text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
33-aastane India kodanik leiti Soome viiva tee äärde pargitud autost ning arvatavasti oli ta surnuks külmunud, vahendas Yle.
Leiukohast on Soome piirini umbes 70 kilomeetrit.
Venemaa meedia andmetel oli mehel raha otsa saanud ning ta oli autos külmetanud juba viis päeva. Piirkonnas oli õhutemperatuur sellel ajal umbes 30 miinuskraadi juures
Eelmisel nädalal aga päästsid Venemaa ametnikud pakase käest rühma migrante, kes kõndisid Kandalakša (soome keeles Kantalahti - Toim.) linnast Soome suunas. Inimasustust nimetatud tee ääres sisuliselt ei ole, samas oli külma käes jalutavate migrantide seas ka lapsi.
Eelmise aasta novembrist saadik on Venemaalt Soome Lapimaale saabunud umbes 1000 varjupaigataotlejat. Taotlusi esitatakse Salla ja Raja-Jooseppi piiripunktides. Umbes pool saabunutest on Afganistani kodanikud, kokku on registreeritud 32 riigi kodanikke.
Alanud aastal on Soome idapiiri põhjaossa saabunud varasemast oluliselt rohkem varjupaigataotlejaid - rohkem kui neljandik sellest arvust, mis kogu eelmise aasta jooksul. Soome Lapimaa piirivalve usub, et kui olukord niimoodi jätkub, võib käesoleval aastal Venemaa kaudu tulla vähemalt 7500 varjupaigataotlejat. | Soome pürginud migrant külmus Murmanski oblastis surnuks | https://www.err.ee/552709/soome-purginud-migrant-kulmus-murmanski-oblastis-surnuks | Murmanski oblastist Alakurtti küla lähistelt leiti pühapäeval surnuna migrant, kes oli tõenäoliselt proovinud Soome pääseda. |
Kohtumine lõppes väga dramaatiliselt, sest punkt-punkti mängus tabas Barsõ mängija Ryan Cook tosin sekundit enne lõpuvilest kahest vabaviskest ühe ja viis Barsõ ette 77:76. Toomas Raadik haaras lauapalli ja TTÜ suutis järelejäänud sekunditega võidu koju jätta, kui Kristjan Makke lõpuponnistus korvirõnga läbis.
TTÜ parimad olid Kristjan Kitsing, Corey Raley-Ross ja Kristjan Makke 13 punktiga. Kiur Akenpärgi nimele kanti kümme silma. Rait-Riivo Laane piirdus viie punktiga, aga jagas lausa üheksa tulemuslikku söötu.
Kasahstani meeskonnal ei olnud abi ka Michael Burwelli ja Ryan Cooki panusest - mõlemad viskasid 22 punkti, kuid Cook tegi ka lausa üheksa pallikaotust. Dmitri Gavrilovi nimele jäi kümme silma.
TTÜ lõpetas B-grupi seega kahe võidu ja kümne kaotusega ehk viimasest kohast pole pääsu. Atõraul on enne viimast mängu kirjas kolm võitu ja kaheksa kaotust. | Kristjan Makke lõpukorv tõi TTÜ-le Balti liigas võidu Kasahstani klubi üle | https://sport.err.ee/80886/kristjan-makke-lopukorv-toi-ttu-le-balti-liigas-voidu-kasahstani-klubi-ule | TTÜ teenis korvpalli Balti liigas kodusaalis napi 78:77 (18:26, 22:18, 13:14, 25:19) võidu Kasahstani klubi Atõrau Barsõ üle. |
Eesti noored esinesid turniiril väga hästi. Noormeestest alistas turniiritabelis esimesena asetatud Alexander Georg Mändma tulemusega 6:1, 6:4 poolfinaalis Läti noore tennisemängija Karlis Ozolinsi ja kohtus finaalis Hollandi esindaja Stijn Jansseniga. Mändma võitis pärast kaotatud avasetti kaks järgmist ja kogu mängu tulemusega 4:6, 6:1, 6:1, vahendab Tennis.ee.
Neidudest jõudis aga poolfinaali koguni kolm eestlannat: Carol Plakk, Sofiya Chekhlystova ja Lissi Kubre. Nende kõrval sai poolfinaalis koha ka venelanna Daria Repina, kes veerandfinaalis alistas otsustavas setis eestlanna Katriin Saare. Finaal kujunes aga Eesti "siseasjaks", sest turniirivõitja selgus Plakki ja Chekhlystova vahelises kohtumises. Plakk loovutas finaalis vastasele vaid kaks geimi ja võitis turniiri tulemusega 6:2, 6:0.
Paarismängu võitis Mändma itaallase Mattia Bernardiga, kui alistasid finaalis leeduka Matas Bruzasi, kelle partneriks oli lätlane Ozolins. Turniirivõit läks kirja tulemusega 2:6, 6:4, 10:7.
Neidude paarismängus oli kindlaks favoriidiks Eesti paar Plakk / Kubre, kelle vastasteks finaalis olid venelanna anna Mikhailova ja valgevenelanna Viktoria Žadzinskaja. Eestlannad võitsid 7:5, 6:0. | Narva Cupi võitsid Plakk ja Mändma | https://sport.err.ee/80875/narva-cupi-voitsid-plakk-ja-mandma | Narvas peetud Tennis Europe U-14 turniiri võitsid Eesti noored. Seda nii üksik- kui ka paarismängus. |
Täna hommikul toimunud Tallinna kommunaalameti koosolekul tõdeti, et senine hoiatustrahvide väljastamine talvist parkimist eiravatele sõidukijuhtidele ei ole andnud piisavalt häid tulemusi ning lumekoristus on valesti parkivate autode tõttu vanalinnas oluliselt raskendatud.
Kuigi viimasel nädalal on mupo patrull igal öövahetusel väljastanud keskmiselt 20 hoiatustrahvi valesti parkivatele sõidukiomanikele, ei ole see autoomanikke distsiplineerinud.
Tänavapuhastuse AS-i Tallinna osakonna juhataja Tõnno Tiits teatas, et vanalinna tänavate seisundinõuete täimine on võimalik vaid juhul, kui parkivad sõidukid ei takista hooldustööde teostamist.
Mupo palub kõigil vanalinnas parkivatel sõidukiomanikel olla eriti tähelepanelik ning järgida parkimisel talvist parkimiskorraldust reguleerivaid liikluskorraldusvahendeid. Vastasel juhul sõiduk teisaldatakse.
Vastavalt 7. jaanuarist kehtima hakanud talvisele parkimiskorrale võib öösiti – ehk alates südaööst kuni kell kuueni hommikul - paaritutel kuupäevadel parkida ühes tsoonis ja paariskuupäevadel teises. Vastavad liikluskorraldusvahendid on vanalinnas paigaldatud.
Elanikud võivad talvise öise parkimiskeelu ajal vabade kohtade olemasolul tasuta parkida Väike-Rannavärava tasulises parklas. | Mupo hakkab eeloleval ööl teisaldama vanalinnas lumekoristust segavaid sõidukeid | https://www.err.ee/552707/mupo-hakkab-eeloleval-ool-teisaldama-vanalinnas-lumekoristust-segavaid-soidukeid | Tallinna munitsipaalpolitsei teatas, et teisaldab eeloleval ööl koostöös Tänavapuhastuse As-iga vanalinnast esimesed nõuetevastaselt pargitud sõidukid. |
38-aastase arsti advokaat Mari Schaub nimetas juhtunut "keerukaks plaaniks leida endale kallim". Lugu hakkas hargnema mullu septembris, kui arst koos naisega ise politseisse ilmus.
"Ma ei ole midagi säärast kohanud, see on äärmiselt ebatavaline," ütles prokurör Peter Claeson ajakirjanikele.
Advokaadi sõnul on tema klient võtnud omaks kõik süüdistused peale vägistamise ning soovib asendada inimröövi süüdistust süüdistusega vabaduse võtmises.
Süüdistuse kohaselt ehitas arst oma maakoju Lõuna-Rootsis masinakuuri, mille sees oli kahekordsete metallustega betoonist punker.
"Ehitise eesmärk oli hoida inimesi märkamatult pikka aega vangis," märgitakse süüdistuses.
Väidetavalt võttis arst, kelle nime ei ole avaldatud, ohvriga ühendust telefonitsi ning kohtus temaga üks kord enne röövimist mullu 12. septembril Stockholmis.
Arst andis naisele rohypnooli sisaldavaid šokolaadiga kaetud maasikaid, mille tagajärjel naine kaotas teadvuse.
Süüdistuse kohaselt oli arst teadvusetu naisega vahekorras, arst ise eitab seda.
Seejärel veeretas mees naise ratastooliga oma autosse ning sõidutas 530 kilomeetri kaugusele oma maakoju Knislingesse.
Süüdistuse kohaselt uimastas arst naist regulaarselt ning kandis ka "vaheldumisi vanamehe ja vanaeide kummimaske, et teda ära ei tuntaks".
Järgmisel hommikul lukustas süüdistatav naise punkrisse, kuhu ta jäi 18. septembrini. Arsti sõnul kavatses ta hoida naist punkris aastaid ning viia sinna ka teisi inimesi.
Süüdistuse kohaselt hakkas mehe plaan mõranema, kui ta naasis 17. septembril naise korterisse tema asjade järgi ning avastas, et politsei otsib naist ja on tema korteri luku ära vahetanud.
Järgmisel päeval sõitis arst koos naisega Stockholmi politseijaoskonda "võtmete järgi", kuid peeti kinni. | Rootsi arsti süüdistatakse vägistamises ja inimröövis | https://www.err.ee/552700/rootsi-arsti-suudistatakse-vagistamises-ja-inimroovis | Rootsi arstile esitati süüdistus vägistamises ja inimröövis, arst ise on võtnud omaks, et uimastas naise uimastit sisaldanud maasikatega ning lukustas ta helikindlasse punkrisse, kus kavatses teda hoida aastaid. |
IAAF-i muudatus venitas 200 meetri eeljooksu ja 400 meetri finaali vahelise aja pikemaks, mis võimaldab Felixil mõlemale distantsile keskenduda. "Ma olen põnevil võimaluse üle üritada seda uskumatult rasket asja," kommenteeris Felix Twitteri vahendusel. "Ajakava oli lihtsalt üks aste. Järgmine on pääseda USA olümpiakoondisesse."
30-aastane Felix võitis eelmistel mängudel Londonis 200 meetri olümpiakulla, kuid 400 meetris pole ta olümpiamedaleid teeninud. Küll krooniti Felix mullu just 400 meetri maailmameistriks.
Eelmise aasta maailma edetabelis oli Felix 200 meetri hollandlanna Dafne Schippersi (21,63) ning jamaikalannade Elaine Thompsoni (21,66) ja Veronica Campbell-Browni (21,97) järel neljas (21,98). Poole pikemal distantsil sai Felix nautida 49,26-ga liidriseisust. Talle järgnesid mullu bahamalanna Shaunae Miller (49,67) ja kaasmaalanna Francena McCorory (49,83). | Rio olümpiakava muudeti: USA jooksja saab püüda kuldset duublit | https://sport.err.ee/80877/rio-olumpiakava-muudeti-usa-jooksja-saab-puuda-kuldset-duublit | Rahvusvaheline kergejõustikuliit IAAF nõustus muutma Rio de Janeiro võistlusprogrammi, mistõttu saab ameeriklanna Allyson Felix proovida teenida kuldmedalit nii 200 kui ka 400 meetri jooksus. |
Muistne hernehirmutiste põletamise tava kohtub moodsa rohelise mõtteviisiga – jõulukuused ei ummista enam prügilaid, vaid saavad materjaliks kunstiteoste loomiseks, teatas linnaosavalitsus.
Ürituse kavas on trummilööjate esinemine ning mitu meeleolukat etteastet Eesti tuleartistide liitu kuuluvatelt kollektiividelt ja artistidelt.
Lasnamäel on üles seatud 11 vanade jõulukuuskede kogumispunkti, kogumisaktsioon kestab 20. jaanuarini. Suurte tuleskulptuuride ja vanadest jõulukuuskedest tehtud kuuselõkke põletamine toimub pühapäeval, 24.jaanuaril kell 18.00 Paevälja lagendikul. | Lasnamäel toimub tuleskulptuuride festival | https://menu.err.ee/288902/lasnamael-toimub-tuleskulptuuride-festival | Teist aastat järjest pakuvad Valgusfestivali korraldajad võimalust saada Lasnamäel osa tuleskulptuuride ja suure kuuselõkke põletamisest. |
Laupäeval alustati naiste 5 km klassikatehnikasõiduga ning kolmikvõidu tõid Eestisse Kati Tammjärv (15.35,2), Anette Veerpalu (+16,3) ja Seila Peek (+1.04,0). Lätlanna Inga Dauškane (+1.04,0) järel sai viienda koha Triin Ojaste (+1.13,9).
Meeste 10 km klassikatehnikasõidus võtsid eestlased neli esimest kohta: võitis Andreas Veerpalu (26.31,7), hõbedale tuli Alvar Johannes Alev (+54,0) ja pronksile Kaarel Kasper Kõrge (+1.00,6), jättes medalita Karl Erik Rabakuke (+1.39,8).
Pühapäeval sõitsid naised 5 kilomeetrit vabatehnikas ja taas oli parim Kati Tammjärv (14.28,), kelle kannul tuli hõbedale siiski leedulanna Marija Kaznacenko (+3,2). Pronks kuulus siiski Eesti suusatajale - selle võitis Stine-Iise Truu (+27,7).
Meeste 10 km vabatehnikas jäid eestlased ainsana kullata, kui parimat aega näitas Indulis Bikse (24.49,6), kes edestas Veerpalut (+10,9), Alevit (+13,5) ja Aivar Rehemaad (+14,7). | Eesti suusatajad võitsid Läti meistrivõistlustel tosinast medalist kümme | https://sport.err.ee/80887/eesti-suusatajad-voitsid-lati-meistrivoistlustel-tosinast-medalist-kumme | Eelmisel nädalavahetusel peeti Lätis Priekulis lõunanaabrite meistrivõistlusi murdmaasuusatamises, kus tooni andsid siiski eestlased. |
Minister Aasa hinnangul seisab Eesti seoses tööealise elanikkonna vähenemisega fundamentaalse demograafilise probleemi ees, millele on tema väitel kaks lahendust - avalikku sektorisse kuuluvate asutuste töökorralduse optimeerimine või maksude tõstmine.
Riik on otsustanud minna optimeerimise teed, mistõttu peaksid riigireformi kava kohaselt kõik avaliku sektori asutused ja allasutused vähemalt kuni 2019. aastani koondama oma töötajaskonnast keskmiselt 0,7 protsenti ehk vähendama oma töötajate arvu samas tempos tööealise elanikkonna vähenemisega.
"Riigivalitsemise reformi eesmärk on pakkuda teenuseid efektiivsemalt, väiksema kulu ja töötajate arvuga. Töötajate vähendamine avalikus sektoris omakorda annab võimaluse kasutada vabanenud tööjõudu teistes sektorites, luues seeläbi suuremad eeldused majanduskasvuks," sõnas minister Aas riigikogu ees Vabaerakonna arupärimisele vastates.
Kärpekohtade üle otsustas iga valdkonnajuht ise
Kuigi reformikava eestvedajad eesotsas minister Aasaga on kinnitanud, et kärped peavad olema sisulised, siis on kriitikud nii riigiasutustest kui ka riigikogu opositsioonist väitnud, et koondamiste kava meenutab lihtsakoelist matemaatilist vormelit ning ei arvesta haldusalade spetsiifikat.
Minister Aas aga rõhutas, et kõigis haldusalades teevad kärpeotsused allasutuste nõukogud ning valdkondade kuraatorid ehk ministeeriumid. "Valitsus ei teinud ettekirjutusi konkreetsete haldusalade organisatsioonide ega asutuste töötajate vähendamise kohta. Kokkulepete kohaselt jäi see iga ministri enda teha," toonitas Aas.
Kõige valulisemalt on valitsuse plaanidele vastanud sotsiaalministeeriumi haldusalas olev tervishoiusektor. Detsembri algul teatas näiteks Tartu Ülikooli Kliinikum, et sotsiaalministeeriumi antud ülesanne koondada 85 töötajat ei ole neile vastuvõetav, sest tervishoiuasutuse hinnangul on see ülepaisutatud nõue.
Kriitika leevendamiseks kirjutas sotsiaalministeeriumi kantsler haiglate nõukogude liikmetele kirja, kus kutsuti kaasa mõtlema kärpekohtade üle, mille alusel vormuksid sisulised ettepanekud ja töö ümberkorraldused.
Samas tunnistas Aas, et ministeeriumite ja nende allasutuste vahelist kommunikatsiooni oleks võinud paremini juhtida.
"Ma möönan, et seda saaks alati teha paremini, et võib-olla seda suhtlust ministeeriumi ja allasutuste vahel oli liiga vähe. Kuigi näiteks PERH on juba minu teada teatanud, et nad siiski küll näevad töö ümberkorraldamise ja efektiivsema töö võimalusi, kas just maksimaalses mahus, aga midagi siiski. Nii et koos neid lahendusi tuleb otsida," selgitas Aas.
Kärpe proportsioonide aluseks on võetud tehtud muudatused
Ühtlasi märkis Aas, et kärbete proportsioonide arvutamisel on võetud aluseks viimasel viiel aastal juba tehtud reformid ja ümberkorraldused.
"Võimalik on, et mõnes valdkonnas saab töötajate arvu vähem ning mõnes valdkonnas rohkem piirata. Samuti ei saa välistada teatud olulistes valdkondades töötajate arvu kasvu, küll aga tuleb arvestada, et selle võrra tuleb kusagil mujal rohkem kärpida," selgitas Aas.
Lisaks arvestati erisustena riigikaitse valdkonda, töövõimereformi ellurakendamist ja ka ajutiselt 2018. aasta esimesel poolaastal toimuvat Euroopa Liidu eesistumist. "Arvestades kõike eelnevat kujunes sotsiaalministeeriumi haldusala töötajate arvu vähendamise proportsiooniks 2,1% ehk 235 töötajat," märkis Aas.
Sotsiaalministeeriumi haldusalas oli eelmise aasta juuni seisuga 11 179 töötajat, seal hulgas Tartu Ülikooli Kliinikumis 3609, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) 3314, hoolekandteenustes 979, Viljandi haiglas 767, töötukassas 550, sotsiaalkindlustusametis 548 inimest, terviseametis 306, sotsiaalministeeriumis 252. | Arto Aas avaliku sektori koondamistest: valitsus peab valima optimeerimise või maksude tõstmise vahel | https://www.err.ee/552706/arto-aas-avaliku-sektori-koondamistest-valitsus-peab-valima-optimeerimise-voi-maksude-tostmise-vahel | Riigihaldusminister Arto Aas nentis täna riigikogu ees arupärimisele vastates, et ministeeriumite ja nende allasutuste vaheline kommunikatsioon võiks olla parem, kuid kinnitas, et riigihaldusreformi kavva kuuluv avaliku sektori töötajate vähendamine on läbi mõeldud ja sisuline tegevus, mitte mehhaaniline meede. |
USA on ülekaalukalt läbi aegade edukaim korvpallimaa, sest 18-st kuldmedalist on võidetud koguni 14, seejuures 1980. aastal Moskvas boikoti tõttu ei osaletud. Viimasel kahel korral on finaalis saadud jagu Hispaaniast.
USA korvpallikoondise kandidaadid:
LaMarcus Aldridge
Carmelo Anthony
Harrison Barnes
Bradley Beal
Jimmy Butler
Mike Conley Jr.
DeMarcus Cousins
Stephen Curry
Anthony Davis
DeMar DeRozan
Andre Drummond
Kevin Durant
Kenneth Faried
Rudy Gay
Paul George
Draymond Green
Blake Griffin
James Harden
Gordon Hayward
Dwight Howard
Andre Iguodala
Kyrie Irving
LeBron James
DeAndre Jordan
Kawhi Leonard
Kevin Love
Chris Paul
Klay Thompson
John Wall
Russell Westbrook | Selgus USA korvpalli olümpiakoondise kandidaatide nimekiri | https://sport.err.ee/80891/selgus-usa-korvpalli-olumpiakoondise-kandidaatide-nimekiri | USA korvpalliliit teatas 30 mängija nimed, kes kuuluvad riigi olümpiakoondise kandidaadite ringi. Millal lõplik, 12-st mängijast koosnev koondis selgub, pole teada. |
Lumelaviin leidis aset Valfréjusis Itaalia piiri lähistel, vahendasid BBC, Le Figaro jt.
Õppustel osales umbes 50 sõdurit.
Praegu on alustatud päästeoperatsiooni, milles osalevad ka helikopterid ja päästekoerad.
Koheselt leiti sündmuskohalt rohkem kui 10 sõdurit, kellest viis olid surnud südameseiskumise tagajärjel. Vigastatuid on praeguste andmete kohaselt 6.
Esialgsetel andmetel suusatasid sõdurid kohaliku aja järgi kell 14 Petit Argentier' mäel (2200 m merepinnast), kui neid tabas ootamatult võimas lumelaviin.
Kuna tegemist oli Võõrleegioni väeosaga, võib hukkunute ja vigastatute seas olla ka välisriikide kodanikke.
Eelmisel nädalal hukkus lumelaviini tõttu Prantsuse Alpides kolm inimest - tänasest sündmuskohast umbes 124 kilomeetri kaugusel asuvas Les Deux Alpes'i suusakuurordis sai surma kaks koolilast ja üks Ukraina kodanik.
Piirkonnas on viimasel ajal palju lund sadanud. | Prantsuse Alpides hukkus lumelaviinis vähemalt 5 sõdurit | https://www.err.ee/552705/prantsuse-alpides-hukkus-lumelaviinis-vahemalt-5-sodurit | Prantsusmaa Alpides sai lumelaviini tagajärjel surma vähemalt viis õppusel olnud sõdurit. |
"Houstoni külm ilm, osutus ikkagi liiga külmaks minu jaoks ja murdis mu maha. Kahjuks ka paljud teised. Reaalne jooks lõppes mulle 15. kilomeetril. Keha tõmbus külmast kangeks ja haige jalg krampi. Püüdsin jätkata, aga see polnud enam jooksmine. Keha läks täitsa külmaks ja kaks tundi hiljem polnud keha veel üles soojenenud. Üks tarkus jälle juures – kindaid ei tohi liiga vara käest ära visata, kui ilm on külm. Kahju, sain kaks kuud tööd teha ja seis oli hea, kuid ei saanud seda ära realiseerida," tõdes Leila Luik, vahendab Jooksuportaal.
Maratoni võitis naistest etioopialanna Biruktayit Degefa ajaga 2:26.07. Teiseks tuli austraallanna Lisa Weightman 2:27.35-ga ja kolmandaks eioopialanna Sechale Dalasa 2:28.43-ga. Meestest läks kolmikvõit Etioopiasse. Esikoha võttis Gebo Burka ajaga 2:10.54. Teise koha sai Girmay Gebru 2:11.05-ga ja kolmanda koha Birhanu Gedefa 2:11.53-ga. Parima eurooplasena lõpetas poolakas Artur Kozlowski viiendana ajaga 2:14.11.
Leila Luige õde Liina Luik täitis Rio olümpiamängude normi möödunud aastal maailmameistrivõistlustel, kus sai lõpuajaks 2:39.42. Leila Luige teine õde Lily Luik jooksis olümpianormi ära mullu novembris Valencia maratonil, lõpetades selle ajaga 2:40.26. Kui algselt seati naiste maratoni OM normiks 2:42, siis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF) otsusega langetati seda 2:45-le.
Leila Luige tempograafik Houstoni maratonil:
5 km – 18.48
10 km – 37.35
15 km – 56.46
21,1 km – 1:20.48
25 km – 1:36.44 | Leila Luigel ei õnnestunud Houstoni maratonil Rio olümpianormi täita | https://sport.err.ee/80888/leila-luigel-ei-onnestunud-houstoni-maratonil-rio-olumpianormi-taita | Leila Luik startis eile USA-s Houstuni maratonil eesmärgiga täita Rio olümpiamängude norm 2:45, kuid ta jättis 30. kilomeetril jooksu pooleli. Kuni 25. kilomeetrini püsis Luik OM-normi graafikus. |
"Selles osas olen rahul, et liiga on tugevam kui ootasin. Kõik meeskonnad on suhteliselt võrdsed. Peale meie on veel kaks sellised, kes reaalselt Pro A-sse pääsu nimel mängima hakkavad," sõnas Eesti võrkpallikoondislane intervjuus Vikerraadiole.
"Ülejäänud on samuti sellised, et kui jala veidi sirgeks lased, siis tuleb karistus kohe tulemuses. Seda oli nüüd sel nädalavahetusel näha, et kui ma ei mänginud, siis saadi hetkel liiga viimasel kohal olevalt meeskonnalt 3:2 sugeda. Ega siin lihtne ei ole."
"Selline see liiga on, nagu Pro A on ühtlane, samamoodi on Pro B hästi ühtlane," jätkas Juhkami. "Pro A on kindlasti grammi võrra tugevam, aga ühtne tugevus on liigas igal pool."
"Kindlasti olen rahul oma rolliga, olen pigem liidrirollis - saan nautida palju mänguaega ja tõsteid. See mulle meeldib. Meeskonna sisekliima on hästi hea, kokkuhoidev punt. Klubi võib siiamaani kindlasti väga rahul olla, karikasarjas oleme edenenud ilusti ja liigas oleme liidrid. Oleme teises ringis kahe põhikonkurendiga juba ära mänginud ja eeldatavasti peaks teised vastased nõrgemad olema."
Juhkami sõnul peaks meeskond põhiturniiri ära võitma. "Arvestades seda, et kolmanda ringi mängud on suure tõenäosusega kõik kodus - see on hästi suur boonus. Karikasarjas läks meil natuke õnnelikult, et saime loosis sobivad vastased, kellest meil jõud üle käis ja praegu on samamoodi - 2.-3. veebruar on karika veerand- ja poolfinaal, mis mängitakse samuti meie kodusaalis."
"Ma ei saa kindlalt lubada, et olen sel ajal platsil, aga kindlasti antakse endast parim, et jõuda finaali. Peamiseks eesmärgiks on ikkagi tõus meistrisarja, karikasari on pigem boonus. Seal väljalangemine ei tähenda suurt midagi. Hooaja edu ja ebaedu on seotud ainult sellega, kas pääsetakse edasi Pro A-sse või mitte." | Martti Juhkami: liiga peaks ära võitma, edu karikasarjas oleks boonuseks | https://sport.err.ee/80884/martti-juhkami-liiga-peaks-ara-voitma-edu-karikasarjas-oleks-boonuseks | Prantsusmaa esiliigas liiderkohta hoidev Martti Juhkami klubi Rennes Volley on seadnud eesmärgiks tõusta kevadel riigi kõrgeimasse seltskonda ehk Pro A-sse. Kuigi eestlane on hetkel traumaga väljas, siis on ta Rennes'is rahul. |
Maroko siseministeeriumi teatel peeti isik kinni Casablanca lähistel Al-Muhammadiyah' linna lähistel.
Kinnipeetul "on otsesed sidemed mõnede" Pariisis novembris toimunud terrorirünnakute sooritajatega ning on käinud Süürias, kus liitus äärmusrühmitusega Islamiriik (IS), lisati avalduses.
Pariisis 13. novembril toimunud terrorirünnakud nõudsid 130 inimelu. | Maroko teatas, et pidas kinni Pariisi terroristidega seotud isiku | https://www.err.ee/552697/maroko-teatas-et-pidas-kinni-pariisi-terroristidega-seotud-isiku | Marokos peeti reedel kinni Maroko päritolu belglane, kes on otseselt seotud mõnede Pariisi terrorirünnakute sooritajatega, teatas Rabat esmaspäeval. |
"Me tegime Kingile pakkumise, mis viib tõenäoliselt lepinguni," sõnas SJK suuromanik Raimo Sarajärvi intervjuus väljaandele Ilta-Sanomat. "Ta saabub Seinäjokisse peagi."
Kingil on hetkel kehtiv leping Tallinna Levadiaga, kuid ründaja sõnul on seal klausel, mis lubab sobiva pakkumise korral välismaale lahkuda.
Meeskonnast lahkus äsja 21-aastane Elevandiluuranniku keskkaitsja Cedric Gogoua, kes siirdub Serbia klubisse Belgradi Partizan. Ostusummaks kujuneb tõenäoliselt 300 000 - 500 000 eurot. | SJK pakub Tarmo Kingile lepingut | https://sport.err.ee/80883/sjk-pakub-tarmo-kingile-lepingut | Soome meisterklubi SJK, kus mängib ka Eesti koondise väravavaht Mihkel Aksalu, tegi pakkumise kauaaegsele koondise ründajale Tarmo Kingile. |
Kohtumisel lepiti kokku, et alates 20. jaanuarist nõustab ettevõttes kohapeal töötajaid töötukassa karjäärinõustaja ning töötukassa pakub karjäärinõustamist kokkulepitud päevadel nii kaua, kuni on nõustamise soovijaid.
Järgmisel nädalal korraldatakse ettevõttes esimene infopäev, mis on mõeldud struktuuriüksuste juhtidele, infopäevade korraldamist jätkame samuti vastavalt vajadusele.
Esimene töömess ettevõttes toimub 2. veebruaril, sinna kutsutakse tööandjad, kes pakuvad tööd sarnases või lähedases valdkonnas.
Tavapäraselt koondamiste puhul töötukassa jagab koondatavatele töötajatele igakülgset infot, otsib ja vahendab tööpakkumisi, korraldab võimalike tööandjatega kohtumisi ja ettevõtete külastusi, võimaldab karjäärinõustamist, nõustab ning juhendab tööotsinguid, viib läbi tööotsingu töötube või tööklubi.
Koondamisteade käes, võib töötaja end soovi korral töötukassas registreerida koondamisteatega tööotsijana ja saada oma konsultandi, kelle juures nõustamisel käia.
Lisaks karjäärinõustamisele, tööotsingu töötoas või tööklubis osalemisele ja individuaalsele nõustamisele töötukassa konsultandi juures on koondamisteatega tööotsijal vajaduse korral õigus juba enne töösuhte lõppemist kasutada ka lisateenuseid.
Nende hulka kuuluvad tööturukoolitus (erialaoskuste, arvuti-, keele- ja ettevõtluskoolitused), kvalifikatsiooni saamise toetamine (hüvitame kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide, nt kutse- ja pädevus-tunnistuste, sertifikaatide, juhilubade jms saamisega seotud kulu), tööpraktika, proovitöö, nõustamine (nt psühholoogiline ja võlanõustamine), ettevõtlusega alustamise toetus äriplaani alusel.
Teenuste osutamine jätkub ja laieneb pärast töösuhte lõppu töötuna registreeritud inimestele. | Töötukassa hakkab nõustama VKG-s koondamisteate saanud inimesi | https://www.err.ee/552690/tootukassa-hakkab-noustama-vkg-s-koondamisteate-saanud-inimesi | Täna toimus töötukassa ning Viru Keemia Grupi (VKG) tööandjate ja ametiühingute esindajate esimene kohtumine, millel lepiti kokku esimesed sammud koondatavate töötajate abistamiseks. |
Kahe kange järel mahtus 42 km distantsil kolmandana poodiumile võitja kaasmaalane Ivan Perrillat Boiteux (+11,0), neljas oli Candide Pralong (+17,3), viies Bastien Pirrier (+27,1) ja kuues Mathias Wibault (+28,1). Üheksandana lõpetas Itaalia kuulsus Giorgio Di Centa (+49,4).
Naistest teenis kindla võidu Aurelie Dabudyk (1:26.07,3), kellele järgnesid Elisa Brocard (+3.31,7) ja Rahel Imoberdorf (+4.36,0).
Worldloppeti karikasarjas on tänavu kaheksa etappi, neist viis sõidetakse vabatehnikas ja kolm klassikalises tehnikas, sealhulgas ka 21. veebruaril peetav Tartu Maraton. Järgmine etapp peetakse juba pühapäeval, 24. jaanuaril Austrias, kus võetakse ette 60 km pikk teekond taas vabatehnikas. | Jean Marc Gaillard tõrjus kodusel võistlusel šveitslase rünnaku | https://sport.err.ee/80876/jean-marc-gaillard-torjus-kodusel-voistlusel-sveitslase-runnaku | Maailma pikamaasuusatamise karikasarja esimesel etapil Prantsusmaal La Foulee Blanche'is teenis esikoha prantslane Jean Marc Gaillard (1:16.46,3), kes suutis finišisprindis edestada šveitslast Toni Liversit kõigest 0,3 sekundiga. |
Raid leiab, et Eesti inimene peaks saama vabalt otsustada, mida ta teeb.
