiserejuvvo oahppi eatnigillii
ja go
lea
sámegieloahpaheaddji gii oahpaha, de dat lea positiivvalaš váikkuhus oahppi gielalaš
ovdáneapmái. Maiddái Helander (2016: 64) deattuha álgooahpahusa oahppi
eatnigillii, go dat nanne ja ovddida oahppi gielalaččat, ovddida sátnemáhtu ja
doabaipmárdusa. Bohtosiin oidne ahte giellajoavkkuid organiseren lea positiivvalaš
doarjjan sámegieloahppái ja sámegieloahpahussii. Oahppi beassá ovdánit gielalaččat
su máhtu ja dási vuođul ja nu ládje šaddá sámegieloahpahusas positiivvalaš vuoigŋa
ja oahppi movttáska oahppat. Skuvlla organiseremii gullá maid lágidit oahpaheddjiide
deaivvademiid. Ovttasbargu, oktasaš deaivvadeamit ja gulahallan ovddida ja nanne
sámegieloahpaheddjiid máhtu ja nu loktana kvalitehta oahpahusas. Jannok Nutti
(2010: 109)
lea maid ovdanbuktán ahte ovttasbargu
ja deaivvadeamit
leat
mávssolaččat sámegieloahpahusa oahpaheddjiide. Sámegieloahpaheaddji oainnut ja
fágalaš gelbbolašvuohta leat dehálaš oasit oahpahusa ovdáneamis. Oahpaheaddji
fágalaš čehppodat ja guottut leat dehálaš rámmaeaktun oahpahusa oktavuođas
oaivvildeaba Hiim ja Hippe (1989: 42-43). Helander (2016: 18, 19) fas čuoččuha go
oahpaheaddjis lea nana giellamáhttu ja giellaoahppamáhttu, de oahpaheaddji lea
ovdagovva ohppiid njálmmálaš ja čálalaš giellaovdáneapmái.
Višuvdnan sámegieloahpahusa lihkostuvvamii ja oahpponeavvu ovdáneapmái livččii
bargojoavku, mii ovttas ráhkada sámegieloahpponeavvuid. Niehkun lea oktasaš
sámegielneahttasiidu mii
livččii doarjjan sámegieloahpaheddjiide oahpahusas.
Oahpahusa lihkostuvvamii gullet maid sámegieloahpponeavvut ja veahkkeneavvut ja
sámegiel digitálaoahpponeavvut buot skuvladásiide. Doarjjan giellaovdáneapmái lea
máŋggabealat oahpahus, nugo árbevirolaš barggut. Árbevirolaš barggut
leat
dehálaččat
identitehta
ja kultuvrra nannemii. (Keskitalo
ja eará 2013: 92).
Praktihkalaš barggus, olgodoaimmain ja skuvlamátkkiin ja ohppiid ovttasbarggus lea
positiivvalaš váikkuheapmi sámegielovdáneapmái
ja sámegieloahpahussii go
barggadettiin gulat ja geavahat giela. Maiddái ovdaskuvla ja sámi astuáiggedoaibma
lea doarjjan máná giellaovdáneapmái. Earát mat ovddidit sámegieloahpahusa leat
gáiddusoahpahus
ja
sámeintegrerenoahpahus. Oahpaheaddjit
ovdanbukte
giellalávguma positiivvalaš oahpahanvuohkin sámegieloahpahusas. Baker (2011: 210)
deattuha ahte giellalávgun lea beaktilis oahpahusmodealla giela seailluheapmái ja
ealáskahttimii. Bohtosiin boahtá maid ovdan sámegieloahpahusa lohkama, čállima,
sátne-
ja giellaoahpu dehálaš deattuheapmi
ja vuoruheapmi oahppi gielalaš
87
ovdáneapmái. Maiddái Helander (2003: 105) ja Outakoski (2015) deattuheaba
lohkama
ja čállima mávssolaš beliid. Sámegieloahpahusa
lihkostuvvamii
ja
ovdáneapmái lea beaivválaš giellageavaheapmi, giela oinnolašvuohta ja go eará
skuvlaoahppoávdnasat leat sámegillii.
Hyltenstam ovttaskasolbmodássái sajustetne ruovttu giellaválljema dehálaš doarjjan
ovddidan ja seailluhan dihte sámegiela. Máná oahppamii ja gielalaš ovdáneapmái lea
gulahallan ja ovttasbargu gaskkal skuvlla ja ruovttu dehálaš. Váhnemiid positiivvalaš
guottut ja sámegiela doarjun ovddida oahppi gielalaččat. Magga (2012: 64) maid
oaivvilda ruovttudoarjaga dehálažžan giellaovdáneapmái.
88
6 Loahpaheapmi
Sámegieloahpaheaddjit ovdanbukte olu váilevašvuođaid ja hehttehusaid mat čuhcet
negatiivvalaččat sámegieloahpahusa ovdáneapmái. Deháleamos lea oasseváldiid nana
jáhkku sámegieloahpahussii, sámegillii ja doaivva ovddidit sámegieloahpahusa go
bođii ovdan "gal sámegielain láibbi oažžu". Lei movttiidahtti gullat oahpaheddjiid
nana gelbbolašvuođa ja jurdagiid sámegieloahpahusa hárrái, mot sii barget ja ovddidit
giela ja kultuvrra, vaikko leat hástalusat ja váilevašvuođat. Vaikko ovdanbukte olu
váilevašvuođaid ja hástalusaid sámegieloahpahusas, ja losses dovdduid, vuolláneami
ja rahčamuša oahpahusa hárrái, de dáin oahpaheddjiin lea doaivva ja nana jáhkku
joatkit seailluhit sámegiela ja ovddidit sámegieloahpahusa. Sii eai áiggo vuollánit
vaikko dilli lea nu mot lea go sidjiide lea giella nu dehálaš. Sámegieloahpaheaddjit
dahket iešguhtege guovllus dehálaš ja mearkkašahtti barggu.
Sámegieloahpaheaddji ámmáhis leat olu váilevaš áššit mat dagahit losses bargonoađi,
nugo oahpaheddjiid oktonasvuohta ja sámegieloahpaheaddji vátni. Munnos čuožžilii
jearaldat
lea go duođas sámegieloahpaheaddji vátni, vai
lea go nu ahte
sámegieloahpaheaddjit mannet
eará
bargguide
go
eai
oaččo
doarjaga
sámegieloahpahussii? Eará hástalusat ja váilevašvuođat leat oahppoplána fuones
bealit,
oahpponeavvu-
ja
veahkkeneavvovátni,
váilevaš
diibmojuohku,
resursajuogadeapmi ja ruhtadeapmi. Buot dát váikkuhit negatiivvalaččat oahpahussii
ja ohppiid oahppamii. Sihke oahpaheaddjit
ja sámegieloahpahus dárbbaša
máŋggabealat doarjaga nugo veahkkereaidduid
ja gursaplánii heivehuvvon
oahpponeavvuid. Svonni (1993) lea juo 27 jagi áigi ovdanbuktán oahpponeavvováni
ja Jannok Nutti (2010) 10 jagi áigi. Manne ii leat mihkkege ovddiduvvon
oahpponeavvovátnivuhtii Ruoŧa beale Sámis? Maiddái
integrerenoahpahusa
váilevašvuohta
ja
fuones
lágideapmi
váikkuhit
ohppiid
oahppamii
ja
sámegielovdáneapmái. Gean ovddasvástádus lea ovddidit sámeintegrerenoahpahusa
nu ahte šaddá seammadássásaš oahpahus iešguđege skuvllain?
Sámegieloahpaheaddjit dárbbašit maid ovttasbarggu ja gulahallama. Sii dárbbašit
oktasaš gulahallanarena, beassat oktasaš deaivvademiide ja fágadeaivvademiide
lonohallat vásáhusaid
ja doarjut nubbi nuppi. Ovttasdoaibman addá buriid
89
bargoevttohusaid ja kvalitehta oahpahusas loktana. Gean ovddasvástádus lea lágidit
deaivvademiid sámegieloahpaheddjiide?
Oahpaheddjiin geain lea váilevaš sámegielmáhttu dárbbašit beassat sámegielgurssaide
vai ovddidit sihke njálmmálaš, čálalaš ja kulturipmárdusa. Go oahpaheddjiin lea dát
máhttu, de lieđđu positiivvalaš vuoigŋa sámeohppiide, oahpahussii ja bargobirrasii.
Sámegielas lea unnán doarjja skuvllas ja servodagas. Jus sámegieloahpahus galgá
ovdánit, de fertejit oahpaheddjiid bargoeavttut ovddiduvvot.
Ruoŧas ferte sámegielas ja sámegieloahpahusas loktanit árvu. Doarjja, ipmárdus ja
beroštupmi sámegillii ja sámegieloahpahussii ferte boahtit oidnosii ja váldojuvvot
duohtan bajit dásis, stáhtas, ráđđehusas ja politihkkariin, maiddái servodat- ja
gielddadásis.
Lea
buohkaid
ovddasvástádus
doarjut
ja
bargagoahtit
sámegieloahpahusa ovddidemiin nu ahte giella ovdána, nannejuvvo ja seailu
boahttevaš buolvvaide. Maiddái ovttaskas sámegieloahpaheaddji, skuvlla eará bargit,
rektor, skuvlla bajimus hoavda, váhnemat, Sámediggi ja Sámeskuvlastivra fertejit
čájehit beroštumi ja doarjaga giellagáhttemii ja giellaseailluheapmái. Maiddái
sámenuorat joatkkaskuvladásis fertešedje čájehit beroštumi, lohkagoahtit seailluhan
dihte sámegiela.
Čálidettiin masterdutkosa leat muhtin sámegiela ovddidandoaimmat boahtán johtui,
nugo oahpaheddjiid sámegielmáhttolokten ja Sámeskuvlastivrra sámegielplána,
muhto leat ain olu doaimmat mat galggale biddjojuvvot johtui Ruoŧa beale Sámis
ovddidan dihte sámegieloahpahusa. Vuosttažettiin galgá ođđa sámegieloahppoplána
ja sámegielgursaplána ráhkaduvvot. Joatkkaskuvlaoahpahus dárbbašuvvo maid
ovddiduvvot, sihke sámegielgursaplána ja oahpponeavvuid ektui.
Lea maid oahppan oahpaheddjiid vátni ja váilu maid giellamovttiidahttinstipeanda
doarjja joatkkaskuvlla ohppiide. Eará mii dárbbašuvvo ovddiduvvot ja buoriduvvot
lea
skuvllaid
siskkáldas organiseren nu ahte
lea positiivvalaš doarjjan
sámegieloahpahussii. Sávve ahte munno masterdutkkus addá skuvlla rektoriidda ja
hoavddaide, politihkkariidda
ja giellabargiide čuvgehusa
ja duođaštusa mot
sámegieloahpaheaddjit vásihit ja oidnet sámegieloahpahusa dili Ruoŧa beale Sámis.
Ovttas mii ollašuhttit Paulus Utsi divtta, go buohkat beroštit, čájehit árvvu, ipmárdusa
90
ja doarjaga sámegillii ja sámegieloahpahussii, de ii leat mihkkege máŧoheapmin ja nu
mii láhčit jáhku boahtteáigái.
Sámegieloahpahusas leat ain olu dutkanvejolašvuođat ja dutkangažaldagat čoavdimis.
Boahttevaš dutkamuš galggalii giddet fuomášumi Ruoŧa beale joatkkaskuvladássái.
Mot vásihit joatkkaskuvlaoahppit sámegieloahpahusa, ja makkár oaidnu lea sis
sámegillii. Válljejit go oahppit lohkat sámegiela joatkkaskuvllas, manne dahje eai?
Eará mii
livččii miellagiddevaš dutkagoahtit
lea mot oahpaheaddjit olahit
oahppoplána digitaliserenulbmila álgooahpahusas.
91
Gáldut
Aikio-Puoskari Ulla, 2006: Raporta sámeoahpahusas Davviriikkaid vuođđoskuvllain.
Davviriikkalaš veardádallan oahpahusa vuođđoeavttuid perspektiivvas.Anár: Sámi
Parlamentáralaš Ráđđái.
Baker, Colin 2011: Foundations of Bilingual Education and Bilingualism. 5th Edition.
Bristol: Multilingual Matters.
Balto, Asta 1997: Sámi mánáidbajásgeassin nuppástuvvá. Oslo: Ad notam Gyldendal.
Balto, Asta 2008: Sámi oahpaheaddjit sirdet árbevirolaš kultuvrra boahttevaš buolvvaide.
Dekoloniserema
Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla.
akšuvdnadutkamuš Ruoŧa
beale
Sámis. Dieđut
4/2008.
Brateberg, Øivind 2017: Tekstanalyse for samfunnsvitere. 2 utg.
Oslo: Cappelen Damm Akademisk.
Bryman, Alan & Nilsson, Björn 2011: Samhällsvetenskapliga metoder. Malmö: Liber.
Fishman, Joshua A. 1991: Reversing language shift: Theoretical and Empirical Foundations
of Assistance to Threatened Languages. Clevedon: Multilingual Matters LTD.
Grundskoleförordningen1994 <https://www.riksdagen.se/sv/dokument-
agar/dokument/svensk-forfattningssamling/grundskoleforordning-19941194_sfs-1994-
1194> (2.1.20).
Heatta Romsdal, Lena 2018: "Fievrridit sámegiela viidáset mánáide lei ollu váddáset go
Sámegiela
dili
Ledjen
girjjálašvuođa mastergráda dutkamuš. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla.
guorahallan
Sámegiela
doivon".
Álttás:
ja
Helander, Nils Øivind 2003: Sámegiela oahppoplána álgooahpahusa árvvoštallan. – Vuokko
Hirvonen (doaimm.), Sámi skuvla plánain ja praktihkas. Mo dustet O97S hástalusaid?
forskningsråd. Sámi allaskuvla. Kárášjohka:
Reforbma 97evalueren. Norges
ČálliidLágádus. 87-106.
Helander, Nils Øivind 2016: Ohppojuvvon ja sohppojuvvon giella. Gielladiđolašvuohta,
čálamáhttu ja guovttegielatvuohta. Dieđut 1/2016. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla.
Hiim, Hilde & Hippe, Else 1997: Undervisningsplanlegging for yrkeslærere, 6 opplag. Oslo:
Universitetsforlaget.
Hyltenstam, Kenneth & Stroud, Christopher 1991: Språkbyte och språkbevarande: Om
samiskan och andra minoritetsspråk. Lund: Studentlitteratur.
Hyltenstam, Kenneth, Stroud, Christopher & Svonni, Mikael 1999: Språkbyte,
språkbevarande, revitalisering. Samisk ställning i svenska Sápmi. Girjjis Kenneth
Hyltenstam (red.): Sveriges sju inhemska språk – ett minoritetsspråksperspektiv s. 41–
92. Lund: Studentlitteratur.
92
Hyltenstam, Kenneth (red.)(1996) 2009: Tvåspråklighet med förhinder? Invandrar-och
minoritetsundervisning i Sverige. Lund: Studentlitteratur.
Jannok Nutti, Ylva 2010: Ripsteg mot spetskunskap i samisk matematik. Lärarens perspektiv
sameskola. Luleå:
transformeringsaktiviteter
förskola
samisk
och
i
på
Universitetstryckeriet Luleå.
Keskitalo, Pigga 2010: Saamelaiskoulun kulttuurisensitiivisyyttä etsimässä
kasvatusantropologian.
<https://pdfs.semanticscholar.org/4e58/93e12a330c1bcfd5153fb025edf3934d387f.pdf
> (20.03.19)
Keskitalo, Pigga & Määttä Kaarina 2011: Sámi pedagogihka iešvuođat.
Saamelaispedagogiikan perusteet. The Basics of Sámi pedagogy. Grunderna i samisk
pedagogik. Osnovy Saamskoj pedagogiki. Rovaniemi: Lapland University Press.
Keskitalo, Pigga & Määttä Kaarina 2012: Ulbmilin sámi pedagogihka ollašuhttin. Rovaniemi:
Lapland University Press
Keskitalo, Pigga, Määttää, Kaarina, Uusiautti Satu 2013: Sámi education. Frankfurt am Main:
Peter Lang.
Keskitalo, Pigga 2017: Kultursensitiiva sámi skuvla. Kárášjohka: Davvi girji.
Kulturdepartementet (2009:600). Språklagen.
<https://www.riksdagen.se/sv/dokument-lagar/dokument/svensk-
forfattningssamling/spraklag-2009600_sfs-2009-600>(6.3.20).
Kulturdepartementet (2009:724). Lag om nationella minoriteter och minoritetsspråk
<https://www.riksdagen.se/sv/dokument-lagar/dokument/svensk-
forfattningssamling/lag-2009724-om-nationella-minoriteter-och_sfs-2009-
724>(6.3.20).
Kuokkanen, Rauna 2009: Boaris dego eana. Eamiálbmogiid diehtu, filosofiijat ja dutkan.
Kárášjohka: ČálliidLágádus.
Kvale, Steinar & Brinkman Svend 2009: Det kvalitative forskningsintervju. 2. utg. Oslo:
Gyldendal Akademisk.
Kvale, Steinar & Brinkman Svend 2017 (2014): Den kvalitativa forskningsintervjun. 3.
upplagan. Lund: Studentlitteratur
Larsen, Ann Kristin 2017: En enklere metode. Veiledning i samfunnsvitenskapelig
forskningsmetode. 2. utg. Oslo: Fagbokforlaget.
Lindgren, Eva & Belancic, Kristina 2017: Läroplan för sameskolan stöder inte funktionell
tvåspråkighet.<https://www.umu.se/nyheter/laroplanerna-for-sameskolan-stoder-inte-
funktionell-tvasprakighet_5812853/> (29.3.20).
93
Linkola, Inker-Anni & Keskitalo, Pigga 2015: Sámegiela oinnolašvuohta sámi skuvllas. –
Sámi dieđalaš áigečála 1/2015: 7-28. (25.04.2019).
<https://site.uit.no/aigecala/files/2016/04/SDA-1-2015-linkola-ja-keskitalo.pdf>
(20.09.19).
Lundgren, Ulf P. 1999: Ramfaktorteori och praktisk utbildningsplanering. Pedagogisk
Forskning i Sverige årg 4 nr 1. Stockholm: Skolverket.
<https://web.archive.org/web/20160305003413/http://www.ped.gu.se/pedfo/pdf-
filer/lundgren.pdf> (13.02.20).
Myhre, Reidar 2001: Didaktisk basiskunnskap. Oslo: Gyldendal Akademisk.
Määttä, Kaarina & Keskitalo, Pigga 2012: Ulbmilin sámi pedagogihka ollašuhttin.
Rovaniemi: Lapland University Press.
Outakoski, Hanna 2015: Davvisámegielat čálamáhtu konteaksta. The context of North Sámi
literacy. – Sámi Dieđalaš Áigečála 1/2015: 29-59.
<http://site.uit.no/aigecala/files/2016/04/SDA-1-2015-outakoski.pdf>(08.10.19).
Outakoski, Hanna 2018:<http://dutkansearvi.fi/ps/2018/03/>(03.11.19).
Postholm, May Britt & Jacobsen, Dag Ingvar 2010: Kvalitativ metode. En innføring med
fokus på fenomenologi, etnografi og kasusstudier. 2 utg. Oslo: Universitetsforlaget.
Postholm, May Britt & Jacobsen, Dag Ingvar 2016 (2011): Læreren med forskerblikk.
Innføring
Akademisk.
i vitenskapelig metode
for
lærerstudenter. Oslo: Cappelen Damm
Rahko-Ravantti, Rauna 2016: Saamelaisopetus Suomessa. Tutkimus saamelaisopettajien
suomalaiskouluissa. Rovaniemi: Acta
Opetustyöstä
Lapponiensis.
<http://www.linguistic-rights.org/sme/Rahko_Ravantti_ActaE_200_pdfA.pdf>
(24.2.20).
electronica Universitatis
Rasmussen, Torkel 1998: Gielas Gillii Mielas Millii. Sámi guovttegielatvuohta. Kárášjohka:
DavviGirji OS.
Rasmussen, Torkel 2005: Jávohuvvá ja ealáska. Davvisámegielagiid demografiija ja
buolvvaidgaskasaš sirdáseapmi Norggas ja Suomas. Sámegiela váldofágadutkamuš
Romssa Universitehta Humanisttalaš fakultehta Sámi ossodat.
<https://munin.uit.no/bitstream/handle/10037/5064/thesis.pdf?sequence=1&isAllowed
=y> (03.12.19).
Rasmussen, Torkel 2014: Go ealáska, de lea váttis dápmat: Davvisámegiela etnolingvisttalaš
ceavzinnávccaid guorahallan guovtti gránnjágielddas Deanus ja Ohcejogas 200-logu
álggus. Dieđut 5/2014. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla.
Sameskolstyrelsen 2020: <https://sameskolstyrelsen.se> (13.05.20).
Sameskolstyrelsen 2019: Årsredovisning.
<https://sameskolstyrelsen.se/app/uploads/2020/02/Sameskolstyrelsen-
A%CC%8Arsredovisning-2019.pdf >(29.3.20).
94
Sámediggi 2018: De samiska språken i Sverige 2018. En lägesrapport från Samiskt
språkcentrum. Sámediggi/ Samiskt språkcentrum.
Sámediggi 2019: Sametingets språkarbete. < http://www.samediggi.se> (17.03.20).
Skolverket 2019 (2011): Läroplan för sameskolan, förskoleklassen och fritidshemmet.
Stockholm: Skolverket.
Skolverket 2020: <https://www.skolverket.se/undervisning/grundskolan/laroplan-och-
kursplaner-for-grundskolan> (2.4.20).
Skum, Marja-Kristin 2013: Giellamolsun sámi boazodoalus: sámegiela mastergráda
dutkamuš 2011. Kárášjohka: ČálliidLágádus.
Svonni, Charlott 2015: At the margin of educational policy: Sámi/Indigenous Peoples in the
Swedish National Curriculum 2011. Creative Education, 2015, 6, 898-906 Published
Online
<http://www.scirp.org/journal/ce
2015
http://dx.doi.org/10.4236/ce.2015.69091> (29.3.20).
SciRes.
June
in
Svonni, Mikael 1993: Samiska skolbarns samiska: En undersökning av
minoritetsspråksbehärskning i en språkbyteskontext. Umeå: Umeå universitet.
Todal, Jon 2002: "...jos fal gáhttet gollegielat". Vitalisering av samiskspråk i Noreg på 1990-
talet. Tromsø: Universitetet i Tromsø.
Trost, Jan 1997: Kvalitativa intervjuer. 2.upplagan. Lund: Studentlitteratur.
Trost, Jan 2010: Kvalitativa intervjuer. 4.upplagan. Lund: Studentlitteratur.
Utbildningsdepartementet 1994: 1194. Grundskoleförordningen.
<https://www.riksdagen.se/sv/dokument-lagar/dokument/svensk-
forfattningssamling/grundskoleforordning-19941194_sfs-1994-1194>(10.1.20).
Utbildningsdepartementet 2011: 185. Skolförordningen.
<https://www.riksdagen.se/sv/dokument-lagar/dokument/svensk-
forfattningssamling/skolforordning-2011185_sfs-2011-185>(10.1.20).
Utsi, Paulus 1980: Giela Gielain. Divttat. Luleå: Alltryck AB.
Vetenskapsrådet 2017: God forskningssed.
<https://www.vr.se/download/18.2412c5311624176023d25b05/1555332112063/God-
forskningssed_VR_2017.pdf > (08.10.19).
Øzerk, Kamil 2006: Fra språkbad til språkdrunkning- modeller for opplæring med to språk.
Vallset: Opplandske Bokforlag.
95
Mielddus 1 Dutkanlohpeohcamuš
DUTKANLOHPEOHCAMUŠ
Letne Sámi allaskuvlla Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu masterstudeantat.
Áigo čohkket masterdutkamuššii dutkandáhta, nugo masterprográmma ávžžuha.
Munno masterbarggu fáddá lea sámegieloahpahusa dili Ruoŧa beale Sámis.
Oassin masterdutkamušas áigo čohkket čuovvovaš dutkanmateriála:
-áigo jearahallat sámegieloahpaheddjiid vásáhusaid ja oainnuid sámegieloahpahusas.
Fáddá lea unnán dutkojuvvon maŋimuš jagiin, ja lea dárbu oažžut áigeguovdilis
dieđuid sámegieloahpahusas.
Munno sávaldat lea ahte don searvvašit jearahallamii ja buvttášit ovdan du mávssolaš
máhtu ja vásáhusaid sámegieloahpahusas. Dutkanmateriála lea vuođđun munno
masterdutkamuššii. Dutkan
čuovvu
ehtalaš gáibádusaid. Visot materiála
meannuduvvo namaheapmin, ii ge oktage informánta dahje skuvla boađe namuhuvvot
dutkamis. Dieđuid maid informánttat addet eai boađe almmuhuvvot eará sadjái go
dutkanbargui.
Sáddes maila mas vástidat jus háliidat searvat dahje it. Livččiime giitevaččat jus
sáhtášit searvat.
Ustitlaš dearvvuođaiguin, masterstudeanttat
Helena Kuhmunen Marakatt hmarakatt@gmail.com
Ann-Christin Marakatt annchristin.marakatt@gmail.com
Lassedieđut:
Masterprográmma jođiheaddji lea doavttir, vuosttašamanueansa Ylva Jannok Nutti
Sámi allaskuvllas. Son lea munno dutkanbarggu bagadalli. Lassedieđut:
Ylva.Jannok.Nutti@samiskhs.no
Nubbi bagadalli lea Nils Øivind Helander nilshela@gmail.com
Masteroahppu lea dutkanvuđot oahpaheaddjeoahppu mas skuvlaovddideapmi lea
guovddážis. Masteroahppu doarju oahpaheaddjestudeantta fágalaš ovdáneami ja
maiddái nanne sámi skuvllaid ja sámegielat oahpahusa dasgo bohtet eambo
dutkandieđut oahpahussii guoskevaš áššin.
Mielddus 2 Oasseváldiide muhtin jearaldagat ovdagihtii
Oasseváldiide muhtin jearaldagat ovdagihtii
Dutkanbarggus áigu dahkat jearahallamiid sámegieloahpahusa oahpaheddjiiguin.
Dutkamuša
ulbmilin
lea
guorahallat mot
sámegieloahpaheaddjit
vásihit
sámegieloahpahusa.
Mii hehtte eanemusat sámegieloahpahusa ovdáneapmái?
Mii doarju sámegieloahpahusa?
Mii doaibmá skuvllas bures ja mii fas galgá ovddiduvvot?
