messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Kogukond kui meie aja märk\n\n## Põhitekst:\n\nAastal 1958 oli prantsuse kunstnik Yves Klein oma ateljees ja tegi revolutsiooni. Temaga koos oli ruumis üks naisterahvas, üleni sinise värviga koos ja Klein kasutas teda elava pintslina. Naise kehast tekkisid lõundile kujundid ja vormid. Sellest sai teos nimega \"Antropomeetria\", revolutsioon kunstimaailmas, kuna esmakordselt kasutati inimkeha kunsti tegemise viisina, s.t elusa pintslina.\n\nLigi 60 aastat pärast Kleini teose sündi võime rääkida Eesti teatris näitleja rollist loomeprotsessis aktiivse osalejana, kes kollektiivsesse loomingusse reaalse intellektuaalse ja füüsilise panuse annab, pigem juba kui peateest, mitte alternatiivsest nähtusest. Jättes kõrvale mõningad erandid, siis meie teatrimaastikul on näitlejad kui \"elavad pintslid\" viimase ca viieteistkümne aasta revolutsioon. Kõige tugevamad ilmingud algasid Von Krahli teatrist, edasine tee viis juba teatrisse NO99.\n\nMiks see jutt? Sest kui neid \"bändi\"-teatri lavastusi vaadata, tekib tunne, nagu iga näitleja jätakski füüsiliselt oma sinise värvilaigu lavastusse. Ja Mart Kangro lavastatud \"Kogudusel\" on peal tugeva noore näitleja isiklik pitser. Kangro (hariduselt koreograaf) tööd sõnateatrilaval on endast maha jätnud tugeva jalajälje tänase teatri pinnasele. Need on värsked, piire kompavad ja segavad jäljed. Viimasena meenub \"Fantastika\" teater NO99 lavalt, kus suurepärane trupp ja meisterlik dramaturgia pani lavastuse hingama ja värelema teatri ja päriselu piirimail. Või kompas ta lihtsalt \"elu\" ilma piirita seal juures?\n\n\"Kogudus\" juhindub sarnasest mõttest: vaataja ette tekib klots klotsi haaval siiras portree noorte näitlejate hetkeseisust ja meeleolust, tunnetuslik kollaaž praegusest ajast ja õrnadest tuleviku piirjoontest. Klotse ühendav läbiv niit on koguduse idee ja seda erinevate nurkade alt.\n\nLavastuse tegevus toimub väikses kinnist karpi meenutavas ruumis, seinteks mustad kardinad, peal lagi, millest kumab läbi valgust ja mille värv muutub vastavalt atmosfäärile. Nii et enne veel kui lavastus alata võib, on ta tegelikult juba alanud kontseptuaalses, ruumilises ja füüsilises mõttes. Vaatajate seas ringi jalutavad näitlejad, vaatajale istumiseks tooli toovad näitlejad, vaatajaga koos hingamisharjutusi tegevad näitlejad. Üks on kindel, \"Kogudus\" loob ühtse ruumi ning kustutab lava ja publiku vahelise piiri. Lava teeb sammu publiku poole, võtab tal piltlikult käest kinnigi, et siis ühine tee ette võtta.\n\nSotsiaalmeedia revolutsioon on andnud sõna kõigile, kel julgust seda võtta. Ja see on samal ajal viinud sõna väärtuse ühiskonnas alla – see tõdemus ei üllata enam kedagi. Midagi arvata ei ole enam eriline kunst. Mida aga arvata ja kuidas seda väljendada – selles kogu kunst seisnebki.\n\nSama on juhtunud ka teatris. \"Koguduse\" tutvustuses on kirjas, et lavastuse tekstimaterjalina on kasutatud omaloomingut, teatriklassikat ja anonüümseid kirjutajaid netiavarustest. Dramaturgi nime tutvustuses ei leia. \"Koguduse\" sõnakasutus on noorte nägu, valdavalt kuuleb teksti, mis tõenäoliselt sündinud etüüdide käigus. Sellega saavutatakse kindlasti teatud siirus. Samas kipub ununema, et näitleja ei ole (ja ei peagi olema) üliinimene, totaalne looja ja meister igas kunstilises valdkonnas.\n\nTekstiline osa oleks kindlasti vajanud dramaturgi pilku ja hoolitsevat kätt. Nn argipäevapoeesia, keel meie endi igapäevast, toob kahtlemata laval toimuva inimesele lähemale, muudab selle lihtsamini mõistetavaks, kuid ka igapäevane võiks pakkuda halli argipäeva gurmee-elamusi. Teater võiks, vaatamata oma muutuvale natuurile, siiski olla ka tekstiliselt miski, mis oma argipäeva veergudelt vaatajat arendab, edasi viib, et iga järgmine lehekülg avaks uusi sfääre ka inimese peas ja teadvuses.\n\nMart Kangro lavastus avab koguduse ja kogukonna mõistet mitme tahu alt, olles ühtaegu toetav ja lahutav. Ja see on õnnestunud ning nauditav. \"Koguduse\" konteptsioon oma õrnas, täpses iroonias ja tähelepanelikkuses on kindlasti lavastuse tugev külg.\n\nVaatajale avaneb koguduse mõiste kaudu noorte näitlejate portree: kuhu nad kuuluvad, kes nad on ja millest nad unistavad. Vaataja tõmmatakse näitlejate sekka ning sissevaade noorte näitlejate ellu on sõnasõnaline, s.t publik saab hingata nendega ühes rütmis, näitlejad viivad vaataja kogemuslikule ja tunnetuslikule retkele kaasa.\n\nJärjekordselt selgineb sellest lavastusest see, et tänapäeva vaataja ootab teatris käigult midagi enamat kui lihtsalt \"istun vaikselt oma toolil ja vaatan vaatemängu\" kogemust. Tahetakse ehedaid emotsioone, tunda end osana protsessist, minna teatrist ära tundega, et midagi on justkui läbi elatud.\n\nKui laval võtavad koha sisse 17 noort näitlejat, kes kohe hakkavad teatrikoolist välja astuma, siis on tahes-tahtmata selles uuenduse ja revolutsiooni hõngu.\n\n\"Kogudus\" näitab, et revolutsioon ei pea olema mäss ja karjumine barrikaadidel, vihased noored oma tahtmist häälekalt kuuldavale toomas. Kango lavastus oli talitsetud, justkui vaga vee all sügava põhjaga vaikus enne tormi, hillitsetult oma hääle kuuldavaks tegemine. Ajad on muutunud, võib-olla ei peagi enam oma tahtmise välja ütlemiseks seda üle teiste karjuma, saab ka leebemalt, intelligentsemalt.\n\n\"Koguduses\" defineerib lavalolija end oma aja ja ühiskonna kaudu. Oma nime all \"näitlemine\" (kas neid saab nimetada näitlejateks, etendajateks?) segab aga piirid näitleja ja päris inimese vahel ning määravaks saab isiksus. Tänapäeva teater ootabki kohati \"isikuseks\" olemist rohkem kui näitlejameisterlikkust: vaataja tahab uskuda, et lugu, mida ta kuuleb, on oma ja ehe. Paleti isiksusi \"Kogudus\" kindlasti ka pakub.\n\nJa veel. Yves Klein armastas ka öelda, et tema jaoks on kunst ainult üks tundlik tunnistus oma ajast, peegeldus ühiskonnast. Tudengid olid \"Koguduses\" oma lugude kaudu samuti tunnistus meid ümbritsevast, justkui elus filtrid, millest ajaliiv läbi läheb. Ajasõel sõelub välja olulise ebaolulisest. Isiklik muutub universaalseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuslavastus \"Kogudus\"\nLavastaja: Mart Kangro\nHeli- ja valguskunstnik: Kalle Tikas\nLaval: EMTA lavakunstikooli 28. lend\nTehnilised lahendused: Rinald Kodasma\nValgus- ja videotehnik: Mikk-Mait Kivi\nRekvisiitor: Kristiina Praks\nEsietendus 26. mail Von Krahlis",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti loodab suve jooksul kokkulepet Itaaliaga põgenike intervjueerimiseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Läbirääkimised Itaaliaga endiselt käivad ja konkreetset kokkulepet Eesti veel saavutanud ei ole. Praegu käib aktiivne suhtlus ametnike tasandil, järgmised kohtumised on planeeritud juunis,\" öeldi siseministeeriumist ERR-ile.\n\nLoodame omavahelise kokkuleppeni jõuda suve jooksul, kindlasti on Leedu saavutatud kokkulepe Itaaliaga positiivne samm selle suunas, täpsustas ministeerium.\n\nLeedu siseminister Eimutis Misiūnas ütles teisipäeval, et tema Itaalia kolleeg Marco Minniti nõustus lubama Leedu ametiisikud Itaaliasse põgenikke küsitlema.\n\n\"Kohtumise eesmärk oli veenda Itaalia võime lubama meie ametnikel osaleda migrantide küsitlemises. Seni Itaalia seda ei lubanud, väites, et me peame usaldama Itaalia ametnike kogutud infot,\" ütles Itaalias visiidil viibiv Misiūnas BNS-ile.\n\nLeedu on lubanud järgmiseks sügiseks võtta Euroopa Liidu põgenike ümberasustamisprogrammi raames vastu 1105 Süüria, Iraagi ja Eritrea põgenikku. Seni on ümber asustatud 309 migranti, kellest 230 on viimastel andmetel Leedust lahkunud.\n\nEuroopa Komisjon kutsus mai keskel üles Eestit leidma lahendus, mis võimaldaks Eestil Euroopa Liidu rändekava raames ka Itaaliast võtta vastu kolmandatest riikidest saabunud põgenikke.\n\nEesti ei ole seni kedagi Itaaliast vastu võtnud, kuna Itaalia seadused ei võimalda põgenike täiendavat intervjueerimist, mida Eesti soovib enne otsustamist, kas anda põgenikule pagulasstaatus ja ta vastu võtta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Erinevalt Leedust ei ole Eesti veel saavutanud kokkulepet Itaaliaga, et riigis koha peal põgenike intervjueerida ja Euroopa rändekava täita.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNädalavahetusel sõidetakse speedway Eesti meistrivõistluste avaetapp\n\n## Põhitekst:\n\nVõistlus toimub sel laupäeval, 3. juunil Tabasalus Ranna Speedway rajal algusega kell 12, mil mõõtu hakkavad võtma noored. Kell 15 toimuvad täiskasvanute sõidud.\n\nRegistreerida saab võidusõidule EMF-i kodulehel www.msport.ee. Pilet pealtvaatajatele 3 eurot, alla 15-aastastele tasuta.\n\nSpeedway (ehk söerajasõit) on kaasahaarav ja põnev spordiala, mis sobib kõigile inimestele, kes armastavad ja austavad kaherattalisi ning kiirust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval peetakse Tabasalus speedway Eesti meistrivõistluste hooaja avaetapp.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAnalüütikud: majandus ületab tõenäoliselt oma potentsiaali\n\n## Põhitekst:\n\nKaspar Oja rääkis ERRile, et esimese kvartali majanduskasv on üsna laiapõhjaline - selle taga on nii eksportivad kui siseturule suunatud arvud.\n\n\"Eksportivatest arvudest on näha tööstussektori küllalt suur kasv. Töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas aastatagusega võrreldes lausa üheksa protsenti ja see peegeldub ka ekspordis. Sisenõudlusele suunatud arvudest hakkab hästi silma ehitussektor, kus lisandväärtus kasvas 23 protsenti, ja selle taga on ilmselt investeeringute taastumine,\" rääkis ta.\n\nÖkonomist märkis, et kolmas tegur on põlevkivisektori taastumine, mida oli näha ka juba eelmistes kvartalites, aga aastakasvu mõjutab see ka esimeses kvartalis.\n\nRääkides võimalikust ülekuumenemisest, ütles Oja, et tõenäoliselt ületab see majanduskasv meie pikaajalist kasvuvõimekust ja majandus tõenäoliselt tegutseb üle potentsiaali.\n\n\"See paistab välja ettevõtteküsitlustest. Kui vaatame näiteks tööstusettevõtete küsitlusi, siis seal on kasvanud just viimaste kvartalite jooksul kiiresti tootmisvõimsuse rakenduse tase. See tähendab seda, et tänaste tootmisvõimsustega jätkusuutlikult väga palju tootmist suurendada enam ei saa. Teine asi, mis on viimaste kvartalite jooksul järjest muutunud, on ettevõtjate hinnang tööjõupuudusele ja see osutab samuti sellele, et pigem on majandus tegutsemas üle oma potentsiaali,\" nentis ta.\n\nStiimuli lisamine võib ülekuumenemiseni viia\n\nOja lisas, et majanduse nii kergesti üle oma potentsiaali minek võib näida ootamatu, ent peab arvestama, et viimastel aastatel on investeeringud olnud märksa väiksemad kui varem, eriti kui vaadata suhtarve suhtena näiteks ettevõtete käibesse. See tähendab, et ka tootmispotentsiaal on majanduses kasvanud küllaltki aeglaselt ja ülekuumenemised on kerged tekkima.\n\n\"See tähendab, et kui majandusse veel stiimulit juurde panna, siis see võib küll tekitada ülekuumenemise,\" nentis ta. \"Oht on täiesti olemas\".\n\nSama meelt on ka Maris Lauri (Reformierakond), kes oma blogis kirjutas, et esimese kvartali majanduskasvu number toetab valitsuse kriitikute seisukohta, et Eesti majandus on jõudnud oma potentsiaalsele tasemele ja tõenäoliselt sellest kõrgemalegi.\n\n\"Seega on eelarvesse puudujäägi planeerimine absoluutselt vastutustundetu tegevus. Kui Euroopa Komisjon hoiatas, et Eesti struktuurne puudujääk võib jõuda ühe protsendini SKPst, siis värskeid majanduskasvu numbreid arvesse võttes võib see puudujääk osutuda tuntavalt suuremaks,\" sõnas Lauri.\n\nTa lisas, et majandus ei vaja praegu riigipoolset lisastiimulit, see võib isegi ohtlik olla. Järgmiste kvartalite kohta prognoosis Lauri samade protsesside jätkumist.\n\n\"Hõive kasv võib pidurduda ja isegi peatuda ning palgakasv aeglustub, kuid samal ajal tugevneb hinnatõus, mistõttu tarbimiskasv jääb tagasihoidlikuks. Aga kasv jätkub,\" ütles analüütik.\n\nKa Kaspar Oja ütles edasisest rääkides, et tööstussektoris on kasv teises kvartalis pisut aeglustunud, kuigi on endiselt tugev ja languse märke ei näita. Ehitussektoris on aga kasv tugevnemist jätkanud.\n\n\"See on ka oodatav, arvestades seda, et investeeringud on meil olnud väga madalad ja nüüd toimub investeeringute taastumine,\" selgitas ta.\n\nVitsur ei pea ülekuumenemist praegu reaalseks\n\nPresidendi majandusnõunik Heido Vitsur nimetas majanduskasvu suurepäraseks ja tõi põhjusena välja kaks asjaolu. Kõigepealt selle, et Eesti majandus ja ettevõtjad olid valmis maailma ja eelkõige Euroopa majanduse kosumiseks ja kasutasid selle võimaluse ära.\n\n\"Teine põhjus on selles, et möödunud aasta esimene kvartal oli töötlevale tööstusele, eriti aga eksportööridele, välisnõudlusest sõltuvale sektorile vilets, sest kaupade väljavedu möödunud aasta esimeses kvartalis vähenes. Ja kuivõrd eksport on SKT oluline kujundaja, on selge, et kui see aasta eksport oli hea ja mullu halb, oli tulemus suhteliselt parem,\" sõnas ta.\n\nÜlekuumenemise ohtu ei pea Vitsur praegu suureks.\n\n\"Kui vaadata esimese kvartali tulemusi, siis lisandväärtuse ja tööjõukulude kasv läksid samas tempos, nii et momendil ei ole tunda, et konkurentsivõime halvenemine aset leiaks. Ja inflatsioon on meil ju tegelikult kontsentreeritud teatud kindlatesse sektoritesse - alkohol, tubakas ja mingil määral kütus /.../ Aga esialgu veel erilist ohtu ma siin ei näe,\" nentis ta.\n\n2007. aasta krahhiga sarnasest stsenaariumist oleme me Vitsuri hinnangul väga kaugel.\n\n\"Siin ei ole üldse mingeid paralleele. Terve majanduskasv, kui nüüd võtta möödunud aasta halb väliskeskkond maha, on kuskil normaalse, jätkusuutliku kolmeprotsendise kasvutempo graafikus ja ma ei näe, et momendil seda miski eriti ohustaks - majanduslikel tingimustel. Mittemajanduslikud tingimused on ennustamatud, nende kohta ma ei oska midagi öelda,\" sõnas analüütik.\n\nMajanduskasv toob ka eelarvelisa\n\nRiigieelarvele peaks majanduskasv tema sõnul samuti hästi mõjuma, sest ekspordikasv, töötleva tööstuse tugev kasv tähendab seda, et maksulaekumised peaks olema head.\n\n\"Kuivõrd seda majanduslikku tervenemist saadab ka jaekaubanduse kasv, siis peaks käibemaksulaekumine hea olema. Nii et praegu domineerivad kindlasti positiivsed uudised,\" tõdes presidendi majandusnõunik.\n\nEesti Panga ökonomist Oja tõi aga välja, et kuigi positiivne konjunktuur soosib ka eelarvet, on mõju eelarvetuludele väiksem kui võiks üldise positiivse majanduskasvu numbrilt vaadata, sest maksud tulevad Eestis peamiselt tööjõutulult ja tarbimiselt, kuid tarbimise kasv on aeglustunud ja tööjõutulu kasv aeglasem kui majanduskasv.\n\n\"Kindlasti positiivne konjunktuur soosib ka eelarvet, aga mõju eelarvetuludele on väiksem kui võiks üldise positiivse majanduskasvu numbrilt vaadata. Ekspordi ja investeeringute, mis praegu kiiresti kasvavad, maksukoormus on väiksem,\" põhjendas ta.\n\nStatistikaamet teatas kolmapäeval, et Eesti esimese kvartali majanduskasv oli 4,4 protsenti. Nii kiire ei ole kasv olnud 2012. aastast saadik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Majanduskasv ületab meie pikaajalist kasvuvõimekust ja tõenäoliselt tegutseb majandus üle oma potentsiaali, mistõttu on ka oht ülekuumenemiseks täiesti olemas, leiavad nii Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja kui riigikogu majandusanalüütikust liige Maris Lauri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti politsei: Manchesteri terrorist hankis pommimaterjalid ise\n\n## Põhitekst:\n\nSuur-Manchesteri politsei poolt avaldatud teate kohaselt liikus ja tegutses Abedi rünnakule eelnenud päevadel üksi, vahendas Yle.\n\nSamas pole juurdluse käigus õnnestunud siiski välistada võimalust, et noormees kuulus mingisse terrorivõrgustikku.\n\nTeisipäeval vabastas politsei vahi alt kolm meest, kes esialgu kahtlustatavatena kinni peeti. Võimude kinnitusel on saanud selgeks, et neid mehi Manchesteri terrorirünnakuga seostada ei saa.\n\nBriti politsei on pärast terrorirünnakut pidanud kinni 15 inimest, keda on kahtlustatud seostes terrorirünnaku või selle sooritajaga. Varem on tagasi vabadusse lastud juba üks mees ja üks naine.\n\nBriti riiklik tervishoiuteenistus (NHS) teatas teisipäeval, et terrorirünnakus viga saanud inimestest on endiselt haiglaravil 50 ja intensiivravi vajab neist 17 inimest.\n\n22. mai õhtul kontserdi- ja spordihalli Manchester Arena ühe sissepääsu juures aset leidnud rünnakus sai surma vähemalt 22 ja kannatada üle saja inimese. Ohvrite seas oli palju lapsi ja noori. Terroriakti eest võttis vastutuse äärmusrühmitus ISIS.\n\nRünnaku korraldas praeguste juurdlusandmete kohaselt 22-aastane Salman Abedi, kes hukkus sündmuskohal. Noormees oli sündinud Manchesteris Liibüast pärit perekonnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia politsei hinnangul hankis Manchesteris ohvriterohke plahvatuse korraldanud terrorist Salman Abedi pommi valmistamiseks vahendid ise. Samuti on politseil juba praeguseks selgem arusaam sellest, kuidas nimetatud pomm oli valmistatud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRuuben Kaalep: Läänel on eestlastele vaid pinnapealne kultuuriline mõju\n\n## Põhitekst:\n\nNii on vältimatu, et vasakpoolne ideoloogia ei leia kandepinda enamike eestlaste seas. Tänu ajaloole, geograafiale ja mõtteviisile jääb Lääne kultuuriline mõju nendele edaspidigi üsna pinnapealseks.\n\nKindlasti kulub ära lühike selgitus vasakpoolsetele, kes murravad pead, miks nende loosungid siinmail tihti kurtidele kõrvadele kõlavad. Selles ei maksa süüdistada Nõukogude okupatsiooni, millele globaalse võrdsuse ja õnneühiskonna idee levitamine osutus Eestis samuti üle jõu käivaks, ega harimatust, mis teatavasti peaks just inimeste indoktrineerimisele kasuks tulema.\n\nVasakpoolsuse nõrkused saavad alguse ideoloogiast endast, mis peab kultuure ja rahvusi fundamentaalselt samasugusteks. Jutt Eesti või Euroopa unikaalsusest on seega vasakpoolsete jaoks blasfeemia ja rahvusäärmuslus. Pole ime, et keskmine vasakpoolne Valdur Mikitat lugedes end ebamugavalt tunneb.\n\nKõik see aga tähendab jonnakaid katseid kasutada sama taktikat ja samu argumente nii USAs kui ka Eestis vaatamata sellele, et üks on oma juurtest praktiliselt ära lõigatud tehisriik ja teine rahvuskeskne ühiskond. Eesti sügavamat olemust vasakpoolsed ei taha mõista, kuna see esitab väljakutse nende dogmadele.\n\n„Kas keegi usub, et ilma Lääne mõjudeta oleksid eestlased omapäi tulnud kooseluseaduse, privileegi-idee või kolmanda laine feminismi peale?“\n\nFeminismil näiteks on Eestis positiivset vastukaja raske leida sel lihtsalt põhjusel, et keskajal Lähis-Idast Euroopasse imporditud patriarhaat pole siin kunagi kanda kinnitanud. Lääne- ning Lõuna-Euroopas, kust feminism on pärit, on sugudevaheliste suhete ajalugu Eestiga võrreldes totaalselt erinev. See aga ei takista kohalikke veidrikke mõistmatule publikule uusi Lääne loosungeid kuulutamast, justkui Eesti oleks üks USA osariikidest või Prantsusmaa departemangudest.\n\nLausa kummaliseks teeb loo muuhulgas Höglundi võltsartiklist läbi kumav intersektsionaalne teooria. Intersektsionalism on nimelt USA vasakpoolsete professorite doktriin, mis seob ühte kimpu feminismi, black power ’i, homoideoloogia ja mitmed muud „allasurutud gruppide“ liikumised. Intersektsionalism teenib kahte eesmärki: teha ühe vähemusgrupi toetajatest automaatselt kõigi teiste toetajad (nii on isegi homoaktivistid sunnitud pooldama moslemite sisserännet), ja luua selge vaenlasekuju (muidugimõista valge heteroseksuaalne mees).\n\nTulemuseks võib olla absurdne olukord, kus – lähtudes lääneriikide orjandusajaloost – pärisorjadest põlvnevat eestlast õpetatakse nägema end joruba hõimupealike järglasest nigeerlase ees võlglasena, kellel tuleb heaks teha oma „valge privileeg“. USA orjanduse ajalool ei ole loomulikult mingit pistmist eestlastega, nagu pole seda ka afroameeriklaste minevikul tänapäeva Aafrika neegritega. Vasakpoolsete kitsarinnalised ajalooteadmised näivad paraku tihti piirduvat USA perspektiiviga.\n\nLääne infoväljas püsivatel vasakpoolsetel jääb puudu aga Eesti perspektiivist. Kas keegi usub, et ilma Lääne mõjudeta oleksid eestlased omapäi tulnud kooseluseaduse, privileegi-idee või kolmanda laine feminismi peale? Ei, kogukonnapõhine eesti kultuur liiguks ilma Lääne indiviidikesksuseta hoopis originaalsematel ja põnevamatel radadel.\n\n„Eesti rikkus on hoopis tohutu rahvuskeskse mõtte varasalv, mis seisab kõrgemal mujalt pärit skaalast parem-vasak.“\n\nIntersektsionaalne arusaam rassismist on niisiis Eestis täiesti kohatu. Isanda ja orja suhe on angloameerika ja soomeugri tsivilisatsioonis pea peale pööratud. Läänes kutsutakse rassismiks endiste isandate (tihti väljamõeldud) ülimustunnet endiste orjade suhtes. See, millele on Eestis omistatud rassismi nimi, on aga eelkõige tänapäeva edasiarendus pärisorjade vihast mõisnike vastu – kaugelt tulnud võõraste, keda kohalikud peavad ülal pidama.\n\nVasakpoolses mitmekultuurilisuse ideoloogias ei ole seega midagi mitmekultuurilist. On üks väga ahtameelne intellektuaalne kultuur, mille on loonud endasse kapseldunud USA ülikooliprofessorite suletud ring. Selle kultuuri järgijatel pole aimugi ülejäänud maailmast – nii Eesti, islam kui ka vanad Aasia kultuurid peavad nende arvates läänemaailmale alt üles vaatama. Vasakpoolsed peavad siiralt tänast Läänt inimarengu tipuks ja nii oli ka Trumpi valimisvõit neile eriline šokk.\n\nEesti vasakpoolsust seega ei eksisteeri, sest kogu ideoloogia on plagiaat Läänest. Meie rikkus on hoopis tohutu rahvuskeskse mõtte varasalv, mis seisab kõrgemal mujalt pärit skaalast parem-vasak. Eesti algupärane maailmavaade algab rahvaluulest ja ulatub A. H. Tammsaarest Lennart Merini, Hando Runnelist Artur Sirguni. Kes tahab tõsimeeli luua eestlasi kõnetavat ideoloogiat, peab kõigepealt mõistma seda. •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljutine skandaal, kus radikaalse feministi Evelyn Höglundi ERRi arvamusrubriigis avaldatud artikkel „Vägivalla juured on „toksilises maskuliinsuses““ osutus lihtlabaseks plagiaadiks, iseloomustab hästi Eesti vasakpoolse mõtte olemust. Eesti vasakpoolsetel puuduvad algupärased ideed, nende ilmavaade on puhas importkaup Läänest, mis ei tee katsetki siinse kultuuriga kohanduda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRain Veideman käis randmeoperatsioonil\n\n## Põhitekst:\n\nMängumees on sellele vaatamata valmis suvel rahvusmeeskonnale appi tulema. \"Taastumine kulgeb hästi ja olen koondisega liitumas,\" kinnitas Veideman eile Postimehele.\n\nSeda, kui palju käsi täiskoormusega treenida laseb, ei osanud ta öelda. \"Eks näis, see selgub jooksvalt,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel hooajal Kalev/Cramost Itaalia esiliigasse siirdunud Eesti korvpallikoondise üks liidreid Rain Veideman käis hiljuti randmeoperatsioonil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMais kasvas järsult grippi haigestunute arv\n\n## Põhitekst:\n\nHaigestuvad valdavalt vanemaealised inimesed. Haigestumised on seotud B-gripiviirusega, teatas terviseamet.\n\nViimasel kuul on gripi tõttu haiglaravi vajanud 30 inimest, lisandunud on neli gripist tingitud surmajuhtu. Hooaja algusest on hospitaliseeritud 1437 patsienti, neist 72 protsenti tööealised ja vanemad inimesed. Intensiivravi on vajanud sel hooajal 112 ja surnud kokku 47 inimest.\n\nMaikuus haigestumiste kasvu põhjustanud B-gripiviirus on iseenesest väiksema leviku potentsiaaliga ja elanikkonna seas viirust praktiliselt enam ei ringle, kuid viiruse jaoks on soodsaks pinnaseks suletud kollektiivid.\n\nHaigestumuse kasvu taga on olnud peamiselt asutusesisesed puhangud nii hooldekodudes kui haiglas.