messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVahur Afanasjev ja Priit Salumaa: koroonaviirus annab võimaluse uutmoodi eluks\n\n## Põhitekst:\n\n1\n\nKoroonaviiruse pandeemia on kohutav. Võib-olla seda kohutavam, et inimkond tervikuna pole kunagi varem nii hästi elanud. Võrreldes 19. sajandiga oleme teinud võimsa hüppe teaduses, tehnoloogias, meditsiinis, igapäevases elukvaliteedis.\n\nAinuüksi see, kui kiiresti kasvab inimliigi arvukus, näitab, et nälg, sõjad ja enneaegne surm alluvad hämmastavalt suurel määral inimeste kontrollile. Kui kõikide rahvaste juhid seda siiralt tahaksid, poleks kuskil nälga ega sõda.\n\nVägeva kasvuga käib kaasas igati loogiline küsimus, kui kaua pidu kestab? Õieti pole see küsimus, vaid mure. Seni on homo sapiens i pidu üha tempokamalt jätkunud 300-400 tuhat aastat.\n\nOh, kaunis hetk, sa viibi veel, õhkab inimkond, vaadates häiritult, kuidas planeet hakkab kitsaks jääma. Alles see oli, kui tundus, et puhtuse tagamiseks piisab solgitoru jõkke suunamisest ja et kui plastikpudel on põõsas, siis pole seda olemas.\n\n2\n\nInimene muudab oma keskkonda. Üldiselt siiski mugavamaks, aga pikas vaates vaeseks, ehk tervisele ohtlikukski. Lääne-Euroopa raiuti juba keskajal metsast üsna lagedaks. Kuna mujal maailmas metsa veel on, tuleb Lääne-Euroopa selleta toime. Aga kui mujal ka metsad maha võtta? Iga taoline samm viib kuristiku poole.\n\nPaljud teadlased hoiatavad, et inimkond tõstab planeedi pinnatemperatuuri ning on jagu saamas pooluste jäämassiivist. Muidugi võib vaielda. Kolmekümne-neljakümne aasta eest muretseti osoonikihi hõrenemise pärast. Praegu olevat osooniga enam-vähem hästi. Polegi selge, kas aitas külmutusseadmetes freoonist loobumine või on tegu loodusliku tsükliga.\n\nHäda on selles, et kogu oma võimsuses ei tea inimkond täpselt, kuidas meie tegevus mõjub. Või vähemalt ei tea üksikisik, mida iga pealtnäha väike samm kaasa toob. Osa kliimakatastroofi jutust võibki olla liialdus, ehk isegi äraspidine viis inimkonna vägevust kinnitada. Sisendame endale usku, et suudame kontrollida suuri kliimatsükleid.\n\nTõde kipub olema kirju, mitte mustvalge. Ja mitte kaunilt kirju, vaid midagi taolist nagu saavutab laps plastiliinipulkadega mängides – pruunikas mass, milles hulgas on erksavärvilisi kihistusi.\n\nPraktikas pole tähtis, mil määral kliima- ja keskkonnateemalised hoiatused paika peavad. Igal juhul on selge, et keskkonda tuleb võimalikult vähe reostada. Me elame siin.\n\n3\n\nOotasime kliimakatastroofi, seekord saime midagi muud. Kliimakatastroofi peetakse, ja küllap õigustatult, millekski, mille oleme ise esile kutsunud. Ja seega on see justkui tõuaretajale hambaid näitav pitbullterjer, tuleb vaid välja nuputada, kuidas see kontrolli alla saada või kahju vähendada. Koroonaviirus on deus ex machina. Seega tundub meile praegu, et vesi on tõesti ahjus. Eks ongi.\n\nMe võime koroonaviirusesse surra. Pandeemia on võõras ja hirmus, kuid arvestades, millistest taudidest on inimkond varem jagu saanud, on põhjust uskuda, et surm ei laasta nagu katk keskajal või Hispaania gripp 20. sajandi alguses. Esimene koroonavaktsiin läks esmaspäeval testimisse, ehkki selle kasutuselevõtuks kulub aasta või rohkemgi.\n\n\"Mõne nädala eest naerdi Eestis koroonahirmu üle, nüüd kurjustatakse riigijuhtidega, et varem piire kinni ei pandud.\"\n\nKui Covid-19 haigestumine Hiinas tuurid üles võttis, mõtlesime vist kõik, et seegi läheb meist mööda. Muud hiljutised epideemiad – seagripp, linnugripp – jätsid Lääne inimese peaaegu puutumata. Meie siin Eestis peame end Lääne osaks, ja mitte õigustamatult. Meile jõudis sigade katk, mis õnneks ei nakku inimesele. Mõne nädala eest naerdi Eestis koroonahirmu üle, nüüd kurjustatakse riigijuhtidega, et varem piire kinni ei pandud.\n\nMoraalses mõttes teeb koroonapandeemia talutavaks see, et tavakodanikul pole mingit põhjust ennast süüdi tunda. Erinevalt kliimakriisist või -katastroofist, mis tähendab isiklikku pärispattu. Koroona kui üllatav oht on tähelepanu keskpunktis, justkui oleks see ainus mure. Kahjuks pole nii, et koroonast tervenedes on kliimamured murtud. Ühe katastroofi möödumine ei välista teist.\n\n4\n\nUsk on imeline nähtus. Poolteist kuud arvati Läänes, et koroona ei saa väga hulluks minna.\n\nMeil on kanalisatsioon, külm ja soe vesi, seep, hea toitumus ja tugev immuunsüsteem. Hiina sammudest oleks võinud järeldada, milliseid meetmeid on tegelikult tarvis. Aktsiaturud, mis on kümme aastat kasvanud ja mullu tegid hokikepikasvu, reageerisid isegi Itaalia õnnetule olukorrale optimistlikult.\n\nMassid on intertsed. Kui üle-eelmisel nädalal lisandus aga saudide ja venelaste naftahinnasõda, kukkusid aktsiaturud väga valusalt. Samal ajal on alles nullitud eelmise aasta tohutu börsitõus, nii et kukkumisruumi on.\n\nKui usk viimaks murdub, siis taastub see visalt. Börsid on suurel määral hasartmäng. Kohe näeme Eestis aga koondamisi ja pankrotte ja mitte börsimängu, vaid koroona pärast. Hotellid, üritused, kultuurikorraldus ning kes teab veel.\n\nKüllap elame üle. Raha on kõigest numbrid. Päris nälga Eestis vaevalt keegi jääb, kuigi majanduskriis tuleb kardetavasti taasiseseisvunud Eesti sügavaim. Kuid üldine elatustase ei lange tasemele, kus see oli kolmkümmend aastat tagasi, ammugi mitte keskaja või antiigi tasemele. Sotsiaalsed struktuurid säilivad. Kuni ei ilmu viirust, mis hävitab maailmast arstid, ettevõtjad, pankurid, programmeerijad, insenerid, juristid ja muud targad inimesed, tuleb inimkond toime.\n\n5\n\nOht on võimalus. Realiseerunud oht seda enam. Järgnevgi pole originaalne mõte, kuid annab loodetavasti jõudu koroonaviiruse ja majanduskriisiga silmitsi seista. Täna, 18. märtsil 2020, on Eesti linnades tänavad tühjad. Väga võimalik, et lähinädalail töötavad kodust peaaegu kõik eestlased, kellel see on võimalik. Me liigume vähem. Tarbime vähem. Kogu maailmas väheneb õhusaaste.\n\nPiirid sulguvad. Väga võimalik, et sel nädalal toimuvad mitmel pool viimased reisilennud, enne kui need teadmata ajal uuesti algavad. Tarneahel muutub õige kitsaks. Hiinast ei tule ju ainult suvaline nodi, vaid väga olulised poolfabrikaadid, toorained, seadmed ja seadmete komponendid. Ka paber, millele trükkida raamatuid ja ajalehti.\n\nEestis e-raamatuid eriti ei osteta. Nende hind erineb liiga vähe paberraamatust. Praktilistel põhjustel – kui raamatu tiraaž pole tuhandetes, moodustab suurema osa raamatu hinnast autori, toimetaja ja kujundaja panus ning kõige rasvasemalt raamatupoe marginaal. Ja paberraamatu lugemine on mõnus. See võib olla maitse asi. Fakt on, et ka e-raamatut saab lugeda. Tegelikult on küsimus ümberõppimises. Raamat ei pea olema paberist.\n\n6\n\nMiks on hea, kui läheme üle e-raamatutele? Lihtne. Raamatud ja üldse trükised mõjutavad metsalangetamist. Mõnus maheinimene, kes armastab õhtul teetassikese kõrvale paberraamatut lugeda ja allkirjastab petitsiooni lageraie vastu, on silmakirjalik, või ei usu petitsiooni, millele alla kirjutab. Ka tahvelarvutil või e-lugeril on keskkonnamõju, kuid kui see mõistliku aja vastu peab, ei anna vist vaielda, justkui oleks paberraamat keskkonnale parem.\n\nRaamat raamatuks. Koroonaviirus, majanduskriis ja üleilmse tarneahela häired annavad meile palju muid võimalusi päriselt digitaliseeruda, enda harjumusi muuta. Täpsemini, harjuda uutega ja mitte naasta vanade juurde. Suurem osa koosolekutest on kas mõttetud või saab peetud inimesi füüsiliselt kokku kutsumata.\n\nRäägitakse, et arstidel on Eestis suur töökoormus, aga enne viirusepuhangut kutsuti ikkagi suhteliselt väikeste muredega vastuvõtule. Kui katkuajal saame asjad üle interneti aetud, siis järelikult see toimib.\n\n\"Me ei pea kandma tuttuusi rõivaid – see, et need on kallid ja öko-märgiga, on kamuflaaž, keskkond võidab pigem sellest, kui toimivat asja kasutada kaua.\"\n\nMe ei pea iga päev töö ja kodu vahet sõitma, ei auto ega ühistranspordiga, rääkimata sellest, et lennata ülearu tihti mööda ilma, küll puhkuse, küll töö pärast. Me ei pea vaba aega kaubanduskeskuses veetma. Me ei pea kandma tuttuusi rõivaid – see, et need on kallid ja öko-märgiga, on kamuflaaž, keskkond võidab pigem sellest, kui toimivat asja kasutada kaua.\n\nIsegi autode puhul võib see paika pidada, kui tegu pole väga januse naftaõgijaga. See jutt ei tule mingilt moraalselt kõrgelt positsioonilt, vaid inimestelt, kes on harrastanud pea kõiki neid tarbimispatte.\n\n7\n\nSõber kukkus kolmanda korruse aknast maha, lebas tükk aega kunstkopsu küljes. Ei saanud suitsetada ning jättiski mõneks ajaks maha, aga nüüd kimub jälle.\n\nKui koroonaviirusest jagu saame, võiks vähemalt püüda jätkata kodukontorite kasutamist, pidada koosolekuid veebi kaudu või jätta rohkem otsustamist iga töötaja enda vastutusele. Vahet pole, kas usud kliimakatastroofi või mitte, heitgaasid on kehvad ja selles veendumiseks piisab võrdlevast hingamisest - kesklinnas autode vahel ja kusagil rabas või männikus.\n\nÕpime asju kauem kasutama või vähemaga toime tulema. Kui majanduskriis ja koroona möödas, ei pea ometi kaotatud aega tagasi tegema ja uut telefoni ostma, kui vana töötab?\n\nSee ei tähenda, et inimkond peaks loobuma hästi toimivast turumajandusest. Majanduskasv on mitte ainult vajalik selleks, et paremini elada, vaid et inimkond üldse toimiks. Turumajandus on evolutsiooniliselt mõistlik majandusmudel ning peab säilima.\n\nRessursse saab aga veel paremini kasutada. Näiteks tarbida vähem bensiini, uusi rõivaid ja suusareise, kuid see-eest teha hambad tipp-topp korda, tellida endale põhjalik geenianalüüs, koguda vara laste kolledžifondi või paigaldada majale päikesepaneelid.\n\nValikute küsimus. Ja meil on aega. Kahjuks. Kui tundub, et viirusekriis kestab kohutavalt kaua, siis majanduskriis kestab kardetavasti veel kauem. Kõik see toob muret ja kurbust. Ehk pakub lohutust asjaolu, et mida kauem need kriisid kestavad, seda rohkem oleme sunnitud katsetama uut elukorraldust. Ja see tähendab reaalset võimalust loodust vähem survestada ning võib-olla isegi planeedi kliimat vähem häirida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui tundub, et viirusekriis kestab kohutavalt kaua, siis majanduskriis kestab kardetavasti veel kauem. Kõik see toob muret ja kurbust. Ehk pakub lohutust asjaolu, et mida kauem need kriisid kestavad, seda rohkem oleme sunnitud katsetama uut elukorraldust, arutlevad Vahur Afanasjev ja Priit Salumaa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskvast tulnud sõnumite kohaselt ei pruugi Kalev/Cramo hooaeg veel läbi olla\n\n## Põhitekst:\n\nJuhul, kui olukord paraneb piisavalt 10. aprilliks ja erinevaid piiranguid, mis üritustele on peale pandud, alandatakse, on VTB Ühisliiga valmis taasalustama mängudega, pidama allesjäänud põhihooaja kohtumised ja play-off 'id, vahendab Korvpall24.ee.\n\n\"Me teadsime, et meil on vaja COVID-19 puhangu tõttu vastu võtta raskeid otsuseid. Kõige tähtsam on osalejate ja poolehoidjate turvalisus. Me loodame näha peatselt positiivseid uudiseid ja jätkata hooajaga,\" kommenteeris VTB Ühisliiga president Sergei Kušenko.\n\nLoe edasi portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui neli päeva tagasi teatas korvpalli VTB Ühisliiga teadmata ajaks hooaja peatamisest, siis teisipäeval anti kodulehe kaudu mõista , et püssi pole põõsasse visatud ja mängudega loodetakse jätkata pärast 10. aprilli.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nETV2 toob igal laupäeval teatriõhtu koju kätte\n\n## Põhitekst:\n\nTeatriõhtud algavad juba sel laupäeval, 21. märtsil kell 20.20 Linnateatri lavastusega\"Köster\".\n\nOskar Lutsul oli imeline võime kirjutada oma tegelased nii ehtsaks ja elusaks, et me suhtume neisse üsna samamoodi kui reaalselt eksisteerinud isikutesse. Mõnele on nad isegi tuttavamad kui ajalooõpikutest pärit nimed. Selline tegelane on teiste seas ka Paunvere köster ehk Julk-Jüri, nagu teda \"Kevades\" tagaselja kutsutakse. Kes siis teda ei teaks!\n\nSamas ei räägi Luts meile köstrist just kuigi palju. Teame teda kui tigedat ja äkilise meelega meest, kes Paunvere koolilastele piiblilugu õpetas. Kuid milline oli tema minevik? Kes olid tema ema ja isa? Milline oli köster väikese poisina? Need küsimused käivitavad paratamatult fantaasia.\n\nKöstri kuju ärgitab mõtlema täiskasvanuks saamise üle laiemalt. On ju nii mõndagi isandat või emandat vaadates raske uskuda, et temagi omal ajal lõbusalt trallitada või siiralt muinasjutte uskuda võis. Kuhu kaob laps meie hinges? Miks mõned inimesed suudavad ta endas ikkagi säilitada? Või on laps siiski meie kõigi sees alles, ainult et väga-väga sügaval …\n\nAutor ja lavastaja Andrus Kivirähk, kunstnik Kalju Karl Kivi, valguskujundaja\nNeeme Jõe, laval Peeter Tammearu (külalisena).\n\n28. märtsil kell 21.30 on eetris \"Tuvi\".\n\nAndri Luubi \"teater-teatris\" komöödia \"Tuvi\" tegevuskoht on sõnateater Hermes, kus teatri juht ja näitlejad tegelevad igapäevaselt küsimustega, millisesse nišši peaks teater kuuluma, kellele mängima ja mida mängima.\n\n\"Tuvi\" lavastaja on Maria Peterson, kostüümikunstnik Maarja Naan, kunstnik Andri Luup. Lavale astuvad Indrek Sammul, Aleksander Eelmaa, Liina Olmaru, Nero Urke, Aarne Soro, Mare Peterson, Kaspar Velberg, Elisabeth Peterson, Garmen Tabor, Ken Rüütel.\n\n4. aprillil kell 21.30 saab vaadata\"Titanicu orkestrit\".\n\nEluheidikud vanas rauteejaamas, ootamas rongi, mis peatuks ja neidki ära viiks... Paraku rongid seal enam ei peatu, tuleb leppida piskuga, mis rongiakendest pudeneb. Me kõik oleme ju teatud mõttes elureisijad mahajäetud jaamas, ootamas seda \"loteriivõitu\" või imet, mis meie unistused täide viiks ja uue TÕELISE eluga algust teha võimaldaks. Samas ei pruugi me ära tunda, et see imetegija on tegelikult juba meie keskel, valmis meid uueks muutma ja päästma. Argine ja ülev on väga vaimukal viisil põimunud mõtlemisainet ja inimlikku soojust pakkuvas Bulgaaria näitekirjaniku H. Boitchevi näidendis \"Titanicu orkester\".\n\nNäitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).\n\nTeater: R.A.A.A.M, lavastaja: Madis Kalmet, kunstnik Toomas Hõrak, helilooja: Urmas Lattikas, tõlkija Maia Soorm.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajal, mil teatrisse minna ei saa, toob ETV2 etendused laupäeva õhtuti koju kätte.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nOrelipoiss teeb veebiülekande oma koduterrassil toimuvast kontserdist\n\n## Põhitekst:\n\nMuusik on kinnitanud, et kavas on laulda nii vanemaid kui ka uuemaid laule, lugeda luulet, teha loteriid ning võtta vastu publiku soovilugusid.\n\nKontsert algab 18. märtsil kell 19 annab Orelipoisi Türi kodu verandalt. Täpsem info Facebookist.\n\nEnne kontserti kuula ka Orelipoisi albumit \"Sünnipäev\":\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmed välismaised muusikud on juba koroonaviiruse puhangule reageerinud ning kandnud oma kontserte üle veebis, kuid nüüd teevad seda ka Eesti artistid. Muusik Jaan Pehk ehk artistinimega Orelipoiss annab 18. märtsil kontserdi oma koduterrassilt ning kannab seda otseülekandes Facebooki.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikohus lükkas Levikomi kaebuse tagasi, 5G konkursiga saab edasi minna\n\n## Põhitekst:\n\nLevikom ei jäänud rahule ringkonnakohtu otsusega, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) käitus õigesti, kui pani 5G sageduslubade konkursile vaid kolm sagedusriba ning kaebas otsuse tänavu jaanuaris riigikohtusse.\n\nRiigikohus otsustas nüüd, et Levikomi kaebust käsitlema ei hakata.\n\nKuna Riigikohtu määruse tagajärjel jõustub ringkonnakohtu otsus, kaotab ühtlasi kehtivuse ka ringkonnakohtu 9. aprillil seatud esialgne õiguskaitse, millega kohus keelas konkursi läbiviimise kohtumenetluse ajaks.\n\nRingkonnakohus oli oma otsuse nõustunud halduskohtuga, mis jättis rahuldamata Levikomi kaebuse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse peale, millega minister kehtestas avaliku konkursi korra 5G võrkude rajamiseks mõeldud raadiosagedusvahemikus 3410–3800 MHz, ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti otsuse peale, mis kuulutas välja konkursi raadiosageduste jagamiseks.\n\nHaldus- ja ringkonnakohtus oli peamiseks küsimuseks, kas määrusega kolme sagedusloa väljaandmine nelja asemel riivab ettevõtlusvabadust ning kas see on õiguspärane. Levikomi argument on olnud, et konkursi läbiviimise määrus on valesti koostatud ning 5G loa mängitakse sagedusriba kolmeks jagamisega kolme suure mobiiloperaatori – Telia, Elisa ja Tele2 – kätte.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohus teatas, et jättis menetlusse võtmata Levikom Eesti OÜ kassatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtu otsuse peale, millega kohus leidis, et riik pole 5G konkursi tingimustega eksinud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVeneetsia biennaali Eesti paviljon ootab projekte reedeni\n\n## Põhitekst:\n\n59. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kahevoorulise konkursi žürii moodustavad Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo, KKEKi nõukogu esindaja Sirje Helme, 2015. aastal Eestit Veneetsia biennaalil esindanud Jaanus Samma, Kultuuriministeeriumi esindaja Maria-Kristiina Soomre ning välisekspertidena Antonia Alampi, Hendrik Folkerts ja Krist Gruijthuijsen.\n\nAntonia Alampi on kuraator, kunstiteadlane ja -kriitik, kes töötab Berliini kunstimaja ja uurimiskeskuse SAVVY Contemporary kunstilise juhina. Ta kuulub projekti sonsbeek 2020 – 2024 kuraatorite tiimi. SAVVY Contemporary missioon on pakkuda välja uusi maailmanägemise viise, mis vaatavad kaugemale senistest kolonialistlikest ühiskonnastruktuuridest. Varasemalt on Antonia Alampi käinud Eestis uurimisvisiidil KKEKi ja EKA ühise loenguseeria \"Rahvusvaheline laeng\" raames.\n\nHendrik Folkerts on kuraator ja kunstikriitik, kes töötab Chicago Kunstiinstituudi moodsa ja kaasaegse kunsti kuraatorina. Varasemalt on ta töötanud documenta 14 kuraatorite tiimis ja Stedelijk muuseumis kuraatorina. Folkertsi kirjutised on ilmunud erinevates olulistes kunstiväljaannetes, nagu South as a State of Mind, Mousse, Artforum, The Exhibitionist, Metropolis M.\n\nKrist Gruijthuijsen on Berliini maineka kunstikeskuse KW juhataja. KW on tuntud eksperimentaalse ja uuendusliku programmi poolest ning töötab tihedalt selliste kunstimaailma tipp-asutustega nagu MoMA PS1 New Yorgis, Veneetsia biennaal, documenta. KW on üks Berliini biennaali algatajatest ja läbiviijatest. Krist Gruijthuijsen on kureerinud näituse Tallinna Kunstihoone galeriis ning osales ka eelmise, 58. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni projekti väljavalimisel.\n\nEriolukorra tõttu Eestis on KKEK kontor suletud, seega palutakse konkursi materjalid võimalusel saata e-posti teel ([email protected]). Neil, kes soovivad materjale esitada füüsiliselt, palutakse need saata postiga Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse nimele aadressil Vabaduse väljak 6, Tallinn 10146, postitempli kuupäev hiljemalt 20.03.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ootab projekte 59. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni näituseks selle reede, 20. märtsini kell 12.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLoe katkendit Ignar Fjuki teosest \"Valge vannikohvik\"\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi teismelist Fauri köidab üksinduse imeline maailm, kannustab teda ka soov olla keegi teine, igatsus saladusliku muu järele.\nNii leiab ta endale eeskujuks vanema noorhärra, kelle põnevasse ellu püüab ta päev-päevalt üha enam sulanduda.\nParaku muutubki mõlgutamisi ette kujutatu reaalsuseks, võimaluseks osaleda hoopis teistsuguses maailmas, mõõtmatult erinevas, kus ta tegelikult elab.\nÜmbritsev kiretus seevastu lisab kentsakaid varjundeid president Urho-Urhole, kes hea tahte saadikuna juhtub naaberriiki külastama.\nMeisterlikult loodud tegelaskujude seas eristub ehk enim raamatu teine peategelane Mirt, kelle unistus valgest vannikohvikust realiseerub suletud ühiskonnale ja väikelinnale kohaselt aga hoopis ootamatul kujul.\n\nIgnar Fjuk sündis Tartus, päeval, mil Stalinit maeti ja seetõttu pool linnast nuttis, teine aga varjas truult rõõmupisaraid. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, teeninud elatist linnaplaneerija, arhitekti ja ajakirjanikuna, tegutsenud kunstniku ja pedagoogina ning istunud rahvaesindajana Toompea suures saalis ajal, kui poliitika eesmärgiks oli eelkõige veel ühishüve.\n\nKatkend:\n\nHiiglasemõõtu kantseleiülem kandis pruuni heledate triipudega ülikonda, valget särki ja lumivalgeid sokke. Tema ovaalset näolappi kitsaste huulte ja laia nina kohal ilmestasid pisikesed ja kõigis detailides täiesti erisugused silmad, mis sõltuvalt ajast ja olukorrast täitsid ilmselt täiesti erinevaid ülesandeid, jättes mulje, et just neis peitubki tema edukuse võti. Tegelikult olid need paar asjaolu selle kõige kõrval, mis tema juures veel silma torkasid, täiesti ebaolulised. Sedavõrd ebaolulised, et kantseleiülem ise poleks neid ka surma ähvardusel maininud, kuna siis oleks arvatud, et mainimisväärset isikupärasust jagubki temasse vaid näputäis! Tühisem näputäis, kui ühe soliidse kantseleiülema puhul oleks olnud soliidne eeldada. Ometi pidi ta olemus avalduma just soliidsuses, selle esiletoomisest tuli alustada. Soliidsusest ja kitsasse ülikonda pressitud keha väljapeetusest ja korpulentsusest, ehkki aeg-ajalt tundus, et seegi garderoobiosa ei pea ta tüüaka keha survele vastu ja võib iga hetk käriseda. Ent korraga on ta virge ja ütleb värisevi hääli: \"Linnapiir nagu ületatud, või mis?\"\n\nErasekretär, kellel seevastu puudus igasugune vajadus olla või näida soliidsena, ei tee kantseleiülemast välja. Või siiski teeb. Pisiasjade märkamine on olnud ikka tema au ja väärikuse – kui väikest kasvu erasekretäri kohta tohtis üldse nii suurelisi sõnu kasutada – kindel ja võõrandamatu atestaat, särades ta hiirhallil särgiesisel nagu hiiglaslik kuldnööp, olgugi et ka püksipilu eri- ja tavatoiminguteks ligipääsu piirava kattesiilu taha peidetud hõbedastel nööbikestel oli tema elus täita tähtis roll. Need ei tohtinud jätta pahelisusele, mis säärase vimkalise asja nagu püksiauk tööshoidmisega kaasas võis käia, mitte vähimatki võimalust! Liiati tekitada kahtlust, et ta ei saa nende kinni- või lahtinööpimisega hakkama. Kui isikliku püksiaugu kasutamine oli erasekretäri jaoks alati seotud tõsise, kui mitte viimase hädaga, siis presidendi püksipilu eest hoolitsemine – seda nägi ette tema ametijuhend – tegi erasekretärile juba parajat peavalu. Teadis ta ju hästi, et nööbinduse seisukohast ebaolulise, presidendi jaoks aga erakordse kaadervärgi puhul ei saa olla tegemist pisiasjaga. Nagu ei saanud pidada tähtsusetuks miskiksEmajõe Ateenana tuntud ja veel mitme-setme ilusa nimega õnnistatud provintsilinnakest, kuhu kolonn parasjagu sisenes.\n\nKui selja taha jäävad esimesed madalate hekkide vahele surutud ühetaolised viilkatusega elamud, millele kuhjunud lumi neid kord-korralt üha enam maadligi surub ja ümbritsevaga ühte liidab, muutes neis olemise ängistavaks, muust maailmast eraldatud paratamatuseks, vajub president taas unne. Unes rinnuni lumes kahlates tõmbab ta valgesse lõpmatusse kaht pikka, üle lumevälja ulatuvat suusajälge, mis paari igavikulisena tundunud silmapilgu järel hääletusse vaikusesse kaovad. Silmalaugude vahelt näeb ta siis, kuidas möödavilksatavate põiktänavate perspektiivid kusagil eemal kõrguva hiidseinani jõuavad ja sellesse neelduvad. Linna ümbritseb aga mingi arusaamatu, odava ja võõrapärase eest kaitsev kile. Kuid juba sööstab mustade autode kolonn raudteesilla alla musta lõhandikku ning lahvatanud ere valgus sunnib silmi kissitama, pilke vahetama. Erasekretär koputab tuk-tukpresidendi käeseljale ja jääb edasisi korraldusi ootama.\n\nAutomootorist lähtunud ja siidiste torgetena presidendi ihusse tunginud värinad peletavad sealt viimasegi uneraasu. Ta avab silmad, tõstab käeselja meelekohale ja jääb kahtlustavalt, nagu teesklemisi või mängulustist, kantseleiülemat kõõritama. Erasekretäri puudutus on ta lõplikult üles ajanud. Hetke on ta kahevahel, kas jätkata sõitu või teha peatus ja suusad alla panna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirjastuselt Varrak ilmus Ignar Fjuki romaan \"Valge vannikohvik\". Teose kunstnik on Anne Pikkov ja toimetaja Marika Mikli. Avaldame teosest katkendi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVälisluureameti hoone saab 4,6 miljoni eest laienduse\n\n## Põhitekst:\n\nTööd viiakse lõpule kaheksateist kuu jooksul, teatas kaitseinvesteeringute keskus.\n\nVälisluureamet on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev julgeolekuasutus, mis kogub, analüüsib ja edastab luureinfot, et Eesti oleks väliste julgeolekuohtude eest kaitstud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Nordecon sõlmisid ehituslepingu välisluureameti büroohoone laiendamiseks Tallinnas Rahumäel. Ehitustööde maksumus on ligi 4,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIMF lükkas Venezuela viie miljardi suuruse laenutaotluse tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nKahjuks ei saa IMF seda taotlust kaaluda, kuna pole selgust selle riigi valitsuse rahvusvahelises tunnustamises, ütles Washingtonis baseeruv institutsioon avalduses.\n\nVenezuela president Nicolas Maduro ütles IMF-i juhile Kristalina Georgievale saadetud kirjas, et viis miljardit dollarit laenu IMF-i kiirendatud rahastamisvahendist (RFI) annaks märkimisväärse panuse Venezuela reageerimissüsteemide tugevdamisse.\n\nRFI on mehhanism, millega kõik IMF-i liikmesriigid võivad saada finantsabi ilma, et neil oleks koostatud põhjalik majandusprogramm.\n\nTegemist on Venezuela esimese laenupalvega IMF-ilt alates 2001. aastast.\n\n\"Nagu me oleme varem öelnud, IMF-i tegevuse eelduseks liikmesriikidega on selle valitsuse ametlik tunnustamine rahvusvahelise kogukonna poolt... tunnustamise kohta selgust hetkel pole,\" seisis IMF-i avalduses.\n\nEnam kui 50 riiki sealjuures USA ei tunnusta president Maduro valitsust juba enam kui aasta, toetades opositsioonijuhti Juan Guaidod, kes on kuulutanud ennast Venezuela ajutiseks riigipeaks.\n\nUSA sanktsioonid ja rahvusvaheline surve ei ole suutnud Venemaa, Hiina ja oma riigi sõjaväe toetusega Madurot Venezuela eesotsast tõugata.\n\nVenezuela tervishoiusüsteem on äärmiselt nõrk pärast viis aastat kestnud majanduslikku ja poliitilist kriisi, mis on viinud miljonite inimeste emigreerumiseni.\n\nMeil on viis protsenti vajaminevatest meditsiinivarudest, ütles Venezuela Meditsiiniföderatsiooni juht Douglas Leon Natera.\n\nNorra Põgenikenõukogu (NRC) peasekretäri Jan Egelandi sõnul on Venezuela uue koroonaviiruse puhanguks valmis sama palju kui kodusõjast haaratud Süüria ning Jeemen.\n\nPraeguseks on Venezuelas registreeritud 33 koroonaviiruse haiguse COVID-19 juhtumit ning Maduro on kehtestanud piirangud pealinnas Caracasis ja veel kuues osariigis.\n\n\"Sellel olulisel hetkel ja teades antud haiguse kõrget nakkuvust, jätkame kiirete ning jõuliste meetmete rakendamist,\" et pandeemiat peatada, kirjutas Maduro oma kirjas Georgievale. \"Me oleme kindlad, et püsivas koostöös WHO-ga ning maailma riikide toetusega, meil on võimalik sellest raskest situatsioonist välja tulla.\"\n\nVenezuela julgeolekujõud tagavad piiranguid pealinna tänavatel, sealjuures, et ainult toidupoed oleksid avatud.\n\nVenezuela on keelanud lennud Euroopast, Colombiast, Panamast ja Dominikaani Vabariigist. Samuti on suletud koolid, ülikoolid ja spordiüritused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) lükkas teisipäeval tagasi Venezuela taotluse eraldada kriisis vaevlevale riigile viis miljardit dollarit laenu, et tulla toime viirusepandeemia mõjudega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPooled USA lastega internetikasutajatest on juba Disney+ voogedastuse kliendid\n\n## Põhitekst:\n\nÜhendkuningriigi uuringufirma Ampere Analysis teatel on platvorm ebaproportsionaalselt edukas alla kümneaastate lastega perede hulgas, kirjutab Deadline.\n\nAmpere uuringute kohaselt on 41 protsendil 18-24-aastaste hulgas samuti ligipääs platvormile, mis sisaldab muuhulgas näiteks kõiki Marveli filme.\n\nDisney on ise teada andnud, et 4. veebruari seisuga on neil 28 miljonit tellijat.\n\nDisney+ peaks Euroopasse jõudma 24. mail, kuigi ettevõttele on avaldatud survet avada platvorm uutes regioonides varem seoses koroona pandeemia ja inimeste koduse isolatsiooniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimaste uuringute kohaselt on sügisel avatud Disney+ voogedastusplatvorm jõudnud juba 50 protsendi ulatuses internetti kasutavate lastega peredeni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSaudi Araabias astub kohtu ette tuntud naisaktivist\n\n## Põhitekst:\n\nLoujain al-Hathloul peeti koos teiste naisaktivistidega võimusesindajate poolt kinni kaks aastat tagasi. Arreteerimine toimus kusjuures ajal, mil valitsus oli naise autojuhtimise keeldu tühistamas ning oli juba lubanud ka leevendada seadusi, mis on sundinud naissoost kodanikud oma abikaasade või meessoost sugulaste eestkoste alla, märkis Times.\n\nAl-Hathouli kohtuistung toimub natuke aega pärast seda, kui riigis toimus väidetavate korruptantide vastu suunatud vahistamistelaine, mis oli kriitikute hinnangul kroonprints Mohammed bin Salmani järjekordne samm oma võimu suurendamiseks.\n\nVahistatute hulgas on kaks kuningliku perekonna mõjuvõimsat liiget ja kroonprintsi potentsiaalset rivaali - 77-aastane prints Ahmed bin Abdulaziz, kes on kuningas Salmani noorim vend, ja endine kroonprints, 60-aastane Mohammed bin Nayef. Sarnase jõulise vahistamisoperatsiooni korraldas kroonprints Mohammed bin Salman ka 2017. aasta novembris.\n\nInimõigusorganisatsioonide hinnangul on nii vahistamisoperatsioonid kui Loujain al-Hathlouli kohtuprotsess selgelt kallutatud ja süüdistused suures osas välja mõeldud.\n\nAl-Hathouli puhul on süüdistusteks näiteks spionaaž, küberkuritegevus ning suhtlus välisdiplomaatide ja inimõigusorganisatsioonidega.\n\nAktivisti õde Lina, kes elab praegu Brüsselis, meenutas, et Al-Hathouli on vanglas ähvardatud vägistamisega ning teda on piinatud, näiteks elektrišokkide ja nn waterboardingu ehk simuleeritud uputamise abil. Eelmisel aastal oli naine lausa kaheksa kuud üksikkongis. Praegu on õe mureks ka see, et Saudi Araabia vanglates on levimas koroonaviirus COVID-19.\n\nKoos Al-Hathouliga astub kohtu ette veel 13 naisaktivisti, keda süüdistatakse seoses võrdõiguslikkust nõudvate kampaaniatega. Viis neist on sarnaselt Al-Hathoulile oodanud kohtuprotsessi algust eeluurimisvanglas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval astub Saudi Araabias kohtu ette naiste juhtimisõiguse nimel tegutsenud 30-aastane aktivist, keda tema lähedaste sõnul on eeluurimisvanglas piinatud ja vägistamisega ähvardatud, kirjutab Briti ajaleht Times.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nElron jätab reisijate nappuse tõttu osa Tallinna-Keila liini sõite ära\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kehtiva eriolukorra tõttu liiguvad inimesed oluliselt vähem, mistõttu muudame mõnevõrra graafikuid vastavalt oludele,\" ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo.\n\nKolmapäeval sõidavad rongid veel tavapärase sõiduplaani alusel. \"Eelkõige puudutab neljapäevast kehtima hakkav sõiduplaanimuudatus Tallinna-Keila lõigul reisijaid, kus liiklus on tihe ja saab kasutada teisi ronge,\" sõnas Kongo.\n\nMuudetud sõiduplaan on leitav Elroni kodulehelt, tasuta rongiinfot jagab ööpäevaringne infotelefon 616 0245.\n\nReisijatel, kel on tühistatud väljumistele piletid ette ostetud, palub Elron nende ümbermuutmiseks või raha tagastamiseks kirjutada [email protected].\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates neljapäevast, 19. märtsist vähendab Elron reisijate arvu langusest tulenevalt ajutiselt läänesuuna sõidumahtu. Ära jääb osa Keila ja Pääsküla liini reisidest ning muutub hommikuse Kloogaranna-Tallinna rongi väljumisaeg.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTurismifirmade liit: kellelgi ei ole võimalik teha tagasimakseid ära jäänud või jäävate reiside eest\n\n## Põhitekst:\n\n\"See ei tooks tarbijatele raha tagasi. Ettevõtjate kohustusi tarbijate ees on vaja leevendada. Ettemaksete tagastamine tähendaks kogu sektori kokku kukkumist,\" kirjutas Eesti Turismifirmade Liidu (ETL) peasekretär Mariann Lugus Ratasele.\n\nLugus selgitab, et ETL kuulub Euroopa Liidu reisiettevõtjate katusorganisatsiooni ECTAA, mille kaudu on oldud otsekontaktides nii Euroopa Komisjoni esindajate kui ka mitmete liikmesriikide erialaliitude esindajatega seoses pakettreislepingute täitmisega.\n\n\"Kõigil on üks mure, kellelgi ei ole võimalik teha tagasimakseid ära jäänud ja ära jäävate reiside eest. Tänane olukord vajab \" out of the box\" lahendust.\"\n\nETL-i peasekretär leiab, et välja kuulutatud eriolukord ja võlaõigusseaduse § 103 lg 3 (rikkumise vabandatavus vääramatu jõu tõttu ja vabandatavuse ajutine mõju) annavad hea võimaluse asendada lepingute lõpetamine ja ettemaksude tagastamine lepingute ajutise peatamise ja täitmise edasi lükkamisega eriolukorrajärgsesse aega.\n\n\" COVID-19 viiruse ülemaailme levik on andnud Eesti reisi- ja turismisektorile pea surmava hoobi.\"\n\n\"Usume, et te mõistate kirjeldatud ettepaneku positiivset mõju — ettevõtjad säilitavad tarbijate ettemaksed, säilitatakse ettevõtlus, töökohad, maksulaekumised ning ka praegu kriisiajal oleks inimestel võimalus teha uusi helgemaid plaane tulevikku. Nimetatud erand saaks kehtida üksnes kõikidele lepingulistele olukordadele, mis puudutavad COVID-19 situatsioone. Lühidalt - külmutame lepingute täitmise ja lähme edasi eriolukorrajärgselt.\"\n\nLisaks eeltoodule palub turismifirmade liit avalikku sektorit teenindavate reisibüroode/reisiteenuste hankepartneritena võimalust riigiettevõtetele tehtavate tagasimaksete ajatamist vähemalt aasta lõpuni.\n\n\"Hankelepingutes on lubatud vahendada teenuseid tasuta. Praeguses olukorras töötatakse mitte tasuta, vaid peale makstes, sest büroodel tuleb kanda broneerimise ja annulleerimise tasud, mida võtavad broneerimissüsteemid.\"\n\nEesti Turismifirmade Liit on turismiga tegelevate tööandjate vabatahtlik ühendus. Liidu põhiliikmeteks on Eesti reisibürood ja reisikorraldajad, kaasliikmeteks transpordiettevõtted, turismiorganisatsioonid, haridusasutused, hotellid, kindlustusfirmad, turismivaldkonna tugiteenuste pakkujad ning välismaised turismiorganisatsioonid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Turismifirmade Liit saatis eriolukorra juhile, peaminister Jüri Ratasele kirja, kus teatas, et kui tänases olukorras jätta tarbijatele õigused saada tagasi kõik ettemaksud, siis lõppeks reisiettevõtjate sektori majandustegevus täieliku kollapsiga juba enne kui eriolukord.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 12: Mihhail Kõlvart Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks osaleb pressikonverentsil Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil, kes räägib olukorrast kaubanduses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil räägib linnapea Mihhail Kõlvart koroonaviiruse tõkestamise meetmetest Tallinnas. Kell 12 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKonrad Mäe näituse teosed jõudsid Itaaliast kodumaale\n\n## Põhitekst:\n\nMäe näitust Torinos külastas kokku 29 991 kunstihuvilist ning päevas väisas näitust keskmiselt 366 külastajat.\n\nNäitus sai palju positiivset vastukaja ka Itaalia meedias: artikleid ja kiitvaid arvustusi ilmus nii suuremates kohalikes päevalehtedes kui ka veebiportaalides ja kunstiväljaannetes. Muuhulgas on näitusele kiitva hinnangu andnud ja Mäge kui kunstnikku Itaalia publikule tutvustanud telekanal Rai ning kohalikud ajalehed La Stampa, La Reppublica (Torino väljaanne), Corriere della Sera ja Immoderati. Kokku kajastati Konrad Mäe näitust kohalikus meedias üle 50 korra.