messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nValimised võitnud Keskerakond pälvis oktoobris kõige enam meediatähelepanu\n\n## Põhitekst:\n\nVõrreldes septembriga kasvas oktoobris erakondade mainimiste arv trükimeedias ja suuremates veebiväljaannetes seoses valimistega enam kui 50%.\n\nTaas mainiti enim Keskerakonda (1976 artiklis), millele järgnesid mainimiste arvult Reformierakond (1634), sotsiaaldemokraatlik erakond (1347), IRL (1121) ning EKRE (1010).\n\nVabaerakonna kajastuse osakaal võrreldes teiste parlamendierakondadega jäi tagasihoidlikuks (207 artiklis).\n\nSuuremate erakondade mainimiste dünaamika:\n\nAllikas: Meedius\n\nMonitooringufirma Meedius uurib, kui palju ilmub Eesti trükimeediaväljaannetes ja seitsmes suuremas uudisteportaalis uudiseid, milles mainitakse erakondi.\n\nLisaks erakondade ametlikele nimetustele on vaadeldud ka meedias kasutatavaid erinevaid nimekujusid, näiteks sotsid või SDE.\n\nERR on Meediuselt erakondade mainimise kohta uuringut tellinud alates 2010. aasta algusest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Oktoobris pälvis erakondadest enim meediatähelepanu peaministriparteist Keskerakond, selgus monitooringufirma Meedius uuringust, mis valmib ERR.ee tellimusel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAivar Lillevere lahkub Viljandi Tuleviku peatreeneri kohalt\n\n## Põhitekst:\n\n\"Otsuse tingis väsimus,\" tõdes Aivar Lillevere. \"Olen selles karussellis väga pikalt keerelnud, nii klubides kui noortekoondistes ning tahaksin korraks aja maha võtta, et mõtteid koguda ja energiavarusid taastada. Näen Viljandi Tulevikus tugevat potentsiaali ning ma ei soovi mingil juhul, et poiste head tulemused ning areng, mida nägime ka sel aastal, jääksid pidama minu energiapuuduse taha. Klubi kui tervik on viimastel aastatel kohalike meeste juhtimise all väga võimsalt arenenud ja sellelt teelt ei tohi eksida.\"\n\nSamas kinnitas Lillevere, et jääb kindlasti jalgpalliga seotuks. \"Nagu öeldud, ennekõike soovin võtta puhkuse, mõtteid koguda ning siis vaatame edasi, milliseid uudiseid elu toob,\" sõnas ta.\n\nViljandi Tuleviku juht Raiko Mutle tõdes, et Aivar Lillevere taandumisotsus ei tulnud klubijuhtidele üllatusena ning säärase variandiga osati arvestada. \"Me oleme Aivarile klubis veedetud pikkade aastate eest südamepõhjani tänulikud,\" ütles Mutle.\n\n\"Kindlasti tahame, et tema tohutud teadmised ning oskused meie jaoks kaduma ei läheks. Seetõttu näeme Aivaril tähtsat rolli meie klubis ka edaspidi ning meie sooviks on, et ta jätkaks klubi noortetöö juhina,\" lisas ta. \"Aivar on öelnud, et see töö pakuks talle rõõmu ja rahuldust, kuid arusaadavalt soovib ta kaaluda ka teisi pakkumisi. Tegemist on siiski hinnatud spetsialistiga ning meie võimalused teiste pakkujatega konkureerida mõnevõrra piiratud. Nii et ootame, laseme Aivaril puhata ja loodame, et meie koostöö siiski jätkub.\"\n\nViljandi jalgpalliga juba 1990. aastatest seotud olnud, UEFA PRO-litsentsi omav Lillevere on juhtinud muuhulgas ka erineva vanuseklassi rahvuskoondiseid. Lisaks on Lillevere olnud 11-kordse meisterklubi FC Flora järelkasvumeeskondade pea- ja abitreener.\n\nViimased neli aastat tüüris Lillevere taas iseseisvaks klubiks kerkinud Viljandi Tulevikku. Tema taktikepi all tõusti esiliigasse ja sealt 2015. aasta hooajaks Premium liigasse. Mullune hooaeg veedeti taas esiliigas, kust kerkiti Lillevere juhtimisel konkurentsitu võitjana kõrgliigaseltskonda tagasi, purustades sealjuures suure hulga pikalt püsinud esiliiga rekordeid. Tänavu saavutas Tulevik Premium liigas 9. koha ning jäi tulevaks hooajaks kõrgemasse seltskonda püsima.\n\nViljandi Tuleviku uue peatreeneri otsingud on juba mõnda aega käinud ning on peetud kohtumisi mitme erineva kandidaadiga. \"See on vastutusrikas otsus meie jaoks ning väga tõsine väljakutse uuele treenerile,\" ütles Raiko Mutle. \"Seetõttu ei rutta me valikuga. Selge aga on see, et otsuse uue peatreeneri ametisse nimetamise kohta soovime teha mõistlikult kiiresti, sest uueks hooajaks valmistumine algab juba paari nädala pärast.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi jalgpalliklubi Tulevik peatreener Aivar Lillevere teatas klubi juhtidele, et vajab pikemat puhkust ning esitas ametist lahkumise palve, millele klubi juhatus vastu tuli.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBrainstorm avalikustas esimese singli uuelt albumilt\n\n## Põhitekst:\n\n\"My Mind’s So Lost (On You)\" on Brainstormi esimene singel 2018. aasta kevadel ilmuvalt uuelt albumilt. Nii selle loo ja kui kogu ülejäänud albumi valmimisele aitavad kaasa Rootsi produtsendid ja laulukirjutajad Povel Olsson ning David Larsson.\n\n\"Loo idee autoriks on meie kitarrist Magic,\" rääkis Brainstormi solist Renars Kaupers. \"Ta valis välja ühe kauni luuletuse pealkirjaga \"Must ronk\", mille autoriks on Läti poeet Imants Ziedonis, ning tegi sellest loo, mida arranžeeriti ja salvestati mitu korda ümber. See kõik toimus enne, kui loo kallal bändi ning Poveli ja Davidiga tööle hakkasime. Lugu on võrreldes esimese versiooniga väga palju muutunud,\" lisas ta.\n\nRenars jätkas, et kui loo sõnadesse süveneda, siis võib see rääkida näiteks mehest ja naisest, kes töötavad ühes kollektiivis. \"Neil mõlemad on perekonnad, kuid nad armastavad ka teineteist. See platooniline suhe on nende mõlema jaoks oluline, neile piisab lihtsalt teineteise nägemisest ja ühes ruumis olemisest. Aga ühel päeval on naine kadunud – vahetas näiteks töökohta – ja mees on meeleheitel, sest need teineteise kõrval olemise hetked on tema jaoks eluliselt olulisteks muutunud,\" selgitas ta.\n\nUue albumi visuaalse poole autoriks on tuntud fotograaf ja režissöör Anton Corbijn. Fotosessioon toimus Riias ja uue singli ametlik kujundus on üks esimesi avalikustatud fotosid antud sessioonist.\n\nLoo muusika autorid on Renārs Kaupers, Māris Mihelsons, Kaspars Roga, Jānis Jubalts, Ingars Viļums, Povel Olsson, Karl David Larson ja Arnis Račinskis.\nLoo sõnade autoriteks on Karl David Larson, Renārs Kaupers, Māris Mihelsons, Kaspars Roga ja Jānis Jubalts.\n\nBrainstorm tuuritab praegu Venemaal ning esineb kümnes sealses suurimas linnas. Uude aastasse on planeeritud kontserdid Inglismaal, Leedus ja ka Eestis. Suvi toob Brainstormi jaoks endaga kaasa viie kontserdi pikkuse tuuri kodumaal Lätis. Eelmine Läti tuur tõi bändi kuulama kokku üle 100 000 inimese.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna andis ansambel Brainstorm välja uue singli pealkirjaga \"My Mind’s So Lost (On You)\". Tegemist on bändi uue albumi esiksingliga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSõnasäuts. Roogla või söökla?\n\n## Põhitekst:\n\nTiiu Erelti, Rein Kulli ja Henno Meriste raamatu \"Uudis- ja unarsõnu\" (1985) andmeil on ühes 1973. aasta Edasis kasutatud sõna \"ööbaeinela\" ehk einela, mis on avatud 24 tundi, ööpäevaeinela.\n\nÖöbaeinela tuleb Manivalde Lubi välmitud sõnast ööp, ööba, ööpa, kes 1930. aastal pika sõna ööpäev asemele pakkus lühemat sõna “ööp.”\n\nMõne söögikoha või miks mitte kirjanduskohviku nimeks sobiks hästi aga näiteks \"Lydia Toidula\".\n\nKeiti Vilmsi rubriiki \"Sõnasäuts\" kuuleb Vikeraadio \"Vikerhommikus\" teisipäevast neljapäevani kell 7.25.\n\nKuulake sõnasäutse siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõna \"roogla\" leiab 1939. aastal August Voldemar Kõrva ja Johannes Aaviku koostatud raamatust \"Uute ja teiste vähemtuntud sõnade sõnastik\", tähenduseks söögimaja või söökla.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu ülikooli loomaökoloogid aitavad lahendada kirka sulestiku saladust\n\n## Põhitekst:\n\nUuring avaldati hiljuti teadusajakirjas The Science of Nature ja sellest annab Linnuvaatleja ajaveebis ülevaate Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.\n\nLinnu sulestiku värvus on oluline sugulise valiku tunnus – kirgas sulestik on märk isendi kvaliteedist. Värvi määravad sulgedesse talletunud pigmendid: melaniin ja porfüriin värvivad sulestiku tumedaks, karotenoidid annavad aga sulestikule kirkaid kollaseid, punaseid, oranže toone.\n\nKarotenoididel on oluline osa erinevates füsioloogilistes protsessides ja mitte iga lind, vaid ainult terved isendid saavad endale lubada luksust kasutada neid sulestiku kirkamaks muutmisel. Seetõttu ei ole ime, et sageli on partneri silmis eelistatud just kirkavärvilisemad isendid.\n\nLinnu sulestiku värvus sõltub karotenoididerikaste toidupalade kättesaadavusest ja võimest neid toidust omastada.\n\nLinnu sulestiku värvus sõltub karotenoididerikaste toidupalade kättesaadavusest ja võimest neid toidust omastada. Samas ei suuda linnud karotenoide iseseisvalt sünteesida, vaid saavad neid taimsest toidust, eelkõige seemnetest või taimi söövatest selgrootutest.\n\nKuna karotenoidid on rasvlahustuvad, peab nende omastamiseks olema töökorras linnu seedesüsteem, eelkõige soolestik, kus toimub suur osa rasvade ja teiste toitainete omastamisest. Mida rohkem suudab organism toidus sisalduvaid rasvu ära kasutada, seda rohkem peaks omastama ka karotenoide.\n\nSenised teadmised rasvade ja karotenoidide vahelisest seosest tuginesid enamasti laboriuuringute tulemustele, kuid kas seos peab paika ka looduses elavate lindude puhul, oli teadmata.\n\nArizona osariigi ülikooli teadlased koostöös Tartu ülikooli teaduri Tuul Sepaga kasutasid meetodit, mis võimaldab määrata rasvasid lindude väljaheidetest – mida vähem rasva, seda tõhusamalt toimib soolestik ja seda edukamalt peaks lind omastama karotenoide.\n\nMeetodit, mida varem oli kasutatud vaid inimeste ja hiirte puhul, kontrolliti Tartu ülikooli loomaökoloogia õppetooli teadlaste poolt ning rakendati Phoenixist püütud aed-karmiinleevikestel.\n\nMeetodit, mida varem oli kasutatud vaid inimeste ja hiirte puhul, kontrolliti Tartu ülikooli loomaökoloogia õppetooli teadlaste poolt ning rakendati Phoenixist püütud aed-karmiinleevikestel (Haemorhous mexicanus). Aed-karmiinleevikeste isaslindude sulestik varieerub kollakast erkpunase värvuseni, lisaks on nad väga arvukad toidumajade külalised ja lihtsasti püütavad.\n\nIsendid, kelle väljaheidetes oli rohkem rasva ning kes olid seetõttu vähem rasva omastanud, olid kahvatuma värvusega.\n\nUuringu tulemused näitasid, et isendid, kelle väljaheidetes oli rohkem rasva ning kes olid seetõttu vähem rasva omastanud, olid kahvatuma värvusega. See kinnitab seedimise ja sulestiku värvuse vahelist seost, kuid nagu autorid rõhutavad, ei luba teha järeldust seose põhjuslikkuse kohta. Siiski on tegu esimese seedesüsteemi aktiivsust ja sulestiku värvust seostava uuringuga, mis avab ukse järgnevateks nimetatud seost täpsustavateks töödeks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu ülikooli loomaökoloogid osalesid esimeses lindude seedesüsteemi aktiivsust ja sulestiku värvust seostavas uuringus. Kinnitus leidis, et seedimise ja sulestiku värvuse vahel on seos, kas see on ka põhjuslik, vajab veel täpsustamist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMaskis Irving naasis, Celtics võitis 13. mängu järjest\n\n## Põhitekst:\n\nCelticsi ridadesse naasis eelmisest mängust näovigastuse tõttu eemale jäänud Kyrie Irving, kes mängis kaitsva maskiga. Irving sai vigastada reedel, kui tiimikaaslane Aron Baynes lõi teda kogemata näkku.\n\nIrving oli 25 punktiga Celticsi resultatiivseim, Marcus Morris lisas 21 ja Jayson Tatum 19 punkti. Netsi parim oli 19 punkti visanud Joe Harris.\n\nPärast hooaja kahes esimeses kohtumises saadud kaotusi on Celtics võitnud nüüd 13 matši järjest, järgmisena minnakse vastamisi valitseva NBA meistri Golden State Warriorsiga.\n\nTulemused:\nDallas – San Antonio 91:97\nHouston – Toronto 113:129\nBrooklyn – Boston 102:109\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA jätkas Boston Celtics võiduseeriat, alistades 109:102 Brooklyn Netsi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Žalgiris mängis Euroliigas suure edu maha, aga võitis lisaajal\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese poolaja järel oli Žalgirise edu seitsmepunktiline – 41:34 –, seejärel hakkasid leedulased aga vahet kasvatama, juhtides vahepeal koguni 56:36. Viimasele veerandajale mindi Žalgirise 11-punktilises eduseisus ja veel 2.43 enne normaalaja lõppu oli vahe taas 11 punkti, kuid kui mängida jäi veel 3,1 sekundit, viigistas Unicaja seisu 72:72-le, viies mängu lisaajale.\n\nLisaajal asus Žalgiris 78:74 juhtima, aga Unicaja viigistas 81:81 ja uuesti 83:83, kui tablool oli veel 1,9 sekundit. Võidukorvi viskas Edgaras Ulanovas lõpusireeniga.\n\nŽalgirise parim oli Kevin Pangos 21 punktiga, Arturas Milaknis lisas 13 ja Ulanovas ning Aaron White kumbki kümme punkti. Unicaja resultatiivseim oli Ray McCallum 19 punktiga.\n\nŽalgirisel on nüüd kirjas neli võitu ja kolm kaotust, Unicajal kolm võitu ja neli kaotust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliigas mängis Kaunase Žalgiris võõrsil Malaga Unicaja vastu maha 20-punktilise edu, aga võitis siiski mängu lisaajal 85:83.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPÖFF Shorts teeb kummarduse Mati Kütile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mati Kütt on eesti animatsiooni üks silmapaistvamaid autoreid, kelle filmide kõrge kvaliteet ja sürreaalne sisu on toonud talle tuntust nii kodus kui võõrsil,\" ütleb PÖFF Shortsi animaprogrammi kunstiline juht Priit Tender.\n\nRetrospektiivi kuus filmi hõlmavad 26 aastat Mati Küti loomingust, alustades Heiki Ernitsa ja Valter Uusbergiga koostöös valminud joonisfilmiga \"1+1+1\" (1981) ning lõpetades 3D-katsetustega filmis \"Substantia stellaris\". Küti varasematest teostest linastub ainulaadne saksakeelne allveeooper \"Sprott võtmas päikest\", mida võib pidada vormilt oluliseks teetähiseks nii Eesti kui maailma animatsioonis.\n\nMati Kütt on töötanud Tallinnfilmi stuudio joonis- ja nukufilmide osakonnas ja alates 1995. aastast olnud vabakutseline kunstnik. Ta on endine liikumisõpetuse ja eksperimentaalse animatsiooni õppejõud Rocky Mountain College of Art & Designi ülikoolis Denveris ning on Kinoliidu, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.\n\nMati Küti retrospektiiv linastub 23. novembril 16.00 Kinomajas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lühifilmide ja animatsiooni festival PÖFF Shorts jätkab traditsiooniga tõsta esile Eesti animarežissööride loomingut. Tänavu on fookus seatud vabakutselisele kunstnikule ja animaatorile Mati Kütile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTommy Cash avaldas uue loo \"Cry\"\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist ei ole Tommy Cashi esimese koostööga. Paar kuud tagasi avaldas ta enda loo \"Rawr\" versiooni, kus lisaks tema enda vokaalile kuuleb ka Jaapani-Austraalia muusikut Jojit.\n\nKuula uut lugu \"Cry\" siit:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti muusik Tommy Cash andis välja uue loo \"Cry\", mis on valminud koostöös Vene eksperimentaalmuusiku Ic3peakiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIgihaljas Federer jõudis 14. korda aastalõputurniiril poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma edetabelis teisel real paiknev Federer sai Boris Beckeri nime kandva alagrupi teises voorus üle kahe tunni kestnud tasavägises heitluses 7:6 (6), 5:7, 6:1 jagu endast 16 aastast nooremast sakslasest Alexander Zverevist, kes on maailma edetabelis kolmandal kohal. Võiduga läks Federer nüüd nende omavaheliste mängude arvestuses 3:2 juhtima.\n\n\"Olen äärmiselt õnnelik! Mul on raske alagrupp, väga tore, et suutsin kahe matšiga koha poolfinaalis tagada,\" sõnas varem kuuel korral aastalõputurniiril triumfeerinud Federer. \"Matš Zvereviga oli algusest lõpuni väga raske, mul on hea meel, et suutsin sellist mängu näidata ja võita.\"\n\nBeckeri alagrupi teisipäevases esimeses mängus oli ameeriklane Jack Sock (ATP 9.) ligi kaks ja pool tundi kestnud kohtumises 5:7, 6:2, 7:6 (4) üle horvaadist Marin Cilicist (ATP 5.).\n\nMõlemad senised mängud kaotanud Cilicil enam edasipääsulootust pole, küll aga on võimalus poolfinaali pääseda nii Zverevil kui Sockil. Neljapäeval lähevad nad omavahel vastamisi ja matši võitja tagab koha nelja parema seas. Seni on nad omavahel mänginud kahel korral, mõlemal on kirjas üks võit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "15. korda meeste tennise aastalõputurniirile kvalifitseerunud 36-aastane Roger Federer tagas 14. korda koha poolfinaalis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: kohtutäiturite sissetulekud on vähenenud kolmandiku võrra\n\n## Põhitekst:\n\nNimelt leidis justiitsministeerium, et osa kohtutäiturite tasusid on põhjendamatult kõrged ja koormavad menetlusosalusi, mistõttu otsustatigi, et kui võlgnik tasub võla vabatahtliku tähtaja jooksul, siis saab täituritasu olla vaid 15 eurot, kirjutab Äripäev.\n\nKohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt selgitas, et praegu kehtiv täitemenetlussüsteem näeb ette, et kõiki täiturite tegevusi finantseeritakse täituri tasude arvel, mitte riigieelarvest, kuid nüüd on vähenenud nii menetluste arv kui ka neilt saadav tasu.\n\nJulianus Inkasso juhatuse esimehe Ülar Maapalu hinnangul pole\nkohtutäiturite probleemiks mitte väikesed tasud ega nende klientide äris osalemise keeld, vaid tavapärane turukonjuktuuri lainetus, killustatus ja tehnoloogiline mahajäämus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sellest aastast kehtima hakanud seadusemuudatus on kohtutäiturite koja väitel vähendanud kohtutäiturite sissetulekuid kolmandiku võrra.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLoe katkendit: Clarice Lispector, \"Tähetund\"\n\n## Põhitekst:\n\nBrasiilia modernistliku klassiku Clarice Lispectori (1920 –1977) luigelauluks jäänud romaan jutustab autorile ainuomasel moel loo lihtsast ja vaesest Kirde-Brasiilia tütarlapsest Macabéast, aga ühtlasi on see lugu kõigist lihtsatest ja vaesuses vaevlevatest tütarlastest ning nende jalge alla trambitud süütusest. Erakordse ja intensiivse stiiliga teos esitab küsimuse kirjutamise ja kaastunde võimalikkuse kohta.\n\nEesti keeles on varem ilmunud autori esimene romaan \"Metsiku südame ligi\" (tlk Riina Roasto, Toledo 2016) ja lühijutt \"Armastus\" (tlk Leenu Nigu, Vikerkaar nr 11, 2013).\n\nKatkend:\n\nKogu maailma alguses oli jah. Üks molekul ütles jah teisele molekulile ja sündis elu. Kuid enne eelajalugu oli eelajaloo eelajalugu ja oli ei iial ja oli jah. On alati olnud. Ma ei tea, mis, aga tean, et universumil ei ole kunagi olnud algust.\n\nEt keegi ekslikult aru ei saaks – ma saavutan lihtsuse ainult väga suure tööga.\n\nKuni mul on küsimusi ja ei ole vastuseid, jätkan kirjutamist. Kuidas alata algusest, kui asjad juhtuvad enne juhtumist? Kui enne eel-eelajalugu olid juba olemas apokalüptilised monstrumid? Kui seda lugu ei ole praegu olemas, siis tulevikus on. Mõte on tegu. Tunne on fakt. Need kaks üheskoos – olen mina, kes ma kirjutan seda, mida ma kirjutan. Jumal on maailm. Tõde on alati sisemine ja seletamatu ühendus. Minu kõige tõelisem elu on äratundmatu, äärmiselt sisemine ja pole mitte ainsatki sõna, mis seda tähistaks. Mu süda tühjenes igasugusest ihast ja taandus iseenese viimaseks või esimeseks tukseks. Hambavalu, mis seda lugu läbistab, andis meile noahoobi otse vastu suud. Seepärast laulan ma valjult ja läbilõikavalt sünkopeeritud ja kriiskavat viisi – see on minu enese valu, minu, kes ma kannan maailma oma turjal, ja õnnest on puudus. Õnn? Pole kunagi näinud tobedamat sõna, selle on leiutanud kirdebrasiillannad, keda kõnnib siin ringi karja kaupa.\n\nNagu ma kohe seletan, on see lugu järkjärgulise nägemuse tulemus – kaks ja pool aastat olen tasapisi avastanud põhjuseid. See on nägemus eelaimusest. Mille? Kes teab, ehk hiljem saan teada. Sest kirjutan täpselt selsamal hetkel, mil mind loetakse. Ma lihtsalt ei alusta lõpust, mis õigustaks algust – nagu surm näib seletavat elu –, sest mul on vaja kirja panna eelnevad asjaolud.\n\nPraegusel hetkel kirjutan teatava ennatliku häbelikkusega, kuna tülitan teid nõnda pinnapealse ja ilmselge looga. Millest ometi võib välja voolata, kes teab, isegi nii elavat elu täis õhku ahmiv veri, et hüübib otsekohe kallerdavateks klompideks. Kas sellest loost saab ühel päeval minu hüüve? Ei mina tea. Kui selles on tõelisust – ja on selge, et see lugu on tõeline, mis sellest, et välja mõeldud –, tunneb igaüks selle iseeneses ära, kuna me kõik oleme üks, ja kel pole rahalist vaesust, sel on hingeline vaesus või igatsus millegi järele, mis on kullastki kallim – on neid, kel puudub see õrn põhiline.\n\nKuidas ma tean kõigest, mis juhtuma hakkab ja mida ma ometi ei tea, kuna pole seda kunagi läbi elanud? Sest ühel Rio de Janeiro tänaval tabasin õhus silmanurgast hukatusetunde ühe Kirde-Brasiilia tütarlapse näol. Rääkimata sellest, et lapsepõlves kasvasin üles Kirdes. Tean seda ka sellepärast, et olen elus. Kes elab, see teab, isegi kui ta ei tea, et teab. Ja nii ongi, et teie teate rohkem, kui suudate ette kujutada, ja teesklete vastupidist.\n\nPingutan, et see, mida ma kirjutan, ei oleks keeruline, kuigi olen sunnitud kasutama sõnu, mis teile tuge pakuks. Selles loos – otsustan ma petliku vaba tahtega – on seitse tegelast ja ilmselgelt olen mina neist üks tähtsamaid. Mina, Rodrigo S. M. Selles vanas loos, sest mul pole soovi olla modernne ja mõelda originaalsuse nimel välja moeröögatusi. Ja nii teen ma vastupidiselt oma harjumusele proovi looga, millel on algus, keskpaik ja „suur finaal”, millele järgneb vaikus ja vihmasadu.\n\nPinnapealne ja ilmselge lugu küll, kuid selles peitub saladusi, võtkem või pealkiri: „Mis puutub tulevikku”, millele eelneb punkt ja järgneb punkt. Tegemist ei ole minu kapriisiga – lõpuks ehk mõistate piiramise vajalikkust. (Kehvasti, väga kehvasti suudan silmata lõppu, millest tahaksin, et – kui mu viletsus lubab – see oleks suurejooneline.) Kui punkti asemel järgneks pealkirjale vaikus, jääks see avatuks teie võimalikele – vahest ehk halastamatutele ja vaenulikele – kujutlustele. Olgu, on tõsi, et ka mina ei tunne halastust oma peategelase, kirdebrasiillanna suhtes: see on lugu, mida ma võtan külma kirega. Kuid mul on õigus olla valulikult külm, ja teil mitte. Kõige selle tõttu ma ei anna teile seda voli. Tegemist ei ole siin üksnes looga, eelkõige on see kõige vahetum elu, mis hingab, hingab, hingab. Poorne materjal, ühel päeval elan siin molekuli elu ühes võimaliku aatomite kärgatusega. See, mida ma kirja panen, on enamat kui väljamõeldis, minu kohuseks on jutustada sellest tütarlapsest tuhandete teiste seas. Ja minu ülesandeks on avaldada talle, olgu kui tahes nigelalt, elu.\n\nSest on õigus karjele.\n\nJa nii ma karjun.\n\nPuhas karje, armuande palumata. Tean, et leidub tüdrukuid, kes müüvad oma keha, oma ainsat tõelist omandit, vastutasuks korraliku õhtusöögi eest vorstivõileiva asemel. Kuid isikul, kellest ma rääkima hakkan, on vaevalt keha, mida müüa, keegi ei taha teda, ta on süütu ja kahjutu, mitte keegi ei tunne temast puudust. Tegelikult – taipan ma nüüd – ei tunne keegi ka minust vähimatki puudust ja seda, mida kirjutan, võiks kirja panna keegi teine. Mõni teine kirjanik, seda küll, kuid see peaks olema meesterahvas, sest naiskirjanik võiks muutuda nutuseks ja härdaks.\n\nTemasuguseid kirdebrasiillannasid on tuhandeid kõikjal agulites, vabal voodikohal üüritoas, töötamas kurnatuseni poeleti taga. Nad isegi ei taipa, et on hõlpsasti välja vahetatavad ja et nad võiksid sama hästi ka mitte olemas olla. Vähesed neist kurdavad ja minu teada ei ole keegi kunagi kaebust esitanud, kuna ei tea, kellele. On see keegi üldse olemas?\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Loomingu Raamatukogus ilmus Clarice Lispectori viimane romaan \"Tähetund\", mille on tõlkinud ja saatesõnaga varustanud Leenu Nigu. Avaldame kultuuriportaalist teosest lühikese katkendi",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei kahtlustab ettevõtja Raivo Paalat suures maksukuriteos\n\n## Põhitekst:\n\nUurimise andmetel aitas Paala (53) koos kompanjoni Ahto Kiiliga (44) eri firmadel makse vältida, kirjutab Eesti Ekspress.\n\nSkeem põhines renditööjõu vahendamisel, mille käigus lootsid ettevõtjad vabaneda maksude maksmise kohustusest.\n\nKahtlusalustele on esitatud riigi poolt solidaarne nõue 530 000 euro tagasimaksmiseks.\n\nPaala on endine Rosneft Eesti juht, kes aastaid tagasi väitis maksuametile, et ajas Venemaal kolme miljardi euro suurust äri naftapuurtornidega, kuid maksuamet teda ei uskunud ja süüdistas teda suures maksupettuses.\n\nTänavu märtsis jõustus kohtuotsus, millega Tartu ringkonnakohus mõistis Paala süüdi ja määras talle neli aastat vangistust tingimisi, tema kaaslane Kiil sai samas kriminaalasjas karistuseks kaks aastat vangistust tingimisi.\n\nPaala on EKRE pikaajaline liige.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtja Raivo Paala sai politseilt kahtlustuse rohkem kui miljoni euro suuruses majanduskuriteos.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSenegal tänas kodupublikut sümboolse võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nD-alagrupis oli veel mängus teine koht, mis lõpuks jäi Burkina Fasole, kes sai määravas duellis kodus 4:0 jagu Cape Verdest. Kübaratriki lõi teisel poolajal Nantes’i ründaja Prejuce Nakoulma, vahendab Soccernet.ee.\n\nMM-ile pääsu kindlustanud Senegal lõpetas valikmängud kodus, kui 2010. aasta tiitlivõistluste korraldajamaa Lõuna-Aafrika Vabariigist saadi lisaminutitel 2:1 jagu. Liverpooli staar Sadio Mane vigastuse tõttu kaasa ei teinud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aafrikas lõppes MM-valiksari rahumeelselt, kuivõrd kõik edasipääsejad olid juba enne viimast mängupäeva kindlad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskerakonna kontori ostnud Soome ärimehel on Eestis ligi 100 firmat\n\n## Põhitekst:\n\nAutio rääkis usutluses Postimehele, et see on täiesti tavaline struktuur sellist liiki varahalduses.\n\n\"Kui vaadata ükskõik millist teises valdkonnas tegutsevat ettevõtet või mõnda erapanka, siis iga investeeringu jaoks ongi eraldi ettevõte,\" märkis ta ja lisas, et ka kinnisvarafondid loovad investeerimisprojektide jaoks eraldi ettevõtteid.\n\nSuurt hulka Autio ettevõtteid seob Brave Capital, mis on tema sõnul varahaldusplatvorm ning juhib tehingusuhete kaudu ettevõtteid, mille raames tegutsetakse ning selle alla kuuluvad nii klientide ettevõtted kui ka otse selle alla asutatud tütarettevõtted.\n\n\"Meie portfelli kogumaht on 500 miljonit eurot, seejuures tütarettevõtete portfelli väärtus eraldivõetuna on 100 miljonit eurot. Tegemist on väikese tegijaga Euroopa või Baltimaade turu mõistes, kuid meile sellest piisab,\" ütles Autio.\n\nAutio sõnul ei saa Eestis rääkida praegu kinnisvarabuumist, vaid tervislikust kasvust.\n\n\"Buum on siis, kui hinnad ja turg kasvavad kahekohalise protsendi võrra aastas või isegi kuus,\" märkis ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljuti Tallinnas Keskerakonna kontori ostnud Soome kinnisvaraärimehe Arto Kalevi Autioga seostub Eesti äriregistris 98 ettevõtet, mis on registreeritud aastatel 2010–2017.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA senat arutas presidendi tuumarelva kasutamise õiguste üle\n\n## Põhitekst:\n\nBBC andmetel väljendasid osad senaatorid muret selle üle, et president võib vastasisulise otsuse langetada liiga kergekäeliselt.\n\nUudisteagentuuri AFP info kohaselt avaldas sellekohast arvamust näiteks demokraadist senaator Chris Murphy, kes ütles otse, et demokraadid on mures praeguse presidendi Donald Trumpi pärast.\n\nTeiste hinnangul peab aga presidendil olema õigus talitada selles asjas kõrvalise sekkumiseta.\n\nKomisjon kutsus kuulamisele Pentagoni tuumasõja juhatuse endise komandöri ja teisi asjatundjaid.\n\nKomisjoni juhi Bob Corkeri sõnul on mitmed seadusandjad hakanud esitama küsimusi parlamendi ja presidendi sõjalistest volitustest ja USA tuumarelvastusest.\n\nKehtivate reeglite järgi ei saa kongress ega kaitseminister takistada presidenti ennetavat tuumalööki andmast. Sõjaväelased peavad tuumarelva kasutamise korral alluma presidendile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA senati väliskomisjon arutas teisipäeval presidendi tuumarelva kasutamise õiguste üle, mis on esmakordne sellealane väitlus alates 1976. aastast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga viis inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 8.37 juhtus liiklusõnnetus Pärnumaal Kobra külas Vändra-Lokuta-Lelle maantee 3. kilomeetril, kus 45-aastane naine sõitis Chrysler Voyageriga libeda tee tõttu kraavi. Juht toimetati Pärnu haiglasse.\n\nKell 13.19 juhtus liiklusõnnetus Paides Pärnu tänaval, kus 87-aastane mees sõitis Opel Meriva reguleerimata ülekäigurajal otsa teed ületanud 68-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Järvamaa haiglasse.\n\nKell 14.13 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas J.Smuuli teel, kus 49-aastane naine sõitis Nissaniga parklast väljumisel otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 93-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 14.57 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Antsla vallas Puurina- Lüllemäe-Litsmetsa tee 30. kilomeetril, kus 19-aastane mees kaldus kaubikuga Peugeot Boxer vastassuunavööndisse ja sõitis teelt välja. Juht toimetati Lõuna-Eesti haiglasse.\n\nKell 20.27 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Keila vallas Tallinna-Paldiski maantee 40. kilomeetril, kus 65-aastane mees sõitis veoautoga DAF FT XF 105 lauges kurvis teelt välja ja paiskus katusele. DAF-i haakes olnud haagisel oli puitmaterjal, mis paiskus haljasalale laiali. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval juhtus üle Eesti viis raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku viis inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nÜlevaade: tulesurmad vähenevad, kuid langust pidurdavad sotsiaalprobleemid\n\n## Põhitekst:\n\nLaiemat pilti vaadates on olukord tuleõnnetuste osas viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt paranenud. Statistikaameti andmetel registreeris päästeamet 2006. aastal 14 900 põlengut, milles hukkus 164 inimest. Eelmisel aastal oli sama näitaja 4926 juhtumit, milles hukkus 39 inimest. Seejuures on päästeamet seadnud aastaks 2025 endale eesmärgiks hoida tulekahjudes hukkunute arv alla 12 hinge.\n\nSelget murrangut Eesti tuleohutuskultuuris on märgata alates 2009. aastast, mil 1. juulist oli kõikides kodudes kohustuslik suitsuandur. Seoses uue ohutusreegli kehtestamisega tegi päästeamet palju teavitus- ja ennetustööd, millega on kaasnenud ühiskonna üldise tuleohutusalase teadlikkuse kasv. Lisaks sellele teevad päästeameti töötajad igal aastal 20 000 kodukülastust.\n\nSellegipoolest nendib päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ERRi arvamusportaalis, et inimesed elavad endiselt kodudes, kus küsimus pole kas, vaid millal seal juhtub õnnetus. “Eriti murelikuks teeb vanemate inimeste, paljulapseliste perede ja madala sissetulekuga inimeste olukord,” kirjutab Tammearu.\n\nÜksi jäetud inimesed\n\n2016. aasta päästeameti statistika näitab, et 39 tulekahjus hukkunust olid pooled pensionärid. Teadaolevalt elasid neljast hukkunud pensionärist kolm üksi. Kuigi terviseprobleemidega hukkunute osatähtsus on viimastel aastatel langenud, vajas 2016. aastal siiski iga neljas hukkunu toimetulekuks kõrvalist abi.\n\nPositiivselt küljelt võib esile tuua tules hukkunud kodutute arvu langemise. Kui alates 2013 kuni 2015 aastani hukkus tulekahjus keskmiselt 6 kuni 8 kodutut aastas, siis eelmisel aastal hukkus vaid üks kodutu inimene.\n\n51 protsenti mullu hukkunutest olid saatusliku õnnetuse hetkel 51-70 aastased. Selles kannatanute rühmas oli kümnest hukkunust kaheksa alkoholijoobes. Hukkunu aritmeetiline keskmine vanus oli 55 eluaastat ning see ei erinenud oluliselt eelnevatest aastatest: 2015. ja 2014. aastal vastavalt 50 ja 60.\n\nSuitsetamine on teadaolevalt alates 2010. aastast olnud peamine hukkunuga tulekahju tekkepõhjus, mille osatähtsus kõigist põhjustest on kõikunud 35 kuni 50 protsendi vahel. 2016. aastal põhjustas kustutamata sigaret 15 inimese ja tänavu 14 inimese surma. Mullu suitsetamise tõttu hukkunud inimestest kaheksa suitsetasid õnnetuse hetkel magamisasemel või tugitoolis.