messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri kunstiinstituudi kauaaegne rektor, emeriitprofessor Jaan Vares\n\n## Põhitekst:\n\nalgas 1927. aastal sündinud Vares õppis skulptuuri pärast sõda Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Anton Starkopfi käe all. Seejärel oli ta aspirantuuris Leningradi I. Repini nimelises Kunstiinstituudis, Peterburi Kunstiakadeemia järglases, kus kaitses 1956 skulptuurirühmaga \"Põlevkivikaevurid\" kunstiteaduse kandidaadi kraadi.\n\nVares kuulus nende eesti noorte haritlaste hulka, kelle nn sulaaja põlvkonnavahetus esile tõstis, märgivad kunstiakadeemia, kunstnike liit ja kujurite ühendus oma järelehüüdes. Noor skulptuuriõppejõud Vares polnud veel dotsentki, kui 1959. aastal sai temast Moskvasse tagasi läinud Friedrich Lehe asemel Kunstiinstituudi rektor. Sellesse ametisse jäi ta 30 aastaks.\n\n\"Rektorina oli Vares ettevaatlik, kuid tudengeid hoidev. Tema ajal, 1960.-70. aastatel, kasvas Kunstiinstituudist välja mitu põlvkonda uskumatult uuenduslikke kunstnikke, arhitekte ja disainereid, tänaseid klassikuid. Tänu Varesele oli Kunstiinstituut Eesti esimene kõrgkool, kuhu tuli märkimisväärselt välisüliõpilasi ja mille tudengite enamus sooritas praktika välismaal. Vares võitles välja vana Kunsttööstuskooli Tartu mnt hoone ümberehituse ja laienduse moodsaks Kunstiinstituudiks,\" tõdetakse järelehüüdes.\n\n\"Vares ei jätnud loomingut unarusse ja viljeles realistlikku skulptuuri. Tabava modelleerijana jäädvustas ta nii lähedasi, kunstiinimesi kui nõutud tegelasi.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kunstiinstituudi kauaaegne rektor, kunstiakadeemia emeriitprofessor, kujur Jaan Vares suri täna, 16. jaanuaril.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSuusakoondise peatreener: meil puudub konkurentsivõimeline hooldemeeskond\n\n## Põhitekst:\n\n\"See pole kindlasti ainus põhjus, kuid väga oluline põhjus, mille peab välja tooma. Meie hooldetiim teeb muidugi head tööd, aga me peame tunnistama, et see pole sellisel tasemel nagu konkurentidel,\" sõnas Schmid Delfile.\n\n\"Enamus tiimidel on eraldi esindaja, kes käib hooaja eel ja keskel tehastes suuski valimas. Meil pole raha, et sellesse investeerida,\" rääkis šveitslane pärast Planica MK-etapi vabatehnikasprinti, kus Peeter Kümmel jäi eestlastest parimana 34. kohale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti murdmaasuusakoondise peatreener Christoph Schmid tõi sprinterite järjepideva põrumise üheks põhjuseks vajalikul tasemel hooldemeeskonna ja suusapargi puudumise.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLennumäe maailmameistriks krooniti Peter Prevc\n\n## Põhitekst:\n\nAvapäeva kahe vooru järel juhtis Gagnes, kuid täna peetud kolmandas voorus lendas Prevc koguni 244 meetrit ja tõusis liidriks. Gangnes vastas 238,5 meetrise õhulennuga.\n\nKuna ilmastikuolud olid keerulised, siis otsustasid kohtunikud võistluste neljanda ehk viimase vooru ära jätta ning medalid kolme hüppe tulemusena välja jagada.\n\nPrevc kogus 640,1 punkti, Gangnes kaotas kõigest 3,3 silmaga ning pronksmedali teeninud austerlane Stefan Kraft jäi maha juba 10,9 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austrias Tauplitzis / Bad Mitterndorfis kahe päeva jooksul toimunud lennumäe MM-il võitis meistritiitli sloveen Peter Prevc, kes edestas napilt norralast Kenneth Gangnesit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Ülikool kaotas suurelt Soome naiskonnale\n\n## Põhitekst:\n\nTLÜ parim oli nende värske leegionär Kayla Mobley 14 punkti ja 14 lauapalliga, Trine Kasemägi kogus 10 silma. Catzi poolel tõi Elena Reshetko 17 punkti.\n\nCatz, kes liitus Eesti-Läti ühisliigaga turniiri teiseks faasiks, juhib täisedu kolme võiduga. Tallinna Ülikool on kaotanud mõlemad senised kaks kohtumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Ülikooli korvpallimeeskond pidi laupäeval kodusaalis tunnistama Soome klubi Lappeenranta Catzi 87:48 (25:15, 27:8, 18:12, 17:13) paremust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIRNA: Iraan ja USA lasevad vastastikku vange vabaks\n\n## Põhitekst:\n\nIraani vanglatest vabastatud neli vangi olid USA ja Iraani topeltkodakondsusega, vahendas Reuters Iraani uudisteagentuuri IRNA uudist riigiprokuröri teate kohta. Nende vabastamise järgis ”Riikliku Turvalisusnõukogu juhtnööre ja Iraani huve”, teatas Abbas Jafari.\n\nReutersi välkuudise kohaselt on IRNA väitnud, et USA vabastab vastutasuks seitse Iraani kodanikku.\n\nIraanis vabastatud topeltkodakondsusega vangide hulgas on IRNA kinnitusel endine USA merejalaväelane Amir Hekmat, Washington Posti kohaliku toimetuse juht Jason Rezaian ja kristlik kirikuõpetaja Saeed Abedini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraan on vabastanud oma vanglatest neli USA kodakondsusega inimest, USA vastab omalt poolt seitsme Iraani kodaniku vabastamisega, teatas Iraani uudisteagentuur IRNA.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nETV2 ekraanil alustab uus Norra draamasari \"Kodu\"\n\n## Põhitekst:\n\n16-osaline telesari viib vaataja Buskerudi maakonda Vestfossenisse, 3000 elanikuga alevisse, kus elatakse nagu üks pere – kõik tunnevad kõiki ning igaühe muredest ja rõõmudest saab varem või hiljem osa terve kogukond.\n\nSarjas rulluvad lahti ja põimuvad omavahel kolme väga erineva naise – kahe lapsega pereema Annika (Jannike Kruse), lootustandva murdmaasuusataja Trine (Kaia Varjord) ja suurtaluniku tütre Oda (Heidi Ruud Ellingsen) lood.\n\nEsimeses osab kuuleb Annika, kes pole aastaid oma kantrilaulikust ja südametemurdjast isaga kohtunud, tolle surivoodil, et tal on kaks poolõde: Vestfosseni armastatud ja imetletud suusakuulsus Trine ning taluniku tütrena kasvanud Oda, kel kummalgi pole aimugi oma pärisisast. Isa soovib enne surma tütreid koos näha ja palub, et nad kolmekesi tema matustel laulaksid loo, mille ta selleks puhuks kirjutas. Annika katse sureva isa palvet täita takerdub aga poolõdede emade vastuseisu ja Annika kõhkluste taha.\n\nSari on eetris laupäeva õhtuti kell 19.30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ETV2 ekraanile jõuab laupäeva õhtul 2012. aastal Norras valminud draamasari \"Kodu\" ehk \"Hjem\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVärskelt Kaljuga lepingu teinud mängumees aitas klubi võidule\n\n## Põhitekst:\n\nTrans läks kohtumist 79. minutil Roman Nesterovski tabamusest juhtima, kuid 80. ning 89. minutil vastas Kalju poolt Damiano Quintieri, kellega klubi äsja lepingu allkirjastas.\n\nKaljul oli tavapäraste nimede kõrval lisaks Eesti koondislasele Sander Purile platsil näiteks ka seni veel tundmatu taustaga Sergio ja Predrag.\n\nNõmme Kalju FC - JK Narva Trans 2:1 (0:0)\n80., 89. Damiano Quintieri - 79. Roman Nesterovski\n\nKalju: Vitali Teleš, Erik Listmann, Damiano Quintieri, Sergio, Andrei Sidorenkov, Artjom Dmitrijev, Trevor Elhi, Da Silva, Eino Puri, Ats Purje, Omar.\nVahetusest sekkusid: Siim-Sten Palm, Karl Mööl, Henrik Kummer, Sören Kaldma, Reginald, Sander Puri, Vitali Poljanski, Predrag, Henrik Pürg, Andre-Martin Ilves, Jorge Rodrigues, Šalva Helaia.\n\nTrans: Aleksei Matrossov, Vitali Andrejev, Roman Nesterovski, Dmitri Tšernuhhin, Igor Ovsjannikov, Viktor Plotnikov, Timur Džurajev, Kirill Nesterov, Aleksandr Mironov, Dmitri Klimentjev, Artjom Škinjov.\nVahetusest sekkusid: Nikita Savenkov, Sergei Kapustin, Svjatoslav Jakovlev, Vadim Mihhailov, Dmitri Kalinski.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli halliturniiril sai Nõmme Kalju meeskond raske 2:1 (0:0) võidu Narva Transi vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Carol\" kui tõeline Naiste film\n\n## Põhitekst:\n\nFilmitutvustust lugedes võiks ju määratluse \"romantiline draama\" kohe n-ö naistefilmide hulka liigitada, kuid pealkirjas ei ole Naised sugugi kogemata suure tähega sattunud. See on üdini tugevatel naiskarakteritel põhinev film ning nii Cate Blanchett, Rooney Mara kui ka Sarah Paulson on oma rollides vapustavad. Kui Blanchetti osatäitmiste juures ei oskaks enam Oscari-väärilisest alla poole oodatagi, siis Rooney Mara oli selles linateoses minu jaoks tõeline pärl.\n\nMa ei oska selle filmi käiku kirjeldada teisiti kui võrdluses tõeliselt kirgliku tantsuga. Alustades vaiksete pöörete ja silmavaadetega, tuhisedes tõeliseks mäslevaks tunnetekeeriseks, et siis taas rahuneda ja lõpuks oma partnerile üdini ausalt silma vaadata. Ilus lugu, mis sedakorda kulgeb naiste vahel ning ilmselgelt põhjusega oma ajastul homoseksuaalsete hulgas poolehoidu võitis. Tänapäeva ühiskonnas kehtivate normide vahel ekseldes oleks peategelased Carol ja Therese vast veidi kergemini end leidnud.\n\nMõneti kontekstivälisena mõtlesin vaid mõlema peategelase vaatenurgast lähtudes, kas \"Carol\" on kõige sobilikum pealkiri, vast oleks esialgne romaaninimi \"The Price of Salt\" isegi paslikum olnud, nii nagu ta 1952. aastal Patricia Highsmithi sulest ilmus.\n\nSisust\n\nNagu mainitud, kulgeb \"Caroli\" tegevus 1950. aastatel Ameerikas New Yorgis. Kaks naist, üks esmapilgul enesekindlam ja vanem ning teine, veidi alalhoidlikum ja noorem, kohtuvad ühes Manhattani kaubamajas ning püüavad koos üle astuda oma ajas kehtivatest normidest, andudes tundele, mis mõlemat teineteise poole tõmbab.\n\nTherese Belivet (Rooney Mara) on noor ja lootusrikas fotograaf, kes töötab ajutise abina kaubamajas ning elab odavas üürikorteris. Carol (Cate Blanchett) näib enesekindla naisena, kes on ümbritsetud luksuslikust elust, kuid vaevleb armastuseta abielus ning võitleb oma nelja-aastase tütre õnne eest.\nKuigi Caroli jaoks ei ole suhe samast soost inimesega esmakordne, muudab kahe naise kohtumine mõlema elu täielikult ning pöörab pea peale senised dogmad ja väärtused.\n\nFilm kandideeris viiele Kuldgloobusele ning on nomineeritud ka kuues kategoorias Oscarile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film kinos\n\"Carol\"\nLavastaja: Todd Haynes\nOsades: Cate Blanchett, Rooney Mara, Sarah Paulson, Kyle Chandler, Jake Lacy\n9/10",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome minister: Balti riigid ja Põhjamaad peaks saama ühise sõidupiletisüsteemi\n\n## Põhitekst:\n\nKeskerakonna ministri sõnul võiksid uue süsteemiga liituda kõik transporditeenuste pakkujad nii avalikust kui ka erasektorist, vahendab MTV Uutiset.\n\nLisaks reisimismugavusele parandaks ühine elektrooniline pilet Berneri hinnangul ka turvalisust, sest iga reisija ostaks nimelise pileti.\n\nÜhise piletisüsteemi loomist arutavad Eesti ja Põhjamaade transpordiministrid ning Euroopa Komisjoni transpordivolinik MTV Uutiset andmetel veebruari alguses Soomes Muonios.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühine piletisüsteem hõlbustaks liikumist Põhjamaades ja Balti riikides ning peaks olema Soomes kasutusel 2019. aastaks, leiab transpordi- ja sideminister Anne Berner (Keskusta).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNATO asepeasekretär: \"roheliste mehikeste\" saabumisele järgneb vastupanu kohalikelt, Euroopa ja Põhja-Ameerika vägedelt\n\n## Põhitekst:\n\n\"NATO vajab samaaegselt mobiilseid ja kiireid abivägesid ning ettenihutatud kohalolekut,\" lausus Vershbow reedel Leedus Trakais julgeolekukonverentsil.\n\nUSA kaitseministeeriumi endise ametniku sõnul on see kaheosaline lähenemine kohustuslik, kui NATO soovib tõhusalt heidutada lühiajalise etteteatamisega konventsionaalseid ohte või hübriidrünnakuid, üritades samal ajal vältida juhuslikke konflikte.\n\n\"Me peame tegema selgeks, et NATO piiride ületamine ei ole valikuvõimalus, ei tankide ega eraldusmärkideta \"väikeste roheliste mehikeste\" kasutamise korral. Ei tohiks olla mingit kahtlust, et sellisele tegevusele järgneb viivitamatu vastupanu ja seda ei osuta mitte ainult kohalikud väed, vaid Euroopa ja Põhja-Ameerika väed samuti,\" lausus Vershbow.\n\nVenemaa käitumine ei ole tema sõnul aasta jooksul muutunud. \"Uued ja üha autoritaarsemad seadused on veelgi piiranud põhivabadusi Vene kodanikuühiskonna jaoks. Venemaa jätkab Ukraina destabiliseerimist poliitiliselt, majanduslikult ja sõjaliselt. Venemaa ei ole seni täitnud endale Minski lepetega võetud kohustusi, ehkki sõjategevuses on esinenud pause.\"\n\n\"Venemaa agressiivne sõjalise võimekuse kasvatamine jätkub, mida õigustatakse Lääne-poolse ümberpiiramise ja reetmise võltsnarratiiviga. Euroopa julgeoleku nurgakiviks kuulutatakse Helsingi asemel Jalta,\" ütles NATO asepeasekretär.\n\nVershbow sõnul on aastataguse ajaga võrreldes ka uus areng. \"Venemaa sekkumine Süürias oma liitlase president Assadi positsiooni tugevdamiseks ning sõjalise tugipunkti rajamiseks Vahemere idaosas.\"\n\nNATO huvides on rääkida Venemaaga selleks, et pingeid vähendada ja hoida ära riskide väljumine kontrolli alt, ent mingit tagasipöördumist tavapärase lävimise juurde ei saa Ukraina-vastase agressiooni jätkudes olla, sõnas NATO tsiviilstruktuuride tähtsuselt teine mees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO asepeasekretäri Alexander Vershbow hinnangul peab allianss Varssavi tippkohtumiseni jääva poole aasta jooksul kaasajastama alliansi heidutusdoktriini 21. sajandiks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIBU karikaetapil Itaalias jäi eestlaste laeks täna 40. koht\n\n## Põhitekst:\n\nEestlaste parimaks kohaks jäi meeste jälitussõidu 40. koht, mille sai Martin Remmelg. Neli möödalasku teinud Remmelg kaotas võitjale, venelasele Aleksei Slepovile, 5.23,3. Ühel lasul eksinud Johan Talihärm jäi maha 5.48,2 ning sai 42. koha.\n\nNaiste sõidu võitis venelanna Svetlana Sleptsova. Meril Beilmann starti ei läinud.\n\nPühapäeval sõidetakse 2 x 6 km + 2 x 7,5 km segateatesõit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalias, Ridnaun-Val Ridannas toimuval laskesuusatamise IBU karikasarja etapil sõideti laupäeval jälitussõidud, kui mehed läbisid 12,5 km ning naised 10 km.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kiiruisutaja võitis Itaalias juunioride MK-etapi\n\n## Põhitekst:\n\nLiiv edestas 0,08 sekundiga venelast Artjon Zolotarevi ja 0,16 sekuniga itaallast Fancesco Tescarit, kirjutab Delfi.\n\n500 meetri MK üldarvestuses tõusis Liiv teiseks. Seal on arvestusse läinud kolm sõitu, millest Liiv on kogunud 160 punkti. Liidril Viktor Muštakovil on 240, kolmanda koha omanikul, Mihhail Kazelinil 150 silma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Marten Liiv võitis kiiruisutamise juunioride maailmakarikaetapil Itaalias Baselga di Pines 500 meetri distantsi ajaga 36,34.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina uusaastat saab Tallinnas tähistada Tondiraba jäähallis\n\n## Põhitekst:\n\nHiina uusaasta tähistamise traditsioon ulatub Tallinnas 2010. aastasse, varem Kadrioru pargis ja lauluväljakul toimunud sündmus meelitab igal aastal kohale tuhandeid huvilisi, kellele avaneb hiina kultuuri rikkalik ja põnev maailm. Lisaks artistidele Pekingist esinevad kontserdil Eesti iluuisutajad, trummarid, draakonitantsijad ja tsirkuseartistid.\n\nTondiraba jäähalli uksed avatakse kell 13.00, tutvuda saab Hiina kauba ning toitudega. Õhtune kontsert algab kell 19.00, hiina külalised annavad kell 16.00 ka lisaetenduse. Sissepääsuks tuleb Piletilevi kodulehelt soetada tasuta pääse.\n\n2016. aasta 8. veebruaril algab hiina kalendri järgi punase tuleahvi aasta, mida iseloomustab kunstipärasus, ekstsentrilisus ning tugev intuitsioon.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "5. veebruaril saavad huvilised Tallinnas Tondiraba jäähallis tähistada Hiina uusaasta saabumist, kus punase tuleahvi aastat tervitatakse võitluskunstide etenduse, traditsioonilise hiina tantsu ning Pekingi muusikute kontserdiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPanathinaikose mängijailt võeti kaotuse tõttu kuupalk ära\n\n## Põhitekst:\n\nPanathinaikos on võitnud Euroliiga vahegrupiturniiril kolmest mängust vaid ühe, kuid kodus alistati Malaga Unicaja 68:66, kaotatud on aga võõrsil Fenerbahcele 75:82 ja neljapäeval kodus Crvena Zvezdale 63:74, mis sealb kahtluse alla meeskonna võimekuse pääseda veerandfinaali.\n\nKreeka liigas on klubi olukord selgelt parem, sest võidetud on kõik 13 mängu ja korra on saadud jagu ka vihaseimast rivaalist Pireuse Olympiakosest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuulsa Kreeka korvpalliklubi juhtkonnale ilmselgelt ei meeldinud meeskonna kaotus Euroliigas Serbia klubile Belgradi Crvena Zvezdale ning seetõttu otsustati mängijaid ja treenereid ühe kuupalga ulatuses trahvida.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTarmo Kink sai SJK eest kirja 80 minutit\n\n## Põhitekst:\n\nKaugele Araabiasse mängima sõitnud SJK pidi seal vastu võtma 1:2 kaotuse - 33. minutil kaotusseisu jäämise järel suutis Riku Riski poolaja eel seisu viigistada, kuid 59. ja 85. minutil löödud väravad jätsid võidu ikkagi kodumeeskonnale, vahendab Soccernet.ee.\n\nSJK-s testimisel viibiv Kink alustas algkoosseisus ning sai kirja 80 minutit, põhirivistuses alustas ka Mihkel Aksalu, kes vahetati välja poolajal.\n\nLiigahooaeg algab Soomes kuu aega pärast Eestit - aprilli alguses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome meisterklubis Seinäjokis testimisel viibiv Tarmo Kink osales klubi hooajaeelsel treeningmängul Saudi Araabias Al-Hilali vastu ning sai kirja 80 mänguminutit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTöötukassa sai VKG koondamistest juba ette aimu majandusprognoose jälgides\n\n## Põhitekst:\n\nVKG teatas seoses naftahinna langusega viiesaja töötaja koondamisest. Töötukassa on varasematest koondamistest näiteks Nitroferdis õppinud, et eelkõige on oluline levitada töötajate seas infot töökohtadest, sest VKG inimesed on väärt tööjõud ja ettevõtted otsivad neid tikutulega taga, iseküsimus, palju neist asub Ida-Virumaal, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\n\"Siiski ka Ida-Virumaal töökohti on. Eilse seisuga me läbi töötukassa vahendasime 379 töökohta,\" ütles Teelahk.\n\nTeelahk märkis, et eelkõige pakutakse Ida-Virumaal nii raske- kui ka kergetööstuse töökohti. Ta lisas, et ka metsandus on tõusev trend.\n\n\"Ma arvan, et kui inimesel on soov ja tahe töötada, siis ajutiselt võib ju ka mõnes teises piirkonnas töötada, kui inimene ise seda soovib. Me saame kindlasti ka seda toetada,\" lausus Teelahk.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Töötukassa Ida-Virumaa osakonnajuhataja Anneki Teelahk ütles \"Vikerhommikus\", et töötukassa oskas VKG koondamisi oodata ainuüksi majandusprognoose jälgides.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti koondise kaitsja on testimisel Subbotini uues klubis\n\n## Põhitekst:\n\nMiedz teatas oma kodulehel, et klubis viibib testimisel neli mängijat: kaks ründajat, üks väravavaht ning 25-aastane Eesti keskkaitsja Artjunin, vahendab Soccernet.ee.\n\nArtjunin saab arvatavasti võimaluse end näidata lisaks treeningutele ka teisipäeval, 19. jaanuaril toimuvas sõprusmängus Ken Kallaste koduklubi Zabrze Gorniku vastu.\n\nEakaaslaste Artjunini ja Subbotini karjäär on kulgenud väga sarnaselt. Mõlemad siirdusid eelmise aasta alguses Tallinna Levadiast esmakordselt välismaale mängima, kuid võõrsil veel läbi lüüa ei suutnud ning naasid poole hooaja pealt Levadiasse. Eesti koondist on Artjunin esindanud kuues ja Subbotin viies kohtumises.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval Igor Subbotiniga lepingu sõlminud Poola esiliigaklubi Legnica Miedz testib Artjom Artjuninit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPuideti koduklubi kaotas eestlase osaluseta peetud mängu\n\n## Põhitekst:\n\nEesti korvpallur mänguaega ei teeninud. Jämtlandi parim oli 18 punktiga Najee White, 16 silma lisas Niklas Larsson. Võitjatele tõi 24 punkti Yannick Anzuluni.\n\nJärgmise mängu peab Jämtland teisipäeval kodus viiendat kohta hoidva Luleaga, nädal hiljem sõidetakse külla hetkel seitsmendal positsioonil olevale Uppsalale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaan Puideti koduklubi Jämtland kaotas Rootsi meistrivõistlustel võõrsil Umea meeskonnale 77:84 (17:19, 27:19, 14:20, 19:26) ning jätkab tabelis kuue võidu ja 13 kaotusega üheksandal kohal. Umea on nelja võidu ja 14 kaotusega eelviimane ehk kümnes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVaata uuesti: Vahur Kersna täispikk intervjuu Stig Rästaga\n\n## Põhitekst:\n\nVahur Kersna saates \"Tuled akendes\" nägi mitmeid tunnustatud ja armastatud Eesti avaliku elu tegelasi, kuid intervjuud olid mahutatud saate aja raamidesse. Seekord on aga Stig Rästa intervjuu välja toodud täispikkuses, mida järelevaatamises uuesti vaadata saate.\n\nJuba järgmisel laupäeval on võimalik nautida pikka jutuajamist välisminister Marina Kaljurannaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna hommikul oli ETV eetris möödunud jõulude ajal salvestatud intervjuu muusik Stig Rästaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti publikuni jõuab auhinnatud film \"Õppetund\"\n\n## Põhitekst:\n\nFilmi levitaja, Menufilmid OÜ juht Anu Veermäe Kaldra sõnul on film oma idee saanud tabloidilehe uudisnupust, mis teavitas panka röövinud naisest. \"Esmapilgul jäi uudisnupust automaatne arusaam, et tegu on järjekordse narkari või kriminaaliga. Hiljem selgus jahmatav taust, et röövi oli korda saatnud kahe magistrikraadiga õpetajanna. Reaalne sündmus ajendas noored režissöörid otsima vastuseid läbi filmi,\" selgitas Veermäe-Kaldra meediale saadetud teates.\n\n\"Õppetund\" on vendade Dardenne'ide vaimus üles võetud film, mille peaosas on väga tugeva rolli teinud Margita Gosheva. Film on võitnud hulganisti auhindu, neist märkimisväärseimad on Göteborgi filmifestivali International Debut auhind, San Sebastiáni filmifestivali Kutxa auhind ja Thessaloniki filmifestivali parima stsenaariumi auhind.\n\nBulgaaria-Kreeka film \"Õppetund\", originaalnimega \"Urok\", valmis 2014. aastal režissööride Kristina Grozeva, ja Petar Valchanov käe all, peasosades teevad suurepärase rolli nii Margita Gosheva kui ka Ivan Barnev ja Ivan Savov.\n\nFilmi peaosatäitjaks on kooliõpetaja Nadežda, kelle klassis toimub vargus – keegi õpilastest paneb pihta kaaslase rahakoti. Nadežda hoiatab, et kui ta kord varga kätte saab, siis ta annab tollele tõelise õppetunni. Koju jõudes ootab Nadeždat ees aga ehmatav üllatus – tema abikaasa on jätnud pangale tagasi tasumata autoostuks võetud laenumaksed ning vältimaks katastroofi on perekond sunnitud kogu laenu viivitamata tagastama. Nadežda laenab raha liigkasuvõtjalt lootuses auto maha müüa, kuid aeg lendab, auto aga jääb müümata. Mida teha? Ei auto, maja ega ka ema kuldsete hambakroonide müük Nadeždat enam ei päästa. Laenuandja nõuab raha, lubades Nadežda lapsele viga teha. Hirmunud ja lootuse kaotanud Nadežda näeb oma olukorrale ainult ühte lahendust – pangarööv. Pangarööv läheb edukalt, raha saab tagasi makstud ning ka koolis raha pätsanud õpilane tuvastatakse. Aga mis õppetunni Nadežda talle nüüd andma peaks?