messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome ja Poola võrkpallikoondiste tee EM-il sai otsa kaheksandikfinaalis\n\n## Põhitekst:\n\nValitsev maailmameister Poola pidi Krakowis kodupubliku meelehärmiks tunnistama Sloveenia 3:0 paremust, kui geimides suudeti koguda vaid 21, 21 ja 19 punkti.\n\nSoome koondis jäi samuti Krakowis 1:3 (25:23, 21:25, 11:25, 12:25) alla Bulgaariale. Kui soomlased suutsid avageimi napilt võita ja teises geimis avaldati tõsist vastupanu, siis kolmas ja neljas geim lagunes mäng täielikult ja viimase kahe geimi arvestuses oli Bulgaaria parem koguni 50:23.\n\nKatowices toimunud kaheksandikfinaalides oli Itaalia 3:0 üle Türgist ja Tšehhi mängis 3:1 üle Prantsusmaa.\n\nJuba neljapäeval mängitavates veerandfinaalides kohtuvad Serbia - Bulgaaria, Saksamaa - Tšehhi, Venemaa - Sloveenia ja Belgia - Itaalia.\n\nSeega on Eesti alagrupikaaslastest heitluses veel vaid Serbia, Poolale märgiti lõpptulemuseks 10., Soomele 12. ja Eestile 13. koht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poolas jätkuval võrkpalli EM-finaalturniiril lõppes Eestiga ühes alagrupis olnud Soome ja Poola koondiste tee kohe play-offi avaringis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVigastusega kimpus olnud Kyrgios langes maailma 235. reketi käe läbi\n\n## Põhitekst:\n\nÕlavigastuse ja sellega kaasneva frustratsiooniga võidelnud 14. paigutuse saanud austraallane Nick Kyrgios pidi 3:6, 6:1, 4:6, 1:6 kaotuse vastu võtma maailma edetabelis alles 235. kohal paiknevalt kaasmaalaselt John Millmanilt.\n\nKaotuse said ka 22. asetatud itaallane Fabio Fognini ja 27. paigutatud uruguaylane Pablo Cuevas. Fognini jäi 4:6, 6:7, 6:3, 0:6 alla kaasmaalasele Stefano Travagliale ja Cuevas kaotas 5:7, 6:7, 1:6 Bosnia tennisistile Damir Dzumhurile.\n\nKuuendana asetatud austerlane Dominic Thiem mängis 6:4, 6:1, 6:1 üle austraallase Alex De Minauri, üheksandana asetatud belglane David Goffin läks järgmisesse ringi 6:4, 2:6, 6:4, 6:2 võiduga prantslase Julien Benneteau üle.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "New Yorgis toimuval US Openi tenniseturniiril on senistes kolmapäevastes mängudes avaringiga piirdunud ka mõned asetatud mängijad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSvitolina võitis otsustavas setis, 14. asetatud prantslanna pakkis reketid\n\n## Põhitekst:\n\n24-aastane Mladenovic, kes maailma edetabelis on hetkel 13. positsioonil, kaotas 3:6, 2:6 rumeenlannale Monica Niculescule (WTA 57.).\n\nTurniiriks neljanda paigutuse saanud 22-aastane ukrainlanna Elina Svitolina pidi avaringis vaeva nägema kolm setti, kui sai 21-aastasest tšehhitarist Katerina Siniakovast (WTA 42.) jagu 6:0, 6:7, 6:3.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "New Yorgis toimuval US Openi tenniseturniiril on naiste üksikmängus seni kolmapäevastes esimese ringi mängudes asetatud tennisistidest konkurentsist langenud vaid 14. paigutatud prantslanna Kristina Mladenovic.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMüncheni Bayern laenab Portugali talendi Inglismaale\n\n## Põhitekst:\n\nWalesi jalgpalliklubi võtab väidetavalt 20-aastase portugallase üheks hooajaks laenule. Bayern teenib selle sammu eest veidi üle kahe miljoni euro, kirjutab Soccernet.ee.\n\nSwansea oli ka suve algul Sanchesist huvitatud, kuid siis kokkuleppele ei jõutud. Usutavasti mängib tehingus suurt rolli ka peatreener Paul Clement, kes on olnud praeguse Bayerni lootsi Carlo Ancelotti üks abilistest nii Saksamaal kui ka Real Madridis, Londoni Chelseas ja Paris Saint-Germainis.\n\nSanchesit on seostatud viimastel kuudel mitmete Inglismaa tippklubidega, kuid samuti on jutud viinud teda AC Milani.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Müncheni Bayernis pettumust valmistanud eelmise hooaja teinud ja alanud hooajal uut koduklubi otsiv Renato Sanches on Sky Sportsi andmetel maandumas Swansea City ridades.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMattis: transsoolised võivad esialgu jätkata teenimist USA sõjaväes\n\n## Põhitekst:\n\nTrump teatas juulis, et keelab transsoolistel sõjaväes teenimise.\n\nTrumpi sõnul säästaks transsooliste väljajätmine sõjaväest tohutult raha meditsiiniliste kulude pealt ning segadustelt, mis transsoolistest sõduritest võivad tema hinnangul tekkida.\n\nTranssoolised said õiguse töötada USA sõjaväes 30. juunil 2016.\n\nEelmisel reedel esitas Trump vastavasisulise memorandumi, mille järgi jõustub keeld 2018. aasta 23. märtsil.\n\nMattise sõnul moodustab kaitseministeerium ekspertide kogu, kes koostab Trumpi keelu jõustamiseks vastava kava, milles keskendutakse sõjaväe võitlusvõimekusele, mis viiks võitudeni lahinguväljal.\n\nEnne ekspertide hinnangu esitamist reeglid transsooliste teenimise kohta ei muutu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Transsoolistel on lubatud jätkata USA sõjaväes teenimist vähemalt president Donald Trumpi keelu ülevaatamise ajaks, ütles kaitseminister Jim Mattis teisipäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPentagon: USA-l on Afganistanis 11 000, mitte 8400 sõdurit\n\n## Põhitekst:\n\nPentagoni personaliülema kindralleitnant Kenneth McKenzie sõnul jõuti sellele järeldusele pärast andmete kõikehõlmavat ülevaatamist.\n\nUus hinnang, mis hõlmab lisaks seal alaliselt viibivatele vägedele ka ajutisi ja salajasi üksusi, koostati selleks, et luua alus lisajõudude toomiseks vastavalt president Donald Trumpi uuele strateegiale Afganistani valitsusvägede paremaks toetamiseks.\n\nJuttu on olnud täiendavalt umbes 4000 sõduri toomisest, kuid McKenzie keeldus seda arvu täpsustamast.\n\n\"Kaitseminister Jim Mattis ei ole otsust veel teinud,\" ütles ta, lisades: \"Mingeid vägesid ei ole veel saabuma hakanud .... mingeid korraldusi selleks pole antud.\"\n\nMcKenzie ütles, et pärast seda, kui president Barack Obama seadis mullu juulis vägede piirmääraks 8400, on sõjaväejuhtide võime paigutada Afganistani täielikult komplekteeritud üksusi olnud pärsitud, see aga on omakorda viinud soovimatute tagajärgedeni.\n\nSamas ei arvestatud selle 8400 hulka Afganistanis ajutiselt viibivaid ja salajasi üksusi.\n\nUus hinnang avaldati ligi kaks nädalat pärast seda, kui Trump ning tema valitsuse ja sõjaväe tippametnikud otsustasid lisada USA sõjaväelaste arvu Afganistanis, et avaldada suuremat survet Talibanile ja teistele äärmusrühmitustele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-l on praegu Afganistanis umbes 11 000 sõjaväelast, teatas kolmapäeval Pentagon, tõstes järsult möödunud aastast saadik kasutusel olnud hinnangut, mille kohaselt oli neid 8400.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVõru muusikakoolis kanti kaheksal klaveril ette Pärdi \"Ukuaru valss\"\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist oli Johan Ranvdere ja Mihkel Polli juhendamisel toimunud klaveri suvekooli lõpukontserdi olulisema ettekandega, et innustada noori koos musitseerima, vahendas \"Aktuaalne kaamera\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Võru muusikakoolis sai kolmapäeval näha ja kuulda Eestis ainulaadset klaveriorkestrit, kus 16 noort pianisti kandsid kaheksal klaveril ette Arvo Pärdi \"Ukuaru valsi\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFroome suurendas Vueltal konkurentidega vahet, etapivõit Kolumbiasse\n\n## Põhitekst:\n\nKarjääri esimese etapivõidu suurtuuril teenis Kolumbia rattur Miguel Angel Lopez (Astana), kes kerkis eduka päeva lõpetuseks üldises pingereas ka esikümnesse.\n\nLopezi selja taga 14 sekundi kaugusel jagas järgmised kohad kolmemeheline grupp, kus Froome edestas lõpuspurdis itaallast Vincenzo Nibalit (Bahrain-Merida) ja hollandlast Wilco Keldermani (Sunweb).\n\nAndaluusia mägiteedel sõidetud 187,5 km pikkune etapp oli oma 3490 tõusumeetriga paljudele raskeks katsumuseks.\n\nKokkuvõttes suurendas Froome tänu boonussekunditele oma edu Nibali ees ühe minuti ja 19 sekundi peale. Kolumbialane Johan Esteban Chaves Rubio (Orica-Scott) jääb kolmandana maha juba 2.33.\n\nRein Taaramäe (Katjuša Alpecin) jõudis tänasel etapil finišisse 31.42 võitjast hiljem ja asub üldkokkuvõttes 164. kohal (+2:25.33).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Britt Chris Froome (Team Sky) astus veel ühe sammu lähemale tänavusele Hispaania velotuuri võidule, kui ta sai kolmapäevasel mägisel 11. etapil teise koha ja suurendas üldarvestuses lähimate konkurentidega vahet.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIluvõimlemise MM-il alustavad Bogdanova, Kabrits ja rühmkava koondis\n\n## Põhitekst:\n\nVõistlused toimuvad kaasaegses Adriatic Arena võistluskompleksis, mis on Itaalias suuruselt kolmas kinnine võistlusareen. Individuaalarvestuse mitmevõistluses ja üksikalade finaalides on igast riigist esindatud kaks võimlejat.\n\nVõistluste programm on väga sisutihe. Täna esitavad individuaalvõistlejad kvalifikatsioonivõistluses kaks kava – rõngaga ja palliga. Samal õhtul toimub rõnga- ja pallikavade finaalvõistlus.\n\nÜksikalade finaalvõistlustele pääseb kvalifikatsiooni kaheksa paremat. Sama võistlusprogramm on ootamas 31. augustil, kus individuaalvõimlejad esitavad kurika- ja lindikavad.\n\n1. septembril järgneb mitmevõistluse finaaliga, kuhu pääseb 24 tugevamat võimlejat kvalifikatsioonivõistluse tulemuste alusel. Eesti individuaalvõistkonda esindavad valitsev Eesti meister Olga Bogdanova ning Eesti meistrivõistluste pronksmedali omanik Laurabell Kabrits. Neidude treeneriteks on Larissa Gorbunova ja Viktoria Voronina.\n\n2. septembril alustavad võistlust rühmkavade võistkonnad. Selgitatakse välja mitmevõistluse parimad ja seejärel finaalides eraldi mõlema kava parimad. Eestit on esindamas VK Janika võistkond Montana koosseisus Kirsika Tätte, Kärolin Rentel, Miina Solveig Muru, Brigita Nõmmsalu ja Kristiina Kingo, treener Evelin Daniel.\n\nPesaro maailmameistrivõistlused on väga oluline kui uue olümpiatsükli avalöök. Pärast Rio olümpiamänge on sportlaskarjääri lõpetanud mitmed kuulsad ja tituleeritud võimlejad nagu olümpiavõitja Margarita Mamun (RUS), olümpiahõbeda omanik Jana Kudrjavtseva (RUS), pronksmedalist Anna Rizatdinova (UKR), mitmekordsed tiitlivõistluste medalite omanikud Melitina Staniouta (BLR) ja Son Yeon Jae (KOR).\n\nUue olümpiatsükli esimesed maailmameistrivõistlused on esimeseks staariks ka paljudele uutele noortele võimlejatele, kes on tuliselt pürgimas parimate sekka.\n\nMeie võimlejate peamiseks eesmärgiks on laitmatu tehniline sooritus ning efektselt ja musikaalselt esitatud kavad. Punktisummad võiksid mahtuda 24 parema sekka.\n\nMaailmameistrivõistluste programm kestab 30.08 – 03.09.2017.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna, 30. augustil, Itaalias, Pesaros algavatest iluvõimlemise maailmameistrivõistlustest võtab osa ligi 260 võimlejat 45 riigist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVene saatkond kritiseeris ajakirjanike akrediteeringuta jätmist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesti riigi võitlus Venemaa massiteabevahendite vastu ületab juba igasugused mõeldavad piirid,\" seisab Venemaa saatkonna avalduses. \"Sarnaseid näiteid on arvukalt. Viimane selles reas oli [Eesti ametivõimude] otsus mitte anda Rossija Sevodnja ajakirjanikele akrediteeringut 7. -8. septembril Tallinnas toimuvale Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikule kohtumisele.\"\n\nSaatkonna hinnangul õõnestab sarnane Venemaa ajakirjanike õiguste rikkumine Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu usaldusväärsust.\n\nArvestades asjaolu, et organisatsioon Piirideta Reporterid paigutas tänavu Eesti maailma 180 riigi seas ajakirjandusvabaduselt 12. kohale, on Eesti ametivõimude käitumine eriti hämmastav ja silmakirjalik, seisab avalduses. Saatkond avaldas arusaamatust, kuidas Vene massiteabevahendite tagakiusamine ja nende tegevuse piiramine läheb kokku Piirideta Reporterite väärtuste ja põhimõtetega.\n\nSaatkond tsiteeris avalduses prantsuse valgustusajastu filosoofi Voltaire'i ütlust: \"Ma ei ole nõus Teie seisukohaga, aga oleksin valmis surema Teie õiguse eest seda väljendada\", ning teatas, et Rossija Sevodnja ajakirjanikele akrediteeringuta jätmine näitab, et sõnavabadus Eestis on valikuline.\n\nEesti keeldus andmast akrediteeringut Venemaa valitsuse juhitava propagandakanali Rossija Sevodnja töötajatele, kes soovisid tulla septembri alguses Tallinnas toimuvale Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikule kohtumisele.\n\n\"Eesti ametiasutused jätavad endale õiguse mitte akrediteerida ega käsitleda meediaväljaannetena kanaleid - Rossija Sevodnja kontserni kanalid -, mille toimetused ei ole sõltumatud ja mis ei järgi head ajakirjandustava. Sama põhimõte kehtib ka Eestis läbiviidavate eesistumisürituste puhul,\" ütles Eesti eesistumismeeskonna pressiesindaja teisipäeval BNS-ile.\n\n\"Eesti jaoks on meediavabadus väga oluline väärtus, mida kinnitab kõrge 12. koht Maailma pressivabaduse indeksi 80 riigi seas. Teeme igakülgset koostööd väljaannete ja ajakirjanikega sealhulgas ka Venemaalt, kes lähtuvad oma töös sõltumatu ajakirjanduse põhimõtetest ja väärtushinnangutest. Samas oleme vastu meediavabaduse kattevarjus vaenuliku mõjutustegevuse ja –propaganda edendamisele,\" lisas eesistumisemeeskonna esindaja.\n\nVene välisministeerium avaldas teisipäeval \"hämmeldust\" Eesti otsuse üle mitte anda \"rahvusvahelise infoagentuuri (MIA) Rossija Sevodnja\" töötajatele akrediteeringut Euroopa Liidu välisministrite 7.-8. septembri kohtumise kajastamiseks Tallinnas.\n\nMIA Rossija Sevodnja moodustati 2013. aasta Vene presidendi Vladimir Putini korraldusega senise uudisteagentuuri RIA Novosti baasil, mis sama otsusega likvideeriti. Uus agentuur allub otse valitsusele ning selle peadirektoriks nimetati Venemaa ja Putini-meelsete esipropagandistiks peetav telesaatejuht Dmitri Kiseljov, kes määras peatoimetajaks Margarita Simonjani. Simonjan on samal ajal ka Vene propagandat edastava ingliskeelse telekanali RT peatoimetaja. 2014. aasta käivitas agentuur multimeediaplatvormi Sputnik, mida peetakse samuti Vene propaganda tööriistaks.\n\nPeaminister Jüri Ratas on lubanud, et Eesti valitsuse liikmed Sputnikule intervjuusid ei anna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa saatkond Tallinnas kritiseeris teravalt Eesti ametivõimude otsust jätta akrediteeringuta Rossija Sevodnja töötajad, saatkonna hinnangul näitab see, et sõnavabadus Eestis on valikuline.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVitsur: palgatõusu aeglustumist ei ole oodata\n\n## Põhitekst:\n\n\"Paistab, et lootused palgasurve alanemisele nagu aasta algusel loodeti, momendil täies ulatuses ei täitu. Esiteks osutusid möödunud aasta viimase kvartali ja selle aasta esimese kvartali majanduskasv ning ootused selleks ja järgnevaks aastaks just Euroopas märgatavalt paremaks kui aasta tagasi või kui nad veel selle aasta kevadel olid. Paranenud konjuktuur toob aga alati kaasa täiendavad pinged tööjõuturul,\" ütles Vitsur BNS-ile.\n\n\"Lisaks sellele tunneb tunneb terve maailm puudust IKT valdkonna töötajatest, mistõttu enam kui 200 eurone palgatõus selles sektoris ei olnud mingiks üllatuseks,\" märkis Vitsur. Tema sõnul oli palgatõus suhteliselt suur ka energeetikas ja mäetööstuses. \"Seejuures tuleb arvestada seda tõsiasja, et energeetikutele oli 2016 üsna nadi aasta. Ja nii tulebki välja, et sellises olukorras, vaatamata sellele, et palgakasv on meil väga kiire ja ohustab mitmete ettevõtete tulevikku, on palgakasvu tuntavat aeglustumist oodata hetkel siiski väga problemaatiline,\" lisas ta.\n\nKeskmine brutokuupalk kasvas teises kvartalis aastaga 6,8 protsenti 1242 euroni. Neli järjestikust kvartalit aeglustunud palga aastakasv kiirenes ja oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri hinanngul ei ole paranenud majanduskasvu ning tööjõupuuduse tõttu palgatõusu aeglustumist oodata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSlovakkia U-21 toob Eestisse Zenjovi võistkonnakaaslased\n\n## Põhitekst:\n\nOma debüüdi U-21 koondises võib teha Michal Siplak, kes mängib klubijalgpalli koondisekaaslase Tomaš Vestenicky ja Eesti A-koondislase Sergei Zenjoviga koos Krakowi Cracovias (Poola). Kaitsjana tegutsev Siplak on tänavu löönud Poola kõrgliigas ühe värava, kui noor slovakk oli täpne 2:4 kaotusmängus Ken Kallastele ja Kielce Koronale.\n\nEesti A-koondislaste klubikaaslaseid on meeskonnas veelgi – Inglismaal teenib leiba 20-aastane Marek Rodak, kes mängib sarnaselt Mattias Käidile Fulhamis.\n\nSlovakkia U-21 koondisega reisib Eestisse Laszlo Benes, kes on korra esindanud ka A-koondist. 19-aastane Benes pallib igapäevaselt Bundesligas Mönchengladbachi Borussia ridades ning noort talenti võrreldakse Slovakkia koondise raudvara Marek Hamšikuga.\n\nEesti on valiksarjas pidanud juba kaks kohtumist. Juunikuus võõrustas Eesti Põhja-Iirimaad, kellele jäädi napilt alla 1:2, kui külalised lõid võiduvärava lisaminutitel penaltist. Albaaniast suutsid Eesti noored naasta väravateta viigiga. Slovakkia on tegu uue valiksarja esimese kohtumisega, kuid möödunud U-21 valiktsüklis võideti oma alagrupp Hollandi ja Türgi ees.\n\nEesti – Slovakkia U-21 kohtumise avavile kõlab 1. septembril Kadriorus kell 17.45. Neli päeva hiljem, 5. septembril on Eesti vastaseks Hispaania, kellega kohtutakse kell 20.15 algavas kohtumises A. Le Coq Arenal. Mõlema mängu piletid on saadaval Piletilevis.\n\nSlovakkia U-21 koondis:\n\nVäravavahid\n\nDominik Greif (06.04.1997) – ŠK Slovan Bratislava\nAdam Jakubech (02.01.1997) – Lille OSC (FRA)\nMarek Rodák (13.12.1996) – Fulham FC (ENG)\n\nKaitsjad\n\nJuraj Chvátal (13.07.1996) – MŠK Žilina\nDávid Hancko (13.12.1997) – MŠK Žilina\nDominik Kružliak (10.07.1996) – MFK Ružomberok\nŠimon Kupec (11.02.1996) – MFK Ružomberok\nMichal Sipľak (02.02.1996) – MKS Cracovia Kraków (POL)\nMartin Šulek (15.01.1998) – AS Trenčín\nDenis Vavro (10.04.1996) – FC Copenhagen (DEN)\n\nPoolkaitsjad\n\nLászló Bénes (09.09.1997) – Borussia Mönchengladbach (GER)\nRoland Černák (22.07.1997) – 1. FC Tatran Prešov\nLukáš Čmelík (13.04.1996) – FC DAC 1904 Dunajská Streda\nChristián Herc (30.09.1998) – Wolverhampton Wanderers FC (ENG)\nJakub Hromada (25.05.1996) – SK Slavia Praha (CZE)\nErik Jirka (19.09.1997) – FC Spartak Trnava\nMiroslav Káčer (02.02.1996) – MŠK Žilina\nRené Kotrík (14.03.1996) – FC Nitra\nFilip Lesniak (14.05.1996) – Aalborg BK (DEN)\nNikolas Špalek (12.02.1997) – MŠK Žilina\nDalibor Takáč (01.10.1997) – MFK Ružomberok\n\nRündajad\n\nFilip Balaj (22.08.1997) – FC Nitra\nRóbert Polievka (09.06.1996) – MŠK Žilina\nTomáš Vestenický (06.04.1996) – MKS Cracovia Kraków (POL)\n\nPeatreener: Pavel Hapal\nAbitreener: Oto Brunegraf\nVäravavahtide treener: Miroslav König\nFüüsilise ettevalmistuse treener: Peter Boďo\nArst: Zsolt Fegyveres\nFüsioterapeut: Martin Nozdrovický\nMassöör: Juraj Ludik\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Slovakkia U-21 jalgpallikoondise peatreener Pavel Hapal avaldas koosseisu reedeseks valikmänguks Eestiga, mis toimub Kadrioru staadionil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSBU: Vene ajakirjanik Kurbatova saadetakse Ukrainast välja\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vene propagandist Anna Kurbatova saadetakse sunniviisil Venemaale tagasi. Ukraina on seadustel põhinev riik, tema õiguskaitsestruktuurid tegutsevad ainult olemasolevate seaduste raames,\" ütles SBU pressiesindaja Olena Hitljanska Facebookis.\n\n\"Tema ametlikuks väljasaatmiseks vajalike dokumentide kallal töötatakse. See juhtub kõigiga, kes annavad endale voli Ukrainat mitte austada,\" lisas ta.\n\nVäljasaatmistoimingute seaduslikkust kinnitas SBU ka ajalehele Ukrainska Pravda.\n\nVene telekanal Kanal 1 teatas kolmapäeval otse-eetris, et SBU pidas Kiievis kinni nende ajakirjaniku Anna Kurbatova.\n\n\"Meie andmetel pidasid SBU töötajad Anna Kurbatova kinni,\" ütles kanali uudisteankur otse-eetris.\n\nVene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles Interfaxile, et ministeerium püüab saada selgust sündmusega seotud asjaolude kohta.\n\nMoskva nõuab Kiievilt ajakirjanik Kurbatova asukoha avaldamist\n\nVene ombudsman Tatjana Moskalkova nõudis Ukraina kolleegilt Anna Kurbatova asukoha avalikustamist.\n\n\"Ma saatsin just oma kolleegile Valerija Lutkovskale järelepärimise, nõudes talt (Kurbatova) asukoha ja tema tervisliku seisundi avaldamist, ning küsisin, kas konsul on teda külastanud, et olla kindel kõigi nõutavate toimingute läbiviimises, kui ta on kinni peetud ja kui õiguskaitseorganid teda kinni hoiavad,\" ütles Moskalkova uudisteagentuurile Interfax.\n\nÕigusvahemees lisas, et Ukraina võimude suhtumine ajakirjanikesse teeb teda murelikuks ja ajab vihale. \"Sõnavabadust ei kaitse mitte ainult riikide põhiseadused, vaid ka rahvusvaheline õigus, ning kogu maailma ajakirjanikud on sõltumatud ja puutumatud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukrainas käib töö Vene ajakirjaniku Anna Kurbatova väljasaatmist käsitlevate dokumentide kallal, teatas julgeolekuteenistus (SBU) kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLinda Kanter Quartet avaldas debüütalbumi nimiloo \"Mustab\"\n\n## Põhitekst:\n\nLinda Kanter on noor jazzlauljatar, laulukirjutaja ning arranžeerija, kelle helikeel on üheltpoolt meloodiline ja lüüriline, kuid teiseltpoolt tugevdatud jazzmuusikale omaste harmooniate, rütmide ning improvisatsiooniga.\n\nLinda Kanter Quartet on peamiselt Linda Kanteri loomingut esitav ansambel, kus lisaks lauljannale musitseerivad veel Mathei Florea klaveril, Janno Trump bassil ning Sebastian Brydniak trummidel.\n\nLinda Kanter Quarteti debüütalbum \"Mustab\" ilmub järgmisel nädalal ning albumi esitluskontserdid leiavad aset jazziklubides üle Eesti.\n\nEsimene kontsert toimub 7. septembril Tallinnas jazziklubis Philly Joe’s. Järgnevalt esitletakse albumit veel 14. septembril Viljandis jazziklubis Jasm, 21. septembril Valgas jazzklubis Walk, 22. septembril Võru jazziklubis, 23. septembril Rakvere jazzukohvikus ning 30. septembril Sillamäel Jazz Time Clubis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Linda Kanter Quartet andis välja oma esimese singli \"Mustab\", mis on ansambli järgmisel nädalal ilmuva debüütalbumi nimilugu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Troonide mängu\" pahalane astub üles Kasabiani muusikavideos\n\n## Põhitekst:\n\nBänd avaldas oma värske video \"Ill Ray (The King)\", mille peakangelaseks on \"Troonide mängus\" Cersei Lannisteri kehastav Headey, vahendas EW.\n\nLugu on pärit plaadi kuuendalt stuudioalbumilt \"For Crying Out Loud\", mis vallutas Suurbritannias edetabeleid kevade lõpus.\n\nMuusikavideo autor on Serge Pizzorno ning kujutab Headeyt maagilist rituaali läbi viimas, et taaselustada Inglismaa kuningas Richard III. Selle õnnestumisel viib naine elluärganud kuninga Leicesteri ekskursioonile.\n\nLena jäi huvilistele silma juba augusti alguses, kui teda ja võttemeeskonda Leicesteri erinevates piirkondades märgati. \"Ta oli riietunud värviliselt ja mees tema kõrval nägi väga vanaaegne välja. See oli veider, sa pead selle jäädvustama, kui sellisele hetkele peale satud, sa ei saa lihtsalt mööda kõndida,\" kirjeldas pealtnägija Kieran Thwaites võttekohta.\n\nLena at the \"An Indian Summer\" festival in Leicester, yesterday.\nLook at my beautiful, crazy, talented dork. Easy to say I'm in love ♥️ pic.twitter.com/DfPferVTk4\n\n— marlena (@marlenaheadey) August 11, 2017\n\nNüüd on video valmis ja kõigile huvilistele vaatamiseks Youtube'i keskkonnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui \"Troonide mäng\" tõi viimasel hooajal eetrisse mitmeid muusikuid, siis nüüd on rollid muutunud ja seriaali näitleja Lena Headey astub üles Kasabiani värskes muusikavideos.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRaplas joosti orienteerumisklubi Orvand auhinnavõistlus\n\n## Põhitekst:\n\nNaistest sai esimese etapivõidu sprindikarika arvestuses Triin Jäädmaa. Tema järel lõpetasid Adele Puusalu ja Aade Düüna.\n\nMeestest oli ülekaalukalt parim Ats Sõnajalg. Teine oli Sven-Erik Rebane ja kolmas Martin Laasmaa.\n\nTeistes klassides võitsid Anastasija Pahhomenkova, Ingrid Piht, Anu Kuusmaa, Maris Roosipuu, Kevin Markus Korrol, Danilo Piht ja Rain Vellerind.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Orienteerumisklubi Orvand sprindi auhinnavõistlus toimus sellel aastal Raplas. Ühtlasi oli orienteerumisjooksu Eesti sprindikarika eelviimaseks etapiks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTuomioja: Soome ajakirjaniku Venemaa-teemaline küsimus Trumpile oli piinlik\n\n## Põhitekst:\n\nSoome ajakirjanik küsis esmaspäeval Washingtonis president Sauli Niinistö ja Trumpi ühise pressikonverentsi ajal viimaselt, kas USA tuleks appi, kui Venemaa ründaks Soomet, vahendas Helsingin Sanomat.\n\nTuomioja kirjutas Facebookis, et on \"kuidagi piinlik, kui mitte häbi\" soomlasest ajakirjaniku küsimuse pärast pressikonverentsil, mis järgnes \"ilmselgelt õnnestunud\" presidentide kohtumisele.\n\nHelsingin Sanomat helistas eksvälisminister Tuomiojale, et küsida, mis selles küsimuses siis niivõrd piinlikku oli.\n\nMiks oli küsimus teie arvates niivõrd piinlik?\n\nKüsimus räägib kummaliselt halvast enesekindlusest. Sellest, et Soomes justkui kujutatakse ette või kardetakse Venemaa rünnakut ja et selle vastu on vaja USA abi.\n\nKas see pole ajalooliselt arusaadav, et soomlased võivad selle küsimuse üle mõelda?\n\nSee ei ole mingi peavool. On olemas neid, kes soovivad viskuda NATO embusse ja kujutavad ette, et meie julgeolek on sõltuv mingist välismaisest abist. Loomulikult me oleme teinud ettevalmistusi selleks, et kriisiolukorras saame ja meil on õigus abi saada ja vastu võtta. Kuid Soome julgeolekut selle peale ei rajata.\n\nMeil on laialdase ühise arusaama alusel võetud läbi nii välis- ja julgeolekupoliitiline kui ka kaitsepoliitiline aruanne. Parlament on olnud oma vastustes vägagi üksmeelne. Meil ei ole mingit erilist Soomet ähvardavat ohtu.\n\nUSA võimalused avaldada mõju maailmarahu hüvanguks on küll täiesti teisel tasandil kui selles hüpoteetilises abis Soomele. Ma oleksin hea meelega näinud, et soomlastest ajakirjanikud oleksid küsinud nende kohta.\n\nMida oleks ajakirjanikud pidanud küsima?\n\nKui soovitakse teada, kuidas Ameerika Ühendriigid avaldavad mõju maailma turvalisemaks muutumisele, oleks pidanud küsima, kuidas USA on pühendunud kliimamuutusega võitlemisele. See on pikemas perspektiivis vaieldamatult kõige suurem julgeolekuoht. Praegusel hetkel on taustaks see, et USA on räsitud varem erakordseks peetud ilmastikunähtuse tagajärgedest.\n\nMillise sõnumi sai teie arvates Trump selle küsimuse põhjal soomlaste mõttemaailma kohta?\n\nMa ei hindaks seda üle. Trumpil on muudki mõelda, kuid need küsimused, kuid loomulikult seda jälgitakse ja pannakse tähele laiemalt mujal.\n\nKus mujal?\n\nMujal meedias. USA edastatakse sellist pilti, et soomlased on jube hirmul ja vajavad USA toetust. Ma arvan, et targemad loomulikult teavad ja tunnevad olukorda paremini.\n\nNiinistö ja Trumpi pressikonverentsi stenogrammi saab lugeda SIIT.