\n\nMaterjalipõhine analüüs\n\nPäästeamet analüüsib hoonetulekahjusid ka ehitusmaterjalidest lähtuvalt. Hooned kategoriseeritakse puit-, kivi-, metall- ning puit-kivi hooneteks. Meetodi eesmärk on analüüsida, millised on tulekahjude erisused ja võimalikud riskifaktorid, mis sõltuvad hoone ehitusmaterjalist.\n\n2015. aasta hoone tulekahjude raportist nähtub, et just ülemöödunud aastal toimus enim põlenguid kivihoonetes, mis pärinesid keskelt läbi 1974. aastast ehk need hooned on püstitatud natuke rohkem kui 50 aastat tagasi. Sinna hoonete gruppi kuuluvad näiteks magalarajoonide paneelmajad.\n\nKuna tegemist on üldjuhul suurte hoonetega reageerisid päästjad kivihoonetega seotud põlengutele keskmiselt minutit kiiremini metallhoonega ja kaks minutit kiiremini puitmajas toimunud väljakutsele.\n\nSeevastu selgub päästeameti analüüsist, et just puit- ja metallhoonetega seotud väljakutsed on kõige ajakriitilisemad, kuna tuli võib levida märkimisväärselt kiiremini, kui kivimajas. Siin mängib rolli hoonete asukoht, kui korrusmajade rajoonides on hoonele ehk kergem ligipääseda, siis puit- ja väiksemate eramajade piirkonnad on tihti kitsaste tänavatega, mis teeb pääste logistika ja reageerimise pisut keerukamaks.\n\nOhutus sünnib koostöös\n\nTaolised vaheti ilmselgena tunduvad näited ja andmed on aluseks koostööle päästeameti ning kohaliku omavalitsuse vahel. Päästeameti juht pani pärast valimisi kohalike omavalitsuste juhtidele südamele, et just valituks osutunud vallavolikogu liikmed on need, kes hakkavad arendama Eesti ohutuskultuuri kohaliku tasemel.\n\nTammearu sõnul algab ohutuse tagamine linnaruumi planeerimisest, mis arvestab kõiki riskifaktoreid ja soodustab päästjate tegevust õnnetusjuhtumi puhul. “Meie jaoks on kriitilise tähtsusega, et tänavad oleksid siltidega ja majadel number peal, vastasel juhul kulub väärtuslik aeg päästmise asemel navigeerimisele. Niisamuti on oluline, et teed oleks läbitavad, kustutusvesi olemas, suuremates linnades teevad muret kinni pargitud majaesised,” märgib päästeameti juht.\n\nLisaks sellele juhib ta tähelepanu ehitistele kasutuslubade väljastamisega seotud probleemidele. “Tuleb lahendada küsimus, kuidas muuta kasutusloa protsess eluhoonete (eriti eramajade) osas hoone omanikele vähem bürokraatlikuks, kuid tagada, et hooned oleksid inimestele ohutud,” kirjutab Tammearu .\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Päästeameti 2015. aasta tulekahjude raporti kohaselt juhtub enim tuleõnnetusi just praegusel perioodil, kui väljas langevad kraadid vahemikku +2 kuni -2. Olgu õnnetuse põhjuseks ülekütmine, hooletu suitsetamine või lahtise tule kasutamine – enamus traagilise lõpuga põlengutest on saanud alguse inimese riskikäitumisest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHiiliv tagasikolimine: haridusministeerium liigub jupi kaupa Tallinnasse\n\n## Põhitekst:\n\nHaridusministeeriumis valmis maikuus ümberkorralduste kava, mis näeb ette umbes 15 töökoha ületoomise Tallinna.\n\nNäiteks on kavas kirjas, et 2018. aasta veebruariks tuuakse Tartust Tallinna üle viis töökohta välishindamisosakonnast ja kolm töökohta Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonnast. Lisaks liiguvad järgmisel aastal Tallinnasse kaks analüüsiosakonna ja kaks rahandusosakonna töökohta.\n\nVeel kolm rahandusosakonna kohta ja üks üldosakonna koht on juba üle toodud.\n\nLisaks on Tallinnas veel mitmete osakondade töötajaid - nii on näiteks kommunikatsiooniosakond jagunenud kahe linna vahel ning ka juriidilise osakonna juhataja töötab pealinnas, ehkki alluvad asuvad Tartus.\n\nMinisteeriumi kantsler Tea Varrak ei pea olukorda ideaalseks, mistap on ta asunud tegema ümberkorraldusi, millega suurendataksegi Tallinnas töötavate ametnike arvu.\n\n\"See on nüüd minu isiklik arvamus: ei osatud ette näha, mida see tegelikult tähendab,\" ütleb Varrak, kommenteerides endise haridusministri Tõnis Lukase läbi viidud plaani haridusministeerium pealinnast Tartusse kolida.\n\n\"Ükski ministeerium meie pärast Tartusse kolima ei hakka.\"\n\n\"Ilmselge on see, et kahe linna vahel on väga keeruline suhelda. Juba sellepärast, et väga paljud inimesed peavad ikkagi sõitma kahe linna vahet. Jah, saab rongis ja bussis töötada, aga kulud on need ikkagi. Ja ükski ministeerium meie pärast Tartusse kolima ei hakka.\"\n\nKorrus superministeeriumis\n\n\"Me soovime organisatsiooni ringi teha seoses sellega, et sügisest meil on Tallinnas Suur-Ameerika 1 (superministeeriumis - toim) terve korrus. Kogu mõte oli see, et leida ministeeriumitevahelist sünergiat, saaks üksteisega arutada, teha palju paremat poliitikat ehk seaduseelnõusid. Mõnikord saavad inimesed kokku kohvikus või liftis, lepivad seal jooksvalt kohtumise kokku,\" põhjendab ministeeriumi kantsler Tea Varrak.\n\n\"Juba täna on näha, et see kannab vilja. Kõik, kes Suur-Ameerikas on, on arutanud, et mõne kuuga on saavutatud rohkem kui terve aastaga enne seda,\" ütleb Varrak, lisades, et üks sellistest osakondadest, mis sünergiat teiste ministeeriumitega vajab, on just Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond.\n\nOtsus see osakond Tallinnasse kolida tuli Varraku sõnul asekantsler Madis Lepajõe ettepanekul, kes ise nüüd Tartu abilinnapeaks siirdub.\n\nAinult et ministeeriumi töötajate sõnul seda osakonda \"sünergiamajja\" ei kolitagi, selle uueks asukohaks saab hoopis ministeeriumihoone Tõnismäel. See plaan sündis hiljem kui plaan osakond Tallinna kolida. Teisisõnu: tervikpilti, miks midagi tehakse, ei ole ka ministeeriumi tippjuhtidel ning töö käibki põhimõttel \"vabad ruumid Tallinnas tuleb täita\".\n\nÜmberasustamise plaanist teatati töötajatele maikuu lõpus, üksiti otsustati kohe ära see, et enne Eesti EL-i eesistumise lõppu ümberkorraldusi ellu viima ei hakata, et mitte pingestada vastutusrikast protsessi veelgi. Samas on aga pinge ministeeriumis üleval - inimesed on oma tuleviku suhtes ebakindlad.\n\nKantsler Varraku sõnul on jätkuvalt töös plaan tuua EL-i rahvusvahelise koostöö osakonna kaheksast töökohast Tallinnasse üle kolm.\n\nTegelikkuses aga on töös kogu osakonna ülekolimine - nii seisab must valgel kirjas inimestele ulatatavates töökoha kolimise teatistes.\n\nTeine osakond, keda ümberkolimine enim puudutab, on üldharidusosakond, kelle kaheksast töötajast tuuakse Tallinnasse üle neli, väidab kantsler, võttes kokku, et kogu muudatus puudutabki vaid seitset inimest, mis ei vasta aga teatiste vahendusel töötajatele esitatud infole.\n\nOtsustamisaeg novembri lõpuni\n\nNii ongi kõigile nende osakondade töötajatele tehtud pakkumine asuda tööle Tallinnas. Kes pakkumist vastu ei võta, koondatakse, kuid nii, et sama töökoha võib luua Tallinnasse. Kolimisest keelduda, et Tartusse edasi tööle jääda võivad vaid need, kel on mõjuvad, seadusega kaitstud isiklikud põhjused, nagu näiteks alla 3-aastane laps. Aega otsustada on novembri lõpuni.\n\n\"Oleme pakkunud kõikidele inimestele tulla Tallinnasse, kedagi ei aeta minema,\" ütleb Varrak, lisades, et koondamisteate on praeguseks võtnud vastu kolm inimest.\n\n\"Oleme kahes linnas, see on keeruline. Riigikantselei, ministeeriumid, saatkonnad, kõik on Tallinnas. See inimeste solgutamine rongides ja bussides, selle ajamaht ei ole üldse väike,\" põhjendab Varrak, lisades, et kahe linna vahet pendeldamine pole ka odav.\n\nSkype'i teel koosolekute korraldamist, mis vähendaks pendelrännet ja alandaks sõidukulusid, Varrak lõpuni võimalikuks ei pea.\n\n\"Kuidas te kujutate ette, et me suhtleme saadikutega tehniliste abivahenditega? Partneritega kohtumisel ei saa öelda, et kuulge, vaatame läbi ekraani üksteist, et koosoleku läbiviija on Tartus, see pole päris õige,\" leiab kantsler, põhjendades, miks koosolekuid ei saa korraldada kahes erinevas linnas viibides.\n\nMitmed inimesed on juba nüüdseks otsustanud, et nad ei koli - kui ikka pere ja kogu elukorraldus on ühe linnaga seotud, ei ole lihtne kogu oma elu teise linna ümber asustada.\n\n\"Koondamisteate on praeguseks võtnud vastu kolm inimest.\"\n\nERR-ile teadaolevalt on näiteks EL-i ja rahvusvahelise koostöö osakonnas siiani otsustanud pakkumise vastu võtta vaid üks, tähtajalise lepinguga niikuinii Tallinnas töötav inimene, kes alustab uuest aastast püsivalt tööd pealinnas. Ülejäänud veel kas mõtlevad või on juba oma keeldumisest tööandjale teada andnud.\n\nKa üldharidusosakonna töötajad ei kipu Tallinnasse kolima. Viiest inimesest kolm on juba ära öelnud, kaks veel mõtlevad.\n\nSamal ajal otsib ministeerium loobujate asemele juba uusi inimesi, töökohaga Tallinnas. Kõik kokku on loonud äreva tööõhkkonna, nii et jääda ei soovi ka kõik need, kes saaksid - lahkumisi on viimasel ajal olnud mitmeid ja erinevatel põhjustel.\n\nTöökuulutus, millest selgub, et uus töötaja peab hakkama Tallinnas tööle. Allikas: CV.ee.\n\nAlusetu kandideerimissoovitus\n\nNeile, kes ei soovi Tallinnasse kolida, soovitab ministeerium kandideerida sama haldusala töökohtadele, mis omakorda Tallinnast Tartusse kolitakse, nagu kinnitamata plaan ette näeb. Ainult et millised töökohad - kas pigem raamatupidajad või projektijuhid - ja millal täpselt ümber kolitakse, on veel lahtine, mistõttu ei saa inimesed sellise soovitusega arvestada ning see ei ole midagi konkreetset. Ka ei ole neile töökohad allasutustes garanteeritud.\n\nNagu on lahtine seegi, kas ja kui palju ametikohti just Tartusse viiakse, sest valitsuskabinetis arutatakse kava alles sel neljapäeval ning plaan ei ole veel täiesti paigas, ehkki esialgses kavas on räägitud SA Archimedese, SA Innove ja Teadusagentuuri mõningatest osakondadest, kokku 32 töökohast.\n\nSamas ei pruugi kõik allasutuste kolitavad ametikohad tegelikkuses Tartusse liikuda, näiteks võimaldatakse inimestele kodukontorit või kaugtööd, nii et paberil asub töökoht küll Tartus, ent tegelikkuses jätkub töö vanaviisi.\n\nJärgmisel aastal saab ametiaeg läbi kahel haridusministeeriumi asekantsleril, kes praegu töötavad Tartus. Kas need kohad mehitatakse endiselt Tartusse või tuuakse ka need Tallinnasse, pole veel selge. Abilinnapeaks mineva asekantsler Madis Lepajõe ametikoht aga jäetakse täitmata, tema allosakonnad jagatakse ära teiste asekantslerite vahel ning osa hakkab alluma ka otse kantslerile.\n\nEelmine kantsler viibis keskmiselt vähemalt kahel tööpäeval nädalas tartus. Kantsler Varraku Tartus viibimise aeg on selgelt väiksem.\n\nLukas: juhtkonna koosolekud on liikunud Tallinna\n\nMinisteeriumi 2001. aastal Tartusse kolinud endine haridusminister Tõnis Lukas ütleb, et käsil on ministeeriumi teadlik tagasikolimine Tallinna, mis avaldub kasvõi juhtkonna koosolekute pidamises pealinnas.\n\n\"Pean ministeeriumi töökohtade hulgalist sulgemist Tartus ja nende avamist Tallinnas halvavaks ministeeriumi tööle ja ka suureks ajaraiskamiseks, sest sellega on kaasnenud praeguse ministri ja kantsleri ajal ka juhtkonna koosolekute pidamine ainult Tallinnas, mis tähendab, et ametnikud peavad sõitma kohtuma oma ülemustega teise linna. Sellega on muudetud ebausutavaks ka kogu valitsuse eesmärk viia ametnikukohti Tallinnast väljapoole,\" ütleb Lukas.\n\n\"On vaid aja küsimus, mil saab näidata, et ministeeriumi jupikeste hoidmine Tartus on ka mõttetu.\"\n\nTa nimetab alanud protsessi tagasipöördumatuks.\n\n\"Tallinna tõmmet on lihtsam tekitada ja kui ministeeriumi terviklikkus Tartus on lõhutud, on vaid aja küsimus, mil saab näidata, et tema jupikeste hoidmine Tartus on ka mõttetu,\" põhjendab ta.\n\nOtsust ministeerium omal ajal Tartusse kolida peab Lukas siiani põhjendatuks.\n\n\"See laiendas haridusjuhtimises Eesti kui terviku nägemist, aitas kaasata ametnikkonda akadeemilist mõtlemist ja langetas tegelikult ka halduskulusid. Ministeerium toimis Tartus väga hästi, mida näitab ka see, et seni Tartus paiknenud Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond suutis väga hästi koordineerida praegust EL-i eesistumise aegset hariduskoostöö juhtimist. Nii et mingit sisulist põhjust ka näiteks selle osakonna Tallinnasse viimiseks ei ole,\" on Lukas otsuse suhtes kriitiline.\n\nTema hinnangul ei pea kõik ministeeriumid samas linnas asuma. Näiteks haridusministeeriumi paiknemine Tartus tõi ka ülikoolilinna mitmeid EL-i eesistumise üritusi, mis seal muidu poleks aset leidnud.\n\n\"Ega teistegi ministeeriumide ametnikud ainult oma laua taga istu, sõidavad nemadki ringi. Ainus põhjus on ministri ja kantsleri mugavus kujutada oma tööelu ette üksnes ilma oma harjumusi muutmata. Edaspidi võiks valitsuserakonnad mõelda sellele, et kas nad on ikkagi võimelised Eesti kui terviku elu suunama, kui nad ei leia enda koosseisust ühtegi silmapaistvat haridus- ja teadustegelast, kes oleks valmis kasvõi osa päevi nädalas väljapool Tallinnat töötama,\" on Lukase soovitus edaspidiseks, mööndes, et praegust muutust ei väära enam miski.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "15 aastat tagasi Tartusse kolitud teadus- ja haridusministeerium on asunud mitmeid oma osakondi kas osaliselt või täielikult Tallinnasse tagasi kolima, rõhudes sünergiavajadusele, mida saaks saavutada superministeeriumihoones teiste ministeeriumite ametnikega koos töötades. Ainult et kõik kolitavad osakonnad ei liigugi superministeeriumi hoonesse, vaid hoopis haridusministeeriumi Tõnismäe kontorisse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBelgia muuseumijuht: vaja on riiklikku debatti koloniaalajal juhtunu üle\n\n## Põhitekst:\n\nMida teie arvates peaks tegema kõigi nende Leopold II ausammastega üle Belgia?\n\nMa arvan, et suur probleem Belgias on see, et belglased ei tunne enam oma ajalugu. Belgia oli koloniaalvõim alates 1885. aastast kuni 1960. aastani. Aga sellest ei räägita koolis, paljud inimesed on harimatud ja ei tea, kuidas reageerida.\n\nKui me räägime tänapäeval kolonialismist, siis saab ainult öelda, et tegu oli ebamoraalse valitsemissüsteemiga. Kolonialism on juba definitsiooni järgi valitsemissüsteem, mis põhineb riigi militaarsel okupatsioonil, rassistlikul ja autoritaarsel võimul ja selle maa ekspluateerimisel.\n\nKõige brutaalsem osa sellest jäi aastatesse 1885-1908 kui Kongo oli Kongo Vaba Riik, mil see oli kuningas Leopold II eraomand. Sel ajal hakkas Henry Ford tootma autosid, seetõttu valitses tohutu nõudmine kummi järele. Kummi hind läks üles ja kasutati palju ebainimlikke võtteid, et toota nii palju kummi kui võimalik. Inimestele seati ette teatud kvoodid ja kui nad neid ei täitnud, siis nad tapeti või sandistati, nende külad põletati maha, nende lapsed tapeti. See oli väga julm süsteem, mis tappis sadu tuhandeid inimesi kui mitte miljoneid inimesi. See oli äärmuslik jõhkra kapitalismi vorm rohke vägivallaga.\n\nMida teie ikkagi teeksite kõigi nende Leopold II ausammastega?\n\nMa arvan, et me peame investeerima palju enam ajaloolisesse uurimistöösse, sest on veel palju, mida me ei tea. Eriti palju tuleb investeerida haridusse ja õpetada lastele, mis seal tegelikult juhtus, sest terved põlvkonnad belglasi, sealhulgas minu põlvkond on kasvanud üles teadmisega, et me tegime seal üksnes head, Belgia oli fantastiline koloniaalvõim, Kongo oli mudelkoloonia, belglased ehitasid seal teid ja haiglaid, kõik Kongo lapsed läksid kooli, 1960. aastal oli Kongo SKP kaks korda nii suur kui Itaalial ja sama suur kui Kanadal. Nii et paljud belglased on olnud veendunud, et me ei teinud seal muud kui üksnes head ja et kuningas Leopoldi missioon oli lõpetada orjakaubandus ja tuua vabakaubandus, mis ei olnud tõsi, see oli üksnes ettekääne.\n\nMida rohkem me teame sellest perioodist, seda rohkem me mõistame, et me peame sellest perioodist distantseeruma, et see oli ebamoraalne ja et sellel on olnud tänaseni ulatuvad tagajärjed. Miks ma seda ütlen? Sest kolonialism põhineb rassistlikul valitsemissüsteemil. Belglastel tekkis üleoleku tunne kongolaste suhtes ja Kongo valitsemissüsteem oli puhtalt rassistlik, valitses eraldatus linnades, oli valge linnaosa ja must linnaosa, kõik töölised olid mustanahalised ja kõik ülemused olid valged ja valitses palju rassistlikke suhtumisi. See kanti üle ka Belgiasse. Belgia oli väga kaua aega väga valge ühiskond ja instituudid nagu meie oma ja ma pean tunnistama, et minu oma muuseum oli rohkem kui 65 aastat koloniaalmuuseum, kus terved belglaste põlvkonnad kohtusid esimest korda Aafrikaga meie muuseumit külastades. Ja selles muuseumis, mis jäi pikaks ajaks koloniaalmuuseumiks räägiti neile, et valged inimesed olid mustadest kõrgemad. See oli suhtumine ja haridus, mille me andsime tervetele põlvkondadele, nii et ei ole üllatus, et Black Life Matter liikumine seob omavahel kolonialismi ja rassismi, sest meie muuseum on olnud selle ehe näide.\n\nMeil on vaja riiklikku debatti parlamendis selle üle, mis tegelikult koloniaalajal juhtus ja belglased peaksid tunnistama oma vastutust vägivalla eest raha teenimiseks ja maa ekspluateerimise eest. Belgia börsi 20 tippettevõttest kümne juured on Kongos. Nii et ei saa eitada seost Belgia heaolu ja Kongo ekspluateerimise vahel.\n\nRääkides Leopold II ausammastest, siis sa paned ausamba kellelegi, et teda austada, aga kui meie teadmiste järgi ei ole põhjust Leopold II austada kõigi nende surmade pärast, siis sa eemaldad need või asetad need konteksti või minu jaoks parim variant oleks teise kuju selle kõrvale asetamine mõnelt tänapäeva kunstnikult ja mis annaks edasi vastuolulist pilti ja jutustaks teist lugu kui see, millest räägivad algsed kujud.\n\nTe juba ütlesite, et teie muuseum on samuti näide propagandast ja koloniaalajaloo väärtõlgendusest. Kas te räägiksite veidi muuseumi algusajast? Siin olid isegi Kongo külad ja inimesed olid nagu loomaaias.\n\n1897. aastal korraldasid belglased maailmamäituse Brüsselis ja kuningas Leopold II tahtis teha propagandat Kongo Vabale Riigile ja oma koloniaalseiklustele. Nii korraldas ta näituse lossis, mis tal oli Tervurenis, kus ta näitas etnograafilisi esemeid ja Kongo tooteid, mis olid potentsiaalselt olulised Belgia majandusele, aga ta tõi siia ka 266 kongolast, kes panid siin püsti oma külad. Me kutsume seda tänapäeval inimloomaaiaks, sest need 266 kongolast pidid seal näitama oma igapäevaelu, nad tegid süüa, sõudsid paatidega veel ja tegid etnograafilisi objekte, see oli tõepoolest inimloomaaed selleks et lõbustada belglasi, selline rassistlik meelelahutus.\n\nAga see näitus oli väga edukas, sest paljude belglaste jaoks oli see esimene kord kui nad nägid aafriklasi, üle miljoni inimese külastas seda näitust ja kuningas Leopold otsustas muuta selle näituse ja muuseumi püsivaks koloniaalpalees. Selline oli meie muuseumi algus 1897. aastal. Algselt asus see teises hoones, koloniaalpalees, kus näitus aset leidis, aga väga kiiresti jäi see väikseks ja ta ehitas selle suure muuseumi siia, mis avati 1910. aastal ja selle muuseumi eesmärk oli teenida koloniaalpropagandat ja veenda Belgia inimesi, et kolonialism Kongos on hea asi, et see tõi Belgiale heaolu ja et see võib tsiviliseerida Kongo inimesi.\n\nKuidas te praegu püüate ringi käia selle kultuuripärandiga siin? Kas te olete midagi kongolastele tagasi andnud või kuidas te sellega tegelete?\n\nMe andsime üht-teist tagasi juba 1970. aastatel, aga see oli katastroof, palju asju varastati. Me nõustume täielikult sellega, et ei ole normaalne, et 80 protsenti Aafrika kultuuripärandist asub Euroopas ja palju sellest on omandatud vägivallaga või ebaseaduslikke vahendeid kasutades ja isegi kui see oli soetatud nii-öelda seaduslikult, siis see tähendas sageli ebavõrdset vahetuskaupa.\n\nMe peame dialoogi nende asjade päritolumaadega – Kongo ja Ruandaga. Me avame oma kogud, et teadlased näeksid, mis meil on. Tavaolukorras oleksin ma ka praegu Kongos, et rääkida mõnede meie asjade tagasiandmisest. Koroonaviiruse tõttu on see praegu edasi lükatud. Aga me oleme selles küsimuses väga avatud ja konstruktiivsed.\n\nKoos vara tagasiandmisega tahame me investeerida Kongo ja Ruanda muuseumide tugevdamisse ja seda me teeme ka. Meie jaoks ei ole siin mitmetimõistmist ega vaidlust, me oleme väga avatud ja konstruktiivsed selles küsimuses. Nad ei soovi ka kõike tagasi saada, nad tahavad asju, mida neil endal ei ole ja me nõustume sellega täielikult.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rassismivastased protestid on Belgias käivitanud debati riigi jõhkra koloniaalmineviku üle. Belgia Kuningliku Kesk-Aafrika muuseumi direktor Guido Gryseels ütles ERR-ile antud intervjuus, et belglased ei tunne enam oma ajalugu ning on vaja riiklikku debatti selle üle, mis tegelikult koloniaalajal juhtus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBelgia-Aafrika ühing: kujude mahavõtmine ei aita ajalugu mõista\n\n## Põhitekst:\n\nTe olete kirjutanud ühe kirja ja soovite kaitsta Leopold II monumente. Miks?\n\nMe leiame, et see moodustab osa meie ajaloost ja me ei tohi pöörata selga oma ajaloole, see on belglaste ja Belgia ajalugu ja kujude mahavõtmine ei aita meil ajalugu mõista. Mineviku sündmusi tuleb mõista oma aja kontekstis. See on väga oluline kui tahame mõista, mis meie ajaloos on juhtunud. Me ei hakka maha võtma Leopold II kujusid, kes oli suur kuningas, visionäär, eelkõige kultuuri, linnaehituse ja majanduse vallas. Ma tuletan meelde, et Belgia oli sel ajal teine tööstusvõim maailmas. Nii nagu me ei võta maha Julius Caesari, Clovise, Godefroy de Bouillon, Karl V või Napoleoni kujusid, kes moodustavad samuti osa meie ajaloost.\n\nMe leiame, et Leopold II pärand, see, mis ta on andnud Belgiale ja Kongole on osa meie ajaloost, me peame sellega elama ja me võime olla uhked selle üle, mis ta on teinud meie riigile.\n\nSamal ajal on see kurb ja valus ajalugu paljude kongolaste jaoks ja paljude inimeste jaoks, kes elavad praegu Belgias. Mida te neile ütlete?\n\nMe leiame, et mõned inimesed tõlgendavad ajalugu varjatud ideoloogilise agendaga. Nad tahavad edendada teisi asju. USA dramaatilistel sündmustel ei ole mingit pistmist Leopold II-ga. Neid sündmusi instrumentaliseeritakse ja mängitakse inimeste emotsioonidega et edendada ideoloogilist agendat. Võib rõhutada ka rida positiivseid asju, mida belglased ja Belgia Aafrikas tegid ja Kongos eriti, kõike, mida tehti tervishoius, hariduses, kultuuris ja looduskaitses näiteks.\n\nKuidas te hindate seda, mida ta tegi Kongos, ta tappis samal ajal miljoneid inimesi?\n\nSeda ütlete teie. Paljud ajaloolased ei tõlgenda sündmusi nii. Ajaloolastele peaks jääma kokkuvõtete tegemine sellest, mida belglased on teinud Aafrikas. See ei ole meie, ajakirjanike ega tänapäeval elavate inimeste asi öelda seda või toda. Ajaloolased ja ülikoolide õppejõud peavad tegema oma tööd ja mälu kokkuvõtet.\n\nSuur osa ajaloolastest siiski nõustub, et seal tapeti suur hulk inimesi ajal, mil Leopold II oli võimul. Aga miks see on Belgiale nii oluline? Leopold II kaasaegsed Belgias lõpetasid tema kuningriigi seal ja võtsid selle Belgia riigile. Pärast tema surma vajus see aga unustusse ja inimesed räägivad temast pigem kui Kuningas Ehitajast.\n\nTe peate teadma, et Kongos paljud imetlevad Leopold II ja on olemas Kongo ajaloolased, kes kirjutavad, et tegemist oli suurima riigijuhiga Kongo ajaloos. See oleks esimene täpsustus. Ja paljud inimesed ka Belgias mõtlevad praegu, et tegemist oli erakordse visionääriga. Kõik ei olnud muidugi täiuslik, aga tuleb rõhutada, et täiesti objektiivselt lõpetas ta orjuse, araablaste orjuse, mis toimus Kongos kui ta sinna jõudis. Valitseb palju kadedust Leopold II suhtes Kongos, eriti inglaste poolt, kes ei mõista kuidas väike riik eesotsas Leopold II-ga suutis suurvõimude nina alt endale haarata Aafrika suurima riigi. Sellest tuleneb kadedus ja laimukampaaniad Leopold II vastu.\n\nTa ei ole kunagi jalga Kongosse tõstnud nagu te teate. Aga ta tahtis sündmustele valgust heita pannes asjaga tegelema rahvusvahelise uurimiskomitee, kelle koostatud raporti ta kohe ka avalikkuse ette tõi. See on väga läbipaistev viis asjaga tegeleda. Ta rakendas meetmeid, et korrigeerida mõnede koha peal tegutsenud inimeste kuritarvitusi. Kuid teod ja numbrid, mida mõned inimesed talle omistavad, on täiesti ebareaalsed. Need ei ole täpsed ja see ei ole ajalooline tõde. Ja veel kord ma leian, et see on ajaloolaste töö uurida, mis toimus seal nii positiivset kui ka negatiivset.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rassismivastased protestid on Belgias toonud kaasa nõudmisi võtta maha Leopold II kujusid. Belgia-Aafrika Kuningliku Ühingu tegevjuht Baudouin Peeters ütles ERR-ile antud intervjuus, et kujude mahavõtmine ei aita inimestel ajalugu paremini mõista.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBelgia rassismivastane naisteühendus: kõik Leopold II kujud tuleb maha võtta\n\n## Põhitekst:\n\nKuidas te end siin tunnete kui te möödute sellest Leopold II monumendist\n\nMulle ei meeldi see koht üldse ja ma ei tunne end siin hästi. Ma naeratan, sest kaamera käib, aga see ei ole hea koht minu jaoks. Leopold II pani minu silmis toime genotsiidi, ta tappis kümme miljonit kongolast, ta tappis mu vanavanemad ja ta ei vääri sellist tunnustust.\n\nTe olete pärit Kongost, aga olete elanud kogu elu Belgias?\n\nMa tulin siia lapsena, mu ema abiellus Kongos belglasega ja me tulime siia elama.\n\nKas Kongos on palju mälestusi sellest valusast ajaloolisest perioodist?\n\nSee on väga huvitav, sest Kongos räägitakse kolonisatsioonist koolis, Belgias aga mitte. Alles nüüd nõustus haridusminister selle panema kooliõpikutesse, aga see protsess võtab aega kaks-kolm aastat.\n\nMida nende monumentidega nüüd tuleks teha?\n\nNeed tuleb kõik maha võtta. Ma arvan, et kellelegi ei tule ideed panna Berliini linna peale üles Hitleri ausambad, sest tema võimuajal tehti teadusavastusi näiteks. Alati öeldakse, et oli häid asju Leopold II võimu ajal. Jah, Hitleri võimu ajal tehti ka teaduses edusamme, aga sellegipoolest ei panda talle ausambaid igale poole linnas. Ajaloost saab rääkida muuseumis, dokumentaalfimides ja koolides.\n\nMiks Leopold on belglastele tähtis, võib-olla see on seotud Belgia riigi identiteediga?\n\nMa arvan, et Belgia on riik, mis koosneb paljudest väikestest killukestest. Ja Leopold II on üks esimesi kuningaid, kes on meie mällu jäänud ja kes muutis palju Belgiat ja eriti Brüsselit. Ta urbaniseeris Belgia. Ta on justkui hästi nähtav, oluline ja võimas sümbol Belgia jaoks. Nii et teda nimetatakse Kuningas Ehitajaks ja ta on justkui meie riigi asutaja ja rajaja.\n\nBelgia on habraste keelepiiridega riik, oleme kohati ju lausa lahkulöömise äärel ja kuninga kuju on oluline ühendaja meie riigi jaoks. Jääb mulje, et tema kritiseerimine lahutab meid, sest tema on see, kes meid ühendab. See on aga vale. Me ei ütle, et peaksime ajaloo unustama, kuid ajalugu ja mälu on kaks eri asja - ajalugu ei anna hinnanguid ja sellest räägitakse muuseumides. Mälu on aga kollektiivne ja seda tuleb kujundada koos meiega, sest me moodustame tänapäeval osa Belgia ühiskonnast.\n\nKas Belgias on tänapäeval rassismi ja millist tüüpi rassismi?\n\nKahjuks esineb rassismi tohutult. Belgia on Euroopa Liidu riik, kus on kõrgeim töötuse tase. 60 protsenti endistest kolooniatest pärit inimestest ehk ruandalased, burundilased ja kongolased, on kõrgharidusega. Belgia rahvastikust on kõrgharidusega ainult 33 protsenti. Nii et me oleme rohkem koolitatud ja enamate diplomitega, kahjuks on töötus meie hulgas kolm-neli korda kõrgem. See ei ole normaalne.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Belgia rassismivastase naisteühenduse Bamko-CRAN president Mireille-Tsheusi Robert ütles ERR-ile antud intervjuus, et kõik Leopold II kujud tuleks Belgias maha võtta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nInglise karika poolfinaalides kohtuvad Arsenal ja City ning United ja Chelsea\n\n## Põhitekst:\n\nPühapäevaõhtustes matšides alistas Chelsea võõrsil Ross Barkley väravast 1:0 Leicester City ning Manchester City oli samuti võõrsil 2:0 parem Newcastle Unitedist. City asus juhtima 37. minutil Kevin De Bruyne'i penaltist, lõppseisu vormistas 68. minutil Raheem Sterling.\n\nPoolfinaalis lähevad loosi tahtel vastamisi Arsenal ja Manchester City ning Manchester United ja Chelsea.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli karikasarjas selgusid kõik poolfinalistid ja loositi ka poolfinaalpaarid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTunjovi koduklubi kaotas Napolile ja langes viimaseks\n\n## Põhitekst:\n\nNapoli asus kohtumist juba neljandal minutil Dries Mertensi väravast juhtima. 29. minutil viigistas Andrea Petagna seisu, kuid edasi pani Napoli enda paremuse maksma – 36. minutil skooris Jose Maria Callejon ja 78. minutil oli täpne Amin Younes. Napoli edu võinuks veel suurem olla, kui 45. minutil lõi värava Lorenzo Insigne, kuid VAR näitas, et Insigne oli suluseisus ja värav ei lugenud.\n\nTunjov kuulus SPAL-i koosseisu ja istus varumeestepingil.\n\nLiigatabelis langes SPAL 18 punktiga viimasele ehk 20. kohale.\n\nPäeva esimeses mängus sai AC Milan 2:0 jagu Romast. Mänguvooru lõpetab Parma ja Interi vastasseis.\n\nTulemused:\n\nMilan – Roma 2:0\n\nNapoli – SPAL 3:1\n\nSampdoria – Bologna 1:2\n\nUdinese – Atalanta 2:3\n\nSassulo – Verona 3:3\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia kõrgliigas pidi Eesti noortekoondislase Georgi Tunjovi koduklubi SPAL tunnistama võõrsil Napoli 3:1 paremust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti viimaste päevade koroonanakkused on seotud reisidega Rootsi ja Venemaale\n\n## Põhitekst:\n\nLäti tervishoiuvõimud teatasid pühapäeval ühest ja laupäeval kolmest uuest nakatumisest. Neist üks on seotud reisimisega Rootsi. Ülejäänud kolm on aga nakatumised kokkupuutest Venemaal käinud inimestega.\n\nLisaks Venemaale ja Rootsile on viimasel kahel nädalal leidnud kinnitust ka nakatumised, mis on seotud Ukrainaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis viimasel kahel päeval registreeritud neli uut koroonanakkust on seotud reisidega Rootsi ja Venemaale, ütles haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse kõneisik pühapäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTaas kaotuse saanud Watfordi ähvardab kõrgliigast väljalangemine\n\n## Põhitekst:\n\nDanny Ings viis külalised juba 16. minutil juhtima ja suurendas eduseisu 2:0-le 70. minutil. Üheksa minutit hiljem lõi Jan Bednarek õnnetu omavärava, kuid Watford ei suutnud kingitust ära kasutada ja lõppseisu vormistas 82. minutil hoopis Southampton, kui täpne oli James Ward-Prowse.\n\nSouthampton on nüüd kogunud 40 punkti, millega kerkiti 13. kohale, Watford on aga 28 punktiga liigatabelis 16. real, edestades 18. kohal ehk väljalangemistsooni esimesel real asuvat Bournemouthi vaid punktiga, seejuures on Bournemouth pidanud ühe kohtumise vähem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliiga ainsas pühapäevases kohtumises pidi Watford kodus vastu võtma 1:3 kaotuse Southamptonilt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMirzojev võitis teise Filter Temposarja etapi järjest, üldvõidu pälvis Sokk\n\n## Põhitekst:\n\nTartu2024/BalticChainCycling.com saavutas koguni kolmikvõidu – teiseks tuli soomlane Antti Jussi Juntunen, kes jäi Mirzojevist maha kõigest 0,2 sekundit. Kolmandana lõpetas mullustel Euroopa meistrivõistlustel U-23 arvestuses pronksi võitnud Rait Ärm ajaga 17.17,1.\n\nMirzojev võitis kõik kolm Filter Temposarja etappi, millest ta osa võttis. Filter Temposarja üldvõidu saavutas Viimsi etapil 12. kohale tulnud Harri Sokk.\n\nNaistest saavutas kolmanda etapivõidu järjest lätlanna Dana Rozlapa (Train2Win Endurance Coahcing) ajaga 18.56,7, mis teeb keskmiseks kiiruseks 44,3 km/h. Teine oli Egle Mätas (19.53,0) ja kolmas Indra Kutser (19.56,9; CFC). Rozlapa oli parim ka sarja kokkuvõttes.\n\n7 km pikkusel jooksudistantsil näitas parimat aega Bert Tippi (CFC Spordiklubi), kes läbis vahemaa 22.29,0-ga. Esikolmikusse jõudsid veel Janar Juhkov (22.40,8; Treeningpartner Sportland Jooksutiim) ja Tarvi Tameri (23.26,5; Jooksurullid). Tippi oli parim kõigil neljal etapil, millest ta osa võttis.\n\nNaiste kolm kiiremat olid Kerttu-Liis Laane (33.58,3; Team Enervit Estonia), Külliki Lugenberg (CFC; 34.17,0) ja Helena Veidemann (34.49,8).