text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Voogedastusplatvormil oli tegemisel neli Vene originaalsarja, sealhulgas Dasha Zhuki lavastatud krimitriller, mille võtted juba käisid ja mille Netflix pani nüüd ootele. 1990. aastatel toimuv sari oli Netflixi teine originaalsari "Anna K" järel, mis üles võetud Venemaal, vahendab Variety.
Netflixile lähedane allikas ütles, et ettevõttel on käsil praeguste sündmuste mõju hindamine.
Esmaspäeval teatas Walt Disney Company, et peatab sarnaselt Venemaal kõik kinoesilinastused, sealhulgas Pixari film "Turning Red", mis pidanuks riigis esilinastuma 10. märtsil. Mõni tund pärast Disney teadet peatas Warner Bros. Matt Reeves'i "Batmani" esilinastuse Venemaal.
Mujal filmi- ja teletööstuses on Venemaal keelatud osaleda suurematel festivalidel ja auhinnagaladel. Näiteks Cannes'i filmifestival teatas teisipäeval, et ei võta vastu ühtegi Venemaa delegatsiooni ega osalejaid, kellel on sidemeid Venemaa valitsusega.
Samas pole plaaninud Vene filmitegijaid täielikult boikottida Veneetsia filmifestival, kes ootab jätkuvalt festivalile filme nendelt Vene päritolu tegijatelt, kes on Putini režiimi vastu. | Netflix peatab kõik Venemaaga seotud projektid | https://kultuur.err.ee/1608518792/netflix-peatab-koik-venemaaga-seotud-projektid | Netflix peatas Ukraina sõjalise ründamise tõttu kõik Venemaaga seotud tulevased projektid ja hanked. |
Trentin sõitis ajaks 4:49.29. Kaheksamehelisse jooksikute gruppi kuulunud itaallane alistas finišis eestlase tiimikaaslase Hugo Hofstetteri ja belglase Dries De Boundti (Alpecin-Fenix).
Trentinil on sellel hooajal varasemalt ette näidata ka seitsmes koht Omloop Het Niewsbladilt ning üheksas koht Kuurne-Brüssel-Kuurne ühepäevasõidult.
Kokku osales võistlusel viis eestlast. Parima eestlasena 47. lõpetanud Pajur kaotas itaallasele 27 sekundiga. Karl Patrick Lauk (Bingoal Pauwels Sauces WB; +8.05) sai 99. koha. Martin Laas (Bora-Hansgrohe), Rait Ärm (Equipe continentale Groupama-FDJ) ning Norman Vahtra (Go Sport – Roubaix Lille Metropole) tulemust kirja ei saanud. | Trentin võitis esimese itaallasena Le Samyni ühepäevasõidu | https://sport.err.ee/1608518795/trentin-voitis-esimese-itaallasena-le-samyni-uhepaevasoidu | Kolmapäeval Belgias toimunud Le Samyni ühepäevasõidu (UCI 1.1; 209 km) võitis esimese itaallasena Matteo Trentin (UAE Team Emirates). Eestlane Markus Pajur (Team Arkea Samsic) sai 47. koha. |
Eelmise aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1625 eurot, mis on 7,3 protsenti suurem kui 2020. aastal samal ajal.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul oli keskmine brutokuupalk aasta lõikes endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal (2804 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2568 eurot) ning energeetikas (2128 eurot).
"Palk oli madalaim kinnisvaraalases tegevuses (1132) ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal (916 eurot)," lisas Tarkiainen.
Kõige enam tõusis palk tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (13,1 protsenti) ning kaubanduse (10,7 protsenti) tegevusaladel.
Aeglasem palgakasv oli hariduse (2,5 protsenti) ja energeetika (0,5 protsenti) valdkondades.
Maakonniti oli keskmine brutokuupalk jätkuvalt kõrgeim Harju (1694 eurot) ja Tartu (1550 eurot) maakonnas ning madalaim Võru (1192 eurot) ja Hiiu (1194 eurot) maakonnas.
Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk Lääne (13,2 protsenti) ja Hiiu (12,3 protsenti) maakondades, langes aga Põlva (1,8 protsenti) maakonnas. | Palgakasv on taastunud, 2021. aasta keskmine palk tõusis seitse protsenti | https://www.err.ee/1608518783/palgakasv-on-taastunud-2021-aasta-keskmine-palk-tousis-seitse-protsenti | Keskmine brutokuupalk oli 2021. aastal Eestis 1548 eurot, mis on 6,9 protsenti kõrgem kui 2020. aastal. Palgakasv taastus pärast 2020. aasta aeglustumist pandeemiaeelsele tasemele, teatas statistikaamet. |
Sellega langes Venemaa reiting investeerimisväärselt tasemelt kõrge riski tasemele.
Moody'se teate kohaselt jääb Venemaa reiting vaatluse alla perspektiiviga seda veelgi vähendada.
Venemaa lühiajalist reitingut rahvusvaluutale kärbiti tasemelt P-3 tasemele Not Prime.
Reitinguagentuur põhjendas Venemaa reitingute nii järsku alandamist seoses Ukraina ründamisega Venemaale kehtestatud sanktsioonidega, sealhulgas Vene keskpangale ja teistele rahandusinstitutsioonidele määratud piirangutega.
Agentuuri eksperdid viitavad Vene riigivõla tasumise kasvanud riskile seoses talle kehtestatud sanktsioonide ning samuti kahtlusega, kas Venemaa üldse soovib oma võlga teenindada.
Samuti peab Moody's tõenäoliseks Vene majanduse ja finantssektori püsivat destabiliseerumist kehtestatud sanktsioonide ning rahvusvahelistele valuutareservidele ligipääsu piiramise tõttu, mida Venemaa oli lootnud kasutada puhvrina šokiolukorras.
"Praeguseks hetkeks väljakuulutatud sanktsioonide ulatus ja karmus ületas Moody'se esialgseid ootusi ning neil on tõsised tagajärjed riigi krediidisuutlikkusele," tõdes agentuur. | Moody's kärpis Venemaa reitingut korraga kuue astme võrra | https://www.err.ee/1608518732/moody-s-karpis-venemaa-reitingut-korraga-kuue-astme-vorra | Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's alandas neljapäeval Venemaa rublades ja välisvaluutas võetava pikaajalise krediidi reitingut korraga kuue astme võrra kärpides seda tasemelt Baa3 tasemele B3. |
Juba nädal kestnud sõda Ukrainas on läänemaailma tundmatuseni muutnud. Aastakümneid heaolu ja rahu ehitanud ühiskonnad on šokeeritud kohutavatest sõjakuritegudest.
Ukraina palutud lennukeelutsooni pole aga NATO loonud. Ja kuigi avalikkuses on sellele märkimisväärne ootus, ei usu Brüsseli analüütikud, et see teoks saaks.
"Me näeme, et siiani pole mingit valmisolekut NATO-s seda riski võtta. NATO on otsustanud sõjaliselt mitte sekkuda ja jääda kindlaks sellele, et ta on ainult kaitse liit," ütles Marshalli fondi analüütik Bruno Lete.
Lete hinnangul oleks sekkumise oht lihtsalt niivõrd suur, et lääne liidrid ei ole valmis sellega riskima. Seda ka siis, kui Putin peaks tõepoolest linnad täiesti maatasa pommitama.
"Kui Venemaa peaks hakkama täielikult hävitama Ukraina linnasid, siis lääs võtab vastu veel rohkem majandussanktsioone. Neid võimalusi on veel omajagu," ütles Lete.
Sama meelt on ka European Policy Centre'i analüütik Amanda Paul. Tema hinnangul peabki Lääs Venemaa agressiooni hinda aina kasvatama.
"Usun, et rohkem sanktsioone kehtestatakse. On vaja aina enam valu teha, tekitada majanduslik isolatsioon. Ja sihtida mitte ainult oligarhe, aga Putini lähedasi inimesi – nõunikke ja eriteenistusi," sõnas Paul.
Varasemate Putini sõdade korral on maailm olnud samuti šokeeritud, kuid nädalate möödudes on sõjainfost saanud lihtsalt rutiin. Aastate möödudes on tema tegelik olemus unustatud.
Pauli hinnangul ei ole sel korral enam põhjust karta, et Lääne inimesed seda uuesti teeksid.
"Ausalt öeldes ei näe ma seda lähiajal juhtumas. Kogu maailm on šokeeritud venelaste tegude üle. Inimesed, kellel pole mingit huvi poliitika vastu ja kellel oleks raskusi Ukraina kaardilt leidmisega, on vapustatud. Sõda toimub Brüsselist kahe ja poole lennutunni kaugusel. Asi pole ainult Ukrainas, vaid Euroopas, vabaduses, põhiõigustes ja meie demokraatias. Ma peame venelasi suruma aina tugevamalt ja tugevamalt," ütles Paul.
Ka lääne liidrite viimaste päevade sõnumid ja teod viitavad sellele, et Putinil sõjakurjategija ja paaria staatusest väljapääsu enam ei ole. | Eksperdid ei usu Ukrainas NATO lennukeelutsooni kehtestamisse | https://www.err.ee/1608518729/eksperdid-ei-usu-ukrainas-nato-lennukeelutsooni-kehtestamisse | Kuigi Ukraina on juba mitu päeva palunud NATO-lt lennukeelutsooni kehtestamist, ei usu Brüsseli analüütikud, et ka suuremate tsiviilohvrite puhul seda tehtaks. Samuti ei usu nad, et lääs Venemaa suhtes kuidagi pehmeneda võiks. |
Current Time (Настоящее Время) on Raadio Vaba Euroopa ja Ameerika Hääle ellu kutsutud venekeelne telekanal, mis vahendab 24 tundi ööpäevas uudiseid ja reportaaže Ukrainas toimuvast.
Jupiter lisas kanali otsekanalite valikusse, et pakkuda vene keeles täiendavat infot Ukraina sõja kohta. Current Time on Jupiteri vahendusel nähtav arvutis ja mobiiliseadmetes nii Eestis kui ka välismaal ning jälgitav SIIN.
Jupiteri otsekanalite valikutesse lisandus möödunud nädalal ka ukrainakeelne otsekanal ICTV UA. Kanal edastab ukraina keeles reportaaže ja ülevaateid Ukraina sõjast ööpäevaringselt.
Mõlema kanali otselingid leiab ka Jupiteri avalehelt. | Jupiteri otsekanalite valikusse lisandus venekeelne kanal Current Time | https://www.err.ee/1608518711/jupiteri-otsekanalite-valikusse-lisandus-venekeelne-kanal-current-time | Jupiter vahendab sellest nädalast venekeelset telekanalit Current Time (Настоящее Время), lisaks on voogedastusplatvormil möödunud nädalast kättesaadav ka ukrainakeelne otsekanal ICTV UA. |
Sellega teeb BBC iga päev kättesaadavaks kokku neli tundi World Service'i ingliskeelseid uudiseid ning need jõuavad kuulajateni Ukrainas ja osades Venemaa linnades.
"Tihti öeldakse, et tõde on sõja esimene ohver. Konfliktis, kus levib desinformatsioon ja propaganda, on ilmselge vajadus faktiliste ja sõltumatute uudiste järele, mida inimesed saavad usaldada – ning olulise arenguna pöörduvad BBC poole veel miljonid venelased. Jätkame Vene rahvale juurdepääsu võimaldamist tõele, kui vähegi võimalik," ütles BBC peadirektor Tim Davie. | BBC käivitas Ukrainas uue lühilaineraadio teenuse | https://www.err.ee/1608518696/bbc-kaivitas-ukrainas-uue-luhilaineraadio-teenuse | BBC teatas, et käivitas Ukrainas uue lühilaineraadio teenuse, et tagada oma uudiste edastuse vastupidavus Ukrainas ja Venemaal. |
Jahtide toomine Maldiividele on järgnenud Ukraina ründamise järel Venemaale sanktsioonide kehtestamisele.
Vene oligarhi, alumiiniumitööstuse Rusal omaniku Oleg Deripaska superjaht Clio sildus Maldiivide pealinna Malé sadamas kolmapäeval, selgus rahvusvahelise laevaliiklusradari MarineTraffic andmetest.
Vene terasetööstuse Evraz kaasasutaja Alexander Abramovi jaht Titan saabus samasse sadamasse juba 28. veebruaril.
Veel kolm Vene miljardäridele kuuluvat luksusalust seilasid kolmapäeval Maldiivide vetes, näitas MarineTrafficu andmebaas. Seal asus näiteks Venemaa rikkaimale mehele Vladimir Potaninile kuuluv 88-meetrine jaht Nirvana.
Maldiivide valitsuse pressiesindaja ei ole vastanud meedia palvetele toimuvat kommenteerida.
Ajakiri Forbes teatas kolmele allikale viidates, et Saksa võimud arestisid Usmanovile kuuluva 600 miljonit dollarit maksva 156-meetrise laeva. Usmanov on üks Vene oligarhidest, kellele Euroopa Liit esmaspäeval sanktsioonid kehtestas. Saksa võimud ega Usmanovi esindajad ei ole juhtunut seni kommenteerinud.
USA on lubanud karme samme, et sanktsioonide alla pandud Vene võimurite vara konfiskeerida.
"Järgmisel nädalal käivitame rahvusvahelise rakkerühma, et identifitseerida, leida ja külmutada sanktsioonide alla pandud Vene ettevõtete ja oligarhide vara – jahid, elamud ja igasugune muu vara, mille suudame leida," teatas valge Maja pühapäeval Twitteris. | Vene miljardärid viivad oma luksusjahid Maldiividele | https://www.err.ee/1608518693/vene-miljardarid-viivad-oma-luksusjahid-maldiividele | Vähemalt viis Vene miljardäridele kuuluvat jahti on viidud India ookeani saareriiki Maldiividele, millel ei ole Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kahtlusaluste kurjategijate väljaandmislepingut. Kolmapäeval peeti Saksamaal kinni Vene oligarhile Ališer Usmanovile kuuluv luksusjaht. |
Valge Maja välja kuulutatud uued sanktsioonid keelavad spetsiifiliste rafineerimistehnoloogiate ekspordi, muutes Venemaa jaoks raskemaks oma naftatöötlemistehaste moderniseerimise. Samuti seatakse piirangud Vene relvaettevõtetele tarnitavale tehnoloogiale.
Valge Maja kehtestas ulatuslikud ekspordipiirangud ka Valgevenele, mis on sarnased eelmisel kuul Venemaale rakendatud piirangutega, hoida ära keerulise tehnoloogia ja tarkvara jõudmine Vene kaitse-, kosmose- ja merendussektorisse Valgevene kaudu.
"USA astub samme, et võtta Valgevene vastutusele [Vene president Vladimir] Putini sissetungi võimaldamise eest Ukrainasse, nõrgestada Venemaa kaitsesektorit ja selle sõjalist jõudu aastateks, võttes sihikule Venemaa kõige olulisemad rikkuse allikad," teatas Valge Maja. Lisaks teatas USA president ka Vene lennufirmadele USA õhuruumi sisenemise keelu kehtestamisest.
Varem oli juba Euroopa Liit teatanud uutest sanktsioonidest Valgevene, keelustades sisuliselt ligi 70 protsenti selle riigi koguekspordist EL-i.
USA on järjekindlalt suurendanud Moskva-vastaseid sanktsioone pärast seda, kui Putin alustas 24. veebruaril sissetungi Ukrainasse. Valgevene on lubanud Vene vägedel kasutada oma territooriumi rünnaku peatuspaigana.
USA ekspordikontrolli jälgiv kaubandusministeerium teatas, et kaubanduse musta nimekirja lisatakse üksused, millel on sidemed Venemaa ja Valgevene sõja- ja kaitsesektoriga, muutes nende jaoks USA tehnoloogiaimpordi vastuvõtmise palju raskemaks.
Üksikasjalikus dokumendis uute Valgevene piirangute kohta teatas USA, et lubab mobiiltelefonide ja tarkvara müüki Valgevene tarbijatele, kuid mitte president Aleksandr Lukašenko administratsioonile, tema luurepersonalile, Valgevene sõjaväele ega ka riigimeedia esindajatele.
USA välisministeerium kehtestab sanktsioonid ka 22 Venemaa kaitsega seotud üksuse, sealhulgas riigi sõjaväe jaoks lahingulennukeid ja rakette tootvate ettevõtete suhtes, et "edaspidi piirata Putini sõjamasinat", teatas Valge Maja.
Kui välja arvata mõned meetmed, mis on suunatud Venemaa riiklikule gaasiettevõttele Gazprom, on USA presidendi Joe Bideni administratsioon suures osas hoidunud Venemaa energiasektorile sanktsioonide kehtestamisest, olles mures, et sellised meetmed võivad tõsta niigi kõrgeid energiahindu. | USA kehtestas uued sanktsioonid Vene ja Valgevene majandusele | https://www.err.ee/1608518687/usa-kehtestas-uued-sanktsioonid-vene-ja-valgevene-majandusele | Ameerika Ühendriigid kehtestasid kolmapäeval uue paketi sanktsioone Ukrainat rünnanud Venemaale ja teda toetavale Valgevenele, mis peaks tõsiselt kahjustama Vene nafta- ja relvatööstust ning Valgevene ekspordivõimalusi. |
Sanktsioonide alla pandi Venemaa suuruselt teine pank VTB, samuti Bank Otkritie, Novikombank, Promsvyazbank (PSKBI.MM), Bank Rossiya, Sovcombank and VEB.
Neil on aega kümme päeva SWIFT-i süsteemis tegutsemise lõpetamiseks. SWIFT ütles pressiteate vahendusel, et ühendab seitse panka oma võrgustikust lahti 12. märtsil.
Mitu panka on öelnud, et nende tegevust SWIFT-ist väljaheitmine ei mõjuta. Näiteks VEB selgitas, et tema tegevus keskendub suuresti koduturule ning rahvusvahelisteks tehinguteks kasutab Vene keskpanga välja töötatud teavitussüsteemi SPFS.
Sovcombank ütles samuti, et kuna muud sanktsioonid on juba blokeerinud panga võimaluse teha välismakseid, siis ei ole SWIFT-ist lahkumisel mõju.
Läbi süsteemi SWIFT saadetakse iga päev maksekorraldusi mitme triljoni dollari ulatuses. Selles osaleb üle 10 000 finantsorganisatsiooni 210 riigis. | EL heitis seitse Vene panka SWIFT-ist välja | https://www.err.ee/1608518690/el-heitis-seitse-vene-panka-swift-ist-valja | Euroopa Liit teatas, et heitis seitse Vene panka välja välja ülemaailmsest maksesüsteemist SWIFT. |
Resolutsiooni toetas 193 liikmest 141 ning sellega nõutakse, et Venemaa lõpetaks sõja ja viiks oma sõjaväe koju, vahendas Reuters.
Resolutsioonile oli vastu viis liikmesriiki: lisaks Venemaale ka Valgevene, Eritrea, Põhja-Korea ja Süüria.
35 riiki, sealhulgas Hiina jäid erapooletuks.
Kuigi Peaassamblee resolutsioonid ei ole riikidele siduvad, on neil poliitilist kaalu. Kolmapäevast hääletust peetakse Ukraina jaoks sümboolseks võiduks ning see võib suurendada Venemaa rahvusvahelist isoleerimist. | ÜRO Peaassamblee toetas suure ülekaaluga Venemaad hukkamõistvat resolutsiooni | https://www.err.ee/1608518315/uro-peaassamblee-toetas-suure-ulekaaluga-venemaad-hukkamoistvat-resolutsiooni | ÜRO Peaassamblee toetas erakorralisel istungil suure ülekaaluga resolutsiooni, millega mõistetakse hukka Venemaa sissetung Ukrainasse. |
USA välisministeerium teatas kolmapäeval, et Blinkeni ringreis kestab 3. märtsist kuni 8. märtsini.
Ministeerium selgitas, et visiitidel jätkuvad USA ulatuslikud konsultatsioonid ja tegevuse koordineerimine NATO liitlaste ja Euroopa partneritega Venemaa sõja tõttu Ukrainas.
Blinkeni reis algab visiidiga Brüsselisse, kus ta osaleb NATO välisministrite kohtumisel, kohtub Euroopa Liidu liidritega ning osaleb G7 ministrite kohtumisel. Ta peab ka eraldi kohtumisi kolleegidega, et arutada ülemaailmset vastust Venemaa invasioonile Ukrainasse.
5. märtsil läheb Blinken edasi Poolasse, kus kohtub sealsete riigijuhtidega. Poolast reisib ta edasi Moldovasse.
6. märtsil külastab Blinken Leedut, 7. märtsil Lätit.
8. märtsil saabub ta Tallinna. Eestis on Blinkenil kavas kohtumine president Alar Karise, peaminister Kaja Kallse ja välisminister Eva-Maria Liimetsaga.
Oma visiitidel Balti riikidesse kavatseb Blinken arutada riikide "ühiseid jõupingutusi Ukraina aitamiseks, NATO heidutuse ja kaitse tugevdamiseks, demokraatia ja inimõiguste edendamiseks ning süvendada majanduslikku ja energeetikaalast koostööd".
Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus USA kolleegiga ka veebruari keskel visiidil Washingtoni. | USA välisminister saabub järgmisel nädalal Eestisse visiidile | https://www.err.ee/1608518312/usa-valisminister-saabub-jargmisel-nadalal-eestisse-visiidile | USA välisminister Antony Blinken alustab neljapäeval visiite Euroopasse, külastades järgmisel nädalal selle käigus ka Eestit. |
38 riiki on teatanud Ukrainas toime pandud julmuste kohta ametlikult ICC-le, vahendasid Reuters ja The Guardian.
Khani sõnul hõlmab uurimine Ukrainas toimunut alates 21. novembrist 2013. mis Khan lisas, et see hõlmab "minevikus ja praegu esitatud mis tahes väiteid sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude või genotsiidi kohta, mille on Ukraina territooriumi mis tahes osas sooritanud mis tahes isik".
ICC teatas juba reedel, et jälgib sõjategevust Ukrainas ning võib alustada seal sõjakuritegude ja genotsiidi uurimist.
Venemaa pole ICC liige ja on varem kohtu tööd takistanud. | Rahvusvaheline kriminaalkohus asub Ukraina sündmusi uurima | https://www.err.ee/1608518309/rahvusvaheline-kriminaalkohus-asub-ukraina-sundmusi-uurima | Rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) prokurör Karim Khan ütles, et algatab Ukraina sõjas toime pandud võimalike sõjakuritegude uurimist. |
USA välisminister Antony Blinken ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et praegu on veel võimalik Ukrainale viia hädavajalikku kaitsevarustust, kirjutab CNN.
NBC News kirjutab, et tegemist on osaga USA 350 miljoni dollari suurusest abipaketist Ukrainale.
Kongressi ametnike sõnul sisaldab pakett ka Javelini tankitõrjerakette ja laskemoona.
Mõned USA kongressi liikmed on mitu kuud püüdnud läbi suruda Ukrainale täiendavate Stingeri rakettide viimist.
Ukraina on korduvalt esitanud USA-le abipalve relvade saamiseks, sealhulgas õhutõrje- ja tankitõrjerelvade saamiseks.
USA on varem andnud loa Balti riikidele, et nad saaksid Ukrainale anda USA-s toodetud relvi, nende seas Stingereid. Siiani oli aga USA hoidunud ise otse Ukrainale Stingereid andmast.
Sel nädalal teatas Saksamaa, et annab Ukrainale 1000 tankitõrjerelva ning 500 Stingeri raketti. | USA saatis Ukrainale mitusada õhutõrjeraketti | https://www.err.ee/1608518306/usa-saatis-ukrainale-mitusada-ohutorjeraketti | USA saatis sel nädalal Ukrainale mitusada Stingeri õhutõrjeraketti, neist üle 200 esmaspäeval, teatasid USA ametnikud. |
Hamburg võitis teise veerandaja koguni 30:15, aga Bayern alustas teist poolaega 11:0 spurdiga, lubas Kotsari kodumeeskonnal 20 minutiga visata vaid 29 punkti enda 58 vastu ja teenis lõpuks kindla võidu.
Kuuest viskest kaks tabanud Kotsari arvele jäi kaheksa punkti, seitse lauapalli, kaks vaheltlõiget ning ka kaks resultatiivset söötu. Hamburgi vedas 27 punkti visanud Caleb Homesley, Bayerni resultatiivseim oli 16 punkti visanud Augustine Rubit.
Euroliiga klubi Bayern on 17 võidu ja viie kaotusega ühtlasi ka Bundesliga liidriks, Hamburgil on kümnendana 11 võitu ja kümme kaotust. | Nukker teine poolaeg tõi Kotsari meeskonnale Euroliiga klubi vastu kaotuse | https://sport.err.ee/1608518303/nukker-teine-poolaeg-toi-kotsari-meeskonnale-euroliiga-klubi-vastu-kaotuse | Saksamaa korvpalli Bundesligas kaotas Eesti koondislase Maik-Kalev Kotsari kodumeeskond Hamburg Towers kolmapäeval 75:86 Müncheni Bayernile. |
Barcelona võidumängus oli kahel korral (45. ja 69. minutil) täpne klubi argentiinlasest talisman Lionel Messi, 56. minutil sai jala valgeks horvaat Ivan Rakitic. D-grupi teises kohtumises läks Sporting Portugal avapoolajal Pireuse Olympiakose vastu 3:0 juhtima, kodumeeskond lõi lõpuminutitel kaks väravat tagasi, kuid külalised lahkuvad Kreekast siiski kolme olulise punktiga.
A-alagrupis alistas Manchester United Marouane Fellaini 35., Romelu Lukaku 53. ning Marcus Rashfordi 84. minuti väravate toel Baseli 3:0, Moskva CSKA oli võõrsil 2:1 üle Lissaboni Benficast.
B-grupi matšis Müncheni Bayerni ning Anderlechti vahel jäi külalismeeskond juba 11. minutil arvulisse vähemusse, kui punase kaardi tõttu pidi väljakult lahkuma Sven Kums. Järgnenud penalti realiseeris Robert Lewandowski, teisel poolajal lisas kodumeeskond Thiago ning Joshua Kimmichi tabamuste näol veel kaks väravat ning võitis lõpuks 3:0.
Pariisi Saint-Germaini 5:0 võõrsilvõidus Glasgow Celticu üle lõi avavärava Neymar, kaks tabamust sai kirja Edinson Cavani ja ühe Kylian Mbappe. PSG neljas värav kanti Celticu kaitsja Mikael Lustigi nimele.
C-grupis ei olnud Aserbaidžaani klubist Karabahhist Londoni Chelseale suuremat vastast, kodumeeskond kirjutas tabelisse 6:0 võidu. AS Roma ning Madridi Atletico õhtu ainsas viigiga lõppenud vastasseisus väravaid ei löönud.
Homme tulevad Meistrite liigas väljakule nii Küprose klubi APOEL-iga kohtuv Madridi Real kui Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani leivaisa Liverpool, kes võõrustab Sevillat. Kõik matšid algavad Eesti aja järgi kell 21.45. | Meistrite liiga: Messi kaks väravat aitasid Barcelonal alistada Juventuse | https://sport.err.ee/618171/meistrite-liiga-messi-kaks-varavat-aitasid-barcelonal-alistada-juventuse | Jalgpalli Meistrite liiga alagrupiturniiri esimesel mängupäeval favoriidid endale eksimusi ei lubanud, õhtu keskses kohtumises oli FC Barcelona koduväljakul Torino Juventusest üle 3:0. |
Üles-alla käinud kohtumise avaveerandi võitis Sloveenia 34:23, kuid teisel veerandajal viskas Läti sloveenidest 15 silma rohkem. Kolmanda veerandaja alguses tegi Sloveenia omakorda 14:2 spurdi ning otsustavale neljandikule mindi nende 76:66 eduseisus.
Viimase veerandil jõudis Läti Kristaps Porzingise ning Davis Bertansi korvide toel punkti kaugusele, kuid Porzingise 1.15 enne lõppu teele saadetud kaugvise ei tabanud ning seejärel suutis Sloveenia kohtumise võidusadamasse tüürida.
Sloveenia vedasid võidule meeskonna kapten Goran Dragic, kes viskas 26 punkti (visked väljakult 9/15), võttis kuus lauapalli ning jagas kaheksa resultatiivset söötu ning 18-aastane Luka Doncic, kes lisas 27 punktile üheksa lauapalli.
Seitsmest kaugviskest ühe tabanud Läti staar Porzingis tõi oma meeskonnale 34 silma ja kuus lauapalli, Bertans lisas 23 punkti (kolmepunktivisked 6/14). Sloveenia võitis lauavõitluse 41:24.
Poolfinaalis kohtub riigi ajaloos teist korda (esimene aastal 2009) nelja parema hulka jõudnud Sloveenia päeva esimeses kohtumises Saksamaa alistanud Hispaaniaga. Mäng toimub neljapäeval. | Läti teekond korvpalli EM-il lõppes ülipõnevas veerandfinaalis | https://sport.err.ee/618244/lati-teekond-korvpalli-em-il-loppes-uliponevas-veerandfinaalis | Istanbulis jätkuvatel korvpalli Euroopa meistrivõistlustel langes Läti koondis konkurentsist veerandfinaalis, kui jäädi 97:103 alla Sloveeniale. |
Politsei teatel uurivad pommirühma eksperdid hoone juurde pargitud kaubikut.
Mossos d'Esquadra regionaalpolitsei eestkõneleja sõnul on kirikut ümbritsevad tänavad suletud ja politsei valve all. | Hispaania politsei evakueeris inimesed Barcelona kirikust | https://www.err.ee/618239/hispaania-politsei-evakueeris-inimesed-barcelona-kirikust | Hispaania politsei evakueeris teisipäeval inimesed Barcelonas asuvast Sagrada Familia kirikust ja selle ümbruskonnast seoses terrorismivastase operatsiooniga, teatasid võimuesindajad. |
Zopp alistas kaks tundi ja 12 minutit kestnud kohtumises 18-aastase norralase 7:5, 6:7 (4), 6:2. Esimeses setis murdis Zopp noore vastase servi kahel korral, läks teise seti tie-break 'is ette 3:0, kaotas selle 4:7, aga suutis kolmandas setis kolmel korral murda ning kohtumise kohe esimeselt matšpallilt lõpetada.
Eestlane oleks turniiri pidanud alustama kvalifikatsioonist, kuid selle toimumise ajal esines ta edukalt Hollandis toimunud Alpheni Challengeri turniiril, mille ta ka võitis ning sai tänu sellele võimaluse Poolas alustada põhitabelist.
Teises ringis kohtub Zopp Saksamaa tennisisti Yannick Madeniga, kes oli 6:4, 6:1 üle tšehhist Marek Jaloviecist. | Zopp alistas Poola Challengeri turniiri avaringis Norra talendi | https://sport.err.ee/618237/zopp-alistas-poola-challengeri-turniiri-avaringis-norra-talendi | Jürgen Zopp (ATP 217.) oli Poolas Szczecinis toimuva 127 000 euro suuruse auhinnafondiga turniiri avaringis üle seitsmenda asetusega norralasest Casper Ruudist (ATP 137.). |
Külalismeeskond Kalju võitis poolaja Deniss Tjapkini 37. minuti tabamuse toel 1:0, kuid teisel poolajal lisati tempot veelgi juurde. 57. minutil tegi Flora kaitsja Marco Lukka Kalju ründaja Liliu vastu vea ja sai kollase kaardi, vaid minut hiljem käis ta jalg sama mehe vastu liialt kõrgel ning ta pidi teise hoiatuskaardi tõttu väljakult lahkuma.
