text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Laupäeval Eesti aja järgi kell 19.00 kohtub Kiel Ungari klubi Veszpremiga. Poolfinaalpaari maagiline number on "kolm":
1) Kolm endist THW Kieli mängijat kuuluvad nüüd Veszpremi koosseisu: Aron Palmarsson, Christian Zeitz ja Momir Ilic.
2) Kolmandat korda on klubid sel hooajal Meistrite liigas vastamisi. Alagrupiturniiril teenisid mõlemad koduvõidu.
3) Kolmandat hooaega järjest lähevad Kiel ja Veszprem Meistrite liiga poolfinaalis vastamisi. 2014. aastal edenes finaali Kiel ja mullu Veszprem.
THW Kieli peatreener Alfred Gislason on poolfinaali eel üritanud favoriidikoormat ungarlaste õlgadele lükata. Koduliigas kolm kohtumist järjest kaotanud Kiel on hädas vigastustega. Kindlasti jääb finaalturniirist eemale taanlane Rene Toft Hansen. Sakslase Steffen Weinholdi osalemine pole veel päris kindel ning tema kaasmaalased Patrick Wiencek ja Christian Dissinger on äsja naasnud pikemalt mängupausilt, vahendab Käsipalliinfo.
Kieli jaoks on senine Meistrite liiga hooaeg olnud kui sõit ameerika mägedel. Alagrupifaasis võitis klubi vaid viis kohtumist. Kusjuures kaotus Pariisi St- Germainile tähistas Kieli esimest kodukaotust enam kui nelja aasta jooksul.
Kaheksandikfinaalis suudeti korduskohtumises tulla välja raskest seisust ungarlaste Pick Szegedi vastu, kuid veerandfinaalis tõusis Kiel tuhast ja võitis tiitlikaitsja Barcelona Lassa vastu kodumängu üllatuslikult kindlalt 29:24. Võõrsil mängiti küll eduseis maha, kuid kahe mängu kokkuvõttes võeti lõpuks 59:57 võit.
Esimese eestlasena Meistrite liiga poolfinaali jõudnud Dener Jaanimaa on sel hooajal Meistrite liigas mänginud kaheksas kohtumises ning visanud 12 väravat.
THW Kiel vs Veszprem
Kodused meistritiitlid: 20 vs 24
Hooajal 2015/2016: Kiel on Saksamaa Bundesligas 3. kohal ja kõrgemale enam tõusta ei saa vs Veszprem tuli üheksandat korda järjest Ungari meistriks
Meistrite liigas: 3 tiitlit (2007, 2009, 2012) ja 4 hõbedat (2000, 2008, 2009, 2014) vs 0 tiitlit ja 2 hõbedat (2002, 2015)
Teises poolfinaalpaaris on laupäeval Eesti aja järgi kell 16:15 vastamisi Pariisi St. Germain ja Poola klubi Kielce Vive Tauron.
Meistrite liiga võitja selgub pühapäeval. | Kieliga lepingut pikendanud Jaanimaal on ees karjääri tähtsaim nädalavahetus | https://sport.err.ee/86616/kieliga-lepingut-pikendanud-jaanimaal-on-ees-karjaari-tahtsaim-nadalavahetus | Neljapäeval Saksamaa käsipalli superklubi THW Kieliga uueks hooajaks lepingu sõlminud vasakukäelisel Dener Jaanimaal on ees senise karjääri olulisim nädalavahetus, kui Kiel osaleb Kölnis Euroopa Meistrite liiga finaalturniiril. |
25 tankerit ootavad sadamas, 13 seisavad kai ääres. Tavaolukorras ootab sadamas kõige rohkem viis laeva, vahendasid Reuters ja BBC.
Riigi põhjaosas Le Havre sadamas on aga ootamas 11 naftatankerit ning kai ääres seisavad viis laeva.
Ametiühingud nõuavad streigiga, et valitsus võtaks tagasi plaanitava tööjõureformi. Streigi tõttu on naftatöötlemistehastes tegevus seisukunud, kütusehoidlad blokeeritud ja kütusetarned häiritud.
Ametiühingud ähvardasid proteste ka laiendada.
Eile arreteeriti protestide käigus 77 inimest ja 15 politseinikku sai puhkenud kokkupõrgetes vigastada. Samas on ametiühingute meeleavaldused olnud peamiselt rahumeelsed.
Prantsusmaa president Francois Hollande rõhutas, et ta ei võta reformi tagasi "Ma jätkan samal teel, sest minu arvates on need head reformid," ütles Hollande.
Peaminister Manuel Valls on aga vihjanud, et reformipaketti võidakse muuta.
Kavandatud tööjõureform muudab ettevõtetele lihtsamaks tööliste palkamise, kuid samas ka vallandamise. | Prantsusmaa suurimas naftasadamas on streigi tõttu ootel 38 tankerit | https://www.err.ee/560620/prantsusmaa-suurimas-naftasadamas-on-streigi-tottu-ootel-38-tankerit | Lõuna-Prantsusmaal asuvas Fos-Lavera sadamas seisab tööjõustreigi tõttu ootel 38 naftatankerit, teatas sadama esindaja. |
Maailma kõige suurema rahvaarvuga riigis Hiinas üritatakse liiklusummikute vähendamiseks lahendusi leida ning üks ideid selleks on katsetamisele minev hiidbuss, vahendas Reuters.
"See on metroo omadustega sõiduk, sest suudab massiliselt inimesi transportida - ühel teekonnal võib see vedada 1200 inimest. Põhiline on aga odav ehitushind, sest see maksab vähem kui viiendiku metroo rajamise kulust ning ka valmimiseks kulub vaid viiendik metroo ehitamise ajast, seega saab selle ühe aastaga valmis teha," ütles hiidbussi projekti juht Bai Zhiming.
Tunnelit meenutava sõiduki täismõõdus mudel loodetakse valmis saada augustiks ning teedel tahetakse seda katsetama hakata 2017. aasta teises pooles.
Pekingis näidati sel kuul sõiduki väiksemaid mudeleid. Sarnane projekt algatati Hiinas ka kuus aastat tagasi, ent siis asi teostumiseni ei jõudnud. | Hiina hakkab katsetama 1200 reisijat mahutavat hiidbussi | https://www.err.ee/560614/hiina-hakkab-katsetama-1200-reisijat-mahutavat-hiidbussi | Hiina hakkab tuleval aastal teedel katsetama metroole sarnanevat hiiglaslikku bussi, mis mahutab 1200 inimest ja liigub maanteele paigaldatud rööbastel. |
B-plaan käsitleb eelkõige julgeolekupoliitikat ja kaitsealast koostööd. Lehe allikate andmetel on nõupidamistest osa võtnud umbes tosin poliitikut ja tippametnikku. Samuti on EL-i traditsiooniline jaanipäevaegne tippkohtumine nihutatud Brexiti tõttu 28. ja 29. juunile. Väidetavalt pelgab Prantsusmaa, et EL-ist lahkumise meeleolud võivad levida ka teistesse riikidesse, kirjutas FT.
EL tahab valmis olla, et Euroopa Keskpank ja Inglise Pank oleksid valmis kohe reageerima turgude suurele kõikumisele, juhul kui britid hääletavad Brexiti poolt. Samuti peavad Euroopa Komisjoni 28 liiget 27. juunil erakorralise kohtumise, kus koostatakse strateegia Ülemkogu jaoks.
Osad diplomaatilised allikad väidavad, et Saksamaa ja Prantsusmaa kavatsevad teatada uutest lõimumisvaldkondadest ilma Suurbritanniata. | FT: Euroopa Liidu juhid on pidanud salanõupidamisi Brexiti puhuks | https://www.err.ee/560618/ft-euroopa-liidu-juhid-on-pidanud-salanoupidamisi-brexiti-puhuks | Briti ärileht Financial Times kirjutab, et Euroopa Liidu (EL) liidrid on pidanud viimastel nädalatel Hannoveris, Roomas ja Brüsselis salanõu, et koostada B-plaani juhuks, kui Suurbritannia 23. juuni rahvahääletus peaks toetama riigi EL-ist lahkumist (Brexit). |
Muguruza sai suhteliselt lihtsa 6:3, 6:0 võidu belglanna Yanina Wickmayeri üle. Halepil läks pisut keerulisemalt, kuid jaapanlanna Naomi Osaka alistus numbritega 4:6, 6:2, 6:3.
Veel on kaheksandikfinaali jõudnud 25. asetusega rumeenlanna Irina-Camelia Begu, kes alistas sakslanna Annika Becki 6:4, 2:6, 6:1. | Muguruza ja Halep tagasid Prantsusmaal koha 16 hulgas | https://sport.err.ee/86617/muguruza-ja-halep-tagasid-prantsusmaal-koha-16-hulgas | Tennise Prantsusmaa lahtiste naisüksikmängus jõudsid esimestena neljandasse ringi neljandana paigutatud hispaanlanna Garbine Muguruza ja kuuenda asetusega rumeenlanna Simona Halep. |
Põhja prefektuuri pressiesindaja ütles ERR-i uudisteportaalile, et teade õnnetusest tuli kell 11.00.
"Viru elektrijaama juures liinibuss ja suur veok, mis vedas koormat põrkasid kokku," ütles pressiesindaja.
Ta ütles, et tervisekontrolliks viidi haiglasse bussis olnud kolm reisijat.
Miks õnnetus juhtus, on pressiesindaja sõnul veel vara öelda.
Delfi andmetel vedas veok mullasõelumismasinat. | Saha-Loo teel põrkasid kokku liinibuss ja rasket lasti vedanud treiler | https://www.err.ee/560619/saha-loo-teel-porkasid-kokku-liinibuss-ja-rasket-lasti-vedanud-treiler | Saha-Loo teel juhtus täna raske liiklusõnnetus, kui veok ja liinibuss kokku põrkasid. Kolm bussireisijat said viga ja viidi haiglasse. |
Kriidiku idee tugevuseks osutus kahesuunaline tegevusmudel ja kõrge sotsiaalne väärtus. Ühelt poolt pakutakse lastele vajalikke lelusid, teisalt suunatakse lisandväärtus avaliku sektori organisatsioonidele, kes soovivad pikaajaliste töötute ja erivajadustega inimeste tööturule sisenemise teenust sisse osta.
Kodanikuühiskonna sihtkapitali juhataja Agu Laius rääkis, et "Ajujahi" raames tehtud koostöö Heateo sihtasutuse ja SEB pangaga oli tulemuslik, sest tänu sellele lisandus Eesti sotsiaalse ettevõtluse kaardile mitu võimekat algatust. "Näiteks Kriidiku nukud konkureerisid äriideedega ja jõudsid 30 parema hulka. Nendest võib saada igati tugev tegija Eesti sotsiaalsete ettevõtete maastikul ja loodame Kriidiku arengut starditoetusega kiirendada," ütles Laius.
Ajujahi 2016. aasta hooaja üldvõitjaks valiti SprayPrinter. | "Ajujahi" sotsiaalse ettevõtluse eriauhind läks Kriidiku nukkudele | https://menu.err.ee/290972/ajujahi-sotsiaalse-ettevotluse-eriauhind-laks-kriidiku-nukkudele | Eile õhtul anti üle "Ajujahi" sotsiaalse ettevõtluse eriauhind. Preemia pälvis MTÜ Pesapuu, mis pakub Kriidiku arendavate nukkude tootmisel tööd pikaajalistele töötutele ja erivajadustega inimestele. |
Tuunas ütles ERRi uudisteportaalile, et islamiusuliste ravi puhul tuleb tähelepanu pöörata, kuidas vaadatakse sellele, et naisarst tegeleb meespatsiendiga või vastupidi. Suhtumine sellesse oleneb konkreetse inimese usutasandist.
Samuti tuleb arvesse võtta toiduga seotud keelde. "Sealiha ei sööda, alkoholi ei tarvitata ja see käib ka ravimite kohta. Kui on alkoholiga ravimid, piirituse baasil tehtud tilgad või seaželatiiniga tehtud kapslid, kõik need toiduga seotud asjad, mida inimene peab sisse võtma," loetles Tuunas.
Kui niisugustele ravimitele alternatiivi ei ole, tuleb tema sõnul lähtuda sellest, et inimese elu on tähtsam kui usureeglid.
"Islamis on erandid täiesti lubatud, aga see on ka inimese enda valik - kui patsient ikkagi keeldub sellest ja ta on teadvusel ja lihtsalt ei võta neid ravimeid, siis ei ole tegelikult ilmselt midagi, mida arst suudaks teha," nentis Tuunas.
Samas peab ta arstiabi vajavate pagulaste puhul kõige teravamaks hoopis kommunikatsiooniprobleemi, sest näiteks Süürias on küll rangema usuga piirkondi, aga üldiselt on süürlased suhtumises üsna vabad.
"Naised seal nii väga ei katagi ennast, arvan, et see ei olegi nende puhul nii suur probleem kui kommunikatsiooniprobleem, et lihtsalt ei suudeta rääkida omavahel, et ei ole ühist keelt ja siis jääbki see asi poolikuks," märkis ta.
Tuunase sõnul võib keeruline olukord tekkida just siis, kui näiteks nigela keeleoskusega pagulane keset ööd kiirabi vajab, sest sellisel hetkel ei ole tõlki leida lihtne. "Meil ei ole neid araabia keele tõlke nii palju. Praegu ei ole ka pagulasi nii palju, aga kui neid rohkem hakkab olema, siis arvan, et võib teravamaks muutuda see probleem," lausus ta. "Loodame, et need inimesed, kes tulevad, räägivad inglise keelt, see oleks kõige lihtsam".
Võõrsilt siia tulnute haigused ei ole ise Egiptuses elanud Tuunase hinnangul teistsugused kui Eestis - põhilised on ikka külmetused ja traumad. Ka vaktsiinid on üldiselt igal pool samad, küsitav on aga sõjakoldest tulnud laste vaktsineeritus. | Eestlannast moslem: islamiusulisi ravides tuleb arvestada teatud keeldudega | https://www.err.ee/560622/eestlannast-moslem-islamiusulisi-ravides-tuleb-arvestada-teatud-keeldudega | Alkoholi sisaldavad ravimid või seaželatiiniga tehtud kapslid moslemitele ei sobi, kuid pagulaste ravimise puhul võib kõige suurem probleem olla keelebarjäär, tõdes ERRi uudisteportaalile eestlannast moslem Ere Tuunas, kes konverentsil „Kiirabi 2016” rääkis islamiusuliste patsientidega tegelemisest. |
Tallinna tehnikaülikooli professor Karsten Staehr ütles ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et Eestile tooks kõrgemad maksud ja nende tark kasutamine majanduse arengul rohkem kasu. Talle valmistas imestust, kuidas Eesti poliitikud maksulangetamisi valimistel peamise lubadusena kasutavad.
Rauno Vinni sõnul see, et maksude langetamine on valimislubadustes olulisel kohal, on olukorra konstateerimine. "Läbi lähiajaloo on maksude langetamine olnud Reformierakonna majanduspoliitiliste ideede nurgakivi. Reform on valimised võitnud erakond ja seega on maksude alandamine mitmete järjestikuste valitsuste poliitilises päevakorras kesksel kohal olnud ka pärast valimisi," ütles Vinni ERR-i uudisteportaalile.
Teine poliitiline valik on tema sõnul olnud suund heaoluriigile. "Avalik sektor pakub Eestis päris palju ja heal tasemel teenuseid. Haridus on hea näide üsna kvaliteetsest ja kättesaadavast teenusest, mis suuremas jaos riigieelarvest kinni makstakse," seletas ta.
"Need kaks valikut tekitavad eelarvelisi pingeid. Ajapikku on maksude alandamine ja teenusepakkumise laienemine viinud olukorrani, kus valitsusel on vähe raha nii avalike teenuste osutamiseks kui ka investeeringuteks infrastruktuuri," jätkas Vinni.
"Riigikaitse, pensionid ja tervishoid moodustavad nii suure osa eelarvest, et teistele elualadele jääb vähe alles. Aeglane majanduskasv ei ole nö vaba raha hulka suurendanud. Elanikkonna vananedes sotsiaalkulutused kasvavad ja eelarve muutub tulevikus veel pingelisemaks. Selles olukorras peab varem või hiljem hakkama valikuid langetama - kas tõmmata pakutavaid avalikke teenuseid märkimisväärsel määral kokku või suurendada tulubaasi. Kui majandust kiiresti kasvama ei saada, siis jääbki alles kaks tegelikku varianti: vähendada avalikke teenuseid või tõsta makse," lisas ta veel.
Maksude tõstmise võimalikkusest Eestis
Professor Staehr tõi välja, et makse tõstes saaks tekitada riiki lisandväärtust näiteks arendades infrastruktuuri ja ehitades maanteid-kiirteid.
Rauno Vinni peab maanteedesse investeerimist heaks ideeks, sest tagasi tulevat kasu on võimalik reaalselt mõõta.
"Ma usun, et maanteedesse investeerimine on professoril näide ühest võimalkust täiendava maksutulu kasutamise kohast. Maanteevõrgu investeeringute kulu ja tulu suhet on võimalik välja arvutada, saadavat kasu arusaadavate numbritega näitlikustada. Investeerida võib kindlasti ka haridusse, sh täiskasvanute elukestvasse õppesse. Sealt tuleb raha kindlasti tagasi. Aga siin on juba raskem võimaliku maksutõusu ja saadavate hüvede seoseid tõestada," kommenteeris Vinni.
"Kui maksude tõstmisest võimalikkusest rääkida, siis peaks tulude investeerima edasisse arengusse. See on tõenäoliselt Karsteni ideede tuum - paljud on nõus suuremate maksudega, juhul kui nad näevad konkreetselt kuhu raha läheb ja mõistavad kuidas nendele sellest vahetut tulu tõuseb," hindas Vinni.
Vinni ütles kokkuvõtteks, et kõrgemate maksude idee on selgelt maailmavaateline küsimus. "Ühed isikud põhimõtteliselt ei usu, et riik suudab häid otsuseid teha. Teiselt poolt - on uuringuid, mis näitavad, et kõrge valitsemise kvaliteediga riikides suudetakse kõrgemate maksude abil kodanike elukvaliteeti tõsta. Et tugeva riigivalitsemise ja parema elu vahel on seos. Kokkuvõttes ongi võti selles, kas riik suudab nutikaid otsuseid teha või mitte. Kehva valitsemise tasemega riigis maksude tõstmine ei ole hea idee," leidis ta.
Samas rõhutas Vinni, et Eesti on juba jõudnud kõrge valitsemistasemega riikide liigasse. "Seega mina usun, et Eestil on olemas võimekus suuremas koguses maksuraha heaperemehelikult kasutada. Üsna varsti võime olla olukorras, kus täiendavat raha on vaja mitte uute ideede rahastamsieks, vaid esmaste avalike teenuste rahastamiseks," lõpetas ekspert. | Ekspert "põhjamaastumisest": Eestil on võimekus maksuraha nutikalt kasutada, aga lubadus madalatest maksudest loob pingeid | https://www.err.ee/560621/ekspert-pohjamaastumisest-eestil-on-voimekus-maksuraha-nutikalt-kasutada-aga-lubadus-madalatest-maksudest-loob-pingeid | Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi juht Rauno Vinni kommenteeris TTÜ professori Karsten Staehri mõtteid sellest, kuidas Eestit majandusarengus Põhjamaade tasemele viia. Vinni hinnangul on Eestil võimekus kõrgemate maksudega nutikalt toimetamiseks olemas, ent lubadused hoida maksud madalad ja avalike teenuste kvaliteet kõrge tekitavad eelarves pingeid, mis viivad lõpuks valitsuse ebameeldivasse "kahvlisse". |
Riik soovib teha esmatasandi õigusabi senisest kättesaadavamaks ka madalama sissetulekuga inimestele ja õigusnõu saamise võimalust tahetakse parandada üle Eesti, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Üks kriitilisemaid kohti on justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul praegu Ida-Virumaa. Esmast juriidilist nõu on tema sõnul tarvis erinevatel puhkudel.
"Näiteks seoses tööõigusega, kui inimene tahab teada, kuidas tal oleks võimalik kaitsta töösuhetes oma õigusi, omandiküsimuses, mis puudutab näiteks korteriühistuga seotud probleeme, küsimuses, mis puudutab näiteks elatisraha taotlemist lapsele, küsimustes, mis puudutavad ka näiteks seda, kuidas käituda riigiga, kui on riigi poolt esitatud mingi haldusettekirjutus. Seetõttu me tahame süsteemi ehitada üles võimalikult paindlikuks, nii et inimene läheks esmatasandi õigusnõustaja juurde, kes selgitaks talle lühidalt, inimlikus keeles, mis on tema võimalused ja siis aitaks ka täita dokumente," selgitas Reinsalu.
Reformiga tahetakse kaaluda ka seda, kas riik ikka peab kriminaalasjade puhul kõigi inimeste õigusabi valimatult kinni maksma.
"Üks suur osa rahast läheb täna näiteks roolijoodikute n-ö valimatule määratud kaitse pakkumisele. Minu hinnangul roolijoodikute määratud kaitse finantseerimine ei peaks kindlasti olema valimatult maksumaksja poolt kinni makstud asi. Kui räägime näiteks varavastastest kuritegudest, siis ka Soomes on võetud see mudel näiteks aluseks, et kui on tegemist ikkagi lihtsa asjaga, kus selle teo asjaolud on tavaloogika järgi inimesele arusaadavad, siis see kaitse pole valimatult talle määratud, vaid ta saab seda erilistel asjaoludel taotleda. Loomulikult on inimesel õigus seda ise kinni maksta, aga niisugust luksuspaketti riik ei paku," rääkis minister.
Esmatasandi õigusnõustamise parandamiseks on tuleval aastal ette nähtud täiendavalt 700 000 eurot. Nüüd on küsimus, kuidas õigusnõustamist kõige mõistlikumalt korraldada.
"Kas selleks läbi viia konkursid MTÜ-dele, et erinevad ühendused hakkaksid õigusnõustamist koostama regioonides või võtab keskse rolli advokatuur enda peale. Need valikud on praegu laual, me oleme paar alternatiivi ette valmistanud ja tahame pidada debatti õigusavalikkusega, erinevate ühendustega, teenuste potentsiaalsete klientidega, kes on ennekõike seotud nii eakate organisatsioonide, puuetega inimeste organisatsioonidega, inimestega, kes kõige rohkem seda õigusabi ise vajavad," rääkis Reinsalu. | Esmatasandi õigusnõustamisele on ette nähtud täiendavalt 700 000 eurot | https://www.err.ee/560613/esmatasandi-oigusnoustamisele-on-ette-nahtud-taiendavalt-700-000-eurot | Justiitsministeeriumis arutati ümarlaual õigusabi inimestele kättesaadavamaks muutmise üle. Esmatasandi õigusnõustamise parandamiseks on tuleval aastal ette nähtud täiendavalt 700 000 eurot. |
Cantona oli varem sõnanud, et Deschamps jättis Hatem Ben Arfa ja Karim Benzema 2016. aasta EM-finaalturniiri koondisest välja etnilistel põhjustel.
Mõlemad tegid vastavalt Nice'is ja Madridi Realis hea hooaja, kuid Deschampsi kutset Põhja-Aafrika päritolu mehed ei teeninud.
Deschamps palus seepeale oma advokaadil Carlos Brusal Cantona vastu hagi esitada. | Prantsusmaa peatreener kaebas Eric Cantona kohtusse | https://sport.err.ee/86605/prantsusmaa-peatreener-kaebas-eric-cantona-kohtusse | Prantsusmaa jalgpallikoondise peatreener Didier Deschamps kaebas rahvuskaaslase Eric Cantona rassismisüüdistuse tõttu kohtusse, vahendab ajaleht L'Equipe. |
Diplomaat tegi avaldused ajal, kui Kopenhaagen on teatanud plaanidest saata Eestisse 150 Taani sõdurit ning NATO-l on Varssavi tippkohtumisel kavas teatada alliansi kohaloleku suurendamisest idatiival, vahendas The Local.
"See on provokatsioon, millele järgneb loomulikult ka Venemaa vastus. Mitte agressiivne vastus, kuid me tugevdame selle tõttu oma kaitsevõimet. Me ei saa sellist NATO sammu toetada. Me peame sulgema selle vaenulikkuse peatüki, kuid seda peab eelkõige ja esimesena tegema Taani pool," rääkis Vanin.
Suursaadik märkis, et Taanil on "Venemaa-vastase käitumise" kohapealt pikk ajalugu.
"Taanil on alati juhtroll Vene-vastastes kampaaniates. Kui käsil on mingi sanktsioonide kehtestamine Venemaa vastu, on Taani alati esimeste seas. Kui teemaks on vägede saatmine Venemaa piiridele, siis on Taani alati eesliinil," selgitas ta. "Kui asi on Venemaaga vaidlemises rahvusvahelistes organisatsioonides, siis on Taani - ma ei ütleks, et vaenlaste - kuid väga vaenulike riikide klubis."
Vanin, kes on olnud Taanis suursaadikuks alates 2012. aastast, on ka varem teravate avaldustega silma paistnud. Näiteks eelmise aasta märtsis kirjutas ta ajalehte Jyllands-Posten arvamusartikli, kus teatas muuhulgas, et Taani on NATO raketikaitsesüsteemiga liitudes teinud endast võimaliku tuumarünnaku sihtmärgi. 2014. aasta detsembris aga kritiseeris ta Taani naaberriiki Rootsit ja mainis, et Stockholmi mured seoses väidetavate Venemaa allveelaevade ja sõjalennukitega on liigse kanepisuitsetamise tagajärg.
Taani välisminister Kristian Jensen ei soovinud suursaadik Vanini värskeid märkusi kommenteerida, kuid on samas öelnud, et Kopenhaagen soovib Moskvaga süvenevate pingete valguses dialoogi taastada.
Nii Taani, Rootsi kui ka Norra eriteenistused on oma aruannetes nimetanud Venemaa agressiivset tegevust üheks suuremaks julgeolekuohuks.
Taani otsus panustada Balti riikide julgeoleku tagamisse on leidnud kajastamist ka Kremli meediakanalites. Näiteks ingliskeelne veebileht Sputnik News pealkirjastas 150 Taani sõdurit puudutava uudise järgmiselt: "Return of the Middle Ages: Danish Soldiers March Back to Estonia" ("Keskaja naasmine: Taani sõdurid marsivad Eestisse tagasi". | Vene suursaadik süüdistas Taanit vaenulikkuses ja russofoobias | https://www.err.ee/560612/vene-suursaadik-suudistas-taanit-vaenulikkuses-ja-russofoobias | Venemaa suursaadik Kopenhaagenis Mihhail Vanin süüdistas ajalehele Politiken antud intervjuus Taanit vaenulikkuses ja russofoobias. |
Jimmy Fallonile tekitas enim segadust laulu sõnum. Tundub et lõpuni tuntud telestaar siiski sellest aru ei saanud.
Saatejuht sai hiljem Scooterilt interneti vahendusel vastuse, kust kala omal ajal osteti ja palju ta lõppude lõpuks siiski maksis:
"How Much Is The Fish?" küsimuse saab legendaarsele Scooterile varsti esitada ka Eestis, kus nad astuvad üles suurfestivali We Love The 90s raames.
26 ja 27. augustil Tallinna Lauluväljakul toimuval festivalil esinevad peale Scooteri Army Of Lovers, Culture Beat, Captain Jack, Dr Alban, Londonbeat, Vangaboys, E-type, Alexia ja Basic Element. Eesti 1990ndad toovad lavale Caater, Mr Happyman, A-Rühm, Nancy ja Tuberkuloited, E-Miljon ja N-Euro. Kogu staarideparaadi juhatab legendaarne DJ/MC Allan Roosileht. | Legendaarne saatejuht Jimmy Fallon tutvustas saates Scooteri loomingut | https://menu.err.ee/290971/legendaarne-saatejuht-jimmy-fallon-tutvustas-saates-scooteri-loomingut | USA koomik ja tele superstaar Jimmy Fallon avastas enda jaoks Scooteri loomingu. Eestis suurfestivali We Love The 90s raames esineva Scooteri loomingust meeldis legendaarsele saatejuhile enim lugu "How Much Is The Fish?". |
Teine oli Erki Nool 8604 punktiga ja kolmas senine rekordiomanik Tomáš Dvořák 8527 punktiga, kirjutab ESBL.
Šebrle tulemus jäi püsima enam kui 11 aastaks, mil ameeriklane Ashton Eaton kogus Eugene'is 9039 punkti. Ta parandas seda marki hiljem veelgi, teenides mullusel MM-il Pekingis 9045 punkti. | Täna 15 aastat tagasi alistus kümnevõistluses esmakordselt 9000 punkti piir | https://sport.err.ee/86612/tana-15-aastat-tagasi-alistus-kumnevoistluses-esmakordselt-9000-punkti-piir | Täna 15 aastat tagasi püstitas 26-aastane tšehh Roman Šebrle Götzises kümnevõistluses 9026 punktiga uue maailmarekordi, ületades esimesena 9000 punkti piiri. |
Võrreldes mulluse sümboolse algviisikuga on samad mehed Curry ja lausa 12. korda 15 parema hulka murdnud James. Kõrvale jäid Anthony Davis, Marc Gasol ja James Harden.
Sümboolse teise viisiku moodustavad Kevin Durant (Oklahoma City Thunder), Draymond Green (Golden State Warriors), DeMarcus Cousins (Sacramento Kings), Chris Paul (Los Angeles Clippers) ja Damian Lillard (Portland Trail Blazers) ning kolmanda viisiku Paul George (Indiana Pacers), LaMarcus Aldridge (San Antonio Spurs), Andre Drummond (Detroit Pistons), Klay Thompson (Golden State Warriors) ja Kyle Lowry (Toronto Raptors). | Selgus NBA hooaja sümboolne algviisik | https://sport.err.ee/86603/selgus-nba-hooaja-sumboolne-algviisik | Korvpalliliiga NBA hooaja sümboolsesse esiviisikusse kuuluvad Stephen Curry (Golden State Warriors), LeBron James (Cleveland Cavaliers), Russell Westbrook (Oklahoma City Thunder), Kawhi Leonard (San Antonio Spurs) ja DeAndre Jordan (Los Angeles Clippers). |
"Ma loodan, et Itaalia mängib suurepärase EM-i," ütles Müncheni Bayernit juhendama asuv Ancelotti Omnisportile. "Nad ei alustada favoriitidena nagu Saksamaa, Hispaania või Prantsusmaa, kuid nagu alati rahvusvahelistel turniiridel - mängivad olulist rolli."
Ancelotti sõnul tunneb meeskond puudust vigastustega eemale jäävatest poolkaitsjatest Claudio Marchisiost ja Marco Verrattist. "Kahjuks on need kaks väga suured kaotused," arvab Ancelotti. "Minu arvates on Itaalial vähem kvaliteeti kui teistel, kuid nad võivad toetuda oma iseloomule ja jaksule." | Carlo Ancelotti: Itaalia ei ole EM-il favoriitide hulgas | https://sport.err.ee/86611/carlo-ancelotti-itaalia-ei-ole-em-il-favoriitide-hulgas | Kuulsa Itaalia jalgpallitreeneri Carlo Ancelotti sõnul ei kuulu tema kodumaa koondis algaval EM-finaalturniiril tiitlipretendentide hulka. |
29. IV-1. V Lastekoor Ellerhein osaleb Belgias Neerpeltis toimunud koorifestivalil European Music Festival for Young People, lauldes lastekooride ja vabastiili kategooriates. Koor saavutab mõlemas esikoha „cum laude“, juhatavad Anneli Mäeots ja Gerli Aet Arras, kontsertmeister Reinut Tepp. Konkursil osaleb 76 koori 22 riigist, rohkearvulises žüriis on ka Aarne Saluveer.
30. IV-4. V Austrias Bad Ischlis toimunud koorikonkursil ja -festivalil osaleb Tartu neidudekoor Kurekell (dirigent Vilve Maide) noortekooride, folkloori ja sakraalse muusika kategooriates ning saavutab kõigis kolmes kulddiplomid. Samal konkursil osaleb ka Tartu Akadeemiline Meeskoor (Alo Ritsing ja Kuno Kerge) meeskooride ja rahvamuusika kategoorias, mõlemas saadakse kulddiplom ning võit folkloorikategoorias, Alo Ritsing väärib dirigendipreemia. Konkursist võtab osa 24 koori 16 riigist.
1. V Mihkel Kütson dirigeerib Krefeldi ja Mönchengladbachi teatri etendust R. Straussi „Roosikavalerist“. Jaanuaris alanud sarja viimane õhtu Krefeldi Teatris.
1. V Arvo Pärdi teose „Cantate Domino canticum novum“ (1977/1996) laulab kammerkoor Cantemus Jeffrey Meadi orelisaatel, ettekandepaigaks USAs Newburyporti (MA) Central Congregational Church. Juhatab Jane Ring Frank, sama kava esitati ka 30. aprillil.