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Filter Temposarja 5. ehk viimasel etapil, Viimsis peetud jõuproovil pälvis esikoha Artjom Mirzojev, kes läbis 14 km pikkuse distantsi ajaga 17.10,4. Eesti profitiimis Tartu2024/BalticChainCycling.com pedaaliv Mirzojev näitas keskmist kiirust 48,9 km/h.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKarol Mets põhjustas Malmö vastu 89. minutil saatusliku penalti\n\n## Põhitekst:\n\nAIK oli Rootsi edukaima klubi vastu võidupunktides kinni, kuni 89. minutil pääses Jo Inge Berget jooksu ja Mets tõmbas ta maha. Paraku oli norralane just karistusalasse jõudnud ehk tuli ka penalti, millest Malmö võlus välja 2:2 viigi, vahendab Soccernet.ee.\n\nKui enamikel meeskondadel on Rootsi kõrgliigas peetud neli vooru, siis on AIK seitsme punktiga teine. Juhib täiseduga Norrköping. Malmö on kuue punktiga neljas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti koondise keskkaitsja Karol Metsa tööpäev sai väga valusa lõpu, kui ta 89. minutil põhjustas Malmö vastu saatusliku penalti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUrmo Aava: WRC-ralli toimumine saab selgeks järgmise nädala lõpuks\n\n## Põhitekst:\n\nAava kinnitas Delfile ja Eesti Päevalehele, et töö alles käib ning millegagi saab välja tulla järgmise nädala lõpus ehk juuli esimestel päevadel.\n\nAava on eelnevalt Vikerraadios välja öelnud, et Eesti rallifännidel tasuks septembri alguse nädalavahetused kalendris punasega ära märkida, kuna just siis võib Eestis esmakordselt toimuda autoralli MM-etapp.\n\nKui esialgu soovisid mitmed riigid korraldada tänavu MM-rallisid, siis viimasel ajal on eestlaste konkurendid hakanud ära vajuma. Praeguseks on selge, et Läti MM-rallit ei võõrusta. Raskusi pidi olema ka tšehhide Barumi rallil.\n\nTuntud ralliajakirjanikd David Evans kirjutas ka hiljuti DirtFishi veergudel, et MM-karussell jõuab tänavu ka Eestisse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel ajal on aina enam ringlemas uudiseid, mis väidavad, et 4.-6. septembrini sõidetakse Lõuna-Eesti teedel autoralli MM-etapp. Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava on praeguseks käinud juba ka WRC-promootoriga läbirääkimisi pidamas, kuid seni ei ole ühtegi ametlikku uudist veel välja öeldud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa kaevandushiidu kahtlustatakse uues reostuses\n\n## Põhitekst:\n\nTegu võib olla uue reostusega vaid kuu pärast enneolematu ulatusega kütuseleket, mille järel kuulutati välja eriolukord. Uus juhtum leidis aset Talnahhi rikastustehases Norilski lähedal.\n\nVenemaa loodusvarade föderaalse järelevalve teenistuse Rosprirodnadzor juhataja Svetlana Radionova ütles, et esialgsetel andmetel tõusis veetase settebasseinis järsult seoses soojaveetorustiku hüdraulilise katsetamise ja ka tugevate vihmasadude tõttu. Vältimaks võimalikku eriolukorda otsustasid töötajad alandada veetaset, pumbates puhastatud tehnilist vett kõrvalolevale territooriumile.\n\nPumpamine on peatatud ja Rosprirodnadzori inspektorid töötavad sündmuskohal, sõnas Radionova.\n\nEriolukordade ministeeriumi allikas seevastu rääkis uudisteagentuurile RIA Novosti, et mürgiste ainete pumpamine kujutab ohtu lähedal asuvale Haralejahi jõele.\n\nTõsiste kuritegudega tegelev juurdluskomitee ütles, et on saanud teateid vedeljäätmete loata pumpamise kohta tundrasse ning algatatud on uurimine.\n\nSõltumatu ajaleht Novaja Gazeta on avaldanud videod, mis kinnitavad, et tehas on lasknud jäätmevett tahtlikult loodusesse. Ajakirjanike väitel eemaldasid Nornikeli töötajad torud kiirelt, kui uurijad ja päästeteenistused kohale jõudsid.\n\nNornikeli kõneisik Tatjana Jegorova kinnitas AFP-le, et tehasetöötajad pumpasid hoidlast puhastatud vett ning käimas on sisejuurdlus.\n\nKompanii oli alles eelmisel kuul tähelepanu all teise intsidendiga, kui pinnasesse ja jõkke lekkis tohutu hulk diislikütust.\n\nNorilski lähedal elektrijaamas ei pidanud kütusemahuti kandekonstruktsioonid vastu, mahuti purunes ja 21 000 tonni diiselkütust valgus Ambarnaja ja Daldõkani jõkke. Vähemalt 6000 tonni kütust imbus pinnasesse.\n\nÕnnetus toimus Nornikeli tütarfirma tehases, kus kinnitati, et kütusemahuti ülesütlemine võis olla seotud kliimasoojenemisest tingitud igikeltsa sulamisega.\n\nPresident Vladimir Putin kuulutas välja eriolukorra ning Nornikeli juht oligarh Vladimir Potanin lubas puhastamiskulud kinni maksta.\n\nVõimud on varem sel kuul öelnud, et nad on hakkama saanud reostusega jõe pinnalt, kuid ulatusliku diislireostuse täielikuks puhastamiseks kulub aastaid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa kaevandushiid Nornikel teatas pühapäeval, et pumpas ühest settebasseinist jahutusvett tundrasse, püüdes sellega vältida võimalikku eriolukorda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHeategevusliku brittide tenniselahingu võitis Evans, Murray jättis turniiri pooleli\n\n## Põhitekst:\n\nMullu oktoobris Suurbritannia esinumbriks tõusnud Evans (ATP 28.) oli finaalis 6:3, 6:2 parem briti teisest reketist Kyle Edmundist (ATP 44.). Laupäevases poolfinaalis oli Evans 6:1, 3:6, 10:8 üle endisest maailma esireketist, seitsmekuulise vigastuspausi järel taas väljakule naasnud Andy Murrayst (ATP 129.).\n\nMurray pidi kolmanda koha matšis mängima Cameron Norriega (ATP 77.), kuid otsustas säärevalu tõttu mängimisest loobuma. Tema asemel pääses pronksimatši 33-aastane James Ward (ATP 273.), keda Murray hoopis platsi kõrvalt juhendas. Norrie võttis siiski kindla 6:3, 7:5 võidu.\n\nBrittide lahingu peakorraldaja oli Murray vanem vend Jamie, kes otsustas kasutada ära koroonaviirusest tingitud mängupausi, et parimatele briti meesmängijatele mängupraktikat anda. Turniiri eesmärk oli riigi tervishoiusüsteemile (NHS) koguda vähemalt 100 000 naelsterlingit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londoni külje all Roehamptonis asuvas Suurbritannia rahvuslikus tennisekeskuses peetud heategevusliku brittide tenniselahingu võitis briti esireket Dan Evans.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTerviseminister: aken viiruse tõhusaks piiramiseks hakkab USA-s sulguma\n\n## Põhitekst:\n\nAzar osutas nakatumiste arvu hiljutisele tõusule, eriti lõunaosariikides.\n\nTa ütles, et inimesed peaksid käituma vastutustundlikult, hoides eriti riskialadel suhtlusvahemaad ja kandes maske.\n\nOma seisukohti telekanalites NBC ja CNN selgitanud minister väitis veel, et USA võimalused viirusega võidelda on paremad kui kahe kuu eest, sest läbi viiakse rohkem teste ja on ka rohkem kättesaadavaid ravivahendeid, mida COVID-19 vastu kasutada.\n\nSamal ajal ta tõdes, et mõne eeloleva nädala jooksul kasvab nii surmade kui ka haiglaravile suunatavate inimeste hulk, sest nende näitajate kasv on alles küpsemas.\n\nTexase ja Florida osariik pöörasid osa taasavamismeetmeid tagasi, pannes reedel baarid kinni, sest kinnitatud koroonaviirusega nakatumiste päevane number kerkis kõigi aegade kõrgeimale tasemele - 40 000 juhtumini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendriikide tervishoiu- ja sotsiaalteenuste minister Alex Azar hoiatas nädalavahetusel, et aeg selleks, et USA-l oleks veel võimalik astuda samme koroonaviiruse tõhusaks piiramiseks, on lõppemas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti esipaar jäi kõrgetasemelisel turniiril napilt lätlastele alla\n\n## Põhitekst:\n\nFinaalis alistasid Plavinš – Tocs 2:1 Eesti esiduo Kusti Nõlvaku ja Mart Tiisaare. Avageimi võitsid lätlased 21:11, teises jäi Eesti paar peale 21:18 ning otsustavas geimis oli Läti duo 18:16 parem.\n\nMeeste pronksimängus olid Jyrki Nurminen ja Santeri Siren 2:0 (22:20, 22:20) üle Artur Vasiljevist ja Robert Juchnevucist.\n\nNaiste seas võidutsesid Kakumäel lätlannad Varvara Brailko ja Anete Namike, alistades 2:0 (21:18, 21:13) Anastasija Kravcenoka ja Vytene Vitkauskaite. Pronksimängus pidid Renate Pikk ja Juudit Kure-Pohhomov tunnistama lätlannade Marta Ozolina ja Luize Skrastina 2:1 (19:21, 21:17, 15:9) paremust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti rannavolle karikasarja teisel etapil, Kakumäel peetud Teras Beach Cupil tegid lisaks eestlastele kaasa ka tugevad Läti ja Soome paarid. Võidu võtsid lätlased, olümpiapronks Martins Plavinš ja tema paariline Edgars Tocs.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKaljule kübaratriki löönud Slovakkia koondislane suri kõigest 40-aastaselt\n\n## Põhitekst:\n\nCišovsky lõpetas oma karjääri 2014. aastal, kui mees asus võitlusesse raskekujulise närvihaiguse amüotroofse lateraalskleroosi ehk ALS-iga, mis põhjustab halvatust ning lõpeb hingamispuudulikkuse korral surmaga. Just ALS-i tõttu Cišovsky elutee ka katkes, vahendas Soccernet.ee.\n\nKodumaal Humennes karjääri alustanud kaitsja tuli hiljem Bratislava Interi ja Petržalka Artmediaga kokku kolmekordseks Slovakkia meistriks. 2008. aastal siirdus ta Rumeeniasse Timisoara Politehnicasse, kus oli oma sealsel viimasel, 2011. aastal meeskonnakaaslaseks Sergei Lepmetsale. Timisoaraga Euroopa liiga eelringis isegi Manchester Cityga mänginud Cišovsky lahkus Rumeeniast Politehnica finantsraskustesse sattumise järel, kui klubi kõrgliiga teisest kohast hoolimata aste madalamale langetati.\n\nOma viimased hooajad mängis slovakk seega hoopis Tšehhis, kus ta tuli Plženi Viktoriaga korra meistriks ja jõudis kahel korral Meistrite liiga ning korra Euroopa liiga alagrupiturniirile. 2013. aastal käis Cišovsky ka Eestis, kui lõi Meistrite liiga kolmandas eelringis Nõmme Kaljule 4:0 võidumängus kübaratriki.\n\nSlovakkia A-koondises sai Cišovsky aastatel 2002 kuni 2013 kirja 15 kohtumist.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeva hommikul suri 40-aastaselt endine Slovakkia koondise keskkaitsja Marian Cišovsky, kes jõudis oma karjääri jooksul mängida isegi Nõmme Kalju vastu ning pallida üheskoos endise Eesti koondise väravavahi Sergei Lepmetsaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonaviirusega nakatunute ametlik arv ületas 10 miljoni piiri\n\n## Põhitekst:\n\nSeda näitasid nii uudisteagentuuri AFP koostatav arvestus, mida vahendas BNS kui ka USA Johns Hopkinsi ülikooli peetav statistika.\n\nKokku oli pühapäevahommikuse seisuga maailmas koroonaviirusetõttu surnud 498 779 on surnud.\n\nPooled nakatumistest langevad Ameerika Ühendriikide ja Euroopa arvele. Euroopas on registreeritud 2 637 546 nakatumist ja 195 975 surma. Ühendriikides on koroonaviirus tuvastatud 2 510 323 inimesel, COVID-19 tõttu on surnud 125 539 inimest.\n\nAlates 21. maist on nakatumiste arv kiiresti kasvanud. Viimase kuue päeva lisandus miljon uut juhtu.\n\nKõige kiiremini levib uus koroonaviirus Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikides. 21.-27. juunini lisandus selles regioonis 408 401 uut nakkusjuhtu võrreldes 253 624 juhtumiga USA-s ja Kanadas ning 121 824 juhtumiga Euroopas.\n\nCOVID-19 on nõudnud Ladina-Ameerikas 110 695 inimese elu, haigestunuid on 2 432 558.\n\nKõige rängemalt on mõjutatud Brasiilia, kus on tuvastatud 1 313 667 nakatumist, neist 246 088 viimase seitsme päeva jooksul. Järgnevad Peruu (275 989 nakatunut), Tšiili (267 766), Mehhiko (212 802) ja Colombia (88 592 nakatunut).\n\nAasias on samuti näha nakkuste arvu tõusu, seda eriti Indias, kus on registreeritud 528 859 nakkusjuhtu. Neist 118 398 lisandus viimase seitsme päevaga.\n\nIndiale järgnevad Pakistan ja Bangladesh vastavalt 202 955 ja 137 787 nakatunuga.\n\nEuroopas on viimase kuu jooksul lisandunud alla 20 000 nakatumise päevas, kuid Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on hoiatanud nakkuste arvu märkimisväärse tõusu eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ametlikel andmetel põhineva statistika kohaselt ületas koroonaviirusega nakatunute arv maailmas pühapäeva lõunal kümne miljoni piiri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nÜhendkuningriik võib sulgeda viirusekartuses Leicesteri linna\n\n## Põhitekst:\n\n\"Leicesterile saadetakse tuge ning tegelikult on tervishoiuminister (Matt Hancock) olnud nädalavahetusel paljudega meist ühenduses, selgitades mõningaid meetmeid nagu testimise toetamine ning vajaminevad vahendid kohalikule võimule,\" ütles Patel BBC-le.\n\nAjaleht Sunday Times kirjutas, et valitsus on Leicesteri jaoks taaskehtestamas rangeid sulgemismeetmeid mõne lähema päeva jooksul. Pärast 16. juunit on seal paari nädalaga teatatud 658 uuest nakkusjuhtumist.\n\nKasv on seotud värskete puhangutega toidutootmisettevõtetes ning suurte rahvakogunemistega.\n\nPatel lisas, et viimastel nädalatel on viirusepuhangu ägenemine toimunud üle kogu maa, eriti aga viimase kolme või nelja nädala jooksul.\n\n\"Kohalike puhangute puhul on õige kasutada kohalikke meetmeid nagu viirusekontroll, suhtlusvahemaa, sõeluuringud ja teised abinõud,\" ütles minister.\n\nLeicesteri puudutav uudis satub Ühendkuningriigi jaoks halvale ajale. Alates 4. juulist on peaminister Boris Johnsoni valitsus tahtnud viirusevastaseid sulgemismeetmeid leevendada, seda vaatamata prognoosidele, et tulla võib haigestumiste teine laine. Nii on üle Inglismaa kavas avada 4. juulil pubid, restoranid ja juuksurisalongid.\n\nMõne viimase päeva jooksul on Suurbritannias näha olnud kümneid tuhandeid inimesi, kes ei hooli suhtlusvahemaast – nad tõttavad pilgeni täis randadesse ja peavad tänavapidusid, nende hulka kuuluvad ka Liverpooli fännid, kes tähistasid hulgakesi koos Premier League'i võitu.\n\nPatel on mures: \"Ma arvan, et miski pole meie maale ja majandusele laastavam kui teine laine.\" Juhtivad terviseeeksperdid on näinud teise laine tõelist riski eeloleval talvel.\n\nAmetlike andmete kohaselt on Ühendkuningriigis koroonaviiruse tõttu surnud üle 43 500 inimese, ehkki tegelik surnute hulk võib olla palju suurem. Haigestunuid on üle 311 000.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kesk-Inglismaal asuv Leicesteri linn võib seista silmitsi koroonaviiruse juhtumite järsust tõusust tingitud kohalike sulgemismeetmetega, ütles Ühendkuningriigi siseminister Priti Patel pühapäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nArsenal jõudis Inglismaa karikasarjas poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nArsenal asus võõrsil 25. minutil juhtima, kui Nicolas Pepe realiseeris penalti. 87. minutil viigistas David McGoldrick seisu, kuid 90. minutil tõi Arsenalile võidu vahetusest mängu sekkunud Daniel Ceballos.\n\nLisaks Arsenalile on koha nelja seas taganud ka Manchester United. Ülejäänud poolfinalistid selgitavad Newcastle ja Manchester City ning Leicester City ja Chelsea.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rekordilised 13 korda Inglismaa karikasarja võitnud Londoni Arsenal jõudis taas poolfinaali, alistades 2:1 Sheffield Unitedi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLoov- ja disainiharidus täna ja homme: arenguvahe Skandinaaviaga väheneb aina kiiremini\n\n## Põhitekst:\n\nKui rääkida loov- ja disainiharidusest, siis kõigepealt tuleks ehk alustada ABC-st ja küsida, mis on pisut laialivalguvad mõisted loovharidus ja disainiharidus? Milles seisneb nende ühisosa ja erinevused?\n\nLoovharidus on laiem mõiste, mis kätkeb endas ka n-ö puhast kunsti (näiteks maalimist, muusikat või kirjandust), olles oma loomult orgaanilisem ja mille tulemus on enamasti puhtalt esteetiline. Disainiharidus on loovhariduse üks liike, millel on palju kokkupuutepunkte humanitaar- ja reaalharidusega, kus loominguline protsess kohtub tehnoloogiaga ning mille tulemusel sünnib midagi praktilist ja tarbitavat. Lühidalt ja pisut filosoofiliselt: kunst esitab küsimusi, kuid ei pea neile vastama, disain – olgu selleks graafiline disain, tootedisain, teenuste disain, strateegiline disain või keskkonnadisain – algab aga probleemi püstitamisest ja lõpeb lahendusega.\n\nLoov- ja disainiharidus – kellele ja miks?\n\nEesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaan Kristjan Mändmaa ütleb, et loovus on, teadagi, olemas igas inimeses, aga mitte ühtviisi võimsalt välja arenenud. Kindlasti tuleks kasuks, kui igaüks suudaks loovalt mõelda ja tegutseda ning seda külge endas vastavalt vajadusele \"sisse lülitada\" ja \"valjemaks keerata\". Loovharidus, sealhulgas disainiharidus, on seega vajalik kõigile.\n\nEesti Kunstiakadeemia kunstihariduse osakonnajuhataja Helen Arov peab kunsti- ja disainiharidust kriitliseks osaks üldharidusest ja ka elukestvast õppest. Kunst õppeainena pakub väärtuslikku ning küllaltki ainulaadset võimalust tegeleda enda isikupäraste ideede avastamise, väljendamise ja kujundamisega looval viisil, juhtides sageli tähelepanu ka emotsionaalsetele teemadele. Pikemad loovtööd õpetavad oma tööd planeerima ja eesmärgistama, ideid arendama ja ka keerukustega toime tulema. Loovtööde esitlemine ja analüüsimine toetab sõnalist väljendust, oskust tagasisidet vastu võtta ja ka kaaslastele anda ning erinevaid tõlgendusvõimalusi aktsepteerida. Loovtegevuse üheks suurimaks väärtuseks ja võimaluseks on keerukuste ja ootamatustega toimetulemise toetamine ning arusaama loomine, et keerukused ja n-ö vead on loomulik osa õppimisest ja nendest võib välja kasvada täiesti uus väärtus. Need oskused harmoneeruvad ka disainmõtlemisega, kuid kui kunstis on sageli esil eneseväljendus, siis disaini puhul uurimuslikkus, probleemide avastamine ja võimaluste nägemine.\n\nNagu kirjutab elukestva õppe kohta Kristiina Krabi Õpetajate Lehes: \"Briti teadlased on leidnud, et kunsti- ja disainiõppes areneb püsivus, iseseisvus, leitakse ühele teemale erinevaid perspektiive, areneb suulise, visuaalse ja kirjaliku kommunikatsiooni oskus. Luues on võimalik harjutada käelisi oskusi, kuid treenida ka silma nägema asju uuel moel, eristuda, nähes kas terviklikumalt või märgates just detaile, avastades uusi kombinatsioone.\"\n\nLoov- ja disainihariduse eripära Eestis – erinevused ja eelised võrreldes muu maailmaga\n\nKristjan Mändmaa ütleb, et Eesti üritab ikka sammu pidada Skandinaavia ning teiste naabritega Euroopas, olles seejuures ikkagi arengutes umbes kümmekond aastat maas. Samas väheneb see vahe aina kiiremini ning pisut tagapool kõndimisel on omad eelised – teinekord õnnestub eesminejate vigu vältida. Eesti loovhariduses võib leida jälgi Peterburi akademismist, germaani ratsionaalsusest ja professorikultusest ning Põhjamaade demokraatlikust inimkesksest lähenemisest, sekka Angloameerika professionaalsuse kultust ja Aasia igavikulisust koos viimaste aastate ulmeliste tehnoloogiamõjutustega jne – päris põnev ja potentsiaalikas segu. Eesti kui väikeriigi fenomeniks on tarvidus olla avatud ja kursis kõige maailmas toimuvaga, samuti iseloomustavad meid vähenõudlikkus tingimuste suhtes, tegijate leidlikkus ja mitmekülgsus ning orgaaniline läbilõikamata side esivanemate pärimusega. Turu väiksus survestab loomeisikuid juba eos arvestama rahvusvahelise mänguväljakuga, teisalt on meie miniriigis igal hakkajal haruldaselt head võimalused kiiresti kohalikule püünele ja tipptegijate hulka pääseda.\n\nPeamised uued lähenemised ja trendid loov- ja disainihariduses\n\n\"Kaasaegne lähenemine disainile on viinud fookuse eemale puhtesteetiliselt aspektilt süsteemsete ja inimsõbralike lahenduste loomisele. Disain sekkub laial rindel ning disainiprotsessis on kohta kõigile, kel uuritava küsimuse kohta infot ja ideid. Üksiku kõiketeadva geenius-disaineri kuvand on jäänud 20. sajandisse ning asendunud spetsialist-moderaatori omaga, kes suudab võimalikult laia huvirühma sujuvale koostööle tüürida. Koosdisain ongi saanud peamiseks tunnustatud disainimisviisiks, seega on see mõeldud kõigeks ning võimalus disainiprotsessis osaleda on avatud kõigile. Siiski pole kõik inimesed ühtviisi võimekad disainerid. Tõhus tulemus eeldab vilunud professionaalide osalust, aga panustama on tõepoolest oodatud kõik ning erinevaid disainivaldkonnast pärinevaid meetodeid soovitatakse tänapäeval kasutada kõikmõeldavate arendusprojektide juures,\" ütleb Mändmaa, ja lisab, et disain eksisteerib suuresti teiste valdkondade toeks ja abiks – seega sõltume ühiskonna ja majanduse üldisest arengutasemest.\n\nJust praegu on toimumas Eesti tööstuse üleminek tooraineekspordilt ja allhankelt originaalse omatoodangu arendamisele. Juba märkavad ettevõtted disainerite kasulikkust ning on hakanud neid oma arendustiimidesse palkama. Tarkvaratööstus näitab siin muidugi eeskuju – seal on ruumi rohkematele disaineritele kui praegu kõigi Eesti haridusasutuste disainiõppekavad ette valmistada jõuavad. Ka riik ei jää palju maha – teenusedisainist on saanud otsekui võluvits, mille abil teha \"vähemaga rohkem\" nii, et tulemus saab varasemast tunduvalt toimivam.\n\nVäga suurt rolli mängib inimtekkeliste kliimamuutuste ja looduskahjustuste esiletõus üldises mõttevahetuses. Oluliseks suunajaks senisest jätkusuutlikuma tootmise ja disainimise arengul on tasapisi kehtestatavad uued regulatsioonid. Mitmedki ettevõtted on pöördunud Eesti Kunstiakadeemia disainiõppekavade poole sooviga teha koostööd uute materjalide ja protsesside ning väiksema süsinikujalajäljega tootmise väljaarendamiseks. Jätkusuutlik mõtteviis on saanud lahutamatuks osaks disainiharidusest. Sel aastal on uuenduskuuri läbinud EKA Tootedisaini magistriõpe kuulutanud jätkusuutlikkuse oma lipukirjaks ning asub teemaga süvitsi tegelema.\n\nNii Helen Arov kui ka Kristjan Mändmaa toovad uue olulise arengusuunana välja nullindate keskpaigast tuntud lühendit STEM (Science, Technology, Engineering, Mathematics), millele lisati täht A (Arts), mis märgib kunstide olulisust hariduses, kätkedes endas teadus-, tehnoloogia- ja loovmõtlemise ühendamist. STEAM peaks sümboliseerima senisest terviklikumat hariduspilti ja vastavaid praktilisi ilminguid on märgata ka Eestis. Tartu Ülikool küll sulges maali õppetooli, aga see-eest on viimasel kümnendil avatud uusi disainiõppekavu ja -aineid nii TÜ-s, TLÜ-s kui ka TalTechis. Disainimõtlemise imbumine teiste valdkondade õppesse, sealhulgas inseneride, riigiametnike, meedikute ja teiste täiendkoolitustesse, on globaalne ja totaalne.\n\nArov märgib ühe arengusuunana ära ka visuaalse teadlikkusega tegelemise kasvu kunstihariduses. Kunstiteoste ja laiemalt visuaalse keskkonna analüüsimisel ja mõtestamisel püütakse see loomistegevusega enam tasakaalu viia. Üha enam kerkivad esile eetika ja ohutuse küsimused seoses visuaalkultuuriga.\n\nLoov- ja disainihariduse tulevikuperspektiiv: rakendamisvõimalused Eestis ja globaalselt\n\nKristjan Mändmaa sõnab: \"Globaalne pandeemia sundis kogu maailma haridussüsteemi vastu tahtmist sukelduma internetipõhise õppe uude reaalsusesse. See oli ja on harjumatu ja ebamugav, aga pakub ka tohutult uusi võimalusi. Oluliselt lihtsamaks on muutunud füüsiliselt kaugel asuvate osapoolte kaasamine õppetöösse. Juba liiguvad ideed uute rahvusvaheliste õppekavade ja -moodulite loomisest, kus rakendataks olemasolevaid e-kursusi, loodaks uusi, toodaks kokku juhendajaid ja tudengeid eri riikidest. Füüsiline reisimine ideede levitamise eesmärgil on muutumas otseselt mittevajalikuks luksuseks. Arenguvõimalused nii klassikalises hariduseks kui elukestvaks õppes tunduvad olema piiramatud. Muidugi teeb murelikuks teadmine, et suurenev netisuhtlus toob kaasa senisest veelgi suuremad energiakulud. Siis polegi muud, kui kõik disaini õppima, et seegi probleem mõistlikul moel lahendatud saaks!\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laura Reiter uurib Müürilehes, milline on olukord Eesti loov- ja disainihariduses, kuidas erineb see muust maailmast ning millised on selle tulevikuperspektiivid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVõsu Südasuve Challenge pakub ka virtuaalselt osalemise võimalust\n\n## Põhitekst:\n\n19. juuliks Võsule koguneva 500 võistleja seas saavad sel aastal end üles anda ka virtuaalselt osalejad. Kohapeale on lubanud tulla mitmed tipptegijad – viimaseks liitujaks Eestit paljudel tiitlivõistlustel esindanud Lily Luik.\n\nVirtuaaljooksul osaleja saab 10 km distantsi läbida talle sobilikus kohas ja ajal etteantud perioodil: 1-14. juulini. Oma tulemus tuleb laadida Võsu Südasuve Challenge veebilehele enne 14. juuli südaööd. Osaleja lunastab sündmuse lõpetaja medali, mis postitatakse registreerimisel antud postiaadressile hiljemalt kahe nädala jooksul sündmuse toimumisest.\n\nVirtuaaljooksu valiku saavad teha ka kõik juba registreerunud osalejad – lihtsalt jookse etteantud distants ja lae aja sees üles ka oma tulemus. Virtuaaljooksu võimalust kasutavatele osalejatele Võsul toimuvaks sündmuseks stardimaterjale ette ei valmistata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Erilise aasta üks esimesi tavapärasel moel toimuvaid jooksuvõistlusi Võsu Südasuve Challenge pakub nüüd lisaks ka virtuaalselt osalemise võimalust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIslandi riigipea võitis kindlalt presidendivalimised\n\n## Põhitekst:\n\nEndine ajalooprofessor jääb seega veel neljaks aastaks suuresti sümboolsesse ametisse.\n\nPärast panganduskriisi 2008. aastal on 365 000 elanikuga Island taastanud osaliselt majandusliku ja poliitilise stabiilsuse, mis on tulnud 52-aastasele presidendi populaarsusele kasuks, kirjutas uudisteagentuur AFP.\n\n\"Nende valimiste tulemus on minu jaoks tõestus faktist, et minu kaasmaalased on kiitnud heaks selle, kuidas ma olen sellesse ametisse suhtunud,\" sõnas Johannesson.\n\nJohannessoni vastaskandidaat oli Gudmundur Franklin Jonsson.\n\nIslandil ei ole presidendi ametiajad piiratud. Johannessoni eelkäija Olafur Ragnar Grimsson oli riigipea viis ametiaega.\n\nLaupäeval peetud presidendivalimistest võttis osa 66,9 protsenti valijaskonnast. Eelmistel valimistel neli aastat tagasi oli see näitaja 75,7 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Islandi president Gudni Johannesson valiti uuesti riigipeaks, teda toetas 92,2 protsenti hääletanutest, selgus pühapäeval avaldatud lõplikest tulemustest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlvamaal jäi laps rongi ette\n\n## Põhitekst:\n\nKella 14 ajal sai häirekeskus teate, et Räpina vallas Holvandi ja Ruusa rongipeatuste vahel astus rööbastele poiss, kes sai lähenenud reisirongilt löögi. Vedurijuht lasi vilet ja tegi avariipidurduse, kuid paraku ei õnnestunud kokkupõrget enam vältida.\n\nLõuna prefektuuri operatiivjuht Baldur Pilden kirjeldas, et soisesse piirkonda oli operatiivsõidukitel keeruline pääseda, mistõttu osutasid kilomeetreid jalgsi sündmuskohale suundunud operatiivtöötajad lapsele kohapeal esmaabi.\n\nEdasi otsustati laps panna rongile ning sõita tagasi Ruusa peatusesse, kus ta saaks kiirelt meedikutele üle anda ja haiglasse viia. Laps oli õnnetuse järel teadvusel ning praegu teadaolevalt ei ole tema seisund eluohtlik.\n\n\"Esialgsetel andmetel läks laps koduhoovist üksinda ja vanemate teadmata kõndima ning astus ühest metsatihnikust väljudes ootamatult rööbastele, kus sai lähenenud reisirongilt löögi,\" märkis politsei operatiivjuht.\n\nRongis oli vähe inimesi, nemad õnnetuses viga ei saanud. Juhtunu kõik täpsemad üksikasjad on selgitamisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlvamaal Räpina vallas juhtus pühapäeval õnnetus, kus rööbastele astunud kuueaastane poiss sai lähenenud reisirongilt löögi. Kiirabi saabudes oli laps teadvusel ning senistel andmetel ei ole tema seisund eluohtlik.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVikerraadios alustab taas spordisaade \"Vana raud\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vana raua\" tänavusel hooajal lõi noorte kolleegidega kampa ka Tarmo Tiisler. Suve esimeses saates vestleb ta rohkem kui 60 aastat Eesti male arendamisse panustanud Merike Rõtovaga (1936).\n\nÜlikoolis ajakirjandust õppinud Rõtova sai malearmastuse oma isalt. Hiljem oli ta nii tegevmängija kui ka malest kirjutaja. Rõtova on muuhulgas koostanud raamatu Paul Keresest.\n\nSelle hooaja esimene \"Vana raud\" läheb eetrisse pühapäeval, 28. juunil kell 18.10.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pikkadel pühapäevastel suveõhtutel kutsub ERR-i raadio sporditoimetus osa saama portreesaadete sarjast \"Vana raud\". Nagu ikka, lähevad saated Vikerraadios eetrisse kohe pärast \"Päevakaja\" lõppu, kell 18.10.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid avaldasid ühise heliteose\n\n## Põhitekst:\n\n\"Muusika loomine on üks suhtlemise viise, eelkõige on see helilooja suhtlemine oma tulevaste kuulajatega ja üldiselt on muusika kirjutamine üsna üksildane tegevus. Eriolukorra ja isolatiooni ajal esile kerkinud suhtlemispuudus ja ka piisava hulga vaba aja olemasolu tekitasid mõtte kasutada seda aega produktiivselt ja suhelda oma osakonna inimestega vahelduseks hoopis loomingulisel tasandil,\" rääkis Eesti Muusika- ja Teariakadeemia õppejõud Malle Maltis.\n\nLoo tegemine toimus ketipõhimõttel – igaüks komponeeris väljaloositud järjekorras ühe lüli, mis suhestus eelneva materjaliga.\n\n\"Igaüks meist pidi salvestama vabal valikul kaks helisämplit, mida hiljem üksteisega jagasime. Seejärel loosisime välja järjekorra ning igaühele jäi ülesandeks luua kuni kahe minuti pikkune ahelajupp kasutades ainult ühiselt salvestatud ning välja valitud helisid. Aega oli selleks 48 tundi, kui konkreetse isiku kord kätte jõudis - varem alustada ei tohtinud,\" seletas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudeng Karl Korts.\n\n\"Mäletan, et kui minu kord saabus, olin parasjagu Tartus ühte pikemat salvestust läbi viimas ning kuna ma ei tahtnud teisi alt vedada, otsustasin ühe öö magamata jätta. Tegelikult läks aega kokku vist ainult viis tundi, kuni lõpuks oma osa ära saatsin,\" lisas ta.\n\nTeose loomisest võtsid osa nii praegused kui ka endised EMTA elektroakustilise loomingu üliõpilased: Tõnis Leemets, Karl Korts, Rebeca Vilpuu, Otto Iivari, Malle Maltis, Marie Vaigla, Matis Leima, Jaanus Karlson ning Taaniel Pogga. Teosele tegi lõppviimistluse Margo Kõlar.\n\nTeose esmaettekanne toimub sel pühapäeval kell 18 Tallinna Ülikooli black box saalis ürituse Treffpunkt #4 raames.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektroakustilise loomingu tudengid avaldasid koostöös õppejõu Malle Maltisega eriolukorra ajal komponeeritud ühisteose \"9 Fragments Of Isolation / 9 Kildu Isolatsioonist\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nClippers täiendas hooaja jätkumise eel ridu kunagise Bullsi tähega\n\n## Põhitekst:\n\n35-aastane Noah esindas viimati eelmisel hooajal Memphis Grizzliest, kuid on varasemalt kuulunud ka New York Knicksi ja Chicago Bullsi hingekirja.\n\nBullsis veetis kogenud tsenter üheksa aastat ning selle aja sees valiti ta kahel korral NBA All-Star meeskonda ning 2014. aasta hooaja parimaks kaitsemängijaks.\n\nClippers tundis Noahi vastu huvi juba enne koroonakriisi algust. Märtsis sõlmiti Noah'iga kümne päeva pikkune leping, kuid üheski kohtumises ta kaasa teha ei jõudnud. Uus leping kehtib hooaja lõpuni, võimalusega seda ka järgnevaks hooajaks pikendada.\n\nClippers hoiab NBA läänekonverentsis 44 võidu ja 20 kaotusega teist kohta. Hooaeg jätkub 30. juulil Orlandos.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliiga NBA üks tiitlipretendente Los Angeles Clippers tõi meeskonda kogenud kaitsemängija Joakim Noah, kellega esialgu sõlmiti leping hooaja lõpuni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA-sse siirdub veel kaks Eesti korvpallinoort\n\n## Põhitekst:\n\nJuulis 19-aastaseks saav 184 cm pikkune tagamängija Loigu ja ja temast veidi enam kui pool aastat vanem ehk juba jaanuaris 19-aastaseks saanud 206 cm pikkune keskmängija Paloots lähevad õppima ja korvpalli mängima Wyomingu osariigis Powelli linnas asuvasse Northwest College'isse, vahendab Korvpall24.ee.\n\nKuigi kõnealune kool pallib kolledžispordi mõistes madalamas liigas ehk NJCAA (National Junior College Athletic Association) sarjas, on Northwest College'ist läbi käinud viimati NBA klubi Toronto Raptorsi hingekirja kuulunud suur äär Chris Boucher ning 1970. aastatel NBA-s 12 aastat tiirelnud väike äär John Johnson, kes 1979. krooniti Seattle Supersonicsi ridades ka unistusteliiga tšempioniks.\n\nLoe edasi portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuel hooajal USA-s korvpalli mängivate Eesti noorte arv on plahvatuslikult kasvanud ning juuni alguses andsid oma nõusoleku Northwest College'isse siirdumiseks ka seni Tšehhi korvpalliakadeemias Get Better Academy pallinud Andre Loigu ja Karl Gustav Paloots.