messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nDmitrijevi koduklubi jätkab Usbekistani kõrgliigas liidrikohal\n\n## Põhitekst:\n\nUsbekistani kõrgliiga oli karikavõistluste tõttu enam kui kolmenädalasel pausil. Dmitrijev kuulus üheväravalises võidumängus Qizilqumi algkoosseisu ja mängis kõik minutid, vahendas Soccernet.ee.\n\nEestlase koduklubi on viie mänguga kogunud 13 punkti ja asub liigatabelis liidrikohal, edestades lähimat jälitajat kahe punktiga. Olympic on kolme punktiga 14 meeskonna konkurentsis 11. kohal.\n\nLoe portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpalluri Artjom Dmitrijevi koduklubi Zarafšoni Qizilqum sai Usbekistani kõrgliiga viiendas voorus hooaja neljanda võidu, kui võõrsil alistati Taškendi Olympic 1:0.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTabloited andis välja videosingli koostöös Laura Põldverega\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mul polnud ei pealkirja ega sõnu, kui ma juba teadsin, et seda lugu kutsun laulma Laura. Et siin muusikas on mingi igavikulisus maagilise realismi sugemetega, mis on talle omane nii pop- kui jazz -lauljana. Saatsin Laurale instrumentaaldemo ja nii ta läks,\" rääkis Niineste.\n\nPõldvere sõnas, et see lugu on justkui mälestuste ja tulevikulootuste kaleidoskoop. \"Mulle nii meeldis seda salvestada, sest sain pungilikult suvalt laulda, olla lohakas ning ka paar vimkat visata. Väljendada hetke ajavaimu tunnetust, kuna ka meelelahutussektoris on olnud keerulised ajad.\"\n\nLoo tekst sündis Niineste sõnul ühel õhtul Kohtla-Nõmme rahvamaja kõrval pargis. \"Tiksusin ja mõtlesin, et kõik muutub, kuid miski jääb. Ja see miski jääv, kuid samas muutuv on ajavaim. Lugu ise kirjeldab meie ajavaimu muutumist viimase paari aasta jooksul, kuidas ulmest saab olme.\"\n\nUlmena või õigemini ulmana mõjub tema sõnul ka pala video. \"Ideest, et videos võiks olla kellad, sai hoopis midagi muud. Kui ma Laurale video tööversiooni näitasin, saatis ta vastu elevil häälsõnumi, et \"see on ju crazy shit\". Ja kui meie bassimees Georgi tõi võrdluse LSD-rännakuga, siis oli selge, et asi on õige.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Punkansambel Tabloited andis välja neljanda videosingli albumilt \"Võõrad suled\". Klipis löövad peale bändi ja solist Laura Põldvere kaasa ka Marilyn Manson, Anton Hansen Tammsaare, seen ja diskokera.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPaide Teatri uue juhina asub ametisse teatrikunstnik Kairi Mändla\n\n## Põhitekst:\n\nMändla lõpetas 1998. aastal Pärnu Raeküla gümnaasiumi ja 2002. aastal Viljandi Kultuurikolledži lavastusjuhi erialal. Ta on aastatel 2002-03 töötanud lavastusjuhi-tehnilise direktorina Vanalinnastuudios, aastast 2003 Teater NO99-s. Loonud kujundusi lavastustele, töötanud kunstniku assistendina. Mändla oli ka filmi \"Rotilõks\" rekvisiitor.\n\nPaide Teater on 2018. aastal 1. augustil tööd alustanud teater. Paide Teater juhib aktsioonide sarja PAIDE3000.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu veebruaris teatas Paide Teatri senine peaprodutsent ja teatrit selle loomisest alates vedanud Harri Ausmaa, et lahkub ametist. Uueks peaprodutsendiks valiti teatrikunstnik ja lavastusjuht Kairi Mändla.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMaarjamäe lossi näitusel \"Killuke Ukrainat\" on väljas Lennart Meribulava\n\n## Põhitekst:\n\nNäituse koostasid Ene Hiio ja Ivar Leimus.\n\nKõige erilisemaks eksponeeritud esemeks nimetavad näituse koostajad Tallinna raeapteeker Burcharti kollektsiooni kuulunud valitseja Ivan Mazepa väikest laegast arvelaua ja peegliga. \"Legendi järgi leiti see hetman Mazepa telgist pärast Poltaava lagingut. Ukraina ajalukku kuuluvad lood vabadest kasakatest, hetman Bogdan Hmelnõtskõist, Zaporižžja kasakaväest ja Hetmanaadist 17. sajandil, mida loetakse Ukraina identiteedi ja riikluse algusajaks. Ukraina iseseisvuse eest võitlejana on tuntud ka hetman Ivan Mazepa, kes valitses kasakate autonoomset riiki Zaporižžja Sitši aastatel 1687–1708,\" kirjeldasid näituse koostajad erilise artefakti ajalugu.\n\nNäitus \"Killuke Ukrainat\" jääb avatuks mai lõpuni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maarjamäe lossis avaneb näitus \"Killuke Ukrainat Eesti Ajaloomuuseumi kogudest\". Ekspositsiooni koostajate sõnul on väljapanekul erisuguseid esemeid, muuhulgas president Lennart Merile Ukraina delegatsiooni poolt kingitud kristallist valitsuskepp ehk bulava.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Maastikumaraton toob tervisesportlased taas Lõuna-Eesti metsade vahele\n\n## Põhitekst:\n\n40. Tartu Maastikumaratoni kavas on mitmeid üritusi. Emadepäeval ehk 8. mail on valikus 42, 24, 10 ja 5 km. Nii maratoni kui ka poolmaratoni distantsid algavad Otepäält ning lõppevad Elvas. Lühemad, 10 ja 5 km rajad algavad ja lõppevad Elvas.\n\nMaastikumaratoni rajameister Assar Küti sõnul on rajal pilt juba kevadine – lumi on läinud ning metsavahel üsna ilus. \"Võib öelda, et rada on jooksjateks valmis. Mõni koht on veidi porisem, aga suuremalt jaolt on ikkagi kuiv,\" rääkis ta. Lisaks on kõik neli distantsi looduses tähistatud, et huvilised saaksid minna rajaga tutvuma.\n\nHeateo jooks ja lasteüritused\n\n6. mai õhtul stardib Heateo jooks, kus koostöös Lastefondiga kogutakse annetusi ekspressiivse kõnehäirega Kaspari ning Rett sündroomiga Johanna jaoks. Osalejad saavad läbida 4,5 km pikkuse distantsi kõndides või joostes. Osalustasu kogutakse annetusena, mis on minimaalselt viis eurot, kuid võimalik on teha ka lisaannetus.\n\nLaupäeval, 7. aprillil on Tähtvere spordipargis kavas lastejooksud, kus distantsid vastavalt vanusele 400 m kuni 2 km. Kõik osalejad saavad finišis medali ning jäätist ja limonaadi.\n\nNeil, kellel pole võimalik tulla üritusele kohale, on võimalus võtta osa virtuaalselt. Maastikumaratoni virtuaaljooksul on valikus on 42, 24, 10 ja 5 km ning maratoni kombo. Kombo puhul võib läbida 42 km distantsi osade kaupa, minimaalne distants ühe korraga läbimiseks on 4,2 km. Lastejooksude puhul on minimaalne rajapikkus 400 m. Virtuaalsel Maastikumaratonil saavad täiskasvanud ja lapsed osaleda vahemikus 29.04.–15.05.2022.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast kahe aasta pikkust pausi toimuvad Maastikumaratoni üritused planeeritult. Kavas on Heateo jooks, lastejooksud ning Maastikumaratoni põhidistantsid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEpiidülevaade: koroonasse haigestumine väheneb üle Eesti\n\n## Põhitekst:\n\nEelmise nädala jooksul lisandus 2760 haigusjuhtu. Esmaspäevase seisuga on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 458,8.\n\nEelmisel nädalal tehti 18 491 testi, testide arv üle-eelmise nädalaga võrreldes\nmärgatavalt ei muutunud. 14,9 protsenti testidest osutusid positiivseks (üle-eelmisel nädalal oli see 18,5 protsenti). Võrreldes eelmise nädalaga on\npositiivsete testide osakaal vähenenud. Vanuserühmade järgi on kõige rohkem positiivseid teste täiskasvanute seas.\n\nMaist avaldab terviseamet Covid-19 statistikat kord nädalas. \"Järgmisest kuust muudetakse senist PCR-testimise korda, mille kohaselt jäävad PCR testimise prioriteediks riskirühmad,\" ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp.\n\nKuivõrd PCR-testimise osatähtsus on aja jooksul vähenenud, suletakse maikuust ka HOIA mobiilirakendus, mis teavitas kasutajaid lähikontaktidest viirusekandjatega.\n\nNakatumine langustrendis\n\nViimase kahe nädala haigestumus oli langustrendis kõikides maakondades.\nHospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.\n\nSeitsme päeva keskmine nakatunute arv on 394,4. Kokku on nädalaga täheldatud ca 21,5-protsendilist langust. 60-aastaste või vanemate inimeste nakatumise tempo langes 27 protsendilt 11,1 protsendile. Nakatumise mõttes on Eesti juba jõudnud rohelisele tasemele.\n\nUue nädalaga võib oodata üle 2000 nakatunu nädalas ja 300 nakatunut päevas. Haiglanäit peaks langema saja inimeseni.\n\nHaigestumine vähenes kõikides vanusrühmades välja arvatud 70-79-aastased. Suuremat vähenemist täheldati laste seas. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta on vanusrühmas 35-39 aastat.\n\nEelmisel nädalal suunati haiglasse 141 inimest, võrreldes üle-eelmise nädalaga hospitaliseerimise arv märgatavalt ei muutunud. Esmaspäevase seisuga on haiglapatsientide keskmine vanus 72 aastat.\n\nVõrreldes üle-eelmise nädalaga on märgatavalt suurenenud haiglaravi vajanud patsientide osakaal vanusrühmas 0–29, 50–59 ja 60–69 aastat. Esmaspäevase seisuga on intensiivravil neli patsienti, sealhulgas sümptomaatilise Covid-19 tõttu üks inimene, kes on vaktsineerimata. Hapnikuaparaadi all on sümptomaatilise Covid-19 tõttu üks inimene, kes on samuti vaktsineerimata.\n\nReovees mõõdukas hulk viirust\n\nSARS-CoV-2 viiruse sisaldus reovees püsib paljudes Eesti piirkondades mõõdukas. 34 proovist üks proov viitab väga laialdasele SARS-CoV-2 levikule, kolme proovi võrra suurenes proovide arv, mis viitavad viiruse laiemale levikule (kokku 7), 24 proovi mõõdukale levikule (kahe proovi võrra vähem võrreldes eelmise nädalaga) ning vaid üks proov näitab madalat levikut.\n\nPandeemia algusest on terviseameti operatiivsete andmete alusel surmaga lõppenud 2537 haigusjuhtu ehk 0,4 protsenti Covid-19 juhtudest.\n\nEelmisel nädalal suri 13 inimest, langustrend võrreldes üle-eelmise nädalaga on 43,5 protsenti. Surijad olid vanuses 49–102 aastat, neist vaktsineerimata oli kaheksa inimest. Kõikidel olid kaasuvad haigused või seisundid.\n\nPandeemia algusest selle nädala esmaspäevani registreeriti 570 405 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu, selle perioodi kumulatiivne haigestumus 100 000 elaniku kohta on 42 920,6.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates sellest nädalast võib oodata üle 2000 Covid-19 viirusesse nakatunu nädalas ja 300 nakatunut päevas. Haiglanäit peaks langema saja inimeseni, prognoosis terviseameti värske epiidülevaade.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTriin Pikk: ka kodus muusika kuulamine pole globaalsest jalajäljest puhas\n\n## Põhitekst:\n\nNagu paljudel teistel meelelahutustööstuse harudel on ka muusikatööstusel hiiglaslik globaalne jalajälg. Ainuüksi Ühendkuningriigis paiskavad kontserdid atmosfääri 405,000 tonni süsihappegaasi ning keskmise tuuritava DJ tekitatud emissioonid on 35 tonni aastas ehk 17 korda rohkem kui oleks jätkusuutlik ühe inimese kohta.\n\nProbleem on muidugi palju laiem, sest ka kodus muusika kuulamine pole patust prii: nii vinüülplaatide ja CD-de tootmisel kui ka servereid kasutavate striimimisplatformide vahendataval loomingul on arvestatav mõju keskkonnale. Striimimine on üks-ühele võrdluses väiksema jäljega, kuid selle tõttu on inimeste kuulamine muutunud niivõrd massiliseks, et see ületab kõik senised mahud rekordiliselt. Näiteks 4.6 miljardit striimi kogunud Luis Fonsi 2017. aasta hiti \"Despacito\" kuulamiseks on inimesed kulutanud rohkem elektrit, kui on selliste riikide nagu Chad, Guinea-Bissau, Somaalia, Sierra Leone ja Kesk-Aafrika Vabariigi aastane elektritarbimine kokku.\n\nÕnneks ei istu siiski kogu tööstus käed rüpes ega ürita senises mugavuses edasi toimetada. Näiteks Šotimaal avati ööklubi, mis kasutab kehade soojust elektri tootmiseks, õhu jahutamiseks või hilisemaks ruumi soojendamiseks. Mitmed festivalid on hakanud kohapeal ise taastuvatest ressurssidest elektrit tootma ja loobunud lihatoodetest ning ühekordsetest nõudest. Portugalis toimuva suure, psühhedeelsele elektroonilisele muusikale ja kunstile pühendatud festivali asutaja ning juht Artur Mendes tuleb 28. aprillil Tartus toimuvale Kultuurikompassi konverentsile rääkima sellest, kuidas nende festival juba 2000. aastate algusest alates enda tegevust strateegiliselt järjest jätkusuutlikumaks muutnud on.\n\nLisaks üritustele on tegevust kriitiliselt üle vaatama asunud ka paljud artistid. Mitmed on asunud oma tuuritamist kas koomale tõmbama, asendanud lendamise rongidega või loobunud suurte tehnikute armaadede ringi sõidutamisest, palgates vajalikud inimesed hoopis kohapeal. Billie Eilish on aga lubanud kontsertidel lõpetada ühekordsete veepudelite kättesaadavuse, mis tähendab iga kontserdi kohta keskmiselt 35 000 vähem raisatud pudelit.\n\nEilish on üks ligi 6300 artistist, organisatsioonist ja muusikatööstuse professionaalist, kes on alla kirjutanud muusikatööstuse jätkusuutlikumaks muutmise algatusele Music Declare Emergency. Selle liikumise üks algatajaid ning kommunikatsioonijuht Lewis Jamieson tuleb Kultuurikompassile, et rääkida sellest, kuidas neil on õnnestunud enda organisatsiooni nimel sõna võtma arvukalt globaalselt tunnustatud muusikuid ning kuidas nad pingutavad selle nimel, et muusika kui mõjuvõimsa kultuurivormi häält kliimakriisi probleemide teadvustamiseks paremini ära kasutada. Sest nagu ütleb nende organisatsiooni deviis: \"surnud planeedil ei ole muusikat!\"\n\nGlobaalne kliimakriis ühendab paratamatult meid kõik – nii indiviidide kui ka professionaalide tasemel, kõik valdkondi ja sektoreid. Mul on suur rõõm, et Euroopa tipptegijad tulevad Eestisse ja mõtleme ning arutame koos nende lahenduste üle, mis aitavad globaalse väljakutsega toime tulla. Meil on hindamatu võimalus olla suunanäitaja nii Eestis kui Euroopas keskkonnahoidlikus kultuurikorralduses. 28. aprill Tartus on selle ambitsiooni esimene ametlik ühine samm Euroopas.\n\nKultuurikompass on Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 ja Tartu linna korraldatav üritustesari, mis kutsub kultuurikorraldajaid, loojaid ja ettevõtjaid üksteiselt õppima. Tartu soov on jätkata Kultuurikompassidega ka pärast kultuuripealinna tiitliaastat. See tähendab, et Tartust saab Eesti kultuurivaldkonna oluliste teemade vedur, mõtestaja ja valdkonna kokku tooja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nii vinüülplaatide ja CD-de tootmisel kui ka servereid kasutavate striimimisplatformide vahendataval loomingul on arvestatav mõju keskkonnale, kirjutas oma arvamusloos Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmiliini Elu ja Keskkond juht Triin Pikk.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nStroomi ranna suplusala nihkub reostuse tõttu põhja poole\n\n## Põhitekst:\n\nStroomi rannas oli möödunud suvel merevesi reostunud ja terviseamet ei soovitanud seal supelda. Sel suvel on ujumine lubatud, kuid terviseameti ettepanekul nihkub suplusvee piir põhja poole, mis aitab ujujatel võimaliku lõunapoolse reostusega vähem kokku puutuda.\n\nSupluskoha piir nihkub umbes 300 meetri võrra, ütles Põhja-Tallinna valitsuse avalike suhete nõunik Violetta Lanman ERR-ile.\n\nTema sõnul on tegemist ettevaatusabinõuga juhuks, kui peaks tekkima episoodiline reostus. Valvatavat suplusala muudatus ei puuduta, see jääb sama suureks, küll aga väheneb ilma valveta suplusala.\n\nPõhja-Tallinna linnaosavanem Manuela Pihlap ütles linnaosakogu koosolekul, et Kopli lahte suubuvatest Mustjõe ojast ja Harku valgalast on võetud reostusallikate kindlaks tegemiseks ligi 600 proovi. Tuvastatud on mitmeid kinnistuid, kust juhiti osa reovett sademeveekanalisatsiooni.\n\nVõrreldes varasemaga on reostus praeguseks kõige enam vähenenud Harku pinnavee väljalasus.\n\n\"Senine suurim probleem on mikrobioloogiliste näitajate suur varieeruvus merevees, mistõttu reostajate määramine on keeruline ja ajamahukas,\" lausus Pihlap, kelle sõnul võetakse tänavusel suplushooajal Stroomi ranna veest proove igal nädalal.\n\nStroomi rannas on vee kvaliteedi probleemidel pikk ajalugu. Terviseameti andmetel kavandati 1930-ndatel rajada Pelgulinna kanalisatsioonivee puhastusseade, kuid 1940. aasta juunipöörde tõttu ei jõutud seda teha. 1950-ndate lõpuks oli rand juba reostunud ning suplejatele suletud.\n\n1980-ndatel rajati sadevee ja heitvee kogumissüsteemid ning lahe veekvaliteet paranes. 1996. aasta suvel avati rand taas ametlikult.\n\nVõimalike Stroomi ranna reostusallikatena on terviseamet välja toonud sadamaterminalid, tööstuse, reoveepuhasti ja suubuva veekogu. Lisaks võivad sobivad ilmastikuolud tuua randa sinivetikate kolooniaid.\n\nStroomi ranna kaart. Autor/allikas: Põhja-Tallinna linnaosavalitsus\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas möödunud aastal reostusega kimpus olnud Stroomi rannas on eeloleval suvel lubatud ujuda, kuid terviseameti soovitusel nihutab linn supluskoha piiri põhja poole.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus \"Barbie\" filmi esimene reklaampilt Margot Robbie'ga\n\n## Põhitekst:\n\nFilmi kõrvalosades on näitlejad Ryan Gosling, Kate McKinnon, Alexandra Shipp, America Ferrera, Simu Liu, Hari Nef ja Will Ferrell, vahendas Variety. Režissöör Greta Gerwig on oma varasemate filmide \"Lady Bird\" (2017) ja \"Väiksed naised\" (2019) eest pälvinud Oscari nominatsiooni.\n\n2021. aastal ütles Barbie rolli täitev Margot Robbie, et armastatud mänguasjaga kaasneb palju nostalgilisi sidemeid. Eile ilmus esimene visuaal Margot Robbie-st Barbie rollis.\n\nView this post on Instagram\n\nA post shared by Warner Bros. Pictures (@wbpictures)\n\nFilmi tootmine algas selle aasta alguses Londonis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ikoonilise nuku kauaoodatud seiklusfilm Margot Robbie'ga jõuab USA kinodesse 2023. aasta 21. juulil, teatas Warner Bros.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA luureagentuurid aitavad Ukrainal kaitsta õhutõrjesüsteeme ja lennukeid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui Venemaa alustas sõjategevust, andis USA Ukraina vägedele üksikasjalikku informatsiooni selle kohta, millal ja kuhu Venemaa oma raketid suunab. See andis Ukrainale võimaluse viia oma lennukid ja õhutõrjesüsteemid ohutusse kohta,\" ütlesid USA praegused ja endised ametnikud telekanalile NBC News.\n\nUSA luureagentuuride ja Pentagoni andmed on olnud oluliseks teguriks, mis aitavad Ukrainal vastu seista Venemaa sissetungile.\n\n\"Me anname ukrainlastele regulaarselt üksikasjalikku ja õigeaegset informatsiooni, et aidata neil kaitsta oma riiki Venemaa agressiooni eest, ja me jätkame seda,\" ütles Valge Maja julgeolekunõukogu pressiesindaja.\n\nUkraina paigutab USA luure abil oma õhutõrjet ja lennukeid ümber peaaegu iga päev. See on üks peamisi põhjusi, miks Venemaa pole suutnud Ukraina õhuruumis ülekaalu saavutada, vahendas NBC News.\n\n\"Venemaa sõjavägi on rünnanud asukohta, kus varem asus Ukraina õhutõrjesüsteem,\" ütles üks USA ametnik.\n\n\"USA on jaganud palju reaalajas luureteavet selle kohta, mida saab kasutada Venemaa vägede tulistamiseks. Informatsioon sisaldab erafirmade satelliidipilte, aga ka palju muud luureteavet. Näiteks selle kohta, kus teatud tüüpi Venemaa üksused tegutsevad,\" ütles USA endine kõrge luureametnik.\n\nUSA endiste ametnike sõnul kogub CIA samuti luureandmeid, mille eesmärk on kaitsta Ukraina presidenti Volodomõr Zelenskit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA ametnike sõnul aitavad riigi luureagentuurid Ukrainal kaitsta oma õhutõrjesüsteeme Venemaa vägede rünnakute eest. Ametnike sõnul jagab USA ka koordinaate, mis aitab Ukraina vägedel sihtida Venemaa sõjaväe positsioone.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn pani linnahalli projekti riiulisse\n\n## Põhitekst:\n\nLinnahalli projektiga ei ole mõistlik praeguse plaani järgi edasi liikuda, vaid projekti jätkamise üle tuleks otsustada, kui majandus ja poliitiline olukord on stabiliseerunud, investoritel on jälle võimalik teha kaalutletud otsuseid ning oma võimalusi ja riske adekvaatselt hinnata, märkis Tallinna linnavalitsus otsuses.\n\nTallinn palkas veebruaris ärinõustajaks KPMG Balticsi, kes pidi välja selgitama, kas ja kui palju on võimalikke investoreid, kes oleksid nõus koos Tallinnaga linnahalli renoveerima konverentsi- ja kontserdikeskuseks.\n\nKPMG Balticsi uuringust selgus, et investorid on muutunud ebakindlaks, kuivõrd ehitusettevõtjad ei ole ebakindlas olukorras valmis tegema pikaajalisi prognoose ega sõlmima fikseeritud hinnaga lepinguid. Investorite vähene huvi aga tähendab seda, et et linnale partneri valimisel ei teki piisavat konkurentsi.\n\nTallinn ei tea praegu ka ise, kui palju on linn võimeline linnahalli renoveerimisse investeerima. \"Valitsevas turuolukorras on muutunud võimatuks projekti realiseerimise kulu välja arvestamine, mistõttu on oluliselt suurenenud ka projektiga seotud riskid. Seega on linnapoolse toetuse võimalikkuse ja suuruse üle majanduslikult mõistlikum otsustada ning selles osas potentsiaalsete investorite ootusi täpsemalt kaardistada majandus- ja poliitilise olukorra stabiliseerumisel, et tagada linna vahendite otstarbekas kasutamine,\" märkis linnavalitsus kolmapäevases otsuses.\n\nKõlvart: sügisel teeme uue hinnangu\n\nTallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles ERR-ile, et linnahalli renoveerimise projektiga liigutakse ikkagi edasi ning sügisel vaadatakse uuesti, kas ja millal oleks mõistlik partneri leidmiseks konkurss välja kuulutada.\n\n\"Valmistame ette konkurssi, millega püüame partneri leida. Sügisel teeme uue hinnangu, millal võiks konkursi välja kuulutada. Aga konkursi tingimusi hakkame me ette valmistama igal juhul ja läbirääkimisi võimalike investoritega me jätkame igal juhul,\" lausus Kõlvart, kelle sõnul on huvi ettevõtjatel endiselt olemas ning ka praegu pöördutakse ettepanekutega otse linnavalitsuse poole.\n\nTallinn tegi mullu sügisel ka ise ettevõtete seas turu-uuringu ning see näitas, et huvi on olemas, konkreetset huvi näitas üles neli ettevõtet, ütles toona Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.\n\nKõlvarti sõnul on linna eesmärk linnahall renoveerida suure saaliga konverentsikeskuses, samas saalis peaks saama ka kontserte korraldada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsus otsustas kolmapäeval, et võimalike investorite vähese huvi ja ebastabiilse olukorra tõttu ehitusturul pole linnahalli rekonstrueerimise projektiga praegu mõistlik edasi minna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNoormeeste U-17 alustas kodust sõprusturniiri suure võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nEesti asus kohtumist juhtima kümnendal minutil, kui Kaarel Leppsalu tsenderdus leidis karistusalas üles Imre Kartau, kes palli osavalt üle vastaste väravavahi tõstis. Eduseis suurenes 24. minutil, kui Maksim Kalimullin näitas trahvikastis oma oskusi ja saatis madala löögi esimese posti kõrvale. Avapoolajal rohkem tabamusi ei sündinud, kuid teise kolmveerandtunni jooksul pakkusid koondised tõelist väravatesadu.\n\nKalimullin tegi taaskord skoori 63. minutil, kui pääses väravavahiga silmitsi ning puurivahi musta puute järel palli tühja võrku lõi. Sellele järgnes kiirelt ka neljas värav, kui nurgalöögist tulnud palli lõi peaga sisse Gregor Rõivassepp. Fääri saarte värav sündis 68. minutil, kui keskväljal toimunud pallivõitmise järel lahendati hästi poolkiire rünnak. Eestil oli sellele omakorda kiire vastus olemas, kui kaks minutit hiljem vormistas oma kübaratriki Kalimullin. Fääri saarte teine tabamus tuli 80. minutil, kuid Eestil oli varnast veel väravaid võtta, kui jala sai valgeks Ott Oskar Valdaru.\n\nMängu lõpuminutid möödusid penaltite tähe all. Esmalt said võimaluse külalised, kui Eesti väravas seisnud Silver Rebane eksis reeglite vastu ja kukutas vastaste mängija. Lööki siiski realiseerida ei õnnestunud, kui see tabas põiklatti. Vaid loetud minutid hiljem tehti teisel pool karistusalas viga Valdarule ning lööma asus Rebane, kelle löök lendas küll vastu väravavahti, kuid tagasipõrkunud palli saatis puurivaht võrku.\n\nKoondise peatreener Ats Sillaste sõnas pärast mängu antud intervjuus, et tunded on kahetised. \"Poiste üle on hea meel ja ma arvan, et pingutus oli nii nagu peab. Esimesel poolajal olime kuidagi ettevaatlikud, sest vastane ei survestanud meid kõrgelt ja ootas keskmisel kolmandikul. Palliga mäng oli meile natukene väljakutseks. Teisel poolajal ajasid vahetused natuke rütmi sassi, aga vajalik oli, et kõik saaks mänguaega,\" lausus Sillaste.\n\nJärgmisena ootab Eesti koondist ees mäng Kasahstaniga, kellega minnakse vastamisi 28. aprillil kell 18.00 Põlva Lootospargis. Peatreener sõnas, et mänguaeg tahetakse kindlasti jagada. \"Me mängime sõprusturniiri ja siin saame pildi ette mängijate praegusest seisust. Need, kes täna alustasid, said näidata oma hetketaset ja -vormi. Järgnevate mängudega saavad teised oma võimaluse. Usun, et järgmine mäng on tasavägisem ja ei tasu kohe pilvedesse tõusta,\" sõnas Sillaste lõpetuseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti noormeeste U-17 jalgpallikoondis pidas teisipäeval esimese mängu UEFA sõprusturniiril, kui Põlva Lootospargis alistati Fääri saared 7:2.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPresident Karis kuulutas välja vaenusümboleid keelava seaduse\n\n## Põhitekst:\n\nPresident Karis andis heakskiidu neljale seadusele, mis puudutavad äriregistrit, riigihankeid, töötingimuste miinimumnõudeid ning agressiooniakti ja rahvusvahelise kuriteo toetamist ning selles osalemist.\n\nKaristusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse muudatused on seotud agressiooniaktis osalemisega ning rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamisega. Seaduse järgi muutub kuriteoks liitumine agressiooniakti toime paneva välisriigi relvajõudude või muu välisriigi agressiooniaktis osaleva relvastatud üksusega, osalemine välisriigi agressiooniakti toimepanemises või ettevalmistamises või teadvalt vahetult välisriigi agressiooniakti toetamine, sealhulgas selle rahastamine. Samuti on keelatud on avalikult eksponeerida agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteoga seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.\n\nLisaks kuulutas Karis välja äriregistri seaduse, riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Alar Karis kuulutas kolmapäeval välja neli seadust, nende seas ka vaenusümbolite eksponeerimist keelava seaduse, mille riigikogu oli vastu võtnud eelmisel neljapäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPühapäeval algavad kurtide olümpiamängud, Eestit esindab kaheksa sportlast\n\n## Põhitekst:\n\nEesti võistkonda kuuluvad kergejõustiklased Inessa Halliste, Marja-Liisa Landar, Tanel Visnap, Simon Teiss ja Rinat Raisp, orienteeruja Martin Viljasaar ning rannavollepaar Martin Sepp - Mihkel Taaber.\n\nInessa Halliste võistleb 100 m ja 200 m jooksus. Eeljooksud algavad 7. mail ning finaalid on kavas 8. ja 10. mail.\n\nMarja-Liisa Landar võistleb 100 m tõkkejooksus ja kõrgushüppes, mille finaalid toimuvad vastavalt 10. ja 14. mail.\n\nTanel Visnap võistleb 100 m ja 200 m jooksus, kõrgushüppes ja kaugushüppes, finaalid toimuvad 8.- 13. maini.\n\nSimon Teiss osaleb 100 m ja 200 m jooksus. Eeljooksud algavad 7. mail ning finaalid toimuvad 8. ja 13. mail.\n\nRinat Raisp võistleb 400 m ja 800 m jooksus ning 400 m tõkkejooksus. Eeljooksud algavad 7. mail ning finaalid toimuvad 9., 13. ja 14. mail.\n\nMartin Viljasaar lööb kaasa orienteerumise sprindis ning lühi- ja tavarajal. Võistlused toimuvad vastavalt 6., 10. ja 12. mail.\n\nRannavollepaar Martin Sepp - Mihkel Taaber alustab alagrupimängudega 3. mail, turniir jõuab kulminatsioonini 13. mail.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval algavad Brasiilias, Caxias do Sulis 24. kurtide olümpiamängud, kuhu Eesti koondis sõidab reedel kaheksa sportlasega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 12: Tallinna linnavalitsuse pressikonverents\n\n## Põhitekst:\n\nPressikonverentsil osalevad abilinnapead Betina Beškina ja Vadim Belobrovtsev ning Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.\n\nPressikonverentsil räägitakse Ukraina sõjapõgenike laste kooli senisest tegevusest, suvistest noortelaagritest, omastehoolduse koostööprojektist, koduarstibrigaadi tööst ning antakse ülevaade Kesklinna linnaruumi arengutest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ERR.ee teeb otseülekande kolmapäeval kell 12 algavast Tallinna linavalitsuse pressikonverentsist, kus muu hulgas räägitakse sõjapõgenike laste koolist ja Tallinna linnaruumist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRistisõdade ajal võidi loopida algelisi käsigranaate\n\n## Põhitekst:\n\nKerajaskoonilise kujuga savianumaid leidub muuseumites üle terve maailma ning nende otstarvet on uuritud varemgi. Anumates hoiti omal ajal näiteks õlut, elavhõbedat, õli või ravimeid, vahendab Phys.org.\n\nNüüd leidis Griffithi Ülikooli kaasprofessor Carney Mathesoni juhitud töörühm, et mõned Jeruusalemmast pärit anumad sisaldasid tõesti õli ja ravimeid ning lõhnastatud võideid, just nagu varasemad uuringud viitasid. Siiski ilmnes, et mõnedes väiksemates anumates hoiti omal ajal süttivaid ja ilmselt ka plahvatavaid aineid. See viitab, et neid võidi kasutada muistsete käsigranaatidena.\n\nMathesoni sõnul viitas anumates leidunud plahvatav materjal, et tegu võis olla sealsamas valmistatud muistse lõhkeainega. Töö näitab tema sõnul, kui kirju oli omal ajal keraamikakasutus. Ristisõdade kirjeldustes mainitakse samuti käsigranaate, mida heideti kindluste pihta, et tekitada valju heli ja eredaid valgussähvatusi.\n\nOsa uurijaid pakub Mathesoni sõnul, et anumaid kasutati püssirohu-granaatidena. Püssirohi leiutati muistses Hiinas, kust see levis 13. sajandiks Lähis-Idasse ja Euroopasse. Teisalt oletatakse, et püssirohi võis jõuda Lähis-Idasse juba varem: suisa sama ammu aega tagasi, kui valmisid kõnealused 9.–11. sajandi anumad.\n\nUus uuring seadis mõlemad oletused kahtluse alla ja näitas, et anumates ei hoitud püssirohtu. Tegu oli tõenäoliselt hoopis kohapeal leiutatud plahvatava ainega. Mathesoni sõnul ilmnes uuringus seegi, et mõnede anumate sulgemiseks oli kasutatud vaiku.\n\nAnumate ja nende plahvatusohtliku sisu edasised uuringud annavad uurijatele Mathesoni sõnul paremat aimdust nii keskaegsest lõhkeainetehnoloogiast kui ka Vahemere idakalda plahvatusrelvade ajaloost.\n\nUuring ilmus ajakirjas PLOS ONE.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia ja Kanada teadlased järeldavad keskaegsete keraamiliste anumate põhja jäänud kübemete keemilise koostise põhjal, et 11. ja 12. sajandi Jeruusalemmas võidi kasutada algelisi granaate.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nParras: peame kaitsemängu paremaks putitama\n\n## Põhitekst:\n\nPoolakate väravad viskasid Kamil Walega, Pawel Zygmunt ja Filip Komorski. Eesti koondise väravavavaht Villem-Henrik Koitmaa tõrjus 24 vastase pealeviset. Poola poolel tegi John Murray nullimängu, tehes kahjutuks kõik 36 Pääsukeste üritust.