Pärdi „Cantus in Memory of Benjamin Britten“ kõlab USAs Appalachia Sümfooniaorkestri ettekandes, orkestris mängimas 76 tudengit Appalachia Hayesi Muusikakoolist, keda juhatab Cornelia Laemmli Orth. Kontsert leiab aset Appalachia Riikliku Ülikooli Rosen Concert Hallis.
1.-16. V Ines Maidre kontserdid. 1. V astub ta üles koos viiuldaja Ingmar Simson-Valtiniga Hollandis Heeswijki Berne kloostris. 13. V annab Maidre kontserdi Šveitsis Bieli Stadkirches ning 14.-16. V on tal kolm kontserti Saksamaal: 14. V oreliduos koos Tobias Horniga (kava „Dialoogid“) ja 15. V kahe oreliga teenistusel Besigheimi evangeelses linnakirikus ning 16. V soolokontsert Alfdorfis.
2. V Arvo Pärdi teosed „Berliner Messe“ ja „Sieben Magnificat-Antiphonen“ on ettekandel Frankfurtis Heiliggeistkirches. Esitavad Cäcilienchor Frankfurt ja Regine Schleret orelil koos instrumentaalansambliga La Tirata, juhab Christian Kabitz.
4. V Hollandi pidupäevasarjas „Herdenkingsconcerts“ laulab Groot Nicolaaskoor Paul Mircki juhatusel Pärdi „De profundist“ ja „Magnificati“, kontsert Baarnis Paaskerkis.
4. V Võru naiskoor Tempera osaleb esmakordsel rahvusvahelisel kooride konkurss-festivalil „Konsonants“ Petseri kultuurikeskuses. Esinejaid on veel Lätist, Karjalast ja Venemaalt. Lauldakse konkursi akadeemiliste kooride kategoorias, Tempera esinemist hinnatakse I kategooria laureaadi tiitli vääriliseks. 32 lauljaga koori juhatab Signe Rõõmus. Konkurssi korraldab Peterburi agentuur „ArtFestival“.
4.-6. V etendab trupp Ballet Kelowna Kanadas Vancouveris Chutzpah! Festivalil Norman Rothsteini teatris Arvo Pärdi teose „Fratres“ muusikale lavastatud balletti „Split House Geometric“ 1991. aastast, mille koreograafia on teinud John Alleyne. Mängib ansambel Continuum Contemporary Music. Kogu 4-osaline õhtu kannab pealkirja „Renaissance“.
4.-8. V Paavo Järvi kontserdid Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie' ees: 4., 5. ja 7. V Bremeni kontserdimajas Die Glocke, kavas Erkki-Sven Tüüri „L'ombra della croce“, Mozarti Viiulikontsert nr 5 A-duur (solist Florian Donderer) ja Beethoveni III sümfoonia „Eroica“. 6. V mängitakse Hamburgi Laeiszhalles, kavas Beethoveni „Prometheus“ ja III sümfoonia ning Brahmsi Kontsert viiulile ja tšellole op. 102 (solistid Christian ja Tanja Tetzlaff). 8. V esineb orkester Paavo Järvi käe all Frankfurti Alte Operis, siin kavas Brahmsi „Variatsioonid Haydni teemale“ ja tema Kontsert viiulile ja tšellole (Christian ja Tanja Tetzlaff) ning Beethoveni VI sümfoonia.
4.-26. V Alfia Kamalova esinemised Gelsenkircheni Muusikateatris Saksamaal: 4. ja 24. V Britteni ooperis „Suveöö unenägu“ Helena osas (dirigent Julia Jones) ning 14. ja 26. V Adalgisa rollis Bellini ooperis „Norma“ (dirigent Valtteri Rauhalammi).
4.-29. V Hendrik Vestmanna juhatab külalisdirigendina Berliini Koomilises Ooperis 4. V Mozarti „Võluflööti“ ning 22. ja 29. V Heinz Karl Gruberi „Lugusid Viini metsadest“.
5. V Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsert Saksamaal WDR sümfooniaorkestri residentsis Kölni Filharmoonias. Kontsert festivali „Kaheksa silda“ programmis: Arvo Pärdi „Lamentate“ (solist Olga Scheps), G. Ustvolskaja sümfoonilised poeemid nr 1 ja nr 2. Dirigeerib Bas Wieger Hollandist.
5. V Washington D.C-s Kennedy Center for Performing Arts Millennium Stage'il teeb oma kammerõhtuga debüüdi Maris-Liis Uibo. Kontsert kuulub tsüklisse „Music's Rising Stars on the Millennium Stage“, kava kannab pealkirja „Music, Miles, Mari-Liis, and More“ ja kuulub Euroopa kultuuri kuu (European Month of Culture) programmi. Ettekandel on Arvo Pärdi „Fratres“ (viiul ja klaver), seejärel Rahmaninovi „Eleegiline trio“ nr 1 g-moll, Ester Mägi „Kadents ja teema“ ning Artur Lemba legendaarne „Armastuse poeem“. Veel kõlavad Händeli „Passacaglia“ Johan Halvorseni seades viiulile ja tšellole, Ástor Piazzolla „Oblivion“ viiuli ja akordioni ettekandes ning noore vene viiuldaja ja helilooja Aleksei Igudesmani „Flamenco Fantasy“, pala sooloviiulile. Esinejad on Mari-Liis Uibo viiulil kõigis palades, Shuhui (Sophia) Zhou klaveril, Iva Casian Lakos tšellol ning Simone Baron akordionil ja klaveril.
5. ja 7. V Kristiina Poska esinemised Göteborgis ja Berliinis. 5. V dirigeerib ta Göteborgi Sümfoonikuid Göteborgi kontserdimajas, kavas Brahmsi „Traagiline avamäng“, Gunnar de Frumerie' Tromboonikontsert (solist Audun Breen) ja Mozarti Sümfoonia nr 25. 7. V dirigeerib ta Berliini Koomilises Ooperis taas Mozarti „Võluflööti“.
5.-7. V mängib Kristjan Randalu neljal kontserdil kuulsal festivalil 'XJazz' Berliinis. Esimene ülesastumine toimub festivali avapäeval „Watergate'i“ klubis New Yorki bassisti Petros Klampanise ansamblis koos kitarrist Gilad Hekselmani, trummar John Hadfieldi, perkussionist Bodek Janke ja keelpillikvartetiga. 6. V õhtul astub Randalu üles duos Grupa Janke Randalu, esinemispaigaks „Privatclub“. Duo on koos mänginud juba enam kui 25 aastat. 6. V hilisõhtul esinetakse Berliini Emmauskirches kavas „Cinematic Jazz Meets Tom Tykwer“, kus saksa filmitegija ja helilooja Tom Tykweri loomingut taasinterpreteeritakse koos värskete pühendustega temale Gene Pritskeri sulest. 7. V toimub Kristjan Randalu viimane esinemine Berliini festivalil – kontserdil „Global Dance Kulture“, sama nime all tegutseb Bodek Janke koosluselt varieeruv kollektiiv, millega mängitakse improviseeritud tantsuklubimuusikat.
5.-31. V Katrin Targo esinemised Viinis ja ümbruskonnas (kokku 13). 5. ja 8. V Augustinerkirches Gounod' „Cäcilienmesse“ ja Schuberti Missa G-duur solistina (dirigent Thomas Böttcher), 22. V samas Haydni „Nicolaimesse“ solistina (dir Gottfried Fragner), orkestriks Kirchenmusik St Augustin; 7 esinemist koos Wiener Residenzorchesteriga: 5. V Palais Auerspergis, partneriks Alessio Borsari, 9. ja 15. V Viini Kontserdimajas, partneriteks vastavalt Sebastién Soules ja Viktor Schilovsky, 16. ja 18. V taas Viini Kontserdimajas, kaassolistideks Valeriy Serkin ja Thomas Weinhappel, viimasega koos Viini Kontserdimajas ka 26. V, 28. V Palais Auerspergis, partneriks Vesselin Stoykov; 15. V esitatakse Franziskanerkirches C. Ditters von Dittersdorfi Missat, solistiks Katrin Targo, juhatab Michael Lessky, 21. V toimub Viennissimo Show Tattendorfis, selles ooperishow's on Targo partnereiks sh Sergio Cattaneo jt, 31. V on Viini Stephansdomis ettekandel Fischeri „Missa Sancti Domini“ Katrin Targoga ühe solistina.
6. V Hiinas Shanghais korraldab oma esitlusfestivali kuulus Saksa plaadifirma ECM, sellel mängib Shanghai Sümfooniaorkester Symphony Hallis Pärdilt kaks teost, „Credo“ ja „Fratres“, juhatab nimekas korea maestro Myung-Whun Chung.
6. V Eesti Filharmoonia Kammerkoor laulab Soomes 24. Vaasa koorifestivalil Vaasa kirikus, juhatab Heikki Seppänen, orelil Ene Salumäe. Kavas Rudolf Tobiase „Otsekui hirv“ ja „Eks teie tea“, Cyrillus Kreegi „Taaveti laul 22“, „Taaveti laul 104“, „Taaveti laul 141“ ja „Õnnis on inimene“, 11 laulu Jean Sibeliuselt, E. Grieg, T. Kuula, H. Alfvén.
6. V Koit Soasepp laulab Trulove'i osas ja Merle Silmato ema Goose'ina Stravinski ooperis „Elupõletaja tähelend“ Soome Rahvusooperis, lavastanud Dmitri Bertman, dirigeerib Eivind Gullberg Jensen.
6.-23.V Külli Tominga esinemised Itaalias Milanos. 6. V astutakse üles Milano Chiesa Vecchio di Baggio's kontsert-võistlusel kahe meeskonna vahel, kus esinevad veel sopran Arianna Ballotta, pianistid Luca Schieppati, Tatjana Larionova, Davide Cabassi, viiuldaja Piercarlo Sacco ja flötist Luca Bossi. Kavas Prokofjev, Weill, Bernstein, Tšaikovski, Dvořák, Piazzolla, Stravinski. 12. ja 13. V esitavad Külli Tomingas ja Luca Schieppati duos autoreid, nagu Paisiello, Mozart, Gluck-Sgambati, Tšaikovski, Bellini, Verdi-Liszt, G. Galante, Tan Dun, Joplin, Poulenc. Kava kannab nimetust „Breve ma intensa. Musica con il dono della sintesi“, kontserdid Milano Via Arona Scopricoopi saalis ja Milano Baggio Scopricoopi saalis. 23. V toimub Spazio Teatro 89-s toetuskontsert „Musica plurale per la grande citta“ („Muusika suurele linnale“) valimiste raames, kus osaleb peale Külli Tominga klaveriduo Francesca ja Federica Badalini, viiuldajad Francesca Bonaita ja Eleonora Matsuno, pianist-ajakirjanik-musikoloog Luca Giammarughi, tenor ja festivalijuht Mirko Guadagnini, laulu-kitarriduo Akiko Kozato ja Walter Lupi, kelti harfi mängija ja tänavamuusik Patrizia Rossi, festivali Primavera di Baggio kunstilised juhid pianistid Davide Cabassi ja Tatjana Larionova jmt.
6.-31.V Priit Volmeri osatäitmised Theater Bonnis Saksamaal: 6. V Sarastro osas Mozarti „Võluflöödis“, 8., 14., 28. ja 31. V vaheldumisi Rolf Bromaniga Puccini „Madama Butterflys“ onu Bonzena, 16. V Dalandina Wagneri „Lendavas Hollandlases“ (dirigent Hendrik Vestmann).
7. V Arvo Pärdi ettekanded: Chicago Fulton Hallis asetleidnud kontserdil mängib Spektral Quartet Chicago Ülikooli 125. aastapäevale pühendatud kontserdisarjas pala „Fratres“, kava kordub 13. V Evanstoni (IL) Nichols Concert Hallis. Innsbrucki Kõigi Pühakute kirikus laulab 7. V Brixenis resideeriv 18-liikmeline vokaalansambel AllaBreve „Magnificati“. Ansamblit juhatab Davide Lorenzato.
7.-18. V Kristjan Järvi kontserdid Berliinis, Sofias ja Tōkyōs. 7. V kontsert toimub Berliini keskuses RadialsystemV, kus Vocalconsort Berlin esitab Sven Helbigi kontserdi koorile ja live-elektroonikale „I Eat the Sun and Drink the Rain“. 11. V dirigeerib ta Sofias rahvuslikus kultuuripalees kava „Balkan Fever“, mis osaliselt tuntud ka sn. plaadilt, esinemas Theodosii Spasov (kaval), Vlatko Stefanovski (kitarr), Miroslav Tadic (kitarr) ja Klassik FM raadio orkester. 18. V mängib Tōkyō Metropolitan Symphony Orchestra Järvi käe all Suntory Hallis Arvo Pärdi „Fratrest“ ja sündmusena ka III sümfooniat, veel kõlavad Steve Reichi „Duett kahele sooloviiulile ja keelpilliorkestrile“ ning „The Four Sections“.
8. V Ain Anger laulab Frankfurti Ooperis Wagneri ooperis „Valküür“ Hundingi osas, Wotani osas James Rutherford, dirigeerib Sebastian Weigle, lavastanud Vera Nemirova.
8.-29. V Mati Turi esinemised Saksamaal Stuttgarti Ooperis ja Inglismaal Leedsi Opera Northis. Etendustel Stuttgarti Riigitetaris 8., 12., 16. ja 30. mail laulab ta Mussorgski „Hovanštšinas“ vürst Andrei Hovanski keskset osa, Ivan Hovanskit kehastab Askar Abdrazakov, Marfa osas Marina Prudenskaja. Lavastuse on teinud Andrea Moser, dirigeerib Austraaliast pärit Simon Hewett, praegune Stuttgarti Ooperi peadirigent. 21. ja 29. V laulab Turi Opera Northis, taas Wagneri ooperis „Jumalate hämarik“ Siegfriedi rollis, dirigeerib Richard Farnes, esitused Opera Northi pealaval Leedsi Grand Theatre'is.
11. V Nicholas McGegani käe all 1981. aastast San Franciscos tegutsev Philharmonia Baroque Orchestra esineb McGegani tegevusjuubeli puhul Los Angeleses Walt Disney kontserdisaalis piduliku kavaga. Solistid on rootsi metsosopran Anne Sofie von Otter ja saksa kontratenor Andreas Scholl. Kava esipooles koos solistidega on ettekandel Händeli muusika, Arvo Pärdilt esitatakse „Es sang vor langen Jahren“, kus Pärt on teinud tuntud solistide jaoks uue seade, veel kõlamas Pärdi „Summa“ ja „Vater unser“. Kontsert on arvatud Gustavo Dudameli festivali „Mozart & Pärt“ programmi selle sissejuhatusena.
11.-31. V Oma 33-kontserdilist mammutturneed „The Choral Pilgrimage“ Briti saartel jätkab kammerkoor The Sixteen Harry Christophersi juhatusel – 11.-16. V esinemised Croydoni Minsteris, Exeteri katedraalis, Cornwallis Truro katedraalis, Cardiffis Llandaffi katedraalis ja Hull'i Holy Trinity Churchis. Järgmised kontserdid: 19. V Greenwichis (Old Royal Naval College Chapel), 20. V Peterborough' katedraalis, 21. V tuleb juba London (Battersea St Luke's Church), 23. V Bury St Edmunds (Apex Hall), 24. V Perth (St John's Kirk), 27. V Rochesteri katedraal, 28. V Winchesteri katedraal, 31. V Prembrokeshire (St David's Cathedral). Kavas on kõikjal kolm Arvo Pärdi teost, „The Deer's Cry“, „The Woman with the Alabaster Box“ ning „Nunc dimittis“.
12. V Paul Mägi juhatab Uppsala Kammerorkestri kava „Igavene armastus“ Uppsala kontserdi- ja kongressimaja suures saalis, ettekandel Fauré süit „Pelléas ja Mélisande“ op. 80, Rolf Martinssoni „Garden of Devotion“, aaria Menotti ooperist „Vanatüdruk ja varas“ (solist Lisa Larsson) ning Prokofjevi muusika balletist „Romeo ja Julia“ op. 64.
12. V laulab Türgis Istanbulis Austria Kultuuri Foorumis kava „Nordic a cappella“ kammerkoor Rezonans Burak Onur Erdemi juhatusel, Arvo Pärdilt on ettekandel „Da pacem Domine“. Sama kava laulsid nad aprilli lõpul ka Istanbuli Borusan Music House'is.
12.-18. V Baseli Kammerorkester esitab kava „Best of Hope!“, kus Daniel Hope viiulisolistina mängib Pärdi teose „Darf ich...“, dirigeerib Anders Kjellberg Nilsson – l2.V Saksamaal Tuttlingeni linnahallis, 14. V Dresdeni Martin Lutheri kirikus, 16. V Baseli Martinskirches, 17. V Baden-Badeni Festivalimajas ning 18. V Dornbirni Kultuurihoones.
13. V sünnib harukordne Arvo Pärdi muusika esitus Iraanis: Tabrizi Siami Auditoriumis tuleb Iraani esiettekandele „Orient & Occident“. Selle mängib Iraani rahvuslik orkester Hengam, juhatab Ali Rahmjoo.
13.-19. V Paavo Järvi kontserdid Prahas, Bedfordis ja Londonis: 13. V dirigeerib ta „Praha kevadel“ üht selle avaõhtut Tšehhi Filharmooniaorkestri ees Smetana-saalis, kavas Smetana „Minu kodumaa“. Järgnevad õhtud Londoni Philharmonia Orchestraga, mis on orkestri hooaja lõpukontsertideks, 18. V Bedfordis Corn Exchange'is ning 19. V Londoni Royal Festival Hallis: Haydni Sümfoonia nr 83 ning C. Nielseni Klarnetikontsert (solist Mark van de Wiel) ja tema III sümfoonia.
13.-29. V Risto Joost dirigeerib kolme kava Saksamaal oma MDR Leipzigi Raadio kooriga. 13. V kontserdil Leipzigi Peterskirches tuleb ettekandele a cappella koorikava „Aus der Finsternis“ („Välja pimedusest“) kontserditsüklist „Nachtgesang“, kus on vaid kaks autorit, James MacMillan ning Tomás Luis Victoria (1548-1611). MacMillanilt on kavas kaks teost, „Miserere“ ja „Tenebrae Responsories“, Victorialt reekviem „ Officium Defunctorum“. 22. V dirigeerib Risto Joost Leipzigi Gewandhausis galaõhtut Wagneri loomingust, kus kõlavad katkendid ooperitest „Lendav Hollandlane“, „Tannhäuser“, „Nürnbergi meisterlauljad“ ja „Parsifal“. Mängib MDR Leipzigi Raadio sümfooniaorkester, laulab MDRi koor ning solistideks on soome sopran Camilla Nylund ja saksa bassbariton Gerd Grochowski. Kontsert toimub Wagneri 203. sünniaastapäeval. 29. V annab Leipzigi Raadio koor kontserdi Chemnitzi lossikirikus, kus tuuakse ettekandele Arvo Pärdi suuroopus „Kanon pokajanen“.
14. V Läti Raadio koor laulab Belgias, andes kontserdi peadirigent Sigvards Kļava juhatusel festivalil „Tenso Days“ Mecheleni Püha Humboldi katedraalis. Kavasse kuulub mitme läti autori teoseid ning ukrainlase Valentin Silvestrovi „Diptühh“ ja „Vaikne öö“. Arvo Pärdilt on ettekandel „Solfeggio“, „Virgencita“ ning kava lõpunumbrina „Da pacem Domine“. Kontsert pealkirjaga „Across the Baltic Sea, straight to the Soul“. Koor sõidab siit edasi Los Angelesse, festivalile „Mozart & Pärt“.
New Yorki Ülikooli kaasaegse muusika ansambel (NYU Contemporary Music Ensemble) mängib NY Brooklynis National Sawdusti keskuses Pärdi „Cantust Benjamin Britteni mälestuseks“ kõrvuti Kaija Saariaho muusikaga, juhatab Jonathan Haas.
14. V Madalmaade Kammerkoor laulab oma kavas „The Tempest“ tuntud heliloojate oopuste kõrval Evelin Seppari teose „Near“, kontserdipaigaks Breda Chassétheater, dirigeerib Manoj Kamps. Kava kordub 19. V Nijmegeni Linnateatris, 22. V Enschede Muziekcentrumis, 24. V Amsterdami Concertgebouw' kammersaalis, 25. V Eindhoveni Muziekgebouw's.
15. V Arvo Pärdi esitusi. Barokkmuusika festivalil Austrias Melki Stiftskirches esitab Arnold Schoenbergi koor Viinist peadirigent Erwin Ortneri käe all esmakordselt avalikult Pärdi ühe värskema teose „Kleine Litanei“, mille maailmaesiettekande nad tegid kinnisel kontserdil Viinis. Selle kõrval kõlab kolme helilooja Bachi muusikat.
Varssavi Meditsiiniülikooli naiskoor laulab Varssavi katedraalis St. John the Baptist pala „Morning Star“, juhatab Daniel Synowiec.
Austraalias St. Laurence'i anglikaani kirikus esitab Sydneys resideeriv kammerkoor Bel a Cappella kavas „Beatus“ Pärdi teose „The Beatitudes“, juhatab noor Anthony Pasquill. Sellel õhtul kantakse ette ka laule Urmas Sisaski 24-osalisest hümnide tsüklist „Gloria Patri“.
Viini Stephansdomis mängib Gerlinde Bachinger orelil Pärdi „Triviumi“.
15. V Tobiase Keelpillikvartett esitab Berliini Kontserdimaja kammersaalis kava eesti muusikast, kontserti kommenteerib Kristel Pappel. Kavas „Eesti heliloojad Berliinis“ on Rudolf Tobiase Keelpillikvartett nr 2 c-moll, Arvo Pärdi „Summa“ ja „Fratres“, Jüri Reinvere teosed „Keskhaigla“ ja „Iet“ keelpillikvartetile ja lugejale (lugeja Peter Yearsley).
16. V New Yorkis (Good Shepherd Presbyterian Church) mängitakse Pärdi teost „Mozart-Adagio“, ettekandjaiks meilgi pianistina käinud Ignat Solzhenitsyn (Aleksandr Solženitsõni poeg), viiuldaja Dmitri Berlinski, tšellist Christine Lamprea.
16.-21. V toimuvad Kristjan Randalu ülesastumised Itaalias. 16.-18. V annab Kristjan Randalu kolmepäevase meistriklassi Itaalias Salerno muusikakonservatooriumis, mis kannab Giuseppe Martucci nime. Kristjan teeb meistrikursuse džässi soolo- ja ansamblipianisti erialal, esindades siin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat. 21. V esineb Kristjan Randalu soolokontserdiga Peperoncino Jazz Festivalile eelnevas programmis, Calabria ja kogu Itaalia ühel olulisemal kultuuri- ja džässmuusikasündmusel. Kontserdipaigaks on Hotel Riviera Blue Diamantes.
16.-22. V Hando Nahkuri 11 kontserti USAs Dallases ja Richardsonis (TX) koos metsosopran Rebecca Robinsoniga. 16.-20. V kontserdipaigad, kaks kontserti päevas: Presbuterian Village North, Plaza at Edgemere, Jackson Living Center, Cottonwood Creek, Caruth Haven Court, 22. V üks kontsert Christ Lutheran Church Dallases, kus Hando Nahkur on ametis. Kavas on valik Schuberti laule ja tema eksprompte.
18. V toimub Ühendkuningriigis Birminghami Symphony Hallis Yehudi Menuhini 100. sünniaastapäevale pühendatud kontsert, mida juhatab Menuhini õpilasena Daniel Hope (kes esimest korda tuli lavale koos Menuhiniga 11-aastaselt), ja esitab ka siin Arvo Pärdi pala „Darf ich...“ (versioonis ilma kelladeta), tema käe all mängib Saksamaal Leverkusenis resideeriv Orchestra l'arte del Mondo.
Samal päeval esitab Deutsches Kammerorchester Berlin Filharmoonia kammersaalis Pärdi „Fratrest“, juhatab Rachael Young. 19. V mängib Saksamaal Konstanzis teost „Orient & Occident“ Südwestdeutsche Philharmonie Ernst von Marshalli juhatusel.
19.-29. V Gustavo Dudameli ja tema Los Angelese Filharmooniaorkestri algatatud festival „Mozart & Pärt“ Los Angeleses Walt Disney nimelise kontserdimaja 2300-kohalises saalis, kus üheksal kontserdil kõlab Arvo Pärdi muusika. Avakontserdi 19. V kava kordub 20., 21. ja 22. V, ettekandel Arvo Pärdi „Miserere“ kõrvuti Mozarti „Reekviemiga“. Esinejaiks koos Los Angelese Filharmooniaorkestriga peadirigent Gustavo Dudameli kutsel ja tema käe all on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Läti Raadio koor, solistid Lucy Crowe (sopran), Roxana Constantinescu (metsosopran), Paul Appleby (tenor), Frederick Ballentine (tenor), Luca Pisaroni (bass-bariton). 26. ja 27. V tuleb ettekandele kava „The Angels“, kus LA orkestriga Dudameli juhatusel esinevad iisraeli pianist Inon Barnatan Mozarti 17. klaverikontserdi solistina, Bill Viola oma installatsiooni „Inverted Birth“ autorina, Pärdilt ettekandel „Cantus in Memory of Benjamin Britten“ ja IV sümfoonia „Los Angeles“. 28. ja 29. V (mõlemad päeval, sünkroonis Euroopamaade õhtuga) sünnib festivalil Arvo Pärdi uue orkestriteose, u. 15 minutit kestva „Greater Antiphons“ maailmaesiettekanne helilooja kohalviibides, LA orkestri ees Gustavo Dudamel, Pärdi teose ees kõlab Mozarti Sümfoonia nr 25 g-moll ja järel Mozarti Sümfoonia nr 40 g-moll. 29. V õhtul festivali viimaseel kontserdil esinevad organistid Aaron David Miller ja Damin Spritzer, samuti viiuldajad Vijai Gupta ja Jin-Shan Dai ning tšellist Dahae Kim. Arvo Pärdilt on ettekandel „Trivium“, „Annum per annum“ ja „Spiegel im Spiegel“, veel kaheksa teost Mozartilt, Eugène Gigout', Aaron David Milleri (2 teost) ja Charles-Valentin Alcani (Damin Spritzeri oreliseades) oopused.
20. V Maksim Štšura esineb Vivo Piano Trio koosseisus Peterburi Jaani kirikus, ansamblisse kuuluvad veel viiuldaja Michael Foyles ja tšellist Raphael Lang. Kavas on Beethoveni Variatsioonid Es-duur op. 44, Šostakovitši Trio nr 2 e-moll ja Tšaikovski Trio a-moll op. 50. Kontsert kuulub Mravinski festivali programmi.
20. V Lauri Vasar laulab Pariisi Rahvusooperis Aribert Reimanni ooperi „Lear“ uuslavastuse esietendusel Glosteri krahvi osas, nimiosas Bo Skovhus, lavastanud Calixto Bieito, dirigeerib Fabio Luisi, õhtud Garnier' palees. Järgmised etendused 23., 26. ja 29. V ning juunis.
20.-21. V Tallinna Uue Muusika ansambel esineb Arash Yazdani juhatusel kahe kontserdiga Peterburis IV rahvusvahelisel kaasaegse muusika festivalil „reMusik“. Esimene kontsert 20. V leiab festivali avakontserdina aset kaasaegse kunsti muuseumis „Erarta“. Esitamisele tulevad Georg Friedrich Haasi „Atthis“, Dmitri Kourljanski „7 out of 49.1 / 7 out of 49.2“ maailmaesiettekandes, Vladimir Rannevi „Love's like that“ (2016. a versiooni esiettekanne) ning Alexander Schuberti „Hello“ (Venemaa esiettekanne). Teine kontsert toimub 21. V Peterburi Jaani kirikus. Siin on kavas Xavier Dyeri „Nocturne“, Dieter Ammanni „Cute“ ja Michael Jarrelli „Nachlese II“ (kõik kolm Venemaa esiettekandes); järgmised kolm teost kõlavad maailmaesiettekandes: Tatjana Kozlova-Johannese „Fusion“, Nikolai Popovi „re:action“ ja Svetlana Lavrova „Glass twilight“.
20. V Wrocławis lõppenud tänavusel heliloojate rostrumil (International Rostrum of Composers) saavutavad mõlemad Eestit esindanud teosed edu. Noorte, alla 30-aastaste heliloojate kategoorias hinnatakse Maria Kõrvitsa orkestriteos „Langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi“ (ettekandjaks ERSO, dirigent Anu Tali) parimaks, see teos tuleb ka üldkategoorias kümne parema hulka. Üldkategoorias saavutab Ülo Kriguli teos koorile ja elektroonikale „Vesi ise“ (ettekandja EFK, dirigent Kaspars Putniņš) teise koha. Rostrumile on saadetud 55 helitöö audiosalvestused heliloojatelt 27 riigist (Euroopa maad, Mehhiko, Argentiina, Austraalia ja Hong Kong). Hindajate hulgas on Eesti esindajana Klassikaraadio toimetaja Johanna Mängel.
20. V Inglismaal Brightonis toimuva talendiesitlusfestivali The Great Escape (10. korda) lisaprogrammis The Alternative Escape astuvad üles Eesti lauljad Ingrid Luukas ja Iiris. Ingrid Luukas esineb Marlborough' teatri kontserdisaalis, Iiris klubis The Mighty Duck. Festivalil viibib ka Music Estonia esindus koos Eesti muusikamanageride ja ettevõtjatega. Muusikatööstuse konverentsil osaleb ligi 4000 professionaali, festivali enam kui 30 laval esineb ligi 350 artisti. Festivali kõrval astub Ingrid Luukas üles ka Londonis, 19. V klubis Shaklewell Arms ja 21. V Elektrowerkzis.
20. ja 22. V Eesti muusikud osalevad Euroopa kultuuripealinnas Poolas Wrocławis 7. elektroonilise muusika festivalil Tauron Musica Electronica Nova, mille üritused toimuvad uues, kultuuripealinna avamise puhuks ehitatud kontserdimaja Narodowe Forum Muzyki kammersaalis. 20. V õhtu programmi paneb kokku Marianna Liik. Tema programm „Sound portrait of Tallinn“ kuulub festivali alaprogrammi „Linnade heliportreed“, selles on ka kolm spetsiaalselt festivaliks loodud uut teost, Ardo Ran Varrese „Tallinna suminad“, Ekke Västriku „Contact with Tallinn“ ning Marianna Liiki „Sissevaated aega ja ruumi“. Kesksel kohal on kavas Margo Kõlari teos „Tornikellade laul“, Tallinna heliportreed läbivaks teemaks on katked Lepo Sumera teosest „Südame asjad“. 22. V toimub festivali lõpuüritusena Tarmo Johannese ja Tammo Sumera interaktiivne osaluskontsert, mille kavas kõlavad Jonathan Harvey „Ricercare una melodia“, Ryszard Osada „Glacial music“ ja Marco Stroppa „Little i“.
20.-22. V Arvo Pärdi teoste ettekandeid. 20. V kõlab kavas „Bach ja Pärt“ USAs Bostoni Cambridge'is (First Church of Cambridge, MA) „Aadama itk“, esitajaks koos instrumentalistidega Cantata Singers, juhatab David Hoose. See on Pärdi teose Bostoni esmaettekanne.
21. V esitavad „Aadama itku“ ja „Magnificati“ Hollandis Haagis (De Electriciteitsfabriek) Kamerkoor Kwintessens ja New European Ensemble, juhatab Raoul Boesten. Siin kõlab ka Riho Esko Maimetsa „Ave Maria“.
22. V mängitakse „Fratrest“ tšello-klaveri versioonis Austraalias Carltonis (Church of All Nations) ja Belgias Gentis (Cultuurkapel Sint-Vincent) .
21. V Jonas Tarmi teos „Pagulane merel“ („Refugee at Sea“, 2015, Tallinna Kammerorkestri tellimus) saab oma USA esmaettekande. Esitajaks on New Yorkis resideeriv Camerata Notturna oma värske peadirigendi Gemma New juhatusel, kontserdipaik Good Shepherd-Faith Presbyterian Church New Yorki Lincolni Keskuses.
21.-22. V Maria Faust esineb Eestit esindava saksofonistina 21. Brüsseli Jazzmaratoni kolmel kontserdil 7-liikmelise bändi European Jazz Unit koosseisus. Ansambli kunstiline juht on saksa kontrabassimängija ja helilooja Robert Landdermann, see on komplekteeritud ühekordseks projektiks põhimõttel, et iga mängija on ise riigist: Ungari ja Eesti saksofonistid-klarnetistid, Poola trompetist, Belgia kitarrist, Austria pianist, Saksamaa bassist (Robert Landdermann) ja Hispaania-Baskimaa trummar. Kavas kõlasid R. Landdermanni palad, armeenia päritolu USA trummari ja helilooja Paul Motian'i (1931-2011) looming jt.