63. minutil viis Flora väravavahi Mait Toomiga üks-üks olukorda jäänud Liliu külalismeeskonna 2:0 juhtima.
71. minutil oli Floral suurepärane võimalus kaotusseisu vähendada, aga kaitseliinist läbi pääsenud Rauno Sappineni löögi suutis Vitali Teleš tõrjuda, jätkuolukorrast sai löögile ka Martin Miller, aga pall lendas Telešile sülle.
Vaid minut hiljem jõudis taaskord sihile hoopis Kalju, kui Robert Kirss lõikas Flora söödu vahelt, söötis äärele Karl Möölile ning suunas tagasi keskele tulnud palli õnnega pooleks väravasse. 76. minutil lõi suurepärase värava Carlos Pereira, kes keerutas mänguvahendi Flora kasti joonelt täpselt värava ristnurka.
Kalju seljavõit tähendab, et seitse vooru enne Premium liiga lõppu on Floral koos 73 silma, täna Sillamäe 5:0 alistanud Levadial on teisena 67 ja Kaljul kolmandana 64 punkti.
Enne kohtumist:
A Le Coq Arenal peetavas kohtumises pannakse pall mängu kell 20, otseülekanne algab viis minutit varem.
Liigatabelis on 28 vooru järel 73 punktiga liidriks Flora, Nõmme meeskonnal on 12 punkti vähem, kuid reaalsed võimalused rünnata kolme silma kaugusel asuvat Levadiat ja tabeli teist kohta.
FC Flora peatreener Arno Pijpers: "Taaskord raske mäng kaks päeva peale kunstmurul mängimist."
Flora mängija Richard Aland: "Mõlemal meeskonnal on selja taga raske mäng tugeva vastasega ja ees on ootamas täpselt sama võitluslik lahing. Kodupubliku toetus on meile väga tähtis ja ootame taaskord tribüünidelt häälekat kaasaelamist!"
Nõmme Kalju abitreener Sergei Terehhov: "Kõik, kes tahavad näha põnevat mängu, on oodatud homme õhtul A. Le Coq Arenale."
Kalju ründaja Tarmo Neemelo: "Flora vastu tuleb tõepoolest kõik mängu panna - meil ei ole enam midagi kaotada ning kindlasti tuleb tuline võitlus." | Tabeliliider Flora kaotas kodus Nõmme Kaljule koguni nelja väravaga | https://sport.err.ee/618054/tabeliliider-flora-kaotas-kodus-nomme-kaljule-koguni-nelja-varavaga | Koduse Premium liiga 29. vooru lõpetas tabeliliidri Tallinna Flora ning kolmandal kohal oleva Nõmme Kalju kohtumine, mille külalismeeskond Kalju võitis koguni 4:0. |
Aastatel 2012-2016 Inglismaa jalgpallikoondist juhendanud Hodgson sõlmis Palace'iga kahe aasta pikkuse lepingu. Eelmine peatreener de Boer vallandati pärast kõigest 77 päeva kestnud töösuhet.
Hollandlase käe all kaotas Palace kõik neli toimunud kõrgliigamängu ning ei suutnud neis lüüa ühtegi väravat. Hodgsoni esimene mäng klubi peatreenerina toimub 16. septembril, kui võõrustatakse liigas 13. kohal olevat Southamptonit. | Palace'i juhendajaks sai endine Inglismaa koondise peatreener | https://sport.err.ee/618232/palace-i-juhendajaks-sai-endine-inglismaa-koondise-peatreener | Esmaspäeval hollandlasest peatreeneri Frank de Boeri vallandanud Crystal Palace teatas päev hiljem, et klubi uueks juhendajaks saab Roy Hodgson. |
Saatejuht Andres Kuusk küsis saatekülalistelt, kuidas teha vahet sisulistel lubadustel ja lauspopulismil.
"Igaühe sisetunne on ikkagi kõige parem mõõdupuu, aga kuna tegemist on ikkagi kohalike omavalitsuste volikogude valimistega, siis tuletaks meelde, te me räägime kohalikest küsimustest. Valimiseelsel ajal on väga palju räägitud teemadest, mis ei ole üldse kohaliku omavalitsuse volikogu ülesandeks või otsustada. Ja teiseks - me ei vali linnapeasid, me valime volikogu liikmeid," vastas esimesena Külli Taro.
Taro ütles, et segast informatsiooni on päris palju, aga kui teha selgeks, mida see tulevane volikogu hakkab otsustama ja mida neil on üldse võimalik lubada, siis on valiku tegemine lihtsam.
Tõnis Saartsi sõnul on poliitikutel vaja mobiliseerida valijaid valima ja ainult igavate kommunaalteemadega inimesi valima ei saa. "Sul on vaja veidike vürtsi ka juurde ja siis sa toodki sisse teatud teemasid, mis on väga piiripealsed või ei ole päris kohaliku omavalitsuse kompetentsis," lausus Saarts, lisades, et see võib isegi demokraatiale mingil määral kasulik olla.
Saartsi sõnul tekib probleem siis, kui need lubadused, mis lähevad kohalike omavalitsuste piiridest väljapoole, hakkavad väga tugevalt kogu valimisdebatti domineerima.
Tarmo Jüristo ütles, et populism on paraku Eesti tüüpi poliitilisse süsteemi sisse kootud ja et täitsa ilma populismita valimisi ei võida.
"Kui on küsimus teede korda tegemisest, haigla kohti juurde tekitamisest, lasteaia kohti juurde takistamisest, koolide remondist, siis see ongi asi, mida kohalikult poliitikult oodatakse. See ei ole midagi imelikku, et neid asju teha lubatakse.
Lihtsalt siin tuleks silmas pidada seda, et see, kuidas töötab Eestis nii parlamentaarne kui ka kohaliku taseme valitsus on see, et reegline kipuvad vähemalt suuremates omavalitsustes tekkima koalitsioonid. Ja see on see, kus lõpuks tuleb teha kokkuleppeid ja kompromisse nende antud lubaduste raames.
Sellel hetkel, kui neid lubadusi antakse ei ole seda piirangute kammitsat, aga hiljem praktilises poliitikas see tuleb ja siin tuleb seda arvesse võtta," selgitas Jüristo.
Anvar Samosti sõnul on käesolevad valimised populismi koha pealt väga tagasihoidlikud. "Eesti kohalikud valimised mingisuguse hiiglasliku populismiga pole kunagi hiilanud," sõnas ta. Samosti sõnul on see kampaania tervikuna olnud siiani väga loid.
Samostiga nõustus ka Tõnis Saarts, kes ütles, et populismi sõnumit kannav vaid EKRE, kes lubab rahvale võimu tagasi anda. "Minu kui poliitikateadlase jaoks populism on pigem seotud loosungiga, et anname rahvale võimu tagasi ja lööme selle etableerinid eliidi tagasi. Niisuguseid lubadusi ja hüüdlauseid ei ole keegi peale EKRE välja öelnud," ütles Saarts.
Tarmo Jüristo sõnul on see loosung sisse kootud ka Vabaerakonnale.
Saatekülalised tõid välja, et käesolevad kohalikud valimised erinevad varasematest kahe tooli seaduse, täiesti uute omavalitsuste ja valimisringkondade poolest.
Külli Taro märkis, et uus on ka valimisõigus alates 16. eluaastast ja kandideerimisõigus alates 18. eluaastast.
Anvar Samosti sõnul puudub nendel valimistel suur mobiliseeriv idee. Samost rääkis, et varasemad valimised oli programmilisel tasandil suunatud linnavõimu korruptiivsuse vastu. | "Foorum": populismita ei tulda valima | https://www.err.ee/618228/foorum-populismita-ei-tulda-valima | Praxise juht Tarmo Jüristo, riigivalitsemise ekspert Külli Taro, ERR-i ajakirjanik Anvar Samost ja Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste õppejõud Tõnis Saarts arutlesid ekspertide "Foorumis" käimasolevate kohalike valimiste, valimislubaduste ja populismi üle. Saates arvati, et kuigi nendel valimistel on märgata vähe populismi, siis on populism valimiste võitmiseks ja isegi valijate valimiskastide juurde toomiseks vajalik. |
Mäng algas küllaltki võrdselt, kümnendaks minutiks oli seis 4:6. Siis aga viskas vaid 16-aastane David Mamporia kehralaste kasuks kolm järjestikust väravat, Uku-Tanel Laast ja Marten Mitt lisasid kumbki ühe ning tundus, et 11-kordne Eesti meister läheb eest. Tapa vähendas vahe korraks uuesti neljale väravale, kuid poolajavile kõlas seisul 11:18.
Teisel pooltunni algul näis Kehra püüdmatusse kaugusse libisevat, sest vahe suurenes vaikselt aga kindlalt, kuniks veerand tundi enne lõppu olid külalised kümnega ees, 28:18. Koduklubi vastas aga 6:1 spurdiga, ent lähemale kui viis väravat ei pääsenud. Kehralased kirjutasid tabelisse 31:25 võidu.
Võitjate poolel viskasid Mamporia ja Valgevene joonemängija Anton Borovski 7 väravat, Laast lisas 4. Värske täiendus Serbiast, Bogdan Vukoicic debüteeris kahe tabamusega. Tapalaste resultatiivseimad olid Vahur Oolup 6, Raimond Himma ja Gert Trofimov 5 väravaga. Kaks esimest on vaid 17-aastased.
Peatreenerina meistriliigas debüteerinud Kaupo Liiva polnud mängu lõpuosaga loomulikult üldse rahul: "Kümnene vahe ja tundus, et mehed lasid jala sirgu. Eks ma tean mängijana ise ka, et suures eduseisus võib kõrvade vahel miski välja lülituda, aga nii ei tohiks. Samas, au ka vastasele, Tapa noored esinesid väga tublilt ja mängu oli küll ja veel!"
Positiivse poole pealt tõi Liiva välja avapoolaja hea kaitse ja korralikult toiminud rünnaku. "Esimesel pooltunnil tegime kõike nagu peab, aga mängulõpu lihtvigadest ja pallikaotustest tuleb lahti saada. Uus mees Vukoicic tuli meile paremääreks, aga tal läheb sisseelamisega muidugi veel aega," lisas Liiva.
SK Tapa peatreener Elmu Koppelmann oli oma meeskonna üle uhke: "Ütlen ausalt, võtan mütsi maha nende kümne poisi ees, kes platsil võitlesid. Meil oli täna eriti noor koosseis, aga mänguskeemist hoiti täpselt kinni ja võimalused, mis nii võimsa ja tituleeritud vastase vastu tekkisid, kasutati hästi ära. Poisid pingutasid ka siis kui tundus, et mäng hakkab käest libisema."
Järgmised mängud Eesti meistriliigas:
13.09. 18:45 HC Tallinn – HC Viimsi/Tööriistamarket
13.09. 19:00 Põlva Serviti – Põlva Coop
13.09. 19:00 Aruküla/Audentes – Viljandi HC | Kehra alustas käsipalli meistriliigat võiduga hästi võidelnud Tapa üle | https://sport.err.ee/618226/kehra-alustas-kasipalli-meistriliigat-voiduga-hasti-voidelnud-tapa-ule | Eesti meistrivõistlused käsipallis algasid teisipäeva õhtul kohtumisega, kus eelmise aasta hõbe HC Kehra/Horizon Pulp&Paper sai võõrsil jagu SK Tapast 31:25 (18:11). Ülejäänud kolm avavooru mängu peetakse kolmapäeval. |
Võrdluseks, 2017. aasta eelarves on tulud-kulud ligi 9,5 miljardit.
Teisipäeval alanud eelarveläbirääkimiste käigus said valitsuse liikmed ülevaate rahandusministeeriumi äsjavalminud majandusprognoosist, personali ja palga küsimustest ning ministeeriumite plaanidest töökohtade väljaviimise kohta Tallinnast.
Eelarve arutelu jätkub valitsuse kabinetinõupidamisel kolmapäeva hommikul.
Uuendatud majandusprognoos on aluseks riigi järgmise aasta rahalise plaani kinnitamisele, mille suuremad otsused tegi valitsus kevadel riigi eelarvestrateegia 2018-2021 heakskiitmisel.
“Esimest korda jõuavad riigieelarve tulud ja kulud 2018. aasta riigieelarves üle kümne miljardi euro. Valitsus jätkab vastutustundliku eelarve poliitikaga sõltumata majanduskasvu kiirenemisest,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
„Valitsussektori võlakoormus langeb ja maksukoormus jääb järgmistel aastatel samale tasemele,“ lisas ta.
Kevadel aastateks 2018-2021 koostatud riigi eelarvestrateegia järgi on valitsuse neli suurt eesmärki kasvatada Eesti rahvaarvu, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust, edendada majanduskasvu ning tugevdada Eesti julgeolekut.
Valitsus on juba varem otsustanud uue aasta alguses jõustuva maksuvaba tulu reformiga suurendada madala ja keskmise palgaga töötavate inimeste sissetulekuid, parandades rohkem kui poole miljoni inimese elujärge.
Teine suurem kevadel kokku lepitud reform, tervishoiu rahastamise reform tagab tervishoiusüsteemi jätkusuutliku rahastamise ja lühendab ravijärjekordi.
Valitsus esitab riigieelarve eelnõu riigikogule septembri lõpus. | Tuleva aasta eelarve ületab 10 miljardi piiri | https://www.err.ee/618223/tuleva-aasta-eelarve-uletab-10-miljardi-piiri | Esimest korda jõuavad riigieelarve tulud ja kulud 2018. aasta riigieelarves üle kümne miljardi euro. |
Poolajaks ühe punktiga (33:34) taga olnud Saksamaa suutis kogenud hispaanlastega sammu pidada kolmanda veerandaja lõpuni - veel kolm minutit enne otsustava veerandaja algust tegi Dennis Schröderi lähivise seisuks 50:50, kuid seejärel tegi Hispaania 12:0 spurdi ning alustas viimast veerandaega 65:53 eduseisust.
Hispaania edu alusteks olid vennad Gasolid - 30 minutit mänginud Marci arvele jäi 28 punkti (visked väljakult 10/15), kümme lauapalli ning neli resultatiivset söötu. Pau lisas 19 silma (7/15) ja neli lauapalli. Saksamaa liider Schröder vedas oma koondist 27 punkti ja kaheksa korvisööduga, kuid tegi ka seitse pallikaotust.
Ülehomme kavas olevas poolfinaalis kohtub Hispaania täna õhtul toimuva Sloveenia ja Läti vahelise veerandfinaali võitjaga. | Vennad Gasolid vedasid tiitlikaitsja Hispaania EM-i poolfinaali | https://sport.err.ee/618222/vennad-gasolid-vedasid-tiitlikaitsja-hispaania-em-i-poolfinaali | Türgis Istanbulis jätkuvatel korvpalli Euroopa meistrivõistlustel kindlustas esimese koondisena koha nelja parema seas tiitlikaitsja Hispaania, kes oli 84:72 üle Saksamaast. |
Ta lisas, et kui varem jälgis Kontrollikoda üksnes, kas Euroopa Liidu raha kasutataks seaduspäraselt, siis nüüd jälgivad nad ka investeeringute otstarbekust. Ta tõi näite ühest lennujaama arendusest, kus komisjon otsustas lausa programmi lõpetada, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Väga tihti on küsimuseks kellegagi paralleelne planeerimine või tuleb kontrollida, kas tõesti seda terminali on vaja või millised on tulevikuväljavaated reisijate seisukohast vaadates. Ja kuidas infrastruktuur lennujaama ümber ei olnud otseselt seotud lennujaama terminali arendusega," ütles Lehne.
Teine probleem oli Lehne sõnul eelmisel aastal meresadamatega. "Väga sarnane: investeerimine terminalidesse, mida keegi ilmselt ei vaja. Või näiteks oli meil investeeringuid terminalidesse, mis pakkusid konkurentsi teistele väga lähedal asuvatele terminalidele või teistele sadamatele väga lähedal. Me küsisime endalt lihtsalt, kas on mõistlik panna Euroopa raha sellistesse projektidesse, mis konkureerivad teiste, toimivate sadamatega," lausus Lehne. | Euroopa Kontrollikoja president: EL-i raha kasutatakse mõneti ebaefektiivselt | https://www.err.ee/618214/euroopa-kontrollikoja-president-el-i-raha-kasutatakse-moneti-ebaefektiivselt | Euroopa Liidu raha kasutatakse mõneti ebaefektiivselt, kuna regulatsioonid muudavad raha kasutamise liiga keeruliseks, ütles eesistumise puhul Eestit külastanud Euroopa Kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne. |
Telefonid on tootja kinnitusel eelkäijast kiirema protsessoriga, varustatud parema kaameraga, kvaliteetsema kõlariheliga, vahendas BBC.
Telefonide laadimine on juhtmevaba ning korpuse tagakülg on klaasist. | Apple tutvustas uusi iPhone'i mudeleid | https://www.err.ee/618220/apple-tutvustas-uusi-iphone-i-mudeleid | Apple tutvustas teisipäeval uusi iPhone’e, mis said nimeks iPhone 8, iPhone 8 Plus. |
Lisaks Neptunase värvidele on 32-aastane Mažeika esindanud Berliini Albat (Saksamaa), Bonni Telekom Basketit (Saksamaa), Orlandina Basketit (Itaalia), Himkit (Venemaa), Riia VEF-i (Läti) ja Ateena AEK meeskonda (Kreeka).
Möödunud hooajal Leedu korvpalliliiga parimaks kaitsemängijaks valitud Mažeika teenis Leedu liigas keskmiselt 22,1 mänguminutit, viskas teenitud minutite jooksul 7,3 punkti, võttis 2,6 lauapalli ja jagas 1,3 resultatiivset söötu. Sealjuures osalesid Neptunas ja Mažeika eelmisel hooajal FIBA Meistrite liigas, kus jõuti 16 parema meeskonna hulka. C-alagrupis teeniti neljateistkümnest mängust 10 võitu ning saavutati teine koht, konkurentsist langeti 1/16 finaalis. Mažeika panuseks jäi keskmiselt 25,4 minuti jooksul 10,9 punkti, 3,5 lauapalli ja 1,6 resultatiivset söötu.
Mängija ja klubi vahel sõlmiti pika katseajaga leping, mängija liitus BC Kalev/Cramo treeningutega täna. "Mažeika on tugev ja kogenenud number kaks," iseloomustas klubi peatreener Alar Varrak uut täiendust. "FIBA Meistrite liiga algab juba järgmisel nädalal, seega ei hakanud me mängija värbamisel riskima, tegemist peaks olema kindla ja stabiilse mängijaga." | BC Kalev/Cramo täiendas ridu kogenud leedukaga | https://sport.err.ee/618211/bc-kalev-cramo-taiendas-ridu-kogenud-leedukaga | Valitseva Eesti korvpallimeistri BC Kalev/Cramoga liitub kogenud leedukas Martynas Mažeika, kes eelmisel seitsmel hooajal esindas Klaipeda Neptunase meeskonda. |
"Me ei saa enam rääkida normaalselt toimivast enamusvalitsusest olukorras, kus koalitsioon on kahes komisjonis juba vähemuses. Lisaks sellele on selgunud, et lisaks Ivanovale ka kolm Keskerakonna liiget on avalikult erakonna pealiini suuna vastu protesteerinud, kirjutades avaliku kirja. Ütleme nii, et matemaatiliselt see koalitsioon võib olla veel enamuskoalitsioon, aga sisuliselt ta seda ei ole," ütles Lumi ERR-ile.
"Reaalselt see olukord on selline, et kui opositsioon mingis küsimuses hakkab väga pressima ja ta suudab end konsolideerida, siis tema mõju ja jõud on võib-olla isegi tugevam kui koalitsioonil.
Lumi tunnistas küll, et hetkel sellist poliitilist motivatsiooni hakata koalitsiooni survastama näha ei ole, aga koalitsioon on ikkagi suhteliselt nõrgas positsioonis, eriti arvestades asjaolu, et peagi algavad riigieelarve arutelud.
Lumi hinnangul oleks loogiline kui koalitsioon hakkaks nüüd kokkeleppeid tegema mõne väiksema opositsiooni fraktsiooniga. "See on üliloogiline, et oma positsiooni kindlustada," ütles Lumi.
Keskerakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas uuris juunikuus Vabaerakonna esimehelt Artur Talvikult võimaliku toetuse kohta valitsuskoalitsioonile. Siis oli just IRL-ist lahkunud Marko Mihkelson ja Margus Tsahkna, samuti oli juba teemaks Savisaare valimisliidu tekkimine. Lumi sõnul on toetuse otsimine Vabaerakonnalt tõenäoliselt uuesti päevakorral.
"Ilmselgelt jah. Tänases olukorras, kus Keskerakonna häälte peale ei saa kindlasti peaminister olla lõpuni kindel ja kus on näha, et hulk Keskerakonna fraktsiooni inimesi allub nendele Ivanova santaažidele, siis ma arvan, et on loogiline, et on vaja end kuidagi kindlustada," rääkis Lumi.
Seoses Olga Ivanova Keskerakonnast välja viskamisega langes valitsusliidu häälte arv riigikogus 53-le. Ivanovale avaldasid aga täna toetust veel kolm Keskerakonna fraktsiooni liiget Marika Tuus-Laul, Heimar Lenk ja Oudekki Loone, kelle häälte peale valitsus ilmselt kindel olla ei saa.
Faktiliselt on nüüd tekkinud vähemvalitsus.Eesti 3mas
— Ott Lumi (@ottlumi) September 12, 2017 | Ott Lumi: faktiliselt on tekkinud vähemusvalitsus | https://www.err.ee/618208/ott-lumi-faktiliselt-on-tekkinud-vahemusvalitsus | Poliitikavaatleja Ott Lumi ütles, et Eestis on reaalselt tekkinud vähemusvalitsus. Kuigi matemaatiliselt ollakse veel riigikogus enamuses, siis sisuliselt ollakse väga nõrgas positsioonis. Kahes riigikogu komisjonis ollakse ka juba vähemuses. |
KuPS-is esimest korda aastatel 2012-2014 mänginud, kuid siis kodumaale naasnud Purje taasliitus meeskonnaga eelmiste jõulude paiku. Nüüd pikendati lepingut veel aasta võrra, mis jätab eestlase KuPS-i ka 2018. aastaks, vahendab Soccernet.ee.
"Olen väga õnnelik, et saan Kuopios jätkata," rääkis Purje. "Tunnen lepingu pikendamise üle heameelt. Meile on nüüd oluline saada häid tulemusi ja jõuda eurokohtadele. Medalid ja Euroopasse pääsemine on hooaja lõpu suurimad sihid."
32-aastane Purje on tänavu 25 liigamänguga löönud seitse väravat, olles sellega KuPS-i edukaim. Liigatabelis paikneb klubi hetkel 40 punktiga neljandal tabelireal, kuid FC Lahti ja Tampere Ilves on teise-kolmandana kogunud vaid kaks silma rohkem. | Ats Purje jätkab Soomes ka järgmisel aastal | https://sport.err.ee/618203/ats-purje-jatkab-soomes-ka-jargmisel-aastal | Soome jalgpalliklubi Kuopio Palloseura otsustas kasutada õigust pikendada lepingut Eesti koondislase Ats Purjega aasta võrra. |
Mitmed allikad väidavad, et valitud kuupäevaks on 18. detsembril toimuv Los Angeles Lakersi hooaja teine kodumäng valitseva meistri Golden State Warriorsi vastu.
Küll pole veel kindel, kas külmutamisele läheb Bryanti särk numbriga 8 või numbriga 24. 20 hooaega kestnud karjääri jooksul 33643 punkti visanud Bryant on sellega kõigi aegade edetabelis kolmandal kohal, jäädes maha vaid Kareem Abdul-Jabbarist ning Karl Malone'ist.
BREAKING: Kobe Bryant's jersey is set to be retired on Dec. 18 when the Lakers host the Warriors. (h/t @TMZ) pic.twitter.com/6fELdA6q5S
— Legion Hoops (@LegionHoops) September 12, 2017
The Lakers are planning to retire Kobe's jersey before the Warriors game on Dec 18, per team sources. No word... https://t.co/thDi9lpiVh
— Ramona Shelburne (@ramonashelburne) September 12, 2017
Lakers plan to retire Kobe Bryant’s jersey on December 18 vs. Warriors, per @TMZ_Sports https://t.co/WD0G6bb4GV pic.twitter.com/2dRtxT3myf
— Bleacher Report (@BleacherReport) September 12, 2017 | Kobe Bryant saab Los Angeles Lakersilt varajase jõulukingi | https://sport.err.ee/618200/kobe-bryant-saab-los-angeles-lakersilt-varajase-joulukingi | Viiekordse NBA meistri ning 2008. aastal liiga kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Kobe Bryanti särgitseremoonia leiab aset nädal enne jõule. |
Tegemist on Türgi esimese suure relvahankega Venemaalt.
"Allkirjastasime kokkuleppe Venemaalt S-400 süsteemide ostmiseks. Minu teada on tehtud ka esimene makse," ütles president Recep Tayyip Erdoğan mitmes Türgi ajalehes avaldatud uudises.
"(Venemaa president Vladimir) Putin ja mina oleme selles küsimuses väga meelekindlad," lausus Erdoğan ajakirjanikele.
Erdoğani sõnul annab Venemaa Türgile relvaostuks krediiti. Tehingu üksikasju pole avaldatud.
Lepingu allkirjastamist kinnitas ka Putini sõjalis-tehnilise koostöö nõunik Vladimir Kožin. "Leping allkirjastati ning täitmist valmistatakse ette," ütles ta.
S-400 ost tekitab NATO liitlastes muret Türgi ja ülejäänud alliansi riikide sõjatehnika ühilduvusest.
USA kaitseministeeriumi sõnul on "üldiselt on hea idee", kui NATO riigid ostavad üksteisega sobituvat sõjatehnikat.
NATO ametnik ütles AFP-le, et relvastuse ühilduvus on ühismissioonide seisukohast alliansile "fundamentaalne". "Mitte ükski NATO liitlane ei kasuta praegu (õhutõrjesüsteemi) S-400," ütles ta.
Allikas rõhutas, et "NATO-t pole mis tahes ostu üksikasjadest teavitatud".
Türgil on NATO-s USA järel suuruselt teine tegevvägi.
Erdoğani sõnul lähtub Türgi relvaostudes omaenda kaitsevajadusest. "Me langetame otsuseid oma iseseisvusest ise. Meil lasub kohustus rakendada turvalisus- ja julgeolekumeetmeid enda riigi kaitseks," lisas ta.
Lepingu allkirjastamine ei tähenda, et S-400 jõuab Türgini peatselt. Vene relvajõududes on nõudlus S-400 järgi suur ning seda tahavad ka Venemaa suurimad kliendid nagu Hiina ja India.
Mõnede analüütikute hinnangul tahab Türgi saata ostuleppega lääneriikidele sõnumit Ankara-Moskva kaitsekoostööst, mida peetakse sama oluliseks kui raketisüsteemi kohalejõudmist. Lisaks toovad analüütikud esile, et Türgi otsustas 2015. aastal tühistada 2,8 miljardi euro suuruse leppe Hiinaga, kellega taheti ehitada Türgi esimene raketitõrjesüsteem. | Türgi ostab Venemaalt S-400 raketitõrjesüsteeme | https://www.err.ee/618199/turgi-ostab-venemaalt-s-400-raketitorjesusteeme | Türgi allkirjastas Venemaaga kokkuleppe õhu- ja raketitõrjesüsteemi S-400 ostmiseks, teatasid mõlemad riigid teisipäeval. |
5. septembril 2017 korraldatud avalikule kirjalikule enampakkumisele Toom-Rüütli tn 3/5 korteriomandite M3 ja M4 võõrandamiseks laekus üks pakkumine BC 31 Holding OÜ poolt ostusummaga 1 151 200 eurot, teatas Raepress BNS-ile.
Pakkumine vastab enampakkumise tingimustele ning linnavaraamet kinnitab enampakkumuse tulemused kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumuse toimumist. BC 31 Holding OÜ omanik on Arto Kalevi Autio.
Korteriomandite üldpind on 167,7 ja 434,3 ruutmeetrit ning tegemist on mitteeluruumidega.
Samas hoones asub ka Keskerakonna kontor, mille partei soovib rahaliste kohustuste täitmiseks maha müüa.
Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles pühapäeval, et erakond on oma müüki pandud kinnistu aadressil Toom-Rüütli 3/5 osas sõlminud juba eellepingu. Kinnistu müügist saadava rahaga kavatseb Keskerakond tasuda 533 000 eurot, mis ta arbitraažikohtu otsusega peab OÜ Midfieldile garantiikirjade vaidluses maksma. | Tallinn müüb Keskerakonna kinnistul asuvad pinnad 1,2 miljoniga | https://www.err.ee/618198/tallinn-muub-keskerakonna-kinnistul-asuvad-pinnad-1-2-miljoniga | Tallinna linnavaraamet müüb Keskerakonna büroo asukohaks olevas hoones aadressil Toom-Rüütli 3/5 paiknevad linnale kuuluvad korteriomandid ainsa pakkumuse teinud osaühingule BC 31 Holding 1,2 miljoni euroga. |
Teisene lõpetas selle sõidu Florian Dujardin (Creuse Oxygène Guéret) ning kolmas oli võitja tiimikaaslane Pierre Bonnet, kirjutab Rattauudised.ee.
Selle võistluse võit on tulnud Eestisse nüüd juba kuus aastat järjest. Nii Lauk, Mihkel Räim kui ka Martin Laas on selle võitnud kaks korda. Esikolmikusse on mahtunud ka Silver Mäoma ja Mihkel Kalja. | Lauk jätkas ühepäevasõidul Prantsusmaal eestlaste ilusat seeriat | https://sport.err.ee/618193/lauk-jatkas-uhepaevasoidul-prantsusmaal-eestlaste-ilusat-seeriat | Karl Patrick Lauk (Team Pro Immo Nicolas Roux) võitis esmaspäeval Prantsusmaal sõidetud amatööride ühepäevasõidu Grand Prix des Boulevards à Issoir (kõik kategooriad). |
Fidži – Eesti maavõistlus toimub 19. novembril kohaliku aja järgi kell 15.00 (Eesti aja järgi 19. november kell 6.00). Neli päeva hiljem on Eesti vastaseks Vanuatu, kellega kohtutakse kohaliku aja järgi kell 14.00 (Eesti aja järgi kell 6.00). Viimane maavõistlus, Uus-Kaledoonia – Eesti toimub 26. novembril kohaliku aja järgi kell 17.00 (Eesti aja järgi kell 9.00).
Koondis asub teele 15. novembri õhtul, kui läbi Helsingi lennatakse esmalt Hong Kongi ning Fidžile Nadi lennujaama jõutakse päev hiljem. Tagasi Eestisse saabutakse 27. novembri õhtul.
Tegemist on juba traditsiooniks saanud B-koondise laagriga. Lisaks maavõistlustele toimuvad kõigis kolmes riigis ka treenerite koolitused, mida viivad läbi EJL-i spetsialistid. Uus-Kaledoonia asub FIFA edetabelis 145., Fidži 181. ning Vanuatu 195. kohal, Eesti paikneb hetkel 98. positsioonil. | Jalgpallikoondist ootavad ees eksootilised mängud Okeaanias | https://sport.err.ee/618184/jalgpallikoondist-ootavad-ees-eksootilised-mangud-okeaanias | Novembri lõpus kohtub Eesti meeste jalgpallikoondis eksootiliste vastastega, kui võõrsil minnakse kokku Fidži, Vanuatu ja Uus-Kaledoonia esindustega. |
Danilkin tõusis ligi 20-kilogrammise päästevarustusega hotelli 22. korrusele ajaga 2 minutit ja 1,81 sekundit, teatab päästeamet.