\n\nAmetlik hingamisteede viirusnakkuste ja gripi hooaeg lõppes aasta 20. nädalal, haigestumuse üldnäitajad jõudsid tavapärasele ehk hooajavälisele tasemele juba aprillis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaatamata sellele, et ametlik gripihooaeg on lõppenud, kasvas mai viimastel nädalatel grippi haigestunute arv järsult.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nIlukirjanduslikus raamatus vihjatakse tipptennisistide dopingupruukimisele\n\n## Põhitekst:\n\nKõik need nimed on tennisesõpradele teada-tuntud, Bobby Hicks aga mitte, kuna tema on väljamõeldud tegelaskuju.\n\n\"Trophy Son\" on raamat andekast noortennisistist Anton Stratisest, kellel on äärmiselt nõudlik ja range isa. Nii Stratis kui kõik tema kaaskondlased on kirjanduslikud tegelased. Raamatu 15. peatükis tulevad aga mängu tõelised inimesed, kui Hicks hakkab dopingust rääkima.\n\n\"Ma ei plaaninud kirjutada raamatut dopingupruukimisest,\" ütles Brunt New York Timesile. \"Mis raamatu sisusse puutub, siis see keelatud ainete tarvitamise osa on seal üliväike.\"\n\nBrunti sõnul inspireeris teda raamatut kirjutama see, kui palju on lastesport tema noorusaegadega võrreldes muutunud, olles nüüd palju karmim ja võitluslikum, noortele pannakse juba varases eas suur pinge peale. \"Need on aastad, kus lapsed peaksid suhtlema ja aru saama, kuidas selles maailmas hakkama saada, aga nende noorsportlaste jaoks on olukord sarnane, nagu sünniksid nad saientoloogia kiriku liikmetena,\" arutles Brunt. \"Kuidas sa tead, et oled segase kiriku liige, kui sa tea ühtegi teist kirikut ja kõik algas vanuses, kus sa ise veel ühtegi otsust ei teinud?\"\n\nBrunti sõnul intervjueeris ta enne raamatu kirjutamist tipptreenereid ning endisi ja praegusi tippmängijaid, näiteks James Blake’i (kunagine maailma 4. reket) ja John Isnerit (praegu maailma 22.). Üldiselt vesteldi igapäevastest rutiinidest võistluskarussellil tiireldes – mida süüakse, kaua soojendus kestab jne –, aga osadega ka spordi tumedamatest teemadest. Brunti sõnul ei olnud võimalik dopinguteemasid vältida, kuna ka tippmängijad, näiteks Marin Cilic ja Maria Šarapova, on keelatud ainete tarvitamisega vahele jäänud.\n\nBrunt ütles, et päris mängijate nimede kasutamine raamatus oli vajalik, aga samas pole tal ühtegi tõendit, et keegi neist ka päriselt dopingut tarvitaks. \"Lugeja haarab sisu paremini, kui osa taustainfost vastab tegelikkusele,\" väitis Brunt.\n\nSiiski ei ole raamatus mustvalgel kirjas, et need mängijad tarvitavad dopingut, kuid sellele vihjatakse – Hicks räägib seal, et keelatud ainete levitamisega seotud Hispaania kliiniku nimekirjas on ka Nadal ja Ferrer, lisaks teeb Hicks märkusi Djokovici paranenud võhma ja Murry suuremate musklite kohta.\n\n\"Ma ei tahtnud kellelegi haiget teha, vaid dopinguprobleemidele valgust heita,\" ütles Brunt.\n\nRahvusvahelise Tenniseliidu (ITF) poolt andis New York Timesile kommentaari Stuart Miller: \"Tavainimese jaoks on see fakti esitamine, mitte pelgalt ilukirjanduslik teos. Kindlasti ei meeldi see mängijatele ja võiks isegi öelda, et see on laim.\"\n\nÜhegi raamatus mainitud mängija esindaja ega ka meeste tennise katuseorganisatsioon ATP ei soovinud teemat kommenteerida. Ükski neist mängijatest pole ka kunagi dopingukontrollis põrunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kirjaniku Douglas Brunti äsjailmunud raamatus \"Trophy Son\" (\"Trofeepoeg\") räägib tennisetreener Bobby Hicks, et pea kõik tipus olevatest meestennisistidest tarvitab sooritusvõimet parandavaid aineid ja toob välja ka mõned nimed: Rafael Nadal, Novak Djokovic, Andy Murray, David Ferrer.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: Briti konservatiivid kaotavad valimistel parlamendienamuse\n\n## Põhitekst:\n\nKui peaminister May ennetähtaegsed valimised aprillis välja kuulutas, prognoositi konservatiividele ülekaalukat võitu, kuid konservatiivide edumaa on sellest ajast saadik järjekindlalt vähenenud. Mõlemad suurparteid avaldasid üle-eelmisel nädalal oma valimismanifestid ning näiteks konservatiivide mõned sotsiaalpoliitikat puudutavad plaanid pälvisid teravat kriitikat.\n\nUuringufirma Survation teisipäeval avaldatud küsitluse tulemused näitavad, et May konservatiive toetab 43 protsenti ja opositsioonis olevat Tööparteid ehk leiboriste 37 protsenti valijatest. Konservatiivide edumaa on võrreldes nädal tagasi avaldatud tulemustega kahanenud kolme protsendipunkti võrra.\n\nVärske YouGov-i uuringu aga läheb juba sammu edasi - kui kahanevat toetust näitavad uuringud ennustasid May erakonnale lihtsalt oodatust napimat võitu, siis nüüd peetakse ka võimalikuks, et konservatiividel jääb pärast valimisi toimiva valitsuse moodustamisel saadikukohtadest puudu, vahendasid ajaleht The Times ja Reuters.\n\nYouGov on võtnud esimest korda eraldi uurimise alla kõik valimisringkonnad ning arvamusküsitluses osales nädala jooksul 50 000 inimest.\n\nUuringu kohaselt saaksid konservatiivid 650-kohalises alamkojas 310 kohta. Praegu on neil 330 saadikukohta, mis saadi 2015. aastal, kui peaminister David Cameron erakonna üllatuslikult hea valimistulemuseni viis.\n\nJeremy Corbyni juhitud leiboristid saaksid uuringu andmetel 257 kohta, 2015. aastal saadi 229 kohta. Väiksemad parteid, sealhulgas Šoti Rahvuspartei (SNP) ja Põhja-Iirimaa parteid, saaksid kokku 83 saadikukohta. Liberaaldemokraadid näiteks saaksid ühe koha praegusest rohkem ehk 10 kohta, SNP 50 kohta ehk neli kohta vähem, rohelised ühe ja Walesi rahvuslaste partei Plaid Cymru kolm saadikukohta.\n\nSeega, kui YouGov-i peamine prognoos paika peab, ei küündiks konservatiivid valitsuse moodustamiseks vajalike 326 saadikukohani. Samal ajal peavad juunis algama ametlikud Brexiti-läbirääkimised Euroopa Liiduga ning May esialgne plaan oli just saada endale nende pidamiseks tugevam mandaat.\n\nSamas on teada, et eelpool mainitud uuring võimaldab tulemuse väga suurt kõikumist ehk \"heal päeval\" prognoositakse konservatiividele lausa 345 saadikukohta, mida on 15 võrra rohkem kui praegu, ja \"halval päeval\" jällegi vaid 274 parlamendikohta.\n\nNii konservatiivide kui ka leiboristide esindajad suhtusid uude uuringusse skeptiliselt, samas YouGov-i tegevjuht Stephan Shakespeare rõhutas, et nimetatud uuringumudelit on avalikkuses testitud näiteks EL-i referendumi ajal, mil see prognoosis järjekindlalt EL-ist lahkumist toetava leeri võitu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Theresa May juhitud konservatiivid võivad kaotada 8. juuni parlamendivalimistel enamuse alamkojas, prognoosib uuringufirma YouGov oma värskes uuringus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOtt Lepland jagas killukest uuest singlist\n\n## Põhitekst:\n\nTäispikk singel ilmub juba homme, 1. juunil.\n\nLepland avalikustas hiljuti, et naudib eelkõige omaloomingu kirjutamist ja pani kokku uue bändi. \"Ma olen kokku pannud uue akustilise vokaalansambli, kus mina ise mängin klaverit ja laulan, tädipoeg mängib kitarri ja laulab ja siis meil on kaks taustalauljat tüdrukut,\" avaldas Lepland \"Vikerhommikus\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ott Lepland jagas fännidega killukest uuest singlist \"Siin me kokku saime\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKohtutäiturid ei taha sissetulekute avalikustamist\n\n## Põhitekst:\n\nKohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hinnangul rikuks sissetulekute avaldamine nende eraelu puutumatust, sarnaselt notaritega, kes on pöördunud õiguskantsleri poole, et saada väljatöötamise kavatsusele (VTK) hinnang.\n\nKoda on seisukohal, et hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt koostatakse seaduseelnõu sama liiki ühiskonnasuhete õiguslikuks reguleerimiseks, kui vajalik õiguslik regulatsioon puudub või ei ole piisav või ei ole ajakohane.\n\nAntud juhul leiab koda, et ei ole ühegi nimetatud olukorraga tegemist ning muudatuse vajalikkust on põhjendatud uudishimuga, ütles Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esimees Mati Kadak.\n\nKoda märgib, et suurimaks probleemiks on hetkel kohtutäituritele saadetud täiteasjadest täidetavus, kuna võlgnikelt on raske täitedokumendis määratud summasid sisse nõuda.\n\nKoda toetaks igati seesuguseid seaduse muudatusi, mis võimaldaksid kaitsta maksimaalselt võlausaldajate huve ning tõsta täidetavate asjade osakaalu.\n\nKohtutäiturite tasu määrad on sätestatud kohtutäituri seaduses, samuti on seaduses reguleeritud kohtutäituri lisatasudega seonduv.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on vastu justiitsministeeriumi kavale avalikustada kohtutäiturite ja notarite sissetulekud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nU-16 jalgpallikoondis alistas Berliini\n\n## Põhitekst:\n\nMängu avapoolaeg lõppes väravateta viigiga ning kogu kohtumise vältel pidi puhta puuri hoidnud Karl Jakob Hein vaid mõnel korral mängu sekkuma, vahendab jalgpall.ee.\n\nKohtumise ainus värav sündis 73. minutil, kui Eesti teenis vastase poolel küljejoone lähedalt karistuslöögi. Andreas Tiits lõi pika palli kasti ning täpse pealöögiga suunas palli väravasse Mark Petrov.\n\nBerliinil oli mõned minutid hiljem sarnasest olukorrast võimalik mänguseis viigistada, kuid külaliste pealöök läks veidi väravast mööda.\n\nKaks meeskonda on taas vastamisi EJL-i TNTK väljakul neljapäeval kell 18. Pealtvaatajatele on sissepääs tasuta.\n\nEesti U-16 koondise teisipäevane koosseis: 1 – Karl Jakob Hein, 2 – Karl Lani (55. 22 – Hussar), 3 – Erik Kruglov, 4 – Ats Toomsalu, 5 – Alfred Tammiksaar (55. 15 – Stüff), 6 – Artjom Komlov (66. 16 – Kari), 7 – Arthur Jeršov (55. 17 – Velijev), 8 – Patrick Genro Veelma (66. 18 – Aganitš), 9 – Jaagup Luts (55. 19 – Petrov), 10 – Nikita Mihhailov (55. 20 – Iljin), 11 – Ivan Timofejev (55. 21 – Tiits).\nVahetuses: 12 – Martin Tilk, 13 – Ronald Matvienko, 15 – Kristjan Stüff, 16 – Tanel Kari, 17 – Murad Velijev, 18 – Daniel Aganitš, 19 – Mark Petrov, 20 – Aleksander Iljin, 21 – Andreas Tiits, 22 – Kristo Hussar, 23 – Kevor Palumets.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-16 jalgpallikoondis võõrustab sel nädalal kahel korral Berliini eakaaslaseid. Teisipäeval EJL-i TNTK väljakul toimunud avamatš lõppes eestlaste 1:0 võiduga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKarl Kruuda võitis töövaidluses Terelt 34 000 eurot\n\n## Põhitekst:\n\nHarju maakohus rahuldas märtsi lõpus Karl Kruuda hagi Tere AS-i vastu ja mõistis ettevõttelt tema kasuks välja 34 255,01 eurot ning viivise kuni kohustuse täitmiseni.\n\nKohus jättis menetluskulud Tere kanda ja mõistis Kruuda kasuks välja menetluskulud 1302,50 eurot, ütles kohtu esindaja Janar Filippov ERR-ile.\n\nEelnevalt oli Tere kohtule kinnitanud, et nõustub Karl Kruuda hagiga.\n\nTöövaidluse sisu on kaitstud konfidentsiaalsusklausliga.\n\nPraeguseks on kohtumäärus jõustunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Piimatööstuse Tere eksomaniku Oliver Kruuda poeg Karl Kruuda, kes kuulus ligi aasta ettevõtte nõukokku, sai Terelt töövaidluse lõpetamiseks veidi üle 34 000 euro.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMuuseumisõber 2017 on Rein Veidemann\n\n## Põhitekst:\n\nMuuseumisõbra tiitli saab 2017. aastal ajakirjanik ja kirjandusteadlane Rein Veidemann kirjanike muuseumide kaitseks meedias välja astumise ning Vilde ja Tammsaare Sõprade Seltsi loomisele kaasa aitamise eest.\n\n„Tahtsime toetada muuseumi eest sõnavõtjat, kes tunneb huvi muuseumi sisulise toimimise vastu ja ei pelga selle heaks ka ise tegutseda,“ põhjendab valikut Eesti Muuseumiühingu juhatuse liige Inge Laurik-Teder.\n\nSamal sündmusel tunnustatakse ka Muuseumiööl osalenud vabatahtlikke, kes andsid olulise panuse Muuseumiööl muuseumides toimuvate sündmuste õnnestumiseks.\n\nMuuseumisõbra aunimetuse väljaandmise eesmärk on avaldada avalikku tunnustust isikule või isikutele, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega on silma paistnud Eesti muuseumide toetamisel – osalenud muuseumide arendamisel, muuseumides tehtava töö kajastamisel või aidanud kaasa muul moel Eesti muuseumide maine tõstmisele.\n\nVarem on tiitliga pärjatud Pertti Pyhtilä (2007), Kadi Alatalu (2008), Enn Kunila (2009), Mart Ummelas (2010), Riina Roose (2011), Ivi Tomingas (2012) ja Ott Sandrak (2013), Riin Alatalu (2014), Kadri Tiisel ja Tiina Vilu (2015) ning Jelena Tsekulajeva (2016).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval, 1. juunil kell 14 antakse Tallinnas Rotermanni soolalaos Eesti Arhitektuurimuuseumis üle Eesti Muuseumiühingu iga-aastane tiitel Muuseumisõber ning tunnustatakse Muuseumiööl osalenud vabatahtlikke.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu maakohtusse otsitakse konkursiga kohtunikke\n\n## Põhitekst:\n\nKohtunikuks saavad kandideerida Eesti kodanikud, kel on õigusalane magistrikraad, vähemalt viieaastane õigusalase töö kogemus või kolmeaastane töökogemus kohtunõuniku või kohtujuristina.\n\nKohtunikuks kandideerija peab olema sooritanud kohtunikueksami või olema sellest vabastatud.\n\nKandideerimisavaldus, isikuandmete ankeet, Eesti kodakondsust tõendava dokumendi koopia ja haridust tõendava dokumendi koopia koos akadeemilise õiendi ehk hinnetelehe koopiaga tuleb riigikohtu esimehele esitada hiljemalt 26. juuniks.\n\nKohtunikukonkursil osalemise dokumendid tuleb esitada märgusõna \"Kohtunikukonkurss\" all e‑aadressil [email protected] või riigikohtu postiaadressil Lossi 17, 50093 Tartu.\n\nTäiendavat teavet konkursi ja kandideerimiseks nõutavate dokumentide kohta on võimalik saada riigikohtu personaliosakonnast telefonil 7 309 035 ja e-aadressil [email protected].\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsminister kuulutas välja konkursi kahele Pärnu maakohtu kohtuniku kohale, avaldusi saab esitada 26. juunini.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAas kutsus Sarapuu linna äriühingute nõukogudest tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna linnapea ülesannetes Taavi Aas kutsus linnavalitsuse korraldusega 1. juunist Arvo Sarapuu tagasi Tallinna Soojuse, Tallinna Tööstusparkide ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse nõukogust.\n\nSamast kuupäevast võtab Sarapuu koha Tallinna Soojuses üle Mihhail Kõlvart, Tallinna Tööstusparkides Eha Võrk ja Jäätmete Taaskasutuskeskuses Kalle Klandorf.\n\nSeoses prügiäriga uurimise alla sattunud Sarapuu tegi eelmise nädala reedel avalduse, kus teatas, et pole süüdi, kuid lahkub poliitikast.\n\nKaitsepolitseiamet ja riigiprokuratuur menetlevad alates 1. märtsist kriminaalasja, mille raames esitati Sarapuule kahtlustus teadvalt toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses.\n\nLisaks kahtlustatakse kahte meest suures ulatuses toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises - need on Sarapuule kuuluva ATKO juhatuse liige ja Sarapuu väimees Margo Tomingas ning osaühing Baltic Waste Management omanik ja juht Kaido Laanjärv.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses korruptsioonikahtlustusega Tallinna abilinnapea kohalt tagasi astunud Arvo Sarapuu peab linnavalitsuse korraldusega lahkuma ka linna äriühingute nõukogudest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAllikad: Trump jagas riigijuhtidest kolleegidele isiklikku mobiilinumbrit\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks diplomaatilise protokolli rikkumisele on allikate sõnul tegu ka julgeolekut puudutava küsimusega, vahendas Politico.\n\nVäidetavalt oli Trump andnud oma isikliku mobiilinumbri mitmele riigijuhile, sealhulgas Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile, ja öelnud, et kolleegid võivad talle otse helistada. Samuti said numbri Mehhiko ja Kanada riigijuhid.\n\n\"Kui sa räägid avatud liinil, siis on see avatud liin, mis tähendab, et need, kellel on võimekus neid vestlusi jälgida, seda ka teevad,\" kommenteeris Marshalli Fondi ekspert ja endine kõrge julgeolekuametnik Derek Chollet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump on andnud mitmetele riigijuhtidele oma isikliku mobiiltelefoni numbri, kinnitasid uudisteagentuurile AP mitmed endised ja praegused USA ametnikud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMetsa koduklubi kaotas tabeli viimaste heitluse\n\n## Põhitekst:\n\nEelnevalt tänavu kõik kümme liigamängu algusest lõpuni kaasa teinud Mets seekord Vikingi koosseisu ei kuulunud, vahendab Soccernet.ee.\n\nStrömsgodset läks 4:0 juhtima, enne kui Viking kaks väravat tagasi lõi. Tabelis jääb Metsa tööandja viimasena nüüd Strömsgodsetist kuue punktiga ja ohutust tsoonist seitsme punktiga maha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Karol Metsa koduklubi Stavangeri Viking kaotas Norra kõrgliiga viimaste klubide omavahelise heitluse, jäädes alla Strömsgodsetile 2:4.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste võrkpallikoondis alustab MM-valiksarja soomlaste vastu\n\n## Põhitekst:\n\nSoomega oli Eesti eelmise aasta septembris vastamisi ka Euroopa meistrivõistluste valiksarja teises ringis. Ülimalt haaravates matšides sai kumbki koondis ühe 3:2 võidu. Lisaks kuuluvad F-alagruppi Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa, ja Sloveenia naiskonnad.\n\n\"Realistlikult vaadates me loomulikult favoriitide hulka ei kuulu, ent me läheme kõikidele mängudele põhimõttega anda vastastele tugev lahing. Iga võidetud mäng või geim on meile suur kordaminek ja annab tuleviku peale mõeldes motivatsiooni kogu naiskonnale,\" lausus rahvusnaiskonna peatreener Andrei Ojamets.\n\nTema sõnul hakkab Eesti mäng palju sõltuma sellest, kui hästi suudetakse kätte saada vastaste serve. \"Kui vastuvõtuga on hästi, saame mängida kiiremat mängu ja võtta meist pikematelt ja võimsamatelt vastastelt osa eeliseid ära. Loomulikult on ülitähtis roll ka meie enda servil,\" selgitas peatreener.\n\nTeise valikringi Euroopa tsoonis on kuus kuueliikmelist alagruppi. Kõigis toimuvad üheringilised turniirid, mille võitjad pääsevad otse tuleval aastal Jaapanis mängitavale finaalturniirile. Teise koha saanud koondised jätkavad pääsme püüdmist 22.-27. augustini mängitavas kolmandas valikringis. Üheringiliselt turniirilt jõuavad suurvõistlusele kaks paremat naiskonda. Eelmisel nädalal mängiti ära B-alagrupi turniir, mille võitis täiseduga Serbia. Kolmandasse valikringi läks edasi Tšehhi naiskond.\n\nEesti rahvusnaiskonna koosseis MM-valiksarja teise ringi turniiril\nSidemängijad: Julija Mõnnakmäe, Egle Püvi;\nNurgaründajad: Raili Kont-Kontson, Kristiine Miilen, Nette Peit, Silvia Pertens, Erle Püvi;\nTemporündajad: Eliise Hollas, Liis Kullerkann, Eliisa Peit;\nDiagonaalründajad: Kadi Kullerkann, Kertu Laak;\nLiberod: Kristi Nõlvak, Loora Orav.\n\nPeatreener: Andrei Ojamets; treener: Marko Mett; ÜKE treener: Indrek Verro; füsioterapeut: Hardi Paas; mänedžer ja statistik: Mihkel Sagar\n\n2018. aasta MM-i Euroopa tsooni 2. valikringi F-alagrupi mängud\nViana do Castelo, Portugal\n\n31. mai\n17:00 Saksamaa – Sloveenia\n19:30 Portugal – Prantsusmaa\n22:30 Soome – Eesti\n\n1. juuni\n17:00 Prantsusmaa – Sloveenia\n19:30 Portugal – Soome\n22:30 Eesti – Saksamaa\n\n2. juuni\n17:00 Soome – Prantsusmaa\n19:30 Saksamaa – Portugal\n22:30 Sloveenia – Eesti\n\n3. juuni\n17:00 Soome – Saksamaa\n19:30 Portugal – Sloveenia\n22:30 Prantsusmaa – Eesti\n\n4. juuni\n17:00 Sloveenia – Soome\n19:30 Saksamaa – Prantsusmaa\n22:30 Eesti – Portugal\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasest pühapäevani on Eesti naiste võrkpallikoondis Portugalis Viana do Castelos võistlustules MM-valiksarja teise ringi turniiril, kus esimeseks vastaseks on Eesti aja järgi kell 22.30 algavas mängus Soome koondis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa tulistas tiibrakettidega Süürias asuvaid ISIS-e positsioone\n\n## Põhitekst:\n\nRaketirünnakust teatas kolmapäeva hommikul Venemaa kaitseministeerium.\n\nMusta mere laevastikku kuuluvad Admiral Essen ja Krasnodar asusid tiibrakettide Kalibr välja tulistamise hetkel Vahemeres, vahendas Lenta.\n\nMinisteeriumi teate kohaselt oli Moskva enne rakettide välja tulistamist hoiatanud USA-d, Türgit ja Iisraeli.\n\nMoskva kinnitusel tabasid kõik neli raketti oma sihtmärki.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa sõjalaevalt Admiral Essen ja allveelaevalt Krasnodar tulistati täna välja neli tiibraketti Kalibr Süürias Palmyra linna lähistel asuvate äärmusrühmituse ISIS positsioonide pihta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTööinspektsioon tuvastas aprillis ehitustel 130 rikkumist\n\n## Põhitekst:\n\nTööinspektsioon viis aprillis läbi etteteatamata sihtkontrolli ehitusplatsidel ning pööras enim tähelepanu kõrgustest kukkumise vältimisele ehitustel.\n\n\"Kõrgelt kukkumised on ehituses ühed sagedasemad ning valdavalt väga raskete või isegi fataalsete tagajärgedega. Paraku nägime aga ka seekord, et mitmel ehitusplatsil võeti endiselt arutult riske ning üritati proovida, kas füüsikaseadused kehtivad. Sageli puuduvad ohutuspiirded või ei kasutata kukkumiskaitsevahendeid. Parklasse autosse jäetud turvarakmetest ja –köitest pole mingit kasu maja katusel töötades,\" ütles tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja.\n\nTööinspektsioon paneb südamele, et ehitusplatsil tööohutuse ja töötervishoiu eest vastutavad koordinaatorid peavad oluliselt rohkem jälgima ohutusnõuete täitmist.\n\nNäiteks tuleb ohuala piirata, et sinna ei pääseks kõrvalised inimesed ning ehitustöölised ja kõik ehitusobjektil viibivad inimesed peavad kasutama kaitsevahendeid.\n\nSihtkontrolli käigus kontrolliti ehitusplatse Harjumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.\n\nEelmisel aastal toimus ehitussektoris 407 tööõnnetust. Raske tervisekahjustusega lõppes neist 105 ning kaheksa inimest kaotas ehitusplatsil elu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööinspektsioon kontrollis aprillis 66 ehitusplatsi üle Eesti ning avastas 130 rikkumist, neist viiel puhul algatati väärteomenetlus. Vaid neljal ehitusplatsil ei avastatud ühtegi puudust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOTSE kell 13: riigikogu infotunnis tuleb juttu vene keelest laulupeol\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ja maaeluminister Tarmo Tamm. Ratas vastab küsimustele korruptsiooni, valitsemise kultuuri ja majanduse kohta. Saare teemaks on Eesti kultuuripoliitika kohta ja vene keel laulupeol.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nOTSE kell 10: SDE arutelu peretoetuste mõjust sündimusele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eestis on laste ja lastega perede heaks viimastel aastatel väga palju ära tehtud, mis on toonud ka käegakatsutavaid tulemusi. Uued lastele suunatud sammud ja nende mõju nii peredele kui ühiskonnale laiemalt väärivad põhjalikku analüüsi ja ka tulevikuvaadet. On igati sümboolne, et meie arutelu toimub vahetult lastekaitsepäeva eel,\" ütles sotsiaaldemokraatide saadikurühma aseesimees Heljo Pikhof.\n\nMõttetalgud avab tervitussõnadega riigikogu esimees Eiki Nestor, mille järel annavad Heljo Pikhof ja riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ülevaate sellest, kuidas on Eestis õnnestunud vähendada laste vaesust. Rahvastikuteadlane Mare Ainsaar keskendub oma ettekandes perepoliitika eesmärkidele.\n\nEdasi arutatakse ümarlaua vormis, kuidas on lastetoetused mõjutanud sündimust ja laste heaolu ning kuidas on rakendunud lastekaitsesüsteem. Teiste seas on arutelul kohal Lastekaitse Liidu president Loone Ots ja juhataja Tõnu Poopuu, Hanna Vseviov sotsiaalministeeriumist, vaesusekspert Kärt Mere ja Viljandi linna lastekaitsespetsialist Külli Frey.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni korraldusel toimub kolmapäeval riigikogu konverentsisaalis arutelu \"Kas raha sünnitab lapsi?