21. ja 25. V Mihhail Gerts juhatab Theater Hagenis Saksamaal Lehári operetti „Naeratuste maa“ ning Tšaikovski „Jevgeni Oneginit“.
21. ja 29. V Juhan Tralla kaks etendust Wagneri „Reini kullas“ Froh' osas Mannheimi Rahvusteatris Saksamaal, Wotani partiis Thomas Jesatko, lavastanud Achim Freyer, dirigent Dan Ettinger.
23. V Paul Hillieri juhitud ansambel Theatre of Voices (kaheksa lauljat) esitab Prantsusmaal Blagnacis (Odyssud Concert Hall) Arvo Pärdi 80. sünnipäeva meenutuseks läbilõike tema kõigi perioodide loomingust. „Arvo Pärt Retrospective“: „Alleluia-Tropus“, „Morning Star“, „Virgencita“, „The Deer's Cry“, „Solfeggio“, „Seven Magnificat-Antiphons“, „Missa syllabica“, „I Am the True Vine“, valik „Kanon pokajanenist“ („Kontakion & Ikos“, „Ode IX“, „Prayer“) – tegemist on harukordse kavavaliku ja ettekandega.
24.-27. V Mihkel Kütsoni kontserdid orkestri Niederrheinische Sinfoniker ees: 24. ja 27. V Krefeldis ning 25. ja 26. V Mönchengladbachis. Kavas on Brahmsi Viiulikontsert (solist Liza Ferschtman) ning R. Straussi „Kangelase elu“ op. 40.
25. V Nicolas Horvath esineb kavaga Jaan Räätsa klaverimuusikast Strasbourg'is Euroopa Parlamendi hoones. Kontsert märgib Eesti eesistumise algust Euroopa Nõukogu Ministrite komitees. Ettekandel on „Raadio 4“, „Toccata“, Sonaat nr 9 (rev. 2014), „Liikumine“. Horvath annab kontserdi „Estonia“ klaveril.
25.-30. V Paavo Järvi viis kontserti Orchestre de Paris' ees Pariisis ja Šveitsis: 25. V Pariisi Filharmoonias, 27. V Genfi Victoria Hallis, 28. V Zürichi Tonhalles, 29. V Luzerni kultuuri- ja kongressikeskuses ning 30. V Berni Cultur Casinos. Kavas on Richard Dubugnoni „Kapriisi“ nr 2 op. 72 esiettekanne, Schumanni Klaverikontsert (solist Khatia Buniatishvili) ja Šostakovitši VI sümfoonia h-moll.
28. V Olari Elts juhatab Porto Muusikamaja Sümfooniaorkestrit Portugalis, kavas „Wartime Music“ tulevad ettekandele Erkki-Sven Tüüri „Elamata elu paine“ ning Šostakovitši VII sümfoonia („Leningrad“).
28. V Itaalias Triestes kõlab esiettekandes Kadri Laanese uusteos „viimane sõna jääb mäele...“ Mängivad Tommaso Bisiak flöödil ja Reana De Luca klaveril. Kontserdipaik on Trieste Auditorium della Casa della Musica. Kontsert kuulub festivali „Risuonanze 2016. Incontri di nuove musiche“ programmi.
28. V Sankt-Peterburgi filharmoonia D. Šostakovitši nimelises suures saalis esinevad Andres Uibo, Mari-Liis Uibo, Aare Tammesalu, Vladimir Miller (basso profundo) ja Ka Bo Chan (kontratenor). Eesti muusikast on kavas Arvo Pärdi „Fratres“ (viiulile ja orelile), Andres Uibo „Ave Maria“, samuti Galina Grigorjeva uusteose „Platš Peresvjatoi Bogoroditsõ“ bassile ja kontratenorile oreliga esiettekanne, teised autorid on J. S. Bach, Mercadante, Brahms, C. Franck, Durante, Bruch, Bach-Gounod, Donizetti, Mozart, Vivaldi, Caccini, Schubert, A. Igudesman.
28. V Briti kammerkoor The Tallis Scholars laulab Itaalias Cremonas Monteverdi festivalil kavas „Claude virgo“ peadirigent Peter Phillipsi käe all Pärdi pala „The Woman with the Alabaster Box“, mis on ainus tänapäevateos varajase muusika kõrval. Samal päeval laulab Ensemble Polyfoon Belgias Burchtis Pärdi „Magnificati“, juhatab Lieven Deroo.
29. V Helsingis Balderi maja saalis toimub sarjas „Heli ja Keel“ Eesti ja Soome heliloojate nüüdiskammermuusika kontsert rohke esitajaskonna poolt pm eesti muusikutest. Soome autoriteks on Kaija Saariaho, Markku Klami ja Maija Hynninen. Eesti heliloojate teosed: Arvo Pärdi „Jõuluhällilaul“ (esitab külalisena sopran Arianna Savall, klaveril Diana Liiv), Malle Maltise „Põrkuvad lained“, Kristjan Kõrveri „Ludus triplex V“, Jüri Reinvere Klaverikvartett (2015) ja Helena Tulve „L’Équinoxe de l’âme“ (autor dirigeerimas).
29. V Šveitsis, Zürich-Wollishofenis (kirik Auf der Egg) on ettekandel Arvo Pärdi teos „Saara oli 90-aastane“. Esitavad solistid Anna Gschwend (sopran), Davide Fior (tenor), Viktor Majszik (tenor) ja VokalEnsemble ZhdK (Zürichi Kõrgem Kunstidekool), juhatab Markus Utz.
Varasemast
11.-13. III toimunud 5. rahvusvahelisel koorifestivalil Poolas Gdańskis osales viis eesti koori. Noortekooride kategoorias võitis kuldmedali parimana Tallinna Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor (dirigent Ave Sopp), saades ka kulddiplomi, Ave Sopp sai dirigendi eripreemia, koori kavas olid sh Andres Lemba värske „Ühtelaulmine“ ja Mari Amori „Salve Regina“. Koor esines veel Sopotis Miikaeli kirikus ja Bydgoszczi Ülikoolis. Gdańskis väärisid hõbediplomi Tartu Ülikooli Akadeemilise naiskoori vilistlaskoor (Tiiu Sakarias ja Ülle Sinipalu) ja Virumaa Tütarlastekoor (Ly Ipsberg ja Kaie Aja). Pronksdiplomi sai kammerkoor Camerata Universitatis (Seidi Mutso).
12. III esines Peterburi Maria teatri kutsel Maria teatri uues kontserdisaalis ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel. Eesti muusikast olid kavas Kreek, Pärt, Tormis, Kõrvits, Uusberg, kuulajate nõudmisel esitati mitmeid lisapalu.
16.-20. III TTÜ Vilistlaste naiskoor (dirigendid Andres Heinapuu ja Tiina Selke) esines USAs Utah' osariigis Provo koorifestivalil „Sing'n'Joy“. Konkursil osaleti vaimuliku muusika ja naiskooride kategoorias, eesti muusikast kaasas Tobias, Tormis ja Uusberg, saades mõlemalt hõbediplomi. Konkursikava lauldi ka sõpruskontserdil, lisaks Miina Härma laulud. Festivali lõpetuseks laulsid koorid Salt Lake Citys traditsioonilisel kontserdil „Music and the Spoken Word“, mis läks teleülekandele.
Märtsikuul sai teatavaks, et Hando Nahkuri teine CD „Waltzing Mephisto by the Danube“, firmalt Estonian Record Productions (ERP), vääris Global Music Award'i hõbemedali instrumentalisti kui ka klassikalise muusika kategoorias.
7.-10. IV Tartu Karlova Kooli lastekoor osales Kaunase koorifestivalil ja Juozas Naujalise nimelisel koorikonkursil, saavutades hõbediplomi ja publikupreemia ning Grand Prix' voorus esinedes III koha. 48-liikmelist koori juhatas Vilve Maide.
7.-10. IV toimus ka Moskvas laste- ja noortekooride 14. festival „Moscow Sounds“ koos konkursiga. Tallinna Ülikooli Balti Filmi, Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni instituudi segakoor saavutas konkursil klassikalise muusika kategoorias ühe Grand Prix'dest, koori juhatasid Raul Talmar ja Merike Aarma. Kategoorias, kus osales BFMi segakoor, oli osalejaid 65 koori, kogu konkursist võttis osa 105 koori.
Ülevaate koostanud Priit Kuusk | Eesti muusikud maailmas: mai | https://kultuur.err.ee/312284/eesti-muusikud-maailmas-mai | Ülevaade. |
Riyadhis, Kuningas Fahadi nimelises meditsiinikeskuses töötav arst aitas lapse ilmale tuua käesoleva aasta aprillis, vahendasid The Independent ja Gulf News.
Pärast seda tänas isa arsti ja palus, et viimane temaga hiljem haiglas kokku saaks, sest ta soovib arstile isiklikult tänu avaldada. Mehed läksid haigla aeda, kus värske isa aga ootamatult tulirelva haaras ning arsti tulistas.
Arst sai raskelt haavata ning on siiani intensiivravi osakonnas, tema seisund on siiski juba stabiilne. Tulistaja aga põgenes sündmuskohtalt, kuid politseinikud said ta varsti kätte.
Juhtum tekitas Saudi Araabia sotsiaalmeedias palju vastukaja ning suurem osa inimestest avaldas arstile toetust. Samas leidus ka neid, kes küsisid, miks haigla armukadeda mehe üldse sellisesse olukorda pani ehk miks ei võtnud sünnitust vastu naissoost meditsiinitöötaja. | Saudi Araabias tulistas värske isa meesarsti, kes oli tema naist sünnitusel aidanud | https://www.err.ee/560607/saudi-araabias-tulistas-varske-isa-meesarsti-kes-oli-tema-naist-sunnitusel-aidanud | Saudi Araabia võimud võtsid vahi alla mehe, kes tulistas meesoost arsti, kes oli varem aidanud tema abikaasal last ilmale tuua. Abielumees tulistas doktor Muhannad al-Zabni seetõttu, et viimane oli tema naist alasti näinud. |
Ajakirjas Nature kirjeldatavad stalagmiitidest ehitatud struktuurid leiti õnneliku juhuse läbi juba 1990. aastal, kui Bruno Kowalsczewski – toona vaid 15-aastane poiss – sattus pärast kolm aastat väldanud 30 meetri pikkuse kitsa tunneli kaevamist galeriisse, mis kasvas avaraks koopaks. Ruumi ei ilmestanud vaid iidsed loomaluud ning laest ja põrandast välja kasvavad stalaktiidid ja stalagmiidid. Keegi oli koopa põrandast murdnud lahti sadu stalagmiite ning kuhjanud need kuueks korrapäraseks struktuuriks.
Leid nõudis selgelt elukutseliste arheoloogide tähelepanu. Aastaid hiljem näitas radiosüsinikul põhinev analüüs, et koopa põrandal vedelenud kontide vanus küündib enam kui 50 000 aastani. Kaltsiidikihi alla mattunud stalagmiitseinad pidid olema veelgi vanemad. Uuringud jäid aga 1999. aastal pärast juhtivarheoloogi Francois Rouzaud äkksurma soiku. Koobas vajus kollektiivses teadvuses unustusse.
Mõne aasta eest püüdis koobas Belgia kuningliku loodusteaduste instituudi paleoklimatoloogi Sophie Verheydeni tähelepanu. ''Ma olen innukas koopauurija ja kuulsin sõpradelt puhkuse ajal piirkonnas ringi reisides ühest kummalisest koopast. Nägin ühes kindlusmuuseumis ka sellest tehtud fotot. Kuna tegelen muu hulgas stalagmiitide põhjal kliima rekonstruktsioonide loomisega, hakkasin ma sellele kohe mõtlema ka töises kntekstis. Kui viimaks ise kiviringide ees seisin, teadsin momentaalselt, et saan nende vanuse määrata,'' meenutas Verheyden ERR Novaatorile antud intervjuus.
Naise jaoks oli isegi veidi üllatav, et keegi polnud proovinud seda varem teha. Paleoklimatoloog võttis ühendust oma prantsuse kolleegidega sh stalagmiitide uurimisele spetsialiseeruva Domonique Genty ja arheoloog Jacques Jaubertiga. Teadlased said loa koopa uurimiseks 2013. aastal. Süstemaatilised uuringud algasid kaks aastat hiljem.
''Kui midagi selle juures raskeks pidada, siis oli see just ligipääs. Ma ei ole väga suurt kasvu, aga isegi mina pidin koopasse roomates ühe käe ette ja teise taha panema. Ja otseloomulikult on seal kõik niiske ja märg – märkmikke ja lampe polnud kuhugi panna,'' sõnas paleoklimatoloog. Ent see kõik tasub tema sõnul vaeva ära: ''see koht oleks oma stalagmiitide, stalaktiitide, lombikeste ja tiigikestega maagiline ka ilma nende struktuurideta''.
Suurem osa enam kui 400 murtud stalgamiidist on asetatud koopa põrandale kahes ringis. Neist suurema läbimõõt küündib pea seitsme meetrini. Väiksem ring on umbes kahemeetrise läbimõõduga. Ülejäänud stalagmiidid on kuhjatud nelja seinu meenutavasse hunnikusse. Nõnda on struktuurid kaugelt liiga keerulised, et need oleks saanud tekkida näiteks koopakarude elutegevuse kõrvalproduktina. Lisaks leidus enam kui 120 stalagmiidi tükil punakaid ja musti triipe, mida ei leia kusagilt mujalt koopast. Tegu pidi olema tulega.
Struktuuride vanuse määramiseks analüüsis töörühm stalgamiitide ja neid katva kaltsiidikihi uraani ning tooriumi sisaldust. ''Erinevalt radiosüsiniku meetodist võimaldab see dateerida suhteliselt täpselt isegi kuni 600 000 aasta vanuseid stalagmiite. Bruniqueli koopas ei murtud neid muidugi nii kaua aega tagasi, kuid sellegipoolest rajati struktuurid ligikaudu 174—178 tuhande aasta eest,'' selgitas Verheyden.
Järeldus on muljetavaldav – seni on kõige vanemate üheselt dateeritud struktuuride vanuseks hinnatud vaid 20 000 aastat. Arvestades, et esimesed nüüdisinimesed asusid Euroopat asustama umbes 40 000 aasta eest, pidid selle taga olema suhtelised ürgsed neandertallased, pakkudes taas kinnitust, et tegu polnud tahumatute ja rumalate koopainimestega.
Mõneski mõttes oleks võinud koopainimeseks nimetamist pidada kümnete tuhandete aastate eest isegi komplimendiks. ''Kuna Bruniqueli koobas asub sügaval maa all, pidid struktuurid ehitanud inimesed olema taoliste paikade uurimises vilunud. Näiteks tule kasutamine oli nende jaoks midagi loomulikku, rääkimata rajatud struktuuride keerukusest. Viimaks, kuna seda kõike ei saa väga hästi üksi teha, pidid nad olema ilmselt võimelised ka kõrgetasemeliseks koostööks,'' spekuleeris Verheyden. Seni on koobaste uurimist seostatud vaid nüüdisinimestega.
Paleoklimatoloog nendib, et hetkel jääb ühese vastuseta veel küsimus, mis sundis neandertallasi üleüldse pimedasse koopasse tungima ja seal kiviringe ehitama. Eriti arvestades, et muid jälgi elutegevusest koopast leitud ei ole. Nagu tavaliselt, peavad antropoloogid ja arheoloogid tõenäoliseks põhjuseks kultuurilisi või religioosseid tagamaid – näiteks mõnda rituaali.
Järgmise sammuna plaanib Verheyden kolleegidega uurida täpsemalt kaltsiidikihtide kasvukiirust, mis annaks aimu toona valitsenud kliimatingimusest ning otsida koopa algset sissepääsu. ''Tunnel, mida meie kasutasime, oleks olnud koopakarude ja neandertallaste jaoks selgelt liiga väike,'' sõnas teadlane. | Neandertallased rajasid maa-aluseid kiviringe | https://novaator.err.ee/259077/neandertallased-rajasid-maa-aluseid-kiviringe | Prantsusmaal Aveyroni orus asuva Bruniqueli koopa kiviringide vanus ulatub enam kui 175 000 aastani, näidates neandertallasi taas taiplike ja koostöövõimeliste olevustega. |
Loo "Ära mine närvi" video režissööriks on Janar Aronija ning operaatoriks Martin Venela. Videos nähtava graafika on teinud Metsakutsu ise. Videos astuvad üles ka mitmed tuntud inimesed, nende seas näiteks vennad Piusid, Ageo Anderson, Laura Prits.
Vaata uue loo videot: | Metsakutsu andis välja uue loo "Ära mine närvi" | https://menu.err.ee/290970/metsakutsu-andis-valja-uue-loo-ara-mine-narvi | Pika pausi järel ilmus räppar Metsakutsul uus lugu "Ära mine närvi" koos videoga, mille muusika autoriks on DJ Critikal. |
Filipp Provorkov näitas täna hommikul meeste 50 m rinnuliujumises kõige kiiremat minekut. Ta läbis distantsi ajaga 28,51, mis tähistab Eesti uut hooaja tippmarki. Eelnev tippmark 28,59 kuulus Provorkovile endale ning see oli püstitatud eelmisel nädalal Londonis toimunud Euroopa meistrivõistlustel, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Õhtusesse poolfinaali murdis ennast ka eilse päeva suur kangelane Martin Allikvee. 21-aastane ujuja läbis 50 m rinnuli tulemusega 29,32, mis oli eelujumiste seitsmes tulemus. Kuna eelujumises kõike välja Allikvee ei pidanud panema, siis arvestades tema minekut võib õhtul näha tõelist tulevärki tema esituses. Tasub siiski meeles pidada, et põhifookus on Allikveel ikkagi pikematel rinnulidistantsidel. Nii Provorkovi kui ka Allikvee poolfinaal hakkab kell 17:08 ning õnnestumise korral toimub finaal kell 18:28.
Naiste 100 m rinnuliujumise A-finaali murdis ennast ka eile 50 m rinnuliujumises pronksmedali võitnud Maria Romanjuk. Ta läbis distantsi ajaga 1.12,01, mis oli eelujumiste kõige kiirem aeg. Õhtune finaal leiab aset kell 18:06.
Enda võistluste avastardi tegi Pjotr Degtjarjov, kes oli stardis 50 m vabaltujumises. Ta näitas hommiku kohta head kiirust saades tulemuseks 23,08. Olgu meelde tuletud, et EM-il Londonis sai ta kirja ajaks 22,91. Täna õhtul toimuv poolfinaal algab kell 17:00 ning finaal (kuhu Degtjarjov suure tõenäosusega jõuab) algab kell 18:24. Eelujumiste peale andis see aeg 22-aastasele mehele teise asetuse õhtuseks poolfinaaliks. Eile 200 m vabaltujumises ennast neljandaks ujunud Henri Reinsalu pääses samuti poolfinaali ning seda uue isikliku rekordi 23,83.
Õhtul kell 17:52 asub naiste 200 m seliliujumises medalivõitlusesse Kätlin Sepp. Täna hommikul peetud eelujumistes sai Sepp kirja ajaks 2.22,79. See oli eelujumiste teine tulemus. Hooaja tippmark on neiul 2.17,95, mille lähedale ta üritab kindlasti ujuda. | Provorkov ujus Leedus uue Eesti hooaja tippmargi | https://sport.err.ee/86610/provorkov-ujus-leedus-uue-eesti-hooaja-tippmargi | Leedus Kaunases on alanud riigi meistrivõistluste teine võistluspäev. Hommikul toimunud eelujumistes näitas kõige paremat minekut Filipp Provorkov, kes püstitas ka uue Eesti hooaja tippmargi. |
RKASi ERMi projektidirektor Peeter Maueri sõnul on märkimisväärne see, et muuseumihoonet kavandanud arhitektid võitsid arhitektuurivõistlusel peaauhinna, saades kõigi žüriiliikmete üksmeelse poolehoiu osaliseks. "See näitab selgelt kõigi projektis osalenud partnerite head koostööd, mille tulemusena realiseerus erakordne hoone," lisas Mauer.
Auhinna üleandmise tseremoonial osales kultuuriminister Indrek Saar, kes pidas arhitekte tunnustava kõne. Kultuuriminister Indrek Saar ütles oma sõnavõtus, et iga rahvuslik muuseum rikastab ühtlasi kogu maailma kultuurilist mitmekesisust. Kultuuriminister lisas, et tänapäeva globaliseerunud ja jagatud väärtuste kontekstis on märgiline, et ka Eesti Rahva Muuseumi hoone sünni juures on meie kultuuriruumi rikastanud rahvusvahelised talendid, kes pärit Jaapanist, Liibanonist ja Itaaliast.
French Architects Overseas (AFEX) on organisatsioon, mis toetab Prantsusmaa arhitekte nende poolt välismaale projekteeritud hoonete eest. AFEX korraldades alates 2010. aastast arhitektuurivõistlust (Grand Prix), kus tunnustatakse oma ala parimaid.
Organisatsioon hindab kõiki hooneid, mis on valminud Prantsusmaalt pärit arhitektide kaasabil alates 1. jaanuarist 2014 31. detsembrini 2015. Auhinda antakse välja iga kahe aastat tagant.
Žürii valis välja kümme tähelepanuväärsemat ehitist, mille hulgast kuulutati ühehäälselt võitjaks arhitektuuribüroo DGT (arhitektid Lina Ghotmeh, Dan Dorell ja Tsuyoshi Tane) Eesti Rahva Muuseumi uus hoone kavandamise eest. Kriitikute hinnates paistab muuseum silma kohalikul ja välismaisel tasandil, on tugeva iseloomuga, üllatades vaatajaid ainulaadse arhitektuurilise lahenduse poolest.
ERMi uue peahoone ehitas valmis Fund Ehitus OÜ. | Eesti Rahva Muuseum sai Veneetsias AFEXi peaauhinna | https://kultuur.err.ee/312283/eesti-rahva-muuseum-sai-veneetsias-afexi-peaauhinna | Eile õhtul anti Veneetsia biennaalil Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone projekteerinud arhitektidele üle maineka AFEXi arhitektuurivõistluse peaauhind. Tegu on esimese korraga Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) 15aastase tegevuse jooksul, kui ettevõtte rajatud hoone pälvib rahvusvahelist tähelepanu. |
Jaapanis G7 juhtide kohtumisel viibinud 45-aastane Selmayr püüdis ette kujutada, milline oleks järgmise aasta G7 kohtumine, kui seitsmest riigist neljas oleksid liidrid vahetunud, vahendas Reuters.
"G7 2017 koos Trumpi, Le Peni, Boris Johnsoni, Beppe Grilloga? Õudusfilmi stsenaarium, mis näitab ilmekalt, miks tasub koos Junckeriga populismi vastu võidelda," kirjutas kabinetiülem oma isiklikul Twitteri kontol.
#G7 2017 with Trump, Le Pen, Boris Johnson, Beppe Grillo? A horror scenario that shows well why it is worth fighting populism. #withJuncker
— Martin Selmayr (@MartinSelmayr) May 26, 2016
Prantsusmaa Rahvarinde juht Le Pen on arvamusküsitlustes tuleva aasta mais toimuvate presidendivalimiste populaarseim kandidaat. Vabariiklane Donald Trump pürgib novembris USA presidendivalimistel riiki tüürima, Itaalia peaminister Matteo Renzi võib aga tuleva aasta parlamendivalimistel lüüa saada ning endise koomiku Grillo Viie Tähe Liikumine astub Renzile küsitluste kohaselt kandadele.
Samal ajal on arvata, et Londoni endine linnapea ja Brexiti-kampaania juhtfiguur Boris Johnson soovib saada Konservatiivse Partei juhiks ning kui rahvas peaks hääletama EList lahkumise poolt ja Cameron seejärel tagasi astuks, võiks Johnsonist saada tema mantlipärija.
Selmayri Twitterisäuts kutsus konservatiividelt esile kümneid pahaseid reaktsioone sotsiaalmeedias. Euroopa Komisjoni pressiesindaja selgitas seepeale, et Selmayr tõi lihtsalt välja, kuidas sarnased, ent mitte identsed populistlikud suundumused võivad viia stabiilsuse ja konsensuse vähenemiseni G7-s, sealhulgas kaubanduse ja Venemaa agressioonidega tegelemise küsimustes.
Jean-Claude Juncker ütles G7 pressikonverentsil Jaapanis, et Boris Johnson moonutab tõtt, et veenda britte Euroopa Liidust lahkuma. Samuti on Juncker hoiatanud, et kui Suubritannia lahkub, ei ole neil loota, et Euroopa neile uute kaubandustingimuste kokkuleppimisel järeleandmisi teeks.
Johnson väitis Junckeri kriitika kommentaariks telekanalis Sky, et kõik, mis ta brittidele räägib, on tõsi.
Täna hoiatasid maailma juhtivate tööstusriikide ehk G7 liidrid, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ohustaks globaalset majanduskasvu.
Referendum ELi liikmeks jäämise asjus toimub Suurbritannias 23. juunil. | ELi tippametnik: Trumpi, Le Peni ja Johnsoni edu on maailmale nagu õudusfilmi stsenaarium | https://www.err.ee/560604/eli-tippametnik-trumpi-le-peni-ja-johnsoni-edu-on-maailmale-nagu-oudusfilmi-stsenaarium | Donald Trumpi, Boris Johnsoni, Marine Le Peni ja teiste populistide edu on maailmale nagu õudusfilmi stsenaarium, ütles Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kabinetiülem Martin Selmayr. |
Mourinho siirdumisega Unitedi etteotsa on spekuleeritud pidevalt alates detsembrist, kui tema ja teise Inglismaa klubi Chelsea teed läksid lahku.
53-aastane Mourinho on veetnud edukad perioodid nii Porto, Chelsea, Milano Interi kui ka Madridi Reali juuers, viies iga meeskonna vähemalt korra ka riigi meistriks. Lisaks tuli ta Porto ja Interiga ka Meistrite liiga võitjaks.
Inglismaa suurklubi Manchester Unitedi lõppenud hooaeg ei kulgenud nii edukalt kui sooviti, sest meeskond pidi leppima liigas viienda kohaga, mis tähendas Meistrite liigast kõrvalejäämist. Kuigi võideti karikas, peab senine peatreener Louis van Gaal siiski uue töökoha otsima.
We are delighted to announce Jose Mourinho is our new manager! Full statement: https://t.co/PDiHMIWnpd #WelcomeJose pic.twitter.com/eZ8NBSz2up
— Manchester United (@ManUtd) May 27, 2016 | FOTO | Mourinho asumine Man Unitedi peatreeneriks sai viimaks ametliku kinnituse | https://sport.err.ee/86609/foto-mourinho-asumine-man-unitedi-peatreeneriks-sai-viimaks-ametliku-kinnituse | Inglismaa jalgpalliklubi Manchester United kinnitas viimaks ametlikult portugallase Jose Mourinho asumist meeskonna peatreeneriks. |
Pool Estonia kontserdisaali fuajeed on täis kuupmeetriseid pakke, kuhu on peale kirjutatud sinu nimi. Neid tuleb igalt poolt maailmast ja neid tuleb iga päev aina juurde.
(Naerab.) See viimane on lihtsalt selline jõulukink iseendale. Ma lihtsalt investisin kahte suuremasse videoprojektorisse. Nad olid hiljuti tuuril "Kolme musketäriga", ühe soome-läti ühisproduktsiooniga, mida ma tegin. Ja nüüd ma lihtsalt rendin neid väga mõistliku hinnaga sellele lavastusele, et me saaks endale eelarveliselt lubada ka renditud valgustehnikat.
Oled sa mees nagu orkester, kel on kogu varustus endal olemas?
Ei, mitte päris, omamine on liiga suur koorem! Aga neid projektoreid on mul lihtsalt endal ka vaja, sest ma kavatsen teha ühe galeriiprojekti kaasaegse elektroonilise muusikaga, kus ma kasutaksin videot valgusena. Ma olen ka teatrilavastustes viimasel ajal teinud rohkem videot. Minu jaoks ongi videot ja valgust üsna raske eristada, sest ma kasutan tihti videot valgusena. Ma olin aastaid Soome Rahvusteatris peavalgusmeister, aga ma tulin sealt ära ja olen nüüd vabakutseline.
Kas sul on mingi kunstiline printsiip, mis käib läbi kõigi su tööde?
Ei ole tegelikult. Teatud kunstiline tase – seda loomulikult. Teatud töömoraal. Ja maitse ja kvaliteet, sest ma olen ka päris sageli ise tehniline teostaja.
Kas sa mäletad, milline oli su esimene reaktsioon, kui Tiit ja Ene-Liis sulle Mendelssohni ja Shakespeare'i ja "Pööriöö une" osas helistasid?
Esimene reaktsioon oli umbes, et hm... neil peab olema huvitav visuaalne idee, kui nad teevad seda kontserdisaalis. Ja neil oligi!
Sa tegid valguslahenduse ka "Savisaarele". Mille poolest sinu jaoks "Savisaar" ja "Pööriöö uni" töödena erinevad?
Minu seisukohast on siin palju sarnast. Hiiglaslikud ümmargused asjad. "Savisaares” oli meil see tohutu "Savisaare" logoga sarnanev seadeldis valgustite jaoks. Ja siin on ka midagi mõjult võrreldavat. Ma olen peamiselt teinud traditsioonilist sõnateatrit, nii et muusikaprojektid on minu jaoks midagi muud, kui mu tavapärane töö Soomes. See on tõeliselt lahe võimalus ja vaheldus juhuks, kui mul teatris igavaks läheb.
Kuidas on töötada Tiidu ja Ene-Liisiga?
See on vaimustav, kuidas nad paaris töötavad. Kogu kunstiline tulemus lähtub pidevast mõttevahetusest ja ma ütleks isegi, et konfliktist. Mingil ääretult ilusal moel nad tasakaalustavad teineteist. Ma ei saa muidugi kogu aeg keeleliselt aru, mis nad ütlevad, aga tundub, et nad räägivad omavahel palju ja arutavad, mida teha. Ja nii peabki! Nad suudavad üksteist taluda ja jätkata koos töötamist. Mul on tegelikult nende ees tohutu respekt, et nad on nii palju aastaid koos töötanud. Ma ei ole kindel, kas mina seda oma naisega suudaks. (Naerab.) Ehkki ma ehitan tema näitusi, siis meil on nii, et tema on boss ja mina olen lihtsalt tehnik.
Mis tundeid Mendelssohni muusika sinus tekitab?
"Pulmamarss" on tavamõistuse jaoks pompoosne, traditsiooniline ja igav. Mina seda oma pulma küll ei tahaks, kui ma peaksin kunagi uuesti abielluma. Nii et esimene reaktsioon muusikale oli, et okou, see tuleb küll üks õudne kogemus. Aga ma laenutasin raamatukogust CD-d, kopeerisin arvutisse ja kuulasin neid taustaks, harjusin meloodiatega ja avastasin, et ma ümisen ja vilistan neid kaasa. Ja seal on nii palju enamat kui lihtsalt see "Pulmamarss".
Ja kõige üllatavam oli kuulda paar päeva tagasi, kuidas seda muusikat mängib terve orkester. See oli nii ilus, et ma nutsin kogu aeg. Isegi "Pulmamarss" kõlab live 'is tõeliselt hästi. Ja koor ja solistid! See on nii erinev sellest, kui sa kuulad kodus.
Nädala pärast on esietendus. Mis sa arvad, mis tunde see lavastus vaatajas tekitab?
Üsna näolise. Inimesed tajuvad, nagu nad ärkaksid unenäost. Ma ei mõtle lihtsalt seda näidendi pealkirja und. See pööratud pildimaailm, need helid, see muusika. Me läheme tavalisest sõnateatrist ikka üsna kaugele. See on midagi muud. Nii et ma loodan, et inimesed lahkuvad tundega, nagu nad oleks just ärganud ilusast unenäost ning näevad siis maailma pisut teistmoodi. Kindla peale juhtub see vähemalt 90 protsendi inimestega. | Pietu Pietiäinen: õudse kogemuse asemel nutsin ilust | https://kultuur.err.ee/312280/pietu-pietiainen-oudse-kogemuse-asemel-nutsin-ilust | Teater NO99 toob 1. juunil Estonia kontserdisaali lavale Felix Mendelssohni ja William Shakespeare'i ainetel loodud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastuse "Pööriöö uni", kus teevad kaasa ERSO orkestrandid, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Olari Elts ja Teater NO99 trupp. Valguskunstnik on taas juba "Savisaarest" tuttav Pietu Pietiäinen Soomest, kes andis ERR kultuuriportaalile pisikese intervjuu, milles ütleb, et Mendelssohni "Pulmamarssi" ta oma pulma küll ei tahaks. |
Varasemast on teada, et ka Eesti elanikele on sisserändajate riiki lubamisel kõige olulisem nende võime võtta omaks siinne elulaad. Seisukohta, et riik peaks sisserändajate kohanemiseks tagama erinevaid tasuta kursuseid, toetab Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta andmete järgi keskeltläbi kolmveerand Eesti elanikest.