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJaan Tooming. Hiina suveluuletus inglise keele kaudu\n\n## Põhitekst:\n\nNõrk tuulevinu\ntoob kassia\nja männi lõhna .\nKuu külm kuma\nujutab üle templi\nsaali .\nErak istub\nmähituna vaikusesse\nja lendab teispoole\nmaailma .\nHelid on talle vaikus\nja seal ei ole\nmidagi muud\nainult kõikeläbistav\njahedus\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriportaali luuletus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSidorenkov: me ei vaata praegu tabelisse\n\n## Põhitekst:\n\nMeeskonna kogenuim väljakumängija, 36-aastane kaitsja Andrei Sidorenkov nägi aga esituses ka mõnda positiivse alatooniga nüanssi. \"Ründefaasis oli meie esitus täna juba palju parem. Noored mängijad on nüüdseks saanud Premium liigas natuke kogemust ja tunnetust. Eelmistest mängudest on olnud kasu, sest täna tegutsesid nad juba palju paremini. Väike samm on veel vaja teha, et väravani jõuda. See on veel puudu,\" sõnas Sidorenkov portaalile Soccernet.ee.\n\nHooaja eel esineliku-ambitsioonist rääkinud Legion on tabelis jätkuvalt eelviimasel ehk üheksandal kohal. \"Võtame mäng-mängult. Me ei vaata praegu tabelisse, vaid tahame igat kohtumist võita. Kahjuks on praegu lihtsalt selline olukord, kus punkte ei kipu tulema. Keegi ei anna neid niisama või lihtsalt, vaid igas kohtumises on vaja punktide eest võidelda. Loodame, et juba järgmises kohtumises saavutame parema tulemuse,\" lausus Sidorenkov.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Legion kaotas Premium liiga 9. voorus võõrsil 0:2 Paide Linnameeskonnale. See oli Legioni kuues kaotus ja kuues järjestikune mäng, kus nad ei suutnud vastasele väravat lüüa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nReinsalu sõnul tuleb radioaktiivsuse tõusu allikas välja selgitada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Erinevatest riikidest on tulnud informatsioon kergest radioaktiivsete isotoopide fooni tõusust Euroopa kirdeosas. Olgugi, et tase ei ei sisalda mingit ohtu inimeste tervisele, on meie ja laiemalt rahvusvahelise julgeoleku huvides oluline selle fooni tõus tuvastada, sest see on kindlasti inimtekkeline,\" kirjutas Reinsalu pühapäeval sotsiaalmeedias.\n\nPõhjamaad teatasid sel nädalal radiatsioonitaseme kergest tõusust Põhja-Euroopas juunis, Hollandi ametnike sõnul võis allikas olla Venemaa lääneosas ja viidata tuumaelemendi kahjustusele tuumaelektrijaamas.\n\nVene uudisteagentuur TASS vahendas aga riikliku tuumaenergiaoperaatori Rosenergoatom esindajat, kelle kinnitusel ei ole kaks Venemaa loodeosas asuvat tuumaelektrijaama teatanud ühestki probleemist.\n\nSoome, Norra ja Rootsi radiatsiooni ja tuumaohutuse järelevalveagentuurid ütlesid sel nädalal, et avastasid inimestele ja keskkonnale kahjutus koguses radioaktiivseid isotoope Soomes, Skandinaavia lõunaosas ja Arktikas.\n\n\"Eestis tegeleb radioaktiivse fooni seirega keskkonnaamet. Eesti suhtleb selles küsimuses rahvusvahelise aatomienergia agentuuriga ning teiste riikidega,\" märkis Reinsalu ning lisas, et vahetas pühapäeva hommikul sellekohast infot nii Soome kui teiste Balti riikide välisministritega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel kuul registreeritud radioaktiivse taseme tõus Põhja-Euroopas on kindlasti inimtekkeline ja selle allikas tuleb välja selgitada, ütles välisminister Urmas Reinsalu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nETV2 teemaõhtu on pühendatud Jaak Joalale\n\n## Põhitekst:\n\n\"Jaak Joala tähtkuju\" kell 20.15\n\nEesti suurima popmuusiku ellu mahtus nii silmipimestavat tähesära kui ka sügavat inimlikku traagikat. Laulja 65. sünniaastapäevaks valminud monumentaalne saade sisaldab intervjuusid inimestega, kes teda kõige lähemalt tundsid ning hulgaliselt ka unikaalseid video- ja seniavaldamata fotomaterjale. Autor Vahur Kersna, režissöör Andres Lepasar, produtsent Ruth Heinmaa.\n\n\"Jaak Joala laulude õhtu – Märt Avandi, Valter Soosalu, Jassi Zahharov ja Marko Matvere\" kell 22.20\n\nUnustamatu kontsertõhtu, kus kõlevad Jassi Zahharovi, Marko Matvere, Märt Avandi ja Valter Soosalu esituses Joala tuntumad laulud. Soliste saadab Urmas Lattikase ansambel ja keelpillikvartett Prezioso. Režissöör Keiti Väliste, juhtoperaator Andrus Rebane, produtsent Kadi Katarina Priske.\n\nMängufilm \"Teisikud\" (1982) kell 23.05\n\nMuusikaline komöödia laulja Toomas Aringust ja rallisõitja Mati Uibost (Jaak Joala kaksikrollis), keda ajakirjanik Tiina Salum (Merle Talvik) peab välise sarnasuse tõttu üheks ning samaks inimeseks. Režissöör-lavastaja Leo Karpin, režissöör Lembit Ulfsak, operaator-lavastaja Aleksander Razumov.\n\n\"Jaak Joala jäljed tähetolmus\" kell 00.25\n\nETV arhiivi aardekirstudest ammutatud valik Jaak Joala lauludest läbi aegade.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "26. juunil tähistati Jaak Joala 70. sünniaastapäeva. Sel puhul on pühapäeval ETV2 ekraanil mitmed muusikule pühendatud saated.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKaljulaid teeb koroonajärgse esimese välisvisiidi Saksamaale\n\n## Põhitekst:\n\nPresident Kaljulaid suundub Berliini, et tähistada Eesti saatkonna sajandat tähtpäeva. Lisaks kohtub Eesti riigipea Saksamaa liidupresidendi Frank-Walter Steinmeieriga ning mõjuka mõttekoja ja Saksa tööstuste liidu esindajatega, teatas presidendi pressiteenistus.\n\n\"Visiidiga tähistame Eesti saatkonna aastasada ja seeläbi kahe riigi diplomaatilisi suhteid. Eesti riigipea visiit on ka esimene ametlik visiit, mille Saksamaa peale piiride taasavamist vastu võtab ja see näitab meie suhete erilisust,\" selgitas presidendi välisnõunik Lauri Kuusing pressiteate vahendusel.\n\n\"Saksamaa on Euroopa mootor ja järgmise Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigina on tal ka on oluline roll selles, et Euroopa kroonviiruse põhjustatud kriisist edukalt väljuks. On selge, et Euroopa peab siin olema ühtne ja see on olulisem kui kunagi varem,\" lisas Kuusing.\n\nSaksamaa saab kuueks kuuks Euroopa Liidu eesistujarigiks kolmapäeval, 1. juulil ning sinna aega jääb ilmselt ka EL-i sitsmeaastase eelarve (MFF) ja koroonakriisist kahjustataud majanduse taaskäivitamise fondi käivitamise kokku leppimine.\n\nKa Saksamaa eesistumise fookuses on ühe teemana digi ja Eesti digikogemusest räägitakse ka Saksamaa töösturite liiduga kohtumisel. Eesti on oma e-riigi lahendustega eeskujuks ja kuidas tõugata tagant digiarenguid Saksamaal ja sealt edasi ka Euroopa Liidus laiemalt, seda omavahel arutataksegi. Lisaks soovib president Kaljulaid kuulda, milline on olnud sealsete ettevõtete kogemus rohepöörde tegemisel ja kuidas saaksime samu võtteid ka Eestis kasutada.\n\nKaljulaid külastab ka Eesti ettevõtete Skeleton ja Ampler esindusi Saksamaal.\n\nSaksamaa kaalukaima mõttekoja Körber Stiftungiga räägib riigipea julgeolekust NATO idatiival ja Eesti e-riigist, samuti kolme mere tippkohtumisest, mida Eesti oktoobris võõrustab ja kuhu on kutsutud ka Saksamaa liidupresident.\n\nVisiidi käigus plaanib president anda intervjuud Saksa väljaannetele Die Welt ja ZDF.\n\nKaljulaid saabub tagasi Eestisse teisipäeva õhtul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid alustab pühapäeval oma esimest välisvisiiti pärast koroonakriisi, suundudes ametlikule külaskäigule Saksamaale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nThe Rolling Stones keelab Trumpi valimiskampaanias oma laulude kasutamise\n\n## Põhitekst:\n\nAnsambli juristide tehtud avalduses öeldakse, et nad on võtnud ühendust esitajate õiguste kaitse organisatsiooniga BMI, et lõpetada nende muusika ilma loata kasutamine. Trumpi meeskond kasutad rollingute laulu You Can't Always Get What You Want eelmisel nädalal oma kampaaniaüritusel Oklahomas, edastas BBC.\n\nSama laulu kasutasid Trumpi toetajad ka 2016. aasta USA presidendivalimiste kampaanias ja juba siis teatas The Rolling Stones, et ei toeta Trumpi.\n\nAnsambli esindajad teatasid laupäeval tehtud avalduses, et ilmselt on vaja täiendavaid samme, et peatada nende laulude edaspidine kasutamine kampaanias, kuna varasemad üleskutsed pole tulemust andnud.\n\nBMI on väidetavalt juba informeerinud ansambli poolt Trumpi kampaaniatoimkonda, et nende laulude ilma loata kasutamisega rikutakse lepingut ja see võib kaasa tuua kohtumenetluse.\n\nJuunis teatas ka kolm aastat tagasi surnud rockmuusiku Tom Petty perekond, et kaebasid Trumpi kampaaniatoimkonnale Petty laului I Won't Back Down kasutamise eest valimisüritusel. Perekond teatas Twitteris, et muusik ei oleks iialgi tahtnud, et tema laulu kasutatakse vihkamiskampaanias.\n\npic.twitter.com/mxToRoHWNn\n\n— Tom Petty (@tompetty) June 21, 2020\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglise rockansambel The Rolling Stones nõudis USA presidendi Donald Trumpi kampaaniatoimkonnalt oma laulude kasutamise lõpetamist, ähvardades vastasel juhul nad kohtusse kaevata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLaupäevases leitsakus sadas naiste liigas väravaid\n\n## Põhitekst:\n\nLiigatabelis liidri Flora lähimaks jälitajaks olev Tallinna Kalev tegi Viljandis kohaliku Tuleviku ja Suure-Jaani Ühendnaiskonna vastu ideaalse mängu alguse, kui Emma Treiberg külalised juba avaminutil juhtima viis. Puhkepausiks lisas Jana Pipar veel kaks väravat, vahendab Soccernet.ee.\n\nTeise poolaja alguses lõi Treiberg oma teise, misjärel püsis 4:0 seis tablool viimaste minutiteni. Alles üleajal vormistasid Evelyn Šilina ja Kaili Pertel lõppseisu.\n\nÜlekaaluka võidu sai ka tabeli kolmas naiskond Saku Sporting, kes alistas punase laterna Nõmme Kalju 7:0 (4:0). Pärnu legendid Berle Brant ja Kairi Himanen lõid kumbki kaks väravat, lisaks said jala valgeks Annabel Jäär, Liisa-Lii Tamme ja Hanna-Lisa Kuslap.\n\nViienda vooru avamäng Tartus sealse Tammeka ja Pärnu Vapruse vahel kulges kõige tasavägisemalt. Vaprusel oli 10. minutil võimalus juhtima asuda, ent Kristel Lepiku penalti ei leidnud teed väravasse. Avapoolaja keskel avas Valgevene koondislane Anastasija-Grazyna Štšerbatšenia aga skoori. Teisel poolajal oli Tammekal võimalus penaltist seis viigistada, ent ka Renate-Ly Mehevets jättis 11 meetri trahvilöögi realiseerimata. Vapruse 2:0 võidu vormistas 88. minutil Štšerbatšenia.\n\nLoe edasi portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval tehti palava ilma käes algust naiste meistriliiga viienda vooruga, kus kolme esimese mänguga löödi kokku 15 väravat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVikerraadio \"Hommikumaa vägevate\" uue hooaja avasaates räägitakse Liibüa endisest diktaatorist\n\n## Põhitekst:\n\n\"See on lugu hullust diktaatorist, tema hundikarjana tegutsevast perekonnast ja võimu laostavast mõjust inimhingele. Ning mis kõige hullem, diktaatori kukutamise ja tapmisega ei kaasnenud demokraatia ja õitsengu taastulemist, vaid hoopis kodusõda, mis kestab tänaseni,\" ütles saatejuht Martti Kalda uue hooaja esimese saate tutvustuseks.\n\nSaatesari \"Hommikumaa vägevad\" kõneleb Aasia ja Aafrika võimuperekondadest, kroonitud ja kroonimata keisritest ja kuningatest. Neist, kes juba surnud või võimu kaotanud, ning teistest, kes endiselt troonil. Lisaks räägitakse saates ka diktaatorite, poliitikute või ärimeeste perekondadest, kes ise püünele roninud.\n\nNeljanda hooaja saadetes räägitakse Pärsia lahe naftarikastest muslimivalitsejatest ning Malaisia ja Brunei monarhidest. Lisaks ka Iisraeli peaministritest ja nende riigist. Uuritakse, miks Egiptuse riik hoolimata tugevatest presidentidest liiva on jooksnud ning milline on Türgi vabariigi rajaja Mustafa Kemal Atatürgi (1881–1938) elusaatus. Kuulda saab ka, kuidas võitsid vietnamlased Ho Chi Minhi (1890–1969) juhtimisel kaks sõda ning kelle eestvõttel on Singapurist, Lõuna-Koreast ja Jaapanist saanud vägevad majandusimed.\n\nSaate autor on Martti Kalda, helirežissöör Maris Tombach.\n\nSaatesarja neljas hooaeg on Vikerraadio eetris alates 29. juunist esmaspäeviti kell 14–15.\n\nVarasema kolme hooaja \"Hommikumaa vägevate\" saated on järelkuulatavad Vikerraadio kodulehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmel eelmisel suvel Vikerraadios populaarsust kogunud sari \"Hommikumaa vägevad\" võtab uue hooaja avasaate fookusesse kõrbepoisist koloneliks tõusnud Muammar Gaddafi ambitsioonid ja hulluse, mis tõid kaasa nii Liibüa tõusu kui ka languse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEL-i esialgses reisipiirangute kaotamise nimekirjas on 19 riiki\n\n## Põhitekst:\n\nLiikmesriikide esindajad leppisid lõppeval nädalal kokku, et sisenemisloa saavad nende maade kodanikud, kus koroonaviirusega nakatumise tase viimase kahe nädala jooksul 100 000 elaniku kohta on võrdne või väiksem Euroopa Liidu keskmisest, rääkisid kolm anonüümsust palunud diplomaati Politicole. Lisaks nakatumiste tasemele jälgitakse ka nakatumise muutumist - kas see langeb või tõuseb ning seda, kuidas riik koroonaepideemiaga toime tuleb ja kui usaldusväärne on sealne nakatumise statistika.\n\nEsimeses kokku lepitud nimekirjas, mida Politico nägi, on 19 riiki: Alžeeria, Andorra, Austraalia, Kanada, Gruusia, Jaapan, Monaco, Montenegro, Maroko, Uus-Meremaa, Rwanda, San Marino, Serbia, Lõuna-Korea, Tai, Tuneesia, Uruguay Vatikan ja Hiina.\n\nLisaks peavad need riigid oma kodanikele EL-i pääsu tagamiseks lubama ka Euroopa Liidu riikide kodanikel sisenemise enda riiki alates 1. juulist. Hiina puhul võiks reisimine taastuda isegi varem, kui Peking tagab liikumisvabaduse ka eurooplastele, märkis üks ametnik.\n\nNagu EL-i diplomaadid juba varasemalt märku andsid, Ameerika Ühendriike nimekirjas ei ole. Washington peab küll EL-i riikide ja Euroopa Komisjoniga reisipiirangute lõpetamise üle läbirääkimisi, kuid USA-d ei olnud ka juba varasemalt meediasse lekkinud loeteludes, kus oli välja toodud poolsada võimalikku riiki, mis reisipiirangutest vabastatakse. Ameerika Ühendriikides on USA Johns Hopkinsi ülikooli koostatava statistika kohaselt pühapäeva ennelõunase seisuga 2,5 miljonit koroonaviirusega nakatunud, mis on veerand kõigist maailmas registreeritud nakatunutest.\n\nReisipiirangutest vabastatud riikide nimekirja hakkab Euroopa Liit üle vaatama iga kahe nädala tagant.\n\nEhkki igal EL-i liikmesriigil endal on õigus otsustada, keda oma riiki lubada, loodab EL, et riigid lähtuvad oma otsustes ühiselt kokku lepitud nimekirjast, kuna see aitaks ühendusel tervikuna koroonapandeemiast koordineeritult välja tulla.\n\nLiikmesriikide pealinnadelt oodatakse esmaspäeval oma seisukoha teatamist, otsuse läbiminekuks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust.\n\nLisaks koostasid riikide esindajad eraldi loendi erialadest ja põhjustest, mille alusel saaksid Euroopa Liitu siseneda ka teiste maade kodanikud. Selle kohaselt ei kehtiks sisenemispiirang hädavajalikke töid tegevatele inimestele nagu hooldajad või hooajatöölised põllumajanduses, diplomaadid, abitöötajad, meremehed ja transiitreisijad, rahvusvahelise kaitse saamise eesmärgil või muul sarnasel põhjusel reisivad inimesed, õpirändes osalevad inimesed ning kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, kelle töötamine on vajalik sihtriigile majanduslikus mõttes või mida ei anna edasi lükata ega teha välismaalt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu liikmesriikide kokku lepitud esialgses nimekirjas maadest, mille kodanikel lubatakse koroonakriisi järgselt alates 1. juulist EL-i siseneda, on 19 riiki.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLillemets demonstreeris sprindis uut taset, Rosenberg püstitas hooaja tippmargi\n\n## Põhitekst:\n\nKristjan Rosenberg viis 100 m sprindis Eesti hooaja tippmargi 0,5 m/s puhunud vastutuules 10,89 sekundini, vahendab Delfi. Siiani oli 11 sekundi piirist jagu saanud vaid Hans-Christian Hausenberg (10,98). Kuigi tegu oli Rosenbergi viimase nelja hooaja parima jooksuga, pole see siiski isiklik rekord, kuna aastal 2016 läbis ta Rakveres selle distantsi 10,75 sekundiga.\n\nTalvel seitsmevõistluse Eesti meistrivõistlustel Maicel Uibo ja teiste vanemate tegijate alistamisega üllatanud Risto Lillemets viis oma 100 m sprindi margi 11,23-lt 11,06-ni. Soodsama tuulega peaks temagi peagi alla 11 sekundi jooksma. Teivashüppes viis Lillemets oma välisrekordi 4.90-ni (talvel hüppas 5.10), kaugushüppes sai ta kirja 7.09.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääne-Virumaa meistrivõistlustel väljaspool arvestust kaasa löönud mitmevõistlejad näitasid head minekut.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRatsanik tuhkrul hobusel. Märkmeid ja mõtteid katkust ammumuistsel ajal\n\n## Põhitekst:\n\nVanasti olnd Saaremaal ühekorra suur katk lahti pääsend.\n\nOlnd nii suur katk, et inimesed surnd Saaremaalt kõik maha\n\nning saar jäänd tühjaks inimestest. [1]\n\nKatku ajal ahistavad inimesi kartus sattuda kurja haiguse küüsi ja hirm Surma ees. Nii on see olnud läbi aegade ja nii on see ka täna. Kes otsib koroonaviiruse eest paos olles lohutust Giovanni Boccaccio \"Dekameroni\" lugemises, kes süüvib Albert Camus' ammusesse romaani \"Katk\" (1947, eesti k. 1963), kellele lisab ärevust Steven Soderberghi katastroofifilmi \"Contagion\" (2011) vaatamine, kes püüab aga leida seletust Uuest Testamendist, Johannese Ilmutusraamatu nägemusest, kuidas Jumala Tall avab seitsme pitseriga kinni pandud raamatut.\n\nJa kui ta võttis lahti neljanda pitseri, siis kuulis ta \"neljanda olendi häält ütlevat \"Tule!\" Ja ma nägin, ning ennäe: tuhkur hobune, ning ta seljas istuja nimi on Surm, ja temaga tuli kaasa Surmavald ning neile anti meelevald veerandi üle ilmamaast tappa mõõga ja nälja ja surmaga ning ilmamaa loomade abil\" (Ilm 6:8). Tõsi, Pühakirja sõnum on selles kohas hirmuäratav: nelja ratsanikku on mõistetud kui viimsepäeva ehk maailmalõpu tuleku märke.\n\nÕpetatud usuteadlased pole selle tekstikoha seletamisel üksmeelel, esimese ehk valge hobuse ratsamees tähistavat ka Kristust või hoopis Antikristust, ruskel hobusel ratsutavat kallaletung ehk sõda, mustal hobusel näljahäda ning tuhkrul hobusel katk ja surm. Piibliteaduse tarkuste mittetundja küsib õigusega, kas siis lunastusõpetus sisaldab oma põhimõtetes lootuse kõrval ka ängistavat hirmu, hirmu Jumala ees. Me loeme teisest Moosese raamatust: \"Ja kogu rahvas kuulis ja nägi müristamist, tuleleeke, sarvehäält ja mäe suitsemist. Kui rahvas seda nägi, siis ta vabises ja jäi eemale seisma\" (2Ms 20:18). Tänapäeval võidakse küll arvata, et Issanda kartus on tarkuse algus või et ka hirm surma ees tekitab usku. Teoloog Jaan Lahe väidab, et hirm surma ees on inimeses nõnda tugev ja kõikehaarav, et mõned mõtlejad on koguni väitnud, et ilmselt on kõigi inimese hirmude taga peidus viimselt see üks hirm. Ta osutab, et inimesel on võime mõelda oma armetuse, kaduvuse ja paratamatu lõpu peale. Ent see ei kergenda tema olukorda. Vastupidi – teadmine eelseisvast lõpust üksnes suurendab inimese hirmu surma ees. [2] Nende väljavõtete sihiks ei ole polemiseerida usuteadlastega, kelle tõed on igavikulised. Samas aga on läbi tuhandeaastase ajaloo kirikus ikka ja jälle jutlustatud viimse kohtupäeva tulekut, nii nagu on kirjas Ilmutusraamatus (vrd Ilm 20:11–15). Philippe Ariès näitas oma kuulsas surma raamatus, kuidas viimse kohtupäeva teema 12. sajandil uuesti kristlikku ikonograafiasse tuli ja eshatoloogiline hirm neljaks sajandiks Lääne ühiskonna mentaliteeti püsima jäi. [3] Mitte ainult kirikukunsti, vaid ka loendamatutesse jutlustesse, kus polnud ruumi filosoofiliseks või teoloogiliseks diskussiooniks, sest kogudusele tuli selgeks teha, et kui nad end halvasti üleval peavad, siis saavad nad selle eest karistatud. [4]\n\nKas 14. sajandi keskpaiga suur katkuepideemia – Must Surm – oli Issanda karistus patustele? Kirik ja tõsiusklikud inimesed mõistsid nii 14. sajandi suurt katku kui ka järgnevate sajandite epideemiaid Jumala karistusena, taevast sihitud nooled tabasid upsakuse, ahnuse ja himuruse pattu langenuid, nii nagu juba 13. sajandi lõpust pärinevas Jacobus de Voragine \"Kuldlegendis\" oli kirja pandud. [5] Kuid musta surma ehk muhkkatku koletu pandeemia (1347–1351/3) ei teinud vahet patuste ja õigete vahel. Arvatakse, et must surm tappis ligi kolmandiku ehk hinnanguliselt kuni 25 miljonit Euroopa tollasest rahvastikust. [6] Kui katku esimene laine oli külvanud surma üle kogu Euroopa, siis pöördus ta järgnevatel sajanditel ikka ja jälle tagasi, puhkedes erinevates piirkondades ja tihtipeale lausa reeglipäraselt 10–15 aastaste vaheaegadega. Muidugi peab möönma, et katk (lad. pestilencia) on reeglina üldmõiste, mida tarvitatakse mineviku suurte epideemiliste haiguste puhul, mis pole aga alati identifitseeritav kui muhkkatk. [7]\n\n14. sajandi suur katk ei säästnud ka Ida-Euroopat ning jõudis Liivimaale 1350. või 1351. aastal. Kuid me ei tunne musta surma ajaloo üksikasju Eesti ja Liivimaa ajaloos, rahva mäletamine nii kaugete aegade taha ei ulatu. Ka ajalooallikad kui kirjalikud tõendid musta surma kohta on äärmiselt kesised. Priit Raudkivi on juhtinud tähelepanu, et Liivimaa ajalookirjutuses puudub uurimus 14. sajandi musta surma kohta, ja tal on õigus, et Liivimaad ei saa vaadelda muust maailmast isoleerituna. [8] Kaur Alttoa heidab samuti ette, et Eesti ajalookirjanduses on katku teemast enamasti mööda mindud. [9] Hermann de Wartberge kroonika kasin teade, et 1351. aastal oli Liivimaal suur suremus (maxima mortalitas), ei aita palju edasi. Suure tõenäosusega jõudis katk Liivimaale Lübecki vahendusel, kuid pole välistatud ka teised teed läbi Preisi, Pommeri, Gotlandi või ka Mandri-Rootsi, nagu Raudkivi oletab. [10] Laevaliiklus Lübeckist Riiga ja Tallinna või ka Pärnu on hästi tõendatud, seega arvamine katkupisiku kaasatoomisest Lübecki kaudu on igati tõepärane. Frantsisklasest Detmari Lübecki kroonika ja teiste allikate põhjal oli Lübeckis suur suremine 1350. aasta suvel, [11] seega siis laevasõiduhooajal. Hinnatakse, et ühe aastaga suri katkusurma umbes veerand Lübecki elanikkonnast. Erinevate allikate kõrvutamisel selgub, et rahvastikukaotused olid suured kõigis hansalinnades, [12] kuid epideemia levis ka väljaspool linnamaastikku.\n\nLiivimaa linnade osas on tähele pandud Riia raeliikmete väljalangemist musta surma aastatel ning arvatud, et Riia võis kaotada katkuohvritena kuni veerandi oma elanikest. [13] Küllike Kaplinski on olnud siiski ettevaatlik, tema arvates puudutas 1349.–1351. aasta katkuepideemia Liivimaad suhteliselt nõrgalt. Samas leiab Kaplinski, et katku võis surra oletatavatel katkuaastatel 30 protsenti Tallinna käsitöölistest, ent surmajuhtude arv sagenenud tema uurimuse kohaselt just aastail 1352–1353. [14] On võimalik, et tolle perioodi testamentides esinevate legaatide jälgimine kolmnurgas Lübeck-Tallinn-Tartu toob esile veel mõne huvitava tähelepaneku musta surma haarde kohta.\n\nVõib-olla polegi vaja keskenduda kitsalt üksnes musta surma vahetutele tagajärgedele Liivimaal, sest suures plaanis tuleb mõtestada erinevate tegurite –1315. aasta näljahäda, 1343.–1345. aasta Jüriöö ülestõusu ja katku – koosmõju järgnevale sotsiaalsele, majanduslikule, poliitilisele ja ka kultuurilisele arengule. Kas ka meil on põhjust oletada, et seejärel toimus siinse (koloniaal)ühiskonna transformatsioon? [15] Hiliskeskaja kriisi kontseptsiooni, mille üle Lääne ajalookirjanduses on alates 1970. aastatest vaieldud, on Liivimaa 14.–15. sajandi sotsiaal- ja majandusajaloos üritatud seletada vaid raha- ja hindade ajaloo spektris. [16] Teisal jälle on piirdutud järeldusega tõusvast mõisamajanduslikust aktiivsusest 15. sajandil, mille tunnistuseks peetakse mõisate võrgu väljakujunemist keskaja lõpuks kogu Liivimaal. [17] Mööngem, et leidub küsimusi, kust võiks edasi liikuda uurimistöös, mis nn feodaalse agraarmajanduse osas 1990. aastatel katkes. Kui feodalismi kriisi ja klassivõitluse kontseptid kõrvale jätta, siis võiks ometi tagasi pöörduda näiteks Wilhelm Abeli agraarkriisi selgituste juurde, mida on tänapäeval küll kritiseeritud, ent ometigi võib sealt leida inspireerivaid ideid ja tõlgendusi. [18]\n\nNaaseme veel kord apokalüptiliste ratsanike juurde – sõda, nälg ja kallis aeg, katk ja surm on hiliskeskaegse mentaliteedi kujundajad. Katk oli saabunud, et jääda ning ilmutada end ikka ja jälle. Euroopa ajaloos on katku liikumine reeglina läänest itta, mitte vastupidi. On tavatult julm lugeda üle katku kronoloogiaid, mida pakuvad Georg Stickeri ja Jean-Noël Birabeni klassikalised teosed kurja tõve levikust Euroopas ja mujal. [19] Meie ajalookirjanduses on näiteks juttu taudidest Liivimaal aastatel 1420, 1444, 1464, 1474, 1482, 1499, 1503–1505, 1515–1521, 1525, 1531, 1539, 1546 ja 1550-ndail. [20] Jürgen Hartwig Ibs on kokku pannud Schleswig-Holsteini tabanud (sealhulgas ka Lübeckit) katkupuhangute kronoloogia: 1375/76, 1387–1389, 1396, 1406, 1420/21, 1439/40, 1448–1451, 1464, 1483, 1506, 1525–1529, 1537, 1537–1539, 1548. [21] Sellest järeldub, et epideemiad külastasid selle piirkonna linnu keskmiselt kord 15 aasta sees, Liivimaa näitel võis see sagedus olla isegi tihedam. Kui keskmine eluiga jäi veel 16. sajandil 30–40 eluaasta vahemikku, siis pidid tolle aja inimesed olema vahest isegi kaks korda eluea jooksul katkunuhtluse käes ning on ilmselge, et surm ehk õigemini surmahirm jättis oma jälje inimeste hingeellu ning avalikku käitumisse. Mis võib olla parem sümboliseerima katkuaegset ja -järgset inimelu kui Surmatantsu kujutamine hiliskeskaegses kunstis ja kirjanduses. Tõuke danse macabre motiivi laiemaks levikuks andis kindlasti 14. sajandi musta surma pandeemia. Surmatantsu graafilise kujutamisega seostus nn Ars moriendi (suremise kunst) žanri populaarsus eriti 15. sajandi kristlikus vagaduskirjanduses, kuid selle traditsioon ulatus kaugemalegi. [22] Bernt Notke \"Surmatants\" – maal, mis asub Tallinna Niguliste kirikus ja pärineb usutavalt 15. sajandi lõpust – on kui igavene meeldetuletus Surma ligidusest ja ühtlasi ammu möödunud karmide aegade väljapaistev mälestusmärk. [23] Kuid maandagem \"Surmatantsu\" kui katkuajastu ikonograafilise peegelduse argipäeva reaaliatele. Kuidas käitus rahvas katkuaegses Tallinnas? Jutluste kuulamine kirikuis leevendas küll hingehädasid, kuid kas ka ihulisi muresid ränga tõve ajal?\n\nVarasemad teated meedikute koostatud traktaatidest musta surma epideemia (Compendium de epidemia jt.) kohta pärinevad 1348. aastast Prantsusmaalt. Neist käitumis- ja ravijuhenditest said hiljem linna raadide poolt välja kuulutatud katkukorraldused (sks. Pestordnungen), mis alul olid käsikirjalised, hiljem juba trükitud raamatukesed. [24] Katkukirjade koguarv ulatub sadadesse, nende uurimisega tegeles väljapaistev saksa meditsiiniajaloolane Karl Sudhoff (1853–1938). [25]\n\nLiivimaal käibel olnud katkukorraldusi on vaid põgusalt mainitud. [26] Teadaolevalt vanim neist sisaldub nn Tallinna kroonika fragmentide (1454–1503) käsikirjas, mis on säilinud Tallinna Linnaarhiivis. [27] Tallinna raehärra ja bürgermeistri Johann Gellinckhuseni kroonikalaadsete märkmete alguses on kirja pandud juhised igapäevaseks eluks katku (pestelensie) ajal. [28] Meile pakub muidugi huvi, milliseid soovitusi selles juhises jagati ning milliste vahenditega 15. sajandi lõpul katku vastu võideldi. Esmatähtsaks peeti oma pattude pihtimist, siis aga leiti, et oleks päris hea linnast pageda; niisamuti tuleks hoiduda sooja ehk lõunatuule (sudene lucht) eest, külma ja kuiva tuule aegu tuli aga aknad põhja poolt avada ehk siis tuulutada. [29] Katkuõhu vastu aitas kuivadest puudest tule tegemine ja eluruumi suitsutamine loorberi, kadaka, iisopi, ruudi ja pujuga ning suitsu soovitati ka ninna ja suhu lasta. Ei tohtivat ka ülemäära palju süüa ja juua ning teistega koos pesus käia. Nendega, kes juba haiged, ei tohtivat mingit läbikäimist olla jne. Hea olevat käsi puhta vee ja äädikaga pesta, ka nägu, suud ja nina tuli sageli pesta. Et inimesel on kolm vaimset kehaosa (geistlike leitmatte) – nimelt süda, aju ja maks, mis haiguse mõjul kõige enam mürgituse saavad, siis tuleb neid tugevdada ja süüa safranit, koerahambarohtu ehk rassi jm. [30] Meie mõistes desinfitseerimiseks soovitatakse ennekõike äädikat, aga ka roosivett. Katkuaja toiduks peaks ennekõike dreackel olema. Tegemist on keskaja universaalravimiga, õigupoolest vastumürgiga, mil nimeks teriakk, eesti keeli ka külakuradiks või üheksamehejõuks kutsutud. [31] Teriakk on suurema arvu koostisosadega loodusravimisegu, mida katku puhul soovitati võtta nii tervetel kui haigetel. Teriaki pulber tuli segada kas veini, roosivee või klaari õllega, lasta soojeneda ning siis juua, seejärel aga tund aega tööd teha, ringi käia või ratsutada, et ravim saaks kogu kehas paremini mõjuda. Aga jällegi rõhutatakse katkuaja söögieelistusi, nagu redised ja kukeseened soolaga, mis olevat hommikusöögina kõige tervislikum; ka kõikidesse toitudesse tuleb äädikat ja soola lisada. Soovitatakse süüa ingverit, kaneeli, köömneid, muskaatõisi, nende puudumisel aga aedruuti, salveid, pähkleid, peterselli ja segada neid äädikaga. Vaimult peab kogu aeg olema rõõmsa südamega, mitte kunagi kartma, ja peab ka verd laskma, kuid päeval ei soovitatud magada. Selle põgusa ülevaate põhjal võime küll väita, et keskaegses meditsiinis oli tervislikke soovitusi, mis pole ka tänapäeval oma tähendust kaotanud. Kui palju neist juhistest 16. sajandi Tallinnas kinni peeti ning kuidas katkuhaigeid ravida suudeti, on paraku küsimused, millele vastuseid ei leia.\n\n16. sajandi Liivimaa ja sealhulgas Eesti ajaloo allikad on varasemaga võrreldes paremini säilinud ja neis leidub sageli teateid katku ja epideemiate kohta. Paraku ei saa üksikute teadete alusel, kus on kirjas kas kranckheit vnd sucht der pestilencien või plaghe der pestylentz, kindlaks määrata, milliste haigustega ja kas üldse oli tegemist katkuga. [32] 15. sajandi lõpul jõudis Liivimaale uus haigus, mida Tallinna rae arveraamatus 1498 jaanuaris nimetatakse mala frantosa ehk siis prantsuse tõbi või teise nimega Spansche pocken ehk hispaania rõuged. [33] Tegemist oli Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania kaudu Ida-Euroopasse jõudnud süüfilisega, mida tollal rõugeteks (pocken) peeti ja ka kutsuti. [34] Süüfilise epideemia oli nii tõsine, et Tallinn lasi selle ravimiseks Suure Rannavärava ette eraldi Rõugemaja (pocken hus) ehitada.\n\nKui Tartu piiskop Christian Bomhower suri 18. aprillil 1518 haigusesse, mille nimeks schorbock, siis teame, et see oli skorbuut. [35] Kui aga 1520. aasta augustis puhkes Haapsalus ja üle kogu Läänemaa \"Jumala karistusena\" hitzyghe pestylentie, nii et isegi piiskop Johannes IV Kievel oli sunnitud mandrilt Saaremaale Karjasse pakku minema, siis võime kahtlustada tüüfuse epideemiat. [36] 1522. aasta maapäeval Volmaris arutati abinõude kasutuselevõtmist, et katk (plage der pestilentie) Venemaalt Liivimaale ei laieneks. Moskva suurvürstil olevat kombeks katkuajal kõik teed oma riigis sulgeda ja kuna katk jõudnud Pihkvasse, siis leiti, et ka siinsed teed tuleks venelastele sulgeda. [37] Ka selles 500 aasta taguses arutelus näeme nüüdse eriolukorraga sarnast piiride sulgemise taktikat.\n\nKui 1519. aasta sügisel oli Tallinnas puhkenud katk, mis jätkus ka järgmisel aastal, siis palus Narva raad Tallinna kaupmehi mitte oma laevu ja kaupu Narva saata, sest laevad pidid jääma Narva jõe suudmes neljaks-viieks nädalaks karantiini. [38] 1532. aastal Tallinnas möllanud katku ajal kohustati kõik sealt Narva seilanud laevad kaheks nädalaks karantiini. [39] Sellise üldtuntud ettevaatusabinõu kõrval on ka teateid, kuidas Tallinna kaupmehed saatsid oma pereliikmed linnast ära maale eesti talumeeste hoole alla, et vältida nakatumist.\n\nKatkupuhangute ajal linnades olid enim ohustatud need, kes haigete eest hoolitsesid ja ravida püüdsid ning katkuohvrid viimsele teekonnale saatsid. Prantsuse arst dr. Johannes Ballivi, kes jõudis Tallinna 1519. aasta lõpul, suri koos perega katku 22. augustil 1520, millest tunnistab tema kuulus hauakivi Nigulistes. [40] 1531. aasta hilissuvel surid katku Tallinna kolm juhtivat vaimulikku – esimesed evangeeliumi jutlustajad Johann Lange, Zacharias Hasse ja Hinrich Bockholdt. See oli nii suur kaotus, et raad pidi uute vaimulike värbamiseks pöörduma otse Wittenbergi Martin Lutheri poole. On võimalik, et aastail 1530–1532 möllas Tallinnas inglise higitõbi (sudor anglicus), mille suurem epideemia oli Lääne-Euroopas puhkenud 1528/1529, liikudes seejärel ida poole. [41] Selle epideemia osas pole meditsiiniajaloolased senini jõudnud selgusele, kas taudi põhjustas gripiviirus või hantaviiruse nakkus.