„Miks peaks tekitama sellist lapsehoidjariiki, kus kodanikku peetakse idioodiks, kes ei oska üleüldse midagi mõelda ja valida,“ rääkis Raid.
Ka Beekman ei leia, et keegi peaks sekkuma inimese isiklikesse otsustesse, küll aga valikutesse.
„Riigil on kohustus ja vastutus ühise avaliku ruumi ja selle regulatsiooni eest, vähendada ükskõik millise tegevusega seotud kahju, kui see hakkab seda korda selgelt häirima,“ ütles Beekman.
Beekman lisas, et alkoholi tarvitamine ei ole mingisugune moraaliküsimus, vaid seotud eelkõige alkoholi põhjustatud surmade ja mõjuga inimeste tervisele.
„Kui me arvud finantsiliselt kokku lööme, siis see on tööstusharu, mis on tervele rahvale kahjulik, see on miinuses projekt,“ nentis Beekman.
Raidi meelest on omakasu mängus ka neil, kelle ülesandeks on välja tuua alkoholitarbimisega seotud negatiivset statistikat.
„Täpselt samasugust iba ajavad tihti ka ametlikku statistikat justkui välja pritsivad inimesed nagu Tervise Arengu instituut. Nemad saavad selle eest palka, et koostada selliseid edetabeleid.“
Raid tõdes, et alkoholitarbimine kuulub paratamatult inimese vaba aja veetmise juurde, kuid leiab, et teatud piiranguid ja ka taunivat suhtumist on vaja.
„Tegemist peaks olema alkoholitarbimise kultuuri arendamisega, mitte põhimõttega „kui midagi on nihu, keelame ära“,“ leidis Raid.
Beekman tõi alkoholi ja kultuuri sidumise puhul välja, et kuigi inimesed on alkoholi tarbinud juba tuhandeid aastaid, ei ole inimesed selle aja jooksul alkoholi täielikult tundnud.
„See, et alkohol on kantserogeen, vähkitekitav aine. See, et alkohol raseduse ajal pöördumatult mõjutab loote arengut. Need on asjad, mida inimkond teab alles viimased kakskümmend, kolmkümmend, nelikümmend aastat,“ ütles Beekman.
Beekmani arvates peaks riik tegelema üleüldise keskkonna muutmise, mitte alkoholitarbimise keelamisega. Tema hinnangul on Eestis peamine probleem olnud alkoholi kättesaadavus, mida peaks kontrollima just alaealiste puhul.
Raid ütles, et igasugune kontrollimine tekitab temas õõva. „Sotsiaalministeerium pumpab mingit vale kummi, millel on nagunii auk sees.“
Sotsiaalministeeriumi eesmärki vähendada aastaks 2030 alkoholitarbimist Eestis poole võrra peab Raid naeruväärseks.
„Ei maksa utoopiat väga tõsiselt võtta, sest muidu võib väga hulluks minna,“ leidis Raid.
Beekmani arvates peab taolisi sihte seadme, sest muutused algavad üksikutest inimestest. „See on saavutatav.“ | Raid peab Eesti alkoholitarbimise vähenemist poole võrra utoopiliseks, Beekmani meelest on see saavutatav | https://www.err.ee/552687/raid-peab-eesti-alkoholitarbimise-vahenemist-poole-vorra-utoopiliseks-beekmani-meelest-on-see-saavutatav | Ajakiri Keskus peatoimetaja Juku-Kalle Raid ja Eesti karskusliidu esimees Lauri Beekman arutlesid Vikerraadio saates "Reporteritund" selle üle, kuivõrd peaks riik erinevate poliitikatega elanike alkoholitarbimist kontrollima. |
Miljardäride Charles ja David Kochi tööstusimpeeriumi rafineerimisfirma Flint Hills Resources LLC teatas oma veebilehel, et maksab -0,50 dollarit barreli eest Põhja-Dakota hapu ehk kõrge väävlisisaldusega toornafta eest, vahendas Bloomberg.
Eelmisel aastal maksis sama nafta 13,50 dollarit barreli kohta ja 2014. aasta jaanuaris 47,60 dollarit.
Hind läks negatiivseks, kuna seda tüüpi eriti madala kvaliteediga toornafta jaoks ei ole torujuhtmetes ressurssi.
Naftahinnad kukkusid täna madalaimale tasemele alates 2003. aastast, langedes korraks alla 28 dollari barreli eest. | Põhja-Dakota toornafta hind on negatiivne | https://www.err.ee/552692/pohja-dakota-toornafta-hind-on-negatiivne | USA-s on naftat nii palju ja see on nii odav, et vähemalt üks ostja teatas, et talle tuleb peale maksta, et ta teatud tüüpi madalakvaliteedilist toornaftat ostaks. |
Soccernet.ee andmetel pole aga info päriselt tõene - kohtumine Eestiga peaks toimuma 29. märtsil, kuid kahe vutiliidu vahel pole veel lepingut sõlmitud ning seega mäng veel päris sada protsenti kindel ei ole.
Kui mäng toimubki 29. märtsil, oleks see täpselt viis aastat pärast seda, kui Eesti ja Serbia viimati Lillekülas kohtusid - 2011. aastal võitles Eesti koondis mälestusväärses EM-valiksarjas välja 1:1 viigi. | Serbia jalgpalliliit teatab: kohtume märtsis Eestiga | https://sport.err.ee/80874/serbia-jalgpalliliit-teatab-kohtume-martsis-eestiga | Serbia jalgpalliliit teatab oma kodulehel, et kohtub märtsi lõpus Tallinnas Eesti koondisega. Serblaste sõnul kohtuvad nad 23. märtsil Poznanis Poolaga ning viis päeva hiljem ehk 28. märtsil Tallinnas Eestiga. |
Eksajakirjaniku ja tegevõpetaja Katrin Johansoni debüütromaan "Läbikäidavad toad" on oma olemuselt perekonnapärimusel põhinev ilukirjanduslik teos, mis kulgeb erinevate ajastute vahel ning paneb peategelased elama ja tegutsema nii tänapäeval kui ka perioodil vahetult enne ja pärast viimast ilmasõda.
Sõda saab peegeldada mitmel viisil. Ühest küljest meenub ajakirjandusõppejõud Juhan Peegli 1978. aastal ilmunud ja teenimatult vähetuntud, autori isiklikel pihtimustel põhinev ehe ja paatosevaba "Ma langesin esimesel sõjasuvel" ning teisest küljest ainult paatosel põhinev mängufilm "1944". Õnnetut saatust, juhuslikke ohvreid ja argipäevaks saavat surmahirmu on võimalik kirjeldada mitut moodi. Sõda ei jätnud aga ühel või teisel moel puudutamata ühtki eesti perekonda. Kuigi sõda oli üks, võttis ta läbi erinevate inimsaatuste prisma erinevaid kujusid. Mineviku varjud on aga teadagi visad kuhtuma.
Raamatu peategelane Ege hakkabki esmalt ajakirjanduslikust taotlusest ajendatuna uurima oma suguvõsa lugu, abiks mitte tolmune perekonnaalbum, vaid reaalsed inimesed, kes veeretavad oma päevi nooruse koidukumas ning elavad elu loojaku leebes valguses. Nõmme aedlinn, Petseri põleng, sõda, pommitamised ja küüditamised ning tavalised inimesed selle ümber ja sees annaksid ainest tervele epopöale. Mäluruumid ei lõpe ummikuga, kuid kohati jäävad ehk liiga fragmentaarseks.
Selle debüütromaani tugevuseks on suurepärane ja kujundlik keel ning autorile iseloomulikud vaimukad ning küpsed, kohati veidi küünilisevõitu võrdlused. "Pole midagi hullemat kui üdini õiglane inimene" (lk 22).
Läbikäidavaid tube on pealkirjale kohaselt palju, võrdlemisi õhukese teose kohta kohati ehk isegi liiga palju. Nelja peategelase kolmetäheliste nimede valikut ei saa ka päris heaks kiita, neid on vähemasti raamatu esimeses neljandikus keeruline ilma segaduseta jälgida. Johansoni üks tugevamaid külgi on jutustamine, kuid dialoogid kipuvad vahel olema rabedad ja vahetu kõne jaoks liiga kirjanduslikud.
"Läbikäidavad toad" on siiski ladus ja nauditav lugemine. Päris kindlasti koputab raamat kollektiivse alateadvuse uksele. Kes koputab, sellele avatakse. Nii leiabki raamatust otseselt või siis kaudselt paralleele lugeja enda suguvõsa looga, mis enamasti on seni kirja panemata ning kardetavasti jääbki, kuna sündmuste vahetuid tunnistajaid ei ole enam meie seas. On väga ilusaid armastusstseene ja poeetilisi olukirjeldusi, teisest küljest kasutab autor kohati meisterlikult pigem sõnade vähesust ja laseb enda eest kõneleda tunnetel. Teemal "armastus ja sõda" on väga kerge komistada eufoorilisse romantismi. Johansonil õnnestub seda vaatamata paarile piiripealsusele siiski edukalt vältida.
"Läbikäidavate tubade" ülesehitus on kuidagi filmilik või pigem seriaalilik. See annab tunnistust algmaterjali elujõulisusest. Teosest saakski mõningate edasiarendustega liigutava kümneepisoodilise telesarja, mis leiaks kindlasti tänuväärset vastuvõttu.
"Läbikäidavad toad" ei rebi lahti vanu haavu, ei loe moraali, ei vastandu ega samastu erinevate globaalsete ideoloogiatega ega aseta oma tegelasi ajaloost kõrgemale. On selline inimlik lugu, üsna paljulubav visiitkaart kirjandusilma. | Arvustus. Kui mäluruumid ei lõpe ummikuga | https://kultuur.err.ee/310141/arvustus-kui-maluruumid-ei-lope-ummikuga | Uus raamat
Katrin Johanson
"Läbikäidavad toad"
Varrak
184 lk |
Vaata videopäevikut siit. | VIDEOPÄEVIK | Kelly ja Henry Sildaru tutvusid Jaapani lumeolude ja kulinaariaga | https://sport.err.ee/80873/videopaevik-kelly-ja-henry-sildaru-tutvusid-jaapani-lumeolude-ja-kulinaariaga | Eesti vigursuusatamise lootused Kelly ja Henry Sildaru käisid enne jaanuarikuised võistlusi laagris Jaapanis, kus puude vahele kihutamise kõrval prooviti ka kohalikke hõrgutisi. Nii valis Kelly välja road, mida pidi sööma Henry ja vastupidi. |
Kölni prokuratuur teatas esmaspäeval, et asüülitaotleja, kelle nime ei avalikustatud, vahistati nädalavahetusel Kölni lähistel Kerpeni põgenikekeskuses.
Tegemist on esimese vahistamisega seoses Kölni ahistamislainega, mis vallandas Saksamaal debati põgenike lõimimise üle.
Prokuratuuri esindaja Ulrich Bremeri sõnul on praeguseks esitanud seksuaalrünnaku kohta avalduse 497 naist, kellest kolme väidetavalt vägistati.
Vahistatud alžeerlast süüdistatakse naise käperdamises ja tema mobiili varastamises. | Saksamaal vahistati esimene Kölni rünnakutes kahtlustatav | https://www.err.ee/552693/saksamaal-vahistati-esimene-kolni-runnakutes-kahtlustatav | Saksa võimud vahistasid 26-aastase alžeerlase, keda kahtlustatakse seksuaalrünnakus Kölnis aastavahetuse pidustuste ajal. |
Seejuures läks Hawkins 1:0 juhtima ja 40-aastane O'Sullivan võitis kümme freimi järjest, neist ühe ka century break 'iga (136). Viimati saavutati Mastersi finaalis nii ülekaalukas võit 1988. aastal, mil Steve Davis alistas Mike Halletti 9:0.
Viimati mullusel MM-il võistelnud O'Sullivan on võitnud nüüd Mastersi kuuel korral: varasemalt ka aastatel 1995, 2005, 2007, 2009 ja 2014. Sama palju on suutnud vaid šotlane Stephen Hendry. | Ronnie O'Sullivan põrmustas Mastersi finaalis vastase 10:1 | https://sport.err.ee/80878/ronnie-o-sullivan-pormustas-mastersi-finaalis-vastase-10-1 | Ronnie O'Sullivan naases pika pausi järel suurde snuukrisse võimsalt, kui alistas Mastersi finaalis Barry Hawkinsi lausa 10:1. |
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul aitab rajatav teatrikeskus muuta Narva kultuurielu mitmekesisemaks ning elukeskkonda kvaliteetsemaks. "Ei ole vastuvõetav olukord, kus Eesti suuruselt kolmandas linnas Narvas puudub täna saal professionaalsel ja kaasaegsel tasemel teatri tegemiseks," ütles kultuuriminister Indrek Saar. "Narva väärib sellise suure potentsiaaliga kaasaegse teatrikeskuse lisandumist oma kultuurirajatiste hulka, mis oleks atraktiivne ka rahvusvahelise areenil," lisas Saar.
Kaasaegse multifunktsionaalse teatrikeskuse valmimine planeeritakse 2017. aasta lõppu. Keskusesse, mille tegevust opereeriks Sihtasutus Vaba Lava, ning mis hakkab asuma endise Baltijesti tehase ruumides (Linda 2, Narva), on planeeritud ligi 220 istekohaga black-box tüüpi teatrisaal koos abi- ja kontoriruumidega ning kohviku- ja galeriiala. Narva Vaba Lava teatrikeskuse loomine on heaks näiteks, kuidas koostöös riigi, kohaliku omavalitsuse, era- ja kolmanda sektoriga saab luua uusi võimalusi kultuurivaldkonda.
Kultuuriministeerium otsib võimalusi teatrikeskuse rajamise esimeste tegevuste alustamiseks juba käesoleval aastal ministeeriumi omavahendite arvelt. Teatrikeskuse loomise ja tegevuse käivitamiseks ning toetamiseks nähakse 2017-2025 eelarveperioodil ette pikaajaliste eelarvevahendite täiendav eraldamine Kultuuriministeeriumi eelarvesse 250 000 eurot aastas. | Valitsus kiitis heaks Narva Vaba Lava teatrikeskuse loomise ja toetamise | https://kultuur.err.ee/310131/valitsus-kiitis-heaks-narva-vaba-lava-teatrikeskuse-loomise-ja-toetamise | Valitsus kiitis tänasel kabinetinõupidamisel heaks Narva teatrikeskuse asutamise ettepaneku. Valitsus leiab riigieelarve eelnõu koostamisel aastatel 2017-2025 Narva teatrikeskusele igal aastal 250 000 eurot. |
Hollande, kes on viimase aja kõige ebapopulaarsem Prantsusmaa president, on lubanud, et ei kandideeri 2017. aastal teiseks ametiajaks, kui ta ei suuda riigi krooniliselt kõrget töötust vähendada, vahendas France24.com.
Alates 2012. aastast, mil Hollande ametisse astus, on töötus kasvanud 650 000 võrra ning nüüd on Prantsusmaal 3,57 miljonit inimest, kellel pole mingit töökohta, ja töötuse määr veidi üle 10 protsendi.
Iga-aastasel kohtumisel äriliidritega, käis Hollande välja 2 miljardi eurose mahuga plaani, mis sisaldab massiivset õppeprogrammi ja raha jagamist ettevõtetele, kes palkavad uusi töötajaid. Tema sõnul on need meetmed piisavad Prantsusmaa "majandusliku hädaolukorraga" võitlemiseks.
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted saavad kuni 2000 eurot iga uue töötaja kohta, kelle palk on kuni 1,3 korda kõrgem kui miinimumpalk.
Samuti kuulutas ta välja kutsekoolitused prioriteetsetes valdkondades nagu IT ja keskkond, mida pakutakse 500 000 pikaajalisele töötule. Kriitikute sõnul aitab see vaid kunstlikult, kuna muudab lihtsalt tööotsijate staatuse "töötust" "koolitusel osalevaks".
Kriitikud märkisid ka, et president ei muuda märkimisväärselt Prantsuse tööseaduseid ning ei vähendada kõrgeid makse ja uute töötajate palkamisega seotud kulusid. | Hollande kuulutas välja majandusliku hädaolukorra | https://www.err.ee/552694/hollande-kuulutas-valja-majandusliku-hadaolukorra | Prantsusmaa president Francois Hollande avalikustas meetmed, millega võidelda "majandusliku hädaolukorra" vastu. |
Pildistada tuleb rahvusvahelisel museumselfie päeval, 20. jaanuaril. Selfie tuleb teha kunstimuuseumi püsinäitusel, laadida see üles Facebooki märkega #kadrioruloss ning võidutööks kujuneb enim meeldimisi kogunud foto.
Kõikide osalejate vahel loositakse välja kaks Kadrioru kunstimuuseumi aastapiletit. Selfie konkursi peaauhinnaks on võitja valikul üks püsiekspositsioonis asuva kunstiteose reprotrükk, millele lisatakse võitja enda näopilt. Võitja saab välja valida maali, millel ta soovib ennast näha ning Kadrioru kunstimuuseum töötleb võitja kujutise antud maali sisse. Teos trükitakse lõuendile, raamitakse ning antakse auhinnana võitjale üle.
Peaauhinna ja aastapiletite võitjad kuulutatakse välja Kadrioru kunstimuuseumi Facebooki lehel 02.02.2016. | Kadrioru kunstimuuseum kutsub endast näitusel selfiet tegema | https://menu.err.ee/288906/kadrioru-kunstimuuseum-kutsub-endast-naitusel-selfiet-tegema | Kadrioru kunstimuuseum kutsub inimesi üles endast näitusesaalis selfiet tegema ja seda sotsiaalmeedias jagama. |
"Kuna olin plaanis Euroopa meistrivõistlustel alustada Lätis ja sellest veel edasi vaadata, siis kahjuks peab mainima, et see Läti võistlus jääb koheselt ära. Ka Eesti meistrivõistluste kaks esimest etappi tuleb sõita asendusautoga," lausus Niinemäe intervjuus Vikerraadiole. "Seda näete varsti, mis asendusauto on. Aga kuna koduselt ei hakka ma kohe end ilmselt tundma, siis Euroopa meistrivõistlustele pole asendusautoga mõtet minna. Talvise osa keskendun Eesti ja Läti meistrivõistlustele. Vaatan edasi siis, kui soojemaks läheb, millistel Euroopa meistrivõistluste etappidel saame osaleda. Soov on osaleda vähemalt ühel asfaldietapil ja muidugi Rally Estonial."
Algselt oli plaan teha kaasa kolme Euroopa meistrivõistluste etapil, aga nüüd lõi olukord eelarve uppi. "Aga püssi põõsasse pole visanud. Üritaks ikka kolm etappi sõita. Ma loodan, et see võimalus mul on. Kaks etappi paistab reaalne. Kolmas oleks tänases plaanis lisaetapp. Kui ilusti tööd teha, siis ma arvan, et see ei ole üldse võimatu, et osaleme ka kolmandal etapil."
Niinemäe sõnul ei võta asendusauto kasutamine võimalusi Eesti meistritiitli nimel heidelda. "Ei võta, kui endast parim anda, siis saab kõigiga omavahel võidu sõita. Igaühega tuleb natuke harjuda, aga võimsuse ja sõiduomaduste poolest nad on nad suhteliselt võrdsed," lausus ta. "Algselt panin eesmärgi Euroopa meistrivõistlustel poodiumikohta saavutada, aga kuna Eesti meistrivõistlustel sõitmine on niikuinii plaanis, siis alla selle eesmärki ei saa seada. Ma üritaks ikkagi esiteks tiitlit kaitsta ja teiseks veel suurema ülekaaluga võita."
Liikumine Eestist ja Baltikumist edasi rahvusvahelistesse sarjadesse on kulukas ettevõtmine. Miko Niinemäe sõnul tuleb neil algaval hooajal leida rahalisi vahendeid pea 200 000 euro väärtuses, mis on ligi kolm korda suurem summa, kui kulub tavalisel hooajal, kui sõidetaks vaid kohalikel võistlustel. Selle augu täitmine on 22-aastase Niinemäe sõnul raske ülesanne, ent mitte võimatu. "Tänasel hetkel minu vanuses ja ülikooli kõrvalt seda ralli majandades on see üpriski keeruline. Võimatu ei ole, aga ponnistus peab olema üüratu, et seda majandada."
"Eks juunioride klassist edasi tõusmine saab toimuda ainult kas ERC tippu või WRC2 sarja," rääkis ta kaugematest eesmärkidest. "Aga eks see silmajäämine ongi selle osas kõige tähtsam osa. Ilma selleta Eestist kuhugi jõuda on minu jaoks võimatu. Oluline ongi saavutada õiged kontaktid inimestega maailma sarjades ja kui enda poolt anda sada protsenti, siis see võimalus tuleb ka osaleda WRC2 sarjas või ERC tippudes."
Niinemäe osales enne jõule Inglismaal Drive Dmack Fiesta Trophy shoot - out 'il, ehk võistlusel, mille võitja pääses tasuta osalema samanimelisse karikasarja, mis sõidetakse sel aastal viie MM-ralli raames. Kaks aastat tagasi võitis esisillaveolistel Ford Fiestadel sõidetava sarja Sander Pärn. Kuigi Niinemäel ei õnnestunud sel aastal kohta Fiesta Trophyl võita, siis sellest hoolimata jäi ta kahe päeva jooksul toimunud võistlusega rahule, sest õppis seal palju juurde ning leidis häid kontakte.
"Alustasime meediaintervjuudega ja hiljem tehti füüsilisi teste, mis olid üpris keerulised, aga sain omamoodi näpunäiteid, kuidas oma treeningkava muuta. Siis oli suhtlus DMACK-i omanikeringi ja koordinaatoritega," kirjeldas Niinemäe. "Sõidupoolel oli kõigil võimalus sõita uue Fiesta R2-ga, kõrval istus Elfyn Evans - eelmise aasta Ott Tänaku meeskonnakaaslane, kes jagas oma mõtteid igaühe sõidu kohta. Sõidu poolelt saime väga hästi hakkama ja ütleme nii, et M-Sporti aus vastus oli see, et kunagi pole nii tihedat DMACK-i shoot - out 'i lõppu olnud punktiseisult. Kahjuks läks küll see võit muudesse kätesse, aga olen väga suure kogemuse võrra rikkam ja üpris palju kontakte sai juurde." | Juunioride rallimeister Miko Niinemäe sihib EM-etappidel poodiumikohti | https://sport.err.ee/80879/juunioride-rallimeister-miko-niinemae-sihib-em-etappidel-poodiumikohti | 2015. aasta Eesti juunioride rallimeister Miko Niinemäe plaanib algaval hooajal meistritiitlit kaitsta ning lisaks kodustele võistlustele teha kaasa ka mitmel Euroopa meistrivõistluste kalendrisse kuuluval rallil. Oma võistlusauto, esisillaveolise Peugeot 208 R2 tehnilise rikke tõttu ei stardi ta aga algselt kavas olnud EM-etapil Lätis ning paneb talvisel ajal rõhu vaid kohalikele võistlustele. |
Katalaani näitekirjaniku Jordi Calcerani juba neljas lavastus Hendrik Toomperelt ergastab taas Draamateatri repertuaari. „Pangalaenu“ etendused on aiva välja müüdud: kahtlustan, et säärase menu põhipõhjus ei olegi kaks magnetnäitlejat, vaid hoopis pealkiri. Pangaga on nii või naa tegemist pea kõigil vabariigi kodanikel ja panga suhtes sooje, empaatilisi tundmusi ilmselt vähestel, kui üldse.
Seega, kui Draamateatri väikse saali laval istuvad vastamisi ontlik keskealine pangaametnik ehk nimetu Juhataja – Hendrik Toompere ning sümpaatse ullikese moega klient – Priit Võigemast, pole raske ennustada, kummale kuulub nii autori kui saali poolehoid. Eesti kirjandusest tuleb otsemaid meelde Joosep Toots Lutsu "Suves", kellele pank laenu ei andnud ja kes osava psühholoogina jõukalt koolivennalt Tõnissonilt käemehe-allkirja välja meelitas. Võigemasti tegelaseski aimub Tootsi sarmi, aga temal on omad vahendid, millest noored laenuihkajad teatrisaalis vist šnitti võtta ei saa, aga mis ometi toimivad, komöödiareeglite kohaselt üsnagi prognoosimatult.
Kui Juhataja dialoogi algul enesega rahulolevalt nendib, et temal puuduvat intuitsioon, ei aima mehike ise ka, kui õigus tal ses osas on. Hendrik Toompere lavastajana kinkis "Pangalaenuga" iseendale juubelirolli ja esietenduse põhjal naudib ta täiega võimalust olla komöödianäitleja väiksel laval, värvikate detailide ja groteski piiril tundepuhangutega osatades oma tegelaskuju halenaljakat intuitsioonitust.
Priit Võigemast oli esietendusel tuntavalt vaoshoitum, lastes Toomperel möllata. Nõnda jäi ka intrigeerivaks saladuseks, kuivõrd sinisilmne ja spontaanne või hoopis rafineeritud ja kalkuleeriv kelm tema tegelane Antoni tegelikult on.
Saali naerupuhangud igatahes reetsid magusat kahjurõõmu Juhataja aadressil, ehkki tolle tegelasega on meil paraku õige võimalik samastuda, ei pea selleks sugugi pangas töötama. Aga eks naer iseenda üle ole kõige tervendavam.
Huvitav, kuhu jõuab "Pangalaen" millalgi 50. etenduse paiku: komöödia areneb ühistöös publikuga ja sarmikas näitlejatandem on juba praegu valmis heldelt naerutama saali ning ulakalt üle trumpama teineteist. | Pille-Riin Purje teatrikommentaar: Võigemast lasi Toomperel möllata | https://kultuur.err.ee/310123/pille-riin-purje-teatrikommentaar-voigemast-lasi-toomperel-mollata | Jordi Calcerani "Pangalaen" – Hendrik Toompere lavastus Draamateatris. |
Kui potentsiaalsete tulnukate otsimise eesmärgil on jälgitud tähte nii raadio- kui ka nähtava valguse spektriosas töötavate teleskoopidega, siis teiste hüpoteeside kinnitamiseks või ümber lükkamiseks on otsitud abi vaatlusandmetest, mis koguti enne Kepleri kosmoseteleskoobi orbiidile saatmist.
Ühe kõige muljetavaldavama vastava andmekogu pani hiljuti kokku Louisana osariigiülikooli astronoom Bradley Schaefer. Rohkem kui 1200 klaasist fotoplaatidele jäädvustatud Harvardi kolledži observatooriumis tehtud ülesvõtet võimaldavad minna ajas tagasi kuni aastani 1890.
Rekonstrueeritud valguskõverast saab välja lugeda, et tähe eredus on perioodiliselt võrreldaval määral ehk kuni 20 protsendi võrra muutunud juba rohkem kui sada aastat. Tõdemus seab seni kõige rohkem populaarsust kogunud hüpoteesi sarnaselt mitmetele teistele tõsise küsimärgi alla. Selgituse kohaselt varjutab seda perioodiliselt hiiglasuur komeetide pilv.
Schaeferi arvutuste kohaselt nõuaks aga sedavõrd pika ajaperioodi vältel perioodiliste varjutuste esile kutsumine vähemalt 648 000 komeeti, mille läbimõõt ületab kahte kilomeetrit. Astronoomi hinnangul oleks see aga pea sama ebatõenäoline, kui tähe lähistel tulnukate kätetöö nägemine. (Viimase hüpoteesi proovile panemiseks on jälgitud tähte ja selle ümbrust raadio ja nähtava valguse spektriosas töötavate teleskoopidega. Seni pole midagi kummalist täheldatud).
Astronoom nendib, et ainsaks lahenduseks tähte edasi jälgida, soovitatavalt varjutuste ajal. Varjutust esile kutsuvat ainet läbivas valguses võiksid neeldumisspektri näol jäädvustuda ainele iseloomulikud sõrmejäljed. Juhul, kui Maani jõudvas valguses märgatavat toonierinevust ei täheldata, viitaks see üdini tahkele objektile või objektidele.
Uurimus ilmus võrgukeskkonnas ArXiv. | Veidralt võbelev täht ootab endiselt seletust | https://novaator.err.ee/258415/veidralt-vobelev-taht-ootab-endiselt-seletust | Oktoobri lõpus tekitas maailma meedias kahinat täht KIC 8462852, mille perioodilist tumedamaks ja eredamaks muutumist oli selgitada sedavõrd raske, et tähte kirjeldavas uurimuses mainiti võimaliku seletusena isegi tulnukate megastruktuuri. Värske töö viitab, et maaväliste olenditega samasse klassi võib kanda ka seni kõige paremaks tunnistatud seletuse. |
Tänase valitsuskoalitsiooni koostatud haldusreformi kava jaguneb kahte etappi. Reformikava esimeses etapis võetaks vastu haldusreformi seaduseelnõu ja teises etapis toimuvad seadusmuudatuse alusel kohalike omavalitsuste omaalgatuslikud ühinemised.
Haldusreformikava soovitakse läbi viia järgmisteks KOV volikogude valimisteks, mille tulemusena valitakse uutele ühisvaldadele nõukogud, kelle ülesandeks jääb uute ametiasutuste käivitamine ja seadusmuudatuste jõustamine.
Reformi rakendamise käigus hindab riik omavalitsuste võimekust kavas sätestatud kriteeriumite alusel. Üks neist kriteeriumitest on vallaelanike arv, mis peab ületama 5000 elaniku piiri, et vallal lubataks eraldiseisva haldusüksusena edasi eksisteerida ka pärast haldusreformi rakendamist.
Kui elanike arv jääb alla 5000 elaniku või ei vasta vald teisele hindamiskriteeriumitele peab vald korraldama ühinemise aasta aja jooksul peale hindamist. Kui selle aja jooksul pole suudetud mõne suurema omavalitsusega ühineda, siis viib riik ühinemise läbi sundkorras.
Kampaaniaga 5000 elanikku
Kuigi mõned vallad on riigi initsiatiivi tervitanud ning alustanud ühinemiskõnelusi, siis on ka neid piiripealsed omavalitsusi, kes proovivad jääda iseseisvaks. Üks neist piiri n-ö. piiripealsetest valdadest on Kiili omavalitsus, kus veel eelmise aasta alguse seisuga elas 4700 elanikku, mis jääb alla reformikavas sätestatud miinimumile.
Et vald soovis säilitada iseseisvust ning vältida sundliitmist korraldati kampaania, mille käigus kutsuti inimesi nii sotsiaalmeedias kui ka kuu ajaks Kiili valda püstitatud plakatil ennast vallaelanikuks registreerima.
Selle aasta esimeseks jaanuariks sai vald 5000 elaniku normi täis. Vallavanema Aimur Liiva hinnangul oli sotsiaalmeedia kampaania kuu aega püsti seisnud plakatist isegi mõjusam kampaaniavahend.
Liiva sõnul kutsus vallavolikogu kokku ajutise komisjoni, mis moodustas ühinemist analüüsiva töörühma, kuhu kaasati ka eksperte.
Pärast erinevate võimaluste kaalumist tõdes töörühm, et ühinemine ei muudaks Kiili valla jaoks mitte midagi. "Pigem on oht selline, et me muutume netomaksjateks ehk me maksaks oma maksutulust kuskile mujale rohkem ära, kui ise vastu saaks," tunnistas vallavanem Liiva.
Lisaks selle märkis omavalitsuse juht, et Kiili situatsioon on pisut eriline, kuna vald asub pealinna vahetus läheduses. "Kui muidu öeldakse, et 5000 elanikku ja viis miljonit eelarve, siis meil on 6,5 miljonit eelarve," rääkis Liiva.
Raasiku loodab saada tükke naabritelt
Raasiku vallavanema Raivo Uukkivi hinnangul poleks enam tänastes piirides jätkamine mõistlik, sest rahastuse tingimused on kesised.