\n\nTäismahus video pressikonverentsist:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraadist rahvasaadik ja endine välisminister Erkki Tuomioja nimetas soomlasest ajakirjaniku Venemaa-teemalist küsimust USA presidendile Donald Trumpile piinlikuks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUps ja Nimmer on tagasi kooliaasta algusele pühendatud singliga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me oleme tagasi. Tegelikult me pole vahepeal kuskil ära olnudki. Lihtsalt mõned inimesed tahtsid meid enneaegselt maha kanda,\" tõdes Nimmer.\n\nVarasemalt õpetajaametit pidanud mees lisas, et oluline on kohe kooliaasta alguses põhimõisted selgeks teha. \"Samba ja arpeggio on sisuliselt kaks vaala, millel kogu muusikateooria püsib. Meie topeltsingel on nagu tasuta õppematerjal, kuidas nende vaaladega sõbraks saada,\" selgitas Nimmer.\n\nKa Indrek Ups meenutas oma kooliaega ning muusikaõpinguid. \"Kord öeldi mulle, et ma ei tea sest svingmuusikast tuhkagi. See lause on mind kogu edasiseks eluks saatma jäänud. Soovin, et oleksin teadnud ja et keegi oleks sellist näitlikku materjali ette andnud,\" mõtiskles Ups.\n\nNii loodavadki mehed, et antud heliteoste paar jõuab kohustusliku kuulamisvarana koolide muusikaõpetuse programmi ja miks mitte ühel päeval ka üldlaulupeo kavasse.\n\nAasta lõpus ilmub Nimmeri ja Upsi täispikk album, mis sisaldab vanakooli mõjutustega instrumentaalmuusikat ja elektroonilisi eksperimente.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Andero Nimmer ja Indrek Ups avaldasid uue kooliaasta alguse puhul topeltsingli \"Samba!/Arpeggio\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome koondis läheb kodusele EM-ile vastu parimas võimalikus rivistuses\n\n## Põhitekst:\n\nTeatavasti mängitakse A-alagrupp just Helsingis ning lisaks Soomele kuuluvad sinna Poola, Kreeka, Prantsusmaa, Island ja Sloveenia. Kohe avavoorus on soomlased vastamisi turniiri ilmselt ühe favoriidi Prantsusmaaga.\n\nSoome on koduseks turniiriks saanud lipu alla tõenäoliselt parima võimaliku koosseisu, kui kohal on nende tagaliini liider Petteri Koponen, NBA kogemusega äär Erik Murphy ja tänavu suvel NBA draftis 7. valitud 20-aastane tulevikumees Lauri Markkanen.\n\nTaaskord tõmbab rahvuskoondise särgi selga ka legendaarne 36-aastane tagamees Teemu Rannikko, kes olnud 2000-ndatel aastatel toimunud Soome korvpalli uue tõusu üks vedajatest. Varem avaldatud uudiste kohaselt pidi vanameister küll koondisest välja jääma, kuid ühel hetkel kaasati ta siiski tegemistesse.\n\nSoome koondise koosseis: Mikko Koivisto, Shawn Huff, Sasu Salin, Gerald Lee Jr., Tuukka Kotti, Petteri Koponen, Matti Nuutinen, Teemu Rannikko, Carl Lindbom, Lauri Markkanen, Jamar Wilson ja Erik Murphy.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome korvpallikoondise peatreener Henrik Dettmann teatas kolmapäeval need 12 meest, kellega alustatakse juba neljapäeval algaval EM-finaalturniiril heitlust kodupubliku ees.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPalk kasvas järsult kõigis Baltimaades\n\n## Põhitekst:\n\nEesti keskmine brutokuupalk tõusis aastavõrdluses 6,8 protsenti 1242 euroni. Läti kasvas see samas 8,7 protsenti 927 euroni ning Leedus 8,7 protsenti 838,7 euroni.\n\n\"Tööturg soojeneb ja jätkab selle tegemist tulevastel aastatel. See on majapidamistele hea, sest nad saavad rohkem kulutada. Ettevõtted peavad aga mõistma, et palgatõus mida ei kompenseeri produktiivsuse kasv, võib mõjutada kasumlikust, võimekust investeerida ja võimekust elada üle tulevasi kriise,\" ütles Swedbaki Läti peaökonomist Martins Kazaks.\n\n\"Kahjuks palgasurve säilib ja me näeme seda Eestis ja Leedus, kus äritsükkel on juba küps,\" jätkas Kazaks.\n\n\"Tööjõupuudus ei ole Lätis nii suur kui see oli enne kriisi, kuid trendid ei ole head. Äride esindajad on märkinud, et töötajaid on raske leida, eriti ehitussektoris ning see pole vaid Läti probleem. Sellised kaebused kostuvad ka Eestist, Leedust, Poolast, Tšehhist, Ungarist ja teistest Ida-Euroopa riikidest,\" lausus Citadele ökonomist Martins Abolins.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teises kvartalis kasvas keskmine kuupalk järsult kõigis Baltimaades, kõrgeim on see aga endiselt Eestis, selgub Balti statistikaametite andmetest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOssinovski: ravimiseadus on kõigile täitmiseks\n\n## Põhitekst:\n\nOssinovski meenutas, et riigikogu hakkas ravimiseadust arutama 2014. aastal ja võttis vastu ka seadusemuudatused tulenevalt sellest, et riigikohus leidis, et senised apteekide asutamise piirangud ei ole põhiseadusega kooskõlas.\n\n\"Nii, et tegelikult on apteegiturg Eestis olnud väga rangelt piiratud ja reguleeritud pikka aega ja need piirangud, mis seni kehtisid, mis põhimõtteliselt ütlesid, et teatud kohtades erinevalt tavaettevõtlusest, kus on võimalik otsustada, et tahaks pidada poodi ja mõne kuu pärast seda ka teha, siis apteekide puhul see nii ei ole. Sellele asenduseks, kuna leiti, et see piirab ebamõistlikult ettevõtlust, võeti vastu see teistsugune regulatsioon, kus asutamispiiranguid geograafiliselt küll ei ole, aga sisse on viidud kaks teistsugust piirangut. Ja mõistes, et tegemist on olulise muudatusega apteegituru kontekstis, siis on antud ka tavatult pikk üleminekuaeg selle seaduse jõustumiseks, ehk kokku kuus aastat,\" rääkis Ossinovski saates.\n\n\"On selge, et turu nii turu osalistele, ravimiametile kui ka ministeeriumile on seadusandja poolt vastu võetud ja jõustunud seadus täitmiseks ja sellest tulenevalt meie ülesanne on täidesaatva võimuna hinnata neid erinevaid kitsaskohti, mis võivad ilmneda ja püüda leida nendele lahendusi,\" sõnas minister.\n\n\"Kui meil on täna apteegid, mis kuuluvad ühele või teisele hulgimüüjale, siis need samad apteegid arusaadavast loogikast tulenevalt ostavad oma ravimeid sisse just oma omanikfirma hulgimüüjalt ja see kindlasti ei võimalda seda tarbijate huvides puhast konkurentsi, kus apteek saaks ise vaadata, et seda ravimit saab odavamalt Tamrost ja seda ravimit saab odavamalt Magnumist ja ma võtan siis sealt, kus on odavam,\" selgitas Ossinovski.\n\nMinister rääkis veel, et kui täna on põhimõtteliselt võimalik, et kõiki apteegikette omab üks firma, siis tulevikus tohiks apteegikette ühes ettevõttes olla neli ja nende enamusosanikuks peaks olema proviisor. \"Mina olen selles küsimuses skeptilisem, kas see vajalikku eesmärki täidab,\" lausus ta. \"Kindlasti soov on üllas, et apteegiketi omanik oleks meditsiinilise haridusega proviisor,\" ütles Ossinovski.\n\nOssinovski rääkis, et kui neid tingimusi ei täideta, siis nende apteegi tegevusluba lõpetatakse.\n\nSaatejuht Mirko Ojakivi küsis, kui reaalseks Ossinovski ise peab, et kahe ja poole aasta pärast on Eestis vähemalt 50-60 proviisorit, kes suudavad endale Eestis olevad 200 apteeki osta.\n\nOssinovski sõnul aitab siin riik lahendusi otsida ja ravimiameti juurde on tekitatud online-keskkond, kus need, kes oma apteeki hakkavad võõrandama, saavad selle panna enampakkumisele. Ja proviisorid, kes peaksid neid ostma, saavad sealt neid osta.\n\n\"Mis puudutab finantseerimismehhanisme, siis ka siin on riik valmis eraldi aitama juhul kui erasektor ei ole valmis vajalikku rahalist ressurssi proviisoritele andma. Kredexi käendus on kindlasti üks mehhanism, mis riigi käes on ja seda oleks võimalik selles kontekstis ka kasutada,\" rääkis Ossinovski.\n\nOssinovski ütles veel, et praegune apteegiturg on üleküllastunud ja apteeke ei pea nii palju olema.\n\nKaks aastat tagasi vastu võetud ravimiseaduse muudatuse kohaselt peavad aastaks 2020 olema Eestis apteekide enamusomanikud proviisorid. Osa apteegiomanike arvates killustab seaduse täideviimine hästi toimivat ravimimüügi süsteemi ning ei too ravimiturule oodatud hinnalangust ega suuremat ravimivalikut.\n\nKa konkurentsiamet on seisukohal, et tegemist on vaba ettevõtlust oluliselt piirava regulatsiooniga, mille tegelikku vajadust ei ole piisavalt analüüsitud ka selgitatud.\n\nAsekantsler Maris Jesse on öelnud, et lähema poole aasta jooksul pole ministeeriumil plaani tulla välja seaduse muudatusettepanekutega.\n\nAsekantsler Jesse on tunnistanud, et seadusemuudatus võeti vastu ilma piisava analüüsita. Praegu valmib sotsiaalministeeriumis seaduse rakendamiseks vajalik eelanalüüs, mida 11. septembril on lubanud arutada ka riigikogu sotsiaalkomisjon.\n\nApteeke on Eestis üle 200 ja nende omanikeks suures osas on Tamro Eesti või Eesti kapitalile kuuluv Magnum Medical.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski rääkis Vikerraadio saates \"Uudis +\", et uus ravimiseadus on täitmiseks nii apteegiomanikele, ravimiametile kui ka ministeeriumile. Ossinovski sõnul üritab riik ülemineku võimalikult sujuvaks teha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Komisjon tahab kõikide alkohoolsete jookide märgistamist\n\n## Põhitekst:\n\nPraeguse korra kohaselt ei ole kohustust märkida alkohoolsete jookide pakenditele informatsiooni koostisainete kohta ja toitumisalast teavet, mida tuleb teha aga teiste toiduainete puhul, vahendas Euractiv.\n\nTänavu 13. märtsil pakkus Euroopa Komisjon alkoholitööstusele lisaaastat selleks, et töötada välja enda vabatahtlik algatus ning teha ettepanek koostisainete nimekirja ja toitumisalase teabe kohta.\n\nBrüsselis tekitas aga sellise eneseregulatsiooni tõhusus alkoholi märgistamisel teravaid arutelusid. Rahvatervise aktivistide hinnangul anti alkoholitööstusele liiga palju tegevusruumi regulatsioonide vältimiseks, kuid ettevõtete sõnul on eneseregulatsioon ainus viis, kuidas tegeleda riikide erineva suhtumisega alkoholi.\n\nEuroopa Komisjoni tervise- ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis ütles, et kogu alkoholisektor peaks aasta jooksul töötama välja ettepaneku märgistamise kohta.\n\n\"Komisjoni arvates peaks see lähenemine hõlmama kõiki alkohoolsete jookide tüüpe selleks, et vältida tarbijate hulgas arusaamatusi või segadust ning võimaldada erinevate alkohoolsete jookide võrdlemist,\" ütles volinik.\n\nTa lisas, et tööstusel on üks aasta ettepaneku tegemiseks ning kui see on esitatud, siis hindab komisjon selle ühilduvust EL-i seadusega.\n\nEL-i allikad ütlesid hiljuti Euracitivile, et kui tööstus ei suuda kokkuleppele jõuda, algatab komisjon mõjuanalüüsi, mis kaalub nii regulatiivseid kui ka mitteregulatiivseid variante.\n\nAlkoholitööstus on soovitanud esitada toitumisalast ja koostisosade informatsiooni veebis, mitte pudelitel. Nende hinnangul on selle peamine eelis see, et tarbijad saavad siis täieliku teadmise sellest, mida nad tarbivad.\n\nEuroopa alkoholipoliitika liidu (Eurocare) hinnangul pole veebis märgistamine aga piisav. \"Argument, et märgistuse jaoks pole piisavalt ruumi, ei ole õigustatud, eriti veinipudelitel on palju ruumi, mida saaks kasutada tarbijatele info edastamiseks,\" kommenteeris Eurocare.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon tahab, et alkohoolsete jookide märgistamine hõlmaks kõiki alkohoolseid jooke selleks, et tarbijaid mitte segadusse ajada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA majandus kasvas teises kvartalis 3 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nJuulis avaldatud esialgsel hinnangul kasvas USA majandus teises kvartalis 2,6 protsenti, kuid kuna tarbijate kulutused ja investeeringud olid kõrgemad kui esialgu hinnati, tõsteti hinnangut 0,6 protsendipunkti võrra.\n\nEsimese poolaastal kasvas USA majandus aga 2,1 protsenti, mis on madalam kui kolme aasta keskmine 2,2 protsenti.\n\nPresident Trump on lubanud USA aastast majanduskasvu läbi maksude langetamise ja regulatsioonide vähendamise kiirendada 3 protsendile. Senini ei ole aga teada, mida presidendi maksureform endast täpselt kujutab.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kaubandusministeeriumi uuel hinnangul kasvas riigi majandus teises kvartalis 3 protsenti, täites esmakordselt president Donald Trumpi seatud eesmärgi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTaaramäe uus klubi pikendas lepingut suurtuuridel karastunud prantslasega\n\n## Põhitekst:\n\nSicard tõusis suurte meeskondade huviorbiiti 2009. aastal, kui võitis Tour de l'Aveniri ja U-23 MM-tiitli. Profileeris pole nii säravat läbilööki tulnud, kuid kindla tasemega mehe peale saab kindel olla, kirjutab Spordipartner.ee.\n\nLisaks Sicardile jätkab Direct Energies 22-aastane ühepäevasõitude spetsialist Fabien Grellier, kes on jõudnud mitmetel kõrgetasemelistel võidusõitudel esikümnesse.\n\nDirect Energiega on lepingut pikendanud veel Adrien Petit, Sylvain Chavanel, Perrig Quémeneur, Lilian Calmejane ja Alexandre Pichot. Uuteks tulijateks on Axel Journiaux (uusproff), Simon Sellier (uusproff), Rein Taaramäe (Katjuša-Alpecin), Jérôme Cousin (Cofidis) ja Damien Gaudin (l'Armée de Terre).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rattatiim Direct Energie, kus Rein Taaramäe järgmisel hooajal sõitma hakkab, pikendas 2019. aasta lõpuni lepingut kogenud suurtuuride mehe Romain Sicardiga. Alates 2014. aastast Direct Energies pedaalinud 29-aastane prantslane on regulaarselt osalenud Tour de France'il ja Vueltal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPresident: lätlased ei tohi reageerida provokatsioonidele Zapadi ajal\n\n## Põhitekst:\n\nLäti jätkab lubadustest kinnipidamisega ja Läti kaitsekulutused ületavad järgmisel aastal kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), lisas riigipea.\n\n\"Samal ajal peab meie ühiskond olema erakordselt ettevaatlik meedias kajastatud informatsiooni suhtes - inimesed peavad olema kriitilised ja teadma, kuidas informatsiooni kategoriseerida,\" rõhutas Vējonis, kelle hinnangul võidakse selliste õppuste ajal korraldada mitmeid erinevaid provokatsioone.\n\nMoskva teatel osaleb 14.-20. septembrini kestval õppusel 12 700 sõjaväelast Valgevenest ja Venemaalt.\n\nUkraina ja Poola kindralstaabi ülemad arutavad Zapadi üle\n\nUkraina ja Poola kindralstaabi ülemad Viktor Muženko ja Leszek Surawski arutavad Kiievis kolmapäeval Vene-Valgevene ühisõppusi Zapad 2017.\n\n\"Kõnelustel arutatakse sõjalist koostööd puudutavaid tähtsaid küsimusi, iseäranis kahe riigi peakorterite ja vägede korraldatud ühiste õppuste ja harjutuste arvu kasvatamist. Teised arutelupunktid puudutavad Vene-Valgevene strateegiliste ühisõppustega Zapad 2017 kaasnevate potentsiaalsete ohtude hindamist,\" teatas Ukraina relvajõudude pressiteenistus kolmapäeval.\n\nMoskva: Zapad-2017 on \"puhtalt kaitse-eesmärgiline\"\n\nVenemaa tõrjus teisipäeval lääne muret seoses Venemaa ja Valgevene eelseisvate ühisõppustega Zapad 2017, kinnitades, et õppuste eesmärk on \"puhtalt kaitsealane\" ja need ei ole suunatud konkreetse vaenlase vastu.\n\n\"Õppustel Zapad-2017 on terrorismivastane fookus ja puhtalt kaitsealane iseloom,\" ütles asekaitseminister Aleksandr Fomin ajakirjanikele.\n\nFomin kritiseeris rahvusvahelist meediat, mis levitab tema sõnul eelseisvate õppuste kajastamisel \"müüte niinimetatud Vene ohust\".\n\n\"On isegi öeldud, et õppused Zapad 2017 on stardipunkt \"invasiooniks või okupatsiooniks\" Leedus, Poolas või Ukrainas,\" lisas aseminister.\n\nNATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles juulis, et tal on põhjust uskuda, et õppustel osaleb \"oluliselt rohkem vägesid kui ametlikult teatatud\".\n\nReedel kutsus Stoltenberg Kremlit tagama õppuste läbipaistvus ja prognoositavus ning hoiatas, et NATO \"jälgib õppusi väga tähelepanelikult\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätlased ei tohi reageerida mitte mingitele provokatsioonidele meedias Valgevene-Vene sõjaväeõppuste Zapad-2017 ajal, ütles kolmapäeval Läti president Raimonds Vējonis pärast kohtumist peaminister Māris Kučinskisega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn täitub septembris fotokunstiga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Visuaalkurnatus\"\n02.09–08.10.2017\nTallinna Kunstihoone ja Fotomuuseum\n\nNäituse „Visuaalkurnatus” tagamaad peituvad ilukirjanduslikus loos, mis jutustab pettekujutlustest, kinnisideedest ja spekulatsioonidest. See lugu räägib fotograafiast kui kindlast visuaalsest lähenemisest, mitte teatud tehniliste piirangutega meediumist, ja jõuab seetõttu välja veel seni teadmata sihtkohta.\n\nSee fiktiivne kirjeldus on näitusel hõivanud ka kriitilise ja seletava kuraatoripositsiooni ning kutsub vaatajat (ja lugejat) kunstiteoseid, kuraatorit ja institutsiooni mitte liialt usaldama.\n\n\"Suspended Shifts\"\nTuukka Kaila ja Oskari Parkkinen\n03.09–01.10.2017\nKanuti Gild SAALi keldrisaal\n\nTuukka Kaila praktika paigutub kunsti, uurimistöö ja kirjastamise ristumiskohta. Oma teostes uurib Kaila visuaalse portreteerimise vahendeid ja piire ning fotograafia suhet portreteeritavaga. Esmakordselt aastatel 2015–2016 Soome Fotokunsti Muuseumis eksponeeritud projektis „Shallow Trap” kasutas kunstnik valgust, et kutsuda esile ilmutamata fotopaberis sisalduvaid värve. Pildistatava subjekti puudumisel avaneb fotograafias uutmoodi vabadus representeerimise kohustusest. Aga mis on siis fotol ikkagi kujutatud? Kui ei midagi muud, siis vähemalt foto enda olemus ja saamise protsess.\n\nOskari Parkkinen seirab ja küsitleb fotograafia võimet jäädvustada reaalsust. 2012. aastal Helsingis Kluuvi galeriis aset leidnud näitusel „The Black Instrument” esitles Parkkinen mitmetest fotolabori testribasid meenutavatest fotodest kombineeritud kollaaže, mis olid ruumis ümbritsetud muude fotograafia tööprotsessi kuuluvate objektide ja ainetega. Sellega osutas kunstnik tähelepanu fotode materiaalsusele ja fotograafia võimele kujutada maailma eksitava täiuslikkusega, mis omakorda suhtestub inimese paratamatult ebatäiusliku maailmatajuga.\n\n„Suspended Shifts” on Kaila ja Parkkineni esimene ühine näitus. Olulisteks kunstnikke ühendavateks aspektideks on fotode käsitlemine kunstniku töö dokumentidena ning huvi analoogfotograafia ja pimikus toimuva orgaanilise tööprotsessi vastu. Mõlemad katsetavad fotograafia kui meediumi, materjali ja sisuga – analüüsivad ja lammutavad seda osadeks, sekkudes nii fotode loomusesse.\n\n\"Valgusele sarnane valgus 2\"\nKirke Kangro ja Jacob Jessen\n17.09–15.10.2017\nARSi projektiruum\n\n„Valgusele sarnane valgus 2” on järg Jacob Jesseni ja Kirke Kangro samanimelisele ühisnäitusele, mis leidis aset Vaal galeriis aastal 2014. Eelnev näitus otsis võimalusi valguskogemuste jäädvustamisteks, mängis valguse ümberpaigutamisega erinevates ruumides, kasutades tööriistadena ka mälu ja kujutlusvõimet.\n\nNäitus ARSi Projektiruumis jätkab valgusmälu uuringuid, katsetusi sise- ja välisruumi ning nende valguste ümberpaigutamisega, „tõlgib” päevavalguse materjali ja nihutab ruumihorisonte.\n\n\"Platvorm\"\n23.09–29.10.2017\nEesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM)\n\nNeandertali Koobaskooli sügissemestril on kunstnikud Viktor Gurov, Hedi Jaansoo, Kristel Raesaar ja Pire Sova residentuuris Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis.\n\nNäitus-residentuur avab kunstnike praktikaid kui dünaamilisi protsesse, milles teosed ja sündmused on lihtsalt vahepeatused või kontrollpunktid.\n\nKunstimaailma ökoloogia ei seisa väljaspool poliitilist ega ülalpool turge. Kui kunsti-ilm on üks reaalsuse mudel, siis millist tegelikkust me oma suhete ja võimutrajektooride, institutsioonide ja ambitsioonidega peegeldame? Koobaskool jätkab sel sügisel ühiste lugemiste, lohisevate vestluste, väikeste pidude, töötubade, juhitud meditatsioonide ja pikkade jalutuskäikudega. Kõik on Platvormile oodatud – enam-vähem võrdsel kõrgusel. Kogu näituse vältel on koobaskooli kunstnike stuudio EKKM-i näituseruumis avatud aja veetmiseks, koos olemiseks ja kaastööks.\n\nNeandertali koobaskool on isetekkeline kogemuslike projektide ja kestvusharjutuste kogum. Koobaskool uurib koostöö ja usalduse võimalusi ning piire, seejuures eesmärke üheselt määratlemata ja retsepte pakkumata.\n\n\"Kiht kihi järel lahti riietab end lesest kivi\"\n23.09–29.10.2017\nEesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM)\n\nKas näitus võib olla enamat kui kõigest kogum töid? Kas näitus on suuteline looma ajutist ala, kus meie jaoks tavaliselt reaalsust määravad reeglid – raskusjõud, aeg, põhjuslikkus ja mis veel – ei kehti enam harjumuspärasel viisil? Kas näitus suudab nihestada seda, mida peame möödapääsmatuks, kas ta suudab endasse voltides luua selliseid nihestusi, katkestusi, teise mõõtmesse viivaid ussiauke nagu kiviseina taga aurustuv heli, mille allikat on võimatu määrata; tuba, kus kehad on kaldu, kuigi kõik muu näib püsti seisvat; koridor, mis viib korraga eikuhugi ja kõikjale?\n\nNäitus „Kiht kihi järel lahti riietab end lesest kivi” ei paku välja kindlat jutustust ega mõttekäiku, mida järgida. See oma loogikaga süsteem sünnib otse vaatajate silme ees, paitades meie kõrvu, tungides meile ninna ja puudutades meie nahka. Näitus kutsub külalisi sisenema oma ebamäärasesse tegevusliini, seda muutma ja looma. Nagu näitusele pealkirja andnud Stéphane Mallarmé luuletuses „Belgia sõpru meenutades”, kus Brugge kohal hõljuv udu kaotab järk-järgult majad ja sillad, imbub ka sellele näitusele pimestav meeleolu. Kõiki, kes kord on sisenenud, ähvardab oht samuti kaduda. Tegelikkuse ja tema pahelise õe – olgu tal nimeks kirjandus, virtuaalsus, petuskeem – vaheline piir muutub üha ebamäärasemaks ja lõpuks isegi määramatuks. EKKMi, kunagise soojuselektrijaama abihoone betoonseintelt ja kivipindadelt koorudes kaob kindlustunne kiht kihi haaval.\n\n\"Poeet Elevandimajas\"\nAnna Juhlin\n25.09–08.10.2017\nPuänt raamatupood\n\n“Poeet Elevandimajas” on ühe vanaisa isiklik lugu jutustatuna tema lapselapse poolt. Lütfi Özkök sündis 1923. aastal Istanbulis. Huvi prantsuse luule vastu viis ta hiljem Pariisi, kus ta 1940. aastal kohtas oma eluarmastust Ann-Marie’d, kellega kolis Stockholmi, kus ta elab tänaseni. Lütfist sai luuletaja ning fotograaf, kes pildistas teisi Rootsi ja rahvusvahelisi luuletajaid, kirjanikke ja kunstnikke. Filmi režissöör põimib oma vanaisa fotodest, enda filmikaadritest ning viimaseid saatvatest helidest kokku loo keelest, poeesiast, raamatutest, fotodest ja armastusest.\n\nAnna Juhlin (s. 1988) on Stockholmis elav kunstnik. Ta on õppinud filmi, animatsiooni, illustratsiooni ja pildiraamatute valmistamist, helikõnnakuid ja aiandust. Hetkel õpib Juhlin etnoloogiat, kultuuriväärtuste- ja muuseumiteadust ning huvitub lugude jutustamisest, mälestuste arheoloogiast, minevikulisusest ja ajaloo kasutusest.\n\n\"Ebaõnnestumine/Järelelu\"\n26.09–08.10.2017\nErinevad toimumispaigad\n\nAnna Mari Liivrand & Kristin Reiman: 26.09–28. 09, ARSi maja, Pärnu mnt 154, kell 15:00–19:00\nMihkel Ilus: 29.09–1.10,Tallinna Kunstihoone, Vabaduse väljak 8, kell 15:00–19:00\nSigrid Viir: 3.10–4.10, Telliskivi Loomelinnak, Telliskivi 60a, kell 15:00–19:00\nLaura Põld: 5.10–7.10, ARSi maja, Pärnu mnt 154, kell 15:00–19:00\nStuudiojääkide väljapanek ja müük: 7.10–8.10, Telliskivi Loomelinnak, Telliskivi 60a, kell 12:00–20:00\n\nKõige tavalisem kohtumispaik kunstiteostega on kunstniku või kuraatori korrastatud ja kontrollitud ruum, millesse asetatud teost peetakse valmisolevaks. Vahel harva on kunstiteoseks ka loome(töö)protsess ise. Veel harvemini aga näeme seda protsessi, mis eelneb ja järgneb hetkele, mil kunstiteos valmissaanuks kuulutatakse ja oma eesmärki vaatajat intrigeerides või muud moodi mõjutades täitma asub. „Ebaõnnestumine/Järelelu” toob esile kunstiteoste loomeprotsessi erinevaid aspekte, mis näitusekonteksti asetatud teose puhul varjatuks jäävad: katsetused, ebaõnnestumised, lavastused ning tööde taaskasutus ja järelelu ehk see, mis eelneb ja järgneb teostele siis, kui nad ei paikne turvalises näitusesaalis.\n\n„Ebaõnnestumise/Järelelu” eesmärgiks on tänapäeva üleilmastunud ja produktiivsusele rõhuvas (kunsti)maailmas pöörata tähelepanu mittekasulikule, mitteprogressiivsele, ebaõnnestumisele ja aeglasele protsessile, mis peitub tihtipeale kunstiloome taga, olles seeläbi võimalikuks suunanäitavaks ja tasakaalustavaks jõuks hektilises ja kiireloomulises nüüdisaegses ühiskonnas laiemalt.\n\n\"Professional Week\"\n26.09–01.10.2017\nVabaduse väljak 8, Tallinn\n\nLisaks seni kõige mahukamale näituste programmile on Fotokuu korralduskond uute diskusioonide tekkeks pannud aluse kontaktürituste nädalale Professional Week, mis toimub septembri viimasel nädalal kümnete ürituste ja tuuridega ning võimalusega külastada kõiki biennaali näitusi.\n\n\"Kujutledes kohti\"\nFilmiprogramm\n27.09–18.10.2017\nKino Sõprus\n\nTallinna Fotokuu filmiprogramm on kollektsioon uuematest ja vanematest audiovisuaalsetest töödest, mis mõtestavad „koha” kontseptsiooni keele, identiteedi ja mälu mõistete kaudu. Filmid avavad vaatajale rabavalt ilusaid ja isiklikke otsingud juurte ja kuuluvustunde juurde. Need provokatiivse visuaalse keelega filmid saadavad vaataja läbi võõraste maailmade ja välismaiste linnade, tutvustades kohalike inimeste kollektiivsete mälestuste ja isiklike unistuste universumeid. See valik kombib poeetilise ja performatiivse kaameratöö piire, näidates ruumi, arhitektuuri ja inimkeha vahelisi suhteid. Kolmel õhtul kinos Sõprus aset leidev filmiprogramm loob dialoogi publiku ning nii tuntud kunstnike kui ka noorte filmitegijate vahel.\n\nEesti Fotokunstimess\n29.09–01.10.2017\nTelliskivi Loomelinnak, Roheline saal\n\nKaheksandat korda aset leidval Eesti Fotokunstimessil (28.09.–01.10.2017) on esindatud 41 kunstnikku, viis galeriid ja viis projektiruumi. Messil on võimalik tutvuda nii Eesti kui välismaiste fotokunstnike uudse loominguga, et huvi korral alustada või täiendada oma isiklikku kunstikogu.\n\nMessi galeriide väljapanekutes saab näha järgmiste kunstnike teoseid: Peeter Laurits (Vaal), Giulia Marchi (Matèria), Arne Maasik (Haus), Diana Tamane (KOGO) ja Alan Proosa (Okapi).\n\nProjektiruumide väljapanekutes on esindatud 13 kunstnikku: Nampei Akaki (JP), Stanisław Legus (PL), Weronika Ławniczak (PL), Bao Ting (CN), Johann Winkelmann (DE), Vova Vorotniov (UA) ja Janek Zamoyski (PL) kunstnikerühmitusest Czułość; Mirjam Reili (EE/NL) & François Girard-Meunier (CA/NL) GD projektiruumist; Daria Melnikova (LV) Konstanetist, Petra Noordkamp (NL) projektiruumist Suns and Stars, Shalva Alkhanaidze ja Rezo Kezeli (GE) Tbilisi Fotofestivalilt.\n\nKunstnike sektsioonis osaleb 23 kunstnikku: Adele Watts (GB), Aksel Haagensen (EE), Annika Haas (EE), Beata Małyska (PL), Birgit Püve (EE), Emanuele Camerini (IT), Eve Kiiler (EE), Helen Prozes (EE), Judit Flóra Schuller (HU), Karel Koplimets (EE), Keiu Maasik (EE), Kristina Õllek (EE), Laura Põld (EE), Leah Beeferman (US/FI), Liisi Eelmaa (EE), Maxim Mjödov (EE), Nita Vera (CL/FI), Paul Kuimet (EE), Reimo Võsa-Tangsoo (EE), Tanja Muravskaja (EE), Theo Elias Lundgren (SE), Viktor Gurov (EE) ja Visvaldas Morkevičius (LT/DE).\n\n\"Veatu, õmblusteta\"\nMarge Monko\n02.10–06.10.2017\nVabaduse väljak, Tallinn\n\nInstallatsioon koosneb tellingute struktuurile kinnitatud ja mesh-tüüpi bännerile trükitud kaheosalisest suureformaadilisest fotost.\n\nKujutatud on 1930ndatel aastatel Ameerika Ühendriikides toodetud sukkade reklaami, mis on leitud 1937. aastal avaldatud raamatust „Photography in the Modern Advertisement”. Fotol on naise käed, mis demonstreerivad sukapaari läbipaistvust. Installatsiooni üheks märksõnaks on ka läbipaistvus – esmalt fotol olevate sukkade, teisalt bänneri läbipaistvus, tänu millele suhestuvad ülisuures mõõtkavas kujutatud käed taustal oleva arhitektuurse keskkonnaga.