text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Türgi presidendi Tayyp Erdoğani nõunik Ibrahim Kalin ütles pärast kohtumist toimunud pressikonverentsil, et kuigi milleski kokku ei lepitud, oli siiski positiivseid signaale seoses väidetava Türgile kehtestatud relvaembargoga.
Soome ja Rootsi kehtestasid 2019. aastal Türgile sissetungi tõttu Süüriasse relvaembargo. Kuigi Türgil kummagi riigiga erilist relvakaubandust ei ole. Samal aastal jäeti Türgi välja ka USA hävitajate programmist kuna ostis USA tahte vastaselt Venemaalt raketitõrjesüsteemi S-400.
Ka kehtib Türgi nõudmiste loetelu kurdi organisatsioonide suhtes. Need ei ole terroriohud, mida Türgi võib ignoreerida, vaid terrorirühmitused, kes korraldavad rünnakuid Türgi vastu, märkis Erdoğani nõunik. Türgi nõuab, et Rootsi lõpetaks igasuguse suhtlemise nende organisatsioonidega.
Kui Türgi president väidab, et "teatud riikide parlamentides istuvad terroristid", teab Rootsi opositsioonisaadik Amineh Kakabaveh, kellest ta räägib.
Muidugi temast.
Kurdide õiguste eest võitlejana sundis ta ka Rootsi valitsust suurendama koostööd organisatsiooniga PYD, see on Põhja-Süüria kurdide partei. Türgi peab seda aga Kurdistani Töölispartei (PKK) haruks. Möödunud sügisel keeldus Kakabaveh Magdalena Anderssoni kandidatuuri toetamisest seni, kuni oli saavutanud lubaduse, et Rootsi aktsepteerib Põhja-Süüria kurde. See ei jäänud Ankaras märkamata. Türgi suursaadik Rootsis ütles isegi, et Kakabaveh tuleks anda Türgile välja kui terrorist.
Diplomaadid ja eksperdid arvavad, et Türgi kasutab Rootsit tõenäoliselt hoovana laiemas poliitilises kampaanias, milles Erdoğan soovib kindlustada toetust oma kodumaal ja näidata oma rahvusvahelist mõjukust.
Tüli võib avada ka vanad haavad Türgi ja teiste alliansi liikmete vahel.
Meenutame, et 2009. aastal üritas Erdoğan blokeerida Taani endise peaministri Anders Fogh Rasmusseni nimetamist NATO peasekretäriks ja kümme aastat hiljem vaidlustas Türgi ka plaani viia väed NATO idapoolsetesse liikmesriikidesse.
Mõlemal juhul nõudis Türgi sama, mida praegugi ehk et NATO riigid toetaksid tema karmi joont kurdi rühmitustele.
Rootsis, nagu ka paljudes teistes Euroopa riikides, on üsna suur kurdi kogukond, hinnanguliselt umbes 100 000 inimest ning poliitiliselt aktiivsed liikmed korraldavad ka regulaarselt Türgi riigi vastu suunatud kampaaniaid ja proteste. Kurdistani Töölispartei lipud on lehvinud Stockholmis laiematel kurdimeelsetel meeleavaldustel.
Eelseisvad päevad ja nädalad panevad proovile Rootsi ja NATO läbirääkimisoskused. Siiski peetakse ebatõenäoliseks, et nad täidavad Türgi nõudmised. "Rootsi seisab inimõiguste ja demokraatia eest, mitte ainult kurdide eest. Rõhumine, millele paljud oma kodumaal alluvad, on vastuvõetamatu,"
säutsus välisminister Ann Linde Twitteris. | Rootsi-Soome ja Türgi kõnelustel jäi kokkulepe NATO teemal sõlmimata | https://www.err.ee/1608609019/rootsi-soome-ja-turgi-konelustel-jai-kokkulepe-nato-teemal-solmimata | Läbirääkimised Rootsi-Soome ja Türgi delegatsiooni vahel Ankaras lõppesid pärast viit tundi tõdemusega, et konstruktiivses vaimus peetav dialoog jätkub. See tähendab, et kokkulepped ei saavutatud. |
Prantsusmaa raudteefirma SNCF ja Deutsche Bahn teatasid, et igapäevane kiirrong hakkab alates järgmise aasta detsembrist ühendama kahe riigi pealinna. Linnad on üksteisest umbes 1200 kilomeetri kaugusel, vahendas The Times.
Selline reis kestaks umbes seitse tundi, praegu sõidab rong Pariisist Berliini aga üheksa tundi. "Kasutame võimalust ja paneme selle kiirrongi sõitma. See on mõttekas, sest oleme märganud, et inimesed lepivad üha pikemate reisidega. On inimesi, kes on valmis rongis viibima kuni seitse tundi," ütles SNCF-i juht Jean-Pierre Farandou.
Farandou sõnul lähevad lennupiletid üha kallimaks. Samuti proovivad lääneriigid vähendada heitkoguseid. Euroopa Komisjon proovib ka leevendada riikidevaheliste rongireiside eeskirju.
Riikidevahelised kiirraudteeteenused said Euroopas hoo sisse pärast Eurostari käivitamist 1994. aastal, see liin ühendab Londonit, Pariisi ja Brüsselit. | Berliini ja Pariisi vahel hakkab sõitma kiirrong | https://www.err.ee/1608608977/berliini-ja-pariisi-vahel-hakkab-soitma-kiirrong | Saksamaa ja Prantsusmaa raudteefirmad tahavad rahvusvahelisi reisijaid meelitada eemale lennureisidest ja loovad Pariisi ning Berliini vahele kiirrongiühenduse. |
Feyenoord surus mängu jooksul tugevalt ning värav oli õhus, kuid Hollandi klubi ei suutnud siiski Roma väravasse kordagi palli lüüa. Viimati 31 aastat tagasi eurosarja finaalis mänginud ning 61 aastat tagasi Euroopas tiitli võitnud Roma ainukese värava lõi 32. mänguminutil noor itaallane Nicolo Zaniolo.
Roma peatreener Jose Mourinho võitis oma viienda eurosarja karika. Varem on ta võitnud Meistrite liiga Porto ja Interiga ning UEFA karikasarja/Euroopa liiga Porto ja Manchester Unitediga.
Siiani eurosarja finaalides kolmel korral mänginud ja kõikidel kordadel ka võitnud Feyenoord pidi seekord Itaalia klubile alla vanduma. | Roma on esimene Konverentsiliiga võitja jalgpalliajaloos | https://sport.err.ee/1608608620/roma-on-esimene-konverentsiliiga-voitja-jalgpalliajaloos | Jalgpalliajaloo esimeses UEFA Konverentsiliiga finaalis alistas AS Roma 1:0 Rotterdami Feyenoordi ning võitis ainsa Itaalia klubina sel hooajal eurosarja karika. |
Eesti arhitektuurikeskus viib sel aastal Veneetsiasse näituse pealkirjaga "Nõrk monument", mis uurib arhitektuuri politiseeritust läbi monumendi ja igapäevase linnaruumi, kõrvutades kahte vastandlikku mõistet - nõrkus ja monumentaalsus. Klassikaline monument esindab võimu selgelt ja lihtsalt, kuid mitte kõikehaaravalt. Nõrga monumendi idee seevastu on täis vastuolusid, mitmekülgsust ja varjatud tähendusi – omadusi, mis puuduvad klassikalisel monumendil. Eesti paviljoni kureerivad noored arhitektid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeáš Říha.
"Eesti Disaini Maja" pop-up poodi ja näitust iseloomustab looduslähedus, naturaalseid materjalid ja meile kliimaomaseid hallid toonid. Samas ei puudu Eesti disainist ka mänglev ja ulakas alatoon, mis kajastub mõneti suurustlevates tordikujulistes lampides ja lustakates "Tibu" taburettides. Itaalias saab näha, kuidas meie tagasihoidlik ja ratsionaalne disain vahel ka vimkat viskab. Näitus saab teoks Eesti disainerite liidu eestvedamisel ning kuraatoriks on Johanna Tammsalu.
EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa rõõmustas, et Eesti osaleb maailma olulisemal arhitektuurisündmusel nüüd saja-aastase riigina iseenesestmõistetavalt ja kõrgel rahvusvahelisel tasemel. "Oleme näinud EV100 rahvusvahelise programmi raames, et Eesti arhitektide töö ning meie disainerite looming on tekitanud huvi nii Brüsselis, Stockholmis kui ka Londonis. Olen kindel, et edu jätkub ka Veneetsias," sõnas Rohumaa.
Eesti paviljoni näitus "Nõrk monument"
Eesti paviljon ""Nõrk monument"" hõivab endise Santa Maria Ausiliatrice kiriku (Fondamenta San Gioacchin, 450 Venezia) Via Garibaldi ääres Giardini ja Arsenale biennaalialade vahel.
Eesti paviljoni ekspositsiooni ametlik avamine toimub 25. mail, kell 18.00 ning jätkub kell 20.00 Balti riikide ühise peoga Santa Maria Ausiliatrice kiriku siseõues.
Näitus on ametlikult avatud 26. mai–25. november, teisipäevast-pühapäevani, kell 10.00–18.00.
Näitus ja pop-up pood "Eesti Disaini Maja"
Nädalaks avab ukse näitus ja pop-up pood Casa del design Estone /Eesti Disaini Maja/ väikeses ajaloolises kanaliäärses galeriis, mis asub Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esindava Eesti paviljoni "Nõrk monument" vastas, Arsenale ja Giardini vahepealsel alal. Näitusel osalevad disainerid: Tarmo Luisk, Toivo Raidmets, Maile Grünberg, Tõnis Vellama, Margus Triibmann, Monika Järg, Jaanus Orgusaar, Elmet Treier, Maria Rästa, Stella Soomlais, Mare Kelpman, Oot-Oot, Urmas Lüüs, Raili Keiv, Karmen Saat, Piret Loog, Anni Arro, Johanna Tammsalu jt. Näitus on avatud 23.mai–30. maini. | Eesti avab Veneetsias "Nõrga monumendi" | https://kultuur.err.ee/832133/eesti-avab-veneetsias-norga-monumendi | Tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva avatakse 25. mail 16. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil näitus "Nõrk monument" ja disainifestivali raames Eesti disaini tutvustav näitus ja pop-up pood "Eesti Disaini Maja" (Casa del design Estone). |
Festivali avakontsert tähistab Weekend Guitar Trio 25. juubelit, kus kollektiiv jagab kuulajatega oma aastate jooksul valminud muusikat.
Tallinna kitarrifestivali peaesinejad on vennad Sergio ja Odair Assad Brasiiliast, fingerstyle kitarrist Don Alder Kanadast ja klassikaline kitarrist Carlo Marchione Itaaliast.
Lõppkontsert "Ibeeria päikese all" toob lavale Mehhiko lauljanna Julieta Gonzaleze koos ansambliga Jacaras, pakkudes kuulajatele Hispaania muusikat. Kontsert toimub Kumu Auditooriumis.
Tallinnas toimuvad kontserdid lisaks Mustpeade majas, Niguliste kirikus, Kadrioru lossis ja Lauluväljaku klaassaalist.
Festivali raames toimub Tallinnas ka rahvusvaheline kitarrikonkurss ja selle finaalkontserti on võimalik kuulata Kadrioru lossis. | Tallinna kitarrifestival rändab sel aastal pealinnast välja | https://kultuur.err.ee/832170/tallinna-kitarrifestival-randab-sel-aastal-pealinnast-valja | 9. kuni 15. juunini toimub 13. korda Tallinna kitarrifestival, mis sel korral rändab lisaks pealinnale ka Pärnusse, Tartusse, Rakverre, Jõhvi ja Keila-Joa mõisa, kus annavad kontserte noored Euroopa kitarritähed. |
Soome asus kohtumist esimesel perioodil Markus Nutivaara väravast juhtima, kuid teisel kolmandikul viskas Šveits nelja minutiga kolm väravat, kui täpsed olid Enzo Corvi, Joel Vermin ja Gregory Hoffmann. Viimasel kolmandikul vähendas Mikko Rantanen Soome kaotusseisu, kuid enamaks soomlased sel korral võimelised ei olnud.
Viieaastase vaheaja järel poolfinaali jõudnud Šveits läheb seal vastamisi Kanadaga, kes alistas lisaajal 5:4 Venemaa.
Viimases veerandfinaalis jäi Eesti lõunanaaber Läti samuti 2:3 alla tiitlikaitsja Rootsile. Pärast väravateta lõppenud avakolmandikku asus Rootsi teisel perioodil Filip Forsbergi väravast juhtima, kuid Teodors Blugers viigistas seisu.
Viimasel kolmandikul viisid Viktor Arvidsson ja Oliver Ekman-Larsson Rootsi juba 3:1 juhtima. Lõppseisu vormistas Rudolfs Balcers.
Rootsi läheb poolfinaalis vastamisi USA-ga. | Soome kaotas MM-i veerandfinaalis Šveitsile, Läti jäi alla Rootsile | https://sport.err.ee/832169/soome-kaotas-mm-i-veerandfinaalis-sveitsile-lati-jai-alla-rootsile | Taanis jätkuvatel jäähoki maailmameistrivõistlustel pidi Eesti põhjanaaber Soome veerandfinaalis tunnistama Šveitsi 3:2 paremust. |
Võrreldes esimese mänguga tegi Eesti algkoosseisus kaheksa vahetust. Uuele kohtumisele tuli aktiivsemalt vastu aga Poola. Kohtumise algul saadeti pall mitmel korral eestlaste karistusalasse, tänu millele teeniti ka nurgalööke. Esialgu nendest Eesti koondise jaoks midagi ohtlikumat ei sündinud, vahendab jalgpall.ee.
Veidi enne veerandtunni möödumist tegi Poola esimese tõsisema löögi Eesti väravaraamidesse, kuid väravavaht Georg Mattias Lagus oli ülesannete kõrgusel ja suutis selle püüda. Poola jätkas oma survet Eesti väravale ning kohtumise esimene tabamus sündiski 15. minutil, kui Kacper Kozlowski kasutas ära kaitsjate eksimuse ja viis võõrustajad 1:0 ette.
Vaid kuus minutit hiljem jõudis Poola uuesti sihile. Kauni löögiga saatis palli ristnurka ka esimeses mängus skoori teinud Daniel Krasucki.
Pärast eduseisu suurendamist vähenes veidi külaliste surve ning mäng liikus rohkem väljaku keskosasse. Ka Eesti üritas paaril korral kiirete rünnakutega nõelata, kuid pealelöökideni ei jõutud. Mõned minutid enne esimese 40-minutilise poolaja lõppu oli taas Poola see, kes väravavõrku sahistas, kui Szymon Wlodarczyk tegi seisuks 3:0.
Teisel poolajal jätkus poolakate hea hoog. 57. minutil teeniti Eesti karistusala lähistelt karistuslöök, mille realiseeris avavärava autor Kozlowski, saates palli alumisse nurka. Poola viies värav sündis 68. minutil, kui täpne oli Hubert Turski. Lõppseisu 6:0 vormistas Hurski resultatiivne kuus minutit hiljem, kui liikus mitmest Eesti mängijast mööda ja palli kindlalt alla nurka lõi.
"Esimene mäng Poola võib olla ei oodanud sellist vastupanu nagu me suutsime näidata ja olime ohtlikud. Täna nad mängisid natuke teistsuguse taktikaga ja kontaktides olid oluliselt juurde pannud," sõnas koondise peatreener Norbert Hurt peale kohtumist. "Ennekõike võib olla jäigi puudu nendes duellides. Seekord jäime seal alla ja kaotasime veidi oma keskvälja ära, mis tekitas meile kohe ka peavalu ülemises faasis. Milles ma nägin, et kaitsjad juurde panid, oli see, et väga tõsiselt tegeleti mängijate jagamisega, mis oli tegelikult väga suur probleem esimeses mängus," nägi Hurt kohti, milles saab kindlasti juurde panna, kuid ka häid hetki.
Kahe kohtumise jooksul sai Eesti poolelt väljakule 20 mängijat. "Suurem plaan oli kindlasti see, et kõiki tahtsin näha. Teises kohtumises teadsin, et kõik peavad saama mänguaega, sest lõpuks need samad poisid kasvavad ja arenevad ja nad on potentsiaalikad," sõnas Hurt.
Üleüldises plaanis oli koondise koosveedetud nädal äärmiselt kasulik. "Nädalaga jäin väga rahule, sest meil oli väga sisukad treeningud. Meeskonnal on selgelt sisu ja töötahet. Mängijad ise ka tajuvad, et võistkonna keemia on tegelikult hea," leidis peatreener positiivseid asju. | U-16 jalgpallikoondis pidi teises mängus tunnistama Poola paremust | https://sport.err.ee/832345/u-16-jalgpallikoondis-pidi-teises-mangus-tunnistama-poola-paremust | Teisipäevases maavõistlusmängus Poolaga viigistanud Eesti U-16 jalgpallikoondisel tuli neljapäeval peetud kohtumises vastastele alla vanduda 0:6. |
Liidrid pidasid üksikasjaliku arutelu, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
Putin ütles, et olukord Süürias on nüüd soodne poliitilise protsessi alustamiseks.
"Pärast (Süüria sõjaväe viimaste kuude) sõjalist edu on nüüd loodud täiendavad tingimused, mis soodustavad suure ulatusega poliitilise protsessi algust," ütles Putin Kremli tehtud avalduses pärast kõnelusi.
Putin ja Assad kohtusid viimati detsembris Süürias Latakias asuvas Vene sõjabaasis.
Assad saadab ÜRO-sse esindajad Süüria põhiseaduslikku komiteed looma
Süüria president otsustas neljapäeval saata ÜRO-sse esindajad, kes hakkavad kaasa aitama Süüria põhiseadusliku komitee loomisele, teatas Kreml.
"See on tänase kohtumise väga oluline tulemus. Süüria president otsustas saata oma esindajad, oma delegatsiooni sa moodustama põhiseaduslikku komiteed, mis peab töötama Süüria kõrgeima õigusakti kallal," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
"Nad saadetakse ÜRO-sse. Teisisõnu (toimub see) Genfi protsessi alusel," lisas Peskov. | Putin kohtus Venemaal Assadiga | https://www.err.ee/832343/putin-kohtus-venemaal-assadiga | Venemaa president Vladimir Putin kohtus neljapäeval Venemaal Sotšis Süüria presidendi Bashar al-Assadiga, teatas Kreml. |
Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik John Bolton viitas hiljuti, et Põhja-Korea tuumarelvitustamisel võiks lähtuda 2003. ja 2004. aasta Liibüa mudelist. 2003. aasta lõpus nõustus Liibüa tollane juht Muammar Gaddafi loobuma Liibüa tuumaprogrammist ja ära andma riigi keemiarelvaarsenali vastutasuks sanktsioonide leevendamise eest.
Seepeale ähvardas Pyongyang teisipäeval tühistada 12. juunile kavandatud Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni kohtumise.
Pyongyang pidas Boltoni avaldust ohtlikuks, sest pärast tuumarelvadest loobumist sai Gaddafi 2011. aastal surma ülestõusus, mida NATO sõjaliselt toetas.
Trumpi avaldust peetakse katseks tagada tippkohtumise toimumine.
"Liibüa mudel pole mudel, mis meil üldsegi (meeles) mõlgub, kui mõtleme Põhja-Korea peale," ütles Trump Ovaalkabinetis, kus samal ajal istus ka Bolton.
"Kui vaatate Gaddafile osaks saanud mudelit, siis see oli täielik häving. Läksime sinna teda seljatama," lisas president.
Samas hoiatas ta, et Kimi ootavad ees rasked tagajärjed, kui pooled leppeni jõuda ei suuda.
Trump ütles viitega Liibüas toimunule: "See mudel võib aset leida, kui me leppeni ei jõua. Ilmselt. Kuid kui me jõuame leppeni, siis arvan, et Kim Jong-un saab olema väga rõõmus."
"Kim saab kaitsed, mis saavad olema väga tugevad," lausus Trump ajakirjanikele. "Ta saab olema oma riigis ja seda juhtimas," lisas president.
Presidendi sõnul pole Pyongyangi ähvardus tippkohtumine ära jätta kohtumise ettevalmistusi mõjutanud. Tema sõnul arutavad Põhja-Korea ametnikud kohtumise logistikat nagu midagi poleks juhtunud.
Valge Maja: USA on jätkuvalt valmis Põhja-Koreaga kohtuma
Valge Maja teatas neljapäeval, et on valmis liikuma edasi juunisse kavandatud USA ja Põhja-Korea tippkohtumisega, kuigi Pyongyang ähvardab kohtumise ära jätta.
"Kui põhjakorealased tahavad kohtuda, siis oleme olemas," ütles Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders.
"President (Donald Trump) on valmis, oleme valmis kohtuma ning praegu liigume ettevalmistustega edasi," lisas ta.
USA pole 12. juunile kavandatud Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni kohtumise graafikut muutnud, ütles Sanders.
Pyongyang ähvardas teisipäeval äkitselt kohtumise ära jätta. "Kui USA üritab ajada meid nurka, et suruda meile peale ühepoolset tuumahülgamist, siis pole me sellisest dialoogist enam huvitatud," hoiatas Pyongyang.
Sanders aga rõhutas, et Põhja-Korea "pole juhiistmel".
"Mitte miski ei saa olla tõest kaugemal... Nemad on need, kes kutse esitasid. Kui nad tahavad kohtuda, siis teeme seda rõõmuga," lisas ta.
Pentagon: USA-Lõuna-Korea ühisõppuste piiramist kavas pole
USA kaitseministeeriumil pole kavas piirata USA ja Lõuna-Korea ühiseid sõjaõppusi, mis tekitavad Pyongyangile pahameelt USA ja Põhja-Korea tippkohtumise eel.
"Millegi vähendamisest pole olnud juttugi. Meie ulatuse muutmisest pole olnud mingit juttu," lausus Pentagoni pressiesindaja Dana White.
Ta lisas, et need õppused on iseloomult kaitseotstarbelised ning nende ulatus pole muutunud.
White'i sõnul pole muutunud ka ühisõppuste ajakava.
Ühisõppused on pikalt ette planeeritud ning nende eesmärk on tagada USA ja Lõuna-Korea üksuste valmisolek, lisas ta. "Asi on alliansi kaitsmises."
Põhja-Korea tühistas kõnelused Lõuna-Koreaga õppuse Max Thunder pärast, mis algas 11. mail ning lõpeb 25. mail. Selles osaleb umbes sada USA ja Lõuna-Korea sõjalennukit.
Trump kohtumisel Kimiga USA sõdurite arvu Lõuna-Koreas ei aruta
Trump ütles neljapäeval, et ta ei aruta kohtumisel Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga Lõuna-Koreas viibivate USA sõdurite arvu.
Trumpi ja Kimi kohtumine on kavandatud toimuma 12. juunil Singapuris. | Trump: USA ei taotle Põhja-Korea tuumarelvadest vabastamisel nn Liibüa mudelit | https://www.err.ee/832337/trump-usa-ei-taotle-pohja-korea-tuumarelvadest-vabastamisel-nn-liibua-mudelit | USA presidendi Donald Trumpi sõnul ei taotle ta Põhja-Korea tuumarelvitustamisel niinimetatud Liibüa mudelit. |
Pikalt randmeprobleemidega kimpus olnud argentiinlane on viimase kahe aastaga tasapisi tippu tagasi roninud ja näidanud väga head mängu. Roomas kaotas ta 9. asetatud belglasele David Goffinile avaseti 2:6, kuid juhtis teises 5:4 ja tal oli ka settpall. Argentiinlane otsustas aga edasisest mängimisest loobuda. Del Potro selgitas hiljem, et tundis esimese seti ajal vasakus jalas valu ja otsustas, et targem on mäng lõpetada.
Del Potrole tehakse Itaalias põhjalikud uuringud ja loodetavasti saab ta 27. mail algavatel Prantsusmaa lahtistel siiski kaasa teha.
Goffin läheb veerandfinaalis vastamisi 2. asetatud sakslase Alexander Zvereviga (ATP 3.), kes sai 7:5, 7:6 (11) jagu britist Kyle Edmundist (ATP 19.). Tiitlikaitsja Zverev vormistas võidu kaheksandal matšpallil.
Zverev on nüüd võitnud järjest 22 setti ja 11 matši, sealhulgas kaks turniiri.
Alumise tabelipoole teise poolfinalisti selgitavad 4. asetatud horvaat Marin Cilic ja 10. paigutusega hispaanlane Pablo Carreno Busta. Cilic oli 6:3, 6:4 parem prantslasest Benoit Paire'ist (ATP 52.) ja Carreno Busta sai 6:4, 6:7 (3), 6:2 jagu sloveen Aljaz Bedenest (ATP 65.).
Maailma esireket Rafael Nadal sai revanši mullusuvise üllatuskaotuse eest, alistades 19-aastase Kanada tõusva tähe Denis Shapovalovi (ATP 29.) kindlalt 6:4, 6:1. Veerandfinaalis läheb Nadal vastamisi itaallase Fabio Fogniniga (ATP 21.), kes võitis 6:4, 6:4 sakslast Peter Gojowczykut. Eelmises ringis lülitas Fognini konkurentsist välja 6. asetatud austerlase Dominic Thiemi, kes mäletatavasti eelmisel nädalal Madridis lõpetas Nadali võiduseeria.
11. asetatud serblane Novak Djokovic oli 6:1, 7:6 parem hispaanlasest Albert Ramos-Vinolasest (ATP 41.) ja kohtub veerandfinaalis jaapanlase Kei Nishikoriga (ATP 24.), kes alistas kindlalt 6:1, 6:2 sakslase Philipp Kohlschreiberi (ATP 28.). | Del Potro sai taas vigastada, Nadal võttis kindla võidu | https://sport.err.ee/832342/del-potro-sai-taas-vigastada-nadal-vottis-kindla-voidu | Itaalias Roomas peetaval Masters-sarja turniiril selgusid kõik veerandfinalistid. Maailma kuues reket Juan Martin del Potro jättis vigastuse tõttu turniiri pooleli. |
Stoltenberg viibib Valges Majas ning kohtub seal Trumpiga. Vestluses kerkis esile asjaolu, et NATO liikmesriikide kaitsekulutused on pöördunud tõusule.
Trump küsis Stoltenbergilt, kas osa tunnustusest kuulub talle. Stoltenberg vastas, et Trumpi juhtimine on olnud väga oluline ning presidendi tööl on tõeline mõju.
Oodatakse, et liidrid arutavad Trumpi püüdlusi saada NATO riike suurendama oma sõjalisi kulutusi veelgi ning laiendama väljaõppemissioone Afganistanis ja Iraagis.
Trump survestab NATO liikmesriike suurendama oma sõjalised kulutused 2 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). | Stoltenberg: Trump on mõjutanud NATO kaitsekulutuste suurenemist | https://www.err.ee/832341/stoltenberg-trump-on-mojutanud-nato-kaitsekulutuste-suurenemist | USA presidendi Donald Trumpi tööl on olnud mõju NATO riikide kaitsekulutuste suurenemisele, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg neljapäeval. |
Kaheksandikfinaalis seljatas ta venelanna Svetlana Štšeneva, veerandfinaalis tuli aga tunnistada 2017. aastal kadettide EM-il kulla ja MM-il pronksi võitnud ukrainlanna Oksana Tšudõki nappi paremust, kaotus tuli võrdsete punktide 4:4 juures.
Aga kuna vastane jõudis finaali, sai Vesso edasivõistlemise võimaluse lohutusringis, kus seljatas kreeklanna Rodothea Papadopoulou.
Kohtumises pronksmedalile läks Vesso vastamisi rumeenlanna Amina Roxana Capezaniga ja suutis jälle kohtumise lõpetada seljavõiduga.
Seega teist aastat järjest EMÜ SK kasvandikule Vessole kadettide Euroopa meistrivõistlustelt medal, eelmisel aastal saavutas ta hõbemedali kergemas kehakaalus (-60 kg). | Noor Eesti naismaadleja võitis kadettide EM-il pronksmedali | https://sport.err.ee/832340/noor-eesti-naismaadleja-voitis-kadettide-em-il-pronksmedali | Makedoonias Skopjes toimuvatel maadluse Euroopa meistrivõistlustel kadettide vanuserühmale (15-17 a.) saavutas Viktoria Vesso (-65 kg) naistemaadluses pronksmedali. |
ERR-i spordiportaali ralliblogi hoiab sündmuste arengul silma peal. Rallit lõpetavat punktikatset saab pühapäeval algusega kell 13.45 näha ka ETV vahendusel.
Seis 1. katse järel: 1. Tänak 2.34,3, 2. Ogier +0,4, 2. Suninen +0,4, 4. Mikkelsen +1,4, 4. Meeke +1,4, 6. Neuville +1,5, 7. Evans +1,6, 7. Sordo +1,6, 9. Östberg +1,7, 10. Lappi +1,8.
Reedene stardijärjekord: 1. Ogier, 2. Neuville, 3. Tänak, 4. Mikkelsen, 5. Sordo, 6. Meeke, 7. Lappi, 8. Latvala, 9. Evans, 10. Breen, 11. Paddon, 12. Östberg, 13. Suninen, 14. Al Rajhi.
Neljapäev:
Hommikusel testikatsel näitas kõige kiireimat minekut paaril viimasel etapil katkestanud soomlane Jari-Matti Latvala (3.03,5), kellele kaotasid 0,3 sekundiga Thierry Neuville (Hyundai) ja MM-sarja üldliider Sebastien Ogier (Ford). Tänak kaotas Latvalale täpselt sekundiga, mis tähendas kaheksandat aega.
Õhtusel paariskatsel ei jäänud Tänak oma esitusega päris rahule, aga sõitis välja kiireima aja. Lähimate konkurentidena kaotasid talle 0,4 sekundiga Ogier ja soomlane Teemu Suninen (Ford). Jari-Matti Latvala (Toyota) suretas mootori välja, kaotas Tänakule 3,9 sekundit ja võttis sisse alles 13. positsiooni.
Eelvaade:
Portugali ralli oli MM-sarja kavas juba selle debüüthooajal 1973. aastal ja võrreldes eelmise korraga pole suuri muutusi tehtud. Küll aga lisandub põnev Porto linnakatse, kus tavapärase kruusa asemel kihutatakse asfaldil.
Ralli algab eestlaste jaoks huvitavast seisust, sest eelmisel etapil Argentinas näitas Tänak kõigile tagatulesid. Toyota oli hea ja kiire ning konkurendid muutusid murelikeks. Näiteks Thierry Neuville nimetas olukorda Hyundai jaoks suisa piinlikuks.
"Kindlasti läheme Portugali hea tundega. Teame nüüd, kui hästi auto sõita võib. Testisõidud Portugalis läksid hästi, püüdsime lihtsalt autot natuke veel parandada, et veel paremini sõita," kommenteeris Tänak eelmisel nädalal Toyota pressiteate vahendusel.
"Portugal on alati olnud üks mu lemmikumaid rallisid, kuhu on alati tore minna ja kus on meeldiv atmosfäär. Lisaks on see koht, kus minu WRC-karjäär 2009. aastal algas."
"Tahame võistelda sama hästi kui Argentinas, aga eks näis, kuidas läheb," lisas Tänak. "MM-sarja üldseisu silmas pidades on tähtis jälle hea tulemus teha. Argentina ralli võiduga suutsime vahet natuke vähendada, loodame sama ka Portugalis teha."
Mullu võitis Portugalis hiljem taas maailmameisteriks kroonitud Sebastien Ogier (Ford), kes edestas 15,6 sekundiga Neuville'i. Kolmandana mahtus minutilise kaotuse juures pjedestaalile Dani Sordo (Hyundai).
Ott Tänak sai kolm katsevõitu ning juhtis rallit reede pärastlõunal ja laupäeva hommikul, kuid sõitis siis vastu liivavalli, lõhkus verdustuse ning pidi leppima neljanda kohaga. Lohutuseks võitis M-Spordi piloot pühapäeval punktikatse.
Toyota võistkonna jaoks ei toonud Portugali ralli siis midagi head kaasa. Parimana oli Juho Hänninen seitsmes, reede hommikul ka liidrikohta hoidnud, aga hiljem üle katuse käinud Jari-Matti Latvala lõpetas üheksanda ja Esapekka Lappi kümnenda kohaga.