"Need 5000 elanikku praeguste rahastamistingimuste juures ei taga jätkusuutlikku arengut," tõdes Uukkivi.
Tema näeb kõige parema lahendusena seda, et Raasiku vald jääks iseseisvaks, kuid haaraks tükke ümbritsevatest valdadest. Sestap on vald teinud naabritele ettepaneku anda Raasikule üle külad, mis piirnevad Raasiku alevikuga.
"Nende vastust me praegu ootame. Eeldatavalt tuleb see vastus eitav," nentis Uukkivi, kelle sõnul on järgmine mõistlik samm Raasiku jaoks ühinemine Rae vallaga.
Keila valla jaoks poleks sundliitmine õnnetus
Keila vallavanem Jaan Alver ei poolda otseselt ühtegi varianti, kuid vallavolikogu kaalub praegu erinevaid võimalusi. "Praegu ei ole meil veel selget läbirääkimiste tulemust, mistõttu puudub ühtne seisukoht ühinemise osas," tunnistas Alver.
Vald tegeleb sarnaselt Kiilile uute elanike hankimisega, kuid kampaaniat pole vald korraldanud ning tegevuskava uute inimeste leidmiseks puudub. Alver ütles, et laias laastus ei oleks vallale mingi õnnetus ka see, kui vald sundliitmisele peaks minema.
Käesoleva aasta märtsiks peaks Keila valla eelistuste osas pilt selgem olema. | Kiili vald haldusreformist: ühinemise järel võime meie jääda kaotajateks | https://www.err.ee/552685/kiili-vald-haldusreformist-uhinemise-jarel-voime-meie-jaada-kaotajateks | Harjumaa omavalitsusjuhid on haldusreformi suhtes erinevalt meelestatud, sest kui näiteks Kiili vald korraldas kampaania, mille käigus kutsuti inimesi üles vallaelanikuks registreerima, et vald saaks säilitada vabaduse ise otsustada, siis Keila vallavanema sõnul poleks isegi riiklik sundliitmine kõige mustem stsenaarium. Samas sooviksid kõik omavalitsused moel või teisel iseseisvuse säilitada. |
Lavastus tõstatab küsimusi, millele pole ega saagi olla vastuseid. Mis on hullem – miljon süütut vangis või üks kurjategija vabaduses? Keda armastada rohkem – kas Jumalat või ligimest, keda Jumal käskis armastada? Ja kõige tähtsam küsimus: kuidas peaks inimkond ümber käima mineviku jäetud pärandiga; unustama türanni ja mõrtsuka (Herostratose, Hitleri, Tšikatilo jne), et hävitada korda saadetud kurja mälestus ise, või põlistama mälestuse ohvritest, vaatamata sellele, koos mälestusega ohvritest jääb sajanditeks alles ka mälestus nende piinajast?
Lavastus koosneb kolmest iseseisvast osast ja seda mängitakse kolmel õhtul, igal õhtul üht osa. Triloogia iga peatükk kujutab endast lõpetatud teost, see tähendab, võib tulla teisele etendusele, esimest vaatamata ja saada toimuvast raskusteta aru. Selline lavastuslik lahendus on tingitud asjaolust, et igal "Padjamehe" vaatusel on iseseisva, eneseküllase näidendi tunnused, see tähendab sellel on lõpetatud mõttekäik ja selge sündmuste kanvaa. Aga triloogia tervikuna on lugu mitme julma lapsetapmise uurimisest. Laval on kaks kohtunikku ja kaks kohtualust ning finaalis võib vaataja ise teha järelduse, kes siis on toimunud tragöödias süüdi.
Tähelepanu! Kaasaegne dramaturgia! Lavastus sisaldab vägagi rafineeritud vägivallajuhtumite sõnalisi kirjeldusi. Laval kõlab hulganisti eranditult ebatsensuurseid sõimusõnu, demonstreeritakse paljastatud meherinda. Ühtegi triloogia osa ei saa soovitada vaatamiseks tundlikele või ebastabiilse psüühikaga inimestele, rasedatele naistele, õnnelikele peredele, õpilastele, eakatele, samuti huumorimeeleta inimestele.
See ei ole nali. Kui suhted teie ja kaasaegse kunsti vahel on komplitseeritud, siis, palun, ärge tulge.
Lavastaja, kunstnik, muusikaline kujundaja ja peaosatäitja Ivan Strelkin
Lavastuses osalevad Aleksandr Okunev, Sergei Tšerkassov ja Ivan Aleksejev | Vene teatris etendub "Padjamees" | https://kultuur.err.ee/310124/vene-teatris-etendub-padjamees | "Padjamees" on näidend inimesest, kes üritab halvast pärilikkusest üle olla. Lugu kahest vennast, kes on üles kasvanud koos halastamatutest maniakkidest vanematega ja kogenud lapsepõlves julma vägivalda. Räägitakse, et kõik, mis on inimeses helget ja head, on välja kasvanud ürgkaosest ja –kurjusest, katsest ületada eelnevate põlvkondade pärandatud ilgust. |
Nüüd aga kardetakse riigis uusi suuremaid rünnakuid, vahendasid Yle ja Reuters.
Enesetaputerroristid ründasid neljapäeval, 14. jaanuaril Jakarta kesklinnas asuva Sarinah' kaubanduskeskuse ja turistide seas populaarse Strabucksi kohviku juures. Plahvatuste ja tulevahetuse tagajärjel hukkus kokku 8 inimest - 4 tsiviilelanikku ja 4 ründajat. Esialgu arvasid võimud, et hukkus 5 ründajat.
"Ma arvan, et see oli plaan B. Algselt oli neil plaanis rünnata jõulupühade või aastavahetuse ajal. Rünnak sooritati rahvarohkes kohas, et saaks vähese vaevaga palju vastukaja," selgitas Indoneesia politsei juht Badrodin Haiti.
Haiti sõnul olid nimetatud ründajad amatöörid ning nende relvastus polnud eriti võimas.
Ta usub, et rünnak oleks võinud olla palju ohvriterohkem. "Nüüd saime nad peatada, sest nende oskused olid piiratud," nentis Haiti.
Politseijuhi sõnul suudeti viimasel ajal tehtud reidide ja läbiotsimiste tulemusena terroristide esialgsed plaanid segi ajada.
Jakarta rünnakuga seoses on praeguseks vahi alla võetud kolm inimest. Kõiki kahtlustatakse seotuses rühmitusega ISIS.
Politsei kinnitusel kuulusid ründajad rühmitusse, kes tahtis 2010. aastal rajada Acehi piirkonna metsadesse terroristide väljaõppelaagrit. Võimuorganid aga suutsid neid plaane tõkestada.
Haiti tunnistas, et olukorras, kus Süüriast ja Iraagist imbub tagasi hea väljaõppe saanud terroriste, on edaspidi põhjust karta suuremaid terrorirünnakuid.
Praeguste andmete kohaselt on umbes 500 Indoneesia kodanikku rännanud Lähis-Ida riikidesse, et seal äärmusrühmitustega liituda. Umbes sajal džihaadivõitlejal olevat õnnestunud sealt ka tagasi tulla.
Jakarta rünnaku näol oli tegu ISIS-e esimese terrorirünnakuga Kagu-Aasias. Samal ajal on ISIS ka oma propaganda tõhusamaks lihvinud ning värbab uusi võitlejaid näiteks Indoneesia vanglates. | Indoneesia politsei: Jakarta rünnak oli tagavaraplaan, hullem õnnestus ära hoida | https://www.err.ee/552689/indoneesia-politsei-jakarta-runnak-oli-tagavaraplaan-hullem-onnestus-ara-hoida | Indoneesia politsei usub, et eelmisel nädalal Jakartas toimunud terrorirünnak oli äärmuslaste poolt kiirustades ellu viidud tagavaraplaan, sest võimudel oli õnnestunud ennetada jõulupühade või aastavahetuse ajaks planeeritud suuremat rünnakut. |
1991. aasta Tokyo MM-il Carl Lewisega vägeva duelli pidanud ja uuteks numbriteks 8.95 kirjutanud Powell nõudis, et Suurbritannia kergejõustikujuht Ed Warner ütleks talle sel juhul näost-näkku, et tegemist on valetajaga.
"Kes on see isik? Kas ta on kunagi võistelnud? Kas nad teavad midagi kergejõustikust? Kas nad teavad midagi inimese geneetikast? Kes nad on? Jääge vait!" oli ameeriklasest maailmameister vaheldumisi Warnerit ja Suurbritannia kergejõustikuliitu kirudes pahane. "Kedagi ei saa karistada sellepärast, et sa arvad, et keegi tegi midagi. Kui mina olnuks ainus sportlane, kes oli puhas, siis oleks mind vale karistada kellegi teise vigade pärast."
"See on mu elu ja ma seisan selle eest," jätkas Powell. "Kas te süüdistate mind petmises? Siis see tähendab seda, et sa kutsud mind valetajaks ja sa pead seda tegema näost-näkku. Ma olen mees ja sina oled mees, sul tuleb minuga tegemist."
"Ma räägin tõsiselt, see on minu elu," ei rahunenud Powell. "Ma ei lase sul seda teha. Ma olen tugev mees ja seisan selle eest, mida olen teinud."
Powell tõi välja, et petmist esineb elus igal pool ja sportlaste ebaproportsionaalne karistamine oleks ebaaus. "Kui on tegemist võimuga ja rahaga, siis inimesed ka petavad. Miks peaks kergejõustik olema teistmoodi kui iga muu asi ühiskonnas? See pole aus, see on naeruväärne ja see pole õige."
Warner vastas seepeale Powellile, et ei kahtlusta viimast petmises, küll aga on küsimuse all mitmed teised tipptulemused. "Keegi ei kahtle, et Mike'i rekord oli õige, aga huvitav on see, et see tehti umbes samal ajal kui meeste kuulitõuke maailmarekord. Ameeriklane Randy Barnes on nüüd saanud eluaegse võistluskeelu. Ma vaatan seda ja küsin, miks tal peaks see rekord olema? On mitmeid rekordeid, mida vaatad ja ütled: ma lihtsalt ei suuda neid uskuda. Ma usun kindlasti Mike Powellit, aga me peame leidma viisi neid anomaaliaid rekeordiraamatus korrastada." | Mike Powell ägestus kergejõustikujuhi peale: ma olen tugev mees ja seisan oma rekordi eest! | https://sport.err.ee/80880/mike-powell-agestus-kergejoustikujuhi-peale-ma-olen-tugev-mees-ja-seisan-oma-rekordi-eest | Meeste kaugushüppe maailmarekordiomanikku Mike Powelli pahandas väga brittide plaan tühistada segaste dopinguasjade tõttu kõik maarilmarekordid. |
"Silda elama asuv väljavalitud poeet või kirjanik peab looma vähemalt ühe teose, mida linn saaks esitleda," selgitas linna kunsti- ja kultuuriameti esindaja meediale. Loodav töö võib olla suusõnaline, essee, luulekogumik või mõnes muus vormis.
Linna esindaja sõnul loodetakse, et kirjaniku kulutatud aeg silla juures aitab inimestel mõista selle väärtust Seattle'i jaoks.
Tõsiasi on aga see, et poeet ei saa päriselt silla sees siiski elada, kuna kasutatavat ruumi ei saa korralikult kütta ning seal puudub ka veesüsteem.
Lisaks kirjanikule otsib Seattle ka valguskunstnikku, kes 15 000 dollari eest oleks nõus Fremonti sillale lisama sobiva valgustöö.
Seattle'i transpordiamet peab igal aastal panema ühe protsendi oma ehituseelarvest avalikku kunsti. Tavaliselt ostetakse selle eest Seattle'i ümbruses avalikku kunsti või investeeritakse hoonedisaini. | Seattle pakub kirjanikupalka poeedile, kes nõustub elama silla sees | https://menu.err.ee/288898/seattle-pakub-kirjanikupalka-poeedile-kes-noustub-elama-silla-sees | Ameerikas asuv Seattle'i linn pakub 10 000 dollarit inimesele, kes oleks nõus osalise ajaga elama Fremonti silla põhjatornis ja kirjutama luulet. |
Igal raamatul on oma tempo ja selle raamatu tempo on aeglane. Peab kannatust olema ja rahulikult võtma. Nagu Uku Masing ise ütleb "Jumala uksest läbi minnes ei leia inimene midagi "huvitavalt põnevat", vaid rahu, mille põnevus on hoopis huvitavam. Sest ta teeb inimese tänulikuks."
Raamatupoodides on praegu kõige populaarsemad värvimisraamatud, täiskasvanud inimesed võtavad aja maha, et veeta tunde detailiderohkeid mandalaid värvides. See kirjavahetus mõjub sarnaselt. Võtta 2016. aastal lahti kahe teoloogi 1962.-1985. aastal aset leidnud kirjavahetus on juba omaette teraapia ja umbes sama kontrastne samm kiirest argipäevast välja kui värviraamatute värvimine. Aeg jääb justkui seisma.
Mehed räägivad nii tööst, Uue testamendi tõlkimisest, filosoofiast kui ka argipäevast. Kohati väga spetsiifiline ja taustateadmisi nõudev arutelu vahetub isikliku avanemisega ja niivõrd argisega nagu kartulite võtmine või toataimede olukord.
Tervis ei jää samuti puutumata. Tavaliste külmetuste ja muu hädade vahelt, mis 20. aasta jooksul ikka ette võib tulla, torkab silma Masingu eluisu hääbumine. Samal ajal kui Toomas Paul maadleb matuste, nekroloogide kirjutamisega ja tõdeb, et pole surmaga harjunud, sest sellega ei saagi kunagi harjuda, annab Masing üha enam mõista, et surm pole kaugel.
Aeg küll justkui seisaks, aga on näha, kuidas positsioonid võrdsustuvad. Kui alguses on tugevalt tunda Toomas Pauli alandlikkust niivõrd suure ja austet eeskuju nagu Uku Masingu ees, siis ajapikku rollid võrdsustuvad ning mehed pakuvad üksteisele tuge. Austus, tõsi, jääb alles.
Kui tavaliselt on raamatuks köidetud kirjavahetused sisutihedad, et keegi kolmas tahaks üldse pilgu peale visata. Näiteks võib tuua Viivi Luige ja Hedi Rosma kirjavahetusest sündinud teose "Mina olen raamat", mis koosnebki ainult kulla väärtusega tsitaatidest. Siis "Usalda ennast" eeldab süvenemist ning noppeid mida endaga kaasa võtta on märksa vähem.
Nagu inimestel on kombeks tutvumiskuulutustesse lisada, võiks ka selle raamatu kohta öelda, et "seiklejatel mitte tülitada". Suure tõenäosusega jääb see lihtsalt igavaks. Aga varem mainitud teraapilistel põhjustel võiks aeg-ajalt kasvõi korraks kätte võtta ja mõni kiri lugeda.
See on südamlik ja armas lugu sõprusest minevikus, kus aeg kulges aeglasemalt. | Arvustus. Kahe teoloogi mõtisklused | https://kultuur.err.ee/310126/arvustus-kahe-teoloogi-motisklused | Toomas Paul, Uku Masing
"Usalda ennast", Ilmamaa
2015
494 lk |
"Juhan on end Esiliiga tasemel tõestanud, kui väga hea ründemängija, kes suudab lüüa väravaid. Meil on hea meel, et ta soovib tõusta koos Tarvaga kõrgemale astmele ja tahab meiega end uuel tasemel proovile panna. Ta on oluline täiendus Rakvere ründeliini," vahendas soccernet.ee Rakvere tegevjuhti Reijo Kuusikut.
Siim treenis Tarvaga juba eelmisel aastal ja on kollast särki kandnud alates esiliiga Aastalõputurniiril, kus sündis tema jaoks ka meeldejäävaim hetk. Selleks oli moment, kui Tarva fännid pärast väravat tema nime hüüdsid, teatas ta Tarva kodulehe mängijaprofiilil. | FC Flora laenas noore ründaja kõrgliigasse tõusnud Rakvere Tarvasse | https://sport.err.ee/80872/fc-flora-laenas-noore-rundaja-korgliigasse-tousnud-rakvere-tarvasse | Rakvere Tarva jalgpalliklubi kinnitas oma Facebooki lehel, et on ametlikult FC Florast laenule toonud Juhan Jograf Siimu. |
Esimesena esitleb Haus Galerii lossis Toomas Vindi maalinäitust "Kontseptuaalne maastik".
Maastik on Toomas Vindi jaoks ühelt poolt võimalus sõnastada iseenda kujutlusi, paineid, unistusi, ideid, kontseptsioone ja nii edasi. Ent teiselt poolt on maastik tema jaoks alati ka võimalus uurida sääraseid päriselt tabamatuid nähtuseid nagu õhtuvalguses tekkiv meeleolu, uduse maastiku müstiline atmosfäär, puuderivi poolt loodav situatsioon, taeva arhitektoonika ja nii edasi. Vindis on hoolimata tema näilisest jahedusest alati piisavas annuses romantikut, või täpsemalt – see ei ole romantik, kes Vindi maastikes kõneleb, vaid kirglik inimene. Ja see on kirg nii maastiku, metafüüsika kui ka maalikunsti vastu.
Kunstniku ja kirjanikuna tuntud Toomas Vindi (1944) maalijakarjäär on kestnud tänaseks juba pea pool sajandit. Vint on säilitanud siinsel kunstimaastikul olulise positsiooni, tema loomingut ei saa siduda ühegi kindla suuna või liikumisega. Selle tõlgendamisel on kasutatud termineid nagu intellektuaalne naivism, transavangard, metafüüsiline maal, magritilik sürrealism jne: ta ise nimetab oma töid aga eelkõige kontseptuaalseteks maastikeks. Vint on pälvinud arvukalt kunsti- ja kirjanduspreemiaid, sh Konrad Mäe medal (1986), Friedebert Tuglase novelliauhind (1979, 1984, 2012), New Yorgi Art Expo sertifikaat (1988). Tema teosed on paljude kunstimuuseumite kogudes Eestis ja välismaal.
Toomas Vindi näitus "Kontseptuaalne maastik" jääb Keila-Joa lossis avatuks 16. märtsini ja on avatud külastamiseks ka laiemale publikule. Lossi ruume on võimalik broneerida ka eriüritusteks ning samas on avatud restoran.
Kõiki Keila-Joa lossis näitusel olevaid teoseid on võimalik huvilistel ka kohapeal soetada. | Keila-Joa lossis näeb Eesti tippkunsti | https://kultuur.err.ee/310125/keila-joa-lossis-naeb-eesti-tippkunsti | Alates sellest nädalast alustab Haus Galerii Keila-Joa lossis eesti moodsa kunsti klassikute näitustesarjaga, mis kestab läbi 2016 aasta. Publiku ette tuuakse sealsed väärikad ja mainekad autorid, keda teatakse võimekate ja avangardsete mõtlejatena juba 60-70-ndatest aastatetest ning kelle looming on jätkuvalt aktuaalne. |
Islandi kino on omaette nähtus. Nad ei ürita kinokunstis varjata enda olemust, vaid tõstavad selle otse fookusesse - pisut veidrad ja kiiksuga lambakasvatajad, kes juhtuvad tihti olema purjus ja kondama mööda lumist tundrat. Film "Jäärad" on seeläbi justkui Eestile loodud promokampaania "Welcome to Estonia". Welcome to Iceland. Poolteist tundi ebaõnnestumisi, halbu kokkusattumusi ja hingevalu, aga see ei ole veidral kombel üldsegi kurb ja ängistav. Islandi inimesed on lihtsalt ise nii rõõmsameelsed ja võimsa kogukonnatundega, mis haarab ka vaataja maagiaga kaasa. Filmi lõppedes on pigem kahju, et tuleb tüütusse tavaellu naasta.
"Jäärade" sisu on lihtne. Lambakasvatusest elav Islandi väikeküla saab teada, et nende lammaste seas levib surmav haigus, mille pärast tuleb kõik külas olevad lambad hävitada. See tähendab aga seda, et varem rahulik elukeskkond on pööratud pahupidi. Sündmuste keskel on kaks venda, kes elavad kõrvuti taludes, kuid pole juba viimased 40 aastat ühtki sõna vahetanud. Vaatajale ei selgitata, mis on nende vaenu põhjuseks - näidatakse vaid, et suhtlus toimub koera hammaste vahele pistetavate kirjade abil. Suur osa filmi tegelastest on nagu toredad vanainimesed meie endi seast. Armsad jõuluvanahabemetega mehed, kes on mõne lamba nimel valmis loobuma kõigest. See soojus ja sihikindlus poeb sügavale hinge.
Film kulgeb hästi rahulikul sammul ning tegelaste motiivid on üldinimlikud. Tühjas ning kõledas keskkonnas jäävad tahaplaanile Maslow'i püramiidi ülemistel korrustel olevat vajadused - inimesed toimivad vaid ellujäämise nimel, kuid nad teevad seda see-eest ülima eesmärgikindlusega. Põhiliseks märksõnaks saab lootus. Lambad on tapetud, millega on kadunud igasugune kindlustunne. Filmi peategelaste jaoks näib sellega hääbuvat vaade tulevikku. Vennad Gummi ja Kiddi on selles lootusetuses justkui Tom ja Jerry - nad vihkavad üksteist, aga teineteiseta nad ka elada ei suuda. Küll aga loovad nad viimaks ühisrinde, mis enda halenaljakas totruses oli filmi üks armsamaid momente.
Õhustik mängib "Jäärade" juures meeletut rolli. Igavad ja hallid Islandi mäed, üksikud talud keset orgu, pikad ja venivad suured plaanid. Ma arvan, et Islandil on seepärast isegi keeruline mingit teistsugust filmi teha, sest sealne keskkond lihtsalt mängib kohe väga totaalse emotsiooni kätte. Sellisel kidural maastikul kujutadki ette vaid veninud kampsunitega vanatoisid ringi jooksmas ja lambaid taga ajamas. Aga see on kõik nii vahva - ma oleks hea meelega veel poolteist tundi vaadanud, kuidas naabrimehed omavahel mõttetute probleemide pärast jädivad ja vennad teinetest ekskavaatoriga haiglasse veavad. Või lihtsalt seda ilusalt igavat (?) loodust imetlenud.
See on tõesti armas film. Mõnusad inimesed ja väga lihtne lugu, mis kisub sind enda sisse ja ega naljalt välja ei lase. Islandlased on ühed kuradima veidrad inimesed, aga mulle nad meeldivad - tahaks ka nüüd seal lambaid kasvatada ja õdusalt igavust nautida.
PS! Filmi vaadates meenus kohe Islandi õlu Fenrir nr. 26, mis kujutab endast hobuseväljaheidetega suitsutatud india pale ale'i - oleks see õlu filmi kõrval olnud, siis oleks ilmselt ka maksimumpunktid andnud. | Arvustus. Mis juhtub, kui lambad kaovad? | https://kultuur.err.ee/310102/arvustus-mis-juhtub-kui-lambad-kaovad | Uus film kinolevis
"Jäärad" ("Hrútar")
Režissöör: Grímur Hákonarson
Osades: Sigurður Sigurjónsson, Theodór Júlíusson, Charlotte Bøving
9/10 |
27-aastane ja koguni 221 cm pikkune Marjanovic on seni oma debüüthooajal väljakule pääsenud 24-s kohtumises ning keskmiselt 7,5 minutiga kogunud 5,2 punkti ja 3 lauapalli. | VIDEO | Serbia hiiglane kostitas vastaseid pealtpaneku ja terava pilguga | https://sport.err.ee/80870/video-serbia-hiiglane-kostitas-vastaseid-pealtpaneku-ja-terava-pilguga | Tänavuseks hooajaks Euroliigas mänginud Serbia klubist Belgradi Crvena Zvezda NBA-sse San Antonio Spursi ridadesse siirdunud koljatist keskmängija Boban Marjanovic kostitas läinud öösel Dallas Mavericksi meeskonda pealtpanekuga, millele järgnes vastasmängija Jeremy Evansi suunas üleoleku näitamiseks ka terav pilk. |
Vahva ja vaimukas video on rootslaste popbändilt Miike Snow, mille asutasid kaks lapsepõlvesõpra toredate rootsi nimedega Christian Karlsson ja Pontus Winnberg.
Rohkem, kui nende nimedega, on nad aga väljaspool bändi tuntud maineka produtsendiduona Bloodshy & Avant, kes on loonud Britney Spearsi "Toxicu" jt tipphitte.
"Genghis Khan" on Miike Snow 4. märtsil ilmuva kolmanda albumi "iii" esimene singel. | Päeva video: Miike Snow - "Genghis Khan" | https://kultuur.err.ee/310121/paeva-video-miike-snow-genghis-khan | Kui James Bondist tehtaks Disney muusikal "Brokebacki mäe" stiilis, siis näeks see välja umbes selline. |
VÕTA ehk varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine on Eesti ülikoolides olnud kasutusel juba kümme aastat ja ka üldharidus- ja kutsekoolides saab oma varasemat õpi- ja töökogemust maksma panna, mistõttu ei sunnita inimest sama asja ainult põhimõtte pärast enam uuesti õppima.
Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo leiab, et VÕTA võiks olla senisest veel tulemuslikum, kui oskusi arvestataks ka eelneva haridustaseme puudumisel.
„Inimene, kellel näiteks ei ole eelmist haridustaseme tunnistust, ta ei ole lõpetanud gümnaasiumi, et tal oleks loodud võimalus siseneda kõrgkooli, või veel olulisem, kui tal ei ole põhikooli lõputunnistust, et mis tingimustel ta saaks siis näiteks viis aastat hiljem, kui tal tekib vajadus ja huvi minna gümnaasiumiharidust omandama, uuesti sellesse gümnaasiumisse siseneda nii, et ta ei peaks hakkama põhikoolis algusest peale.“
Mitme ülikooli esindajad ütlesid, et idee lubada ülikooli keskhariduseta inimesi, on arutamist väärt, aga esmalt peaks paika saama see, kes ja kuidas peaks asuma teadmisi ja oskusi hindama, mille alusel põhiharidusega inimene ülikoolikõlblikuks tunnistada.
Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma sõnul ülikoolidel seda kompetentsi ja raha pole.
Noorma sõnul võiks olla lahenduseks ENIC/NARIC (rahvusvahelised võrgustikud, mis on loodud välisriigis omandatud hariduse õige ja õiglase tunnustamise lihtsustamiseks ning akadeemilise ja tööalase liikuvuse soodustamiseks) tüüpi hindamisagentuuri loomine, ent see eeldab, et ühiskonnas on laiendatud VÕTA vastu ka reaalne huvi.
Ideed toetab piisava läbimõtlemise korral ka Tallinna ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt. | Tulevikus võib ülikooli pääseda ka keskhariduseta | https://www.err.ee/552684/tulevikus-voib-ulikooli-paaseda-ka-keskhariduseta | Haridusministeerium kaalub 2019. aastast käivitada süsteemi, mille järgi võib Eestis ülikooli pääseda ka keskhariduseta inimene, kui tema oskused ja teadmised vastavad ülikooli nõuetele. |
Tegemist on Silvia Urgase esimese luulekoguga, mis on üllatav, sest debüüt see siiski pole. Autori loomingut on nii kuuldud kui nähtud ennegi.
See on 90ndatel sündinud põlvkonna luule ja viited selle aja popkultuurile on olemas:"olen neiu mustas kleidis/ kes võttis popmuusikat/ tõe pähe/ ja tantsib ikka veel/ ja veel ja veel." Ka see tundub tähendusrikas, et luulekogu kujundaja on Martin Veisman, kes saavutas kunagi tuntust sellega, et oli MTV VJ.
Põlvkonna vaibi on tunda ka sellest, kuidas praegused kahekümnendates noored ei karda enam luuserid olla: "täna olen end terve päeva tundnud kui teletekst/ kes kuulis esimest korda sõna internet/ ja peeglist vaatab mulle vastu floppy disk/ keda isegi hipsterid kalli raha eest ei taha/ nüüd istun võõras katusekambris/ valel poolkeral ja valel aastaajal/ kummutist leitud joogiga mille nime ma ei tea/ vahel loeb ainult see kas miski juba käärib"
Loomulikult ongi Silvia Urgas ja tema looming olnud olemas juba enne luulekogu ilmumist. Aastaid tagasi tekkis blogipidamise buum. See oli selline aeg, kus kirjutajaid oli piisavalt, st kõik kirjutasid vaikselt mõnele inimesele või siis ainult endale, iga uus lugeja üllatas. Olin üks vaikivatest blogilugejatest, kes hoidis silma peal blogil, kuhu kirjutas Anna Ahmatova nägu tüdruk. Keegi, kes kirjutas luuletusi ja õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust. Silvia luuletused ja tekstid õhkasid või isegi nõretasid Tartust, nii et ülikoolilinn on paljuski noore poetessi nägu. Pärast pikaajalist isikliku blogi lugemist tekib tunne, nagu tegu oleks vana tuttava, mitte võhivõõraga. Loomingu mõjumiseks peab ju tekkima mingitki moodi isiklik side. Küünilises kapitalistlikus ühiskonnas on kõike nii palju, miski peab motiveerima, et oleks tahtmist peatuda ja süveneda.
Süvenemine on "Siht/kohas" oluline märksõna. Maailmas on juba nii palju sõnu, infot ja loomingut, et vahel tahaks lihtsalt rahu. Urgase luuletused ei hüppa näkku ega väsita ambitsioonidega. Kohati on raske aru saada, kas autor väljendab eneseirooniat või ebakindlust. Juba esimesel lehel leiab read: "vahel on mul tunne/ et asun allahindlusleti/ kõige säravamal poodiumil/ ja mu külge poogitud hind/ on nii naeruväärselt väike/ et iga potentsiaalne ostja/ jookseb ummisjalu guugeldama/ mis vead antud tootenimetusega kaasneda võivad"
Ta ei ürita olla lühike ja lööv. Kui see luulekogu oleks pilk, siis pigem igatsev ja kaugusse vaatav, aga mitte melanhoolsusest jõetu, vaid terane. Viited lapsepõlve ja teatav nostalgiatunnetus seguneb võluva lihtsuse ja üllatavate kujunditega: "iga viies imetaja liiklusummikus on elevant/ maakera kaalub pühapäevahommikul sama palju/ kui kaheksa kikivarvul seisvat hüääni männimetsas/ ja meie ei sega neid ega nemad meid."
Samas on Urgas võtnud suuna, millega võib iseloomustada teisigi noori luuletajaid: öeldakse otse, vabavärsis, ilma liiasuste ja ilustamisteta. Tundub, et räpp valitseb riimi nii tugevalt, et luuletajad ei julge või ei taha sellega katsetada.
Ometi ei leia noore naisluuletaja (Silvia lubab seda sõna luuletuses "näpunäiteid kirjanduskriitikule" paar korda kasutada) loomingust Kelly Turki rõhutatult beibelikku satiiri ega Triin Tasuja teravust. Kohati jääb mulje, nagu sõnad oleksid kõige kergemad asjad tulema ja kirjutatud ongi parimas mõttes möödaminnes. Ka armastus on kuidagi nii sisse põimitud, et kuigi paljud luuletused on kellelegi kindlale suunatud, siis kolmas osapool ehk lugeja seda ei märka. Armastusel pole siin tugevat rõhku, aga olemas on see siiski pea igas luuletuses.
Vaimukuse poole pealt tooksin isegi võrdluseks Chalice`i, luuletuse algus ei luba arvata, kuhu see välja viib. Lõpus on püänt, mis paneb mõtlema, et "nii ütleski või".
Silvia Urgas annab olmeolukordadele isikliku sisekosmose mõõtme. See näitab autentsust ja võimet olla kohal. Näiteks luuletuses "viimase eesti krooni suvel" muutub väljendi "kaob käibelt" tähendus: "ja see vilin ja vihin ja sisin ja paugud/ ei ole uusaastaraketid/ vaid hoopis järelhüüe kõigele/ mis ükskord kaob käibelt/ saan kaheeurosega vastu pead/ ja tunnen/ kuis mu mõistus/ kaob käibelt kaob käibelt kaob käibelt/ kaob käibelt kaob käibelt/ kaob käibelt".