\n\n\"Algunas Canciones Lindas\"\nOlga Tšernõševa\n24.08–28.10.2017\nTemnikova & Kasela galerii\n\nAlgunas Canciones Lindas („Mõned kaunid laulud”) on pealkiri, mis on laenatud vanalt kauamängivalt heliplaadilt tüünestavalt lihtsas stiilis esitatud Kuuba popmeloodiatega. Olga Tšernõševa kasutab seda ühendava vahendina, esitlemaks galeriis kolmekümmet objektiivipõhist tööd, enamasti analoog- ja digitaalfotot. Need annavad edasi tema mõningaid põhihuvisid – viljakaid pingeid piltide ja lugude, iseloomuliku ja etteaimamatu, üksiku ja hulga vahel – kuid ei ole seni leidnud kohta erinevates seeriates või laiema publiku ees. Tšernõševa korraga kinnitab ja vaidlustab vene arusaama, et visuaalset kunsti peaks kasutama ühiskondlike arengute illustreerimiseks – „maalimaks modernset elu”, nagu oleks öelnud Charles Baudelaire. Milline on parim viis tõestada, ühinedes või eraldudes? Peaksime alati keskenduma pisikestele ebakõladele öeldava ja nähtava vahel.\n\nOlga Tšernõševa on kaasaegne kunstnik, kes elab ja töötab Moskvas. Oma loomingus, mis hõlmab filmi, fotograafiat, joonistamist ja objektipõhiseid meediumeid, toetub ta tavapärastele hetkedele ja igapäevaelu äärealadele kui viisile uurida aina killustuvaid suurtõlgendusi kaasaegsest Venemaa kultuurist.\n\n\"Teekond maailma lõppu\"\nHolger Loodus\n09.09–08.10.2017\nKunstihoone galerii\n\nHolger Looduse näitus „Teekond maailma lõppu” pöörleb kolme näiliselt erineva juhtumi ümber, milleks on Matthew Hensoni kui esimese mustanahalise maadeavastaja osa ja jälg põhjanaba vallutamisel, Joseph Beuysi lennuki allatulistamine Krimmi kohal II maailmasõja ajal ja tema päästmine tatarlaste poolt ning Euroopa põhjapoolseima piiripunkti Storskogi märgilisus tänaste põgenikevoogude tunnistajana. Igal neist on oma lood ja sümbolid, rohkem või vähem tõesed.\n\n\"Üksinduse kollektiiv\"\nBirgit Püve\n15.09–15.10.2017\nLinnagalerii\n\nNäitus keskendub Vao küla näitel Eesti fotokunstis seni olulisel määral kajastamata immigratsiooniteemale, ent teeb seda sümbioosis arhiivimaterjalidega. Näitusel tuuakse esile Eesti ainuomane ja eripärane olukord rahvaste rände kontekstis – siinsete külade kaks „immigratsioonilainet”. Paradoksaalsel kombel on ka Vao küla, mis tänapäeval on laiema avalikkuse jaoks pigem samatähenduslik seal asuva pagulaskeskusega, jäänud püsima tänu immigratsioonile. Nii kohtuvad selles pika ajalooga kohas (esimest korda mainiti Vaod kirjalikes allikates juba 16. sajandil) kaks teineteisest vähem kui sajandi jagu eraldatud sisserändeperioodi, mis oma esmaste erinevuste tõttu loovad tähendusliku aluse visuaalseks kõrvutamiseks.\n\n\"Aberratsioon. Harjutused valguse ja varjuga\"\nKristi Kongi\n16.09–14.10.2017\nVaal galerii\n\nKristi Kongi on oma loomingus proovinud värvi ja valgust mõtestada erinevate võtete kaudu.\n\nNäitus \"Aberratsioon. Harjutused valguse ja varjuga\" on alguse saanud uurimisreisilt Mexico Citysse Mehhikos. Mõte aberratsioonist kui mõistest tulenes vaatleja pidevast liikumisest, mille tõttu muutus ka kujutis/koht, mida autor oli enda silmade ette võtnud.\n\nVäikese kaameraga mööda linna ringi kolades on proovitud pildistada iga hetke. Sealne valguse liikumine ja kiire muutus olid suurimaks ajendiks näituse idee arenemisel ja loomisel. Paljud pildid said tehtud sõitmise ajal läbi takso akna. Oluliseks oli tabada neid kiiresti muutuvaid valguse ja varju momente. Sõidu pealt pildistamine jättis pildid tihti uduseks, mis sai kunstnikule ka installatsiooni loomise aluseks. Moodustusid täiesti uued värvisüsteemid. Fotod said peamisteks algpunktideks teoste loomisel. Iga maal pärineb mingist kindlast kohast. Detailid ja ka värvid tulenevad nendest paikadest, kust ette võetud foto pärineb.\n\n\"Memory-Sensitive\"\nTarvo Varres\n19.09–07.10.2017\nDraakoni galerii\n\n\"Fotod seerias „Kättesaamatu mälestus (Brüsseli nurgad)”, 2015, on üles pildistatud valdavalt videvikus või öösel. Inimtühja öise linna „murdepunktid” toovad meieni kaamera vaatenurga unifitseeritud arhitektuuri kaudu küsimusi selle linna mateerias kehastuvast ajaloost, kolmekeelsest identiteedist, igapäevastest kasutustest ja staatusest niinimetatud Euroopa pealinnana. Ent nagu on kirjutanud Gaston Bachelard, pole kogetud maja kunagi inertne karp, vaid psühhologiseerub peaaegu automaatselt, saades üheks olulisemaks psühhoanalüütiliseks konstruktsiooniks, üheks algsemaks hinge mudeliks, kus pööning vastab superegole, eluruumid egole ja kelder mõistagi alateadvusele. Sihitult läbi öise linna hulkuva flanööri silme läbi üles pildistatud majanurkade kogumik on mentaalne maastik, kujuteldav rahvamass, mis esitab küsimusi mitte ainult enese, vaid ka vaatleja identiteedi kohta, säilitades ambivalentsuse, mida Varres peab hea kunstiteose vältimatuks osaks. Käsitledes iseenesele veel suuresti tundmatu linna maastikku, toob kunstnik pealkirja tasandil sisse mälestuste tagasitoomise, võimatu või takistatud mälutöö motiivi. Võimalik, et see kuskil taamal terendav või kujuteldav mälestus ei kuulugi üksnes kunstnikule, vaid on pigem osa protsessist, mis teda vaatajatega ühendab.\"\n\n\"Üksi loodud suurlinna tunnetus\"\nHenri Hütt\n20.09–09.10.2017\nHobusepea galerii\n\n\"Üksi loodud suurlinna tunnetus” jätkab Hütile iseloomulikku lavastatud ruumide seeriat. Seekord saadab seisundit nähtava ning näilise vahelisus.\n\n\"Suurlinn minu ümber resoneerib. Olen üksi, saatjaks tuttav anonüümsuse tunne ning nii võikski jääda. Aega on liiga vähe, kõikjale peab jõudma, kõike tahaks kogeda, täita topelt-plaanid, kohtuda topelt-kohtumised, selleks, et olla üksi. Tundmatu keskkond moonutab mõõtmeid ning liigun samm-sammult püüdmatu horisondi suunas. Hiljem, enne reaalsusesse maandumist, kõnnin aovalguses mööda tühje tänavaid, meeltes kajamas möödunu, ning tunnen, et see kordumatult võõras kogemus tekitab minus vasturääkivat soovi oma seisundit teistega jagada…\n\nMiks tundub see samas nii vale?\n\nMis juhtub jagamise tagajärjel?\n\nMida osapooled sellest saavad?\n\nMis oleks üldse jagamist väärt?\n\nKas ma siis olen (veel) üksi?\"\n\nLoe täpsemalt kogu programmi kohta siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Septembris leiab aset taas Fotokuu ning avaldame selleks puhuks valiku näitustest, mida tasuks selle lausa hoomamatu programmi raames vaatama minna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nŠarunas Jasikevicius: Euroopa korvpallisüsteem on katastroofiline\n\n## Põhitekst:\n\nHetkel Kaunase Žalgirise klubi peatreenerina leiba teeniv Jasikevicius on pahane seetõttu, et EM-finaalturniir jookseb sisse klubihooaja algusele. Leedulase sõnul see süsteem ei ole jätkusuutlik.\n\n\"Euroopa korvpallisüsteem on täielik katastroof. EM-finaalturniiril mängivad mehed võivad halvimal juhul klubi juurde tagasi jõuda vaid päev enne hooaja algust,\" pahandas Jasiekevicius.\n\nTänavune EM-finaalturniir, mille alagrupimängud peetakse Soomes, Iisraelis, Rumeenias ja Türgis, algab juba homme, 31. augustil. Finaal mängitakse 17. septembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliportaal Sportando vahendas kolmapäeval legendaarse leedulasest mängujuhi Šarunas Jasikeviciuse väga konkreetset arvamust, kus mees nimetas Euroopa korvpallisüsteemi \"katastroofiks\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus Prantsusmaa koosseis EM-finaalturniiriks\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsusmaa koondis EM-finaalturniiril: Kevin Seraphin, Thomas Heurtel, Antoine Diot, Joffrey Lauvergne, Evan Fournier, Nando De Colo, Boris Diawn, Leo Westermann, Vincent Poirier, Louis Labeyrie, Axel Toupane, Edwin Jackson.\n\nPrantslased on viimasel kolmel EM-finaalturniiril alati medalile jõudnud, sealjuures nelja aasta eest Sloveenias teeniti esikoht. Kolme aasta taguselt MM-ilt saadi pronks ja mullusel Rio de Janeiro olümpial tunnistati poolfinaalis USA ja pronksimatšis Serbia paremust.\n\nTänavuse EM-i Helsingis peetava A-alagrupi mängudes tuleb prantslastel kohtuda võõrustaja Soome, Kreeka, Islandi, Poola ja Sloveeniaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa korvpallikoondise peatreener Vincent Collet avalikustas need tosin nime, kes sõidavad homme algavale EM-finaalturniirile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUue Maailma asum täitub taas festivalimeluga\n\n## Põhitekst:\n\nNende aastate jooksul on nii festivali programm kui ka ala märkimisväärselt kasvanud ning tänavuse festivali programm on varasemast veelgi sisukam ja elamusterohkem. Nagu juba tavaks on saanud siis lavalt kuuleb head muusikat, tänavad on täis melu, tänavasporti, kauplejaid ja kodukohvikuid.\n\nPealava muusikaline programm meelitab kohale nii indie, roki, bluusi kui ka elektroonilise muusika fänne. Esinejate nimekirja kuuluvad teiste seas asumifestivalide veterankollektiiv Hilbert's Problems, Noortebänd 2016 võitja The Notes, Uue Maailma omad noorhärrad Sten-Olle ja Rauni Vaher ning mitmed teised ja eriilmelised kollektiivid Eestimaa eri nurkadest.\n\nUue Maailma tänavafestivalile kohaselt on lõbus kindlasti lastel, sest laste- ja noorteala on sel aastal taas lastestaadionil, kus toimuvad paralleelselt ka erinevad spordivõistlused. Toimub ka kohalike koerte näitus ning suur taaskasutuslaat. Mõlemal päeval pakuvad tõeliseid elamusi tänavakunstnikud, kes esinevad Koidu ja Videviku ristmikul.\n\nFestivali avapäeva õhtul toimuval ametlikul järelpeol Erinevate Tubade Klubis astuvad üles Läti indie-popi täht Carnival Youth ja Maarjamaa stiilseim indie-rocki kollektiiv The Boondocks. Enne ja pärast bände valivad muusikat Liisa Lahtmets ja Liisa Liksor.\n\nUue Maailma tänavafestival toimub koostöös Tallinna Keskkonnaametiga keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames. Festivali avapäeval, kell 12.00 toimub keskkonnasõbraliku liikumise kuu ametlik avamine. Sel ja ka järgmisel päeval tegutseb tänavafestivalil ka oma programmiga Prügihunt, kes õpetab lapsi prügi sorteerima. Septembri jooksul toimub keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames kõikides linnaosades mitmeid üritusi, sh kepikõnnitreeningud, spordi-, tervise- ja teabepäevad jms.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel on Uue Maailma asum jälle tänavafestivali päralt, mis tänavu tähistab juba oma 11. sünnipäeva.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTuru rünnaku teine kahtlustatav kasutas samuti valenime\n\n## Põhitekst:\n\nNimi tuli avalikuks, kui Päris-Soome esimese astme kohtu dokumentides pandi kirja kahtlustatava tegelik nimi, vahendas Yle.\n\nLisaks on mees öelnud ametnikele ka vale sünniaasta - tema õige sünniaasta on 1996, mitte aga 1999.\n\nNoormeest kahtlustatakse kahes terroristlikel eesmärkidel sooritatud mõrvas ja kahes samal motiivil sooritatud mõrvakatses.\n\nSama kahtlustus on esitatud ka peamisele kahtlustatavale. Tema kasutas Soomes nime Abderrahman Mechkah, kuigi tema tegelik nimi on Abderrahman Bouanane.\n\nSoome politsei vabastas teisipäeval kaks meest, kes olid kahtlustatavatena vahi alla võetud seoses Turu terrorirünnakuga. Seega on praeguse seisuga noarünnaku tõttu vahi all peamine kahtlustatav ning veel üks mees. Lisaks on Turu rünnakuga seoses antud ühe isiku suhtes välja rahvusvaheline vahistamismäärus.\n\nVõimud kahtlustasid mehi esialgu kahes terroristlikus mõrvas ja kaheksas samal põhjusel sooritatud mõrvakatses ehk sisuliselt pandi neile süüks peamise kahtlustatava kaasosaliseks olemist. Mõlemad mehed on oma seotust juhtumiga eitanud.\n\nPolitsei kinnitusel pole neid mehi enam alust nimetatud kuritegudes kahtlustada.\n\nEelmise nädala kolmapäeval pidas Soome politsei kinni veel kaks meest, kuid neil seost juhtumiga ei leitud ning nad vabastati juba eelmisel nädalal.\n\nPeamine kahtlustatav Bouanane, kes viibib praegu Hämeenlinna vanglahaiglas, on ülekuulamise ajal tunnistanud politseile, et ta sooritas eelpool mainitud pussitamised. Samas eitab ta süüd terroristlikel eesmärkidel sooritatud mõrvades.\n\nPeamine kahtlusalune pussitas 18. augusti õhtul Turu kesklinnas kokku kümmet inimest, kellest kaks suri. Politsei peatas ründaja tulistades teda alakehasse.\n\nTuru rünnaku sündmuskohalt viidi lilled ja küünlad minema, suurde potti istutatakse mälestuspuu\n\nYle kirjutab samal ajal, et Turu kesklinnas asuvalt turuplatsilt, kus terrorirünnak aset leidis, viis koristusfirma ööl vastu kolmapäeva minema sinna jäetud küünlad ja lilled.\n\nKui küünlad ja lilled koristatakse linnavõimude poolt lihtsalt ära, siis kõik mälestusesemed, kaardid ja kirjad võtab enda hoole alla Turu muuseumikeskus.\n\nKohas, kus varem olid küünlad, seisab nüüd aga suur savipott, kuhu istutatakse mälestuspuu. Tõenäoliselt saab olema tegu õunapuuga ning seda hakatakse pimedal ajal ka valgustama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome politsei selgitas välja, et ka teine marokolane, kes on hetkel Turu rünnakus kahtlustatuna vahi all, on Soomes kasutanud valenime.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAas kohtus: Savisaar soovitas Meritoni, võtsin seda kui linnapea eelistust\n\n## Põhitekst:\n\nAas meenutas, et INTA kongressi Tallinnas korraldamise idee tuli Savisaarelt ning selleks moodustati linnavõimu juures spetsiaalne komisjon, mida Aas juhtima hakkas. Töögrupi ülesanne oli ajada kongressi korraldamisega seotud asju ning põhiline raskus oli linna välissuhete teenistusel.\n\nKongressi toimumiskoha otsimist juhtis välissuhete teenistuse juht Heili Luik, meenutas Aas, lisades, et asukoha üle langetati lõplik otsus pärast seda, kui linnaametnikud olid tutvunud nii Viru hotelli kui ka ärimees Alexander Kofkinile kuuluva Meritoni hotelliga.\n\nAasa sõnul informeeris Luik teda sellest, et Meritonis on paremad tingimused kui Virus.\n\nAas meenutas, et Viru hotell oli tõesti pikalt esimene valik, kuid see muutus, kui linnaametnikud olid Meritoni väisanud.\n\nAas tunnistas, et rääkis Savisaarega palju INTA kongressist ning muuhulgas ka sellest, kus üritust võiks korraldada. Aas lisas, et Savisaar avaldas talle möödaminnes arvamust kongressi toimumiskoha osas, märkides et üritus võiks toimuda Meritonis. Sealjuures ei olnud selleks ajaks töögrupp veel kujundanud otsust, kus kongress toimuda võiks.\n\nAasa sõnul võttis ta Savisaare öeldut, kui linnapea eelistust kongressi toimumise osas ning selles pole midagi erilist.\n\nÜhtlasi kinnitas Aas, et ei jaganud Savisaare öeldut kellegagi ja ei võtnud seda kui linnapea korraldust. Aas lisas, et Savisaare öeldu ei mõjutanud kuidagi otsust, mille linnavõim võttis vastu kongressi asukoha määramisel.\n\nAas märkis, et ei mäleta kohtumist Savisaarega, kus INTA kongressi asukoht arutlusel oli, ning ta on nüüd meenutanud toimunut kohtus kõlanud helisalvestiste abil.\n\nKofkini firma Estkompexim Toitlustus OÜ kohta rääkides märkis Aas, et on selle ettevõtta tegevusega linnaametnikuna kursis olnud. Aas ütles, et puutus selle firmaga kokku peamiselt kõrvalise isikuna, küll aga tegeles ta otseselt Estkompexim Toitlustusega siis, kui selgus, et ettevõtte müügikioskitel puudusid tegevus- ja kasutusload. Aasa sõnul kutsus ta ettevõtte esindaja välja ja ütles, et asjad tuleb korda ajada. Ühtlasi märkis Aas, et selline olukord polnud tavapärane.\n\nKüsimusele, kuidas probleemolukord Estkompexim Toitlustuse kioskitega lahenes, märkis Aas, et ei mäleta seda täpselt. Ta märkis, et ettevõtted kiirustavad sageli äritegevuse alustamisega ning siis võib tekkida ka olukord, et kõik vajalikud load pole korras.\n\nAas kinnitas kohtule, et Savisaar ei ole talle kordagi andnud korraldust eelistada Estkompexim Toitlustust.\n\nTallinna teavituskampaania klippide osas märkis Aas, et Tallinna linnavõimu hinnangul ei ole Savisaar nende reklaamiklippide tootmisega linnale otsest kahju tekitanud, sest linn sai nende klippide kaudu mainekasu.\n\nÜhtlasi meenutas Aas, et ühel klipil oli ta linnavalitsuse liikmena ka ise tegev. Tegemist oli klipiga, mis oli seotud eakatele suunatud soodustustega. Aas märkis, et ei näinud toona ega näe ka praegu ebakõla klipi tegemises valimiste eel.\n\nLinnaametnikud: keegi ei suunanud otsustama Meritoni kasuks\n\nTunnistusi andnud Tallinna linnavalitsuse välissuhete teenistuse töötaja Kersti Kont ja tema kolleeg Jonatan Heinap märkisid, et linnavõimust ei suunanud keegi neid tegema otsust ärimees Alexander Kofkinile kuuluva Meriton hotelli kasuks INTA kongressi toimumiskohana.\n\nKont märkis, et puutus INTA kongressi korraldamisega otseselt kokku, nimelt oli tema ülesanne korraldada õhtusöök üritusest osavõtjatele, samuti lõi ta kaasa kongressi toimumiskoha otsustusprotsessis.\n\nKont märkis, et tema kolleeg Jonatan Heinap võttis mitmetest hotellidest pakkumised ning lõpuks jäid sõelale Viru hotell ja Meriton hotell. Kont tunnistas, et esialgu oli linna eelistus Viru hotell ning seda just hotelli suuruse ja konverentsiruumide valiku osas. Kont meenutas, et Viru hotelli teemat ei kooskõlastatud linnapea Edgar Savisaarega.\n\nEt lõpuks otsustas linnavõim Meritoni kasuks, oli Kondi sõnul tingitud sellest, et ürituse formaat muutus, nimelt osalejate arv kahanes, samuti aitas Meritoni kasuks otsustada mõlema hotelli külastamine. Sealjuures kinnitas Kont, et ei saa väita, nagu eelistanuks linna juhtkond Meritoni, kuigi selline kahtlus tal tekkis. Seda seetõttu, et Keskerakond, kes oli Tallinnas võimul, armastas korraldada oma üritusi just Meritonis.\n\nKaitsja küsimusele, kas Edgar Savisaar andis INTA kongressi toimumiskoha osas korraldusi, vastas Kont eitavalt.\n\nJonatan Heinap rääkis, et oli peamine isik, kes suhtles Tallinna linnakantselei poolt INTA kongressi asjus hotellidega.\n\nKa Heinap märkis, et Meritoni kasuks aitas otsustada hotellide külastamine, nimelt tundus Meriton õdusam. Ta kinnitas, et keegi ei survestanud töögruppi minema vaatama just Meritoni. Ühtlasi lisas Heinap, et kui Viru hotell oleks teinud parema pakkumise, oleks kindlasti valik langenud Viru kasuks.\n\nSüüdistuse järgi toimus 2014. aasta 22. oktoobril Meritoni hotellis Kofkini ja Savisaare vaheline kohtumine, mille käigus avaldas Kofkin soovi, et 2015. aasta jaanuaris toimuv Rahvusvahelise Linnaarengu Assotsatsiooni (INTA) 38. kongress, mille korraldamine oli Tallinna linna ülesandeks, toimuks Meriton hotellis. Nimetatud kohtumisel teavitas Savisaar, et on juba kasutanud oma ametiseisundit Tallinna linnapeana selleks, et nimetatud kongressi korraldamisega tegelevad ametnikud korraldaksid kongressi Kofkinile kuuluvas hotellis. Täpsemalt andis Savisaar INTA 38. kongressi ettevalmistamise ajal abilinnapea Taavi Aasale juhise korraldada INTA 38. kongress hotellis Meriton. Vastutasuna nõustus Savisaar prokuratuurui andmeil Kofkinilt vara vastuvõtmisega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna eksliidri ja endise linnapea Edgar Savisaare kohtuprotsessil kolmapäeval tunnistusi andnud Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas ütles, et Savisaar soovitas tal korraldada INTA kongress Meritoni hotellis, samas ei näinud Aas Savisaare öeldus korraldust ning öeldu ei mõjutanud otsust kongressi asukoha määramisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSavisaare valimiskohvikuga tuntuks saanud ettevõtja jäi maksupettuses süüdi\n\n## Põhitekst:\n\nEdgari kohvikuga avalikkuse huviorbiiti kerkinud ettevõtja Juri Saharov, kellest ETV saade \"Pealtnägijagi\" korduvalt rääkinud on, on tegutsenud oma ettevõttega OÜ Luidoor mitmel rindel, varjates selle tegevuse käigus osa oma käibest ja jättes selle pealt riigile maksud tasumata. Tänavu mais jõustus lõplikult kohtuotsus, mis ettevõtte maksupettuses süüdi mõistis.\n\nLisaks poliitkohviku pidamisele Harjumäel andis linn Saharovi ettevõttele 2013. aastal hallata Stroomi rannakohviku Kuldrand ja viis linnale kuuluvat parklat.\n\nMaksuamet (MTA) kontrollis neist rannakohvikut ja Mustamäe elurajoonis, Mustamäe tee 189 parklat pidava OÜ Luidoor käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse arvestamise ja deklareerimise õigsust ning töötamise registrikannete õigsust lühikesel perioodil juulist septembrini 2014.\n\nKontrolli tulemusel otsustas MTA, et mõlema äri puhul varjas ettevõte osaliselt oma käivet, mis ulatus maksuameti (MTA) hinnangul selle lühikese perioodi jooksul kokku ligi 50 000 euroni, mistõttu mõistis kohus ettevõttelt välja käibelt tasumata jäänud ligi 10 000 eurot käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud, ent sellisena deklareeritud kuludelt ligi 16 000 eurot tulumaksu. Kokku kohustati\näriühingut tasuma maksusummana 25 591 eurot.\n\nMustamäe tee 189 parkla käibe varjamist ja sellega kaasneva maksusumma tasumata jätmist 2058 euro ulatuses ei hakanud OÜ Luidoor vaidlustama, kuid Stroomi rannakohviku tegevusega seoses käis ettevõte maksuametiga kohut veel tänavu kevadeni.\n\nRannakuu september\n\nMaksuhaldur põhjendas järeldust sularaha käibe varjamise kohta muuhulgas sellega, et ettevõte näitas 2014. aasta septembrikuu eest rannakohvikus oluliselt suuremat sularahakäivet kui juulis või augustis. Nii nähtus OÜ Luidoor esitatud kassakokkuvõttest, et septembris\noli kohviku sularaha osakaal 70, augustis 18 ja juulis 30 protsenti. Maksuamet otsustas, et selline kõikumine kuude kaupa ei ole eluliselt usutav ja kohus nõustus sellega.\n\nSamuti nähtus OÜ Luidoor ostuarvete analüüsist, et soetatud toidu ja joogi osakaal kohviku käibest oli juulis ja augustis tunduvalt suurem kui septembris, kuigi kontrolliperioodil ei toimunud olulisi hinna või menüü muudatusi.\n\nEhkki ettevõte kinnitas, et septembris olid head rannailmad ja väitis, et kasutas septembris ja üksnes septembris lisaks statsionaarsele kohvikule ka mobiilset kiirtoiduhaagist, millelt müüs kaardimaksevõimaluse puudumisel sularaha eest šašlõkki ja suupisteid, ei pidanud MTA ja kohus ka seda väidet suurema sularahakäibe põhjendamisel usutavaks, sest ettevõtjal esinesid mälulüngad väidetava kiirtoiduhaagise kohta ning tema jutt oli vastuoluline.\n\nOlematud valimisüritused\n\nEsiteks ei mäletanud ettevõtja, mida haagiselt müüs - kas ainult šašlõkki või näiteks ka hamburgerit - ja kus müük üldse toimus. Näiteks väitis ettevõtte esindaja kohtus, et mingid üritused olid septembrikuu igal nädalavahetusel, kuigi ühtki tõendit ta ürituste toimumise kohta esitada ei suutnud. Lisaks väitis ta, et osales kiirtoiduhaagisega valimisüritustel, mh Nõmme turul, kuid 2014. aastal toimusid üksnes europarlamendi valimised, ja needki olid ära toimunud enne MTA kontrolliperioodi. Ka ei suutnud OÜ Luidoor veenvalt põhjendada, miks väidetavat kiirtoiduhaagist juba juulis-augustis ei kasutatud, kui see käibele nii hästi mõjus. Ükski üle kuulatud kohvikutöötaja ei teadnud haagisest midagi, samuti kinnitasid nad, et suvekuudel oli sularahakäive deklareeritust oluliselt suurem.\n\nKokkuvõttes ei mõjunud jutt sellest, et septembris maksti sularahas kordades rohkem kui suvekuudel, usutavalt, mistõttu oli nii maksuametile kui kohtule selge, et suvist sularahakäivet varjati maksude tasumata jätmiseks.\n\nOÜ Luidoor pole mais jõustunud kohtuotsust aga täitma asunud, nii on maksuvõlg (25 545 eurot) koos intressidega (16 876 eurot) kasvanud nüüdseks 42 421 euroni.\n\nViimati on ettevõte esitanud majandusaasta aruande möödunud aasta eest, kuid sisuliselt on ettevõttest alles vaid kest: ettevõte näitas majandustegevust viimati 2015. aasta II kvartalis.\n\nSavisaare edukas lähikondne\n\nKeskerakondalsest Juri Saharov sai laiemalt tuntuks 2009. aastal Harjumäel enne valimisi tegutsenud Edgari kohvikuga. Linn andis Saharovile Vabaduse väljaku vahetus läheduses asuva kohviku tasuta kasutada, samasse aega jäid ka lepingud linnaga Mustamäel parkla haldamiseks. Parkla haldamiseks korraldas linn konkursi viisil, mis sisuliselt määras võitja juba ette ära, nimelt oli konkursil üks tingimus, et see, kes oma pakkumise viimasena esitab, saab teises voorus oma rendihinda kõige viimasena tõsta. Linn sai seetõttu konkursil kaotanutega ka kohut käia.\n\nÜks pakkujatest, Kalon AO endine juhatuse liige Aivar Plooman meenutas toona, et ta viis vajalikud dokumendid linnavalitsusse sõna otseses mõttes minut enne dokumentide vastuvõtu lõppemist. Ametnikud kinnitasid sealjuures, et Kalon AO esitas dokumendid viimasena, hiljem aga selgus üllatuseks, et pärast neid oli oma paberid esitanud veel üks firma - Juri Saharovi oma.\n\nKüsimusele, kuidas see võimalik on, öeldi Ploomanile linnavalitsusest, et tema kellad on valed ja nende kellad õigemad.\n\nEhkki Kalon AO juhid olid kokkumängus veendunud, polnud neil tõendeid ja kohtuasi vajus kokku.\n\nTeiseks episood pärines 2013. aasta jaanuarist. Seesama Kalon AO, mis oli Tallinna linnahalli kõrval asuvat parklat opereerinud 19 aastat, löödi sealt päevapealt minema ning Põhja-Tallinna linnaosa andis parkla ilma konkursita, otsustuskorras hallata Saharovi firmale Kõlakoda. Samal ajal oli Saharovi teine firma linnale ligi 5000 eurot võlgu.\n\nKa Stroomi rannahoone haldamise sai OÜ Luidoor 2013. aastal linnalt otsustuskorras, pärast esimese, ülikõrgete nõuetega (firma kolme viimase aasta käive peab olema vähemalt 200 000 eurot aastas) avalik konkurss läbi oli kukkunud. Seejuures oli OÜ Luidoor tegutsenud selleks ajaks vaid aasta ning ettevõtte aastakäive oli null eurot ehk eksisteeris vaid keha.\n\nTopeltkonkursiga parkla\n\nNüüd maksuameti pihtide vahele võetud Mustamäe tee 189 parkla käitamise konkursil osales 2013. aasta novembris kolm pakkujat, konkursi võitis OÜ Luidoor, sest Saharov pakkus kõige kõrgemat rendihinda – 0,74 eurot ruutmeetrilt. See hind kehtis aga vaid paar kuud. Teised parklaärimehed avastasid tagantjärele teate, et vahepeal oli üllatuslikult toimunud veel üks konkurss samale parklale, misjärel sai ainsana pakkumise esitanud Saharovi firma selle hallata kõvasti väiksema hinnaga, 0,40 eurot ruutmeetrilt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtja Juri Saharov, kes sai 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimiste eel tuntuks Edgar Savisaare valimiskohviku pidamisega Harjumäel, mõisteti tänavu kohtus süüdi käibe varjamises ja riigile maksude tasumata jätmises Stroomi rannakohviku ning Mustamäel parkla pidamisel, mis linn talle haldamiseks oli andnud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Filharmoonia Kammerkoor viib Eesti muusikat Euroopa suurtele lavadele\n\n## Põhitekst:\n\n„Alustame hooaega Pärdi päevadel, kus esineme kuuel kontserdil Eesti erinevates paikades. Edasi tulevad juba esinemised Itaalias, Soomes ja Venemaal. Meie hooaeg on Eesti Vabariigi juubeli hõnguline ning kontserdikavad ja -paigad valitud just seda suursündmust silmas pidades,“ tutvustas Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatuse liige Esper Linnamägi.\n\n„Hea meel on minna Eesti heliloojate nüüdismuusikaga Euroopa pealinnadesse ja suurtele uhketele lavadele. Esitame palju Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingut, aga nende kõrval on meie kavades ka Tõnu Kõrvits, Ülo Krigul, Liisa Hirsch, Galina Grigorjeva jt.