Ralli ajakava:
Neljapäev:
Testikatse Paredes 4,60 km 9.30 LATVALA
SS1 Lousada 3,36 km 21.03 TÄNAK
Reede:
SS2 Viana do Castelo 1 26,73 km 11.15
SS3 Caminha 1 18,11 km 12.12
SS4 Ponte de Lima 1 27,54 km 12.52
SS5 Viana do Castelo 2 26,73 km 17.25
SS6 Caminha 2 18,11 km 18.22
SS7 Ponte de Lima 2 27,54 km 19.02
SS8 Porto tänavarada 1 1,95 km 21.03
SS9 Porto tänavarada 2 1,95 km 21.28
Laupäev:
SS10 Vieira do Minho 1 17,50 km 11.06
SS11 Cabeceiras de Basto 1 22,22 km 11.44
SS12 Amarante 1 37,60 km 13.03
SS13 Vieira do Minho 2 17,50 km 17.08
SS14 Cabeceiras de Basto 2 22,22 km 17.46
SS15 Amarante 2 37,60 km 19.05
Pühapäev:
SS16 Montim 1 8,64 km 10.35
SS17 Fafe 1 11,18 km 11.08
SS18 Luilhas 11,89 km 11.36
SS19 Montim 2 8,64 km 12.35
SS20 Fafe 2 (punktikatse) 11,18 km 14.18
MM-sarja üldseis (sõitjad):
1. Sebastien Ogier Ford 100
2. Thierry Neuville Hyundai 90
3. Ott Tänak Toyota 72
4. Andreas Mikkelsen Hyundai 54
5. Dani Sordo Hyundai 45
6. Kris Meeke Citroen 43
7. Esapekka Lappi Toyota 40
8. Jari-Matti Latvala Toyota 31
9. Elfyn Evans Ford 26
10. Craig Breen Citroen 20
MM-sarja üldarvestus (tiimid):
1. Hyundai Shell Mobis WRT 144
2. M-Sport Ford WRT 129
3. Toyota Gazoo Racing WRT 124
4. Citroen Total Abu Dhabi WRT 93 | RALLIBLOGI | Ott Tänak alustas Portugali rallit katsevõiduga | https://sport.err.ee/831880/ralliblogi-ott-tanak-alustas-portugali-rallit-katsevoiduga | Autoralli MM-sari jätkub sel nädalalõpul Portugali ralliga. Mõistagi on teiste seas Toyota tehasevõistkonna WRC masinaga stardis ka Ott Tänak ja Martin Järveoja. |
Veerandfinaalis alistas 20-aastane Raisma (ATP 860.) tund ja 16 minutit kestnud kohtumises 6:4, 6:2 korraldajate vabapääsmega põhitabelisse pääsenud 18-aastase ungarlase Fabian Marozsani (ATP -), seejuures jäi Raisma avasetis 1:4 kaotusseisu, kuid võitis siis viis geimi järjest.
Raisma servis kolm ässa ja tegi ka sama palju topeltvigu, Marozsan sai kirja kaks topeltviga. Raisma realiseeris 11 murdevõimalusest viis, Marozsan kasutas viiest murdepallist ära kaks.
Mängitud punktidest võitis Raisma 72 ja Marozsan 56.
Eelmises ringis esimesena asetatud tšehhi Vaclav Safraneki (ATP 263.) alistanud Raisma läheb poolfinaalis vastamisi venelase Dennis Klokiga (ATP 778.), kes sai kaks tundi ja 22 minutit kestnud kohtumises 4:6, 7:5, 6:3 jagu hollandlasest Mick Veldheerist (ATP 1016.). | Raisma jõudis Ungaris ITF-i turniiril poolfinaali | https://sport.err.ee/832330/raisma-joudis-ungaris-itf-i-turniiril-poolfinaali | Ungaris jätkuval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril jõudis Kenneth Raisma poolfinaali. |
Ogier lõpetas Mehhikos viimase katse teisena, aga sõitis vastu rajale paigutatud kunstlikku takistust ja teenis selle eest kümnesekundilise karistuse, mis kukutas M-Spordi piloodi viie parema seast.
"Loomulikult oleme kaebuse tulemuse üle pettunud," sõnas tiimijuht Malcom Wilson väljaandele Motorsport.com. "Keskendume nüüd oma esitusele Portugali rallil, aga kui see saab läbi, siis kaalume edasisi valikuid."
Enne Portugali rallit juhib Ogier MM-sarja kümnepunktise eduga Thierry Neuville'i (Hyundai) ees. Ott Tänak (Toyota) jääb kolmandana 28 silma kaugusele.
Rallimeedia andmetel on viiekordsel maailmameistril ja tema võistkonnal võimalus vaidlustusprotsessiga jätkata. | Ogier'le määratud karistus jäi kehtima | https://sport.err.ee/832327/ogier-le-maaratud-karistus-jai-kehtima | Autoralli MM-sarja etapil Mehhikos maailmameister Sebastien Ogier'le määratud karistust ei tühistatud. Seega prantslane punktikatsel teenitud nelja silma tagasi ei saa. |
Teist aastat Eesti Kaevandusmuuseumi aladel toimuv festival on esimeste suutäitena välja kuulutanud artistid: Badass Yuki, Leslie Da Bass, Psychoterror, Orelipoiss, Indrek Spungin, San Hani, Mees Inc, Paranoid One, Nebo-Zemlya, Vesi Päästab ja Rando Arand.
Mägede Häälele jõuab esinema ühtekokku üle 40 artisti ja DJ. Järgmine ja suurem hulk esinejaid tehakse valikuks maikuu lõpus.
Lavasid rajatakse festivali jaoks kolm – kõige suurem lava nimega Kohtla-Raju, peamiselt tantsumuusikale orienteeritud Katlamaja ning väiksema kaliibriga laividele pühendatud Kaevuripuhvet.
Koostöös kinoga Sõprus saab festivalipäevil jälgida filmiprogrammi kaevandusmuuseumisse rajatavas kinos "Rahvaste sõprus". Kinokavast on festival teatavaks teinud dokumentaalfilmi "Enam kui elu", mis kõneleb festivalil esineva ansambli Psychoterror koloriitsest ninamehest Freddy Grenzmannist.
Festivali Mägede Hääl tänavune hüüdlause on "Да-Virumaa!", kandes edasi juba eelmisel aastal võetud eesmärki osutada Ida-Virumaale kui äärmiselt kirevale ja erakordsele paigale. "Pakume Ida-Viru parimat, sealjuures lokatsioonieksootikat, muusikaelamust ja miljööd," märkis festivali juht Ivar Murd. | Festival Mägede Hääl avalikustas esimese portsu esinejaid | https://kultuur.err.ee/832328/festival-magede-haal-avalikustas-esimese-portsu-esinejaid | 6.–8. juulini Kohtla-Nõmmel aset leidev festival Mägede Hääl on avaldanud esimese ringi sel suvel ülesastuvatest artistidest. |
USA asus kohtumist esimesel kolmandikul Patrick Kane'i ja Cam Atkinsoni väravatest juhtima, kuid teisel perioodil viigistasid Michal Repik ja Martin Necas seisu. Ameeriklaste võiduvärava viskas viimasel kolmandikul Kane.
USA poolfinaalivastase selgitavad Läti ja Rootsi.
Tabeli teisel poolel jõudis esimesena nelja parema sekka Kanada, alistades lisaajal 5:4 Venemaa.
Colton Parayko viis esimesel kolmandikul Kanada 1:0 ette ja teisel perioodil suurendas Ryan Nugent-Hopkins edu, kui Venemaa viigistas Ilja Mihhejevi ja Aleksandr Barabanovi väravatest.
Viimasel kolmandikul viis Kyle Turris Kanada taas juhtima, aga Sergei Andronov seadis taas viigi jalule. Kanada läks Pierre-Luc Dubois' väravast taas ette, kuid Artjom Anisimovi värav viis mängu lisaajale.
Kümneminutilisest lisaajast oli mängitud 4.57, kuid Kanada võiduvärava viskas Ryan O'Reilly.
Kanada kohtub poolfinaalis Soome ja Šveitsi vahelise mängu võitjaga. | USA pääses MM-il esimesena poolfinaali, Kanada alistas lisaajal Venemaa | https://sport.err.ee/832164/usa-paases-mm-il-esimesena-poolfinaali-kanada-alistas-lisaajal-venemaa | Taanis peetavatel jäähoki maailmameistrivõistlustel jõudis esimesena poolfinaali USA, alistades 3:2 Tšehhi. |
Vihmasajus lõppenud etapil edestas Bennett lõpuspurdis hollandlast Danny Van Poppelit (LottoNL-Jumbo) ja kolmanda koha saanud Niccolo Bonifazio (Bahrain-Merida).
Kangert kaotas võrdlemisi tasasel maal kulgenud etapil taas palju aega, lõpetades võitjast kaheksa minutit ja 50 sekundit hiljem.
Kangert on tervisega kimpus olnud alates pühapäevast. "Hommikul oli juba selge, et hea päev ei tule. Ärkasin väga kehva enesetundega, öö otsa korralikult ei maganud. Tagantjärele tundub, et ilmselt oli tegu toidumürgitusega," rääkis Kangert esmaspäeval ERR-ile.
Pärast esmaspäevast puhkepäeva pole Kangert siiski loodetult taastunud ja Astana teatas juba kolmapäeva õhtul, et eestlane jätab Giro pooleli, Kangert ise soovis aga vähemalt neljapäevase etapi veel kaasa teha.
"Viimastel päevadel on Tanel näinud ränka vaeva, et sadulas püsida ja meeskonda aidata," kirjutas meeskond oma kodulehel. "Ta ei saanud normaalselt toituda. Lootsime, et tema olukord paraneb, kuid seda pole juhtunud. Täna läheb Kangert koju ning usaldab end spetsialisti hoolde."
"Päris tõele see ei vasta, ma täna ikkagi veel stardin," sõnas Kangert aga Postimehele. "See oli eileõhtune info. Praegu on enesetunne natukene juba paranenud. Vaatan, kuidas sõidu ajal enesetunne võrreldes eilsega on ning siis teen edasised otsused."
Giro üldarvestuses jätkab liidrina britt Simon Yates (Mitchelton-Scott), edestades 47 sekundiga hollandlast Tom Dumoulini (Team Sunweb) ja minuti ning nelja sekundiga prantslast Thibaut Pinot"d (Groupama-FDJ). Kangert langes 44. kohale, kaotades 41 minutit ja 53 sekundit. | Bennett võttis tänavusel Girol teise etapivõidu, Kangert kaotas veel aega | https://sport.err.ee/832307/bennett-vottis-tanavusel-girol-teise-etapivoidu-kangert-kaotas-veel-aega | Itaalia velotuuri 12. etapil triumfeeris iirlane Sam Bennett (Bora-Hansgrohe), kellele see oli tänavusel Giro d"Italial teine etapivõit. Tervisega kimpus olev Tanel Kangert (Astana) sai protokolli kirja 122. koha. |
Sügis tuleb seekord meie jaoks teisiti. Oleme viimasel ajal uuesti tõsiselt oma sihte seadnud ning viimastel nädalatel sellega seoses ka tähelepanu äratanud muudatusi tehes. Te küsite nende kohta ja me hea meelega vastame.
Mis teatris toimub?
Eelmine nädal lõppes esietendusega – "NO30,5 Käbikojas" (Eva Koldits, Marika Vaarik ja Anne Türnpu), mille kohta kirjutab Margus Mikomägi täna nii: "Ei saa jätta olemata uhke, millised hääled neis näitlejates peidus on – sada varjundit ja sama palju veel. Kõrgest ja kiledast rämeda ja karedani – need tundetoonid! See ülim professionaalsus ja näitlejahääletehnika valdamine. Naised nõiuvad publiku ära. Võtavad endaga kaasa."
See nädal algasid proovid "Kihnu Jõnniga", mis esietendub 1. septembril.
Aga struktuuri muudatused ja koondamised?
Kui me alustasime, oli meie eesmärk, et teater on alati üks: üks trupp, üks tehniline koosseis, üks lavastus ja üks etendus korraga. Üsna kiiresti kasvasime suuremaks, sest nii tundus ja oligi argipäevane toimetamine lihtsam. Aga kokkuvõttes oleme viimased kümme aastat olnud kahe vahel: kas meie teater on alati üks või peame veel natukene kasvama, et see üks saaks jaguneda reeglina kaheks.
Kord on tundunud õige nii ja kord naa. Täna oleme veendunud, et teatri viimase kolmandiku tahame olla üks ja tegeleda kontsentreeritult ainult teatriga. Seepärast otsustasime lõpetada palju energiat võtnud kohviku pidamise ning vähendada teatri töökohtade arvu selliselt, et ka teatri tehniline personal vastaks ühele koosseisule.
Kui palju inimesi teatris koondati?
Organisatsiooni ümberkorraldamine pole kunagi lihtne ning ei piirdu lihtsalt otsustega, kes peab lahkuma. Korraldame oma tööd süsteemselt ümber ning see tähendab ka terve hulga erinevate ametikohtade ülesannete ja vastutuste muutumist. Mitmetele inimestele oleme teinud koondamise asemel ettepaneku edaspidi natukene teistsugust ja teisel viisil tööd teha ja lõplikud lahendused on alles töös.
Seega ongi raske öelda lõplikke numbreid ning nimetada konkreetseid ametikohti. Kuid suurusjärguna on kärpimisel 15 inimese töökohad, kellest pooled on seotud meie kohvikuga ning ülejäänud teatri tehnilise, halduse ja administratiivse poolega. Teatri kunstiline koosseis jätkab muutusteta.
Kas NO99 saalid on tõesti tühjad?
Ei, meie saalid ei ole tühjad, aga vabu kohti on tõepoolest rohkem kui varasemalt. Kevadine saalide täituvus on 60 protsendi juures ning et seda parandada, oleme teinud tõesti hulga erinevaid müügipakkumisi ja saatnud võimalust kasutades ka kutseid erinevatele heategevusorganisatsioonidele.
Aga näiteks 2015. ja 2017. aasta publikunumbrite vahe oli kahekordne?
Jah, oli. Selle põhjuseks on aga see, et 2015. aastal mängisime 11 etendust lavastusega "Savisaar" Solarise kontserdimaja täissaalidele, mis kogus üle 16.000 vaataja. 2016. aastal ja 2017. aastal selliseid suurprojekte pole olnud. Tõsi, meie külastajate arv on viimastel aastatel pigem vähenenud, kuid oma maja saalides mängitud etenduste publiku arv on püsinud viimased neli aastat vahemikus 19.000–25.000. NO99 Sakala teatrimaja saali suurus on 164 kohta. 40 000 vaataja saalimahutamine tähendaks 250 täissaalile antavat etendust aastas. Tööpäevi ongi aastas ca 250. Teoreetiliselt oleks seega see tehtav, aga praktikas on etenduste andmine teatritöö jäämäe veepealne osa: enamus tööajast kuulub lavastuste ning etenduste ettevalmistamisele proovisaalis, töökodades jne. Ja puhkus on siiski ka veel. Iga paari-kolme aasta tagant tekkivad suured vaatajanumbrid on samas seotud suurte riskidega. Kindlasti võtame ka tulevikus sääraseid riske, aga mitte sel aastal.
Mis on teatri rahaline seis?
Me oleme lõpetanud viimased kaks aastat väikeses kahjumis, kuid kuna 2015. aasta oli majanduslikult edukas (ennekõike seesama "Savisaar"), on meil olnud võimalus katta tegevuskahjum varasemast kasumist. Nüüdseks on see aga otsas ning kui ka 2018. aasta lõppeks miinusega, tekiksid finantsilised raskused. Siit ka üks põhjus töö ümberkorraldamiseks ja lisategevustest/riskidest loobumiseks.
Miks on viimased kaks aastat lõppenud kahjumis?
Sest teatri kulud on olnud suuremad kui tulud. Oleme aastaeelarveid koostades olnud liiga optimistlikud. Reaalsuses on näiteks kohviku tulud kujunenud loodetust väikemaks, aga ka mõned kulud (näiteks välisreisidega seotud) on kujunenud arvatust suuremateks. Kokkuvõttes oli 2015. aasta tegevuse kahjum pisut üle 6 protsendi ja 2016. aastal pisut alla 4,5 protsendi käibest.
Kas kohviku pidamine tõi teatrile kulu või tulu?
Meie kohvikul on olnud erinevaid aegu ehk see on tootnud nii kasumit kui kahjumit. Viimased pool aastat on kohviku olnud rahalises mõttes teatri jaoks väikeses kasumis. Kuid kui arvestada ka seda kollektiivset energiat ja aega, mida muidu saaksime kulutada teatrile, oleme kindlasti kahjumis. Oleme kokkuvõttes kindlasti alahinnanud seda, mida ühe toreda kohviku igapäevane käigus hoidmine nõuab.
Kas uuel hooajal teatris enne etendust kohvi ja süüa saab?
Kindlasti saab, aga täna veel ei tea, kes seda pakub. Meie kutsumus on teha head teatrit, aga me otsime inimesi, kelle kutse oleks pidada head kohvikut või söögikohta. Oleme väga avatud kõigile ettepanekutele. | NO99: oleme aastaeelarveid koostades olnud liiga optimistlikud | https://kultuur.err.ee/832300/no99-oleme-aastaeelarveid-koostades-olnud-liiga-optimistlikud | Selle nädala alguses tuli uudis, et NO99, et publikunumbrid on langustrendis ja teater on otsustanud oma tegevust koomale tõmmata. Sellega seoses tekkis mõistagi teatri sõpradel ja ajakirjanikel veel küsimusi, millele teater nüüd oma Facebooki vahendusel vastas. |
"Me elame uues maailmas. Oleme maailmas, kus geopoliitika domineerib taas turgusid," ütles tegevjuht, lisades, et OPEC ja Venemaa on suutnud oma tootmiskärpeid edukalt rakendada ning hindu tõstab ka USA lahkumine Iraani tuumaleppest. "Seega ma ei imestaks, kui tulevatel kuudel barrelihind 100 dollarini küündib."
Naftahinnad on alates suvest stabiilselt kasvanud ning neljapäeval ületas Brenti toornafta barreli hind esmakordselt pärast 2014. aastat 80 dollari piiri. | Total: naftahind võib lähikuudel kerkida 100 dollarini barreli kohta | https://www.err.ee/832294/total-naftahind-voib-lahikuudel-kerkida-100-dollarini-barreli-kohta | Prantsuse naftahiiu Total tegevjuhi Patrick Pouyanne'i sõnul ei oleks ta üllatunud, kui toornafta barrelihind kerkiks lähikuudel 100 dollarini. |
"Olen selles kindel ja mul on põhjust uskuda, et see raudteeliin hakkab tööle 2025. aastal," ütles Poola taristuminister Andrzej Adamczyk BNS-ile, märkides, et Rail Balticu projekt on majanduslikult tähtis nii Leedule kui regioonile laiemalt.
Leedu transpordiminister Rokas Masiulis ütles omaltpoolt, et Poola ei hülga projekti, ehkki nende jaoks pole see kõige suurem prioriteet. "See on neile tähtis. Nad ei nimeta seda kõige tähtsamaks, sest neil on veel teisigi raudteeprojekte, mis on neile tähtsad. Siiski nad peavad seda projekti silmas ja kutsuvad seda kõikjal tähtsaks," rääkis Masiulis.
Rail Balticu projekt näeb ette Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamise Tallinnast Poola-Leedu piirini, kust see peaks ühenduma raudteega Varssavisse. Projekt peaks valmima 2025. aastal ning läheb maksma hinnanguliselt 5,8 miljardit eurot.
Seni on projekti raames rajatud 370 miljonit eurot maksma läinud 120-kilomeetrine lõik Poola-Leedu piirist Kaunaseni, kuid lõik ei vasta Euroopa kiiruse standarditele. Käimas on ka kõnelused antud probleemi lahendamiseks. | Minister: Poola saab enda osa Rail Balticust õigeks ajaks valmis | https://www.err.ee/832286/minister-poola-saab-enda-osa-rail-balticust-oigeks-ajaks-valmis | Poola rajab enda osa Rail Balticu raudteest 2025. aastaks nagu plaanitud, ütles riigi taristuminister neljapäeval Vilniuses. |
Eestiga Rahvuste liigas samasse alagruppi kuuluvatest koondistest on Kreeka 44., Ungari 49. ja Soome 62. kohal.
Teistest Balti riikidest jätkab Leedu 133. ja Läti 139. real.
Edetabeli esikümnes muutusid ei olnud – esikohal jätkab Saksamaa, teine on Brasiilia, kolmas Belgia, neljas Portugal ja viies Argentina. Järgnevad Šveits, Prantsusmaa, Hispaania, Tšiili ja Poola. | Eesti jalgpallikoondis tõusis FIFA tabelis 93. kohale | https://sport.err.ee/832290/eesti-jalgpallikoondis-tousis-fifa-tabelis-93-kohale | Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) värskes maailma edetabelis tõusid Eesti ja Fääri saarte koondised koha võrra ja jagavad nüüd 93. positsiooni. |
Sel päeval vahetati viisakusi. Naerdi. Saatejuht Mona El Sharkawy ja Lionel Messi vaatasid tahvelarvutist videoid El Clasicole kaasa elanud egiptlastest, videoid Kairo jalgpalliakadeemiast, kus mitmetel kaamerasilma ette jäänud lastel oli seljas Kataloonia klubi sinipunane särk. Oli tavaks, et kuulsusi tutvustava Araabia telesaate "Yes I am famous" külalised jätavad heategevuseks mõne suveniiri. Paar kuud varem oma viienda Ballon d'Ori võitnud argentiinlase jalgpallisaapad pidid minema oksjonile, tulu Egiptuse lastele. El Sharkawy näitas kingitud saapaid kaamerasse ning tegi Messist mõneks ajaks vihatuima sportlase Egiptuses. Vaene Lionel Messi. Isegi head tehes võib kellelegi hambusse jääda.
See oli kivi globaalse tähe elu korraldava personali kapsaaeda - keegi neist oleks ju võinud teada, et Lähis-Ida riikides peetakse pidevalt räpase maapinnaga kokku puutuvaid jalanõusid närusteks, väärtusetuteks. Kellelegi kingatalla näitamine on tabu, kedagi jalatsiga lüüa tähendab ülimat alandamist. Mäletate, kui Iraagi ajakirjanik Muntadhar Al Zaidi pressikonverentsil USA presidendi George W. Bushi suunas oma kingad viskas? Neid, kelle arvates oli Al Zaidile teo eest määratud üheksakuune vanglakaristus auga välja teenitud, polnud araabia maades just vähe.
Egiptuse parlamendiliige Said Hasasin tegi Messi oma jutusaates maatasa. "Meid, egiptlasi, pole seitse tuhat aastat püsinud tsivilisatsiooni jooksul varem niimoodi häbistatud," teatas Hasasin dramaatiliselt, võttis otse-eetris jalast oma kinga ja lubas sellega argentiinlasele vastu pead anda. Seda, et mõni populistlik poliitik intsidendi pealt omakasu üritab lõigata, võis arvata. Aga kui temaga nõustub ka Egiptuse jalgpalliliidu esindaja... "Ma olen segaduses," tõdes Azmy Megahed. "Andku oma saapad oma riigile, Argentinas on palju viletsust. Meie vaesed ei vaja teda. Me ei vaja tema saapaid, me ei vaja tema almust."
"Me ei vaja Lionel Messit" üle Megahedi huulte ei libisenud, kuid see oli selgelt edasi antud ka kõnelemata. Eelmisel kevadel külastas Messi hepatiidivastase võitluse programmi raames taas Kairot, käis püramiide vaatamas ning Egiptuse kuulsaim arheoloog Zahi Hawass nimetas Argentina staari järgmisel päeval "lollakaks". Tema arvates ei tundunud Messi kuulsusrikkast ajaloost eriti huvitatud.
Paarkümmend aastat, ehk veel mõned kevadedki tagasi, oleks asjad laabunud teistmoodi. Siis oleks intsidendid vargsi vaiba alla pühitud, teine parlamendiliige kinnitanud, et tegemist oli ilmselt arusaamatustega. Viisakusi oleks edasigi vahetatud. Naerdud. Nüüd on egiptlased ülejäänud maailmale meele järgi olemisest väsinud. Liiga palju on läbi elatud. Liiga palju ohverdatud. Ja pealegi - neil on nüüd oma Messi. Põrgusse teistega.
Egiptuse armastatuimat poega Mohamed Salahit võib erineval kujul näha pea igal Kairo tänavanurgal. Autor: AFP/Scanpix
Enne seda, kui rahvusvaheline meedia ning jalgpallifännid hakkasid tema ja Argentina superstaari vahele võrdusmärke joonistama, teda Liiva-Messiks või Püramiidide Peleks kutsuma; enne seda, kui temast sai ülemaailmne fenomen, oli kuulsaim elav egiptlane kodumaalgi mõnda aega tundmatuks suuruseks. Nüüd võib tema hüüdnimeks ju olla Egiptuse kuningas, kuid Mohamed Salah ei võrsunud suursugusest seltskonnast. Tema ja hilisem koondisekaaslane Mohamed Elneny alustasid karjääri El Mokawloonis, kõrgliiga keskmike sekka kuuluvas Ida-Kairo klubis. Ja kui sa ei mängi Egiptuses Al Ahly ega Zamaleki eest, oled sa kohalike silmis sama hästi kui eikeegi.
Vihane Kairo derbi on Aafrika klubijalgpalli absoluutne tippklass. Al Ahly ja Zamalek on omavahel jaganud 13 Meistrite liiga tiitlit, 1948. aastal hoo sisse saanud Egiptuse kõrgliiga on mõni kolmas klubi suutnud võita vaid seitsmel korral. Tihti kutsutakse seda Lähis-Ida Clasicoks, sest nagu Hispaaniaski, eelistavad emba-kumba võistkonda ka jalgpallikauged inimesed. Ajal, mil kaks Kairo hiidu meelitasid staadionile 60-70 000 inimest, jäid suurema osa teiste klubide vaatajanumbrid neljakohaliseks.
"Egiptuse kaks suurimat parteid on Al Ahly ja Zamalek, aga see on enamat kui poliitika, see on eskapism," sõnas üks Al Ahly ultrarühmituse Ahlawy asutajaid Suurbritannia spordikirjaniku James Montague raamatus "When friday comes". "Keskmine Ahly fänn elab oma naise, ämma ja viie lapsega ühetoalises korteris, teenib miinimumpalka ja elab masendavat elu. Selle teevad elamisväärseks vaid need kaks reedest tundi, mil ta saab staadionile Ahlyd vaatama minna."
Keskmiselt Ahly fännilt on viimaste aastate jooksul needki võetud. Kuus kevadet on Ahly fänn nukralt pidanud oma koduklubi mänge vaatama väikeselt teleriekraanilt köögilaual või nurgapealses tolmuses ahwa s, sest Egiptuse staadionite väravad on tabalukkudega kinnitatud. Ahly fänn on selles vähemalt kaudselt ka ise süüdi. Aga kui Ahly fänn tagasi mõtleb, ei teeks ta midagi teisiti.
2011. aasta jaanuaris matsid Zamaleki ja Al Ahly ultrafännid sõjakirve ning tulid ühiselt tänavatele, et nõuda 30 aastat Egiptust raudses haardes hoidnud Hosni Mubaraki tagasiastumist. Tuneesiast alguse saanud revolutsioonilaine oli jõudnud Kairosse. Meeleavalduste epitsentriks saanud Tahriri väljakul leidsid kahe suurklubi ultrad end unikaalsest positsioonist. Autokraadi valitsusajal olid keelatud opositsiooniparteid ja ametiühingud, jalgpallifännid olid aga aastakümneid Kairo rahvusstaadionil valitsust sarjanud ja võimudega vastuollu sattunud. Neil olid kogemused, rahvas vajas liidreid. Al Ahly must kotkas sai üheks revolutsiooni sümboliks, tuhandetest kümned ja seejärel sajad tuhanded. Tahriril ja mujalgi valati verd, hukkuti ja leinati. Aga viimaks oli Mubarak läinud.
Al Ahly ultrarühmituse Ahlway liikmete jaoks on nüüdseks karjääri lõpetanud Mohamed Aboutrika enamat kui vaid jalgpallur. Taustal on Port Saidi tragöödias hukkunute portreed. Autor: Reuters/Scanpix
Täpselt aasta hiljem, 2012. aasta 1. veebruaril, sõitis Al Ahly külla Põhja-Egiptuse sadamalinna Port Saidi meeskonnale Al Masry. Selle üle, mis juhtus tol õhtul, vaieldakse tänaselgi päeval. Mubarak oli läinud, aga inimesed, kes polnud rahul võimu haaranud militaarvalitsuse tegevusega, ei olnud Tahririlt lahkunud. On mõningaid, kelle arvates toodi Al Masry ohvriks, et Kairos kaost ennetada. Suurem osa Egiptusest on aga kindel, et kukutatud valitsus maksis Ahlawyle revolutsiooni eest kätte.
Al Ahlyle ootamatut kaotust tähendanud lõpuvile järel tormasid sajad inimesed väljakule ning ründasid Ahly pallureid ning poolehoidjaid - rusikate, kurikate ning nugadega. "Nad tulid sprintides," meenutas Ahly paremkaitsja Ahmed Fathi hiljem. "Ma tundsin õhust, et nad vihkavad mind, teisi mängijaid. Kõik mängijad jooksid." Fathil ja teistel Ahly palluritel õnnestus riietusruumi jõuda. Paanikas Ahlawy üritas staadionilt põgeneda, kuid korraldajad olid staadionivalgustuse välja lülitanud, politsei väravad lukustanud ning vaatas kaost pealt. Tol õhtul pussitati ja trambiti surnuks 72 Ahlawy liiget. See ei olnud huligaanitsemine. See oli massimõrv.
Revolutsioon ja Port Saidi intsident jätsid Egiptuse jalgpallile verise pitseri. Päev pärast tragöödiat lõpetasid karjääri mitu mängijat, teiste seas Aafrika armastatumaid jalgpallureid Mohamed Aboutrika, kes oli hiljem nõus ohvrite austamiseks hooaja lõpuni mängima. 2000. aastate teine pool oli Aafrikas möödunud vaaraode taktikepi all - Egiptus võitis Aafrika rahvuste karika nii 2006., 2008. kui 2010. aastal; Zamaleki triumfile Meistrite liigas 2002. aastal järgnesid Al Ahly võidud 2005., 2006. ja 2008. aastal. Araabia kevad tähendas hegemoonia lõppu. Koduliiga hooaeg jäeti pooleli, sponsorid ja välismängijad kadusid päevapealt. Järgmisele kolmele rahvuste karika turniirile Egiptus ei pääsenudki.
Pärast Egiptuse liigahooaja katkestamist korraldas mitmel sealsel noortekoondislasel silma peal hoidnud Šveitsi klubi Basel riigi U-23 meeskonnaga sõprusmängu. Teisel poolajal vahetusest väljakule sekkunud Mohamed Salah lõi kaks väravat. Basel ei oodanud tema allkirja hankimisega kaua.
Egiptus on muutunud. Keskse koha, kus varem seisis filosoofiakraadiga Aboutrika, poliitiliselt aktiivne Egiptuse Socrates, on nüüd üle võtnud tema protežee Salah, kes üritab koduriigi poliitikast võimalikult kaugele jääda. Egiptlasedki on muutunud. Nad on väsinud revolutsiooni järellainetest, pidevatest rahutustest. Viimased seitse aastat on olnud rasked. Nad tahaksid normaalsusesse naasta. Salah on nende päästeingliks.
Mohamed Salahi kaks väravat Kongo vastu viisid Egiptuse kolmandat korda MM-finaalturniirile. Viimati mängiti seal 1990. aastal. Autor: Reuters/Scanpix
"Salah täitis minu unistuse," rääkis Ahmed El Ghoul, staari endine meeskonnakaaslane El Mokawlooni päevilt, Lähis-Ida uudisteagentuurile MEE. "See on esimene kord, kui egiptlasest mängija nii kõrgele tasemele on jõudnud. Lootsin ise kunagi maailmaklassiga jalgpalluriks saada. Olen õnnelik, et tema selle korda saatis." El Ghoulil on kahtlemata meeles, kuidas noor Salah sõitis iga päev kaks tundi bussiga trenni ja kaks tundi koju tagasi, kuidas ta luhtas ühes mängus viis üks-üks olukorda, sest mängis vasakkaitses ning oli vastaste värava alla jõudes surmväsinud, kuidas ta riskis oma tulevikuga, ohverdades jalgpalli nimel hariduse.
Et Salah ei mänginud kunagi Al Ahly ega Zamaleki eest, on El Ghouli arvates teda egiptlastele lähemale toonud. "Ta kuulub kogu Egiptusele," sõnas El Ghoul. "Salah kannatas nii nagu meiegi," lisas MEE-le Kairo apteeker Ahmed Mostafa. "Tema teel seisid samad raskused, samad barjäärid, aga ta oli endas kindel ja tuli kõigega toime. Ta on üks meist."
Sarnaselt Salahile oli teistelgi noortel Egiptuse palluritel ühtäkki vaja otsustada, kas jätkata karjääri välismaal või sellele sisuliselt joon alla tõmmata. 2010. aastal rahvuste karika võitnud koondisesse kuulus vaid neli väljaspool Egiptust mängivat pallurit. 2018. aasta MM-koondises on neid tõenäoliselt üle 15. See on uudne olukord. Suur osa mängijaid - eesotsas ikooniliste Aboutrika, Essam El-Hadary ja Wael Gomaaga - ei soovinud kunagi riigist lahkuda. Miks mängida Euroopas, kui klubijalgpalli tähtsaim mäng leiab aset Kairos? Ka intsident Lionel Messiga annab tunnistust egiptlaste trotsist - meie liigat võivad segada pausid, rahapuudus ja tühjad tribüünid, aga see on ikkagi maailma parim. Teised meid ei huvita.