Mii lea du mielas niehkodilli sámegieloahpahusa ektui?
Mot jáhkat sámegieloahpahusa dilli leat boahtteáiggis Ruoŧas?
Áiggutgo don joatkit bargat sámegieloahpaheaddjin?
Ustitlaš dearvvuođaiguin, masterstudeanttat
Helena Kuhmunen Marakatt hmarakatt@gmail.com
Ann-Christin Marakatt annchristin.marakatt@gmail.com
Mielddus 3 Jearahallanskovvi sámegieloahpaheddjiide
Jearahallanskovvi sámegieloahpaheddjiide
Oahpaheaddji biográfalaš dieđut:
1. Makkár fágalašoahppu lea dus?
2. Lea go dus oahppu sámegielas ja man olu?
3. Lea go dus njálmmálaš-, čálalašmáhttu sámegielas?
4. Galle jagi leat bargan oahpaheaddjin sámegielat ohppiiguin?
Sámegiela sajádat skuvllas:
5. Man giela geavahat don eanemusat bargosajis?, mii gielaid gullo eanemusat
du bargosajis?
6. Geainna humat sámegiela skuvllas?
7. Gos gulat sámegiela / geas gulat sámegiela?
8. Makkár giela hupmet bargit gaskaneaset?
9. Man gillii dollojit bargočoahkkimat?
10. Man gillii addojuvvojit váhnemiidda dieđut?
11. Mot lea du mielas gielladilli bargosajis?
12. Leat go goassege heaitán sámásteamen skuvllas, ja jus goas?
13. Oažžut go don doarjaga ja láidesteami ovddidit sámegiela bargosajis?
14. Goas geavahuvvo sámegiela čálalaččat / njálmmálaččat skuvllas?
Hástalusat sámegieloahpahussii
15. Mii hehtte eanemusat sámegieloahpahusa ovdáneami?
Doarjjan sámegieloahpahussii
16. Mii doarju sámegieloahpahusa
17. Mii doaibmá skuvllas bures ja mii fas galgá ovddiduvvot?
18. Mii lea du mielas niehkodilli sámegieloahpahusa ektui?
19. Mot jáhkat sámegieloahpahusa dilli leat boahtteáiggis Ruoŧas?
20. Áiggutgo don joatkit bargat sámegieloahpaheaddjin?
Bargovuogit oahpahusas:
21. Mot don barggat, ovddidat, nannet ohppiid sámegiela sámegieloahpahusas?
22. Makkár bargovugiid geavahat?
23. Mo lea digitála oahpahusa dilli ja makkár digitálareaidduid geavahat?
24. Mo doaibmá oahppoplána?
Politihkalaš doarjja:
25. Mo lea politihkka Ruoŧas sámegieloahpahusa ektui?
|
https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/bitstream/handle/11250/2789344/Helena%20Kuhmunen%20Marakatt%20ja%20Ann-Christin%20Marakatt%20-%20%27Gal%20s%c3%a1megielain%20l%c3%a1ibbi%20oa%c5%be%c5%beu%27_S%c3%a1megieloahpahusa%20dilli%20Ruo%c5%a7as.pdf?isAllowed=y&sequence=1
|
Oza
-
- Aikio, Aimo
- Aikio, Samuli
- Aikio-Puoskari, Ulla
- Aira, Harrieth
- Andersen, Svanhild
- Angéus Kuoljok, Susanna
- Anti, Trond Are
- Antonsen, Lene
- Baal, Biret Ánne Bals
- Bals, Biret Ánne
- Balto, Asta Mitkijá
- Boine, Else Målfrid
- Dannemark, Nils
- Eira, Inger Marie Gaup
- Eira, Nils Isak
- Erstad, Inger Helen
- Fredriksen, Lill Tove
- Frette, Thor
- Gaski, Harald
- Gaup, Elisabeth Utsi
- Guttorm, Gunvor
- Guttorm, Outi
- Guttorm, Vesa
- Helander, Kaisa Rautio
- Helander, Nils Øivind
- Henriksen, Jan Erik
- Henriksen, Marit Breie
- Hirvonen, Vuokko
- Ijäs, Johanna
- Ijäs, Johanna Johansen
- Janda, Laura
- Jannok Nutti, Ylva
- Jansson, Annika
- Jernsletten, Nils
- Joks, Solveig
- Jomppanen, Marjatta
- Kalstad, Johan Klemet Hætta
- Keskitalo, Jan Henry
- Keskitalo, Pigga
- Kilpimaa, Outi
- Korhonen, Olavi
- Kuokkanen, Rauna
- Labba, Per Stefan
- Lauhamaa, Pigga
- Lehtola, Veli-Pekka
- Linkola, Inker-Anni
- Länsman, Anni-Siiri
- Magga, Ole Henrik
- Magga, Sigga-Marja
- Magga, Tuomas
- Mathiesen, Svein D.
- Mákká Regnor
- Määttä, Kaarina
- Nilsen, Steinar
- Nystad, Kristine
- Nystad, Ritva
- Näkkäläjärvi, Ellen
- Näkkäläjärvi, Klemetti
- Omma, Helena
- Oskal, Nils
- Outakoski, Hanna
- Paltto, Kirsi
- Pedersen, Steinar
- Rasmus, Sierge
- Rasmussen, Torkel
- Rauhala, Ilona
- Sammallahti, Pekka
- Sara, Ravdna Biret Marja Eira
- Sara, Mikkel Nils
- Sarivaara, Erika Katjaana
- Saus, Merete
- Sergejeva, Jelena
- Seurujärvi-Kari, Irja
- Sjöberg, Lovisa Mienna
- Somby, Katri
- Svonni, Mikael
- Trosterud, Trond
- Urheim, Mikal
- Valtonen, Taarna
- Vars, Láilá Susanne
- Ylikoski, Jussi
- Østmo, Liv
Stikkordarkiv: davvisámegiella
Čállinmeattáhusaid guorran Lene Antonsen (UiT Norgga árktalaš universitehta) Viečča artihkkala dás (pdf). Lean guorahallan davvisámegiel teavsttaid, maid lean viežžan interneahtas Norggas ja Suomas, oaidnin dihte mo čállit hálddašit čállingiela ja mat leat dábáleamos čállinmeattáhusat. Dutkanmateriálas 4 % sániin eai leat … Les videre
Hans Aslak Guttorma girjjiin – davvisámegiela koloratiivakonstrukšuvnna veardádallan suomagielain Marjatta Jomppanen (Oulu universitehta) Viečča artihkkala dás (pdf). Koloratiivakonstrukšuvnna geavaheapmi lea muhtinlágan stiilavuohki, mii buktá ivnni čállosii. Hans Aslak Guttorm geavaha koloratiivakonstrukšuvnna viehka olu ja danin dát artihkal gieđahallá davvisámegiela koloratiivakonstrukšuvnna … Les videre
Lokatiivva gehčosat Gáivuona suopmanis Lene Antonsen (Romssa universitehta) Viečča artihkkala dás (pdf). Locative suffixes in the Gáivuotna dialect In Sami the locative singular s-suffix is the most common one, but in some dialects -n is used in bisyllabic stems and -s … Les videre
Njealji davvisámi adposišuvnna geavahus Lene Antonsen (Romssa universitehta) Laura Janda (Romssa universitehta) Biret Ánne Bals Baal (Romssa universitehta) Viečča artihkkala dás (pdf). Artihkkalis mii leat guorahallan njeallje davvisámegiela adposišuvnna maid sáhttá geavahit sihke preposišuvdnan ja postposišuvdnan, nu gohčoduvvon ambiposišuvdnan: miehtá, čađa, … Les videre
Davvisámegiela distributiiva cealkagat Pekka Sammallahti (Giellagas-instituhtta, Oulu universitehta) Viečča artihkkala dás (pdf). On distributive clauses in North Sami Distributive clauses contain one or more distributive phrases, i.e. phrases quantified with distributive pronouns such as goabbat 'each (of two)', goabbáge id., guhtet … Les vid
|
https://site.uit.no/aigecala/tag/davvisamegiella/page/2/
|
Jump to navigation
Back To All
Doavttergráda stipendiáhtta duojis ja dáiddalaš ovdánahttinbarggus. Čuovun Nášunála dutkanskuvlla dáiddalaš ovdánahttinbarggus Oslo dáiddaallaskuvlla (Oslo National Academy of the Arts) bokte.
Master Sámi allaskuvllas, 2019. Máilbmi lea girjái: Makkárat lea Guovdageainnu mállet čuolddaboahkániid ja seahkohiid hervenmállet, ja maid dat muitalit? https://hdl.handle.net/11250/2653623.
Praktihkalaš pedagogalaš oahppu, Høgskolen i Finnmark (dál: Norges arktiske universitet, campus Alta). Fágareive dipmaduojis.
Dutkanberoštumit: duodji, eamiálbmot dáidda ja -diehtu, árbevirolaš máhttu ja dan oahpaheapmi.
Sámi allaskuvla / Sámi University of Applied Sciences
Hánnoluohkká 45NO-9520 GuovdageaidnuTel:+47 78 44 84 00E-poastta/e-mail: postmottak@samas.noOrg.nr: 971 519 363
Kontaktinformasjon ansatte
Faktura til Samisk høyskole
Reiseregning og honorarkrav
Personvernerklæring
Tilgjengelighetserklæring
© Sámi University of Applied Sciences
Developed by: Ramsal
|
https://samas.no/nb/ansatt/sara-inga-johansdatter-utsi-bongo
|
Latest news
- Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi
- Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune
- Samisk utdanningskonferanse: nye frister
- Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding
- Samers helseforhold
- Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke
- Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer
- Studieprogrammer høsten 2024
- Statsbudsjettet 2024: Tildeling til Samisk høgskole
Vuosttaš háve beakkán dutkanjournalii.
Sámi allaskuvlla dutkit beassan kommentárain mielde Nature Climate Change journálii.
Dutki guovttos vuosttašamanueansa Inger Marie Gaup Eira ja professor Svein Disch Mathiesen leaba Anders Oskalin, ICR direktevrran ja professor Inger Hanssen-Bauerin, Norsk Klimatjenestesenter jođiheaddjin, ovttas beassan almmuhit kommentáračállaga beakkán dutkanjournálii Nature Climate Change.
– Mii leat beassan dakkár dutkanjournálii masa ii leat beare álkit beassat, dadjá Inger Marie Gaup Eira. Son lea hui duhtivaš go lea vuosttaš geardi go sámi dutkan beassá dán journálii mielde.
Čála maid sii leat beassan almmuhit dutkanjournálii lea kommentára árbevirolaš máhtu muohttaga birra ja dan árbedieđu áitagiid birra. Čállaga lea máksima duohkin eŋgelasgillii dáppe "Snow cover and the loss of traditional indigenous knowledge".
|
https://www.samas.no/nb/node/4434?page=3
|
øk
Viser treff 1-4 av 4
Sámi oahpaheaddjit sirdet árbevirolaš kultuvrra boahttevaš buolvvaide
(DIEĐUT;2008/4, Research report, 2012-07-09)
Girjji vuođđun lea skuvlaovddidanbargu, mii čađahuvvui Ruoŧa bealeSámis, 2005−2007. Sámeskuvllat Johkamohkis ja Jielleváris válde iežainitiatiivva dutkanbirrasiiguin bargat ovttas ja dalá rektorat, Gudrun Kuhmunen, Carina ...
Namat dan nammii
(DIEĐUT;1/2008, Doctoral thesis, 2012-07-09)
This doctoral dissertation is a multidisciplinary study of the treatment of Sáminomenclature in official use and of the creation by political means of Norwegianplacenames in indigenous Sámi areas up to the end of the ...
Sámi Radion toimittajien käsityksiä saamelaisen median tehtävistä
(DIEĐUT;2/2007, Research report, 2012-07-09)
Omakielisillä medioilla on merkittävä rooli vähemmistöyhteiskuntien kielen ja kulttuurin säilymiselle. Haastatteluaineistoon perustuvassa pro gradu tutkielmassani, jonka pohjalta tämä julkaisu on toimitettu, pohdin saamelaisen ...
|
https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/discover?filter=Humanities%3A+000&filter_0=s%C3%A1megiella&filter_relational_operator=equals&filter_relational_operator_0=equals&filtertype=subject&filtertype_0=subject
|
Máilmmiviidosaš filbmabuvttadeaddji Walt Disney Animation Studios lea almmustahttán Frost 2 -filmmaš filbmaseavtti nappo trailera. Filmmas dahkkojuvvon trailer čájeha, ahte filbma lea ožžon inspirašuvnna Sámis. Traileris sáhttá oaidnit mehciid, gođiid ja boazodoalu.
Walt Disney Animation Studios (WDAS) almmuhii geassit, ahte fitnodat lea ráhkadeamen davvisámegielat veršuvnna Frozen 2 -filmmas.
Frozen 2 filmma jorgaleamis vástida Rick Dempsey SVP Creative Disney Character Voices International bealis. Rick Dempsey goziha ja jođiha davvisámegielat jorgalanbarggu. Disney Animation ja Disney Character Voices International leat oalle aiddo bargan ovttasbarggu Tahiti, Hawaii, ja Aotearoa guovddášolbmuiguin sin eamiálbmotgielaid guovllu veršuvnnain ráhkadit Moana filmma. Filbma galggašii gárvánit Tahiti, Hawaiia ja Māori gielaide.
Ođđa Frozen-filmmas Sámi luondu ja juoigan
Beakkán Frozen-ealligova guvttešoasis lea almmustuvvan filbmabihtáš. Frozen 2:žii, mii almmustuvvá skábmamánus, leat váldán málle Sámis.
Filbma lea boađus Walt Disney Animation Studios ja sámi álbmoga ovttasbarggus. Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR), Sámeráđđi ja Walt Disney Animation Studios leat ovttasbargan ja dál boađusin šaddá sámegielat veršuvdna bivnnuhis mánáidfilmmas. Frozen 2 filbmadahkkit gallededje Sámis, man boađusin Sámi bargojoavku lea addán rávvagiid filbmadahkkiide.
Disney olbmot, earret eará bagadalliguovttos Chris Buck ja Jennifer Lee, leaba fitnan Sámis sihke Suoma ja Norgga bealde čoaggimin dieđuid ealligova váras.
Frozen 2 -tráilerfilmmas oidnoge dego Sámi johkaleagi luondu ruškki ivnniiguin, ja duogábealde gullo juoigan. Musihkkii lea bidjan nuohta musihkar Frode Fjellheim.
Vuosttas Frozen-filbma, mii almmustuvai 2013, lea máilmmi buot áiggiid eanemus ruđa dahkan animašuvdnaealligovva
Geahča dáppe filbmaseavtti.
|
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/oa_frozen-filmmas_trailer__geahca_filbmaseavtti/10987765
|
Latest news
- Housing, dining and kindergarten when you are student
- Haven't applied for studies yet for the coming autumn? We have extended the application deadline!
- New book on the conditions for Sámi art and duodji in Sápmi and the importance of self-determination
- Apply for studies at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Apply for spring studies 2024
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
Verdde ásahusat čoahkkanit vuosttaš gearddi
Árktalaš oahppoásahusat Verdde fierpmádagas deaivvadit Guovdageainnus
Lea vuosttaš gearddi go Verdde ásahusat University of Alaska Fairbanks, Nunavut Arctic College, Memorial University Labrador ja Sámi allaskuvla čoahkkanit Verdde fierpmádaga dihte.
Verdde ásahuvvui 12 jagi áigi ja fierpmádat lea erenoamážit bargan nannet fágabargiid lonohallama, ovddasbarggu ja maiddái juogadit dutkama.
Verdde lágida seminára Árktalaš eamiálbmot oahpahus.
Seminára lea buohkaide rabas.
Guovdageainnu Diehtosiiddas, gaskavahku geassemánu 10. beaivvi diimmu 14:00.
|
https://www.samas.no/en/node/840
|
Ođđasit ordnejuvvon sámediggeválggaid jietnahárábat leaba Kari Kyrö Anáris ja Sámedikki dálá ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi Anáris. Kari Kyrö faskii válgavuoittu 215 jienain. Näkkkäläjärvi čokkii 187 jiena.
Kyrö ii lean mielde mannan čavčča válggas, go válgalávdegoddi ii lean merken su jienastuslohkui. Son lei vuordán dán sullasaš bohtosa.
– Giittán jienasteddjiid. Sii hálidedje addit dan bohtosa, ahte olbmuid sirren iešguđet joavkkuide ja eret gahčaheapmi ii leat heivvolaš. Dat lea hui čielga signála das, dadjá Kyrö.
Näkkäläjärvi lea duđavaš iežas menestuvvamii, muhto illuda erenomážit das, ahte válgaboađus addá doarjaga dálá Sámedikki politihkkii.
– Dát min politihkka, mii deattuha eamiálbmotrivttiid ja háliida nannet sápmelaččaid rivttiid, dat linnjá vuittii ja čielgasit dat boahtá joatkašuvvat čuovvovaš Sámedikkis. Dat lea buot deháleamos, dadjá Näkkäläjärvi.
Maiddái Näkkäläjärvi lei máhttán vuordit dákkár válgabohtosa.
– Maid mun háleštin olbmuiguin válggaid áigge, de olbmot ledje aktiivvalaččat áigumin jienastit, olbmot háliidedje bealuštit Sámedikki ja sihkkarastit, ahte dákkár politihkka joatkašuvvá.
Ođđasit ordnejuvvon válggain jienastedje 48,08 proseantta sis, geain lea jienastanvuoigatvuohta. Čakčat jienastanproseanta lei 51,6 proseantta.
Áigi geahččat ovddosguvlui
Jietnahárát Kari Kyrö áigu dál geahččat ovddosguvlui ja sávvá, ahte dál Sámedikkis jurddášit eanet viidásit, vai olles álbmot sáhtášii čoahkkanit oktii.
– Mun lohpidan geahččat iežan doaimmain vejolaš feaillaid ja vuorddán, ahte vuostebealli dahká seammaláhkai. Njuovžilis ovttasbargu lea bovdet olles álbmoga oktii ja smiehttat, mo mii heivehit olles sámi eamiálbmoga eallima nu, ahte sáhttit ovttas joatkit ovddosguvlui, smiehtada Kyrö.
Pirita Näkkäläjärvi illuda beassat joatkit ovttasbarggu eará sámediggeáirasiiguin ja giitala buot válgaevttohasaid sihke -bargiid.
– Mis leamašan hui buorre vuoigŋa ja ovttasbargu dán bajis, jáhkán ahte beassat joatkit dan. Lea hui dehálaš, ahte sámi álbmot lea aktiivvalaš ja mii bargat garrasit sámerivttiid ovdii dás duohkoge, dadjá Näkkäläjärvi.
Demokratiija dilli lea fuotni, oaivvilda gahččan lahttu
Dáin válggain gahčaiga guokte lahtu, geat válljejuvvuiga mannan čavčča válggain Sámediggái. Kari Toivo Lukkari Kirkkonummis ja Marko Katajamaa Avvilis eaba beassan šat joatkit Sámedikkis.
Lukkari muitala, ahte son lea behtton iežas válgabohtosii.
– Jáhkán dat áššit maid lean čállán ja hállan, dat eai kánske seammaláhkai lihkat Ohcejotbeale ja min davvisámiid, go fas anáraččaid. Lean eambo anárašáššiid čállán, smiehtada Kari Toivo Lukkari.
Lukkari válljejuvvui Sámediggái čakčat 87 jienain. Vel otne gaskavahku eat dieđe man olu son dáin válggain oaččui jienaid.
Son goit áigu ain dás duohkoge čuovvut sámiid áššiid, vaikko ii joatkke sámepolitihkas.
– Mu mielas demokratiija dilli lea fuotni ja dan birra dieđusge lean dánge rádjai čállán, ja boađán ovddosguvluige čállit. Vuolggángo goassige evttohassan, danhan oaidná de boahttevuođas, dadjá Lukkari.
Maiddái Marko Katajamaa mielas lea váivi, ahte ii beassan joatkit šat Sámedikki lahttun.
– Iihan dat leat somá, go lea evttohassan ja de gahččá, dadjá Katajamaa.
Katajamaa lea geargan juo analyseret válgabohtosa olu ja oaidná, ahte mannan válggain máŋggas jienastedje su danin, go anáraččaid evttohasat eai lean nu olu. Son jáhkká, ahte son oaččui Kyrö jienaid mannan čavčča válggain.
– Doppe dat jienat bohte. Danin ledjen vuordán, ahte gahčan. Diđiimet, ahte guokte olbmo gahččaba eret. Kyrö ja Inka Kangasniemi manaiga sisa ja de manahit báikkiid, smiehtada Katajamaa.
Marko Katajamaas lea jagiid vásáhus gielddapolitihkas, ja son oaidná, ahte Sámedikkis lea olu buoret vuoigŋa. Su mielas almmolaš ságastallamis Sámedikki doaimmain leat giellásat.
– Sámedikki doaibmakultuvrras boahtá olu disinformašuvdna. Dat lea justa nuppe gežiid. Sámedikki doaibmakultuvra lea lieggus ja váldá earáid bures vuhtii. Dat lea demokráhtaláš organišuvdna.
Sus lea ain áigumuš joatkit sámeáššiiguin bargama ovdamearkka dihte lávdegottiin ja ráđđádallangottiin.
– Gal mun boađán addit návccaidan sámiid ovdii, lohpida Katajamaa.
|
https://yle.fi/a/74-20097806
|
Hämeenlinna gávpotmusea sámedávvirčoakkáldat skeŋkejuvvo Sámemusea Siidii gaskavahku 9.11. Dilálašvuođas olbmot besset oaidnit, makkár diŋggat čoakkáldagas leat.
– Mis lea dáppe buohkaide rabas dilálašvuohta, gos leat muhtin sáhkavuorut, main mii muitalit, ahte mii dát čoakkáldatskeŋkejupmi lea, makkár diŋggat das leat ja makkár duogážat dan čoakkáldagas leat. Ja de buohkat besset oaidnit daid diŋggaid ja besset geahččat daid áibbas lahka, muitala Siidda čoakkáldatamanuensa Anni Guttorm.
Dilálašvuohta álgá diibmu 13.00 Sámemusea Siidda auditorias. Báikki alde lea maiddái Hämeenlinna gávpotmusea jođiheaddji Tuulia Tuomi.
Diŋggat čoggojuvvon Anára, Ohcejoga ja Soađegili Riesto gili guovlluin
Čoakkáldaga máhcaheapmi Sápmái lea mearkkašahtti sihke museai ja sámeservošii.
– Dás lea midjiide min museai hui stuorra mearkašupmi. Dálhan mii beassat fállat min álbmogii dáid diŋggaid, vai sii besset dutkat daid, geahččat daid. Ja dieđusge mun jáhkán, ahte sápmelaš servošii dás lea suorra mearkkašupmi, danin go dálhan dat diŋggat leat dáppe ruovttus, dáppe Sámis, ja mii beassat daid geahččat ja dutkat. Ja dáppehan dieđus lea maiddái dat diehtu ja dat dáidu, mii laktasa daidda diŋggaide, ahte beassat atnit dan ávkin, go mii dutkat daid diŋggaid, illuda Guttorm.
Hämeenlinna gávpotmusea čoakkáldagaide dávvirat leat boahtán hämeenlinnalaš virgeolbmuid ja priváhtaolbmuid skeŋkejumiid bokte dan maŋŋá go musea vuođđuduvvui 1910.
– Dán čoakkáldagas doppe leat sierra olbmot, geat leat čoaggán daid dalle 1900-logu alggus. Dat leat dáppe Anára guovllus, muhto maiddái Ohcejogas ja dasto Soađegili Riesto gilis čoggojuvvon dat diŋggat, Guttorm dadjá.
Juo nubbi čoakkáldatskeŋkejupmi Siidii
Ovdal Hämeenlinna gávpotmusea skeŋkejumi Sámemusea Siidii lea boahtán okta čoakkáldatskeŋkejupmi, go Museaguovddáš Vapriikki Tamperes skeŋkii beannot jagi dassái sámedávvirčoakkáldagas Siidii.
Sámedávvirčoakkáldagat leat goittotge vel miehtá Suoma.
– Várra eanemus leat doppe Suoma álbmotmuseas, doppe leat sullii 2 500 - 3 000 diŋgga vel dan museas, muhto dieđus maiddái eará museain, ovdamearkka dihte Lappi eanagoddemuseas lea maiddái.
Sáhka lea leamašan das, ahte čoakkáldagat máhcahuvvošedje maiddái Suoma álbmotmuseas Sápmái.
– Mii sávvat dan, ahte dat goas nu boađášedje deike min museai, dadjá Guttorm.
|
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/samedavvircoakkaldat_skekejuvvo_samemusea_siidii_otne/9281061
|
- Álbmotmeahcit
- Eará guovllut
- Historjáčuozáhagat
- Johtolagat
- Luondduguovddážat
- Sámi meahcceguovllut
- Stobut
- Boazodoalloguovlu
Mahlad, láigostohpu
Láigostohpu, 5 olbmo. Sávdni lea sierra.
Várrehusat
Stohpu lea oaivvilduvvon vuosttas sajis guovllu luondoturismafitnodatdoalliid geavahussii. Earát sáhttet dahkat várrehusaid jahkásaččat 1.3. rájes, juogo Avvila Bálvalanbáikái (Ivalontie 10, 99800 Avvil (Anár), tel. 0206 39 7701) dahje Luondduguovddáš Siidii (Inarintie 46, 99870 Anár, tel. 0206 39 7740).
Várreneavttut Mahlada láigostohpui. Geahča čoavdaga viežžansajiid.
Rádjegozáhusa ovddes gohcinstohpu, mii lea Anárjávrri stuorámus sullo Mahlada davábealde uhca sullos. Stohpu lea ráhkaduvvon jorba hirssain ja heive birrajagaš geavahussii.
Sajádat
Davvi-Lappi, Anára gielda, Anára vánddardanguovlu, Anárjávrri čáhcejohtolagat, Anárjávri. Stohpui lea fatnasiin mátki Veskonjárggas 10 km ja dálvit mohtorgielkkáin Avvilis 23 km.
Stobu koordináhtat WGS84 lat: 68° 51.9640' lon: 27° 32.5977' ETRS-TM35FIN: N: 7639524 E: 521860
Sullos eai leat eará barttat. Lagamuš gilli lea Avvil 23 km, gos leat buot vuođđobálvalusat.
Haddi
100 € / jándor dahje 500 € / vahkku (sis 10% álv).
Čoavdagiid sáhttá viežžat Avvila Bálvalanbáikkis dahje Luondduguovddáš Siiddas máksoguitte vuostá. Čoavdda máhcahuvvo seamma sadjái.