\n\nFilm linastub alates 15. jaanuarist Tallinnas Kinos Artis ja Tartu kinos Cinnamon, kavas on vaid üksikud seansid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sellest nädalavahetusest linastub vaid üksikute seanssidena Tallinna ja Tartu kinos rahvusvahelistel filmifestivalidel auhindu korjanud film \"Õppetund\", mis jutustab inimliku ja sotsiaalse närviga loo panka röövinud noorest naisest, püüdes lahata, miks mõistlikud ja korralikud inimesed sooritavad kuriteo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVõistluskeelust vabanenud iluuisutäht naasis areenile\n\n## Põhitekst:\n\n28-aastane Kostner saab taas võistelda alates 1. jaanuarist, kui lõppes dopingukaristus, mille ta teenis selle eest, et aitas poiss-sõbral kontrollijaid vältida.\n\n2012. aastal maailmameistriks kroonitud ja lisaks koguni viis Euroopa meistritiitlit võitnud Kostner on varasemalt sõnanud, et soovib võistelda veel ühtedel olümpiamängudel. 2014. aasta Sotšis teenis ta pronksi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iluuisutamise naisüksiksõidu maailma tipp Carolina Kostner kandis ära võistluskeelu ja naases Jaapanis peetud võistlusel areenile, saavutades 59,69 punktiga kanadalase Joannie Rochette'i järel teise koha. Itaallannal kogunes kaotust tosina punkti jagu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPellegrino taas vabatehnikasprindi parim, Nilsson alistas Norra kolmiku\n\n## Põhitekst:\n\nKa kvalifikatsioonis kiireimat minekut näidanud itaallane seljatas finaalis kolm prantslast: teiseks tuli Baptiste Gros (+0,88), kolmandaks Richard Jouve (+1,71) ja neljandaks Renaud Jay (+2,23). Finaali viies oli venelane Gleb Retivihh (+4,18) ja kuues sakslane Sebastian Eisenlauer (+4,19).\n\nEestlased eelsõidust kaugemale ei pääsenud: Peeter Kümmel oli 34., Marko Kilp 36., Kein Einaste 51. ja Siim Sellis 64.\n\nMaailma karika sprindiarvestuses on Pellegrino 400 punktiga liidrikoha. Täna poolfinaali küündinud norralane Sondre Turvoll Fossli jätkab 204 silmaga teisel ja Gros 176 punktiga kolmandal positsioonil. Üldarvestuses modoustavad esikolmiku norralased Martin Johnsrud Sundby (1422 punkti), Finn Haagen Krogh (872) ja Petter Northug (801).\n\nNaiste seas oli sarnane stsenaarium, sest ka siin pidi võitja alistama kolm konkurenti naaberriigist: esikoha teenis rootslanna Stina Nilsson, kellele järgnesid norralannad Astrid Uhrenholdt Jacobsen (+0,34), Heidi Weng (+0,55) ja Ingvild Flugstad Östberg (+0,60). Viies oli sakslanna Sandra Ringwald (+2,78) ja kuues itaallanna Gaia Vuerich (+26,26).\n\nSprindi arvestuses kerkis Nilsson 374 punktiga MK-sarja liidriks, kuid norralannad Östberg (316) ja täna kvalifikatsiooniga piirdunud Maiken Caspersen Falla (280) ei jää väga kaugele. Üldarvestuses moodustavad esikolmiku Therese Johaug (1384), Östberg (1245) ja Weng (1050).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sloveenias Planicas peetaval murdmaasuusatamise MK-etapil võitis meeste vabatehnikasprindi sel hooajal neljandat korda itaallane Federico Pellegrino.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome endine luurejuht: Venemaa reageeriks Soome liitumisele NATO-ga\n\n## Põhitekst:\n\nWallinmaa ütles laupäeval ajalehes Hufvudstadsbladet avaldatud usutluses, et Venemaa üritab takistada Soome liitumist NATO-ga ja on ka seda selgelt väljendanud.\n\n\"Lõplik otsus NATO-ga liitumiseks on loomulikult Soome sisepoliitiline küsimus, kuid me ei saa naaberriigi sõnumist lihtsalt õlgu kehitades mööda vaadata,\" ütles ta.\n\nKoloneli sõnul on Soome koostöö NATO-ga ilma liikmesust taotlemata sujunud võrdlemisi probleemidevabalt. Ta rõhutas, et Soome poliitiline juhtkond peaks pidama Venemaaga avatud dialoogi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome liitumise korral NATO-ga Venemaa reageerib, ütles Soome relvajõudude luurejuhi kohalt aastavahetusel pensionile läinud kolonel Sakari Wallinmaa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nÜldliider Soukalova lasi täpselt ja teenis karjääri kümnenda etapivõidu\n\n## Põhitekst:\n\nSoukalova oli täna äärmiselt täpne, tabades kõik 20 märki ja edestades viimases tiirus korra eksinud sakslannat Franziska Hildebrandi 13,9 sekundiga. Kolmas oli samuti sakslanna Laura Dahlmeier (2; +24,4).\n\nKaheksa hulka jõudsid veel norralanna Tiril Eckhoff (2; +32,2), sakslanna Maren Hammerschmidt (2; +37,9), valgevenelanna Nadežda Skardino (1; +40,0), ukrainlanna Julia Džõma (2; +53,6) ja itaallanna Dorothea Wierer (2; +1.01,5).\n\nSoukalova juhib MK-sarja 611 punktiga. Teine on täna üheksanda koha saanud prantslanna Marie Dorin Habert 538 ja kolmas Hildebrand 520 punktiga.\n\nTäna algusega kell 17:10 sõidavad Ruhpoldingis ühisstarti ka mehed, pühapäeval on kavas naiste teatesõit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal Ruhpoldingis peetaval laskesuusatamise maailma karikaetapil võitis naiste ühisstardiga sõidu tšehhitar Gabriela Soukalova, kes hoiab ka üldliidri kohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSiim Liivik viskas Soomes võiduvärava\n\n## Põhitekst:\n\nLiivik viskas värava juba viiendal minutil ja kokku jäi tema arvele kolm pealeviset. Kuna tabeli viimane Ilves tabamuseni ei jõudnudki, läks Paidest pärit eestlasele kirja võiduvärav.\n\nRobert Rooba meeskond Espoo Blues vandus aga võõrsil 1:5 (0:0, 1:3, 0:2) alla neljandat kohta hoidvale SaiPa meeskonnale. Ükski Rooba neljast pealeviskest väravasse ei jõudnud ning tema pluss ja miinus reitinguks kujunes -2.\n\nLiigatabelis hoiab 40-st mängust 75 punkti kogunud HIFK Oulu Kärpäti (78) järel teist positsiooni. Blues on 46 punktiga 13.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Siim Liivik aitas oma koduklubi HIFK Soome kõrgliigas võidule, kui viskas otsustava tabamuse ning Tampere Ilves alistati 3:0 (2:0, 0:0, 1:0).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nGinter: Euroopa Liit ei riski Poola suhtes liiga karme meetmeid rakendada\n\n## Põhitekst:\n\nGinter ütles ERR-i uudisteportaalile, et kõige karmim otsus, mida Euroopa Nõukogu saab Poola suhtes rakendada on jätta riik ilma hääleõiguseta. Sellel on tema hinnangul aga nullilähedane tõenäosus.\n\n\"Euroopa Liidu suhtes negatiivseid hoiakuid on Poolas praegugi liiga palju. Nii tugev reaktsioon kindlasti tugevdaks neid veel rohkem. Euroopa Liit päris selgelt ei soovi Poolas Euroopa Liidu vastaseid meeleolusid tugevdada,\" hindas Ginter.\n\nGinteri sõnul on nõukogul võimalik teha ka leebemaid otsuseid. \"Tõenäoliselt nad ei saa öelda, et kõik on korras. Selge on see, et Poolas praegu keegi nii ruttu neid vastu võetud seadusi ümber muutma ilmselt ei hakka,\" arvas ta.\n\n\"On selgelt näha soov, et seimi enamus soovib konstitutsioonikohtu senist praktikat ja suunda muuta,\" sõnas Ginter.\n\n\"Situatsioon on ebamugav ja ebameeldiv. See, et riigi seadusandlik võim ja ka riigi täitevvõim Poolas kumbki ei taha kohtuvõimu otsustusõigust respekteerida, see on kindlasti riigi toimimise jaoks väga negatiivne,\" leidis õigusteadlane.\n\nKohus peab senise lihthäälteenamuse asemel otsused heaks kiitma kahekolmandikulise enamusega ja nii, et otsuse tegemisest võtab osa vähemalt 13 kohtunikku\n\"Sellises situatsioonis, kus kohus tegeleb põhiseaduslikkuse järelevalvega, siis see kaks kolmandikku on väga tugevasti põhiseaduslikku järelevalvet takistav.\n\nSaavutada, et oleks konstitutsioonikohtus kaks kolmandikku justnimelt neid, kes on ühel meelel, et mõni konkreetne seadus on konstitutsiooniga vastuolus, on palju raskem, kui seni on olnud,\" kommenteeris Ginter.\n\nSamuti muudeti seadust viies sisse punkti, mille järgi konstitutsioonikohus peab asju läbi vaatama selles järjekorras nagu nad saabuvad. \"Kohus ei tohi ise järjekorda muuta. See tähendab seda, et konstitutsioonikohus ise saab selle viimase konstitutsioonikohtu staatust muutva seaduse juurde jõuda alles pärast seda, kui ta kõik varasemad taotlused on läbi vaadanud,\" ütles Ginter.\n\nPikendati ka konstitutsioonikohtu latentsusperioodi ning konstitutsioonikohtu esimehe volituste kestvust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu ülikooli (TÜ) õigusteaduskonna dekaan, professor Jaan Ginter ütles, et Euroopa Liit ei riski ilmselt Poola suhtes liiga karme meetmeid rakendada, sest nii suureneksid riigis niigi suured Euroopa Liidu vastased meeleolud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa olümpiajuht: Putini seostamine IAAF-i afääriga õõnestab WADA raporti usaldusväärsust\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeval avaldatud WADA raporti kohaselt ütles IAAF-i eelmine president Lamine Diack advokaadile, et ta peab Putiniga kokkuleppe sõlmima, kindlustamaks, et üheksa dopingupatust Venemaa sportlast ei võistleks 2013. aasta MM-il Moskvas.\n\nŽukovi sõnul pole Putini seostamisel mingeid tõendeid ja seab küsimusi ka raporti ülejäänud väidete osas. \"Venemaa presidendi Vladimir Putini tõestamata mainimine IAAF-i dopingu- ja korruptsiooniskandaalis on murettekitav,\" sõnas Žukov Venemaa olümpiakomitee kodulehekülje vahendusel.\n\n\"Veel enam, dokumendi autorid tunnistavad, et neil ei ole usaldusväärseid andmeid ja toetuvad lihtsalt kolmandate osapoolte sõnadele,\" jätkas Žukov, kes on Venemaal olnud ka aastaid poliitik. \"Selline lähenemine seab kahtluse alla komisjoni töö objektiivsuse.\"\n\nWADA kaks raporti - esimene neist tuli välja novembris - on kirjeldanud laiahaardelist dopingukorruptsiooni IAAF-i ladvikus ja Venemaal. Selle tulemusena on mitmed IAAF-i juhid uurimise all ja Venemaa sportlastel rahvusvaheliste võistluste keeld.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa olümpiakomitee presidendi Aleksandr Žukovi sõnul on riigijuhi Vladimir Putini seostamine rahvusvahelise kergejõustikuliidu (IAAF) dopinguskandaaliga murettekitav ja seab küsimuse alla WADA raporti usaldusväärsuse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Tähtede sõja\" tagasitulek\n\n## Põhitekst:\n\nKõik uus olevat hästi unustatud vana. Vähesed filmiseeriad kinnitavad seda triviaalsuseni sageli kasutatavat tõdemust paremini kui nüüdseks seitsme täispika mängufilmini jõudnud \"Tähtede sõda\" (\"Star Wars\"). Mida kõike ei annaks ma võimaluse eest 1977. aastal kinotooli maanduda ning sarnaselt paljude toonaste filmisõpradega kaks tundi hiljem saalist väljudes tõdeda, et maailm ei saa enam iialgi olla endine. Säärase võimaluse puudumisel on aga George Lucase imelapse koht ulmepjedestaali tipus jäänud mulle alati pisut mõistetamatuks.\n\n\"\"Tähtede sõda\" muutis täielikult seda, mis on võimalik ja mis ei ole,\" meenutab Guillermo del Toro. \"Ma ei ole kunagi näinud ega tundnud samasugust publiku kaasaelamist, kino rappus,\" ohkab Ridley Scott. \"See oli ilmselt mu elus esimene kord, mil ma elasin toimuvasse sisse nii, et oleksin tahtnud üles-alla karata ja tegelaste peale karjuda,\" kirjeldab Peter Jackson.\n\nTerve põlvkonna vasikavaimustuse tõttu filmiajaloo teetähiseks peetava saaga juures on tagantjärele üpris keeruline näpuga osutada, milline panus või uuendus filmikunsti täpselt \"Tähtede sõjale\" ja Lucasele kuulub. Väheste filmide puhul on nii korduvalt ja nii suurel arvul viidatud laenudele, mõjudele ja eeskujudele. Muinasjuttudest ja rüütlilegendidest šamaanide müstitsismi ja spagetivesternideni, Fritz Langi \"Metropolisest\" (1927) ja Leni Riefenstahli \"Tahte triumfist\" (\"Triumph des Willens\", 1935) David Leani ja Akira Kurosawa eepiliste põnevikeni.\n\nTeine kulunud tarkus ütleb, et tähtis ei ole, kust võtta, vaid see, kuhu see omakorda viia. Nüüd, mil kinodes ei rauge \"Avatari\" (James Cameron, 2009) kassatulu maailmarekordit jahtiva, juba seitsmenda \"Tähtede sõja\" (\"Star Wars Episode VII: The Force Awakens\", J. J. Abrams, 2015) ramm, on kohane meenutada, kuidas saaga alles hiljuti õnnetuvõitu lõpu sai, miks ta uuele elule äratati ning mis jõud see on, mis teda endiselt edasi kannab.\n\nSuurte ootuste kollaps\n\n1999 on sage vastus võrdlemisi kasutule küsimusele, milline on olnud filmiajaloo parim aasta. \"Maatriks\" (\"The Matrix\", Andy ja Lana Wachowski), \"Kaklusklubi\" (\"Fight Club\", David Fincher), \"Tabamatu ilu\" (\"American Beauty\", Sam Mendes) ja paljud teised kujunesid miljonite filmisõprade uuteks lemmikuteks, kuid mitte ükski võistleja ei pääsenud ligilähedalegi kosmoseooperi \"Nähtamatu oht\" (\"Star Wars Episode I – The Phantom Menace\") põhjustatud tormijooksule kinosaalide poole. Haip oli nõnda suur, et esimese triloogia lõpust saadik 15 aastat kuival olnud fännihulgad maksid piletiraha juba 1998. aasta lõpus üksnes võimaluse eest näha uue episoodi treilerit teiste filmide ees.\n\nKuigi sama käib ka seitsmenda osa ümber, võib just aastatuhande vahetuse tagasitulekut nimetada ilmselt (vähemalt Ameerikas) kõigi aegade kõige innukamalt oodatud linateoseks. Üks tubli annus Jar-Jar Binksi ja midikloriide hiljem oli lausa valus mõelda, kuidas see film, hoolimata kassaedust, pea miljardilise tulu juures finišeeris ülemaailmses kapitalistlikus võidujooksus \"Titanicu\" (James Cameron, 1997) varjus. Fännide silmis film kõrbes. Seeria isa George Lucas korrutas küll, et tegu on lastefilmiga, kuid midagi niivõrd ootamatut eeldasid vähesed.\n\nAvafilmi \"Uus lootus\" (\"Star Wars: Episode IV – A New Hope\", 1977) meeletu edu ja kultuuriliseks fenomeniks kerkimise järel oli Lucas õigupoolest lavastajaruupori kahekümneks aastaks varna pannud, aidates samal ajal produtseerida hulka edukaid seiklusfilme eesotsas Indiana Jonesi seeriaga. Lelude müügist – Lucasel oli õnne omandada kunagi õigused \"Tähtede sõja\" tegelaste mänguasjade ja muu filmiga külgneva kola peale – tulenev majanduslik kindlus ja Midase puudutusega mehe maine tagasid teise triloogia filmimisel, erinevalt 1970. aastatest, täieliku kontrolli kogu loomingulise protsessi üle stsenaariumist kuni montaažini.\nKahjuks ilmnes üsna ruttu, et säärane megalomaania ei pruugi kasuks tulla sellises kollektiivses loominguvormis nagu film. Kui \"Nähtamatu ohu\" võis veel liigitada ühekordseks möödapanekuks, siis väheke tugevam \"Kloonide rünnak\" (\"Star Wars Episode II – Attack of the Clones\", 2002) paljastas juba armutult kõik Lucase visiooni ja talendi kitsaskohad ning isegi kolmest enim kiita saanud \"Sithi kättemaks\" (\"Star Wars Episode III – Revenge of the Sith\", 2006) ei suutnud eeltriloogiat pettumuse pitserist päästa.\n\nLucas ise nimetas ikka ja jälle imeliseks saavutuseks seda, et eeltriloogias pole ühtki stseeni, mis ei sisaldaks arvutiefekte. Inspireeriva innovatsiooni asemel osutus see aga kvaliteedi mõttes kirstunaelaks. Nimekad näitlejad Liam Neeson, Ewan McGregor, Natalie Portman ja Samuel L. Jackson võisid anda endast küll parima, aga nelja rohelise seina vahel taidlemine tõmbas kriipsu peale nii emotsionaalsele pingele kui ka ohutundele, mõjudes ekraanil täpselt sellena, mis ta on – tõelisuse kauge imitatsioonina.\nSuurejoonelise, ent elutu ja tehisliku maailma jälgimisest raskemgi oli kuulata Lucase kirjutatud dialoogi (\"sa oled kasvanud\" – \"sina ka, kasvanud ilusamaks\") ning jälgida, kuidas ta tegi kõik selleks, et tõmmata vesi peale enda poolt ajalukku kirjutatud mütoloogia tõsiseltvõetavusele. Parimaks näiteks sellest olid juba mainitud midikloriidid, mida mainiti möödaminnes kui seni millegi müstilise ja spirituaalsena mõjunud Jõu tõelist allikat.\n\nDisney päästeretk\n\n\"Tähtede sõja\" tulususe allikaks ja samas ka sisuliseks piduriks uuel aastatuhandel on saanud tõsiasi, et miljarditesse dollaritesse hinnatava frantsiisi turustamine kõige laiemale publikule ei soosi erilisi loomingulisi riske. Kuigi nii 1977. kui ka 1999. aastal purustati kassarekordeid, kahvatub piletitulu numbrite kõrval, mille peale käib mäng kaadri taga. Poliitika- ja majandusanalüüsi lipulaev, ajakiri Economist pööras möödunud aasta lõpul mitu korda tähelepanu sellele, millise kustumatu kirega on Disney korporatsioon ameeriklaste lapsepõlve kokku ostnud ning selle pikendamist kaubastanud. Miki Hiire kõrvadega kompanii omandas nimelt 2006. aastal 7,4 miljardi dollari eest animatsioonikuninga Pixari, 2009. aastal 4 miljardi eest koomiksihiiu Marveli ja 2012. aastal 4,1 miljardi eest kirsina tordil \"Tähtede sõja\" õiguste omaniku Lucasfilmi.\n\nSee tähendas, et järgmine linalugu ei ole kaugel. Veelgi enam: tähesõdade universumi edasine avamine on allutatud samasugusele rangele tootmisloogikale nagu Marveli superkangelaste maailmavallutus. Mustvalgelt: mis tahes kursi see maailm filmikunstilises mõttes saab, on mängu pandud summat arvestades selge, et peamiseks arvestusmehhanismiks pole loominguline huvi avakosmose lõputute võimaluste vastu, vaid kalkuleeritud vajadus võita tagasi investeering.\nIlmselt pole raske mõista, miks hoiti Lucas uuest osast heaga eemal. Lucas ei jätnud pärast esilinastust ka pisut torisemata ja viitas, et lugu liigub edasi tema ettekujutusest erinevalt. Lavastajatooli meelitati hoopis frantsiiside uuele elule avitamise mitteametlik maailmameister J. J. Abrams, kes oli varem andnud uued tiivad \"Võimatule missioonile\" (\"Mission: Impossible III\", 2006) ning varjusurma langenud \"Star Trekile\" filmidega \"Star Trek\" (2009) ja \"Otse pimedusse\" (\"Star Trek Intro Darkness\", 2013).\n\nValem oli mõlemal puhul lihtne: unustada vahepealsed põrumised, meenutada täpselt, mis seeriale kunagi üldse elu andis, ning siis seda ettevaatlikult ajakohastada. Ei mingeid suuri eksperimente, suunamuutusi ega uustõlgendusi, vaid üks osa seeria alguses värskelt mõjunud tunnusjooni, üks osa varasemate osade parimaid palu ning üks osa tipptasemel madinat ja värskeid nägusid selle keskel.\nSeda, et samas joones jätkab ka \"Jõud tärkab\", võis juba varakult välja lugeda Abramsi intervjuudest, asjaosaliste nimistust ning treileritest. Sarnaselt \"Star Treki\" uue algusega toodi tagasi fännide kunagisteks lemmikuteks kerkinud tegelased (Luke! Han! Leia!), kasutusse võeti kõik ikoonilised esemed eesotsas universumi kiireima kosmoselaeva Millennium Falconiga ning selle kõige keskele visati vana triloogia järel üles kasvanud põlvkonna jaoks peotäis uusi tegelasi ja lahedaid näitlejaid, nt Daisy Ridley, John Boyega, Oscar Isaac ja Adam Driver. Ja mis olulisemgi: Abrams lubas filmida võimalikult suures mahus päris võttepaikades ning kasutada minimaalselt arvutigraafikat. Ari Folmani ambitsioonikas \"Kongressis\" (\"The Congress\", 2013) ennustatud maailm, kus näitlejatest on jäänud vaid arvutiprojektsioonid (Lucase ideaalmaailm?) jääb 2016 seega veel turvaliselt kaugele.\n\nMitte ainult vorm\n\nKümnendeid on \"Tähtede sõja\" peamiseks trumbiks olnud rohked tehnoloogilised vidinad ja tipptasemel eriefektid. Vaevalt aga kõnetaks saaga nii paljusid ilma selle keskmes asuva inimliku konfliktita hea ja halva vahel. Peategelastest Jedide vallatav müstiline – või siis midikloriididest tulenev, kes mida uskuda ja mäletada soovib – Jõud on ahvatlenud tegelasi küll ühele, küll teisele poolele. Sisuliselt keerleb duaalse maailmakorra ümber nii Luke Skywalkeri ja Darth Vaderi rammukatsumine algses triloogias kui ka kogu Anakin Skywalkeri kujunemiskaar eeltriloogias, vaevalt leiab vähemkäidud raja ka uute vastaste Rey ja Kylo Reni vastasseis. Luke’i kasvamist maapoisist galaktika kangelaseks on ikka kirjeldatud kõige pesuehtsama monomüüdina transformatsioonist katsumuste keskel, Anakini lugu mõjus omakorda selle kõverpeeglina, süütuse kaotamisena. Transformatsioon katsumuste keskel muidugi seegi.\n\nPooltoonide puudus ühes sooviga sobida ka nooremale vaatajale ei ole sügavama filosoofilise või poliitilise allteksti osas teab mis lubav, kuid ometi on \"Tähtede sõda\" pälvinud kamaluga sotsioloogilisi, teoloogilisi ja poliitilisi käsitlusi. Lucas ise on viidanud, et 1977. aastal esilinastunud avafilmis peegeldasid jõuvahekorrad Vietnami sõda. Sedavõrd jõuliselt Ameerika kultuuri esindava nähtuse puhul on see eriti markantne, kuna selles tehtes esindavad mässulised ehk head õigupoolest pisikest ja südi kommunistlikku Vietnami, kes suuremast ja võimsamast impeeriumist, Ameerikast, lõpuks jagu sai.\n\nEeltriloogia aegu süüdistati Lucast aga torgetes president George W. Bushi Lähis-Ida poliitika vastu. II ja III osa raamiks oli ju konflikti kiire eskaleerumine, millele õilsad Jedid piiri panna ei suutnud, ning järgnev militariseerimine ülevalt poolt orkestreeritud propaganda ning manipulatsiooni tõmbetuultes. Tekib kiusatus küsida, milliseid jõujooni ja globaalseid vahekordi peegeldab \"Jõud tärkab\". Kes on siin ISIS, kes on Ameerika, kes on Trump?\n\nPäevapoliitika täpsema markeerimise püüded on aga õigupoolest tühi töö kahel põhjusel. Esiteks on \"Tähtede sõja\" poliitika olnud alati personaalne, omamata laiemat ideoloogilist konteksti või programmi väljaspool juba mainitud hea ja halva igikestvat vastasseisu. Impeerium pole halb sellepärast, et galaktikat valitsetaks silmapaistvalt halvasti, vaid sellepärast, et musta kostüümiga Darth Vader on lõputult kuri. Ja Jedidel pole universumi kaitsmiseks ning poliitiliste küsimuste enda kätte võtmiseks muud moraalset ja sotsiaalset õigustust või kompetentsi kui see, et Jõud muudab nad olemuslikult heaks.\n\nTeiseks ei võta \"Jõud tärkab\" erilisi vabadusi eelmises kuues osas paika pandud maailmakorra suhtes, vaid tegeleb ennekõike saaga enda mütoloogia taastootmise ja põlistamisega. Esimene ordu meenutab nii eesmärkide kui ka ikonograafia poolest rohkem Natsi-Saksamaad kui kedagi päevakajalisemat ning sellega filmi poliitilised viited piirduvad. Eraldi on muidugi pakkunud rohkelt kõneainet kangelanna Rey kujunemine feminismi uueks rokkstaariks ja Bechdeli testi läbib film tõepoolest edukalt, kuid tasub meeles pidada, et lõppude lõpuks otsib ka tema müstilist kangelast, isakuju minevikust. \"Tähtede sõja\" mütoloogia üheks keskseks tunnuseks ongi saanud pere- ja vereliinide olulisus, mis lubab ilmselt peagi tõmmata \"Ristiisa\" (\"The Godfather\"), \"Troonide mängu\" (\"Game of Thrones\") või \"Vaprate ja ilusate\" (\"The Bold and the Beautiful\") stiilis graafikuid, kes on kelle järglane või eellane.