"Me ei ela kaasa Liverpoolile, me elame kaasa Salahile," naeris Mostafa. "Kui treener vahetab ta matši jooksul välja, vahetame meie kanalit. Mäng on siis meie jaoks lõppenud." Inglismaa kõrgliiga parimaks mängijaks nimetatud Mohamed Salah lõi käesoleval hooajal Liverpooli eest 44 väravat, egiptlaste jaoks on muidugi sootuks tähtsamad need viis, millega kostitas ründaja koondise vastaseid MM-valikturniiril. Just Salahi kaks tabamust Kongo võrku olid need, mis viisid riigi kolmandat korda ajaloos finaalturniirile.
Arvestades eelmisel kümnendil Mustal Mandril saavutatud ülekaalu, tundub lausa uskumatu, et Egiptus mängis MM-il viimati 1990. aastal. Venemaale lendava koondise algsesse nimekirja kuulub 16 mängijat, kes polnud siis veel sündinudki. Essam El Hadary oli siis 17 ning valmistus oma suureks läbilöögiks. Nüüd on El Hadary 45-aastane, valmis saama vanimaks mängijaks MM-finaalturniiri ajaloos. 28 aasta jooksul on El Hadary saanud osa Egiptuse koondise tõusust, langusest ja uuest tõusust, elanud üle revolutsioonid, katkestatud hooajad ning üheksa rahvusmeeskonna lootsi. El Hadary oli see, kes tõrjus möödunud jaanuaris penalti, mis viis Egiptuse seitse aastat kestnud ootuse järel taas Aafrika rahvuste karika finaali. El Hadary on koondise viimane ühenduslüli vana ja uue Egiptuse vahel.
Suvisel finaalturniiril võrreldakse Mohamed Salahit tahes-tahtmata Lionel Messiga. Nad on tehnilised ja hiilgava väravavaistuga, häirimatud oma vertikaalsest puudujäägist. Egiptuse argentiinlasest peatreeneri Hector Cuperi filosoofiagi näib olevat kodumaa koondiselt üle võetud - pall tuleb vastaste poolel kiirelt oma tähtmängija kätte toimetada ja siis taevaste jõudude poole palvetada. Üks asi räägib aga selgelt Salahi kasuks, sest vähesed ootavad, et mees naaseks Venemaalt, kuldne karikas peos. Egiptus on oma suurima eesmärgi juba täitnud. Vaaraod on seitse aastat uitanud jalgpallikõrbes. Nüüd on oaas käega katsutavas läheduses. | 5 nädalat MM-ini: jalgpallikõrbes ekselnud vaaraod leidsid taas oaasi | https://sport.err.ee/832175/5-nadalat-mm-ini-jalgpallikorbes-ekselnud-vaaraod-leidsid-taas-oaasi | Püha kuu Ramadani alguse puhul heidab ERR-i spordiportaali jalgpalli MM-lugude sari pilgu Egiptuse koondist vundamendini raputanud aastatele. |
"Nagu teada oli, tuli raske mäng, aga ma olen üliõnnelik, et peale tänast mängu V. Williamsiga olen mina veerandfinaalis ja meie omavaheliste mängude seis viigis 2:2," kommenteeris Kontaveit lühidalt enda ametlikul Facebooki-küljel.
Kontaveit kohtus Williamsiga ka kaks nädalat tagasi, kui vastamisi mindi Madridi turniiri avaringis. Siis alistas eestlanna endise esireketi 3:6, 6:3, 6:2. Kaks varasemat kohtumist 2015. ja 2016. aastal võitis kogenud ameeriklanna. | Kontaveit: olen üliõnnelik, et olen veerandfinaalis | https://sport.err.ee/832277/kontaveit-olen-ulionnelik-et-olen-veerandfinaalis | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 26.) alistas teist turniiri järjest kunagise maailma esireketi, ameeriklanna Venus Williamsi (WTA 9.). Kõrgetasemelise Rooma turniiri kolmandas ringis jäi Kontaveit peale 6:2, 7:6 (3) ning jõudis veerandfinaali. |
Mitu aastat lingam-massaaži koolitajana tegutsenud Kärsin ütles ERR-ile, et koolides loengute pidamine on tänavu märtsis alustatud uus projekt, sest varem tegi ta sama asja tasulise seminari vormis.
"Nüüd aga otsustasin, et teen seda tasuta, sest kõigil noortel ei olnud võimalust osaleda, raha oli takistuseks," selgitas ta. "Käin ise oma kulude ja kirjadega mööda Eestit, see on osa minu missioonist ja tunnen, et see mu elutöö algus."
Kärsini sõnul on ta seni käinud esinemas seitsmenda, kaheksanda, üheksanda ja 12. klassi noortele. Alustas ta Koplis asuvast Tallinna Kunstigümnaasiumist, kus on käinud juba kaks korda, ning on rääkimas käinud ka Pärnu Vanalinna Põhikooli ning Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilastele.
"Paljud koolid on veel ootel, et leiaksin oma tihedasse graafikusse aega, kuhu neid ära mahutada," lisas ta.
Koolides räägib Kärsin enda sõnul puudutuse tervendavast mõjust ja enda praktilistest kogemustest. Õpilasi huvitab enim, kuidas asjad päriselt käivad ja mis kõik on võimalik. "Vastates nende anonüümsetele küsimustele mõistan, kui vara juba tegelikult on esimesed vahekorrad. Uuritakse fellatio kohta, anaalseksi kohta, suhtest samasoolise partneriga, ühesõnaga teemasid on ääretult palju," tõdes ta ja ütles, et soovib kaotada seksi ümbert häbi ja hirmu.
Kunstigümnaasiumi juht Mari-Liis Sults ütles, et lapsed olid väga rahul, et keegi räägib neile asjadest nii nagu need on ja nad ei pea hüppama juhusuhtesse, et saada teada, mis on vahekord. "Kärsin käis kõigepealt 12. klassis, kus vaatasime, mida ta räägib, koolipsühholoog kutsus ta. Pärast seda võtsime vastu otsuse, et kutsume ta ka kaheksandasse ja üheksandasse klassi."
Sultsi sõnul oli õpilaste tagasiside ainult positiivne ning ka lapsevanemad ei ole rahulolematust avaldanud.
"See on ju õppekava osa, aga teame, et mõned vanemad ei taha kodus neist asjadest rääkida. On olnud juhtum, kus tüdrukud isegi ei ole menstruatsioonist teadlikud, keegi pole neile sellest rääkinud. See on kooli roll ja võib-olla vanemad isegi ootavad koolilt, et seda selgitataks," lausus koolijuht, kelle sõnul on oluline ka näiteks see, et õppimisele keskendunud lapsed said teada, et pornofilm ei ole elu.
Saksa gümnaasiumi direktori Imbi Viisma sõnul käis Kärsin kolmapäeval seitsmenda klassi tüdrukute inimeseõpetuse tunnis ning ettepanek just tema esinema kutsuda tuli ühelt õpilaselt. See, millest tunnis räägiti, oli õpetajal ettekandjaga varem kokku lepitud.
"Kõik toimus lähtuvalt õppekava teemast," ütles Viisma, kelle sõnul kuulub seksuaalkasvatus seitsmenda klassi õppekavva ning koolides on tavapärane, et eri teemade käsitlemisel kutsutakse tundidesse lektoreid väljastpoolt.
Pärnu Vanalinna Põhikool kutsus Kärsini seksuaalsusest rääkima mai alguses toimunud loodusainete nädalal. Kool teatas hiljem sotsiaalmeedias, et kaheksanda ja üheksanda klassi õpilased kuulasid suure huviga ning küsisid hulgaliselt küsimusi. "Õpilased palusid, et Epp veel kooli rääkima tuleks, kuna ta räägib noortele arusaadavas keeles ja nii nagu nad seda varem kuulnud polnud," edastas kool oma Facebooki lehel.
Eeskujuks on Rootsi
Teisipäeval käis Kärsin ka riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimehe Siret Kotka-Repinski jutul, edastamaks sõnumit, et kui riik soovib olla jätkusuutlik ja iivet kasvatada, peab koolis läbi viima seksuaalharidusliku reformi. Kärsini sõnul soovib ta muutustele kaasa aidata.
"Mulle meeldib näitena tuua Rootsi, sest seal on juba 1955. aastast koolides seksuaalharidus kohustuslik. Minu eesmärgiks on võimalikult palju rääkida sellest, kui suurelt mõjutab mehe ja naise suhe tervist ja ka üldse tervet ühiskonda," põhjendas Kärsin. "Enne rahvastikukriisi komisjoni rääkima minekut lugesin läbi rahvastikupoliitika põhialused 2035 ja soovisin juurde lisada olulised punktid, mis on otseselt seotud teemaga, kuidas saada juurde rohkem lapsi."
Kotka-Repinski ütles, et Kärsiniga kohtumisel oli jutuks puudulik seksuaalkasvatus koolides ning vajadus seda täiendada. "Me võtsime teadmiseks selle kohtumise ja vaatame, kas ja mis viisil on tulevikus võimalik tema mõtteid kasutusele võtta," kirjeldas Kotka-Repinski kohtumise tulemust.
Ta lisas, et Kärsin on koolitanud juba üle 12 000 inimese ja koolid kutsuvad ise teda mehe ja naise vahelistest suhetest avatult rääkima.
"Seoses sellega tal oligi mitmeid ettepanekuid," rääkis komisjoni esimees. "Kui ta nii jätkab, siis tema head mõtted, mida ta on tähele pannud ja mida oleks vaja teha, jõuavad tulevikus ka valmimiseni." | Lingam-massaaži eestkõneleja loodab koolides seksuaalharidust reformida | https://www.err.ee/832220/lingam-massaazi-eestkoneleja-loodab-koolides-seksuaalharidust-reformida | Eestis lingam-massaaži eestkõnelejana tuntust kogunud Epp Kärsin käib alates märtsist koolides loenguid pidamas ning kohtus sel nädalal ka riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni juhi Siret Kotka-Repinskiga, sest koolitaja hinnangul tuleb iibe kasvatamiseks reformida seksuaalharidust. |
"2016. aasta sügisel tõepoolest oli see plaan väga tõsiselt laual ja siis tegi ka toonane majandus- ja taristuminister Kristen Michal rehkendused, et kui palju see kokku maksaks. See suurusjärk, milleni me jõudsime, oli poolteist miljardit eurot ehk ca kuus protsenti Eesti SKP-st," ütles Rõivas ERR-ile.
Rõivase sõnul nägi toona kava ette, et kuni riigipiirini oleksid Tallinn-Narva suund, Tallinna-Tartu-Võru suund ja ka Tallinna-Pärnu-Ikla suund neljarealised hiljemalt 15 aasta pärast.
"See tähendaks keskmiselt sadakond miljonit eurot aastas. See on küll suur summa, aga see on selline summa, mis on kindlasti hea tahtmise korral tehtav ka ilma täiendavalt laenu võtmata," lisas Rõivas.
"Pikki aastaid räägiti, et Tallinna-Tartu maanteed ei ole võimalik ilma laenuta neljarealiseks ehitada. Kasutati lausa väljendeid "sajandi ehitus" jne. Kuni 2016. aasta kevadel me panime riigieelarve strateegiasse 170 miljonit eurot, millest osa oli tee-ehituse projektide ümberprioritiseerimine, aga umbes pool sellest tuli riigieelarve muudest tuludest tee-ehitusse lisaks," rääkis Rõivas.
"Minu meelest on aeg lõpetada jutt neljarealistest maanteedest kui sajandi ehitusest. Neli rida Eesti erinevaid regioone ühendavate suuremate linnade vahel on minu meelest elementaarne. See võiks olla baastase, et alla selle uusi põhimaanteid ei ole mõtet planeerida," leidis Rõivas.
Praegu oleks viimane aeg edasi minna projekteerimisega, lisas ta.
Rõivas rääkis veel, et isegi, kui see raha oleks kohe eelarves olemas, siis põhimaanteede neljarealiseks ehitamine on pikem protsess, mida takistab veelgi asjaolu, et seni ei ole kõiki teid neljarealiseks isegi mitte projekteeritud.
Seega oleks Rõivase hinnangul õige aeg projekteerimisega tegeleda. "See on asi, milleks ei ole vaja kümneid ja sadu miljoneid eurosid ilmtingimata kohe eelarvesse kirjutada. See on asi, mida kindlasti on võimalik maanteeameti eelarve summade piires ka ära korraldada," sõnas Rõivas.
Keskerakonna eelseisvate riigikogu valimiste platvormi võib jõuda lubadus võtta laenu, et ehitada neljarealiseks kolm põhitrassi: Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu maanteed. | Rõivas: põhimaanteed saaks neljarealiseks ka ilma laenuta | https://www.err.ee/832274/roivas-pohimaanteed-saaks-neljarealiseks-ka-ilma-laenuta | Endine peaminister, reformierakondlane Taavi Rõivas ütles, et põhimaanteede neljarealiseks ehitamine oli 2016. aastal tõsiselt päevakorral ja see oleks tehtav ka ilma laenu võtmata. |
Sarnaselt Spotify'le on Youtube Music kasutajatele kättesaadav tasuta, kuid sellisel juhul tuleb lugude vahele kuulata reklaame, vahendas Pitchfork. Tasuline ning reklaamivaba versioon maksab 9.99 dollarit kuus.
Esmajoones jõuab Youtube Music Ameerika, Austraalia, Uus-Meremaa, Mehhiko ja Lõuna-Korea kasutajateni, õige pea jõuab teenus aga veel 14 riigi kuulajateni.
Inimesed, kellel on olemas Google Play Musicu kasutaja, saavad koheselt uuele teenusele ligipääsu. Youtube Music tähendab aga Google Play Musicu lõppu, kuid täpne kuupäev ei ole veel paigas.
Ka tasuline videoplatvorm Youtube Red muutub õige pea Youtube Premiumiks, mille hulgas on olemas ka ligipääs Youtube Musicule. Teenuse hinnaks saab olema 11.99 dollarit. | Youtube hakkab konkureerima Spotifyga: käivitub uus voogedastusplatvorm Youtube Music | https://menu.err.ee/832268/youtube-hakkab-konkureerima-spotifyga-kaivitub-uus-voogedastusplatvorm-youtube-music | Youtube kuulutas välja, et 22. mail läheb avatuks uus muusika voogedastusplatvorm Youtube Music, mis hakkab konkureerima Spotify ja Apple Musicuga. Algul teenus siiski Eestisse ei jõua. |
Põhja-Korea Isamaa Rahumeelse Ühendamise komisjoni esimees Ri Son Gwon kritiseeris Lõuna-Korea osalemist õhutõrjeõppustel, aga ka seda, et nad lubasid "inimrämpsul" oma rahvusassamblees kõneleda, vahendas Reuters Põhja-Korea uudisteagentuuri KCNA teadet.
Ehkki avalduses ei olnud täpsustatud, keda inimrämpsu alla silmas peetakse, pidas ta ilmselt silmas endist Põhja-Korea diplomaati Suurbritannias. 2016. aastal riigist põgenenud Thae Yong Ho pidas esmaspäeval Lõuna-Korea rahvusassamblees oma mälestuste avaldamise puhul pressikonverentsi. Mälestustes kirjeldab ta Põhja-Korea liidrit Kim Jong Uni kui kannatamatut, impulsiivset ja vägivaldset inimest.
Kolmapäeval teatas Põhja-Korea, et ei pruugi osaleda 12. juuniks Singapuri kavandatud kohtumisel Kim Jong Uni ja USA presidendi Donald Trumpi vahel, kui USA ei loobu nõudest, et Põhja-Korea ühepoolselt oma tuumaarsenalist loobuks.
Lõuna-Korea presidendi büroo teatas, et nad kavatsevad olla USA ja Põhja-Korea vahendaja rollis aktiivsemad, kuid Ri väljaütlemised on selle sihi küsimärgi alla seadnud.
Lõuna-Korea välisminister Kang Kyung-wha rääkis parlamendi ees, et Põhja-Korea ja USA vahel on erimeelsused selles osas, kuidas tuumavabaks muutumiseni jõuda. Trump tunnistas kolmapäeval, et ei ole kohtumise toimumises kindel.
Trump võõrustab Lõuna-Korea presidenti Moon Jae-in Valges Majas 22. mail. | Põhja-Korea ähvardas kõnelused lõunanaabriga katkestada | https://www.err.ee/832261/pohja-korea-ahvardas-konelused-lounanaabriga-katkestada | Põhja-Korea pealäbirääkija nimetas neljapäeval Lõuna-Korea valitsust ükskõikseks ja ebakompetentseks, mõistis hukka USA ja lõunanaabri õhutõrjeõppused ja ähvardas kõnelused katkestada, kui nende nõudmisi ei täideta. |
"Otsime uut inimest, sest Henri Laumets siirdub välismaale tööle," selgitas teleuudiste juht Liisu Lass ERR Menule. Sügisest ei näe ekraanil enam ka Martin Mileikot, kuna temagi on otsustanud välismaale elama asuda.
AK ilmateadustaja tööks on ilmateate koostamine ja esitamine otse-eetris. "Otsime inimest, kes oleks ekraanil soe ja meeldiv, aga samas professionaalne oma töös. Ilmateade on väga oluline osa "Aktuaalse kaamera" saatest, sest huvitab enamikku inimesi ja seetõttu on tegemist vastutusrikka ametikohaga," kirjeldas Lass.
Sobiv kandidaat on julge, hea diktsiooni ja väljendusoskusega ning valdab head eesti keelt kõnes ja kirjas. Loomulikult eeldab töö ilmateate koostamise ja toimetamise oskust ning kasuks tulevad teadmised meteoroloogiast.
Kellel tekkis huvi, siis rohkem informatsiooni leiab SIIT!
Kandideerida saab 4. juunini. | Tule tööle: AK otsib uut ilmateadustajat | https://menu.err.ee/832265/tule-toole-ak-otsib-uut-ilmateadustajat | ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera" otsib meeskonda uut ilmateadustajat. |
Lisaks taotleb Tartu linnavalitsus, et kohus tunnistaks planeeringu algatamise ja planeeringu koostamise lõpetamisest keeldumise õigusvastaseks.
"Leiame, et riigi eriplaneeringu algatamiseks puudub õiguslik alus, kuna puidurafineerimistehase asukoha valiku ja toimimise vastu puudub suur riiklik ja rahvusvaheline huvi, puidutööstus ei kuulu planeerimisseaduses sätestatud valdkondadesse, mis võimaldaksid eriplaneeringu algatada, ja tehase asukohavalik ning selle toimimine on pelgalt arendaja erahuvi," sõnas Tartu linnapea Urmas Klaas (Reformierakond).
Linnavalitsus on seisukohal, et tehase asukoha sisuline eelvalik tehti juba enne riigi eriplaneeringu algatamist. See on aga linnavõimu hinnangul vastuolus planeerimisseaduse nõuetega, mille alusel tehakse asukoha eelvalik pärast riigi eriplaneeringu algatamist, ning keskkonnaseadustiku üldosa seadusega, mille alusel avalikkus tuleb kaasata olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisse tõhusalt ja varajases etapis enne lõplike lahenduste väljavalimist.
Tartu linnavalitsus leiab, et kuna riigi eriplaneeringu algatamine on õigusvastane, tuleb selle koostamine lõpetada. "Samuti on õigusvastane eriplaneeringu koostamise lõpetamisest keeldumise otsus. Vabariigi Valitsus on eriplaneeringu lõpetamisest keeldumise otsustamisel tuginenud seaduse ebaõigele tõlgendusele ja jätnud arvestamata olulised asjaolud.
Tartu linna esindab puidurafineerimistehase kohtuvaidluses Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ. | Tartu vaidlustas tselluloositehase eriplaneeringu algatamise kohtus | https://www.err.ee/832271/tartu-vaidlustas-tselluloositehase-eriplaneeringu-algatamise-kohtus | Tartu linnavalitsus esitas neljapäeval Tallinna halduskohtusse kaebuse, millega taotletakse puidurafineerimistehase rajamiseks algatatud riigi eriplaneeringu koostamise lõpetamist. |
Kontaveit murdis kahel korral Williamsi servi ja võitis seti kindlalt 6:2. Eestlanna realiseeris neljast murdevõimalusest kaks, Williamsil oli vaid üks murdepall, mida ta kätte ei saanud.
Teises setis jäi Kontaveit murdega 0:3 taha, kuid võitis siis ise kolm geimi järjest, loovutades seejuures Williamsile vaid kaks punkti. Järgnevates geimides polnud kummalgi ühtegi murdevõimalust ja sett läks kiiresse lõppmängu, kus Kontaveit läks 6:0 ette ja võitis lõpuks 7:3, sett seega 7:6 eestlannale.
Kontaveidile on see karjääri viies võit maailma esikümnemängija üle.
Kohtumine kestis tund ja 19 minutit. Kontaveit servis kolm ässa ja tegi ühe topeltvea, Williams sai kirja ühe topeltvea. Kontaveit tegi 26 äralööki ja 14 lihtviga, Williamsi vastavad näitajad olid 17 ja 14. Kontaveit realiseeris viiest murdevõimalusest kolm, Williamsil oli kaks murdepalli, millest ta kasutas ära ühe. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 70 ja Williams 54.
Anett Kontaveit ???? #ibi18 pic.twitter.com/3pRbdnBvep
— WTA (@WTA) May 17, 2018
Anett Kontaveit earns a spot in the @InteBNLdItalia quarterfinals!
Beats Venus Williams 6-2, 7-6(3)! pic.twitter.com/4X8Getd2Mo
— WTA (@WTA) May 17, 2018
Teist aastat järjest Roomas veerandfinaali jõudnud Kontaveit läheb kaheksa parema seas vastamisi maailma teise numbri, taanlanna Caroline Wozniacki ja edetabelis 20. real paikneva lätlanna Anastasija Sevastova vahelise kohtumise võitjaga. Nende omavahelisi mänge juhib Wozniacki 3:0. Nende kohtumine peetakse neljapäeva hilisõhtul.
Wozniackiga on Kontaveit varem mänginud kahel korral – seejuures mõlemal korral murul – ja mõlemal on kirjas üks võit. Mullu Wimbledoni kolmandas ringis jäi Wozniacki peale 3:6, 7:6 (3), 6:2, kaks aastat tagasi Nottinghami turniiril võidutses Kontaveit numbritega 6:7 (5), 6:3, 7:5.
Sevastovaga on Kontaveit kohtunud korra – 2016. aasta Bastadi liival võttis lätlanna 6:2, 6:4 võidu.
Enne mängu:
37-aastane kunagine maailma esireket alistas teises ringis kaks tundi ja 13 minutit kestnud kohtumise järel venelanna Jelena Vesnina (WTA 44.) 6:2, 4:6, 7:5. Kontaveit oli 7:5, 7:5 üle teisest venelannast Svetlana Kuznetsovast (WTA 39.).
Kontaveit kohtus Williamsiga kaks nädalat tagasi, kui vastamisi mindi Madridi turniiri avaringis. Siis alistas eestlanna endise esireketi 3:6, 6:3, 6:2. Kaks varasemat kohtumist 2015. ja 2016. aastal võitis kogenud ameeriklanna. | Kontaveit alistas taas Williamsi ja jõudis Roomas veerandfinaali | https://sport.err.ee/832005/kontaveit-alistas-taas-williamsi-ja-joudis-roomas-veerandfinaali | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 26.) alistas teist turniiri järjest kunagise maailma esireketi, ameeriklanna Venus Williamsi (WTA 9.). Kõrgetasemelise Rooma turniiri kolmandas ringis jäi Kontaveit peale 6:2, 7:6 (3) ning jõudis veerandfinaali. |
The New York Times 'i andmetel soovivad prokurörid küsitleda Cambridge Analytica endisi töötajaid ja panku, kes ettevõtte äriasjadega tegelesid, vahendas Reuters.
Justiitsministeeriumi ja FBI uurimine keskendub ettevõtte rahalistele tehingutele ning sellele, kuidas firma sai ja kasutas Facebookist ja muudest allikatest saadud andmeid.
Ajalehe andmetel on uurijad võtnud ühendust ka Facebookiga.
FBI, justiitsministeerium ja Facbook keeldusid ajalehe väiteid kommenteerimast. Reuters ei saanud kommentaare ka Cambridge Analytica endistelt töötajatelt.
Cambridge Analytica sattus avalikkuse tähelepanu alla märtsis pärast seda, kui USA meedia teatas, et firma, kelle Ühendriikide praeguse riigipea Donald Trumpi kampaaniameeskond 2016. aastal palkas, varastas Facebooki kasutajaprofiilidelt andmeid, et luua tarkvara valijate valikute prognoosimiseks ja mõjutamiseks.
Mais teatas ettevõte, et lõpetab tegevuse, kuna on kaotanud kliente ning õiguskulud üha kasvavad.
Cambridge Analytica väidetavat andmevargust uuritakse ka Euroopas. | Leht: USA uurib andmevarguse skandaali sattunud Briti analüüsifirmat | https://www.err.ee/832262/leht-usa-uurib-andmevarguse-skandaali-sattunud-briti-analuusifirmat | USA justiitsministeerium ja FBI uurivad nüüdseks tegevuse lõpetanud Briti turuanalüüsifirmat Cambridge Analytica, mis sattus sel aastal andmevarguse skandaali, teatas ajaleht The New York Times. |
Kahes eelnevas mängus põhikoosseisust välja jäänud Mööl naasis algrivistusse ja tegi kaasa terve kohtumise. Köge oli Viborgi vastu pikalt kaotusseisus ja lõi 1:1 viigivärava 89. minutil, vahendab Soccernet.ee.
"Tavaliselt ei oleks see kehv tulemus, kuid me vajasime eile väga võitu," kommenteeris Mööl enda Facebooki lehel.
"Esimene poolaeg oli väga võituslik mäng ja palju pika palli mängimist. Meie kahjuks kinkisime vastastele ise põhimõtteliselt 1:0 eduseisu. Teine poolaeg domineerisime pigem meie mängu ning olime aktiivsed rünnakul, millest tekkisid ka mõningad head võimalused, 90. minutil suutsime mängu viigistada, kuid momentumit ei suutnud ära kasutada. Tundsin ennast mängus väga hästi!"
Köge jäi viigi tõttu Viborgist ja samuti Vendsysselist endiselt kahe punkti kaugusele. Viimases voorus peaks Mööli tööandja kõrgliiga üleminekumängudele pääsemiseks mööduma mõlemast rivaalist, kuigi Köget ootab tabeliseisu järgi raskem vastane kui lähikonkurente.
Hannes Anier vaatas varupingilt, kuidas tema leivaisa Thisted tegi Fremad Amageriga 0:0 viigi. Thisted on tabelis seitsmes ehk kahe koha võrra Kögest allpool. | Mööli klubi tõusmisvõimalus on nüüd vaid teoreetiline | https://sport.err.ee/832264/mooli-klubi-tousmisvoimalus-on-nuud-vaid-teoreetiline | Karl Mööli koduklubi Köge teenis Taani esiliiga eelviimases voorus hilise viigipunkti, kuid see pole meeskonna jaoks piisav, et omada arvestatavaid šansse kõrgliigasse tõusmiseks. |
Ühendriikide välisministeeriumi kõrge ametnik Sandra Oudkirk ütles Berliinis, et USA on Nord Stream 2 vastu, sest see võib suurendada Venemaa "kahjulikku mõju" Euroopas.
USA abivälisministri asetäitja sõnas ajakirjanikele, et gaasitoru suunaks gaasi eemale transiidituludest sõltuvast Ukrainast ja see võib anda Venemaale võimaluse paigaldada Läänemerre jälgimisvarustust.
Kuigi Ühendriigid "rakendavad nii palju veenmisjõudu kui võimalik" projekti peatamiseks, on kongress andnud valitsusele volitused kehtestada torujuhtmeprojektidega seoses sanktsioone, lausus ta.
Oudkirki sõnul "ähvardab iga torujuhtmeprojekt kõrgendatud sanktsioonirisk".
Nord Stream 2 hakkab toimetama maagaasi Venemaalt Kesk-Euroopasse. Gaasijuhtme pikkus on 1230 kilomeetrit ja see jookseb piki 2012. aastal valminud esimese Nord Streami gaasitoru trassi.
Gaasitorude võimsus on 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. Kui kõik load kätte saadakse, algab gaasitrassi merepõhja paigutamine juba sel aastal ja juhe peaks kasutusvalmis olema 2020. aasta algul.
Mitu Euroopa Liidu liikmesriiki ja Euroopa Komisjon on seisukohal, et Nord Stream 2 pole kooskõlas Euroopa energialiidu eesmärkidega ja ei aita mitmekesistada tarneallikaid.
USA valmistab INF-lepingu rikkumise tõttu ette Vene-sanktsioone
USA president Donald Trump andis välisminister Mike Pompeole ülesande valmistada seoses eeldatava kesk- ja lähimaarakettide INF-lepingu rikkumisega Venemaale kehtestatavate lisasantsioonide pakett.
"Delegeerin vatsavalt USA 2018. aasta sõjalise eelarve seaduse osa 1244(С), punktide 1-4 alusel välisministrile presidendi volitused rahandus-, kaitse- ja kaubandusministeeriumi ning riigi luuredirektori töö koordineerimisel," seisis Valge Maja veebilehel avaldatud presidendi korralduses.
Mullu võttis Ühendriikide senat vastu 2018. sõjalise eelarve seaduse, milles on säte meetmete kohta Venemaa poolse eeldatava INF-lepingu rikkumise puhuks.
Muuseas on osas 1244 (С) kirjas, et president peab esitama USA kongressi komiteedele kava sanktsioonide kehtestamise kohta isikutele, kes vastutavad Venemaa-poolse eeldatava INF-lepingu rikkumise eest, sh Vene valitsuse liikmetele, kes tegelevad välispoliitikaga.
Meetmete hulka kuuluvad igasuguste omandiliste tehingute tõkestamine USA-s, Ühendriikidesse sissesõidu keeld ja muud meetmed, mida president kohaseks peab.
1987. aastal USA ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise. Olemasolevad varud tuli hävitada 1991. aasta 1. juuniks.
Ühendriigid süüdistavad Venemaad maismaalt tulistatava tiibraketi katsetamises, mida INF lepe keelab.
Kreml: Venemaa täidab kõiki INF-lepinguga võetud kohustusi
Venemaa täidab kõiki kesk- ja lühimaarakettide lepinguga INF seotud kohustusi, mistõttu tekitab selget hämmeldust president Donald Trumpi otsus teha välisminister Mike Pompeole ülesandeks valmistada seoses INF-lepingu väidetava rikkumisega ette Venemaale kehtestatavate lisasanktsioonide pakett, ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov neljapäeval.
Ajakirjanikud küsisid Peskovilt, kas Kremlis ei arvata, et Washington otsib niimoodi ajendit sanktsioonideks.
"Arvatakse, vaieldamatult arvatakse," ütles Peskov ja rõhutas, et Venemaa on mitu korda kinnitanud, et ei tunnista "mingeid süüdistusi, et ta võiks mingil kombel INF-lepingut rikkuda".
Küsimusele võimalike vastusanktsioonide kohta kostis ta: "Oodakem siiski ära mingid selle ülesande nimisõnalised tulemused, sest umbropsu millegi üle otsustada ei saa. Kordan taas - me ei ole kuidagi nõus juba küsimuse püstitusega. Loomulikult on hästi tuntud Washingtoni ülemäärane innustumine sanktsioonidest," sõnas Peskov. | USA ametnik: Nord Stream 2 võib kaasa tuua sanktsioonid | https://www.err.ee/832212/usa-ametnik-nord-stream-2-voib-kaasa-tuua-sanktsioonid | Vene-Saksa gaasijuhtmeprojekti Nord Stream 2 ähvardavad julgeolekumurede tõttu Washingtoni sanktsioonid, ähvardas USA ametnik neljapäeval. |
"Vau, hakkab välja tulema, et Obama FBI "LUURAS TRUMPI KAMPAANIA JÄREL MEESKONDA SOKUTATUD KOPUTAJA ABIL". Andrew McCarthy ütleb, "Tõenäoliselt pole mingit kahtlust, et neil oli vähemalt üks usaldusväärne koputaja kampaaniameeskonnas." Kui nii, siis on see suurem kui Watergate!" kirjutas USA president Twitteris.
Wow, word seems to be coming out that the Obama FBI "SPIED ON THE TRUMP CAMPAIGN WITH AN EMBEDDED INFORMANT." Andrew McCarthy says, "There"s probably no doubt that they had at least one confidential informant in the campaign." If so, this is bigger than Watergate!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 17, 2018
Trumpi postitused on sageli põhjustatud sellest, mida ta näeb ja kuuleb oma väidetavas lemmiksaates, telekanali Fox News hommikusaates "Fox & Friends". Nii ka seekord ning tema poolt esitatud väide lähtub saates intervjueeritud National Review' kolumnisti Andrew C. McCarthy jutust.
Väites, et FBI-l oli Trumpi kampaaniameeskonnas nuhk või koputaja, pole iseenesest midagi uut ning see on oluline osa Trumpi toetajate kampaaniast ekspresident Obama ja USA julgeolekuasutuste vastu.