Biergasat
Liggemii muorrauvdna, lassin ruovdeuvdna, gássauvdna ja -jiekŋaskáhppe. Čuovgan beaivvášseallačuovggat ja stobus seaŋggat, maid sáhttá lebbet. Juhkančáhci váldojuvvo jávrris ja sávdni, mas lea gárvodanlatnja. Gáttis lea buorre kádja, muhto ii almmolaš vuojadangáddi. Lassin biergasiidda gullá guoli suovastanlihtti.
Stobus leat bázahuslihtit, muhto ávžžuhat buktit vánddardeaddjiid bázahusaideaset hámmanid ekočuoggáide, mat leat Anára girkosiidda sihke Veskonjárgga fánashámmaniin. Loga lasi ruskkahis vánddardeamis.
Fuopmášumit
Stobus 3 km duohken johtá Anár–Avvil-mohtorgielkamáđii. Fanasoalli johtá Mahlada ja Beahcesullo gaskka sulliii 0,5 km geahčen stobus. Gáttis lea kádja ja stobu gáddái sáhttá boahtit stuorrage fatnasiin.
Stohpui ii oaččo buktit biebmoelliid.
Fuolahusas vástida
Meahciráđđehus, Lappi Luonddubálvalusat.
Lassidieđut Luondduguovddáš Siida, tel. 0206 39 7740.
|
https://web.archive.org/web/20211021112627/https:/www.lundui.fi/mahladlaigostohpu
|
Norgga beale oahppoplána doaibmi guovttegielatvuohta – mo dan meroštallat?
Nils Øivind Helander (Sámi allaskuvla)
Viečča artihkkala dás (pdf).
Norgga beale oahppoplánaid mielde oahpahusa gielalaš ulbmil lea dahkat ohppiid doaibmi guovttegielagin. Artihkkalis guorahallojuvvo mo doaibmi guovttegielatvuođa sáhttá meroštallat. Skuvlla giellaoahpahusa vuođđun lea normerejuvvon giella, mii geavahuvvo oahppogirjjiin. Dákkár normatiiva oainnu mielde guovttegielat olbmo giellamáhttu dábálaččat buohtastahttojuvvo ovttagielat olbmo giellamáhtuin ja danin guovttegielasteapmi dahje kodamolsun dábálaččat ii adnojuvvo vuogas giellageavaheapmin. Artihkkalis guorahallojuvvo maiddái mo guovttegielat olbmo giellamáhttui gullá heivvolaš gulahallandilálašvuođas sáhttit guovttegielastit. Loahpas gieđahallojuvvo vel matematihkkaoahpahusa giella, man birra ságastallojuvvo dávjá sihke skuvllas ja maiddái mediain.
Functional bilingualism
According to the Sámi curriculum plan in Norway, the aim is that Sámi students should become functionally bilingual by the time they finish school. They are then supposed to be sufficiently competent in Sámi and Norwegian to be able to function in both Sámi and Norwegian society as well as being able to interpret between the two languages. According to the plan for English, students are expected to become largely multilingual. In this paper, I discuss the concept of functional bilingualism as it appears in the curriculum plan based on views presented in current bilingual research. The starting point is what is said and what is not said about the concept of functional bilingualism in the subject plans for both the Sámi and Norwegian languages. Aspects of language use are restricted to a discussion of form and function when communicating content and attitudes. I also discuss the relationship between normative and descriptive approaches to language in education, within the framework of which I shall also discuss both code switching and language mixing. The concept of proper language use based on the ideal of a fluent monolingual language competence and performance does not seem to leave room for bilingual students' whole repertoire of language skills. In the last part of my paper I also discuss the use of Sámi as the medium of instruction in mathematics from a bilingual point of view.
|
https://site.uit.no/aigecala/sda-2-2012-nils-oivind-helander/
|
Latest news
- Bo, spise og barn i barnehage mens du studerer
- Opptakskravene til lærerutdanninga er endret
- Studere til til høsten? Vi har forlenget søknadsfristen!
- Seks nye samiske veivisere
- Nye samiske veivisere offentliggjøres i Europas kulturhovedstad 2024
- Vil du omprioritere studieønsket ditt?
- Konsekvenser for Sámi allaskuvla når 27 ansatte er i streik
- Harald Gaski utnevnt til æresdoktor
- Tospråktesten våren 2024
Stáhta stivren ja árbevirolaš ekologalaš máhttu boazodoallohálddašeamis
Boazodoalu árbevirolaš ekologalaš máhttu ja hálddašanvuogit unnán váldojuvvojit mielde iešguđetge stivrenproseassaide mat váikkuhit boazoealáhussii.
PhD kandidáhtta Ellen Inga Turi bealuštii miessemánu 20. beaivvi iežas doavttirgráda "Stáhta stivren ja árbevirolaš ekologalaš máhttu boazodoallohálddašeamis" Ubmi universitehtas. Vásttosteaddji lei professor Dietrich Soyez geografi instituttas Kølna Universitehtas, Duiskas. Dutkkus lea oassin IPY EALÁT dutkanprošeavttas. Sámi Allaskuvla ja UArctic EALÁT Instituhtta Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddážis Guovdageainnus leaba koordineren dán prošeavtta. Seastinbáŋkku 1 Davvi- Norgga dutkanfoanda, Boazodoalu ovdánahttinfoanda, davviriikkaid ministerráđđi ja Norgga dutkanráđđi leat ruhtadan dán barggu.
Dutkos lea guorahallan sámi boazodoalu Oarje-Finnmárkkus, Davvi Norggas, ja nenetsa boazodoallu Jamalnjárggas, Oarje-Sibiras. Dát leat stuorámus boazodoalloguovllut máilmmis, sihke olbmuid ja ealuid dáfus. Dain guovlluin leat ovttaláganvuođat, muhto maid nuppe dáfus stuora erohusat, nugo erohusat politihkalaš organiseremis ja stivrenvuogádagain.
Ellen Inga Turi bohtosat čájehit ahte váikko eiseválddit iežaset gulaskuddanproseassain dávjá váldet fárrui boazodoalu iežas organiserenovttadagaid, nugo siidda, de aŋkke eai ane boazodoalu árbevirolaš máhtu vuođđun mearrádusaide dahje stivrejupmái. Čilgehussan dasa lea go stivrenprinsihpat leat formaliserejuvvon dainna lágiin ahte ii leat sadji eará máhttovuogádagaide go oarjemáilmmi dutkanmáhttui, ja iige leat sadji eará organiserenvugiide go hierárkkalaš dahje eanetlogu stivremii.
Boazodoalloealáhusa hálddašeapmái dárbbašuvvo ollislaš strategiija dasa movt árbevirolaš máhtu galgá oažžut vuođđun stivrenproseassaide danne go ii leat doarvái dušše atnit mielhálddašeami ja dábálaš gulaskuddanproseassaid.
Oktavuođadieđut
Ellen Inga Turi, tlf. +4740746996
|
https://www.samas.no/nb/node/3541
|
Helssegis lágiduvvo ođđajagimánus stuorra seminára sápmelaččaid birashástalusain.
Jearaldat lea Saisiko olla ympäristökonfliktisoppaa-prošeavtta loahpahansemináras, man fáddán leat sápmelaččat, árktalaš guovlu ja birasmearrádusat.
Semináras hállet earret eará ođđa sámediggeáirras ja City-Sámit -searvvi ságadoalli Pentti Pieski, Jagi sápmelaš Outi Länsman, ovttaveardásašvuođaáittardeaddji Kirsi Pimiä ja Saisiko olla ympäristökonfliktisoppaa -prošeavtta dutkit.
Sáhkavuoruid lassin semináras lea maiddái panelaságastallan riikkaidgaskasaš vuoigatvuođa ja instituhtaid mearkkašumis sápmelaččaid guoski birasmearrádusain. Panelii oassálastet Helssega universitehta sámegiela ja -kultuvrra lektor Irja Seurujärvi-Kari, europarlamentarihkkár Sirpa Pietikäinen, Lappi universitehta dutkidoavttir Leena Heinämäki ja olgoministara ovddasteaddji.
Seminára dollojuvvo ođđajagimánu 22. beaivvi diibmu 12-16.15 Voimatalos.
Porot kuuluvat tuulelle -dokumentára oažžu vuosttas eahkeda
Seminárabeaivvi eahkedis almmustahttet ja čájehit vuosttas geardde Porot kuuluvat tuulelle -dokumentára, mii muitala Giehtaruohttasa boazosápmelaččaid birashástalusain.
Dáhpáhus álgá diibmu 19 Kulturguovddáš Caisas. Báikki nalde lea earret eará neavttár Anni-Kristiina Juuso. Eahketprográmma joatkašuvvá vel dan maŋŋá earret eará musihkkaovdanbuktimiiguin.
Sihke beaive- ja eahketdilálašvuođaide galgá almmuhit iežas maŋimustá 18.1. Lassidieđuid ja olles semináraprográmma sáhttá lohk
|
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/helssegis_ordnejuvvo_stuorra_seminara_sapmelaccaid_vasihan_birashastalusain/8527437
|
Imaštalan čájálmas guovddáš olbmot deaivvadedje aitto hábmegoahtin dihte čájálmasa mii galgá vuosttaš geardde čájehuvvot čakčamánus. Čálli/bagadalli persovnnalaš vásáhus čižžeborasdávddas lea čájálmasa vuođđu, muitaluvvon Mary Sarre ja Roger Ludvigsen bokte musihkain ja neaktimiin.
Dal geassemánus deaivvadedje Imaštalan čájálmasa guovddáš olbmot hábmegoahtin dihte čájálmasa mii galgá leahkit gárvvis čájehuvvot vuosttaš geardde čakčamánu 2. B.. Sihke čálli, guhte maiddái lea čájálmasa bagadalli, Eva Dons, ja dieđusge neavttár Mary Sarre ja musihkkár Roger Ludvigsen leigga deaivvadeamis, nu maiddái čájálmasa bivttashábmejeaddji Ramona Salo Myrseth ja muđui earát teáhteris.
Čižžeborasdávda
Čájálmasa vuođđu lea čálli/bagadalli iežas persovnnalaš vásáhus čižžeborasdávddas ja buozalmasjođus. Dan galgaba neavttár Mary Sarre ja musihkar Roger Ludvigsen nu bures go vejolaš musihka ja neaktima bokte muitalit. Musihkka lea dehálaš reaidu čájálmasas.
Čájálmasa vuosttaščájálmas lea Guovdageainnus, das maŋŋel johtá čájálmas Finnmárkkus ja Troms bealde, ja finada maiddái golbma báikkiin suomabeale.
|
https://beaivvas.no/imastalan-habmemis/
|
Oallugat leat jođus gaskavahkku, várut fal eará johtaleddjiid. – Leat oaidnán vuddjiid vuoidame ámadaju vuojidettiin.
Oallugat leat jođus gaskavahkku, várut fal eará johtaleddjiid. – Leat oaidnán vuddjiid vuoidame ámadaju vuojidettiin.
Dan dadjá Roger Ytre-Hauge, gii lea Frende Forsikring fágahoavda.
– Dál gal lea dušše somás fearán, go buot manai bures, muhto livččii sáhttán mannat hui hejot. Go leat stivrrana duohken, de galggat vuodjit, it ge maide eará, dadjá son preassadieđahusas.
Gaskavahkku beassášvahkku lea hui huššabeaivi go olu olbmot girddáhallet. Diibmá ledje badjel 3000 lihkohisvuođa biillaiguin Norggas dán beaivvi ja gitta 2. beassášbeaivvi radjái. Buhtadussubmi dán guđa beaivvis lei badjel 59 miljovnna ruvnno. Dan čájehit Finans Norge logut.
– Leat gállja luottat, vuoddjit eai leat doarvai áicilat ja lea beare alla leahttu, dadjá Ytre Hauge.
Biillat mat eai gierdda buollaša
Olu vahágat fievrruin leat danne go eai leat doarvái buori ortnegis ovdal go dollejit mátkái.
– Mii oaidnit ahte leat olu biillat mat njulgestaga eai gierdda buollaša. De dárbbahit olbmot veahki gádjumii, ruoktot beassat ja viežžat biilla, dadjá Frende biilačeahppi.
Son muittuha vel muhtun dehálaš diŋggaid:
– Sánit mátketelefuvdna ja biila sáhttet sulastahttit, muhto eai gula veaháge oktii. Orru nu ahte oallugat eai leat vel ipmirdan dan, dadjá Ytre-Hauge.
– Dieđusge ii galgga čállit dahje vástidit dieđuid vuojidettiin. Jus orut dan ferteme dahkat, de bisán. Olu lihkohisvuođat leat čuožžilan juste dan geažil.
Sihkkarastte gálvvu
Go bearaš lea jođus bartii, de dávjá lea gálvvu vaikko man olu, olu biebmu ja stuora diŋggat mat galget mielde. De besset páhkket biilla albmaládje.
– Bija daid losimus diŋggaid vuolemussii ja áibbas seainni vuostá. Ii oktage hálit ahte gálvu galgá girdit njeaiga jus oktiibeaškkiheapmi deaivida. Jus šattat fáhkka goazastit go leahttu lea 50 km/dii, de deadda 20 kilosaš seahkka 1,25 tonna, čilge Ytre-Hauge.
Loahpas muittuha vel iskat leat go juvllat doarvái buorit, ja čuovggat leat doarvái čuovgadat.
|
https://www.avvir.no/vuoiddadii-amadaju-vuojidettiin/#respond
|
1Das maŋŋil Moses ja Aron manaiga farao lusa ja dajaiga: "Ná cealká Hearrá, Israela Ipmil: Luoitte mu álbmoga vuolgit, vai sii besset doallat meahcis basiid mu gudnin." 2Farao jearai: "Gii lea Hearrá? Galggašingo mun jeagadit su ja luoitit Israela vuolgit? Mun in dovdda Hearrá inge áiggo luoitit Israela vuolgit." 3Soai vástideigga: "Hebrealaččaid Ipmil lea almmustuvvan midjiide. Divtte min mannat golmma beaivása duohkái meahccái oaffaruššat Hearrái, Ipmilasamet, vai son ii časkkáše min rohttudávddain iige mihkiin." 4Muhto Egypta gonagas dajai sudnuide: "Manne doai, Moses ja Aron, hehttebeahtti álbmoga bargamis? Mannet bargat!" 5Ja farao dajai vel: "Dan álbmoga olbmot leat juo eanebut go eatnama iežas olbmot, ja doai dáhttubeahtti bissehit sin bargamis!" 6Seammá beaivvi farao cealkkihii fálddiide ja hoavddaide: 7"Allet atte šat álbmogii oalggaid tiilabargguid várás nugo ovdal. Sii galget ieža mannat čoaggit oalggaid. 8Bidjet sin dattetge ráhkadit seammá ollu tiillaid go ovdalge, alletge geahpet das maidege. Sii leat láikkit, danin sii huiket: Mii dáhttut mannat oaffaruššat Ipmilasamet! 9Olbmáid galgá bidjat garra bargui, vai sis lea dahkamuš galle, eaige sii astta guldalit giellásiid."
10Fálddit ja hoavddat manne dadjat israellaččaide: "Farao cealká ahte son ii atte šat didjiide oalggaid. 11Dii fertebehtet ieža háhkat alcceseattet oalggaid, muhto beaivebarggu tiillaid lohku ii oaččo geahppánit." 12Nu álbmot bieđganii miehtá Egypta čoaggit oalggaid tiillaid várás. 13Muhto fálddit gevrejedje sin ja dadje: "Ollašuhttet beaivebargguideattet nugo dallege go oaččuidet oalggaid." 14Israellaččaid iežaset hoavddat geaid farao fálddit ledje bidjan jođihit sin, cápmáhalle. Fálddit dadje sidjiide: "Manne dii ehpet leat ikte ehpetge odne dahkan seammá ollu tiillaid go ovdal?" 15Dalle israellaččaid hoavddat manne váidalit faraoi ja dadje: "Manne don meannudat ná bálvaleddjiidatguin? 16Oalggaid mii eat oaččo, muhto almmatge midjiide daddjojuvvo ahte galgat dahkat tiillaid. Du bálvaleaddjit cápmáhallet, vaikko dii lehpet sivalaččat." 17Muhto farao dajai: "Láikkit dii lehpet, láikkit! Aiddo danin dii bivdibehtet beassat oaffaruššat Hearrái! 18Mannet dállánaga bargat! Oalggaid dii ehpet oaččo, muhto tiillaid dii galgabehtet gerget seammá ollu go ovdalge." 19De israellaččaid hoavddat ipmirdedje ahte sii ledje bahás bárttis, go sidjiide daddjojuvvui ahte sii eai oaččo geahpedit beaivebarggu tiilalogu. 20Go sii vulge farao luhtte, de sii deive Arona ja Mosesa geat leigga vuordimin sin. 21Sii dadje sudnuide: "Vare Hearrá mávssahivččii dudnuide ja dubmešii dudno, danin go dat lea dudno sivva ahte farao ja su hoavvaolbmát eai šat gierdda min. Doai leahppi addán sin gihtii miehki mainna sii goddet min."
22Dalle Moses jorgalii fas Hearrá beallái ja dajai: "Hearrá, manin don dagahat lihkuhisvuođa dán álbmogii? Manin don vuolggahit mu? 23Dan rájes go mun mannen farao lusa sárdnut du nammii, de son lea meannudan bahás dáinna álbmogiin, itge don eisege leat gádjon iežat álbmoga."
(c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019
(c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019
|
https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/EXO.5
|
Olggosoaidnin
Njukčamánu 6. beaivi lea gregoriánalaš kaleandara mielde jagi 65. beaivi (gárgádusjagi 66. beaivi). Jagis leat vel 300 beaivve.
- - sápmelaš kaleandar: Rolfa, Dárbmu
- - suopmelaš kaleandar: Tarmo
- - suomaruoŧŧelaš kaleandar: Rudolf, Rolf
- - Suoma ortodoksalaš kaleandar: Heikki, Teuvo, Kosti, Kyösti, Viljo
- - dáža kaleandar: Andor, Annfrid
- Ghana iehčanasvuođabeaivi
|
http://se.wikipedia.org/wiki/Njuk%C4%8Dam%C3%A1nu_6.
|
Vihtta ákka manne olbmot eai sámás sosiála mediain ja daidda valljis vuosteákkat. Áibbas eahpeformála rávvagat dutnje gii háliidat eanet sámástit sosiála mediain 2016:s (ja das ovddos). Dán blokkas sáhtát áibbas álkit sihkkut sáni dárogiela, ja dan sadjái bidjat ruoŧagiela ja suomagiela nu ahte sisdoallu ii rievdda. Mun in gille rahčat dainna sámegielain. Danne dárustan. Jus leaččat dakkár olmmoš … More "Mun in gille, máhte, sáhte. Dasa lassin balan"
This is your very first post. Click the Edit link to modify or delete it, or start a new post. If you like, use this post to tell readers why you started this blog and what you plan to do with it. Happy blogging!
|
https://giellamaret.wordpress.com/author/mlanti/
|
M√°rkomeanus lea duorastaga m√°rkkus√°mi s√°lbmakonsearta.
Konsearttas loaiddastit Anja Storelv, s√°mi koarra V√°rdobiegga ja Sk√°niid searvegotti organista Maria Daniel-Rash.
Prográmmas leat márkkusámi sálmmat ja ođđa sálmmat, maid báikkálaš čálli, Idar Reinås -rohkki, lea čállán. Dát ođđa sálmmat mat eai leat goassige ovdal ovdanbuktojuvvon.
Storelv lea eret Sk√°niin
Anja Storelv lea Skániin eret ja orru dábálaččat Råneås.
– Geassit boahtá son ruoktut siidii, lávlut sálmmaid sámi koarain Várdobiekkain. Mii leat rámis go Anja lea min guovllus eret, ja dalle lea áibbas lunddolaš ahte son galgá leat mielde dulkot sálmmaid ovttas koarain, muitala festiválajođiheaddji Marita Kristin Eilertsen.
Reinås čálii eatnat divttaid ja sálmmaid ovdalgo vádjolii jagis 2014
Idar Reinås lei sámi resursaolmmoš, muitala Marita Kristin Eilertsen.
– Čálli Idar Reinås-váidni bajásšattai márkkusámi smávvadállodoalus ja válddii oahpaheaddji- ja spesiálapedagogaoahpu. Son čálii eatnat divttaid ja sálmmaid ovdal son vádjolii jagis 2014. Dasa lassinledje sus máŋga dehálaš luohttámušdoaimma sámi servodagas, muitala Eilertsen.
Reinås barggai Ságat-aviissa journalistan. Son lei 76-jahkásaš, go vádjolii.
Konsearta lea Sk√°niid girkus diibmu 11.30.
|
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/anja_storelv_lavlu_markkusami_salmmaid_markomeanus/9053663
|
Latest news
- Housing, dining and kindergarten when you are student
- Haven't applied for studies yet for the coming autumn? We have extended the application deadline!
- New book on the conditions for Sámi art and duodji in Sápmi and the importance of self-determination
- Apply for studies at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Apply for spring studies 2024
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
WINHEC gudnejahttá Sámi allaskuvlla bargi
Asta Mitkijá Balto lea vuosttaš gii Sámi allaskuvllas lea nammaduvvon World Indigenous Nations Higher Education Consortium (WINHEC) akkrediterenjovkui.
Dát joavku lea árvvoštallan Native Hawaii giela oahppoásahusaid WINHEC mihtuid mielde. Daid mielde galgá oahppoásahusain leat eamiálbmot giella, filosofiija, árvu ja vuoigŋa.
Balto lea ovddastan Sámi allaskuvlla dán joavkkus mas vel ledjet Dr. Ray Barnhardt, Alaskas; Dr. Timoti Kãreu, Aotearoas; Dr. Kanoe Nãone, Hawaiijis ja Dr. Walter Kahumoku III, maiddái son Hawaiijis.
Sii leat earo eará geahččan movt oahpahus ja giellageavaheapmi lea, jearahallan daid bargiid, váhnemiid ja ohppiid ja geahččan arkiiva materiálaid.
Native Hawaiian giellalihkadus ('Aha Pũnana Leo) lea ohcan WINHEC:S dohkkehuvvot sin ásahusa vai akrediterejuvvot WINHEC:S. Ja ohcamuš dohkkehuvvui ge Hawaiijis miessemánu loahpageažis.
Dohkkeheapmái lei vuđolaš oassi dat maid akkrediterenjoavku lei bargan.
Loga dás
Balto muitala ahte lea leamašan miellagiddevaš áicat ja árvvoštallat dan ahte lihkostuvvego doalahit dan eamiálbmot filosofiija ja vuoiŋŋa vuođđoskuvllain ja mánáidgárddiin.
Asta rámiduvvui.
Asta Balto lea maiddái dán barggu oktavuođas doallan logaldallamiid sihke studeanttaide ja bargiide Sámi allaskuvllas.
Ja akkrediterenjoavkku bargu leage bures čađahuvvon ja leat dan dihtii gudnejahttojuvvon ja rámiiduvvon WINHEC:S sierra reivviin.
Loga eanet dás.
Geahča filmma Hawaiia giellalihkádusa barggus.
|
https://www.samas.no/en/node/461
|
Latest news
- Call for papers: Indigenous Journalism and Self-Determination Conference 2021
- Students' access to Diehtosiida
- New covid-19 measures
- SHoT 2021
- The application deadline for exchange is approaching
- Information regarding term start in January 2021
- The application deadline has been extended
- Mandatory e-learning course in infection prevention
- Sámi University of Applied Sciences well prepared to keep the campus safe
Fas ođđa studeantalohkoolahus Sámi allaskuvlii
270 studeantta álge Sámi allaskuvlii dán čavčča. Dat lea justte seammá lohku go diibmá. Eai leat goassege ovdal leamašan nu olu studeanttat Sámi allaskuvllas. Studeanttat mielas bohtet Sámi allaskuvlii.
Sámi allaskuvlla rektor Gunvor Guttorm lea duhtavaš studeantaloguin.
– Mii lean hirbmat movttegat. Diibmá lei earenoamáš buorre jahki, eatge bálljo duosttan jáhkkit ahte fas galggai ná bures mannat. Mis lei mihttu olahit badjel 200 studeanta, dadjá Guttorm.
Lassin raporterejuvvon studeantalohkui bohtet vel studeanttat geat čađahit sierraheivehuvvon oahpu ruoŧabeale man Ruoŧa Skolverket lea ruhtadan. Nu lea duohta studeantalohku lahka 300.
Jahkásaččat gerget sullii 200 oahppi norgga joatkkaskuvllain geain lea sámegiella juogo vuosttášgiellan dehe nubbingiellan. – Dát buktá veháš perspektiivva man stuora oassi boahtá Sámi allaskuvlii, lohka Gunvor Guttorm.
– Dovddan hui lihkolažžan go bessen dán ohppui, dadjá studeanta Kare Elle A. Eira.
Kare Elle A. Eira lohká geabbilis praktihkalaš pedagogalaš oahpus (GPPO), seammás go bargá pedagogalaš jođiheaddjin Guovdageainnu suohkana mánáidgárddis. Sámi allaskuvllas leat olu neahttavuđot, gáiddusoahpahus dehe nu gohčoduvvon geabbilis oahpahusat mii lea stuora oassi manne olu studeanttat Sámis válljejit boahtit Sámi allaskuvlii. Kare Elle lea okta sis.
– Oahppu orui mu mielas nama mielde jo hui gelddolaš, dadjá Kare Elle A. Eira. – Oahpaheaddji guovttos leaba hui čehpet huksen ja heivehan oahpu stuđeanttaide.
Birrasii 30 studeantta leat álgán ohppui. Kare Elle oaidná ahte dáinna oahpuin oažžu eambbo vejolašvuođat eará bargguide ohcat.
Studeanttat ieža čađahit máhttoháhkama earret eará digitálalogaldallamiid bokte ruovttus, go sidjiide heive. Deaivvademiin de barget bargobihtáiguin, joavkobargguiguin ja ovdanbuktiimiiguin mat leat čadnon digitálalogaldallamiidda. Dát mearkkaša ahte GPPO:as jorgaluvvo máhttoháhkan nuppe ládje go dat mii lea dábálaš árbevirolaš skuvllas, gos oahpaheamis leat logaldallamat luohkkálanjas ja studeantabarggut fas leat ruovttus.
|
https://www.samas.no/en/node/4435?page=4
|
Keiino (dávjá čállojuvvo KEiiNO) lea Norgga-Sámi joavku mii álggahuvvui 2018 loahppabealde. Joavkku lahtut leat sámi ráppár Fred Buljo ja Norgga lávlut Alexandra Rotan ja Tom Hugo.
