text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Tallinnas saab linna hallatavas saunas käia nii Kesklinnas, Lasnamäel kui Nõmmel. Kõik avalikud saunad on kas uued või renoveeritud, näevad välja nooblid ja pakuvad hüva leili. Nende ülalpidamine on aga kulukas, sest piletiraha kulusid tasa ei tee, ehkki saunateenus pole odav lõbu.
Saunateenuse tähtsus on võrreldes varasemaga, mil paljudel kodus veevärk puudus või voolas kraanist üksnes külm vesi, oluliselt kahanenud ja saunateenus jäänud nišikaubaks, mis täidab pigem sotsiaalse suhtluskoha kui hädavajaliku teenuse rolli.
Lisaks kütab linn sauna ka kodutute varjupaikades ja sotsiaalmajutusüksustes - seal on see tõepoolest hädavajalik sotsiaalteenus.
Siiski ei tegutse ka avalikud saunad väljaspool kodutute varjupaiku isemajandavalt. Tulude ületavad kulusid enam kui kaks korda. Nii plaanitakse järgmise aasta linnaeelarvesse Raua, Lasnamäe ja Nõmme saunade kuludeks kokku 725 000 eurot. Selle alla sotsiaalmajutusüksuste saunakulu pole arvestatud. Tulud avalikelt saunadelt on aga kokku 357 000 eurot. Selle alla on arvestatud nii piletimüük kui ruumide renditulu.
Mõne aasta eest täielikult renoveeritud Raua saun on Tallinnas pika ajalooga pesemisasutus, mis nüüdki on linna populaarseim. Pilet selles legendaarses kesklinna saunas maksab esmaspäevast kolmapäevani viis eurot, neljapäevast pühapäevani seitse eurot. Pensionäridele ja õpilastele on hommikupoolikuti soodustused (kaks ja kolm eurot, sõltuvalt nädalapäevast), eelkooliealistele on saun tasuta. Võtta saab ka tunnidušši (30 minutit kaks eurot) ja tunnivanni (üks tund kolm eurot). Tunnisauna rentimine on aga juba kulukam, hinnad algavad 25 eurost ja liiguvad ülespoole. Raua sauna kuludeks on järgmisel aastal arvestatud 362 000 eurot, sellest tagasi plaanitakse teenida 175 000 eurot ehk ligi pool kuludest.
Mõne aasta eest sai avaliku sauna ka Lasnamäe linnaosa, ehkki selles elurajoonis on kõigil kortermajadel korralikud pesemisruumid igas kodus olemas. Lasnamäe ökosauna piletid on võrreldavate hindadega, kuid soodushinnad on kõrgemad. Samas on saun tasuta kuni 12-aastastele. Lasnamäe saunale kulub järgmisel aastal 241 000 eurot, tagasi loodetakse sellest teenida vaid 78 000 ehk üle kolme korra vähem kui on kulud.
Kolmas linnasaun asub Nõmmel. Ehkki Nõmmel on jätkuvalt maju, mida köetakse ahjuga või kus pole pesuruume sees, on ometigi Nõmme saunal kõige vähem kasutajaid. Nõmme Valdeku saun on kõige soodsam - üle nelja euro ei pea ühelgi ajal maksma. Tasuta saavad kuni seitsme-aastased (k.a). Nõmme saunateenustele on linn arvestanud 122 000 eurot, pileteid loodetakse müüa aga 48 000 eest ehk tulud on kaks ja pool korda väiksemad kui kulud.
Seega kulub maksumaksja taskust igal aastal üle 350 000 avalike linnasaunade teenuse toetuseks, mida piletirahast katta ei suudeta. | Linnasaunad neelavad aastas sadu tuhandeid | https://www.err.ee/577367/linnasaunad-neelavad-aastas-sadu-tuhandeid | Ehkki Tallinna linn korraldab mitmes linnaosas avalikku saunateenust, tuleb sellele enam kui topelt peale maksta. Järgmisel aastal jääb saunateenuse kulude ja tulude vahe üle 350 000, mille linn kinni maksab. |
Analüütikute hinnangul on tegemist järjekordse näitega, kuidas riigis üha suureneb 76-aastase riigipea isikukultus, vahendas The Guardian.
10 000 tenge ehk umbes 27 euro väärtusega rahaühik lastakse käibele käesoleva aasta 1. detsembril, et tähistada Kasahstani 25. sünnipäeva.
Nazarbajev on Kasahstani juhtinud sisuliselt alates 1989. aastast, mil ta nimetati Kasahhi NSV Kommunistliku Partei Keskkomitee esimeseks sekretäriks.
Iseseisva Kasahstani presidendiks valiti ta 1991. aastal ning pärast seda on teda korduvalt uuesti presidendiks valitud, sest põhiseaduse kohaselt esimese presidendi ehk Nazarbajevi enda puhul järjestikuste ametiaegade piirangut pole.
2010. aastal nimetati Nazarbajev parlamendi poolt Rahvuse Juhiks ning talle on püstitatud hulgaliselt monumente ning tema nime kannavad mitmed õppeasutused. | Kasahstani uut rahatähte kaunistab Nazarbajevi pilt | https://www.err.ee/577364/kasahstani-uut-rahatahte-kaunistab-nazarbajevi-pilt | Kasahstani keskpank avalikustas täna uue rahatähe kujunduse ning esimest korda on rahvusliku valuuta kupüüri kaunistamas president Nursultan Nazarbajevi pilt. |
Kalmistuvaht teatas laupäeva hommikul politseile, et öö jooksul on linnakalmistu Kuperjanovi tänava poolsetel hauaplatsidel vandaalitsetud.
Politsei fikseeris kohapeal, et ühtekokku oli vandaalitsetud 19 hauaplatsil, kus lõhuti riste, eemaldati mälestuskive ning pilluti laiali küünlaid.
Vandaalid lõhkusid viis risti ja lükkasid ümber kaks hauaplaati.
Vandaalitsemisega tekitatud kahju on selgitamisel.
Kriminaaluurimine käivitati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surnu mälestuse teotamist.
Politsei palub kõigil, kel on juhtumi kohta infot, teatada sellest politseile telefonil 78 68 240. | Politsei otsib Võru linnakalmistul laamendanud vandaale | https://www.err.ee/577366/politsei-otsib-voru-linnakalmistul-laamendanud-vandaale | Võru linnakalmistul lükkasid vandaalid ööl vastu laupäeva ümber hauakive ja lõhkusid riste, vandaale otsib politsei. |
Parima mahekoka võistlust korradab Rootsi suurim mahekokkade ühing Föreningen Ekokckar, et tunnustada ka kokki maheturu arendamise eest. Võistlus on omanäoline ning suunatud nii suurepärasele toidule heast toorainest kui ka jätkusuutlikule tooraine käitlemisele.
17. novembril, Põhjamaade suurima mahemessi Nordic Organic Food Fair raames toimuval konkursil Malmös asuvad võistlusesse finalistid Rootsist, Norrast, Soomest ja Eestist. Võistlejad saavad enda ette musta kasti ehk teadmata tooraine, ülesandega teha sellest midagi omanäolist ning võiduväärilist. Täielikult mahetoorainest tehtud toit valmib vaatajate silme all.
2015. aastal võitis parima mahekoka tiitli Fabian Olli Johansson, hinnatud restoranist Lilla Bjers. Eelmisel aastal tuli võistlejatel ära kasutada terve kana, ilma midagi raiskamata ning oma lihtsate ja maitsvate kanaroogadega võlus kohtunikke just Fabian.
Tõnis Saar on töötanud restoranis Leib Resto & aed sous chef’ina, kust suundus edasi maailma ühte hinnatuimasse restorani, Fävikeni, õppima Magnus Nilssoni käe alla. Täna kasvatab Tõnis oma teadmisi šokolaadist Eesti šokolaadipoes Chocokoo. | Eesti kokk võistleb Põhjamaade parima mahekoka tiitli nimel | https://menu.err.ee/293083/eesti-kokk-voistleb-pohjamaade-parima-mahekoka-tiitli-nimel | Neljapäeval valitakse Rootsis Põhjamaade parim mahekokk. Võistlusel esindab Eestit Tõnis Saar, keda juhendab Peeter Pihel. |
Tänavune kuusk jõudis Tallinna möödunud neljapäeval umbes 100 kilomeetri kauguselt Käru vallast Jõekülast.
Jõulutuled süttivad puul juba reedel koos jõuluturu avamisega.
Sul on tore jõuluteemaline video või foto, mida soovid teistega jagada? Ootame Sinu pühadejäädvustusi!
Lisa oma foto/video | Piltuudis: Tallinna jõulupuu sai ehted külge | https://menu.err.ee/293077/piltuudis-tallinna-joulupuu-sai-ehted-kulge | Möödunud nädalal Tallinna Raekoja platsile jõudnud uhke jõulupuu täna ehted külge. |
Intervjuus Vikerraadiole märkis Eamets, et üha rohkem tundub talle hea plaanina Helsingi-Tallinna tunnel.
"Kui me suudaksime tekitada ühtse metropoli Läänemere äärde ja siduda ära Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome, annaks täiesti uue kvaliteedi ja arengutõuke Eesti majandusele," sõnas professor.
"Võime vaadata päris pikka perioodi ja näeme sellist suisa üks ühele sõltuvust Soome majandusest. Kui Soome majandusel läheb kehvasti, läheb meil kehvasti. Kui neil läheb hästi, läheb meil hästi," lisas ta.
Intervjuus tõdes Eamets muu hulgas, et laenuvõtmisega on Eesti hiljaks jäänud, sest EL on karmistanud eelarvepoliitika kontrolli. | Eamets: suurema hoo annaks majandusele Helsingi-Tallinna tunnel | https://www.err.ee/577358/eamets-suurema-hoo-annaks-majandusele-helsingi-tallinna-tunnel | Lähiajalugu on näidanud, et Eesti majandusel läheb nii hästi või halvasti, nagu läheb parajasti Soome majandusel, tõdes TÜ makroökonoomika professor Raul Eamets. |
Olümpiavõitja ja seitsmekordne maailmameister andis positiivse dopinguproovi 16. septembril. Norralanna dopinguproov näitas keelatud aine, anaboolse steroidi klostebooli tarvitamist. Johaug on uudise ilmsikstulekust alates rääkinud, et tarvitas kreemi nimega Trofodermin, et ravida päikesepõletust huultel, enda sõnul polnud ta teadlik, et kreem sisaldas keelatud ainet. Positiivse proovi eest võttis süü enda peale koondisearst Fredrik Bendiksen, öeldes, et ei kontrollinud kreemi koostisosi.
Pärast Norra Antidopingu soovitust peab karistuse osas otsuse tegema Norra Olümpiakomitee, see juhtub Johaugi mänedžeri hinnangul ilmselt alles uuel aastal. Rahvusvaheline Suusaliit eesotsas presidendi Gianfranco Kasperiga on juba öelnud, et kui norralased määravad liiga lühikese karistuse, kaebavad nad otsuse edasi.
Kui aga karistus osutub liiga karmiks, on edasikaebajaks ilmselt Johaug, sest rohkem kui aastane võistluskeeld tähendaks, et ta jääb 2018. aasta taliolümpialt kõrvale.
Karistust ootaval Johaugil on praegu detsembri keskpaigani kehtiv ajutine võistluskeeld, kuid ta treenib igapäevaselt ja ootab võistlusradadele naasmist. Samas valmistub norralanna juba ka selleks, et algaval hooajal ta võistlema ei pääsegi.