Kõrghoone kuningas 2017 on Denis Danilkin Pirita päästekomandost. Tema aeg oli 2.01. Palju õnne! #khk pic.twitter.com/Ehwx9yZtNO
— Päästeamet (@paasteamet) September 12, 2017
Paremuselt teise aja saavutas Timo Laks ajaga 02:07,35. Võistluse kolmas oli Imre Tiitsaar ajaga 02:09,39.
Võistkondlikus arvestuses tunnistati parimaks Tõrva Firefighters koguajaga 11:24,2.
Naiste võistkondlikus arvestuses võitis SKA naiskond koguajaga 15:31,3.
Parim naisvõistleja oli Aveli Tättar ajaga 2 minutit ja 45,29 sekundit.
Kokku osales kõrghoone kuninga jooksul 167 võistlejat. | Kõrghoone kuningas on Denis Danilkin | https://menu.err.ee/618181/korghoone-kuningas-on-denis-danilkin | Täna Tallinnas Viru hotellis toimunud kõrghoone kuninga trepijooksuvõistluse võitis Pirita päästekomando päästja Denis Danilkin. |
Rannastaadionile oli kogunenud tüdrukuid vanuses 4-14 ning üle poole osavõtjatest polnud varem aktiivselt jalgpallitreeningutega kokku puutunud.
Selle aastanumbri sees on festival toimunud juba Viljandis, Võrus, Rakveres ja Paides. Kokku on nüüd kõikidel festivalidel osalenud 289 noort tüdrukut.
Juba 16. septembril toimub üritus Tallinnas, kui tüdrukud on oodatud jalgpalli nautima A. Le Coq Arena treeningväljakutele. Lisaks jalgpalliliidu ja erinevate klubide treeneritele on festivalil kohal ka naiste A-koondise mängijad ning treenerid. | Pärnu jalgpallifestivalil osales üle 80 lapse | https://sport.err.ee/618180/parnu-jalgpallifestivalil-osales-ule-80-lapse | Nädalavahetusel toimus Pärnus selle aasta viies Rimi jalgpallifestival tüdrukutele, millest võttis osa 86 noort jalgpallihuvilist. |
Rahvas, kes hindas sedavõrd paljut kuulmise järgi nagu ateenlased.
Virginia Woolf
Igaüks "hoolib” omal moel kuuldavast kuulsusest, mida nimetatakse "kléos’eks”.
Jesper Svenbro
Kas keel on nagu münt, kahe poolega? Varem ma arvasin nii. Kirjutaja kindlameelne profiil on õrnalt pressitud ühele poolele ning lugeja oma on kantud abstraktsemalt (vahest loomametafoorina) teisele. Üks külg on münditud suuga, salatseja-selline. Münt ise kui suu. Keel on kogu raha, kogu aeg. Kuid vanade kreeklaste jaoks ei olnud keel selline kahe poolusega majanduslik paar (mis on sepistatud tules, tehtud metallist ja maavaradest). Keel oli kolmekas, trio, leibkond (kus võib jääda kõlama kainemate peade hääl jne). Arhailise ja klassikalise ajajärgu kreeklaste kodustes patriarhaalsetes valemites, kus oli valdav suuline keel, kujutati kirjutajat isana. Kirjutatu oli tema tütar: tumm ja ootamas häält, mis teda loeks, haaraks tal käest – või lausa suust. Ja viimaks oli lugeja, tütre kosilane, abikaasa (eelistatult välismaalane, kelle sugulased elasid kaugel), kes annaks talle hääle ja kuulutaks sel moel kõikjal kuuldavalt tema isa kuulsust, tema kléos ’t.
Kuid millist kuulsust? Miks just kuuldavalt? "See on selline kuulsus / Nagu naine / Mingis mõttes mittekuulsus / Nagu naine,” kirjutasin ma oma esimestel päevadel Ateenas. Ma lugesin luuletust, kust need read pärinevad, mitmel lugemisõhtul Ateenas, lastes sel kõlada 2015. aasta suve ärevas, kõlalises kuumuses, referendumite ja valimiste ja kapitali kontrolli kahvatus stsenaariumis; suve majanduslik vägivald olikirjutatud linna pankade ette moodustunud pensionäride järjekordadesse. Ma kirjutasin luuletuse selleks, et seda valjusti ette loetaks.
Siiski jääb õhku küsimus: miks just kuulsus ja miks just kuuldav? Siin epigraafina kasutatud repliigis, mis on paigutatud loosungina teksti kohale voogama, seda juhtima, viitab luuletaja ja filoloog Jesper Svenbro Phrasikleia Korele, 6. sajandist pärinevale Kreeka matusekujule, mis on tütarlapse kõrgune ja mille jalamil on raidkiri. Figuur kujutab surnud tütarlast, kelle nimi on Phrasikleia. Oma samanimelises raamatus, mille alapealkiri on "Vana-Kreekas lugemise antropoloogia”, viitab Svenbro märgi ja heli, keele enda, kirjaniku ja lugeja põhilisele korraldusele, rituaalile ja elule. "See tõeline märgiteooria ja selle kahekordne eksistents on olemas juba nimes Phrasikleia, kus esimene osa viitab märkide hääletule maailmale, teine aga helide elavale maailmale, kléos’ e maailmale, valjusti lugemise maailmale,” lugesin ma hääletult. Kuju nime mitmeid tähendusi visandades kirjutab Svenbro, et Phrasikleia võib viidata "naisele, kes juhib tähelepanu kléos ’ele” ja et kléos ’t ennast võib määratleda tehnilise terminina selle kohta, millega luuletaja austab tähelepanuväärsete saavutustega inimesi. Ja Vana-Kreekas oli tähelepanuväärne see, mis kõlas. Mis saavutas kuuldava tuntuse. Mida valjusti ette loeti. Kõla, kuuldus, hiilgus, kuulsus jne.
Keel ja ka meie, selle kanalid: märkide hääletu maailm versus helide elav maailm. Nende suhtlemine. Sama mündi kaks külge, või siis jah: lugeja ja kirjutaja. Seotud materjaliga, mis on neil ühine: kirjutamine, valuuta, alati vahetuskursil. Alati see rahanduslik metafoor, majanduse ärevus ja pakilisus, selle metall ja mineraal. Aga me rääkisime lugemisest, mitte rahast. Kes on lugeja? Kes kuuleb tema häält? Kes seda kasutab, selle kõlama paneb? Mis on lugeja kõigis oma kuuldavates või hääletutes, kehalistes või metafoorsetes tähendustes?
Vana-Kreeka suulises kultuuris mõeldi lugemise all ennekõike vokaalset esitamist: kirjakeel ja selle hääletu lugemine tulid hiljem. Vana-Kreeka lugeja ja mees- tema seoste määratluste (kuna Vana-Kreekas ta oli tihti mees, kuid siinses tekstis ei piirdu ma selle sooga) hulgast käsitleb Michel Foucault pederastia metafoori: kirjutaja alistab lugeja, kes võtab tema sõnad enda sisse ja väljutab need täielikult allutatuna. Lugejat ja kirjutajat ei peetud võrdseteks, solidaarseteks. Veel mitte. Nagu kõigi suhetegi puhul, on lugemise ja vastuvõtmise, lugemise ja kirjutamise ideoloogia, heli ja vaikuse ja hääle suhte keskmes võim. "Vanaaja lugemine omandab tõepoolest lugeja hääle üle võimu kasutamise konkreetse kuju. Hääl peab alistuma kirjasõnale,” kirjutab Svenbro. "Siin on aimatav idee, et lugejalt on võetud tema enda hääl.”
Ent kui arhailise kirjutaja ja lugeja vaheline suhe kujutas endast domineerimist ja teenimist, siis lisandus sellele peagi ka sarnasus (ühine püüdlemine tavatu poole). Kuulaja võtab lugeja hääle endasse, lugeja võtab kirjutaja hääle endasse. Ta on kirjutaja anum, tema vahend. Lugeja kutsub kuulajat: keegi peab tema helisid tunnustama. Kirjutaja kutsub lugejat: keegi peab tema märke tunnustama. Tõepoolest, suhted tähendavad millegi vahetamist: sarnaselt raha ja keelega vahetab võim omanikku. "Ära kõnele, vaid anna oma barbarikäega kuidagi märku,” käsib Aischylose "Agamemnonis” Klytaimnestra Kassandrat, kes ei oska kreeka keelt. Kas kirjutada või kõneleda. See on küsimus, kuid mitte päris sama.
Ema saatis mulle kunagi postkaardi, millel oli taldrik munade ja peekoniga. Ta oli kirjutanud pildile oma armastatud paksu musta markeriga: "Õhtusöök alistatud lugeja kodus”. Tema külmkapil oli aastaid magnet René Magritte’i maaliga "Alistatud lugeja”. Magritte’i 1928. aastast pärineval maalil kujutatakse pisut tursket naist, kes nõjatub vastu varjulist sinist seina ning vaatab jahmunult avatud raamatut, mida ta oma näo juures hoiab. Aga mu emale on alati meeldinud pildid, millel on lugeja. Talle meeldis Baltimore, sest linna hüüdlause "Linn, mis loeb” oli kantud šabloonkirjas kõigile närustele bussipeatustele. Muud polnudki vaja: viita vaid lugemisele ja ta oligi konksu otsas.
Samamoodi nagu mälestust mu emast ja tema California kodu köögist, mida enam ei ole, võib ka lugeja ja kirjutaja ning heli ja vaikuse vahelist suhet pidada kohaloleku ja puudumise mälestuseks. "See, mis on kirjutatud, on kohal, kirjutaja puudub,” väidab Svenbro.
"Lugemise hetkel leiab lugeja end kirjasõna ees, mis on kohal, kirjutaja puudub. Täpselt nii, nagu kirjutaja näeb ette oma puudumist, näeb ta ette ka enda kirjutatu kohalolu lugeja ees. Lugemine tähendab lugeja ja kellegi puuduva tehtud kirjalike märkide kohtumist. Kirjutaja näeb seda kohtumist ette, kavandab seda hoolega. Ta loodab lugeja ja valjult ettelugemise peale, ja lugeja täidab selle lootuse, sest kultuuris, kus kléos ’el on ülimalt oluline roll, on kirjutatust midagi puudu, kuni talle antakse hääl.”
Kultuuris, kus kléos ’el on ülimalt oluline roll. Teatud kuulsus. Hääle valdamine. Teatud kuulsusetus: hääle puudumine. Kuid hääl viitab (eeldab, nõuab) kehale. Kohalolule, kohtumisele – anumale ja publikule. Raamatus "Unterwegs zur Sprache”("Keele viis”) kirjutab Martin Heidegger, et "kõlamise foneetilis-akustilis-psühholoogiline seletus ei anna edasi selle lähtepunkti helisevas vaikuses, rääkimata sellest, kuidas kõlamine seeläbi hääle ja kuju saab”. Sellest üpris segasest lõigust kirjutades märgib David Nowell-Smith, et Heidegger "soovib väita, et verbaalse keele määratlemine ei toimu mitte ainult semantilise selgusena, vaid ka hääle elule äratamisena. See tähendab, et semantika on lahutamatult seotud inimkehaga.”
Kuid millise keha või milliste kehadega? Lugemine ja kirjutamine – keel ise – on kindlalt reguleeritud, nagu kehadki. Näiteks kirjanduse keham, poliitiline keham ehk riik. Kui lugemine oli Vana-Kreeka ühiskonnas keskse tähtsusega, sõnastati seda ühe kontrollimise vormina. Svenbro märgib, et lugemine "reguleeris kodanike kehami käitumist võimukandjate suude kaudu, kes mitte lihtsalt ei edastanud seadusi, vaid lugesid neid valjusti ette”. Võimukandjate, keda nimetati tegelikult "seaduselauljateks” (nomodos). Aga kuidas on teistsuguste (lugevate või kirjutavate) kehamitega? Mõelge sellele kummalisele käsule Platoni "Theaitetosest”: "Noh, ori, võta raamat ja loe!” Platoni dialoogil, mis käsitleb teadmise iseloomu ja vajadust, on kaksikkuju: selle keskmes on veel üks tekst. Metafiktsioon, mis keerleb Sokratese ja Theaitetose vahelise üleskirjutatud dialoogi ümber, mille noor meesori loeb ette Platoni kahele peategelasele, Eukleidesele (orja omanikule) ja Terpsionile. Platoni dialoog kajab küsimustest ja mitte ainult nendest, mida esitab Sokrates (Platoni kaudu) teadmise tajumise kohta. Näiteks: millised kehad saavad lugeda, millised kirjutada? Millised kehad võtavad vastu? Millised on kuuldavad? Miks peaks lugeja tingimata alistama, teenistusse panema, orjastama?
"Keele alistamine,” kirjutas uusplatonistlik filosoof Iamblichos, "on kõigist võitudest kõige raskem.” Essees "Taking Leave of Tragedy” (1985) kirjutab Giorgio Agamben, et Ingeborg Bachmann möönis kunagi järgmist: "Keel on karistus. Kõik asjad peavad keelde sisenema ja jääma sinna vastavalt nende süü suurusele.” Selle üle arutledes kirjutab Agamben: "Selles mõttes on tõsine sõna see, mis ei unusta kunagi, et keel on karistus ja et me kõik kanname kõneldes või kirjutades karistust. Kas sellest karistusest on lunastust? Luuletuses pöördub Ingeborg kõne poole, karistuse enda poole, et paluda lunastust: "Oh mu kõnevõime, päästa mind!””
Kehad ja hääled, keel ja karistus, alistamine ja lunastus tõstatavad ka sooküsimuse – nagu seda tõstatavad ka Platoni eranditult meessoost teadmiste otsijad, kirjutajad ja lugejad ning Bachmanni ülev poeetika, selle sügav feminism. Keel on alati seotud sooga – peaaegu kõik asjad on. Vaata sõnaraamatust järele sõna "sugu”, ka selle määratlus on nagu münt, kahe küljega. Ühest küljest (või määratluselt) võtab see ette keha, selle sotsiaalset erinevust, teisest küljest keeleeristusi.
1. omadus eristuda mees- ja naissoost isendiks (tavaliselt kasutatakse seda sotsiaalsetele ja kultuurilistele, mitte bioloogilistele erinevustele viitamiseks).
2. GRAMMATIKA
(näiteks ladina, prantsuse ja saksa keeles) nimisõnade ja asesõnade liigid (tavaliselt meessugu, naissugu, kesksugu ja üldkääne), mida eristavad nende erinevad fleksioonid, mida on vaja nendega süntaktiliselt seostavate sõnade jaoks. Grammatiline sugu on kaudseltseotud loodusliku sugude eristamisega.
Mind võlub see viimane läbimõeldud märkus, et grammatiline sugu on vaid kaudselt seotud loodusliku sugude eristamisega. Meenutab riideid, mis on lõdvalt ümber keha. See riie on nagu grammatika, teatud mõttes. Veelgi kaudsem (ent siiski selgepiirilisem, nagu siidi alt aimatav keha) on fraas "looduslik sugude eristamine”. Kuid pöördugem bioloogia, selle mooduste juurest metafooride juurde (minu meelest täiesti loomulik samm). Svenbro tsiteerib Antiphanese komöödiat "Sappho”, mille nimiluuletaja selgitab: "Naiselik olend on täht, lapsed, keda ta endaga igale poole kaasa võtab, on grámmata: kuigi neil ei ole häält, võivad nad soovi korral kõneleda nendega, kes viibivad kaugel; ja kui keegi avastab end mehe läheduses, kes loeb, ei kuule too neid [sest kuigi grámmata on hääleta, "kõnelevad” nad täielikus vaikuses kurtidega].”
Naiselik olend on täht – kahtlemata. Siin pole midagi vaielda. (Ja võib-olla ka teised olendid. Meenutagem Virginia Woolfi proua Dallowayd: "Vaevatuna kummalistest unenägudest, milles suured kreeka tähed toas varitsesid, ärkas ta ütles, naeris endamisi, kui talle tuli meelde, kus ta oli ja et kreeka tähed olid päris inimesed, kes vaid mõne jardi kaugusel magasid.” Kuid Sappho – nii ajaloolise isiku kui ka ilukirjandusliku tegelase – jaoks, nagu ka paljude vanade kreeklaste jaoks ei olnud naiselik olend kui täht mitte ainult metafoor või protofeministlik kriitika. Kreeka tähestiku, foiniikia tähtede kujunemise "lugu” (mitte päris ajalugu) on tütre lugu. Mytilene Skamoni kirjutiste kohaselt oli foiniikia tähtede leiutaja Aktaion, hilisema Atika esimene kuningas. Tal olid ainult tütred, neist noorim, kelle nimi oli Phoinike, suri noorena. Tema leiutis oli pühendatud tütrele. See tõi tüdrukule kléos ’t. Ta elas edasi nii kirjutatud kui ka ette loetud tähtedes. Aktaioni teisik paistab olevat Ateena autohtoosne ehk pärismaine kuningas Kekrops (kellel on sama palju tütreid ja kes samuti kirjutamise leiutas) ning Boiootia kuningas Kadmos (kellel on ka kõik sama). Kui Aktaioni ja Phoinike müüt "kirjutati” näiliselt selleks, et omistada kirjutamise leiutamist Ateenale (mitte foiniiklastele), omistab see ühtlasi kirjutamist naistegelasele. "Surnud printsess sulab kokku leiutisega, mis kannab tema nime.”
Tõepoolest, nii Phoinike kui ka Phrasikleia, veel üks surnud tütar, tähistavad kirjutamist. Ja nagu juba märgitud, oli kirjasõna vanade kreeklaste jaoks tumm keel, mis vajas hääle saamiseks lugejat. Kirjasõna oli naise tummuse kirjatäht, mis vajas abikaasat, lugejat, kes annaks hääle tema patriarhi raidkirjale. Mees loeb meid, nagu me oleksime tekst. Kui ökonoomne. "Ökonoomia” kreekakeelne tüvi on oikos, mis viitab kodusele elupaigale, majale või perekonnale – tuttavale ökosüsteemile. Seega mõtlen ma keele ökonoomiale, veel ühele majapidamisele, ning funktsioonidele, mis on selles antud tüdrukutele ja naistele. Funktsioon, mis on väidetavalt hääleta. Ometi saame meie – tüdrukud ja naised – olla kirjutatu. See on tõeline valuuta. Kuid siis kirjutab Svenbro: "Mis võiks olla loomulikum kui mõelda kirjutamisest kui tüdrukust, kui räägitakse keeles, kus kirjutus on naissoost nimisõna, graphé? Ja mis oleks loomulikum, kui pidada graphé sigôsa ’t, "hääletut kirjutust” tütreks, kui valdavas kultuuris on vaikus naiselik voorus? Sellise kirjutuse ainus hääl on lugeja hääl.”
Noh, see, mis on loomulik – ja mis ei ole –, on natuke konksuga küsimus. Nii nagu naiselikkus ja keel on loomus sotsiaalne ja kirjanduslik konstruktsioon. Tarkuse- ja sõjajumalanna Athena, kes oli aga ka avalikkuse – teatud mõttes kléos ’e – jumalanna, paistab sellega justkui nõustuvat. Athena on veel üks kuulus tütar, kes paiskus välja oma isa peast nagu keel, väga kõlavalt, ning on Ateena nimekaim. Ta võistles oma onu Poseidoniga selles, kumma nimi linna ehtima hakkab. Ta tuli võitjaks, sest kinkis linnale oliivipuu. Hiljem kaunistas tema nägu Kreeka valuutat drahmi, jõudes nii laialdaselt ringlusesse ning kõneldes selgelt ja kõlavalt – Athena nimi resoneerub alati Ateena kléos ’ega.
Tütar ei ole alati kuuldamatu. Vaadakem Sapphot, kes pani oma tütrele nimeks Kleïs, kléos ’e kaja. Sappho luuletusi nimetati sageli tema tütardeks: "Meil on endiselt su surematud tütred, nimelt su laulud,” kirjutab Dioskorides. Svenbro lisab rõõmsalt oma huvitavas joonealuses märkuses, mis selgitab Pindarost: "Raha eest kirjutava elukutselise luuletaja luuletused saavad prostituudi mõttes "tütardeks”, kellel on "rahustavad hääled”.” Kas Sappho kirjutas oma luuletused raha saamiseks? Ma ei tea.
*
Jättes hetkeks kõrvale tütarde ja drahmide küsimuse, prostitueeritud, tumma, surematu naisekeha, olgu see siis ülistuslaul või mitte: Vana-Kreekas võidi kléos ’e all mõelda ka tuld. Mis siis tulega on? (Kogu see hääleta naistest rääkimine tekitab minus tahtmise midagi põlema panna.) "Ma läksin sarapikku, et / Peas põlev viha läheks mööda,” kirjutas W. B. Yeats. Kuidas on keele, kirjanduse, teadmiste, poliitilise või filosoofilise või kirjandusliku iha ja tuntuse tulega? Kuulsuse tulega? Selle kõla tulega? Herakleitos pidas maailma "igaveseks tuleks, mis läidetakse õigel ajal ja kustutatakse õigel ajal”. Ja siis on veel Prometheus, kes aheldati kalju külge, sest ta oli jumalatelt tule varastanud. Prometheuse müüti on seostanud kirjutamisega Aischylos oma "Aheldatud Prometheuses”. "Nad muiste vaatasid ja muidu vaatasid, ei kuulda mõistnud kuulates,” hüüatab titaan. "...veel neile leidsin, kirjamärgid seadmiseks, kõiktäose meele, virga taideid loova jõu.”
Vaadelgem siis tuld ja põlemist mitte üksnes teadmise ja keele ning selle erinevate kasutusvõimaluste ja väärkasutuse metafoorina – teadmistest põlema, tulised tunded, kõrvetavad mälestused, poliitilistest ideedest tuld võtma jne –, vaid tõsiasjana, kirjandusliku valdkonnana. "See on kuiv materjal, millest toitub lugeja põlev huvi,” kirjutab Walter Benjamin. Mõelge keele põlemise ajaloole, mis sai õieti alata alles siis, kui keelt üles kirjutama hakati. Raamatuid põletatakse, sageli teevad seda rõhuvad poliitilised ja religioossed režiimid: vaadakem, kuidas Rooma ja Konstantinoopoli kirikuvõimud edastasid 11. sajandi lõpus poliitilisi sõnumeid Sappho ja Mytilene Alkaiose (järjekordse Lesbose lüüriku) luule avaliku põletamisega. Ja siis on veel eradokumentide põletamine, millega nende autorid või kirjanduslikud timukad soovivad sageli suruda maha seda, mis on kirjutatus endas kõige intiimsem. Kuid põletatakse ka kirjanikelt väljanõutud lubadusi toita neid leeke, põletada nende keelt, meie kirjanduslikku pärandit. Näiteks need tõelised ja oletatavad tuled, mis kas puhkesid või mitte.
Enne surma andis Vergilius juhtnöörid, et "Aeneis” (eepos, mis loodi mitte suuliselt, vaid kirjutades) tuleb põletada. Ei põletatud – keiser Augustus ei lubanud. Thomas Hardy palus oma naisel Florence’il enda paberid hävitada, naine ei teinud seda. Seevastu Charles Dickens põletas elu jooksul pisteliselt oma päevikuid ja kirju. Lord Byroni mälestused põletasid juristid ja ahned sõbrad, kelle seas oli luuletaja Thomas Moore – kurikuulus põletamine, mis ajendas Henry Jamesi kirjutama "Asperni kirju” ja vahest sundis teda enne surma põletama ka omaenda pabereid. See 1915. aasta kirjanduslik lõkketuli ei jäänud kuulsuse poolest Byroni omale sugugi alla.
Romaanis "Meister ja Margarita” kirjeldab Mihhail Bulgakov detailselt kirjandusžanri, mis on selle võimalik põlemine. Ta kujutab tuld kirjutamise vormina, mis on ka vastupanu vorm. Ühes allegoorilise romaani stseenis ütleb Saatan Margaritale, naisele, kelle ta on röövinud, et täidab vastutasuks tema teenistuse eest naise südamesoovi. Naine palub, et vabastataks tema kallim, Meistriks kutsutav kirjanik, kes oli hullumajja pandud (loe: kelle ajasid hulluks osavõtmatud nõukogude kriitikud). Saatan täidab tema soovi: Meister ilmub välja. Saatan soovib lugeda kirjaniku romaani Jeesusest ja Pontius Pilatusest. "Ma põletasin ta ahjus ära,” märgib Meister. Saatan vastab: "Käsikirjad ei põle.” Tema toolile ilmub äkitselt Meistri käsikiri, mis on terve, põlemata. Loetav.
Bulgakovil oli põletamisega (ja kirjutamisega) kogemusi. 1929. aastal konfiskeeris Stalini miilits tagakiusatud kirjaniku päeviku. Kui see Bulgakovile tagasi anti, põletas ta selle ära. Pärast kirjaniku surma ilmus päevik NKVD arhiivis välja. Oli tehtud koopia. Bulgakov põletas ka "Meistri ja Margarita” algse käsikirja (koopiad jäid alles), kuni tema naine selle viimaks postuumselt avaldada lasi. Nathaniel Rich kirjutab: "Ligi 75 aastat pärast kirjaniku surma põleb "Meister ja Margarita” eredama leegiga kui kunagi varem. Selle leegid on neelanud alla aparatšikutest kriitikud, NKVD ja isegi valitsussüsteemi, mis seda tsenseeris. Geniaalne ja helge teos tuletab endiselt ägedalt meelde, et tulega tule vastu ei saa.”
Antonin Artaud kirjutas: "Ei, van Gogh ei olnud hull, vaid tema maalid olid kreeka tule sähvatused.” Ta kirjutas: Põletage tekstid.
*
Vana-Kreekas kirjutamise, lugemise ja majanduse – kléos ’e tules võidutseva kolmnurga – vahel valitsenud suhe on selge: enamikul varastest marmortahvlitest ja hauajalamitest on raidkirjad. Kirjutistega kaunistatud marmoriplokkidelt võib lugeda võlgu jäänud kodanike nimesid, teatud kolooniate maksustamisest, sellest, mida võlgnesid jumalatele liitlased ja välismaalased. Juba hauaskulptuur ise tähendab rikkust. Ma veetsin hiljuti pärastlõuna Ateena hauakirjade muuseumi eredates ja hämarates saalides uidates. Peale muuseumi väikeste ruumide ökonoomsuse hindasin ma välja pandud plaatidesse lõigatud kirjelduste ökonoomset keelt.
"Enne 4. sajandi keskpaika eKr” pärinevat marmortahvlit kirjeldati kui "nimekirja kodanikest (Thiasoi), kes on andnud raha”. Teise samast perioodist pärineva tahvli kohta kirjutati: "Steel avalike raamatupidajate (Logistai) teadetega selle kohta, kuidas varahoidjad kasutavad Athena ja teiste jumalate püha raha.” Ja veel üks 3. sajandist eKr: "Teated ateenlasest Delose Amphictyonsist koos ohvriandide loendiga”.
Ühel tohutul steelil – ma seisin hetke selle jahedas varjus – oli 149 fragmenti, mida kirjeldati järgmiselt: "Ateenlaste liitlaslinnad registreeriti siin igal aastal alates 454/3. aastast eKr kuni 440/39. aastani eKr, ning nende nimede järel ära toodud maksu suurus, mis on kirjutatud akrofoonilises numbrisüsteemis, moodustasid kogu tribuudist kuuekümnendiku, mida maksti andamina (Aparche) ateenlaste kaitsejumalannale Athenale.” Ma kujutasin ette, mitu drahmi see teeks, kõigile vermitud Athena nägu ja kléos, see, mis tõi talle kuulsust, kuigi ateenlasi endid tegi see ehk ärevaks. Sest millist muud tunnet võiks meis tekitada raha, selle puudumine, selle tarvidus, selle mälestus?
Ma üritan kujutada ette Athena nägu drahmil, aga vaimusilmas suudan näha vaid Abraham Lincolni ranget profiili USA pennil. Või õigemini näen Moyra Davey fotosid USA pennidest, tema "Vaskpea” sarja 1990. aastast, punakaspruuni vaesuse ja räpa ja näo topograafiat. Davey kirjutab, et hakkas penne pildistama pärast New Yorki kolimist, kui ta avastas, et tal on näpud põhjas ja ta mõtleb raha psühholoogiast ja sellest, kuidas Freud võrdsustas valuuta väljaheidetega. Kuigi ta nende piltidega eriti ei teeninud, pidas ta töid omaenda "võltsrahaks, ülimalt rahuldust pakkuvaks sõltumatuse unelmaks, teatud sitast-kullaks fantaasiaks, kus oli nii, et mida räpasem ja määrdunum oli penn, seda suurem oli tema muutumise ja üllatamise potentsiaal”.
Tema sõnu lugedes hakkan jälle mõtlema keelest, "sitast kullaks” saamisest, kullast. Vanad kreeklased seostasid kirjutamist kullakarva safraniga. Nii maaliti safraniga raidkirjade kuldseid tähti, et päris kulla arvelt raha kokku hoida. Tähed muutusid kergesti loetavaks ja "sümboolselt väärtuslikuks”. Kuid kreeklased seostasid safranit ka abieluga. Ovidius kirjutab "Metamorfoosides” Hymenist, kellel on "üll kuldkollane rüü”. Või nagu Sappho ütleb konkreetsemalt ühes oma meeleheitlikumas katkendis: "rüü / ja / safraniga värvitud”. Kirjutamine kui mingis mõttes sitast kullaks muutumine, kui kasutada Davey sõnastust. Kirjutamine kui tüdruku mehele panemine, kui kasutada vanade kreeklaste sõnu. Aga asi läheb süngemaks. "Loodusloos” kirjutab Plinius Vanem safranist: "Juur on ihukarva ja pikaealisem kui ühelgi teisel taimel. Safranile sobib tallamine ja trampimine: hävitamine aitab tal paremini kasvada.”
Hävitamine aitab tal paremini kasvada. See rida viib mu mõtted Bulgakovi põletatud käsikirjadele ja siis keele juurest eemale, tüdrukutest ja abielust ja misogüüniast eemale, tagasi raha juurde. Kas kulla, raha hävitamine aitab tal paremini kasvada? Võtkem näiteks võlad. Võtkem kapitali. Safran kui kuld kui kirjutamine kui raha. Mõelgem, et Davey "Vaskpeade” sari sai nime põliselanike tolli- ja majandussüsteemi järgi, kus rivaale häbistati kingituste tegemise ja kaupade raiskamisega. "Pealkiri tuleb kwakiutli ja haida rahva rituaalist, kus merre visatakse peotäite kaupa vaskmünte,” kirjutab ta. Vaskraha oli põliselanike kõige väärtuslikum vara ja igal hõimul oli oma raha. Vaskraha väärtus kasvas iga korraga, kui see omanikku vahetas: potlatch ’i ajal lõigati mõnikord müntide küljest tükke, et seda rikkust kirjeldada ja edasi anda, anda sellele kléos ’t, kui kasutada kreeklaste väljendit.
Artaud kirjutas van Goghi vilja- ja päevalillepõldude kohta: "Vaadake seda sulakulla maastikku.” Artaud’ jaoks oli maalidel "salapärane kummalisus”, "vaevatud õie puhas mõistatus”. Kunstniku enesetapu pärast raevutsedes kirjutab Artaud: "Ajaloost on teada, et keegi oli van Goghile teatud summa võlgu: see tegi van Goghile mitu päeva tuska.”