\n\nPilk silmapiirile\n\nTagasiside Abramsi tööle on olnud üsna üksmeelselt kiitev – liigselt sissetallatud radadel kulgev lõpusirge, ent üldjoontes eeskujulik saavutus. \"Jõud tärkab\" on kvaliteetmeelelahutus, oskuslikult komponeeritud segu uuest ja vanast, tehniline tipptoode. Rahul on stuudiobossid, kelle kontonumbrid üha paisuvad, rahul on fännid, kellele on väärikal kujul toodud tagasi kõik, mis algupärandi heaks oli teinud, ja rahul on kultuurikriitikud, kes saavad analüüsida filmi sotsiaalselt progressiivset iseloomu tugevate naiskarakterite näol. Ja mis peamine – seitsmes osa pole ju üldse selline, nagu on üks kuni kolm. See on kummardus minevikule, aga ühtaegu ka \"Tähtede sõja\" uuele ajastule. Eeskujudeks ei ole enam \"Flash Gordon\" või \"Metropolis\", vaid ennekõike Disney malelaua kuningas Marvel ja see muudab ettevaatlikuks, hoolimata kinokogemusejärgsest optimismist.\nNimelt võib järgmist osa oodata juba 2016. aasta lõpuks, mil kinodesse tõttab viimati Godzilla hävitustööd orkestreerinud Gareth Edwardsi lavastatud kõrvalliinifilm \"Rogue One\". Veel aasta hiljem jätkab keskset narratiivi VIII osa, seejärel Han Solo sooloseiklus ja kel kombeks Google Calendari varakult märkeid teha, siis 2019. aasta maisse võib panna kirja IX osa. Kuna ka uue kümnendi alguseks on juba töös vähemalt üks jätkulugu, ei paista saadetistele galaktikast kaugel-kaugel niipea lõppu tulevat. Võib-olla pole omakorda kaugel hetk, kui vahepeal kaua kuival olnud fännidele pakutakse hoopis liiga palju head asja, eriti kui puudub vajadus seeriat sisuliselt arendada. Olgu öeldud, et kasvav küllastumus Marveli superkangelastest ei ole vaatajaarvu kuidagi mõjutanud.\nFilmi \"Jõud tärkab\" peamiseks funktsiooniks ei näigi olevat luua mõnd iseseisvat edasiarendust või tuttava universumi sisulist laiendust, vaid juhatada sisse rohkete uute tegelaste ja sisuliinidega seriaalne seikluste kogum. Väga kvaliteetne, põnev ja lõbus, aga kaks tundi hiljem kinost väljudes jääb üle tõdeda, et maailm on täpselt endine.\n\nI triloogia\n„IV osa. Uus lootus“ – 1977\n„V osa. Impeeriumi vastulöök“ 1980\n„VI osa. Jedi tagasitulek“ 1983\nII triloogia\n„I osa. Nähtamatu oht“ 1999\n„II osa. Kloonide rünnak“ 2002\n„III osa. Sithi kättemaks“ 2005\nIII triloogia\n„VII osa. Jõud tärkab“ 2015\n„VIII osa. ... “ 2017\n„IX osa. ... “ 2019\n\nLoe ka Sirpi!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mängufilm \"Star Wars. Jõud tärkab\" (\"Star Wars: The Force Awakens\", USA 2015, 135 min), režissöör J. J. Abrams, stsenaristid Lawrence Kasdan, J. J. Abrams ja Michael Arndt, operaator Daniel Mindel. Osades Daisy Ridley, Adam Driver, John Boyega, Oscar Isaac, Harrison Ford, Carrie Fisher, jt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti sprinterid piirdusid MK-etapil taas eelsõiduga\n\n## Põhitekst:\n\nKõige napimalt jäi sellest puudu Peeter Kümmelil, kes kaotas nobedaimale ehk itaallasele Federico Pellegrinole 6,08 sekundit ja sai 34. koha. Viimasena jõudis 30 sekka sakslane Alexander Wolz (+5,59) ja esimesena jäi välja väliseestlane Len Väljas (+5,54).\n\n\"Jälle jäid finaalist loetud sentimeetrid puudu,\" kirjutas Kümmel oma Twitteris. \"Hea võistkonnavaim annab homseks paarissprindiks lisakäigu.\"\n\nKümmelist ei jäänud palju maha ka Marko Kilp (36.; +6,47), Kein Einaste oli 51. (+7,42) ja Siim Sellis 64. (+10,02). Kokku lõpetas eelsõidu 76 sprinterit.\n\nNaiste distantsil jäi edasipääsuta aga sprindi arvestuse MK-sarja liider Maiken Caspersen Falla, kes sai 45. koha, kaotust parimale ehk Astrin Uhrenholdt Jacobsenile oli 14,38 sekundit. Eestlannasid ei võistelnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti suusatajad ei suutnud Sloveenias Planicas peetud maailma karikaetapil vabatehnikasprindi kvalifikatsioonist edasi 30 parema hulka murda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPaet kohtus Brüsselis laevakaitsjate asjus India suursaadikuga EL-i juures\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sellenädalane India madalama astme kohtu otsus Eesti kodanikud viieks aastaks vangi mõista tuli meile suure pettumusena,\" ütles Paet kohtumisel. \"On kahetsusväärne, et laeva meeskonna liikmete kohtuprotsess on niivõrd pikale veninud,\" lisas ta.\n\nPaet soovis kohtumisel India suursaadikuga tuge meeste olukorra leevendamiseks ja kohtuprotsessi kiiremaks lõpetamiseks, et Eesti kodanikud saaksid lõpuks kodumaale naasta.\n\n\"Edasikaebamine on Eesti laevakaitsjate otsustada. Kui nad seda teevad, siis tuleks koheselt esitada taas ka taotlus nende kautsjoni vastu vabastamiseks,\" lisas ta.\n\nIndia suursaadik ELi juures Manjeev Singh Puri ütles kohtumisel, et India kontekstis on tegemist tavapäraste menetlusaegadega. Ta rõhutas, et meestel on võimalik India Tuticorini maakonnakohtu otsus kõrgemasse kohtusse edasi kaevata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet kohtus Brüsselis India suursaadikuga Euroopa Liidu juures Manjeev Singh Puriga, et arutada Indias kinnipeetud Eesti kodanikest laevakaitsjate olukorda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVaata südamlikust fotoprojektist, kuidas koerad vananevad\n\n## Põhitekst:\n\nKoeraomanikud on kindlasti tunnetanud, kuidas elurõõmsast kutsikast saab justkui üleöö täiskasvanud ja tark, vana koer. Mõnede välimus ei muutu pea üldse, kuid paljud näitavad ka vananemismärke.\n\nVaata imeilusast galeriist paljude koerte vananemist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Fotograaf Amanda Jones on viimased 20 aastat pühendanud tähelepanuväärsele projektile, mis näitab, kuidas kulgevad meie lemmikute elud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nWADA raport: IAAF-i juhi pojad nõudsid olümpiavõitjalt altkäemaksuks 650 000 eurot\n\n## Põhitekst:\n\nAsli Cakir Alptekin võitis Londoni olümpial naiste 1500 meetri jooksu, kuid jäi hiljem veredopingu tarvitamise tõttu sellest ilma. Kuigi Alptekin pöördus spordikohtusse CAS, jäi ta siiski süüdi ning pidi loovutama nii olümpiakulla kui ka sama aasta Euroopa meistritiitli.\n\nWADA raporti kohaselt proovisid aga Diacki pojad Papa Massata Diack ja Khalil Diack sportlaselt kahtlaste verenäidud kalevi alla lükata. Nimelt paluti türklannal ja tema treenerist abikaasal Ihsanil ilmuda 2012. aasta novembri keskpaigas Monacosse kohtumisele. Seal küsis Papa Massata Diack raporti kohaselt sportlaselt algselt 650 000 eurot, kuid päeva lõpuks taandus nõudmine 350 000 euro peale. Alptekini esindajad ei suutnud summat maksta ja lahkusid.\n\nHiljem olevat Papa Massata Diack külastanud Istanbuli ja osapooled leppisid kokku altkäemaksus vahemikus 100 000 - 250 000 eurot. Samal kohtumisel olevat Asli Cakir Alptekin juba edastanud sularahas nö sissemakseks 35 000 eurot.\n\nJärgmise aasta jaanuaris süüdistas IAAF türklannat lähtuvalt bioloogilise passi andmetest dopingureeglite rikkumises. Türgi kergejõustikuliidu distsiplinaarkomisjon vabastas ta esialgu süüdistustest, kuid IAAF andis asja CAS-i ja saavutas võidu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval avaldatud maailma antidopingu organisatsiooni WADA raporti kohaselt küsisid rahvusvahelise kergejõustikuliitu (IAAF) juhi Lamine Diacki pojad türklannast olümpiavõitjalt dopinguprobleemi kinnimätsimiseks raha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJelena Välbe vihjas: astmaatik Sundby peaks võistlema parasportlaste seas\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mõistagi ärritab see kõiki, et Norra koondises võistleb veel üks astmaatik. Kui arstid lubavad astmaravimeid kasutada, siis mis sa teha saad. Ma isiklikult seda ei mõista, et hoolimata astmast sõidab ta hästi,\" lausus Välbe väljaandele Izvestija.\n\nHiljuti teatas Venemaa president Vladimir Putin, et ravimeid kasutavad sportlased peaksid võistlema parasportlastega. \"Ma räägin kogu aeg sama asja,\" nõustus Välbe. \"Sundby sõnas hiljuti ühes intervjuus, et Oberstdorfis läks tal sellepärast nii halvasti, et seal oli soe, tal oli raske hapnikku saada ja pidi võtma tugevaid ravimeid,\" jätkas Välbe ja seadis küsimuse alla säärase sportimise tervislikkuse. \"Ma arvan, et kui sportlane on haige, siis ei peaks ta võistlema.\"\n\nVälbe sõnul kasutavad paljud norralased astmaravimit \"minidopinguna\". \"Astmaravimid ise ei anna jõudu juurde, kuid nad avavad õhukanalid ja teevad hingamise kergemaks,\" lausus mitmekordne olümpiavõitja ja maailmameister. \"Ma ei ole ise astmaatik ja seega ma ei tea neid efekte detailselt, aga paljud Norra noorsportlased kasutavad ravimeid ja see on väga suur ohumärk.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa suusajuhti Jelena Välbet pahandab, et äsja Tour de Ski võitnud Martin Johnsrud Sundby on üks nendest norralastest, kes astmaravimeid tarvitab ja sellest hoolimata võimsaid sõite teeb.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJahimehed on matnud ligi 1500 metssiga\n\n## Põhitekst:\n\nAlates eelmisest aastast on Eesti jahimehed ühe sigade Aafrika katku (SAK) vastu võitlemise meetmena matnud metssigu. Matmise projekt toimub Eesti Jahimeeste Seltsi ja Veterinaar- ja Toiduameti koostöös.\n\nMärtsist-detsembrini on maetud 1445 metssiga. Kõige rohkem maeti metssigu detsembris (315) ja kõige vähem juunis (32). Detsembris maeti kõige rohkem metssigu Jõgevamaal (75), kus esimene SAKi juhtum diagnoositi alles augustis.\n\n2015. aastal maeti enim metssigu Põlvamaal (252), Viljandimaal (230) ja Võrumaal (208). Vähem maeti Ida-Virumaal (11) ja Pärnumaal (33). Ühes kuus maeti kõige rohkem 82 metssiga. Rekordi tegi Viljandimaa märtsis ja seda kordas Põlvamaa septembris.\n\nHuvitavaks fenomeniks on Ida-Virumaa, mis oli kolmas taudistunud maakond. Kokku on seal diagnoositud 40 SAK positiivset metssiga ja lepinguliselt maetud 11, mis on märgatavalt vähem, kui üheski teises taudistunud alas.\n\nValgamaa oli esimene maakond, kus 2014. aasta augustis SAK diagnoositi. 2015. aastal maeti kokku 187 metssiga.\n\n\"Loodame, et maapind sügavale ära ei külmu, et leitud metssigu oleks võimalik matta, mitte ei peaks neid konteinerisse viima,\" sõnas Valgamaa Jahimeeste Ühistu juhatuse esimees Rein Rosenberg.\n\nTema sõnul on matmine raske töö. \"Eriti ebameeldivaks teeb selle lagunenud korjuste lõhn ning piisavalt suure ja sügava augu kaevamine, et paarsajakiloseid metssigu teised loomad välja ei kaevaks.\" Sellest olenemata kinnitas ta, et Ühistu jahimehed on ka edaspidi valmis metssigu matma.\n\nTabel: Eesti Jahimeeste Selts\n\nMärtsis sõlmisid veterinaar- ja toiduamet ning Eesti Jahimeeste Selts lepingu sigade Aafrika katku surnud metssigade korjuste ning seakatku diagnoosiga kütitud metssigade kahjutustamiseks. Surnud metssigade puhul on tegemist nakkusohtliku materjaliga, mille kõrvaldamine loodusest on oluliseks meetmeks taudi leviku tõkestamisel. Metssea korjuste kahjutustamise eest tasutakse vaid sigade Aafrika katku suhtes positiivseks osutunud proovide alusel.\n\nKeskkonnaamet seadis jahimeestele kohustuseks küttida 29 608 metssiga. Küttimismahu suurendamise eesmärgiks on tagada metssigade asurkonna arvukuse vähenemine, mis peab kaasa aitama taudi leviku tõkestamisele. 1. jaanuari seisuga on kütitud 21 427 metssiga, mis on 72% ettenähtud küttimismahust. Koos surnult leitute ja maetute, kütitute ning hukatud metssigadega on jahimehed loodusest eemaldatud 22 946 metssiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates eelmisest aastast on Eesti jahimehed ühe sigade Aafrika katku (SAK) vastu võitlemise meetmena matnud sadu metssigu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVeel üks Eesti rallipaar tuleb MM-sarjas WRC masinaga starti\n\n## Põhitekst:\n\nMaarend ja Kapp sõidavad 12.-14. veebruaril Rootsi teedel peetaval etapil Mini John Cooper Works WRC masinaga Eurolamp WRT meeskonnas. Tänak ja Mölder sõidavad oma DMACK-i meeskonna Ford Fiesta RS WRC roolis.\n\nLisaks on teistes klassides rajal ka Sander Pärn - James Morgan (Ford Fiesta R5) ja ukrainlase Oleksi Kikireško kaardilugeja Kuldar Sikk (Ford Fiesta R5).\n\nAutoralli MM-sari algab aga juba 22.-24. jaanuaril traditsioonilise Monte Carlo ralliga, kus mõistagi on stardis ka Tänak - Mõlder.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autoralli MM-hooaja teisel etapil teeb Ott Tänaku ja Raigo Mõlderi kõrval WRC arvestuses kaasa veel teine Eesti rallipaar - Mait Maarend ja Mihkel Kapp.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnis Kahu: Päris Bowie\n\n## Põhitekst:\n\nSee on popstaari saatus kapitalismis – ta peab olema normaalsusse tõlgitav statistiline ühik. Nii ongi, et ametlikud järelehüüded ei oskagi temast rääkida teisiti kui tarbijavalikuid innustava paljususe kaudu – mitmeplaaniline, mitmekihiline, mitmekesine. Aga varem või hiljem tuleb küsida ka rumalaid küsimusi, eeskätt seda ühte: kuidas ja kust leida üles päris Bowie?\n\nKüsimus on muidugi üldisem ja puudutab Bowie kui kõneleja autoriteeti tervikuna. Mida me tema muusikalt teada oleme sanud? Ma kahtlen, kas tema laulude varjus on mingi sügav, läbitunnetatud tarkus ja arvan, et see ongi tema puhul võluv. Pigem on ta kasutanud popkultuuri elegantse pealiskaudsuse privileege. Just nagu haaratakse laualt raamat ja loetakse sealt üks fraas – lihtsalt selleks, et vestluses suunda muuta. Bowie ei olnud oma futurismi kiuste kunagi visionäär. Tema lauludes on siirast imestust ja arusaamatust. Sest milline on võtmefraas tema esimeses päris hittlaulus \"Space Oddity\"? Planet Earth is blue / And there’s nothing I can do ...\n\nLas võtab selle kokku üks USA kriitiku Frank Kogani kunagi fikseeritud mõte: kui üldise arvamuse kohaselt on Bowie väga tark, ehkki väga külm artist, siis kas tegelikult pole ta hoopis väga naiivne, sentimentaalne ja kirglik? Või valime selle tema loomingu puhul vaieldamatult keskse küsimuse tarbeks natuke teise sõnastuse. Kas Bowie oli tõepoolest oma tõusu aegu 1970. aastate algul jahedalt kalkuleeriv, enesele sobivaid maske valiv ja nende varjus domineerivaid mänge mängiv artist? Või oli tema eskapismis pigem meeleheidet ja rabedat ebakõla?\n\n1965. aastal avaldas Ameerika kirjanduskriitik Leslie Fiedler oma kaalukana kultuurilukku läinud käsitluse \"Uutest mutantidest\". Lühidalt öeldes kirjutas ta noortekultuurist, mis on tulnud trotsima ühiskonna arusaamu ratsionaalsest, tootlikust, sihipärasest maailmast. Fiedler kirjutab seksuaalrevolutsioonist – see oli tähendanud ihade vabastamist, märkinud mingi allasurutud sügavama, tõelisema loomuse ilmsiks tulekut ja vastavalt ka konflikti survestava, tehislik-tehnilise maailmaga. Kuid veel kord: see oli olnud vastuhakk loomuliku, puhta kehalisuse abiga. Ja see mutatsiooni aspekt viitas teadagi millelegi sootuks enamale. Nüüd, annab Fiedler mõista, on kujunemas põlvkond, kes lubab oma kehasse võõraid kultuurilisi koode, osalt ka rüvetavaid, isegi mürgiseid elemente, mis loomulikku inimlikkust lõhuvad – narkootikume kindlasti, aga ka seksuaalseid moonutusi, mis kõik keelduvad liigi taastootmise suurest mehhanismist, parema poole progresseeruvast maailmast. Nõnda et see, mis oli bioloogiline hälve ja deformatsioon oli samal ajal eneseloomise viis ja võimalus.\n\nToosama rikutus, too mürgitatud seisund on David Bowie (ja glam rock’i) kontekst nii umbes aastal 1972. Inglise kriitik Mark Sinker kasutab hiljem selle selgituseks vampiiri metafoori: – sa lubad võõra ja ebaloomuliku oma kehasse, saad nakatatud ja tunnistad oma aristokraatliku ülimuslikkuse (ja surematuse) hinnaks oma loomuses aset leidnud moonutuse ja perverssuse. Nimelt selles tähenduses oli Bowie tollal tulnukas – mitte mingis kosmilises, vaid just võõrast ja sobimatut osutavas tähenduses. Toosama „Space Oddity“ räägib küll kosmilisest kogemusest, kuid tema tegelik idee on ikkagi seespoolne – ebaterve tajumoonutus.\nKui öelda, et Bowie muutis muusikaajalugu, siis leidis see aset just siin. Ta oli kanal ja see ajalugu, mis sidus 1960. lõpuaegade rokkmuusika mutatsioonid, nt The Velvet Underground või Iggy Pop, hilisema punk’iga oli suuresti just Bowie kirjutatud ajalugu, tema levitatud nakkus. Need seosed tunduvad nüüd enesestmõistetavad, kuid siis ei olnud nad seda hoopiski. Kusagilt neist hetkedest alates ei olnud rokkmuusika enam terve ja loomulik romantiline enesepaljastus. Bowie sõlmis teisigi, ehk vähem silma paistvaid seoseid. Mõne aja eest tema toonaseid lugusid üle kuulates avastasin näiteks, et Bowie suur vastaspool võiks olla The Rolling Stones – albumid nagu „Aladdin Sane“ ja eriti „Diamond Dogs“ annavad sinnapoole varjatud valanguid, justkui nõuaks Bowie vastust küsimusele, kuidas moondus tolle bändi kunagine dekadentlik koketsus neurootiliselt normaalseteks macho -poosideks.\n\nSamal ajal toimib teine telg, mis peab Bowiet 1980. aastatele omase värvikireva maskeraadi ja poosivõtmise eelkäijaks, minu arvates järjest vähema veenvusega. Bowie erineb ju loomult väga näiteks Madonnast, kelle puhul on selge, kuidas tal on oma tuuma täiteks võimalus täpselt valida eri identiteete, ehitada enesest keda tahes. See oli Madonnale triumfi kinnitus, tema sisemise jõu tunnus. Bowie tähendus oli mujal – selles, et tema maskid ei sobinud, ei katnud kõike, jätsid armid nähtavaks. Sellest see tema naiivsus, kohmakus, inimlikkus, kui soovite.\n\n1975. aastal ilmunud soulisuunaline plaat \"Young Americans\" oli just selline tekk, mis päriselt ei katnud – omamoodi teadlikult masohhistlik vale, mille võlu oli paljuski selles, et neid laule laulab valge nooruk Brixtonist, kellel ei ole ega saagi olla autoriteeti sellises negriidses muusikalises keeles kõnelda. \"Station to Station\", järgmine Bowie enesessevaatamise plaat, on deemonite tõrjumine aristokraatliku arrogantsiga. Nüüd oli ta lossis mäe jalamil mees, kes kellegagi ei räägi ja kelle mõtteid keegi lugeda ei suuda. Ja siis \"Low\", mis omal moel tunnistab kaotust ja kriisi. Laul \"Be My Wife\" algab sõnadega: Sometimes you get so lonely / sometimes you get nowhere. Kummaline ülestunnistus, selg vastu seina. Kuni siis see \"eikusagil\" muutub reaalseks ning Bowie justkui lahkub keset etendust lavalt. Plaadi teine pool leiab staaripersooni mõttes aset juba ilma temata.\n\nOn vist 1980. aastatel sündinud arusaam, et staarid on täiuslikud. Nii täiuslikud, et neid saab valemisse sulgeda ja vajaduse korral juurde ehitada. Bowie ise selle väite tõestuseks, nagu öeldud, ei kõlba. Tema katsed nendessesamadesse 1980ndatesse siseneda, justkui puhta ja praktilise ja sirgjoonelisena polnud kunagi lõpuni veenvad – plaadi \"Let’s Dance\" hittidele vaatamata tundus juba siis, et tema kopeerijad on ta üle mänginud. Siit algas see osa Bowie-peegeldustest, mida ma oma algul mainisin – „mitmekesisus“ kui tema karjääri kokkuvõttev ühisnimetaja. Siit algasid kunstnikupersoonid, mis teineteist ei seganud ega kommenteerinud – funk-läikega poplaulud 1980ndate algul, kunstipärased eksperimendid 1990ndate teisel poolel, häbitu retrorokk Tim Machine’ilt ... Aga kui me juba tulime otsima seda päris Bowiet, siis see vist ei ilmutanud ennast enam kunagi. See jäi maha sellesse kummalisse pöördesse plaadil \"Low\". See Bowie kadus ja ei avanud enam kunagi ühelgi tema plaadil suud, et midagi öelda. Kui, siis ehk ainult päris-päris lõpus. Aga vahest ainult neile, kes taipasid oodata ja vahest ainult seepärast, et see lohutab.\n\nLoe ka Sirpi!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saab öelda, et mõneti on David Bowie lugu nüüd suletud. Kusagil jätkab uuenenud hooga oma elukujutlus Bowie’st kui klassikust, kellel on head laulud, kes pakkus midagi korraga paljudele ja igaühele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveidi esimene vastane: minu jalg on heas seisus\n\n## Põhitekst:\n\n22-aastane maailma kolmas reket on tänavu pidanud vaid ühe mängu ja jättis sellegi Brisbane'is jalavaevuse tõttu pooleli. Hispaanlanna sõnul on see juhtum nüüd seljataga.\n\n\"Minu jalg on heas seisus,\" sõnas Muguruza pressikonverentsil. \"Pärast Brisbane'i oli mul aega taastuda. Ma vajasin paar päeva puhkust. Asi paraneb.\"\n\nKontaveidiga kohtuva Muguruza jaoks oli eelmine hooaeg tõeline läbimurdeaasta: ta pääses Wimbledonis finaali, võitis turniiri Pekingis, jõudis aastalõputurniiril poolfinaali ja lõpetas maailma edetabeli kolmandana.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireketi Anett Kontaveidi esimene vastane Garbine Muguruza sõnas Austraalia lahtiste eel, et on jalavigastusest paranenud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nZarif: Iraanile kehtestatud tuumasanktsioonid tühistatakse laupäeval\n\n## Põhitekst:\n\n\"(Täna) on hea päev maailma jaoks ... Hea päev ka regiooni jaoks,\" lausus Zarif pärast saabumist Viini, kus kohtub USA välisministri John Kerry, EL-i välispoliitika juhi Federica Mogherini ning Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) esindajatega.\n\n\"Täna on hea päev Iraani rahvale ning täna tühistatakse sanktsioonid,\" lausus Zarif.\n\nDiplomaatidest allikate sõnul IAEA ilmselt kinnitab, et Iraan täitis tuumaleppes riigilt nõutud tingimused. IAEA kinnitus on sanktsioonide tühistamise alustamise eeltingimus.\n\nIraan ja kuus suurriiki - USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa, Hiina ja Saksamaa - sõlmisid 14. juulil ajaloolise tuumaleppe, mis näeb ette Teherani tuumaprogrammi piiramist vastutasuks sanktsioonide järk-järgulise tühistamise eest.\n\nTuumalepe jõustus kõigi osapoolte heakskiiduga ametlikult 18. oktoobril. Niinimetatud rakendamispäev (Implementation Day) pidi aset leidma jaanuari keskpaigas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraanile riigi tuumaprogrammi raames kehtestatud sanktsioonid tühistatakse laupäeval, ütles laupäeval Iraani välisminister Javad Zarif.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipalli EM: Prantsusmaa alustas tiitlikaitsmist võiduga, Island alistas Norra\n\n## Põhitekst:\n\nTeises A-grupi mängus oli Poola üle Serbiast 29:28 (14:15) ning B-grupis alistas Island Norra 26:25 (10:11) ja Horvaatia Valgevene 27:21 (15:15).\n\nTäna tehakse algust mängudega C- ja D-grupis: C-grupis kohtuvad Hispaania - Saksamaa ja Rootsi - Sloveenia, D-grupis Ungari - Montenegro ja Taani - Venemaa.\n\nKäsipalli EM-il on viimastel aastatel läinud kullad jagamisele Prantsusmaa ja Taani vahel: 2006., 2010. ja 2014. aastal oli parem Prantsusmaa ning 2008. ja 2012. aastal Taani. Eelmises finaalis kohtuti omavahel ja siis olid prantslased üle numbritega 41:32.\n\nPrantsusmaa on hetkel ka valitsev maailmameister, sest mullu peetud MM-turniiril alistati finaalis võõrleegionäridega tugevdatud Katar 25:22. Samuti on prantslased võitnud kaks viimast olümpiakulda.\n\nEuroopa meistrivõistluste ajaloo edukaim koondis on aga nelja kullaga hoopis Rootsi, kes võitis kõigi aegade esimese turniiri 1994. aastal ja kordas saavutust ka 1998., 2000. ja 2002. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel alustati järjekorras 12. korda toimuvate meeste käsipalli Euroopa meistrivõistlustega ja avapäeval oli võidukas ka tiitlikaitsja Prantsusmaa, kes alistas A-grupi kohtumises Makedoonia 30:23 (12:12).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMitmevõistleja Karl Robert Saluri näitas USA-s rekordivormi\n\n## Põhitekst:\n\nMeeste teivashüppes oli parem Saluri, kes teenis teisel katsel 4.70 alistamisega kuuenda koha. Ühtlasi tähistas see tema isiklikku tippmarki. Mullu samas kohas 5.25-st jagu saanud Uibo alistas 4.70 alles kolmandal üritusel ja jagas seitsmendat positsiooni.\n\nMeeste 60 meetri tõkkejooksus suutis Uibo kaasmaalast edestada - ajad vastavalt 8,42 (18. koht) ja 8,54 (isiklik rekord, 19. koht).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s Alabama osariigis Birminghamis alustasid sisehooaega Eesti mitmevõistlejad Maicel Uibo ja Karl Robert Saluri, kes tegid kaasa paaril individuaalalal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nDelbeke: õli rafineerimine põlevkivitööstuses on hea suund\n\n## Põhitekst:\n\nEestis sel nädalal mitmel kohtumisel osalenud Delbeke ütles Postimehele, et põlevkivi täpne staatus tuleb veel otsustada.\n\n\"Sain kohtumistel teada, et põlevkivitööstus liigub vaikselt elektritootmisest eemale, õli rafineerimise poole. See võib olla tulevik. Ma pole spetsialist, kuid kindlasti arvan, et see on hea suund,\" arvas Delbeke.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2050. aastal on põlevkivile Euroopa Liidus juba raske kohta leida, sest sajandi keskpaigaks soovib Euroopa Liit kasutada 80 protsenti vähem fossiilkütuseid kui praegu, rääkis Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraadi peadirektor Jos Delbeke.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKoolitants saab avalöögi\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Tantsuagentuuri produtsent Laura Kvelstein ütles meediale saadetud teates, et festivali meeskond on positiivselt üllatunud suurest huvist ning sel aastal tõotab tulla rekordarvudega Koolitants.\n\nOsaleda saab seitsmes tantsužanris: Eesti-teemaline tants, show tants, tänavatants, lastetants, vabatants, estraaditants ja uue žanrina kooli tants. Uus žanr on mõeldud üldhariduskoolide juures tegutsevatele tantsugruppidele, et julgustada neid osa võtma täiesti omaette žanris.\n\nLisana Koolitantsu kontsertidele on kõikidel õhtustel etendustel külas Tantsutuur. Etendub Julia Koneva lavastus \"You Must Love Onions\", mis on muhe ja humoorikas noortelavastus, kus tantsivad Sofia Ketova, Helle Mitt, Riina Ausma, Aleksandr Žemžurov ja Johhan Rosenberg.\n\nSel aastal hindavad maakondlikke tantsupäevi naistrio Eva-Leva Raenok, Elina Tamm ja Julia Koneva.\n\nKontserte juhib näitleja ja saatejuht Siim Sups.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval alustavad festivali Koolitants 2016 maakondlikud tantsupäevad. Avalöögi saab maakondlik tuur Jõgeval, kus toimub esimene kontsert Jõgeva Kultuurikeskuses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMarek Niit näitas USA-s rekordilähedast kiirust\n\n## Põhitekst:\n\nNiidu isiklik rekord 6,73 pärineb 2007. aastast ja on Eesti kõigi aegade kolmas-neljas tulemus koos Andrei Morozovi 1991. aasta margiga. Neid edestavad vaid Argo Golberg (6,71) ja Erki Nool (6,72).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Marek Niit võitis USA-s Fayetteville'is peetud võistlustel meeste 60 meetri jooksu ajaga 6,74 ehk jäi vaid sajandiku kaugusele oma isiklikust tippmargist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKaasajastatud Tartu ülikooli loodusmuuseum avab täna uue püsinäituse\n\n## Põhitekst:\n\nPüsinäitus juhatab külastaja Maa ja elustiku arenguloo kaudu tänasesse päeva. Tartu ülikooli loodusmuuseumi direktor Urmas Kõljalg sõnas, et uue püsinäituse avamine on väga oluline samm teel maailma juhtivate loodusmuuseumite perre. „Loodusmuuseumi unikaalsed infotehnoloogilised lahendused ja teaduskogud on saanud väärilise partneri mahuka ja kvaliteetse näituse ning õpikeskkonna näol,“ lisas Kõljalg.\n\nNäitusel saavad külastajad uudistada Eesti suurimaid trilobiite ja Devoni ajastust pärit rüükala, tutvuda inimese eellastega ning sädelevate mineraalidega.\n\nElurikkuse saalis saab jälgida liblikate „öist lennujaama“, uudistada „kurja palmi“ ning vaadata tõtt esimese Eestist püütud šaakaliga. Elumustrite saalis pakuvad avastamisrõõmu Tartu meridiaanil paiknevaid kooslusi kujutavad dioraamid ja mageveeakvaarium.\n\nElavnurgas kohtuvad lapsed oma vanade tuttavate saare-roninastiku ja punapõlv-tarantlitega, kuid ka uue asuka roheleeguaniga. Täiskasvanud võivad rõõmustada taaskohtumise üle kaelkirjaku, piisoni ning põdra ja huntidega, mis on olnud paljude põlvkondade lemmikeksponaadid.\n\nKeskkonnainvesteeringute keskuse juhatuse liige Andrus Kimber avaldas siirast heameelt, et KIK sai tänu eurorahadele toetada loodusmuuseumi püsinäituse uuendamist. „Rahaline panus oli vajalik, et kaasajastada eelmisest sajandist pärit ekspositsiooni ning selle abil rikastada ja tõsta Eestis kõrgtasemel pakutavat keskkonnahariduse taset,“ ütles Kimber. KIK vahendas Euroopa regionaalarengu fondist muuseumi uue püsiekspositsiooni ja õppeklasside tarbeks 1,87 miljonit eurot, ülikooli omaosalus oli 298 000 eurot.\n\nLisaks näituse uuendamisele rajati loodusmuuseumisse esmakordselt juurdepääs liikumispuudega inimestele.\n\nTartu ülikooli loodusmuuseumi avamise kahel esimesel päeval, 16. ja 17. jaanuaril on uksed avatud kella 10-22. Täpsemat külastusinfot saab TÜ loodusmuuseumi veebilehelt natmuseum.ut.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna, 16. jaanuaril avab Tartu ülikooli loodusmuuseum uue püsinäituse „Maa. Elu. Lugu“, mis põimib omavahel geoloogia, zooloogia, botaanika ja mükoloogia. Loodusmuuseumi avamise kahel esimesel päeval, 16. ja 17. jaanuaril on uksed avatud kella 10-22.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBingham lükkas neljakordse maailmameistri auti\n\n## Põhitekst:\n\nHiggins hoidis mängu tasavägisena neljanda freimini, kus ta viigistas 2:2-le, aga seejärel võitis inglane kolm freimi järjest. Neljakordne maailmameister vastas sellele matši ainsa century break 'iga (120), kuid enamaks tal jaksu polnud.\n\nPoolfinaalis läheb Bingham kokku viiekordse maailmameistri Ronnie O'Sullivaniga. Teise finalisti selgitavad eile suurepärases heitluses Neil Robertsoni alistanud Judd Trump ja Barry Hawkins.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londonis toimuval snuukri suurturniiril Mastersil pääses viimasena poolfinaali valitsev maailmameister Stuart Bingham, kes oli üle šotlasest John Higginsist 6:3.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHirvonen teenis Dakari rallil esimese etapivõidu\n\n## Põhitekst:\n\nÜldliider Stephane Peterhansel rahuldus seekord üheksanda ajaga, kaotust Hirvonenile kogunes 11 minutit ja viis sekundit, kuid kokkuvõttes on tema edu teist positsiooni hoidva Al-Attiyah' ees turvaline - 40 minutit ja 59 sekundit.\n\nKokkuvõttes teist positsiooni hoiab 12. katsel Hirvonenile 57 sekundit kaotanud, aga sellegipoolest vaid neljandat aega näidanud lõuna-aafriklane Giniel De Villiers (+1.07.16). Soomlane jääb temast nelja minuti ja 26 sekundi kaugusele.\n\nMootorratastel on kindel liider austraallane Toby Price (KTM), kelle edu slovakk Stefan Svitko (KTM) ees küündib enam kui 37 minutile. Quadidel heitlevad esikoha eest vennad Marcos ja Alejandro Patronelli Argentinast. Hetkel lahutab neid neli minutit ja 23 sekundit. Veokitel juhib kindlalt hollandlane Gerard De Rooy (Iveco).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Dakari ralli 12. kiiruskatsel teenis esimese võidu soomlasest debütant Mikko Hirvonen (Mini), kes edestas vaid üheksa sekundiga tiimikaaslast Nasser Al-Attiyah'd ja 45 sekundiga enamiku distantsist juhtinud lõuna-aafriklast Ian Poulterit (Toyota).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKeilas päästeti põlevast majast naine\n\n## Põhitekst:\n\nTäna hommikul kell 05.56 teatati häirekeskusele tulekahjust Keilas Põhja tänaval, kus oli põlemine kolmekorruselise elumaja esimese korruse korteris.\n\nAkna kaudu toodi välja korteris viibinud naine, kiirabi toimetas ta haiglasse. Kustutustööd lõpetati kell 06.31.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keilas päästeti täna hommikul põlevast elumajast naine, kes viidi haiglasse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKelly Sildaru peaproov õnnestus tänu konkurentide abivalmidusele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oleme ausad, et Šveitsi koondis päästis seekord meie päeva. Nad arvasid enne esimest sõitu, et neil on määre, mis aitab Kellyl paremini liikuda, ja määrisid sellega meie suusad,\" tänas Tõnis Sildaru konkurente, vahendab Postimees. \"Lumi muutis raja nii aeglaseks, et esimeses hüppes ei oleks me muidu piisavalt hoogu sisse saanud.\n\n\"Seega tuligi keskenduda rohkem stiilipuhtusele kui hüpetele, näiteks Dew Touril näidatud sõiduga võrreldes pidime seekord tegema kava läbi lihtsamate trikkidega,\" viitas ta Kelly eelmisele võiduga lõppenud võistlusele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kelly Sildaru treenerist isa Tõnis Sildaru lausus pärast Val Thorensis peetud võistluse esikohta, et rasked ilmaolud tõid võidu oodatust keerulisemalt kätte.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLumepuudusel ära jäänud Schonachi MK-etapp viiakse läbi märtsis\n\n## Põhitekst:\n\nAlgselt pidi Schonachi etapp läbi viidama 9.-10. jaanuaril, kuid lumepuudusel ei olnud see võimalik.\n\nKehvad lumeolud on kahevõistlejaid sel hooajal kõvasti kimbutanud, sest seetõttu ei peetud ka aasta alguseks Klingenthali planeeritud etappi.\n\nJärgmine etapp toimub 23.-25. jaanuaril Prantsusmaa Chaux-Neuve'is. Nädal hiljem võistleb ala koorekiht Austrias Seefeldis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisele nädalavahetusele planeeritud kahevõistluse MK-etapp Schonachis toimub 5.-6. märtsil. Esimesel päeval peetakse individiuaal- ja teisel võistkonnavõistlus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhja-Korea nõuab tuumakatsetustest loobumise eest rahulepingut USA-ga\n\n## Põhitekst:\n\nRiigimeedias avaldatud Põhja-Korea avaldus kordab pakkumisi, mille Washington on varem tagasi lükanud. USA tahab, et Pyongyang võtaks endale kohustuse loobuda täielikult tuumarelvadest.\n\nPõhja-Korea välisministeeriumi pressiesindaja nimetas 6. jaanuari väidetavat vesinikupommikatsetust õigustatud sammuks riigi säilimise tagamisel välisohtude vastu.\n\n\"Vastuseks USA jätkuvale meie suveräänsuse rikkumisele ja ähvardavatele provokatsioonidele omandame kõik vajalikud tuumarünnaku- ja tuumavastulöögivõimed, ent ei kavatse mõtlematult oma tuumarelvi kasutada,\" vahendas ametlik uudisteagentuur KCNA ametniku sõnu.\n\nPressiesindaja nimetas Lõuna-Korea otsust taastada kahe riigi piiril Põhja-Korea vastased propagandasaated \"veidraks\" provokatsiooniks.\n\nStalinistlik riik on nimetanud USA ja Lõuna-Korea iga-aastaseid sõjaväeõppusi sissetungiharjutuseks, ehkki Soul ja Washington on korduvalt kinnitanud, et õppused on kaitseotstarbelised.\n\nPõhja-Korea teatas 6. jaanuaril vesinikupommi esmakordsest edukast katsetamisest. Pyongyangi väitel oli tegemist \"miniatuurse\" vesinikupommiga. Mitme lääneriigi hinnangul oli ilmselt tegu tuumapommiga.\n\nRiigis registreeriti veidi enne seda maavärin magnituudiga 5,1.\n\nPõhja-Korea eelmised tuumakatsetused aastatel 2006, 2009 ja 2013 tõid kaasa ÜRO sanktsioonide laine.\n\nÜRO Julgeolekunõukogu teatas kolmapäeva õhtul erakorralise istungi järel, et asub ette valmistama täiendavaid sanktsioone Põhja-Koreale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Korea teatas reede õhtul, et võib loobuda tuumakatsetustest USA-ga rahulepingu sõlmimise ja Ühendriikide ning Lõuna-Korea iga-aastaste sõjaväeõppuste peatamise eest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNäitleja Liis Lass: enesekriitika tuleb mul kuidagi väga kergelt\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma isegi ütleks, et see on kohati halvav enesekriitika, millega ma küll kõvasti võitlen ja mis on mingis mõttes rumal, sest teised inimesed toovad meid nagunii tihti maa peale tagasi,\" rääkis Liis Lass Õhtulehele.\"Kergem oleks endale sisimas pai teha – kes see teine sulle ikka häid asju ütleb, kui sa ise seda ei tee, aga enesekriitika tuleb mul kuidagi väga kergelt.\"\n\nNäitleja tunnistab, et enesekriitika on küll igas mõttes arengule kasulik, kuid ta on õppinud ka endale pai tegema, sest väga raske on teha oma tööd nii, et igal sekundil sa õõnestad ennast seestpoolt: \"See ei tulnud üldse välja! – Aih, see ei olnud nii, nagu oleks pidanud! – Uh, oleks võinud hoopis niimoodi teha – nii kehva enesetundega on keeruline elada,\" lisas Lass.\n\n\"Ma olen õppinud enesekindlust teesklema, sest kui sa kaua teeskled, siis hakkad lõpuks ise ka uskuma,\" selgitas noor näitlejanna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Linnateatri näitleja Liis Lass tunnistab avameelselt, et üks tema suurimaid vigu on kohati lausa halvav enesekriitika.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAarne Valmis: 1990. aastatel kasutati palju fonogrammitrikke, aga seda hoiti enda teada\n\n## Põhitekst:\n\nValmise endagi menubändis Push Up laulis solist Margit Margusson ise, kuid tema tantsupoisist lavapartneri suust kostuv kähisev hääl, näiteks hitis \"Ämblikmees\", kuulus hoopistükkis toonasele JAMi liikmele Mihkel Mattisenile, kirjutab Õhtuleht.\n\n\"Tegime seda lihtsalt põhjusel, et nagunii need poisid olid laval ning tantsisid ja hüppasid, Eesti popmuusikas kasutati 1990. aastatel palju fonogrammitrikke, aga kõik hoidsid seda enda teada,\" meenutas Valmis.\n\nValmis lisab, et eelkõige olid fonod siiski kasutusel kontsertidel: \"See oli üldlevinud süsteem, mida kasutatakse üle maailma siiani.\"\n\nPõhjus, miks artistid otselaulmisele fonogrammi eelistasid, oli produtsent Ivar Musta sõnul kehvapoolne helitehnika.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Produtsent Aarne Valmise sõnul suutsid siinsed 1990. aastate noored popartistid üldiselt siiski ise laulda ning võõraid hääli esinemiseks ei laenatud, iseasi oli tantsijatega, kes saatuse tahtel ja lavašõu huvides laulma pidid – nende suhu paigutati teinekord tõepoolest doonorhääli.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKubok Sodružestvaks valmistuvas U-21 vutikoondises tehti paar muudatust\n\n## Põhitekst:\n\nJuhkam ja Miller asendavad koosseisus Michael Lilanderi ja Kevin Rääbist. Juhkam kuulus sügisel U-21 koondise algkoosseisu kahes EM-valikmängus. 21-aastane kaitsja esindas Premium liigas Viljandi JK Tulevikku ning pärast Triobet Aastalõputurniiril Nõmme Kalju särgis mängimist tõmbas ta EJL-i jalgpallihalli turniiril taas selga Tuleviku värvid. 18-aastane Miller pallib Premium liigas Tartu JK Tammeka ridades. Poolkaitsja oli möödunud aastal U-19 koondislane, U-21 koondises on tal veel debüüt tegemata.\n\nEesti U-21 koondis:\n\nVäravavahid\nRichard Aland (15.03.1994) - Tallinna FC Flora\nMagnus Karofeld (20.08.1996) - Tallinna FC Flora\n\nKaitsjad\nKevin Aloe (07.05.1995) - Tallinna FC Flora\nVladimir Avilov (10.03.1995) - FC Infonet\nHindrek Ojamaa (12.06.1995) - Tallinna FC Levadia\nMadis Vihmann (05.10.1995) - Tallinna FC Flora\nAndre Paju (05.01.1995) - Tartu JK Tammeka\nMartin Mägi (18.06.1996) - Nõmme Kalju FC\nMärten Kuusk (05.04.1996) - Nõmme Kalju FC\nGerdo Juhkam (19.06.1994) - Viljandi JK Tulevik\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\nJan Kokla (29.05.1997) - Tallinna FC Flora\nMihkel Ainsalu (08.03.1996) - Tallinna FC Flora\nGerman Šlein (28.03.1996) - Tallinna FC Flora\nPavel Marin (14.06.1995) - Tallinna FC Levadia\nRasmus Peetson (03.05.1995) - Tallinna FC Levadia\nMark Oliver Roosnupp (12.05.1997) - Tallinna FC Levadia\nJoseph Saliste (10.04.1995) - Tallinna FC Flora\nVlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) - Nõmme Kalju FC\nAndre Järva (21.11.1996) - Nõmme Kalju FC\nMartin Miller (25.09.1997) - Tartu JK Tammeka\nKevin Kauber (23.03.1995) - NK Tolmin (SVN)\nRobert Kirss (03.09.1994) - Nõmme Kalju FC\n\nPeatreener: Martin Reim\nAbitreenerid: Urmas Kirs, Jürgen Henn\nVäravavahtide treener: Andrus Lukjanov\nFüsioterapeudid: Ott Meerits, Priit Ailt\nDelegatsiooni juht: Ljubov Lobõševa\n\nAjakava:\n17. jaanuar kell 15:30 Läti - Eesti\n19. jaanuar kell 15:30 Tadžikistan - Eesti\n21. jaanuar kell 18:00 Eesti - Venemaa\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-21 jalgpallikoondises toimus viimasel hetkel kaks muudatust, kui Peterburis toimuvaks Kubok Sodružestvaks liitusid meeskonnaga kaitsja Gerdo Juhkam ja poolkaitsja Martin Miller.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Irving tüüris Clevelandi võidule, Hardenil kehv viskeõhtu\n\n## Põhitekst:\n\nClevelandi parim oli mängujuht Kyrie Irving 23 punktiga. LeBron Jamesi arvele jäi 19 silma, seitse lauapalli ja seitse tulemuslikku söötu. J.R. Smith panustas 13 ja Kevin Love 11 punkti, lisaks 13 lauapalli.\n\nKyrie Irving kavaldab Houstoni mehed täielikult üle:\n\nKaotajate ridades jõudis kahekohalise skoorini kolm meest: Dwight Howard (14 punkti), Patrick Beverley (13) ja James Harden (11). Viimasel polnud just parim viskepäev, sest ta tabas väljakult kümnest viskest kaks ja eksis kõigil viiel kaugviskel.\n\nTulemused: Indiana - Washington 104:118, Oklahoma City - Minnesota 113:93, Boston - Phoenix 117:103, Brooklyn - Portland 104:116, Chicago - Dallas 77:83, New Orleans - Charlotte 109:107, Milwaukee - Atlanta 108:101, Denver - Miami 95:98, Houston - Cleveland 77:91.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA teenis võõrsilvõidu idakonverentsi liider Cleveland Cavaliers, kes alistas Houston Rocketsi 91:77 (23:21, 23:14, 22:16, 23:26).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTiit Vähi: majanduse ohvriks toomine julgeolekut ei paranda\n\n## Põhitekst:\n\nVähi ütles, et luges neljapäevasest Eesti Päevalehest Hannes Hanso intervjuud, kus ta ütles, et sanktsioone Venemaale tuleb tingimata jätkata ning et Eesti soovib seda ja on nõus ohverdama oma majandushuvid, kirjutab Eesti Päevaleht.\n\n\"Selline poliitiline suund avaldab väga palju mõju kogu Eesti ja veel rohkem Ida-Viru majandusele. Majanduse ohverdamine kindlasti ei suurenda Eesti julgeolekut ja see on minu mõte kaitseministrile,\" ütles Vähi.\n\nVKG koondamisi Vähi otseselt kommenteerida ei soovinud. Vähi ütles veel, et Sillamäe sadamas koondamisi ei kavas ei ole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ekspeaministrist suurettevõtja Tiit Vähi ütles olukorda Ida-Virumaal laiemalt kommenteerides, et majanduse ohvriks toomine julgeolekut ei paranda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAuvere elektrijaama juhtimine läks üle Eesti Energiale\n\n## Põhitekst:\n\n\"Auvere elektrijaam on Eesti Energia kõige efektiivsem elektritootmisplokk. Tegemist on parima teadaoleva tehnoloogiaga ja jaam pääseb tänu suuremale efektiivsusele ka rohkematel tundidel elektriturule kui meie vanemad energiaplokid. Enne lõpliku üleandmisakti allkirjastamist ja garantiiperioodi algust tuleb meil veel läbi viia elektrijaama töökindluse testid, kus katsetame jaama opereerimist erinevatel töörežiimidel ja kütustega,\" selgitas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.\n\n\"Põhikütusena kasutab jaam põlevkivi, mida on kuni 50% ulatuses võimalik asendada biokütustega. Valitsuskabinet otsustas sel nädalal, et Eesti peaks aktiivselt osalema Euroopa Liidu taastuvenergia ühisturul, mis tähendab, et Auvere elektrijaamas võiks toota taastuvenergiat teistele liikmesriikidele. See oleks Eestile makromajanduslikult kasulik, sest ei põhjusta Eesti elektritarbijatele mingeid täiendavaid kulusid, küll aga võimaldab luua uusi töökohti nii energia- kui metsasektoris ja teenida riigile ekspordilt täiendavat maksu- ja dividenditulu,\" lisas Sutter.\n\nAuvere elektrijaama töökindluse testid kestavad esialgse plaani kohaselt neli nädalat. Pärast nende edukat lõpetamist jätkuvad võrgu- ja efektiivsustestid. Kõikide planeeritud katsetuste õnnestumise korral allkirjastatakse ehitajaga üleandmisakt ja garantiilepingud eeldatavalt käesoleva aasta esimeses kvartalis.\n\nAuvere elektrijaam ühendati elektrivõrguga eelmise aasta 2. mail, pärast seda on jaam perioodiliselt elektrit tootnud. Tänaseni on jaam töös olnud 2706 tundi ning tootnud 548,5 gigavatt-tundi elektrit. Kaasaegsel keevkihttehnoloogial toimiv jaam on võrreldes tolmpõletustehnoloogial töötavate elektrijaamadega keskkonnasäästlikum ja ligi kolmandiku võrra efektiivsem. Elektrijaama planeeritud maksimaalne aastane netotoodang on ca 2200 gigavatt-tundi, mis on ligi neljandik Eesti elektritarbimisest.\n\nAuvere elektrijaama ehitab General Electric (General Electric ostis Alstomile kuuluva elektritootmise üksuse eelmise aasta lõpus) \"võtmed kätte\" ehituslepingu alusel. Uue elektrijaama valmimisse on panustanud ka Eesti Energia kontserni kuuluvad ettevõtted. Näiteks ehitas Eesti Energia Tehnoloogiatööstus jaamale põlevkivi ja biokütuse etteande süsteemi, mis oli projekteeritud koostöös Eesti Energia Kaevandustega, ning tuhaärastuse süsteemi. Investeering Auvere elektrijaama ehitusse moodustas 638 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia andis General Electric'ule üle Auvere elektrijaama niinimetatud functional test sertifikaadi, mis tähendab, et Eesti Energia alustab elektrijaama juhtijana töökindluse katseid. Eesti Energia võtab Auvere elektrijaama ehitajalt üle esimese kvartali lõpus, pärast testide edukat lõppu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinnas päästeti korteripõlengust vanem mees\n\n## Põhitekst:\n\nHäirekeskus sai teate tulekahjust Lasnamäel Sinimäe tänaval asuvast korterelamust eile hilisõhtul kell 22.42. Helistajaks oli sama maja naaberkorteri elanik, kelle info kohaselt oli maja trepikoda suitsu täis ja põlevast korterist kostis appihüüdeid.\n\nPäästjad avastasid sündmuskohale jõudes, et viiekorruselise maja kolmanda korruse korteri köögis põles diivan. Põlevas korteris hädasolnud naisterahvas oli iseseisvalt välja pääsenud, päästjate abi vajas korteris vingumürgituse saanud liikumispuudega mees.\n\nPäästjad tõid kannatanu korterist välja ja andsid üle kiirabile, kes toimetas ta haiglasse.