"Vahet pole, kas karistus on kaks, kuus või kaheksa kuud, on see hooaeg nagunii juba rikutud," ütles Johaugi mänedžer Jörn Ernst Rootsi ajalehele Expressen. "Kui läheb teisiti, on see ainult positiivne." | Karistust ootava Johaugi mänedžer: hooaeg on nagunii juba rikutud | https://sport.err.ee/94472/karistust-ootava-johaugi-manedzer-hooaeg-on-nagunii-juba-rikutud | Norra Antidoping peaks lähipäevil avaldama, millise karistuse soovitavad nad määrata septembris positiivse dopinguproovi andnud suusataja Therese Johaugile. |
Aleppo tsiviilkaitseametnik Ibrahim Abu al-Laith ütles Reutersile, et teisipäeva hommikul oli taevas näha hulgaliselt sõjalennukeid, mis sooritasiod õhurünnakuid ja heitseid pomme. "Tänane pommitamine on väga agressiivne. Sellist rünnakut pole olnud juba 15 päeva," nentis ta.
Süüria valitsust toetav riigimeedia teatas hiljem, et õhuvägi ründas terroristide positsioone Aleppo vanalinnas. President Bashar al-Assadi rvalitsuse meedias nimetatakse "terroristideks" kõiki Damaskuse vastu tegutsevaid jõude. | Aleppo idaosa tabas taas ulatuslik pommitamiskampaania | https://www.err.ee/577357/aleppo-idaosa-tabas-taas-ulatuslik-pommitamiskampaania | Süüria mässuliste kontrolli all olevat Aleppo idaosa tabas pärast paarinädalast pausi taas ulatuslik pommitamiskampaania. |
Mursi mõisteti surma tema osaluse eest massilises vanglapõgenemises Egiptuse 2011. aasta ülestõusu ajal, vahendasid Reuters ja BBC.
Kohus tühistas lisaks veel viie Moslemivennaskonna liikme surmaotsuse ning 21 liikme eluaegse vangistuse.
2012. aastal valiti Mursi demokraatlikult Egiptuse presidendiks, kuid aasta hiljem tõukas sõjavägi ta pärast meeleavaldusi võimult ja ta võeti vahi alla.
Kohtuotsus tähendab, et enam ei ähvarda Mursit hukkamine, kuigi talle on teiste süüdistuste eest mõistetud kolm pikka vangistust. 20 aastaks mõisteti ta vangi seoses meeleavaldajate tapmisega 2012. aastal, 40 aastaks Qatari heaks spioneerimise eest ning eluks ajaks Palestiina Hamasi heaks spioneerimise eest.
Moslemivennaskond on Egiptuse vanim poliitiline liikumine, kelle väitel on nende tegevus läbinisti rahumeelne ja vägivaldseid meetodeid nad ei kasuta. | Egiptuse kohus tühistas Mohamed Mursi surmamõistmise | https://www.err.ee/577363/egiptuse-kohus-tuhistas-mohamed-mursi-surmamoistmise | Egiptuse kassatsioonikohus tühistas riigi endisele presidendile Mohamed Mursile mullu suvel määratud surmanuhtluse ning tema süüasjas tuleb kordusprotsess. |
LHV Jalgpallikaart on Eesti jalgpalli ametlik fännikaart, millega kaupluses või internetis tasudes maksab LHV iga ostu pealt 10 senti kaardiomaniku valitud jalgpalliklubi toetuseks. Sel nädalal makstakse kogunenud toetussummad klubidele välja.
LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul on suurepärane, et tänavu kogunes jalgpalli toetuseks rekordiline toetussumma. "Jalgpallifännid on meie jalgpallikaardi üles leidnud ja nagu näha, on ka mitu väiksemat klubi jalgpallikaardi enda jaoks tööle pannud," ütles Kilu. "Sellest sügisest on väljastatavatel jalgpallikaartidel ka viipemaksevõimalus ja loodame, et see uus võimalus muudab kaardi kasutamist veel aktiivsemaks."
"Meil on väga hea meel, et jalgpallikaart tegi märkimisväärse sammu edasi, sest see peegeldab nii LHV panga professionaalsust ja tähendust Eesti ühiskonna jaoks kui ka jalgpalliklubide kogukondade kasvu ja senisest teadlikumat tööd," lausus Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. "Taoline koostöö ettevõtte, alaliidu ja klubide vahel on eriline näide, kuidas on ühiselt võimalik Eesti elu edasi viia."
Nagu varasemaltki, oli kõige populaarsem toetuse saaja Eesti Jalgpalli Liit, mis kasutab saadava summa Lilleküla staadioni hooldustehnika soetamiseks. Klubisid, kellele pank toetussumma välja maksab, on tänavu kokku koguni 118.
Suurima toetussummaga klubide TOP 10:
1. Tartu Jalgpallikool Tammeka
2. Nõmme Kalju FC
3. Tallinna FC Flora
4. FC Elva
5. Tallinna FC Infonet
6. FC Kuressaare
7. Rahvuskoondise fännklubi Jalgpallihaigla
8. FC Nõmme United
9. JK Tallinna Kalev
10. FC Kose | Jalgpallikaardiga koguti üle 40 000 toetuseuro | https://sport.err.ee/94471/jalgpallikaardiga-koguti-ule-40-000-toetuseuro | LHV Jalgpallikaardi omanikud on aastaga teinud nii palju makseid, et Eesti jalgpalli toetuseks kogunes rekordsumma – 41 181 eurot. Seda on rohkem kui varasematel aastatel kokku. |
"See on selgelt kõigi kolme osapoole seisukoht, et välisteenistust tuleb tugevdada," rääkis Oviir teisipäeval BNS-ile, lisades, et see puudutab ka diplomaatide palkasid. "Väidetavalt on [välisministeeriumis] sisenemispalk 1160 eurot ja see on oluliselt madalam enamusest ministeeriumitest," märkis Oviir.
"Samas on ju tegemist ministeeriumiga, mis peaks koondama tööjõu mõttes kõige paremaid, crème de la crème'i. Mis tähendab seda, et tegelikult me ei saa sinna väga head tööjõudu," lisas sotsiaaldemokraadist minister. "On täiesti arusaadav, et sellise palga peale on väga keeruline tulla, kui sa ei ole just koolilõpetaja. Aga küsimus on, kas me tahame, et sinna ministeeriumisse saavadki siseneda ainult need, kes on just värskelt kooli lõpetanud. Neid on kindlasti ka vaja, aga vaja on ikkagi ka selget kompetentsi. Ja seda sellise tasu eest, mis on juba tegelikult isegi natuke alla Eesti keskmist, ei ole võimalik [saada]," rääkis ettevõtlusminister.
"See küsimus tuleb kindlasti ära lahendada," rõhutas Oviir.
Ettevõtlusminister märkis vestluses BNS-iga, et lisaks välisministeeriumi töötajate palga teemale tuleb kaaluda ka välisesinduste võrgu optimaalsust ning tegeleda sellega, et diplomaadid keskenduksid rohkem Eesti ettevõtjate huvide esindamisele välismaal.
Oviiri sõnul tuleks ka tööd lõpetava valitsuse algatatud riigiapalgaliste vähendamise kava rakendades vaadates riigiasutuste funktsioone ja võimekust ning mitte kärpida igalt poolt samas mahus. "Ei saa igalt poolt ühesuguse protsendiga kärpida, võib-olla tuleb mõnes ministeeriumis natuke rohkem kokku tõmmata ja teises natuke vähem. Neile asjadele ei saa nii nii formalistlikult läheneda," rääkis ettevõtlusminister.
Uut koalitsiooni moodustavad Keskerakonna, Sotisaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu esindajad kinnitasid eelmisel nädalal Eesti senise välis- ja julgeolekupoliitika jätkumist ning lubasid eraldada välisteenistusele rohkem ressursse. | Oviiri sõnul plaanib uus koalitsioon välisministeeriumi palku tõsta | https://www.err.ee/577356/oviiri-sonul-plaanib-uus-koalitsioon-valisministeeriumi-palku-tosta | Uue koalitsiooni lubadus tugevdada Eesti välisteenistust tähendab ka seda, et välisministeeriumi palgad peavad kasvama, ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. |
28-aastane Bö jäi kehva tervise tõttu kõrvale nädalavahetusel Norras Sjusjöenis peetud hooaja avavõistluselt ja nüüd pole üldse teada, millal norralane jälle võistelda saab. Mis Böd täpsemalt vaevab, pole aga teada. "Me ei tea, mis on valesti, meil pole sellele vastust. Ma ei ütle, et ta on haige, aga midagi on valesti. Ta pole füüsiliselt sellises seisus nagu peaks," selgitas koondise peatreener Egil Kristiansen enne Sjusjöeni võistlust NRK-le.
"Tarjei võtab praegu rahulikult, talle tehakse uued analüüsid ja loodetavasti saab ta varsti jälle treenima hakata," lisas Norra laskesuusaliidu spordidirektor Morten Aa Djupvik.
Bö oli just eriti enda karjääri algusaastatel pidevalt haige ning ka viimastel hooaegadel on teda kimbutanud terviseprobleemid. Kas ta üldse sel aastal MK-sarjas võistelda saab, pole veel teada.
27. novembril algavaks Östersundi MK-etapiks nimetati meestest koondisesse vanameister Ole Einar Björndalen, Bö noorem vend Johannes Thingnes Bö, Emil Hegle Svendsen, Henrik L’Abee-Lund, Lars Helge Birkeland ja Erlend Bjöntegaard.
Naistest sõidavad Rootsi Tiril Eckhoff, Fanny Horn Birkeland, Marte Olsbu ja Ingrid Landmark Tandrevold, viienda naise, kes Östersundi pääseb, selgitavad hooaja esimesel IBU karikaetapil Hilde Fenne, Karoline Erdal, Karoline Knotten, Turi Storström Thoresen, Thekla Brun-Lie ja Ragnhild Femsteinevik. | Kaheksakordne maailmameister esimeseks MK-etapiks Norra koondisesse ei saanud | https://sport.err.ee/94470/kaheksakordne-maailmameister-esimeseks-mk-etapiks-norra-koondisesse-ei-saanud | Norra laskesuusaliit avaldas nimekirja sportlastest, kes sõidavad hooaja esimesele MK-etapile. Koosseisu ei mahtunud olümpiavõitja ja kaheksakordne maailmameister Tarjei Bö. |
Lõppenud hooajal oli Aland Unitedi kapten Raadik terve liiga peale üks seitsmest mängijast, kes alati platsil viibis, vahendab Soccernet.ee Espoo Honka kodulehel avaldatud artiklit.
Raadik on Alandis veetnud juba kuus hooaega ning on võitnud ühe Soome meistritiitli (2013). Sel aastal jäi tema koduklubi kuuendale kohale. | Raadik omab Soome kõrgliigas pikimat mänguminutite seeriat | https://sport.err.ee/94469/raadik-omab-soome-korgliigas-pikimat-manguminutite-seeriat | Eesti koondise kaitsja Pille Raadik omab Soome naiste kõrgliigas pikimat käimasolevat mänguminutite seeriat, olles puhkuseta kaasa teinud 2840 minutit järjest. |
"NATO sõnum on olnud see, et me tahame Venemaaga dialoogi. Venemaa on meie suurim naaber, Venemaa on siin, et jääda, ning olukorras, kus seisame silmitsi nii paljude erinevate julgeolekuohtudega, on eriti tähtis dialoogis olla," rääkis Stoltenberg Brüsselis Reutersi teatel ajakirjanikele.
Ta lisas, et peab tähtsaks kõigi riikide, sealhulgas Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse austamist ja seetõttu ei tunnusta ega nõustu NATO kunagi Ukraina terviklikkuse ja suveräänsuse rikkumisega.
Stoltenbergi hinnangul näitas Donald Trump presidendikampaania käigus, et ta on suur NATO-fänn.