Nüüd olen vist juba liiga palju jaganud. Kui hommikust peojärgset Tartut ja argipäeva õhtuid Annelinnas oleks võimalik paberile trükkida, siis oleks see just selles raamatus. | Arvustus. Annelinna argipäevad ja sisekosmos | https://kultuur.err.ee/310112/arvustus-annelinna-argipaevad-ja-sisekosmos | Silvia Urgas
"Siht/koht", Elusamus
2015 |
Lumepuuduses vaevelnud korraldajad said anda kinnituse ürituse toimumisest alles viis päeva tagasi, pärast 40 cm lumekihi mahasadamist. Nädala jooksul võisteldakse viiel MK-distantsil – sprindis, lühirajal, pikal rajal, sprinditeates ja traditsioonilises teates. Esimene võistluspäev on 22. jaanuaril.
Terviseprobleemide tõttu möödunud hooaja suuresti vahele jätnud koondise esinumbri Daisy Kudre prioriteediks on koondise treener-esindaja Raul Kudre sõnul tervis.
"Arvan, et ta võiks sähvatada sprindis, kuid pikaks rajaks tal veel jaksu ei ole ja ta hoiab end tagasi, kuid peatse Euroopa meistrivõistluste hea stardikoha jaoks on tarvis koguda maailma edetabeli punkte," sõnas Raul Kudre pressiteate vahendusel.
Noorem õde Doris püüab üle sõita enda senist parimat kohta MK-sarjas, pikal rajal saavutatud 23. positsiooni tänavuse hooaja algusest, ja kogub vormi juunioride MM-iks. Ilmar Udamilt ootab Kudre parimat tulemust sprindist.
Detsembri alguses Soomes toimunud esimese MK-ringi järel paikneb Daisy Kudre sarjas 22., Doris Kudre 24. kohal ning Ilmar Udam 31. kohal. | Suusaorienteerumise MK-etappidele sõitvas koondises kolm sportlast | https://sport.err.ee/80869/suusaorienteerumise-mk-etappidele-soitvas-koondises-kolm-sportlast | Suusaorienteerujate MK-sari jätkub 21.-27. jaanuaril teise osavõistluste ringiga Saksamaal Oberwiesenthalis, kuhu sõidab Eestit esindama kolm sportlast – Daisy ja Doris Kudre ning Ilmar Udam. |
Eesti Jalgpalli Liit on juba ligi 15 aastat litsentseerinud meistrivõistlustel osalevaid tippklubisid. Protsessi eesmärgiks on tagada kohaliku klubijalgpalli jätkusuutlikkus ja areng, selle üheks osaks on ka individuaalsed kohtumised klubide ja EJLi tippjalgpalli komisjoni vahel, vahendab alaliit oma pressiteates.
„Need kohtumised toimuvad kaks korda aastas ning seal arutatakse iga klubiga põhjalikult nende hetkeolukorda, tulevikusuundi ja arengut ning püstitatakse eesmärgid, mille poole liikuda. Klubide poolelt osalevad vastavalt klubi struktuurile inimesed, kes esindavad klubi erinevatel tasanditel, näiteks juhatuse liikmed, presidendid, tegevjuhid, kommerts- ja turundusjuhid ning pressiesindajad,“ selgitab Veiko Soo. Tema sõnul võib sellistel individuaalsetel kokkusaamistel olla vägagi positiivne mõju: „Iga klubi on omanäolise struktuuri, liikmete, kogukonna, eesmärkide ja võimalustega ning erinevas etapis oma arengus, seetõttu on antud formaat väga hea võimalus, kuidas koostöös klubidega jõuda maksimaalselt parima tulemuseni nende arengus.“
Lisaks finantsilistele, sportlikele, infrastruktuurilistele ja juriidilistele ning personali- ja administratiivkriteeriumidele on jalgpalliliit keskendunud ka klubide positsioonile ühiskonnas üldisemalt. „Viimastel aastatel oleme väga palju tähelepanu pööranud klubide tööle oma kogukonnaga ja kogukonna kaasamisele. Just laiapõhjaline kogukonnatöö on aluseks edukatele ja pikas perspektiivis jätkusuutlikele klubidele,“ põhjendab Soo.
Litsentseerimisprotsessi osaks on ka EJLi poolt korraldatavad seminarid, mis puudutavad klubide tegevuse erinevaid tahke ning mis leiavad aset nii enne hooaja algust kui ka hooaja jooksul. 2016. aastal toimuvad seminarid, mille teemadeks on turvalisus, meedia, kohtuniketöö ja mängureeglite tundmine, kihlveopettuste ennetamine ning antidopingualaste reeglite tundmine.
„Seminaride eesmärgiks on parima praktika ja heade näidete jagamine, nii vanade tavade juurutamine kui ka uute ideede, suundade ja tegutsemismallide viimine klubideni, näiteks kohtuniketöös muutuvate nüansside tutvustamine mängijatele ja treeneritele,“ selgitab liiga arendusjuht. „Oleme läbi aegade kaasanud seminaridele eksperte nii samast valdkonnast kui ka teistest eluvaldkondadest, et anda klubidele võimalikult palju kinnitusi, ideid ja mõtteid, kuidas jalgpalli paremini edasi viia ja oma klubi tugevamaks muuta.“
Sarnaselt klubidega valmistuvad uueks hooajaks ka Premium liiga mänge teenindavad kohtunikud. Veebruari lõpus toimub mitmepäevane seminar, kus vilemeestele jagatakse teoreetilisi teadmisi, tehakse praktilisi harjutusi ning viiakse läbi ka füüsilisi teste. Pikemas perspektiivis treenivad kohtunikud individuaalselt füüsilise ettevalmistuse treeneri Ain Karutoomi koostatud programmi järgi. Ettevalmistuse alla kuulub ka nädalalõppudel toimuvate halliturniiri mängude teenindamine, kus kohtunikud parandavad füüsilist vormi ning saavad ka praktilisi kogemusi. Lisaks sellele toimuvad kord nädalas ka ühistreeningud nii Tallinnas kui ka Tartus. | Premium liiga hooajaks ettevalmistus nõuab tööd nii alaliidult kui klubidelt | https://sport.err.ee/80868/premium-liiga-hooajaks-ettevalmistus-nouab-tood-nii-alaliidult-kui-klubidelt | Jalgpalli Premium liiga uue hooaja esimene mäng leiab aset 4. märtsil, mil kohtuvad Tartu Tammeka ja Narva Trans. See on avapauk pikale hooajale, mis saab oma lõpu 5. novembril. Esimestele mängudele eelneb aga suurem töö nii jalgpalliliidu kui ka klubide poolt. Premium liiga arendusjuht Veiko Soo selgitab, mis protsessid ja sündmused hooajaeelse organisatoorse ettevalmistuse juurde kuuluvad. |
Kui palju erivajadustega noori Eestis on, on õigupoolest segane. Ametlikult on 2014. aasta juunikuu seisuga püsiva töövõimekaoga 15-24-aastaseid noori 6600, see on 5% kõigist samaealistest noortest. Samas aga oli 2011. aasta rahvaloenduse kohaselt Eestis 46 308 noort ehk 13,5%, kelle sõnul oli neil haigus või terviseprobleem, mis oli kestnud või arvati kestvat vähemalt 6 kuud. Neist 6,2% leidis, et nende igapäevategevus on piiratud mõningal määral ja 3,5%, et see on piiratud olulisel määral. Kindel on aga see, et võrreldes tervete noortega on neil madalam haridustase ning neist tööl käib vaid viiendik, samas kui tervetest noortest töötab kolmandik.
Koolipingist tööturule suunduvad noored on niikuinii üks haavatavamaid ühiskonnarühmi, sest neil puudub töökogemus, mida tööandjad sageli eeldavad. Samuti võivad noorte tööotsimisoskused olla napid ja töö leidmist toetav sotsiaalne võrgustik alles kujunemas, teisisõnu: keegi ei oska neid ka veel soovitada. Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadustega inimesed on omakorda üks tööturu riskirühmi, sest nad vajavad omaolukorra tõttu töö otsimisel ja tööl käimisel tihti lisaabi.
Juulist käivitub töövõimereform, mille eesmärk on muuta ühiskonna suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida. Reformi käigus hakkab töötukassa osutama neile praegusega võrreldes tunduvalt suuremas mahus tööturuteenuseid, et toetada neid tööotsingutel ja tööle asumisel. Selleks vajab iga selline noor individuaalset üleminekuplaani, mille aluseks on parem koostöö nii õppeasutuste, kohalike omavalitsuste, pere, töötukassa kui ka tööandjate vahel.
Kas tööandjad tulevad kaasa?
Vaja on tõsta ka tööandjate teadlikkust, sest suurem osa neist ei mõtle oma majandustegevuse käigus sellele, kuidas erivajadustega noori tööellu kaasata.
„Proaktiivne riiklik teavitustegevus, sh tööandjate nõustamine töötukassa poolt erivajaduste, erivajadustega noorte suutlikkuse, võimekuse ja oskuste teemal aitaks tööandjatel luua ja pakkuda noortele sobivaid ametikohti ja töökeskkondi, samuti vältida nende episoodilist töötamist või pikki tööotsimisperioode,“ ütles uuringu üks autoreid Vootele Veldre.
Riik püüab töötukassa abil maandada tööandja riske erivajadustega noore palkamisel peamiselt kahe meetmega – tööpraktika ja palgatoetus –, kui ettevõte peaks pelgama, et noor ei tule tööülesannetega toime.
Palgatoetust saab taotleda tähtajatu lepingu korral kuni kuueks kuuks, mil töötukassa maksab kuni 50% tööandja palgakulust. Samuti julgustatakse tööandjat rakendama noori ühepäevasele proovitööle, mis aitaks mõlemat - nii tööandjat kui töövõtjat kiiremale arusaamisele, kas konkreetne töö konkreetsele inimesele sobib.
Mainida erivajadust CV-s või mitte?
Suurimaks proovikiviks on noorte hinnangul iseseisev hakkamasaamine – mitte ainult füüsiline juurdepääs koolimajale ja praktika- või töökohale, vaid just erivajadusele vastav ja ligipääsetav elukoht ning transpordivõimalused, eriti talvel. Just iseseisvalt akkamasaamine on erivajadustega noorte sõnul selle eeldus ja alus, et võiks hakata tööd otsima. Riigi tugiteenused on sageli kas olematud või ebapiisavad, nt võimaldatakse tugiisikut vaid piiratud töötundideks, mitte siis, kui vaja.
Muret tekitavad ka erivajadusest tulenevad takistused – aeglus, ebaefektiivsus, kogenematus iseseisvalt töötada ja vähene töökogemus. Seetõttu on tööl püsimine vahel keerulisemgi kui töö saamine. Osaajalist tööd, mis erivajadustega noortele iseäranis sobiks, pakutakse aga vähevõitu.
Noorte motivatsiooni pärsib töötamine mitteerialasel tööl, aga ka see, kui tööandja jätab kandideerimisavaldusele reageerimata. Sellest johtuvalt on noorte jaoks kerkinud keskseks küsimuseks, kas üldse peaks oma erivajadust CV-s mainima või ei.
Noored vajavad abi ja nõustamist pikemalt ja rohkem, kui see praegu kättesaadav on. Mõne puude puhul on vajadus tugiisiku järele näiteks alaline, mis ei lõppe ühe aastaga.
Tööandjad: erivajadustega noorte suhtumine töösse on parem
Praxise uuring kaasas üksnes kaheksat tööandjat, kel kogemus erivajadustega noorte töölerakendamisel olemas. Neid tööandjaid, kel kogemust pole, ei küsitletud. Seega on tööandjate arvamus uuringus marginaalne ning ei peegelda tööandjate üldisi hoiakuid erivajadustega inimeste, sh noorte palkamisse.
Tööandjatel oli erivajadustega noorte tööle võtmisega nii häid kui ka halbu kogemusi, kuid üldjuhul toodi esile, et erivajadustega noortel on tavanoortega võrreldes pigem parem suhtumine töösse, nad on motiveeritumad, püüdlikumad ja lojaalsemad. Peamiselt olid erivajadustega noored kas ise avalikul konkursil kandideerinud või tööandjaga ühendust võtnud. Mitmel juhul töötas noor nende juures juba enne, kui tööandja üldse teada sai, et tal on erivajadus. Oli ka tööandjaid, kes tegid ise teadlikke samme, et erivajadustega inimesi, sh noori praktikale või tööle võtta, samuti leidus tööandjaid, kelle poole oli pöördunud mõni asutus palvega erivajadusega noorele tööd leida.
Tööandjatel vähe infot ja palju hirme
Tööandjate jutust jäi kõlama, et neil puudub info selle kohta, millistel erialadel erivajadustega noored õpivad ja kas neid koolitatakse erialadel, mida tööturul on vaja. Erivajadusega inimese tööle saamine ei sõltu ainult tööandja pingutustest, vaid sageli takistavad tööle saamist või kandideerimist puudulikud tugiteenused või nende kallidus. Seetõttu ei ole erivajadusega inimesel alati tasuv tööle kandideerida. Probleemiks on viletsad transpordiühendused, tugiteenuste hind, puuduvad tugiisikud ja kodu lähedal asuvate sobivate töökohtade puudus.
Lisaks ei tea tööandjad, kuidas jõuda erivajadustega noorteni paremini, milliseid kanaleid kasutada ja kuidas julgustada neid tööle kandideerima ilma, et see neid alandaks. Samuti ei teata, mida erivajadustega noored õppinud on, milised on nende oskused ja milline töö neile sobiks. Tööandjad ei oska erinevate erivajadustega inimeste puhul ette kujutada, kuivõrd nad tegelikult võiksid ettevõttesse sobida. Ka on tööandjatel puudu infot tugiteenuste kohta, mida neil oleks võimalik saada erivajadusega noore palkamise korral.
Paradoks kahe reformi vahel
Riik on seadnud eesmärgiks aidata töövõimereformi käigus tööturule vähenenud töövõimega inimesed, sh riigisektorisse peaks tööle minema 1000 erivajadustega inimest. Riigireform toimub ajal, mil riik teise käega tõmbab koomale oma halduskulusid ja vähendab selleks allasutuste töötajaskonda. Samuti rõhutatakse, et Eesti tootlikkus töötaja kohta on madal, mida erivajadustega inimesed kindlasti tõsta ei suuda. Erivajadustega inimeste esindajad annavad endale aru, et tervete inimestega võrdsetel alustel tööjõuturul kandideerides on nad ebavõrdses seisus. Eriti keeruline on puudega inimesel tööd leida väljaspool suuremaid linnu, kus tööd ka tervetele ei jagu. Eks iga tööandja vaata ju oma rahakotti, kuidas vähema eest rohkem kätte saada.
Puuetega inimeste koja tegevjuhi Anneli Habichti sõnul on suurema osa erivajadustega inimeste suurimaks hirmuks jääda kuust kuusse ja aastast aastasse töötukassa vahet käima, sest erivajadusest johtuvalt lootust tööd leida ei ole, kuid töövõimereformist tuleneb kohustus seda pidevalt otsida. | Erivajadusega noor pelgab tööotsingutel üksijäämist | https://www.err.ee/552681/erivajadusega-noor-pelgab-toootsingutel-uksijaamist | Erivajadusetega noored on väga motiveeritud tööd tegema, ent vajavad rohkem toetust ja abi, et õpingutelt sobivale tööle siirduda. Enim pelgavad nad pärast õpingute lõpetamist üksijäämist, tööandjad aga vajavad rohkem nõustamist erivajadustega noorte töölevõtmisel, selgub töötukassa tellimusel valminud Praxise uuringust erivajadustega noorte töölesiirdumisest töövõimereformi eelõhtul. |
Cameron kirjutab ajalehes Times, et Suurbritannias on 190 000 mosleminaist, kes ei räägi üldse või räägivad väga vähe inglise keelt ning riik peab tema sõnul astuma samme meeste suhtes, kes omavad oma naiste, õdede ja tütarde üle suurt kontrolli, vahendas Reuters.
"Inimene saab siia kolida väga algelise inglise keele oskusega ja puudub ka nõue seda aja jooksul parandada. Me muudame seda. Nüüd me ütleme: kui sa ei paranda keeleoskust, võib see mõjutada sinu võimalust Suurbritanniasse jääda," kirjutas peaminister.
"See aitab teha neile meestele selgeks, kes takistavad oma partneritel ühiskonda integreeruda, et sellel on tagajärjed," lisas ta.
Migrandid, kes ei läbi alates Suurbritanniasse saabumisest kahe ja poole aasta jooksul inglise keele testi, ei pruugi saada riiki edasi jääda.
Valitsus investeerib 20 miljonit naela (26 miljonit eurot) mosleminaiste inglise keele kursustesse ning alates selle aasta oktoobrist hakatakse testima neid inimesi, kes on Suurbritanniasse saabunud abikaasa viisaga, et kontrollida, kas nende keeleoskus on paranenud.
Cameron ütles, et kuigi ei ole otseseid põhjuslikke seoseid kehva inglise keele oskuse ja äärmusluse vahel, on need, kes ei suuda Briti ühiskonda integreeruda, tundlikumad äärmuslikele ideoloogiatele. | Cameron algatab mosleminaistele inglise keele kursuste kampaania | https://www.err.ee/552676/cameron-algatab-mosleminaistele-inglise-keele-kursuste-kampaania | Suurbritannia peaminister David Cameron algatab Ühendkuningriiki saabunud mosleminaiste ühiskonda integreerimiseks kampaania neile inglise keele õpetamiseks. |
Aastaid tegid päästjatele muret Tallinnas Haaberstis Õismäe teel ja Mustamäel Akadeemia teel asunud amortiseerunud koolihooned, kus marakratid tikkudega mängimas käisid. Kasutuseta hooned on nüüdseks lammutatud ning nende asemele ehitatakse mitmeotstarbelised spordirajatised - Mustamäele tuleb elanike soovil ujulaga spordikeskus, Haaberstisse pallimängude keskus. Mõlemad peaksid olema valmis hiljemalt 2018. aasta lõpuks. Abilinnapea Eha Võrk selgitas, et Tallinna linn panusta maaga ja raha tuleks selle tarbeks erainvestorilt.
Linnarahvale avalikuks kasutuseks mõeldud hooneid ei kerki tihti, kuid sellegipoolest ei korralda Tallinn Mustamäele ja Haaberstisse kerkivatele spordirajatistele arhitektuurivõistlust.
"Need on täiesti tavalised spordirajatishooned ja arhitektuurikonkurss ilmselgelt teeks ehituse hoopis kallimaks ja keerukamaks. Need ei ole kindlasti linna esindushooned, vaid funktsiooni täitvad hooned," märkis ta.
Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann pole abilinnapeaga nõus.
"Avalikkusele suunatud hoone on alati esindushoone. Nii nagu on esindushoone ka linnaehituslikult väga olulisel kohal paiknev hoone. See argumentatsioon jääb mõistmatuks. Miks Tallinna linn on niimoodi käitunud, ei oskagi öelda, sest arhitektide liidul on Tallinna linnaplaneerimisametiga olnud väga hea koostöö erinevate linnaobjektide arhitektuurivõistluste korraldamisel. Näitena võiks tuua Tondiraba jäähalli," rääkis Allmann.
Paraku kipub see kohalikes omavalitsuses laiem probleem olema, et isegi kui arhitekt on endal olemas, tema teadmisi ei kasutata, ütleb Indrek Allmann.
"Jälgides erinevate omavalitsuste hankeid ja hangete korraldamisi, jääb silma, et isegi nendes omavalitsustes, kus on arhitektid palgal, ei kaasata alati arhitekti mingi hoone hanke korraldamise juurde. Minu meelest on see üks süsteemne viga, kui ei küsita enda majas sees olevate spetsialistide nõu," lisas Allmann.
Tallinn puhastab oma linnaruumi aga mujalgi. Näiteks Lasnamäel Punasel tänaval lammutatakse praegu kasutuna seisvat koolimaja. Esialgu saab sellest parkla, kuni koos elanikega otsustatakse, mida sinna ehitada. Tühjalt seisvaid rajatisi lammutatakse või on juba lammutatud ka Pirital, Nõmmel ja Koplis. Enamik neist haljastatakse ja jäetakse hoonestamata, Koplisse Vasara tänavale kavatseb Tallinna linn ehitada munitsipaalmajad. | Tallinn ehitab lagunenud koolimajade asemele spordihooned | https://www.err.ee/552680/tallinn-ehitab-lagunenud-koolimajade-asemele-spordihooned | Tallinna linn ehitab Mustamäel ja Haaberstis lagunenud ning lammutatud koolimajade asemele avalikus kasutuses olevad spordirajatised. Linnas lammutatakse lagunenud ja kasutuseta hooneid mitmes kohas ning valdav osa neist muudetakse haljasaladeks. |
Nädalavahetusel vigastas 30-aastane ja 211 cm pikkune Noah oma õlga mängus Dallas Mavericksi vastu ning arstid otsustasid õla stabiliseerimiseks ja täielikuks paranemiseks sooritada operatsiooni.
Kogu karjääri jooksul mitmete raskete traumadega kimpus olnud Noah tänavune hooaeg oli tema senise 9-aastase NBA karjääri üks kehvemaid. 29 mänguga jõudis ta keskmiselt koguda vaid 4,3 punkti, 8,8 lauapalli ja 3,8 korvisöötu.
Noah, kes aitas Prantsusmaa koondisel 2011. aasta EM-il võita hõbemedali, senine parim hooaeg oli 2013/14, kui ta sai 80 põhiturniiri mänguga kirja keskmiselt 12,6 punkti, 11,3 lauapalli ja 5,4 korvisöötu. | Chicago Bullsi tsentri jaoks on tänavune hooaeg raske õlatrauma tõttu läbi | https://sport.err.ee/80860/chicago-bullsi-tsentri-jaoks-on-tanavune-hooaeg-raske-olatrauma-tottu-labi | Korvpalliliigas NBA peab Chicago Bullsi keskmängija Joakim Noah minema tõsise õlavigastuse tõttu operatsioonile ning tema mängupausi pikkuseks saab olema 4-6 kuud. |
Kui kõik erinevates kategooriates Eesti muusikaauhindadele kandideerivad artistid ja albumid valis välja 142 eksperdist koosnev žürii, siis Deezer EMA 2016. aasta parima laulu valimisel saab kaasa rääkida ka rahvas.
Rahva valitud parim laul selgub 26. jaanuaril pärast häälte kokkulugemist. Kõikide hääletajate vahel loositakse välja ka pileteid 28. jaanuaril Nordea kontserdimajas toimuvale EMA auhinnatseremooniale. | Algas Eesti muusikaauhindade rahva lemmiku valimine | https://menu.err.ee/288896/algas-eesti-muusikaauhindade-rahva-lemmiku-valimine | Täna algas muusikakeskkonnas Deezer Eesti muusikaauhindade rahva lemmiku valimine, kus parima laulu tiitli eest võistlevad Jüri Pootsman, Elina Born ja Stig Rästa, Ewert & The Two Dragons ning Cartoon. |
Tallinki laev Superstar väljus täna kell 11 tavapärase graafiku alusel, kui laeva meeskond sai teate vanemast naisterahvast, kel ilmnes terviserike, edastas Delfile Tallinki pressiesindaja Luulea Lääne.
Kuna laev oli veel Tallinna sadama lähistel, oli kõige kiirem viis reisijat abistada sadamasse tagasipöördumine, seal anti Soome kodanikust naine üle kiirabile.
Seoses sellega hilineb laev saabumisel Helsingisse ligi 30 minutit ning see hilinemine võib mõjutada ka järgmise reisi väljumisaega. | Reisija terviserikke tõttu pöördus Tallinki laev sadamasse tagasi | https://www.err.ee/552678/reisija-terviserikke-tottu-poordus-tallinki-laev-sadamasse-tagasi | Tallinna sadamast Helsingisse väljunud laev pidi reisija terviserikke tõttu tagasi pöörduma. |
Soolotsiklite tunnise võidukihutamise stardist pääses kõige kiiremini minema Elary Talu (KTM, Sõmerpalu MK), keda seiras klubikaaslane Martin Leok (KTM), kes tõusis esimeseks kolmandal ringil ja ei loovutanud liidrikohta kuni ruudulise lipu langemiseni.
Mõned ringid enne lõppu suutsid Talust mööduda ka Husqvarna tänavu Kawasaki vastu vahetanud Jüri Triisa, kes kukkus sõidu algfaasis ja tema klubikaaslane Priit Biene (Husqvarna, RedMoto RC). Noored mehed kihutasid ratas rattas mitmed ringid ja lõpujoonel edestas Triisa viimasel ringil võistluse kiireima ringiaja välja sõitnud Bienet ainult 0,4 sekundiga.
Oma Mõedaka talvise võistluse kolmanda järjestikuse esikoha saanud Leok, kes oleks võinud enne tunni täis saamist veel ühele ringile minna, ootas mõni meeter enne lõpujoont kuni tund täis tiksus ja veeres seejärel võidukana üle lõpujoone, Triisa ja Biene jäid temast lõpuks 10 sekundit.
Esikuuikusse sõitsid end veel Talu, Andre Park (Sherco, RedMoto RC) ja Timmo Mõts (Yamaha, Sõmerpalu MK).
Klasside kaupa võitis E2 arvestuses Leok Triisa ja Parki ees, Enduro esikolmikusse sõitsid end Biene, Talu ja Ragnar Valdstein (KTM, Karksi Racing Team).
Seeniorites võidutses Toivo Nikopensius (Yamaha, Paikuse MK), kellele järgnesid Jüri Makarov (Honda, Pärnu MC) ja võidumehe klubikaaslane Aivo Rabbi (Yamaha).
Harrastajate B klassi esimesed kolm olid Rauno Voldek (KTM, Freedom Feelers MK), Sander Lõhmus (Kawasaki, HRC Eesti Racing Team) ja Siim Rotmeister (Honda, Pärnu MK).
Harrastajate C kiireim oli Aimar Platais (Kawasaki, Tihemetsa MK), teiseks sõitis end Hannes Hansman (Kawasaki, MX Racing Team) ja kolmandaks viimase tiimikaaslane Timo Vackermann (KTM).
Noorte 85cc klassi parim oli Genry Arras (Husqvarna), kes edestas Oliver Leppikut (KTM, Pärnu MC) ja Christofer Tederit (KTM, Aave Spordiklubi) ringiga. Sõidu ainus naisvõistleja Johanna Saareke (Yamaha, Pärnu MC) võitles raskel rajal vapralt ja lõpetas edukalt sõidu.
Quadracerite ja ATV-de meeskondlik kestvussõit kestis eelmiste aastate kahe tunni asemel tänavu poolteist tundi. Stardist asus sõidu ette otsa Siim Vaide (KTM, RedMoto RC), kellele järgnesid Kait Kompus (Yamaha, Yamamoto RC) ja Kevin Saar (Honda, Pärnu MC). Need kolm noort meest kadusid konkurentidelt kohe eest ja otsustasid ka koos meeskonnakaaslastega poodiumikohad.
Pika peale suutsid Vaide ja tema viimase paari aasta paarimees Martin Toovis oma edumaad suurendada ning võitsid Kompust ja Kaspar Haibat ringiga. Koos Arlet Martinsoniga võistelnud Saar jäi võitjast lõpuks kaks ringi.
ATV-de arvestuses võitsid ülivõimsalt Alo Linkolm-Jaanus Tooming (Can Am, Motobox Racing Team), kes edestasid klubikaaslaseid Tanel Veerpalut ja Mario Ekartit (Can Am) ringiga. Kolmandaks sõitsid end Lennart Kiivit-Kalev Kõivsaar (Can Am, Motohai), kes jäid teisest kohast 19 sekundit.
Talvise kestvuskrossi Eesti karikavõistluste teine ja ühtlasi ka viimane etapp sõidetakse 20. veebruaril Pärnus. | Martin Leok võitis Mõedakal kolmandat aastat järjest | https://sport.err.ee/80855/martin-leok-voitis-moedakal-kolmandat-aastat-jarjest | Nädalavahetusel sõideti Lääne-Virumaal Mõedaka krossi- ja ATV-rajal käesoleva hooaja talvise kestvuskrossi Eesti karikavõistluste avaetapp, kus kahes sõidus käis lumist ja rasket rada alistamas ühtekokku üle 80 motosportlase. |
WEF, mis peab sel nädalal Davosis oma iga-aastast kohtumist, prognoosib, et viie aastaga kaob kokku 7,1 miljonit töökohta, kuid veidi hüvitab seda 2 miljoni töökoha juurde tekkimine, vahendas Reuters.
Uuringus kajastatud 15 juhtiva riigi tööjõud moodustab kokku hinnanguliselt 65 protsenti kogu maailma tööjõust.
Analüüsis hinnatakse väljakutseid, mida esitab kaasaegne tehnoloogia, mis automatiseerib ja koondab hulga inimeste ülesandeid.
Analüüsis tõdetakse, et töökohad asenduvad igas tööstusharus, kuigi selle mõju erineb märkimisväärselt. Näiteks enim kaob töökohti tõenäoliselt tervishoius, energeetika- ja finantssektoris.
Samas aga suureneb nõudlus kindlate oskustööliste järele, näiteks andmeanalüütikute ja müügiesindajate järele.
Suurimad kaotajad on raporti kohaselt naised, sest nende töökohad on sageli koondunud madala kasvuga või kahanevatesse valdkondadesse nagu müügi-, kontori- ja administratiivtöö.
WEF on teinud nn neljanda tööstusrevolutsiooni ehk robootikat, nanotehnoloogiat, 3D-printimist ja biotehnoloogiat kajastavad küsimused tänavuse Davosi foorumi peamiseks teemaks.
Tänavune foorum toimub 20. kuni 23. jaanuarini.
Paljud noored kardavad töökoha kaotamist robotitele
Täna avaldati ka rahvusvaheline uuring, mille kohaselt kardavad ligi pooled noortest inimestest, et masinad on kümne aasta jooksul võimelised nende tööd üle võtma.
Uuringus küsitleti 9000 noort vanuses 16 kuni 25 eluaastat kokku üheksas riigis: Austraalias, Brasiilias, Suurbritannias, Hiinas, Prantsusmaal, Saksamaal, Indias, USA-s ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Uuringu tellis India tarkvarateenuste ettevõte Infosys ja selle viis läbi ICM Unlimited.
Neli lääneriikide noort inimest kümnest ütlesid, et nende haridus ei ole valmistanud neid tööks ette. Ligi 80 protsenti noort üle maailma ütlesid, et nad pidid omandama uusi oskusi, mida nad koolis ei saanud ning et kiire tehnoloogia areng nõuab neilt pidevat õppimist.
Infosysi tegevdirektor Vishal Sikka rääkis, et tehnoloogia on arenenud palju kiiremini kui veel kümme aastat tagasi arvati, samas haridussüsteem on jätkuvalt pühendunud praktikatele, mis esialgu loodi agraarühiskondade jaoks 300 aastat tagasi.
"Me peame minema edasi oma minevikust ja viima fookuse selle õppimiselt, mida me juba teame, haridusele, mis keskendub selle avastamisele, mis ei ole veel juhtunud," kommenteeris ta tulemusi.
Üleilmselt olid ligi kaks kolmandikku küsitletutest oma töiste väljavaadete suhtes positiivselt meelestatud. Samas arenevate riikide nagu Brasiilia, Hiina, India ja Lõuna-Aafrika Vabariigi noored olid palju optimistlikumad kui nende eakaaslased arenenud riikides.
Indias ütles 60 protsenti noortest, et nende hinnangul on neil karjääriks vajalikud oskused, aga Prantsusmaal oli sama optimistlik vaid veerand küsitletuist. | Analüüs: 2020. aastaks kaob robotite ja uute töömeetodite tõttu 5 miljonit töökohta | https://www.err.ee/552667/analuus-2020-aastaks-kaob-robotite-ja-uute-toomeetodite-tottu-5-miljonit-tookohta | Davosis Maailma Majandusfoorumi (WEF) avaldatud analüüsi kohaselt viivad muutused tööturul, sealhulgas robotite ja tehisintellektide levik, järgmise viie aasta jooksul 15 juhtivas riigis 5,1 miljoni töökoha kaotuseni. |
Teises ringis kohtub Williams Taipei tennisisti Su-Wei Hsiehiga (WTA 90.), kes oli 3:6, 7:5, 6:1 parem lätlannast Jelena Ostapenkost (WTA 81.).