“\n\nMainekate festivalide ja kontserdisaalide hulka, mida EFK sel hooajal väisab, kuuluvad MITO SettembreMusica festival Torinos ja Milanos, Helsingi Barokkorkestri sünnipäevakontsert Helsingi Musiikkitalos, Arvo Pärdi festival „Spiegel im Spiegel“ Moskva Peeter-Pauli katedraalis. Alates jaanuarist esinetakse järjest sellistel kuulsatel lavadel, nagu Groningeni De Oosterpoort, Brüsseli Flagey kontserdimaja, Londoni Barbicani keskus, Dublini Rahvuslik kontserdimaja, Amsterdami Muziekgebouw, Berliini kontserdimaja, Pariisi Orsay muuseum.\n\nEesti publiku ette tuuakse kontserdisari „Palved“ (koostöös Eesti Kontserdiga), kuhu EFK peadirigent Kaspars Putniņš valis eri religioonidega seonduvat muusikat - vene õigeusu muusika, lääne katoliku kiriku ning budismi-teemalised kavad. Koos Tallinna Kammerorkestri ja Risto Joostiga esitatakse Tõnu Kõrvitsa teost „Lageda laulud“, mille salvestis on suurt tähelepanu ja häid hinnanguid saanud välismeedias.\n\nTulemas on koori jaoks ka uudne väljakutse - koostöö Kadri Voorandiga, kes kirjutab kammerkoorile teose „Laineile end kingin“, mis kantakse ette koos maailmakuulsa avangardisti John Cage’i ja rootsi tuntud helilooja Anders Hillborgi teostega.\n\nKoori juhatavad sel hooajal lisaks peadirigent Kaspars Putniņšile veel Tõnu Kaljuste, Risto Joost, Aapo Häkkinen, Filippo Maria Bressan, Nikolai Aleksejev, Jaan-Eik Tulve ja Peter Phillips.\n\nVaadake hooaja kava.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) alustab uut hooaega 2. septembril Pärdi päevade avakontserdil Tallinna Jaani kirikus. Algav hooaeg on aga kujundatud silmas pidades Eesti Vabariigi lähenevat 100. sünnipäeva ning tuleb Eesti muusika keskne ja erakordselt sündmusterohke nii Eestis kui väljaspool.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nParema haridusega inimeste parema tervise taga on paremad töötingimused\n\n## Põhitekst:\n\nSuuri erinevusi erineva toimetulekuga rühmade suremuses ja subjektiivsetes tervisehinnangutes on seletatud sellega, et halvemal järjel inimeste seas esineb ebaproportsionaalselt palju riskikäitumist, näiteks suitsetamist, alkoholi tarbimist, vähest liikumist. Nende elus tuleb rohkem ette tervistkahjustavaid episoode, näiteks kodutust ja rahalisi raskusi, neil on vähem materiaalseid ressursse (sh ligipääs tervishoiuteenustele) ning halvemad töötingimused.\n\nUuringud on osutanud, et need tegurid võivad kombineerudes üksteist võimendada. Trondheimi ja Newcastle’i ülikoolide terviseuurijad Mirza Balaj’i eestvedamisel uurisidki seda, kui palju mõjutavad sotsiaalset ebavõrdsust inimeste tervisehinnangutes ühelt poolt inimese enda käitumine ning teiselt poolt tingimused, milles ta elab ja töötab.\n\nMitte just üllatuslikult selgus, et kõigis uuritud Euroopa riikides on madalama haridusega inimestel enda hinnangul ka kehvem tervis kui kõrgemini harituil. Seejuures kuulub Eesti koos Portugali, Leedu, Sloveenia ja Ungariga kõige madalamate terviseenesehinnangutega riikide hulka.\n\nSamuti paistavad nimetatud riigid silma sellega, et seal raporteerivad madala haridusega inimesed võrreldes haritumatega eriti palju halba tervist (ehk siis terviseebavõrdsus on suur).\n\nMis aga ikkagi seletaks seda, miks hindavad kõrgema haridustasemega inimesed oma tervist paremaks ja madalama haridustasemega inimesed halvemaks?\n\nUuringust selgub, et kõige rohkem seletab sellest erinevusest ära asjaolu, et erineva haridusega inimesed teevad erinevat tööd. Eesti, Leedu, Sloveenia ja Tšehhi puhul seletasid tööga seonduvad tegurid ära lausa suurema osa erinevate haridusgruppide terviseebavõrdsusest.\n\nKui vaadata täpsemalt seda, mis töötingimuste juures eeskätt erinevate haridusgruppide eristumist tingib, siis selgub, et suuremas osas riikides (sh Eestis) teevad madalama haridusega inimesed tööd vähem ergonoomilistes tingimustes kui parema hariduse saanud inimesed. Samuti seletab terviseebavõrdsusest üsna suure osa ära see, et erineva haridustasemega inimestel on erinevad elutingimused ja erinev tervisekäitumine.\n\nSamas rõhutavad autorid, et kuigi olenevalt riigist võib üks või teine tegur tervise ebavõrdsuse seletamisel olla veidi määravama tähtsusega, ei tohi siiski mööda vaadata asjaolust, et indiviidi tervisekäitumine, töötingimused, materiaalne ja psühhosotsiaalne keskkond ei ole üksteisest lõpuni eristatavad ja mõjutavad üksteist vastastikku.\n\nSee uuring näitab, et kuigi terviseebavõrdsusest rääkides armastatakse rõhutada inimeste individuaalse tervisekäitumise ja -valikute olulisust, tuleneb suuremas osas uuritud riikidest terviseebavõrdsus pigem erinevatest töö- ja elutingimustest kui üksikisiku käitumuslikest valikutest.\n\nUuringu autorid rõhutavad, et terviseebavõrdsuse vähendamiseks ei tohiks keskenduda kitsalt ühele mõjurile, vaid tegeleda tuleks kõigi tervise ebavõrdsuse allikatega.\n\nMirza Balaj’i, Courtney L. McNamara, Terje A. Eikemo ja Clare Bambra artiklist „The social determinants of inequalities in self-reported health in Europe: findings from the European social survey (2014) special module on the social determinants of healt“ ajakirjas European Journal of Public Health tegi kokkuvõtte Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaatamata sellele, et suremus on kogu Euroopas viimastel kümnenditel jätkuvalt langenud, pole muutunud see, et madalama sissetuleku, hariduse ja tööalase positsiooniga inimestel on reeglina kõrgem suremus ja kehvem tervis kui paremal järjel inimestel, selgub Euroopa sotsiaaluuringu andmetest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu ei jõudnud Lätiga ühise Balti LNG turu asjus kokkuleppele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kahjuks kokkuleppele jõudmine ebaõnnestus. Kui vaja, võime informatsiooni pakkuda, aga Lätil on täna projekti osas reservatsioonid ja me peame vist eestlastega koos mõtlema, mis edasi saab,\" ütles peaministri nõunik Deividas Matulionis kolmapäeval BNS-ile.\n\n\"Kahtlemata on Klaipėda LNG terminali ostmise küsimus endiselt päevakorras,\" lisas nõunik.\n\nNõuniku sõnul uuritakse, kas on võimalik Eestiga leppele jõudmisel tagada Euroopa Liidu toetus Norra Hoegh LNG-lt LNG hoidla ja taasgaasistamise ujuvsüsteemi ostmisele.\n\nSamas nentis ta, et on liiga vara öelda, kas Euroopa Komisjon käsitleks sellist kahe riigi vahelist kokkulepet regionaalsena. Tema sõnul on Lätil aga endiselt võimalus leppega liituda, juhul kui nad seda tahavad.\n\n\"Kui Läti ümber mõtleb, oleme me valmis rääkima, aga praegu on olukord nagu ta on. Regionaalsed kokkulepped ei ole nii lihtsad kui me tahaks ja peame nentima, et me ebaõnnestusime,\" ütles Matulionis.\n\nMatulionise sõnul ei ole Leedu valitsus Lätilt veel ametlikku vastust saanud ning põhjalikumat teavet oodatakse, kui Leedu peaminister Saluius Skvernelis järgmisel nädalal Varssavis oma Balti kolleegidega kohtub.\n\nLäti valitsus otsus teisipäeval enne kokkuleppe osas otsuse tegemist küsida projekti kohta Eestilt ja Leedult lisateavet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu peaministri nõunik teatas, et Lätiga ei jõutud ühise Balti LNG turu osas kokkuleppele ja nüüd otsitakse kahepoolset lepet Eestiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nArsenal müüs maha Inglismaa koondislase\n\n## Põhitekst:\n\nKümme korda ka Inglismaa koondise särgis väljakul käinud Gibbsi täpne üleminekusumma pole teada, aga Briti meedia andmetel jääb see viie ja seitsme miljoni naela vahele.\n\nGibbsist sai West Bromwichi tänavusuvine kuues ost pärast Oliver Burke'i, Gareth Barryt, Ahmed Hegazit, Jay Rodriguezt ja hiinlast Zhang Yuningi, kes küll laenati Saksamaa klubile Bremeni Werder.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Enam kui kümme aastat Londoni Arsenalis veetnud vasakkaitsja Kieran Gibbsi karjäär jätkub teises Inglismaa kõrgliiga klubis West Bromwich Albionis, kellega sõlmiti nelja aasta pikkune leping.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSean Spiceril õnnestus lõpuks paavstiga kohtuda\n\n## Põhitekst:\n\nSpicer külastas Vatikani ning sai võimaluse paavsti audientsile pääseda möödunud nädalavahetusel, sest ta kuulus katoliiklasest rahvasaadikuid ja poliitikuid koondava ühenduse International Catholic Legislators Network delegatsiooni koosseisu, vahendas Politico.\n\nVatikani ajaleht L’Osservatore Romano avaldas ka foto sellest, kuidas Spicer ja tema perekond paavstiga kohtuvad.\n\nEnne Trumpi ja paavst Franciscuse maikuist kohtumist rääkis Spicer ajakirjanikele, et ootab kohtumist kirikupeaga väga ning et tal on kavas võtta kaasa ka palvehelmed, et paavst neid õnnistada saaks.\n\nPeagi aga teatasid Valge Maja ametnikud, et Vatikan palus neil delegatsiooni koosseisu kärpida. Trumpiga läksid lisaks tema pereliikmetele kaasa näiteks nõunikud Hope Hicks, Dan Scavino ja Keith Schiller, rahvusliku julgeoleku nõunik H.R. McMaster, välisminister Rex Tillerson ning viimase nõunikud Brian Hook ja Margaret Peterlin. Mees, kellele see kohtumine võib-olla usulises mõttes kõige rohkem tähendas, jäi aga delegatsioonist välja.\n\nSpicer astus Valge Maja pressiesindaja ametikohalt tagasi 21. juulil pärast seda, kui Trump oli võtnud kommunikatsioonijuhina tööle Anthony Scaramucci. Scaramucci peamiseks rivaaliks Valges Majas oli personaliülem Reince Priebus, kes oli Spiceri pikaaegne kaasvõitleja juba vabariiklaste rahvuskongressi (RNC) päevilt. Scaramucci kaotas oma töökoha vaid 10 päeva hiljem, natuke aega pärast Priebust.\n\nErinevalt Priebusist ja Scaramuccist töötab Spicer hetkel veel Valges Majas, sest ta aitab tööasju oma järeltulijale Sarah Huckabee Sandersile üle anda. Tema viimaseks tööpäevaks Valges Majas on 31. august.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valge Maja endine pressiesindaja Sean Spicer sai lõpuks võimaluse kohtuda paavstiga. Käesoleva aasta mais pälvis USA meedias laialdast tähelepanu see, et sügavalt usklik katoliiklane Spicer kärbiti välja president Donald Trumpi delegratsioonist, mis käis Vatikanis paavst Franciscusega kohtumas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal koostab iga nädal valiku viimase aja põnevamast muusikast\n\n## Põhitekst:\n\nEsimene playlist kujunes veidi pikem, kuna on ka tagasivaateid suvele ning rohkem tantsumuusikat, mis viimasel ajal silma jäänud.\n\nKuigi põhiline fookus on edaspidi viimase paari nädala jooksul ilmunud lugudel, siis tihti pistame sinna vahele ka vanu pärle, mis lihtsalt uuesti meelde tulnud, või albumeid, mis jõuavad meieni kerge viivitusega.\n\nPlayliste tasub otsida kultuuriportaali esilehelt paremast ribast.\n\nKuula esimest valikut siit:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba kevadel alustasime kultuuriportaalis iganädalaste playlistidega, kus koondasime Spotify vahendusel kokku valiku viimase aja põnevamatest lugudest. Jätkame sellega ka sügisel, andes võimaluse värskete artiklite kõrvale uut muusikat kuulata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKuulsused ulatasid orkaan Harvey ohvritele abikäe\n\n## Põhitekst:\n\n2013. aastal heategevusfoni BeyGOOD loonud Beyoncé on üks nendest, kes orkaani ohvritele abi on pakkunud. Lauljatar on sündinud ja üles kasvanud Houstonis, mis samuti tormikahjudega võitleb, vahendas Huffington Post.\n\n\"Ma olen südames oma kodulinnaga ja palvetan kõigi eest, kes orkaani tagajärgedega võitlevad ning päästjate eest, kes on nii vaprad ja pühendunud, et inimesi aidata,\" ütles Beyoncé ametlikus teadaandes.\n\nLauljatar avaldas, et teeb koostööd nii fondi kui ka oma pastoriga, lubades aidata nii paljusid kui võimalik. BeyGOOD on heategevuslik fond, millega aidatakse abivajajaid riiete, nõustamise, majutuse ja meditsiini osas. 2016. aastal kogus fond 80 000 dollarit, et anda abi Michigani veekriisi ajal.\n\nLauljatar on orkaan Harvey ohvritele avaldanud kaastunnet ka sotsiaalmeedias, kirjutades, et on oma palvetega Texases.\n\nA post shared by Beyoncé (@beyonce) on Aug 27, 2017 at 6:11pm PDT\n\nKarjääri jooksul on Beyoncé hoidnud tihedaid sidemeid oma kodukohaga ning pühendanud sellele ka laulu pealkirjaga \"No Angel\".\n\nAmeerika punase risti kommunikatsioonijuht Elizabeth Penniman kinnitas, et oma panuse on orkaani ohvrite toetuseks andnud ka näitleja Sandra Bullock, kes annetas kahjude likvideerimiseks miljon dollarit. \"See on imeline kingitus, me oleme väga tänulikud. Sellistel aegadel saame me tohutult tuge. Eriti katastroofide puhul, inimesed näevad, mis Texases toimub, ja me oleme südames nendega,\" kommenteeris Penniman.\n\nAnnetajatega on ametlikult liitunud ka tõsielustaaridest Kardashianide pere. Kim Kardashian teatas oma Twitteri lehel, et annetab oma ema ja õdede abiga orkaanis kannatanutele 500 000 dollarit.\n\nHouston we are praying for you! My mom, sisters & I will be donating $500,000 to @redcross and @salvationarmyus today #HoustonStrong\n\n— Kim Kardashian West (@KimKardashian) August 29, 2017\n\nHarvey on võimsaim USA-d tabanud orkaan pärast Wilmat 2005. aastal, mis laastas Florida osariiki. Samal aastal tabas USA-d ka orkaan Katrina, milles hukkus üle 1800 inimese.\n\nHarvey tagajärjel on surnud vähemalt 18 inimest, kuid pääste- ja tervishoiuametnike sõnul on tõenäoline, et hukkunute arv võib veelgi tõusta.\n\nPraeguseks on vastatud umbes 75 000 hädakõnele ja üle 8000 inimese on toimetatud tormivarjenditesse. Houstonit ja ümberkaudseid alasid laastanud tormi järel vajab ajutist peavarju tõenäoliselt üle 30 000 inimese.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal maabus Texase osariigi rannikul neljanda kategooria orkaan Harvey, mis ajendas kümneid tuhandeid rannikuala elanikke sisemaale põgenema. Mitmed kuulsused on ulatanud oma abikäe, et orkaani tekitatud kahjudega võidelda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIRL-is lähevad tselluloositehase teemal arvamused lahku\n\n## Põhitekst:\n\nKiisler ütles kolmapäeval ERR-ile, et tselluloositehase rahamine Emajõe kaldale nõuab korralikku ja kvaliteetset keskkonnamõjude hindamist.\n\n\"See on otsustav. Kui keskkonnamõjude hinnang näitab, et see keskkonda ei kahjusta, siis ettevõtjate investeeringu üle Eestisse on hea meel,\" lausus Kiisler.\n\nKiisleri erakonnakaaslane Peeter Laurson on sellega aga kategooriliselt vastu.\n\n\"Seisame täielikult reostusohtliku tselluloositehase vastu. Me näeme, et uisapäisa sellise asja tegemine võib Tartu keskkonda oluliselt mõjutada ja sedakorda kehvemuse suunas,\" selgitas Laurson.\n\nKiisler ütles selle peale, et ei ole Laursoniga rääkinud ja ei oska öelda, mis küsimused kohalike jaoks muret teevad.\n\n\"Täiendavate töökohtade ja investeeringute vastu ei ole ilmselt kellegil midagi,\" arvas Kiisler siiski.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui keskkonnaminister Siim Kiisler peab tselluloositehase rajamist Emajõe kaldale heaks ideeks, mis toob Eesti majandusele kasu, siis tema erakonnakaaslane, IRL-i Tartu piirkonna esimees Peeter Laurson on sellele täielikult vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVenezuela kavatseb opositsiooniliidrid kohtu alla anda\n\n## Põhitekst:\n\nAssamblee kiitis heaks määruse, millega kuulutas välja \"ajaloolise kohtupidamise\" nende üle, kes on seotud Venezuela rahva huvide vastu suunatud ebamoraalsetele tegudele kaasaaitamise ja nende õigustamisega.\n\nAssamblee pidas kõnealuste tegude all silmas USA poolt riigile kehtestatud majandussanktsioone.\n\nMoskva kritiseeris alles esmaspäeval Ühendriike uute sanktsioonide kehtestamise eest Venezuelale, öeldes, et need on suunatud selle Ladina-Ameerika riigi majanduse kahjustamisele ja pingete süvendamisele.\n\n\"Venezuela finants- ja naftasektori vastu kehtestatud sanktsioonide eesmärgiks on üsna selgelt halvendada niigi tasakaalust väljas olukorda ja süvendada majandusprobleeme,\" ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.\n\n\"On ilmselge, et sanktsioonide loogika sisaldab ka pingete õhutamise väljavaadet.\"\n\nUSA avalikustas reedel uued karmid sanktsioonid Venezuela vastu. Valge Maja märkis oma avalduses, et meetmete eesmärk on jätta president Nicolás Maduro diktatuur ilma olulistest finantsallikatest ebaseadusliku võimu säilitamiseks, kaitsta USA finantssüsteemi Venezuela korruptsiooni eest ning võimaldada humanitaarabi Venezuelas elavatele inimestele.\n\nZahharova nimetas küüniliseks sanktsioone, mis tema sõnul avalikustati Venezuela sisepoliitika suhtelise stabiliseerumise hetkel.\n\nMaduro ise ütles eelmisel nädalal, et tal on Venemaa täielik ja absoluutne toetus.\n\nVenezuela president on tugevdanud oma haaret riigi üle vastuseks aprillis alanud tänavaprotestidele, mille käigus on surma saanud ligi 130 inimest.\n\nRahvusvaheline kogukond peab Maduro liitlastega mehitatud põhiseadusliku assamblee ametissenimetamist eemaldumiseks demokraatiast. Assamblee teatas 18. augustil opositsiooni enamusega parlamendilt seadusandliku võimu võtmisest.\n\nÜRO inimõigusjuht: Venezuela demokraatia vaevu hingitseb\n\nÜRO inimõigusjuht hoiatas kolmapäeval, et kriisi sattunud Venezuela demokraatia laguneb kiiresti ning on küsitav, kas see üldse veel toimib.\n\nPresident Nicolás Maduro valis rahvas, ütles Ra'ad Al Hussein Genfis ajakirjanikele, kuid pärast seda on demokraatia hakanud lagunema. \"See hingitseb vaevu, kui üldse.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venezuela põhiseadusassamblee teatas teisipäeval, et kavatseb opositsiooniliidrid riigireetmise eest kohtu alla anda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nViimast ülikooliaastat alustav Tribuntsov valiti ujumistiimi kapteniks\n\n## Põhitekst:\n\nSeptembri lõpus enda 23. sünnipäeva tähistaval Tribuntsovil on ees ootamas tähtis ülikooli hooaeg, mis kulmineerub märtsis toimuvate USA üliõpilasmeistrivõistlustega, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.\n\nViimasel kolmel hooajal on Lääne-Virumaalt pärit ujuja 100 jardi seliliujumises jõudnud alati A-finaali. Esimesel aastal lõpetas ta finaali kaheksandana ning viimasel kahel aastal on ta saavutanud viienda koha. Nüüd kui Rio olümpiavõitja ja maailmarekordimees Ryan Murphy on lõpetanud ülikooli, on algaval hooajal 100 jardi seliliujumise troon vabanenud ning häid võimalusi see omale napsata omab ka Tribuntsov.\n\nEesti ujumise ajaloos pole ükski ujuja veel USA üliõpilasmeistrivõistlustel individuaalselt esikohta saavutanud. Tribuntsov on võidurõõmu siiski maitsta saanud kui 2015. aastal tuldi USC võistkonnaga 4x100 jardi vabaltujumises riigi meistriks.\n\nKõikidel ülikooli võistkondadel on ka omad kaptenid, kes abistavad nooremaid ning on nendele eeskujuks. Reeglina on kaptenid viimast ülikooli aastat alustavad ujujad. USC ujumistiimi kapteniteks valiti Jason O'Brien, Santo Condorelli ja Ralf Tribuntsov. Kahtlemata väärikas tunnustus meie mehele viimaste aastate eest.\n\nKui viimastel hooaegadel on Tribuntsov olnud USC kindel esinumber seliliujumises, siis tänavu võib kõik muutuda. Ülikooliga liitus Rio olümpiamängude finalist rumeenlane Robert Glinta. Lühikeses basseinis on tema 100 m seliliujumise isiklikuks rekordiks 50,37 ning pikas 53,34. Tribuntsovi vastavad näitajad on 51,12 ja 55,03.\n\nSiiski tuli Glinta ülikooli ületreenitusega ning pole veetreeningutel saanud osaleda juba neli kuud. Kui rumeenlane peaks jalad alla saama, siis Tribuntsov on jardi basseinis päris kõva pähkel. 100 jardi seliliujumises on eestlane maailma kõigi aegade edetabelis kaheksandal kohal. Rumeenlase lisandumine on kahtlemata hea uudis Tribuntsovile, kes võib tänu väga tugevale treeningpartnerile tõusta täiesti uuele tasemele. USC meeskond avab uue hooaja septembri lõpus, kui toimub esimene ametlik võistlus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti üks kõigi aegade edukaim seliliujuja ning mitmekordne rahvusrekordite omanik Ralf Tribuntsov alustab Lõuna-California ülikoolis (USC) enda viimast aastat ning eestlane valiti algavaks hooajaks ka ujumistiimi kapteniks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKanter tuli Itaalias teiseks, Kupper viiendaks\n\n## Põhitekst:\n\nKanteri parimaks Itaalias jäi teisel katsel heidetud 62.41. Tema seeria oli X - 59.27 - 61.77 - X - 62.41 - 60.45. Kaks korda 60 meetri joone ületanud Kupper heitis viimasel katsel 60.58. Tema seeria oli 60.42 - 59.91 - 59.16 - X - X - 60.58.\n\nVõistluse võitis 64.77-ga MM-pronks Mason Finley USA-st. Võidu toonuks ka paremuselt teine (64.23) ja kolmas (63.99) tulemus. Kolmandaks tuli austerlane Lukas Weisshaidinger (62.26) ja Kupperit edestas ka neutraalse lipu all võistlev venelane Viktor Butenko (62.11).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Gerd Kanter teenis eile Itaalias Roveretos peetud kergejõustikuvõistlusel meeste kettaheites teise koha. Martin Kupper oli viies.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna-Koreas juhtus liikursuurtükiga K9 õnnetus, Soome ostust ei loobu\n\n## Põhitekst:\n\n18. augustil toimus Põhja-Korea piiri lähistel suurtükiõppus ning lahinglaskmise ajal plahvatas ühes K9 liikursuurtükis mürsk. Hukkus kaks sõdurit, vigastatuid oli mitmeid. Õnnetuse põhjus pole veel selge, edastas Soome ajaleht.\n\nSoome ostis äsja Lõuna-Korealt 48 kasutatud liikursuurtükki K9 Thunder. Soomel on ka võimalus neid juurde osta.\n\nPraegusel hetkel pole siiski põhjust arvata, et õnnetus käimasolevat tehingut mõjutab.\n\n\"Lõuna-Korea on meid informeerinud, et seal juhtus õnnetus. Juhtumi uurimine on pooleli,\" kommenteeris Soome kaitseväes suurtükkide inspekteerimise eest vastutav Pasi Pasivirta.\n\n\"Uurimise ajagraafiku kohta pole mingit informatsiooni, kuid minu arusaamise kohaselt ei viita miski sellele, et see oleks olnud otseselt relvast tulenev õnnetus,\" jätkas ta.\n\n\"Soomuki sees juhtus midagi, mis viis selleni, et laeng süttis laadija süles. Täpsemalt veel asjast ei teata, kuid korealased uurivad seda ja raporteerivad sellest meile,\" lausus Pasivirta.\n\nKüll aga kaaluvat Soome kaitsevägi võimalust, et nimetatud liikursuurtükkide jaoks ostetakse spetsiaalseid Soomes valmistatud mürske, mis lendavad kuni 16 kilomeetri kõrgusel ja millega saab tulistada rohkem kui 40 kilomeetri kaugusele.\n\nÕnnetus on tekitanud palju muret ka Lõuna-Koreas, sest K9 näol on tegu riigi relvatööstuse ühe esinduslikuma tootega, mida on lisaks Soomele müüdud ka Poolale, Türgile ja Indiale ning kavandamisel on veel tehinguid.\n\nKa Eestil on plaanis nimetatud liikursuurtükke osta, kuid lõplikku otsust pole veel tehtud. Helsingin Sanomat rõhutab, et Eesti ja Soome ei hangi liikursuurtükke koos, vaid Soome on lihtsalt aidanud lõunanaabreid hanke detailide asjus.\n\nSoome peaks saama esimese partii K9-liikursuurtükke aastavahetuse paiku.\n\nEesti ootab Lõuna-Korealt hinnapakkumist oktoobri keskpaigaks\n\n\"Kaitseinvesteeringute keskus koostöös kaitseministeeriumi ja kaitseväega on pidanud eelläbirääkimisi Lõuna-Korea valitsusasutuste ja ekspertidega liikursuurtükkide täpsemate tehniliste tingimuste, koolituste ja hanke tarbeks. Samuti on peetud konsultatsioone Soome ametkondade esindajatega, kellega koostöös on kavas liikursuurtükid hankida,\" kommenteeris ERR-ile Eesti hanke seisu kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonna juhataja Priit Soosaar.\n\n\"Augusti lõpus esitas kaitseinvesteeringute keskus Lõuna-Korea valitsusele taotluse teha hinnapakkumine 12 suurtükile ehk ühe suurtükiväepataljoni relvastamiseks. Lisaks sellele jätab riik endale võimaluse osta tulevikus juurde 12 suurtükki teise pataljoni tarbeks,\" jätkas ta.\n\nKaitseinvesteeringute keskus ootab hinnapakkumist oktoobri keskpaigaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paar nädalat tagasi Lõuna-Koreas toimunud õnnetus suurtükiõppustel tekitab küsimusi Soome - ja ka Eesti - poolt hangitavate liikursuurtükkide K9 Thunder turvalisuse kohta, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi valitsus plaanib libauudistega võitlemiseks ajalehtede maksukärbet\n\n## Põhitekst:\n\nPraegu peavad paberil ilmuvad ajalehed ja ajakirjad maksma spetsiaalset 2,5 protsendi suurust maksu reklaamitulu pealt juhul, kui see ületab 75 miljonit krooni ehk umber 7,8 miljonit eurot, vahendas The Local.\n\nVäljaanded on kurtnud, et nimetatud maks kahjustab nende konkurentsivõimet niigi keerulisel ja karmimaks muutunud meediamaastikul.\n\nNüüd soovibki valitsus viia ellu otsuse, et seda maksu ei pea enam maksma päevalehed ja kõik perioodilised ajakirjandusväljaanded, mis ilmuvad vähemalt neli korda aastas.\n\nRahandusministeerium ütles plaani selgitades selgelt välja, et valitsuse lootuseks on selle sammuga toetada \"libauudiste ajastul\" kvaliteetset ajakirjandust.\n\n\"Rootsi ajalehti ja ajakirjandust on täna vaja rohkem kui kunagi varem. Ning me kuuleme neilt, et nad tahavad selle maksu kaotamist, seega me loodame, et kui nad seda enam maksma ei pea, saab meil olema rohkem uurivat ajakirjandust ning ehk õnnestub ka rohkem ajakirjanikke tööle võtta,\" seisis ministeeriumi teates.\n\nPaberväljaannete jaoks mõeldud maksukärbe peaks jõustuma 2018. aasta jaanuaris ning praegu teeb valitsus plaane ka selleks, et digitaalse meedia tootmiskulu vähendada.\n\n\"Valitsus soovib ka langetada nn digitaalset käibemaksu, kuid see on teema, mis vajab veel konsultatsioone ja konsensust Euroopa Liidu tasandil,\" märkis rahandusministeerium.\n\nPraegu võib iga liikmesriik langetada paberväljaannete käibemaksu taset, kuid digitaalse meedia puhul seda teha ei saa ning seal on tase fikseeritud 25 protsendi peal. Euroopa Liidu Nõukogu töötab praegu ettepaneku kallal, mille eesmärgiks on sellist erinevust kahe ajakirjandusformaadi vahel tasakaalustada, kuid mingi kokkuleppeni pole veel jõutud. Edasisi arenguid loodetakse siiski näha käesoleva aasta teises pooles.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi valitsus on välja käinud eelnõu, mis kaotaks paberil ilmuvate ajalehtede reklaamitulule kehtestatud erimaksu. Valitsus loodab, et see samm innustab väljaandeid rohkem kvaliteetse ajakirjandusega tegelema ning seeläbi ka libauudistega võitlema.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMaian Eesti Laulu kollektiivist: kõik arvavad, et me läksime tülli\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me oleme sõbrad, nad teevad praegu oma asja, ma teen oma asja. Mingis mõttes meil oli vaja sellist pausi. Mina tegin nii-öelda pausi muusikast, sest see trall väsitas ära, me olime hommikust õhtuni koos. Kõik arvavad, et me läksime tülli või midagi, aga me ei läinud, me saame ikka väga-väga hästi läbi, nad on mul väga head sõbrad,\" kinnitas Maian Raadio 2 saates \"Erik Morna\".\n\nKoos esitati lauluvõistluse finaalis lugu \"Have You Now\":\n\nJust rasketel perioodidel oskab Maian hinnata vaikust, kuid tunnistas, et ei oska üksinda olla. \"Ma ei ole väga inimene, kes oskab üksi olla. Ma võin vaikselt olla, aga mulle hästi meeldib, kui mul on inimesed ümber. Kui mul on oma poiss juures, siis me mõnikord olemegi vait ja ei tee midagi, aga mulle lihtsalt meeldib kui on inimene juures,\" tõdes Maian.\n\nPärast väikest pausi muusikast on Maian aga täiskäigul edasi liikunud, sõlminud lepingu Universaliga ning avaldanud oma soolopala \"Say it First\". Loo autoriteks on Maiani kõrval Tiina Vainikainen ja Soome produtsentide-duo Møtions, kes jõudsid Maianini läbi plaadifirma. \"Ma kuulasin ja mõtlesin, et päris lahedad, läksime Soome kohale, kirjutasime selle loo ja laulsime sisse, kõik ühe päevaga. Väga hästi sujus koostöö,\" kiitis Maian oma soololoo valmimisprotsessi.