Joavku oassálasttii Melodi Grand Prix lávlungilvvus 2019 lávlagiin "Spirit in the Sky". Sii vuite dan gilvvu ja besse ovddastit Norgga Eurovision lávllagilvvohallamis 2019. Doppe sii fas besse viidáseappot finálii ja finálas ožžo eanemus jienaid Eurohpá álbmogis. Oktiibuot čoggojedje 331 čuoggá, muhto sii šadde duhtat guđat sadjái go jury ii juollodan beare olu čuoggáid sidjiide.
Joavkku namma boahtá Fredda ruovttobáikkis Guovdageaidnu.
|
https://se.wikipedia.org/wiki/Keiino
|
Ođđasat
- Studeantačálus 2: "Movt don sáhtát váiban go leat dušše beaivvi stoahkan mánáiguin?"
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
Oahppojagi 2021/22 álgin
Oahppojagi álgin lea Diehtosiiddas
Studeanttat universitehtain ja allaskuvllain eai dárbbat šat doalahit mehtera gaskka oahpahusas oahppojagi álgima rájes 2021 čavčča.
Dálá njuolggadusaid mielde lea universitehtain ja allaskuvllain vejolaš čađahit fysalaš oahpahusa ja doaluid njoammuneastadan njuolggadusaid ja rávvagiid siskkobealde. Geahča eanet dieđuid FHI neahttasiiddus ja ráđđehusa gustovaš njuolggadusaid dáppe.
Mii leat ráhkkanan čađahit oahppojagi ja álggahanvahkku fysalaččat Diehtosiiddas borgemánu 16. beaivvi rájes, ja campus lea rabas sihke min studeanttaide ja bargiide.
Ráđđehus ávžžuha ain álbmoga čuovvut gustovaš njoammuneastadan doaibmabijuid:
1. Biso ruovttus jus leat buohcci ja váldde iskosa jus leat korona dávdamearkkat.
2. Muitit giehta – ja gossanráinnasvuođa. Basa dávjá gieđaid dahje geavat giehtasprihta jus ii leat čáhci.
Jus dilli rievdá
Mii dárkkistit geažos áiggi gustovaš njoammuneastadeami njuolggadusaid vai lágideamit sáhttet čađahuvvot oadjebas lági mielde. Mii leat maiddái ráhkkanan dasa ahte dilli sáhttá čakčii rievdat, ja leat gergosat lágidit oahpahusa ja doaluid gustovaš njuolggadusaid mielde. Eanet dieđut bohtet ain dárbbu mielde.
Oahpahus
Oahpahus čađahuvvo nu go lea oahppoplánaide biddjojuvvon.
TimeEdit:as sáhtát oaidnit goas iešguđet oahput álget, movt oahpahus čađahuvvo, goas leat deaivvadeamit, eksámenbeaivvit, hárjehallan jnv.: TimeEdit Samisk Høgskole - Sámi allaskuvla
Jus leat gažaldagat oahpahusa birra de sáhtát váldit oktavuođa oahpu koordináhtorin.
Álggahanvahkku
Geahča sierra prográmma dáppe: Álggahanvahkku 2021
Dárbbašat go koronaboahku?
Studeanttat Guovdageainnu suohkanis geat leat álbmotregistrerejuvvon eará suohkanis, ožžot fálaldaga váldit koronaboahku jus ieža háliidit váldit boahku.
Studeanttat geat háliidit váldit koronaboahku galget váldit oktavuođa suohkana vaksinkoordináhtoriin gaskal dii. 10:00 - 14:00 bargobeiviid: +47 485 00 784. Jus eai vástit go riŋget, de sii riŋgejit ruovttoluotta nu jođánit go vejolaš.
Sáhtát digitálalaččat diŋgot áiggi HelseNorge siiddu bokte dahje riŋget boahkuhantelefovdnii: +47 485 00 784.
Váldde oktavuođa
Jus it gávnna vástádusa du gažaldahkii dahje dárbbašat veahki mas nu, de áinnas váldde oktavuođa Sámi allaskuvlla oahppohálddahusain oahppohalddahus@samas.no / +47 78 44 84 00.
|
https://www.samas.no/se/a/oahppojagi-202122-algin?page=3
|
1Vuoras dearvvaha válljejuvvon dálueamida ja su mánáid. Mun ráhkistan din duohtavuođas, inge duššefal mun, muhto buohkat geat leat dovddiidan duohtavuođa. 2Mun ráhkistan din dan duohtavuođa dihte mii bissu min siste ja lea minguin agálaččat.
3Árbmu, váibmoláđisvuohta ja ráfi Ipmil Áhčis ja Jesus Kristusis, Áhči Bártnis, lehkos minguin duohtavuođas ja ráhkisvuođas.
Ráhkisvuođabáhkkon
4Mun illosin sakka go oidnen du mánáid searvvis daid geat vádjolit duohtavuođas, nugo Áhčči lea min gohččon. 5Ja dál, válljejuvvon dálueamit, mun ánun dus – dat maid mun dál čálán, ii leat ođđa báhkkon, muhto dat mii mis lea leamaš álggu rájes: Ráhkistehkot guhtet guimmiideamet. 6Ja ráhkisvuohta lea dat ahte mii doallat su báhkkomiid. Dán báhkkoma dii lehpet gullan álggu rájes, ja dan mielde dii galgabehtet eallit.
Fillejeaddjit
7Máilmmis leat dál eatnat fillejeaddjit, dat geat eai dovddas ahte Jesus Kristus lea boahtán olmmožin. Dát lea fillejeaddji, Antikristus. 8Váruhehket massimis dan maid lehpet fidnen bargguineattet, muhto oažžubehtet olles bálkká.
9Guhte gáidá eret Kristusa oahpas iige biso das, sus ii leat Ipmil. Muhto das gii bissu su oahpas, lea sihke Áhčči ja Bárdni. 10Jos muhtun boahtá din lusa iige sus leat dát oahppa, de allet váldde su lusadet alletge sáva sutnje buresboahtima. 11Dat gii sávvá sutnje buresboahtima, šaddá servvolažžan su bahás daguide.
Loahppasánit
12Mus livččii didjiide ollu muitaleamoš, muhto mun in dáhto dahkat dan báhpáriin ja bleahkain. Mun sávan beassat boahtit din lusa, vai oaččun sárdnut dinguin muođus muhtui, vai min illu šaddá ollisin.
(c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019
(c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019
|
https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/2JN.1
|
Ođđasat
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
- Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi
- Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain?
- Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri.
- Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon
- - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča!
- Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra
- Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas
- Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon
Juolludanreive Sámi allaskuvlii 2018
Go Stuoradiggi lea meannudan stáhtabušeahta, de máhttodepartemeanta juohká juolludemiid ásahusaide juolludanreivve bokte. Juolludanreive lea departemeantta váldoreaidu stivret ásahusaid mat dasa gullet.
Juolludanreivves sáhttá oaidnit juolludemiid oppalašgova ja máŧolaš eavttuid dan geavaheapmái.
Dat sisttisdoallá departemeantta čanastusaid ja vuordámušaid ásahusaide, ja maiddái boađusulbmiliid, doaimmahanválddi ja dieđihangáibádusaid.
Dás vuollelis gávdnabehtet dán jagáš juolludanreivve Máhttodepartemeanttas Sámi allaskuvlii, čállojuvvon dárogillii.
Raba dás:
Juolludanreive Sámi allaskuvlii
|
https://www.samas.no/se/a/studenter/juolludanreive-sami-allaskuvlii-2018?page=2
|
2023 čavčča šaddá Norgga eanemus gelddolaš teáhterhoavdavirgi mii lea Beaivváš Sámi Našunálateáhteris Guovdageainnus, rabas. Min ođđa teáhterhoavda beassá álggahit iežas dáiddalaš barggu ođđa teáhtervisttis mii rahpo borgemánu 2024. Ođđa teáhtervisti, mii ovttasvistida teáhtera ja joatkkaskuvlla, láhčá dili ovdánahttimii, rekrutteremii ja ođđa ja erenoamáš teáhtervásáhusaide olles sámi álbmogii.
Teáhterhoavda lea teáhtera bajimuš jođiheaddjin, ja su ovddasvástádus lea teáhtera dáiddalaš profiila mii guoská repertoára válljemii, ja oktilaččat fuolahit dáiddalašbarggu. Dasa lassin lea maiddái ovddasvástádus teáhtera bargiid ollislašvuođas ja ovdáneamis. Teáhterhoavddas lea sihke hálddahuslaš ja ekonomalaš ovddasvástádus teáhtera doaimmaide ja galgá raporteret njuolga stivrii.
Mii ohcat teáhterhoavdda geas lea nana dáhttu jođihit ja nákce ovdánahttit sámi teáhtera organisašuvnna boahtteáiggi ovdáneamis. Deattuhit maid persovnnalaš oasálastindáhtu ja buriid ovttasbargoattáldagaid čielga iešlági ektui ahte leahkit fuolaheaddjin ja movttiidahttin.
Teáhterhoavda galgá almmolaččat ovddastit teáhtera, ja sus vuordit árjjalaš beroštumi sihke báikkálaš, našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš kulturpolitihkkii, earenoamážit Sámi guovlluin. Mii fállat gelddolaš hovdenvirggi teáhteris, guovddaš Sámis. Min teáhterhoavda ferte buktit ođđa jurdagiid sámi lávdedáidagii ja bidjat čielga ja gudneáŋgiris mihttomeriid dáidaga doaibmamušaide sámi servvodagas.
Ohcci galgá máhttit ovtta skándináviija gielain. Sámegiellamáhtolašvuohta rehkenastojuvvo earenoamáš kvalifikašuvdnan, ja eaktun lea diehtu ja máhttu sámi kultuvrras ja servvodagas. Jus ohccis ii leat sámegielmáhttu, berre son vuostáváldit sámegieloahpu fálaldaga.
Teáhterhoavdda doaibmaáigodat lea 4 jagi, mii sáhttá guhkiduvvot. Teáhterhoavdda prográmmaplánenbargu ja ráhkkaneapmi álgá, soahpamuša mielde, borgemánus 2023.
Bargobáiki lea Guovdageaidnu. Sávvámis lea ahte teáhterhoavda ásaiduvvome Guovdageidnui, muhto eat hilggo guvllolaš pendlema. Mii fuomášuhttit ahte teáhter almmuha ohcciid listtu. Ohccis lea vejolaš eaktudit almmostahttit iežas nama, muhto dan ferte čálalaččat vuođuštit, vrd almmolašlága §25.
Ohcanáigi: 28.02.23
Bálká soahpamuša mielde. Dieđuid virggi birra leat oažžumis stivrrajođiheaddjis Maria Utsis, son lea telefuvnna duohken, riŋges +47 982 55 600, dahje riŋges rekrutterenráđđeaddái Gro Møllerstad, Møllerstad rekruttering as, tlf +47 915 59 752. www.mollerstad.no siiddus geiget ohcama, ja dan fertet bargat ovdal njukčamánu dán jagi, áigemearri lea 28.2.23.
Sámi Našunálateáhter Beaivváš lea ásahuvvon Guovdageidnui, mas lea 26,5 miljovnna sturrosaš bušeahtta. Teáhter lea leamaš juo álgoálggus čájálmasmátketeáhterin Norgga, Ruoŧa ja Suoma-beal sámeguovlluin. Sámegiella lea teáhtera lávdegiellan, teáhtera váldoáigumuša mielde. 2021:s ledje teáhteris 20 jahkedoaimma, mas 16:s leat bistevaš virggiin. Sámi našunálateáhter lea juste dál hui gelddolaš ovdánahttindásis ja fárre áibbas ođđa teáhtervistái borgemánus 2024:s.
|
https://beaivvas.no/ohcame-odda-teahterhoavdda/
|
Ođđasat
- Studeantačálus 2: "Movt don sáhtát váiban go leat dušše beaivvi stoahkan mánáiguin?"
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
Logi ođđa oahpposaji ja okta ođđa rekruterenvirgi Sámi allaskuvlii
Sámi allaskuvla ozái cuoŋománus Máhttodepartemeanttas ruhtadeami vai beasašii liige oahpposajiid fállat sámegiela álgokursii. Álgokurssat lea bivnnuhis oahppofálaldat Sámi allaskuvllas, gos dáro- ja eará amasgielagat ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela allaskuvladásis. Dán ohppui leat juohke jagi ollu ohccit, ja oahpus leat dán rádjai leamaš duššo 15 oahpposaji. Dál lea ráđđehus almmuhan ahte sii ruhtadit logi ođđa oahpposaji sámegiela álgokursii. Lassin oahpposajiide oažžu allaskuvla vel ovtta ođđa stipendiáhttavirggi.
- Lea illusáhka Sámi allaskuvlii go ráđđehus lea vuhtiiváldán min sávaldaga ja go mii oažžut dál fállagoahtit eanebuidda sámegieloahpahusa. Mii diehtit ahte leat ollu rávisolbmot geat háliidivčče oahppat davvisámegiela, ja dál beassat mii fállat oktiibuot 25 studentii oahpposaji álgokurssas. Allaskuvla háliida nannet álgooahpahusa, go mii diehtit doppe leat maid ollu sápmelaččat geat háliidivčče oahppat giela man eai soaitte beassan oahppat ruovttus. Dát lea fas buorrin sámi servvodahkii, go sámegielmáhttu addá ollu oahppo- ja bargovejolašvuođaid studeanttaide, dadjá allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars.
Sámegiela stipendiáhttavirgi
Ráđđehus lea maid juolludan ovtta ođđa rekruterenvirggi (stipendiáhta) Sámi allaskuvlii. Sámi allaskuvla lea ge áidna oahppoásahus gos lea vejolaš váldit sámegiela álgokursadásis gitta doavttirgrádadássái. Sámi allaskuvllas leat dál 10 stipendiáhtavirggi sámegiela ja girjjálašvuođa doavttirgrádaprográmmas. Ja dál ožžot vel ovtta virggi man bokte sáhttet nannet sámegielas fágabirrasa.
- Sámi allaskuvllas lea dál dat dilli ahte mis lea stuorebuš stipendiáhtajoavku gos leat eanas nuorra dutkit geat leat min ásahusa boahtteáigi. Mis lea áigumuš ahte dát nuorra dutkit bissot allaskuvllas ja jotket dutkamin ja dakko bokte nannejit min sámegiel fágabirrasa vai allaskuvllas bissu alla dássi min oahpahusas. Mis livččii áigumuš eanet sámi nuoraid movttiidahttit dutkat, ja dát virgi addá ge midjiide vejolašvuođa nannet allaskuvlla dutkandoaimmaid, loahpaha Sámi allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars.
Duogáš
Máhttodepartemeantta dieđuid mielde leat dán jagi earenoamáš ollu ohccit allaskuvllaide ja universitehtaide, ja ráđđehus lea vuoruhan rahpat 4000 ođđa oahpposaji dakkár fágasurggiin máid servodat dárbbaša boahtteáiggis. Eaktun oažžut ođđa oahpposajiid lea ahte oahpahus sáhttá álggahuvvot čakčat 2020. Sámegiela álgoohppui ledje 2020 giđa 45 ohcci 15 oahpposadjái, ja dál oažžu allaskuvla fállat 25 ohccái oahpposaji.
|
https://www.samas.no/se/a/logi-odda-oahpposaji-ja-okta-odda-rekruterenvirgi-sami-allaskuvlii?page=3
|
Latest news
- School sessions and gatherings autumn 2022
- 6 good reasons to study at Sami University of applied sciences
- Cooperation agreement signed
- Call for abstracts: Landscape Practices Conference
- New student ambassadors for Sámi University of Applied Sciences in Russia
- Inga Juuso – Tribute concert: Free tickets for students at Sámi University of Applied Sciences
- Welcome to register to the online part of the Sámi Education Conference 2021
- Start of studies autumn 2021
- The application deadline for autumn semester studies 2021 has been extended!
Studeantaweb láidehus
Studeantaweb lea dehálaš reaidu dutnje studeantaáigodagas, oahpasnuva fal dainna!
Studeantawebbas beasat earret eará:
-Oaidnit eksámendieđuid, nu go kandidáhttanummara, eksámenbohtosiid jna.
- Ohcat sisaheiveheami elektrovnnalaččat
- Máksit studeantadivvaga
- Rievdadit čujuhusa, pin koda ja makkár giela geavahat
Dá lea smávva láidehusáš movt beasat sisa ja movt gávnnat doppe earret eará divvaga: Studeantaweb láidehus
Loga eambbo dáppe: https://www.samas.no/se/node/268
|
https://www.samas.no/en/node/4625?page=3
|
Latest news
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
- Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi
- Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune
- Samisk utdanningskonferanse: nye frister
- Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding
- Samers helseforhold
- Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke
- Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer
- Studieprogrammer høsten 2024
– Stuorimus maid sápmelaš sáhttá oažžut
Ole Henrik Magga oaččui Sámiráđi gudnebálkkašumi.
Sámiráđđi juohká gudnebálkkašumi juohke njealját jagi. Bálkkášupmi lea gudnin dasa gii lea erenoamáš mearkkašahti leamaš sáme oktavuhtii ja kultuvrii. Dat dáhpahuvai ikte 21. Sámekonfereanssa oktavuođas Troandimis, Tråante2017 ávvuváhkus.
Sámiráđi presideanta Áile Javo čilgii ná, ovdalgo bivddii Ole Henrik Magga lávdde ala:
Son gean mii odne gudnejahttit lea dákkár geainna mii buohkat čevllohallat. Ii son leat dušše midjiide sámiide leamaš njunuš ja pioneara, muhto sus lea alla násti maid eamiálbmogiin miehtá máilmmi su riikagaskasaš doaimmaid dihte.
Sámi allaskuvlla Professor Emeritus Ole Henrik Maggai lei oalle erenoamáš oažžut dán gudnebálkkášumi.
– Munnje mearkkaša dát erenoamážit. Mun gal lean ožžon eará bálkkašumiid maid, muhto dat ahte oažžut bálkkašumi Sámiráđis, min iežamet álbmoga oktasaš orgánas, dat lea stuorimus maid sápmelaš sáhttá oažžut, muitalii Magga NRK Sápmái.
– Sámi allaskuvla lea rámis go Ole Henrik lea ožžon dán bálkkášumi, dadjá Sámi allaskuvlla rektor Gunvor Guttorm.
|
https://www.samas.no/nb/node/3808?page=3
|
Latest news
- Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi
- Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune
- Samisk utdanningskonferanse: nye frister
- Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding
- Samers helseforhold
- Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke
- Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer
- Studieprogrammer høsten 2024
- Statsbudsjettet 2024: Tildeling til Samisk høgskole
Stivraláhttut válljejuvvon ja nammaduvvon
Stivraláhttut leat nammaduvvon áigodahkii 1.8.2019-31.7.2023
Bargit ja studeanttat leat válljen:
- Laila Susanne Vars, stivrajođiheaddji (rektor)
- Ylva Jannok Nutti, stivrra nubbinjođiheaddji (pro-rektor)
Sámediggi lea nammadan:
- Mette Anti Gaup (Kárášjohka)
- Idar Peder Kintel (Tromsa)
Máhttodepartemeanta lea nammadan:
- Ellen Inga O. Hætta (Guovdageaidnu)
- Petter Drefvelin (Oslo)
Hætta ja Drefvelin joatkiba stivralahttun.
Sámi allaskuvlla bargit leat válljen:
- Lasse Wigelius (hálddahus- ja teknihkkalaš bargiid gaskas válljejuvvon)
- Lovisa Mienna Sjöberg (fásta fágabargiid gaskas válljejuvvon)
Studeanttaid ja gaskaboddosaš fágabargiid áirasat
Guokte studeantaáirasa ja gaskaboddosaš fágabargiid áirras ges válljejuvvojit jahkái ain hávalis ja válggat čađahuvvojit čakčat. Elle Helene Siri, Stigo Holm (studeantaáirasat) ja Rávdná Biret Márjá Eira Sara (gaskaboddosaš fágabargi) jotket dassái go válggat leat čađahuvvon.
|
https://www.samas.no/nb/node/4548?page=3
|
Heargevuodjji ja njoarostallama birra - DULVI - Avsnitt 9
Dán vahku DULVI prográmmas Ida, Pia ja Nils-Joel ságastit valastallama birra ja mii gullat makkár vásahusat sis leat gilvvohallamis. Lea go nu ahte lea status jus lea suohpangiehta? Mis lea guossi gii lea saddan mailmmemeasttir joarostallamis ja son lea maid ceahppes heargevuoddji.
I DULVI varje vecka hör du också historierna som ger dig kalla kårar! Här i första programmet har vi fått in en riktigt skrämmande lyssnarberättelse.
-
15.01Johan Ivvár Gaup - Mikkel AndreasAlbum: FiellašKompositör: Mikkel EiraBolag: Keutomusic
-
15.08Ivan Buljo, Elina Ijäs - AktoKompositör: Ivan Buljo, Elina Johansen IjäsBolag: Ivan Buljo
-
15.20Intrigue - Eadni NieidaAlbum: Heavy JoikBolag: Iboks
|
https://sverigesradio.se/avsnitt/heargevuodjji-ja-njoarostallama-birra-sameradion-podd-dulvi-avsnitt-9
|
Dulkkaid autoriserenvuogádat
Ođđajagimánu 2022 fápmuibiddjo ođđa dulkaláhka, mas ee. daddjo ahte almmolaš ásahusat galget geavahit dohkkehuvvon dulkkaid. Norggas gávdno nationála registtar mas boahtá ovdan geat leat dohkkehuvvon dulkkat, ja das oaidná earret eará ahte leat dušše golbma stáhtaautoriserejuvvon dulkka davvisámegielas, ja ii oktage julev- ja lullisámegielas. Lea IMDI (Integrerings- og mangfoldsdirektoratet) mii hálddaša registara.
- Sámi allaskuvla lea čoahkkinastan IMDI:in čielggadan dihte heive go otná autoriserenvuogádat sámegielaide ja makkár rolla Sámi allaskuvllas sáhttá leat sámegielat dulkkaid autoriseren- ja guovttegielatvuođageahččaleami hárrái, muitala Giela-, duoji- ja servodatdiehtagiid goahtejođiheaddji Anne Britt Klemetsen Hætta.
OsloMet ja Sámi allaskuvla ovttasbarget sámi dulkaoahpu ásahemiin
Čoahkkimis lei maid sáhka sámi dulkaoahpu birra. Dál lea OsloMet mii fállá almmolaš dulka bacheloroahpu. OsloMet lea ovttas Sámi allaskuvllain guorahallame vejolašvuođa ásahit dulkaoahpu Sámi allaskuvlii.
- Dulkaohppui gullet maid dulkonehtalaš ja dulkonteknihkalaš fáttat. Lea ásahuvvon bargojoavku mii galgá buktit sin evttohusaid álggogeahčen 2022, dadjá Klemetsen Hætta.
Dárbu liige ruhtadeapmái
Ođđa dulkaláhka ja giellaláhka Norggas bohtet fápmui 01.01.22 rájes ja bidjet garra gáibádusaid dulkomii almmolaš ásahusain.
- Sámi allaskuvla lea Máhttodepartementii ovddidan dárbbu dákkár oahpu ásahit, ja dárbbašit liige ruhtadeami dasa, dadjá goahtejođiheaddji.
|
https://www.samas.no/en/node/5351?page=8
|
Latest news
- Bo, spise og barn i barnehage mens du studerer
- Opptakskravene til lærerutdanninga er endret
- Studere til til høsten? Vi har forlenget søknadsfristen!
- Seks nye samiske veivisere
- Nye samiske veivisere offentliggjøres i Europas kulturhovedstad 2024
- Vil du omprioritere studieønsket ditt?
- Konsekvenser for Sámi allaskuvla når 27 ansatte er i streik
- Harald Gaski utnevnt til æresdoktor
- Tospråktesten våren 2024
Earenoamáš musihkkaoahppu Sámi allaskuvlla studeanttaide
Olles mannan vahkku leat Sámi allaskuvlla studeanttat leamaš Sámi musihkkaakademiijas Ohcejogas ja čađahan sámi musihkkavahkku. – Váldojurdda lea fállat sidjiide musihkkaoahpu, mii lea áidnalunddot, dasgo dakkár musihkkaoahpu ii leat vejolaš gazzat gostige eará sajis, muitala koordináhtor ja oahpaheaddji Annukka Hirvasvuopio-Laiti.
Earenoamášvuohta musihkkavahkkus lea ahte oahpahusa vuođđun ja vuolggasadjin lea sámegiella ja sámekultuvra. Ulbmil musihkkaoahpahusain lea ahte dat galgá doarjut studeanttaid geavahit sámegiela, sámekultuvrra ja sámemusihka vuođđun iežaset bargguin.
- Dát nanne studeanttaid sámi identitehta, doarju ja nanne sámegiela geavaheami ja sámi musihkkaárbbi seailluheami. Mis lea earret eará leamaš fáddán árbevirolaš sámemusihkka dego luohti, juoigan ja levden. Muđui lea maid leamaš musihkkapedagogihka, lávlun, instrumeantta čuojaheapmi ja musihkkateknologiija, muitala Annukka.
Musihkkavahkkus ovddidit ja gárgehit pedagogalaš čovdosiid, earret eará mo árbevirolaš sámemusihka sáhttá oahpahit buot ahkejoavkkuide. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu studeantta Ellen Inga Sara lea duhtavaš go musihkkaoahpus beasai oahppat olu sámi musihka birra ja movt musihkain bargat.
- Mis lea leamaš hui somá. Mii leat lávlon ja juoigan, oahppan movt jiena geavahit, čuojahan čuojanasaiguin ja oahppan movt studios ráhkadit musihka. Mis lea maid leamaš ráppen bargobádji Ailo Vallin. Mun lean oahppan olu maid háliidan váldit mielde bargodillái ja lean dál juo álgán jurddašit movt sáhtán geavahit dán oahpahandilálašvuođas, muitala Sara.
Musihkkavahkku lei oassin mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus, vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus ja sámegieloahpus. Dáinna lei Ellen Inga hui duhtavaš go beasai oahpásmuvvat mielstudeanttaiguin eará fágasuorggis.
- Mun lean duođaid beassan oahpásmuvvat ja suohtastallat mielstudeanttaiguin. Dát lea maid leamaš hui buorre juste oahppobirrasa ja studeanttabirrasa nammii, loahpaha Ellen Inga Sara.