Vana-Kreeka lugeja hääl ei kuulunud talle endale: kuuldava lugemise akt võttis selle talt ära. "Kui ta laenab oma hääle nendele tummadele märkidele, teeb tekst selle enda omaks: tema häälest saab kirjutatud teksti hääl,” toonitab Svenbro. "Ta on oma häält laenanud, selle loovutanud.” Kas siin on mingi võlg, mis tuleb tagasi maksta? Mida võlgneb tekst või selle kirjutaja vastutasuks lugeja hääle eest? Mida lugeja võidab? Võib-olla pakub lugemine talle võimalust kellekski teiseks muutuda. Selles vahetuses – võla ja leina, ekspluateerimise, majanduse, kirjaoskuse, ükskõik kuidas seda nimetada – saab temast keegi muu (temast endast suurem, kui nüüd jälle mõõtmist tähistavate sõnadega väljenduda). Ent sel hetkel, kui ta saab endaga hüvasti jätta, saab ta endast kõige selgemini teadlikuks, nagu juhtub lugedes, mõeldes, rääkides – kas siis valjult või vaikselt. Lugeja: ma tean, et ma olen äkitselt vahetanud lugeja sugu, muutnud ajavorme, seganud lugemise tähendusi – kuid jääge minuga. Kirjutamise ja lugemise akt on alati seotud puudumise ja kohalolekuga, nagu Svenbro meile meelde tuletab. Enamgi veel, meie mõtlemise (meie kirjutamise ja lugemise) alus jääb samaks (Ateena).
Nii et kui lugemine on teatud võõraste häälte kanaliseerimine, siis võib häälte kuulmist samuti pidada teatud lugemise liigiks. Kuidas sobitada kokku lugeja alistatud ja alistav kõlaline esinemine – kus kuulavale deemosele tehti kuuldavaks seadused, majandus, poliitika, filosoofia, tärkav demokraatia ja individuaalsed rikkused – asjaoluga, et ajalooliselt on Läänes need, kes "kuulevad hääli”, olnud meie vanimad luuletajad, müstikud, ketserid, feministid. Viimasel ajal liigitatakse häälte kuuljad hulludeks, kõrvaletõrjututeks, kuid võib-olla on nad meie kirjanikud ja kunstnikud, meie võlgnikud.
Pean võlga, majandusvägivalda ja ärevust (asja tuuma juurde minnes on see meie ajastu põhiseisund) samuti teatud häälte kuulmiseks. Ma mõtlen häälte kuulmise muutuvast majandusest. Miks ühendatakse omavahel häälte kuulmine – või "kuulmishallutsinatsioonid”, nagu neid tänapäeval nimetatakse – ja võlg? Ma saan vaid pöörduda tagasi oma ema juurde, kes kannatas sügavalt mõlema all. Lastena õpetati meile, et me kodus telefonile ei vastaks – helistada võis võlgade sissenõudja. Ema närusest palgast, mida ta teenis raamatupoodides ja sotsiaaltöötajana, pidas valitsus mõnikord kinni tasumata maksud või õppelaenu. Ta kulutas niikuinii oma vähese teenitud raha raamatutele, üürile ja toidule – kui ta ka raha sai, oli see kohe läinud. Kui ta suri, jäid järele vaid raamatud ja võlad. Häälte kohta, mida ta kuulis, sain ma rohkem teada vanemaks saades. Ta jõi nende vaigistamiseks. Nende häälte ilmumist võib ennustada see, et oled bipolaarne, kirjanik, naine. Kes teab.
"Mul on tunne, et seekord olen liiga kaugele läinud, et tagasi tulla,” kirjutas Virginia Woolf oma õele 1941. aasta märtsis, üks päev enne oma surma. "See on täpselt samamoodi nagu esimesel korral, ma kuulen kogu aeg hääli ja ma tean, et nüüd ma sellest üle ei saa.”
Jeanne d’Arc hakkas 13-aastaselt hääli kuulma: püha Miikael, püha Katariina ja püha Margareeta tõid temani Jumala sõnad. Ole vaga, lõika juuksed maha, astu (Prantsuse) sõjaväkke, et Inglismaaga sõdida, ütlesid nad. Tema katoliiklasest ema oli andnud talle range usulise õpetuse: Jeanne mõistis, mida need pühakud silmas pidasid. Jeanne nimetas end Jehanne la Pucelle’iks (neitsi Jeanne). Ta teenis oma hääli ja nemad teenisid teda. Kui ta oli kohtu all, küsis üks vaimulik, millises keeles need hääled kõnelesid. Ta vastas, et nad rääkisid paremat prantsuse keelt kui küsija. Jeanne ei osanud lugeda ega kirjutada, kuid hääled kõnelesid temaga.
Ent lugemis- ja kirjutamisoskus ei eelda häälte kuulmist. Mõnikord innustab see neid. "Ma olen juba aastakümneid unenägudes hääli kuulnud, nagu öeldakse,” kirjutab Jacques Derrida. "Need hääled on minu sees.” Mina kuulen mõnikord hääli (mitte päris nii nagu mu ema, selles olen ma kindel), kuid sagedamini ma loen neid. Siin on mõned, mis on mind viimasel ajal kõnetanud, minult midagi ära võtnud, kasutanud mind oma tööriista, anumana, rajana, mis viib kindlalt kléos ’eni, selle kuldse võla ja tuleni.
"Kirjutamine, nagu tantsiminegi, on kunstiliik, mis on kättesaadav ka inimestele, kellel ei ole mitte midagi,” kirjutas Zadie Smith hiljuti.
"Kui me oma kodus teist korda Jumalast rääkisime, sinu Jumalast, sellest, kes sind ootab, paistis seinal kuldne valgus,” kirjutas Paul Celan Nelly Sachsile.
"Kaadritagune hääl, mis räägib seda täiesti ilmalikku valgust, paistab tulevat eikusagilt,” kirjutas Giorgio Agamben.
"Noored naised kardavad kõnelda, kirjutamisest rääkimata. Kui ma näen nende hirmu, nende vaikimisi, siis ma tean, et ükski naine ei ole kirjutanud piisavalt,” kirjutas bell hooks.
"Maa / & selle nimisõna vahel tundsin tuld,” kirjutas Brenda Hillman.
*
Võlg viitab puudusele – vahest autonoomia ja omandi puudumisele. Aga autorsus? Phrasikleia signatuur on esimeses isikus: "Mind tegi Parose Aristion,” ütleb tütarlaps-kui-kuju-kui-kiri. Kui kreeklased hakkasid oma hauakividele, hauakujudele ja mälestustahvlitele kirjutama, otsustasid nad kasutada esimest isikut. Miks just nii? "Raidkiri on masin, mille ülesanne on toota kléos ’t,” kirjutab Svenbro. Ma mäletan esimest käiku Ateena Akropolise muuseumisse, kus mulle avaldas muljet vanade skulptuuride raidkirjade süntaks ja ajavormide kasutus. Seetõttu oli jalutuskäik saalides mitte niivõrd vestlus, kuivõrd vastasseis välja pandud marmorkujudega. Ma läksin ühe kuju juurde, aastast 480 eKr pärineva Angelitose Athena juurde ja see ütles mulle (minu enda häälega): "Angelitos pühendas mind. Austatud Athena, olgu see kingitus sulle meele järele.” Teine rääkis (minu kaudu): "Afidnai Kallimachos pühendas mind Athenale.” Tummad marmorkujud rääkisid minuga ja ma kordasin nende sõnumeid selsamal hetkel, kui ma neid lugesin. Raidkirjad ehmatasid mind, tekitasid teatud imetluse retoorilise omanditunde ja agressiooni vastu, selle rahutu liidu vastu, mida nad kuulutasid tegija ja tehtu vahel. "Sellised väited on teatud mõttes omased kirjutamisele, sest tänu kirjutamisele on võimalik raidkirjaga esemetel endast esimeses isikus kõneleda, kuigi nad on vaid esemed, mitte mõtlevad elusolendid, kellele on antud kõnevõime,” kirjutab Svenbro.
Võib-olla selles seisnebki üldisemalt minu jaoks kirjasõna põnevus – see äratab ellu. Häälele äratamine, kui viidata Heideggerile – mis on nii kehaline kui ka keeleline. Niipea, kui ma lugesin kirjasõna, saab elutust esemest – kujust või raamatust – mõtlev olend. Sellistele mõtlevatele olenditele justkui antakse (või laenatakse) siseelu (isegi kui see on laenatud kirjutajalt või lugejalt). Ma kujutan ette teksti Phrasikleia sarnase pühendusega – lugu, luuletus, võib-olla see essee, mida te praegu loete. "Mind tegi Ateena Quinn.” Sellised pühendused annavad su loomingule autonoomia – autorist eraldiseisva elu. Sellele annile, laenule viitab autorsus. Aga kes selle vastu võtab? Ja kes kannab võlga – kas kirjutaja või lugeja?
"Kas pole kõige ökonoomsem viis vaataja ees seisvale esemele tähelepanu tõmmata nii, et seatakse üles sõnumit kandma mõeldud ese, mis on füüsiliselt lahutamatu enda kantud esimeses isikus kirjutatud sõnumist?” küsib Svenbro. Olgu siis ökonoomne või mitte, taas on aimata Heideggeri ideed, et keele põhiolemus on "ütlemine”. Nagu filosoof kirjutab: "Kõiges, mis jõuab meieni kõnelemise kaudu, mida me ise teeme, on valdav Näitamine, mis muudab nähtavaks selle, mis on kohal, ja viib silme eest selle, mis on puudu.”
Kohalolu ja puudumine: lugeja ja kirjutaja ajalikkus. Samuti selle essee ajalik olemus, millega ma püüan küündida oma mõtetega enam kui kahe tuhande aasta taha, keeleni, mida ma ei kuule ega mõista. Aga milline on lugeja aja iseloom? Kuidas see erineb kirjutaja ajast? Kas neid ühendav ajalik kord on üks ja sama või kulgeb see paralleelselt (võib-olla eri suundades, nägemis- ja kuuldeulatusest välja)? Kirjanik kirjutab tuleviku (tulevase lugeja) jaoks, isegi kui tema teema on ajalugu, minevik. Lugeja seevastu on teatud mõttes igaveses olevikus, isegi kui see, mida ta loeb, leiab aset möödanikus. Kuid kirjutamise ja lugemise akt ise on oleviku kinnipüüdmine, selle pihku või suhu haaramine. Toiduportsjon. Ma tunnen praegu seda teile kirjutades. Ma tajun olevikku, mille ma teile kingin (tulevikku, mille teie mulle kingite). Ma tajun võlga, mis meid ühendab.
Veel üks küsimus: milline on iidse ja tänapäeva lugeja suhe? Vaadelgem lugejat kui tegelast, kes on igavesti mitmekülgne: on lugeja, kes loeb valjusti ette, vaikne lugeja ja lugeja – raamat –, keda sa (teine lugeja) tõenäoliselt praegu hääletult loed. Kes on siis lugeja, kes on nii mitmete pindade peale killustatud? Mis on tema hääl? Oma lühikeses essees "Kreeka keele mitteoskamisest” juhatas Virginia Woolf minu küsimustejada sisse omaenda sorava värahtusega:
"Kuid (ikka ja jälle naaseb küsimus) kas me loeme kreeka keelt nii, nagu see kirjutati? Kui me loeme ette need mõned sõnad hauakivil, mõne salmi koorist, Platoni dialoogi alguse või lõpu, Sappho katkendi, kui me hõõrume oma mõistuse verele mõne "Agamemnoni” metafoori vastu, mitte ei nopi selle õitega oksa, nagu me teeme "Kuningas Leari” lugedes – kas me loeme siis valesti? Kaotame seoste hägus oma terava pilgu?”
Miks just hägus? Ma mõtlen Lõuna-California tulekahjudele, nendele, mis lõõmasid mu ema surmapäeval ookeanini välja. Luuletusele, milles ma üritasin seda hiljem kirjeldada. "Kliima on võimatu,” nendib Woolf suurepäraselt, lugedes Inglismaal Sophoklest. Kuid mu küsimused ei ole kuhugi kadunud. Kes on kuuldav lugeja? Kes on kirjutaja? Millises majanduses nad säravad? Kuidas nad lahti harutada – mitte vanade kreeklaste kombel teenistuse ja orjuse ja patriarhaadi järgi, vaid näha neid selgelt, võrdväärselt, sarnasena, solidaarsena? Ja kuidas on kõlava kléos ’ega ja kuidas on seesmise kléos ’ega, mõistuses kaikuva häälega? Millist esteetilist survet selline põlemine avaldab, millist kirjandust kui tuld see toodab? Kelle võlg, mis hääl?
*
"Kui kreeklane oleks 600 eKr paiku kaalunud luuletuse kirjapanemist, oleks ta ilmselt mõelnud sellest nii, et ta oleks transkribeerinud midagi, mida sotsiaalselt juba tunnustati ja suuliselt või mäletamise kaudu tehniliselt juba vallati,” kirjutab Svenbro.
2016. aasta paiku Ateenas elav välismaalane oleks luuletuse kirjapanemist kaaludes ilmselt sellest mõelnud kui eraviisilisest asjast, kirjanduslikust ja ajalisest toodangust, mis on sotsiaalne vaid selles mõttes, et ootab vaikset lugejat "kusagil hiljem” pärast avaldamist, aga ka varem, publiku kujul mitmetes linnades. See välismaalane võiks saata oma luuletuse kiiresti e-posti või sotsiaalmeedia kaudu oma sõbrale või sõpradele – ma kirjutan.
Kas see on alati nii? Näiteks see luuletus, mille ma kirjutasin siis, kui olin Ateenas veel vähe aega elanud, ja mida ma selle essee alguses tsiteerisin. Mis ajendas mind 2015. aastal kirjutama luuletust, mis oli konkreetselt ettelugemiseks mõeldud? Millist tuld ma taga ajasin, millist sotsiaalselt tunnustatud eksistentsi, millist kuldlehtedega õit? Kelle kuulsust ma teenisin või kõnelesin? Luuletuse kirjutamise ajal ei olnud ma kunagi kuulnud ega lugenud terminit kléos. Huvitav, millise poliitika ning selle tõlgenduse ja ühiskondlike tähenduste ümber me praegu keerleme. Millise kuulsuse. Ma oskan pöörduda vaid jälle luuletuse juurde, selle kléos ’e tulise puudutuse juurde. Selle pika, kuumava kõma juurde. Käsikirjad ei põle jne. Ega ka hääl, selle keha: või alati hääl, suu kui münt, põlemas.
Luuletuses "Laste asemel paberi põletamine”, mis kirjutati Vietnami sõja, aga ka kodanikuõiguste ja feministlike liikumiste ajal, märgib Adrienne Rich:
"Ma kirjutan hilisõhtul kirjutusmasinal ja mõtlen tänasele. Kui hästi me kõik kõnelesime. Keel on meie ebaõnnestumiste kaart. Frederick Douglass kirjutas puhtamas inglise keeles kui Milton. Inimesed kannatavad vaesuses rängalt. On olemas meetodeid, aga me ei kasuta neid. Jeanne, kes ei osanud lugeda, rääkis mingisugust talupoeglikku prantsuse keelt. Mõned kannatused: raske on tõtt rääkida; see on Ameerika, ma ei saa sind praegu puudutada. Ameerikas on meil ainult oleviku vorm. Mina olen ohus. Sina oled ohus. Raamatu põletamine ei tekita minus mingeid tundeid. Ma tean, et põleda on valus. Kuid Catonsville’is Marylandi osariigis on napalmileegid. Ma tean, et põleda on valus. Kirjutusmasin on üle kuumenenud, mu suu põleb. Ma ei saa sind puudutada ja see on rõhujate keel.”
Ma ei ole Ameerikas, aga ma tean, et põleda on valus. Käsikirjad ei põle – seda olen ma teada saanud – ja ma ei saa sind puudutada, lugeja, aga ma võin sind valmis mõelda (neid sõnu lugemas). Inimesed kannatavad endiselt rängalt vaesuses, mingit sorti põlemine on kõikjal mu ümber. Jeanne ei osanud lugeda, ent ta kuulis hääli, lubas neil liikuda ja enda kaudu kõnelda. Nemad teenisid teda ja tema teenis neid. Nagu ka Woolf. Nagu meie praegu. Nagu me teeme tulevikus. Meil saab olema vaid tuleviku vorm. Aga me oleme siis ka üksteise jaoks olemas: teatud laadi kléos. Kuulsuse teeme me kuuldavaks koos. Me peaksime seda kasutama. | Quinn Latimer: märgid, helid, metallid, põlemised ehk lugeja ökonoomika | https://kultuur.err.ee/618178/quinn-latimer-margid-helid-metallid-polemised-ehk-lugeja-okonoomika | Avaldame kaasaegse kunsti uudiskirjas ilmunud Quinn Latimeri teksti "Märgid, helid, metallid, põlemised ehk lugeja ökonoomika". Tekst ilmus esimest korda documenta14 kataloogis ja selle tõlkis eesti keelde Kaisa Kaer. |
EKRE taotles valimiskomisjoni 6. septembri otsuse, et oktoobris toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel korraldatakse e-hääletamine, tühistamist.
Tulenevalt seadusest edastas valimiskomisjon kaebuse teisipäeval riigikohtule, mis kaebuse samal päeval ka kätte sai.
Seoses sellega ei ole ka kolmapäevasel valimiskomisjon korralisel koosolekul päevakorras punkti EKRE kaebuse läbivaatamiseks, teatas valimiskomisjon.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ütleb, et kohus lahendab kaebuse valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase kaebuse saamist.
EKRE riigikogu fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul leiab erakond, et valimiskomisjoni 6. septembri otsus tekitab ohu häältega manipuleerimiseks ja valimistulemuste mõjutamiseks.
"Õiguspraktika kohaselt ei pea õiguste rikkumine olema veel aset leidnud, piisab sellise võimaluse eksisteerimisest. E-valimiste ärajätmisel ei oma tähtsust, kui suur on tõenäosus, et turvariski ära kasutatakse, sest seda ei suuda keegi prognoosida. Fakt on, et mitte keegi ei saa tagada manipulatsiooni mittetoimumist, eriti nüüd, kui info turvariski kohta koos sisuliste põhjendustega on levinud üle maailma," ütles Helme. | Valimiskomisjon saatis EKRE kaebuse e-hääletuse kohta riigikohtule | https://www.err.ee/618110/valimiskomisjon-saatis-ekre-kaebuse-e-haaletuse-kohta-riigikohtule | Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) muutis esmaspäeval oma kaebust, adresseerides selle vabariigi valimiskomisjoni asemel riigikohtule. |
Protsess jätkub kolmapäeval prokuröri ja advokaadi kutsutud tunnistajate kuulamisega.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Kovan Mohammadi (19) naisele raskete kehavigastuste tekitamises, milles süüdimõistmisel näeb karistusseadustik ette nelja- kuni 12-aastase vangistuse.
Kohtunik Merle Parts määras eelistungil kriminaalasja kohtuistungid teisipäevast neljapäevani.
Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Saskia Kask on ERR-ile öelnud, et võimalik süütamise ohver tuli märtsis koomast välja.
Eestisse pagulasena saabunud noormees, keda süüdistatakse oma abikaasa süütamises, viibib vahi all alates 10. märtsist.
Tallinnas Majaka tänaval asuvast korterist toimetati 7. märtsil kell 17.30 raskete põletushaavadega haiglasse pagulasena Eestisse saabunud 22-aastane süürlasest naine.
Juhtumi ajal oli korteris naise süürlasest abikaasa ning kahe ja poole aastane laps.
Kriminaaluurimine käivitati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist.
Süürlaste perekond saabus Eestisse kvoodipagulastena mullu juunis Kreekast. | Oma naise süütamises süüdistatav pagulane astus kohtu ette | https://www.err.ee/618046/oma-naise-suutamises-suudistatav-pagulane-astus-kohtu-ette | Harju maakohtus algas teisipäeval kinniste uste taga kohtuprotsess oma naise süütamises süüdistatava, pagulasena Eestisse saabunud süürlasest mehe üle. |
Augustikuu viimasel nädalal Itaalias viibinud Veelma treenis Sesto akadeemias ja tegi kaasa ka ühe kontrollmängu, milles oldi tulemusega 2:0 võidukad, vahendab Soccernet.ee.
"Esimestel päevadel oli kohanemisega raskuseid, kuid üldjoontes jäin reisiga rahule ja kõik meeldis," rääkis Eesti noorte meistrivõistlustel 24 mänguga 41 väravat löönud Veelma. "Kõik mängijad olid tasemelt ühtlased ning ühtegi staari välja ei eristunud. Kõige suuremaks erinevuseks oli see, et nad teevad kõvasti rohkem trenni – kaks päeva järjest kaks trenni päevas."
Veelmaga reisis kaasa Indrek Koser. "Patrick treenis 2002. aasta sündinud poistega koos ning nende tase oli võrreldav Eesti sama vanade poiste koondisega. Kõik mängijad olid kvaliteetsed ja tase oli ühtlane. Nii nagu Patrick juba mainis, siis Itaalia jalgpallikultuurile kohaselt oli trenne palju ning treeningute kestvus väga pikk – kohati isegi kaks tundi või rohkemgi. Kuigi intensiivsus oli suhteliselt madal," rääkis Koser. | Tammeka talent käis testimisel Itaalias | https://sport.err.ee/618174/tammeka-talent-kais-testimisel-itaalias | Tartu Tammeka jalgpallikooli U-17 vanuseklassi mängija Patrick Genro Veelma käis testimisel Itaalias, kus veetis nädala Serie D klubi Pro Sesto juures. |
SEB Tallinna Maratoni võitis keenialane Kiprotich Kirui maailmaklassi kuuluva ajaga 2:09.22, mis on nii Baltimaades kui ka Põhjamaades joostud maratonide rekord. Kokku on ainult 10 linna Euroopas, kus on sel aastal kiiremini joostud kui Tallinnas: London, Pariis, Rooma, Milano, Hamburg, Viin, Praha, Rotterdam, Linz.
Tallinnasse saabus esmakordselt jooksma üle 3000 väliskülalise kokku 56 riigist. Vähe on neid riike, kus spordivõistlusest võtavad korraga osa nii president kui ka peaminister. Koos tuhandete teistega osalesid Tallinna Maratonil president Kersti Kaljulaid, kes jooksis poolmaratoni, ning peaminister Jüri Ratas, kes võttis 10 km rajale kaasa ka korvpalli. Kahte korvpalli põrgatades läbis Marti Medar maratoniraja Guinnessi rekordit tähistava ajaga 3:54.16.
SEB Tallinna Maratoni austas oma kohaloluga ka Rahvusvahelise Maratonide ja Pikamaajooksude Assosatsiooni (AIMS) esindaja Frank Baillie, kes tunnustas eestlaste korraldusvõimet: “Väga hea meel on viibida Eestis, kui siin toimub Euroopa Liidu eesistumine. Eestlased korraldavad üritusi väga professionaalselt. Ootan juba väga järgmise aasta AIMS-i kongressi – Eesti võitis selle korraldusõiguse väga tihedas ja kõrges konkurentsis.”
Järgmise aasta 6.-8. septembril toimub Tallinnas 22. AIMS-i kongress. Maineka ülemaailmse kongressi korraldamine tähendab kogu Eestile ja Tallinnale suurt tunnustust, vastutust ja võimalust.
Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf hindab kõrgelt Tallinna Maratoni ja Eesti võimalust korraldada AIMSi kongressi: “Tallinna Maraton on kahtlemata suursündmus Tallinna linna jaoks. September on teadupärast keskkonnasõbraliku liikumise kuu ja mis sobiks siia paremini kui üks suur jooksupidu. Samuti on hea meel võõrustada Tallinnas järgmisel aastal AIMS-i konverentsi. See on ka linna jaoks suur tunnustus, et just siin otsustati korraldada ülemaailmne mainekas jooksusõprade kongress.”
Järgmine Tallinna Maraton joostakse Eesti 100. juubeliaastal 7.-9. septembril. Rohkem infot Tallinna Maratoni kohta www.jooks.ee. | Tallinna Maratonil osales üle 18 000 liikumisharrastaja 56 riigist | https://sport.err.ee/618155/tallinna-maratonil-osales-ule-18-000-liikumisharrastaja-56-riigist | Nädalavahetusel toimunud Eesti suurimal rahvaspordisündmusel osales üle 18 000 liikumisharrastaja kõigist Eesti maakondadest ja rekordiliselt 56 riigist. |
"Kuivõrd ehitustegevus on aktiivne nagunii, siis puudub vajadus seda valdkonda veel forsseerida. Kui maksulaekumine on hea ja majanduses head ajad, siis tuleks võtta pikaajaline vaade ja valmistuda selleks, et kunagi tulevad paratamatult ka keerulisemad ajad ja on vaja raha kõrvale panna," ütles DNB panga vanemanalüütik Priit Roosimägi Eesti Pangaliidu ja BNS-i korraldatud majanduskasvu arutelul.
"Praegu pole parim aeg hakata Haapsalusse raudteed ehitama," märkis SEB panga analüütik Mihkel Nestor ning lisas, et riigil on majanduse elavdamiseks ehitussektorisse investeerimise asemel mõistlikum suurendada teadus- ja haridusinvesteeringuid. "Betooni on aga lihtsam investeerida, pärast saab linti lõigata," lisas ta.
Swedbanki ökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul kasvab Eesti majandus lähiaastatel ligi 3 protsenti aastas, kuid pärast seda muutuvad prognoosid ebakindlaks. "Praegust tugevat majanduskasvu arvestades on mõistlik reserve koguda," sõnas ta.
Nordea panga analüütiku Tõnu Palmi sõnul on aga reservide kogumiseks veel vara. "Reservi koguda oleks veel veidi vara, anname rohkem paindlikkust," ütles Palm, kuid lisas, et riigieelarve võiks ka mitte defitsiidis olla. "Kui vaatame pikaajaliselt, siis on majanduskasv umbes 3 protsenti aastas. Selles valguses tuleks pigem keskenduda sellele, et teha riiklikud investeeringud õigesse kohta, aga mitte rohkem raha kasutada," märkis ta.
Ka Krediidipanga juhatuse liikme Janek Uiboupini hinnangul ei tohi Eesti majanduse elavdamisega liigselt kaasa minna, kuid reservide kogumist hetkel kõige õigemaks ei pea. "Täna pole aeg ja võimekus väga agressiivselt reserve koguda, nii suur see majanduskasv ei ole. Pigem tähelepanu pöörata eurotsooni rahapoliitikast tekitatud majanduse elavdamisele. Peame kainet pead hoidma ja vaatama, et ei lähe selle majanduse elavdamisega liigselt kaasa," lisas Uiboupin. | Pangad: riik peaks hakkama reserve koguma | https://www.err.ee/618163/pangad-riik-peaks-hakkama-reserve-koguma | Eesti pankade analüütikute hinnangul on kiirenenud majanduskasvu tõttu kätte jõudnud aeg riigieelarve defitsiidi vältimiseks ja riiklike reservide kogumiseks ning riik ei peaks tegema lühiajaliselt majanduskasvu kiirendavaid investeeringuid. |
Bändi ajaloo pikimat ja tähtsaimat tuuri alustatakse New Mexico osariigis, kus lisaks teistele kontsertidele esinetakse ka mainekal maailmamuusika festivalil ¡Globalquerque!. "USA turule sisenemine on bändi rahvusvahelise karjääri arendamisel ülimalt oluline," lausus bändi kitarrist Jalmar Vabarna.
Sügisene USA ja Tšiili tuur on Trad.Attack!-i jaoks seni suurim ning väga oluline. "Alustasime eelmisel aastal koostööd agentuuridega nii USA-s kui ka Tšiilis ning see tuur on kõigi osapoolte jaoks väga oluline samm edasi. Nagu iga asja puhul, ongi just see algus kõige raskem ja me ei oodanud, et nii kiiresti meievahelisest koostööst midagi sünnib. Aga juba peatselt sõidamegi ja kusjuures ametlike tööviisadega," rõõmustas Jalmar Vabarna.
Pärast kontserte New Mexicos ning Los Angeleses sõidab bänd Tšiili. Selle aasta veebruaris esmakordselt Tšiilis käinud ja väga sooja vastuvõtu osaliseks saanud bänd rõõmustab Ladina-Ameerika fänne kolme kontserdiga Conceptionis ja Santiagos. Külalisena Trad.Attack!-i Santiago kontsertidel astub üles Tšiili laululooja ja ülimalt andekas muusik Nano Stern, kes on ka Eestis, Viljandi pärimusmuusika festivalil korduvalt esinenud. "Nano on meie väga hea sõber ning ootame väga temaga lava jagamist Tšiilis, kus ta on suur staar," lausus Sandra Vabarna.
Trad.Attack!-i USA tuur jätkub Californias, kus esinetakse kaunis rahvuspargis Joshua Tree Music festival. Viimased kümme päeva veedab Trad.Attack! USA idarannikul. Kontserte antakse New Yorgis, Lakewoodis, Philadelphias, mainekas Kennedy keskuses Washingtonis ning tuuri lõpetab LEAF Festivalil Black Mountainis.
USA ja Tšiili tuuri toetab Ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) projekti "Ansambel Trad.Attack! eksporditegevuse arendamine 2017–2018." raames. | Trad.Attack! siseneb USA muusikaturule | https://menu.err.ee/618157/trad-attack-siseneb-usa-muusikaturule | Septembri keskel jätkub Trad.Attack!’i kaheaastane "Kullakarva" albumi esitlustuur teisel pool ookeani. Kuu aja jooksul antakse 16 kontserti nii USA keskosas, ida- ja läänerannikul kui ka Tšiilis. |
24-aastane ja 208 cm pikkune Gudaitis on huvitav pallur seetõttu, et on viimastel hooaegadel mänginud kahe rivaalitseva Leedu klubi Kaunase Žalgirise (2013-15) ja Vilniuse Lietuvos rytase (2015-17) eest.
Milano klubi on Gudaitise jaoks esimeseks väliskogemuseks.
Türgis peetaval EM-finaalturniiril kaheksandikfinaaliga piirdunud Leedu koondise eest sai ta kuues mängus väljakule keskmiselt 10,5 minutiks ja kogus 4,8 punkti ja 2,5 lauapalli. | Leedu koondise pingimees liitub Milano korvpalliklubiga | https://sport.err.ee/618152/leedu-koondise-pingimees-liitub-milano-korvpalliklubiga | Leedu korvpallikoondise suur äär/keskmängija Arturas Gudaitis on uuel hooajal mängimas Itaalia tippklubis Milano Emporio Armani. |
Äsja kodusel EM-finaalturniiril publiku suureks pettumuseks juba kaheksandikfinaalis välja kukkunud türklased kasutasid viimastel aastatel tagaliinis ameeriklast Bobby Dixonit, kes on aga praeguseks juba 34-aastane.
EM-ilt vigastuse tõttu kõrvale jäänud Dixoni asemele tahetakse tuua samuti tagameest ning hetkel on peamisteks kandidaatideks Brad Wanamaker ja Scottie Wilbekin, kes mõlemad kuuluvad Türgi klubide hingekirja.