Kõige tähtsamaks peetakse eesti keele kursuseid, kusjuures venekeelsed vastajad peavad tasuta keelekursuste tagamist samavõrd oluliseks kui eestikeelsed.
Kohanemist toetavate kursuste tagamist pooldavad enam nooremad ja tööd omavad inimesed ning need, kes on ise välismaal elanud.
Riigi abile loodab siiski sisserändajate kohanemisel rohkem eestimaalasi; vähem on neid, kes kui on valmis sellesse isiklikult panustama. Immigrante on valmis siinse eluga kohanemisel ise aitama natuke üle poole Eesti elanikest.
Võrdlemisi suurt abivalmidust võib reaalses olukorras siiski mõjutada muuhulgas see, kuivõrd etniliselt lähedane on konkreetne sisserändaja.
Samamoodi nagu riigipoolse abi pooldajate puhul on ka sisserändajate suhtes abivalmimate inimeste hulgas suurem nooremate, tööd omavate ja välismaal elanud inimeste osakaal, aga ka eestikeelsete vastajate osatähtsus.
Uuringu tulemused näitavad, et mida vähem ollakse ise valmis sisserändajaid aitama, seda vähem arvatakse ka, et riik peaks sisserändajatele tagama kohanemist soodustavaid tasuta kursuseid. Kui aga ollakse valmis isiklikult panustama sisserändajate abistamisse, oodatakse suuremat panust ka riigilt.
Faktid on Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Indrek Soidla. Täpsemalt saab Eesti inimeste hoiakutest sisserände ja sisserändajate kohta lugeda mai alguses ilmunud Mare Ainsaare ja Mai Beilmanni toimetatud kogumikust “Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes”. | Eestimaalased peavad sisserändajate kohanemisel olulisimaks keeleõppe toetamist | https://novaator.err.ee/259069/eestimaalased-peavad-sisserandajate-kohanemisel-olulisimaks-keeleoppe-toetamist | Üks sisserändajate ühiskonda integreerumist enim mõjutavaid tegureid on uue elukohariigi olude ja eripäradega kohanemine. |
Raamatu "August von Kotzebue im estnisch-deutschen Dialog" koostajaiks ja toimetajaiks on Klaus Gerlach (Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia teadur), Harry Liivrand (Berliini Eesti suursaatkonna kultuuriatašee, Kotzebue-kõneluste algataja ja korraldaja alates 2012. aastast) ja Kristel Pappel (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor) ning kogumik hõlmab kahe esimese konverentsi (2012 ja 2013) materjale.
320-leheküljeline raamat ilmub kirjastuse Wehrhahn Verlag 22. väljaandena nimekas sarjas "Berliner Klassiker“ (toimetaja akadeemik Conrad Wiedemann) ning selles on avaldatud eestikeelsete resümeedega 11 artiklit, lisaks veel Kotzebue kirjavahetust. Eesti autoriteks kogumikus on Harry Liivrand, Kristel Pappel/Heidi Heinmaa, Karin Hallas-Murula, Anne Untera, Maris Saagpakk.
Eesti saatkondade ajaloos on tegu harukordse sündmusega: kunagi varem pole saatkonna kultuuriatašee algatanud perioodilist rahvusvahelist teadusüritust ega olnud kõrgetasemelise teadusväljaande üks koostajatest. Esmakordselt ainult Kotzebuele pühendatud teaduskogumiku esitlusel kõnelevad Eesti poolelt suursaadik Kaja Tael ja akadeemik Jaan Undusk. | Berliinis toimub August von Kotzebue konverentside kogumiku esitlus | https://kultuur.err.ee/312286/berliinis-toimub-august-von-kotzebue-konverentside-kogumiku-esitlus | 31. mail toimub Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia saalis eesti ja saksa germaniste ja ajaloolasi ühendava ning vaheldumisi Berliinis ja Eestis korraldavate August von Kotzebue teaduskonverentside (Kotzebue-kõneluste) artiklikogumiku pidulik esitlus. |
Ratastoolivehkleja treeneri Alexander Laryushini sõnul said ootused ja eesmärgid võistlustel täidetud. "Me valmistusime võistlusteks väga tõsiselt ning vaatamata sellele, et Alekseil on väga vähe võistluskogemust, õnnestus meil näidata väga head tulemust," ütles Laryushin.
Eesti sportlane saavutas Euroopa meistrivõistlustel õiguse vehelda finaalvõistlusel, kus ta vehkles nelja tugevaima hulka pääsemise eest. Štšeglov kaotas siiski Venemaa ratastoolivehklejale Dmitri Beljaevile. "Vene vehkleja osutus tugevamaks ning lõpparvestuses sai ta võistlustel ka kuldmedali ilma ühtegi kaotuseta. Vehklemine niivõrd tugeva ja kogenud vastase vastu ainuüksi on juba väga hea kogemus meie sportlase jaoks," lisas Laryushin.
Võideldes mitmekordse maailmameistri Aleksander Logutenko vastu kaotas Eesti vehkleja napilt tulemusega 5:4. "See on samuti omamoodi näitaja. See tähendab, et me saame vehelda maailmameistriga nagu võrdne võrdsega," sõnas Laryushin. Kokku võttis Euroopa meistrivõistlustest ratastooli vehklemises osa 15 riiki.
Ratastoolivehkleja Aleksei Štšeglovi jaoks olid Euroopa meistrivõistlused kõigest teiseks rahvusvaheliseks võistluseks. 2015. aastal võttis ratastoolisportlane osa Ungaris toimunud maailmameistrivõistlustest, kus saavutas toona 13. koha.
"Meie eesmärgiks on ratastoolivehklemise populariseerimine ja arendamine Eestis. See on muidugi keeruline ülesanne, sest teel saavutuste poole puutuvad ratastoolisportlased kokku mitmete probleemidega, sh ka olmemuredega - puudu on eritranspordist, treeningruumid ei ole ratastooli inimeste jaoks väga mugavad, mis samuti takistab treeninguid," - kirjeldas treener Alexander Laryushin. Ta märkis samuti, et ka ratastoolis vehklejate arv võiks Eestis olla märgatavalt suurem, sest ala sobib erivajadustega inimestele väga hästi.
Eesti ratastoolivehklemise seni kõrgeimaks saavutuseks on Maailmakarika pronksmedal 2012. aastal. Kõrge koha vehkles tol korral Eestile välja narvalanna Natalja Horenkova.
Narvas tegutsev vehklemisklubi "Florett" on Eestis ainuke, kus saavad treenida ka erivajadustega ratastoolivehklejad ning kus on olemas kogu vajalik varustus ala harrastamiseks. | Eesti ratastoolivehkleja sai Euroopa esivõistlustel kõrge koha | https://sport.err.ee/86608/eesti-ratastoolivehkleja-sai-euroopa-esivoistlustel-korge-koha | Eesti ratastoolivehkleja Aleksei Štšeglov saavutas Itaalias toimunud Euroopa meistri võistlustel 8. koha, jäädes napilt alla kaotusteta Euroopa meistriks tulnud Venemaa sportlasele. |
Näituse pealkiri on laenatud Judyta Fibigeri dokumentaalfillmilt “Political dress”, kuid sarnaseid võtmesõnu on kasutatud rääkimaks naiste riietusest, näiteks võib tuua kuidas Carla Bruni-Sarkozy kannab Pradat, Ieva Ilves kaelaehtena hõbedast oksaraage või Eesti välisminister Diori kotti. Aga lisaks kaubamärgile võib ka kanda sotsiaalset või kultuurilist sõnumit, mille eest või mille taga seisavad naised.
Näiteks 1970. aastatest pärit slogan “The Future is female”, mis kuulus esimesele feministlikule raamatupoele “Labyris Books” NYC-s. Sama sloganiga trükitud T-särke aga hakati mõni aeg tagasi müüma, et annetada osa tulust fondile “Planned parenthood”. Mis aga jääb järgi, kui meelelahutustööstus idee kaaperdab ja kaubastab? Ja miks oli fopaa reklaamida filmi “Suffragette” (2015) T-särgile trükitud kirjaga “I'd rather be a rebel than a slave”. Ja kuidas on see poliitiline statement ühe pagulasnaise jaoks, kes saab nüüd jalutada ilma hirmu tundmata üksi tänaval, mida ta oma kodukohas teha ei saanud.
Näitusel "Poliitiline kleit" kohtuvad 7 erineva pagulasstaatusega naist, üks 27-aastane naine, naine idast ja läänest, naise töö tõelisest võidust, kuidas isiklik on poliitiline, üks abstraktne vorm ja kirju kuup.
Kunstnikud: Zahra Akbari, Britta Benno, Liisi Eelmaa, Gluklya (Natalia Pershina-Yakimanskaya), Minna Hint, Niina-Anneli Kaarnamo, Anna Knappe, Killu Sukmit.
Näitus avatakse 2.juunil kell 18.00 ja see jääb avatuks 30. juunini. | Kraami värskel näitusel "Poliitiline kleit" kohtuvad seitse pagulassaatusega naist | https://kultuur.err.ee/312287/kraami-varskel-naitusel-poliitiline-kleit-kohtuvad-seitse-pagulassaatusega-naist | 2. juunil avatakse artist-run space'is Kraam värske näitus "Poliitiline kleit", mis räägib naiste riietusest pagulaste kontekstis. |
Lisaks on tema kontos kolm lakooniliste pealkirjadega miksteipi: "Instrumentals" (2011), "Instrumentals 2" (2012) ja "Instrumentals 3" (2013). (Isiklikult soovitaksin talt eelkõige EP-d "Rainforest" (2011) - VV.)
Tema esimene album ilmub 15. juulil ja see ei ole mitte "Instrumentals 4", vaid "32 Levels". Albumi teisel singlil "Witness" on kambas California hiphoppar Lil B, kes on ka selle video režissöör. Hea pala kõigile cloud-rap 'i sõpradele ja mitte ainult neile. | Päeva video: Clams Casino - "Witness feat Lil B" | https://kultuur.err.ee/312282/paeva-video-clams-casino-witness-feat-lil-b | Clams Casino on New Jersey produtsent Michael Volpe, kes on teinud lisaks produtseerimisele ka trobikonna remikse erinevat masti artistidele. |
Koondislaste omavahelises treeningmängus olid võistkonnad järgmised. Rainer Vassiljevi käe all mängis meeskond koosseisus: Kert Toobal, Oliver Venno, Robert Täht, Rauno Tamme, Denis Losnikov, Ardo Kreek ja Andri Aganits. Teisel pool võrku astus neile vastu peatreener Gheorghe "Gianni" Crețu juhendatud võistkond, kuhu kuulusid: Andres Toobal, Renee Teppan, Karli Allik, Keith Pupart, Rait Rikberg, Timo Tammemaa ja Kevin Soo. Võrreldes kolmapäevase avamänguga olid seega kohad vahetanud vaid sidemängijatest vennad Toobalid, vahendab Volley.ee.
Matši esimene geim kujunes tõeliseks maratonlahinguks, kus vennaarmu ei tuntud. Kokku 34 minutit väldanud geimi võitis lõpuks Vassiljevi tiim seisuga 34:32. Punkti pani avageimis tosin punkti toonud ja kaheksaga plussi jäänud Oliver Venno, kes lõi palli blokist auti. Teies geimis sai vastasvõistkond 25:22 seisuga revanši.
Kolmandas geimis tegid treenerid koosseisus vangerdusi ja 25:16 võidu võttis seitsmik, kuhu kuulusid Kert Toobal, Ardo Kreek, Andri Aganits, Keith Pupart, Robert Täht, Oliver Venno ja Rait Rikberg. Matši parimana tõi Oliver Venno 24 punkti, Robert Täht lisas 14 ja Renee Teppan 13 punkti. Blokis hiilgas Kevin Soo, kelle arvele jäi viis edukat sulustamist.
"Mulle meeldis näha, et mõlemad meeskonnad näitasid head blokikaitset, esimeses mängus tegi seda vaid üks võistkond. Samuti oli platsil näha head keskendumist – igat palli mängiti väga tähelepanelikult. Vaadates Euroopa liiga suunas, oleme kindlasti õigel teel. Raske treeningtsükkel on läbi ja nüüd on aeg koormusi alla tõmmata," sõnas rahvusmeeskonna peatreener Gheorghe Crețu.
Euroopa liigas kuulub Eesti samasse alagruppi Austria, Luksemburgi ja Valgevenega. Kaheringilise valikturniiri esimene vaatus toimub 3.-5. juunini Austrias, otsustav 18.-20. juunini Rakveres. | Võrkpallikoondis pidas viimase mängu enne Euroopa liigat | https://sport.err.ee/86607/vorkpallikoondis-pidas-viimase-mangu-enne-euroopa-liigat | Eesti võrkpalli rahvusmeeskond pidas eile Rakvere spordihoones viimase kontrollmängu enne järgmise nädala lõpul Austrias algavat Euroopa liiga alagrupiturniiri. |
Pingelise konkursi tulemusel osutusid väljavalituteks õigusbürood Eversheds Bitāns, Glimstedt ja partnerid, Klavins ELLEX, Sorainen ning Triniti.
Lepingud otsustati sõlmida viie ettevõttega, kuna õigusalast sekkumist vajavate küsimuste ring on väga lai. Üheks valiku kriteeriumiks oli ettevõtte võimekus tagada kõrgetasemeline juriidiline nõustamine kõigis kolmes Balti riigis.
Teiseks tingimuseks oli varasem sarnase sisu ja suurusega Euroopa Liidu tasandi projektidega töötamise kogemus, samuti pädevus juriidilise analüüsi teostamiseks erinevates valdkondades, nagu äri- ja korporatiivteenused, ettevõtte administreerimise teenused ning tööõiguse teenused.
Õigusbürood annavad juriidilist konsultatsiooni ehituse, kinnisvara, keskkonna, maksunduse, riigihangete, konkurentsi ja riigiabi, IT ja kindlustusega seonduvates küsimustes. | Rail Baltic valis 5 õigusnõustajat | https://www.err.ee/560608/rail-baltic-valis-5-oigusnoustajat | Kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS korraldas hanke, mille tulemusel valiti välja viis õigusbürood, kes hakkavad Euroopa mõõtmetele vastava kiirraudtee Rail Balticu planeerimis- ja ehitustegevuse etapis firmat juriidilistes küsimustes nõustama. |
Ühel reidil jääb iga kuu oma perverssete hobidega vahele kolm-neli isikut, kirjutas Eesti Päevaleht.
Lasteporno valmistamise ja selle võimaldamise kuritegude puhul on peamiselt tegu fotode või videote valmistamise, keelatud failide arvutis või muul andmekandjal hoidmise ning allalaadimise ja jagamise juhtumitega.
Tõenäoliselt nutitelefonide laialdase kasutamise tõttu on keelatud erootiliste ja/või pornograafiliste fotode tegemise juhtumeid varasemaga võrreldes rohkem. | Politsei pidas ühe ööpäeva jooksul kinni kolm netipedofiili | https://www.err.ee/560602/politsei-pidas-uhe-oopaeva-jooksul-kinni-kolm-netipedofiili | Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri lastekaitsetalitus ja prokuratuur korraldavad vähemalt kord kuus operatsioone netipedofiilide tabamiseks. Seekordse reidi käigus tabati kolm lasteporno omamises kahtlustatavat meest. Korraga on ühest arvutist leitud üle 300 000 lastepornot sisaldava faili. |
Kulturismi ja fitnessi liit tellis 9, korvpalliliit 6, kergejõustikuliit, jalgratturite liit ja ujumisliit 3 ning jõutõsteliit 2 testi, vahendab jalgpalliliidu pressiteade.
"Ka rahvusvahelisel tasandil on jalgpall kõige enam testitud spordiala 31 242 prooviga (info tugineb WADA 2014. aasta testimisstatistikale). Sellele järgneb kergejõustik (25 830 proovi), jalgrattasport (22 471) ja ujumine (12 120)," seisab Eesti Antidopingu tegevusaruandes. | Jalgpalliliit tellib kõige rohkem dopinguteste | https://sport.err.ee/86606/jalgpalliliit-tellib-koige-rohkem-dopinguteste | Eesti Antidopingu 2015. aasta tegevusaruandest selgub, et Eesti Jalgpalli Liit tellis mullu 32 dopingutesti, mis on siinsetest spordialaliitudest suurim näitaja. |
"Tõepoolest, keelasime sisenemise viieks aastaks riigi avaliku julgeoleku huvides, eelkõige Krimmi sõjalise annekteerimise avaliku toetamise tõttu," kinnitas SBU pressiesindaja Olena Hitlianska Uniani teatel.
22. mail ajalehele The Sunday Times antud intervjuus ütles Gorbatšov, et Krimmi ja Sevastopoli liitmine Venemaaga 2014. aasta märtsis oli õige otsus.
Ettepanekut keelata talle reisimine Ukrainasse ja Euroopasse kommenteeris Gorbatšov toona sõnadega, et talle ei lähe kogu see nääklemine korda ning Ukrainasse ei kavatse ta minna ei nüüd ega tulevikus. | Gorbatšov sai viieaastase Ukrainasse sisenemise keelu | https://www.err.ee/560610/gorbatsov-sai-viieaastase-ukrainasse-sisenemise-keelu | Endine Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov sai viieks aastaks keelu Ukrainasse seiseneda, kuna toetas Krimmi annekteerimist, teatas Ukraina julgeolekuteenistus (SBU). |
Kell 17.00 esinevad Erko Niit ja Laura Junson, kes on juba aastaid koos musitseerinud. Artistid on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia taustaga laulvad kitarristid, kes on nüüdseks koos mänginud juba umbes seitse aastat. Selle aja vältel on nad esinenud nii eraldi albumitel sooloartistidena kui andnud koos välja ka originaalloomingu albumi "Kodus".
Kell 18.30 tuleb lavale ansambel Jäääär, kes Eestimaal pikemat tutvustust ei vaja. Nad on lubanud anda kuulajatele rahuliku ja meeleoluka pargikontserdi.
Lastekaitsepäeva tähistamine sai alguse 1925. aastal Genfis toimunud ülemaailmsel konverentsil. Kuigi mitmed riigid tähistavad lastekaitsepäeva erinevatel päevadel, on Eestis kinni peetud 1. juuni tavast, mis on pärit Ameerikast. Nimelt kutsus Hiina konsul 1925. aastal San Franciscos traditsioonilise Hiina Draakonifestivali tähistamiseks kokku Hiina lapsed, kellel polnud vanemaid. Sealt saigi alguse traditsioon tähistada lastekaitsepäeva igal aastal juunikuu esimesel päeval.
Kõigile külalistele soovitame ilusa ilma korral kaasa haarata piknikulina – juua ja süüa pakuvad meie suurepärased toitlustajad. | Lastekaitsepäeval toimub Kadrioru pargis kontsert tervele perele | https://menu.err.ee/290961/lastekaitsepaeval-toimub-kadrioru-pargis-kontsert-tervele-perele | Kadrioru pargis tähistatakse kolmapäeval, 1. juunil lastekaitsepäeva tasuta kontserdiga tervele perele. Esinevad kitarristid Erko Niit ja Laura Junson ning legendaarne Jäääär. |
Lisaks võeti arvesse seto jutuvestja Feodor Vanahundi juttude kogumikku "Ilosa’ ja pogana’ jutu’" ning artikleid setode õigeusust ja esimeses maailmasõjas teeninud sõduri kirjadest kodustele. Lisaks sellele osales Kalkun koguteose "Setomaa" rahvaluule ja tänapäeva kultuuri osa koostamisel, kirjutamisel ja toimetamisel ning viis läbi välitöid Siberi, Värska, Saatse ja Petserimaa setode juures.
Žürii hinnangul ei mahu Andreas Kalkuni käsitluste keskmes olevad teemad, žanrid ja kultuuripraktikad jäävad folkloristika uurimiskeskmesse ega selgelt määratletud kategooriatesse – olgu selleks seto improvisatsiooniline laul, setode õigeusupraktika või klišeelikest viisakusväljenditest koosnev kirjavahetus. Andreas Kalkun tunneb põhjalikult varasemat uurimislugu ning on aldis varasemate uurijate loodud representatsioone tänapäevasest vaatepunktist mõtestama. Kalkuni teadustööd on kirjutatud nõtke sulega, mida on nauditav lugeda nii kolleegidel kui laiemal publikul.
Preemia anti kätte 26. mail Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul.
Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.
Varasematel aastatel on preemia pälvinud Tiiu Jaago, Madis Arukask, Janika Oras, Eda Kalmre ja Mare Kõiva.
Sel aastal esitati žüriile neli kandidaati: Reet Hiiemäe, Andreas Kalkun, Merili Metsvahi ja Ingrid Rüütel. Kõigi mainitute 2015. aasta oli tegus ja laiahaardeline – valminud on nii teadusartikleid,
allikapublikatsioone, populaarteaduslikke väljaandeid kui heliplaate. | Folkloristika aastapreemia võitis Andreas Kalkun | https://kultuur.err.ee/312288/folkloristika-aastapreemia-voitis-andreas-kalkun | Akadeemiline Rahvaluule Selts koos Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andis 2015. aasta Eesti folkloristika aastapreemia Eesti Kirjandusmuuseumi teadurile Andreas Kalkunile täiendatud väljaande oma doktorimonograafiast "Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole" jt teoste eest. |
Norralannast leegionär Ada Hegerberg viis Lyoni 12. minutil juhtima, kuid kaks minutit enne normaalaja lõppu suutis Alexandra Popp viigistada.
Penaltiseerias eksis kohe Hegerberg, kuid Lyon jõudis siiski karikani, sest Wolfsburgi omadest ei saanud palli väravasse neljas ja viies lööja.
Alates hooajast 2009/2010 peetava naiste Meistrite liigas on Lyon ajaloo edukaim klubi: varasemalt võideti tiitel ka 2011. ja 2012. aastal. Wolfsburg oli edukas 2013. ja 2014. aastal.
Seitsme hooaja jooksul on mänginud finaalides enamasti vaid Prantsusmaa ja Saksamaa naiskonnad. Vaid 2014. aastal pääses nii kaugele rootslannade Tyresö, kaotades otsustava kohtumise Wolfsburgile 3:4. | Lyon tõusis kõigi aegade edukaimaks naiste Meistrite liiga klubiks | https://sport.err.ee/86600/lyon-tousis-koigi-aegade-edukaimaks-naiste-meistrite-liiga-klubiks | Naiste jalgpalli Meistrite liiga võitis kolmandat korda Prantsusmaa klubi Lyoni Olympique, kes alistas finaalis penaltiseeria järel sakslannade Wolfsburgi. |
Forum Cinemase tegevjuhi Kristjan Kongo sõnul on kinokett juba mõnda aega kaalunud uue kino rajamise võimalusi väljaspool pealinna ning värskelt on otsus langetatud Viljandi osas. "Uue kino ehitamisega tekib juba uue aasta alguses ka Viljandisse kaasaegne ja kvaliteetne filmivaatamise koht ning usun, et nii linlased kui ümberkaudsete piirkondade elanikud võtavad selle kiiresti omaks," lausus Kongo.
Forum Cinemas ja Viljandi Centrumi keskus alustavad kino ehitamist selle aasta juunis, külastajatele on plaan saalid avada 2017. aasta veebruaris. Uude kinno tuleb kaks saali, mis mahutavad kokku ligikaudu 260 vaatajat.
"Viljandi kino rajamisel ei tee me allahindlust ei teenuste kvaliteedis ega mugavuses. Uude kinno tuleb kaasaegne tipptehnoloogiaga projektsioonitehnika, pilditeravust ja eredaid värve toetavad ekraanid ning viiest erinevast suunast heli peegeldav Dolby Atmos süsteem. Kogu sisustus ja paigutus alates toolidest kuni sissepääsude lahendusteni saavad olema kasutajamugavad ning toetavad mõnusat kinoelamust,” lisas Kristjan Kongo. “Kui kino võetakse väga hästi vastu ning tekib vajadus lisasaalide või –kohtade järele, siis oleme koostöös arendajaga valmis kinopinda veelgi laiendama.”
Viljandi Centrumi keskuse esindaja Riho Maisa sõnul on huvi kaasaegse kaubandus- ja meelelahutuskeskuse järele suur. "Kino Viljandi Centrumi keskuse osana on loogiline arenguetapp, linnas puudub täna üldse kvaliteetne filminäitamise koht. Keskusesse püüame lisaks kinole saada ka väliterrassiga söögikohale parima operaatori. Soovime pakkuda laieneva keskusega viljandlastele veelgi põnevamaid ja sisukamaid vaba aja veetmise võimalusi,“ lausus Riho Maisa.
Kokku investeeritakse Viljandi Centrumi keskuse rajamisse 1,5 miljonit eurot. Keskuse kogupindala saab pärast laiendust olema 10 000 m 2, millest kino võtab enda alla ligi 1000 m 2. | Forum Cinemas avab uue aasta alguses Viljandis kino | https://kultuur.err.ee/312281/forum-cinemas-avab-uue-aasta-alguses-viljandis-kino | Kinokett Forum Cinemas ja Viljandi Centrumi keskus sõlmisid lepingu uue kaasaegse sisu ja tehnikaga kino rajamiseks Viljandisse, mis on plaanis külastajatele avada järgmise aasta veebruaris. |
Cameron tegi kommentaari seoses ühe oma endise nõuniku sel nädalal tehtud avaldusega, mille kohaselt toetavat Cameron tegelikult Euroopa Liidust lahkumist ning loodab salaja, et valijad on 23. juunil toimuval referendumil samal seisukohal, vahendas Reuters.
"Seega ei ole ma kunagi olnud kapi-brexitlane (closet Brexiteer)," rõhutas valitsusjuht pressikonverentsil.
"Ma toetan väga kirglikult õige referendumitulemuse saavutamist, Euroopa reformimist ja Euroopa osaks jäämist. See on Suurbritannia huvides ja see on kõik, milles praegu asi on," lisas ta.
Viimastel päevadel avalikustatud arvamusküsitlused on andnud 23 juuni referendumi tulemuse kohta väga erinevaid prognoose, kuid suurem osa uuringutest näitavad, et ei Euroopa Liitu jäämise pooldajatel ega ka lahkuda soovijatel pole selget ülekaalu ning seega võib ühe seisukoha võit olla väga napp.
Muuhulgas on Cameron ka teatanud, et mingit teist referendumit selles küsimuses korraldama ei hakata.
"Ma olen täiesti veendunud, et referendum on referendum. See on üks kord põlvkonna jooksul, ainukordne võimalus elu jooksul ning selle tulemus määrab ka edaspidise... Ei saa olla neverendum-it (sõnamäng inglise keeles, mida saab tõlgendada, kui "mitte kunagi lõppevat" - Toim.), meil on referendum," rääkis Cameron eelmisel nädalal.
Ka teised G7 juhid on äsja avaldanud lootust, et Suurbritannia jätkab Euroopa Liidu liikmena. | Cameron: ma ei ole kunagi olnud "kapi-brexitlane" | https://www.err.ee/560606/cameron-ma-ei-ole-kunagi-olnud-kapi-brexitlane | Briti peaminister ütles täna Jaapanis toimuva G7 tippkohtumise raames ajakirjanikele, et ta pole kunagi olnud "kapi-brexitlane" ning on alati olnud seisukohal, et Euroopa Liidust lahkumine seaks ohtu Suurbritannia majandusliku tuleviku. |
BBC teatel võttis nendega eile ühendust isik, kes leidis rannast kahtlase tüki, mis meenutas talle internetis piltidel nähtud teisi lennukitükke.
Leidja teavitas sellest ka võime ja nüüd uurivad seda Austraalia eksperdid, kelle hinnangul klapib leid varem leitud lennukitükkidega.
Briti insener Don Thompson, kes kuulub MH370 kadumist uurivasse rahvusvahelisse ekspertide rühma, ütles, et leitud tükk näeb välja nagu osa Boeing 777-st ning kõige tõenäolisemalt on tegu lennukitiiva või -saba küljest pärineva paneeliga.
"See oli just selles piirkonnas, kus meri eeldatavasti rusud kaldale uhub," nentis ta.
Kuala Lumpurist Pekingisse teel olnud MH370 pardal oli 239 inimest ja see jäi kadunuks 2014. aasta märtsis. Arvatakse, et see kukkus pärast kursilt kõrvale kaldumist India ookeani lõunaossa. | Mosambiigi rannast leiti arvatav Malaysia Airlinesi lennuki tükk | https://www.err.ee/560600/mosambiigi-rannast-leiti-arvatav-malaysia-airlinesi-lennuki-tukk | Mosambiigi rannas Macaneta poolsaarel leiti tükk, mis arvatakse kuuluvat kaks aastat tagasi kadunuks jäänud Malaysia Airlinesi lennukile MH370. |
Nüüd aga väidavad mõned Ameerika Ühendriikide California ülikooli füüsikud, et ühes katses, mille tegid möödunud aastal Ungari füüsikud, on ilmnenud märke viienda, senitundmata vastasmõju olemasolust.
Ja tõesti, Ungari Teaduste Akadeemia tuumauuringute instituudi teadlased eesotsas Attila Krasznahorkayga uurisid mullu, kas neil õnnestub avastada niinimetatud tumedaid footoneid – valguseosakese footoni sarnaseid osakesi, mis on erinevalt tavalistest footonitest vastasmõjus hüpoteetilise tumeda ainega. Nad tulistasid liitium-7 tuumi prootonitega, nii et tekkisid berüllium-8 tuumad, mis seejärel üksteise järel lagunesid, kiirates seejuures elektron-positron paare.
Mida aeg edasi, seda vähem neid paare tekkis, kuid ühel hetkel tuli üldiselt langevasse graafikusse väike kühm sisse. Krasznahorkay ja ta kolleegid kirjutasid siis ajakirja Physical Review Letters, et tegu võib olla märgiga senitundmata osakesest, võibolla tõesti ka tumedast footonist.
Nende artikkel äratas suhteliselt vähe tähelepanu, kuni nüüd siis laadisid California ülikooli füüsikud eesotsas Jonathan Fengiga veebikeskkonda arXiv üles oma tõlgenduse, mille järgi oli ungarlaste katses sündinud osake hoopis X-boson, mille olemasolu on ennustanud mõned teoreetikud.
Feng ja kolleegid väidavad, et see boson kannab endas jõudu, mis mõjub umbes ühe aatomituuma läbimõõdu kaugusele ja mis seega ei saa olla ükski neljast seni tuntud fundamentaalsest vastasmõjust.
Laiem füüsikkond suhtub ideesse esialgu siiski teatava kahtlusega, sest viienda põhijõu avastamist on kuulutatud varemgi, kuid ikka on hiljem leitud, et teade oli olnud enneaegne. Siiski on juba mitu maailma füüsikarühma teatanud, et kavatsevad ungarlaste katset korrata ja vaadata, mis tulemus neil välja tuleb. | Füüsikud väidavad viienda vastasmõju võimalust | https://novaator.err.ee/259072/fuusikud-vaidavad-viienda-vastasmoju-voimalust | Juba aastakümneid teavad kõik füüsikud ja füüsikahuvilised, et universumis on nelja sorti põhijõudusid ehk vastasmõjusid: gravitatsiooniline, elektromagnetiline, tugev ja nõrk interaktsioon. Need neli jõudu hoiavad maailma koos ja on lõppkokkuvõttes loonud kogu selle toreda mitmekesisuse, mida enda ümber näeme. |
Euroopa Kontrollikoda on Euroopa Liidu sõltumatu välisaudiitor, mis kaitseb ühenduse maksumaksjate huve. Igast liikmesriigist töötab seal üks inimene, vahendasid ERR-i raadiouudised.
12 aastat Euroopa Kontrollikoja Eesti liikmena töötanud Kersti Kaljulaiu teine ametiaeg lõppes mai alguses ja plaanide järgi pidi ta naasma Eestisse ning hakkama mõttekoja Praxis juhiks.
Nüüd peab ta aga järgima Kontrollikoja reegleid ja jätkama sealset tööd uue liikme saabumiseni.
Algselt loodeti uus Eesti esindaja Kontrollikotta nimetada juba möödunud aastal, kuid siis lükkus otsustamine selle aasta algusesse ja lõpuks läks mööda ka uue liikme nimetamise viimane tähtaeg enne suve, 7. mai.
Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv rahandusminister Sven Sester teatas juba novembris, et esitab kandidaadiks oma erakonnakaaslase, endise peaministri ja praegu riigikokku kuuluva Juhan Partsi.
Selle vastu on seisnud aga koalitsioonipartnerist Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE).
Peaminister Taavi Rõivase sõnul saab Kontrollikoja liikme kandidaadi esitada valitsusele arutamiseks just rahandusminister.
"Ta pole praegu kandidaati esitanud ja see teema ei ole ka praegu aktuaalses faasis, kuna Euroopa Parlamendi kuulamised suveks peatuvad. Aga ma usun, et see on teema, mille juurde võib sügisel tagasi tulla ja eks siis vaatame, kas me selleks ajaks leiame või kas rahandusminister selleks ajaks pakub kandidaadi, kes oleks kogu valitsusele vastuvõetav," rääkis Rõivas.