\n\n\"Midagi kerget ei olnud. See oli teada, et Poola on selle turniiri üks tugevamaid ja pidime enda kaitsemängu saama sajaprotsendiliseks. Oleks võinud rääkida punktidest, isegi võidust. Kuid ikkagi mõned praagid sisse tulid, aga väravavaht Koitmaa aitas meid ka suurepäraselt - halvemal päeval oleks võinud rohkemgi välja võtta,\" kommenteeris Parras.\n\n\"Ja ründemängust nii palju, et meil olid omad variandid. Oleks üks-kaks ära löönud teisel kolmandikul, kolmanda alguses, oleks see mäng kindlasti poolakate jaoks läinud raskemaks. Neil on kodus väikene favoriidi eelis ja pinged peal,\" lisas Parras.\n\nMida võtta kaasa järgmisteks kohtumisteks? \"Kaitsemäng tuleb veel natukene paremaks putitada. Teame, et meil tulevad seigad, kus peame natukene pikemalt kaitses olema. Peame need korralikult ära kannatama ja ülekaalus ise suutma kaks-kolm väravat ära realiseerida,\" sõnas Parras.\n\nEesti koondise peatreener Jussi Tupamäki usub, et eestlased elasid mängu aina paremini sisse. \"Esimesel kolmandikul oli natuke närvilist mängu. Palju on mängijaid, kes ei ole varasemalt meeste MM-i tasemel mänginud. See algus ei olnud kõige parem, aga läksime tasapisi edasi. Meil hakkas ka momente tulema, meil oli võimalusi väravaid visata,\" rääkis Tupamäki.\n\nPeatreener lisas, et enne järgmist kohtumist tuleb kõigil koondislastel meelde tuletada, millist mängu meeskond mängida tahab. \"Vaatame üle need väikesed vead, mis tegime. Peame kõik ühes teadma, mida peab tegema. Vahepeal oli segadust, näiteks lahtivisked. Kõik seda küll teavad, aga kui tuleb kiire mäng, siis võib-olla läheb meelest ära. Lihtsalt tuletame meelde, kuidas tahame mängida, rääkis peatreener.\n\nPäeva esimeses mängus alistas Jaapan suurelt 8:0 Serbia. Neljapäeval kell 17.30 kohtub Eesti koondis Jaapaniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeva õhtul kaotas Eesti jäähokikoondis Poolas peetava MM-i I divisjoni B-grupi turniiri avamängus võõrustajamaale 0:3 (0:1, 0:1, 0:1). Kohtumise võtsid kokku Eesti koondise ründaja Kevin Parras ja peatreener Jussi Tupamäki.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEksperdid: Venemaal kulub sõjaeelse militaarvõimekuse taastamiseks aastaid\n\n## Põhitekst:\n\nUSA mõttekoja Study Of War (ISW) teaduri Mark Canciani sõnul suutis Venemaa viimaste aastate jooksul toota umbes 250 tanki ja 150 lennukit aastas, vahendas The Times.\n\n\"Venemaal kulub aastaid, et taastada oma varud, et olla valmis uuteks sõjalisteks operatsioonideks pärast selle konflikti lõppu,\" ütles Cancian.\n\nCancian leiab, et Venemaa peab varsti piirama ka täppisrakettide kasutamist. Uurimiskeskus Bellingcat teatas 24. aprillil, et Venemaa on kasutanud 70 protsenti oma täppisrakettide varudest.\n\nMoskva-vastased sanktsioonid piiravad Venemaa võimekust toota juurde keerulisi relvasüsteeme. \"Venemaa tankide T-72 tootmine on märkimisväärselt aeglustunud. Tankide T-90 ja T-14 tootmine on peatunud,\" väidab Ukraina luure.\n\nLondonis asuva strateegiliste uuringute instituudi analüütiku Henry Boydi sõnul võttis Venemaa Ukrainas kasutusele juba oma nõukogudeaegsed laovarud.\n\n\"Neil on palju nõukogudeaegseid tanke, soomusmasinaid ja suurtükke. Nende seadmed on vananenud ja kvaliteet madal,\" ütles Boyd.\n\nBoydi sõnul räsivad Venemaa sõjalist tootmistegevust ka tarnehäired. \"Tootmine sõltub kõige väiksematest komponentidest,\" nagu kuullaagrid, ütles Boyd.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa on viimase kahe kuu jooksul kaotanud Ukrainas väga palju sõjavarustust. Rahvusvahelised analüütikud leiavad, et Venemaal kulub sõjaeelse militaarvõimekuse taastamiseks aastaid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLoomingu Raamatukogu aastaauhinna laureaat on Veronika Einberg\n\n## Põhitekst:\n\nVeronika Einberg on tõlkija, kellel on pikk kogemus Andrei Ivanovi romaanide eestindamisega, kokku on neid tema tõlkes ilmunud kümme.\n\nLoomingu Raamatukogu aastaauhind antakse koos ajakirja Looming aastaauhindadega kätte 27. aprillil Adsoni-Underi-Tuglase majas Loomingu sünnipäeva tähistamisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Loomingu Raamatukogu aastaauhinna 2021. aasta kaastöö eest pälvis Veronika Einberg, kelle tõlkes ilmus Andrei Ivanovi romaan \"Untermensch: minu lõhkikistud osa\" (LR 2021 / 1-2).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMari-Liis Vähi: aitab kasumi prioriseerimisest meie põhiõiguste arvelt\n\n## Põhitekst:\n\nDigiteenuste seadusega aidatakse kaasa, et muuta Ränioru (Silicon Valley) internetiplatvormid nii oma disaini kui ka süsteemide poolest inimõigusi austavamaks ja demokraatiat toetavaks keskkonnaks. Edaspidi ei saa tulla kasum meie põhiõiguste arvelt.\n\nMuuhulgas näeb seadus ette reeglid sisu modereerimiseks, platvormide vastutuse tõstmiseks, ebaseaduslike toodete ja süsteemiriskide valdkondades. Seega, nagu ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, mis on illegaalne internetist väljaspool, peab olema illegaalne ka internetis.\n\nNäiteks kui Facebookis levitatakse Venemaa sõjapropagandat, on Euroopas Komisjonil nüüd õigus kohustada Facebooki (või teisi platvorme) selline sisu eemaldada. Sama kehtib ka vaenu ja valeinfo puhul, mille levik on seni olnud laialdane, otseselt kahjuliku mõjuga ning seda on piiratud vaid vähesel määral.\n\nLisaks sellele, et senisest tõhusamalt tuleb eemaldada ebaseaduslikku sisu, tuleb platvormidel modereerida ka kahjulikku (kuid mitte ebaseaduslikku) sisu. Samuti keelab seadus suunatud reklaamid, mis on analüüsinud alaealiste või eriliigilisi (nt poliitilised vaated) isikuandmeid.\n\nSamuti tuleb platvormidel tuleb luua viis kasutajatele isikupärastatud soovitussüsteemide väljalülitamiseks. Keelustatakse ka n-ö tumemustri disain (inglise keeles dark patterns ehk tehnoloogiline disainilahendus, mis varjatult petab kasutajat tegema seda, mida ettevõte soovib), et kasutajad saaksid teha teadlikke ja informeeritud otsuseid.\n\nEdaspidi peavad platvormid paremini kaitsma kasutajate isikuandmeid, modereerima ebaseaduslikku ning kahjulikku sisu ning tagama süsteemide läbipaistvuse. Samuti on kasutajatel õigus nõuda reegleid mitte järgivalt platvormilt kompensatsiooni neile tekkinud kahju eest.\n\nSee on suur võit, mis on olnud kodanikuühiskonna suure töö tulemus. Inimõiguste keskus töötab selle nimel, et meie kõigi põhiõigused oleks kaitstud ka veebis, seega oleme toetanud Euroopa vabaühenduste digiteenuste seadusele suunatud kampaaniaid ning rõõmustame Euroopa ambitsioonika sammu üle. Samal ajal pole töö veel läbi, sest nüüd tuleb digiteenuste seadus ka jõustada ja muudatused ellu viia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast kuid kestnud kõnelusi jõuti laupäeval Brüsselis ajaloolise kokkuleppeni ja sõnastati uus digiteenuste seadus. Digiteenuste seadus on olulisim õigusandlik samm parema ja turvalisema interneti suunas, kirjutab Mari-Liis Vähi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalliliit mälestab Ivar Siigi\n\n## Põhitekst:\n\nSiig töötas pikki aastaid mitmete jalgpalliklubide ja EJLi heaks, muuhulgas oli aktiivne jalgpalliametnik 1990-ndate aastate alguses Eesti jalgpalli taastamise ajal, osales taastatud Eesti meeste koondise mängude ja traditsioonilise Aastalõputurniiri korraldamises ning mitmete jalgpalliorganisatsioonide pressitöös.\n\nKirgliku jalgpallisõbrana aitas Siig aluse panna fännide võistkonnale, mis tegutseb praegu JK Jalgpallihaigla nime all, ning mängis ka ise selle koosseisus. Väljaspool jalgpalli töötas Siig muuhulgas spordiajakirjanikuna Top raadios.\n\nEesti Jalgpalli Liit avaldab kaastunnet Ivar Siigi lähedastele ja kogu jalgpalliperele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Jalgpalli Liit (EJL) mälestab pikaaegset jalgpalliametnikku Ivar Siigi (26.04.1966–25.04.2022).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nCelal Yildirim: vabadus on ilusam kui päike ja magusam kui leib\n\n## Põhitekst:\n\nVabaduse väärtust teavad kõige paremini need, kes on vabaduse kaotust tunda saanud. Kaks ja pool aastat tagasi olin sunnitud koos oma raseda naisega meie kodumaalt Türgist lahkuma ning võtma ette eluohtliku teekonna vabaduse nimel.\n\nMeie ja teised paati istunud olime tunnistajateks hirmsatele vaatepiltidele – paljud saatusekaaslased uppusid meie silme all ning pereisad pidid vastu võtma võimatuid otsuseid, kas päästa oma tütar või poeg.\n\nSarnaselt minuga on aastatel 1997-2021 saanud Eestis kaitse 603 inimest. Selle aasta 24. veebruarist kuni 23. aprillini on Eesti vastu võtnud üle 33 000 Ukraina sõjapõgeniku. Need inimesed on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma, sest neil pole seal enam turvaline.\n\nPika ja raske rännaku läbinud, jõudsime lõpuks Eestisse. Oleme õnnelikud, et meil õnnestus siin uut elu alustada, kuid ainult Eestisse jõudmisest ei piisa. Uues riigis kohanemine on keeruline protsess ning leidub neidki, kes sellega üksi hakkama ei saa.\n\nUus algus\n\nOtsides turvalist kohta, kus oleksid võimalused oma pere üleval pidamiseks tööd leida, tõi tee meid Eestisse. Saabudes alustasime Vao pagulaskeskuses eesti keele õpingutega ning juba üsna pea leidsin töökoha Pagulasabis.\n\nAlgus oli raske, sest tundsin korduvalt, et ma ei saa oma tööga hakkama, kuid töökaaslaste toetavad sõnad kannustasid mind keeleõpingutel pingutama. Mainides oma eesti keele õpetajale soovi saada matemaatikaõpetajaks, kutsus ta mind Laagna gümnaasiumisse tööle. Eestis täitusid minu lapsepõlveunistused, sest saan lõpuks teha seda, mida armastan.\n\nHea näide positiivsest kogemusest on ka Süüriast pärit Shorokil:\n\n\"Alustasin oma põgenemisteekonda 13-aastasena, kui pagesime perega Türki. Oma senise elu olin elanud keset sõda, pommitamise ja surma keskel. Kolm aastat hiljem tulime Eestisse, kus sain alustada oma elu ülesehitamisega. Siin õnnestus mul lõpetada gümnaasium, astuda tervishoiukõrgkooli ning leida meelepärane töö tõlgi ja araabia keele õpetajana. Olen alati soovinud teha tööd, millega saan teisi aidata, ning siin on see unistus täitunud. Kuigi eesti keele ja kultuuri tundmaõppimine on olnud raske, on tehtud pingutused aidanud mul Eestis kergemini kohaneda. Olen tänulik, et saan võika mineviku seljataha jätta ning keskenduda paremale tulevikule.\"\n\nVäikesed sammud loevad\n\nNagu Shorok, olen ka mina õnnelik, et kohtasin Eestis mõistvaid ja empaatilisi inimesi. Kahjuks kõigil nii hästi ei lähe. Ei ole harvad juhtumid, et Eestisse saabunud pagulasi koheldakse eelarvamustega ning ei arvestata, et välismaalane ei tunne kohalikku tausta, tavasid ja teenuseid.\n\nMõistmaks pagulaste muresid võiks püüda panna end välismaalase olukorda. Kujuta ette, et pead ootamatult näiteks Prantsusmaale kolima, aga ei tunne keelt ega inimesi. Millest alustad, et jalad alla saada? Kui lihtne on leida elukoht, töö ning ajada korda paberimajandus?\n\nOlles läbi elanud raskeid traumasid nii vaimselt kui ka füüsiliselt, võivad kohalike jaoks pealtnäha väikesed asjad osutuda pagulaste jaoks suureks takistuseks.\n\n\"Seetõttu on ülimalt oluline ka saatusekaaslaste tugi ja kohalolek. Palju abi on sellest, kui saab keelebarjäärita lihtsalt kellegagi rääkida.\"\n\nKõige paremini mõistavad meie läbielatut teised pagulased, kes on samuti olnud sunnitud oma kodust lahkuma. Seetõttu on ülimalt oluline ka saatusekaaslaste tugi ja kohalolek. Palju abi on sellest, kui saab keelebarjäärita lihtsalt kellegagi rääkida.\n\nSisse elanud pagulased saavad jagada oma kogemusi ja juhiseid integreerumiseks, et leida endale töökoht, sest kollektiivis olles on kohanemine suhteliselt kerge. Kvaliteetne ja asjakohane info on oluline alustala, et teha kaalutletud valikuid parema tuleviku hüvanguks ning anda selgemat ülevaadet õigustest ja kohustustest.\n\nTahan rõhutada, et inimlikus mõttes pole vahet, kas oled kohalik või pagulane, abivajajaid võiks tervitada empaatiliselt ja sooja südamega hoolimata sellest, mis on nende sünnimaa. Ukraina ja teiste riikide pagulased vajavad kvaliteetset infot, psühholoogilist abi ning turvalist keskkonda, nii füüsilist kui ka vaimset.\n\nKokkuvõtteks\n\nKirjutasin selle loo kolmel eesmärgil. Soovin teistele pagulastele näidata, et kui sa tõesti tahad ja näed vaeva, võivad kõik su unistused täituda. Tahan olla heaks eeskujuks neile, kellel positiivne kogemus veel puudub.\n\nTeiseks püüan eestlastele näidata, et kui pagulastele enda teostamiseks võimalus anda ja veidikene kaasa aidata, saavad nad siin väga hästi hakkama.\n\nKolmandaks tahan südamele panna, et kriitilise tähtsusega on ka kohalike pagulaste omavaheline tugi, et uustulnukad saaksid võimalikult kiiresti integreeruda.\n\nMinu soovitus on lihtsalt rääkida siin elavate pagulaste ja välismaalastega. Pakkuge neile tuge ja võimalusi turvaliselt oma elu üles ehitada. Üksteist mõistes ja koos tegutsedes saame muuta Eesti veelgi paremaks elupaigaks meie kõigi jaoks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inimlikus mõttes pole vahet, kas oled kohalik või pagulane, abivajajaid võiks tervitada empaatiliselt ja sooja südamega hoolimata sellest, mis on nende sünnimaa. Ukraina ja teiste riikide pagulased vajavad kvaliteetset infot, psühholoogilist abi ning turvalist keskkonda, kirjutab Eestis elav türklane Celal Yildirim.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHeat eemaldas Hawksi konkurentsist ning liigub teise ringi\n\n## Põhitekst:\n\nSeeria viimaseks jäänud kohtumise võitis Heat kodus 97:94. Võitjate resultatiivseim oli 23 punkti visanud Victor Oladipo, 20 punktiga panustas võitu Bam Adebayo. Atlantale tõi 35 punkti De'Andre Hunter.\n\nHeat läheb järgmisena vastamisi kas Philadelphia 76ersi ja Toronto Raptorsiga. Praegu juhib seda seeriat Philadelphia 3:2.\n\nLäänekoverentsis läks 3:2 seeriat juhtima Memphis Grizzlies, kui kodus alistati 111:109 Minnesota Timberwolves. Võitjate resultatiivseim oli 30 punktiga Ja Morant, Minnesota poolelt viskas 28 punkti Karl Anthony Towns.\n\nTeises läinudöises läänekonverentsi mängus võitis Phoenix Suns 112:97 New Orleans Pelicansi ning asus samuti seeriat 3:2 juhtima.\n\nSunsi eest viskas 31 punkti Mikal Bridges, Chris Paul lisas 22 punkti. New Orleansi resultatiivseim mängija oli 22 silma teeninud Brandon Ingram, 21 punkti tõi CJ McCollum.\n\nTulemused:\n\nMiami Heat - Atlanta Hawks 97:94\nHeat võitis seeria 4:1\n\nMemphis Grizzlies - Minnesota Timberwolves 111:109\nMemphis juhib seeriat 3:2\n\nPhoenix Suns - New Orleans Pelicans 112:97\nPhoenix juhib seeriat 3:2\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA selgus idakonverentsi teine poolfinalist, kui Miami Heat alistas mängudega 4:1 Atlanta Hawksi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 11: Eesti Pank majanduse ja finantssektori seisust\n\n## Põhitekst:\n\nPressikonverentsil räägitakse sellest, kuidas Vene agressioon mõjutab siinsete ettevõtete ja inimeste võimet laene tagasi maksta; milline on Vene agressiooni otsene mõju Eesti finantssektorile nii investeerimise kui ka pankade rahastuse vaatevinklist ning sellest, mis toimub kinnisvara- ja laenuturul ja mis on pankade ja inimeste jaoks suuremad riskid.\n\nPressikonverentsist teeb ülekande ka ERR.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad kolmapäeval kell 11 Eesti Panga kommentaari Eesti majanduse ja finantssektori viimase aja arengule.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAndra Teede. Kangi all ja koduhoovis\n\n## Põhitekst:\n\nVahel tekib mul taas tunne, et olen väike – kuue- või seitsmeaastane – ja istun, põlved kägaras lõua all, jalad krõnksus, meie maja ees äärekivi peal ja nokin küüntega asfaldi seest üht suuremat kivi välja. Kivi on seal kinni ja ma tean seda, sest kui ma tahaks lahtist kivi, mille päriselt kätte saab, siis ma nokiks hoopis maja seina küljest paneeli seest pisikesi valgeid ehiskive. Kui sa ühe sellise kätte saad, jääb seina sisse alles kivikujuline lohk ja vahel tulevad naabrimutid riidlema.\n\nAga mul ei ole vaja midagi kätte saada, ma ei kogu midagi, ma lihtsalt ootan, ja kuna ma ootan kogu aeg – meie viiekordse maja ees Õismäe Kullerkupu ja Järveotsa poe vahel viimase hoovidevahelise tee lõpus –, siis olen harjunud ikkagi midagi näppima. Ema on toas ja paneb viimaseid asju kokku ning isa tuleb varsti ja ajab auto prügikasti kõrvalt kaks meetrit ukse poole ja siis me laadime auto täis ning sõidame ära maale. Mitte suvilasse, sest kellelgi ei ole suvilat, vaid suvilakooperatiivi, ja kuna suurtel inimestel on vaja pakkida, on mind, last, eest ära saadetud. Nii et ma ootan.\n\n\"Õismäe hoovis oli täitsa olemas liivakast ja isegi mingid ohtlikud turnikad, aga kõigi laste jaoks oli kõige tähtsam koht hoopis klopikas.\"\n\nSee on muidugi suur erand, et kusagile sõidetakse, sest minu arvates möödus enamik mu lapsepõlvest ja eriti lapsepõlvesuvedest Õismäe majade vahel ikkagi kogu aeg seal. Seal majade vahel. Ja kuna ma olin sotsiaalselt päris koba ja tundsin ennast alati majalaste hulgas võõrelemendina, siis tavaliselt ma passisingi kuskil äärekivi või päris kivi peal ja nokkisin midagi. Ja see tunne, kuidas ma passin ja nokin, on minuga vahel siiamaani kaasas.\n\nÕismäe hoovilapsepõlve kohta võiks ju kirjutada, et see oli ainulaadne kogemus, aga minu arvates oli see just kõigi teiste lastega täpselt sama, sest kõik lapsed ja üldse inimesed, keda ma tundsin, elasid seal. Viiekordsete majade vahel, täpsemalt Kullerkupu ja Järveotsa vahel. Kes elas kaugemal, näiteks mõnes üheksakordses majas või lausa punastes tornmajades trolli lõpp-peatuse juures, oli ikka hoopis teistmoodi inimene.\n\nJa ühed mu sugulased elasid lausa eramajas Mõigul, aga sinna me läksime külla heal juhul kord aastas ja ma ei suutnud kuidagi ära imestada, kuidas nad saavad elada majas, mis on ainult nende maja moodi. Toas, mis on ainult nende toa moodi. Sest mina teadsin, et minu maja on nagu kõik teised, nii kaugele kui silm seletab, ja meie korter, kõik asjad selle sees ja kõigi tubade paiknemine, oli täpselt nagu kõigil teistel. Kus oli minul aken, oli kõigil aken, ei mingit omaloomingut.\n\nÕismäe hoovis oli täitsa olemas liivakast ja isegi mingid ohtlikud turnikad, aga kõigi laste jaoks oli kõige tähtsam koht hoopis vasakule garaažimäe poole, sest seal seisis – trummipõrin ja säraküünlad paluks – klopikas!\n\nKui sa ütled Õismäe lapsele \"klopikas\", siis ta tunneb igasugu asju. Kõige rohkem saavutusvajadust ja konkurentsi, sest klopikale – see on siis vaibakloppimise jaoks püstitatud selline natuke hobusekujuline rauast ese – minemiseks pidi kiitsakas lapsuke seisma klopika keskele, õlad mõlema toru vahel, ja siis ennast ühe tugev-sujuva liigutusega kahe käega üles lükkama. Natuke meenutas see liigutus rööbaspuid, veidike aga ka lõuatõmbamist. Kes oli kõvem mees või naine või tegelikult alla 10-aastane laps või siis lihtsalt jõudis kohale esimesena, see sai istuda klopika äärde ning oma selga vastu toru toetada. Teised ei saanud vastu toru toetada ja kuna me veetsime klopikal meie ajaarvamise järgi päevas seitse miljonit aastat, siis see oli äärmiselt oluline. Mina muidugi ei pääsenud kunagi sinna aukohale.\n\n\"Me mängisime ukakat, jalkat ja viit miinust maa-aluse garaaži uste ees ja sinna tulid ka mõlgid. Siis naabrimutid jälle pragasid meiega ja me jooksime, igaüks oma suunas, laiali.\"\n\nMeie trepikojas, mõni ütles ka \"paraadnas\", elas seitse enam-vähem ühevanust last ja neile lisandusid igapäevastes mängudes ka mu lugematud tädi-onu-tütred-pojad ning mõned kaugemad lapsed. Mitte küll väga palju kaugemaid, sest isegi maja teise otsa trepikoja poistega oli meil mingi konkurentsi- ja hirmusuhe. Oli kuulda, et seal elas üks poiss, kes mattis kassipoegi liivakasti ja hüppas majaesiste autode katustele mõlke, ja ma olen üpris kindel, et ta on praeguseks vangis.\n\nMe mängisime ukakat, jalkat ja viit miinust maa-aluse garaaži uste ees ja sinna tulid ka mõlgid. Siis naabrimutid jälle pragasid meiega ja me jooksime, igaüks oma suunas, laiali. Me ostsime teiselt poolt Järveotsa kooli pagarist värskeid saiapätse ja sõime neist ära ainult pehme sisu ning maja poisid õpetasid mind pärnalehtedesse nuuskama. Jumal teab miks, aga see oli maailma kõige lahedam asi.\n\nPäris palju istusin ma ka meie teise korruse korteri rõdul maas, nii et mind alla näha polnud, ja kuulasin teiste laste mängimist. Huvitav, miks ma nende hulka minna ei tahtnud? Ma ei mäleta, et meie maja lapsed oleks mind kiusanud või et meil oleks olnud mingeid konflikte, aga ma olin nooruse poolest altpoolt teine ja ju ma siis igasse olemisse ei sobinud.\n\nMõned minutid üle garaažimäe\n\nKiusama hakati mind koolis ja minu kool oli põhimõtteliselt meie hoovis, mõned minutid üle garaažimäe minna. Proovisin sobituda ühte ja teise seltskonda, aga see ei tulnud mul kuidagi välja. Tänapäeval vist pannakse sellistele lastele, kes niimoodi üle mõtlevad ja kas päriselt või oma peas asfaldi seest kive nokivad, igasugu diagnoose, aga üheksakümnendatel ei tegelenud sellega keegi. Klassikaaslased loopisid mind tatikuulidega ja ütlesid, et mul on koledad riided, ja ma tulin pärast tunde üle meie garaažimäe koju ja ilmselt nutsin natuke. Ilgelt nadi oli olla. Keegi mind ei kaitsenud, kõik mõnitasid. Siiamaani tuleb sellele mõeldes klomp kurku. Üheksakümnendatel olid lapsed kohutavalt julmad.\n\n\"Buss number 28. Ma mäletan siiani peast iga peatust ja mis tunne neis oli, ja mis tunne see oli, kui sa vale bussi peale läksid ja polnud päris kindel, kas sellega saab koju.\"\n\nKui ma olin natuke suurem, kolisime perega Mustamäele, aga koolis käisin ma põhikooli lõpuni Õismäel edasi. Bussiga number 28. Ma mäletan siiani peast iga peatust ja mis tunne neis oli, ja mis tunne see oli, kui sa vale bussi peale läksid ja polnud päris kindel, kas sellega saab koju või kusagile kodu lähedale. Lootsid igal ristmikul nii väga, et buss keeraks suunas, kuhu sul on vaja, ja siis ta keeras ikkagi teisele poole ja sa olid eksinud laps. Ma olin lapsena päris tihti eksinud laps. Siis ma küsisin võõrastelt, et vabandage, kus pool asub Magistrali keskus. Ma ei tahtnud neile täpselt öelda, kus ma elan, aga Magistrali juurest oskasin juba ise minna. Siiani on Sõpruse puiesteel Magistralist mööda sõites selline tunne, et siit ma juba tean, kuidas koju saab, kuigi mu kodu on varsti juba kakskümmend aastat mujal.\n\nMaailm ja Mustamäe\n\nMaailm laienes märgatavalt Mustamäele kolides, aga ega mul mingeid päris sõpru ikkagi veel ei olnud. Vahel valetasin emale, et saan kokku mõne lapsega, keda väitsin end tundvat näiteks suvelaagrist. Eks ma tegelikult, jah, olin kohtunud suvelaagrites igasuguste tüdrukute ja poistega, aga ega me hiljem kokku ei saanud. Passisin need mõned tunnid jälle kuskil Mustamäe või Õismäe hoovis. Ma passisin väga palju eri hoovides.\n\n\"Oi kui palju on kangialuseid, kus ma ennast koduselt tunnen, see vist on väga omane üheksakümnendate lastele.\"\n\nKui olime juba teismelised, hakkasin suhtlema ühe meie klassi tüdrukuga, kes kandis alati musta ja väga veidral kombel oskas süüa teha. Mitte mikros võileibu või kiirnuudleid nagu kõik teised normaalsed lapsed, vaid ta ema jättis talle koju vulgaarseid toore liha käntsakaid. Liisu viskas need ahju ja pärast istus oma köögilaua taga Järveotsa poe kõrval ja näris juba näritud konti nagu maailma kõige lahedam 13-aastane mereröövel. Temast sai hiljem kokk.\n\nMa olen siiani Liisule väga tänulik, sest ta oli esimene laps, kes minu vastu päriselt hea oli. Me kondasime koos tema lahedate ja palju vanemate sõprade juures ning kuulasime Vennaskonda. Ta õpetas mind lugema Anthony Bourdaini ja Kerouaci ja me kallasime kohvilikööri sisse kohvikoort nagu meie vanaemad, aga irooniliselt.\n\nKui Õismäe eestlaste ja venelaste vahel oli suur Õismäe eestlaste ja venelaste sõda, hakkasime Liisuga hommikuti enne kooli igaks juhuks kokku saama. Mina sõitsin bussiga Järveotsa peatusesse ja sealt kõndisime koos koolini. Pärast kooli tegime Järveotsa poe taga aega parajaks ja nägime ükskord, kuidas narkodiilerid peksid ühe vanema poisi – no nii 18-aastase – peaaegu surnuks. Mäletan siiani seda tunnet, et seisan seina ääres, proovin ennast võimalikult väikeseks teha ja vaatan, kuidas see kutt on maas pikali ja saab korduvalt raske tanksaapaga suhu. Ta vist jäi kõigist oma hammastest ilma ja pärast oli ilmatuma kaua kuulda, et poiss on ikka veel haiglas. Mis temast sai, äkki ta surigi ära? Mina pole teda rohkem näinud.\n\n\"Kui Õismäe eestlaste ja venelaste vahel oli suur Õismäe eestlaste ja venelaste sõda, hakkasime Liisuga hommikuti enne kooli igaks juhuks kokku saama.\"\n\nSiis ostis Liisu endale libliknoa. Ta õpetas ka mind seda kasutama ja ühtäkki ei olnud enam minu maailmas mitte jalka ja viis miinust, vaid selline imelik uus ohutunne. Liisu kartis, et need diilerid otsivad meid, sest me nägime nende nägusid. Õismäel müüdi palju narkootikume ja mitmed minu klassiõed läksid ikka väga halvale teele. Mõnele neist paras.\n\nKui põhikool läbi sai, läksime koos Liisuga kesklinna kooli. Ma hakkasin kirjutama ja töötama kauplustes tooteesitlejana ning mulle väga meeldis, et mul oli palju teha. Sain tuttavaks nende tüdrukutega, kes on siiani minu parimad sõbrad, sest ma teadsin, kui haruldane see on, kui sul on sõber. Selline, kes ei loobi sind tatikuulidega ja kes ei ütle, et sul on koledad riided. Kes on päriselt olemas ja, mis veel parem, passib sinuga koos hoovides nii Õismäel kui ka Mustamäel ja siis juba päris Vanalinnas.\n\nOi kui palju on kangialuseid, kus ma ennast koduselt tunnen, see vist on väga omane üheksakümnendate lastele. Oi kui hea, et need ajad on läbi, mul on nende suhtes väga vähe positiivseid emotsioone. Kui ütlesin oma õele, et kirjutan meie vanast hoovist, siis ta vastas, et oli ju väga ilus hoov, lilled õitsesid. Tõepoolest, lilled seal õitsesid. Seegi hea.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Õismäe (või ka mõne muu -mäe) hoovilapsepõlv on selle kogejatele ja mäletajatele kindlasti ühelt poolt midagi väga isiklikku, aga teisalt ju ka üsna universaalset. Üheksakümnendate lastele on see kindlasti tuttav maastik kogu selle seltskondlikkuse ja üksindusega, kirjutab Andra Teede Müürilehes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKantar Emor: Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist\n\n## Põhitekst:\n\nUsaldusväärsuse tipu moodustavad seega presidendi ametiga otseselt või kaudselt seotud isikud. Marina Kaljurand oli populaarseim presidendikandidaat aastal 2016 ning osa tolleaegsest populaarsusest on tal endiselt veel ka säilinud.\n\nNeljandal kohal on Kaja Kallas, kelle usaldusväärsus on võrreldes selle aasta jaanuariga peaaegu kahekordistunud. \"Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses olid ühiskonnas väga aktuaalsed energiahindade järsu kallinemise ja tervisekriisiga seotud teemad, kus üleüldise kriitika keskpunktis olid valitsuse otsused või paljude jaoks vajalike otsuste puudumine. Süüdistuste kõige suurem koorem ja kriitika langes seejuures peaministrile,\" kirjutatakse uuringus.\n\n\"Kuid peale Venemaa kallaletungi Ukrainale langesid need probleemid rohkem tagaplaanile ning uues süvenevas julgeolekukriisis on Kaja Kallas peaministri rolli täitmisega hästi toime tulnud ning see väljendub ka usalduse kasvus tema suhtes,\" lisasid uuringu autorid.\n\nÜle kahe kolmandiku eestimaalastest ei usalda Mart Helmet ja Martin Helmet, neid usaldavad jätkuvalt vaid EKRE valijad. Mitteusaldus nende poliitikute vastu, kes ka enne olid mitteusaldamise poolest edetabeli tipus, on võrreldes jaanuarikuuga veelgi kasvanud. Erandiks siin on Kaja Kallas.\n\nEnamikule Eesti elanikest on tegevpoliitikutest praktiliselt tundmatud Tiit Terik, Lauri Läänemets ja Andres Sutt, nemad juhivad nn \"ei oska öelda\" edetabelit.\n\nAndmed põhinevad Kantar Emori üle-eestilise esindusliku valimiga veebiuuringutel. Aprillis küsitleti 1192 elanikku vanuses 15–84. Uuringus paluti vastajatel hinnata, keda nad (nimetatud) poliitikutest usaldavad, keda ei usalda ning kelle kohta ei oska arvamust avaldada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti elanikud usaldavad poliitikutest kõige enam Alar Karist, Kersti Kaljulaidi ja Marina Kaljuranda, selgub Kantar Emori poliitikute usaldamise uuringust. Kaja Kallase usaldusväärsus on viimaste kuudega peaaegu kahekordistunud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlane: Euroopa hakkab oma maavarade ressurssi üle lugema\n\n## Põhitekst:\n\n\"Maavarad on majanduse alus ja Venemaa kallaletung Ukrainale jõuab nende maavarade kaudu meie kõikide rahakottidesse. Läbi toidu, aga ka läbi tehnoloogiate,\" rääkis TTÜ geoloogia instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints Terevisioonis.\n\nTema sõnul võib suurt mõju avaldada neooni nappus. \"Maailmamajandust või -turgu mõjutab otseselt, näiteks tehnoloogiavaldkonnas, selline maavara nagu neoon. Ukraina väärindas neooni, mis tuli Vene terasetööstusest,\" ütles Hints.\n\nNeooni kasutatakse pooljuhtide tootmises, kus see on hädavajalik, tõdes Hints. \"Kui juba eelmisel aastal rääkisime mikrokiipide puudusest, siis see defitsiit võib veel enam jõuda tehnoloogiasektorisse,\" ütles Hints. Sealjuures asus üks neooni väärindav tehas Mariupolis. Nüüd on seal tegevus peatunud, aga sealt tuli pool maailma neoonist.\n\nVene toorainest puudust veel täiel määral pole. \"Tänases olukorras pole Vene kaevandussektor sanktsioneeritud. Selles osas on oldud ettevaatlikud. Sanktsioonid Vene maavaradele ei kehti, küll aga näeme, et Vene kaevandussektori logistiline võimekus on kannatanud. Samuti on Euroopa poolt raske selgitada, miks peaksime jätkama kaubavahetust senisel kujul,\" rääkis Hints.\n\nTehnoloogiasektori toormest rääkides on täna maailmas kriitiline nii pallaadiumi- kui ka niklivajadus. \"Norilski pallaadiumi- ja niklimaardlate toormed hakkavad väga mõjutama tehnoloogiasektorit. Need on olulised toormed just autotööstusele ja need mõjud jõuavad ka Euroopa autotööstusesse. Pallaadiumit on vaja sisepõlemismootoriga autode tootmiseks ja nikkel on vajalik elektriautode tootmisel,\" selgitas Hints.\n\nMaavarade puudus võib tema sõnul rohepööret nii pidurdada kui ka hoogustada. \"Riigid tajuvad, et energeetilisest sõltuvusest vabanemine on neile kriitiline. Strateegiline komponent rohepöörde elluviimisel võib muutuda nii oluliseks, et riigid hakkavad selles suunas palju rohkem panustama,\" rääkis Hints.