Neljandana asetatud poolatar Agnieszka Radwanska sai 6:2, 6:3 jagu ameeriklannast Christina McHale'ist ja kuuendana paigutatud tšehhitar Petra Kvitova alistas 6:3, 6:1 Tai tennisisti Luksika Kumkhumi. Kümnendana paigutatud hispaanlanna Carla Suarez Navarro võitis 7:5, 6:4 šveitslannat Viktorija Golubicit.
12. asetatud šveitslanna Belinda Bencic oli 6:4, 6:3 üle ameeriklannast Alison Riskest, 13. paigutatud itaallanna Roberta Vinci võitis 6:4, 6:2 austerlannat Tamira Paszekit, 17. paigutatud itaallanna Sara Errani pidi aga tunnistama venelanna Margarita Gasparjani 6:1, 5:7, 1:6 paremust.
16. paigutatud taanlanna Caroline Wozniacki pidi aga tunnistama 6:1, 6:7, 4:6 kasahhitari Julia Putintseva üleolekut, 22. asetatud sakslanna Andrea Petkovic sai 5:7, 4:6 kaotuse venelannalt Elizaveta Kulitškovalt ning 25. paigutatud austraallanna Samantha Stosur pidi tunnistama 4:6, 6:7 kaotust tšehhitarile Kristyna Pliskovale.
23. asetatud venelanna Svetlana Kuznetsova sai 6:0, 6:2 jagu slovakitarist Daniela Hantuchovast. 24. asetatud ameeriklanna Sloane Stephensi jaoks lõppes turniir kohe avaringis, kui ta jäi 3:6, 3:6 alla Hiina tennisistile Wang Qiangile.
26. paigutatud venelanna Anastasia Pavljutšenkova pidi reketid pakkima, kui kaotas 6:1, 3:6, 4:6 ameeriklanna Lauren Davisele.
Kaotas ka 27. asetatud slovakitar Karolina Schmiedlova, kes jäi 3:6, 3:6 alla venelannale Darja Kasatkinale.
28. paigutatud prantslanna Kristina Mladenovic oli 6:3, 6:4 üle slovakitarist Dominika Cibulkovast. | Williams alustas Austraalias võidukalt, mitme asetatud mängija jaoks on turniir juba läbi | https://sport.err.ee/80854/williams-alustas-austraalias-voidukalt-mitme-asetatud-mangija-jaoks-on-turniir-juba-labi | Naiste tennise maailma esireket ameeriklanna Serena Williams alustas aasta esimest suure slämmi turniiri Austraalia lahtiseid 6:4, 7:5 võiduga itaallanna Camila Giorgi (WTA 35.) üle. |
"Sellist kaudset kokkupõrget nende riikide vahel on juba märgata siin ja seal. On täiesti asjakohane küsida, kas on oht, kas need kaks riiki võiksid omavahel ka päris tõsiselt otsesesse sõjalisse konflikti laskuda," ütles Saudi Araabia pealinnas Riyadhis Nato parlamentaarse assamblee väljasõiduistungil viibiv Mihkelson "Vikerhommikule".
"Eks Pakistani peaministri tänane visiit Saudi Araabia pealinna Riyadhi näitabki, et oht on päris tõsine. Et seda ära hoida, tehakse päris olulisi jõupingutusi," lisas ta.
Mihkelson märkis, et eelolevatel päevadel Ryadhi jõudmas nii USA, Prantsusmaa kui ka Saksamaa välisministrid, kes kõik töötavad selle nimel, et päris ohtliku tasemeni jõudnud pingeid maandada. Oma armeeülemaga viibib Riyadhis ka Pakistani peaminister Nawaz Sharif. Samuti alustab sealt oma Lähis-Ida ringsõitu Hiina president Xi Jinping.
Mihkelsoni sõnul on Lähis-Idas käimas suur muutumisprotsess ja ka Saudi Araabias saadakse aru, et Lääneriikide senine mõju sekkuda ja ka teataval määral kontrollida olukorda piirkonnas on hajumas. Ta märkis, et nüüd otsitakse uusi liitlasi ja seda esmajärjekorras islamiriikide seast. | Mihkelson: oht sõjaliseks konfliktiks Saudi Araabia ja Iraani vahel on tõsine | https://www.err.ee/552674/mihkelson-oht-sojaliseks-konfliktiks-saudi-araabia-ja-iraani-vahel-on-tosine | Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) hoiatas, et otsene sõjaline konflikt Saudi Araabia ja Iraani vahel ei olegi mõeldamatu, vaid selleks on reaalne oht. |
Kohtu pressiesindaja Jelena Muttonen ütles ERR-i uudisteportaalile, et sisuliselt lükkus asja arutamine edasi kolmapäevale.
"Kahele süüdistatavale anti süüdistusaktid kätte täna ning nad said aega nendega tutvumiseks," märkis Muttonen.
Juri Saltõkovi (60) ja Jevgeni Saltõkovi (33) süüdistatakse linna noortekeskusesse fiktiivselt mitmete inimeste tööle võtmises ning nende töötasu omastamises üle 50 000 euro ulatuses.
Koos Saltõkovidega on kohtu ees kokku 11 inimest, keda süüdistatakse kelmuses ja dokumendi võltsimises. | Kohus Kohtla-Järve eskvolikogulaste üle algab kolmapäeval | https://www.err.ee/552677/kohus-kohtla-jarve-eskvolikogulaste-ule-algab-kolmapaeval | Viru maakohus lükkas täna Kohtla-Järve linnavolikogu eksliikmete Juri Saltõkovi ja Jevgeni Saltõkovi ning nende kaassüüdistatavate kriminaalasja sisulise arutamise kolmapäevale. |
Bisonsi meeskond viskas avapoolajal täpselt 50 punkti ning läks vaheajale 5-punktilises eduseisus. Kolmandal ja neljandal veerandil sai aga CSKA oma mängu käima ning hoidis soomlased 32 silma peal, visates ise 53 punkti.
CSKA poolel viskas Vitali Fridzon 26 punkti, Kyle Hines kogus 18 silma ja 8 lauapalli ning Cory Higgins panustas 17 punkti. Kaotajate edukaim oli 18 punkti toonud Martin Zeno.
Venemaa klubide omavahelises mõõduvõtmises sai Peterburi Zenit koduväljakul 81:64 jagu Krasnojarski Jenisseist. Ryan Toolson tõi võitjatele 21 punkti ning Janis Timma kogus 15 silma. Kaotajate parim oli 18 punktiga David Kennedy.
Liiga tabeliseisu näeb SIIT. | Soomlaste Bisons võitis CSKA vastu avapoolaja, kuid väsis lõpuks | https://sport.err.ee/80871/soomlaste-bisons-voitis-cska-vastu-avapoolaja-kuid-vasis-lopuks | Korvpalli VTB Ühisliigas tegi Soome klubi Loimaa Bisons pühapäeval koduväljakul venelaste Moskva CSKA vastu ilusa esituse ning kustus lõplikult alles viimasel veerandajal. CSKA võttsi järjekordse võidu tulemusega 98:82 (22:26, 23:24, 23:16,30:16). |
President on Gaiļezersi haiglas, ütles BNS-ile haigla esindaja Inguna Potetinova.
Presidendi pressisekretär Gusts Kikusts ütles, et Vējonis viidi haiglasse diagnoosi täpsustamiseks ja parima ravi määramiseks.
Vējonisel oli esmaspäevaks kavandatud kohtumine Gruusia parlamendi esimehe David Usupašviliga.
Läti president kavatses osaleda ka 1991. aasta jaanuaribarrikaadide mälestusüritusel ja põhiseaduskohtu kohtuniku Daiga Rezevska ametissevannutamisel. | Läti president ei osale sel nädalal haiguse tõttu avalikel üritustel | https://www.err.ee/552673/lati-president-ei-osale-sel-nadalal-haiguse-tottu-avalikel-uritustel | Läti president Raimonds Vējonis ei osale sel nädalal haiguse tõttu avalikel üritustel, edastas BNS-ile presidendikantselei esmaspäeval. |
Režissöör Jaak Kilmi seiklusfilm "Sangarid idast" käsitleb kompleksivabalt ja hoogsalt vabaduse ja valikute erisusi Nõukogude Eestis ja läänes. Tõestisündinud loost inspireeritud stsenaarium räägib eesti poistest, kes põgenesid kaheksakümnendatel aastatel Eestist Soome kaudu Rootsi. Nad võeti Rootsis vastu kui kangelased, kes murdsid kummipaadiga läbi raudse eesriide, kuid kiire edu asemel ootasid poisse läänemaailmas uued ja arusaamatud kapitalismireeglid. Peagi valiti ohtlik ja meeletu tee, mis viis sealset ühiskonda šokeerinud relvastatud röövideni. Hiljutised sangarid muutusid kiiresti lindpriideks. Vaatamata minevikust ajendatud loole on tegemist fiktsiooniga, mis ei järgi dokumentaalselt tegelikke sündmuseid ja tegelaskujusid. Film viitab ka tänapäevale, lahates lustlikus võtmes nii pagulasteemat kui ka kapitalistliku ühiskonnaga kohanemist laiemalt.
Filmi stsenarist on Martin Algus ja produtsent Kristian Taska. Peaosadesse on planeeritud Rauno Polman ja Kristjan Lüüs. Tegemist on Eesti-Soome-Rootsi-Läti koostööfilmiga, mida toodab Taska Film. Projekti eelarve on 1,1 miljonit eurot, Eesti Filmi Instituut toetab projekti kokku 475 085 euroga. Filmi võtted toimuvad selle aasta suvel ning see jõuab kinoekraanidele 2017. aasta alguses.
Stsenarist-režissööride Katrin Maimiku ja Andres Maimiku teine täispikk mängufilm"Minu näoga onu" on komöödia elementidega draama, mis avab andestamise teemat läbi põlvkondade vaheliste keeruliste suhete. Lahutusjärgses kriisis Hugo närvid tõmmatakse viimse vindini pingule, kui tal tuleb hakata hoolt kandma oma kiusliku loomuga isa Raivo eest, kes usub, et on kohe suremas. Siis aga ilmub silmapiirile atraktiivne psühhoterapeut Marian, kes ei jäta ükskõikseks ei poega ega isa. Tõelise läheduse saavutamiseks peavad mõlemad mehed läbi tegema emotsionaalse vene ruleti.
Filmi produtsent on Maie Rosmann-Lill ning peaosi kehastavad Rain Tolk ja Roman Baskin. Filmi toodab stuudio Kuukulgur Film. Projekti eelarve on 550 000 eurot, Eesti Filmi Instituudi toetus on kokku 374 400 eurot. Filmi võtted toimuvad erinevatel aastaaegadel 2016. aastal ning film jõuab vaatajate ette kevadel 2017.
Eesti Filmi Instituudi mängufilmitoetuste eelarve 2016. aastal on 1 315 000 eurot. Sellel aastal toimub veel teinegi tootmistaotluste voor, mille tulemused selguvad 21. juunil. Koostöös Kultuurkapitaliga jätkatakse ka mikroeelarveliste mängufilmide konkurssi.
Vaata filmi "Minu näoga onu" treilerit: | Eesti Filmi Instituut toetas kaht uut kodumaist filmi | https://kultuur.err.ee/310130/eesti-filmi-instituut-toetas-kaht-uut-kodumaist-filmi | Eesti Filmi Instituut eraldas 12. jaanuaril toetused kahe uue kodumaise mängufilmi tegemiseks. Tootmist alustavad Jaak Kilmi „Sangarid idast“ ning Katrin ja Andres Maimiku „Minu näoga onu“. |
Tartu maakohus jättis 14. jaanuari määrusega Keijo Martini (27) talle mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-i uudisteportaalile.
"Ka Keijo Martin ise ei soovinud enda tingimisi enne tähtaega vabanemist, vaid soovis oma karistusaja lõpuni kanda. Tema ennetähtaegset vabastamist ei toetanud ei vangla ega prokurör," märkis Tamm.
Tamme sõnul leidis kohus, et kinnipeetav, kes ei soovi vabaneda enne tähtaega, ei ole ilmselt valmis ka alluma kriminaalhooldusele, mistõttu tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine ei ole põhjendatud.
Keijo Martini karistusaega arvestatakse 2006. aasta 19. juulist ning lõppeb tänavu 18. juulil.
Keijo Martinile mõistetud 10-aastane vanglakaristus jõustus 2009. aasta jaanuaris, kui riigikohus ei võtnud tema süüasja arutusele.
Kohus mõistis Keijo Martinile sama karistuse, mida nõudis talle Lääne ringkonnaprokurör Sirje Hunt ehk maksimaalse karistuse, mida karistusseadustik võimaldab alaealisena toimepandud mõrva eest mõista.
Süüdistuse järgi pussitas toona 17-aastane Keijo Martin 2006. aasta 21. mai õhtul Halinga vallas Pärnu-Jaagupis surnuks oma koolivenna, 16-aastase Sveni.
Nooruki surnukeha leiti mõni päev hiljem Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 102. kilomeetri lähedalt metsast, teest paarikümne meetri kauguselt.
Sama aasta juuni alguses pidas politsei kuriteos kahtlustatavana kinni neli noorukit, sealhulgas ka Keijo Martini.
Hiljem vabastati kolm noorukit kahtluse alt, kuid Keijo Martin saadeti mõrvasüüdistusega kohtu ette ja mõisteti vangi. | Koolivenna surnuks pussitanu jääb vanglasse | https://www.err.ee/552672/koolivenna-surnuks-pussitanu-jaab-vanglasse | Ligi kümme aastat tagasi alaealisena oma koolivenna surnuks pussitanud mees jääb vanglakaristust kandma, kuna kohus ei nõustunud tema ennetähtaegse vabastamisega. |
Võistluse võitis soomlanna Karoliina Luhtonen 141,33 punktiga ning kolmanda koha sai eestlanna Diana Reinsalu 122,85 silmaga.
Iluuisutamise EM peetakse tänavu 27.-31. jaanuaril Bratislavas. | Helery Hälvin jäi Tallinnas peetud võistlusel teiseks | https://sport.err.ee/80867/helery-halvin-jai-tallinnas-peetud-voistlusel-teiseks | Tiiu Valgemäe Uisukooli (TVUK) poolt juba viiendat korda korraldatud iluuisutamisvõistlusel Gliss Open sai EM-iks valmistuv Helery Hälvin 135,64 punktiga teise koha. |
"Küsimuste seas, millega peame tegelema, on efektiivse õhutõrje tagamine ka kõige hullema stsenaariumi korral. Baltimaade õhuturbel on hea alus, kuid võimalik, et peame tagama plaanid ja võimekuse üleminekuks õhutõrjele, mis oleks osa meie heidutusest," ütles Vershbow usutluses BNS-ile pärast julgeolekuekspertide kohtumist Trakais.
Leedu relvajõudude juhid ja poliitikud on avaldanud arvamust, et NATO õhuturbemissioon ei pruugi olla Baltimaade õhuruumi kaitsmiseks piisav. Õhuturbes osalevate NATO hävitajate mandaat on piiratud õhuruumile liiga lähedale lendavate Vene sõjalennukite saatmisega.
Ida-Euroopa täiendavad julgeolekumeetmed peaksid olema ka sellesuvise NATO Varssavi tippkohtumise päevakorras. Baltimaad soovivad oma territooriumile rahvusvahelisi pataljone.
Vershbow keeldus spekuleerimast tippkohtumise järel regiooni paigutatavate võimekuste üle, kuid märkis, et Euroopa vägede saabumine oleks hea heidutusvõimalus.
"Suured Euroopa riigid peaksid andma oma osa, et Eestisse, Lätisse, Leedusse või mõnda teise riiki tungimisele mõtlevad rohelised mehikesed teaksid, et neil ei ole vastas ainult kohalikud ja Ameerika väed, vaid ka Euroopa omad," ütles alliansi asejuht. | NATO asejuht: Balti õhuruumi kaitse eest tuleb hoolt kanda | https://www.err.ee/552671/nato-asejuht-balti-ohuruumi-kaitse-eest-tuleb-hoolt-kanda | NATO kaalub uusi meetmeid ja plaane Baltimaade õhuruumi kaitseks ja Venemaa heidutamiseks ning analüüsib Moskva teateid uute diviiside paigutamisest Venemaa lääneossa, ütles Leedus visiidil viibiv NATO peasekretäri asetäitja Alexander Vershbow esmaspäeval. |
Ulmelistel noorteromaanidel põhinevate filmiseeriate hulk hakkab vaikselt juba väljakannatamatutesse kõrgustesse tõusma, eriti kuna enamik neist täpselt sama malli järgi kavandatud on. Tugevast naispeategelasest on saanud "Näljamängude" eeskujul nüüdseks juba norm ja "Viies laine" järgib nii seda kui ka mitmeid teisi viimastel aastatel kanda kinnitanud stampe piinliku täpsusega.
Otseselt halb see film ei ole, aga kinokülastaja, kes midagi vähegi tõsiseltvõetavamat otsib, jääb sel korral küll pika ninaga. Kusjuures treiler näitab "Viienda laine" puhul suhteliselt täpselt ära, missuguse teosega tegemist on, nii et siinpuhul on reklaamklipist isegi reaalset kasu. Kasulik on see siiski ainult potentsiaalse vaataja jaoks, kuna film ise kaob küllalt avameelse treileri tõttu tõenäoliselt iga tõsisema ulmefänni huviorbiidilt ning kaotab seetõttu olulisel hulgal raha. Üleüldse on "Viienda laine" puhul kuri kartus, et film võib kassaedu poolest üsna tagasihoidlikuks jääda, kuna isegi teismelised, kellele see teos peaasjalikult suunatud on, peavad varem või hiljem praktiliselt identsetest ulmeseeriatest tüdinema. Kassahitti sellest igatahes ei saa.
Üldiselt on tegu lihtsalt üdini keskpärase filmiga. Põnevaid elemente on küllaga ja isegi idee võiks oma ebaoriginaalsusest hoolimata korraliku käsitluse puhul hästi töötada, aga otsesed rumalused nullivad kahjuks igasuguse potentsiaali. Kardan, et osaliselt on pelgalt rahuldavas lõpptulemuses süüdi algmaterjali puudulikkus – Rick Yancey samanimeline romaan on mul küll lugemata, kuid olen suhteliselt veendunud, et seegi pole oluliselt põhjalikum või terviklikum teos. Mõni võib väita, et "Viienda laine" sihtgrupiks ongi vähenõudlikud teismelised, aga see ei õigusta läbivat pealiskaudsust ja lihtsakoelisust, mis filmist vastu vaatas.
Mis mind selliste filmide puhul eriti vihale ajab, on see, et need ei suuda kuidagi ilma armukolmnurgata läbi ajada. Rumal ja sunnitud armulugu devalveerib tohutult ülejäänud sündmuste tõsiseltvõetavust ja see kehtib ka "Viienda laine" korral, mis teatud olukordade ebausutavuse tõttu isegi "Videviku" saagaga võrdlust väärib. Väheke romantikat ei tee filmi tingimata halvemaks, kui see loogiliselt kohalt ja orgaaniliselt tuleb, aga "Viienda laine" puhul see loomulikult nii ei ole. Kas filmitegijatel (või kirjanikel) on siis tõesti oma loo osas nii vähe enesekindlust, et ei julgeta nõmedalt pealesurutud armulugu välja jätta?
Kõige negatiivse kõrval on filmis nii mõndagi õnnestunut: näiteks märul on üldiselt täitsa korralik, ehkki kannatab kohati jälle väriseva kaameratöö arvelt. Põhilised kiidusõnad lähevad näitlejate arvele, kes end ilmselgelt tobedast stsenaariumist heidutada lasknud pole ja dramaatiliselt täiesti tugevad rollisooritused teevad. Eriliselt pingutab Chloë Grace Moretz, kes esmakordselt potentsiaalse kassahiti peaossa paigutatud on, ning seda kurvem on asjaolu, et film tervikuna nii kesiselt välja kukub. Kõige paremini jääb meelde Liev Schreiber, kes kahepalgelise kolonel Voschina samaaegselt just parajalt aukartust äratav ja sümpaatne on.
Kuigi olen siiani keskendunud peamiselt halvale, ei tundnud ma end filmi lõppedes sugugi petetuna. Nagu öeldud, on "Viies laine" täpselt selline, nagu ta treileri järgi paistab ja midagi rohkemat talt tegelikult oodata polegi. Ta on mõeldud rangelt vaid inimestele, keda ei huvita, kuivõrd etteaimatav kõik ekraanil toimuv on ega vaevu nähtut analüüsima, ja säärasel primitiivsel tasandil võib "Viiendat lainet" ehk isegi õnnestunuks lugeda. "Näljamängudest" ta igatahes olulisel hulgal halvem ei ole. | Arvustus. "Viies laine" kubiseb klišeedest | https://kultuur.err.ee/310117/arvustus-viies-laine-kubiseb-kliseedest | Uus film kinolevis
"Viies laine"
Lavastaja: J Blakeson
Osatäitjad: Chloë Grace Moretz, Liev Schreiber, Maika Monroe, Zackary Arthur, Nick Robinson, Ron Livingston
5/10 |
Kuna majandusministeerium peab EL-i erinevad määrused, mis konkreetsel juhul puudutavad sõidukite tüübikinnitusi, Eestis kehtivate seadustega kooskõlla viima, vaadatakse üle ka mõisted kehtivas liiklusseaduses.
Kehtiv liiklusseadus on ähmane sõidukite osas, mida kasutavad füüsilise puudega inimesed. Kuivõrd üldjuhul on liikumist abistavad sõidukid mootoriga, liigituvad sellised sõidukid kehtivas seaduses pisimopeediks.
Samas ei käsitle EL-i määrus selliseid sõidukeid pisimopeedi ega mopeedina, mistõttu ei ole võimalik hinnata liikumist abistavate sõidukite vastavust pisimopeedi või mopeedi nõuetele. Nii oleks selliste sõidukite kasutamine Eestis välistatud.
Ministeerium on pakkunud lahendusena jalakäija mõiste laiendamist, et võimaldada liikumispuudega inimestel kasutada erinevaid liikumist abistavaid sõidukeid, mis ei ole ratastoolid, vaid ingliskeelse väljendiga mobility scooters.
Analoogselt ratastooliga liikumisel loetakse uuendatavas liiklusseaduses liikumist abistava sõidukiga liikleja jalakäijaks ning kohaldatakse jalakäija liiklusreegleid.
Ühtlasi täpsustatakse ka mootorsõiduki mõistet ning välistatakse üksnes piiratud liikumisvõimega isikutele ette nähtud mootoriga sõidukid mootorsõiduki mõistest.
Mootorsõidukiks ei liigitu spetsiaalselt piiratud liikumisvõimega inimestele konstrueeritud ühe istekohaga kerged sõidukid, mitte näiteks piiratud liikumisvõimega juhile kohandatud sõiduauto.
Mootorsõiduki mõiste juures täpsustatakse ka asjaolu, et mootorsõidukiks ei loeta tasakaaluliikurit.
Kuivõrd tasakaaluliikur liigub elektrimootori jõul, siis võib seda kehtiva seaduse kohaselt pidada mootorsõidukiks. Sellisel juhul laieneks tasakaaluliikurile mootorsõiduki juhtimisega ning registreerimisega seonduv regulatsioon, mida ministeerium soovib vältida.
Tasakaaluliikurile on kehtestatud piirkiirus 20 km/h, mis jääb samasse vahemikku, mis on kehtestatud pisimopeedile (25 km/h). Lisaks on tasakaaluliikur oma olemuselt pigem abivahend liikumiseks kui iseseisev sõiduk selle klassikalises tähenduses. Seetõttu ei ole otstarbekas tasakaaluliikurit mootorsõidukiks pidada.
Lisaks on eelnõus täpsustatud, et mootorsõiduk ei ole elektrimootoriga jalgratas. Kuna vastavalt kehtiva seaduse paragrahvile võib jalgratas omada elektrimootorit, samas kui sisepõlemismootoriga jalgratas liigitub näiteks pisimopeediks.
Seega asendatakse mõiste mootoriga jalgratas, mõistega elektrimootoriga jalgratas - see ei tähenda, et jalgrattale võib panna ükskõik kui võimsa elektrimootori ilma, et see liigituks mootorsõidukiks.
Liiklusseaduse kohaselt on jalgratta mootori maksimaalseks võimsuseks 0,25 kW. Sellest võimsama elektrimootoriga jalgratas on juba mootorsõiduk.
Mõisted
Kehtiv seadus ütleb, et mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, pisimopeedi, maastikusõidukit, trammi ega sõidukit, mille valmistajakiirus on alla kuue kilomeetri tunnis.
Uus sõnastus ütleb, et mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ette nähtud mootoriga sõiduk, elektrimootoriga jalgratas, tasakaaluliikur, pisimopeed, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuute kilomeetrit tunnis.
Jalakäija mõiste on praegu sõnastatud seaduses nii: jalakäija on jalgsi või ratastoolis liikleja. Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja.
Uues sõnastuses aga nii: jalakäija on jalgsi, ratastoolis või muu sarnase üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ette nähtud sõidukiga liikleja. Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja. | Seadust muudetakse: mootorsõiduki mõiste kitseneb ja jalakäijat puudutav laieneb | https://www.err.ee/552670/seadust-muudetakse-mootorsoiduki-moiste-kitseneb-ja-jalakaijat-puudutav-laieneb | Kas tasakaaluliikur on mootorsõiduk? Mille alla liigitada kolme- või neljarattalisi liikumispuudega inimesi abistavaid sõidukeid? Liiklusseaduse muudatus püüab seda probleemi lahendada. |
Tegemist on muusikalise moeetendusega, kus tulevad ettekandele "hitid" Itaalia ooperitest ning samal ajal toimub Katrin Kuldma spetsiaalseslt selleks õhtuks loodud ooperikollektsiooni demonstratsioon. Estonia kontserdisaali on ehitatud catwalk, soleerivad Baltic Studio Lirico noored ooperilauljad, dirigeerib Risto Joost, lavastaja on Paolo de Napoli ja õhtujuht Marko Reikop.
Kõlavad katkendid sellistest ooperitest nagu Rossini "Sevilla habemeajaja", Donizetti "Favoriit", "Armujook" ja "Lucia di Lammermoor", Verdi "Rigoletto", "Ernani", "Othello", "Traviata" ja "Sitsiilia verepulm", Bellini "Puritaanid", Puccini "Tosca", Cilea "Adriana Lecouvreur" ja "Arleeslanna", Bizet’ "Carmen", Gounod’ "Faust" ja Offenbachi "Hoffmanni lood".
Amanjeda by Katrin Kuldma on Eesti disainerkaubamärk, mis on leidnud tunnustust ka Eestist väljaspool. Amanjeda on välja kasvanud 1993. asutatud Katrin Kuldma Moemajast. Moemaja oli kuulus suurejooneliste moeetenduste ja prominentse klientuuri poolest.
Lavastaja, Firenze päritolu Paolo De Napoli on õppinud sopran Toti dal Monte juures Veneetsias ja bariton Carlo Tagliabue juures Milanos. Ta on tegutsenud õppejõuna Lõuna-Carolina Ülikooli juures USAs, juhendanud "Studio Lirico" suvekursusi Cortonas ja Anghiaris Itaalias, tegutsenud loomingulise nõustajana Riia Rahvusooperi juures. Hetkel on ta Tokyos asuva Jaapani Kunstiühingu lauluosakonna juhataja, juhendades seal regulaarselt meistriklasse.
Pileteid on võimalik osta nii Piletilevist kui Piletimaailmast. 100-eurone toetuspilet sisaldab pääset kontserdijärgsele pidulikule vastuvõtule
koos moekunstniku, lavastaja, dirigendi ja solistidega. | ERSO korraldab muusikalise moeetenduse | https://kultuur.err.ee/310115/erso-korraldab-muusikalise-moeetenduse | Sel reedel, 22. jaanuaril kell 19 toimub Estonia kontserdisaalis sündmus "Mood on ooperis". |
Varem aeti laiemale üldsusele mõeldud tekstides läbi nutitelefonide kõikvõimalike lisarakenduste puhul pika aplikatsiooniga (inglise keeles application – kahe p -ga sõna alguses), vahel on öeldud ka omasõnaga lisarakendus.
Aplikatsioon on muidugi liiga pikk sõna ja pole imestada, et käibesse, eriti väljapoole asjalikku-ametlikku keelt on pigem jõudnud ingliskeelse application ’i lühivorm app (hääldub äpp, ä ja kaks p -d, kirjutame seda aga tsitaatsõnana, algab a -ga ja on kaldkirjas). Juba on ka märgata, et ega see lühivorm väga tsitaatsõnana püsida ei taha – võib siis tõesti mugandada ja kasutada äppi eestipärastatult, kirjutame, nagu kuuleme.
Uus raskus on aga ilmnenud selle sõnakese käänamisel, eriti kirjapanekul: õige on äpp : äpi : äppi (nii nagu kääname ja kirjutame kapp : kapi : kappi). Omastavas käändes pole seega kahe p järele enam vajadust. | Keelesäuts: kuidas käänata äppi? | https://kultuur.err.ee/310116/keelesauts-kuidas-kaanata-appi | Nutiseadmed on mõne aastaga muutunud haruldustest tavalisteks, suisa igapäevase elu osaks. Omad muutused on see toonud kaasa ka sõnavaras. |
Bukaresti ja Constantat ühendav kiirtee on paiguti suletud, samuti kümned maanteed, vahendas Reuters.
Mitu rongiliini on tühistatud või toimuvad need pikkade viivitustega.
Bukarestis ja seitsmes kaguosa maakonnas, samuti enamikes külades üheksas teises maakonnas on kõik koolid suletud
Ka Bulgaarias on paljud koolid kaheks päevaks suletud.
Sajad linnad Rumeenias ja Bulgaarias on ka elektrita.
Ilmateenistused prognoosisid tänaseks päevaks tugevat tuult nii Kirde- kui ka Ida-Bulgaarias, kuid lumesadu peaks vähenema.
Paduvihmad on aga Bulgaaria edelaosas ujutanud üle mitu küla.
Teateid hukkunutest kummaski riigis ei ole. | Rumeenias on lumetormi tõttu sadamad ja osad teed suletud | https://www.err.ee/552668/rumeenias-on-lumetormi-tottu-sadamad-ja-osad-teed-suletud | Rumeenia Musta mere sadamad on tugeva lumesaju ja tuule tõttu suletud, teatasid ametnikud. |
Cavaliersi 25-aastane tagamees teenis suuresti oma reputatsiooni eelmise hooaja play-offides, kus osales mitmes kahtlases intsidendis, kus ta oli vigastamas Kyle Korverit (Atlanta Hawks), Taj Gibsonit (Chicago Bulls) ja Draymond Green'i (Golden State Warriors).
Dellavedova kogus vastajatelt 13 häält ning teiseks tuli seitsme häälega "sama kandi mees", uus-meremaalane Steven Adams, kes on Oklahoma City Thunderi põhikeskmängija.
Kolmandaks hääletati huvitaval kombel taas austraallane Andrew Bogut (Golden State Warriors), kes sai viis häält. Alles seejärel tuli esimene ameeriklane Matt Barnes (Memphis Grizzlies) nelja häälega ning kaks häält sai ka Oklahoma City Thunderi Kongo päritolu jõuline äär Serge Ibaka.
"Ta on nii must mängija, kui olla saab. Kui sa tahad vastaseid meelega vigastada, siis see ei ole normaalne," kommenteeris Dellavedova mängustiili üks läänekonverentsi treener.
Samas oli ka arvamusi, et austraallane on lihtsalt agressiivne ja kõva võitlejahingega.
"Ta on lihtsalt kõva võitleja. Paljudele mängijatele ta ei meeldi seetõttu, et nad ise pole nõus väljakul selliselt võitlema," arvas üks idakonverentsi meeskonna abitreener. | NBA kõige "räpasemaks" mängijaks peetakse Cleveland Cavaliersi tagameest | https://sport.err.ee/80859/nba-koige-rapasemaks-mangijaks-peetakse-cleveland-cavaliersi-tagameest | USA väljaande Los Angeles Times läbi viidud salajases küsitluses hääletasid tundmatuks jääda soovinud NBA treenerid ja mängijad liiga kõige "mustemaks" mängijaks Cleveland Cavaliersi austraallasest tagamehe Matthew Dellavedova. |
Hõõrdumine on loodusteadlastele juba tuttav teema. Teadaolevalt libistas erinevaid objekte sajandeid tagasi kaldpindadelt alla juba Leonardo da Vinci. Lihtsad nähtused võivad aga muutuda taas huvitavaks, kui ajaleheservale tehtud arvutused reaalsust selgelt iseloomustada ei suuda. Näiteks telefoniraamatute puhul jääb vaid lehtede arvu ja pindala arvutustesse kaasamisest selgelt väheseks. Suurt abi pole ka gravitatsiooni ja õhurõhuga arvestamisest. Arvutuste kohaselt jääks telefoniraamatute hõõrdejõust autode üles vinnamiseks lihtsalt väheseks.