\", kus poliitikud lahkavad koos teadlaste ja ekspertidega peretoetuste mõju sündimusele ja laste heaolule.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nCurly Strings avaldas rahvusvahelise koostööna valminud suvise singli\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on esimese singliga suvel ilmuvalt samanimeliselt albumilt ja räägib hoolimisest mitmel tasandil. \"Leian, et väga tähtis on väärtustada lisaks keskonnale ja teistele inimestele ka iseennast, osata end hoida ja oluliseks pidada,\" kommenteeris teost ansambli solist ja viisi looja Eeva Talsi. Sõnade autoriks on Aapo Ilves, kellega koos töötades on ansambel loonud mitmeid armastatud laule, nagu \"Üle ilma\", \"Maailm heliseb\" ja \"Muu ei loe\".\n\nPlaadi valmimisse on produtsendina kaasatud Grammyle nomineeritud USA viiulimängija Casey Driessen ning kõlamaailma kujundab helirežissöör Dani Castelar, kes on töötanud niisuguste maailmanimedega nagu REM, Snow Patrol, Paolo Nutini ja Michael Jackson. \"Uue plaadiga soovime tõsta järgmisele tasemele kuulajate ootust sellest, kuidas üks akustiliste pillidega ansambel kõlada võib, seega oleme väga põnevil, et saame töötada koos sedavõrd mainekate inimestega,\" kirjeldas eelolevat plaati ansambli kitarrist Jaan Jaago.\n\nTäispikk album, mil nimeks samuti \"Hoolima\", ilmub juuli lõpus ning suve teises pooles lähevad Curlyd mööda Eestimaad ringreisile, et plaati teistega jagada.\n\nBändipoolse kingitusena saab lugu tasuta alla laadida 5. juunini. Lae \"Hoolima\" alla siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta tagasi parimaks Euroopa bluegrassbändiks valitud Curly Strings avaldas värske loo \"Hoolima\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: Eesti Energia on jätkuvalt Eesti eelistatuim tööandja\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pingerida näitab, et tööandjatena on endiselt kõige atraktiivsemad riigi omanduses olevad ettevõtted, mille puhul hinnatakse eelkõige stabiilsust ja pakutavat kindlustunnet. Samuti eelistatakse turismi valdkonnaga seotud ettevõtteid, kus töötamine tundub põnev ja vaheldusrikas,\" ütles uuringuekspert Lele Aak.\n\n\"Samas suuremad ettevõtted infotehnoloogia, telekommunikatsiooni ja finantssektori valdkondadest, kus teenitakse keskmisest kõrgemat palka, jäävad sellest tipust veidi kaugemale. Kaalutakse ikkagi eelkõige nendes ettevõtetes töötamist, kus nähakse enda erialale ja võimetele sobivaid ametikohti,\" märkis ta.\n\n\"Kuigi Tallink asub üle-eestilises pingereas teisel kohal, valisid Tallinnas ja lähiümbruses elavad palgatöötajad ettevõtte enda jaoks kõige atraktiivsemaks. RMK hoiab aga liidripositsiooni Lõuna- ja Lääne-Eestis. RMK on väga palju ära teinud puhkevõimaluste ning Eesti turismi arendamises, viinud ellu erinevaid algatusi, tugevdades niimoodi oma üldist mainet. Eesti Energia positsioon on kõige tugevam aga Ida-Eestis,\" selgitas Aak.\n\nVõrreldes eelmise aastaga on Aagi sõnul kõige suurema positiivse muutuse tänavu läbi teinud Elisa, tõustes pingereas seitsme koha võrra.\n\n\"Elisa on viimasel ajal silma paistnud oma äri laiendamisele suunatud tegevustega ning see on Elisa kui innovatiivse ja arengule suunatud tööandja kuvandit kindlasti parandanud. Suurima languse on aga läbi teinud Olerex, kes on aasta alguses meedias avaldatud kriitiliste artiklite tõttu kukkunud 19 koha võrra,\" ütles ta.\n\n2007. aastal ehk 10 aastat tagasi moodustasid pingerea esiviisiku Tallink, Hansapank (nüüdne Swedbank), EMT (nüüdne Telia), Elion (nüüdne Telia) ja SEB Eesti Ühispank (nüüdne SEB Pank).\n\n\"Kuigi neist on vaid Tallink suutnud säilitada koha esiviisikus, mahuvad ka kõik teised, nüüdseks brändimuutuse läbi teinud ettevõtted pingerea esimesse kümnesse või selle piirimaile,\" lisas Aak.\n\nTööandjate maine uuringut viis Kantar Emor 12. korda. 50 mainekamat tööandjat seadsid aprillis 2017 pingeritta 1412 palgatöötajat üle Eesti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuringufirma Kantar Emor igakevadises tööandjate maine uuringus hoiab neljandat aastat järjest esikohta Eesti Energia, esiviisikusse kuuluvad Tallink, RMK, Tallinna Sadam ja Viking Line, millest kolm olid esiviisikus ka mullu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEfTEN ostis Hortese aianduskeskuse kinnistu Tallinnas\n\n## Põhitekst:\n\nEfTEN Real Estate Fund III AS omandas 2006. aastal ehitatud Hortese aianduskeskus, mis asub Laagris aadressil Seljaku 4a, 4b ja 2a ning Hortesega on sõlmitud pikaajaline üürileping.\n\nTehinguga omandatud kinnistu kogupind on 15 598 ruutmeetrit ja hoone kogupind 3 470 ruutmeetrit. Kinnistul on ka väljas asuv müügiala ning 146-kohaline parkla.\n\nHortes on Eesti aiandus- ja kodukaupade jaemüüja ning suurim aianduskeskus Balti riikides.\n\nInvesteerimisfond EfTEN Real Estate Fund III AS viis kevadel läbi fondi kolmanda avaliku aktsiaemissiooni, mille käigus kaasati 6,3 miljonit eurot.\n\nEmissiooni käigus kaasatud kapitali on fond investeerinud lisaks Hortesele Selveri arendusse, mis asub samuti Laagris. Lisaks on fondil plaanis investeerida osa kaasatud kapitalist DSV Riia logistikakeskuse ümberehitusse.\n\nFondi kahe esimese emissiooni käigus kaasatud kapital on investeeritud Šiauliai linna südames asuvasse Saules Miestas kaubanduskeskusesse, Vilniuses asuvasse esinduslikku Ulonu ärimajja ja Laisves kolme büroohoonesse ning DSV logistikakeskustesse Riias, Vilniuses ja Tallinnas.\n\nFondi varade maht on 31. märtsi seisuga on kokku 76,3 miljonit eurot, millest omakapital moodustab 29,9 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond EfTEN Real Estate Fund III AS omandas Hortese aianduskeskuse kinnistu Laagris, investeeringu kogumaksumus oli 3,1 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPeedu Kass Momentum pälvis tähelepanu Austraalia meedias\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nad on kaasaegne klaveritrio seikluslike rütmidega, selge heliga ja enesekindla lavaetteastega. Kui sa otsid säravat klaveritriot, on Peedu Kass Momentum sinu valik,\" kiitis väljaanne Eesti muusikuid.\n\nTrio jazzimaagia loovad ansambli asutaja ja bassist Peedu Kass, rahvusvahelise haardega pianist Kristjan Randalu ja nõutud trummar Toomas Rull. Scenestr uuris Peedu Kassilt, milline on Eesti jazzimaastik ning küsis, mida mees Austraalias esinemisest ootab.\n\n\"Eesti jazzimaastik on väga elav ja mitmekülgne. Viimase aastakümne jooksul oleme me saanud näha paljude uute ja arenevate artistide ning festivalide sündi,\" kirjeldas Kass Austraalia väljaandele.\n\nBrisbane’i muusikafestivalil ja Austraalias üldse esineb Peedu Kass esmakordselt. \"See on meie esimene kord Austraalias, seega me oleme kõige suhtes väga elevil. Me ootame pikisilmi, et kohtuda Austraalia publikuga ja elustiiliga. Ma olen hull looduse järele, mis tähendab, et ma proovin ka metsa hiilida,\" ütles Kass.\n\nPeedu Kass Momentum on olnud esimene Eesti koosseis, kes mängis kuulsal jazzifestivalill Jazzhead!. Bänd astus festivalil üles 2015. aastal Bremenis. Kass tunnistas Scenestrile, et sadade hulgast väljavalituks saada on meelitav. \"Meile anti võimalus esineda jazzitööstuse professionaalisele,\" tunnistas Kass.\n\nOma lemmikesinemiskohtadeks nimetas Kass aga San Franciscot, Siberit, Islandit ja Šveitsi. \"Loodus, inimesed ja vibe on see, mis mulle meelde jäävad ja mida ma kodus taaselustada püüan. Ma olen kindel, et võtan koju ka veidi Brisbane’i kaasa,\" lubas Kass.\n\nPeedu Kass Momentum esineb Austraalias 1. juunil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia kultuuriväljaanne Scenestr intervjueeris Brisbane’i rahvusvahelise jazzifestivali eel Eesti basskitarristi Peedu Kassi, kes festivalil üles astub.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRakveres võttis jalgpallifestivalist osa üle poolesaja tüdruku\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on selle aasta suurima osalejate arvuga festivalidel – eelnevalt märtsikuus Viljandis ja Võrus osales vastavalt 44 ja 52 tüdrukut.\n\nRakvere kunstmurustaadionil lustis 61 jalgpallihuvilist, kellest 35 pole varasemalt selle alaga aktiivselt kokku puutunud. Kõige nooremad osavõtjad olid 4-aastased.\n\nJärgmine festival ootab ees juba 3. juunil Paide kunstmurustaadionil. Päev algab 10.30 kohapeal registreerimisega ning tegevused vältavad kella 11-st kella 13-ni. Festivalile on oodatud kõik kuni 14-aastased neiud.\n\nSelle aastanumbri sees toimuvad festivalid veel septembris (Pärnus, Tallinnas, Kuressaares, Põlvas) ja oktoobris (Kärdlas).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalavahetusel Rakveres toimunud Rimi jalgpallifestivalil tüdrukutele tuli kokku 61 osavõtjat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSeeder ei leia magusamaksu ja pakendiaktsiisi ärajätmiseks katet\n\n## Põhitekst:\n\nNagu varem on viidatud, siis panditulumaksu ei tule, sest rahandusministeerium on panditulumaksule välja mõelnud nö asendussüsteemi, kuidas luua olukord, kus ettevõtted ei saaks raha maksuvabalt riigist välja viia, kirjutab Eesti Päevaleht.\n\nLehe hinnangul võib Seederile hingamisruumi tuua üldine majanduskasv, mis märkide järgi on sel aastal üsna hea, eriti tööjõumaksude laekumine, esimese kvartali tulemused avalikustab statistikaamet kolmapäeval.\n\nSamuti ei tehta meedias spekuleeritud avaliku sektori palgakärbet, ent muus osas on olukord Seederi jaoks sama keeruline kui ennegi: mingeid makse tõsta ei saa, kallist ja juba välja reklaamitud investeeringute programmi on keeruline kokku tõmmata.\n\nSDE pole nõus magusamaksust loobuma, kui IRL-il pole selle ärajäämisest tekkivale 15 miljoni euro suurusele puudujäägile rahalist katet pakkuda ning Seederi ainuke võimalus on tagasi tõmmata IRL-i enda lubadusi ehk IRL-i kulusid, mis on riigieelarve strateegias kirjas ning kalleim neist on 500-eurone tulumaksuvaba miinimum.\n\nSamal ajal tahavad nii Keskerakond kui ka SDE valitsuse püsimist ja selle nimel ollakse valmis ka veidi järele andma.\n\nLehe allikate sõnul on realistlik võimalus, et Seeder astub oma nõudmistes tagasi ning jätab magusamaksu ja pakendiaktsiisi rahule või tulevad neisse mingid kosmeetilised muudatused, näiteks leevendatakse pakendiaktsiisi puhul ettevõtjatele tekkivat bürokraatiat, samuti võib magusamaksu või pakendiaktsiisi jõustumist oodata edasilükkamine.\n\nSeeder pole jätkuvalt otsustanud valitsusse ministriks minemist, kuid lehele teadaolevalt on tema esimene eelistus juhtida erakonda riigikogust, nagu tegi seda endine IRL-i esimees Mart Laar kümme aastat tagasi.\n\nLehe hinnangul asuks Seeder valitsusse minnes tõenäoliselt keskkonnaministri kohale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuserakondade esimehed arutavad kolmapäeval IRL-i esimehe Helir-Valdor Seederi plaane teha ringi juba kokku lepitud maksumuudatused, kuid on teada, et Seeder ei taha kolme maksu ja soovib ühisdeklaratsioone tagasi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAprillis jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv aeglustus\n\n## Põhitekst:\n\nTööstuskaupade kaupluste müügitulu kasv aprillis aeglustus. Kui märtsis kasvas nende ettevõtete müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 10 protsenti, siis aprillis oli kasv kaks protsenti, teatas statistikaamet.\n\nMüügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes oli müügitulu väiksem kui eelmise aasta aprillis.\n\nMuudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) jäi müügitulu eelmise aasta aprilliga võrreldes samale tasemele.\n\nEnim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 22 protsenti. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) ning kasv oli viis protsenti.\n\nToidukaupade kaupluste müügitulu suurenes 2016. aasta aprilliga võrreldes kaks protsenti.\n\nMootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis veebruaris ja märtsis kasvu näitas, pöördus aprillis taas langusesse ning vähenes eelmise aasta aprilliga võrreldes neli protsenti.\n\nVõrreldes eelmise kuuga vähenes aprillis jaekaubandusettevõtete müügitulu ühe protsendi võrra.\n\nSesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele. 2017. aasta nelja kuuga (jaanuar–aprill) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes kaks protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvas aprillis aastavõrdluses ühe protsendi võrra 537,4 miljoni euroni, kuid võrreldes märtsi viieprotsendilise kasvuga aprillis kasv aeglustus, teatas statistikaamet.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIngrid Ruudi pälvis perekond Kreisi arhitektuuripreemia\n\n## Põhitekst:\n\nKunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi õppejõud Ingrid Ruudi on tänu Veneetsia biennaali Gaasitoru (2008) ja linnainstitutsioonide festivali Lift 11 (2011) kureerimisele tuntud kaasaegse kunsti avalikku ruumi toojana, kuid Kreisi preemia rõhutab tema rolli eesti arhitektuuriuurimuses mitmete uute teemade avajana.\n\nVarustatuna hea kaasaegse teooria tundmisega on Ruudi olnud teedrajav nii eesti naisarhitektide uurimisel kui ka süvenemisel 1980.-1990. aastate siirdeühiskonna arhitektuuri, mis on viimane suur murrang Eesti arhitektuuris.\n\nOlukorras, kus enesekindlaks muutunud ühiskond arhitektuurikriitikast enam ei huvitu, on Ruudi seda põldu jätkuva põhjalikkusega kündnud, nagu osutab ka hiljutine artikkel Eesti rahva muuseumi hoonest ajakirjas Vikerkaar. Tähelepanuväärne on olnud Ruudi tegevus arhitektuuri- ja kunstikirjanduse tõlkijana eesti keelde.\n\nPreemia määranud fondi nõukogu esimees Mart Kalm leiab, et Ingrid Ruudi on teadlase, kriitiku, kuraatori ja vahendajana märkimisväärselt kaasa aidanud sellele, et me tajume eesti arhitektuuri olulise tegurina tänase ühiskonna kujunemisel ja orgaanilise osana kaasaegsest rahvusvahelisest arhitektuurist.\n\nPerekond Kreisi fondi preemia on varem pälvinud arhitektid Andres Põime (2016), Katrin Koov (2015), Toomas Rein (2014), Ülevi Eljand (2003) ja Rene Valner (2012).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna pärjatakse arhitektuuri uuriv kunstiteadlane Ingrid Ruudi perekond Kreisi arhitektuuripreemiaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti esimese kvartali majanduskasv hüppas 4,4 protsendile\n\n## Põhitekst:\n\nSKP jooksevhindades oli 5,2 miljardit eurot.\n\nSesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas 2016. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 0,8 ja 2016. aasta esimese kvartaliga võrreldes 4,0 protsenti.\n\nTegevusaladest panustas esimeses kvartalis SKP kasvu kõige rohkem töötlev tööstus. Kõige rohkem mõjutas töötleva tööstuse suurenemist metalltoodete, mootorsõidukite ning toidu- ja joogitootmise kasv.\n\nMajanduskasvule aitasid oluliselt kaasa ka kaubanduse ning ehituse tegevusalad. Kaubanduse kasvule andis esimeses kvartalis hoo sisse hulgikaubandus, märkis statistikaamet.\n\nKuigi neto-tootemaksud jooksvates hindades kasvasid, siis hinnamõjusid arvesse võttes pidurdasid neto-tootemaksud SKP kasvu.\n\nKäibemaksu laekumine suurenes, kuid aktsiisimakse laekus vähem kui eelmise aasta samal perioodil.\n\nSKP kasvas kiiremini kui hõivatute arv, kuid samas jäi kasvukiirus alla töötatud tundide arvu muutusele. Hõivatute arv kasvas 2,2 ja töötatud tundide arv 4,4 protsenti (tootlikkus on arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal).\n\nSeega tootlikkus hõivatu kohta suurenes 1,8, kuid tootlikkus tunni kohta vähenes 0,4 protsenti. Tööjõu ühikukulu kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,7 protsenti, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini, märkis amet.\n\nKaupade ja teenuste eksport kasvas hinnamõjusid arvesse võttes viiendat kvartalit järjest peamiselt transpordivahendite, mineraalsete toodete (sh bensiin, diisel, kütteõlid, gaas) ja puittoodete väljaveo suurenemise tõttu.\n\nKa kaupade ja teenuste sissevedu suurenes. Kasv toimus peamiselt transpordivahendite ja metallide impordi suurenemise tõttu.\n\nKaupade ja teenuste eksport oli impordist jätkuvalt suurem. Netoeksport (ekspordi ja impordi vahe) oli esimeses kvartalis positiivne, moodustades SKP-st 2,3 protsenti.\n\nSisenõudlus panustas SKP kasvu positiivselt ja suurenes hinnamõjusid arvesse võttes peamiselt hüppeliselt kasvanud investeeringute toel 3,6 protsenti. Samuti suurenesid lõpptarbimiskulutused.\n\nKapitali kogumahutus põhivarasse kasvas hinnamõjusid arvestades 16,5 protsenti, olles peamiselt mõjutatud mittefinantsettevõtete investeeringute suurenemisest transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samuti kasvasid oluliselt investeeringud hoonetesse ja rajatistesse nii valitsemissektoris kui ka mittefinantsettevõtete sektoris.\n\nKodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasv aeglustus ning oli esimeses kvartalis võrreldes 2016. aasta sama kvartaliga 0,6 protsenti.\n\nKuigi sisemajanduse nõudlus kasvas aeglasemini kui SKP, olid lõpptarbimiskulud ja kapitali kogumahutus kokku suurem kui SKP.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esimese kvartali majanduskasv oli 4,4 protsenti, teatas statistikaamet. Nii kiire ei ole majanduse kasv olnud 2012. aastast saadik.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nReformierakond ei hakka maksumuudatuste teist lugemist venitama\n\n## Põhitekst:\n\nParlamendi rahanduskomisjoni aseesimees, Reformierakonda kuuluv Remo Holsmer ütles Postimehele, et Reformierakond ei näe vajadust uute maksude järele ega ole nõus ka eelarvepoliitika lõdvendamisega ning eelnõule esitatakse muudatusettepanekuid küll, kuid üksnes eesmärgiga maksud tühistada.\n\nSamas ei hakata Holsmeri sõnul kümneid või sadu muudatusettepanekuid eelnõude teise lugemise venitamiseks esitama.\n\n\"Sisuliselt oleme kõigi nende uute maksude ja eelarvepoliitika lõdvendamise vastu, aga parlamendi töö halvamine ei ole meie eesmärk,\" kinntias Holsmer, kelle sõnul saab opositsiooni pahameele ja kriitika märklauaks rahandusminister Sven Sester, kellele plaanitakse lähiajal esitada umbusaldusavaldus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi opositsiooniline Reformierakond on valitsuse algatatud ja juunis teisele lugemisele jõudvaid maksumuudatusi teravalt kritiseerinud, ei kavatse partei hakata nende menetlemist takistama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKallaste volikogu vabastas linnapea umbusaldusega ametist\n\n## Põhitekst:\n\nKulkovi umbusalduse algatasid linnavolinikud Jaak Üprus, Andres-Andrei Hansman ja Kristina Feklistova, kes tõid põhjuseks, et linnapea pole haldusreformi käigus pidanud edukaid ühinemisläbirääkimisi ning linn jääb sundliitmise tõttu halvimasse võimalikku seisu, kirjutab Tartu Postimees.\n\nSamuti heideti Kulkovile ette, et ta ei suutnud rakendada linnale kuuluvat laevaremondislippi, mistõttu on see muutunud linnale vaid majanduslikult koormavaks objektiks.\n\nKulkovi enda sõnul umbusaldmiseks põhjust polnud ning tegemsit on sisuliselt valimisvõitlusega.\n\nKallaste linnavolikogu valis esmaspäeval ka uue esimehe, sest korruptsioonis süüdi mõistetud volikogu juhi Fjodor Plešankovi volitused lõppesid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kallaste linnavolikogu valis esmaspäeva õhtul uue esimehe ja vabastas umbusalduse tõttu ametist linnapea Gennadi Kulkovi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHoolekandeasutuse juht omastas puudega inimeste raha\n\n## Põhitekst:\n\n10. mail mõistis Pärnu maakohus naisele kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vanglakaristuse, millest tal tuli kohe ära kanda üks kuu, ülejäänud karistuse mõistis kohus talle tingimisi nelja-aastase katseajaga ning sellele lisandus tsiviilnõue ligi 67 000 eurole, kirjutab Postimees.\n\nReinsalu pääses ligi oma klientide pangaarvetele, kuhu laekus igakuine invaliidsuspension ning kuna kannatanud kliente tekkis aastate jooksul seitse, avanes tal võimalus tuhandete eurode omastamiseks.\n\nSisuliselt hakkas Reinsalu klientidelt ülekandeid tegema mitmele pangakontole juba alates 2006. aasta algusest ning tegi kandeid oma isiklikule pangakontole, aga ka LPRK ja tema omanduses olnud OÜ SRP Rehhabil pangakontodele.\n\nSee, et Reinsalu tegi ülekandeid, polnud otseselt ebaseaduslik, sest kliendid pididki maksma omaosalustasu, ent sellega olekski asi pidanud piirduma.\n\nKokku kõrvaldas Reinsalu pangakontodelt aastate jooksul 67 080 eurot, millest 16 337 eurot omastas ta inimeselt, kellel oli sügav vaimu-, liikumis-, keele- ja kõnepuue, suuruselt järgmine summa oli ligi 11 000 eurot ning ülejäänud summad jäid alla 10 000 euro.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänemaa Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse (LPRK) juhataja Svetlana Reinsalu omastas ligi 67 000 euro ulatuses raha inimestelt, kes olid tema hoolekandeasutuse kliendid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEuropol otsib Maakri tänava laibatükeldajana tuntud Pönkät\n\n## Põhitekst:\n\nMarkus Pasi Pönkä (33) kohta on välja antud Euroopa vahistamismäärus, kuna mees ei läinud aprilli lõpus kandma talle maksukuritegude eest mõistetud vanglakaristust, vahendas Yle.\n\nMai alguses tegi Helsingi kohus suures maksupettuses kahtlustatava Pönkä suhtes vahistamismääruse tagaselja.\n\nLisaks kahtlustab Soome politsei teda ka ebaseaduslikus arvutivõrku tungimises.\n\nPönkä mõrvas kuriteokaaslase\n\n2007. aasta veebruaris tunnistas Harju maakohus tollal 23-aastase Pönkä süüdi oma kuriteokaaslase mõrvamises omakasu eesmärgil ja tema laiba tükeldamises. Kohus karistas teda 12-aastase vangistusega ning ta saadeti karistust kandma kodumaale.\n\nSüüdistuse järgi tulistas Pönkä 2005. aasta 12. detsembri öösel Tallinnas Maakri 36 asuvas üürikorteris surnuks oma 21-aastase sõbra, kellega nad koos Soome firmadelt raha välja petsid.\n\nTulistamise väidetavaks põhjuseks oli raha jagamisel tekkinud tüli ja Pönkä soov saada kogu raha endale.\n\nPärast ohvri surma tükeldas Pönkä laiba ketassaega ja pakkis tükid kilekottidesse, kuid jättis need korterisse, kust korteriomanik need 14. detsembril avastas.\n\nSamas oli Pönkä kaks päeva varem Tallinnas kinni peetud teise kriminaaluurimise tõttu, kuna Soome politsei oli kuulutanud ta rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kahtlustatuna ulatuslikus kelmuses.\n\nPönkä vabanes Soomes vanglast 2014. aasta jõulude eel enne tähtaega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu korrakaitseagentuur Europol pani Maakri tänava laibatükeldajana tuntud soomlase Markus Pasi Pönkä tagaotsitavate nimekirja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga viis inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 8.06 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Nõmme tee ja Tammsaare tee ristmiku juures, kus 55-aastane mees sõitis Mazdaga tagant otsa parempööret teinud BMW-le, mida juhtis 33-aastane naine. BMW juht toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse kontrolli.\n\nKell 10.30 juhtus liiklusõnnetus Saaremaal Leisi vallas Angla-Koikla maantee 3. kilomeetril, kus 50-aastane naine sõitis Chrysler Crand Voyageriga taluhoovist välja ja ette Dacia Loganile, mida juhtis 34-aastane naine. Dacia juht ja nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata kaasreisija, 16-aastane noormees, toimetati Kuressaare haiglasse kontrolli.\n\nKell 13.18 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu maanteel, kus 72-aastane mees sõitis terviserikke tõttu Peugeotiga tagant otsa ees sõitnud BMW-le, mida juhtis 23-aastane mees. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Peugeot vastu tänavavalgustusposti. Eakas juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 16.40 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Ülenurme vallas Soinaste külas Sae tee 10 juures, kus 14-aastane poiss sõitis Chrysler Voyageriga tagurdades üle sõiduki kõrval seisnud 41-aastase naise jalgade. Jalakäija toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.