Väide hakkas levima seoses sellega, et konsultatsioonifirma Fusion GPS kaasasutaja Glenn Simpson andis senati õiguskomitees tunnistusi seoses endise Briti luureametniku Michael Steele'i poolt koostatud ja avalikkuses palju tähelepanu pälvinud toimikuga, mis kirjeldas väiteid Trumpi ja Venemaa kokkupuudete teemal.
Simpson mainis senatis muuhulgas, et Steele oli talle öelnud, et põhjus, miks FBI töötajad Steele'i toimikusse tõsiselt suhtusid, oli see, et neil olevat olnud koputaja Trumpi meeskonnas.
Simpsoni esindajad on hiljem selgitanud, et ta pidas tunnistusi andes silmas mitte koputajat, vaid allikat ning tõenäoliselt oli tegu meeskonnas nõunikuna tegutsenud George Papadoupolosega, kes hiljem tegi võimudega koostööd ja tunnistas, et valetas FBI-le oma sidemete kohta Venemaaga.
Simpsoni esindajate selgitused pole aga lõpetanud Trumpi toetajate avaldusi "koputaja" teemal.
Hiljuti Trumpi advokaatide meeskonnaga liitunud veteranpoliitik Rudy Giuliani ütles samuti Fox Newsile antud intervjuus, et on võimalik, et Obama-aegne FBI saatis Trumpi meeskonda spiooni.
USA meedias on neljapäeval suure tähelepanu all asjaolu, et just aasta aega kestnud eriprokurör Robert Muelleri uurimisel on vähe saavutusi ning peamised tehtud sammud ning esitatud kahtlustused ja süüdistused polevat sageli seotud eriprokuröri volituste ehk uurimise põhiteemaga.
Trumpi kriitikud omakorda juhivad tähelepanu sellele, et omaaegsed vabariiklaste eestvedamisel toimunud juurdlused - Benghazi rünnaku juurdlus ja Hillary Clintoni e-kirjade juurdlus - kestsid kauem ja lõppesid sisuliste tulemusteta.
Ka Trump ise "õnnitles Ameerikat ajaloo suurima nõiajahi aastapäeva puhul".
Congratulations America, we are now into the second year of the greatest Witch Hunt in American History...and there is still No Collusion and No Obstruction. The only Collusion was that done by Democrats who were unable to win an Election despite the spending of far more money!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 17, 2018 | Trump Twitteris: "Obama FBI" omas mu meeskonnas "koputajat" | https://www.err.ee/832259/trump-twitteris-obama-fbi-omas-mu-meeskonnas-koputajat | USA president Donald Trump esitas neljapäeval Twitteris väite, milles vihjas võimalusele, et president Barack Obama ajal oli Föderaalsel Juurdlusbürool (FBI) koputaja Trumpi kampaaniameeskonnas ning et selle näol on tegu "suurema asjaga kui Watergate". |
Kristjan Järvi on Leipzigi Raadio (MDR) sümfooniaorkestri ja Gstaadi festivali orkestri peadirigent, New Yorgis resideeriva klassikale, hip-hopile ja jazzile pühendunud Absolute Ensemble'i asutajaliige ja dirigent ning Läänemeremaade noorteorkestri asutajaliige ja dirigent.
Külalisdirigendina juhatab ta orkestreid üle maailma, tema käe all on mänginud nii Londoni SO, Prantsuse Rahvusorkester, Pariisi orkester, Berliini Filharmoonikud, Washingtonis tegutsev National Symphony Orchestra, Minnesota orkester, NHK sümfooniaorkester Jaapanis kui ka paljud teised.
Kristjan Järvi on salvestanud muusikat enam kui 60 albumile alates Hollywoodi filmimuusikast ning erinevaid auhindu pälvinud salvestistest mainekatele plaadifirmadele Sony ja Chandos kuni omanimelise sarjani "Kristjan Järvi Sound Project" tunnustatud Prantsuse plaadifirmale Naïve Classique.
Kuula esimest saatetundi:
Kuula teist saatetundi: | Kuula järele: Kristjan Järvi mängis saates "Fantaasia" oma lemmiklugusid | https://kultuur.err.ee/832257/kuula-jarele-kristjan-jarvi-mangis-saates-fantaasia-oma-lemmiklugusid | 15. mai hilisõhtul läks eetrisse saade "Fantaasia", kus muusikat valis sel korral dirigent ja helilooja Kristjan Järvi. Saates sai kuulda muusikat Arvo Pärist Coldplayni. |
Teadlased kuulasid sadu laule ja reastasid need meeleolu järgi. "Rõõmsameelsus ja helgus lähevad ajaga madalamaks, kurbus kasvab. Samal ajal muutuvad lood tantsulisemaks ja rohkem peolaadseks," selgitas uurimistöö kaasautor Natalia L. Komarova Independenti vahendusel.
Uuringu läbiviijate sõnul ei märgi see aga, et kõik 1985. aasta poplood olid rõõmsad ja 2015. aasta omad kurvad. "Avalikkusele paistavad rohkem meeldivat rõõmsameelsed laulud, kuigi igal aastal avaldatakse üha rohkem ja rohkem kurbi laule," seisis uurimistöös.
2014. laulud nagu Sam Smithi "Stay With Me", Passengeri "Whispers" ja Gorgon City "Unmissable" olid madala rõõmsameelsuse tasemel.
1985. aasta laulud nagu Bruce Springsteeni "Glory Days", Eurythmicsi "Would I Lie Yo You?" ja Wham!-i "Freedom" olid kõrgemal rõõmsameelsuse tasemel.
Uuringust selgus ka, et tantsu- ja popmuusika olid vaieldamatult kõige populaarsemad žanrid, kui need 2000. alguses langema hakkasid ning rokkmuusika populaarsemaks muutus. Lisaks tuli välja, et meeslauljate osakaal popmuusikas on 30 aastaga vähenenud. "Edukates lauludes domineerivad protsentuaalselt naisartistid," seisis uuringus. | Popmuusika on muutunud 30 aastaga kurvemaks | https://menu.err.ee/832195/popmuusika-on-muutunud-30-aastaga-kurvemaks | California ülikooli teadlased uurisid popmuusikat 1985. aastast 2015. aastani ning tõdesid, et 30 aastaga on muusika kaotanud rõõmsameelsust ning kogunud kurblikkust. |
Borgosesia alustas kohtumist paremini, võites avaveerandi 19:11, vahendab Korvpall24. Poolajaks suutsid võõrustajad kaotusseisu vähendada aga kahele punktile. Kolmanda veerandaja lõppedes oli Firenze endiselt kolme silmaga taga, kuid otsustav veerandaeg kuulus neile 20:12 ja nii teeniti ka vajalik võit.
Hugo Erkmaa kuulus Firenze koosseisu, kuid mänguaega ta ei teeninud. Meeskonna parimana viskas Salvatore Genovese 20 punkti. Võrdselt 10 silma lisasid Diego Banti ja Simone Berti. Vastaste resultatiivseim oli Mattia Magrini 22 punktiga.
Seeria kolmas mäng toimub 18. mail. | Erkmaa ja Firenze jätkasid poolfinaalseeriat raske võiduga | https://sport.err.ee/832249/erkmaa-ja-firenze-jatkasid-poolfinaalseeriat-raske-voiduga | Itaalia tugevuselt kolmanda liiga ehk Serie B alagrupi B poolfinaalis sai Hugo Erkmaa kodumeeskond Firenze raske 69:64 võidu Borgosesia vastu ning asuti sellega kolme võiduni peetavat seeriat kaks-null juhtima. |
Kinodes on hakatud näitama Netflixi filme ning ka "Tundmatu" on selline, mida saab paralleelselt vaadata ka Netflixis (filmi leviõigused kuuluvad Netflixile vaid osades riikides, Eestis filmi Netflixist näha ei saa, toim.). Konkreetset filmi ma soovitan siiski minna kinno vaatama, kaunist suveilmast saab ju eestlasel kiiresti villand.
Loo autor ja režissöör on Andrew Niccol, keda meie kinopublik võiks teada varasema ulmefilmi "Laenatud aeg" ("In Time") järgi. Paraku peab ütlema, et "Laenatud aeg" jättis publiku üsna leigeks, kuigi peaosas oli Justin Timberlake ja lugu ise oli ju päris huvitav. Suureks hitiks see ei saanud, küll aga oli vägagi korralik film ja vaadatav ka praegu.
Filmi kõige suuremaks tugevuseks oli lugu ning samas kehtib ka "Tundmatu" ("Anon") puhul. Mõlemad lood on üsna realistlikud, võiks öelda ulmefilosoofilised. Kui "Laenatud aja" puhul oli keskmeks teemaks aeg ja kuidas seda võimalikult ratsionaalselt kasutada, nii et see raisku ei läheks, siis nüüd on luubi all identiteet ja privaatsus.
Praegugi on argielus mitut sorti inimesi - osadel on üsna ükskõik, kui terve elu veebi vahendusel kellelegi nähtav on, sest varjata justkui nagu polekski midagi, teised aga, kellel ehk samuti midagi varjata pole, kaitsevad oma privaatsust kiivalt. Nad ei tee endale sotsiaalmeediasse kontosid, ei säutsu, ei postita Instagrami pilte, kleebivad arvutikaamera kinni ja käituvad ehk mõne teise silmis üldse veidi paranoiliselt.
"Tundmatus" on virtuaalne identiteet läinud sammu võrra kaugemale - inimesed on kiibistatud, mis tähendab seda, et nad on juba pooleldi robotid. Nad küll funktsioneerivad bioloogilise kehana, kuid kogu nende elu salvestub failidesse, mida saab omavahel vahetada ja mida saab tagantjärele ise vaadata. Aeg-ajalt ilmuvad silmaekraanile juhtnöörid, mida peab tegema (mine tuppa ja püsi seal, näiteks). Ka "helistada" saab otse kiibilt. Ringi kõndides on vastutulijate info nagu peo peal - kui vana, mis nimi, mis amet jne. Ja proovi sa niisuguses olukorras oma abikaasat petta - ta nõuab kohe, et näitaksid talle faili, kus olid eile õhtul kell 21.
Sellises ühiskonnas on loomulikult tekkinud mässajad, kes püüavad elada anonüümselt. Ka nemad on kiibistatud, kuid need uue aja häkkerid ei jaga enda kohta mingit infot. Sellistega tegeleb politsei. Filmi lugu hakkabki arenema ühe detektiivi silme läbi, kes satub juhuslikult peale n-ö Tundmatule, kelle kohta ekraanile andmeid ei ilmu. Siit areneb omamoodi armastus-vihkamine suhe, kus peamine fookus jääb siiski sellele, et kui palju privaatsust inimene vajab ja missugused salvestused on olulised. Mängu tuleb ka bürokraatia ja uue aja jaburad seadused. On ka mõrvu.
Filmi kõige tugevamaks pooleks on lugu ja kui arvate, et olen siin liiga palju ära rääkinud, siis eksite. Lugu on palju mitmetahulisem ja see on tõepoolest selline, mida on mõtet minna kinno vaatama. Tempo on aeglasepoolne, ärge oodake märulifilmi. Tegemist ei ole ka mingi põnevikuga, kuigi põnevust on seal omajagu, aga see läheb rohkem riiulile "huvitav", mitte "pingeline".
Ka kunstnikutöö on tasemel, üsna nappide vahenditega on loodud usutav futuristlik olustik, oskuslikult on lahendatud ka ekraanigraafika ja kaameratöö vallas on omanäoliseks lahenduseks see, kuidas vaataja pidevalt näeb asju läbi erinevate tegelaste silmade. See ei muutu õnneks siiski okserattaks, nagu öeldud, tempo on filmis rahulik.
Nõrkuste ritta võiks panna selle, et näitlejatöö või töö näitlejatega oleks võinud olla ehk veidi parem, aga samas polnud kinolinale toodud ka midagi nii kesist, et selle üle peaks piinlikkust tundma. Lihtsalt, on nähtud ka paremaid esitusi, aga praegune kõlbab küll. Ja kuna stsenaarium on tõepoolest hästi komponeeritud ning muud detailid paigas, siis kokkuvõttes annab film hea kinoelamuse ja arvatavasti jääb ka meelde pikemalt kui vaid seansi ajaks. Niccol on oma käekirja kujundanud ja hoiab ühtlaselt head taset.
"Tundmatu" sobib nii noortele kui vanadele. Seksistseene on ka, seega ise teate, kui noored lapsed kinno saadate. Kinos on film alla 16-aastastele keelatud, aga siiski pole seal midagi nii toorest, jõhkrat, koledat või rämedat, et näiteks eluterve 12-14 aastane seda vaadata ei võiks. Nii et seda vanusepiirangut ei tasu peljata, tegemist on ilmselt lihtsalt puhta bürokraatiaga, et see nii kõrgele on tõstetud. | Arvustus. Briti realistlik ulmefilm "Tundmatu" filosofeerib privaatsusest | https://kultuur.err.ee/832247/arvustus-briti-realistlik-ulmefilm-tundmatu-filosofeerib-privaatsusest | Uus film kinolevis
"Tundmatu" ("Anon")
Režissöör: Andrew Niccol
Osades: Clive Owen, Amanda Seyfried, James Tam, Rachel Roberts, Johanthan Potts, Toyin Ishola jpt.
7/10 |
Ekraanide avamine toimub Eesti klubijalgpalli aasta kõige olulisemate mängude ehk meeste ja naiste karikafinaalide vahel.
Peale ekraani avamise ja karikafinaalide on laupäeval kogu staadionil melu, pilti ja tõelist festivalihõngu – toimub jalgpalliturg, penaltilöömise võistlused jne.
Ligi 100 000 eurot maksev Tele2 ekraan on mõõtudega 7x4 meetrit ning peaks staadioni teenima kuni 15 aastat. Ekraan peab vastu pidama nii pommlöökidele kui karmile kliimale 15 miinusest 40 plusskraadini. Kokku saab A. Le Coq Arena ainsana Eestis korraga kaks suurt ekraani. | Klubijalgpalli pidupäeval avatakse rahvusstaadionil uued ekraanid | https://sport.err.ee/832244/klubijalgpalli-pidupaeval-avatakse-rahvusstaadionil-uued-ekraanid | Laupäeval, 19. mail kell 15.30 avatakse klubijalgpalli pidupäeva raames A. Le Coq Arenal uued ekraanid, mis pannakse ka kohe karmilt proovile. Sisseõnnistamise käigus testib Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak ekraani vastupidavuse ära ja lööb sellesse esimese palli. |
Tegemist on murettekitava arenguga uue epideemia puhul, mis seni on endast märku andnud ainult riigi loodeosas asuvas Bikoro piirkonnas, vahendas Yle.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatas juba eelmisel nädalal, et Ebola viirus võib levida mõnetunnise reisi kaugusel asuvasse Mbandaka linna.
Kongo DV tervishoiuminister Oly Ilunga Kalenga teatas nakatumisjuhtumist Mbandaka linnas kolmapäeva hilisõhtul ning tunnistas, et see tähendab praeguse epideemia jõudmist järgmisele tasandile.
Kaks aastat tagasi lõppenud Ebola-epideemia tappis Guineas, Sierra Leones ja Libeerias üle 11 300 inimese, nakatanuid oli ligi 30 000.
Praeguse Kongo DV loodeosa epideemia tõttu on esialgsetel andmetel surnud üle 20 inimese.
WHO teatas, et vaktsineerimist testimisel oleva Ebola-vastase vaktsiiniga on kavas alustada juba käesoleva nädala lõpus. Esimesed partiid vaktsiini saabusid Kongo DV-sse kolmapäeval.
Ebola-vastasel vaktsiinil ei ole veel ametlikku müügiluba, kuid seda on varem edukalt testitud Guineas.
Terviseameti kohaselt on Ebola-viiruse ja haiguse omadused järgnevad:
Viirus levib nakatunud (elus või surnud) inimeste vere või muude kehavedelike (nt sülg, uriin, eritised, sperma, väljaheited, rinnapiim) ja elundite kaudu. Harvadel juhtudel võib nakatumine toimuda kaitsmata seksuaalvahekorra teel meessoost haigestunuga kuni seitsme nädala jooksul pärast haigusest tervenemist.
Ei ole leitud tõendeid viiruse levimise kohta õhu või sääskede kaudu.
Ebola viirus ei kandu üle avalikes kohtades juhusliku kontakti kaudu inimestega, kes ei ole haiged. Ebola viirusega ei nakatuta raha puudutades, toidukaupu ostes või basseinis ujudes.
Inimesed võivad nakatuda ka otsesel kokkupuutel elus või surnud metsloomade (nt ahvid, metsas elunevad antiloobid, nahkhiired) vere või muude kehavedelike või loomade elunditega.
Inkubatsiooni periood on 2 - 21 päeva pärast nakatumist. Enamikul haigestunutest ilmnevad sümptomid ühe nädala jooksul pärast nakatumist.
Ebola esmased sümptomid on palavik, lihasevalu, nõrkus, pea- ja kurguvalu, oksendamine, kõhulahtisus, seejärel lisanduvad lööve ning maksa ja neerude talitlushäired. Mõnel patsiendil võib esineda ka tugev sisemine ja välimine verejooks ning mitme elundi puudulikkus.
Ebola viirust saab hävitada seebi, pleegitamise, päikesevalguse või kuivatamise abil. Viiruse hävitab ka viirusega saastunud rõivaste masinpesu. Päikese käes olevatel või kuivanud pindadel püsib Ebola viirus elujõulisena vaid lühikest aega. Katsed on näidanud, et madalamatel temperatuuridel püsib Ebola viirus elus pikemalt.
Ebola viirushaiguse vastu ei ole ametlikku vaktsiini ega spetsiifilist ravi.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) riskianalüüsi põhjal on Ebola-viirusnakkusesse nakatumise oht riskipiirkondades üsna väike, kui ei ole vahetut kokkupuudet nakatunud (elus või surnud) inimese või looma kehavedelikega.
Nakatumine kehavedelike kaudu hõlmab ka kaitsmata seksuaalvahekorda kuni seitsme nädala jooksul pärast haigestunu tervenemist.
ECDC soovitab riskipiirkondades viibimise ajal nakatumise ennetamiseks:
hoiduda kokkupuutest sümptomaatilise haige või tema eritistega;
hoiduda kokkupuutest surnud inimese või looma laibaga või nende eritistega saastunud pindadega;
hoiduda kokkupuutest metsloomadega ( sh nahkhiired, ahvid, sead, okassead, antiloobid jm);
võimalusel mitte külastada rahvarohkeid kohti;
pesta tihti käsi;
tarbida ainult termiliselt töödeldud liha ja piima;
hoiduda kaitsmata seksuaalkontaktidest;
hoolikalt pesta ja koorida enne tarbimist puu- ja köögivilju.
Riskipiirkondadest saabunutel soovitatakse jälgida oma terviseseisundit vähemalt 21 päeva jooksul pärast naasmist. Juhul, kui ilmuvad palavik, peavalu, kõhulahtisus ja nõrkus, tuleb koheselt võtta ühendust arstiga mainides oma reisimist riskipiirkonda. | Ebola-puhang jõudis Kongo DV suurlinna | https://www.err.ee/832238/ebola-puhang-joudis-kongo-dv-suurlinna | Kongo Demokraatliku Vabariigi tervishoiuministeerium kinnitas, et miljoni elanikuga Mbandaka linnas registreeriti esimene nakatumine Ebola viirusesse. |
Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Kalle Klandorf tunnistas neljapäeval ERR-ile, et tema on see inimene, keda Raimond Kaljulaid süüdistab kriminaaluurimise alla sattunud Sõle spordikeskuse juhi Toomas Ristlaane survestamises. Klandorfi sõnul on Kaljulaidi jutt väljamõeldis.
"Mul on mõnevõrra keeruline kolleegi väljaütlemisi avalikult kommenteerida, aga ma püüan seda võimalikult taktitundeliselt teha. Ilmselt Kalle Klandorf viitab sellele, et minule teadaolevalt härra Ristlaan põhjendas oma altkäemaksu küsimist sellega, et üks Tallinna linnavalitsuse liige avaldas talle survet, et ta oma spordikeskuses arvestaks pigem selle linnavalitsuse liikmega seotud spordiseltsi huvidega," kommenteeris seda Kaljulaid ERR-i raadiouudustele.
Kaljulaid märkis, et kuna ta ei ole Ristlaane ja Klandorfi kohtumiste juures olnud, siis ta ei saa kindlalt väita, kas see vastab tõele või mitte.
"Aga Kalle Klandorfi intervjuud lugedes minu jaoks huvitavam oli see fakt, et minule teadaolevalt härra Klandorf Tallinna linnavalitsuses vastutab kommunaalvaldkonna ja transpordivaldkonna eest. Miks tema kabinetis käivad omavahelisi suhteid ja spordibaaside kasutamist arutamas erinevad spordiühingud ja ka selle spordikeskuse esindajad? Minule jääb see mõistetamatuks," lausus Kaljulaid.
"Ma arvan, et härra Klandorf peaks seda avalikkusele täpsemini selgitama," lisas Kaljulaid.
Kaljulaidi sõnul näeb asi halb välja, kui linnavalitsuse liige kuulub spordiklubi juhtkonda ja see klubi kasutab linna rendipindu.
Ta arvas, et Keskerakond peab tegema sisuliselt restardi linnaettevõtete nõukogudes.
"Küsimus on selles, et Eesti Vabariigi pealinnas mingil põhjusel küllalt sageli ilmneb korruptsioonijuhtumeid ja õigusrikkumisi. Ja küllalt sageli need õigusrikkumised on ühel või teisel viisil seotud seda linna juhtiva erakonnaga. Antud juhul oli Sõle spordikeskuse direktor Keskerakonna liige. Täpselt samamoodi Tallinna linnatranspordi selle linnatranspordi AS-i kõik nõukogu liikmed kuuluvad Keskerakonda ja selle juhataja on keskerakondlane. Siin on probleem. Midagi on Keskerakond, kas jätnud tegemata või teinud valesti ja ta peab selle vea parandama," rääkis Kaljulaid.
Linn võiks Kaljulaidi sõnul teatud küsimustes eeskuju võtta sellest, kuidas on asjad korraldatud riigivalitsuse tasemel. "Riigivalitsuse nõukogude puhul me ju näeme, et seal on nii poliitikud kui ka näiteks selle valdkonna asjatundjad," ütles Kaljulaid.
Ühtlasi kiitis Kaljulaid linnapea Taavi Aas ja avaldas lootust, et Tallinna korruptsiooniskandaalid Aasa mainet kuidagi ei riku.
Kaljulaidi sõnul võiks Taavi Aas linnapea ametis jätkata vähemalt riigikogu valimisteni. "Taavi Aasa puhul võib tekkida küsimus pärast riigikogu valimisi, sest tal on potentsiaali võtta veel suurem vastutus riiklikes küsimustes kui on Tallinna linna juhtimine. Aga sellisel juhul ei saa ka eitada, et Tallinnal võiks olla väga tugev linnapea Mihhail Kõlvarti näol," rääkis ta.
Kaljulaid ütles veel, et ise ta Tallinna linnapeaks saada ei taha. | Kaljulaid: miks arutatakse Klandorfi juures spordiküsimusi? | https://www.err.ee/832223/kaljulaid-miks-arutatakse-klandorfi-juures-spordikusimusi | Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid (KE) ei mõista, miks arutatakse kommunaalteemade eest vastutava abilinnapea Kalle Klandorfi juures spordiküsimusi. |
Neljapäeval teeb TTÜ meeskond Moskvas trenni ning juba reedel alustatakse esimese alagrupimänguga, kui vastaseks tuleb Kasahstani ülikool, vahendab Korvpall24. Kolmandana on C-gruppi loositud Serbia ülikool. Veerandfinaali pääsemiseks on vaja alagrupis tulla kahe parema hulka.
TTÜ KK on turniiri veebilehe andmetel üles antud koosseisus Oliver Metsalu, Ivalo Pajumets, Risto Puur, Tõnis Peil, Rain Koort, Matthias Tass, Aleksander Oliver Hint, Reni-Alvin Kuimet, Arthur Herman Entsik, Norman Käbin, Andres Andrei ja Sander Viilup. Treenerid Rait Käbin ja Kris Killing. | TTÜ KK alustab reedel Moskvas rahvusvahelist üliõpilasturniiri | https://sport.err.ee/832237/ttu-kk-alustab-reedel-moskvas-rahvusvahelist-uliopilasturniiri | Koduses korvpalli meistriliigas tänavusel hooajal seitsmenda kohaga leppinud ja play-offi'st sootuks välja jäänud TTÜ KK meeskond sõitis Moskvasse, kus mängitakse üliõpilasturniiril ISBC (International Student Basketball Cup). |
Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi sõnul võidakse alustada läbirääkimisi Läti alaliiduga ühise korvpalliliiga loomiseks. "Oleme kutsunud esmaspäevaks erakorralisele koosolekule Korvpalliliidu juhatuse ja Alexela korvpalli meistriliiga nõukogu liikmed, et arutada läbi edasised tegevused. Muulhulgas tuleb arutusele ettepanek Eesti-Läti ühisliiga loomiseks."
Balti korvpalliliiga (BBL) loodi 2004.aastal. Tartu Ülikool/Rock saavutas hooajal 2015/2016 teise koha. Tänavusel hooajal osalesid Eesti klubidest Balti liigas AVIS UTILITAS Rapla, Pärnu Sadam, Tartu Ülikool, Tallinna Kalev/TLÜ ja TTÜ KK. Tartlased teenisid eestlaste parimana pronksmedalid. | Korvpalli Balti liiga küsimärgi all, arutusel Eesti-Läti ühisliiga loomine | https://sport.err.ee/832232/korvpalli-balti-liiga-kusimargi-all-arutusel-eesti-lati-uhisliiga-loomine | Eesti Korvpalliliidu esindajad Jaak Salumets, Keio Kuhi ja Henri Ausmaa kohtusid eile Vilniuses Läti alaliidu peasekretäri Edgars Šnepsi, Balti liiga tegevjuhi Romualdas Brazauskase ja Leedu korvpalliliiga (LKL) presidendi Remigijus Milasiusega. Kohtumisel selgus, et Balti liiga tänasel kujul ei jätka. |
Reeglite puudumisel pakuvad reisifirmad piirkonda reise ka näiteks laevadega, mis on varustatud helikopterite ja allveelaevadega, ütles Prantsusmaa põhja- ja lõunapooluse erisaadik Ségolène Royal.
Seesugune tegevus häirib tõsiselt keskkonda, hoiatas ta. "Me oleme tunnistajaks ulatuslikule turismile, mis on ökosüsteemile ohtlik."
2016.-17. aasta lõunapoolkera suvel külastas Prantsuse võimude andmetel Antarktikat 44 000 turisti. 1995.-96. aasta suvel oli neid vaid 9000.
Reguleerimise nõue ei tähenda, et turismi tahetaks ära keelata, ütles endine Prantsuse keskkonnaminister Royal, sellega püütakse tagada Antarktika leppe ja keskkonnakaitseprotokolli täitmine,
Antarktika leppe konsultatiivkohtumisel Buenos Aireses kutsuti üles ka tihendama teaduskoostööd riikide vahel, kes on loonud sinna ühtekokku 100 baasi. | Üle 50 riigi: Antarktika turism vajab hädasti reguleerimist | https://www.err.ee/832231/ule-50-riigi-antarktika-turism-vajab-hadasti-reguleerimist | Antarktika turismi reguleerimine on muutunud keskkonnaohtude tõttu hädavajalikuks, hoiatasid Antarktika Leppe 53 liikmesriigi esindajad kolmapäeval Buenos Airese kohtumisel. |
Ajalehe andmeil ja Reutersi vahendusel nõustus valitsuse allkomitee sel nädalal tolliliitu jäämist pikendama, võimalik, et kuni kahe aasta võrra pärast üleminekuperioodi lõppu 2020. aasta detsembris.
Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust tuleva aasta märtsis kuid jätkab üleminekuperioodil tolliliidus, andmaks aega uue koostööleppe sõlmimiseks. Viimasel ajal on aga kerkinud kahtlused, et uus tollisüsteem ei saa selleks ajaks valmis, eriti arvestades, et peaminister Theresa May valitsus ei ole veel otsustanud, millist lepet üldse tahetakse.
Varasemalt on Downing Street korduvalt teatanud, et Ühendkuningriik lahkub tollilidust pärast üleminekuperioodi lõppu, kuid neljapäeval Bulgaarias May kuupäeva ei täpsustanud, öeldes vaid: "Ühendkuningriik lahkub tolliliidust, me lahkume Euroopa Liidust. Muidugi arutame edasisi tollileppeid Euroopa Liiduga." | Briti meedia: Ühendkuningriik kaalub tolliliitu kauemaks jäämist | https://www.err.ee/832230/briti-meedia-uhendkuningriik-kaalub-tolliliitu-kauemaks-jaamist | Ühendkuningriigi valitsus on pidanud Euroopa Liiduga ametlikke kõnelusi ka pärast Brexiti üleminekuperioodi tolliliitu jäämiseks, kartes, et uued kaubanduslepped ei saa enne valmis, kirjutas Briti ajaleht The Telegraph neljapäeval. |
"Laupäeval mängin Juventuse eest oma viimase mängu. Lõpetada oma seiklus kahe tiitliga ja kõigi Juventuse poolehoidjate toetusega on kaunis," sõnas 17 aastat Torino klubisse kuulunud Buffon pressikonverentsil.
"Veel 15 päeva tagasi tundus kindel, et lõpetan karjääri, kuid paari päeva eest sain mõned huvitavad pakkumised - olla nii platsil kui selle kõrval," jätkas Buffon, kelle sõnul tuli teine pakkumine Juventuse presidendilt Andrea Agnellilt. "Pärast laupäeva võtan kaks või kolm päeva rahulikult mõtlemiseks, kuid otsustan selle järgi, mida mu süda mulle karjub."
Juba 23 aasta eest profikarjääri alustanud puurivaht on Parmat ja Juventust esindanud kokku 875 kohtumises, Itaalia koondise särgi tõmbas Buffon selga 176 korral. | Legendaarne Buffon lahkub Juventusest, kuid jättis edasise lahtiseks | https://sport.err.ee/832219/legendaarne-buffon-lahkub-juventusest-kuid-jattis-edasise-lahtiseks | Äsja üheksandat korda Itaalia meistriks tulnud 40-aastane legendaarne väravavaht Gianluigi Buffon kinnitas, et lahkub hooaja lõpus Torino Juventusest. |
Kohtute seaduse kohaselt saavad kohtunikuks kandideerida Eesti kodanikud, kel on õigusalane magistrikraad, vähemalt viieaastane õigusalase töö kogemus või vähemalt kolmeaastane töökogemus kohtunõuniku või kohtujuristina, kõrged kõlbelised omadused, kõrgtasemel eesti keele oskus ning kohtunikutööks vajalikud võimed ja isiksuseomadused.
Kohtunikuks kandideerija peab olema sooritanud kohtunikueksami või olema sellest vabastatud. Ametist tulenevalt on eksamist vabastatud kohtunikud ning vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi või prokurörina (va abiprokurör) töötanud kandidaadid.
Komisjon võib konkursi raames esitatud taotluse põhjal vabastada kohtunikueksamist ka muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele või vastutusele.
Kandideerimiseks tuleb 16. juuniks esitada riigikohtu esimehe nimele asjakohane avaldus, kohtunikuks kandideerija isikuandmete ankeet, Eesti kodakondsust tõendava dokumendi koopia ning haridust tõendava dokumendi koopia ja akadeemilise õiendi (hinneteleht) koopia. Avalduses tuleb välja tuua, millise kohtu kohtunikukohale kandideeritakse.
Kohtunikukonkursil osalemise dokumendid tuleb esitada märgusõna "Kohtunikukonkurss" all e-aadressil [email protected] või riigikohtu postiaadressil Lossi 17, 50093 Tartu.
Täiendavat teavet konkursi ja kandideerimiseks nõutavate dokumentide kohta on võimalik saada riigikohtu personaliosakonnast telefonil 7 309 035 ja e-aadressil [email protected]. | Justiitsminister kuulutas välja konkursi viie kohtuniku leidmiseks | https://www.err.ee/832217/justiitsminister-kuulutas-valja-konkursi-viie-kohtuniku-leidmiseks | Justiitsminister kuulutas välja konkursi viie kohtunikukoha täitmiseks – üks neist Tallinna ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis, kaks Harju maakohtus ja kaks Viru maakohtus. |
Madison Marsi saab täna nimetada üheks Eesti olulisemaks visiitkaardiks elekroonilise tantsumuusika maailmas. Sel suvel ootavad teda ees esinemised peomekas Ibizal ning mitmel olulisel festivalil Euroopas."Ma ei esine Eestis väga tihti, kuid võin kinnitada, et siinne publik on kindlasti üks parimaid maailmas. Eriti teeb mulle rõõmu, et saan üle pika aja taas esineda kodulinnas," ütles Pärnust pärit muusik, kes astub lavale reedel.