\n\nEesti kunstimuuseumi ning Musei Reali ühistööna valminud näitust kureeris kunstiteadlane ja dramaturg Eero Epner. Enam kui poolesajast maalist, portreest ja visandist koosnev väljapanek on kunstniku üks suuremaid seniseid isikunäitusi Euroopas. Eksponeeritavad teosed pärinevad Eesti kunstimuuseumi ja Tartu kunstimuuseumi kogudest, Enn Kunila ja Peeter Värniku erakollektsioonidest ning Eesti Üliõpilaste Seltsi kunstikogust.\n\n\"Musei Reali äärmiselt kõrgetasemeline programm ja väga professionaalne organisatoorne pool asetavad Mäe loomingu kontekstidesse, kuhu seda polnud sada aastat võimalik panna. See rikastab nii Eesti kui ka Euroopa kunstiajalugu,\" kommenteeris Eesti kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Konrad Mäe teosed, mis jäid Torino muuseumis koroonaviiruse kriisi tõttu näituse viimasel nädalal karantiini, on jõudnud tagasi kodumaale. Eesti kunstimuuseumi ja Torino Musei Reali koostöönäitus \"Konrad Mägi. Põhjamaa valgus\" avati 29. novembril.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNorstati uuring: Keskerakonna toetus liigub tõusvas joones\n\n## Põhitekst:\n\nViimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,6 protsenti, Keskerakonda 23 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.\n\nEsikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,5 protsenti), Eesti 200 (8,2 protsenti) ning Isamaa (6,4 protsenti).\n\nKoalitsioonierakondi toetab kokku 46,4 protsenti ja opositsioonierakondi 40,1 protsenti vastajatest. Opositsiooni toetus on jätkuvalt madalaimal tasemel pärast 3. märtsil 2019 toimunud riigikogu valimisi.\n\nMTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust.\n\nViimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 19. veebruarist 16. märtsini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti kodanikku.\n\nValimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel. Uuringu statistiline viga on +/- 1,55 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna toetus, mis on kerkinud kolm nädalat järjest, kasvas eelmisel nädalal MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat küsitluse järgi 1,1 protsenti. Ülejäänud erakondade toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nProfessor: Saaremaa haiguspuhangul võib olla positiivne mõju\n\n## Põhitekst:\n\nEesti otsustas oma piirid sulgeda. Kui palju sellest praegu abi on, kui meil on riigi sees suur nakkuskolle?\n\nPiiri sulgemisest kui sellisest, ma ei usu, et palju abi on. Me oleme nagunii maailma esikümnes nakatumise kohta. Aga lihtsalt kõiki asju on lihtsam kontrollida riigisiseselt.\n\nInimesed jagunevad praegu laias laastus kaheks: ühed leiavad, et tegu on lihtsalt ühe järjekordse viirusega, ja teised on paanikas, sest nüüd kõiki köhijaid enam ei testitagi ja soovitatakse end kodus terveks ravida.\n\nTe tõite välja kaks kriitilist küsimust. Esiteks, testimise järele jätmine on suur viga. Kõik riigid, mis on tulnud koroonapuhangu ohjeldamisega enam-vähem või hästi toime, on teinud masstestimisi. Ratsionaalseid otsuseid on vaja, need saavad põhineda ainult informatsioonil. Kui informatsiooni ei ole, lähevad asjad valesti.\n\nTeiseks, inimesed vaidlevad, kas koroonaviiruse tekitatud haigus on kerge, keskmine või surmahaigus. Vastus on – see on kõik kolm korraga. Laste jaoks see pole sageli isegi mitte haigus. See ei tähenda, et nad ei nakatu, aga sümptomeid neil ei teki. Noorematele ja keskealistele on see haigus nagu haigus ikka.\n\nMis puudutab vanusegruppi 60+, aga eriti 80+, siis see on surmahaigus. Igaüks saab aru, millisesse gruppi ta kuulub, kui suur on ta risk, mida tohib teha ja mida mitte. Praeguses olukorras on kõige vajalikum ratsionaalne käitumine.\n\nAga milline oleks ratsionaalne käitumine, kui koroonanakkuse kahtlustajat ei testita, sest ta pole riskirühmas ja tal on kerged haigussümptomid?\n\nJah, ükski inimene ei saa terveks, kui ta testi teeb. Kellelgi ei hakka sellest parem, aga saades vastuse, oskab inimene paremini võtta vastu ratsionaalseid otsuseid. Ratsionaalne otsus on sellel hooajal iga haiguse puhul – püsi kodus.\n\nTerviseameti andmetel kuue kuni 12 päeva jooksul tekivad inimesel antikehad ja viirus surutakse organismist välja. Seetõttu nemad soovitavad 14 päeva pärast sümptomite tekkimist olla kodus karantiinis. Kui ratsionaalne see soovitus on?\n\nMa arvan, et see on nii ratsionaalne kui iga soovitus, mis põhineb viiruse kolmekuulisel jälgimisel. Antikehade tekkimine võtab kuus-seitse päeva, viiruse neutraliseerimine võib tõesti võtta nädala, ajagraafik on mõistlik. Ma olen üpris kindel, et viirus püsib organismis tunduvalt kauem kui see periood. Aga kas on mingid tingimused, kui ta taas aktiveerub, ei tea.\n\nKas see viirus muutub sesoonseks või on ta püsivalt kohal ning haigestumine sõltub inimese immuunsusest?\n\nMa jätaks selle immuunsüsteemi rahule. Loomulikult on see oluline, aga see ei seleta üldse seda, miks viirus ei põhjusta sümptomeid lastel ja võib vabalt põhjustada sümptomeid tugeva imuunsüsteemiga inimestel.\n\nKõik õhu kaudu levivad viirused, millel on üks bioloogiline omadus - see on partikleid ümbritsev membraan -, on seni põhjapoolkera parasvöötmes alati olnud hooajalised. On ka ülejäänud koroonaviirused, leetrid, tuulerõuged. Kui millelegi panustada, siis ma panustaksin just sellele.\n\nAga see paraku tähendab peale positiivse uudise, et võib-olla umbes mais hakkab see iseenesest ära vajuma, ka midagi negatiivset – et septembris hakkab ta tagasi tulema.\n\nInimesi väga huvitab, et kui nad on selle korra kas või kergelt läbi põdenud, siis kas nad saavad immuunsuse?\n\nPeaaegu kindlasti. Kas tegu on kaitsva immuunsusega, ei oska öelda. Pigem jah kui ei.\n\nKas nüüd on selge, mida Itaalias valesti tehti, et olukord ei parane, kuigi neil on nüüd samuti karantiin nagu Hiinas?\n\nSee ei paista veel välja. Ma arvan, et see hakkab numbrites kajastuma mõne päeva pärast. Seda muidugi eeldusel, et nad pidasid karantiinist kinni sama efektiivselt kui hiinlased.\n\nItaallased eksisid kindlasti rohkem kui ühes asjas. Nad ei olnud piisavalt tähelepanelikud ja see oli suur viga.\n\nHiinlastele tuli see kui välk selgest taevast, aga ülejäänud maailm teadis, mis viirus see on ja kuidas see välja näeb, aga ometigi suudeti see maha magada kolmel korral - Lõuna-Koreas, Itaalias ja Iraanis.\n\nAga mida Eesti valesti tegi?\n\nViirus liigub alati mööda kõige nõrgemat lüli pidi. Praegu tundub, et selleks oli inimeste huvi reisida, sotsialiseeruda, huvi spordi vastu.\n\nMitte kõik otsused - ametlikud otsused, näiteks Itaalia meeskonna lubamine Eestisse, või mõni isiklik otsus minna peole - ei olnud õiged.\n\nAmetnike sõnul läks meil hästi, sest me saime Saaremaa puhangule õigel ajal jaole. Kas see tegelikult ka nii oli?\n\nMe saime sellele jaole üsna varakult, see on tõsi. Kas see oli õnnestumine? Taevas seda teab. Poleks seda Saaremaa fiaskot olnud, oleks Filipp Kirkorovi kontsert olnud suurem fiasko. Üks viga võib vältida järgmist suuremat viga.\n\nSuurbritannia suhtus seni koroonaviirusesse rahulikult, eakad pannakse koduarsti ja noortel lastakse see läbi põdeda, et tekiks n-ö karjaimmuunsus. On see mõeldav?\n\nSee ilmselt kunagi tekib, aga kas me suudame seda tekitada ühe hooaja jooksul viirust kunstlikult levitamata ja seejuures veel nii, et see vanemate inimesteni ei jõua, siis mina olen äärmiselt pessimistlik. Karjaimmuunsuse tekkeks peavad olema immuunsed 60-70 protsenti elanikkonnast. See on number, millest Merkel on rääkinud.\n\nMa tean vähe viiruseid - kui mitte arvestada leetreid ja mõningaid putukate levitatavaid viiruseid -, mis ühe hooaja jooksul suudavad nakatada 20-30 protsentielanikest. Kõige kujukam näide on Diamond Princessi laeva lugu, kus nakatus koroonasse umbes 20 protsenti inimestest. Karjaimmuunsusest on kasu, aga parem oleks, kui selle saaks tekitada vaktsineerimise teel.\n\nKas nendest soovitustest, et püsige kodus, käige võimalikult vähe poes, ärge minge eakaid vaatama, on veel abi või oleme lootusetult hiljaks jäänud?\n\nSellest on kindlasti abi. Kõige olulisem on see – isolatsioon ongi isolatsioon. Kui on karantiin, siis ei ole mingeid sotsiaalseid kokkusaamisi. Kõik kannatavad, aga see töötab.\n\nViirusel on vaja inimestevahelisi kontakte, ta ei saa liikuda ühelt inimeselt teisele, kui nad lähestikku ei ole, välja arvatud pindade kaudu. Hiinlastel kulus 40 päeva, et see viirus praktiliselt kontrolli alla saada.\n\nEsimeste karantiinipäevade elevus läheb varsti mööda ja siis tuleb suur tülpimus. Kui kaua me peaksime vastu pidama, et ka meil läheks nii nagu Hiinas?\n\nMeil on parem olukord kui Hiinas. Kui me ei jukerda ära oma analüüsimist, siis meil on parem informatsioon juba algusest peale. Me teame, kust viirus laiali läks ja varjatud juhtumeid võib olla suhteliselt vähe.\n\nHiinlastel oli hirm viiruse ees tunduvalt suurem, sest alguses see asi nägi ikka väga kole välja ja neil oli SARS-i kogemus juba olemas.\n\nEestis tuleb kehtestatud meetmetest kinni pidamist jälgida. Jah, väga paljudele meist koroonaviirus ei kujuta suurt riski, aga on suur hulk elanikke, kelle risk on väga suur. Sellepärast on meil kõigile olemas kollektiivne vastutus selle eest. Midagi teha ei ole, tugevamate käitumisest sõltub nende, kelle jaoks viirus on ohtlik, mitte ainult hea käekäik, vaid paljudel juhtudel ka elu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui seni on Milano võrkpalluritest alguse saanud haiguspuhangust räägitud kui suurest fiaskost, siis rakendusviroloogia professori Andres Meritsa sõnul võis Saaremaa haiguspuhang päästa Eestis hoopis hullemast. \"Poleks seda Saaremaa fiaskot olnud, oleks Filipp Kirkorovi kontsert olnud suurem fiasko. Üks viga võib vältida järgmist suuremat viga,\" tõdes ta \"Aktuaalsele kaamerale\" antud intervjuus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi ja Taani annavad SAS-ile krediiditagatisi\n\n## Põhitekst:\n\nKopenhaagen ja Stockholm annavad SAS-ile tagatisi, et firma saaks laenata raha kommertspankadelt.\n\nMõlema riigi valitsus annab tagatisi 1,5 miljardi Rootsi krooni (137,7 miljoni euro) ulatuses.\n\nTaani rahandusminister Nicolas Wammen ütles avalduses, et SAS on suure tähtsusega nii Taanile kui Rootsile. Mõlemad on SAS-i suurimad aktsionärid.\n\nSAS teatas pühapäeval, et jätab enamuse lennukitest maapinnale, kuni tingimused kommertslendudeks paranevad.\n\nKompanii ütles, et see tähendab ka ajutist töö vähendamist 10 000 töötajale, mis moodustab 90 protsenti kogu tööjõust.\n\nMnuchin: koroonaviirus on lennundussektorile hullem kui 9/11\n\nUSA rahandusminister Steven Mnuchin hoiatas teisipäeval, et koroonaviiruse pandeemia võib olla lennundussektorile laastavam kui 2001. aasta 11. septembri rünnakute järelmõju.\n\nLennufirmade tegevjuhid pidasid kõnelusi seadusandjatega, et arutada, mida ette võtta seoses lennureiside järsu vähenemisega ajal, mil riigid sulgevad viiruse leviku tõkestamiseks oma piire.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi ja Taani valitsus teatasid teisipäeval, et nad annavad rohkem kui 275 miljoni euro ulatuses krediiditagatisi, et kaitsta lennufirmat SAS uue koroonaviiruse pandeemia majandusmõjude eest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailmaturul langesid nafta hinnad teisipäeval veel\n\n## Põhitekst:\n\nToornaftatehingute hind New Yorgi börsil odavnes 1,75 USA dollarit, sulgudes tasemel 26,95 dollarit barreli eest.\n\nLondoni Põhjamere brendi hind odavnes 1,32 dollarit, sulgudes tasemel 28,73 dollarit barrelist.\n\nUSA tähtsamad aktsiaindeksid tõusid teisipäeval jõuliselt.\n\nTööstusindeks Dow Jones kerkis 5,2 protsenti, sulgudes tasemel 21 237,38 punkti. S&P 500 liikus ülespoole 6,0 protsenti, 2529,19 punktini.\n\nTehnoloogiaindeks Nasdaq tõusis 6,2 protsenti, sulgudes tasemel 7334,78 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "New Yorgi ja Londoni toorainebörsidel langesid nafta hinnad teisipäeval veel, USA aktsiaturud tõusid tugevalt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPompeo hinnangul on Venemaa osaline Türgi sõdurite hukkumises Süürias\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me oleme veendunud, et Venemaa tappis kümneid Türgi sõjaväelasi oma sõjaliste operatsioonide käigus,\" ütles Pompeo välisministeeriumi briifingul.\n\n\"[Süüria presidendi Bashar al-]Assadi režiimi jõud, mida toetavad Venemaa ja Iraani jõud, kannavad vastutust katkematu pealetungi eest, mille käigus on purustatud koole ja haiglaid, tapetud rahumeelseid elanikke, nende seas meditsiinitöötajaid,\" lisas ta.\n\nPompeo sõnul kaalub USA jätkuvalt küsimust täiendavate meetmete rakendamisest, et teha lõpp vägivallale Idlibi provintsis ja Süürias tervikuna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Washingtonis on veendunud, et Venemaal lasub vastutus kümnete Türgi sõdurite hukkumise eest sõjategevuses Süüria loodeosas, ütles USA välisminister Mike Pompeo teisipäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit läheb jälle kokku Cirsteaga\n\n## Põhitekst:\n\nKontaveit ja Cirstea kohtuvad juba teist turniiri järjest. Kuu alguses Dubai turniiri teises ringis oli eestlanna parem 6:4, 7:5. Dubais mängiti ka mullu ja siis olid Kontaveidi võidunumbrid 6:1, 6:3.\n\nKontaveit on märtsis mänginud kahel turniiril: WTA 500 kategooria võistlusel Dohas pääses ta veerandfinaali, alistades teel sinna ka Austraalia lahtiste finalisti Jennifer Brady. Nii Dohas kui ka Dubais läks tema peatamiseks tarvis esikümnemängijat: vastavalt Petra Kvitovat ja Arina Sabalenkat.\n\nSarnaselt Kontaveidile jõudis ka 30-aastane Cirstea veebruaris Austraalia lahtistel kolmandasse ringi, olles sealjuures teises ringis üle üheksanda paigutusega Kvitovast. Selle ja Miami vahel lisandus aga kahe turniiri peale vaid üks võit.\n\nMiami turniiri avaringis oli Kontaveit sarnaselt teistele asetatud mängijatele vaba.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Anett Kontaveit (WTA 24.) läheb Miamis toimuva kõrgema kategooria WTA tenniseturniiri teises ringis vastamisi rumeenlanna Sorana Cirsteaga (WTA 66.), kes oli avaringis üle ameeriklannast Katrina Scottist (WTA 443.) 6:2, 6:2.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKotsar viskas 20 punkti ja aitas Hamburgi valitseva meistri vastu võidule\n\n## Põhitekst:\n\nHamburg juhtis avaveerandi järel 30:27 ja poolajavileks jäädi kaotusseisu 49:50. Ka teine poolaeg algas tasavägiselt, kuid kolmanda veerandi lõpuks pääses Hamburg ette 70:64 ning seejärel enam eduseisu ei loovutanud, vahendab Korvpall24.ee.\n\nKotsar alustas kohtumist algviisikus ning viibis väljakul kauem kui keegi teine – 36 minutit ja 26 sekundit. Tema arvele kogunes selle ajaga 20 punkti (kahesed 8/14, vabavisked 4/5), üheksa lauapalli, kolm resultatiivset söötu, üks vaheltlõige, üks pallikaotus ja kaks isiklikku viga.\n\nTurniiritabelis tõusis Hamburgi Towers nüüd 28 punktiga kuuendaks. Berliini Alba paikneb hetkel 40 punktiga kolmandal kohal, olles võitnud 20 ja kaotanud neli kohtumist.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallikoondise keskmängija Maik-Kalev Kotsari tööandja Hamburgi Towers sai Saksamaa kõrgliigas juba neljanda järjestikuse võidu, kui koduväljakul alistati 90:75 valitsev meister Berliini Alba.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Korvpalliliit: mõistame hukka igasuguse väärkohtlemise\n\n## Põhitekst:\n\nAlljärgnevalt Eesti Korvpalliliidu teade:\n\nTeisipäeval meedias avalikuks tulnud informatsiooni kohaselt on korvpallitreenerina tegutsenud Marek Koitla suhtes esitatud süüdistus ning algatatud seksuaalse väärkohtlemise võimalike juhtumite uurimiseks kriminaalasi.\n\nSõltumata konkreetsest juhtumist mõistab EKL üheselt hukka igasuguse seksuaalset väärkohtlemist puudutavad tegevused ja ebaeetilised käitumised ükskõik millise isiku poolt.\n\nEesti Korvpalliliit taunib igasugust väärkohtlemist ja ebaeetilist käitumist. Sellistel tegudel ei saa olla kohta ei spordis, kultuuris ega kogu meie ühiskonnas tervikuna.\n\nEesti Korvpalliliit (EKL) omalt poolt loodab, et antud juhtumis selgitatakse õiguskaitseorganite poolt välja kõik võimalikud rikkumisega seotud asjaolud.\n\nMarek Koitla ei ole alates 2018. aasta sügisest juhendanud Eesti Korvpalliliidu noortekoondiseid ega teinud alaliiduga koostööd. Samuti puudub meil hetkel teadmine, et nimetatud treener oleks seotud mõne alaliidu liikmesorganisatsiooni või klubiga.\n\nAntud olukorras soovib Eesti Korvpalliliit end juhtumi asjaoludega võimalikult täpselt kurssi viia ning seejärel koostöös asjaomaste asutustega kooskõlastada järgnevad sammud.\n\nEOK korvpallitreenerite kutsekomisjon on viimasel kuul ilmsiks tulnud väärkohtlemise juhtumite tõttu juba varasemalt otsustanud, et taseme- ja/või täiendkoolituse programmides tuleb väärkohtlemise teemale läbi vastavasisuliste koolituste oluliselt rohkem tähelepanu pöörata.\n\nNii olevikus kui ka tulevikus sarnaste olukordade vältimiseks on korvpalli katuseorganisatsioon FIBA paar kuud tagasi ellu kutsunud spordis vääralt käitumise märkamise/teadvustamise programmi, milles osaleb ka Eesti Korvpalliliit. Programmi üks peamisi eesmärke on tõsta teadlikkust just väärkohtlemise ja spordieetika valdkonnas.\n\nEesti Korvpalliliit kutsub üles kõiki, kes on kokku puutunud väärkohtlemise juhtumitega või sellelaadsete vääritute tegevuste või üldiste eetikanormide rikkumisega, jagama koheselt sellega seotud infot või põhjendatud kahtlustusi ka spordialaliiduga e-posti aadressil [email protected]. Ühendust võtnud inimeste anonüümsus ja informatsiooni konfidentsiaalne käsitlemine tagatakse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval kirjutas Eesti Päevaleht korvpallitreenerist ja kehalise kasvatuse õpetajast Marek Koitlast, keda süüdistatakse seksuaalses väärkohtlemises. Eesti Korvpalliliit saatis õhtupoolikul välja pressiteate, kus mõistab igasuguse väärkohtlemise ja ebaeetilised tegevused hukka. Antud olukorras soovib korvpalliliit end juhtumi asjaoludega võimalikult täpselt kurssi viia ning seejärel koostöös asjaomaste asutustega kooskõlastada järgnevad sammud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaia Kanepi alustas Miamis rabeda võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumine kestis täpselt poolteist tundi. \"See oli väga pingeline mäng, eriti teises setis, kus olin mitmes geimis taga ja arvasin, et tuleb ka kolmas sett,\" tunnistas Kanepi pärast matši. \"Kui teaksin, mis viimase aja edu taga on, oleksin seda varem teinud. Sain eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses palju mängida ja võistlemine aitab mul end hästi tunda.\"\n\nKanepi võitis avasetis üheksa punkti järjest – neist neli Davise topeltvigadest – ja asus kahe murdega 3:0 juhtima. Seejärel pidi ta enda pallingul kaks murdepalli päästma ja sai 4:0 ette. Enda järgmises servigeimis päästis Kanepi taas murdepalli ja tal oli endal kolm geimpalli, aga lõpuks sai Davis siiski ühe murde tagasi. Järgnes aga veel kolm järjestikust servimurret ja Kanepi võitis avaseti 6:3, hoolimata sellest, et eestlanna esimese servi õnnestumisprotsent oli vaid 34.\n\nTeises setis sai Davis enda mängu veel paremini käima ja Kanepi eksis rohkem. Kanepil oli küll murdevõimalus 2:0 juhtima asuda, kuid Davis suutis servi hoida ja seejärel hoopis ise Kanepi pallingugeimi võita ning 3:1 juhtima asuda. Kanepi jõudis aga viigini, aga kaotas siis uuesti enda servigeimi ja jäi Davise pallingul 0:40 kaotusseisu, kuid eestlanna võitles kõvasti ja korra oli tal ka õnne, igatahes õnnestus Kanepil taas sett viigistada. Seisul 6:5 läks Kanepi Davise servil 40:0 ette ja vormistas võidu teisel matšpallil, võites teise seti 7:5.\n\nKanepi servis mängu jooksul kaks ässa ja tegi sama palju topeltvigu, Davis sai kirja ühe ässa ja kuus topeltviga, neist kolm kohe mängu avageimis. Esimese servi õnnestumisprotsent oli Kanepil 49 ja Davisel 57, aga Kanepi esimene serv oli efektiivsem – eestlanna võitis 66 ja Davis 50 protsenti esimese servi punktidest.\n\nÄralöökidest teenis Kanepi 28 ja Davis 17 punkti, lihtvigu kogunes eestlannal 11 ja ameeriklannal 14. Mängitud punktidest võitis Kanepi 74 ja Davis 59.\n\nKanepi realiseeris 11 murdevõimalusest seitse, Davis kasutas seitsmest murdepallist ära neli.\n\nTeises ringis läheb Kanepi vastamisi 21. asetatud Kasahstani esindaja Jelena Rõbakinaga, kes oli avaringis vaba. 21-aastane Rõbakina paikneb maailma edetabelis 23. kohal, sel hooajal on ta saanud viis võitu – neist kolm kohe jaanuari alguses hooaja avaturniiril Abu Dhabis – ja viis kaotust.\n\nKanepi mängis temaga kahel korral 2018. aasta kevadel, kui Rõbakina oli 17-aastane ja mängis veel viimaseid turniire sünnimaa Venemaa eest. Toona jäi Kanepi Strasbourgi turniiri kvalifikatsiooni otsustavas mängus peale 6:2, 6:3 ning paar nädalat hiljem alistas ta Rõbakina Brescia ITF-i turniiri teises ringis kindlalt 6:2, 6:2.\n\nOtseblogi:\n\nEnne mängu:\n\n35-aastane Kanepi ja 27-aastane Davis ei ole varem omavahel mänginud. Davis on sel hooajal saanud kirja viis võitu ja viis kaotust, seejuures kõik enda võidud on ta saanud märtsis – kuu alguses jõudis ta Mehhikos Guadalajaras peetud turniiril läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse ja seal veerandfinaali, eelmisel nädalal mängis ta Mehhikos Monterreys, kus jõudis teise ringi. Davise karjääri kõrgeim edetabelikoht on 26., sel positsioonil paiknes ta 2017. aastal.\n\nKanepi alustas aastat suurepäraselt, jõudes Austraalia lahtiste eelturniiril finaali, kus ta pidi tunnistama Elise Mertensi paremust. Seejuures teises ringis sai ta jagu tol hetkel tabelis seitsmendal real paiknenud Arina Sabalenkast. Austraalia lahtistel alistas Kanepi teises ringis tiitlikaitsja Sofia Kenini, kuid kolmandas ringis jäi ülimalt tasavägises mängus alla Donna Vekicile. Viimati mängis Kanepi Dubais, kus jõudis läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile, aga avaringis kaotas ameeriklanna Shelby Rogersile. Kanepil on sel hooajal kirjas kaheksa võitu ja kolm kaotust.\n\nKanepi ja Davise vahelise kohtumise võitja läheb teises ringis vastamisi 21. asetatud Kasahstani esindaja Jelena Rõbakinaga, kes oli avaringis vaba. 21-aastane Rõbakina paikneb maailma edetabelis 23. kohal, sel hooajal on ta saanud viis võitu – neist kolm kohe jaanuari alguses hooaja avaturniiril Abu Dhabis – ja viis kaotust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaia Kanepi (WTA 64.) alistas kõrgeima kategooria WTA tenniseturniiril Miamis avaringis 6:3, 7:5 ameeriklanna Lauren Davise (WTA 80.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLaskesuusatamises Eesti meistreid ei selgitata\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tuginedes Terviseameti ja Kultuuriministeeriumi kirjalikele soovitustele seoses koroonaviiruse laialdase levikuga Rõuge vallas (nakatumisnäit 1694) on ELSF juhatus otsustanud, et Eesti meistrivõistluseid laskesuusatamises 27.-28.03 Haanjas ei korraldata,\" kirjutas alaliit koduleheküljel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusele planeeritud Eesti meistrivõistlused laskesuusatamises jäävad koroonaviiruse kõrge leviku tõttu ära.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPerearstide juhend koroona põdemiseks kodus: juua palju ja tuulutada tube\n\n## Põhitekst:\n\nPalavik\n\nPalaviku korral on soovitus ohtralt juua. Palavikuga on ainevahetus kiirem ja vedelikuvajadus suurem – nii saab vältida veepuuduse teket kehas. Piisaval vedelikutarbimisel on uriin helekollane ja selge. Kui uriin muutub tumedaks, on see märk sellest, et vedelikutarbimine võib olla liiga väike. Joogiks tasub eelistada vett, aga lubatud on kõik meelepärased mittealkohoolsed joogid.\n\nOluline on piisav puhkus. Kui palaviku kerkib üle 38,5 °C või on enesetunne halb, võib võtta paratsetamooli, ibuprofeeni, deks-ketoprofeeni või aspiriini. Täpsed kogused leiab perearstide seltsi infolehelt.\n\nKöha\n\nKöha ja hingamisraskuse tunnet võib leevendada jahedam ja niiskema õhuga tuba. Kindlasti on soovitatav tube tuulutada mitu korda päevas, võimalusel võib proovida ka toatemperatuuri langetamist. Ventilaatorit peaks vältima, et mitte viirust edasi levitada.\n\nVältima peaks pikalt selili lamamist – magades või pikutades peaks proovima olla vaheldumisi kõhuli ja külili, proovida võib ka poolistuvat asendit.\n\nKa köha puhul on oluline piisav vedelikutarbimine – suurem vedelikukogus aitab röga vedelamaks muuta ning seda on siis ka kergem välja köhida. Köha võib leevendada lusikatäis mett ja soe tee.\n\nKui kodus on olemas nebulisaator ehk aurumasin, siis võib teha füsioloogilise lahusega jahedat auru. Nebulisaatoriga auru tegemine võib sarnaselt ventilaatoriga aerosoole õhku paisata, seega peaks haige inimene seda tegema üksi oma toas ja pärast auru tegemist tuba korralikult tuulutama.\n\nKuuma veepoti kohal auru sissehingamine ja soodaaur ei ole soovitatav, sest suureneb risk põletuste tekkeks ning turse hingamisteedes suureneb.\n\nRögase köha puhul võib proovida käsimüügist rögalahtisteid vastavalt oma eelistusele – kas looduslikke (nt luuderohi, mürtool) või sünteetilisi (ambroksool, atsetüültsüsteiin, karbotsüsteiin) –, apteeker oskab nõu anda.\n\nNina loputamine füsioloogilise lahuse või meresoolalahusega aitab nina ja kurgupiirkonda niisutada, see võib leevendada ka kuiva köha. Ninaloputuskannu kasutamist vannitoas peaks vältima, kui majapidamises elab ka terveid pereliikmeid, sest oht vannituba viirusega saastada on suur. Sel juhul tasuks nina loputada toas, kuhu teised pereliikmed haigusperioodil ei satu.\n\nHingamisraskused ja õhupuudus\n\nHingamisraskuste ja õhupuuduse korral tuleb tube mitu korda päevas tuulutada. Tuleks istuda toolil sirge seljaga, lõdvestatud õlgadega, kallutades keha ettepoole – käed võib toetada põlvedele või tooli külgedele. Nii tuleks proovida hingata aeglaselt läbi nina sisse ning läbi suu välja, justkui prooviks õrnalt küünalt ära puhuda. Kui haige jääb köha leevendamisega hätta või on köha väga kuiv, siis tuleks sellest teavitada oma perearsti. Tavaliselt ei ole antibiootikumid või viirusevastane ravi vajalik ning reeglina seda ka ei määrata. Vajaduse otsustab perearst vastavalt haigusseisundile.\n\nTromboosirisk\n\nCOVID-19 on seotud suurema tromboosiriskiga, seepärast on ülioluline jälgida, et päeva jooksul saab joodud piisavalt vedelikku, samuti peab proovima end regulaarselt liigutada. Kuigi väsimus võib olla väga suur, on mõneks minutiks voodist välja tulemine ning toas ringiliikumine soovituslik. Kui haiguse ajal regulaarselt pisut toas ringi liikuda, saab haige hinnata ka seda, kui füüsiline aktiivsus hakkab raskemaks muutuma, siis saab sellest kiiremini perearstile teada anda.\n\nSoovituslik on regulaarne hingamisharjutuste tegemine: torutatud huultega hingamine, seebimullide puhumine, jämeda kõrrega veepudelis mullide puhumine või õhupalli täispuhumine. Kuna kõik need harjutused tekitavad aerosoole, tuleks neid tervete pereliikmetega koos elades teha eraldi toas, et vältida teiste nakatamist. Pärast harjutusi tuleks tuba tuulutada.\n\nKui on olemas sertifitseeritud pulssoksümeeter, tasub ka sellega vere hapnikusisaldust jälgida. Kui selle näit jääb vahemikku 93-94 protsenti, tuleks sellest teavitada oma perearsti. Kui näit jääb alla 92 protsendi, tuleks kutsuda kiirabi. 95 protsenti ja üle selle on normis.\n\nPerearsti teavitamine\n\nKui enesetunne järjest halveneb või hingamisraskused järjest süvenevad, kui tekib nõrkus ja väsimus või kui palavik on püsinud üle kolme päeva järjest üle 38 kraadi, tuleks sellest informeerida perearsti.\n\nKiirabi kutsumine\n\nKiirabi tuleks kutsuda siis, kui hingamisraskus on nii suur, et ei saa puhkeasendis olles täislausetega rääkida; kui hingamine on järsult halvenenud; kui tekib tohutu külmatunnet ja samal ajal on nahk higine ja väga kahvatu või lapiline, n-ö marmorimustriga või kui tekib väikesi nahaalusi sinikaid meenutav lööve, mis läbipaistva klaasiga peale vajutades ei muuda värvi ega kuju.\n\nSamuti tuleks kiirabi kutsuda minestushoo korral või kui tekib ärevus või segadustunne või uimasus süveneb.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Perearstide seltsil valmis aasta pärast koroonapuhangu algust juhend täiskasvanud koroonahaigetele, kuidas end kodus ise ravida.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKataloonias tõusis liidriks Portugali rattur, Kangert oli Taaramäest kiirem\n\n## Põhitekst:\n\nDennis võitis etapi ajaga 22.27, edestades viie sekundiga prantslast Remi Cavagnat (Deceuninck - Quick Step). Almeida ja ameeriklane Brandon McNulty (UAE - Team Emirates) kaotasid Dennisele juba 28 sekundiga.\n\nKokkuvõttes kerkis kõrgeima kategooria velotuuri liidriks Almeida, kellega täpselt sama aeg on McNultyl. Kolme sekundiga kaotab neile hispaanlane Luis Leon Sanchez (Astana - Premier Tech) ning temast omakorda mõne sekundi kaugusel on veel ka hollandlane Steven Kruijswijk (Jumbo-Visma), austraallane Richie Porte (Ineos Grenadiers) ja britt Adam Yates (Ineos Grenadiers).\n\nSenine liider Andreas Kron (Lotto Soudal) langes 44. kohale (+1.07).\n\nEesti ratturitest oli teisipäeval kiirem Tanel Kangert (BikeExchange), kes sai 64. koha (+1.42). Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) oli 135. (+2.53).\n\nKokkuvõttes jätkab Kangert 51. (+1.14) ja Taaramäe 107. kohal (+10.37).\n\nMägisel Kataloonia velotuuril sõidetakse kokku seitse etappi. Kolmapäeval võetakse ette enam kui 200-kilomeetrine teekond, mis kulmineerub kõrgeima kategooria mäefinišiga Vallter 2000 suusakuurordis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kataloonia velotuuri teiseks etapiks olnud 18,5-kilomeetrise individuaalse temposõidu (Banyoles - Banyoles) võitis austraallane Rohan Dennis (Ineso Grenadiers). Üldliidriks kerkis portugallane Joao Almeida (Deceuninck - Quick Step).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBelize jalgpallikoondise peatasid automaatides mässulised\n\n## Põhitekst:\n\nPõhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere tsooni (CONCACAF) kuuluv Belize koondis mängib neljapäeval valikturniiri avamängu võõrsil Haitiga ning reisil Port-au-Prince'i lennujaamast hotelli peatasid kohalikud mässulised bussi.\n\n\"Neljamehelisest politseieskordist hoolimata peatasid bussi automaatidega relvastatud mässulised mootorratastel ja politseieskort oli sunnitud nendega läbirääkimistesse asuma, et meeskonna buss saaks teekonda hotelli jätkata,\" teatas Belize jalgpalliliit ühismeedias.\n\n\"Meeskond ei peaks kunagi sellises olukorras olema, aga saame õnneks öelda, et meie Jaaguarid (Belize koondise hüüdnimi), kuigi kohutavast kogemusest pisut läbiraputatud, on turvaliselt oma hotellis.\"\n\nBelize jalgpalliliit lisas Facebooki postitusele ka pildi, kus on näha kaht automaatidega varustatud maskis meest. Kui palju mehi tegelikult bussi piiras, pole teada.\n\nOlukorda pole veel kommenteerinud rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA), CONCACAF ega Haiti võimud.\n\nMaailma edetabelis 170. kohta hoidev Belize jalgpallikoondis pole kunagi MM-finaalturniirile pääsenud, kuid 84. positsioonil asuv Haiti mängis 1974. aasta finaalturniiril Saksamaal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli MM-valikmänguks valmistuv Belize koondis sattus esmaspäeval ärevasse olukorda, kui meeskonda takistasid relvastatud Haiti mässulised.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKehv seeria lõpetas Leverkuseni peatreeneri töölepingu\n\n## Põhitekst:\n\nLeverkusen oli jõulude eel heas seisus, kuid kaotas 19. detsembril Müncheni Bayernile 1:2 ning on alates sellest ajast võitnud 17 mängust vaid neli ja kaotanud kümme.\n\nMeeskond on Bundesligas langenud liidripositsioonilt kuuendaks ning kukkunud välja ka Euroopa liigas ja Saksamaa karikasarjas. Pühapäeval kaotas Leverkusen 0:3 Berliini Herthale ja see tähendas juba teist kaotust järjest klubile, kes võitleb liigasse püsimajäämise eest.\n\nPraegu on Leverkusen viimasest Meistrite liiga positsioonist ehk Frankfurdi Eintrachtist seitsme punkti kaugusel.\n\n2018. aasta detsembris positsioonile asunud Bosz jõudis Leverkuseniga 2019. aastal läbi Bundesliga neljanda koha Meistrite liigasse ning mullu Saksamaa karikafinaali, kus tuli tunnistada Bayerni paremust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa jalgpalliklubi Leverkuseni Bayer otsustas viimaste kuude tagasihoidlike tulemuste valguses loobuda peatreener Peter Boszi teenetest. Kuni hooaja lõpuni asendab teda varasemalt Saksamaa U-18 koondist tüürinud Hannes Wolf.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus: lennufirmade streikidest mõjutatud reisijad võivad hüvitist nõuda\n\n## Põhitekst:\n\nOtsus tugevdab reisijate õigusi Euroopa Liidus ja sellega heideti kõrvale Skandinaavia lennufirma SAS-i väide, et tema pilootide streik 2019. aastal oli väljaspool firma kontrolli olev erakorraline asjaolu.\n\nKuna streik on fundamentaalne töölisõigus, tuleb seda pidada mistahes ettevõtte toimimisele olemuslikuks sündmuseks ja seeläbi ka tööandjale ettenähtavaks, mistõttu saab firma võtta meetmeid selle mõjude leevendamiseks reisijatele, leidis kohus.\n\nSAS-i argumenti, et lennufirma ei saa vastutada ametiühingute sammude eest, toetas algul Rootsi kohus ja läinud nädalal avaldas mittesiduvas arvamuses sellele toetust ka EL-i kohtujurist.\n\nLennufirma kurtis, et kui peab maksma kompensatsiooni kõigile 380 000 reisijale, keda nädalaid kestnud streik 2019. aasta mais-aprillis mõjutas, läheks see maksma 117 miljonit eurot.\n\nKaebuse firma vastu esitas üks reisija, kes nõudis 250 eurot kompensatsiooni streigi tõttu tühistatud Rootsi siseliini lennu eest.\n\nEL-i seaduste järgi saab hüvitist nõuda tühistatud või märkimisväärselt edasilükatud EL-i siselendude eest, sõltumata sellest, kas lende korraldavad EL-is või mujal registreeritud lennufirmad.\n\nSeadus puudutab ka EL-i lennufirmasid, mis lendavad blokki kolmandatest riikidest, ja lende, mis väljuvad EL-is asuvast lennujaamast sõltumata sihtkohast.\n\nBrexiti tõttu ei kehti reegel alates käesolevast aastast aga EL-i väliste lennufirmade lendudele Suurbritanniast EL-i.\n\nEuroopa Kohus märkis, et otsus puudutab ainult olukordasid, kus ametiühingute korraldatud streik on seaduspärane ja kui nõudmistele saab vastu tulla lennufirma ise, mitte valitsusorganid.\n\nSamuti märgiti, et otsus ei puuduta streike, mis on välist päritolu, näiteks lennujuhtide streigid või teiste firmade streigid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reisijad, kelle lennud on Euroopa Liidu lennujaamades tegutsevate lennufirmade streikide tõttu tühistatud või edasi lükatud, võivad selle eest kompensatsiooni nõuda, otsustas teisipäeval Euroopa Kohus (ECJ).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKool peatas seksuaalses väärkohtlemises süüdistatava õpetaja Marek Koitla töölepingu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Täna Delfi portaalis ilmunud uudislugu \"Eesti noortekoondise endist treenerit süüdistatakse seksuaalses väärkohtlemises. Asja arutab kohus\" puudutab tahest tahtmata ka Jakob Westholmi Gümnaasiumi, kuna lugu käsitleb meie pikaajalise kehalise kasvatuse õpetaja Marek Koitla vastu esitatud süüdistusi ja nende uurimiseks algatatud kriminaalasja,\" teatas koolidirekor Rando Kuustik kooliperele suunatud pöördumises.\n\n\"Koolipoolse kommentaarina loole saan öelda, et hetkel puudub meil info, kas Marek Koitla vastu esitatud süüdistused ja uurimine puudutavad tema tegevust meie kooli õpetajana või tema muud kutsetegevust treeneri ja juhendajana väljaspool kooli.