\n\nEuroopa hakkab oma sisemaist ressurssi üle lugema ja vaatama, kus on meie partnerid, et need oleksid usaldusväärsed ja eetiliselt vastuvõetavad.\n\"Niklivarud on olemas Soomes ja kahtlemata läheb demokraatiatest tulev loodusressurss väga hinda,\" lisas Hints.\n\nMaailmaturgu mõjutab ka takerdunud kaubavahetus Venemaa liitlase Valgevenega. \"Valgevene mõjutab meie turgu väga palju, eriti läbi kaaliumväetiste. Nende hinnatõusuks ennustab maailmapank 70 protsenti ja see mõjutab toiduhinda,\" ütles Hints.\n\nIga toorme puhul peab Euroopa leidma alternatiivne, ja neid otsitakse. \"Eestis on arutletud, kas võiksime oma liivakiivist eraldada kaaliumi. Kõikide Euroopa riikide maavarad tulevad järjest rohke mängu,\" sõnas Hints.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa ja Ukraina maavarade taandumine maailmaturult tähendab, et järjest enam lähevad hinda demokraatlike riikide maavarad, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli teadlane Rutt Hints.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPoola asendab Vene gaasi Katarist ja Leedust ostetava LNG-ga\n\n## Põhitekst:\n\nPGNiG toetus seni suuremas osas gaasiimpordist Gazpromile ja ostis selle aasta esimeses kvartalis 53% oma impordist Gazpromilt.\nEttevõte kirjeldas tarnete peatamist lepingu rikkumisena, lisades, et astutakse samme gaasivoolu taastamiseks.\n\nPoola kinnitab ka, et gaasi õnnestub hankida muudest allikatest.\n\nSamamoodi teatas Gazprom ka Bulgaariale gaasitarnete lõpetamisest.\n\nBulgaaria, kes sõltub enam kui 90% ulatuses gaasitarnetest Gazpromilt, teatas, et otsib samuti alternatiivseid allikaid ja praegu veel ei nõuta gaasitarbimise piiramist.\n\nRiigi energiaministeerium teatas, et Bulgaaria on täitnud oma praegusest lepingust Gazpromiga võetud kohustused ja teinud kõik nõutud maksed.\n\nTa lisas, et Venemaa pakutud uus maksesüsteem ehk nõue tasuda gaasi eest rublades rikub olemasolevat lepingut.\n\nPoola asevälisminister Marcin Przydacz lisas, et see käik tõestas, et Moskva \"ei ole usaldusväärne partner üheski äritegevuses\".\n\nPoola plaanis Venemaa gaasi importimise lõpetada aasta lõpuks, kui lõppenuks tema pikaajaline tarneleping Gazpromiga.\n\nPGNiG sõnul on ettevõtte maa-alune gaasihoidla peaaegu 80% täis ja suve lähenedes on nõudlus väiksem.\n\nPoolal on ka alternatiivsed tarneallikad, sealhulgas veeldatud maagaasi (LNG) terminal Swinoujscies.\n\n1. mail avatakse ka uus gaasitoruühendus Leeduga, mis annab Poolale juurdepääsu gaasile Leedu LNG terminalist.\n\nOktoobris jõuab võrku uus torujuhe, mis tarnib gaasi Norrast. See peaks saavutama täisvõimsuse aasta lõpuks ja võib asendada kõik Venemaa tarned.\n\nViimastel aastatel on Poola vähendanud oma sõltuvust Vene gaasist ja ostab Katarist LNG-d.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa teatas gaasitarnete peatamisest Poolale pärast nõuet, et \"ebasõbralikud\" riigid peavad gaasi eest maksma rublades. Poola riikliku gaasifirma PGNiG sõnul peatusid kõik gaasitarned kell 6 Kesk-Euroopa aja järgi. Tarnete katkemist näitasid ka Euroopa Liidu gaasi ülekandeoperaatorite võrgu andmed. The Guardiani teatel taastus siiski gaasivoog Jamal-Euroopa torujuhtme kaudu Valgevenest Poolasse kell 6.22.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMadridi Real kindlustas Euroliigas esimesena koha nelja parema seas\n\n## Põhitekst:\n\nTeisipäeval võitis Real võõrsil Maccabit 87:76 (25:22, 26:19, 22:20, 14:15) ning sai kirja seeria kolmanda võidu. Võitjate poolelt teenis 18 punkti Sergio Llull, Guerschon Yabusele viskas 16 ja Vincent Poirier 14 punkti.\n\nMaccabi resultatiivseim oli 22 punktiga Scottie Wilbekin. James Nunnally sai kirja 17 ja Ante Zizic kümme silma.\n\nPäeva teises kohtumises sai tiitlikaitsja Istanbuli Anadolu Efes 77:65 (25:17, 17:18, 17:21, 18:9) jagu Milano Olimpiast ning juhib seeriat 2:1.\n\nEfesi resultatiivseim oli 20 punkti visanud Vasilije Micic, Tibor Pleiss teenis 17 ja Shane Larkin 16 silma. Vastastest viskas enim punkte Devon Hall, kes sai kirja 16 silma. Seeria neljas kohtumine toimub neljapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliigas alistas Madridi Real Tel Avici Maccabi ning kindlustas sellega esimesena koha Final Four 'is.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Batman\" saab järje ja Gothami kaitsjana naaseb Robert Pattinson\n\n## Põhitekst:\n\nKolm tundi kestev superkangelaseiklus \"Batman\" debüteeris suurel ekraanil märtsis, teenides kodumaal üle 134 miljoni dollari, kirjutab Variety. See piletimüügitulu on endiselt 2022. aasta suurim avanädalavahetus ja teine pandeemiaajastu film, mis ületas ühe nädalavahetusega 100 miljoni dollari piiri (\"Ämblikmees: pole koduteed\" kõrval).\n\n\"Batman\" kogus avanädalavahetusel Eestis üle 12 000 kinokülastuse.\n\nMatt Reevesi \"Batman\" (2022) on praegu 759 miljoni dollari suuruse ülemaailmne piletikassaga aasta kõige tulusam film.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Warner Bros avalikustas, et \"Batmani\" režissöör Matt Reeves juhib järeltööd, samas ei jagatud rohkem üksikasju, mida film endaga kaasa toob.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Apteeker Melchiorist\" sündis jälle üks näitus\n\n## Põhitekst:\n\nFilmi sündi ja kogu filmigrupi tööd jälgis fotograaf Robert Lang, kes on teinud ca 25 000 fotot. Näituse kuraator on Küllike Tint.\n\nKoos \"Apteeker Melchiori\" filmimeeskonnaga sündis Tallinna Linnamuuseumis filmikunsti ja teadust siduv publikuprogramm \"Apteeker Melchiori radadel\". Kavas on keskaegse linna teemalised ekskursioonid ja loengusari Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Näitus \"Kuidas valmis film apteeker Melchiorist\" avatakse 29. aprillil Kiek in de Köki muuseumis. Eksponeeritakse nii kostüüme kui ka fotosid filmivõtetelt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNorstat: Eesti 200 langus jätkub\n\n## Põhitekst:\n\nLiidrikohal oleva Reformierakonna toetus oli praegusest kõrgem viimati aasta tagasi, eelmise aasta aprilli lõpus. Teisel kohal olev EKRE jääb Reformierakonnast 10,1 protsendipunkti kaugusele ning EKRE ja kolmandal kohal oleva Keskerakonna vahe on 4,6 protsendipunkti.\n\nEsikolmikule järgnevad Eesti 200 (15,6 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,1 protsenti), Isamaa (5,1 protsenti) ja Eestimaa Rohelised (2,1 protsenti). Eesti 200 toetus langes nädalaga ühe protsendipunkti võrra ning võrreldes märtsi alguses saavutatud tipuga on parlamendivälise erakonna toetus praegu 4,1 protsendipunkti võrra madalam.\n\nKoalitsioonierakondi toetab kokku 48,5 protsenti ja opositsioonierakondi 32,7 protsenti vastajatest.\n\nViimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 28. märtsist 25. aprillini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.\n\nErakondade reitingud Autor/allikas: Norstat\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonda toetab 31,6 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,5 protsenti ja Keskerakonda 16,9 protsenti valimisõiguslikest kodanikest, selgus MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS värskest uuringust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa süüdistab Londonit rünnakute provotseerimises oma territooriumil\n\n## Põhitekst:\n\nSuurbritannia relvajõudude minister James Heappy ütles sel nädalal, et Ukraina jaoks ei ole tingimata probleem kasutada nende tarnitud relvi sõjaliste sihtmärkide vastu Venemaal.\n\n\"Ukraina sõjalised löögid varustusliinide katkestamiseks on sõja legitiimne osa,\" märkis Heappy ja nimetas Venemaa väiteid konfliktist NATO-ga sisutuks.\n\nVenemaa on väitnud, et Ukraina väed on rünnanud sihtmärke tema territooriumil, sealhulgas naftabaasi Belgorodis, kuid Ukraina ei ole rünnakuid kinnitanud.\n\nUudisteagentuuri Interfax tsiteeritud avalduses ütles Venemaa kaitseministeerium: \"Soovime rõhutada, et Kiievi režiimi otsene provotseerimine Londoni poolt sellisele tegevusele [rünnata Venemaa territooriumi], kui seda püütakse realiseerida, toob kohe kaasa meie proportsionaalse vastuse.\"\n\nMinisteerium teatas ka, et Venemaa relvajõud on valmis andma vastulööke, kasutades suure täpsusega kaugrelvi Ukraina pealinnas Kiievis asjakohaseid otsuseid langetavate keskuste vastu.\n\nVälisminister Sergei Lavrov süüdistas NATO-t ka volitatud sõja korraldamises.\n\nLavrov väitis, et lääs valas õli tulle, andes Ukrainale relvi ja tulejõudu, ning hoiatas korduvalt, et konflikt võib viia kolmanda maailmasõjani.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa valitsus süüdistab Suurbritanniat Ukraina \"provotseerimises\" korraldamaks rünnakuid Venemaa territooriumil. Venemaa kaitseministeerium ütles, et on selliste rünnakute korral valmis tabama Kiievi \"otsustuskeskusi\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPrima Vista tähistab raamatu ja roosi päeva\n\n## Põhitekst:\n\nAlates 2015. aastast kuulub Tartu kirjanduslinnana UNESCO loovlinnade võrgustikku ning 1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, väärtustamaks raamatu tähtsust ühiskonna ning kultuuri arengus.\n\nRaamatu ja roosi päeva raamatulaat toimub sel aastal kaubamaja I korruse aatriumis kell 10–19. Avatud on kirjandusfestivali infopunkt. Raamatud ja roosid kirjastustelt Ilmamaa, Petrone Print, Koolibri ja Studium.\n\nKell 11.30–15 jagatakse Tartu kaubamajas roose ning kes roosi Apollo poe müüjale kingib, saab vastukingiks ühe sel päeval tasuta pakutavatest raamatutest. Valikusse kuulub midagi nii täiskasvanutele kui ka lastele ning lisaks eestikeelsetele raamatutele jagatakse roosi vastu võõrkeelseid teoseid. Tartu Kaubamaja Apollo kassas annavad kell 11.30–15 raamatusoovitusi armastatud kirjanikud Heiki Vilep, Contra ja Veiko Belials.\n\nKell 14 jätkub raamatu ja roosi päev kaubamaja Apollo esises aatriumis Prima Vista ja Tartu kultuurkapitali kirjanduspreemia „Esimene samm“ laureaadi väljakuulutamise ja esinemisega. Preemia antakse välja igal aastal raamatu ja roosi päeval ning seda juba alates 2007. aastast.\n\nRaamatu ja roosi päeva traditsiooni järgitakse Eestis alates 1998. aastast. 23. aprilli tähistamine raamatu ja roosi päevana sai alguse 1930. aastatel Barcelonas, kus ühele raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas, süvendada inimeste lugemisharjumust ning ühtlasi tõsta raamatumüüki – nimelt võiks sel päeval iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu. Idee levis ja kogus populaarsust. 23. aprill on kõnekas ka kirjandusajaloo seisukohast, kuna selsamal kuupäeval sündisid Nabokov ja Laxness ning surid Cervantes ja Shakespeare.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval, 23. aprillil kutsub kirjandusfestival Prima Vista koostöös Tartu Kaubamaja ning Tartu Kaubamaja Apolloga maikuise kirjanduspeo eelsündmusena osa saama ülemaailmsest raamatu ja roosi päevast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPokk viskas 14 punkti ning Keltern alustas poolfinaalseeriat võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nMailis Pokk viibis väljakul 24 minutit ja tõi selle ajaga 14 punkti (kahesed 7/13), kirjutab Korvpall24. Lisaks võttis ta seitse lauapalli, andis ühe korvisöödu ning tegi ühe vaheltlõike, pallikaotuse ja kaks isiklikku viga. Võistkonna parimana viskas 16 punkti Jasmine Thomas. Vastaste resultatiivseim oli Tonisha Vanee Baker 17 punktiga.\n\nKahe võiduni mängitava seeria teine kohtumine toimub 20. aprillil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa naiste korvpalli meistrivõistluste poolfinaali avamängus olid Mailis Pokk ja Keltern 76:61 paremad Marburgist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKuuba alustab ajaloolist üleminekut päev varem\n\n## Põhitekst:\n\nKuuba riigimeedia teatas esmaspäeval, et valitsus tõi ettepoole Rahvusassamblee istungjärgu, kus president Raúl Castro plaanib tagasi astuda ja võimu nooremale mantlipärijale üle anda.\n\nSeadusandjad kogunevad varem kavandatud neljapäeva asemel kolmapäeval.\n\nCastro peaks andma presidendiameti üle 57-aastasele asepresidendile Miguel Díaz-Canelile. Raúl Castro ise asus riiki valitsema 2008. aastal oma venna Fideli asemel, kes oli Kuubat juhtinud 1959. aastast.\n\n87-aastane Raúl Castro plaanib jääda edasi Kuuba kommunistliku partei esimeheks. See ametikoht tagab talle ulatusliku võimu, muu hulgas annab see kontrolli tema ametijärglase määramise üle.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuuba parlament alustab päev kavandatust varem istungjärku, mille raames leiab aset ajalooline poliitiline üleminek.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA ja Suurbritannia hoiatavad Venemaa küberrünnete eest\n\n## Põhitekst:\n\nHoiatuse edastasid Briti Riiklik Küberkaitsekeskus, USA Föderaalne Juurdlusbüroo ja USA sisejulgeolekuministeerium.\n\n\"Selle pahatahtliku kübertegevuse peamised sihtmärgid on valitsus ja erasektori organisatsioonid, tähtsad taristupakkujad ja neid sektoreid toetavad internetiteenuste pakkujad,\" seisab avalduses.\n\nSelles manitseti kõiki alates interneti teenusepakkujatest kuni kodukasutajateni hoiatusele tähelepanu pöörama, viidates tuvastatud küberrünnakutele seadmete, nagu näiteks ruuterid vastu.\n\nUSA ja Suurbritannia hoiatasid, et mõjutatud ruutereid kasutatakse seejärel spionaaži toetamiseks ja intellektuaalse omandi varguseks ning luuakse alaline juurdepääs ohvrite võrkudele ja seeläbi alus tulevasteks ründeoperatsioonideks.\n\nAvalduses viidati küberjulgeolekuorganisatsioonidele ja teistele valitsustele, kes on esitanud tõendeid seesuguste rünnakute kohta. Üksikasju rünnakute ajastuse ja ulatuse kohta avalduses ei täpsustatud.\n\n\"USA ja Ühendkuningriigi võrguseadmete praegune seisund ühes Vene valitsuse tegevusega nende seadmete ärakasutamiseks ohustab meie julgeolekut ja majanduslikku heaolu,\" seisis tehnilises hoiatuses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia ja USA tegid esmaspäeval ühisavalduse, hoiatades Vene riigi läbi viidavate küberrünnakute eest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA eriesindaja Ukrainas hoiatas Venemaad ja Itaaliat\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sanktsioonide tühistamine oleks ilmselgelt vale märk. Peame tagama, et sanktsioonid jäävad jõusse ja võimalik, et neid Venemaa tegevuse pärast isegi tugevdatakse,\" ütles Volker usutluses Itaalia lehele. Sanktsioonide põhjusena nimetas ta seda, et \"Venemaa ei täida Minski lepetega võetud kohustusi\".\n\n\"Ta on teinud ka muid asju, näiteks viis Suurbritannias läbi närvimürgirünnaku,\" sõnas Ühendriikide diplomaat.\n\nLisaks hoiatas ta Itaaliat ühepoolsest Vene-vastastest sanktsioonidest loobumise eest. \"Itaalia ei saa Vene-vastastest sanktsioonidest loobuda ilma ränkade tagajärgedeta,\" ütles Volker.\n\n\"Need on Euroopa, mitte Itaalia meetmed. Nende eiramine kutsuks esmajoones esile probleemid Brüsseliga,\" lisas ta.\n\nVolker avaldas toetust gaasitoruprojekti Nord Stream 2 külmutamisele, märkides, see süvendaks Euroopa sõltuvust Vene gaasist ja kutsus üles mitmekesistama gaasihankeid.\n\n\"Tuleb jätkata arengut ja luua ligipääs mitte-Vene gaasiallikatele, st Norra, Aafrika ja Katari gaasile,\" ütles ta.\n\nVolker pooldas ka lööke Süüriale, öeldes Stampale, et nende eesmärk oli \"mitte kahjustada Süüriat või provotseerida Venemaaga tüli, vaid peatada keemiarelva kasutamine ja luua alused sõja lõpetamisele\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA eriesindaja Ukraina küsimustes Kurt Volker ütles, et Venemaa-vastased sanktsioonid tuleb säilitada ja neid võimalust mööda tugevdada, lisaks hoiatas ta Itaaliat Moskva-vastaste sanktsioonide ühepoolse tühistamise eest, kirjutas esmaspäeval Itaalia ajaleht La Stampa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Ülikool/Eeden jõudis tiitlist võidu kaugusele\n\n## Põhitekst:\n\nMatš algas põhiturniiri võitnud ja eelmisel aastal finaali jõudnud Tartu naiskonnale kurjakuulutavalt, vahendab kohtumise käiku volley.ee. Koduseinte toetust nautinud põhiturniiri kolmas TTÜ spurtis Mari-Liis Graumanni hea pallinguseeria toel, mille sisse mahtus ka kolm ässa, 5:5 seisult koguni 13:5 ette. Emajõelinna esindusel õnnestus seisul 18:19, 19:20 ja 20:21 vahe ka ühepunktiliseks vähendada, ent geimi lõpus kindlamalt tegutsenud võõrustajad jäid peale 25:22 tulemusega. Avageimis oli TTÜ vastuvõtuprotsent kehv (28,6), aga rünnakuid realiseeriti igati rahuldavalt, 40-protsendiliselt. Tartlannade samad näitajad olid vastupidised - pallingu vastuvõtul näidatud head 50-protsendilist täpsust ei suudetud rünnakule edasi kanda, sest punktivõiduga lõppesid vaid 26,1% rünnakutest.\n\nTeist geimi samuti bravuurikalt alustanud TTÜ asus küll 6:1 ja 14:9 juhtima, ent Tartu naiskond ei lasknud ennast heidutada ja jõudis seisul 14:14 viigini ja kohe ka 17:14 juhtima. Tartlannad kaheksapunktilise vahespurdi üheks peaarhitektiks oli Liis Noormets, kelle edukas pallinguseeria valmistas TTÜ-le suurt peavalu. Punkt-punktis kulgenud lõpuheitluses tõmbas pikema kõrre külalisvõistkond, viigistades 25:23 geimivõiduga mänguseisu 1:1-le.\n\nKolmandas geimis dikteeris sündmusi algusest peale Tartu naiskond, kes asus kindla 25:15 ülekaaluga mängu 2:1 juhtima. Neljanda geimi otsustavad sündmused toimusid seisul 17:17, misjärel noppisid tartlannad kolm vastuseta punkti ja võtsid 25:20 ülekaaluga 3:1 võidu. Seega püsib Tartu naiskond omavahelistes mängudes tänavu kaotuseta, sest võiduni jõuti ka neljas eelnevas vastasseisus.\n\nTartu naiskonna resultatiivseimad olid kuuega plussi jäänud Ingrid Kiisk, kes tõi 19 punkti, ja Ingris Suvi, kelle saldosse kogunes 10 punkti. Renate Pikk lisas võitu 9 punkti. Koduvõistkonna poolel jõudis Mari-Liis Graumann 15 ning Heleene Hollas ja Kristel Moor 10 punktini.\n\nTartlannad olid selgelt paremad pallingul, kus löödi TTÜ kuue ässa vastu koguni 15 ässa. Samuti oldi edukamad rünnakul ja pallingu vastuvõtul. Rünnakul olid võitjate edunumbrid 36,4%-29,3% ja pallingu vastuvõtul 43,2%-32,1%.\n\nSeeria suundub nüüd tagasi Tartusse, kus kolmapäeval kell 20 toimub kolmas mäng. Tartu esinduse võidu korral on Eesti meister selgunud, TTÜ võit pikendaks seeria neljamänguliseks. Kolmapäeval saab ka selgeks, kas 1:1 viigiseisult asub pronksiseeriat juhtima Tallinna Ülikool või Kohila Võrkpalliklubi/E-Service. Kohilas toimuv vastasseis saab alguse kell 19.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste võrkpallimeistrivõistluste teises finaalmängus alistas Tartu Ülikool/Eeden TTÜ 3:1 (-22, 23, 15, 20) ja jõudis tiitlist ühe võidu kaugusele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEpeemeeskonna uus peatreener: gripihooaeg on meid kõvasti laastanud\n\n## Põhitekst:\n\n64-aastase suurte kogemustega Peeter Nelise määras juhatus eelmisel kuul uueks Eesti epeemeeskonna peatreeneriks, sest viis aastat koondist vedanud Igor Tšikinjov lahkus märtsis ja veab nüüd Tokyo olümpia suunas Usbekistani koondist.\n\n\"Ma nii väga ei haaranud seda positsiooni, aga tekkis selline hetk, et ei leidunud sobivat kandidaati,\" sõnas Nelis ERR-ile. \"Tekkis väike vaakum endise peatreeneri lahkumise järel ja kuna see sündis hooaja keskel, siis tuli midagi ette võtta.\"\n\nMida olete nüüd meestega kokku leppinud, mis on need eesmärgid ja kuidas nende suunas hakkate liikuma? \"Eesmärgid vajavad veel formuleerimist, sest me pole midagi õieti teha saanud, siin gripihooaeg on kõva laastamistööd teinud. Hetkel on põhikoosseisust rivis vaid üks mees ja see on Sten Priinits ning teised on kõik rivist väljas, teevad üksikuid trenne.\"\n\nEsimesel treeningkogunemisel uue peatreeneri käe all olid meeste read eelmisel nädal Tallinnas seega hõredad, kuid tiitlivõistlusteni on veel aega. Nelise edukaim õpilane on olnud Kaido Kaaberma ning ta juhendas Eesti koondist 1992., 1996. ja 2000. aasta suveolümpiatel.\n\n\"Nagu inglise keeles öeldakse, olen ma on and off treeninud teatud perioodil Nikolai Novosjolovit ja Sten Priinitsat, Peeter Turnaud - ma olen treeninud ta isa ja siis nõuandjarollis olnud tema suhtes ka. Jüri Salmiga hakkame tõenäoliselt koostööd tegema.\"\n\nSel laupäeval selguvad epees Eesti meistrid ja esmakordselt veheldakse meistrimedalitele Sõle spordikeskuses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel laupäeval selguvad Tallinnas Eesti meistrid epeevehklemises. Tiitlivõistlusteks valmistuva epeemeeskonna uue peatreenerina on tööd alustanud Peeter Nelis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPikalt juhtinud Kalev/Cramo jäi Ühisliiga kolmandale napilt alla\n\n## Põhitekst:\n\nKalev/Cramo tugev algus andis neile poolajaks seitsmepunktilise 47:40 eduseisu ning hästi mängiti ka kolmanda veerandaja lõppu - viimasele kümnele minutile mindi vastu Eesti klubi 65:58 juhtimisel.\n\nZeniit jõudis kahe minutiga aga kahe punkti kaugusele ning neli minutit ja 20 sekundit enne mängu lõppu mindi 71:70 juhtima. Lõpusekunditel oli Kalev/Cramol võimalik kohtumine lisaajale viia, aga Janari Jõesaare kaugvise ei tabanud.\n\nKalev/Cramot vedasid 24 punktini jõudnud Isaiah Briscoe ja Bojan Subotic, kodumeeskonna parim oli 22 punkti visanud Sergei Karasjov.\n\nZeniidil on nüüd Ühisliiga tabelis 14 võitu ja 5 kaotust, millega hoitakse kolmandat kohta, Kalev/Cramo 6 võitu ja 17 kaotust asetab nad 12. kohale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsev Eesti korvpallimeister BC Kalev/Cramo pidas Peterburis VTB Ühisliiga hooaja eelviimase mängu, kui kaotas kohalikule Zeniidile 80:85.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTeniste oli Norras Tammest üle, Igonenile valus kaotus\n\n## Põhitekst:\n\nBrann sõitis külla Sarpsborgile ja nii Teniste kui võõrustajate keskkaitsja Joonas Tamm mängisid kaasa täismängu, kirjutab Soccernet. Brann läks tosina minuti möödudes ette, kuid teise poolaja alguses Sarpsborg viigistas - kahe meeskonna vahel sai otsustavaks hiline penalti Branni kasuks.\n\nPenaltiga oli vastamisi ka Matvei Igonen, kelle kolmas täismäng Lilleströmi särgis lõppes valusa 1:2 kaotusega Moldele. Lilleström läks ette, kuid penalti tõi poolajaks tasakaalu ja üleminutite värav andis Moldele kolm punkti. Igoneni väravates süüdistada ei saa.\n\nOmapärane mäng oli Brent Lepistul ja Kristiansundil. Väravad esimese seitsme minuti sees tegid poolajaks seisuks 1:1, 73. minutil juhtis Kristiansund 3:1 ja 86. minutil, kui Lepistu sekkus, 3:2. Taas said määravaks üleminutid, mis teenisid Sandefjordile 3:3 viigi. Kristiansundi pingile jäi Andreas Vaikla, vigastatud on Nikita Baranov.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra jalgpalli kõrgliigas käisid pühapäeval väljakul neli eestlast, võidu sai ainsana kirja Taijo Teniste koos Bergeni Branniga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhiseaduskomisjon: valimised kestavad edaspidi esmaspäevast pühapäevani\n\n## Põhitekst:\n\nSeaduseelnõu, mis puudutab suures osas eel- ja e-valimisi, oli esimesel lugemisel riigikogus eelmise aasta mai ööistungil kell kuus hommikul ja erilist aruetlu esile ei kutsunud, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nSelle sisu on ühtlustada eelhääletamise periood ja viia see kolme päeva peale ehk muuta e-hääletamise aeg tunduvalt lühemaks. Nüüd, teise lugemise eel on toinunud kardinaalne muudatus.\n\nKehtiva seaduse kohaselt kestab hääletusperiood ühe nädala neljapäevast teise nädala pühapäevani.\n\nEelnõuga soovitati algselt kehtestada, et väljaspool elukohajärgset valimisringkonda saaks kava kohaselt hääletada esmaspäevast neljapäevani, elektrooniliselt esmaspäevast laupäevani ja kodus hääletamise aeg pikeneb reedest pühapäevani.\n\nPõhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants ütles ERR-ile, et nüüd otsustas komisjon välja pakkuda variandi, mille kohaselt valimised algavad esmaspäeval, nii eelhääletus jaoskondades kui e-hääletus. Pühapäeval, ehk õigel valimispäeval jääks jätkuvalt võimalus jaoskonnas oma varem antud häält muuta.\n\nEelnõu teine lugemine täiskogus on 2. mail.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas esmaspäeval valimisseaduse muudatusi arutades, et valimisperiood lüheneks alates 2021. aastast ühe nädala pikkuseks nii, et valimised algavad esmaspäeval ja lõpevad pühapäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nDesiree Linden lõpetas Bostoni paduvihmas ameeriklannade nukra seeria\n\n## Põhitekst:\n\n34-aastane Linden sai esikoha 2:39.54 kestnud jooksu järel. Enne teda saatis ameeriklannasid edu viimati 1985. aastal, kui võitis Lisa Larsen Weidenbach.\n\nMeeste arvestuses läks esikoht jaapanlasele Yuki Kawauchile (2:15.58), kes edestas eelmisel aastal võitnud Keenia maratoonarit Geoffrey Kiruid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval joostud maineka Bostoni maratoni võitis naiste arvestuses Desiree Linden, kellest sai esimene 33 aasta jooksul Bostonis triumfeerinud ameeriklanna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIRL-i eestseisus teeb volikogule ettepaneku erakonna nime muutmiseks\n\n## Põhitekst:\n\nEestseisuse liige Priit Sibul ütles ERR-ile, et volikogu otsuse peaks heaks kiitma ka 2. juunil toimuv IRL-i üldkogu.\n\n\"Lõpuks on see erakonna üldkogu otsustada, aga eestseisus selle ettepaneku volikogule tegi. Ja volikogu peab siis vastavalt põhikirjale selle saatma üldkogule,\" kinnitas Sibul.\n\nEestseisuse otsusele hääletasid vastu Olle Koop ja Kati Kuusk.\n\nErakonna esimees Helir-Valdor Seeder rõhutas erakonnakaaslastele saadetud kirjas, et erakonna nimi peaks vastama erakonna poolt tehtava poliitika sisule.\n\n\"Sellest lähtuvalt tegin eestseisusele ettepaneku nimetada erakond uue nimega – Erakond Isamaa. Sarnase mõtte on välja käinud ka mitmed teised meie liikmed. Enne ettepaneku tegemist arutasin seda paljude erakonna liikmetega erinevatest piirkondadest, ühendustest ja eestseisusest. Tagasiside oli valdavas enamuses positiivne ning uue nimena sooviti just Isamaad,\" selgitas Seeder.\n\nTa lisas veel, et uues nimes kajastub erakonna poliitika olemus täpsemalt, milleks on rahva kestmine Eesti põhiseaduse vaimus. \"Olen veendunud, et nime muutmine koos maailmavaateliste aluspõhimõtete heakskiitmisega lisab meile enesekindlust ja selgust,\" leidis Seeder.\n\nIRL-i volikogu toimub 5. mail.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisus otsustas esmaspäeval teha erakonna volikogule ettepanek muuta erakonna nimi Isamaaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalli suvelaagritesse on registreerunud ligi pool tuhat osalejat\n\n## Põhitekst:\n\nEsimene laagrinädal toimub 18.-21. juunini ja teine 30. juulist kuni 3. augustini. Registreerimine juuni laagritesse kestab kuni 3. juunini ja augusti omadesse kuni 15. juulini või seni kuni kohti jätkub. Osalema on oodatud 2006.-2011. aastal sündinud poisid ja tüdrukud, mõnedes laagrites on sünniaastateks 2007-2011.\n\nJuunikuu laagritest on seni populaarseimateks osutunud Keila, Kärdla, Tallinna Nike Arena ja Vinni laagrid ning augustikuus Tallinna Nike Arena ja Pärnu laagrid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Registreerimine Eesti Jalgpalli Liidu ja Rimi suvelaagritesse on täies hoos ning hetkeseisuga on ennast kirja pannud 430 last.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMinisteerium: aktsiise laekub prognoositust 95,2 miljonit vähem\n\n## Põhitekst:\n\nEnim ehk 46,2 miljoni euro võrra 286,5 miljonile eurole vähendas ministeerium alkoholiaktsiisi laekumise prognoosi. Võrreldes eelmise aasta tegelike tuludega kasvab tänavu prognoosi kohaselt laekumine kokku 29,3 protsenti. Aastate vahelist võrdlust mõjutavad oluliselt aktsiisitõusude eelselt soetatud varud, selgub rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi seletuskirjast.\n\n2018. aastal toimub kaks aktsiisitõusueelset varumist, samas kui 2017. aasta varud nihkusid suures osas 2016. aastasse. Lisaks realiseerub laekumistes ka 2017. aasta suvel tõstetud õlle ja muu lahja alkoholi aktsiisitõusude mõju, mis oli mullu suuremahulise varumise tõttu suhteliselt väike.\n\nAktsiisimäärade tõusude eel varutakse üldjuhul kõige enam kanget alkoholi, mida käesoleval aastal varuti ette kahe keskmise kuu koguse ulatuses. Prognoosis on eeldatud, et kange alkoholi kogused vähenevad tänavu 11,4 protsendi võrra võrreldes eelmise aastaga. Arvestades eratarbimise reaalkasvu, keskmise palga kasvu, muutuseid piirikaubanduses ning hinnaelastsust, prognoosib ministeerium järgmistel aastatel kange alkoholi deklareeritud koguste vähenemist keskmiselt 4,6 protsenti aastas.\n\nÕlle deklareerimine vähenes möödunud aastal 11,6 protsenti, suurem langus toimus aasta teises pooles. Käesolevaks aastaks prognoositakse 27,1 protsenti deklareeritavate koguste langust võrreldes eelmise aastaga. Deklareeritavate koguste languse peamiseks põhjuseks on möödunud aastal pärast suvist aktsiismäärade tõusu hoogustunud piirikaubandus. Järgmiste aastate koguste vähenemine jääb keskmiselt 3,3 protsendi juurde eeldusel, et õlletarbijate piirikaubandus saavutab stabiilse taseme.\n\nKütuseaktsiisi 2018. aasta laekumiseks oodatakse 546 miljonit eurot, mis on eelarves planeeritust 6 protsenti vähem. Laekumise vähenemine tuleneb eelkõige käesoleva aasta 1. jaanuari bensiini aktsiisimäärade tõusule eelnenud varumisest, mis toimus prognoositust oluliselt suuremas mahus. Tavapäraselt varutakse bensiini veidi alla ühe kuu, kuid seekord varuti ligi kolme keskmise kuu varu.\n\nBensiini varumist hoogustas diislikütuse aktsiisitõusu ära jätmine. Euroopa Komisjoni andmetel on võrreldes eelmise aastaga tõusnud märtsis bensiini keskmine jaehind lõpptarbijale 3,9 ning diislikütuse keskmine jaehind lõpptarbijale 1,5 protsenti, mis ületavad aktsiisimääradest tingitud hinnatõusu. Selle põhjuseks on muuhulgas nafta maailmaturu hinnatõus. Diislikütuse deklareeritavad kogused vähenesid möödunud aastal 5,1 protsenti, mille põhjusteks olid maanteetranspordi veosekäibe mahtude langus ning piiriülese tankimise kasv.\n\nKäesoleval aastal ootab ministeerium deklareeritavate koguste kasvu 4,9 protsenti tänu üldisele majandusaktiivsuse kasvule. Järgmise nelja aasta koguste kasv on prognoosi kohaselt keskmiselt 3,1 protsenti aastas ning seda toetab makromajanduslikest teguritest hulgi- ja jaekaubanduse reaalkasv ning´keskmise kuupalga tõus.