"Tugev NATO on tähtis Euroopa jaoks, aga tähtis ka Ühendriikide jaoks," lausus peasekretär ja lisas, et on Trumpiga sama meelt, et eurooplased peaksid oma kaitsekulutusi suurendama.
Paljud Euroopa riigid kulutavad kaitsele endiselt alla alliansi kehtestatud piirmäära kahe protsendi SKT-t. USA kulutab kaitsele SKTst umbes 3,3 protsenti, panustades NATO eelarvesse umbes 70 protsenti. | Stoltenberg: NATO tahab Venemaaga dialoogi | https://www.err.ee/577355/stoltenberg-nato-tahab-venemaaga-dialoogi | NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas pärast USA presidendiks valitud Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini esmaspäevast kokkulepet pürgida konstruktiivse koostöö poole, et allianss soovib Venemaaga dialoogi pidada. |
Veerandfinaalseeria avamängus olid Audentese SG/Noortekoondise vastaseid üllatunud 3:2 (27:25, 11:25, 25:14, 9:25, 16:14) võiduga, ent 3:0 (25:21, 25:9, 29:27) edu viis edasi siiski Tallinna Ülikooli, vahendab volley.ee.
Võitjate poolel tegi vägeva mängu Raili Kont-Kontson, kes tõi 22 punkti ja jäi 19-ga plussi. Rünnakul lõi ta punktiks 29 tõstest 17 ehk 58,6 protsenti. Terve võistkonna näitaja oli 51,1, Audentese noortel oli sama number vaid 35. Suur vahe oli ka blokis, kus Tallinna Ülikool teenis 11 punkti ja vastased kaks.
Audentese naiskonna edukaim oli 17 punktiga Silvia Pertens, Hanna Pajula lisas 11.
Karikavõistluste teise finalisti selgitavad Kohila VK/E-Service ja Tartu Ülikool/Eeden. | Naiste karikavõistluste viimane poolfinalist on Tallinna Ülikool | https://sport.err.ee/94468/naiste-karikavoistluste-viimane-poolfinalist-on-tallinna-ulikool | Naiste karikavõistlustel jõudis viimasena nelja parema sekka Tallinna Ülikool, keda ootab poolfinaalis vastasseis karikakaitsja TTÜ/Tradehouse’iga. |
Järjekordne väljalase, mille kirjeldamiseks võib võtta appi sõna "postapokalüptiline". Viimaste aastate jooksul on lahtiste silmade ja kõrvadega inimeseni jõudnud lugematul arvul düstoopilisi visioone, nii eesti- kui ka välismaist päritolu, nii kirjas, pildis kui ka muusikas. Jääme ilma oma kurvast tulevikust, kui kõik nii agressiivselt ette ära manatakse! Nüüd siis Andris Feldmanise "Viimased tuhat aastat". Ja paratamatult tekivad seosed näiteks päris mitme "Black Mirrori" episoodiga või kasvõi Mart Avi viimase albumiga. Just lugesin, et Mihkel Kleisi uus isikunäitus "Sotto Forte" on "apokalüptiline visioon posthumanistlikust tulevikust". Tuleviku pluss- või miinusmärgiline tehnoloogiakeskne defineerimine on vist saanud universaalse loojanatuuri imperatiivseks eelduseks.
Kõnealuses raamatus teravdub tähelepanu tuleviku inimese toimimisele muutunud keskkonnas, inimestevahelisele suhtlusele tingimustes, kus "masinad hoolitsevad inimeste eest", nagu raamatu tutvustuses seisab. Arenguid, kuidas kõnealune olukord realiseerus, esitatakse lugejale lakooniliselt ajalooliste teetähiste pinnal teadusulme ratsionaalsuse killuvees. Side reaalsusega püsib ideelises plaanis kindlalt.
Sisu, minu tõlgenduses subjektiivse rõhuasetusega, kannab midagi sellist: inimesed on jäänud aja jooksul kinni teatavasse õpitud abituse vormi, kus puuduvad igasugused püüdlused midagi tähenduslikku leida, erinevate tundmuste spekter on mandunud ahtaks, puudub ka sentimente stimuleeriv kultuur praeguses tähenduses (sest levinud arvamuse kohaselt tekitavad raamatud, filmid suitsidaalseid mõtteid). Loomulikke neurobioloogilisi impulsse, mis oleks visad uue keskkonnaga kohanduma, aitavad vaos hoida ravimid. Autor pole liikunud transhumanismi, pigem on inimene subjektina vaesustunud. Peategelane Niko on oma apaatsuses jäänud püsima olmeelu vaba aja rutiini, kuhu palju suurt peale söömise ja magamise ei mahu. Inimeste tegevusel puudub mõte. Eesmärgi asemel on mäng, aga isegi see mäng on loid ja nüri.
Ümberringi otsustavad osad inimeste grupid rahumeelse enesetapu kasuks, teised aga hoiavad elus intensiivsust ennasthävitava hedonismi, mõnuainete najal. Viimast sümboliseerib üks Niko kahest sõbrast, Martin. Lugeja ei saa täpselt teada, millised on need robotid, kes inimeste eest töö ära teevad ning kuidas nad inimestega suhtlevad. Tehnoloogilise determinismi sisemine seaduspära jääb hämaraks ja tundub, et tegelased isegi pole huvitatud teadmast, kuidas tõde toimib. Tegevusliin kulgeb ainult mööda inimhingi ja seepärast ei maksa kõige aluseks olevat neotehnoloogillist taustsüsteemi just loo arengu mõttes ka üle tähtsustada. Niko psühholoogiline profiil on siiski enim vaatluse all.
Tema elu muutvaks pöördemomendiks saab kokkupuude filmiga "Terminaator 2", sealt edasi tulevad juba ebalevad kontaktiotsingud raamatutega, mis tunduvad jäävat tema jaoks sisuliselt läbi mõtestamata, aga pakuvad just nimelt uutmoodi elu- ja enesetajuvõimalust. Kohtumine eesmärgipäraselt käituvate liigikaaslastega minevikust annab võimaluse endagi olemasolul mõtet näha. Mõni nüüd ehk küsiks patroniseerivalt, et kaugel on meie tekstikauged noored päriseltki sellisest ugrivõtmes minevikust ilmnevast uutmoodi eneseavastusest?
Jah, mul on ka suurtest kultuurisõpradest tuttavaid, kelle huviks on erinevate, veel keelatud nimekirja lisamata ja ammu keelatud narkootikumide proovimine ning selle tegevuse mõtestamine farmatseutikast-keemiast ja inimfüsioloogiast lähtuvalt. Kelle toas on kuhjade viisi kola eelmiste kümnendite vidinatest ja kuskil seal keskel veel kast, mida nad kutsuvad narkolaekaks. Otsihimuline Martin tuleb seepärast samuti tuttav ette küll. Tema toa kirjeldus kattub veenvalt minu empiiriaga.
Martini pähe autor meid nii väga aga ei lase, tuumkangelane on Niko, kelle mõttemallide muutumine, vaimne rikastumine, osaline vabanemine masinate võimaldatud turvalisest pseudorahulolust saab raamatut kandev eluliin. Üks võimalik loo moraal üksikisiku tasandil on isegi võrdlemisi konservatiivne: Niko leiab oma identiteedi läbi truu armastuse ja läbi selle sündinud poja. Siis, oma pere keskel, oma majas, tunneb ta esimest korda, et ta tegudel on mõõdetavad tagajärjed, ta on end ise tähendusega täitnud. Kõik raamatud, mis ta nägi ja need filmid, mis ta läbi vaatas, jäid vaid õitsengu katalüsaatoriks. Mõju oli hetkeline ja kindlasuunaline, juhatades väärtusteni, asjadeni, mida Niko elus seni ühelgi suunal ei eksisteerinud. Ta arvas, et kallim ja laps on ta püüdluste õigusjärgne tulem, väljapääs, õnn, vastus ja mis iganes kõik veel, aga...
Niko lapsel laseb autor elada vaid paarteist aastat, nii et domineerima jääb inimhinge seisukohalt ikkagi lootusetu meeleolu läbi masinate passiivse maksmapaneku. Kolm-neli tagumist lehekülge uuest perspektiivist viimase maapealse inimese kannatuste kirjeldust ja selgitav epiloog mõjuvad seejuures üleliigse imeulme ponnistusena.
Õigupoolest valitseb ängistav ja depressiivne meeleolu teose algusest peale ja selle kinnituseks võime kuskil 20. lehekülje peal kokku lugeda vähemalt sama arvu võrra laipu. Natuke ehk põhjendamatu massiga löömine, samas kui psühholoogiline detailitundlikkus ja pikemad selgitused vabasurma läinute siseilmast ehk oleks aidanud lugejat kindlamalt ketis hoida. Kohati jäi mulje, et tutvustatakse fiktsionaalse kaamosühiskonna instrumentaalseid aluseid, kuid ei näidata, kuidas need siis tegelikult indiviidi peal toimivad.
Mõjusaim osa väljendub siin ikkagi inimeste omavahelistes situatsioonides ja kommunikatsioonis, mis on ju ajastu- ja keskkonnaülene nähtus, aga ka selle peegel. Küsimus ongi vastava elemendi seoses teose aegruumiga, õigemini selle kohal säriseva atmosfääriga. Kui seal dünaamilist duot, läbi seostatud sümbioosi ei teki või on see liiga mittejärjepidava loomuga, siis loo terviklikkus kannatab. Hinnatud stsenaristina tuntud Feldmanise puhul ehk jääbki puudu sellest tunnetuslikust alaliselt kohalolevast gravitatsioonijõust, mida filmikunstis saab vähemalt osaliselt esitleda ja haarata visuaalselt ja auditiivselt, aga mis romaani puhul läbivalt põimitud väikestest tähenduslikest seostest rohkem välja võiks kiirata. | Arvustus. Veel üks OK düstoopia | https://kultuur.err.ee/314614/arvustus-veel-uks-ok-dustoopia | Andris Feldmanis
"Viimased tuhat aastat"
Toimetanud Jan Kaus
Keeleliselt toimetanud Kirsti Sinissaar
Kujundanud Eiko Ojala
Väljaandja: Varrak
200 lk, pehme köide |
Valgetega mänginud Carlsenil oli võimalus partii võita, kuid lõpuks pidi ta 78. käigu järel seitsmetunnises mängus viigiga leppima.
Kõik senimängitud partiid on lõppenud viigiga, esimene lõppes 42. ja teine 33. käigu järel. Seega on nii Carlsenil kui Karjakinil on 1,5 punkti, maailmameistriks tuleb see, kes saab esimesena kokku 6,5 punkti.
Kokku on kavas 12 partiid ja tiitlimatš peaks lõppema 28. novembril, kuid vajadusel mängitakse võitja selgitamiseks kiirpartii 30. novembril.
Carlsen tuli esmakordselt maailmameistriks 2013. aastal Indias, kui alistas kodupubliku ees mänginud senise tšempioni Viswanathan Anandi. Aasta hiljem kaitses ta sama vastase vastu tiitlit ka Sotšis.
26-aastane Karjakin võitis tänavu märtsis Moskvas peetud kandidaatide turniiri, kogudes 8,5 punkti 14 võimalikust, edestades punktiga Anandi ja ameeriklast Fabiano Caruanat. | Carlsen pidi male MM-tiitlimatšis taas viigiga leppima | https://sport.err.ee/94467/carlsen-pidi-male-mm-tiitlimatsis-taas-viigiga-leppima | New Yorgis peetava male MM-tiitlimatši kolmas partii tiitlikaitsja Magnus Carlseni ja väljakutsuja Sergei Karjakini vahel lõppes taas viigiga. |
2008. aasta ukaas nägi ette, et kodakondsuseta isikud võisid ilma viisata Venemaale reisida tingimusel, et nad on endised NSVLi kodanikud ehk sündinud enne 6. veebruari 1992. Nüüd tahetakse see piirang kaotada, vahendas ERRi venekeelne uudisteportaal.