\n\n1549. aastal surid katku Tallinna Oleviste pastor Peter Hallist ja koolipoiss Hans Susi, kes tõlkis eestikeelset lauluraamatut. 1551 suri Tartu Jaani kiriku eesti koguduse jutlustaja ja katekismuse tõlkija Franz Witten ning taas on põhjust kahtlustada inglise higitõbe, mis laastanud eriti Lõuna-Eestis, kuid 1552. aasta tõendi põhjal ka Läänemaal. [42] Toodud üksiknäited, mis on vanemas kultuuriloos tuntuks saanud, ainult tunnistavad katku ja teiste epideemiliste haiguste pidevat kohalolu tolle ajastu argielus.\n\n16. sajandi teise poole varjutab Liivimaa sõda (1558–1583), mis külvas häda ja viletsust, nii et tõepoolest on põhjust taas meelde tuletada apokalüptilisi ratsanikke. [43] Ajastu parim teejuht on Balthasar Russowi \"Liivimaa provintsi kroonika\". Katk ja surm on Pühavaimu pastori sagedased saatjad tema ametis. Russowi kroonika sündis küll Tallinna rae teadmisel, kuid mitte tellimustööna. Hingekarjase hoolega kirjutas Russow kroonikasse sündmusi, mida ta oluliseks pidas või mille tunnistajaks ta oli. Varsti pärast seda kui Tallinn oli Rootsi kuninga võimu alla läinud, suri 1561. aasta augustis Tallinnas \"üle 2000 rootsi sõjasulase iseäralikku taudi (Sucht), mis teistele inimestele, olgu noor või vana, mingit viga ei teinud\".[44] Ohvrite arv on selgelt liialdatud, sest Rootsi sõjasulaseid võis toona Tallinnas olla paarisaja ringis, kes tõve Rootsist olid kaasa toonud. Vaevalt viis aastat hiljem, 1566. aasta kevadel puhkes Tallinnas uus katkutaud (Sucht der Pestilentz), mis alanud juba eelmisel sügisel ja viis hauda palju inimesi nii maal kui linnas. Tallinna esimese piiramise ajal Vene vägede poolt puhkes 1570. aasta mardipäeva paiku linnas hirmus taud (Sucht), \"mis inimestel otsekohe nende meele, mõistuse ja keele ära võttis\", nad surnud \"nii ruttu nagu mitte ühtegi katku (Pestilentz) enne seda\" ning see kestnud läbi talve kevadeni välja, kusjuures möllas ka Harjumaal talurahva seas ning ka hertsog Magnuse piiramisväes. Ilmselt sama katkuhaiguse teine laine tabas linna juba 1571. aasta juulis, kui see tõbi tulnud kõigepealt ilmsiks Tallinna apteegis (?) ja levinud siis üle kogu Liivimaa. Russow kui jumalasulane moraliseerib: \"Ja kuna see katkutaud sai alguse apteegist, kust inimesed muidu tema vastu tröösti, abi ja rohtu otsivad, siis ei juhtunud see kahtlemata ilma Jumala iseäraliku tahtmiseta. Sest kõigevägevam Jumal tahtis seeläbi näidata, et rohud kolme peamise nuhtluse, nimelt katku, sõja ja kalli aja vastu, millega Jumal sõnakuulmatuid maid ja linnu tavatseb trahvida, midagi ei suuda ja et sellistes hädades Jumala sõna järgi paremaid rohtusid ei leidu kui patukahetsus ja meeleparandus ning harras palve kõigevägevama Jumala poole, et ta seda karistust kergendaks.\" Tallinna teise piiramise ajal Vene vägede poolt 1577. aastal tabas linna ka \"üks raske haigus ja rinnatõbi (Borstsucht), [45] millesse palju tugevaid noori ja vanu inimesi, kodanikke, selle, naisi ja neitseid ning kõiksugu rahvast Tallinnas jäi ning suri. See taud algas paastu ajal kohe pärast moskoviidi äraminekut ja kestis suvi läbi kuni Peetri ja Pauli päevani.\" 1579. aasta suvel mainib Russow veel üht katkuhaigust (Sucht der Pestilencie), mis alanud Riias eelmisel sügisel, puhkenud siis uuesti ning levinud ka Rootsi, kus ainuüksi Stockholmis suri üle 12 000 inimese. Ohvrite arv on jällegi liialdatud, sest ka 1600. aasta paiku ulatus Stockholmi rahvaarv vaevu 10 000 elanikuni. Järgmisel, 1580. aasta mardipäeva aegu puhkes \"selline ennekuulmatu kiire taud ja haigus (vnerhorede schnelle Sucht vnde Kranckheit) esiti Tallinnas ja seejärel üle kogu maa, nii et lühikese aja jooksul lugematu hulk rahvast sellesse suri ja ei olnud ühtki linna, lossi ega küla, peaaegu ühtki maja linnas, ka ühtki peret külas, kus inimesed, noored ja vanad, kõik ühekorraga poleks haigetena maas olnud.\" Russow teadis lisada, et see taud olla \"kogu laiast maailmast, nii Türgist ja Tatarist, kui ka kogu ristirahvast üle käinud\". Krooniku väide on õige, sest 1580. aastal oli tegemist gripi pandeemiaga, mida Euroopa ulatuses ka Itaalia gripiks (influenza) on kutsutud. [46] 16. sajandi teise poole katkukronoloogiat tuleks edasi uurida ja võrrelda naabermaade vastavate töödega. [47] Nagu juba Russowi kroonikast võib aimuda, oli tihtipeale tegemist ühe ja sama haiguse uue laine tagasitulekuga või tõveviiruse muteerunud vormiga.\n\nPühavaimu pastor pani oma käega kirja need, kelle matusetalitusel kirikukellade helistamise eest ta üheksa marka või enam kiriku heaks vastu võttis, kuid kes neist justnimelt katku suri, jäi pastori saladuseks. Pärast kroonika teise väljaande ilmumist elas Russow Tallinnas üle veel 1591. ja 1597. aasta katkunuhtluse, enne kui ta ise 1600. aastal \"sellest Issanda hädaorust\" lahkus.\n\nRussowi järeltulijana ja eesti koguduse jutlustajana Pühavaimu kantslis oli Georg Müller tunnistaja 1602.–1603. aasta rängale näljahädale ja katkule oma kodulinnas. Meil on kasutada Marten Seppeli üksikasjalik uurimus Tallinna 1603. aasta katkuohvritest. [48] Mõnikord väidetakse, et arvud kõnelevad iseenda eest ja järeldus on selge: 1603. aasta katku suri Tallinnas hinnanguliselt 3000–4500 inimest ja sama palju rahvast võis ellu jääda pärast katku vaibumist. Katku kulminatsioon võis olla 1603. aasta juulis-augustis, kui Georg Müller üksinda mattis keskmiselt enam kui 13 inimest päevas. [49] Sotsiaalajaloos pole vahest emotsioonid lubatud, kuid ikkagi on mõtlemapanev asjaolu, et 19. juulil 1603 mattis ta oma abikaasa, samal päeval oma ametivenna, Rootsi koguduse jutlustaja, kaks päeva hiljem Pühavaimu õpetaja Johann von Gellerni ning noil suvepäevil veel palju tuttavaid. Võib üksnes imeks panna, et Müller, kes mattis iga päev katku surnuid, ei sattunud ise kurja tõve ohvriks. Kaks päeva enne abikaasa matust (või surma), peab Müller Pühavaimus jutluse, milles pöördub oma koguduse – armsa rahva – poole ja kuulutab, et se Katk ninck Kallis Aick on tunnustäheks, et se wÿmne Peiw on ligidal meie ukse ees. [50] Vaimuliku mehe ettekuulutus viimse päeva saabumisest ei täitunud, ka tema kogudus hakkas pärast katku jälle kosuma ning on arvatud, et 1603. aasta katk ei toonud kaasa mingeid poliitilisi ega sotsiaal-majanduslikke pöördeid. Võib olla. Paul Ariste pillas kunagi igiammusel ajal mõttetera, et 1603. aastal surid katku paljud alamsaksa keeles kirjutajad, sekretaariused ja jutlustajad, sisse rändas uus rahvas ning sellega jõudis lõpule alamsaksa ajastu. Tasub järele mõelda, kas siit sündis kultuuri veelahe ja elu oli siiski muutunud? Kui Ole Benedictow lõpetas Musta Surma uurimuse arutlusega, kas see oli ajaloo pöördepunkt, siis pea samal ajal jätsid Susan Scott ja Christopher Duncan oma lugejaile prohvetliku sõnumi katku võimalikust tagasitulekust meie kaasajal. [51] Me peame nüüd vist uskuma, et see ennustus on täitunud.\n\nKirjutatud Lahepeal koroonaviiruse pandeemia ajal, aprillis 2020.\n\n[1] R. Hiiemäe. Eesti katkupärimus. [Tartu] 1997, lk. 396. Eesti katkupärimus saab siinse näite varal oletatavasti ulatuda tagasi kõige enam Põhjasõja aegse katkuepideemiani 1710–1712. Variante suurest katkust Saaremaal on rahvapärimuses palju, kuid hirmul on suured silmad, ega siis Saaremaa rahvas välja surnud.\n[2] J. Lahe. Lunastus hirmust (1Tm 1:7–10). – Kirik ja teoloogia. Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. 7. sept. 2018.\n[3] P. Ariès. The Hour of Our Death. Oxford University Press, 1991, lk. 99 jj.; vt. ka J. Delumeau. Angst im Abendland. Die Geschichte kollektiver Ängste im Europa des 14. bis 18. Jahrhunderts. Bd. I. Reinbek bei Hamburg: Rowohlt, 1985, eriti 3. peatükk, lk. 140–199. Mitmeid olulisi töid polnud võimalik koroonaviiruse pandeemia ajal kirjutatud essees kasutada, kuna raamatukogud olid suletud.\n[4] Vt. näit. R. Andersson. The Last Judgement in Old Swedish Sermons: A Popular Affair. – Thom Mertens, Michael Mecklenburg (eds.). The Last Judgement in Medieval Preaching. Turnhout, Belgium: Brepols, 2013, lk. 69.\n[5] J. Delumeau. Angst im Abendland I, lk. 148; vrd. P. Dinzelbacher. Angst im Mittelalter. Teufels-, Todes- und Gotteserfahrung: Mentalitätsgeschichte und Ikonographie. Paderborn, München, Wien, Zürich: Schöningh, 1996, lk. 137 jj.\n[6] Katkuohvrite üldarvu selgitamisel on takistuseks andmete puudulikkus ja regionaalsed erinevused. Vt. O. J. Benedictow. The Black Death 1346–1353: The Complete History. Woodbridge: Boydell Press, 2006, eriti lk. 380–384.\n[7] Vt. diskussiooni katku olemuse üle: O. J. Benedictow. What Disease was Plague? On the Controversy over the Microbiological Identity of Plague Epidemics of the Past. Leiden, Boston: Brill, 2010.\n[8] P. Raudkivi. Maa – meie ema, ilm – meie isa. Märkmeid looduse rollist Liivimaa 14. sajandi ajaloos. – Acta Historica Tallinnensia, 2010, 15, lk. 17.\n[9] K. Alttoa. Tartu Jaani kirik – kas katkumemoriaal? – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2014. Tartu, 2014, lk. 102 jj. Alttoa artiklis on seni parim kokkuvõte musta surma kohta Liivimaal ja ka naabrite juures nii läänes kui idas.\n[10] P. Raudkivi. Maa – meie ema, ilm – meie isa, lk. 18–19.\n[11] Vt. lähemalt: Elisabeth Peters. Das grosse Sterben des Jahres 1350 in Lübeck und seine Auswirkungen auf die wirtschaftliche und soziale Struktur der Stadt. – Zeitschrift des Vereins für Lübeckische Geschichte und Altertumskunde. Bd. 30 (1940), lk. 22 jj.\n[12] H. Reincke. Bevölkerungsprobleme der Hansestädte. – Hansische Geschichtsblätter, 1951, 70. Jg., lk. 1–33; H. Reincke. Bevölkerungsverluste der Hansestädte durch den Schwarzen Tod 1349/50. – Hansische Geschichtsblätter, 1953, 72. Jg., lk. 88–90.\n[13] F. Benninghoven. Rigas Entstehung und der frühhansische Kaufmann. Hamburg: August Friederich Velmede Verlag, 1961, lk. 99–100.\n[14] K. Kaplinski. Tallinna käsitöölised XIV sajandil. I. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, lk. 36–37, eriti viide 1.\n[15] See mõttelõng tuleb teosest D. Herlihy. The Black Death and the Transformation of the West. Cambridge Mass., London, England: Harvard University Press, 1997.\n[16] I. Leimus. Die spätmittelalterliche groβe Wirtschaftskrise in Europa – war auch Livland davon betroffen? – Forschungen zur baltischen Geschichte 1. 2006. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2006, lk. 56–67.\n[17] Vrd. Eesti talurahva ajalugu. I köide. Tallinn: Olion, 1992, lk. 271; Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Koost. ja toim. A. Selart. Tartu, 2012, lk. 193.\n[18] Vt. näit. W. Abel. Agrarkrisen und Agrarkonjunktur. 3. Aufl. Hamburg u. Berlin: Paul Parey, 1978; W. Abel. Massenarmut und Hungerkrisen im vorindustriellen Europa. Versuch einer Synopsis. Hamburg u. Berlin: Paul Parey, 1974; W. Rösener. Die Krise des Spätmittelalters in neuer Perspektive. – Vierteljahrschrift für Sozial- und Wirtschaftsgeschichte, Bd. 99, H. 2 (2012), lk. 189–208.\n[19] G. Sticker. Abhandlungen aus der Seuchengeschichte und Seuchenlehre. I. Bd. Die Pest. Gieβen: Alfred Töpelmann, 1908–1910; J.-N. Biraben. Les hommes et la peste en France et dans les pays européens et méditerranéensa. Tome I: La peste dans l'histoire. Paris, La Haye: Mouton, 1975.\n[20] Eesti ajalugu II, lk. 171. Neid teateid on võimalik täiendada Jean-Noël Birabeni jt. andmete põhjal.\n[21] J. H. Ibs. Die Pest in Schleswig-Holstein von 1350 bis 1547/48. Eine sozialgeschichtliche Studie über eine wiederkehrende Katastrophe. (Kieler Werkstücke, R. A, Beiträge zur Schleswig-Holsteinischen und skandinavischen Geschichte, Bd. 12). Frankfurt am Main: Peter Lang, 1994.\n[22] Vt. näit. M. Kurisoo. Ars moriendi – suremise kunst. Tallinn: Niguliste muuseum, 2013.\n[23] M. Lumiste. Tallinna Surmatants. Tallinn: Kunst, 1976; H. Freytag (Hg.). Der Totentanz der Marienkirche in Lübeck und der Nikolaikirche in Reval (Tallinn). Köln, Weimar, Wien: Böhlau, 1993.\n[24] G. Sticker. Abhandlungen aus der Seuchengeschichte und Seuchenlehre. I, lk. 300–303.\n[25] Ta asutas eraldi ajakirja \"Archiv für Geschichte der Medizin\", milles publitseeris oma artiklite sarja \"Pestschriften aus den ersten 150 Jahren nach der Epidemie des \"schwarzen Todes\" 1348\".\n[26] H. Gustavson. Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816. a. Tallinn: Valgus, 1969, lk. 18.\n[27] Tallinna Linnaarhiiv (TLA), A.a. 23b, l. 10r–21r.\n[28] Katkukorraldust on lähemalt tutvustanud Eugen von Nottbeck. Fragment einer Revaler Chronik. – Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands. Bd. IV. H. 4. Reval: Franz Kluge, 1894, lk. 450–452. Katkukorralduse algupära ega autorit (arst Jacobus Montpellier'st?) pole selgitatud ega algteksti ka avaldatud. On võimalik, et seda kasutati Tallinnas 1495. aasta lõpul vallandunud katku puhul.\n[29] Nakatumine õhu kaudu oli hiliskeskajal ja hiljemgi levinud arusaam. Ka Vene keskaegsetes kroonikates (letopissides) on katkuhaiguse vasteks sageli лихое поветрие ehk halb või kuri õhk, tuul, tuuleiil.\n[30] TLA, A.a. 23b, l. 10v.\n[31] H. Gustavson. Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a. Tallinn: Valgus 1972, lk. 31; vt. lähemalt C. Nockels Fabbri. Treating Medieval Plague: The Wonderful Virtues of Theriac. – Early Science and Medicine 12 (2007), lk. 247–283.\n[32] Vrd. A. Jõgiste, J. Varjas, J. Rjabinina. Katku ja koolera levikust Eestis. – Eesti Arst 2004, 83 (7), lk. 463–464. Õpetatud arstidel on õigus piirata katku definitsioon mikroobi Yersinia pestis põhjustatud nakkushaigusega, kuid sajanditetagused kirjalikud allikad nii täpset diagnoosi ei võimalda.\n[33] Kämmereibuch der Stadt Reval 1463–1507. Bearbeitet von Reinhard Vogelsang. 2. Halbband. Köln, Wien: Böhlau, 1983, nr. 2409, lk. 702.\n[34] Vt. lähemalt: A. Spindler. Geschichte der Syphilis in Reval. – Archiv für Dermatologie und Syphilis, Bd. 128 (1921), lk. 79–85; H. Gustavson. Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816. a., lk. 38–42.\n[35] Akten und Rezesse der livländischen Ständetage. III Bd. (1494–1535). Bearbeitet von Leonid Arbusow. Riga: Deubner, 1910, nr. 90, lk. 282 ja joonealune märkus 1.\n[36] AR III, nr. 101, lk. 320, joonealune märkus 1.\n[37] AR III, nr. 136, lk. 404–405.\n[38] A. Süvalep. Narva ajalugu I. Narva, 1936, lk. 149.\n[39] Samas, lk. 305.\n[40] M. Loit. Keskaegsest surmakultuurist ja hauatähistest reformatsioonieelse Tallinna kirikutes ja kloostrites. – Vana Tallinn XVII (XXI). Tallinn: Estopol, 2006, lk. 138 jj.\n[41] G. Childs Kohn (Ed.). Encyclopedia of Plague & Pestilence. From Ancient Times to the Present. New York: Checkmark Books, 2001, lk. 92–93; H. Gustavson. Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816. a., lk. 44–45.\n[42] Tilmann Bredenbachi kroonika teatel surnud 1551. aastal Tartus katku 14 000 inimest, mis on selge liialdus; vt. T. Bredenbach. Belli Livonici quod Magnus Moschoviæ Dux, Anno 1558 contra Liuones gessit etc. Coloniæ. Apud Maternum Cholinum, 1564, lk. 35r; A. Mänd. 1552. aasta katku mälestav hauaplaat Haapsalust. – Läänemaa Muuseumi Toimetised XIX. Haapsalu, 2016, lk. 210–212.\n[43] Vt. näit. A. Cunningham, O. P. Grell. The Four Horsemen of the Apocalypse: Religion, War, Famine and Death in Reformation Europe. Cambridge: Cambridge University Press, 2000.\n[44] Siin ja edaspidi on autori tõlked kroonika 1584. aasta väljaandest: B. Russow. Chronica der Prouintz Lyfflandt etc. Barth: Andreas Seitner, 1584.\n[45] Sks. Brustseuche võib siin tähendada kopsukelmepõletikku; välistada ei saa gripilaadse viiruse põhjustatud kopsupõletikku, mis võib olla sarnane praeguse koroonaviirushaigusega COVID-19.\n[46] G. Childs Kohn (Ed.). Encyclopedia of Plague & Pestilence, lk. 171.\n[47] Sobivaks teejuhiks võiks olla: E. A. Eckert. The Structure of Plagues and Pestilences in Early Modern Europe. Central Europe, 1560–1640. Basel etc.: Karger, 1996.\n[48] M. Seppel. 1603. aasta katk Tallinnas Georg Mülleri tuluraamatu põhjal. – Tuna 2017, nr. 3, lk. 30–44.\n[49] Samas, lk. 34.\n[50] G. Müller. Jutluseraamat. Tartu: Ilmamaa, 2008, lk. 250 (9. Jutlus).\n[51] O. J. Benedictow. The Black Death 1346–1353, lk. 387–394; S. Scott, C. Duncan. Return of the Black Death: The World's Greatest Serial Killer. Chichester: Wiley, 2005.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajaloolane Jüri Kivimäe kirjutab ajalookultuuri ajakirjas Tuna katkust keskajal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAdamo: MM-sarja põnevaim hooaeg peeti kaheksa ralliga – sellest piisaks\n\n## Põhitekst:\n\nMM-sarjas jõuti tänavu enne üleilmset koroonaviiruse pandeemiat pidada kolm etappi – täispikk ralli Monacos ning lühendatud võistlused Rootsis ja Mehhikos. Kalendrisse on jäänud veel Türgi, Saksamaa, Sardiinia ja Jaapani rallid, samuti kaalutakse Eesti ja Belgia kaasamist. Ent juba ühe etapi ära jäämisel väheneks rallide arv kaheksale.\n\n\"Kaheksast piisab,\" kommenteeris Adamo ralliportaalile DirtFish. \"Heites pilgu autoralli MM-sarja ajaloole, siis milline oli kõige põnevam hooaeg? 1995. aasta oma. Kui mitu etappi sel oli? Kaheksa. Sellest piisas siis ja piisab ka praegu,\" usub Hyundai pealik.\n\n\"Otseloomulikult on see aasta toonasest erinev, põhjused vähendatud mahuks on teised, aga kui need etapid peetud saame, on hooaeg sama suure väärtusega, nagu ta oleks seda järgmistel aastatel.\"\n\n1995. aastal tuli maailmameistriks Subaruga kihutanud britt Colin McRae, kes edestas tiimikaaslast Carlos Sainzi vaid viie punktiga. Ühtlasi sai Toyota rallimeeskond sel hooajal disklahvi ja aastase võistluskeelu, olles kasutanud reeglitele mittevastavat turbosüsteemi.\n\nAutoralli MM-sarjas on tänavu edasi lükatud Argentina ja Sardiinia rallid, tühistatud on Portugali, Keenia, Soome, Uus-Meremaa ja Walesi etapid. Kolme MM-ralli järel on sarja üldliider 62 punkti kogunud Sebastien Ogier (Toyota), järgnevad Elfyn Evans (Toyota) 54 punktiga ja Thierry Neuville (Hyundai) 42 punktiga. Tiitlikaitsja Ott Tänak (Hyundai) on 38 silmaga viies.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hyundai autorallimeeskonna tiimipealik Andrea Adamo arvab, et MM-sarja täishooajaks piisaks kaheksast etapist, viidates põnevale 1995. aasta hooajale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus üks positiivne COVID-19 testi tulemus\n\n## Põhitekst:\n\nRahvastikuregistri andmete alusel elab positiivse koroonaviiruse testi andnud inimene Tallinnas, teatas terviseamet pühapäeval.\n\nPühapäeva, 28. juuni hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi neli inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 69 inimese elu.\n\nHaiglates on lõpetatud 388 COVID-19 haigusjuhtumit 375 inimesega.\n\nPühapäevase seisuga on tervenenud 1818 inimest. Neist 1385 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (76,2 protsenti), 433 inimese puhul (23,8 protsenti) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil, see tähendab, et ootab tervenemise kinnitamist.\n\nEestis on kokku tehtud enam kui 105 000 esmast testi, nendest 1987 ehk 1,9 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.\n\nTerviseamet tuletab meelde, et COVID-19 põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku vältimiseks endiselt nii hoolikalt käsi pesta, haigena koju jääda kui kaaskodanikele piisavalt hingamisruumi jätta. Koroonaviirus levib nakkuslikult haigelt inimeselt tervele eelkõige lähikontakti teel. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui kaks meetrit.\n\nCOVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 368 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, lisandus üks positiivne testi tulemus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nFilmist \"Kariibi mere piraadid\" valmib naispeategelasega versioon\n\n## Põhitekst:\n\nÜleüldse on filmi uues versioonis pandud rõhku naistegelaskujudele, kirjutab Reuters. Filmi täpsem sisu ei ole veel aga avalikkusele teada, sest filmi tegemine on alles algusjärgus.\n\nTeada on aga see, et stsenaariumi kirjutab Christina Hodson (\"Birds of Prey\") ja filmi produtsent on Jerry Bruckheimer, kes on teinud ka teised \"Kariibi mere piraatide\" filmid.\n\nKa mitmed teised n-ö meestekesksed Hollywoodi filmid on viimaste aastate jooksul saanud naispeategelastega uue kuue. Näiteks valmis 2016. aastal uus versioon filmist \"Ghostbusters\", mille peaosas mängis Melissa McCarthy. 2018. aastal mängisid aga Sandra Bullock ja Cate Blanchett filmis \"Ocean's 8\".\n\nEelmisel aastal teatati, et \"Kariibi mere piraatide\" filmisari saab ka kuuenda osa. Naistegelastega versioon ei ole aga järjega kuidagi seotud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Kariibi mere piraadid\" purjetavad uues suunas – filmist valmib uus versioon, mille peaosas mängib Margot Robbie (\"Suicide Squad\", \"I, Tonya\").",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti noortekoondis pääses 3x3 korvpalli MM-ile\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks Eestile pääsesid FIBA 3x3 retingu järgi MM-ile veel USA, Hiina, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Holland, Filipiinid, Rumeenia, Mongoolia ja Šveits.\n\n\"Teadsime juba eelmise aasta novembris, et MM-i pääse on meie tüdrukutel olemas, kuid olime rõõmsad, et pääsesime peale ka Covid-19 piirangute alusel, kus esialgselt 20 võistkonna asemel pääses finaalturniirile esialgse 20 asemel, vaid 12 riiki,\" ütles Eesti Korvpalliliidu 3x3 valdkonna juht Reigo Kimmel.\n\nEesti 3x3 koondiste peatreener Siim Raudla alustas juba 26. juunist neidudega Kuremaal Eesti esimest 3x3 korvpallilaagrit, mis kestab kuni 2. juulini. Laagri lõpetab 4. juuli välisreis Soome 3x3 turniirile. Teine ettevalmistuslaager on plaanis augustil keskel, enne väljalendu 3x3 MM-ile.\n\nSeoses 3x3 korvpalli maailmameistrivõistluste toimumisega on Eesti Korvpalliliit saatnud välja kutsed ning laagrist võtavad osa:\n\nAnete Elisabeth Adler - Audentese Spordiklubi\nMarie Anette Sepp - Audentese Spordiklubi\nHelena Stina Svilberg - Audentese Spordiklubi\nMaarja Grünmann - Audentese Spordiklubi\nHanna Maria Sibul - Audentese Spordiklubi\nViktoria Kisseljova - KA Tallinna Kalev\nAnna Gret Asi - Tartu Kalev\nIvetta Elizavetta Okuneva - BC Star\nMarta Eleri Jaama (Audentese Spordiklubi)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "25.-30. augustini toimuvad Ungaris Debrechenis FIBA U-18 3x3 korvpalli maailmameistrivõistlused, kuhu on kutse saanud ka Eesti U-18 neidude koondis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nFacebook hakkab varustama uudisväärtuslikke aga vastuolulisi postitusi hoiatustega\n\n## Põhitekst:\n\nFacebooki tegevjuht ütles reede õhtul tehtud postituses, et otsus puudutab ka poliitikute teateid. Facebooki samm järgneb teise sotsiaalmeedia platvormi Twitteri juba mõni nädal tagasi tehtud otsusele, mille järel on see hakanud näiteks varustama täpsustavate kommentaaridega USA presidendi Donald Trumpi postitusi, kirjutas väljaanne Politico.\n\nFacebook teatas ka, et hakkab varustama postitusi ja reklaame linkidega korrektsele infole, mis puudutavad USA sügisesi presidendivalimisi ning samuti hakatakse keelama laias kategoorias viha õhutava sisuga reklaame.\n\nFacebook on sattunud seadusandjate, kodanikuaktivistide ja isegi oma töötajate üha kasvava surve alla selle eest, et platvorm on leigelt suhtunud provokatiivse sisuga postitustesse, sealhulgas ka president Trumpi omadesse, tõdeb Politico.\n\nSamas võib Facebooki otsuse taga olla ka surve ettevõtetelt, kes on ähvardanud loobuda oma reklaamide paigutamisest selle platvormi keskkonda, märgib Politico.\n\nViimastel päevadel on ka sellised suurkompaniid nagu Coca-Cola ja Unilever teatanud, et ühinevad vihaõhutamist vastustava kampaaniaga Stop Hate for Profit, mille algatasid USA kodanikuõguste organisatsioonid, mis nõuavad Facebookis tehtavate vaenu õhutavate postituste karmimat kohtlemist.\n\nHoolimata Zuckerbergi teatest ühines uusi ettevõtteid boikotiga, viimasena šokolaaditootja Hershey.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalmeedia platvorm Facebook hakkab varustama postitusi, mille sisu võib minna vastuollu selle enda kehtestatud poliitkorrektsuse reeglitega, kuid mida hinnatakse uudisväärtuslikuks, vastavate hoiatustega, teatas ettevõte juht Mark Zuckerberg.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMadridi Atletico teenis neljanda järjestikuse võidu\n\n## Põhitekst:\n\nAtletico asus kodus peetud kohtumist juhtima 59. minutil, mil skoori avas Saul Niguez. Diego Costa kahekordistas veerand tundi hiljem penaltist võõrustajate eduseisu ja kuigi kohtumise lõpus lõid külalised 11 meetri karistuslöögist ühe värava tagasi, jäid võidupunktid Madridi.\n\nAtletico püsib kaotuseta juba viimased kümme mängu järjest, viimati jäädi alla linnarivaal Realile 1. veebruaril. Järgmisena kohtutakse tiitlikaitsja Barcelonaga, kellega mängitakse teisipäeval.\n\nLiigatabelis hoiab Atletico 58 silmaga kolmandat kohta. Liider Barcelonal on 32 mängust 69 punkti, teist kohta hoidval Realil 31 mängust 68 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalli kõrgliigas teenis Madridi Atletico neljanda järjestikuse võidu, alistades laupäeval Alavesi meeskonna tulemusega 2:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nValge Maja: Trumpi ei informeeritud väidetava Vene pearaha kohta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ei presidenti ega asepresidenti ei informeeritud väidetava Vene pearaha informatsiooni kohta,\" ütles Valge Maja pressiesindaja Kayleigh McEnany.\n\n\"See ei ütle midagi väidetava luureinfo tõsiseltvõetavuse kohta, vaid The New York Timesi loo kohta, mis eksitavalt viitas, et president Trumpi briifiti selles küsimuses,\" lisas ta.\n\nTrump on astunud oma ametiajal samme USA sõdurite äratoomiseks Afganistanist.\n\nTaliban on The New York Timesis ilmunud väited tagasi lükanud ning teatas, et enamus surmajuhtumeid USA vägede seas on põhjustanud isetehtud lõhkekehade plahvatused.\n\nKa Venemaa lükkas väited tagasi. Selle saatkond Washintonis kirjutas Twitteris, et tegemist on \"alusetute ja anonüümsete süüdistustega\", mis on juba viinud tapmisähvardusteni Vene saatkondade personali vastu Washingtonis ja Londonis.\n\nThe New York Times kirjutas reedel, et Ühendriikide luureagentuurid on jõudnud järeldusele, et väidetavalt Venemaa sõjaväeluurega GRU seotud Vene sõjaväeline üksus pakkus Talibaniga seotud mässulistele raha USA juhitavate koalitsioonivägede sõdurite tapmise eest Afganistanis.\n\nVäidetav pearah andis mässulistele täiendava põhjuse rünnata USA sõdureid.\n\nTundmatuks jääda soovinud allikaid tsiteerinud mõjukas päevaleht märkis, et Trumpi briifiti luureraportist märtsis, ent ta pole otsustanud, kuidas sellele reageerida.\n\nRaporti kohaselt olid mässulised kogunud pearaha, ent on ebaselge, kas sellega seoses kahtlustatakse ka konkreetseid USA sõdurite tapmisi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidenti Donald Trumpi ei briifitud luureinfo kohta, mille järgi Vene luure pakkus väidetavalt Talibaniga seotud võitlejatele tasu USA sõdurite tapmise eest Afganistanis, teatas Valge Maja laupäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVideomängu \"Disco Elysium\" põhjal plaanitakse teha telesarja\n\n## Põhitekst:\n\nSari räägib detektiivist, kes üritab lahendada kuritegu, mis vastasel juhul võib viia kodusõjani, kirjutab Engadget.\n\nTelesarja idee taga on ettevõte Dj2 Entertainment, mis on varem teinud ka näiteks filmi \"Sonic the Hedgehog\".\n\nPraegu on sarja tegemine veel väga varajases järgus ning sellel ei ole veel turustajat ega stsenariste. Küll aga on Dj2 Entertainmentil plaanis potentsiaalsete kirjutajatega sel aastal kohtuda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestlaste mängustuudio ZA/UM videomängu \"Disco Elysium\" põhjal plaanitakse teha uut telesarja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTugevatasemelises rannavõrkpalli karikasarjas selgusid veerandfinalistid\n\n## Põhitekst:\n\nTurniiril, kus teevad kaasa tugevad Läti ja Soome paarid, jõudis veerandfinaalidesse neli Eesti naiste duot ja kolm meeste paari, teiste seas ka mõlemad meie esiduod ehk Heleene Hollas - Liisa Soomets ja Kusti Nõlvak - Mart Tiisaar, vahendab volley.ee.\n\nPõhiturniiril kasutatakse MK-sarja süsteemi ehk esimeste alagrupimängude võitjad kohtusid teises mängus omavahel ja selgitasid otse veerandfinaali pääseja. Lisaks kohtusid omavahel esimeste alagrupimängumängude kaotajad, et selgitada välja viimane edasipääseja ja ainus väljalangeja.\n\nEestlastest saavad pühapäeval naiste turniiril veel väljakule joosta Liina Kais - Kadi Kalm, kes said alagrupis kaks võitu ja jõudsid alagrupi võitjana otse veerandfinaali nagu ka Hollas - Soomets. Kais - Kalm kohtuvad kaheksa parema seas teise Eesti paariga Renate Pikk - Juudit Kure-Pohhomov, kes pidasid otsustava mängu Maret Kuuse/Merilyn Jõearu vastu ja said 2:0 (21:10, 21:17) võidu. Neljanda Eesti paarina hakkavad poolfinaali koha nimel homme mängima Silja Ostrov/Gerli Toomela.\n\nMeestest said alagrupist otse veerandfinaali ka Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar, kes esmalt olid 2:1 (17:21, 21:16, 15:10) paremad lätlastest Aleksandrs Solvejs/Ralfs Namikisest ning seejärel 2:0 (22:20, 21:16) Urmas Piigist/Sander Steinbergist. Piik ja Steinberg suutsid lõpuks samuti veerandfinaali pääseda, olles otsustavas kohtumises 2:0 (21:16, 21:11) paremad Läti paarist Tomas Stasevicius/Mantas Donelast.\n\nEestlastest edenesid kaheksa sekka ka rannavolles koos esimesi samme tegevad Timo Lõhmus - Dmitri Korotkov, kes alistasid edasipääsu otsustanud kohtumises vennad Siim ja Märt Tammearu 2:1 (20:22, 21:15, 15:11). Veerandfinaalis on nende vastaseks treeningukaaslased Nõlvak - Tiisaar.\n\nMeeste veerandfinaalid:\n\n10.00 Martins Plavins/Edgars Tocs - Arnis Relins/Ardis Daniels Bedritis\n10.50 Jyrki Nurminen/Santeri Siren - Urmas Piik/Sander Steinberg\n11.40 Aleksandrs Samoilovs/Mihails Samoilovs/Artur Vasiljev/Robert Juchnevic\n12.30 Kusti Nõlvak/Mart Tiisaar - Timo Lõhmus/Dmitri Korotkov\n\nNaiste veerandfinaalid:\n\n10.00 Anastasija Kravcenoka/Vytene Vitkauskaite - Ieva Vasiliauskaite/Daniele Kvedaraite\n10.50 Liina Kais/Kadi Kalm - Renate Pikk/Juudit Kure-Pohhomov\n11.40 Varvara Brailko/Anete Namike - Silja Ostrov/Gerli Toomela\n12.30 Heleene Hollas/Liisa Soomets - Marta Ozolina/Luize Skrastina\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval peeti Eesti rannavolle karikasarja teisel etapil Teras Beach Cupil põhiturniiri mängud ning selgusid pühapäevastesse veerandfinaalidesse pääsejad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArjen Robben naaseb aastase pausi järel profijalgpalli\n\n## Põhitekst:\n\n36-aastane Robben teatas karjääri lõpetamisest pärast Müncheni Bayerniga kaheksanda meistritiitli võitmist, kuid nüüd asub ääreründaja esindama klubi, kus ta 2000. aastal enda profidebüüdi tegi.\n\n\"Viimastel nädalatel on mul klubi töötajatega palju arutelusid olnud, aga ehk enim kuulasin ma toetajate sõnu, kes ütlesid, et kuulaksin enda südant,\" kommenteeris Robben. \"See algas kerge sügelusena, aga nüüd on see mu missiooniks. Töötan selle nimel, et jalgpalli naasta.\"\n\nLõppenud hooajal sai FC Groningen Hollandi kõrgliigas 18 meeskonna konkurentsis üheksanda koha. Uus hooaeg algab 12. septembril.\n\nArjen Robben on esindanud karjääri jooksul veel PSV Eindhovenit, Londoni Chelseat ja Madridi Reali. Hollandi koondise eest lõi ta 96 mänguga 37 väravat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine Hollandi jalgpallikoondise ründaja Arjen Robben, kes teatas eelmise hooaja lõpus karjääri lõpetamisest, naaseb Hollandi klubi FC Groningen ridades profijalgpalli.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti tudengisatelliidi Hämarik orbiidile viimine lükkus taas edasi\n\n## Põhitekst:\n\nVahetult enne starti teatas Euroopa Kosmoseagentuur, et kanderaketi Vega väljalend lükkub Euroopa aja järgi esmaspäeva hommikusse. Tegemist on juba teise korraga, mil Vega start edasi lükkus - 19. juunile planeeritud start jäi ära tugeva tuule tõttu kõrgemates atmosfääri kihtides.