Datasets:

Modalities:
Text
Formats:
parquet
Languages:
Estonian
ArXiv:
Libraries:
Datasets
pandas
License:
Dataset Viewer
Auto-converted to Parquet Duplicate
_id
stringlengths
7
41
text
stringlengths
501
2.72k
title
stringclasses
10 values
p-0-Charles Sanders Peirce
1880ndatel kasvas Peirce'i ükskõiksus oma geodeesiaameti töö bürokraatlike üksikasjade vastu, tema töö kvaliteet langes ja töö geodeesiateenistuses ei edenenud enam endise kiirusega. Aruandeid, mis pidid valmima mõne kuuga, kirjutas ta aastaid. Vahepeal kirjutas ta sadu artikleid loogikast, filosoofiast ja loodusteadus...
Charles Sanders Peirce
p-1-Charles Sanders Peirce
Peirce tegeles pisut teadusliku ja tehnilise nõustamisega ning kirjutas palju viletsa tasu eest, põhiliselt sõnaraamatu- ja entsüklopeediaartikleid ning retsensioone väljaandes The Nation, mille toimetaja Wendell Phillips Garrisoniga ta sai sõbraks. Smithsonian Institutioni direktori Samuel Langley õhutusel tegi ta tol...
Charles Sanders Peirce
p-2-Charles Sanders Peirce
Aastal 1890 sai ta sõbraks ja imetlejaks Chicago kohtuniku Francis C. Russelli, kes tutvustas Peirce'i filosoofiaajakirja The Monist toimetajale Paul Carusele ja omanikule Edward Hegelerile; ajakiri avaldaski umbes 14 Peirce'i artiklit. Vastasutatud Carnegie Institutionilt taotles Peirce granti oma elutööd kokku võtva ...
Charles Sanders Peirce
p-3-Charles Sanders Peirce
Rasketel aegadel aitas Peirce'i kõige rohkem tema vana sõber William James, kes pühendas Peirce'ile oma teose "Will to Believe" ning korraldas Peirce'ile neli tasulist loengusarja Harvardis või selle läheduses. Igal aastal alates 1898. aastast kuni Peirce'i surmani kirjutas James oma Bostoni sõpradele, paludes neil ann...
Charles Sanders Peirce
p-4-Charles Sanders Peirce
Peirce'i tähtsamad puhta matemaatika alased tööd puudutasid loogikat ja matemaatika aluseid. Samuti tegeles ta lineaaralgebra, maatriksite, mitmesuguste geomeetriate, topoloogia ja Listingi arvude, Belli arvude, neljavärviprobleemi ja pidevuse loomusega. Ta töötas ka rakendusmatemaatika alal, tegeldes rakendustega maja...
Charles Sanders Peirce
p-5-Charles Sanders Peirce
Alates oma esimesest artiklist seoste loogika alal laiendas Peirce seoste teooriat, mille Augustus De Morgan oli äsja taaselustanud. Suur osa seoste matemaatikast, mida tänapäeval peetakse enesestmõistetavaks, on "laenatud" Peirce'ilt, kusjuures tema panust ei ole alati tunnustatud; selle kohta ja selle kohta, kuidas n...
Charles Sanders Peirce
p-6-Charles Sanders Peirce
Seoseloogika on leidnud rakendusi. Matemaatikas mõjutas seoseteooria Eliakim Hastings Moore'i abstraktset analüüsi ja Garrett Birkhoffi võreteooriat. Arvutiteaduses töötas Peirce'i uurija Arthur Burksi õpilane Edgar F. Codd välja andmebaaside relatsioonmudeli. Majandusteaduses on seoseloogikat kasutanud Frank P. Ramsey...
Charles Sanders Peirce
p-7-Charles Sanders Peirce
Hilary Putnam (1982) märkis, et Frege uurimus kvantorite loogikast avaldas tema kaasaegsetele vähe mõju, kuigi see ilmus neli aastat enne Peirce'i ja tema õpilase Oscar Howard Mitchelli tööd. Putnam avastas, et matemaatikud ja loogikad said kvantorite loogikast teada Peirce'i ja Mitchelli sõltumatute tööde kaudu, eriti...
Charles Sanders Peirce
p-8-Charles Sanders Peirce
Peirce töötas üle 30 aasta loodusteadlasena ning teda võib kutseliseks filosoofiks pidada ainult nende viie aasta jooksul, kui tal olid loengud Johns Hopkinsi ülikoolis. Tema filosoofiaõpingud seisnesid peamiselt selles, et ta Harvardi ülikoolis õppides luges iga päev saksa keeles mõned leheküljed Immanuel Kanti "Puhta...
Charles Sanders Peirce
p-0-Eestimaa kubermang
Mõistet kubermang (Gouvernement) kasutati suhteliselt harva. Ametlikes dokumentides eelistati nimetust hertsogkond (das Hertzogthum Ehstland, das Hertzogthum Liefland). Provintsiaalvalitsuse eesotsas nii Tallinna kui Riia kubermangus seisis kindralkuberner (General-Gouverneur), kellele [!] vahetule juhtimisele alluvat ...
Eestimaa kubermang
p-1-Eestimaa kubermang
Vene tsaaririigi väed vallutasid Eesti alad põhjasõjas Rootsilt oktoobriks 1710. Sõja käigus vallutati juba varem, 1708. aastal, Virumaa, millega liideti veel Tartumaa, nimetati see Narva maakonnaks ning liideti juba sõja ajal Peterburi kubermanguga. Rootsi loovutas 1710. aastal sõja käigus vallutatud Eestimaa alad ame...
Eestimaa kubermang
p-2-Eestimaa kubermang
Vene tsaar (alates 1721 keiser) Peeter I kuulutas Venemaa tsaaririigi 1725. aastal Venemaa keisririigiks ja impeeriumiks. Eesti aladele moodustati kaks kubermangu: Estland (Эстляндия,Tallinna kubermang) ja Livland (Riia kubermang ehk Лифляндская губерния ehk Лифляндия). 1722. aastal eraldati Narva provints Peterburi ku...
Eestimaa kubermang
p-3-Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang oli Läänemere kubermangudest põhjapoolseim, asetsedes Soome lahe lõunakaldal. Kubermangu läänepoolseim punkt oli Kalana neem Hiiumaal; idas Narva jõgi Narva linna juures; põhjas Stenskäri neem; lõunas Pärnu lahes asuv Kõrksaar. Kubermangu mandripiir lääneosas oli 297 versta, põhjas 469 versta, idas p...
Eestimaa kubermang
p-4-Eestimaa kubermang