\"\n\n\"Võtame info täpsustamiseks ühendust õiguskaitseorganitega ja loodame väga, et nad saavad uurimise tänases seisus meiega seda infot jagada,\" jätkas Kuustik. \"Omalt poolt olen koos koolipidajaga vastu võtnud otsuse peatada tänasest tööleping Marek Koitlaga, et uurimise ajal ei saaks tekkida küsimustki, kas meie õpilastele ja nende peredele on tagatud turvatunne.\"\n\nKuustik kutsub kõiki õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajad andma koolile aadressil [email protected] teada infot või pretensioone, mis puudutavad õpetaja Koitla käitumist või laiemalt Westholmi gümnaasiumi koolikeskkonda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jakob Westholmi gümnaasium peatas seksuaalse väärkohtlemise süüdistuse alla langenud kehalise kasvatuse õpetaja ja korvpallitreeneri Marek Koitla töölepingu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti loodab hankida laevatõrjerakette koos Lätiga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on vastavalt kaitseministeeriumi arengukavale ette valmistamas laevavastaste rakettide hanget,\" ütles RKIK õhu- ja mereväe kategooriajuht Asko Kivinuk pressiesindaja vahendusel ERR-ile.\n\nHankeplaane koostöös Lätiga tutvustati esmaspäeval riigikogu riigikaitsekomisjonile, mille esimees Enn Eesmaa ütles ERR-ile, et hanke vastu huvi tundnud ettevõtteid oli mitmeid ning tõsisemat koostööd võib eeldada paarilt-kolmelt firmalt.\n\n\"Tänaseks oleme lõpetanud töö täpse sõjalise vajaduse kirjeldamisega ning viinud läbi põhjaliku turu-uuringu, kuhu kaasasime kõik vastavate raketisüsteemide tootjad,\" märkis ka Kivinuk.\n\nEesmaa sõnul on Eestile tutvustatud nii selliseid raketisüsteeme, mis on kasutusel NATO riikides, kuid ka selliseid, mida ükski liitlane ei kasuta. \"Meid huvitavad rohkem need, mis on juba NATO-s tuntud,\" märkis Eesmaa.\n\nKaitseväe juhataja, kindralleitnant Martin Herem rääkis teisipäeval riigikogus peetud riigi sõjalise kaitse teemalisel arutelul, et laevatõrjeraketid kõigis kolmes Balti riigis võimaldaks toetada nii liitlaste saabumist kui ka kaitsta teineteise rannikut ja sadamaid. \"Mitmelasulised raketisüsteemid 300- või enama kilomeetrise laskeulatusega võimaldavad Balti riikidel toetada nii lahingutegevust teineteise territooriumidel kui mõjutada ka liitlaste tulekut takistavaid sõjalisi võimeid,\" selgitas Herem.\n\nRKIK kategooriajuhi sõnul on valitsus hanke jaoks eraldanud 46 miljonit eurot. \"Enne hankega edasi liikumist otsime võimalusi ühishankeks regionaalsete partneritega,\" märkis Kivinuk.\n\nRannikukaitse süsteemi kasutuselevõtmine on välja toodud ka kaitseministeeriumi arengukavas aastateks 2022-2025, mille kaitseminister Kalle Laanet märtsi algul kinnitas.\n\nKa Eesmaa märkis, et rannakaitserakettide hange ei jää aastateks venima, vaid sellega püütakse kiirelt edasi minna.\n\nRannikukaitse puudumist on Eesti ühe suurima sõjalise puudujäägina esile toonud mitmed eksperdid.\n\nSamas selgitas üks anonüümsust palunud asjatundja ERR-ile, et ühishankele Lätiga võib takistuseks saada Eesti ja Läti kaitsevõime erinev arengutase, mis tingib riikide erinevad prioriteedid ja relvastuse soetamise plaanid.\n\nEesti rannikukaitsesüsteemi osaks oleksid ka meremiinid, mille soetamine samuti praegu päevakorral on.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti valmistab ette rannikukaitse raketisüsteemide hanget, millega loodetakse, et liitub ka Läti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVärske artist An-Marlen andis välja uue singli \"Golden\"\n\n## Põhitekst:\n\nLugu istus pikalt An-Marleni sahtli põhjas, kuid ärkas ellu tänu muusikaprodutsendile ja heliinsenerile Markus Palole. \"Kirjutasin selle loo sahtlisse tegelikult pea kolm aastat tagasi, kuid nüüd pool aastat hiljem võtsime loo koos Markusega uuesti ette. Mängitud demodest jäi talle silma just see lugu ja nii ta saigi üheskoos enda lõplikku kuju,\" rõõmustab autor An-Marlen.\n\nArtistina on An-Marlenile alati olnud suurimaks inspiratsiooniks enda isiklikud kogemused, mis kehtib ka selle singli puhul. \"Tihtipeale leian end kirjutamas just tunnetest ja armastusest,\" rääkis artist ise. \"See lugu räägib sellest, et iga kord, kui olen armastanud, olen lubanud sellel jätta jälje enda südamesse. See lugu meenutab mulle armastust, mis ei olnud ehk sellel hetkel see õige, kuid jääb alatiseks minu südamesse.\"\n\n\"Olin oma sõbra juures ja taustal mängis tema chill R&B playlist, kust hakkas käima lugu \"Orange Sky\" ja kui ma pooltoorelt viisi kaasa mõmisesin, küsis ta üllatunult, kas ma tean seda laulu,\" kirjeldab koostöö algust produtsent Markus Palo. \"Saades teada, et tegu on Eesti artistiga, tekkis mul huvi temaga koos midagi teha ja ühendust võtta.\"\n\nMarkusele jäi silma An-Marleni enesekindel, aga pehme hääletämber, antud loo puhul paelusid teda värvikad akordid, mis olid balansseeritud teatava süngusega. \"Omalt poolt proovisin säilitada demo algse olemuse, kuid tuua juurde sürreaalseid elemente, mis toetaks tunnete ebaratsionaalset loomust ja hoiaks ära loo muutmist liiga paatoslikuks armastuslauluks,\" täpsustab kaasautor Palo.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti noor R&B laulja An-Marlen andis välja uue kevadiselt põksuva armastusloo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKaja Kallas ERR-ile lisapiirangutest: on vähe asju, mida saab veel teha\n\n## Põhitekst:\n\nKuidas te ennast tunnete?\n\nSee haigus on väga ettearvamatu. Vanarahvas ütleb, et ära hõiska enne õhtut, sest tundub, et juba kõik on hästi ja siis tuleb jälle tagasilöök ja kõrge palavik. Loodame, et on siiski juba tervenemise tee ees.\n\nTänast valitsuse kabinetiistungit te ei juhatanud veel?\n\nEi juhatanud, aga ma olin kohal.\n\nMiks te tegite Facebookis postituse, kus teatasite, et Eesti võib suveks lukku jääda?\n\nMurekoht on see, et need numbrid endiselt ei näita erilist paranemismärki. Võrreldes eelmise nädalaga on nakatumine ikkagi seitse protsenti kasvanud ja vanusegrupis 55-85 on nakatumine kasvanud üle 10 protsendi. See on just see rühm, kes satub ka haiglasse raskema haiguse kuluga. Ja pole ühtki maakonda, kus nakatumiskordaja on alla ühe. See on kõik ainult sellepärast, et inimesed endiselt puutuvad kokku, peavad koosolekuid ja kogunemisi. Paraku see haigus liigub inimeselt inimesele. Me peame ise end kokku võtma ja need numbrid alla saama.\n\nOsa inimesi on sotsiaalmeedias ka pahameelt avaldanud, et nemad on istunud väga korralikult kodus, on kontaktid viinud miinimumini, aga peaminister nõuab, et veel peab midagi tegema. Teie erakonnakaaslane Meelis Atonen näiteks kirjutas niimoodi.\n\nNendele inimestele, kes on püsinud kodus ja kõiki piiranguid järginud, ongi see väga piinarikas. See ongi üleskutse pigem neile, kes neid piiranguid ei järgi. Tegelikult kõik kannatavad läbi piirangute ja kui me neid numbreid alla ei saa, siis ma neid piiranguid ka maha ei saa võtta.\n\nOlukord haiglates on väga piiri peal, patsientide arv kõigub 700 ümber juba pikemat aega. Mis on see variant, kui selgelt ikkagi haiglate koormus veelgi kasvab? Mis piiranguid üldse Eestis on veel võimalik kehtestada?\n\nTäna teadusnõukoda ka meil valitsuskabinetis ütles, et rohkem piiranguid ei ole enam eriti võimalik teha. Kui me vaatame seda haiglate koormust, siis see on väga erinev. Me teame, et põhiline rõhuasetus on Põhja-Eesti haiglates, Lõuna-Eestis tegelikult see koormus nii suur ei ole. Tõepoolest praegu keskmiselt 75-80 inimest päevas satuvad haiglasse ja kui ma vaatame, kui pikalt nad haiglas on, siis need perioodid on päris pikad. Ongi väga vähe asju, mida saab veel teha.\n\nKas haiglate koormuse puhul ikkagi ei ole üks koht, kus saab veel midagi ära teha, vaktsineerimise suunamine vanematele inimestele ja võib-olla siis eesliini töötajad natukene aega ootavad?\n\nSee on olnud kogu aeg ju meie fookus. Miks me peatasimegi eesliini töötajate vaktsineerimise, oli sellepärast, et meil tuli vähem vaktsiine. Algusest peale oli kokkulepe valitsuses, et vaktsiinidest üks kolmandik läheb eesliini töötajatele, kaks kolmandikku riskirühmade vaktsineerimiseks just sellepärast, et tuua koormuse alt välja haiglaid ja just neid raskemaid juhte, mis on vanemate inimeste puhul just nii oluline.\n\nNüüd, kui AstraZeneca vaktsiini peaks järgmine nädal tulema üle 40 000 ja me teame, et seda vaktsiini, mis on soovitatud kasutada üle 65-aastastel, siis me saame ka rohkem sinna suunata vaktsiine. Aga ma olen ka seda meelt, et peamine fookus on sellel, et vaktsineerida riskirühmi.\n\nPositiivne on see, et me Euroopas oleme oma vaktsineerimise kiiruselt kolmandad. Esimene on Malta, teine on Ungari ja kolmas oleme meie. Me oleme oma vaktsineerimise kiirust tõstnud kõvasti.\n\nMa küsin selle kohta veel, et kuna ees on Euroopa Liidu tippkohtumine, kus on üks põhiküsimus see, et mida teha Suurbritanniaga, kuhu Euroopa Liit on eksportinud üle 10 miljoni doosi vaktsiine ja sealt vastu pole tulnud mitte midagi. Mis teie seisukoht on? Kas Euroopa Komisjon ja Euroopa Liit peaks olema palju resoluutsem ekspordipiirangute kehtestamisel?\n\nJah, need asjad tulevad arutuse alla, Suurbritannia küll väidab, et nad ekspordipiiranguid tegelikult ei rakenda, aga numbrid räägivad hoopis teist keelt. Kas siis kasutada samu relvi sellise käitumise vastu või saab neid asju ikkagi diplomaatiliselt lahendada, et vaktsiinide tarnetest ei tekiks vaktsiinide sõda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas ütles ERR-ile antud intervjuus, et täiendavaid piiranguid ei olegi võimalik Eestis kehtestada. Kallase teisipäeval sotsiaalmeedias tehtud manitsus oli tema sõnul suunatud just nendele, kes praegu piirangutest kinni ei pea.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEllen DeGeneresi saate vaatajate arv langes skandaalijärgselt miljoni võrra\n\n## Põhitekst:\n\nJutusaate \"The Ellen Show\" 18. hooaja esimene osa jõudis vaatajateni 21. septembril 2020 ning DeGeneres vabandas saate alguses, tuues muu hulgas välja, et ta ei olnud paljude kirjeldatud juhtumitega üldse kursiski, kirjutab Independent.\n\nKuigi hooaja avaosa tõi saatele viimase nelja hooaja parimad vaatajanumbrid, on vaatajaskond pärast seda märgatavalt langenud. Viimase kuue kuu jooksul on saatel olnud keskmiselt 1,5 miljonit vaatajat, aasta varem oli samal ajal keskmine vaatajate arv aga 2,6 miljonit.\n\nKa saate peamise vaatajaskonna (alla 54-aastased naised) osakaal on 38 protsendi võrra langenud ning reklaamitulu on vähenenud 20 protsenti.\n\nProduktsioonifirma Telepictures asepresident David McGuire arvab aga, et vaatajanumbrite langust ei tasu seostada skandaaliga, vaid pigem koroonapandeemiaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Emmy-võitjast koomikule ja telesaatejuhile Ellen DeGeneresile tehti möödunud suvel etteheiteid selle kohta, et tema jutusaate töökeskkond on mürgine ja seal on ette tulnud nii rassismi kui ka seksuaalset väärkohtlemist. Süüdistused on mõju avaldanud ka saate vaadatavusele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus Hyundai koosseis Horvaatia MM-ralliks\n\n## Põhitekst:\n\nBreen sõitis Hyundai eest ka hooaja teisel etapil Soomes, kus tuli neljandaks. Avaaetapil Monte Carlos keeras rooli hispaanlane Dani Sordo ja sai viienda koha.\n\nEsimest korda MM-sarja kuuluv Horvaatia ralli peetakse 22.-25. aprillil pealinna Zagrebi lähedal ja sõidetakse asfaldil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hyundai autorallimeeskond teatas kuu aja pärast Horvaatia MM-rallil võistleva koosseisu. Ott Tänaku ja Thierry Neuville'i kõrval on kolmandaks piloodiks oodatult iirlane Craig Breen.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTumeveebis müüakse üha enam koroonavaktsiine ja võltsitud vaktsiinipasse\n\n## Põhitekst:\n\nTeadlaste sõnul on nad näinud vaktsiinidega seotud kuulutuste järsku kasvu tumeveebis, vahendas BBC, lisades, et ei ole kinnitust, kas müüakse päris vaktsiine.\n\nKüberturbefirma Check Pointi teadlased on alates jaanuarist, mil ilmusid esimesed vaktsiinireklaamid, jälginud häkkerite foorumeid ja teisi reklaamlehti. Nende sõnul on nähtud kuulutuste arv sellest ajast kolmekordistunud enam kui 1200-ni.\n\nTeadlaste sõnul paistavad vaktsiinide müüjad olevat USA-st, Suurbritanniast, Hispaaniast, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Venemaalt. Meeskond leidis nii kirillitsas kui ka inglise keeles kirjutatud reklaame.\n\nReklaamitute hulgas on Oxford/AstraZeneca vaktsiin, mida müüakse 500 dollariga, Johnson & Johnsoni ning Sputniku vaktsiini müüakse 600 ning Sinopharmi oma 750 dollariga.\n\nSamuti pakutakse võltsitud negatiivse tulemusega koroonateste. \"Me teeme negatiivseid koroonateste välismaalt tulijatele, töö saamiseks jne. Osta kaks negatiivset testi ja saa kolmas tasuta,\" seisab näiteks ühes kuulutuses.\n\nTumeveebis müüakse ka vaktsineerimistunnistusi 150 dollari eest.\n\nKui Check Pointi teadlased ühe müüjaga ühendust võtsid, siis öeldi neile, et nad peavad saatma vaid oma nime ning mõne kuupäeva, mida võiks märkida väidetava vaktsiinisüsti saamise ajaks.\n\n\"Te ei pea muretsema. See on meie töö. Me oleme seda teinud paljudele inimestele ning kõik on hästi,\" kirjutas müüja.\n\nOsad reisikorraldajad nõuavad vaktsineerimistunnistuse olemasolu. Näiteks Euroopa Liit kaalub samuti nende väljastamist, et võimaldada vaktsineeritutel või ka negatiivse testitulemuse andnutel või hiljuti koroonaviirusest tervenenutel EL-is vabalt reisida.\n\nCheck Pointi tooteohutuse uuringute juht Oded Vanunu ütles BBC-le, et tumeveebist vaktsiini hankimine on riskantne.\n\n\"On hädavajalik, et inimesed mõistaksid, et püüda saada vaktsiini, vaktsineerimispassi või negatiivset koroonatesti tulemust mitteametlikel viisidel, on väga riskantne, sest häkkerid on rohkem huvitatud teie rahast ning andmete ja identiteedi ärakasutamisest,\" ütles ta.\n\nVanunu sõnul ostis tema meeskond tumeveebist 750 dollari eest ühe doosi Sinopharmi vaktsiini, et seda uurida, kuid nad ei ole seda veel kätte saanud. Tema meeskond ütles BBC-le, et nende hinnangul on see müüja pettur, kuid on võimalik, et teised müüjad müüvad nii tõelisi kui ka võltsitud vaktsiine.\n\nCheck Point kutsub riike üles võtma kasutusele QR-koodide süsteemi kogu vaktsiinidokumentatsioonis, et muuta võltsimine keeruliseks.\n\nTumeveeb on interneti osa, millele pääseb ligi vaid eritarkvara või -seadistuse abil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Küberturbe teadlaste andmetel kasvab tumeveebis koroonavaktsiinide, vaktsiinipasside ning võltsitud negatiivsete koroonatestide dokumentide müük.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa paneb Ivangorodi piiripunkti augustis pikaks ajaks remonti\n\n## Põhitekst:\n\nOtsusest remonti alustada teatas Venemaa transpordiministri asetäitja Dmitri Zverev kirjas majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerile Ahti Kuningale.\n\nZverevi kirja kohaselt kestab autode läbilaskepunkti remont piiril Eestiga selle aasta augustist kuni 2023. aasta detsembrini. Pärast rekonstrueerimist oleks piiripunkti läbilaskevõime 678 900 sõidukit aastas ehk 1860 ööpäevas. Praegune Ivangorodi piiripunkti läbilaskevõimekus on 1460 transpordivahendit ööpäevas.\n\nUuendatud piiripunkt suudaks kontrollida sada bussi, 210 veoautot ja 1550 sõiduautot ööpäevas. Jalakäijate läbilaskevõimekus kasvaks pärast remonti 11 332 inimeseni ööpäevas.\n\nMullu novembris teatas Venemaa meedia, et riik plaanib Ivangorodi piiripunkti ümberehituse valmis saada 2024. aastaks.\n\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Taavi Audo ütles ERR-ile, et tööde maht ning kas ja kuidas see mõjutab piiripunkti läbilaskevõimet, selgub mais, kui valmib remonditööde projekt. \"Loodame koos valmis projektiga saada ka täpsemat infot võimaliku läbilaskevõime muutumise kohta,\" lisas Audo.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa plaanib alustada augustis Ivangorodi piiripunkti remonti, mis kestab kaks ja pool aastat ning mille järel peaks punkti läbilaskevõime veerandi võrra suurenema.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOrvuks jäänud mägigorillasid kaitseb surma eest kaaslaste hool\n\n## Põhitekst:\n\nRwandas asuva Karisoke uurimiskeskuse teadlased uurisid enam kui poole sajandi jooksul kogutud andmeid ning selgitasid välja, et emast ilma jäänud mägigorillade võsukestel on igati head ellujäämisvõimalused.\n\nSelle uuringu tulemused olid tõeliselt üllatavad, sest on teada, et enamike sotsiaalse elulaadiga imetajate seas on varases eas ema kaotamine halbade tagajärgedega, kommenteeris Duke'i ülikoolis käitumise ökoloogiat uuriv Matthew Zipple.\n\nVarasemad uuringud on näidanud, et näiteks mitmete šimpansite, paavianite ja ahvide järeltulijad on emast ilmajäämise korral tõsises ohus. Uurijad pakkusid välja, et orvustunud gorillade parema käekäigu põhjuseks on liigiomane kohastumus, mis tagab karja valmisoleku hoolitseda hüljatud järeltulija eest.\n\nOma hüpoteesi kontrollimiseks võrdlesid teadlased ligi 60 enne täiskasvanuks saamist orvuks jäänud gorillat ligi 140 gorillaga, kes said üles kasvada koos emaga. Selgus, et orvuks jäänud gorillade suremus ei erinenud emaga kasvanud gorillade omast. Lisaks ei leitud erinevusi kahe rühma paljunemisvõimes ja sotsiaalses edukuses. Veelgi enam, mitmetest emata kasvanud gorilladest said hiljem karjaliidrid.\n\nÜhes teises hiljuti avaldatud uurimuses leiti, et kaks bonobo ehk pügmeešimpansi ema võtsid üles kasvatada teisest grupist pärit loomavõsukesi. Teadlaste hinnangul näitavad uuringute tulemused, et altruistlik käitumine pole ainult inimliigile omane nähtus.\n\nUurimus ilmus ajakirjas eLife.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vanemate poolt hüljatud loomapoegadel on looduses reeglina kesised ellujäämisvõimalused. Hiljutisest uuringust selgus, et positiivse näitena paistavad silma mägigorillad, kes on ootamatult edukad orvuks jäänud järeltulijate eest hoolitsejad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKodune kultuurisoovitus | \"Calls\" ehk telesari ilma pildita\n\n## Põhitekst:\n\nKui sa kaotad audiovisuaalsest mudelist ära visuaali, siis tähendab see, et kogu fookus läheb stsenaariumile. Pole võimalik nõrka dialoogi või ebaloogilisi sisupöördeid peita välgu-paugu taha, kõik paistab hetkega välja. Fede Alvarez ei tee selles vallas ühtki järelandmist: üheksa napilt 20-minutilist episoodi on nii tihedad ja täpselt lavastatud, et raske on midagi ette heita. Piinlik öelda, aga harva suudetakse mõnes sarjas-filmis dialoogidesse sellist kirge ja hoogu süstida... Äkki peakski rohkem ilma pildita sarju tegema?\n\nKuigi heitsin nalja, et tegemist on \"ekvalaiseri saatel kõlava raadioteatriga\", siis reaalsus on muidugi palju peenem. Vaid värvidest ja kujunditest koosnev visuaal, millest sari koosneb, võib küll tunduda esmapilgul täiesti suvaline, kuid mingil imelikul kombel ei tundnud kordagi vajadust, et paneks silmad kinni ja lihtsalt kuulaks seda teksti. Ambientne pildirida aitab fokusseerida kogu tähelepanu loole ja lõigata ära ümbritsev maailm. Praeguses hektilises maailmas on see suur saavutus, kui suudad inimese päriselt mõnekümneks minutiks süvenenult mingit teksti kuulama panna. \"Calls\" saab sellega hakkama.\n\nEsimeste episoodide järel võib jääda mulje, et Alvarez toob vaatajate ette lihtsalt üheksa kõhedat ulmelugu, mis koosnevad lõpututest telefonikõnedest, kuid vähehaaval hakkab selgeks saama, kuidas selle kõige taga on ikkagi suurem ja veel palju hirmuäratavam sündmustik. Kui rääkida kirjanduslikest mõjutustest, siis meenutab \"Calls\" ühest küljest nii H. P. Lovecrafti kirjeldamatuid õuduseid kui ka Samanta Schweblini peenelt kujundatud ulmemaailmu. Oleks selle sarja juures visuaal, siis võiks see kuuluda vabalt ka näiteks John Carpenteri või David Cronenbergi filmograafiasse.\n\nKellele meeldis möödunud aastal valminud Alex Garlandi sari \"Devs\", mis mängis julgelt paralleeldimensioonide teemaga, peaksid kindlasti ette võtma ka Fede Alvarezi \"Callsi\". Siin on hullumeelseid sisupöördeid, jahmatavaid süžeeliine ning lihtsalt vapustavalt head loojutustust. Kas tulevik on ilma pildita telesarjade käes? Ilmselt mitte, aga vahelduse mõttes võiksin midagi sellist küll veel vaadata-kuulata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmapilgul on see voogedastusplatvormi Apple TV+ poolt täiesti absurdne käik: võtame oma programmi telesarja \"Calls\", mis pole reaalsuses mitte klassikaline audiovisuaalne programm, vaid ekvalaiseri saatel kõlav raadioteater. Üllataval kombel töötab see mudel aga veatult ja mõjub igati filmilikult.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalli saaliliigas selgusid poolfinalistid\n\n## Põhitekst:\n\nRavens ja Cosmos võitsid kahe võiduni peetavates veerandfinaalseeriates oma vastaseid 2:0. Ravens oli täna põnevusmängus Raul Rebase nelja värava toel 6:3 parem JK Kohilast. Rebane viis veidi enne pooleteise minuti täitumist Ravensi juhtima, kuid Rauno Kald suutis samal minutil viigistada. Mikk Laas viis tartlased taas ette, aga Sten Mattias Oksaare värava järel mindi vaheajale viigiseisus.\n\nKohila läks mängu 30. minuti alguses juhtima, kui taas oli täpne Kald, kuid Laas viigistas 32. minuti alguses seisu 3:3-le. Võiduvärava lõi Rebane kohtumise 34. minutil. Kohila kasutas lendavat väravavahti ning viies pall löödi Rebase poolt nende tühja võrku. Samamoodi läks kuuenda tabamusega, mis tegi lõppseisuks 6:3.\n\nFC Cosmos oli võõral väljakul 5:2 parem Sillamäe FC Npm Silmetist. Kaks väravat lõi Marek Šatov.\n\nPoolfinaalseeriates on vastamisi Viimsi – Cosmos ja Narva - Ravens. Mängude toimumisajad on selgumisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli saaliliigas on selgunud neli poolfinalisti. Kui põhiturniiri tulemuste järel olid koha nelja parema seas kindlustanud Viimsi FC Smsraha ja Narva United FC, siis neile lisandusid pühapäeva õhtul Tartu Ravens Futsal Ares Security ja Tallinna FC Cosmos.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPoola presidenti \"debiilikuks\" nimetanud populaarne kirjanik võib minna vangi\n\n## Põhitekst:\n\nZulczyk süüdistas Dudat selles, et Poola president ei saa aru USA valimistest, teatas BBC.\n\nPärast USA meedia teateid, et Biden võitis presidendivalimised, kirjutas Duda Twitteris: \"Palju õnne Joe Bidenile eduka presidendikampaania puhul. Niikaua kui ootame valimiskogu nominatsiooni, on Poola otsustanud USA-ga säilitada kõrgetasemelised ja kvaliteetsed strateegilised partnerlussuhted\".\n\nViidates Duda Twitteri-postitusele, kirjutas Zulczyk Facebookis, et ta pole kuulnud sellisest asjast nagu USA valimiskogu nominatsioon.\n\n\"Joe Biden on USA 46. president. Andrzej Duda on debiilik,\" teatas Zulczyk.\n\nZulczyk on Poolas tuntud kirjanik. USA kaabeltelevisiooni ettevõte HBO tegi tema raamatust \" Valgusest pimestatud\" (Blinded by the Lights) ka telesarja.\n\nPoolas on riigijuhtide ja religiooni solvamine kuritegu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola populaarne kirjanik ja ajakirjanik Jakub Zulczyk nimetas sotsiaalmeedias president Andrzej Dudat \"debiilikuks\" ja võib seepärast minna kolmeks aastaks vangi, kui kohus nii otsustab.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: kõik rohelise majanduskasvu mõõdikud on poliitiliselt kaldus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Põhiidee seisneb selles, et ükski uurimismeetod pole neutraalne,\"ütleb Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna professor Vasileios Kostakis jätkusuutlikkuse hindamise kohta. \"Kõik meetodid tuginevad mingitele poliitilistele otsustele, teab teadlane seda siis või mitte. Parimal juhul on ta teadlik iga metodoloogia poliitilisest taustast.\"\n\nKoos Kreeta Tehnikaülikooli teadlaste Katerina Troullaki ja Stelios Rozakisega valmis majandusteadlasel esimene artikkel kolmeosalisest sarjast, mille eesmärk on viia kokku rohelisema majandamise teoreetikud ja praktikud ning näidata, kui edukalt võiks nende sisuline koostöö toimida.\n\nKust tulevad hinnangud?\n\nVasileios Kostakise sõnul võib vahel kuulda väiteid nagu \"Taani majandus on roheline\" või \"telefonimudel X on jätkusuutlik\". \"Teadlased väidavad nii, sest rakendavad mingeid kindlaid meetodeid ja praktikaid, mille järgi talitades saavad nad öelda, et \"jah, Taani majandus on jätkusuutlik\", või et \"sellel konkreetsel telefonimaterjalil on just selline süsinikujalajälg\",\" selgitab professor.\n\n\"Otsustame teadlikult või alateadlikult rääkida mingeid lugusid ja peita teised lood ära.\"\n\nÜhes oma kaasuurijatega leiab Kostakis, et teadlased peaksid selliseid hinnanguid andes teadvustama, et iga nende kasutatud mõõdik toetab mõnd poliitilist vaadet. \"Otsustame teadlikult või alateadlikult rääkida mingeid lugusid ja peita teised lood ära,\" ütleb ta rohenarratiivide kohta. Mure vastu aitab uurija sõnul esmalt see, kui iga rohepüüdluste uurija enda jaoks läbi mõtleb, kelle huve tema hinnang toetab.\n\nTeiseks soovitab Kostakis uurijatel arvesse võtta ka teiste erialade esindajate hinnanguid. Konkreetselt üritab tema uurimisrühm omavahel tihedamalt suhtlema saada jätkusuutlikkuse teoreetikuid ja rohearengu hindajaid praktikas.\n\n\"Nägime, et need kaks teadlaste rühma ei räägi omavahel. Kui rohepüüdluste teoorias on arenguid, ei pruugi jätkusuutlikkuse hindajad nendest lõpuni teadlikud olla. Samal ajal paljud nendest, kes teevad rohelise teooriaga tööd, ei jälgi, kuidas areneb selle hindamine praktilisest küljest,\" kirjeldab Kostakis murekohta.\n\nMõõtmistulemus oleneb sellest, kust mõõtma hakata\n\nKuidas mõjutab kahe teadlaskonna suhtlus või suhtlematus aga lugejat? Tuleb välja, et mõne riigi või toote süsinikujalajälje hinnang võib olla petlikult hea, sest hinnangu andnud uurijad pole esitanud küsimusi oma hindamismõõdikute kohta. Vasilis Kostakis toob selle kohta alloleva graafikuga illustreeritud näite.\n\nMaterjalikasutuse muutus aastatel 1990-2008. Autor/allikas: Vasileios Kostakis/Wiedmann et. al. 2015./PNAS\n\n\"Jätkusuutlikkuse mõõtmiseks on kaks erinevat lähenemist. Nende abil saab näiteks väita, kas mõni majandus on roheline või mitte,\" selgitab majandusteadlane. Graafikul on sinisega märgitud USA, Euroopa Liidu ja OECD-riikide sisemajanduse kogutoodang aastatel 1990–2008. Punasega on märgitud esimene rohepüüdluste mõõteriist riigisisene materjalitarbimine. \"See indeks mõõdab, kui palju energiavoolu ja materjale tarbiti kindlal territooriumil,\" ütleb Kostakis ja lisab, et näiteks Taani ja Rootsi tubli rohelisuse hinnangud on just selle mõõteriistaga arvutatud.\n\nGraafikul on rohelisega märgitud aga teine tööriist – materjali jalajälg, mis arvestab lisaks ühe riigi tarbimisele ka teiste asjassepuutuvate riikide tarbimist. \"Kui näiteks Taani ostab turbiine Hiina ettevõttelt või Taani toodab ise oma tuuleturbiine, aga kasutab selleks Kongo Vabariigist pärit materjale, siis materjali jalajälje indeks võtaks arvesse kogu materjalikulu. Mitte ainult Taani riigi territooriumil tarbitud materjali, vaid ka Taani riigi tõttu tarbitud materjali,\" seletab uurija.\n\n\"Kui SKT tõuseb, tõuseb ka materjali jalajälg.\"\n\nGraafikul on Kostakise sõnul näha, kuidas uuritud riikide majandused on sajandi algusest saati pidevalt kasvanud. Näiteks USA puhul on samas näha, kuidas riigisisene materjalitarbimine ei sõltu enam majanduskasvust ja hoopis langeb. \"See tähendab, et võime üha rohkem toota ja majandust kasvatada, aga samal ajal tarbime vähem energiat ja materjale, mis ongi rohekasvu ja rohemajanduse mõistete sisu,\" osutab Kostakis.\n\nKui aga vaadata USA või teiste riikide rohepüüdlusi materjali jalajälje mõõdikuga, pole vaatepilt uurija sõnul sugugi enam nii ilus. \"Miks on USA SKT ja riigisisese materjalikulu vahel nii suur vahe? Paljud USAs kasutatavad asjad toodetakse teistes riikides,\" märgib ta. See tähendab, et USA majandusest rääkides ei võeta arvesse ebameeldivaid kõrvalmõjusid, nagu süsinikuheide. Kõrvalmõjud kajastuvad aga näiteks Hiina või mõne Aafrika riigi majandushinnangus.\n\n\"Kui SKT tõuseb, tõuseb ka materjali jalajälg,\" võtab Kostakis mõttekäigu kokku. \"Seni on olnud see, mida rohekasvuks või rohemajanduseks nimetame, võimatu. Väidame, et rohemajandus on küll võimalik, ent ilma kasvuta.\"\n\nTeadlikkus, koostöö ja tarbijate arvamus\n\nNagu eespool mainitud, on Vasielios Kostakise ja kolleegide üks eesmärk tihendada jätkusuutlikkuse teoreetikute ja praktikute vahelist suhtlust. \"See ei tähenda, et teoreetikutel tingimata õigus oleks või nad toimuvast teadlikumad oleks. Samas on näiteks palju praktikuid, kes ei kahtle oma mõõtmistööriistade kvaliteedis,\" põhjendab ta.\n\nTa toob näite, kuidas osales mullu detsembris Euroopa teadusnõukogu korraldatud rohekonverentsil. Enamik osalejatest olid Kostakise sõnul insenerid, kes rääkisid ühtaegu riigisisesest materjalitarbimisest ja tõhususest. \"Küsisin neilt, et miks te just neid kahte tööriista kasutate või miks te tõhusamad ja jätkusuutlikumad olete ja kuidas need kaks asja seotud on. Selle peale üks inseneridest ütles, et ta pole selle üle kunagi mõelnud,\" kirjeldab ta. Teine insener põhjendas, et kasutas ülikoolis õpetatud tööriistu, mille majandusteadlased talle on loonud.\n\nNiisiis, Kostakise sõnul on oluline, et rohepüüdluste uurijad mõtleks oma meetodid hästi läbi ning teiseks, jagaks oma mõtteid teiste huvitatud asjatundjatega. \"Kui meil on koos erinevate vaatenurkadega jätkusuutlikkuse-hinnangud, saavad roheteadlased neist sünteesida erinevaid lugusid, mida näiteks iga konkreetse tehnikaseadme kohta rääkida,\" ütleb ta.\n\n\"See ei tähenda, et teoreetikutel tingimata õigus oleks või nad toimuvast teadlikumad oleks. Samas on näiteks palju praktikuid, kes ei kahtle oma mõõtmistööriistade kvaliteedis.\"\n\nSiin tuleb mängu uuringu kolmas eesmärk, vaadelda 3D-printerite ehk kindlate tehnikaseadmete valmistamise näitel, kuidas säärane erinevate teadlaste koostöös sündiv jätkusuutlikkuse hinnang võiks valmida. \"Tahtsime näiteks mõõta, mis on ühe 3D-printeri disainimise ja tootmise süsinikuheide ja ökoloogiline jalajälg. See osutus võimatuks, sest erafirmad keeldusid koostööst ja andmeid oli meil väga raske hankida,\" kirjeldab Kostakis etteruttavalt ka tulevaste artiklite sisu.\n\nKostakis ja kolleegid panevad lisaks teadlikkusele ja suhtlusele uurijatele veel südamele, et need võtaks iga toote süsinikujalajälge hinnates arvesse ka selle inimmõõtmelisust. Teisisõnu toote disainimise ja tootmise kuludele lisaks tasuks tarbijalt uurida, kui suur otsustusõigus ja tegutsemisvabadus on tal toote omanikuna. \"Milline suhe on tarbijal kindla tehnikaseadmega? Mil määral suudab tarbija seadet kasutada ja töökorras hoida?\" toob Kostakis näiteid ja lisab, et kui igal kasutajal oleks võimalus näiteks ise oma iPhone'i tarkvara uuema vastu välja vahetada, ei tõttaks ta sama ruttu uut seadet ostma.\n\nUurimisrühmal on sama teemat plaanis täpsemalt käsitleda veel kahes artiklis. Kõnealune artikkel ilmus ajakirjas Ecological Economics.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rohekasv tähendab ideaalis, et riik suudab kasvatada oma majandust, kärpides sealjuures energia- ja materjalikulu. Kreeka ja Eesti teadlaste koostöös valmiv uuring osutab rohekasvu võimatusele, ent julgustab jätkusuutlikkusega tegelevaid teadlasi rohkem sisulist koostööd tegema ja oma mõõdikuid üheskoos kriitilise pilguga vaatama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa loodab saavutada karjaimmuunsuse augustiks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me oleme enda jaoks seadnud paika kogused, kui palju me peame süstima, et saavutada karjaimmuunsus. See tähendaks 68,9 miljoni inimese vaktsineerimist,\" rääkis Golikova.\n\nSamas ütles Vene president Vladimir Putin esmaspäeval, et jaanuarist alates on ainult 4,3 miljonit venemaalast saanud kaks doosi vaktsiini Sputnik V, mis on Venemaal peamiselt kasutatav koroonavaktsiin.\n\n\"Me liigume aktiivselt oma sihi suunas ja leian, et suudame isegi praeguse tempo juures, saavutada augustiks selle eesmärgi,\" ütles Golikova intervjuus telekanalile Rossija-24. \"Aga arvame, et vaktsineerimise tempo siiski kasvab,\" lisas Vene asepeaminister.\n\nVenemaal algas massivaktsineerimine 18. jaanuaril ning siiani on selleks kasutatud oma vaktsiini Sputnik V. Praeguseks on kasutusse võetud ka teine Venemaal välja töötatud vaktsiin EpiVakKorona ning 28. märtsil peaks lisanduma veel kolmas vaktsiin KoviVak.\n\nPutin rääkis esmaspäeval, kui ta teatas, et kavatseb ka ennast vaktsineerida lasta, et Venemaal on ühe vaktsiinisüsti saanud 6,3 miljonit inimest, neist 4,3 miljonit ka teise vaktsiinidoosi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa võib saavutada koroonaviiruse suhtes karjaimmuunsuse augustis, ütles asepeaminister Tatjana Golikova. See eeldaks siiski praeguse vaktsineerimistempo mitmekordistamist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Kiirete ja vihaste\" uues filmis teeb rolli ka Vin Dieseli poeg\n\n## Põhitekst:\n\nSinclair kehastab filmis oma isa tegelase Dominic Toretto nooremat versiooni ning tegemist on Sinclairi esimese suurfilmi rolliga, kirjutab Variety.\n\nSinclairi stseenid filmiti juba 2019. aastal ning \"Kiirete ja vihaste\" üheksanda filmi võtteperiood lõppes 2019. aasta novemrbis.\n\nFilm pidi kinodesse jõudma eelmise aasta suvel, ent koroonapandeemia tõttu lükati 200 miljoni dollari suuruse eelarvega filmi esilinastust korduvalt edasi ning praeguse seisuga peaks film kinodesse jõudma juuni lõpus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Filmi \"Kiired ja vihased\" üheksandas osas teeb kaasa ka näitleja Vin Dieseli kümneaastane poeg Vincent Sinclair.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIndrek Kannik: traditsioonilised ohud ei ole maailmast kuhugi kadunud\n\n## Põhitekst:\n\nNõukogude Liidu lagunemisele järgnenud 1990. aastad olid Lääne suhetes Venemaaga lootuste aastad. Paraku jäi positiivne periood lühikeseks, umbes ühe kümnendi pikkuseks ja alates Vladimir Putini saamisest Venemaa presidendiks 31. detsembril 1999. aastal on Venemaa areng olnud demokraatlike väärtustega vastassuunaline.\n\n2000. aastate esimene pool kulus Vene režiimil siseriiklikuks puhastuseks. Hävitati valdav enamus vabast ajakirjandusest ja loodi poliitiline süsteem, kus tegelik opositsioon ei pääse isegi riigi parlamenti. Alates 2000. aastate teisest poolest toimus oluline muutus ka Vene välispoliitikas. Läbivaks ideoloogiaks sai vastandumine Läänele. Sellele järgnesid sõda Gruusia vastu 2008. aastal ja alates 2014. aastast sisuliselt praeguseni kestev sõda Ukraina vastu.\n\nKa praegu on Venemaa välispoliitika nurgakivi vastandumine Läänele. Vene juhtkond ei näe, et olukorras, kus eksisteerib teatud mõistes terviklik Lääs, oleks Venemaal võimalik olulisel määral oma positsiooni maailmas tugevdada.\n\nVenemaa juhtkond on veendunud, et sõjaline võimekus on peamine vahend, millega end maailmas kehtestada. Kõige parema võrdluse annab selles statistika sõjaliste kulutuste osakaalust kogu keskvalitsuse kuludest.\n\nStockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel oli Venemaal see number 1998. aastal 6,9 protsenti. 2016. aastaks oli see kasvanud 14,8 protsendile ehk üle kahe korra. Tõsi, Ukraina-vastase agressiooni tekitatud majanduskriisi tõttu on see number 2019. aastaks langenud 11,4 protsendile. Aga ka see number on endiselt väga kõrge. Võrdluseks, USA-l oli vastav number 2019. aastal 9,4, Hiinal 5,4, Eestil 5,3 ja Ühendkuningriigil 4,5.\n\nSelle raha eest on Venemaa suutnud oma armeed märkimisväärselt moderniseerida. Viimase kümnendiga on Venemaa sõjaline mõtlemine naasnud külma sõja aegsete plaanide juurde, mis nägid ette valmisolekut täiemahuliseks sõjaliseks konfliktiks NATO-ga.