Kanada ja prantsuse teadlased eesotsas Hector Alacorniga Paris-Sudi ülikoolist leidsid kümnete erinevas mõõdus ja lehtede arvuga raamatutega tehtud katsete põhjal, et raamatulehtede arvu kümnekordistamine kasvatas hõõrdejõudu nelja suurusjärgu võrra. Samuti ei saanud jätta kõrvale lehtede kokkupuutepinna mõju. Ent kumbki pole telefoniraamatute maagilisuse peapõhjuseks.
Iga järgneva lapatava lehe täpset asukohta mõjutavad eelnevad lehed. Nõnda asetsevad need raamatuselja suhtes kerge nurga all. Mida suurem on kokkupuutepind, seda suurem on nurk. Sama kehtib lehtede arvu kohta. Kui üritada hakata telefoniraamatuid horisontaalsuunas lahti tõmbama, tähendab see paratamatult, et osa jõust kulutatakse raamatulehtede vertikaalsuunas kokkusurumisele, mis suurendab omakorda hõõrdejõudu. Iga leht avaldab seejuures mõju selle all olevale lehele, misläbi on iga üksiku lehe mõju suurem, kui arvata võiks-
Mudel annab rahuldava selgituse ka tähelepanekule, et üle ühe välja rebitud lehtedega kokku lapitud raamatute teineteisest eemaldamine on üllatavalt lihtne. Lehtede ja raamatuselja vaheline nurk on olematu.
Alarcorn näitab kolleegidega ajakirjas Physical Review Lette rs ilmunud töös, et loodud mudel võimaldab esimest korda jõu suurust usaldusväärselt hinnata. Analoogia põhjal leiavad nad, et sama selgitust saaks kasutada ka laevade kepslite või ka näiteks teatud kleepuvate valkude puhul. | Füüsikud lahendasid kokku lapitud telefoniraamatute mõistatuse | https://novaator.err.ee/258408/fuusikud-lahendasid-kokku-lapitud-telefoniraamatute-moistatuse | Maailmas on asju, millel näivad olevat esmapilgul lausa maagilised omadused: MacGyveri teip, käterätid ja telefoniraamatud. Näiteks viimaste lahtirebimiseks võib nende kokkulappimise järel vaja minna lausa tanke. Rühm füüsikuid on loonud nüüd viimaks mudeli, mis telefoniraamatute käitumist viimaks rahuldavalt seletada suudab. |
Eriti väärib tähelepanu regionaalne mõõde ning kahe Lähis-Ida suurjõu, Saudi Araabia ning Iraani, pingestunud suhted. Kuna mõlema mõjuvõimsa riigi valitsemisstiili saab nimetada teokraatiaks, on lisaks sõjalisele ja majanduslikule võitlusele aina enam võimendumas vastandumine kahe suure islamikoolkonna ehk sunniitliku ja šiiitliku usuvoolu vahel.
Viimaste aastakümnete teravaim poliitiline ja rahvuslik vastasseis lisab regiooni ägedale võimuvõitlusele lisaks usupõhise ideoloogilise tausta. See takistab senisest tugevamini nii Jeemenis kui Iraagis ja Süürias lahendusteni jõudmast ja tagab jätkuva terrorivõrgustike toimimise ja rahastamisel kõigil rinnetel. Konkurents on ajalooline.
Peale II maailmasõda sai moslemimaadest Iraanist, Türgist ning Saudi Araabiast läänesõbralike riikide sild Lähis-Idas. Iraani islamirevolutsioonist sai läänele ja piirkonna sunniitlikele liitlastele ärevuse ja potentsiaalse ohu allikas.
Seda ei tajunud teised islamimaad aga ohuna, mitte konkureeriva teokraatia tõttu, vaid sellepärast, et Iraani revolutsioon oli sõnum teiste monarhiate ja autokraatlike riikide kodanikele: iga riik võib „mädaneva“ süsteemi kukutada. Teised teokraatiad, teiste hulgas sunniitlik Saudi Araabia, jäid läänele partneriks, säilitades seeläbi oma riikides majandusliku ja poliitilise stabiilsuse. Piirkondlik jõudude tasakaal ehitati üles ja jäigi põhinema poliitilisele vastandumisele.
Saudi Araabiale, Türgile ja teistele sunniitlikele riikidele tekitas lääne lepituspoliitika Iraaniga ettearvatavat tõsiseid pingeid. Taaskord mõjutab lääs jõudude ümberpaigutamist Lähis-Idas.
Saudi massihukkamised, mille käigus hukati ka paljuräägitud šiia usujuht Nimr al Nimr, Iraani pealinnas Teheranis Saudi saatkonna ründamine, mis viis diplomaatiliste suhete katkestamine Iraani ja Saudi vahel ja Türgi presidendi lajatamised Iraani juhi suunal, kes „valab regioonis usulise konflikti tekkimiseks õli tulle“, ning Araabia Liiga juhi väljaütlemine, milles nimetas Iraani käitumist „provokatiivseks“ - need on vaid vähesed näited piirkondlikest poliitilistest pingetest.
Kõige teravamalt vastanduvad aga sunniitlikud riigid Iraani tegutsemisele Jeemenis, Süürias ja Iraagis, kus mitmed riigid panustavad otse või varjatult varisõtta.
Vaatamata selgele „vaenlasele“ on jätkuvalt näha, kuidas sunniitlik koalitsioon, millest juba pikalt räägitud on, vaevaliselt hingitseb. Erinevalt saadakse aru lahendustest Lähis-Idas, suhetest Iraani, Iisraeli ja Egiptusega, inimõigustest, rääkimata majanduslikust konkurentsist, mis annab olukorra keerukusele veel mõõtmeid.
Nafta hinna langetamine on Saudi Araabia juhtimisel Pärsia lahe riikide majandusstrateegia. Selle eesmärk on võita rahvusvahelist turgu, kuid samal ajal kahjustada vähemalt kesk-lühiperspektiivis Iraani majanduse arengut.
Läinud nädalavahetusel vabastasid maailma mõjukad riigid Iraani tuumakokkuleppe saavutamise tõttu majandussanktsioonidest. Lisaks Iraanile kuuluvatele arestitud pangaarvetele, mida on umbes 50 miljardit USA dollarit, avaneb ligi 80 miljoniga inimesega riigis hindamatu majanduslik potentsiaal. Märkida tasub ka, et Iraani territooriumil asuvad maailma suuruselt neljandad naftamaardlad.
Saudi Araabia on juhtiv naftaeksportija. Lisaks on ta Iraani rivaal nii OPECi (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) sees kui väljas. Tootmist pole vähendatud, mis on viinud naftahinna viimase 20 aasta madalaimale tasemele (alla 30 USD barreli juurde). Väidetavalt võib Saudi Araabia veelgi hindu madaldada, samas aga mõjutada otsustusprotsesse, takistamaks Iraanil peale turgude avamist saamast OPECis suuremat tootmiskvooti.
Viini tippkohtumise järel teatas Iraani president Hasan Rouhani optimistlikult, et tegemist on uue peatükiga riikide vahelises suhtluses ja kuldajastu algusega. Tema hinnangul on kokkuleppe vastu vaid sionistid, sõjaõhutajad, radikaalid USAs ja moslemitevaheliste lahkhelide õhutajad, viidates regionaalsetele konkurentidele.
Saudi Araabia on väljendanud korduvalt, et näevad Iraanis eelkõige ohtu regionaalsele stabiilsusele. Nad viitavad, et Iraan võib kasutada vabanevat potentsiaali sunniitidega võitlemisele, relvastumisele ja sekkumisele teistes riikides, sh näiteks potentsiaalselt Bahreinis. Seetõttu on võetud Iraani võimaluste piiramiseks kasutusele vastumeetmed.
Kõik need sammud mõjutavad Iraani majandust, mis aastaid sanktsioonide tõttu kannatanud. Kõrge inflatsioon, majanduse ja tööstuse kiratsemine, puudus ravimitest, transpordivahenditest, ebapiisav infrastruktuur ja must turg on sanktsioonide põhjustatud jäämäe tipp. Iraanil on raske avanenud turule tulla, sest niigi kesise infrastruktuuri parendamist ja potentsiaali kasutamistmadalad toornaftahinnad, ületootmine ning globaalne nõudlus. Iraani majanduse täielik taastumine võtab aega, järgmiste aastate eesmärk on küll ambitsioonikas 8-protsendiline majanduskasv, kuid Lähis-Ida üldist olukorda arvesse võttes pole kardetavasti üle viie protsendi vähemasti paaril tuleval aastal oodata.
Iraani-Saudi varisõja jätkumise, Iraani avanemise ning Lähis-Ida poliitilise- ja majanduskliima ümberkujunemise taustal on käimas mitmetasandilised protsessid.
Neist üks on sunni-šiia koolkondade vastandumine, mis raskendab lahenduste leidmist Süürias, Iraagis ja Jeemenis. Nii mõnegi negatiivsemalt meelestatud vaatleja sõnul pole välistatud ka kahe juhtiva islamimaa, Saudi ja Iraani, otsene sõjaline kokkupõrge.
Ebastabiilsus ja turvalisuse puudumine põhjustab jätkuvat põgenikevoolu lähiriikidesse ja Euroopasse. Sunniitlikku, kuid ühtselt toimivat koalitsiooni nähtavasti tekkimas pole ja jätkuvalt on nood endiselt üksteisega konkurentsis ning poliitilistes vastasseisus. Kuidas hoida Lähis-Ida olukorda eskaleerumast niigi ülikriitilises olukorras? See on nüüd USA ja EL diplomaatia ülesanne.
Paratamatult tuleb nii mõneski küsimuses koostööd teha Venemaaga. USA ja Euroopa riikide viimaste aastate vähest aktiivsust Lähis-Idas on kritiseeritud, kuid lääneriikide aetaval diplomaatial on piirkonnas siiski tuntav mõju.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Hille Hanso: Iraani ja Saudi Araabia suhted on plahvatusohtlikud | https://www.err.ee/552669/hille-hanso-iraani-ja-saudi-araabia-suhted-on-plahvatusohtlikud | Lähis- Ida konfliktikollete rahvusvahelist mõõdet on võimatu alahinnata. Süüria, Iraagi, Jeemeni sõdades on lisaks kohalikule, (terrori)organisatsioonide ja sisepoliitilisele tasandile ülioluline regionaalne ja globaalne mõõde. |
18-aastase supertalendi senine parim tulemus sellel distantsil oli 8.07,39 ning neiu käes on nüüd koguni kaheksa kõigi aegade kiireimat tulemust 800 m vabaujumises. | Noor ameeriklanna parandas taas enda nimele kuuluvat ujumisrekordit | https://sport.err.ee/80866/noor-ameeriklanna-parandas-taas-enda-nimele-kuuluvat-ujumisrekordit | Texase osariigis Austinis toimuval ujumisvõistlusel parandas olümpiavõitja Katie Ledecky enda nimele kuuluvat 800 m vabaujumise maailmarekordit. Uued võidunumbrid on nüüd 8.06,68. |
Tobias Kratzer (s 1980 Alam-Baierimaal Landshutis) on oma põlvkonna üks tähelepanuväärsemaid ooperilavastajaid, keda Eestis teatakse esmajoones kui Erkki-Sven Tüüri "Wallenbergi" erakordselt mõjuva lavastuse loojat Karlsruhe ooperiteatris (2012). Praegu toob ta Estonias lavale Verdi "Aida" (dirigent Vello Pähn, kunstnik Rainer Sellmaier). Vestlus temperamentse ja vaimukalt eneseiroonilise lavastajaga toimus 7. detsembril, kui tal oli seljataga esimene töönädal Tallinnas.
Oled olnud Eestis nüüd nädal aega, millised on su muljed Estonia teatrist?
See on esimene kord, kui ma teatris tõepoolest ka elan – päris eriline olukord, täitsa naljakas ja huvitav. Külaliskorter on 4. korrusel balleti harjutussaali kõrval ja proove lähen tegema sealt kaudu, kostüümistangedest mööda. Minu ümber käib teatrielu. Selline olukord võib tekitada ka kapseldumise tunde, nii et vahepeal pead väljaspool teatrit värsket õhku hingama. Sest muidu on teatrimajas kõik olemas – söökla, keldris jõusaal…
Mis ajendas sind ooperilavastajaks saama?
Huvitaval kombel tahtsin selleks saada juba ammu. Elukutseid, mis mind lapsena köitsid, ei olnud palju: alguses meeldis prügivedaja ja hiljem käitumise uurija, viimane aga ongi juba teatrile õige lähedal. Soovi saada lavastajaks järgisin üllatava järjekindlusega. Kohe pärast abituuriumi olin paari lavastuse juures hospitantiks, siis aga otsustasin ülikoolis mingit muud eriala õppida, ehkki mul oli kogu aeg selge, et pöördun ooperi juurde tagasi. Õppisin kunstiajalugu ja filosoofiat. 23- või 24-aastaselt oleks olnud liiga vara sukelduda ooperiellu ja hakata lavastama. Tagantjärele ise ka imestan, et tegin intuitiivselt nii elutarga otsuse. Aga muusika juurde pilte luua on mulle alati meeldinud, juba väga varakult.
Kui vanalt hakkasid sa ooperiteatris käima?
Tulen kodust, kus polnud elukutselisi muusikuid, küll aga armastati muusikat ja meil oli palju heliplaate. Ooperiga tegelesingi eelkõige plaatide vahendusel. Tundsin vajadust lavastada oopereid juba enne seda, kui neid laval nägin. Oopereid plaadilt kuulates mõtlesin, et oo, nende juurde tahan pilte välja mõelda, lavastada. Esimesed ooperilavastused, mida teatris nägin, polnud sugugi nii muljet avaldavad. Vaatasin neid ja mõtlesin, et mul oleks olnud palju rohkem ideid.
Tähtis oli, et nii 15-16-aastaselt sain käia Salzburgis noorte lavastajate suvekursustel, mida korraldas festivali tollane intendant Gerard Mortier ja finantsiliselt toetas Nestlé. Kursuste programm oli väga hea, käisime ka festivalietendusi vaatamas. Mäletan näiteks Ligeti "Le grand macabre’i" Peter Sellarsi lavastuses. See kõik oli väga hea kool.
Praktikandiks olin Peter Mussbachi ja Herbert Wernicke juures. Näiteks Mussbach lavastas siis Müncheni Riigiooperis Beethoveni "Fideliot", Waltraud Meier laulis seal esimest korda Leonoret. See oli huvitav kogemus, ka staaride kohtlemise mõttes.
Kui Peter Konwitschny meie muusika- ja teatriakadeemias oma seminari tegi, ütles ta ka, et noortel režiihuvilistel on mõtet olla mõne meistri juures assistendiks, et teatri argipäeva tundma õppida ja oma soovides selgusele jõuda, ning ülikoolis midagi muud õppida.
Jah, kui minna noorelt ooperit lavastama, pole veel vajalikku kogemust, avarat pilku. Iga teos on kosmos, millel on midagi meie maailmaga tegemist. Kui lavastajal puudub teatud tagapõhi, võib ta kiiresti ennast ammendada.
Mida arvad visuaalsest küljest tänapäeva ooperirežiis? On see domineeriv või tasakaalus teiste väljendusvahenditega?
Probleem seisneb selles, et Kesk-Euroopa ooperiteatrite repertuaar on väga kitsas – umbes 40 teost on need, mis moodustavad 90% mängitavast. Niisugune olukord survestab lavastajat olema iga hinna eest originaalne, seda eriti tuntud tükkide puhul. Sel viisil tekib pealesurutud originaalitsemine.
Sa oled lavastanud püsirepertuaari tükke, aga ka Tüüri “Wallenbergi” ja Meyerbeeri oopereid.
Tegelikult tahaksin väga lavastada nüüdisoopereid, aga kuna mind on hakatud vahepeal pidama 19. sajandi eksperdiks, pakutakse mulle selle aja teoseid. Need küsimused, millega seisan vastamisi tänapäeva ooperit lavastades, on teistsugused kui mineviku teoste puhul. On eri asjad, kas aktualiseerida meie jaoks anakronistlikku teost minevikust või tungida tänapäeva teadvusse nüüdisooperi abil.
Kas oled mõelnud kunagi ka ise libretot kirjutada?
Jaa. (Väga veendunult.)
"Aidat" pole Estonias kaua aega lavastatud. Tõsi, just sel aastal tuli ta lavale Tartus Vanemuise teatri ja Pärnu Promfesti ühistööna. Aga vaatajate enamiku silme ees on “Aida” pigem ikkagi Metropolitan Opera ülekannete mõõtmeis. Milliste mõtetega tuled sa “Aida” juurde sellises situatsioonis siin Eestis?
Hea küsimus. Siin on mitu momenti. Kõige tähtsam – ja selles olen ma saksa režiiteatri laps – on tükki kriitiliselt vaadata, otsida seda, mis on aktuaalne ka tänapäeva jaoks. Samal ajal tahan, et ooper oleks jutustusena arusaadav, et publik suudaks lugu jälgida. "Aida" retseptsiooni seis on Eestis teistsugune kui Saksamaal, kus kõik teavad Hans Neuenfelsi kuulsat lavastust 1980ndatel Frankfurdis ja järgmisi lavastusi võrreldakse sellega.
Oma Estonia-lavastusega tahan näidata, et kõige tähtsam "Aidas" on karakterid, kolm pea- ja kolm kõrvaltegelast, kelle vahel draama areneb. See on peaaegu kammerlik teos, Kammerspiel. Püüan siinsete lauljatega välja töötada psühholoogilisi karaktereid väga täpselt, et need oleksid usutavad ja huvitavad. Ja praegu, nädala möödudes, ma näen, et lauljatele meeldib, et karakterite kallal tehakse intensiivselt tööd. Realistlikku ja detailirohket lähenemisviisi vajame esimeses vaatuses. Teises vaatuses, kui lava on täis liiva, on vaja rohkem performatiivset lähenemist, ennast seejuures liivaga tõepoolest ka ära määrida..
Niisiis, need tähtsad momendid “Aida” lavastamisel on: esiteks, tegelaskujude usutavus; teiseks, tükilt Egiptuse elementi mitte päris ära röövida [nagu paljudes lavastustes on tehtud], vaid sellele uus tahk anda. Egiptus on siin kujutelm vägevusest, võimsusest, ja tegelased aina unistavad või unelevad sellest. On tähtis, et Egiptuse element jääb alles ja on kokkupuutepunkt teose tegelastele. Näiteks Radamesil on idee Egiptuse võimsusest, maailmavalitsemisest, nagu oli aastatuhandeid tagasi. Seetõttu me vihjame Egiptusele, aga ei tee sellest dekoratiivset elementi. Me teame, et sõda on seotud vere, pori ja oma elu ohtu seadmisega, mitte väärikuse ja hiilgavate kostüümidega.
Ütlesid, et oled saksa režiiteatri laps – mis on saksa režiiteater?
Ma arvan, et see on üks vorm teoste lugemiseks, st tõlgendamiseks. Sel pole midagi tegemist pealiskaudsusega. Vahel öeldakse, et see on eurotrash – kõik need prügikotid ja vägivald ja... Aga need on kõik välised asjad. Mis on tähtis: ma ei täida teose režiijuhiseid, mis kunagi kehtisid, vaid vaatan, mida muusika jutustab, ja püüan seda siis tegelaste abil laval näidata, vaatajani tuua. Vahel tuleb midagi nihkesse panna, et asju selgemini näidata. See on tegelikult nagu üks hermeneutilise lugemise meetod.
Esimest korda kuulsin sinu nime seoses 2008. aastal Grazis korraldatud üleeuroopalise noorte ooperilavastajate konkursiga, kus sina oma meeskonnaga laineid lõid. Osalesid seal lausa kahe projektiga, võitsite peapreemia ja kõik eripreemiad…
Jah, võistluse teemaks oli "Rigoletto" ja osalesin seal kahe projektiga sellepärast, et ei suutnud otsustada, kumba kasutada. Teine projekt oli omamoodi metateater, mille tegime võistlusest endast. Mõlemaga jõudsime poolfinaali, s.t 101 projekti seast kümne parema hulka. Kasutasime pseudonüüme, ühes projektis oleme ameeriklased ja teine oli "bulgaaria kollektiiv". Need olid meie identiteedid. Nõnda said meie nimed juba enne tuntuks, enne kui keegi meilt mingit lavastust nägi. Karjääri alguseks polnud see kindlasti halb start.
Rainer Sellmaier, sinu lavastuste kunstnik, oli ka selles kahes tiimis?
Jah, tunnen Rainerit juba ülikooli ajast ja ta kujundas juba tollal mu lavastusi. Teised tiimi liikmed olid pianist ja dirigent. Olime neile väga tänulikud. Sellel võistlusel saadetakse finaali jõudnud lavastust klaveril, aga tingimustes polnud öeldud, mitmel klaveril – ja meie kasutasime viit klaverit! Selleks tuli partituur ümber seada ja seda tegi meie dirigent. See andis kõlaliselt ja muusikaliselt eripärase joone kogu asjale. Lavastasin “Rigoletto” hiljem Rootsis Karlstadis, aga ma ei saa öelda, et see ooper oleks minu soovilehel olnud.
Mis on sul siis soovilehel?
Janáček, näiteks "Makropulose juhtum". Kunagi oli Mozarti "Figaro pulm". Aga viimasel ajal ei ole mul enam soovilehte, sest kummalisel kombel on edukamad hoopis need teosed, mida seal ei ole ja mis on mulle võõramad, aga keegi teine soovitab, et võiks mulle sobida, ja pakub lavastada.
Tegid Karlstadis revolutsiooniteemalise triloogia, lähtudes kahest Beaumarchais’ näidendite järgi loodud ooperist ning lisades Beethoveni: Rossini “Sevilla habemeajaja”, Mozarti “Figaro pulm” ja Beethoveni “Fidelio”. Minu meelest väga hea idee.
Avastasin, et "Sevilla habemeajaja" on väga tark tükk, mis funktsioneerib imeliselt, väga tore oli proove teha. "Figaro pulm", mida eriti tahtsin teha, ei tulnud sama tugev välja, aga "Fidelioga" püüdsin "Habemeajaja" taseme jälle kinni. Vaatajatel oli selle projekti juures huvitav just kolme õhtu järgnevus: "Habemeajaja" – uskumatult lõbus, see oli õhtu, kus publik palju naeris; siis "Figaro" – seal on tunda tegelaste täiskasvanuks saamist, muretu nooruse kaotust; lõpuks "Fidelio" – lisandub uus küpsus, see on maailma kogemise tükk. "Figaro" oli teine etapp selles triloogias, minu poolt veidi tendentslikult kahe teose vahele paigutatud, nii et ta ei saanud avaneda kogu oma mitmetahulisuses. "Habemeajaja" täitis oma funktsiooni väga hästi, "Fidelio" toimis ideedraamana. "Figaro" kannatas selle all, et oli selles teesis punkt nr 2.
Aga kuidas toimib dramaturgiliselt "Aida"?
Puhtalt dramaturgia seisukohalt vaadatuna on see "Don Carlost" samm edasi. Kuid seetõttu, et “Aida” oli kavandatud suurejooneliseks esindusooperiks Kairo jaoks sisaldab ta ka pikki väga representatiivseid lõike. Nii et kõigepealt peab sealt loo enda nähtavale tooma. See on rafineeritud kujul Egiptuse-tükk, sest nendes esinduslikes stseenides on Verdi väga kriitiline riigi ja kiriku suhtes. Nagu uuemad uurimused näitavad, kavatses Verdi pärast kriitilist "Don Carlot" kirjutada ooperi Molière’i "Tartuffe’i" järgi, paar eskiisi on isegi säilinud. Kiriku kahepalgelisuse ja autokraatia põimis ta aga lausa äärmuslikult sisse "Aidasse". Verdi räägib ju oma ajast, mitte Egiptuse-aegsest religioonist. Seega pealispinnal on "Aida" representatiivne, aga lakkamatult kriitilise hoiakuga; peategelased on kujutatud vapustavalt diferentseeritult. Kohati on ooperis tunda küll veel ta esimeste teoste skemaatilist melodraama-struktuuri, aga põhimõtteliselt on "Aidas" ikka tegemist hilisstiiliga. Võiks öelda, et "Don Carlo" on Verdi klassikaliste meistriteoste kõrgpunkt, "Aida" aga kuulub hilisperioodi kolmikusse koos "Othello" ja "Falstaffiga", nii nagu Verdi keskperioodi kolmeks sambaks on "Rigoletto", "Trubaduur", "Traviata".
"Othello" on ülimalt kontsentreeritud ooper.
Täpselt nii, erakordselt kontsentreeritud, väga tihe. "Aidas" pole see veel päris nii, aga näiteks Aida ja Amnerise duetis, mida me Heli Veskuse ja Monika-Evelin Liiviga äsja proovisime, pole enam midagi skemaatilist. "Aidas" on veel palju üleliigset dekoratiivsust, aga siiski hakkab see teos selginema "Othello" suunas.
Me räägime siin muusikalisest dramaturgiast… Kas sa klaverit mängida oskad?
Jaa. Aga see pole tingimata mõõdupuu. On andekaid lavastajaid, kes ei oska, ja andetuid, kes oskavad. Kuid tuleb ette ka vastupidiseid juhtumeid.
Minu esimene klaveriõpetaja oli halb, aga ülikooli ajal, kui võtsin klaveritunde kõrvalainena, oli õpetaja suurepärane. Ta taipas, et minust ei saa teist Ferenc Liszti, ja ta pööras tähelepanu rohkem sisule kui tehnikale. Need õpingud olid muusika mõistmise jaoks väga olulised ja ma arvan, et õppisin seal rohkem, kui režii eriala tundides oleksin õppinud.
Enne kui tulid Eestisse lavastama, olid teinud koostööd juba paari eestlasega – Anu Taliga Schwetzingeni festivalil Glucki “Telemaco” ajal ja koormeister Tarmo Vaaskiga Nürnbergis. Ning muidugi “Wallenbergi” lavastamine Karlsruhes. Mis oli sulle “Wallenbergis” kõige tähtsam?
"Wallenberg" oli väga huvitav, sest esimene osa on biograafiline tükk kangelasest, teine osa aga kujutab refleksiooni ajaloo üle üldse. Nii et tegemist on ajaloofilosoofilise ooperiga, milles juhuslikult on Wallenberg teemaks. Oli põnev õppida tundma ajaloolist isikut, kelle nimi minu põlvkonnale Saksamaal ei öelnud midagi, sest n-ö hea inimene ja päästja Kolmandas Riigis oli meie jaoks Schindler, ja seda muidugi tänu Hollywoodi filmile. Teiseks pakkus “Wallenberg” mulle huvi oma muusika poolest. Eesti heliloojal oli vabadus kasutada hoopis teistsuguseid muusikalisi vahendeid, kui Saksamaal selliste teemade puhul kombeks, sest seal valitseb ikka veel Adornost lähtuv maksiim, et pärast Ausschwitzi on muusikas võimalik ainult dodekafoonia kasutamine. Seetõttu oli väga vabastav kuulda, kuidas keegi käsitleb muusikas sellist teemat positiivses mõttes häbematult, toob sisse popmuusika elemendid, groteski. Nagu Tarantino "Inglourious basterds", mis oli poliitiliselt ebakorrektne, aga oma kriitikalt ja teravuselt palju mõjusam kui mõni korrektne saksa Schollide-film [vastupanuliikujad õde ja vend Scholl – K. P.], mis takerdub klišeedesse.
Sinu "Wallenbergi" lavastusest jäi mulle eriti meelde üks detail – teises vaatuses (tegevus toimub GULAGis) tummstseen täielikus vaikuses, mille vältel tapetseeriti kogu lavaruum valgeks. Kuidas tulid sellele ideele?
Enne esietendust vaieldi selle stseeni üle, et kas ikkagi võib teost vaikusega katkestada, kui helilooja ei ole seda ette näinud. Aga ma tahtsin näidata laagritöö mõttetust, see oli hea metafoor. Ja veel üks tasand: see ruum oli nagu Wallenbergi teadvus, tal oli oma ajalugu, ja nüüd see kustutatakse. Lisaks sellele vajas minu meelest muusikaline dramaturgia seal üht tsesuuri momenti. Me harjutasime kooriga mitu päeva, kuidas koos töötada ruumi tapetseerimisel, see oli koorile omaette elamus.
Väga hea oli ka Tobias Schabel Wallenbergi rollis.
Ta oli selles osas väga hea lavalise kohalolu, presentsusega. Ta töötas proovides suure keskendumisega ning tõmbas ka teised lauljad kaasa.
Mida ootad üldse lauljalt? Millise ettevalmistusega peaks ta tulema proovi?
Endastmõistetav on partii valdamine. Edasi arvan, et avatud olek ja et ta oleks vaimselt tõesti kogu aeg haaratud protsessi, st lavaline ja mentaalne kohalolu. Lauljal peab kujunema ka ta enda vastutus rolli eesti, sest pärast esietendust jääb see, mis on saavutatud, laulja hooleks.
Ja dirigent?
Ka avatud olek. On tähtis, et etendust valmistataks ette ühiselt, et oleks ühine visioon teosest. Sest kui erinevad ettekujutused põrkuvad, kahjustab see alati lauljaid. Teoorias saab kergesti ühist keelt leida, aga otsustav on ikkagi tööprotsess. Ja muidugi eeldan, et ooperidirigendi jaoks on lava ja muusika võrdõiguslikud.
Kunstnik?
On teatrikunstnikke, kellel on välja arendatud oma täiuslik individuaalne stiil nagu suletud maailm. On ka teistsuguseid, kes iga lavastusega leiutavad justkui uue loo. Rainer leiab alati igale tükile erineva lähenemisviisi. See on suur edevuse puudumine, mida ma Raineri juures väga hindan.
Oled lavastanud tuntud autoreid, nagu Wagner ja Verdi, aga ka vähetuntuid, näiteks Meyerbeeri, temalt isegi kahte ooperit – "Hugenotid" ja "Prohvet". Kas grand opéra dramaturgia on midagi täiesti teistsugust kui Wagner ja Verdi?
"Hugenotte" on pisut rohkem lavastatud, on olemas paar referentslavastust – Joachim Herzi lavastus Leipzigis on legend, samuti John Dew’ oma Berliinis. Kaks tõesti tähtsat lavastust.
Grand opéra dramaturgia erineb minu meelest tõepoolest Wagneri ja Verdi ooperitest. "Hugenottides" ei saanud ma sellest veel nii hästi aru, aga "Prohvetit" lavastades hakkasin Meyerbeeri dramaturgiat paremini mõistma. See on seotud ka vormi probleemiga – kui püüda tema teost kärpida või taandada melodraamaks, võib kõik muutuda ebaökonoomseks ja õhukeseks. Grand opéra elab multimediaalsusest – lavakujundusest, balletistseenidest. Kui see multimediaalsus ära võtta, mõjub see nii nagu rokokookirikust eemaldada kõik kaunistused. Ja tulemuseks ei ole mitte range Bauhausi hoone, vaid ainult varemed.
Mõnikord võib Meyerbeeri ooper jääda muusikaliselt skemaatiliseks, aga kui mõista teose struktuuri, seda, et stseen toimib eri tasanditel, on võimalik leida ka teatraalsetele liialdustele motivatsiooni. Samas, mingi Meyerbeeri ooperi duetti lavastades võib märgata, et see ei suju iseenesest. Verdi ja Wagneri duettide puhul saab lavastaja luua situatsiooni, visata lauljad sinna sisse ja nad oskavad ise sellega midagi peale hakata, edasi tuleb seda stseeni teatud astmeni viimistleda. Meyerbeeri puhul see nii ei ole, stseen vajab rohkem režiilahendusi, et lugu uuesti käima läheks.