Laupäevane peaesineja on äsja Kultuurikatlas kaks väljamüüdud soolokontserti andnud eletropopi viljelev NOËP. Festivalil Made In Estonia jääb tema ainsaks suviseks esinemiseks Pärnus.
Lisaks astuvad Made In Estonia festivali sise- ja välilavadel üles Dave Storm, Futuristik, Kert Klaus, Kristjan Hirmo, Liisi Voolaid, Möls, Nova, Rami, Whogaux ja Widenski.
Made In Estonia Summer Music Festival toimub Pärnus 13. ja 14. juulil | Made In Estonia festivali peaesinejad on Madison Mars ja NOËP | https://menu.err.ee/832193/made-in-estonia-festivali-peaesinejad-on-madison-mars-ja-no-p | Juulis toimub suvepealinnas Pärnus Made In Estonia Summer Music Festival, kus kahe päeva jooksul astub klubi Sugar sise- ja välilavadel üles 12 produtsenti ja DJ-d. Festivali peaesinejad on Madison Mars ja NOËP. |
"Ootan, millal Tsahkna kapist välja tuleb; ja teised ka," sõnas Kiisler valitsuse pressikonverentsil erakondade reitinguid kommenteerides.
Endine Isamaa ja Res Publica Liidu liige ja praegu parteituna riigikokku kuuluv Margus Tsahkna ütles pärast Eesti 200 väljatulekut, et ta pole selles liikumises osaline. Samas jagas Tsahkna neljapäeva hommikul uuringut puudutavat Postimehe lugu kommentaariga: "Sümpaatne."
Kultuuriminister Indrek Saar (SDE) märkis, et kuueprotsendiline toetus on arvestatav krediit, kuid praegu pole selge, kas liikumine üldse erakonnaks muutub ja valimistel kandideerib. Ka Saar leidis, et väga oluline saab olema see, kes saavad olema Eesti 200 tegelikud juhtfiguurid.
Riigihalduse minister Janek Mäggi (Keskerakond) nentis, et Eesti ühiskonnas on pikk traditsioon, et 30 protsenti arvab, et uus on parem kui vana ja 70 protsenti, et vana on parem kui uus.
"30 protsendi osas, kus on alaline rahulolematus, seal ei ole ühtset arusaama, mida täpselt tahetakse. Eestis on palju inimesi, kes tahavad midagi muud, aga kui küsida mida, siis ei oska nad vastata."
Riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil 2019. | Kiisler: ootan, millal Tsahkna kapist välja tuleb | https://www.err.ee/832213/kiisler-ootan-millal-tsahkna-kapist-valja-tuleb | Keskkonnaminister Siim Kiisler (IRL) ütles uue võimaliku poliitilise jõu Eesti 200 kuueprotsendilist toetust kommenteerides, et ootab, millal selguvad selle liikumise taga olevad tegelikud niiditõmbajad, nagu näiteks Margus Tsahkna. |
Tegu ei pruugi küll olla Moskva lõpliku seisukohaga, kuid ettepanek näitab, et Venemaa poliitiline eliit kaldub sanktsioonide teemal üha sügavama eneseisolatsiooni teele, kirjutab tuntud analüütik Leonid Bershidsky väljaandes Bloomberg.
Eelnõu toetavad nii riigiduuma kui ka föderatsiooninõukogu spiiker ning kõikide fraktsioonide juhid. Seaduseks vormistamise korral karistataks kuni nelja aasta pikkuse vabadusekaotusega isikut, kes rakendab välismaiseid sanktsioone viisil, mis piirab Venemaa kodanike või juriidiliste isikute võimalust teha tavapäraseid majanduslikke operatsioone või leppeid.
USA ja liitlased rakendasid Venemaa vastaseid sanktsioone kõigepealt vastamaks Venemaa agressioonile Ukrainas 2014. aastal. Esialgu keskendusid sanktsioonid reisikeeldudele ja varade külmutamisele, kuid ajapikku ja seoses ka lääneriikide valimistesse sekkumise tõttu tugevdati neid nii, et need piirasid ka Venemaa riigi poolt kontrollitud või Kremliga seotud ettevõtete ligipääsu laenuvõimalustele ja USA tehnoloogiale ning võimalusi lääneriikides äritegevuses osaleda. Ning ei saa ka välistada, et järgmiste sanktsioonide kehtestamisel on mõjutatud Venemaa ettevõtete hulk juba laiem.
Arvestades kuivõrd märkimisväärne toetus eelnõul on, saab pidada tõenäoliseks, et see saab tulevikus ka seaduse jõu. Kuigi tõenäoliselt lisab Kreml sinna mingeid omapoolseid muudatusi või täpsustusi. Näiteks on vähetõenäoline, et suure panga nagu Sberbank või VTB tegevjuht mõistetaks neljaks aastaks vangi selle eest, et Lääne sanktsioone vältiv pank ei ole hakanud siiani tegutsema Krimmi poolsaarel.
Küll aga võib uue seaduse alusel võtta sihtmärkideks Venemaal tegutsevate välismaiste ettevõtete juhid, kui nende firmad keelduvad Venemaal tegutsedes tegemast koostööd Lääne poolt sanktsioonide nimekirja lisatud ettevõtete või isikutega või kui nad keelduvad projektidest Krimmi poolsaarel.
Näiteks Saksamaa Siemens, mis loobus Krimmi tõttu ühisprojektist ja tarnetest, oleks selle seaduse alusel ilmselgelt ohus. Exxon Mobil, mis loobus sanktsioonide tõttu mitmetest projektidest, kuid jätkab siiski ulatuslikku tegevust Venemaal, oleks teine näitlik firma, mis võib uuest seadusest mõjutatud saada. Ehk kokkuvõtlikult - ohus on kõik rahvusvahelised ettevõtted, kelle tegevus Venemaal on Lääne sanktsioonide tõttu piiratud.
Selline stsenaarium aga tähendaks suurt tagasilööki investeeringute vallas ja seda ajal, kui Venemaa majanduskasv oli aasta esimeses kvartalis 1,3 protsenti. Ehk praegune hetk pole kindlasti õige aeg teatada investoritele, et neid võib Lääne sanktsioonidega arvestamise eest oodata trellid. Ning märgid näitavad, et juba on võim otsustanud eneseisolatsiooni kasuks - peaminister Dmitri Medvedev on eelnõule avalikult toetust avaldanud ning liberaaliks peetud ja reformimeelne endine rahandusminister Aleksei Kudrin erinevalt lootustest uue valitsuse liikmeks ei saanud.
Bershidsky tuletab oma ülevaates meelde ka Putini nõuniku Vladislav Surkovi arvamusartiklit, kus Kremli "halliks kardinaliks" tituleeritud mees teatas, et Venemaad ootab ees "sada aastat geopoliitilist üksildust". | Venemaal võib Lääne sanktsioonidega arvestamine muutuda peagi kuriteoks | https://www.err.ee/832208/venemaal-voib-laane-sanktsioonidega-arvestamine-muutuda-peagi-kuriteoks | Teisipäeval sai riigiduumas esialgse heakskiidu eelnõu, millega muudetakse Venemaal ebaseaduslikuks Moskva vastu kehtestatud USA sanktsioonide järgimine. Sisuliselt võib see tähendada seda, et kõiki Venemaa kodanikke, kes oma äritegevuses on sunnitud USA sanktsioonidega arvestama, hakkab kodumaal ähvardama kuni neli aastat vabadusekaotust. |
Eesti meedias on võrreldes USA ja rahvusvahelise meediaga üldiselt vähe juttu sõnavabadusest. Kohati jääb mulje, et siin arvatakse, et sõnavabadust ei tule üldse piirata ja öelda võib kõike, mis vähegi pähe tuleb – piisab mõne Eesti väljaande netikommentaariumi avamisest.
Päris nii see loomulikult ei ole. Viimati tekitas liiale läinud väljenduste tõttu kõige enam vastukaja Urmas Reinsalu kõnepruuk seoses naistevastase vägivallaga. Räägitud on ka EKRE toetajate probleemsetest arvamustest. Inimesed ikka tunnevad mingil määral huvi selle vastu, et sõnavabadust ei kuritarvitataks, aga seda arutelu tundub olevat Eestis siiski vähe.
Sellist asja nagu piiramatut sõnavabadust ei ole olemas ja ilmselt ei sooviks seda tegelikult keegi. Eesti põhiseaduse paragrahv 45 ütleb: "Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil." Sellele õigusele aga järgneb õigustatult loetelu piirangutest, et seda õigust vastavalt vajadusele reguleerida. Seal on toodud välja, et sõnavabadust võib piirata "avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks."
Nende piirangute üle mõeldes tekib ikkagi küsimus, kuidas sõnavabadust piirama peaks. Sellele küsimusele andis oma vastuse 19. sajandi liberaalne poliitiline mõtleja John Stuart Mill ja see mõtteviis on paljusid lääneühiskonna inimesi tänapäevani suunanud. Tema teosest "Vabadusest" on tuntud järgmine lõik sõnavabaduse kaitseks:
"Kui ka kogu inimsugu peale üheainsa jagaks ühte arvamust, poleks inimsool rohkem õigust seda ühteainukest vait sundida kui temal, omades võimu, oleks õigust kogu ülejäänud inimsugu vaikima panna. /-/ Aga arvamuse mahasurumisele eriomane kuri seisneb selles, et nii röövitakse tervet inimkonda, järeltulevat põlve samuti nagu kaasaegseid ja enamgi veel neid, kelle arvamus läheb lahku, kui neid, kes seda jagavad. Kui mahasurutud arvamus on õige, jäävad teised ilma võimalusest loobuda ekslikest seisukohtadest õigete kasuks; kui vale, kaotavad inimesed peaaegu sama suure hüve saada tõest selgemalt aru ja kujutada seda elavamalt ette ekslikule arvamusele vastandamise kaudu."
Kuid kuigi Mill oli äärmiselt suur sõnavabaduse kaitsja, ei pidanud temagi piiramatut sõnavabadust soovituks. Sõnavabaduse piiramiseks pakkus ta välja kahju põhimõtte. Selle põhimõtte kohaselt võivad inimesed väljendada igasuguseid seisukohti, välja arvatud juhul kui selle tulemusena seatakse ohtu kellegi füüsiline tervis ja elu.
Üks näide, mille ta välja pakkus oli, et inimestel peaks olema õigus avaldada ajakirjanduses seisukohta, et maisikaupmehed näljutavad vaeseid, aga seda vaadet ei tohiks esitada vihasele jõugule, kes on maisimüüjate maja juurde kogunenud. Seda siis sellepärast, et vihane jõuk võiks saada sellest kõnest indu juurde ning seejärel inimesi füüsiliselt ründama hakata ja nende elu ohtu seada.
Milli kahju põhimõtet on uuritud teiste mõtlejate poolt ja seda on püütud edasi arendada, kuid paljude jaoks ei tundu see töötavat. Mõned leiavad, et see on liiga piirav. Nad arvavad, et on absurdne, et me hakkame piirama igasugust väljendust, mis võib kellegi marru ajada ja vägivallale õhutada. Tundub, et vägivaldsed inimesed peavad ise vastutama oma käitumise eest. Teised jällegi arvavad, et kahju põhimõttest ei piisa, sest see ei võta arvesse ka kahjulikke, kuid väiksema mõjuga tagajärgi – nagu näiteks kellegi solvamisest põhjustatud ebameeldivat enesetunnet.
Ma arvan, et siinkohal on mõistlik tuletada meelde, mis on algupäraselt üldse kahju põhimõtte eesmärk. Selle eesmärk on tuua ellu kõige paremaid tagajärgi. Tagajärgede ampluaa on väga lai, alustades meeleolust ja enesetundest ning lõpetades inimeludega. Oht kellegi elule on tagajärg ning samuti on seda mõju kellegi enesetundele. Peaksime arvestama igasuguste tagajärgedega, kui hoolime inimkonna heaolust kõige laiemas tähenduses.
Selleks, et näidata, kuidas võiks mõelda sõnavabaduse piiramisest tagajärgede vaatenurgast, tahaksin välja tuua ühe erilisi sündmuse: tulistamise Prantsuse satiirilise ajakirja Charlie Hebdo kontoris 2015. aastal. Charlie Hebdo peatoimetaja oli enne seda sündmust järgmise olukorra ees, kus ta pidi otsustama, kas kujutab ajakirjas Muhamedi või mitte. Tema kalkulatsioon võis välja näha midagi sellist (tõenäosused on usutavad, kuid potentsiaalselt väärad):
Otsus Tagajärje tõenäosus Tagajärg (hukkunute arv)
Ei kujuta Charlie Hebdos Muhamedi 100 protsenti 0
Kujutan Charlie Hebdos Muhamedi 5 protsenti 12
Seda otsust selliselt langetades on üpris selge, et inimelude säästmise vaatenurgast oleks pidanud peatoimetaja otsustama Muhamedi kujutamise vastu, kuna otsusel karikatuuril avaldada oli palju suurem oodatav hukkunute arv. Ta oleks tõepoolest piiranud ajakirjanduslikku sõnavabadust, aga see oleks olnud õigustatud, sest oleks toonud parema tagajärje kui see otsus, mille ta tegelikult vastu võttis.
Ekstreemseid religioosseid vaateid saab kritiseerida teistmoodi, näiteks avaldades akadeemilistes ajakirjades või arvamusrubriikides argumente. Nii mõjutame, et meie sõnavabaduse rakendamisel on paremad tagajärjed, näiteks suurem võimalus, et mitte keegi ei saa surma. Kui islamiäärmuslasi vihastab kõige enam Muhamedi kujutamine karikatuuridel, võiksime valida teisi strateegiaid islami kritiseerimiseks. Loomulikult on ka nii, et kui äärmuslased hakkavad nõudma, et me kõikidest teistest väljendusviisidest samuti loobuksime, peaksime hindama, kas see pole kokkuvõttes veel negatiivsem tagajärg kui vägivald, mida teatud sõnumid tekitaksid.
Tõin selle näite, et aidata mõelda sõnavabadusega seotud otsuste tagajärgedest kõige äärmuslikumas olukorras. Sama mõtlemist saab rakendada ka teistes olukordades, kuigi arvutuskäik on tõenäoliselt oluliselt keerulisem. Näiteks Reinsalu oleks saanud mõelda sellest, milliseid tagajärgi võib tema arvamus tuua ning kas head tagajärjed ikka kaaluvad halvad üle. Sama võiks teha ka ükskõik kes, kes oma arvamust internetis või mujal jagab. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Kuidas piirata sõnavabadust? | https://www.err.ee/832204/kuidas-piirata-sonavabadust | Piiramatut sõnavabadust ei ole olemas ja ilmselt keegi seda ei sooviks ka. Küsimus on aga, kuidas seda piirata. Tuleb piirata ikka vastavalt sellele, mis toob kõige paremaid tagajärgi ühiskonna heaolule, kirjutab lugeja. |
Pikemale, 135 km distantsile on 17. mai seisuga registreerunud 1520 ning lühemale, 56 km sõidule 1849 ratturit. Võrdluses eelmise aasta sama ajaga on end rattarallile kirja pannud ligikaudu 300 inimest enam.
135 km distants sõidetakse marsruudil Tartu – Nõo – Pangodi – Otepää – Ihamaru – Vana-Kuuste – Tartu. Erinevaid lõike tänavusest rajast on varem küll sõidetud, aga tervikuna pole sellist rada Tartu Rattaralli kavas mitte kunagi olnud. "Rada on kindlasti huvitav ja vaheldusrikas. Pika distantsi rada võib nimetada Tartu Rattaralli ajaloo kõige mägisemaks, aga kindlasti ei saa seda nimetada kõige raskemaks – tõusud vahelduvad pikkade laskumistega, kus ratturid saavad jõudu koguda," kommenteeris võistluste direktor Indrek Kelk.
56 km rada kattub valdavas osas 135 km rajaga, kuid esmakordselt on Tartu Rattarallil kasutuses ka distantsi keskosas olev Nõo-Kambja lõik. "See lõik sai mõned aastad tagasi asfaltkatte ja üldiselt on tegu ilusa üles-alla, paremale-vasakule lainetava teega. Igati ratturisõbralik lõik nii profiililt kui ka visuaalselt," ütles Kelk.
Tartu Rattarallile eelneb 25.–26. maini peetav Tour of Estonia (UCI 2.1 kategooria velotuur), kuhu on tulemas 17 tiimi ca 110 profiratturiga. Eestimaa velotuuri avaetapp on reedene Tallinn-Tartu GP (200 km) ja tuuri lõpetab vaatemänguline Tartu GP (173 km). Nii Tour of Estoniale kui Tartu Rattarallile on tulemas ka paljud Eesti tipud eesotsas Rein Taaramäega.
Tartu GP-ga samal päeval ehk laupäeval, 26. mail on Tartu kesklinnas kavas rattaralli lasteüritused, kuhu on lustima oodata kuni 4000 väikest ratturit. | Eesti suurimale maanteerattaüritusele on registreerunud üle 3300 inimese | https://sport.err.ee/832207/eesti-suurimale-maanteerattauritusele-on-registreerunud-ule-3300-inimese | 37. Tartu Rattaralli, Ida-Euroopa suurim maanteeratturite võidusõit leiab aset juba järgmisel pühapäeval, 27. mail. Kümme päeva enne starti on end rattapeole kirja pannud 3369 velosõpra. |
Muinsuskaitseseaduse alusel on kultuuriväärtusega leiu leidjal õigus saada leiuautasu. Seekord soovib amet selle määrata 21 leidjale.
Muinsuskaitseameti enda 2018. aasta eelarves on leiuautasude maksmiseks ette nähtud 3500 eurot, millest on käesolevaks ajaks välja maksnud 3160 eurot ning planeeritud on veel välja maksta 340 eurot.
Mis leiud need on, mille eest praegu tasu makstakse?
Tegemist on eriaegsete arheoloogiliste leidude ja leiukogumitega. Mõned neist on juhuleiud, mõned aga viisid uute muististe tuvastamiseni. Nii näiteks avastas üks muinsuskaitseameti otsinguloaomanik Tartumaalt Rooma rauaajast, täpsemalt 2.-5. sajandist pärinevaid sõlgi, mille leiukohas tuvastasid arheoloogid tarandkalme.
Kuigi kalme oli pinnasetööde käigus suuresti lõhutud, olid kalmekonstruktsioonid veel osaliselt säilinud ning ka maa peal võis aimata suuremaid kive, kunagiste tarandimüüride jäänuseid. Teadlastele oluline on ka näiteks Muhumaalt leitud rantkirve leid, mis väliste tunnuste põhjal pärineb neoliitikumi ja pronksiaja ülemineku perioodi, teise aastatuhande esimesest poolest. Seega on tegemist vanima seda tüüpi kirveleiuga.
Ära märkimist väärib ka pronksist nn hansakausside leid Ida-Virumaalt. Sarnaseid kausse on leitud üle Euroopa, Eestist on teada umbes 220 leidu. Põhiosas on neid leitud just Ida-Virumaalt, neid dateeritakse vahemikku 12.-13. sajand. Nende täpne funktsioon on teadmata.
Küll aga on arheoloogid Toomas Tamla ja Heiki Valk 2017. aastal avaldatud artiklis pakkunud välja hüpoteesi, et Eesti hansakausside leiud võivad olla seotud Taani kuninga ristiretkega 1219. aastal, kuna põhiosa neist leidudest on tulnud välja just tollal Taanile kuulunud aladelt. Kausid aga võivad olla kuninga kingitused kohalikule eliidile värskelt vallutatud territooriumil.
Leidude hulgas on ka üks 5007 mündist koosnev mündiaare Valgamaalt, mis küll leiti juba 2016. aasta kevadel, kuid mille konserveerimine, määramine ja hindamine oli väga aeganõudev ja mahukas töö. Mündid olid väga halvad seisus, kohati känkrasse kleepunud, nii et alles 2017. aasta sügisel said kõik tööd ühele poole.
Kas viimastel aastatel on leiuautasusid hakatud Eestis enam maksma või on suurusjärk sama?
Leiuautasud on üldjoontes viimastel aastatel pigem kasvanud, kuigi 2017. aastal oli määratud leiuautasude kogusumma mõnevõrra väiksem kui eelnevalt. Nimelt ei jõudnud riigini ühtegi suurt ja eripärast aardeleidu. Küll aga avastati palju erinevaid juhuleide. Kokku anti muinsuskaitseametile üle 120 korral leide ja leiukogumeid erinevatest Eesti paikadest.
Kas kultuuriväärtusi leitakse enamasti juhuslikult või on ka neid, kes spetsiaalselt detektoriga otsimas käivad?
Juhuslikult leitakse ka aeg-ajalt, aga põhiosa leide jõuab riigigi ikkagi sihiliku otsimise tulemusena. Kõik leidjad antud juhul on detektoristid ja MKA otsinguloa omanikud.
Mida peab inimene tegema ja kuidas käituma, kui ta "aarde" leiab?
Kultuuriväärtusega leiud kuuluvad riigile ning on meie ajaloo uurimiseks asendamatud infoallikad. Arheoloogilised leiud võivad ilmneda igal pool, oluline on, et see teave leiust ja leiukohast jõuaks võimalikult kiiresti muinsuskaitseameti ja arheoloogideni. Seega tuleb jätta leid leiukohta ja viivitamatult teavitada muinsuskaitseametit.
Otsinguvahendiga kultuuriväärtuste otsimiseks on vajalik muinsuskaitseameti otsinguluba ning läbida koolitus, mis annab esmased oskused ära tunda kultuuriväärtusega leide ning teadmised, kuidas leiukohta kahjustamata käituda. Iga leidu ja muistist on võimalik kaevata vaid korra, seetõttu on oluline, et iga leiu puhul saadakse kätte maksimaalne info minimaalselt leiukohta kahjustades.
Tuleb tunnustada neid inimesi, kes arheoloogiapärandisse lugupidamisega suhtuvad ning leidudest ja leiukohtadest teada annavad. Tänu päranditeadlikele leidjatele on viimastel aastatel arheoloogideni jõudnud palju uut infot, mis aitab paremini mõista kaugemat ajalugu. | Valitsus eraldas 21 leiuautasu maksmiseks üle 20 000 euro | https://www.err.ee/832201/valitsus-eraldas-21-leiuautasu-maksmiseks-ule-20-000-euro | Valitsus eraldas neljapäeval 20 790 eurot kultuuriväärtusega leiu leidjatele leiuautasu väljamaksmiseks. Muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor Nele Kangerti sõnul on leiuautasude maksmine Eestis aastate jooksul mõnevõrra kasvanud. |
Liikumise Eesti 200 sihtide hulka ei kuulu kaubamärgi nr 54336 mahamüümine, loovutamine või liidendamine kellegi teise huvides, seisab teates.
Nad lisasid, et Eesti 200 esmaseks konkreetseks sihiks on jätkata Eesti Kultuuritegijate Mälupanga tegevusi MTÜ Eesti Kultuur 200 koordineerimisel.
Vaidlus algas, kui viis erinevatel elualadel tegutsevat inimest esitasid mai alguses manifesti, mille nimeks on Eesti 200.
Manifesti üks autoritest Kristina Kallas on ERR-ile öelnud, et nad ei ole kindlasti tahtnud pahatahtlikult kellegi teise kaubamärki tahtnud kasutada. "Ma loodan, et me saame nendega koostööd teha. Nende algatus on ju ka väga tervitatav. Kahju, et sellest varem laiemalt teada ei olnud," lisas Kallas. | Summatavet ja Meri ei loovuta kaubamärki Eesti 200 | https://www.err.ee/832206/summatavet-ja-meri-ei-loovuta-kaubamarki-eesti-200 | 2016. aastal Eesti 200 on kaubamärgina registreerinud Kärt Summatavet ja Mart Meri teatasid neljapäeval, et nad ei loobu sellest. |
Prokuratuur ei pea Ristlaane vahistamise taotlemist antud menetlusetapis vajalikuks, ütles prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas ERR-ile.
Keskkriminaalpolitsei pidas Ristlaane (64) kinni kolmapäeval, kuna kahtlustuse kohaselt võttis ta ühelt spordiklubilt altkäemaksu, pakkudes vastutasuna klubile sobivamaid saaliaegu.
Prokurör Leelet Kivioja ütles ERR-ile, et altkäemaksuna küsitud summa jääb vahemikku 3000-4000 eurot.
Altkäemaksu andmises kahtlustatav on üle kuulatud ning ta on oma süüd tunnistanud, lisas prokurör.
Toomas Ristlaan on Keskerakonna liige alates 2002. aasta 5. novembrist. | Altkäemaksu võtmises kahtlustatav spordikeskuse juht pääseb vabaks | https://www.err.ee/832205/altkaemaksu-votmises-kahtlustatav-spordikeskuse-juht-paaseb-vabaks | Põhja ringkonnaprokuratuur ei pea vajalikuks taotleda kohtult korduvas altkäemaksu võtmises kahtlustatava Sõle spordikeskuse juhi Toomas Ristlaane vahistamist, mis tähendab, et ta vabaneb peagi kinnipidamiselt. |
Heliklipp jõudis internetti selle nädala alguses ning tekitas Twitteris palju kõneainet, sest erinevad inimesed kuulevad sama helilõiku erinevalt, vahendas Time.
Madalamal sagedusel kõlab klipis "Laurel" ja kõrgemal "Yanny".
Sydney ülikooli psühholoogia professor David Alais selgitas, et inimese aju ei suuda seda heliklippi kuulates otsustada, mida ta kuuleb. "Seda heli saab tõlgendada kahel viisil ja mõte ei suuda kahe valiku vahel otsustada. Kui on väike ebaselgus, siis aju suudab lukustada vaid ühe kindla valiku," ütles ta.
Sama efekt tekib Rubini vaasiga, kus inimesed võivad näha kas kaht näoprofiili või valget vaasi:
Mõnede arvates mõjub heliklipi puhul see, et kuna heli pole puhas, täidab aju lünga ja otsustab ise, mida inimene kuulma peaks.
Yanny/Laurel MYSTERY SOLVED! I messed with the audio file and discovered that basically, the lower frequencies say "Laurel," and the higher frequencies say "Yanny." Here"s some audio I messed with that lets you hear both sides. #yannyvslaurel #yannyorlaurel #yanny #laurel pic.twitter.com/eyybCNLnQi
— jacob livesay (@JFLivesay) May 16, 2018 | Yanny või Laurel: heliklipp tekitas internetis tulise vaidluse | https://menu.err.ee/832203/yanny-voi-laurel-heliklipp-tekitas-internetis-tulise-vaidluse | Internetis käivitus tuline debatt heliklipi üle, kus ühed kuulevad sõna "Yanny" ja teised "Laurel". |
Belgia vähikeskuse teadlased eesotsas Marc Arbyniga otsisid teaduskirjandusest üles kõige tugevamatele alustele toetuvad teadustööd – juhuslikustatud kliinilised uuringud. Neis uuriti nii vaktsiini kaitsvat mõju kui ka võimalikke sellega seonduvaid tüsistusi.
Arbyn nentis, et vaktsiinide Cervarix ja Gardasil otsest vähki ennetavat mõju nad proovile ei pannud. Hakatuseks on selleks on möödunud vaktsineerimisest veel liiga vähe aega. Suurem osa naistest olid vaktsineerimise ajal teismeealised ja vaktsiini turule tulekust on möödas vaid kümmekond aastat. See polnud ka ülevaatesse kaasatud uuringute algne mõte.
"Eksperdid viitasid Maailma Terviseorganisatsiooni kohtumistel, et uuringute lõppeesmärgina vähi olemasolu kontrollimine oleks ebaeetiline. Samuti oleks need äärmiselt kallid, võtaksid 10–20 aastat ja hõlmaksid tuhandeid naisi. See oleks muutnud vaktsiini enda äärmiselt kalliks," selgitas Arbyn ERR Novaatorile. Vaktsiini vähki ennetav mõju peab selguma edasistes vaatluslikes uuringutes.
Selle asemel uuris töörühm, kas ja kui palju leidus võetud proovides ebanormaalseid rakke. HPV viirus soodustab rakkude nakatamise järel nende vohamist, mis kasvatab mutatsioonide tekkimise riski. Immuunsüsteem ei pruugi suuta hävitada ebanormaalseid rakke piisavalt kiiresti. See omakorda võibki päädida vähi tekkega. Papilloomiviiruse tüübid 16 ja 18 põhjustavad kõigist vähieelsetest seisunditest ja emakaelavähkidest hinnanguliselt 70 protsenti.
Kokku jäi sõelale 26 kliinilist uuringut kirjeldavat tööd. Kokku hõlmasid need veidi enam kui 73 000 tüdrukut või naist. Analüüsi põhjal osutus vaktsiin tõhusaks. Eriti nende naiste seas, kes polnud jõudnud veel enne vaktsineerimist HPV-sse haigestuda.
Vaktsineerimata naistest tuvastati HPV-16'st või HPV-18'st põhjustatud vähieelne seisund 164 -l iga 10 000 naise kohta. Vaktsineeritute hulgas esines seda 10 000 naisest keskmiselt vaid kahel.
Erinevus oli nähtav ka siis, kui uuringus ei keskendutud vaid neile kahele papilloomiviiruse tüübile. Vaktsiin langetas vähieelse seisundi esinemissagedust kümne tuhande naise kohta peaaegu kolm korda – 287-lt 106-ni.
Vaktsiini kaitsev mõju oli siiski näha ka juba papilloomiviirusega nakatunud naiste kaasamisel.
HPV-18 või HPV-16-ga seonduvaid vähieelseid seisundeid leiti vaktsineerinutest 10 000 naise kohta 157 -l. Vaktsineerimata naiste seas ulatus nende esinemissagedus 341-ni.
Ka kõigil teistel põhjustel tekkinud eelvähkide esinemissagedus langes 10 000 naise kohta 559-lt 391-ni.
Arbyn märkis, et vanemate, 25–45 naiste seas hulgas polnud vaktsiinid sedavõrd tõhusad. "Tegu on ennetava mõjuga vaktsiinidega. Need kaitsevad nakatumiste eest tulevikus, kui kord juba nakatudes pole võimalik sellega olemasolevast nakkusest lahti saada. [...] Enam kui 25-aastaste hulgas on tõenäolisem, et neil on aktiivne suguelu ja seega on suurem ka võimalust nakatuda HPV-sse," sõnas vähiteadlane.
HPV-18'st ja HPV-16'st põhjustatud eelvähkide esinemissagedus langes 25–45-aastaste vanuserühmas vaid 145-lt 107-ni. Seega on oluline, et tüdrukuid vaktsineeritaks juba enne aktiivse suguelu algust.
"Ülevaade annab täiendavat kindlust, et noorte naiste vaktsineerimine kõige olulisemana vähki põhjustava HPV-18 ja HPV-16 vastu vähendab eelvähkide esinemissagedust hüppeliselt. Need vähieelsed seisundid eelnevad aga eluohtlikele emakaelavähkidele. Eelvähi tekkimise ära hoidmisega saad ennetada seega vähi teket," sõnas Margaret Stanley, Cambridge'i ülikooli epiteelbioloogia professor.
Stanley rõhutas lisaks, et metaanalüüsi kohaselt ei tekitanud vaktsiin tõsisemaid tüsistusi, sh närvihaigusi. Neid esines nii vaktsineeritute kui ka vaktsineerimata tüdrukutel ja naistel sama sageli. Tõsi, süstekoha paistetust ja teisi leebemaid kõrvaltoimeid vaktsineeritutel täielikult ennetada ei õnnestunud.
Samal ajal on Soomes läbiviidud uuringus leitud ka esimesi otseseid tõendeid, et HPV-vaktsiin ennetab emakaelavähki ka otseselt.
"Me plaanime kindlasti taoliste ülevaadete koostamisega tulevikus jätkata. Praegu viiakse muu hulgas Hiinas ja Costa Ricas läbi uusi kliinilisi katseid uute vaktsiinidega ja teistes doosides," tutvustas Arbyn tulevikuplaane. Samuti tahavad nad uurida üheksa HPV tüübi vastu kaitsevaid vaktsiine ja nende ennetavat mõju HPV tõttu muu hulgas pärakus, tupes ja peenisel tekkivate vähini viia võivatele haiguskolletele.
Tutvu süstemaatilise ülevaatega täies mahus. | Suur analüüs: HPV vaktsiin on ohutu ja tõhus | https://novaator.err.ee/832194/suur-analuus-hpv-vaktsiin-on-ohutu-ja-tohus | HPV-vaktsiin ennetab rakkudes tõhusalt emakakaelavähini viivate muutuste teket, selgub kümneid tuhandeid naisi ja tüdrukuid haaranud uuringute kokkuvõttest. Parima kaitse saamiseks tuleks naisi vaktsineerida aga enne aktiivse suguelu algust. |
Liidri lähim jälitaja Trondheimi Rosenborg alistas Lilleströmi 3:0 ja vähendas vahe viiele punktile, kirjutab Soccernet. Lilleströmi väravavaht Matvei Igonen viibib vigastuspausil.