Alates põhjasõjast (1701) kehtis Eestimaa kubermangus niinimetatud Balti erikord, millega säilitati juba keskajast pärinevad aadlike privileegid, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk. Läänemere kubermangude rüütelkondade alistumise üheks tingimuseks oli ka Balti erikorra tagamine ja Karl XI poolt läbi viidud mõ...
Eestimaa kubermang
p-5-Eestimaa kubermang
Eestimaa ja Liivimaa kubermangu aladel loodi kolm korravalitsust: Tallinnas (24. oktoobril 1803), Tartus (13. juunil 1805) ja Viljandis (10. juulil 1805). Venemaa Keisririigi Senati 1803. aasta 24. oktoobri ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinn...
Eestimaa kubermang
p-6-Eestimaa kubermang
Kubermangukoolid: Tallinna Kubermangugümnaasium (Ревельская Губернская Гимназия ); Tallinna Aleksandri Gümnaasium (Ревельская Александровская Гимназия) 1871–1917; Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasium 1804–1917; Tallinna Tütarlaste Gümnaasium (Ревельская Женская Гимназия) 1873–1917; Keisrinna Katariina II linnakool (Гор...
Eestimaa kubermang
p-7-Eestimaa kubermang
Pärast veebruarirevolutsiooni nimetas Venemaa Ajutine Valitsus kuberneri ametikoha ümber kubermangukomissari ametikohaks ja määras sellele kohale Jaan Poska. Samal ajal hakkasid Eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alade ühendamist Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse r...
Eestimaa kubermang
p-0-Kaitseseisukord
18. jaanuaril 1921 nõudsid Riigikogu Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei rühma liikmed Hans Kruus, Karl Freiberg ja Martin Bleimann sõjaseaduse kaotamist: "Endiselt kestab edasi sõjaseadus, endiselt töötavad sõjavälja- ja sõjaväeringkonna kohtud, mõistes peaasjalikult töölisi surma ja sunnitööle tsaariaegse ...
Kaitseseisukord
p-1-Kaitseseisukord
18. juunil 1926 (RT 1926, 54) kitsendati sõjaseisukorra kehtivus enne 1. detsembrit 1924 kehtinud piiridesse. Seni oli sõjaseisukord määratud tähtaega nimetamata. Kui Riigikohus tähelepanu sellele juhtis, muutis Jaan Teemanti teine valitsus 17. novembril 1926 (RT 1926, 89) sõjaseisukorra lõpptähtajaks 1. jaanuari 1928 ...
Kaitseseisukord
p-2-Kaitseseisukord
2. juunil 1933 kehtestas Jaan Tõnissoni neljas valitsus kaitseseisukorra Eesti territoriaalvetes ja riigi piiriga poolitatud sisevetes (RT 1933, 2, 18). 11. augustil 1933 kuulutas Jaan Tõnissoni valitsus kogu riigis välja kaitseseisukorra (RT 1933, 69, 531). Kuna augustis ei olnud Riigikogu koos, ei kinnitanud Riigikog...
Kaitseseisukord
p-3-Kaitseseisukord
12. märtsil 1934 kuulutas Riigivanem Konstantin Päts oma otsusega nr 173 kuueks kuuks välja kaitseseisukorra kogu riigis, mille V Riigikogu ka kinnitas. Uus kaitseseisukord oli suunatud esmajärjekorras vabadussõjalaste liikumise vastu, kuid tõi kaasa laiema demokraatlike vabaduste piiramise. Kaitseseisukorra väljakuulu...
Kaitseseisukord
p-4-Kaitseseisukord
Eesti taasiseseisvumisajal on pidevalt esile kerkinud küsimus, kas just märtsis 1934 kehtestatud kaitseseisukord oli seaduslik. 1930. aastail pidasid kohtud, sealhulgas riigikohus, ja suur osa avalikkust kaitseseisukorda seaduslikuks valitsemisabinõuks. Toonaseid ametlikke seisukohti illustreerib jurist Artur-Tõeleid K...
Kaitseseisukord
p-5-Kaitseseisukord
Kaitseseisukorra iga-aastane pikendamine aastatel 1934–1937 – vastavalt 1930. aasta kaitseseisukorra seadusele sai kaitseseisukorra kehtestada korraga ainult kuni üheks aastaks – oli aga igal juhul juriidiliselt küsitav, sest lisaks riigivanemale pidi selle pikendamise kinnitama ka Riigikogu. Kuna Riigikogu sellel peri...
Kaitseseisukord
p-6-Kaitseseisukord
Kaitseseisukorra kehtimist riigis ja kaitseseisukorra seadust kasutas mitmesuguste piirangute kehtestamise juriidilise alusena ära juunipöörde järel võimule tulnud Johannes Varese valitsus ning selle poolt ametisse määratud sisekaitseülem Maksim Unt, samuti tema ametijärglased Harald Haberman ja Paul Vihalem. Sellel ju...
Kaitseseisukord
p-0-Karl Popper
Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks (demarkatsiooniprobleemi lahendusena) väidete...
Karl Popper
p-1-Karl Popper
Popper sündis Austria-Ungari pealinnas Viinis jõukas ja haritud juudi keskklassi perekonnas. Tema vanemad olid advokaat Simon Siegmund Carl Popper (Viini liberaalse linnapea Raimund Grübli lähedane kaastööline) ja Jenny Popper (sündinud Schiff). Simon Siegmund oli pärit Prahast, tema ema esivanemad pärinesid Sileesiast...
Karl Popper
p-2-Karl Popper
Karl õppis reaalgümnaasiumis, kus ta ei olnud õpetamisega rahul. Pärast mitu kuud kestnud haigust, mille tõttu ta ei saanud koolis käia, tuli ta koolist ära ja hakkas 1918 õppima Viini ülikoolis, sinna formaalselt astumata. Vastava eksami tegi ta alles nelja aasta pärast. Tol ajal domineeris poliitiline vasakpoolsus: s...
Karl Popper
p-3-Karl Popper
Popper võttis ühendust Viini ringiga. Et ta oli selle ringi paljude põhimõtete suhtes kriitiline, oli suhtlemine selle esindajatega algul raske. Igatahes olid nood sunnitud tema õigustatud etteheidetele vastama. Popperit ei kutsutud kunagi Viini ringi seminarile ning Otto Neurath nimetas teda naljatamisi ringi ametliku...
Karl Popper
p-4-Karl Popper