"Samas on selge, et praegune ajutine lahendus, kus Kersti Kaljulaid jätkab, ei jää kindlasti igaveseks lahenduseks, nii et varem või hiljem tuleb leida see inimene. Rahandusministri roll on see nimi välja pakkuda. Ma usun, et selle juurde on võimalik tagasi tulla sügisel," lisas ta.
Ka Juhan Parts nentis, et Euroopa Kontrollikoja liikme määramine on valitsuse otsus, kuid oma kandidatuuri ta praegu tagasi võtnud ei ole.
"Ma pole praegu oma kandidatuuri, kui rahandusminister selle ettepaneku tegi, tagasi võtnud," kinnitas ta. Vastates küsimusele, kas see plaan tal on, ütles Parts: "Eks elu näitab." | Valitsus tegeleb kandidaadi esitamisega Euroopa Kontrollikotta sügisel | https://www.err.ee/560599/valitsus-tegeleb-kandidaadi-esitamisega-euroopa-kontrollikotta-sugisel | Eesti pole siiani esitanud oma kandidaati Euroopa Kontrollikotta. Peaminister Taavi Rõivase sõnul tegeleb valitsus teemaga aktiivsemalt sügisel. |
Enne neljapäeval toimunud etappi läbis Nibali tervisekontrolli, vastused saadakse teada hiljemalt reede hommikuks. Siis langetatakse otsus Giro jätkamise või katkestamise osas, vahendab Spordipartner. | Nibali võib Giro enne kolme viimast etappi pooleli jätta | https://sport.err.ee/86604/nibali-voib-giro-enne-kolme-viimast-etappi-pooleli-jatta | Pole välistatud, et Giro d'Italial kokkuvõttes neljandat kohta hoidev Vincenzo Nibali kolmele viimasele etapile ei stardi. Nimelt pole Astana liider näidanud soovitud minekut ja 4.43 kaotust üldliidrile Steven Kruijswijkile (Team LottoNl-Jumbo) pole see tulemus, mille järele itaallane tuli. |
Bänd sai alguse 1977. aastal Suurbritannias Leedsis, kui Andrew Eldritch ja Gary Max kohtusid. Üsna pea võeti bändi ametlikku koosseisu ka Eldritchi 81. aasta trummimasin, mis hellitavalt Doktor Avalanche’iks nimetati ning tänaseni koosseisust lahkunud pole. Tõsi, trummimasinat bändiliikmeks nimetada pole kõige tavalisem, ent Doktor Avalanche’i programmeeritud trummirütmid ning Eldritchi ühes enda sügava baritoniga on täna ainukesed The Sisters of Mercy algkoosseisu liikmed ning iseloomustavad bändi helipilti. Doktor Avanlache on endiselt lavalaudadel, kuid trummimasinat asendavad 3 Mac’i.
Kollektiivi läbimurre toimus 1983. aastal, mil nende hittsingel "Temple of Love" võrgutas gooti-rocki fänne uudse post-punk' i, gospel ja pop-muusika kõlaga. Järgnenud “The Corrosion”, “Domination”, “More” ja teised singlid jõudsid üha laiema kuulajaskonnani ning tõid neile rahvusvahelise edu.
1990. aastal üllitas bänd enda kolmanda ja ühtlasi viimase albumi “Vision Love”. Albumi promotuuril esines The Sisters of Mercy ühes tugevat poliitilist sõnumit edastava räpigrupiga Public Enemy. See tekitas fännide seas mitmeid ootamatuid kokkupõrkeid ning tuur otsustati ootamatult poole pealt tühistada. Samal ajal olid bändil lahkhelid nende labeliga EastWest Records ning lõpuks, alles seitse aastat peale “Vision Love’i” ilmumist õnnestus neil leping lõpetada. Selle asemel, et uue leibeli alt uus plaat välja anda, otsustas Eldritch mängust välja astuda ja oma reeglite järgi mängida – ta pole siiani salvestanud ega välja andnud ühtegi uut lugu.
The Sisters of Mercy on alates 1991. aastast kontsertbänd. Nad esitavad lugusid, mis on kuulsad bändi algusaegadest ning uusi lugusid, mis on kirja pandud viimaste aastate jooksul, kuid pole kordagi salvestatud. | The Sisters of Mercy esineb suvel Riias | https://kultuur.err.ee/312272/the-sisters-of-mercy-esineb-suvel-riias | 3. augustil astub Riia Palladium kontserdihallis üles Briti gooti-rocki legend The Sisters Of Mercy. |
Lõuna-Osseetia ja teine mässuline piirkond Abhaasia kuulutasid end Gruusiast iseseisvaks 2008. aastal Venemaa ja Gruusia vahel peetud lühikese sõja lõppedes. Lisaks Venemaale on vaid mõni üksik riik nende iseseisvust tunnustanud.
Eelmisel aastal sõlmisid Venemaa ja Lõuna-Osseetia kohalikud võimud integratsioonileppe, mis vihastas Gruusiat ja lääneriike. 50 000 elanikuga Lõuna-Osseetia juba kasutab rahaühikuna Vene rubla ning seal asub Venemaa sõjaväebaas. | Lõuna-Osseetia korraldab rahvahääletuse Venemaaga ühinemise üle | https://www.err.ee/560598/louna-osseetia-korraldab-rahvahaaletuse-venemaaga-uhinemise-ule | Gruusia separatistlik piirkond Lõuna-Osseetia korraldab järgmisel aastal rahvahääletuse Venemaaga ühinemise üle, ütles neljapäeval regiooni presidendiks kuulutatud Leonid Tibilov. |
Andres Lõo on muusik, visionäär ja kuraator. "Fantoomplatvorm" on tema programm, manifest ja instrument. Lõo teeb ettepaneku loobuda "kunsti" nimemaagiast. Pidades ammendunuks nii kaubastuva kui politiseerunud kunsti suunda, pakub ta kolmanda võimaluse leidmiseks välja "fantoomplatvormi" mõiste.
"Võtkem kogu senine läänemaailma kunstikogemus ja andkem sellele uus suund, uus keskkond, uus toimimispind. Fantoomplatvorm on positiivselt laetud metaruum, kuhu oma vahetu tuleviku saame projitseerida," kirjutab Lõo.
Kaante vahele on koondatud juhtumid eksperimentaalsest ja murdelisest loomingulisest tegevusest. Raamat sisaldab põhjalikku intervjuud kunstiteadlase Hanno Soansi ning Lõo vahel, esseesid Lõo varasematelt koostööpartneritelt, kunstnik Kiwalt ja Soansilt ning Lõolt endalt. Autoriraamatu võtab kokku tema samanimelist isikunäitust saatnud manifest. Eesti- ja ingliskeelse raamatu toimetaja on Hanno Soans, kujundaja Tuuli Aule. | Kirjastus ;paranoia esitleb Andres Lõo "Fantoomplatvormi" | https://kultuur.err.ee/312271/kirjastus-paranoia-esitleb-andres-loo-fantoomplatvormi | Täna, 27. mail esitleb rahvusvaheline kirjastus ;paranoia "Fantoomplatvormi" Tallinnas Vabaduse väljaku keskel kell 14.41. |
Parema käe kämblast võeti välja kaks toestavat metallora, mis pandi sinna paar nädala varem, kukkumises lahti tulnud luukillu fikseerimiseks, kirjutab Delfi Sport.
Esmane lõikus tehti Luksemburgis, vahetult pärast kukkumist Flčche du Sud velotuuril. Ehkki käsi sõita kannatab, ei riskinud ta kodusel UCI velotuuril starti minna.
Õige pea Nõmmela stardijoonele siiski läheb, sest ta teeb Leopardi meeskonnaga kaasa 1.-5. juunini toimuva Luksemburgi velotuuri. | Käevigastusest taastuv Aksel Nõmmela jääb Tour of Estonialt kõrvale | https://sport.err.ee/86602/kaevigastusest-taastuv-aksel-nommela-jaab-tour-of-estonialt-korvale | Tour of Estonial võistlevat Eesti jalgrattakoondist ei saa aidata uusproff Aksel Nõmmela (Leopard Pro Cycling), kes käis kolmapäeval Tartus kergel lõikusel. |
Eestis elav taanlane Staehr tõstatas küsimused, kas Eesti on rikas või vaene riik ning kuidas majandusarengus Põhjamaadele järele jõuda Eesti Kaupmeeste Liidu visioonikonverentsil.
Professor, kes ka Eesti Pangas nõunikuna töötab, nentis, et praeguse maksupoliitikaga me seda eesmärki ei saavuta. Tema sõnul ei peaks poliitikud pingutama, et makse iga hinna eest langetada, vaid makse tõstes saaks tekitada riiki lisandväärtust näiteks arendades infrastruktuuri ja ehitades maanteid-kiirteid.
"Lääne-Euroopas ehitatati 60-ndatel erinevates riikides kiirteid, et teha lihtsamaks liikumist nii ettevõtete kui ka tavainimeste jaoks. Eestis ei ole ikka veel ühtegi päris kiirteed," sõnas Staehr. Ta tõi võrdluseks, et tema kodumaal Taanis, mis on samuti väikeriik nagu Eesti, on 10-15 korda rohkem kiirteid.
"Mina oleksin nõus rohkem maksma, kui ma jõuaksin autoga Tallinnast Tartusse näiteks 30 minutit kiiremini. Ja ma arvan, et paljud ettevõtted oleksid sellega samuti nõus," arvas Staehr.
ERR-i uudisteportaal viitas asjaolule, et maksude langetamise mantra on Eestis justkui teatud nõiaringis, sest iga nelja aasta järel on see paljude erakondade olulisemate valimislubaduste hulgas. Staehr nõustus, et Eestis puudutavad valimislubadused peaaegu alati maksude langetamist. "See on natuke ebatavaline ja ma ei näe seal suuri kasutegureid. Paljudes teistes riikides ei lubata valimiste ajal mitte makse langetada, vaid näiteks tõsta palku või ehitada uusi teid või koole."
Väga halvaks näiteks Eesti viimase aja maksuotsuste kohta tõi ta sotsiaalmaksu üheprotsendilise langetamise, sest see ei too ettevõtetele suurt kokkuhoidu.
Küsimusele, kas madalad maksud ja väiksed kulutused on ka vaesema riigi tunnus vastas Staehr, et vaesemates riikides on tõepoolest riigisektori kulutused väiksemad ja madalamad maksud. "Kui vaadata Euroopa Liidu liikmesriike, siis on olemas seos, et mida rikkam riik, seda suuremad avaliku sektori kulutused," ütles professor.
Hariduses peaks olema eeskujuks Singapur, mitte Rootsi
Staehri sõnul on Eestis väga hea haridustase ning PISA testide järgi on meie õpilaste teadmised kõrgel tasemel. "Eesti õpilased on sama head või isegi paremad kui Skandinaavia maade õpilased. Samas, kui võrrelda ennast suurte edulugude Singapuri, Hong-Kongi või Taiwaniga, oleme me neist väga maas," viitas ta.
"Kui meie eesmärk peaks olema haridustaseme poolest Rootsile järele jõudmine, siis me oleme selle saavutanud. Kui eesmärk on Singapurile järele jõudmine, siis meil on veel tükk maad minna," lisas ta.
15-aastaste õpilaste PISA testi tulemused matemaatikas:
Eesti - 521, Soome - 519, Rootsi - 478.
Singapur - 573, Lõuna-Korea - 554.
Ka kõrghariduses on professori hinnangul probleeme. "Paljud käivad ülikoolis, aga ei õpi seal väga palju. Tavaline Eesti üliõpilane töötab õppetöö kõrvalt 27 tundi nädalas. Kui õpingute kõrvalt on vaja teha nii palju tööd, saab õpingutest hobi. Kas Eesti magistrikraad on võrreldav magistrikraadiga Rootsis? Mõnikord jah, aga väga tihti mitte."
Seetõttu tuleks professori sõnul õppetööd Eestis rahaliselt toetada, et saaks olla täiskohaga üliõpilane.
Samuti pidas ta oluliseks võitlust vaesuse ja korruptsiooniga. Staehri sõnul peaks fiskaalpoliitika olema selline, mis aitaks vältida suuri tõusi ja langusi. | Professor: Põhjamaadele järele jõudmiseks peame tõstma makse ja seadma hariduses kõrgemaid sihte | https://www.err.ee/560533/professor-pohjamaadele-jarele-joudmiseks-peame-tostma-makse-ja-seadma-hariduses-korgemaid-sihte | Tallinna tehnikaülikooli professor Karsten Staehr ütles ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et Eestile tooks kõrgemad maksud ja nende tark kasutamine majanduse arengul rohkem kasu. Samuti on ta veendunud, et me peaks hariduses seadma kõrgemaid sihte. |
Pallurit vaevab kubemevigastus ja kuigi usutavasti ei ole tegemist pikaajalise traumaga, ei näe Hodgsonil tal EM-koondises kohta. Peatreener ütles ajakirjanikele, et Delph pääseb finaalturniirile üksnes juhul, kui keegi koosseisust saab veel tõsisema vigastuse.
26-aastane Delph debüteeris Inglismaa koondises ülemöödunud aastal ning on pidanud ristilipu all üheksa kohtumist. Äsja esimese hooaja Citys lõpetanud mängumees mängis kõikide sarjade peale 20 kohtumist ja lõi kaks väravat. | Kubemevigastus jätab Inglismaa koondislase EM-finaalturniiriks pealtvaatajaks | https://sport.err.ee/86595/kubemevigastus-jatab-inglismaa-koondislase-em-finaalturniiriks-pealtvaatajaks | Inglismaa jalgpallikoondise peatreener Roy Hodgson jätab EM-finaalturniirile sõitvast 23-liikmelisest koosseisust välja Manchester City poolkaitsja Fabian Delphi. |
Pariisis õpetaja ametit pidav Jean-Louis Cerisier (snd 1957) tutvus juba nooruses oma kodukandi Lavali iseõppinud kunstnikega. Tema sügavam huvi rahvaliku kunsti vastu lõi välja Poolas, kus ta 1970. aastatel õpetajana töötas. Sealt sai alguse tõeline jaht metsikule loomingule – sellisele, mis jääb muuseumidest väljapoole, looduslikku keskkonda, levib seintel ja müüridel, aedades ja teeservadel. Prantsusmaale naastes hakkas ta ise maalima ja kollaaže tegema ning hakkas Mayenne’i maapiirkondades otsima teisi väljaspool etableerunud kunstimaailma loovaid kunstnikke. Inspireerituna teiste loojatest on ta katsetanud erinevaid tehnikaid: guašši, õlimaali, pliiatsi- ja pastellijoonistust, kollaažitehnikat. Tema loomingut iseloomustavad sõnad nagu kehatus, unelus, suletus. Tema piltidest moodustub eluteater, kus tegelikkus seguneb kujuteldavaga ja elutu sulandub elavasse.
John Digby (snd 1938 Londonis) on New Yorgi külje all Long Islandil elav kollaažikunstnik, kelle teoseid on eksponeeritud nii Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal kui Koreas. Koos oma abikaasa Joaniga asutasid nad kümmekond aastat tagasi iseseiva kirjastuse The Feral Press, mis avaldab kunstiraamatuid, kus värsket ilukirjandust ja esseistikat põimitakse erinevas laadis töötavate kunstnike illustratsioonidega. Digby on klassikalise ”Kollaažikunsti käsiraamatu" (The Collage Handbook) autor: teose avaldas 1987. aastal üks maailma juhtivaid kunstiraamatute kirjastajaid Thames & Hudson ning seda on korduvalt uuesti trükitud. Digby kollaažides avaneb loodus meile pigem inimese sisemise reaalsuse peegeldusena kui füüsilise maastikuna. Kui Digby eelmine näitus Kondase keskuses pühendus tema nn arhiivikollaažidele, siis käesoleva näituse keskmes on hiina kuuluulest inspireeritud kollaažid. Näituseks valmis spetsiaalne pisiraamat, kus lisaks Digby kollaažide kõrval on välja toodud 8.-12. sajandi hiina poeetide kuuluuletused. Inglise keelde tõlkisid luuletused John Digby ja Hong Ai Bai, eesti keelde pani need ümber Mathura.
Näitused jäävad avatuks 3. augustini. Kondase keskus (Pikk 8, Viljandi) on avatud igapäevaselt 11–18. | Kondase keskuses kohtuvad angloameerika kollaažkunstnik ja prantsuse iseõppinu | https://kultuur.err.ee/312273/kondase-keskuses-kohtuvad-angloameerika-kollaazkunstnik-ja-prantsuse-iseoppinu | 28. mail avatakse Kondase Keskuses silmapaistva angloameerika kollaažikunstniku ja luuletaja John Digby ning prantsuse iseõppinud kunstniku Jean-Louis Cerisier loomingut tutvustav näitus. |
1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm tõstis esile eelmisel suvel Kalevi jalaväepataljonis alustatud uut väljaõpet, mis juba esimestel päevadel viis värsked ajateenijad välilaagrisse taktikaõppele. "Nägime, et ajateenija on võimeline ja isegi tahab kiiremini relvi ja taktikat tundma õppida. Kalevi jalaväepataljoni positiivne kogemus kahtlemata aitab parendada nii 1. jalaväebrigaadi kui kaitseväe väljaõpet tervikuna."
Suurem osa ehk üle 1200 ajateenija teenis 1. jalaväebrigaadi üksustes ehk suurtükiväe-, õhutõrje-, pioneeri-, tagalapataljonides ning Viru ja Kalevi jalaväepataljonides, samuti tankitõrje- staabi- ja luurekompaniides.
2. jalaväebrigaad arvas reservi enam kui 700 Kuperjanovi jalaväepataljonis teeninud ajateenijat. Samuti arvati sel nädalal reservi Vahipataljoni, mereväe ja toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ajateenijad.
Juulikutsega ajateenistusse saabunutest koolitati reservüksuste autojuhid ja juhtivkoosseis, oktoobris teenistust alustanud kutsealused õppisid täitma rivikoosseisu ametikohti. Enne reservteenistuse algust osalesid ajateenijad mais peetud kolmenädalasel hindamisõppusel Kevadtorm.
Uued ajateenijad saabuvad teenistusse juulis, praegu jätkavad üksustes teenistust jaanuaris üheteistkümneks kuuks kaitseväkke saabunud ajateenijad. | Kaitsevägi arvas reservi üle 2000 ajateenija | https://www.err.ee/560594/kaitsevagi-arvas-reservi-ule-2000-ajateenija | Sel nädalal arvas kaitsevägi reservi üle kahe tuhande eelmise aasta juulis ja oktoobris teenistust alustanud ajateenija. |
Pittsburgh oli seitsmendas mängus kodujääl Tampa Bay Lightningust parem 2:1 (0:0, 2:1, 0:0). Meeskonna kangelaseks kerkis Bryan Rust, kes viis teise kolmandiku alguses Penguinsi juhtima ning viskas pärast Jonathan Drouini viigiväravat perioodi kümnendal minutil vaid 30 sekundit hiljem ka võidutabamuse.
Viimati 2009. aastal Stanley karikafinaali jõudnud ja toona ka triumfeerinud Penguins on varem võitnud hokimaailma ühe ihaldatuima trofee ka 1991. ja 1992. aastal. San Jose Sharks pole 25-aastase ajaloo jooksul varem finaalideni jõudnud.
Stanley karikavõistlused:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 2:4
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 4:1
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 4:2
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 4:1
Tampa Bay Lightning – New York Islanders 4:1
Pittsburgh Penguins – Washington Capitals 4:2
Tampa Bay Lightning - Pittsburgh Penguins 3:4
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 4:2
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 4:3
Anaheim Ducks – Nashville Predators 3:4
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 1:4
Dallas Stars - St. Louis Blues 3:4
San Jose Sharks - Nasvhille Predators 4:3
St. Louis Blues - San Jose Sharks 3:4 | VIDEO | Seitsmenda mängu võitnud Penguins jõudis Stanley karikafinaali | https://sport.err.ee/86594/video-seitsmenda-mangu-voitnud-penguins-joudis-stanley-karikafinaali | Pittsburgh Penguins võitis jäähoki Stanley karikavõistluste idakonverentsi finaalis otsustava seitsmenda mängu ja pääses finaali San Jose Sharksi vastu. |
"Praegu on Euroopas 126 lennuettevõtet, mida on kahtlemata liiga palju. Jätkuv konsolideerumine Euroopa turul on absoluutselt möödapääsmatu," ütles Hololei Postimehele.
"See ei tähenda, et hea äriplaaniga ja oma nišiga väikesem, regionaalsele turule sihitud ettevõte ei võiks Euroopa turul konkurentsivõimeliselt ja kasumlikult toimida. Aga selleks peab olema väga hästi läbi mõeldud ja ellu viidud äriplaan," märkis ta. | Hololei: tillukesest lennufirmast võib kasvada suur | https://www.err.ee/560591/hololei-tillukesest-lennufirmast-voib-kasvada-suur | Ka väiksemad lennufirmad, nagu Nordica, võivad globaalsel turul ellu jääda, kuid selleks peab neil tagataskus olema suurepärane äriplaan ja head partnerid, leiab Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei. |
Tashi on üks pealtnäha tavaline 17-aastane Tiibeti poiss, kellele meeldib mängida jalgpalli, korvpalli ja kuulata lääne popmuusikat. Samas on ta ka Tiibeti budistliku koolkonna munk, kelle vanemad saatsid kloostrisse elama juba 6-aastaselt. 18-aastaseks saades seisab poisil ees elu tähtsaim otsus: kas pühendada oma elu mungana budismi, Mustangi kultuuri ja traditsioonide edasikandmisele või lahkuda kloostrist ning proovida hoopis tavaelu?
Jälgime Tashit teekonnal kloostrist koju isa juurde läbi Himaalaja mäestiku ja kohtume tema kodumaa, iidse Mustangi kuningriigi inimestega. Näeme läbi Tashi silmade ühe kõige paremini säilinud Tiibeti kultuuri olevikku, minevikku ja tulevikku. Õpime tundma tema perekonda. Millise otsuse Tashi langetab? Mis ootab ees Mustangi kultuuri ja rahvast? Kas lääne ühiskonnal on siit midagi õppida?
Stsenarist ja režissöör Peeter Rebane, muusika Eduardo Agni ja Horret Kuus, produtsendid Priit Rebane ja Patrick Holzen. Film on ETV2 ekraanil 27. mail kell 20.05. | Kultuuriportaal soovitab: "Tashi Delek!" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/312270/kultuuriportaal-soovitab-tashi-delek-etv2-s | 27. mail on ETV2 ekraanil Peeter Rebase dokumentaalfilm "Tashi Delek!", mis räägib ühest noorest Tiibeti mungast. |
Mitu börsiettevõtet maksab sel aastal omanikutulu kas dividendidena või aktsiakapitali vähendamisest tingitud tagasimakse teel mitu korda rohkem kui eelmisel aastal, kirjutab Postimees.
Näiteks Tallink maksab oma aktsionäridele omanikutulu kaheksa senti aktsia kohta, mis on neli korda suurem kui eelmise aasta kaks senti.
Eesti suurima aktsionäride arvuga ettevõte plaanib maksta dividende kaks senti aktsia kohta ning lisaks veel kuus senti aktsiakapitali vähendamisest tingitud tagasimakseid.
Swedbanki Balti aktsiaanalüüsi juht Marek Randma ütles, et kui üldistada siis tõepoolest kõik ettevõtted maksavad dividende ootustele vastavalt või üle selle. | Leht: börsil on tulus dividendiaasta | https://www.err.ee/560586/leht-borsil-on-tulus-dividendiaasta | Samal ajal kui meie börsiettevõtete eelmise aasta kogukäive ja -kasum kasvas üsna tagasihoidlikult, maksti või makstakse dividende üsna heldelt. |
Stephen Curry viskas võitjate kasuks 31 ja Klay Thompson 27 punkti. Andrew Boguti arvele jäi 15 silma ja 14 lauapalli, Draymond Greeni nimele 14 punkti ja 13 lauapalli. Marreese Speights viskas 14 punkti, Andre Iguodala piirdus kaheksa punktiga, kuid jagas ka sama palju tulemuslikke sööte.
Oklahoma Cityl ei olnud sedapuhku kasu ka Kevin Duranti 40 punktist. Russell Westbrooki nimele jäi 31 silma, kaheksa resultatiivset söötu ja viis vaheltlõiget. Serge Ibaka viskas 13 ja Anthony Morrow kümme silma.
NBA play-off ’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 4:3
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 4:3
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 4:2
1-Cleveland Cavaliers - 4-Atlanta Hawks 4:0
2- Toronto Raptors - 3-Miami Heat 4:3
1-Cleveland Cavaliers - 2-Toronto Raptors 3:2
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 4:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:4
1-Golden State Warriors - 5-Portland Trail Blazers 4:1
2-San Antonio Spurs - 3-Oklahoma City Thunder 2:4
1-Golden State Warriors - 3-Oklahoma City Thunder 2:3 | VIDEO | NBA: Golden State Warriors jäi ellu ja jätkab võitlust | https://sport.err.ee/86601/video-nba-golden-state-warriors-jai-ellu-ja-jatkab-voitlust | Korvpalliliiga NBA alistas Golden State Warriors kodus Oklahoma City Thunderi 120:111 (25:21, 33:29, 23:27, 39:34) ning vähendas läänekonverentsi finaalseerias kaotusseisu kaks-kolmele. |
Nurmsalu pääses tänu tugevale eelringile (8. asetus 69 naise seas) otse 32 parema hulka. See tähendab, et ta oli vabastatud kahest esimesest duellist. 1/16 duellis näitas aga 40. asetusega Myszor (Poola) Nurmsalu vastu väga südikat laskmist ja Nurmsalul tuli vastu võtta 2:6 kaotus. See andis talle siiski kõrge 17. koha.
Jäätma teenis eelringis 47 plokkvibu naise hulgas 26. asetuse ja võitis 1/32 duelli kodupubliku ees võistelnud Galesi (Suurbritannia) 137:136. 1/16 duellis tuli tal aga tunnistada 7. asetusega Sancenot (Prantsusmaa) 148:142 paremust. Sancenot jätkab laupäeval finaalides, Lisell Jäätmale täiskasvanute EM-debüüdiks 17. koht.
Teistest eestlastest lõpetasid Siret Luik (sportvibu naised), Jaanus Gross (sportvibu mehed) ja Kristjan Puusepp (plokkvibu mehed) 33. kohaga. Reena Pärnat, Tanel Kaasik ja Martin Rist võtsid EM-arvestuses vastu kaotuse juba avaringis.
Reedene võistluspäev on pühendatud Rio OM-kvalifikatsiooniturniirile. Selgitamisele läheb kolm individuaalset naiste ja kolm individuaalset meeste pääset. Igal riigil on võimalik võtta ainult üks pääse klassi kohta (max. üks meeste ja üks naiste) ja osaleda saavad ainult riigid, kes ei saanud 2015. aasta MM-ilt ühtegi pääset. Kokku on vibuspordis kolm kvalifikatsiooniturniiri: mullune MM, käesolev EM ja juuni keskel MK-etapp.
Eestlastest jätkavad täna võistlemist Laura Nurmsalu, Reena Pärnat, Siret Luik ja Martin Rist. | Nurmsalu ja Jäätma lõpetasid vibuspordi EM-i 17. kohaga | https://sport.err.ee/86597/nurmsalu-ja-jaatma-lopetasid-vibuspordi-em-i-17-kohaga | Euroopa meistrivõistlustel vibulaskmises lõpetasid parimate eestlastena Laura Nurmsalu (sportvibu naised) ja Lisell Jäätma (plokkvibu naised). Nii sportvibu kui plokkvibu segavõistkonnad lõpetasid 9. kohaga. EM-finaalid toimuvad eeloleval nädalavahetusel. Homme selgitatakse aga Rio olümpiapääsmed ja sellel turniiril osaleb veel neli eestlast. |
G7 hoiatas lõppdeklaratsioonis, et nn Brexit pööraks globaalse kaubanduse, investeeringute ja töökohtade arvu suurenemise trendi tagasi, vahendas BBC.
Deklaratsioonis seatakse majanduskasv tähtsaimaks, millega võidelda maailmamajanduse ja julgeoleku vastaste ohtudega.
G7 lubas ühiselt tegeleda suurte ohtudega globaalsele majanduskasvule, sealhulgas ohtudega rahvusvahelisele korrale, mida kujutavad endast terrorirünnakud ja vägivaldne äärmuslus.
"Me oleme pühendunud, tagamaks seda, et majanduskasv oleks kaasav ja töökohtade rikas, tuues kasu kõigile ühiskonna osadele," seisis dokumendis.
Samuti kutsuti rahvusvahelisi turge üles püsima avatud, et võidelda protektsionismi vastu. Samuti kutsuti riike üles vältima valuutade devalveerimist konkurentsi eesmärgil.
Suurbritannias toimub 23. juunil referendum Euroopa Liidu liikmesuse üle.
Lisaks maailma majanduslikele väljakutsetele tõi G7 välja muid poliitikaküsimusi. Deklaratsioonis nimetatakse Euroopa migrandikriisi ülemaailmseks väljakutseks.
Samuti väljendati muret olukorra pärast Ida- ja Lõuna-Hiina merel, kus viimastel aastatel on pinged merepiiri vaidluste pärast tõusnud. | G7 hoiatas, et Brexit ohustab maailma majanduskasvu | https://www.err.ee/560585/g7-hoiatas-et-brexit-ohustab-maailma-majanduskasvu | Maailma tööstusriikide liidrid ütlesid oma deklaratsioonis, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ohustaks globaalset majanduskasvu. |
"Põhjus on eelkõige selles, mida ma nimetaksin valmisolekuks äri teha ehk inglise keeles willingness to do business. Soomes, Austrias või teistes n-ö vana Euroopa riikides valitseb mõne erandiga mentaliteet, et meil on kõik olemas, oleme väga rahul sellega, mis juba on, ja kui üldse midagi muudame, siis kahe-kolme aasta pärast," selgitas ta Eesti Päevalehe vahendusel.
„Kui võtame aga Indoneesia, Filipiinid või mõne muu Kagu-Aasia riigi, siis seal on suhtumine umbes niisugune: "Väga huvitav! Miks mitte! Proovime! Kas kuu aja pärast juba saaks?" | Lihtsam kui Soomes: Kagu-Aasia on Eesti ettevõtja jaoks paljulubav | https://www.err.ee/560590/lihtsam-kui-soomes-kagu-aasia-on-eesti-ettevotja-jaoks-paljulubav | Majandusministeeriumis tutvustati eile noore elanikkonna ja kiire majanduskasvuga Kagu-Aasia võimalusi ja riske Eesti ärirahvale, kelle jaoks on see kauge piirkond veel üsnagi tundmatu. Koostöös Aasia uuringute kojaga Eestis korraldatud konverentsil võttis sõna Kagu-Aasia tarbeks ärikonverentside programmide tootmisega tegelev ettevõtja Hando Sinisalu, kelle hinnangul on näiteks Indoneesias äri teha lihtsam kui Soomes. |
Järgmised kuus kuud kestva Eesti eesistumise tähtsamad küsimused on laste õigused, sooline võrdõiguslikkus ning inimõigused ja õigusriik internetis, vahendasid ERR-i teleuudised.
Eesti eesistumise algust Euroopa Nõukogus tähistati kolmapäeval tavapärase üleandmistseremooniaga Strasbourgis.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Alalise Komitee istungil riigikogus peab avakõne assamblee president Pedro Agramunt.
Alalisel komiteel on kavas kinnitada raportid Kasahstani ja Serbia ennetähtaegsete parlamendivalimiste kohta ning arutada inimõiguste rikkumise ärahoidmise ja linnadevahelise koostöö edendamise teemadel. | Riigikogus peetakse Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise avaistung | https://www.err.ee/560584/riigikogus-peetakse-eesti-euroopa-noukogu-eesistumise-avaistung | Täna peetakse riigikogus Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise avaistung. |
Dragoon Ride nime kandava rännaku eesmärk on harjutada Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi soomusüksuste kiiret siirmist läbi Euroopa. Rännaku raames läbivad peamiselt Stryker soomukitest ja toetussõidukitest koosnevad kolonnid enam kui 2 400 kilomeetri pikkuse teekonna läbi kuue Euroopa riigi Tapale ja väeosadesse Lätis ning Leedus. Kahes kolonnis on ligi 400 ühikut tehnikat, mis jaotub kolme Balti riigi vahel.
Rännakul teevad sõjaväelased peatusi ja viivad läbi koostööharjutusi, näiteks harjutatakse taktikaliste kitsaskohtade nagu sildade ületamist. Samuti peatutakse erinevates linnades, et suhelda kohalikega ja näidata oma varustust ning tehnikat.
Eestis teevad kolonnid peatuse 9. juunil Valgas ja Tartus, 11. juunil Sillamäel ning 14. juunil Pärnus, kus toimuvad erinevad rahvaüritused.