\n\nSuure osa loomingust kirjutab Maian ise nii ka oma esimese singli puhul. \"Ma sain ise panna oma mõtted ja ideed sinna loo sisse. See ei olnud nii, et kirjutati ära mu eest ja laulsin sisse, vaid ma ise päriselt kirjutasin selle loo,\" oli tüdruk rõõmus.\n\nTa lisas, et laule eelistab ta luua klaveril. \"Klaveri taga on raske tümpsu kirjutada. Ma arvan, et mu lood on mõnevõrra rahulikumad sellepärast, et ma mängin klaveriga, kasvõi nende tempo. Klaveriga ma kindlasti kirjutan aeglasemaid ja rahulikumaid lugusid,\" selgitas neiu.\n\nLoo valmimiseks veedeti stuudios 12 tundi, kuid lõpptulemusega jäi noor lauljatar igati rahule. \"See oli väga äge ja ma tahan nendega kindlasti veel teha, mulle hästi-hästi meeldis,\" kiitis ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Laul 2017 konkursilt kuulsust kogunud Maian Lomp tunnistas, et kuigi pärast konkurssi pole ta Whogaux ja Karl-Kristjaniga uusi lugusid avaldanud, pole põhjuseks tülid või arusaamatused.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHannes Veide võitis rajarekordiga Lahemaa Challenge ultrajooksu\n\n## Põhitekst:\n\nVeide sõnul oli tal stardist minek kiiruse mõttes mõistlik. \"Vaatasin, mida Rünno Ruul korraldada plaanib tehes tagasitulekut ultratele. Peagi algas tehnilisem osa, kiviklibu ja singlid. Tõstsin pisut tempot ja sain eest minema, aga 30 km oli korralik tempogi. Isegi tiimid, kus joosti etapiti, asusid pisut tagapool ja vahe kasvas tagasipöördeks kõigi jälitajatega umbes 20 minutile,\" kirjeldas Veide ultrajooksu käiku, vahendab Jooksja Jooksuportaal.\n\nRaskemaks läks tal 80 kilomeetril, kus üks võistkond temast möödus. Seevastu individuaalarvestuse võistlejad jäid kaugele maha. Põnevaks läks Veide jaoks 6 km enne lõppu. \"Veel üks tiim tuli hooga peale ja õnneks olin just taastunud, läks jooksuks. Viimase kilomeetri alguses pikal asfaldilõigul \"tõmbasin\" käigu sisse ja üllatasin,\" märkis Veide. Kuu lõpus plaanib ta Taanis startida DHL Stafetten 5×5 km distantsil.\n\nNaistest võitis 100 km jooksu saarlanna Raili Rüütel ajaga 11:05. 100 km teatejooksu kiireimaks võistkonnaks osutus Pioneeripataljon ajaga 8:29. 30 km naiste parimana finišeeris Riika Pynnönen ajaga 2:15 ja meeste parimana Olev Vahemaa ajaga 2:43.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Spordiklubi ProRunner liige Hannes Veide võitis eile 100 km pikkuse Lahemaa Challenge ultrajooksu ajaga 8:51, mis on nii mehe enda kui ka uus rajarekord.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKohila rahvajooksu parimad olid Olavi Allase ja Kaia Lepik\n\n## Põhitekst:\n\nAllase võiduajaks fikseeriti 35.14,6. Taavi Tambur Spartast jäi temast maha 14 sekundiga. Mehed said pärast teist kilomeetrit grupil eest ära. Põhiliselt vedas esimese ringi Taavi Tambur. \"Teisel ringil, alates kuuendast jooksin ise 3 km ees ja lasin meelega tempo alla. Viimasel kilomeetril kiirendasin ning tekkis vahe sisse,\" rääkis Allase ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.\n\nTeisena lõpetanud Taavi Tamburi sõnul jooksid mehed esimese ringi tempos 3.15 kilomeetri kohta. \"Mõtlesin, et Olavi jookseb lühikest distantsi, aga temagi läks teisele ringile. Seejärel otsustasin passida paar kilomeetrit. 2,7 km enne finišit tõstsin uuesti tempot, kuid Olavi kiirendusele kilomeeter hiljem ma vastu ei saanud,\" tunnistas Tambur. Tema järel lõpetas jooksu kolmandana Marti Medar Treeningpartnerist ajaga 37.15,0.\n\nNaistest võitis pikema distantsi Kaia Lepik klubist Täppsportlased ajaga 41.43,4. \"Võit tuli lihtsalt. Konkurentsi eriti ei olnud ja jooksin kergelt läbi. Järgmine naine tuli alles ligi viis minutit hiljem. Mingit aega jooksma ei läinud. Pigem võtsin jooksu tempotrennina,\" lausus Lepik. Teise koha sai Külli Sizask ajaga 46.41,4. Kolmas oli Katrin Kruusamägi 49.52,0-ga.\n\nLühema ehk 5,6 km pikkuse distantsi võitis meestest tallinlane Mardo Lundver tulemusega 18.38,7. Teine koht kuulus Arvi Alamaale Rapla jooksuklubist ajaga 19.15,2. Kolmandana lõpetas Karol Hanga Kose spordikoolist 19.30,6-ga. Naiste esikolmiku moodustasid N40+ vanuseklassi parim Liliana Torn ajaga 22.20,6, sama vanuseklassi teine Mirjam Piik klubist Täppsportlased ajaga 23.42,1 ja samuti N40+ klassi kuuluv Mirjam Vint ajaga 24.15,8.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rapla jooksuklubi eestvedamisel pühapäeval toimunud 21. Kohila rahvajooksu 10,7 km pikkuse põhidistantsi võitis Olavi Allase kergejõustikuklubist Järvala ja ja Kaia Lepik klubist Täppsportlased.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTaani politsei kontrollib, kas Madseni allveelaevas leidub peidetud ruume\n\n## Põhitekst:\n\nPolitsei kinnitas teisipäeval välja saadetud pressiteates, et allveelaeva skaneerimisel kasutatakse maksuameti tehnoloogiat, mida tavaliselt kasutatakse erinevatest sõidukitest salakaubaveoks kasutatavate peidikute otsimiseks, vahendas The Local.\n\nVõimude hinnangul ei saa praegu välistada võimalust, et Madseni allveelaevas on samuti varjatud ruume.\n\n\"Me otsime, lähtudes juhtumi iseloomust, tõendeid kuriteo kohta, võimalikke relvi ja muud sellist. Me rõhutame, et skaneering viiakse läbi avastamata ruumide olemasolu välistamiseks, mitte aga mingite kindlate kahtlustuste tõttu,\" seisis politsei pressiteates.\n\nTaani politsei jätkab hetkel ajakirjanik Walli surnukeha ülejäänud osade otsinguid, kuhu on kaasatud nii õhusõidukid kui ka näiteks veest otsimiseks koolitatud politseikoerad.\n\nWall oli teadmata kadunud alates hetkest, mil ta läks 10. augusti õhtul Kopenhaagenis Madseni ehitatud allveelaeva pardale. Põhjuseks oli see, et Wall oli tegemas leiutajast uudislugu.\n\nVõimud hakkasid allveelaeva otsima järgmise päeva hommikul, kui Walli elukaaslane teatas, et naine on kadunuks jäänud.\n\nAllveelaeva asukoht tuvastati sama päeva õhtupoolikul, mil Madsen teatas, et ta on teel sadama poole. Seejärel aga allveelaev uppus. Leiutaja päästeti, kuid ajakirjanik on endiselt kadunud, sest Öresundi väina põhjast kaldale toodud allveelaevast teda ei leitud.\n\nMadsen väitis esialgu, et ta jättis Walli Kopenhaageni sadama lähistele - täpsemalt Refshaleøeni saarele - juba 10. augusti õhtul. Samas muutis ta oma selgitusi pärast seda, kui sai selgeks, et kogu sadama piirkond on valvekaamerate vaateväljas.\n\nTaani politsei kinnitusel tunnistas Madsen hiljem ülekuulamisel, et Wall sai tema allveelaeva pardal toimunud õnnetuses surma ning et ta mattis naise merre.\n\nWalli surnukeha torso leiti Kopenhaageni lähedalt merest 21. augustil ülejäänud kehaosi pole leitud. Politsei hinnangul olid pea, käed ja jalad surnukeha küljest tahtlikult eraldatud. Samuti oli surnukeha külge seotud metallist raskus, et tagada selle uppumine. Walli verd leiti ka pinnale toodud allveelaevast.\n\nLeiutaja Madsen on olnud vahistatuna alates 12. augustist ning teda kahtlustatakse praegusel hetkel mõrvas. Kohalikus meedias on rohkelt küsimusi tekitanud võimaliku kuriteo motiiv, sest esialgsetel andmetel mingit tüli Madseni ja Walli vahel varem polnud.\n\n46-aastane Madsen on maailmakuulus amatöörist raketi- ja allveelaevaleiutaja, kes veedab palju aega oma Kopenhaagenis asuvas laboratooriumis.\n\nUppunud UC3 Nautilus on üks maailma suuremaid amatööri poolt ehitatud allveelaevu. Madsenil õnnestus allveelaev ehitada ühisrahastusprojekti abil.\n\nUC3 Nautilus lasti esimest korda vette 2008. aastal ning pärast seda on sellega käinud sõitmas mitmed ajakirjanikud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootslannast ajakirjaniku Kim Walli surma asjaolusid uurival Taani politseil on kavas üle kontrollida leiutaja Peter Madseni ehitatud allveelaev, et teha kindlaks, kas aluses leidub ka peidikuid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMängu murrangu toonud Mikk Pinnonen võitis Islandi superkarika\n\n## Põhitekst:\n\nTraditsiooniliselt kohtuvad superkarikale riigi meister ja karikavõitja, ent kuna Valur tegi eelmisel hooajal kuldse duubli, siis tuli neile vastu karikafinalist Afturelding. \"Saime väga hästi minema, juhtisime 3:0 ja 8:5, ent poolajaks püüdis Valur meid kinni,\" kirjeldas Pinnonen kohtumise algust käsipalliliidu pressiteate vahendusel.\n\n\"Teisel poolajal domineerisime enamuse ajast, aga oskasime ikka hetkeliselt ka taha jääda,\" lisas Pinnonen, kes 15:16 kaotusseisus algatas meeskonna uue tulemise. Esmalt viskas ta viigivärava, siis teenis karistusviske, mille Ernir Hrafn Arnason realiseeris ja siis viis täpse viskega Aftureldingi juba 18:16 juhtima.\n\n\"Jäin enda mänguga väga rahule,\" tunnistas teist täishooaega Islandil alustanud pallur. \"Treener tegi taktikalise lükke ja tõi mind avapoolajal vahetusest sisse ning mäng tõesti sujus. Neli väravat on hea, aga teenisin meeskonnale ka neli karistusviset ja andsin ohtralt resultatiivseid sööte.\"\n\nKuigi alistati mullu kuldse duubli teinud Valur, ei pea Pinnonen võitu üllatuseks. \"Islandi liiga on ülimalt võrdne ja kõik võivad kõiki võita. Meie tegime teisipäeval väga hea mängu, distsipliin oli paigas, kaitse toimis suurepäraselt ja eelmisel aastal veidi logisenud väravavahtide mäng oli ka super,\" kiitis Pinnonen tervet meeskonda.\n\nJuba laupäeval on Aftureldingil ees veelgi tähtsam mäng, kui EHF Cupi avaringis minnakse kodus vastamisi Norra klubiga BSK Handball Elite. Norralased lõpetasid mullu koduliigas põhiturniiri teisena, ent kaotasid siis üllatuslikult play-off 'i avaseerias.\n\n\"Karikavõit oli eurosarja algust arvestades väga tähtis – tõstis meie enesekindlust paari pügala võrra,\" sõnas Pinnonen. \"Eriti kui kaitsetegevust ning väravavahtide ja kaitse koostööd silmas pidada. Norra klubi on muidugi väga kõva, aga ootan huviga. Polegi pärast Rumeenia-perioodi kolm aastat tagasi eurosarjas mänginud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeva hilisõhtul algas Islandi käsipallihooaeg iga-aastase superkarikamänguga. Mikk Pinnoneni koduklubi UMF Afturelding alistas Reykjavikis peetud kohtumises meistermeeskond Valuri 24:21 (12:12). Eestlane viskas tähtsas mängus neli väravat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHKScan Estonia sai loomade väärkohtlemise eest noomida ka mullu\n\n## Põhitekst:\n\nVeterinaar- ja toiduameti kontrollaktist selgub, et 26. oktoobril toodi HKScanile kuuluva Rakvere lihakombinaadi tapamajja 70 siga, kelle hukkamine lükkus edasi masina rikke tõttu. 17 siga tapeti päev hiljem, 53 siga ülejärgmisel päeval, kirjutas Eesti Ekspress.\n\n„Selle aja jooksul sigu ei söödetud, millega rikuti loomade heaolu,“ tähendas veterinaar- ja toiduameti inspektor ettekirjutuses. Amet tuvastas, et tapaliini parandamise ajal hoiti loomi näljas, sest eriolukordadeks varutud loomasööt oli riknenud. Tapamaja töötajad pidasid paremaks loomi siis üldse mitte toita.\n\nHKScani kvaliteedijuht Priit Dreimann ütleb pärast Ekspressi käsutuses oleva kontrollaktiga tutvumist, et tegemist oli erandliku juhtumiga. Tapaliini tabas vahetult enne tööpäeva lõppu rike ning töö seiskus tööpäevaks. Järgmisel hommikul asusid tehnikud probleemi lahendama, pärastlõunaks saadi masin töökorda ning sigu hakati taas hukkama.\n\nEttevõte: juhtum ei kordu\n\nHKScan Estonia juhatuse esimehe Anne Mere sõnul oli Rakvere lihatööstuse tapamajas möödunud aastal aset leidnud rikkumine kahetsusväärne juhtum ning tema sõnul on tänaseks tehtud juba kõik vajalik selleks, et selliseid olukordi tulevikus ei tekiks.\n\nMere sõnul on toiduhügieeni ja loomade heaolu järelevalveks lihatööstuses igapäevaselt kohal veterinaar- ja toiduameti ametnikud, kes viivad regulaarselt läbi ka erikontrolle.\n\n„Aastatel 2012-2016 on amet teinud 49 erikontrolli, mille käigus tehtud ettekirjutustest on loomade heaolu puudutanud vaid üks. Kahtlemata on ka üks juhtum liiga palju, kuid kinnitan, et see probleem on tänaseks lahendatud,“ rõhutas Mere.\n\nEsiteks on tema sõnul tagatud, et tapamajas oleks alati eriolukordadeks varutud sööt, mida hoitakse niiskuskindlas ruumis. Teiseks kontrollitakse sööda heakorda perioodiliselt, et ära hoida selle kvaliteedilangus mistahes muul põhjusel.\n\n„Kolmandaks oleme oma tööprotseduure täpsustanud, et informatsioon kvaliteetse sööda puudumisest jõuaks edaspidi õigeaegselt töötajateni, kes saavad operatiivselt uut sööta hankida. Seega plaan B on paigas ja see on 100% vettpidav,“ kinnitas Mere.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tibuskandaali keskmesse sattunud lihatööstusettevõte HKScan Estonia sai loomade väärkohtlemise eest noomida ka mullu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLembit Ulfsaki rolli lavastuses \"Tagasitulek isa juurde\" võtab üle Raivo Trass\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud kevadel leidiski Linnateater tema rolli uueks näitlejaks Raivo Trassi, millega Lembit Ulfsak oli väga rahul.\n\n\"Tagasitulek isa juurde\" põimib endas Madis Kõivule omasel poeetilis-mängulisel moel kilde erinevatest aegadest, keskendudes peamiselt 60-aastase Tagasitulija mälestustele oma perekonnast ning kodust 1930ndate ja 1940ndate aastate Valgas. Tegemist on eesti näitekirjanduses juba klassikuks saanud Kõivu ühe tuntuma näidendiga.\n\nEsimesed \"Tagasitulek isa juurde\" etendused koos Raivo Trassiga on juba toimunud ning neid toimub veel nii septembris kui ka oktoobris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Adolf Šapiro lavastus \"Tagasitulek isa juurde\", mille peaosas astus üles Lembit Ulfsak, viibis mängupuhkusel pikka aega. Sealjuures oli aga Ulfsaki soov, et lavastust mängitaks edasi ka ilma temata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHaridusministeerium: algav õppeaasta toob lasteaiaõpetajatele palgalisa\n\n## Põhitekst:\n\nHaridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis kolmapäeval toimunud pressikonverentsil, et kuigi õpilaste arv jätkab veel mõned aastad kasvamist, hakkab esimeste klasside suurus juba järgmisest aastast taas vaikselt kahanema. Seda olulisemaks muutub seega, et õpilased püsiksid haridussüsteemis ja motiveeritud. Praktikas tähendab see Repsi sõnul vajaduse tekkides lisatoe võimalikult kiiret pakkumist.\n\nMuu hulgas loodetakse probleemi vähemalt kutseõppes leevendada järgmisel aastal kasutusele võetav kutsehariduse rahastamismudeliga. Sama raamistikuga loodetakse vähendada koolide rahastamise ebastabiilsust, mis on tingitud õpilaste valikute muutumisest. Hetkel rahastatakse koole õppekohtade alusel.\n\nSamuti pööratakse rohkem tähelepanu lasteaiaõpetajate töötasule. Sellele on juhitud tähelepanu ka OECD raportites. Lasteaiaõpetajate palgad on kooliõpetajate omast maha jäänud ja maakonniti on näha suuri erinevusi. Sõltuvalt kohast võib see ulatuda 500 eurost pea 1100 euroni. Järgnevateks aastateks eraldas valitsus probleemi lahendamiseks 61 miljoni eurot.\n\nRepsi sõnul kasvab selle tulemusel 86 protsendis omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk kuni veerandi võrra ning enam kui kümnes 25 kuni 62 protsenti. Mõju võiks tunda uue õppeaasta esimesel poolel.\n\nTutvu teisi fookuses olevate teemadega:\nÕpetajad ja koolijuhid\nÜld- ja alusharidus\nKoolivõrk\nTeadus\nKõrgharidus\nKutseharidus\nKeel\nTäiskasvanuharidus\nNoortevaldkond\nDigipööre\nEuroopa Liidu Nõukogu eesistumine\nVaade koolile, eksamid ning järelevalve – välishindamine\nVaria\n\nÕpetajad ja koolijuhid\n\nRahvusvaheline õpetajate võrdlusuuring TALIS tuleb taas\nLuuakse riiklikud preemiad ja stipendiumid õpetajatele\nRiik uuendab õpetajate lähtetoetuse süsteemi\nJätkub õpetajate töötasu kasv\n\nÜld- ja alusharidus\n\nOmavalitsusi motiveeritakse tõstma lasteaiaõpetajate palka kooliõpetajate palga alammäärani\nHariduslike erivajadustega õpilaste paremaks toetamiseks uuendatakse õppekorraldust\nKäivitub pilootprogramm eesti keele õppe tõhustamiseks\nPõhikooli uuenenud ujumisõpetus aitab vältida veeõnnetusi\nKehaline kasvatus kujundatakse ümber nüüdisaegseks liikumisõpetuseks\nLasteaedades tõhustatakse eesti keele õpet\nKoolilõuna toetus kasvab uuest aastast ühe euroni\nUuel õppeaastal on esimest korda üleriigiliselt viis vaheaega\n\nKoolivõrk\n\nMuusika- ja balletikool alustab kaasaegses hoones aastal 2020\nValmistatakse ette kolme uue riigigümnaasiumi avamist 2018. aastal\nOmavalitsused saavad taotleda üle 37 miljoni euro põhikoolitaristu kulukuse vähendamiseks\n\nTeadus\n\nEhitatakse või renoveeritakse seitse teadus- ja õppehoonet\nKorrastatakse teadus- ja kõrgharidusasutuste võrku\nKäivitunud on erinevad teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmed\nValmivad teadusasutuste evalveerimise tulemused\n\nKõrgharidus\n\nDoktoranditoetus tõuseb poolteist korda\nMinisteerium hakkab analüüsima õppetoetuste süsteemi\nValmistatakse ette kõrgharidusseadustiku uuendamist\nTöökohapõhine õpe laieneb kõrgharidusse\nKristjan Jaagu stipendiume välisriigis õppimiseks saavad taotleda ka magistrandid\n\nKutseharidus\n\nJärgmisel aastal rahastatakse kutseharidust uue mudeli alusel\nKutsekoolides alustatakse valikuaasta piloteerimist\nOskuste aasta jätkub ja kulmineerub\n\nKeel\n\nRiik toetab eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet\n„Keeleklikk“ avab eesti keele e-õppe kursuse B1 tasemel\nMinisteerium töötab välja uue Eesti keelestrateegia\nLuuakse uus Eesti keeletehnoloogia programm\n\nTäiskasvanuharidus\n\nRiik kutsub täiskasvanuid õpinguid jätkama\nOSKA aitab õppida ja õpetada õigeid asju\nToimuvad uued tasuta koolituskursused täiskasvanutele\n\nNoortevaldkond\n\nRiik toetab täiendavalt noorte huviharidust ja -tegevust\n\nDigipööre\n\nKoolide koostööprojekte õppe nüüdisajastamiseks toetab riik 10 miljoni euroga\nEsmakordselt viiakse läbi digipädevuse tasemetööd\nKoolid saavad soetada digiseadmeid õppimise mitmekesisemaks muutmiseks\n\nEuroopa Liidu Nõukogu eesistumine\n\nEuroopa Liidu hariduse, noorte- ja teadusvaldkonna eksperdid arutlevad Tallinnas valdkonna tuleviku üle\nHariduskonverentsil keskendutakse nüüdisaegsele õppimisele ja õpetamisele\nTippteaduse konverentsil räägitakse teaduse mõjust ja väärtusest ühiskonnale\nNoortekonverents toob kokku Euroopa noored ja poliitikakujundajad\n\nVaade koolile, eksamid ning järelevalve – välishindamine\n\nUuest õppeaastast korraldab kogu haridusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium ning suund võetakse riskipõhisele järelevalvele\nHinnatakse gümnaasiumide panust õpilaste arengusse\nKoolid saavad tagasisidet õpilaste rahulolu kohta\n\nVaria\n\nEttevõtlusõpe kogub tuure üldhariduskoolides, kutsekoolides ja kõrgkoolides\nKoolid peavad tagama haridusasutuste neutraalsuse valimiste eel ja ajal\nMinisteerium analüüsib koolikohustuse pikendamise võimalusi 18. eluaastani\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Algaval kooliaastal loodab haridusministeerium tõsta madalapalgaliste lasteaiaõpetajate töötasu, toetada paremini erivajadusega õpilasi ja tagada ühtlasemalt tugispetsialisti teenus lasteaiast üldharidus- ja kutsekoolini.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTšernov lõpetas staadionihooaja Eesti kõigi aegade kolmanda tulemusega\n\n## Põhitekst:\n\nTšernovi sõnul läks ta eile starti mõttega joosta üle Ille Kukele 1984. aastast kuuluv Eesti rekord 8.55,75. \"Täna ma \"jäneseid\" ei jälginud. Jooksin tunde järgi. Vedasin teist gruppi. Esimene kilomeeter tuli 2.57-ga. Lõpus ei olnud ma nii terav, aga väga ära ka ei kukkunud. Olen väga rahul. Ma ei ole harjunud seda distantsi jooksma. Tahtsin väga joosta Eesti rekordit,\" ütles Tšernov ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.\n\nViimati jooksis ta 3000 m möödunud aasta juulis Kadrioru staadionil Nõmme seeriajooksu raames, kus sai lõpuajaks 9.23,68. \"Tänast jooksu võib pidada minu esimeseks tõsiseks 3000 m distantsiks. Ka treener Endel Pärn on selle tulemusega rahul,\" lausus Tšernov.\n\nEesti kõigi aegade edetabelis tõusis Liina Tšernov tänase lõpuajaga kolmandaks. Temast ettepoole jääb lisaks Ille Kukele ka Sirje Eichelmann ajaga 8.57,56. Kui vaadata Eesti tänavuse hooaja meeste 3000 m edetabelit, siis seal asuks Tšernov 6. kohal. Naiste arvestuses on Tšernov hooaja edetabeli võimas liider, sest teisel kohal asuv Birgit Pihelgas jääb talle alla ühe minutiga.\n\nLiina Tšernovi sõnul jääb tal natuke sellest hooajast kripeldama 1500 m ja 800 m jooksudes napp allajäämine Eesti rekordile. \"Eks ta selline nipa-napa hooaeg tuli,\" märkis Tšernov. Tänavusele staadionihooajale tõmbab ta nüüd joone alla ja naudib Eestis veel mõningaid rahvajookse\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Liina Tšernov lõpetas oma staadionihooaja eile hilisõhtul Itaalias Roveretos Palio Citta Della Quercia rahvusvahelisel kergejõustikuõhtul, kus sai 3000 m jooksus seitsmenda koha Eesti kõigi aegade kolmanda tulemusega 9.01,45. Ühtlasi on tegemist Tšernovi isikliku rekordiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandi lauljatar Maria Gertsjak avaldas singli debüütalbumilt\n\n## Põhitekst:\n\nMaria on Viljandi lauljatar, kes kirjutab oma muusikat ise. Läinud sügisel alustas lauljanna enda debüütalbumi salvestamist ning avalikkuse ette jõuab see juba septembri alguses. Plaat on salvestatud Pärnus, Neat Beat stuudios koos Maria bändiga.\n\n\"Selle albumi tegemine on minu jaoks olnud tohutu ettevõtmine, kuid olen tulemusega väga rahul ja ootan pikisilmi plaadi esitlemist maailmale,\" kirjeldas Maria.\n\nEsimese singlina albumilt on neiu koos bändiga avaldanud loo \"Peegeldus\".\n\nLaul kõneleb paarisuhte pealiskaudsusest ning kuidas esimesed takistused suhtele kiire lõpu teevad. Lugu kirjedab üsnagi hästi tänapäeva paarisuhteid, kus probleeme enam ei lahendata, vaid endale uus ja parem leitakse.\n\nMaria on varasemalt välja andnud singleid nii eesti kui ka inglise keeles. 2015. aasta suvel avaldas laulja Soomes muusikavideo loole \"Childish love\". Maria on koostööd teinud paljude Eesti muusikutega nagu Kali Briis, Laura Junson, Ain Agan jt. Esinenud erinevatel lavadel nii Eestis kui ka välismaal, sealhulgas laulnud taustalaulu kuulsa loo \"Kung fu fighting\" autorile ja esitajale Carl Douglasele.\n\nOma plaati esitleb ta 7.-9. septmebril Viljandis, Pilistveres ja Tallinnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes tegutsev Eesti lauljanna ja laulukirjutaja Maria Gertsjak avaldas singli peagi ilmuvalt debüütalbumilt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nReinsalu Kreeka ministrile: mälestada tuleb kõiki diktatuuride ohvreid\n\n## Põhitekst:\n\nKirjas avaldas Reinsalu kahetsust, et Kreeka justiitsminister Stavros Kontonis otsustas konverentsist mitte osa võta, samas tänas Reinsalu kolleegi otsuse põhjaliku põhjendamise eest. Samas kirjutas Reinsalu, et ta ei nõustu argumentidega, mille Kontonis tõi oma keeldumise põhjenduseks.\n\nReinsalu kirjutas, et põhjalikud arutelud 20. sajandi Euroopa ajaloo üle on ajaloolaste, sotsiaal- ja poliitikateadlaste ning filosoofide pärusmaa.\n\n\"Meie oleme poliitikud ja meie töö on kaitsta väärtusi ja voorusi. Meie väärtusteks on inimõigused, demokraatia ja õigusriik, millele mina ei näe alternatiivi. Sellepärast olen ma vastu ükskõik millisele ideoloogiale ja sellest ajendatud poliitilisele liikumisele, mis neid väärtusi eitab või mis võimule pääsenuna jalge alla tallab,\" kirjutas Reinsalu.\n\n\"Selles mõttes ei ole vahet natsionaalsotsialismil, fašismil või kommunismil. Kõik need ideoloogiad kuulutasid oma õigust oma sõgeda tulevikuvisiooni nimel hävitada terveid rahvaid ja ühiskonnakihte ning kuulutada teisi alaväärtuslikeks ja utoopilisse tulevikku mittesobivateks, keda seetõttu tuli kas ümber kasvatada, sundida virelema ilma lootuseta paremale tulevikule või nad hoopis elamiskõlbmatuile kõnnumaadele ümber asustada,\" seisab kirjas.\n\nReinsalu toonitas, et justiitsministritele, kelle ülesandeks on seista õiguse ja õigluse eest, peab eriti oluline olema inimsusvastaste kuritegude hukkamõistmine. \"Selleks oleme me kohustatud hoolimata sellest, millised olid nende kuritegude toimepanemise eesmärgid ja vaatamata sellele, kes olid nende kuritegude ohvrid,\" seisab kirjas.\n\nKirjas nentis Reinsalu, et Eesti ja Kreeka saatus 20. sajandil on olnud erinev. \"Erinevalt Kreekast on Eestil kahe okupatsiooni, kahe totalitaarse diktatuuri võimu all elamise kogemus. 1940. aastal okupeeris NSV Liit Eesti, 1941. aastal tulid siia natsionaalsotsialistid ja 1944. aastal jätkus kommunistlik okupatsioon,\" kirjutas Reinsalu.\n\n\"Oma riigi ja rahva kogemuse valgel vaidlen ma vastu teie väitele selle kohta, et kommunismis oli ka midagi head,\" kirjutas Reinsalu. Ta tõdes, et Nõukogude Liit NSV Liit mängis otsustavat rolli natsionaalsotsialistliku Saksamaa purustamisel, kuid Punaarmee ei vabastanud Ida-Euroopat selleks, et varem natside poolt okupeeritud riigid ja rahvad saaksid oma tulevikku ise määrata.\n\n\"Vabaduses ja demokraatias on igaühel õigus religioossetele või ideoloogilistele veendumustele, mis ei kutsu üles teiste inimeste hävitamisele ning kukutama kehtivat korda vägivallaga. Teistsugune on meie vahekord süütute ohvritega. Ohvrile ei ole vahet, kas ta mõrvati aaria rassi parema tuleviku nimel või sellepärast, et ta kuulus ühiskonnaklassi, kellele polnud kommunismis kohta,\" kirjtuas Reinsalu.\n\n\"Me peame mälestama kõiki totalitaarsete ja autoritaarsete diktatuuride ohvreid, millele kutsub meid üles Euroopa Parlamendi 2009. aasta 2. aprilli resolutsioon Euroopa südametunnistusest ja totalitarismist ning millest lähtuvalt mälestasime me tänavu totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvreid Tallinnas,\" seisab kirjas.\n\nKreeka justiitsminister Stavros Kontonis teatas eelmisel nädalal, et lükkab tagasi Eesti kutse osaleda 23. augustil Tallinnas peetaval rahvusvahelisel kommunismikuritegude uurimist puudutaval konverentsil, kuna ei Kreeka valitsus ega rahvas ei jaga seisukohta, et kommunismi ja natsismi saab võrdsustada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis vastuskirja Kreeka kolleegile Stavros Kontonisele, kes keeldus osalemast kommunistlike režiimide kuritegude teemalisel konverentsil, vastuses toonitas Reinsalu, et mälestada tuleb kõiki totalitaarsete ja autoritaarsete diktatuuride ohvreid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMarko Meerits pikendas Soomes lepingut\n\n## Põhitekst:\n\nMeerits liitus Vaasa Palloseuraga jaanuaris ning sõlmis toona 1+1 lepingu. Nüüd, koondisepausi ajal, otsustas klubi kasutada võimalust ja pikendas tema kontrahti veel aasta võrra, vahendab Soccernet.ee.\n\n\"Meeritsa jätkamine on klubile oluline. Ta on andnud oma panuse ja mõlema osapoole soov on, et ta jätkaks Henkaga (38-aastane VPS-i väravavaht Henri Sillanpää - toim.) koos. Arenguruumi on tal näiteks liikuvuses ja tõrjetöös. Meie soov on, et Markost saaks Vaasas tippväravavaht,\" kommenteeris peatreener Petri Vuorinen värsket lepingut VPS-i kodulehel.