28-aastane ja 193 cm pikkune Wanamaker liikus suvel Istanbuli Darüssafakast linna teise klubisse Fenerbahce'sse ning 24-aastane ja 188 cm pikkune Wilbekin alustab just Darüssafakas juba kolmandat hooaega. | Türgi otsib koondisesse vanameistri asemele uut ameeriklast | https://sport.err.ee/618150/turgi-otsib-koondisesse-vanameistri-asemele-uut-ameeriklast | Türgi spordimeedia andmetel on sealne korvpalliliit asunud aktiivselt otsima mängijat, kes täidaks järgnevatel aastatel koondises lubatud ühe naturaliseeritud palluri koha. |
Asjaosalised kirjutavad:
Kriiside ajal on eriti oluline vaadata teisele inimesele otse silma. Näha teda sellisena, nagu ta on. Siis me ei näe temas hirmude ja valedega täidetud monstrumit ega hinda teda kui isikupäratut võõrast, kes tundetult ja tähtsusetu osakesena marsib suures kolonnis.
Kas me oskame maailmast jutustada väikeste inimeste kaudu, kel on oma unistused, armastus ja mured?
Kiiver on töövahend, mis peidab inimese isikupära. See annab kõigile sõduritele ühesuguse välimuse, pealaest padrunikestani. Peidab silmad ja hinge peegelduse varju, mis langeb kiivrist näole.
Külli Suitso hakkas maalima oma "Kiivrite" sarja, kui Venemaa ründas Krimmi. Ta täitis kiivrid õunte ja karikakardega. Iga kiiver sai erineva sisu ja hakkas peegeldama inimese elu selle all. Need maalid liitsid kokku meid, kunstnikke.
Neist sündis ühine performance"Kiivrid - rahu ja sõja vahel". Meie ühises videos küsime endalt ja kõigilt teistelt:
Kas kunst võib peatada sõjamasinad?
Kas kunst võib takistada, et inimene ei muutuks robotiks?
Ajalugu on väle olend. Kui me ei pea pidevalt hoolt ega tuleta üksteisele meelde, kuidas sündmused on leidnud aset, ta kaob ja kustub mälust. Nagu liiv valgub suuremate rahnude vahele. Siis me näemegi ainult suurt ja võimast ajalugu ja selle väikesed osakesed on rahnude varjus peidus, kust neid pole näha ega kuulda.
Kas kunst võib peatada hävingu?
Kas kunst võib peatada tulevased diktaatorid, kes tehes suuri ja strateegilisi liigutusi hävitavad enda all nii kultuuri kui selle tegijad? Hävitamistung ja loovus on võimsad jõud meis igaühes, kuigi me proovime hoida kinni loomisest! Nii nagu maailma kõiksus muudab inimest, muudab inimene maailma. Me pöörame ümber ja hävitame nii käte kui masinatega loodust. Moonutatud keskkond ja kliima kujundavad nii meie tahet kui tegusid. Maailm, mida me loome või hävitame, peegeldab alati meie sisemist muutust. Meie teod peegeldavad meie unistusi, tänaseid ja möödunuid.
Seepärast olgu meie unistustes koht rahul, mida me oma sõnade ja mõtetega loome. Niiviisi muudame oma igapäevaelu ja maailma rahulikumaks ja paremaks.
"Kiivrid - rahu ja sõja vahel":
Külli Suitso, Imbi Paju, Kivi Larmola, Sanna Larmola | Pöördumine ja video: kiivrid elu hoidmiseks | https://kultuur.err.ee/618144/poordumine-ja-video-kiivrid-elu-hoidmiseks | Külli Suitso, Imbi Paju, Kivi Larmola ja Sanna Larmola arendavad edasi Külli Suitso isikunäituse "Kiiver. Vol. 3" seotud teemasid kirjaliku pöördumise ja videoga. |
Ringkonnakohus teeb MTÜ Eesti Autorite Ühingu, MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja MTÜ Eesti Esitajate Liidu kaebuses otsuse 26. oktoobril.
Samas andis kohus 2. oktoobrini pooltele aega kohtule teatada kompromissi võimalikkusest, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.
Mullu septembris tühistas riigikohus ringkonnakohtu kevadise vaheotsuse, kuna leidis, et autoriõiguse seaduse asemel tulnuks selles küsimuses kohaldada infoühiskonna direktiivi.
Vaidlus käib nn tühja kasseti tasu üle, mida küsitakse salvestusseadmete ja -kandjate tarnijatelt ja müüjatelt, sõltumata sellest, milleks salvestuskandjat või -seadet ka tegelikult kasutatakse.
"Tegemist on hüvitisega autorile, teose esitajale ja fonogrammitootjale ning tasu määr on alates 2006. aastast kolm protsenti salvestusseadmete ja kaheksa protsenti salvestusvahendite tarnimise hinnast ilma käibemaksuta," ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ERR-ile toona.
Eesti Autorite Ühingu, Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja Eesti Esitajate Liidu hinnangul on autoritel, keda nad esindavad, aastatel 2010–2013 jäänud saamata õiglane tasu, kuna valitsus ei ole kaasajastanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt "tühja kasseti tasu" arvestatakse. Valitsuse vastav määrus kehtib alates 2006. aasta jaanuarist.
Riigikohtu halduskolleegium märkis, et antud asjas tuleb mõõta valitsuse määruse kooskõla infoühiskonna direktiiviga.
Kolleegiumi arvates on infoühiskonna direktiivi sõnastus ja eesmärk piisavalt selged, et nendest tuletada autori, esitaja või fonogrammitootja õigus saada hüvitist. Direktiivi säte ei pruugi aga olla selge küsimuses, kui suur oleks pidanud hüvitis olema.
Aastatel 2010–2013 vähenes nimekirja kantud kaupadelt kogutav tasu oluliselt. Kolleegium peab tõenäoliseks, et osa tulust jäi autoritel saamata seetõttu, et valitsus rikkus kohustust täiendada nimekirja uute turule tulnud seadmetega (arvutid, nutitelefonid jne).
Samas ei saa eeldada, et määruse nõuetekohane täiendamine oleks autoritele taganud hüvitiste senise taseme säilimise. Nõuetekohase hüvitise kindlakstegemisel ei saa lähtuda vaid tänapäevaste salvestusseadmete müügikäibest, sest neid seadmeid kasutatakse ka paljudel muudel otstarvetel kui teoste reprodutseerimine, leidis kohus.
Muuhulgas on arvuteid võimalik kasutada nt muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks viisil, mille puhul ei ole "kassetitasu" kogumist ette nähtud. Vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda inimeste tarbimisharjumustest, mis võivad ajas muutuda. | Kohus teeb "tühja kasseti tasu" kohtuasjas otsuse oktoobris | https://www.err.ee/618151/kohus-teeb-tuhja-kasseti-tasu-kohtuasjas-otsuse-oktoobris | Tallinna ringkonnakohus vaagis teisipäeval autoreid esindavate organisatsioonide nõuet, milles leitakse, et riik peab neile hüvitama salvestusseadmete ja -kandjate loetelu täiendamata jätmisega tekitatud kahju. |
Kontosse häkkimise avastas esmaspäeva õhtul minister ise.
"Meil ei ole kahtlust, et tegemist oli sihiliku ja pahatahtliku teoga," ütles ministeeriumi esindaja Vita Ramanauskaite.
Karoblis teavitas intsidendist Facebooki administraatoreid ja kavatseb pöörduda politseisse. | Häkkerid kustutasid Leedu kaitseministri isikliku Facebooki konto | https://www.err.ee/618147/hakkerid-kustutasid-leedu-kaitseministri-isikliku-facebooki-konto | Tundmatud isikud häkkisid Leedu kaitseministri Raimundas Karoblise isiklikku Facebooki kontosse ja kustutasid selle, teatas kaitseministeerium teisipäeval. |
Tallinnas on kohustus koguda paberit ja kartongi eraldi konteinerisse juhul, kui kortermajas on vähemalt viis korterit. Sellesse paberkonteinerisse võib panna kogu vanapaberi: alates kolimisest üle jäänud pappkastidest ja raamatute paberdamise jääkidest, lõpetades eilsete ajalehtede ja toidupoe reklaambrošüüridega.
Eramaja elanikel puudub kohustus eraldi paberi- ja papikonteinereid oma koduõuel pidada. Nemad viivad oma paberijäägid kogumispunktides asuvatesse konteineritesse. Ent sealsetel paberi ja kartongi mahutitel on kirjad, mis keelavad makulatuuri sinna viskamast, ehkki kortermajade paberikonteinterites on sama asi lubatud.
Nõnda on eramajade elanikel ainus võimalus vanade ajalehtedest-ajakirjadest vabanemiseks viia need jäätmejaamadesse. Tegelikkuses makulatuur sinna muidugi ei jõua, sest süsteem on kasutajate jaoks nii ebamugavaks tehtud.
Tallinna keskkonnaameti heakorra ja jäätmehoolde osakonna juhataja Kristjan Mark nõustub, et olukord on segane ja mitte kõige optimaalsem.
"Avalikud kogumispunktid on paigaldatud tootjavastutusorganisatsioonide poolt, need on mõledud paberi ja kartongpakendite kogumiseks. Sellist kokkulepet tootjavastutusorganisatsioonidega ei ole, et see oleks vanapaberi kogumiseks ka," põhjendab Mark erinevust.
Ehkki paberi- ja kartongimahutid peaksid avalikesse kogumispunktidesse üles panema kõik tootjavastutusorganisatsioonid, teeb seda Margi sõnul kolmest organisatsioonist vaid üks - ETO. Neil on nõuetekohased kolme mahutiga kogumispunktid 51 kohas üle Tallinna, ent kokku on kogumispunkte pealinnas umbes 370, seega enamikes punktides ei saa tavalist paberitki ära anda, makulatuurist rääkimata.
Ajakirjandusväljaanded tootjavastutuse alla ei käi
Eestis perioodika väljaandjad tootjavastutusorganisatsioonidesse ei kuulu, s.t neil puudub kohustus makulatuur pärast kasutamist kokku koguda, pealegi loetakse vanapaberit Eestis eraldi pakendiliigiks, ehkki Mark nõustub, et sisuliselt on tegemist ühe ja sama materjaliga, mida oleks mõistlik koos koguda.
See pole aga sugugi igal pool nii - näiteks Saksamaal on ajakirjandusorganisatsioonidel kohustus ka oma vanapaber kokku koguda.
"Kogu tootjavastutusteema vajab riigi taseandil põhjalikumat reformimist. Sellega on ka hakatud juba tegelema nii riigi kui EL-i tasandil, oodata on direktiivimuudatusi," ütleb Mark, lisades, et Tallinnas on muutusi siiski rutem tulemas.
"Praegu on meneltuses Tallinna jaäätmekava eelnõu, mis ütleb, et edaspidi tuleb paberit, kartongi ja makulatuuri käsitleda ühe materjalivoona, et avalikku kogumispunkti saaks ka vanapaberit ära anda," annab Mark lootust olukorra peatsele leevenemisele.
Liigiti kogumine peaks paranema
Tallinna jäätmekava 2017-2022 eelnõu peaks Tallinna volikogus jõudma lugemisele oktoobri alguses.
Peamised muutused, mis senisega võrreldes plaanis on, puudutavad prügi liigiti kogumise tõhustamist.
Nii näiteks tahab Tallinn laiendada n.n ukselt uksele kogumist, mis tähendab, et kogumispunktide ja jäätmejaamade osakaal väheneb ning kortermajade eri liiki konteinerite osakaal tõuseb.
Nii peaksid tekkima eraldi konteinerid klaasile, metallile ja plastile lisaks olemasolevatele bio- ja paberikonteineritele.
"Klaasikilde on muust materjalist pärast keeruline kätte saada," põhjendab Mark, miks klaas eraldi konteineri peaks saama. "Metalli on lihtne magneti abil muust eraldadada, seepärast võib seda koguda näiteks koos plastiga."
Mark rõhutab, et sellega soovitakse tallinlastele anda kõigest võimalus liigiti kogumist tõhustada, kohustuslikuks seda kortermajadele ilmselt ei tehta.
Nutu- ja naerunäod
Lisaks soovib linn parandada teavitust ja järelevalvet. Nimelt ei ole jäätmekogujad siiani tarbijatele tagasisidet andnud, kas nende liigiti kogumine on olnud eeskujulik või puudulik, mistõttu ei ole elanikud oma käitumist ka alati taibanud korrigeerida. Samuti on trahvid valesti kogumise eest harvad olnud.
"Tulevikus peame seda ilmselt tegema hakkama," tõdeb Mark. "Tallinnas on ainult ükskikud trahvid tehtud, kui ehitusjäätmed on segakonteinerisse pandud, nii et konteiner on tühjendamisel purunenud – see on reaalne probleem, mis takistab prügivedu."
Jäätmekava eelnõu näeb ette, et esmane tagasiside järelevalves tuleb vedajalt, kui liigiti kogumisel midagi valesti oli. Selleks oleks aga vaja välja töötada universaalne märgisüsteem. Tallinn kaalub teiste riikide näidetest snitti võtta.
"Levinud lahendid on näiteks, kui konteineri külge jäetakse silt. Näiteks Saksamaal Münchenis on rohelised ja punased ringid, mis jäetakse konteineri külge, mõnes teises linnas on kasutusel jälle rõõmsad, kurvad ja neutraalsed "näod". Keegi ei taha ju saada kurba nägu, naabrid ka vatavad ja elanik teab, et oli probleem liigiti kogumisega," kirjeldab Mark.
Pool prügist tagasi ringlusse
Tema hinnangul saab tagasisidesüsteemi hiljem edasi arendada ka punktisüsteemiks, et kui kolm korda on prügi valesti liigitatud, siis järgneb hoiatus ning kui see ka ei aita, siis juba trahv.
"Peamine essmärk on jäätmete üldine vähendamine, tahame seda propageerida. Teiseks võtta võimalikult laialt jäätmeid ringlusse, et seda materjalina taaskasutada, aga selleks on vältimatult vajalik liigiti kogumist edasi arendada," põhjendab Mark.
Vastavalt eurodirektiividele on Eestil kohustus jõuda 2020. aastaks sinnamaale, et 50 protsenti prügist jõuab tagasi ringlusesse. Praegu on Eesti sellest eesmärgist veel kaugel maas: keskmiselt läheb taaskasutusse ja ümbertöötlemisse 33 protsenti kogu tekkivast prügist.
Tallinn on keskmisest ees, jäädes napilt alla nõutud poole. Uus jäätmekava peaks aga aitama seatud sihti ületada.
Jäätmekogumispunktidesse makulatuuri viia ei või. Autor: Siim Lõvi/ ERR | Makulatuuriga kimpus: meediaorganisatsioonid tootjavastutuse alla ei käi | https://www.err.ee/618114/makulatuuriga-kimpus-meediaorganisatsioonid-tootjavastutuse-alla-ei-kai | Vanade ajalehtede-ajakirjade kokkukogumisel ilmneb kummaline vastuolu: kortermajade paberikonteinerisse tohib neid visata, ent kogumispunktide paberi ja kartongi mahutitesse mitte. Põhjuseks on omandisuhe: kogumispunktide konteinereid peavad tootjavastutusorganisatsioonid, kelle hulka perioodika väljaandjad ei kuulu. |
2006. aastal maailmameistriks tulnud Gilardino on paari aasta eest käinud korra ka Hiinas, aga seejärel naasis ta Itaaliasse, kirjutab Soccernet.ee.
Mount Royal Socceri andmetel on ta alates tänasest Impacti juures, kuid see on pigem nagu testimine ehk lepingu teenimine pole sugugi kindel. Kui Gilardino jõuab vormi, siis on Montreali klubil väravakütti vaja küll, sest praegu ollakse play-offi koha jahil.
35-aastane ründaja on oma karjääri jooksul esindanud kümmet erinevat Serie A klubi ja korra ka Guangzhou Evergrandet. | Itaaliaga maailmameistriks tulnud ründaja on testimisel MLS-i klubis | https://sport.err.ee/618103/itaaliaga-maailmameistriks-tulnud-rundaja-on-testimisel-mls-i-klubis | Pea kogu oma karjääri Itaalias veetnud vanameister Alberto Gilardino teeb trenni Põhja-Ameerika jalgpalli profiliiga MLS-i klubiga Montreal Impact. |
Eesti eurosaadikutest on kõige mõjukam Kaja Kallas, kes kuulub Euroopa Demokraatide ja Liberaalide fraktsiooni. Analüüsikeskus on esile tõstnud Kallase tööd raportiga “Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes”.
Kallasele järgneb sotsiaaldemokraat Marju Lauristin, kelle puhul on välja toodud tema tööd raportöörina teemal e-privaatsus. Eestlastest kolmandale kohale maandus Brüsselisse sõltumatu kandidaadina valitud Roheliste fraktsiooni liige Indrek Tarand, kes on EP eelarvekontrollikomisjoni asepresident ja enda fraktsiooni poliitiline koordinaator EP eelarvekomisjoni juures.
Kui vaadata üksikute europarlamendi saadikute keskmisi tulemusi, mille puhul filtreeritakse välja riigi suurusest lähtuv saadikute arv, siis on Euroopa seadusloome mõjutamisel kõige mõjukamad Belgia ja Soome parlamendiliikmed. Vote Watch Europe hinnangul võib sellest järeldada, et hoolimata nende liikmesriikide delegatsioonide suurusest on nende mõju parlamendi tööle suurem kui seda võiks eeldada.
Samas Kreeka, Küprose, Leedu ja Suurbritannia delegatsioonid ei kasuta analüüsikeskuse hinnangul oma delegatsioonide suurust arvestades piisavalt ära oma mõjukust ning on võtnud Euroopa Liidu seadusloomes pigem passiivsema rolli.
Analüüsikeskus Vote Watch Europe koostab eurosaadikute mõjukuse pingerida 2016. aastast. Esimest korda mullu avaldatud edetabeli koostamisel võetakse arvesse saadikute tegevust parlamendis. Aktiivsusnäitajate hulka arvestatakse osavõttu komisjonide töös, avaldatud raportite arvu, sõnavõtte ja parlamendiistungitel osalemist.
Keskus on välja töötanud algoritmi, mis kaalub mitmeid saadikute tegevusega seotud nii statistilisi kui ka kvalitatiivseid kriteeriumeid. Vote Watch Europe nendib, et taolise pingerea koostamisel on suurim risk subjektiivsus, kuna erinevate teemade olulisus on huvigruppide jaoks erineva kaaluga. Subjektiivsuse vähendamiseks on analüüsikeskus tänavu kasvatanud hindajate arvu. | Graafikud: europarlamendi kõige mõjukamad saadikud ja delegatsioonid | https://www.err.ee/618145/graafikud-europarlamendi-koige-mojukamad-saadikud-ja-delegatsioonid | Euroopa Parlamendi (EP) tööd jälgiv analüüsikeskus Vote Watch Europe avaldas septembri alguses eurosaadikute mõju pingerea, mida loomulikult kroonib Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani. Talle järgnevad erinevad parlamendifraktsioonide esimehed. Seejuures ükski Eesti kuuest eurosaadikust 70 mõjukaima hulka ei pääsenud. |
Joonas Hellerma: Valu, mälu ja kirjandus – need on tugevad märksõnad, mis annavad raamatule selgelt tajutava Auftakt’i. Ühtpidi häälestavad nad aeglusele, läbipaistmatusele ja kannatlikkusele. Aga teisalt võiks neist välja lugeda ka püüdlust millegi lepitamise või ehk isegi lunastamise poole. Meenub ka, et samadel motiividel on meie senises kirjandusteaduses mitmesuguseid käsitlusi (Jaak Tombergi „Kirjanduse lepitav otstarve” ja Eneken Laanese „Lepitamatud dialoogid”). Millise võimaluse nendel teemadel kaasa mõtlemiseks võiks lugejale pakkuda Sinu loodud kompositsioon kirjanduskäsitlustest, kriitikast, intervjuudest ja esseedest?
Aija Sakova: Tõepoolest, küllap on lepituse poole püüdlemine käesolevas kogumikus olulisel kohal. Kõige esmalt on ehk tegemist püüdlusega minu teadusliku ja ajakirjandusliku külje lepitamise suunas, sest kogumik on katse koondada mu tegevuse esseistlikum ja ajakirjanduslikum pool ühtede kaante vahele. Ühtlasi on see minu esimene eestikeelne raamat, sest minu saksakeelse kirjandusteadusliku monograafia „Väljakaevamine ja mäletamine” („Ausgraben und Erinnern”, 2016) tõlge eesti keelde alles valmib.
Kui rääkida lepitusest ja lunastusest mälu-uuringute raamistikus, siis on need märksõnad minu uurijatöös väga olulisel kohal ning jõuavad seeläbi ka esseistikasse ja kriitikasse. Märkasin juba nimetatud doktoritööd kirjutades, et pöördun ikka ja jälle tagasi kirjanduse võime juurde luhtunud minevikuvõimalusi meelde tuletada (ka Jaak Tomberg kirjutab sellest) ja taaskordse läbimängimise või uusesitamise kaudu lunastada. Kui veidi lihtsustada, siis trauma ja inimeste traumaatilised läbielamised ei ole ju midagi muud kui lahti- ja läbirääkimata kogemused. Need on toimumise hetkel olnud nii hirmutavad, kohutavad või mõistetamatud, et neid ei ole saadud korralikult mõtestada. Kirjandus saab meenutamise kaudu pakkuda võimalusi isiklike ja seeläbi ka kollektiivsete minevikutraumade läbitöötamiseks, mineviku lepitamiseks olevikuga.
On huvitav, et Sa mainid lepituse kõrval ka aeglust, läbipaistmatust ja kannatlikkust. See üllatas mind. Sest olen end elus pigem tajunud kärsitu inimesena, kes ei läbe oodata. Ehk on minu kirjanduslikud huvid olnud kannatlikkuse otsingud?
Kui mõelda veelkord sellele, mida käesolev kompositsioon võiks lugejale pakkuda, siis arvan, et eeskätt kindlustunnet, et valu ei maksa karta, olgu siis füüsilist või psüühilist (sellest viimasest on ehk siin rohkem juttu). Ütleksin sarnaselt Maarja Kangroga, et valule ja hirmutavale tuleks julgeda otsa vaadata, see ära taluda, kuni see mingilgi moel ära lahustub.
Võib-olla on see põlvkondlik, aga olen täheldanud, et olen kasvanud keskkonnas (eeskätt koolikeskkond Tallinnas, aga sealhulgas küllap ka ma ise ja lähedasemad sõbrad), kus tublidus ja õnnestumine said normiks: olla tubli ning eeskujulik õpilane ja üliõpilane, seada iseendale nii ühiskondlikus kui ka eraelus väga kõrgeid norme, mida ühtviisi hästi ning „eeskujulikult” täita ei olegi võimalik. Seetõttu on mul oma elus olnud väga keeruline olla mittetubli või tunnistada milleski läbikukkumist. Ühtlasi ei ole ma osanud olla kurb ning taluda kurbust ja ebaõnnestumist. Aga kõik elus ei pea olema ega saagi olla ilus ja esinduslik.
J. H.: Üks Sinu filosoofilisi mõttekaaslasi kirjanduse käsitlemisel on olnud Walter Benjamin, kellega koos tõded, et põlvkondade vahel on justkui salajane kokkulepe, minevikus elanud inimesed on meid justkui välja valinud või oodanud. Mis on ärgitanud Sinu huvi mäletamise ja sellega seotud pingekollete vastu? Kas see on olnud intuitiivselt tajutud kutsung eilsest maailmast, n-ö messianistlik jõud, millest Benjamin on kirjutanud, või on põhjused enam isiklikud, seotud sellega, millisest perekonnast ja taustsüsteemist Sa ise tuled?
A. S.: Ma tegelikult ei mäleta, et minu huvi mäletamise ja minevikuga tegelemise vastu oleks olnud väga teadlik valik. Kindlasti ei ole see ka juhuslik, eriti kui püsida sarnaste teemade juures üle kümne aasta. Ene Mihkelsoni, Christa Wolfi, Ingeborg Bachmanni, Walter Benjaminiga olen sattunud tegelema näiliselt juhuslikult. Ma arvan, et see on olnud esmalt huvi inimese ja inimeseks olemise keerukuse ning sügavuste vastu, mis mind on nende autoriteni viinud. Vajadus mõista inimest ja seda, kui palju on meis igaühes kaasa antut nii geenide kui ka käitumismustrite kaudu ja kui palju me saame ennast ise kujundada. Võib-olla on mäletamisega ja mäluga tegelemine viis leida oma tee, ehk ka mingi trots või (vastanduva) erinemise soov oma vanemate põlvkonnast, kes pärast sõda sündinuna ei saanud niiväga küsida mineviku ja minevikumõjude kohta. Mu ema on sündinud 1946. aastal Tallinnas muusikapedagoogi ja endise suurtaluniku poja perekonnas ning isa 1947. aastal Kesk-Venemaal, Dzeržinski linnas Nižni Novgorodi oblastis sõjaveteranide perekonnas. Dzeržinskis muide, nagu ma sain kunagi täiskasvanuna teada, oli kuni 1965. aastani üks olulisi nõukogudeaegseid keemiarelvade tööstusi.
Võib-olla on soov ja vajadus tegeleda meile eelnenud põlvkondade pärandiga seotud ka mingi surematuse alge otsingutega, usuga, et eri põlvkondade (sh mõttekaaslaste eri põlvkondade) vahel on tõepoolest mingi salajane kokkulepe ning varem olnu elab mitte ainult negatiivses võtmes, vaid ka positiivse pärandina edasi. Soov, et minu jaoks oluliste mõtlejate ideed elaksid minu kaudu, aga miks mitte midagi neist ka läbi minu kunagi kelleski tulevases.
J. H.: Selle üle on eri aegadel üksjagu vaieldud, kui palju peaks üks ajastu endasse minevikku lubama. Pärast põhjalikku uurimust Christa Wolfi ja Ene Mihkelsoni loomingust, aga arvestades ka mitmete teiste kirjanike sügavamat või põgusamat käsitlemist – kui palju meie aeg peaks ennast minevikule avama ja millist võimalust selleks pakub kirjandus?
A. S.: Arvan, et iga aeg peab end minevikule avama. Loomulikult ei saa inimene igas vanuses mineviku suhtes samavõrd vastuvõtlik olla, sest iga inimese elus on etapid, kus teda huvitab paratamatult eeskätt olevik või tulevik, kuid arvan, et minevik saab iga inimese ükskord kätte. Iseasi on, kas ta seda teadvustab, st suhtub sellesse teadlikult või mitte. Ütlesin enne, et mind huvitab, kui palju meis on kaasa antut ja kui palju me saame end ise kujundada. Arvan, et igaüks meist on parajal määral oma iseloomus ja käitumises selle tulem, milline oli tema kodu, tema suhe vanematega ja tema vanemate omavaheline suhe. Ja mulle tundub, et eriti karmilt või eredalt saab minevik meid kätte siis, kui osutume ühel päeval ise lastevanemateks. Siis saab eriti selgeks, mis oli meie oma lapsepõlves hea ja mitte nii hea. Olen seda ise lapsevanemana kogenud, kuidas äkki eri ajad ühte või kokku langevad ning avastad end ema rolli asemel hoopis väikese tüdruku omast. See tähendab, et minevikus on midagi, mis ei ole mõtestatud ega lõpuni mõistetud. Mingid inimestevahelised konstellatsioonid korduvad üle aegade.
Siin on nüüd see hetk, mille puhul igaühel on valik, mida teha ja kuidas edasi minna. Kas teadvustada sellist aegade ühtelangemist (kogumikus on sellest juttu seoses Walter Benjamini monaadi mõistega käsitluses „Lühis kui lepitava kirjanduse tööriist”), mida mina tajun pigem häiriva ja negatiivsena, ja püüda mõista, mida minevikuga teha, et ta ei kummitaks? Või jätkata minevikust pärit käitumismustrites ja pärandada need niiviisi ka oma lastele?
Kui mõelda, milliseid võimalusi pakub kirjandus, siis arvan, et kirjandus näitlikustab minevikku, aga ka minevikuga tegelemise võimalusi. Kirjandus võimaldab minevikuga, seeläbi ka inimesega tegelemist ning selle keerukust lavastada ja läbi mängida. Ma usun, et see mõjub julgustavalt.
Teose "Valu, mälu, kirjandus. Kirjanduskriitikat ja vestlusi aastatest 2004–2017" Tartu esitlus toimub teisipäeval, 12. septembril algusega 18 EKLi Tartu osakonnas. | Aija Sakova: valule tuleks julgeda otsa vaadata, kuni see mingilgi moel ära lahustub | https://kultuur.err.ee/618134/aija-sakova-valule-tuleks-julgeda-otsa-vaadata-kuni-see-mingilgi-moel-ara-lahustub | Kirjandusteadlane Aija Sakova on valmis saanud raamatuga "Valu, mälu, kirjandus", mis koondab nii tema varem avaldamata, aga ka avaldatud kirjanduskriitikat, intervjuusid, arvamuslugusid jm. Pakume lugemiseks katkendit Joonas Hellerma intervjuust autoriga, mis on raamatus saatesõnaks. |
Kanal 2 seriaali vaatas 175 000 inimest, "Pealtnägija" avaosa jõudis 154 000 vaatajani, teatas Kantar Emor.
Tabeli kolmandale kohale tõusis Kanal 2 uhiuus saade "KMD Klubi". Sellele järgnesid ETV uudistesaated "Aktuaalne kaamera. Nädal" ja "Aktuaalne kaamera".
ETV saadetest mahtus kümne vaadatuima sekka "Õnne 13", mida vaatas 113 000 silmapaari.
TV3 saadetest olid vaadatuimad "Kuuuurija" (119 000) ja "Merivälja" (114 000).
Teletabel Autor: Kantar Emor | Sügishooaja avanädalal vallutasid teletabeli "Pilvede all" ja "Pealtnägija" | https://menu.err.ee/618133/sugishooaja-avanadalal-vallutasid-teletabeli-pilvede-all-ja-pealtnagija | Sügishooaja avanädalal tõusis vaadatuimaks saateks seriaal "Pilvede all", ETV "Pealtnägija" oli teisel kohal. |
25-aastane ja 182 cm pikkune ääremängija pallis mullu Eesti meistriks ja Balti liigas hõbedale tulnud FCR Media/Rapla ridades. Eesti - Läti ühisliigas lõpetati hooaeg neljanda kohaga.
Köster viskas Eesti - Läti ühisliiga hooajal 17 mänguga keskmiselt 6,4 punkti, hankis 4,9 lauapalli ja jagas 2 korvisöötu.
Koduses meistriliigas tõi ta kuue kohtumisega keskmiselt 8 punkti, 5,2 lauapalli ja 2,3 söötu. Hooaja lõpetuseks valiti ta Eesti meistriliigas väikese ääre positsioonil ka liiga sümboolsesse viisikusse.
"Tahtsin mängida välismaal ja otsustasin valida Ponteva naiskonna mitmel põhjusel. Esiteks, on siin kogenud ja targad mängijad ning teiseks on klubil hea treener ja klubi juhitakse hästi. Soome liiga tase on minu jaoks täpselt õige, et areneda mängijana veel edasi," kommenteeris eestlanna oma uue klubi Facebooki lehel.
"Loodan, et võidame klubile uuesti meistritiitli ja teen ise kõik selleks, et seda eesmärki täita," lisas Köster.
Ponteva naiskonna peatreener Miikka Sopanen sõnas: "Annika toob meie koosseisu sügavust juurde. Seda saab näha nii igapäevases treeningtöös kui kindlasti ka mängudes. Ootan temalt tasakaalukat ja head tegutsemist kogu hooaja jooksul." | Eesti korvpallikoondislane liitub Soome meisterklubiga | https://sport.err.ee/618131/eesti-korvpallikoondislane-liitub-soome-meisterklubiga | Soome naiste korvpalliliiga mulluse meisterklubi Hyvinkään Pontevaga liitub uueks hooajaks ka Eesti koondise ääremängija Annika Köster. |
Valimisliidul "Parem Kihnu" on 18 liiget ning Kihnu volikokku pürib nendega koos üksainus ükskikkandidaat, valimisliidus Ühine Ruhnu on kümme inimest, vastu kaks üksikkandidaati. Valimisliidul Terve Vormsi on 19 liiget, oma nimekirjaga on väljas ka Keskerakond, kus kaks kandidaati.