\n\nArmee arendamise prioriteetseks suunaks on olnud selgelt Lääs. Alates Ukraina sõjast on Venemaa loonud läänesuunal kuus uut diviisi. Märgatavalt on uuendatud ka relvastust. Kalibr ja Iskander tüüpi raketisüsteemide kasutuselevõtt on head näited viimase kümnendiga toimunud arengutest. Venemaa on muutnud oluliselt efektiivsemaks oma väljaõppesüsteemi. Sõjaliste õppuste ja nendel osalejate hulk on suurenenud.\n\n2021. aasta suve teisel poolel ja sügisel toimub järjekordne suurõppus Zapad-2021. Kuna tegu on meie piiride vahetus läheduses toimuva õppusega, siis on selge, et antud ajaperioodil suurenevad ka ohud meie ja meie naabrite julgeolekule.\n\nSedalaadi õppuste ajal, kus potentsiaalse vaenlase üksused on sisuliselt pidevas valmisolekus ja ka meie piiride vahetus läheduses, väheneb eelhoiatuse aeg märgatavalt ning see tõstab paratamatult ohutunnet. Seda enam, et Venemaa suurõppused on kahel korral varem kasvanud üle ka sõjalisteks operatsioonideks: 2008. aastal järgnes õppusele Kavkaz agressioon Gruusia vastu ja 2015. aastal õppusele Tsentr sõjaline operatsioon Süürias.\n\nTänavu lisab määramatust ka ebastabiilsus Valgevenes. Eeldatavasti toimub arvestatav osa Zapad-2021 õppusest Valgevene territooriumil. Kui Valgevene opositsioon peaks suutma kevade ja suve jooksul uuesti inimesed tänavale tuua ja survestada Aleksander Lukasenkot, siis suureneb võimalus, et Venemaa kasutab õppust oma vägede alalise kohalolu suurendamiseks Valgevenes.\n\nSuuri muutusi Vene välispoliitikas pole oodata\n\nUkraina-vastase agressiooni, sellele järgnenud Lääne sanktsioonide ja naftahinna languse tekitatud majanduskriis ei jõudnudki Venemaal enne COVID-19 kriisi lõppeda. Venemaa SKT, mis Maailmapanga andmetel oli 2013. aastal 2292,5 miljardit dollarit, langes 2016. aastaks 1276,8 miljardile ehk peaaegu poole võrra.\n\n2019. aastaks kasvas SKT 1699,9. miljardile, mis on ainult 74 protsenti 2013. aasta numbrist. 2020. aastal pöördusid numbrid taas langusesse. On selge, et nii pikk ja sügav majanduskriis ei saa jätta mõjutamata ka kaitse-eelarvet. Järgneval kümnendil ei õnnestu Venemaal oma sõjaväge moderniseerida sama kiires tempos kui eelmisel kümnendil. Samal ajal on sõjaline eelarve koos sisejulgeolekuga need kaks valdkonda, mida siiski eelisarendatakse.\n\n\"Tõenäoliselt on režiim üha enam sunnitud toetuma repressiivaparaadile ja väga arvestatav osa Vene režiimi energiast läheb enda võimu kindlustamisele.\"\n\nMajanduslangus on toonud kaasa ka Venemaa elanike varasemast suurema rahulolematuse poliitilise režiimiga. See on ka peamine põhjus, miks sisejulgeolekut on eelisarendatav. Kuna majandusolukorra arvestatavat paranemist kusagilt paista ei ole, siis tõenäoliselt on režiim üha enam sunnitud toetuma repressiivaparaadile ja väga arvestatav osa Vene režiimi energiast läheb enda võimu kindlustamisele.\n\nLäänes on ajalooliselt palju arutatud (ja arutatakse ka praegu) selle üle, kas nõrk Venemaa võiks ülejäänud maailmale olla veelgi ohtlikum kui tugev Venemaa. Ehk tänapäevasesse keelde tõlgituna, kas Venemaa juhtkond võiks oma siseprobleemide lahendamiseks võtta ette järjekordse sõjalise operatsiooni mõne oma naabri vastu. Krimmi annekteerimisega ju õnnestus Putinil oma populaarsust märkimisväärselt tõsta.\n\nViimaste kümnendite ajalugu näitab pigem siiski vastupidist. Kui Venemaal on läinud majanduslikult kehvasti, siis pole olnud ka jaksu naabrite sõjaliseks kimbutamiseks. Nii rünnak Gruusia kui ka Ukraina vastu võeti ette ajaperioodil, kui Venemaa majandusel läks silmapaistvalt hästi.\n\nVenemaa majandus on kriisis, aga see on siiski kordades paremal järjel kui 1980. või 1990. aastatel. Seetõttu pole põhjust ka arvata, et Venemaal oleks kohe-kohe tulemas revolutsioon või täielik kollaps, pigem on põhjust arvestada veel üsna pikalt vinduva kriisiga. Sellest tulenevalt pole oodata ka suuri muutusi Vene välispoliitikas.\n\nOlulistes küsimustes, mis viisid kriisini Vene-Lääne suhetes, ei ole Venemaa poliitika muutumas. Okupeeritud Ida-Ukrainast, Abhaasiast, Lõuna-Osseetiast või veel vähem annekteeritud Krimmist Venemaa lahkuda ei plaani.\n\nVenemaa suhtumine Ukrainasse ja Gruusiasse pole muutunud, vaatamata sellele, et Ukraina ja Gruusia valitsused on üles näidanud vägagi arvestatavat kompromissivalmidust. Vastupidi, Vene võimude kontrollitavas meedias spekuleeritakse järjekindlalt uue rünnakuga Ida-Ukrainas, eesmärgiga laiendada okupeeritud territooriume.\n\nLääne võimalused Venemaad muuta on piiratud\n\nVenelased teavad, et nad ei suuda olla konkurent Läänele kui tervikule. Sellest tulenevalt püütakse jätkuvalt tekitada umbusku ja vastuolusid lääneliitlaste vahele. See ei ole Venemaa poliitikas midagi uut.\n\nJuba külma sõja ajal tegeldi aktiivselt Ühendriikide ja Euroopa, NATO ja EL-i, EL-i riikide vaheliste tülide tekitamise ja õhutamisega. Euroopa riikides finantseeriti nn rahuvõitlejaid, kelle põhilised loosungid nõudsid USA sõjalise kohaoleku lõpetamist Euroopas.\n\nÜhendriikide uue administratsiooni ametisse astumine on loonud pinnase, et Lääne-siseseid vastuolusid märgatavalt vähendada ja kontrolli all hoida. See ei saa olema kerge, sest mitmed vastuolud on endiselt alles. Kaubandusküsimused on jätkuvalt üleval. Paljud Euroopa liitlased ei suhtu liiga entusiastlikult kaitsekulutuste suurendamisesse, mida Ühendriigid neilt ootavad. Aga vähemalt on riigijuhtide omavaheline keemia märgatavalt parem.\n\nKui Ühendriikide ja Euroopa suurriikide suhted tõepoolest korda saavad, siis on vaieldamatult tegu silmapaistva tagasilöögiga Venemaale.\n\nVenemaa tööriistakastis on lisaks sõjalistele vahenditele palju muid vahendeid. Näiteks infosõda ja mõjutustegevus. Eesti on kogenud juba 1990. aastatest alates, et meid süüdistatakse venekeelse vähemuse diskrimineerimises ja natsilembuses. Enamik Lääneriike on probleemi teadvustanud alles viimase kümnendi jooksul. See on mingil määral ka loogiline, sest alles 2000. aastatel laiendas Venemaa selles osas oma geograafiat.\n\nCOVID-19 tõi esile selle uued vormid infosõja uued vormid. Eelmisel kevadel, kui pandeemia oli Euroopas veel uus ja tundmatu nähtus, käivitas Venemaa nn meditsiiniabi projekti. Itaaliasse veeti Vene sõjaväe transpordilennukitega meditsiinivarustust. Seejärel vedas Vene lippudega ehitud Kamazidest koosnev konvoi selle varustuse läbi poole Itaalia Rooma lähedalt Bergamosse. Paar nädalat hiljem tunnistasid aga Itaalia ametiisikud ajalehele La Stampa, et 80 protsenti varustusest oli kasutu.\n\nSarnane protsess käib ka läbi nn vaktsiinidiplomaatia. Ma ei ole pädev hindama Sputnik V meditsiinilisi omadusi, küll aga on selge, et Venemaal puudub võimekus toota piisav kogus Sputnikut isegi selleks, et oma kodanikud kasvõi enam-vähem rahuldavas tempos ära vaktsineerida.\n\n\"Vene propagandakanaleid vaatavad inimesed ei julge end Pfizeri, AstraZeneca või Modernaga vaktsineerida ning ootavad Sputniku näol valget laeva.\"\n\nKui nüüd vaadata konkreetselt Eesti suunas, siis Vene propaganda, mis külvab kahtlusi Läänes toodetud vaktsiinide suunal, tekitab eelkõige korvamatut kahju siinse venekeelse elanikkonna hulgas. Vene propagandakanaleid vaatavad inimesed ei julge end Pfizeri, AstraZeneca või Modernaga vaktsineerida ning ootavad Sputniku näol valget laeva, mis suure tõenäosusega ei saabugi või kui saabub, siis on suure valge laeva asemel tegu halli kummipaadiga.\n\nLäänemaailma võimalused muuta Venemaad on piiratud. Venemaa, nagu teisedki riigid, võib muutuda oma kodanikkonna või siis ka eliidi tahtel. Katseid iga hinna eest nendega suhelda tõlgendavad venelased nõrkusena ja need võivad viia piinlike läbikukkumisteni nagu hiljutine Josep Borrelli Moskva-visiit näitas. Suuresti on ühepoolseks jäänud terrorismivastane koostöö, tõenäoliselt on naiivsevõitu lootused siiraks koostööks keskkonnakaitse ja rohepöörde valdkonnas.\n\nLoomulikult tuleb Venemaaga suhtlus lahti hoida, seda tehti ka külma sõja ajal. Aga sel juhul on mõistlik rääkida konkreetsetest teemadest omapoolsete konkreetsete eesmärkidega. Niisama rääkimist lihtsalt rääkimise pärast kasutatakse peaaegu kindlalt omakasupüüdlikult ära.\n\nOlukorras, kus Lääne võimalused muuta Venemaa käitumist on piiratud, tuleb garanteerida, et ise oldaks piisavalt tugevad, et heidutus toimiks. Selles osas on pilt muidugi oluliselt parem, kui ta oli 2014. aastal. Lääs on Venemaad kui ohtu tunnetanud ja vastavas suunas ka tegutsenud.\n\neFP üksuste paigutamine Balti riikidesse ja Poola on kindlasti selline asi, millega potentsiaalne agressor peab arvestama. Oluline samm edasi on ka enamuse NATO liikmesriikide sõjaliste kulutuste suurendamine.\n\nKuigi on selge, et Eesti suurusele riigile on kollektiivkaitse elulise tähtsusega, on ka meie enda tegevus väga oluline. Ka meie enda võimed on osa kollektiivkaitsest. Et küsida liitlastelt suuremat panustamist, peame ka ise olema valmis rohkem panustama. Leedu ja Poola on teatanud oma plaanist tõsta kaitsekulutusi 2030. aastaks 2,5 protsenti SKT-st. Siinkohal on põhjust küsida, et kas Eesti ja Läti julgeolekuolukord on parem? Pigem mitte.\n\nHiina on Venemaaga võrreldes kõrgemas liigas\n\nOn selge, et lähikümnenditeks jääb Eesti julgeolekuohuks number üks Venemaa, seda eelkõige oma geograafilise läheduse tõttu. Aga peame ka arvestama, et Läänele kui tervikule on samaväärne ja pigem suuremgi risk Hiina RV.\n\nVenemaa ja Hiina juhtkondade mõttemallides ja käitumismaneeris on palju sarnast, aga Hiina on Venemaaga võrreldes eelkõige majanduslikult potentsiaalilt hoopis teises ja kõrgemas liigas ning sellest tulenevalt ka Läänele kui tervikule ohtlikum.\n\nHiina poliitika on esimees Xi Jinpingi ametiajal oluliselt muutunud, seda nii välis- kui ka sisepoliitikas. Välispoliitikas on tekkinud avalik soov end kehtestada. Naabrite puhul on see viinud konkreetsete sõjaliste sammudeni, kaugemate riikide puhul piirdub esialgu katsetega kehtestada oma väärtusruumi, mis on muidugi meile samuti väga ohtlik.\n\nJaapani ja Taiwani suunal piirdub surve seni veel peamiselt sagenenud mere- ja õhupiiri rikkumistega. Jaapanil ja Taiwanil on Ühendriikidega kahepoolsed kaitselepped, seetõttu on Hiina nende suunal jätkuvalt suhteliselt ettevaatlik.\n\nSeevastu Lõuna-Aasia riikide puhul on Hiina veelgi agressiivsem. Lõuna-Hiina merel on Hiina võtnud enda kontrolli alla mitmeid territooriume, mis rahvusvahelise merearbitraaži otsusel kuuluvad Filipiinidele.\n\nHiina relvajõudude moderniseerimine toimub veelgi kiiremas tempos ja on ressurssidega paremini kaetud kui Venemaal ja tõmbab Eesti olulisemate liitlaste, eelkõige Ühendriikide, tähelepanu endale.\n\nTähelepanu materialiseerub vägede näol, mis on vajalikud selleks, et Hiina suurenevat sõjalist võimsust tasakaalustada. Kuna see aga pärsib liitlaste valikuvõimalusi vastamaks Venemaa agressiivsele käitumisele Euroopas, siis jõuame siit tagasi selleni, et USA ootab Euroopa liitlastelt senisest suurema vastutuse võtmist oma julgeoleku tagamise eest.\n\nHiina on muutunud ka sisepoliitiliselt. 20. sajandi lõpu ja selle sajandi esimese kümnendi mõõdukalt autoritaarsest süsteemist, mille puhul oli lootus edasiseks positiivseks arenguks, on nüüdseks liigutud üsna jäigalt autoritaarsesse süsteemi.\n\nEsimees Xi Jinpingi jaoks muudeti seadusi ja talle on loodud võimalus jääda võimule sisuliselt elu lõpuni ametisse. Jõhkralt rikutakse uiguuride inimõigusi Xinjiangis. Enamik inimõiguseksperte usub, et rikkumised on juba klassifitseeritavad genotsiidina. Veebruaris võttis vastava otsuse vastu ka Kanada parlament.\n\nHongkongi puhul on Hiina lisaks kodaniku- ja inimõigustele selgelt rikkunud ka Ühendkuningriigiga 1984. aastal sõlmitud Hongkongi üleandmise lepingut, mis nägi ette Hongkongi autonoomia kuni 2047. aastani.\n\nHalvenenud on inimõiguste olukord ka Hiinas tervikuna, poliitvangide hulk on suurenenud, nagu ka piirangud internetile ja sotsiaalmeediale.\n\n\"Tuleb arvestada, et pea kõik suured Hiina investeeringud on Hiina riigi ja kommunistliku partei kontrollitavad.\"\n\nHiina puhul peavad nii Lääs tervikuna kui ka Eesti arvestama sellega, et liiga tihe integreerumine majandusvaldkonnas võib muuta meid sõltuvaks ja haavatavaks. Tuleb arvestada, et pea kõik suured Hiina investeeringud on Hiina riigi ja kommunistliku partei kontrollitavad. Hiina erakapital ja ärimehed ei ole oma käitumises vabad.\n\nNagu Venemaagi puhul, on Lääs ka Hiina puhul viimastel aastatel ohte selgelt paremini teadvustanud. President Donald Trumpi administratsioon muutis selgelt Ühendriikide Hiina-poliitikat ja kõik märgid näitavad, et ka praegune administratsioon ei kavatse Hiinasse pehmemalt suhtuma hakata. Aeglasemalt, aga samas suunas liiguvad ka Euroopa riigid.\n\nKa Eesti on saanud mitmel korral tunda Hiina agressiivset survet, seda nii poliitika kui ka majandusega seotud teemadel. 2011. aastal kohtus president Toomas Hendrik Ilves mitteametlikult Tiibeti usujuhi dalai-laamaga, mille järel Hiina peatas mitmeks aastaks ministrite tasemel kohtumised Eestiga. Piirang võeti maha alles pärast Eesti-poolset avaldust, mida võis tõlgendada ka vabandusena, 2014. aastal.\n\nEesti meedias on Hiina ja ka Huawei korraldanud mitmeid PR-kampaaniaid, millega inimesi püütakse veenda eeskujulikus inimõiguste olukorras Xinjiangis või Huawei sõltumatuses Hiina riigist.\n\nKa Eestis on Hiinaga seonduvate ohtude tajumine selgelt paranenud. Parimateks näideteks on Hiina sõjaväeluure heaks salaja töötanud teadlase hiljutine süüdimõistmine, aga ka Eesti valitsuse otsus viia Eesti osalus 17+1 tippkohtumisel peaministri või presidendi tasemest madalamale. 17+1 formaat on selgelt suunatud EL-i ühtsuse nõrgestamisele ning mida vähem me selle formaadiga seotud oleme, seda parem nii meile kui Euroopa Liidule.\n\nVenemaa, meie liitlassuhete potentsiaalne murenemine ja Hiina on meie peamised julgeolekuohud. Aga need pole ainsad. Kuhugile ei ole Euroopast kadunud terrorism. Kui olukord Lähis-Idas uuesti plahvatab, röövib see jällegi täiendavalt meie liitlaste ressursse.\n\nÜhiskonna liiga tugev sisemine vastandumine on probleem. Poliitiline konkurents ja sõnavabadus on loomulikult positiivsed ja demokraatiaks hädavajalikud, aga liiga jõuline kasvõi retooriline vastandumine lõhub ühiskonda ja segab keskendumist ka välistele ohtudele. Ameerika Ühendriikide näitel oleme seda viimase paari aasta jooksul üsna ilmekalt näinud.\n\nAjal, mil Läänemaailm on viimase aasta jooksul suuresti keskendunud koroonapandeemiale, ei ole konventsionaalsed ja traditsioonilised ohud kusagile kadunud. Maailm on üsna närvilises seisus ja prognoosimatu.\n\nVähemalt osade Euroopa liitlaste vägede moderniseerimine aeglustub suure tõenäosusega pandeemiast tingitud majandusliku surve tõttu. Seda rohkem peame ise pingutama, et viimase 10-15 aastaga halvenenud julgeolekukeskkonnas hakkama saada.\n\nKommentaar põhineb 23. märtsil riigikogus peetud sõnavõtul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa, meie liitlassuhete potentsiaalne murenemine ja Hiina on Eesti peamised julgeolekuohud. Aga need pole ainsad. Kuhugi ei ole Euroopast kadunud terrorism. Kui olukord Lähis-Idas uuesti plahvatab, röövib see jällegi täiendavalt meie liitlaste ressursse, kirjutab Indrek Kannik.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA võimud vabastavad illegaalsed sisserändajad ilma vajalike dokumentideta\n\n## Põhitekst:\n\nUSA Texase osariigi Rio Grande orgu saabus viimastel nädalatel nii palju sisserändajaid, et USA tolli- ja piirikaitse agentuuri (CBP) ametnikel pole aega enam tegeleda nende varjupaigataotlusega seotud paberimajandusega.\n\nSelle asemel registreeritakse sisserändajad biomeetriliste andmetega ja seejärel lasub sisserändajatel endil kohustus ilmuda kohtusse, kus nad peavad ametlikult taotlema varjupaika.\n\n\"Olukord Rio Grande orus on muutunud nii kohutavaks, et CBP-l ei jää muud üle kui inimesed kohe pärast kinnipidamist vabastada. Pole isegi ruumi, kus inimesi kinni hoida, kui nende kohta tehakse vajaliku paberimajandust,\" ütles CBP ametnik.\n\nVeebruaris arreteeriti USA lõunapiiril 100 000 illegaalset sisserändajat, see on suurim arv pärast 2006. aastat.\n\nBideni administratsioon on samuti blokeerinud meedia juurdepääsu piirirajatistele. Nädalavahetusel lekkisid meediasse aga fotod, mis näitasid suuri rahvamasse USA lõunapiiril.\n\nUSA siseturvalisuse ameti juhataja Alejandro Mayorkase sõnul on illegaalne piiriületamine viimase 20 aasta suurim.\n\nBiden saatis esmaspäeval Mehhiko piirile lõunapiiri koordinaatori Roberta Jacobsoni. Jacobsoni eesmärk on kohtuda kohalike valitsuse ametnikega ja töötada välja tõhus ja inimlik tegevuskavas sisserändega toimetulemiseks.\n\nBiden nõuab, et lõunapiir peab jääma kõigile sisserändajatele suletuks. Riiki tohivad siseneda ainult ilma vanemateta lapsed. Paljude sisserändajate sõnul innustas neid USA-sse minema aga just administratsiooni vahetus.\n\nUSA endine president Donald Trump keelas koroonaviiruse epideemia tõttu igasuguse riiki sisenemise. Tema järsk retoorika ja karmid meetmed viisid Mehhiko piiril sisserände alla.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülekoormatud USA piirivalvurid on hakanud lõunapiirilt saabuvaid illegaalseid sisserändajaid vabastama ilma nõutavate dokumentideta. Sisserändajaid on nii palju, et nad peavad ise ilmuma hiljem kohtusse ja taotlema varjupaika.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTapa esisnaiper Rail Agenil on karjääris vedanud väravavahtidega\n\n## Põhitekst:\n\n\"Päris nii pole see hooaeg läinud nagu tahtsime. Plusspoolele saame kindlasti kanda karikapronksi, väikseid võimalusi oli seal enamakski, aga Kehra oli poolfinaalis meist ikka parem. Balti liigas on punkte vähe, aga see-eest saime kaks väga magusat võitu leedukate üle,\" vaatas Ageni tagasi positiivsete saavutuste suunas.\n\nTapa šokeeris septembris kodusaalis Leedu meistrivõistluste liidrit Vilniuse VHC Šviesat ning kuu aega tagasi alistas Kaunase Granitas-Karysi. Meistriliigas aga saadi esimese kuue vooruga vaid kaks punkti, kui oldi üle Tallinnast. Tänaseks on 17 mänguga koduliigatabelis kolm võitu ja viik.\n\n\"Kindlasti oli meie eesmärk koht esinelikus ehk poolfinaalis, kuid see rong hakkas tagantjärele vaadates ära minema juba hooaja algul. Saime kaks kaotust Viljandilt, keda võinuks meie põhikonkurendiks pidada ja kui selliseid mänge ei võida, siis on raske. Kohati suudame üllatada, aga siis vajume ära,\" tunnistas Ageni meeskonna ebastabiilsust.\n\n\"Meiesuguse amatöörtiimi mureks on ka treenitus. Noored saavad Tapal koos harjutada, aga Tallinnas elavad ja töötavad pallurid – nagu minagi – liiga tihti sinna treeningutele ei jõua. Niimoodi kannatab koostöö ning kui lisandus mängujuht Marten Saare kaitseväkke ja Vahur Oolupi operatsioonile minek, siis läks raskeks,\" analüüsis 26-aastane vasakäär.\n\nAgeni on Tapa käsipallikoolkonna kasvandik ning alustas juba kuue-aastaselt vanema venna Raiti jälgedes. \"Tuleb välja, et 20 aastat juba selle alaga tegeletud. Algul treenis mind Mare Neps, siis pikalt Aron Jaanis ja esindusmeeskonna juures Elmu Koppelmann. Eks olen loobumistki kaalunud, aga käsipall on nii hinges ja lahti ei lase,\" sõnas Ageni.\n\nKooli lõpetades kolis Ageni pealinna ja liitus HC Viimsi/Tööriistamarketiga, kes toona pidevalt medalitele heitles. 2014/2015 tegi Ageni seni resultatiivseima hooaja, mängides pool aastat Tapa ja pool Viimsi eest ning lõpetas 180 väravaga. Tulemus andis väravaküttide pingereas Andris Celminši, Karl Toomi ja Ott Variku järel neljanda koha.\n\n\"Need mõned aastad Viimsi eest olid ehk minu karjääri põnevaim aeg. Meil oli väga tugev koosseis,\" hindas Ageni. 2014. aastal esindas ta ka Eesti U20 koondist, kui Austrias EM-finaalturniiril mängiti. Tiimikaaslasteks olid siis teiste seas tänased rahvuskoondislased Celminš, Henri Hiiend, Robin Oberg, Hendrik Varul ja Karl Roosna.\n\n\"Vigastused rikkusid hiljem mitmeks aastaks mu karjääri, sest tulid nii ristatisidemete-, õla- kui ka küünarliigesetraumad. Mullune poolelijäänud hooaeg andis võimaluse tervisemured selja taha jätta ja loobumismõttedki peast visata,\" lausus hetkel meistriliiga snaiprite tabelit 86 tabamusega juhtiv Ageni.\n\n\"See viimane on veidi üllatav. Endale kogu au ma siiski ei võta. Nurgamängijate roll ongi väravaid visata ja Tapa eest saan kiirrünnakuid lahendada Mikola Naumi supersöötudest. Väravavahtidega on mul karjääris vedanud, sest noorteklassis oli Kolkaga samas rollis Artur Oganezov ja Viimsis sujus koostöö Siim Patraeliga,\" kiitis Ageni söödumeistritest puurivahte.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "SK Tapa/N.R. Energy hooaeg pole ehk sujunud nii nagu loodetud, sest nii Eesti kui ka Balti käsipalliliigas jäädi poolfinaalist kaugele. Samas saadi Balti liigas kaks magusat võitu Leedu tippude üle ning karikavõistlustel võideti ajalooline pronksmedal. Meistriliiga parimaks väravakütiks kerkinud Rail Ageni hindabki meeskonna hooaega nii positiivseks kui ka negatiivseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHeili Griffith: noorsootöötajad pakuvad kriisiajal noortele nähtamatut tuge\n\n## Põhitekst:\n\nEestis on üle 9000 noortevaldkonna töötaja*, kes teevad praeguses pandeemiast räsitud maailmas laiemale üldsusele nähtamatut, kuid olulist tööd noortega. Tööd, mida ei saa ilmtingimata mõõta õpilaste veebitunnis osalemise või omandatud teadmiste kontrolliga, kuid kelle pühendumine ja hoolimine aitab tõsta noorte vaimset heaolu ning toetab nende toimetulekut pingelises olukorras.\n\nNoortega töötavate inimeste panus on praeguses kriisis tähtsam kui kunagi varem. Pea iga nädal võime lugeda ja kuulda sellest, kuidas noortel on keeruline teadmatuses ja pidevalt muutuvates oludes kohaneda ning hakkama saada. Kuidas üks veebitund ajab teist taga, ilma et saaks hingegi tõmmata ja vaba aega mõnel lapsel ei olegi. Noorte vaimse tervisega on täbarad lood ja sagenenud (või õigemini võimendunud) on noorte enesevigastamised, enesetapukatsed ja kahjuks ka enesetapud.\n\n\"On lootus, et ühel päeval tavapärane elu taastub, kuid peame tõdema, et selleni on veel pikk maa minna.\"\n\nJuba aasta kriisis elades oleme aru saanud, et meil tuleb selle viirusega elama õppida ja oma elu selle järgi kohandada. On lootus, et ühel päeval tavapärane elu taastub, kuid peame tõdema, et selleni on veel pikk maa minna.\n\nSeda teades on oluline, et noore inimese vähemalt seni toiminud tugivõrgustik säiliks ka nüüd ja et ükski teda toetav spetsialist kuskile ei kaoks, isegi kui mitmed tavapärased tegevused on teadmata ajaks peatunud.\n\nNoorte pealt raha kokku hoida ei saa\n\nKriis, milles praegu elame, ei ole aeg rahaliseks kokkuhoiuks, et noortevaldkonna töötajate töökoormust vähendada või noorte tugivõrgustikku kaotada. Seda ei saa teha noorte heaolu arvelt. Jah, koolid, noortekeskused, huvikoolid on praegu kinni, kuid see ei tähenda, et huvijuhid, huvikoolide juhendajad või noorsootöötajad istuksid käed rüpes ja ootaksid pandeemia möödumist.\n\nVastupidi, need inimesed hoiavad oma noortega pidevat kontakti, et neid igakülgselt praegustes rasketes oludes toetada ning mõtlevad juba täna, kuidas kriisist edukalt väljuda.\n\nNoorsootöö tugevuseks on paindlikud noorsootöötajad ja üks noorsootöö tähtsamaist tööpõhimõtetest on noorest lähtumine. Just seetõttu on täiesti tavapärane, et näiteks on koolinoorsootöötajad pakkumas juba praegu tuge õpetajatele, olgu siis kas digivahenditega toetamisel, vaimse tervise teemaliste grupiarutelude, ainetundide läbiviimisel või koolilastele individuaalse õpiabi pakkumisel.\n\nTean ka näiteks huvijuhti, kes käib üheksandikega individuaalselt jalutamas, et õpilasesinduse teemasid arutada, aga ka selleks, et kuulata nende edasiõppimise plaanidest ja neid vajadusel selles nõuga toetada.\n\nKoostöö päästab kriisist\n\nKoroonakriis on kõigi oma väljakutsetega loonud meile erakordse võimaluse veelgi tõhusamaks koostööks, eriti just haridus- ja noortevaldkonnas. Seda eelkõige üksteise tugevustele, teadmistele ja oskustele toetudes, aga ka uute innovaatiliste lahenduste leidmiseks.\n\nTean mitmeid noortevaldkonna töötajaid, kes on valmis tulema appi näiteks õpetajatele ja vajadusel lööma käed külge ka teistes kriisist tulenenud abistavates tegevustes. Nii on noorsootöötajad juba eelmise kevade näitel pakkunud mõnel pool tuge noorsoopolitseile tänavatel, et aidata noori teavitada uutest koroonapiirangutest, või siis abistanud toidupakkide jagamisel.\n\nSee kõik on tänuväärne töö ja uues olukorras kulub iga abikäsi ära. Ent siinkohal on äärmiselt oluline, et selliste otsusteni jõutaks kaalutletult, kriisiajast kaugemale vaatavalt ning erinevate osapoolte ühiste arutelude ja otsuste tulemusena. Ja mis peamine, et need otsused lähtuksid eelkõige noorte huvidest ja heaolust.\n\nArvan, et Eestis tulevad noorte igakülgse toetamisega hästi toime just need kogukonnad, kus on tõhus koostöö ja võrdväärne partnerlus erinevate osapoolte vahel.\n\nSelleks, et noored kriisist edukalt välja saaksid tulla, on hädavajalik, et tugivõrgustik tema ümber teeks tihedalt koostööd võrdse partnerluse põhimõttel, otsiks uusi toimivaid lahendusi ja et kõik teda noort inimest toetanud inimesed oleksid sel keerulisel ajal jätkuvalt tema kõrval.\n\n* Noortevaldkonna töötajateks peetakse huvijuhte koolis, avatud noortekeskuste noorsootöötajaid, noorteühingute töötajaid, huvikoolide juhendajaid, huvitegevuse juhendajaid, noorsootöö õppejõude jt valdkonna spetsialiste. (Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonakriis on kõigi oma väljakutsetega loonud meile erakordse võimaluse veelgi tõhusamaks koostööks, eriti just haridus- ja noortevaldkonnas, kirjutab Heili Griffith.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKaupo Karba: pakendite sorteerimine ei ole mõttetu\n\n## Põhitekst:\n\nEesti pandipakendisüsteemi abil kogutakse kokku ja suunatakse taaskasutusse 95 protsenti kõikidest pandimärgiga pakenditest. See on juba aastaid nii ja võimalik ainult tänu tarbijatele, kes puhta keskkonna ja tuleviku nimel pandipakendeid teistest pakenditest eraldi sorteerivad ning taaraautomaati viivad.\n\nKui me saime koos teadlike tarbijatega pandipakendisüsteemi edukalt toimima panna, siis saame kindlasti ka muude jäätmete sorteerimisega hakkama. Pakendite sorteerimine on endiselt oluline.\n\nRaha pole ainus motivaator\n\nEestis vastutab pandipakendite taaskasutusse suunamise eest Eesti Pandipakend, mille vahendusel võetakse materjalina ringlusse üheksa igast kümnest turule jõudnud pandimärgiga pakendist, olgu see siis plekkpurk, klaas- või plastpudel.\n\n16 aastat tagasi loodud pandisüsteemi peamine erinevus muudest pakendite kogumissüsteemidest on pant ehk kümme senti, mis peaks motiveerima tarbijaid ostetud pudeleid-purke tagastama.\n\nMeie kogutud statistikast tuleb aga selgelt välja, et raha ei ole siiski ainus ega isegi mitte peamine motivaator. Raha väärtus on muutunud aastatega madalamaks, kuid tagastusnumbrid on stabiilselt suurenenud.\n\nEt raha pole peamine motivaator, näitab ka fakt, et eelmisel aastal tagastasid tarbijad rekordilise 260 miljonit pandimärgiga pakendit ja vajutasid samal ajal 143 742 korda taaraautomaatide annetusnuppu kogudes üle 185 000 euro Heategevusfondi Aitan Lapsi kaudu lastele kultuurielamuste pakkumiseks.\n\nPandipakendite kõrge tagastusmäär on hoidnud Eesti looduse puhtamana ja teinud meie pandisüsteemist väärt eeskuju pea kõikidele Euroopa ja suure osa muu maailma riikidele. Oleme algusest peale lähenenud ringmajandusele strateegiliselt ja avatult, näidates tarbijatele pakendite teekonda ning selgitades, millist rolli mängib ringmajandus meie kõigi tuleviku kujundamisel. See on aidanud tarbijatel paremini mõista pakendite sorteerimise, kogumise ja tagastamise vajalikkust.\n\nLoodan siiralt, et pakendite taaskasutuse kohta avaldatud kriitilised artiklid panevad meid kõiki küsima kriitilisi küsimusi ja otsima konstruktiivseid lahendusi, ega lõhu aastate jooksul üles ehitatud õigeid ja vastutustundlikke arusaamu.\n\nPakendite sorteerimine ei ole mõttetu. Tegelikult on Eesti pandipakendi süsteem, mille abil kogutakse kokku pea kõik siin müüdud pandimärgiga pakendid, nii erakordselt hea, et seda tullakse teistest riikidest vaatama ja tehtust õppust võtma.\n\nJuba praegu on ilma pandimärgita pakendite sorteerimine oluline positiivse harjumuse tekkimiseks ja keskkonna hoidmiseks. Paraku on harjumused visad tekkima (keskmiselt kulub ühel inimesel uue harjumuse omandamiseks 66 korda/päeva, kuid massidel palju kauem) ja varmad kaduma, kui ilmnevad sellele vastu rääkivad argumendid.\n\nTarbijate jaoks teeb uue harjumuse omandamise keerulisemaks ka liigiti sorteerimisega kaasnevad kulud, olgu selleks aeg, mis kulub sorteerimise korraldamisele või otseselt raha, mis kulub pakendite liigiti kogumiseks vajamineva inventari soetamiseks.\n\n\"Lõpuks muudavad oma harjumusi needki pessimistid, kes vandusid mitte kunagi pakendeid sorteerida, sest nad jäävad vähemusse ja satuvad põlu alla.\"\n\nOlukord hakkab aga muutuma oluliselt kiiremini, kui kriitiline mass tarbijaid pakendeid sorteerib. See on iga asjaga nii – alguses on muutus vaevaline, kuid kui kriitiline mass võtab midagi südameasjaks, siis võib muutus toimuda lühikese perioodiga. Lõpuks muudavad oma harjumusi needki pessimistid, kes vandusid mitte kunagi pakendeid sorteerida, sest nad jäävad vähemusse ja satuvad põlu alla.\n\nKõik vastutavad\n\nKogu vastutus pakendimajanduse eest ei saa ega tohigi lasuda ainult tarbijal. On selge, et selle eest vastutavad pakendeid turule paiskavad ettevõtted ja taaskasutusorganisatsioonid, kuid teatav vastutus lasub ka pakendite tootjatel. Nimelt peavad nemad uue toote pakendi disainimisel pöörama tähelepanu mitte ainult silmapaistvusele poeriiulil, vaid ka sellele, et loodav pakend oleks lihtsalt ringlusse võetav ja motiveeriks tarbijaid seda tegema.\n\nNäiteks PET ehk plastpudelile ongi loodud ringlussevõtu suunised, mille eesmärk on julgustada pakendite kujundajaid, töötlejaid ja kasutajaid integreerima teatud kriteeriumid uue toote väljatöötamise etapis.\n\nSee on oluline, sest just disainiprotsessi alguses tehtud otsused (pudeli värvi valik, lisaainete kasutamine, sulgurite koostis, sildid jne) võivad lõppkokkuvõttes mõjutada pakendite ringlusse võtmise võimalusi. Kui kõik osapooled pingutavad, tekib ühiskonnas harjumus veel kiiremini.\n\nMuide, mitmed teadusuuringud on jõudnud järeldusele, et prügi sorteerimise harjumuse tekkimisel mängib märkimisväärset rolli ka inimeste elatus- ning haridustase. Eestis on mõlemad kiiresti kasvanud ning pole näha, et see trend muutuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kogu vastutus pakendimajanduse eest ei saa ega tohigi lasuda ainult tarbijal. On selge, et selle eest vastutavad pakendeid turule paiskavad ettevõtted ja taaskasutusorganisatsioonid, kuid teatav vastutus lasub ka pakendite tootjatel, kirjutab Kaupo Karba.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA väikelinn hakkab mustanahalistele elanikele maksma hüvitist\n\n## Põhitekst:\n\nEvanstoni mustanahalised elanikud saavad kodu ostmiseks või renoveerimiseks hüvitisfondist umbes 25 000 dollarit toetust. Hüvitisfondi esialgne suurus on 400 000 dollarit, kuid Evanstoni linnanõukogu plaanib kümne aasta jooksul fondile eraldada 10 miljonit dollarit.\n\nFondi loomine kiideti linnavolikogus heaks esmaspäeval, poolt oli kaheksa saadikut, vastu üks.\n\n\"Praegu vaatab kogu maailm Illinoisi osariigis asuvat Evanstoni. See on hetk, mida pole kunagi varem nähtud ja see on hea hetk,\" ütles USA Aafrika-Ameerika reparatsioonide komisjoni president Ron Daniels.\n\nDanielsi sõnul tuleks Evanstoni meetmeid rakendada samuti riiklikul tasandil.\n\nMitmed USA linnad on alustanud sarnaseid algatusi, kuid konkreetse rahastamiseni pole veel jõutud. Umbes 170 demokraatliku partei kongressisaadikut toetab eelnõud, et riiklikul tasandil uuritaks hüvitamiskomisjoni loomise võimalust. President Joe Biden ütles, et toetab uuringut.\n\nReparatsioonide maksmist mustanahalistele USA kodanikele on arutatud juba 1865. aastast, kui lõppes USA kodusõda. Selle eesmärk on diskrimineerivate seaduste poolt põhjustatud rassilise ebavõrdsuse kaotamine.\n\nKõige kahjulikum seadus oli redlining. Selle käigus finantsinstitutsioonid süstemaatiliselt keeldusid mustanahalistele andmast hüpoteeklaene. See takistas paljudel mustanahalistel kodu osta ja viis paljudes USA linnades segregratsioonini.\n\nEnne Evanstoni volikogu hääletust ütles rühm mustanahalisi elanikke, et volikogu keskendub liiga palju eluasemeprobleemidele.\n\n\"Kui me teeme heastamist, teeme seda õigesti. Ärgem keelakem mustanahalistele seda, mida nad on sajandeid oodanud,\" ütles Evanstoni linnavolikogu liige Cicely Fleming.\n\nMitmed kriitikud väidavad, et sularahamaksed ei lahenda struktuurseid tingimusi mis põhjustasid institutsionaalse rassistliku poliitika.\n\n\"Tuleb tegeleda struktuursete probleemidega, kui neid ei lahendata jätkuvad probleemid ka tulevikus, hoolimata sellest kui palju hüvitusfonde lõpuks on,\" ütles USA mustanahaliste riikliku koalitsiooni kaasesimees Kamm Howard.\n\nEvanstoni 75 000 elanikust on umbes 16 protsenti mustanahalised. Fondist raha saajad valitakse juhuslikult.\n\nEelmisel nädalal lubas katoliku kiriku jesuiitide ordu panustada 100 miljonit dollarit, et aidata nende inimeste järeltulijad, keda ordu kunagi orjastas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA Illinoisi osariigi väikelinn Evanston hakkab mustanahalistele elanikele maksma hüvitist ja tunnistab varasemat rassistliku poliitikat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEelmise nädala vaadatuim saade oli taas \"Pealtnägija\"\n\n## Põhitekst:\n\nTeise koha saavutas taas \"Aktuaalne kaamera. Nädal\" (192 000 vaatajat) ja kolmanda \"Aktuaalne kaamera\" (186 000 vaatajat).\n\nETV saadetest jõudsid edetabelisse ka \"Hommik Anuga\", \"Õnne 13\", \"EnsV\", \"Ringvaade\", \"Suus sulav Eesti\" ja spordiuudised.\n\nAinsa erakanali saatena jõudis edetabelisse TV3 \"Sotid selgeks\", saavutades kaheksanda koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise nädala vaadatuimate telesaadete esikümne sekka jõudis üheksa ETV saadet. Vaadatuim saade oli Kantar Emori andmetel taas \"Pealtnägija\", mida vaatas otse või eetripäeval järele 247 000 inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKallas: kui viiruse levik ei peatu, jääb Eesti kogu suveks lukku\n\n## Põhitekst:\n\nKallas kirjutas Facebookis, et tutvus teisipäeval teadusnõukoja ja terviseameti värskete materjalidega, mis näitavad, et kuigi piirangud on hakanud stabiliseerima viiruse leviku senist plahvatuslikku kasvu ja piirangute lõplikku mõju on veel vara näha, on nakatumine jätkuvalt tõusus.\n\n\"On viimane aeg ennast kokku võtta. Ulatuslike piirangute kehtestamise ajal püstitatud optimistlikum prognoos, kus nakatumine jõuab aprilli keskpaigaks alla 500 inimese päevas, on käest libisemas. Kui viiruse levik ei peatu, siis jääb Eesti kogu suveks lukku – nagu meie lõunanaaber Läti on olnud lukus novembrist saati,\" märkis Kallas.\n\n\"Seisab majandus, seisab sotsiaalne suhtlus, seisab kõik. Valitsus võib kehtestada lõputult piiranguid, aga inimesed on need, kes peavad piirangutest kinni pidama. Valitsus võib piiranguid kehtestama jäädagi, aga nakkus levib ikkagi inimeselt inimesele,\" lisas ta.\n\nKallas rääkis, et nakatumine on eelmise nädalaga võrreldes seitse protsenti kasvanud.