Lavastan "Hugenotte" veel kord, sedapuhku Düsseldorfis. Minu kolmandaks Meyerbeeri ooperiks saab "Aafriklanna" ehk "Vasco da Gama", mille toon lavale Frankfurdis.
Mida arvad teatritevahelisest koostööst, st lavastuse kordamist eri teatrites?
Mina isiklikult ei ole nende fänn. Kui olen ükskord teose lavale toonud, tahan teha midagi uut. Samuti tuleb arvestada kohtade erinevust. Mõistagi ei tee ma "Aidast" eesti tükki, aga ikkagi tajun kuklas koha spetsiifikat.
Arvan, et on raske teha sama teost kolmes erinevas kohas ilma retseptsioonilukku süvenemata. Teatrimaja atmosfäär, koha mentaliteet on erinevad. Ma ei poolda seda, et 20 aastat lavastatakse üht musterlavastust üle kogu maailma. See on Brechti traditsioon ja näiteks Konwitschny teeb nii, aga mina ei pea seda õigeks.
Wagneri teostest oled lavastanud "Tannhäuseri", "Lohengrini" ja "Nürnbergi meisterlauljad". Teist korda tood "Tannhäuseri" lavale Bayreuthis 2019. aastal.
Kavas on ka teha "Jumalate hukk" Karlsruhes. Seal tuleb välja "Nibelungi sõrmus" Stuttgardi 2000. aasta põhimõtet järgides – iga tetraloogia osa eri lavastajalt. Mulle meeldib tetraloogiast tegelikult kõige rohkem "Siegfried", aga võimalus lõpetada "Sõrmus" oma lavastusega on samuti ahvatlev. Mul on see eelis, et saan reageerida kolmele eelnevale osale ja kommenteerida kolme kolleegi lavastusi. Minuga võttis ühendust David Herrmann, kes lavastab esimese osa "Reini kulla" ja kavatseb selle käigus paralleeltasandina jutustada ära kogu tetraloogia. Mina saan siis seda väga hästi oma tõlgendusega reflekteerida.
Sinu "Meisterlauljate" puhul imestasid mõned kriitikud, et sa pole sisse toonud natsitemaatikat. Minu meelest on seda paljudes teistes lavastustes lausa liiga palju ja ilma põhjenduseta.
Wagner on probleem. Peame mõtlema ka sellele, et suurema osa teostest kirjutas ta siis, kui Saksamaa polnud veel ühendatud keisririigiks. Teiseks oli ta tugev ja enesekindel mõtleja, kellel meeldis teisi provotseerida. Ma arvan, et oma seniseid kolme Wagneri lavastust ei teinud ma mitte tema vastu, vaid temaga n-ö koos mõeldes.
Wagneri-tõlgendusi ajalooliselt käsitledes võib märgata, et 1970ndatel aastatel esile kerkinud ühiskonnakriitiline lähenemine (Chéreau, Herz) oli omamoodi vastus 1950ndatel ja osaliselt ka edasistel kümnenditel Bayreuthis valitsenud abstraktsele stiilile. Aga praegu Chéreau lavastuse (1976) videosalvestusi vaadates tundub see oma aja ära elanud. Vahest on isegi hea, et Herzi "Sõrmusest" on ainult fotod ja mitte videosalvestust, nii jääbki see suureks saladuseks, müsteeriumiks nagu Aristotelese viimane raamat.
Mida tähendab sulle teater? Mis on teater?
Mhmm… Ma arvan, et see tähendab võimalust, kui mulle üks teos meeldib, seda ka lavastada. (Naerab.)
Vaata ka ajakirja Muusika kodulehele. | Tobias Kratzer: iga teos on kosmos, millel on midagi meie maailmaga tegemist | https://kultuur.err.ee/310114/tobias-kratzer-iga-teos-on-kosmos-millel-on-midagi-meie-maailmaga-tegemist | Ajakirjas Muusika ilmunud intervjuu ooperilavastaja Tobias Kratzeriga. |
Haavata saanud õpilane viidi kuberneri sõnul haiglasse operatsioonile, vahendas Reuters.
Türgi sõjaväeallikate sõnul on radaritelt näha, et rakett tulistati Kilisesse Süüriast ISIS-e aladelt.
Kuberner lisas, et kaks raketti, mis tulistati samuti tõenäoliselt Süüriast, maandusid kooli kõrval olevale tühjale väljakule.
Allikad teatasid, et Türgi sõjavägi vastas ISIS-ele rünnaku tõttu samaga. | Türgi kaguosas sai Süüriast tulistatud raketi tõttu üks inimene surma | https://www.err.ee/552662/turgi-kaguosas-sai-suuriast-tulistatud-raketi-tottu-uks-inimene-surma | Üks koolitöötaja sai surma ja üks õpilane vigastada, kui Kilise provintsis asuvat kooli tabas Süüriast tulistatud rakett, teatas provinsi kuberner. |
See oli üks tavaline hall hilissügisene või varatalvine õhtu okupeeritud Eestis. Ühele meie pere naistest sõna otseses mõttes litsus Balti jaama tunnelis ligi tundmatu mees. Mis tolle eesmärk oli, jäi õnneks selgusetuks. Otsustavus ja ründaja näkku löödud teravad hambad päästsid rünnatu tookord halvimast.
See jäi minu jaoks pikaks ajaks sisuliselt ainukeseks kaudsekski kokkupuuteks nähtusega seksuaalne ahistamine. “Neist asjadest” ei räägitud ega kirjutatud, välja arvatud ülilakoonilistes kohtuteadetes, mille steriilne kõnepruuk peegeldas vaid kõige jõhkramaid nähtusi, otsest vägistamist – nii palju, kui sellest toona miilitsale teatati. Ehk et eriti mitte.
Tõsi, sellest ühest meie peret puudutanud juhtumist meil kodus räägiti, kuid sedagi poolihääli, peaaegu sosinal.
Alles aastaid hiljem, rohkem kui 20-aastasena, hakkas minuni naissoost tuttavate ja sõprade kaudu jõudma üha enam lugusid, millest koorus välja üha inetum pilt naise positsioonist ja tegelikkusest meie aja Euroopa ühiskondades. Kusjuures vahet polnud, kas tegemist oli nõukogude võimu küüsis oleva Eesti või näiteks vaba Soome ühiskonnaga – naistel on kogemusi kõikvõimalike ahistamise vormidega palju rohkem kui üldiselt arvatakse (või tahetakse arvata), neid kogemusi ei võeta ühiskonnas tihtipeale tõsiselt ning ahistajad ise ei näe oma käitumises üldse probleemi.
Alates samas lakas maganud eakate sugulasmeeste või perekonnatuttavate lähenemiskatsetest lapseeas tüdrukutele kuni vägistamiseni oma elukaaslaste poolt täiskasvanud naistena… Paljude naiste elu on täis labaseid kommentaare nende välimuse ja seksuaalsuse kohta, kahemõttelisi nalju, vägisi suudlemise püüdeid, tagumikule patsutamist, rindade pigistamist, käperdamist, viinahaisulisi ettepanekuid ja palju muud, mida kõige selle taga olevad mehed on pidanud kas mehiseks, naljakaks või loomulikuks.
Ma avaldan teile nüüd võib-olla midagi, mis on teie jaoks seni saladus olnud – aga tõesti, naistel ei ole kõige selle keskel tore. Ei, nad ei naudi seda. Ei, isegi siis mitte, kui nad kõvera naeratusega sellest üle püüavad olla. Ei, naise ei ei ole võib-olla. Ning isegi kui naine on jah öelnud, on tal õigus ümber mõelda. Mis tahes hetkel.
Ennetades süüdistust, et järgnevaga püüan ma Kölnis tegutsenud sisserändajatest ahistajaid puhtaks pesta, kordan, mida olen varem selgelt öelnud – igasugune vägivald, alistamine ja ahistamine on väär, olenemata sellest, milline on süüdlase taust. Rahvus ega religioon ei saa õigustada halba suhtumist naistesse, nagu ei saa ka tööpuudus, madal haridustase või pärinemine kusagilt pärapõrgust. Seega ei saa ka ühelgi juhul ahistamisest mööda vaadata või seda maha salata.
Küll aga on oluline mõista, et kahjuks ei vabane meie naised oma ahistamist täis tegelikkusest isegi siis, kui kõik varjupaigataotlejad Euroopa riikidest välja saata. See ei tähenda, et sisserännanute ahistamisjuhtumeid peaks kuidagi kergekäelisemalt võtma – sallimisest rääkimata –, vaid et me ei saa end uinutada lihtsalt tekkivasse usku, et naiste seksuaalne ahistamine kui selline on uus ja imporditud nähtus, mis kaob koos immigratsiooniga.
Osa noortest moslemimeestest oma massiahistamisega on toonud Euroopasse uue ahistamisvormi, kuid mitte seksuaalset ahistamist kui nähtust ennast. Selle juured on palju sügavamal ja siirded palju laiemale levinud kui meile meeldiks mõelda.
Seega tuleb lisaks sellele, et sisserännanutele tehakse kohe ja ühemõtteliselt selgeks, mis on meie ühiskondades lubatud ja mis mitte, endiselt tegeleda ka traditsioonilise, kodukootud ahistamisega. Naiste seisukohalt pole vahet, kas käperdavad "omad" või sisserännanud. | Rain Kooli: ahistamine on naiste argipäev | https://www.err.ee/552659/rain-kooli-ahistamine-on-naiste-argipaev | Osa noortest moslemimeestest oma massiahistamisega on toonud Euroopasse uue ahistamisvormi, kuid mitte seksuaalset ahistamist kui nähtust ennast. Selle juured on palju sügavamal ja siirded palju laiemale levinud kui meile meeldiks mõelda, kirjutab Rain Kooli oma kommentaaris. |
Oma raportis kasutab Oxfam Credit Suisse'i oktoobrist pärit andmeid, vahendas BBC.
Oxfam arvutas ka välja, et 62 maailma rikkama inimese käes on vara sama palju kui vaesemal 50 protsendil kogu Maa elanikkonnast.
Organisatsioon prognoosis mullu, et tänavuseks aastaks on 1 protsent Maa elanikest rikkamad kui ülejäänud 99 protsenti.
10 protsendi rikkamate inimeste hulka saamiseks peab olema raha ja vara väärtuses 68 000 dollarit, 1 protsendi rikkamate hulka saamiseks on vaja aga 760 000 dollarit.
Organisatsioon kritiseeris lobiste ja suurt hulka raha, mida hoitakse nn maksuparadiisides.
"Majanduse asemel, mis tooks õitsengut kõigile, tulevastele põlvkondadele, planeedile, me oleme loonud majanduse 1 protsendile," kirjutab Oxfam raportis.
Uuringu kohaselt on trend selline, et 1 protsendi inimeste käes olnud jõukus langes järk-järgult 2000. kuni 2009. aastani ning on pärast seda igal aastal jälle tõusnud.
Oxfam kutsus valitsus üles astuma samme, et seda trendi vastupidisesse suunda lükata. Organisatsioon kutsub üles maksma töölistele elamisväärset palka ning lõpetama soolist palgalõhet. | Maailma rikkama 1% inimeste vara on väärt sama palju kui ülejäänud 99% vara kokku | https://www.err.ee/552658/maailma-rikkama-1-inimeste-vara-on-vaart-sama-palju-kui-ulejaanud-99-vara-kokku | Maailma rikkamal 1 protsendil inimestest on nüüd sama palju vara kui ülejäänud maailmal kokku, teatas vaesusega võitlemise organisatsioonide konföderatsioon Oxfam. |
Ajakirja Muusika jaanuarinumbri avalooks on Loone Otsa intervjuu Rahvusooper Estonia solisti Rauno Elbiga, kes kõneleb oma teekonnast teatrisse, ametisaladustest ja rollidest.
R ubriigis Täht on seekord intervjuu tuntud vene pianisti Boriss Berezovskiga. 1990. aastal Tšaikovski konkursi võitnud muusik on tuntud oma julgete ja isepäisete arvamuste poolest. Berezovskit saab Eestis ka õige varsti kuulda 30. jaanuaril algaval MustonenFestil, kui ta esitab Rahmaninovi Kolmanda klaverikontserdi ning esineb sooloõhtuga. Veel teistki värsket sündmust – 22. jaanuaril esietenduvat Verdi ooperit "Aida" Rahvusooperis Estonia tutvustab lähemalt etenduse lavaletooja, noor saksa lavastaja Tobias Kratzer. Teda usutleb Kristel Pappel.
Pärimusmuusika õpetamisest räägivad ajakirjas lähemalt Krista Sildoja ja Tuulikki Bartosik. Koorikultuuri tuleviku pärast valutab südant Marge-Ly Rookäär, kelle artiklis leiab kajastamist ka novembris Tartus toimunud koorimuusika teemalisel konverentsil kõneldu.
Ajaloorubriigis meenutab Alo Põldmäe omaaegset väljapaistvat Välis-Eesti dirigenti ja aldimängijat Endel Kalamit.
Kontserdikajastustest võtab Aare Tool kokku seni toimunud hooaja orkestrikontserdid. Kai Taal jagab muljeid kammerkontsertidest. "Jõulujazzi" kontserdielu kajastavad Joosep Sang ja Sander Udikas.
Ivo Heinloo “Jazzisessiooni” külaliseks on seekord Eno Kollom. | Ajakirja Muusika jaanuarinumbris: Rauno Elp, Boriss Berezovski, Tobias Kratzer | https://kultuur.err.ee/310119/ajakirja-muusika-jaanuarinumbris-rauno-elp-boriss-berezovski-tobias-kratzer | Tutvustame ajakirja Muusika värsket numbrit. |
Võitjate poolel käis väljakul ka eestlasest tsenter Rauno Nurger, kes teenis mänguaega neli minutit ning tabas selle aja jooksul kolmest vabaviskest ühe.
Võitjate parimana viskas oma karjääri rekordit tähistavad 29 punkti tagamees Fred VanVleet, 16 silma lisas teine tagamängija Ron Baker. Kaotajate kasuks tõi Brenton Scott 24 silma.
Hooaja alguses kuuest esimeses mängust koguni neli kaotanud Wichita State on omas divisjonis kuue võidu ja ühegi kaotuseta jätkamas liidrina, Indiana State'il on divisjonirivaalide vastu võetud neli võitu ja kaks kaotust. | Nurger aitas võidusoonel olevat Wichita State'i ühe vabaviskega | https://sport.err.ee/80862/nurger-aitas-voidusoonel-olevat-wichita-state-i-uhe-vabaviskega | USA ülikoolisarjas NCAA on võidusoonele sattunud Wichita State Shockersi (12-5) korvpallimeeskond, kes pühapäeval alistas 82:62 Indiana State Sycamores'i (10-8). |
Euroalal oli vastav näitaja 41,5% ning kasv 0,3 protsendipunkti, selgub statistikast.
Kõige kõrgem maksukoormus suhtena SKP-sse oli Taanis (50,8%), järgnesid Belgia ja Prantsusmaa (mõlemas 47,9%).
Eesti näitaja oli 2014. aastal 32,5% ning kasv võrreldes 2013. aastaga oli 0,8 protsendipunkti.
Eesti oli väiksuselt seitsmenda maksukoormuse suhtega Rumeenia, Bulgaaria, Leedu, Läti, Iirimaa ja Slovakkia järel.
Lõunanaabrid Läti ja Leedu koguvad maksudena SKP osakaalult Eestist 3-4% vähem, vastavalt 29,2% ja 28%.
Trend, et maksud moodustavad SKP-st üha suurema protsendi, on kestnud EL-is alates 2010. aastast | Eesti maksukoormus on kasvanud, kuid jääb väiksuselt EL-is seitsmendale kohale | https://www.err.ee/552666/eesti-maksukoormus-on-kasvanud-kuid-jaab-vaiksuselt-el-is-seitsmendale-kohale | Eurostati avaldatud andmetel oli kaalutud keskmine maksukoormus EL- liikmesriikides 2014. aastal 40% sisemajanduse koguproduktist (SKP), kasvades aastaga 0,1 protsendipunkti võrra. |
Vastane, KFUM Östersund Basket, püsis enne seda kohtumist viie võidu ja kaotuseta. IK Eos Lund jäi avapoolaja järel veel taha (37:38), kuid oli lõpuvile kõlades ees 67:58, kirjutab basket.ee.
Olgu Mirjam Nikolai kasuteguri kohta täna üks näide. Kolmanda veerandi lõpus seisult 50:50 läks Lund 35. minutiks ette 62:50. Selle otsustava spurdi jooksul oli tartlanna osaline kõigis Lundi korvides - ta tõi ise kaks korvi (4 punkti) ning andis kolm korvisöötu.
Nikolai sai protokolli 35 minutiga 15 punkti, 11 lauapalli ja 10 korvisöötu, lisaks ka 3 viskeblokeeringut. Tema kahepunktivisked 12/5 ja vabavisked 6/5. Matilda Edren tõi Lundi kasuks samuti 15 silma, Louise Noaksson 11 ja Simona Bartkova 9 punkti 9 lauapalli. Lund võitis lauavõitluse 47:34 ja korvisöödud 18:10.
"Lõpuks ometi esimene mäng Rootsis peetud. Ootasin seda suure põnevusega ja olin veidi isegi närvis, kuid polnud mingit põhjust - olen sattunud suurepärasesse võistkonda ning täna teenisime raske tööga väärt võidu!," kirjeldas 29-aastane koondislane Nikolai tundeid pärast esimest etteastet rohesärkide eest.
Tabeli tipus on nüüd seis selline, et Göteborgi Högsbo Basketil on saldo 5-0, KFUM Östersund Basketil 5-1, IK Eos Lundil ja Stockholmi KFUM Centralil 3-1. 20. jaanuaril võõrustab Lundi naiskond KFUM Fryshuset Basketit Stockholmist. | Eestlanna kogus oma debüütmängus Rootsi esiliigas kolmikduubli | https://sport.err.ee/80858/eestlanna-kogus-oma-debuutmangus-rootsi-esiliigas-kolmikduubli | Mirjam Nikolai debüütmäng Rootsi naiste korvpalli esiliigas (Superettan dam) läks suurepäraselt, sest eestlanna sai võidumängus Östersundi üle kirja kolmikduubli. Kõik seda magusam, et mängiti võõrsil senise liidriga. |
Maailma kolmas reket šveitslane Roger Federer sai kindla 6:2, 6:1, 6:2 võidu grusiini Nikoloz Basilashvili üle, kuuendana paigutatud tšehh Tomas Berdych sai oma avamatšis 7:5, 6:1, 6:2 jagu India tennisistist Yuki Bhambrist ning seitsmendana asetatud jaapanlane Kei Nishikori oli 6:4, 6:3, 6:3 üle sakslasest Philipp Kohlschreiberist.
12. paigutatud horvaat Marin Cilic sai 6:7, 7:5, 6:2, 6:4 jagu hollandlasest Thiemo de Bakkerist, 14. paigutatud prantslane Gilles Simon võitis 6:7, 6:3, 6:2, 6:4 kanadalast Vasek Pospisili, 15. asetatud belglane David Goffin oli 3:6, 6:3, 6:4, 6:4 üle ukrainlasest Sergei Stahhovskist ja 26. paigutatud hispaanlane Guillermo Garcia-Lopez alistas 6:4, 6:4, 6:4 prantslase Paul-Henri Mathieu.
Asetatud mängijatest pakkisid pühapäeval reketid 17. asetatud prantslane Benoit Paire, kes pidi tunnistama ameeriklase Noah Rubini 7:6, 7:6, 7:6 paremust ning 22. asetatud horvaat Ivo Karlovic, kes andis kaotusseisul 6:7, 4:6, 1:2 argentiinlasele Federico Delbonisele loobumisvõidu. | Djokovic ja Federer alustasid Austraalias kindla käega | https://sport.err.ee/80848/djokovic-ja-federer-alustasid-austraalias-kindla-kaega | Meeste tennise praegune valitseja serblane Novak Djokovic alustas aasta esimest suure slämmi turniiri Austraalias võidukalt, kui sai kolmes setis 6:3, 6:2, 6:4 jagu lõuna-korealasest Chung Hyeonist (ATP 51.). Teises ringis saab serblane vastaseks kas prantslase Quentin Halyse (ATP 197.) või horvaadi Ivan Dodigi (ATP 90.). |
USA ja Euroopa Liit tühistasid laupäeval sanktsioonid, mis olid kärpinud Iraani naftaeksporti võrreldes sanktsioonide eelse tippajaga 2011. aastal umbes 2 miljoni barreli võrra päevas ehk veidi enam kui 1 miljoni barrelini päevas, vahendas Reuters.
Pühapäeval teatas Iraan, kes on ka naftat eksportivate riikide organisatsooni (OPEC) liige, et suurendab eksporti 500 000 barreli võrra päevas.
Barclays'i analüütikute sõnul tuleb aga Iraani naftaekspordi kasv väga halval ajal.
Hirm Iraani naasmise pärast niigi üleküllastunud naftaturule viis Brenti toornafta hinna täna hommikul korraks 27,67 dollarini barreli kohta, mis on madalaim hind alates 2003. aastast. Hiljem tõusis toornafta hind 28,17 dollarini, mis on aga jätkuvalt 2,7 protsenti madalam kui reedel kauplemise lõpus.
USA toornafta hind langes 64 sendi võrra 28,78 dollarini barreli kohta, mis on üsna lähedal 2003. aasta rekordmadala hinna tasemele.
Iraani nafta täiendav pakkumine tuleb ajal, mil naftaturud püüavad tarbida ära USA-st, Venemaalt ja Lähis-Idast tulevat liigset toodangut.
"Suurtootjad toodavad praegu päevas 2 kuni 2,5 miljonit barrelit päevas rohkem kui on nõudlus, seega küsimus on selles, kui kaua nad suudavad sellisel tasemel ületoota," kommenteeris HSBC tegevdirektor Stuart Gulliver.
Kauplejate ja analüütikute hinnangul oli aga tänane hindade kukkumine automaatne reaktsioon ning nende sõnul ei ole Iraani ambitsioonid eksportida päevas 500 000 miljardit barrelit väga realistlikud.
"Kui vaadata Iraani retoorikat viimase 12 kuni 18 kuu jooksul, siis ametnikud prognoosisid naftaekspordi kasvu miljoni barreli võrra päevas niipea kui sanktsioonid kõrvaldatakse," ütles Energy Aspectsi analüütik Virendra Chauhan.
Ta lisas, et nüüdne prognoosi langus viitab väljakutsetele, mis seisavad Iraanil ees seoses turgude võimega tema pakkumist vastu võtta.
Analüütikute hinnangul võtab Iraan nüüd ilmselt aega, et vaadata täielikult üle oma eksporditaristu, mis on kannatanud aastaid alainvesteeringute tõttu.
Kauplejate hinnangul kukuvad aga naftahinnad ilmselt veel veidi.
Rubla kukkus naftahindade tõttu
Nafta barrelihinna langemine mõjutas ka Venemaa rubla, vahendas RT.com.
Esmaspäeval tugevnes euro Moskva börsil enam kui rubla võrra, ulatudes esimest korda alates 2014. aasta detsembrit 85 rublani.
Dollar tugevnes peaaegu 79 rublani. | Naftahinnad kukkusid Iraani sanktsioonide tühistamise järel korraks alla 28 dollari | https://www.err.ee/552642/naftahinnad-kukkusid-iraani-sanktsioonide-tuhistamise-jarel-korraks-alla-28-dollari | Naftahinnad kukkusid täna madalaimale tasemele alates 2003. aastast, kuna turud kardavad Iraani naftaekspordi järsku kasvu sanktsioonide tühistamise järel. |
Evaldas Žabas tegi jalale liiga juba Krasnojarski mängus, aga siis ta valu ei kurtnud. Tõsisemalt hakkas jalg valu tegema pärast reedest mängu TLÜ/Kaleviga, kus Žabas kogus võidumängus 28 ja poole minutiga parimana 26 punkti, viis korvisöötu ja neli lauapalli, kirjutab Rock oma pressiteates.
Rocki füsioterapeudi Martin Vahimetsa sõnul loodetakse Žabast taas platsil näha kümnekonna päeva pärast. „Ta tegi Ilmselt juba Krasnojarski mängus maandumisel viga väikese varba liigesele, aga siis ta veel sellest ei rääkinud. Reedesel mängul sai liiges uuesti koormust ja hakkas tugevamat valu tekitama. Jalga vajab nüüd puhkust ning taastusravi harjutusi. Esialgu on ta väljas kümmekond päeva, loodetavasti saab ta 27. jaanuari Itaalia mänguks taas korda,“ sõnas Vahimets.
Ka teine TÜ/Rocki tagamängija Kristen Meister on pooleteiseks nädalaks platsile eemal. TÜ/Rock II eest esiliigat mängides põrutas Meister oma kanda ning ei saa täie jõuga jala peale astuda. Vahimetsa sõnul kulub temagi taastumisele kümmekond päeva.
Väikeselt vigastuspausilt on tagasi tulemas Saimon Sutt, kellele samuti varvas liiga tegi. TÜ/Rocki teisipäevases euromängus Elan Chaloniga peaks Sutt aga taas nimekirjas juba olema.
TÜ/Rock võtab teisipäeval, 19. jaanuaril vastu Elan Chaloni. Reedel, 22. jaanuaril sõidetakse aga Tallinna, et mängida TTÜ KK meeskonnaga. | Tartu Rock peab kümmekond päeva hakkama saama ilma vigastatud Evaldas Žabaseta | https://sport.err.ee/80861/tartu-rock-peab-kummekond-paeva-hakkama-saama-ilma-vigastatud-evaldas-zabaseta | Tartu Ülikool/Rocki korvpallimeeskond peab järgmised poolteist nädalat läbi ajama ilma tagamängijate Evaldas Žabase ning Kristen Meistrita. Reedel TLÜ/Kalevi vastu 26 punkti toonud Žabas tegi mängus liiga väikese varba liigesele, Meister põrutas aga esiliiga mängus kanda. |
"Tähelepanu, kõik süsteemiadministraatorid, me soovitame kontrollida logifaile ja infoliikumist," vahendas Reuters CERT-UA teadet.
Lennujaama pressiteenistus teatas, et viirus avastati Borõspili lennujaama arvutivõrgust.
Ettevõtte kinnitusel oli tegemist sarnase rünnakuga nagu kolme Ukraina energiafirma vastu detsembri lõpus.
Ukraina sõjaväe pressiesindaja ütles Reutersile, et küberrünnak pärines Venemaa serverist. | Ukraina hoiatas Kiievi lennujaama küberrünnaku järel uute rünnakute eest | https://www.err.ee/552660/ukraina-hoiatas-kiievi-lennujaama-kuberrunnaku-jarel-uute-runnakute-eest | Ukraina arvutipõhiste hädaolukordade reageerimisrühm (CERT-UA) hoiatas võimalike uute küberrünnakute eest pärast seda, kui nädalavahetusel leiti Kiievi peamise lennujaama IT-süsteemist pahavara. |
Armas Mihkel, Kaur Kender on andnud Sulle hea võimaluse moraalipooli valida. Kindlasti tunnete Te endid koos Sirbi (nimetu) pikaajalise töötajaga, keda Sa oma kirjas mainisid tänu Kenderile moraalsemate inimestena, kuna Kender on teile järjekordse võrdluspunkti andnud. Sina räägid kogukonna nimel. Aga Sa võtad omatahtsi niimoodi kogukonnalt võimaluse olla Kenderist suurem ja ajad karja indiviidi vastu. Miks? Mulle tundub, et klaas, millest Sa läbi vaatad, on veidi udune.
Mulle meeldis Peeter Helme suhtumine, kui me Juku-Kalle Raidiga "Untitled 12" asjus prokuratuurile selgitavat kirja koostasime ja pärast sellele allkirju kogusime, oli Peetri esimene reaktsioon: ma ei saa Kenderit aidata, ta on mind avalikult kottinud. Lugenud teksti läbi, lõi ta käega ja ütles, et asi pole ainult Kenderis ja kirjutas pöördumisele alla. Minu meelest oli Peetri käitumine Kenderist suurem. Minus äratas see lugupidamist. Ma tahan sellisesse kogukonda kuuluda, mis koosneb sellistest tüüpidest, mitte argpüksidest, nahistajatest ja pugejatest pupujukude omasse.
Sa kirjutad kogukonna nimel, otsekui oleks Kender sellel nina veriseks löönud. Äi ole, kulla Mihkel, kogukond tervikuna nii nõrk, et üksikindiviid seda märkimisväärselt kahjustada suudaks. Üksikindiviid suudab kõige rohkem konnatiigis vett segada, mis võib vee kvaliteedile lõppude lõpuks teene teha. Ma ei oota, et Sa minuga nõus oleksid, aga kui Sa kasutad praegu Kenderit, et ennast ja oma kaasmõtlejaid paremas ja moraalsemas valguses näidata, on see üks kahest - kas jõuetu või silmakirjalik.
Vahur Afanasjev ütles prokuratuurile koostatud kirja kohta selgelt, et Kender on m**n, aga asi on enamas. Vaata, juba teine tüüp näitas end Kenderist suuremana, kellega ma tahan samas kogukonnas olla. Respekt. Neid on veel ja veel. Argpüksilikkus ja silmakirjalikkus ongi ju kogukonna nõrk koht. kuhu Kenderi-suguste hammas peale hakkab. Immuunsüsteemi nõrk koht, kust gripiviirus läbi marsib. Tarkvarafirmad maksavad häkkeritele, et need nõrgad kohad süsteemis üles otsiks ja Kaur Kender, ei saa salata, on üksikindiviidi kohta päris tõhusat viirust mänginud.
Eks see süüdistus lapsporno valmistamises pole ka midagi muud kui ühe kaebajast argpüksi kättemaks. Eks neid kandu jagub, millel Kender tallanud on. Ma pole Sinuga, hea Mihkel, nõus, et "Untitled 12" on ääretult vastik tekst, ma olen sada protsenti kindel, et see oli algselt täiesti mõttetu tekst (vastik ei oma pärast mõttetuks olemist mingit tähtsust), tähenduse andsid sellele moraalimehed, ehk turvaauk süsteemis. Sina ühena nende seast. (Sa Mihkel, kriitikuna usaldasid seekord võib-olla liialt teksti?) Ma ei tea, aga kahtlustan, et just sellist auku Kender oma tekstiga ka otsis. Ma ei suuda välja mõelda, milleks muuks tal seda vaja oli.
Kohtuasi on naeruväärne. Ma loodan südamest, et kohtul on mõistust see jura käest visata ja kirjanduskriitika selle ala asjatundjate hooleks jätta. Kriitik teab, et iga teksti ei pea arvustama ega lugemagi. Enamust tekste ei pea. Kohus teab jälle, et tal on kümneid kordi targemate asjadega tegelda. Süüdimõistev otsus oleks Kenderi järjekordne võit ja seekord ta mitte ainult ei lollita, vaid loob pretsedendi ja võtab meilt ka sõnavabaduse, kujuta ette?
Mina seda ei taha, olgu Kaur mu sõber, siinkohal ei puutu see asja, ma ei tahaks, et kogukond, kuhu mina kuulun, oleks tema, või kellegi teise poolt manipuleeritav kari. Ma kaldun arvama, et ega suures enamuses polegi.
Ilma pikema ja lühema vihata, armas Mihkel,
Ruitlane | Olavi Ruitlane: süüdimõistev otsus oleks Kenderi võit. Avalik kiri Mihkel Kunnusele | https://kultuur.err.ee/310111/olavi-ruitlane-suudimoistev-otsus-oleks-kenderi-voit-avalik-kiri-mihkel-kunnusele | Avalik kiri Mihkel Kunnusele, tema avaliku vastuse peale Ahto Lobjakase avaliku arvamuskirja kohta, kirjanik Kaur Kenderi avalikes süüasjus. |
Toetatud ettevõtetes töötas kokku 12 822 inimest ning projektide tulemusel plaanitakse luua 600 uut töökohta, teatas KredEx ERR-i uudisteportaalile.
"Eelmisel aastal ületas KredExi asutamise algusest ettevõtete poolt kaasatud täiendava finantseerimise maht ühe miljardi euro piiri. Tähelepanuväärne on, et kuni 49 töötajaga ettevõtete osakaal moodustas väljastatud käendusmahust 79 protsenti. Töötajate arvu järgi moodustavad mikro- ja väikeettevõtted 92 protsenti KredExi klientidest,“ ütles KredExi ettevõtlusdivisjoni juht Jarmo Liiver.