\n\nTulekahju saadi kontrolli alla kell 23.05 ja kustutati lõplikult kell 00.10. Tulekahju olid kustutamas päästjad Lasnamäe ja Kesklinna päästekomandodest.\n\nTulekahju sai alguse korteri köögist. Terve korter sai põlengus tugevaid tahma- ja kuumakahjustusi.\n\nKorteris puudus suitsuandur. Seekord õnnestus inimestel eluga pääseda tänu tähelepanelike naabrite märkamisele ja abi kutsumisele ning päästjate professionaalsele tegutsemisele.\n\nPäästeamet paneb inimestele südamele, et suitsuandur on kohustuslik igas kodus ning tulekahju kiireks avastamiseks ja seeläbi elude säästmiseks peab see olema töökorras ja õigesti paigaldatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile hilisõhtul puhkes tulekahju Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuvas korterelamus. Päästjad tõid põlevast korterist välja liikumispuudega mehe.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLaupäeval algavad Eesti meistrivõistlused loodusliku jää jäähokis\n\n## Põhitekst:\n\nLoodusliku jää Eesti meistrivõistlustel osalevad kuus võistkonda - HK Uudeküla Päts, Valga, Pärnu Hokiklubi, Aruküla Pokers, Rõuge Snaiprid ja Äksi. Põhiturniiril mängitakse omavahel üks, lisaks soodsate ilmastikuolude korral play - off 'is poolfinaalid, pronksimäng ja finaal.\n\nLaupäeval kell 13:00 kohtuvad Rõuge jääväljakul Rõuge Snaiprid ja Valga ning Pärnu lastestaadioni liuväljal Pärnu Hokiklubi ja Aruküla Pokers.\n\nPühapäeval kell 13:00 lähevad Lääne-Virumaal, Uudeküla liuväljal vastakuti Uudeküla Päts ja Äksi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval, 16. jaanuaril algavad Eesti jäähokimeistrivõistlused looduslikul jääl, mis kulmineeruvad 20. ja 21. veebruaril peetavate play-off mängudega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLiverpool haaras poolfinaalis kaheväravalise eduseisu\n\n## Põhitekst:\n\nPärast väravateta avapoolaega asus Liverpool 53. minutil Pervis Estupinani omaväravast 1:0 juhtima. Ecuadori jalgpallur läks takistama Jordan Hendersoni tsenderdust, aga tema jalast lendas pall Villarreali väravasse.\n\nLiverpooli teine värav sündis vaid paar minutit hiljem, kui Sadio Mane sai karistusalas täpse söödu Mohamed Salahilt ja saatis palli välkkiirelt külaliste väravavahi Geronimo Rulli seljataha.\n\nLiverpool domineeris mängu täielikult - sooritati 20 pealelööki vastase ühe vastu ning palli hoiti 68 protsenti ajast. Raamidesse lõi Liverpool viis korda, Villarreal mitte kordagi.\n\nTeisipäeval toimunud esimese poolfinaali avamängus sai Manchester City kodus jagu Madridi Realist 4:3. Korduskohtumised peetakse järgmisel nädalal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Meistrite liiga teise poolfinaali avamängus sai Liverpool kodustaadionil jagu Villarrealist 2:0.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKaldvee ja Lill ei saa MM-il alagrupist edasi\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäeva hommikul kaotasid eestlased suurelt Norrale 1:12, aga said õhtul peetud kohtumises jagu Lõuna-Korea võistkonnast 8:3.\n\nEestil on kogutud alagrupis kolm võitu ja viis kaotust ning ees seisab veel neljapäevane kohtumine Taaniga, kel on sama bilanss.\n\nKümneliikmelisest alagrupist pääsevad jätkama kolm paremat, aga Eesti nende hulka enam jõuda ei saa, sest Jaapanil, Rootsil, Norral ja Šveitsil on koos kuus ja Itaalial viis võitu.\n\nB-alagrupis jätkab täisedu seitsme võiduga Šotimaa, teisel positsioonil asuval Kanadal on kuue võidu kõrval ka üks kaotus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Marie Kaldvee ja Harri Lill said Genfis toimuvatel kurlingu segapaaride MM-il kolmapäeval võidu ja kaotuse ega pääse medalimängudele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSõja 63. päev: Kiievi väitel toob Venemaa Ida-Ukrainasse vägesid juurde\n\n## Põhitekst:\n\nOluline 27. aprillil kell 22.30:\n\n- Mariupoli komandöri sõnul on Azovstali terasetehases ilma ravimite ja toiduta üle 600 haavatu;\n\n- Saksamaa valitsus andis loa umbes 50 õhutõrjesüsteemi tarnimiseks Ukrainale;\n\n- USA kaitseministeerium loob Saksamaale Ukraina sõjalise abi juhtimiskeskuse;\n\n- Kohtumisel ÜRO peasekretäriga kordas Vladimir Putin oma õigustusi sissetungiks Ukrainasse;\n\n- Kiiev: Vene väed on tunginud sügavamale Ida-Ukrainasse\n\n- Venemaa Belgorodi linnas, Ukraina piirist umbes 40 km põhja pool, on kuulda mitmeid plahvatusi;\n\n- Suurbritannia: Ukraina kontrollib õhuruumi;\n\n- Gazprom peatab tarned Poola ja Bulgaariasse, kuna mõlemad riigid keeldusid gaasi eest rublades maksmisest;\n\n- Zelenski: Venemaa üritab piirkonda destabiliseerida sõjalise tegevusega Moldovas.\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma igaõhtuses videopöördumises, et Venemaa otsus lõpetada gaasitarned Poolasse ja Bulgaariasse näitavad, et \"keegi Euroopas ei saa loota Venemaaga normaalsete majandussuhete jätkamisele\", vahendas BBC.\n\n\"Venemaa ei pea vaid gaasi, vaid igasugust väliskaubandust relvaks. Ta lihtsalt ootab õiget hetke, mil üht või teist kaubandussektorit saab relvana kasutada,\" ütles Zelenski.\n\nUkraina presidendi sõnul näeb Venemaa ühendatud Euroopat sihtmärgina ja mida varem Euroopa nõustub, et ei saa sõltuda majandussuhetes Venemaast, seda kiiremini jõutakse stabiilsuseni.\n\nZelenski tänas Euroopa Komisjoni ettepaneku eest peatada riigi kaupadele kehtivad importtollid ja loobuda Ukraina terase-ekspordile seatud dumpinguvastastest meetmetest, mille eesmärk on toetada Ukraina majandust.\n\nZelenski pidas vestluse Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, kus olid jutuks edasine abi Ukrainale ja kuues sanktsioonide pakett Venemaale. Zelenski sõnul peab sanktsioonide alla minema ka Venemaa nafta.\n\nKrõvõi Rihi terasetööstus alustab taas tööd\n\nReutersi teatel alustas taas tööd Kesk-Ukraina suurima linna Krõvõi Rihi terasetehas, mis suleti Venemaa sissetungi alguses.\n\nArcelorMittal Krõvõi Rih alustas 9. aprillil ühe kõrgahju tööd, tehase neli ahju suleti veebruaris Venemaa sissetungi algul. Mais loodab ettevõte tööle saada ka teise ahju, kui olukord püsib stabiilne, ütles ettevõtte tegevjuht.\n\n\"Siit 60 kilomeetri kaugusel on Vene väed, nii et me ei tea, mis võib juhtuda täna või homme ja me loodame, et Ukraina väed suudavad nad tagasi lüüa,\" ütles ettevõtte tegevjuht.\n\nViimati suleti üle 80 aasta töötanud tehas täielikult teise maailmasõja ajal, mil see ka hävitati.\n\nUkraina väed hävitasid Ussisaarel Venemaa kontrollpunkti ja õhutõrjesüsteemi\n\nUkraina vägede teatel andsid nad löögi Venemaa vägedele Mustal merel asuval Ussisaarel, Ukraina jõud tabasid saarel asuvat kontrollpunkti ja õhutõrjesüsteemi.\n\nVene kaotused rünnakus on täpsustamisel, Venemaa ise pole rünnakut saarele kinnitanud. Vene väed võtsid saare üle Ukraina sissetungi alguses 24. veebruaril.\n\nMariupoli komandör: Azovstali tehases on üle 600 haavatu\n\nÜmberpiiratud Mariupoli linna 36. merejalaväebrigaadi ülema kohusetäitja Sergi Volõna ütles, Azovstali terasetehases on üle 600 haavatud tsiviilisiku ja võitleja.\n\nTema sõnul ei ole vigastatute jaoks ravimeid ning ka tingimused ravimiseks pole sobilikud. Ta lisas, et sajad tsiviilelanikud, sealhulgas lapsed elavad ebasanitaarsetes tingimustes ning neil pole toitu ja vett.\n\nVolõna esitas ka üleskutse Dunkerque'i stiilis vägede ja tsiviilisikute evakueerimiseks Mariupolist.\n\nHersoni inimesed avaldasid linnapea vastu meelt\n\nUkraina lõunaosas Hersonis avaldasid inimesed meelt okupatsioonivägede toetatud linnapea vastu ja lehvitasid Ukraina lippe.\n\nProtestijate vastu kasutati pisargaasi.\n\nVenemaa kaitseministeerium teatas teisipäeval, et Vene väed on enda kätte võtnud kogu Hersoni piirkonna. Moskval on kavas viia Hersonis läbi referendum linna ühendamiseks Venemaaga. See on pannud paljud linna elanikud ka oma kodudest põgenema.\n\nVenemaal Belgorodis süttis laskemoonaladu\n\nVenemaal asuvas Belgorodis kõlas kolmapäeva varahommikul mitu plahvatust. Võimud kustutavad tulekahjut laskemoonalaos, vahendas The Guardian.\n\nPiirkonna juht Vjatšeslav Gladkov ütles, et \"ärkas varahommikul valju heli tõttu, mis meenutas plahvatust\".\n\nVäidetavalt toimusid plahvatused Staraja Nelidovka küla juures, mis asub Ukraina piirist umbes 40 kilomeetri kaugusel.\n\n\"Esialgsetel andmetel põleb laskemoonaladu. Tsiviilisikute seas inimohvreid polnud,\" ütles Gladkov\n\nVenemaa Belgorodi oblast piirneb Ukraina Luhanski, Sumõ ja Harkivi piirkondadega. Kõikides neis piirkondades toimuvad praegu ägedad lahingud.\n\nPlahvatusi oli kolmapäeva varahommikul veel kuulda ka Kurski oblastis. Piirkonna võimude teatel on plahvatuste üksikasjad \"selgitamisel\".\n\nVenemaa meedia teatel oli varahommikul kuulda plahvatusi ka Voronežis, vahendas CNN.\n\nVolodõmõr Zelenski nõunik Mõhhailo Podoljak kommenteeris samuti viimaseid plahvatusi Venemaal.\n\n\"Piirialade sõjalise infrastruktuuri hävitamise põhjused võivad olla väga erinevad. Varem või hiljem tuleb oma võlad tagasi maksta, kui üks riik otsustab teist riiki rünnata,\" ütles Podoljak.\n\nKiiev: Vene väed on tunginud sügavamale Ida-Ukrainasse\n\nUkraina kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et Venemaa väed on tunginud sügavamale Ida-Ukrainasse.\n\nHoolimata mõningate külade kaotamisest tõrjusid Ukraina väed Luhanski ja Donetski oblastites tagasi üheksa Venemaa rünnakut. Kiievi teatel hävitati üheksa Venemaa tanki ja 11 suurtükisüsteemi, vahendas CNN.\n\nVenemaa väed jätkavad ka Azovstali terasetehase tulistamist. Tehases on umbes kaks tuhat Ukraina sõdurit ja tuhat tsiviilisikut.\n\nUkraina sõjavägi Autor/allikas: SCANPIX/EPA/STR\n\nTuhanded inimesed põgenevad enne fiktiivset iseseisvushääletust Hersonis\n\nVenemaa kavandab kolmapäeval referendumit Hersoni linna ühendamiseks Venemaaga.\n\nHirm eelseisva hääletuse ja selle tagajärgede – võimaliku Venemaa kontrolli tugevnemise – ees on pannud paljud Hersoni elanikud kodudest põgenema.\n\nKrõvõi Rihi sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Vilkul ütles CNN-ile, et Ukraina sõjaväel on õnnestunud evakueerida piirkonnast umbes 7000 inimest, osa jalgrattaga, osa kärudega või jalgsi.\n\n\"Inimesed ei taha ega saagi okupatsiooni all elada,\" ütles Vilkul kolmapäevase rahvahääletuse eel.\n\nUkraina armee teatel takistavad okupatsioonivõimud inimeste lahkumist Hersonist ja ka muudelt okupeeritud aladelt.\n\nVenemaa kavatseb piirkonnas korraldada hääletuse, mida peetakse referendumiks, et näidata rahva toetust uue üksuse – Hersoni Rahvavabariigi – loomisele.\n\nUkraina: Venemaa pommitas Ida-Ukrainas asuvat haiglat, hukkus üks inimene\n\n\"Venemaa väed pommitasid kolmapäeval Ida-Ukrainas asuvat Severodonetski haiglat, hukkus üks inimene, \"ütles Luhanski oblasti kuberner Serhõ Gaidai.\n\n\"Venelased teadsid, et haigla pole tühi, seal olid patsiendid ja arstid. See ei takistanud Venemaal haiglat ründamast,\" teatas Gaidai.\n\nValgevene laiendab raudteevõrgu rünnakute tõttu surmanuhtluse rakendamist\n\nValgevene otsustas kolmapäeval, et \"terroriaktide\" eest määratakse karistuseks surmanuhtlus, kuna sõjavastased aktivistid üritasid raudteevõrku saboteerida, vahendas Reuters.\n\nValgevene parlamendi alamkoda kiitis kriminaalkoodeksi muudatused heaks. Enne jõustumist vajab muudatus ülemkoja ja diktaator Aleksandr Lukašenko heakskiitu.\n\n\"Destruktiivsed jõud jätkavad terroristlikku tegevust, provotseerides riigis ebastabiilsust ja konflikte. Terroristide tegevust ei saa õigustada,\" väitis Valgevene alamkoja spiiker.\n\nPutin õigustas sissetungi Ukrainasse\n\nLõuna-Ukraina linnas Mariupolis, mida Venemaa on intensiivselt pommitanud, enam lahinguid ei toimu, rääkis Vene president Vladimir Putin teisipäeval kohtumisel ÜRO peasekretär Antonio Guterresiga.\n\nGuterres kirjeldas arutelusid kui \"avameelset\", kuid kinnitas, et ta külastab Moskvat kui \"rahu sõnumitooja\".\n\nÜRO teatas, et Venemaa president Vladimir Putin nõustus \"põhimõtteliselt\" Punase Risti poolt tsiviilelanike evakueerimisega Azovstali terasetehasest.\n\nPutin ütles Guterresele ka, et loodab sõjale diplomaatilist lahendust, kuid lisas, et Venemaa ei saa anda Ukrainale julgeolekugarantiid lahendamata territoriaalsete küsimuste ehk Krimmi ja Sevastopoli pärast.\n\nUSA kaitseministeerium loob Saksamaale Ukraina sõjalise abi juhtimiskeskuse\n\nKaitseministeerium on loonud USA Euroopa väejuhatuse vastutuspiirkonnas Saksamaal juhtimiskeskuse nii USA kui ka liitlasvägede saadetiste koordineerimiseks ja Ukrainale sõjalise abi toimetamise sujuvamaks muutmiseks.\n\nEUCOMi Ukraina juhtimiskeskus ehk ECCU asub USA Euroopa väejuhatuse peakorteris Stuttgardis ja seda juhib USA kahetärnikindral, vahendab CNN. Keskus teeb tihedat koostööd rahvusvahelise doonorite koordineerimiskeskuse ehk IDCC-ga.\n\nJuhtimiskeskus haldab ka enam kui 40 partner- ja liitlasriigi võrku.\nSee uus liitlaste rühm kohtub kord kuus, teatas USA kaitseminister Lloyd Austin varem teisipäeval.\n\nSaksamaa tarnib Ukrainale õhutõrjesüsteeme\n\nKaitseminister Christine Lambrecht teatas teisipäeval Saksamaal USA õhuväebaasis Ramsteinis toimunud rahvusvaheliste kaitseametnike kohtumisel Gepard õhutõrjesüsteemide tarnimisest Ukrainale.\n\n\"Otsustasime eile, et toetame Ukrainat õhutõrjesüsteemidega. Just seda vajab Ukraina praegu õhuruumi maapinnalt kindlustamiseks,\" ütles Lambrecht baasis peetud kohtumisel.\n\nSaksamaa seisis algul vastu üleskutsetele varustada Kiievile relvi, nõustudes andma ainult humanitaarabi ja meditsiinivarustust. Selline lähenemine oli kooskõlas Saksamaa aastakümnete pikkuse poliitikaga mitte tarnida kriisipiirkonda surmavaid relvi. Kuid liitlaste ja Saksa avalikkuse surve all oli valitsus sunnitud reegleid põhjalikult muutma.\n\nISW: Venemaa liigub visalt edasi\n\nSõjauuringute instituudi (ISW) mõttekoja värskeima hinnangu kohaselt teeb Venemaa aeglaselt edusamme sissetungil Ukrainasse.\n\nWashingtonis asuv organisatsioon teatas, et Vene väed liiguvad metoodilisemalt ja aeglasemalt kui sõja varasematel etappidel ning on hakanud tegema \"tervemaid\" sõjalisi valikuid.\n\nUkraina väed seisavad kindlalt vastu idas, kuid mida lähemal Harkivile seda vähem leiavad venelased vastupanu.\n\nLahingud Mariupoli linnas jätkuvad. Lisaks Azovstali tehase tugipunktile on ukrainlastel \"tõenäoliselt endiselt oluline positsioon väljaspool tehast\", ütles ISW.\n\nMõttekoda ütleb ka, et plahvatustega Moldovas püütakse konflikti kaasata Transnistria piirkonna venemeelseid vägesid.\n\nUkraina säilitab olulise õhukontrolli\n\nKiiev kontrollib endiselt suuremat osa Ukraina õhuruumist, teatas Ühendkuningriigi kaitseministeerium oma viimases värskenduses.\n\nVenemaa õhutegevus on keskendunud eelkõige Ukraina lõuna- ja idaosale. Postitus lisab, et Moskval on piiratud juurdepääs Põhja- ja Lääne-Ukraina kohal, mis tähendab, et ta saab oma rünnakuid anda ainult ohutust kaugusest.\n\nÜhendkuningriik väidab, et Vene väed kasutavad Mariupolis juhitamatult vabalt langevaid pomme, mis on vähem täpsed ja põhjustavad suurema tõenäosusega tsiviilohvreid.\n\nTiraspoli väitel tulistati Ukrainast Transnistriat\n\nUkrainast tulistati Transnistria piirkonnas asuva linna pihta, kus Venemaal on laskemoonalaod, vahendas Interfax piirkonna politsei teadaannet.\n\nVenemaal on Transnistrias umbes 1500 sõjaväelast, vahendas Bloomberg.\n\nZelenski: Venemaa üritab piirkonda destabiliseerida sõjalise tegevusega Moldovas\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Venemaa üritab piirkonda destabiliseerida sõjalise tegevusega Moldovast lahku löönud Transnistria piirkonnas.\n\n\"See on vaid üks Venemaa föderatsiooni sammudest. See destabiliseerib piirkonda ja ähvardab Moldovat,\" ütles Zelenski ajakirjaniku küsimusele teisipäeval Kiievis IAEA peadirektori Rafael Mariano Grossiga ühisel pressikonverentsil.\n\nViimastel päevadel on sagenenud Vene vägede raketitulistamised ja operatsioonid Transnistrias.\n\n\"Mis puudutab teatud Vene vägesid, kes viibivad pidevalt ajutiselt okupeeritud territooriumil – see on olnud nii palju-palju aastaid. Teame, et nad on valvel ja ootavad lihtsalt käsku,\" ütles Zelenski.\n\nZelenski: Venemaal ei ole õigust \"šantažeerida\" tuumarelvade ohuga\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski rääkis teisipäeval Kiievis Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektori Rafael Mariano Grossiga ühisel pressikonverentsil Venemaast ja tuumarelvadest, kritiseerides samal ajal Vene vägede hiljutisi operatsioone Tšornobõli tuumaelektrijaamas.\n\n\"Täna, Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroofi 36. aastapäeval, oli maailm taas vaid sammu kaugusel katastroofist, sest Vene vägede jaoks oli jaam vaid järjekordne lahingutegevuse tsoon, kus nad ei hoolinud tuumaohutusest, \"ütles Zelenski.\n\nZelenski süüdistas Vene vägesid tuumaohuga mittearvestamises ning tehase mitme piirkonna, sealhulgas juhtimiskeskuse ja labori rüüstamises ja kahjustamises.\n\nTa hoiatas, et nende hoolimatus annab märku ohust, et Venemaa kasutab tuumarelvi.\n\nIAEA ohutusinspektorid teevad tihedat koostööd oma Ukraina kolleegidega, et jälgida ja võrrelda kiirgusmõõtmisi tehases ja keelutsoonis ning seejärel säilitada kohalolek \"nii kaua, kuni olukord seda nõuab,\" kinnitas Grossi.\n\nSuurbritannia kutsub maailma üles varustama Ukrainat sõjalennukitega\n\nSuurbritannia välisminister Liz Truss teatas kolmapäeval, et Suurbritannia ja teised lääneriigid peaksid andma Ukrainale sõjalennukeid osana oma pikaajalisest sõjalisest toetusest.\n\nUkraina on korduvalt palunud lahingulennukeid, eriti nõukogudeaegseid hävitajaid, mida nende piloodid tunnevad. Lääne liitlased ei ole tahtnud nii kaugele minna, kartes Venemaad provotseerida.\n\nKuid kuna NATO liikmed suurendavad oma toetust Ukrainale pikema laskeulatusega relvadega, ütleb Truss, et nad peaksid minema veelgi kaugemale.\n\nSamuti kutsus ta läänt üles lõpetama Venemaa nafta- ja gaasiimpordi ühekorraga ja lõplikult. Truss kutsus ka üles \"taaskäivitama\" rahvusvahelist julgeolekusüsteemi, mis tema sõnul Ukrainas läbi kukkus.\n\nUkraina hinnang Venemaa kaotustele\n\nUkraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:\n\n- elavjõud umbes 22 400;\n\n- tankid 939;\n\n- jalaväe lahingumasinad 2342;\n\n- lennukid 185;\n\n- kopterid 155;\n\n- autod ja muud sõidukid umbes 1666;\n\n- kütuseveokid 76;\n\n- laevad / paadid 8\n\nUkraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.\n\nHiina droonifirma peatab äritegevuse Venemaal ja Ukrainas\n\nDroonihiiglane DJI Technology Co Ltd on esimene suur Hiina ettevõte, mis on pärast sõja algust lõpetanud äritegevuse Venemaal ja Ukrainas.\n\nKolmapäeval ütles DJI pressiesindaja Reutersile, et selle sammu eesmärk oli mitte teha avaldust ühegi riigi kohta, vaid teha avaldus meie põhimõtete kohta.\n\n\"DJI jälestab meie droonide kasutamist kahju tekitamiseks ja me peatame ajutiselt müügi nendes riikides, et aidata tagada, et keegi ei kasutaks meie droone võitluses,\" ütles pressiesindaja.\n\nDJI pressiesindaja ütles eelmisel kuul, et ettevõte märkas veebis kaadreid, mis viitasid sellele, et Venemaa sõjavägi kasutab tema tooteid, kuid ei suutnud seda kinnitada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina peastaabi teatel suurendab Venemaa oma sõjalist kohalolekut Ida-Ukrainas, Moskva tõi Harkivi ja Izjumi piirkonda juurde kaks taktikalist pataljonigruppi (BTG). Kreml tõi vägesid juurde Belgorodi oblasti piirkonnast, kus kolmapäeva varahommikul süttis laskemoonaladu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandi HC eduseeria jätkus ka Kehras\n\n## Põhitekst:\n\nKui Viljandi aasta algusest kestvast kaotuseta seeriast on korduvalt juttu olnud, siis Kehragi oli oma väikest võidujada kokku panemas, sest eelmisel nädalal võideti mõlemad peetud kohtumised. Viljandist polnud aga sel hooajal veel jagu saadud.\n\nMulgid alustasid endile tüüpiliselt kiirete rünnakutega ja said 2:0 ette, kuid Kehrat see ei morjendanud. Vastati nelja väravaga ning David Mamporia viis kodumeeskonna 4:2 juhtima. Viljandil oli vastus olemas – Andrei Basarab tabas kaks korda ja kehralaste seitsmekesi kuue vastu mängides taastas Rasmus Ots palli tühja väravasse saates Viljandi edu.\n\nNädalavahetusel Balti liiga finaalturniiri parimaks mängijaks valitud Ots hakkas ka põhitööd ehk tõrjeid hästi tegema ning Viljandi libises eest. Kui kohtumise algul oldi positsioonirünnakutel veidi hädas, siis nüüd leiti hästi joonemängijaid. Kristjan Koovit viskas 9:6 ja Mark Lõpp 11:7.\n\nVahepeale ei saanud kumbki meeskond viie minuti jooksul palli vastase väravavõrku. Korraks kasvatas Oliver Ruut vahe viieväravaliseks, aga puhkepausile mindi pärast Sergio-Silver Kreegimaa tabamust seisul 13:9. Viis minutit teisest poolajast visati väravaid kordamööda.\n\nSeejärel sai Kehra põgusalt külaliste rünnakumootori peatatud ning Mamporia ja Soikka vähendasid vahe kolmele – 16:13. Lähemale Viljandi võõrustajaid ei lubanud, ehkki vahepeal tabas Kehra poolel mitu korda järjest Kreegimaa. Balti meistermeeskonnal oli oma noor pommitaja Hendrik Koksi näol.\n\nSuurima edu – 29:16 – sai Viljandi 51. minutil, kui Ots teistkordselt üle välja palli võrku lennutas. Selgelt lühema pingiga Kehra ilmutas väsimusemärke, ent võitles siiski lõpuni. Viljandi võidunumbrid olid 30:24.\n\nKodumeeskonnal said käe valgeks tosin pallurit, Koks tabas parimana kaheksa korda, Voika lisas neli ning Koovit ja Basarab kolm väravat. Kehralaste ridades kirjutati Kreegimaa nimele kuus, Mamporiale viis ja Danil Gumjanovile neli tabamust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käsipalli meeste meistriliigas algas viimane ja otsustav ring, kus kõik kuus meeskonda veel korra omavahel kohtuvad. Avamängus oli värske Balti meister Viljandi HC võõrsil 30:24 (13:9) parem HC Kehra/Horizon Pulp&Paperist ja kasvatas vähemalt ajutiselt edu Põlva Serviti ees kolmele punktile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepi jõudis Madridis põhiturniirile\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäeval sai Kanepi jagu itaallannast Martina Trevisanist (WTA 81.) 6:2, 7:5.\n\nEsimeses setis jäi Kanepi murdega taha, aga võitis 0:2 kaotusseisust kuus geimi järjest. Teises setis jäi eestlanna samuti murdega 3:5 taha, aga võitis seejärel neli geimi järjest ja kogu mängu.\n\nKanepi esimene serv õnnestus vaid 45-protsendiliselt, aga ta teenis esimeselt servilt 74 ja teiselt 53 protsenti punktidest. Trevisanil olid kolm näitajat vastavalt 67, 50 ja 52 protsenti.\n\nKvalifikatsiooni avaringis oli Kanepi saanud jagu britt Harriet Dartist (WTA 102.) 6:1, 6:1.