13. juunil algava õppuse Saber Strike eesmärk on harjutada maa- ja õhuväeüksuste koostööd ja liitlasvägede vastuvõttu. Õppusest võtab osa ligi 10 000 sõdurit 13 NATO liitlas- ja partnerriigist. Osalevad üksused jaotuvad kolme Balti riigi vahel, õppuse raames saabub Eestisse ligi 1 500 Ameerika Ühendriikide sõdurit. Lisaks saadavad Läti ja Leedu Eestisse kompaniisuurused üksused ning Soome rühmasuuruse üksuse. Samuti võtavad Eestis toimuvatest harjutustest osa Taani ja Sloveenia staabiohvitserid.
Eesti on sel aastal õppuse juhtriik. Õppus koosneb mitmest osaõppusest, millest esimene, peamiselt staabiprotseduuridele keskenduv Saber Knight algab esmaspäeval, 30. mail Tapal. Õppuse taktikalised osad viiakse läbi Tapal, kaitseväe keskpolügoonil ja Ämaris ning Leedu ja Läti harjutusaladel. Õppuse lõputseremoonia peetakse 21. juunil Tapal. | USA soomusüksused alustavad teekonda Eestisse õppusele | https://www.err.ee/560583/usa-soomusuksused-alustavad-teekonda-eestisse-oppusele | Täna alustavad Saksamaalt Vilseckist motoriseeritud rännakut Eestisse ja teistesse Balti riikidesse Ameerika Ühendriikide üksused, et osaleda juunis Eestis, Lätis ja Leedus peetaval õppusel Saber Strike. |
Üleeile puhkenud tulekahju said päästjad kontrolli alla, kuid järelkustutustööd jätkuvad veel tänagi, vahendasid ERR-i teleuudised.
45 hektari suurusel põlengualal oli veel eile palju hõõguvaid koldeid. Kui tuul suunda ei muuda, siis metsapõleng enam ei laiene.
Päästetööde juhi kinnitusel võtab metsapõlengu lõplik kustutamine aega veel paar päeva. | Valgamaal kestavad metsatulekahju järelkustutustööd | https://www.err.ee/560582/valgamaal-kestavad-metsatulekahju-jarelkustutustood | Valgamaal Läti piiri ääres Aitsra küla lähedal jätkati veel ka täna öösel ulatusliku metsatulekahju kustutamist. |
"Ilmenud kahtluste valguses pidas Kajar Lember vajalikuks oma taandumist erakonnast, et keskenduda oma õiguste kaitsmisele," ütles erakonna peasekretär Inara Luigas.
Vastavalt erakonna põhikirjale, kui üldkogu poolt valitud isik astub tagasi, siis astub tema kohale asendusliige. Asendusliikme määrab vastavalt valimistulemustele erakonna valimistoimkond. Esimeseks asendusliikmeks sotsiaaldemokraatide aseesimehe kohale on riigikogu liige Rainer Vakra. | Kajar Lember astus erakonnast välja | https://www.err.ee/560581/kajar-lember-astus-erakonnast-valja | Kajar Lember esitas avalduse, millega loobus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) aseesimehe kohast ning astus erakonnast välja. |
Lõuna-Korea kaitseministeeriumi andmeil viibisid üks sõjaväealus ja üks kalapaat hommikul Souli kontrollitavates vetes alla kümne minuti.
Teate kohaselt tulistas Lõuna-Korea laev pärast hoiatust sissetungijate suunas viis lasku. Vigastatutest ja kahjudest teateid ei ole.
Seda laadi vahejuhtumid ei ole ebatavalised, sest kalalaevad võitlevad sageli paremate kalastuspaikade pärast.
1999. aastal pidasid Koread maha verise merelahingu. | Lõuna-Korea alus tulistas Põhja-Korea laevade suunas hoiatuslaske | https://www.err.ee/560580/louna-korea-alus-tulistas-pohja-korea-laevade-suunas-hoiatuslaske | Lõuna-Korea mereväe alus tulistas reedel hoiatuslaske, et kihutada minema kaks Põhja-Korea laeva, mis põgusalt vaidlusaluse läänepoolse merepiiri ületasid. |
Kes hakkavad meid järgmisel neljal aastal juhtima? Mida teha, et Eesti majandus kasvaks? Mida poliitikud sellest kõigest üldse arvavad? Neile küsimustele otsisid vastuseid poliitikavaatlejad, ettevõtjad ja erakondade esinumbrid Tallinnas Maarjamäe lossis. Päeva modereerisid ajakirjanikud Johannes Tralla ja Märt Treier.
Kava
I sessioon
Eesti Tööandjate Keskliidu uue volikogu esimehe Kai Realo tervitus
Kõne "Mida ütleks Lennart Meri tänase Eesti kohta"?
Intervjuulaval intervjueeritakse Vabaerakonda (Kaul Nurm) ja Roheliste erakonda (Züleyxa Izmailova)
I sessiooni videosalvestis
II sessioon, kus tutvustatakse tööandjate manifesti peamisi lähtekohti
Eesti Tööandjate Keskliidu majandusarengu töögrupi juht ja Elering Asi juhatuse esimees Taavi Veskimägi - "Milline on ettevõtete jaoks hea ettevõtluskeskkond?"
Eesti Tööandjate Keskliidu tööjõupoliitika töögrupi juht ja Circle K Eesti peadirektor Kai Realo - "Mis toimub Eesti tööjõuturul?"
Eesti Tööandjate Keskliidu hariduspoliitika töögrupi juht ja Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter - "Haridus kui ettevõtluse üks nurgakivi"
Riigireformi SA nõukogu liige ja vandeadvokaat Jüri Raidla - "Kuidas jätkata riigireformi?"
Intervjuulaval saab kuulda Eesti Sotsiaaldemokraatliku erakonna (Jevgeni Ossinovski) ja Isamaa erakonna (Helir-Valdor Seeder) seisukohti
II sessiooni videosalvestis
III Sessioon
Erakondade valimislubaduste hind ja võimalikud mõjud?"
Arutlevad poliitikavaatleja Andreas Kaju, Meta Advisory Group ja majandusanalüütik Hardo Pajula, EBS
Intervjuulaval selgitavad oma seisukoht Eesti 200 (Kristina Kallas), EKRE, Eesti Reformierakond (Kaja Kallas) ja Eesti Keskerakond (Jüri Ratas)
"Kuidas mitmest Eestist saaks ühe" – Annika Laats, Risti koguduse õpetaja
Päeva analüüsib ja võtab kokku Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar
III sessiooni salvestus | Järelvaadatav | Tuulelohe lend 2019: keda me valime? | https://www.err.ee/907896/jarelvaadatav-tuulelohe-lend-2019-keda-me-valime | Sel neljapäeval toimus tööandjate aastakonverents Tuulelohe lend 2019, alapealkirjaga "Keda me valime?". Portaalis ERR.ee saab tööandjate liidu aasta tähtsündmust järelvaadata. |
Algselt oli naiste pargisõidu kvalifikatsioon kavas teisipäeval, kuid uue ajakava järgi pidi see toimuma kolmapäeva õhtul. Raskete olude jätkumisel otsustati kvalifikatsioon hoopistükkis ära jätta, tänu millele pääsesid kõik osalejad otse finaali. Lõppvõistlust planeeriti esialgu toimuma üheskoos meeste finaaliga, kuid siis otsustasid korraldajad, et naiste finaali toimumine otsustatakse pärast meeste sõitu. Kolmapäeva öösel võttis Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) vastu otsuse võtta naiste pargisõit programmist maha.
Endiselt täiskasvanute MM-i debüüti ootav Kelly Sildaru võistleb Park Citys ka rennisõidus. Rennisõidu kvalifikatsioon peetakse 7. veebruaril, ETV2-s nähtav finaal on kavas laupäeval, 9. veebruaril.
Meeste pargisõidus, kus toimusid kolmapäeval nii kvalifikatsioon kui ka finaal, teenis maailmameistriks tulnud James Woods oma parima soorituse eest 86,68 punkti. Norralane Birk Ruud sai 85,40 punktiga kaela hõbemedali, kolmandaks tuli ameeriklane Nicholas Goepper (84,46 p).
The #utahworlds2019 Men's #Slopestyle is wrapped! James Woods ???????? took the gold medal ???? ahead of Birk Ruud ???????? with silver ????, and Nicholas Goepper ???????? for the the bronze ????. Congratulations Boys! pic.twitter.com/E0vurwtXzK
— FISfreestyle (@FISfreestyle) February 6, 2019 | Sildaru trumpala finaal tühistati, meeste maailmameistriks tuli britt | https://sport.err.ee/907826/sildaru-trumpala-finaal-tuhistati-meeste-maailmameistriks-tuli-britt | Ameerika Ühendriikides Park Citys peetavaid freestyle 'i maailmameistrivõistlusi kimbutasid teist päeva järjest heitlikud ilmaolud, mis viisid selleni, et naiste pargisõidu võistlus tühistati. Raskete olude kiuste peetud meeste finaalis tegi parima tulemuse britt James Woods. |
Manchester City avavärava lõi esimese poolaja üleajaminutitel Aymeric Laporte. 73. minutil teenis kollase kaardi aga Fernandinho ning Evertoni ridades nägi Kurt Zouma sama värvi kaarti üheksa minutit hiljem. Teise poolaja üleajaminutitel oli veel täpne Gabriel Jesus, kes vormistas tiitlikaitsjatele 2:0 võidu.
Edetabelis hõivab Manchester City nüüd 62 punktiga esikoha. Sama palju on punkte ka Liverpoolil, kellel on üks kohtumine vähem peetud. Kolmandal kohal jätkab Tottenham (57 p). Everton asub 33 silmaga tabeli üheksandal real. | Manchester City teenis võidulisa ja tõusis edetabeli liidriks | https://sport.err.ee/908034/manchester-city-teenis-voidulisa-ja-tousis-edetabeli-liidriks | Jalgpalli Inglismaa kõrgliigas teenis võidulisa tiitlikaitsja Manchester City, kes alistas võõral väljakul Evertoni tulemusega 2:0. |
Võistluste korralduskomitee esimees Aivar Nigoli sõnul on tavapärasest suurem osalejate arv tingitud sellest, et Otepää IBU karikaetapp on laskesuusatajatele viimaseks stardiks enne Rootsis Östersundis toimuvaid maailmameistrivõistlusi. "Kui vaadata võistluskalendrisse, siis oleme tänavu tõesti heas seisus - Euroopa meistrivõistlused on vahetult lõppenud ning maailmameistrivõistlused kohe algamas," räägib Nigol. "Nii on mitmed riigid andnud märku, et plaanivad viimased stardid enne MM-i just Otepääl teha ning on seetõttu Eestisse tulemas tugevama koosseisuga," lausub Nigol.
Lisaks meelitab sportlasi Tehvandile ka kavas olev supersprint. "Kuna tegemist on suhteliselt uue võistlusformaadiga, pakub supersprint sportlastele suurt huvi," sõnab Nigol, et lisaks pealtvaatajatele on supersprint põnevust täis ka sportlastele endile. "Kuna uus formaat on võistluskavas veel üsna harva, siis on sportlaste jaoks oluline seda harjutada ning stardis olla," räägib Nigol tagamaid. Supersprint näeb ette, et toimuvad kvalifikatsioonid ja finaali pääseb vaid 30 parimat. "See on äärmiselt kaasahaarav võistlus nii sportlastele kui ka loomulikult pealtvaatajatele," julgustab Nigol spordisõpru staadionile tulema. Võistlused on kõigile pealtvaatajatele tasuta.
Osalevad riigid: Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Valgevene, Brasiilia, Bulgaaria, Kanada, Hiina, Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Kasahstan, Läti, Leedu, Moldova, Norra, Poola, Rumeenia, Venemaa, Serbia, Šveits, Rootsi, Ukraina ja USA. | Viimane start enne MM-i meelitab laskesuusatajad Otepääle IBU karikaetapile | https://sport.err.ee/908032/viimane-start-enne-mm-i-meelitab-laskesuusatajad-otepaale-ibu-karikaetapile | 1. ja 2. märtsil toimub Otepääl, Tehvandi spordikeskuses laskesuusatamise IBU karikasarja hooaja eelviimane etapp, kust võtab osa ligi 300 sportlast 33 riigist. |
Saaremaa VK jaoks on tegu põhiturniiri viimase kohtumisega, hetkel ollakse liigatabelis 45 punktiga teisel kohal. Tartul on liidrina 47 punkti ja Saaremaast ka mäng vähem peetud. Tartu klubi lõpetab põhiturniiri järgmisel nädalavahetusel TalTechi vastu. Tabeli kolmandat positsiooni hoiab Läti klubi RTU/Robežsardze 43 punktiga.
Saaremaa peatreeneri Urmas Tali sõnul on meeskond heas seisus. "Oleme jaanuari alguse ebakindlusest sammu edasi teinud, võttis aega, aga viimased mängud on juba parema iseloomuga olnud, kui teise ringi alguse kohtumised. Nüüd siis põhiturniiri viimane matš veel ees ja ootan huviga, kuidas me Tartu vastu hakkama saame oma asjadega," kommenteeris peatreener. Saaremaa värskeima täienduse, Hollandi koondise temporündaja Fabian Plaki kohta lausus Tali: "Korralik mängumees, aga eks ta on veel noor ja kogemusi vähe, kuid püüame tema tugevaid külgi meeskonna heaks maksimaalselt ära kasutada."
Pärast neljapäevast kohtumist on Saaremaal kahenädalane paus enne veerandfinaale, enamik meeskondi saab aga veel järgmisel nädalavahetusel viimaseid mänge pidada. "Kindlasti on pikem mängupaus pigem halb, tuleb praadida ja oodata, aga saame hakkama," lisas juhendaja.
Tartu meeskond pidi viimases mängus teise lähirivaali RTU vastu hakkama saama ühe põhimehe Rait Rikbergita, haigused on ka teisi mängijaid kimbutanud. "Viirused käivad ringi ja sportlased ei pääse samuti, proovime ennetada, aga selge see, et puhtalt ei pääse ükski meeskond. Elame päev korraga ja nuputamist on omajagu," tõdes Tartu meeskonna peatreener Andrei Ojamets. "Saaremaaga võrreldes on meil veel TalTechi kohtumise näol lisakäik varuks, kui peaks Saaremaa vastu halvasti minema. Kui Saaremaa peaks meid võitma, võivad nad punktiga mööda minna ja siis on meil TalTechi vastu vaja kahte punkti. Samas on TalTech viimasel ajal väga südikalt mänginud. Positiivse stsenaariumi puhul on TalTechi mäng meile ka veerandfinaali eelprooviks, sest nemad on kaheksandal kohal ja lähevad põhiturniiri võitjaga veerandfinaalis vastamisi," analüüsis Ojamets tabeliseisu.
Tartu pole seejuures saanud teises ringis sisuliselt kodusaali eelist kasutada. Mõlemad teise vooru kaks "kodumängu" tuli nimelt pidada hoopis Võrus, sest Tartu Ülikooli hall oli hõivatud muude üritustega. "Veidi kurvaks teeb see, et 2. detsembril saime viimati kodus mängida karikamängu, see on väga pikk paus. Aga tuleb hakkama saada ja tore, et fännid viitsivad meiega ikka kaasa tulla välismängudele ka," sõnas Ojamets.
Põhiturniiri viimased matšid peetakse 15.-17. veebruaril. Põhiturniiri võitja saab ühtlasi 1.-2. märtsil toimuva finaalturniiri korraldusõiguse. Põhiturniiri paremusjärjestuse määramisel võrreldakse esmalt punkte, seejärel võitude arvu, pärast mida geimide ja punktide suhet ning lõpuks omavaheliste mängude tulemusi. | Tiitlikaitsja Saaremaa peab põhiturniiri viimase mängu liidri Tartu vastu | https://sport.err.ee/908030/tiitlikaitsja-saaremaa-peab-pohiturniiri-viimase-mangu-liidri-tartu-vastu | Neljapäeval kell 19 kohtuvad Kuressaares võrkpalli Meistriliiga tipud, tiitlikaitsja Saaremaa Võrkpalliklubi ja liider Tartu Bigbank. |
JYP asus kohtumist juhtima juba avakolmandiku järel seisuga 3:0. Seejärel viskas teise mänguaja algul Pelicans ühe tagasi. JYP skooris neljanda väravaga ligi 12 minutit hiljem ning otsustavale kolmandikule mindi vastu seisult 4:1.
Rooba andis resultatiivse söödu viimasele täpsele tabamusele, mille toimetas võrku Jarkko Immonen. Väravate autoriteks olid veel Jani Tuppurainen, Eric Perrin ning kübaratrikiga sai hakkama Jake Newton.
JYP asub Soome kõrgliigas kümnendal kohal 23 võidu ja 24 kaotusega. | Rooba oli JYP-i võidumängus resultatiivne | https://sport.err.ee/908029/rooba-oli-jyp-i-voidumangus-resultatiivne | Eesti jäähokikoondise kapteni Robert Rooba koduklubi JYP alistas Soome kõrgliigas Pelicansi tulemusega 6:2. |
29-aastane universaal käis hiljuti koos Tallinna Kalevi ründaja Kevin Rääbisega testimisel Valgevene kõrgliigas mängiva Garadzejaga, kuid ei jõudnud seal klubiga kokkuleppele, kirjutab Soccernet.ee.
Mullu mängis Plotnikov Transi eest 33 liigamatšis ja lõi 13 väravat. Esimest korda oli ta Narva klubiga meistriliigas juba 2010. aastal, pool hooaega on ta mänginud ka Sillamäe Kalevi ja Kohtla-Järve Lootuse eest.
Loe edasi Soccernet.ee -st. | Valgevenes lepinguta jäänud Plotnikov sidus end taas Transiga | https://sport.err.ee/908019/valgevenes-lepinguta-jaanud-plotnikov-sidus-end-taas-transiga | Narva Trans teatas, et on enda mängumehe Viktor Plotnikoviga sõlminud uue lepingu. |
Alles laupäeval Balti liiga raames 24:24 viigi teinud meeskonnad kohtusid viie päeva jooksul teistkordselt Viljandis ning võõrustajad alustasid paremini. Kaheksaks minutiks juhtis Viljandi 5:2, ent siis tabas Markus Viitkar ja kahel korral Robin Oberg ning tablool oli 5:5 viik. Mulgid said uuesti kahega ette, et siis vastastel viigistada lubada.
Paremääre Enrico Antoni tabamus 23. minutil andis Tallinnale esmakordselt edu 10:9. Kaks minutit hiljem nägi Simon Drõgin enda ees punast kaarti, kuid Viljandi 19-aastane puurivaht Kevin Pajuväli tõrjus järgnenud karistusviske. Poolajalõpp kuulus siiski pealinlastele ja puhkama mindi Tallinna 14:11 juhtimisel.
Riietusruumist tulles tabasid mõlemad meeskonnad korra, enne kui Tallinn hakkas otsustavalt eest minema. Anton tabas mitu korda järjest, teda toetasid Oberg ja Risto Kiil ning 40. minutiks juhtis Eesti karikavõitja 20:13. Seitse minutit hiljem kasvas vahe kümnele väravale ja väiksemaks enam ei kuivanudki.
Tallinn sai tulemusega 34:23 hooaja kümnenda võidu ning tõusis punkti kaugusele liigatabeli esipaarist Kehra-Serviti. Oberg viskas pealinlaste kasuks kaheksa, Anton kuus ja Kiil viis väravat, mulkide poolel olid täpsemad Sergei Rodjukov kaheksa, Volodimir Maslak viie ja Mihkel Lõpp nelja tabamusega.
Sügisringis Põlva Coopile koguni 26 väravaga alla jäänud Aruküla/Audentes sai esmakordselt oma ridadesse mõlemad kogenud talvised täiendused ehk Antti Rogenbaumi ja Kaimar Leesi. Põlvalased aga mängisid esmakordselt ilma Servitisse siirdunud ja esimese tosina vooruga Coopi kasuks 63 väravat visanud Mathias Rebaseta.
Külalised tegid Arukülas välkalguse ja juhtisid neljaminutilise mängu järel 4:0. Ei aidanud Martin Noodla võetud minutiline mõttepauski, sest Andreas Rikken suurendas vahet veelgi. Kodumeeskond jõudis kahe värava kaugusele, aga eelmises voorus Viljandi võrku üheksa palli saatnud Marken Järv tabas kaks korda järjest ning Tõnis Kase viskest tuli 10:5.
Põlva hoidis edu, kasvatas selle pärast Kaarel Raidmetsa tabamust korra kaheksale väravale ning võitis poolaja 14:7. Teise pooltunni algul pommitasid põlvalased kadestamisväärse kindlusega ja 33. minutil juhiti juba 18:8. Lees üritas Aruküla/Audentest mängus hoida, visates võõrustajate teise poolaja kolm esimest väravat, aga Põlva libises eest.
Sama suurelt kui sügisel, Põlva ei võitnud, aga sai tabeli viimasest kindlalt 33:17 jagu. Kase ja Järve arvele jäi seitse, Jaanus-Peeter Rüütli ja Markel Veiko lisasid neli väravat. Arukülalastel tabas Lees viis ja Rauno Kopli neli korda. | Käsipalli meistriliigas võidutsesid HC Tallinn ja Põlva Coop | https://sport.err.ee/908017/kasipalli-meistriliigas-voidutsesid-hc-tallinn-ja-polva-coop | Põhiturniiri eelviimane voor käsipalli meistriliigas jätkus kahe mänguga. Külalismeeskonnad olid seekord kindlalt vastastest üle – HC Tallinn alistas Viljandi HC 34:23 (14:11) ning Põlva Coop oli 33:17 (14:7) parem Aruküla/Audentesest. Reedel lõpetavad 13. vooru HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja SK Tapa. |
Eesti meistrivõistlused toimuvad naiste-, vaba- ja kreeka-rooma maadluses. Mäe jääb seekord kodusest tiitlivõistlusest eemale, kuna valmistub Soomes Kuortanel Rootsis algavaks turniiriks ja treeninglaagriks.
Kodupubliku rõõmuks osalevad võisltusel siiski paljud Eesti maadlustipud - Heiki Nabi, Helary Mägisalu, Aimar Andruse ja teised. Kokku astub kolmele maadlusmatile mõõtu võtma ligi 150 sportlast. Võistlused algavad kell 11.30 ja finaalid peetakse orienteeruvalt kell 16.30.
Tartus toimusid aga Eesti õpilaste meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses. Kokku osales 95 noorsportlast ja Eesti õpilaste meistriteks krooniti:
-38 kg Oliver Grauen (J.Kotkase SK)
-41 kg Juhan Kristjuhan (MK Aberg)
-44 kg Max Hristjuk (Tartu Kalev/SK Englas)
-48 kg Reno-Rene Padar (MK Jaan)
-52 kg Artur Jeremejev (Tartu Kalev/SK Englas)
-57 kg Georg Kristerson (Tartu Kalev/SK Englas)
-62 kg Marcus Bugera (SK Tapa/Tapa VSK)
-68 kg Jegor Mossienko (Korrus3)
-75 kg Aron Aun (MK Juhan)
-85 kg Rasmus Liisma (MK Aberg)
Klubide arvestuses olid kolm parimat Tartu Kalev/SK Englas, MK Aberg ja
Korrus3. | Epp Mäe jätab kodused tiitlivõistlused vahele | https://sport.err.ee/908009/epp-mae-jatab-kodused-tiitlivoistlused-vahele | Pühapäeval Põlvas Mesikäpa Hallis toimuvatest Eesti meistrivõistlustest jääb tänavu eemale Eesti naistemaadluse liider Epp Mäe. |
Marran ja Rüütel alistasid esimeses kahes ringis kaks kohalikku paari. Veerandfinaalis tulid nende vastaseks võistlustel kolmanda asetusega Ungari parim paar Daniella Gonda ja Nikoletta Bukoviczki. Eestlannad said kahes geimis võidu 21:16, 21:11. Poolfinaalis läksid Marran ja Rüütel vastamisi teise asetuse saanud Indoneesia paari Nita Violina Marwahi ja Putri Syaikahiga. Tasavägisest kolmegeimilisest mängust väljusid võitjatena Indoneesia mängijad tulemusega 21:17, 17:21, 21:17.
Selle tulemusega peaksid Marran ja Rüütel, kes koos mängimist alustasid alles eelmise aasta lõpus, tõusma järgmise nädala maailma edetabelis pea 50 kohta, 140. koha piirile. Maailma edetabelis läheb arvesse kümme aasta jooksul mängitud parimat tulemust. Marran ja Rüütel on osalenud koos seni vaid viiel turniiril. | Eesti sulgpallurid jõudsid Iraanis pjedestaalile | https://sport.err.ee/908008/eesti-sulgpallurid-joudsid-iraanis-pjedestaalile | Iraanis 25000 dollari suuruse auhinnafondiga sulgpalli maailma edetabeli turniiril jäid Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel jagama paarismängus 3. kohta. |
Orihuela teedel sõidetud lühikese temposõidu viimased sajad meetrid kulgesid ülesmäge. Päeva kiireimat aega näitas norralane Edvald Boasson Hagen (12.55; Team Dimension Data), kelle keskmiseks kiiruseks märgiti protokolli 47,8 km/h. Teise koha pälvis hispaanlane Ion Izagirre (Astana Pro Team), kes kaotas võitjale viie sekundiga ning kolmanda aja sõitis välja endine temposõidu maailmameister Tony Martin (+0.05; Team Jumbo-Visma). Taaramäe kaotas võitjale ühe minuti ja ühe sekundiga. Tulemuse sai kirja 167 ratturit.
Taaramäe täidab viiepäevalisel velotuuril ilmselt abilise rolli ja temalt ei tasu suuri tulemusi oodata. Viimases treeninglaagris Calpes vedas eestlast alt tervis. Järgmised mitmepäevasõidu kolm etappi on mägised ja nende käigus selgub üldvõitja. Viimane etapp (88 km) viib ratturid Paternast Valenciasse ja seal saavad oma võimaluse sprinterid. | Taaramäe alustas Hispaanias hooaega 87. kohaga | https://sport.err.ee/907992/taaramae-alustas-hispaanias-hooaega-87-kohaga | Hispaanias alanud Valencia velotuuri (UCI 2.1) 10,2-kilomeetri pikkusel eraldistardist sõiduga avaetapil sai Rein Taaramäe (Direct Energie) kirja 87. koha. |
Maailma tippklubide hulka kuuluvat Resoviat juhendas teisipäeval Eesti koondise abitreener ja statistik Alar Rikberg, sest meeskonna peatreener Gheorghe Cretu jäi viirushaiguse tõttu koju. Nii sai 37-aastasest Rikbergist ühtlasi esimene eestlane, kes on Poola kõrgliigamängus peatreenerina tegutsenud. Rainer Vassiljev täidab teatavasti Lubini Cuprumis abitreeneri rolli, kirjutab Võrkpall24.ee.
Võidust hoolimata on Resovia võimalused lõpetada põhiturniir kuue parema hulgas ehk pääseda medalimängudele vaid teoreetilised. Hetkel paiknetakse viie võidu ja 11 kaotusega kümnendal kohal. Bedzin on ühe võidu ja 16 kaotusega eelviimane ehk kolmeteistkümnes. | Rikberg tegi Poolas Eesti võrkpalliajalugu ja tüüris tippklubi võidule | https://sport.err.ee/907989/rikberg-tegi-poolas-eesti-vorkpalliajalugu-ja-tuuris-tippklubi-voidule | Rzeszovi Asseco Resovia võrkpalliklubi teenis Poola kõrgliigas hooaja viienda võidu, kui alistas võõrsil 3:1 (-22, 15, 15, 23) tabeli tagumisse poolde kuuluva Bedzini. |
"Ma olen üsna kindel, et praeguses kampaaniaolukorras, kus Eesti on, te võidate selle hääletuse," ütles Rootsi välisministeeriumi ÜRO osakonna direktor Efraim Gomez kolmapäeval Tallinnas peetud seminaril.
Samal seisukohal oli ka Eesti ÜRO-kampaania juht Margus Kolga. "Nii palju kui meil kokkuleppeid (teiste riikidega - ERR) on, siis põhimõtteliselt oleme oma konkurendist eespool juba pikka aega. Mitte küll piisavalt eespool, aga eespool," ütles Kolga.
Samas soovis ta rõhutada, et kampaania kestab kuni juunis toimuva hääletuseni, seni, kuni otsus on langenud. Võitja peab saama ÜRO Peaassamblee hääletusel kahekolmandikulise enamuse ehk 129 riigi toetuse, kui kõik liikmesriigid hääletavad.
Eesti konkurent valimistel on Rumeenia, mis on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu liige varasemalt juba neljal korral. Eesti ei ole varem ÜRO Julgeolekunõukogu liige olnud.
"Et saada teise riigi ees ühekolmandikuline ülekaal - see on suur väljakutse. Seda on võimalik saavutada siis, kui riigid, kes omavahel konkureerivad, teineteisest eristuvad. Seetõttu tuleb meie püüda oma konkurendist võimalikult palju erineda ja seda sõnumit võimalikult paljudele liikmesriikidele viia," selgitas Kolga. "Sellega oleme ka viimased poolteist aastat tegelenud. See tähendab, et oleme viinud sõnumi Eestist peaaegu kõikide riikideni maailmas ka väljaspool New Yorki (kus asub ÜRO peakorter - ERR) ja seda vähemalt suursaadiku tasemel," rõhutas ta.
"Nii, et selle kampaania tulemusel - ükskõik, kas me võidame või mitte - väga suur osa maailma riike ja nende riikide otsusetegijaid teab midagi Eestist. Ja see on väärtus omaette, mille põhjal saab tulevikus arendada nii poliitilisi, majandus- kui ka kultuurisuhteid," ütles Eesti diplomaat.
Sama märkis ka Gomez, kelle sõnul Eesti saab Julgeolekunõukogusse pääsedes aru, et kampaania oli seda väärt. Rootsi ÜRO Julgeolekunõukogu saadiku Carl Skau sõnul annab töö Julgeolekunõukogus riigile ligipääsu teiste riikide, sealhulgas Julgeolekunõukogu alaliste liikmete juhtidele, mida saab ära kasutada ka pärast liikmestaatuse lõppu.
Rootsi oli ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liige aastatel 2017-2018.
Rootsi diplomaadid Carl Skau (vasakul) ja Efraim Gomez (paremal) Tallinnas toimunud seminaril. Autor: Välisministeerium
Skau sõnul toetab Rootsi Eesti kui endaga sarnaste väärtustega riigi kandidatuuri. "Meie väikeste riikidena oleme huvitatud rahvusvahelisel õigusel ja organisatsioonidel põhinevast korrast ning töö ÜRO juures aitab selle säilimisele kaasa," märkis Skau.
Eesti seadis oma kandidatuuri saada ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020-2021 üles juba 2005. aastal, kuid kampaania aktiivset faasi alustas 2017. aasta juulis. ÜRO Julgeolekunõukogu valimistel kandideerivad riigid regionaalsete gruppide põhiselt, mida on kokku viis: Lääne-Euroopa ja teised riigid; Ida-Euroopa; Aasia; Ladina-Ameerika ja Kariibid; Aafrika. Eesti on Ida-Euroopa grupis ning sinna kuuluvate riikide hulgast valitakse 2019. aastal üks Julgeolekunõukogu mittealaline liige. Eestiga samaaegselt kandideerib sellele kohale ka Rumeenia.
Lõplik hääletus, kus osalevad kõik 193 liikmesriiki, toimub 2019. aasta juunis.
Julgeolekunõukogus on 15 riiki, kellest viis on vetoõigusega alalised liikmed - USA, Venemaa, Hiina, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa. Kümme ülejäänud riiki valitakse kaheaastaseks perioodiks, igal aastal vahetuvad neist pooled ehk viis riiki.
ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta riikidele täitmiseks kohustuslikke otsuseid. | Rootsi diplomaat: Eesti ÜRO-kampaania kulgeb võidukursil | https://www.err.ee/907988/rootsi-diplomaat-eesti-uro-kampaania-kulgeb-voidukursil | Eesti senine kampaania ÜRO Julgeolekunõukogus mittealalise liikme koha võitmiseks suvel toimuvatel valimistel lubab arvata, et Eesti selle koha saab, ütles ÜRO küsimustega tegelev Rootsi diplomaat. |
Läti Seimis on käimas arutelu nii LSM-i vene- ja ingliskeelsete portaalide kui ka sealse Raadio 4 rahastamise üle.
Viimastel aastatel on Läti Raadio 4-le ja Läti Raadiole eraldatud vähemustele suunatud programmi edastamiseks 191 000 eurot, Läti rahvusringhäälingu võõrkeelsed uudisteportaalid on pidanud hakkama saama 121 000 euroga, vahendas ERR-i ingliskeelne uudisteportaal LSM-i ingliskeelse uudisteportaali teadet kolmapäeval.
Alates sellest aastast aga programmide ja portaalide rahastusmudel muutus.