\n\nKell 19.46 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Võru vallas Kose alevikus Kubija ringi terviserajal, kus üheksa-aastane tüdruk kukkus jalgrattaga sõites teele. Rattur toimetati Lõuna-Eesti haiglasse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval juhtus üle Eesti viis raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku viis inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA ei kehtesta lendudele Euroopast sülearvutikeeldu\n\n## Põhitekst:\n\nSisejulgeolekuministeerium hoiatas siiski, et Lähis-Idast saabuvatel lendudel juba kehtivat keeldu võidakse siiski laiendada tulevikus ka Euroopa lendudele, kui \"luureandmed ja ohutase selleks põhjust annavad\".\n\nUSA sisejulgeolekuminister John Kelly ütles pühapäeval, et kaalub sülearvutite keeldu kõigil saabuvatel ja väljuvatel rahvusvahelistel lendudel.\n\nKelly vastas jaatavalt Fox Newsi küsimusele, kas ta võib kehtestada seesuguse ulatusliku keelu.\n\n\"On olemas tõeline oht -- mitmeid ohte, mis ähvardavad lennundust,\" märkis Kelly. Tema sõnul on terroristid haaratud mõttest mõni lennuk, eelkõige USA oma, lennu ajal alla kukutada.\n\nErinevad allikad teatasid varem sel kuul, et Ühendriigid kaaluvad sülearvutite keelu laiendamist Euroopa-lendudele. Pärast seda on Euroopa Liidu ja USA esindajad arutanud omavahel lennuliikluse turvalisust. Ka Donald Trumpi esimesel välisreisil presidendina saatnud Kelly kohtus lõppeval nädalal EL-i esindajatega.\n\nÜhendriigid on juba keelanud kõigi nutitelefonist suuremate seadmete toomise reisijatesalongi kaheksast Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riigist saabuvatel lendudel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA ei kehtesta Euroopast saabuvatele lendudele sülearvutikeeldu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNYT: Trump arutab salvestisel makseid Playboy modellile\n\n## Põhitekst:\n\nFBI konfiskeeris salvestise varem sel aastal tehtud haarangu ajal Coheni büroosse, teatas ajaleht advokaatidele ja teiste lindistusega kursis olevatele inimestele viidates.\n\nCohen, kes enam Trumpi ei esinda, on uurimise all seoses maksetega naistele, et nood vaikiksid maha piinlikud lood Trumpi kohta enne 2016. aasta presidendivalimisi.\n\nTrumpi praegune isiklik advokaat Rudy Giuliani kinnitas salvestise ehtsust, kuid lisas, et makseid lõpuks ei tehtud ja vabariiklasest president on süüst puhas.\n\nEndine Playboy modell Karen McDougal väidab, et ta kohtus Trumpiga 2006. aastal varsti pärast seda, kui praeguse presidendi abikaasa Melania sünnitas poja Barroni, ja neil oli seejärel mitu kuud kestnud armulugu. Ta on öelnud varem CNN-ile, et Trump püüdis talle seksi eest maksta.\n\nÄrilehe Wall Street Journal andmeil puudutab 2016. aasta septembris salvestatud Trumpi ja Coheni arutelu õigust osta McDougali väiteid sisaldav artikkel, mille ta oli müünud kuu aega varem tabloidlehele The National Enquirer.\n\nTabloid lõpuks lugu ei avaldanudki ning selle põhjuseks peetakse asjaolu, et National Enquireri emafirma American Media tegevjuht on Trumpi sõber.\n\nTrump sarjas endist advokaati temaga vestluse salvestamise eest\n\nUSA president Donald Trump sarjas laupäeval oma endist advokaati Michael Cohenit.\n\n\"Mõeldamatu, et valitsus võiks murda sisse advokaadi kontorisse (varahommikul) - peaaegu ennekuulmau,\" kirjutas president Twitteris.\n\n\"Mõeldamatu, et advokaat salvestaks vestluse kliendiga - täiesti ennekuulmatu ja võib-olla ebaseaduslik,\" säutsus Trump.\n\nUSA riigipea lisas: \"Hea uudis on see, et teie lemmikpresident ei ole teinud midagi valesti!\"\n\nInconceivable that the government would break into a lawyer's office (early in the morning) - almost unheard of. Even more inconceivable that a lawyer would tape a client - totally unheard of & perhaps illegal. The good news is that your favorite President did nothing wrong!\n\n— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) July 21, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendi Donald Trumpi kauaaegne advokaat Michael Cohen salvestas salaja temaga arutelu maksete üle endisele Playboy modellile, kelle sõnul oli tal presidendiga suhe, kirjutas reedel New York Times, mille andmeil on nüüd lindistus FBI käes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVAATA UUESTI | Tallinna FC Flora - Viljandi JK Tulevik\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Premium liiga 19. voorus alistas Tallinna Flora koduväljakul Viljandi Tuleviku 4:0.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTeemantliiga etapil püstitati maailmarekord, Miller-Uibo jooksis võimsa aja\n\n## Põhitekst:\n\n27-aastane Chepkoech läbis distantsi ajaga 8.44,33, pea kaheksa ja pool sekundit kiiremini kui senine rekordihoidja Ruth Jebet kaks aastat tagasi.\n\nShaunae Miller-Uibo ületas naiste 400 meetri jooksus finišijoone Bahama tippmarki tähistava 48,97-ga, ühtlasi sai temast kümnes naine, kes sellel distantsil suutnud alla 49 sekundi joosta.\n\nMeeste 200 meetri sprindis jooksis suurepärase aja kaks päeva tagasi 21-aastaseks saanud Noah Lyles, kes võitis jooksu maailma hooaja tippmarki tähistava 19,65-ga. Ameeriklane on juuni lõpus joostud 9,88-ga edetabeliliider ka 100 meetri sprindis.\n\n1.54,60-ga 800 meetri jooksus võidutsenud Caster Semenya on nüüd püsinud võitmatuna 38 võistlusel järjest, lühikeses sprindis suutis ainsa naisena 11 sekundi alla joosta Marie-Josee Ta Lou (10,89).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Monacos peetud kergejõustiku Teemantliiga etapil hoolitses õhtu säravaima tulemuse eest keenialanna Beatrice Chepkoech, kes püstitas 3000 meetri takistusjooksus maailmarekordi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA-s Missouri osariigis sai laevaõnnetuses surma vähemalt 17 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nOsa uppunutest olid lapsed.\n\nÕnnetus juhtus neljapäeva õhtul, kui turiste vedanud laev Ride the Ducks läks 30 inimesega pardal Table Rocki järvel põhja, vahendas väljaanne The Springfield News-Leader Stone´i maakonna šerifi Doug Raderi sõnu. Raderi info kohaselt aitas inimesi päästa töövälisel ajal õnnetuspaiga läheduses viibinud šerifi asetäitja.\n\nSeitse inimest toimetati haiglasse, kaks kannatanut on raskes seisundis.\n\nŠerifi sõnul peetakse laevaõnnetuse põhjuseks halba ilma. Päästetöötajad jätkavad veel nelja inimese otsinguid. Riikliku transpordiohutuse ameti uurijad alustavad õnnetuskohal tööd reede hommikul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s Missouri osariigis läks järvel põhja turiste vedanud laev, vähemalt 17 inimest hukkus ja veel neli on jäänud kadunuks, teatasid reedel võimuesindajad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa pikendas vastusanktsioone USA ja EL-i põllumajandustoodangule\n\n## Põhitekst:\n\nVastavasisuline dokument avaldati valitsuse ametlikul küljel.\n\nPresident Vladimir Putin allkirjastas käsu 12. juulil.\n\nVene president Vladimir Putin allkirjastas 4. juunil vastusanktsioonide seaduse, mille kohaselt saab president keelata või peatada rahvusvahelise koostöö vaenulike välisriikidega, samuti organisatsioonidega, mis on otse või kaudselt vaenulike välisriikide jurisdiktsiooni all.\n\nSamuti saab president keelata või piirata nendel organisatsioonidel toodangu või toorme sisse- või väljaveo ning riigihangetes või erastamisel osalemise.\n\nViimase punktina on presidendil õigus kasutada muid mõjutusvahendeid.\n\nSeaduse toime ei laiene elutähtsatele kaupadele, mille analooge Venemaal ei toodeta, samuti kodanike oma tarbeks toodavatele kaupadele.\n\nVastusanktsioonide alla võib sattuda ka ükskõik kui suure välisosalusega Vene ettevõte.\n\nRiigiduuma võttis seaduse vastu 22. mail ja föderatsiooninõukogu 30. mail.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene valitsus pikendas vastusanktsioone USA, Euroopa Liidu ja teiste Venemaale kehtestatud sanktsioone toetavate riikide põllumajandustoodangule kuni 2019. aastal lõpuni, teatas reedel uudisteagentuur Tass.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPoola president soovib rahvahääletust uue põhiseaduse üle\n\n## Põhitekst:\n\nParempoolne riigipea pakkus 10.-11. novembriks kavandatud rahvahääletusele välja ühtekokku kümme küsimust, muu hulgas tuleks hääletajatel vastata, kas uus põhiseadus peaks asendama 1997. aastal vastu võetud konstitutsiooni.\n\nVeel küsitakse valijailt, kas põhiseaduse preambulis peaks viitama Poola kristlikule pärandile.\n\nPoola ühines NATO-ga 1999. ja EL-iga 2004. aastal.\n\nTulemus ei ole parlamendile siduv, sest põhiseaduse muutmine eeldab parlamendi alamkojas kahekolmandikulist häälteenamust.\n\nHääletajailt küsitakse, kas presidendile või parlamendile peaks rohkem volitusi andma ning kas peaks säilitama praeguse proportsionaalse valimissüsteemi.\n\nReferendumiga soovitakse anda põhiseaduslik kaitse ka praktilisematele küsimustele, nagu pensioniiga, peretoetused ning Poola põllumajandus ja toidujulgeolek.\n\n2015. aastal võimule tulnud paremerakond Seadus ja Õiglus (Pis) suhtub väga kriitiliselt praegusesse konstitutsiooni, mille panid kokku vasakpoolsed ja liberaalid.\n\nKuid PiS ja selle mõjuvõimas liider Jaroslaw Kaczynski, kelles nähakse Poola de facto juhti, ei ole Duda ettepanekule veel oma heakskiitu andnud.\n\nSõltub senatist, kas jätkata Duda referendumiettepaneku menetlemist.\n\nÜlemkoda võib teemat arutada järgmisel nädalal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola president Andrzej Duda esitas reedel kava mittesiduvaks referendumiks uue põhiseaduse üle, muu hulgas uuritakse poolakate seisukohta presidendi volituste suurendamise ja Poola seaduste ülimuslikkuse osas Euroopa Liidu omade ees.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPremium liiga naasis suvepausilt Flora neljaväravalise võidu saatel\n\n## Põhitekst:\n\nEnam kui 500 pealtvaataja ees peetud kohtumises läks kodumeeskond juhtima 29. minutil, kui Mihkel Ainsalu suunas peaga väravasse Zakaria Beglarišvili nurgalöögi. Ainsalu oli täpne ka teise poolaja neljandal minutil, 58. minutil suurendas vaevalt paarkümmend sekundit varem väljakule pääsenud Frank Liivak eduseisu kolmeväravaliseks ning tegi üheksa minutit hiljem ilusa eeltöö Maksim Gussevi tabamusele.\n\nSellega tõusis Flora tabelis vähemalt pühapäevani ka liidriks - 19 mängu järel on neil 45 punkti, mängu vähem pidanud Nõmme Kaljul on 44 silma. Tallinna Levadia on 41 punktiga kolmas.\n\nEnne mängu:\n\nFlora treener Joel Indermitte: \"Lähevad mängud edasi Eesti Premium liigas ja vastaseks Viljandi Tulevik. Viljandi on alati väga visa vastane. Peame olema keskendunud ja täitma oma ülesandeid, et saada 3 punkti liigatabelisse.\"\n\nFlora mängija German Šlein: \"Meie eesmärk on nagu alati - näidata ilusat jalgpalli, võidelda ja võita!\"\n\nViljandi treener Raiko Mutle: \"Kolm nädalat väga tõsist tööd on meil selja taga ja veel pikem mänguvaba paus saab lõpuks ometi läbi. Et nüüd kohe Floraga nende kodus mängida on tegelikult väga positiivne. Super Cupiks läikima löödud rahvusstaadion, Eesti parim muru, euromängude võrra karastatum vastane, vanad tuttavad nii platsil kui treeneripingil - kõik see peaks andma lisamotivatsiooni. Meie ülesanne on võtta sellest mängust meeskondlikult maksimum. Kuidas see kajastub kohtumise lõpuks tablool, näeme juba reede õhtul.\"\n\nViljandi mängija Indrek Ilves: \"Mäng nagu iga meeskonnaga - iga mees peab igaks mänguks olema 100% valmis, sest vaid nii suudame oma tulemuse ära teha.\"\n\nFlora poolelt jätab mängu kaartidega vahele Aleksandr Dmitrijev, Tuleviku ridadest puudub Kristen Kähr.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Premium liiga naasis suvepausilt Tallinnas, kus valitsev meister Flora alistas Viljandi Tuleviku kindlalt 4:0.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nU-20 koondis kaotas EM-il Valgevenele ja hakkab püüdma 13. kohta\n\n## Põhitekst:\n\nVõõrustajariigile Bulgaariale napilt kaotanud Eesti ei pääsenud veerandfinaali ning jäi turniiril mängima kohtadele 9.-16., Valgevene vastu tehti avapoolajal 12 pallikaotust ning jäädi teise poolaja alguseks 30:36 kaotusseisu.\n\n3.32 enne kohtumise lõppu tuli Eesti Ilja Stankevitši korvist taas kuue punkti kaugusele, aga Valgevene lõpetas mängu 8:1 spurdiga ja võttis kindla võidu.\n\nEesti resultatiivseim oli 21 punkti visanud Märt Rosenthal, Tormi Niits lisas 10 punkti ja 17 lauapalli. Play-off'ide alumises tabelipooles alistas Makedoonia 77:69 Albaania ning Ungari oli 65:54 üle Gruusiast. Vastamisi lähevad veel Holland ja Portugal.\n\nVeerandfinaalid: Sloveenia-Belgia 64:52 (30:16), Venemaa-Soome 78:71 (33:40), Läti-Bulgaaria 77:57 (40:28). Poola-Tšehhi mäng algab kell 21.30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-20 noormeeste korvpallikoondis kaotas B-divisjoni EM-il Valgevenele 53:66 ja jätkab mängudega kohtadele 13.-16.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKaugvisetega hädas olnud Eesti U-18 koondis kaotas Leedule\n\n## Põhitekst:\n\nAvapoolaja 36:54 kaotanud Eesti läks viimasele veerandajale vastu 19-punktilises kaotusseisus, kuid võitles vapralt lõpuni, võites viimase veerandaja 24:12.\n\nLauavõitluses oli Leedu parem 44:34, Eesti ajgas 21 korvisöötu vastaste 13 vastu ning 25 pallikaotust leedukate 26 vastu. Kuigi Eesti noormehed tabasid kahepunktiviskeid 60-protsendiliselt, läbisid 26 kaugviskest rõnga vaid viis.\n\nHenri Drell kogus eestlaste parimana 20 punkti, Mikk Jurkatamm lisas 13 ja Mark-Andreas Jaakson 11 silma.\n\nEesti saldoks jäi Balti matšil üks võit ja kaks kaotust. Avamängus alistati Läti 77:69, seejärel tuli aga tunnistada Hispaania 86:70 paremust. Läti alistas neljapäeval mõneti üllatuslikult Leedu 73:56.\n\n27. juulist algavad B-divisjoni Euroopa meistrivõistlused Makedoonias Skopjes, kus Eesti alagrupikaaslasteks on Gruusia, Aserbaidžaan, Belgia, Ungari ja Austria.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti noormeeste U-18 korvpallikoondis lõpetas Ventspilsis peetud Balti matši ühe võidu ja kahe kaotusega. Viimasel võistluspäeval jäädi hoolimata tugevast teisest poolajast alla Leedule 74:81 (36:54).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNovitšoki ohver Rowley sai haiglast koju\n\n## Põhitekst:\n\n\"Charlie Rowley kirjutati täna varem haiglast välja. Charliele sai osaks kohutav kogemus, mille sarnast ei suudaks meist enamik ette kujutada,\" lausus Salisbury piirkonnahaigla ravijuht Lorna Wilkinson.\n\n45-aastane Rowley ja tema partner 44-aastane Dawn Sturgess haigestusid 30. juunil Amnesbury külas sama närvimürgi Novitšok tõttu, mida kasutati märtsis endise Briti-Vene topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia vastu.\n\nSturgess suri 8. juulil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Närvimürgi Novitšok ohvriks langenud Charlie Rowley kirjutati reedel haiglast välja ning ta ei kujuta enam avalikkusele mingit riski, teatasid meedikud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nDjokovic: ühel päeval saan avaldada, milliseid raskusi pidin ületama\n\n## Põhitekst:\n\n\"2017. aastal sundis raske küünarnukivigastus mind kuueks kuuks väljakutelt eemale jääma,\" kirjutas maailma edetabelis taas kümne parema sekka kerkinud 31-aastane Djokovic. \"Üheks põhjuseks oli vigastus, teiseks aga motivatsioon. Mul ei olnud probleeme tennise nautimisega, aga pidin võisteldes ületama vaimseid tõkkeid. Ühel päeval saan täpsemalt jagada, milliste raskustega silmitsi seisin ja kuidas ennast tundsin.\"\n\n\"Olin paari viimase aasta jooksul tihti haavatav, ma olen seda jätkuvalt. Ma ei häbene seda. Vastupidi - see muudab mind minu enda ning teiste silmis tõelisemaks. See lubab mul endasse süveneda ja analüüsida, mis minu sees toimub. Kui see juhtub, saan luua strateegia, mis aitab mul esinevad probleemid ületada.\"\n\n\"Viimase kahe aasta jooksul ei kuulanud ma oma keha, mis ütles mulle, et mu küünarnukiga on lahti midagi tõsist,\" jätkas serblane. \"Pärast mitmeid muudatusi treeningplaanis ning reketite ja meeskonnaliikmete seas ei teadnud ma, kas saan soovitud tasemele naasta. Osa minust on alati mu võimetesse ja oskustesse uskunud, aga mul on olnud ka palju kahtlusi.\"\n\nLoe Djokovici kirja täispikkuses SIIT.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal oma neljanda Wimbledoni tiitli võitnud serblane Novak Djokovic tänas oma kodulehele postitatud avalikus kirjas triumfi vundamendiks olnud perekonda, kuid avaldas, et on viimase pooleteise aasta jooksul pidanud ületama raskeid psühholoogilisi takistusi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRed Bullid näitavad Saksamaal kiirust: õhtul oli nobedaim Verstappen\n\n## Põhitekst:\n\nHollandlane edestas Mercedese pilooti Lewis Hamiltoni 0,026 sekundiga, Valtteri Bottas kaotas kolmandana 0,105 sekundit. Ferrarid hõivasid neljanda ja viienda koha; Sebastian Vettel oli hollandlasest 0,225 sekundit ja Kimi Räikkönen 0,342 sekundit aeglasem.\n\nKiiretele aegadele vaatamata ei ole nädalavahetus Red Bulli jaoks alanud roosiliselt. Mootoridetailide vahetuse tõttu peab Ricciardo pühapäeval rajale minema võistlejaterivi lõpust, Verstappenit tabasid õhtul mootoriprobleemid ja treening jäi tema jaoks poolikuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 MM-etapil Hockenheimis oli ka teisel vabatreeningul kiireim Red Bulli sõitja. Kui lõunal oli kõige nobedam mees rajal Daniel Ricciardo, siis õhtusel treeningul sai sellega hakkama tema meeskonnakaaslane Max Verstappen.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Põnev finišiheitlus tõi Saganile Touril kolmanda etapivõidu\n\n## Põhitekst:\n\nKäesoleval Touril kolmandat ning üldse 11. korda võidutsenud slovakk edestas põnevas finišiheitluses napilt norralast Alexander Kristoffi (Team Emirates) ja prantslast Arnaud Demare'i (Groupama-FDJ). Astana rattur Tanel Kangert lõpetas võitjaga sama aja saanud peagrupis. Sagan säilitas grupifiniši järel rohelise särgi, britt Geraint Thomas (Team Sky) kollase särgi.\n\n\"Tänane etapp oli pärast mägesid meie jaoks nagu tükk kulda,\" sõnas võidukas Sagan finiši järel. \"See on fantastiline. Tänan oma meeskonnakaaslasi, kes tegid veatult tööd. 600 meetrit enne finišit olin veidi maha jäänud, aga seejärel hakkasin tagasi võitlema, püsisin Kristoffi tuules ja olen õnnelik, et võitsin.\"\n\nÜldarvestuses on Thomase edu teisel kohal oleva meeskonnakaaslase Chris Froome'i ees 1.39, Tom Dumoulin (Sunweb) kaotab kolmandana 1.50. Kangert tõusis Vincenzo Nibali katkestamise tõttu ühe koha ning on nüüd 17., Thomasele kaotab ta jätkuvalt 20.41.\n\n????The beasts.????\n????Les monstres.???? @welovecyclingfr #TDF2018 pic.twitter.com/8GMowVZ02Q\n\n— Le Tour de France (@LeTour) July 20, 2018\n\nWOWWW. @petosagan for a 3rd stage victory! 3ème victoire d'étape pour @petosagan! #TDF2018 @TISSOT pic.twitter.com/kfarlXsipL\n\n— Le Tour de France (@LeTour) July 20, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tour de France'i reedel sõidetud 13. etapi võitis kolmekordne maailmameister Peter Sagan (Bora-Hansgrohe).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n16-aastased Saar ja Orav võitsid Estonian Openi paarismänguturniiri\n\n## Põhitekst:\n\nSaar ja Orav alistasid finaalis Venemaa paari Adelina Baravi - Elina Vihrjanova tulemusega 6:4, 6:2. Meespaarismängus võitsid hollandlased Marc Dijkhuizen - Bart Stevens.\n\nLaupäeval toimuvad Pärnu kesklinna väljakutel üksikmängude finaalid. Kell 12 kohtuvad naiste finaalis lätlanna Daniela Vismane (WTA 693.) ja venelanna Angelina Žuravleva (WTA 748.), pärast seda on meeste duellis vastamisi Rootsit esindav Dragos Nicolae Madaras (ATP 934.) ja Venemaa esindaja Markos Kalovelonis (ATP 703.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel peeti Merko Estonian Openil üksikmängude poolfinaalid ja paarismängude finaalid. Naiste paarismängus krooniti võitjateks 16-aastased Katriin Saar ja Saara Orav.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPutinile pensioniea tõstmine ei meeldi\n\n## Põhitekst:\n\nPresident väljendas samas veendumust, et midagi on vaja ette võtta.\n\n\"Mulle ei meeldi pensioniea tõstmisega seotud ettepanekud,\" lausus Putin teleülekandes Kaliningradi linnast. Ta lisas samas, et mingeid otsuseid on vaja langetada.\n\nVene valitsus teatas 14. juunil, jalgpalli MM-võistluste avapäeval, plaanist tõsta pensioniiga meestel 65 ja naistel 63 eluaastani. Plaan on tekitanud rahva seas laialdast rahulolematust. Varem said mehed keskmiselt 14 000 rubla (190 euro) suurust pensioni alates 60. ja naised alates 55. eluaastast.\n\nTegemist on esimese pensioniea tõstmisega peaaegu 90 aasta jooksul.\n\nPresident Vladimir Putin ütles 2005. aastal, et Venemaal tema võimuloleku ajal pensioniiga ei tõsteta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene president Vladimir Putini sõnul ei meeldi talle valitsuse vastuolulised sammud pensioniea tõstmiseks, mis on kahandanud tema reitingut.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVTB Ühisliigaga liitub Poola klubi, Final Four jääb minevikku\n\n## Põhitekst:\n\nSelgeks sai, et liigas jätkavad kõik eelmisel hooajal osalenud meeskonnad, uueks liitujaks on neljakordne Poola liiga võitja Zielona Gora, kes lõpetas eelmise hooaja koduses liigas teisel kohal, kirjutab BC Kalev/Cramo oma kodulehel. Lisaks andis taotluse liigaga liituda Venemaa klubi Primorje Spartak, kelle taotlust ei rahuldatud. Seega osaleb järgmisel hooajal VTB Ühisliigas 14 meeskonda.\n\nArvatavasti suurimaks muutuseks VTB Ühisliiga võistlussüsteemi juures on see, et eelmise hooaja lõpus esmakordselt toimunud Final Four asendatakse järgmiseks hooajaks tavapärase play-off 'i süsteemiga. Finaalid toimuvad ajavahemikul 4.-15. juuni. Arutluse all oli ka võimalus, et liiga eeldatavaks lõppkuupäevaks kujuneb 28. juuni, kuid ühisel hääletusel otsustati lühema hooajaplaani kasuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskvas toimus reedel iga-aastane korvpalli VTB Ühisliiga juhatuse koosolek, kus pandi muu hulgas paika tuleva hooaja formaat, osalevad võistkonnad ning liigat puudutavad määrused.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKaidi Kivioja võitis triatloni EM-il pronksmedali\n\n## Põhitekst:\n\nEliitklassi stardis oli kokku 48 naistriatleeti, kelle hulgas ka kolm eestlannat – lisaks Kiviojale veel Katrin Zaitseva ja Paula-Brit Siimar. Emajões läbitud 750-meetrise ujumisdistantsi järel saabus Kivioja vahetusalasse 28. positsioonil, kaotusega liidritele üle 40 sekundi. Ent rattagrupp, kuhu Kivioja sattus, tegi eestlanna juhtimisel head tööd ning 20 km rattatrassil suudeti vahe esimestega peaaegu minimaalseks sõita.\n\nVahetusala juures kergelt kukkunud Kivioja asus 5 km jooksurajal, eriti just pikal ja raskel Vanemuise tänava tõusul, koheselt konkurente ründama ning tõusis viimaseks kilomeetriks koguni teisele kohale. Lõpuspurdis suutis värskemaid jalgu näidanud venelanna Aleksandra Razarenova temast siiski mööduda, edestades pronksmedaliga lõpetanud Kivioja napi kahe sekundiga.\n\nEuroopa meistriks krooniti 20 sekundit varem lõpujoone ületanud Sophie Coldwell Suurbritanniast, kelle võiduajaks märgiti 58 minutit ja 32 sekundit. Teistest eestlannadest lõpetas Katrin Zaitseva 45. ja Paula-Brit Siimar 47. kohaga.\n\nJuba võistluse eel poodiumikohta ihanud Kivioja sõnul tundis ta võimalust medalile tulla jooksuetapi keskosas. Palju andis eestlanna sõnul juurde kodupubliku maruline kaasaelamine.