Vigastuspausil viibib ka Oslo Valerenga kaitsja Enar Jääger. Valerenga alistas Stabaeki 1:0. Täismängu tegi aga Sarpsborgi kaitsja Joonas Tamm, kes sai 4:0 võidu tabeli punase laterna Starti üle.
Nikita Baranov mängis 71 minutit ning Brent Lepistu ja Andreas Vaikla jäid varupingile, kui nende koduklubi Kristiansund kaotas Ranheimile 1:3. Baranovi väljavahetamise hetkel oli kaotusseis 0:2. | Tenisteta Brann lasi Rosenborgi lähemale | https://sport.err.ee/832202/tenisteta-brann-lasi-rosenborgi-lahemale | Norra jalgpalli kõrgliiga kümnendas voorus puudus esmakordselt Bergeni Branni (põhi)koosseisust Taijo Teniste. Liider Branni seitsmemänguline võitude seeria sai kohe läbi, sest koduväljakul tehti 1:1 viik Haugesundiga. |
Nii halduskohus kui ka ringkonnakohus jätsid Tärno esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.
Tärno esitas halduskohtule kaebuse justiitsministri 1. märtsi käskkirja tühistamiseks. Koos kaebusega taotles Tärno ka esialgset õiguskaitset vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamiseks tagasiulatuvalt alates 1. märtsist.
Kohus leidis, et antud juhul ei ole põhjendatud kaevatava käskkirja kehtivuse tervikuna ja tagasiulatuvalt peatamine ega ka osaline täitmise peatamine.
Halduskohus arutab Tärno kaebust ametist vabastamisele 20. juunil.
Tärno hinnangul võib olla kohtutäituri seaduse paragrahv 21 lg 2 p 8 vastuolus põhiseadusega ning on palunud seetõttu selle hindamist halduskohtult.
Tärno sõnul on antud juhul rikutud ilmselgelt õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtet.
"Tänavu 9. jaanuaril jõustunud norm omistab enne normi jõustumist aset leidnud asjaoludele sellise õigusliku tähenduse, mis tekitab tagajärgi, mis jääb seaduse eelsesse aega ehk samas kui asjaolude asetleidmise ajal kehtinud seadus sellist õiguslikku tähendust nendele asjaoludele ei omistanud," nentis Tärno.
Justiitsministeerium tagandas kohtutäitur Urmas Tärno ametist, kuna temalt oli ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest kahjustatud isiku kasuks välja mõistetud suured nõudesummad.
Ministeeriumi põhjenduse kohaselt ei olnud kohtutäitur suuteline tasuma ning puudus ka reaalne võimalus võlgnevuste mõistliku aja jooksul tasumiseks.
"Eelneva pinnalt asus justiitsminister seisukohale, et kujunenud olukord teeb võimatuks kohtutäitur Urmas Tärnol jätkata tegutsemist kohtutäiturina," ütles ERR-ile ministeeriumi pressiesindaja Leanika Libeon. | Kohus jättis endise kohtutäituri õiguskaitseta | https://www.err.ee/832199/kohus-jattis-endise-kohtutaituri-oiguskaitseta | Justiitsministri käskkirjaga kohtutäituri ametist vabastatud Urmas Tärnol ei õnnestunud käskkirja täitmist kohtu abil peatada. |
Tegu on esimese leppega Iraani ja Ühendriikide liitlase vahel pärast seda, kui Washington otsustas lahkuda 2015. aastal sõlmitud Iraani tuumaleppest ning taastada Iraanile sanktsioonid.
Pergas International Consortiumi peadirektor Colin Rowley ning Iraani riikliku naftafirma peadirektor Bijan Alipouri allkirjastasid esialgse koostööleppe kolmapäeva õhtul Briti suursaadiku Rob Macaire juuresolekul.
Leppe sõlmimisel näeb projekt ette miljardi dollari ulatuses investeeringuid, et toota Lõuna-Iraanis asuval Karanji naftaväljal tuleva kümne aasta vältel 200 000 barrelit toornaftat päevas. Praegu toodetakse seal 120 000 barrelit päevas. | Iraan sõlmis Briti konsortsiumiga naftatootmisleppe | https://www.err.ee/832190/iraan-solmis-briti-konsortsiumiga-naftatootmisleppe | Iraani riigitelevisiooni teatel sõlmis Teheran Briti konsortsiumiga leppe Iraani naftaväljade arendamiseks. |
Sepa võistkonna jaoks on läbi aegade parim edetabelikoht olnud kolmas, paremusjärjestuse eelmises väljalaskes oldi viiendad.
Edetabeli esisaja sisse mahuvad Eesti meeskondadest veel Harles Liivi tiim 37. ja Alan Kõdari meekond 81. asetusega.
Edetabelit juhib Uus-Meremaa purjetaja Philip Robertsoni võistkond, teisel kohal on Taylor Canfieldi meeskond USA-st ning kolmas austraallase Harry Price"i tiim.
Match Race üleilmsest paremusjärjestusest leiab kokku üle 1200 tiimi.
Match Race maailma edetabel järjestab purjetajad nende viimase 24 kuu jooksul saavutatud parimate võistlustulemuste põhjal. Punkte on võimalik saada grade"i omavatel regattidel võisteldes. Regatil kogutud punktisumma sõltub kolmest tegurist: võistluse reiting, võistlejate arv regatil ning sportlase tulemus võistlusel. Viimase 12 kuu jooksul saavutatud tulemused annavad sealjuures topeltpunktid. Edetabeli esinumber on kõrgeima punktide arvuga sportlane kaheksa regati lõikes. | Eesti meeskond on matšpurjetamise maailma edetabelis 9. kohal | https://sport.err.ee/832189/eesti-meeskond-on-matspurjetamise-maailma-edetabelis-9-kohal | Rahvusvahelise purjetamisliidu World Sailing äsja avaldatud Match Race distsipliini maailma edetabelis on Mati Sepa juhtimisel võistlev Eesti tiim üheksandal positsioonil. |
Nimekirjatoimkonna koosseisu pakub vastavalt erakonna põhikirjale volikogule kinnitamiseks Reformierakonna juhatus, mis koguneb reedel.
Volikogu peateema on majanduskeskkond ja Eestit ees ootavad väljakutsed. Kavas on tulevikuplaanide arutelu ja mõttevahetus esimehe Kaja Kallasega. Ettekande majandus- ja maksundusteemadel teevad Maris Lauri, Siim Kallas ja Jürgen Ligi, seisab kutses volikogu istungile.
Lisaks annavad erakonna peasekretär Kert Valdaru ja kampaaniajuht Martin Bek ülevaate valimisteks valmistumise hetkeseisust. | Reformierakond kinnitab valimisteks nimekirjatoimkonna | https://www.err.ee/832185/reformierakond-kinnitab-valimisteks-nimekirjatoimkonna | Tallinnas koguneb laupäeval Reformierakonna volikogu, kus moodustatakse riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste nimekirjatoimkond. |
Samas on osa Venemaa riikliku gaasimonopoli klientidest EL-i liikmeid juba avaldanud kompromissi asjus hämmeldust ja rõhutavad, et sellisel viisil pääseb Gazprom oma senise tegevuse eest vastutuse võtmisest, märgib Financial Times.
Kokkulepe, mille Brüssel järgmisel nädalal teatavaks teeb, lõpetab seitse aastat kestnud juurdluse, mis puudutab Gazpromi ärivõtteid Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Ungaris ja Slovakkias ehk riikides, mis on Gazpromist väga sõltuvad.
Juurdlus keskendub Komisjoni väidetele, et Gazprom kasutas oma monopoolset seisundist ära selleks, et hinda põhjendamatult kõrgeks tõsta, et survestada kliente tegema investeeringuid gaasitaristusse ning et õõnestada liikmesriigi katseid alternatiivseid energiaallikaid leida.
Gazpromi gaasieksport Euroopasse kerkis eelmisel aastal rekordilise 193,3 miljardi kuupmeetrini ja see on umbes 40 protsenti kontinendi gaasiturust.
Anonüümseks jääda soovinud allikate sõnul tunnistab Gazprom kompromissleppega seda, et ettevõtte lepingutingimused liikmesriikidega on Euroopa Liidu jurisdiktsioonis.
Samuti on Gazprom lubanud kaotada piirangud maagaasi edasimüügile üle kogu Euroopa Liidu, austada klientide soove muuta maagaasi edasitoimetamise kohti, siduda hinnad idapoolsetes EL-i liikmesriikides hindadega Lääne-Euroopa sõlmjaamades ning võimaldada kiiremat ja sagedasemat hindade ümbervaatamist.
Järgmise kaheksa aasta jooksul saab Gazpromi karistada eelpool mainitud tingimuste rikkumise eest trahviga, mis võib ulatuda kümne protsendini aastakäibest.
Osa EL-i liikmesriike on aga pettunud, et Gazprom oma eelmiste tegude eest trahvi ei saa. Selle kompromissi leebus torkab eriti silma, kui võrrelda seda suurte trahvidega, mille Euroopa Liit on sarnastel konkurentsireegleid puudutavatel põhjustel määranud näiteks sellistele suurfirmadele nagu Google või Qualcomm, kes said trahvi vastavalt 2,4 miljardit ja 997 miljonit eurot.
Näiteks Leedu energiaministeeriumi hinnangul kaotasid sealsed kliendid Gazpromi üles kruvitud hindade tõttu umbes 1,5 miljardit eurot ja seetõttu peab Vilnius plaanitavat kompromissi ilmselgelt ebapiisavaks. "Me vajame töötavaid ja efektiivseid lahendusi, mitte lihtsalt sümboolseid otsuseid, et tagada gaasiturul õiglane ja läbipaistev konkurents," edastas leedu energiaministeerium.
Teise Gazpromist mõjutatud liikmesriigi diplomaat tunnistas, et kui Gazpromi ei karistata, ollakse tema kodumaal kindlasti pettunud. Samuti viitas ta juba varem esile kerkinud murele, et konkurentsireeglite rikkumist karistatakse EL-i erinevates osades erinevalt. "Kuigi me tegelikult ei taha kasutada ida ja lääne vahelist lõhet üheski vaidluses, siis selles küsimuses on seda tõesti näha. Juhtum on võimalus näidata, et me oleme kõik võrdsed," rõhutas ta.
Poola nafta- ja gaasiettevõtte PGNiG tegevjuhi Piotr Woźniaki hinnangul tuleb teha selgeks, et ettevõttega, mille eesmärgiks oli saavutada Kesk-Euroopa turul monopoolne seisund EL-i seadusi rikkudes või ignoreerides, ei tohi teha kompromisse.
Euroopa Komisjoni ametnike eesmärgiks oli mineviku tegudest mööda vaatamisel soov saavutada juriidiliselt siduv lahendus tuleviku jaoks.
Konkurentsivolinik Margrethe Vestager on varem rääkinud "tulevikku vaatavast lahendusest", mis keskenduks konkurentsi tagamisele gaasiturul, mitte aga niivõrd kunagiste tegude eest karistamisele.
"Ma ei saa aru, miks kõik räägivad trahvidest," ütles omakorda üks anonüümseks jääda soovinud Gazpromi ametnik. "Seadus oli selge - kõigepealt saab lahenduseks olla kokkulepe ja kõikide tulevaste probleemsete asjaolude elimineerimine. Trahve saab rakendada ainult siis, kui osapooled kokkuleppest kinni ei pea," väitis ta.
Gazpromi pressiesindaja Financial Timesile võimaliku kompromissi teemat kommenteerida ei soovinud. Samuti keeldus kommentaaridest ka Euroopa Komisjon. | FT: Brüssel teatab peagi, et Gazprom pääseb trahvist | https://www.err.ee/832184/ft-brussel-teatab-peagi-et-gazprom-paaseb-trahvist | Ajalehe Financial Times andmetel teatab Brüssel peagi sellest, et Euroopa Liit on jõudnud Venemaa gaasikontserniga Gazprom kompromissile, mis puudutab väidetavat EL-i konkurentsireeglite rikkumist ehk oma monopoolse seisundi kuritarvitamist Kesk-Euroopa ja Balti riikide turgudel. |
"Viimastel päevadel on Tanel näinud ränka vaeva, et sadulas püsida ja meeskonda aidata," kirjutas meeskond oma kodulehel. "Ta ei saanud normaalselt toituda. Lootsime, et tema olukord paraneb, kuid seda pole juhtunud. Täna läheb Kangert koju ning usaldab end spetsialisti hoolde."
"Päris tõele see ei vasta, ma täna ikkagi veel stardin," sõnas Kangert aga Postimehele. "See oli eileõhtune info. Praegu on enesetunne natukene juba paranenud. Vaatan, kuidas sõidu ajal enesetunne võrreldes eilsega on ning siis teen edasised otsused."
"Tagantjärele tundub, et ilmselt oli tegu toidumürgitusega," rääkis eestlane esmaspäeval ERR-ile. "Ilma ühegi ampsuta pidin kuus tundi ratta seljas istuma ja võistlema. Kahju, et hea koht ja mitte liiga suur kaotus kaduma läks. Kokkuvõte on nüüd igal juhul minu jaoks siin tehtud."
Enne neljapäevast etappi kaotab Kangert liidrile Simon Yatesile üle poole tunni ning on 39. kohal. | Astana: Kangert jätab Giro pooleli; Kangert: päris tõele see ei vasta | https://sport.err.ee/832178/astana-kangert-jatab-giro-pooleli-kangert-paris-toele-see-ei-vasta | Astana profimeeskond kinnitas neljapäeval, et terviseprobleemiga hädas Tanel Kangert jätab Giro d'Italia pooleli. Kangerti enda sõnul teeb ta kaasa vähemalt tänase etapi. |
"2017. aasta tulem on negatiivne summas 178 711 eurot. Negatiivse tulemi üheks suuremaks komponentideks on põhivara kulum ja väärtuse langus kogusummas 174 344 eurot. Aruandeaasta põhitegevuse tulem ilma põhivara kulumi arvestuseta on negatiivne summas 4 367 eurot."
Aruandes tuuakse välja kaks seletust negatiivsele tulemile, millest esimene on alates 2016. aastast ette valmistatud lavastus seoses Eesti Vabariigi juubeliprogrammi teatrite suurprojektiga "Sajandi lugu".
"2017. aastal tehti projekti ettevalmistamise kulusid kokku summas 11 372 eurot. Projekti põhiline tulubaas jääb aastasse 2018."
Teiseks tuuakse välja, et 2017. aasta lõppu lisandus plaaniväliselt väikese saali uuslavastus "Impostrix sündroom", milleks polnud teatri eelarves kavandatud kulusid.
"Otsustasime lavastuse töösse võtta ja esietendus toimus 02.12.2017. Majandusaasta poolitab teatri loomingulise hooaja meelevaldselt. Väga heade loominguliste ideede tekkimisel ja nende parima realiseerumise huvides on sellise majandusaasta eelarve tasakaalu ohustavad riskid. Õigustatud lavastuse ettevalmistamisega lisandunud kulud, lavakujunduse ja lavastusmeeskonna honorarikulude katteks, moodustasid kokku 15 877 eurot. Lavastuse põhiline tulubaas jääb aastasse 2018."
Aruandes märgitakse, et Vene Teatri majandustegevuse tulem on otseselt seotud repertuaaripoliitika ja personalipoliitikaga.
"Repertuaaris oleme koondanud suures osas tähelepanu näitlejakesksele mängule ning konservatiivsele publikule harjumuspärasele etendustegevusele. Samas oleme teatri väikese saali tegevustes jätnud suurel määral ruumi otsingulistele ning klassikalisele teatrikeelele vastanduvatele lavastustele. "
2017. aastal suurenes aasta varasemaga võrreldes teatri koosseisuliste töötajate arv.
"Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale tõusis 86-ni (2016 oli vastav näitaja 81). Tööjõukulu moodustas 2017. aastal 1 775 935 eurot (kasv võrreldes 2016. aastaga 11,3 protsenti).
Teatripiletite müügitulu oli eelmisel aastal 413 545 eurot (kasv võrreldes 2016. aastaga 10,06 protsenti), mis moodustas teatri omatuludest 73,20 protsenti (2016 oli vastav näitaja 67,68 protsenti). Teatri piletimüügi statistika näitab ka, et publik on valmis maksa ühe teatrikülastuse kohta keskmiselt kõrgemat hinda kui varem.
"2016. aasta aritmeetiline keskmine külastuse hind oli 10,11 eurot, 2017. aasta vastav näitaja aga juba 11,70 eurot."
Majandusaasta aruandest selgub ka, et Vene Teatril oli edukas koostöö telekanaliga PBK.
"2016. aasta lõpus ja 2017. aasta jaanuari jooksul korraldas teater koostöös telekanaliga PBK teatri välise ja väikese teatrisaali esise invaliftide, välise invalifti juurde spetsiaalsete ratastooli sissepääsu võimaldavate uste ning suurde saali invaistekohtade ehituseks toetusaktsiooni. Toetusaktsioon oli väga edukas. Kokku annetati telekanali vahendusel 17 234,20 eurot. 2017. aasta sees ehitati välja siselift ja invakohad teatri suures saalis. Investeeringu kogumaksumus kujunes 18 320,81 eurot." | Vene Teater lõpetas mulluse aasta ligi 180 000-eurose miinusega | https://kultuur.err.ee/832181/vene-teater-lopetas-mulluse-aasta-ligi-180-000-eurose-miinusega | Sihtasutus Vene Teater lõpetas mulluse majandusaasta 178 711 euro suuruse miinusega, selgub teatri poolt kultuuriministeeriumile esitatud majandusaasta aruandest. Samas kasvas teatripiletite müügitulu aasta varasemaga võrreldes üle10 protsendi. |
Eriprokurör uurib Trumpi kampaaniameeskonna ja Venemaa väidetavat kokkumängu 2016. aasta presidendivalimiste eel ja ajal ning seda, kas president takistas mullu mais FBI direktorit James Comeyt vallandades õigusemõistmist. Enne Muelleri ametissenimetamist uuris võimalikku kokkumängu FBI.
Giuliani ütles telejaamadele CNN ja Fox News, et Muelleri meeskond on aktsepteerinud justiitsministeeriumi pikaajalist, kuid seni praktikas proovile panemata tõlgendust, et ametisoleval presidendil on süüdistuste vastu immuniteet.
"Ainus, mida nad saavad teha, on kirjutada raport," ütles Giuliani CNN-ile. "Nad ei saa süüdistust esitada. Vähemalt on nad seda meile teatava heitluse järel tunnistanud."
Kui Mueller peaks tuvastama, et president on toime pannud seadusrikkumisi, piirduvad tema volitused raporti esitamisega justiitsministeeriumile, lausus advokaat.
Eriprokuröri pressiesindaja Peter Carr keeldus Giuliani märkusi kommenteerimast.
Mueller esitab pärast uurimise lõpuleviimist oma otsesele ülemusele asejustiitsminister Rod Rosensteinile raporti ning järgmiste sammude üle otsustab juba Rosenstein.
Eriprokuröri raport ja seda toetavad tõendid võivad aga saada aluseks tagandamisprotseduuri alustamisele presidendi vastu kongressis, kui peaks ilmnema, et Trump on teinud midagi seadusvastast. | Giuliani: Mueller tunnistas, et ei saa presidendile süüdistust esitada | https://www.err.ee/832168/giuliani-mueller-tunnistas-et-ei-saa-presidendile-suudistust-esitada | Eriprokurör Robert Muelleri meeskond on öelnud Valgele Majale, et mis tahes tõendeid nad Venemaa sekkumist käsitleva juurdluse raames ka ei leiaks, ei saa nad USA presidendile Donald Trumpile süüdistust esitada, ütles riigipea advokaat Rudy Giuliani kolmapäeval. |
KADI-ELL TÄHISTE: Isikuandmete kaitse erandid
Tuleks lähtuda reeglist, et sisuline ebaõiglus tuleb likvideerida, kuid seda ka teise osapoole õigusi põhjendamatult kahjustamata.
25. mail jõustub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel. Tegemist on otsekohalduva regulatsiooniga, mis isikuandmete kaitse küsimustes asendab suures osas seni kehtinud riigisisest õigust. Sealjuures ei reguleeri määrus kõike, vaid kohustab liikmesriike teatud juhtudeks ette nägema isikuandmete töötlemise üldreeglite erandeid. Need erandid kehtestab iga liikmesriik oma riigi õiguse tasandil. Näiteks tuleb põhivabaduste tasakaalustamise huvides kehtestada erandid andmete kasutamisel ajakirjanduslikul eesmärgil ja akadeemiliseks, kunstiliseks või kirjanduslikuks eneseväljenduseks. Kuigi peatselt kehtima hakkava andmekaitse määruse põhirõhk on mujal, tasub heita pilk sellele, kuidas Eestis erandite küsimus lahendatakse.
ANNA-MARIA PENU: See pole meie oma tuba
Võib-olla ainus loomulik vastus nägemisel baseeruva virtuaalelu hüpertroofiale ongi keha juurde naasmine: näpistamine, kõditamine ja päikesekiirte soojus nahal kui mäss.
Pole päris selge, millal taipasime, et ühismeedias olemine tähendab olla ära märgitud/märgatud/äratuntav kohas, mille taristu kuulub eraettevõtetele, kes teenivad meie pealt raha, kuigi meie kasutame seda, nagu oleks tegemist meie elutoaga. Me ajame seal armu-, töö- ja isiklikke asju, mängime, viskame nalja ja teeme poliitikat. Seal on lisaks uudistele me sõbrad, tuttavad, kolleegid-rivaalid, aga ka potentsiaalsed tööandjad. Me tunnete, hirmude ja lootuste geograafia. Seal tuntakse meid nimepidi (ja kui meeldiv on olla seal, kus teatakse me nime!), meieni jõuab vajalik info (küll läbi teiste silmade, teiste seadistatud filtrite, kuid see tõsiasi ununeb sisse logides otsekohe) ning tunnustus meeldimiste, positiivsete kommentaaride ja jagamiste näol.
ANTO VELDRE: Arvutimängust armulauani
Väikeriigile võiks sobida stiil, kus tõde keerdub valega pidevalt ja lootusetult nagu DNA-spiraali harud või Möbiuse lint, et vastane energeetiliselt/arvutuslikult välja kurnata.
Lahtiütlemine: autor tegelikult ise arvutimänge ei mängi.
Mul on olnud au pidada pikki filosoofilisi vestlusi ühe noore inimesega, kes küll elab meie ühiskonnas, räägib eesti keelt ja sõidab jalgrattaga Haaberstisse tööle, ent kes oma arenguloo ja kogemustepagasiga viibib täiesti väljaspool Eesti ühiskonda. Mõnd ühiskondlikku sündmust arutledes ei esita ta paralleele üldsegi mitte Vana-Kreekast ega ka mitte jooksvast päevapoliitikast. Tema tüüpiline mõtteavaldus algab sedasi: "Ühes (arvuti)mängus oli nii, et ...". Järeldus: selle noore inimese reaalsus ei asu mitte Harjumaal, Eesti Vabariigis (nagu tema lihakeha), vaid kusagil väljaspool meie poolt kombatavat aega ja ruumi, pigem mõnes konstrueeritud (virtuaalses) maailmas.
MARGUS MAIDLA: Tiigrihüppe taassünni arhitektid
E-riik on saavutanud teatud küpsuse, sellist plahvatuslikku kiiret arengut ja teenuseid, nagu toodi turule aastatel 2000–2010, lähiajal tulekul ei paista.
Üks läbi aastakümnete olulist mõju Eesti infotehnoloogia kuvandile avaldanud ettevõte on aktsiaselts Cybernetica. Pöördelistel ja kapitalivaestel eelmise sajandi 90ndatel oli Cybernetica väidetavalt ainuke eraettevõte terves Eestis, kellel olid palgal oma teadustöötajad. Toona hoidis teaduselt kokku ka riik, eraettevõtetest rääkimata. Cybernetica on osalenud e-riigi lahenduste väljatöötamisel, kuhu kuuluvad, ja mitte ainult, e-riigi üldpõhimõtted ja õiguslik raamistik, digiallkirja seadus ja -tehnoloogia, infosüsteemide turvaline andmevahetuskiht X-tee, interneti teel hääletamine, ELi nõuetele vastav tolliinfosüsteem. Nüüd keskendub Cybernetica e-riigi lahenduste ekspordile.
Vestlusringis on Cybernetica nõukogu esimees akad Ülo Jaaksoo ja juhatuse esimees Oliver Väärtnõu.
MARIO ROSENTAU: Andmekaitse üldmäärus on Euroopa Liidu aluslepingutega vastuolus
Euroopa seadusandluses kipuvad määrused asendama direktiive ja paisuma seadusteks. Nii loobuvad liikmesriigid suveräänsusest suuremal määral, kui aluslepingutega kokku lepitud.
25. mail, kaks nädalat pärast Euroopa päeva, hakkab kehtima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (ingliskeelse lühendina tuntud GDPR). Selle eesmärkidest ja nõuetest on räägitud palju. Sisuliselt on üldmäärus hea ja vajalik: see hakkab jõuliselt kaitsma Euroopa inimeste iseolemise ja enesemääramise põhiõigusi võrgustatud digiühiskonnas.Selles saginas pole aga märgatud üht teist laadi põhimõttelist asja: GDPRi kehtestamise protsessiga on rikutud ELi aluslepinguid! Vastuolu tekib kahe põhjuse koostoimes. Esiteks, GDPR on olemuselt "Euroopa seadus". Teiseks, Euroopa seadused on ELi aluslepingutega keelatud!
JOONATAN NÕGISTO: Mis on ülikool?
Ka kõige tehnilisema eriala inimene peab olema refleksioonivõimeline mõtestamaks oma kohta ja mõju ühiskonnas.
"Iga Eesti ülikoolidesse investeeritav euro annab riigi majandusele 4,6 eurot tagasi," kinnitas 10. jaanuaril riigikogu ees peaminister Jüri Ratas. Kuigi Ratas pidas silmas ka teatud kogutulu, mida arvude keeles väljendada ei saa, olid tavapäraselt esiplaanil igasugused numbrid: Eesti ülikoolide koht rahvusvahelistes pingeridades, meie teadlaste grantide suurus, teadustegevuse panus tootlikkuse kasvu jne. Meedias sai kõne kajastust pealkirjadega, mis valdavalt teatasid ülikoolidele majandusliku kasu teenimisest.
MARIKA AGU, SIIM PREIMAN: Auhind, mis pole kivist
Möödunud neljapäeval kuulutati EKKMis välja meie kaasaegse kunsti ühe mainekaima auhinna Köler Prize"i tänavused võitjad Anna Škodenko ja Tanja Muravskaja. Peapreemia jagunemise otsustas rahvusvaheline žürii koosseisus Laura Põld (Köler Prize 2016, peapreemia laureaat), Laura Herman (Brüsseli näitusemaja La Loge kuraator), Maria Lind (Tensta Kunstihoone direktor), Post Brothers (Müncheni Kunstverein"i kuraator), Raimundas Malašauskas (kuraator ja kriitik Vilniuses ja Brüsselis). Žürii tõi Škodenko puhul välja tema materjalikasutuse mitmekülgsuse ja kunstipraktika terviklikkuse, Muravskaja loomingus peeti tähelepanuväärseks tema oskust luua näiliselt lihtsaid teoseid, mis avanevad keerukate ja haaravatena.
Vestlusringis on Anna Škodenko ja Tanja Muravskaja.
MELE PESTI: "Ainus võimalus on lasta katastroofil juhtuda"
Daniel Galera romaan "Verest nõretav habe" näitab nii Brasiilia ühiskonna päikese- kui ka varjupoolt.
Porto Alegre, Brasiilia kõige lõunapoolsema, jahedama ja euroopalikuma osariigi pealinn. Ergu kultuurieluga linn, kus suur protsent elanikkonnast kirjutab, loeb ja arutleb kirglikult ilukirjanduse üle. Veel hiljuti oli see ka rikas ja hästi juhitud edumeelne linn: just siin sündis esimene kaasav eelarve ja Maailma Sotsiaalfoorum.
Paar aastat tagasi puhkes aga kriis, kord on käest ja kuritegevus kasvab kiirelt. "Oma koduaknast nägin inimese tapmist," mainib kirjanik ja tõlkija Daniel Galera (sünd 1979). Paari pikutavat kodutut märkan kirjaniku töötoa akna taga pargis silmanurgast isegi. Suurem osa Galera sõpru on kodulinnast lahkunud, kultuurimekasse São Paulosse suundumist kaalub temagi.
Mul õnnestus Daniel Galeraga ta pungil raamatuid täis kabinetis mõnusalt vestelda tänu Brasiilia rahvusraamatukogu stipendiumile.
MATTIAS MALK: Tallinna kvartal viimases ideaallinnas
Tšornobõli töötajate kiireks ümberasustamiseks ehitatavasse linna kohustati panustama paljusid liiduvabariike. Nii ka Eestit.
Tšornobõli tuumakatastroofi aastapäev tuletab üldsusele kord aastas õnnetust meelde. Hävinud reaktorist 50 kilomeetrit idas on aga linn, mille elanikele on jaam endiselt peamine tööandja. See 25 000 elanikuga linn on Tšornobõliga seotud raudteega, mis läbib koridorina Valgevenet. See linn on erisoodustustega majanduspiirkond ja Kiievi oblasti riigipiirilähedane enklaav. Linna üks hinnatuimaid rajoone on Tallinna kvartal. See linn on Slavutõtš.
Süümemõnu. VAHUR AFANASJEV: Ma olen su koduga tuttav
Kinnisvarakuulutused annavad ainulaadse võimaluse näha, kuidas inimesed elavad.
Sellal kui korralikud inimesed vaatavad pornot, uudistan mina kinnisvarakuulutusi. Õigupoolest teen seda vahel isegi avalikus kohas, kui mõni piirkond kodust kaugemal huvitav tundub. Mida siin müüakse? Kui palju küsitakse? Vanasti sai vaadata sedagi, kaua kuulutus on üleval olnud, aga hiljuti koristati see näitaja ära. Tühja sellest, mäletan niigi hästi, et mõni kinnisvaraobjekt on müügis juba eelmisest buumist saati.
Arvustamisel
Tallinna Linnateatri "Põhjas", Sõltumatu Tantsu Lava ja Wauhausi "Fluids",
"Tants(U)gala" ehk TÜVKA tantsukunsti diplomandide lavastused
Leszek Kołakowski "Naeruvääristatud Jeesus"
Triin Soometsa "Targa ja rumala jutud"
dokumentaalfilm "Juured"
Killu Sukmiti ja Minna Hindi ruumiinstallatsioon "Roosa toss väljas"
Eesti muusika- ja teatriakadeemia uudisloomingu kontsert
sarja "Heli ja keel" kontsert "Õpetajad"
seminar "Populaarmuusika uurimine ja allikad Põhja- ja Baltimaade piirkonnas" | Sirp vaatleb kunstreaalsust ja andmekaitset | https://kultuur.err.ee/832166/sirp-vaatleb-kunstreaalsust-ja-andmekaitset | Tutvustame 18. mai Sirpi. Sirbi vahel Diplomaatia. |
Ringkonnakohus jättis muutmata Viru maakohtu määruse, millega Paulus (55) jäeti vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata.
Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium märkis, et Paulusele on vanglas määratud viis distsiplinaarkaristust, mis on kehtivad.
Riigikohtu seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus karistatu edasine õiguskuulekas käitumine.
Ringkonnakohus leidis, et Paulusele distsiplinaarkaristused toonud rikkumised näitavad, et tema käitumine vangistuses on kaugel eeskujulikust.
"Süstemaatiline keeldumine koristustöö tegemisest viitab sellele, et süüdimõistetu on jätkuvalt ustav kuritegeliku maailma subkultuurilistele hoiakutele," märkis kohus.
Ringkonnakohus leidis, et Pauluse käitumine vanglas ja tema kuritegude asjaolud viitavad isegi eraldivõetuna – aga iseäranis tugevalt kogumis – retsidiivsusriskile, mis on kaugelt liiga suur, et teda praegu vangistusest vabastada.
Kohtu hinnangul annavad tema kuritegude erakordsed asjaolud küllaldase põhjuse rääkida kõrgendatud ohust, et Paulus jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist.
"Pauluse kuritegude asjaolud viitavad süüdimõistetus sügavalt juurdunud kuritegelikule mentaliteedile ja erakordselt tihedatele sidemetele kriminaalse maailmaga. Vastasel korral polnuks Paulus saanud selliseid kuritegusid toime panna," tõdes kohus.
Ringkonnakohtu hinnangul on Pauluse motivatsioon asuda õiguskuulekale teele enam kui küsitav.
"Kolleegiumil pole mingit käegakatsutavat alust uskuda, et Paulus, juhtides aastaid suurt kuritegelikku ühendust, olles jõudnud oma professiooni tippu ja võttes omaks selleks vajalikud väärtushinnangud, tahaks ja suudaks pärast umbes nelja-aastast vangistust katkestada kõik sidemed kriminaalse maailmaga, loobuda seal saavutatud autoriteedist ja asuda õiguskuulekale teele. Muu hulgas tähendaks selline kannapööre Pauluse elus tema jaoks suure tõenäosusega märkimisväärset langust materiaalses heaolus," leidis kohus.