Sámi musihkkaakademiija álggahuvvui 2018:s mii lea ovttasbargoprošeakta gaskal Sámi allaskuvlla, Sámi oahpahusguovddáža Suomas ja Ohcejoga gieldda. Prošeavtta ruhtadit Interreg Davvi Sápmi, Lappi Lihttu, Sámi allaskuvla, Davvekalohttaráđđi ja Ohcejoga gielda.
|
https://www.samas.no/nb/node/5332
|
Norgalaččat borret ain eanas spiinnebierggu, muhto dán jagi lea buvttadeapmi njiedjan.
Dan botta go spiinnebiergobuvttadeapmi njiedjá, de lassána biebmoloddebuvttadeapmi. Dán jagi vuosttaš jahkebeali lassánii maiddái burro- ja sávzzabiergobuvttadeapmi go buohtastahttá 2022 loguiguin.
Norgalaččat borret ain eanas spiinnebierggu. 2023 vuosttaš jahkebealis buvttaduvvui 66 000 tonna spiinnebiergu. Seamma áigodagas buvttaduvvui 57 000 tonna biebmoloddebiergu, 43 000 tonna burrobiergu ja 19 000 tonna sávzzabiergu, čájehit Statistihkalaš guovddášdoaimmahaga logut.
Maŋimuš vihtta jagi leat norgalaččat borran 5,9 proseantta unnit spiinnebierggu, ja seamma jagiid leat borran 16 proseantta eanet vuoncáčivga- ja biebmoloddebierggu.
Vihtta maŋimuš jagi lea burrobiergobuvttadeapmi bisson stabiilan, muhto sávzabiergobuvttadeapmi gal lea njiedjan 16 proseanttain. (©NTB)
|
https://www.avvir.no/spiinnebiergobuvttadeapmi-njiedja/
|
Ođđasat
- Sámi álbmotbeaivvi oktavuođas lágideamit olles vahkku
- Ođđa oahppofálaldat sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus
- 2022 Gollegiella bálkkašupmi Ole Henrik Maggai
- Mátkemuitalus sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu Kanáda mátkki birra
- Oahpa sámi muitalusaid ovdanbuktit oanehis filbman
- Bargobájit ja kurssat oahpaheddjiide giđđat 2023
- Guhkiduvvon ohcanáigemearri 2023 giđa oahpuin
- Čohkkeje boazosápmelaččaid Sámi allaskuvlii
- Ođđa dutkanprošeakta: Movt vásihit boazosámi nuorat rasismma
Dál lea vejolaš dieđihit Sámegiela ja girjjálašvuođa symposiai
Čakčamánu 22. b. ja 23. b. lágiduvvo Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa symposia Sámi allaskuvllas Guovdageainnus. Bovdejuvvon logaldallit symposiai leat Jane Juuso, Vuokko Hirvonen ja Ole Henrik Magga.
Sámi allaskuvla, Oulu universitehta Giellagas-instituhtta, Ubmi universitehta ja UiT Norgga árktalaš universitehta lágidit Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkan- ja bagadallansymposia Sámi allaskuvllas Guovdageainnus 22.-23.9.2021. Oktasaš sámesymposiat leat lágiduvvon jagi 1993 rájes, ja daid ulbmilin leamaš álggu rájes čohkket sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkiid ja doavttirgráda- ja masterstudeanttaid iešguđege guovlluin.
Bovdejuvvon logaldallit
Jane Juuso lea Isak Saba guovddáža jođiheaddji ja son lea "ovddidan sámegiela oahpahanvuogi, mii vuođđuduvvá kognitiiva teoriijai. Dáinna vugiin sáhttit gieđahallat, burgit ja juoba luovosnuvvat dakkár jurdagiin ja dovdduin, mat estet sámegiela geavaheami" (Ulla Aikio-Puoskari 2016: Gullos sámegiella. Sámediggi/ Sámegiela doaimmahat. s.15)
Vuokko Hirvonen lea sámi girjjálašvuođa emeritaprofessor. Girjjálašvuođa lassin Hirvonen lea beroštuvvan dutkanetihkas ja skuvladutkamis. Hirvonen lea nammaduvvon Ubmi universitehta gudnedoavttirin 2019 ja Oulu universitehta jagi alumnan 2020.
Emeritusprofessor Ole Henrik Magga lea bargan guhkká sámi- ja eamiálbmotpolitihkain ja son lea leamašan professor Oslo ja Romssa universitehtain ja Sámi allaskuvllas. Ole Henrik lei vuosttaš sápmelaš, guhte lea čállán doavttirgráda iežas eatnigielain
Prográmma gávnnat dáppe.
Dieđiheapmi
Jus háliidat searvat Sámegiela ja girjjálašvuođa symposiai, de sáddet e-boastta sagi2021@samas.no. Dieđihanáigemearri lea bearjadaga 03.09.2021
Muital dieđiheamis áiggutgo searvat symposiai báiki alde Diehtosiiddas vai gáiddusoktavuođa bokte. Jus searvvat symposiai báiki alde, muital maid vejolaš biebmoallergiijaid birra.
Fuom! Galgá dieđihit jus áigo oažžut liŋkka.
Lágidanjoavkku ruovttusiiddu.
|
https://www.samas.no/se/a/dal-lea-vejolas-diedihit-samegiela-ja-girjjalasvuoda-symposiai?page=10
|
Ođđa veršuvnnas fertejit geavaheaddjit máksit atnit Snapchata.
Amerihká Snapchat ráhkada abonnemeantaveršuvnna Snapchattas vai fitnodat dinešii eambbo. Áppa boahtá máŋgga riikii, muhto ii Norgii, čállá TV2.
Áppa namma lea Snapchat+, ja máksá mánnosaččat sullii 40 ruvnno. Das leat ovdamunit mat eai gávdno nuvttáveršuvnnas.
Snapchat+ gávdnogoahtá Austrálias, Stuorabitánnias, Kanadas, Frankriikkas, Duiskkas, Ođđa Selánddas, Saudi-Arábas, Ovttastuvnno arábaemiráhtain ja USA:s, dieđiha fitnodat. Dan čállá TV2.
|
https://www.avvir.no/snapchat-rahkada-odda-versuvnna/
|
Olmmáivággefearán 1925
Skábmamánu 30. b. 1925 ledje dieđihuvvon bággolotnungávppit Olmmáivággái, ja leanut ja su bálvvát bohte báikegoddái. Sin ovddal bohte olmmáivákkihat guđet gohččo sin guođđit gili.
Leanut dalle vástidii ahte son gul áigu časkit oaivvi earet dain giliolbmuin guđet ledje čoahkkanan. Bággolotnungávpi čađahuvvui, ja guoddi gussa galggai vuvdojuvvot. Dalle de gusa eaiggát rohttii niibbi ja dajai ahte jos sii váldet gusa, de ožžot gul seamma buresge goddit su ja su bearraša, go dallehan sis ii leat mihkkege mas eallit. Dalle leanut vástidii ahte suohkanis leat doarvái gisttut.
Leanuha joavku jotkkii vággeráiggi bajás, ja sin ovddabealde ledje báikegotti olbmot. Go leanuha joavku vikkai bahkket olmmáivákkihiid joavkku čađa, de časkkáhalle olmmáivákkihiidda geain ledje áidásat. Muhto olmmáivákkihat oaivvildedje ahte sii eai gal lean leamaš veahkaválddálaččat ja ahte leanut lei časkki mannan olmmáivákkihiid joavkku čađa ja čurvon ahte son gul áigu «rohttet logi unna sámi juohke surbmii».
Leanutjoavku fertii jorgalit, ja álbmotveahka čuovui maŋis. Vahku maŋŋil leanut ja su joavku bođii ruovttoluotta, ja vihttanuppelohkái váldojuvvojedje olbmát gitta dutkamii. Máŋggas biddjojuvvojedje rádjogiddagassii, sáhkkohuvvojedje dahje áššáskuhttojuvvojedje dainnago sii gul ledje geavahan veahkaválddi almmolaš ámmátolbmo vuostá. Skábmamánus 1926 áššis celkojuvvui duopmu. Guoktenuppelogis dubmehalle áššálažžan, okta oaččui 90-beaivásaš giddagasduomu, golmmas 5-mánnosaš giddagasduomu, ja gávccis ožžo 30-60 beaivvi eavttovuloš giddagasduomu. Ášši maŋŋil buohkaid suhttu lei jorran leanuha vuostá. Olmmáivákkihat oaivvildedje ahte son lei geavahan dárbbašmeahttun ollu veahkaválddi ja lei meannudan olmmožin geas leat nállevealaheaddji miellaguottut giliolbmuide.
|
https://nordligefolk.no/hjem-2/kultur-og-historie/manndalsaffaeren/?lang=sa
|
ámeváinnit gokčojuvvojit eatnamii Jámešsullos | Saamelaisvainajat kätketään maahan Vanhaan hautuumaasaareen
· uutiset · asia ·
Sámeguovllu hávdeeatnamiin roggojuvvon váinnit gokčojuvvojit eatnamii ođđasit Anáris ja Ohcejogas. Váinnit leat juo sivdniduvvon dolin, ja doaimmahusain geavahit dál girkolaš eatnamii gokčama láva.
käynnistyskerrat
71 799
|
https://areena.yle.fi/1-63150130
|
Pentti Lähteenoja eanan- ja meahccedoalloministeriijás nannii dieđu Yle Sápmái, ahte dásseválddi presideanta Sauli Niinistö lea mieđihan lobi eanan- ja meahccedoalloministeriijái vuolláičállit Deanu soahpamuša. Soahpamuš vuolláičállo otne eahkes dahje vuossárgga.
– Dál mii leat vuolláičállime dan soahpamuša, ja seammás ollášuhtinhámus vuolgá cealkinláhkai, lohká Pentti Lähteenoja eanan- ja meahccedoalloministeriijás.
Eanan- ja meahccedoalloministeriijá áigu deaivvadit boahtte vahkus Sámedikkiin ja guolástangottiiguin, nu mo lei plánan. Pentti Lähteenoja muitala, ahte ollášuhttinhámus lea guovddášáššin deaivvademiin.
– Dan mii leat dál hábmemin, ja ulbmilin livčče ahte mii sáhtašeimme addit gárvves hápmosa riikkabeivviide golggotmánu loahpas dahje skábmamánu álggus. Dehálaš lea oažžut guolástangottiid, Sámedikki ja eará áššeoapmahaččaid oaivila dasa fárrui, lohká Lähteenoja.
Vuolláičállimen leat Jaana Husu-Kallio, dahje jus son ii beasa de Pentti Lähteenoja, eana- ja meahccedoalloministeriijás, sihke Norgga beales soahpamuša vuolláičállá Norgga ambassáda.
|
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/dassevalddi_presideanta_mieihii_lobi_-_deanu_soahpamus_vuollaicallo/9202338
|
Ođđasat
- Oza sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu masterii
- Orrut, boradit ja mánáid fuoláhit go leat studeanta
- Sisabeassangáibádusat oahpaheaddjeoahpuide leat ložžejuvvon
- It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mii leat guhkidan ohcanáigemeari!
- Guhtta ođđa sámi ofelačča
- Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis?
- Oahppojagi loahpaheapmi
- IndigMEC2 konferánsii lea dieđiheapmi rabas
- NAISA 2024
Oza čavčča oahpuide!
- Dál lea vejolaš ohcat oahpuide mat álget 2023 čavčča.
Mii fállat boahtte čavčča sihke guhkit oahppoprográmmaid ja oanit ovttaskas oahpuid mat bistet ovtta lohkanbaji. Prográmmaoahput leat almmuhuvvon oktasaš sisaváldima bokte (Samordna Opptak). Eará oahput, mat eai leat almmuhuvvon oktasaš sisaváldima bokte, leat almmuhuvvon báikkálaš sisaváldima bokte (SøknadsWeb).
Manne Sámi allaskuvlii?
Buot min oahpuin lea sámi ja eamiálbmot perspektiiva mii mearkkaša ahte don oaččut earenoamáš gelbbolašvuođa bargat sámi servodagas ja oaččut máŋggakultuvrralaš ipmárdusa. Dáppe lea movttiidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit.
Ohcanáigemearit
01.03. Ohcanáigemearri reálagelbbolašvuođa vuođul ja árrasisaváldin.
15.04. Váldoohcanáigemearri buot oahpuide.
Muitte laktit duođaštusa ahte deavddát sisabeassangáibádusaid nu jođánit go vejolaš maŋŋel go ohcan lea registrerejuvvon.
Prográmmaoahput bachelor, master ja PhD dásis:
- Duoji ja hábmema bachelor
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelor
- Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu - geabbilis prográmma
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. Ceahkki (master)
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. Ceahkki (master)
- Sámegiela ja girjjálašvuođa doavttirgrádaprográmma
- Oahpaheaddjeoahpuid kvalifiserenortnet
Guhkit áiggi oahppoprográmmat (30 oahppočuoggá):
Oahppoovttadagat - oanehit áiggi fágat bachelordásis:
- Sámi kultur- ja servodatdiehtu 1
- SÁM 102 Davvisámegiela morfologiija ja cealkkaoahppa
- SÁM 108 Davvisámi fonetihkka, fonologiija ja čállinvuogit
- SÁM 111 Sámi girjjálašvuođa vuođđokursa
- Duddjoma ja hábmema bargovuogit
- OKT 101 Eamiálbmotfilosofiija
- OKT 102 Dieđalaš čállin ja guorahallan
- Osku ja ealináddejupmi Sámis 1
- Láidehus báikenammadutkamii
- Girječállioahppu 1 - Lyrihkka ja teáhterteavsttad
- Girječállioahppu 2 - Prosa ja muitalusat
- PED 170 Lärare i en mångfaldig skola och ett mångfaldigt samhälle
- PED 1001 Introduction to Indigenous perspectives on special education
Oahppoovttadagat - oanehit áiggi fágat PhD – dásis:
Sámegiel álgokurssat:
- Nordsamisk i praktisk læringssituasjon - innføringsstudium 1. del / SÁM Davvisámegiella praktihkalaš dilis - álgooahppu 1. oassi
- Nordsamisk i praktisk læringssituasjon - innføringsstudium 2. del / SÁM Davvisámegiella praktihkalaš dilis - álgooahppu 2. oassi
- Sørsamisk i praktiske situasjoner – Introduksjon del 1
Jus áiggut lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpásmuvvá eará sámi guovllu olbmuiguin, de boađe máilmmi áidna sámegielat alitoahppoásahussii - Sámi allaskuvlii!
Jus leat gažaldagat ohcama oktavuođas sáhtát váldit oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta bokte: oahppohalddahus@samas.no.
|
https://www.samas.no/se/a/oza-cavcca-oahpuide-2
|
Latest news
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
Vuosttaš virgáduvvon goahtejođiheaddji
Sámi allaskuvlla stivra lea mearridan Seija Risten Sombyii fállat jahkemearrevirggi Sámi oahpaheaddjeoahpuid ja álgoálbmotjournalistihka goađi jođiheaddjin 1.1.18 rájes 31.12.21 rádjái.
Lea vuosttaš geardde go Sámi allaskuvla virgáda goahtejođiheaddji. Ovdal leat goahtejođiheaddjit válljejuvvon. Dát čuovvu ge ođđa goahtestrukturproseassa man stivra lea mearridan.
Seija Risten Somby lea bargan Duoji- ja oahpaheaddjeoahpuid goađi goahtejođiheaddjin 2014 čavčča rájes. Dan ovdal son lea duojis allaskuvlalektorin leamaš. Son lea duojis fidnooahpaheaddjin ja sus lea fil. mag. gráda sámegielas ja sámi kultuvrras. Dasa lassin lea váldán gaskafágaoahpuid earret eará pedagogihkas. Son lea maid loahpaheame doavttergráda kulturantropologiijas.
Ođđajagimánu rájis Sámi allaskuvllas leat guokte goađi;
Sámi oahpaheaddjeoahpuid ja álgoálbmotjournalistihka goahti man Seija Risten Somby jođiha ja
Giela, duoji, boazodoalu ja servodatdiehtagiid goahti man Marit Meløy jođiha.
|
https://www.samas.no/nb/node/4149?page=2
|
karšohkka (Sápmi) (videot): YLVA featuring Suohpanterror molle turistagahppiriid
Ođđa musihkajoavkku Ylva vuosttaš konseartta manjimuš bihttá áigge lávddi ála iđistii Suohpanterror joavku iežaset bihttáin, man gohčodit "Bivdoáigin". Ylva Joavkku njunnosiš lea Niillas Holmberg, muhto Suohpanterror joavku leat anonyma miellahttut. Sin cealkámuš bihttás lea:" Dathan gohčoduvvo turistaáigin. Manne mii eat oažžoše bivdit daid?"
|
http://areena.yle.fi/1-2942121
|
Genetiiva lea kásus dahjege sadjehápmi. Kásus čájeha makkár doaibma nomenis lea cealkagis. Genetiiva čájeha mii dahje gii lea oamasteaddji: nissona lávka, skuvlla njuolggadusat.
Davvisámegiela genetiivva máŋggaidlogu geažus lea -id (guliid). Oamasteaddji čujuheami lassin kásus geavahuvvo maid eará oktavuođain, nugo mat post- ja preposišuvnna oktavuođas: sullo lahka. Davvisámegielas leat substantiivva akkusatiiva- ja genetiivahámit ovttaláganat:
Bárrastávvalsubstantiivvas lea geahnohis dássi sihke ovttaidlogus ja máŋggaidlogus: Dat lea gusa/gusaid biebmu. Diftoŋga njuolgá substantiivvain main lea -i loahpas: Dat leat goađi/gođiid duohken.
Bárahisstávvalsubstantiivvas lea gievrras dássi ja ovttaidlogus lea -a -geažus: Dat lea nissona, nissoniid lávka.
Kontrakšuvdnasubstantiivvas lea gievrras dahje liigegievrras dássi. Diftoŋga njuolgá: Mun bivden guoli sullo/sulluid davábealde.
|
https://se.wikipedia.org/wiki/Genetiiva
|
Mii lea guoddevaš ovdáneapmi?
Doaba guoddevaš ovdáneapmi geavahuvvui vuosttaš geardde raporttas Min oktasaš boahtteáigi (Our Common Future) 1987:s. Birrasa ja ovdáneami máilmmikommišuvdna, man ON generálačálli Javier Pérez de Cuéllar lei nammadan, ovddidii raportta. Gro Harlem Brundtland jođihii kommišuvnna, ja dat gohčoduvvo danne dávjá Brundtland-kommišuvdnan. Dat galggai čoavdit sihke geafivuođa ja birasváttisvuođaid, ja váikkuhii rievdadusaide das movt jurddašit birrasa ja ovdáneami birra.
Doabačilgehus
Čilgehus: Guoddevaš ovdáneapmi. (Geavahuvvojit maiddái eará doahpagat, nu go ee. nana bistevaš ovdáneapmi, bissovaš ovdáneapmi ja ceavzilis ovdáneapmi.)
Ovdáneapmi mii váldá vára dain dárbbuin mat olbmuin leat odne, muhto seammás ii billis boahttevaš buolvvaid vejolašvuođaid gokčat iežaset dárbbuid.
Dán čilgehusas deattuhuvvojit geafes olbmuid dárbbut ollašuhttit iežaset vuođđovuoigatvuođaid vai ožžot buoret eallima. Seammas deattuhuvvo ahte lea rádji man olu máilbmi gierdá ovdal go čuohcá boahtteáigái.
Gáldu: ON máilmmikommišuvnna birrasa ja ovdáneami rapporta Min oktasaš boahtteáigi (Our Common Future) 1987.
Olbmuid birgenláhki dárbbaha luonddu. Dat movt mii geavahit luonddu odne, váikkuha sihke luonddu ja olbm
Guoddevaš ovdáneapmi lea globála doaba man vuođđun lea solidaritehta boahttevaš buolvvaiguin, ja buohkaiguin geat dál ellet. Dat lea dohkkehit ahte mis lea dušše okta eananspábba, man riggodagat lea ráddjejuvvon, ja ahte lea min buohkaid ovddasvástádus váldit vára das.
Čielga ja oanehis filbma guoddevaš ovdáneami ja ON guoddevašvuođa mihttomeriid birra.
Vai olahit guoddevaš ovdáneami ferte máilbmi jurddašit golbma ášši oktanaga:
- Dálkkádat ja biras
- Ekonomiija
- Sosiála dilit
Guoddevaš ovdáneapmái gullet golbma dimenšuvnna: ekonomiija, biras ja sosiála dilit.
Dát gohčoduvvojit dávjá guoddevaš ovdáneami golbma dimenšuvdnan. Dáid ovttastus mearrida lea go juoga guoddevaš. ON guoddevašvuođa mihttomearit leat máilmmi oktasaš plána dasa movt jávkadit geafivuođa, erohusaid olbmuid gaskka ja bissehit dálkkádatrievdamiid 2030 rádjai. Go mihttomearit mearriduvvojedje 2015:s, lei ođđa ipmárdus dasa ahte ekonomiija, erohusat ja biras váikkuhit nubbi nubbái olu eambbo go jáhkiimet ovdal. Vai eat golat min áidna eananspáppa, fertet mii gávnnahit movt balanseret min geavaheami ja ekonomiija váikkuhusaid birrasii, ja mii fertet gávnnahit movt buorebut juogadit resurssaid. De lea guoddevaš sihke olbmuide ja birrasii.
Olbmuide geat ellet geafivuođas lea diehttelas ahte otná dilli ii leat guoddevaš, danne go geafivuohta váldá olbmuin sin vuođđovuoigatvuođaid ja olmmošárvvu. Rikkis riikkaide lea guoddevaš ovdáneapmi dehálaš vai servodat lea stabiila ja ráfálaš. Go erohusat sturrot, sihke stáhtain ja stáhtaid gaskka, dat áitá guoddevaš ovdáneami go de šaddet eambbo riiddut servodagas. Dasa lassin sáhttet dálkkádatrievdamat váikkuhit daid dehálaš lávkkiide mat leat dahkkon buoridit olbmuid dili miehtá máilmmi.
Dálkkádatrievdamat fertejit bissehuvvot vai olahit guoddevaš ovdáneami
Guoddevaš ovdáneami birasdimenšuvdna lea dan birra ahte váldit vára luonddus ja dálkkádagas bistevaš resursan olbmuide.uid. Dálkkádatgássat maid mii luoitit liggejit meara ja áimmu, ja billistit olles ekovuogádagaid ja dagahit ahte biologalaš šlájat jávket agibeaivái. Dat dahká ahte mii šaddat hearkkit luondduroasuid vuostá, dat áitá min birgenlági ja sáhttá dagahit riidduid luondduriggodagaid alde.
Máilmmi riggámusat leat dagahan sullii guokte goalmmádasoasi dálkkádatgássain mat luitojuvvojit atmosferii. Olju, koalla ja gássa dagahit stuorámus oasi dálkkádatgássaid luoittus. Dát resurssat eai leat ođasmahtti resurssat. Vai nagodit bissehit dálkkádatrievdamiid ja váikkuhit guoddevaš ovdáneapmái, fertejit máilmmi riikkat geavahišgoahtit ođasmuvvi resurssaid, nu go čázi, biekka ja beaivváža.
Luoittut maid rikkis riikkat nu go Norga leat dagahan, leat váikkuhan ekonomalaš lassáneapmái ja buori birgemii midjiide. Riikkat gos ii leat leamaš dat seamma ekonomalaš ovdáneapmi, eai leat luoitán nu olu gássaid, muhto váikkuhusat leat goitge stuorábut sidjiide. Dálkkádatrievdamat nu go dulvi ja goikes áiggit váikkuhit riikkaide gos lea olu geafivuohta buot eanemusat. Internationála dálkkádatšiehtadusain ákkastallet ovdánahttinriikat ahte rikkis riikkat, mat leat váikkuhan otná heahtedillái, fertejit máksit ovdánahttinriikkaide vai sii sáhttet heivehit iežaset dálkkádatrievdamiidda, unnidit iežaset dálkkádatgássaid luoitimiid ja oažžut buhtadusa vahágiid ovddas maid dálkkádatrievdamat leat dagahan.
- Loga eambbo dálkkádaga birra min fáddásiidduin (gávdno dušše dárogillii)
Ruoná ovdáneapmi ja unnit erohusat gefiid ja riggáid gaskka
Guoddevaš ovdáneami ekonomiijadimenšuvdna lea dan birra ahte olbmuid ja servodagaid ekonomalaš oadjebasvuohta sihkkarastojuvvo.
Máilmmi gefiid ja riggáid erohus stuorru. Máilmmi gávcci riggámus olbmo eaiggáduššet seamma meare go bealli olles máilmmi álbmogis. (Oxfam 2016).
Geafivuohta ja erohusat dahket vuostálasvuođa ja háddjejit álbmoga ja sáhttet maiddái dahkat ahte riiddut ja politihkalaš stuimmit čuožžilit. Dát áitá guoddevaš ovdáneami. Jus resurssaid juogada dássedit ja almmolaš bálvalusat leat olámuttos buohkaide, nu go dearvvašvuohta ja oahppu, de lea vejolaš olahit ráfálaš ja govttolaš servodaga.
Lassin dasa ahte juogadit govttolaččat, fertet mii maiddái geavahit min resurssaid eará ládje vai ovdáneapmi šaddá bistevaš. Jus buohkat máilmmis livčče galgan golahit seamma olu go mii dáppe Norggas, de ferteše gávdnot 3,6 eananspáppa. Jus mii buohtastahttit India álbmoga golahemiin, de eat lean dárbbašit eambbo go bealle eananspáppa.
Ekonomalaš ovdáneapmi lea dehálaš, erenomážit geafes riikkaide, vai sáhttet ásahit eambbo bargosajiid ja vearrosisaboađu mainna mákset buriid nu go skuvllaid ja buohcciviesuid. Dát ovdáneapmi ferte leat guoddevaš, vai eat billis máilmmi resurssaid. Diekkár ruoná ovdáneapmi sáhttá geavvat jus geavahit energiija mii ii nuoskkit ja jus gávnnahit jierpmálaš čovdosiid min váttisvuođaide.
Guoddevaš ovdáneami sosiála dimenšuvnnat
Guoddevaš ovdáneami sosiála bealli lean dan birra ahte buot olbmuide galget sihkkarastojuvvot buorit ja govttolaš vejolašvuođat dohkálaš eallimii. Olmmošvuoigatvuođat leat deháleamos vuolggasadjin dása. Oahppu, ávddalaš bargu, dásseárvu, kultuvrralaš girjáivuohta ja buorit dearvvašvuođabálvalusat leat dušše muhtin áššit mat gieđahallojuvvojit. Sosiála dilli muitala dan movt olbmuin lea servodagas, ollašuhttet go vuoigatvuođaideaset ja besset go váikkuhit iežaset eallimii ja servodahkii gos ellet.