\n\n\"Vanusrühmas 55-85 on nakatumise kasv olnud üle 10 protsendi. Pole ühtki maakonda, kus nakatumiskordaja oleks alla ühe, paljudes maakondades on nakatumine pööranud tõusule. Päevas viib koroonaviirus haiglatesse keskmiselt 75-80 inimest. Päevas sureb koroonaviiruse tõttu keskmiselt 10 eestimaalast. Need inimesed ei ole numbrid, nad on meie pereliikmed, sõbrad, naabrid, töökaaslased,\" kirjutas Kallas.\n\nKallase sõnul pole piirangute järgimine veel paraku paljude eestimaalaste südameasi. Peaminister kutsus üles hoidma distantsi, mitte kutsuma külalisi, mitte pidama pidusid ega koosviibimisi ja pidama kinni kõikidest viiruse vastastest meetmetest.\n\n\"Kui näete, et mõni kaasmaalane piirangutest kinni ei pea, palun võtke ka ise see vastutus kutsuda teda üles vastutustundlikult käituma või pöörduge vajadusel korrakaitsjate poole. See on meie kõigi ühine pingutus, mis seisab ees selle nimel, et Eesti elu jätkuda saaks,\" ütles ta veel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas (RE) teatas, et kui koroonaviiruse levik Eestis ei peatu, jääb riik lukku terveks suveks. Kaks nädalat tagasi kehtestatud piirangutega püstitatud optimistlik prognoos aprillis taas riigi avamisele mõtlema hakata, on tema sõnul käest libisemas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti koroonakolletest on enam kui pooled töökoha kolded\n\n## Põhitekst:\n\nPõhja regioonis 87 kollet\n\nKõige rohkem aktiivseid koldeid, 87 on Põhja regioonis. Neist omakorda selges enamuses on töökohakolded, mida on 55. Põhja regioonis on endiselt ka 18 aktiivset õppeasutuste kollet.\n\nTerviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas selgitas, et kolle loetakse ametlikult lõppenuks 30 päeva pärast viimast nakatunut selles. Eestis hakkasid rangemad piirangud koolidele kehtima 11. märtsist, kui ka 1.-4. klassi õpilased pidid jääma distantsõppele. See seletab ka, miks õppeasutuste kolded on endiselt aktiivsed.\n\nPõhja regioonis on veel viis lasteasutuste kollet, kolm hoolekandeasutuse kollet ja kaks tervishoiuasutuste kollet.\n\nPõhja regiooni kolletes on kokku 8630 haiget.\n\nIda regioonis 60 kollet\n\nKa Ida regiooni 60 aktiivses koldes on enim töökoha koldeid - kokku 26. Lasteasutuste koldeid on Ida regioonis 10, õppeasutuse koldeid üheksa, hooldekodu koldeid kuus, raviasutuse koldeid viis. Väiksemate seas on ka üks spordi kolle.\n\nIda regiooni kolletes on kokku 1955 haiget.\n\nLõuna regioonis 39 kollet\n\nLõuna regiooni 30 koldest peaaegu pooled ehk 19 on töökoha kolded.\n\nPerekonna koldeid on Lõuna regioonis kaheksa, õppeasutuse koldeid kuus, hooldekodu koldeid kolm.\n\nLisaks on üks sõpruskonna kolle ja üks tervishoiuasutuse kolle.\n\nLõuna regiooni kolletes on kokku 1251 haiget.\n\nLääne regioonis 14 kollet\n\nKõige vähem koldeid, 14 on Lääne regioonis. Ka seal on selges enamuses töökoha kolded, mida on 11.\n\nLisaks on Lääne regioonis üks õppeasutuse kolle, üks lasteasutuse kolle ja üks tuttavate kolle.\n\nLääne regiooni kolletes on kokku 936 kollet.\n\nAlates pandeemia algusest on Eestis koroonaviirus tuvastatud 97 456 inimesel. Neist 55 124 on olnud Tallinnast ja Harjumaalt, 13 810 Ida-Virumaalt ja 5894 Tartumaalt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis oli 21. märtsi seisuga 200 aktiivset koroonakollet, millest enam kui pooled ehk 111 olid töökoha kolded.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Popfolkloorilised triksterid stereotüüpe lõhkumas\n\n## Põhitekst:\n\nTemnikova ja Kasela galerii näitus, kus kohtuvad Saksamaal tegutsevate vene juurtega Sonja Yakovleva ja Filipiinidelt pärit Nicholas Grafia looming, tõukub populaarkultuuris levinud kujutistest ning nende võimust kinnistada rassi, rahvuse, soo ning seksuaalsusega seotud stereotüüpe. Kunstnike julge ning ekspressiivne käekiri kutsub ühiskondlike võimustruktuuride kritiseerimise kõrval vaatajat otsekoheselt ka endalt küsima – milliseid rolle ise igapäevaselt täidame ning kas poleks vahelduseks huvitav neist välja astuda?\n\nEsiotsa jätab võõrkeelne näitusepealkiri \"Type/ Cast /Thrill\" nõutuks, mille oleks Eesti publikule ligipääsetavuse huvides võinud ära tõlkida. Nimelt on väljapaneku kontseptuaalseks tuumaks ingliskeelses keeleruumis tuntud mõiste ja praktika \"typecasting\" (tüüprollindus). Termin osutab Hollywoodi filmitööstuses levinud, kuid kindlasti ka mujal esinevale fenomenile, kus näitlejale pakutakse kehastamiseks ühetaolisi tegelaskujusid. Seejuures lähtutakse tüüpkarakterite puhul sageli teatud tunnustest – vanus, sugu, nahavärv jne. Typecasting võib tähistada ka protsessi, kui avalikkus näitlejat ühe kindla rolliga liigselt samastab (nt Emma Watsonit Hermione Grangeriga).\n\nMärtri asemel enesega mängijaks\n\nGaleriisse sisenedes ja kohtudes Yakovleva alasti naist kujutava paberlõikega, kes külastajale meelalt otsa vaadates oma hargivahet venitab, tekib kummaline vastumeelsus ja äratundmine. Selles pildis kajastuvad mu enda naiseks olemise pained ja küsimused seoses enesekujutamisega ning -määratlusega. Miks valdab mind häbitunne, kui naisi eksponeeritakse seksualiseeritult? Millised on mu ootused sellele, kuidas naisi visuaalkultuuris esitletakse? Kas olla ise see vaga ja tubli tüdruk, kes üleliia enda seksuaalsusel ja iluga seonduval välja paista ei luba (sest äkki ei võeta mind siis tõsiselt) või tahaksin enda mitmed identiteedid välja elada ning rollid teisiti ümber mängida?\n\nSelliseid sooliste stereotüüpidega seotud komplekse väljendas tabavalt nigeeria kirjanik Chimamanda Ngozi Adichie, öeldes, et soorollide probleem seisneb selles, et need seavad ette, millised me peaks olema, selle asemel et tunnustada meid sellena, kes me oleme 1. Veel enam, et õpetame tüdrukutele, et nad ei saa olla seksuaalsed olendid sel viisil nagu poisid seda on 2. Just viimase võimalikkust näitab Yakovleva, kujutades naisi erootiliste, vabade ja võimukatena, oma varasemas loomingus sportlike ja lihaseliste power woman 'itena.\n\nSeejuures tekib kunstniku teostes kontrastpeenelt töödeldud pabermaterjali hapruse ja jõuliste kehakujutiste vahel, mis ilmestab, et kõiges esineb korraga nii yin kui ka yang energia. Enamjaolt musta paberisse tehtud valged lõiked lõhustavad omakorda rassilisi binaarsusi, sest nahatooni asemel domineerib figuuri ja taustavalguse mängus hoopis siluett. Huvitav on asjaolu, et traditsiooniliselt 19. sajandil peeti paberlõiget just naiste pärusmaaks, kuna see olevat rohkem käsitöö kui tõsine maalikunst, mida viljelesid mehed. Yakovleva vapustav detailsus ja meisterlikkus näitab, kuidas paberlõige end kaasaegse kunsti kaanonisse võimsalt sisse kirjutab.\n\nSonja Yakovleva and Nicholas Grafia näitus \"Type / Cast / Thrill.\" Temnikova & Kasela galeriis. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nAjalukku vaadates kerkisid naiselikkust ümbermõtestavad katsetused esile 1960. ja 1970. aastate feministlike projektidega nagu \"Womanhouse\" (1972) või \"Difference: On Representation and Sexuality\" (1984). Samal perioodil võtsid avangardistid nagu Penny Slinger oma sürrealistlikes fotokollaažides või Hanna Wilke autoportreedes kontrolli ja vabaduse naise keha kujutamisele tagasi enda kätte. Meediaruumis levivate naiste seksualiseeritud tüüppiltide integreerimisega oma loomingusse muutub naine ka Yakovleva töödes märtri asemel enesega mängijaks (ka seksuaalses tähenduses), mis võiks ta sisemistest pingetest ja ühiskondlikest ootustest vabastada. Jah, naised röhitsevad ja rahuldavad ennast ning sellepärast ei pea tundma häbi. Ometi on valehäbi padukonservatiivse pasunate kajas isegi 21. sajandil veel lihtne tekkima.\n\nKõige suurejoonelisemalt esitleb teistsugust naisrolli Yakovleva monumentaalne ja üksikasjalik stseen galerii keskel. Selles kujutab kunstnik Cannes'i filmifestivali džunglisse kasvanud punast vaipa, mille #metoo-järgses – miks mitte ka ökofeminismist inspireeritud kliimakatastroofi olustikus – on üle võtnud naised. Selle asemel, et pakkuda Euroopa aktitraditsioonile tüüpilist vaadet nn mehe pilgu läbi, kus naised passiivsetena esinevad 3, moodustavad Yakovleva tegelased pigem sellise Pedro Almodóvari filmis \"Kõik minu emast\" tegutseva naiste ning transnaiste kamba, kes üksteise eest hoolitsevad, enda seksuaalsusel vabalt avalduda lasevad ja füüsilist atraktiivsust rõhutada ei häbene.\n\nSiiski on mõistetav, et selline naise pilk naisele – mis mängib mehe pilgu ümber, aga säilitab seksualiseeritud kuvadi – ei mõju ilmtingimata kõigile vabastavalt ja võimestavalt. Feminiinsus ei võrdu igaühe jaoks kattuvas arusaamas naiselikkusest (muidu oleme tagasi konstruktsioonide lõksus), vaid vabaduses tõlgendada enda sugu just sellisena, mis on isiklikult kõige lähedasem. Nii tekitasid Yakovleva tööd minus ka kripeldust just oma detailsuse ja konkreetsuse poolest, sest kui poolpornograafilised pildid naiste Instagramis või naisartisti muusikavideos mõjuvad tõrksalt, siis miks peaks see kunstisaalis olema teisiti?\n\nKriitilise kultuuriteooria vaatest on naiste representatsiooni küsimus näitusel seega selle mõiste \"esindatuse\" (vertreten) tähenduses lahendatud, aga jätkuvalt võib tekkida poleemika naise \"esitlemise\" viiside suhtes (darstellen) 4. Seda problemaatikat väljendas Ameerika Ühendriikide naiskunstnike liikumine Guerilla Girls oma kuulsa postriga (1989), küsides, kas naised peavad olema alasti, et muuseumisse pääseda?\n\nVastus on kaasaarvaval põhimõttel ekspositsioonide kureerimise ajajärgul loodetavasti \"ei\", aga kui naised ise tahavad end alasti kujutada, siis on neil mõistagi vaba voli otsustada teisiti. Yakovleva positsioon on selles mõttes kindlasti provotseeriv ja protestiv. Ta on popfolklooriline trikster, kes rõõmuga vooruslikkusele ja neitsilikkusele vilistab.\n\nMida kujutised meist tahavad?\n\nTüüprollidega mittesamastumine ja kultuurilise teisesuse kogemus on kesksel kohal ka Grafia töödes. Tema pilkunaelutavad ekspressiivsed maalid on ebaõdusad ja koletislikud. Kunstnik kasutab tugevat sümbolikeelt jutustamaks rassismist, soolisest diskrimineerimisest ja klassivägivallast läbipõimunud lugusid, mis osaliselt tõukuvad tema isiklikust kogemusest Filipiini päritolu migrandina. Nii loob kunstnik erksale värvikasutusele vaatama sünge meeleolu, mis kutsub enda juurde nii intellektuaalse kui ka afektiivse laetuse poolest.\n\nGrafia, kes tegutseb muu hulgas ka performance 'i kunstnikuna, seab lõuendi figuratiivsesse ja temaatilisse keskmesse samuti keha, nihestades seda jõuliselt tõsielulisest kujutisest. Tema maalide karakterid on kas rõhutatult proportsioonidest väljas, iseenda jäsemetesse sõlmitud, kannavad tontlikke maske või esinevad moonutatud nägudega. Nii nagu omane etenduskunstile, leidub ka tema maalides teatraalseid elemente. Stseenid leiavad enamasti aset tugevalt moonutatud igapäevases olustikus, näiteks tema magnetilistes 2019. aasta maalistseenides voodis või köögis. Praegusel näitusel leiab performatiivsust üdini paeluvas maalis \"Clevage Control\", kus võõrad jäsemed nagu kuradi käed Fausti hinge ja keha kallale kipuvad.\n\nSonja Yakovleva and Nicholas Grafia näitus \"Type / Cast / Thrill.\" Temnikova & Kasela galeriis. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nJust sellise moonutatud ja ambivalentsed kehakujutised võimaldavad väljendada erinevate identiteetide võitlusi, mis meis kõigis pideva ühiskondlike rollimängude tõttu, nagu Erving Goffman 5 seda kirjeldab, aset leiavad. Grafia maalidel näeb nii arhetüüpseid tegelasi kui ka sümboleid inimkonna popkultuurilisest kollektiivsest mälust kirkas värvimängus ühte sulamas. See annab läbitungivalt edasi isiksuse vaimset lõhestatust, mis võib eriti tugevalt esineda teisesuse tunnetuses, olgu see soo, rassi või kveer-kogemuse tõttu.\n\nErktulipunase maali paariliseks galerii vastasseinas on pastelsem \"Dead End Angel\", mis lähtub ahistamisskandaalidesse sattunud USA koomiku Bill Cosby sarjast. Mõlemad kujutavad selles osalenud näitlejaid. Viimasel seisab Lisa Bone loiult nukrana juukseidpidi ukse vahel kinni, kandes läbipaistvat pluusi, mille alt paistab nibu asemel silm. See on mõjus nüanss, mis ühelt poolt osutab internaliseeritud ühiskondlikele võimu mehhanismidele, mis panevad meid endi kehi alateadvuslikult sotsiaalselt domineerivatest normidest lähtudes vaatama. Teisalt on siin tajutav pildi agentsus ning võiks esitada W.J.T Mitchelli poolt tõstatatud küsimuse 6: mida kujutised meist tahavad? Lisada tuleks siia juurde Mitchelli järeldus, et see mida pildid tahavad, on lahutamatu sellest, mida soovivad naised – võimu vaataja üle 7.\n\nNibusilma pilk on suunatud vaatajale ega luba mööda minna näituse kontseptsioonis esitatud küsimusest: milliseid tüüpe ise igapäevaselt taastoodame või kannustame? Näitlejanna Lisa Bone oligi karjääri algusaastatel sisuliselt kinni Cosby saate pai peretütre kuvandis, saades sarjategijate ning avaliku meelepaha osaliseks, kui ta hakkas vastu võtma tema naiselikkust ja sensuaalsust rõhutavaid rolle. \"Dead End Angel\" asetus Yakovleva monumentaalse paberlõike suhtes on ruumis kõige õnnestunumalt toimiv vestlus kahe kunstniku vahel, rääkides naissubjekti vabanemise võimalikkusest filmi ja teletööstuse kontekstis.\n\nVeenvate metafooridena töötavad Grafia uues tehnikas valminud ustemaalid, mis võiks kujundlikult meid typecasting 'u tööstusest edasi mitmekesisemasse ajajärku juhatada. Ustel olevates abstraktses kollaažitüüpi kujutistes kohtame taas Cosby sarja osalisi. Segades maali ja fotot, jäljendab kunstnik teleri- või kinoekraani esteetilist vormi, maalides kriitilise sümbolina kord mossitava ning kord naerul suu. Sarja ümber toimuvaga mitte kursis olles võiks suud kui tähistajat lugeda emotsioonide väljendamise kõrval ka rääkimise akti võimaldajana, mis esitab küsimuse, kui palju represseeritutele ning vähem esindatud gruppidele meediaruumis eetri- ja kõnelemisaega antakse. Cosby #metoo skandaali valguses omakorda võib küsida seda, kui palju saab rääkida tõde.\n\nKõnelusest kunstnike vahel\n\nVärske oli astuda galeriisse, mis selle juba tuttava nelinurkse lahenduse asemel poolitati. See võimaldas rohkem teoseid kaasata ning kaks kunstnikku loomulikumalt omavahel kõnelema panna. Samas on galerii täpselt piirini ära kasutatud. Arvestades, et mõlema kunstniku käekiri on krehvtine ning vajab enda ümber vaba pinda, kujutasin, et piirdumine kummagi isikunäitusega põhjendanuks end ka täielikult.\n\nSonja Yakovleva and Nicholas Grafia näitus \"Type / Cast / Thrill.\" Temnikova & Kasela galeriis. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nTüüprollide problemaatika jäänuks samas vaid feministlikust vaatenurgast käsitletuna ühekülgseks. On hea meel, et Grafia maalikunst tõi tervikusse täienduse mustade popkultuuri kriitika näol ja ilmestas, kuidas maal kui meedium tehnoloogilisel ajastul jõuliselt identiteedipoliitilisi ja sotsiaalseid positsioone edastada suudab.\n\nEesti kunstiväljal, kus küll tegeletakse aktiivselt sotsiaalsete konstruktsioonide lammutamisega feministlikust perspektiivist, igatsen sagedamini näha rahvusvahelisi mässajaid, kes tegelevad sugude problemaatikaga ühes klassi-ja rassi küsimustega.\n\nIkka veel kiputakse siin ju arvama, et BLM on sissetoodud teema, hoolimata sellest, et Eestis elab palju teiste juurtega välismaalasi ning me endi kollektiivne teadvus on Hollywoodi filmidest ja (t)räppmuusikast läbi immutatud. Vot sellele omistatud rollile tuleks meil võimalikult otse peale vaadata, isegi kui suured paljad vagiinad ning deformeerunud mustad kehad algul ehmatavad. Sest nagu sõnab tuntud ingliskeelne väljend –\"You can't have your cake and eat it (too)\"– ei peaks saama ahmida globaalset massikultuuri ning lubada endale õndsat teadmatust sellega seonduvate probleemide suhtes.\n\n1\"The problem with gender is that it prescribes to how we should be rather than recognizing how we are.\" Chimamanda Ngozi Adichie (TEDx 2013 \"We should all be feminists\")\n\n2\"We teach girls that they cannot be sexual beings in the way that boys are.\" Chimamanda Ngozi Adichie\n\n3 John Berger \"Nägemise viisid\"/\"Ways of Seeing in\": \"Men act and women appear. Men look at women. Women watch themselves being looked at. This determines not only most relations between men and women but also the relation of women to themselves. The surveyor of woman in herself is male: the surveyed is female. Thus she turns herself into an object of vision: a sight. https://www.youtube.com/watchv=MgZCWewreKo&ab_channel=BillFriedmanVideos\n\n4 Postkoloniaalne teoreetik Gayatri G. Spivak vaatleb essees \"Can the Subaltern Speak?\" sõna \"representation\" kahte tähendust saksakeelsete vastete kaudu Marxi teosele \"Der achtzehnte Brumaire des Louis Napoleon\" tuginedes. Spivak mängib sõna saksakeelsete tähendusvarjunditega darstellen (representeerimine selle visuaalses või keelelises tähenduses) ja vertreten (poliitiline esindamine).\n\n5\"Enese esitlemine igapäevaelus\" / \"The Presentation of Self in Everyday Life\" www.oxfordbibliographies.com/view/document/obo-9780199756384/obo-9780199756384-0228.xml\n\n6 W.J.T Mitchelli \"What Do Pictures Want?\" https://bibliodarq.files.wordpress.com/2013/11/4c-mitchell-w-j-t-what-do-pictures-really-want.pdf\n\n7\"The question of what pictures want, then, is inseparable from the question of what women want.\" (\"What Do Pictures Want?\" W.J.T Mitchell)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Näitus\n\"Type/ Cast/ Thrill\" Temnikova & Kasela galeriis\nKunstnikud Sonja Yakovleva, Nicholas Grafia\nAvatud kuni 1. aprillini eelneval kokkuleppel personaalseteks külastusteks",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlased esitlesid plaani koroonaajal suurürituste korraldamiseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Võimalus ürituse ajal nakatumiseks peab olema väiksem või madalam kui piirkonnas laiemalt ning nakatunu sisse pääsemine võimatu või see võimalus väga väike,\" rõhutas Tõnu Esko, Tartu Ülikooli inimesegenoomika professor ja mudelit kirjeldava artikli kaasautor.\n\nKuigi riskide maandamiseks kontaktide vähendamine ja kiirtesti tegemine on sirgjooneline, on sel omad kitsaskohad. Inimeste sõna ei saa alati uskuda – eksimine või oma lemmikansambli kuulmise nimel reeglite painutamine on inimlik.\n\n\"Enda testimine pole iseenesest keeruline. Küll on praegu turul lahendamata küsimus, mis puudutab näiteks massiürituste ja lennureiside puhul protsessi sertifitseerimist,\" märkis ettevõtte Certific kaasasutaja ja tegevjuht Liis Narusk. Lihtsalt öeldes pole võimalik piletikontrollijal või lennusaatjal veenduda, et õige inimene tegi kodus õigel viisil õige testi ja oskas seda ka õigel viisil lugeda.\n\nJust see on Esko ja tema kaasautorite välja pakutud mudeli üks võtmekomponente. Varem kirjeldatud katsetes on proovitud lahendusi, kus iga inimene teeb kiirtesti enne kontserdipaika sisenemist. Kuigi see andis häid tulemusi, kimbutavad neid eetilised probleemid. Näiteks peavad nakatunud haigussümptomiteta inimesed kontserdipaigas väravas tagasi pöörduma ja pettunult koju löntsima. See tekitab omakorda konflikti, kas või millises mahus peaks inimestele piletiraha hüvitama.\n\nNüüd esitletav mudel on mõnevõrra keerukam. Kui suursündmus on korraldaja poolt välja kuulutatud, saavad huvilised osta pileti, mis hakkab kehtima üksnes juhul, kui inimene on täitnud küsimustiku ja andnud negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi. Testi teeb piletiomanik ise kodus turvalise telefonirakenduse kaudu. Selle käigus tehakse kindlaks pileti omaniku isik ning see, et test on õigesti tehtud ja tulemus on kehtiv.\n\nPositiivse tulemuse andnud inimesed saavad piletiraha täies mahus tagasi ja sellest teavitatakse vajalikke tervishoiuasutusi. Negatiivse testi tulemustega piletiomanikud saavad rakendusse QR-koodi, millega pääsevad sündmusele.\n\nKiirtestidega on võimalik leida praegu ligikaudu neli viiendikku nakatunutest. Riskide täiendavaks maandamiseks arvestatakse seega iga inimese jaoks välja arvutatava riskiskoori tulemusega.\n\n\"Arvestada ei tule vaid sellega, kas inimene võib haigestuda, vaid kes see inimene on. Vanusest ja kaasuvatest haigustest sõltub haiguse kulg. Liigsesse ohtu ei tohiks seada ka kontserdikülastaja lähikondseid,\" selgitas Tõnu Esko. Sellega vähendatakse võimalust, et kontserdil nakatumisel on traagilised tagajärjed.\n\nTesti õigesti tegemist aitaks tagada kriisist kannustatuna asutatud Certificu lahendus. Esialgu haarab see terviseekspertide rühma, kes analüüsivad testi tegija saadetud videomaterjali ligilähedaselt sellele, nagu teevad seda olümpial dopingukütid. Ajakulu vähendamiseks võeti kriitiliste hetkede tabamiseks kasutusele ajatemplid. \"Tulevikus liigume muidugi masinloetavate lahenduste suunas,\" lisas Liis Narusk.\n\nPaberilt päris ellu\n\nTeadlased said Eesti eetikakomiteelt loa jaanuaris enam kui 1000 osalejaga ürituse korraldamiseks, et mudel päris elus proovile panna, lihvida selle kitsaskohti ja uurida inimeste suhtumist.\n\n\"Paraku läks nakatumisnäitaja õige pea pärast seda nii kõrgele, et me sellega enam riskida ei tahtnud. Loa saamisel oli see 46, nüüd on see suurusjärgus 1500+ ja prooviüritust ei pruugi olla mõistlik siseruumides korraldada enne, kui see langeb saja lähedale,\" tõdes Tõnu Esko. Nõnda käivad praegu läbirääkimised, et korraldada pilootkatsed hoopis Inglismaal.\n\nPikas plaanis loodab lisada professor mudelile inimeste geneetiliste eripäradega arvestava komponendi. Mõned inimesed näivad põdevat koroonaviirust teistest raskemalt, isegi kui neil pole kaasuvaid haigusi ega teisi riskitegureid.\n\nLiis Narusk rõhutas, et lõpuks kasutusele võetav lahendus peaks olema taskukohane nii võimalikele kontserdikülastajatele kui ka ürituse korraldajatele. Eestis apteekidesse müügile tulnud kiirtestide eest tuleb tavainimesel välja käia umbes 25 eurot.\n\n\"See on üüratult kõrge. Lahendust kavandades oli meie jaoks väga selge, et see ei pea olema korrektne vaid tehnoloogiliselt, logistiliselt ja meditsiiniliselt korrektne, vaid ka majanduslikult jätkusuutlik ning kasutatav nii väiksematele kui ka suurematele,\" märkis tegevjuht.\n\nKui mudel peaks end pilootkatsetes tõestama, tuleb hakata mõtlema seega juba teistele väljakutsetele. Neist mõned on kergemini lahendatavad. Näiteks saab testide hinda hulgiostudega kordades langetada.\n\nTõnu Esko ja ta kaasautorite artikkel ilmus ajakirjas The Journal of the Royal Society of Medicine. Konsortsiumi tööd juhib Imperial College London, mudeli väljatöötamisse on panustanud teadlased Tartu Ülikoolist ning Stanfordi ja Chicago ülikoolidest. Lisaks kaasati ettevõtteid nii meelelahutussektorist kui ka tehnoloogiavaldkonnast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti teadlaste ja ekspertide kaasabil loodud mudel annab vihjeid, kuidas korraldada koroonaajal kiirtestide ja isikliku riskiskoori abil kultuuriüritusi täismajale. Idee jumekuse kontrollimiseks mõeldud katsele tõmbas Eestis kriipsu peale alanud aasta nakatumislaine, mistõttu plaanitakse korraldada pilootkatse väiksema nakatumistasemega Suurbritannias.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei saatis riigist välja kolm koroonapiiranguid rikkunud ukrainlast\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud reedel, 19. märtsil kontrollis politseipatrull Pärnumaal Võistes Ukraina numbrimärkidega sõidukit. Sõidukis oli kokku kaheksa Ukraina kodanikust reisijat, kes kõik tulid enda sõnul Eestisse tööle. \"Kontrollimisel selgus, et kolmel neist puudus Eestis kindel tööandja ja ka lühiajalise töötamise registreering,\" rääkis Lääne prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Margo Peters.\n\nPetersi sõnul kehtivad viiruse tõttu Eestisse välisriikidest sisenemiseks piirangud. \"Praegu võivad välisriikidest inimesed üldjuhul tulla Eestisse ainult kas õppimise või töötamise eesmärgil. Kui inimene tuleb tööle, siis peab tal juba riiki sisenedes olema kindel tööandja ja töökoht,\" selgitas Peters.\n\nKolmele autos olnud Eestisse sisenemisõigust omamata inimesele selgitati kehtivaid piiranguid, nende viisavaba viibimine lõpetati ennetähtaegselt ning nad sõitsid tagasi oma koduriiki.\n\nPetersi sõnul kontrollib politsei riigipiiri ületusel viiruse leviku peatamiseks kehtestatud piirangutest kinnipidamist igapäevaselt oma tavapärase töö käigus.\n\n\"Kui välismaalane soovib praegu tulla Eestisse tööle, siis ongi kõige olulisem teha endale selgeks kehtivad piirangud ja veenduda, et juba riiki sisenedes on kindel töökoht olemas ning vajalikud load taotletud. Niisama õnneotsijaile võib olukord paraku lõppeda sellega, et kaotatakse aastateks võimalus välisriigis töötada,\" rääkis Peters.\n\nPeters tuletab veel meelde, et üldjuhul tuleb kõigil piiriületajail jääda eneseisolatsiooni ning täita tervisedeklaratsioon. Tervisedeklaratsiooni saab piiriületaja eelnevalt täita ka elektrooniliselt. \"Soovitame praegu tõesti reisida vaid hädavajadusel, vältimaks tarbetuid kontakte ja võimalikku nakatumist,\" lisas Peters.\n\nSamal päeval tuvastati PPA Pärnu teeninduses Ukraina kodanikust mees, kes oli Eestis viibinud ja ka töötanud seadusliku aluseta. Mehele määrati rahatrahv, koostati ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning tal on keelatud kolme aasta jooksul Schengeni riikidesse siseneda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politseinikud tuvastasid Pärnumaal kontrolli käigus välismaalased, kes rikkusid piiriületusel viiruse leviku peatamiseks kehtestatud piiranguid. Politsei saatis kolm neist riigist välja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKersna teadusnõunikuna alustab tööd Mario Kadastik\n\n## Põhitekst:\n\nKersna märkis, et Mario Kadastik on tunnustatud teadlane, kes on panustanud teadusvaldkonna arengusse erinevatel positsioonidel. \"Seetõttu ei vaja ta sisseelamisaega,\" ütles Kersna ja lisas, et teadusvaldkonnas on mitmeid aktuaalseid teemasid, mis vajavad lahendusi.\n\n\"Näiteks uue perioodi struktuurivahendite kasutamine, uute halduslepingute sõlmimine ülikoolidega ning koostöö majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, et innustada ka erasektorit teadus- ja arendustegevusse investeerima,\" lausus Kersna.\n\nMario Kadastik sõnas, et tal on hea meel liituda ministri meeskonnaga. \"Toon omalt poolt kaasa pea 20 aasta jagu teadussüsteemis osalenu vaate ning viimase viie aasta osas ka teadusadministratsiooni poolse nägemuse,\" ütles Kadastik.\n\n\"Soovin panustada teadussüsteemi parendamisse ning aidata suurendada nii alusteaduste, innovatsiooni kui ettevõtluse võimekust,\" lisas ta.\n\nMario Kadastik on koordineerinud ka Eesti liitumist CERN-iga. Doktorikraadi füüsikas kaitses Kadastik 2008. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates teisipäevast alustab haridus- ja teadusminister Liina Kersna (RE) teadusnõunikuna tööd Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Mario Kadastik, kes on viimased viis aastat töötanud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi asedirektori ja vanemteadurina.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurbritannia vähendab armee isikkoosseisu ja ostab juurde droone\n\n## Põhitekst:\n\nDokumendis on kirjas, et Suurbritannia armeed vähendatakse 82 000 sõjaväelaselt 75 000 sõjaväelasele.\n\nViimati oli Suurbritannia armee nii väike 300 aastat tagasi, teatas The Times.\n\nModerniseerimise käigus saadetakse laiali vähemalt üks pataljon. Samuti moodustatakse 1000 sõdurist koosnev rangeri -rügement, mille eesmärk on vaenulikul territooriumil läbi viia erioperatsioone.\n\n\"Kasutame võimalust, et sõjaväe ülesanded automatiseerida, see suurendab armee tõhusust ja tulemuslikkust. Sõjaväe võimekust ei määra inimeste ja tehnika hulk vaid tehnoloogiate automatiseerimine ning innovatsiooni ja katsetamise kultuur,\" seisab dokumendis.\n\nSõjaväe moderniseerimise käigus loobub Suurbritannia armee 114 lennukist. Need plaanitakse asendada droonidega. Suurbritannia õhujõud (RAF) eeldab, et aastaks 2040 on 80 protsenti Suurbritannia armee lennukitest mehitamata. Kuningliku mereväe miinijahtijad asendatakse aga robotipargiga.\n\nSuurbritannia kaitseminister Ben Wallace teatas, et armeed on vaja restruktureerida ja kaasajastada. \"Me ühendame esimest korda aastakümnete jooksul raha ja ambitsioonid,\" ütles Wallace.\n\nMitmed Suurbritannia sõjaväe endised kindralid on kaitseministeeriumi moderniseerimise plaani teravalt kritiseerinud.\n\n\"Armee vähendamine on murettekitav, Suurbritannia ei suuda selle tulemusena enam Iraagis ja Afganistanis paralleelselt operatsioone läbi viia,\" ütles lord Richard Dannat.\n\n\"Selle pisikese armeega ei saa me edaspidi enam palju teha, kuigi see on hästi varustatud,\" ütles endine armee kindralmajor Tim Robinson.\n\nEndine Briti vägede juht Afganistanis kolonel Richard Kemp ütles, et armee vähendamine võib ka nõrgendada Suurbritannia suhteid Ameerika Ühendriikidega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia kaitseministeerium avaldas sõjaväe moderniseerimiskava dokumendi. Plaanis on vähendada armee isikkoosseisu ja investeerida rohkem droonidesse ja robotitesse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSurfitreener õpetab kitsede abiga lapsi surfama\n\n## Põhitekst:\n\nEsimest korda võttis McGregor kitse endaga laineid murdma umbes kümme aastat tagasi, mil ta otsustas oma lemmiku enda sünnipäeva puhul surfama viia, kirjutab Reuters.\n\nKuna kitsele paistsid lained meeldivat, võttis McGregor teda edaspidigi kaasa ja nüüd aitavad Pismo ja Grover noortel õpilastel surfamise ja veehirmust üle saada.\n\n\"Esimene kord on päris hirmus, aga kui sa seda muudkui edasi teed, siis on tegelikult väga lõbus,\" sõnas kümneaastane Mileh Robbins pärast seda, kui koos Pismoga kaldale jõudis.\n\n\"Surfamise juures on selline vabadus, mida mujalt ei leia,\" märkis McGregor.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Californias elav surfar Dana McGregor on laste surfama õpetamiseks leidnud endale usinad abilised – koos tema ja õpilastega surfavad lainetes ka ta valged kitsed Pismo ja Grover.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nÜlevaade: kui palju on veel vabu voodikohti koroonapatsientidele\n\n## Põhitekst:\n\nIda-Tallinna keskhaiglas (ITK) on koroona üldpalati voodikohtadest hõivatud ligi 98 protsenti ning intensiivravi voodikohtadest ligi 78 protsenti.\n\nPõhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) on koroona üldpalati voodikohtadest hõivatud ligi 87 protsenti ja intensiivravi voodikohtadest ligi 93 protsenti.\n\nLääne-Tallinna keskhaiglas (LTKH) on koroona üldpalati voodikohtadest hõivatud ligi 84 protsenti ja intensiivravi voodikohtadest 50 protsenti.\n\nRakvere haiglas on üldpalati voodikohtadest hõivatud ligi 84 protsenti ja intensiivravi voodikohtadest kõik ehk 100 protsenti.\n\nRaplamaa haiglas on üldpalati voodikohtadest hõivatud 80 protsenti, Läänemaa haiglas 72 protsenti ja Narva haiglas 68 protsenti.\n\nIda-Viru keskhaiglas on üldpalati voodikohtadest hõivatud 64 protsenti, kuid intensiivravi omadest 71 protsenti.\n\nTartu Ülikooli kliinikumi üldpalati voodikohtadest on hõivatud 57 protsenti, kuid intensiivravi omadest 92 protsenti.\n\nKuressaare haigla üldpalati voodikohtadest on hõivatud 21 protsenti, kuid intensiivravi omadest kõik ehk 100 protsenti.\n\nJärvamaa haigla üldpalati voodikohtadest on hõivatud 50 protsenti, Valga haiglas 33 protsenti, Lõuna-Eesti haiglas 25 protsenti, Viljandi haiglas 19 protsenti, Hiiumaa haiglas 17 protsenti.\n\nTallinna Lastehaiglas on üldpalati voodikohtadest hõivatud 40 protsenti.\n\nVoodikohtade hõivatus haiglates. Autor/allikas: ERR\n\nHaiglaravil patsientide arv\n\nKõige rohkem on koroonapatsiente haiglaravil Põhja-Eesti regionaalhaiglas – kokku 148.\n\nPea sama palju on Ida-Tallinna keskhaiglas, kus haiglaravil on 144 koroonapatsienti.\n\n110 koroonapatsienti on Lääne-Tallinna keskhaiglas.\n\nTeistes haiglates on ravil alla 100 koroonapatsiendi. TÜ kliinikumis 73, Ida-Viru keskhaiglas 51, Narva haiglas ja Pärnu haiglas mõlemas 35, Rakvere haiglas 30 ja Raplamaa haiglas 21.\n\nLäänemaa haiglas on haiglaravil 13 ja Järvamaa haiglas 10 inimest. Kuressaare ja Lõuna-Eesti haiglas on mõlemas üheksa koroonapatsienti, Viljandi haiglas seitse, Tallinna lastehaiglas kolm ja Valga haiglas üks patsient.\n\nJuhitaval hingamisel on enim PERH-is – 23 patsienti. TÜ Kliinikumis on juhitaval hingamisel 18, ITK-s kuus, Pärnu haiglas kolm ning LTKH-s ja Rakvere haiglas mõlemas üks patsient.\n\nHaiglaravil olijate vanuseline ja sooline koosseis\n\nVanuserühmadest on enim haiglaravil patsiente vanuses 70-74 aastat – kokku 106 inimest, kellest mehi on 55 ja naisi 51.\n\nJärgneb vanuserühm 64-69, kus haiglaravil on 96 inimest. Ka siin on mehi-naisi enamvähem võrdselt (47 meest ja 49 naist).\n\nKolmandal kohal on vanuserühmad 75-79 ja üle 85 aasta, kus haiglaravil on 81 patsienti.\n\nSisuliselt sama palju ehk 80 inimest vajab haiglaravi vanuserühmas 80-84.\n\nKusjuures mida eakam patsient, seda rohkem on haiglaravil naisi. Näiteks üle 85-aastaste seas on haiglaravil 20 meest ja 61 naist.\n\nSamas on erinevates vanuserühmades alates 35 eluaastast kuni 64 eluaastani haiglaravi vajavate patsientide seas ülekaalus mehed. Näiteks 55-59-aastaste seas on haiglaravil 38 meest ja 15 naist.\n\nKuni 19-aastastest on haiglaravil kuus patsienti.\n\nHaiglaravil patsientide sooline ja vanuseline jaotus. Autor/allikas: ERR\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeva hommiku seisuga vajab Eestis haiglaravi 692 koroonaviirusega nakatunud patsienti. ERR-i portaal tegi ülevaate, kui palju oli 22. märtsi seisuga meie haiglate koroonaosakondade üldpalati ja intensiivravi voodikohtadest hõivatud ning milline on haiglaravi vajavate patsientide vanuseline ja sooline koosseis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Erik ja Anna. Armastuse kunst\" keskendub näitlejatele, usaldades ja rahulikult\n\n## Põhitekst:\n\nVene teatri \"Erik ja Anna. Armastuse kunst\", autor Tim Janson, tõlkija Igor Kotjuh, lavastaja Jaak Allik, kunstnik Rosita Raud, helilooja Aleksandr Žedeljov, valguskunstnik Anton Andrejuk. Mängivad Tatjana Kosmõnina ja Sergei Furmanjuk. Esietendus 10. detsembril 2020 Vene teatri väikeses saalis.\n\nVaatasin lavastust \"Erik ja Anna. Armastuse kunst\" 26. veebruaril, kui teatrite sulgumise teatrikuu oli juba väga lähedal. Hetk enne algust väikeses saalis püüdis kõrv kinni prouade venekeelse sosina. Üks, kes ilmselt guugeldas telefonis, teavitas sõbrannasid: \"Täna on Nadežda Krupskaja sünnipäev.\" Teine: \"Ja meie ei olegi veel tähistanud.\" Kolmas: \"Alguseni on neli minutit, jõuame!\" Sisimas turtsatasin naerma, sest järsku tuli meelde, kuidas mu ema kunagi lõbusalt kordas üht pedagoogilise instituudi õppejõu lauset: \"Nadežda Konstantinovna oli Vladimir Iljitši parim sõber – selles plaanis.\" Vabandust, sel vanal naljal ei ole \"Eriku ja Annaga\" vähimatki pistmist. Ehkki näidendi teema on mehe ja naise sõprus. Ka selles plaanis.\n\nKodulehe andmetel on Vene teatri repertuaaris praegu lavastusi kolmkümmend kuus. Minul neist nähtud kõigest kolmteist – ei saa just hoobelda selle kodulinna teatri süvatundmisega. Ka ei ole ma miskipärast näinud Tim Jansoni eelmiste näidendite lavastusi, need olid Ugala suvetükk \"Ühes teises Eesti linnas\" (lavastaja Aili Teedla, 2008) ja Kuressaare teatri \"Kartulimoos ehk Chelsea Win\" (lavastaja Jaak Allik, 2010). Ja veel: Jaak Alliku kahekümne neljast lavastusest on mul nägemata jäänud kaheksa. Nii need võrdlusalused logisevad.\n\nEi söanda oletada, kas pealkirjaga \"Erik ja Anna\" loob autor Tim Janson eneseiroonilis-naivistliku sillakese Carl Robert Jakobsoni näitemänguga \"Arthur ja Anna ehk Vana aja inimesed\", aga kahtlustan, et pigem ei. Näidendi žanrimääratlus kavalehel on tragikomöödia. Vaatamismuljes jääb põhirõhk komöödiale, \"tragi\" asemele tahaks kirjutada \"lüüriline\".