\n\nBensiini koguste prognoosi on järgmiseks neljaks aastaks korrigeeritud allapoole, kuna pikaajaline trend ning viimased andmed näitavad tarbitavate koguste langust. Sarnast trendi kinnitab ka maanteeameti arvel olevate sõiduautode statistika, mille kohaselt bensiinimootoriga sõiduautode arv kahaneb ning lisaks muutuvad bensiinimootorid järjest ökonoomsemaks, mis samuti tarbimist vähendab.\n\n2018. aasta maagaasi aktsiisi laekumise prognoosi vähendas minsteerium 3 protsenti. Gaasi tarbimise vähenemise taga on 2017. aastal Tallinna piirile rajatud koostootmisjaam, millega asendati tarbitavat gaasi biomassiga, ning aktsiisimäära tõusud. Aastatel 2018-2020 tõuseb gaasi aktsiisimäär 25 protsenti aastas.\n\nTubakaaktsiisi käesoleva aasta prognoos on 6,6 protsenti väiksem võrreldes eelarvega ning aastaseks laekumiseks oodatakse 208,8 miljonit eurot, mis peamiselt tuleneb deklareeritavate koguste oodatust kiiremast vähenemisest. Väiksem on nii sigarettide suitsetajate arv kui tarbitavad kogused inimese kohta.\n\nLisaks mõjutavad koguste langust muutused piirikaubanduses. Sigarettide kogused vähenesid võrreldes 2016. aastaga möödunud aastal suveprognoosis oodatud 3,2 protsendi asemel 4,3 protsenti. Laekumist mõjutab ka sigarettide varumise vähenemine. Viimase aktsiisitõusu eelsed varud oli ligi 60 protsenti väiksemad kui aasta varem ning selle tulemusel on korrigeeritud allapoole ka järgmiste perioodide varude ootust.\n\nKäesoleva aasta 8-protsendiline aktsiisimäära tõus toob hinnanguliselt kaasa sigaretipaki kaalutud keskmise hinna 8,2-protsendise tõusu. Edasised aktsiistõusud toimuvad aastatel 2019 ja 2020, mil määrade tõus on 10 protsenti aastas.\n\nPakendiaktsiisi laekumise 2018. aasta prognoosi vähendas ministeerium tuginedes eelmise aasta laekumisele ning aasta lõpuks oodatakse 190 000 euro suurust laekumist. Eelmise aasta madala pakendiaktsiisi laekumise põhjuseks oli kohtuotsus, millega tagastati 2015. aastal määratud pakendiaktsiisi ligi 200 000 eurot ja mis on samaväärne 2017. aasta laekumise eelarve prognoosiga.\n\nElektriaktsiisi laekumise prognoosi on käesolevaks aastaks vähendatud 300 000 euro võrra võrreldes eelarvega ning laekumiseks oodatakse 36,9 miljonit eurot. Elektriaktsiisi laekumise prognoosi vähenemine tugineb töötleva tööstuse lisandväärtuse reaalkasvu prognoosi langusele. Lisaks arvestatakse prognoosis eelmiste aastate laekumiste andmetega ja eratarbimise kasvuga.\n\nRahandusministeerium suurendas 2018. aasta maksuliste tulude laekumise prognoosi võrreldes 2018. aasta riigieelarvega 49,4 miljoni euro võrra 7,32 miljardi euroni.\n\nFüüsilise isiku tulumaksu 2018. aasta laekumise prognoosi suurendati võrreldes riigieelarves oodatuga 60,8 miljoni euro võrra 248 miljoni euroni. See tuleneb eelkõige maksuvaba tulu reformi mõju vähendamisest 30 miljoni euro võrra seoses inimeste väiksema maksuvaba tulu kasutamisega aasta vältel, mis saadakse 2019. aastal tulumaksu tagastusena tagasi.\n\nJuriidilise isiku tulumaksu 2018. aasta laekumise prognoosi vähendati võrreldes riigieelarves oodatuga 500 000 euro võrra 565 miljoni euroni.\n\nSotsiaalmaksu 2018. aasta tasumise prognoosi suurendati võrreldes riigieelarves oodatuga 95 miljoni euro võrra 3,04 miljardi euroni. See tuleneb 2017. aasta oodatust paremast laekumisest ning hõive ja keskmise palga prognoosi olulisest ülespoole korrigeerimisest 2018. aastal.\n\nKäibemaksu 2018. aasta tulude prognoosi vähendati võrreldes eelarves oodatuga 10 miljoni euro võrra 2,33 miljardile eurole, mille peamiseks põhjuseks oli maksutõusudest tuleneva aktsiisilaekumiste prognoosi väiksemaks korrigeerimine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeerium vähendas aktsiiside 2018. aasta laekumise prognoosi võrreldes eelarvega 95,2 miljoni euro võrra ligi 1,08 miljardile eurole, samas kui tänavuse aasta maksuliste tulude laekumise prognoosi suurendati 49,4 miljoni euro võrra.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKreml: USA tahab uute sanktsioonidega tõrjuda Vene firmad turgudelt\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me jätkuvalt ei pea neid sanktsioone seaduspärasteks. Meie hinnangul on need vastuolus rahvusvahelise õiguse ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega,\" lausus Dmitri Peskov.\n\nKreml on kindel, et sanktsioonid on katse kallutada konkurentsireegleid enda kasuks, lisas ta.\n\n\"Igale ökonomistile on kergelt näha, et need sanktsioonid on avalik katse kehtestada ebaaus konkurents mingite muude kaalutluste varjus ja katse tõrjuda konkurendid, sel juhul Venemaa firmad, rahvusvahelistelt turgudelt,\" lausus Peskov.\n\n\"Kindlasti ei saa see olla seotud ega motiveeritud kaalutlustest Süüria või mõne muu riigi olukorra kohta.\"\n\nPeskovi sõnul on USA uued sanktsioonid ennekõike \"majanduslik haarang\".\n\nÜhendriigid kehtestavad Venemaale Süüria režiimi korraldatud keemiarünnakuga seoses uued sanktsioonid, võttes sihikule Damaskust varustanud firmad, teatas USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley pühapäeval.\n\nViimased USA Vene-vastased sanktsioonid pärinevad 6. aprillist, kui Washington kehtestas piirangud seitsmele Vene oligarhile, kelle seas on ka alumiiniumimagnaat Oleg Deripaska ja riikliku gaasikontserni Gazprom direktor Aleksei Miller, 12 firmale, 17 kõrgele ametnikule, teiste seas julgeolekunõukogu sekretärile Nikolai Patruševile, ning riiklikule relvaekspordifirmale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kremli hinnangul pole Venemaale kehtestatavad uued USA sanktsioonid seotud Süürias toimuvaga, vaid nende eesmärk on tõrjuda Venemaa rahvusvahelistelt turgudelt, ütles Kremli pressisekretär esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurbritannia loodab pärast Brexitit kaubandusele Rahvaste Ühendusega\n\n## Põhitekst:\n\nÜhendkuningriik tugineb organisatsiooni analüüsile, mis toob välja Rahvaste Ühenduse riikide vahelise kaubanduse eeliseid nende ühise keele ja õigussüsteemi valguses. Samuti prognoosib ühenduse 2018. aasta kaubandusülevaade, et organisatsioonisisene kaubandus kasvab 2020. aastaks 17 protsenti 700 miljardi dollarini.\n\n\"Ühendkuningriigil on võimalus Brexiti järgsel perioodil sõlmida uusi kahepoolseid kaubandusleppeid sellest huvitatud Rahvaste Ühenduse liikmetega,\" kirjutati raportis.\n\nBriti peaminister Theresa May ütles: \"Meie Rahvaste Ühenduse pere moodustab juba viiendiku ülemaailmsest kaubandusest ning peame jätkama koostööd, et sellel tugeval vundamendil arendama olemasolevaid kaubandusühendusi ja rajama ka uusi.\"\n\nÜhenduse ärijuht Jonathan Marland ütles ajalehele The Times, et Suurbritannia \"hülgaks oma kohustusi,\" kui see ei suurendaks eksporti liikmesriikidesse ja ei veenaks neid vabakaubandust pidama.\n\nBriti ajakiri The Economist kirjutas aga, et Suurbritannia ja Rahvaste Ühenduse vaheline kaubandus on mahult väike ning idee, et see suudab asendada kaubandust Euroopa Liiduga on \"luul.\"\n\nKaupade ja teenuste mõttes tegi 2016. aastal Ühendkuningriik rohkem äri 15 riigiga – üheksa neist Euroopa Liidust – kui ma oma suurimate kaubanduspartneritega Rahvaste Ühenduses, nimelt Kanada ja India. Seejuures moodustab kaubandus Euroopa Liiduga Briti kaubandusest pea poole, samas kui kaubandus Rahvaste Ühendusega moodustab vaid kümnendiku.\n\nRahvaste Ühendus koosneb 53 riigist, mis on peamiselt Briti endised asumaad, ning hõlmab umbes kolmandikku maailma elanikkonnast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendkuningriik loodab sel nädalal toimuval Rahvaste Ühenduse kohtumisel tihendada kaubandussidemeid oma endiste asumaadega, ajal mil valmistutakse lahkumiseks Euroopa Liidu ühisturult.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTaas tuneeslast võitnud Zopp vajas seekord rohkem aega\n\n## Põhitekst:\n\nMehed kohtusid omavahel ka ülemöödunud laupäeval Tere Tennisekeskuses toimunud Davis Cupi Euro-Aafrika tsooni II grupi kohtumise raames. Siis vajas eestlane vastase 6:1, 6:1 alistamiseks kõigest 45 minutit, esmaspäeval kulus aega kaks tundi.\n\nTeises ringis läheb Zopp vastamisi portugallase Pedro Sousaga, kes oli avaringis 6:3, 4:6, 6:2 parem austerlasest Sebastian Ofnerist. Edu korral on võimalik, et Zopp läheb kolmandas ringis vastamisi Tuneesia esinumbri Malek Jaziriga, kelle eestlane alistas Tallinnas kindlalt 6:1, 6:4.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuneesias Tunisis alanud 75 000 dollari suuruse auhinnafondiga ATP Challenger turniiril alistas Jürgen Zopp (ATP 137.) tuneeslase Moez Echargui (ATP 460.) 6:3, 7:6 (3).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKilling sõudjate avavõistlusest: meestel on distantsi veel vähe\n\n## Põhitekst:\n\nKoondise peatreeneri Matti Killingu sõnul saadi head stardid ning vaatamata sellele, et sportlased on pikale veninud laagrist väsinud, tuleb Croatia Open’i võistlusega rahule jääda. \"Nii pikk laager oli meie jaoks uus olukord. Meenutan, et Rio-aastal tegime kahenädalased tsüklid. Võib öelda, et kõik mehed on üsna sarnases konditsioonis ning ka Andrei Jämsä hakkab üha paremini liikuma,\" rõõmustas Killing sõudeliidu kodulehele.\n\nEestlaste parima etteastega sai ühepaadil hakkama mullu oma esimese MM-medali võitnud Kaur Kuslap, platseerudes ajaga 7.04,64 viiendaks. Mõnevõrra üllatuslikult jõudis ülejäänud tugevate Eesti sõudjate ees finaali tallinlane Jüri-Mikk Udam, kes sai resultaadiga 7.15,40 kuuenda koha. A-finaali võitis serblane Marko Marjanović Rio olümpia ühepaadi hõbemedalivõitja, horvaat Damir Martini ees. Kaspar Taimsoo sõudis B-finaalis ja oli seal 7.07,83-ga teine, kokkuvõttes aga kaheksas. Vahetult peale viljandlast järgnesid Tõnu Endrekson 7.15,46 ning Andrei Jämsä 7.23,96-ga. Sten-Erik Anderson, Allar Raja ja Oskar Kuzmin lõpetasid oma etteaste C-finaalis.\n\nPühapäeval moodustati tippudest paarisaeruduod. Parima esitluse tegid Kaur Kuslap ja Allar Raja, platseerudes 6.27,77-ga serblaste Miloši-Nenadi järel (6.25,97) teiseks. Taimsoo ja Anderson olid 6.31,71-ga neljandad ning vanameistrid Jämsä ja Endrekson 6.43,33-ga viiendad.\n\n\"Tunnetan, et distantsi on veel vähe ja järgmises treeningfaasis peame hakkama mahtu koguma,\" rääkis Killing. \"Ka Damir Martin kurtis ühepaadil teiseks jäädes, et vee peal on vähe käidud ja ju see ikka mõjutab. Analüüsin olukorda, võtan mehed saabuval kolmapäeval Pärnus kokku ja asume tegutsema.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline sõudehooaeg algas läinud nädalavahetusel eestlaste osalusel Horvaatias Zagrebis toimunud jõuprooviga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNeli Briti maaväe kopterit jõudsid Eestisse\n\n## Põhitekst:\n\nÜhendkuningriigi maaväe lennukorpus saatis Eestisse neli mitmeotstarbelist kopterit Lynx Wildcat AH1, tegemist on õhukorpuse esimese sarnase missiooniga. Kopterid kuuluvad maaväe lennukorpuse 661. eskadrilli.\n\nNeli kopterit, mis alaliselt paiknevad Somersetis Culdrose õhuväebaasis, saadetakse Eestisse neljaks kuuks, nende ülesandeks on toetada Tapal teenivat NATO lahingugruppi, mille tuumiku moodustab praegu Ühendkuningriigi Walesi rügemendi 1. pataljon. Ka on kopterite ülesanne toetada lahingugrupi ja Eesti kaitseväelaste väljaõpet, samuti võtavad kopterid osa õppusest Siil ning NATO õppuses Sabre Strike.\n\nKopterid hakkavad paiknema Ämari lennubaasis.\n\nTuleva aasta aprillis saadab Ühendkuningriigi maavägi Eestisse neljaks kuuks neli kopterit, mis kuuluvad õhukorpuse 659. eskadrilli.\n\nEttevõtte Leonardo toodetud mitmeotstarbeline kopter Lynx Wildcat AH1 suudab täita nii ründe- kui ka vaatlusülesandeid. Kopteri meeskonda kuulub kaks pilooti, kopteri maksimaalne kiirus on kuni 311 km/h ning lennuulatus 777 kilomeetrit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval maandusid Ämari õhubaasis neli Ühendkuningriigi maaväe mitmeotstarbelist kopterit Lynx Wildcat AH1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPäästjate palk tõuseb 20 ja politseinike palk kümme protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nSiseminister Andres Anvelt ütles esmaspäeval riigikogus, et riigieelarve strateegias on ette nähtud ka tulevikus päästjate palgatõusu astmeline edasiminek.\n\n\"Seda on vaja kindlasti sellepärast, et inimesed püsiksid organisatsioonis ja et inimesed ka tuleksid organisatsiooni. Olen rohkem kui kindel, et selline motivatsioonipaketi suurenemine suurendab noorte inimeste tahet ja motivatsiooni tulla päästjaks,\" ütles Anvelt arupärimisele vastates.\n\nSiseministri pikem eesmärk on päästeamet eelarvepuudujäägist välja tuua. Kui veel 2016. aastal hindas sõltumatu audit, et Päästeameti jätkusuutlikuks tegutsemiseks on kümne aasta jooksul vaja lisaraha 148,7 miljonit eurot, siis 2017. aastal kahanes puudujääk tänu lisarahastusele 111 miljonile eurole. 2018. aasta arvutusi alles tehakse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel aastal tõuseb päästjate palk ligi 20 protsenti ja politseinikel-piirivalvuritel kümme protsenti. Kokku said siseturvalisuse palgad riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel juurde üle 20 miljoni euro.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKoolitantsu rahva lemmikuks valiti Tähtvere tantsukeskuse \"Moulin Rouge\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesti tantsib, ja selle eest ütleme suur aitäh meie tantsuõpetajatele, kes meile eeskuju näitavad. Sel aastal oli festival Eesti juubeli vääriline. Ma loodan, et noortele ja lastele loovad koreograafid kasutavad edaspidi veelgi rohkem Eesti heliloojate loomingut,\" ütles festivali peakorraldaja Raido Bergstein.\n\nKoolitants jätkub kevadel Tantsuhulluse konkursiga ning sügisel Koolitantsu Kompanii uuslavastustega. \"Samas hakkame valmistuma järgmiseks aastaks, mil Koolitantsul 25 aastat tegevust täitub,\" lisas Bergstein.\n\nKoolitants 2018 maakondlike tantsupäevade žürii koosseisus Kaja Kreitzberg, Eliisa Sirelpuu ja Aleksandr Žemžurov ning Eesti tantsuhuvihariduse liit andis välja kolm tantsuõpetaja tunnustusauhinda täiusliku koostöö eest õpetaja ja õpilase vahel tantsude loomisel. Tunnustuse pälvisid Julia Koneva, Kärt Tõnisson ja Ahto Pääsik.\n\nLisaks valis Eesti tantsupublik välja ka selle aasta rahva lemmiku, milleks sai Tähtvere tantsukeskus \"Moulin Rouge\", tantsu autor ja juhendaja Maarja Pruuli.\n\nKoolitants 2018 finaalikontsertide žürii koosseisus Kai Valtna (kõik žanrid), Raho Aadla (kõik žanrid), Triinu Leppik-Upkin (kõik žanrid), Kerttu Kaldoja (kõik žanrid), Kadi Aare (kõik žanrid), Kaisa Selde (Eesti- ja lastetantsud), Liisi Koikson (Eesti- ja lastetantsud) ning Marko Kiigajaan (show -, tänava-, eesti ja lastetantsud) nimetas laureaatide ja nominentide tiitlid järgmiselt:\n\nKOOLI TANTS\n4.-7. klass\nSütevaka, \"Taaskohtumine\", tantsu autor ja juhendaja Mia Orm - laureaat\n\nJärve gümnaasium, \"Läbi loori\", kooslooming, juhendaja Ainikki Seppar - nominent\n\nLihtsalt Poisid, \"Kõikide laps\", kooslooming, juhendaja Tarmo Alt - nominent\n\n6.-9. klass\nVaida Põhikooli tantsutrupp Hoop-Side, \"Suveaeg\", ühislooming, juhendaja Deisi Viimne - laureaat\n\nVMG 9. klass, \"Vihmaloits\", ühislooming, juhendaja Geidi Kruusmann - nominent\n\nPaide gümnaasiumi Zetod \"Zetopop\", kooslooming, juhendaja Karin Kitt – nominent\n\n10.-12. klass\nPärnu Koidula gümnaasium, \"Sürreaalne hingerüü\", tantsijad ja juhendaja Annika Viibus - laureaat\n\nSaaremaa Ühisgümnaasiumi 101.lend, \"Aita mööda saata öö\", tantsu autor ja juhendaja Jutta Loviisa Juht - nominent\n\nPärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, \"Arhee ehk inimestest\", tantsu autor ja juhendaja Markus Monak – nominent\n\nVABATANTS\n4.-7. klass\nPJKtants, \"Linnuvaatlejad\", tantsu autorid tantsijad ja juhendaja Kärt Tõnisson - laureaat\n\nVõru Kreutzwaldi Kool \"Häid lambaid mahub palju!\", tantsu autorid tantsijad ja juhendajad Kai Laanemaa ja Andre Laine - nominent\n\nJust tantsukool \"Anna aega\", kooslooming, juhendaja Anne Tamm-Kivimets – nominent\n\n6.-9. klass\nTantsutrupp LP, \"Tähtedelt\", tantsu autorid Egely Pruuli ja grupp - laureaat\n\nTantsuselts Pärliine \"Mõttelend\", tantsu autorid tantsijad ja juhendaja Leili Väisa - nominent\n\nS-Stuudio \"Liiga kaua\", tantsu autor ja juhendaja Karoline Suhhov – nominent\n\n10.-12. klass\ntantsukool WAF Dance \"Rööprähklejad Jõudehetkel\", tantsu autor ja juhendaja Annika Viibus - laureaat\n\nCarolina Master, \"Unetu\", tantsu autor Rauno Zubko , juhendajad Merle Kaare ja Rauno Zubko - nominent\n\nJanne Ristimetsa Tantsustuudio, \"Pruudi loomine\", tantsu autorid Evelyn Piirak ja grupp – nominent\n\nRAHVASTE TANTSUD\n\n4.-7. klass\nVarjud \"Lähen õue\", tantsu autor Nadežda Sutõrina, juhendajad Jelena Kissin ja Valeria Vetoškina – laureaat\n\nARABESK \"Keegi rääkis\", tantsu autor Olga Gorbunova, juhendaja Tatjana Tarakanova - nominent\n\nTantsuteater Focus \"Tarantella\", tantsu autor ja juhendaja Ljudmila Verbitska – nominent\n\n6.-9. klass\nFlamencostuudio Fiesta \"Pühapäev Havannas\", tantsu autorid Natalia Meirino ja Anne Anderson, juhendaja Anne Anderson - laureaat\n\nLeesikad \"Laupäeva õhtu Louisianas\", tantsu autor ja juhendaja Kristiina Siig – nominent\n\n10.-12. klass\nTantsuansambel \"Neposedõ\" \"Mordva tants\", tantsu autor Oksana Dokina, juhendaja Natalja Baranova - laureaat\n\nLeesikad \"Moldaavia kaja\", tantsu autor ja juhendaja Kristiina Siig - nominent\n\nShaté tantsukool \"Indiat meenutades\", tantsu autorid ja juhendajad Pille Roosi ja Maris Ootsing – nominent\n\nKAASAEGNE JAZZ\n\n4.-7. klass\nStuudio dotE \"Metsasosinad\", tantsu autor ja juhendaja Liisa Laine – laureaat\n\nVarjud \"Silmad lahti\", tantsu autor Valeria Vetoškina, juhendajad Valeria Vetoškina ja Jelena Kissin - nominent\n\nCarolina Tantsustuudio, Jääs\", tantsu autor Markus Monak, juhendajad Merle Kaare ja Markus Monak – nominent\n\n6.-9. klass\nDreamstudio \"OO\", tantsu autor ja juhendaja Julia Koneva - laureaat\n\nRadost \"Vabasta mind\", tantsu autor ja juhendaja Viktoria Prodanova - nominent\n\nLaine Mägi tantsukool \"Sihtides rahu\", tantsu autor ja juhendaja Ingrid Jasmin – nominent\n\n10.-12. klass\nVK Janika Tantsuline eliitrühm \" Külmale maale\", tantsu autor ja juhendaja Elina Gorelašvili - laureaat\n\nLaine Mägi tantsukool \"Leidmine kadumises\", tantsu autor ja juhendaja Ingrid Jasmin - nominent\n\nETA tantsukool \"Uduloss\", tantsu autor ja juhendaja Eliisa Sirelpuu – nominent\n\nTÄNAVATANTS\n4.-7. klass\nStudio Joy (B-boys Squad) \"Ettekandjad \", tantsu autor ja juhendaja Alexander Makarov - laureaat\n\nThug Life \"Kommipood\", tantsu autor ja juhendaja Viiu Roosi - nominent\n\nLions \"Äikese lapsed\", tantsu autor ja juhendaja Elena Loseva – nominent\n\n6.-9. klass\ntantsukool WAF Dance \"Zombied\", tantsu autorid Markus Monak , Meeli Pärna - laureaat\n\nFunny Kids \"Tunne biiti\", tantsu autor ja juhendaja Oleg Harkov - nominent\n\nRambo \"Tukad tuksis\", tantsu autor ja juhendaja Ahto Pääsik – nominent\n\n10.-12. klass\ntantsukool Semiir \"BS180\", tantsu autorid ja juhendajad Kelly Kasjanenko ja Ramon Paukson - laureaat\n\nP.I.P.E. \"Ülemäärane summa\", tantsu autorid Ramon Paukson, Joseph Tsosh ja Roman Mihhailov, juhendaja Roman Mihhailov - nominent\n\nTähtvere tantsukeskus \"Ugri jõud\", tantsu autorid Kerstin Lõhmus, Jaagup Ajaots ja Sten Paluoja, juhendaja Kerstin Lõhmus – nominent\n\nSHOWTANTS\n4.-7. klass\nFACE Moe- ja tantsukool \"Tort\", tantsu autor ja juhendaja Maarja Kukumägi - laureaat\n\nTähtvere tantsukeskus \"Emajõe piraadid\" tantsu autor ja juhendaja Kerstin Lõhmus - nominent\n\nStuudio dotE \"Sada, sata, simts (ehk mo naabrimutil om ka sajane pidu)\", tantsu autor ja juhendaja Kati Ly Koit – nominent\n\n6.-9. klass\nDreamstudio \"Baghinja\", tantsu autor ja juhendaja Julia Koneva - laureaat\n\nVaida Põhikooli tantsutrupp Hoop-Side \"Tänavalt staariks\", tantsu autorid tantsijad ja juhendaja Deisi Viimne - nominent\n\nTantsuGeen \"Pseudoprobleem\", tantsu autor ja juhendaja Elina Tamm – nominent\n\n10.-12. klass\nTähtvere tantsukeskus \"Moulin Rouge\", tantsu autor ja juhendaja, Maarja Pruuli - laureaat\n\nVilistlased \"Janu\", tantsu autor ja juhendaja Janette Norkko - nominent\n\nVK Janika Tantsuline eliitrühm \" Püha õhtusöömaaeg\", tantsu autor ja juhendaja Elina Gorelašvili – nominent\n\nLASTETANTSUD\nMudilased\nJanne Ristimetsa Tantsustuudio \"Sammuke korraga\", tantsu autor ja juhendaja Janne Ristimets - laureaat\n\nShaté tantsukool \"Tõeline unenägu\", tantsu autor ja juhendaja Maive Mõttus - nominent\n\nVK Sirutus \"Vallatused konnatiigis\", tantsu autor ja juhendaja Tea Kõrs – nominent\n\n1.-4. klass\nShaté tantsukool, \"Minu Supilinn\", tantsu autor ja juhendaja Triin Tamm - laureaat\n\nPJKtants2 \"Tuulluul\" tantsu autorid tantsijad ja juhendaja Kärt Tõnisson - nominent\n\nETA tantsukool \"Lapsepõlve unistused\", tantsu autor ja juhendaja Aleksandr Žemžurov – nominent\n\nEESTI TANTS\n4.-7. klass\nKuressaare gümnaasiumi huvikool Inspira \"Üki, kaki, kommi, nommi...\", tantsu autor ja juhendaja Annette Rungi - laureaat\n\nTantsuteater Polly \"Kaksteistkümmend tütart\", tantsu autor Kerstin Vnukova ja Polina Žukova-Lazartšuk , juhendaja Polina Žukova-Lazartšuk - nominent\n\nPaide gümnaasiumi Siuh ja Viuh \"Lähme maasikille\", tantsu autor Andre Laine, juhendajad Helen Trug ja Malle Nööp – nominent\n\n6.-9. klass\nLeesikad \"Metsavaht\", tantsu autor Karel Vähi, juhendajad Kristiina Siig ja Karel Vähi - laureaat\n\nViis Tähte \"Arg Kosilane \", tantsu autor ja juhendaja Ainikki Seppar - nominent\n\nMeie Stuudio \"Kaval Ants ja Vanapagan\", tantsu autor ja juhendaja Andre Laine – nominent\n\n10.-12. klass\nLeisi keskkooli tantsurühm Puntti \"Kats sösart\", tantsu autorid Juhan Kanemägi ja Kadri Kanemägi - laureaat\n\nTiina Tantsustuudio (Tt-stuudio) \"Pesunaiste polka\" tantsu autor ja juhendaja Tiina Kaev - nominent\n\ntantsukool WAF Dance \"HÄNGIMINE HÕBE - TANTSIMINE KULD\", tantsu autor ja juhendaja Ann-Marii Reiväli – nominent\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalavahetusel kulmineerus kolm kuud kestnud Koolitants 2018 tantsude festival piduliku finaalüritusega Paide muusika- ja teatrimajas. Finaalkontsertide laval astus üles 114 tantsu, millele lisandusid veel rahva lemmiku tiitlile pretendeerivad tantsud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTalisurfi Eesti meistrid on Raivo Saarm ja Raul Mihkel Anton\n\n## Põhitekst:\n\nEesti meistritiitli võitis esmakordselt Raivo Saarm. Hõbemedali saavutas teist aastat järjest Tõnis Salong ja kolmandaks tõusis väga tubli hooajaga Raul Mihkel Anton.\n\nÜhtlasi sai Raul Mihkel Anton ka noorte meistritiitli. Noortest tuli teiseks Joonas Väär ja kolmandaks Artur Luure. Kõik noored on NYC Purjelauakooli õpilased.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jää minekuga sai läbi järjekordne talisurfi hooaeg. Eesti meistrivõistluste raames toimus sel hooajal kolm etappi kursisõidu, slaalomi ja GPS kiirussõidu distsipliinis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSangar koondab lepingupartneri kadumise tõttu 65 töökohta\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma üks juhtivaid triiksärgimüüjaid Eton AB lõpetab alates 1. augustist allhanke tellimused oma pikaajaliselt koostööpartnerilt AS-ilt Sangar. Lepingu lõppemine toob kaasa vajaduse tootmise restruktureerimiseks Sangari Tartu tehases ja umbes 65 töökoha vähendamiseks, teatas AS Sangar.\n\nMuudatuse tulemusena väheneb Sangaris tootmistöökohtade arv umbes 65 võrra. Ettevõte on koostanud esialgse uue tootmise struktuuri ja koondamisele minevate töökohtade nimekirja, mis räägitakse lähinädalatel läbi töötajate esindajatega ja töötukassaga. Maikuu alguseks selgub kaotatavate töökohtade täpne jaotus ja antakse kätte koondamisteatised.\n\nAS-i Sangar juhatuse esimees Vahur Kraft lisas, et Sangar on olnud Etoni üks püsivatest allhankijatest alates 1992. aastast ja tootis aastas umbes 10 protsenti Etoni särkidest. Sangari müügist moodustab allhangete tootmine täna kokku 32 protsenti, Etoni tellimused 16 protsenti.\n\nInitsiatiiv koostöö lõpetamiseks tuli Etonilt, kes teeb muudatusi oma globaalses allhankijate võrgustikus. \"Koostöö lõpetamise laiem põhjus on Eesti üldise majanduskeskkonna muutumine: nii nagu muudes tööstusharudes, on ka rõivatööstuses Eesti sunnitud väljuma allhankemaa staatusest. Näeme, et muudatused on pöördumatud ja sellele aitavad kaasa Eesti üleüldine palgatõus ja tööjõunappus, eriti tootmisettevõtetes ,\" märkis Kraft.\n\nTema sõnul teeb Sangar omalt poolt jõupingutusi, et aidata lahkuvatel töötajatel tööjõuturul hakkama saada. \"Tegu on kogenud ja heade töötajatega. Kui Tartus või Eestis on ettevõtteid, kes otsivad rõivatööstuse kogemustega inimesi, siis Sangar palub ühendust võtta ja on valmis vahendama kontakte,\" lausus Kraft.\n\nSangari kontserni kaubamärgi all müüdavate triiksärkide tootmine jätkub Tartus ka pärast 1. augusti. Sangarile kuuluva Oscar of Sweden kaubamärgi särke toodetakse jätkuvalt nii Tartus kui allhanke korras koostööpartnerite juures Ukrainas ja Poolas.\n\n\"Oleme Etonile pikaajalise koostöö eest väga tänulikud. See, et Sangar on saanud toota 25 aastat särke maailma absoluutsele tippbrändile, näitab Sangari töötajate ja ettevõtte kõrget professionaalsust ja kvaliteeti, mida pakume nüüdsest edasi Sangarile kuuluvate kaubamärkide alt,\" lausus Kraft.\n\n\"Samas oleme ettevõtte tulevikustrateegiates ette näinud, et majanduskeskkonna muutuste tulemusena ei suuda Eesti rõivatööstuse ettevõtted keskpikas perspektiivis konkureerida suurte Aasia ja Ida-Euroopa riikide tootjatega, kus sarnaste spetsialistide palgatase on kordades Eestist madalam. Seetõttu suurendame edaspidi kõrgema lisandväärtusega toodete ja tegevuste osatähtsust. Näiteks oleme panustanud kontserni kaubamärkide ja müügivõrgu arendamisse ning omandasime 2015. aastal Rootsi kaubamärgi Oscar of Sweden, millega oleme kanda kinnitanud Skandinaavia turul,\" lisas Kraft.\n\n1956. aastal alguse saanud AS Sangar on Eesti rõivatööstusettevõte, mis annab Tartus asuvas tootmisüksuses ja üle-eestilises müügivõrgus tööd kokku ligi 200 inimesele. Ettevõte on spetsialiseerinud meeste ja naiste triiksärkide tootmisele ja müügile . AS Sangar teenis 2017. aastal 6, 4 miljoni eurose käibe juures 260 000 eurot kasumit. 2015. aasta jaanuaris ostis Sangar Rootsi ettevõtte ja kaubamärgi Oscar of Sweden. 85 protsenti AS-ist Sangar kuulub Eesti erakapitalile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "AS Sangar koondab oma suurpartneri Eton AB-ga sõlmitud hankelepingu lõppemise tõttu 65 töökohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSaag lõi Fääridel võiduvärava ja andis söödu otsa\n\n## Põhitekst:\n\nB36 sõitis pühapäeval külla Fääri saarte kõrgliiga punasele laternale Vestur 07-le ja lahendas olukorra kiiresti: võidu kindlustasid kolm väravat avapoolajal, vahendab Soccernet. Saag lõi 25. minutil mängu esimese ja andis kaks minutit hiljem resultatiivse söödu.\n\nKuuest voorust kogutud kümne silmaga on B36 tabelis tabelis jagamas kolmandat kuni viiendat kohta, liidrist jäädakse kuue punkti kaugusele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välismaal mängivatest Eesti jalgpalluritest oli nädalavahetus taas edukas Kaimar Saagile, kes lõi B36 Torshavni 3:0 võidumängus avavärava.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRaieste tõi Baskonia võidumängus 17 punkti\n\n## Põhitekst:\n\nSander Raieste viibis väljakul pea 22 minutit ja tõi selle ajaga oma meeskonna parimana 17 punkti (vabavisked 2/2, kahesed 3/5, kolmesed 3/5), vahendab Korvpall24. Tema arvele jäi veel 2 lauapalli, 2 korvisöötu, 2 vaheltlõiget, 2 pallikaotust ja 3 isiklikku viga.\n\nLiigatabelis jätkab Baskonia (12-17) 16 meeskonna seas kümnendal kohal, Zamorano (9-20) on eelviimane.\n\nRobert Valge teenis Burgose võidumatšis 28 minutit mänguaega ning viskas 14 punkti (vabavisked 2/2, kahesed 6/8, kolmesed 0/4). Lisaks võttis ta 2 lauapalli, andis 3 korvisöötu, tegi ühe vaheltlõike ja 3 pallikaotust ning sooritas 3 isiklikku viga.\n\nTurniiritabelis paikneb Burgose duubelmeeskond (11-17) 16 tiimi seas kümnendal, Banaketak (8-20) 14. kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania korvpalli madalamates liigades võitsid Sander Raieste ja Baskonia duubelmeeskond nädalavahetusel tulemusega 91:73 Aquimisa Zamorano võistkonda. Robert Valge ja Burgose duubelmeeskond teenisid 83:74 võidu Ordizia-Basoa Banaketaki üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSuuremad kütusemüüjad tõstsid bensiini hinna üle 1,35 euro\n\n## Põhitekst:\n\nTallinnas asuvates Neste ja Olerexi tanklates maksis kell 16.30 bensiin 95 1,359 eurot ja diislikütus 1,299.\n\nCircle K tanklates maksis bensiin 95 kell 16.15 Tallinnas 1,349 eurot ja diislikütus 1,289 eurot liitri eest.\n\nViimati oli kütuse hind samal tasemel aprilli alguses.\n\nAlexela juhatuse liige Alan Vaht kirjutas pühapäeval oma blogis, et uue nädala alguses tõusevad kütusehinnad Eesti tanklates kindlasti tagasi nädalatagustele tasemetele. Hinnatõusu põhjuseks nimetas Vaht ka pingete kasvu Süürias.\n\nVaht rääkis esmaspäeval ERR-ile, et hindade edasine käik sõltub sellest, mis on Süürias ja Lähis-Idas järgmised sündmused.\n\n\"Kui olukord natuke stabiliseerum, siis võib eeldada ka väikest hinnalangust, aga pinge ei ole kuhugi kadunud,\" ütles Vaht. Kütuse hind 16. aprillil Circle K tanklas. Autor: ERR\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kütusemüüjad Neste ja Olerex tõstsid esmaspäeval bensiini liitrihinna üle 1,36 euroni. Kütusemüüja Circle K tõstis bensiini liitrihinna 1,35 euroni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa kohus suurendas alaealisena EL-i saabunud pagulaste õigusi\n\n## Põhitekst:\n\n2015. aastal ehk nn rändekriisi tippajal taotles Euroopa Liidu riikides varjupaika 96 465 last ehk juriidilise määratluse kohaselt saatjata alaealist. Hiljem on selliste taotluste arv küll vähenenud, vahendas Euractiv.\n\nEuroopa varjupaigaküsimuste tugiameti (EASO) raporti kohaselt on suurem osa saatjata alaealistest pagulastest ja varjupaigataotlejatest pärit Afganistanist. Ligi 200 000 selle riigi kodanikest varjupaigataotlejatest moodustasid saatjata alaealised ühe neljandiku. EASO ametnikud on tunnistanud, et Afganistanis on isegi kombeks, et paljud perekonnad saadavad oma alaealise liikme Euroopa suunas lootuses, et lapsel õnnestub varjupaigastaatus saada ja hiljem perede taasühendamise alusel ka ülejäänud perekond EL-i toimetada.