Dokumendi seletuskirjas seisab, et viisavaba sisenemise küsimus mõjutab Eesti ja Läti mittekodanike olukorda. Enamik neist soovivad säilitada ja edendada ajaloolisi, kultuurilisi, kaubandus-, majandus- ja muid sidemeid Venemaaga, kuid selline kunstlik jaotus kahte klassi, et osal inimestest on õigus viisavabalt siseneda ja osal mitte, ainult raskendab nende olukorda. Samas puudutavad kehtivad piirangud just 18-25aastaseid noori, kellest osa sooviks enda ja oma laste tuleviku Venemaaga siduda.
Tänavu suvel käsitles meedia Eesti ja Läti mittekodanike teemat, kui Moskvas vahistati Läti halli passiga tudeng, kes varem oli vabalt Venemaal reisinud ja seal ilma viisata elanud.
Vene saatkond Eestis selgitas toona, et sugugi kõigil mittekodanikel pole õigust Venemaale viisata reisida, vaid üksnes neil, kelle sünniaeg jääb NSVLi kokkuvarisemise eelsesse aega.
Septembris andis Venemaa peaminister Dmitri Medvedev valitsusele käsu piirangud tühistada. Samas juhtis saatkond tähelepanu asjaolule, et viisavaba režiim kehtib ainult lühiajaliseks reisimiseks Venemaale ehk mitte kauemaks kui 90 päevaks 180-päevase perioodi jooksul. Kui inimesel on õpingute või töö jaoks tarvis Venemaal pikemat aega viibida, tuleb tal ikkagi viisa taotleda.
Halli passiga noori on Eestis umbes 1200. | Venemaa valmistub tühistama noorte halli passi omanike viisanõuet | https://www.err.ee/577352/venemaa-valmistub-tuhistama-noorte-halli-passi-omanike-viisanouet | Venemaa välisministeeriumis on valminud president Vladimir Putini 2008. aastal kehtestatud ukaasi muudatus, mille kohaselt saaksid pärast 6. veebruari 1992 sündinud Eesti ja Läti mittekodanikud taas õiguse Venemaale ilma viisata siseneda. |
Süüdistuse kohaselt tappis 1997. aastal sündinud noormees eelmise aasta 4. detsembri õhtul Narvas Pähklimäe terviseradadel paikneva Äkkeküla spordibaasi territooriumil 14-aastase neiu, kelle surnukeha leiti viis päeva hiljem ehk 9. detsembril, ütles ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova ERR.ee-le.
Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross ütles, et ekspertiisidega tuvastati neiu surma põhjusena lämbumine.
"Uurimine pani tõsiselt õiguskaitseasutusi proovile, kuid tänu tulemuslikule koostööle uurimisgrupi ja ekspertide vahel on meil kohtule esitada tõendeid, mis kinnitavad meie hinnangul kohtu ette saadetud noormeeste süüd," ütles Gross.
Kuritegu uuris Ida prefektuur ja uurimist juhtis Viru ringkonnaprokuratuur. | Pähklimäe terviseradadel 14-aastase Darja tapmises süüdistatav astub kohtu ette | https://www.err.ee/577351/pahklimae-terviseradadel-14-aastase-darja-tapmises-suudistatav-astub-kohtu-ette | Viru ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles 19-aastast noormeest süüdistatakse mullu detsembris Narvas Pähklimäe terviseradadel 14-aastase Darja tapmises ja teist 19-aastast noormeest tapmise varjamises. |
Kõik kontserdil kõlavad teosed laetakse järk-järgult üles veebilehele. Publik saab rahulikult kuulata, süveneda, mõtiskleda. Pärast teose kuulamist ootavad korraldajad huviga kommentaare – mis emotsioone see muusika tekitab? Oodatud on kõik mõtted, arvamused, täiendused. Oma sõnumi saab kirja panna teose alla, võimalik on ka anonüümseks jääda.
Huvitavamaid kommentaare kasutatakse uue kooriteose loomiseks, mis tuleb ettekandele kontserdi lõpus. Nii on kõigil võimalik oma sõnum kirja panna ning läbi helilooja ja improvisaatori see ka publiku ees kuuldavaks teha. Tekib uus põnev loominguline keskkond – kommentaarium.
29. novembril kell 21.00 Kumu auditooriumis:
Marianna Liik, "Kontsert tšellole ja elektroonikale" I osa (2016); "Miniatuur harfile" (2014); "Postluudium" (2014); "Ebakorrapärane pärl IV" neljale löökpillimängijale (2015)
Laura Põldvere (vokaalimprovisatsioon)
Aare Tammesalu (tšello)
Eda Peäske (harf)
EMTA löökpilliansambel Vambola Kriguli juhendamisel
Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav | Kontsertetendus "Kommentaarium" põimib kommentaarid uudisteosesse | https://kultuur.err.ee/314629/kontsertetendus-kommentaarium-poimib-kommentaarid-uudisteosesse | "Kommentaarium" on ainulaadne, Eesti Kontserdi noorte muusikaprodutsentide EK:Labor võistlusprogrammi jaoks loodud projekt, kus kõigil huvilistel on juba enne kontserti võimalik esitusele tuleva muusikaga tutvuda ning seejärel ka omakorda uue muusikateose loomises ja kontsertetenduse kujunemises osaleda. |
Päeva eesmärgiks on kolleegidele oma tööst aimu anda ja uusi ameteid proovida. Sel aastal vahetab ametikohta 51 inimest ja üllatusi jagub nii estoonlastele kui ka teatri külastajatele terveks päevaks.
Peaadministraatori ametikohale asub Age Oks, piletikassas teenindab Hirvo Surva ja töötajate söögitoas Helen Lepalaan. Kostüüme õmbleb Janne Ševtšenko, publiku garderoobis on ametis Aivar Mäe ja Toomas Edur ning baaris pakub head-paremat Mart Madiste. Laval annab lilled üle Risto Joost.
Töövahetuspäev toimub Estonias neljandat aastat. | Töövahetuspäeval leiab Estonia piletikassast Hirvo Surva ning garderoobist Aivar Mäe | https://menu.err.ee/293081/toovahetuspaeval-leiab-estonia-piletikassast-hirvo-surva-ning-garderoobist-aivar-mae | Homme, 16. novembril toimub rahvusooperis Estonia traditsiooniline töövahetuspäev ehk sassis päev. |
Hispaanias veedetud aja jooksul jälgisid eestlased klubi treeninguid, tegid külastuse klubi "köögipoolele" ehk kontorisse ja kodusaali, vestlesid noortetöö direktori ning said osa Euroliiga kohtumisest, milles kodumeeskond alistas legendaarse serblase Željko Obradovići juhendatava Istanbuli Fenerbahçe Ülkeri.
Janno Viilup jäi koolitusel nähtuga väga rahule: "Väikese linna klubil nagu Paide KK Seitse jaoks oli palju kasulikku ja harivat. Nii suure klubi nagu seda on Baskonia töökorralduses, treeningute organiseerimises kui ka treeningute läbiviimises on alati suuremaid või väiksemaid nüansse, mida jälgida. Noorte mängijate individuaalsed treeningud klubi raudvaraga Iñaki Iriartega jätsid väga sügava mulje."
Viilupi mõtet jätkas Tanel Einaste. "Olles osalenud mitmetel rahvusvahelistel koolitustel, try-out’idel ning laagrites, siis ei saa öelda, et midagi n-ö maailma pööravat nägime, samas andis nähtu palju ideid, kuidas ka meie klubi programmi arendada ja kuhu suunda liikuda," sõnas Einaste. "Suurima elamuse pakkus mulle isiklikult kohtumine klubi legendi Iñaki Iriartega ehk treeneriga, kes teinud koostööd kõigi Baskoniast suurde korvpalli jõudnud mängijatega. Näiteks viibiski Iriarte äsja kaks nädalat Atlantas, kus taaskord treenis Tiago Splitterit."
Õppereisil Vitoriasse kohtusid eestlased ka samas mängiva KK Viimsi kasvandiku Sander Raiestega. Raieste sõnul on tingimused ja keskkond arenguks suurepärased. Treenides nii individuaalse kava alusel ja duubel- kui ka Baskonia esindusmeeskonnaga, tõi Raieste välja just individuaalsete treeningute kasulikkust ning esindusmeeskonna mängijate väga toetavat ning sõbralikku suhtumist. | Eesti korvpallitreenerid täiendasid ennast Euroliiga klubi juures | https://sport.err.ee/94465/eesti-korvpallitreenerid-taiendasid-ennast-euroliiga-klubi-juures | KK Viimsi/Kesklinna KK treenerid Valdo Lips ja Tanel Einaste ning Paide korvpalli eestvedaja Janno Viilup viibisid möödunud nädala kolmapäevast pühapäevani Euroliiga tippmeeskonna Baskonia Vitoria Gasteiz juures. Samas klubis treenib ja mängib ka Viimsi kasvandik Sander Raieste. |
7. novembrist pärinevas memos "Brexiti värskendus", millega tutvus Times ja mida sai näha ka BBC, hoiatatakse, et valitsusaparaat töötab 500 Brexitiga seotud projektiga ning neil oleks tarvis 30 000 lisatöötajat, vahendas BBC.
Samas ei ole valitsusliikmete erimeelsustest tingitult jätkuvalt paika pandud üldist EList lahkumise strateegiat ning võib kuluda kuus kuud, enne kui valitsus jõuab kokkuleppele, mida Brexitiga saavutada tahetakse ja millised on prioriteedid.
Memos kritiseeritakse peaminister Theresa Mayd, kel olevat kalduvus otsuseid ja lahendusi omal käel välja mõelda, selline tegutsemisviis pole aga jätkusuutlik.
Timesi teatel toob dokument välja erimeelsused, kus ühes leeris on välisminister Boris Johnson, Brexiti-minister David Davis ning rahvusvahelise kaubanduse minister Liam Fox ja vastasleeris rahandusminister Philip Hammond ning ettevõtlusminister Greg Clark.
Iga ministeerium on memo kohaselt töötanud küll välja oma plaani Brexiti mõjude ja selle kohta, kuidas halvima stsenaariumi rakendumisel toimida, kuid üldist kooskõla Brexiti läbirääkimisstrateegiaks ei ole. Samuti puuduvat valitsuses Brexiti rakendamiseks vajalikud töötajad, lisatööjõu palkamiseks pole aga raha ette nähtud.
Briti valitsuse pressiesindaja ütles, et talle ei ole memos esitatud väited tuttavad.
Novembri algul otsustas Suurbritannia kõrgem kohus, et valitsus ei saa alustada menetlust EList lahkumiseks ilma parlamendi heakskiiduta. Valitsus kaebas otsuse edasi ning ülemkohtus tuleb see arutlusele 5. detsembril. Theresa May on kinnitanud, et sellest hoolimata alustab ta Brexiti protsessi tuleva aasta märtsis. | Lekkinud memo: Briti valitsusel ei ole Brexitiks põhjalikku plaani | https://www.err.ee/577350/lekkinud-memo-briti-valitsusel-ei-ole-brexitiks-pohjalikku-plaani | Suurbritannia valitsusel ei ole Brexitiks mingit põhjalikku plaani ning valitsuskabinet ei pruugi suuta läbirääkimiste strateegias kuue kuu jooksul kokku leppida, selgus valitsuskabinetist lekkinud memost. |
Avalike sotsiaalmeedia platvormide, nagu Facebooki ja Twitteri suhtes on juba mitmeid aastaid rakendatud tsensuuri, aga uue trendina on võtnud valitsused sihikule hääl- ja tekstsõnumite rakendused, nagu WhatsApp ja Telegram. Need rakendused on võimelised levitama informatsiooni inimeste vahel kiiresti ja turvaliselt, mis on võimude jaoks muutnud informatsioonimaastiku kontrollimise ning järelevalve keerulisemaks.