Uus-Meremaal tundis Popper end üksildasena ja maailmast äralõigatuna. Sellegipoolest jätkas ta oma uurimistulemuste avaldamist. Üks tema tolleaegne teos on "What is Dialectic" (Mis on dialektika), milles ta kritiseerib Marxi ja Hegeli dialektikat. Teos "Historitsismi viletsus" ("The Poverty of Historicism"), mis ilmus ...
Karl Popper
p-5-Karl Popper
Aastal 1946 asus ta elama Inglismaale, saades õppeasutuse London School of Economics and Political Science juures loogika ja teadusliku meetodi lektori (reader) koha (aastal 1949 sai Popper samas professoriks). Selle koha sai ta põhiliselt Friedrich Hayeki protektsiooni tõttu. Kuigi Popperi metodoloogia on Hayeki omale...
Karl Popper
p-6-Karl Popper
26. oktoobril 1946 leidis aset Popperi legendaarne kohtumine Ludwig Wittgensteiniga. Cambridge'is tegutsev Moral Sciences Club kutsus Popperi esinema. Popper valis oma ettekande teemaks "Kas on olemas filosoofilised probleemid?". Popper valis selle teema meelega, sest ta tahtis esitada väljakutse Wittgensteini seisukoh...
Karl Popper
p-7-Karl Popper
Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaud...
Karl Popper
p-8-Karl Popper
Popper väitis, et on lahendanud David Hume'i induktsiooniprobleemi. Hume väitis, et ainuüksi sellest, et päike on iidsest ajast iga päev tõusnud, ei saa ratsionaalselt järeldada, et päike tõuseb ka homme. Ei saa ratsionaalselt tõestada, et asjad kulgevad ka edaspidi sama mustri kohaselt nagu seni. Popper väitis, et kui...
Karl Popper
p-9-Karl Popper
Raamatutes "Avatud ühiskond ja selle vaenlased" ja "Historitsismi viletsus" kritiseeris Popper "historitsismi" ja propageeris "avatud ühiskonda", liberaalset demokraatiat. Historitsism on Popperi järgi seisukoht, mille kohaselt ajalugu areneb kõrvalekaldumatu paratamatusega vastavalt tunnetatavatele üldistele seadustel...
Karl Popper
p-10-Karl Popper
Popper väitis vastu, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus on alati selektiivne. Ta peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt. Peale selle eeldab kirjeldus mingit kirjelduskeelt, mis põhineb teatud klassifikatsioonil, mis omakorda on läbi viidud...
Karl Popper
p-11-Karl Popper
Teiseks esitas Popper vastuväite induktsiooniprintsiibile, mis mõningate induktsionistide arvates õigustab induktiivset järeldamist. Kuidas aga õigustada induktsiooniprintsiipi ennast? Kui püüda õigustada seda induktiivselt, toetudes kogemusele, tekib vigane ring, sest niisugune õigustamine peaks toetuma induktsioonipr...
Karl Popper
p-12-Karl Popper
Sellel põhineb Popperi falsifikatsionistlik teadusekäsitus. Teadus ei alusta mitte vaatlustest, nagu induktsionist väidab, vaid oletustest. Teadlased püüavad oletusi kriitika ja kontrollimise (vaatluste ja katsete) abil ümber lükata. Kui oletus on põhjalikule tõsisele kontrollimisele vastu pidanud, võib selle oletuse e...
Karl Popper
p-13-Karl Popper
Popper väitis hiljem, et falsifitseeritavus on teaduslikkuse tarvilik ja piisav kriteerium: "Lause (või teooria) on kogemusteaduslik siis ja ainult siis, kui ta on falsifitseeritav." Falsifitseeritavus puutub siin ainult lausete ja lauseklasside loogilisse struktuurisse. Teoreetiline lause on falsifitseeritav siis ja a...
Karl Popper
p-14-Karl Popper
Popper oli mõnda aega seisukohal, et loodusliku valiku teooria ei ole teaduslik teooria, sest ta väidab midagi lähedast väitele "Ellujääjad jäävad ellu". "Darvinism ei ole testitav teaduslik teooria, vaid metafüüsiline uurimisprogramm." Seda vaadet kritiseerisid evolutsioonibioloogid, osutades sellele, et loodusliku va...
Karl Popper
p-15-Karl Popper
Thomas Kuhni meelest iseloomustas Popper teadust nii, nagu kogu teadus oleks revolutsiooniline, nagu kogu aeg oleks kaalul kogu teooria. Teadusele iseloomulik aga on hoopis normaalteadus, milles teadlase tegevus ei seisne mitte fundamentaalsete teooriate proovilepanemises, vaid mõistatuste lahendamises. Demarkatsioon p...
Karl Popper
p-16-Karl Popper
Popperit peetakse ka üheks põhiliseks mässajaks Viini ringi loogilise positivismi vastu. Liitudes David Hume'i skeptilise hoiakuga induktsiooni suhtes ning võttes demarkatsiooniprobleemi lahendusena kasutusele falsifitseeritavuse kriteeriumi, mis on mitteinduktsionistlik, oli ta üks positivistliku teadusekäsituse juhti...
Karl Popper
p-17-Karl Popper
Quine'i-Duhemi teesi kohaselt on võimatu kontrollida ühte hüpoteesi eraldi võetuna, sest see esineb alati mingis teooriate raamistikus. Seetõttu saab öelda ainult seda, et falsifitseeritud on kogu asjassepuutuvate teooriate komplekt, kuid pole võimalik lõplikult otsustada, milline osa sellest komplektist tuleb välja va...
Karl Popper
p-18-Karl Popper
Thomas Kuhni mõjukas raamatus "Teadusrevolutsioonide struktuur" väidetakse, et teadlased töötavad teatavate paradigmade raames ning on vähe tõendeid, et nad falsifikatsionistlikku metodoloogiat tegelikult rakendaksid. Popperi õpilane Imre Lakatos püüdis Kuhni ideid falsifikatsionismiga lepitada, väites, et teaduse prog...
Karl Popper
p-0-Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
Kunstiühingu Pallas kunstikooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe, Aleksander Tassa, Julius Genss ning Anton Starkopf. 17. augustil 1919 pöördus kunstiühingu Pallas esimees Aleksander Tassa haridusministri poole kirjaga, milles esitas Konrad Mäe ja Anton Starkopfi poolt koostatud kava asutada ...