\n\nMõned liikmesriigid, näiteks Rootsi, registreerisid rändekriisi ajal eriti suure hulga saatjata alaealistest varjupaigataotlejaid.\n\nEuroopa kohtu neljapäevane otsus puudutas juhtumit, kus Hollandi võimud keeldusid rahuldamast Eritreast pärit naissoost pagulase taotlust saada oma perekonnale ajutised elamisload perede taasühendamise alusel.\n\nHollandi ametnikud olid keeldumise põhjusena välja toonud selle, et naine oli taotluse esitanud pärast oma 18. sünnipäeva ja seetõttu ei tõlgendatud teda enam kui saatjata alaealist.\n\nEuroopa kohus aga leidis, et Hollandi võimud rikkusid EL-i seadust, sest et asjaolusid arvestades ei saa täiel määral eeldada, et alaealine mõistaks alati juriidilist õigust ka oma perekonnale varjupaika taotleda.\n\nSelle asemel leidis Euroopa kohus, et taotlus pere taasühendamiseks tuleks teha kolme kuu jooksul pärast seda, kui saatjata alaealisena varjupaigataotluse esitanud isik ise pagulase staatuse saab - ehk sõltumata sellest, kui vana ta ise sellel hetkel juba on.\n\nMitmel pool Euroopas võib värske kohtuotsus tekitada vajaduse seniseid seadusi või menetlusi muuta.\n\nNäiteks ajaleht Helsingin Sanomat kirjutab, et ka Soome puhul tuleb ilmselt seadust muuta, sest välismaalaste seaduse senine rakendamine ei ole Euroopa kohtu otsusega kooskõlas.\n\nNimelt sätestab Soome välismaalaste seadus praegu, et pere taasühendamist taotlev alaealine peab olema alaealine ka sellel päeval, kui nimetatud taotluse kohta otsus tehakse.\n\nSoome migratsiooniameti juhtivametnik Raisa Bernards märkis, et amet hakkab oma menetlustes lähtuma koheselt Euroopa kohtu otsusest ehk ootamata ära Soome välismaalaste seaduse kohaldamist. Põhjuseks on EL-i seaduste ülimuslikkus siseriiklike seadustega võrreldes ning Euroopa kohtu otsust ei saa eirata ei migratsiooniamet ega ka Soome kohtud.\n\nEelmisel aastal sai Soomes varjupaiga 32 saatjata alaealist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise nädala neljapäeval tegi Euroopa Liidu Kohus otsuse, mille kohaselt on EL-i alaealisena saabunud pagulasel õigus perekonna taasühendamisele ka siis, kui nimetatud pagulane saab enne protsessi lõppu täisealiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTäna algas piletimüük Eesti - Maroko maavõistlusele\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondis astub kodumurule oma parimas rivistuses. Maroko jaoks on tegemist peaprooviga Venemaal peetavaks finaalturniiriks, kus Aafrika koondis kohtub Iraani, Portugali ja Hispaaniaga. Tegemist on ainsa MM-finaalturniiril mängiva koondisega, kes külastab ettevalmistuse käigus siinse regiooni riike.\n\nLaupäeval, 9. juunil avatakse festivaliala kell 16, staadion kell 17, avavile kõlab kell 19. Jalgpalliliit soovitab osta kõigil huvilistel pilet eelmüügist, sest nii saab pääsme parima hinnaga ning säästab enda ja teiste aega.\n\nPilet küljetribüünile maksab 16 ja otsatribüünile 14 eurot, sooduspileti hind on 12 eurot. Sooduspilet kehtib 2000.-2011. aastal ja 1954. aastal või varem sündinutele koos soodustust tõendava dokumendiga (nõutav kohapeal). 2012. aastal ja hiljem sündinud pääsevad sisse tasuta, juhul kui istuvad piletiga saatja süles (kui on soov eraldi istekohaks, siis tuleb osta sooduspilet).\n\nSoodushind LHV Jalgpallikaardi omanikule -10% täispiletilt. Staadioni kassas maksavad kõik piletid 16 eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algas Piletilevis pääsmete müük Eesti meeste jalgpallikoondise 9. juunil A. Le Coq Arenal toimuvale maavõistlusele MM-finaalturniiriks valmistuva Marokoga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBeyoncést sai esimene mustanahaline Coachella peaesineja\n\n## Põhitekst:\n\nBeyoncé pidi festivalil esinema juba eelmisel aastal, kuid loobus sellest kaksikuteootuse tõttu. Sel aastal astus Beyoncé üles kahetunnise kontserdiga, mis oli New York Timesi hinnangul kõige tähenduslikum, jõulisem ja radikaalsem Ameerika artisti esinemine, mida sel aastal näha saab, vahendas Vox.\n\nKontserdil astus Beyoncé üles orkestriga, esitas mustanahaliste hümniks peetavat pala \"Life Every Voice and Sing\", laulis duetti õe Solange'iga ja abikaasa Jay-Z-ga ning tõi taas kokku kunagise tüdrukutebändi Destiny’s Child.\n\nCoachella kandis kogu kontserdi otse Youtube'is üle, kuid pole veel ühtki salvestatud videot keskkonda laadinud. Kuigi Beyoncé esineb Coachella laval ka 21. aprillil, ei saa seda etteastet enam otsepildis jälgida. Pole veel avaldatud, kas möödunud nädalavahetuse salvestised kunagi internetipublikuni jõuavad.\n\nA post shared by Beyoncé (@beyonce) on Apr 15, 2018 at 9:31am PDT\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel tegi Coachella ajalugu, kui muusikafestivali esimese mustanahalise peaesinejana astus üles Beyoncé.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkel Kunnus: palgalõhest, efektiivsusest ja harmoonilisest inimarengust\n\n## Põhitekst:\n\nVastupidi, ma olen ta öelduga suuresti nõus ja poolt ning õigupoolest tahaks lihtsalt seda arutlust jätkata, teha täpsustusi ja avada mõningaid uusi tahke. Iseärnis seetõttu, et Johanna Rossi tasakaalukas ja dialoogiline arutlemislaad ületab mäekõrguselt selle teema all tavapäraselt plärtsuvad paralleelmonoloogid ja neitsihuntide ulgumise. (Ja nii pikki ja süvenevaid tekste päevalehtede paberkandjatel ei avaldatagi).\n\nKui Johanna Ross ütleb, et minu järeldused on „vastuolus tänapäeva peavoolufeminismi seisukohaga, mille kohaselt on palgalõhe likvideeritav ja tuleb likvideerida,“ siis nõustun, aga teeksin samas mitu täpsustavat märkust.\n\nEsiteks, ma ei arva kohe kindlasti, et palgalõhe iseenesest on mingi tore ja säilitamisväärne asi, küll aga osutan sellele, et selle likvideerimisel on oma hind ja (sõltuvalt põhjustest) tõstatub küsimus, kui suurt hinda oleme valmis selle eest maksma ja mis tingimustel. On ju palk pelgalt üks mõõde inimese ühiskondlikust seotusest, saati olemisest.\n\nSamuti toob Ross oma arutluse lõpus välja selle, et liigne efektiivsuse tagaajamine võib halvasti mõjuda inimarengu harmoonilisusele. Jällegi nõus. See on üks võimalik vastus küsimusele, et millist hinda oleme nõus maksma efektiivsuse eest.\n\nRoss ütleb, et efektiivsuse nui neljaks taga ajamine mõjub halvasti harmoonilisele inimarengule. Ma olen nõus. Ma arvan ka nii. Aga on siiski ka neid inimesi, kes on valmis ohverdama oma isiksuse harmoonilise arengu efektiivsuse nimel, olgu karjääri, rahateenimise, eneseteostuse või muu säärase nimel. Meeste hulgas on selliseid tüüpe rohkem. Samal põhjusel nagu vaimuhaiglates ja vanglateski on mehi rohkem. Kuigi meie kriminaalseadustik on kenasti sooneutraalne ja kõigil on võrdne võimalus vangi jõuda.\n\nVeel ütleb Ross, et „spetsialiseerumist ei tervitata sugugi üksmeelselt, näiteks teadustöös on seda hakatud pidama suureks probleemiks“. Jällegi nõus. Aga rõhutaks üle, et pole mingit spetsialiseerumisideoloogiat, millest kogu teadusmaailm on seestunud. Spetsialiseerumine on vaba konkurentsi kõrvalnähe. Seesama võrdõiguslikkus, mida feministlik liikumine ise lipukirjana kandis, enne kui XXI sajandil tööpuudusest lolliks läks, tähendab ju muu hulgas seda, et karjääriedenemise ja teadusrahad saab ikka see inimene, kes on antud valdkonnas kõige pädevam ja seda sõltumata tema soost, nahavärvist, seksuaalsest orientatsioonist, perekonnaseisust ja NB! sõltumata tema isikusese arengu harmoonilisusest.\n\nJa siin on nüüd üks koht, kus ma veidi ei ole Rossiga nõus: ta ütleb, et „motiveeritud töötaja, kelle elus töine ja isiklik sfäär on tasakaalus, töötab paremini“. Ma arvan, et see on nii ainult laias laastus keskmise inimesega ja sellistel keskmistel kellaajast kellaajani töökohtadel, aga tüliõunaks kipuvad kujunema ju päris tipud. Ikka veetakse nina vingu ja küsitakse, et miks suurettevõtete juhtkondades on nii vähe naisi, miks valitsuses, miks tippteadlaste hulgas jne. Kui ka päris tippu saaks nii, et töötatakse nelikümmend tundi nädalas ja õhtupoolikutel ja nädalavahetustel mürataks lastega, siis olekski tipus sellised inimesed. Aga on pigem fanaatikud, maniakid ja töönarkomaanid ning selliste isikutüüpide hulgas kipub mehi rohkem olema.\n\nKui on kaks võrdsete võimalustega inimest ja üks neist on valmis täielikult tööle pühenduma isegi kui peab selleks ohverdama oma harmoonilise arengu, ja teine, kes suunaks osa oma ressursse ka isiklikku ellu, siis on arusaadav, et esimene jääb peale ausas konkurentsis, mis ei diskrimineeri inimesi nende eraelu järgi.\n\nNii saigi Paul Mirengoff eelmise aasta suvel nentida, et kuuest Euroopa Liidu asutajamaa juhist viis on lastetud. Eurooplaste juhid kipuvad olema lastetud, ütleb ta, lastetu on prantslaste Emmanuel Macron ja sakslaste Angela Merkel, brittide Theresa May ja itaallaste Paolo Gentilon, hollandlaste Mark Rutte ja šotlaste Nicola Sturgeon. Ka Jean-Claude Juncker on lastetu ja Rootsi peaminister Stefan Lofven (kohalikke ma ei hakka ehk nimetama, aga meie võimaluste avarust vähemasti oma konnatiigi piires näitab seegi, et kõrgema klassi poliitikute hulgas – sealhulgas president! – on ka paljude lastega naisi).\n\n2013. aastal Eesti Päevalehele antud intervjuus ütleb Stockholmi ülikooli demograafiaprofessor Livia Sz. Oláh, et 40 protsenti endise Lääne-Saksamaa kõrgharitud naistest on lastetud. „Nad tunnevad, et mõlemat lihtsalt ei saa, tuleb valida, kas hea positsioon või lapsed“. Ma ei tea, kas nad on ka õnnelikud ja harmooniliselt arenenud inimisiksused, aga Saksamaa majandus on Euroopa Liidu kese. Eestile tähendaks selline mudel kiiret hääbumist, sest jõukas ja suure tugeva kultuuriga Saksamaa saab endale lapsi importida, aga Eesti ei saa.\n\nMuidugi ähvardab ka inimkonda tervikuna efektiivsusesse kõngemine (ökoloogilises mõttes on kuritegelik kedagi tänapäeval tootvale tööle saata). Küllap võiks neutraalsemaks kõrvutuseks tuua kõrvale tippsportlased, et näidata, et tippu jõuavad ikka need, kes ohverdavad selle spetsiifilise edu nimel kõik muu, mitte aga oma isiksuse harmoonilised arendajad. Aga sportlased on ses mõttes jällegi halb näide, et nende karjäär lõppeb nii noores eas, et pere saab luua ka pärast seda.\n\nOluline on ka mõista, et meie kultuur niivõrd ei loo ebavõrdsust, kuivõrd võimaldab seda inimestel ise tekitada. Lühimalt, ebavõrdsuse võimaldaja on meie maailmajao suur aade, see ainus, mis on Prantsuse revolutsiooni lipukirjalt suurema häbistuseta pääsenud – vabadus. Kui inimesed on oma otsustes vabad, siis teevad nad erinevaid valikuid, kes sipelgalikumaid, kes rohutirtsulikumaid, aga selge on see, et erinevatel valikutel on erinevad tagajärjed ja iga iseotsustaja on oma eelnevatest valikutest mõjutatud.\n\nHannah Arendt, üks 20. sajandi selgepilgulisemaid vaime (kes ei suutnud kordagi teha nii sügavat kükki, et rääkida silmast silma sajandi kaaslannaga, kes samuti oli lastetu ja paraku ka mõjukas – Simone de Beauvoiriga) osutas inimolemise fundamentaalsetele aspektidele, mis marksistlikes kategooriates mõtlejatel vaateväljast välja kipuvad jääma.\n\nEsiteks see, et inimesed sünnivad igas mõttes väga erineva stardipaketiga, alates geneetilisest ja lõpetades selliste ülimalt palju määravate parameetritega nagu sünniaasta, sünnikoht ja sünnikultuur. Ning taga hullemaks, vaba sotsialiseerumise käigus ebavõrdsused võimenduvad, mitte ei ühtlustu, sest sellele, kes jookseb teistest paremini, meeldib jooksmine seda enam ja seda rohkem ta jooksmist harjutab ja seda paremaks ta selles saab ja seda suuremaks kasvab tema „kiiruslõhe“ teistega. Samuti on lugu mis tahes teiste annetega.\n\nKüll aga on poliitiline ja juriidiline ruum selline kunstlik moodustis, kus inimesed saavad kohtuda, nagu nad oleks võrdsed. Ebavõrdsus tekib ise, võrdsuse tekitamine seevastu nõuab pidevat tööd ja vaeva.\n\nVõiks ju öelda, et see Arendti sedastus on triviaalne ja päevselge, aga juhiksin tähelepanu sellele, et igasugused õiguslased ja muud taolised Rousseau lapselapsed lähtuvad diametraalselt vastandikust seisukohast – et võrdsus on (looduslik/loomulik) antus ja ebavõrdsus (kultuuri) tekitatud. Kujundlikult: nad usuvad, et sugu on sotsiaalne konstruktisioon ja inimõigused geenidega kaasa sündinud, nad arvavad, et hierarhilised struktuurid on patriarhaadi leiutis ja raha tekkis kunagi ammu võrdhulgalise sünnikaasavarana kõigile.\n\nSee aga ei tähenda, et ebavõrdsus oleks midagi toredat. Ei, vastupidi, ebavõrdsus on väga halb ja ohtlik asi, ja seda hullem, mida suuremaks see paisub: see lõhub ühiskondlikku sidusust, stabiilsust, turvatunnet jne. Aga see pole mingi heteroseksuaalse valge mehe domineerimisleiutis, vaid isetekkeline inimkonna püsisaatja, mis kuulub samasse kategooriasse nagu haigused, vanadushädad, kuritegevus, rumalus ja vägivald, ehk on miski, mis vajab pidevat leevendustööd ning keskne küsimus on ikka see, et kas ravi pole haigusest hullem.\n\nNäiteks paljud põhjalikud erinevates kultuurides läbi viidud longituudkatsed on näidanud, et sotsialism ja kommunism on ebavõrdsuse ravimiseks hullemad kui haigus ise – haigus ehk ebavõrdsus jääb alles, aga kõrvalnähtudena kaob tihti viimanegi perekond, liikumisvabadus, elu jms.\n\nTavapärane kapitalismikriitika ei lähe piisavalt sügavale, kihistumisprobleem on kaugelt sügavam ja vanem kui kapitalistlik süsteem tänapäevases mõttes (meenutagem tuntuimatest kas või potlatchi kinkimisorgiat või vanade semiidi rahvaste Juubeli-rituaali). Tuletan meelde, et viimane tähendas seda, et iga viiekümne aasta järel tühistati kõik vahepeal kogunenud lootusetud võlad ja vabastati kõik vahepeal võlaorjusesse langenud rahvuskaaslased. See komme aitas neil päris edukalt vältida jõukuse vägivaldsel teel ümberjagamist ja ühiskonna jagunemist vaenutsevateks „klassideks“.\n\nVaranduslik kihistumine on hiljuti päris pööraseks läinud aga seda seetõttu, et omamistehnoloogiad on radikaalselt teisenenud ja seda suhteliselt hiljuti. Näiteks enne kui leiutati raha – palgatöö ja seega ka igasuguste palgalõhede eeldus –, ei saanud ju puhttehniliselt vara kuigi palju kontsentreeruda (nt vilja kokkuvedu oli raske ja keeruline ja sai toimuda ainult suhteliselt lühikese maa tagant). Kui varanduse kokkukuhjamine oli sõna otseses mõttes kuhjamine – olgu vilja, loomanahkade või kulla –, siis oli see paratamatult üsna piiratud. Raha oli see, mis võimaldas varandusel koonduda. Ja tänapäeva täiesti ulmeline ja pretsedenditu raha kokkukoondumine üksikute kätte on võimalik ainult tänu sellele, et infotehnoloogia on n-ö varanduse pea täiesti lahutanud ainelisest kandjast.\n\nTeine asi, mis on lasknud varanduslikul lõhel nii suureks kasvada, on suhteline rahu ja stabiilsus – sõda, katk ja revolutsioon, vägivald ja katastroofid on siiani olnud tõhusaimad, et mitte öelda ainsad tõhusad ebavõrdsuse kaotajad, võtab selle fenomeni mineviku kokku varandusliku kihistumise ajalugu uurinud professor Walter Scheidel (loodetavasti võtab siin inimkond aru pähe ja suudab globaalsel tasandil varamaksudes kokku leppida. Ja just globaalsed kokkulepped on vajalikud, sest muidu lihtsalt kanditakse oma varandus kuhugi maksuparadiisidesse).\n\nFeminism oli kunagi ammu osa liikumisest, mis nõudis kõigile inimestele võrdseid võimalusi. Võrdsete võimaluste ja valikuvabaduste tulemus on erinevused tulemuses. Saamaks võrdseid tulemusi, tuleb muuta võimalused ja vabadused erinevaks, viimast tehakse nn positiivse diskirmineerimise, kvootide ja muude taoliste mentelustega, tähendab, feminism on muutunud oma kunagise oleku vastandiks. Kui kunagi sai vastata küsimusele kas oled feminist: „Jah, olen feminist, sest usun, et kõigil inimestel peavad olema võrdsed võimalused ja valikuvabadused“, siis nüüd tuleb vastata „Ei, olen pigem antifeminist või retrofeminist, sest usun, et kõigil inimestel peavad olema võrdsed võimalused ja valikuvabadused“.\n\nNB! Palgalõhe viitab tulemuste erinevusele. Kui anname võrdsed võimalused kõigile, nii maniakkidele, kes oma firma kasumi nimel on valmis loobuma nii ööunest kui eraelust, kui ka normaalsetele inimestele, kellele palgatöö on vaid osake elutervikust, siis on ju ilmne, et ses rahaliselt mõõdetavas asjas esimene võidab. Aga see pole mingi lollakas ideoloogia, mis siin maniaki harmoonilisest isikust ette poole asetab, vaid hingetu mehhaanika, mis ei vaja toimimiseks mingit ideoloogilist tuge. Küll aga selle pidurdamine.\n\nTõdemus, et seal, kus on, sinna antakse, on tuhandeid aastaid vana (meie tuntud Piiblist, eks), ja see pole kapitalismi leiutis, vaid printsiip, mis ulatub kaugelt üle liigipiiride. Isend, kes on teistest tugevam, tõrjub väetimad kõrvale ja saab rohkem süüa ja muutub sellest veelgi tugevamaks – see printsiip ei vaja toimimiseks mingit teadvust. Õigupoolest on seda ilmingut võimalik tuvastada väga paljudes valdkondades (selle printsiibi, et seal, kus on, sinna antakse, formuleeris matemaatiliselt Itaalia sotsioloog ja filosoof Vilfredo Pareto ja seda tuntaksegi Pareto printsiibina).\n\nRahvusvaheliselt tunnustatud pedagoogide koolitaja Godi Keller toob ühe ilmeka näite eesti keeldegi tõlgitud raamatus „Südamega koolis“:\n\n„Tüdruku ettekanne rääkis endale maja ostmisest. Toona oli majaostu puhul realistlik arvestada poole miljoni Norra krooniga. Tüdruk läks panka, rääkis, et peab tegema koolitöö intressidest, ja talle pakuti igakülgset abi. /—/ Viimaks oli tüdruk välja arvutanud, et kõige soodsama laenu korral, arvestades oma tõenäolist maksevõimet, läheb laen talle kahekümne aasta pärast kokku maksma ligi 1,4 miljonit Norra krooni.\n\nÕpetajana olin tüdruku tööga vägagi rahul ja kaasõpilased plaksutasid talle. Aga siis taipasin, et tüdrukul on hoopis midagi muud südamel. Tüdruk lisas, et tal on mõned küsimused.\n\n„Kui nüüd on nii,“ ütles ta, „et minu sõbranna on linna kõige rikkama mehe tütar, ja kui tema tahab samuti endale sellist maja muretseda, siis võib ta pöörduda isa poole ja majaostuks raha küsida. Ja kuna tema isa on nii rikas, otsib ta need pool miljonit võib-olla kohe taskust välja ning sõbrannal tarvitseb vaid minna ja maja ära osta! Aga minul ei ole niisugust raha kuskilt võtta, kas siis tulebki maksta kolmekordset hinda?!“\n\nÕpilane ütles seda kasvava umbusuga hääles ja ma nägin, et tal on tõsi taga. „Kas on tõesti nii,“ lausus ta viimaks, „et vaene peab maksma palju rohkem kui rikas?“\n\nLangesin ka ise natuke näost ära, sest sain aru, et õpilases on hakanud pead tõstma terav ja halastamatult selge intellektuaalse mõtlemise võime, ja et see on viinud ta kohe vastuollu oma tundliku suhtumisega maailma, vastuollu usuga inimestesse ja nende õiglusesse, vastuollu headusega, mida eeldas ümbritsevatelt inimestelt. Sel silmapilgul ei suutnud ta tõesti taibata, et maailmas ongi asjad nii seatud, et vaesemad maksavad rikkamatele peale. Raske on sellesse karmi tõsiasja kuidagi suhtuda, kui võtta seda tervikust lahutatud mõistusliku tõena, samuti heidab see eraldiseisvana varju inimeste või täpsemalt täiskasvanute jutule ligimesearmastusest ja halastusest. Niisugune jutt võib mõjuda lihtsalt võltsilt.\n\nHetk enne tüdruku küsimusele vastamist jõudsin veel aru pidada: jah, tuleb vastata, aga kuidas ta seda võtab? Mis aitab säilitada inimese usku maailma headusesse hetkel, kui ta näeb kõike uues valguses? Ja jõudsin mõelda: loodetavasti jätkub tal küllaga pilte, mis oma headuse, soojuse ja leplikkusega kaaluvad üles haava, mille lõikab külm analüütiline mõistuslik nuga.“\n\nVäga meeldis mulle ka Johanna Rossi kirjutise lõpp:\n\n„Sõnavõtja peaks tingimata vaatama enesesse. Kas on päris kindel, et ta parimat maailmakorda visandades lähtub tõepoolest ideaalist, olgu efektiivsuse omast või mõnest muust, ja mitte sellest, mis talle enesele mugavam tundub? Kas kellegi sund lastega koju jääda tunduks niisama vältimatu ka John Rawlsi teadmatuse loori tagant? Aga kellegi sund tööle minna? Kogu spetsialiseerumissund – koos palgalõhega?“\n\nMa ise muidugi oma tekstis parimat maailmakorda ei visandanud. See ülesanne on na raskevõitu. Mu isiklik eelistus oleks laias laastus liberaalne, selline, et riik ei kehtestaks üldist maailmavaadet, vaid pelgalt vaataks, et neist tulisemate esindajad üksteisele liiga ei teeks.\n\nPalgalõhe puudumine sellises maailmas oleks võimalik, aga ülimalt ebatõenäoline, sest ei mina ega Johanna Ross saa ses maailmas kirjutada Penelope Trunkile ette, kuidas ta elama peab ja kuidas oma laste isaga kohustusi jaotama. Samuti on sellises ühiskonnas usuvabadus ja mitte ükski traditssiooniline religioon pole neis asjus sooneutraalne jne. Ning selle ebatõenäolisuse mitterealiseerimise eest ühte sugupoolt stigmatiseerida on lihtsalt lühinägelik ja inimvaenulik, isegi kui seda tehakse õigluse sildi all (no muidugi enamik ajaloo verisemaid sündmusi on tehtud õigluse sildi all).\n\nOma eelmises tekstis pelgalt visandasin mõned mehhanismide skeemid. Et mõistetaks teatud nähtuste kujunemislugu. Ja lõpus ka pelgalt vihjasin, et efektiivsus ei mõtesta elu. Tore oli näha, et Johanna Ross märkas, et „antud tekstis Kunnus feministidele otsesõnu vaenukinnast ei heidagi“. Ma aga märkasin, et Johanna Rossi tekstis puudus isegi sõna „diskrimineerimine“, tõesti, ilma igasuguse irooniata, tema tekst on tavatult selgepilguline ja tasakaalukas analüüs palgalõhe teemal. •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Õigupoolest on mul kerge tõrge nimetada alljärgnevat vastulauseks Johanna Rossi arutlusele „Feminism, spetsialiseerumine ja lastekasvatus“ (ERR, 11.4.2018), sest ma ei ole kuidagi ta öeldu vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIBU skandaalis langes kahtlusevari ka sportlastele\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud nädalal korraldas Austria föderaalpolitsei Salzburgis asuvas IBU peakontoris kolm läbiotsimist, lisaks otsiti läbi ka IBU kauaaegse presidendi Anders Bessebergi kodu. Bessebergi süüdistatakse 65 dopingujuhtumi varjamises.\n\nNorra ringhääling kirjutas esmaspäeval, et uurimise all on 12 inimest, kümmet neist süüdistatakse neist dopingupettuses ja kahte korruptsioonis. Isikute nimed ja nende rahvus on teadmata, kuid NRK sõnul võib nende seas olla ka sportlasi. Uurimine on seotud 2017. aasta Hochfilzeni MM-iga, korruptsioonisüüdistused ulatuvad 2012. aastasse.\n\n\"Kahte korruptsioonikahtlusega isikut süüdistatakse tööväliste tasude vastu võtmises,\" sõnas NRK-le Norra majanduskuritegudega tegeleva üksuse Ökokrim pressiesindaja, kelle sõnul on politsei kogunud nii palju asitõendeid, et haarangute tulemusi peab tõenäoliselt ootama mitu kuud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austria politseijõud teatasid, et Rahvusvahelise Laskesuusatamise Föderatsiooni (IBU) ümbritsevas skandaalis on uurimise all 12 inimest, kelle seas võib olla ka sportlasi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNõmmela lõpetas Prantsusmaal velotuuri seitsmenda kohaga\n\n## Põhitekst:\n\n97,5 kilomeetri pikkuse etapi võitis grupifinišis britt Matthew Gibson. Nõmmela sai kirja temaga sama aja. Siim Kiskonen lõpetas etapi võitjast 20 sekundit hiljem ja sai 62. koha. Norman Vahtra sai 77. koha (+0.43), Karl Patrick Lauk oli 114. (+4.05). Karl-Arnold Vendelin ei startinud, vahendab Marathon100.com.\n\nKokkuvõttes võitis velotuuri taanlane Asbjörn Andersen. Nõmmela oli Eesti koondise parimana 14. (+2.22).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti maanteeratturite U-23 koondis osales Prantsusmaal 2.2 kategooria velotuuril Tour du Loir et Cher E Provo. Pühapäeval toimunud viimase etapi lõpetas eestlastest kõrgeimal kohal Aksel Nõmmela (BEAT Cycling Club), saades 7. koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAmmoniaagiterminali rajamine Sillamäele tõstab ohutaset raudteel\n\n## Põhitekst:\n\nJuba praegu liigub Eesti raudteel umbes miljon tonni ammoniaaki aastas, lisaks muid kemikaale. Pärast uue ammoniaagiterminali valmimist Sillamäel tõuseb see kogus kahekordseks.\n\nNimelt sai eelmisel nädalal teatavaks, et maailma üks suuremaid väetisetootjaid, Vene ettevõte EuroChem Group plaanib rajada Sillamäele ammoniaagiterminali, mis nõuab lisaturvameetmeid raudteel, kuna tegemist on ülimürgise gaasiga.\n\n\"Ammoniaaki veetakse Eestisse ka praegu, siiski on ohtlike kemikaalide kogused meie raudteel mitmeid kordi väiksemad kui kümme aastat tagasi,\" kommenteeris Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee ERR-ile. \"Kemikaalide osa moodustab siiski väikese osa kaubavedudest.\"\n\nÜhtekokku plaanib EuroChem vedada Kingissepast Sillamäele mööda raudteed umbes miljon tonni ammoniaaki aastas ehk üle 20 000 tsisterni. Ehkki Sillamäele on ammoniaaki veetud juba kaua, on miljon lisatonni, mida läbi Narva linna veetakse, siiski arvestatav kasv, nõudes lisameetmeid.\n\nEesti Raudtee peab rajama selleks Narva hoiatushäiresüsteemi, mis rakenduks ohu korral ja teavitaks võimalikust lekkest.\n\nKoostöös päästeametiga on Eesti Raudteel koostatud õnnetuste riskianalüüsid ja hädaolukordade lahendamisplaan, milles nähakse ette ühine tegutsemine õnnetusjuhtumite tagajärgede likvideerimiseks.\n\n\"Eriti ohtlike kaupade transportimiseks on meil eraldi kokkulepped kaubasaajaga. See tähendab, et ka kaubasaaja on võtnud endale täiendava kohustuse reageerida õnnetuse korral tagajärgede likvideerimiseks,\" selgitas Laidvee.\n\nAmmoniaak pole ainus ohtlik kemikaal, mida raudteel veetakse. Soomes ümber läinud tsisternis oli kütuselisand. Ka Eestis on analoogseid õnnetusi juhtunud, neist viimatisemaid mullu märtsikuus Sonda kandis toimunud õnnetus, kui tsisternvagunist lekkis solventi.\n\n\"Vahetult pärast õnnetusjuhtumit peatas Eesti Raudtee oma raudteetaristul nimetatud ohtliku kauba vedamise kuni meetmete rakendamiseni. Hetkel on antud vedu raudteetaristul lubatud vaid eritingimuste täitmisel,\" ütles Laidvee.\n\nLisameetmena on Eesti Raudtee koostöös Narva linnaga soetanud Ida päästekeskusele spetsiaalse vahuaine haagise, ms on mõeldud ohtlike ainetega toimunud õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. Samasugused vahuaine haagised on ka Tartus, Põlvas ja Valgas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädal tagasi levis uudis Soomes relssidelt maha jooksnud kütuselisandit vedanud rongist. Sillamäele rajatav ammoniaagiterminal, mis hakkab vastu võtma miljon tonni kemikaali aastas, tõstab ohutaset ka Eesti raudteedel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse presidendi sõnul veenis ta Trumpi Süürias jätkama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kümme päeva tagasi rääkis Trump, et Ühendriikidel on kohustus Süüria konfliktist lahkuda. Me veensime teda, et on vajalik jääda. Ma võin kinnitada, et me veensime teda vajaduses jääda pikaks ajaks,\" ütles Macron.\n\nMacron kinnitas samas, et Prantsusmaa ei ole kuulutanud sõda president Bashar al-Assadi vastu. Presidendi hinnangul olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA ühised õhulöögid Süüriasse sellest hoolimata õigustatud ja põhjendatud.\n\nPrantsusmaa kutsus pärast laupäevaseid õhurünnakuid Süüria keemiarelvarajatistele Moskvat otsima ühiselt Süüria konfliktile poliitilist lahendust.\n\nPrantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian ütles pühapäeval ajalehes Journal du Dimanche ilmunud usutluses, et \"maailm peaks ühendama jõud, et edendada Süürias poliitilist protsessi, mis kriisist välja aitaks\".\n\nPrantsusmaa on jätkanud Venemaaga regulaarseid kontakte ka ida-lääne pingete kasvades. Prantsuse president Macron vestles Vene riigipea Vladimir Putiniga telefonitsi reedel, mõni tund enne lääneriikide raketirünnakuid.\n\nUSA kavatseb sõdurid Süüriast endiselt võimalikult peatselt koju tuua\n\nUSA eesmärgid Süürias pole muutunud ja president Donald Trump soovib sõjaväelased võimalikult peatselt koju tuua, teatas pühapäeval Valge Maja.\n\n\"USA missioon Süürias pole muutunud ja president on selgelt väljendanud, et soovib Ühendriikide sõjaväelaste kojutoomist nii kiiresti, kui võimalik,\" ütles Valge Maja eestkõneleja Sarah Sanders.\n\n\"Me oleme endiselt eesmärgikindlad Islamiriigi (IS) täieliku purustamise osas ja tingimuste loomises, et see kunagi enam ei naaseks. Sealjuures ootame oma regionaalliitlastelt suuremat panust ja pühendumist nii sõjaliselt ja ka rahaliselt regiooni stabiilsuse ja julgeoleku kindlustamiseks,\" lisas Sanders.\n\nUSA, Prantsusmaa ja Suurbritannia korraldasid laupäeva varahommikul õhu- ja raketilöökide laine Süüria režiimi keemiarelvaarsenaliga seotud sihtmärkide pihta. Rünnaku eesmärk oli karistada Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi arvatava keemiarünnaku korraldamise eest Douma linnas 7. aprillil.\n\nMacron: USA ja Prantsusmaa peaeesmärk Süürias on võit IS-i üle\n\nMacron kinnitas esmaspäeval, et pole kunagi öelnud, et USA või Prantsusmaa jääksid sõjalises mõttes Süüriasse pikaajaliselt.\n\nPresident kinnitas esmaspäeval, et Prantsusmaa ja USA seisukohad on kooskõlas ning peaeesmärk Süürias on sõda äärmusrühmituse ISIS vastu.\n\nMacron lisas, et ühendades laupäevastes raketirünnakutes Süürias jõud Prantsusmaa ja Suurbritanniaga \"mõistis USA täielikult, et meie vastutus läheb sõjast Islamiriigi vastu kaugemale ning see hõlmab ka humanitaarolukorda Süürias\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles pühapäeval telekanalile BFM antud usutluses, et veenis USA presidenti Donald Trumpi Süüria konfliktis jätkama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVeideman jäi Udine võidumängus koosseisust välja\n\n## Põhitekst:\n\nSerie A2 mängudes võib korraga kasutada vaid kahte välismaalast ning sel korral valiti koosseisu ameeriklased ääremängija Kendall Dykes ja uus tagamees Troy Caupain. Just Veidemanile alternatiiviks meeskonda toodud Caupain kogus 43 minutiga 16 punkti. Kyndall Dykes lisas 27 silma, vahendab Korvpall24.ee.\n\nKuigi Veideman jäi koosseisust välja, hoidis pühapäeval Serie A2 liigas Eesti lippu 18-aastane ääremängija Kaspar Treier, kes sai korralikult mänguminuteid Montegranaro 65:73 kaotuses Imolale.\n\nEestlane viskas 17 minutiga kuus punkti (kahesed 0/1, kolmesed 2/5).\n\nPõhiturniiri lõpuni on jäänud veel üks voor ning Montegranaro (18-11) on liigatabelis neljandal ja Udine (17-12) viiendal kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia tugevuselt teises korvpalliliigas Serie A2 juhtus eestlaste jaoks negatiivne sündmus, kui Udine meeskond jättis uue tagamehe lisandumisega pühapäeval Rain Veidemani koosseisust välja ning võõrsil võideti lisaajal 85:79 tabeliliidrit Triestet.