\n\nMees, naine ja armastus – milline universaalne teema. Tundub, et Vene teatri mängukavas on sellesse rubriiki liigituvaid näidendeid rohkem kui kusagil mujal. Näiteks Semjon Zlotnikovi \"Tuli mees naise juurde\" Larissa Savankova ja Rain Simmuliga (2018) ning Aleksei Arbuzovi \"Vanamoeline komöödia\" Savankova ja Eduard Tomaniga (2019). Kõik ei pruugi olla tingimata kahe tegelasega lavalood, aga armastuslood ikka, nagu Vladimir Zaykini komöödia \"Viimane korrus\" Elina Purde ja Aleksandr Ivaškevitšiga (2016); sisukirjelduse järgi sobitub mudelisse ka Anton Finki komöödia \"Käest kätte\" (2019). No ja lõppeks Aleksandr Volodini \"Viis õhtut\" Savankova ja Ivaškevitšiga, hoidmist vääriv südamlik lavastus, mis püsib mängukavas 2011. aastast. Eks armastuseni taandu või avardu viimaks ka muusikal \"Minu veetlev leedi\" (2020). Ju leiaks midagi veel.\n\nNüüd siis \"Erik ja Anna\". Eesti autori näidendi maailmaesietendus vene keeles, tõlkinud Igor Kotjuh. Kuidagi kummastav on kuulda just vene keeles repliiki, et elu viimane naine peaks olema eestlane, sest eestlased hoolitsevad haudade eest. Paneb mõtlema.\n\nNäidend on lihtne, suisa pretensioonitu. Mõistetavam või puudutavam on see lugu tegelaste eakaaslastele ehk keskealistele. Sest Erik ja Anna on olnud sõbrad kolmkümmend viis aastat, lasteaiast peale. Head sõbrad, päriselt, ilma Anton Pavlovitš Tšehhovi loodud doktor Astrovi kurikuulsa küsimuseta: \"Juba?\" (\"Onu Vanja\"). Aga nad otsustavad siiski Astrovi pakutud etapid läbi proovida, ehkki teises järjekorras.\n\nAutor Tim Janson sõnastab kavalehel peamise teema: \"Selle näidendi puhul paelus mind mäng mõttega, mis juhtub siis, kui kaks eluaegset sõpra, kes teavad teineteisest kõike, otsustavad astuda sammu, mis …\" Katkestan tsitaadi. Ilmselge, millisest sammust on jutt. Aga mis juhtub kahe inimesega pärast seda otsust, vaat see on küsimus. Autor pakub intervjuus välja kaks varianti. Kumb kujuneb Eriku ja Anna tulevikustsenaariumiks, jääbki küsivalt õhku. Kardetavasti mitte kumbki. Või loodetavasti? Sel lavalool ei ole well-made loogikaga algust ega lõppu, on vaid hetked need.\n\nJaak Alliku lavastus keskendub näitlejatele, usaldades ja rahulikult. Peategelane on laval kahtlemata Anna, kelle hingeelu valgustatakse tuntava kaasaelamisega. Mitte just idealiseerides, Anna tundepuhangud on ju vastakad, vahel kiusakad. Aga poolehoidvalt suhtub lavastus Annasse ikka. Muide, on üks eksitav detail. Torkab silma, et Tatjana Kosmõninal tuleb Annana kanda tumepruuni soengut. Kui üks parukas mõjub nii demonstratiivselt, peab sel olema põhjus. Too ontlik pedagoogi-imidž mõjub kui puhtväline enesekaitse, muutes Anna ühtaegu kohmetuks ja rangeks. Ka see, kuidas Anna kannab oma kostüüme, eriti koomiliseks tüliõunaks saavat (sini?!)rohelist kleiti, kiirgab signaale naise ebakindlusest. Tundub, et melodraamat peljates on lisatud leebet groteski, aga ma pole üldse kindel, et Kosmõnina roll sellist helistikku nii kangesti vajab. Mulle küll tundus, et Anna on oma siseilmas hoopis julgem, kirglikum, hingestatum, isikupärasema huumorimeelega naine.\n\nAga kõikvõimalikud aksessuaarid ja rekvisiidid võivad väikses saalis hõlpsasti häirida, domineerida, vaataja tähelepanu kõrvale eksitada. Nõnda juhtub ka Eriku kingitud roosibuketiga: kunstlilled nii võltsid, Erik ise nii siiras. Tõsi, kuna Anna armukadedusehoos vaesed lilled prügikasti viskab, hakkaks tõelistest roosidest ju kahju, nii et las olla pealegi.\n\nPeategelane on Anna juba seetõttu, et viibime tema kodus, tema territooriumil, kus Erik on külaline, ajutine, aga alati oodatud. Sergei Furmanjuki Erik on passiivsem tegelane, heasoovlik lontuke ja muhe semu, õnneks huumorimeelega. Koos Erikuga siseneb tungivalt mängu lavatagune tegelane nimega Piret, kellel pole kuigi raske Erikut ümber sõrme keerata. Rahutuks küsimuseks jääb aga, miks Annal ja Erikul üldse oli vaja seda \"saatuslikku\" sammu astuda. Kosmõnina ja Furmanjuki sõbralik, leebelt kõrvalpilguline partnerlus jätab vastuse lahtiseks ja nii ehk ongi õigem. Määravaimaks teguriks või otsustavaks ajuriks kujuneb arvatavasti seesama nähtamatu Piret. Et Annast ja Piretist sõbrannasid ei saa, no see on küll nagu aamen kirikus – Anna naiselik vaist on selleks liiga tugev ja kirgas. Ja Annaga samastudes ei saa Piret olla publikule sümpaatne.\n\nKõige kujundlikum osa lavaõhustikus on Rosita Raua stsenograafia. Anna korter, esmapilgul igavalt olmeline ja staatiline ruum, teiseneb ja avardub pildivahedes. Anton Andrejuki valguskujunduses muunduvad trafaretse sektsioonikapi seinad ootamatult läbipaistvaks. Paotuvad Anna mälestused, nostalgia ja ilumeel; unistusena elustub kujutluspilt idüllilisest maakodust, kuhu nad koos Erikuga kolivad; viimaks aga võimutseb täielik tühjus, hall üksildus. Lavaruumi kaudu on finaal kurblik, komöödiast kaugenev. Ometi loodan ja usun, et Annal on elujulgust, et tema hallusele ei alistu. Ja küllap see Erik ka tagasi tuleb. Truule sõbrale külla.\n\nLavastuse kavalehe ja plakati leitmotiiviks on kaks soonilist vanainimesekätt, väikesed sõrmed ühte põimunud. Kahe liitlase vastastikune tõotus. Mulle meenus \"Eriku ja Anna\" plakatit vaadates Velda Otsus. Raamatus \"Velda Otsus – nimi eesti kultuuris\" meenutab Eneken Aksel: \"… ma küsisin: kas sa ei tunne ennast üksinda, kas sa ei taha, et su kõrval oleks keegi tore meesterahvas. Velda vastas, et vahetevahel ma mõtlen küll, et see oleks tore, niiviisi väikesest sõrmest kinni hoides käia jalutamas.\"\n\nLaval põimuvad ka Anna ja Eriku väikesed sõrmed, aga ses aimub veel mänglevat flirti, võib-olla korraks humoorikat sõrmekooguvedamist. Kas nemad kord vanaduses saavad kõndida käsikäes? Kas see oleks võimalik ka eluaegsete sõpradena? Niisugune minoorne ja liigutav mõtisklus on Jaak Alliku lavastuse sõnum.\n\nLavastajapoolne lisapealkiri, Erich Frommi teosele viitav \"Armastuse kunst\", on omajagu ambitsioonikas. Mina pakuksin lisapealkirjaks hoopis \"Hoidke sõprust\". Võib-olla ka seepärast, et samal õhtul oli Vene teatri suure saali mängukavas kontsertlavastus \"Hoidke armastust\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tim Jansoni näidendi \"Erik ja Anna\" žanrimääratlus on tragikomöödia. Vaatamismuljes jääb põhirõhk komöödiale, \"tragi\" asemele tahaks kirjutada \"lüüriline\", kirjutab Pille-Riin Purje Sirbis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa välisminister Lavrov kandis piirangutevastast maski\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa välisministeerium teatas, et ajakirjanikud kinkisid maski Lavrovile pühapäeval tema 71. aasta sünnipäeva puhul.\n\n\"Nii mask kui ka loosung sobisid ministrile väga hästi,\" teatas Venemaa välisministeerium.\n\nEsmaspäeval Hiina välisministri Wang Yiga kohtudes kandis Lavrov aga teistsugust maski, millel polnud kirjas ühtegi loosungit.\n\nEhkki Moskva elanikud peavad ühistranspordis endiselt kandma näomaske, on Venemaa võimud karmimatest piirangutest see aasta hoidunud.\n\nVenemaa president Vladimir Putin teatas esmaspäeval, et riigis on koroonaviiruse olukord stabiliseerunud. Venemaal on registreeritud koroonaviirusega nakatunute arv 4,5 miljonit. Iga päev registreeritakse Venemaale endiselt 10 000 uut nakatunut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa välisminister Sergei Lavrov kandis Hiina visiidil korraks näomaski, millel oli kirjas \"FCKNG QRNTN\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTeder tegi hea mängu, kuid Washington State langes konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nKolmanda veerandi järel oli seis viigis 45:45 ja võitja selgus alles lõpuminutitel, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nKaotajate algviisikusse kuulunud Teder sai mänguaega 32 minutit, mille jooksul viskas naiskonna paremuselt teise korvikütina 16 punkti (kahesed 2/2, kolmesed 4/9), hankis kuus lauapalli ja tegi kaks vaheltlõiget. Lisaks patustas Teder nelja isikliku veaga.\n\nWashington State lõpetas NCAA käesoleva hooaja 12 võidu ja 12 kaotusega. Teder kuulus kõigis 24 kohtumises algviisikusse ning kogus keskmiselt 28,3 minuti jooksul 7,1 punkti, 2,5 lauapalli ja 1,7 korvisöötu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Johanna Eliise Tederi kodunaiskond Washington State Cougars langes USA korvpalli üliõpilasliiga NCAA finaalturniiril konkurentsist, kui kaotas esimeses ringis South Florida Bullsile 53:57.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa ja Hiina lubasid teha lääne vastu koostööd\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa välisminister Sergei Lavrov kohtus esmaspäeval oma Hiina kolleegi Wang Yiga ja arutas temaga tehnoloogilise iseseisvuse ülesehitamist ja lääne finantssüsteemide vältimist, teatas The Times.\n\nMõlemad suurriigid on huvitatud koostööst, kuna USA presidendi Joe Bideni administratsioon pole näidanud valmisolekut parandada suhteid Hiina ja Venemaaga.\n\nBideni administratsioon loob liitu, et seista vastu Hiina ambitsioonidele India-Vaikse ookeani piirkonnas. Samuti püüab USA tugevdada lääne vastupanu Hiina ja Venemaa tegevusele globaalsel tasandil.\n\nBiden süüdistas Venemaad sekkumises USA eelmise aasta valimistesse.\n\nUSA kehtestab suure tõenäosusega see nädal Venemaa vastu uued sanktsioonid.\n\nLavrovi sõnul teevad Venemaa ja Hiina inimkonna huvides koostööd.\n\n\"Lääneriigid, eriti USA, takistavad kahjuks neid objektiivseid arenguid, mis viivad tõeliselt multipolaarse ja demokraatliku maailma kujunemiseni,\" teatas Lavrov.\n\n\"Peame vähendama sanktsioonide riske, tugevdades oma tehnoloogilist sõltumatust. Peame minema üle maksetele, mis on alternatiiviks dollarile. Peame loobuma lääne poolt kontrollitavate rahvusvaheliste maksesüsteemide kasutamisest,\" lisas Lavrov.\n\nVenemaa ja USA vahelised suhted halvenesid eelmisel nädal veelgi, kui Biden nimetas intervjuus Putinit tapjaks\n\nHiina riigimeedia teatas, et Venemaaga koostöö suurendamine sobib Pekingi huvidega.\n\n\"Lavrovi visiit on Hiina ja Venemaa vastulöök USA mõjuvõimule,\" teatas Hiina riiklik ajaleht Global Times.\n\nLavrov kandis oma visiidil Hiinasse korraks ka näomaski, millel oli kirjas \"FCKNG QRNTN\".\n\n\"Minister, kelle riik kontrollib koroonaviiruse epideemiat paremini kui lääs, tervitas kõiki, kes Venemaale õpetussõnu jagasid,\" ütles Venemaa saatejuht Dmitri Kisseljov.\n\nEsmaspäeval kutsus Prantsusmaa välisministeerium välja Hiina suursaadiku Lu Shaye. Pariis süüdistas Shayet Prantsusmaa seadusandjate ja teadlaste ähvardamises. Samuti süüdistas Prantsusmaa välisministeerium Hiinat Viini konventsioonis sätestatud põhireeglite rikkumises.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa ja Hiina käisid esmaspäeval välja USA vastase ühisrinde, mille eesmärk oleks koos toime tulla lääneriikide sanktsioonidega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTaaniel Raudsepp: kultuur saab aidata parandada viiruse löödud arme\n\n## Põhitekst:\n\nSuure osa 2020. aastast olime samuti liidrid, aga milleski muus – avatud elus. Kui mujal kehtisid piirangud ja liikumiskeelud, sai Eestis käia teatris, näitusel, koolis, kinos ja kontserdil. Napilt oleksime suutnud seda liidripositsiooni hoida, ja juba tundus et finišijoon on siinsamas, kuid koos läheneva kevadega tuli väsimus ning järjekordne Eesti ime jäi seekord sündimata.\n\nMida on see aasta meile õpetanud? Millised on olulised järeldused eesti kultuuri ja ühiskonna jaoks?\n\nEsiteks. Oleme ühiskonnana ühel meelel, et kultuur ja haridus on meile tähtsad. Loomulikult on Eesti majanduse ning paljude töötajate jaoks toitlustuse, turismi ja kaubanduse sulgemine tragöödia, kuid miski ei ole vaimselt sedavõrd rusuv, kui suletud kinod, tühjad näitusesaalid, vaikinud muusikainstrumendid, keelatud huviringid ning toimumata etendused. See kriis näitab selgelt, et inimene ei ole lihtsalt tarbija. Asjadest veelgi enam vajame tähendusi, mida pakub just kultuur. Ilma kultuurita saab kannatada meie vaimne heaolu ja tervis. Kultuur on meie elus kesksel kohal.\n\nTeiseks. Majandus ei ole kultuur, küll aga on kultuur majandus. Kultuurisektoris on hõivatud 30 000 inimest ning selle osakaal on 3% Eesti SKP-st. Kultuuri mõju on aga veel laiem – on ju selge, et reisime ühte või teise riiki paljuski kultuuri tõttu. Kultuurisektor on kriisis üks enam kannatanuid. See ei ole ainult kultuuri ja vaimse tervise probleem, ehkki need kaks on juba piisavalt keerulised, vaid see on ka oluline majandusprobleem. Seda on oma viimase ajal põhjalikes arvamuslugudes toonitanud nii Helen Sildna 1 kui ka Sten-Kristjan Saluveer 2.\n\nKolmandaks. Digitaliseerumine tuleb. Tahame või ei taha, meeldib või ei meeldi, kuid kultuurist osasaamine ja kultuuri loomine liigub senisest veelgi enam digitaalkanalitesse. Pandeemia lisab sellele trendile kõvasti hoogu. Peame aktiivselt sekkuma, sest muidu ei seisa me oma riigi põhiseadusliku imperatiivi eest. Seega Eesti kultuur peab digitaalkeskkonnas olema kättesaadav ja konkurentsivõimeline. Mõistagi ei asenda digitaalne keskkond füüsilist, kuid täiendab seda, loob uusi võimalusi osalemiseks ja loomiseks. Eestil agiilse digiriigina, kus on sündinud nii palju edukaid idufirmasid, on seni kasutamata konkurentsieelis ning võimalus saavutada edu ja konkureerida meist palju suuremate majanduste ja kultuuridega.\n\nNeljandaks. Saab ka rohelisemalt. Liigume praegusel ajal rohkem jalgsi, vähem lennukite, autode või ühistranspordiga. Oleme õppinud kasutama kaugtöö võimalusi ning saame täitsa hästi hakkama. Teeme seda viiruse sunnil, kuid siit on võimalik kaasa võtta päris palju. Kas üheks koosolekuks välisriiki lendamine või teise maakondagi sõitmine tundub tulevikus taas loomulik? Pigem vist mitte. Kas puhata saab ka tuhandeid kilomeetreid läbimata? Kindlasti.\n\nViiendaks. Pandeemia on juba jätnud oma jälje meisse kõigisse. See on nüüdseks ka mentaalne peataolek, millest võib kergesti saada motivatsioonikriis, nagu näitas meile hiljutine järsk nakatumiste kasv. Kui haiguse leviku aitavad tagasi lüüa vaktsineerimine, arstiabi ja usaldusmeetmed, siis vaimukriisi raviks vajame pisut teistlaadi rohtu.\n\nMida siis nende tähelepanekute valguses teha? Missugune on kultuuri panus võitluses koroonaviirusega? Kuidas tulla kriisist välja tugeva ühiskonna ja elujõulise kultuurina?\n\nKoostöö kultuurivaldkonna sees ning valdkonna tegijate ja Kultuuriministeeriumi vahel on tõusnud uuele tasemele. Peaaegu iganädalased kultuurikorraldajate ja ministeeriumi kohtumised ning igapäevane suhtlus on aidanud operatiivselt kujundada kriisiabi toetusmeetmeid ning läbi rääkida piirangute detailide üle. See on olnud kõigile osalistele vajalik ja viljakas aeg. Kavatseme seda koostööd jätkata ja süvendada kutsudes Kultuuriministeeriumi juurde kokku eri valdkondade esindajatest kriisihalduse töögrupi. Selle fookuseks saab koostöös ministeeriumiga lühi- ja pikaajaliste kriisimeetmete kujundamine.\n\nKriisiabi kultuurivaldkonnale peab olema piisav, operatiivne, tõhus ning valdkonna eripärasid arvestav. Iga sulgemisega peab kaasnema proportsionaalne abi. Selle eest on Kultuuriministeerium seisnud ja seisab kindlasti ka tulevikus.\n\nKultuur ise on keeruline ja habras struktuur, kuid sama kehtib kitsamalt kultuurivaldkonna kohta, sest siin tegutseb nii suveräänseid vabakutselisi loovisikuid kui ka väga suuri kollektiive, nii töölepingulisi suhteid kui ka töövõtulepingute alusel sisse seatud töösuhteid. Eraõiguslike tegijate kõrval toimetavad riiklikud institutsioonid. On tegijaid, kel peamiseks mureks palgakulud, ja selliseid, kel hinge peal muud püsikulud. Leidub mitmeid, kel suurim kitsaskoht piletite tagasiost ja ürituste toimummisaegade nihutamine. Erakordselt raskes olukorras on vabakutselised loovisikud.\n\nOn selge, et vaid õigeaegselt, õiges mahus abi andes, saame kultuurivaldkonna kriisist läbi tuua.\n\nVõttes arvesse kriisi tänaseks avaldunud mõju, valdkondadega kohtumistelt saadud väärtuslikku tagasisidet ja varasemat kogemust, seisis Kultuuriministeerium koos kultuurivaldkonnaga abipaketi eest, mis ületab läinudkevadist 25 miljoni euro suurust spordi ja kultuuri abipaketti märkimisväärselt. Kriisiabi maht spordile ja kultuurile 2021. aasta kevadel on ligi 42 miljonit eurot. Abipaketi sisemise jaotuse täpsustamine käib, et valdkonna korralduse kogu keerukus oleks maksimaalselt arvesse võetud. Kultuuriministeerium teeb selle nimel koostööd lisaks kultuurivaldkonnale ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga.\n\nKriisist väljatagurdamine\n\nSulgemisele järgneb avamine. See ei tule järsk. Peame suletud olekust aegapidi välja tagurdama ning rakendama kõikjal usaldusmeetmeid nagu täituvus- ja ajapiirangud, maskikandmine ja hajutatus. Need võivad meiega jääda veel pikaks ajaks. Siin on ülioluline kultuurivaldkonna ühine pingutus. Peame tegema kõik selleks, et kultuuriüritused oleksid turvalised. Suutsime läinud aastal erinevalt muust maailmast kultuuri lahti hoida, kuid taasavamisel – kriisist nii-ütelda väljatagurdamisel – peame suutma seda teha veelgi tõhusamalt. Kultuur on olnud ja peab ka tulevikus jääma usaldusmeetmete rakendamisel kõigile teistele sektoritele ja kogu ühiskonnale eeskujuks.\n\nAvanemine ei tähenda veel taaskäivitumist. Viiruse mõjud on meie ühiskonnas sügavamad kui praegu tundub, see on meid korralikult räsinud. Selleks, et olla avanemisel edukas, peab iga Eesti inimene tunnetama, et tema käitumisel on mõju ja tähendus. Kultuuri ja kultuurivaldkonna võtmeroll peitub siin arusaamas, et kultuur ei ole ühiskonna kaunistus, vaid selle keskne funktsioon. Just kultuur saab meid välja tuua vaimsest kriisist ning aidata parandada viiruse löödud arme. Järelikult tuleb Eesti taaskäivitamisel esmalt mõelda kultuuri ja kultuurielu avamise võimaluste üle.\n\nProgramm \"Kultuur 22\" on Kultuuriministeeriumi algatus Eesti taaskäivitamiseks. Kultuur ja seeläbi ühiskond vajab seisakust väljumiseks korralikku energialaengut. Selleks taotleb Kultuuriministeerium 2022. aasta riigieelarvest praeguse arvestuse järgi 22 miljonit eurot. Taaskäivitamise programm panustab ennekõike kultuuri loomisse, uue sisu ja uute võimaluste arendamisse, uue loomingu vaatajate ette toomisse. Seeläbi saab kultuuri kui majandussektor end starterist justkui taas käivitada. \"Kultuur 22\" peab silmas digi- ja rohepöörde väljakutseid, toetab kohanemist muutunud oludega, ja mis kõige olulisem, annab ühiskonnale üliolulise sõnumi: oleme avatud! läheme oma eluga turvaliselt edasi! viirus meid ei võida!\n\nKultuuri digitaliseerumine on paratamatu, aga väljakutse peitub selle trendi enda kasuks pööramises. Selleks on õige hetk just nüüd. Ka skeptikutel tuleb aru saada, et vahendatud kultuuri osakaal suureneb paratamatult. Näiteks kinole jäävad tema võlu ja võimalused ka Netflixi ajastul. Edukas digitaliseerumine toob aga uued võimalused ja kasvatab uut publikut; see aitab meie kultuuril kasvada suuremaks, kui oleme rahvaarvult. Eesti kultuuri kestmiseks on see suundumus vältimatu, sest laste ja noorte esimesed kultuurikogemused ja harjumused ei ole tänapäeval enam seotud füüsilise, vaid digimaailmaga.\n\nKuidas siis teha nii, et selles põhjatus digimaailmas kohtuksid nad just eesti kultuuriga? Pandeemia toimib mitmes mõttes kui globaalne digikiirendi. Uued formaadid sünnivad just praegu, ka siin Eestis. Pimedate Ööde Filmifestival ja Tallinn Music Week toimusid keset pandeemiat unikaalses hübriidformaadis, Tallinna Kunstihoone diginäitusi tunnustas The New York Times, kontserte vahendab ERSO TV ning etenduskunstide elamusi pakub Elektron. Viimaste aastate üks suuremaid saavutusi digikultuuri valdkonnas on kindlasti 2019. aastal maailma arvutid vallutanud mäng \"Disco Elysium\". Kindlasti võiks see loetelu olla veel märksa pikem ja iga päev pikenev.\n\nRessursid digitrendi teenistusse\n\nKultuuriministeerium on olukorda selgelt teadvustanud ja seisab selle eest, et loomesektor digitrendist vaid võidaks. Esimene samm selleks on võimaluste loomine innovatsiooniks riiklike toetusmeetmete kaudu.\n\nAlgatame kultuurikiirendi. See on rahastu, mille eesmärk on stimuleerida kultuurikorraldajate, organisatsioonide ja loomeettevõtjate arenguhüppeid ning innovatsiooni kultuurivaldkonnas, kaasates selleks avalikule rahale lisaks ka erakapitali. Näeme kultuurikiirendi prioriteetidena on ettevõtmisi, mis panustavad rohe- või digipöördesse, aga innovatsiooni ka laiemalt. Kiirendi algatamine on osa kehtivast koalitsioonileppest.\n\nKultuuriavalikkuse suureks pettumuseks ei olnud kultuur mainitud hiljutise valitsuse otsusega kinnitatud Euroopa Liidu vahendite jaotuses. Arusaamatust suurendab asjaolu, et ka Euroopa Parlamendi soovitus kõigile liikmesriikidele oli eraldada 2 protsenti taastekavast (RRF) just kultuurile. Eestile eraldatud 1,1 miljardist eurost olnuks see 22 miljonit. Summa on kaalukas ning seisame edasi struktuurifondide vahendite kaasamise eest. Kuna taastekava prioriteedid on ka digi- ja rohepööre, siis ei ole kindlasti kõik kadunud. Kultuuriministeerium tahab ja saab rääkida kaasa meetmete kujundamisel nõnda, et need sobiksid kultuurisektoris tegutsejatele. Sama kehtib 300 miljoni euro suuruse õiglase ülemineku fondi kohta.\n\nTõsi, nende kahe fondi meetmeid ei halda Kultuuriministeerium otse, kuid võib küsida, kas see olekski otstarbekas. Miski ei takista meid selgitamast ja seismast selle eest, et digi- ja rohepööre leiaksid eurorahade näol kultuurisektoris oma toe.\n\nAlgatame digikultuuri strateegia. On selge, et Eesti vajab riigi tasandi digikultuuri plaani. Strateegia laiendaks seni hästi toiminud kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava suundi ning hõlmaks nii pärandit kui ka nüüdsel ajal loodavat kultuuri ja uusi kultuurivorme. Ilmunud digikultuuri manifest[3] on sellele protsessile väga hea alguspunkt. Läheme siit koos valdkonnaga edasi.\n\nKoostame koos kultuurivaldkonnaga pikka strateegilist vaadet, arengukava, mis peab väga selgelt silmas kiiresti muutunud ja veelgi muutuvat maailma. Kordame ka siin üle juba nimetatud trendid nagu kriis(id) ning digi- ja rohepööre, aga ka muid suundumusi nagu ääremaastumine, linnastumine ja rahvastikumuutused. Valitsuse lauale jõudis 18. märtsil 2021 dokument pealkirjaga \"Kultuur 2030 arengukava koostamise ettepanek\". See märgib olulist etappi koostatava arengukava valmimisel. Loomesektor on oma sisendi andnud, fookused on paigas, sisuline töö liigub jõudalt finiši suunas, kuid arengukava ei ole veel valmis. Dialoog ning teemade ja sõnastuste lihvimine kestab. Peatselt, pärast valitsuse otsust saavad nii kultuurisektori tegijad kui ka kolleegid teistest ministeeriumitest heita pilgu dokumendi esimesele tervikversioonile ja peegeldada oma tunnetust.\n\nEriolukord – või ka pandeemiast tulenev eriline olukord, kui me seda ka ei nimetaks – dikteerib suurel määral loomesektori suundumusi. See ei ole sugugi halb, kuna mingis mõttes isegi kiirendab ja sunnib meid tegelema kõige sellega, mis niikuinii oleks paratamatult kätte jõudnud. Saame Kultuuriministeeriumis koos kõigi oma valdkondadega seista selle eest, et Eesti kultuur kestaks ja areneks ning oleks edukas ka nüüd ja edaspidi, väga keerulistes tingimustes. Koroonakriis seab lisaks mistahes ebamugavustele ja raskustele meie ette selged ülesanded: väljundid digitaliseerumise väljakutsele või kultuuri teenäitajaks olemine rohepöördes. Nii suudame raske sotsiaalse kriisi pöörata Eesti eduks.\n\nJuba praegu näeme, kuidas see kriis on aidanud meid senisest paremale koostööle ning ühiskonnal mõista kultuuri kaalu, sisu ja olulisust meie ühiskonna tasakaalu ja väärtusahelate hoidmisel. Kultuuri panus Eesti taasavamisel on seega erakordselt oluline ja teekaart selleks peab paika saama just neil nädalail ja kuudel\n\n1 Helen Sildna: Eesti kultuuripoliitika vajab restarti https://arvamus.postimees.ee/7199243/helen-sildna-eesti-kultuuripoliitika-vajab-restarti\n2 Sten-Kristian Saluveer: kultuur vajab ellujäämispaketti https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/03/14/sten-kristian-saluveer-kultuur-vajab-ellujaamispaketti\n3 Eesti digikultuuri manifest - TLÜ veebipood - | Tallinna Ülikool https://www.tlu.ee/pood/home/328-eesti-digikultuuri-manifest.html\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "13. märtsil 2021 täitus aasta eriolukorra kehtestamisest Eestis. Riik sulgus taas nakkusnäitajate tõttu, mis on maailma ühed suuremad. See on esikoht, mida Eesti ei tahtnud ning mille üle on põhjust muret tunda, kirjutab Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVõimas tagasitulek aitas Juhkami koduklubi finaali lävele\n\n## Põhitekst:\n\nHead hooaega tegeval Juhkamil oli sedapuhku haruldaselt kehv päev. 32-aastane eestlane kogus kodus peetud kohtumises kahe geimi jooksul vaid 2 punkti (-2, rünnak 25%, vastuvõtt 56%) ja vahetati välja, kirjutab Võrkpall24.ee.\n\nTeda asendanud Rares Balean aitas mängu tuua muutuse, kogudes 13 punkti (+5). Friedrichshafeni tulemuslikem oli aga Saksamaa koondise diagonaalründaja Linus Weber 28 punktiga (+19). Lüneburgile tõi rootslane Viktor Lindberg 19 punkti (+9).\n\nKahe võiduni peetav seeria jätkub neljapäeval Lüneburgis.\n\nLoe edasi Võrkpall24.ee -st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa võrkpalli kõrgliiga poolfinaalseeria avamängus alistas Martti Juhkami koduklubi Friedrichshafen 0:2 kaotusseisu jäämise kiuste 3:2 (-17, -23, 20, 19, 9) Lüneburgi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHille Hanso: Süüria sõda kui rahvusvahelise süsteemi läbikukkumine\n\n## Põhitekst:\n\nArtikkel ilmus algselt portaalis Edasi.\n\nKohutavate piinade ajend oli see, et kümme aastat tagasi ühel ilusal kevadpäeval kirjutasid teiste araabia maade ülestõusudest innustust saanud, aga võib-olla lihtsalt igavlevad koolipoisid Dara'a linnas seinale \"On sinu kord, doktor!\", viidates Bashar al-Assadi meditsiiniharidusele.\n\nSüüria võimud reageerisid harjunud moel: poisid võeti kinni, neid piinati. Ebaharilik oli aga, kuidas seekord vallandas muidu Süürias tavapärane ebaõiglus ulatusliku väljaastumiste laine: protestimarssidel üle Süüria nõudsid meeleavaldajad al-Assadi režiimi lahkumist.\n\nDemonstrandid tulid demokraatiat nõutama isegi pealinna Damaskuse all-linnades. Ammu reforme lubanud režiim vastas dialoogi asemel vägivallaga, võttes appi terve jõuaparaadi – politsei, sõjaväe ja paramilitaarsed rühmitused. President Assadi sõnul polnud riigi elanikkond veel demokraatiaks valmis.\n\nLumepallist kasvas aastaga laviin: opositsioon võttis kuju ning kodusõda oli 2012. aastaks haaranud terve riigi. Süüria sõtta on sekkunud nii palju kohalikke, regionaalseid ja globaalseid jõude, et õigustatud on küsimus, kas Süüria sõda enam kodusõjaks nimetada tohibki.\n\nSõda Süürias ei piirdu üksnes riigi endaga ning selle mõju ulatub Lähis-Idast tunduvalt kaugemale. See on raputanud kogu maailma, nagu mitte ükski varasem konflikt. Järgnev ülevaade sobib ka reekviemiks Süüriale – vähemasti sellisele Süüriale, nagu seda tunti kuni 2011. aastani.\n\nVälis- ja sisepoliitilised mõjud\n\nSüüria konflikti tagajärjel on miljonid põgenikud ette võtnud okkalise teekonna, nüüdisaja exodos 'e Türki, Liibanoni ja Jordaaniasse, väiksemal hulgal USA-sse ja Euroopasse. Ehkki Euroopasse jõudis pagulasi suhteliselt vähe, vallandus meie maailmajaos paremäärmusliku populismi laine.\n\nKaudselt aitas sõja eest põgenejate arvukus kaasa parempopulistliku Trumpi saamisele USA presidendiks ning andis hoogu Brexitile, Euroopa Liidu ühtsus mõranes, halvenesid Atlandi ookeani ülesed suhted.\n\nSüüria sõjas avanes võimuvaakum, mida omavoliliselt asus täitma isehakanud Islamiriik ehk terroriorganisatsioon Daesh, mis muutis Iraagi-Süüria piiri ajutiselt tähendusetuks ning kruvis etnilised ja usulised pinged maksimumi.\n\nDaeshile võib kaudselt süüks panna sedagi, et kaks ammust NATO-liitlast – USA ja Türgi – on Süüria kurdi võitlejate pärast võrsunud erimeelsuste tõttu sattunud üle mitme aastakümne halvimaisse suhteisse. Lisaks sadadele tuhandetele tsiviilelanikele Damaskuse eeslinnades tappis Süüria režiim keemiarelva abil pea poolteist tuhat tsiviilisikut, ent rahvusvaheliste kokkulepete nii räige rikkumine ei ületanud kellelgi punast joont.\n\nSogases vees laiendas Iraan oma mõjusfääri ning jõudis kaugemale, kui ta oli alates Iraani islamirevolutsioonist kunagi jõudnud. Venemaa on Süürias kanda kinnitanud nii tugevasti, et tema otsused pääsevad mõjutama USA liitlasi ja Ida-Euroopa nõrgemaid demokraatiaid.\n\nSüüria territooriumil on Assadi režiim karistamatult toime pannud enneolematuid julmusi. Umbes pool miljonit tsiviilisikut on sõjategevuses hukkunud ja umbkaudu 100 000 on teadmata kadunud. Üle poole elanikkonnast on pidanud kodudest põgenema, nad on kas sisepõgenikud või piiri taga. Pool riigi infrastruktuurist on hävinud või kõlbmatu, üle kolmandiku elamutest on täielikult purustatud.\n\nMitmel pool võimutsevad allesjäänud elanikkonna üle sõjapealikud koos relvarühmitustega. USA ja liitlased tõmbasid küll Daeshile sõjaliselt kriipsu peale ning vabastasid hõivatud territooriumid, ent viimase aasta jooksul on sõjardid ridu koondanud ning korraldanud sporaadilisi rünnakuid ka Assadi kontrolli all olevatel aladel, nii et elanikkond on endiselt pideva hirmu all. Nii mõnegi asjatundja arvates on vaid aja küsimus, millal nad üritavad taas suuremat territooriumi enda valdusse võtta.\n\nUlatuslik sõjaline tegevus on Süürias tänaseks lakanud, ent majandusteadlaste sõnul kulub sotsiaalmajanduslikust kriisist taastumiseks vähemasti 50 aastat ja maksma läheb see 250–400 miljardit dollarit.\n\nRiigis lokkab korruptsioon ja ametnikud on ebapädevad. Kütuse- ja toiduainete talongisüsteemiga üritab riik majandust veelgi tugevamini oma haardesse võtta. Ka Iraagi näitel leidis kinnitust tõsiasi, et vaid infrastruktuuri ülesehitus ühiskondlikku sidusust taastada ei aita.\n\nPinged majanduses ja ühiskonnas põhjustavad pingeid režiimis endas, mis omakorda tähendab rahulolematuse kasvu ka varem lojaalsetes ühiskonnakihtides, kes aktiivse sõja ajal režiimi toetasid. ÜRO andmetel elab kaheksa inimest kümnest Süürias allpool vaesuspiiri ning Liibanoni finantskriisist pole puutumata jäänud ka Süüria: koos Liibanoni naelaga on Süüria naela kurss kukkunud kõigi aegade madalpunkti.\n\nTohutu on kahju vaimuelule: Süüria oli läbi ajaloo araabia kultuurikeskus, kirjanduse ja kunsti mootor. Nüüd on Süüria kultuurieliit valdavas osas emigreerunud, kuigi konflikti osapooled püüdsid näidata, et intellektuaalid toetavad just neid.\n\nLahkunud on ka arvestatav osa riigi kristlikust vähemusest. Reformideks, rahvuslikuks lepituseks ja majanduse uutmiseks väljavaateid pole. Süüria paranemist pole ette näha.\n\nMiks Assad võimule jäi?\n\nPresident, kes oli päranduseks saanud võimsa repressiivsüsteemi, mida Eesti inimene oskab võrrelda Stalini-aegse NKVD ja pärastise KGB-ga, võttis 2011. aastal tarvitusele mastaapse vägivalla.\n\n\"Iraani 1979. aasta kogemus oli näidanud, et tänu maksimaalsele vägivallale saab teatud juhtudel sundida elanikkonda allaandmisele või põgenemisele.\"\n\nHoiatav eeskuju oli Liibüa diktaatori Muammar al-Gaddafi haletsusväärne lõpp, kuid Iraani 1979. aasta kogemus oli näidanud, et tänu maksimaalsele vägivallale saab teatud juhtudel sundida elanikkonda allaandmisele või põgenemisele. Lisaks on Süüria opositsioon olnud killustatud.\n\nAutoritaarse režiimi tingimustes on see täiesti tavaline, sest võimalikke vastasjõude ässitatakse pika aja jooksul nimme üksteise vastu ning opositsiooni katsed jõude ühendada nurjatakse juba eos. Nii ka Süürias. Üheks tööriistaks selles protsessis on korruptsioon.\n\nMõistagi on Assadi võimulpüsimise võti Venemaa: selle riigi geopoliitiline omakasupüüdlikkus, inimõigusi ning demokraatiat eirav toetus Süüria režiimile oli tegelikult kõige otsustavam faktor, miks kümmekond aastat hiljem režiim endiselt, ehkki savijalgadel, püsib.\n\nKui režiim Venemaa ja Iraani toel 2017. aastal Aleppo arvukate inimelude hinnaga tagasi vallutas, jäi paljudele mulje Assadi võidust. Tegelikkus oli midagi muud ning Süüria on lihtsalt tundmatuseni teisenenud. Režiimi kontrolli all on ainult kolmveerand riigi territooriumist ning tegelikust elanikkonnast; ja vaid 15% riigi maismaapiirist. Merepiiri võib pidada samahästi kui Venemaa kontrolli all olevaks.\n\nLühikeses perspektiivis puudub elanikkonnal kodumaale naasmiseks turvatunne ja motivatsioon: teavad nad ju hästi, et ehitaksid seda üles Assadi valitsemiseks. Ei Iraan ega Venemaa suuda ega taha tõsisemat abi osutada – kummalgi riigil on omaenda majandus räbalas seisus.\n\nMõlemad teevad aga aktiivset lobitööd, et naaberriigid asuksid süürlasi vaatamata poliitilisele kokkuleppele koju ajama. Sedasi loodavad nad utsitada tõrkuvaid lääneriike enda mõjuala rahaliselt toetama.\n\nSüüria vabastamist sanktsioonidest on viimasel ajal soovitama asunud ka Araabia Ühendemiraadid, kuhu Süüria režiim ning sellele lojaalsed oligarhid on viimastel aastatel aina enam varasid paigutanud. Rikkad riigid aga järgivad seni ühist ning ka moraalselt õigustatud joont – enne poliitilist lahendust riiki abi voolama ei hakka.\n\nLahendamata on Idlibi provintsi ning Eufrati jõe idakalda staatus. Kuivõrd režiimil puudub soov poliitiliseks lahenduseks, on sõda tegelikult lõpetamata. Tõsi, tänu Venemaa ja Iraani toele on trumbid Assadi käes.\n\nVõit pole siiski saavutatud, sest 10 aastat pole ühe riigi ajaloos veel midagi – tema võimulpüsimise hind on Süüria muutmine Venemaa ja Iraani vasallriigiks.\n\nKuid neid, kes ta suveräänsusele pidevalt väljakutseid esitavad, on jätkuvalt ridamisi: Türgi ja selle toetatav opositsioon, kes on piirialasid okupeerinud, USA, kurdid ning Iisrael, kes annab üle riigipiiri sõjalisi lööke. Lisaks Iraani toetatavad šiiitlikud relvarühmitused nagu Hezbollah ja sunniitlikud rühmitused (sh Hayat Tahrir al-Sham ja Daesh). Assadi võit on liigitatav Pyrrhose võiduks.\n\nLoomulikult pöördusid vaatlejate silmad USA uue administratsiooni poole, aga president Biden vaevalt Süüria-kurssi muudab. Regiooni põhimured on Iraani pinged Saudi Araabiaga ning Iraani tuumaprogramm.\n\nAjalooliselt Nõukogude Liiduga, hiljem Venemaaga sõbrasuhetes olnud Süüria pole tõeliselt olnud fookuses ka varasematel USA administratsioonidel. Paljud võtavad pessimismiga ootust ja lootust, et Bideni administratsioon hakkab Süüriat tugevasti poliitilise lahenduse suunas nügima, samuti pole režiimilt veel oodata märguannet, et ta säärase algatusega üldse kaasa läheks.\n\nNokk kinni ja saba lahti: USA ja Euroopa Liidu sekkumist pole oodata enne, kui visandatakse sisukas poliitiline lahendus, vabastatakse poliitvangid ning hukatutele väljastatakse surmatunnistused.\n\nTeisalt pole need riigid valmis ka protsessi eriti aktiivselt eest vedama, sest Venemaa seisukohad erinevad Süüria küsimuses lääneriikide omadest drastiliselt. Nii vindub ka rahvusliku tasandi konflikt jätkuvalt teadmata aja.\n\nSüüria sõjas hukkunute arv ning rahvusvahelise üldsuse suutmatus sealsele humanitaarkatastroofile adekvaatselt reageerida seab kahtluse alla kogu rahvusvahelise korra vitaalsuse. Süüriasse jäänud circa 18 miljonist inimesest üle 11 miljoni vajavad ÜRO hinnangul humanitaarabi.\n\nMeie eluajal Süüria püsti ei tõuse. Põgenike tagasitulek vähegi olulisel hulgal on täna utoopiline, sest rahvuslikku lepitust ei terenda. Osa tagasiminejaid on langenud repressioonide ohvriks ning see usaldust ei kasvata.