\n\nDue to unfavourable high-altitude winds, no #VV16 launch today. Weather permitting another attempt will be made on 28 June (29 June, CEST). https://t.co/2C5dTtaj5l pic.twitter.com/ZrkcFuUxsx\n\n— ESA (@esa) June 28, 2020\n\nVega pardal on muuhulgas tehnikaülikooli tudengite ja aktsiaseltsi Datel koostöös valminud teine tudengisatelliit Hämarik. Esimene TTÜ satelliit Koit startis eelmise aasta juulis raketiga Venemaalt. Koit ja Hämarik on 1U kuubik-satelliidid, nende mõlema mõõdud on 10x10x10 cm, teatas TTÜ pressiesindaja.\n\nKokku on Vega pardal 53 ühikut erinevaid orbiidile viidavaid saadetisi, mis kõik on turvalises ja stabiilses seisus, teatas Euroopa Kosmoseagentuur.\n\nKoit ja Hämarik on ehitatud Maa seiramiseks kosmosest. Mõlemal satelliidil on kaks kaugseire kaamerat, millest üks teeb värvipilte (RGB) ja teine lähi-infrapunaseid (NIR) pilte. Nende abil saab näiteks analüüsida metsade ja põldude elujõulisust või merekeskkonna kvaliteeti nii ajas kui ruumis.\n\nSatelliidirühma juhi Rauno Gordoni sõnul pole varem proovitud nii väikese satelliidiga kosmosest Maa seiret teha. See vajas erilisi kaameraid, suurt arvutus-võimsust ja nii kiiret andmesidet ning kõik need süsteemid tuli meeskonnal endal arendada.\n\nTallinna Tehnikaülikooli satelliidiprogramm sai alguse 2014. aastal. Satelliidiprogramm hõlmab kogu ülikooli, see on rahvusvaheline ja interdistsiplinaarne initsiatiiv, millesse on panustanud teadus- ja ettevõtluspartnerid nii Eestist kui ka välismaalt. Satelliidi arendus- ja alamsüsteemide testimine toimus aastatel 2016-2018. Satelliidid Koit ja Hämarik valmisid 2019. aastal ning Koit lennutati orbiidile 5. juulil 2019. Peale seda testiti Hämarikku uuesti, näiteks tehti ka vibratsiooni- ja löögikatseid ning selle tulemusel muudeti komponente ja alamsüsteeme töökindlamaks.\n\nSatelliidiprogrammis on kuue aasta jooksul kaasa löönud üle 150 tudengi, kes kõik on saanud kogemusi erinevates valdkondades. Programm annab tudengitele võimaluse kaasa lüüa just sellel alal, mida nad kõige paremini tunnevad, alustades inseneeriast lõpetades turundusega.\n\nTTÜ satelliidiprogrammi toetavad AS Datel, AS Telegrupp, Mediq Eesti OÜ, Lennuliiklusteeninduse AS, AS CGI Eesti, Stoneridge Electronics AS. Programmi koostööpartnerid on IB Krates OÜ, KBFI, Tartu Ülikooli Tõravere Observatoorium, PERH, Brandner PCB OÜ, Satrian Aerospace OÜ, Radius Space OÜ.\n\nEesti esimese tehiskaaslase ESTCube-1 saatsid Taru Ülikooli teadlased ja tudengid orbiidile 7. mail 2013.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeva varahommikuks plaanitud Tallinna Tehnikaülikooli tudengisatelliidi Hämarik orbiidile viimine lükkus edasi, kuna Prantsuse Guajaanast startima pidanud kanderakett ei saanud tugeva tuule tõttu oma teekonda alustada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAimar Ventsel: mälusõjad monumendirindel\n\n## Põhitekst:\n\n1984. aastal avaldas prantsuse ajaloolane Pierre Nora esimese raamatu hilisemast kolmeköitelisest sarjast, milles ta luges üle ja analüüsis läbi Prantsusmaa tähtsamad sümbolid, mida ta nimetas \"Les Lieux de Memoire\". Aastakümne jagu hiljem tõlgiti esimene köide sellest triloogiast inglise keelde ning \"Les Lieux de Memoire\" on nüüd teaduses käibetermin.\n\nKui võtta kokku lühidalt \"Les Lieux de Memoire\" sisu, siis tegemist on mälestamise ja mälukohaga, mis on muutunud teatud kogukonna, riigi või rahva jaoks oluliseks sümboliks. Mälukohad on kusjuures kas materiaalsed või mittemateriaalsed, nad erinevad oma iseloomult, vormilt ning vanuselt.\n\nPaljudel juhtudel on mälukohtade tekkimisele kaasa aidanud riik – see käib ennekõike mälestussammaste püstitamise kohta aga arhitektuuri- või loodusmälestiste kaitse alla võtmisega.\n\nKui mälukohad on sisse viidud riigi initsiatiivil, siis on Pierre Nora arvates tegemist katsega ühtlustada rahvuslikku mälu, luua laiadele elanikkonna kihtidele ning erinevatele gruppidele sümbol, mis ühendaks kõiki.\n\nVahel juhtub aga see, et need sümbolid kaotavad oma ühendava funktsiooni ja hakkavad hoopis vastupidiselt ühiskonda lõhestama. Siis tekivad mitmesugused konfliktid ja pinged ning hea on, kui need konfliktid ei muutu füüsilisteks. Ühiskondlikku konflikti mäluobjektide tähenduse üle nimetatakse inglise keeles mälusõjaks.\n\nPraegu näib juba mõnda aega käivat suuremamastaabiline ja enam-vähem ülemaailmne mälusõda. Mälestussambad lendavad oma kohtadelt ning mis ei lenda, neid rüvetatakse võimaluse korral.\n\nNagu me teame, sai see laviin alguse USA-s, kuid on nüüdseks pehmemas vormis levinud ka Euroopasse. Kui USA-s rebitakse mälestusmärke maha kümnete kaupa, siis meie pool ookeani on siiamaani piirdutud värviga ülevalamisega või siis teravate repliikide kirjutamisega monumendile, erandiks on olnud Belgia kuningas Leopold II monument Antwerpenis ja orjakaupleja Edward Colstoni kuju Bristolis.\n\nMind kutsuti raadiosse praeguse monumentide langetamise teemal rääkima ja siis ma avastasin, et ma olen juba kaotanud ülevaate et mida ja kus maha võeti või võtta kavatsetakse (kui protestijate nõudmised läbi lähevad muidugi).\n\nMonumentidega võitlemine on nähtavasti aktuaalne läbi aegade ka selle pärast, et see võitlus on suhteliselt lihtne, efektiivne ja omakorda sümboolne. Tihti on nii, et monumendi hävitamine on üpris kerge. Tuleb kujule köis kaela visata, vastumeelse suurmehe monument üles tõsta või pikali kiskuda, siis kolksuga maha lasta ning hiljem maas lebavate tükkide keskel tantsu lüüa.\n\nSümboolse väärtusega ehitistega on märksa raskem, ehkki ka neid on teinekord maatasa tehtud, tuntuim näide ajaloost on kasvõi despootliku monarhia sümboliks saanud Bastille vangla vallutamine ja hävitamine prantsuse rahva poolt 14. juulil 1789. aastal. Bastille hävitamine oli nii sümboolne, et seda kuupäeva peetakse tänapäeval Prantsuse revolutsiooni (nõukogudeaegses keelepruugis Suur Prantsuse Revolutsioon) alguseks.\n\nKujudega on märksa lihtsam ning lisaks kõigele meenutab kuju teisaldamine, kui talle on tross kaela ümber tõmmatud, sümboolset poomist. Meenutagem kasvõi Lenini kujude mahavõtmist Eestis 1990. aastate alguses.\n\nMa vist ei pane palju mööda kui väidan et tänapäeval on eestlaste arusaamad omaenese ajaloost suhteliselt konfliktivabad, \"head\" ja \"pahad\" on paika loksunud ning seetõttu meil suuremastaabilist mälusõda karta pole.\n\n\"Eesti Leegioni nn Lihula mälestussamba mitte lõppeda tahtev saaga ei peegelda tegelikult konflikti eestlaste erinevates arusaamades ajaloost.\"\n\nVõimaliku Konstantin Pätsi mälestussamba püstitamise küsimus pole siiamaani kedagi barrikaadidele ajanud ning vaevalt et ajab. Eesti Leegioni nn Lihula mälestussamba mitte lõppeda tahtev saaga ei peegelda tegelikult konflikti eestlaste erinevates arusaamades ajaloost, vaid pigem erineva taseme võimude pelgust rahvusvahelise skandaali ees.\n\nKohalikul venekeelsel kogukonnal on – tõsi küll – paljudele sündmustele ajaloost väga erinev vaade, ent isegi Pronksiööd ei riskiks ma nimetada mälusõja üheks väljenduseks (selle sündmuse ümber on kõik siiamaani nii segane, et ma täitsa ootan detailiderohket ning neutraalset uurimust sel teemal).\n\nVõib-olla sellepärast võibki eestlaste seas kohata pigem negatiivset suhtumist globaalsele monumendikukutamisele. Samal ajal unustatakse ära, et Eestiski on peetud mälusõda monumendirindel päris korralikult.\n\nKõigepealt võttis Eesti Vabariik väikestviisi maha Tsaari-Venemaa aegseid monumente, siis võttis Nõukogude Liit maha Eesti Vabariigi monumente, siis jälle võeti maha nõukogudeaegseid monumente. Viimane aeg langes kokku suurema lainega, kui peaaegu igal pool endises sotsialismileeris kisti maha mälestusmärke.\n\nEesti Vabariik on olnud kogu taasiseseisvunud ajal olnud seotud mälusõjaga, mille monumendiks on võidupüha paraad Moskvas. Kuidas sellesse suhtuda või kas sellel osaleda riiklikul tasandil, on küsimus, mis Eestis perioodiliselt tõstatub. Moskva võidupüha paraad on klassikaline näide sellest, mida Pierre Nora mõtleb mittemateriaalse les lieux de memoire all.\n\nKogu jutu mõte on selles, et mälusõjad mälukohtade ümber on kogu aeg eksisteerinud. Juba sellest ajast, kui Egiptuse vaaraod lammutasid oma eelkäijate püramiide või mälestusmärke. Nende intensiivsus on lihtsalt erinev. Praegune mälusõda on tunnistus sellest, et jälle on mingid arusaamad nii radikaalselt muutunud, et ajavad suuri rahvahulki konflikti, aga midagi üleloomulikku selles ei ole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Praegu näib juba mõnda aega käivat suuremamastaabiline ja enam-vähem ülemaailmne mälusõda. Mälestussambad lendavad oma kohtadelt ning mis ei lenda, neid rüvetatakse võimaluse korral. Eestiski on monumendirindel peetud mälusõda päris korralikult, kirjutab Aimar Ventsel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMargus Kuul: kalifaadi sünd, heitlus võimu pärast\n\n## Põhitekst:\n\n\" Riik, kus araablased ja mittearaablased, valged ja mustad, ida- ja läänemaalased on kõik vennad … Süüria ei ole süürlastele ja Iraak ei ole iraaklastele. Maa on Allahi oma.\" (Islami riigi kaliif Abu Bakr al-Baghdadi)\n\nMetamorfoos kestab, sest IS-i efektiivsust arvesse võttes on tegemist ühe maailma kõige paremini struktureeritud ja administreeritud džihaadiliikumisega. Vaatamata islamiriigivastase koalitsiooni ponnistustele pole suudetud rühmitust seniajani hävitada ega võita.\n\nVastupidi, IS on osutanud kalifaadi loomise ja selle eest võitlemise käigus visa vastupanu, mis sest, et tapetud on kõik avalikkusele tuntud liidrid, sajad välikomandörid ning kümned tuhanded võõrvõitlejad.\n\nNüüdseks on kaotatud ka Iraagis ja Süürias kaheteistkümne miljoni elanikuga territoorium, mille suurus oli 2014. aastal 100 000 ruutkilomeetrit ehk umbes kaks korda sama suur kui Eesti.\n\nSamaaegselt on IS muutunud globaalse haardega sunni moslemite džihaadiliikumiseks. Neile on truudust vandunud või toetust avaldanud vähemalt 45 ekstremistlikku rühmitust üle maailma.\n\nIS-i sõnul on nad \"nagu madu kivide vahel,\" rünnates vastase nõrku kohti, samas vältides otsustavat lahingut. Seega ajutine lüüasaamine Iraagis ja Süürias tähistab lokaalselt ühe elutsükli lõppu ja samal ajal globaalselt teise elutsükli algust.\n\nTundmatu vastane\n\nLäänemaailmal on seniajani olnud raske määratleda IS-i vastast võitu, rääkimata võidu strateegia defineerimisest. Üks osa probleemist on see, et USA, samuti teiste riikide valitsused ja relvajõud on disainitud võitlema teiste riikide, mitte IS-i kui usuliselt ühendatud ekstremistliku inimvõrgustiku vastu.\n\nNäiteks 2015. aastal polnud USA-l ega Suurbritannial paigas mingit islamiriigivastast strateegiat. Pigem tunnistati, et tegemist on võitlusega, mis pärandatakse tulevastele generatsioonidele. Alles 2017. aastal sõnastas USA kaitseminister Jim Mattis IS-ivastase kampaania põhifookused järgmiselt: 1) keelata IS-i geograafiline peidupaik, 2) elimineerida IS-i võime opereerida väljaspool nende poolt hõivatud territooriumi ning 3) piirata nende võimet värvata ja finantseerida terrorioperatsioone.\n\nSel ajal oli IS kaotanud 55% oma territooriumist ja nende võimu alt oli vabastatud 4 miljonit inimest. Ees ootas aga aastatepikkune võitlus.\n\nJärgnevalt analüüsin ja selgitan islamiriigi võimuletuleku põhjusi ning kalifaadi juhtimise ja elukorralduse kontseptsiooni.\n\n2006. aasta 15. oktoobril kuulutas toonase Iraagi Al Qaeda haru juht Abu Ayyub al Masri (surnud 8. aprillil 2010) välja sunniitide ususektil põhineva Iraagi Islamiriigi, mis oli murdepunkt tulevase islamiriigi arengus.\n\nISI juhiks valiti Al-Anbari provintsist pärit, Saddami režiimi poolt religioossetel põhjustel 1993. aastal ametist lahti lastud ja arreteeritud endine politseiohvitser, Wahhabi salafismi järgija Abu Omar al-Baghdadi (surnud 19. aprillil 2010).\n\nISI laienemist käimasolevas šiiade ja sunniitide sektisõjas pidurdasid samal aastal vaid USA poolt Iraaki toodud lisaväed, kes 2007. aastal koos sunniitide hõimudest formeeritud Sahawat' (Ärkamine) üksustega leidsid ja hävitasid suurema osa ISI peidupaikadest.\n\nUSA suutis sunniidid sõdima panna sunniitidega, mille tõttu koalitsioonisõdurite kaotused vähenesid. Võitluse tulemusena kaotas ISI juba hõivatud territooriumi ning juhid ja võitlejad pagesid Bagdadist Mosulisse.\n\nVaatamata tagasilöögile kuulutas ISI 2007. aastal välja esimese, enamasti Iraagi sunniitidest koosnenud Shura komitee ehk \"ministrite kabineti\" koosseisus peaministeerium, sõja, avalike suhete, avaliku julgeoleku, meedia, kütuse ja šariaadi komitee, märtrite ja vangide, kalastuse ning tervishoiu ministeeriumid. Teine \"kabinet\" moodustati 2009. aastal, jällegi pärast USA ja Sahawat' üksuste poolt tekitatud kaotusi.\n\nTerritooriumi kaotuse tõttu puudus ISI-l territoriaalne kaitsesügavus ja manöövrivabadus. Seega loobuti maa-ala hõivamisest ning pöörduti tagasi IS-i looja Abu Musab al-Zargawi (surnud 18. aprillil 2006) strateegia juurde, kasutades rünnakuteks enesetaputerroriste ja autopomme. Sihikule võeti Iraagi välis- ja finantsministeerium.\n\nOn oluline mainida, et juba sel ajal ei kontrollinud Iraagi keskvalitsus sunniitide linna Mosulit täielikult. Seda ei kontrollinud ka ISI, sest sõditi samaaegselt teiste Mosulis paiknevate rivaalitsevate grupeeringutega.\n\nVõim mängiti kätte\n\nHeitlus võimu pärast kestis aastaid. Vaatamata oma rühmituse riigiks kutsumisele ei saanud ISI 2011. aastal ennast veel tegelikkuses riigiks nimetada. Tegemist oli pigem Mosulis ja Ninawa provintsis kanda kinnitanud maffialaadse ettevõtmisega.\n\nMitmed asjaolud aga muutsid olukorra kulgemise ISI kasuks. Esiteks suurendas USA vägede väljatõmbamine Iraagist 2011. aasta detsembris Iraani mõju šiiade juhitud Iraagi valitsuses. Teiseks, algas samal aastal Süüria kodusõda, mis omakorda võimaldas ISI-l laieneda Süüriasse, kus loodi IS-i käepikendus, tütarorganisatsioon Jabhat al-Nusra (Rahva Toetuse Rinne).\n\nAl-Nusra loomise plaan oli tegelikult hädaabiplaan ISI uue juhi Abu Bakr al-Bagdhadi (surnud 26. oktoobril 2019) nõunikult ja Emni juhilt Haji Bakrilt, kes muuhulgas tegeles keemiarelva arendamisega.\n\nVältimaks Iraagi sunniitide deserteerumist ISI ridadest ja liikumist Süüriasse võitlema, loodi IS-i mitteiraaklastest juhtkonna abil Al-Nusra, kuhu värvati võõrvõitlejaid. Just selle ülesandega saatis IS-i sõjaline komitee lojaalse Abu Muhammad al-Jawlani koos kaaslastega Süüriasse, kus neid saatis kiire edu.\n\n2012. aastal hakkas ISI olukord paranema ka tänu šiiast peaministri al-Maliki heakskiidul Iraagi valitsuse alustatud repressioonidele sunniitide vastu. Sunniitidest koosneva Sahawat' üksuste liikmed arreteeriti ja pandi vanglasse. See omakorda lihtsustas ISI-l Iraagi sunniitide värbamist, sest üheks eesmärgiks oli Sahawat' üksuste võitmine ISI poole, mis järk-järgult ka õnnestus.\n\n2013. aastal oli aeg küps. Süürias tegutsev Jabhat al-Nusra liideti ISI-ga ja nüüd kuulutati välja ISIS. Alles nüüd hakkas islami riik oma administratsiooni, territooriumi ja rahvastikuga kaardil juba tegelikku kuju võtma.\n\nIS-i väljakuulutamine tulenes ka tungivast sisemisest vajadusest säilitada organisatsioonis sisemine sidusus ja imada endasse džihaadiihas kohalekutsutud ja -ilmunud kirev rahvusvaheline seltskond, kaasa arvatud araablased, süürlased, iraaklased, eurooplased ja läänemaailma sunniitidest moslemid. Iraagi meedia teatas seepeale, et on alanud võõrsissetung.\n\nAl-Qaidah aga ISIS-t sellisel kujul avalikult ei tunnistanud, sest ISIS ei järginud \"Al-Ansari sõdade\" strateegiat, kus oli strateegiliselt vajalik šiia Iraani poolehoid, et võidelda USA ja juutide vastu.\n\nISIS, vastupidi, võitles kahel rindel, nii šiiade kui lähi- kui ka USA kui kauge vastase vastu. IS-i ja Al-Qaidah' džihhaadi salafismi ideoloogia erimeelsustest tulenev kodusõda jäi kestma.\n\nInimesed, relvad ja raha\n\nKuna IS-i eesmärgiks oli luua oma territooriumi ja rahvaga \"prohvetliku metodoloogia kalifaat\", oli selleks vaja inimesi, relvi ja raha.\n\nIS-i juhtkonna moodustasid Iraagis USA hallatud Camp Bucca vangilaagrist 2009. aastal hea tahte märgiks vabastatud sunniitidest kinnipeetavad. Näiteks viis aastat kinni istunud IS-i liider Abu Bakr al-Baghdadi koos kahekümne tulevase IS-i keskastme juhiga.\n\nÜks vabastatutest oli ka endise Saddami armee õhuväeluure kolonel, IS-i tulevase luureaparaadi Emni isa Haji Bakr. Lühend Emni on tuletatud araabiakeelsest väljendist, mis tähendab luureinfo kogumist.\n\nEmni tegeles erinevate ülesannetega, mis hõlmas luuret ja vastuluuret ning rünnakute korraldamist väljaspool islami riigi piire. Ta värbas ja palkas võõrvõitlejaid, organiseeris orjakaubandust, inimrööve, antiigi-, kütuse-, õli- ja viljaäri.\n\n\"Abu Ghraibi ja Taji vanglatest vabastati üle viiesaja sunniidist vangi, kellest paljud olid kogenud võitlejad.\"\n\nTulevikuplaanid oli selleks ajaks vanglas juba tehtud, kuid teooria rakendamiseks praktikasse oli vaja koondada sama ideoloogiaga inimesi. Seega teostati samal aastal kaheksa rünnakut Iraagi vanglatele. Abu Ghraibi ja Taji vanglatest vabastati üle viiesaja sunniidist vangi, kellest paljud olid kogenud võitlejad.\n\n2010. aastal avaldas ISI strateegilise plaani oma poliitilise positsiooni tugevdamiseks. Plaanis oli pärast USA vägede lahkumist hakata ründama Iraagi armee ja politsei kõige tugevamaid üksusi ja juhtkonda, takistades seeläbi ka üldist värbamist.\n\nSamas tunnistati, et USA mehitusel loodud šariaadivastased sunniitide Sahawat' üksused takistavad ISI laienemist. Vastukäiguna moodustati jihad 'i Sahawat' komisjon eesmärgiga loodud ISI-vastased Sahawat' üksused hõimuliidrite abiga üle võtta, andes neile regioonipõhise vastutuse ja võimu.\n\nSeega muutusid sõjalised operatsioonid 2011. aastal organiseeritumaks. Kavandati \"seinte purustamise\" kampaaniat, mis kulmineerus 2013. aastal Abu Ghraibi ja Al-Taji vanglatest veel ligi kuuesaja vangi vabastamisega.\n\nLisaks võimendasid IS-i edu omakorda Bashshar al-Asadi vastu mässavad sunniidid Süürias ning Iraagi sunniitide eemaldumine Iraagis šiiade valitsuse repressioonide tõttu.\n\nOlles loonud nüüd riigijuhtimiseks vajaliku põrandaaluse tuumiku, piisava massi ideoloogilisi võitlejaid ja toetajaid, jäigi vaid üle hankida relvad, et allutada rahvas ja anastada riigi valitsemiseks vajalik territoorium. Selles suunas hakatigi järjepidevalt tegutsema.\n\nKüla küla haaval\n\nIS-i laienemisel Iraagis ja Süürias mängis tähtsat rolli grupeeringu vastu- ja välisluureorganisatsioon Emni. Emni esimene samm oli avada vallutatavas regioonis Dawa (islami õpetuse) kabinet, kus värvati kohalikud agendid infot koguma, sh šariaadi seaduste rikkumise kohta.\n\nElanikkonna religioossed ja poliitilised vaated kaardistati ning potentsiaalsed vastased mõrvati. Samaaegselt abiellusid sisseimbunud IS-i võitlejad sidemete tugevdamiseks ja kogukondadesse sulandumiseks kohalike prominentsete perekondade naistega.\n\nNäiteks 2013. aastal tuvastas islami kohus Fallujah's rivaalid, kes kohe mõrvati, seejärel võeti üle relvapeidikud ja lõpuks võim linnas. Nii hõivati kodusõjas olevas Süürias küla küla järel.\n\nISIS-e laienemise käigus käis samaaegselt sisemine võitlus sõjasaagi pärast ja välisvastaste hävitamine Al-Qaidah' taktikat kasutades. Enesetapupommipanijad ohverdasid end usu teenimise sümbolina märterluse nimel. Selline tegevus ei vajanud treeningut, vaid fanatismi.\n\nEnesetapurünnakud järgisid al tartarrus (barrikadeerimise) kontseptsiooni, kus sihtmärgi hävitamisel on moslemite tsiviilkaotused õigustatud, sest nood viibivad sihtmärgi läheduses. Sama reegel käis moslemite kohta, kes tegid USA ja liitlastega koostööd, eriti usuhülgajatest šiiade kohta.\n\n2014. aasta 10. juunil tuli läänemaailmale üllatusena, et IS-il oli oma riigi loomisega tõsi taga, kui umbkaudu tuhande võitlejaga võeti avalikult võim üle Ninawa provintsis Mosulis.\n\nÜheks IS-i rünnaku põhjuseks, miks ei suudetud relvapäästikule vajutamist tagasi hoida, oli nende sõjalise komitee juhi Abu Abdulrahman al-Bilawi enesetapp, kui ta oli 4. juunil Iraagi armee üksuste poolt Mosulis nurka aetud.\n\nTegelikult oli Mosul juba aastaid IS-i luureteenistuse Emni ja mitte Iraagi armee kontrolli all. Näiteks 2011. aastal maksid Mosulis IS-ile maksu kõik apteegid, ärimehed, hotellid, poed ja arstid. Iga äritehingu pealt teenis islamiriik 15-20% kasumit. Sellele lisandus väljapressimistega ligi kaheksa miljonit dollarit kuus.\n\nSee selgitab ka põhjust, miks Mosul 2014. aastal nii kiiresti IS-i sülle langes. Mosulist põgenenud kolmkümmend tuhat Iraagi armee šiiadest sõdurit ja sama palju politseinikke jätsid maha nelja diviisi jagu relvastust, varustust ja laskemoona. Rattad saadi alla samuti mahajäetud 2300 USA HMMWV sõiduki abil. Hiljem kasutati sõidukeid edukalt autopommidena.\n\nSiit ka teine IS-i kiire edu põhjus: hõlpsalt kättesaadud mastaapne kogus transpordivahendeid, relvi ja laskemoona.\n\n\"Ettevõtmise edukust kirjeldas IS-i väljaantud ajakirja Dabiq esinumber, kus rõõmustati sunni hõimude ühinemise üle ning kutsuti kogu maailma moslemeid üles liituma islamiriigiga, et saaks džihaadi pidada.\"\n\nNüüd tuli Mosulis ja sunniitide regioonides veenmise või brutaalse jõuga ühendada sunni hõimud ühtse juhtimise alla. Ettevõtmise edukust kirjeldas IS-i väljaantud ajakirja Dabiq esinumber, kus rõõmustati sunni hõimude ühinemise üle ning kutsuti kogu maailma moslemeid üles liituma islamiriigiga, et saaks džihaadi pidada. Sellele kutsele vastasid ka kümned tuhanded sunniitidest Euroopa moslemid. Toimetati planeeritud kalifaadi loomise plaani alusel.\n\nKalifaadi loomise kontseptsioon\n\nIslami Kalifaadi loomise kontseptsioon koosneb viiest etapist. Esimeseks etapiks on Hirjah ehk moslemite migratsioon kohta, kus saab luua grupi (Jama᾿ah), keda formeerida, värvata ja treenida.\n\nKui sellist maad ei leidu, kuhu emigreeruda, ja emigratsioon on võimatu, siis luuakse grupp sinna, kus seda teha saab, ning teostatakse põrandaaluste salajaste terroriüksuste kaudu pikaajalist rünnakute kampaaniat, et jõuda järgmisse etappi.\n\nTeiseks etapiks on Jama'ah ' (grupi) loomine. Selle kõige olulisem osa on ideoloogiline kontseptsioon järgida monoteistlikku Darul Islamit, äratades ellu ISIL-i arvates meie ajastul moslemite poolt laialdaselt hüljatud islami õpetused nagu wala ᾿ (armastamine Allahi nimel), bara ᾿ (vihkamine Allahi nimel), hukm (valitsemine) ja tashri ᾿ (seadusandlus). Jama᾿ah teeb džihaadi kohustuslikuks.\n\nDžihaadi aluseks on hijrah, bay'ah (vande andmine juhile), sam' (kuuletumine, allumine juhile) ja i'dad (treening), mille lõppedes liigutakse Ribat' alale (territoorium, mis piirneb islami vastastega ja on võimaliku rünnaku all), kust sobival ajal liigutakse edasi vastasega võitlema (gital).\n\nSellele järgneb kaitsmine ja võitlus, mille kaudu jõutakse Kalifaadi loomiseni või märtriks (shahadah) saamiseni.\n\nKolmandaks etapiks on destabiliseerida Taghut. Taghut' all mõeldakse inimesi, kes mässavad Allahi vastu. Need inimesed on juba läbinud Kufr (uskmatu) olemise etapi, kus nad on hüljanud idee, et on ainult üks jumal, Allah. Kui uskmatud hakkavad Allahi tahte vastu mässama, muutuvad nad oma olemuselt Taghut 'ks.\n\nNeljas etapp on Tamkin. Tamkin tähendab loomist, see loomine toimub religiooni kaudu, mis on loomise vahendiks.\n\nViimaseks etapiks on Khilafah, kalifaadi loomine, kui kõik etapid on edukalt läbitud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraagi Islamiriigi (ISI) sünnist on möödunud neliteist aastat. Selle aja jooksul on erinevatest sunniitlikest islami ekstremistlikest grupeeringutest välja kasvanud keerukas ja püsiv Islami Riigi (IS) administratsioon. Kuidas selleni jõuti, kirjutab Margus Kuul algselt kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu! ilmunud ülevaates.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPikk vastas uue peatreeneri usaldusele nullimänguga\n\n## Põhitekst:\n\nAastast 2017 Miedzi eesotsas püsinud Dominik Nowakile, kes tõi omal ajal klubisse nii Artur Pika kui ka Henrik Ojamaa, said saatuslikuks koroonapausile järgnenud viletsad tulemused. Kuigi Miedz püsib endiselt konkurentsis, et Ekstraklasasse naasta, oli eelnevast viiest liigamängust võidetud vaid üks, kirjutab Soccernet.ee.\n\nUue juhendaja Ireneusz Koscielniaki debüüdil ei suudetud kodus küll võidulainele naasta, kuid viik Wartaga väärib samuti tunnustust: Poznani klubi on 28 vooruga kogunud 13 punkti rohkem ja madistab liigavõidule. Viimati Poola U-19 koondise abitreenerina töötanud Koscielniak usaldas ka Pikka, kes tegi kaasa täismängu.\n\nLoe edasi portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Artur Pika tööandja Legnica Miedz vahetas Poola jalgpalli esiliigas peatreenerit, uue juhendaja debüüdil viigistati tugeva Poznani Wartaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPrincetoni Ülikool eemaldab Woodrow Wilsoni nime kahelt koolilt\n\n## Põhitekst:\n\nIvy League'i kaheksa kõrgkooli hulka kuuluva Princetoni nõukogu jõudis järeldusele, et Wilsoni \"rassistlik mõttelaad ja poliitika muudab ta sobimatuks nimekaimuks koolile või kolledžile, mille teadlased, tudengid ja vilistlased peavad ühiselt seisma rassismi vastu kõigis selle avaldumisvormides\", ütles ülikooli president Christopher Eisgruber.\n\nWilson oli kaks ametiaega USA president 1913.-1921. aastani ning oli Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) eelkäija Rahvasteliidu asutajaks.\n\nWilson oli ka üks kaasaegse rahvaste enesemääramisõiguse rajajatest.\n\nÜhendriikide 28. president toetas ülikooli hinnangul rassistlikku poliitikat, lubades segregeerimist riigiinstitutsioonides pärast seda, kui need olid rassiliselt integreeritud juba mitukümmend aastat.\n\n\"Ta mitte ainult ei andnud oma vaikivat nõusolekut, vaid lisas siin riigis kestnud rassismi praktiseerimisse, mis jätkub ka tänapäeval,\" ütles Eisgruber.\n\nVarem presidendi nime kandnud koolid saavad nüüdsest nimetuse Princeton School of Public and International Affairs ja First College.\n\nUSA-d on pärast mustanahalise George Floydi tapmist 25. mail kinnipidamise käigus lisaks laialdastele ja tihti vägivaldsetele meeleavaldustele alanud väga erinevate ajalooliste monumentide mahavõtmise laine. Samuti on paljud USA institutsioonid hakanud ümber hindama oma rolle võimalikes rassilistes ebaõiglustes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA Princetoni Ülikool teatas laupäeval, et eemaldab endise presidendi Woodrow Wilsoni nime oma riigipoliitika koolilt ja veel ühelt õppeasutuselt endise presidendi väidetava rassismi tõttu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVabavõitlejad ootavad ministeeriumi järel: olulised päevad libisevad käest\n\n## Põhitekst:\n\nVabavõitluse liit pidas märtsi lõpus EOK presidendi Urmas Sõõrumaaga kaks telefonikohtumist, mille järel sõnas Sõõrumaa, et vabavõitlejate probleemile tuleb lahendus leida.\n\n\"Eesti olümpiakomitee peaks katma ära kõik alad, mitte ainult valitud,\" sõnas Sõõrumaa siis Tartu Postimehele ja lisas, et rahvusvahelist alaliitu puudutavad küsimused asjasse puutuda ei tohiks. \"Teen ettepaneku olümpiakomitee põhikirja täiendada, et vabavõitlejad liikmeks võtta. See näide on pretsedent ja nõuab erandit. Ministeeriumil tuleb süsteem üle vaadata,\" lisas Sõõrumaa.\n\nVabavõitluse liit avaldas reedel sotsiaalmeedias aga järgneva, kultuuriministeeriumile suunatud teksti:\n\nVabavõitluse Eesti koondis on treeningutelt eemal olnud 30 päeva. Kuna Eesti riik meid ametliku spordialaliiduna (veel) ei tunnista, siis meie koondisel teiste spordialaliitudega võrdseid võimalusi ei ole. Noorte maailmameistrivõistlusteni on jäänud 16 nädalat. Täiskasvanute Euroopa meistrivõistlusteni on jäänud 18 nädalat.\n\nSaime kohtumise kultuuriminister Anneli Ottiga 27. aprilliks. Üliolulised päevad libisevad ükshaaval käest. Seni on meie suhtlemine kultuuriministeeriumiga taandunud seaduste tsiteerimisele ja tõdemisele, et seda probleemi lihtsalt ei ole võimalik lahendada ja kõik.\n\nSeadused ja otsused on hea mugav asi, millele viidata, aga päeva lõpuks seadused lapsi ja noori ega ka täiskasvanuid ei treeni, tervist ei edenda ja sporditulemust ei tee. Selleks on ikka vaja inimesi, kes kõike seda veaksid ja sisulist vahetut tööd teeksid. Vormiline erand, mida me küsime, kelleltki midagi ära ei võta.\n\nEesti Olümpiakomitee on juba tunnistanud, et meie sisuline tegevus vastab spordialaliidu omale. Kuna hetkel ei ole maailmas tegemist tavapärase olukorraga, võiks ka kultuuriministeerium olla oma töös pisut paindlikum ja proovida probleemidele individuaalsemalt läheneda. Need inimesed, keda see konkreetne otsus puudutab, on nii meile kui ka Eesti spordile vajalikud ja olulised - nende töö ja töömotivatsioon on oluline.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa lubas kahe nädala eest teha ettepaneku võtta sportliku vabavõitluse liit EOK liikmeks, ei pääse vabavõitlejad ikka veel treenima. Samas ootavad sportlasi ees tiitlivõistlused.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Gasol naasis 20-aastase pausi järel Euroliigasse korviga\n\n## Põhitekst:\n\nVeebruari lõpus kodulinna klubisse Barcelona naasnud kahekordne olümpiahõbe mängis Euroliigas viimati 2000. aasta 20. detsembril, kui viskas Verona vastu 18 punkti.\n\nReedel alustas Gasol Barcelona põhihooaja viimases mängus Müncheni Bayerni vastu algviisikus ja tal kulus tagasitulekukorviks vaid 45 sekundit, kui tema tabav vise avas Barcelona skoori. Kahekordne NBA meister viskas Saksamaa klubi vastu 13 minutiga üheksa punkti, aga Barcelona pidi siiski leppima 72:82 kaotusega.\n\n. @paugasol makes the first basket of his return!\nNothing But Net. #7DAYSMagicMoment pic.twitter.com/hFvkOfAdH7\n\n— Turkish Airlines EuroLeague (@EuroLeague) April 9, 2021\n\nA legend returns tonight pic.twitter.com/W3h6ElrUvg\n\n— Eurohoops (@Eurohoopsnet) April 9, 2021\n\nKoha Euroliiga play-off 'is on lisaks põhiturniiri võidu kindlustanud Kataloonia hiiule taganud Moskva CSKA, Anadolu Efes, Milano Olimpia, Müncheni Bayern, Madridi Real ja Fenerbahce. Viimase pileti saatuse otsustab Peterburi Zenit - kui Venemaa klubi alistab viimases voorus Panathinaikosi, saavad edasi nemad, aga kui võitma peaks Kreeka klubi, saab omavaheliste mängude alusel kaheksandana edasi Valencia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolme kuu pärast 41. sünnipäeva tähistav Hispaania korvpallilegend Pau Gasol jooksis reedel enam kui 20-aastase pausi järel taas Euroliigas väljakule.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOlümpianormi jahtiv Tilga lõpetas USA-s avapäeva rekordigraafikus\n\n## Põhitekst:\n\nUibo lööb Athensis kaasa vaid üksikaladel, aga kuu aja eest USA üliõpilasliiga NCAA sisekergejõustiku meistrivõistlustel seitsmevõistluse isikliku rekordi 6264 punkti peale viinud Tilga sihikul on Tokyo olümpianorm 8350 silma.\n\nTilga sai 100 meetris kirja aja 11,13 (isiklik rekord tunamullu joostud 10,99), aga nihutas kaugushüppes tublisti oma senist välirekordit 7.36, kui tema avakatse pikkuseks mõõdeti 7.69. Tilga siserekord oli kuu aega tagasi Fayetteville'is hüpatud 7.62.\n\nKuulitõukes mõõdeti Tilga parima katse pikkuseks 15.32, sama palju tõukas ta ka oma rekordiseerias. Kõrgushüppes sai Tilga teisel katsel üle tippmarki kordavast 2.10-st ning lõpetas päeva 400 m jooksu 49,53-ga (rekord 49,38, rekordvõistlusel 49,82).\n\nSaluri võttis 100 meetri jooksus 10,82-ga alavõidu, kaugushüppes läks talle kirja 7.56 ja kuulitõukes 14.27. Kõrgushüppe heale 1.89-le järgnes 400 m jooksu alavõit 48,29-ga.\n\nUibo esimesel kahel alal kaasa ei löönud, kuulitõukes oli tema parimaks katseks 14.43, kõrgushüppes sai ta sarnaselt Tilgale üle 2.10-st ning 400 m jooksus tuli tabloole ajaks 51,52.\n\nAvapäeva tulemused:\n\n1. Garrett Scantling 4406\n2. Karel Tilga 4355 (rekordigraafikuga +91)\n3. Zach Ziemek 4319\n4. Karl Robert Saluri 4196 (-72)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Karel Tilga, Karl Robert Saluri ja Maicel Uibo löövad kaasa USA-s Athensis toimuval kümnevõistlusel. OM-normi jahtiv Tilga liigub avapäeva järel isikliku rekordi graafikus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPfizer taotleb vaktsiini kasutusloa laiendamist 12-15-aastastele\n\n## Põhitekst:\n\nEttevõtted märkisid avalduses, et kavatsevad esitada lähipäevil sarnase taotluse ka järelevalveametitele mujal maailmas.