LSM.lv juht Voldemars Olinš ütles, et praegu rahastatakse vähemustele suunatud kanaleid Läti avalik-õigusliku telekanali LTV eelarvest.
"Siiani oli meil ametkondadest saadud mitteametlik info, mis julgustas arvama, et rahastus jätkub, mistõttu ei tekitanud me paanikat varem, kui alles nüüd," kommenteeris Olinš.
"Õhus on kaks võimalust: kas sulgeda inglis- ja venekeelsed kanalid või otsida rahastust LTV praegusest eelarvest. Kuivõrd aga LTV maadleb eelarveraskustega, on oht, et realiseerub esimene võimalus," põhjendas Olinš muret.
Kanalite sulgemisega saadaks Seim aga avalikkusele sõnumi, et vene- ja ingliskeelsed uudisteportaalid polegi olulised.
"Järgmine kanal, mis Läti kohta mahukat ingliskeelset sisu toodab, on Russia Today," viitas Olinš, et moondamata uudiseid Lätist inglise keeles muudest kanalitest peale LSM-i ei saagi. | Läti rahvusringhäälingu vene- ja ingliskeelseid uudisteportaale ähvardab sulgemine | https://www.err.ee/907983/lati-rahvusringhaalingu-vene-ja-ingliskeelseid-uudisteportaale-ahvardab-sulgemine | Rahastamisraskustes Läti rahvusringhääling kaalub oma vene- ja ingliskeelsete uudisteportaalide sulgemist. Veebiuudiste juhi sõnul on avalik-õiguslik LSM-i uudisteportaal Lätis ainus, mis riigis toimuva kohta maailmale ingliskeelseid uudiseid vahendab. Selle kadudes jääb järele vaid propagandakanal Russia Today. |
Ligi tund aega kestnud kohtumises murdis Bourgue eestlase servi avasetis seisul 4:3. Teises setis murdis prantslane eestlase servi koguni kolmel korral. Kolmandas ringis kohtub Bourgue kaasmaalase Baptiste Crepattega (ATP 596.).
Kolmanda asetusega Zopp oli 46 600 euro suuruse auhinnafondiga turniiril avaringis vaba.
Eelmisel nädalal võistles Zopp Prantsusmaal Quimperis, kus pidi veerandfinaalis alla vanduma prantslasele Gregoire Barrerele (ATP 155.) 3:6, 6:7 (3). | Jürgen Zopi turniir jäi Budapestis lühikeseks | https://sport.err.ee/907973/jurgen-zopi-turniir-jai-budapestis-luhikeseks | Eesti meeste esireket Jürgen Zopp (ATP 149.) kaotas Ungaris Budapestis peetaval ATP Challengeri turniiri teises ringis prantslasele Mathias Bourgue'ile (ATP 254.) tulemusega 3:6, 1:6. |
Üldkoosolek valis Tööandjate liikmete poolt ja nende esindajate hulgast 30-liikmelise volikogu kolmeks aastaks. Seni juhtis volikogu Tiit Kuuli.
Uus volikogu juht Kai Realo on aastatepikkuse kogemusega juht. Olles töötanud juhina erinevates müügiorganisatsioonides, omistati talle 2018.a. Aasta juhi tiitel. Viimased seitse aastat on Kai Realo peadirektorina eest vedanud Circle K Eesti meeskonda, enne seda töötas ta samas organisatsioonis Statoili kontseptsioonijuhina.
Varasemate töökohtade hulka kuuluvad IBM, Elisa Eesti ja mobiiltelefonide jaemüügikett Mäkitorppa.
Realo nimetas probleemsemateks teemadeks, mida lahendama asuda tööjõupuudust ja maksuküsimusi.
1917 asutatud Eesti Tööandjate Keskliit on Eesti ettevõtteid ja majandusharuliite koondav katusorganisatsioon, mis esindab otse ja läbi haruliitude üle 1500 ettevõtte, mis on tööandjaks enam kui 145 000 töötajale. Tööandjate missiooniks on aidata kaasa Eesti majanduse kasvule ja inimeste elatustaseme tõusule. | Tööandjate keskliit valis volikogu esimeheks Kai Realo | https://www.err.ee/907972/tooandjate-keskliit-valis-volikogu-esimeheks-kai-realo | Eesti Tööandjate Keskliit valis kolmapäevasel üldkoosolekul uue 30-liikmeline volikogu. Selle esimeheks sai Circle K peadirektor Kai Realo. |
Esimeses üksikmängus pidi Valeria Gorlatš tunnistama maailma edetabelis 251. kohta hoidva Isabella Šinikova paremust 7:6 (8:6), 6:3.
Gorlatš alustas mängu kohe servikaotusega, aga murdis kuuendas geimis tagasi. Seti lõpus ei suutnud kumbki oma servi hoida ja nii ootas kiire lõppmäng, kus Gorlatš oli peal 2:0 ja 6:4, aga kaotas siiski 6:8.
Teises setis murdis ta kohe hakatuseks Šinikova pallingugeimi, aga loovutas enda kaks esimest servigeimi samuti ega suutnud end enam sellest seisust välja murda. Kaheksandaks geimis oli Šinikoval seisul 5:2 kaks matšpalli, aga need suutis Gorlatš veel päästa. Üheksanda geimi vormistas bulgaarlanna aga nulliga.
Teises üksikmängus oli maailma edetabelis 20. kohta hoidev Anett Kontaveit üle Viktoria Tomovast (WTA 158.) 6:1, 6:7 (4:7), 6:1.
Kui esimene ja viimane sett kuulusid eestlasele suhteliselt kergelt, siis 54 minutit kestnud teises setis jäi kiire lõppmänguga peale bulgaarlanna. Mõlemal oli selles setis probleeme servi hoidmisega, nii Kontaveit kui ka Tomova kaotasid pooled pallingugeimid.
Paarismängus pidid Anett Kontaveit ja Maileen Nuudi tunnistama Isabella Šiniakova ja Viktoria Tomova 6:2, 6:2 paremust.
Tund aega ja ühe minuti kestnud kohtumises tegid mõlemad paarid kaks topeltviga, eestlannadel õnnestus servida lisaks üks äss.
Lisaks Eestile ja Bulgaariale kuuluvad Zielona Goras mängivasse B-gruppi veel Rootsi ja Ukraina. Üllatusvõidu teeniski Rootsi naiskond, kes alistas alagrupi favoriidi Ukraina tulemusega 2:1. Kui esimeses matšis alistas ukrainlanna Dajana Jastremska 6:4, 6:2 rootslanna Johanna Larssoni, siis teises kohtumises viigistas Rebecca Peterson seisu 1:1-le, kui alistas 6:0, 6:2 Lesia Tsurneko. Paarismängus võitsid rootslannad Larsson ja Peterson 2:6, 6:3, 7:5 Nadija Kitšenoki ja Marta Kostjuki.
Neljapäeval kohtub Eesti Rootsi ja reedel Ukrainaga. | Eesti tennisenaiskond jäi Fed Cupil Bulgaariale alla | https://sport.err.ee/907907/eesti-tennisenaiskond-jai-fed-cupil-bulgaariale-alla | Eesti naiste tennisekoondis kaotas Poolas peetaval Föderatsioonide karikaturniiri Euroopa-Aafrika tsooni I grupi turniiri avamatšis Bulgaariale tulemusega 1:2. |
Patogeenide levik ja edukus sõltub patogeene kandva peremehe liikuvusest – mida kiiremini ja kaugemale ta liigub, seda suurem on tõenäosus nakatada uusi ohvreid. Kui inimesi on suhteliselt kerge jälgida ja vajadusel haiguspuhangutele reageerida, siis majanduslikku kahju tekitavate metsloomahaiguste (näiteks aafrika seakatku, linnugripi) levikut on loomade liikumise keerulisema kontrollimise tõttu ennustada raskem.
Haigusi, aga ka taimi, on võimelised kaugele kandma rändlinnud, kes läbivad suhteliselt lühikese ajaga pikki vahemaid. Pelgalt linde vaadeldes ei ole võimalik nende patogeenidest teada saada, kuid koos teadmistega peremeesorganismide levikust ja dünaamikast on võimalik mõista patogeenide elukäiku; patogeenide tundmine aitab kaitsta koduloomade ja ka inimeste tervist.
Modelleeritud liikumiste kaart näitab, et nakatuda võivad linnud Läänemere rannikul kõikjal, kuid suurima riskiga piirkonnad on Ölandi saare ümbrus, Gotlandi ja Rootsi idarannik Skåne piirkonnas.
Lindudega levivatest haigustest on viimastel kümnenditel enim tähelepanu pälvinud linnugripp, mille mõned vormid on sagedaste haigus- ja surmajuhtudega. Linnugripi A-viirus põhjustab haiguse kandjale vaid lühikesi inimsilmale märkamatuid vaegusi, mis teeb viiruse leviku jälgimise küll keerukaks, kuid lihtsustab oma ohutuses viiruse levikut mõjutavate tegurite (näiteks rändekäitumise, isendi soo ja vanuse rolli) uurimist.
Sinikael-pardid lendavad kuni 60 km/h ja sama kiiresti võib levida üle Läänemere ka haigus. Autor: Arne Ader (www.loodusemees.ee)
Ölandil peatuvad sügisrändel paljud Soomes, Balti riikides ja Loode-Venemaal pesitsevad veelinnud. Ölandil asuva Ottenby linnujaamas kogutud andmetele tuginedes õnnestus Rootsi ja USA teadlastel uurida sinikael-partide (Anas platyrhynchos) seas levinud gripi A-viiruse levikut, kasutades selleks 5122 rõngastatud ja 34 GPS-saatjatega varustatud sinikael-pardi rändeandmeid ning 38 nakatumisjuhtu. Sinikael-pardid on teadaolevalt peamised A-viiruse kandjad lindude seas. Lindude liikumisi modelleerides selgitasid teadlased kõrgema nakatumisriskiga Läänemere piirkonnad ning hindasid viiruse levimiskiirust.
Sinikael-pardid on teadaolevalt peamised A-viiruse kandjad lindude seas.
Sinikael-pardid lendasid Ottenby linnujaamast keskmiselt 167 km kaugusele (50% isenditest 130–300 km) kiirusega 54,5 km/h, mis langeb kokku ka tegeliku 55 km/h mõõdetuga. Modelleerimine näitas, et peaaegu sama kaugele levib partidega ka viirus (160 km, 50% juhtudest 130–297 km); isendid võivad lennata ka 600 km kaugusele. Haiguspuhanguid tuleb siiski ette harva ning kui, siis on levitajateks noorlinnud – ilmselt põhjusel, et nende immuunsüsteem ei ole veel täielikult välja kujunenud ja on altim nakatuma.
Modelleeritud liikumiste kaart näitab, et nakatuda võivad linnud Läänemere rannikul kõikjal, kuid suurima riskiga piirkonnad on Ölandi saare ümbrus, Gotlandi ja Rootsi idarannik Skåne piirkonnas. Kaugematest piirkondadest on kõrgema riskiga Bornholmi saar, Poola looderannik, Rügeni saare ümbrus Saksamaa rannikul ja üllatuslikult ka Läti rannik. Viimase põhjuseks on autorite arvates lindude liikumine piirkonda pehmetel talvedel või ka hoopis vead rõngastusandmetes. Eesti rannikumeri on aga sinikael-partidele madala või keskmise nakkusriskiga piirkond, suurim nakatumisoht ähvardab meil peatuvaid linde Sõrve poolsaarel.
Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi. | Rootsi rannikult levib linnugripp üle Läänemere tundidega | https://novaator.err.ee/907965/rootsi-rannikult-levib-linnugripp-ule-laanemere-tundidega | Teadlased mudeldasid sinikael-partide liikumisteede põhjal linnugripi levimise kiirust ja nakatumise tõenäosust. Ka Saaremaa jääb kõrge nakatumisriskiga piirkondade sekka. |
Sprindiradade kohta võis osalejatelt kuulda ainult kiidusõnu – navigeerimisoskused pandi tõsiselt proovile, oli mitmeid huvitavaid teevalikuetappe, kuid samas avaldas keskmäestik sooritusele oma raskendavat mõju ja muutis füüsilise soorituse eriti raskeks neile, kel ei olnud võimalik võistluseelselt samaväärsetes mäestikutingimustes harjutada.
Naiste seas olid teistest selgelt üle venelannad ja rootslannad, kelle sekka esikümnesse pääses vaid kuuendana lõpetanud soomlanna Salla Koskela. Euroopa meistriks tuli Aljona Trapeznikova Venemaalt ajaga 15.24, hõbeda ja pronksi teenisid rootslannad Magdalena Olsson (15.34) ja Tove Alexandersson (15.46).
Eesti parimana sai Daisy Kudre 12. koha ajaga 17.11, tema õde Doris oli 17. (17.50) ja Epp Paalberg 24. (18.51). Daisy Kudrest eespool olid peale venelannade ja rootslannade vaid soomlanna Salla Koskela ja ühe sekundiga tšehhitar Petra Hancova.
"Rada oli huvitav ja finišeerides olin oma sooritusega igati rahul, kuid esimene kiire analüüs näitas, et jätsin kahes kohas olulised lõiked tegemata ja selle taha jäi ka eesmärgiks seatud koht esikümnes," rääkis Daisy Kudre. "Keskmäestikus oli sõita ikka füüsiliselt väga raske, loodetavasti kohaneb organism lähipäevadel."
Doris Kudre lisas: "Olen oma kohaga rahul, tegin n-ö "oma ära" ja jätsin selja taha mitmeid tugevaid konkurente. Tegin rajal kiireid lõikeotsuseid, mis ennast igati ära tasusid. Hetkel ei ole mu sõiduvorm veel väga kiita, loodan seda märtsikuiseks MM-iks tublisti parandada."
Meeste seas oli konkurents tunduvalt kirevam ja esikümnesse pääsesid viie riigi esindajad. Kindla võidu noppis norralane Lars Moholdt ajaga 16.20, edestades rootslast Erik Rosti 27 ja teist norralast, Jörgen Madslienit 30 sekundiga.
Mattis Jaama sõitis välja 19. koha, kaotades võitjale 2.10 ning kommenteeris võistlust järgmiselt: "Korraldajad olid planeerinud väga põneva raja, mis sundis ikka kogu aeg "asja juures olema". Tegin esialgsel hinnangul hea, vigadeta soorituse, kuid ei saa välistada, et võis esineda paremaid teevalikuid ja otselõikeid, seda näitab hilisem analüüs. Paraku oli juba varasemast teada, et ma mägedes eriti kõva poiss ei ole ja kõrgus enam kui 2000 meetri üle merepinna andis ikka kõvasti tunda."
"Võistlus on üle ootuste hästi korraldatud ja rajad on meeldivalt huvitavad," ütles koondise treener Raul Kudre. "Tulemustes torkab silma velenannade ja rootslannade ning Norra meeste üleolek. Tegemist on võistkondadega, kes EM-i eel olid siinsega samal kõrgusel mäestikulaagris ja see annab neile selge edumaa. MattisJaama tegi kontrollitud soorituse, teda oleks kindlasti aidanud tihedam vahetu konkurents teiste võistlejatega rajal. Daisy on pisut pettunud, et ei pääsenud ka hea tehniline sooritusega esikümnesse, kuid siin tuleb vaid rahulikult oma asja edasi ajada ja küllap tulevad ka paremad kohad. Doris ei ole pärast õlavigastust veel vormi jõudnud ja tegi selles olukorras siiski hea sõidu, rahule võib jääda ka Epp Paalbergi esinemisega ning see tähendab, et meil on küllaltki ühtlane teatenaiskond. Homme on uus võistlus ja uued võimalused!"
Neljapäeval võisteldakse sprinditeates, Eesti paneb välja kaks võistkonda: Mattis Jaama - Daisy Kudre ja Kevin Hallop - Doris Kudre. | Eesti suusaorienteerujad lõpetasid EM-sprindis teises kümnes | https://sport.err.ee/907963/eesti-suusaorienteerujad-lopetasid-em-sprindis-teises-kumnes | Türgis Sarikamise linna lähistel toimus suusaorienteerumise Euroopa meistrivõistluste avadistants, sprint. Võistlused toimuvad keskmäestiku tingimustes, ca 2100 m kõrgusel merepinnast ning Türgis korraldab esmakordselt nii kõrge tasemega võistlust. |
"Eia jõulud Tondikakul" räägib loo kümneaastasest Eiast, kelle plaanid võtavad ootamatu pöörde, kui linnatüdruk viiakse talvevaheajaks ürgse loodusega salapärasesse Lõuna-Eesti tallu. Eia ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, kokku viima kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.
Berlinale kaastootmisturule on valitud ka Soome-Eesti-Saksamaa koostööfilm "Compartment Number Six", mille stsenaariumi autoriteks on Livia Ulman ja Andris Feldmanis. Eestipoolseks tootjafirmaks on Amrion, produtsendiks Riina Sildos. Film põhineb Rosa Liksomi samanimelisel novellil, mille tegevustik leiab aset 1980. aastate lõpus. Loo keskmes on Soome neiu Laura, kes on sunnitud läbi Nõukogude Liidu kulgeval rongireisil jagama kupeed alkohoolikust Vene töölise Vadimiga.
Berliini filmifestival toimub 7. kuni 17. veebruarini, paralleelselt aset leidev Berliini filmiturg 7. kuni 15. veebruarini. | "Eia jõulud Tondikakul" osaleb Berliini filmiturul | https://kultuur.err.ee/907958/eia-joulud-tondikakul-osaleb-berliini-filmiturul | Eesti on tänavusel Berliini filmifestivalil esindatud mitme projektiga. "Lotte ja kadunud lohed" teeb rahvusvahelise esilinastuse laste- ja noortefilmide programmis Generation ning Eesti näitlejanna Rea Lest on valitud Berlinale Shooting Stars talendiprogrammi. Lisaks sellele toimuvad Berliinis Anu Auna jõulufilmi "Eia jõulud Tondikakul" kaks turulinastust. |
Eesti kinolevis ei saaks "Velvet Buzzsaw" kunagi laineid lüüa. Film suruks end avanädalal kinodesse üksikute seanssidega, kuid pärast seda kaoks kiiresti. Mõned kriitikud ehk nopiksid selle üles ja kiidaksid, aga tegelikult pole säärane hullus ka kriitikute lemmik, parimal juhul sobiks see friikidele maiustamiseks öistel seanssidel mõnel fantaasiafilmifestivalil. Sarnane saatus tabas Eestis nii vendade Safdiede filmi "Hea aeg" ("Good Time"), mis tiksus mõnda aega pigem tühjadele saalidele, kui ka möödunud aasta lõpus kinno jõudnud David Robert Mitchelli "Silver Lake: Los Angelese müsteeriumi" ("Under The Silver Lake"), mis kadus kiiresti levist ja ka kriitikud kehitasid õlgu. Kõik kolm eelmainitut on vaatajasõbralikku pakki - head näitlejad, köitev sisu, ilus pildikeel - peidetud veidrused, mis šokeerivad oma vastuvoolu suhtumisega, tõmmates heausklikul kinokülastajal lihtsalt vaiba jalge alt ära.
Õnneks ei kehti aga Netflixi puhul ükski traditsiooniline reegel - turundus ja sihtgrupid ei tähenda midagi, uut materjali toodetakse sõltumata turunormidest ning just tänu sellele on võimalik, et "Velvet Buzzsaw" sattus möödunud nädalavahetusel tõenäoliselt miljonite vaatajate silme ette. Arvestades IMDb madalat reitingut, siis ajas film enamik vaatajad ilmselt totaalselt närvi. Samas julgen arvata, et see oligi eesmärk - film provotseerib ja lollitab ega lase end naljalt defineerida, lisaks mängivad näitlejad meelega võltsilt ja filmi tempo loksub seinast-seina. Neid elemente võib näha enamikes Netflixi madalaeelarvelistes filmikatsetustes, millesarnaseid ilmub nädalas paar-kolm tükki, kuid "Velvet Buzzsaw" on täpselt läbi lavastatud ja iga jaburus on filmis põhjusega, kasutades seeläbi ära kõiki Netflixi voorusi.
Juba esimese vaatluse põhjal paistab kätte "Velvet Buzzsaw" ühisosa mitmete teiste kunstifilmidega - siin on oma annus kunstiparoodiat ja ühiskonnakriitikat, mis oli Ruben Östlundi "Ruudu" ("The Square") suurimaks tugevuseks, müstika ja õõva poolest tuleb samas meelde Danny Boyle'i "Transs" ("Trance"). Mõlemad neist filmidest vaatasid kunsti ohtlikuna ega käsitlenud seda lihtsalt kui ilusat pilti seinal, kuid režissöör Dan Gilroy läheb "Velvet Buzzsaw" puhul veel mitu sammu kaugemale. Vaataja visatakse keset peenutsevat ja absurdihõngulist kunstimaailma ega anta hetkegi aega harjumiseks. On kaks varianti: kas õpid ujuma või upud? Peategelasi kehastavad Jake Gyllenhaal ja Rene Russo rebivad lõputult kunstiteemalist kildu ja arutavad siseringi asju, mis otseselt vaatajasse ei puutu - see aga mõjubki kui ootamatus kohas vette hüppamine ning õige pea on maailm juba tuttav ja peidetud saladused hakkavad kiht-kihi haaval paljastuma.
Üldiselt räägitakse küll "Velvet Buzzsaw'st" kui õudukast, kuid sellesse tuleks suhtuda teatava keel põses kriitikaga. Tõepoolest, seal on episoodid, kus kaamera võttenurgad, taustamuusika ja kompositsioon - rääkimata hiigelkogustest kunstverest - matkivad üks-ühele žanriklišeesid, kuid tervikuna ei teeni film kindlasti õudusfilmilikke väärtusi. See kinnitab uut tõusvat trendi, mida näitasid möödunud aastal nii Luca Guadagnino "Suspiria", Ari Asteri "Hereditary" kui ka Panos Cosmatose "Mandy" - tugeva autorikäega režissöörid võtavad ette laia diapasooniga lood, mis ei jää ühestki küljest alla tõsistele draamadele, kuid kus filmikeeles on lihtsalt oma osa otsastlendavatel peadel, voolaval verel ja hüpervägivaldsetel värdjatel, "Velvet Buzzsaw" puhul ka mõrvarlikel maalidel. Õudusfilm on kommertskinos juba aastakümneid normaalsus, kuid aina enam saab see ka osaks arthouse 'ist.
Kas soovitan "Velvet Buzzsawi" kõigile? Kindlasti mitte, kuna kahe tunni jooksul ei toimu filmis tegelikult eriti midagi. Suure osa ajast inimesed lihtsalt tuiavad ringi või mulisevad asjadest, millest isegi parema tahtmise juures täpselt aru ei saa. Valede ootuste korral - ohh, äkki hüppab nurga tagant välja koll - võib selline lähenemine mõjuda arusaamatu ja tühisena, kuid Dan Gilroy on teinud seda väga teadlikult. Kõik see on osa filmi ebanormaalsest ja pisut nihkes maailmast, kus nii tegelased kui keskkonnad ei paku midagi tuttavlikku. Erinevalt kosmoselaevadest ja võõrastest planeetidest on veidralt paigast ära maailm meie keskel, aga sealsed inimesed ei lasku pööbli tasemele - glamuur ja obsessiivne kunstiarmastus isoleerivad nad tavainimestest ning hullumeelne maania kaotab ära ka piiri reaalsuse ja õõvastava ulme vahel, pannes isegi kunstiteosed elama.
Kõik see võib tunduda määratult keeruline ja pidevat süvenemist nõudev, aga tegelikult on "Velvet Buzzsaw" tervikuna ülilõbus meelelahutus, mis lihtsalt ei allu meile tuttava kommertskino reeglitele. Just see ongi Netflixi suurim pluss - platvorm, kus juba endale nime teinud lavastajad saavad korraks kinotööstuse masinavärgist välja astuda ja teha teoks oma n-ö armsad südameprojektid. Sarnastel alustel valmis ilmselt ka Alex Garlandi "Annihilation", mis oli küll algselt plaanitud kinodesse, kuid voogedastushiid sai õigel hetkel jala ukse vahele ning - ma julgen vähemalt nii arvata - tõi filmile seeläbi veelgi suuremat tähelepanu.
Oma lavastajakarjääri suurepärase "Nightcrawleriga" alustanud Dan Gilroy on kummaline kuju, kelle uuest filmist oli raske midagi oodata. Tema õrnalt Oscarite vaatevinklisse sattunud teine film "Roman J Israel, Esq." lonkas mõlemat jalga ning püsis koos vaid tänu Denzel Washingtoni detailitäpsele näitlejatööle. See seadis kahtlusevarju ka uuele filmile, kuid ükski eelarvamus ei pea paika - tegemist ei ole ehk nii tervikliku filmiga kui tema režiidebüüt, kuid žanrifännina ei pidanud ma tema pöörases visioonis hetkekski pettuma. Lisaks kõigele muule sobitub "Velvet Buzzsaw" hästi ka Jake Gyllenhaali WTF-filmide ritta koos Jean-Marc Vallée "Demolitioni" ja Denis Villeneuve'i "Enemy'ga". | Arvustus. "Velvet Buzzsaw" näitab, et Netflix ei karda veiderdamist | https://kultuur.err.ee/907314/arvustus-velvet-buzzsaw-naitab-et-netflix-ei-karda-veiderdamist | Uus film
"Velvet Buzzsaw"
Režissöör: Dan Gilroy
Osades: Jake Gyllenhaal, Rene Russo, Toni Collette, John Malkovich, Billy Magnussen, Natalia Dyer jpt.
9/10 |
Teel Vahemerest Atlandile tabas alust möödunud nädalal väike rike, kui purunes jahutussüsteemi tiivikratas. Pardalolijate teatel võis rikke põhjustada jahutusvee sissevõtutorusse sattunud kilekott.
Ettevõtmisega seotud Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ütles kolmapäeval ERR-ile, et talle teadaolevalt pühapäeval Barcelonas rike kõrvaldati ja sõit jätkus. Laev on kavas põhjalikumalt lasta üle vaadata Hollandis.
Teateid teekonnalik on võimalik jälgida Antarktika200 Facebook´i lehe vahendusel.
Eesti Meremuuseum ja grupp ettevõtjaid kavandavad kaasaegse merendusajaloo kõige suuremat populaarteaduslikku Antarktika-missiooni.
Reis algab tänavu 11. juulil Kroonilinnast ja kulmineerub plaanide järgi 27 .jaanuaril järgmisel aastal.
Ettevõtmisega seotud reisimehe Tiit Pruuli sõnul ei ole reisi eesmärk asuda Kroonlinnast teele ja jõuda võimalikult kiiresti Antarktikasse, vastupidi - teel tehakse mitmeid peatusi.
"Bellingshausen tegi ka peatusi. Mõned meie järgivad Bellingshauseni marsruuti, aga mitte sajaprotsendiliselt. Bellingshausen ei käinud Saaremaal sees," rääkis Pruuli.
Pruuli rääkis, et Kroonlinnast välja sõites oleks esimene peatus Helsingis ning seejärel võetaks suund Saaremaale. Samuti plaanitakse peatuda Oslos, Gdanskis ja Kaliningradis, kus koostöös sealsete meremuuseumidega oma lugu huvilistele pajatatakse.
Saksamaal Kielis on ettevalmistamisel aga lausa üks merendusteemaline konverents, rääkis Pruuli. "Selle fookuses oleks baltisakslastest maadeavastajad, kes 19. sajandil Venemaa teenistuses olid ja milliste maade avastustega nad hakkama said," sõnas Pruuli.
Pruuli sõnul tahab reis aidata kaasa mereteaduste populariseerimisele ja juhtida tähelepanu kliimamuutustele.
St. Jean II on kahemastiline teraskerega mootorpurjekas, mille tüübiks on Jongert 24. Ehitatud on see 1984. aastal Hollandis. | Bellingshauseni retke jaht liigub jõudsalt Läänemere poole | https://www.err.ee/907954/bellingshauseni-retke-jaht-liigub-joudsalt-laanemere-poole | Saaremaal sündinud Fabian Gottlieb Bellingshauseni Antarktika-ekspeditsiooni 200. aastapäeva tähistamiseks ostetud jaht rühib Läänemere poole, teisipäeval-kolmapäeval ületas St. Jean II Biscaia lahte. |
"Tänu jumalale algab uus seiklus. Raske töö tasub end alati ära," kirjutas kaitsemängija seepeale sotsiaalmeedias. "Aitäh kõigile, kes on mind toetanud."
28-aastane Pogba mängis viimati jalgpalli Türgi kõrgliigas Genclerbirligi meeskonnas, aga lahkus sealt eelmise aasta juunis. Varem on ta esindanud ka Prantsusmaa klubisid Sedani ja Saint-Etienne'i.
Florentin Pogba on sündinud Guinea pealinnas Conakrys enne seda, kui tema vanemad kolisid ümber Prantsusmaale, kus Pogba esindas ka U-20 koondist, aga otsustas täiskasvanute seas siiski Guinea kasuks.
Tal on ka samuti jalgpallurist kaksikvend Mathias, kes kuulub samuti Guinea koondisesse, aga mängib klubijalgpalluri Prantsusmaal Tours'is. | MLS-i parim klubi hankis Pogba venna | https://sport.err.ee/907883/mls-i-parim-klubi-hankis-pogba-venna | Manchester Unitedi ja Prantsusmaa koondise tähtmängija Paul Pogba vanem vend Florentin sõlmis lepingu Põhja-Ameerika liiga MLS-i meistermeeskonna Atlanta Unitediga. |
Algviisikus alustanud Kotsari arvele kogunes mängu lõpuks 27 minutiga neli punkti (kahesed 2/4, vabavisked 0/2), kolm lauapalli, kaks resultatiivset söötu, kaks pallikaotust ja kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Kentucky on NCAA finaalturniiri võitnud kaheksa korda, viimati aastal 2012. Associated Pressi ja USA Today poolt koostatavates üleriigilistes edetabelites asub meeskond hetkel viiendal kohal.
South Carolinal on kagukonverentsis (SEC) nüüd kirjas kuus võitu ja kolm kaotust, millega hoitakse neljandat positsiooni. Kogu hooaja jooksul on meeskonna arvele kogunenud 11 võitu ning 11 kaotust. Oma järgmise kohtumise peab South Carolina laupäeval, kui võõrustatakse Arkansase Ülikooli meeskonda.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Kotsar ja South Carolina kaheksakordsele NCAA meistrile vastu ei saanud | https://sport.err.ee/907875/kotsar-ja-south-carolina-kaheksakordsele-ncaa-meistrile-vastu-ei-saanud | Maik-Kalev Kotsar ja South Carolina said läinud öösel USA üliõpilasliigas NCAA kindla kaotuse, kui võõrsil jäädi tulemusega 48:76 alla kuulsale Kentucky Wildcatsile. |
Allikate sõnul solvasid gala produtsendid Grandet, tehes ettekirjutusi, millist laulu lauljatar esitada tohib, vahendas Independent.
Grande soov oli esineda uue singliga "7 Rings" albumilt "Thank U, Next", kuid saate produtsendid polnud sellega nõus. Kui produtsendid nõustusid, et laul kõlab osana popurriist, otsustas lauljatar esinemisvõimalusest ja tseremoonial osalemisest üldse loobuda.
Väidetavalt ei esitanud saate produtsendid teistele lauljatele nõudeid etteastete suhtes.
Eelmisel aastal juhtus sarnane olukord Lordega, kes loobus samuti esinemisest, kui Grammyde produtsendid ei lubanud tal esitada pala albumilt "Melodrama", mis oli nomineeritud aasta albumi kategoorias.
Grande on nomineeritud kahele Grammule parima pop-vokaal etteaste eest ning parima pop-vokaal albumi "Sweetener" eest.
Grammysid jagatakse 10. veebruaril ning Grande illustreeris saatega seotud reklaamplakateid.
Grande esindajad pole olukorda kommenteerinud. | Ariana Grande loobus Grammydel esinemisest | https://menu.err.ee/907943/ariana-grande-loobus-grammydel-esinemisest | Ariana Grande loobus Grammy galal esinemisest pärast lahkhelisid saate produtsentidega. |
Magnetpooluste triivimises pole midagi ebaharilikku. Inglise matemaatik Henry Gellybrand pani juba 400 aasta eest tähele, et see nihkus poole sajandiga geograafilisele põhjapoolusele sadade kilomeetrite võrra lähemale. Järgnevatel sajanditel eksles magnetiline põhjapoolus Arktika saarestikus igal aastal siia-sinna keskmiselt kümnekonna kilomeetri võrra.
Umbes 1860. aasta paiku hakkas magnetiline põhjapoolus liikuma aga sirgjooneliselt Siberi poole, ületades 2017. aastal rahvusvahelise kuupäevaraja. Seejuures on selle liikumiskiirus viimastel kümnenditel kasvanud. Suurema osa möödunud sajandist muutus magnetilise põhjapooluse asukoht aastas umbes kümne kilomeetri võrra, 2015. aastal küündis see ligi 50 kilomeetrini.