\n\nMeeste sprindivõistluse meistritiitel läks Slovakkiasse Richard Vargale. Eestlastest olid Henry Räppo 34. ja Kevin Vabaorg 45. Juunioride distantsil tegi korraliku võistlusel Johannes Sikk, kes ületas finišijoone 22. kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Triatleet Kaidi Kivioja saavutas täna Tartus peetud Euroopa meistrivõistlustel triatloni sprindidistantsil kolmanda koha. Karjääri esimene tiitlivõistluste medal tuli 25-aastasele Kiviojale ajaga 58 minutit ja 54 sekundit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTerviseamet hoiatab taas MMS-i tarvitamise eest\n\n## Põhitekst:\n\nTerviseameti mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul peaks inimene, kes peale kloordioksiidi või seda sisaldava MMS-i tarbimist end halvasti tunneb, kohe abi otsima.\n\n\"Aine võtmisega kaasneda võivad kõhuvalu ja oksendamine pole mitte märk alanud puhastusprotsessist, vaid tegemist on esmaste mürgistusnähtudega,\" ütles Mare Oder, kelle sõnul ei ole kloordioksiidi tervendavat mõju ühegi uuringuga tõestatud.\n\nMürgistusteabekeskus on alates 2009. aastast saanud mitmeid telefonikõnesid mürgistustest, mille põhjuseks on MMS-i tarbimine - näiteks oli vanaema mures lapselaste pärast, kellel tänu MMS-i manustamisele olid katki suunurgad ning kes kannatasid oksendamise ja kõhulahtisuse all. Üks täiskasvanu kurtis aga peale viie tilga MMS-i tarbimist kõhulahtisuse, uimasuse, iivelduse ja kurguvalu üle.\n\nNäonahale MMS-i määrinud 34-aastane naisterahvas avastas hommikul nahalt pruunikad laigud, 31-aastast meest hakkas peale paarinädalast MMS-i tarbimist vaevama iiveldus ja kõhuvalu. Paar kuud kloordioksiidi võtnud 39-aastane naine pöördus mürgistusteabekeskuse poole, kaevates pidevat oksendamist ja kõhulahtisust, samuti tegi naise murelikuks pidevalt tekkiv külm higi. 75-aastane naine sattus aga MMS-i võtmise tagajärjel haigla erakorralise meditsiini osakonda.\n\n\"Meie hinnangul on tegemist mürgiga, mille tarbimine pole ühegi tervisehäda korral põhjendatud. Terviseküsimustes tuleb kindlasti pidada nõu oma perearsti ja -õega, mitte otsida infot internetifoorumitest või kahtlase väärtusega preparaatidest,\" ütles Oder, kelle sõnul ei tohi mitte mingil juhul lahust anda tarbimiseks lastele.\n\n\"Lapse organism on väga õrn ja haavatav. Seetõttu peetaksegi lapsele teadliku ja tahtliku tervisekahjustuste tekitamist lapse väärkohtlemiseks, mille eest on võimalik võtta vanemad või lapse hooldajad vastutusele.\"\n\nMürgistuste kahtluse või mürgistuste korral on võimalik infot ja nõu küsida terviseameti mürgistuse infoliinilt 16662, kuhu helistamine on anonüümne, kõnedele vastatakse ööpäevaringselt kõikidel nädalapäevadel.\n\nKloordioksiidi tarvitamine sai alguse Ameerika Ühendriikidest, kus Louis Daniel Smith tõi 2007. aastal turule MMS-i ehk Mirace Mineral Supplement-nimelise preparaadi. Smith mõisteti USA-s 2015. aastal süüdi vandenõus, smugeldamises, valesti sildistatud kemikaali ravimina müümises ja kelmuses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseamet teatas, et MMS-i nime all propageeritav naatriumklorit on tugev oksüdeerija, mis muundatakse happelistes tingimustes kloordioksiidiks. Ainet kasutatakse enamjaolt tööstusliku pleegitus- või desinfitseerimisvahendina ning selle tarvitamine võib põhjustada pöördumatuid tervisekahjustusi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nU-19 jalgpallikoondis võõrustab septembris Valgevenet\n\n## Põhitekst:\n\nEsimene kohtumine leiab aset 6. septembril kell 17.30 ning kaks päeva hiljem, 8. septembril kõlab avavile kell 13. Mõlemad maavõistlused peetakse EJL.i TNTK staadionil.\n\nPääsmed on saadaval kohapeal (sularahas) 3 euroga. LHV Jalgpallikaardi või Jalgpallihaigla liikmekaardi esitamisel ning 2012. aastal ja hiljem sündinutele sissepääs tasuta.\n\nEesti U-19 koondise aasta kulmineerub oktoobris Eestis toimuva valikturniiriga, kus koondise vastasteks on Soome, Taani ja Itaalia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-19 noormeeste jalgpallikoondis peab septembri alguses kodus kaks maavõistlust, kui võõrustatakse Valgevene eakaaslaseid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus ei vahistanud Raivo Rätte surnuks sõitnud meest\n\n## Põhitekst:\n\nKohus pidas küll 27-aastasele mehele esitatud kahtlustust põhjendatuks, kuid leidis, et ta on varem kriminaalkorras karistamata ning juhtunu asjaolusid arvesse võttes puudub oht, et ta hakkaks sooritama uusi süütegusid. Mehele on esitatud kahtlustus raske tervisekahjustuse tekitamises, millega kaasnes ohvri surm.\n\nNeljapäeval kell 00.09 teatati häirekeskusele lähedaste vahelisest tülist Tallinnas Nõmme linnaosas Kivi tänaval, edastas Põhja prefektuur. Teate kohaselt ründas Kivi tänaval 48-aastane mees 27-aastast meest ja 40-aastast naist. Kohale jõudnud politseinikud leidsid sündmuspaigalt avariilise sõiduauto Audi A6, katkise aia ning selle juurest 48-aastase raskelt viga saanud mehe.\n\nEsialgsetel andmetel sõitis 27-aastane mees autoga otsa 48-aastasele Raivo Rättele, kes suri haiglas. Meedia andmetel oli rooli istunud mees Rätte endise elukaaslase uus kaasa.\n\n\"Teame nii palju, et poolte vahel toimus tüli ning see ei leidnud aset esimest korda. Kaks päeva varem külastas noorsoopolitseinik sama perekonda ning suhtles naise ja lastega. Selgitame kriminaalmenetluse käigus välja, mis öösel täpselt juhtus. Veel on vara rääkida juhtumi üksikasjadest, sest mitmed menetlustoimingud on alles ees,\" ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre neljapäeval.\n\nPolitsei alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist, mille tagajärjel saabus surm. Juhtumi täpsemad asjaolud on selgitamisel ning politsei palub pealtnägijatel endast teada anda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Põhja ringkonnaprokuratuur taotles ansambli Kosmikud basskitarristi Raivo Rätte surnuks sõitnud mehe vahistamist, leidis kohus reedel, et mees võib eeluurimise ajal siiski vabaduses olla.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nCAS rahuldas AC Milani apellatsiooni ja lubas klubi Euroopa liigasse\n\n## Põhitekst:\n\nUEFA karistas AC Milani kaheaastase eurosarjades osalemise keeluga, kui jalgpalliklubide finantskontrolli korraldav organ CFCB leidis, et Milan on rikkunud UEFA klubide litsentseerimise ja finantsilise ausa mängu (FFP) reegleid. Möödunud aasta aprillis ostis Hiina konsortsium klubi 740 miljoni euro eest, seejärel käidi mängijate eest välja üle 220 miljoni euro.\n\nUEFA sõnul ei jõudnud Itaalia suurklubi kasumiläveni ning määras neile võistluskeelu, Milan kaebas otsuse CAS-i, kelle sõnul oli UEFA järeldus küll korrektne, aga arvesse ei jõutud võtta \"mitmeid tähtsaid elemente\" - ehk seda, et Milan vahetas pärast UEFA otsust omanikke. Eelmisel nädalal võttis klubi üle Elliott Management Corporation, mis kinnitas, et ei kavatse klubi järgmise kolme aasta jooksul müüa.\n\nEelmisel hooajal Itaalia liigas kuuenda koha saavutanud Milan võib seega algaval hooajal mängida ka Euroopa liiga alagrupiturniiril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "UEFA-lt kahe aasta pikkuse eurosarjades osalemise keelu saanud Itaalia jalgpalliklubi AC Milan kaebas otsuse edasi Rahvusvahelisse Spordiarbitraaži CAS ning sai reedel positiivse vastuse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Pank: ehitushindade tõus buumi kaasa ei too\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel ütles ERR-ile, et väga häid mõõdupuid, mis ütleks, kas hinnasurved ehituses peaksid edasi kasvama või mitte, ei ole.\n\nSiiski tõi Luikmel välja selle, et intressid hakkavad kasvama ning see jahutab ehitusturgu.\n\n\"Tõenäoliselt me niisugust buumi nagu oli 2007, ei näe ehitussektoris,\" ütles Luikmel\n\nEhitusfirma Nordeconi juht Gerd Müller ütles ERR-ile, et võib arvata, et palgatõus Eestis aeglustub, kuna see ei ole jätkusuutlik.\n\n\"Ma ei usu, et ehituse hinnad langema hakkavad,\" arvas Müller ning lisas, et keegi tulevikus palju vähem palka saama ei hakka.\n\nMüller ütles, et kõige olulisem on jälgida, mis toimub elamuarendusturul ja tuleb vaadata palju kortereid Tallinnas korraga müügis on. Oluline on jälgida, kas see arv ajas kasvab kiiresti või on sama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehitushindade tõusu kasvu või langust on tulevikuks raske prognoosida, kuid järske muutusi oodata ei ole.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nFSB pidas Kaliningradis kinni riigireetmises süüdistatud noore naise\n\n## Põhitekst:\n\nSee, milles naist täpsemalt kahtlustatakse, ja ka juhtumi üldisemad asjaolud on hetkel veel väga ebaselged, kuid telekanal Dožd ja venekeelne BBC edastavad, et Zimina peeti kinni paar päeva tagasi Kaliningradis FSB erirühma poolt ning pandi kohe Moskvasse suunduvasse lennukisse.\n\nRiigireetmise eest võib teda süüdimõistmise korral oodata ees kuni 20 aastat vabadusekaotust.\n\nZimina oli 2016. aastani Kaliningradis asuva Balti kultuuridiaoloogi keskuse direktor. Praegu juhib seda mittetulundusühingut Konstantin Antonets, kes on meedia andmetel Zimina abikaasa. BBC päringutele pole mees vastanud.\n\nImmanuel Kanti nimelise Balti Föderaalülikooli lõpetanud Zimina on ka Gortšakovi fondi sõprade klubi liige. Tegemist on avaliku diplomaatia algatusega, mis kutsuti ellu 2010. aastal tollase presidenti Dmitri Medvedevi. Klubi veebilehel nimetatakse Ziminat sõltumatuks eksperdiks, kelle tööalaste huvide hulka kuuluvad Läti poliitilise eliidi identiteet ja Balti riikide Vene-poliitika.\n\nNaise tuttavad, kes venekeelse BBC-iga rääkima nõustusid, iseloomustasid teda aktiivse naisena, kes polevat jätnud kaugeltki sellist muljet, et teda peaks riigireetmises kahtlustama.\n\nTeine tuttav aga spekuleeris, et äkki on tegu Venemaa vastusega eelmise nädala juhtumile USA-s, kus föderaalvõimud vahistasid 29-aastase relvakandmisõiguse eestkõnelejana esinenud venelanna Maria Butina süüdistatuna vandenõus imbuda USA poliitilistesse organisatsioonidesse, et mõjutada poliitikat.\n\nTalle esitati süüdistus vandenõus tegutseda Venemaa agendina, \"arendades suhteid USA isikutega ja imbudes organisatsioonidesse, millel on mõju Ameerika poliitikas\", märgiti USA justiitsministeeriumi avalduses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaliningradi elanik Antonina Zimina, kes on tuntud Balti kultuurisuhete ja ühiskonna uurijana, vahistati Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) nõudmisel ning viibib hetkel Moskvas Lefortovo vanglas üksikkongis. Noort naist kahtlustatakse riigireetmises.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKüsitlus: 71 protsenti vabariiklastest toetab Trumpi tegevust suhetes Venemaaga\n\n## Põhitekst:\n\nTrumpi esinemine Helsingi tippkohtumisel tema üldisele toetusele mõju ei avaldanud, vahendas Reuters.\n\nViimase küsitluse kohaselt ütles 42 protsenti registreeritud hääletajatest, et tunnustavad Trumpi tegutsemist presidendiametis.\n\nKüsitluse tulemused näitavad, et 55 protsendile vastanutest ei meeldi ja 37 protsendile meeldib, kuidas Trump tegeleb Venemaa-suhetega.\n\nVabariiklaste hulgas on toetus Trumpi tegutsemisele suhetes Venemaaga 71 protsenti, demokraatide hulgas 14 protsenti.\n\nTrumpil on vabariiklastest valijate hulgas endiselt suur toetus vaatamata sellele, et partei liidrid on kritiseerinud presidendi sõnu ja tema tegevusi Helsingis pressikonverentsil Putini kõrval seistes.\n\nTrump üllatas esmaspäeval isegi oma toetajaid, kui tunnustas pressikonverentsil Putinit, kui viimane lükkas tagasi väited, et Venemaa sekkus USA presidendivalimistesse.\n\nTeisipäeval püüdis Trump kriitikuid rahustada, öeldes, et ta väljendas end pressikonverentsil valesti ning usub USA luureagentuuride järeldusi valimistesse sekkumise kohta. Ta lisas ka, et teisedki inimesed võisid valimistesse sekkuda.\n\n59 protsenti küsitlusele vastanutest nõustuvad USA luureagentuuride järeldustega Venemaa väidetava sekkumise kohta. Vaid 32 protsenti vabariiklastest ja koguni 84 protsenti demokraatidest usuvad, et see on tõsi.\n\nReuters/Ipsose küsitlus tõi välja ka suure lõhe vabariiklaste ja demokraatide toetajate hulgas selle kohta, kas Venemaad tuleks pidada USA vastaseks. Kokku vastas 38 protsenti registreeritud hääletajatest, et nende hinnangul on Venemaa USA vaenlane. Umbes sama palju pidas Venemaad konkurendiks ning kaheksa protsenti sõbraks.\n\nPooled demokraatide toetajad ütlesid, et peavad Venemaad vaenlaseks, sama arvab kolmandik vabariiklastest.\n\n40 protsenti demokraatidest pidas Venemaad otseseks ohuks, sama meelt oli 14 protsenti vabariiklastest. Kokku pidas Venemaad otseseks ohuks 27 protsenti küsitlusele vastanutest. Võrdluseks - Põhja-Koread peab otseseks ohuks 31 protsenti vastanuist.\n\nAmeeriklastelt küsiti ka, kas nende hinnangul võimud leiavad tõendeid keelatud sidemetest Trumpi administratsiooni ja Venemaa vahel. 51 protsenti vastanuist arvasid, et see on tõenäoline. Demokraatide toetajatest pidas seda tõenäoliseks 77 protsenti ja vabariiklaste toetajatest 19 protsenti.\n\nSamasugune lõhe oli vastustes, kui küsiti, kas Trump või keegi tema kampaaniameeskonnast tegi koostööd Venemaaga, et mõjutada 2016. aasta valimisi. 52 protsenti vastanutest pidasid seda võimalikuks. Demokraatide hulgast oli selle väitega nõus 81 protsenti ja vabariiklaste hulgast 19 protsenti.\n\nReuters/Ipsose küsitlusele vastas 1011 registreeritud vastajat üle kogu riigi, nende hulgas 453 vabariiklast ja 399 demokraati. Küsitluse usaldusintervall on neli protsendipunkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Enamik vabariiklastest toetab viisi, kuidas USA president Donald Trump tegeleb suhetega Venemaaga, selgub Reuters/Ipsose küsitlusest, mis viidi läbi pärast Trumpi tippkohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKreeka võõrustab novembris Eestit Ateena olümpiastaadionil\n\n## Põhitekst:\n\n2004. aasta suveolümpiamängude raames renoveeritud staadion mahutab ligi 70 000 pealtvaatajat. Lisaks Kreeka koondisele mängib seal kodumänge ka Ateena AEK.\n\nNüüdseks on selged kõikide Eesti koondise mängude toimumiskohad. Uus liiga algab kodumänguga A. Le Coq Arenal 8. septembril Kreeka vastu, kolm päeva hiljem võõrustab Soome Eestit Turus. Oktoobris on Eestil kodumängud Soome ja Ungari vastu ning novembris ootavad ees kaks kohtumist võõrsil. Kui Kreeka võõrustab Eesti koondist 18. novembril Ateenas, siis Ungariga kohtutakse kolm päeva varem Budapestis Groupama Arenal.\n\nPiletilevist saab soodsalt soetada Eesti koondise kodumängude paketti, mis tagab hea hinna eest sissepääsu kolmele UEFA Rahvuste liiga kohtumisele. Paketiga on võimalik võrreldes üksikpiletitega säästa kuni 37 protsenti.\n\nPakett maksab 37 eurot (üksikpiletid eraldi ostes kuni 51 eurot kokku), sooduspaketi hind on 32 eurot. Sooduspilet kehtib: 2000.-2011. aastal ja 1954. aastal või varem sündinutele koos soodustust tõendava dokumendiga (nõutav kohapeal). 2012. aastal ja hiljem sündinud pääsevad sisse tasuta, juhul kui istuvad piletiga saatja süles (kui on soov eraldi istekohaks, siis tuleb osta sooduspilet). Paketid on müügil 31. juulini (k.a). Piletiinfo võõrsilmängude kohta teatab jalgpalliliit esimesel võimalusel.\n\nEesti koondise mängud Rahvuste liigas:\n\nLaupäev, 8. september 2018 kell 21.45 Eesti – Kreeka, A. Le Coq Arena\nTeisipäev, 11. september 2018 kell 21.45 Soome – Eesti, Turu Veritase staadion\nReede, 12. oktoober 2018 kell 21.45 Eesti – Soome, A. Le Coq Arena\nEsmaspäev, 15. oktoober 2018 kell 21.45 Eesti – Ungari, A. Le Coq Arena\nNeljapäev, 15. november 2018 kell 21.45 Ungari – Eesti, Groupama Arena\nPühapäev, 18. november 2018 kell 21.45 Kreeka – Eesti, Ateena Olümpiastaadion\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kreeka jalgpalliliit teatas, et võõrustab novembrikuus toimuvat UEFA Rahvuste liiga mängu Eesti vastu Ateena olümpiastaadionil. Kohtumine leiab aset 18. novembril kell 21.45.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPihel Telia tehingust: telekomifirmad tahavad nüüd ka sisu omada\n\n## Põhitekst:\n\nPihel tõi näiteks välja USA telekommunikatsiooni hiiglase AOL-i ja Warneri stuudio ühinemise, mis sarnaneb sellele, et Telia ostab ära Bonnier Broadcastingu.\n\n\"Küllap see on üsna loomulik asjade käik, sest need, kes signaali levitavad, kes teevad sisu kättesaadavaks, need ettevõtted on õige rikkad, nende kasumlikkus on väga kõrge,\" ütles Pihel ERR-ile ja lisas, et ettevõtetel on ahvatlev mitte ainult kellegi teise toodangut levitada, vaid ka seda sisu ise omada.\n\nPihel arvas, et Bonnier Broadcastingut, mis on kasumlik ettevõtte, müüdi hea hinna tõttu. Ta lisas, et meediaettevõtted näevad, et telekommunikatsiooni ettevõttel on kliendi käest raha lihtne kätte saada, aga traditsioonilist, ainult reklaamil baseeruvat televisiooni või raadiot on juba raskem üleval pidada.\n\nTeenused, nagu videolaenutus ja voogedastus, on kasvav trend, ütles Pihel, kuid nende osakaal inimese igapäevasest meediatarbimisest ei ole sugugi suur.\n\nPihel ütles, et kui voogedastusele ja laenutusteenustele läheb inimestel kogu teleri vaatamisele kulutatud ajast kuus kuni seitse protsenti, siis traditsiooniliste meediakanalite vaatamisele kulub umbes 93 protsenti.\n\n\"Võib-olla see traditsiooniline telerivaatamine on nii mugav ja lihtne ja inimesele nii harjumuspärane tegevus, et need uued asjad võtavad väga aeglaselt vedu,\" arvas Pihel.\n\nPihel tõi välja, et moodsate voogedastusteenuste potentsiaalne tulusus on väga kõrge. \"Ühe saate või ühe filmi äravaatamise eest võetakse kliendilt ikkagi märkimisväärselt palju raha võrreldes sellega, kui vähe tegelikult üks klient maksab tavatelekanalis ühe filmi või saate äravaatamise eest.\"\n\nTelia edasist tegevust on Piheli arvates raske spekuleerida, kuid mees lisas, et Balti riikides on võimalik hästi teha nii traditsioonilt kui ka moodsat kasumlikku televisiooni.\n\nTelia TV-teenuse valdkonna juht Karl Anton ütles ERR-ile, et Telia eesmärgiks on olla TV-valdkonna turuliider. Anton ütles, et sellest, kas Bonnier Broadcastingule kuuluvad telekanalid ka varsti Eesti televaatajate põhipakettidesse jõuavad, on veel vara rääkida.\n\nBonnier Broadcastingule kuuluvad soomlaste MTV3, rootslaste TV4 ja CMore.\n\nYle andmetel on Telia tehingu hind 9,2 miljardit Rootsi krooni ehk 888 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Skandinaavia suurima telekomikontserni Telia otsus osta Bonnieri kontsernilt Bonnier Broadcasting on Tallinna Ülikooli telemajanduse ja telefirma õppejõu Jüri Piheli sõnul osa suurest rahvusvahelisest trendist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMay esitas EL-ile Iiri piiri suhtes uue ettepaneku\n\n## Põhitekst:\n\nPoliitikutele ja ärimeestele peetud kõnes Belfastis ütles May, et nn tugeva piiri teke Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahele on \"peaaegu mõeldamatu\" ning lisas, et Euroopa Liidu praegune plaan ei töötaks, vahendas Reuters.\n\nMay selgitas, et EL peab läbi töötama Briti valitsuse valge paberi, kus on kirjas EL-i ja Suurbritannia vahelise suhte tulevikuplaanid. Eelkõige kirjutatakse dokumendis tulevasest kaubanduspoliitikast.\n\n\"Nüüd on aeg EL-il vastata, mitte lihtsalt jääda truuks endistele seisukohtadele, mis ei tööta. Nad peavad arendama välja uue seisukoha,\" ütles May.\n\n500-kilomeetrine piir on saanud Brexiti läbirääkimiste üheks suurimaks komistuskiviks.\n\nDetsembris nõustus May põhimõtetega, et Suurbritannia ja Iirimaa vahele jääb püsima nn pehme piir, kuid polnud nõus EL-i ettepanekuga, et Põhja-Iirimaa oleks Suurbritanniale eraldi tollipiirkond.\n\nMay ütles, et sellise piiri tekkega ei oleks mitte ükski Briti peaminister nõus.\n\nIiri valitsus ütles, et pehme piir on vajalik, kuid täpsemad detailid selle saavutamiseks on läbiräägitavad.\n\nIiri rahandusminister Paschal Donohoe lausus, et praegust olukorda saaks muuta millegi parema, kokkulepitavama ja juriidiliselt tehtavamaga.\n\nEL on hoiatanud ettevõtteid, et kui Brexiti-lepet ei saavutata, võib see olla majanduslikult raske. Paljud diplomaadid ja ametnikud usuvad siiski, et mingisugune lepe saavutatakse.\n\nLisaks peab May säilitama oma parteisisest toetust ning vastu seisma parteikaaslaste kriitikale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia peaminister Theresa May kutsus reedel Euroopa Liitu üles saavutama uus kokkulepe, et vältida piiri teket Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahele. Lisaks nõudis May Brüsselilt kiiret vastust nn valgele paberile, et vältida Brexiti-leppe ebaõnnestumist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLigi veerand miljonit inimest käis Pariisis Eesti kunstiga tutvumas\n\n## Põhitekst:\n\n\"Näitus Orsay's on kahtlemata olnud erakordne ja suurejooneline võimalus meie kunsti tutvustamiseks,\" võtab näituse kokku Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme. \"Muuseum, kus on esindatud modernismi olulisemad teosed, on parim keskkond, kus meie 19.–20. sajandi vahetuse kunstiteoseid eksponeerida. Näitus tekitas prantslaste seas suurt huvi ja vastukaja, trükitud oli põhjalik ja hästi illustreeritud kataloog, mille müük samuti edukaks osutus. See teeb väga õnnelikuks!\"\n\nRahvusvaheline näitus sündis koostöös nelja Baltikumi muuseumiga: Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Leedu Kunstimuuseumi ja M. K. Čiurlionise nimelise Rahvusliku Kunstimuuseumiga. Pariisi jõudis kokku 150 teost Baltimaade kunstiloo märgilistelt autoritelt, Eestist Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik jt. Pärast Pariisi väljapanekut tuleb näitus sügisel esmalt Eestisse, Kumu kunstimuuseumisse ning seejärel saab seda lähiaastatel näha ka Lätis ja Leedus.\n\nNäitus toimub osana Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidustuste rahvusvahelisest programmist, mille jooksul toimub juubeliaastal rohkem kui 100 üritust üle kogu maailma. Eesti Kunstimuuseumi rahvusvahelise suuna programm alustas eelmisel aastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise algusega, mille raames jõudis Eesti Kunstimuuseumi ja välisprogrammi koostöös Brüsseli kunstikeskusesse Bozar Eesti kaasaegse kunsti näitus \"Ekraani arheoloogia. Eesti näide\" ja Rooma muuseumisse Galleria Nazionale d'Arte Moderna e Contemporanea Konrad Mägi suurnäitus.\n\nKäesoleva aasta jaanuaris avati Washingtonis koostöönäitus \"Michel Sittow. Eesti maalikunstnik renessansiajastu Euroopa õukondades\" koostöös sealse Rahvusgaleriiga ning 8. juunist saab seda näha ka Kumu kunstimuuseumis. Näitus \"Ekraani arheoloogia\" avati Kumus 6. juulil ning näitust \"Konrad Mägi\" on oodata 24. augustist.\n\nValiku näitusel esindatud eesti kunstnike töid ja näituse tunnusvisuaali saab näha siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval, 16. juulil sulgus Pariisis Orsay muuseumis näitus \"Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis\". Näitusel väljas olnud Eesti, Läti ja Leedu sümbolistlikku kunsti alates 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastateni käis uudistamas üle 236 000 külastajat. Oktoobrist saab seda näitust näha juba Kumu kunstimuuseumis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUEFA karikate ringreis algab täna\n\n## Põhitekst:\n\nMeistrite liiga, Euroopa liiga ja Superkarika hinnalised trofeed jõuavad seitsmesse linna üle Eesti, kui kõigil huvilistel on võimalik Premium liiga kohtumiste raames karikaid oma silmaga näha ja nendega pilti teha. Kaks tundi enne iga mängu avatakse festivaliala, kus kõik kolm karikat on vaatamiseks väljas.\n\nLisaks on suurematel ja väiksematel huvilistel võimalik panna ennast proovile erinevate jalgpalliliste harjutuste ja ülesannetega, kohal on päevajuht ja põnevad külalised. Igal festivalil loositakse välja pääse kahele 15. augustil Tallinnas toimuvale UEFA Superkarika kohtumisele.