\n\nPraegu on Meerits Eesti koondisega Kreekas, kus valmistutakse homseks MM-valikmänguks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise väravavahi Marko Meeritsa koduklubi VPS otsustas eestlasega lepingut pikendada järgmise hooaja lõpuni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nDoktoritöö: vanade palkmajade energiakulu annab vähendada kuni neli korda\n\n## Põhitekst:\n\nEestis leidub enam kui 115 000 puidust kandekonstruktsiooniga üksikelamu. Neist ligi poolte vanus ületab 100 aastat. \"Sellega on juba tõestatud puitelamute vastupidavus ajale ning hinnanguliselt peavad need majad peale läbimõeldud renoveerimist vastu veel vähemalt 100 aastat. Ajas on muutunud vaid elanike ootused mugavustele,\" märkis doktoritöö autor Üllar Alev.\n\nTavaliselt renoveerivad maaelamute omanikud oma kodusid aga väikeste etappide kaupa ja pikema aja vältel või peaaegu pidevalt. Töö kohaselt oleks mõistlikum võtta aga renoveerimistööd ette korraga ja läbimõeldult. See aitaks vähendada lisatöid, ehitustöödega seonduvaid ebamugavusi ja lõppkokkuvõttes ka tööde kogumaksumust.\n\nVanemate, enne teist maailmasõda ehitatud palkmajad on saanud peamiselt kahjustada sademete ja pinnaseniiskuse tõttu. \"Enamikul sajandivanustel palkmajadel vajavad asendamist paar esimest palgirida ja akende all olevad pehkinud palgiosad,\" kinnitas Alev.\n\nEhituslikult on palkmajade nõrgaks kohaks tuulepidavus. Nii tuleks pöörata eeskätt tähelepanu palgivarade ja konstruktsiooni liitekohtade tihendamisele. Hoolimata hõredatest välispiiretest ei taga loomulik ventilatsioon samas piisavat õhuvahetust. Hea sisekliima tagamiseks tuleb paigaldada soojustagastusega mehaaniline ventilatsioonisüsteem. Maja soojustamisel tuleks eelistada võimaluse korral välissoojustust.\n\n\"Pole näha ühtegi ületamatut takistust, miks sellistes majades ei võiks peale põhjalikku renoveerimist olla kaasaegsete elamutega võrdsed mugavused ja sisekliima,\" lisas Alev. See tähendaks sooje põrandaid, ühtlast sisetemperatuuri terve ööpäeva vältel ja puhtamat siseõhku. Just nende omaduste puudumise üle kurdavad töö kohaselt palkmajade praegused omanikud kõige rohkem.\n\nSõltuvalt elamu algsest olukorrast on võimalik vähendada tervikliku renoveerimisega maaelamute kütteenergia kulu 2–4 korda. Ideaalis hõlmaks see nii lisasoojustamist, säästlikuma küttesüsteemi kui ka päikesekollektorite või päikesepaneelide paigaldamist.\n\nVärske TTÜ inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete doktori Üllar Alevi tööga \" Renovation and Energy Performance Improvement of Estonian Wooden Rural Houses\" (Eesti puidust maaelamute renoveerimine ja energiatõhususe parandamine) on võimalik tutvuda TTÜ raamatukogu digikogus. Tööd juhendas Targo Kalamees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vanade palkmajade oskusliku renoveerimisega annaks vähendada nende küttekulu kuni neli korda ning pole head põhjust, miks ei saaks nautida vanades maamajades kõiki kaasaegseid mugavusi. Nii selgub hiljuti Tallinna tehnikaülikoolis kaitstud doktoritööst.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBloomberg: tugevnev euro teeb ekspertidele muret, Draghilt oodatakse otsust\n\n## Põhitekst:\n\nEuro kerkis teisipäeval USA dollari suhtes enam kui kahe aasta kõrgeimale tasemele ehk üle 1,20 dollari valuläve ning hoolimata lühiajalisest kasust pole pankadel mingit kahtlust, et trend jätkub ning see võib omakorda tuua kaasa eurotsooni finantstingimuste kitsendamise, kirjutab Bloomberg.\n\n\"Küsimus on nüüd selles, mida võtab ette Euroopa Keskpank septembris, et turgu maha rahustada,\" kommenteeris Thomas Flury UBS Group AG-st. \"Draghi peab kasutama oma talenti, et see euro-dollari liikumine peatada.\"\n\nAasta algusest on euro USA dollari vastu tugevnenud 14 protsenti.\n\nEuroopa Keskpanga järgmine temaatiline nõupidamine leiab aset 7. septembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ekspertide hinnangul on suurenenud tõenäosus, et Euroopa Keskpanga president Mario Draghi võtab peagi euro tugevnemise vastu sõna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPeatreener: Eesti aerutajad on lähitulevikus valmis medalite eest võitlema\n\n## Põhitekst:\n\nÄsjalõppenud MM-il Tšehhis Racices jäi Eesti parimaks Kaarel Alupere ja Kaspar Sula 13. koht 500 meetri distantsil. \"Tunne enne starte oli väga hea ja oleme Imre tööga väga rahul,\" lausus Alupere Eesti Aerutamisföderatsiooni pressiteate vahendusel. \"Üle pika aja on tunda edasiminekut. Seekord küll finaali ei pääsenud. Aga väga pettunud ei ole, sest teame, et oleme õigel teel.\"\n\nRahule jäi hoolealustega ka ise aerutajana olümpiavõitjaks kroonitud Pulai. \"Tegemist oli alles esimese suvega meie 4-aastasest tsüklist. Uute plaanidega kohanemine võtab aega ja kohe alguses suurt hüpet loota on ehk natuke palju. Kindlalt näen seda, et meie mehed on lähitulevikus võimelised tiitlivõistlustel medalite eest võitlema.\"\n\nEestlaste kõik tulemused:\n\nJoosep Karlson\n\n500 m ühekanuu. 17.\n\n1000 m ühekanuu 25.\n\n5000 m ühekanuu 19.\n\nTarmo Tootsi\n\n500 m ühesüst 19.\n\n1000 m ühesüst 26.\n\nKaspar Sula, Kaarel Alupere\n\n500 m ühesüst 13.\n\nNina Riosa\n\n500 m ühesüst 34.\n\n1000 m ühesüst 18.\n\n5000 m ühesüst 14.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti aerutamiskoondise peatreener Imre Pulai sõnul on meie koondislased võimelised juba lähemate aastate jooksul tiitlivõistlustel pjedestaalikohti noolima.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA justiitsministeerium kahtlustab Uberit pistise pakkumises\n\n## Põhitekst:\n\nEttevõtte kõneisik kinnitas, et esialgne uurimine tõepoolest käib ning, et Uber teeb ministeeriumiga selles osas koostööd.\n\nTäpsemaid detaile uurimise kohta aga ei avaldatud, samuti ei ole teada, kas uuritakse Uberi tegevusi ühes või mitmes riigis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA justiitsministeerium alustas uurimist Uberi suhtes, kahtlustades, et ettevõte pakkus välisriikide ametnikele pistist oma ärihuvide edendamiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti lukumaadlejad naasevad Soomest kümne medaliga\n\n## Põhitekst:\n\nLäinud nädalavahetusel toimus Helsingis Soome suurim jiu-jitsuvõistlus Finnish open. Kahel päeval toimunud võistlusest võtsid osa ka Eesti sportlased.\n\nVõistluse konkurents oli tihe: osa võttis 394 sportlast 18 riigist. Suur osa sportlasi jõudis ka poodiumile. Kokku noppisid eestlased neli kuldmedalit, kolm hõbemedalit ja kolm pronksmedalit.\n\nVõistluste üks edukamaid Eesti sportlasi Sten Maaslieb ütles, et jäi rahule just sellega, et lõpetas enamiku –seitsmest matšist 4- alistusega. \"Sooritus oli parem kui paljudel eelnevatel – ehkki arenemisruumi veel on. Tahaksin igas matšis suuta enamiku plaanidest ellu viia,\" sõnas Maaslieb.\n\nEesti klubid 3D Treening ja spordiklubi Englas olid Soomes väljas ühistiimi SBG Estonia nime all. Ühiselt suudeti võita 79 klubi seas kõrge 6. koht.\n\nJärgmised suurvõistlused toimuvad juba Rootsis tuleval nädalavahetusel. 14. oktoobril toimub Brasiilia jiu-jitsuvõistlus Estonian Open Tallinnas spordiklubi 3D Treeningu uues saalis.\n\nTäpsemad tulemused:\n\nMehed, lillad vööd\n\n- Sten Maaslieb, hõbemedal (-79,3 kg), hõbemedal ka absoluutkaalus, klubi 3D Treening;\n\n- Tõll Simson, kuldmedal (-73,5 kg), klubi Function X jiu-jitsu\n\nNaised, lillad kuni mustad vööd\n\n- Liisi Vaht, kuldmedal (-56,5 kg), klubi 3D Treening;\n\nMehed, valged vööd\n\n- Tanel Veskus, kuldmedal (-67,5 kg), klubi Espoon Kehähait;\n\n- Taavi Liias, pronksmedal (-91,5 kg), spordiklubi Englas.\n\nNaised, valged vööd\n\n- Kadi Külasalu, kuldmedal (65,5+ kg), spordiklubi Englas;\n\n- Laura Mallene, hõbemedal (65,5+ kg), klubi 3D Treening;\n\n- Pärja Õun, pronksmedal (65,5+ kg), pronksmedal ka absoluutkaalus, klubi 3D Treening.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti sportlased tõid Soome suurimalt Brasiilia jiu-jitsu/lukumaadluse võistluselt Finnish no-gi Openilt neli kuldmedalit, kolm hõbemedalit ja kolm pronksmedalit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEestit esindavad Rahvuste krossil taas Leok, Kullas ja Rätsep\n\n## Põhitekst:\n\nÄsja avaldatud info kohaselt sõidavad Eesti eest samad mehed, kes üle-eelmisel aastal tõid Prantsusmaalt ära väga kõrge neljanda koha ning olid eelmisel aastal Itaalias üheksandad. Priit Rätsep (Honda) esindab tänavu Eesti meeskonda Matterley Basinis MXGP, Harri Kullas MX2 ja Tanel Leok (mõlemad Husqvarna) Open arvestuses, samades klassides sõitsid noored mehed ka eelmisel aastal. Meeskonna managerina jätkab Lauri Roosiorg.\n\nTanel Leok osales Team Estonia ridades Londonist sajakonna kilomeetri kaugusel asuval Matterley Basini rajal ka 60. Rahvuste krossil aastal 2006, kus ta sai koos onupoeg Aigari ja Juss Laansooga üheksanda koha. \"Mina lähen Inglismaale hea tundega. Rada on eelmisest Rahvuste krossist veidi ümber tehtud, aga samas on võib olla ka selleks aastaks seda jälle muudetud ning eks see, milline see lõplikult on, näeb alles siis, kui kohale jõuame. Eesti koondise eesmärk on saada kindlasti finaali ja kui suudame saavutada taaskord tulemuse esikümnes, siis on see Eesti jaoks väga kõva saavutus,\" rääkis Leok, kes sõidab Eesti eest juba rekordilist 17. korda ning sellise saavutusega pole hakkama saanud ükski sõitja maailmas.\n\nHarri Kullase jaoks on tänavune kross neljas kord Eesti eest võistelda: \"See on alati positiivne, kui saan oma meeskonda ja oma riiki esindada, kuna meil on hea tiim olnud juba mitu aastat ja saame omavahel hästi läbi. Priit on minu arvates heas vormis nagu eelmine aasta ja ta on kiirust näidanud eriti liivastel radadel, aga usun et ta on hüpetega rajal samuti enesekindel. Tanel on alati Tanel - Rahvuste krossil tuleb tal alati selline ekstra väga kiire hoog! Matterley raja pinnas on selline rööpas ning kuna Tanel on üks maailma kiireimaid soontes sõitja, siis usun, et talle sealne rada sobib väga hästi. Sarnaselt igale Rahvuste krossile läheme kohale ning anname endast jälle parima ja vaatame, mis tulemuse saame. Sellel võistlusel pole enam omavahel võistlemine tähtis, vaid see on meeskonna võistlus, kus on olnud olukordi, kui näiteks teinekord pead oma meeskonna kaaslasi aitama. Peamine, et kõik saaksid korralikult oma sõidud ära teha ja päeva lõpuks enda esitusega rahul olla, siis see on maksimum, mida teha saame!\"\n\n\"Mina isiklikult arvan, et ega meil väga suurt vahet polegi kas rada on kõva või pehme pinnasega, kuna oleme hetkel juba sellisel tasemel, et suudame oma tulemuse olenemata rajaoludest ära sõita. Mulle endale isegi meeldib Matterley rada, sest see on kiire, natuke mägine ja suurte hüpetega. Rahvuste krossideks on rajad alati väga hästi ette ka valmistatud olnud, nii et kindlalt tuleb huvitav nädalavahetus. Eks pinged on Rahvuste krossil igal aastal suured, aga küll me hakkama saame. Mina igatahes juba ootan septembri lõppu,\" lõpetas Rätsep, kellel on see juba kuuendaks korraks sinimustvalge eest kihutada.\n\nMeeskonna juhi Lauri Roosiorul on tänavune võistlus neljandaks korraks Team Estonia tüüri hoida: \"Kuna mõned aastad on juba sellel võistlusel käidud ning osaleme meeskonnaga MM-il samuti aastaid, siis organisatoorse koha pealt on ettevalmistused täies hoos ja kõik kulgeb plaanipäraselt. Eesmärk on alati saavutada eelmise aasta tulemusest parem koht ja vähemaga ei lepi me ka tänavu. Poiste vaim tundub olevat parem, kui eelmine aasta ja nende selle hooaja tulemused räägivad enda eest. Kõik kolm meest on Inglismaal eelnevalt ohtralt võistelnud ja Harri tegi seda ka tänavu, siis raja iseloom ja pinnas on neile kõigile tuttav ning kui kõik kenasti sujub, siis hea tulemus on täiesti reaalne.\"\n\nRahvuste kross algab sellel aastal 30. septembril, kui sõidetakse kvalifikatsioonid ja selgitatakse välja need riigid, kes hakkavad järgmisel päeval Chamberlaini karikale võistlema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna avalikustati Team Estonia 2017 koosseis ehk siis mehed, kes sõidavad Eesti eest selle aasta maailma motokrossi tippsündmusel Rahvuste krossil (Monster Energy FIM Motocross of Nations), mis peetakse 30. septembril ja 1. oktoobril Suurbritannias Matterley Basini krossirajal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitico: Trumpi maksureformi kõnes saab olema esikohal \"populistlik sõnum\"\n\n## Põhitekst:\n\nTrumpi kõne eesmärgiks on näidata, et tal on värske visioon USA majanduse \"seisakust lahti kangutamiseks\" ning et tema ettepanekud pole vaid eelmiste vabariiklastest presidentide ideede taaskasutus, vahendas Politico.\n\nTegemist on raske ülesandega, sest riigipea on hetkel silmitsi orkaan Harvey tagajärgedega ning ka Demokraatlik Partei on valmis näitama Trumpi maksureformi kui \"kingitust\" suurfirmadele ja rikkamatele maksumaksjatele.\n\nPoliticole on viis allikat administratsioonist kinnitanud, et Trumpi kõne maksureformist keskendub nn populistlikule poliitikale ning kõne on kokku pannud vanemnõunik Stephen Miller, keda peetakse valge Maja \"natsionalistliku tiiva\" esindajaks.\n\nNäiteks on kõnes hüüdlausetena esile toodud \"Kiirkäivita Ameerika\" (“Jump-start America ”) ja \"Võidame jälle\" (“Win again\").\n\nEttepanekutest keskendub Trump kõnes meetmetele, mis peaksid muutma USA ettevõtted globaalselt konkurentsi- ja laienemisvõimelisemateks, mis parandaks omakorda ka tööhõivet ja tavaliste ameeriklaste eluolu. Eraisikute jaoks aga muutuvat maksusüsteem lihtsamaks ning keskklassi maksukoormuse vähenemist tutvustab ta kui \"kohest palgatõusu tavaliste ameeriklaste jaoks\".\n\nSamas pole presidendil kavas eriti detailidel peatuda, sest tegelikkuses vaidlevad Valge Maja ja kongressi vabariiklased veel suure hulga küsimuste üle. Samuti jätab Valge Maja suure osa tööst nagunii kongressi vastavates komiteedes olevate vabariiklaste teha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump peab kolmapäeval Missouri osariigis Springfieldis kõne, millega ta tutvustab oma maksureformi ning üritab samas ka veenda oma põhivalijaid selle vajalikkuses ja kasulikkuses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLinna raha raiskamise lõpetamist lubav IRL tahab püsivaid juhita bussiliine\n\n## Põhitekst:\n\nErakonna valimislubadustes oli ka mitmeid kattuvusi Keskerakonna ja Reformierakonna valimislubadustega, näiteks promenaadi ehitamine Haaberstist Piritale ja ööbusside käivitamine. Samuti Helsingi-Tallinna kaksiklinna idee ja nende vahelise tunneli rajamise arendamine.\n\nValik IRL-i valimislubadustest\n\nLeiame koostöös riigiga läbimõeldud lahendused Linnahalli ja Patarei merekindluse renoveerimiseks.\nJätkame mereäärse promenaadi väljaehitamisega, et see ühel päeval ulatuks Piritalt Haaberstini.\nRenoveerime põhjalikult Tallinna Lauluväljaku.\nLaiendame koduomanike maamaksuvabastust nii, et kodualune maa oleks sõltumata krundi suurusest maamaksust vaba.\nSeame fookuse Talsinki kaksiklinnaks saamise suunas.\nPeame võimalikuks lähitulevikus realiseerida Tallinna-Helsingi tunneli rajamine.\nErastame vähemalt 49%se osaluse ulatuses need linnale kuuluvad äriühingud: Tallinna Linnatranspordi AS, AS Tallinna Soojus, Tallinna Linnahalli AS, Termaki Autopargi AS, AS Tallinna Tööstuspargid ja AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.\nLõpetame linnavolinikele ja -ametnikele sooduslubade (tasuta parkimine ja sõidusoodustused) väljastamise.\nVabastame linnakodanikud ühistranspordis valideerimise kohustusest.\nViime linlaste huve arvestades lõpuni Reidi tänava projekti.\nRekonstrueerime Peterburi maantee.\nToome juhita bussiliinid püsivalt kesklinna.\nLaiendame tasulise parkimise ala, et kesklinna läheduses poleks tänavad umbes parkivatest autodest.\nKaotame koolikatsed esimestesse klassidesse, sest need tekitavad ebavõrdsust ja kunstlikku koolikohtade defitsiiti kesklinna munitsipaalkoolides.\nLeiame võimalused, et linn saaks riiklikult tagatud õpetajapalgale omalt poolt veel 30% juurde lisada.\nLoome Lasnamäele eesti keele maja, kus on linlastel võimalik tasuta eesti keelt õppida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) avalikustas oma Tallinna valimisprogrammi. Linna raha raiskamise lõpetamise eest seisev IRL lubab muu hulgas püsivaid juhita bussiliine, laiendada tasulise parkimise ala ja tasuta eesti keele õpet Lasnamäel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus Venemaa koondis korvpalli EM-iks\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa koosseisu kuuluvad Jevgeni Baburin, Dmitri Kulagin, Mihhail Kulagin, Vitali Fridzon, Dmitri Hvostov, Aleksei Šved, Semjon Antonov, Andrei Vorontsevitš, Andrei Zubkov, Vladimir Ivlev, Nikita Kurbanov ja Timofei Mozgov.\n\nVenemaa mängib finaalturniiril Istanbuli alagrupis, kus vastasteks on Serbia, võõrustaja Türgi, Suurbritannia, Läti ja Belgia.\n\nVenelased tulid viimati Euroopa meistriks kümme aastat tagasi ja ei ole pärast Londoni olümpiapronksi suurvõistluste medalile jõudnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Selgus Venemaa korvpallikoondise lõplik koosseis homme algavaks Euroopa meistrivõistluste finaalturniiriks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTartus toimub sügisel esmakordselt laste- ja noortekirjanduse festival\n\n## Põhitekst:\n\nRaamatuhuvi ja lugemisharjumuse süvendamine laste ja noorte seas on üks Tartu kui UNESCO kirjanduslinna keskseid eesmärke, lapsi ja noori kaasa haarava raamatu- ja lugemiskeskse õhkkonna loomine ning laste- ja noortekirjanduse esiletõstmine uue festivali algatamisega on seega kirjanduslinna tegevustes oluline samm. Seda enam, et niisugust, just lastele ja noortele mõeldud kirjandusfestivali Eestis veel pole.\n\nFestivalil astuvad üles laste- ja noortekirjanikud Eestist ja välismaalt, teiste seas Astrid Lindgreni loomingu pikaajaline uurija ning raamatu „Kasutad ebatavalisi sõnu ... Astrid Lindgreni keel“ autor Lena Törnqvist, samuti soome lastekirjanik Linda Liukas, kelle sulest ilmunud lastele mõeldud programmeerimisraamatut „Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused“ (ilmunud eesti keeles 2016) on juba tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde. Tänavu ilmus eestikeelses tõlkes ka teine Ruby-raamat, „Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse“.\n\nEesti kirjanikest on festivalile oodata Aidi Vallikut, Ilmar Tomuskit, Heiki Vilepit, tänavuse lastekirjanduse preemia laureaati Reeli Reinausi ning mitmeid teisi. Kirjanike esinemiste kõrval leidub ka niisuguseid sündmusi, kus astuvad üles lapsed ja noored ise – toimub nii kooliõpilaste luuleprõmmu Tartu ja Tartumaa voor kui uudiskirjandusele keskenduv sündmus, kus teoseid tutvustavad koolinoored. Lapsed ja noored on oodatud osa võtma ka kahest konkursist – festivali nimekonkurss, kuhu oma ideid võivad pakkuda kõik huvilised, ning Tartu-teemalistele lühivormidele keskenduv omaloomingukonkurss, kus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased saavad osaleda haikude, teemantluuletuste või miniatuuridega.\n\nFestivali peakorraldajateks on Eesti Kirjanduse Seltsi, Tartu Linnaraamatukogu ning Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esindajad. Partneriteks on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Soome Instituut, raamatupood Utoopia jt.\n\nToetavad Tartu linn, Eesti Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu.\n\nKavaga saab peatselt tutvuda Tartu Linnaraamatukogu veebilehel www.luts.ee\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "28.-30. septembrini peetakse Tartus esmakordselt laste- ja noortekirjanduse festival, mis pakub kirjanduslikke konkursse, kohtumisi kirjanikega, kirjanduslikke retki ning mitmesuguseid muid sündmusi nii lastele, noortele, peredele kui ka laste- ja noortekirjandusest huvituvatele täiskasvanutele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nETV+ uus seriaal viib vaatajad moelainele\n\n## Põhitekst:\n\nSeriaali stsenarist Oliver Goldstick on saanud tuntuks sarjadega \"Inetu Betty\" ja \"Meeleheitel koduperenaised\".\n\nPariis 1947. Sõjast laastatud linna tuhast tõuseb moeimpeerium. Sarmika ja halastamatu Paul Sabine'i rajatud Sabine'i moemaja nihutab sõjajärgse moemaailma harjumuspäraseid piire. Glamuuri ja elegantsi varjus peitub sünge saladus, mis ähvardab purustada firma vaevaga saavutatud edu.\n\nPauli hulljulge ja lõbuhimulise noorema venna Claude'i värske nägemus paneb aluse uue ajastu kõrgmoele. Paul ja Claude elasid üle sõja – ent missuguse hinnaga? Terendab lahing, mis ähvardab perekonna purustada. Vend venna vastu, mees naise vastu, õpilane õpetaja vastu.\n\n\"Moekollektsioon\" pajatab loo edu hinnast Prantsusmaa ajaloo pöördelisel ajal.\n\nKaheksaosaline seriaal jõuab ETV+ eetrisse alates 4. septembrist esmaspäevast neljapäevani kell 21.05. Kordus laupäeval ja pühapäeval kell 12.30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tulevast nädalast algab ETV+ kanalil Inglise-Prantsuse draamasari \"Moekollektsioon\", mis viib vaataja saladuste, valede ja kõrgmoe lainele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMonaco ostis kaks ründajat, Mbappe lahkumine taas tõenäolisem\n\n## Põhitekst:\n\n18-aastast eelmise hooaja komeeti seostatakse enim Pariisi Saint-Germainiga. Kuna PSG ei saa praegu 180 miljoni euro suuruse hinnalipikuga pallurit endale lubada - 222 miljoni eurone ost Neymari näol on niigi tekitanud küsimusi ausa mängu reeglite osas -, siis spekuleeritakse võimalusega Mbappe endale hooajaks laenata. Üleminek saaks toimuma järgmisel suvel.\n\n27-aastane Jovetic siirdub neljaks hooajaks Monacosse itaallaste Milano Interist, kuid veetis eelmise hooaja teise poole Hispaanias Sevillas, kus lõi sealses kõrgliigas kuus väravat. Montenegro koondises on tal 46 mänguga kirjas 23 väravat.\n\n22-aastane Senegali koondislane Balde lõi eelmisel aastal Rooma Lazio eest Itaalia kõrgliigas 16 väravat ja sõlmis nüüd Monacoga viie aasta pikkuse lepingu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa jalgpallimeister Monaco hankis teisipäeval kaks uut ründajat - Stevan Jovetici ja Keita Balde -, mis annavad veel enam alust juttudeks noorte tähtmängija Kevin Mbappe lahkumise kohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSandra Perkovic alistas taas 70 meetri joone\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on Perkovici aasta paremuselt teise võidutulemuse, juuli keskel Bellinzonas püstitas ta maailma hooaja tippmargi ja oma isikliku rekordi 71.41. Ükski teine naiskettaheitja pole tänavu 70 meetri piiri ületanud, kõige lähemale on jõudnud austraallanna Dani Stevens (69.64).\n\nLondoni MM-il karjääri teise maailmameistritiitli võitnud 27-aastasel Perkovicil on auhinnakapis ka olümpiakullad 2012. ja 2016. aasta mängudelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Horvaatia kettaheitja Sandra Perkovic näitas koduses Zagrebis suurepärast vormi, kui saatis heitevahendi kahel korral üle 70 meetri joone ja tema parimaks jäi 70.83.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTeise kvartali mediaanväljamakse oli 958 eurot\n\n## Põhitekst:\n\nVõrreldes aastataguse perioodiga suurenes väljamakse 63 euro võrra ehk seitse protsenti.\n\nTöötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1,87 miljardit ja väljamakse tehti 557 441 inimesele.\n\nStatistika parema võrreldavuse huvides täpsustas amet 2017. aasta esimesest kvartalist mediaani arvutamise metoodikat. Varasema metoodika järgi summeeriti isiku aasta jooksul saadud bruto väljamaksed ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan.\n\nKuna selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai, siis käesolevast aastast alates leitakse mediaanpalk kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel. Arvutuskäigu muutuse tõttu on mediaan ka veidi kõrgem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maksu- ja tolliameti andmetel oli selle aasta teise kvartali mediaanväljamakse 958 eurot - see on summa, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Täht ja Kreek valiti A-grupi parimate hulka\n\n## Põhitekst:\n\nÜlejäänud kaks A-grupi auhinda läksid poolakatele ehk parimaks liberoks nimetati Fabian Drzyzga ja parimaks vastuvõtjaks Michal Kubiak.\n\nAlagrupi täiseduga võitnud Serbia mängijad ühtki vastavat aunimetust ei teeninudki.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri A-alagrupi parimaks nurgaründajaks valiti Robert Täht ja parimaks blokeerijaks Ardo Kreek.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAmeerika meistrivõistlustel korvpallis kukkus tiitlikaitsja auti\n\n## Põhitekst:\n\nVenetsueela alustas turniiri 62:67 kaotusega Argentinale, alistas seejärel USA Neitsisaared 86:84, aga kaotas viimases voorus Kanadale 66:75.\n\nArgentina võitis B-grupis kõik kolm mängu, kuid ülejäänud kolme võistkonna vahel tekkinud surnud ring eelistas väikseimat riiki ehk USA Neitsisaari, kes kohtub nüüd poolfinaalis C-alagrupi võitja ehk eeldatavalt USA-ga.\n\nArgentina mängib teises poolfinaalis Mehhikoga, kes sai A-alagrupi mängudes jagu Puerto Ricost 69:66, Brasiiliast 99:76 ja Kolumbiast 82:70.\n\nKahe aasta eest peetud turniiri finaalis sai Venetsueela jagu Argentinast. Nelja aasta eest peetud turniiri võitis Mehhiko. Ajaloo edukaim on kuue esikohaga aga USA.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Ameerika maailmajao meistrivõistlustel (FIBA AmeriCup) ei pääsenud B-alagrupist edasi tiitlikaitsja Venetsueela, kes võitis kolmest mängust vaid ühe.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nForum Cinemas toob korraga kinolinale kõik kolm \"Ristiisa\" filmi\n\n## Põhitekst:\n\nAjakava:\n\n13:00 - Ristiisa\n16:30 - Ristiisa II osa\n20:30 - Ristiisa III osa\n\nLisaks 3. septembri maratonile on võimalik kõiki \"Ristiisa\" filme näha ka 11. kuni 13. septembrini, kus iga päev on kavas üks osa. Boonuseks on ka see, et \"Ristiisa III osa\" saab näha 35mm filmilindi pealt.\n\nFilmid linastuvad inglise keeles ilma subtiitriteta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "3. septembril toimub Coca-Cola Plazas eriline linastuspäev, kui järjest tulevad näitamisele kõik kolm \"Ristiisa\" filmi. Filmitriloogia maraton saab alguse kell 13:00 ja lõpeb veidi enne südaööd.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJaak Aaviksoo: teaduse ja meie ühised mured\n\n## Põhitekst:\n\nTeadlaste arvamuste kõrval on veel terve rida erinevate spetsialistide analüütilisi ülevaateid Eesti teadus- ja arendustegevusest, mis osutavad nii tugevustele kui ka kitsaskohtadele; ning partnerite valdavalt kriitilised väljaütlemised teaduse ja ühiskonna sidemete kohta.\n\nKõrvalseisjale jääb kergesti mulje, et ühtset seisukohta ei saagi sõnastada ja igaüks kiidab, kurdab või kritiseerib oma mätta otsast. Lähemal vaatlemisel on siiski võimalik mõista erinevate väljaütlemiste lähtekohti ja loodetavasti pakkuda ka teaduse ja kogu ühiskonna huve teenivaid lahendusi.\n\nVältimaks aiast ja aiaaugust rääkimise lõksu tuleb aga alustada kaugemalt, püüdes teadusega seotud mõisteruumi veidi korrastada.\n\nTeadus vs teadus-arendustegevus\n\nAvalikkus mõistab teadust enamasti teadlaste tööna, mille peamine liikumapanev jõud on uudishimu. Sellise teaduse ja seda kandvate teadlaste ülim eesmärk on jõudmine uute teadmisteni meid ümbritseva maailma – looduse, inimese ja ühiskonna – kohta. Lisaks nende tulemuste kättesaadavaks tegemine läbi teadusartiklite, mille kvaliteedi mõõt on omakorda viidatavus, st tunnustus teiste samasuguste teadlaste poolt. Sellise teadustöö loomulik eeldus on ka akadeemiline vabadus oma teadustöö valikul.