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Pealtnägija\" rõõmusõnum: raske tõve seljatanud Annabel pääses haiglast\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pealtnägija\" edastas sotsiaalmeedias, et eelmisel nädalal kirjutati Tallinna lastehaiglast ilma suurema kära ja pidulikkuseta välja üks väike patsient ning ühtlasi kanti viimane peatükk uskumatu võitluse loosse.\n\n\"See, mida tegi pisike Annabel Sepp, on mitmes mõttes erakordne ja inspireeriv. Vähihaige tüdruk võitles end arstide abil välja peaaegu lootusetust seisust, aga see seitsmeaastane saavutas veel midagi palju enamat,\" avaldab saatemeeskond kolmapäevase teema tutvustuses.\n\n\"Pealtnägija\" on eetris kolmapäeval algusega kell 20.\n\nEelmise aasta oktoobri lõpus kajastas \"Pealtnägija\" toona seitsmeaastase Annabeli võitlust vähiga. Lugu läks hinge väga paljudele inimestele, nii et saatele järgnenud päeva hommikuks oli tüdruku ravi tarbeks vähiravifondile \"Kingitud elu\" annetatud kaks korda nii palju raha, kui loodeti.\n\nPoolteist aastat tagasi neuroblastoomi diagnoosi saanud tüdruk vajas selleks, et haigus tagasi ei tuleks, 172 000 eurot maksvat ravi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Selle nädala \"Pealtnägija\" toob vaatajate ette möödunud sügisel väga paljude eestimaalaste hinge puudutanud, vähiga võidelnud Annabeli emotsionaalse loo erakordse finaali.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Kellele sobivad prantsuse komöödiad?\n\n## Põhitekst:\n\nAlati, kui mõni arulage prantsuse komöödia meie kinodesse jõuab, mõtlen sellele, et kui prantslased ise välja arvata, kellele niisugune meelelahutus meeldida võiks?\n\nPrantsuse komöödiaid on minu arvates kahte sorti. Osa on peenemad nn kunstkomöödiad, kus on küll palju kohmakaid või piinlikke olukordi, totud peategelased, kuid päris naljakaks nagu ei lähegi, pigem tekitab ekraanil toimub kaastunnet, näiteks meiegi kinodes jooksnud “Kadunud Pariisis” (2016), sinna vahele jääb veidi suhtekomöödiaid, mille ühiseks jooneks on see, et naljad on enamasti väga südamlikud, näiteks “1+1” (2011), veel kunstkomöödiaid, mis on nii kunstilised, et meeldivad pigem niisugusele publikule, keda saab iseloomustada sõnaga: filmifriik. Näiteks “Delikatessid” (1991).\n\nNo ja siis muidugi tüüpilised lihtsa nalja komöödiad nagu “Takso”, mille esimene osa jõudis kinodesse 1998. aastal ning tänaseks on jõutud viienda jaoni. Kõiki neid prantslaste komöödiaid iseloomustab üks joon: tehakse klouni, neis on tubli annus mängulisust ja lapsemeelsust. Naljad on enamasti sellised, et igaüks saab aru, et seal nüüd püütakse nalja teha, iseasi, kas ka vaatajat naerma ajab.\n\nSeega võiks ju väita, et prantsuse naljad on lihtsakoelised ja meeldivad neile, kes komöödiast soovivadki seda, et see oleks tsirkuselaadselt meelelahutuslik etendus, et kinosaalis ei peaks pead murdma, kas see nüüd oli nali või mitte. Prantslaste komöödiatele on iseloomulik suur veiderdamine, olgu siis tegemist rahvanaljade või friigifilmiga, veiderdatakse ja liialdatakse ülima mõnuga. See on nagu vahukooretort sefiiri, besee ja vahukommidega, mille seest lendab välja väike ilutulestik.\n\nKui me räägime viienda filmini jõudnud “Taksost”, siis võiks küll arvata, et eestlastele, kes käisid usinalt vaatamas “Klassikokkutulekut” ning “Kiireid ja vihaseid,” peaks sedalaadi komöödia kenasti sobima. Filmis on ohtralt grimassitamist ja ehtprantslaslikku tsirkust, ülepaisutatud, rõhutatult koomilisi olukordi, tagaajamist ja plahvatusi. See on nagu tavalise Hollywoodi komöödia kangem versioon. Kindlasti sobiks see film ka lastele põhikooliealistele, koolivaheajal vaatamiseks.\n\nSeal on küll mõnevõrra ka paljast ihu ja flirti nagu prantsuse komöödias ikka, aga naljad on kõik üsna süütud, võite oma võsukesed kinno seda filmi vaatama lasta küll. Filmil on märge, et alla 12-aastastele ei soovitata, aga no põhimõtteliselt kõlbab ka 10-aastastele autohuvilistele poistele-tüdrukutele, pole seal midagi nii hullu. Varuge ohtralt popkorni, kinnitage rihmad ja valmistuge peadpööritavaks naljakarusselliks, kus nali on stiilis: tordiga näkku-jalaga makku. See on korralik tsirkus, kust ei puudu ka vinge action -kääbus.\n\nTegemist on tagaajamislooga, kus üheks peategelaseks lausa muinasjutuline valge takso. See küll ei räägi nagu Michael Knighti K.I.T.T, kuid on vähemalt sama vingeks tuunitud. Selle taksoga hakatakse jälitama pätte, kes kimavad eest ära Ferraridega. Komejanti on iiveldama ajavalt palju, nii et tõepoolest, keskmine Hollywoodi komöödia kahvatab selle krehvtise kraami kõrval, “Klassikokkutulekust” rääkimata.\n\nKui olete harjunud jälgima kriitikute tabelipunkte või uurima IMDB ja Rotten Tomatoese hindeid, siis selle filmi puhul soovitan need punktid peast visata. Viies osa on eelmisest parem, aga kui te pole varem ühtegi Takso liini kuuluvat jaburdamist näinud, siis kõlbab väga hästi vaadata, juhul kui teie eesmärgiks on lasta end poolteist tundi täieliku ajuvabadusega väntsutada ja te ei hakka juurdlema selle üle, kuidas üks või tegelane oleks pidanud saadud nätaka tõttu juba ammu surnud või heal juhul koomas olema.\n\nSee on film, mille motoks on: “Kadugu mõistus!” Kui oled üdini morn eestlane või soovid end näidata peene kultuuriinimesena, siis hoia parem eemale või vaata film ära salaja. Mina siiski ütlen, et tegemist on täiesti fenomenaalse nähtusega, millega saavad hakkama tõesti vaid prantslased, üks komöödia ei saa enam ehedam prantsuse komöödia olla kui see. Ülevoolav, veiderdav tagaajamistsirkus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film kinos\n\n\"Takso: Paak täis\" (Taxi 5)\n\nLavastaja: Franck Gastambide\nOsatäitjad: Franck Gastambide, Salvatore Esposito, Sabrina Ouazani, Sand Van Roy, Bernard Farcy\n\n5/10",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJohannson: saan kõvasti mänguaega ja olen rolliga rahul\n\n## Põhitekst:\n\nKokku mängisid Eesti mängijad eelmisel nädalal seitsmes riigis 14 kohtumist ning said seitse võitu ja seitse kaotust, väravaid kirjutati meie pallurite arvele 39. Rahvuskoondise kaptenil Martin Johannsonil oli eriti hea nädal, sest Bukaresti Steaua joonemängija sai koguni kaks võitu.\n\nRumeenia kõrgliiga viimases voorus alistas Steaua tänavuse karikavõitja Constanta AHC Dobrogea Sudi 29:26 (17:13) ning maksis nii kätte karikasarja poolfinaalis saadud kaotuse eest. Põhiturniiri võidu oli Johannsoni klubi kindlustanud juba varem, meie joonemängija jäi viimases kohtumises väravateta.\n\n\"Meeskonnale oli põhiturniiri võit meeletuks kordaminekuks!\" rõõmustas Johannson. \"Olime kindlasti stabiilseim meeskond. Samas võibolla lisab ekstra pinget kuna play-off ’ides on nüüd ootused suured nii juhtkonna kui fännide poolt. Toetume liiga parimale kaitsele ja väravavahtidele, nõrgimaks lüliks pean meie rünnakut, ehkki liiga rahulolematu ei selleski vallas olla.\"\n\nJohannsonil jätkub just tagaliinide kohta vaid kiidusõnu: \"Raamide vahel seisvad mehed on olnud täiesti fenomenaalsed terve hooaja vältel ning see sümbioos nende ja kaitse vahel kannab meid siiani. Ja kui paaril korral ongi veidi kaitses lohisenud, siis õnneks on püss lahti läinud rünnakul.\"\n\nKahe võiduni mängitavas veerandfinaalis kohtus Steaua pühapäeval põhiturniiri kaheksanda tiimi, Baia Mare CS Minauriga ning sai kodusaalis 25:23 (12:11) võidu, Johannson panustas ühe tabamusega. \"Avamäng käivitus raskelt. Kaitse pidas, kuid ise ei leidnud kuidagi vastaste väravat,\" sõnas Johannson.\n\n\"Poolajaks maadlesime viiki ja oma iseloomuliku taktikaga – kõva kaitse ja kiirrünnak otsa – tõime võidu koju,\" tegi kolmandat hooaega Steauat esindav mees kokkuvõtte. \"Play-off’id on nagu täiesti uus võistlus, enamus meeskondi veidi krampis ja kõike võib juhtuda. Mäng-mängult loodame, et tunne läheb mugavamaks. Ühes teises veerandfinaalpaaris juba nõrgem sats üllatas võõrsil, seega peab olema tähelepanelik – vigu andeks ei anta.\"\n\nJohannson on küll sel hooajal visanud \"vaid\" 40 väravat, ent on Steaua nelja joonemängija seas resultatiivseim. \"Meie süsteemis jõuab pall joonele vähem, meilt eeldatakse palju õigeid liikumisi, katteid ja muud säärast. Olen enda rolliga rahul! Alati saaks paremini, aga samas ka kõvasti kehvemini. Mänguaega saan kõvasti ja efektiivsus on olnud rahuldav,\" lisas Johannson.\n\nSaksamaalt kolm võitu ja kolm kaotust\n\nEestlaste klubidel Bundesligas polnud hea nädal. Mait Patrail ravib endiselt valu tegevat põlve ja TSV Hannover-Burgdorf sai võõrsil HC Erlangeni käest 28:34 (15:16) kaotuse. Dener Jaanimaa tabas kümnest sooritatud pealeviskest neli, kuid tema TuS N-Lübbecke tunnistas medalitele võitleva SC Magdeburgi 34:24 (18:12) paremust.\n\nTänu võidule Jaanimaa koduklubi üle tõusis Magdeburg liigatabelis mööda ka Patraili meeskonnast. Tabelitipp on hetkel järgmine: Rhein-Neckar Löwen ja SG Flensburg-Handewitt 46, Berliini Füchse 43, Magdeburg 42, Hannover-Burgdorf 41, THW Kiel 39 punkti. TuS N-Lübbecke säilitas küll 16. koha, aga väljalangemistsoon tuli lähemale, sest 17. astmel asuv TV 05/07 Hüttenberg võitis ning mõlemal on nüüd 12 silma.\n\nTeises Bundesligas liiguvad eestlaste klubide vormikõverad vastupidistes suundades. Janar Mägi oli heas hoos kui viskas viis väravat ja andis kaks resultatiivset söötu, ent EHV Aue sai kolmanda järjestikuse kaotuse, jäädes Bundesliga-tõusu suunas liikuvale SG BBM Bietigheimile 29:37 (12:15) kodus alla. 16.-17. kohtadel on HSG Konstanzil ja Auel võrdselt 18 punkti, aga kehvem väravate vahe jätab Mägi meeskonna väljalangemisjoone alla.\n\nKarl Roosna ja Esseni TUSEM noppisid aga juba neljanda võidu järjest, alistades võõrsil 33:29 (16:13) tabeli punase laterna HG Saarlouisi. Roosna jäi seekord nullile ja Essen jätkab 10. kohal 28 punktiga. Tõusta on keeruline, ent mitte võimatu – koht eespool asuv Karl Toomi tulevae hooaja koduklubi TV Emsdetten on kuue silma kaugusel ja Esseni järgmine vastane.\n\nSaksamaa kolmandas liigas olid eestlaste klubid võidukad. Armi Pärt aitas ühe väravaga kaasa Mecklenburger Stiere 35:33 (16:14) edule HG Hamburg-Barmbeki üle ning jätkab põhjatsoonis kolmandana. Vigastatud Karl Toomita esinenud TV 1893 Neuhausen alistas 29:25 (13:11) HG Oftersheim/Schwetzingeni ja on lõunatsoonis ühe punkti kaugusel püsimajäämiseks vajalikust 13. astmest.\n\nJürgen Rooba tõusis 154 väravaga eestlaste parimaks snaipriks\n\nPõhjamaades on erinevad play-offi faasid täies hoos. Jürgen Rooba kõmmutas üleplatsimehena kaheksa väravat ja tema Amo HK sai Rootsi esiliigasse püsimajäämiseks olulise 29:27 (14:14) võidu Kärra HF-i üle. Rooba tõusis 154 väravaga sel hooajal Eesti \"leegionäride\" hulgas resultatiivseimaks, möödudes Ott Varikust (150). Kahe võiduni mängitava seeria teine kohtumine peetakse nädala pärast.\n\nKahe Tallinna Saksa Gümnaasiumi vilistlase omavahelises mõõduvõtus Soome kõrgliigas jäi poolfinaalseeria avamängus igas mõttes peale Valdar Noodla. Veteran viskas viis väravat kui Helsingi Dicken alistas lisaaja järel Karjaa BK-46 34:31 (14:12, 28:28), Janis Selge kaotajate ridades kätt valgeks ei saanud. Finaalipääsuks on vaja kolme võitu.\n\nIslandil lõppes hooaeg Mikk Pinnoneni jaoks. UMF Afturelding ei saanud veerandfinaalis jagu eelmise hooaja hõbedast FH Hafnarfjördurist. Avamäng kaotati võõrsil 32:34 (12:16) ja teine kohtumine kodus 23:27 (10:14). Eesti koondise mängujuht viskas neis mängudes vastavalt kaks ja kaheksa väravat. Kokku jäi Pinnoneni arvele sel hooajal 68 tabamust.\n\nSloveenia kõrgliigas sai Andris Celminš kirja viis tabamust – kõik teisel poolajal –, kuid RK Maribor Branik kaotas napilt 27:28 MRD Dobovale. Hollandi meistrisarjas naases pärast vigastust platsile Jesper-Bruno Bramanis, ent jäi nullile kui tema HV Kras/Volendam kaotas Aalsmeeri HV FIQAS-ile 29:34.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läinud nädal oli Eesti käsipalluritele rahvusvahelisel areenil vastuoluline. Martin Johannson, Valdar Noodla ja Jürgen Rooba tegid oma koduklubidega suurepärase alguse play-off ’ides, ent samas said meie meeste klubid ka valusaid kaotusi ning Mikk Pinnoneni hooaeg Islandil lõppes juba veerandfinaalis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEKRE peab nädalavahetusel Estonias kongressi\n\n## Põhitekst:\n\nKongressi juhatab sisse EKRE auesimehe president Arnold Rüütli tervitus, kõnedega astuvad üles esimees Mart Helme, volikogu esimees Paul Puustusmaa ja fraktsiooni esimees Martin Helme.\n\nLisaks esimehele ja juhatusele valib EKRE kongressil ka kolm aseesimeest, kes ühtlasi saavad juhatuse liikmeks. Samuti toimub erakonna volikogu valimine.\n\nKui esimehe kohale on vaid üks kandidaat, siis aseesimeeste ja juhatuse liikmete kohale on konkurents. Kolme aseesimehe kohale on näiteks viis kandidaati, kelle nimesid ei soovi EKRE veel avalikult välja öelda.\n\nPraegu on EKRE aseesimeesteks Martin Helme, Henn Põlluaas ja Jaak Madison.\n\nEKRE riigikogu fraktsiooni kommunikatsiooninõunik Holger Berg ütles ERR-ile, et ka juhatusse kandideerijate osas on kavas nimed välja öelda teisipäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) peab eeloleval pühapäeval Tallinnas Estonia kontserdisaalis kongressi, esimehe kohale on üks kandidaat - Mart Helme.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKokaiini tarvitamisega vahele jäänud tennisist naaseb võistlustulle\n\n## Põhitekst:\n\n27-aastane Evans andis positiivse proovi eelmisel aasta Barcelona turniiri ajal. Endise maailma 41. reketi aastane võistluskeeld lõpeb 23. aprillil, seega saab ta kaasa teha 28. aprillil Glasgows algaval ATP Challengeri turniiril.\n\nBriti tenniseliit (LTA) andis Evansile turniirile vabapääsme, kuna noormees täitis kõik alaliidu poolt esitatud tingimused. \"Dan aitab meid dopinguvastases võitluses, et noored mängijad saaksid samasuguseid eksimusi vältida,\" selgitas LTA sooritusjuht Simon Timson.\n\n\"Tahan tänada kõiki, kes on mind sel raskel ajal toetanud. Õppisin eemaloleku ajal enda kohta palju, praegu olen täielikult pühendunud treeningutele, et saaksin enda karjääri jätkata ja proovida jõuda tagasi sinna, kus olin. Kuigi ma mõistan, et see võtab ilmselt aega,\" ütles Evans pressiteate vahendusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu aprillis kokaiini tarvitamise tõttu positiivse dopinguproovi andnud Suurbritannia tennisist Dan Evans naaseb aprilli lõpus võistlustulle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKarukultuuri entusiast: loodame teha suure sammu stereotüüpide murdmisel\n\n## Põhitekst:\n\nTeil on igal aastal eri fookus. Esimesel oli kujutav kunst, seejärel muusika. Nüüd olete jõudnud filmikunstini. Mida näha saab?\n\nOh, hea küsimus! Näha saab ohtralt auhinnatud filmi Cachorro (“Karupoeg”). Toome selle Miguel Albaladejo südamliku, elujaatava ja liigutava loo suurele ekraanile Hispaania saatkonna lahkel toel. See klassikaks saanud film näitab lihtsalt, ausalt ja moraliseerimata, kuidas olenemata seksuaalsusest oleme kõik eelkõige inimesed ning hool lähedaste suhtes on südamesse kirjutatud meile kõigile.\n\nFilmile eelneb vestlusring Talking Bears Artise suures saalis, kus osaleb režissöör Miguel Albaladejoga, kes saabub Tallinnasse kahe teise kineastiga meie kogukonnast. Hollywoodi taustaga Rick Copp on kirjanik, stsenarist, produtsent ja näitleja. Ta on kirjutanud stsenaariume legendaarsele seriaalile Golden Girls (“Kullakesed”), filmile The Brady Bunch Movie, paarile Scooby Doo filmile ning hulgale teleseriaalidele. Meie jaoks on ta aga üks vahvast nelikust veebiseriaalist Where The Bears Are. Artise ekraanile toob Rick kaasa seriaali emadepäeva eriosa.\n\nKolmas külaline vestlusringis on Juri Linkevitš, kes on Norra Rahvusringhäälingu Moskva korrespondentpunkti operaator. Oma varasemate ülesannete tõttu on ta viibinud maailma kõige erinevamates punktides, ka kriisikolletes. Juri on ka ise dokumentalist, kellele meeldib eriti teha just portreefilme.\n\nTeie festivalil on alati sotsiaalne mõõde. Millele see tänavu osutab?\n\nTõepoolest, nagu meie festival on pühendatud karukultuurile, on ta samavõrd ka elustiilifestival. Selle juurde käib ka tõsistel teemadel arutlemine. Elu toob ise meieni igal aastal mõne olulise tulipunkti.\n\nEelmisel aastal olime koos Eesti LGBT Ühinguga vaiksel protestiaktsioonil Vene saatkonna ees, juhtimaks tähelepanu julmale inimjahile Tšetšeenias. Sel aastal on meie suurte sõprade eestvedamisel Norra karude klubist üritusel Bears Can! jutuks kogunnaülene koostöö. Näha ja kuulda saab karude tegemistest klubilisest ühiskondliku tasandini Kiievist, Moskvast, Oslost, Peterburist, Tallinnast, Stockholmist ja mujaltki, kohalikult ja rahvusvaheliselt. Kuidas me seisame selle eest, et võrdsed õigused ja kohtlemine saaksid normaalsuseks. Mida me rahvusvahelises ühistöös selleks teha saame ja tahame. Muuseas, selgi korral kogume aktiivselt annetusi Eesti LGBT Ühingu toetuseks, nii et laiem üldsus võib meiega koos olles siduda meeldiva kasulikuga.\n\nMiks vajavad karud oma festivali? Kuhu karud end üldse vikerkaarespektris paigutavad?\n\nRaske öelda, kus me vikerkaarel oleme. Ühest küljest arvan, et meie endi jaoks on selline festar tähtis minapildi jaoks. Teisest küljest on meie missioon korraldajatena tutvustada laiemale üldsusele meie kogukonna abil LGBT+ maailma laiemalt. Kui me selliste tagasihoidlikena nagu karud looduseski suudame näidata, et meid pole põhjust peljata, siis oleme teinud suure sammu stereotüüpide murdmisel piirdest sõltumata.\n\nTallinn Bearty kunstiline juht Alvar Ameljushenko: “Karulipp oli esimest korda avalikult nähtav ühel meie üritusel 2001. aasta novembris.”\n\nKuidas Eesti karud kokku tulid? Millal lehvis esimest korda karulipp Tallinnas?\n\nEesti karud on tegelikult omavahel arusaadavatel põhjustel väga varjuliselt koos käinud juba 15 aastat. Karulipp oligi esimest korda avalikult nähtav ühel meie üritusel 2001. aasta novembris. Kuna tollal oli interneti sotsiaalne pool alles olematu, võtsime julguse mehi kokku kutsuda lausa avaliku ajalehekuulutusega. Naljakas, eks, kuidas ajad muutuvad.\n\nKuidas jõudsite oma festivalini?\n\nFestari idee oli mul endal peas tegelikult väga pikka aega. Minu esimestest käikudest Euroopa sarnastele kogunemistele sai selgeks, et ühel või teisel moel peab ka Tallinnas midagi sarnast tulema. Läks rohkem aega kui ise tahtsin, aga eks see oli vist küpsemiseks vajalik. Nüüd on käes juba neljas kord ja Tallinn Bearty nime teatakse igal kontinendil. Seda näitavad selgelt meie veebilehe külastused nagu ka otsene suhtlus.\n\nKuhu edasi? Kas teate juba, mida toob Tallinn Bearty 2019?\n\nAga loomulikult teame! Korraldajatena peame vaatama kaks-kolm aastat ette. Järgmisel aastal (11.–14. aprill 2019) toome uuele ringile tagasi kujutava kunsti ja uued programmikülalised. Loodame, et suudame pearõhu asetada moele ning et Tallinnasse tulevad selles valdkonnas tuntud karudest moeloojad. Kindlasti mõni näitus või paar, vestlused, toidukultuur, ühiskondlikult aktiivne tegutsemine – lühidalt, see, milles me parimad oleme!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Karukultuurifestival Tallinn Bearty tuleb jälle, sedapuhku 19.–22. aprillil ja neljandat korda. Kunstiline juht Alvar Ameljushenko tutvustas Feministeeriumile, mis tänavu teoksil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEluiga lüheneb juba kahe klaasi viina peale\n\n## Põhitekst:\n\n\"Iga päevas üle soovitatava normi joodud alkoholi ühik vähendab eluiga keskmiselt 15 minuti võrra. See on võrreldav sigareti suitsetamisega,\" märkis uurimusega mitte seotud David Spiegelhalter, terviseteemadele keskenduv Cambridge'i ülikooli statistikaprofessor. Näiteks päevas järjepidevalt piirnormist kaks klaasi rohkem veini joova 40-aastase oodatav eluiga väheneb kahe aasta võrra.\n\nEestis peetakse meeste puhul madala riski piiriks nädalas 16 alkoholi ühiku joomist. Naistel on soovitatav juua poole vähem ehk nädalas vähem kui kaheksa alkoholi ühikut.\n\nVärskelt ilmunud uurimuse järeldused põhinevad 19 riigis kokku 600 000 inimese kohta kogutud terviseandmetel. Samade uurimisaluste kohta oli teada ka see, palju nad enda teatel keskmiselt jõid ning milline oli nende haridustee. Keskmiselt jälgiti neid 7,5 aasta jooksul. Samuti uurisid teadlased, kui sageli haigestusid nad selle aja vältel erinevatesse südamehaigustesse. Arvesse võeti näiteks sedagi, kas inimesed suitsetasid või põdesid diabeeti.\n\nErinevalt levinud müüdist polnud märgata, et vähene alkoholi tarbimine oleks sellest täielikult hoidumisest kasulikum. Pummeldamine seostus väiksema surmaga mitte lõppeva infarktiriskiga. Teisi südame- ja veresoonkonnahaigusi ei hoidnud eemale ükskõik millises koguses alkoholi tarbimine.\n\n\"Uurimuse põhisõnum on, et kord juba alkoholi tarbides aitab vähem joomine kauem elada ja langetada mitmete südame-veresoonkonnahaiguste riski,\" leidis uurimuse esimene autor Angela Wood, Cambridge'i ülikooli epidemioloog.\n\nSee toetab vaatenurka, mille kohaselt ei anna üldist suremust alkoholi tarbimisega siduv J-kujuline graafik edasi kogu tõde. Täiskarsklaste suurem suremus võib olla tingitud varasemastest terviseprobleemidest või liigsest alkoholi tarbimisest. Töö autorid nentisid samas, et uuringu ülesehitus antud juhul põhjust ja tagajärge eristada ei võimaldanud. Lisaks tuleksid nende sõnul kasuks pikemat aega kestvad uuringud. Need võimaldaksid midagi öelda ka alkoholi pikaajalise mõju kohta intellektile.\n\nSamal ajal on eelnevad uuringud viidanud, et regulaarselt alkoholi tarbimine ükskõik millisel määral kasvatab näiteks vähki haigestumise riski.\n\nUurimus ilmus ajakirjas The Lancet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Oodatav eluiga hakkab märgatavalt vähenema juba nädalas enam kui 12,5 alkoholi ühiku tarbimisel. See vastab umbes 1,5 klaasile viinale või 1,2 pudelile veinile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEelnõu: ettevõtjad saavad õiguse valmistada ja eksportida sõjarelvi\n\n## Põhitekst:\n\nRelvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohaselt on Eesti kaitsetööstus tegemas jõudsaid samme, et muutuda maailma mastaabis tõsiselt võetavaks partneriks erinevatele julgeolekujõududele ja teistele kaitsetööstusettevõtjatele.\n\nEesti kaitsetööstusettevõtjad on valmis tootma mitmeid kaitsevaldkonna tooteid ning paistab silma tarkade lahenduste arendaja ja valmistajana.\n\nSamas on Eesti sõjalise kaitse seisukohast kriitilise tähtsusega, et kaitsmiseks vajalike sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona valmistamiseks ning sõjarelvade hoolduseks oleks suutlikkus ka Eestis paiknevatel ettevõtjatel.\n\nEesti õigusruum seda seni ei võimalda või võimaldab suurte piirangutega.\n\nEestis paiknevatel ettevõtjatel sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise võimaluse tekkimine lubab kaitseväel kestlikumalt hallata relvastust ning kaitsetööstusettevõtjatel laiendada oma tegevust ja pakkuda oma tooteid ka väljapoole Eestit.\n\nKaitseminister Jüri Luik on öelnud, et sõjarelvade ja –moona käitlemise õiguse saamine võimaldaks Eesti kaitsetööstusel luua uusi tegevusharusid ja töökohti.\n\nEesti kaitsetööstuse liidu hinnangul on muudatuste tulemusena võimalik Eesti ettevõtjate baasilt tulevikus saavutada käibemaht umbes 60 miljonit eurot aastas ja luua 150 uut töökohta.\n\nSamuti avaneks ettevõtjatel võimalus osaleda sõjalise kauba hankekonkurssidel nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikaitsekomisjon toetas kaitseministeeriumi eelnõu, millega kehtestatakse õiguslik raamistik Eesti ettevõtjatele sõjarelvade, laskemoona, lahingumoona ja lahingumasinate valmistamiseks, hooldamiseks, importimiseks ja eksportimiseks. Seni kehtivad õigusaktid seda ei võimalda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAksalu koduklubi sai magusa võidu\n\n## Põhitekst:\n\nAksalu ja SJK-gi jaoks ei tulnud võit võõral väljakul lihtsalt, sest Turu Palloseura võrgud pandi sahisema alles pärast 88 minutit. 2:0 võit on tavapäraselt täismängu teinud Aksalule ja SJK-le ka hooaja esimene, vahendab Soccernet.ee.\n\nEelmisel nädalal SJK alistanud PS Kemi koos Marek Kaljumäe ja Maksim Lipiniga jäi seekord koduplatsil 2:4 alla Turu Interile. Kemi ei juhtinud mängus kordagi, poolaeg kaotati 1:2 ja viimase kümne minuti sees kindlustasid külalised võidu. Kaljumäe tegi kaasa kogu mängu, Lipin sekkus vahetusest 82. minutil, kui seis oli 1:3.\n\nKaotusega pidi leppima ka KuPS, kelle eest Ats Purje sai kirja 75 minutit. KuPs läks juhtima ja viigistas poolaja 1:1, kuid neli minutit pärast eestlase vahetust lõi Tampere Ilves kodupubliku rõõmuks võiduvärava. Avavoorus viigistanud KuPS on üks neljast meeskonnast, kel hooaja esimene võit veel võtmata.\n\nVõiduta on ka Espoo Honka, kes nüüd mängis koduplatsil FC Lahtiga 0:0 viiki. Lahti eest tegi Artjom Dmitrijev kaasa 90 minutit, Henri Anier vahetati aga normaalaja viimasel minutil puhkama. Avavoorus võidu kirja saanud Lahti on tabelis nelja silmaga kolmandal real.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome meistrisarja teises voorus käisid pühapäeval väljakul neli eestlastega mehitatud klubi, võidurõõmu said tunda vaid Mihkel Aksalu ja SJK.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nElmo Nüganeni lavastus osaleb rahvusvahelisel teatrifestivalil Ungaris\n\n## Põhitekst:\n\nTeatrifestival MITEM (Madach International Theatre Meeting) sai alguse 2014. aastal ning toimub iga kahe aasta tagant aprillis Ungari Rahvusteatris. Kaks nädalat vältaval rahvusvahelisel teatrifestivalil osaleb keskmiselt umbes 20 lavastust 13–14 erinevast riigist. Sealjuures on esindatud mitmed Euroopa riigid kui ka kaugemad paigad, sealhulgas näiteks India ja Tuneesia.\n\nElmo Nüganen on esimene Eesti lavastaja, kelle looming MITEM teatrifestivali põhiprogrammi kuulub. \"Igatsust\" on varasemalt premeeritud kahe auhinnaga: 2015. aastal pälvis Anne Reemann naispeaosa täitmise eest Eesti teatri aastaauhinna ja Tallinna Linnateatri kolleegipreemia.\n\nKohalik huvi Elmo Nüganeni lavastuse vastu on suur – festivali kodulehe andmetel on etendus välja müüdud.\n\nEhkki tegemist on alles traditsiooni alustava ning laiemat tuntust koguva festivaliga, on festivali raames jõudnud etenduda nii mõnegi maineka Euroopa lavastaja looming, sealhulgas näiteks Alvis Hermanise ja Valeri Fokini lavastused. Tegutsetud aja jooksul on MITEM festival jõudnud teatriringkonnas pälvida positiivset tähelepanu: eelmisel korral osales teatrifestivalil koguni 450 külalist ja teatrispetsialisti.\n\nUngari Rahvusteatri Gobbi Hilda nimelisel laval astuvad üles Anne Reemann, Rain Simmul, Peeter Tammearu, Epp Eespäev, Liis Lass, Kristjan Üksküla, Andrus Vaarik, Kalju Orro, Elisabet Reinsalu, Helene Vannari ja Ingrid Noodla.\n\nLisaks Tallinna Linnateatrile osaleb samal festivalil ka teatriühenduse R.A.A.A.M Jakuutia päritolu Sergei Potapovi lavastus \"Libahunt\".\n\nRahvusvaheline teatrifestival MITEM toimub 16.–28. aprillil 2018 Budapestis. Tallinna Linnateatri osalemist festivalil toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium. Täpsemat infot festivali kohta leiab programmist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal sõidab Tallinna Linnateater osalema Budapestis toimuvale rahvusvahelisele teatrifestivalile MITEM. Kolmapäeval, 18. aprillil etendub Ungari Rahvusteatri laval Elmo Nüganeni lavastus \"Igatsus\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIluvõimlemise Eesti karikavõistlustel lahutas kaht esimest vaid 0,1 punkti\n\n## Põhitekst:\n\nMeistriklassis võistelnud 17 võimleja seas kujunesid juba esimeste kavade järel välja kaks selget liidrit – 2017. aasta Eesti meister Olga Bogdanova ja 2017. aasta juunioride Eesti meister, esimest aastat meistriklassis võistlev Carmen Marii Aesma. Mõlemad esindavad võimlemisklubi Piruetti ja Tallinna Spordikooli.\n\nKolme kava järel lahutas neid vaid 0,1 punkti. Viimases harjutuses lindiga pani oma suurema kogemuse ja tugevama võistlusnärvi maksma Bogdanova, võites Eesti karika kokku 57,400 punktiga, Aesma tuli teiseks 55,100 punktiga. Kolmanda koha saavutas SK Nord võimleja Nikita Sharkova (47,000), kellest vaid 0,1 punkti allapoole jäi Melany Keler (VK Elegance).\n\nNoorteklassi tihedas konkurentsis võidutses VK Piruett esindaja Maria Muravjova (kolme kava punktisumma 36,550), teiseks tuli Alesja Semko (VK Elegance, 35,530) ning kolmandaks Darja Fetissova (SK Nord 34,390). Noorteklassis osales 40 võimlejat, kelle vanuseks on 10-12 aastat.\n\nEsmaspäeval jätkub võistlus juuniorklassis, kus neljas vahetuses võistlevad 13.-15-aastased iluvõimlejad selgitavad Eesti karika paremiku. Juunioridele lisavad täiendavat võistluspinget eesootavad juunioride Euroopa meistrivõistlused, millele sõitva koondise koosseisu pääsemist mõjutavad ka karikavõistluse tulemused. Võistlus algab kell 11, võitjad selguvad kella 20-ks.\n\nEesti tiitlivõistluste hooaeg jätkub aprilli lõpus Tartus toimuvatel Eesti meistrivõistlustel, kus võistlustulle astub ligi 100 iluvõimlejat juunioride ja meistriklassis ning ligi 170 rühmvõimlejat neljas vanuse kategoorias. Iluvõimlemise absoluutmeister ja üksikalade finaalide võitjad selguvad 28.-29. aprillil. Rühmvõimlejatega kombineeritud põnevat võistlust näeb 29. aprillil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kalevi spordihallis toimuvatel iluvõimlemise Eesti karikavõistluste esimesel päeval selgusid karikavõitjad meistriklassis ja noorteklassis. Võistlus toimub mitmevõistlusena, meistriklassi võimlejad sooritavad neli kava erinevate vahenditega, noorteklass kolm kava.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kino TOP7: väike Leelo püsib visalt troonil\n\n## Põhitekst:\n\nUustulnukatest jõudis väiksele Leelole kõige lähemale Dwayne Johnson oma koletistega möllus „Rampage: Purustajad“ ning tabamatut õnne taga ajav Mirtel Pohla Lauri Lagle kirjutatud-lavastatud linaloos „Portugal“.\n\nKolmanda uue tulijana trügis end seitsme vapra sekka animeeritud nunnu linnupoeg eesti keelde dubleeritud animafilmis „Tinno. Sa pole iial üksi“.\n\nKoht\n\nOriginaalpealkiri\n\nEesti pealkiri\n\nNädal\n\nVaatajaid\n\nVaatajaid kokku\n\n1\n\nSeltsimees laps\n\nSeltsimees laps\n\n4\n\n5932\n\n87907\n\n2\n\nRampage\n\nRampage: Purustajad\n\n1\n\n4484\n\n4484\n\n3\n\nPortugal\n\nPortugal\n\n1\n\n3309\n\n3309\n\n4\n\nBlockers\n\nVändapidurid\n\n2\n\n2865\n\n11688\n\n5\n\nPloey. You Never Fly Alone\n\nTinno. Sa pole iial üksi.