\n\nKarikate ringreisi raames toetatakse ka vähiravifondi \"Kingitud elu\". Kõigil mängudel, kus Euroopa klubijalgpalli ihaldatuimad karikad väljas on, kogutakse annetusi vähiravifondi toetuseks, lisaks panustavad klubid pool piletimüügist saadud tulu fondi. Kokkuleppel klubiga võivad toimuda ka heategevuslikud oksjonid.\n\nKarikate ringreisi ajakava:\n\nA. Le Coq Arena: 20. juulil kell 17.30, mängu algus kell 19.30 Tallinna FC Flora – Viljandi JK Tulevik\nKalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak: 21. juulil kell 14.00, mängu algus kell 16.00 JK Tallinna Kalev – FC Kuressaare\nKadrioru staadion: 22. juulil kell 14.00, mängu algus kell 16.00 Tallinna FCI Levadia – Paide Linnameeskond\nKuressaare linnastaadion: 25. juulil kell 17.00, mängu algus kell 19.00 FC Kuressaare – Vaimastvere SK Illi*\nViljandi linnastaadion: 27. juulil kell 17.30, mängu algus kell 19.30 Viljandi JK Tulevik – JK Tallinna Kalev\nNarva Kreenholmi staadion: 4. augustil kell 14.00, mängu algus kell 16.00 JK Narva Trans – Paide Linnameeskond\nHiiu staadion: 5. augustil kell 14.00, mängu algus kell 16.00 Nõmme Kalju FC – JK Tallinna Kalev\nPaide linnastaadion: 10. augustil kell 17.00, mängu algus kell 19.00 Paide Linnameeskond – Tallinna FC Flora\nTartu Tamme staadion: 11. augustil kell 14.00, mängu algus kell 16.00 Tartu JK Tammeka – Viljandi JK Tulevik\nPärnu Rannastaadion: 12. augustil kell 14.00, mängu algus kell 16.00 Pärnu JK Vaprus – JK Tallinna Kalev\n\n* karikavõistluste kohtumine\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "UEFA karikate ringreisi esimeseks peatuseks on tänane Premium liiga kohtumine Tallinna FC Flora – Viljandi JK Tulevik. Karikate ala avatakse 17.30, kohtumine algab kell 19.30. Mäng näeb ka ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKosmikuid asendab Kõmmari surma järel Ostrova festivalil Metsatöll\n\n## Põhitekst:\n\n\"Aga olgu see, Kõmmari, nüüd viimane kord, kui me su hädast välja aitame. Seekord me veel tuleme ja mängime su eest, järgmine kord pead end kuidagi isiklikumalt välja vabandama,\" kirjutas Metsatöll südamlikus postituses Facebookis.\n\nMetsatöll esineb Ostrova festivalil 21. juulil Ostroval kell 22.00.\n\nLohusalu Rock raames toimuma pidanud Kosmikute kontsert 2. augustil jääb ära.\nKorraldaja on andnud teada, et PDF-piletid ostetakse tagasi automaatselt Piletilevi kontori poolt seitsme tööpäeva jooksul. Tavapiletid ostetakse kõikides Piletilevi müügipunktides, välja arvatud Circle-K teenindusjaamadest.\n\nKosmikud ei esine ka 18. augustil Ruhnu Rahu festivalil. Korraldaja sõnul antakse kontserdikava muudatustest teada ürituse sotsiaalmeedialehel.\n\nSamuti jääb ära septembri esimesse päeva plaanitud Kosmikute kontsert Pühaste pruulikojas Tartus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Traagilise sündmuse tõttu toimus muudatus Ostrova kontsertõhtu programmis. Laupäeval esineb kontserdiõhtul Kosmikute asemel Metsatöll.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump ähvardas kehtestada imporditollid kõikidele Hiina toodetele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olen valmis minema viiesajani,\" ütles Trump usutluses CNBC-i saatejuhile Joe Kernenile, viidates sellele, et möödunud aastal eksportis Hiina USA-sse 505,5 miljardi väärtuses kaupasid.\n\n\"Ma ei tee seda poliitika pärast, ma teen seda, sest see on meie riigile hea,\" lisas Trump. \"Hiina on meid liiga kaua riisunud.\"\n\nPärast nädalaid kestnud viljatuid läbirääkimisi kehtestas USA juulis 25-protsendilise imporditollid 34 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele, millele Hiina vastas koheselt samas ulatuses imporditollidega, süüdistades seejuures USA-d \"ajaloo suurima kaubandussõja alustamises\".\n\nLisaks sellele on Ühendriikidel ülevaatamisel imporditollid veel 16 miljardi väärtuses kaupadele, mis võivad lähiajal ka jõustuda.\n\nUsutluses ütles Trump järjekordselt ka, et Hiina kasutab kaubanduses Ühendriike ära ning imporditolle tuleb kehtestada riiklike huvide kaitsmiseks.\n\nLisaks suurele väliskaubanduse ülejäägile on USA president Hiinale ette heitnud ka süstemaatilist autoriõiguste rikkumist ning USA ettevõtete tehnoloogiate varastamist.\n\n\"Ma ei taha, et nad hirmul oleks. Ma tahan, et neil hästi läheks,\" ütles Trump Hiina kohta. \"Mulle tõesti väga meeldib president Xi [Jinping]. Kuid see on väga ebaaus, mis toimub.\"\n\nTrump: minust võib saada Putini kõige hullem õudusunenägu\n\nTrump kordas intervjuus ka oma varasemat seisukohta, et Venemaaga hästi läbi saamine oleks USA jaoks suurepärane asi, kuid rõhutas, et kui suhtest asja ei saa, kujuneb temast kolleeg Vladimir Putini jaoks \"kõige hullem vaenlane, kes tal on eales olnud\".\n\n\"Ma oleksin tema kõige hullem õudusunenägu, kuid ma ei usu, et see nii läheb. Ma tegelikult arvan, et meil saab olema hea suhe,\" selgitas ta.\n\nTrump kritiseeris taas ka oma eelkäijat ning leidis, et president Barack Obama oli Venemaa suhtes \"nõrguke\". Tema aga olevat olnud Venemaa vastu karmim, kui ükski president juba pikki aastaid.\n\nNEW — President Trump tells CNBC: Obama was a 'patsy' for Russia, 'I'll be the worst enemy' Vladimir Putin has ever had if relationship 'doesn't work out' https://t.co/taDZiXtZX7 pic.twitter.com/PXHuk4Nzea\n\n— CNBC Now (@CNBCnow) July 19, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendriikide president Donald Trump teatas neljapäeval, et on vajadusel valmis kehtestama imporditollid kõikidele Hiina kaupadele, mille impordi koguväärtus ulatus mullu 505,5 miljardi dollarini.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskva esindaja ei taganenud saatkonna solvangust Krištafovitši pihta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma ei tea juhtunu detaile, kuid üldiselt on loogika selline: kui kommentaar on avaldatud saatkonna ametlikul kontol või inimese kontol, kes on volitatud pressiga suhtlema, siis võib seda lugeda ametlikuks,\" ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova intervjuus ajalehele Kommersant.\n\nVenemaa saatkonna vaidlus sotsiaalmeedias Krištafovitšiga, kes oli Venemaad võrrelnud natsi-Saksamaaga, päädis 18. juunil saatkonna kommentaariga, et kui poleks olnud Nõukogude vägesid, oleks Krištafovitšist tehtud lambivari või keedetud seep. \"Kui ei oleks olnud Nõukogude vägesid, siis parimal juhul oleksite lambivari, aga halvemal juhul seep,\" vastas saatkond Krištafovitšile, viidates nii Krištafovitši väidetavale juudi päritolule.\n\nVenemaa ametlik esindaja ei näinud sellises kommentaaris probleemi, ka siis, kui Kommersandi ajakirjanik fraasile otsesõnu viitas.\n\n\"Ma ei näe vajadust sellele kuidagi reageerida: siin ei olnud mingisugust solvangut või moonutust. Palju tähtsam on juhtida tähelepanu märksa enam silmatorkavatele asjadele - sellistele nagu vene keele tõrjumine Balti riikides, kus seda räägib arvestatav osa elanikkonnast, minu poolt juba viidatud mälestusmärkide teisaldamine, mis on pühendatud inimestele, kes andsid oma elu Euroopa eest või meie ühise ajaloo ümberkirjutamine,\" loetles Zahharova.\n\n\"Aga meenutada seda, et veel 75 aastat tagasi olid Euroopas ettevõtted, mis valmistasid inimnahast lambivarjusid, on vajalik selleks, et see ei korduks,\" lisas Vene välisministeeriumi ametlik esindaja.\n\nKrištavovitši sõnul soovis ta Venemaa saatkonnast tõendit russofoobide nimekirja kandmise kohta, mille väljastamisest saatkond Krištafovitši hinnangul ebaviisakalt keeldus. \"Mina ütlesin, et kahju küll. Et kui 30-ndatel oleks näiteks Kolmanda Reichi suursaadik Moskvas kellegile andnud tunnistuse, et kodanik see ja see on natsifoob ja Hitleri isiklik vaenlane, siis praegu oleks selline tunnistus väga huvitava ajaloolise väärtusega. Ja sellele järgnes selline kommentaar veel ebaviisakamal moel,\" rääkis Krištafovitš.\n\nKrištafovitš sõnas, et ta ei ole rahvuselt juut, kuid jälestab antisemitismi. \"Mul ei ole ühtegi põhjust end juudiks pidada, ei ole ühtegi esivanemat, kellel oleks kasvõi natuke juudi verd. Aga valveantisemiidid ikka peavad mind juudiks ja mul on ainult hea meel selle üle. Ma olen suur juudi kultuuri austaja ja võtan selliseid \"etteheited\" alati komplimendina. Ning ma muidugi jälestan antisemitismi,\" ütles ta juunis BNS-ile.\n\nVenemaa on vastuseks Eesti kehtestatud viisakeelu nimekirjale pannud Krištafovitši koos mitmete teistega niinimetatud russofoobide nimekirja, mille alusel on talle keelatud sisenemine Venemaa territooriumile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et Vene saatkonna ametlikul veebikontol juunis ilmunud solvang Eesti poliitaktivisti Jevgeni Krištafovitši pihta on riigi ametlik seisukoht.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEsmaspäeval algab Tallinnas Reidi tee ehitus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Esmaspäeval alustatakse tulevase Pikksilma tänava kohal teesüvendi rajamisega. Ja paralleelselt algavad tööd Pirita tee ääres,\" ütles Aas ERR-ile.\n\nAas märkis, et liiklust see esilagu väga suuresti häirima ei hakka, sest Reidi tee kulgeb suures mahus tühermaal.\n\n\"Niikaua, kuni on Gonsiori tänav kinni, püüame hoida Pirita tee võimalikult lahti. Kõigepealt suuremad tööd on teesüvendid, kaldakindlustused, mis hakkavad kohe pihta. Ja loomulikult kõikide trasside ehitus. Reidi tee on ka oluline selle koha pealt, et ta aitab ära lahendada Tuukri tänava uputuste küsimuse suurvihmade ajal. Tulevad sadevee kollektorid ja ülepumplad. Ja need tööd on kindlasti sellised, mis liiklust ei sega,\" rääkis Aas.\n\nKui aga Gonsiori tänav novembris lõpuks valmis saab, tuleb liikluspiiranguid päris palju.\n\n\"Eks tööde käigus tuleb neid piiranguid päris palju. Kuna Russalka ristmik ehitatakse ümber praktiliselt täies mahus, siis kindlasti liiklusele see jälje jätab,\" sõnas Aas.\n\n\"Reidi tee on ühelt poolt suur projekt, mis puudutab kergliiklusteid, rannapromenaadi, teiselt poolt on see sadamasse väljapääsutee ja loomulikult on see alternatiiv tänasele Narva maanteele kesklinna suunas. Kui me tahame ellu viia peatänava projekti, siis Reidi tee ehitus kindlasti on ääretult oluline,\" ütles Aas veel lõpetuseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuleva nädala esmaspäeval alustatakse Tallinnas Reidi tee ehitustöödega. Linnapea Taavi Aas ütles, et niikaua kuni Gonsiori tänav veel kinni on, Pirita teel liiklust ei piirata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJaanimaa koduklubi alustas uut hooaega võidukalt\n\n## Põhitekst:\n\nMullu kõrgliigast välja langenud N-Lübbecke mängib tänavu esiliigas ning eelmisel hooajal omakorda esiliigaga hüvasti jätma pidanud Eintracht esineb tänavu Saksamaa tugevuselt kolmandas liigas, vahendab Käsipall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käsipallur Dener Jaanimaa koduklubi TuS N-Lübbecke alistas esimeses hooajaeelses kontrollkohtumises Hildesheimi Eintrachti 34:27 (16:16). Jaanimaa arvele kanti kaks tabamust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi võimud: metsapõlengud võivad veel hullemaks minna\n\n## Põhitekst:\n\nLöfven külastas neljapäeval piirkonda, mis on põlengute tõttu kõige rohkem kannatada saanud ning kirjeldas olukorda ekstreemsena, vahendab The Local.\n\nPeaminister märkis, et Rootsile on kriisiabi saatnud paljud Euroopa Liidu riigid, sealhulgas Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Leedu. Lisaks on Rootsit aidanud ka Norra. Itaalia ja Prantsusmaa on näiteks saatnud või saatmas kustutuslennukeid.\n\n\"Meie koostöö EL-i ja naaberriikidega on väga hästi töötanud,\" ütles peaminister.\n\nHinnanguliselt on põlengutes hävinud kaks miljonit kuupmeetrit metsa 600 miljoni Rootsi krooni ehk ligi 58 miljoni euro väärtuses. Erinevad tulekahjud erinevates riigi osades hakkavad tuletõrjujatele üle jõu käima.\n\n\"Rootsi päästeteenistused on kõige keerulisemas ja raskemas olukorras, milles nad kunagi olnud on,\" ütles Eliassen ja lisas, et olukord võib veelgi hullemaks minna ning et seda võimalust ei tohiks alahinnata.\n\nSellel suvel on ilm Rootsis olnud erakordselt kuiv ning selle tõttu pole ka paljusid tulekahjusid enne vihma võimalik lõplikult kustuda. Tuletõrjujad tegelevad tulekahjude piiramise ja leviku aeglustamisega.\n\n\"See võib nädalaid aega võtta ja praegu on ka risk, et äikesetormid ja tuuled teevad olukorda hullemaks,\" sõnas Eliasson pressikonverentsil.\n\nPäästeametist tegeleb kolmes regioonis tulekahjudega 700 inimest ning relvajõududest 500 inimest. Lisaks on sajad Punase Risti vabatahtlikud oma abi pakkunud.\n\nPaljud tulekahjud on alguse saanud ühekordsetest grillidest, mida seaduse järgi ei tohi paljudes Rootsi piirkondades sellise ilmaga kasutada.\n\nThe wildfires that are ravaging several areas of #Sweden are unfortunately very visible from Space... Here are three views of the area around Enskogen and Kårgöle captured yesterday by our #Sentinel2???????????? #skogsbrand #DIY https://t.co/KFzRYjCcWV pic.twitter.com/dVJboWT5Nl\n\n— Copernicus EU (@CopernicusEU) July 20, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi peaminister Stefan Löfven ütles reedehommikusel pressikonverentsil koos Rootsi tsiviilkaitseameti juhi Dan Eliassonga, et riigis on umbes 50 erinevat suurt metsapõlengut.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSuvelugemine. Sel suvel tuleb lugeda läti kirjandust!\n\n## Põhitekst:\n\nSel suvel tuleb lugeda läti kirjandust! Ütlesin küll saatesarja alguses, et keskendun peamiselt kodumaisele kirjandusele, kuid \"peamiselt\" ei tähenda \"ainult\". Liiati on Läti meile lähedal ning sealt õlle tassimise kõrval või asemel võiks tunda huvi ka lõunanaabrite kultuuri vastu.\n\nEestis valitses pikalt seis, mil läti kirjandust tõlgiti ülivähe. Vastupidi oli seis vaid pisut parem, sest lätlasi on näiteks alati huvitanud Eesti lasteraamatud. Kuid nüüd on olukord mõlemat pidi vaikselt paranemas ja nii on viimasel ajal minugi lugemislauale sattunud läti kirjandust.\n\nKõige viimane lõunanaabrist kirjaniku teos, mida lugesin, on Inga Gaile romaan \"Klaas\". Ilmus see Aive Mandeli tõlkes tänavu kevadel Loomingu Raamatukogus. Žanrilt on tegu ajalooromaaniga. Lätis anti see välja 2016. aastal sarjas \"Meie. Läti, XX sajand\", kus avaldati kaksteist romaani, milles eri kirjanikud keskendusid Läti 20. sajandi ajaloole.\n\nGaile \"Klaas\" räägib 1930ndate lõpust ning puudutab üht huvitavat ja valusat valdkonda: eugeenikat ja vaimuhaiguste ravi. Teadupärast muutus eugeenika ehk rahvatõu parandamine 30ndatel käsikäes totalitarismi esiletõusuga väga aktuaalseks ning selle siirded jõudsid ka Balti riikidesse. 1938. aastast hakkas näiteks Lätis kehtima steriliseerimisseadus, mille eesmärgiks oli takistada väheväärtuslikeks nimetatud inimeste – eelkõige peeti silmas vaimuhaigeid, aga mitte ainult – paljunemine. See on keeruline ja ebamugav teema, millele Gaile läheneb südamliku nukrusega.\n\nKes otsib aga midagi muud, siis julgen soovitada Jānis Joņevsi romaani \"Jelgava '94\", mis ilmus möödunud aastal Mikk Grīnsi tõlkes kirjastuses Randvelt. Raamat võeti juba Lätis väga hästi vastu ning sai 2014. aastal ka Euroopa Liidu kirjandusauhinna. Põhjusega.\n\nTegu on lõbusa, huvitava ja vahva looga noorte elust 90ndate keskpaiga Jelgavas. Siit saab teada kõik, mida olete tahtnud eales teada Läti metal-muusika kohta ja enamgi veel. Kuid ei maksa end hirmutada lasta – see pole siiski raamat, mis kõnetab ainult vastavat subkultuuri. See on ikkagi romaan teismeeast ja täiskasvanuks saamisest. Lihtsalt hargneb tegevustik raskemast muusikast huvituvate inimeste miljöös, mis muudabki \"Jelgava '94\" originaalseks.\n\nJaa, tuleb nõustuda Ilona Martsoniga, kes aprilli lõpul Sirbis tõlget ja tõlkijat nahutas. Tõesti on teose eesti keel kohati kummaline. Kuid eks see ole ka Mikk Grīnsi esimene tõlketöö.\n\nLäti nüüdiskirjandusest rääkides ei saa mööda Nora Ikstenast ja Māra Zālītest. Ikstena on üks tuntumaid ja tunnustatumaid Läti autoreid. Eesti keeles on tema sulest ilmunud kolm romaani - \"Elu pühitsus\", \"Neitsi õpetus\" ja nüüd, 2018. aastal \"Emapiim\". Kõik nad räägivad ühel või teisel viisil naiseks olemisest ja naise elust 20. sajandi Lätis. 2015. aastal Lätis ilmunud \"Emapiima\" müüdi esimese hooga üle 20 000 eksemplari, nii et tegu on tõelise bestselleriga. Kuigi raamat kõneleb üsna rasketest teemadest – emadusest ja emaarmastuse puudumisest – on see kirjutatud lihtsalt, ladusalt ja kaasahaaravalt.\n\nKõik see, mis rääkisin Ikstena tuntusest ja tunnustatusest kehtib veelgi suuremal määral Māra Zālīte kohta – ta on auhinnatud nii kodu- kui välismaal ning Zālīte romaane loevad lätlased katkematu huviga. 2015. aastal ilmus viimaks ka üks tema teos, 311-lehekülje paksune \"Viienäpu\" Hannes Korjuse tõlkes juba mainitud kirjastuses Randvelt eesti keeles. Eesti lugejale võib selle romaani kokku võtta kõige lihtsamalt nii – tegu on Läti \"Seitsmenda rahukevadega\". Päriselt ka.\n\nKes tahaks aga sukelduda veel kaugemasse ajalukku, siis juba üksteist aastat tagasi, 2007. aastal anti välja Jānis Lejiņši mahukas, pea neljasajaleheküljeline ajalooromaan \"Pitser punasel vahal\", mis räägib 12. sajandi Läti ajaloost. Kirjastuses Eesti Raamat ilmunud teos jäi eelviimaseks viljaka läti kirjanduse tõlkija, 2012. aastal lahkunud Kalev Kalkuni eestinduseks – päris viimane tema tõlge oli muide Ikstena \"Neitsi õpetus\", mis ilmus eesti keeles 2011. aastal.\n\nAga jah, kuigi mahukas \"Pitser punasel vahal\" pole just rannaraamat, võib see olla teistmoodi suveraamat – selline, mille lugemine võtabki suure osa järelejäänud suvest. Ja miks ka mitte.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 29. juunist on reedeti \"Vikerhommiku\" eetris rubriik \"Suvelugemine\", kus Peeter Helme annab lugemissoovitusi suviste olemiste kõrvale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia siseminister kaebas \"Gomorra\" autori kohtusse\n\n## Põhitekst:\n\nSaviano on olnud päremäärmusluses süüdistatud erakonna Liiga juhi Salvini üks suuremaid kriitikuid, vahendas AFP.\n\nKirjanik on pärast organiseeritud kuritegevusest rääkiva raamatu avaldamist 2006. aastal elanud politsei relvastatud kaitse all, sest on saanud Campania piirkonna maffiaorganisatsioonilt Camorra tapmisähvardusi.\n\nMöödunud kuul teatas Salvini, et Itaalia võimud peavad hindama, kas Saviano elu on ikka veel ohus. Kirjanik teatas, et Salvini ähvardab teda maffiastiilis.\n\n\"Ma kaebasin Saviano kohtusse, nagu ma lubasin. Ma talun kriitikat, kuid ma ei luba kellelgi öelda, et ma aitan maffiat,\" kirjutas Salvini Twitteris, viidates ka sellele, et teda süüdistati lapse surma üle rõõmustamises.\n\nSelle nädala alguses lisas Saviano Twitterisse pildi surnud naisest ja lapsest, kes ulpisid Vahemeres ning küsis \"kui suure rahulduse\" immigrantidevastane siseminister sellest pildist sai.\n\n\"Viha, mille olete külvanud, kukutab teid troonilt,\" lisas Saviano sinna juurde.\n\nSaviano ütles kohtusse kaebamise peale, et minister \"kardab kriitilisi arvamusi\":\n\n\"Kohtus pannakse Salvini tõtt rääkima,\" lisas kirjanik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia siseminister Matteo Salvini ütles neljapäeva õhtul, et ta esitas \"Gomorra\" autori Roberto Saviano vastu kohtusse hagi, kus süüdistab meest laimamises.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikogu õiguskomisjon koguneb erakorraliselt arutama idapiiri küsimust\n\n## Põhitekst:\n\nIsamaaliitu kuuluv õiguskomisjoni Raivo Aeg ütles, et tegemist oli keskerakondlasest komisjoni esimehe Jaanus Karilaiu ettepanekuga. Ta lisas, et probleeme on, kuid õiguskomisjon erakorraliselt neid lahendada ei saa, seda peab tegema valitsus.\n\n\"Kui peaks ilmnema seadusandlikud puudujäägid, siis see oleks riigikogu pädevus,\" lausus Aeg.\n\nAegi sõnul tekitab temas isiklikult kummastust idapiiri väljaehitamise järk-järguline kallinemine. \"Nagu mingi hämamine toimub, et summad aja jooksul suures ulatuses muutuvad, aga samas on tegemist ikkagi Euroopa Liidu välispiiriga Venemaa vahel,\" nentis Aeg. \"Piir peab toimima.\"\n\nTa lisas, et mõelda tuleb ka rahastamise allikate peale ja koostööle Läti ja Leeduga. \"Meil on ju ühine piir Euroopa Liiduga,\" sõnas Aeg, kelle hinnangul võiks piiriehitusele seoses rändekriisiga lisaraha tulla ka Euroopa Liidust.\n\nRiigikogu aseesimees ja endine siseminister Kalle Laanet teatas, et on seisukohal, et turvaline idapiir tuleb välja ehitada nii kiiresti kui võimalik.\n\n\"Neljapäevasel valitsuskabineti istungil jõudis Keskerakonna valitsus idapiiri suhtes seisukohale, et arutelusid tuleb jätkata. See segadus tuleb lõpetada ja selgelt välja öelda, mis ajaks turvaline piir ehitatakse, mis see maksab ja mida me selle raha eest saame,\" vahendas Reformierakond Laaneti seisuhohta.\n\nLaanet väitis, et ametisolev valitsus on idapiiri ehitamise otsuse tegemisel olnud sama otsustamatu nagu varem magusa- ja automaksu või alkoholiaktsiis küsimustes. \"Kord piir ehitatakse, siis lükatakse selle otsustamine jälle edasi. Samal ajal ei saa keegi, alustades riigikontrollist ja lõpetades avalikkusega, aru, mida me 320 miljoni euro eest saame ja miks just sellist piiri vaja on.\"\n\nTa lisas, et opositsioonis olev Reformierakond on seisukohal, et turvatunnet puudutavatele küsimustele tuleb leida selged lahendused ja ka raha nende elluviimiseks.\n\n\"Eesti ja Euroopa Liidu välispiir võib maksta 200, 300 või ka 400 miljonit, oluline on, et see lõpuks valmis ehitatakse. Praeguse valitsuse puhul jääb mulje, et midagi hakatakse otsast küll tegema, aga kas see ka valmis saab, pole kindel. Ometi saame kõik aru, et poolikust piirist pole kasu mitte kellelegi. Eriti piinlik on selle kõige kõrvale kuulda juttu, et tänases segaduses on kuidagi süüdi Reformierakond. Jah, Reformierakond ütles aastal 2014 välja, et turvaline idapiir tuleb välja ehitada ja kui me oleme järgmises valitsuses, siis me seda kindlasti ka teeme,\" teatas Laanet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu õiguskomisjon koguneb teisipäeval erakorralisele istungile, mille päevakorras on riigipiiri väljaehitamisega seonduv - maksumus, ajagraafik ning kaadriprobleemid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAndres Jaadla jätkab rahvusvahelise sumoliidu juhtkonnas\n\n## Põhitekst:\n\nJaadla on üks kahest Euroopa esindajast IFS-i kõrgetasemelises juhtkonnas, koos Euroopa sumoföderatsiooni presidendi Dariusz Rozumiga (Poola), kellele kuulub tema ametikohast tulenevalt kontinentaalse asepresidendi koht.\n\nAndres Jaadla sõnul on see suur tunnustus Eesti sumole ja osutab pressiteate vahendusel, et väikese riigina oleme suutnud võita rahvusvahelise usalduse ning näidanud end võimekate organisaatoritena rahvusvahelisel tasandil.\n\n\"Eesti on lähiaastatel Euroopa sumo juhtriik, kus toimuvad kahed suurvõistlused – käesoleva aasta oktoobris Rakveres noorsoo (U-14, U-16, U-18) EM ja tuleva aasta aprillis Euroopa meistrivõistlused (U-21, U-23 ja täiskasvanud) Tallinnas,\" lisas Jaadla.\n\nKuueliikmelisse IFS-i sportlasnõukogusse valiti Haapsalu raskekaallane Keiro Raudkats.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna Taiwanil Taoyuanis algava sumo MM-i raames toimunud rahvusvahelise sumoföderatsiooni kongressil valiti Eesti sumoliidu president Andres Jaadla taas IFS-i direktorite nõukogusse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome valitsussektori võlg langes alla 60 protsendi SKP-st\n\n## Põhitekst:\n\nPerioodil jaanuarist maini oli Soome avaliku sektori võlg 59,8 protsenti, eelnenud kvartalis ehk 2017. aasta oktoobrist detsembrini oli see 61,3 protsenti, vahendas Eurostati andmeid ajaleht Helsingin Sanomat.\n\nValitsussektori võla kahandamine on olnud Soome praeguse valitsuskoalitsiooni üks olulisemaid eesmärke. Võlga on vähendanud eelkõige Soome tugev majanduskasv, mis järgnes erakordselt kaua kestnud surutisele.