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
p-1-Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
Õppetöö oli jaotatud ateljeede ja loengute vahel. Esimesed õpilased olid kõik juba varem kunsti õppinud ning seepärast põhikirjas ette nähtud joonistamise ja maalimise üldklassi ei avatud ja tööd alustati kohe ateljeede tasemel. Koolis tegutsesid kaks ateljeed, kus tegeleti akti, portree ja natüürmordi joonistamise ja ...
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
p-2-Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
Ajavahemik 1921. aasta sügissemestrist kuni 1924. aasta kevadsemestrini tähistab uut etappi Pallase kunstikooli arengus. Ateljeetüüpi kunstikooli võimalused olid end ammendanud ja õppetöö korraldati ümber. Elu nõudis reeglipärase õppetööga kunstikooli, kus oleksid saanud õppida ja täielikku kunstiharidust omandada ka a...
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
p-3-Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
1921. aastal alustas kooli juures tööd joonistusõpetajate ettevalmistuskursus, mida hakkas rahaliselt toetama ka Haridusministeerium. Õpetajaskonnaga liitusid tuntud kunstnikud Nikolai Triik, Villem Ormisson, Jaan Vahtra ning hiljem ka Peet Aren ning Rudolf Paris. Kunstiajaloo loenguid hakkas pidama Voldemar Vaga. Lisa...
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
p-4-Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
Oluliseks muudatuseks oli uute ruumide saamine koolile endises linna haiglas Kalamehe tänav 14. 19. septembrist 1921 käis õppetöö juba uutes ruumides, mis olid küll esialgu remontimata, kuid siiski palju odavamad ja valgemad, kui Lossi tänaval. Avaramad ruumiolud võimaldasid rohkem õpilasi vastu võtta: kui 1919. aastal...
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
p-5-Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
Kõrgema kunstikoolina säilitas Pallas algusaastatel väljakujunenud õppesüsteemi: ettevalmistava astmena alg-, üld- ja maaliklassi, spetsialiseerumise ateljeedes ja kooli lõpetamise meisterateljeega. Endiselt jätkas tegevust ka keskkooli joonistusõpetajate ettevalmistuskursus. Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulaj...
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
p-6-Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
Ametlik õppeaeg Pallases oli kuus aastat. Keskmiseks õpingute kestuseks Pallases kujunes siiski 7 ⅓ aastat. Paljude õppeaeg venis kümne aasta piiridesse. Meesõpilastel langes õpingute aega ka sundaja teenimine kaitseväes. Mitmed õpilased, näiteks Karl Pärsimägi, Rudolf Sepp, Eduard Kutsar jt, pidid ajutiselt katkestama...
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
p-7-Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
Õpetajaskond oli Pallases võrdlemisi püsiv. Kooli juhatajaks ja õppejõududeks võisid põhikirja järgi olla isikud, kelle tehnilised võimed ja teoreetilised teadmised olid avalikult kindlaks tehtud ja kes pedagooglise töö kõrval tegutsesid kestvalt oma erialal. Õppejõud pidi olema eelkõige hea kunstnik, alles seejärel he...
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
p-8-Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
Nii nagu algusaastatel, jätkusid ka 1920. aastate teisel poolel õppejõudude välisreisid, milleks olid kooli eelarves ette nähtud vastavad summad. Konrad Mägi kasutas 1924. aastal talle määratud stipendiumi tervise parandamiseks välismaal. Voldemar Mellik käis 1925. aastal Saksamaal ja Prantsusmaal, Anton Starkopf 1926....
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
p-9-Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
1924. aasta põhikiri oli koolitöö aluseks ligi kümme aastat. 31. märtsil 1933 kinnitas Vabariigi Valitsus kooli uue põhikirja. Õpetajate ametisse valimine läks õpetajate nõukogult kooli kuratooriumi kätte. Õpetajate protest ja võitlus kooli sisemise vabaduse eest jäeti tähele panemata. Sama aasta septembris täiendati V...
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
p-10-Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
1935. aastal kaaluti kooli kindlamat rahastamist silmas pidades Pallase muutmist riiklikuks kooliks või sihtasutuseks. Sama aasta sügisest hakkas riikliku kõrgema õppeasutusena töötama Tallinna Konservatoorium. Kahe kõrgema õppeasutuse riigistamine käis Eesti Vabariigil aga üle jõu ja Pallas jäi paratamatult kõrvale. 1...
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
p-11-Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
1938. aasta alguses välja antud "Eraõppeasutuste toetamise seadus" nägi ette eraõppeasutuste ülalpidajatele riigi eelarvest toetuse andmise õppejõudude palkadeks, ehituste püstitamiseks ning õppevahendite ja sisseseade muretsemiseks tingimusel, et toetuse saajad on sihtasutused ja nende juhtimisest võtab osa Haridusmin...
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
p-12-Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