Suurenenud kontroll näitab sotsiaalmeedia ja veebipõhise suhtluse tähtsust poliitilise vabaduse ja sotsiaalse õigluse parandamisel. Pole mingisugune kokkusattumus, et just neid vahendeid on kasutatud valitsuste vastutusele võtmiseks ja tsenseerimata vestluste pidamiseks. Mitmetes riikides on võimud vastumeetmena poliitiliselt ärevatel aegadel takistanud juurdepääsu internetile, ainult selleks, et inimesed ei levitaks sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste kaudu informatsiooni. Seejuures teadvustata selliste otsuste sotsiaalseid, ärilisi ja humanitaaralaseid tagajärgi.
Mõndasid suhtlusrakendusi ähvardavad piirangud nende krüpteerimispraktikate tõttu, mis on muutnud võimude jaoks kasutajate andmete hankimise äärmiselt keeruliseks – selle ka seaduslikel eesmärkidel. Ka häälsõnumite ja videokõnede rakendused, nagu Skype on sattunud surve alla, seda küll veidi igapäevasematel põhjustel. Nende kasutamine on piiratud mitmes riigis eesmärgiga kaitsta riiklike telekommunikatsioonifirmade tulusid, sest kasutajad pöördusid järjest enam laua- või mobiiltelefoni kasutamise asemel nende rakenduste juurde.
Sotsiaalmeedia kasutajad seisavad silmitsi enneolematute karistustega. Lisaks sotsiaalmeediale ja suhtlusrakendustele juurdepääsu piiramisele on hakanud võimud järjest enam vangistama inimesi nende postituste või sõnumite sisu tõttu. See omakorda tekitab hirmu nendes, kes vastuolulistel teemadel sõna võtavad. Mõnedes riikides on kasutajad pandud trellide taha ainult seepärast, et nad "laikisid" Facebookis solvavat sisu, või ei mõistnud avalikult hukka neile saadetud kriitilist sisu. Vahistamiseni viinud karistused ulatuvad Tai kuninga sülekoera norimisest kuni „ateismi propageerimiseni“ Saudi Araabias. Selliste vahistamistega riikide arv on alates 2013. aastast suurenenud rohkem kui 50 protsendi võrra.
Valitsused on laiendanud tsensuuri, et katta aina mitmekülgsemaid teemasid ja laiemat veebipõhist tegevust. Veebilehed, kus inimesed kutsuvad üles algatama digitaalseid petitsioone või proteste, olid tsenseeritud rohkemates riikides kui varem. Sama lugu on veebilehtede ja veebiväljaannetega, mis propageerivad opositsioonipoliitikute seisukohti. LGBTI-teemasid käsitlevat sisu ja veebilehti on moraalsetel põhjustel samuti aina enam blokeeritud või maha võetud. Peale selle on suurenenud piltide tsenseerimine, tõenäoliselt seetõttu, et kasutajatel on pilte praegusel ajal lihtne jagada ja need annavad sageli kaalukaid tõendeid ametkondade eksimuste kohta.
Uued turvameetmed ähvardavad inimeste sõnavabadust ja privaatsust
Eesmärgiga tõsta riikliku julgeoleku ja korrakaitse volitusi, on mitme riigi valitsused võtnud vastu seadusi, mis piiravad privaatsust ning lubavad teha ulatuslikku järelevalvet. Seda trendi esineb nii demokraatlikes kui mittedemokraatlikes riikides, ning see on sageli kaasa toonud avaliku poliitilise debati selle kohta, millisel määral peaks valitsustel olema nn tagauks juurdepääsuks krüpteeritud suhtlusele. Kõige murettekitavamad näited tuvastati autoritaarsetes riikides, kus valitsused kasutasid terrorismivastaseid seadusi, et süüdistada inimesi, kes lihtsalt kirjutavad demokraatiast, religioonist või inimõigustest.
Veebipõhine aktivism on jõudnud uutesse kõrgustesse. Internet on jätkuvalt peamine vahend parema valitsuse, inimõiguste ja läbipaistvuse kindlustamiseks. Rohkem kui kahes kolmandikus uuringualustest riikidest on internetipõhine aktiivsus viinud mingisuguse käegakatsutava tulemuseni, alates piiravate õigusloomega seotud ettepanekute takistamisest kuni korruptsiooni paljastamiseni kodanikuajakirjanduse kaudu. Selle aasta jooksul on näiteks internetivabaduse aktivistid Nigeerias aidanud nurjata eelnõud, mis piiraks sotsiaalmeedia aktiivsust, samal ajal kui WhatsApp'i rühmitus Süürias on aidanud päästa süütute inimeste elusid, hoiatades tsiviilelanikke lähenevatest õhurünnakutest.
65 hinnatud riigist 34 on alates 2015. aasta juunist olnud internetivabaduse osas negatiivsel kursil. Kõige järsemad langused olid Ugandas, Bangladeshis, Kambodžas, Ecuadoris ja Liibüas. Ugandas tegi valitsus tõsiseid jõupingutusi, et piirata internetivabadust seoses presidendivalimiste alguse ja ametisse pühitsemisega 2016. aasta esimeses pooles, blokeerides mitmeks päevaks juurdepääsu sotsiaalmeedia platvormidele ja suhtlusteenustele, nagu Facebook, Twitter ja WhatsApp. Bangladeshis võtsid islamiäärmuslased vastutuse blogija ja LGBTI-ajakirja asutaja mõrvamise eest. Kambodža võttis vastu laia telekommunikatsioonialase seaduse, millega tööstus läks teenusepakkujate ja kasutajaprivaatsuse kahjuks valitsuse kontrolli alla. Samuti vahistas Kambodža politsei mitu inimest nende Facebooki postituste tõttu, millest üks rääkis piirivaidlusest Vietnamiga.
Hiina oli tänavu internetivabaduse suurim kuritarvitaja
Hiina valitsuse otsus sõnavabaduse mahasurumiseks seoses president Xi Jinpingi „infoturbe“ poliitikaga on toonud kahju digiaktivistidele, kes on tavaliselt võidelnud tsensuuri ja järelevalve vastu. Kümned veebipõhise väljendusvabadusega seotud süüdistused on suurendanud inimeste enesetsensuuri, nagu on teinud ka 2015. aastal kehtestatud seaduslikud piirangud. Kriminaalseaduse muudatusettepanekuga lisati sotsiaalmeedias kuulujuttude levitajale seitsme aasta pikkune karistus, samal ajal kui mõned usuvähemusrühmadesse kuuluvad inimesed vahistati ainult seetõttu, et nad vaatasid oma mobiiltelefonist religioose sisuga videoid. Londonis asuv ajakiri The Economist ja Hong Kongis asuv ajakiri South China Morning Post blokeeriti hiljuti Hiina mandriosas, nagu ka artiklid ja kommentaarid, mis puudutasid tundlikke teemasid, näiteks 2015. aasta surmavate tagajärgedega plahvatus Tianjinis.
Türgi ja Brasiilia langesid internetivabaduse edetabelis. Brasiilia, mille staatus muutus "vabast" "osaliselt vabaks", blokeeris ajutiselt WhatsApp'i, kui viimane ei andnud valitsusele kriminaaluurimiseks kasutajate andmeid. Peale selle tapeti vähemalt kaks kohalikku blogijat pärast seda, kui nad teatasid kohalikust korruptsioonist. Türgi, kelle internetivabadus on vähenenud juba mitu aastat, langes "mittevabasse" kategooriasse pärast mitmeid sotsiaalmeedia platvormide blokeerimisi ja kasutajatele esitatud süüdistusi. Kõige sagedamini olid süüdistused seotud kriitikaga võimude või religiooni suhtes. Need piirangud eskaleerusid pärast 2016. aasta juulis ebaõnnestunud riigipööret, vaatamata otsustavale rollile, mida sotsiaalmeedia ja suhtlusrakendused – kõige enam rakendus FaceTime – mängisid kodanike mobiliseerimisel riigipöörde vastu.
Kõigest 14 riigis täheldati üleüldist olukorra paranemist. Enamikel juhtudel olid võidud suhteliselt tagasihoidlikud. Sambias olid piirangud veebipõhisele sisule väiksemad, võrreldes eelmiste aastatega, mil vähemalt kaks kriitilise sisuga uudisväljaannet riigis blokeeriti. Lõuna-Aafrikas registreeriti edasiminekud eelkõige tänu veebipõhiste aktivistide tegevusele, kes kasutavad internetti ühiskondlike muudatuste propageerimiseks ja veebisisu mitmekülgsemaks muutmiseks. Digiaktivism edenes ka Sri Lankas, kui tsensuur ja õiguste rikkumine vähenes president Maithripala Sirisena valitsuse ajal. Ameerika Ühendriikides tuvastati väike paranemine seoses USA vabaduste seadusega (USA Freedom Act), mis piirab teatud määral telekommunikatsiooni metaandmete massilist kogumist ja millega kehtestati mitu teist privaatsusalast kaitset.
Järjekorras seitsmes raport keskendub ajavahemikus juuni 2015 kuni mai 2016 toimunud arengutele. Rohkem kui 70 teadlast, kellest peaaegu kõik on pärit riikidest, mida nad analüüsisid, uurisid internetiga seotud seadusi ja praktikaid, testisid valitud veebilehtede juurdepääsetavust ning intervjueerisid suurt hulka allikaid. | Raport: riikide kontroll interneti üle tugevneb, Eesti ujub vastuvoolu. Lisatud graafikud | https://novaator.err.ee/259820/raport-riikide-kontroll-interneti-ule-tugevneb-eesti-ujub-vastuvoolu-lisatud-graafikud | Internetivabadus on maailma riikides viimase kuue aasta jooksul järjest vähenenud, selgub Freedom House'i 2016. aasta raportist. Aina rohkem valitsusi on hakanud sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste kaudu takistama informatsiooni kiiret levimist, seda eriti valitsusvastaste protestide ajal. Eestis aga on trend vastupidine – raporti "Freedom of the Net 2016" järgi on eestlastel 65 maailma riigi võrdluses koos Islandiga kõige suurem interneti kasutamise vabadus. |
Žürii koosseisu kuulusid tänavu Piret Jaaks (eelmise aasta laureaat), Kätlin Kaldmaa, Hanna Linda Korp, Margus Lattik ja Hannes Varblane. Nii stiili, kompositsiooni kui nüansi- ja detailitundlikkuse poolest otsustati esile tõsta järgmisi teoseid:
- Aleksander Aina romaan "Pimeduses kulgeb tee" (Tänapäev)
- Manfred Dubovi luulekogu "Täna leitakse kõik üles" (Kultuurileht)
- Andris Feldmanise romaan "Viimased tuhat aastat" (Varrak)
- Mairi Lauriku romaan "Süsteem" (Fantaasia)
- Silvia Urgase luulekogu "Siht / Koht" (Elusamus)
Betti Alveri kirjandusauhinda annab igal aastal välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Poetessi testamendi kohaselt pälvib selle parim hingedepäevade vahelise perioodi jooksul ilmunud debüütteos luule-, proosa- või draamavallas. Preemiasumma on tänavu 1700 eurot ja pärineb Eesti Kultuurkapitalilt. Laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine toimub Betti Alveri sünniaastapäeval, 23. novembril kell 17 Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19). | Selgusid Betti Alveri kirjanduspreemia nominendid | https://kultuur.err.ee/314628/selgusid-betti-alveri-kirjanduspreemia-nominendid | Parimale ilukirjanduslikule debüüdile antava Betti Alveri kirjanduspreemia žürii kuulutas välja 2016. aasta nominendid. |
Lightningu väravaarve avas J.T. Brown ning esimesel kolmandikul oli täpne ka Ryan Callahan. Teisel perioodil suurendas Nikita Kutšerov külaliste edu, lõppseisu vormistas teise perioodi lõpus Vladislav Namestnikov.