\n\nPfizer andis taotluse USA toidu- ja ravimiametile üle pärast seda, kui vaktsiini kliiniliste katsetuste kolmandas faasis 12-15-aastastel osutus see haiguse tõrjumisel 100 protsenti tõhusaks, teatasid firmad.\n\nMärtsi lõpus olid nad avaldanud tulemused USA-s läbi viidud edukatest katsetest 2260 noore peal. Vaktsiin osutus hästi talutavaks ja kõrvaltoimed olid sarnased nendega, mida täheldati 16-25-aastaste puhul.\n\nVaktsiinile on praegu antud erakorraline kasutusluba 16-aastaste ja vanemate inimeste kaitsesüstimisel.\n\nLastel on väiksem tõenäosus rasketeks koroona haigusnähtudeks, seetõttu on nende vaktsineerimine olnud ka vähem aktuaalne kui vanemate inimeste puhul.\n\nBioNTech/Pfizeri vaktsiin põhineb uudsel mRNA (informatsiooni-RNA) tehnoloogial ning see on esimene, millele lääneriigid mullu heakskiidu andsid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pfizer/BioNTech palus reedel USA võimudelt luba oma koroonavaktsiini kasutamiseks ka 12-15-aastastel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKalev/TLÜ lõpetas kolm kuud kestnud võiduta seeria\n\n## Põhitekst:\n\n1.14 enne kohtumise lõppu pääses Rakvere Renato Lindmetsa korvi järel 83:82 juhtima, aga 5:0 spurt viis omakorda ette külalismeeskonna. Seisul 85:87 tabas Lindmets kahest vabaviskest ühe, Karl-Johan Lips realiseeris teisel pool väljakut mõlemad vabavisked ning Kristaps Gluditise viimaste sekundite kaugvise rõngast ei läbinud.\n\nNõnda lahkus Kalev/TLÜ Rakverest 89:86 võiduga ja lõpetas kolm kuud kestnud nukra seeria - viimati oldi võidukas 6. jaanuaril, mil Eesti-Läti korvpalliliigas alistati Tartu Ülikool.\n\nTyler Roberson viskas Kalev/TLÜ parimana 22 punkti ja hankis 14 lauapalli. Antonio Williams lisas 20 punkti, kuus lauapalli ja kolm korvisöötu ning Karl-Johan Lips sai kirja 16 punkti ja kuus lauapalli.\n\nRakvere poolelt tõi Kristaps Gluditis 20 punkti ja andis viis korvisöötu. Egert Haller kogus 18 punkti ja kuus lauapalli ning Devin Harris 16 punkti, kolm lauapalli ja kuus korvisöötu.\n\nRakverel on Eesti liiga tabelis neljandana 12 võitu ja 19 kaotust, Kalev/TLÜ-le oli reedene võit 25 kaotuse kõrval neljandaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpalli meistriliigas toimus reedel üks mäng, milles Tallinna Kalev/TLÜ teenis võõrsil raske võidu Rakvere Tarva üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHuntingtoni tõve põdeva emaga Maarja: see on lähedastele karm haigus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Välismaa nimetatakse seda koletishaiguseks, sest see halvab nii paljusid asju. Kõige halvem selle juures on see, et dementsus tuleb kõige viimasena, kui üldse tuleb. Sa oled nagu oma kehas vangis. Sa saad kõigest aru, aga sul puudub väljendusoskus, sa ei saa liikuda ja lõpuks sa lõpetad voodis. See on lähedastele päris karm haigus.\"\n\nPäriliku geenitõve sümptomid avalduvad tavaliselt 30. ja 40. eluaastates ning neid võib alguses olla üpris keeruline märgata. Nii juhtus ka Maarja emaga. Tema tõmblused ja tahtmatud grimassid näos viisid pere seitse aastat tagasi lõpuks arsti juurde.\n\n\"Kui me läksime esimest korda pärast diagnoosi saamist neuroloogi juurde, siis pärast seda, kui olime emaga koos kabinetis ära olnud, siis arst kutsus minu ja isa ukse taha ja ütles, et \"issand, see on väga raske haigus, te lõpetate hullumajas\",\" meenutas ta.\n\n\"Ta ei käinud küll enam tööl, aga see nägu, tema olemine, kõik muutub. Ta on nii depressiivne, et isegi kui ta veel sai rääkida, siis ta ei tahtnud. Ta süüdistas ennast ja palus vabandust, et tal see on, et äkki on meil ka. Sa ei tea sellest midagi, keegi ei räägi sulle sellest midagi, sulle lihtsalt öeldakse, et nii, teil on see haigus nüüd, laske kindlasti oma lastel ka test ära teha, sest tõenäosus on 50 protsenti.\"\n\n\"Ma näen, kui suur elutahe tal on, aga ta ei saa mitte midagi teha, sest ta keha annab alla. Seda on väga raske ema puhul eriti vaadata.\" Ta meenutas, kuidas isa talle augustis tunnistas, et kardab nii väga, et ei julge öösiti ka magama jääda, sest ta ei tea, mis emaga võib juhtuda. \"Nad eraldi toas magasid juba ammu ema tõmbluste pärast\n\nPärast seda, kui Maarja ema enam ise neelata ei suutnud, võeti ta haiglasse sisse ning paigaldati talle mao- ja ninasond ning saadeti koju tagasi. Pärast seda hakkas Maarja otsima emale hooldekodukohta. Kuna tegu on ravimatu geneetilise haigusega, jäävad arstide käed lühikeseks ja patsiendid nagu Maarja ema jäävadki lähedaste vastutusele. Sisuliselt polegi siis muud varianti, kui haige hooldekodusse paigutada.\n\n\"Ma saan ju aru, et sa ei saa teda terveks teha. Aga kõikide nende aastate jooksul, kui me vastuvõttudel käisime, siis null – \"on jah halvemaks läinud, aga te näete, et ta saab veel asjadest aru\". See oli selline viieminutiline vastuvõtt.\"\n\nEt olukorda muuta, otsustas Maarja otsida üles teised sama teekonna läbi teinud inimesed, et neid oma kogemuse läbi aidata. Alustuseks tegi ta Facebooki postituse. Maarjat üllatas, kui palju tema kirjutatule kohe tagasisidet tulema hakkas.\n\n\"Negatiivseid, raskeid, emotsionaalseid kirju on väga palju olnud. Üks naisterahvas Helsingist kirjutas mulle, kel on see haigus ja kes on minust natuke vanem, kes ka kaalus, kas üldse lapsi saada geneetilise haigusega, aga ta ütles, et see on elu kõige hullem päev, kui sa selle vastuse saad.\"\n\nMaarja pole veel enda geenitesti teinud. Seega ei tea ta, kas Huntingtoni tõbi ootab tulevikus ees ka teda. \"Üks Eesti tüdruk kirjutas, et ta kaks aastat plaanis minna tegema seda. Ta oli depressioonis, sõi antidepressante. Tal olid juba lapsed ja ilmselt ma natuke samastun, sest alateadvuses tiksub mul see kogu aeg, sest täna mul ei ole lapsi ja see on võib-olla natuke ka selle taha jäänud,\" tunnistas ta.\n\n\"Me oleme elukaaslasega sellest rääkinud ja ma saan temast aru, et tema suhtes on aus teada, kas mul on see või mitte. Aga see on julguse taha jäänud. See on väga raske, aga samas on 50 protsenti võimalus, et sa saad sealt negatiivse vastuse.\"\n\nEt samasuguse geneetilise haigusega inimesi ja nende lähedasi aidata, lõi Maarja hiljuti MTÜ Armastame Elada. \"Mina oleks väga tahtnud, et keegi oleks mind toetanud, et oleks jaganud teadmisi, kogemusi selle kohta, mis mind ees ootab.\"\n\nTa märkis, et võib küll seda infot lugeda artiklitest ja vaadata videotest, aga see pole see. \"Mitte mingit lootust ei andnud keegi. Vahet ei ole, mis haigus sul diagnoositakse, aga nii paljudel on kohe tugigrupp võtta, et lihtsalt kas või nende inimeste ellu veidi rõõmu tuua, \"\n\nMaarja märkis, et tal on abilisi ka MTÜ-sse tekkinud ja ta üritab võimalikult palju personaalselt kõiki aidata. \"Ma tean, et ma olen väga hiljaks jäänud oma ema aitamisega, ma ei saa tema heaks täna enam mitte midagi teha. Aga seepärast ma tahakski proovida teiste heaks midagi teha, või kui tuleb välja, et minul see on, siis kas või iseennast aidata sellega.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "MTÜ Armastame Elada asutaja Maarja Nigula, kelle ema põeb Huntingtoni tõbe. Kuna tegu on ravimatu geneetilise haigusega, jäävad arstide käed lühikeseks ja patsiendid nagu Maarja ema jäävad lähedaste vastutusele. Sisuliselt polegi muud varianti, kui haige hooldekodusse paigutada. Kuigi ema jaoks Maarja enam midagi teha ei saa, soovib ta MTÜ tegevusega midagi ära teha edaspidi teiste saatusekaaslaste jaoks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas: presidendi hinnang minu valitsuse tööle valmistab pettumust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Presidendi hinnangud minu juhitud valitsuse, aga laiemalt sadade inimeste tööle, kes on tänaseks enam kui aasta panustanud COVID-19 vastaste vaktsiinide tarnesse ning Eesti inimeste vaktsineerimise korraldamisse, teevad nõutuks ning valmistavad pettumust,\" kirjutas Ratas sotsiaalmeedias.\n\n\"Eesti ei ole täna Euroopa Liidus vaktsineerimise kiiruselt kolmas seetõttu, et otsused lakkasid olemast ning aasta möödus mitte midagi tegemise tähe all. Vastupidi, tegutsema pidi kiiresti ning toona täiesti uues ja enneolematus olukorras. Kutsusime kokku teadusnõukoja, kinnitasime vaktsineerimise kava ja põhimõtted, seisime tugevalt Eesti jaoks mõeldud vaktsiinitarnete eest ning korraldasime vastava logistika. Samal ajal toetasime piirangute ajal meie tervishoiuvaldkonda, ettevõtlust ja inimesi, mis on aidanud meil kriisis üheskoos toime tulla. Vaktsiinilepinguid sõlmides tegime ettevaatavaid otsuseid teadmata, millised vaktsiinid esimesena turule tulevad, kuidas Eesti inimesed need vastu võtavad ning milline saab olema viiruse kulg,\" lisas ta.\n\nRatas märkis, et eelmine valitsus langetas Eesti kriisist väljatoomiseks mitmeid strateegilisi otsuseid.\n\n\"Poole aastaga, kohati vaid mõne nädalaga on selgelt väga palju muutunud nii teadmistes kui ka soovitustes, mida eksperdid on COVID-19 meetmete ja erinevate vaktsiinide kasutamise puhul andnud. Väita aga, et segadused tulenevad sellest, et töö on jäänud tegemata, pole põhjendatud ning selliste väidete korral oleks presidendil kindlasti kohane välja öelda ka konkreetsed ettepanekud, mil moel saanuks vaktsineerimist piiratud ja heitlike vaktsiinitarnete tingimustes kiirendada. Veelgi õigem olnuks need ettepanekud teha vaktsineerimise planeerimise ajal, mitte tagantjärele üldsõnalise kriitikana,\" kirjutas Ratas.\n\nPresident ütles Eesti Päevalehele antud intervjuus, et koroonaviiruse vastu vaktsineerimist korraldada on olnud aega terve aasta, kuid selle tööga eelmises valitsuses algust ei tehtud.\n\n\"Kas poleks mitte pidanud vaktsineerimiseks ja selle korraldamiseks valmistuma juba aasta tagasi. Me ei teinud seda. Jõudnud aega, mil meil on piisavalt vaktsiine, peame vaktsineerimisülesannet lahendama startupilikult. /.../ Minu etteheide seisneb selles: meil puudus tegelikult vajadus reageerida nagu start-up. Meil oli võimalus planeerida vanakoolimeetoditega terve aasta,\" sõnas Kaljulaid lehele.\n\n\"Inimesed, kes oleksid pidanud eelmisel aastal planeerimisprotsessid algatama, ei teinud seda – oli see minister, ametnikkond, mõni osakond. Kõik eksisid. Eksisid ka need, kes lootsid, et vaktsineerimine saab teoks, aga ei esitanud piisavalt kontrollküsimusi, et selle toimumises veenduda. Eksis kogu eelmine valitsus: strateegiline juhtimine tegelikult lakkas,\" rääkis ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmine peaminister, Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et president Kersti Kaljulaidi kriitika tema valitsuse tööle koroonapandeemias valmistab pettumust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti monarhia huviline: prints Philip oli üks peamisi monarhia uuendamise eestkõnelejaid\n\n## Põhitekst:\n\nNelson märkis, et tegemist oli kindlasti suure riigimehega.\n\n\"Kui viimasel ajal on olnud väga palju juttu sellest, kuidas Briti kuningakoja nooremad liikmed ei suutnud kohaneda ja see kõik oli raske ja pidid oma kohta otsima ja leidma, siis tegelikult on selles osas prints Philip käilakuju,\" märkis ta.\n\n\"Tema oli see, kes väga sinivereliste juurtega – olles nii Kreeka kui ka Taani prints – ja veel siniverelisem kui kuninganna Elizabeth ise, pidi loobuma nii troonipärilusest kui ka oma mereväekarjäärist.\"\n\nNelson märkis, et tema elutöö oli toetada monarhi ja olla esindusülesannetes ja leida oma koht. \"Täpselt samamoodi armastatud naise kõrval nagu kunagi prints Albert pidi tulema ja end tõestama igal sammul.\"\n\nNelson märkis, et prints Philipi algatusel muutus näiteks see, kuidas palees käis teenijate ja kuningapere toitlustamine. \"Kui prints Philip saabus paleesse, oli kaks eraldi kööki. Tema arvas, et see on täielik raiskamine ja viis need köögid kokku.\"\n\nTa lisas, et samuti tegi ta palju tehnoloogilisi muudatusi nii palee- kui ka kuningliku perekonna elus. \"Tema oli see, kes arvas, et tuleb moderniseerida. Monarhia kaasajastamise küsimusi on tema tugevalt ise pioneerinud.\"\n\nNelson usub, et spartaliku olemuse sai Philip lapsepõlvest, kui ta õppis Šotimaal internaatkoolis poiste õppeasutuses ning ka sõjaväes olles. \"See otse ja omadega oli talle omane, aga ka icebreaking -olukordades ja välisvisiitidel, kus ta mõnikord tahtis soojalt avada õhkkonda ja võib-olla mitte kõige õnnestunumalt.\"\n\nTa tõdes, et see tekitas vastakaid reaktsioone, kuid üldiselt peeti teda positiivseks. \"Ta tõesti oli, kes ta oli. Ta oli väga kriitilise lähenemisega.\"\n\nNelson märkis, et prints Philipi ärasaatmisele avaldab mõistagi väga suurt mõju koroonapandeemia. \"Ilmselgelt ei tule suuri, pompöösseid riiklikke matuseid, kuna perekond on ka ise avaldanud soovi, et see oleks pigem privaatne. Isegi lilli ja auavaldusi ei soovita, et toodaks paleede ustele või aia taha,\" kirjeldas ta.\n\n\"Seal on pigem turvamehed, kes soovitavad austuse avaldajatel korraks seisatada ja siis edasi astuda, et ei tekiks rahvahulkasid. Samamoodi on avaldatud e-raamat, kuhu saab järelehüüdeid kirjutada igaüks, kes seda soovib.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel suri 99-aastaselt Briti kuninganna Elizabeth II abikaasa prints Philip, kellest rääkis \"Ringvaate\" otsestuudios lähemalt Briti monarhia huviline Kai-Ines Nelson. Viimane märkis, et prints Philip võttis monarhi toetamist kui oma elutööd ning oli see, kes pidas oluliseks nii palee- kui ka kuningliku perekonna elu kaasajastamist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJefimova nihutas taas Eesti rekordit, Zirgil jäi OM-normist napilt puudu\n\n## Põhitekst:\n\nTokyo olümpiamängude A-normist jäi Kregor Zirgil puudu neli sajandikku. Varasem Eesti rekord ajaga 1.47,99 kuulus samuti Zirgi nimele ja oli ujutud paar nädalat tagasi Istanbulis. A-finaalis ujus Zirk välja aja 1.47,19 ja sai teise koha.\n\nEneli Jefimova jäi uut Eesti rekordit tähistava ajaga 30,93 naiste 50 m rinnuliujumises jagama kolmandat kohta. Varasem Eesti rekord ajaga 31,06 kuulus samuti tema nimele ja oli ujutud veebruari lõpus.\n\nUus Eesti tippmark sündis ka meeste 100 m liblikujumises, kus Alex Ahtiainen sai eelujumises kirja aja 52,68. Ühtlasi ujus Ahtiainen kiiremini ka olümpia B-normist, milleks on 53,52.\n\nVarasem Eesti rekord 100 m liblikujumises kuulus ajaga 52,83 Kregor Zirgi nimele. Selle ujus Zirk esmakordselt 2016. aastal, 2017. aastal kordas ta enda nimele kuulunud rekordit.\n\n100 m liblika A-finaali lõpetas Ahtiainen seitsmendana ajaga 53,25 ja Daniel Zaitsev kaheksandana ajaga 53,57. Armin Evert Lelle, kes ujus 100 m liblika B-finaalis, täitis ajaga 53,38 nii olümpia B-normi kui ka EMi A-normi. Hommikuses eelujumises oli tema aeg 53,78.\n\nHommikuses eelujumises jäi Martin Allikvee 100 m rinnulis ajaga 1.02,26 viimasena välja A-finaalist. B-finaalis oli tema aeg 1.02,05 ja kokkuvõttes tuli Allikvee kümnendale kohale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Stockholmis jätkuva kõrgetasemelise ujumisvõistluse teise päeva eelujumises püstitas Kregor Zirk 200 m vabaltujumises ajaga 1.47,06 uue Eesti rekordi, tippmarke nihutasid ka Eneli Jefimova ja Alex Ahtiainen.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNädala parimad lood | Jayda G, Prince, Roisin Murphy jt\n\n## Põhitekst:\n\nKudu Blue \"Light On Me\"\n\nBriti ansambel Kudu Blue teeb minu arust midagi täiesti uut: nende kompositsioonid on tinglikult indie pop, kuid kõik nende saundid pärinevad tantsumuusikast: seal on pehmet raadio- house 'i, UKG' d ja tumedaid dubstep 'i basse. Värske singel \"Light On Me\" esitleb seda vastuolu imeliselt, sobides ühteaegu nii raadio päevasesse vööndisse kui ka hilistel tundidel ka ööklubisse.\n\nHugo Massien \"Chasing Shadows\"\n\nProdutsent Hugo Massieni värske album \"Metamorphosis\" vastab igati oma nimele: plaat muudab sujuvalt oma nägu, liikudes future bass 'ist üle võimsasse retroelektroonikasse. Lugu \"Chasing Shadows\" on aga kahtlemata üks kauamängiva tipphetki, siin on imekaunis vokaalsämpel ja sügavad bassid, mis meenutavad Machinedrum'i kuldaegu.\n\nThe Avalanches \"Since I Left You (Prince Paul Remix)\"\n\nÜks on kindel: Prince Pauli värske töötluse The Avalanchesi hittloost \"Since I Left You\" jääb originaalile tugevalt alla, aga kas olekski võimalik midagi muud eeldada? Küll aga on peagi ilmuv remix- album hea võimalus ka uuele generatsioonile tutvustada üht nullindate olulisemat albumit. Aga ärge saage valesti aru, Prince Pauli versioonis ikkagi piisavalt hullu ürgfunk'i, et see väärib igati kuulamist.\n\nLeon Vynehall \"An Exhale\"\n\nNinja Tune'i alt ilmuv Leon Vynehalli kauamängiv saab olema ilmselt üks selle aasta olulisemaid albumeid, sest iga singel on seni olnud veatu. Huvitaval kombel kasutab ta kõigis lugudes praktiliselt samu saunde, mistõttu mõjuvad need justkui ühe ja sama motiivi töötlused. Värske lugu \"An Exhale\" on kui lõppematu intro, aga seejuures parim intro, mida pikka aega kuulnud olen!\n\nTkay Maidza \"Syrup\"\n\nHip-hop, kus bassid on nii võimsad, et panevad isegi kõrvaklappide elemendid värisema. Tkay Maidza \"Syrup\" on peomuusika, mille saatel on hea töönädal lõpetatuks lugeda ja kodus kõlarid pisut liiga valjuks keerata. Coolness 'i essents.\n\nLSDXOXO \"Sick Bitch\"\n\nKui aga \"Syrup\" tundub veel liiga lahja kraam, siis XL Records alt ilmunud produtsendi LSDXOXO värske singel \"Sick Bitch\" on muusika, mida ma isiklikult kujutan ette kell kolm öösel Halli suurel saalis täisvõimsusel bängimas. Higine ja erootiline klubiplahvatus, mida on ausalt öeldes imelik päevavalges kuulata.\n\nChynna \"burnout\"\n\nTahaks teada, kuidas Philadelphia muusik Chynna oma muusikat teeb. Ta teeb moodsat R&B'd, kuid mingi erilise laiskusega. Värske singel \"burnout\" kõlab ka nii, nagu kõik vokaalid oleks laisalt voodis lesides sisse lauldud. Kuid see emotsioon töötab imeliselt: lugu võngub stiihiliselt ühe koha pealt ega jõuagi kuhugi välja, ent selles just võlu ongi.\n\nRoisin Murphy \"Assimilation\"\n\nArvasite, et Roisin Murphy eelmisel aastal ilmunud album \"Roisin Machine\" oli juba tihe funk -jurakas? Te eksite, sest õige pea ilmuv remix -album kinnitab: kõigisse nendesse lugudesse saab süstida veel kümnekordse doosi jämedaid basse ja sügavat musta muusika energiat. \"Simulationi\" uusversioon \"Assimilation\" on niigi hea loo veelgi parem versioon.\n\nRipatti \"speedmemories\"\n\nSoome produtsent Sasu Ripatti, kes on tuntud ka artistinimega Vladislav Delay, on jõudnud plaadifirma Planet Mu alla. Tema värske materjal on täiesti hullumeelne versioon footwork 'ist: kui Jlin mängis footwork 'i raamides arhailiste rütmiskeemidega, siis Ripatti lahustab igasuguse tantsulisuse ja teeb lihtsalt hullu autorielektroonikat. Tulemus on võimas, mida kinnitab ka esimene singel \"speedmemories\".\n\nIndia Jordan \"Only Said Enough\"\n\nNakkavast Briti tantsumuusikast pole sel nädalal puudust. Ninja Tune andis välja ka produtsendi India Jordan värske singli \"Only Said Enough\", eriti hoogse reivibängeri, mis ei hellita kuulajat hetkekski. Biit vajutab gaasi põhja juba esimestel sekunditel ja paneb täiega hooga lõpuni välja.\n\nSeven Davis Jr. \"We Should Go Out\"\n\nHoustoni house 'i legend Seven Davis Jr. avaldas oma legendaarse EP \"One\" uusversiooni, kuhu on jõudnud ka mitmed seniavaldamata lood. \"We Should Go Out\" on vaid kaheminutiline miniatuur, mis on samas eriti mõnus pehme vokaaliga laid-back diivanil lösutamise house.\n\nPrince \"Welcome 2 America\"\n\nIlmselt ei lõppe Prince'i varasalvedest veel lähiajal materjal otsa. Värske singel \"Welcome 2 America\" on nii tummine funk -essents, mida peaks lausa veega lahjendama. Bass põksub nii rajult, et toob vägisi meelde funk metal bändi Primus. Aga see võrdlus pole mitte mõnitus, vaid näitab, kuivõrd lai on Prince'i ampluaa.\n\nTommy Cash \"Siri (feat. BONES)\"\n\nKuigi mulle on Tommy Cashi looming alati meeldinud, siis värske lühialbum \"Moneysutra\" on täis tema viimaste aastate parimat materjali. Singel \"Siri\" on eriti mõnus: loos on head hoogu, nakkavat vokaali ja sõnulseletamatut hullust. Võimalik, et Cash hakkab vaikselt oma Ida-Euroopa faasist välja kasvama ning uus EP on esimene märk uuest muusikalisest keelest...\n\nBrockhampton \"Old News (feat. Baird)\"\n\nTegelikult olnud õige isegi märkida, et värske Tommy Cashi materjal meenutab Brockhamptoni algusaegade loomingud, see hip-hop boyband (just nii nad end ise liigitavad!) on pööranud aga hoopis uue lehekülje. Värske album \"Roadrunner: New Light, New Machine\" on sulnis tagasivaade 1990. aastate hip-hopile. Singel \"Old News\" koos Bairdiga on eriti ilus pärl, mis võiks vabalt murda ka kommertsraadiojaamade edetabelitesse.\n\nCatz 'n Dogs \"Modern Romance (Dusky Remix)\"\n\nKui ennist sai mainitud, et The Avalanchesi \"Since I Left You\" töötlus jääb originaalile alla, siis sama kehtib ka Catz 'n Dogs \"Modern Romance\" remix 'iga. Küll aga on Dusky nii hea produtsent, et iga teos, mis tema käe alt läbi käib, saab juurde mingi põneva uue nüansi, mistõttu on ka see uusversioon siiski piisavalt huvitav. Originaal on aga lihtsalt nii hea, et sellele ei saa miski vastu...\n\nDAGR \"Not That Deep (feat. Dizzy Fae)\"\n\nProdutsentide duo DAGR on minu jaoks täiesti võõras nimi, aga seda üllatavam on, kui hea on nende värske singel \"Not That Deep\". Loos kohtuvad R&B vokaalid ja hoogne retrosüntesaatoritest kantud elektroonika. Žanriliselt on seda isegi keeruline kuhugi liigitada, aga kas ongi vaja? Lihtsalt kuulake ja nautige.\n\nConducta \"4-4-2 (feat. Keeya Keys)\"\n\nKiwi Records ninamees Conducta on lisaks kõigele muule ka väga äge produtsent, värske singel \"4-4-2\" on aga üsna kummaline. Koos räppariga Keeya Keys valminud lugu lõpeb enne, kui päriselt kuhugi kohale jõuab, aga ehk ongi see omamoodi eksperiment, mida UKG biidiga teha annaks? Huvitav Briti hip-hopi katsetus igatahes.\n\nJayda G \"All I Need\"\n\nOi, DJ-Kicks sarja jõuavad viimasel ajal ainult minu suured lemmikud. Mais ilmub remix -album Jayda G'lt, kuhu kuulub ka värske singel \"All I Need\". Siin on olemas kõik elemendid, mis Jayda G loomingut kirjeldavad: suvine retro-house võnge, mis on rikastatud heade vokaaliga ja topeltkoguse funk 'iga. Ilus muusika päikselisteks päevadeks.\n\nTony Allen \"Stumbling Down (feat. Sampa the Great)\"\n\nVaatamata sellele, et legendaarne jazz-trummar Tony Allen suri möödunud aastal, võngub tema muusikaline pärand ikka edasi. Värske lugu \"Stumbling Down\" koos vokalistiga Sampa the Great on tume hip-hop pärl, mille puhul pole lõpuni võimalik aru saada, kas kogu muusika on tehtud naturaalpillidel või loodud elektrooniliselt.\n\nMachine Woman \"Going To Lidl With My Pfand Bottles Our Eyes Met in the Cheese Aisle (Heavy Breating Mix)\"\n\nKas aasta kõige pikema loonime auhinna võib juba välja anda? Vene produtsent Machine Woman teeb värske singliga aga ikka seda, milles ta kõige tugevam on: pulseeriv techno, mis ei muutu samas igavalt funktsionaalseks, vaid mis muudab iga mõnekümne sekundi tagant ootamatult nägu. Mitmekülgne ja huvitav tantsumuusika par excellence.\n\nShy FX \"I Got You (feat. Tyler Daley)\"\n\nBriti bassimuusika legendid ei väsi. Shy FX on viimastel aastatel nii palju uut muusikat välja andnud, et ma pole enam isegi kindel, kas olen jõudnud seda kõike isegi kuulata. Värske singel \"I Got You\" on aga lihtne trummi-bassi bänger: soulilik vokaal- hook ja võimsalt põrutavad trummid töötavad imehästi.\n\nHAELOS \"Noctis\"\n\nHuvitav, et Briti elektroonilise popi ansambel HAELOS, keda muidu on iseloomustanud just tugevad biidid, otsustas välja anda hoopis ambient -albumi \"Somnum\". Kõige tugevam on aga just EP avalugu \"Noctis\", mis on justkui sillerdav reis läbi kosmose: imeilusad süntesaatorihelid ekslevad ja otsivad oma kohta, nende kõrval ilmuvad vahepeal eikusagil ka abstraktsed vokaalkatkendid.\n\nMiguel \"So I Lie\"\n\nVõimalik, et teen praegu Miguelile liiga, aga mulle isiklikult tundub, et ta pole viimastel aastatel muusikaliselt oma keelt leidnud. Erinevad katsetused on mind pigem külmaks jätnud, värske EP \"Art Dealer Chic 4\" lõpulugu \"So I Lie\" on aga väga mõnus: siin on childishgambinolikku sulnist vokaali, mis kohtub omamoodi latiinoliku tantsurütmiga. Ka üks neist lugudest, mis paneb igatsema suve.\n\nTrad.Attack! \"Kuukene (NOEP Remix)\"\n\nAndres Kõpper andis NOEP'i nime alt välja remix -albumi \"Folktonic\", kus ta on töötlenud Eesti tuntumate folkartistide hittlugusid. Mitmed neist uusversioonidest kõlavad originaalitruult, kuid ansambli Trad.Attack! lugu \"Kuukene\" on saanud eriti raju tantsukastme. Kas need kaks vastandlikku poolust sobivad kokku? Üllataval kombel isegi väga hästi.\n\nBreaka & Frazer Ray \"The Loudest Woiioii Ever\"\n\nKahe Briti moodsa bassimuusika tipptegija poolt veidi trummimüdistamist. Produtsendid Breaka ja Frazer Ray panid seljad kokku ja tegid mõnusate troopiliste trummidega breakbeat bängeri, mis on ühest küljest sirgjooneline ja lihtsakoeline, aga kui sul on head saundid ja toimiv biit, siis polegi rohkem vaja.\n\nNia Archives \"Headz Gone West\"\n\nMöödunud aasta üks põnevaid uusi produtsente oli minu jaoks Nia Archives, kes on küll avaldanud küll vaid paar lugu, ent need kõik on olnud puhas kuld. Ta on ka žanriliselt väga mitmekülgne: kui eelmises loos \"Don't Kid Urself\" katsetas ta grime 'i algusaegade saundidega, siis värske lugu \"Headz Gone West\" segab moodsa pop-produktsiooni vanakooli trummi-bassiga.\n\nRiva Starr \"Love Divine (feat. Phoebe Edwards)\"\n\nItaalia produtsent Riva Starr on viimasel ajal eriti aktiivne olnud: talt ilmub nii uusi lugusid kui ka eriilmelisi töötlusi, naljalt ei möödu nädalat, kui midagi värsket välja ei tuleks. Sel nädalal ilmunud \"Love Divine\" on suurejooneline house, mis on mõeldud peo tipphetkel võimsast helisüsteemist paugutama. Taas üks nostalgiline meenutus pidudest, kus enamik meist pole juba üle aasta aja käinud...\n\nBenny Sings \"Rolled Up (feat. Mac DeMarco)\"\n\nVarsti jõuab kätte aeg, kui mätas on kuiv ja saab rahulikult muru peale pikali visata. Kujutage ette kõige ilusamat kevadpäeva: linnud laulavad, päike soojendab õrnalt nägu ja kuskile pole kiiret. Benny Singsi värske album \"Music\" tekitab just sellise tunde. Eriti hea on just koos Mac DeMarcoga valminud singel \"Rolled Up\", kuna mõlema artisti muusikaline keel on küllalt sarnane. Suvehingus muusika vormis.\n\nSL \"Versus (feat. M1llionz)\"\n\nIganädalases parimate lugude valikus Briti tantsumuusikast puudust pole, aga head UK hip-hop 'i ja grime 'i satub üha vähem ette. Sel nädalal on õnneks üks väga korralik näide: 19-aastane Londoni produtsent SL kutsus kampa Birminghami tüübi M1llionz, taustaks tiksumas mõnusalt toores grime -instrumentaal. Õnneks ei muutu nende lõputu sõnalaviin kordagi liiga agressiivseks, vaid on saavutatud tasakaal tumeda atmosfääri ja nakkava biidi vahel.\n\nAnunaku \"Ninfea\"\n\nVaatamata sellele, et Itaalia päritolu produtsent Anunaku elab praegu Londonis ja tema muusika põhiline mõjusfäär on UK bassimuusika, kõlab sealt alati läbi teatav troopilisus. Värske lühialbum \"042\" mängib varasemast rohkem techno -elementidega, kuid see pole monotoonne tume nätakas, vaid plastiline ja värvikirev peo-elektroonika.\n\nKuula kõiki lugusid siit:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus nädal on jälle ootamatult lõppenud ja värskest muusikast taas puudust pole. Sel korral valikus ootamatult palju tantsumuusikat, aga ka näiteks uut Tommy Cashi ja Prince'i.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEJL määras Naarisele tähtajatu keelu ja palus avalikkuselt vabandust\n\n## Põhitekst:\n\nOtsus põhines EJL-i distsiplinaarmääruse punktidel 4.1, mis ütleb, et \"isikud kohustuvad käituma lojaalsuse, ausameelsuse, sportlikkuse ja eetika printsiipe järgides\", ning 4.3.7, mis räägib üldistest headest käitumisnormidest ja -tavadest, samuti treenerite eetikakoodeksil.\n\nDistsiplinaaruurimise käigus jõudsid EJL-ini andmed, mida 2016. aastal ei omatud, samuti saadi uut infot hilisemast perioodist. Teatavasti pidi Naaris 2016. aastal pöörduma teraapiasse, viima läbi lepitusprotsessi, taanduma treeneritööst ja jääma koduklubi järelevalve alla.\n\nÜhtlasi palub Eesti Jalgpalli Liit vabandust Marek Naarise jätkamise eest noortekomisjonis pärast kõnealuseid sündmusi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Jalgpalli Liidu (EJL-i) distsiplinaarkomisjon määras Marek Naarisele tähtajatu treeneri ja ametiisikuna tegutsemise keelu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEL alustab läbirääkimisi veel 1,8 miljardi vaktsiinidoosi tellimiseks\n\n## Põhitekst:\n\nUue leppe järgi peaks igakuised tarned algama käesoleva aasta lõpus ja kestma 2023. aastani, ütles allikas.\n\nAllika sõnul on see osa komisjoni plaanist valmistuda pandeemia järgmisteks faasideks, kuivõrd koroonaviirus jätkab muteerumist.\n\nDoosid tellitakse ühelt varustajalt, kuid allikas ei öelnud kellelt täpselt. Samas ei eitanud ta, et see võib olla Pfizer/BioNTech, mis on nõustunud oma esimese põlvkonna mRNA-vaktsiini tarneid blokile kiirendama.\n\n\"Me tahame suuri koguseid, me tahame kindlat lepet 900 miljoni doosi jaoks ja võimalust veel sama koguse tellimiseks,\" rääkis ta.\n\nEuroopa Liit on käesolevaks ja järgmiseks aastaks tellinud juba 2,6 miljardit doosi erinevaid esimese põlvkonna vaktsiine.\n\nSamas on kerkinud mure, et praegused vaktsiinid ei pruugi olla sama tõhusad uute mutatsioonide, nende seas ka Lõuna-Aafrikast ja Brasiiliast leitud uute tüvede puhul.\n\nAllikas rõhutas ka, et uus lepe näeks ette tarnimiskohustust. See oli viide probleemidele, mis komisjonil on olnud AstraZeneca sundimisega vaktsiinide tarnimisele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon alustab läbirääkimisi veel 1,8 miljardi doosi teise põlvkonna mRNA vaktsiinide ostmiseks koroonaviiruse uute tüvede vastu, ütles allikas komisjonist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKarl Patrick Lauk sai Rhodosel neljanda koha\n\n## Põhitekst:\n\nEsikolmik oli Saksamaa ratturite päralt, võitis Christian Koch (Team Lotto - Kern Haus), kellele järgnesid Kim Heiduk (Team Lotto - Kern Haus) ja Mika Heming (Maloja Pushbikers).\n\n\"Sõidu algus oli väga tuuline, tuul oli otse mere pealt, kuna rada kulges mööda rannikut. Sõidu keskel oli profiil väga raske ja Bardiani-CSF-Faizane vajutas kohe gaasi põhja. Esimesed kaks tõusu elasin esimestega koos üle, aga küsimärk oligi just viimane järsk 4,5-kilomeetrine tõus, kust ma enam esimestega üle ei saanud,\" iseloomustas Lauk etapi käiku.\n\n\"Pärast seda olin kümme sekundit teisest grupist üksinda maas, kus oli sees ka üks minu tiimikaaslane. Laskumisel jõudsin pundile järgi ja kuna oli vastutuul, siis saime ka esimese grupi kätte, mispeale sai selgeks, et on suur võimalus pundifinišiks. Saime üks hetk 25 mehega minema, aga Bardiani-CSF-Faizane ei olnud ees hästi esindatud ja meil ka asi otseselt ei klappinud ehk siis toodi meid tagasi ja tuli grupifinišiks valmistuda. Lõpp kulges mööda rannikut tagasi ja seda \"kaunistas\" taas küljetuul. Oma tiimist võitlesin seal ees terve lõpu üksinda ja üritasin teisi tiime igal võimalusel ära kasutada, mis enam-vähem ka õnnestus.\"\n\n\"Viimasele kilomeetrile sain 15. positsioonil, aga kuna tee oli suur ja lai, siis hakkas teisi mehi tagant peale tulema. Otsustasin alustada finišit paremalt äärest kaugelt, umbes 300 m pealt ja tegin tõenäoliselt kiireima finiši, aga Team Lotto - Kern Haus oli viimasel kilomeetril paremal positsioonil. Tulin küll tagant hea hooga, aga sakslastel oli positsioonieelis ja neid ma enam kätte ei saanud. Natuke jäi tänasest küll mõru maik suhu, aga samas, võttes arvesse üksi pusimist ja olusid, siis ei saa nuriseda,\" võttis Lauk sõidu kokku.\n\nInternational Tour of Rhodes lõppeb pühapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Karl Patrick Lauk (Team Pro Immo Nicolas Roux) saavutas Rhodosel toimuva 2. kategooria velotuuri (International Tour of Rhodes) teisel etapil (138,5 km) neljanda koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLiimets Lavrovile: mitmete Eesti-Vene lepingutega tuleb edasi minna\n\n## Põhitekst:\n\nLiimets ütles, et naabritena tuleb Eestil ja Venemaal teineteisega suhelda vaatamata erimeelsustele.