Savisaare valimisliit osaleb lisaks Tallinnale ja Maardule kohalikel valimistel ka Narvas ja Sillamäel, kokku on nendes valimisnimekirjades 250 inimest.
Sillamäe volikokku kandideerib ainult kaks nimekirja - Keskerakond ja Savisaare valimisliit. Keskerakonna nimekirjas on 63, Savisaare valimisliidus 41 kandidaati.
Narvas on Savisaare liidus 24, Keskerakonna nimekirjas täpselt sada kandidaati. Maardus on Keskerakonna nimekirjas 64, Savisaare valimisliidus 18 inimest.
Kui Tallinnas on Keskerakond välja käinud 500, Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn 108 kandidaati. Kõige pikem on viimase nimekiri Lasnamäel - 35 nime, esinumbriks on Edgar Savisaar ise.
Seekord kandideerib abielupaar Helle ja Värner Lootsmann erinevates omavalitsustes. Helle Lootsmann Loksa linnas, Värner Lootsmann aga Kuusalu vallas. Mõlemad on Keskerakonna nimekirjas. Haldusreformi kava nägu ette Loksa ja Kuusalu liitumise, kuid valitsus otsustas neile teha erandi ja liitumine jääb ära. | Kihnus, Ruhnus ja Vormsil ühelegi valimisliidule konkurentsi pole | https://www.err.ee/618124/kihnus-ruhnus-ja-vormsil-uhelegi-valimisliidule-konkurentsi-pole | Eesti väikesaartel suurt "poliitilist" konkurentsi ei ole. Nii Kihnus, Ruhnus ja Vormsil on üks valimisnimekiri ja neil üksikud vastaskandidaadid. |
Mina olen proviisor. Üks nendest, kellest lehed üle päeva kirjutavad. Lõpetasin farmaatsia eriala Tartu Ülikoolis 1994. aastal. Viimased 11 aastat olen töötanud Tartu Sõbra apteegis koos oma nelja kolleegiga.
Iga kahe aasta kohta oleme käinud vastavalt seadusele 40 tundi täiendkoolitusel. Korraga teenindab apteegi külastajaid meie apteegis 2 proviisorit. Keskmiselt külastab apteeki 500 klienti päevas. See tähendab, et oma praeguse apteegi leti taga olen teenindanud üle 600
000 patsiendi. Ma olen seda alati teinud spetsialistina, keskendudes patsiendile, täites ametivannet ja kõiki seadusandlusest tulevaid riiklike reegleid, mida aastate jooksul on juurde tulnud.
Lugesin eelmisel nädalal lehest, et proviisori apteegi omanikuks tegemise vajalikkusest saavad kõik aru, kes apteegi valdkonda veidigi tunnevad. Väga valus on oma igapäevase töö kõrvalt kuulda ja lugeda, sageli oma ametikaaslaste suust, et mina ja minu kolleegid oleme oht rahva tervisele, sest apteek, milles me töötame, ei kuulu meile. Et meil puudub kutseeetika, sest me ei ole ettevõtjad, vaid töötame palgatöölistena. Et meie pole õiged apteekrid, sest õiged on vaid need, kes ise apteeki omavad ja rahaasju ajavad.
Kes on õige ja kes vale?
Eestis on ligi 1000 proviisorit. Proviisorite nimel kõnelevates liitudes on neid ligi 200. Kõik me oleme õppinud ühes ülikoolis, oleme andnud ametivande, käime ühiselt täiendkoolitusel.
Üle 800 proviisori on otsustanud oma erialast tööd teha töövõtjana, see tähendab palgatöölisena. Kõigest sadakond on valinud ettevõtja tee ning see on neist väga tubli. Nende valik. Kuid mille poolest on ettevõtjana apteeki pidav proviisor targem, ausam, õilsam ja eetilisem kui töövõtjana töötav?
Ma loen uudistest, et kui ma kohe ettevõtjaks ei hakka, siis on proviisori sõltumatus ja patsiendi tervis ohus. Tõsine süüdistus. Hirmutab neid, kes ei tea kuidas proviisor töötab. Hirmutab patsiente ja külvab segadust, sest apteeki pöörduvad viimasel ajal kliendid, kes küsivad, kas selles apteegis töötab proviisor ka. Muidugi töötab!
Eestis on kõik apteegid proviisorapteegid, ilma proviisorita ei tohi töötada ükski üldapteek, ükskõik kes on selle omanik. Lisaks sellele, et kõik proviisorid on sama haridusega, kehtivad kõigile samad riiklikud regulatsioonid. See tähendab, et proviisor peab patsienti nõustama, juhendama ravimite annustamist, jälgima koostoimeid, teavitama kõrvaltoimetest ning, rahast rääkides – soovitama alati soodsamat ravimit. See kehtib nii retseptiravimite kui ka käsimüügiravimite puhul ega sõltu üldse sellest, kes on apteegi omanik.
Ükski proviisor ei pane patsiendi tervist ohtu. Patsiendi tervis on ohus, kui digikeskus ei tööta, kui retsepte kätte ei saa. Kõige suurem oht patsiendi tervisele on see, kui apteegi uksed on ükspäev kinni ja ravimeid kätte ei saa.
Ning isegi kui mul praegu puuduks kutse-eetika, siis kuidas see kutseeetika siis korraga tekib, kui ma ise ettevõtjaks hakkan või lähen tööle proviisorist apteegi omaniku juurde? Ravimid jäävad samaks, programmid ja asukohad jäävad samaks, digikeskus jääb samaks ja ma nõustaks ikka nii nagu koolis on õpetatud, seadus käsib ja mis parim patsiendile. Meil ei ole ruumi improviseerida.
Kuigi töötan ettevõtjale kuuluvas apteegis, olen ma ikka hinnatud spetsialist. Ma ei töötaks erinevalt, olgu mu apteegi omanik apteegikett, proviisor või naelakaupmees. Apteegist teevad apteegi proviisorid, kes seal töötavad ja inimesi aitavad.
Proviisor omaniku surve all?
Lugesin lehest ka, et töövõtjast proviisorina olen ravimite hulgimüüjate käepikendus ja see ei soodusta ravimite ratsionaalset kasutamist.
Kuidas saab öelda, et ma ei taga ravimite ratsionaalset kasutamist? Meil on apteegi juhataja, meil on töökollektiiv. Me tellime ravimeid mitmest hulgilaost ja me ei ole ühegi hulgilao küljes kinni, kuigi üks neist on apteegi omanik. Meil ei ole selles osas piiranguid – kui ravimit ei ole ühes laos, siis tellime teisest või siis kolmandast.
Inimene saab oma ravimi igal juhul. Küsimus võib olla hinnas ja tarnekiiruses, mitte sortimendis. Lisaks on seadusega ära määratud kohustus pakkuda patsiendile kõige soodsamaid valikuid. Kui palju ratsionaalsemaks saab minna?
Lugesin veel, et töövõtjast proviisorina aitan omanikul aegumisohus kaubast lahti saada. Ei saa aru, kuidas see oleks võimalik. Patsient tuleb ju apteeki siis, kui tal on tervis korrast ära, tahab tervem olla või erialast nõu küsida. Retseptiravimit saab müüa ikka ainult siis, kui arst on retsepti välja kirjutanud. Ja kuidas on proviisorapteegis, kas seal ei teki kunagi aegumisohus kaupu? Kuidas saaks müüa aeguma hakkavaid ravimeid sundkorras? Ei kujuta ette. Ei ole ma kordagi tundnud sellist sundolukorda.
Nii nagu perenaine jälgib külmkapis oma hapukoore säilivusaega, jälgime ka meie ise ravimite aegumisi ja reguleerime seda tellimise kaudu. Retseptiravimeid on umbes poole aasta varu, käsimüügiravimeid hooaja varu. Kevadise allergialaine ajal tellime tavapärasest rohkem jne.
Ja seda reguleerime ise, vastavalt oma apteegi ostjaskonnale. Tavaliselt on retseptiravimi aegumistähtaeg 5 aastat, see ei saa kellelegi ootamatult tulla ning kui tuleb, siis vägisi seda maha müüa ikka ei saa.
Olen ka lugenud, et töövõtjast proviisor peab soovitama patsiendile ravimeid, mida omanik käsib. Ma ei tea, kas veel on vaja korrata, et me soovitame seda, mida patsient vajab, mida ta varem on kasutanud ja lõpuks teeb patsient oma valiku ise. Igaüks võib tulla apteeki ja kontrollida.
Miks ma ei taha olla omanik?
Kui ma peaksin olema apteegi omanik, kui see kohustus peaks mulle õlgadele langema, siis ma mõtleksin eriala vahetusele. Ma tahan olla hea spetsialist. Ma ei taha olla omanik. Ma tahan tegeleda õpitud eriala ja tööga. Ma ei soovi ettevõtja rolliga kaasnevaid unetuid öid, majanduslike muresid, muresid rendipindade, lahtiolekuaegade ja apteegi personali pärast. Ma ei taha muretseda, kes mind asendab, siis kui mul on vaja ennast täiendada või puhkama minna.
Ma ei tea ühtegi proviisorit, kes tahaks kangesti ettevõtjana apteeki pidama hakata. Ise ei taha, kolleegid ei taha, kursusekaaslased ei taha. Ükski kolleeg pole mulle ettepanekut teinud, et hakkame omanikeks.
Eelmisel nädalal rääkisin sortimendinõukogus ühe apteekriga, kes müüs oma apteegi ära. Ütles, et ravimid lähevad järjest kallimaks (selle hinna lepib riik kokku ravimitootjaga, apteegid ja hulgimüüjad ei puutu asjasse), aga mida kallimaks läheb ravim, seda väiksem on juurdehindlusmäär. Selliste juurdehindlusmääradega, rendipindade hindadega on üksikul apteegil väga raske ära majandada. Ei maksa ära unustada ka töötajate palkasid, mis ajas kasvavad.
Aga on veel isiklikke, inimlikke põhjuseid. Tänapäeval peab inimene töötama suhteliselt kõrge eani. Samas on paljudel hobid või perekondlikud kohustused, mis vajavad aega. Seega käivad paljud tööl osalise tööajaga. Aga ettevõtja ei saa olla asalise tööajaga. Apteegi omanik on tööl 24 tundi ööpäevas.
Ma tahan elada oma elu nii nagu see on. Apteegi omanikuna pean olema valmis kogu aeg tööl olema, eriti kui juhtub keegi haigeks jääma, olema valmis töötama nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Töövõtja on suhteliselt teadlik oma õigustest ja oskab enda eest seista. Ehk et kui mul oleks töötajad, siis näiteks paljud noored ei ole nõus töötama õhtuti, nädalavahetustel, riiklikel pühadel. Suur peavalu.
Lõpetuseks – lugesin veel, et ainult proviisor, kui omanikuks saab, seab patsiendi huvid majanduslikest huvidest kõrgemale. Just! Ma olen proviisor ja ma seangi. Kuid selleks ei pea ma olema apteegi omanik. Nii nagu liikluseeskirjadest kinni pidamiseks ei pea bussijuht bussi ära ostma. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Astrid Oolberg: olen proviisor ja ma ei taha hakata apteegiomanikuks | https://www.err.ee/618125/astrid-oolberg-olen-proviisor-ja-ma-ei-taha-hakata-apteegiomanikuks | Need, kes proviisorite nimel räägivad, moodustavad ainult osa Eesti proviisorkonnast. Kuidas üks tavaline töövõtjast proviisor sellesse kärasse suhtub, kirjutab Astrid Oolberg. |
30. septembrini on kõigil 7-13aastastel lastel ja noortel võimalik kandideerida Just Filmi lastežüriisse. Viie väljavalitu põnevaks ülesandeks on vaadata ära kõik lasteprogrammis linastuvad filmid, et välja valida parim. Vanemad, 14-19aastased filmihuvilised saavad ametit proovida noortežüriis, mis selgitab välja noorteprogrammi parima filmi.
«Laste- ja noortežürii liikmed peavad sel aastal ära vaatama kuni 10 filmi, et koos teiste žüriisse kuuluvate laste ja noortega teha vastutusrikas otsus,» sõnas Just Filmi tegevjuht Mikk Granström. «Peale filmide vaatamise saavad noored aimu, kuidas käib rahvusvaheliste žüriide töö maailmatasemel festivalil,» lisas ta.
Lisaks žüriile on võimalus osaleda ka noorte kriitikute klubi töös. Klubisse kuulub kaheksa terava sulega noort filmihuvilist, kelle ülesanne on vaadata Just Filmi programmides linastuvaid filme ning jagada mõtteid publikuga Just Lehe ja Postimehe Just Filmi rubriigi kaudu. Lisaks on noorte kriitikute klubil au välja anda kDOC@Just programmi parima dokumentaalfilmi auhind.
Kandideerida saavad 16-19aastased noored. Kasuks tuleb hea inglise keele oskus. Festivalimöllule eelneb tutvumis- ja koolituspäev koos Just Filmi noortežürii ja fotograafidega ning ettevalmistusperiood, mille jooksul toimuvad iganädalased kohtumised.
Just Film on Eesti suurim laste- ja noortefilmide festival, mis leiab aset juba 17. korda. Linastused toimuvad Coca-Cola Plazas, Apollo kinos Solaris ja kinos Kosmos IMAX.
Täpsema info žüriisse ja nooreks kriitikuks kandideerimise kohta leiab Just Filmi kodulehelt. | Just Film kutsub lapsi ja noori filme hindama | https://kultuur.err.ee/618128/just-film-kutsub-lapsi-ja-noori-filme-hindama | 17.-26. novembril toimuv PÖFFi laste- ja noortefilmide festival Just Film ootab noori filmisõpru liituma žüriiga ning osalema noorte kriitikute klubi töös. |
Reedel avab muusikaprogrammi kammerkoor Head Ööd, Vend, mis sai alguse samanimelisest Uku Uusbergi diplomilavastusest, mille jaoks Pärt Uusberg oma venna palvel kutsus kokku projektkoori. Pärast viimase etenduse lõppu ei olnud kooslaulmise vaim kadunud ja otsustati jätkata regulaarse koorina. Koori tuumiku moodustavad aastaid Rapla Riinimanda koorides Urve Uusbergi käe all koos laulnud noored.
Muusikaprogramm jätkub Raplast pärit Siiri Sisaski värskeima plaadi "Kuristi kohal" kontserdiga. Julge helikeelega plaat on inspireeritud Uku Masingu luuletekstidest. "Uku luuletused on minu jaoks ühed sügavamad ja olulisemad, mida Eesti kirjanduses leida on. Tema vahetus ning maailma tunnetus on sedavõrd avardav, et ei tahaks uskuda, et inimene, kes tema loomingut mõttega loeb ja jälgib, sellest hingeliselt puudutamata jääks," lausus Sisask. Laval on lauljannaga ka kitarrist Robert Jürjendal ja bassist Peedu Kass.
Festivali esimene õhtu jätkub talendiga Aivar Surva kontserdiga, kus tulevad esitlusele lood tema debüütalbumi "Jinn" varamust. Raplas sirgunud muusiku instrumentaalpalad jutustavad jazzilikus võtmes tervikliku loo sellest, kuidas meis kõigis tekib vahel soov näha nähtamatut, piiluda kardina taha ja saada tundma maailma maagilisemat poolt. Aivar Survaga on laval Allan Järve (trompet, flüügelhorn), Kirke Karja (klaver) ning Indrek Mällo (basskitarr).
Öise vööndi avab kooslus Sten Olle Moldau ja ansambliga The Notes. Ühise kontserti näol on tegemist kohtumisega, kus vahetatakse muusikat, ideid ja mälestusi oma kodulinnast. Reedese päeva lõpetab Vaiko Eplik, kes astub seekord DJ puldi taha.
Laupäeval avab muusikaprogrammi värske pärimusmuusikat viljelev koosseis Heade Aegade Trio. Noored muusikud õpivad Viljandi kultuuriakadeemias ja pakatavad selle kooli elurõõmust ja vaimsusest. Järgmine bänd on Estbel, mis ühendab endas eesti ja belgia muusikat. Nende looming on mitmekesine ja värvikas pakkudes kuulamisrõõmu nii noortele kui ka vanematele. Pärimusmuusikat ja rokki ühendav Nikns Suns on tegutsenud juba üle üheksa aasta. 2011. aastal ilmus neil debüütplaat "Kuri koer" ning tänavu suvel nägi ilmavalgust teine kauamängiv "Urjoh, hunti!".
Laupäev jätkub rokkides. Ans Andur on Paide indie-rokk ansambel, mis loodi 2002. aasta veebruaris. Bänd on välja andnud seitse albumit ja töö käib kaheksanda albumiga. Viimane album "Öine Bingo" ilmus 2015. aastal ja sellega võideti ka parima Eesti alternatiivmuusika albumi auhind.
Müstilisele rajale viib järgmine muusikaprogrammi esineja SUMRA. Koosseisu näol on tegemist elektroonilist ambienti viljeleva Mick Pedaja uue projektiga, mis põimib erinevatest kultuuridest laenatud viisijuppe, noore muusiku enda loominguga. Laval on Mick Pedaja, Aivar Surva, Uku Kübar.
Teise kultuurifestivali Särin lõpetab kohalik räpi ja hiphopi talent MAAKUU. See on midagi tõelist. MAAKUU räägib asjadest, mis on päris. Kõik tema tunded, mõtted ja emotsioonid on ausalt ja ilustamata paberile pandud.
Raplas 15.–16. septembril 2017 toimuv kultuurifestival toimub juba teist aastat ning toob kaheks päevaks Kultuuriklubi BAAS-i ja Loomeruumi Raplasse mõnusa atmosfääriga olemise.
Eelmisel aastal pälvis festival SÄRIN Raplamaa aasta tegu 2016 peapreemia. | Särin toob lavale Raplamaa parimad muusikud | https://menu.err.ee/618126/sarin-toob-lavale-raplamaa-parimad-muusikud | Juba sel reedel hakkab Raplas särisema. Lisaks kirjandusele, kunstile, teatrile ja filmile on kultuurifestivalil Särin ka põnev muusikaprogramm, kus esinevad Siiri Sisask, SUMRA, Ans Andur, Nikns Suns ja Estbel. |
"Eesti on mulle nii palju andnud, mu teine laps sündis siin. Loodan, et järgmise aasta jooksul saan ma passi ja kui mind koondisse kutsutakse, siis olen selleks valmis," ütles Beglarišvili Õhtulehele.
Eesti koondise peatreener Martin Reim ütles, et ta on Beglarišvilit kohates viimaselt ikka küsinud, millal ta eestlaseks saab: "Huvitav jalgpallur ja miks mitte ka põnev valik Eesti koondise jaoks. Väga loov ja tehniline pallur – selliseid mängijatüüpe on Eestis väga vähe." | Zakaria Beglarišvili plaanib võtta Eesti kodakonduse ja jõuda koondisesse | https://sport.err.ee/618088/zakaria-beglarisvili-plaanib-votta-eesti-kodakonduse-ja-jouda-koondisesse | Järgmisel aastal täitub 27-aastasel grusiinil Zakaria Beglarišvilil kaheksa aastat Eestisse kolimisest. See võimaldab mehel Eesti kodanikuks saada ja Flora poolkaitsjal on see ka plaanis: ta on valmis Gruusia kodakondsusest loobuma. |
Uus telesari
"Merivälja"
Esmaspäeviti 21.30 TV3s
Lavastaja Triin Ruumet
Stsenarist Indrek Hargla
Produtsent Ken Saan
Pärast «Merivälja» esimese osa vaatamist nädala eest polnud erilist soovi sellest kirjutada, sest maaslamajat ei taha ju lüüa ja kuna sündmused ei läinud ega läinud käima, oli tunne, et sari vajab veel vähemalt nädalast armuaega, sest tegijad on ju tasemel – nii lavastaja, stsenarist, produtsent kui näitlejad. Paraku oli teine seeria täpselt esimese moodi: kohati oli piinlik, kohati ajas naerma (aga mitte heas mõttes) ja pärast vaatamist jäi painama küsimus, et mis see nüüd siis oli?! Miks Eesti tunnustatud tippnäitlejad kole puiselt ja justkui liigestest lahti esinevad, ääretult ebaloomulikku ja kunstlikku dialoogi esitavad ja miks see teoorias ju täiesti põnev ja paljulubav süžee mitte kuidagi ei käivitu ja midagi kvaliteetsele meelelahutusele omast ei meenuta, vaid hüsteeriliselt ja jaburalt mõjub?
Augustis TV3s alanud reklaamklippide sageduse järgi võis aimata, et tulemas on midagi suurt. Ja õigupoolest olid kõik eeldused seda ka oodata, sest produtsent Ken Saani ja stsenarist Indrek Hargla koostöö tulemusena on varem valminud ju Eesti oludes üllatavalt lahedad sarjad nagu «Alpimaja» (ETV, 2012), «Süvahavva» (Kanal 2, 2012–2013) ning «Kuum jälg» (Kanal 2, 2016–2017). Esimene oli kiiretempoline ja ajakajaline põnevus, teine tipptasemel folkloorne õuduslugu ja kolmas jõhkrate mõrvalugude ootamatult värske esitus. Et kõik ei pruugi minna nii, nagu soovitakse, oli tegelikult näha «Süvahavva» täielikult ebaõnnestunud 2. hooajast, mis erines esimesest nagu öö ja päev, nii jabura süžee, ebaloomuliku dialoogi kui täielikult kadunud õudusatmosfääri pärast.
Teoreetiliselt võiks Indrek Hargla masti tipptasemel meelelahutaja Merivälja objektist välja võluda «Süvahavva» 1. hooaja laadis müstilise ja paranoilise õudusloo, aga kui välja arvata noorte teledebütantide (Lauli Otsar, Theodor Tabor) asjalikud sooritused, on nimekad näitlejad valdavalt loonud äärmiselt teatraalseid ja ülemängitud karikatuurseid tegelaskujusid, kelle asjatamisi ekraanilt pigem kuidagi piinlik ja imelik vaadata on. Nad suhtlevad omavahel absurdsete lausetega ja käituvad veelgi segasemalt, sürreaalselt ning üldse mitte põhjendatult. Tegu peaks olema karmi ja tõsise loo ning maailmaga, ometi on rollilahendused pigem jant-tükile omased. Kui Hendrik Allale (Postimees, 4. september) meenutas «Merivälja» mitmeski mõttes «Salmoneid», lisaksin mina ühe halva telekonservi etaloni 1990ndate esimesest poolest siia veel – «Miss Marple'i lood» – kodukootus ja odavus halvas mõttes (Esra taksoga sõitev ehk siis põhimõtteliselt Eestis elav ja tegutsev miss Marple ei lähe vist küll surmatunnini meelest).
Tegelikult tahaks rohkem midagi positiivset öelda, sest kui Hargla 2012. aastal kodumaisele seriaalimaastikule sisenes ning samal aastal tulid üksteise järel välja «Alpimaja» ning «Süvahavva», tundus, et paradigma on seski vallas muutumas – ma ei tea, kas tänu stsenaristile või produtsentidele ja lavastajatele, aga igatahes laienes vahepeal pildilt kadunud olnud tegijate ja uute talentide võrra märgatavalt tavapärane seriaalinäitlejate ring. Ning mis peaasi, nendel sarjadel oli järsku baasmaterjaliks ääretult tugev ja läbimõeldud kirjanduslikult põnev lugu.
Selle dünaamilise loo ja eheda atmosfääri puudumine – vähemalt esimesest kahest seeriast – on lisaks veider-koomilistele näitlejatöödele «Merivälja» teine peamine miinus. Maarja-Liisi hittlood, vanaaegsed lauatelefonid ja Celine Dioni «Titanicu» tunnuslaul ei vii meid veel võluväel 1997. aastasse ega loo tolle ajastu atmosfääri. (Ahjaa, «Merivälja» tegevus paistab toimuvat suvel 1997, «Titanicu» tunnuslugu tuli aga välja novembris 1997, film ise linastus Eestis alles aprillis 1998.) Ei paista olevat avalik informatsioon, kui pika sarjaga on tegu, aga ülimalt aeglast käimajooksmist arvestades võiks pakkuda, et kogu seda tragikoomikat jätkub kevadeni välja. Või ülejärgmise kevadeni (kuigi tegelikult nii ilmselt ei ole).
Vikerkaare toimetaja Kajar Pruul on sotsiaalmeedias öelnud, et kui sarja juures oleks veidigi eneseirooniat tunda, võiks selle nimeks olla «Stephen Kingi lavastamine Alamkolka külas». Kuigi eneseirooniat «Meriväljas» tõesti ei paista – pigem tahtmatut naeruväärsust –, tundub, et tegijail on samas vist päris lõbus olnud. Paraku ei saa televaataja positsioonilt sama väita.
PS. Indrek Hargla Facebooki lehel öeldakse, et ehk juba oktoobri lõpus jõuab lettidele seriaalist kaunikesti erinev romaan «Merivälja». Eks siis saab näha, mis ja kuidas. Igatahes «Süvahavva» romaaniversioonid olid telehooaegadest üksjagu tugevamad. | Arvustus. Müstiliselt jabur ja totter "Merivälja" | https://kultuur.err.ee/618121/arvustus-mustiliselt-jabur-ja-totter-merivalja | Kohati oli piinlik, kohati ajas naerma (aga mitte heas mõttes) ja pärast vaatamist jäi painama küsimus, et mis see nüüd siis oli, kirjutab ulmekriitik ja -kirjastaja Raul Sulbi uue telesarja "Merivälja" arvustuses. |
Õhtul on alates kella 19-st kõik oodatud Rullituuri sarja lõpupeole, võitjate autasustamisele ning meistrimedalite jagamisele Tallinn Viimsi SPA Black Rose pubisse.
Tondiraba Rulluisuralli ajakava:
11:00 – 12:00 Registreerimine ja rajaga tutvumine;
12:00 – 13:00 Eraldistardid (1,7 km lendlähtest) (P/T12, P/T14, P/T19, M/N, M/N40, M/N50);
13:00 – 13:30 Võistkondlik teatevõistlus (3 osalejat / 3x5 ringi, vahetus igal ringil);
13:30 – 14:00 Sprindi finaalid (eraldistardi reitingu järgi 10 kaupa ühisstardist, 2 ringi = 3,4km);
14:00 – 14:30 Autasustamine.
Lõpupidu Black Rose pubis:
19:00 – 20:00 Kogunemine, pildid, videod, õhtusöök (kogu pubi menüüst -10 % märksõnaga „Rullituur“);
20:00 – 20:30 Autasustamine, meistrimedalite jagamine;
21:00 - ... Pidu & videodisko, DJ Lenny Lavida.
Võistlustele saab registreerida kohapeal. Osalustasu: koolilapsed ja noored kuni 18-aastased 5 eurot, täiskasvanud 10 eurot.
Vanuseklassi võitjatele on ette nähtud toetajate auhinnad. Ringi rekordi sõitnud mehele ja naisele on välja pandud eriauhind. | Tondiraba Rulluisuralli lõpetab tänavuse Rullituuri hooaja | https://sport.err.ee/618086/tondiraba-rulluisuralli-lopetab-tanavuse-rullituuri-hooaja | 16. septembril toimub Rullituuri hooaja lõpuüritus Tondiraba Rulluisuralli. Kavas on Tondiraba uue 1,7 km rulluisuringi rekordisõit, võistkondlik teatevõistlus ja 3,4 km finaalsõidud kõikidele osalejatele. |
Laupäeval kaotas Liverpool võõrsil Manchester City'le koguni 0:5 ning juba 37. minutil saadeti Mane punase kaardiga väljakult minema, kuna ta tabas suurel kiirusel kõrgele tõstetud jalaga City väravavahti Edersoni õnnetult vastu pead.
Liverpool ei apelleeri 25-aastase ründajale antud punast kaarti, kuid klubi on seisukohal, et kolmemänguline lisakaristus on liiga karm, kirjutab Reuters.
Väidetavalt on Inglismaa jalgpalliliit Liverpooli vaide kätte saanud ning otsust võib parimal juhul oodata juba teisipäeval. | Liverpool vaidlustas punase kaardi saanud ründaja mängukeelu | https://sport.err.ee/618116/liverpool-vaidlustas-punase-kaardi-saanud-rundaja-mangukeelu | Briti spordimeedia andmetel on Liverpooli jalgpalliklubi vaidlustanud nende staarründaja Sadio Mane'le määratud kolme mängulise keelu. |
RIA kommunikatsiooniosakonna juhataja Helen Uldrich ütles ERRile, et väide nagu oleks lahendus juba leitud, ei ole õige.
"Me töötame ühe võimaliku asjaga edasi, mitu asja on laual olnud, aga me ei taha veel väita, et lahendus on olemas," sõnas ta ja lisas, et liigseid lubadusi on veel vara anda.
Rahvusvaheline teadlaste grupp informeeris augusti lõpus RIAt, et nad on avastanud turvariski, mis mõjutab Eestis 750 000 pärast 2014. aasta 16. oktoobrit välja antud ID-kaarti.
Enne 2014. aasta oktoobrit väljastatud ID-kaartidel oli kasutusel teine kiip ning neid see risk ei mõjuta. Samuti ei puuduta see turvarisk mobiil-IDd.
RIA jagab rohkem teavet nädala jooksul välja selgitatu ja riskide maandamiseks tehtu kohta teisipäeval kell 14. Briifingut näitab otseülekandena ka ERR.ee. | RIA töötab ID-kaardi turvariski maandamiseks ühe lahenduse kallal | https://www.err.ee/618113/ria-tootab-id-kaardi-turvariski-maandamiseks-uhe-lahenduse-kallal | Kuigi üks meediakanal levitas väidet, nagu oleks Riigi Infosüsteemi Amet leidnud ID-kaardi turvariski parandamiseks lahenduse, ei vasta see RIA kinnitusel tõele. |
Lisaks meistrivõistluste viimasele etapile saavad omavahel kokku eri klasside esindajad, et selgitada välja see kõige parem sõitja.
Erinevate kokkusattumuste tõttu naaberriikides lisandus Superfinaalidele veel paar välisvõistlust ja koos sellega umbes 50 lisavõistlejat.
Kokku on oodata 80-100 võistlejat ehk uut osalejate rekordit, mis hetkel on veidi üle 80 võistleja. Sealhulgas saab lisaks Eesti, Läti ja Leedu meistrivõistluste etappidele toimuma ka värske Balti PRODrifti sarja finaalvõistlus.
Suureks uudiseks on ka täiesti uus rada, kus veel kunagi driftitud ei ole. Nimelt tulid hiljuti Kehala rallikrossiraja uuendanud perekond Grossid driftijatele vastu ja kohandasid osa rajast spetsiaalselt driftile sobivaks. Rada on ülimalt mugava ligipääsuga ja kõik toimuv on lihtsalt jälgitav.