1938. aasta veebruaris sai teatavaks, et Haridusministeeriumis oli välja töötatud riikliku kõrgema kunstikooli, nn kunstiakadeemia, asutamise eelnõu. Loodavale õppeasutusele oli ette nähtud ka hoone ehitamine Tallinnas Merepuiesteel. "Pallas", keda ähvardas uutes tingimustes eraõppeasutusena riiklikust toetusest ilma ...
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
p-13-Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
17. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti ning korraldas 21. juunil riigipöörde. 6. augustil liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Algas "kunstielu ümberkorraldamine nõukogulikel alustel". Augusti alguses likvideeriti kõik seni Eestis töötanud erakunstikoolid. 21. augustil 1940 otsustas presidendi kohusetäitja peaminister Jo...
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
p-0-Kuu
Kuu on Maa suunas alati sama küljega ja see on heleduselt Päikese järel teine taevakeha, mida on taevas regulaarselt näha. Kuigi Kuu tundub Maalt vaadatuna valge, on tema pind tegelikult tume ja ta peegeldusvõime on veidi suurem kui vanal asfaldil ning Kuu albeedo on umbes 0,14. Kuu tekitab oma gravitatsiooniga loodeid...
Kuu
p-1-Kuu
Kuu ja tema faasid on vanadest aegadest alates mõjutanud paljusid kultuure, kalendreid, kunsti, mütoloogiat ja tehnikat. Esimene kosmoseaparaat mis jõudis Kuule, oli Nõukogude Liidu Luna programmi raames startinud Luna 2, mis kukkus Kuule septembris 1959. Nõukogude Liidu edu häiris Ameerika Ühendriike ning president Jo...
Kuu
p-2-Kuu
Tänapäeval on teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees ehk hiiglasliku kokkupõrke hüpotees, mille esitasid kolm teadlast: Bill Hartmann, Roger Phillips ja Jeff Taylor 1980ndatel. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus ligikaudu Marsi-suurune taevakeha, millele on antud nimi Theia. Kokk...
Kuu
p-3-Kuu
Kuud on topograafiliselt uuritud laseraltimeetriga ja stereofotograafiaga. Topograafiliselt on kõige paremini näha Aitkeni kraater, mille läbimõõt on 2240 km. See on Kuu suurim kraater ja suuruselt teine teadaolev kraater Päikesesüsteemis. Selle suurim sügavus on 13 kilomeetrit, mis teeb sellest madalaima koha Kuu pinn...
Kuu
p-4-Kuu
Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, sest vanaaja astronoomid uskusid, et need on täidetud veega. Tänapäeval teatakse, et need olid kunagi basaltilise laava basseinid, mis jahtusid ja moodustasid basaldilademed. Kuigi Kuu basaltkivimid sarnanevad Maal leitud kivimitega, on Kuu omad rauarikkamad ja mineraale p...
Kuu
p-5-Kuu
Kuu mered asuvad peamiselt Maa-poolsel küljel ja katavad sellest 31%. Kuu tagakülje pindalast katavad mered kõigest 2%. Teadlased arvavad, et merede pindalade suure erinevuse Maa-poolsel küljel ja tagaküljel on põhjustanud soojustjuhtivate elementide suurem kontsentratsioon ühel küljel, mis põhjustas vahevöö sulamise j...
Kuu
p-6-Kuu
Kuu geoloogiat on märkimisväärselt mõjutanud ka komeedid ja asteroidid. Teadlaste hinnangul on ainuüksi Kuu Maa-poolsel küljel 300 000 kraatrit, mille läbimõõt on suurem kui 1 km. Mõned neist kraatritest on saanud mõne õpetlase, teadlase või kunstniku nime. Kuu kraatritest on enim uuritud Nectarise, Imbriumi ja Orienta...
Kuu
p-7-Kuu
Kuu on ekliptilise tasandi suhtes kõigest 1,5424° suuruse nurga all, mis on väga väike võrreldes Maa 23,44° nurgaga ning seetõttu sõltub temperatuur Kuu pinnal piirkonniti otseselt päikesevalgusest. 1994. aastal sondi Clementine tehtud piltidelt avastati piirkond, kus Päike kunagi ei looju. Kuu põhjapoolusel asuva 73-k...
Kuu
p-8-Kuu
Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km, suurim kaugus 406 700 km ja keskmine kaugus on 384 400 km. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, sest Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Seejuures esineb teataval määral libratsiooni – optilist ja füüsikalist...
Kuu
p-9-Kuu
Kuu loomise ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel, kuu loomise momendil saavad toimuda päikesevarjutused. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Esimese veerandi ajal paistab taevas poolkuu, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paista...
Kuu
p-10-Kuu
Kuna Kuu kaugeneb Maast, on Maa pöörlemine seetõttu aeglustumas. Apollo missioonidel Kuule jäetud peeglite abil tehtavad mõõtmised on näidanud, et Maa ja Kuu vaheline kaugus suureneb igal aastal umbes 38 millimeetrit ja aatomikellad on näidanud, et Maa päev pikeneb seetõttu igal aastal umbes 15 mikrosekundit. Kuu kauge...
Kuu
p-11-Kuu
Varjutused toimuvad ainult siis, kui Päike, Kuu ja Maa on omavahel joondunud. Päikesevarjutused toimuvad siis, kui on Kuu loomise faasis ja Kuu on Päikese ning Maa vahel. Kuuvarjutused toimuvad siis, kui on täiskuu ja Maa on Päikese ja Kuu vahel. Päikesevarjutuse ajal võib Kuu Päikese täielikult varjata, sest Päikese j...
Kuu
p-12-Kuu
Külma sõja ajal puhkes USA ja Nõukogude Liidu vahel kosmosevõidujooks. Mõlemad riigid hakkasid huvituma Kuu uurimisest ja kui kanderaketid olid piisavalt võimsad, hakati Kuule saatma kosmoseaparaate, mis kukkusid Kuu pinnale või lendasid Kuust mööda. Esimene edukas programm oli Nõukogude Luna programm, mis 1959. aastal...
Kuu
p-13-Kuu