\n\n\"Telefonikõnes tõstatasin olulise kahepoolsete suhete teemana 2014. aastal meie riikide vahel sõlmitud piirilepingu ratifitseerimise küsimuse, millega Eesti ametis olev valitsus on avaldanud valmisolekut edasi liikuda. Jõustunud piirileping annab Eestile ja meie liitlastele väga olulise kindluse. See puudutab nii meie julgeolekut kui ka võitlust organiseeritud kuritegevuse, narkootikumide ja salakauba liikumise ning inimkaubandusega. Leidsime, et konsultatsioone tuleb jätkata,\" ütles välisminister.\n\n\"Mitmed Eesti ja Venemaa jaoks olulised lepingud on veel valmimisjärgus ning nendega on samuti vaja edasi minna. Näiteks maanteetransporti puudutavad kokkulepped, pensionikindlustust käsitleva koostöö muutmine, tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping ning samuti vajavad muutmist raudteelepingud,\" lisas ta.\n\nMinistrid leidsid, et Eesti ja Venemaa piiriülene koostöö on olnud edukas. \"Siinkohal annab hea võimaluse piiriülese koostöö uue programmiperioodi (2021–2027) praegu toimuv planeerimine ja sisustamine. Seda arvestades tegin ettepaneku mõelda koostöö elavdamisele keskkonna- ja kliimaküsimustes,\" rääkis minister Liimets.\n\nLiimetsa sõnul on rahvusvahelistes suhetes Eestile tähtis rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimine, sealhulgas territoriaalse terviklikkuse ja inimõiguste austamine.\n\n\"Väljendasin Vene kolleegile tõsist muret sõjalise eskalatsiooni pärast Ukrainas ja selle ümber. Pean oluliseks, et Venemaa täidab endale võetud rahvusvahelisi kohustusi ning pingutab olukorra rahumeelse lahendamise nimel,\" ütles Liimets.\n\nMinister tutvustas Lavrovile ka Eesti taotlust saada Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks, kus Eesti soovib edendada riikide teaduskoostööd ning aidata kaasa Arktika kestliku arengu tagamisele.\n\nEesti ja Venemaa välisministrid kohtusid viimati 2015. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti välisminister Eva-Maria Liimets vestles reedel telefoni teel Vene välisministri Sergei Lavroviga Eesti-Vene suhetest, öeldes, et mitmete lepingutega tuleb edasi minna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri räppar DMX\n\n## Põhitekst:\n\nDMX-i perekonna esindaja teatas oma avalduses, et räppar suri White Plainsi haiglas oma pere juuresolekul pärast seda, kui oli paar viimast päeva olnud ühendatud hingamisaparaadi külge, vahendab Pitchfork.\n\n\"Earl oli võitleja, kes võitles lõpuni. Ta armastas oma perekonda kogu südamest ja me hindame temaga koos veedetud aega. Earli muusika inspireeris lugematuid fänne üle maailma ja tema ikooniline pärand püsib igavesti,\" seisab avalduses.\n\nMarylandi osariigis Baltimore'is sündinud DMX veetis suure osa oma varasest elust New Yorgis Yonkersi linnas. Tema lapsepõlv oli üsna turbulentne, ta kasvas üles vägivaldses peres ja veetis aega noortevanglas ning hiljem alaealiste karistusasutustes. Just sel ajal hakkas ta muusikat kirjutama, hakates lõpuks koostööd tegema produtsendi Ready Roniga.\n\nDMX ei varjanud, et ta võitles sõltuvusega ja oli istunud vangis. 2018. aastal mõisteti ta maksudest kõrvalehoidmise eest aastaks vanglasse. Pärast vabanemist 2019. aasta alguses sõlmis ta taas lepingu plaadifirmaga Def Jam ja töötas uue albumi kallal, kus pidi üles astuma mitmeid nimekaid kaastöölisi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel suri 50-aastasena Ameerika räppar DMX, kodanikunimega Earl Simmons, kes sattus 2. aprillil haiglasse pärast narkootikumide üledoosi ja sellele järgnenud infarkti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEsmaspäevast ei pea Eestis liikumist piirama neljast Euroopa riigist saabujad\n\n## Põhitekst:\n\nPiiriülene töötamine\n\nVastavalt alates 5. aprillist kehtima hakanud muudatustele on piiriüleseks töötamiseks vaja koroonaviiruse suhtes testida, kui tullakse Euroopa Liidu riigist, mille nakatumisnäitaja on üle 150. Euroopa Liidu riigist, mille nakatumisnäitaja on üle 150, Eestisse tulev inimene võib täita vältimatuid töökohustusi, kui tal on olemas tõend kuni 72 tundi tagasi tehtud koroonatesti negatiivse tulemuse kohta. Testi võib teha ka Eestisse sisenedes, kuid siis tuleb kuni tulemuse saamiseni olla eneseisolatsioonis.\n\nVäljaspool vältimatuid töökohustusi tuleb viibida piiratud eneseisolatsioonis. Samuti võib see inimene tagasi pöörduda riiki, kust ta Eestisse saabus, tingimusel, et ta on kuni 72 tundi enne Eestist lahkumist teinud testi, mille tulemus on negatiivne.\n\nEuroopa Liitu kuuluvas naaberriigis, mille nakatumisnäitaja on üle 150, töötav Eesti elanik peab Eestisse saabudes olema eneseisolatsioonis. Kui viimase 72 tunni jooksul on tehtud koroonatest, mille tulemus on negatiivne, siis võib täita vältimatuid töökohustusi ja osaleda olulistel perekondlikel sündmustel. Samuti võib see inimene tagasi pöörduda riiki, kust ta Eestisse saabus, tingimusel, et 72 tunni jooksul on tehtud koroonatest, mille tulemus on negatiivne.\n\nTesti ei tule teha, kui koroona on läbi põetud ja arst on inimese terveks tunnistanud kuni kuus kuud enne saabumist või kui inimene on läbinud koroonaviiruse vastase vaktsineerimiskuuri ja selle lõpetamise päevast ei ole möödunud rohkem kui kuus kuud.\n\nKoroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium vältimatu vajaduseta hoiduda rahvusvahelisest reisimisest.\n\nSaabumine Euroopa Liidust, Euroopa majanduspiirkonnast, Schengeni alalt või Ühendkuningriigist\n\nEestisse saabumisel rakendub kümnepäevane liikumisvabaduse piirang neile, kes tulevad Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riigist, mille nakatumisnäitaja on üle 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.\n\nAlates 12. aprillist rakendub liikumisvabaduse piirang järgmistest riikidest saabujatele: Andorra, Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Monaco, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Slovakkia, Sloveenia, Šveits, Tšehhi ja Ungari. Vatikani näitaja on küll null, kuid sealt Itaalia kaudu Eestisse reisides kehtib samuti kümnepäevane liikumisvabaduse piirang.\n\nLiikumisvabaduse piirang ei rakendu neile, kes saabuvad riikidest, mille nakatumisnäitaja on alla 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul: Portugal, Soome, Taani ja Ühendkuningriik.\n\nSaabumine väljastpoolt Euroopa Liitu, Euroopa majanduspiirkonda, Schengeni ala või Ühendkuningriiki\n\nVastavalt Euroopa Liidu Nõukogu soovitusele kolmandate riikide kohta on Eestisse võimalik reisida Austraaliast, Lõuna-Koreast, Rwandast, Singapurist, Taist ja Uus-Meremaalt. Kümnepäevane liikumisvabaduse piirang kehtib riikide puhul, mille nakatumisnäitaja on üle 16 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Vahemikus 12. kuni 18. aprill ühestki soovituse nimekirjas olevast riigist saabudes liikumisvabaduse piirangut ei rakendu.\n\nSaabudes riikidest, mis ei ole toodud Euroopa Liidu Nõukogu soovituse nimekirjas, kehtib kümnepäevane liikumisvabaduse piirang neile, kellel on lubatud Eestisse siseneda. Liikumisvabaduse piirangut on võimalik lühendada kahe testiga.\n\nLiikumisvabaduse piirangu aja lühendamiseks kehtib järgnev kord (saabudes nii Euroopast kui ka väljastpoolt):\n\n(1) inimesed, kes ei soovi pärast Eestisse saabumist kümnepäevast liikumisvabaduse piirangut, võivad teha koroonaviiruse PCR testi juba välisriigis kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist. Eestis olles on siis võimalik mitte enne kui kuuendal päeval pärast välismaal tehtud esimest testi teha teine test. Inimene vabaneb kümnepäevasest isolatsioonikohustusest enne tähtaega, kui mõlema testi tulemused on negatiivsed;\n\n(2) inimesed, kes ei ole teinud testi kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist, võivad teha Eestis esimese testi kohe pärast riiki saabumist ning teise testi mitte varem kui kuus päeva pärast esimese testi tegemist. Kümnepäevase isolatsiooni võib lõpetada enne tähtaega juhul, kui mõlema testi tulemus on negatiivne.\n\nPärast esimest negatiivset testi on lubatud näiteks täita edasilükkamatuid ja vältimatuid töökohustusi, osaleda vältimatul perekondlikul sündmusel, naasta riiki, kust Eestisse siseneti, juhul kui reisimise põhjuseks on vältimatu töötamine, õppimine või perekondlik sündmus.\n\nKümnepäevase liikumisvabaduse piirangu ja koroonatestimise nõudeid ei kohaldata järgmistele inimestele (saabudes nii Euroopast kui ka väljastpoolt):\n\n(1) kes on läbi põdenud koroonaviiruse ja arst on ta terveks tunnistanud kuni kuus kuud enne saabumist;\n\n(2) kes on läbinud koroonaviiruse vastase vaktsineerimiskuuri ja selle lõpetamise päevast ei ole möödunud rohkem kui kuus kuud.\n\n(3) kes on välisriigi või Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja või tema perekonnaliige või kellel on Eesti Vabariigi diplomaatiline pass;\n\n(4) kes saabub rahvusvahelise sõjalise koostöö raames;\n\n(5) kes saabub välisdelegatsiooni liikmena riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste kutsel tööülesannete täitmiseks;\n\n(6) kes on vahetult seotud kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega, ja saabub Eestisse tööülesandeid täitma;\n\n(7) kes tuleb osutama tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;\n\n(8) kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene, ja saabub Eestisse tööülesandeid täitma;\n\n(9) kes saabub vahetult reisijaveo teenust osutama ja kes teenindab reisigruppe;\n\n(10) kelle saabumise eesmärk on tagada elutähtsa teenuse toimimine;\n\n(11) kes läbib Eesti Vabariigi territooriumi viivitamata (transiit).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates tulevast esmaspäevast ei pea Eestisse saabumisel oma liikumist piirama neljast Euroopa riigist tulijad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnus tekkisid akvaariumi kolimisel töötajatel mürgistusnähud\n\n## Põhitekst:\n\nPärnus asuvas Pernova Loodusmajas tekkis mereakvaariumi kolimise käigus kuuel inimesel võimalik palytoxini mürgistus. Seni ei ole kinnitatud, et tegemist on kindlasti palytoxiniga, kuid Eesti teadlaste sõnul on see esialgu kõige tõenäolisem mürgistuse põhjus.\n\nPraegu viibib akvarist, kes otseselt akvaariumi sisse seadmisega tegeles, haiglaravil. Viiel töötajal, kes samal ajal majas viibisid, on samuti ilmnenud mürgistusnähud.\n\nLääne päästekeskuse päästetööde juht Tarmo Voltein ütles, et palytoxin on bioloogilise päritoluga mürkaine, mis tekib korallide elutegevuse käigus.\n\n\"Akvaariumi sisse seadmise käigus puutusid korallid kokku õhuga, mille tõttu paiskus õhku mürkainet. Teadaolevalt on sellist juhust olnud maailmas vaid paaril korral. Hetkel tegeleb päästeameti keemiameeskond erinevate proovide kogumisega, et kinnitada, kas tegemist on palytoxiniga.\"\n\nPärast proovide võtmist ventileerivad päästjad hoone, et tagada loodusmajas normaalne ja puhas õhk.\n\nPernova Loodusmaja direktori Kaire Mertsini sõnul juhtus võimalik mürgistus uue mereakvaariumi sisseseadmise käigus, kui koralle ja kivimeid puhastati ning akvaariumit valmisolekusse seati.\n\n\"Korallid ei kujuta endast ohtu, kui nad on vee all, õhuga kokkupuutumisel võib lekkida õhku mürkaineid,\" ütles Mertsin.\n\n\"Olukorra kiireks lahendamiseks tehakse toksilised kivid kahjutuks. Olukorra selgitamisse ja analüüside tegemisse on kaasatud oma ala parimad eksperdid Tallinna tehnikaülikoolist, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist, Tartu ülikooli keemia instituudist ning merebioloogid. Täna on kõige olulisem inimeste tervis ja kiire ning õige abi. Ka selleks oleme kaasanud oma ala eksperdid üle maailma,\" ütles Pernova Loodusmaja direktor.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus tegutseva Pernova Loodusmaja akvaariumi kolimise käigus tekkisid maja töötajatel mürgistusnähud. Esialgsel hinnangul on tegemist haruldase korallimürgistusega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus jätkas riigi eelarvestrateegia arutelu\n\n## Põhitekst:\n\nReedesel arutelul käsitles valitsus riigi rahalist seisu ning sai ülevaate kinnisvarainvesteeringutest ja palgakorraldusest.\n\nPeaminister Kaja Kallas ütles, et valitsuse prioriteet on pandeemia tekitatud kriisist kiire väljumine ning inimeste ja ettevõtete toetamine selles. Ta lisas, et samuti tuleb vaadata kaugemale ja kaardistada Eesti tuleviku jaoks olulised suunad ja tegevused kogu järgmise nelja aasta jooksul, et olla valmis rohepöördeks ja jätkata eesrindliku digiriigina.\n\nRahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et riigieelarve seis püsib järgmiste aastate jooksul pingeline, kuid see motiveerib tõhusamalt toimetama ja võimalusel kulusid kokku hoidma.\n\n\"Lihtsalt kulude lisamine on alati lihtne ja libe tee, aga selle asemel on kõikidelt valitsemisaladelt riigi eelarvestrateegia tegemise käigus oodatud vajalike ja tuleviku kasvu toetavate reformide ettepanekud, ütles Pentus-Rosimannus.\n\nTa lisas, et kuigi eelarve puudujääk paneb järgmistel aastatel piirid maksuraha kasutamisele, on Eestil lähiaastatel võimalik investeerida rekordiliselt euroraha, mis kõik peab minema uue kasvu ja suurte muutuste läbi viimise jaoks.\n\nLisaks sai valitsus reedel ülevaate riigi palga- ja personalipoliitika arengutest.\n\nEelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumite plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.\n\nOtsustes lähtub valitsus oma prioriteetidest: kiire koroonapandeemiast väljumine, inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, rohemajandus, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine.\n\nEelarvestrateegia kinnitab ning 2022. aasta riigieelarve kiidab heaks valitsus hiljemalt 30. aprillil. Riigieelarve eelnõu arutab valitsus edasi sügisel enne selle riigikogule esitamist.\n\nEelarvestrateegia arutelud jätkuvad järgmisel nädalal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus jätkas reedel 2022-2025 eelarvestrateegia koostamise arutelu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLa Liga vabastas Juan Cala rassismisüüst\n\n## Põhitekst:\n\nValencia mängijad lahkusid pühapäevases kohtumises Cadizi vastu 29. minutil väljakult, sest klubi keskkaitsja Mouctar Diakhaby sõnul sattus ta pärast konflikti konflikti Cadizi keskkaitsja Juan Calaga rassistliku väärkohtlemise ohvriks.\n\nPeakohtunik David Jimenez kirjutas oma mänguraportis, et Diakhaby sõnul kasutas Cala tema poole pöördudes rassilist solvangut. Esimest korda ajaloos jäi La Liga kohtumine rassismisüüdistuse järel pooleli ja kuigi mängijad naasid hiljem väljakule, tehti seda ilma Diakhabyta, kes ei olnud valmis mängu jätkama. Poolajapausil vahetati välja ka Cala, kelle asemele mängu toodud Marcos Mauro lõi 88. minutil Cadizi 2:1 võiduvärava.\n\nLa Liga sõnul analüüsiti olemasolevat audiovisuaalset materjali ja süüdistuste uurimiseks palgati ka huultelt lugemise ekspert.\n\n\"Pärast La Ligale kättesaadavate tõendite analüüsimist oleme otsustanud, et puuduvad tõendid, et Juan Cala keelekasutus oli rassistlik. Oleme läbi vaadanud kõik olemasolevad videod ja audiolindistused, samuti sotsiaalmeedias jagatu. Raporti koostamiseks palkasime ka huultelt lugemise eksperdi, kes analüüsis mängijate vestlust ja nende kehakeelt,\" sõnas Liga pressiteate vahendusel.\n\nHispaania jalgpalliliit jätkab oma eraldiseisvat uurimist. Valencia jalgpalliklubi toonitas, et kõrgliiga ei suutnud oma uurimise käigus sajaprotsendilise täpsusega tuvastada kõike, mida intsidendi käigus öeldi.\n\n\"Kättesaadava video ja audio põhjal ei saa uurijad kinnitada kõiki sõnu, mida Diakhaby kohtumise 28. minutil kuulis. See, et tõendeid pole leitud, ei tähenda, et intsidenti ei juhtunud. Klubi ei ole juhtunu raames oma arvamust muutnud ja seisame jätkuvalt Diakhaby selja taga,\" teatas Valencia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalli kõrgliiga uurimiskomisjon ei leidnud, et Cadizi kaitsja Juan Cala oleks eelmisel pühapäeval toimunud liigamängus Valencia vastu kasutanud rassistlikku kõnepruuki.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nFIFA sulges Beglarišvilile Eesti koondise ukse\n\n## Põhitekst:\n\n2017. aastal teatas Beglarišvili, et tahab Eesti kodakondsust ja esindada Eesti koondist. Kuna Beglarišvili rääkis juba toona eesti keelt, läks ta keele ja põhiseaduse tundmise eksamile ning hakkas kaheksa siin veedetud aasta järel taotlema kodakondsust. 2019. aasta septembris, kui ta oli mänginud juba Ungaris Honvedis ja teenis tol hetkel leiba Soomes Seinäjokis, sai Beglarišvili kätte Eesti passi, kirjutab Soccernet.ee.\n\nVaja oli ka ülemaailmse jalgpalliliidu FIFA luba. Kuna Beglarišvili oli Gruusia A-koondises väljakule jooksnud vaid ühe korra, 2015. aasta 11. novembril Tallinnas A. Le Coq Arenal toimunud maavõistluses Eestiga, mille võõrustajad võitsid Ats Purje, Artur Pika ja Maksim Gussevi väravatest 3:0, ei tulnud sellest suurt probleemi.\n\nParaku said takistuseks hoopis mängud Gruusia U-21 koondise eest, mida oli kokku viis ja millest viimane tuli samuti Eesti vastu, 2012. aasta juunis EM-valikmängus A. Le Coq Arenal, kus grusiinid said 2:1 võidu.\n\n\"Nimelt lubab FIFA reegel nüüd riiki vahetada, kui oled noortekoondise valikmängudes platsil käinud ja sul polnud tol hetkel uue riigi kodakondsust, aga ainult siis, kui viimane mäng noortekoondise valikkohtumises oli tehtud enne 21. eluaastat. Zakaria mängis Gruusia noortekoondises kuni 22. eluaastani,\" selgitas Eesti Jalgpalli Liidu avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht.\n\n\"Ma tahtsin ja tahan endiselt Eesti koondist esindada, kui see on võimalik. Eesti eest mängimine on minu üks suuremaid unistusi elus,\" rääkis Beglarišvili.\n\nLoe täispikka uudist portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2010. aastal FC Floraga liitunud ja poolteist aastat tagasi Eesti passi saanud Zakaria Beglarišvilil ei ole rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA reeglimuudatuse tõttu siiski võimalik Eesti rahvuskoondist esindada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVallimäe: Nabi B-proov näitab, et keelatud aine organismis leidumine polnud juhuslik\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesti Antidopingu jaoks on see üks protseduuri osa,\" selgitas Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) juhatuse liige Henn Vallimäe intervjuus ERR-ile.\n\n\"Me oleksime võinud ka ilma B-proovita oma asjaga edasi minna, aga B-proovi avamine oli sportlase ja tema tiimi soov, see on nüüd tehtud ja kinnitas A-proovi halba leidu. Piirduksingi praegu sellega, et oleme kinnitanud halva analüütilise leiu ja läheme nüüd oma eeluurimisega edasi. Ootame ikkagi sportlaselt sisulisi selgitusi, oleme andnud selleks seitse päeva ja toonitame seda, et sportlasel on õigus, mitte kohustus, selgitusi anda.\"\n\n\"Seitsme päeva pärast vaatame, kas meil on piisavalt andmeid koos, et vormistada lõpuks toimik ja see esitada meie dopinguvastasele distsiplinaarkolleegiumile. Toimiku sisuline märksõna on etteheide. See on etteheide võimaliku dopingureegli rikkumise kohta. Praegu on laual ikkagi ainult halb analüütiline leid,\" sõnas Vallimäe.\n\nLondoni OM-hõbe ja kahekordne maailmameister Nabi andis võistlusvälise positiivse dopinguproovi aasta alguses. Maadleja dopinguproov A-proov sisaldas keelatud ainet letrosooli, mis aitab suurendada lihaste kasvu ja arengut.\n\n\"Kõik läks arvatud stsenaariumi järgi. Nüüd ootan kannatamatult detailseid laboritulemusi, millega võib minna nädal või veidi kauem. Siis astume järgmised sammud minu ausa nime kaitseks nii Eestis kui rahvusvahelises spordiarbitraažikohtus CAS-is,\" sõnas Nabi pärast B-proovi tulemuste selgumist reedel.\n\n\"Distsiplinaarkolleegium on vahekohus, kus pooled esitavad oma tõendid. Vahekohus peab juhinduma WADA reeglitest, eelkõige on sportlasel oma väidete ja põhjenduste tõestamise kohustus. Kui paraku halb analüütiline leid leitakse, siis on süü automaatselt sportlase poolel ja tema peab oma süütust tõestama. Kodumaine menetlus on kordades kiirem kui kuskil mujal ja ma ei kahtle, et distsiplinaarkolleegium langetab õiglase otsuse,\" selgitas Vallimäe.\n\nNabi jaoks jääb kehtima esialgne võistluskeeld, olümpiahõbe ei tohi ka organiseeritult treenida. \"Oleme seda meelt, et esialgse võistluskeelu seadmine oli põhjendatud,\" kinnitas Vallimäe. \"Ka B-proovi leiu kinnitus näitab, et keelatud aine organismis leidumine ei olnud juhuslik. Küsimus on proportsionaalsuses - kui distsiplinaarkolleegium menetlust alustades leiab, et võiks esialgse võistluskeelu maha võtta, siis nad saaks seda teha, neil on see voli olemas. Praeguste andmete alustel ei ole meil põhjust selle mahavõtmist isegi kaaluda.\"\n\n\"Kindlasti on see kodumaine menetlus kordades kiirem kui võiks olla spordiarbitraažis, aga me ei räägi siin päevadest ega nädalatest. Arvan, et ajaraam kaks kuud oleks optimaalne, kui kõik läheb ladusalt,\" tõdes Vallimäe.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kreeka-rooma maadleja Heiki Nabi halba analüütilist leidu sisaldanud dopinguproovi B-proov osutus samuti positiivseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEMA uurib vereklombi juhtumite võimalikke seoseid J&J vaktsiiniga\n\n## Põhitekst:\n\n\"EMA ohutuskomitee asus uurima teateid tromboemboolia juhtumite kohta inimestega, kes said J&J vaktsiinisüsti,\" teatas EMA.\n\nJohnson & Johnsoni ja vereklombi vahel on tuvastatud neli võimalikku juhtumit, millest üks lõppes surmaga.\n\n\"Kolm juhtumit tuvastati USA-s, üks leidis aset kliiniliste uuringute ajal,\" teatas EMA.\n\nEuroopa Liit on Johnson & Johnsoni vaktsiinile heakskiidu andnud, kuid pole sellega kaitsepookimist alustanud.\n\nMõni päev tagasi teatas ravimiamet, et sama tüüpi verehüübed on ka AstraZeneca vaktsiini haruldane kõrvalnäht.\n\nMõlemad vaktsiinid kasutavad sarnast tehnoloogiat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu Ravimiamet (EMA) teatas reedel, et alustas ravimifirma Johnson & Johnsoni (J&J ) koroonavaktsiini ja vereklombi juhtumite võimalikke seoseid uurima.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Ülikool alistas põhihooaja viimases mängus G4S Noorteliiga\n\n## Põhitekst:\n\nSofia Kosareva tõi võitjatele 20 punkti, Merike Anderson lisas 16 silma, üheksa lauapalli ja kolm resultatiivset söötu ning Rosemary Rits panustas üheksa punkti ja nelja lauapalliga.\n\nG4S Noorteliiga parimaks kerkis Marie Anette Sepp 25 punkti, seitsme lauapalli ja viie resultatiivse sööduga. Helena Stina Svilberg lisas 11 silma ja viis lauapalli.\n\nNoorteliiga naiskonna jaoks on tänavune meistriliiga hooaeg lõppenud, nende saldosse kogunes lõpuks üks võit ja üheksa kaotust. Tallinna Ülikool alustab kolme võiduni peetavat finaalseeriat Tartu Ülikool/Kalevi vastu 12. aprillil. Omavahel on tänavu meistriliiga arvestuses vastamisi mindud viiel korral, neist kolmel korral on jäänud peale Tartu ja kahel Tallinna Ülikooli naiskond.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste korvpalli meistriliiga põhiturniiri viimases mängus alistas Tallinna Ülikool hooaja kolmandal kohal lõpetanud G4S Noorteliiga naiskonna numbritega 76:65.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKodune kultuurisoovitus | Tommy Cashi kõige terviklikum plaat seni\n\n## Põhitekst:\n\nVärske album \"Moneysutra\" muudab aga minu senist arvamust: viielooline lühiplaat on tihe ja põhjalikult toimetatud muusikaline tervik, mis jätab kõrvalt Ida-Euroopa kitši ja mängib pigem moodsa bassise hip-hopi traditsioonidega. Võib-olla ongi 15-minutiline EP parim formaat Tommy Cashi loomingu jaoks? Kõik kompositsoonid on läbitunnetatud ja pole üleliigset täitematerjali, mis võib täispika albumi puhul paratamatult juhtuda.\n\nLood nagu \"Siri\" ja \"Racked\" on parimas mõttes näpud-püsti hip-hop, mille on viimastel aastatel au sisse tõstnud näiteks Brockhampton ja JPEGMAFIA. Fookus on võimsatel bassidel, mis sunnivad publikut kontserdil laval ees üles-alla hüppama või siis hiiglasikke moshpit 'e moodustada. Seega võib \"Moneysutrat\" vaadata isegi kui pisut nostalgilist albumit või armastuskirja kontsertidele, mida praegusel hetkel korraldada ei saa.\n\nRahvusvaheliselt saadab \"Moneysutrat\" kahtlemata suur edu, loodetavasti panevad ka Eesti kuulajad seda tähele. Eesti popmuusikas ei toimu koroonaviiruse tõttu just liiga palju huvitavaid asju, seega tasuks Tommy Cashi värskele materjalile eriliselt tähelepanu pöörata. Jätame äkki kõik need Eesti popmuusika stammkunded – ei taha nimesid nimetada, aga küll te teate ise ka! – korraks kõrvale ja tõstame fookusesse popmuusika a la 2021. Just nii Cashi värske materjal kõlabki!\n\nMa ei ole kunagi olnud see inimene, kes tahaksid moshpit 'ides teiste inimeste otsas nügeleda, aga praegu seda lühialbumit juba umbes kuuendat korda kuulates hakkab vaikselt selline isu tekkima küll...\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Olen alati väitnud, et Tommy Cashi karjääri kõige põnevamad hetked olid ajal, kui ta Eestis veel kedagi ei huvitanud. Siinse publiku silmakirjalikkusel pole piire: 2014. ja 2015. aastal tegi Cash kõige ägedamat loomingut, aga tema kontsertidel oli toona napilt mõnikümmend inimest. Eestis sai Tommy Cash kuulsaks alles siis, kui tema talenti pandi tähele juba kogu maailmas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJuulis algavad \"The Crowni\" 5. hooaja võtted\n\n## Põhitekst:\n\nViiendas hooajas kaasatakse sarja uued näitlejad, kes hakkavad mängima kuningliku perekonna vanemaid versioone. \"Teneti\" staar Elizabeth Debicki kehastab printsess Dianat, Dominic West prints Charlesi, Imelda Staunton kuninganna Elizabethi ning Leslie Manville printsess Margareti.\n\nSarja tegijad loodavad, et juulikuuks on Suurbritannias koroonaolukord taandunud ning võtetega saab taas alustada.\n\nSari plaanitakse lõpetada 6. hooajaga, mis näitab kuningliku pere elu 2000. aastate alguses. See tähendab, et prints Harry ja tema abikaasa Meghan Markle ei saa sarjas kaasa lüüa nagu fännid lootnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti kuninglikust perekonnast rääkiva Netflixi sarja \"The Crown\" 5. hooaja võtted algavad juulikuus, kinnitasid sarja produtsendid väljaandele Variety.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMotoGP naaseb järgmisel aastal Indoneesiasse\n\n## Põhitekst:\n\nGP-etapp vastvalminud Mandalika ringrajal kuulutati välja juba 2019. aasta veebruaris ja pidi toimuma tänavu, ent koroonapandeemia tõttu otsustasid kõik osapooled etapi lükata 2022. aasta esimesse poolde. Tänavu oli Mandalika etapp MotoGP-sarjas reservvõistluseks.\n\nIndoneesias võisteldi ringrajasõidu MM-sarjas aastatel 1996 ja 1997, kui etapp toimus Sentuli ringrajal, viimase võitis 125 cc klassis toona 18-aastane Valentino Rossi. Pärast 1997. aasta võistlust otsustati etapp aga Aasia finantskriisi tõttu MM-kalendrist eemaldada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "MotoGP sarja korraldajad teatasid reedel, et Indoneesias Lomboki saarel korraldatakse planeeritud etapp järgmisel aastal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigipead avaldavad austust prints Philipile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ta kehastas generatsiooni, mida me enam kunagi ei näe,\" seisis Austraalia peaminister Scott Morrisoni pöördumises.\n\nKa Austraalia endine peaminister Julia Gillard ütles, et hertsog oli töökas mees, kes oskas alati ka lõbutseda ja elust rõõmu tunda.\n\nBelgia kuningas Philippe saatis kuninganna Elizabethile privaatsõnumi, kus avaldas lootust võimalusel kuningannaga üks-ühele rääkida.\n\n\"Prints Philipi surm tekitab suurt kurbust,\" kirjutas Malta peaminister Robert Abela. \"Ta tegi Maltast enda kodu ning käis siin väga tihti. Meie rahvas hoiab teda igavesti oma mälestustes.\"\n\nka Leedu president Gitanas Nauseda avaldas kaastunnet. \"Sellise suure kaotuse valguses olen mõtteis ja palveis teie ning teie rahvaga,\" kirjutas Nauseda kuninganna Elizabethile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuninganna Elizabethi abikaasa prints Philip suri reedel 99-aastaselt ning riigipead üle maailma avaldavad austust talle ja kaastunnet tema perele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAltkäemaksu küsinud tolliametnik sai šokivangistuse\n\n## Põhitekst:\n\nSüüdistuse järgi küsis 45-aastane tolliametnik altkäemaksu vastutasuks võimaluse eest vältida tolliprotseduuriga seotud ajakulu. Süüdistuse sai ka altkäemaksu andnud 46-aastane agent, kes kaubavedajatele tolliga seotud asjaajamise teenust pakkus.\n\n\"Lihtsustatult võib öelda, et ametnik võimaldas ühel tolliagendil oma kliente tollikontrollist ja sellega seotud ajakulust vabaks osta. Teadupärast on aeg ärimaailmas kallis vara ning selline ebaseaduslik tegevus andis altkäemaksu andnud vahendajale märkimisväärse konkurentsieelise,\" selgitas Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe. \"Laiemalt vaadates oli tolliametniku tegevus ohtlik, sest tänu altkäemaksule ta ei kontrollinud veoseid ning avas sellega tee väga erinevateks kuritarvitamisteks.\"\n\nUurimine tuvastas kahe süüdistatava vahel nelja aasta jooksul üle 30 sellise tehingu. \"Tuvastasime üle 7000 euro kuritegelikul teel saadud tulu, mis kohtuotsusega altkäemaksu võtjalt välja mõisteti ja tuleb nüüd kanda riigituludesse,\" ütles prokurör.\n\nKaitsepolitsei Lääne osakonna direktor Veiko Germann ütles, et tollikorruptsiooni kõrvaldamine on tähtis ka julgeolekuriskide maandamisel. \"Tõhus kontroll tollis peab mõjuma juba ette heidutavalt kurjade kavatsustega isikutele ja rühmitistele,\" sõnas Germann. \"Tollis täna pole süsteemset korruptsiooni, ent ka sellist korruptiivset tegevust ei tahaks eest leida nii tähtsas valdkonnas. Pöörame sellele kindlasti ka edaspidi tähelepanu, et tõkestada tegevust, mis võimaldab julgeolekut ohustavaid esemeid tollist läbi saada.\"\n\nGermann lisas, et küsimus puudutab nii Euroopa Liitu kui ka kolmandaid riike. Näiteks praegusel juhul liikus kaup Venemaalt Eestisse ja siit edasi mitmesse Euroopa Liidu riiki.\n\n9. aprillil kinnitas Pärnu maakohus süüdistatavate ja prokuratuuri vahel sõlmitud karistuskokkuleppe, millega ametiseisundit kuritarvitanud ametnikku karistati nelja aasta pikkuse vangistusega, millest kohe kuulub ära kandmisele kaks kuud. Ülejäänud vangistus määrati tingimisi nelja aasta pikkuse katseajaga.\n\nAltkäemaksu andmise eest mõisteti tollimaakleri teenust pakkunud mehele kolme aasta pikkune vangistus, millest tuleb koha ära kanda kaks kuud ning ülejäänud karistus jääb kandmisele tingimisi kolme aasta pikkuse katseajaga.\n\nMõlemad mehed peeti kahtlustatavana kinni veebruaris ning võeti siis vahi alla. Eelvangistuses viibitud aeg arvestatakse karistuse hulka, seega on suurem osa ärakandmisele määratud vangistusest praeguseks kantud.\n\nKriminaaluurimist viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis Lääne ringkonnaprokuratuur. Mehed mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses, otsus ei ole veel jõustunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei tabas Pärnus altkäemaksu küsinud tolliametniku. Talle mõisteti karistuseks šokivangistusja tingimisi vangistus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n40-aastane britt näitas aasta esimese suurturniiri avapäeval head kätt\n\n## Põhitekst:\n\nMastersil kaks korda teiseks tulnud 40-aastane Rose oli seitsme raja järel kaks lööki üle par 'i, kuid sellele järgnesid eagle ja seitse järjestikust birdie 't ning ta lõpetas avapäeva lausa seitsme löögiga alla par 'i.\n\n\"See on uskumatu,\" sõnas Rose päeva lõpus. \"See nätab väga hästi, et sa ei tea kunagi, mis võib juhtuda.\"\n\nAinult 12 mängijat lõpetasid päeva alla par 'i, Rose'ile järgnevad ameeriklane Brian Harman ja jaapanlane Hideki Matsuyama (mõlemad -3).\n\nVähem kui nädala eest ligi neli aastat kestnud tiitlipõua lõpetanud endine esinumber Jordan Spieth jagab ühe löögiga alla par 'i kaheksandat kohta ning viimasel rajal double bogey kirja saanud tiitlikaitsja Dustin Johnsonil on kaks lööki üle par 'i.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Augustas toimuval golfiaasta esimesel suurturniiril Masters haaras avapäeva järel juhtohjad britt Justin Rose.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.