Olmmošlassáneapmi dagaha gilvvu luondduriggodagaid badjel. Geafivuohta lea sihke dagahan olmmošlassáneami ja lea maiddái olmmošlassáneami váikkuhus. Go geafivuohta lea unniduvvon ja oahppu lea šaddan eambbo olámuttos nissonolbmuide, de nissonolbmot eai šat riegádahte nu olu mánáid go ovdal.
Investeret ohppui lea okta dain deháleamos doaibmabijuin maid sáhttit dahkat unnidit geafivuođa, doarjut demokratiija ovdáneami ja váikkuhit positiiva ovdáneapmái. Nieiddaide oahppu váikkuha erenomážit. Nissonolbmot geain lea oahppu ja dienas maŋidit mánnáoažžuma ja sii geavahit eambbo ruđa iežaset mánáid dearvvašvuhtii ja ohppui. Virgádit nissonolbmuid lea maiddái váikkuhan positiivvalaččat riikka ekonomalaš ovdáneapmái.
- Loga eambbo oahpu ja dásseárvvu birra min fáddásiidduin (ii gávdno davvisámegillii)
Guoddevaš ovdáneami historjá
Guoddevaš ovdáneami historjá
ÁIGELINJÁ
1972 ON biraskonferánsa Stockholmmas
1983 Birrasa ja ovdáneami máilmmikommišuvdna ásahuvvo
1987 Raporta Min oktasaš boahtteáigi (Our Common Future) almmuhuvvo
1992 Rio-konferánsa ja Agenda 21
2000 ON jahkeduhát-mihttomearit
2002 Earth Summit Johannesburgas (Rio +10)
2012 Rio +20 Rio de Janeiros
2016 ON guoddevašvuođa mihttomeari
|
https://sami.fn.no/guoddeva%C5%A1-ovd%C3%A1neapmi
|
Latest news
- Cinema premiere
- We are at Tråante2017 in Trondheim
- ARCTIC COUNCIL CAFF 25 YEARS ANNIVERSARY SEMINAR
- Meet the new director
- Sámi School History Conference 2016
- Join the Master programme in Indigenous Journalism
- Sámi University of Applied Sciences offers PhD program in Sámi language and literature
- Journalists gathered on Inclusive Journalism
- Go on a north2north exchange, spring 2016!
Sámi allaskuvla almmuha ođđa podcasta
Dál beasat oahpásmuvvat dutkamii ja dutkanfáttáide guoimmuheami bokte go Sámi allaskuvla almmuha ođđa podcasta "Sáhkavuorru". Podcasta prográmmajođiheaddjit leaba girjjálašvuođa professor Harald Gaski ja filbmadahkki Per Josef Idivuoma.
Podcastas leat vihtta episoda ja vuosttaš episoda almmuhuvvui skábmamánu 10. beaivvi. Juohke episodas beasat oahpásmuvvat Sámi allaskuvlla dutkiide ja dutkanfáttáide. Sii čilgejit álkkes vuogi mielde iežaset dutkanprošeavttaid birra, seammás go muitalit manin sii beroštišgohte juste daid áššiid guorahallat mii šattai sin karriearan.
Ulbmil podcasttain lea gaskkustit dutkama ja dutkiid fágalaš sisdoalu guoimmuheami bokte. Seammás garvit dutkiid árbevirolaš ovdanbuktinvuogi – logaldallama.
Prográmmaráiddus ilbmá ođđa Podcast juohke goalmmát vahku gitta ođđajagi rádjái. Fáttát maid birra ságastallet leat sámi báikenamat, juoigan, duodji ja álgoálbmotjournalistihkka. Ja dieđusge juovllaid áigge ságat sámi biepmuid birra, ja manin dat leat nu dearvvaslaččat.
Guldal vuosttáš episoda
Dán episodas oahpásmuvat Kaisa Rautio Helanderii ja sámi báikenammadutkamii. Kaisa lea professor Sámi allaskuvllas ja lea riikkaidgaskasaš báikenammadutkama áššedovdi. Podcastas gulat buriid ovdamearkkaid Kaisa dutkansuorggis, ja son maiddá muitala mii dat lei mii oaččui su čuovvulit dakkár bálgá iežas dutkamis.
Don sáhtát maid guldalit Sáhkavuorru čuovvovaš Podcasta kanálaid bokte:
|
https://samas.no/en/node/4941?page=7
|
Latest news
- Tospråktesten våren 2024
- Ny rapport viser behovet for parallell likeverdig samisk læreplan i matematikk
- Forskningspris til Lovisa Mienna Sjöberg
- Ny rapport: Hva er det samiske perspektivet i de nye læreplanene?
- Kjente på et savn ved å ikke kunne samisk
- Ny bok om samisk kunst og duodji lansert
- - Dette året søker vi hele seks samiske veivisere!
- Ny bok om samisk kunst og duodji i Sápmi
- Ordførere fra samiske forvaltningskommuner samlet på Samisk Høgskole
Bargofálaldat studeanttaide
Mii dárbbašit studeanttaid geat sáhttet rekrutterenmátkkiide vuolgit dán giđa ja geasi. Rekrutteremis muitalat Sámi allaskuvlla ja min oahppofálaldagaid birra. Rekrutterenmátkkit livčče:
- Riddu Riđđu festiválas 12.-15.07.18
- Márkomeannu festiválas 26.-29-07.18.
Buorre jus sáhtát máŋgga báikkiide vuolgit. Mii máksit beaivebálkká, orruma ja biebmoruđaid! Váldde oktavuođa oahppohoavddain, Ellen Inga Turiin.
|
https://www.samas.no/nb/node/4335?page=1
|
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.
Anna mánnávuohta lei garas. Leamen oassi stuorra bearrašis, vásihii Anna ahte su eadni jámii go son lei dušše njeallje-jahkásaš. Beare golbma jagi maŋŋá, go Anna lei čieža-jahkásaš, jámii su áhčči. Annai šattai lossa áigi. Mánát biddjojuvvojedje eret, ja šadde bargat ollesolbmuid bargguid, vaikko ledje dušše mánát. Anna šattai biebmománná eanu luhtte.
Vaikko son orui heajos dilis ja ii lean buoremus dilálašvuohta leat skuvlanieida, liikui son leat skuvllas. Son lei oahppi Saltvannet skuvllas Roabavuonas, ii lean guhkki vázzit ruovttus skuvlii. Annas lei lihkolaš, son oahpai sihke sáme- ja dárogiela. Dán guovtti giela lea son doalahan eallinagi.
Buot min oahpaheaddjit hálle dárogiela, ja dárogiella šattai giella maid mii geavaheimmet skuvllas. Sii geat máhte dárogiela, jorgaledje sidjiide geat eai lean nu čeahpit. Mađe eanet dárogiela mii oahpaimet, de mii áddiimet maid eambbo das maid oahpaheaddji hálai. Álggus go mun álgen skuvlii, de in ádden nu olu dárogiela. Muhto mun liikojin skuvlii, ja lei vissá mu motivašuvdna oahpat dárogiela ja fágaid mat mis ledje.
Mis ledje olu somás fearánat skuvllas. Earenomážit muittán muhtin fearána gos oahpaheaddji tevdnii spiinni távvalii ja jearai nieiddas luohkás mii dat lei. Nieida vástidii «spiidni». Dát lei duođaštus ahte mii hálddašeimmet sámegiela buoret go dárogiela. Muittán ain ahte mii čaimmaimet bures nieiddaža gii vástidii sámegillii oahpaheaddjái guhte ii ádden giela.
Fágat skuvllas ledje kristtalašvuohta, rehkenastin ja čállin. Mun liikojin buot fágaide, earenomážit rehkenastima. Mun in lean várra čeahpimusaid searvvis ohppiid gaskkas luohkás, muhto mun dahken buot skuvlabargguid maid fertiimet dahkat. Lei dábálaš ahte mii galggaimet máhttit sálbmavearssaid ja biibbalteavsttaid badjeloaivve. Go buot oahpahus lei dárogillii, ohppen mun buot sálmmaid ja biibbalteavsttaid dárogillii. Máŋgii lean sávvan ahte livččen oahppan čállit ja lohkat sámegillii. Dalle livččen sáhttán lohkat biibala ja sálmmaid sámegillii. Boađus das ahte buot oahpahus lei dárogillii, lea ahte otnábeaivve in ádde sálmmaid go leat sámegillii. Dovddan dego lean massán juoga.
Min skuvllas lei dábálaš ráŋggáštusat jos dagaimet juoga boastut dahje jos eat máhtán bihtáid. Dábáleamoš ráŋggáštus lei ráŋggáštusčiegas čohkkát. Mus lei lihkku, in dárbbašan čohkkát doppe. Muhto soames gánddat šadde dávjá dohko.
Ledje olu stohkosat friddjaminuhtas. Dan áigge eai lean olu duhkorasat, šattaimet gávnnahit buot ieža. Ja gánddat ja nieiddat stohke ovttas. Dálveáige geavaheimmet olu áiggi čuoigat.
Mu dáfus ii šaddan albma skuvlaáigi. Skuvlabargu fertii dávjá gáidat beaivválaš doaimmaide. Biebmománnán ii lean nu buorre bearráigeahčču. Máŋgii šattai skuvla mu friddjabáiki, doppe ožžon vuoiŋŋat ja leat mánnán. Barggut ruovttus gáibidedje olu áiggi. Go ledjen čieža-jahkásaš, fertejin juo leat návehis, ja leimmet návehis iđit eahket. Ja mun fertejin gođđit, čorget, bassat dálu, vuoja kirdnet ja veahkehit mu biebmováhnemiid. Šadden bargat garrasit, ja ožžon olu bargguid mat eai lean lunddolaš nieiddažii. Muhto mus eai lean olbmot geaiguin sáhtten hállat iežan árgabeaivválaš eallima birra. Galgen leat lihkolaš go lei ruoktu, muhto munnje ii lean buorre ruoktu. Go gergen skuvllas, lovpejin ruovttus eret, ja fárrejin álggus ránnjá lusa. Doppe ožžon olu veahki, ja ožžon olu doarjaga dan válljemii maid ledjen dahkan. Bargen veahá áigge biigán dáid ránnjáid luhtte, ja das maŋŋá fárrejin Ivvárstáđiide iežan muoŧá lusa. Son šattai mu doarjja ja mun ožžon hávskes nuorravuođa dassá go šadden rávesolbmon.
Dalle go mun bajásšadden, de ii lean dábálaš gávtti geavahit. Mus ledje dábálaš biktasat. Dasto lei dábálaš geavahit čázehiid. Buot mu skihpárat geavahedje čázehiid, muhtimat miehtá jagi. Muittán go ožžon skuovaid ja galgen oahpat vázzit daiguin. Fertejin álggos geavahit soppiid balánsa doallat, vai nagodin oahppat vázzit. Mis lei hui somá go oaččuimet skuovaid vuosttaš geardde, ja buohkat ledje čeavlásat molsut čázehiid skuovaiguin.
Buot konfirmašuvdnaoahpu lei dárogillii, ja mii oahpaimet sálbmavearssaid ja biibbalteavsttaid dušše fal dárogillii. Ii lean obanassiige sáhka ahte juoga galggai leat sámegillii. Danin go mii heahpaneimmet leat sápmelažžan ja čiegaimet ahte máhtiimet sámegiela, de ii lean lunddolaš ohcalit sámegiela konfirmašuvdnaskuvllas.
Konfirmašuvdnabeaivvi ledje mus dáža biktasat alde, in oba jurdilan eará. Go báhpa gažadii min, lei ságastallangiella dárogiella. Eai lean stuorra doalut, muittán mun, muhto lei seammá láhkái buohkaide. Midjiide ledje Ipmila sánit deháleappot go doalut.
Go leimmet nuorat, lei dábálaš jeakkis viežžat lavnnjiid maid mii goikadeimmet ja geavaheimmet buolláhahkan. Ovtta dáin mátkkiin deiven su gii šattai mu isit. Ledje máŋga liegga geahčastaga ja ságastallama jeakkis dan botta go goaivvuimet lavnnjiid. Jo moadde mánu maŋŋá jearai son náitalit, ja moai náitaleimme 1943:s. Mun čuvvon isida Áravuobmái, doppe gos son lei eret. Ja dohko ásaideimme.
Go bohten Áravuobmái, lei sámegiella ain ealli giella sidjiide geat ledje mu agis ja boarrásat. Áravuomis šattai giellamolsun dalle go moai oaččuime mánáid. Giellamolsun geavai soađi maŋŋá gitta 1950 jagiid loahpageahčai. Dagahii ahte mii rávisolbmot hálaimet sámegiela gaskaneamet ja dárosteimmet mánáiguin. Seammá dilli lei buot ruovttuin gilis. Min jurdda lei ahte lei buoret hállat dárogiela mánáiguin go sii liikká galge oahpat dárogiela skuvllas. Dalle eai dárbbašan sii vázzit dan lossa geaidnu ja ii áddet mii daddjui skuvllas, eai ge dárbbašan givssiduvvot danin go hálle sámegiela.
Áidna háviid go Anna hálai sámegiela mánáide, lei go belkkii sin. Mánáid mielas lei somá ja čaibme bures su. Muhto eai sii ádden sámegiela, ja danin maid eai ádden maid son belkkii. Muhto Anna oaivvildii doppe ledje muhton «ráigebealljit» mánáid gaskka, soapmásat áddejedje, muhto eai hállan sámegiela.
|
http://skuvla.info/skolehist/anna-s.htm
|
ámi dáiddárráđđi, Sámediggi ja Sámi allaskuvla čoagganedje Diehtosiidii Guovdageainnus ságastallat sámi dáiddaoahpuid birra.
Filtrer etter år
Odne almmuhuvvoje ođđa dutkanbohtosat Landscape Practices konferánssas, Sámi allaskuvllas. Dutkan čájeha čielgasit ahte monne- ja luomečoaggin lea eanet go dušše ieš dat čoaggin.
Háliidat go šaddat buohccidivššárin earenoamáš gelbbolašvuođain sámegielas ja sámi kultuvrras? Dál lea fas vejolaš ohcat Sámi buohccidivššárohppui. Ohcanáigemearri lea golggotmánu 16.b. 2022. Lea UiT - Norgga árktalaš universitehta mas lea fágalaš ovddasvástádus ohppui, ja danne galgá ge ohcamuš mannat universitehta ohcanwebii.
Sámi allaskuvla lea mannan vahku vuostái váldán studeanttaid ođđa oahppojahkái. Juohke beaivvi leat leamaš lágideamit dainna ulbmiliin ahte studeanttat galget oahpásnuvvat sihke mielstudeanttaide ja allaskuvlla bargiide, muhto maiddái oahppobáikái, sihke Diehtosiidii ja Guovdageidnui.
Čakčamánu 20.b. gitta 22.b. lágiduvvo Landscape Practices konferánsa Sámi allaskuvllas, Guovdageainnus. Bovdejuvvon logaldallit leat Nuortamáttil-Alaska universiteahtta professor Thomas F. Thornton, Sámiráđi Árktalaš ja birasossodaga hoavda Gunn Britt Retter, Alberta universiteahtta professor Brenda L. Parlee ja Teetl'it Zheh álgoálbmoga jođiheaddji ja árbečeahppi Chief Wanda Pascal. Dieđihanáigemearri lea dál guhkiduvvon olggos borgemánu.
|
https://www.samas.no/se/News?page=11
|
Latest news
- Call for papers: Indigenous Journalism and Self-Determination Conference 2021
- Students' access to Diehtosiida
- New covid-19 measures
- SHoT 2021
- The application deadline for exchange is approaching
- Information regarding term start in January 2021
- The application deadline has been extended
- Mandatory e-learning course in infection prevention
- Sámi University of Applied Sciences well prepared to keep the campus safe
Logi ođđa oahpposaji ja okta ođđa rekruterenvirgi Sámi allaskuvlii
Sámi allaskuvla ozái cuoŋománus Máhttodepartemeanttas ruhtadeami vai beasašii liige oahpposajiid fállat sámegiela álgokursii. Álgokurssat lea bivnnuhis oahppofálaldat Sámi allaskuvllas, gos dáro- ja eará amasgielagat ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela allaskuvladásis. Dán ohppui leat juohke jagi ollu ohccit, ja oahpus leat dán rádjai leamaš duššo 15 oahpposaji. Dál lea ráđđehus almmuhan ahte sii ruhtadit logi ođđa oahpposaji sámegiela álgokursii. Lassin oahpposajiide oažžu allaskuvla vel ovtta ođđa stipendiáhttavirggi.
- Lea illusáhka Sámi allaskuvlii go ráđđehus lea vuhtiiváldán min sávaldaga ja go mii oažžut dál fállagoahtit eanebuidda sámegieloahpahusa. Mii diehtit ahte leat ollu rávisolbmot geat háliidivčče oahppat davvisámegiela, ja dál beassat mii fállat oktiibuot 25 studentii oahpposaji álgokurssas. Allaskuvla háliida nannet álgooahpahusa, go mii diehtit doppe leat maid ollu sápmelaččat geat háliidivčče oahppat giela man eai soaitte beassan oahppat ruovttus. Dát lea fas buorrin sámi servvodahkii, go sámegielmáhttu addá ollu oahppo- ja bargovejolašvuođaid studeanttaide, dadjá allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars.
Sámegiela stipendiáhttavirgi
Ráđđehus lea maid juolludan ovtta ođđa rekruterenvirggi (stipendiáhta) Sámi allaskuvlii. Sámi allaskuvla lea ge áidna oahppoásahus gos lea vejolaš váldit sámegiela álgokursadásis gitta doavttirgrádadássái. Sámi allaskuvllas leat dál 10 stipendiáhtavirggi sámegiela ja girjjálašvuođa doavttirgrádaprográmmas. Ja dál ožžot vel ovtta virggi man bokte sáhttet nannet sámegielas fágabirrasa.
- Sámi allaskuvllas lea dál dat dilli ahte mis lea stuorebuš stipendiáhtajoavku gos leat eanas nuorra dutkit geat leat min ásahusa boahtteáigi. Mis lea áigumuš ahte dát nuorra dutkit bissot allaskuvllas ja jotket dutkamin ja dakko bokte nannejit min sámegiel fágabirrasa vai allaskuvllas bissu alla dássi min oahpahusas. Mis livččii áigumuš eanet sámi nuoraid movttiidahttit dutkat, ja dát virgi addá ge midjiide vejolašvuođa nannet allaskuvlla dutkandoaimmaid, loahpaha Sámi allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars.
Duogáš
Máhttodepartemeantta dieđuid mielde leat dán jagi earenoamáš ollu ohccit allaskuvllaide ja universitehtaide, ja ráđđehus lea vuoruhan rahpat 4000 ođđa oahpposaji dakkár fágasurggiin máid servodat dárbbaša boahtteáiggis. Eaktun oažžut ođđa oahpposajiid lea ahte oahpahus sáhttá álggahuvvot čakčat 2020. Sámegiela álgoohppui ledje 2020 giđa 45 ohcci 15 oahpposadjái, ja dál oažžu allaskuvla fállat 25 ohccái oahpposaji.
|
https://www.samas.no/en/node/4833?page=4
|
Kristin Røymo (riegádan njukčamánu 4. beaivvi 1973:s) lea politihkar (Bb), gii 2016 rájes doaibmá Romssa suohkana sátnejođiheaddjin. Golggotmánu 14. beaivvi 2015 rájes geassemánu 30. beaivvi 2016 rádjái, son doaimmai Romssa gávpotráđđejođiheaddjin. Sátnejođiheaddji (2016-2019).
Son lea riegádan Vestvågøyii ja bajásšattai Stáiggu suohkana báikkis Helnessund. 1995:s son fárrii Romsii. Røymo lea lohkan stáhtadiehtaga, pedagogihka ja psykologiija. Sus lea Peace and Conflict Tranformation mastergráda Romssa universitehtas.
|
https://se.wikipedia.org/wiki/Kristin_R%C3%B8ymo
|
Čállinmeattáhusaid guorran
Lene Antonsen (UiT Norgga árktalaš universitehta)
Viečča artihkkala dás (pdf).
Lean guorahallan davvisámegiel teavsttaid, maid lean viežžan interneahtas Norggas ja Suomas, oaidnin dihte mo čállit hálddašit čállingiela ja mat leat dábáleamos čállinmeattáhusat. Dutkanmateriálas 4 % sániin eai leat čállojuvvon norpma mielde, ja analysa čájeha ahte ii leat doarvái dušše máhttit iežas dadjama ja čállingiela njuolgga oktavuođa, muhto eksplisihtta grammatihkkamáhttu lea maiddái dárbbašlaš. Stuorimus čuolmmat leat earuhit čállingiela a ja á ja čállit konsonántaguovddáža riekta, ja erenoamážit sániin, main lea i-mátta, bohciidit váttisvuođat sojahangehčosiin. Čálli dárbbaša maiddái diehtit mo heivehit loatnasániid ja lasihit kásusgehčosiid initiálaoanádusaide ja loguide. Sátnedárkkistanprográmma fuomášuhttá 78 % čállinmeattáhusain, ja 82 %:s dain dáhpáhusain prográmma fállá čállái rivttes čállinhámi.
Tracking misspellings
This article presents a study of North Saami texts published in Norway and Finland and collected from the Internet in order to see how native writers master the orthography, and what kind of misspellings are the most frequent ones. In the material, 4% of the words are not written according to the norm. The analysis of the mistakes reveals that it is not enough to know the relationship between pronunciation and the orthographic rules; knowledge of formal grammar is also necessary. The biggest problem is to distinguish between a and á, and to write the consonant centre of the word correctly. Finding the correct combination of stem and suffix is problematic, especially for i-stems. The writer also needs to know how to adapt loan words to the orthography. The existence of a wide range of possible variants of some frequent loan words only makes it worse. The biggest group of misspellings contains incorrect case suffixing of acronyms and numbers. These rules are complex and contra intuitive. The North Saami spell checking program discovers 78% of the misspellings and offers the correct spelling among the five first candidates in 82% of the cases.
|
https://site.uit.no/aigecala/sda-2-2013-lene-antonsen/
|
s Concerning Education lea filosofihkkár John Locke čállán jagis 1693 almmustuvvan pedagogihkalaš publikašuvdna. Badjel jahkečuohtái dat lei buot dehálamos pedagogihkalaš bargu Englánddas. Dan jorgaledje masa juohkehaš stuorámus čállon eurohpálaš gielaide 1700-logus ja masa juohke áidna eurohpálaš pedagogihkkár Locke maŋŋá, maiddái Jean-Jacques Rousseau, lei diđolaš dan váikkuhusain.
Locke čálii esseas Essay Concerning Human Understanding (1690), ođđa teoriija máná mielas. Dan mielde dat lei tabula rasa dahje ”guoros geađgi”, nappo das eai lean vel makkárge lunddolaš jurdagat. Some thoughts concerning Education čilge mo oahpahit dán miela golmma iešguđetge metodain: dearvvaslaš rupmaša ovdáneapmái; šiega luonddu čohkiideapmái; ja dohkálaš akademalaš oahppoplána válljejupmái.
Locke čálii álgoálggus reivviid aristokráhtalaš ustibii ja dáid reivviin dasto bođii loahpas Some thoughts concerning Education. Reivviin lei goittotge stuorat váikkuhusat, dasgo Locke pedagogihkalaš prinsihpat adde nissonolbmuide ja vuolit luohká olbmuide vejolašvuođa olahit seamma luonddu iešvuođaid go bajit aristokráhtain, geaidda Locke álgoálggus lei bargamin.
Dan sajis, ahte Locke livččii čállán olles álgovuolggalaš pedagogihka filosofiija, de orru ahte son dáhttul populiserii muhtin jurdagiid 1600-logu oahpporeformas ja seammás buvttii ovdan iežas jurdagiiddis. Englándalaš čállit, dego John Evelyn, John Aubrey, John Eachard ja John Milton ledje árabuš geahččalan doarjut ”sullasaš reforpmaid oahppoplánain ja -metodain”, muhto sii eai olahan seamma viidát. Miellagiddevaš lea, ahte Locke čuoččuha miehtá iežas teavsttas, ahte su bargu lea revolušuvnnalaš bargu. Dego Nathan Tarconv, gii lea čállán olles kápihttala Some thoughts concerning Education publikašuvdnii, čujuha ”Locke vuostálasta čielgasit jámma iežas ávžžuhusain ´dábálaš´, ´almmolaš´ dahje ´generála´ oahpahusa”.
Renesánssa humanisttalaš pedagogihkalaš árvvuid, mat ledje bohtan skolastihkka sadjái, eai šat atnán seammalahkái árvvus Englánddas dađi mielde, go Englánda šattai eanet gávppálažžan ja máilmmálažžan. Reformerejeaddjit, dego Locke ja maŋŋelabbos Philip Doddrridge, čuvvo Francis Bacona intellektuála árbevieru, mii hástalii klassihkalaš kultuvrralaš válddi. Sii nággejedje Cambridge ja Oxforda mearrádusaid vuostá: ”buot kandidáhtat ja studeanttat galggašedje guođđit eret sin máŋggaid čálliid, dasgo dat dagahit sierramielatvuođaid ja riidduid skuvllain ja baicce čuovvut dušše Aristotele oainnuid, sihke su doarjuid. Dan lassin sii galggašedje gažadit dušše sus ja guođđit eret buot dušši ja steriila gažademiid, mat vuostálastet dološ ja eakti filosofiija [sic]”. Dan sadjái, ahte olbmot livčče gáibidan sin bártniid lohkat oppa áigge greikka- ja láhtengielat teavsttat, de ain eanet bearrašiin gáibidišgohte praktihkalaš oahpahusa iežaset bártniide. Sivvan dása lei ođđa diehtagiid, dego matematihkka ja modearna gielat morráneapmi. Vánhemat doivo ná, ahte sii ráhkkanahttet iežaset bártniid ekonomiija rievdama várás ja sii maid duođaid maid áicce ođđa máilmmi čohkiideamen sin birra.
Okta bearrašiin lei Clarke nammasaš bearaš, mii lei eret Chipleyas Somersettas. Jagis 1684 Edward Clarke jearai iežas ustibis John Lockes rávvagiid, mo bajásgeassit iežas gándda ja árbejeaddjis Edward Jr:a. Locke vástidii sutnje máŋggaid reivviin, main loahpas šattai Some Thoughts Concerning Education:a vuođđu. Muhto easka jagis 1693 Locke almmustahtii čállosa, go su ledje álggos movttiidan Clarke bearaš ja okta eará ustit, William Molynex. Lockes ii lean miella almmustahttit teavstta iežas namain, nappo son mearredii almmuhit dan anonyman.