\n\nEnt kõrvuti niimoodi piiritletud teadusega on olemas ka oluliselt avaram (ent samavõrra ka ebamäärasem) mõiste teadus- ja arendustegevus, mis tähistab teaduslikul meetodil põhinevat sihipärast sotsiaalmajanduslikku tegevust teiste inimtegevuste hulgas. Kaasaegses (teaduspõhises?) ühiskonnas peetakse just laialt mõistetud teadus- ja arendustegevust ja eelnevaga kaasnevat innovatsiooni sotsiaal-majandusliku arengu mootoriks.\n\nErinevused saavad arusaadavamaks, kui mõista ingliskeelsete sõnade science, research, (technological) development ja innovation tähenduserinevusi. Lühidalt ja lihtsustatult võiks öelda, et nende ühine alus on teaduslik meetod, erinevused on meetodi kasutamise eesmärgis ning suhtes teiste inimtegevustega.\n\nTeadus ülaltoodud kitsamas mõistes on uudishimu- või eesliiniuuringud (investigator-driven fronitier research, curiosity-driven research, blue-skies research), teadus- ja arendustegevus (ameerika inglise keeles research and development, R&D ja euro-inglise keeles research, technological development and innovation, RTDI) aga hõlmab eelnevale lisaks ka sotsiaalmajanduslikke sihtuuringuid, rakendusuuringuid ja eksperimentaalset tootearendust nagu see on määratletud OECD poolt väljaantavas Frascati käsiraamatus, mis on teaduskäsitluse rahvusvaheliselt tunnustatud ja võrreldav alus.\n\nEelneva põhjal oleks ilmselt asjakohasem, kui eesti keeles kasutaksime R&D vastena uurimis- ja arendustegevust, mitte teadus- ja arendustegevust. Erinevuse selgituseks: iga üleskerkinud probleemi või väljakutsega toimetulekuks võib, aga ei pea tegema teadust, küll aga on alati mõistlik esmalt asja uurida ja katsetada ning alles seejärel asuda lahenduse kallale. Seetõttu kasutan siinses tekstis edaspidi akronüümi R&D, mis peaks arusaadavust suurendama.\n\nNüüd on loodetavasti võimalik mõista ka väiteid, et suurema osa R&D tegevuse eesmärk ei ole publitseerimine, veel vähem teadusartiklitele viitamine. Ülikoolide õppejõud-teadlased moodustavad väikse osa R&D-ga hõivatud inimestest ning enamus R&D-st sünnib ettevõtluses ja ettevõtluse huvides.\n\nOECD hinnangul toimub arenenud riikides 60% R&D-st ettevõtluses, 20% ülikoolides, 10% riigiasutustes ja 10% mittetulundussektoris. Kõik eelnev ei tähenda samas, et avaliku raha eest loodav ja avalikusele kättesaadavaks tehtav akadeemiline teadusväljund ei moodustaks strateegiliselt olulisimat ja mõjukaimat (väärtuslikuimat?) osa R&Dst. Nobeli preemiatega pärjatud avastused nihutavad mitte ainult teaduse, vaid tsivilisatsiooni horisonti, sellele lisanduvad kõigi (teadus)ülikoolide professorite eelkõige uudishimust sündinud tippteaduse tulemused, mis artiklite ja üliõpilaste kaudu ühiskonda jõuavad, ent ikkagi on see vaid R&D jäämäe veepealne osa.\n\nR&D kui globaalne sotsiaalmajanduslik nähtus, kantuna teadusliku meetodi võimest kasvatada majanduslikku/rahvuslikku konkurentsivõimet, on arenenud ühiskonnas orgaaniliselt seotud teiste elu valdkondadega, lähtub suuresti nende vajadusest ja on ühiskonna teenistuses peamiselt läbi maailma muutmise, mitte pelgalt selle seletamise.\n\nÜks näide. Isegi üleilmselt tuntud tippteaduskeskuse CERN 2500-st töötajast on vaid 3% looduse saladusi jahtivad füüsikateadlased; 41% töötajatest on rakendusteadlased ja insenerid, 35% tehnikud ja ülejäänud 21% administraatorid ja ametnikud. Nii on mõistetav, et CERN-is on avastatud nii Higgsi boson kui ka leiutatud internet.\n\nTausta tajumiseks on asjakohane vaadata, kuidas suunavad oma R&D ressursse USA ja Euroopa Liit ning millised on üleilmsed trendid R&D rahastamises. Valitseb lai üksmeel, et R&D-l on turutõrked ja seda võiks/peaks seetõttu rahastama avalik sektor, ent samavõrd ollakse üksmeelel selles, et erasektor peaks panustama ligikaudu kaks korda enam: siht on 1% rahvuslikkust rikkusest (SKPst) avalikust ja 2% SKPst erasektorist. See on juba enam kui kaks aastakümmet (formaalne?) poliitiline eesmärk nii Euroopa Liidus kui ka Eestis, ehkki liikumine selle poole valmistab mõlemal pool enam kui pettumust (tõsi, Põhjamaad on siinkohal erand).\n\nOn siiski hea märkida, et Eesti avaliku sektori R&D rahastamise tase (umbes 0,8% SKPst) on küll selgelt alla seatud eesmärgi (ja kahjuks kahaneb), ent siiski samal tasemel USA rahastamisega ja EL viie parema hulgas. Muretsema ja mõtlema peaks panema tõsiasi, et ettevõtluse R&D rahastamises jääme nii Euroopale kui ka USA-le alla kaks-kolm korda.\n\nKuhu läheb raha?\n\nPoliitiliselt on oluline ka see, kuhu suunatakse avaliku sektori R&D rahastus. USAs on esikohal kaitseuuringud (umbes 50% kogu avalikust rahast), sellele järgnevad eesmärgistatud sihtuuringud (tervis, energia, kosmos, toit jne) ning seejärel peamise uudishimuteaduse rahastajana Rahvuslik Teadusfond (NSF), mis saab ligi 5% föderaalsest teaduseelarvest.\n\nEuroopas on NSFi analoog Euroopa Teadusnõukogu (ERC), mille kasutuses on umbes 16 miljardit eurot ehk 20% EL ligi 80 miljardi eurosest „Uuringute ja innovatsiooni“ (NB! mitte teaduse) programmist, mida tuntakse Horisont 2020 nime all. R&D rahastamise üleilmseid perspektiive hindav analüüs näeb lähiaastatel kasvu eelkõige rakendusuuringute ja tehnoloogilise arendustegevuse valdkonnas ja seda eelkõige kasvava üleilmse majanduslikku konkurentsi tõttu.\n\nEelneva tasakaalustamiseks on oluline lisada, et suur osa erinevate, sh kaitseotstarbeliste R&D-le suunatud rahaeraldiste lõppkasutajad on siiski ka ülikoolide teadlased ja insenerid, kes akadeemilise teaduse toel ja kõrval tegelevad konkreetsetele eesmärkidele suunatud teaduslike (rakendus)uuringutega.\n\nOluline on ka märkida, et USA kaitseotstarbelise R&D tegevuse „kõrvalproduktina“ on sündinud suur osa nii personaalarvutite kui ka iPhone’i ja paljude teiste tarbeseadmete sünniks tarvilisest teadmisest/tehnoloogiast. Hea on teada, et kaitseotstarbelistest nn eesliiniuuringutest, mida rahastab USA Kaitseotstarbeliste Eesliiniuuringu Projektide Agentuur (DARPA) on saanud osa ka Eesti teadlased.\n\nMuutuv poliitika\n\nEelneva põhjal on võimalik otsida lahendust teaduse ka meie teadlaste poolt esile tõstetud probleemidele. Tõsi, enne võimalike lahendusvariantideni jõudmist vääriks äratoomist paar ajaloolist tähelepanekut.\n\nEsiteks – põhjendatud etteheited meie teadusrahastuse suurele projektipõhisusele on sündinud taasiseseisvunud Eesti algusaastatel just noorte teadlaste initsiatiivil, kes vastustasid nõukogudeaegset rahastusmudelit, mis jagas raha stabiilselt olemasolevatele asutustele ja inimestele ega võimaldanud noortel ausas teadusprojektide konkurentsis tõestada oma akadeemilist võimekust.\n\nTeiseks – teaduskorralduses viimasel kahel kümnendil toimunud muutusi on valdavalt initsieerinud (teenekamad) teadlased ise, sest ettevõtlussektor ega ülejäänud avalik sektor ei ole suutnud sõnastada oma huve ja teaduspoliitilisi prioriteete ning ametnikud-poliitikud on seega kodurahu huvides lähtunud eelkõige erinevate teadlasgruppide ja asutuste ettepanekutest, mitte jõustanud mingit oma teaduspoliitikat vastu teadlaskonna tahtmist. Sel puuduks poliitiline loogika.\n\nTõsi, muudatused on soosinud pigem tugevaid (projektivõimelisi) teadlasi, kel tugevam avalik positsioon (ja seda toetav h-indeks).\n\nSee poliitika on toonud ka edu – parim osa Eesti teadusest ja teadlastest on jõudnud rahvusvaheliselt nähtavale positsioonile, kujunenud tippteaduseks ja teadlasteks. Ent sellest ei piisa, kui me vaatleme Eesti R&D-d ja eriti selle toimet ühiskonnas laiemalt kui maailma 1% enim tsiteeritud teadlaste hulka kuuluvat mõndakümmend tippu. Eestis avalikus sektoris on R&D-ga hõivatud kokku üle 5000 teadlase-inseneri ja enamuse nende panus peaks olema ühiskonna ja majandusega otsesemalt seotud kui vaid artiklite ja ülikoolilõpetajate kaudu.\n\nProbleemidest lahendusteni\n\nR&D rahastamise kasvatamine on vajalik, liikumaks suurema tööviljakuse poole isegi möödapääsmatu. Ent selle kasvu pudelikael ei ole riiklikus rahastamises, vaid meie erasektori R&D nõrkuses – kui riikliku rahastamise poolest oleme me ELis esirinnas, siis erasektori rahastamise poolest viimaste hulgas. Kahjuks ei ole meil isegi head ülevaadet erasektori R&D seisust, vähemasti ei kajastu see usaldusväärsel kujul statistikaameti andmetes.\n\nRiiklikud pingutused EL rahadega seda olukorda parandamiseks on küll tihendanud sidet teaduse ja ettevõtluse vahel, ent näiteks riigi toel loodud tehnoloogia arenduskeskused (TAK) hääbusid kohe, kui kui riiklik rahastus lakkas. Kuivõrd hääbunud TAKid (geenitehnoloogiat edendav nn vähi-TAK ja materjalitehnoloogiat edendav nn nano-TAK) olid ilmselt nõrgema kohaliku ettevõtlustoega, oleme saanud õppetunni, et riiklik R&D toetus tuleks suunata eelkõige sinna, kus on (esialgne) R&D võimekus turupõhiselt olemas.\n\nÄäremärkusena – ettevõtlussektori aadressil tehtavad üldised etteheited teaduse ja teadlaste vähese kaasamise kohta on viljatud, kuna kasumit taotlev ettevõte lähtub ikka oma majandushuvidest. Seepärast peaksid teadlaste ja rahastajate ühised jõupingutused olema suunatud just majandusliku kasu ühisele kasvatamisele, mitte niivõrd teaduse enda vajaduste rahuldamisele. Hiljuti käivitunud ettevõtluse ja ülikoolide koostööd soosiv programm NUTIKAS on eelnevast tulenevalt kindlasti samm õiges suunas ja seda võiks laiendada.\n\nKahjuks on meil nõrk ka muu (v.a. haridus- ja teadusministeeriumi valitsusala) avaliku sektori R&D tegevus. Eeskujuks olevates riikides tuleb suur osa R&D rahastusest väljaspoolt teadusministeeriumi ja lähtudes nende ministeeriumide valdkondlikest (rahva tervise, majanduse, julgeoleku jt) huvidest, Eestis on sellise rahastuse määr kordades väiksem. Selle tõttu suundub Eestis riigieelarvelisest R&D rahastusest ligi 60% teaduse üldiseks edendamiseks (Soomes alla 30% ja USAs alla 10%).\n\nSelline olukord on osalt teadlike valikute tulemus (teaduse koondamine ülikoolidesse, Teaduste Akadeemia ja harukondlike teadusasutuste ümberkorraldamine) kasvatamaks R&D tegevuse kvaliteeti ja tulemuslikkust ning oli põhjendatud üleminekuperioodil, kui puudus võimekus R&D sotsiaalmajanduslikuks eesmärgistmiseks. Nüüd on ilmselt mõistlik teiste riikide eeskujul suunda muuta. Siinkohal tuleb tunnustada HTM initsiatiivil käivitunud programmi RITA, mis seda lünka püüab täita.\n\nLiiga palju doktoreid?\n\nLahendust tuleks otsida veel ühele teravale probleemile, mille on esile toonud eelkõige noored teadlased – värsketele doktoritele ei jätku (kindlustunnet tagavaid) töökohti ja projektikonkursside edulootus kahaneb üha.\n\nEestis kaitstakse aastas umbes 220 doktorikraadi. Kui omal ajal seati eesmärgiks 300 kaitsmist aastas, siis eeldati, et pooled neist asuvad tööle väljaspool ülikoole. Tegelikkuses neid töökohti ei ole ja siis on mõistetav kasvanud tung akadeemilistele töökohtadele eriti neil erialadel, kus doktoriõpe edukaim (ent kus tihti puudub üldse ülikooliväline nõudlus).\n\nKa see probleem osutab selgelt vajadusele paremini koordineerida ülikoolide teadustöö suundi ja ühiskonna ootusi. Ilmselt süvendaks nende erialade täiendav riigieelarveline rahastamine probleemi veelgi. Selline olukord on tuttav 70-80ndate aastate Soomest, kus paljud doktorikraadiga noored olid sunnitud oluliselt muutma oma eriala või suunduma tööle välismaale. Vältimaks selle probleemi süvenemist tasuks meil tõsiselt mõelda nn tööstusdoktorantuuri väljaarendamisele, kus ettevõtluses või ka avalikus sektoris juba töötavad arendusinsenerid või uurijad saaksid ühitada oma igapäevatöö doktoriõpingutega ülikoolis, misläbi doktoriõpe panustaks kõige otsesemal moel arendustegevusse ja majandusse.\n\nSiin on kohane märkida, et meie (noored) teadlased käsitlevad ka väga valuliselt survet muuta oma teadusuunda või isegi eriala. Doktorikraadi peamine väärtus ei ole siiski ju oma väitekirja teema maailma parimas tundmises, vaid omandatud teadusliku meetodi valdmise oskuses. Kaugemal ringi vaadates näeme, et isegi korduv erialamuutus on maailmas pigem reegel kui erand.\n\nTõsi on ka see, et sellise valmiduse peaks noor teadlane saama juba ülikooliõpingute käigus ning ülikoolil tuleks pühendada palju rohkem tähelepanu kitsalt erialase tegevuse kõrval ka tarvilike isiksuslike kompetentside arendamisele.\n\nLootustandvalt\n\nR&D riigieelarvelise rahastamise langust (suhtena SKP-sse) suudame ilmselt vältida – vähemalt on niisuguse lubaduseni jõudnud peaministri eesistumisel toimunud teadus- ja arendusnõukogu. Kokku on lepitud ka selle täiendava raha suunamine eelkõige stabiilsesse baasrahastusse, mis võimaldaks käivitada kaasaegse akadeemilise karjääri süsteemi.\n\nTean, et poliitilisele otsutustasandile on jõudnud ka arusaamine (mida muide on korranud eranditult kõik meie R&D süsteemi hinnanud väliseksperdid viimase kümne aasta jooksul), et vaja on tihedamat sidet teaduse ja Eesti elu vahele. Nüüd jääb üle oodata otsuseid ja nende täitmist võimaldavaid vahendeid. Rõhutaksin järgmisi märksõnu: rakendusuuringute rahastamine teljel teadlane-insener (ülikool-ettevõte), tööstusdoktorantuur, rahastatavate teadusvaldkondade laiendamine neljalt kuuele koos vastavate otsustusmehhanismidega ning ministeeriumide R&D kompetentside kasvatamine.\n\nEksitõlgenduste vältimiseks lisan, et eelnev ei tähenda ettepanekut senistest R&D kvaliteedikriteeriumidest loobumist – me vajame jätkuvalt teaduse eredaid tippe ja uudishimust ajendatud eesliiniuuringuid ning nende piisavat rahastamist. Samas peaksid samaväärsetele kvaliteedinõuetele vastama ka praktilistele probleemidele suunatud uuringud – rakendusuuring peab olema sama hea või miks mitte paremgi kui uudishimuteadus. Ja seda ühtmoodi nii humanitaar- kui ka loodus- ja tehnikateadustes, nii põllumajandusteadustes kui ka pedagoogikas.\n\nSamas tasuks suurema tähelepanuga suhtuda ka sellesse osasse R&Dst, mis leiab väljundi suurenenud tööviljakuses, kasvanud ekspordipotentsiaalis või lihtsalt paremas elus väljaspool ülikooli müüre. Seeläbi leiaks tööd, leiba ja tunnustust ka suur osa sellest 99%-st, kes 1% hulka ei mahu. Ja mis kõige olulisem – inimestele ja nende muredele lähemale jõudes kasvaks kindlasti üldine toetus teadlastele ja teistele R&D-inimestele, sh ka rahastamise ja töökohtade näol. •\n\nArtikli autor Jaak Aaviksoo on täna Ainar Ruussaare intervjueeritav ERR.ee veebisaates „Otse uudistemajast“.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti teaduse olukorda ja tulevikku käsitlevad teadlaste arvamused on vastuolulised – ühest küljest tõdetakse teaduse taseme ja rahvusvahelise konkurentsivõime olulist edenemist, teisal kurdetakse alarahastamise ja liigse projektikesksuse üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nFedereri avaringimatš venis viiesetiliseks\n\n## Põhitekst:\n\nTiafoe alustas matši kohe Federeri pallingugeimi murdmisega ja hoidis serviedu seti lõpuni. Teine ja kolmas sett kuulusid kindlalt kogenud šveitslasele, aga neljandas võitis ameeriklane viis geimi järjest. Otsustavas setis jäi Tiafoe murdega taha ja kuigi üheksandas andis Federer ka oma servi ära, siis võitis selle järgmises kohe tagasi ja lõpetas kohtumise kolmandalt matšpallilt.\n\nOma konkurendist lausa 17 aastat vanem Federer kurtis pärast matši vana seljahäda üle, aga oli siiski rõõmus. \"Ma olen mänguga väga rahul. Oli väga põnev. Just sellepärast New Yorki tulingi - et neid emotsioone saada,\" lausus tänavune Wimbledoni tšempion. Tenniselegend ei unustanud kiitmast ka noort vastast. \"Pean ütlema, et Frances võitles hästi. Kui ta asjad paika saab, siis on ta suurepärane mängija, kel saab olema suur tulevik.\"\n\nNaisüksikmängus pääses avaringist edasi ka Prantsusmaa lahtiste võitja Jelena Ostapenko (WTA 12.), kes alistas maailma edetabelis 60. kohta hoidva hispaanlanna Lara Arruabarena-Vecino 6:1, 1:6, 6:1 ja läheb järgmisena vastamisi rumeenlanna Sorana Cirsteaga (WTA 54.)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitslane Roger Federer (WTA 3.) alustas USA lahtiste tenniseturniiri raske võiduga, kui alistas avaringis vaid 19-aastase ja maailma edetabelis 70. kohta hoidva ameeriklase Frances Tiafoe 4:6, 6:2, 6:1, 1:6, 6:4.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL lubab dopingukaristust kandva venelase siiski jääle\n\n## Põhitekst:\n\n36-aastane ääreründaja on praegu huvitavas olukorras, sest kodumaal KHL-is ega rahvusvahelise jäähokiliidu (IIHF) egiidi all peetavatel võistlustel ta osaleda ei saa, aga NHL otsustas mängijale siiski rohelist tuld näidata.\n\nKommertsliiga ei pea NHL täitma IIHF-i ja seeläbi ka maailma antidopingu WADA nõudmisi ning liiga reeglite järgi pole pseudoefedriin ka keelatud. NHL-i asejuht Bill Daly lisas, et Zaripov ei saanud ka aine kasutamist põhjendada, kuid NHL kuulas ta selgitused ära.\n\nMängija ise oli otsuse üle mõistagi väga õnnelik. \"Ma loodan professionaalse hokimängija karjääri Põhja-Ameerikas jätkata ning olen väga õnnelik NHL-i juhtkonna otsuse üle, mis annab mulle vastava võimaluse,\" teatas Zaripov. \"Kuigi saan võimaluse mängida maailma parimas liigas, siis plaanin esitada kaebuse rahvusvahelisele spordikohtule, et saada õigust ja puhastada oma nime.\"\n\nTšeljabinskist pärit Zaripov polnud seni NHL-is mänginud. Küll aga on ta võitnud Venemaa koondisega kolm maailmameistritiitlit (2008, 2009, 2014) ning tulnud Kaasani Ak Barsi ja Magnitogorski Metallurgiga kokku neljal korral KHL-i peaauhinna ehk Gagarini karikavõitjaks (2009, 2010, 2014, 2016).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pseudoefedriini tarvitamise eest 2019. aastani dopingukaristuse teeninud kogenud Venemaa mängija Danis Zaripov saab maailma tugevaimas liigas ehk NHL-is kaasa lüüa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskmine palk kasvas aastaga ligi seitse protsenti 1240 euroni\n\n## Põhitekst:\n\nKuude lõikes oli keskmine brutokuupalk aprillis 1120, mais 1201 ja juunis 1311 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja puhkusetasude suurenemisest, teatas statistikaamet.\n\nReaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi mõju, tõusis võrreldes 2016. aasta teise kvartaliga hindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7 protsenti.\n\nKeskmine brutokuupalk oli teises kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2135 ja 2052 eurot.\n\nVõrreldes 2016. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuse (12,9 protsenti), info ja side (10,5 protsenti), energeetika (9,9 protsenti) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (9,9 protsenti).\n\nVõrreldes eelmise aasta II kvartaliga jäi brutokuupalk suhteliselt samale tasemele kinnisvaraalases tegevuses\n(-0,6 protsenti) ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (1,8 protsenti).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta teises kvartalis 1242 eurot, kasvades aastataguse perioodiga võrreldes 6,8 protsenti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSõõrumaa arendus pahandab linnaelanikke\n\n## Põhitekst:\n\nLinnaplaneerimise amet on leidnud, et Sõõrumaa krundile planeeritava büroohoone puhul ei ole muinsuskaitse all oleva hoone varjamise oht oluline tegur. Kui aga 2000. aastate alguses tahtis Kaamos Kinnisvara AS ehitada Tammsaare Ärikeskuse suuremana kui ta praegu on, ei andnud linn neile selleks luba, kirjutas Äripäev.\n\nKaamos Kinnisvara juht Priit Uustulnd selgitas, et detailplaneeringut tehes öeldi neile, et nad ei tohi ehitada praeguse Tammsaare Ärikeskuse ees olevale alale, kus praegu asub parkla, sama kõrget hoonet kui ärikeskuse majad, kuna see varjanuks vaadet vana sõjaväestaabi hoonele.\n\nTallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Diana Haapsal kinnitas, et Sõõrumaa detailplaneeringule on seatud muinsuskaitselased eritingimused, mis kehtivad viis aastat ja mis on topelt kooskõlastatud.\n\nLoe lähemalt Äripäevast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtja Urmas Sõõrumaa plaan ehitada Tammsaare ärikeskuse kõrvale uus büroohoone pahandab kohalikke elanikke põhjusel, et kõrge hoone kerkiks muinsuskaitseobjekti ette ja miljööväärtusliku ala lähedale, mis kohalike hinnangul kahandaks märkimisväärselt nende alade väärtust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nGAG-i uue koolihoone katusele saab maanduda kopteriga\n\n## Põhitekst:\n\n„Kotzebue tänava maja kopteriplats on sama palju kopteriplats nagu Tondi Selveri parkla, Vabaduse väljaku keskpunkt või Antsla külakiigeplats,“ ütles Agur Eesti Ekspressile.\n\nLennundushuvilisest Agur peab aga platsi oluliseks: „Eriolukordade puhul võib ainuüksi sellest teadmisest olla võiv abi olla elulise tähtsusega. Pealegi on lennundusseaduse järgi maandumiseks vaja kahte asja: kapteni otsust ja maaomaniku luba.“\n\nDirektor ei välista ka muude lendude vastuvõtmist: „Loodan, et meie koolis käivad õpilased saavad nii targaks ja naksakaks, et soovi korral on tulevikus nende elus kopter tavaline transpordivahend.“\n\nGAGi uue maja rajamine maksab 6,5 miljonit eurot. Direktor ei vastanud Ekspressi küsimustele, kui palju maksis kopterile sobiliku katuse rajamine ja kelle initsiatiivil see valmis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Kalamajja rajatud Gustav Adolfi gümnaasiumi algklasside maja katusele saab maanduda helikopteriga, kooli direktori Hendrik Aguri sõnul pole tegemist siiski sertifitseeritud maandumisplatsiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepiga vahele jäänud maadlejad said tingimisi karistada\n\n## Põhitekst:\n\nKanepit vahendanud maadlejad ja kanepi omamisega vahele jäänud Raplast pärit noormees Johannes Abel sõlmisid prokuratuuriga kokkuleppe, mille kinnitas kohtunik Leo Kunman, kirjutas Eesti Ekspress.\n\nAbeli karistuseks jäi 1 aastat ja 4 kuud karistust, kaheaastase tingimisi katseajaga. Advokaadi abist loobunud noormehed peavad tasuma ka menetluskulud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Noored maadlejad Lauri Leier ja Kevin Visk said teisipäeval Harju maakohtu Liivalaia kohtumajas kätte oma karistuse – kolm aastat tingimisi vanglakaristust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMustvees muutis tundmatu aine kured lennuvõimetuks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kurgede suled olid koos kollaka-beežika ainega ja kokku kleepunud. Nad jalutasid autopesula hoovi peal inimeste juures, kes neid toitsid, sest kured olid näljased,\" rääkis Paenurm Eesti Päevalehele.\n\nPäästetud kolm lindu viidi Eesti metsloomade ühingu hoiukodusse, kus neid prooviti pestes puhtaks saada, ent tulutult.\n\nProbleemi põhjuse väljaselgitamine on jõudnud ummikusse, sest ka kurgede sulgedelt proovide võtmine ei anna enam tulemust, sest linde on juba pesuvahendiga pestud.\n\nNii keskkonnainspektsioon kui ka kurgede päästjad peavad kummastavaks, et linnud jõlkusid Mustvees näljaselt ja määrdunult ringi ligi kaks nädalat, ilma et keegi oleks sellest märku andnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud laupäeval said vabatahtlikud loomapäästjad Aimar Paenurm ja Kelly Ardan kirja, et Mustvee kandis on juba pea kaks nädalat ringi jalutanud neli toonekurge, kes ei saa lennata, sest nende suled on kokku kleepunud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKantsler Tea Varrak käis nädala Taiwanis noorsportlastele kaasa elamas\n\n## Põhitekst:\n\nSamal ajal kirjutasid tema kolleegid Eesti Päevalehele ja tõstatasid küsimuse, kas lähetuseks oli aeg kõige sobilikum, kui ministeerium kolib kahes linnas, mis on kaasa toonud töökorralduslikke probleeme.\n\nHaridusministeerium kinnitas ajalehele, et visiit oli vajalik. „Kantsler viibis Taipei universiaadil Eesti akadeemilise spordiliidu kutsel, et riigi poolt tunnustada ja väärtustada meie üliõpilassportlaste esinemisi universiaadil,” selgitas haridusministeeriumi pressiosakond.\n\nPeale tribüünil plaksutamise oli kantsleri ülesanne teiste delegatsioonidega suhelda ja edendada rahvusvahelisi suhteid. Sõidukulud tasus haridusministeerium – kokku ligi 3600 eurot, millele lisandus päevaraha.\n\nLisaks kantsler Varrakule olid Taipei delegatsiooni koosseisus esindajad ülikoolide rektorite seast, kutseharidusvaldkonnast ja EOK-st. Eesti sai universiaadil ühe medali: judoka Juhan Mettis võitis hõbemedali.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel ja üle-eelmisel nädalal võistles sadakond Eesti noorsportlast Taiwanis Taipeis peetud universiaadil ning noorte pingutustele sõitis kaasa elama ka haridusministeeriumi kantsler Tea Varrak.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAvasetis raskustes olnud Nadal sai maailma 85. reketist siiski jagu\n\n## Põhitekst:\n\nNew Yorgis kallava vihma tõttu Arthur Ashe'i väljaku katuse all toimunud kohtumise võitis hispaanlane 7:6 (6), 6:2, 6:2, kuigi tegi mängu käigus 34 lihtviga.\n\nJärgmises ringis läheb Nadal vastamisi jaapanlase Taro Danieli või ameeriklase Tommy Pauliga. Teistel väljakutel toimunud kohtumised jäid pooleli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "US Openi tenniseturniiri alustas edukalt meeste maailma esinumber Rafael Nadal, kes lülitas konkurentsist maailma 85. reketist serblase Dušan Lajovici.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nValge Maja keelustab USA majandustegevuse Ukraina separatistlikel aladel\n\n## Põhitekst:\n\nValge Maja sõnul peatab korraldus USA majandustegevuse Ukraina regioonides, mida Venemaa president Vladimir Putin otsustas tunnustada iseseisvana.\n\nUSA valitsus selgitas, et korraldus keelustab igasuguste kaupade, teenuste või tehnoloogia impordi nn Donetski ja Luganski rahvavabariikidest USA-sse kas otseselt või kaudselt.\n\nLisaks keelustab USA uute investeeringute tegemise Ida-Ukraina separatistlikku piirkonda.\n\nValge Maja pressiesindaja Jen Psaki ütles varem, et korralduse järgi saab kehtestada sanktsioonid igale inimesele, kes tahavad neis Ukraina piirkondades tegutseda.\n\nPsaki sõnul on USA välja töötamas täiendavaid meetmeid ning need seisavad eraldi sanktsioonidest, mille USA ja liitlased on ettevalmistanud juhuks, kui Venemaa tungib Ukrainasse.\n\nUSA kinnitusel on plaanis uued sanktsioonid kehtestada teisipäeval.\n\nBiden kutsus ka kõik veel Ukrainasse jäänud saatkonnatöötajad sealt ära.\n\nVarem oli USA kutsunud osa saatkonnatöötajaid Ukrainast ära ning kolinud saatkonna tegevuse Kiievist üle läänepoolsesse linna Lvivi. Nüüd viib USA oma Ukraina saatkonna töö Poolasse, vahendas Bloomberg.\n\nUSA välisminister Antony Blinkek ütles, et välisministeeriumi praegu Lvivis toimetanud töötajad veedavad teisipäeva öö Poolas. Tema sõnul aga naasevad saatkonnatöötajad regulaarselt Ukrainasse, et jätkata diplomaatilist tööd ning pakkuda erakorralist konsulaarteenust.\n\nBlinken lisas, et Vene väed on liikunud piirile lähemale, mis tekitab tunde, et sissetung võib iga hetk alata. Tema sõnul on suur tõenäosus, et Venemaa sõjaline tegevus piirab tõsiselt kommertslende.\n\nMinister ütles, et viimastel päevadel on kasvanud relvarahu rikkumised Harkivis, Luganskis ja Donetskis.\n\nUSA kahtleb Bideni ja Putini tippkohtumises\n\nUSA valitsusametnik ütles esmaspäeval, et president Joe Bideni põhimõtteline nõusolek kohtuda Vladimir Putiniga võib olla nüüd päevakorrast maas.