Ringkonnakohus märkis ka, et Pauluse puhul on kindlasti tegemist keskmisest oluliselt intelligentsema, vähemimpulsiivse ja enda käitumist kontrolliva kurjategijaga, kes suudab enda eesmärke ja sihte hästi varjata.
"Seega ei saa tema puhul väliselt viisakast ja korrektsest käitumisest ja sotsiaalprogrammide läbimisest teha kaugeleulatuvaid järeldusi retsidiivsusriski langemise kohta. Samuti võib eeldada, et tema võimalikud uued kuriteod oleksid võrdlemisi varjatud," nentis kohus.
Pauluse vabastamata jätmise vaidlustasid ringkonnakohtus advokaadid Küllike Namm ja Artur Pärnoja, kes ei nõustunud Viru Maakohtu 14. märtsi määrusega.
Kinniste uste taga asja arutanud maakohus ei olnud nõus Pauluse tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve all vabastamisega, kuigi seda toetas riigiprokuratuur.
Viru vangla vaidles vabastamisele vastu ning seda muuhulgas põhjusel, et Paulus keeldub vanglas majandustöödel töötamast ja oli selle eest distsiplinaarkorras karistatud.
Kohus kuulutas omal algatusel kohtuistungi täielikult kinniseks delikaatsete isikuandmete ja süüdimõistetu eraelu kaitseks.
Kohus tuvastas rida positiivseid asjaolusid Assar Pauluse käitumises vangistuse kandmise ajal, kuid leidis, et tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega ei ole siiski põhjendatud.
Kuriteod, mille eest Paulus praegu karistust kannab, on niivõrd rasked, et vähemalt praegu ei saa teda karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaega vabastada, leidis kohus.
Keskkriminaalpolitsei pidas Pauluse kahtlustatavana kinni 2014. aasta 14. aprillil ning järgmisel päeval ta riigiprokuröri taotlusel ja kohtu loal vahistati ehk ta on karistusest ära kandnud kolm aastat ja kuus kuud.
Harju maakohus kinnitas 2016. aasta 7. septembril Pauluse ning tema jõugu 10 liikme ja neile kuuluva kahe firma karistusleppe, mis nad sõlmisid riigiprokurör Andres Ülvistega.
2016. aasta novembris mõistis Viru maakohus Pauluse süüdi Ida-Viru narkojõugu rahastamises ning mõistis talle kuueaastase vangistuse, kuid luges selle kaetuks talle Harju maakohtus mõistetud seitsmeaastase vangistusega.
Mullu oktoobris langetas Harju maakohus otsuse Pauluse jõugu liikmetele, kes prokuröriga karistuste osa kokkuleppele ei läinud. | Ringkonnakohus jättis Assar Pauluse vanglasse | https://www.err.ee/832160/ringkonnakohus-jattis-assar-pauluse-vanglasse | Tartu ringkonnakohus jättis Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Assar Pauluse enne tähtaega vanglast vabastamata. |
Juunist novembrini mängivad Piip ja Tuut kaheksas välisriigis kokku 20 etendust ning külakostiks viiakse kuus värskeimat lavastust, mida näevad pered ja täiskasvanud Soomes, Taanis, Hiinas, Belgias, Luksemburgis, Leedus, Lätis ja Venemaal.
Eesti vaatajatele mängitakse juulis suvelavastust "Piip20Tuut juubeldavad", mis on selle suve väikseim tuur, peaaegu nagu tiir. Piip ja Tuut panevad esmakordselt ühte etendusse kokku säravamad hetked oma 20 aasta kahekümnest lavastustest ja teevad 11.-22.juulini Eestile tiiru peale. Etendus on kahes osas ja ühe vaheajaga. Kaasa teeb Siim Aimla ansambel.
Piip ja Tuut juubeldavad:
11.07 kl 19 Viljandi Kaevumäe lava
12.07 kl 19 Pärnu Ranna kõlakoda
13.07 kl 19 Tõrva tantsumägi
15.07 kl 13 Ülenurme põllumajandusmuuseum
16.07 kl 19 Võru Kandle aed
17.07 kl 19 Hiiumaa Kassari KAKU
18.07 kl 19 Haapsalu piiskopilinnuse õu
19.07 kl 19 Aruküla lauluväljak
20.07 kl 19 Viimsi rannarahva muuseumi hoov
21.07 kl 13 Tallinn Piip ja Tuut mängumaja õu
22.07 kl 13 Jõhvi Valge Hobuse trahteri hoov | Piip ja Tuut sõidavad Euroopa ja Aasia ringreisile | https://menu.err.ee/832152/piip-ja-tuut-soidavad-euroopa-ja-aasia-ringreisile | Klounid Piip ja Tuut tähistavad 20. sünnipäeva pooleaastase ringreisiga Eestis, Euroopas ja Aasias. |
Otseülekannet kell 12 algavalt pressikonverentsilt saab jälgida portaalis ERR.ee. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Saar, Mäggi, Kiisler | https://www.err.ee/832149/otse-kell-12-valitsuse-pressikonverentsil-saar-maggi-kiisler | Valitsuse iganädalasel istungijärgsel pressikonverentsil kommenteerivad sel nädalal valitsuse samme peaministri ülesannetes Indrek Saar (SDE), riigihalduse minister Janek Mäggi (Keskerakond) ja keskkonnaminister Siim Kiisler (IRL). |
Kuuendat korda peetavale Tour of Estoniale tuleb Eesti koondis järgmise koosseisuga:
Rein Taaramäe
Alo Jakin
Karl Patrick Lauk
Risto Raid
Gert Jõeäär
Norman Vahtra
Karl-Arnold Vendelin
Mõistagi on nimekirja kõige huvitavam tõik see, et igapäevaselt Direct Energie profiklubis leiba teeniv Rein Taaramäe stardib Tour of Estonial (UCI 2.1) esimest korda. Algselt oli Taaramäel plaanis startida ainult 37. Tartu Rattarallil. Plaanid aga muutusid, kuna Eesti mehe kalenderplaani tõsteti koduklubi poolt natuke ümber ning nii teebki Taaramäe järgmisel nädalal oma Tour of Estonia debüüdi.
Kas tegu on siiski kõige tugevama Eesti koondisega Tour of Estonia ajaloos? "Raske öelda, oleneb meeste hetkevormist ja mitmetest muudest asjaoludest. Aga üks tugevamatest on see nimekiri kindlasti," ütles Eesti koondise peatreener Jaan Kirsipuu portaalile Marathon100.
Kelle peale võiks Eesti koondis oma kaardid mängida? "Eelkõige on küsimus, et kes Tartu GP korralikult välja veaks. Igal juhul on meil mitu kaarti, millega mängida. Peale Taaramäe on meil ka Lauk, Jakin, Vahtra, Jõeäär – nende meeste peale võib kindel olla," rääkis Kirsipuu.
Kokku tuleb praeguse seisuga Tour of Estoniale üle 100 ratturi 16 meeskonnast.
Tour of Estonia avaetapp on reedel, 25. mail sõidetav Tallinn-Tartu GP, Eestimaa velotuuri lõpetab järgmisel päeval Tartu linnatänavatel toimuv Tartu GP. Rattafestivali kulminatsioon on Ida-Euroopa suurim maanteeratturite võidusõit ehk 37. Tartu Rattaralli. Laupäeval, 26. mail peetavatele rattaralli lasteüritustele on oodata kuni 4000 last ning päev hiljem sõidetavate põhidistantside (135 ja 56 km) stardijoonele ligikaudu 3500 ratturit. | Eesti koondis tuleb Tour of Estoniale esindusliku koosseisuga | https://sport.err.ee/832138/eesti-koondis-tuleb-tour-of-estoniale-esindusliku-koosseisuga | Järgmisel nädalalõpul, 25.–26. maini sõidetav Eestimaa velotuur toob stardijoonele vahest kõige nimekama Eesti koondise, kes kunagi tuuril osalenud. |
Kohtuasi puudutab 22 väidetavat piinamisjuhtumit sõja ajal, mille Argentina pidas 1982. aastal Atlandi ookeani lõunaosas asuvate saarte pärast maha Suurbritanniaga. Piinamist rakendas Yapeyu sihtrühm, nähtus föderaalprokuröride veebilehelt.
Rio Grande föderaalprokurör Marcelo Rapoport ütles, et saarel paiknenud sõjaväeametnikele anti juhised "anda käsk ja viia erinevate väeteenistusse võetud sõdurite kallal läbi piinamisakte viisina kõrvaldada väidetav distsipliini puudumine sõjaväes kannatuse tõttu, mille põhjustas riietuse ja toidu nappus".
Kasutatud piinamisviiside seas olid nelja posti külge kinnitatud ohvrite venitamine ja nende sellisesse asendisse jätmine tundideks külma ilma ajal, samuti sõdurite lumme matmine. Veteranid on mõlemast piinamisviisist varem teatanud.
Kohtuasi sai alguse 2007. aastal ning sellele andis 2015. aastal uue tõuke konfliktiga seotud salastatud sõjaväedokumentide avalikustamine.
Sõda algas 1982. aasta 2. aprillil, kui Argentina väed hõivasid diktaator Leopoldo Galtieri käsul saarestiku. London saatis hispaania keelt kõnelevas maailmas Malviinidena tuntud saari tagasi vallutama Briti ekspeditsioonijõud. Relvakonfliktis hukkus kokku 649 Argentina sõdurit, 255 Briti sõdurit ja kolm tsiviilelanikku ning see lõppes brittide võiduga.
Suurbritannia keeldub 1833. aastast selle valduses olevate saarte staatuse üle läbirääkimisi pidamast, mida nõuab Argentina, rõhutades, et ligi 3000 saareelanikku hääletasid 2013. aasta referendumil Ühendkuningriigi koosseisu jäämise poolt. | Prokurör: Argentina sõjavägi piinas Falklandi sõja ajal oma sõdureid | https://www.err.ee/832146/prokuror-argentina-sojavagi-piinas-falklandi-soja-ajal-oma-sodureid | Prokurör andis kolmapäeval käsu 27 Argentina sõjaväeametniku vahistamiseks oma sõdurite piinamise eest Falklandi sõja ajal 36 aastat tagasi. |
Retke eesmärk on ühendada sisekaitseinimesed ja anda neile võimalus töövälisel ajal ühiselt aega veeta ning ühtlasi panna proovile nende vastupidavus ja ellujäämisoskused metsas ja rabaaladel, vahendasid ERR-i teleuudised.
Mullune võidumeeskond saadeti rajale esimesena. Võistlejate seljakotis on vaid toit ja mõned vahetusriided. Meestel ja naistel tuleb kaardi järgi leida rajal 11 kontrollpunkti.
"Kogu sisekaitsevaldkonna töö on mõnes mõttes ellujäämine, selles raskes maailmas tuleb kuidagi ellu jääda. Nad teevad linnulennult umbes 45-kilomeetrise ringi ja lõpetavad siis 36 tundi hiljem täpselt siinsamas Paikuse koolis," ütles ellujäämisakadeemia peainstruktor Martin Kreek. | Sisekaitseakadeemia aastapäev viis 13 meeskonda ellujäämisretkele | https://www.err.ee/832147/sisekaitseakadeemia-aastapaev-viis-13-meeskonda-ellujaamisretkele | Sisekaitseakadeemia Paikuse õppekeskus juurest startis kolmapäeva õhtul 13 meeskonda 36-tunnisele ellujäämisretkele, millega tähistatakse teist korda sisekaitseakadeemia aastapäeva. |
Siim-Sander Vene mängis 40 minutit ja tõi selle ajaga 8 punkti (vabavisked 2/2, kahesed 0/7, kolmesed 2/4), vahendab Korvpall24. Eestlane võttis veel 12 lauapalli, tegi 2 vaheltlõiget, andis 3 korvisöötu, sooritas 3 isiklikku viga ja kaotas kahel korral palli.
Aleksa Avramovic oli Varese resultatiivseim 24 punktiga. Tyler Cain lisas 12 silma. Võitjate parimana viskas Lee Moore 17 punkti. Bryce Cotton tõi 15 ja Luca Vitali 14 silma ning 10 lauapalli. | Vene koduklubi võitles välja lisaaja, aga hooaeg piirdus veerandfinaaliga | https://sport.err.ee/832132/vene-koduklubi-voitles-valja-lisaaja-aga-hooaeg-piirdus-veerandfinaaliga | Itaalia korvpalli meistriliiga veerandfinaalis pidi Siim-Sander Vene kodumeeskond Varese koduväljakul vastu võtma napi 64:69 kaotuse Brescialt ning 0:3 seeriavõiduga sammusid viimased edasi poolfinaali. |
Riik tegi mullu firmasse kapitali sissemakse 650 000 euro ulatuses, millest ühe euro võrra suurendati ettevõtte osakapitali ning 649 999 eurot suunati ülekurssi ning selle summa arvelt tehti omakorda sissemakse RB Rail AS-i aktsiakapitali, kirjutab Eesti Päevaleht.
Rail Baltic Eesti saavutas mitu eesmärki - jaanuaris sõlmisid Eesti, Läti ja Leedu peaministrid lepingu raudtee ehituseks ning juunis ratifitseeris selle ka riigikogu.
RB Rail AS ehk kolme riigi ühisettevõte on seni oma tegevust finantseerinud aktsionäride omakapitali tehtud sissemaksetega ning CEF rahastuslepingute alusel saadud ettemaksetega, mis on eraldatud lepingutes kindlaks määratud eesmärkide täitmiseks.
Tänavuses eelarves on ette nähtud täiendavate rahaliste vahendite vajadus, mis plaanitakse katta CEF 3. rahastuslepingu esimese ettemaksega ning aktsionäride vahelise lepinguga kokku lepitud omanikepoolsete täiendavate sissemaksetega omakapitali ning nii saavutatakse likviidsus, mis on vajalik tänavuses eelarves ette nähtud kulude katteks.
Alates 2019. aastast on RB Rail AS juhtkond valmistamas ette finantseerimisplaani, mille järgi hakkaksid projektis osalevad pooled sealhulgas aktsionärid tasuma RB Rail AS-ile projektijuhtimise tasusid. Finantseerimisplaani elluviimine sõltub sellest, kas riigid jõuavad omavahel kokkuleppele. | Rail Baltic Eesti keskmine palk oli mullu 3611 eurot | https://www.err.ee/832140/rail-baltic-eesti-keskmine-palk-oli-mullu-3611-eurot | Ligi kolm ja pool aastat tegutsenud Rail Baltic Estonia OÜ teenis mullu 637 000 eurot kahjumit, keskmiselt oli firmas eelmisel aastal tööl kuus inimest, kelle palkadeks kulus 260 000 eurot ehk keskmine palk oli 3611 eurot. |
Muusikavideo filmimiseks oli kasutada seitsmetunnine ajavahemik CocaCola
Plazas, sel ajal kui kinouksed tavaliselt suletud on. "Lapselikult põnev oli öises kinos kogu tiimiga ringi liikuda, teades, et seal oleme vaid meie. Samal ajal oli kuklas teadmine, et peame kogu materjali kindla aja jooksul ära filmima või vastasel juhul ei saa video valmis," sõnas Trafficu solist Silver Laas.
"Vead" räägib tegelikult sellest, kuidas üksteise kiiksude ja eripäradega, soovide ja huvidega paremini toime tulla, neid arvesse võtta ja rõhub sellele, et üksi ei ole parem," ütles üks laulu autoreist, Stig Rästa.
"Me kipume teinekord unustama, et keegi meist pole ideaalne ja ei näe suurt pilti, kus tahes-tahtmata tullakse üksteise soovidele vastu, et kõik laitmatult toimiks," märkis Silver. "Olgu see siis näiteks kasvõi plaadi tegemine," lisas Laas naerdes, mainides, et Trafficul on aasta lõpu poole ka uus kauamängiv ilmumas.
Loo autoriteks on Stig Rästa, Fred Krieger ning Vallo Kikas. | Traffic avaldas uue albumi eel singli ja muusikavideo "Vead" | https://menu.err.ee/832137/traffic-avaldas-uue-albumi-eel-singli-ja-muusikavideo-vead | Aasta lõpus uue kauamängiva avaldav ansambel Traffic ilmutas uue singli "Vead", millele filmiti ka tantsuline muusikavideo. |
Riigireformi sihtasutuse eestvedajate visioon Eesti riigikorralduse probleemidest kätkeb olulisi punkte, millega saab vaid nõustuda – samuti punkte, mille üle võiks vaielda. Igal juhul on selge, et üle jõu käivat bürokraatiamasinat on vaja jõuliselt kokku tõmmata ning eriti oluline on see kahaneva ja vananeva rahvastiku tingimustes. Nendele küsimustele tähelepanu pööramine on vaieldamatult teretulnud.
Kuid paraku on pea täielikult tähelepanuta jäetud demokraatliku riigikorralduse põhimõtte teostumise seisukohast keskse tähtsusega tõsised probleemid.
Ühelt poolt deklareerib põhiseadus oma esimese paragrahvi esimeses lõikes demokraatia ideaali, sedastades et "Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas." Teiselt poolt on aga avalik saladus, et neist neljast vahendist, mis tagasid enne 1934. aasta riigipööret rahva staatuse kõrgeima riigivõimu kandjana, on praeguseks ajaks alles jäänud vaid üks – ja nagu allpool osutatud, on seegi tõsiste puudustega.
Teatavasti ei ole siiani rahvale tagastatud rahvaalgatuse õigust ehk õigust algatada seaduseelnõusid, õigust algatada rahvahääletusi ega ka õigust valida endale ise riigipead. Alles on vaid õigus otsustada iga nelja aasta tagant, millised inimesed (või õigemini millised parteid) peaks kõiki (veel Euroopa Liidule loovutamata pädevusala raamesse jäävaid) riigielu küsimusi otsustama rahva asemel. Rahval ei ole võimalik valimiste vahelisel ajal esindajaid tagasi kutsuda või nende samme peatada või tagasi pöörata – sõltumata sellest, kui jämedalt need, kes peaks tegutsema rahva esindajana, rahva enamuse tahte või väärtustega vastuollu lähevad.
Riigireformi visioonis räägitakse vajadusest enamate rahvaküsitluste ja -hääletuste järele, aga pole poole sõnagagi mainitud, et tegelikult tuleks taastada rahvale reaalselt kõrgeima riigivõimu kandja staatuse tagav rahvaalgatuse õigus – reaalselt, mitte fiktiivselt, nagu seda tehti jääkeldris välja hautud ja parlamenti mitte millekski kohustava kollektiivse pöördumise õiguse sisseseadmisega.
On keskse tähtsusega, kas pärast riigireformi on õigus algatada seaduseelnõusid uute seaduste vastuvõtmiseks või juba vastu võetud seaduste tühistamiseks endiselt ainult riigikogul või tagastatakse vastav õigus ka rahvale, luues seeläbi eeldused päris kodanikuühiskonna tekkimiseks ja kasvamiseks.
Sarnane lugu on visioonidokumendis presidendivalimiste kohta kirjutatuga või õigemini sellega, mida sinna kirjutatud ei ole. Riigireformi eestkõnelejad teevad ettepaneku pikendada presidendi ametiaega kuue aastani ning vaadata üle presidendi ametiülesanded ja nende täitmiseks vajalikud ametihüved. Samas vaikitakse maha kurb tõsiasi, et erinevalt soomlastest, leedulastest ja venelastest on Eesti rahvas jäetud ilma elementaarsest demokraatlikust õigusest valida endale ise riigipea.
Küllap lähtuvad riigireformi eestvedajad eeldusest, et rahvas peaks ka edaspidi rahulduma riigikorraldusega, kus president on määratud ametisse mitte rahva enamuse tahte alusel, vaid parteide tagatubade kokkulepetega. Pangem seejuures tähele, et rahva ootused nii selles kui ka eelnevalt mainitud küsimuses on ühemõtteliselt selged – nii riigipea otsevalimiste kui ka rahvaalgatuse õiguse taastamist pooldab hiljutise arvamusküsitluse kohaselt umbes 80 protsenti valimisealistest Eesti Vabariigi kodanikest.
Kolmanda demokraatliku riigikorralduse seisukohast kriitilise tähtsusega probleemina on riigireformi visioonis ignoreeritud tõsiasja, et juba palju aastaid kehtinud riigikogu valimiste kord on puudulik ja ebaõiglane ega soosi parlamendivalimiste kaudu rahva tahte teostamist.
Teatavasti võimaldab riigikogu valimiste kord üleriigiliste ja ringkondlike nimekirjade alusel häälte ülekandmist ning seeläbi niisuguste inimeste parlamenti pääsemist, kes pole tegelikult rahvaesindajana tegutsemiseks mandaati saanud. Just sellise vildaka korra tõttu istub meil riigikogus "tänu" parteide tagatubade paika pandud nimekirjadele terve rida inimesi, kes said valimistel kordades vähem hääli kui need, kellele jäi parlamendi uks suletuks.
Olles saanud oma mandaadi mitte ühiskonna, vaid koduerakonna juhtkonna käest, on nad ka lojaalsed viimasele – muu hulgas seepärast, et mitte järgmistel valimistel viletsamat kohta saada. Sellist olukorda ei saa pidada ei normaalseks ega ka vastuvõetavaks.
Niisiis pole Eestis rahvale tagatud ei neid otsedemokraatlikke õigusi, mis peaks tagama esindusdemokraatlike struktuuride toimimise vastavalt rahva enamuse tahtele, ega ka seda, et valimiste kaudu saaks rahvaesindajaks need inimesed, kellele antakse valimistel kõige rohkem hääli. Ausameelsust minetamata on niisugust olukorda parimagi tahtmise korral keeruline nimetada demokraatlikuks.
Kokkuvõttes tuleks riigireformi eeldusena ära otsustada, kas demokraatlik riigikorraldus on meie ideaal või mitte. Kui suhtuda sellesse tõsiselt, siis peaks riigireformi lahutamatu osa olema rahvale elementaarsete demokraatlike õiguste tagastamine. Kui seda ideaali aga vajalikuks ei peeta – nagu see juba pikka aega on olnud –, siis võiks lõpetada iseendale ja teistele valetamise, nagu oleks Eesti demokraatlik riik.
Sellisel juhul piirdubki riigireform pelgalt selliste kvantitatiivsete kohendustega, mis välja kujunenud partokraatlik-bürokraatlikku võimumonopoli ja selle aluseks olevat võltsdemokraatiat ei kõiguta. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Varro Vooglaid: riigireformi kava ei tohi keskseid probleeme maha vaikida | https://www.err.ee/832134/varro-vooglaid-riigireformi-kava-ei-tohi-keskseid-probleeme-maha-vaikida | Riigireformi eeldusena tuleks ära otsustada, kas demokraatlik riigikorraldus on reaalselt meie ideaal või mitte – kui suhtuda sellesse tõsiselt, siis peaks riigireformi lahutamatuks osaks olema rahvale elementaarsete demokraatlike õiguste tagastamine, kirjutab Varro Vooglaid. |
Warriorsi staaridest tegi täna järjekordselt hea mängu Kevin Durant, kelle arvele jäi 38 punkti. Teiste meeste visketabavus jättis aga soovida - Stephen Curry tabas 19 viskest seitse (kolmesed 1/8) ning Klay Thompson 11 viskest kolm. Draymond Greeni arvele jäi kuus silma.
Täpsusega ei hiilanud ka Rocketsi tähtmängija James Harden, kelle 15 kaugviskest läbisid rõnga kolm. Lisaks temale viskas 27 punkti ka Eric Gordon, P.J. Tucker lisas 22 silma.
Seeria kolmas mäng peetakse pühapäeval Warriorsi koduhallis Oaklandis. | VIDEO | Curry ja Thompsoni vaigistanud Rockets viigistas lääne finaali | https://sport.err.ee/832130/video-curry-ja-thompsoni-vaigistanud-rockets-viigistas-laane-finaali | Korvpalliliigas NBA alistas Houston Rockets koduväljakul tiitlikaitsja Golden State Warriorsi 127:105 ning viigistas lääne finaalseeria üks-ühele. |
Keskerakonna toetus püsib mais 21 protsendi ümber, mõõnas sotsiaaldemokraadid on seevastu tuge suurendanud 10,6 protsendilt 11,9-le, selgub Postimehe ja BNS-i tellitud Kantar Emori uuringust.
Tänavu jõuliselt poolehoidjaid juurde võitnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) langes mais 19 protsendilt 16,7 protsendile.
Uuringufirma Kantar Emor lülitas mai erakondade toetusküsitlusse esimest korda ka liikumise Eesti 200, millele antud toetuskrediit kuus protsenti edestab Vabaerakonda, mis on langenud 5,8 protsendilt neljale protsendile ning ka Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL), mille toetus on viis protsenti.
Parlamendiväliste Roheliste toetus langes Emori küsitluses kolmele protsendile. | Uuring: erakondade reitingut juhib Reformierakond | https://www.err.ee/832124/uuring-erakondade-reitingut-juhib-reformierakond | Erakondade reitingut juhib mais Reformierakond ning on aprilliga võrreldes suurendanud toetust 30 protsendilt 32 protsendile. |
Kell 8.16 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Siili tänaval, kus 74-aastase mehe juhitud bussile Volvo Säffle sõitis ette heledat värvi sõiduauto. Bussi järsu pidurduse tagajärjel kukkus bussis olnud 72-aastane naine. Reisija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 12.15 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Rae vallas Järveküla-Jüri maantee 4. kilomeetril Vana-Tartu maantee ja Vana-Järveküla tee ristmikul, kus 62-aastane mees ei andnud Citroen Jumperiga teed peateel liikunud Mazda 6-le, mida juhtis 25-aastane mees. Citroeni juht ja Mazdas kaasreisijana olnud 37-aastane mees toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 16.35 juhtus liiklusõnnetus Pärnus Suur-Jõe ja Mere tänava ristmikul, kus 25-aastane naine sõitis Opel Vectraga otsa peateel sõitnud jalgratturile, 37-aastane naine. Rattur toimetati Pärnu haiglasse.
Kell 16.58 juhtus liiklusõnnetus Pärnu linnas Tulbi tänaval, kus 78-aastane naine sõitis jalgrattaga üle sõiduteel oleva kaevuluugi ning kukkus. Rattur toimetati Pärnu haiglasse. | Liikluses sai viga neli inimest | https://www.err.ee/832122/liikluses-sai-viga-neli-inimest | Kolmapäeval juhtus üle Eesti neli raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku neli inimest. |
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil liikus 18 senti ülespoole, jäädes pidama tasemel 71,49 dollarit barreli eest.
Londoni Põhjamere brendi hind tõusis 85 senti, lõpetades päeva tasemel 79,28 dollarit barrelist. | New Yorgi ja Londoni börsidel nafta hinnad tõusid veel | https://www.err.ee/832120/new-yorgi-ja-londoni-borsidel-nafta-hinnad-tousid-veel | New Yorgi ja Londoni börsidel tõusid nafta hinnad kolmapäeval veel. |
Riigijuhid kiitsid heaks kava toetada lepingut, kuni Iraan sellest kinni peab. Ühtlasi lepiti kokku alustada tööd Euroopa ettevõtete kaitsmiseks, mis kannatavad USA otsuse mõjude all.
Euroopa Liidu 28 liikmesriigi liidrid arutavad tuumalepet kolmapäeval ja neljapäeval Bulgaaria pealinnas Sofias peetaval mitteametlikult tippkohtumisel.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk süüdistas Iraani tuumaleppest lahkunud ning Euroopale kaubandustariifid kehtestanud USA presidenti Donald Trumpi tujukuses ning agressiivses enesekindluses. Tusk taunis Washingtoni samme Bulgaaria pealinnas Sofias enne EL-i liidrite kohtumist.
Euroopa Liit on varem lubanud üheksapunktilist majandusplaani Iraani tuumaleppe päästmiseks pärast USA otsust leppest taganeda.
Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif kutsus esmaspäeval teisi leppepooli andma Iraanile tagatisi, et leppega seotud Teherani huvid tagatakse ka edaspidi.
Tuumaleppe Iraaniga sõlmisid 2015. aastal Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa ja USA ja sellega leevendati Iraanile selle tuumaprogrammi eest kehtestatud sanktsioone vastutasuks islamivabariigi tuumaprogrammi piiramise eest.
USA president Donald Trump teatas 8. mail USA lahkumisest tema sõnul "vigasest" rahvusvahelisest tuumaleppest Iraaniga ning kinnitas, et Ühendriigid taaskehtestavad "karmimad võimalikud" majandussanktsioonid islamivabariigi vastu. | EL leppis kokku ühtses lähenemises Iraani tuumalepingu päästmisele | https://www.err.ee/832118/el-leppis-kokku-uhtses-lahenemises-iraani-tuumalepingu-paastmisele | Bulgaarias kohtunud Euroopa Liidu (EL) liidrid leppisid kolmapäeval kokku "ühtses lähenemises" Iraani tuumalepingu päästmisele, teatasid diplomaatilised allikad. |
President Kersti Kaljulaidi vastuvõtt koos kätlemistseremooniaga ja pidulik kontsert pidi seekord toimuma 24. veebruari õhtul Tartus. Koroona tõttu on keeruline ette kujutada, et üle tuhande külalise kuulaks tihedas summas riigipea kõnet, vaataks kontserti ja siis kätleks katkematus rivis presidendipaariga.
ERR kirjutas juba esmaspäeval, et teadaolevalt on selliseid plaanid ka tühistatud. Kätlemist ei toimu ning riigipea iseseisvuspäeva kõnet ja kontserti näevad ainult televaatajad.
Teisipäeval kinnitas presidendi kantselei, et kuivõrd koroonaviirus veel taandumise märke ei näita, toimub järgmise aasta veebruaris suurem osa pidulikest sündmustest ilma füüsilise publikuta ning pidupäevale saab kaasa elada terve päeva kestva ERR-i teleprogrammi vahendusel.
Alustuseks ei ole rahvamassid oodatud lipuheiskamisele Toompeal. "Kutsume inimesi üles sel päeval üheskoos heiskama päikesetõusul riigilippu oma kodudes," ütles presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe.
ERR-i ülekande vahendusel saab kaasa elada pidulikule riigilipu heiskamisele Pika Hermanni torni kell 7.32. Kuberneri aias peetaval tseremoonial osalevad seekord vaid kõnelejad ja akadeemiliste organisatsioonide esindajad.
Kaitsejõudude paraadi asemel, mis lisaks kaitseväelastele on igal aastal kokku toonud tuhandeid pealtvaatajaid, peab kaitsevägi leidma muu võimaluse sünnipäeva tähistamiseks. Samuti saavad kõik eestimaalased kuulda kaitseväe juhataja kõnet ja toimub pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile Vabaduse väljakul.
Õhtuse presidenti vastuvõtu harjumuspärased osad – riigipea kõne ning etendus – jõuavad kõigi külalisteni seekord ERR-i vahendusel ning kohapeale külalisi ei kutsuta. "Televaataja jaoks jääb kõik endiseks, lihtsalt kätlemist seekord ei toimu. Kontserdile järgnenud vastuvõtu asemel sisustame koostöös rahvusringhäälinguga seekord hoopis eraldi piduliku teleõhtu," selgitas Linnamäe.
Veebruaris ei toimu ka tavapärast riiklike teenetemärkide üleandmise tseremooniat, kuid Linnamäe sõnul leitakse kindlasti moodus, kuidas neid tunnustamist väärt inimesi väärikalt esile tõsta. | 24. veebruar 2021: ilma presidendi vastuvõtu ja kaitseväe paraadita | https://www.err.ee/1214947/24-veebruar-2021-ilma-presidendi-vastuvotu-ja-kaitsevae-paraadita | Koroonaviiruse levik jätab ära järgmise aasta iseseisvuspäeva presidendi traditsioonilise vastuvõtu ja kaitseväe paraadi. |
Kõige tulemuslikumat mängu näitasid Eesti koondislane Janne Pulk ja belglanna Emmanuella Mayombo. Mõlema arvele kogunes 18 platsil veedetud minutiga 16 punkti, vahendab Korvpall24.ee.
20-aastase eestlanna arvele kogunes lisaks visatud punktidele ka üks lauapall, üks vaheltlõige ja üks pallikaotus. Teine Eesti koondislane Mailis Pokk viibis väljakul 21 minutit, mille jooksul viskas üheksa silma, noppis kuus lauapalli, andis kolm korvisöötu, tegi võrdselt ühe vaheltlõike ja pallikaotuse.
Tegemist oli nimetatud naiskondade teise omavahelise kohtumisega lühikese aja jooksul. Mäletatavasti kohtuti karikasarja raames 9. detsembril Göttingenis ning siis võitis Keltern mängu seisuga 73:61. Seekord ei jäätud külalisnaiskonnale vähimatki sõnaõigust ja võitja oli selge juba pärast 20-minutilist mängu.