\n\nSoome keskpank märkis juuni keskel, et soome majanduskasvu hoogustab rahvusvahelise majanduse tugev seis, mis hoiab üleval ka ekspordi kasvu. Viimaste aastate mõõdukas palgakasv on samuti parandanud ekspordi konkurentsivõimet.\n\nEuroopa majandus- ja rahaliidu aluseks oleva leppe kohaselt ei peaks EL-i riigi valitsussektori võlg ületama 60 protsenti SKP-st. Soome ületas selle piiri 2014. aasta neljandas kvartalis.\n\nParaku ei täida suur osa liikmesriikidest hetkel seda tingimust. Eurotsooni kuuluvast 19 liikmesriigist on valitsussektori võlg üle 60 protsendi SKP-st 11 riigis.\n\nKogu eurotsooni valitsussektori võlg oli lausa 86,8 protsenti SKP-st. Näiteks Saksamaa puhul käesoleva aasta esimeses kvartalis 62,9 protsenti SKP-st.\n\nEndiselt on olukord kõige hullem Kreekas, kus valitsussektori võlg oli eelpool mainitud ajavahemikus 180,4 protsenti SKP-st. Itaalias 133,4, Portugalis 126,4 ja Belgias 106,3 protsenti SKP-st.\n\nKõige väiksema valitsussektori võlaga liikmesriigiks oli Eesti, kus see näitaja oli käesoleva aasta esimeses kvartalis 8,7 protsenti SKP-st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsussektori võlg langes käesoleva aasta esimeses kvartalis alla 60 protsendi SKP-st, Euroopa Komisjoni statistikaamet Eurostat raportist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOma isa surnuks pussitamises süüdistatav mees astub kohtu ette\n\n## Põhitekst:\n\nSüüdistuse järgi lõi 33-aastane mees 22. veebruaril Narvas Kangelaste tänaval asuvas korteris joomingu käigus oma isale noaga kaela, mistõttu too suri.\n\nPolitsei võttis mehe kinni ning alates 22. veebruarist viibib ta vahi all.\n\nKohus arutab kriminaalasja 21. augustil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viru ringkonnaprokuratuur saatis kohtu ette mehe, keda süüdistatakse ühise joomingu ajal tekkinud tülis oma isa surnuks pussitamises.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSel reedel Sirbis väekirjad, festivalid ja Läti kirjandus\n\n## Põhitekst:\n\nValle-Sten Maiste: \"Vajame enam solidaarsust\". Intervjuu Margus Otiga.\n\nMaiste: Palun esmalt, et küsiksid endalt nagu Nietzsche, kuidas saadakse selleks, mis ollakse? Vastama ei pea tingimata nietzschelikult, küll aga oleks huvitav, kui kirjeldaksid enese kujunemist \"Väekirjade\" mõisteid ja kontseptsioone kasutades. Millised on olnud Su elu olulised impulsid, kust pärinevad Su erakordne vaimne võimekus, väljapeetud väärikas väljenduslaad, aga samas ka arenenud õiglustunne ja empaatiavõime erinevate, sh madalusse määratud ühiskonnakihtide murede suhtes?\n\nOtt: Olen enda jaoks kirjeldanud kolme singulaarsust: kui ma 4-aastasena teadvustasin enda ajalikkust (kirjeldasin seda ühel kohtumiseli), kui teismelisena armusin klassiõesse ja kui 22-aastaselt öövahina töötades lugesin Heideggeri \"Olemist ja aega\". Igaüks avas ühe olemise mõõtme. Kui lähemalt vaadata, siis saab muidugi eritleda rohkemaid singulaarsusi. Need ongi lahknemised, eristumised, keerustumised, millest \"Väes\" juttu; seotud meele-märkuse ja armastusega.\n\nErakordne vaimne võimekus seisneb suures annuses rumaluses ja naiivsuses. Kui oleksin targem ja vähem naiivne, nägemani läbi oma puudusi, siis ma muidugi ei kirjutaks nii palju. Põhiline on siin huvi: kui on piisav huvi millegi vastu, siis sa pühendud sellele, \"pingutad pingutamata\". See on samuti seotud piiratusega: vaimustud millestki ja unustad kõik muu ära.\n\nLeo Luks: \"Ontoloogiline pühak\"\n\nIlma suurema kärata on lõpule jõudnud eesti filosoofias enneolematu protsess: napi nelja aasta vältel on Margus Ott ilmutanud 6 köidet väekirju, mahult 2267 lk. Kvantitatiivselt on Ott selle vägitükiga minu teadmiste põhjal tõusnud kõigi aegade produktiivsemaks eesti keeles kirjutavaks filosoofiks. Tasub rõhutada, et tegemist ei ole pika aja vältel kirja pandud elutöö publitseerimisega, autor on varastes 40-ndates ning enamik tohutust tekstimassiivist on loodud küllaltki lühikese aja vältel … Seega on Oti loometeel toimunud viimasel kümnendil hämmastav plahvatus, mida ei saa seletada tõlketegevuse raugemisega (mainitud perioodi jäävad mitme suurteose, näiteks Deleuze'i \"Erinevuse ja korduse\" ning Spinoza \"Eetika\" tõlked).\n\nReet Varblane: \"Ei ole pühendumist, ei ole midagi\"\n\nPeipsi ääres Sibula tee päris lõpus viis aastat tegutsenud Voronja galerii on kogunud üha enam populaarsust.\n\nJuba kümmekond aastat ei ole Eesti kunstisuves olnud ühte suurt ja võimast, vaat et kogu kunstivälja päevaks või isegi paariks ühendavat sündmust. Nii nagu olid 1990ndate teisel poolel Saaremaa biennaalid või ka veel 2000ndate esimesel aastakümnel Rakvere \"Kananahk\" või selle jätkuüritusi Viinistul või Haapsalus. \"Kunstisuvi\", \"In Graafka\" ja mõned teisedki üldisemat huvi äratanud ettevõtmised küll elavad, aga needki on loksunud pigem oma publikuga nišiettevõtmisteks. Kuid hapukurgihooajast ei saa meie kunstisuves küll kuidagi rääkida. Nii palju suuri rahvusvahelise haardega projekte, kui sellel suvel, pole ammu olnud, enamik neist kuuluvad lausa järjepidevate ettevõtmiste – biennaalide, triennaalide – alla, nagu staažikas Tallinna graafkatriennaal või XIII Balti triennaal, mis on esmakordselt vaadata kolme Baltimaa pealinnas, või suurejooneline esimene Riia biennaal või ülimenukas Michel Sittowi väljapanek Kumus. Kui siia juurde mõelda veel EV100 raames toimuvad ettevõtmised, kuhu huvilisi lahkelt eribussiga kohale viiakse, või siis kunstigurmaanide-professionaalide ajju ja reisiplaanidesse kinnistunud suurprojektide peale nagu Manifesta Palermos või Berliini biennaal, siis peaks olema kunstihuviliste nälg küll kustutatud.\n\nHannes Korjus: \"Kuidas läheb läti raamatul?\"\n\nVäga menukas on Läti raamatupoodides ajalooromaanide sari, kuid sealne lugeja näib siiski eelistavat ennekõike praktilise suunitlusega teoseid. Läti Vabariigi 100. aastapäeva eel on paras aeg heita pilk lõunanaabrite kirjanduselule. Viimasel ajal on enim kõneainet pakkunud küsimus, kas raamatut saab nimetada tooteks, lätlaste etteaste Londoni raamatumessil, viimase kümnendi kirjandust käsitleva ülevaateteose ilmumine ning XX sajandi ajaloost kõnelevate romaanide sari.\n\nJohannes Lõhmus: \"Kinoarmastaja kinoarmastajatele festivali korraldamas\"\n\nEhsan Khoshbakht on 38aastane kinoarmastaja, filmitegija ja arhitekt. Ta on pärit pisikesest Kirde-Iraani külakesest, mille ainsas kinos näidati igal nädalal erinevat, enne 1979. aasta revolutsiooni tehtud rahvusvahelist filmi, kuna riigis kehtestatud tsensuur ei lubanud midagi uut näidata. Igal nädalal linastus kinos ainult üks vana film ja teist näidati kohalikus televisioonis. Ehsan vaatas need kõik ära ja sellest sündis tema tingimusteta armastus filmikunsti vastu. Nüüd on ta filmifestivali Il Cinema Ritrovato (Cinema Rediscovered ehk Uuesti avastatud kino) neljaliikmelise juhtkonna noorim liige, kunstiajakirja Underline peatoimetaja, tõlk ja džässikriitik. Ta usub jäägitult, et kino püsib igavesti.\n\nTuul Sepp: \"Enesetapu evolutsiooniline taust\"\n\nEvolutsioon ei ole ette näinud enesetappu kui lahendust meie elu probleemidele. See on inimliigile küllaltki ainuomane probleem ja põhjusi tulebki otsida meie eripärast võrreldes teiste loomaliikidega. Elusorganismidel esinevad tunnused on välja arenenud evolutsiooni tulemusena eesmärgiga suurendada organismide ellujäämisvõimalusi või sigimisedukust. Sellest lähtuvalt on raske ette kujutada evolutsioonilist seletust ennasthävitavale käitumisele. Geenid, mis põhjustavad suitsiidset käitumist, peaks looduslik valik ammu olema välja sortinud. Ometi on enesetapud ning nendeni viiv sügav depressioon tänapäeva ühiskonnas tõsisem probleem kui kunagi varem. Maailmas hinnatakse enesetappude arvu aasta kohta umbes miljoni ringis. Millise seletuse pakub enesetappudele evolutsioonibioloogia?\n\nKärt Summatavet, \"Meie visuaalne emakeel\"\n\nMõnd mustrit või rahvarõivaid vaadates näeme värve ja märke, märkidest kokku pandud mustreid. Oleme kindlad, et teame täpselt, mida näeme: hindame ning mõtestame nähtut omaenda teadmiste, oskuste, emotsioonide ja väärtushinnangute valguses. Rahvariided, mustrid, geomeetriliste märkidega vaibad, puusse lõigatud või põletatud märgid õllekannudel ja veimevakkadel, puna-valge mustriga kirivööd, Kihnu naiste kootud kindapaarid muuseumis ja käsitöökaupluses äratavad meis tundeid – kes rõõmustab ja vaimustub, kes põlastab või jääb ükskõikseks. Mis siin uut on? Kinnas on kinnas, sokk on sokk ning vöökirjaga võib kenaks kaunistada trükiseid, kodulehti, T-särke ja poekotte. Vanad mustrid on juba ammu kokku kogutud, kõik vajalik ja väärtuslik mäluasutustesse talletatud – võta eeskuju, kopeeri ja kasuta. Umbes nii alustan oma loenguid maailma eri paigus.\n\nArvustamisel\n\nMargus Ott, \"Väekirjad\" I – VI\n\nfestival \"Klaveri embuses\", Haapsalu vanamuusikafestival ning ooper-fresko \"Frida ja Diego\" Pärnu ooperipäevadel\n\nnäitused \"Olemise äär\" ja \"Singulaator\"\n\nAndrei Ponomarjovi \"Arhitekt-kunstnik Aleksandr Wladovsky: materjale loomingulise biograafia juurde\"\n\nXVI Veneetsia arhitektuuribiennaal ja XV \"Baltoscandal\"\n\nNora Ikstena romaan \"Emapiim\" ja Inga Gaile romaan \"Klaas\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tutvustame 20. juuli Sirpi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSpartaki peatreener hindab Berni taset Serviti omast paremaks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tahtsime saada vastaseks meeskonda, kes asub meie jaoks logistiliselt hea koha peal,\" ütles Spartaki peatreener Vassili Filippov väljaandele Sport-Ekspress. \"Selles mõttes meil vedas, sest Eestisse või Šveitsi pole keeruline reisida.\"\n\nFilippovi meelest on mullu Šveitsi liigas poolfinaali jõudnud Bern Servitist tugevam, vahendab Käsipall24.ee.\n\n\"Ma ei tea kummagi võistkonna reaalset taset, kuid hindan šveitslaste võimalusi paremaks, sest nende klubid osalevad regulaarselt Meistrite liigas ja EHF-i karikasarjas,\" lausus Filippov. \"Bernist saame ülevaate juba hooaja-eelsel turniiril Šveitsis, seniks aga vaatame videosid mängudest.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsev Eesti käsipallimeister Põlva Serviti alustab EHF-i karikasarja šveitslaste BSV Berni vastu. Edu korral kohtub Serviti järgmises ringis venelaste Moskva Spartakiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRicciardo oli Hockenheimis esimese vabatreeningu nobedaim\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Ricciardo peab mootoridetailide vahetuste tõttu startima pühapäeval võistlejaterivi lõpust, siis Red Bullile lisab optimismi Max Verstappeni kolmas aeg (+0,189).\n\nKahe Mercedese vahele pressis end ka Sebastian Vettel (Ferrari; +0,271), kes edestas Valtteri Bottast (+0,378). Seejuures kasutas sakslane pehmet rehvisegu, Mercedesed ja Red Bullid aga ultrapehmet.\n\nTreeningu jooksul suuri sündmusi ei juhtunud. Vaid soomlasel Kimi Räikkönenil (Ferrari) läks korra esimene ring pikaks ja sakslane Nico Hülkenberg (Renault) sõitis üle muru 12. kurvis.\n\nA strong session for Red Bull in Hockenheim\nWith Hamilton just a whisker off the top spot #GermanGP???????? #F1 pic.twitter.com/Ho8UsUN90e\n\n— Formula 1 (@F1) July 20, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 MM-etapil Hockenheimis näitas esimesel vabatreeningul kiireimat minekut austraallane Daniel Ricciardo (Red Bull; 1.13,525), kes edestas britt Lewis Hamiltoni (Mercedes) vaid nelja tuhandikuga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKõik Flow festivali esinejad on nüüdseks paigas\n\n## Põhitekst:\n\nNimekamatest tegijatest esinevad Flow festivalil näiteks:\nKendrick Lamar\nArctic Monkeys\nMs. Lauryn Hill\nPatti Smith\nLykke Li\nFleet Foxes\nAlma\nCharlotte Gainsbourg\nBonobo\nGrizzly Bear\nSt. Vincent\nBrockhampton\n\nTäpsem ajakava ja muu info on leitav festivali kodulehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kokku astub 10. kuni 12. augustini Helsingis toimuval Flow muusikafestivalil üles üle saja artisti ning kolm nädalat enne festivali algust on ära kinnitatud ka täpne ajakava.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSõbrad ja muusikud mälestavad sotsiaalmeedias Kõmmarit\n\n## Põhitekst:\n\nMetsatöllu liikmete sõnul oli just Kõmmari see, kelle abiga bänd lõpuks tippu tõusis. Kõmmari surma üle on Facebooki teel kurbust avaldanud ka Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek, filmikriitik Tristan Priimägi, trummar Jaak Ahelik, kitarrist Jörgen Pakkas ja basskitarrist Janne Munnemäkki.\n\nKõmmari suri raske liiklusõnnetuse tagajärjel. Politsei esialgsetel andmetel sõitis mõned minutid pärast südaööd Tallinnas 27-aastase mehe juhitud auto otsa sõidukile ette astunud Raivo Rättele. Mees viidi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kus ta suri.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile vapustas Eesti muusikamaastikku uudis 48-aastase Raivo Rätte ehk Kõmmari surmast. Kosmikute basskitarristi meenutavad Facebookis mitmed sõbrad ja kaasmuusikud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMacron vallandas meeleavaldajaga vägivallatsenud abilise\n\n## Põhitekst:\n\nÉlysée palee selgitas, et otsus Alexandre Benalla vallandada tehti pärast seda, kui juhtumi kohta oli laekunud \"uusi asjaolusid\", vahendasid AFP ja Reuters.\n\nAllikate kinnitusel on politsei mehe juba maikuise juhtumi asjus üle kuulanud.\n\nMacroni tabas neljapäeval terav kriitika seoses sellega, et avalikkuse ette jõudis video, kus on näha, kuidas presidendi üks abilistest lööb 1. mail üht meeleavaldajat. Kriitikute sõnul tugevdab selline vahejuhtum väiteid, et riigijuhil pole Prantsusmaa tavainimestega piisavat kontakti.\n\nAmetiühingud korraldavad Prantsusmaal iga aastal 1. mail protestidemonstratsioone ning tihti, õigemini isegi traditsiooniliselt, toimuvad seal ka kokkupõrked märulipolitseinikega. Vägivallas ei osale küll kõik meeleavaldajad, kuid samas on ka rühmi, kes on teadlikult kokkupõrgetega arvestanud.\n\nKäesoleva aasta 1. mail Pariisis toimunud töörahvapüha meeleavalduse ajal tehtud videos, mille avaldas ajaleht Le Monde, on näha, kuidas politseikiivri ja nimesildiga mees tirib üht inimest ning lööb teda. Juhtunu asjaolud ja see, millest kokkupõrge alguse sai, on hetkel veel ebaselged.\n\n???????????????? ALERTA VIOLENCES POLICIÈRES\nDES POLICIERS TABASSENT ET GAZENT TOUT LE MONDE PLACE CONTREESCARPE !!\nFAITES TOURNER IL FAUT QUE TOUT LE MONDE VOIT !! #ViolencesPolicieres #1erMai pic.twitter.com/Dabr6HHwyJ\n\n— Taha Bouhafs???? (@T_Bouhafs) May 1, 2018\n\nHiljem selgus, et mees oli Prantsusmaa presidendi kantselei töötaja Alexandre Benalla.\n\nPresidendi kantselei pressiesindaja Bruno Roger-Petit selgitas, et Benallale oli antud vabal päeval luba viibida demonstratsioonil vaatlejana.\n\nSamas on mõnevõrra ebaselge, millistel asjaoludel ta ikkagi meeleavaldusel viibis, sest osadel fotodel on näha, et lisaks kiivrile kannab ta ka politseiniku käepaela. Samuti on videos näha, et kohal viibivad märulipolitseinikud ei pea mehe osalemist kuidagi imelikuks, vaid käsitlevad teda pigem oma kolleegina.\n\n\"Ilmselgelt ületas ta seda piiri... Temaga suhtles koheselt presidendi kantselei personaliülem ja andis talle 15-päevase töökeelu. See oli karistus vastuvõetamatu käitumise eest,\" ütles Roger-Petit.\n\nPariisi prokuratuur, mis sai juhtumist teada alles neljapäeval, alustas koheselt eeluurimisega, mille raames kahtlustatakse Benallat vägivallas, politseiniku ametiõiguste omavolilises kasutamises ning ametivõimude sümboolika väärkasutamises.\n\nOpositsiooniparteid mõistsid presidendikantselei käitumise hukka, öeldes, et määratud karistus oli liialt leebe ning juhtumist oleks pidanud koheselt ametivõimudele teada andma.\n\n\"See video on šokeeriv. Me tunneme täna, et Macroni saatjaskond asub seadusest kõrgemal,\" ütles vabariiklaste esimees Laurent Wauquiez.\n\n\"Kui me nõustume sellega, et igaüks võib olla politseinik reaalsete politseiametnike kõrval, poleks meil enam seadusi. See mees on prints (Macroni) silmad ja kõrvad, \" ütles vasakpoolsete juht Jean-Luc Melenchon.\n\nPärast 15-päevast töökeeldu võeti Benalla tagasi presidendi lähimasse saatjaskonda ning teda on olnud näha paljudel Macronist tehtud fotodel.\n\nMuuhulgas aitas Benalla korraldada Prantsusmaa jalgpallimeeskonna auks peetud pidustusi ning viibis ka ise nendel.\n\nPresidendikampaania ajal oli Benalla kandidaat Macroni turvameeskonna juht. Samas on Macroni erakond soovitanud mehe praegust rolli mitte üle tähtsustada, sest hetkel olevat ta siiski vaid presidendikantselei tavatöötaja.\n\nBenalla töötas varem aastaid ühes turvafirmas ning on olnud ka varem Prantsuse poliitikute turvameheks, sealhulgas on ta omal ajal saatnud nii sotsialist Martine Aubry'd kui ka Macroni eelkäijat François Hollande'i.\n\n2012. aastal asus ta tööle tööstusminister Arnaud Montebourg'i autojuhina.\n\nMontebourg ütles Le Monde'ile, et Benalla vallandati omal ajal pärast seda, kui ta oli ministri juuresolekul autoga avarii teinud ja üritas sündmuskohalt minema sõita.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa presidendi kantselei teatas reedel, et riigipea Emmanuel Macroni otsustas vallandada oma abi, kes kasutas vabal ajal märulipolitseinike juuresolekul vägivalda meeleavaldaja vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKalev/Cramoga liitub 23-aastane hinnatud USA keskmängija\n\n## Põhitekst:\n\n23-aastane Lynch mängis viimasel kahel hooajal Minnessota ülikooli eest ning kogus meeskonna ühe põhitegijana keskmiselt kümme punkti ja kaheksa lauapalli mängu kohta. Omaette kvaliteedimärk on seegi, et Lynchi keskmised näitajad olid vähemalt kaheksa punkti ja viis lauapalli kõigil neljal ülikooliaastal.\n\n208 sentimeetri pikkune tsenter valiti 2016/2017 hooajal tugeva Big Ten konverentsi parimaks kaitsemängijaks, mis tõestab, et tegu on mitmekülgse mängijaga. USA korvpallis tuntakse teda kõige paremini just visete blokeerijana – Lynchi arvele kogunes koguni 111 viskeblokeeringut (3,5 mängu kohta), mis märkis terve NCAA teist tulemust.\n\nLynchi neljas ja ühtlasi viimane ülikoolihooaeg lõppes oodatust varem, sest veebruaris sai ta süüdistuse naise väärkohtlemise eest. Et mängija on nii USA meedias kui ka BC Kalev/Cramo juhtkonna ees vandunud oma süütust, otsustas BC Kalev/Cramo ülimalt talendikale keskmängijale võimaluse anda.\n\nBC Kalev/Cramo on tänaseks sõlminud lepingu juba kolme leegionäriga. Lisaks Lynchile on käed löödud ka Branko Mirkovici ja Chavaughn Lewisega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kalev/Cramo korvpallimeeskond täiendas ridu USA tugevaimas üliõpilasliigas säranud keskmängija Reggie Lynchiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBloomberg: Putin rääkis Trumpile referendumist Ida-Ukrainas\n\n## Põhitekst:\n\nTa lisas, et oli kokku leppinud plaanist avalikult mitte rääkida, et Trumpil oleks aega seda kaaluda, kirjutas Bloomberg.\n\nTrump ja Putin vestlesid Helsingis kahekesi - nii, et neid saatis vaid kaks tõlki - lausa kaks tundi ning seni on väiteid või vihjeid, millest seal räägiti, laekunud eelkõige Vene poolelt. Neljapäeval kirjutas Trump Twitteris, et kohtumine Putiniga oli väga edukas ning märkis, et arutati mitmeid küsimusi, sealhulgas Ukrainat.\n\nVälisministeeriumis peetud kõnest rääkides selgitasid anonüümseks jääda soovinud kaks allikat, et Putini plaani kohaselt korraldaksid nn separatistid enda poolt kontrollitud territooriumil rahvusvahelise egiidi all referendumi piirkonna edasise saatuse kohta.\n\nÜks allikatest mainis, et Trump oli avaldanud soovi, et Putin sellest pressikonverentsil ei räägiks nii, et USA presidendil oleks aega seda kaaluda.\n\nIgal juhul oleks isegi sellise plaani kaalumine teravalt vastuolus nii USA kui ka lääneliitlaste senise välispoliitikaga, arvestades seda, et lääneriigid on seni põhimõtteliselt keeldunud tunnustamast ka Krimmi annekteerimist Venemaa poolt, mida Moskva põhjendab just enda kontrolli all toimunud referendumiga. Nn Donetski ja Luganski rahvavabariik korraldasid \"referendumid\" juba 2014. aasta mais, kuid nii Ukraina ka kui ka lääneriigid pidasid neid protsesse ebaseaduslikeks sammudeks. Isegi Venemaa pole enda kontrolli all olevat Ida-Ukraina piirkondi iseseisvatena tunnustanud, kuigi sealsete juhtide poolt välja antud dokumente on hakanud Moskva tunnustama.\n\nUkraina on pakkunud piirkondadele autonoomiat ning toetab sinna rahvusvaheliste rahuvalvajate saatmist. Eeltingimuseks on aga muuhulgas see, et kogu Ukraina riigipiir läheks taas Kiievi kontrolli alla.\n\nKremli pressiesindaja Dmitri Peskov keeldus kommenteerimast seda, mida Putin kohtumisel Trumpiga Ukrainast rääkis ning piirdus järgmise vastusega: \"Mõnesid uusi ideid arutati. nendega tehakse tööd.\" Valge Maja ametnikud pole Bloombergi kommentaarisoovile veel vastanud.\n\nSeda, et Putin tegi Helsingis Trumpile Ida-Ukraina kohta \"konkreetseid ettepanekuid\", teatas aga reedel Valdai klubis esinenud Venemaa suursaadik USA-s Anatoli Antonov.\n\nSamas piirdus ta vaid ütlusega, et seda probleemi arutati ja tehti ka konkreetseid ettepanekuid, kuid midagi täpsemat Vene diplomaat ei selgitanud.\n\nInterfaxi allikas aga selgitas, et Donbassis referendumi korraldamise initsiatiiv ei sisalda \"Krimmi stsenaariumi\" ning jutt saab käia, vaid autonoomiast Ukraina koosseisus.\n\nUSA meedias oli juba enne Helsingi tippkohtumist palju muret seoses sellega, et Trump soovib Putiniga ilmtingimata ka nelja silma all rääkida. Sellise sammu vastu oli väidetavalt ka suur osa Trumpi enda nõunikest ja administratsiooni liikmetest.\n\nÜhe hoiatusena kerkis esile just see, et Venemaa võib hakata vestluse kohta desinformatsiooni levitama, seda nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Pärast kohtumist ongi Venemaa esindajad juba jõudnud teatada valmisolekust kokkuleppeid rakendama hakata, kuigi Trumpi ja Putini pressikonverentsil otsesõnu ühestki konkreetsest kokkuleppest riigipead ei teatanud. Bloombergi artikli puhul tasub samuti meeles pidada, et allikate näol on tegu Venemaa ametnikega.\n\nSamal ajal on nii Valge Maja, välisministeerium ja kaitseministeerium olnud tippkohtumise sisu kommenteerimisel üsnagi vaoshoitud ning allikate teatel on põhjuseks just see, et USA administratsiooni ametnikud ei tea ise ka täpselt, mida nende president Venemaa kolleegiga rääkis. Politico teatel on töömoraal Valges Majas seetõttu madalseisus ning paljud ametnikud on seetõttu kiirendamas oma plaane ametist lahkuda.\n\nUSA esindajatekoja luurekomitee demokraatidest liikmed soovisid seetõttu kutsuda Putini ja Trumpi vestluse juures olnud USA-poolse tõlgi komitee kinnisele istungile vande all tunnistusi andma. Ettepanek aga hääletati vabariiklaste poolt ja Trumpi lähedasest liitlasest komitee esimehe Devin Nunesi poolt maha.\n\nTrumpi-liitlastest vabariiklased on põhjendanud oma vastumeelsust sellega, et tõlgi tunnistama kutsumine oleks pretsedent, mis tooks kaasa selle, et USA presidendil ja ka järgmistel riigipeadel võib muutuda keeruliseks oma välismaiste kolleegidega usaldusväärses õhkkonnas suhelda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaks allikat, kes olid neljapäeval kuulamas Venemaa presidendi Vladimir Putini kinniste uste taga peetud kõnet Vene diplomaatidele ja kõrgetele ametnikele, kinnitasid väljaandele Bloomberg, et riigipea oli Helsingi tippkohtumisest rääkides öelnud, et tegi USA presidendile Donald Trumpile ettepaneku korraldada Ida-Ukraina konflikti lahendamiseks seal referendum.