\n\n1\n\n2544\n\n2544\n\n6\n\nA Quiet Place\n\nKena vaikne kohake\n\n2\n\n2468\n\n9258\n\n7\n\nPeter Rabbit\n\nPeeter Pikk-kõrv\n\n4\n\n2353\n\n46954\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hoolimata nädalavahetusel Eestit tabanud pea suvisest kuumalainest, mis nii mõnegi filmi külastatavusse tubli mõlgi sisse lõi, püsis juba kolmandat nädalavahetust järjest esikohal Moonika Siimetsa südamlik „Seltsimees laps“, mille jaoks pole tänase seisuga enam kättesaamatus kauguses ka maagiline saja tuhande vaataja piir.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus ootab Tallinna Sadamalt netodividende 30 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nOtsus annaks osalust valitsevale majandusminister Kadri Simsonile volitused hääletada Tallinna Sadama aktsionäride üldkoosolekul dividendipoliitika kinnitamisel selliselt, et äriühing maksaks netodividende perioodil 2019–2020 vähemalt 30 miljonit eurot aastas ning pärast seda vähemalt 70 protsenti puhaskasumist, selgub eelnõu seletuskirjast.\n\nTegemist on miinimumplaaniga, sest samas on riigi ootus kuni aastani 2022, et ettevõte suudab maksta netodividende vähemalt 35 miljonit eurot aastas.\n\nDividendipoliitika kinnitamiseks nõusoleku andmine on vajalik seoses aktsiate esmase avaliku pakkumisega (IPO), et tulevastel investoritel oleks võimalik hinnata adekvaatselt AS-i Tallinna Sadam dividendide maksmise perspektiive.\n\nValitsus andis märtsis Kadri Simsonile volituse Tallinna Sadama aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) korraldamiseks Nasdaq Tallinna börsil. Tallinna Sadama aktsiakapital suureneb kuni 75,4 miljoni uue üheeurose väärtusega aktsia võrra kokku 263 miljoni euroni.\n\nTallinna Sadama aktsiate avalik noteerimine on kokku lepitud valitsuse koalitsioonilepingus. Ettevõtte eesmärk on noteerida aktsiad Nasdaq Tallinn börsil hiljemalt 2018. aasta esimese poolaasta lõpuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeerium on koostanud valitsusele kinnitamiseks korralduse eelnõu, mille kohaselt ootab riik, et AS Tallinna Sadam maksaks 2019. ja 2020. aastal netodividende vähemalt 30 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVõistlustulle naasnud Räim katkestas oma lemmiksõidul\n\n## Põhitekst:\n\nKui hea vormi korral olnuks Räim kruusalõikudega võidusõidul suuteline kõrges mängus kaasa lööma, siis nüüd tuli katkestada, vahendab Marathon100.com. Vigastuspausi ajal sai Räim küll ratta seljas trenni teha, kuid võistlustunnetus on hoopis midagi muud. Esikoha pälvis Christophe Laporte (Cofidis, Solutions Credits), kes edestas nelja sekundiga Damien Gaudini (Direct Energie) ja 16 sekundiga Jelle Mannaertsit (Tarteletto-Isorex).\n\nJärgmise stardi teeb Räim reedel Hispaanias peetaval ühepäevasõidul Vuelta a Castilla y Leon, kus Israel Cycling Academy paneb välja veel Guillaume Boivini, Zakkari Dempsteri, José Manuel Diazi, Ben Perry, Rubén Plaza ja Aviv Yechezkeli.\n\nAlo Jakin (St Michel - Auber93) lõpetas sõidu võitjast ligi neli minutit ja hiljem ja sai oma meeskonna parimana 18. koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mihkel Räim sõitis käevigastusest tingitud kahe kuu pikkuse võistluspausi järel taas võidu. Israel Cycling Academys pedaaliv eestlane startis oma lemmikvõistlusel, Prantsuse ühepäevasõidul Tro Bro Leon.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: põllumaade aluses põhjavees ületavad taimemürgid lubatu piiri\n\n## Põhitekst:\n\nUuringus tuuakse välja, et taimekaitsevahendite jääke esines enam kui pooltes proovides. 137 proovist leiti kokku 49 aine jääke. Üheksa taimekaitsevahendi ja laguaine sisaldus ületas lubatud piirnormi ehk 0,1 µg/l (mikrogrammi liitri kohta), kokku 34 proovis.\n\nNäiteks leiti üle Eesti võetud põhjavee proovidest tuntud taimekaitsevahendi glüfosaadi ja selle laguprodukti AMPA jääke. Kogused on küll imeväikesed, kuid näitavad, et põllumajandus jätab meie põhjaveele oma jälje.\n\nEesti keskkonnauuringute keskuse peaspetsialist Riin Rebane selgitas “Osoonile”, et selliste taimemürkide laguproduktid võivad põhjavees püsida väga kaua. Näiteks DDT ja teised selletaolised mürgid on ammu keelustatud, kuid jätkuvalt leidub põhjavees ka nende keelatud ühendite jääke.\n\nErinevad mürgid lagunevad erinevalt – mõnel kulub selleks aastaid, teisel paar päeva.\n\nLeiti ohtlike taimekaitsevahendite jääke, ka selliseid, mida Eesti turul ei tohiks olla\n\nÜheksas uuringupunktis oli pestitsiidide summa üle 0,5 µg/l (kahes allikas, kolmes pinnavee punktis ja neljas kaevus).\n\nKõige rohkem ehk kokku 26 proovis leiti kloridasoon-desfenüüli, mis on kloridasooni laguaine. 16 proovis oli sisaldus üle 0,1 µg/l. Kloridasooni sisaldavaid taimekaitsevahendeid ei ole Eestis turule registreeritud ja ühtegi toodet Eestis ei müüda, mistõttu pole selge, kust see laguaine loodusesse jõudis.\n\nJärgnev kaart näitab Eesti turul mitte müüdava ja registreerimata taimekaitsevahendi kloridasoon-desfenüüli leiukohti.\n\nAutor: Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuring.\n\nEnamkasutatud taimekaitsevahendite jääkidest leiti glüfosaati (11 korral, lubatud piirväärtus ületatud kolmel korral), glüfosaadi laguainet AMPAt (14 korral, üle 0,1 µg/l 10 korral), metasakloori (15 korral) ja tebukonasooli (13 korral).\n\nMida sellised jäägid põhjavees inimesele võivad teha?\n\nRiin Rebane rääkis, et kogused on väikesed ja peaksid olema tervisele ohutud, kuid osa ainetest kipub kuhjuma keskkonda ja inimeste organismi.\n\n“Eks nende uute ühenditega on nii, et me ei tea neid mõjusid. Sageli on uuringud väga konfliktsed, üks uuring näitab üht, teine teist. Seda mõju inimesele ma ei oska öelda, aga keskkonnaanalüüsi mõttes on meie eesmärk hoida keskkond puhtana.”\n\nSee kuidas taimemürgi jäägid mõjutavad erinevaid muid keskkonnas olevaid elustikke, mis võivad olla palju tundlikumad kui inimene.\n\nTaimekaitsevahendite jäägid võisid põhjavees olla ka aastate eest\n\nÜha tundlikumad on ka mõõtmismeetodid. See tähendab, et iga aastaga suudetakse proovidest leida üha väiksemaid saasteainete sisaldusi.\n\n“Võib-olla kui näiteks kümme aastat tagasi testisime neidsamu ühendeid, ei leidnud neid. Aga nüüd määrame näiteks 100 korda väiksemaid sisaldusi ja ütleme, et nüüd leiame. Kas see tähendab, et neid enne ei olnud või on pigem asi selles, et meie teadmine lihtsalt suureneb,” selgitas Rebane.\n\nEestis leidub põhjavett kogu territooriumil, erinevates kihtides. Kui kaevata või puurida vett läbilaskvasse pinnasesse auk, siis täitub see teatud sügavuses veega. Vee olukorra kontrollimiseks on üle Eesti rajatud ligi 300 seirekaevu. “Osoon” käis vaatamas ka seda, kuidas põhjavett nendes seirekaevudes mõõdetakse.\n\nKuidas veeseire käib, saab vaadata “Osoonist” esmaspäeva õhtul kell 20 ETVs.\n\nPraegu saab Eestis suurem osa inimestest oma joogivee põhjaveest. Ainult Tallinnas ja Narvas kasutatakse pinnavett. Põhjavett kasutavad ka paljud suure veetarbimisega tööstused.\n\nKõige esimesed kambriumi-vendi veekihi puuraugud rajati Tallinnas Koplis juba tsaariajal, siis kui tehti sinna Balti manufaktuur ja laevatehased. Nende veega varustamiseks tehti esimesed puurkaevud ja nende veetase oli toona suisa üle maapinna. Pärast vee kasutamisele võtmist hakkas veetase alanema. Kui puurkaeve veel juurde tehti tekkis probleem: kõigile ei jätku. Siis tuli lasta pumpasid sügavamale, mistõttu hakatigi veetaset mõõtma ja seiret tegema.\n\nKõige vanemad praegu seires olevate Eesti puurkaevude andmed pärinevad 1947. aastast. Aegrea andmed näitavad veetaseme langust ja ilmestavad seda, kuidas Nõukogude ajal hoogustus põhjavee kasutus olmeveena. Nappi põhjaveevaru rikkus ka reostus.\n\nPõhjavee kvaliteeti mõjutavad looduslikud tingimused. Sügavamate kihtide põhjavesi on rikas keemiliste ühendite poolest, mis kohati võivad ületada joogivee lubatud piirväärtusi. Ülemiste põhjaveekihtide kvaliteeti mõjutab lisaks ka maapinnalt tulenev inimtegevus. Kõige vahetumat ohtu inimesele kujutab mikrobioloogiline reostus, ehk kui kaevu satuvad reoained. Eesti põhjavett mõjutavad ka põlevkivi kaevandamine ja intensiivne põllumajandus.\n\nPõhjavee varud on Eestis suured ja praegu on enamikule Eesti inimestest kättesaadav puhas joogivesi. Kuid meie enda intensiivse looduse reostamise tulemusel on ka põhjavesi tulevikus aina enam ohustatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Värskest keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust selgub, et Eestis ületab intensiivse põllumajandustegevusega aladel taimekaitsevahendite sisaldus pinna- ja põhjavees sageli piirnorme.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPeeter Sauter. Käärid ilukirjanduse ja stsenaristika vahel\n\n## Põhitekst:\n\nSee on üks igavene ja lõputu veelahe. Kino vajab ladusa kirjutamisharjumusega kirjutajaid ja neid leiab (vahel) kirjandusest, aga kirjanduslik kirjutamine ei kõlba kinno. Eelkõige seetõttu, et kirjandus on pidev, aeg jookseb enamasti lineaarselt ja karakter areneb (kui areneb) seal teistmoodi, enamasti kronoloogiliselt, kuigi pakutakse ka hüppeid edasi või tagasi. Kinos sõlmub üle aja ja ruumi ulatuv mosaiik, ehkki ta vajab ka ühtset põhja ja läbivat loogikat. Ega kirjanduseski pole selline asi uus. Ameerikas hakati kollaažromaane kirjutama vast pärast teist ilmasõda (näiteks Dos Passos, hiljem Faulkner, Doctorow, Hubert Selby, kui nimetada vaid mõnda) ja võimalik, et osalt filmi mõjul või ekraniseeringule lootes. Meil on pildijada (ilma vaheheietusteta) teinud näiteks Mati Unt (\"Kuuvarjutus\") ja Mihkel Samarüütel (\"3\"). Veelahe on ka muus — tegelaste arvus, galerii laiuses, erinevate ühiskonnakihtide kaasahaaramises, pildistamises, simultaansete tegevuste arendamises, kokku- ja lahkuviimises jne, jne.\n\nSealsamas Ameerikas, mis on ühtaegu nii kinomaa kui uuema naturalistliku romaani maa (Hemingway tõi kirjandusse kõnekeelse dialoogi ja sidus kirjandusega jäädavalt ajakirjanduse reportaažiliku, napi, täpse kirjelduse), on tehtud küllaga üsna literatuurseid filme. Nii pere- kui kohtudraamasid. Filme, mis aristotellikult põhinevad aja-, koha- ja tegevusühtsusel. Filme, kus ebafilmilikult vohab dialoog ja ei uduta euroopakinolikult krüptiline lugu ja pilt. Kriminulle ja olmepildijadasid.\n\nAmeeriklastel on õnnestunud kino ja kirjandust kokku viia rohkem kui teistel, aga neilgi on küllaga lugusid sellest, kuidas kuulsa kirjaniku (nagu kunagi Faulkner) ostab Hollywood üles ja seal ei oska ta midagi peale hakata ega osata temaga midagi peale hakata. Mees makstakse maha ja ta sõidab kurvalt koju. Coenite kurb naljafilm \"Barton Fink\" on vaid üks näide kirjeldustest, kuidas hea kirjanik kinos hätta jääb.\n\nSamasugused käärid on ka teatri ja kino vahel. Teatrilavastajad lähevad (või ostetakse üles) kinno ja tihti ei oska (või ei taha) nad seal suurt midagi peale hakata. Ameerikas piiratakse nende tööväli enamasti näitlejatega suhtlemisega. Mäletan Hendrik Toompere repliiki, kui ta filmis minu loo järgi oma esimest lühifilmi \"Pääsemine\" (kus vanglast põgenetakse fekaaliautos ja haisvast tsisternist pääsetakse vaevu eluga, kui auto pärast eksiradu koduvanglasse tagasi jõuab), et nüüd ta teab, kuidas filmida aega. See pani mind mõtlema. Toompere avastas, et kinos voolab aeg teisiti kui teatris. Kas ma ise olen leidnud, kuidas voolab kino aeg kirjanduse ajaga võrreldes?\n\nAga kui Toompere ütles filmi esikal, et \"olukord pole kunagi nii sitt, et ei saaks veel sitemaks minna\", siis tundus mulle, et ta jättis oma ülesleiduse ja kinokunsti sinnapaika ja liikus tagasi harjunud teatriliistude juurde. See pani mu uuesti mõtlema. Äkki pean ka mina flirdi stsenaristikaga sinnapaika jätma. Võõra taustaga pruuti võib ju piirata, aga kas tema juures ka edu loota on? Sest lisaks kirjutamispraktikale olen ma teatriharidusega.\n\nKunstiliikide spetsiifika ületamisel tulevad appi uutmoodi käärid, juurdelõikajad ja kokkutraageldajad. Kirjandusteos lõigatakse tükkideks, sinna kirjutatakse juurde ja vahele visuaale ja liikumisi, panoraame, kihutamisi ja tulistamisi, tantsu, tralli ja suudlusi jne. Et oleks, mida vaadata. Juba alates vendade Lumière’ide 1895. aasta filmist \"Rongi saabumine\" on selge, et film peab olema eelkõige põnev, sest kui rong ei sõidaks kaadrisse, vaid seisaks paigal, siis mis sa tast ikka vahid — ja sama kehtib ka praegu. Kas ja kuidas need lisandused looga haakuvad, on iseasi. Teatrilavastaja materjal lõigatakse tükkideks, lõhutakse kronoloogiline lineaarsus, monteeritakse kiiremaks, filmitakse juurde plaanivaheldust ja vaheplaane. (Ja muidugi on teatris ja kinos suur vahe ka valgustamisel, kostümeerimisel, grimmil jne.)\n\nSamas on ka tugevaid literatuurse lähenemisega autoreid, kes on ennast kehtestanud. Olgu siis Woody Allen Ameerikas, Mart Kivastik Eestis või Vassili Šukšin Venemaal. Vastupidist liikumist (Bergmanil Rootsis kinost teatrisse ja kirjandusse, Sarnetil Eestis teatrisse või Kuigil kirjandusse) tuleb harvem ette. Kas seetõttu, et kino väljendusvahendid on suuremad-rikkamad, või mõnel muul põhjusel, ei tea.\n\nMa tean, et põhiline tõlkes kaotsiminek tuleb sellest, et nii kinos kui kirjanduses on oluline teine plaan, autori positsioon, tema ängid ja mittesõnalised sõnumid, aga nende edastamine käib kirjanduses ja kinos erinevalt ja üks tugev autor ei saagi teise kirgi üle võtta ja edastada. Tal on omad. Seetõttu on alati muretum teha filmi keskpärasest kirjandustekstist, kus on selge lugu, millele lavastaja saab ehitada oma maailma ja projekteerida oma emotsioonid. Filmikoolis tehakse vahel harjutuseks ühe ja sama novelli järgi paar filmikest ja need on alati erinevad. Suured eepilised narratiivid ehk nii erinevad ei tule, sest neilt oodatakse tuntud loo ja kangelaste tõetruuna hoidmist, nagu näiteks \"Sõjas ja rahus\".\n\nStsenaariumide kirjutamise alguses püüdsin lähtuda õpikutest, kirjutada nii, et iga lehekülg oleks minut ja sees oleks kolm vajaliku turning point ’i ja plot point. Aga peagi sain aru, et see on kunstlik ja kaotab kirjutamisorgaanika. Ja pealegi on teooriaid palju. On viieosaline struktuur ja nüüd on teleseriaalidest üle võetud ka stsenaariumide jada- ja paralleelülesehitus, kus terve film ei peagi enam ühe mütsi alla mahtuma. Iga tugev tegija loob uued reeglid. Jah, kui tal on võimalik neid kehtestada.\n\nLiiga omanäolist originaalstsenaariumi on raske kasutusele võtta, selle peaks puha ümber tegema. Seetõttu kirjutavad lavastaja ja stsenarist koos, aga neid kirjanikke, kes kellegagi koos kirjutada oskavad ja tahavad, on vähe. Kõiv oli, aga Kõiv suri ära ja ega ta igaühega poleks kirjutanud ka. Kivastikul on lihtsam, tema kirjutab koos iseendaga. Maimikud on ainulaadne tandem. Ülejäänud lavastajad pusivad valdavalt üksi, sest ei leia kedagi, kes mõistaks kinokirjutamist. Selleks tuleks minna Ameerikasse või Zentropasse. Ja ma polegi siin irooniline.\n\nKinokirjutaja näeb mõttes pilti, kirjanik kaevab tegelas(t)e hinges. Kuidas panna hing ennast välja elama pildis, on keeruline. Sest elus kogutakse enne tegutsema hakkamist enese sees kaua aega pingeid. Enne resoluutset tegu või hingelist murdumist püütakse oma kavatsusi enamasti varjata, peita. Nii võib olla ka filmis, aga pika salapära hoidmisega veab harva välja, vähemalt vihjeid ja viiteid on vaja. Kirjanduses on filmi sugulaseks kriminull. Psühholoogilises realismis saab aga fileerida ja grillida tegelase hinge lõputult.\n\nFilmis ei saa näidata, kuidas keegi põrnitseb pool tundi seina, haub mõtteid ja siis ootamatult paugutab. Samas, kui ta varem plõksima hakkab, müüb ta oma suure sisekonflikti või ponnistuse odavalt maha. Seetõttu on kinos vaja veeretada kangelase ette väliseid takistusi, et kannataks vaadata takistustest üle ronimist ja annaks mõistatada, kuhu tüüp teel on. Aga kirjanikule, kes tegeleb psühholoogia lahtiharutamisega, tundub väliste takistuste kuhjamine kunstlik. Takistused peaksid tekkima kangelasest endast lähtuvalt (või tema natuurist tulenevast loomulikust konfliktist ümbrusega), siis on lugu terviklik ja pöörded põhjendatud.\n\nTõsi, juba antiikdraama vajas väliseid takistusi ja vahel ka jumalat masinast neid lahendama, ja see on kino põhi. Lüüriline kirjandus aga heietas juba antiigis kangelase tunnetest, ja see on kirjanduse põhi. Need kaks lähtepunkti pole iial päriselt kokku saanud või pole neid osatud hästi kokku panna.\n\nLiteratuursed kinotegijad, nagu Woody Allen või Ingmar Bergman, toovad kangelase siseilma, unistused või hirmud vahel otse ekraanile, aga see on enamasti naljanumber. Filmis peavad imaginaarne ja n-ö reaalne maailm eraldi jääma (kirjanduses need sulanduvad ja põimuvad ja raske on vahet teha subjektiivsusel ja objektiivsusel).\n\nMiks ma siis kirjanduses lonkamisi võin kuhugi jõuda, aga stsenaristikas alati vääramatult ebaõnnestun? Sest mulle tundub (küllap ma liialdan), et need kaks kirjutamist on olemuslikult peaaegu vastupidised tegevused.\n\nMinu novellide järgi on tehtud peotäis lühifilme ja siis olen ma alati keeldunud oma lugu stsenaariumiks kirjutamast. Minu meelest oleks see mõttetu. Sest lühikese loo puhul pole vaja struktuuri arendada ega dialooge pikemaks lohistada. Pigem tuleks valida ja kärpida. Lavastajal on nagunii juba oma pildiline ja hingeline nägemus olemas ja kui ma kritseldaksin kokku midagi kolmandat (võrreldes algse loo ja lavastaja nägemusega), ajaks see asja segasemaks. Käigupealt ja tükitööna ei kirjutaks ma oma kaua hautud või plahvatuse pealt sündinud lugu tugevamaks.\n\nValitud on need materjalid ehk dialoogide pärast. Sest dialoog ongi mul enamasti filmilik. Väljajätteline, varjav, pinges, triviaalne tühikõne. Enamasti on protagonistil salamõte, mida ta ei taha või ei oska avada. Tihti ei saa ta ka ise endast lõpuni aru. Film mis film. Aga pikka lugu ei vea selle ühe pinge pealt välja. Vähemalt mina ei vea. Vaja oleks mitut põimuvat lugu, aga ma ei oska korraga mitmes paadis või mitme inimese peas istuda. Ehk just seetõttu kirjutab mitmel pool maailmas kinolugusid koos terve punt kirjutajaid. Meil sellist praktikat pole ja ma ei tea, kuis see käib või kas see on üldse võimalik. Kuidas ma saan kirjutada kellegagi koos, kui minul on oma teema ja saladus ja temal on oma? Kuidas panna luik, haug ja vähk üht vankrit vedama?\n\nKui ma kukun kirjutama pikka tellitud lugu, ei tee ma seda paraku enda, vaid kellegi teise jaoks ja kipun oma salamõtteid eksponeerima. Püüan lavastajale seletada, mis asja ma ajan, sest kardan, et muidu jääb segaseks. Aga teiste jaoks tegemine ei ole hea lähenemine. See laseb punnitatud salapinged lörinal liiga vara välja. (Ega see, kui keegi peale autori millestki aru ei saa, ka hea ole. Sedagi on ette heidetud.) Stsenaarium on pooltoode, aga pooltootes ei saagi välja tulla see, mille jaoks ta tehtud on. Täismäng on (ehk) minu peas ja sinna ta paraku jääb (erinevalt kirjandusest).\n\nRewriting’uid olen ka teinud ja seal on asi vahepeal. Olen siis vana asja kõrvale jätnud ja kirjutanud uue, hoides alles loo, kuid kujundanud karakterid pisut oma nägu (kuidas ma neile muidu sõnu suhu saaksin panna). Mult saadakse kätte filmilik dialoog ega lasta lugu hämaraks ajada. Sellega on olnud ka jama, aga kuna lugu on olnud juba töös, olen raha kätte saanud. Õnnetu on siis eelmine kirjutaja, kuna lugu ei ole enam tema oma, ja kuna see ei ole südamest tehtud töö, vaid haltuura, on sinna vaja profilavastajat, kes filmi ära vormistaks.\n\nOriginaalstsenaariumide kirjutamisel on mul häda, mis on pärit juba kirjandusest. Ma ei suuda uskuda väljamõeldud stoorit ega konstrueeritud koloriitseid karaktereid. Sest nad pole elus ja on läbinähtavad. Elu on täis ebaloogilisi juhuseid ning karakterid ja nende motivatsioonid pole ühesed. Aga sellist stsenaariumi ei soovita. Sest lugu tundub segane ja hämar. Laias ilmas mõni geenius ehk saab sellist teha, ise kirjutades ja lavastades, ja siis on vahel tore küll. Aga väike kultuur ei saa saa võtta riski, pannes raha hämara taustaga hobusele. Pärast saavad muidu mööda pead nii tegijad kui raha jagajad. (Vaatasin just Aleksei Germani filmi \"Raske on olla jumal”. No oli ikka hämar küll, aga samas väga hea, tihe ja ängistav — miks hea, on raske öelda. Siinkohal meenub lause, mida olen korduvalt kuulnud: \"Ärge arvake, et me head stsenaariumi ära ei tunne, kui näeme.” Mnjah, tore siis, et Germani erakordselt segane stsenaarium ära tunti. Ja oleks tuntud ka meil. Ma ei tea, kas ma saan kiita, et tunnen hea kirjanduse alati kohe ära. Maailmas pole see tihtipeale küll õnnestunud. Kas või Kafkaga.)\n\nKirjandus ehitab klotshaaval üles inimlikku sisu, näiteks kogu \"Tõde ja õigus” ehitab üles autori alter ego Indrekut. Finaalis võib see kaardimaja kokku kukkuda või selguda, et Sisyphos veereb koos oma kiviga mäest alla tagasi või siis ei olegi tal seal mäe otsas midagi teha ega näha või võimalik kuhugi jõuda. Kino peaks aga algama sealt, kus kirjandus lõpetab, kus inimlik sisu on valmis ehitatud. Nüüd peaks siis tulema lugu, mida too inimlik paatos kannab. Aga kes selle loo sinna otsa keevitab? Kirjanik on ära öelnud, mis tal öelda oli. Lavastajal justkui mingi materjal on, aga kas ta oskab kirjaniku valmis ehitatud tegelastega jätkata? Kirjutada ja filmida \"Tõe ja õiguse” coda, kuuenda osa, mis kõike sünteesib ja kokku võtab? Kuidas ta seda teha saaks? (Loodan väga, et Tanel Toom suudab ja mõistab teha midagi uut ja oma, mitte lihtsalt illustreerida.)\n\nVõltsi, seest mäda kaardimajakese hoidmine kokkukukkumisest on olnud kirjanduses minu keskne teema. Lõpus on enamasti fiasko ja selgub, et valet hoiti üleval mõttetult, et seda polnud enam ammu mõtet üleval hoida. Selliseid asju on ka kinos tehtud (liiati siis kirjanduses). Siin on ainult see vigur, et kirjanduses saan ma pinge anda kõrvallausetega, pisidetailidega — dialoog on sõnades sama, kui ta oleks olukorras, kus kõik on hästi, sest inimesed oskavad mängida, teeselda, et kõik on hästi. Aga kui filmistsenaariumis ongi ainult see dialoog, siis ei paista mitte kuidagi, et olemine on mäda ja kokkukukkumise piiril. Siis tuleb mul stsenaristina pea ridade vahele sisse pista ja öelda: \"Pst, ärge uskuge, mis nad räägivad, nad valetavad.” Mnjah, ilmselt ei ole ma osanud seda peenelt teha. Ju ma siis ei valda kinovahendeid ja olen lootnud, et jumal masinast on lavastaja, kes need vahendid oma tööriistakastist välja võtab.\n\nFilmis pean ma teadma, kuhu lugu välja jõuab, ja hakkama juba algul andma sellekohaseid vihjeid, mis hiljem joonistavad suure pildi. Kirjanduses ei taha ma midagi sellist teha ega teegi. Ma tahan, et lugu juhiks mind ja et seal olekski sees detaile, mis ei pruugi kuhugi viia. Mõni äraeksinud mööduja või irratsionaalne detail, mis võib tunduda alul arusaamatu ja alles hiljem tähenduslik, aga mis oleks igav, kui ta oleks sinna tähenduse pärast välja mõeldud ja sisse toodud. Ta saab tähenduse loo käigus, lugu ise annab talle tähenduse. Lugu peab mind ennast kirjutamise ajal ka üllatama, kaasa vedama. Ma pean liikuma pastaka või klahviklõbina järel, mitte ees. Siis on mul põnev, siis on pinge sees. Lugu võib pöörata suunda, millest mul polnud aimugi. Ma ei teadnudki, mis järgmise nurga taga on. Filmistsenarist peab justkui teadma. Sest kuidas siis nii, et ei teagi, miks, kuidas ja kuhu lugu liigub?!\n\nKirjandust tehes panen ma mängu ainult oma aja, kuid filmi kirjutades teie aja ja raha ja see ajab krampi, röövib vaba lähenemise. Mul on vastutus, mis ei lase muretult lennata. Nii nagu lugu, peab ka kirjanduslik karakter (mis siis, et ta on minu sugulane) saama minust sõltumatuks ja vajadusel tegema, mis tal pähe tuleb, näiteks minuga vaidlema või sellest loost üldse lahkuma, kui see talle ei sobi. Kas filmis nii saab? Hästi ei saa, see oleks kaos. (Olgu, maailma kinos on erandeid.)\n\nFilmilavastaja peab olema jumala positsioonis, kirjanduses on autor üks jorss omas maailmas, kes ise ka sellest maailmast ja tegelastest õieti sotti ei saa. (Olen juba maininud Valentin Kuiki, kes teab kirjutama asudes ka romaani viimast lauset, ja mulle on see arusaamatu, aga Kuik ongi eelkõige kirjutav lavastaja.)\n\nFilmi peaks kirjutama tagant ette, lõpust algusse. On isegi filme, mis hakkavadki kronoloogias tagurpidi liikuma. Kirjanduses võib olla aimdus, kuhu võidakse jõuda, aga teed sinna hakatakse alles otsima ja pole võimatu, et sihtmärk osutub teistsuguseks, kui algul arvati. No ei usu mina, et Kafka ette teadis, mis ta maamõõtjaga teel lossi (või romaanides \"Protsess” või \"Ameerika”) juhtuma hakkab. Ja seetõttu pole seda teadnud ka Kafka lavastajad ja filmidest pole head nahka tulnud.\n\nFilmis peaks asi vähemalt lõpus lahenema ja selgeks saama. Et mille peale ma vaadates aega kulutasin. (Üks markantne positiivne näide on \"Tatarlaste kõrb”, kus Buzzati romaan põhineb suure segaduse hoidmisel ja Zurlini film on kirjandustruu, aga ometi ei jäta lahendamatuse tunnet.)\n\nFilmitud ja kirjutatud materjalil on olemuslik erinevus või siis on erinevus selles, kuidas me neid vastu võtame. Filmikaameraga üles võetu on etteantult objektiivsus, tõde. Kirjutatu on alati subjektiivne, inimlik tõde, üks tõde paljude hulgast, mis võib olla illuminatiivne, aga mitte absoluutne. Vaatad ekraanil karu — selge, milline karu. Aga loed \"karu” ja midagi pole selge, kuni ei kujutle. Ja kujutlemisel kirjandus põhinebki. Filmis näha olev päris tõde võib paradoksaalselt olla väiksem tõde kui too illuminatsioon. Me teame seda algusest peale. Ja tahaksime neid kaht kokku viia, aga ei saa. Kirjanduses hoiab pinget psühholoogia (hinge liikumine), filmis eelkõige action, väline liikumine. Neid kaht aetakse kokku, aga kokku saavad nad harva.\n\nParadoksaalselt tehakse tõele pretendeerivat ajakirjandust nii filmides kui ka kirjutades, aga see ei ole hävitanud eelkirjeldatud fenomeni. Lugedes on Anna Karenina igaühe peas oma nägu, filmist me näeme aga, milline oli Anna Karenina \"tegelikult” ja ta on meie kõigi jaoks sama. (Järgmises filmis küll uus, aga mis siis.)\n\nUuringud ütlevad, et telekat (ja filmi) vaadates aju suuremat ei tööta, puhkab, me võtame vastu, mida pakutakse, aga naudime pinget ja pingelõdvendust. Lugedes me loome väsimatult kaasa. Iga lugeja on kaasautor, aga filmivaataja mitte. Tekst ja film on kaks totaalselt erinevat meediumi (mis ei tähenda, et üks oleks parem või halvem kui teine).\n\nKirjandus peab jätma paljud otsad lahti, laskma meil teha moraalseid otsuseid ja järeldusi. Film, mis finaalis segaseks jääb, on talumatu, nagu oleks ka samasugune elu. Ma loeksin hea meelega romaani oma elust, aga film, mis näitaks kogu mu elu lihtviisil ära ja lõpeks tiitriga \"The End”, oleks trööstitu.\n\nSiin olid vaid mõned lahtised mõtted ja ma loodan, et teemat jätkavad nii kino- kui kirjandusinimesed.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peeter Sauter võrdleb Teater. Muusika. Kino aprillinumbris ilukirjandust ja stsenaristikat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAnnika Köstri koduklubi võitis Soome meistriliigas pronksi\n\n## Põhitekst:\n\nAvapoolaega kontrollis HyPo, olles esimesel veerandajal 24:14 parem ja poolajale mindi sama suures eduseisus. Vastased tegid aga võimsa kolmanda veerandaja, mis võideti 25:7. Neljapunktilises kaotusseisus olnud HyPo suutis peaaegu samaga vastata, visates 22 silma vastaste kümne vastu ja saadi nii napp võit ka kätte, vahendab Korvpall24.ee.\n\nKöster pääses 11,5 minutiks platsile ja tõi omadele ühe punkti (vabavisked 1/2, kahesed 0/1). HyPo parimana tõi 16 punkti Henna Salomaa.\n\nKolme võiduni peetavas finaalseerias kohtuvad Lappeenranta Catz ning Peli-Karhut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome naiste korvpalli meistriliiga 3.-4. koha ainsas mängus alistasid Annika Köster ja Hyvinkään Ponteva 63:59 Tapiolan Honka ning teenisid sellega pronksmedalid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMaris Jesse on väidetavalt loobunud pakkumisest asuda ministriametisse\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval SDE juhatuse koosolekut ei toimunud, sest polnud kandidaati, kelle üle nõu pidada.\n\nParteitu Jesse ei soovinud infot kinnitada ega ümber lükata. \"Ministrikandidaadi otsimine on poliitiline protsess ja jäägu poliitikute kommenteerida,\" ütles Jesse ERR-ile.\n\nOssinovski pole soovinud välja öelda, millal ta oma järglase kohta ministritoolil ettepaneku teeb. \"See võib juhtuda paari nädala jooksul, aga võibolla ka varem,\" ütles ta eelmisel nädalal ERR-ile.\n\nAjakirjanduses on spekuleeritud Jesse kõrval ka Helmen Küti, Rannar Vassiljevi ja Heljo Pikhofi nimedega, kellest viimane on avaldanud valmisolekut kaaluda ministriametisse asumist juhul, kui talle selline ettepanek erakonna poolt peaks tehtama.\n\n\"Aga kindlasti on sotsiaaldemokraatide ridades mitmeid inimesi, kes tunnevad hästi nii tervishoiu kui töö valdkonda ja passiksid hästi ministriametisse. Ja eks me vaata kandidaate ka väljastpoolt erakonda,\" on Pikhof ERR-ile öelnud.\n\nTervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski teatas laupäeval peetud Sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogul, et lahkub lähiajal valitsusest, naaseb parlamenti ning keskendub erakonna juhtimisele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tervise- ja tööministri üheks kandidaadiks peetav sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse on väidetavalt sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) esimehele Jevgeni Ossinovskile pakkumise ära öelnud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOtepääl peaks jaanuaris toimuma kaks MK-etappi\n\n## Põhitekst:\n\nMäletatavasti pidi läbi aegade esimene kahevõistluse Otepää MK-etapp toimuma tänavu jaanuari alguses, kuid kehvade lumeolude tõttu tuli see ära jätta. Otepää on kalendrisse pandud 2019. aasta esimeseks etapiks, 5. ja 6. jaanuari peale, mõlemale päeval on planeeritud normaalmäevõistlus.\n\nKüll aga on Otepää juures märge, et seda pole veel kinnitatud.\n\nJaanuariks on Otepääle planeeritud ka murdmaasuusatamise MK-etapp, mis peaks toimuma 19. ja 20. jaanuaril, kavas on klassikasprint ja suusavahetusega sõit.\n\nTehvandi spordikeskuse juhataja Jaak Mae sõnul pole suusaliidult MK-etappide korraldamise osas veel broneeringut tehtud. Samas kinnitati Suusaliidust Postimehele, et \"ühel talvel kaks MK-etappi\" on plaan, mille järgi praegu töö käib.