Kõige enam kasutati KredExi käendust möödunud aastal arvelduskrediitide ja käibelaenude puhul ehk 45 protsenti väljastatud mahust, järgnesid investeerimislaenud ja liising 36 protsndiga ning pangagarantiid 18 protsendiga.
Valdkonniti kasutati KredExi käendust kõige enam ehituses 17 prtotsendiga, hulgi- ja jaekaubanduses 10 protsenti, kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses üheksa protsenti, puidutööstuses ja metallitööstuses mõlemas kaheksa protsenti, haldus- ja abitegevuses ning veonduses ja laonduses seitse protsenti ning info ja side valdkonnas viis protsenti ettevõtteid.
Teiste tegevusalade osakaal jäi aasta jooksul väljastatud käendusmahus alla viie protsendi. Töötleva tööstuse ettevõtete osakaal kokku oli 36 protsenti.
Alates 2001. aastast on KredEx käendanud 3200 ettevõtte finantskohustusi 539 miljoni euro ulatuses, mis on võimaldanud ettevõtetel pankadest kaasata rahastamist 1,04 miljardit eurot.
KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu. | KredExi toel investeerisid ettevõtjad mullu 111 miljonit eurot | https://www.err.ee/552661/kredexi-toel-investeerisid-ettevotjad-mullu-111-miljonit-eurot | KredEx käendas ja finantseeris eelmisel aastal 369 ettevõtet 65 miljoni euroga ning KredExi tugi võimaldas ettevõtetel pankadest kaasata täiendavat finantseerimist 111 miljonit eurot. |
Kui seni tegid Eesti rahuvalvajad ümberkaudsetes asulates ja sinise joone lähedal läbi regulaarseid patrulle, siis järgnevad kaks kuud jälgitakse Liibanoni ja Iisraeli eraldavat sinist joont pidevalt, samuti jätkatakse teenistust motoriseeritud patrullidega.
"Suurimateks väljakutseteks on kindlasti sinise joone lähedal toimuvatele intsidentidele reageerimine ning nende lahendamine," ütles rühmaülem nooremleitnant Priit Lillemets ja lisas, et ÜRO baasis 6-50 teenimisega kaasneb loomulikult suurem vastutus, kuna ollakse põhibaasist eemal ja seega tuleb erinevate kaasnevate tegevustega tegeleda rühmal endal.
Liibanoni ja Iisraeli eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal.
Vaatamata sellele, et olukord sinisel joonel on üldiselt rahulik on läbi aastate osapoolte vahel esinenud siiski mitu intsidenti. ÜRO rahuvalveüksuste ülesanne on sellistel puhkudel hoida ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.
Erinevate väiksemate positsioonide mehitamine on osa regulaarsest teenistusest ning sarnaselt Soome kontingendile mehitavad Iiri rahuvalvajad roteeruvalt positsiooni 6-52.
Eestlaste uut teenistuskohta ümbritsevad kaitsebarjäärid, olemas on vaatlus- ja kaitsepositsioonid, helikopteri maandumisplats, söökla ning sarnased olmetingimused nagu põhibaasis.
Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist.
Kokku panustab UNIFIL-i praegu 39 riiki. Praegune üksus on järjekorras kolmas eestlaste jalaväeüksus Liibanonis. Aastatel 1996-1997 teenis UNIFIL missioonil Eesti jalaväekompanii. Lisaks teenib üks kaitseväelane Liibanonis ÜRO vaatlusmissioonil UNTSO.
Eesti jalaväerühma Estpla-20 peamine ülesanne on teha nii päevaseid kui ka öiseid patrulle, et näidata UNIFIL-i kohaolu ning kontrollida, et erinevad konflikti osapooled omavahel sõlmitud lepingutest kinni peaksid. Estpla-20 kaitseväelased patrullivad nii iseseisvalt kui koostöös Liibanoni relvajõududega. | Eesti jalaväelased alustasid teenistust Liibanoni-Iisraeli kontrolljoonel | https://www.err.ee/552663/eesti-jalavaelased-alustasid-teenistust-liibanoni-iisraeli-kontrolljoonel | Soome-Iiri ühispataljonis teenivad Eesti kaitseväelased alustasid sel nädalal teenistust Liibanoni ja Iisraeli eraldaval kontrolljoonel asuvas ÜRO baasis 6-50. |
"Ma kuulsin selle skandaali kohta, kuid seal räägitakse peaaega kümme aastat tagasi toimunud mängudest ning mängijatest, kes pole enam ammu tegevmängijad," sõnas Djokovic Austraalia lahtistel antud intervjuus.
"Muidugi pole tennises ruumi mingite kokkuleppemängudele ja korruptsioonile. Me üritame hoida tennist nii puhtana kui võimalik. Ma arvan, et tennis on arenenud ja meie juhid oskavad selliste juhtumitega toime tulla."
"Ma ei usu, et see raport tipptennisele mingit varju heidab. Pigem vastupidi, rahvas räägib konkreetsetest nimedest ning tahetakse teada saada, kes need süüdlased on. Praegu pole ühegi tegevmängija kohta tõendeid ning senikaua, kui tõendeid ei ole, jääb kogu skandaal lihtsalt spekulatsiooniks," arvas Djokovic.
Aastal 2007 pakuti Djokovicile Venemaal, Peterburis toimunud turniiri eel väidetavalt 200 000 dollarit, et meelega kaotada esimese ringi kohtumine. Lõpuks Djokovic sellel turniiril üldse ei mänginudki.
"Minuga ei võetud otse ühendust, vaid kontakt loodi inimestega, kes toona olid seotud mu tiimiga. Muidugi me lükkasime kohe sellised pakkumised tagasi ning rohkem sellest midagi ei tulnu. Kahjuks liikus tol ajal erinevaid kuulujutte pidevalt, kuid viimase 6-7 aasta jooksul pole minu kõrvu enam midagi jõudnud," rääkis serblane.
"Minu andmetel tippkonkurentsis mingit mängude meelega kaotamist ei toimu. Challenger turniiride tasemel ja madalamal... võib-olla, võib-olla mitte. Ma ei tea ja seega ei saa ka midagi kommenteerida selle kohta. Saan vaid öelda oma arvamuse," lisas Djokovic. | Djokovic: mulle pakuti kunagi kaotamise eest 200 000 dollarit, kuid nüüd on tipptennis puhas | https://sport.err.ee/80865/djokovic-mulle-pakuti-kunagi-kaotamise-eest-200-000-dollarit-kuid-nuud-on-tipptennis-puhas | Meeste tennise maailma esireket Novak Djokovici arvates ei heida tipptennises lahvatanud kokkuleppemängude skandaal spordialale eriti suurt varju, sest tegemist on juba kümmekond aastat tagasi toimunud sündmustega. Samas kinnitas serblane, et omal ajal on ka temale üritatud kaotamise eest altkäemaksu pakkuda. |
Altia Eesti AS-i juhatuse esimees Kristel Mets ütles ERR-i uudisteportaalile, et suurem osa Altia Eesti ekspordist läheb Lätti ja Soome ja tähtsamad eksporditurud on veel Poola, Rootsi ja Taani.
"Uute turgudena lisandusid 2015. aastal Ameerika Ühendriigid, Belgia, Kanada, Leedu, Liibanon, Ungari ja Ühendkuningriik,“ märkis Mets.
Eelmisel aastal investeeris Altia 0,5 miljonit eurot uude villimis- ja korkimisseadmesse, mis aitab tugevdada konkurentsivõimet kasvaval eksporditurul.
Altia Corporationi tütarettevõte Altia Eesti AS on Eesti suuruselt teine alkoholitootja, mille tegevusest moodustab alkohoolsete jookide tootmine 57 ning import ligi 43 protsenti.
Ettevõttes oli 2015. aasta lõpu seisuga 85 töötajat.
Altia Eesti tuntuim kaubamärk Eesti turul on Saaremaa Vodka. | Alkoholitootja Altia Eesti eksport kasvas mullu 27 protsenti | https://www.err.ee/552657/alkoholitootja-altia-eesti-eksport-kasvas-mullu-27-protsenti | Alkoholitootja Altia Eesti AS-i eksport kasvas eelmisel aastal 27 protsenti ning ettevõtte kogutoodangust läks kaks kolmandikku Eestist välja. |
BBC käes oleva materjali kohaselt on nendest 28-st mängijast umbes kolmandik olnud otseselt osalised kahtlaste tulemustega mängudes ning 16 kahtlusalust on ühel või teisel ajahetkel olnud maailma top50 hulgas, kirjutab tennis.com.
Maailma tennise katuseorganisatsioon ATP lükkab tagasi kõik süüdistused justkui poleks nad kahtlaste tennisistide suhtes midagi ette võtnud ning üritanud skandaali vaikselt kinni mätsida.
"Tenniseliidu poolt loodud vastav organisatsioon (TIU) lükkab tagasi kõik süüdistused nagu info kokkuleppemängude kohta oleks kuidagi maha vaikitud või poleks seda piisavalt uuritud. BBC raportist tulevad peamiselt välja kümmekond aastat tagasi juhtunud sündmused, kuid meie uurima ka kõiki värskeid juhtumeid. Me oleme alati seda teinud," kinnitas ATP juht Chris Kermode Melbourne'is antud pressikonverentsil.
2008. aastal loodud TIU vastutab korruptsioonivastase võitluse eest tennises ning seni on organisatsioon alates 2010. aastas pannud mängukeelu peale umbes tosinale tennisistile, kellest enamus on olnud madalate edetabelikohtadega.
Ainsad nimed, mis BBC käsutuses olevast infost välja öeldi, olid venelane Nikolai Davõdenko ja argentiinlane Martin Vassallo Arguello. Nende omavaheline matš aastal 2007 Sopotis tõusis toona kohe huviorbiiti ning kihlveokontor Betfair otsustas mängule pandud panused kahtluste tõttu tühistada.
Umbes aasta aega kestnud uurimine kinnitas küll kahtlusi, kuid konkreetselt süüdlasi tuvastada ei õnnestunud, kuigi Vassallo Arguello telefonist leiti tõendeid koguni 82 tekstisõnumi vahetamisest ühe Sitsiilias paikneva hasartmänguriga.
Raport toob ka välja kolm konkreetset kuritegelikku rühmitust, kes profitennisesse panustamisega suuri summasid on teeninud. Üks Venemaa grupeering panustas viiele mängule ning teenis sealt 357 000 USA dollarit, üks rühmitus Sitsiiliast panustas 12-le kohtumisele ja teenis 930 000 dollarit ning grupeering Põhja-Itaaliast tegi panuseid 28-le kahtlasele kohtumisele ja teenis samuti kokku 930 000 dollarit.
"Selles ringis oli kümmekond mängijat, kes usutavasti olid põhilised patustajad," kommenteeris Mark Phillips, kes alates 2008. aastast on ATP poolt kokkuleppemängudega seonduvat uurinud. | ATP juht: me lükkame tagasi kõik süüdistused, et kokkuleppemänge on üritatud kinni mätsida | https://sport.err.ee/80857/atp-juht-me-lukkame-tagasi-koik-suudistused-et-kokkuleppemange-on-uritatud-kinni-matsida | Briti Rahvusringhäälingu BBC poolt läbiviidav uuring maailma tipptennises toimuvate kokkuleppemängude kohta annab märku, et viimasel kümnendil on kahtlused, et koguni 28 tipptennisisti on ühel või teisel moel keelatud tegevusest osa võtnud. |
Ministeeriumi hinnangul omab see positiivset mõju liiklusohutusele: kuna majandustegevuse registrisse kantavad ettekirjutused on avalikud , siis on transporditeenuse tellijal võimalik näha, kas ettevõtjale on tehtud ettekirjutusi ja kas ettevõtja on need täitnud.
"See aitab tellijal valida transpordiettevõtete hulgast ettevõtja, kellele ei ole majandustegevuse registri andmetel tehtud töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise osas ettekirjutusi või kellel ei ole registris täitmata vastavasisulisi ettekirjutusi," seisab eelnõu seletuskirjas.
Mõju ulatust hindab majandusministeerium keskmiseks, kuna transporditeenuse tellijad ei pruugi igapäevaselt jälgida veoettevõtjale tehtud ettekirjutusi.
Samas, kui veoleping sõlmitakse pikemaks ajaks, näiteks aastaks, siis võimaldab see veo tellijal saada infot, kas veoettevõtja, kellega veoleping sõlmitakse, järgib seadust ja ohutust.
Liiklusreidid: iga viies veokijuht rikkus reegleid
Maanteeameti ühisreidid politseiga tuvastasid eelmisel aastal, et keskmiselt iga viienda veoki juht oli rikkunud töö- ja puhkeaja nõudeid. Bussijuhid suhtuvad töö- ja puhkerežiimi tõsisemalt, kuid sellegipoolest tabati iga kaheksas juht rikkumiselt.
„Liialdamata võib öelda, et väsinud juht käitub liikluses samamoodi kui joobes juht. Teaduslikud uuringud näitavad, et 24 tundi magatust võrdub ühepromillise joobega,“ selgitas maanteeameti ühistranspordi osakonna juhtivekspert Mika Männik kuu aega tagasi tehtud ülevaates.
Töö- ja puhkeaja probleemid tõi välja ka tööinspektsioon. 2015. aastal kontrollitud 12-st ettevõttest oli rikkumisi kümnes. Üks menetlus on veel pooleli.
Põhilised rikkumised on seotud ebapiisava puhkeajaga ning sõidu-, töö- ja puhkeaja andmete säilitamisega.
"See näitab seda, et ettevõtted ei tegele oma juhtide töö ja puhkeaja korraldusega. Näitab ka seda, et ei hoolita oma töötajatest," selgitas tööinspektsiooni transpordi järelevalve talituse juhataja Jüri Milov. | Veokijuhtide sõidu- ja puhkeaja rikkumised kajastuvad peagi majandustegevuse registris | https://www.err.ee/552665/veokijuhtide-soidu-ja-puhkeaja-rikkumised-kajastuvad-peagi-majandustegevuse-registris | Majandusministeerium on muutmas liiklusseadust nii, et kui veoettevõte on saanud ettekirjutuse töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumise kohta, siis kantakse see info majandustegevuse registrisse. |
Reali võidumängus tabeli põhja kuuluva Sporting Gijoni vastu lõid Cristiano Ronaldo ja Karim Benzema mõlemad kaks väravat ning ühe tabamuse lisas Gareth Bale. Seejuures lõi Real kõik oma väravad juba avapoolajal. Kaotajate auvärava autoriks oli Isma Lopez.
Barcelona vastane Bilbao Athletic oli tugevamast puust, kuna on kindel tabeli keskmik. Siin aitas Bilbao oma hukule ise kaasa, sest juba 5. minutil sai punase kaardi Gorka Iraizoz Moreno. Luis Suarez sai lõpuks kirja kübaratriki ning ühe tabamuse lisasid Lionel Messi, Neymar ning Ivan Rakitic.
Tabeli liider Madridi Atletico oli võõrsil mängides samuti kindel, kui 3:0 alistati Las Palmas. Antoine Griezmann lõi kaks väravat ning Filipe Luis sai kirja ühe tabamuse.
Teised pühapäevased tulemused: Valencia - Rayo Vallecano 2:2, Getafe - Espanyol 3:1.
Atletico on 20 vooruga kogunud 47 punkti ja edestab ühe mängu vähem pidanud Barcelonat kahe silmaga. Madrdi Realil on kolmandana 43 punkti ja Villarrealil neljandana 40 silma. | Barcelona ja Madridi Real lõid La Ligas kahepeale 11 väravat | https://sport.err.ee/80856/barcelona-ja-madridi-real-loid-la-ligas-kahepeale-11-varavat | Hispaania jalgpalli kõrgliigas tegid tippklubid Barcelona ja Madridi Real pühapäeval mõlemad võimsad esitused, kui Real oli koduväljakul 5:1 parem Sporting Gijonist ning Barcelona samuti kodus koguni 6:0 Bilbao Athleticust. |
Minimaraton algab esmaspäeval kell 15:00 kinos Artis filmisarjas "Kirjandus kinos" linastuva kirjandusklassika adaptsiooniga "Protsess" ("The Trial"), mida Tartu kinosõbrad saavad näha teisipäeval kell 14:00 Elektriteatris.
Esmaspäevale paneb elegantse punkti Orson Wellesi viimse tema eluajal valminud filmi, äraspidise dokumentaali "F for Fake" linastumine kinos Sõprus kell 19:00. Mänguline, personaalne ja küünilisest elutarkusest pakatav kelmikas teos iseloomustab hästi kogu geniaalse režissööri elu ja loomingut. Film linastub inglise keeles.
Teisipäeva õhtul kell 19:00 toimub kinos Artis filmi "Protsess" lisaseanss. Kõik Kafka ja Wellesi talentide austajad on teretulnud, sest film linastub hiljuti restaureeritud versioonis tuliuuelt digikoopialt eestikeelsete subtiitritega.
"Protsess" on Franz Kafka samanimelisel sümbolistlikul romaanil põhinev lugu Josef K. nimelisest pangatöötajast, kes ühel hommikul arreteeritakse teadmata põhjustel, mida ei talle ega ka kellelegi teisele ei avalikustata. Talle tehakse teatavaks, et ta peab ilmuma kohtu ette ja on käimas protsess tema süüasja kohta. | Eesti kinodes on Orson Wellesi päevad | https://menu.err.ee/288893/eesti-kinodes-on-orson-wellesi-paevad | 18. ja 19. jaanuarit võib pidada Artises, Sõpruses ja Tartu Elektriteatris Orson Wellesi päevadeks, sest nendes kinodes jõuavad ekraanile tema film "Protsess" ning Wellesi elust rääkiv dokumentaal "F for Fake". |
Süüdistuse kohaselt oli kuriteo peamine organiseerija 31-aastane Nikolai (31), kes värbas endale kaasosaliseks 31-aastase Aleksandri (31), kes otsis Nikolai juhiste järgi inimesi, kes nõustusid asutama investeerimisteenust pakkuva äriühingu ja olema selle juhatuse liikmed, ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro ERR-i uudisteportaalile.
Nii leidis Aleksandr varem korduvalt kriminaalkorras karistatud 42-aastase Silveri, kelle osalusel loodi 2013. aasta mais ettevõte, mis kannab praegu nime VFX Trading OÜ.
Tegelikkuses juhtis ettevõtte tegevust Nikolai ja tema kontrolli all oli ka selle pangakonto.
Riigiprokurör Piret Paukštys ütles, et eeluurimisel kogutud andmetel oli VFX Trading OÜ osa suuremast püramiidskeemi meenutanud skeemist, mis tegutses peamiselt Venemaal.
"Investoreid otsiti esmapilgul vägagi usaldusväärse moega internetilehekülgede kaudu, kus pakuti huvilistele võimalust paigutada oma raha investeerimisfondi VladimirFX," märkis Paukštys.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Janek Maasiku sõnul oli investeerimisfondil olemas online-klienditeenindus ning sellest fondist räägiti internetis ja foorumites.
"Leidub ka inimesi, kes varem reaalselt VladimirFX fondi kaudu raha olid teeninud. Investorite raha lubati investeerida valuutaturule Forex, kusjuures lubati kuni 40 protsenti netotootlust iga kuu, sõltuvalt investeeringu suurusest," ütles Maasik.
"Aga kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see tõsi ei olegi. Kuigi fond tundus usaldusväärne ja leidus ka õnnelikke investoreid, lõppes ühel hetkel raha maksmine. Teenimishuvilise häirekellad peaksid rakenduma hiljemalt siis, kui lubatakse investeering mõne kuuga kahekordistada, sest nii suur tootlikkus on utoopiline ja vastuolus igasuguste investeerimise põhitõdedega," märkis Maasik.
VFX Trading OÜ kontole kandsid investeeringuna raha neli ettevõtet kokku 1,5 miljonit USA dollarit ja kolm eraisikut kokku 39 000 dollarit ehk eurodesse arvutatuna kogusummas 1,16 miljonit.
Eraisikutest investorid on Läti, Venemaa ja Aserbaidžaani kodanikud ning ettevõtted on rahvusvahelised. Kui investorid avaldasid hiljem soovi investeeritud raha ja teenitud tulu välja võtta, siis neile raha välja ei makstud.
Kriminaalasjas on arestitud tsiviilhagide katteks ligikaudu 163 000 eurot süüdistatavate vara.
Riigiprokurör Paukštys ütles, et süüdistuse kohaselt ei olnud Nikolail ja tema kaasosalistel algusest peale kavatsust investoritelt laekunud raha investeerida, vaid nad tahtsid selle omastada.
"Eeluurimisel kogutud andmeil ei paigutatud investorite raha valuutaturule, vaid seda hakati kasutama muul otstarbel," märkis Paukštys.
Riigiprokuröri sõnul said süüdistatavad lisaks investeerimiskelmusele süüdistuse ka rahapesus, kuna uurimisandmeil tehti kelmusega saadud raha kuritegeliku päritolu varjamiseks mitmeid tehinguid.
Nii osteti näiteks suures koguses investeerimiskulda, võeti raha välja pangaautomaatidest ja pangale esitati fiktiivne leping teenuste osutamise kohta.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.
Harju maakohus hakkab kriminaalasja arutama 15. veebruaril. | Miljoni euro suuruse kahjuga investeerimiskelmuses süüdistatavad astuvad kohtu ette | https://www.err.ee/552655/miljoni-euro-suuruse-kahjuga-investeerimiskelmuses-suudistatavad-astuvad-kohtu-ette | Riigiprokuratuur esitas kolmele inimesele ja ühele ettevõttele süüdistuse investeerimiskelmuses ja rahapesus, millega tekitati investoritele üle miljoni euro suurune kahju. |
"USA sanktsioonidel Iraagi ballistilise raketi programmi vastu ei ole õiguslikku ega moraalset alust," vahendas Reuters ministeeriumi pressiesindaja Hossein Jaberi Ansari sõnul pressikonverentsil.
"Ameerika müüb meie regiooni riikidele igal aastal kümnete miljardite dollarite väärtuses relvi. Neid relvi kasutatakse sõjakuritegudes Palestiina, Liibanoni ja Jeemeni kodanike vastu," ütles ta.
USA rahandusministeerium teatas eile, et riik kehtestas sanktsioonid mitme ettevõtte ja inimese vastu seoses Iraani hiljutise ballistilise raketi testimisega. Sanktsioonide alla sattunud raketiprogrammiga seotud firmad ja inimesed ei saa kasutada USA pangandussüsteemi teenuseid. | Iraan nimetas USA uusi sanktsioone ebaseaduslikeks | https://www.err.ee/552650/iraan-nimetas-usa-uusi-sanktsioone-ebaseaduslikeks | Iraani välisministeeriumi hinnangul on uued USA sanktsioonid Iraani raketiprogrammi vastu ebaseaduslikud Washingtoni relvamüügi tõttu Lähis-Idas. |
USA saatkond kinnitas, et Bagdadis on mitu ameeriklast röövitud, vahendas Reuters.
"Me teeme Iraagi võimudega täielikku koostööd, et need inimesed leida," teatas eile USA välisministeeriumi ametnik.
"Ameerika kodanike julgeolek välismaal on meie kõrgeim prioriteet," märkis ministeeriumi ametnik John Kirby täna.
Bagdadi julgeolekuametnik ütles CNN-ile, et kolm töölist jäid kadunuks reedel.
"Ettevõte esitas pühapäeval avalduse, et kolm tema töötajat on jäänud kahe päeva eest kadunuks. Nad on Ameerika töölised. Me uurime seda teadet," ütles ametnik.
Iraagi politsei kinnitas täna samuti, et Bagdadis on kadunud kolm USA kodanikku ning nende kadumist uuritakse kui inimröövi.
Pealtnägija ütles, et Iraagi julgeolekujõud püstitasid täna hommikul kontrollpunkte Dora linnaossa, kust kolm USA kodanikku väidetavalt rööviti.
"Meil ei ole nende kadumise asjaolude kohta selget pilti," ütles kõrge politseiametnik.
Eile teatas uudistekanal Al Arabiya, et röövitud ameeriklased olid Bagdadi lennujaamas tegutsevate USA ettevõtete töölised.
BBC ajakirjanik Jim Muir kommenteeris, et kui tegemist on tõsise inimröövi juhtumiga, siis on see suur löök ootustele, et Iraaki saabub stabiilsus. | USA ja Iraak kinnitasid ameeriklaste kadumist Bagdadis | https://www.err.ee/552648/usa-ja-iraak-kinnitasid-ameeriklaste-kadumist-bagdadis | USA saatkond Bagdadis ja Iraagi politsei kinnitasid, et Bagdadis on kadunud mitu Ameerika kodanikku. |
WTA tabeli esikolmikus muudatusi ei toimunud, juhib endiselt ameeriklanna Serena Williams, teisel kohal on rumeenlanna Simona Halep ja kolmas hispaanlanna Garbine Muguruza.
Meeste maailma edetabelis jäi Jürgen Zopp püsima 164. kohale ning Vladimir Ivanov hoiab endiselt 432. positsiooni. Esituhandes on veel ka Anton Pavlov ning Kenneth Raisma, kes on vastavalt 928. (+1) ning 956. (+3) kohal.
ATP edetabelis on jätkuvalt kindel liider serblane Novak Djokovic, järgnevad britt Andy Murray ning šveitslane Roger Federer. | Kontaveit parandas WTA edetabelis veel oma parimat kohta, Kanepi tegi läbi suure languse | https://sport.err.ee/80863/kontaveit-parandas-wta-edetabelis-veel-oma-parimat-kohta-kanepi-tegi-labi-suure-languse | Eesti hetke parim naistennisist Anett Kontaveit parandas veel oma kõigi aegade parimat edetabelikohta, kui kerkis eelmise nädalaga võrreldes ühe koha võrra ja asub nüüd 85. positsioonil. Meie teine number Kaia Kanepi langes 13 kohta ning on hetkel maailma 142. naistennisist. |
Energia hinna alanemisest võidavad kõige rohkem Eesti tarbijad, kelle reaalne ostujõud suureneb odavama kütuse ja kütte mõjul. Elekter ja küte olid detsembris ligi kümnendiku ja mootorikütus üle 10% odavam kui aasta tagasi.
Kulutused küttele ja mootorikütustele moodustavad umbes 15% majapidamiste tarbimiskorvist.
"Energia odavnemise jätkumine tähendab, et üldine hinnatase tõuseb sel aastal väga tagasihoidlikult, seda hoolimata aktsiisimäärade tõusust. See omakorda soodustab tarbimist," selgitas Liis Elmik.
Odavam energia rõõmustab kindlasti ka paljusid Eesti ettevõtteid, kelle tootmiskulud seetõttu alanevad. Kuna Eesti majandus on võrdlemisi energiamahukas, võidavad siinsed ettevõtted energia hinnalangusest Euroopa Liidu keskmisest enam.
Nafta hinna langus mõjutab negatiivselt teatud majandussektorite sissetulekuid. Näiteks põlevkiviõlitööstusel tuleb kohaneda väiksemate tuludega. Mäetööstuses ja naftatoodete tootmises töötab umbes 6600 inimest.
Need kaks haru moodustasid 2015. aasta üheksa kuu kokkuvõttes 1,3% Eesti ettevõtete müügitulust ja 2% lisandväärtusest. Raskused energiasektoris mõjutavad aga suuremat hulka ettevõtteid, sealhulgas transpordi- ja logistikaettevõtteid, mis kütuseid transpordivad.
Nafta on aastaga odavnenud 40%
Nafta hind langes jaanuari keskpaigaks 27 euroni ühe barreli kohta. Nafta on praegu 40% odavam kui aasta tagasi ja tervelt 66% odavam kui kaks aastat tagasi.
Naftahinna languse taga on naftatootjate võitlus oma turuosade pärast, mis on kaasa toonud nafta ülepakkumise maailmas.
Analüütik märkis, et turu muudab närviliseks ka Iraan, mille suhtes rakendatud majandussanktsioonide kaotamine tähendab nafta pakkumise täiendavat kasvu.
"Kuigi Iraani nafta ekspordi kasvuga on naftatoodete tulevikutehingute hindades suures osas juba arvestatud, tundub vähemalt praegu, et nafta hind jääb madalaks pikemaks ajaks," sõnas analüütik. | Analüütik: energia odavnemisest saab mõni majandussektor löögi, kuid tervikuna Eesti võidab | https://www.err.ee/552649/analuutik-energia-odavnemisest-saab-moni-majandussektor-loogi-kuid-tervikuna-eesti-voidab | Energia hinna langusest võidavad eelkõige energiatoodete importijad, sealhulgas USA, Jaapan, Euroopa Liit, aga ka Eesti, selgitas Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik. |
Info sellest, et Clarence Reid põeb maksavähki, ilmus 13. jaanuaril artisti Facebooki seinal. Juba selle postitusega jäeti temaga hüvasti ning tänati teda kogu ilmunud loomingu eest. 18. jaanuari hommikul tuli aga tema Facebooki teade, et selle haiguse tõttu on ta meie seast ka lahkunud, vahendas NME. Ta sündis 14. veebruaril 1939. aastal ning suri 76-aastasena.
Clarence Reid, keda kutsutakse ka tihti "hip-hopi ristiisaks", paistiss silma 1970. aastastel enda veiderdavate peoplaatidega, mis said suuresti aluseks hip-hopi kujunemisele. Teda on sämplinud paljud tuntud artistid, nende seas nii Beyoncé, Wu Tang Clan, DJ Shadow, Easy-E kui ka the Avalanches. 1969. aastal ilmus tal ka souli raudvarasse kuuluv singel "Nobody But You Babe".
Kuula lugu "Nobody But You Babe": | Suri Clarence Reid | https://kultuur.err.ee/310103/suri-clarence-reid | 17. jaanuaril suri 76-aastasena soulmuusik ning hiljem psedonüümi Blowfly all tuntust kogunud hip-hop visionäär Clarence Reid. |
Märtsis on endiselt kavas üles lennutada orbiter, mis jõuab septembris punase planeedini ja hakkab siis selle ümber tiirlema. Kuid kui seni oli kavas saata aastal 2018 teele ka kulgur, nii et see järgneval aastal punase planeedi peale jõuaks, siis nüüd andis ESA Pariisis toimunud pressikonverentsil teada, et kuna projekti maksumus on kujunenud oodatust suuremaks, siis tuleb kulguri start paari aasta võrra edasi lükata.
ESA peadirektor Jan Woerner ei osanud veel öelda, kui palju täpselt raha juurde vaja on, aga see peaks tema sõnul väga varsti selguma. Ta toonitas, et ära jätta pole ettevõtmise teist etappi kavas. See lihtsalt lükatakse edasi.
ExoMarsi orbiteri ja kulguri ühine peamine eesmärk on põnev – otsida Marsilt võimaliku elu märke, olgu siis kunagise elu või lausa praeguse, kui seda peaks leiduma. Orbiter hakkab atmosfäärist otsima metaani ja teisi gaase, mis võiksid mikroorganismidest märku anda. Kulgur aga hakkab ringi sõitma ja kuni kahe meetriseid auke puurima, et otsida orgaanilist ainet. | Elu otsing Marsilt lükkub rahapuudusel osaliselt edasi | https://novaator.err.ee/258404/elu-otsing-marsilt-lukkub-rahapuudusel-osaliselt-edasi | Euroopa Kosmosegentuuri ESA ja Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmos ühine nõu minna Marsile elu otsima on saanud rahapuudusel tagasilöögi. Projekti ExoMars esimene etapp peaks küll peagi kavakohaselt käima minema, aga teine etapp ähvardab edasi lükkuda. |
VAATA | "Suusaajakiri" 17. jaanuar | https://sport.err.ee/80804/vaata-suusaajakiri-17-jaanuar | Koduse suusahooaja algus tuli erakordselt sooja jõulukuu tõttu edasi lükata uude aastasse. Harjutatud mustal maal, suusatada õnnestus detsembri esimesel poolel Otepääl ja vahetult pärast jõule juba ka Jõulumäel. ETV-Swedbanki noorte suusasarja 21. hooajaga loodame alustada jaanuari kolmandal nädalavahetusel. Ega tali taeva saa jääda. Reporter Lembitu Kuuse. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.