Andrei Vassilevski tegi Lightningu väravasuul 34 tõrjet.
Alates maikuus peetud idakonverentsi poolfinaalist on Tampa Bay viimase seitsme mängu kokkuvõttes olnud Islanderist parem 29:8.
Tänavune hooaeg pole Islandersil just kõige paremini kulgenud. 16 mängu järel paiknetakse idakonverentsis 13 punktiga eelviimasel ehk 15. kohal.
Mängu Lightninguga oli vaatama tulnud 12 498 inimest, kes vilistasid Islandersi peatreeneri Jack Capuano välja ja skandeerisid, et Capuano tuleks vallandada. | Islandersi kehv hooaeg jätkus kaotusega Lightningule | https://sport.err.ee/94464/islandersi-kehv-hooaeg-jatkus-kaotusega-lightningule | Jäähokiliigas NHL peeti läinud ööl üks kohtumine, kus Tampa Bay Lightning oli võõrsil kindlalt 4:0 parem New York Islanderist. |
Megastari üleandmine Meyer Turku laevatehase poolt on planeeritud jaanuari teise poolde.
"Juhuks kui laeva üleandmine peaks toimuma hetkel planeeritust hiljem, müüakse Megastari esimestele reisidele esialgu asenduslaeva Superstari mahus pileteid vältimaks võimalikku ülebroneerimist, " märkis Tallink teates. "Müügikeskkonnas muutub Superstari laeva nimi Megastariks teisipäeva 15. novembri jooksul."
Tallink lubas, et piletihind uue laev tulekuga ei tõuse.
"Viimase kümne aasta jooksul on sel liinil meiega reisinud üle 41 miljoni inimese, kes on andnud väärtuslikku tagasisidet, mis realiseeritakse Megastari pardal,” märkis AS-i Tallink Grupp juhatuse liige Lembit Kitter.
Megastaril on praeguste Tallink Shuttle kiirlaevadega võrreldes ettevõtte andmeil 62 protsenti enam ruumi. Reisijateala on suurem 40 protsendi võrra, mahutades 2800 inimest. Laeva autotekile sõidavad sõidukitega reisijad teise tasandi rambi kaudu, kaubikutest ja bussidest eraldi.
Laeval asub ka 150 autokohaga garaaž, kuhu on reisijatel juurdepääs terve reisi vältel ning mis on ühendatud poega Traveller`s Superstore.
Megastar saab olema Tallinki suurim kiire reisilaev, olles 212 meetrit pikk ning mahutades 2800 reisijat, mis on samaväärne kruiisilaeva Baltic Queen`iga. Megastar hakkab kasutama kütusena veeldatud maagaasi, kuid on võimeline sõitma ka tavakütusega. Kasutades veeldatud maagaasi, väheneb laeva ökoloogiline jalajälg võrreldes tavapäraste laevadega, sest sõites ei erita laev enam vääveloksiide ega tahmaosakesi ning ka lämmastikoksiidide ning süsnikdioksiidi tase väheneb oluliselt. | Tallinki uus kiirlaev Megastar alustab reise Helsingi liinil 29. jaanuaril | https://www.err.ee/577347/tallinki-uus-kiirlaev-megastar-alustab-reise-helsingi-liinil-29-jaanuaril | Tallinki uue kiirlaeva Megastar esimene reis Tallinna-Helsingi liinil toimub esialgsete plaanide kohaselt 29. jaanuaril, teatas ettevõte. |
Alates tänasest tutvustavad nad kolmel järjestikusel päeval ühte geograafiaga seotud uurimissuunda või rakendusvõimalust ning paluvad nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilastel veebiviktoriinis oma teadmised proovile panna.
Tänane küsimus keskendub planeerimisele
Igapäevases elus kuuleme rohkem ajaplaneerimisest ja pereplaneerimisest, aga mis on ruumiline planeerimine?
Geograafide arusaama järgi tegutseme igapäevaselt ruumis (ingl. k space). Ruum on kõik see, mis meid ümbritseb – linnaruum, looduskeskkond, inimesed, tänavad. Inimeste käitumist mõjutab paljuski ruum, milles nad viibivad.
Näiteks võib linnaruumis olla palju liiklusmüra ja vähe ruumi jalgsi liiklemiseks, mis võib tekitada negatiivseid emotsioone jalgsi ja jalgrattaga liiklemise vastu. Leidub aga ka teistsuguseid linnaruume, mis on jalgratta- ja jalakäijasõbralikud.
Ruumilise planeerimisega puutume kokku nii, et me ei teagi, et seda nõnda nimetatakse. Linna- ja vallavalitsustes töötavad planeerijad, arengunõunikud ja -spetsialistid, kes ruumilist arengut selles linnas või vallas juhivad. Igal vallal ja linnal peab seadusest tulenevalt olema näiteks üldplaneering. Üldplaneeringu eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine. Samuti määratakse üldplaneeringuga ära, kuhu võib rajada tuulikuid, prügilaid, sõjaväe lasketiire jmt, mis nõuavad väga paljude inimeste kooskõlastust.
Planeeringuid kehtestatakse Eestis väga mitmel tasandil:
1. Üleriigiline üldplaneering
2. Maakondlik planeering ehk maakonnaplaneering
3. Kohaliku omavalitsuse (linna või valla) üldplaneering
4. Detailplaneering
Kõikide planeeringute ja arengukavade koostamisprotsessis on nii kohalikel elanikel kui teistel huvitatud osapooltel õigus olla kaasatud – esitada arupärimisi, avaldada arvamust ja kuulda ka teiste ettepanekuid. Planeeringute algatamisest, protsessi seisust või vastuvõtmisest saab teavet valla või linna kodu- või paberlehelt. Teadetel on kasulik silma peal hoida, et hoida end kursis kodu ümber toimuva ja planeeritavaga.
Tänane küsimus:
2016. aasta suvel võeti Eestis vastu üks teistmoodi planeering – ühtki selle liigi planeeringut ei olnud varem Eestis kinnitatud. Mis sorti planeeringuga on tegu ja millist Eesti ala see hõlmab?
Loading…
Iga viktoriinipäeva õhtul ilmuvad samas ka õiged vastused. Küsimustele vastamisel on lubatud kasutada nii sõprade kui ka õpetaja abi.
Teisipäevast kuni neljapäevani ehk 15.–17. novembril saavad kooliõpilased iga päev vastata 1–2 küsimusele geograafia uurimissuundade ja rakendusvõimaluste kohta. Küsimused ilmuvad ning reeglitega saab tutvuda EGEA-Tartu (uuel!) kodulehel.
Lisaks toimub kolmapäeval, 16. novembril Tartu kooliõpilastele nutiorienteerumine, mille on kokku pannud geograafiaõpetajad Vaike Rootsmaa ja Priit Pensa. Start on Hugo Treffneri Gümnaasiumi juures ning igaüks saab alustada just talle sobival kellaajal. Osaleda saab kuni kolmeliikmeliste gruppidena ning grupi peale on vajalik vähemalt üks nutitelefon. Rohkem infot saab EGEA-Tartu kodulehelt. | Tänane geograafianädala viktoriin keskendub planeerimisele | https://novaator.err.ee/259821/tanane-geograafianadala-viktoriin-keskendub-planeerimisele | Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu tähistab käimasolevat geograafianädalat kooliõpilaste miniviktoriiniga. |
Keskerakonna liige Yana Toom on palunud Euroopa Komisjonil kontrollida Eesti keeleseaduste vastavust Euroopa Liidu õiguse normidele ja põhimõtetele, sest Toomi sõnul on paljud keelenõuded pehmelt öeldes õigustamatud, vahendasid ERRi raadiouudised.
Keskerakonna programmis peetakse integratsioonipoliitika valdkonnas tähtsaks muu hulgas parandada kvaliteetse venekeelse hariduse kättesaadavust ning rõhutatakse, et otsus 2007. aasta koolireform iga hinna eest ja muutmata kujul ellu viia mõjuks negatiivselt kogu Eesti ühiskonnale.
Sotsiaaldemokraadid lubasid 2015. aasta riigikogu valimisteks koostatud programmis tagada mitte-eesti emakeelega õpilastele nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis hea eesti keele omandamise. Lubati lõpetada töötavate inimeste trahvimine eesti keele ebapiisava valdamise eest ning kaaluda kodakondsusmenetluse lihtsustatud korra väljatöötamist teatud sihtrühmadele.
Isamaa- ja Res Publica Liidu programmis ei ole eraldi peatükki lõimumispoliitika kohta, aga peatükis "Eestlus" on kirjas, et oluline on lõimumise jätkamine osana haridusprogrammist ja kultuuriprogrammidena. IRL rõhutab, et Eesti on kodu kõigile siin elavatele rahvustele ning austus iseenda kultuuri ja identiteedi vastu muudab meid sallivaks ja mõistvaks ka teiste kultuuride suhtes.
Urmas Reinsalu ei tahtnud teisipäevase kohtumise eel ennustada, mille üle võiks vaidlus puhkeda, aga avaldas lootust, et leitakse ühisosa. "Laua taga istuvad erakonnad, kellel on väga selgelt oma erinevad visioonid nendes küsimustes, ja siin tulebki leppida kokku, mida tehakse, ja paljudel juhtudel on ka oluline, mida ei tehta," sõnas ta.
Integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed juhataja Dmitri Burnašev soovitab poliitikutel eelkõige teadvustada, et meil on multikultuurne ühiskond, ja jälgida, mida nad räägivad.
"Eestis elab erinevast rahvusest inimesi, erineva kultuurilise taustaga inimesi ja kõik nad peavad uskuma ühelt poolt - ja teiselt poolt riik peab seda ka näitama -, et nad kõik on Eesti riigi jaoks olulised. Lisaks sellele on oluline see, et iga inimene, ennekõike iga noor inimene, kes meil elab, tunneks, et ta võib saavutada Eestis hästi palju, et tal on siin palju võimalusi ja see kõik on väga realistlik tema jaoks," rääkis Burnašev.
Tema sõnul peaksid poliitikud alati mõtlema ka selle peale, kuidas nende sõnad mõjuvad teistele Eestis elavatele rahvustele. | IRL loodab Keskerakonna ja sotsidega lõimumisteemadel ühisosa leida | https://www.err.ee/577341/irl-loodab-keskerakonna-ja-sotsidega-loimumisteemadel-uhisosa-leida | Teisipäeval haridus-, kultuuri- ja lõimumisteemasid arutavate Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ning Isamaa ja Res Publica Liidu programm on neis küsimustes üsna erinev, kuid IRLi eestseisuse liikme Urmas Reinsalu sõnul suudetakse loodetavasti siiski mingi ühisosa leida ning ka kokku leppida, mida ei tehta. |
MISA soovitab koalitsioonilepet arutavatel poliitikutel mõelda ka vähemuste peale
Migratsiooni- ja Integratsiooni Sihtasutuse (MISA) juhataja Dmitri Burnašev soovitab koalitsioonilepet arutavatel poliitikutel mõelda selle peale, kuidas sisendada mitteeestlastele kindlustunnet, et neid peetakse vajalikuks ja muukeelsetele noortele lootust, et neil on Eestis võimalik edu saavutada. Tema sõnul peaksid poliitikud alati mõtlema ka selle peale, kuidas nende sõnad mõjuvad teistele Eestis elavatele rahvustele.