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) avaldas kahevõistluse järgmise hooaja esialgse kalendri, kuhu on lisatud ka Otepää MK-etapp.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna ühel ristmikul hakkab kaamera fooritule eirajaid jäädvustama\n\n## Põhitekst:\n\nMaanteeameti piirkondliku liikluskorralduse talituse juhataja Erkki Vaheoja rääkis ERR-i raadiouudistele, et praegu pole plaanis ühtegi uut mõõtekabiini paigaldada, kuna metoodikast pole ka välja tulnud, et oleks väga suur vajadus mingite kindlate kohtade järele, kuhu kaamera paigaldada.\n\n\"Küll aga käivitatakse Tallinnas 2018. aasta jooksul Kristiine ristmikul seal olevate kiiruskaamerate lisafunktsioon, mis hakkab mõõtma fooritule eiramist,\" ütles Vaheoja.\n\nMaanteeamet käivitas kiiruskaamerad Tallinnas Tulika tänava, Endla tänava ja Sõpruse puiestee ristmikul aasta tagasi. Sellele eelnenud testperiood näitas, et Kristiine ristmikul ületab kiirust umbes 50 kuni 60 autojuhti ööpäevas. Kiiruskaamerad pandi tööle Tallinna linna ja maanteeameti koostöös.\n\nTulevikumuusika on praegu mõõtesüsteemid, mis fikseeriksid rikkumisi sõiduki keskmist kiirust arvestades, nagu seda mõnes Euroopa riigis tehakse. Vaheoja sõnul Eesti seadused praegu sellist mõõtmist ei luba. Ametniku sõnul oleks need aga liiklusohutuse seisukohast kindlasti efektiivsemad ja mõjusamad kui asukohapõhiselt mõõtvad süsteemid. \"Aga selleks on vaja seadusi järgi aidata, et selliseid süsteeme kasutusele võtta,\" nentis ta.\n\nPraegu on Eesti teede ääres püsti kokku 66 mõõtekabiini, linnadest on ainult Tallinnas kaks kabiini. Kiiruskaameraid endid on kokku 47. Kaameraid on vähem, kuna nende soetamine ja ülalpidamine on kulukas. \"Sooviks muidugi, et kõikides kappides oleks kaamerad sees, aga tänane seis on selline, et ei ole,\" tõdes Vaheoja.\n\nKõik kaamerad mõõdavad ühte sõidurada, küll aga oskavad nad Vaheoja sõnul eristada möödasõitu ja sellepärast ei peaks liiklejad muretsema. Mis puudutab mõlemast suunast mõõtvaid kabiine, siis neid on Eesti teedel praegu neli ja ülejäänud on ühest suunast mõõtvad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maanteeamet tänavu ühtegi uut kiiruskaamera kabiini Eesti teede-tänavate äärde ei paigalda, küll aga pannakse Tallinnas Kristiine ristmiku mõõtesüsteemil tööle üks lisafunktsioon.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVangla ja prokurör on vastu pedofiili vanglast vabastamisele\n\n## Põhitekst:\n\nKohus teeb Hansari (42) enne tähtaega vanglast vabastamise või vabastamata jätmise kohta määruse hiljemalt 30. aprillil.\n\nHansari kuue aasta pikkust karistusaega arvestatakse 2013. aasta 25. septembrist ja see lõppeb 2020. aasta 23. märtsil.\n\nViru maakohus mõistis Hansari 2014. aasta 14. novembril süüdi kaheksa-aastase tüdrukuga oma sugukire vägivaldses rahuldamises.\n\nSamas mõistis kohus ta tema süü tõendamatuse tõttu õigeks talle esitatud süüdistustes lapsporno hoidmises, vabaduse võtmises seadusliku aluseta, kehalises väärkohtlemises ja vägistamises.\n\nViru ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi pani Hansar seksuaalkuriteo toime 2013. aasta suvel toona 8-aastase tüdrukuga.\n\nIda prefektuuri kriminaalpolitseinikud pidasid Hansari kinni sama aasta septembris Narvas.\n\nHansar kandis alates 2004. aasta 22. juulist kaheksa aasta pikkust vangistust pedofiilia, sugukõlvatuste, alaealise korduva vägistamise ja lapse seksuaalse ahvatlemise eest.\n\nSüüdistuse järgi pani Hansar kuriteod toime aastatel 1997-2004 ning tema kuritegudes olid kannatanuteks 8-13-aastased poisid.\n\nHansar kandis vanglas kogu karistuse täielikult ära ja vabanes vanglast 2012. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu maakohus kaalus esmaspäeval pedofiil Meelis Hansari enne tähtaega vanglast vabastamist, kuid nii vangla kui ka prokurör olid tema vabastamise vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nReformierakonna majandusaasta lõppes enam kui miljoni eurose miinusega\n\n## Põhitekst:\n\nKaja Kallas ütles Reformierakonna üldkogul peetud \"troonikõnes\", et nii suurtes võlgades kui praegu pole Reformierakond kunagi olnud. Samal ajal vajab erakond raha järgmiseks valimiskampaaniaks (2019. toimuvad nii riigikogu kui Euroopa Parlamendi valimised).\n\n\"On selge, et riigieelarvelistest eraldistest selleks ei jätku. Oleme ausad ja mööngem seda. Mulle on talumatu mõte, et me oleme võlgu,\" sõnas Kallas, kes valiti erakonna esimeheks Hanno Pevkuri asemele.\n\nERR-i uudisteportaali käsutuses olevast Reformierakonna mullusest majandusaasta aruandest selgub, et Reformierakonna 2017. aasta omakapitali miinus oli 737 890 eurot ja aruandeaasta tulemi miinus 1 019 286 eurot (aasta varem plussis 688 362 euroga).\n\nTulud kaks miljonit, kulud kolm miljonit\n\nReformierakonna kõik kulud kokku 2017. aastal olid 3 053 969 eurot. Erakonna tulud olid samal ajal 2 034 837 eurot. Põhitegevuse tulem oli seega miinuses 1 019 132 euroga ning koos intressitulude ja -kuludega olid aruandeaasta tulemis lõpuks 1 019 286 eurot miinust.\n\nEt eelnevate perioodide akumuleeritud tulem ehk sisuliselt varasemate aastate jaotama kasum oli 281 396 eurot, siis erakonna netovara miinus oli 2017. aasta lõpus 737 890 eurot.\n\nAruandes öeldakse, et \"Reformierakonna 2017. aasta kahjumi katmine ja positiivse netovara taastamine järgmistel perioodidel on oluline, et tagada erakonna kohustuste täitmine, liikmete, toetajate ja võlausaldajate kindlustunne ja erakonna poliitikate jätkuv elluviimine.\"\n\nSamas märgitakse aruandes, et erakonnal on olemas arusaamine ja teadmine netovara taastamiseks ja tegevuse jätkuvuse tagamiseks. Peamise lahendusena nähakse selles ligi 1,6-miljonilist riigieelarvelist toetust, mis tänu valimiste vahe-aastale peaks aitama miinust tasandada. Samas lubatakse kriitilisemalt hinnata erakonna seniseid kulutusi ja koguda rohkem liikmemaksu.\n\n\"Prognooside kohaselt saame järgmist aastat alustada positiivse omakpitaliga ning viia edukalt läbi 2019. aasta riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniad.\"\n\nTööjõukulud kasvasid\n\nAruandest selgub ka, et rahalisi toetusi ja annetusi kogus Reformierakond mullu 1 993 967 eurot, mis on pea 200 000 eurot enam kui 2016. aastal (1 803 181). Sellest riigieelarveline toetus oli 1 607 822 eurot ning eraisikute annetused 386 145 eurot. Liikmemaksu kogus erakond 2017. aastal 21 735 eurot. Erakonna sümboolika müügist sai Reformierakond 19 135 eurot.\n\nSuurim kulurida Reformierakonnal olid tegevuskulud 2 321 722 eurot ulatuses, millest poliitilise tegevuse kulud olid 2 008 396 eurot ning majandamiskulud 313 326 eurot. Poliitilise tegevuse kulud aasta varem olid 381 990 eurot. See suur vahe on tingitud mullu toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste ning sellele tehtud kulutustega.\n\n2017. aastal olid Reformierakonna tööjõukulud 693 642 eurot, mis on ligi 200 000 eurot enam kui 2016. aastal (494 087 eurot).\n\nAasta varasemaga võrreldes kasvasid ka tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused. Kui 2016. aastal kulus sellele 57 017 eurot, siis 2017. aastal 105 529 eurot.\n\nKui Reformierakonna netovara oli aasta lõpus miinuses ligi 740 000 euroga, olid teised erakonnad valdavalt plussis. Miinuses oli erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni andmetel ka Sotsiaaldemokraatlik erakond (miinus ligi 109 000) ja Rohelised (miinus ligi 24 000 eurot). Vabaerakond oli plussis ligi 508 000, Keskerakond 332 000, IRL 286 000 ja EKRE 154 000 euroga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval erakonnale uue juhi ja juhatuse valinud Reformierakond lõpetas eelmise aasta 1,019 miljonilise miinusega ning erakonna netovara oli miinuses ligi 740 000 euroga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTurniirivõit tõi slovakitarile edetabelis 48-kohalise tõusu\n\n## Põhitekst:\n\nTänavustel Austraalia lahtistel üllatuslikult poolfinaali jõudnud Mertens teenis äsjalõppenud Lugano WTA turniiril hooaja teise võidukarika. Šveitsi turniiril teisena asetatud 22-aastane Mertens alistas finaalis 7:5, 6:2 19-aastase valgevenelanna Arina Sabalenka.\n\nNeljandat korda WTA turniiril finaali jõudnud Mertensile on see karjääri kolmandaks võiduks, tänavu triumfeeris ta ka aasta alguses Hobartis. Sabalenka on finaalis mänginud kahel korral ja võiduarvet pole seni veel avanud.\n\nVõiduga tõusis Mertens maailma edetabelis karjääri kõrgeimale, 17. kohale. Sabalenka tegi 14-kohalise tõusu ja paikneb nüüd 47. real, mis on ka tema karjääri senine parim koht.\n\nBogotas peetud WTA turniiril võidutses Schmiedlova, alistades finaalis 5. asetatud hispaanlanna Lara Arruabarrena 6:2, 6:4.\n\nSarnaselt Mertensile oli see ka Schmiedlovale karjääri neljas WTA turniiri finaal ja kolmas esikoht.\n\nMaailma edetabelis tõusis Schmiedlova koguni 48 kohta, kerkides 84. reale. Arruabarrena jätkab 79. real.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõppenud nädalal peetud naiste WTA turniiridel võidutsesid belglanna Elise Mertens ja slovakitar Anna Karolina Schmiedlova.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Saja lugu\": eesti inimeste valusilusad lood\n\n## Põhitekst:\n\nKõigest korra toimuva kontsertetenduse «Saja lugu» taga on mitu aastat, sadu päevi ja kümnete inimeste tuhandeid töötunde. Aga teistmoodi ju südame ja hingega tehes ei saakski, eriti kui sada eesti inimest on rääkinud oma elu isikliku loo, mis üllatusi pakkuval kujul Noblessneri sadamalinnakus ettekandele tulevad.\n\nSeda, mis täpsemalt umbes 1500 pealtvaataja ees 20. aprillil toimuma hakkab, varjutab veel saladuseloor. Nii palju tegijad seda kergitavad, et teatrietendusena unikaalset ettevõtmist pakkuda ei oleks saanud, pigem on see sümbioos inimestest, muusikast, pildist ja videost. Viimane annab suurte plaanidega võimaluse detailide väljamängimiseks. Etendus ei tunne piire ega rahvust, on universaalne ja abstraktne ning selle tervik sünnib iga vaataja peas koha peal.\n\nÜhes erilises mereäärses kohas asuvas ruumis kohtub üle Eesti kokku sõitnud inimenergia ning toimub võimas saatuste ja lugude ristumine, millest omakorda tulevad osa saama teistsuguste elude ja saatustega inimesed – publik.\n\nKunstis kõik võrdsed\n\nIdee sai alguse mõni aasta tagasi, mil auhinnatud tippfotograaf Kaupo Kikkas koostöös dirigent Jonathan Bloxhamiga tegi Newcastle Gatesheadi linnas muusika- ja fotograafiaprojekti «One Hundred Faces». See põhines mõttel, et kunstis oleme kõik võrdsed. Üles pildistati linnas elavad sada inimest, kes osalesid ettevõtmises vaba tahte alusel, tiivustatuna osalemissoovist. Projekti lõppakordina tuli ettekandele György Ligeti «Sümfooniline poeem sajale metronoomile».\n\n«See õnnestus väga hästi – inimeste kokku tulemine oli väga jõuline ning emotsionaalne. Seetõttu tekkis mõte seda koos Jazzkaarega Eestis proovida, tähtsustades visuaalse poole kõrval võrdselt ka muusikat,» rääkis «Saja loo» eestvedaja Kikkas.\n\nKaasati heliloojast multiinstrumentalist Erki Pärnoja, kes omakorda tegi ettepaneku võtta ühes lavastaja Jaak Prints. Too arvas, et projekti käigus välja antav fotoraamat peaks sisaldama ka kandvaid tekste ning seetõttu ühines seltskonnaga dramaturg Laur Kaunissaare.\n\nSee ei ole autahvel\n\nJärk-järgult selgus, kui palju lavastuse juures veel inimkäsi vaja on ning tänaseks on sellega seotud palju tegijaid, kes kõik leiavad aega oma põhitöö kõrvalt.\n\n«Saja lugu» räägib sajast eesti inimesest, kel vanust 3 kuni 103 eluaastat. Sada inimest valiti välja 350 seast, kes reageerisid tegijate üleskutsele ning andsid end, ja oma elu loo, üles. Valikut nende seast teha oli väga raske, koosolekud olid põhjalikud ja venisid pikaks. Lõplik valik tehti põhimõttel, et see ei ole autahvel, vaid et kaetud oleksid kõik vanusegrupid ning geograafilises mõttes kogu riik.\n\nNäitus on avatud 6. maini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "17. aprillil kell 13 toimub Tallinnas Viru Keskuses Kaupo Kikkase raamatu ja fotonäituse “Saja lugu” esitlus. Raamatus on fotograaf jäädvustanud sada Eesti inimest ja nendega seotud paigad. Lisaks Kikkase portreedele on raamatus inimeste mõtted, mille on valinud ja kirja pannud nendega jutustustest Laur Kaunissaare.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Kammerkooride Festivali Grand Prix võitis Elleri tütarlastekoor\n\n## Põhitekst:\n\nTulemused:\n\nA-kategooria\nI koht – Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli naiskoor, dirigent Ksenija Grabova\nII koht – Elleri tütarlastekoor, dirigent Külli Lokko\nIII koht – Kammernaiskoor Sireen, dirigendid Tiiu Ivanova ja Nele Erastus\nParim dirigent: Ksenija Grabova\nParim kohustuslik lugu: Tartu ülikooli kammerkoor\nParim kaasaegse muusika esitamise eripreemia: Tartu ülikooli kammerkoor\n\nB – kategooria\nI koht – Kammerkoor Encore, dirigent Karin Kuulpak\nII koht – EKA Kammerkoor, dirigent Kristel Marand\nIII koht – Viljandimaa Kammerkoor, dirigent Killu Rikker\nParim dirigent: Killu Rikker\nParim kohustuslik lugu: Kammerkoor Encore\nParim konkursikava: Eesti Kunstiakadeemia Kammerkoor\nParim Veljo Tormise teose esitus: ITL Segakoor\nParim koorijuht-helilooja: Karin Kuulpak\n\nD-kategooria ehk koolikoorid\nI koht – Jakob Westholmi Gümnaasiumi Kammerkoor, dirigent Grete Koik\nII koht – Rapla Ühisgümnaasiumi noortekoor Mitte-Riinimanda, dirigent Urve Uusberg\nIII koht – Tallinna Inglise Kolledži neidudekoor, dirigent Margot Peterson.\nParim dirigent: Grete Koik\n\nKoore hindas rahvusvaheline žürii koosseisus: Tero-Pekka Henell (Soome), Ints Teterovskis (Läti), Aarne Saluveer (Eesti), Pärt Uusberg (Eesti), Allan Vurma (Eesti\n\nXIV Eesti Kammerkooride Festivalil osales kokku 17 kammerkoori üle Eesti. Koorid võistlesid kolmes kategoorias, sh osalesid ka koolikoorid. Kohustuslike lugudena kõlas konkursil ainult eesti heliloojate looming – Ester Mägi “Pietá” ja Erkki-Sven Tüüri “Kui vaikivad päevased tuuled”, lisaks tuli kõikidel kooridel esitada konkursil helilooja Veljo Tormise loomingut.\n\nVabariikliku Kammerkooride Festivali korraldamisega tehti algust 1986. aastal. Festivali on korraldatud iga kahe aasta järel ning 1998. aastast on festivali korraldajaks Eesti Kooriühingu alaliit Eesti Kammerkooride Liit (EKKL) – tänavu täitus seega liidu jaoks 20 aastat selle vankri vedamisest. Samuti on sümboolne, et Eesti Kammerkooride Festival jõudis tagasi oma sünnilinna Tartusse.\n\nXVI Eesti Kammerkooride Liidu festivali korraldamist toetasid kultuuriministeerium, kultuurkapital ja Eesti Kooriühing. Festivali kauaaegne koostööpartner on ERR Klassikaraadio. Auhinnad panid välja ka Tartu linn, Eesti Kontsert ja Pille Lille Muusikute Fond.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus toimunud XIV Eesti Kammerkooride Festivali Grand Prix võitis Elleri tütarlastekoor. Dirigendid Külli Lokko ja Kärolin Orav. Osales 17 koori.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nReportaaž metsast: porrid ja pöialpoisid kogunevad segasalkadesse\n\n## Põhitekst:\n\nMetsas käies olen hakanud otsima varjatud märke. Augud puudes annavad tunnistust, et seal on pesitsenud mõni suleline. Puutüvest eraldunud koore vahel võib olla väikese porri kodu.\n\nTalviste tuulte käes õõtsuv hüljatud pesa püsib puukoore vahel teiste puude armust, mis suuremad iilid kinni püüavad. Pesa omanik porr, kasutab seda talvisel ajal vaid ööbimispaigana.\n\nKogu valge aja veedab see pisike metsasanitar segasalkades toitu otsides.\n\nTurvalisuse huvides koonduvad segasalkadesse tormakad tihased, võimukad puukoristajad, imepisikesed pöialpoisid ja porrid.\n\nMõistagi ei saa olla selline salk kõigis küsimustes ühtne ja nii olen märganud, et lindude huvid ja tempo on väga erinevad. Sageli neid salkasid jälgides ei suuda ma lindude tempoga kaasa minna. Õnneks on mahajääjate hulgas ka salapärane porr.\n\nPorri pähklikoorekarva selg on hea peitevärv, nii kaob ta paratamatult silmist, eriti tihedamas okaspuumetsas, kus ta meelsasti tegutseb.\n\nVastupidiselt seljale tema kreemiasvalge kõhualune mõjub hämaras metsamaastikus heleda laiguna ja reedab porri. Oma välimuse ja liikumise poolest sarnaneb ta rähnile.\n\nPika ja kõvera nokaga urgitseb ta koorepragudest viimaseidki putukad ja lülijalgsed välja.\n\nAastatega on mulle selgeks saanud, et porrile tuleb läheneda ettevaatlikult. Inimest märgates võib ta ära lennata või peita end puutüve taha, kust aeg-ajalt huvilist piilub.\n\nPorr alustab oma toiduotsinguid puutüvel üsna madalalt ja liigub spiraalselt, toetudes seejuures sabale puuladva suunas.\n\nTippu jõudes viskub ta kivina alla ja maandub järgmisel puu, mis võib olla mitmekümne meetri kaugusel.\n\nKogu porri elu keerleb puude ümber. Maapinnale ei satu ta just eriti sageli, seal tunneb ta end kohmakalt. Harva jääb see pisike värvuline peatuma pikemalt kui paar sekundit, seda võib juhtuda näiteks lume söömisel. Kõik toimetamised, toimuvad silmapilkselt, ka seeditu väljutamine.\n\nOlen märganud, et hämaral ajal on ta pisikeste lindude seas viimane, kes puukoore vahele või puuõõnsusesse ööbima suundub. Porr võib toitu otsida ka pärast päikeseloojangut.\n\nVäikese linnuna peab ta pidevalt sööma ja näljasurma ei saa ta endale lubada. Eriti kevade hakul, mil süveneb huvi teiste porride vastu. Ikka selleks, et anda elu uutele metsasanitaridele.\n\nVaadake ka teisi \"Osooni\" lugusid esmaspäeval kell 20 ETVs.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Osooni\" toimetaja Karl Adami viib meid metsa ja tutvustab porri, väikest ja päev otsa kõhutäie nimel tegutsevat metsasanitari.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOtt Kiivikas sai Leedus esikoha, ka teised pjedestaalil\n\n## Põhitekst:\n\nLeedus toimunud kahel võistlusel saavutas Egert Oiov rannafitnessis (Men’s Physique) 2. ja 3. koha. Kulturistidest olid pühapäeval edukad Ott Kiivikas, kes saavutas 1. koha ning Raigo Kuusnõmm, kes võitles endale välja 3. koha.\n\nNaistest olid edukad Ketlin Tagamets (bodyfitness) 4. kohaga ja Karina Polovnikova (bikiinifitness) 5. kohaga. Naiste avatud fitmodel kategoorias särasid Julia Korotõtš (2. koht) ja Olga Zibanova (3. koht).\n\nWellness fitnessis saavutas 3. koha Natalja Fetisova.\n\nVenemaal Moskvas peetud võistlusel saavutas Ksenia Egorova tihedas konkurentsis 6. koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalavahetus oli Eesti kulturismi ja fitnessi võistlejatele rahvusvahelisel areenil edukas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHaapsalu jaanitulel teeb muusikat Scooter\n\n## Põhitekst:\n\nLossihoovis astuvad üles veel Üllar Jörberg, 2 Quick Start, Caater, Nancy, Tuberkuloited, Põhja-Tallinn, Cityflash feat Laura Ly.\n\nÕhtuid juhib Allan Roosileht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalu tähistab tänavu jaanipäeva kahe päeva pikkuse peoga, tuues lavale nii Eesti artiste kui ka kunagise Saksa tantsumuusika lipulaeva Scooteri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaks kuud tagasi edetabelis 1824. kohal olnud Andujar võidutses Marrakechis\n\n## Põhitekst:\n\n32-aastane Andujar alistas Marokos Marrakechis peetud ATP turniiri finaalis 6:2, 6:2 turniiril teisena asetatud 23-aastase briti Kyle Edmundi. Tänavustel Austraalia lahtistel poolfinaali jõudnud Edmundile oli see karjääri esimene ATP finaal.\n\nAndujar alustas turniiri maailma 355. reketina. Viimati võidutses ATP turniiril madalama edetabelikohaga mängijatest Lleyton Hewitt, kes oli 1998. aastal enda esimest turniiri võites 550. kohal.\n\nAndujarile on see karjääri neljas ATP turniirivõit, seejuures juba kolmas Marokos – ta võidutses seal ka 2011. ja 2012. aastal.\n\nHispaanlase karjääri on seganud küünarnukivigastus, pärast kolme operatsiooni oli ta veebruariks edetabelis langenud 1824. kohale. Nüüd on ta aga võitnud kümme matši järjest, vahetult enne Maroko turniiri triumfeeris ta ATP Challengeril Hispaanias. Marokos tänu kaitstud edetabelikohale põhitabelisse pääsenud Andujar tõusis turniirivõiduga edetabelis 154. kohale ehk tegi nädalaga 201-kohalise tõusu.\n\nUSA-s Houstonis peetud ATP turniiril alistas 6. asetatud Steve Johnson 7:6 (2), 2:6, 6:4 tänavuse Austraalia lahtiste veerandfinalisti, 8. asetatud kaasmaalase Tennys Sandgreni.\n\nSandgrenile oli see alles karjääri esimene ATP turniiri finaal, Johnsonile aga kolmas esikoht, seejuures võidutses ta Houstonis teist aastat järjest.\n\nMaailma edetabelis tõusis Sandgren üheksa kohta, kerkides 47. reale, Johnson aga pidi ühe positsiooni loovutama, langedes 52. kohale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaanlasest Pablo Andujarist sai viimase 20 aasta madalaima edetabelikohaga mängija, kes ATP turniiri võitnud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKõige popim rahatäht Eestis on 50-eurone\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Panga 2017. aasta aruandest selgub, et keskpangast väljastati 2017. aastal 25,7 miljonit pangatähte. Suurim nõudlus oli 50-euroste pangatähtede järele, mis moodustasid ligi 38 protsenti kõigist väljastatud pangatähtedest.\n\n\"50-euroste laialdane kasutamine seostub asjaoluga, et tegemist on sularahaautomaatides laialt kasutatava pangatähega. Seda kasutatakse nii maksete eest tasumiseks kui ka säästmiseks. 2017. aasta aprillist lasti euroalal ringlusesse täiustatud turvaelementidega teise seeria 50-eurosed pangatähed. Eestis on ringlusesse lastud 1,7 miljonit teise seeria 50-eurost pangatähte.\"\n\nAruandes kirjutatakse, et võrreldes 2016. aastaga kasvas kõigi nominaalide, v.a 500-euroste pangatähtede väljastamine. 500-eurosed pangatähed on teatud määral asendunud 200-euroste pangatähtedega. Üheks selle põhjuseks on Euroopa Keskpanga nõukogu otsus, mille kohaselt lõpetatakse 500-euroste emiteerimine 2018. aasta lõpus.\n\n\"Jätkuvalt tagastatakse Eesti Panka 20-euroseid ja 100-euroseid pangatähti rohkem, kui väljastatakse, mis seostub eelkõige turisminduse ja inimeste piiriülese pendelrändega. Nii väljastatava kui ka tagastatava sularaha kogused on võrreldes eelmise aastaga pisut kasvanud.\"\n\nAlates euro kasutuselevõtust 1. jaanuaril 2011 on Eesti Pangast ringlusse lastud eurosularaha netokogus kasvanud 1,45 miljardi euroni (sh pangatähed 1,4 miljardit eurot ja mündid 49,1 miljonit eurot). Müntide kogus on viimastel aastatel jäänud stabiilselt 22 ja 25 miljoni mündi vahele.\n\n\"Müntidest väljastati koguseliselt kõige enam 1- ja 2-sendiseid euromünte, mis moodustasid 63 protsenti eelmisel aastal ringlusesse lastud müntidest. Väikese nimiväärtusega münte Eesti Panka tagasi ei tule, kuna neid saavad inimesed kauplustest tagasi vaid vahetusrahana ja maksmisel kasutatakse neid väga harva.\"\n\nKrediidiasutuste kaudu Eesti Panka tagastatud pangatähed sorteeritakse täisautomaatsete sorteerimismasinatega. Samuti kõrvaldatakse ringlusest kulunud, määrdunud, rebenditega või plekkidega pangatähed.\n\nKokku läbis 2017. aastal Eesti Panga rahatöötluse 19,5 miljonit europangatähte. Töödeldud pangatähtedest käibekõlbmatuks sorteeriti ligi 2,5 miljonit pangatähte.\n\n\"Käibekõlbmatuks sorteeritud pangatähtede arvu väike tõus oli tingitud asjaolust, et 20-euroste pangatähtede paralleelemissioon lõpetati ja kõik Eesti Panka tagastatud esimese seeria 20eurosed kõrvaldatakse ringlusest pangatähtede hävitamise teel.\"\n\nEesti Pank vahetab ümber rikutud ja kahjustada saanud europangatähti. Kahjustustega pangatähed suunatakse ekspertiisi, mille käigus tuvastatakse, kas pangatähtede ja müntide näol on tegemist ehtsa rahaga, ning seejärel määratletakse kahjustuste ulatus. Ümbervahetamisele kuuluvad pangatähed, millest on säilinud enam kui 50 protsenti. 2017. aastal tehti kahjustatud sularahale kokku 241 ekspertiisi, analüüsiti 17 678 rikutud või vigastatud pangatähte. Ringlusest kõrvaldati 3065 münti.\n\n2017. aastal tuvastati Eestis 604 võltsitud europangatähte. Võltsitud euromünte tuvastati Eestis 74. Eestis avastatud võltsingute arv on olnud läbi aastate euroala riikide võrdluses üks väiksemaid.\n\nKuigi euro kasutuselevõtust on möödunud juba seitse aastat, on seniajani ringlusest tagasi tulemata muljetavaldav kogus krooni sularaha – ümber vahetamata on veel ligi 45,38 miljoni euro (710,1 miljonit krooni) väärtuses kroone. Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult ja 2017. aastal kasutati seda võimalust 1942 korral. Ümber vahetati 498 480 euro väärtuses sularaha kroone.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "38 protsenti kõigist 2017. aastal Eesti Pangast väljastatud rahatähtedest moodustasid 50-eurosed.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nCapitals jäi play-off-seerias 0:2 kaotusseisu\n\n## Põhitekst:\n\nAvamängu kodujääl lisaajal 3:4 kaotanud Capitals asus teist kohtumist Jay Beagle’i ja Aleksandr Ovetškini väravatest 2:0 juhtima ja esimene periood võideti 2:1. Teisel kolmandikul viis Ovetškin Capitalsi 3:1 ette, kuid külalised vastasid kolme tabamusega – esmalt skooris Josh Anderson, seejärel viigistas Cam Atkinson seisu ning Zach Werenski viis Blue Jacketsi 4:3 ette. Kui normaalaega oli veel mängida 3.35, viigistas T.J. Oshie seisu, viies mängu lisaajale.\n\nLisaajal viskas Blue Jacketsi võiduvärava Matt Calvert.\n\nBlue Jackets juhib nelja võiduni peetavat seeriat 2:0, järgmised kaks kohtumist mängitakse nende kodujääl.\n\nLäänekonverentsis on liiga uustulnuk Vegas Golden Knights võidu kaugusel teisest ringist. Seeria kolmandas mängus alistati Los Angeles Kings võõral jääl 3:2 ning seeriat juhitakse nüüd 3:0. Neljas mäng peetakse samuti Kingsi koduareenil.\n\nTulemused:\n\nPhiladelphia – Pittsburgh 1:5\nPittsburgh juhib seeriat 2:1\n\nMinnesota – Winnipeg 6:2\nWinnipeg juhib seeriat 2:1\n\nWashington – Columbus 4:5 la.\nColumbus juhib seeriat 2:0\n\nLos Angeles – Las Vegas 2:3\nVegas juhib seeriat 3:0\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähoki Stanley karikavõistluste play-off ’i avaringis jäi Washington Capitals 0:2 kaotusseisu, kaotades seeria teises mängus taas kodupubliku ees Columbus Blue Jacketsile lisaajal 5:4.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Pank: siinsete pankade riskid ei ole kasvanud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kord kvartalis hindab Eesti Pank vajadust kehtestada pankadele vastutsükliline kapitalipuhver,\" märkis keskpank esmaspäeval avaldatud 2017. aasta aruandes. \"Kõigil neljal korral otsustati jätta puhvrimäär Eesti residentidele antud laenude ja muude nõuete osas 0 protsendi tasemele.\"\n\nVastutsüklilise kapitalipuhvriga nõuab keskpank pankadelt kiire laenukasvu perioodil lisakapitali ja finantstsükli languse korral puhvrinõuet vähendatakse. Finantstsükli kasvu ajal kogutud kapitali lisapuhvri abil saavad pangad katta stressiperioodil tekkida võivaid kahjumeid ja jätkata laenude andmist.\n\n\"Otsus puhvri määra mitte muuta tulenes eelkõige sellest, et reaalsektori võlakoormus ehk ettevõtete ja majapidamiste võla ning nominaalse sisemajanduse koguprodukti suhtarv eelneva aastaga võrreldes ei kasvanud. Võlakoormuse vähenemine tulenes peamiselt ettevõtete võlakohustuste tagasihoidlikust kasvust. Kuigi laenamine Eestis tegutsevatest pankadest 2017. aastal kasvas, püsis ettevõtete välismaiste võlakohustuste maht ja valdusfirmade kaudu rahastamine üsna muutumatuna. /.../ Määra mittemuutmist toetas ka see, et pankade laenustandardid ja -tingimused ei olnud leebemaks muutunud ja pankade finantsvõimendus ei suurenenud,\" selgitas Eesti Pank.\n\nMullu otsustas Eesti Pank lisada Eesti finantssüsteemi suhtes oluliste krediidiasutuste hulka lisaks Swedbankile ja SEB Pangale ka LHV Panga.\n\n\"Võrreldes aastataguse hindamisega LHV Panga turuosa kasvas ja roll finantssüsteemis suurenes. Sellest tulenevalt kehtestas Eesti Pank AS-ile LHV Pank alates 1. jaanuarist 2018 0,5 protsendi suuruse lisapuhvri nõude,\" märkis keskpank.\n\nSwedbankile ja SEB Pangale otsustas Eesti Pank jätta kehtima kahe protsendi suuruse puhvri määra.\n\nTäiendavad kapitalipuhvrid olulise turuosaga pankadele aitavad suurendada nende toimekindlust, vähendades seeläbi riske finantssüsteemi ja majanduse toimimisele laiemalt. Eesti Pank hindab kehtestatud puhvrimäärade asjakohasust ja täiendavate süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvrite vajadust igal aastal, lähtudes Eesti pangandussüsteemis toimuvast.\n\n2017. aastal hindas Eesti Pank finantsstabiilsust ohustavad riskid sarnaselt eelmise aastaga väikeseks. Riske vähendab pangandussektori suur omakapital ja Eesti ettevõtete ning majapidamiste hea finantsseis.\n\nKolm peamist riski jäid samaks mis aasta tagasi.\n\n\"Suurimaks riskiks kerkis Põhjamaade kinnisvarahindade võimalik järsk langus, millega kaasnevalt võib suureneda Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk ning väheneda Eesti eksportivate ettevõtete tulud ja sellest tulenevalt halveneda nende laenumaksevõime,\" selgitas Eesti Pank. \"Peamiselt Rootsis, aga ka Norras on kinnisvarahinnad kasvanud laenamise toel tempokalt juba aastaid, kuid 2017. aastal hakkasid need vähehaaval langema. Senise kinnisvarahindade kiire kasvu asendumine mõningase langusega Rootsis on olnud siiski pigem Eesti finantsstabiilsuse riski vähendava mõjuga.\"\n\nEesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemise ja sellega kaasneva maksevõime halvenemise risk vähenes, kuna väliskeskkond paranes ja majanduskasvu toel ettevõtete müügitulu suurenes. Samas on ettevõtete kasumlikkus suhteliselt väike ja seda piirav palgakasv võib taas kiireneda.\n\nKolmandaks riskiks oli Eesti kinnisvarahindade ja laenukasvu võimalik kiirenemine.\n\n\"Madalate intressimäärade toel võib kinnisvaraturg veelgi elavneda ja tuua kaasa eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenude kasvu ning suurendada pangandussektori haavatavust kinnisvarasektori riskide suhtes,\" märkis Eesti Pank. \"Lisaks Eesti elukondliku kinnisvara hindade kasvu või- malikule kiirenemisele on suurenenud ka ärikinnisvara finantseerimise risk, kuna viimastel aastatel on ehitatud hulgaliselt uusi büroopindu. Kõigile büroopindadele ei pruugi üürilevõtjaid jätkuda ja mõnede kinnisvaraomanike maksevõime võib halveneda. See võib ärikinnisvara investeeringuid rahastavatele pankadele tuua kaasa laenukahjumeid.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Pank ei suurendanud 2017. aastal toimunud korraliste hindamiste käigus kommertspankade riske maandavat vastutsüklilist kapitalipuhvrit, leides, et riskinäitajad ei ole kasvanud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.