\n\nPõhiturniiri avaringis läheb Kanepi kokku Tšehhi tulevikulootuse Linda Fruhvirtovaga (WTA 205.), kes teenis turniirile eripääsme. Pühapäeval 17-aastaseks saav tšehhitar on juunioride maailma edetabeli kolmas.\n\nEdu korral ootab Kanepit teises ringis kas ameeriklanna Jessica Pegula (WTA 14.) või itaallanna Camila Giorgi (WTA 31.).\n\nTeine Eesti tipptennisist Anett Kontaveit jääb haiguse tõttu turniirilt eemale.\n\nEnne mängu:\n\nKvalifikatsioonis neljandana asetatud Kanepi läheb otsustavas mängus vastamisi 17. paigutatud itaallanna Martina Trevisaniga (WTA 81.), kes oli avaringis 6:1, 6:3 üle hispaanlannast Cristina Bucsast (WTA 131.).\n\n28-aastane Trevisan jõudis tunamullu Prantsusmaa lahtiste slämmiturniiril veerandfinaali. Kanepi on itaallanna ühe korra alistanud, kui ainsas senises omavahelises mängus oli Trevisanist 2018. aastal Brescias üle 6:4, 6:3.\n\nEestlanna läks kvalifikatsiooni avaringis vastamisi Harriet Dartiga (WTA 102.) ning võitis 6:1, 6:1.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaia Kanepi (WTA 55.) alistas Madridis toimuva WTA kõrgeima kategooria turniiri kvalifikatsioonis kaks vastast ja pääses põhitabelisse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRomandias võitis etapi belglane, Taaramäe 65.\n\n## Põhitekst:\n\n800 meetri enne lõppu ründas Dennis ja tal näis olevat edu, aga Teuns pingutas kõvasti ja suutis austraallast poole rattapikkusega edestada. Kolmandana ületas finišijoone šveitslane Marc Hirschi (UAE Team Emirates, +0.02).\n\nKokkuvõtts kerkis liidriks Dennis, kellele 16 sekundiga kaotavad austerlane Felix Grossschartner (Bora - Hansgrohe) ja britt Geraint Thomas (Ineos Grenadiers). Teuns kerkis neljandaks (+0.18).\n\n14 km enne lõppu toimus kukkumine, mis röövis ka proloogi võitnud Ethan Hayteri (Ineos Grenadiers) võimalused liidrisärki säilitada. Britt ületas lõpujoone pea veerand tundi pärast võitjat.\n\nAinsa eestlasena UCI kõrgeima kategooria velotuuril osalev Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) sai 65. koha (+1.42) ja on kokkuvõttes 67. (+2.18).\n\nRomandia velotuur koosneb proloogist ja viiest etapist, mis lähevad aina mägisemaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Romandia velotuuri esimese etapi (La Grande Beroche - Romont; 178 km) võitis belglane Dylan Teuns (Bahrain - Victorious; 4:23.58). Üldliidriks kerkis austraallane Rohan Dennis (Jumbo-Visma).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRöiselandi abikaasast saab konkurentide koondise pealik\n\n## Põhitekst:\n\nSverre Olsbu Röiseland on viimased viis aastat töötanud Norra naiste B-koondise juures, aga temast saab nüüd Florian Steireri asemel Saksamaa naistekoondise juhendaja ehk hakkab abistama oma abikaasa otseseid konkurente.\n\n\"See on väljakutse ja midagi, mis aitab mul saada veel paremaks treeneriks,\" kommenteeris Sverre väljaande VG vahendusel. \"Võimalus töötada ühe laskesuusatamise suurema riigiga on suurepärane.\"\n\nSel hooajal esimest korda MK-sarja üldvõitjaks tulnud Marte Olsbu Röiseland sõnas märtsi lõpus, et pole veel otsustanud, kas jätkab oma karjääri ka järgmisel hooajal, kuid plaanis vastava otsuseni jõuda aprilli jooksul.\n\n\"Ma olen lihtsalt väga uhke Sverre üle,\" kommenteeris Marte. \"Imeline on töötada sellise koondise juures ja ta väärib seda.\"\n\nSaksamaa koondisel on nüüd kaks välismaalasest peatreenerit, sest mehi hakkab juhendama sloveen Uros Velepec. \"Saksamaa laskesuusatamise jaoks on välismaiste treenerite palkamine ebatavaline,\" nõustus Saksamaa laskesuusasuusaliidu spordidirektor Felix Bitterling. \"Nad on mõlemad väga motiveeritud ja tulevad uute ideedega, et anda meile uus tõuge.\"\n\nLõppenud MK-sarjas said Saksamaa mehed rahvuste arvestuses kolmanda ja naised neljanda koha. Nii meeste kui ka naiste seas olid parimad norralased.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu laskesuusatamise MK-sarja üldvõitjaks tulnud Marte Olsbu Röiselandi abikaasa hakkab treenima konkurente, sest valiti Saksamaa naistekoondise uueks peatreeneriks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEurovisoon jõuab Kanadasse\n\n## Põhitekst:\n\nEurovisooni tegevjuhil Martin Österdahlil on hea meel tutvustada Kanadat kui Eurovisiooni lauluvõistluse uut koostööpartnerit, vahendab eurovision.tv.\n\n\"Eurovisiooni lauluvõistluse ainulaadne pärand on juba 67 aastat vana ja võistluse populaarsus kasvab jätkuvalt. Kanadal on aeg selles ülemaailmses vaatemängus osalejaks saada,\" ütles Österdahlil.\n\n\"Armastus muusika vastu on universaalne ning muusika erinevate žanrite ja stiilide tähistamine ületab piire, ühendades inimesi viisil, mida ükski teine kunstiliik ei suuda. Meil on hea meel, et oleme leidnud parimad koostööpartnerid, et pakkuda uutele fännidele selle rõõmsa fenomeni teist versiooni ja jagada lauluvõistlust Kanada rahvaga,\" rääkis ta.\n\n\"Meil on suur au teha koostööd Eurovisiooni meeskonnaga, et näidata tohutut muusikalist talenti, mida meie rahva seas leidub,\" kommenteeris Insight Productionsi saatejuht Lindsay Cox.\n\nKanada Eurovisioon leiab aset juba järgmisel, 2023. aastal. Detailid võistluse ülesehituse kohta on veel selgumisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kanada loob enda variandi Eurovisooni lauluvõistlusest, kus hakkavad omavahel võistlema riigi erinevad maakonnad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti üritab peatada vaid võite tunnistanud USA koondist\n\n## Põhitekst:\n\nKõrgeima divisjoni MM-turniiril jagati kaheksa koondist algselt kahte neljaliikmelisse alagruppi ning edasi veerandfinaali jõudsid kõik kaheksa.\n\nLäti koondis alustas turniiri 3:2 võiduga Rootsi üle, aga kuna kaotas seejärel Soomele 1:4 ja Šveitsile 3:4, jäädi B-grupis ikka viimasteks.\n\nAinsa koondisena ei saanud alagrupiturniiril ühtki kaotust USA, kes alistas A-grupis Kanada 8:3, Tšehhi 6:2 ja viimaks ka võõrustajad 10:2 ning kohtub veerandfinaalis just Lätiga.\n\nUSA - Läti paari võitja läheb poolfinaalis kokku kas Rootsi või Saksamaaga, teises tabelipooles mängivad Soome - Kanada ja Tšehhi - Šveits.\n\nVeerandfinaalid mängitakse neljapäeval, U-18 vanuseklassi maailmameister selgub pühapäeval, 1. mail.\n\nAlagrupiturniiril edukalt esinenud USA ongi selle vanuseklassi ajalooline valitseja, sest 22 MM-tiitlist on neile läinud koguni kümme. Tiitlit kaitseb aga Kanada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähoki kuni 18-aastaste eliitdivisjoni MM-turniir Saksamaal on jõudnud sõelmängudeni. Teiste seas jätkab medali püüdmist ka Läti koondis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMarran ja Rüütel kaotasid EM-il Euroopa kolmandale paarile\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma edetabelis 52. kohta hoidvad Marran ja Rüütel kaotasid teisena paigutatud Taani paarile Maiken Fruergaard - Sara Thygesen 22:24, 11:21.\n\nKui teist geimi valitsesid algusest lõpuni taanlannad, siis esimeses geimis pääsesid eestlannad ka 11:8 juhtima ja seisul 22:21 oli neil kasutada ka geimpall. Järgnevad punktid kuulusid siiski maailma edetabelis 16. ning eurooplannadest kolmandat kohta hoidvale paarile.\n\nEsimeses ringis olid Marran ja Rüütel alistanud Iirimaa paari Kate Frost - Moya Ryan (BWF 79.) 21:18, 15:21, 21:5.\n\nSellega on Eesti esindajad kõikides mänguliikides konkurentsist langenud. Ainsana sai kaks võitu naisüksikmängus Kristin Kuuba.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sulgpalli Euroopa meistrivõistlustel Madridis langesid Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel naispaarismänguturniiri teises ringis konkurentsist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKunstnike liidu presidendina jätkab Elin Kard, asepresidendina Vano Allsalu\n\n## Põhitekst:\n\nSuure häälteenamusega valiti teiseks ametiajaks kunstnike liidu presidendiks Elin Kard ja asepresidendiks Vano Allsalu. Volikogu liikmeteks valiti Kirke Kangro, Kristi Kongi, Mare Mikof, Tiiu Kirsipuu, Loit Jõekalda, Jaan Elken, Eve Kask, Krista Leesi, Tanja Muravskaja ja Mihkel Ilus.\n\nSuurkogul viibis kokku 460 kunstnike liidu liiget, praeguse seisuga kuulub liitu 992 kustnikku, kunstiteadlast ja kunstitöötajat.\n\nElin Kard peab järgneval kolmel aastal peamisteks väljakutseteks kunstivaldkonna arengukava KUVA 2021–2025 eesmärkide elluviimist ning intensiivset koostööd liidu liikmete ja valdkonna institutsioonidega stabiilse tegevusrahastuse ning õiglaste töötasude saavutamiseks.\n\nElin Kard on lõpetanud Tallinna Kergetööstustehnikumi ja Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti eriala ning kaitsnud magistrikraadi kunsti erialal. Ta on töötanud Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse projektijuhina, Eesti Kunstiakadeemias dotsendina ja alates 2003. aastast juhib Hobusepea ja Draakoni galeriid Tallinnas. Aastatel 2013–2019 töötas Kard liidu asepresidendina. Viimased kolm aastat on ta töötanud EKLi presidendina.\n\nVano Allsalu näeb järgneva kolme aasta olulisemate tegevustena liidu loometaristu tulevikku vaatavat ja jätkusuutlikku arendamist ning tugiteenuste laiendamist EKLi liikmetele ja rentnikele.\n\nAllsalu on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal ning on töötanud õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias, Tartu Ülikoolis ja Sally Stuudios ning loovdirektorina reklaamibüroos Zoom. Ta on SA Kunstihoone nõukogu liige, Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse liige ja Tartu Kunstikooli nõunike kogu liige. Aastatel 2013–2019 töötas Allsalu EKLi presidendina ja viimased kolm aastat asepresidendina.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval toimunud Eesti Kunstnike Liidu suurkogul, mis toimub iga kolme aasta tagant, valiti loomeliidule president, asepresident ja kümme volikogu liiget.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Tagurpidi torn\" segab julgelt kokku noortefilmi ja õuduse\n\n## Põhitekst:\n\nTabasin end pärast \"Tagurpidi torni\" vaatamist mõttelt, et Jaak Kilmi täidab paljuski oma värske filmiga selle ootuse, mida alateadlikult olen alati noortefilmidele seadnud: need võiksid panna inimesed kinost lahkumise järel rääkima. Vaidlema, kellele see film mõeldud on. Arutama, kuidas ikkagi oleks üks või teine tegelane pidanud käituma. Seletama lapsele, mida ikkagi filmis toimunu tähendas. Ja nii edasi, ja nii edasi. \"Tagurpidi torn\" on niivõrd šokeeriv ja julgelt provokatiivne, et juba filmi ajal tahaks kõrvalistujale õlale koputada ja pisut arutada.\n\nÜllatav on see, et kuigi \"Tagurpidi torn\" oli minu teadvuses ja infoväljas tiirelnud juba mõnda aega, olin toimetanud mitmeid uudislugusid ja näinud promomaterjale, aga kui filmi lõpuks päriselt nägin, rebis see ikka täie hooga vaiba jalge alt ära. Jaak Kilmi ei hakka oma värskes filmis hetkekski ninnu-nännutama, see pole mingi suhkruvatt ja limonaad, vaid pigem heavy metal. Maailm, kuhu vaataja heidetakse, on halastamatult aus: maaliline, end hääbuv maakoht, kus kõik isad grillivad, joovad longerot ja käivad Soomes tööl, peaks teoorias kuuluma 90ndatesse, Kilmi ja Vallik asetavad selle aga selgelt tänapäeva, näidates, kuidas elu on Eestis siin-seal seisma jäänud. Ja kui isadel on omadega piisavalt tegemist ja ka emad elavad suuresti oma elu, lähevadki lapsed ula peale.\n\n\"Tagurpidi torn\" Autor/allikas: Kaader filmist\n\nVäga lihtne oleks rääkida \"Tagurpidi tornist\" nii, et ma reedaksin kohe sündmuse, mis kogu tegevuse käima lükkab, aga hoidun sellest targu. Jäägu kõigile vaatajatele ikkagi võimalus saamamoodi üllatuda! Küll aga saan öelda üht: lastekamp, kes moodustab filmi peatuumiku, saadab korda ühe pahanduse, mida nad ei julge kellelegi tunnistada. Seega näeme me ekraanil halbu lapsi, ja mitte selliseid nunnusid \"oi-oi, tegid pättust\" tüüpi paharette, vaid korralikke deemoneid, selliseid, kelle käitumine on kõigiti hirmutav. Seega leiavad Kilmi ja Vallik oma loo võtme tegelikult õudusfilmist, nad ei karda astuda üle piiride, mida enamikus noortefilmides ei julgetaks ületada.\n\nKohati lähevad nad sellega isegi liiga kaugele. Kuigi \"Tagurpidi torn\" on kahtlemata mõjuv ja poeb minutitega naha vahele, tabasin end üsna pea mõttelt: kas ehk ei ole mitmed probleemid filmis liiga keerulised? Muidugi, lapsed ei ole lollid ning vale oleks filmi selle pärast lahjendada, et kuidagi laste tasemele laskuda, aga noortefilm paratamatult vajab üsna selget moraali, millega oma sündmustik ära raamida.\n\nValliku stsenaarium vajutab küll näpu mitmesse mädahaava ja näitab kohati selgelt, mis on õige ja mis vale, kuid kripeldama jäi see, et halvad lapsed ei saanud päriselt karistust. Kui vaadata \"Tagurpidi torni\" kui õudukat, siis on see igati mõistetav, isegi küllalt klassikaline võte, kus kurjus jääb alati vähemalt osaliselt alles, kuid noortele, pigem isegi lastele mõeldud linateos peaks ikkagi lõpetama filmi selgema sõnumiga. Lihtne on öelda, et \"päriselus ei saa ka alati pahateod karistust\", aga mis sellest? Film ei ole päriselu, vaid annabki pigem võimaluse joonistada rasvase joonega välja teemad, millele muidu suuremat tähelepanu ei pöörata.\n\n\"Tagurpidi torn\" Autor/allikas: Kaader filmist\n\nJust selle moraali-dilemma tõttu on mul lõplikku hinnangut filmile keeruline anda. Lapsed on peaosadesse suurepäraselt valitud ja mängivad suure lustiga, samuti on väga ilmekalt loodud depressiivse Eesti väikelinna mudel, nii efektselt pole seda Eesti filmis ammu tehtud. \"Tagurpidi torn\" teeb kõike õigesti, isegi kõrvaltegelased on reljeefselt välja joonistatud ja materjal on viimse kui detailini läbi tunnetatud, aga siiski: nooremate vaatajate jaoks võivad mitmedki probleemkohad liiga ambivalentseks jääda. Kooligrupid saavad kindlasti hiljem tunnis paljud teemad lahti rääkida, aga \"Tagurpidi torn\" on nii rikkaliku sisuga, et kõike ei jõua puudutada. Millestki võib ikka vale arusaam jääda ning seda võimalust pidanuks tegijad vältima.\n\nAga vaatame ikkagi korra positiivse poole pealt: Jaak Kilmi idee kasutada ära žanrikino elemente noortefilmi jaoks on igas mõttes õnnestunud. Vaataja pannakse ebamugavasse olukorda, kus sa tahaksid nende laste peale karjuda, neid korrale kutsuda ja öelda, kuidas peaks käituma, aga samal ajal mõistad, et nad on teispool ekraani. Vägisi sunnitakse sind olukorda, kus sa pead justkui neid lapsi vihkama, kuigi see on täiesti irratsionaalne mõte, sa ei taha seda vaatajana tunda, pigem üritad seda tunnet kogu filmi aja alla suruda. Mõneti ongi just see kõige tõhusam õudusfilmilik kontseptsioon: saalis istuja pannakse tundma ja mõtlema nii, nagu ta viisakas ja väljapeetud argielus kunagi tunda ja mõelda ei tohiks.\n\nKindlasti üks viimaste aastate tugevamaid kodumaiseid filme, mida julgen soojalt soovitada kõigile täiskasvanud vaatajatele, lastega pered peavad aga olema valmis seda kõike pärast pikalt ja põhjalikult lahti seletama. Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival, kus \"Tagurpidi torn\" ka ühe korra linastub, on veidral kombel võib-olla üks õigemaid kohti sellele filmile...\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film kinolevis\n\"Tagurpidi torn\"\nRežissöör: Jaak Kilmi\nStsenarist: Aidi Vallik\nOsades: Nils Jaagup England, Rebeka Kas, Laura Vahtre, Kimi Reiko Pilipenko, Una Marta Soms, Andres Lepik, Mirja Toomsalu, Mirje Toomsalu, Rasmus Ermel jt\n?/10",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n18-aastane taanlane lükkas maailma kolmanda reketi auti\n\n## Põhitekst:\n\nRune teenis ATP madalaima kategooria turniiri põhitabelisse erikutse ja alistas avaringis tšehh Jiri Lehecka (ATP 88.) 7:6 (7:4), 6:3.\n\nVõit Zverevi üle on tema karjääri esimene võit maailma esikümnesse hulka kuuluva mängija üle ja kindlasti suurim saavutus. Suure slämmi turniiridel pole ta esimesest ringist kaugemale pääsenud.\n\nZverevi kaotus tähendab, et Münchenis ainus konkurentsi jäänud esikümnemängija on norralane Casper Ruud (ATP 7.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste tennise maailma kolmas reket Alexander Zverev kaotas kodusel Müncheni turniiril teises ringis ootamatult 18-aastasele taanlasele Holger Runele (ATP 70.) 3:6, 2:6.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikaitse nõukogu koguneb siseturvalisust arutama\n\n## Põhitekst:\n\nNõukogu keskendub reedel eeskätt siseturvalisuse ja elanikkonnakaitse küsimustele.\n\nRiigikaitse nõukogu on nõuandev organ presidendi juures. Nõukogu koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja.\n\nNõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Alar Karis kutsus reedeks kokku riigikaitse nõukogu, et arutada laiapindse riigikaitsega seotud küsimusi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei: pronksiöö aastapäev läks rahulikult\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pronksöö aastapäev möödus üle Eesti võrdlemisi rahulikult ja peale Tõnismäel toimunut rohkem intsidente ei esinenud,\" ütles Põhja prefekt Joosep Kaasik pressiesindaja vahendusel kolmapäeval ERR-ile.\n\nPolitsei esindaja teatas teisipäeva õhtul, et Tõnismäel toimus kolm intsidenti kokku nelja inimesega, neist kahe juhtumi osas alustas politsei väärteomenetlust.\n\nERR-i ajakirjanik nägi teisipäeva õhtul kella kaheksa paiku Tõnismäel vähemalt viit politseisõidukit ning ühte jalgsipatrulli.\n\nKaasiku selgituse kohaselt oli politsei teisipäeval suurendatud jõududega väljas selleks, et tagada avalik kord ja ennetada konfliktide eskaleerumist.\n\n\"Ainuke asi, mida Tõnismäel eile meenutada sai, oli 15 aasta tagune rünnak Eesti riigi ja politsei vastu. Politsei ei keela hukkunute mälestamist, kuid seda tuleb teha õiges kohas ja provotseerimata,\" märkis Põhja prefekt.\n\n9. mai tähistamine tuleb tänavu teisiti\n\nKaasik rõhutas ka, et sel aastal tuleb 9. mail Teise maailmasõja ohvreid varasemast erinevalt mälestada ning politsei jälgib ka liikluses ja sotsiaalmeedias toimuvat.\n\n\"Rääkides 9. maist, siis oleme valmis võimalikeks provokatsioonideks ja kindlasti me õigusrikkumistele ka reageerime,\" ütles Kaasik. \"Tähelepanu all on ka sotsiaalmeedias toimuv ning hoiame silma peal ka liiklusel. Näiteks ei luba me toimuda Putini tegevust toetavatel konvoidel, mille sarnaseid on mujal Euroopas korraldatud,\" lisas ta.\n\nRongkäik pronkssõduri juurde 2019. aasta 9. mail. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR\n\n\"9. mail ei ole hukkunute mälestamine keelatud. Inimesed võivad kalmistule viia lilli ja langetada pea. Lubatud ei ole provotseerimine, sealhulgas sõjasümbolid, vaenulikud sõnavõtud ja muu selline. Sel aastal ja edaspidi peab mälestamine toimuma teisiti,\" rõhutas Põhja prefekt.\n\nPolitsei laiendab vaenu õhutavate koosolekute keeldu üle Eesti\n\nPPA teatas ka kolmapäeval saadetud pressiteate vahendusel, et keelab kõikjal Eestis avalikud kogunemised, mis võivad õhutada vaenu ja kus kasutatakse agressori sümboleid. Keeld kehtib esialgu 10. maini.\n\n\"Provokatsioonide vältimiseks ning kõikide elanike turvalisuse tagamiseks need taotlused politsei kooskõlastust ei saa ning üle kogu Eesti on keelatud vaenuliku sümboolikaga koosolekud,\" teatas Lõuna prefektuuri politseikolonelleitnant Andrus Reimaa.\n\nReimaa selgitas, et viimastel päevadel on politseinikeni jõudnud Eesti erinevast paigust avaliku ürituse taotlusi, mille puhul on oht, et seal võidakse õhutada vaenu ja kasutada agressori sümboolikat.\n\nTema sõnul ei ole Teises maailmasõjas langenute mälestamine Eestis keelatud, kuid seda ei tohi kasutada vägivalla ja vaenu õhutamiseks inimeste vahel. \"Nii võib hukkunuid mälestada väärikalt ka tänavu 9.mail viies kalmistule lille ja asetades küünla, mitte lehvitades lintide ja lippudega, mida agressor kasutab Ukrainas toimuva sõja õigustamiseks,\" rõhutas politseijuht.\n\nKeeld kehtib esialgu 10. maini, kuid vajadusel seda pikendatakse, sest vaenuliku sümboolika eksponeerimine ei ole Eesti avalikus ruumis aktsepteeritav ka muul ajal. Keelatud on näiteks Nõukogude Liidu ja Vene Föderatsiooni lipud, georgi lindid ja NSVL vormirõivad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pronksiöö rahutuste 15. aastapäev möödus politsei jaoks rahulikult, ainsad intsidendid toimusid Tallinnas Tõnismäel, ütles ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) esindaja. Samas rõhutas PPA Põhja prefekt, et sel ja järgmistel aastatel tuleb hakata 9. maid varasemast erinevalt tähistama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei laiendas vaenu õhutavate koosolekute keeldu üle Eesti\n\n## Põhitekst:\n\nLõuna prefektuuri politseikolonelleitnant Andrus Reimaa sõnul on viimastel päevadel jõudnud politseini üle Eesti avaliku ürituse taotlusi, mille puhul on oht, et seal võidakse õhutada vaenu ja kasutada agressori sümboolikat.\n\n\"Provokatsioonide vältimiseks ning kõikide elanike turvalisuse tagamiseks need taotlused politsei kooskõlastust ei saa ning üle kogu Eesti on keelatud vaenuliku sümboolikaga koosolekud,\" ütles Reimaa.\n\nReimaa märkis, et II maailmasõjas langenute mälestamine ei ole Eestis keelatud, kuid seda ei tohi kasutada vägivalla ja vaenu õhutamiseks inimeste vahel.\n\n\"Nii võib hukkunuid mälestada väärikalt ka tänavu 9. mail viies kalmistule lille ja asetades küünla, mitte lehvitades lintide ja lippudega, mida agressor kasutab Ukrainas toimuva sõja õigustamiseks,\" sõnas politseijuht.\n\nKeeld kehtib esialgu 10. maini, kuid vajadusel seda pikendatakse, sest vaenuliku sümboolika eksponeerimine ei ole Eesti avalikus ruumis aktsepteeritav ka muul ajal. Keelatud on näiteks Nõukogude Liidu ja Vene Föderatsiooni lipud, Georgi lindid ja NSVL vormirõivad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei keelab 9. maiga seoses Eestis 10. maini kõik avalikud kogunemised, mis võivad õhutada vaenu ja kus kasutatakse agressori sümboleid. Keeld kehtib esialgu 10. maini. Algselt keelas politsei sellised kogunemised vaid Harjumaal ja Ida-Virumaal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailmapank: Ukraina sõda põhjustab viimase 50 aasta suurima hinnatõusu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Hinnatõus põhjustab tõsiseid humanitaarseid tagajärgi. Leibkonnad kogu maailmas tunnevad, et elu läheb kallimaks,\" ütles Maailmapanga uuringu kaasautor Peter Nagle.\n\nNagle sõnul tuleb muret tunda kõige rohkem vaesemate leibkondade pärast. \"Nad kulutavad suurema osa oma sissetulekust toidule, seetõttu on nad hinnatõusu suhtes eriti haavatavad,\" ütles Nagle.\n\nMaailmapanga hinnangul tõusevad energiahinnad 50 protsenti, see suurendab kodumajapidamiste ja ettevõtete kulutusi.\n\nEuroopas kallineb maagaasi hind enam kui kaks korda. Maailmapanga prognooside kohaselt langeb gaasi hind järgmisel ja 2024. aastal, kuid hinnad jäävad 15 protsenti kõrgemaks kui eelmisel aastal, vahendas BBC.