Keskerakonna liige Yana Toom on palunud Euroopa Komisjonil kontrollida Eesti keeleseaduste vastavust Euroopa Liidu õiguse normidele ja põhimõtetele. Toomi sõnul on paljud keelenõuded pehmelt öeldes õigustamatud. Keskerakonna programmis peetakse integratsioonipoliitika valdkonnas oluliseks muuhulgas parandada kvaliteetse venekeelse hariduse kättesaadavust ning rõhutatakse, et otsus 2007. aasta koolireform iga hinna eest ja muutmata kujul ellu viia mõjuks negatiivselt kogu Eesti ühiskonnale.
Tudengid ei pruugi Tartu Ülikooli raamatukokku pääseda ka sessiajaks
Kuigi esialgu pidid lugejad Tartu Ülikool Struve tänava raamatukogusse tagasi saama oktoobri alguses, lükati septembris tähtaeg jõulukuusse. Nüüd selgub, et suure tõenäosusega ei pääse tudengid hoonesse ka detsembris, kui algab eksamiteperiood. Kohti tagavararuumides on aga õppimiseks vähe.
"Need tudengid, kes käivad praegu Liivi tänaval või erialakogus, tänavad selle lisavõimaluse eest, aga ikka räägivad, et avage palun kiiresti, meie lemmikmaja," rääkis raamatukogu teenindusosakonna juhataja Olga Einasto.
Einastod paneb muretsema lähenev sessiaeg. Kui ka detsembris külastajaid vastu võtta ei saa, jäävad paljud tudengid ilma võimalusest pingelisel eksamiperioodil rahulikus keskkonnas õppida. Ilma Struve tänava raamatukoguta suudetakse tingimusi pakkuda maksimaalselt 350 tudengile, mida rohkem kui 10 000 üliõpilase peale on selgelt vähe. 160 kohta on Einasto sõnul kokku erialaraamatukogudes, ülejäänud ajutiselt avatud pop-up lugemissaalis.
Eesti allkirjastab Indiaga New Delhis vangide üleandmise leppe
Indias New Delhis allkirjastatakse teisipäeval Eesti ja India vaheline kohtulikult karistatud inimeste üleandmise leping, mis on üheks eelduseks, et Indias vangi mõistetud laevakaitsjad saaks kodumaale tuua.
Allkirjastamine toimub India siseministeeriumis ning allkirjastamisel esindab Eestit suursaadik New Delhis Riho Kruuv, kirjutab Postimees.
India valitsus kiitis süüdimõistetute üleandmise leppe Eestiga heaks oktoobri lõpus, sealsed seadused lubavad sõlmida välisriikidega taolisi leppeid alates 2004. aastast ning praeguseks on India sõlminud sellised lepped 28 riigiga.
WSJ: Trumpi soosikud välisministriks on Rudy Giuliani ja John Bolton
USA presidendivalimiste võitja Donald Trumpi soosikud välisministri kohale on endine New Yorgi linnapea Rudy Giuliani ja endine USA suursaadik ÜRO-s John Bolton, kirjutas informeeritud allikatele viidates Wall Street Journal.
Varem oli Ühendriikide meedia pakkunud sellele kohale endist esindajatekoja spiikrit Newt Gingrichi ja senaator Bob Corkerit.
Wall Street Journali andmeil võib otsust Trumpi administratsiooni välisministri osas oodata mõne nädala pärast.
OTSE kell 14: kultuurikomisjon vaeb avalikul istungil ERR-i rahastust
Riigikogu kultuurikomisjon arutab teisipäeval avalikul istungil Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ülesandeid, uuendusi, rahastust ja tulevikutrende meediaturul. ERR.ee vahendab kell 14 algavat istungit otseülekandes.
"Kümme aastat tagasi vastu võetud rahvusringhäälingu seadusega sai ERR väljakutse saavutada raadio- ja telekanalite ühtsus ja sünergia. Arutelu võiks anda selguse, kuidas ERR talle seatud ülesannetega toime tuleb," ütles kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv.
Ilm on pilves, vihma ja lörtsi hakkab sadama alates saartest, mandril tuleb ka lund. Õhutemperatuur on -1 kuni +4 °C | 5 uudist, mida täna hommikul teada | https://www.err.ee/577340/5-uudist-mida-tana-hommikul-teada | Siin on viis teemat 15. novembri uudistepäeva alguseks. |
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor tõestas väljapeetud kontsertõhtuga, et naine on väärikas, maitsekas ja lõpmata kaunis igas eluetapis. Eesti naine (vähemalt suur osa neist) on alati oma tegevuses keskendunud kvaliteedi leidmisele ja tõsise eesmärgipõhise tegevusplaaniga soovinud ikka välja tuua parima. Õnnestumine mingil tegevusalal kuulub põhjamaises elurütmis naise päeva parimate hetkede juurde. Eesti naine ei karda tööd, ennastsalgavalt unustab ta hilised öötunnid ja tühja kõhugi. Kui on vaja, siis teeme, ja teeme hästi. Mistahes hinnaga – tehtul olgu jumet.
Just sellised mõtted valdasid mind Kultuurikatlas TTÜ Akadeemilise Naiskoori juubelikontserti kuulates. Ei mingit edevust ega labasust, pealetükkivust ega käegalöömist, eneseimetlust ega kokkutulnud publiku ajaga laristamist. Oli kaunis, detailideni läbimõeldud kavaga kontsert, kust ei puudunud küll (siinkirjutajale kaasaja koorimuusika "haigusnähuna" tunduvad) videoinstallatsioonid ja tuledemäng, kuid õhtu lõppedes moodustus kuuldust-nähtust ebatavaline, maitsekas sõnum.
TTÜ naiskoor loodi 1951. aastal koorijuht Alma Tamme eestvedamisel. Kooris laulab 70 nii praegust kui endist rauakooli tudengit ja läbi aastakümnete on koori üks eesmärke olnud just kodumaise naiskoorimuusikatraditsiooni hoidmine ja arendamine. Koori ees on praegu kaks dirigenti – kevadel oma õpetaja Arvo Ratassepa nimelise mälestusauhinna pälvinud Aivar Leštšinski ja Ants Sootsi koorijuhtimise klassist sirgunud Jana Perens. Selgelt oli tajutav dirigentide omavaheline mõtteühtsus, sarnaste ideede elluviimisläige ja paralleelselt kulgevate kvaliteetide tähised.
Juubelikontserdi kavavalik oli juhuslikkusest vaba ning üdini teadlikult mõtestatud – rahvaviisidest, vanamuusikast ja Giuseppe Verdist Ester Mägi, Tõnu Kõrvitsa ja Tauno Aintsini välja. Kontserdi värvikirevaks tanuks sai Kristo Matsoni teose "Sõnum" esiettekanne.
Õhtu ülesehitus ja repertuaarivalik olid imetlusväärsed. Iga lauluga paitati kuulajate kõrvu uue nurga alt, väikesed (video või fonogramm) vaheklipid – ka igasugused elektroonilised piiksud-kriipsud ja tehnilised helid – moodustasid omamoodi vahesammud, mille otsa järgmine laul hoopis isemoodi kõlama hakkas ja kõik eelpool kuuldu kraadikese võrra oma raskuskeset muutis. Nagu ikka, pakutakse juubeliõhtul võimalikult erinevat menüüd, nii olid ka naiskoorilaulu kõikvõimalikud võlud ekstra eksponeeritud.
Väga õnnestunud oli Eesti muusika esitus: Siim Aimla, Tauno Aints ja Pärt Uusberg. Muu maailma muusikast köitis enim Ameerikas resideeruva Norra juurtega Ola Gjeilo kirjutatu. Ühtviisi noorele ja nooremale keskeale loomuliku ja nüansirohke vokaali, tugeva entusiasmi ja lahke olekuga kõlasid kõik laulud, igal jutustada oma lugu, anda edasi oma sõnum. Suurt sahmimist ja rahvatantsuhüppeid harrastamata loodi vähese liikumisega uhke traditsioonide põlistamise vimb, vanamuusika esitamisel istus koor astmetel kui noor armukese ootel tüdruk lossitrepil; kaasaja heliloojate kirjutatu ja igikestvad naiskoorilaulud samas korvis kui erinevat sorti punapõsksed pruntis õunad. Ja hetkekski, mitte hetkekski ei olnud igav! See on suur saavutus: köita kõikenäinud-kuulnud-söönud kuulajat, olla talle kaaslane, teenäitaja, lohutaja või naerutaja läbi muusika. Koor esitas veenvalt kõik numbrid, kandis välja vajalikud muusikalised karakterid, oli vokaalselt nauditav, sisult sügav ning julges naerda iseenesegi üle. "Väärt naised, need Vargamäe omad!" lubatagu hüüatada.
TTÜ Akadeemiline Naiskoor näitas oma sünnipäevakontserdiga üleolekut iseendast, näitas suure töö tulemust, näitas kohaletulnuile oma rõõmuallikat. Nii oli selles õhtus olemas kogu naise elu ja armastus – igatsus südamekallima järele, lapse hällütamine, eluvaluga leppimine, kamajahu ja kamasutra. Nagu ikka ühe täiusliku naise täiuslikus elus – kõike on parasjagu. "Muusika on ime, sest ta sünnib armastusest," ütles koori üks kauaaegsetest dirigentidest Silvia Mellik kontserdi lõppedes. Ja õige see on. Aamen.
*
kamajahu ja kamasutra (sõnapaar Jürgen Roose tekstist Siim Aimla laulule "Eesti maitse") | Arvustus. Kamajahust kamasutrani ehk 65-aastane naine | https://kultuur.err.ee/314626/arvustus-kamajahust-kamasutrani-ehk-65-aastane-naine | Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Naiskoori 65. sünnipäevale pühendatud kontsertetendus "Sõnum" Tallinna Kultuurikatlas 12. novembril 2016 |
Koondmeeskond alustab MM- finaalturniiri Riias 3. detsembril alagrupikohtumisega Šveitsi vastu. 4. detsembril on vastaseks Saksamaa ja 5. detsembril Soome.
Eesti koondis MM-il:
Väravavahid
Siim Stokkeby SK Link/Saku
Marek Õige Westend Indians (Soome)
Kaitsjad
Oskar Salm TTÜ SK
Mihkel Tasa Steelers (Soome)
Roman Pass Olten Zofingen (Šveits)
Mats Tamme SK Link/Saku
Victor Öberg Team Thorengruppen SK (Rootsi)
Rando Kramm AIF (Soome)
Johan Strömfelt FBI Tullinge (Rootsi)
Ründajad
Patrik Kareliusson Djurgardens IF IBS (Rootsi)
Fredy Maalt SK Link/Saku
Raul Kivi Jõgeva SK Tähe/Olivia
Mattias Proos IBK Runsten (Rootsi)
Rein Kivi VKTP (Soome)
Patrik Markus Balrog B/S IK (Rootsi)
Kristo Lehiste SK Link/Saku
Adam Widercrantz FBI Tullinge (Rootsi)
Kaspar Kallion Unihockey Basel Regio (Šveits)
Andreas Wöiduma Djurgardens IF IBS (Rootsi)
Tanel Kasenurm Unihockey Basel Regio (Šveits)
Fotomontaaž: Veiko Raudsepp (ESHL) | Selgus saalihokikoondise koosseis MM-finaalturniiriks | https://sport.err.ee/94463/selgus-saalihokikoondise-koosseis-mm-finaalturniiriks | Eesti saalihokikoondise peatreener Argo Kungla nimetas mängijad, kes sõidavad 3-11. detsembrini Riias toimuvale maailmameistrivõistluste finaalturniirile. |
"Ma olen uue NUKU teatrisaaliga tõesti väga rahul," lausus saali sisekujundaja Maile Grünberg Õhtulehele. "Pidin väga tõsiselt mõtlema, mida teha algideega, et see on Ferdinand Veike saal, algusest peale oli selge, et see ei saa olla tavaline ruum, vaid teistsugune."