\n\nNende süürlaste arv, kes Assadi riigipeana tunnustavad, jääb neis tingimustes piiratuks, kuna teatakse vägagi hästi, et Assadi võimulpüsimise võti on vägivald. Umbes kuus miljonit elavad väljaspool Süüriat ning nende tagasiminek on ebatõenäoline. Assadi järeleandmatuse üheks põhjuseks on see, et kogu toimunu on väga hästi dokumenteeritud – mitte niivõrd konventsionaalse meedia, vaid sündmustes osalenute ja tunnistajate poolt.\n\n\"Süüria sõda on suur ja inetu õppetund, sest sõda pole loodusnähtus, sõda on otsustajate valikute tagajärg.\"\n\nSüüriast on välja veetud rohkesti dokumente jm materjale, tänu millele saab sõjakurjategijaid ehk kunagi kohtu ette tuua. Süüria sõda on suur ja inetu õppetund, sest sõda pole loodusnähtus, sõda on otsustajate valikute tagajärg.\n\nOn hea, et asjassepuutumatu väikeriik Eesti saab anda oma panuse sõjast tekkinud probleemide leevendamiseks, kuna nagu eespool näha, puudutavad need meidki. Humanitaarorganisatsioonidest osutavad Süüria pagulastele Eesti välisministeeriumi rahastusel abi Eesti Pagulasabi ja MTÜ Mondo. ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena asetab Eesti rõhku sellele, et Süürias toime pandud kuritegude eest võetaks vastutus ja seletataks välja süüdlased, näiteks hoogustataks keemiarelvaga sooritatud kuritegude uurimist.\n\nKas ÜRO-l õnnestub jätkata piiriülese humanitaarabi andmist, selgub juulis. Eelmisel aastal oli piiriülese abi pikendamine arutlusel kaks korda, ning Eesti diplomaadid seisid selle eest, et samameelsete grupp (EL, USA, Ühendkuningriik) oleksid hääletamisel võimalikult ühtsed.\n\nEesti üldine lähtekoht on see, et ühtsuse puudumisel on keeruline Venemaa nõudmistele vastu seista. Eesti üldsus peaks olema selle ajaloolise õppetunniga kursis ning lähtuma humaansusest, sest iga põgenenu või hukkunu numbri taga on üks päris inimene oma looga. Need aga, kes ütlevad, et Lähis-Ida inimesed ei oskagi demokraatiat teostada, tuletagu meelde, mis toimus Euroopas alles 70–80 aastat tagasi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Süüria sõda tähistas 15. märtsil kümnendat sünnipäeva. Kui üldiselt on kellegi kümnes sünnipäev rõõmupäev, siis Süüria sõda on võrreldav kroonilise haiguse käes vireleva inimese juba kümnendat aastat kestvate kannatustega, kirjutab Hille Hanso.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus 1064 positiivset koroonatesti\n\n## Põhitekst:\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 85, haiglaravi vajab 692 patsienti. Esmaspäeval oli haiglas 699 koroonapatsienti.\n\nJuhitaval hingamisel on kuus patsienti vähem kui esmaspäeval, ehk 46, intensiivravi vajab üks patsient vähem kui esmaspäeval, et 66 inimest.\n\nKokku on Eestis surnud 809 koroonaviirusesse nakatunud inimest.\n\nRahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 668 inimesel. 490 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.\n\nIda-Virumaale lisandus 96, Tartumaale 58, Lääne-Virumaale 40, Pärnu- ja Raplamaale 27, Läänemaale 26 ja Viljandimaale 24 uut positiivset testi. Järvamaale lisandus 20, Jõgevamaale 11, Hiiumaale üheksa, Võrumaale kaheksa, Saare- ja Valgamaale seitse ja Põlvamaale kuus uut nakkusjuhtu. 30 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1502,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 19,7 protsenti.\n\nEestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 169 435 inimesele, kaks doosi on saanud 57 559 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 6233 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1064 ehk 17,1 protsenti testide koguarvust. Suri 12 inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAretha Franklini lähedased protestivad lauljatarist valminud eluloosarja vastu\n\n## Põhitekst:\n\nFranklini lähedased on pahased, et nendega ei peetud sarja osas nõu, mistõttu kutsuvad nad nüüd ka teisi üles sarja boikottima, kirjutab BBC.\n\nFranklini lapselaps Grace postitas sotsiaalmeediaplatvormile TikTok video, kus tema, ta vanemad, õed-vennad ja sõbrad ütlevad, et sari tuleks eetrist maha võtta.\n\n\"Meie meelest on oluline, et ükskõik millise eluloofilmi- või sarja puhul räägitaks ka vanaema lähedastega, sest kellegi elust ei ole võimalik adekvaatset pilti saada, kui ei räägita nendega, kes talle kõige lähedasemad on,\" selgitas Grace, lisades, et sarjas on Franklini kohta öeldud palju sellist, mis tegelikult tõele ei vasta.\n\nFranklinist on peagi valmimas ka eluloofilm \"Respect\", mille peaosas on Jennifer Hudson. Selle filmi tegemisega alustati juba enne Franklini surma ning Franklin andis filmi tegemiseks nõusoleku. Ka lauljatari perega võeti \"Respecti\" asjus ühendust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laulja Aretha Franklini (1942–2018) perekond protsetib uue National Geographicu eluloosarja \"Genius: Aretha\" vastu, mille peaosas mängib Cynthia Erivo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMadli Teller. Tants \"naeratava näoga enda kõrval\"\n\n## Põhitekst:\n\nHigiseid kehasid täis Sveta Baar, Helikopter, HALL. Väikelinna kultuurimaja rahva- ja kõhutantsutrenn, võimlemistund või tantsuõhtu kohaliku bändiga. Vanalinna kohviku argentiina tango või salsaõhtu. Spordihoone peeglisaalis toimetav akrobaatika-, vabatantsu-, tänavatantsu, showtantsustuudio. Facebook'is välja kuulutatud viie rütmi ja ekstaatilised tantsuringid. Lapsed koolikoridoris kambakesi ennastunustavalt Tiktoki tantse harjutamas. Tantsuline paketitrenn Myfitnessis, DanceActis, igas teises spordihallis. Kellega me tantsime?\n\nEsimest korda nägin tantsus argist kaugõpet 5 aastat tagasi Lõuna-Prantsusmaal Nice'is kursaõe juures, kui ta andis Skype'i kaudu Bharatanatyam'i eratundi õpilasele Mumbais, Indias. Laps oli kindla klassikalise koreograafia õppinud kodutööna iseseisvalt selgeks ning esitas selle lõike videosilla vahendusel õpetajale. \"Ma olen tema guru, muidugi ma annan talle tunde edasi,\" kehitas selleks ajaks juba terve aasta Indiast eemal elanud Ipshita õlgu. Õpilane pidi eri tantsudetaile tema valvsa silma all hoolega lihvima ja tegema rütmi täpsustamiseks vokaalseid ja instrumentidega eriharjutusi. Tunni lõpus lepiti vanematega koos kokku uue nädala iseseisev töö, samal ajal kui mina püüdsin ette kujutada, kas valdan kunagi elus mõnda tantsustiili selliselt, et seda oleks üldse võimalik ekraani kaudu juhendada. Või mis mõte sellel üldse oleks.\n\nNüüd, pea aasta peale eriolukorra esmast kehtestamist, teen kaasa joogat Youtube'i abil, võtan 7-tunnise ajavahega klappivaid online tunde New Yorgist, juhendan video vahendusel venitusharjutusi lastele Jõgeval ning eesti tantsu polkakombinatsioone abielupaaridele Tallinnas ja samal ajal julgustan jää peal püsti püsima galopeerivaid ja distantsi hoidvaid noori õuetundides. Üleminek on nii isiklikul tasandil kui ka kollektiivis olnud pööraselt raske – küllap sõltunud lisaks töötamise lepinguvormidele palju sellest, mismoodi keegi meist tantsu või tantsimist ja selle põhjuseid üldse defineerib. Võtmekohaks on saanud nii tantsu sotsiaalne aspekt kui ka isolatsiooni mõiste.\n\nIsolatsioon kui meetod olukorra leevendamiseks? Kõikemattev isoleerituse tunne, kuna järjest rohkemad senised väljendusvahendid koonduvad köögilauale helendava ekraani taha? Isolatsioon kui võimalus keskenduda enesele, omasele, lähedasele? Esinejate isolatsioon ürituse korraldajast ja publikust? Stuudiote omanike ja rentnike eraldatus riiklikest abimeetmetest? Paljude nende üksiolek, kel pole võimalik koduste olude tõttu online tundidesse või suhtlusesse liituda? Öö-, spordi- ja kultuuriklubide paus ja kasutajast võõrdumine?\n\nÜhe hiljutise suurema tantsuetteaste tarbeks esitasid lavastajad koreograaf Rauno Zubkole oma esialgse teemapüstituse: tantsimine minevikus kui sotsiaalne, seltskondlik tegevus versus tantsimine tänapäeval (näiteks klubis) kui individuaalne ja isoleeritud, kapseldunud tegevus. Koreograaf vaidles lavastajatega oma sõnul antud teemal nädalaid. Ei ole raske tantsida (etendada) üksindust kui teemat, ent tants tegevusena ei eksisteeri iseenesest pea kunagi isolatsioonis.\n\nElukutselisel, kellele tantsimine on iseenesestmõistetav, igapäevane tegevus, läheb vahel tantsu sotsiaalsus endalgi meelest. Unustame, et õpetamine on täiel määral sotsiaalne protsess, veel enam loomine või esinemine. Unustame suure pildi ja plaani ja keskendume tehnilistele või loomingulistele eesmärkidele, märkamata selle kõige sotsiaalset poolt. Oleme vahel tundnud end kolleegidega isegi häirituna, et tantsijad tulevad kohale \"vaid\" seltskonna pärast, unustades, et ka meie oma isiksuseomadustega ja tantsuteemalise suhtlusega oleme antud tantsija poolt valituks tähistatud. Unustades, et tehnilise treeningu eesmärk on sageli suurendada oma liigutuste artikuleeritust ja see artikulatsioon on lõpuks sageli väljenduse teenistuses.\n\nIhuüksindagi resideeruvad tantsukunstnikud jagavad oma praktikaid, aga ka muutuvaid tujusid, häid või halbu hetki, inspiratsiooni, muusikat, visuaali, kehamaastikke ja ideid lisaks avatud kohtumistele või showing 'utele ka töötubades, sotsiaalmeedias, kirjasõnas, luules, videos, pildis. Tegijad, harrastajad ja armastajad arvavad, väljendavad ja mõtestavad tantsu oma jagatud linkide, silma jäänud tantsuvideote, tööl jutuks tulnud trenninaljade või pandeemiaaegses elutoas spontaanselt sündinud ennastunustava hüplemise kaudu.\n\nVeebruari alguses toimunud arutelupaneelil \"Tallinna klubikultuuri olevik, minevik ja tulevik\" kirjeldab panelist Kärt Kelder oma mälestust Berliini Pride'ilt \"Radiant Love\" peolt ja ütleb, mida ta nüüd igatseb. \"Mul ei ole vaja otseselt midagi muud kui lihtsalt seda, et ma tahan muusika sisse, ma tahan ühte naeratavat nägu enda kõrvale ja tantsida tundide viisi, kuniks ma enam ei jaksa.\"\n\nÜhes varasemas kirjatükis toob ta paralleele reivikultuuri ja spirituaalse grupikäitumise vahele: \"…mis sütitab reivijas tunded elektroonilise muusika vastu? Soovi minna üritusele isegi siis, kui keegi teine sõpradest pole huvitatud? Tantsima üksi, võõrad ümberringi. Otsima vabanemist helide kaudu. Olen isegi seda teinud. Korduvalt. Pime ruum. Sügav tume bass. Rütmid. Vibratsioon. Kehaväline tunne. Taevalik tunne. Go(o)dness, nagu mõni selle peale ütleks, või tahe olla üks, nagu mainiks keegi teine, on just see, mida tumedam elektrooniline muusika mulle pakub. Tantsida võõraste keskel, kes tegelikult ei ole võõrad, sest meil on kese, mis meid seob. House. Techno. Reiv. Muusika.\" (Kelder, K. 2015.)\n\nKogemuse oluline osa on see \"naeratav nägu enda kõrval\", kasvõi võõras. Kasvõi Instagram'i jälgija. Muidu saaksime üksinda kodudes kõik oma tantsulised vajadused ju rahuldatud ja ei peaks neid kellelegi jagama.\n\nÖöklubi HALL juht Elena Natale kirjeldab samal arutelul ekstaatilist tantsimise tungi kui inimkonnale igiomast vajadust: \"Ma ise olen mõelnud seda, et kuidas inimesed ei saa aru sellest, et ikkagi tantsimine ja muusika on meie loomuse osa. (/…/) Tõesti inimesed peaksid tulema tantsima öösiti või päeviti, kuidas nad ise tahavad, ja nad võiksid isegi natuke hakata aru saama sellest, et ei pea kohe kartma igat asja, ei pea kuulama igatüht, mida nad ütlevad meile, kuidas me peaks käituma. Tegelikult inimene on tantsinud ja öösiti ümber tule seda kogu aeg teinud, et miks nüüd need asjad siis kaotada? Kus nad siis tahavad, et inimene käib tantsimas, kui klubi on see halb koht?\"\n\nTerviseteadlikele hommikuinimestele olid \"Daybreaker\" tüüpi sündmuste näol varahommikused alkoholivabad reivid juba mõnda aega kättesaadavad paljudes Euroopa suurlinnades. Kell 6 hommikul alustati ühise jooga või fitness sessiooniga, millele jätkus 2 tundi pöörast reivimöllu. Seejärel… tööle. Seda ei tehtud isolatsiooni otsides nagu võiks tunduda 24/7 põhimõttega töötavate jõusaalide puhul. \"Me tuleme, nagu oleme, et higistada, tantsida ja ühenduda enda ja teistega\". (Daybreaker: About)\n\nUSA-s liikusid piirangute jõustumisel mitmed eri stiilides seltskondlikud tantsuilmingud lihtsalt tänavatele nii kohalike suureks rõõmuks kui ka pahameeleks. (Duggan, K. 2020.) Esialgu eesliini töötajate tähistuseks korraldatud eksprompt klubisündmustest, mille tööta jäänud DJ-d oma koduaknalt või jazzmuusikud autodest organiseerisid, kasvas Brooklynis välja kuudepikkune igaõhtune karnevalimeeleolus tantsupidu küll Black Lives Matter toetuseks, küll kohaliku elanikkonna vastupidavuse ja ühise hakkamasaamise märgiks (Donnelly, T. 2020.), veel sügiselgi president Bideni võidu välja kuulutamise tähistamiseks.(Williams, T. 2020.)\n\nEestis vähenesid koos tantsimise võimalused uuesti pimeduse ja külma saabumisel. Põhjamaiselt ettevaatlikult on praeguseks pealinnas avastatud pimedad autoparklad, korvpalliplatsid ja kooliväljakud. Oleme tegutsenud väga ontlikult, andes õues hoolikalt rahvatantsutunde, filmides lumehunnikutel eriprojekte ja lubades hea tuju korral hingamispausidel lumesõdagi. Ma ei ole märganud sel talvel ühtegi tänavapidu. Ju on meil põrandaaluste baaride kogemus tagataskus ja suure vajadusega leiavad inimesed need üles – või korraldavad vastavad korteripeod. Võimalik, et olukorra pikaajalisus ei ole meile tõepoolest veel kohale jõudnud. Võibolla on talvel Eestis liiga külm, et tänavatel tantsida, kasvõi üksi. Või siis on olukord hetkel nii tõsine, et see oleks sobimatu.\n\nArhitekt Sten Vendik kirjutas 2020. aasta detsembri Müürilehes, kuidas tehnoloogiliste lahenduste loodud hüpersotsiaalsuses väheneb omaette olemise väärtus. Ta loetleb üksinduses olema õppimise positiivseid mõjusid tervisele, keskendumisele, loovusele, mõttetööle, rahulolule. Üksindus võimaldab sisekaemust ja -dialoogi, milles saab sündida endaga olemise väärtustamine ja inspiratsioon loovaks protsessiks. Vendik otsib linnaruumis nii ühise kui ka üksinda olemise paiku, sest \"… on oluline lülitumine üksinduse ja suhtluse vahel – omaette olemine on talutav, kui sul on vabadus otsustada, kas olla üksi või koos teistega.\" Praeguses pandeemia valguses küsib ta linnaruumis üksinduse paikade järele, et ühisruum ei saaks üle koormatud ja seetõttu suletud. Näib, et intiimne õueruum võimaldab tunda mõttelist ühiskogemust või ühendatuse tunnet.\n\nOn väga raske praeguses info- ja hirmumüras märgata või tunnetada üksi tantsides selle sotsiaalset, ühendatud mõõdet. See, mis su tantsu saadab ja kujundab – muusika, juhendaja sõnaline või kehaline juhtimine, keskkond või su enda seest sündinud liigutus – on sündinud suhtlusprotsessist ja väljendab seda. On aeg varasest veelgi vähem hoolida, mida su tantsimisest keegi arvaks. Võimalik, et sinuga tantsivad samal ajal üksi kaasa sajad tuhanded. Võibolla tajuvad sinu keerlemise õhuvibratsioone su toataimed, sinu tormakat karglemist pahandab su pereliige või kass… su rütmilist jala põntsumist imestab su alumine naaber. Äkki on tants lihtsalt üks hädavajalik osa sellest pulbitsemisest, millega eluenergia end siin maailmas peab väljendama. Ma soovitan sul seda enam tantsiskleda, ka tavaliikumise asemel. Sa ei ole üksi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tantsuõpetaja Madli Teller kirjutas Sõltumatu Tantsu Lava Koreokohvikus tantsu sotsiaalsest tähtsusest ning tantsimise muutumisest koroonapandeemia valguses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBideni administratsioon valmistub kolme triljoni investeerimiseks\n\n## Põhitekst:\n\nKolme triljoni dollari suurune toetus USA majanduse ergutamiseks oli Bideni 2020. aasta presidendivalimiste valimislubadus. Selle eesmärk on lahendada USA majandust vaevavad struktuursed puudujäägid.\n\nEeldatavasti tõstab Bideni administratsioon kulutuste finantseerimiseks jõukate leibkondade ja ettevõtete makse.\n\nMärtsis kiitis USA kongress heaks 1,9 triljoni dollari suuruse stiimuliplaani, mille eesmärk on toetada koroonaviirusest räsitud kodumajapidamisi.\n\n\"Pärast USA majanduse päästeplaani heakskiitmist keskendub president nüüd meie majanduse paremale taastamisele. Eesmärk on täita valimislubadused, alates infrastruktuuri investeerimisest kuni hoolekandeni. Peame olema kindlad, et maksukoodeks väärtustab tööd, mitte rikkust,\" teatas Valge Maja pressisekretär Jen Psaki.\n\nKongressi heakskiidu leidmine veel ühele suurele kulutamisvoorule võib osutada veel keerulisemaks kui eelmise paketi puhul. Vabariiklased ei toeta maksude tõstmist.\n\nPresidendikampaania ajal tegi Biden ettepaneku tõsta ettevõtete tulumaksumäära 21 protsendilt 28 protsendile. Samuti lubas ta tõsta makse inimestel, kes teenivad aastas üle 400 000 dollari.\n\nSenati vabariiklaste juht Mitch McConnell nimetas Valge Maja plaanitavat investeerimiskava \"Trooja hobuseks\" ja vasakpoolseks poliitikaks. Samuti viitas McConnell USA endise presidendi Donald Trumpi majanduspoliitikale, väites, et see andis suurepäraseid tulemusi enne koroonaviiruse epideemia puhkemist.\n\n\"Palgad kasvasid kiiresti ja töötus oli ajaloolises madalseisus. Töötajate heaolu ei tähenda, et poliitikud juhiksid majanduse kõiki aspekte viimase aja liberaalsete moeröögatustega,\" ütles McConnell.\n\nAjalehe The New York Times teatel jaguneb Bideni kavandatav kolme triljoni suurune investeerimiskava kaheks etapiks. Esimene keskendub investeeringutele traditsioonilisse infrastruktuuri ja roheenergiasse. Teises etapis investeeritakse haridusse ja lastehoidu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Bideni nõuandjad koostasid plaani, mille eesmärk on investeerida USA majandusse selle elavdamiseks kolm triljonit dollarit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUus saade \"Kool minu kodus\" asub uurima õppimisega seotud murekohti\n\n## Põhitekst:\n\nKuuel järjestikusel neljapäeval võtab uus saatesari \"Kool minu kodus\" tükkideks lahti viimase aasta õppetunnid ja uurib, kuidas saavad lapsed, vanemad, õpetajad ja koolid hakkama kaugõppega. Saatejuht Kadi Jaanisoo-Kuld külastab õpilastest tühjaks jäänud koole ja arutab koos õpetajatega, kuidas eemalt toimetades tarkust jagada.\n\nOma lugusid ja praktilisi kogemusi jagavad saatesarjas ka pered, kes uutes oludes on pidanud kohanema ja nutikalt kodusele õppekorraldusele lähenema. Laiemat vaadet ja tulevikku suunatud mõtteid jagavad saatesarjas haridustehnoloogid ning muud spetsialistid.\n\nEsimeses osas sel neljapäeval võtab saade fookusesse õpetajad ja nende kogemused kaugõppega. Sõna saavad Tallinna kunstigümnaasiumi direktriss Mari-Liis Sults, Reaalkoolis füüsikat õpetav Reivo Maasik ja Viimsi gümnaasiumi räppiv õpetaja Reesi Kuslap. Vaatajad saavad osa nende veebis toimuvatest tundidest ja mõtetest seoses online -õppega.\n\n\"Kool minu kodus\" alustab ETV-s neljapäeval kell 22.05, kordust saab vaadata laupäeva pärastlõunati.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonapandeemia on seadnud pered ja koolid silmitsi uute proovikividega hariduse omandamisel. Neljapäeval alustav ETV uus saatesari \"Kool minu kodus\" uurib kaugõppe muresid ja rõõme praktiliste lugude näitel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSelveri ja Saaremaa poolfinaalseeria jätkub kolmapäeval\n\n## Põhitekst:\n\nSelver juhib kolme võiduni toimuvat poolfinaalseeriat mängudega 2:1, seega võidu korral pääseb Selver finaali. Teisest poolfinaalist edenes finaali Bigbank Tartu, kes alistas Pärnu Võrkpalliklubi.\n\nNii Selver kui Saaremaa meeskond olid pärast kolmandat mängu vahepeal isolatsioonis.\n\nSaaremaa peatreener Ioannis Kalmazidis tõdes, et kõike arvestades on olukord keeruline, ent loodetavasti suudetakse hooaja seni tähtsaimas mängus siiski edu saavutada. \"Ega see hea olukord pole enne tähtsat mängu. Olime korralikus vormis ja nüüd tuli taas kümneks päevaks isolatsiooni jääda. Aga Selveril on sama seis. Püüame nii heasse vormi tõusta kui võimalik ja õnneks polnud keegi meist haige,\" sõnas Kalmazidis, kelle meeskonnast osa sai siiski saalis treenida, sest nemad olid juba varasemalt viiruse läbi põdenud ja tegid ka antikehade testid.\n\n\"Püüame endast parima anda, kolmapäeval on hooaja olulisim mäng. Õnneks pole motivatsiooniga probleeme, sest mängijad olid taas ühistrenni pääsedes arusaadavalt väga rõõmsad. Aga mängurütm ja pallitunnetus on loomulikult häiritud. Oleme lisaks ka seerias kaotusseisus ja Selver on väga tugev meeskond. Peame ise väga hästi mängima, et neile vastu saada,\" lisas juhendaja.\n\nSelveri peatreener Rainer Vassiljev ütles oma meeskonna seisust rääkides, et kuna nende jaoks on tegu juba teise isolatsioonis olemisega, said nad varasemat kogemust kasutada. \"Selles osas oli see olukord natuke vähem huvitavam tõesti. Õnnelikud me polnud, et jälle paus oli, aga eks see on paratamatus praegusel ajal. Teiste ja enda kaitsmiseks peab nii tegema. Hetkel oleme tavarütmi taastamas, päev korraga toimetame,\" kommenteeris Vassiljev.\n\nJuhendaja ütleb, et järgmisest mängust kaugemale ei mõelda. \"Eesmärk on selge, aga me ei mõtle praegu liiga pikalt ette. Keskendumine on kolmapäevasel kohtumisel. Teame, et hooaega on jäänud kuskil neli nädalat ja need tulevad väga tiheda graafikuga. Püüame maksimumi võtta sellest,\" lisas ta.\n\nSelver Tallinn – Saaremaa VK, üldseis 2:1\n\n3.03 kell 19.00 Saaremaa VK vs Selver Tallinn 0:3\n7.03 kell 17.00 Selver Tallinn vs Saaremaa VK 3:0\n10.03 kell 19.00 Saaremaa VK vs Selver Tallinn 3:2\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval jätkub koroonaviiruse tõttu pausile pandud võrkpalli Eesti meistrivõistluste poolfinaalseeria Selver Tallinna ja Saaremaa Võrkpalliklubi vahel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLaural ilmus uus lugu \"Don't Die With The Music In You\"\n\n## Põhitekst:\n\nLugu on pärit Laura üheksandalt albumilt \"9 elu\".\n\n\"Kui seda 2019. aastal koostöös Soome autoritega kirjutama asusime, oli selle lüürika sees peidus sõnum iseseisvumisest ja raskustest ülesaamisest. Tänaseks on need sõnad saavutanud täiesti teise tasandi ja mõõtme. Saabunud kevad on keerulisem, kui kunagi varem, kuid esimest korda paistab selle teekonna lõpus\nlootusekiir,\" iseloomustas Laura.\n\nLoo \"Don't Die With the Music In You\" autorid on Janne Hyöty, Jessica Hyöty, Christian Jansson, Johannes Lõhmus ja Laura ise.\n\nLoo muusikavideo filmiti Lapimaal ja see on visuaalne epiloog laulja pool aastat kestnud teekonnale Soome Eurovisiooni radadel. \"Ma olen üliõnnelik, et saan nende kaadritega jutustada sellest, kuidas kulgesid mu päevad peale võistlust. Tahaksin tänada kõiki, kes mulle kaasa elasid ja öelda suur aitäh Soomele selle imelise teekonna eest,\" lisas laulja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laura Põlvere andis välja uue loo \"Don't Die With The Music In You\" koos muusikavideoga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 10: riigikogu arutab Eesti sõjalise kaitse arengut\n\n## Põhitekst:\n\nIstungil teevad ettekande riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa (Keskerakond), kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond), kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ja Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik.\n\nRiigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa peatub oma sõnavõtus regionaalsel koostööl, mis tähendab igapäevast suhtlust ennekõike oma lähimate naabrite Läti ja Leeduga, kuid samuti Põhjala riikidega NB8 formaadis. Veel leiavad käsitlemist kaitseväe sõjalised võimekused ja Eesti kaitsekulude tase. Märkimist leivad ka kohalolek Arktikas ning suurenevad pinged suurriikide USA, Venemaa ning Hiina vahel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus toimub täna riigikaitsekomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse \"Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng\" arutelu. Kell 10 algavat arutelu saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee ja telekanalis ETV2.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLutsar: üle 80-aastaste vaktsineerimisega tuleks kiirustada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Üle 80-aastaste inimeste hulk haiglates ei ole tugevalt langenud. On küll langenud nende osakaal [kõigist haigetest], aga seda selle arvelt, et rohkem on nooremaid inimesi haiglas. Aga üle 80-aastaseid on ikka väga palju haiglas,\" tõdes Lutsar. \"Nii, et me peame oluliselt suurendama vanema grupi vaktsineerimist ja vaatama, et mis need põhjused on, miks nad veel vaktsineeritud ei ole,\" lisas ta.\n\nLutsar oletas, et vahepealne teadmine, mille alusel hoiduti eakate vaktsineerimisest AstraZeneca vaktsiiniga, viis tähelepanu nooremate vaktsineerimisele. \"Mitte, et kedagi oleks vaja süüdistada - inimesed on teinud otsuseid sel ajal, kui neid teha sai - aga võib-olla AstraZeneca vaktsiinil olev 70-aasta piir tõi selle fookuse vanemate inimeste pealt vaktsineerimise mõttes ära ja see peaks nüüd sinna jälle tagasi minema,\" rääkis ta.\n\nLutsari sõnul arutas valitsuse teadusnõukoda oma esmaspäevasel istungil üldist olukorda ning tõdes, et see on endiselt \"väga kriitiline\".\n\n\"Nakatumise numbrid ei ole enam sellises suures tõusus nagu need olid paar nädalat tagasi, aga ega veel mingit langust ka näha ei ole, pigem on väike tõus. Nakatumine on [kõrge] kolmes maakonnas - Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, aga nakatumisi on ka teistes piirkondades. Lõuna-Eesti on numbrid väiksemad, aga kahtlemata mitte olematud,\" rääkis Lutsar.\n\nTema sõnul nentis teadusnõukoda, et kuna piiranguid on juba praegu väga ulatuslikud, siis palju rohkem polegi enam võimalik teha. \"Aga ka teadusnõukoja teised liikmed on öelnud, et piirangutest on kasu ainult siis, kui nendest kinni peetakse,\" rõhutas viroloogiaprofessor Lutsar.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vanemate kui 80-aastaste koroonapatsientide hulk haiglas ei näita kahanemise märke, mistõttu tuleks kiirustada nende vaktsineerimisega, ütles teadusnõukoja juht Irja Lutsar.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHiired ohustavad haruldast merelindu\n\n## Põhitekst:\n\nMõnel kaugemal üksikul saarel kulgeb linnu elu omas rütmis kümneid tuhandeid, mõnel liigil ka miljoneid aastaid. Neil saartel, kus ei ole maismaal kulgevaid kiskjaid, leidub maapinnal või urus pesitsevaid linde. Samas seal, kuhu pärast sajandeid tagasi toimunud meresõitjate avastusretki on jõudnud näiteks kassid, koerad, rotid, sead, on kohalikud ainuomased liigid halvemal juhul hävinud, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.\n\nLõuna-Aafrikast 2500 kilomeetrit edelas asuval ja Vormsist kolmandiku võrra väiksemal Gough'i kaljusaarel elab tormilindlaste hulka kuuluv vaalalind Pachyptila macgillivrayi. Kunagi arvuka linnuliigil, keda 1955. aastal pesitses saarel 10 miljonit paari, on olukord viimaste kümnendite jooksul märgatavalt halvenenud. Aastal 2020 pesitses saarel hinnanguliselt 175 000 paari ning arvukus langeb veelgi.\n\nKõnealust lindu on keeruline uurida, sest ta pesitseb raskesti ligipääsetavates kaljukoobastes ja -pragudes. Mõned koopad on siiski piisavalt ligipääsetavad ja nii on teada, et tegu on väga aeglaselt sigiva linnuga: pesas on lindudel ainult üks muna.\n\nKuna saarel pole ajalooliselt kiskjaid olnud, ei ole aeglane paljunemine seni probleeme valmistanud, kuid nüüd on saarele jõudnud pesi rüüstavad koduhiired (Mus musculus). Ornitoloogide kogutud andmed näitavad, et viiel aastal kuuest vaalalindude pesitsus ebaõnnestus ja lennuvõimeliseks pojad ei sirgunud. Ühel aastal sai tuule tiibadesse vaid 31 protsenti poegadest, mis ei ole liigi seisukohast aga kaugeltki piisav.\n\nGough'i saarel elavate vaalalindude väljasuremis-stsenaariumid, kui alustada 2021. aastal saarel hiirte elimineerimist. Autor/allikas: Jones et al. 2021, Animal Consevation/Wiley. Kentish Plumber/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)\n\nArvutisimulatsioonid, mis arvestavad nii vaalalindude elukäiku, keskkonnaolusid kui ka juhuslike sündmuste võimalikkust, näitavad, et praeguse olukorra ehk hiirte peo jätkudes langeb Pachyptila macgillivrayi arvukus järgneva 36 aastaga üheksa protsenti aastas. Sel juhul on aastaks 2057 järgi umbes 250 pesitsevat paari, mis teeb liigi säilimise küsitavaks.\n\nSiiski, kui alustada tänavu hiirte hävitamisega, mis ei tohiks uuringu autorite arvates liiga keeruline olla, peaks vaalalindude arvukus taas suurenema. Siiski 1955. aasta tasemele taastumine võtaks aega sajandeid. Samas ei ole välistatud, et ka pärast hiirte elimineerimist võib liigil kehvasti minna, kuid seda ennustavad vaid kaheksa protsenti simulatsioonidest.\n\nArtikkel ilmus ajakirjas Animal Conservation.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inimesega koos üle maailma levivad liigid nagu kassid, koerad, sead või närilised võivad ohtu seada aastatuhandeid omaette elanud kohalikud liigid. Näiteks Gough'i kaljusaarel elava vaalalinnu Pachyptila macgillivrayi arvukusele annavad hoobi nende pesi rüüstavad koduhiired, kirjutavad Briti ja Lõuna-Aafrika teadlased.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPrisma kauplustekett laieneb Sauele\n\n## Põhitekst:\n\nEttevõte kavatseb lähiaastatel jätkata Eestis laienemist ning plaanib 2022. aastal investeerida kokku ligikaudu neli miljonit eurot.\n\nUuest Prisma Peremarketist saab tulevase 2700 ruutmeetri suuruse kaubandushoone ankurrentnik. Supermarket hakkab paiknema linna ühe peamagistraali, Tule tänava kõrval. Kaubandushoone hakkab samuti külgnema Saue uue Kadaka elamupiirkonnaga.\n\nUus Prisma supermarket loob kohalikele juurde 25 uut töökohta.\n\nPrisma Eesti maajuht Teemu Kilpiä ütles, et tänavu on ettevõttel plaanis avada veel kaks kauplust – Tiskres ja Tallinna sadamapiirkonnas Porto Francos.\n\nKetil on Tallinnas, Tartus ja Narvas ühtekokku üheksa kauplust, mis pakuvad koos tugiüksusega tööd pea 900 inimesele. Prisma Peremarket kuulub Soome kaubanduskontserni S-Grupp, mis tegutseb Soome, Eesti ja Venemaa turgudel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prisma kauplustekett laieneb Sauele, avades 2022. aasta kevadel seal uue supermarketi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEwert and The Two Dragons annab välja kontsertalbumi\n\n## Põhitekst:\n\n\"(In The End) There's Only Love\" video on esimene isutekitaja aprillis ilmuvalt kontsertalbumilt, mis sai salvestatud 2016. aastal toimunud suurkontserdil Tallinnas, mida külastas toona üle 6000 pealtvaataja.\n\n2021. aasta on ansambli Ewert and The Two Dragons jaoks märgiline, sest täitumas on nende läbimurdealbumi \"Good Man Down\" 10. aastaring. \"Good Man Down\" võitis viis Eesti Muusikaauhinda (sh kategooriates \"Aasta album\" ja \"Aasta lugu\") ning oli toona plaadipoe Lasering enimmüüdud album kaks aastat järjest. Albumi nimilugu saavutas Raadio 2 Aastahiti muusikaküsitlusel 1. koha ja bändi tunnustati rahvusvaheliselt European Border Breakers Award auhinnaga.\n\nAprillis ilmuvalt plaadilt leiab lugusid kolmelt Ewert and The Two Dragonsi stuudioalbumilt – \"The Hills Behind The Hills\", \"Good Man Down\" ja \"Circles\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ewert and The Two Dragons annab 16. aprillil välja 17 looga kontsertalbumi \"Live at the Arena\", mis on salvestatud viis aastat tagasi, 2016. aastal toimunud kontserdil Saku Suurhallis. Ühes teatega avaldas bänd ka live -video loole \"(In The End) There's Only Love\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVõidukas Rockets pani ajaloolisele kaotuste jadale punkti\n\n## Põhitekst:\n\nViimati 4. veebruaril Memphise vastu võidurõõmu tunda saanud Rockets kaotas Toronto vastu avaveerandi ühe punktiga, kuid läks siis poolajaks viie silmaga juhtima. Kolmas veerand kuulus aga taaskord külalismeeskond Raptorsile, ent võimas viimane veerand, kus Houston oli parem 16 silmaga, tõi võidu võõrustajatele.\n\nVõitjate parimana viskas Jae'Sean Tate 22 punkti. Kaksikduubli sai kirja 20 punkti ja kümme lauapalli toonud Sterling Brown, kolmikduubliga panustas 19 punkti, 11 lauapalli ja kümme korvisöötu kirja saanud John Wall. Toronto resultatiivseimaks osutus 27 punkti visanud Fred VanVleet.\n\nSuure võidu teenis Milwaukee Bucks, kes alistas Indiana Pacersi koguni 140:113. Idakonverentsi kolmas meeskond Bucks võitis juba avaveerandi 22 punktiga ning läks poolajapausile 23-punktilises eduseisus. Kuigi Pacers vähendas kolmanda veerandi järel kaotusseisu 16 silmale, saadi sellegipoolest kokkuvõttes kindel kaotus.\n\nVõõrustajate parimana tõi Jrue Holiday omadele 28 punkti, jagades ka 14 resultatiivset söötu. Khris Middleton lisas 25 punkti, Pat Connaughton tõi 20 silma. Pacersi täpseim oli leedukas Domantas Sabonis 22 punkti ja üheksa lauapalliga.\n\nTeised tulemused:\n\nCleveland – Sacramento 105:119\nMinnesotia – Oklahoma City 103:112\nSan Antonio – Charlotte 97:100\nChicago – Utah 95:120\nMemphis – Boston 132:126 la.\nLA Clippers – Atlanta 119:110\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA lõpetas viimased 20 mängu kaotanud Houston Rockets klubi ajaloo halvima seeria, kui sai kodus 117:99 jagu Toronto Raptorist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNarva koalitsioon kaalub ühise valimisnimekirja moodustamist\n\n## Põhitekst:\n\nNarva linnapea Katri Raik kinnitab, et kavatseb minna kohalikele valimistele koostöös Keskerakonnaga, kuid milline see koostöö välja hakkab nägema, selle üle käivad praegu läbirääkimised.\n\n\"Jutt käib Keskerakonna lipu all valimistele minekust ja mõnevõrra ebatavalisest lahendusest, kus sellel samal plakatil oleks ka \"Meie Narva\" väike märk. Kuidas see täpselt saab olema ja kas see saab olema, see selgub järgmistes diskussioonides ja aruteludes. Mina kaldun selle otsuse poole, minna selles kogumis valimistele. Miks? Sellepärast, et ma tahan töötada Narva heaks ja ma arvan, et praegu on Narva heaks võimalik töötada ühe suure erakonna toel ja selleks erakonnaks Narvas on Keskerakond. Kui te küsite, kas ma astun Keskerakonda, siis minu vastus on selge \"ei\"!\"\n\nKatri Raik tunnistas, et ta pooldab Keskerakonnaga ühise valimisnimekirja moodustamist, kuid \"Meie Narva\" fraktsioonis selle suhtes üksmeelt ei ole.\n\n\"Ma loodan, et lähinädalatel või lähikuul saabub selgus, kas fraktsioonile \"Meie Narvale\" meeldib selline lahendus või ei meeldi. Kas kõik tulevad sellega kaasa, tuleb osa kaasa, kas keegi ei tule kaasa, siis kõik selgub. Minu meelest oleks praegu poliitiline enesetapp mul linnapeana öelda, et ma ei ole Keskerakonnaga valmis koostööks, kui me oleme tulnud koalitsioonilepinguga võimule.\"\n\nNarva volikogu esimehe, keskerakondlase Tatjana Stolfati sõnul peab \"Meie Narva\" otsustama, kuidas valimistele minna, kas koos Keskerakonnaga või omapäi, kuid linnapea kandideerimine Keskerakonna nimekirjas ei peaks kedagi üllatama.\n\n\"Arutasime Raiki kandidatuuri veel mullu novembris, et ta läheb kõigi eelduste kohaselt valimistele meiega ühes nimekirjas. Tavaliselt linnajuhid lähevadki valimistele ühtse nimekirjana, seepärast minu hinnangul mingit saladust ja üllatust selles pole.\"\n\nNarva volikogus on praegu kaalukamaks poliitiliseks jõuks keskerakondlased, kellel on 14 kohta 31-st. \"Meie Narval\" on seitse kohta. Ülejäänud 10 volikogu liiget, on peale \"Kodulinn Narva\" fraktsiooni lagunemist omapäi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linnapea Katri Raik kinnitab, et kavatseb minna kohalikele valimistele koostöös Keskerakonnaga, kuid milline see koostöö välja hakkab nägema, selle üle käivad praegu läbirääkimised.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHenry Sildaru sai juunioride MM-i viimasel alal kuuenda koha\n\n## Põhitekst:\n\nRennisõidus maailmameistriks tulnud ja pargisõidus pronksmedali võitnud 14-aastane Sildaru kogus Big Airi finaalis 131 punkti. Viimane pjedestaalikoht jäi 36,25 kaugusele.\n\n12 finalisti parima tulemuse tegi Tšehhi vigursuusataja Matej Svancer, kes teenis oma kahe parima soorituse kogusummas 188 punkti. Hõbedale tuli austerlane Daniel Bacher (181,25) ja pronksile itaallane Miro Tabanelli (167,25).