USA algatas mitmed Kuuga seotud kosmoseprogrammid, millest kuulsaim on Apollo programm. JPL-i Rangeri programm tegi Kuu pinnast esimesed lähifotod, Lunar Orbiteri programm kaardistas Kuu pinna ja Surveyori programmi raames maandusid Kuul esimesed USA kosmoseaparaadid. Mehitatud lennud Apollo programmi raames said võima...
Kuu
p-14-Kuu
Pärast kosmose võidujooksu lõppu ei saatnud ükski riik kaua aega kosmoseaparaate Kuu orbiidile. Alates 1990ndadest on Kuu vastu huvi tundma hakanud paljude riikide teadlased. 1990. aastal sai Jaapan kolmandaks riigiks, mis on Kuu orbiidile saatnud kosmoseaparaadi, kui Kuu orbiidile jõudis Hiten. 1994. aastal jõudis Kuu...
Kuu
p-15-Kuu
Alates 2007. aastast on Kuu uurimist kosmoseaparaatidega alustanud ka Hiina. 5. novembrist 2007 kuni 1. märtsini 2009 tiirles Kuu orbiidil kosmoseaparaat Chang'e 1, mis kaardistas kogu Kuu pinna. Oktoobris 2010 jõudis Kuu orbiidile Chang'e 2, mis tegi Kuu pinnast parema kvaliteediga fotod ja suundus Lagrange'i punkti L...
Kuu
p-16-Kuu
4. oktoobrist 2007 kuni 10. juunini 2009 tiirles Kuu orbiidil Jaapani kosmoseagentuuri JAXA orbiiter SELENE, mis uuris Kuu geofüüsikat ja filmis väga kvaliteetsed kaadrid Kuust. 8. novembril 2008 jõudis Kuu orbiidile kosmoseaparaat Chandrayaan I, mis kaardistas Kuud ja kinnitas veemolekulide olemasolu Kuu pinnal. Teadl...
Kuu
p-17-Kuu
18. juunil 2009 startis Kuule kosmosesond NASA Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) ja maandur LCROSS. LCROSS lõpetas oma missiooni plaanipäraselt 2009. aastal, mil see kukutati 9. oktoobril 2009 Cabeuse kraatrisse. LRO on töös tänaseni. 1. jaanuaril 2012 jõudsid Kuule kaks GRAIL-i sondi, mis uurisid Kuu sisestruktuuri k...
Kuu
p-18-Kuu
Kuud on läbi aegade seostatud ka hullumeelsusega. Vana-Rooma ajaloolane Plinius Vanem ning Vana-Kreeka filosoof Aristoteles uskusid, et täiskuu ajab tundlikud inimesed hulluks, sest mõjutab palju vett sisaldavat aju. Plinuse ja Aristotelese hüpoteesi on teadlased välistanud, sest Kuu gravitatsioon on selleks liiga nõrk...
Kuu
p-0-Liivimaa ordu
Esimestel aastatel olid Liivimaa orduharus ülekaalus endised mõõgavennad, kuid on arvatud, et pärast 1240. aastate alguse Ristisõdu Venemaal kaldus orduharus ülekaal uustulnukate poole. Esialgu oli Liivimaa orduharu väga tugevalt Saksa ordu kõrgmeistriga seotud, too määras 13.–14. sajandil kohaliku meistri oma äranägem...
Liivimaa ordu
p-1-Liivimaa ordu
1346. aastal ostis Saksa ordu Taani käest Põhja-Eesti (Eestimaa hertsogkonna) ja andis selle järgmisel aastal Liivimaa ordu valitseda. Tänu sellele muutus ordu Vana-Liivimaa piiskopkondadest selgelt tugevamaks ja 14.–15. sajandil püüdis ta korduvalt Liivimaa tugevuselt teist poliitilist jõudu, Riia peapiiskopkonda ordu...
Liivimaa ordu
p-2-Liivimaa ordu
Kuid 1386. aastal kaotas ordu olulise põhjenduse oma eksistentsiks, kui seni paganlik Leedu sõlmis Poolaga Krevo uniooni ning leedulased ristiti. Poola-Leedu liit pöördus peagi Saksa ordu Preisimaa haru vastu, mida 1309. aastast valitses kõrgmeister, mistõttu hakkas nõrgenema ka selle side Liivimaa orduga, mida Poola j...
Liivimaa ordu
p-3-Liivimaa ordu
1420. aastatel tekkisid Liivimaa ordul uued vastuolud Riia peapiiskoppidega, mis viisid 1428. aastal peapiiskopkonna vabanemise inkorporatsioonist. Uuesti suudeti see ordusse inkorporeerida 1451. aastal ning ametlikult jäi see kord kehtima kuni Vana-Liivimaa lõpuni, tegelikult ei saavutanud ordu aga peapiiskopi üle kon...
Liivimaa ordu
p-4-Liivimaa ordu
15. sajandi teisel poolel muutus aga oluliselt kogu Liivimaa välispoliitiline olukord, kui Moskva suurvürstiriik liitis endaga Novgorodi vabariigi ja ulatus nii ka Liivimaa ja ordualade piirideni. Aastatel 1480–1481 ja 1501–1503 peeti Moskva ja Pihkvaga kaks sõda, mis ordu välispoliitilist positsiooni aga ei parandanud...
Liivimaa ordu
p-5-Liivimaa ordu
1558. aastal puhkenud Liivi sõjas ei osutunud ordu enam maakaitseks võimeliseks ja andis end 1559. aastal Poola kuninga Zygmunt II Augusti kaitse alla. Pärast seda, kui Põhja-Eesti orduvaldused olid end 1561. aastal andnud Rootsi võimu alla, ei jäänud viimasel ordumeistril Gotthard Kettleril muud üle, kui alistuda Pool...
Liivimaa ordu
p-6-Liivimaa ordu
Ordumeistril aitasid ordut hiljemalt 15. sajandi keskpaigast juhtida 5–6 käsknikust koosnev sisemine ehk kitsam nõukogu. Kõige olulisemateks käsknikeks olid maamarssal, Viljandi, Tallinna, Aluliina ja Kuldīga komtuurid ning Järva foogt. Mõnikord kuulusid siseringi ka teised käsknikud, kõige tihemini Dünaburgi või Pärnu...
Liivimaa ordu
p-7-Liivimaa ordu
Rüütelvennad olid Liivimaa ordu sisehierarhias tähtsaimad, nad valitsesid ordut poliitiliselt: kõik ordukäsknikud olid rüütelvennad. Nende vormiriietuseks oli Saksa ordu valge mantel musta ristiga. 1230. aastatel kuulus ordusse umbes 120 rüütelvenda, neist veidi üle poole arvatavasti endised Mõõgavennad. 13. sajandil k...
Liivimaa ordu
p-8-Liivimaa ordu
Rüütelvendade hulka võisid ordu algupoolel jõuda peaaegu kõikide seisuste esindajad. Nii kuulus 13. sajandi teisel poolel orduvendade hulka ka liivlane Ykemele, ainus teadaolev Baltikumi rahvaste esindaja ordus. Samuti sattus sinna Põhja-Saksamaa linnakodanikke ja mitmeid teadmata päritolu, võimalik, et talupojaperedes...
Liivimaa ordu
p-9-Liivimaa ordu