Ajakava:
Reede 15.09
13:00 Street-klassi treeningsõidud
16:00-18.00 Pro-Am klassi treeningsõidud
18:20-20:30 Street klassi kvalifikatsioon
Laupäev 16.09
8:00 Street klassi treeningsõidud
9:05 Pro-Am klassi treeningsõidud
10:15-12:00 Street klassi finaalsõidud
12:05 Pro-Am klassi kvalifikatsioon
13:50 Street klassi autasustamine
14:00 PRO klassi treeningsõidud
16:30- 18:30 Pro-Am top32 finaalsõidud
18:30 Pro-Am autasustamine
18:40- 20:30 Baltic PRODrift kvalifikatsioonsõidud
Pühapäev 17.09
9:00 PRO klassi treeningsõidud
10:30 Baltic PRODrift finaalsõidud
13:00 Superfinaalide vastaste loosimine
13:30 Superfinaalid PRO vs Pro-AM klasside parimad
15:30 Auhinnatsermoonia PRO klassidele | Kehala ringil selgitatakse Baltimaade parimad driftijad | https://sport.err.ee/618059/kehala-ringil-selgitatakse-baltimaade-parimad-driftijad | Selle aasta drifti tippsündmus Balti Superfinaalid 2017 toimub Kehala ringil 15.-17. septembril. |
Mets rääkis, et tema ettevõtte Marimark Invest OÜ-l oli reklaamiärimees Paavo Pettai firmaga Midfield OÜ ärilised suhted ning ettevõtted on aastate jooksul ajanud mitmeid ühiseid projekte.
Mets meenutas, et 2013. aasta suve lõpu poole oli tal Pettaiga juttu sellest, et Pettai tegeleb Keskerakonna kampaaniaga ning tööd selleks on palju, aga raha on vähe.
Pettai rääkis Metsa sõnul, et Pettai otsis täiendavaid finantsallikaid ning mehed leppisid kokku, et Marimark hakkab Pettaile kampaanias partneriks. Marimark lubas ära osta reklaamipinnad, mille eest Pettai lubas hiljem tasuda.
"Jutt käis paarisajast tuhandest ja kuna mul endal sellist vaba raha ei olnud, pöördusin oma sugulase Tederi poole, et kas ta saaks mulle raha laenata," rääkis Mets, mainides ärimees Hillar Tederit.
Küsimuse peale, kas Teder oli teadlik Marimark OÜ ja Midfildi kokkuleppe sisust, vastas Mets, et selgitas Tederile laenusuhte tagamaid.
"Minu jaoks tasus see projekt vägagi ära, suurusjärgus 15 000 eurot teenisin mina sellest tehingust. Hillar Teder teenis sellelt laenusumalt kaks protsenti intressi aastas, mis oli toonases intressikeskkonnas täiesti mõistlik," rääkis Mets.
Kas ka Keskerakond oli sellest tehindust teadlik, ei osanud Mets kinnitada. "Ei kohtunud selle koostöö raamest ühegi Keskerakonna esindajaga, mina tegin äritehingut Pettaiga. Minu teada Keskerakond sellesse laenusuhtesse ei sekkunud," märkis Mets.
Ühtlasi ütles Mets, et ta ei tea, et Teder oleks kellegagi Keskerakonnast kokku leppinud, et ta annab Marimarkile laenu.
Ta meenutas, et esitas Pettaile lõpuks kokku 216 000 euro eest arveid ning Pettai jäi esialgu võlgu. Makse tähtajaks oli umbes pool aastat ja Pettai hakkaski maksma, väites, et tasub siis, kui saab oma kliendilt raha, rääkis Mets.
"Kust ta raha sai, see mind ei huvitanud," ütles Mets ja lisas, et kogu summat Pettai tasuda ei suutnud ja ülesse jäi summa ligi 60 000 euro ulatuses.
2015. aasta veebruaris tasus Pettai lõpuks võlgnevuse, kusjuures Metsa sõnul ei olnud juttu, millistest vahenditest Pettai võla tasutud sai. Mets maksis enda sõnul aga omakorda laenu tagas Tederile. | Suhtekorraldaja Mets: laenasin Pettaile raha Keskerakonna kampaaniaks | https://www.err.ee/618108/suhtekorraldaja-mets-laenasin-pettaile-raha-keskerakonna-kampaaniaks | Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare süüasjas teisipäeval Harju maakohtus tunnistusi andnud suhtekorraldaja Margus Mets kinnitas, et laenas reklaamiärimees Paavo Pettai firmale raha Keskerakonna reklaamikampaania korraldamiseks, kuid ei puutunud tehingu käigus kordagi kokku Keskerakonnaga. |
Superstock 600 klassis läks Kaiko Kolkanen viimasele etapile vastu teiselt kohalt. Esimeses sõidus tegi ta oma töö perfektselt ära, juhtides sõitu algusest lõpuni. Kuna lähim konkurent meistritiitli osas kukkus, oli enne teist sõitu Kaiko olukord lihtsam. Teine sõit algas väikese ehmatusega, kui ta starti hilines ja pidi startima sõitjaterivi lõpust. Ta tegi väga hea stardi ja oli esimeses kurvis juba esimene, sõidu lõpetas ta kolmandana ja sellest piisas, et tulla tänavuseks Eesti meistriks.
„Nädalavahetus oli edukas ja ka hooaja kokkuvõttes, sest Eesti meistritiitel on midagi sellist, millega saab rahul olla. Kui esimest sõitu kontrollisin täielikult, siis teine sõit oli vähe keerulisem. Pidin startima tagant aga sain hea stardi. Eesmärk oli hoida turvalist tempot. Korra läks võidusõiduks Sami Pennaga, panime küljed kokku ja siis mõtlesin, et las ta läheb. Teine soomlane sai ka mööda ja lõpetasin kolmandana. Väga rahul hooajaga ja eks paistab, mis saab uuel aastal, mingi mõte on proovida suuremat tsiklit,“ rääkis Kolkanen pärast etappi pressiteate vahendusel.
Riverman Invest külalistsikliga Superstock 600 klassis sõitnud Sami Penna otsustas viimasel hetkel ikkagi vihmaga rajale minna ja see mõjutas tema esimest sõitu, kui tsikkel polnud siiski päris õiges seades. Sõidus oli ta kolmas, ettepoole jäid Kolkanen ja Jani Sulin. Teise sõidu aga Penna võitis, edestades Sulinit ja Kolkaneni ja jäi väga rahule järjekordse stardiga Vihur Motosport ridades.
Superbike klassis oli Martin Pärtelpoeg esimeses sõidus teine, teise sõidu aga võitis ja hooaja kokkuvõttes tuli ta hõbedale. Esimeses sõidus polnud start kõige parem ja soomlane Ville Valtonen sai eest ära sõita, vahe jäi 3 sekundi peale. Kolmas oli Aivar Osa. Teises sõidus aga kontrollis Pärtelpoeg sündmusi ja võitis sõidu 2,7 sekundilise eduga Valtoneni ees, kolmas taas Osa.
„Esimene sõit oli selline, kus tunne läks mingil hetkel paremaks ja suutsin ennast teiseks sõita. Valtoneni püüdmiseks jäi ringe vähemaks. Teises sõidus sain kohe hästi minema, mis oli ka eesmärk, sest sõidud olid lühikesed. Kõik toimis ja ka hooaja kokkuvõttes tõusin koha võrra ning tasuks on hõbe, mis on arvestades asjaolu, et ühte etappi ma ei sõitnud, väga okei tulemus,“ rääkis Pärtelpoeg.
Sander Luisk, kellel vihmaga vähem kogemust ja eelnevalt etapilt ka sarnastes tingimustes tagasilöögid, tuli viimasele etapile taas head kogemust saama. Soome kukkumise põhjuseks oli ka elektroonika ja Pärnu võistluseks sai talle tehtud täiesti uus seada. Sõitja pidi sellega pisut harjuma ja õppima seda usaldama. Esimeses sõidus oli ta neljas ja teises viies. Tiimijuht Marko Rohtlaane sõnul on Sander teinud selle hooajaga korraliku arengu ja saanud kuhjaga kogemusi.
Noorte Honda 100 NSF klassi karikavõistluste etapil oli stardis kokku 13 sõitjat. Neil oli kavas üks sõit, mille võitis Hugo-Brent Freimann Karl Takki ja Fred Erik Merivälja ees. Hugo-Brent Freimann tuli ka hooaja kokkuvõttes karikavõitjaks.
Kokkuvõtvalt jäi meeskonna juht Marko Rohtlaan hooajaga rahule. "Oli hea hooaeg, nii põhitiimile kui ka noortele sõitjatele, kes tegid korraliku arenguhüppe. Usun, et suutsime anda oma osa Eesti motoringraja arengusse ja tahame sellega loomulikult jätkata ning uueks hooajaks on juba põnevaid mõtteid. Ma tänan kõiki meie sõitjaid, meeskonda, lapsevanemaid, toetajaid ja fänne heade tulemuste, toetuse ning mõistmise eest," võttis Rohtlaan hooaja kokku. | Vihur Motosport lõpetas hoooaja Eesti meistritiitli ja poodiumikohtadega | https://sport.err.ee/618057/vihur-motosport-lopetas-hoooaja-eesti-meistritiitli-ja-poodiumikohtadega | Nädalavahetusel sõideti selle aasta viimane Eesti motoringraja meistrivõistluste etapp. auto24ringil selgusid tänavused Eesti meistrid ja viimane võistlus peeti märgades ilmaoludes. Vihur Motosport meeskonna jaoks oli tegu väga eduka hooaja lõpuga, Kaiko Kolkanen tuli Eesti meistriks, Martin Pärtelpoeg sai hõbemedali ja sõitude tulemused olid väga head. |
Väidetavalt pettis Ezubao aastatel 2014-2015 enam kui 900 000 investorilt välja 7,6 miljardit dollarit. Enamik firma projekte võrgulehel oli väidetavalt fabritseeritud, vanu võlgu tasuti uutelt investoritelt saadud rahaga.
Ezubao emafirma Yucheng Holdings juht Ding Ning mõisteti Pekingi kohtus pettuse ja tulirelva ebaseadusliku omamise eest eluks ajaks vangi.
Eluaegse vangistuse sai ka teine firma tippjuht Ding Dian. Ülejäänud kohtualuseid karistati 3-15-aastase vangistusega, kompaniile määrati 1,9 miljardi jüaani suurune rahatrahv. | Hiina laenuskeemi juhid mõisteti eluks ajaks vangi | https://www.err.ee/618102/hiina-laenuskeemi-juhid-moisteti-eluks-ajaks-vangi | Hiina kokku kukkunud laenuskeemi Ezubao kaks juhti mõisteti teisipäeval eluks ajaks vangi, veel 245 töötajale mõisteti pikaajalised vanglakaristused, teatas riiklik ajakirjandus. |
Žürii esimees Sasha Wieser tõi välja, et neid võlus "Eia jõulud Tondikakul" juures kõige enam filmi kontseptsioon, millega soe ja seikluslik kogupere jõulufilm toob vaataja eluslooduse lähedale. Auhinnaks saavad Eesti lastefilmi tegijad kasutada 5000 euro väärtuses ettevõtte BBrental teenuseid, mis pakub Balti riikides väga kõrgel tasemel tehnikarendi ja järelproduktsiooni teenuseid.
Filmi produtsendi Maie Rosmann-Lille sõnul said Eesti esimese laste jõulufilmi tegijad Riias kahe päeva jooksul tutvustada mängufilmi projekti nii rahvusvahelistele müügiagentidele, levitajatele kui ka filmiprofessionaalidest koosnevale žüriile. "Pärast projekti esitlust said huvilised kokku leppida juba omavahelisi kohtumisi. Meie graafik täitus kiiresti ning huvi koostöö vastu oli väga suur," ütles Rosmann-Lill.
Filmi režissöör ja stsenarist Anu Aun märkis, et festivali raames avanes filmitegijatel võimalus tutvustada valmivat filmi ka oma sihtauditooriumile ehk lastele. "Oli väga motiveeriv näha nende säravaid silmi ja tunda, et nad on meie filmi suhtes põnevil ning ootavad võimalust seda näha. Nad kuulasid huviga filmi lugu, küsisid julgelt küsimusi, andsid tagasisidet ning jagasid oma ideid," rääkis Aun.
"Eia jõulud Tondikakul" on üks Eesti Vabariik 100 filmikonkursi võitjatest. Lastefilm räägib 10-aastasest Eiast, kelle plaanid võtavad ootamatu pöörde, kui linnatüdruk viiakse talvevaheajaks ürgse loodusega salapärasesse Lõuna-Eesti tallu. Eia ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, viima kokku kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.
Filmi planeeritav eelarve on 1,1 miljonit eurot, millest 837 000 eurot eraldati projektile Eesti Vabariik 100 filmikonkursilt.
Lastefilmi võtted algavad tuleva aasta jaanuaris ning see linastub EV100 programmi raames 2018. aasta detsembris. Film valmib produktsioonifirmade Luxfilm ja Kinosaurus Film koostöös. | "Eia jõulud Tondikakul" võitis Euroopa lastefilme tutvustava konkursi | https://kultuur.err.ee/618097/eia-joulud-tondikakul-voitis-euroopa-lastefilme-tutvustava-konkursi | Riia rahvusvahelisel filmifestivalil valis žürii parimaks lastefilmi projektiks Eesti mängufilmi. Tuleval aastal valmiv “Eia jõulud Tondikakul” konkureeris kaheteistkümne arendus- või tootmisfaasis oleva Euroopa lastefilmiga. |
Teisipäeval peetakse kaks esimest veerandfinaali, kui vastamisi lähevad üllataja Saksamaa ja suurfavoriit Hispaania ning sel turniiril suurepärases hoos olnud Sloveenia ja Baltikumi korvpalliau kaitsev Läti.
Saksamaa koondis, kes kaheksandikfinaalis üllatas 84:81 võiduga Prantsusmaad, tugineb peamiselt kahele NBA mängumehele. Selgeks liidriks on Atlanta Hawksi tagamees Dennis Schröder, kes seni kogunud keskmiselt 23,2 punkti, 5,2 korvisöötu, 2,3 lauapalli ja 1,8 vaheltlõiget mängus. Boston Celticsi hingekirja kuuluv suur äär Daniel Thies on kirja saanud 10,2 silma ja 6,7 lauapalli.
Hispaania mängis play-offi avamängus kindlalt 73:56 üle võõrustaja Türgi. Suurfavoriit on näidanud seni väga kindlat ja ühtlast mängu, kuid taaskord on esile kerkinud ülikogenud Pau Gasol, kes keskmiselt kogunud 15,6 punkti, 8,4 lauapalli, 3,2 korvisöötu ja 1,2 blokki mängus.
Sarnaselt Hispaaniale sel turniiril veel kaotuseta püsiv Sloveenia sai kaheksandikfinaalis 79:55 jagu Ukrainast. Ka sloveenide suurimad staarid on seni oma taseme välja mänginud, kui Goran Dragic on kogunud keskmiselt 21,2 punkti, 5 korvisöötu, 3,5 lauapalli ja 1,8 vaheltlõiget ning Luka Doncici arvele on jäänud 13,8 silma, 7,5 lauapalli, 3,5 söötu ja 1,2 vaheltlõiget.
Kaheksandikfinaalide kõige ühepoolsema mängu eest hoolitses Läti, kes purustas Montenegro koguni 100:68. Meie lõunanaabrite liidriteks on olnud Kristaps Porzingis keskmiselt 21,8 punkti, 5,8 lauapalli ja 2 blokiga ning Janis Timma 15,2 silma, 6,2 lauapalli, 4 söödu ja 1,2 vaheltlõikega.
Ülejäänud kaks veerandfinaali mängitakse kolmapäeval, kui vastamisi lähevad Kreeka - Venemaa ja Itaalia - Serbia. | TÄNA | Korvpalli EM-il pannakse pall mängu esimeses kahes veerandfinaalis | https://sport.err.ee/618096/tana-korvpalli-em-il-pannakse-pall-mangu-esimeses-kahes-veerandfinaalis | Istanbulis jätkub pärast ühte puhkepäeva korvpalli EM-finaalturniir, kus konkurentsi on jäänud veel kaheksa koondist. |
15. oktoobril toimuvatest kohalike omavalitsuste volikogude valimistest võtab osa 59 üksikkandidaati. Seda on 10 kandidaadi võrra vähem kui 2005. aasta valimistel, mis oli siiani madalaim näitaja. Eelmistel, 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osales 101 üksikkandidaati.
Kõige rohkem üksikkandidaate osales esimestel iseseisvuse taastamise järgsetel kohalikel valimistel 1993. aastal. Siis oli üksikkandidaate koguni 807. Järgmistel, 1996. aasta valimistel langes üksikkandidaatide arv 409-le ning 1999. aastal 159-le.
Vähenenud, kuigi mitte nii drastiliselt, on ka valimistest osa võtvate valimisliitude arv. Eelseisvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistest võtab üle Eesti osa kokku 163 valimisliitu. Senine madalaim näitaja pärines 2005. aastast kui valimistel osales 186 valimisliitu. Eelmistel, 2013. aasta valimistel oli valimisliite 292.
Sarnaselt üksikkandidaatidele oli enim valimisliite üles seatud esimestel iseseisvuse taastamise järgsetel kohalikel valimistel 1993. aastal. Siis kandideeris 738 valimisliitu. Kõrge arv oli ka 1996. ja 1999. aasta valimistel - vastavalt 621 ja 570 valimisliitu. Alates 2002. aasta valimistest hakkas valimisliitude arv selgelt kukkuma. | Tänavu osaleb valimistel rekordvähe üksikkandidaate ja valimisliite | https://www.err.ee/618091/tanavu-osaleb-valimistel-rekordvahe-uksikkandidaate-ja-valimisliite | Tänavustel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osaleb rekordiliselt vähe üksikkandidaate ja valimisliite. |
Vassiljev lõpetas oma vigastuspausi 3. septembril Eesti koondise eest ning nüüd sai ta esmakordselt pärast 11. augustit taas mängu Ekstraklasas. 8. voorus võõrustati 5140 pealtvaataja ees Gdanski Lehciat ja paraku tuli vastu võtta 1:2 kaotus. Seejuures lõi Gdansk 1:1 viigiga lõppenud avapoolaja järel oma võiduvärava alles 87. minutil, kirjutab Soccernet.ee.
Piasti keskväljamees Vassiljev sekkus vahetusmeeste hulgast väljakule kohe teise poolaja alguses 46. minutil.
Liigatabelis on Piast kaheksa punktiga 13. kohal. Gdansk tõusis võidusilmadega neist ühe punktiga mööda 11. kohale. | Vassiljev ja Piast said vähemuses mänginud meeskonnalt kaotuse | https://sport.err.ee/618085/vassiljev-ja-piast-said-vahemuses-manginud-meeskonnalt-kaotuse | Esmaspäeva õhtul pidas Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Konstantin Vassiljev Poola kõrgliigas oma esimese mängu pärast täpselt kuuajast vigastuspausi. |
Kuid, nii Paul Saagpaku raamatust “Valik vähelevinud sõnu” ja ka August Voldemar Kõrva koostatud “Uute ja teiste vähemtuntud sõnade sõnastikust”, ilmneb, et sõna ‘laikima’ on Johannes Aaviku poolt juba 20. sajandi algul välja pakutud uudissõna. Tõsi küll, inglise “to look like” eeskujul - tähenduseks 'välja nägema, teatavat välimust evima’. Aavik on korduvalt oma raamatus “Ideepe. Johannes Aaviku ideede päevik” kasutanud ka sõna ‘laikimus' -- 'väljanägemine' tähenduses.
Teema lõpetuseks aga üks minu enda poolt tehtud kalambuur sõnamängukogust “@keitivilms” - Mu süda laigib.
Keiti Vilmsi rubriiki "Sõnasäuts" kuuleb Vikeraadio Vikerhommikus teisipäevast neljapäevani kell 7.25.
Kuulake Sõnasäutse siit. | Sõnasäuts. Mu süda laigib | https://kultuur.err.ee/618084/sonasauts-mu-suda-laigib | “LAIKIMA”. Sõna ‘laikima’ on tänapäevasest sotsiaalmedia keelekasutusest indu saanud anglitsism, laensõna inglise keelest - ‘like’ ehk meeldima. Toon näite argikeelest: Facebooki suhtlusvõrgustikus meeldivaks märkima. Laigin su postitust. |
Muuli peamine tööülesanne on keskkonnaministri nõustamine meedia- ja avalike suhete valdkonnas, teatas keskkonnaministeerium.
"Eesti avalikkuse ärevat tähelepanu on viimasel ajal pälvinud mitmed suurehitised, mille puhul on inimesed väljendanud suurt muret ka keskkonnakaitse pärast," ütles Kiisler.
"Meie kohus on selgitada ausalt rahvale, milline on kavandatavate infrastruktuuriobjektide ja tööstusettevõtete mõju meie elukeskkonnale ja selle kaudu laiemalt kogu Eesti tulevikule. Seepärast peame viima teavitustöö ja suhtluse meediaga veelgi paremale tasemele. Usun, et aastaid tippajakirjanikuna töötanud Kalle Muuli saab siin olla ministeeriumile suureks abiks," lisas Kiisler.
Muuli on töötanud 15 aastat Postimehes paljudel ametikohtadel reporterist peatoimetaja asetäitjani. Ta on olnud ka Rahva Hääle asepeatoimetaja (1994-1995), Eesti Päevalehe peatoimetajana (1995-2000) ja Õpetajate Lehe peatoimetaja (2012-2015). Praegu kuulub ta SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogusse.
Muuli oli endise kaitseministri Margus Tsahkna asendusliige ja pidi viimase riigikokku naasmisel talle sel suvel koha vabastama. | Keskkonnaministri nõunikuna asub tööle Kalle Muuli | https://www.err.ee/618081/keskkonnaministri-nounikuna-asub-toole-kalle-muuli | Teisipäevast asus Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva keskkonnaminister Siim Kiisleri nõunikuna tööle tema erakonnakaaslane, kauaaegne ajakirjanik ja endine riigikogu liige Kalle Muuli. |
„Ma mõistan teie irooniat Toomas F. Aru, ma lahkun kohe. Ainult mina kui EKRE esindaja…“
„Eesti Iseseisvuspartei esimees…“ parandasin teda.
„Tahtsin teile pakkuda,“ – (:)kivisildnik tõmbas põuest paar kirevat ja vihmast märga luuleteost, - „et Te võtaksite mõne luuleteose luuletajate toetuseks. 5 eurot tükk.“
„Ei, ma ei võta,“ vastasin lühidalt, kiigates raamatute poole.
(:)kivisildniku nägu väljendas täielikku jahmatust, ta lõi punetama nagu sotsiaaldemokraat.
„Miks te keeldute?“
„Ei taha.“
„Teid ei huvita kaasaja luule?“
„Huvitab küll ja loen seda heameelega.“
„Leiate, et 5 eurot on liiga palju?“
„Ei.“
„Aga miks siis?“
„Ei taha.“
Ta vaikis.
„Kas teate, Toomas F. Aru,“ alustas (:)kivisildnik raskelt ohates, „kui teie ei oleks kultuurikorraldaja ja harrastusluuletaja, siis tuleks teid arreteerida.“
„Mille eest?“ küsisin uudishimulikult.
„Te olete rahvusluse ja natsionalismi vihkaja!“ ütles (:)`kivisildnik uhkelt.
„Jah, ma ei armasta rahvuslust ja natsionalismi,“ jäin kurvalt nõusse ja vajutasin nupule. Kuskil kostis kellahelin. Koridori uks avanes. „Mari,“ hüüdsin, „too lõuna lauale. Te lubate, härra?“
(:)kivisildnik lahkus vaikides kabinetist, läks vaikides läbi ooteruumi, läbi esiku ja oli kuulda, kuidas välisuks tema järel raskelt mütsatades kinni langes. | Toomas F. Aru. Ei! | https://kultuur.err.ee/618075/toomas-f-aru-ei | Meditatsioon Bulgakovi ainetel. |
Mullu maantee grupisõidus Kolumbia meistriks kroonitud 27-aastane Avila on tegemas tugevat hooaega. Taiwani tuuril kaks etappi võitnud mees tuli kokkuvõttes teiseks. Sama tulemuse sõitis USA-s registreeritud kontinentaalklubisse Team Illuminate kuuluv Avila välja ka Korea tuuri üldarvestuses. Etapivõite kogunes Sibiu ja Aserbaidžaani tuurilt, kirjutab Spordipartner.ee.
Israel Cycling Academy saab suure tõenäosusega vabapääsme 2018. aasta Giro d'Italiale. Selleks tarbeks on palgatud Ben Hermans (BMC Racing), Rubén Plaza (Orica-Scott), Sondre Holst Enger (AG2R La Mondiale) ja August Jensen (Team Coop). | Mihkel Räime koduklubi palkas kahekordse maailmameistri | https://sport.err.ee/618055/mihkel-raime-koduklubi-palkas-kahekordse-maailmameistri | Israel Cycling Academys sõitev Mihkel Räim sai endale järgmiseks hooajaks tugeva konkurendi - meeskonnaga liitub trekil punktisõidus kaks korda maailmameistriks kroonitud Edwin Avila, kes sõlmis kaheaastase lepingu. |
Teet Kask ütles, et ennekõike tähendab see, et oma oskustes on saavutatud tase, mis omab rahvusvahelist kõlapinda. "Antud staatus võimaldab mul veelgi enam pühenduda loomingule ning saavutada omanäolist mõjukat tulemust. Usun, et usk järgida seda, mis loob rõõmu ning vastavate valikute tegemine ja selle nimel higistamine ning kompromissitu jagamine on viinud mind sinnamaani."
Järgneva kolme aasta jooksul peab Teet Kask tegema koreograafia originaallavastustele, mis täidavad vähemalt kolme õhtut mängukavast. Esimene lavastus näeb päevavalgust juba novembris 2017, milleks on kaasajastatud originaalversioon Tšaikovski balletist "Luikede järv".
Järgmiseks saab Teet Kase loomingut näha Vaba Lava teatrikeskuses, kus 19. septembril esietendub Alexandre Zeffi visuaal-poeetiline teatriinstallatsioon "Big Data", mille juures Kask on olnud osaline koreograafina. Lavastuses astuvad üles näitlejad Mirtel Pohla ja Jarmo Reha ning tantsijad Marita Weinrank ja Jevgeni Grib. Etendused on inglise keeles, eesti-, vene- ja prantsuskeelsete subtiitritega. | Teet Kasest saab Balletto di Milano koreograaf | https://kultuur.err.ee/618072/teet-kasest-saab-balletto-di-milano-koreograaf | Selle aasta septembrist alustab Teet Kask tööd koreograafina Itaalias Balletto di Milanos. See on esmakordne, kui sellise positsiooni pälvib Eesti koreograaf. |
Kui nädala eest jäid Põhja-Tallinna liikmed olukorda kommenteerides tagasihoidlikuks, siis Raadio 2 öölaulupeo otse-saates rääkis bändi lauljatar Maia Vahtramäe avameelselt, mida ta tekkinud olukorrast arvab.
"Eks ma olen seda näinud ikka, nad on kõik mu sõbralistis. Kui aus olla, siis ma ei arva midagi. Suured poisid, ise teavad, mis teevad. Ma ei tunne ennast kunagi kuidagi puudutatuna sellest," tõdes Vahtramäe.
Kogu tüli sai alguse sellest, kui raadiosaatejuht ja muusik Madis Aesma arvustas Põhja-Tallinna uut singlit "Olen valmis". Vahtramäe tõdes, et ei lasknud ennast kriitikast häirida. "Ma arvan, et kui ma nii elaks, siis ma ei saakski elada. Ma ei käi väga palju sotsiaalmeedias, seega ma ei tunne ennast puudutatuna sellest," kinnitas lauljatar.
Ka laval olles mõtleb Vahtramäe esinemisele, mitte bändiga seotud muredele. Öölaulupeol astus Vahtramäe üles esmakordselt. "See on minu jaoks täiesti uus kogemus. Ma ei ole varem laulnud," tõdes Vahtramäe.
Kuigi öölaulupeol pole lauljatar varem esinenud, on ta koorilauljana laulupidudel käinud juba kuueaastasest saadik. Praegu Vahtramäe enam kooris ei laula. "Eks ma olen alati natukene teistsuguse häälega olnud, väike mõmmi, ma olen teine alt koguaeg olnud. Kool sai läbi ja ülikool sai ka läbi, praegu koolis meil ei olegi koori, aga plaanin minna," tõdes tööstushariduskeskuses meeste rätsepaks õppiv naine.
Põhja-Tallinn üllatab uue muusikaga aga juba sel sügisel, kui avaldavad 20. oktoobril täispika stuudioalbumi. | Maia Vahtramäe sõnelusest Facebookis: suured poisid, ise teavad, mis teevad | https://menu.err.ee/618062/maia-vahtramae-sonelusest-facebookis-suured-poisid-ise-teavad-mis-teevad | Möödunud nädalal tekitas meedias kõneainet tuline sõnavahetus Facebookis, kus ühte leeri olid kogunenud indie-muusikud ja kriitikud, teisele poole aga Põhja-Tallinna räpparid. |
Presidendi kantselei teatas riigikogule saadetud kirjas, et Kersti Kaljulaid ja tema abikaasa Georgi-Rene Maksimovski on Gruusias riigivisiidil 31. oktoobrist 2. novembrini.
Kantselei kutsub visiidile kaasa kaks riigikogu liiget. Riigivisiidi täpse programmi lubab kantselei saata riigikogule esimesel võimalusel.
President Kaljulaid on teinud ligi paarkümmend töövisiiti, esimese riigivisiidi tegi Eesti riigipea tänavu märtsis Soome. | President Kaljulaid sõidab riigivisiidile Gruusiasse | https://www.err.ee/618066/president-kaljulaid-soidab-riigivisiidile-gruusiasse | President Kersti Kaljulaid sõidab oktoobri lõpus riigivisiidile Gruusiasse, tegemist on tema ametiaja teise riigivisiidiga. |
Eesti Invaspordi Liidu peasekretäri Signe Falkenbergi sõnul anti vihmasest ilmast hoolimata start kõikidele võistlustele.
“Üle 30 liikumispuudega osaleja hulgast selgitasime parimaid ratastoolisõidus, kuulitõukes, kettaheites, odaviskes ja jooksudistantsidel. Meie inimeste vaprus ilma trotsida oli imetlusväärne ja näiteks ainuüksi 100 meetri ratastoolisõidule andsime osalejate rohkuse tõttu lausa viis starti,” kirjeldas Falkenberg pressiteate vahendusel.
Falkenbergi sõnul valmistab erilist head meelt see, et spordivõistlusest osavõtjate arv igal aastal tasapisi kasvab. “Sel korral hakkas silma eriti see, et just ratastoolis sportlased olid rohkearvuliselt esindatud,” rääkis liidu peasekretär lisades, et liikumispuudega inimesed on aina julgemad kodust välja tulema ja tänu loodud võimalustele uusi asju proovima.
Eesti Invaspordi Liidu igasügisene kergejõustiku Põhja karikavõistlus toimus 9. septembril Audentese staadionil ja sai teoks tänu Tallinna linna toetusele. Võistlused toimusid kokku kaheksal erineval spordialal: 100 meetri jooks, 800 meetri jooks, 100 meetri ratastoolisõit, 400 meetri ratastoolisõit, 800 meetri ratastoolisõit, kuulitõuge, odavise ja kettaheide. | Audentese staadioni vallutasid ratastoolisportlased | https://sport.err.ee/618063/audentese-staadioni-vallutasid-ratastoolisportlased | Lõppenud sportlikul nädalavahetusel toimusid Audentese staadionil Eesti Invaspordi Liidu kergejõustiku Põhja karikavõistlused, kus võistlustulle astus enam kui 30 liikumispuudega sportlast, kellest 20 võistlesid ratastoolis liikudes. |
"Mõelge kõiki neid lugusid," naeris Thompson Vanity Fairile antud intervjuus.