Vaikko Locke dárkkistii ja dievasmahtii iežas barggu viđa háve ovdalgo son jámii, de son ii goittotge goassige rievdadan ”iežas oahpes ja ustitlaš vuogi čállit”. ”Láidehus” muitalii lohkkái barggu vuollegaš ruohttasiin, mat ledje ráidun almmustuvvan reivvet. Nathan Tarcova mielde, gii lea čállán ovttas olles bihttá Some Thoughts:ii rávve, ahte muđuid bargu livččii námonistán. Tarcov árvala, ahte Locke gieđahalai iežas lohkkiid su ustibin ja sii vástidedje sullasaččat.
Locke stuorámus árvalusain bohtet ovdan, sihke su esseas Essay Concerning Human Understanding, ahte Some Thoughts Concerning Education. Dain guovttis lei meroštalli rolla 1700-logu oahppu teoriijas. Vuosttas lea, ahte oahppu meroštallá olbmo, dego Locke čállá čállosis álggus: ”Jáhkán, ahte sáhtán dadjat, ahte juohke ovccát olmmoš geain mii deaivvádit logi olbmos, leat šaddan dakkárin go leat iežaset oahpu dihtii. Ledje sii dal buori dahje bahá, ávkkálačča dahje eai.” Dáinna ákkain Locke nággii sihke Augustinulaš, ahte Cartesialaš olmmošoainnu vuostá. Augustinulaš olmmošoainnu mielde olmmoščearda čuovvu álgosuttu jurdaga ja Cartesialaš oainnu mielde olmmoš diehtá vuođđo logalaš čuoččuhusaid. Locke čuoččuha iežas esseas ”guoros” miela jurdaga – tabula rasa – mii dasto ”dievva” vásáhusaid bokte. Dát čuovui Plato Theatetusa, man mielde miella lea dego ”dássidis vaksá”. Vaikko Locke bealuštiige garrasit tabula rasa teoriija, de das beroškeahttá son liikká jáhkii lunddolaš taleanttaide ja oainnuide. Ovdamearkka dihte son rávvii vánhemiid oaidnit mánáid vai sii gávnnašedje mánáid lunddolaš iešvuođaid oahppat juoidá. Dasto dan maŋŋá čuovvut mánáid iežas beroštumi muhtin áššái ja movttiidahttit dan dahkama dan sajis, ahte bágget sin dahkat juoidá maid sii eai liiko dahkat – ”nappo dan dihtii ferte son čuovvut bures mánáid luonddu ja sin lunddolaš vugiid oahppat áššiid, dábálaččat váttisvuođaid čađa. Degomat makkár vuoruid sii váldet ja mat áššit dahket sis sin. Čuovvut mat leat sin lunddolaš iešvuođat ja mo daid sáhtášii buoridit ja masa dat heivešii”.
Locke nubbin dehálamos váikkuhus 1700-logu oahppo teoriijai maid bohciida su iežas teoriijas olbmo iežas birra. Son čállá: ”unna ja masa fuomáškeahtes áššiin min šiega mánnávuođain leat dehálaš ja guhkes bisti váikkuhusat”. Dat leat nu gohčoduvvon ”idéaid assosiašuvnnat” mat riegádit nuorran ja dain leat stuorat mearkkašupmi, go dain mat riegádit rávesolmmožin, dasgo dat leat – daid mearkkašupmi lea tabula rasa. Esseastis Locke álggos buktá ovdan teoriija ideaid assosiašuvnnas. Das Locke váruha ”duihmes biiggá” jáhkiheamis máná das, ahte ”stáluin ja háldiin” lea juoga dahkamuš seavdnjadasain, dasgo ”seavdnjadas buktá daid balddihahtti ideaid ja dat leat nu čavga čatnon oktii, ahte son ii birgehala vuosttažii eanet go nubbáige”.
Locke deattuhii vásáhusaid mearkkašumi miela čohkiideapmái ja su fuolla boastto ideaid assosiašuvnnain lea dagahan dan, ahte máŋggat meroštallet su teoriija mielas eanetge passiivan go aktiivan. Muhto dego Nicholas Jolley čujuha iežas láidehušas Locke filosofalaš teoriijai, ”dát lea okta miellagiddesamos boasttoáddejupmi Lockes”. Dego son ja Tarcov deattuheaba Locke čállosat leat dievva rávvagat dasa, ahte ohcat dieđu ja dasto speadjalastit dan ožžon máhcáhahkii. Iešalddis dát lei Locke váldo sisdoallu hástálettiin innatismai.
Locke rávve vánhemiid fuolalaččat dikšut mánáidis fysálaš ”dábiid” ovdal go geahččališgoahta gazzat akademálaš oahppu. Dego máŋggat oahppan olbmot leat fuobmán, de ii lean imaš, ahte oahppan fysisista, dego Locke álggahii Some Thoughts čállosa ságástallamiin máná fysálaš dárbbuin, liikká dát álkes álbmotlaš innovašuvdna lea šaddan Locke oktan bissovamos árbbiin – Oarjemáilmmi mánáid bajásgeassin manuálat lea ain dievva biepmuid ja oađđimiid laktáseaddji bajilčállagat. Vai Locke menestuvvá jáhkihit vánhemiid das, ahte sii galget bidjat návccaidis máná dearvvašvuhtii, son sitere Juvenala Satiiraid – ”jietnas miella jietnas rupmašis”. Locke nannosit jáhkii, ahte mánáid galggašii dahkat váttis áššiid vulosažžan, vai sii dasto hárjánit daidda. Ovdamearkka dihte nu, ahte go mánát leat rávásmuvvan, de sii leat hárjánan juo dasa, dasgo ”mánáid [ii galggašii] gárvvohit dahje gokčat menddo sakka lei dálvi dahje geassi” (Locke deattuhus) son ákkastallá: ”gorut gal gierdá man beare, guhan lea vuos álggu rájes hárjánan dasa”. Dasa lassin amašii mánná buohccát, de Locke árvala: ”máná julggiid galgá beaivválaččat bassat galbma čázis ja su gápmagat eai galgga jeahkat čázi ja dat galget njuoskat álo go mánná lea čázi lahkosiin” (Locke deattuhus). Locke čuoččuha, ahte juos mánáid juolggit leat hárjánan galbma čáhcái, de sii eai buohcá nurvui, juos sin julggiid ala rišiha fáhkka galbma čáhci. Dakkár rávvagat ledje oalle dábálačča (čuvvo olbmo daid dahje ii). Dát boahtá ovdan John Newbery mánáid girjjiin 1700-logu bealle muttus, mat ledje vuosttas eanemus vuovdi mánáid girjjit Englánddas. Locke rávvágat olahit viiddes fáttáid máná bajásgeassimis seaŋggaid gokčamis gitta biebmorávvágiidda ja din gitta ođđen njuolggadusaide.
Locke geavaha ollu návccaid Some Thoughts Concerning Education:as čilget, mo oččodit mánáide buriid šieguid. Son meroštallá šiegu ieš-gieldima ja rationalavuođa ovttastupmin: ”vai olmmoš bastá gieldit iežas ja iežas háluid, sihke iežas inklinašuvnnaid ja čuovvut dan mii lea jierbmámus, vaikko livččii miella dahkat nuppeláhkai” (Locke deattuha). Boahttevuođa šiega rávesolbmot eai galgga dušše máhttit hárjehit ieš-gieldima, muhto maiddái oaidnit jierbmás bálgá. Locke lei sihkkar, ahte mánát ledje doarvái jierbmái ja ahte vánhemiid ovddasvástádus lei rávvet sin leat ain jierbmát. Eanemus Locke jáhkii, ahte vánhemat galggašedje buot eará áššiid bajabealde geahččalit jurddašit jierbmásit mánáidis badjel. Locke deattuha jámma, ahte vierru lea dehálat go njuolggadus – mánát galggašedje ovdalot siskkáldit rationalaš jurddašanvuogi, go oahppat olggul máŋggaid mohkkás gildosiid. Nappo rationalavuohta ja vierru leat guovddážis ja dat vástidit Locke guovtti fáddáid su čállosis Essay Concerning Human Understanding:is. Locke váidála miehtá essea majoritehta rationalameahttunvuođa ja sin nákcemeahttunvuođa, dasgo sii leat hárjánan dihto vieruide, eaige máhte rievdadit dahje luohpat guhks áigásaš oskumušain. Son ii dušše geahččalan čoavdit dán váttisvuođa nu, ahte mánát gieđahallojuvvošit rationalaš oruhiin, muhto son maid geahččalii ráhkadit bálkkašumiid ja ráŋggáštusaid sadjái stivravuogádaga, man vuođđun ledje árvvoštus ja heahpatvuohta. Locke mielas bálkkašumit, degomat njálgát, ja ráŋggáštusat, degomat huškumat, dahket mánáin hearki dovdduide ovdal go rationalalaččaid; dovddut giktalit áŋggáštusaid ovdal jierpmi. Son ákkastallá ”šlávalaš stivren dahke šlávalaš mášu” (Locke deattuha).
Lea dehálaš áddet justa dan maid Locke oaivvilda, go son rávve vánhemiid láhttet mánáiguin nu, ahte sii leat rationalaš oruhat. Locke álggos deattuha, ahte mánát ”liikojit, ahte singuin láhttejuvvo rationalaččat,” nappo vánhemiid maid galggašii láhttet singuin nu. Tarcov ákkastalla, ahte dán oainnu mielde mánáid sáhttá doallat rationalalažžan dušše dalle, go sii ieža vástidit sin áŋggáštuššii láhttet, dego rationalaš oruhat ja ahte sii leat ”motiverejuvvon dušše fal bálkkášumiin ja ráŋggáštusain” vai sii olahit dan.
Loahpalaččat Locke háliida, ahte mánát šaddet ollesolmmožin nu johtilit go vejolaš. Son ákkastalla Some Thoughts:as, ”áidna verrát máilbmái lea gokčon dieđuin, nuorra hearrásolmmái galggašii rahpat dan iežas dutkosiiguin dađi mielde go son nákce, ja mađi árát dađi buoret”. Čállosis Second Treatise on Government (1689) son čuoččuha, ahte mánáid skuvlen lea vánhemiid ovddasvástádus. Vánhemat galget doaibmat mánáide, dasgo vaikko sii máhtet jurddašit rationalaččat nuorabun, de sii eai goittotge daga nu jeavddalaččat ja nu sii leat irrationalat. Vánhemat leat geatnagáhtton oahpahit mánáidis rationala ollesolmmožin amašedje sii leat álo čatnon vánhemiidda.
Locke ii čále nuge olu dihto oahppoplána birra Some Thoughts Concerning Education:is, dasgo son lea eambbo beroštuvvan jáhkihit lohkkiidis, ahte oahppus lea gažaldat šiegu ciekkaheamis, maid dálá oarjemáilmme bajásgeassit gohčodivčče kritihkalaš jurddašan dáidun. Locke seailluha, ahte vánhemat ja oahpaheaddjit galggašedje álggos oahpahit mánáid mo oahppat ja návddašit das. Son čállá, ahte bagadalli ”galggašii muittit, ahte su bargun ii leat nuge oahpahit [máná] buot dieđu, muhto ovdalotge bajásgeassit su ráhkistit ja árvvoštit dieđu, sihke stivret su rivttes bálgá ala iežas ovddideamis ja dieđus”. Muhto Locke gal cavgila vehá makkár livččii su mielas árvvolaš oahppoplána. Son fuotnu guhkes áiggi mii geavahuvvo láhtengiela oahppamii ja čuoččuha, ahte mánát galggašedje vuos oahppat čállit bures iežaset eatnigillii. Máŋggat Locke ávžžuhusain vuođđuduvvet sullasaš ávkkálašvuođa prinsihppii. Dego ovdamearkka dihte son čuoččuha, ahte mánáid galggašii oahpahit tevdnet, vai das lea ávki sin olgorihmátkkiin (vai sii sáhtet tevdnet galledan báikki), muhto divttaid ja musihka son atná duššin oahpahallat. Locke lei maid dieđalaš revolušuvnna njunnošis ja bealuštii geografiija, astronomiija ja anatomiija oahpahusa. Su oahppoplánalaš ávžžuhusat speadjalastet skolastihkkalaš humanisma nohkama ja ođđa oahppu riegádeami – ii dušše dieđalaš, muhto maid geavatlaš ámmátlaš oahppu. Locke maid evttohii, ahte ovdamearkka dihte juohkehaš (gánda) máná galggašii oahppat márkanastit. Locke pedagogihkkalaš ávžžuhusat mearkko ođđa gaskaluohkálaš eetosa, mii meroštalai boahttevaš Brittaniija 1700- ja 1800-loguin.
Go Locke čálligođii reivviid, maiguin loahpas šattašii Some Thoughts on Education, álggos muhtin aristokráhtii, muhto dat váikkuhedjege olu eanet olbmuige. Ovdamearkka dihte Locke čállá: ”Mu mielas šiehku [sic] lea vuosttas ja dehálamos attáldat, mat gullet olbmuide dahje hearrásolbmuide”. James Axtell (deattuha), guhte lea dahkan stuorámus doaimmahusbarggu Locke oahpálaš čállosiin, lea liikká čilgen, vaikko ”son čáliige unna jovkkui, de ii dat eastte dan ahte su jurdagat oahppus, eandalit váldojurdagat, eai livčče dásseárvosaččat heivvolaččat buot mánáide”. Dát lei dan áigáisaš oaidnu, dego maiddái Pierre Coste oaidnu iežas vuosttaš fránskagielat doaimmahusas jagis 1695. Coste čálii ”lea čielggas, ahte dát bargu lei oaivvilduvvon erenomážit hearrásolbmuid oahpahussii, muhto dát ii eastte, iigo dat sáhtášii leat buotlágan mánáid oahppun, gulle sii dal man beare luohkkái”.
Seammás, go lea vejolaš heivehit Locke danáigásaš vuođđo oahppoprinsihpaid buot mánáide, nugo Coste dagaige, de Locke ieš jáhkii, vaikko muhtin cealkámušat soitet leat nuppegežiid, ahte Some Thoughts livččii lean vejolaš heivehit dušše riggáide ja gaskaluohkái (dahje dego duon áigge daddjui ”gaskaárvosaš olbmot”). Dego Peter Gay čállá: ”son ii goassige jurddašan, ahte buot mánát galggašedje oahpahuvvot dahje ahte sii geat oahpahuvvojit, galggašedje oahpahuvvot sullasaččat. Locke jáhkii dassážii, go skuvlavuogádat lei rievdaduvvon, ahte priváhtta oahpaheaddji galggašii oahpahit hearrášolbmo bártni ruovttus. Geafit eai oppa máinnašuvvoge Locke girjjážis.”
Esseastis ”Essay on the poor law” Locke čujuha gefiid oahpahussii. Son váidala: ”bargoluohká mánát leat dábálaččat noađđin searvigoddái ja sii meannuduvvojit (inidleness?) nu, ahte sin bargofápmu manahuvvo álbmogii dassážii go sii leat 12 dahje 14-jahkásaččat.” Dan dihtii son evttohage, ahte juohke searvigoddái Englánddas galggašii ásahit ”bargiid skuvllaid” geafes mánáide, vai ”mánát (golmmajahkásaččat) livčče hárjánan bargat barggu”. Son hápme dáid skuvllaid ekonomiijaid nu, ahte son ákkastallá mánáid leat maiddái ávkin searvigoddái, muhto maid seammás mánát ožžot buori bargomorála.
Locke ustit Samuel Clarke jearai Lockes, ahte mo bajásgeassit iežas gándda. Locke vástidii sutnje Some Thoughts Concerning Education čállosis, man ”vuođđoulbmilin”, dego Locke čállá teavstta álggus lei, ”mo bajásgeassit nuorra hearrásalbmá su mánnávuođa rájes”. Dát oahppu ”ii heive nu bures nieiddaide, dasgo sohkabeliid erohusat gáibidit earálágan bajásgeassima, iige dan leat nu álki earuhit” (Locke deattuhus). Dán bálgá mielde Lockei oahppu lei fundamentálaččat seamma sihke almmáiolbmuide, ahte nissonolbmuide – ledje gávdnomis dušše smávva čielga erohusat nissonolbmuide. Dán dulkojumi doarju reivve man son čálii Mrs. Clarkei jagis 1685 mas son čálii ”dasgo mun in earut du mielas sohkabeliid gaskasaš erohusaid... duohtavuhtii, šiehkui ja jegolašvuhtii, mun jáhkán bures, ahte ii mihkkige leat rievdan das mii [čállon bártnái]”. Martin Simons čujuha, ahte Locke ”evttohii, sihke njuolgga ja eahpenjuolgga, ahte bártniid oahppu galggašii čuovvut muhtin fihtolaš alit luohkkáid nieiddaid oahppu”. Dan sajis, ahte bártnit livčče skuvllain mat eai válddášedje vuhtii sin ovttaskas dárbbuid ja oahpahivččii unnán árvvu. Locke ákkástalla, ahte bártnit galggášedje maid oahpahuvvot ruovttus dego nieiddat ”sii galggašedje oahppat ávkkálaš ja dárbbaslaš dállodoallodáidduid”. Dego su áigásáš Mary Astell Locke jáhkii, ahte nissonolbmot sáhtášedje leat ja galggašedjege oahpahuvvot rationálalažžan ja šigolažžan.
Muhto Locke ávžžuha máŋggaid smávva ”ráddjehusaid” mat laktasit nissonolbmo rupmaša gieđahallamii. Su mielas eanemus mearkašahtti bagadallan nissonolbmo olggosoidnui: ”Muhto dasgo din nieiddain lea dárbu váldit vuhtii maiddái čábbodaga nu bures go dearvvašvuohta addá dasa vejolašvuođa, nappo dás fertejit leat muhtin ráddjehusat... sii galggašedje suddjet iežaset liiki beaivesuotnjariid vuostá, eanadilit dalle go dat leat duođaid báhkka ja bastilis”. Vaikko Locke cealkámušas boahtá ovdan, ahte son attašii stuorát árvvu nissonolbmuid čábbodahkii go almmáiolbmui čábbodahkii, de ii lean dat goassige julggaštuvvon. Liikká dánáigásaš lohkkiin lei vejolaš dahkat iežaset oainnuid ”iešguđetgelágan gieđahallamii” mat laktasedje nieiddaide ja gánddaide, juos matge. Dasa lassin, veardidettiin eará pedagogihkkálaš teoriijaide, dego dat mat gávdnojit eanemus vuvdon láhtten girjjis The Whole Duty of a Woman (1696), mii lei nisson guoibmin The Whole Duty of Man (1657), ja Rousseau´a Emile (1762), main goappašiin evttohedje ollásit eará oahppo prográmmaid nissonolbmuide, de Locke Some Thoughts orru leamen eanet dásseárvosaš.
Rousseau´a Emile (1762) lassin, maid Locke Some Thoughts Concerning Education lei okta 1700-logu vuođđoteavsttain oahppo teoriijas. Británniijas gehččui dábálažžan gieđahallat fáttá áššiid dan vuođul. Dán dihtii muhtin kritihkkarat oidnet, ahte Some Thoughts Concerning Education:as livččii lean eanet váikkuhus go Locke nuppi esseas Essay Concerning Human Understanding. Muhtin eará Locke áiggálaččat, dego 1600-logu duiskkalaš filosofa ja matematihkar Gottfried Leibniz jáhkii maid nu. Leibniz čuoččuhii, ahte Some Thoughts vuittii juoba Essay:a dan váikkuhus Eurohpálaš servodahkii.
Locke Some Thoughts Concerning Education vuvddii duođaid bures. Dušše 1700-logus Some Thoughts almmuhuvvui goittoge 53 eará veršuvnna: 25 eaŋgas-, 16 fránska-, guhtta italia-, golbma duiskka-, guokte hollándda- ja okta ruoŧagielat. Das maid čállui románain, dego Samuel Richardsona Pamela:s (1740-1). Dat hápmii maid olu mánáid girjjálašvuođa teorehtalaš vuođu, eandalit vuosttaš bures menestuvvan čálli, John Newbery. James Secorda, 1700-logu čuvgejuvvon almmái, mielde Newbery geavahii Locke oahpuid rávvagiid vuoigadahttin dihte ođđa šáŋŋera – mánáid girjjálašvuođa. Locke dohkkeheapmi dáhkidii šáŋŋera boahttevuođa.
1700-logu loahpas Locke váikkuhus oahppus jurdagiid lei viidát dieđus. Jagis 1772 James Whitchurch čálii esseastis Essay Upon Education, ahte Locke lei ”čálli geasa čuvgejuvvon olbmot galge álo leat velggolačča ja gean nama ii oaččo goassige dadjat suollemas gutni hága. Su ákkát ledje fámolaš jurdagiid bohtosat, čavga gažadeapmi, čielga ja bastilis bohtosat. Nuge earálágan čállitge dego Sarah Trimmer, su áigodatčállagis The Guardian of Education (1802–6), ja Maria Edgeworth dutkosis oahppus man son čálii ovttas áhčiinis Practical Education (1798), dorvvastedje Locke jurdagiidda. Juoba Rousseau:a dovddastii iežas vealggi Lockei seammás go son nággii Locke guovddaš ákká vuostá, man mielde mánát ledje rationálaččat ja dain berrii láhttet nu.
John Cleverley ja D. C. Phillips guovttos bidjaba Locke Some Thoughts Concerning Education dakkar oahppo árbevieru áigodahkii, goas nannejuvvui ”birassuodjaleami” jurdda. Lagaš jagiin Locke barggu almmuheami maŋŋá Etienne Bonnot de Condillac ja Claude Adrien Helvétius áŋgirit ohppaiga, ahte olbmuid jurdagat jurdagat molsašuvve sin vásáhusaid ja oahppu bokte. Mánáid oahpaheapmi áicágiid bokte leavai johtilit miehtá Eurohpá. Sveicas Johan Heinrich Pestalozzi hutkkai Locke teoriijaid vuođul ”objeakta oahppodiimmuid”. Dát diimmut adde oahpiide vejolašvuođa vuodjut dihto áššái, mii movttiidahtii sin geavahit buot sin áiccuid ja oahpaheaddji ávžžuhii dasto govviidit dan dárkilit sániiguin. Objeakta diimmut geavahuvvojedje miehtá Eurohpá ja Amerihká 1700- ja 1800-loguin. Hárjeheaddjiid mielde ”juos dat ledje bures lágiduvvon, de oahppit máhte buorebut áicat ja fuobmát, sihke lashii sin sátneráju jurdagiid ja sii máhte buorebut buktit ovdan daid, nappo ná sii vurkejedje materiála jurddašeapmái ja maiddái ráhkkánahtii sin váddásot oahpuide”.
Dát oahpahan vuogit ledje maid guovddášis Maria Montessori metodain 1900-logus. Cleverley ja Phillips mielde tv-ráidu Sesame Street vuođđuda maid ”Locke navdosiidda – dan ulbmilin lea leamašan addit unnitoasát mánáide, erenomážit sis gávpogiin, vuođđo jurdagiid ja vásáhusaid masa sin biras ii dábálaččat atte vejolašvuođa”. 1900-logu lea hálddašan máŋggaláhkai, dego dát čállit čujuhit, ”luonddu ja divššu” nákkáhallan, dego fas Locke jahkečuohti ii lean. Locke optimisttalaš ”birassuodjaleapmi”, dego dohkálaš su teavsttas, ii leat šat dušše morálaš ášši – dat lea maiddái dieđalaš ášši.
Philosophy of education
Of the Conduct of the Understanding
|
https://se.wikipedia.org/wiki/Some_Thoughts_Concerning_Education
|
41
Bálvvosattus
Knud Leem
(1767) čilge oaffaruššama ná:
Dábálaččat noaiddit geavahedje ealliid, dak-
káriid go gottiid/bohcc uid, sávzzaid dahje ea
rá šibihiid (go dat ledje fidnemis). Sii hárve
geavahedje njurjuid ja dakkáriid. Muhtumiin
geavahedje maiddái jápma áđaid, go mielkki,
mielkemáli, vuosttá jna. Bálvvosmeanut ledje
má
ŋ
ggaláganat. Go oaffarušše ealliid, de dá
bálaččat geavahedje oppa ealli, duollet dálle
dušše osiid das. De vuos njuvve ealli, vušše
ja borre dan, earret dávttiid, maid guđđe bálv
vossadjái Ipmilii ávkin, dainna doaivagiin ah-
te sivdnidivččii fas bierggu dasa. Ealli varain
vuidojuvvui bálvvossadji ja muorat mat led-
je dasa eggejuvvon. Dat gohčoduvvojedje
luohtemuorran
«Liet-Morak». Muhtumiin
ealli njuvvojuvvui johgáttis, dikte vara golgat
dasa ja loahppa varas geavahuvvui vuoidat
muoraid mat dasa guđđojuvvojedje.
Guovžžavuoivvas bassojuvvui bassemuor
geažis dola badjel bálvvosattusin dahje oaf-
farin. Muhtun sámeguovlluin ledje sierra
bálvvosmeanut mánáid várás. Go mánná lei
ain ohkin eatni goa
ŧ
us ja riegádivččii dearv
vasin, de dávjá oaffarušše ealliid, maiddái ši
bihiid; riegádettiin oaffarušše beatnaga, mii
hávdáduvvui eallin; riegádeami ma
ŋŋ
á oaffa
rušše ealli man oaivvi birra lei čadnon liidni,
mii maiddái hávdáduvvui eatnamii.
|
https://www.calliidlagadus.org/egirjjit/Noaiddesvuohta/files/assets/seo/page41.html
|
ámi gielddat (dárogillii: 'Samiske kommuner') lea gielddat main lea muhtin sámegiella virggálaš giellan.
Dás lea listu dieidda gielddain:
Ovdal Ruoŧa sámegiela hálddašanguvlui gulle dušše 4 gieldda; Arjepluovvi, Váhčir, Giron ja Johkamohkki. Jagi 2010 dáhpáhuvai Ruoŧas sámegiela hálddašanguovllu viiddideapmi, man maŋŋel seamma hálddašanguvlui gullet 18 gieldda.[1] Lágas ii čuožžu mii sámegiella lea virggálaš giella gielddas.
- Arjepluovvi
- Arvidsjaur
- Berg
- Dorotea
- Váhčir
- Härjedalen
- Johkamohkki
- Giron
- Krokom
- Lycksele
- Malå
- Sorsele
- Storuman
- Strömsund
- Umeå
- Vilhelmina
- Åre
- Älvdalen
- Östersund
Norgga ovdalaš sámegiela hálddašanguovllus ledje dušše 5 gieldda. Dál buot sámegielat maid hupmet Norggas gullet sámegiela hálddašanguvlui.