Preestervennad olid vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks. Ka nemad kandsid Saksa ordu musta ristiga valget mantlit. Preestervennad tulid, erinevalt rüütelvendadest, tihti Preisimaalt ja nad pärinesid enamasti kodanikeseisusest. Preestervendade hulka ...
Liivimaa ordu
p-10-Liivimaa ordu
Liivimaa orduriik oli Vana-Liivimaa suurim riik ja võimsaim sõjaline jõud. Kokku oli tema pindala umbes 55 000 km²; alates 1347. aastast, mil Liivimaa ordule läksid Taani valdused Põhja-Eestis, kasvas pindala 67 000 km²-ni. Varem kuulusid ordule Eestis Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja V...
Liivimaa ordu
p-11-Liivimaa ordu
Orduvaldused jagunes foogtkondadeks ja komtuurkondadeks. Nende eesotsas olid komtuurid ja foogtid ehk ordukäsknikud, tähtsust omasid ka ordulosside haldajad-ülemad, keda tavaliselt nimetati linnusekomtuurideks. Kõik lossides elavad orduvennad moodustasid eesotsas lossiülemaga konvendi. Esialgu peeti komtuure foogtidest...
Liivimaa ordu
p-0-Loomaaed
1828. aastal avatud Londoni loomaaed nimetas ennast esialgu sõnaga menagerie, mis tähendab loomaaia-rändtsirkust või loomade kogumikku, või kasutas mõistet zoological garden 'zooloogiaaed', mis on lühend nimest "Gardens and Menagerie of the Zoological Society of London". Lühendit zoo kasutati Suurbritannias esmakordsel...
Loomaaed
p-1-Loomaaed
Hiina keisrinnal Tankil oli 2. sajandil eKr "hirvemaja" ning kuningas Wen Wang pidas 1500 aakri suurust loomaaeda, mida kutsuti Ling-Yu ehk 'Tarkuse Aed'. Tuntud loomade kogujad olid ka kuningas Saalomon, Kuningad Semiramis ja Assurbanipal, Assüüria valitsejad ning Babüloni valitseja Nebukadnetsar II. Neljandal sajandi...
Loomaaed
p-2-Loomaaed
Inglismaa kuningas Henry I hoidis loomakollektsiooni oma palees Woodstockis. Oletatavalt leidus seal ka lõvisid, leoparde ja kaameleid. Keskaja Inglismaa kõige suurem kollektsioon oli Londonis Toweris. Selle asutas 1204. aastal kuningas John I. Henry III sai 1235. aastal Saksa-Rooma keisri Friedrich II käest pulmakingi...
Loomaaed
p-3-Loomaaed
1775. aastal avati loomaaed Madridis ning 1795. aastal loomaaed Jardin des Plantes Pariisis, mille asutas Jacques-Henri Bernardin de Saint-Pierre. Loomad toodi sinna Versailles' kuninglikust rändtsirkusest ning loomaaed asutati peamiselt teaduslike uuringute ja hariduse jaoks. Esimene loomaaed Venemaal rajati Kaasaniss...
Loomaaed
p-4-Loomaaed
Kui ökoloogia tõusis 1970. aastatel avalikkuse huviorbiiti, hakkasid mõned loomaaiad kaaluma võimalust võtta looduskaitse oma keskseks rolliks. Seda diskussiooni juhtisid Gerald Durrell Jersey loomaaiast, George Rabb Brookfieldi loomaaiast ja William Conway Bronxi loomaaiast. Sealt alates said loomaaia professionaalid ...
Loomaaed
p-5-Loomaaed
Septembris 1906 sai New Yorgi Bronxi loomaaia juhataja William Hornaday kokkuleppel New Yorgi Zooloogiaseltsi esimehega oma loomaaeda Kongo pügmee Ota Benga, kes pandi esialgu ühte puuri šimpansidega, hiljem orangutan Dohongi ja papagoiga. Väljapanek pidi illustreerima "puuduvat lüli" orangutani ja valge inimese vahel....
Loomaaed
p-6-Loomaaed
Osa loomaaedu kasutab puuride asemel avaramaid väliaedu, piirates loomade liikumist kraavide ja taradega. Safariparkides on külastajail võimalik sõita autoga läbi aedade, kus loomi hoitakse, nõnda saavad nad loomi lähedalt jälgida. Vanim seda liiki loomaaed on Whipsnade Park Inglismaal Bedfordshire'is, mille Londoni Zo...
Loomaaed
p-7-Loomaaed
Teeäärseid loomaaedu kohtab kõikjal Põhja-Ameerikas, eriti kõrvalisemates paikades. Need on väikesed loomaaiad, mille tegevust seadus ei reguleeri. Sageli on need rajatud eesmärgiga paeluda mõne muu asutuse, näiteks tankla külastajaid. Loomadele võib olla selgeks õpetatud mõni trikk, mida nad esitavad, ning külastajad ...
Loomaaed
p-8-Loomaaed
Loomade teemapark kujutab endast kombinatsiooni lõbustuspargist ja loomaaiast ning on loodud eeskätt meelelahutuslikel ja ärieesmärkidel. Mereimetajate pargid nagu Sea World ja Marineland, on delfinaariumid, kus peetakse ka vaalasid, ja kus leidub lisaks meelelahutuslikke atraktsioone. Loomade teemapark pakub rohkem me...
Loomaaed
p-9-Loomaaed
Enamik tänapäeval Austraalias, Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas asuvaid loomaaedu on väitnud, et nad eksponeerivad metsikuid liike eeskätt selleks, et kaitsta ohustatud liike, samuti teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel ning alles seejärel külastajate meelelahutuseks. Kriitikud on seda väidet samas vaidlustanud. ...
Loomaaed
p-10-Loomaaed
Iga looma kohta, kes loodusest püütakse, saavad mitu tükki selle protsessi käigus surma. Seetõttu loomade paljunemist loomaaedades soodustataksegi. Eric Baratay ja Elisabeth Hardouin-Fugier Jean-Moulini Ülikoolist ütlevad, et üldine loomade "käive" aastate lõikes on üks viiendik kuni üks neljandik, näiteks sureb kolmve...
Loomaaed
p-11-Loomaaed
Loomade elutingimused võivad olla vägagi erinevad, eriti loomaaedade puhul, mis asuvad riikides, kus seadus reguleerib seda valdkonda vähe või ei tee seda üldse. Enamik suurtest mittetulunduslikest ja teadustööle orienteeritud loomaaedadest töötavad selle nimel, et parandada oma loomade elutingimusi, kuigi mõõtmetest j...
Loomaaed
End of preview. Expand in Data Studio