\n\nMaailmapanga hinnangul püsivad naftahinnad kõrgel kuni 2024. aastani. See kiirendab inflatsiooni veelgi.\n\nMaailmapank hoiatas samuti, et toiduainete hinnad tõusevad järsult. ÜRO hinnaindeks näitab juba praegu, et need on vähemalt viimase 60 aasta kõrgeimal tasemel.\n\nNisu hind tõuseb 42,7 protsenti, odra hind 33,3 protsenti, kanaliha hind 41,8 protsenti, teatas Maailmapank.\n\nEnne sõjategevuse puhkemist moodustasid Venemaa ja Ukraina investeerimispanga JP Morgan andmetel 28,9 protsenti ülemaailmsest nisuekspordist.\n\nNisu on üks raskemini asendatavaid põllumajanduse ekspordiartikleid. Halvad ilmastikutingimused Põhja-Ameerikas ja Hiinas suurendavad tõenäoliselt veelgi Ukraina tarnete vähenemise mõju, hindas Bank of America.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailmapank hoiatas uues prognoosis, et Ukraina sõjast tingitud tarnehäired toovad kaasa tohutu hinnatõusu. Maailmapanga hinnangul ootab maailma ees suurim hinnatõus alates 1970. aastatest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRonnie O'Sullivan jõudis MM-il kindla võiduga poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nMaguire võitis avapartii, aga sellele järgnes O'Sullivani koguni kuuene seeria. Siis vähendas šotlane vahe 4:6-le, aga O'Sullivan võitis omakorda viis partiid järjest (11:4).\n\nLõpuks vastase skooriga 13:5 alistanud O'Sullivan tegi ka kaks vähemalt sajapunktist seeriat, neist suurim (126) sündis kohtumise viimaseks jäänud partiis.\n\nO'Sullivan on kroonitud snuukri maailmameistriks 2001., 2004., 2008., 2012., 2013. ja 2020. aastal. Mullu kaotas ta teises ringis šotlasele Anthony McGillile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Snuukri maailmameistrivõistlustel tagas esimesena koha poolfinaalis kuuekordne tšempion Ronnie O'Sullivan (WS 1.), kes sai veerandfinaalis jagu šotlasest Stephen Maguirest (WS 40.) 13:5.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskkonnakuu toob ETV2 ekraanile mõtlemapanevad dokumentaalid\n\n## Põhitekst:\n\nMaikuu kolmapäevadel kell 21.30 ja reedetel kell 20 pakub ETV2 vaatamiseks dokumentaalfilme, mis avavad keskkonna-alaseid väljakutseid, inimtekkelisi probleeme ja looduse muutumist. Kokku jõuab vaatajate ette kaheksa filmi, mis kõik on 4. maist nähtavad ka veebikanalis Jupiter. Jupiterist leiab keskkonnakuu puhul teisigi filme samadel teemadel.\n\nK, 4. mail kell 21.30 \"Kõht olgu täis\" (\"First we eat\", Kanada 2020)\n\nMis juhtub kui üks täiesti tavaline Kanada pere otsustab terveks aastaks poes müüdavatest toidukaupadest loobuda ja elada vaid maa-andidest? Yukonis elavad Gerard ja Suzanne ning nende kolm teismelist last tegid just sellise katse, kui maalihe nende väikelinna viiva tee sulges ja kohalikust toidupoest kaup paari päevaga otsa sai. Kuid kas 21. sajandil on üldse võimalik poodidest sõltumatult elada?\n\nR, 6. mail kell 20.00 \"Prints William. Meie kõigi planeet\" (\"Prince William: A Planet For Us All\", Suurbritannia, 2020)\n\nPrints Williami huvi looduse vastu süttis juba lapsena Aafrikas. Dokumentaalfilm annab põhjaliku ülevaate tema üleilmsest tegevusest eluslooduse toetamisel, ent esitleb ka kohalikke kangelasi, sest Cambridge'i hertsog usub, et maailma päästmise võti on kohalike kogukondade käes. Williami sõnul muutus looduse kaitsmine tema jaoks veelgi olulisemaks pärast seda, kui ta isaks sai, sest tulevastele põlvedele tuleb jätta parem maailm. Kuigi väljakutse on heidutav, süstib noorte otsusekindlus ja Williami optimism vaatajatesse lootust.\n\nK, 11. mail kell 21.30 \"Metsikul merel\" (From the wild sea\", Taani 2021)\n\nMereloomade päästmisele pühendunud vabatahtlike võrgustik töötab väsimatult, et päästa loomi naftareostuse, plasti ja üha jõhkramate talviste tormide eest. Poeetilises dokumentaalfilmis põrkuvad inimeste maailm ja elusloodus.\n\nR, 13. mail kell 21.15 \"Korallrahu päästmine\" (\"Reef Rescue\", Suurbritannia, Prantsusmaa, 2020)\n\n50 aasta jooksul on Maa kaotanud suure osa korallrahudest. Teadlased ennustavad, et 30 aasta pärast on keskkonnakatastroofi tagajärjel kõik korallrahud hukkunud ja sadade miljonite inimeste toidulaud muutub kesiseks ning ookeanide ökosüsteemid on pöördumatult kahjustunud ülepüügi, saastatuse ja kliimamuutusest tingitud veetemperatuuri tõusu tõttu. Kuid murrangulised teaduslikud avastused pakuvad siiski lootust.\n\nK, 18. mail kell 21.30 \"Mesilasteta maailm\" ( \"A world without bees\"/ originaal: \"Une Terre sans abeilles?\", Prantsusmaa 2021)\n\nElsa Putelat' ja Nicolas Dupuis' 2021. aastal valminud dokumentaalfilm mesilaste rollist Maa ökosüsteemis. Mesilaste arvukus on kõikjal maailmas muret tekitava kiirusega vähenemas. Mis saab siis, kui mesilased peaksid välja surema? Ka inimkonna püsimajäämine poleks sel juhul sugugi kindel.\n\nR, 20. mail kell 20.00 \"Peatage kasvuhoonegaasid\" (\"Curb Your Carbon\", Kanada, 2022)\n\nDokumentaal räägib võitlusest kasvuhoonegaasidega ja näitab, kuidas saaks igaüks elumugavust ohverdamata oma süsiniku jalajälge vähendada, et meist jääks järeltulevatele põlvedele veidikenegi puhtam planeet. Sooritatakse mitmeid sõgedana näivad katseid ning tehakse puust ette ja punaseks, miks kasvuhoonegaasid nii ohtlikud on.\n\nK, 25. mail kell 21.30 \"Elu 50 soojakraadiga\" (\"Life at 50C\", Suurbritannia 2021)\n\nInimtekkelise kliimamuutuse üks rängemaid tagajärgi on ekstreemsed ilmastikuolud, mis mõjutavad ennekõike piirkondi, kus elu on juba niigi keeruline. Briti dokumentaalfilm võtab vaatluse alla paigad, kus suvine temperatuur ületas hiljuti esimest korda 50 soojakraadi piiri ning kus elamine on muutunud sõna otseses mõttes olelusvõitluseks.\n\nR, 27. mail kell 20.00 \"100 miljardi pudeli probleem\" (\"Why Plastic? The 100 Billion Bottle Problem\", Suurbritannia, Saksamaa, 2021)\n\nPudelid ja pudelikorgid moodustavad veerandi ookeane risustavast prügist. 2018. aastal seadis Coca-Cola, maailma suurim karastusjookide tootja, ambitsioonikaks eesmärgiks lõpetada keskkonna reostamine plastpudelitega. Ometi pole Coca-Cola suutnud kunagi varem plastreostuse levikut piirata. Kas seekord on alust teistsuguseid tulemusi oodata?\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusringhääling tähistab maikuud keskkonnakuuna ja ETV2 toob sel puhul vaatajateni filmiprogrammi kaheksa dokumentaalfilmiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nThe Rasmus esineb sel suvel Tallinnas\n\n## Põhitekst:\n\nSoome pop-rokk bänd The Rasmus loodi juba 1994. aastal ja nende 2008. aastal ilmunud album \"Black Roses\" tegi bändi ülemaailmselt tuntuks. Üle kahe aastakümne on nad välja andnud üheksa albumit, millelt pärinevad hittlood \"F-f-f-falling\", \"In The Shadows\", \"In My Life\", \"First Day Of My Life\", \"Guilty\", \"No Fear\".\n\nTänavu jaanuaris võttis The Rasmus Soome eurolaulu konkursilt osa ning teenis sealt võidu looga \"Jezebel\". Bänd ise põhjendas oma osalusotsust kui soovi proovida midagi uut perioodil, kus kõik turneed ja esinemised tühistati tingituna koroonasituatsioonist maailmas.\n\nThe Rasmus esineb Tallinnas 17. juulil Pirita kloostris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eurovisioonil osalev ja üle maailma rohkem kui 5 miljonit albumit müünud The Rasmus annab sel suvel Tallinnas kontserdi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Liit võib peatada Ukrainale kehtivad tollid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Lisaks relva- ja majandusabile tegi Komisjon täna ettepaneku kaotada vähemalt aastaks tollitariifid ja kaubanduskvoodid Ukrainale, kaasa arvatud teras ja põllumajandustooted. See tagab Ukraina kaupade piirangutevaba ligipääsu EL-i turule,\" kirjutas Euroopa Komisjoni esinduse juht Eestis Viviav Loonela sotsiaalmeedias.\n\nEL teeb tõesti kõik, et Ukrainat sõjas aidata.\nLisaks relva- ja majandusabile tegi komisjon täna ettepaneku kaotada vähemalt aastaks tollitariifid ja kaubanduskvoodid Ukrainale, k.a. teras ja põllumajandustooted. See tagab Ukraina kaupade piirangutevaba ligipääsu EL turule https://t.co/HkTHzYqdcj\n\n— Vivian Loonela (@vivloonela) April 27, 2022\n\n\"Selline kaugele ulatuv samm on kavandatud, et aidata kaasa Ukraina ekspordile Euroopa Liitu. See aitab leevendada Venemaa invasiooniga silmitsi seisvate Ukraina tootjate ja eksportööride rasket olukorda,\" teatas Euroopa Komisjon oma avalduses.\n\nEuroopa Komisjoni ettepaneku, mis kehtestaks Ukraina kaupadele nulltariifid ning võtaks maha neile kehtivad kvoodid EL-i turul, peavad nüüd heaks kiitma Euroopa Parlament ja liikmesriikide valitsus esindav Euroopa Nõukogu.\n\n\"Need meetmed peaks otseselt aitama Ukraina tootjaid ja eksportööre. Need süstivad Ukraina majandusse kindlustunnet,\" ütles Komisjoni asepresident ja kaubandusvolinik Valdis Dombrovskis.\n\nEelmisel aastal oli EL-i ja Ukraina vaheline kaubandusmaht 52 miljardit eurot.\n\nKuna Venemaa on sisuliselt blokeerinud ligipääsu Ukraina kaubasadamatele Mustal merel, on EL otsustanud Ukraina kaupade ekspordiks lihtsustada Ukraina kaubavedajatele kehtivaid reegleid ning EL-i taristu kasutamist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku peatada Ukraina toetamiseks kõik selle kaupadele kehtivad importtollid ning loobuda Ukraina terase-ekspordile seatud dumpinguvastastest meetmetest. Venemaa rünnakuid tõrjuva Ukraina majanduse aitamiseks mõeldud meetmed kehtiks Komisjoni plaani kohaselt ühe aasta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKuuba pidi EM-i kaheksandikfinaalis tunnistama vastase paremust\n\n## Põhitekst:\n\nEestlanna võitis Euroopa edetabelis kolmandat kohta hoidva Gilmouri vastu avageimi 21:18, kuid kaotas kaks järgmist 9:21 ja 15:21.\n\nKolmapäeval kell 16.50 läheb naiste paarismängus väljakule Eesti paar Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel (BWF 52.), kes peavad veerandfinaali koha võitmiseks alistama Taani duo Maiken Furergaard - Sara Thygesen (BWF 16.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kristin Kuuba (BWF 49.) jäi Madridis toimuval sulgpalli EM-il kaheksandikfinaalis alla šotlanna Kirsty Gilmourile (BWF 20.) 2:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKell 21.40 \"Esimeses stuudios\" digiarengu asekantsler Luukas Ilves\n\n## Põhitekst:\n\nSamaaegselt tankitule ja õhulöökidega käib pidev sõda ka küberruumis, mis riigipiire ei tunne. Eestit tabas möödunud neljapäeval viis päeva kestnud küberrünnak, mille jäljed viivad Venemaale. Kas e-riigi turvaaukude lappimiseks piisab lisaeelarve vahenditest? Ja milleks peame valmis olema? Saates on digiarengu asekantsler Luukas Ilves.\n\n\"Esimene stuudio\" algab ETV-s kolmapäeval kell 21.40. Saadet juhib Johannes Tralla.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ETV saates \"Esimene stuudio\" on kolmapäeval külas digiarengu asekantsler Luukas Ilves.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa võimud vabastasid USA endise merejalaväelase\n\n## Põhitekst:\n\nReed mõisteti 2020. aastal Venemaal vangi. Vene võimud süüdistasid Reedi vägivaldses kallaletungis, vahendas CBS News.\n\n\"Reed vabastati pärast läbirääkimiste protsessi, kus vastutasuks sai vabadusse Venemaa kodanik Konstantin Jarošenko,\" teatas Venemaa välisministeerium.\n\nReedi perekond avaldas avalduse, milles kinnitas tema vabastamist. Reedi vabastamist kinnitas ka USA president Joe Biden.\n\n\"Tervitame Reedi naasmist koju ja tähistame, et ta saab uuesti kokku oma perekonnaga, kes teda väga igatses,\" teatas Biden\n\nAP teatas, et vangide vahetus viidi läbi ühe Euroopa riigi territooriumil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa ja USA vahetasid vange ja USA endine merejalaväelane Trevor Reed pääses vabadusse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLahkhelid suhtes aitavad luua lähedust\n\n## Põhitekst:\n\nTartu Ülikooli arengupsühholoogia teadurid Anni Tamm ja Pirko Tõugu uurisid peagi ilmuvas teadusartiklis konflikti narratiive. Tamme sõnul kipub olema nii, et lahkhelisid peetakse halvaks ja sageli seostatakse neid agressiivsuse ja kiusamisega. Selle vältimiseks anti uuringus osalejatele konflikti definitsioon ette. \"Teadlased mõistavad konflikti nii, et kahe inimese vahel on erinevus nende eesmärkides, vajadustes, väärtustes ja soovides,\" lausus teadur.\n\nInimestel paluti kirja panna vabas vormis lugu mõnest minevikus aset leidnud lahkhelist. Tegemist on ühe esimese uuringuga Eestis, mis vaatles täiskasvanute konflikte.\n\nUuringu eesmärk oli teada saada, mis teeb konfliktist positiivse või negatiivse kogemuse. Konflikti tunnused jagati kolme kategooriasse: konflikti protsess ehk kuidas inimesed lahkheli ajal käitusid; konflikti tulemus ning emotsioonid ehk kuidas inimesed tundsid end konflikti ajal ja pärast seda.\n\nUuringu tarbeks paluti igal inimesel meenutada kaht konflikti, mida nad on kogenud: üks negatiivne, teine positiivne. See andis aimduse, mis teemadel ja kellega inimestel lahkhelid tekivad. Palju oli konflikte suhete teemal: ootused paarisuhtes, kuidas teine osapool peaks käituma. Ka töökeskkonnas kerkisid esile suhete küsimused. Näiteks, kui ülemus ei mõista töötajat või tekivad kolleegidega arusaamatused.\n\nRohkem negatiivseid põhjuseid\n\nNegatiivse konflikti kogemuse puhul kirjeldati tunnuseid kõigist kolmest kategooriast. Oluline oli, kuidas konfliktiprotsess toimus, millise tulemuseni jõuti ja kuidas inimene end selle käigus tundis. Positiivse konflikti puhul oli kõige olulisem tulemus. Konflikt oli inimeste hinnangul hea siis, kui saadi oma tahtmine või suhe teise inimesega paranes, muutudes lähedasemaks ja teineteist hakati paremini mõistma.\n\n\"Eks see oli aimatav, et rohkem toodi välja põhjuseid, miks konflikt on negatiivne. Ma arvan, et inimestel on lihtsam leida põhjuseid, miks konflikt on halb, kui miks see on positiivne,\" lausus Tamm.\n\nKui konkreetsematest tunnustest rääkida, siis Tammele jäid silma kaks teemat: kuidas osapooled käitusid ja kas konflikt sai lahenduse. Need tunnused olid olulised nii positiivse kui ka negatiivse konfliktikogemuse puhul. Lahkheli nimetati positiivseks siis, kui osapooled käitusid teineteisega arvestavalt, kuulasid ja rääkisid omavahel. Kui osapooled olid ründavad ja proovisid enda tahtmist läbi suruda, oli kogemus negatiivne.\n\nPositiivse konflikti puhul räägiti mõlema osapoole heast käitumisest, aga negatiivse konflikti puhul nähti, et eelkõige käitus halvasti teine osapool ja enda süüd niivõrd esile ei toodud. \"See võib olla seotud sellega, et kui tajume kogemust negatiivsena, siis paneme ennast ohvri rolli, kus teine osapool on paha ja teeb meile liiga. Natuke on enda käitumise suhtes pimedust ning rohkem tajutakse ülekohut ja solvumist ehk tugevaid negatiivseid emotsioone,\" lausus Tamm.\n\nKuigi tihtipeale kipub levima eksiarvamus, et konflikt ei saa olla positiivne, siis Tamm rõhutas, et nii see kindlasti ei ole. Teaduri sõnul tuleb siin vahe sisse selles osas, kuidas inimesed konflikti suhtuvad ja kuidas teaduskirjandus seda käsitleb. \"Igapäevaselt me omistame konfliktile negatiivse alatooni, aga teaduskirjandus vastupidi rõhutab konflikti positiivset külge,\" sõnas ta.\n\nLaste arengu seisukohast on Tamme sõnul konflikt väga oluline, sest võimaldab mitmeid olulisi oskusi arendada. Näiteks eneseregulatsiooni, arusaama sotsiaalsetest reeglitest, koostöö tegemist ja teiste inimeste vaatenurga mõistmist. Täiskasvanute puhul võimaldab lahkheli suhte kvaliteeti ja lähedust tõsta ning suurendada teineteise mõistmist. \"Kui täiskasvanuid suunata konflikti positiivsele küljele mõtlema, siis nad tulevad sellega toime küll. Meie uuringus ei olnud ka kedagi, kes oleks jätnud positiivse loo kirjutamata. Inimesed suutsid väga kenasti põhjendada, miks konflikt oli nende jaoks positiivne,\" lausus Tamm.\n\nTeadur jõudis uuringus lisaks tulemuseni, et tihtipeale annavad inimesed hinnangu konflikti negatiivsusele või positiivsusele alles siis, kui konflikt läbi saab. \"Lahkheli võis olla hästi negatiivne, kus osapooled ründasid teineteist, olid vastikud, aga hiljem inimene mõtestas olukorra enda jaoks läbi ja võttis sellest kogemusest ka midagi positiivset kaasa. Justkui õpikogemusena,\" lausus ta. Ühtlasi nähti seda positiivse tahuna, kui hiljem sai konfliktiolukorrast teistele pajatada kui põnevast kogemusest.\n\nKuidas konflikte lahendada?\n\nÜhte võluvitsa konfliktide edukaks lahendamiseks nõnda, et sellest jääks positiivne tunne, Tamme sõnul ei ole. Lahkhelide lahendamisel sõltub palju sellest, kelle vahel need aset leiavad. Töökaaslaste peal võib töötada mõni teine strateegia kui kodus oma elukaaslasega.\n\nKüll aga on teaduri sõnul universaalne soovitus püüd teineteist kuulata ja dialoogi astuda. \"Pime oma tahtmise läbisurumine ei tööta,\" lausus ta. Inimesed hindavad aga tema sõnul väga, kui teineteist kuulatakse ja jäädakse rahulikuks. Just viimane on kõige olulisem ja on Tamme sõnul oskus, mis tihtipeale vajab õppimist. \"Ma arvan, et see on igati arusaadav, kui me alati ei tule 100 protsenti kõigi konfliktidega nii ideaalselt toime, kui me tahaksime. Aga see ongi oluline õpikogemus,\" sõnas ta.\n\n\"Kui ma ennist ütlesin, et konfliktidel on positiivne ja arendav mõju, siis ühel hetkel tuleb ikkagi piir ette. Kogu aeg konfliktisituatsioonis olla ei saa. Samuti peab konflikt olema konstruktiivne,\" lausus teadur. Kui kumbki osapool ei kuula, surudes oma tahtmist läbi, siis taoline lahkheli Tamme sõnul positiivset mõju ei avalda. Küll aga on vajalikud konfliktid, kus teineteist kuulatakse ja erimeelsused püütakse läbi töötada.\n\n\"Konflikti ennast ei tasu karta, aga vaeva tuleb näha lahendustega, mitte pimesi oma tahtmist läbi suruda,\" sõnas Tamm.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi konfliktid võivad tunduda ebameeldivad, siis teadlaste sõnul on need laste arengu seisukohast vajalikud. Täiskasvanute puhul võimaldab konflikt tõsta suhte kvaliteeti ja lähedust ning parandada teineteise mõistmist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Komisjon käivitas mehhanismi Ungari eurorahast ilma jätmiseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Saatsime täna Ungarile märgukirja, millega käivitasime ametlikult eelarve tingimuslikkuse protseduuri. Me tuvastasime Ungaris asjaolud, mis võivad olla vastuolus õigusriigi tingimustega ning mõjutada Euroopa Liidu eelarvet,\" teatas Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Vera Jourova kolmapäeval sotsiaalmeedia vahendusel.\n\nToday, we send a notification letter to Hungary formally activating the budget conditionality procedure.\nWe identified issues that might be breaching #RuleOfLaw in HU and affect the EU budget.\nHungary will have to reply to our concerns and propose remedial measures.\n\n— Věra Jourová (@VeraJourova) April 27, 2022\n\nTa lisas, et nüüd tuleb Ungaril vastata Komisjoni muredele ning pakkuda välja leevendusmeetmed nendele.\n\n\"Euroopa Komisjon leiab, et probleemid õigusriigi põhimõtetega Ungaris mõjutavad ka juba EL-i eelarve kasutamist. Selleks algataski Komisjon täna Ungari suhtes protseduuri, kus Ungari peab nüüd EL-i eelarve kasutamiseks oma süsteemi muutma,\" kommenteeris Twitteris teemat ka Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela.\n\nKomisjoni anonüümne esindaja rääkis väljaandele Politico, et Komisjonile teeb muret, kuidas Ungaris korraldatakse avalikke hankeid ning see, kuidas riik jälgib EL-i raha kasutamist. Ametnik viitas ka vähesele läbipaistvusele Ungari võimude tegevuses, mis takistab võimalike raha väärkasutuste uurimist ja nende menetlemist kohtus.\n\nSama ametniku sõnul on Ungari neid muresid ignoreerinud juba kümme aastat, tema sõnul rikkumised jätkuvad ilma igasuguse paranemise märgita.\n\nKomisjoni kolmapäevase otsuse puhul on tegemist märgilise muutusega Euroopa Liidus. Ühendus ei ole kunagi varem kasutanud õigust peatada liikmesriigile maksed EL-i eelarvest õigusriigiga seotud probleemide tõttu. Seda võimaldav mehhanism loodi hiljuti, sest seniste meetoditega ei ole Komisjon suutnud mõjutada EL-i reeglitest hälbivaid riike oma käitumist muutma.\n\nEhkki Euroopa Komisjon, mille on EL-is kohustus jälgida ühiseelarve kasutamise seaduslikkust, sai uued võimalused juba 2021. aastal, ei lasknud Euroopa Kohtus peetud vaidlus Komisjoni mehhanismi seni kasutada.\n\nVeebruaris otsustas aga kohus, et Brüssel võib EL-i ühisest eelarvest toetuste väljamaksmise siduda õigusriigi reeglite järgimisega liikmesriikides. Kohus leidis, et seda lubava määruse eesmärk on kaitsta EL-i eelarvet kahju eest, mis tuleneb õigusriigi põhimõtete rikkumisest, mitte iseenesest nende rikkumiste eest karistada.\n\nTingimuslikkuse mehhanism loodi 2020. aastal pärast koroonaviiruse pandeemia haripunktis toimunud tippkohtumist, kus riigid leppisid kokku ühises laenuvõtmises, et luua 800 miljardi euro suurune toetuste ja laenude mehhanism, mis aitaks riikidel pandeemiaga kaasnenud majanduslangusest taastuda. Eelkõige Austria ja Holland nõudsid mehhanismi sisseseadmist, et piirata maksumaksja raha kulutamist.\n\nEuroopa Komisjoni kolmapäevase otsusega käivitus niinimetatud rikkumismenetlus, mis tähendab kuudepikkust protsessi, mis või lõppeda Ungari jaoks märgatava osa EL-i toetusrahadest ilmajäämisega.\n\nSiiski jääb selles viimase sõna õigus liikmesriikidele, mille valitsuste esindajatest koosnev nõukogu peab kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse tegema. See tähendab, et otsuse poolt oleks vähemalt 55 protsenti riikidest, mis esindavad kokku vähemalt 65 protsenti EL-i koguelanikkonnast.\n\nEuroopa Komisjoni kolmapäevane otsus puudutab seni siiski ainult Ungari, mitte aga Poolat, mille suhtes Komisjonil on samuti õigusriigi järgimise suhtes pretensioone olnud.\n\nKomisjon ja Ungari, kus kümme aastat tagasi tuli võimule peaminister Viktor Orban, on juba aastaid vastasseisus olnud. Ungari opositsiooni ja sõltumatu meedia väitel on Orban samm-sammult demokraatlikke institutsioone oma kontrolli alla võtnud, piiranud vaba ajakirjandust ning suunanud maksumaksjate raha oma sõprade ja sugulaste ettevõtetele.\n\nOrbani juhitud erakond võitis hiljuti parlamendivalimised, mille järel Komisjon teatas, et käivitab peagi Ungari suhtes uue mehhanismi. Eelmise aasta lõpus Ungari valitsusele saadetud kirjas, mis on kolmapäevase otsuse aluseks, viitas Komisjon süsteemsetele puudustele korruptsiooni ohjeldamisel Ungaris ning tõi välja 16 erinevat juhtumit, mis nende hinnangul näitavad huvide konflikti EL-i toetuste eraldamisel, vahendas Politico.