Loe edasi Korvpall24.ee. | Keltern võttis hooaja suurima võidu, Janne Pulk resultatiivseim | https://sport.err.ee/1215532/keltern-vottis-hooaja-suurima-voidu-janne-pulk-resultatiivseim | Eesti koondislaste Janne Pulga ja Mailis Poki koduklubi Kelterni Rutronik Stars sai pühapäeval Bundesliga kaheksandas voorus kirja suureskoorilise võidu, kui koduväljakul võideti Göttingeni Flippo Baskets BG74 naiskonda tulemusega 107:67 (26:19, 29:13, 28;16, 24:19). |
Lars Bender on Leverkuseni esindanud suurema osa karjäärist ehk alates 2009. aastast ja kandnud ka kaptenipaela kuni loovutas selle käimasoleval hooajal Charles Aranguizile.
Lisaks on Lars pidanud 19 mängu Saksamaa koondises ja löönud neli väravat. Ta kuulus 2012. aastal EM-il poolfinaali jõudnud koosseisu ja võitis 2016. aastal olümpiahõbeda.
Sven Bender liitus Leverkuseniga 2017. aastal, aga veetis eelnevalt kaheksa hooaega Dortmundi Borussias, kellega teeniti kaks Bundesliga tiitlit ja jõuti Meistrite liiga finaali.
Sven on mänginud Saksamaa koondises seitse mängu ja sarnaselt vennale kuulus ka 2016. aasta Rio de Janeiro hõbedasse olümpikoondisesse.
Leverkuseni koduleheküljel avaldatud teates nentisid vennad, et viimaste aastate vigastused on toonud kaasa olukorra, kus nad leiavad, et pärast järgmist suve on neil raske samal kõrgel tasemel jätkata.
Veel enne loobumist on aga veel palju võimalik võita, sest Leverkusen hoiab kõrgliigas teist kohta - liider Müncheni Bayern jääb vaid paari punkti kaugusele - ja konkurentsis püsitakse ka Euroopa liigas. | Vennad Benderid lõpetavad üheskoos karjääri | https://sport.err.ee/1215523/vennad-benderid-lopetavad-uheskoos-karjaari | Tuntud Saksamaa jalgpalluritest kaksikvennad Lars ja Sven Bender teatasid ühiselt, et lõpetavad käimasoleva hooaja järel karjääri. Mõlemal lõppeb ühtlasi leping Leverkuseni Bayeriga. |
Ametisseastuv 78-aastane president sai Pfizeri vaktsiini Newarkis asuvas Christiana haiglas. Bideni naine vaktsineeriti juba varem.
Biden ütles ameeriklastele, et kui nad ennast vaktsineerivad, siis "pole midagi muretseda". Vahepeal tuleks aga maske kanda ja asjatundjaid kuulama. | Bidenit vaktsineeriti televisiooni otseülekandes koroonaviiruse vastu | https://www.err.ee/1215520/bidenit-vaktsineeriti-televisiooni-otseulekandes-koroonaviiruse-vastu | USA presidendiks valitud Joe Bidenit vaktsineeriti esmaspäeval televisiooni otseülekandes koroonaviiruse vastu seoses kampaaniaga suurendada ameeriklaste usaldust vaktsiini vastu, teatasid meediakanalid. |
Intsident juhtus laupäevases kohtumises Hoffenheimiga, kui Thuram sattus mittemängulises situatsioonis vastamisi vastaste kaitsja Stefan Poschiga ja sülitas viimasele lühikese distantsi pealt näkku.
Algselt anti Thuramile kollane kaart, aga VAR parandas otsuse punaseks ja Prantsusmaa koondislane saadeti duši alla. Päev hiljem Thuram vabandas ja nõustus võimalike tagajärgedega.
Thuram peab jätma vahele viis Bundesliga või Saksamaa karikasarja kohtumist ning kuues mängukeeld määrati talle tingimisi aastase katseajaga.
Mönchengladbach kaotas kohtumise koduväljakul 1:2 ja püsib Bundesligas neli vooru järjest võiduta. Meistrite liigas kaheksandikfinaali jõudnud tiim asub tabelis kaheksandal kohal. | Vastasele näkku sülitanud Mönchengladbachi ründaja sai mängukeelu | https://sport.err.ee/1215517/vastasele-nakku-sulitanud-monchengladbachi-rundaja-sai-mangukeelu | Saksamaa jalgpalli kõrgliigas väga kohatult käitunud Mönchengladbachi Borussia ründajale Marcus Thuramile määrati kuue kohtumise pikkune mängukeeld. |
Northugi süüdistati selles, et tema kodust leiti kuus grammi kokaiini, 0,6 grammi MDMA-d, kolm narkootilise toimega tabletti Diazepami ning kaks narkootilise toimega tabletti Alprazolami.
Lisaks narkootiliste ainete omamise eest süüdistati Northugi hooletus sõitmises. 13-kordne maailmameister jäi augustis kiiruseületamisega vahele, kui sõitis 110 km/h kiirusepiiranguga alas kiirusega 168 km/h. Süüdistuse kohaselt kasutas ta kihutamise ajal mobiiltelefoni, et spidomeetrit filmida ning kaldus mitmel korral ka vastassuunavööndisse, pannes nii ohtu iseenda kui kaasliiklejate elud.
Kuna politsei kahtlustas kinnipidamisel, et Northug võis olla narkojoobes, viidi ta haiglasse vereproovi andma, lisaks otsiti läbi tema korter, kust leitigi narkootikume. Vereproovist aga ei leitud ei alkoholi ega narkootiliste ainete tarvitamisele viitavaid jälgi.
Kohtunik teatas ülekuulamise käigus, et prokurör palub Northugile kaheksakuulist vangistust ja igaveseks juhiloa äravõtmist. See on karmim karistus kui see, mille Northug sai siis, kui põhjustas Trondheimis autoavarii. Toona määrati talle 50-päevaline vangistus ja rahatrahv 185 000 krooni, kui prokurör nõudis 60 päeva ja 200 000 krooni. Lisaks võeti tol korral Norra suusalegendilt samuti igaveseks juhiluba ära, kuid tegelikkuses tähendas see vähemalt viieks aastaks lubadest ilma jäämist.
Northugi advokaat Halvard Helle andis seejärel kohtus teada, et suusalegend on käinud kuni praeguseni regulaarselt perearsti juures uriiniproovi andmas ja kõik need on olnud puhtad ehk teisisõnu ei ole norralane peale ülestunnistust rohkem narkootilisi aineid tarvitanud. Sestap arvas Northugi kaitsja, et lubadest eluks ajaks ilma jäämine ja kaheksakuuline vanglakaristus on liiga karm. Tema sõnul oleks õiglane karistus 75 päeva vangistust. Maksimaalselt oleks Helle näinud ette kuuekuulist vanglakaristust, sest sellisel juhul oleks Northugil olnud võimalik saada tingimisi karistada.
Kohtunik Ole Kristen Överberg otsustas Northugi karistada aga seitsmekuulise vanglakaristusega kiiruse ületamise ja selle filmimise ning narkootiliste ainete omamise eest. Suusalegendilt võetakse igaveseks ära ka tema juhiluba. Northug leppis karistusega.
Karistus võib lüheneda
Norra vanglateenistuse asedirektori Jan-Erik Sandlie sõnul eksisteerib aga teoreetiline võimalus, mille järgi peab Northug kandma karistusest vanglaseinte vahel vaid kolmandiku. Ülejäänud aja võib ta veeta jalavõruga kodus.
"Karistuse puhul kuni kuus kuud võib esitleda taotluse kanda kogu karistus võruga," lausus Sandlie Norra meedias. "Pikemate kui kuus kuud kestvate karistuste puhul võib esitada taotluse, kui kolmandik karistusest on kantud."
Seega võib Northug esitada vastava soovi 70 päeva möödudes ja Sandlie sõnul oleks vastutulek üsna tavapärane käitumine ning seda ei rahuldata eelkõige üksnes teatud liiki kuritegude puhul nagu vägivald või seksuaalkuriteod.
Tegelikult pole kindel ka see, kas Northug peab ikkagi kogu karistuse ära kandma. "Reegel on, et kui karistus on pikem kui 74 päeva, siis võib esitada vabastamistaotluse pärast kahe kolmandiku aja äraistumist. Kaks inimest kolmest selle ka saavad, mõnedele öeldakse ära," ütles Sandlie.
Kuigi Northugilt võeti load eluajaks ära, siis tegelikult on võimalik ka juhtimisõiguse taastamine. | Northugi karistati seitsmekuulise vangistusega | https://sport.err.ee/1215058/northugi-karistati-seitsmekuulise-vangistusega | Norra suusalegend Petter Northug astus esmaspäeval Norras Oslos video teel kohtu ette. Peale kahetunnist ülekuulamist määrati kahekordsele olümpiavõitjale seitsmekuuline vanglakaristus ja ta jäetakse igaveseks lubadest ilma. |
Õnnetus juhtus pühapäeval pärast seda, kui Rennes oli saanud võõrsil 3:0 võidu. Spetsiaalne valgusti ja selle lisavarustus olid areenil selleks, et soojendada mängu eel muru.
Intsidendi hetkel viibis mitu Lorient'i mängijat veel küljejoone juures ja staadionitöötaja sai meedikutelt kiiret esmaabi, kuid meedia teatel suri hiljem kohalikus haiglas.
Esmaspäeva hommikul enne treeningut langetasid Lorient'i mängijad, taustajõud ja klubi töötajad pead minutiliseks leinaseisakuks. | Prantsusmaa kõrgliiga mängu järel hukkus staadionitöötaja | https://sport.err.ee/1215484/prantsusmaa-korgliiga-mangu-jarel-hukkus-staadionitootaja | Prantsusmaa jalgpalli kõrgliiga mängu Lorient - Rennes järel juhtus traagiline intsident, kui staadionitöötaja jäi kukkuva valgusti alla ja sai surma. |
Euroopa Ravimiameti juht Emer Cooke ütles pressiteate vahendusel, et tänu põhjalikule hindamisele on võimalik kinnitada vaktsiini ohutust ja efektiivsust ning et see vastab vajalikele kvaliteedistandarditele. Samas lisati, et ravimiamet jätkab andmete kogumist ja hindamist.
USA ettevõtte Pfizeri ja Saksa kompanii BioNTechi koostöös valminud vaktsiini kliinilises uuringus osales 44 000 inimest.
Tegu on esimese koroonavaktsiiniga, mis sai sellise loa EL-i territooriumil. Varem on Pfizer-BioNTechi vaktsiin saanud kasutusloa Ühendkuningriigis ja USA-s, kus vaktsineerimistega on juba alustatud.
Varasemate andmete kohaselt oleks võinud vaktsiini tarnimine alata 27. detsembril, kuid Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni esmaspäevase avalduse kohaselt võib see nüüd käivituda ka varem.
Aasta alguses levima hakanud koroonaviirus ja sellest põhjustatud haigus COVID-9 on nõudnud Euroopas umbes 470 000 inimese elu.
Eestisse võib vaktsiin jõuda 26. detsembril
ERR-ile teadaolevalt jõuab esimene kogus Pfizeri ja BioNTechi vaktsiini Eestisse 26. detsembril ning vaktsineerimisega alustatakse 27. detsembril. Esimene tarne pole siiski suur - räägitud on ligi 10 000 vaktsiinidoosist, millega saab vaktsineerida 5000 inimest.
Ravimiameti peadirektori Kristin Raudsepa sõnul on ravimitootjad pingutanud ja teevad seda jätkuvalt, et arendada ja toota tõhus, kvaliteetne ja ohutu vaktsiin, mis aitaks ära hoida koroonavirusesse haigestumist. "Mul on väga hea meel, et Euroopa Liidus on nüüd esmakordselt võimalus inimesi selle haiguse eest vaktsiiniga kaitsta. Kuigi võitlus COVID-19-ga ei ole kaugeltki läbi, usun, et [Euroopa Ravimiameti] inimravimite komitee tänase otsusega, mis põhineb kuudepikkusel tööl, aitame elusid hoida," ütles Raudsepp pressiteate vahendusel.
Ravimiameti meditsiininõunik ning Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee liikme Alar Irsi sõnul oli töö koroonavaktsiinide analüüsi ja hindamisega väga intensiivne. "Näiteks lõplike andmete hindamiseks oli liikmesriikidel aega ligikaudu 20 päeva. Selle aja jooksul saadi vaktsiini arendajalt vastused paljudele küsimustele nii vaktsiini kvaliteedi kui kliiniliste andmete kohta, lepiti kokku vaktsiini ohutuse ja mõju edasise jälgimise plaan pärast müügiloa andmist ja müügiloa hoidja muud edaspidised kohustused," ütles Irs. Tema kinnitusel ei jäetud ühtegi vajalikku küsimust küsimata ega vastust hindamata.
"Kuigi vaktsiini arendamine toimus väga kiiresti, oli tulemuseks tavapäraselt nõutavaga sarnane hulk kliinilisi andmeid. Vaid vaktsiini tekitatava kaitse kestust ei olnud võimalik müügiloa eel kindlaks teha ning seni kogutud andmete alusel ei saa hinnata vaktsiini toimet alla 16-aastastel lastel," märkis Irs.
EMA: vaktsiin peaks toimima ka uue viirusetüve vastu
Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee esimees Harald Enzmann rääkis pärast otsust korraldatud pressikonverentsil, et heakskiidu saanud vaktsiin peaks toimima ka äsja Ühendkuningriigis avastatud viiruse uue, senisest nakkavama tüve vastu.
Rääkides rasedate vaktsineerimisest, tunnistas Enzmann, et selle kohta on veel vähe andmeid kogutud ning otsus tuleb teha iga kord eraldi asjaolusid kaaludes.
EMA alustas Pfizeri vaktsiini esmaseid hinnanguid 6. oktoobril ning viis hindamise läbi rekordkiirusel. Tavapäraselt võtab selline protsess vähemalt seitse kuud aega.
Vaktsiinile antud heskskiit on tingimuslik ja kehtib ühe aasta, misjärel seda tuleb uuendada. Täiendavate andmete laekumisel saab sellele anda viieaastase tavapärase kasutusloa, mida võidakse edaspidi pikendada tähtajatuks kasutuseks.
Moderna vaktsiini hinnang tuleb 6. jaanuaril
Pfizeri ja BioNTechi vaktsiin on Euroopa Liidus esimene, kuid selle järel on oodata teiste firmade koroonavaktsiinide hindamist. Euroopa Ravimiameti müügiloataotluse hindamise protseduuris on Moderna ning eelhindamises AstraZeneca ning Janssen Vaccines ja Prevention B.V. vaktsiinikandidaadid. Moderna vaktsiinile antakse inimravimite komitee poolt hinnang 6. jaanuaril.
Maailmas on arenduses kokku ligi 200 vaktsiinikandidaati, millest ligi 60 on hetkel kliinilistes uuringutes, teatas Eesti ravimiamet.
Tingimuslik müügiluba tähendab, et tootja on kohustatud pärast müügiloa saamist edastama kahe aasta jooksul andmeid nii ravimi ohutuse, efektiivsuse kui kvaliteedi kohta. Selle käigus oodatakse näiteks vastuseid küsimustele, kui kaua kaitse kestab, kuidas kaitseb vaktsiin immuunpuudulikkusega inimesi, lapsi, rasedaid ning kas see hoiab ära sümptomiteta juhud.
Euroopa Liit kiitis Pfizeri-BioNTechi vaktsiini heaks
Euroopa Liit kiitis esmaspäeval ametlikult heaks Pfizeri ja BioNTechi koroonaviiruse vaktsiini, millele andis äsja kasutusloa ka Euroopa Ravimiamet.
"Tuginedes teaduslikule hinnangule, anname me heakskiidu selle kasutamisele Euroopa Liidu turul," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
"Nagu me oleme lubanud, tehakse see vaktsiin kõigile EL-i riikidele kättesaadavaks samal ajal, samadel tingimustel," lausus ta ja lisas, et vaktsineerimine algab 27. detsembrist. | Euroopa ravimiamet andis Pfizer-BioNTechi vaktsiinile heakskiidu | https://www.err.ee/1215361/euroopa-ravimiamet-andis-pfizer-biontechi-vaktsiinile-heakskiidu | Euroopa Ravimiamet (EMA) andis esmaspäeval oma heakskiidu Pfizer-BioNTechi koroonavaktsiini Comirnaty kasutamisele Euroopa Liidu riikides. Esmaspäeva õhtul kiitis vaktsiini heaks ka Euroopa Komisjon. Seega on avatud tee vaktsiini kasutuselevõtuks Euroopa Liidu liikmesriikides. |
33-aastane Kalla ei ole tänavu MK-sarjas kaasa löönud, aga võistles laupäeval kodumaal Östersundis toimunud 15 km vabatehnikasõidus, kus jäi koondisekaaslastele Jonna Sundlingule ja Maja Dahlqvistile enam kui kahe minutiga alla.
Rootsi rahvuskoondise juhi Anders Byströmi sõnul ei sobi Tour de Ski praegu Kalla plaanidesse ja suusatuuri 2008. aastal võitnud rootslanna keskendub hooaja hilisemale faasile.
Küll aga on Tour de Skil kohal rootslannade paremik ehk Ebba Andersson, Frida Karlsson, Linn Svahn, Maja Dahlqvist, Jonna Sundling, Emma Ribom jt.
Tour de Ski toimub 1.-10. jaanuarini Val Müstairis (Šveits), Toblachis (Itaalia) ja Val di Fiemmes (Itaalia). Kokku toimub kaheksa etappi. | Kalla jätab Tour de Ski vahele | https://sport.err.ee/1215472/kalla-jatab-tour-de-ski-vahele | Novembris koroonaviirusesse haigestunud Charlotte Kalla ei võistle jaanuari alguses toimuval Tour de Skil. |
Meeste sprindi ja jälitussõidu võitis Bö koondisekaaslane Sturla Holm Lägreid ja pühapäevase ühisstardiga sõidu esimese sakslasena sel hooajal Arnd Peiffer.
Bö oli kahel esimesel alal kolmas ja ühisstardiga sõidus seitsmes, kuid püsib 428 punktiga MK-sarjas liidrikohal. Teiseks tõusis 373 punktiga Lägreid ja kolmas on 344 silmaga rootslane Sebastian Samuelsson.
Naiste seas võitis nii sprindi kui ka jälitussõidu Tiril Eckhoff ja ühisstardiga sõidu Eckhoffi ees Röiseland, kes püsib 415 punktiga ka MK-sarja liidrikohal. Teine on rootslanna Hanna Öberg (378 punkti) ja kolmas Eckhoff (346).
Hochfilzeni teise nädalavahetuse sprindis 16. ja jälitussõidus 34. koha saanud Tuuli Tomingas on 83 punktiga 32. kohal.
Murdmaasuusatamise MK-sarjas olid kavas Dresdeni individuaal- ja paarissprint, mõlemad vabatehnikas. Koroonaohu tõttu puudusid võistlustelt norralased, rootslased ja soomlased.
Teist nädalat järjest võitis vabatehnikasprindi itaallane Federico Pellegrino, kelle seljas on ka sprindiarvestuse punane liidrivest. Üldarvestuses juhib aga kindlalt venelane Aleksandr Bolšunov, kelle edu norralase Johannes Hosflöt Kläbo ees kasvas enam kui 200 punktile.
Naiste seas teenis karjääri esimese etapivõidu šveitslanna Nadine Fähndrich, kes hoiab üldarvestuses viiendat kohta. Liidrina jätkab ameeriklanna Rosie Brennan (377), kelle edu venelanna Tatjana Sorina ees on 43 punkti. Teist nädalalõppu järjest puudunud Therese Johaug on 301 punktiga kolmas.
Meeste kahevõistluse MK-sarjas oli hea nädalalõpp sakslasel Vinzenz Geigeril, kes võitis Ramsaus nii laupäeval kui ka pühapäeval. Mõlemal korral oli teine norralane Jarl Magnus Riiber, kes püsib kokkuvõttes 360 punktiga kindlal liidrikohal.
Teine on 265 punktiga austerlane Johannes Lamparter ja kolmandaks kerkis 251 silmaga Geiger. Kristjan Ilves on 105 punktiga 12.
Esimest korda ajaloos toimus naiste MK-etapp, kus esikoha võttis ameeriklanna Tara Geraghty-Moats.
Meeste suusahüpete MK-sarjas jätkusid norralase Halvor Egner Granerudi head õhulennud. Juba eelnevalt kolm etappi järjest võitnud Granerud teenis Engelbergis kaks esikohta ja suurendas edu MK-sarja üldarvestuses.
Tal on nüüd koos 600 punkti ehk 137 enam kui sakslasel Markus Eisenbichleril. Kolmandal kohal jätkav norralane Robert Johansson on kogunud 244 punkti ehk kaotab koondisekaaslasele juba 356 punktiga. Artti Aigro on 27 silmaga 39.
Eelmisel nädalal tehti algust ka naiste suusahüpete MK-sarjaga. Ramsaus triumfeeris kodupubliku ees austerlanna Marita Kramer. | Talispordi MK-sarjades domineerivad norralased | https://sport.err.ee/1215463/talispordi-mk-sarjades-domineerivad-norralased | Nädalavahetusel kulmineerunud laskesuusatamise MK-etapil Hochfilzenis võitsid norralased kuuest individuaaldistantsist viis. Liidrivesti säilitasid Johannes Thingnes Bö ja Marte Olsbu Röiseland. |
Navalnõi kirjutas blogipostituses, et helistas FSB keemiarelvade eksperdile Konstantin Kudrjavtsevile.
"Ma helistasin oma tapjale. Ta tunnistas kõik üles," ütles Navalnõi Twitteris.
Navalnõi sõnul varjas ta oma telefoninumbri ja tutvustas end julgeolekunõukogu juhi Nikolai Patruševi abilisena, öeldes, et tal on vaja informatsiooni mürgitamise ametliku raporti jaoks.
Lisaks blogipostitusele avaldas opositsiooniliider telefonivestluse salvestise, transkriptsiooni ja video endast vestlust pidamas. Navalnõi sõnul tõestaks hääleanalüüs, et see oli tõepoolest Kudrjavtsev, kellega ta rääkis.
Vestlusest on kuulda, kuidas Kudrjavtsev on algul kõhklev ja ettevaatlik, kuid selgitab hiljem siiski, kuidas Navalnõi suutis eluga pääseda.
Navalnõi haigestus augustis lennul Siberist Moskvasse ja toimetati Omski haiglasse. Hiljem viidi ta ravile Berliini.
Uuriva ajakirjanduse portaal Bellingcat avaldas hiljuti Navalnõid väidetavalt aastaid jälitanud FSB agentide nimed ja pildid.
President Vladimir Putin ütles läinud nädalal, et kui Venemaa julgeolekuteenistused oleks Navalnõi mürgitamise taga, oleks viimane surnud.
Navalnõi kirjutas blogipostituses, et helistas kõigile Bellingcati reportaažis nimetatud agentidele. Kõik peale Kudrjavtsevi olla toru ära pannud.
Vestluse käigus ütles Kudrjavtsev, et tema üksus ei näinud ette piloodi otsust teha hädamaandumine Omskis.
Kui lend oleks jätkunud plaanipäraselt, poleks Navalnõi ellu jäänud, ütles ta.
Agendi sõnul pandi närvimürki Navalnõi aluspesu sisemusse. Samuti rääkis ta, kuidas tema ja veel üks FSB agent lendasid Omski, et asitõenditest vabaneda.
Kudrjavtsev ei täpsustanud oma täpsemat rolli mürgitamises. | Navalnõi: FSB agent tunnistas mulle mürgitamise kogemata üles | https://www.err.ee/1215448/navalnoi-fsb-agent-tunnistas-mulle-murgitamise-kogemata-ules | Vene opositsiooniliider Aleksei Navalnõi ütles esmaspäeval, et pettis ühelt Vene julgeolekutöötajalt välja tunnistuse, et föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) proovis teda tappa ja pani tema aluspükstesse närvimürki. |
Kuigi lõpuks jäi Dinamo alla 16 punktiga, siis suurem osa mängust kulges tasavägiselt ja kolmandal veerandajal oli valdavalt mõne punktiga peal Sassari.
Viimasel veerandajal aga laguneti ja Euroliigas mängiv Itaalia liidermeeskond kirjutas tabelisse järjekordse võidu. Kokku on neil kümme võitu ja üks kaotus.
Treier pääses platsile seitsmeks minutiks, aga skoori ei teinud (kahesed 0/1, kolmesed 0/1), kuid võttis ühe lauapalli ja tegi ühe vea. Jason Burnell viskas Sassari kasuks 23 silma, üleplatsimees oli aga võitjate Luigi Datome 24 punktiga.
Sassari on kogunud tänavu viis võitu ja viis kaotust ehk seis on täpselt sama mis Henri Drelli meeskonnal Pesarol. Säärase statistikaga võitlevad mõlemad meeskonnad play-off koha eest esikaheksas.
Sassari peab järgmise mängu kolmapäeval võõrsil Cremonaga. | Treieri klubi hakkas kõvasti vastu, aga pidi tunnistama Milano paremust | https://sport.err.ee/1215436/treieri-klubi-hakkas-kovasti-vastu-aga-pidi-tunnistama-milano-paremust | Eesti korvpallikoondislase Kaspar Treieri koduklubi Sassari Dinamo kaotas Itaalia kõrgliigas võõrsil Milano Olimpiale 86:102 (25:26, 22:22, 28:24, 11:30). |
Katri Raik ühendab raamatus "Viimane lahke maja" reisiraamatu ja kultuuriloolise ülevaate parimad omadused. Oluliste kohtade ja piirkondade järgi liigendatud raamat annab põhjaliku ja mitmekülgse, eri aegade autorite arusaamu väljendava ülevaate sellest, milline on Narva kunagi olnud ning kuidas ta on saanud selliseks, nagu ta on.
Ajaloolane ja poliitik Katri Raik on pärit Tartust, kuid ta on sidunud oma elu Narva linnaga. Ta on elanud Narvas üle kahekümne aasta, ehitades aastatel 1999-2015 üles Tartu Ülikooli Narva kolledži. | Katri Raik esitles oma värsket teost "Viimane lahke maja" | https://kultuur.err.ee/1213252/katri-raik-esitles-oma-varsket-teost-viimane-lahke-maja | 21. detsembril esitles ajaloolane, poliitik ja kirjanik Katri Raik ERR kultuuriportaali otseülekandes oma värsket raamatut "Viimane lahke maja". Kirjanikuga vestles raamatu toimetaja ja kirjastaja Juku-Kalle Raid. |
Kui traditsiooniliselt koosneb NHL-i hooaeg iga meeskonna jaoks 82 mängust, siis koroonaviiruse pandeemia on kalendri vähemalt paariks hooajaks sassi löönud.
Eelmine hooaeg jäi märtsis pooleli ja seda sai jätkata alles augustis. Stanley karikavõitja selgus aga septembri lõpuks.
Kuna viiruse levik ei taandunud, siis on see venitanud ka uue hooaja algust ja ehkki jaanuari keskpaigas visatakse litter jääle, kujuneb süsteem tavapärasest pisut erinevaks.
Seekord on võistkonnad jaotatud nelja divisjoni (geograafilisel printsiibil ida-, lääne-, kesk- ja põhjadivisjon) ning põhihooajal kohtutakse üksnes oma divisjoni klubidega.
See tähendab, et ida-, lääne- ja keskdivisjoni klubid mängivad kõikide divisjonikaaslastega läbi kaheksa korda. Koosseisult hõredamas põhjadivisjonis tuleb igal meeskonnal pidada kaaslastega üheksa või kümme matši.
Iga divisjoni neli paremat jätkavad Stanley karikasarjas, kus play-off mängud peetakse tuttava süsteemi järgi põhimõttel parem seitsmest. Hooaeg peaks kulmineeruma traditsiooniliselt juuni keskpaigas.
Divisjonide koosseisud:
Keskdivisjon: Carolina, Chicago, Columbus, Dallas, Detroit, Florida, Nashville, Tampa Bay.
Idadivisjon: Boston, Buffalo, New Jersey, NY Islanders, NY Rangers, Philadephia, Pittsburgh, Washington.
Põhjadivisjon: Calgary, Edmonton, Montreal, Ottawa, Toronto, Vancouver, Winnipeg.
Läänedivisjon: Anaheim, Arizona, Colorado, Los Angeles, Minnesota, San Jose, St. Louis, Las Vegas. | NHL-i hooaeg kujuneb tavapärasest erinevaks | https://sport.err.ee/1215409/nhl-i-hooaeg-kujuneb-tavaparasest-erinevaks | Maailma tugevaima jäähokiliiga NHL-i uus hooaeg algab 13. jaanuaril ja 56-mänguliseks kärbitud põhihooaeg peaks kestma 8. maini, millele järgnevad Stanley karikamängud. |
Taanlaste kompanii sai kaitseministri käest missioonimedalid, mis kannavad sõnu "NATO kaitsel", sümboliseerimaks liitlasvägede panust nii Eesti kui kogu NATO alliansi kaitsmisel. Taanlaste üksuse vahetab välja Prantsusmaa kontingent, mis toob endaga ühes rasketehnika ja Leclerc tankid.
"Eesti ja Taani on väga lähedased liitlased, kelle ajalugu ulatub rohkem kui 1000 aastat tagasi ning järgmisel aastal tähistame me oma diplomaatiliste suhete sõlmimise 100 aasta juubelit. Samuti ei unusta me neid 200 Taani vabatahtlikku, kes tulid Eestile Vabadussõjas appi," lausus kaitseminister Luik oma kõnes liitlastele.
Kaitseminister Luik lisas veel, et möödunud aasta ei ole kellelegi kerge olnud, nii liitlassõduritele Eestis kui ka nende peredele kodumaal, ent sellegipoolest ei ole viiruselevik nõrgestanud NATO kaitsehoiakut ega lahingugrupi tegevusi Eestis.
Alates 2017. aasta kevadest on Eestit ja NATO julgeolekut kindlustamas liitlaste lahingugrupp, mis paikneb Tapal esimese jalaväebrigaadi koosseisus. Varasemalt on taanlased osalenud NATO lahingugrupis Eestis 2018. aastal ning panustanud ka F-16 hävitajatega Balti õhuturbemissioonil.
Vabadussõjas aitas Eestit ligikaudu 3500 liitlassõdurit Põhjamaadest, nendest ligikaudu 210 sõdurit moodustasid Taani kontingendi. | Luik tunnustas Taani liitlassõdureid medalitega | https://www.err.ee/1215397/luik-tunnustas-taani-liitlassodureid-medalitega | Kaitseminister Jüri Luik tunnustas täna Tapal toimunud pidulikul tseremoonial Eestis teenivaid Taani liitlassõdureid missioonimedalitega. |
28-aastane Gobert võinuks küsida ka samasuguse 228 miljonit väärt lepingu nagu Milwaukee Bucksi täht Giannis Antetokounmpo, aga palluri enda sõnul soovib ta jätta Jazzile meeskonna koostamisel paindlikkust.
"Ma soovin võita ja tunnen, et ma soovin jätta raha lauale, et minu ja Donovani [Mitchell] kõrvale saaks tuua paremat talenti. See on väga tähtis," kommenteeris prantslane. "Ma tahan võita, ma usun sellesse seltskonda ja klubisse ning olin valmis raha neile jätma."
Gobert'i sõnul näitas tehing klubi usku temasse. "Nad usuvad sellesse, mida oleme aastaid kõigiga, sealhulgas peatreeneri ja teiste kuttidega ehitanud," lisas mängumees.
Tänavu Tähtede mängule pääsenud Gobert nimetati 2018. ja 2019. aastal NBA kõige paremaks kaitsemängijaks. Seitsme hooaja jooksul Jazzis on ta visanud keskmiselt 11,7 punkti ja võtnud 11,0 lauapalli mängus. Eelmisel hooajal olid vastavad numbrid 15,1 ja 13,5. | Prantslane sõlmis keskmängija kohta rekordilise NBA lepingu | https://sport.err.ee/1215394/prantslane-solmis-keskmangija-kohta-rekordilise-nba-lepingu | Prantsusmaa korvpallur Rudy Gobert tegi oma praeguse koduklubi Utah Jazziga viie aasta pikkuse lepingu koguväärtusega 205 miljonit USA dollarit. Temast sai seeläbi liiga ajaloo kõige väärtuslikum keskmängija. |
Häbelik Aspergeri sündroomiga tüdruk alustas oma kõmulisi koolistreike Rootsi parlamendihoone ees, kus ta tõmbas valitsuse tähelepanu kliimamuutustele.
Sealt hakkasid koolistreigid kulutulena levima üle maailma ja Gretat hakati kutsuma erinevatele tähtsatele kliimamuutustega seotud üritustele.
Film päädib Greta erakordse purjereisiga üle Atlandi ookeani ÜRO kliimakohtumisele New Yorki.
"Greta Thunbergi lugu" on ETV eetris 21. detsembril kell 22.05. | Kultuuriportaal soovitab: "Greta Thunbergi lugu" | https://kultuur.err.ee/1215385/kultuuriportaal-soovitab-greta-thunbergi-lugu | Esmaspäeva õhtul on ETV eetris 2020. aastal Rootsis valminud filmilugu teismelisest kliimaaktivistist Greta Thunbergist ("I am Greta"). |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.