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaal Krasnojarskis peetavatel freestyle suusatamise juunioride maailmameistrivõistlustel sai Henry Sildaru Big Air hüpete lõppvõistlusel kuuenda koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVaenukõne seaduse eelnõu jääb riiulisse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sellist eelnõu ei ole, kõik. Ma arvan, et see ütleb kõik ära,\" vastas justiitsminister Maris Lauri (Reformierakond) ajalehe küsimusele, kui kaugel seadusmuudatuste ettevalmistamisega ollakse.\n\nVaenukõne, varem vihakõne, kriminaliseerimist pooldasid Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning idee vastu on olnud Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Keskerakonna – kes detsembris sarnase eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas – positsioon pole senini teada.\n\nLisaks ütles Lauri, et kui Euroopa Komisjon peaks rahulduma Eesti vastustega ja rikkumismenetluse lõpetama, ei hakka Eesti üldse midagi muutma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaenukõne kriminaliseerimise eelnõu, mis pidi valitsuse saja päeva plaani järgi valmima 15. aprilliks, jäi riiulisse, sest Reformierakond pole suutnud koalitsioonipartneri Keskerakonnaga kokku leppida, kas üldse praegust regulatsiooni muuta, kirjutab Postimees.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEPL: Eesti noortekoondise endist treenerit süüdistatakse seksuaalses väärkohtlemises\n\n## Põhitekst:\n\nKannatanu eraelu kaitseks kinniseks kuulutatud protsess on praegu pooleli.\n\n\"Saan kinnitada, et Marek Koitla kohta on algatatud kriminaalasi, kus teda süüdistatakse karistusseadustiku paragrahv 143 lõige 2 ja paragrahv 179 lõige 1 järgi,\" teatas protsessi prokurör Arika Almann.\n\nParagrahv 143 lõige 2 ütleb: \"Täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isikuga suguühtesse astumine või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust.\"\n\nParagrahv 179 lõige 1 ütleb: \"Nooremale kui neljateistaastasele isikule pornograafilise teose või selle reproduktsiooni üleandmine, näitamine või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemine või sellise isiku nähes suguühendusse astumine või muul viisil teadvalt tema seksuaalne ahvatlemine.\"\n\nKoitla soovis enne oma kommentaari andmist advokaadiga nõu pidada. Paraku ei õnnestunud Eesti Päevalehel temaga pärast enam kontakti saada.\n\nKorvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi kinnitas, et alaliit ei tea treener Marek Koitlaga seotud kohtuasjast. \"Kontrollime nende inimeste tausta, kes kandideerivad koondiste treeneriks. Koitla pole viimastel aastatel nende treenerite ringi kuulunud,\" ütles Kuhi Eesti Päevalehele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Päevalehe teatel peab pikki aastaid eri vanuseklasside tüdrukute Eesti korvpallikoondise treenerina tegutsenud ja mitmetes spordiklubides tüdrukuid juhendanud ning Jakob Westholmi Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajana töötanud Marek Koitla kohtus andma vastust karmide süüdistuste kohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: Ratas on eelistatuim poliitik peaministriametisse\n\n## Põhitekst:\n\nKui veebruaris, pärast Ratase peaministriametist priiks saamist kahanes tema toetus 23 protsendini, siis märtsis eelistas teda peaministrina näha juba 32 protsenti, mis on ka kõrgem näitaja, kui tema peaministriameti viimastel kuudel eelmise aasta lõpus.\n\nKaja Kallast eelistas märtsis peaministriametis näha 21 protsenti, millega ta jääb selgelt alla nii Ratasele kui ka toetusele, mis tal endal oli kuu varem veebruaris. Siis toetas teda peaministrina 26 protsenti.\n\nKolmandal kohal on EKRE esimees Martin Helme, keda näeks peaministriametis 10 protsenti. Kristina Kallase (Eesti 200) toetusnumber oli seitse, Helir-Valdor Seederil (Isamaa) kolm ja Indrek Saarel (SDE) kaks protsenti.\n\nRatas on eelistatuim poliitik peaministriametisse nii eestlastest kui ka muust rahvusest valijate jaoks. Eestlastest valijatest näeks Ratast peaministrina 29 ja Kallast 23 protsenti. Muust rahvusest valijatest eelistab Ratast peaministritoolile 43 ja Kallast kaheksa protsenti.\n\nKuu varem oli Ratase toetus eestlaste seas 22 ja Kallasel 30 protsenti ning muust rahvusest vastajatest eelistas kuu aja eest Ratast peaministrina 27 ja Kallast 11 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Märtsis tõusis taas eelistatuimaks poliitikuks peaministriametisse Keskerakonna esimees Jüri Ratas, selgus Eesti Päevalehe tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMinistrite võitlus tähelepanu eest on viinud valitsuskommunikatsiooni Facebooki\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel aastal teatas Jüri Ratase valitsus otsusest kehtestada eriolukord esmalt Stenbocki maja Facebooki kanali kaudu. Tänavu teatasid peaminister Kaja Kallas ja tema haridusminister Liina Kersna plaanitavatest uutest piirangutest esmalt lausa oma Facebooki seinal.\n\nMinistrite Facebooki-jooks sai alguse omavahel tähelepanu pärast võistlevatest poliitikutest, kes tahtsid iga sensatsioonilise sõnumi esimesena avalikkuse ette paisata, ehkki valitsuses sai äsja kokku lepitud teistsuguses kommunikatsiooniplaanis.\n\nNäiteks möödunud kevadel lepitigi valitsuses kokku, et eriolukorrast antakse teada ametliku pressiteate kaudu. Aga nii peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) kui ka välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) tundsid üksteisest sõltumatult, et tahavad ise sõnumitoojad olla, sest see tähendab automaatselt tsiteerimist ajakirjanduses. Nii sündisidki esmalt nende postitused Facebooki, millele ametlik pressiteade järgnes alles hiljem.\n\nKui Ratase eriolukorra postitus oli tehtud Stenbocki maja sotsiaalmeedia konto alt, siis Kaja Kallase valitsuse ministrid postitavad oma nimeliste sotsiaalmeediakontode alt.\n\nKaja Kallase teade uutest piirangutest tema Facebookis seinal. Autor/allikas: kuvatõmmis\n\nKommunikatsioonieksperdid tõdevad omavahelistes vestlustes, et Kaja Kallas pole suutnud aru saada, et peaministrina ei sobi jätkata oma kommunikatsiooni samamoodi kui opositsioonipartei juhina.\n\nPoliitiliste otsuste postitamine esmalt Facebooki annab poliitikule võimaluse saada sel teemal esimesena tsiteeritud. Ka riigikogu liikmed kasutavad seda võimalust üha usinamalt ja teadlikumalt.\n\n\"Facebook on võimsa kommunikatsioonivahendina kasutusel, sest poliitikud on jõudnud oma töös sellega harjuda. On igati loogiline, et nad tahavad seda kasutada ka valitsuse liikmetena,\" ei näe valitsuse kommunikatsioonibüroo juht Eero Raun selles probleeme.\n\nAjakirjanike jaoks aga tähendab see samuti pidevat võidujooksu: kes avastab esimesena, et mõni poliitik on sotsiaalmeediasse mingi olulise uudise postitanud. Pressiteated on eilne päev: need sörgivad avalike suhete osakondadest uudistetoimetuste postkastidesse sageli alles tunde hiljem, ajaks, mil sotsiaalmeedia võidujooksu peale ilmunud uudis ise on juba vana.\n\nERR-i uudistetoimetuse juht Anvar Samost peab poliitilisest kommunikatsioonist rääkides oluliseks teha vahet lihtsalt poliitikutel ja valitsuse liikmetel.\n\n\"Poliitikud võivad oma poliitilises kommunikatsioonis teha, mida iganes nad tahavad. Teine asi on, kui tegemist on valitsuse avaliku kommunikatsiooniga. See peaks olema mingis kanalis, mis on selgelt selle allika poolt kontrollitav ning kõigile võrdselt ja ühtmoodi kättesaadav, mis tagab selle kommunikatsiooni selguse ja ühetaolisuse,\" ütleb Samost.\n\nFacebooki puhul tuleb silmas pidada, et selle postitused pole lineaarsed, vaid toimivad algoritmi põhiselt.\n\n\"Kui Facebook ei taha kellelegi mingit postitatud sisu näidata, siis ta lihtsalt ei näita. Ei saa eeldada, et kogu avalikkus tegutseb Facebooki algoritmi suuremeelsuse najal. See ei ole avalikus kommunikatsioonis ei mõistlik ega ka otstarbekas,\" leiab Samost.\n\nTa ütleb, et niisuguse otsekommunikatsiooni puhul jääb mulje, et valitsuse liikmete eesmärgiks on ajakirjandus kui sõnumite selekteerija, toimetaja ja mõtestaja kommunikatsioonist välja lõigata.\n\n\"See pole ei mõistlik ega ka mõistetav, sest jätab mulje, et auditooriumiga üritatakse manipuleerida või võib-olla manipuleeritaksegi,\" ütleb Samost. \"Ma ei soovita valitsusel mittelineaarseid ja avalikkusele raskesti kättesaadavaid kanaleid kasutada, kui on täiesti olemas läbiproovitud kommunikatsioonikanalid, millel pole midagi viga. Nende juurde võiks ka jääda.\"\n\nValitsuskommunikatsioon otsib oma teed\n\nEero Raun ütleb, et uue valitsuse kommunikatsioonistrateegiad on alles paika loksumas.\n\n\"Ütleme, et see on kindlasti parajasti aruteluteema, mitte vaid ajakirjanike seas, vaid ka kommunikatsioonispetsialistide seas, et mis võiks olla kõige paremad lahendused,\" ütleb Raun. \"Siin ei ole olemas lõplikku tõde, see võib ka ajaga muutuda.\"\n\nRaun leiab, et valitsuse liikmed võivad jagada oma sotsiaalmeediakanalitel ettepanekuid uuteks otsusteks. Ta toob esile, et näiteks Kaja Kallas käis välja oma ettepanekud piiranguteks, mida ei olnud veel valitsuse istungil arutatud.\n\n\"Siin on kindlasti väga oluline roll ajakirjanikel vahendajana, kes peavad rõhutama, et tegu on esialgsete otsustega,\" ütleb ta.\n\nAjakirjanikud võivad seda kõike teha, aga auditooriumi jaoks tähendab see lisakoormust. Iga lugeja või vaataja esimene küsimus uute piirangute kohta on: mis ajast need kehtima hakkavad? Need toored esialgsed postitused seda infot aga kas ei sisalda või osutub info hiljem valeks.\n\nNii näiteks osutus Kaja Kallase postitus koolide kohta valeks: tegelikult suleti koolid päev hiljem kui postituses kirjas. Aga segadus oli nii kooli- kui ka päris peredes oli juba korraldatud.\n\nFacebooki-teavituse stiil levib nagu nakkushaigus, leiavad kommunikatsioonieksperdid. Näiteks kui rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus alustas nende hinnangul igati korrektselt ehk ametlike kanalite kaudu informeerimisega, siis, saanud innustust kas valitsusjuhist või kellestki teisest, muutis temagi stiili ja lisaeelarvet puudutavast andis ta teada juba samuti esmalt Facebooki kaudu.\n\nValitsuse kommunikatsioonibüroo soovib siiski, et oluline ja kinnitatud informatsioon läheks välja riigikantselei ametlikest kanalitest.\n\n\"Stenbockil on ka oma Facebooki-leht, tahame ka au sees hoida vana head pressiteadet,\" ütleb Raun. \"Pressiteade on jätkuvalt eelistatum ametliku info väljaandmise kanal. Kui üks või teine poliitik soovib teada anda oma ettepanekutest, siis võivad nad seda ka sotsiaalmeedias teha.\"\n\nRaun toob välja, et need trendid pole muutumas üksnes Eestis, vaid üle kogu maailma. Kui Eestis on selleks kanaliks kujunenud Facebook, siis USA eelmine president Donald Trump kippus oma sõnumeid avaldama esmalt Twitteris.\n\nFilter on kadunud\n\nTallinna Ülikooli reklaamiteooria lektori Tiina Hiobi sõnul tõstab vahetu suhtlus sotsiaameedias poliitikute usaldusväärsust ja inimestele jätab positiivse emotsiooni see, et sõnumile saab otse reageerida. See teeb sotsiaalmeediast poliitikutele kasuliku tööriista.\n\n\"Intuitsiooni põhjal tahab poliitik olla ikka seal, kus on inimene. Kui potentsiaalne valija on sotsiaalmeedias, siis seal poliitik ka viibib,\" nendib Hiob. \"Klassikalist meediat kui vahendajat kiputakse välja lõikama.\"\n\nKa Hiob märgib, et poliitikud tahavad sõnumi edastamisel olla esimeste seas. Nii lähevadki sotsiaalmeedia postitused välja teinekord enne, kui valitsus on kõikide otsustega ühelepoole jõudnud.\n\nMurettekitava aspektina toob Hiob välja asjaolu, et sõnumite sotsiaalmeediasse kolimine tähendab filtri puudumist.\n\n\"Ei ole kedagi, kes küsiks vastaspoole arvamust. Oma sein – oma tuba, oma luba,\" piltlikustab Hiob.\n\nValitsuskommunikatsiooni büroo juht Eero Raun leiab, et igal kanalil on oma plussid ja miinused.\n\n\"Seda enam on valitsuskommunikatsioonis oluline kasutada kindlasti ka selliseid kanaleid, nagu veebileht ja pressiteade, mis annavad võrdväärsed võimalused kõigile,\" leiab ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ministrid ei hooli ametlikest kommunikatsioonikanalitest, sest igaüks tahab olla uue info avaldamisel esimene. See on tekitanud Facebooki-valitsuse, mis tähendab, et ajakirjandus ja avalikkus peab ise ära tabama, kes ja millal oma sotsiaalmeediakontol mõne järjekordse uudise teatavaks teeb.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nColorado ostukeskuses lasi tulistaja maha 10 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKahtlusalune on vahistatud. Telekanali CNN teatel sai mees haavata ja toimetati haiglasse.\n\nPealtnägijate kirjeldusel viis politsei minema käeraudades ja särgita mehe, kelle jalast verd jooksis.\n\nViimastel andmetel on üks tapetutest on politseiametnik.\n\n\"Tulistamises tapeti kümme inimest. Mul on kahju teatada, et üks neist oli kohalik politseinik,\" ütles politseiülem Kerry Yamaguchi ajakirjanikele. Rünnaku motiivid pole esialgu teada.\n\nPolitsei teatas algselt, et King Soopersi poes on käimas tulistamine ja soovitas inimestel piirkonnast eemale hoida.\n\nTelekanalid edastasid kaadreid suurtest politseijõududest kaupluse ümber, kelle seas ka eriüksused ja kolm kopterit. Telepildist võis näha, kuidas politseinikud aitasid vähemalt kahel inimesel varjuda.\n\n\"Sa pead alla andma. Välju käed üles tõstetuna ja relvastamata,\" oli vahepeal kuulda politsei valjuhäälditest.\n\n\"Ma kuulsin pauku ja siis veel teist. Inimesed hakkasid jooksma ja me liikusime poe tagaossa, kust hiljem välja saime,\" kirjeldas üks tunnistaja telekanalile CNN.\n\nVideojagamiskeskkonda Youtube postitatud filmilõigus võis näha vähemalt kolme inimest poepõrandal lamamas, kuid nende vigastuste ulatus pole teada.\n\nLähedalasuva söögikoha omanik Kevin Daly ütles, et tema asutusse jooksid mitmed inimesed varju otsima. \"Me oleme rahumeelne kogukond ja midagi taolist pole ma enne kogenud. Ameerikas ei tohiks selliseid asju juhtuda,\" rääkis Daly.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA Colorado osariigis Boulderi linna ühes ostukeskuses leidis esmaspäeval aset tulistamine, milles sai surma 10 inimest,",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHolland võitis väravaterohke teise poolajaga Ukrainat\n\n## Põhitekst:\n\nKui esimesel poolajal väravaid ei löödud, siis pärast vaheaega viisid Georginio Wijnaldum ja Wout Weghorst üsna kiirelt Hollandi 2:0 ette.\n\nUkraina ei suutnud pärast vaheaega tükil ajal rünnakul midagi korda saata, aga kõigepealt lõi Andri Jarmolenko 75. minutil kauni tabamusele, millele neli minutit hiljem leidis jätku Roman Jaremtšuk.\n\nSeejuures olid Ukraina 72 eelnevat pealelööki Euroopa meistrivõistlusel jäänud tulutuks, aga siis suudeti vähem 250 sekundiga kaks korda tabada.\n\nViimane sõna jäi siiski Hollandile, kui Nathan Ake tsenderduse saatis 85. minutil Ukraina puuri Denzel Dumfries.\n\nC-alagrupp\n\nHolland\n\n52' Wijnaldum, 59' Weghorst, 85' Dumfies,\n3\n\n90:00\n\nUkraina\n\n75' Jarmolenko, 79' Jaremtšuk,\n2\n\nEnne mängu:\n\nUkraina on EM-i eel palju tähelepanu saanud vastuolulise mänguvormiga. Olenemata UEFA käsust loosung \"au kangelastele\" vormilt eemaldada, kinnitas Ukraina jalgpalliliit fraasi ametliku sümbolina ja sõnapaari vormilt ei eemaldata.\n\nHolland on võitlusvaimu täis, sest teatavasti jäädi 2016. aasta EM-ilt eemale. Mehed on hoos, sest viimase seitsme mänguga on igas mängus vastasele löödud vähemalt kaks väravat. Hiljutistes kohtumistes näitas suurepärast mängu Memphis Depay, kes on Hollandi viimasest kuuest väravast löönud neli.\n\nUkrainale jalgpallikoondisele on tegemist kolmanda korraga finaalturniirile jõuda. Ukraina on ühtlasi ainus riik C-alagrupis, kes oma kvalifikatsioonigrupi üllatuslikult võitis, edestades teiseks jäänud nimekat Portugali. Silma tasub peal hoida poolkaitsja Ruslan Malinovskõil, kes lõi Atlanta klubi eest Itaalia kõrgliigas viimase 11 mänguga kuus väravat ja andis üheksa resultatiivset söötu.\n\nLisaks Ukrainale ja Hollandile kuuluvad C-alagruppi ka Austria ja Põhja-Makedoonia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli EM-finaalturniiri C-alagrupi esimese vooru teises kohtumises oli üle mitme korra taas suurturniiril osalev Holland üle Ukrainast 3:2.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNazarov jäi Rootsis isiklikule rekordile alla\n\n## Põhitekst:\n\nKuuendal rajal jooksnud Nazarov ületas finišijoone ajaga 10,54, mis andis talle A-finaalis kuuenda koha. Jooksu võitis kohalik mees Henrik Larsson ajaga 10,36, edestades Diogo Antunest vaid ühe sajandikuga.\n\nNazarov jooksis nädala alguses Kopenhaagenis uueks isiklikus rekordiks 10,43, mis on Eesti lühikese sprindi kõigi aegade edetabeli neljandaks tulemuseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Karl Erik Nazarov sai pühapäeval Rootsis Sollentunas toimunud kergejõustikuvõistlustel 100 meetri jooksus kuuenda koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKangert lõpetas Sloveenia velotuuri kuuenda kohaga\n\n## Põhitekst:\n\nPühapäevase viienda etapi (Ljubljana - Novo mesto; 175,3 km) võitis sakslane Phil Bauhaus (Bahrain Victorious), aga Pogacar ja Kangert lõpetasid temaga sama aja saanud peagrupis.\n\nSellest piisas, et 22-aastasele sloveenile koduradadel võit kindlustada. Velotuuri kokkuvõttes edestas ta tiimikaaslast Diego Ulissit 1.21-ga, 1.35 jäi temast maha Astana rattur Matteo Sobrero.\n\nKangert sai pühapäevase etapi arvestuses 32. koha, kokkuvõttes kaotas ta Pogacarile kuuendana 2.34.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval lõppenud Sloveenia velotuuril triumfeeris mullune Prantsusmaa velotuuri võitja Tadej Pogacar (Team Emirates), Tanel Kangert (Team BikeExchange) sai kuuenda koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPäästjad korraldavad valitsuse ees piketi\n\n## Põhitekst:\n\nPäästjad protesteerivad ka sisejulgeoleku kärpeplaani vastu, mis võib kaasa tuua kolme või nelja päästekomando sulgemise, jättes töötuks hulga päästjaid ja politseinikke.\n\nAmetiühingu teatel andsid poliitikud 2018. aastal lubaduse tõsta päästjate palk 2023. aastaks keskmise palgani, olukord on aga hoopis halvenenud. Päästja palga mahajäämus Eesti keskmisest töötasust on kasvanud 2018. aasta 357 eurolt tänavu esimeses kvartalis 405 euroni.\n\nAmetiühingu hinnangul on ka plaanitav sisejulgeoleku kärbe läbi mõtlemata, kuna sisejulgeoleku valdkonnas ei ole nii suur eelarvekärbe ainult tegevuskulude arvelt teostatav.\n\n\"Paratamatult tuleb vähendada ka personalikulusid, mis tähendab inimeste koondamist. Esialgsed arvutused näitavad, et töötuks võib jääda 100 päästjat ja sulgemisele minna kolm kuni neli päästekomandot, mis tähendab Eesti elanikkonnale olulist turvalisuse langust,\" teatas ametiühing.\n\nEPTAÜ ootab valitsuselt palgalubaduse täitmist ja soovib, et enne kärpeotsusete langetamist viidaks läbi valdkondade mõjuanalüüsid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing (EPTAÜ) korraldab neljapäeval Stenbocki maja ees piketi, kuna valitsus ei täida nende hinnangul oma lubadust väärtustada päästjate tööd õiglaselt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTänak võitis Alba rallil kõik kiiruskatsed, aga jäi ikkagi teiseks\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval sõideti Loode-Itaalias toimunud Alba rallil testikatse, kõik üheksa kiiruskatset leidsid aset pühapäeval. Tänaku peamiseks konkurendiks oli Rootsi lipu all sõitev Oliver Solberg, keda edestati kõigil katsetel.\n\nPärast kuuendat katset oli Tänaku edu Solbergi ees minut ja 40 sekundit, kuid seejärel hilinesid eestlased ajakontrolli ning said kahe ja poole minutilise karistuse. Seetõttu sai Solberg koos kaardilugeja Aaron Johnstoniga ralli üldvõidu, edestades Tänakut ja Järveoja lõpuks 27,9 sekundiga.\n\n\"Meie peamiseks eesmärgiks oli koguda kilomeetreid ja kogemusi,\" sõnas Solberg pärast finišisse jõudmist. \"Teame, et Ott oli meist kuni ajakaristuseni kiirem, seega soovime ka talle õnne. Üleüldiselt oli Hyundai jaoks tegemist hea nädalavahetusega.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ott Tänak ja Martin Järveoja lõid kaasa laupäeval ja pühapäeval Itaalias toimunud Alba asfaldirallil. Kuigi eestlased võitsid kõik kavas olnud kiiruskatsed, lepiti rallil siiski teise kohaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVahetusmehed tõid Austriale võidu Põhja-Makedoonia üle\n\n## Põhitekst:\n\nEsimene poolaeg lõppes 1:1. Stefan Laine viis austerlased 18. minutil juhtima, aga kümme minutit hiljem vastaste legend Goran Pandev viigistas.\n\nMängu saatus otsustati viimase veerandtunniga vahetusmeeste poolt: 77. minutil tabas Michael Gregoritsch ja 89. minutil Marko Arnautovic.\n\nC-grupis mängivad veel Holland ja Ukraina.\n\nC-alagrupp\n\nAustria\n\n18' Lainer, 77' Gregoritsch, 89' Arnautovic,\n3\n\n90:00\n\nPõhja-Makedoonia\n\n28' Pandev,\n1\n\nMeeskonnad mängisid omavahel Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonis, kui mõlemal korral jäi peale Austria - esmalt 4:1, teisel korral 2:1.\n\nPõhja-Makedoonia 37-aastane kapten Goran Pandev on tänavuste Euroopa meistrivõistluste vanim kapten.\n\nAustria mängib EM-finaalturniiril kolmandat korda ning esimest korda pole nad oma alagrupi madalaima asetusega võistkond. Nii loodavad austerlased esimest korda pärast 1990. aasta maailmameistrivõistlusi suurturniiril mängu võita. Austria nimekaim mängija on David Alaba, kes mängis pikalt Müncheni Bayernis ning lõi äsja uueks hooajaks käed Real Madridiga.\n\nAustria ja Põhja-Makedoonia kuuluvad koos Hollandi ja Ukrainaga C-alagruppi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austria jalgpallikoondis alustas EM-finaalturniiri 3:1 võiduga debütant Põhja-Makedoonia üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAlutaguse rattamaratoni võitis Gert Jõeäär\n\n## Põhitekst:\n\nAlutaguse rattamaratoni 50-kilomeetrise põhisõidu võitis Gert Jõeäär (Veloplus) ajaga 1:56.05, kohe tema järel ületas finišijoone Martin Loo (Redbike Team I) ajaga 1:56.06. Kolmandaks tuli Taavi Kannimäe (Team Antsla; 1:56.33).\n\n\"Võit ei tulnud üldse kergelt, laupäevane sõit oli ka jalgades ja lihased olid kanged. Martin oli värske, ta eile ei võistelnud. Konkurentidega oli päris pikalt meil grupp koos, keegi niisama maha ei jäänud ja pidin ikka vaeva nägema, et konkurente maha raputada. Umbes 15 km enne lõppu panin gaasi juurde ja alles siis saime Martiniga minema ja ülejäänud jäid maha. Plaanin sõita terve hooaja ja loodan võtta ka hooaja lõpus üldvõidu, kindlasti saab huvitav olema,\" rääkis Jõeäär.\n\nNaiste põhisõidu esikoha haaras Merili Sirvel (RR Siplased/Vitax) ajaga 2:03.34, teiseks tuli Mari-Liis Mõttus ajaga 2:08.17 ning kolmandana jõudis üle finišijoone Janelle Uibokand (Sportland Bottecchia Team; 2:12.02).\n\n\"Võit ei tulnud üldse kergelt,\" tõdes Sirvel. \"Jalad olid pehmed, kuna jõudsin alles laupäeva öösel Taanist, kus oli maanteevõistlus. Sel hooajal olen oma mugavustsoonist välja tulnud, varem võistlesin nii-öelda oma lõbuks, nüüd on rohkem olnud aega trenni teha ja tore, et see on ka tulemustes kajastunud. Plaanin kaasa teha terve hooaja ja loodan liidrisärki enda käes hoida.\"\n\n19 km poolmaratoni võitjateks tulid Riko Tammepuu (43.06) ja Mairit Kaarjärv (46.28).\n\nJärgmine Eesti maastikurattasarja rattamaraton toimub 11. juulil, kui sõidetakse Rakvere Rattamaraton.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti maastikurattasarja esimese etapi, seitsmendat korda toimunud Alutaguse rattamaratoni võitis Gert Jõeäär.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRaskest seisust välja tulnud Djokovic tegi Prantsusmaa lahtiste võiduga ajalugu\n\n## Põhitekst:\n\nEnam kui tund aega kestnud avasetis murdis Djokovic 11. geimis, kuid kaotas seejärel kohe servi ning ka sellele järgnenud kiire lõppmängu. Teine sett kuulus kindlalt kreeklasele: Tsitsipas võitis oma esimeselt servilt 87 protsenti punktidest (Djokovic 57) ning ta ei pidanud 35 minuti jooksul silmitsi seisma ühegi murdepalliga.\n\nKolmanda seti - ja ehk kogu kohtumise - murdepunktiks sai pikaks veninud neljas geim, mille Djokovic pööras lõpuks enda kasuks viienda murdevõimalusega, 39-minutilises neljandas setis murdis serblane kohe kaks korda ega andnud 4:0 eduseisu enam käest.\n\nOtsustavas setis tundus Djokovic poolfinaalis selja taha jäänud enam kui neljatunnise lahingu kiuste värske, murdes Tsitsipase servi kolmandas geimis. Kuigi kreeklane päästis esimese matšpalli, realiseeris maailma esireket teise ja võitis finaali lõpuks nelja tunni ning 12 minutiga.\n\nDjokovic lõi kohtumise jooksul viis ässa Tsitsipase 14 vastu, serblase esimese servi õnnestumise protsent oli 68 (kreeklasel 62) ja esimeselt servilt võitis ta 78 protsenti mängitud punktidest (67). Esireket päästis viis murdepalli kaheksast, samal ajal tõi Tsitsipas 16 murdepallist ära 11.\n\nPariisis kuuendat korda finaalis mänginud Djokovicile on see karjääri 19. slämmitiitliks, millega ta jõudis Roger Federeri ja Rafael Nadali rekordilisest 20 võidust ühe triumfi kaugusele. Ühtlasi sai serblasest profitennise ajastu esimene mees, kes võitnud kõik slämmiturniirid vähemalt kaks korda. Enne profitennise ajastu algust suutsid seda Roy Emerson ja Rod Laver.\n\nTsitsipas ja Djokovic kohtusid mullu Prantsusmaa lahtistel poolfinaalis, siis võitis maailma esireket 6:3, 6:2, 5:7, 4:6, 6:1.\n\nViimati läks Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu finaal viiendasse setti aastal 2004, kui argentiinlane Gaston Gaudio tuli kaasmaalase Guillermo Coria vastu välja 0:2 kaotusseisust ja võitis tiitli skooriga 0:6, 3:6, 6:4, 6:1, 8:6.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitis maailma esireketist serblane Novak Djokovic, kes alistas pühapäevases finaalis 6:7 (6), 2:6, 6:3, 6:2, 6:4 kreeklase Stefanos Tsitsipase (ATP 5.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPortugali äärekaitsja nakatus koroonaviirusega ja jääb EM-ilt eemale\n\n## Põhitekst:\n\nMitmekülgne Manchester City paremkaitsja andis positiivseks osutunud proovi laupäeval ja tunneb end isoleerituna hästi, andis Portugal pühapäeval teada.\n\nVastavalt Euroopa jalgpalliliidu UEFA poolt paika pandud koroonaprotokollile andsid laupäeval proove kõik Portugali mängijad ja taustajõud, ainsana tuli positiivse vastusega tagasi Cancelo test.\n\nPortugali koondist 27 mängus esindanud ja nende viimases kontrollmängus Iisraeli vastu ka värava löönud 27-aastast Cancelot asendab koondises Portugali U-21 koondise liige Diogo Dalot, kes mängib AC Milanis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmistel jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel triumfeerinud Portugali koondise äärekaitsja Joao Cancelo andis positiivse koroonaproovi ning jääb seetõttu EM-ilt eemale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nG7 liidrid jõudsid kokkuleppele tegutsemises mitmes valdkonnas\n\n## Põhitekst:\n\nTegu oli ühenduse esimese silmast silma kohtumisega viimase kahe aasta jooksul.\n\nLiidrid tahtsid näidata, et rahvusvaheline koostöö on taas võimalik pärast raputusi, mida põhjustasid koroonapandeemia ja eelmise USA presidendi Donald Trumpi ettearvamatus.\n\nSamuti soovisid nad näidata, et G7 - Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Suurbritannia ja USA - on parem sõber vaestele riikidele kui autoritaarsed rivaalid nagu Hiina.\n\nUSA president Joe Biden ütles, et Ühendriigid on maailma diplomaatias tagasi, mida näitas \"erakordselt koostööaldis ja tõhus\" G7 tippkohtumine, kus ta kutsus liitlasi üles ühinema Hiina ja Venemaa vastu.\n\nKohtumise võõrustaja, Briti peaminister Boris Johnson tõstis esile \"fantastilist harmoonia taset\" G7 liikmete seas.\n\nJohnson ütles, et G7 demonstreerib demokraatia ja inimõiguste väärtust ülejäänud maailmale ning aitab \"maailma kõige vaesemaid riike arendada end viisil, mis on puhas ja roheline ja kestlik\".\n\n\"Ei piisa sellest, kui me puhkame meie loorberitel ja räägime, kui tähtsad need väärtused on,\" ütles Johnson ajakirjanikele pärast tippkohtumise lõppu korraldatud pressikonverentsil. \"Küsimus ei ole meie väärtuste kehtestamises ülejäänud maailmale. See, mida me G7-na peame tegema, on näitama demokraatia ja vabaduse ja inimõiguste kasulikkust ülejäänud maailmale.\"\n\nKuigi G7 lubas annetada maailma vaesematele riikidele üks miljard doosi koroonavaktsiini, jääb see kaugele maha 11 miljardist annusest, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul vaja vähemalt 70 protsendi maailma elanike vaktsineerimiseks ning koroonapandeemia tõeliseks lõpetamiseks.\n\nG7 riikide liidrid toetasid pühapäeval \"õiglasema maksusüsteemi\" loomist, mis näeb ette ettevõtete tulumaksu üleilmse miinimumi kehtestamise, et takistada maksudest hoidumist ja seista sellega vastu ebavõrdsusele.\n\nG7 riigid heitsid pühapäeval Hiinale ette sunnitööd Xinjiangis (Uiguuri autonoomses piirkonnas) ja muid kuritarvitusi vähemuste suhtes, samuti demokraatiameelsete aktivistide tagakiusamist Hongkongis.\n\n\"Me edendame oma väärtusi, kutsudes muu hulgas Hiinat üles austama inimõigusi ja põhivabadusi, eriti seoses Xinjiangiga ning Hongkongi õiguste, vabaduste ja autonoomia kõrge tasemega\", mida Hiina lubas 1997. aastal valitsemisõigust Suurbritannialt üle võttes, kinnitasid G7 juhid.\n\nMaailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 liidrid lubasid pühapäeval võtta Venemaa \"vastutusele\" küberrünnakute eest, nimetades seda \"pakiliseks ja eskaleeruvaks ohuks\".\n\nG7 liidrid ütlesid kolmepäevase tippkohtumise lõpus vastu võetud ühisdokumendis, et võtavad vastutusele need, kes korraldavad lunavararünnakuid, väärkasutavad virtuaalset valuutat lunaraha pesemiseks ning sooritavad teisi küberkuritegusid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma seitsme juhtiva tööstusriigi ühenduse G7 liidrid leppisid pühapäeval lõppenud kolmepäevasel tippkohtumisel kokku tegutsemises mitmes küsimuses, seal hulgas koroonapandeemia ületamises, vaktsiinide jagamises, sammudes kliimamuutuse vastu ja hargmaiste firmade maksustamise toetamises.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPetersoni koduklubi säilitas võimaluse tõusta Itaalia esiliigasse\n\n## Põhitekst:\n\nMait Petersoni koduklubi Moncada alistas otsustavas viiendas kohtumises Omegna ning pääses finaali ehk heitlema õiguse eest uuel hooajal tõusta A2-liigasse. Kirill Koršunovi leivaisa Cecina kaotas viiemängulise lahingu järel Ozzanole ning langes tulevaks hooajaks Serie C liigasse, vahendab Korvpall24.ee.\n\nFinaalis läheb Moncada vastamisi Chiusi San Giobbe Umanaga. Kui veerandfinaalis usaldas peatreener Michele Catalani Petersonile keskmiselt 11 minutit, siis poolfinaalis käis eestlasest keskmängija väljakul kolmes kohtumises, kogudes kuue minutiga 0,7 punkti (visked 1/1) ja 1,7 lauapalli.\n\nSeeria jooksul üha paremasse hoogu sattunud Kirill Koršunov kogus viie mänguga keskmiselt 21,2 minutit, mille jooksul viskas kuus punkti, hankis 2,8 lauapalli ning jagas ühe korvisöödu. Parimaks kujunes just seeria otsustav mäng, milles eestlasest mängumees viskas sajaprotsendilise tabavuse juures 15 punkti (kahesed 1/1, kolmesed 3/3, vabavisked 4/4).\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia tugevuselt kolmandas korvpalliliigas lõppesid sel nädalal poolfinaalid ning tabeli alumises otsas jõuti lõpule väljalangemismängudega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nToomas Sildam: õhinapõhine välispoliitika Eesti-Soome sillal\n\n## Põhitekst:\n\nSõbral Soomes oli sünnipäev. Helistasin ja soovin palju õnne.\n\n\"Miks Eesti peaminister Soome peaministrile avalikke kirju saadab?\" küsis ta vastu.\n\n\"Kaja Kallas seisab Eesti inimeste eest,\" ütlesin.\n\n\"Ja Sanna Marin seisab Soome inimeste eest,\" teatas tema.\n\nNii ongi.\n\nSoome on valinud koroonapandeemia vältimiseks oma strateegia, mida kasutab kõigi riikide suhtes. Kuna Eestis oli nakatumine vahepeal kümneid kordi kõrgem, jäid meie pendelrändajad, kes Soomes töötavad, aga kelle alaline elukoht on Eestis, suletud piiri taha lõksu. Jah, see on vastuolus Euroopa Liidu reeglitega, mis pole õige. Aga Soome hoiab kõigutamatult kinni enda strateegiast suruda viiruse levik võimalikult madalale ega loobu oma sammudest, kuidas riiki avada.\n\nParalleeli otsides võiks küsida, et kui Eestis oleks nakatumise määr 25 ja Lätis üle 1000, kas Eesti lõunapiir seisaks siis lahti või kinni?\n\nKui aga Soome lubas nüüd seal töötavatele eestlastele maale pääsemiseks lennu-, kuid mitte veel laevaliiklust, tõlgendas ametlik Tallinn seda eriliselt Eesti vastu suunatud sammuks.\n\nAlgas võidujooks, kes kõige teravamalt ja kõige halvemini Soome kohta ütleb – nii hindas Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik. Ta on Soomes töötanud ja seal teadust teinud, mõistab seletada Soome ühiskonda.\n\nSelle alanud võidujooksu üks osa on ka õhinapõhine välispoliitika. Kui Eesti peaminister Kaja Kallas kutsus välja Soome suursaadiku, et rääkida oma murest eestlastest pendelrändajate üle, võis seda mõista. Kui aga Kaja Kallas lasi avaldada ajalehes Helsingin Sanomat enda avaliku kirja Soome peaministrile Sanna Marinile, et lõppu eestlaste murele ei paista, jättis see mulje ajaloo lõpu saabumisest. Nagu Eesti-Soome suhetes ei olekski homset ja ülehomset, mil piirid avanevad niikuinii ja siis peavad kaks lähedast, küllaltki samameelset naabrit edasi suhtlema.\n\nSoomlased saavad nüüd pareerida, et Kaja Kallase tegutsemisel on sisepoliitiline taust, sest opositsioon ja meedia nõuavad temalt jõulisust. EKRE ja Isamaa üks etteheide lähipäevil peaminister Kallase vastu esitatavas umbusaldusavalduses ongi see, et ta ei ole suutnud lahendada pendelrände probleemi Eesti ja Soome vahel.\n\nMida saab Soomele ette heita, lisaks Euroopa Liidu reeglite hülgamisele, on Eestist pärit välistööjõu selektiivne kohtlemine. Näiteks meditsiinitöötajad ja veel mitmete ühiskonna toimimiseks vajalike erialade esindajad saavad rahulikult üle piiri edasi-tagasi liikuda, esmaspäeva hommikul Helsingisse ja reede õhtul tagasi Tallinnasse pendeldanud ehitustöölised ja koristajad aga mitte. Selline riikliku egoismina tõlgendatav valikulisus, mil on vähe pistmist koroona tõrjumisega, võinukski olla Eesti-poolse suhtlemise teravik või tüvi.\n\nMida kaks päeva enne Soome kohalikke valimisi – milline tähelepanuväärne ajastus – saadetud avalik kiri saavutab? Mitte midagi. Soome ei muuda enda koroona-strateegiat ning hakkab Soomes töötavate ja sageli Eestis makse maksvate pendelrändajate edasi-tagasi liikumist lubama jaanipäeva paiku või hiljemalt juulis. Täpselt nii, nagu algselt kavatses.\n\nKristi Raik ja Eesti eelmine suursaadik Soomes Harri Tiido on mõlemad tõdenud: Eestis kiputakse arvama, et meil on Soomega erisuhe ja Soomelt oodatakse erikohtlemist, aga soomlased ei saa sellest aru, sest neile ei ole kunagi olnud Eesti nii tähtis nagu Soome eestlastele. Soomele on see eriliselt tähtis naaber olnud alati Rootsi, meenutas Kristi Raik.\n\nRootsi peaminister, muide, ei ole Soome kolleegile avalikku kirja kirjutanud.\n\nPS. Eksivad need, kes arvavad, nagu oleks Kaja Kallas oma avaliku kirjaga avaldanud umbusaldust välisminister Liimetsale, et too ei tee midagi ja peaminister pidi ise Soome lahe lainetel diplomaatia rooliratta haarama. Kiri Helsingin Sanomatele valmis ja läks teele koostöös Eesti välisministeeriumiga, kes on seni pikka aega ja järjekindlalt püüdnud Soomet mõjutada leevendama pendelrändajate liikumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mida kaks päeva enne Soome kohalikke valimisi saadetud avalik kiri põhjanaabrite peaministrile saavutab? Mitte midagi, Soome ei muuda enda koroona-strateegiat, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.