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni käivitas kolmapäeval esmakordselt mehhanismi, mis jätkaks Ungari sealsete õigusriigi rikkumiste pärast ilma Euroopa Liidu toetusrahast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJanno Lepik pälvis Invictus Gamesil kaks kuldmedalit\n\n## Põhitekst:\n\nGrupisõidus edestas Lepik ajaga 21.15 Korea ratturit Youngmin Kimi 44 sekundiga ning austraallast James Saville'i ühe minuti ja 19 sekundiga. Kokku osales eestlase võistlusklassis 12 käsiratturit. Lepik oli seejuures parim ka grupisõidu kvalifikatsioonvõistlusel, kus edestas lähimaid konkurente ligi kahe minutiga, vahendas Eesti Jalgratturite Liit enda kodulehel.\n\n3,3 kilomeetri pikkuses eraldistardist sõidus pälvis Lepik ajaga 5.54,03 samuti esikoha. Teise koha sai Kim (+0.13) ja kolmanda Saville (+0.32). Temposõidus oli stardis 14 käsiratturit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti käsirattur Janno Lepik võitis Hollandis Haagis toimunud Invictus Gamesil ehk sõjas haavata saanud sõdurite mängudel kaks kuldmedalit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn lükkas Jõe-Pronksi tänava ehitushanke tähtaega edasi\n\n## Põhitekst:\n\nKui algselt oli Jõe-Pronksi tänava ehitushankele pakkumuste esitamise tähtaeg aprilli alguses, siis tähtaeg lükati 23. maiks, põhjuseks vajadus muuta hanke alusdokumente, öeldi ERR-ile Tallinna linnavalitsusest.\n\nTallinna abilinnapea Vladimir Svet ütles aprilli alguses ERR-ile, et Jõe-Pronksi hanke pakkumused annavad linnale indikatsiooni, kuhu tee-ehituse hinnad on liikunud.\n\n\"Me oleme valmis selleks, et hinnad hakkavad kasvama. See tähendab, et peame vajadusel mingeid teisi investeeringuid korrigeerima,\" lausus Svet.\n\nKolmapäeval ütles Svet, et eesmärk on sellel aastal Jõe-Pronksi ehitamisega alustada ja praegu ei ole teada takistusi, mis selles graafikus püsimist takistaks.\n\nEhitustööde ettevalmistamiseks raiuti Pronksi tänaval märtsi lõpus maha suur osa seal kasvanud puudest.\n\nSvet ütles aprilli alguses, et otsused, milliseid tee-ehituse objekte peab edasi lükkama või ära jätma, sõltuvad pakkumustest. Lisaks Jõe-Pronksi remondile on Tallinn tänavu kevadel välja kuulutanud ka Vana-Kalamaja tänava ümberehitamise hanke.\n\nSvet ütles kolmapäeval, et linnavalitsus hakkab vastavaid otsuseid langetama maikuu jooksul, kui esimeste ehitushangete pakkumuste esitamise tähtaeg on läbi.\n\nKaheksa miljonit eurot maksma mineva Jõe ja Pronksi tänava täieliku rekonstrueerimisega loodab Tallinn ühele poole saada ühe aastaga. Järgmiseks on Tallinnal kavas rekonstrueerida ka Liivalaia tänav, kuid sellega ei alustata enne, kui valmib uuring, mille järel otsustatakse, kas Liivalaia tänaval hakkab käima ka tramm või mitte.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuivõrd oli vaja muuta alusdokumente, lükkas Tallinn Jõe-Pronksi tänava remondi hanke pakkumuste esitamise tähtaja mai teise poolde..",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHÕFF korraldab Ukraina toetuseks oksjoni\n\n## Põhitekst:\n\nOksjonil, mis juhatab pühapäeval kell 15.30 sisse festivali lõputseremoonia, lähevad müügile eesti filmidega seotud esemed, mille on välja pannud Indrek Hargla, Mart Sander, Toomas Aria, stuudiod Allfilm, Tallifornia, Stellar Film ja teised. Oksjonit juhib Mart Sander.\n\nSaadud tulu annetab festival mittetulundusühingule Slava Ukraini, kes paneb kokku ja toimetab Ukrainasse humanitaarabisaadetisi.\n\nKummardusena Ukrainale pakub HÕFF ühtlasi sealsetele põgenikele võimalust külastada festivali tavaseansse tasuta ja näitab praegu rindel võitleva Oleh Sentsovi uut filmi \"Ninasarvik\", mille levi Ukrainas katkestas sõda.\n\nHaapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival toimub 29. aprillist 1. maini. Festivali avab film-kontsert \"Nosferatu 100. Remiks\", tummfilmi äratavad ellu ansambel Kriminaalne Elevant ja Elina Reinold. Fookuses on tänavu Sahhawoodi filmid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel algav Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival kulmineerub heategevusliku välkoksjoniga, mille tulu annetatakse Ukrainale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTähe klubi hakkab Poolas mängima pronksile\n\n## Põhitekst:\n\nJastrzebski võitis avakohtumise samuti 3:0 ja seega seeria 2:0. Robert Täht teisipäeval platsile ei pääsenud, nüüd hakkab eestlase koduklubi mängima pronksile, vahendas Delfi.\n\nTeises poolfinaalpaaris alistas Eesti koondise endise peatreeneri Gheorghe Cretu juhitav Zaksa Kędzierzyn-Koźle Aluroni 3:0 ja viigistas seeria 1:1-le.\n\nViiendale kohale mängiv Timo Tammemaa koduklubi Rzeszówi Asseco Resovia sai avamängus jagu Olsztynist 3:1, uuesti minnakse vastamisi kolmapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola võrkpalli meistriliigas selgus esimene finalist, kui Jastrzębski Węgiel võitis Robert Tähe koduklubi Belchatowi PGE Skrad 3:0.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBrüssel: gaasitarnete peatamine on väljapressimine\n\n## Põhitekst:\n\n\"Gazpromi teadaanne, et peatab ühepoolselt gaasi tarnimise Euroopa klientidele, on järjekordne Venemaa katse kasutada gaasi väljapressimisvahendina,\" ütles kolmapäeval von der Leyen.\n\n\"See samm on põhjendamatu ja vastuvõetamatu, see näitab Venemaa ebausaldusväärsust,\" lisas von der Leyen.\n\nThe Guardian kirjutas, et Poola valitsusele anti teada, et Venemaa peatab gaasitarned, kuna Varssavi keeldub maksmast Gazpromile gaasi eest rublades.\n\nKomisjoni presidendi sõnul on EL-i liikmesriikidel paigas varuplaanid. \"Praegu toimub gaasi koordinatsioonirühma koosolek, et paika panna EL-i ühine vastus,\" ütles von der Leyen.\n\n\"Samuti jätkame koostööd rahvusvaheliste partneritega alternatiivsete allikate leidmiseks. Ma jätkan koostööd Euroopa ja maailma liidritega, et tagada Euroopa varustuskindlus,\" lisas von der Leyen.\n\nKremli teatel ei tegele Venemaa väljapressimisega. \"See pole väljapressimine. Märkimisväärne osa meie reservidest blokeeriti või lihtsalt öeldes, varastati. Kõik see eeldas üleminekut uuele maksesüsteemile,\" väitis Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa peatas kolmapäeval gaasitarned Poolasse ja Bulgaariasse, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul tegeleb Moskva väljapressimisega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSilvia Sosaare ja Hanno Soansi ühisnäitus mõtestab usupuhastuse nähtust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Iga usupuhastus on algselt aktsioon. \"Usupuhastus\" sünnib spontaanse reaktsioonina tavade poolt struktureeritud keskkonnale. \"Usupuhastus\" ripsutab tiiba rituaalidega laetud ruumiga. \"Usupuhastus\" on sümboolne arvete klaarimine mineviku ja olevikuga, tuues esile selle žesti realiseerimata potentsiaal. \"Usupuhastus\" on hügieeniprotseduur ja pesta tuleb teatavasti regulaarselt. Silvia Sosaare jõuline installatsioon võtab Hanno Soansi hapramad tööd ja kõnetab usupuhastuslikult avalikku ruumi. Näituse ruumilised viited ulatuvad Saaremaast läbi Kaliningradi ja Münsteri Tallinnani ning ajaliselt Läti Hendriku Liivimaa kroonika ilmumisest tänasesse päeva,\" ütlesid koostajad näituse teema ja sisu kohta.\n\n\"Käesolev näitus on küpsenud aegamööda, suisa läbi aastate, kuid sellel on siiski kindel algus- ja lõpp-punkt. Näitus tõukub ühest kenast päikselisest päevast 2018. aasta sügisel, kui plaanisime minna paavsti missale Läti Hendrikult laenatud loosungiga \"Laula, laula pappi!\".\"\n\n4. mail kell 18 avatav näitus on üleval 28. maini.\n\nHanno Soans (1974) on kunstikriitik, kuraator ja kunstnik, kes on EKA-s kunstiteaduse ja visuaalkultuuri doktoriõppes.\n\nSilvia Sosaar (1979) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes on õppinud EKA fotograafiaosakonnas ja omandas möödunud aastal magistrikraadi kaasaegse kunsti erialal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "4. mail avavad Silvia Sosaar ja Hanno Soans Draakoni galeriis ühisnäituse \"Usupuhastus\", millega kunstnikud lubavad käsitleda usupuhastuse reaktsioonilist poolt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBloombergi allikas: neli Euroopa firmat maksid gaasi eest rublades\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa peatas kolmapäeval gaasitarned Poolasse, kuna Varssavi keeldus maksmast Gazpromile gaasi eest rublades.\n\n\"Isegi kui teised ostjad Kremli tingimused tagasi lükkavad, on Poola ja Bulgaariasse suunduvate gaasivoogude seiskumise järel võimalikud uued katkestused alles mai teises pooles, mil tuleb teha uued maksed,\" ütles Gazpromi allikas.\n\nVenemaa president Vladimir Putin allkirjastas märtsi lõpus dekreedi, et välismaised Venemaa gaasi ostjad peavad kasutama Gazprombanki erikontosid. Putin väitis siis, et Venemaa peatab gaasitarned läände, kui ei alustata rublades maksmist.\n\n\"Kümme Euroopa ettevõtet on juba avanud Gazprombankis kontod, mis on vajalik, et täita Venemaa nõudmised,\" lisas allikas.\n\nEuroopa Liidu teatel proovib Venemaa sellise skeemiga sanktsioonidest mööda hiilida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa gaasimonopoliga Gazprom seotud inimene ütles uudisteagentuurile Bloomberg, et juba neli Euroopa ettevõtet on gaasitarnete eest maksnud rublades.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSorga lõi Göteborgi U-21 meeskonna eest taas värava\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval mängis Göteborgi esindusmeeskond Malmöga, kuid Sorga koosseisu ei mahtunud. Jällegi sai eestlane mängida duubli eest Kesk-Rootsi tsooni U-21 liigas, kui teisipäeval mindi vastamisi Utsiktensi noortega. Kohtumine lõppes Göteborgi kasuks 2:0, värava sai kirja ka Sorga, vahendas Soccernet.ee.\n\nGöteborg U-21 hoiab liigas hetkel esikohta, esindusmeeskond paikneb kõrgliigas neljandal real.\n\nLoe portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu jaanuaris Rootsi klubi IFK Göteborgiga käed löönud Eesti jalgpallikoondise ründaja Erik Sorga pole seni üheski liigamängus kaasa teinud. Teisipäeval lõi ta taas värava Göteborgi U-21 meeskonna eest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEelmise nädala teleedetabeli esinelikus on ETV saated\n\n## Põhitekst:\n\nTeleedetabeli esikümnes leidsid koha üheksa ETV saadet ja üks erakanalilt pärit saade, vahendab Kantar Emor.\n\nMenukaimaks saateks osutus möödunud nädalal \"Pealtnägija\", mida vaatas 207 000 inimest. Tabeli teisele kohale platseerus \"Aktuaalne kaamera\" (172 000 vaatajat) ja kolmandale kohale \"Aktuaalne kaamera. Nädal.\" (136 000 vaatajat).\n\nVaadatuimate telesaadete tabelisse jõudsid veel: \"Õnne 13\", \"Välisilm\", \"Sport\", \"Hommik Anuga\", \"Ringvaade\" ja \"Kodukäijad/2\".\n\nAinus erakanalilt pärit saade \"Ma näen su häält\" (Kanal 2) võttis tabelis viienda koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise nädala vaadatuimate telesaadete tabeli vallutasid taas ETV saated.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMais stardib Eesti maastikurattasarja kaheksas hooaeg\n\n## Põhitekst:\n\nIgal etapil on kavas umbes 50 km pikkune põhisõit, 20 km pikkune poolmaraton ja ilma ajavõtuta lastesõidud. Lisaks on kahel etapil kavas ka nõudlikum ja pikem XXL-sõit, vahendas Marathon100.\n\n\"Sarja algusaegadest peale on olnud eesmärgiks huvitavate ja vaheldusrikaste etappidega maastikurattasarja korraldamine, mille radadel kohtuvad nii harrastajad kui ka tipud. Kuna igal sarja etapil on alati nii täispikk kui ka n-ö poolik distants, saab igaüks endale raja pikkuse valida vastavalt võimetele,\" julgustas sarja peakorraldaja Enno Eilo kõiki huvilisi osa võtma.\n\n\"Lisaks on tegu kogupereüritusega, kuna igal etapil toimuvatel lastesõitudel osaleb 100-200 last. Lapsed saavad auhinnaks medali, diplomi ja maiustusi, seega motivatsiooni peaks jaguma,\" lisas Eilo.\n\nPeakorraldaja sõnul püütakse osalejatele mõeldes põhidistantsidel igal aastal radu natukene uuendada, et kõigile midagi uut pakkuda. Näiteks toimub juba järgmise nädala laupäeval esmakordselt Mulgi rattamaratoni raames XXL-sõit, kus on kasutuses viimati 2014. aastal kasutatud rajalõigud Holstre-Nõmmel.\n\n2022. aasta Bosch Eesti maastikurattasarja maratonid:\n\n7. mai (laupäev) 22. Mulgi Rattamaraton\n21. mai (laupäev) 24. Rõuge Rattamaraton\n11. juuni (laupäev) 8. Alutaguse Rattamaraton\n10. juuli (pühapäev) 20. Rakvere Rattamaraton\n31. juuli (pühapäev) Škoda Laagri 22. Rakke Rattamaraton\n20. august (laupäev) Kose 7 Järve Rattamaraton\n3. september (laupäev) 25. Tallinna Rattamaraton\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Bosch Eesti maastikurattasarja avastart antakse 7. mail Viljandis, kokku on sarjas sellel hooajal seitse erinevat etappi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nFinnairi kahjum oli esimeses kvartalis 133 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nFinnairi käive kasvas 252 protsenti 400 miljoni euroni. Pandeemia leevenemise tõttu vähendasid riigid piiranguid ja inimesed hakkasid rohkem reisima.\n\nFinnair teatas kolmapäeval, et plaanib kulude vähendamise programmi raames vähendada kulutusi 60 miljoni euro võrra. Finnairi äritegevust häirib ka Venemaa otsus sulgeda lääneriikide firmadele oma õhuruum.\n\n\"Valmistume selleks, et Venemaa õhuruum jääb suletuks. Täiendame kulude kokkuhoiu programmi, kui otsustame oma pikaajalise strateegia, mis on seotud Venemaa õhuruumi sulgemisega,\" teatas Finnair.\n\nFinnair avas märtsi lõpus uue liini Dallasesse ning suvel avab ettevõtte uued liinid Mumbaisse ja Seattle'isse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome lennufirma Finnair teatas kolmapäeval, et firma kahjum oli 2022. aasta esimeses kvartalis 132,9 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKa maailma esireket Swiatek jääb Madridi turniirist eemale\n\n## Põhitekst:\n\nSwiatek, kes sai Madridis esimese asetuse, pidi oma esimese matši pidama reedel. Nüüd teatas poolatar, et jääb vigastuse tõttu eemale.\n\nAlles pühapäeval võitis 20-aastane Swiatek Saksamaal Stuttgardis toimunud WTA 500 kategooria tenniseturniiri, mis ühtlasi tähistas talle juba neljandat järjestikust turniirivõitu.\n\n\"Pärast intensiivseid nädalaid ja nelja järjestikust tiitlivõitu on aeg hoolitseda oma käe eest, mis on peale Miami Openit tunda andnud ning mul pole olnud aega sellega korralikult tegeleda. Selleks vajan nii intensiivsest mängimisest pausi,\" kirjutas Swiatek Twitteris.\n\nMadridis algab põhiturniir neljapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma esireket Iga Swiatek loobus käevigastuse tõttu WTA turniirist Madridis. Esmaspäeva õhtul selgus, et haigestumise tõttu jääb eemale ka Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 6.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Pank: pangalaenude tagasimaksmisel võivad hakata tekkima probleemid\n\n## Põhitekst:\n\nEelkõige võivad probleemid tagasimaksetega majandussektorites, mida mõjutavad Venemaa agressioon Ukrainas ja sellega kaasnevad sanktsioonid. Ettevõtete ja inimeste rahalist olukorda halvendab samal ajal ka jätkuv hindade tõus, märkis keskpank.\n\nSamas on Eesti Panga hinnangul pankadel Eestis piisavalt puhvreid, et probleemlaenude kasvuga toime tulla, vajadusel maksepuhkuseid pakkuda ning samas jätkata laenude andmist ettevõtetele ja inimestele.\n\nKui majanduskasv aeglustub tempos, mida ennustati keskpanga märtsiprognoosis, võib sõja tõttu kasvada pankade probleemlaenude tase seniselt 0,2 protsendilt 1,5 protsendile. See jääks siiski märgatavalt alla 2008.–2010. aasta kriisi taset, kui probleemlaenud moodustasid laenumahust üle seitsme protsendi, märkis Eesti Pank. Keskpanga hinnangul suudavad pangad Eestis laenukahjumitega hakkama saada ja majanduse rahastamist laenudega jätkata, sest nende kasumlikkus on olnud suur ja kapitalipuhvrid tugevad.\n\nKinnisvarahinnad jätkavad kasvu\n\nEluasemelaenude kasv jääb Eesti Panga hinnangul hoogsaks, sest sissetulekud jätkavad kasvu ja nõudlus eluasemete järele püsib. Kui sõja alguses eluasemelaenude võtmine aeglustus, siis nüüd on laenunõudlus taastumas.\n\nEelmisel aastal suurenes Eestis eluasemete nõudlus lisaks kiirele palgakasvule ka pensioni teise samba väljamaksete tõttu. Kuigi korteritega tehtud tehingute arv oli selgelt suurim viimase viie aasta lõikes, siis uute eluasemete pakkumine oli piiratud ehitusmaterjalide tarneraskuste ja hinnatõusu tõttu. Ukraina sõja jätkudes taoline olukord püsib.\n\nSuure nõudluse ja vähese pakkumise tõttu tõusid eluasemehinnad keskmiselt 15 protsenti. Eesti Pank märkis, et eluasemeturu ülehinnatus suurenes aastaga, kuigi samas kasvasid ka sissetulekud.\n\nKinnisvarahindade kasv pigem jätkub, sest uute eluasemete lisandumine turule on ehitusmaterjalide tarneraskuste ja hoogsa hinnatõusu tõttu jätkuvalt piiratud, märkis keskpank.\n\nKinnisvarahindade ja eluasemelaenude kasv võib tuua kaasa majapidamiste võlakoormuse tõusu ja see suurendab ohtu, et inimestel võib tekkida raskusi laenumaksete tasumisel, kui majandusolud peaksid halvenema ja intressitõus muudab laenumaksed suuremaks.\n\nKiire laenukasvuga seotud riske peaksid aitama ohjeldada Eesti Panga kehtestatud eluasemelaenude andmisele seatud miinimumnõuded. Keskpank on jätkuvalt valmis eluasemelaenude andmise nõudeid karmistama, kui laenumaht jätkab kiiret kasvu, kuid praegu selleks vajadust ei nähta. Samuti ei näe keskpank praegu vajadust tõsta pankadele kehtivaid kapitalipuhvrite nõudeid.\n\nSamas on laenude kättesaadavus ettevõtetele ja majapidamistele endiselt hea. Laenuvõtjad aga peaksid end valmis panema laenuteeninduskulude tõusuks, sest Euribor on kiirelt liikumas plusspoolele.\n\nVenemaa agressioonist tulenev otsene mõju Eesti finantssektorile on väike, sest seosed on üsna piiratud, märkis Eesti Pank. Venemaaga seotud investeeringud mõjutavad märkimisväärselt vaid üksikuid investeerimisfonde ja -ühinguid, mis moodustavad väga väikese osa Eesti finantssektorist.\n\nSõja tõttu on suurenenud ebakindlus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel ja see on teinud pankade jaoks kallimaks enda rahastamise võlakirjade väljaandmise kaudu. Kuna aga valdav ja üha suurem osa rahastamisest põhineb kohalikel hoiustel, vähendab see pankade rahastamisriske. Sarnaselt Eestiga mõjutab sõda ka Läti ja Leedu ettevõtete ja majapidamiste maksevõimet ning sellel on mõju neil turgudel tegutsevate Eesti pankade finantsseisule.\n\nTäispikka ülevaadet saab lugeda siit.\n\nKrediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika. Autor/allikas: Eesti Pank\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtete ja majapidamiste võime laene tagasi maksta hakkab lähitulevikus mõnevõrra halvenema, märkis Eesti Pank kolmapäeval avaldatud finantsstabiilsuse ülevaates.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPühapäeval selguvad Eesti meistrid lauatennises\n\n## Põhitekst:\n\nMeeste meistriliiga otsustavate mängudega tehakse pühapäeval algust kell 11.00, kui poolfinaalides lähevad vastamisi TalTech spordiklubi - Viljandi LTK Sakala ning Viimsi Pinx - M&M Maardu/Mustvee. Kell 15.00 algab finaal ja kolmanda koha mäng.\n\nNaiste liigas alustatakse veerandfinaalidega kell 10.00, poolfinaalidega 12.30 ning finaali ja kolmanda koha mänguga samuti kell 15.00\n\nVõistlused toimuvad TalTech spordihoones.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval toimuvad lauatennise Eesti võistkondlikud meistrivõistlused, parimad selgitatakse välja nii meeste meistriliigas kui ka naiste liigas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVaata: Tallinnas Astangul toimunud varingust valmis 3D- mudel\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval toimus Haabersti linnaosas Astangul Mäeküla 17 kinnistul ohtlik maapinna vajumine. Maapind vajus suures osas jalutusraja kõrval. Jalutusrada jäi küll alles, kuid raja alune osa varises tühjaks.\n\n3Di ja Hades Geodeesia OÜ tegid enda sõnul heast tahtest varingust reaalsusele vastava mudeli.\n\nAstangu Collapse 2022 - Tallinn - M300 RTK by 3Di on Sketchfab\n\nSeni pole veel teada, mis maapinna vajumise põhjustas. Haabersti linnaosavalitsus teatas, et kinnistu omanik lubas ala ohutuks muutmisega tegelda. Ohuala koos juba varisenud pinnasega võib olla kuni 500 ruutmeetrit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "3Di ja Hades Geodeesia OÜ valmistasid vabast tahtest 3D-mudeli esmaspäeval Tallinnas Astangul toimunud maapinna vajumisest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Filmi Instituut toetas animafilme üle poole miljoni euroga\n\n## Põhitekst:\n\nSuurimad toetussummad läksid kahele tehniliselt kõige nõudlikumale filmile \"Väike Teine\" (Nukufilm) ja \"Schrödinger\" (Rebel Frame), vastavalt 160 000 ja 165 000 eurot. 12-minutilise \"Väikse Teise\" lavastaja on Andres Tenusaar ja filmi kangelasteks müstilised kaksikud, kelle puhul on selge, et pärast nende ilmaletulekut pole miski enam endine. 18-minutilise \"Schrödingeri\" lavastaja on Sergei Kibus, kelle eelmine film \"Teofrastus\" osutus väga populaarseks. Tema uues filmis seikleb inimeste maailmas taas üks kass. Mõlemad filmid valmivad 2024. aasta alguseks.\n\n40 000 euroga toetati samuti kassifilmi, 10-minutilist \"Miisufy'd\", millel lavastaja on Liisi Grünberg ja tootja AAA Creative. Nimikangelane on digi-kiisu, kes mobiili-äpis elades on loodud rahuldama üksikute inimeste hoolitsusinstinkte kuni ühel päeval juhtub see, mis juhtuma ei peaks. Film valmib järgmise aasta suvel.\n\nA Film Eestil on jätkuvalt käsil tervikliku lühifilmiseansi tootmine, kus eri autorite eriilmelisi filme seob ühine algmaterjal – Andrus Kivirähki lastelood. Seekordses voorus sai 75 000 eurose tootmistoetuse selle kasseti viimane lugu, Heiki Ernitsa lavastatav \"Frikadellid ja pelmeenid\". A Filmi kogupereseanss peaks kinodesse jõudma juba tuleva aasta alguses.\n\nKristjan Holmi \"Homo Scalpens\" on 3-minutiline etüüd, kus poeetilise hübriidi moodustavad sügelemine, sõrmed, muusika ja häbi. Filmi toodab Karabana, EFI toetab 18 500 euroga. Film saab valmis aasta lõpuks.\n\nLisaks tootmistoetustele eraldas seekordne ekspertkomisjon ka 58 000 euro eest arendustoetused neljale projektile, mida hakatakse arendama Eesti Joonisfilmis, Nukufilmis, BOP Animationis ja Rao Heidmetsa Filmistuudios.\n\nEFI tänavune animafilmide arendus- ja tootmisrahastus on kokku 1 065 000 eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2022. aasta esimeses animafilmide toetusvoorus jagas Eesti Filmi Instituut (EFI) välja 516 500 eurot. Toetati viie filmi tootmist ja nelja filmi arendust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.