Metsas kompassi abil teed otsivate inimeste jaoks pole see eriline probleem. Ka suurema osa argikasutuses olevate magnetvälja sensorite täpsus on paar kraadi. Täppisnavigatsioonil hakkas valmistama see 55 laiuskraadist kõrgemal Maa magnetvälja mudelit haldavate teadlaste sõnul aga juba piisavalt probleeme, et magnetilise põhjapooluse asukohta otsustati muuta murdosa kraadi võrra. Vana mudelit kasutades oleksid sattunud inimesed seda külastada tahtes selle tegelikkust asukohast 40 kilomeetri kaugusele.
Mudelit oli kavas uuendada juba varem, kuid see venis USA valitsuse tööseisaku mõjul. USA ja Suurbritannia sõjaväe rahastatava mudeliga on seotud muu hulgas GPS-süsteem. Seega kasutatakse sama aluskaarti ka näiteks meresõidul ja nutitelefonides. Samuti on see oluline lennunduses. Magnetvälja olulisusest annavad aimu kasvõi maandumis- ja õhkutõusuradadele maalitud numbrid, mis tähistavad magnetvälja suunda.
Põhjapooluse täpse asukoha puhul mängivad Leedsi Ülikooli füüsiku Phil Livermore'i Ameerika Geofüüsika Liidu kohtumisel esitletud töö kohaselt võtmerolli kaks tugevamat magnetvälja piirkonda. Need paiknevad vastavalt Kanadas ja Siberis. Viimasel ajal on nõrgestanud Kanada piirkonda tõenäoliselt 3000 kilomeetri sügavusel planeedi sisemuses moodustunud kitsas sularauast ja niklist koosnev juga. Seeläbi tiritaksegi magnetilist põhjapoolust Siberi suunas.
Samal ajal on Antarktika mandri keskosas paiknev magnetiline lõunapoolus liikunud viimastel aastakümnetel suhteliselt vähe. Maa magnetväli tervikuna on nõrgenenud, kuid on siiski tugevam kui pikaajaline geoloogiline keskmine. Nõnda ei saa tähelepanekute põhjal näiteks väita, et Maa magnetväli tervikuna on lähiajal oma suunda muutmas. | Magnetiline põhjapoolus triivib oodatust kiiremini Siberi suunas | https://novaator.err.ee/907951/magnetiline-pohjapoolus-triivib-oodatust-kiiremini-siberi-suunas | Maa magnetiline põhjapoolus on liikunud viimastel aastatel sedavõrd kiiresti, et Maa magnetvälja kirjeldavat mudelit otsustati uuendada planeeritust aasta võrra varem. |
Kui koalitsioon järgmine nädal sellesisulist otsust ei tee, siis riigikogu raha eraldamist selle koosseisu jooksul ära otsustada ei jõua, sest riigikogu volituste lõppedes kukuvad kõik pooleli olevad eelnõud menetlusest välja.
Riigikogu õiguskomisjoni juht Jaanus Karilaid on VEB fondi sertifikaadi omanikele hüvitise maksmise teemat üleval hoidnud aastaid. Tema juhitav komisjon algatas väljamakset võimaldava seaduse eelnõu juba 2017. aastal.
Toonase eelnõu välja töötamisel nõustas Karilaiu sõnul õiguskomisjoni mõningaid sertifikaadiomanike esindanud advokaat Indrek Leppik.
Möödunud aasta suvel saatis komisjon eelnõu riigikogu ette, kus see läbis esimese lugemise möödunud aasta septembris. Õiguskomisjon otsustas peale esimest lugemist küsida eelnõule muudatusettepanekuid ja arvamusi. Justiitsminister Urmas Reinsalu edastas õiguskomisjonile nii justiitsministeeriumi kui rahandusministeeriumi arvamuse.
Justiitsministeerium leidis, et VEB Fondi sertifikaadi omanikele väljamaksete tegemiseks puudub igasugune õiguslik kohustus. Samas toonitas ta, et kui riigikogu otsustab siiski riigieelarvest väljamakseid teha, siis tuleb kõiki sertifikaadiomanike võrdselt kohelda. Rahandusministeerium märkis, et eelnõu ei ole kooskõlas põhiseaduse, Eesti Panga seaduse ega ka riigieelarve seadusega.
Nende puuduste kõrvaldamiseks esitas Tiit Vähi ettevõtte Silmet Grupp advokaat Jüri Raidla möödunud aasta lõpus eelnõule parandusettepanekud.
Silmetile endale kuulub 600 000 dollari ulatuses VEB Fondi sertifikaate, ütles Tiit Vähi. Tema sõnul pärinevad need kõik VEB Fondi loomise ajast ja Silmet neid juurde ostnud ei ole.
Jaanus Karilaid rääkis, et Silmeti sertifikaadid võiksid praegu väärt olla umbes 500 000 eurot ja kokku võiks Jüri Raidla hinnangul sertifikaadiomanike nõudeid olla alles umbes 15 miljoni euro ulatuses.
Raidla esitatud mahukad ja põhjalikud parandusettepanekud muutsid algset eelnõud täielikult. Kui algne eelnõu oleks raha andnud vaid mõnedele sertifikaadiomanikele, siis muudatustega saaksid õiguse raha nõuda kõik, kellel sertifikaadid veel alles on. Samuti nähakse muudatustes sertifikaadiomanikele maksmist otse riigieelarvest ja kaotati ka varasemalt plaanitud intressid.
Lisaks märgitakse muudatuste järgselt eelnõus, et tegu on sotsiaalse õigluse, mitte riikliku õigusliku kohustuse täitmisega.
Koalitsiooninõukogu arutas eelnõud möödunud nädala esmaspäeval. Nõukogu otsustas, et eelnõud võiks toetada vaid Silmet Grupi advokaadi muudatustega arvestades. Päev hiljem toetas õiguskomisjon muudatusi häältega kuus poolt, kaks vastu ja üks erapooletu. Vastu hääletasid kaks reformierakondlast ja erapooletu oli üks Vabarakonna liige. Poolt hääletasid kolm keskerakondlast, sotsiaaldemokraat, EKRE esindaja ja Isamaa fraktsiooni saadik.
Karilaid ütles, et eelnõu vastu võtmine seisab nüüd koalitsiooninõukogu taga.
"Ta ootab koalitsiooninõukogu otsust. Kas seal tekib koosmeel," rääkis Karilaid. "Viimane parlamendi istung on 21. veebruaril. Kui enne seda koalitsiooninõukogu koguneb ja leiab, et õiguskomisjonis küpsenud eelnõu on mõistlik saata suurde saali ja las siis suur saal otsustab, kas seda toetada või mitte. Täna on pigem pall koalitsiooninõukogu käes," rääkis Karilaid ja lisas, et kui tahta eelnõu vastu võtta, tuleb see järgmisel nädalal koalitsiooninõukogus ära otsustada.
Jaanuari keskel saatis Isamaa fraktsiooni esimees Helir Valdor Seeder õiguskomisjonile fraktsiooni hinnangu, mis VEB väljamakset ei toetanud. Samas Raidla muudatusettepanekuid fraktsioon toetab, ütles Seeder. Selle muudatuse poolt hääletas ka Raivo Aeg ehk Isamaa fraktsiooni esindaja õiguskomisjonis. Seeder rääkis, et kuigi tõenäoliselt fraktsioon uut eelnõud toetab, langetatakse otsus esmaspäeval fraktsiooni koosolekul ja peale seda koalitsiooninõukogus.
Sotsiaademokraatliku erakonna pressiesindaja Andri Maimets ütles, et fraktsioon arutab VEB Fondi sertifikaatide eest raha maksmist esmaspäeval.
Eelnõu muutmise poolt hääletanud sotsiaaldemokraadist õiguskomisjoni liige Hardi Volmer rääkis, et kuivõrd ta on oma fraktsioonist selles komisjonis ainus, siis ta tahes tahtmata peab seal ka parteid esindama.
"Need on ka asjad, kus ma ei toimeta üks-üheselt oma isikliku äranägemise järgi, või oma isiklikust õigustundest lähtuvalt. Või südametunnistusest lähtuvalt. Need on nii segased värgid, et ma paratamatult, ja ma olen praegu ainukene sotside fraktsiooni esindaja õiguskomisjonis, et ma loomulikult ja ma ei häbene seda üldse tunnistada, et ma esindan seal fraktsiooni suundumust ja arvamust. Täiesti üheselt selles küsimuses," ütles Volmer, lisades et ta ei imestaks kuis sotsiaaldemokraadid otsustavad eelnõud toetada ja tulemus selgub lähinädalatel.
"Ma hääletan täpselt nii, nagu fraktsioon mul soovitab seda teha. Sagedasti see nii on ja me kõik seda teame. Mul siin antud juhul ei ole ka midagi risti ette lüüa või katsuda valetada ja häbeneda. Muidugi on küsimusi, kus ma saan toetudes oma seesmisele õiglustundele talitada. Aga see ei ole see case," rääkis Volmer.
VEB Fondi saaga ulatub 1993. aastasse. Peale Eesti taasiseseisvusmist leidis Nõukogude Liidu õigusjärglane Vene Föderatsioon, et endised liiduriigid võiksid iseseisvudes võtta osa Nõukogude Liidu välisvõlast proportsionaalselt enda kanda. Eesti seda nõuet ei tunnustanud, kuivõrd Eesti ei liitunud Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, vaid oli selle poolt okupeeritud.
Samaaegselt käis suur osa Eesti ettevõtete arveldustest muu maailmaga läbi Eesti pankade arvete NSV Liidu Välismajanduspangas ehk VEB pangas. Ühel hetkel otsustas Venemaa külmutada Eesti ettevõtete raha VEB pangas. Selleks et päästa Eesti pangandussektor otsustas riigikogu 1993. aasta alguses, et eraldab kõikide ettevõtete Venemaal külmutatud nõuded kommertspankadest eraldi VEB Fondi .
Fondi osas on aastakümneid olnud erinevaid vaidlusi ja skandaale. Praeguseks on riigikohus otsustanud et õigusliku alust VEB Fondi sertifikaatide alusel riigilt raha hüvitamist nõuda ei ole. | Koalitsioon otsustab VEB Fondi sertifikaatide eest 15 miljoni andmise | https://www.err.ee/907948/koalitsioon-otsustab-veb-fondi-sertifikaatide-eest-15-miljoni-andmise | Esmaspäeval otsustavad koalitsioonipartnerid, kas anda kunagise VEB Fondi sertifikaadiomanikele 15 miljonit eurot. Koalitsioonipartnerid näivad praegu otsust toetavat, kuid tõde selgub tuleval nädalal. |
18-aastane ja maailma edetabelis alles 67. kohta hoidev Yuan kaotas esimese frame 'i, aga võitis kaks järgmist, neist teise century break 'iga (100).
Williams vastas sellele omakorda võimsa seeriaga (138) ja läks juhtima ka 3:2, aga viimnae sõna kuulus üllatuslikult Yuanile - ta näitas kõigepealt koguni 131-punktist seeriat ja võitis seejärel ka viimase frame 'i.
Avaringiga piirdus Cheltenhamis ka tiitlikaitsja Ronnie O'Sullivan, kes jäi alla Marco Fule 2:4. Tugevatest mängijatest pidi kaotusega leppima veel austraallane Neil Robertson - hiinlane Xiao Guodang oli temast üle 4:3. | 18-aastase hiinlase ilusad seeriad olid maailmameister Williamsile liiast | https://sport.err.ee/907858/18-aastase-hiinlase-ilusad-seeriad-olid-maailmameister-williamsile-liiast | Snuukri valitsev maailmameister Mark Williams kaotas Cheltenhamis peetaval reitinguturniiril World Grand Prix juba avaringis ootamatult hiinlasele Yuan Sijunile 3:4. |
Uuringu kohaselt on kuni kuueaastaste laste arv aastatel 2013-2015 Tallinnas seitsme protsendi võrra vähenenud, kuid kuna ema keskmine vanus lapse sünnil on kiiresti kasvanud, on sündide arv 1980. aastate suure põlvkonna toel siiski üsna kõrge püsinud ja lähima viie kuni seitsme aasta jooksul kiiret lasteaikohtade nõudluse vähenemist ei tule.
Nõudlus võib mõnedes linnaosades isegi kasvada - nendeks on kesklinn, Kristiine, Mustamäe ja Põhja-Tallinn, kuid Haaberstis, Lasnamäel, Pirital ja Nõmmel kahaneda.
Kuni 2025. aastani kestab üsna stabiilne periood, pärast seda aga langeb nõudlus alushariduse järele kiiresti. Järgmise viie aastaga väheneb see üle viiendiku ning kuni aastani 2035 veel umbes viiendiku.
Aastal 2035 võiks Tallinnas lasteaialapsi praeguste arengute jätkumisel olla umbes 15 000.
"Eelnevast tulenevalt ei ole mingit põhjust Tallinna linna tervikvaates täiendavaid lasteaiakohti suures mahus juurde luua. Samas võib sõltuvalt kinnisvaraarenduse realiseerimisest lisakohtade loomise vajadus teatud piirkondades (näiteks Kesklinnas või Põhja-Tallinnas) siiski esineda, kuid samal ajal teib mitmetes piirkondades ruumi juurde," märgitakse uuringus.
Suuremat lasteaedade sulgemist ja hoonetest loobumist ei ole uuringu kohaselt kuni 2025. aastani võimalik teha, küll aga on lasteaedu renoveerides mõistlik eelistada suuremaid ja logistiliselt paremas asukohas olevaid lasteaedu ning arvestada, et pärast 2025. aastat tekib tõenäoliselt vajadus leida uus kasutusotstarve väiksematele või ebasoodsamas kohas asuvatele ja suuremaid investeeringuid vajavatele lasteaiahoonetele.
Uuringus tuuakse välja, suurema nõudlusega piirkondades võib hoolekogu nõusolekul ja ruumi piisamisel kaaluda laste arvu suurendamist nii aia-, liit- kui sõimerühmades või lisakohtade loomist ajutiste lahenduste, näiteks moodulite abil.
Väheneva nõudlusega piirkondadele pakutakse aga lahendust avada sobitus- ja erirühmi, et katta suuremat nõudlus erivajadusega lastele pakutavate lahenduste järele.
Kohtades, kus lasteaed asub koolimaja lähedal, soovitab uuring kaaluda algklasside toomist lasteaiahoonetesse, et põhikoolikohtade suurt nõudlust katta.
Kui aga lasteaed jääb pooltühjaks, saab seda kasutada asenduspinnana remondis olevate asutuste, näiteks koolide jaoks. | Pärast 2025. aastat tuleb Tallinnas osale lasteaedadest uus otstarve leida | https://www.err.ee/907937/parast-2025-aastat-tuleb-tallinnas-osale-lasteaedadest-uus-otstarve-leida | Kui lähiaastatel püsib Tallinnas nõudlus lasteaiakohtade järele, siis pärast 2025. aastat hakkab see kiiresti vähenema ning tõenäoliselt tekib vajadus leida väiksematele või kehvemas asukohas lasteaiahoonetele uus otstarve, selgus Tallinna haridusameti tellimusel valminud mahukast uuringust. |
Lugesin hommikul ERRi veebiportaalist huviga Kristjan Pordi tehnokommentaari mobiiltelefonide võimekuse kasvu ja nende tuleviku suhtes ning jään lugupeetud visionääriga eriarvamusele seisukohas, et tehnoloogia areng ehk mälumahtude suurenemine on seotud vaid suurenevate isiklike riskidega ning ei paku tavatarbijale võrdelisel määral suuremaid hüvesid. Selgitan oma mõttekäiku pisut lähemalt.
Kristjan Port viitab oma kommentaaris väga õigesti sellele, et mida võimsamaks ja arenenumaks muutub tehnoloogia, näiteks mobiiltelefonide mälumaht, mis täna võib küündida juba tõepoolest ühe terabaidini, seda rohkem kuhjub seadmesse andmeid, mis on kasutaja jaoks väärtuslikud.
Kui kunagi tehti esimeste digifotoaparaatide ja mobiiltelefonidega pilti nii, et iga võte vaadati üle ning sarnased või ebasobivad kaadrid kustutati, et mälumahtu säästa, siis tänapäeval võimaldavad võimsad mälud tõepoolest klõpsida ka telefoniga hulga pilte. Tihti jäävad kordused kustutamata ning niimoodi võibki telefoni fotogaleriid sirvides end üle libistada kümnetest sarnastest võtetest.
Ekslik on aga väita, et tegemist oleks infoprügiga, mis oleks väärtusetum, kui kunagi hoolega sätitud perepilt. Tänapäeva fotod ja videod loovad kasutaja jaoks samasuguse positiivse emotsiooni kui minevikus. Vahe on ainult selles, et tehnoloogiarevolutsiooni valguses oleme harjunud emotsioone, mälestusi ja infot tarbima oluliselt kiiremini kui minevikus. See kehtib ühtaegu nii uudiste, meelelahutuse kui ka nendesamade piltide kohta ning just tarbimise kiirus võib olla tegur, mis loob väära mulje, et "täna tehtud, homme väärtusetu".
Veel tuleb silmas pidada sedagi, et tehnoloogia areng, sealhulgas mobiiltelefonide vallas, on pidev. Tänapäeva foto- ja videokaamerad on nii võimsad, et väikesest mälumahust jääb juba üldise arengu tõttu väheks Kujutage ette, et teie mobiiltelefoni saaks salvestada kokku kümme pilti ja ühe video. Kas oleksite sellisel juhul oma telefoniga rahul? Kindlasti mitte.
Video puhul räägime täna enam mitte FullHD standardist, vaid juba 4K ning õige pea ilmselt ka 8K resolutsioonidest. Kodudes vahetuvad välja telerid, ekraanid muutuvad suuremaks ning andmed seetõttu paratamatult mahukamaks, mis tingib vajaduse suuremate salvestusruumide järele.
Kuna tehnoloogia arengut ei saa ja pole mõistlik pidurdada, on tõeline küsimus hoopis see, kuidas iga kasutaja oma andmetega ümber käib ning mida ta teeb selleks, et küberpätt tema andmeid pantvangi ei saaks võtta, et neid talle pärast tagasi müüa.
Arvutite kaudu on häkkeritel oluliselt lihtsam andmeid pantvangi võtta, sest inimesed külastavad päevas mitmeid lehekülgi, laadivad alla programme, videoid, pilte ning mõnikord tuleb nendega kaasa pahavara, mis häkkerile arvutis ukse avab ja teeb arvuti sisu kättesaamatuks muutmise võimalikuks. Mobiiltelefonide korral laaditakse telefoni rakendusi valdavalt ametlikest poodidest ning sinna on pahalasel reetlikku programmijuppi raske sisse smugeldada.
Inimese enda rumala käitumise tõttu võib mobiilseadme vastu suunatud andmerünnak siiski teoks saada ning seetõttu tuleks telefonis üle vaadata kõik võimalikud turvaprotokollid ning tutvuda lähemalt võimalustega, kuidas oma andmeid kaitsta.
Mobiiltelefonide tootjad on kasutajatele selleks võimalused loonud. Näiteks Samsung pakub kasutajatele andmete privaatseks salvestamiseks Knox nimelist turvalahendust, mis on lisaks tarkvaralisele kaitsele tagatud ka riistvaraliselt. See tähendab, et igas mobiiltelefonis on eraldi kiip, millele andmed salvestatakse ning sellele pole ligipääsu mitte kellelgi peale kasutaja enda.
Just kõrge turvataseme tõttu on Knox sertifitseeritud andmete kaitsmise lahendusena kasutatav mitmetes riikides ja avaliku sektori ettevõtetes, näiteks Soomes, Prantsusmaal, Ühendkuningriikides, Ameerika Ühendriikides, Hispaanias ja veel mitmes riigis.
Ka telefoni füüsilise kadumise korral on tänapäevased turvaprotokollid niivõrd arenenud, et telefoni saab muuta kaugjuhtimise teel "telliskiviks", millega pole kurjategijal mitte midagi peale hakata.
Andmete säilitamiseks ja seeläbi lunarahanõuete vältimiseks on need mõistlik varundada. Variante on siingi mitmeid – alates internetti mitte ühendatavast mäluseadmest kuni pilveteenuste abil varundamiseni. Kui rääkida krüptorahast ning virtuaalsete rahakottide turvalisuse tagamisest, siis siingi on tõenäoliselt juba sel aastal oodata mobiiltelefonide tootjatelt suuri uudiseid ning senisest kordades tõhusamaid lahendusi.
Seega on tänapäeva telefonidega seis märkimisväärselt erinev avalõigus mainitud tehnokommentaaris viidatud haiglatest, kus 2017. aastal toimunud Wannacry pahavara levik kasutas ära arvutites olevaid igivanu Windows XP operatsioonisüsteeme, mida süsteemi looja enam ammu turvauuendustega ei paika.
Turvalisuse tagamiseks tasuks igal inimesel, kel on telefonis isiklikku väärtuslikku infot, mõelda sügavalt järele, mida ta saab teha nende andmete kaitsmiseks, sest tõsi on see, et halvad asjad juhtuvad ikka ootamatult. Lisaks eelmainitud soovitustele tasub kindlasti regulaarselt teha tarkvarauuendusi, sest just iganenud turvaprotokollid ja tarkvaraapsud on küberkurjategijatele maiuspala, mitte telefoni mälumaht. | Antti Aasma: tehnoloogia pole kahjulik seni, kuni inimene ise pole rumal | https://novaator.err.ee/907946/antti-aasma-tehnoloogia-pole-kahjulik-seni-kuni-inimene-ise-pole-rumal | Vajadus suuremate mälumahtude järele on põhjendatud ja on seotud pigem inimeste tarbimiskiiruse kasvuga, järeldab Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma vastulauses Kristjan Pordile. |
29-aastane Paris näitas esimeses vaheajapunktis seitsmendat aega, oli teises tõusnud juba kolmandaks ja viimases punktis enne finišit liidriks. Aeg 1.24,20 oli üheksa sajandiku võrra nobedam kui Clareyl ja Kriechmayril.
Paris on sel hooajal näidanud head minekut, teenides MK-etapivõidud detsembri lõpus Bormio kiirlaskumises ja ülisuurslaalomis ning üle-eelmisel nädalal legendaarsel Kitzbüheli kiirlaskumises.
Täiskasvanute tiitlivõistluste medaleid oli tal enne tänast vaid üks: 2013. aastal Schladmingi MM-il tuli kiirlaskumises hõbe.
Kuue parema hulka mahtusid Ares veel itaallane Christof Innerhofer (+0,35), prantslane Adrien Theaux (+0,37) ja sakslane Josef Ferstl (+0,39). | Ülisuurslaalomi maailmameistriks krooniti Dominik Paris | https://sport.err.ee/907939/ulisuurslaalomi-maailmameistriks-krooniti-dominik-paris | Mäesuusatamise maailmameistrivõistlustel Rootsis Ares võitis meeste ülisuurslaalomi itaallane Dominik Paris. Hõbemedalid teenisid võrdse tulemusega prantslane Johan Clarey ja austerlane Vincent Kriechmayr. |
Uuring, mis võetakse aluseks Tallinna haridusstrateegia väljatöötamiseks, toob välja, et viimastel aastatel on põhikooliealiste laste arv ligi veerandi võrra kasvanud, mis on pannud paljud Tallinna koolid surve alla.
Linna omandis statsionaarse õppega koole on kokku 55 ja koolikohti 41 600, samas kui õpilaste arv tänavusel õppeaastal on umbes 44 800 ehk koolid on ületäitunud.
"Kasv jätkub ka lähimal viiel aastal, samas mitte enam nii kiires tempos ega nii suures mahus. Kokku suureneb põhikooliealiste laste arv Tallinnas lähima viie aasta jooksul veel umbes 2000 lapse võrra," sedastab uuring.
Alates 2023. aastast püsib põhikooliealiste arv järgmised kümmekond aastat stabiilsena, vähenedes vaid mõne protsendi võrra. Seega ei vähene põhikoolikohtade vajadus võrreldes praegusega veel umbes 15 aastat. 2030ndate aastate keskpaigas hakkab see aga kiiresti langema ning 2040. aastaks on põhikooliõpilasi 10 000 vähem kui praegu.
Gümnaasiumiealiste arvu suurem kasv on alles ees: aastaks 2025 on neid 40 protsenti praegusest rohkem. Kasv tabab kõiki linnaosi, enim aga kesklinna, kus selle vanusegrupi laste arv kasvab lausa ligi kaks korda. Ka pikas vaates ehk aastal 2040 on gümnaasiumiõpilasi viiendiku võrra praegusest rohkem.
Riigigümnaasiumide rajamise tõttu peaks Tallinnas olema 2023. aastaks 2000 täiendavat gümnaasiumikohta, kuid paraku kuluvad need ära demograafiast tuleneva nõudluse kasvu rahuldamiseks ning ka linnagümnaasiumides prognoosib uuring 2025. aastaks pigem õpilaste arvu kasvamist.
"Seega pole tänase koolisüsteemi jätkumise puhul põhjust arvata, et riigigümnaasiumite tulek vähendaks võrreldes tänasega Tallinna munitsipaalgümnaasiumite õpilaste arvu - reaalselt täiendavat vaba pinda tänastes munitsipaalgümnaasiumites tervikvaates ei teki," tõdetakse uuringus.
Põhikoolide kohta märgib uuring, et nende võrgu märkimisväärne muutmine 10-15 aasta jooksul tõenäoliselt vajalik ei ole - lisakohti on linnas küll vaja, kuid suurem õpilaste arvu kasv on juba möödas ja pärast lähiaastate kasvu on ees ootamas küllaltki pikk periood, mil õpilaste arv on stabiilne. Võimalus ja vajadus koolihoonetest loobuda võib tekkida 2030. aastate teises pooles.
6000 last sõidab teistest linnaosadest kesklinna põhikoolidesse
Nii gümnaasiumi- kui ka põhikooliõpilased liiguvad kõige enam kesklinna koolidesse. Põhikooliosas õpib kesklinnas umbes 6000 teistest linnaosadest pärit last, ehkki näiteks Mustamäel käib samuti palju Haabersti ja Kristiine lapsi.
Teistest omavalitsustest laste osakaal on Tallinna põhikoolides aga vaid viis protsenti. Gümnaasiumiõpilastest rändab teise linnaossa ligi kaks kolmandikku, peamiseks sihiks ikka kesklinna ning vähemal määral ka Mustamäe koolid.
"Eraldi peab aga silmas pidama, et ligi neljandik gümnaasiumiõpilastest ei ole Tallinna elanikud," tõdetakse uuringus ja märgitakse, et arvestades gümnaasiumihariduse nõudluse kiiret kasvu võib eeldada, et ka väljast tulijate osakaal ei lange.
Uuringus vaadeldi ka elamuarenduste mõju piirkondadele, ehkki seda on raske prognoosida. Kõige põhjalikumad andmed on olemas Põhja-Tallinna kohta aastani 2024 ning eeldades, et plaanitud arendused realiseeritakse, võib Kalamaja elanikkond suureneda peaaegu poole võrra. Kõvasti kasvab ka Kopli elanike arv.
Uuringu kohaselt võib enim probleeme koolikohtade kättesaadavusega tekkida eelkõige Põhja-Tallinnas ja kesklinnas ning uuringus peetakse ühe-kahe uue kooli loomist neisse piirkondadesse kestlikuks lahenduseks.
Lisaks soovitatakse uuringus suurendada koolikorralduse paindlikkust: hilisemat koolipäeva algust või osalist libisevat graafikut, et õpilaste arvu suurendamisega toime tulla, aga ka õpilaste arvu suurendamist klassikomplektides. Lisaks näevad uuringu autorid võimalust kasutada lasteaiahooneid algklasside koolikohtadeks ning teisi ajutisi lahendusi, näiteks moodulhooneid või ruumide rentimist erasektorilt.
"Kokkuvõttes tuleb välja tuua, et tulenevalt õpilaste arvu väga kiirest kasvust viimastel aastatel on paljud Tallinna koolid hetkel ülerahvastatud, olukorra leevenemist lähimal kümnendil ei tule, pigem vastupidi. Arvestama peab, et järjest suurem hulk lapsi koolides on erivajadustega, kellega tegelemiseks on vajalik leida täiendavaid ruumivõimalusi. Seega on lähiajal täiendava ruumiressursi leidmine nii põhikooli- kui gümnaasiumiosas kahtlusteta vajalik," märgitakse uuringus.
"Tallinna linna lasteaia- ja koolikohtade vajaduse hinnangu aastateks 2018-2040" koostas OÜ Cumulus Consulting ning see tehti, lähtudes stabiilsest arengust ehk eeldusest, et suuri ja ootamatuid muutusi ei toimu.
Tallinnas haridusvaldkonna eest vastutav abilinnapea Vadim Belobrovtsev on varem öelnud, et see uuring võetakse tulevikus aluseks ka koolivõrgu korrastamisel. | Uuring: Tallinna koolide ülerahvastatusele pole lähiajal leevendust oodata | https://www.err.ee/907919/uuring-tallinna-koolide-ulerahvastatusele-pole-lahiajal-leevendust-oodata | Tulenevalt õpilaste arvu väga kiirest kasvust viimastel aastatel on paljud Tallinna koolid ülerahvastatud ning olukorra leevenemist lähimal kümnendil ei tule, pigem vastupidi, selgus Tallinna haridusameti tellimusel valminud mahukast uuringust. |
Ta on treeninud Michal Probierzi juhendatavast võistkonnast eraldi, kaasa ei reisinud ta ka meeskonna Türgis toimunud treeninglaagrisse. Kuigi Zenjovi leping Cracoviaga kestab suveni, võib ta juba lähiajal klubi vahetada, kirjutab Soccernet.ee.
"Zenjoviga on seis selline, et kui leiame talle praegu sobiva klubi, siis lahkume Cracoviast. Vastasel juhul jääme suveni Poola," teatas palluri agent Andrei Stepanov.
Poola-siseselt saab üleminekuid teha 28. veebruarini, avatud on aga veel mitmed üleminekuaknad nii Kesk- kui Ida-Euroopas, ent näiteks ka Skandinaavias ja Aasias.
Välismaal on Zenjov lisaks Cracoviale pallinud Gabalas (Aserbaidžaan), Moskva Torpeedos (Venemaa), Blackpoolis (Inglismaa) ja Lvivi Karpatõs (Ukraina).
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Zenjov võib veel enne suve klubi vahetada | https://sport.err.ee/907849/zenjov-voib-veel-enne-suve-klubi-vahetada | Eesti jalgpallikoondise paremäär Sergei Zenjov (29) võib veel juba enne suve klubi vahetada ja Poola kõrgliigas mängivast Krakowi Cracoviast lahkuda. |
"Aluspesu ei väljastata näiteks ka politseiametnikele. Nimetatud riidevarustuse elemendid soetavad kaitseväelased edaspidi ise," seisab määruse eelnõu seletuskirjas.
Riidevarustuse loetellu lisatakse kuulivesti alune särk ning skaudimüts, mis on ka praegu kasutuses, kuid määrusest veel puudusid. Nimetatud riidevarustust kasutatakse nii rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide piirkonnas kui ka Eestis.
Veel jäetakse uuest määrusest välja tavavormi juurde väljastatav müts-kübar ehk vormielement, mis väljastati naistele.
Laos olevaid müts-kübaraid väljastatakse kuni laovarude lõppemiseni ning kasutatakse kuni kasutuskõlbmatuks tunnistamiseni. Naistele väljastatakse ja naised kannavad edaspidi meestega samasugust tavavormi mütsi.
Uus määrus jõustub üldises korras. Praegu on eelnõu kooskõlastusringil. | Kaitseväelased peavad aluspükse edaspidi ise ostma | https://www.err.ee/907924/kaitsevaelased-peavad-aluspukse-edaspidi-ise-ostma | Kaitseväelasele väljastatava riide- ja lahinguvarustuse loetelust jäävad kaitseministri määruse muutmisel välja aluspüksid, hügieenitarvete kott ja tavavormi püksirihm. |
Sellist uudist kinnitas oma kodulehel Honved. Klubi lisas veel juurde, et "pahatahtlikud uudised" sellest, nagu lõpetaks Honved Beglarišviliga vigastuse tõttu laenulepingu, ei vasta tõele, vahendab Soccernet.ee.
28-aastane mängujuht murdis roideluu Honvedi duubelmeeskonna sõprusmängus. Seetõttu jäi Beglarišvili eemale ka Ungari kõrgliiga kevadringi avamängust Ferencvarosega, mille Honved 0:1 kaotas.
Portaal csakfoci.hu tõi välja, et aastaid tagasi sarnase vigastuse saanud Ferencvarose mängija David Holman oli sunnitud pidama mitme kuu pikkust mängupausi.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Beglarišvili peab pidama mängupausi | https://sport.err.ee/907847/beglarisvili-peab-pidama-mangupausi | Talvel FC Florast Budapesti Honvedisse laenule siirdunud Zakaria Beglarišvili murdis roideluu. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.