EstQA

An MTEB dataset
Massive Text Embedding Benchmark

EstQA is an Estonian question answering dataset based on Wikipedia.

How to evaluate on this task

You can evaluate an embedding model on this dataset using the following code:

import mteb

task = mteb.get_tasks(["EstQA"])
evaluator = mteb.MTEB(task)

model = mteb.get_model(YOUR_MODEL)
evaluator.run(model)

To learn more about how to run models on mteb task check out the GitHub repitory.

Citation

If you use this dataset, please cite the dataset as well as mteb, as this dataset likely includes additional processing as a part of the MMTEB Contribution.


@mastersthesis{mastersthesis,
  author = {Anu Käver},
  school = {Tallinn University of Technology (TalTech)},
  title = {Extractive Question Answering for Estonian Language},
  year = {2021},
}


@article{enevoldsen2025mmtebmassivemultilingualtext,
  title={MMTEB: Massive Multilingual Text Embedding Benchmark},
  author={Kenneth Enevoldsen and Isaac Chung and Imene Kerboua and Márton Kardos and Ashwin Mathur and David Stap and Jay Gala and Wissam Siblini and Dominik Krzemiński and Genta Indra Winata and Saba Sturua and Saiteja Utpala and Mathieu Ciancone and Marion Schaeffer and Gabriel Sequeira and Diganta Misra and Shreeya Dhakal and Jonathan Rystrøm and Roman Solomatin and Ömer Çağatan and Akash Kundu and Martin Bernstorff and Shitao Xiao and Akshita Sukhlecha and Bhavish Pahwa and Rafał Poświata and Kranthi Kiran GV and Shawon Ashraf and Daniel Auras and Björn Plüster and Jan Philipp Harries and Loïc Magne and Isabelle Mohr and Mariya Hendriksen and Dawei Zhu and Hippolyte Gisserot-Boukhlef and Tom Aarsen and Jan Kostkan and Konrad Wojtasik and Taemin Lee and Marek Šuppa and Crystina Zhang and Roberta Rocca and Mohammed Hamdy and Andrianos Michail and John Yang and Manuel Faysse and Aleksei Vatolin and Nandan Thakur and Manan Dey and Dipam Vasani and Pranjal Chitale and Simone Tedeschi and Nguyen Tai and Artem Snegirev and Michael Günther and Mengzhou Xia and Weijia Shi and Xing Han Lù and Jordan Clive and Gayatri Krishnakumar and Anna Maksimova and Silvan Wehrli and Maria Tikhonova and Henil Panchal and Aleksandr Abramov and Malte Ostendorff and Zheng Liu and Simon Clematide and Lester James Miranda and Alena Fenogenova and Guangyu Song and Ruqiya Bin Safi and Wen-Ding Li and Alessia Borghini and Federico Cassano and Hongjin Su and Jimmy Lin and Howard Yen and Lasse Hansen and Sara Hooker and Chenghao Xiao and Vaibhav Adlakha and Orion Weller and Siva Reddy and Niklas Muennighoff},
  publisher = {arXiv},
  journal={arXiv preprint arXiv:2502.13595},
  year={2025},
  url={https://arxiv.org/abs/2502.13595},
  doi = {10.48550/arXiv.2502.13595},
}

@article{muennighoff2022mteb,
  author = {Muennighoff, Niklas and Tazi, Nouamane and Magne, Lo{\"\i}c and Reimers, Nils},
  title = {MTEB: Massive Text Embedding Benchmark},
  publisher = {arXiv},
  journal={arXiv preprint arXiv:2210.07316},
  year = {2022}
  url = {https://arxiv.org/abs/2210.07316},
  doi = {10.48550/ARXIV.2210.07316},
}

Dataset Statistics

Dataset Statistics

The following code contains the descriptive statistics from the task. These can also be obtained using:

import mteb

task = mteb.get_task("EstQA")

desc_stats = task.metadata.descriptive_stats
{
    "test": {
        "num_samples": 724,
        "number_of_characters": 128536,
        "num_documents": 121,
        "min_document_length": 510,
        "average_document_length": 786.595041322314,
        "max_document_length": 2725,
        "unique_documents": 121,
        "num_queries": 603,
        "min_query_length": 19,
        "average_query_length": 55.32006633499171,
        "max_query_length": 115,
        "unique_queries": 603,
        "none_queries": 0,
        "num_relevant_docs": 603,
        "min_relevant_docs_per_query": 1,
        "average_relevant_docs_per_query": 1.0,
        "max_relevant_docs_per_query": 1,
        "unique_relevant_docs": 121,
        "num_instructions": null,
        "min_instruction_length": null,
        "average_instruction_length": null,
        "max_instruction_length": null,
        "unique_instructions": null,
        "num_top_ranked": null,
        "min_top_ranked_per_query": null,
        "average_top_ranked_per_query": null,
        "max_top_ranked_per_query": null
    }
}

This dataset card was automatically generated using MTEB

Downloads last month
35

Papers for mteb/EstQA