Trump kutsus Thompsonit kohtingule 1990ndate lõpus, kuid kuulus näitlejanna andis nüüdsele USA presidendile korvi.
Thompson oli toona Mike Nicholsi filmi "Primary Colors" võtetel, kui ühel hetkel helises tema telefon. Toru otsas polnud keegi muu kui Donald Trump. "Mul polnud siis aimugi, kes ta on, tundsin teda vaid maitsetute kõrghoonete järgi," meenutas näitleja.
Trump pakkus Thompsonile majutust ühes oma hoones ja kutsus naist õhtusöögile. "Nüüd on sellele muidugi meelelahutuslik mõelda ja tekitab eksistentsiaalset meeleheidet, sest ma oleks saanud midagi teha. Ma oleks saanud muuta asjade käiku ühel või teisel moel," naeris Thompson.
Thompson otsustas Trumpi kutse siiski tagasi lükata ning on abielus Briti näitleja ja produtsendi Greg Wise'iga, kellega ta 1995. aastal "Uhkust ja eelarvamust" filmides kohtus. | Emma Thompson kahetseb, et loobus Donald Trumpi kohtingukutsest | https://menu.err.ee/618047/emma-thompson-kahetseb-et-loobus-donald-trumpi-kohtingukutsest | Näitleja Emma Thompson kahetseb, et loobus pea 20 aastat tagasi tehtud Donald Trumpi ettepanekust kohtingule minna. |
Fulhami U-23 sõitis külla Readingu eakaaslastele, kellele jäädi alla 1:2. Eesti koondise poolkaitsja Mattias Käit mängis Fulhami särgis kaasa kogu kohtumise ja oli klubi Twitteri vahendusel paaril korral ka ohtlikult aktsioonis, kirjutab Soccernet.ee.
Liigatabelis jätkab Fulham Premier League 2 teises divisjonis nelja mängu järel nulli peal. Samas pole üheski kohtumises kuivale jäädud ja kokku on löödud juba kuus väravat, ent endale on lastud 11. Readingul on tabeli kaheksandana kirjas kuus punkti. Liider on Middlesbrough 12 silmaga. | Käit ja Fulhami U-23 meeskond said järjekordse kaotuse | https://sport.err.ee/618051/kait-ja-fulhami-u-23-meeskond-said-jarjekordse-kaotuse | Inglismaa esiliigaklubi Fulhami esindusmeeskonna lähim järelkasv ehk U-23 meeskond ei saa end kuidagi käima. Hooaja neljandas Premier League 2 mängus tuli esmaspäeva õhtul vastu võtta neljas kaotus. |
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi esmaspäeval muudatuse: seni õiguskomisjonis olnud Olga Ivanova ning riigikaitsekomisjonis olnud Toomas Paur vahetasid omavahel kohad - pealtnäha tehnilise sammu tagant võis selgelt aimata õhtul erakonna juhatusest tulnud otsust Ivanova välja visata, kirjutab Postimees.
Eelmisel nädalal jõudis riigikogu juhatuseni nii Marko Mihkelsoni kui Margus Tsahkna avaldus Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioonist lahkumiseks ning kuna Tsahkna on riigikaitsekomisjoni liige, tähendas see enne esmaspäeva, et koalitsioon kaotas seal ülekaalu viis kuuele.
Ent kui Ivanova peaks keskfraktsioonist lahkuma, muutub tasakaal juba seitse neljale opositsiooni kasuks.
Lehe hinnangul peaks lähinädalatel olukord veidi tasakaalustuma, sest IRL-il pole seal enam mitte ühtegi liiget, kuid riigikogu reeglistik nõuab, et nad sinna siiski ühe inimese läkitaksid, et tasakaal komisjonides liialt paigast ei läheks – majandus-, põhiseadus- ja rahanduskomisjonis on neil kaks liiget ning ühest neist peab IRL ilmselt oma liikme ära kutsuma.
Kuna neis kolmes komisjonis on koalitsioonil vaid ühehääleline enamus, aga need on seaduseelnõude suurde saali jõudmise seisukohast olulised, siis peab koalitsioon sinna ühe inimese juurde tooma ning lehe hinnangul oleks hea variant maaelukomisjon, kus koalitsioonil on praegu kahehääleline enamus ning Keskerakonnal kolm inimest.
Lehe arvates on üsna tõenäoline, et lahkujaks peab olema Martin Repinski või Siret Kotka-Repinski.
Eesti Päevaleht kirjutab, et 12-liikmeliseks kahanenud IRL-i fraktsioon on sattunud keerulisse seisu ja pannud sinna ka koalitsioonipartnerid eesotsas Keskerakonnaga, sest kahe saadiku akna alla kolimine tähendab riigikogu komisjonide ümbermängimist ja pole võimatu, et ühes neist kaotab koalitsioon häälteenamuse.
IRL-i fraktsioonis on praegu üks liige rohkem, kui on alalisi komisjone, ja seepärast peavad nad igasse komisjoni esindaja määrama. Seni aga esindas riigikaitsekomisjonis IRL-i ainsana Tsahkna, kelle asemele tuleb nüüd leida uus saadik.
Lehe hinnangul on probleem selles, et IRL-il on kaks liiget ainult kolmes, kuid see-eest väga olulises komisjonis: põhiseadus-, rahandus- ja majanduskomisjonis ning kõigis neis komisjonides on koalitsioonil opositsiooni ees ainult ühehääleline ülekaal.
Kui neist komisjonidest keegi riigikaitse peale tõsta, on kuskil hääled viigis ning kui komisjonis jäävad hääled viiki, siis otsust ei ole.
Leht leiab, et on võimalik, et IRL saab abi koalitsioonipartneritelt, eelkõige Keskerakonnalt, kes viiki jäänud komisjoni kuskilt mujalt oma saadiku juurde saadab, sest Keskerakonnal on riigikogus 27 saadikut ehk igas komisjonis mitu.
IRL-i esimees ja fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder ütles, et sealt, kus on koalitsiooni ülekaal, on võimalik liigutada saadikuid sinna, kus ülekaal on väiksem. "See eeldab koalitsioonis olukorra läbiarutamist, mida ka lähiajal tehakse," märkis ta. | Koalitsioon jääb kahes riigikogu komisjonis vähemusse | https://www.err.ee/618042/koalitsioon-jaab-kahes-riigikogu-komisjonis-vahemusse | Esmaspäeval alanud riigikogu sügisistungjärk tuleb koalitsioonile pingeline, sest lisaks väikseks kulunud ülekaalule suures saalis, ollakse vähemuses nii välis- kui ka kaitsekomisjonis. |
Eesti sotsioloog Ave Roots uuris koostöös oma Aalborgi ülikooli kolleegi Wouter De Tavernieriga Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) 2010. aasta andmestikku. Nad kasutasid selleks Euroopa Liidu liikmesriikide elanike seisukohti, seoses pensionile jäämisega. Valimisse kuulus 4500 töötavat inimest vanuses 50-69 eluaastat.
Selgus, et Ida- ja Lääne-Euroopas lähevad inimeste arvamused penisoniea osas lahku.
Ida-Euroopa naised tahaksid pensionile jääda keskmiselt kaks aastat varem kui mehed. Lääne-Euroopas asuks õrnema soo esindajad pensionipõlve võlusid maitsma pool aastat varem kui selle regiooni mehed.
“See võib olla tagajärjeks faktile, et Ida-Euroopa riikides sõltub ametlik pensioniiga inimese soost,” selgitavad Roots ja Tavernier oma artiklis.
Ida-Euroopas tahaksid inimesed pensionile jääda 27 kuud varem kui lääneeurooplased. Ida-Euroopas on tööga rahulolu seotud vaid sissetuleku ja sellega, kui oluliseks inimene enda jaoks tööd peab, kuid Lääne-Euroopas on tööga rahulolu seotud laiema heaoluga.
Sotsiaalteadlased nimetasid põnevaks avastuseks ka nüanssi, et need Lääne-Euroopa töötajad, kes saavad aktiivselt tööelus ning organisatsiooniga seotud protsessides kaasa rääkida, tahaks pensionile jääda aasta hiljem kui passiivsetel ametikohtadel töötajad.
Seega näiteks pagaritehase koogiliinil töötaja, kes igapäevaselt hommikust õhtuni kookidele glasuuri peale pigistab, näeb end maamajas lastelastega aega veetmas varem kui sama tehase juht, kelle võimuses on otsustada, milline uus tort tootmisesse võetakse.
Wouter de Tavernier ja Ave Rootsi artiklist „ When Do People Want to Retire? The Preferred Retirement Age Gap between Eastern and Western Europe Explained “ ajakirjas Studies of Transition States and Societies tegi kokkuvõtte Geidi Raud. | Idaeurooplane jääks pensionile kaks aastat varem kui tema Lääne kolleeg | https://novaator.err.ee/618007/idaeurooplane-jaaks-pensionile-kaks-aastat-varem-kui-tema-laane-kolleeg | Euroopa Liit tahab 2020. aastaks saavutada olukorra, kus kolmveerand tööealistest inimestest käib tööl. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb aga muu hulgas tõsta kõigis liikmesriikides pensioniiga. Kas aga soliidsele eale lähenevad inimesed ise on riigi poolt kehtestatud pensionieaga rahul või tahaksid nad palmi alla puhkama asuda varem? |
Kell 14.37 kukkus alkoholijoobes 35-aastane naine Sindis Kalda teel jalgrattaga sõites. Kiirabi toimetas ratturi Pärnu haiglasse.
Kell 19.03 tegi 31-aastane naine Opel Astraga Tallinnas Linnu teelt Hane tänavale vasakpööret ja põrkas kokku otse liikunud jalgratturiga, 27-aastase mehega. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 20.29 sai Harjumaal Kuusalu vallas Tallinna-Narva maantee 63. kilomeetril jalgrattaga sõitev 20-aastane mees löögi seni tuvastamata sõiduautolt. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Täpsemad liiklusõnnetuse asjaolud on selgitamisel. Politsei palub õnnetust näinud inimestel helistada telefonil 6 123 000 või saata e-kiri aadressile [email protected]. | Liikluses sai viga kolm ratturit | https://www.err.ee/618037/liikluses-sai-viga-kolm-ratturit | Esmaspäeval juhtus üle Eesti kolm liiklusõnnetust, milles said vigastada ratturid. |
Hääletusel oli USA koostatud uuendatud resolutsioonikava, mille sõnastust Washington leevendas Venemaa ja Hiina toetuse saamiseks.
Pühapäeva õhtul teatasid diplomaadid, et varade külmutamisest on eelnõus loobutud ning naftaembargot plaanitakse järk-järgulisena. Samuti on pehmendatud piiranguid välismaal töötavatele põhjakorealastele ning inspektsioone laevadel, mida kahtlustatakse ÜRO poolt keelatud kaupade vedamises.
Eelnõus on alles Põhja-Korea tekstiiliekspordi keelustamine.
Põhja-Korea ähvardas Ühendriike raskete tagajärgedega, kui ÜRO Julgeolekunõukogu kiidab heaks ettepaneku kõige karmimate sanktsioonide kehtestamisest Pyongyangi suhtes.
Põhja-Korea välisministeerium hoiatas esmaspäeval, et kavatseb USA samme hoolikalt jälgida ja ähvardas vastumeetmetega, mis põhjustavat Ühendriikidele selle ajaloo suurimaid kannatusi. | ÜRO Julgeolekunõukogu toetas üksmeelselt Põhja-Korea sanktsioone | https://www.err.ee/618036/uro-julgeolekunoukogu-toetas-uksmeelselt-pohja-korea-sanktsioone | ÜRO Julgeolekunõukogu kiitis esmaspäeval üksmeelselt heaks uued Põhja-Korea vastu suunatud sanktsioonid, teatasid diplomaadid. |
„Mäluasutused kannavad meie jaoks olulist funktsiooni – nad aitavad meil mäletada, et me kasutaks mälu kui viljakat pinnast iseenda, kogukonna, majanduse ja heaolu kasvuks ning arenguks. Võrgustunud ühiskondades, on mäluasutustel harukordne võimalus pakkuda sisu palju laiematele auditooriumidele kui eales varem,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.
"Iga ajaga kaasas käiv arhiiv, muuseum, raamatukogu või loomeettevõte on kokku puutunud digimaailma pakutavate võimalustega säilitada oma kogusid, salvestada oma tegevust ning oma teenuseid ka innovatiivsel moel välja pakkuda," lisas Tallinna ülikooli meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse (MEDIT) juhataja Indrek Ibrus.
Konverentsil otsiti muu hulgas vastust küsimustele, kuidas seda hästi teha, mida peaksid IT- ja loomeettevõtted arvestama kultuurisektoriga koos digiteenuseid arendades ja mitmetele teistele kultuuri digiteerimisega ning kuidas tagada, et kultuurivaldkonna suurandmed oleks kasutatud nõnda, et see annaks kultuurile lisaväärtust. Esinesid valdkonna tippeksperdid - õpetlased, aktivistid, ettevõtjad ja poliitikategijad - enam kui tosinast Euroopa riigist. | Tallinna ülikoolis arutleti kultuuri digitiseerimise üle | https://novaator.err.ee/259586/tallinna-ulikoolis-arutleti-kultuuri-digitiseerimise-ule | Tallinna ülikoolis toimus neljapäeval ja reedel konverents "Culture 4D: Digitization, Data, Disruptions, Diversity", kus arutlevad maailma tippeksperdid kultuuri digiteerimisega kaasnevate võimaluste ja väljakutsete üle avalikus ning erasektoris. |
„Veebruaris on meil palju rohkem vabadust. Abu Dhabi on riigi suurim emiraat ja me võiksime teha kasvõi 20 etappi. Meil on, mida näidata. Saame ise otsustada, kas teeme velotuuri sprinteritele või mägironijatele,“ vahendab Spordipartner korraldusega seotud RCS-i tegevjuhi Lorenzo Giorgetti sõnu.
Mullu tuli avaetappi kuumuse tõttu lühendada, sel aastal on nelja etapi kogupikkuseks tagasihoidlikud 555 km. | Abu Dhabi velotuur toimub nelja kuu jooksul kaks korda | https://sport.err.ee/92406/abu-dhabi-velotuur-toimub-nelja-kuu-jooksul-kaks-korda | Tippratturitel on soovi korral võimalus Abu Dhabi velotuurist nelja kuu jooksul kaks korda osa võtta. Tänavune, Aasia kalendrisse kuuluv jõuproov toimub 20.-23. oktoobrini. Järgmisel aastal tõuseb Abu Dhabi tuur aga World Touri ja see peetakse 23.-26. veebruarini. |
Kangur alustas kohtumist algviisikus ning viibis Varese mängijatest väljakul kõige kauem - 30 minutit. Selle ajaga jäi Kanguri arvele neli punkti (visked kaheksast kaks) ning neli lauapalli, neist kolm ründelauast.
Avamängus oli Varese Benficast 75:72 parem ning alistas Portugali klubi kahe mängu kokkuvõttes ühe punktiga. | Kangur ja Varese jõudsid üle noatera Meistrite liiga põhiturniirile | https://sport.err.ee/92414/kangur-ja-varese-joudsid-ule-noatera-meistrite-liiga-pohiturniirile | Kristjan Kanguri kodumeeskond Varese Cimberio kaotas neljapäeval Portugali meeskonnale Benficale 70:72, kuid pääses tänu avamängus saadud kolmepunktilisele võidule korvpalli Meistrite liiga põhiturniirile. |
"Meie liit Filipiinidega on endiselt raudkindel nagu see on olnud juba kümnendeid," ütles Carter lennukikandja USS Carl Vinson pardal mereväelastele kõneledes.
Filipiinide president Rodrigo Duterte ähvardas kolmapäeval ühisõppused Ühendriikidega tulevikus ära jätta, milline otsus pingestaks Manila suhteid Washingtoniga veelgi.
Vietnamis kahepäevasel visiidil viibiv Duterte ütles Hanoi luksushotellis ajakirjanikele, et oktoobrikuised ühisõppused jäävad viimaseks.
"Ma hoiatan teid ette, et see saab olema viimane USA ja Filipiinide sõjaväeõppus," kinnitas president.
Õppus Phiblex kestab 2. oktoobrist kuni 12. oktoobrini ja sellele peaks järgnema veel suurem ühisõppus Balikatan aprillis, kus osaleb mõlemalt poolelt rohkem kui 8000 sõjaväelast.
Kaitsekoostöö USA ja Filipiinide vahel algas juba 1951. aastal ning iga-aastased ühisõppused on selle tugisambaks. | USA kaitseministri kinnitusel on liit Filipiinidega endiselt tugev | https://www.err.ee/574685/usa-kaitseministri-kinnitusel-on-liit-filipiinidega-endiselt-tugev | USA kaisteminister Ashton Carter kinnitas neljapäeval, et Ühendriikide ja Filipiinide sõjaline liit on endiselt "raudkindel". |
Telekanal Frontal21 ja ajaleht Die Zeit on väidetavalt saanud enda käsutusse 10 000 e-kirja isehakanud Donetski Rahvavabariigi informatsiooniministri Elena Nikitina meilikontolt.
Saksa meedia väitel töötavad koos mässulistega Vene "nõustajad".
"Nõustajad on tihedalt seotud Kremli ja Vladimir Putini administratsiooniga," kirjutas ajakirjandus.
Väidetavalt töötavad nõunikud Putini-meelsetes organisatsioonides nagu "Poliitilise olukorra keskus" või otseselt Vene presidendi administratsiooni heaks.
Mitmetes dokumentides esinevad märkused "raport Moskvale" või initsiaalid "AP" - vene keelest lahtikirjutatuna "presidendi administratsioonile".
Ühes 44 lehekülje pikkuses dokumendis 2015. aasta augustist soovitatakse Ukraina valitsuse kirjeldamist "huntana" ja Moskva kajastamist "heas" valguses.
Moskva on eitanud, et pakub toetust Ida-Ukraina separatistidele. | Saksa meedia: Kreml nõustab Ukraina separatiste propaganda küsimustes | https://www.err.ee/574679/saksa-meedia-kreml-noustab-ukraina-separatiste-propaganda-kusimustes | Kreml nõustab Ida-Ukraina separatiste "propaganda kampaania" korraldamises Kiievi ja Lääne vastu, kirjutas Saksa meedia neljapäeval. |
"Pidades silmas meie kahe riigi vahelist madalat usaldust ning võimalikku sõjalist konflikti Balti riikide, Ukraina ja isegi Süüria üle, on USA, NATO ja Venemaa huvides pingete kohene deeskaleerimine ning koostöö ühiste ohtude vastu võitlemisel. Peamiseks ohuks on islamism ning selle vägivaldne väljendus, džihadism, mis on pärast Araabia kevadet levinud üle terve Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida," ütles ta.
Kuigi president Barack Obama administratsioon kuulutas pidevalt soovi teha Venemaaga koostööd terroriohu vastu võitlemisel, polnud seda koostööd tegelikult mitte kuskil, sõnas Papadopoulos.
"Praktilist koostööd ei olnud ning nende sõnad ei läinud tegudega kokku. Seepärast ei usu Venemaa USA lubadustesse ja vastastikuse usaldusväärsuse õhkkond on kadunud. Kui Trumpist saab president, siis ta taastab selle usalduse," ütles Trumpi nõunik. | Trumpi nõuniku sõnul taastatakse võimule tulles Venemaa usaldus | https://www.err.ee/574683/trumpi-nouniku-sonul-taastatakse-voimule-tulles-venemaa-usaldus | USA vabariiklaste kandidaadi Donald Trumpi presidendiks saamise korral taastatakse usalduslik õhkkond Venemaa ja Ühendriikide vahel, teatas Trumpi välispoliitikanõunik George Papadopoulos neljapäeval. |
Teisel poolajal oma paremuse maksma pannud Tallase resultatiivseim mängija oli 8 väravat visanud Markus Viitkar. Rauno Aus ja Enrico Anton lisasid 5 tabamust. Aruküla poolel oli üleplatsimees Andre Sild, kelle kontosse jäi 12 tabamust..
Ülejäänud neljanda vooru mängud toimusid kolmapäeval. Tiitlikaitsja Põlva Serviti oli kodus Viimsi/Tööriistamarketist üle 41:23 ning Viljandi HC alistas HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi 25:17.
Liigatabel: Põlva Serviti (6 punkti/3 mängu); Viimsi/Tööriistamarket (6/4); Viljandi HC (4/3); HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (4/4); SK Tapa (2/3); HC Tallas (2/4) Aruküla (0/3). | Tallas avas käsipalli meistriliigas võiduarve | https://sport.err.ee/92403/tallas-avas-kasipalli-meistriliigas-voiduarve | Eesti meeste käsipallimeistrivõistluste neljanda vooru viimases kohtumises avas võiduarve meistriliiga debütant HC Tallas, kes alistas Kuristiku Gümnaasiumis Aruküla SK 34:24 (14:14). |
21-mehelisse nimekirja kuuluvad ka Rauno Sappinen ning Andreas Vaikla, kes pärast kohtumist Rootsiga taasliituvad A-koondisega. Mängule Hispaaniasse sõidab meeskond 18-liikmelisena.
Kohtumine Rootsiga leiab aset neljapäeval, 6. oktoobril kell 18.00 Pärnu Rannastaadionil. Neli päeva hiljem kohtutakse Hispaaniaga võõrsil Pontevedras.
Eesti U-21 koondis:
Väravavahid
Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Infonet
Andreas Vaikla (19.02.1997) – IFK Norrköping (SWE)
Kaitsjad
Vladimir Avilov (10.03.1995) – Tallinna FC Infonet
Märten Kuusk (05.04.1996) – Nõmme Kalju FC
Michael Lilander (20.06.1997) – Paide Linnameeskond
Martin Mägi (18.06.1996) – Pärnu Linnameeskond
Hindrek Ojamaa (12.06.1995) – Tallinna FC Levadia
Andre Paju (05.01.1995) – Tartu JK Tammeka
Henrik Pürg (03.06.1996) – Nõmme Kalju FC
Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora
Poolkaitsjad ja ründajad
Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora
Eduard Golovljov (25.01.1997) – Tallinna FC Infonet
Svjatoslav Jakovlev (24.04.1996) – JK Narva Trans
Kevin Kauber (23.03.1995) – Tallinna FC Levadia
Robert Kirss (03.09.1994) – Nõmme Kalju FC
Tanel Lang (15.08.1995) – Viljandi JK Tulevik
Frank Liivak (07.07.1996) – klubita
Martin Miller (25.09.1997) – Tartu JK Tammeka
Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Paide Linnameeskond
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora
German Šlein (28.03.1996) – Tallinna FC Flora
Peatreeneri kohusetäitja: Urmas Kirs
Abitreener: Jürgen Henn
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Füsioterapeut: Priit Ailt
Arst: Timo Rahnel
Mänedžer: Ljubov Lobõševa | Selgus U-21 jalgpallikoondise koosseis valikmänguks Rootsiga | https://sport.err.ee/92399/selgus-u-21-jalgpallikoondise-koosseis-valikmanguks-rootsiga | Eesti U-21 jalgpallikoondist ootavad ees kaks viimast EM-valiksarja kohtumist Rootsi ja Hispaaniaga. Peatreeneri kohusetäitja Urmas Kirs teatas nimekirja mänguks Rootsiga, kuhu kuulub 21 mängijat. |
Esimese veerandaja võitis kodupubliku ees mänginud Tartu Ülikool 19:10, teisel veerandajal lasti hollandlased veidi lähemale, kuid poolajaks oldi siiski 34:27 eduseisus. Vahepeal ka 16 punktiga juhtinud Tartu võitis kolmanda veerandaja 20:16 ning viimasele veerandajale mindi 11-punktilises eduseisus. Lõppseisuks jäi tabloole 65:57.
Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna resultatiivseimatena tõid Dominykas Milka ja Mandell Thomas 16 punkti. Milka võttis ka kümme lauapalli. Janari Jõesaare arvele jäi 10 punkti ja kaheksa lauapalli. Groningeni klubi parimana tõi Lance Jeter 16 silma.
Tartu tabas väljakult viskeid 43-protsendiliselt, korvirõnga läbisid kaheksa 17-st teele saadetud kaugviskest. Lauavõitluse võitis Eesti klubi 43:29.
Hollandis toimunud avamäng jäi 76:76 viiki, seetõttu pääses Tartu Ülikooli korvpallimeeskond Meistrite liiga teise eelringi, kus minnakse vastamisi Taani klubi Bakken Bearsiga. | Tartu korvpallimeeskond alistas Groningeni ja pääses Meistrite liigas edasi | https://sport.err.ee/92397/tartu-korvpallimeeskond-alistas-groningeni-ja-paases-meistrite-liigas-edasi | Tartu Ülikooli korvpallimeeskond, kes rahvusvahelistes liigades mängib nime all BC Tartu, alistas Meistrite liiga esimese eelringi korduskohtumises Hollandi meistri Groningeni Donari 65:57 ning pääses edasi teise eelringi. |
Kuigi Spotifyl on üle saja miljoni kasutaja üle maailma ning 40 miljonit jälgijat, leiavad keskkonna loojad, et Soundcloud, kuhu on koondatud maailma artistide muusika, oleks keskkonnale vajalik täiendus, vahendas Independent.
SoundCloudi omamine annaks tõuke Spotifyle, kelle suurim rivaal Apple Music jõudis 17 miljoni jälgijani.
Just SoundCloudi abiga on maailma muusikaareenile jõudnud artistid nagu Lil’ Yachty, PartyNextDoor, Bryson Tiller, Kehlani, Post Malone ja paljud teised. Paraku on muusikakeskkonna areng aga rahasüsti ootuses peatunud.
Seni on levinud jutud, et SoundCloudi ostab ära sotsiaalmeediakeskkond Twitter, mille omanikud investeerisid sinna 70 miljonit dollarit möödunud juunis. | Spotify plaanib osta SoundCloudi | https://menu.err.ee/292460/spotify-plaanib-osta-soundcloudi | Muusika voogedastust pakkuv Spotify plaanib osta muusikajagamise keskkonna SoundCloudi. |
Rohkem on Buttonist vormel-1 karussellis stardis olnud vaid Rubens Barrichello (322) ning Michael Schumacher (306).
36-aastasest Buttonist saab järgmiseks hooajaks McLareni saadik ja varusõitja ning Fernando Alonso kõrval saab meeskonna teiseks piloodiks Stoffel Vandoorne.
„Abu Dhabis toimuv viimane etapp saab kahtlemata olema emotsionaalne,“ sõnas Button pressikonverentsil. „Mul pole veel ideid, mida ma järgmisel aastal tegema hakkan. Detsembri keskpaigani teen ma tööd sponsoritega.“
Buttoni sõnul oleks ta valmis vormel-1 sarjas jätkama nõuandval positsioonil ning jääb ootama sarja üle võtva Liberty Media pakkumist.
„Ma mäletan, kui rääkisin karjääri alustades oma isaga ning ta küsis mu käest: „Kui kaua sa kavatsed sõita? Kas sa arvad, et oled roolis ka veel 30-aastaselt?“ Mina ütlesin, et 30-aastaseks saades on mu karjäär juba lõppenud, kuid siin ma olen – 36-aastasena minemas oma kolmesajanda GP-etapi starti,“ mõtiskles Button. | Jenson Buttoni jaoks võib käesolev hooaeg tema vormelikarjääri viimaseks jääda | https://sport.err.ee/92398/jenson-buttoni-jaoks-voib-kaesolev-hooaeg-tema-vormelikarjaari-viimaseks-jaada | 2009. aastal vormel-1 MM-sarjas triumfeerinud briti Jenson Buttoni jaoks on nädalavahetusel toimuv Malaisia GP-etapp tema karjääris juba kolmesajandaks. |
Telekanali MSNBC debatis osalenud Johnsonilt küsiti, kes on välisriikide juhtide seast tema lemmik, vahendas Politico.
Johnson jäi vastuse võlgu ning tema asepresidendikandidaat Bill Weld tõi välja äsja surnud Iisraeli endise riigipea Shimon Peresi.
Saatejuht lõikas vahele, et peab silmas elusaid inimesi, julgustades kimbatusse sattunud Johnsonit: "Laske tulla, te peate seda tegema! Ükskõik kus, ükskõik millisel mandril. Kanada, Mehhiko, Euroopa, Aasia, Lõuna-Ameerika, Aafrika - nimetage välisliider, keda te austate!"
Johnson tunnistas, et tal on "järjekordne Aleppo-moment" - ta tahtis nimetada endist Mehhiko presidenti, aga ei suutnud tema nime meenutada. Taas tuli appi Weld, kes tuletas meelde, et Johnson peab ilmselt silmas Vicente Foxi, kes on teravalt kritiseerinud vabariiklaste presidendikandidaati Donald Trumpi.
Johnson astus septembri algul üles sama telekanali hommikuprogrammis, kus saatejuht küsis, millised oleks valituks saades tema plaanid Aleppoga.
"Ja mis on Aleppo?" küsis Johnson seepeale.
Saatejuhid pidasid seda esialgu naljaks, kandidaat aga tunnistas, et ta ei tea tõesti, millest jutt käib. | USA presidendikandidaat ei suutnud ühegi välisriigi juhi nime nimetada | https://www.err.ee/574672/usa-presidendikandidaat-ei-suutnud-uhegi-valisriigi-juhi-nime-nimetada | USA libertaaride presidendikandidaat Gary Johnson, kes viimati kogus kuulsust küsimusega "Mis on Aleppo?", jäi taas täbarasse olukorda, kui ei suutnud nimetada ühtki imetlusväärset välisriigi poliitikut. |
Yoshinori Muto värav viis Saksamaa klubi Mainzi 41. minutil ette, Ruslan Gurbanov viigistas seisu 57. minutil ning Zenjovi värav viis minutit hiljem tähendas, et kodumeeskond asus kohtumist 2:1 juhtima.
Aserbaidžaani klubi sai eduseisus olla vaid kuus minutit, sest kõigest minut varem väljakule tulnud Jhon Cordoba viigistas 68. minutil skoori, 78. minutil viis Levin Oztunali värav omakorda ette külalismeeskonna ning Mainzi 3:2 võiduga kohtumine ka lõppes.
Kahe nädala eest alustasid Zenjov ja Gabala Euroopa liiga alagrupiturniiri kindla 1:3 kaotusega Brüsseli Anderlechtile. | Zenjov lõi Euroopa liigas värava, kuid ei suutnud Gabalat kaotusest päästa | https://sport.err.ee/92396/zenjov-loi-euroopa-liigas-varava-kuid-ei-suutnud-gabalat-kaotusest-paasta | Eesti jalgpallikoondislane Sergei Zenjov tegi Euroopa liiga C-alagrupi raames toimunud kohtumises Gabala ning Mainzi vahel kaasa kõik 90 minutit ning lõi 62. minutil Gabala eest ka värava. |
"Süüria režiimi viimane pealetung Aleppo vastu, mida toetas ka Venemaa, on veelgi suurendanud tsiviilelanike kannatusi," rõhutasid Merkel ja Erdoğan telefonivestluses, teatas Saksa kantsleri pressiteenistus. | Merkel, Erdoğan: Venemaal on kohustus Süürias rahu tagada | https://www.err.ee/574663/merkel-erdo-an-venemaal-on-kohustus-suurias-rahu-tagada | Venemaal on eriline kohustus vaigistada Süürias vägivalda ja anda poliitilisele protsessile võimalus, ütlesid Saksa kantsler Angela Merkel ja Türgi president Recep Tayyip Erdoğan neljapäeval. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.