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRicciardo langes Hockenheimis stardirivi lõppu\n\n## Põhitekst:\n\nAustraallane kaotab sellega rivis 20 positsiooni, aga võistkond kasutas siinkohal ka taktikat, sest muidu pidanuks ehk vahetusi tegema järgmisel nädalal Ungaris, kus aga usutakse olevat paremad eduvõimalused.\n\nPärast kümmet etappi asub Ricciardo MM-sarja üldarvestuses neljandal positsioonil. Hiinas ja Monacos õnnestus tal teenida etapivõidud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Red Bulli vormelipiloot Daniel Ricciardo peab alustama pühapäevast Hockenheimi MM-etappi võistlejaterivi lõpust, kuna tema auto mootoris vahetati mitmeid detaile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: Putini kiidetud Vene hüperhelirakettide tehnoloogia lekkis\n\n## Põhitekst:\n\nKommersandi väitel jõudsid FSB-ni teated, et lääne luure on saanud kätte ülisalajaste hüperheli-uuringute ja -tehnoloogiate andmed. Mitutkümmet töötajat kahtlustatakse riigireetmises ja koostöös lääne luureteenistustega.\n\nLäbiotsimist kinnitas Roskosmose pressijuht Vladimir Ustimenko: \"Riigikorporatsiooni peadirektor Dmitri Rogozin andis turvateenistusele ülesande osutada uurimisorganitele kõikvõimalikku abi.\"\n\nKommersant kirjutab, et hüperhelitehnoloogiad lekkisid masinaehitusinstituudi töötajate kaudu, kellega lähedalt suhtles Paison, kuid ajalehe allikas keeldus juurdlussaladusele viidates avaldamast kahtlusaluste nimesid või ametikohti.\n\nAllika sõnul ootab asutust \"enneolematu puhastus\": \"Lendab palju päid ja pelgalt vallandamistega asi ei piirdu.\"\n\nMasinaehitusinstituut on Roskosmose peamine teadusbaas, millel on tihedad sidemed korporatsiooniga Taktitšeskoje Raketnoje Voruženije, mis arendab hüperhelitehnoloogiaid.\n\nPaison on olnud seotud tähtsaimate Vene täppisteadus- ja kosmosetehnoloogia asutustega, nende seas Skolkovo fondi, Keldõši instituudi jpm.\n\nSamas on võimalik, et tegemist on asepeaministri ametist Roskosmose juhiks alandatud Rogozini suurejoonelise intriigiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajalehe Kommersant teatel asus Venemaa julgeolekuteenistus (FSB) reede hommikul otsima läbi masinaehituse teadusliku uurimise keskinstituudi töötajate ja kosmosekorporatsiooni Roskosmos uurimiskeskuse direktori Dmitri Paisoni kabinetti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nElektroonilist muusikat viljelev Púr Múdd vahetab lauljat\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma tundsin, et ei suuda enam Púr Múddile anda seda, mida meie bändil vaja oleks,\" tunnistas Joonas, kes on bändis laulnud 2,5 aastat. \"Kuna bänd on mulle väga oluline ja tahan meile vaid parimat, tuligi asju ümber mängida. Õnneks on meil nüüdsest laval mees, kes on sinna justkui loodud,\" rõõmustas Joonas.\n\nLoomulikult ei tulnud bändi jaoks otsus kergelt, ent õnneks loksusid asjad iseenesest paika, kui poiste tutvusringkonda ilmus Joonatan, kel alati hinges olnud soov bändi teha. \"Púr Múdd on seni olnud popduo, aga kuna seltsis on segasem, siis nüüd on meid kolm,\" lisas bändi teine liige Oliver Rõõmus. \"Kaks laval ja üks lava taga,\" selgitas ta.\n\nJoonas tunnistas, et on juba pikka aega tundnud, et tahaks pigem laulukirjutaja olla. \"Ja nüüd on pundis noor ja väga andekas kutt, kes tahab lava peal olla ja oma energiat teistega jagada, mis on lihtsalt super,\" kiitis ta.\n\nBändi edasised plaanid on suured ja pilgud pööratakse välismaa suunas. \"Sügisel on meil tulemas mitmeid välismaa kontserte. Tunnen, et kui ma ei suuda laval endast 110 protsenti anda, siis nõnda on väga raske läbi lüüa,\" ütles Joonas.\n\nKuigi bändi värskeim liige Joonatan tunneb Oliveri ja Joonast juba mõnda aega, on tema jaoks tegemist siiski uue ja huvitava väljakutsega. \"Ma olen tegelikult üksi juba mõnda aega pusinud ja tundnud, et kellegagi koos oleks palju lahedam asja ajada,\" tunnistab bändi uus nägu Joonatan. \"Nüüd olen täitsa omas marinaadis,\" ütles ta.\n\nPoiste uus singel \"MOMENT\", millel teeb kaasa Sinclair The Mage, ilmub 30. juulil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ansambel Púr Múdd teatas, et vahetab lauljat. Varem bändile vokaalse kõla andnud Joonas Alvre koha võtab nüüd üle Joonatan Toomiste.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRein Taaramäele sai saatuslikuks valutav selg\n\n## Põhitekst:\n\n\"2018. aasta Tour de France on minu jaoks läbi. Mitte kunagi pole lihtne katkestada, aga vahel ei ole muid võimalusi,\" kirjutas eestlane.\n\n\"Eile oli nii suur seljavalu, et võimatu oli kõvemini vändata. Pean probleemi lahendama ja tulen tagasi tugevamana. Tänu kõigile, kes olid need 13 päeva minu seljataga.\"\n\nPärast 12. etappi jätkab eestlastest velotuuri üksnes Tanel Kangert (Astana), kes asub 18. kohal. Kaotust üldliider Geraint Thomasele (Sky) on kogunenud 20 minutit ja 41 sekundit.\n\nLe tour 2018 is finished for me. Never easy to quit but sometimes no options, yesterday I had so huge back pain that it was impossible produce some power on my legs. Have to fix the problem and come back stronger ???? thank you for everyone who was behind me during theae 13 days. #teamdirectenergieofficiel #lovecycling #lovemywilier #maviccycling #rokacycling #monmotubags\n\nA post shared by Rein Taaramäe (@taaramaerein) on Jul 20, 2018 at 12:36am PDT\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rein Taaramäe (Direct Energie) avalikustas oma Instagrami kontol põhjuse, mis takistas tal Prantsusmaa velotuuri eilsel etapil ajalimiiti mahtumast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nERR-i segakoor astub nädalavahetusel üles järjekordsel väikesaarte laulupeol\n\n## Põhitekst:\n\n2010. aastal alustati laulupidudega Ruhnu saarel, seekord on jõutud Saaremaale. Vahepeal on jõutud ära käia veel Vilsandil, Pranglil, Vormsil, Naissaarel, Hiiumaal, Kihnus ja eelmisel aastal Muhus, mis oli ühtlasi ka Muhu uhiuue laululava avaüritus.\n\nPidu algab laupäeval rongkäiguga Kihelkonna rahvamaja juurest, sellele järgneb laulupeo tule süütamine ja kontsert Kihelkonna laululaval. Õhtu lõpetab simman Untsakate pilli taktis ning pühapäeval kell 12 on kavas juba traditsiooniline hommikune kontsert \"Kõik puhuvad\" Kihelkonna kiriku kellakoja juures. Puhuvad puhkpilliorkestri Saku pillimehed ja lauldakse ühislaule.\n\nSaarte laulupäevade idee käis välja kunagise Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva taustaga EÜE Väinamere segakoor, kui suures ühislaulupeo järgses tuhinas ei tahetud aktiivsest kontserttegevusest loobuda. Väinamere ja samuti üliõpilasmaleva taustaga Pagana segakoor korraldasid 2010. aastal Ruhnu I Laulupeo, millele järgnes X ülemaailmsete vilsandlaste päevade raames toimunud Vilsandi I Laulupidu, Prangli I Laulupidu ja seni osavõturohkeim, Hellamaa laulupidu 2013. aastal Hiiumaal. Siis liitus väikesaarte laulupidudega juba ka Eesti Rahvusringhäälingu segakoor.\n\nJärgmisel, suure laulupeo suvel 2014. aastal võttis aastaks teatepulga üle Tõnu Kaljuste, kelle eestvedamisel toimus esimene laulupidu Naissaarel. Sellele järgnes Vormsi esimene laulupidu ning eelmisel aastal toimus esimene väikesaarte laulupidu ka Kihnus.\n\nKui Ruhnul ületas esinejate arv püsielanike ja pealtvaatajate arvu pea kolmekordselt, siis edaspidi on olukord olnud juba vastupidine. Hellamaa peol Hiiumaal osales 250 lauljat, tantsijat ja pillimeest, kuulas-vaatas pea tuhatkond pealtvaatajat.\n\nLaulupidude eesmärk on olnud Eestimaa saarte kultuuri ja traditsioonide tutvustamine, aga ka soov saada osa erakordselt kaunist ja mitmekesisest loodusest, mis on köitnud nii osavõtjaid kui ka kuulajaid. Igal saarel on jäänud laulupidu meenutama ühiselt istutatud laulupeo tamm.\n\nSaaremaal esinevad nädalavahetusel:\n\nKihelkonna Väärikate naistantsurühm Rukkilill, juhendaja Virge Varilepp\nAnsambel Valleraa, Juhendaja Jaen Teär\nKihelkonna segakoor, dirigent Imbi Kolk\nEÜE Väinamere segakoor, dirigent Indrek Vijard\nEesti Rahvusringhäälingu segakoor, dirigendid Hirvo Surva ja Kuno Kerge\nTartu rahvaülikooli segakoor, dirigent Lauri Breede\nPagana segakoor, dirigendid Kalev Lindal, Heikki Põhi\nHänike segakoor, dirigendid Lauri Aav ja Annika Land-Reisser.\nPuhkpilliorkester Saku, dirigent Ants Reinhold\nEesti maaülikooli rahvatantsuansambel Tarbatu, juhendaja Jaanus Randma\nAnsambel Untsakad\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaal leiab sel nädalavahetusel juba üheksandat korda aset väikesaarte laulupidu, millest võtab osa ka ERR-i segakoor.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTšehhi tennisetipu mängupaus venib veelgi pikemaks\n\n## Põhitekst:\n\nHiljuti loobus ta ka Wimbledoni tenniseturniirist, kus jõudis mullu poolfinaali. Probleemide tõttu on tšehh kukkunud maailma edetabelis 59. kohale, aga kuna tal on lähinädalatel punkte kaitsta, langeb tõenäoliselt veelgi.\n\n32-aastane tennisemängija jõudis 2010. aastal Wimbledoni finaali, kus kaotas Rafael Nadalile. Erinevate suure slämmi turniiride poolfinaalidesse on ta pääsenud veel kokku kuuel korral. Maailma edetabelis hoidis ta 2015. aasta mais neljandat positsiooni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tšehhi tipptennisist Tomas Berdych vaevleb seljaprobleemide käes ning jätab seetõttu vahele kõval kattel peetavad Toronto ja Cincinnati turniirid, samuti USA lahtised.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPompeo: president Trump on olnud Venemaa suhtes tugev\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma arvan, et need väited on absurdsed,\" lausus Pompeo saates\"Fox News @ Night\" intervjuus saatejuht Shannon Breamile vastates väidetele, et Trump näitas Helsingis üles nõrkust ja et seetõttu on alust kahtlustada, et Venemaal on \"Trumpi kohta midagi\".\n\nVälisminister kinnitas, et Trump on olnud Venemaa suhtes \"järelejätmatu\" ning andis mõista, et meedia on Helsingi tippkohtumise teemat üle dramatiseerinud.\n\n\"See administratsioon on olnud järelejätmatu oma püüetes heidutada Venemaad halvasti käitumast,\" selgitas ta. \"Me saime päranduseks olukorra, kus Venemaa sõitis igal pool USA-st üle.\"\n\nPompeo rõhutas, et Trumpi administratsioon on olnud tugev Ukraina toetamisel ja tugev tagamaks seda, et USA on kaitstud Venemaa laienemise eest ka mujal maailmas. \"Me kõik tunnistame, et oht on tõeline, ja president Trump on olnud tugev kaitstes Ameerika Vene agressiooni eest.\"\n\nKui saatejuht palus Pompeolt selgitust hiljuti meediasse jõudnud informatsiooni kohta, et Trumpile anti luureasutuste poolt põhjalik ülevaade Venemaa sekkumistest valimistesse juba enne tema ametisse asumist 2017. aasta jaanuaris, kordas välisminister oma varasemat avaldust, et \"president Trump saab aru, et venelased on meie valimistesse sekkunud\".\n\nPompeo juhtis tähelepanu ka sellele, et sekkumist on toimunud juba \"kohutavalt pikka aega\" ja seda ei esinenud üksnes 2016. aastal. \"Ameerika justkui kipub unustama ajalugu, kuidas Venemaa on üritanud Lääne demokraatiaid õõnestada juba aastakümneid,\" nentis ta.\n\n\"See asi läheb segaseks, sest on neid, kes soovivad teha sellest parteipoliitilise juhtumi, kui rääkida [eriprokurör Robert] Muelleri juurdlusest. President mõistab, mida Venemaa tegi meie valimistel 2016. aastal ning ta on andnud meile kõigile tuge tagamaks, et seda ei juhtuks uuesti ei USA 2018. ega 2020. aasta valimistel,\" rääkis minister ja lisas, et ta usub seisukohta, et venemaa praegu jätkab katseid valimistesse sekkuda.\n\nSaatejuht küsis kommentaari ka selle kohta, et Venemaa suursaadik USA-s Anatoli Antonov teatas, justkui oleks Helsingis presidentide vahel sõlmitud \"olulisi suulisi kokkuleppeid\".\n\n\"Nojah, ma ei ole kindel, et ma võtan Venemaa suursaadiku juttu väga tõsiselt, aeg-ajalt nad soovivad lugusid rääkida. Siin on see, mida ma tean... Mul on olnud võimalus rääkida president Trumpiga tema vestlusest president Putiniga. Oli edasiminekut mõnes küsimuses: kokkuleppeid teha rohkem koostööd terrorismivastases võitluses, katse alustada läbirääkimisi relvastuskontrolli teemal, et ohjeldada tuumarelvastumist. Oli palju asju, mida arutati, on palju tööd veel teha. President saavutas ühe oma eesmärkidest, milleks oli luua võimalus, kus kaks riigijuhti kahest olulisest riigist saaksid positiivselt ja konstruktiivselt vestelda nendest äärmiselt olulistest küsimustest. On palju kohti, kus nende kahe riigi huvid ja väärtused on vastuolus. President on sellest väga teadlik,\" vastas Pompeo.\n\nPompeo rääkis intervjuus ka seda, et hoolimata meediasse jõudnud väidetest olevat Põhja-Korea valitsus uuesti kinnitanud oma pühendumist tuumadesarmeerimisele ja soovi oma tuumaprogrammist loobuda.\n\n\"Keegi pole olnud sellele läehaml kui mina, seega kõik teised on lihtsalt spekuleerimas selle üle, mis täna toimub. Ma olen olnud seal, Põhja-Korea pool on järjekindlalt kinnitanud üle oma pühendumist - lubadust, mille esimees Kim andis president Trumpile,\" sõnas USA välisminister.\n\n\"Kellelgi ei olnud illusioone, et see hakkab juhtuma tundide, päevade või isegi nädalate jooksul. Selle tulemuse saavutamine võtab aega. Me loodame, et Põhja-Korea inimeste tulevik saab olema helgem ning kui esimees Kim jätkab oma lubaduse täitmist, siis Põhja-Korea inimesed saavad helgema tuleviku,\" lisas Pompeo.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA välisminister Mike Pompeo ütles neljapäeval Fox Newsile antud intervjuus, et president Donald Trump saab aru, et Venemaa sekkus 2016. aastal USA valimistesse. Samal ajal kritiseeris välisminister neid, kelle meelest jättis USA riigipea Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtudes nõrga mulje.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVikerraadio toob eetrisse otseülekanded ooperipäevadelt\n\n## Põhitekst:\n\nKell 12-14 ja 15-16 läheb otsesaade eetrisse Ahrensburgi hotelli õuelt Kuressaarest.\n\nOoperipäevadel on tänavu külas kaks teatrit - Shanghaist ja Ungarist.\nKell 12.10 tulevad Vikerraadio ajutisse Saaremaa stuudiosse külla ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk ja saarlasest ekskultuuriminister Urve Tiidus.\nKell 13 esinevad otse-eetris Shanghai ooperi solistid, juttu tehakse teatri kunstilise juhi Xu Zhongiga.\nHiina eluolust räägivad raamatu \"Minu Shanghai\" autor Tiina Vilu ja Eesti kultuuriesindaja Hiinas Anete Elken.\nKell 13.30 on mikrofoni ees Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev, kes tuleb ooperipäevadele vaatama Hiina nüüdisooperit \"Riskantne mäng,\" mille libreto pälvis Nobeli preemia.\nKell 15 on välisstuudio külaline endine Vanemuise direktor, Tallinki juht Paavo Nõgene. Vesteldakse ka Enn Kunilaga, kelle maalikollektsiooni näitus avati Kuressaares 12. juulil.\n\nDmitri Bertmaniga räägitakse tulevastel ooperipäevadel esietenduvast lavastusest \"Mister Georg Ots\".\n\nOma osa on ka kuulajatel, kelle vahel loositakse välja kutse kahele - vabal valikul kas Shanghai ooperi tantsugalale reedel, Wen Deqingi nüüdisooperile \"Riskantne mäng\" laupäeval või Ungari rahvusooperi etendusele \"Figaro pulm\" kolmapäeval, 25. juulil. Et loosimises osaleda kirjutage aadressile [email protected], missuguseid teatreid sooviksite näha Saaremaa ooperipäevade külalisteatrina ja märkige ka, missugust etendust soovite näha.\n\nSaadet juhivad Anne Prommik ja Lauri Aav.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel reedel pakib Vikerraadio mikrofonid kokku ja kiirustab Saaremaa praamile. Muidugi sellepärast, et tuua kuulajateni Saaremaa ooperipäevad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTrad.Attack! avaldas värske singli \"Lell´o\"\n\n## Põhitekst:\n\nLaulu ei leia üheltki ansambli kauamängivalt. \"See on täiesti uus lugu, mis andis stardi meie uue plaadi protsessile, mis saab praeguste plaanide kohaselt valmis 2019. aasta sügisel,\" rääkis Sandra Vabarna.\n\n\"Lell´o\" on Setomaalt pärit rahvalaul, mis jõudis bändini ehedal viisil. \"Minu ema laulis seda kunagi minu õele ning tema omakorda minule, täpselt nii traditsiooniliselt see juhtuski,\" kirjeldas algmaterjali saamist bändi kitarrist Jalmar Vabarna. \"See tavapäraselt lastele lauldud pala võlus kohe oma rütmiga ning andis impulsi teha midagi tantsulist,\" lisas ta.\n\nUuel singlil teevad muuhulgas lauljatena kaasa ka Jalmari õde Jane ja ema Maret Vabarna. \"Kuna sellest loost meie muusikasse tavapäraselt sobituvat arhiivisalvestist polnud, siis otsustasime kaasata elava traditsiooni kandjad,\" selgitas trummar Tõnu Tubli.\n\nTrad.Attack! on kodupubliku ees juba õige pea. Järgmisel nädalal astub bänd üles Tallinnas toimuval Sweet Spot Festivalil ja Viljandis aset leidval Viljandi pärimusmuusika festivalil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu Eesti muusikaauhindade jagamisel aasta bändiks valitud Trad.Attack! avaldas tuliuue singli \"Lell´o\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMullu Soomes triumfeerinud Lappi: tänavu on raskem võita\n\n## Põhitekst:\n\n\"Soome ralli on eriline võistlus ja veel enam pärast meie eelmise aasta võitu. Ootan seda väga,\" lausus Lappi võistkonna pressiteate vahendusel. \"Sel aastal on pinge suurem. Ootan head tulemust ja arvan, et kõik teised samamoodi.\"\n\n\"Siiski usun, et tänavu on raskem võita. Konkurents on tihedam nii meie tiimi sees kui ka teiste võistkondade poolt. Samuti teevad asja raskemaks uued katsed. Teame, et meie auto on konkurentsivõimeline, nii et keskendume hea legendi koostamisele ja sõidurütmi leidmisele.\"\n\nLappi jõudis eelmisel etapil Sardiinias tänavu esmakordselt pjedestaalile, lõpetades kolmandana. MM-sarja kokkuvõttes on ta siiski üsna kõrgel neljandal positsioonil ja tiimikaaslane Ott Tänak jääb seitsme punkti kaugusele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu pisut ootamatult Soome ralli võitnud Toyota piloot Esapekka Lappi arvab, et tänavu on saavutust raskem korrata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSillar: mina pole minu klientidele seatud suhtluspiirangut rikkunud\n\n## Põhitekst:\n\nSillar kinnitas, et tema ei ole tema klientidele riigiprokuratuuri poolt seatud suhtluspiirangut rikkunud ning see, et Hirve abikaasalt leiti käekotist oma mehe kiri, siis tema seostamine sellega on põhjendamatu.\n\nRiigiprokuratuuri abiprokurör Evelin Ansip-Kukk ütles taotlusest ülevaadet tehes, et Hirve elukohas 23. aprillil tehtud täiendava läbiotsimise käigus leiti Hirve abikaasa käekotist kirjad oma vahi all viibivalt mehelt.\n\n\"Kirjades annab Hirv abikaasale juhiseid tehinguteks varadega, äriühingute juhatuse liikmete vahetamiseks, uurimise all olevate äriühingute juhtimiseks,\" kinnitas abiprokurör.\n\nAnsip-Kuke hinnangul soodustab Sillari advokaadibüroo tegevus kahtlustatavate ja kolmandate isikute kirjavahetuse vahendamisel uue kuriteo toimepanemist.\n\nSillari sõnul ei saa aga Hirve abikaasa käekotist leitud kirja puhul a priori järeldada, et see oli advokaat Sillari tegevus.\n\n\"Vanglates käib alaline \"maljaavade\" saatmine. Prokuratuuril pole ühtegi tõendit, et mina olen kirja edasi andnud. Mina ei tea, mis kiri see on või mis seal kirjas on,\" ütles Sillar.\n\n\"Kuigi see on hoopis ühe teise vaidluse teema, siis tuleb märkida, et advokaadibürood võib läbiotsida ainult siis, kui advokaat on ise kahtlustatav kuriteos. Keegi ei ole advokaati kahtlustatavaks tunnistanud,\" tõdes ta.\n\nSillari sõnul pole keegi ka kahtlustatavate pereliikmeid kahtlustatavateks tunnistanud. \"Mis kuriteost siin üldse juttu on? Lisaks on mul lepinguline suhe kliendiga tema tsiviilõiguslike küsimuste lahendamiseks,\" kinnitas Sillar.\n\nKohus palus seisukohta ka advokatuuri aseesimehelt Jaanus Tehverilt, kelle hinnangul puudub riigiprokuratuuri taotluse rahuldamiseks ja Sillari taandamiseks igasugune alus.\n\n\"Riigiprokuratuuri etteheide seisneb selles, et Sillar suhtleb viisil, mis soodustab uue kuriteo toimepanemist. See, et leiti terve hulk kirju, ei ütle midagi selle kohta, kas advokaat kuritarvitab ametiseisundit,\" tõdes Tehver.\n\nTehveri sõnul saadavad ka talle vahi all viibivad kliendid, kellele on seatud suhtluspiirang, pidevalt kirju. \"Selle vastu ei saa midagi teha. Ma panen need kirjad büroos olevasse kausta ja kogu lugu,\" ütles ta.\n\nTehver lisas, et ka Sillari poolt oma kliendile tsiviilõigusliku teenuse osutamine jääb advokaadi ülesannete raamidesse.\n\n\"Ma ei näe, et Sillar oleks kuidagi advokaadi kutse-eetika nõudeid eiranud või käitunud viisil, mis annaks aluse tema taandamiseks kriminaalasjast,\" kinnitas Tehver.\nRiigiprokuratuur on aga seisukohal, et Sillari advokaadibüroo vahendas tema klientide, kuritegeliku ühenduse juhtimises kahtlustatava ettevõtja Hubert Hirve ja sellesse ühendusse kuulumises kahtlustatava Ardo Vilbre suhtlust kolmandate isikutega, kuigi prokuratuur oli mõlemale seadnud suhtluspiirangu.\n\nKeskkriminaalpolitseinikud otsisid 5. juulil Harju maakohtu 2. juuli määruse alusel läbi vandeadvokaat Sven Sillari büroo ning võtsid sealt kaasa tema klientide kirjavahetuse 60 leheküljel.\n\nSillar tegi seepeale riigi peaprokurörile Lavly Perlingule taotluse taandada kriminaalasja uurimise juhtimiselt riigiprokurör Kati Reitsak ning algatada tema suhtes distsiplinaarmenetlus.\n\nRiigiprokuratuur tegi omakorda kohtule taotluse taandada kriminaalasjast vandeadvokaat Sillar.\n\nMaakohus teeb riigiprokuratuuri taotluse kohta määruse 31. juulil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vandeadvokaat Sven Sillar märkis reedel Harju maakohtus, et riigiprokuratuuri taotlus tema taandamiseks tema lepinguliste klientide Hubert Hirve ja Ardo Vilbre kuritegeliku ühenduse kriminaalasjast pole põhjendatud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPõua tõttu kannatab veekvaliteet ja veetase kaevudes\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees ütles ERR-ile, et kraanivee survega võib probleemi olla rannikuäärsetes piirkondades, kus põhjaveevarud on piiratud ja jagatud. Üheks näiteks tõi Tarkmees Viimsi, kus viimastel päevadel on veesurvega probleeme olnud, ning lisas, et see probleem tekib, kui inimesed palju ja ühel ajal vett tarbivad.\n\nTarkmees ütles, et vee-ettevõtted märkavad kohe, kui tarbimine ületab piirid, mida veevärk on võimeline välja pumpama ja torudesse laskma.\n\nSamas tekib piiratud põhjaveevarude liigsel väljapumpamisel üks suur risk, lisas Tarkmees. Nimelt hakkab merevesi tungima põhjaveekihtidesse ja rikub ära veekvaliteedi.\n\n\"Risk on olemas ja päris reaalne,\" ütles Tarkmees merevee imbumise kohta, kuid lisas, et see on pikaajaline protsess.\n\nVirumaa Teataja kirjutas, et paljude inimeste salvkaevud hakkavad tühjaks jääma, kuid vallavalitsused tulevad abivajajatele vastu ning aitavad neid veevarustusega. Samas on mure vanainimestega, kellel pole võimalust endale kuidagi vett vedada.\n\nTarkmees selgitas, et paljudes Eesti piirkondades juhtub seda kuivematel aegadel pea igal suvel. Samas ütles Tarkmees, et ka madalamad puurkaevud võivad madala veetaseme tõttu kuivaks jääda.\n\nEt kaevud uuesti vett täis oleks, peab Tarkmehe sõnul tulema pikaajalisem sajuperiood. Lühike hoovihm võib tekitada aga vastupidiselt ohtliku olukorra. Hoovihm uhab salvkaevudesse pinnavett, mis võib tervisele olla ohtlik, selgitas Tarkmees.\n\n\"Igasugused põuad on erakorralised, aga annavad tunnistust, et need võivad üha sagemini Eestis ette tulla,\" ütles Tarkmees.\n\nPaljud vee-ettevõtted üle Eesti ütlesid ERR-ile, et põuaperiood nende puurkaevusid kuidagi ei mõjuta. Puurkaevud asuvad nii sügaval maa sees ja seega ei ole nende veevarustus seotud kuidagi sademetega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitu nädalat kestnud põuaperiood võib rannikualadel mõjutada kraanivee survet ning pikemas perspektiivis ka veekvaliteeti, üle-Eesti võivad kaevud ära kuivada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.