Ruoššas ii leat suokana gos livččii sámegiella virggálaš giella. Lovozerskij rajon lea gielddasámegiella goitge skuvlagiella.
|
http://se.wikipedia.org/wiki/S%C3%A1mi_gielddat
|
1Dii ieža, vieljažiiddán, diehtibehtet ahte min galledeapmi din luhtte ii mannan duššás. 2Vaikko Filippis ledje min bávččagahttán ja illastan, nugo diehtibehtet, de Ipmil attii midjiide roahkkatvuođa sárdnidit evangeliuma didjiide, vaikko dieppe lei garra vuosteháhku. 3Min ávžžuhusat eai boađe čádjidan jurdagiin, eai buhtismeahttun mielas eaige behtolaš áigumušain. 4Go Ipmil lea atnán min dohkálažžan sárdnidit evangeliuma, de mii eat sártnodettiineamet geahččal dohkket olbmuide, muhto Ipmilii guhte guorahallá min váimmu. 5Mii eat goassege sárdnon njálggistemiin, dan dii diehtibehtet; mii eat leat geahččalan ovddidit iežamet ovddu, das Ipmil lea min duođašteaddji. 6Mii eat leat bivdán gudni olbmuin, eat dis eatge earrásiin, 7vaikko Kristusa apostalin mii livččiimet sáhttán gáibidit adnojuvvot árvvus.
Go mii leimmet din luhtte, de mii leimmet láđđásat dego njamaheaddji eadni mánáidasas. 8Mii ráhkisteimmet din nu njuorrasit ahte leimmet gergosat addit didjiide Ipmila evangeliumii lassin iežamet heakkanai; nu ráhkisin dii leiddet šaddan midjiide. 9Almma muitibehtet, vieljažiiddán, min barggu ja rahčamuša? Mii barggaimet ija beaivvi, amamet šaddat didjiide noađđin go sárdnideimmet didjiide Ipmila evangeliuma. 10Dii sáhttibehtet duođaštit, ja Ipmil ieš, man buhttásit, vuoigatlaččat ja láitemeahttumit mii meannudeimmet dinguin geat oskubehtet. 11-12Dego diehtibehtet, mii rávviimet ja jeđđiimet din dego áhčči mánáidis ja ávžžuimet juohkehačča dis eallit eallima mii dohkke Ipmilii, danin go son rávká din riikasis ja hearvásvuohtasis.
13Dan dihte mii heaittekeahttá giitalit Ipmila das ahte go mii sárdnideimmet didjiide Ipmila sáni, de dii ehpet váldán dan vuostá olbmuid sátnin, muhto danin mii dat duođaid lea, Ipmila sátnin, mii maiddái duddjo din siste geat oskubehtet. 14Nu dii, vieljažiiddán, atnibehtet ovdagovvan Ipmila searvegottiid mat leat Judeas ja dovddastit Kristus Jesusa. Maid juvddálaččat leat dahkan sidjiide, dan din iežadet eatnama olbmot leat dahkan didjiide. 15Juvddálaččat leat goddán Hearrá Jesusa ja maiddái profehtaid, ja sii leat doarrádallan maiddái min. Sii vuostálastet Ipmila áigumuša ja leat buot olbmuid vašálaččat. 16Dasgo sii hehttejit min sárdnideames báhkiniidda, amaset dat bestojuvvot. Dan láhkái sii álelassii leat deavdimin suttuideaset mihtu. Muhto dál Ipmila moarri viimmat juksá sin.
Paulus áigu fas fitnat Tessalonikas
17Vieljažiiddán, dál go mii oanehis áigái leat leamaš earuhuvvon dis – olgguldasat, eat váimmusteamet – de mii leat ohcalan din ja geahččalan beassat oaidnalit dinguin. 18Mii leat dáhtton boahtit din lusa – mun, Paulus, dávjjit go oktii – muhto Sáhtán lea hehtten min. 19Gii lea min doaivu, illu ja vuoitogierdu Hearrámet Jesusa ovddas go son boahtá, jos ehpet dii? 20Almma dii lehpet min gudni ja illu!
(c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019
(c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019
|
https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/1TH.2
|
Ođđasat
- Ruvdnaprinsa ságastalai studeanttaiguin
- Liv Inger Somby lea Sámi allaskuvlla ođđa rektor
- Ná ozat Samordna opptak bokte
- Ruvdnaprinsapárra finada Sámi allaskuvllas
- Girječállioahppu 1 ja 2
- Háliidii sámi birrasa
- Elektruvnnalaš rektorválggat gitta 14.04.23 rádjái
- Oza čavčča oahpuide!
- Sámi pedagogihka ovdáneapmi
Matematihkka 1P/2P/1P-Y/2P-Y jus áiggut oahpaheaddjeohppui - áigemearri 1.2.
Dá lea matematihkkafálaldat dutnje gii háliidat šaddat oahpaheaddjin, muhto it deavdde árvosátnegáibádusa matematihkas nu ahte beasat sisa oahpaheaddjeoahpuide. Kursa čađahuvvo neahta bokte, ja nu lea ge rabas ohppiide ja ohccide miehtá riikka.
Progrešuvdna: Oasseáiggis
Oahppobáiki: Neahtta
Oahpu dássi: Kursa ja lassioahppu
Máksu: Oahpahus ja bagadeapmi lea nuvttá kursaoasseváldiide, muhto privatistaeksámengolut eai gokčojuvo.
Ohcanáigemearri: Nu guhká go leat sajit, ja maŋŋemus ohcanvejolašvuohta lea guovvamánu 1.b.
Álgin: Giđđat 2022
Heive dutnje gii háliidat:
- buoridit árvosáni matematihkas vai beasat oahpaheaddjeoahpuide sisa
- čoaggit lassi skuvlačuoggáid
- ođasmáhttit iežat gelbbolašvuođa fágas
Oahpahus
- oahpahus lea guokte eahkeda vahkus digitála luohkkálanjas
- ruovttus lohkat ieš, ja nu lea ráhkkanan juohke fáddái maid oahpaheaddjit oahpaha
- diimmuin lea bagadallan, ovttasbargu ja ságastallan
Goas?
Kursa álgá 9. vahkus ja loahpahuvvo 20. vahku. Oktiibuot 11 vahku (beassášluopmu gaskkas).
- Teknihkalaš álggaheapmi / digitála luohkkálanja geahččaladdat: vahku 7
- Oahpahus álgá mánnodaga 28.02. dahje distaga 01.03.
- Oahpahus loahpahuvvo gaskavahkku 18.05. dahje duorastaga 19.05.
Oasseváldit čuvvot iežaset luohkáid. Šaddet sierra luohkát 1P (1PY) ja 2P (2PY). Ohccit geat váldet goappaš fágaid, 1P ja 2P dahje 1PY ja 2PY, fertejit čuovvut oahpahusa njeallje eahkeda vahkus. Go dieđihat, de sáhtá válljet ná:
- 1. molssaeaktu: mánnodagaid ja gaskavahkuid dii. 18.00-19.30
- 2. molssaeaktu: distagaid ja duorastagaid dii. 18.00-19.30
Dieđiheapmi:
Dieđit guovtte sadjái - kursii ja eksamenii. Fuomáš ahte fertet goappaš báikkiide dieđifit ovdal leat dieđihuvvon kursii. Ja fuomáš maiddái sisabeassangáibádusa.
- Kursii dieđiheapmi
Sáhttá dieđihit nu guhká go leat sajit, ja ovdal guovvamánu 1.b. - Privatistaeksamenii dieđiheapmi
Dieđit iežat ruovttufylkka privatistaeksamenii.
Áigemearri guovvamánu 1.b. 2022 (sierra njuolggadusat Nordlándda filkkas).
Lea Universitetet i Sørøst-Norge mii lágida kurssa (usn.no) ja jus leat jearaldagat, de galgá váldit siinguin oktavuođa. Oahppu lea dárogillii.
|
https://www.samas.no/se/a/matematihkka-1p2p1p-y2p-y-jus-aiggut-oahpaheaddjeohppui-aigemearri-12?page=8
|
Deanu guolástannjuolggadusa nuppástusain boahtte geassái lea dál sohppojuvvon. Norgga ja Suoma eiseválddit vuolláičálle disdaga 24.3. boahtte geasi nuppástusaid guoskevaš beavdegirjji, čállá Lapin Kansa.
Guktuin riikkain ossodathoavddat čáliiga namaska elektrovnnalaš áššegirjái, ja Suomas lobi dasa attii eana- ja meahccedoalloministtar Jari Leppä.
Eana- ja meahccedoalloministeriija dieđiha ášši nuppástusain nu jođánit go vejolaš, boahtá ovdan Lapin Kansas.
Suoma lohpevuovdima √°lggaheamis ii vel diehtu
Dal koronavirusis fuolakeahttá dahket válmmaštallamiid, vai besset vel vuovdit Deanu čázádahkii guolástuslobiid.
Eana- ja meahccedoalloministeriija ráđđádalli virgeolmmoš Tapio Hakaste muitala, ahte Deanu lohpevuovdimis lea ságastallon Norggain, ja lohpevuovdima leat mearridan maŋidit.
Norgga beale Deanu čázádaga guolástanhálddahus (Tanavassdragets Fiskeforvaltning TF), lea jo mearridan sirdit lobiid ovddalgihtii vuovdima álggaheami cuoŋománu 20. beaivái.
– Mii leat ožžon olu gažademiid mo covid-19:a ráddjehusat váikkuhit guolástanvejolašvuođaide ja vejolašvuođaide rasttildit Deanu. Mii maŋidit ovddalgihtii vuovdima dassážii go sáhttit dadjat juoidá eará dás, ákkastallá Deanu čázádaga guolástanhálddahus ádjáneami.
Tapio Hakaste mielas lei veháš vuordemeahttun diehtu, ahte norgalaččat leat jo almmuhan beaivemeari. Dat lea čielggas, ahte Suoma lohpevuovdin ii álgge mánotbaji doajáldagas, muhto teknihkalaš áššiid vigget oažžut ortnegii dan rádjái.
Lohpevuovdimis mearrideapmi gullá EBI-guovddážii, muhto koronavirusa dihte dál leat spiehkastatdilis. EBI-guovddáš lei jo mánnodaga almmuheamen dieđáhusa áššis, muhto ii ollašuhttán dan.
– Mii fertet beare vuollegažžan geahččat mo dilli ovdána, ja figgat eallit dan mielde, smiehtada Hakaste.
26.3.2020 dii. 15:20 divvojuvvon Tanavassdragets Fiskeforvaltning sámegillii Deanu čázádaga guolástanhálddahus hábmái.
|
https://yle.fi/sapmi/3-11274461
|
Latest news
- Cinema premiere
- We are at Tråante2017 in Trondheim
- ARCTIC COUNCIL CAFF 25 YEARS ANNIVERSARY SEMINAR
- Meet the new director
- Sámi School History Conference 2016
- Join the Master programme in Indigenous Journalism
- Sámi University of Applied Sciences offers PhD program in Sámi language and literature
- Journalists gathered on Inclusive Journalism
- Go on a north2north exchange, spring 2016!
Maid sáhtát čoavdit ovdal go oahppu álgá?
Mii sávvat bures boahtima sihke ođđa ja dálá studeanttaid Sámi allaskuvlii 2021 čavčča.
Muhtun áššiid lea buorre čoavdit ovdal go oahppu álgá. Oahpu álgima oktavuođas lea dávjá ollu mii dáhpáhuvvá, ja ollu áigi sáhttá sestojuvvot jus muhtun áššit leat čovdojuvvon ovdal oahpu álgima.
Mii leat ráhkkanan čađahit oahppojagi ja álggahanvahkku fysalaččat Diehtosiiddas borgemánu 16. beaivvi rájes, ja campus lea rabas sihke min studeanttaide ja bargiide. Mii dárkkistit geažos áiggi gustovaš njoammuneastadeami njuolggadusaid vai lágideamit ja oahpahus čađahuvvojit oadjebas lági mielde.
Somá go válljejit Sámi allaskuvlla oahppobáikin, mii illudit váldit vuosta din mánnodaga rájes!
Maid sáhtát čoavdit ovdal go oahppu álgá?
- Lohkanbadjedivvaga máksit
- Registreret iežat studeantan StudentWeb bokte
- Ohcat orrunbáikki
- Ohcat mánáidgárdesaji
- Norgga beale studeanttat sáhttet ohcat loana ja stipeandda Loatnakássas. Studeanttat ruoŧa – ja suomabeale galget ohcat oahppodoarjaga ruovtturiikkas.
- Logget sisa Canvasii (Liŋka, geavahan- ja beassansáni oaččut maila bokte vahkku 33)
- Viežžat Canvas - appa mobiilatelefovdnii.
- Geahččat diibmoplána, deaivvadanplána, eksámendáhtoniid ja eará dieđuid TimeEdit:as: TimeEdit Samisk Høgskole - Sámi allaskuvla
- Geahččat lohkanmeari - dárbbašat go oastit/luoikkahit girjjiid?
- Oahpásnuvvat Campusin - geahča latnjakárta dáppe.
- Oahpásnuvvat girjerádjosiin
- Diŋgot politiijaduođaštusa jus leat ožžon oahpposaji dáidda oahpuide: Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu, Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahki master ja Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahki master.
Duođaštusa ozat www.politiet.no siiddus.
Dárbbašat go heiveheami?
Studeanttain main leat earenoamáš dárbbut ja/dahje doaibmahehttejumit lea riekti oažžut heiveheami studeantaárgabeaivái ja eksámenii, vai sihkkarastá dásseárvosaš oahppama ja oahppovejolašvuođaid.
Corona oktavuođas erren
Buohkat geat bohtet olgoriikas Norgii, earret sii geat bohtet ruona riikain/guovlluin Eurohpas, galget leat erremis, muhto das gávdnojit sierra spiehkastagat. Dán siiddus sáhtát geahččat makkár njuolggádusat gustojit dutnje. Váldde "Karantenesjekken" dáppe: Karantensjekk
Sii geat leat ollásit boahkuhuvvon ja sii geain lea leamaš Covid-19 maŋemus 6 mánus, eai dárbbaš mannat erremii. Sii geat leat ožžon vuosttaš boahku gaskkal 3 ja 15 vahkku dassái ja mánát vuollel 18 jagi, fertejit mannat erremii, muhto jus coronaiskkus lea negatiiva de beassá loahpahit errema aramusát 3 jandora maŋŋel go leat boahtán riikii.
FHI siidduin sáhtát lohkat eambbo: www.FHI.no
Koronapassa ja vaksiidna
Koronapassa maid leat ožžon EU ja EØS-riikas, lea dohkkehuvvon Norggás. Studeanttat geat leat váldán Pfeizer, Moderna, Strazenica ja Jansen boahku olggobealde EU ja EØS-riikain (omd. USAs), fertejit registreret dan boahku doaktára luhtte maŋŋel go leat boahtán Norgii ja leat ožžon Norgga personnummara dahje D-nummara.
Váldde oktavuođa
Jus it gávnna vástádusa du gažaldahkii dahje dárbbašat veahki mas nu, de áinnas váldde oktavuođa Sámi allaskuvlla oahppohálddahusain oahppohalddahus@samas.no / +47 78 44 84 00. Mii veahkehit du!
|
https://www.samas.no/en/node/5206?page=7
|
ámedutkiid guovttebeaivásaš seminára Anáris nogai bearjadaga.
Sáhkavuoruin máinnašuvvui moddii, ahte logaldalli ii leat áibbas sihkkar hálidago buktit ovdan dutkamuša muhtin detáljaid, daningo dakkár ovttaskas detáljain sáhttá buollát garra ságastallan sosiála medias.
Nuppe dáfus dutkit hálle olu das, sámedutkama dutkanbohtosat galget leat ávkin servodahkii ja ahte ferte geahččalit gávdnat vugiid máhcahit dutkanbohtosiid servošii.
Toronto universitehta professor Rauna Kuokkanen árvala ahte dutkit vehá ballet váigadis fáttáid gieđahallama.
– Sámedutkit leat dávjá hui arggit eatge mii vállje dakkár váttes fáttáid, ahte mii eat duosta dutkat dakkár váddásot fáttáid servodagas. Muhto daidda livčče maid dárbu. Jos mii hálidit ovdánit servodahkan, dalle mii galgat maid duostat dutkat ja oažžut dieđu maid dáid váttes áššiid birra, dego ásodagas dáhpáhuvvan givssideamis ja buorringeavaheamis ja veahkaválddis sámi servodagas. Dat lea okta olli mu dutkamušas maiddái, dat ii leat álo leamaš nu álki buohkaide hállat dan birra. Das leat dihto servodatlaš ja bearašlaš vuordámušat, ahte dán birra ii hállojuvvo, Kuokkanen dadjá.
"Eat sáhte darvánit sápmelašmeroštallanságastallamii"
Rauna Kuokkanen oaidná, ahte maid sápmelašmeroštallamis galggašii duostat ságastallat ja ášši galgá dutkat. Nuppe dáfus son goittotge oaidná dán ságastallamis galgá jo figgat beassat ovddosguvlui.
– Dieđusge diekkár áššiid ferte dutkat ja diein áššiid ferte varra maid ságastallat. Mun jáhkán, ahte mii sámedutkit leat vehá hálidan geassádit eret dán ságastallamis, go beroškeahttá maid don dajat, dat dulkojuvvo álo ahte don leat váldimin beali. Dat ii leat daninassii bahá, muhto dat baldá dutkiid oassálastimis ságastallamii.
– Dieđusge sápmelašmeroštallama ferte eanet dutkat. Sápmelašmeroštallan lea nuppe dáfus dehalaš ságastallan, muhto nuppe dáfus mii eat sáhte darvánit dasa. Dat lea vehá diekkár ahte, jos mii agibeaivve dušše smiehttat, ahte gii lea sápmelaš, iihan dat servodat gal ovdán dieinna. Jos leat olbmot geat hálidit dan guorahallat, de dat lea ortnegis, muhto ahte mii galgat smiehttat maid daid eará áššiid. Dan ii sáhte vuordit, ahte mii buohkat leat beroštuvvan dan smiehttat aigebeaivve. Leat maid earát ja dehalot áššit, Kuokkanen dadjá.
|
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/kuokkanen_maid_vattes_fattaid_lea_darbu_dutkat_jos_halidit_ovdanit_servodahkan/7629578
|
- Álbmotmeahcit
- Eará guovllut
- Historjáčuozáhagat
- Johtolagat
- Luondduguovddážat
- Sámi meahcceguovllut
- Stobut
- Boazodoalloguovlu
Tahvontupa, várrenstohpu
Dádjadeapmimáhtolaš vánddardeddjii heivolaš idjadanbáiki. Stohpu lea Urho Kekkonen álbmotmeahci meahcci oasis, gos eai leat merken johtolagat. Lagamus gávppit ja restauráŋŋat leat Suovvaguoikkas. Stohpu lea huksejuvvon jagi 1966 ja lea Jaurujokii davil luoiti Tyyryoja guoras.
Tiipa
Várrehusstohpu, 4 olbmo
Sajádat
Lappi leatna, Suovvaguoikka gielda, Urho Kekkonena álbmotmeahcci.
Stobu koordináhtat: Euref-Fin (~ WGS84) lat: 68° 07.5676' lon: 28° 33.7980' ETRS-TM35FIN: P: 7557749 I: 564991.
Stohpui beassá máŋga vuolginbáikkin vázzit dahje čuoigat (pdf 684 kt), Kemihaaras sullii 33 km ja Marivaaras sullii 18 km.
Urho Kekkonena álbmotmeahci kárta.
Retkikartta.fi (suomagillii).
Haddi ja várrehusat
16,50 € /idja / olmmoš (sis. 10% alv).
Várrehusat:
Stobuid sáhttá várret njuolga Eräluvat.fi -neahttagávppis (eraluvat.fi).
Dahje Urho Kekkonen álbmotmeahci áššehasbálvalusas sleađgapoasttain: ukpuisto(at)metsa.fi.
Dorvvolašvuođa muitinlistu stobuid várrejeaddjiide.
Čoavdagat leat stobu seaidnái giddejuvvon čoavddaskáhpus, man sáhttá leahkkut kodain. Rávvagat ja koda sáddejuvvo várrejumi oktavuođas.
- Áššehasas galgá leat fárustis máksoguite ja stohpovárrennannejupmi, mainna son sáhttá duođaštit várrema ja dan máksima.
Biergasat
Kamiidna, gássauvdna ja sávdni.
Váldde mielde hivsse-ja gievkkan báhpárat, riššasákkit, lummalámpá dahje gintalat.
Urho Kekkonen álbmotmeahci sávnni geavahanmáksu lea 10 € / rávisolmmoš, 5 € /mánná (vuollái 7 jagi) dahje joavkku lahttu (joavku lea unnimustá 10 olbmo). Máksit sáhttá Avvila áššehasbálvalanbáikái dahje Eräluvat neahttagávpis (eraluvat.fi, suomagillii).
- Sávdnemávssut sisttisdollet álv 24%.
- Sávdni lea buot vánddardeaddjiid anus. Váldde earáidge vánddardeaddjiid vuhtii, ále leat menddo guhkká sávnnis.
- Sesoŋŋaáiggiin gánneha ovttas soahpat sávdnunáiggiin eará vánddardeaddjiiguin, omd. nissoniid ja almmáiolbmuid vuorut vuorrodiimmuid.
Fuomášahttimat
- Stohpui ii oaččo buktit biebmoealliid.
- Giehtatelefovnnaid gullon.
Bázahusfuolahus
Stobu luhtte leat ruskalihtit, muhto vánddardeaddjiid ávžžuhit buktit bázahusaideaset álbmotmeahci sirrenbáikkiide, mat leat johtolagaid vuolgin- ja máhccansajiin Aittajärvis, Ráji-Jovssehis, Suoločielggis, Kiilopääs ja Kemihaaras. Loga lasi ribahis vánddardeamis.
Fuolahusa ovddasvástádus
Meahciráđđehus, Luonddubálvalusat. Lassidieđut: Urho Kekkonen álbmotmeahci áššehasbálvalus.
Geahča várrenkaleandara
Oainnát stobu várrendili ovddalgihtii (eraluvat.fi, suomagillii) neahttagávppis. Várrehusat: Urho Kekkonen álbmotmeahci áššehasbálvalus, tel. 0206 39 7200, dahje sleađgapoasttain ukpuisto(at)metsa.fi.
Vánddardanetikeahtta
1. Gudnejahte luonddu.
2. Vállje merkejuvvon máđijaid.
3. Váldde čielgasa leago gohtten lobálaš du válljen čuozáhagas.
4. Geavat dušše merkejuvvon dolastallansajiid.
5. Ruskkahis vánddardeapmi.
|
https://www.lundui.fi/tahvontupavarrenstohpu
|
Oktiibuot Gollegiehta-gilvvus ledje mielde čieža nissonolbmo ja nuppelogi dievddu.
Nissoniid fin√°lavideo g√°vdno maid Yle S√°mi Vimeo-siiddus.
Badjealmmái ja boazosafáriid jođiheaddji Uule-Niiles Sara osttii giđđat bensenstašuvdna guovdu Suoločielggi. Ođđa fitnodagas lea ávki maid boazosafáriid jođiheamis, jáhkká Sara.
Ijahis idja -festivaalissa saamenpukujen helmat heilahtelevat ja korut kimaltavat lavavalojen loisteessa. Sateinen sää ei haitannut festarikävijöitä perjantaina.
Ijahis ijas holbbit šlivgot ja čiŋat šearrájit gilvvu lávdečuovggaiguin. Arvves dálki ii hehtten festiválagussiid bearjadaga.
|
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/eira_kemi_ja_gaup_marjjabeivviid_gollegieat_2015__geahca_video/7882426
|
Omasvuotna (dárogillii Storfjord) lea gielda Romssa ja Finnmárkku fylkkas.
Geir Varvik (O)
Ákŋoluokta • Álaheadju • Báhcavuotna • Báhccavuotna • Bearalváhki • Beardu • Čáhcesuolu • Davvesiida • Davvinjárga • Deatnu • Dielddanuorri • Divrrát • Gáivuotna • Gálsa • Gáŋgaviika • Giehtavuotna • Guovdageaidnu • Hámmárfeasta • Hárštá • Ivgu • Ivvárstáđit • Kárášjohka • Láhppi • Loabák • Málatvuopmi • Mátta-Várjjat • Muosát • Návuotna • Omasvuotna • Porsáŋgu • Ráisa • Ráisavuotna • Rivttát • Romsa • Sážžá • Siellat • Skiervá • Unjárga • Várggá
|
http://se.m.wikipedia.org/wiki/Omasvuotna
|
Ođđasat
- NAISA 2024
- Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas
- Váikkuhusat Sámi allaskuvlii go 27 bargis lea bargoheaitta
- Harald Gaski nammaduvvon gudnedoavttirin
- Rabas virggit
- Lovisa Mienna Sjöberg válddii vuostá dutkanbálkkašumi Uppsalas
- Guovttegielatiskkadeapmi giđđat 2024
- Ohcciidlogut oahpaheaddjeoahpuide
- Ođđa raporta čájeha ahte lea dárbu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánii matematihkas
Miljovdnabealli ofelaččaid neahttasiidohuksemii
Stuorra dárbu dieđihit sámiid birra
Ofelašdoaibma Sámi allaskuvllas oažžu liigejuolludeami dán jagi Gieldda- ja ođasmahttindepartemeanttas hábmet ođđa neahttasiiddu. 500.000 ruvnnu neahttasiidui mii galgá heivehuvvot nuoraide ja das galget leat dieđut sámi kultuvrras, historjjás ja servvodagas. Ofelašdoaibma lea dán jagi sádden prošeakta ohcamuša man ulbmilin lea ásahit ođđa neahttasiiddu mii galgá geavahuvvot ofelaččaid skuvllagalledemiin. Ofelaččat ožžot dávjá skuvllaid galledettiin ollu gažaldagaid ja skuvllat ohcalit dieđuid sámi áššiid birra.
– Mii leat vásihan ahte lea stuora dárbu dieđuid gaskkustit Sámi servodaga birra ja iežamet historjjá ja mo lea leat nuorra sápmelažžan odne. Dan barggu dahket ge min čeahpes ofelaččat hui bures. Ja ođđa neahttasiidduin jáhkán min olahit vel viidát ja sihkkarastit buoret dieđu Sámi áššiid birra mii lea heivehuvvon nuoraide, dadjá Sámi allaskuvlla rektor Gunvor Guttorm.
|
https://www.samas.no/se/a/studenter/miljovdnabealli-ofelaccaid-neahttasiidohuksemii?page=1
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.