\n\nAmetnik märkis ajakirjanikele konverentskõnes, et USA püüab siiski tegutseda Moskvaga diplomaatia suunas, kuni tankid liikuma hakkavad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden andis välja korralduse, mis keelustab investeeringud ja kaubanduse Ida-Ukraina separatistlikesse nn rahvavabariikidesse, teatas Valge Maja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEL vastab isehakanud rahvavabariikide tunnustamisele sanktsioonidega\n\n## Põhitekst:\n\n\"See samm on rahvusvahelise õiguse ja ka Minski kokkulepete räige rikkumine. Euroopa Liit reageerib selle ebaseadusliku teoga seotud isikute vastu sanktsioonidega,\" seisis Micheli ja von der Leyeni ühisavalduses.\n\n\"Euroopa Liit kordab oma vankumatut toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides,\" teatasid Michel ja von der Leyen.\n\nSanktsioonide kehtestamisele kutsus ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron.\n\nLisaks Euroopa riikidele on sanktsioonide kehtestamisest teatanud USA, aga ka näiteks Austraalia ja Kanada.\n\nVenemaa president Vladimir Putin teatas esmaspäeva õhtul, et Venemaa tunnustas Ida-Ukraina separatistlikke nn Donetski ja Luganski rahvavabariike iseseisvana.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen mõistavad nn Donetski ja Luganski rahvavabariikide tunnustamise Venemaa poolt hukka ja kutsuvad üles seotud isikutele sanktsioone kehtestama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNapoli sai napilt viigi ega suutnud liidrit kinni püüda\n\n## Põhitekst:\n\nPärast väravateta avapoolaega viis Gaston Pereiro 58. minutil Cagliari juhtima ja Napoli lähedal kaotusele, kuid vahetusmees Victor Osimheni tabamus 87. minutil päästis külalistele viigi.\n\nKuna nädalavahetusel olid kaotanud ka mõlemad tiitli eest heitlevad Milano klubid - AC Milan ja Milano Inter -, siis tekkis Napolil lootus ohjad haarata, aga hetkel lahutab neid Milanist endiselt kaks punkti.\n\nLisaks Napolile asub 54 punkti peal ka Inter, aga Põhja-Itaalia klubi on pidanud konkurendist ühe mängu vähem. Cagliari paikneb hetkel 20 meeskonna seas 18. positsioonil ehk kukuks praeguse seisuga Serie B-sse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli kõrgliiga 26. vooru kohtumises piirdus Napoli võõrsil Cagliari vastu 1:1 viigiga ja lasi käest võimaluse kerkida võrdsetele punktidele liider AC Milaniga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJohnson: Venemaale tuleb võimalikult suurt survet avaldada\n\n## Põhitekst:\n\nJohnsoni sõnul peab ta nägema, mis juhtub Ukraina separatistlikes regioonides, enne kui oskab öelda, kas Venemaale võiks sanktsioonid kehtestada.\n\n\"Me peame vaatama, mis täpselt Donetskis ja Luganskis Donbassi piirkonnas juhtub,\" ütles ta pressikonverentsil.\n\n\"Ma olen varem öelnud sanktsioonide paketi kohta, et need käivituvad Venemaa sissetungi korral. Kuid ilmselgelt on juhtunu väga halb uudis,\" lisas ta.\n\n\"On selge, et me peame hakkama avaldama võimalikult suurt survet, sest on väga keeruline näha, kuidas selline olukord paraneda võiks,\" rääkis Johnson.\n\nKohaliku meedia andmeil teatab Briti valitsus teisipäeval sanktsioonidest Venemaa vastu. Valitsuse teatel ei kehtestata veel aga kogupaketti, mis on ettevalmistatud. Sanktsioonid tugevnevad, kui Venemaa Ukrainasse sisse tungib.\n\nBriti välisminister Liz Truss sõnas, et Venemaa ei saa jääda karistamata.\n\nTrussi sõnul on Venemaa separatistlike nn rahvavabariikide tunnustamisega valinud dialoogi asemel vastasseisu.\n\nTema sõnul viitab Venemaa otsus Minski protsessi lõpule.\n\n\"President Putini otsus tunnustada nn Donetski rahvavabariiki ja nn Luganski rahvavabariiki isesisevate riikidena näitab Minski lepingutest tulenevate Venemaa kohustuste räiget eiramist. See samm viitab Minski protsessi lõpule. See näitab Venemaa otsust valida dialoogi asemel vastasseis,\" sõnas Truss.\n\n\"Me jätkame oma vastuse koordineerimist liitlastega. Me ei luba Venemaal jääda rahvusvaheliste kohustuste rikkumise eest karistamata,\" lisas minister.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni sõnul peab lääs avaldama Venemaale nn Donetski ja Luganski rahvavabariikide tunnustamise pärast võimalikult suurt survet.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nStoltenberg: Venemaa samm õõnestab pingutusi konflikti lahendamiseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mõistan hukka Venemaa otsuse tunnustada isehakanud Donetski rahvavabariike ja Luganski Rahvavabariiki. See õõnestab veelgi rohkem Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, see õõnestab jõupingutusi konflikti lahendamiseks ja rikub Minski kokkuleppeid, milles Venemaa on osaline,\" ütles Stoltenberg.\n\nStoltenberg märkis, et 2015. aastal kinnitas ÜRO Julgeolekunõukogu, kuhu kuulub ka Venemaa, oma täielikku austust Ukraina suveräänsuse, iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Ta rõhutas, et Donetsk ja Lugansk on osa Ukrainast.\n\n\"Moskva jätkab Ida-Ukraina konflikti õhutamist, pakkudes separatistidele rahalist ja sõjalist toetust. Samuti üritatakse lavastada ettekäänet uuesti Ukrainasse tungida,\" sõnas Stoltenberg.\n\nTa kinnitas, et NATO toetab Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. \"Liitlased kutsuvad Venemaad tungivalt üles valima diplomaatia tee ning viivitamatult tagasi pöörama oma massilise sõjalise koondumise Ukrainas ja selle ümbruses ning viima oma väed Ukrainast välja vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele,\" ütles Stoltenberg veel.\n\nVenemaa president Vladimir Putin teatas esmaspäeva õhtul, et Venemaa tunnustas Ida-Ukraina separatistlikke nn Donetski ja Luganski rahvavabariike iseseisvatena.\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et arutas viimaste tundide sündmusi USA presidendi Joe Bideniga ning plaanis on ka telefonikõne Suurbritannia peaministri Boris Johnsoniga.\n\nZelenski kutsus kokku ka riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu koosoleku.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas esmaspäeva õhtul, et mõistab isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikide tunnustamise Venemaa poolt hukka.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNovak Djokovic naasis areenile võidukalt\n\n## Põhitekst:\n\n34-aastane serblane pälvis palju tähelepanu jaanuaris Austraalia lahtiste eel, kui koroonaviiruse vastu vaktsineerimata mängija lõpuks kohtu otsusel riigist välja saadeti.\n\nSeoses erinevate koroonapiirangutega üle maailma ei saa Djokovic kaugeltki igal turniiril mängida, aga Araabia Ühendemiraatidesse pääses ta siiski võistlema. Viimati mängis Djokovic hilissügisel Davise karikaturniiril.\n\n\"Minu viimasest matšist on möödunud tükk aega ja vastuvõtt oli fantastiline,\" lausus Djokovic pärast võidukat mängu. \"Võitsin kahes setis, nii et pean rahul olema, kuna pole mänginud kaks või kolm kuud.\"\n\nIsegi kui varem Dubais viis korda triumfeerinud Djokovic võidab ATP keskmise taseme (ATP 500) turniiri, siis ei säilita ta esireketi tiitlit juhul, kui sama suudab Acapulcos toimuval samaväärsel jõuproovil venelane Daniil Medvedev.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste tennise maailma esireket Novak Djokovic tuli esmaspäeval esimest korda sel aastal võistlusmatšis väljakule, kui alistas Dubai turniiri avaringis itaallase Lorenzo Musetti (ATP 58.) 6:3, 6:3.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKaris: Venemaa tõmbas Minski kokkulepped puruks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Venemaa tõmbas puruks Minski kokkulepped. See näitab, et Moskva eesmärk on konflikti süvendada, mitte lahendada. President Putini otsus tunnustada Donetski ja Luganski separatistlikke piirkondi riikidena on rahvusvahelise õiguse ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse jõhker ja õigustamatu jalge alla tallamine,\" kommenteeris Karis.\n\n\"Eesti ei tunnista seda kunagi. Viimaste kuude julgeolekukriis on jälle selgelt näidanud, kes on agressor ja kes on ohver. Euroopa Liidu vastus peab olema kiire, mõjus ja ühtne. See tähendab sanktsioone,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Alar Karis ütles, et Venemaa otsus tunnustada nn Donetski ja Luganski rahvavabariike, näitab, et Moskva tahab konflikti süvendada, mitte lahendada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit pääses Doha turniiril kolmandasse ringi\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeses setis oli mõlemal probleeme oma servigeimi hoidmisega. Aga kui Kontaveit kaotas kaks esimest pallingugeimi ja võitis kaks järgmist, siis Konjuh kaotas kõik neli servigeimi. Kontaveit võitis seti kolmandalt sett-pallilt 6:2.\n\nTeise seti alguses murdis Kontaveit vastase pallingu ja asus juhtima 3:0. Seejärel kumbki enam oma servigeimi ei loovutanud ja eestlanna võitis seti neljandalt matšpallilt 6:3.\n\nKui esimeses setis oli mõlemal tennisistil esimese servi õnnestumise protsent alla 60 (Konjuhil 58%, Kontaveidil 55%), siis teises setis see paranes (vastavalt 70% ja 63%) ning mõlemad teenisid esimeselt servilt üle 70 protsendi punktidest.\n\nJärgmisena tuleb Kontaveidile vastu kas tšehhitar Petra Kvitova (WTA 21.) või belglanna Elise Mertens (WTA 26.).\n\nKontaveit on Konjuhi aastate eest kahel korral alistanud: 2016. aastal kohtuti Föderatsioonide karikaturniiril, kus eestlanna võitis kolmes setis ja aasta hiljem kahes setis ka Stuttgardi turniiril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Anett Kontaveit (WTA 7.) alistas Dohas toimuval kõrgeima kategooria WTA tenniseturniiri teises ringis Horvaatia esindaja Ana Konjuhi (WTA 51.) 6:2, 6:3.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu Vaprus teenis U-15 Balti liiga suurima võidu\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud hooaja U-15 Esiliiga meister Pärnu JK Vaprus läks 19. veebruaril peetud kohtumist FK Aidasega varakult juhtima: kümnendaks mänguminutiks oldi Robin Pentma ja Romet Nigula tabamustest 2:0 eduseisus. Vaheajapausi eel sündis Vapruse kasuks veel üks värav, mis jõudis võrku leedulase jalast. Kolm korda jõuti sihile ka teisel poolajal, kui kohtumise teise värava autor Nigula vormistas kübaratriki ning jala sai valgeks ka meeskonna kapten Matthias Limberg. Vaprus asub A-alagrupi tabelis kolme punktiga neljadal kohal, Aidase punktiarve on veel avamata.\n\nSamal päeval teenis punktilisa ka Tallinna FC Flora, kes leppis 2:2 viiki Läti klubi JDFS Albertsiga. Kuigi lätlased asusid kohtumist Flora omaväravast 23. minutil juhtima, heastas Tallinna klubi kiirelt oma eksimuse ning vaid kaks minutit hiljem oli seis Mait Eenmaa tabamusest taas viigis. 1:1 viigiga lõppes ka teine poolaeg. Albertsi värav sündis 47. minutil ning järjekindlalt viigiväravat otsinud Flora jõudis oma kohtumise teise tabamuseni kuus minutit enne lõpuvilet, kui jala sai valgeks teiseks poolajaks mängu sekkunud Martin Lepik. A-alagrupi tabelis on mõlemal meeskonnal kirjas neli punkti, väravatevahe paigutab seejuures Flora kolmandale ja Albertsi teisele reale.\n\nTallinna FC Ararat sai 20. veebruaril B-alagrupi liidri Klaipeda FMi vastu kirja kindla 1:6 kaotuse. Leedu meeskond avas kohtumise skoori 7. mänguminutil, enim tabamusi said kirja Povilas Šalčius ja Emilijus Jermolajev, kes lõid kumbki kaks väravat. Ararati auvärav sündis 74. minutil Aleksandr Lohmatovi suurepärasest kauglöögist. Tallinna klubi punktiarve on Balti liiga B-alagrupis veel avamata.\n\nPunkte pole seni õnnestunud koguda ka Rakvere JK Tarvasel, kes sai Läti klubi BFC Daugavpilsi vastu 20. veebruaril kirja napi 0:1 kaotuse. Tasavägise kohtumise väravatearve püsis avamata 70. minutini, mil Daugavpilsi poolelt saatis palli peaga väravavõrku Rolands Daukšts. Kuigi Läti klubil on B-alagrupi tabelis kirjas Tarvasest kuus punkti enam, asuvad pühapäeval vastamisi läinud meeskonnad tabelis teineteise järel kolmandal ja neljandal kohal.\n\nTänavu esmakordselt toimuv U-15 noormeeste Balti liiga vältab veebruarist septembrini nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Võistkonnad on jagatud kahte alagruppi, kui mõlemas grupis on igast riigist kaks esindajat. Alagrupiturniiridele järgnevad play-off mängud, kuhu pääsevad iga alagrupi neli paremat võistkonda. Võitja selgub praeguse plaani kohaselt septembris toimuval finaalkohtumisel. Eesti võistkonnad mängivad paralleelselt nii Balti liigas kui ka kohalikel meistrivõistlustel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel peetud jalgpalli U-15 Balti liiga voorus näitasid suurepärast minekut Pärnu JK Vapruse noored, kes said kirja liiga seni suurima 6:0 võidu. Punktilisa kogus ka Läti klubiga viiki leppinud Tallinna FC Flora.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nScholz: nn rahvavabariikide tunnustamine rikuks Minski leppeid\n\n## Põhitekst:\n\nScholzi kantselei teatel ütles kantsler telefonikõnes Venemaa presidendile Vladimir Putinile, et nn rahvavabariikide tunnustamine oleks ühepoolne Minski kokkulepete rikkumine, edastas Reuters.\n\nScholz kutsus ka Putinit üles viima Vene väed Ukraina piiri äärest minema ning deeskaleerima olukorda Ida-Ukrainas.\n\nScholz kavatseb Ukraina olukorda arutada veel Ukraina ning Prantsusmaa liidritega.\n\nScholzi pressiesindaja Steffen Hebestreit ütles juba varem, et kõne Putinile oli kooskõlastatud ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Macron vestles Putiniga nii pühapäeval kui ka esmaspäeval, vahendas Rferl.\n\n\"Kõnelus on osa lääne ühisest diplomaatilisest jõupingutusest, et peatada Venemaa sissetung Ukrainasse,\" ütles Hebestreit.\n\nBerliin on lubanud, et ühineb lääneliitlastega ja kehtestab Moskvale karmid sanktsioonid, kui Venemaa peaks Ukrainat ründama.\n\nUSA ettevõtte Maxari teatel näitavad värsked satelliidipildid, et Ukraina piiri lähedale on toodud veelgi juurde Vene sõjatehnikat ja sõdureid, mis näitavad kasvavat sõjalist valmisolekut.\n\nUSA võimude hinnangul on Venemaa paigutanud Ukraina ümbrusesse kuni 190 000 sõjaväelast, nende seas on ka separatistid Donetski ja Luganski piirkonnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksa kantsler Olaf Scholz mõistis esmaspäeva õhtul hukka võimaluse, et Venemaa võib tunnustada Ida-Ukraina separatistlikke nn rahvavabariike Donetskit ja Luganskit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAjax maksab ajukahjustuse saanud mängija perele 7,85 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nNouri debüteeris Ajaxi põhirivistuses hooajal 2016/2017, kuid sai 2017. aasta suvel kontrollmängus Bremeni Werderiga südamerabanduse.\n\nKuigi Nourit tohterdati väljakul ja viidi kiiresti haiglasse, siis sai ta tõsise ja kestva ajukahjustuse. Ajaxi klubi tunnistas hiljem, et kriitilisel hetkel ei olnud meditsiiniline abi päris korrektne ja tunnetab seetõttu juhtunu eest vastutust.\n\nAsja aeti kohtu vahendusel, aga nüüdseks on Ajax jõudnud perekonnaga kokkuleppele ja juhtum lõpetati. \"Me mõistame, et Abdelhaki ja tema lähedaste kannatused pole läbi. See jääbki väga kurvaks olukorraks ja me tunneme sama siin Ajaxis,\" kommenteeris klubi peadirektor Edwin van der Sar.\n\n\"Me hindame kõrgelt, kuidas perekond hoolitseb armastuse ja tähelepanelikkusega nii päeval kui ka ööl Abdelhaki eest. Kui ma teda külastan, siis pere võtab mind alati avasüli vastu. Sama käib teiste Ajaxi kolleegide kohta ja me hindame seda väga.\"\n\nAjax jätkas Nourile maksmist ka pärast intsidenti, aga formaalselt lõpetati leping 2020. aasta märtsis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Amsterdami Ajaxi jalgpalliklubi maksab väljakul kokku kukkunud ja ajukahjustuse saanud endise mängija Abdelhak Nouri perekonnale 7,85 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKalle Rovanperä isa lõpetab pika võistluspausi\n\n## Põhitekst:\n\nPraeguseks 55-aastane Harri Rovanperä sõitis MM-sarjas aastatel 1993-2006 ja jõudis 15 korda pjedestaalile. Tema ainus võit pärineb 2001. aasta Rootsi rallilt.\n\n2002. aastal võitis Rovanperä aga toona MM-sarja kandidaatralliks olnud Mehhiko ralli, mis alates 2004. aastast kuulus kuni koroonaviiruse pandeemiani ka MM-kalendrisse.\n\nSeega on soomlasel Mehhikost head mälestused ja ta otsustas veel korra proovida. \"Ma olen alati armastanud rallit Mehhikos. Mitte ainult teede, vaid ka inimeste pärast,\" sõnas Rovanperä.\n\nEraldi tänas Rovanperä kutse eest ka peakorraldajat Gilles Spitalieri. \"Gilles ja kogu korraldusmeeskond - nad on nii toredad inimesed. Minu jaoks on tagasitulek ja siin rallil sõitmine midagi erilist,\" lisas soomlane.\n\nGuanajuato rahvuste rallit korraldab sama meeskond, kes organiseeris MM-etappi ja võisteldakse rahvuste arvestuses. Seda formaati kasutati ka 2009. aastal Mehhiko rallil, kui üritus hetkeks MM-sarja ei kuulunud.\n\nHetkel pole teada, millise autoga Rovanperä starti tuleb. \"Tore oleks võita ralli samasuguse vahega nagu esimene kord,\" loodab kogenud rallimees. \"Mõistagi sõitsime 2002. aastal konkurentidest erineva autoga - ma olen kindel, et sel korral on heitlus tasavägisem.\"\n\n\"Ja mõistagi on sõitmine minu jaoks taas midagi uut. See on esimene kord enam kui kümne aasta järel, kui istun ralliauto rooli.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autoralli MM-sarjas osaleva Kalle Rovanperä isa Harri tuleb enam kui kümneaastase pausi järel taas ralliradadele tagasi ja osaleb aprilli alguses Mehhikos toimuval Guanajuato rahvuste rallil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri ansambel Laine laulja Krista Grinbergs-Raigla\n\n## Põhitekst:\n\nGrinbergs-Raigla sündis Lätis Ventspilsis 1953. aastal Eesti-Läti perekonnas ja tuli Tallinna 1974. aastal, et alustada õpinguid Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios. Ta laulis ansamblis Laine alates 1978.aastast kuni tänaseni. Ansambel Laine moodustati 1960.aastal ja on seni Eestis kõige kauem tegutsenud ansambel.\n\nAastatel 1986-1991 oli ta ka ansambli Viru Trio liige. Tema kaunis hääl andis kõla paljudele Laine lauludele. Krista Grinbergs-Raiglat jäävad mälestama lapsed, lapselapsed, sõbrad ja kolleegid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "21. veebruaril lahkus ootamatu terviserikke tõttu meie hulgast ansambel Laine laulja Krista Grinbergs-Raigla.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikohus: NETS peaks olema selgem ning poliitiline vastutus suurem\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikohus märkis, et toetab eelnõu koostajate soovi suurendada koroonakriisis parlamendi rolli ning rakendatavate meetmete läbipaistvust. Samas tuleks\ntäiendavat tähelepanu pöörata riigi eesmärkidele kriisis ning abinõude proportsionaalsusele.\n\nRiigikohtu hinnangul on küsitav, kas eelnõu astub tegelikult piisavaid samme seletuskirjas deklareeritud suunas.\n\n\"Selleks, et otsused oleks paremini prognoositavad, tuleks piirangute kehtestamisele sätestada seadusandlikult täpsemad tingimused. Epideemia kulgedes peaks need muutma rangemaks, mitte leebemaks, sest aja möödudes riivete intensiivsus kasvab ja ühiskonna taluvusvõime väheneb. Piirang, mis on proportsionaalne paari kuu kestel, ei pruugi olla põhiseaduspärane pikkade aastate vältel,\" leiab riigikohus.\n\nRiigikohus märkis, et läbipaistvuse suurendamiseks tuleks tagada otsustajate poliitiline vastutus ning eelistada tuleks parlamendi, äärmisel juhul valitsuse või valdkonna ministri, mitte aga apoliitiliste terviseameti ametnike või koolidirektorite otsustusõigust. \"Praegu kumab eelnõust läbi soov suurendada mittepoliitilise tasandi vastutust ja lihtsustada piirangute kehtestamist,\" seisis riigikohtu arvamuses.\n\nRiigikohtu hinnangul tuleks parlamendis selgeks vaielda, kas eelnõu lõppeesmärgiga soovitakse vältida igasugust nakatumist või üksnes tagada riigi ja ühiskonna põhifunktsioonide, sh tervishoiu- ja haridussüsteemi, sise- ja väliskaitse, strateegiliste teenuse jms toimimist.\n\n\"See mõjutab eelnõu muid valikuid oluliselt. Kui näiteks koolilaste nakatumine ei suurenda haiglaravi vajajate hulka, ei ole koolide sulgemine tervishoiusüsteemi toimimise tagamiseks õigustatud, kuigi ta võiks olla sobiv meede nakatumiste vältimiseks,\" märkis riigikohus.\n\nRiigikohtu hinnangul ei pruugi iga viimase kui nakatumisjuhu ärahoidmine tänases olukorras enam osutuda proportsionaalseks.\n\nRiigikohtu hinnangul tuleks silmas pidada, kas tänaste teadmiste juures on teatud meetmete kehtestamine proportsionaalne.\n\n\"Olukord on juba muutunud võrreldes situatsiooniga, milles tehti enamik eelnõu\nseletuskirjas viidatud kohtulahendeid (2021. a lõpp), veelgi enam võrreldes ajaga, kui kehtestati vaidlusalused meetmed. Esimeste lainete ajal võis igasugune haiguse leviku kontrolli all hoidmine ja tõkestamine iseenesest olla piisav argument, kuid täna enam ei pruugi,\" seisab arvamuses.\n\nRiigikohus leiab, et ka praeguses kriisis tuleb lähtuda proportsionaalsuse testist. \"Kui eesmärgi saavutamiseks on leebemaid vahendeid, tuleb valida leebem vahend ning meede ei tohi tekitada kokkuvõttes ühiskonnale rohkem kahju kui kasu.\"\n\n\"Nii eelnõu arendamisel kui ka seaduse rakendamisel tuleks hoiduda abstraktsest kaalumisest, nt et elu ja tervis on olulisemad kui õigus haridusele või ettevõtlusvabadus. Kaalumisel tuleb arvestada ka mõjutatud isikute hulka ja kahjulike tagajärgede tõenäosust, samuti meetme mõjusust. Vastasel korral saaks üksikute inimeste elu kaitsega õigustada mistahes meetmeid. Seda aga ei luba proportsionaalsuse põhimõte,\" lisas riigikohus veel.\n\nRiigikohus märkis veel, et kõigi ohtlike nakkushaiguste kohta käivate üldnormide kõrval tasuks kaaluda täpselt rihitud erireeglite kehtestamist COVID-19 kohta.\n\n\"Meetmed, mis on ettevaatuspõhimõttest tulenevalt kohased muude ohtlikuna määratletud nakkushaiguste puhul, ei pruugi olla kohased koroona puhul, arvestades, et seda haigust ei ole tõenäoliselt võimalik kunagi ühiskonnast tõrjuda. Puudub vajadus reguleerida samade põhimõtete alusel maailmas juba kaks aastat levinud koroonat, võimalikke taasilmuvaid haigusi ning uusi tundmatuid haigusi, mille kohta hetkel igasugune teadmine puudub,\" seisis riigikohtu arvamuses.\n\nRiigikohus leiab, et selline ühetaolise ja kõikehõlmava abstraktse režiimi kehtestamine tundmatutele ja juba tuttavatele haigustele võib\nanda täitevvõimule liiga laiad volitused. \"Selle asemel tasuks seadusandjal \"rätsepatööna\" kaaluda tänases ja lähiaja kontekstis just koroona tõrjumiseks sobivaid meetmeid, mida mõistagi saab olukorra arenedes muuta, näiteks laialdase distantsõppe sidumine eriolukorraga,\" märkis riigikohus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohus tegi oma arvamuses terve rea kriitilisi ettepanekuid nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele (NETS) ning rõhutas, et seda oleks eelkõige vaja teha praegusest oluliselt selgemaks ning suurendada otsustajate poliitilist vastutust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSteinburg ja Pruus alustasid Andaluusias maastikuratturite mitmepäevasõitu\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesel etapil ootas rattureid ees 61,7 kilomeetrit 2729 tõusumeetriga. Tegemist on velotuuriga, kus võidu sõidetakse paaris. Steinburg ja Janina Wüst said ajaga 3:52.57 kuuenda tulemuse. Kõige kiiremad olid Ariane Luthi ja Amy Wakefield (3:35.26), edestades Lejla Tanvoc – Stefanie Regina Dohrni (3:44.20) ning Janine Schneider – Irina Luetzelschwabi (3:44.31).\n\n\"Naistele on siin eraldi start ja saime väga okeilt minema. Hullu positsioonivõitlust kohe ei olnud. Esimesel tõusul tundsin end ka okeilt, mis on positiivne, sest tavaliselt ma stardist hästi minema ei saa,\" rääkis Steinburg.\n\n\"Sõitsime 4.-5. positsiooni peal oma sõitu ja tehnilistel lõikudel suutsime esimeste naistega sama kiirust hoida. Kui umbes 35 kilomeetrit oli tehtud, tundsin, et jõud hakkab ära kaduma ja läks väga raskeks. Täiesti jõuetuse tunne tekkis, aga tiimikaaslane ikka utsitas mind ja oli vaimselt päris suureks toeks.\"\n\n\"Mul polegi nii tühja tunnet kunagi võistlustel tundnud,\" jätkas ta. \"Loodame, et homme on parem päev. Ma pole koroonaviirusest veel päris täielikult taastunud. See võtab natuke kauem aega, kui algselt treeneriga lootsime, aga saan siin hea pingutuse ja kuna sõidame tiimikaaslasega esimest korda koos, siis see on tulevaste võistluste jaoks väga hea proovikivi.\"\n\nPruus sai koos paarilise Enrique Morcillo Vergaraga seitsmenda koha ajaga 2:53.29. Esikoha pälvisid avaetapil Martin Stosek – Andreas Seewald (2:43.21), neile järgnesid Wout Alleman – Fabian Rabensteiner (2:45.01) ja Simon Stiebjahn – Hans Becking (2:48.32).\n\n\"Väga raske päev oli. Kohe stardist oli 20 kilomeetrit tõusu. See polnud just minu tugevustele suunatud rada,\" kommenteeris Pruus esimest etappi. \"Kui tõusunurk läks väga järsuks, siis hakkasin kannatama – paariline on tugev ja motiveerib mind kõvasti.\"\n\n\"Tõusu keskel leidsime sobiva tempo, aga olime sellel hetkel umbes 15. positsioonil. Jätkasime oma sõidu tegemist – tehnilisemad laskumised sõitsime mõistlikult, aga siiski üpris kiires tempos. Umbes seitse kilomeetrit enne finišit suutsin ka käpa maha panna, aga õnneks ei juhtunud midagi hullu.\"\n\n\"Tobe kukkumine, millega kaotasime umbes 20 sekundit,\" märkis Pruus. \"Tagumine grupp tuli jõudsalt lähemale, aga õnneks suutsime oma edu nende ees hoida. Loodan, et homme on jalad paremad.\"\n\nTeisel etapil on kavas 64 kilomeetrit 2316 tõusumeetriga. Mitmepäevasõit lõpeb laupäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti maastikuratturid Greete Steinburg ja Peeter Pruus alustasid kuue päeva pikkust mitmepäevasõitu Andalucia Bike Race. Avaetapi järel hoitakse vastavalt kuuendat ja seitsmendat kohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa ja Ukraina pinged mõjutavad korvpalli MM-valikturniiri\n\n## Põhitekst:\n\nSeoses Venemaa ja Ukraina vaheliste pingetega on Suurbritannia võimud nimetanud kuus Valgevene piirkonda, kuhu nad ei soovita oma kodanikel minna. Nende sekka kuulub ka pealinn Minsk.\n\nSamuti ei soovitata reisida Ukrainasse ja palutakse kõigil briti kodanikel riigist lahkuda, kuni kommertslennud veel toimivad.\n\nValgevene - Suurbritannia kohtumine pidi toimuma reedel, 25. veebruaril Minskis ja pärast Suurbritannia korvpalliliidu erakorralist nõupidamist otsustati seda turvakaalutlustel Valgevenesse mitte lennata.\n\nHetkel pole teada, kas kohtumine viiakse mõnele teisele kuupäevale või teise kohta, aga britid loodavad, et rahvusvaheline alaliit (FIBA) tuleb neile selles küsimuses vastu. Samuti toonitati, et 28. veebruarile määratud kodumäng Valgevenega on endiselt kavas.\n\nSuurbritannia mängib MM-valikturniiril Euroopa tsooni B-grupis, kus kahe vooru järel on kõigil neljal koondisel kirjas võit ja kaotus. Lisaks Suurbritanniale ja Valgevenele mängivad valikgrupis ka Kreeka ja Türgi.\n\n27. veebruaril pidanuks Kiievis toimuma G-grupi kohtumine Ukraina ja Hispaania vahel, aga FIBA otsustas lükata mängu järgmisesse aknasse ehk see peaks aset leidma juunis või juulis. Küll aga toimub 24. veebruaril Cordobas Hispaania kodumäng Ukrainaga.\n\nEesti mängib MM-valikturniiri D-grupis, kus nädala jooksul peetakse kodu- ja võõrsilmäng Poola koondisega. Eestil on kirjas võõrsilvõit Saksamaa üle, aga kodukaotus Iisraelilt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia meeste korvpallikoondis otsustas võimude soovitustele tuginedes mitte sõita MM-valikkohtumisele Valgevenega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.