Nukuteatri vastne laiendus hõlmab 1400 ruutmeetrit. "Nõue oli, et kõik peab olema eriliselt kujundatud, isegi prügikastid," ütleb Grünberg, "need on isevärki kujundusega ja paitavad silma kui iseseisvad kunstiteosed. | Sisearhitekt Maile Grünberg: Ma olen uue NUKU teatrisaaliga tõesti väga rahul | https://menu.err.ee/293082/sisearhitekt-maile-grunberg-ma-olen-uue-nuku-teatrisaaliga-toesti-vaga-rahul | Nukuteatri rajaja Ferdinand Veikese sünniaastapäeval lõi laienenud NUKU teater valla uue saali uksed, mille kujundas Maile Grünberg koos tütar Elinaga. |
Läinud nädalal, mil Bengals oli mänguvaba, kutsuti testimisele mitu äärekaitsjat ja sõlmiti leping Wallace Gilberryga, kes mullu meeskonnast lahkus, ent Detroit Lionsis vigastusega pingile langes ja minema saadeti, kirjutab Delfi.
Enne kohtumist Giantsiga oli võimalus, et meeskonna parim äärekaitsja Michael Johson ei saa trauma tõttu mängida, kuid nii ei juhtunud. Treenerid otsustasid viiest äärekaitsjast ühe – Hundi – mängule mitte üles anda ja asendasid ta Gilberryga.
Lähiajal saab näha, kas Hunt püsib Bengalsi koosseisus ehk 53 mehe hulgas, kellest saab mängus osaleda 46. Kui Hunt Bengalsist minema saadetakse, on võimalus, et mõni teine meeskond ta endale palkab.
Esimeses kaheksas mängus oli Hunt väljakul 40,7 % vastaste rünnakutest. Hooaja alguses oli Hunt tihedamalt platsil, kuid mida aeg edasi, seda napimaks mänguaeg jäi.
Bengals kaotas Giantsile 20:21 ja jätkab AFC põhjadivisjonis kolme võidu, viie kaotuse ja viigiga kolmandal kohal. Eespool on Baltimore Ravens (5-4) ja Pittsburgh Steelers (4-5). | Hunt ei pääsenud sel hooajal esimest korda Bengalsi koosseisu | https://sport.err.ee/94462/hunt-ei-paasenud-sel-hooajal-esimest-korda-bengalsi-koosseisu | Margus Hunt jäi esmakordselt sel hooajal jäi Cincinnati Bengalsi koosseisust välja ega pääsenud platsile New York Giantsi vastu. |
Festivali parima filmi auhinna võiits Ivan I. Tverdovskiy "Zooloogia", mida saab näha ka PÖFFil sel aastal. Lisaks võitis samas filmis mänginud näitlejanna Natalia Pavlenkova parima näitleja preemia.
Parima režissööri preemia läks seekord Ungari režissöörile Szabolcs Hajdule filmi "Ernelláék Farkaséknál" ("It's Not The Time Of My Life") eest. Parima debüütfilmi auhinna pälvis Poola režissöör Jan P. Matuszyński filmi "Ostatnia rodzina" ("The Last Family") eest.
Urmas Eero Liivi esimene täispikk mängufilm "Must alpinist" on nõukogude ajal reaalselt aset leidnud sündmustel põhinev müstiline noortedraama eesti tudengite talvematkagrupist, mis satub Siberis hirmujudinaid tekitavate sündmuste keskele. Matkal oma kaaslastes pettunud ebapopulaarne grupijuht Olle jääb retke viimasel päeval mägedes kadunuks. Temaga rivaalitsenud vabameelse ja seiklusi hindava Eero juhtimisel laskuvad matkajad abi otsimiseks mägede jalamil asuvasse burjaatide külla.
Loe auhindade kohta täpsemalt siit.
Filmi treiler: | "Musta alpinisti" tunnustati Saksamaal Cottbusi filmifestivalil | https://kultuur.err.ee/314619/musta-alpinisti-tunnustati-saksamaal-cottbusi-filmifestivalil | Urmas Eero Liivi mängufilmi "Must alpinist" tunnustati 26. Cottbusi Ida-Euroopa filmide festivalil erilise äramärkimisega debüütfilmide kategoorias. Film oli valitud programmi "Spektrum". |
Oktoobri algusest on end seni kinnistute omanikuks vormistanud enam kui 1200 pärijat, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.
Maksu- ja tolliameti andmetel on tuhandeid kinnistuid, mille senine omanik on surnud ja uus omaja ei ole kande parandamiseks avaldust esitanud ning seetõttu jääb riigil saamata olulises osas maamaksu.
Järgmise aasta algusest hakkab kinnistusosakond taoliste pärijatega ühendust võtma. Kui omanik ei ole aasta lõpuks kinnistusraamatu kande parandamist taotlenud, saadab kinnistusosakond talle uuel aastal esmalt trahvihoiatuse. Kui ka hoiatuses ettenähtud ajaks taotlust ei esitata, määratakse omanikule 200-eurone rahatrahv.
"Kinnistusraamatus olevad andmed peavad peegeldama tegelikkust. Seetõttu palume uutel omanikel esitada vajalik kandeavaldus. Kande taotlemine on riigilõivuvaba ja kinnistuportaali kaudu saab seda teha ka notaritasuta," ütles kinnistus- ja registriosakonna kohtudirektor Virve Altuhova.
Kande tegemiseks kinnistusraamatusse tuleb esitada kinnistuportaali või notari kaudu avaldus ja lisada omandiõiguse aluseks olevad dokumendid. Avalduse esitamine kinnistuportaali kaudu ja kande parandamine on riigilõivuvaba.
Avalduse vormistamisel notari abiga tuleb teenuse eest tasuda vastavalt notari tasu seadusele. Kui eelnevalt ei ole pärimismenetlust läbi viidud, tuleb pöörduda notari poole, kes teostab pärimismenetluse ja väljastab pärimistunnistuse.
Kehtiva seaduse järgi on pärimisest võimalik loobuda kolme kuu jooksul pärandaja surmast. Kui pärandist loobumine või vastuvõtmine on vormistamata või pärimisega seoses tekivad täiendavad küsimused, tuleks pöörduda notari poole, kelle kontaktid leiab Notarite Koja võrgukodust.
Tartu maakohtu juurde kuuluv kinnistus- ja registriosakond haldab kõigi Eesti piirkondade kinnistus- ja registriasju. | Kinnistute pärijad saavad end vabatahtlikult omanikuks vormistada aasta lõpuni | https://www.err.ee/577342/kinnistute-parijad-saavad-end-vabatahtlikult-omanikuks-vormistada-aasta-lopuni | Tartu maakohtu alla kuuluv kinnistusosakond palub selle aasta lõpuks end omanikuks vormistada kinnistute pärijatel, kes ei ole seda veel teinud. |
Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba kirjutab, et pikema eluea on taganud mitmed tegurid, sealhulgas paranenud hügieen ja nakkuhaiguste põdemise vähenemine, paremad elutingimused ja tervislikumad eluviisid, seega on pikenenud eluaastad kvaliteetsema eluviisi tulemus.
Samas kaasneb pikenenud elueaga rahvastiku vananemine. See tähendab, et eakate vanuserühma osakaal suureneb. Koos sellega kasvab nende haigusjuhtude arv, mille tekkimise risk suureneb vanuste tõustes: nende hulka kuuluvad niinimetatud neurodegeneratiivsed haigused, sealhulgas näiteks Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi. Neile haigustele on iseloomulik ajurakkude vähenemine erinevates ajupiirkondades ja vastavalt sellele haigusnähtude avaldumine, mille hulgas võivad olla nii liikumishäired kui ka vaimsete võimete allakäik.
Neurodegeneratiivsed haigused on progresseeruvad, nende korral haigusnähud süvenevad ja võivad viia häireteni, mille korral on igapäevaste tegevustega toimetulekuks vajalik kõrvalabi. Tegemist on kaasaja «epideemiaga», mis on koorem nii patsientidele, nende pereliikmetele kui ka ühiskonnale.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on näidanud, et arvestuslikult on Euroopas haiguskoormusest 35 protsenti põhjustatud ajuhaigustest.
See tähendab, et neuroloogilised ja psühhiaatrilised haigused on põhjuseks ühele kolmandikule tervisekaotusest, mille hulka arvestatakse nii aastaid, mil elatakse mitte enam täie tervise juures, kui ka haiguse põhjustatud surma tõttu kaotatud eluaastaid. Sealhulgas on ärevus- ja meeleoluhäirete kõrval üheks olulisemaks haiguskoormuse põhjustajaks dementsusega kulgevad haigused. Näiteks 2011. aastal põdes Euroopas hinnanguliselt 16,2 miljonit inimest dementsust ja 1,2 miljonit Parkinsoni.
Kuigi meditsiin on teadusuuringute toel neurodegeneratiivsete haiguste diagnoosimisel ja nähtude leevendamisel jõudsalt edasi arenenud, ei ole praeguseni võimalik nende kulgu peatada või neid välja ravida. Praeguseni ei ole teada täpsed mehhanismid, mis kutsuvad esile krooniliste neurodegeneratiivsete haiguste tekkimise; teadusuuringud on viinud paljude hüpoteesideni, mis siiski pole kindlat tõestust leidnud.
Neid haiguseid, sealhulgas Alzheimeri tõbe ja Parkinsoni tõbe diagnoositakse siis, kui on tekkinud kliinilised avaldused ehk haiguse sümptomid. Samas on teada, et neurodegeneratiivsed mehhanismid, see on närvirakkude hävimise protsess, toimub ajus juba ammu enne seda, kui tekivad kliinilised haigusnähud. Samas ei ole praegu veel igapäevases praktikas võimalik kasutada niinimetatud biomarkereid sellisteks analüüsideks ja uuringuteks, mis võimaldaksid neurodegeneratiivseid haigusi diagnoosida väga varajases staadiumis, või prognoosida nende kulgu. Sageli on nende haiguste esmassümptomid hiilivad ja mitte piisavalt spetsiifilised ning nende põhjal on võimalik diagnoosi kinnitada alles siis, kui haiguse kulg on viinud juba väljakujunenud süvenevate sümptomiteni.
Neurodegeneratiivsete haiguste mehhanismide selgitamine on võtmeküsimuseks ka ravis – ajukahjustuse tekkemehhanismide vallandajate selgitamine annaks võimaluse uurida toimeaineid, mis võiksid neid mehhanisme mõjutada. Praeguste ravivariantidena saame leevendada sümptomeid, kuid mitte peatada haiguse kulgu ega ravida haigust välja.
Eriaspektiks krooniliste neurodegeneratiivsete haiguste puhul on hooldus- ja sotsiaalabi vajadus, mis koormab tõsiselt nii perekonda kui ühiskonda. Kui Parkinsoni tõve puhul on suuremaks mõjutajaks liikumishäire, siis Alzheimeri tõve ja teiste dementsusega kulgevate haiguste puhul võib vaimne seisund halveneda niivõrd, et vajalik on püsiv kõrvalabi, et tagada igapäevategevustega toimetulek (söömine, pesemine, riietumine jne) ja hooldus.
Lisaks patsiendi tervisprobleemidele võivad lisanduda ka hooldajate tervisehäired, sagedasem on ka perekonnaliikmete haigestumus ülekoormusega seotud haigustesse.
WHO on välja töötanud ja hiljuti publitseerinud prioriteedid dementsusega seotud haigustega uuringuteks, mis väljendavad kliinilise käsitluse vajaduste kõige olulisemat ringi: kuigi suure osakaaluga on haiguste riskide ja ennetuse ning raviga seotud uuringud, on plaanis kõige rohkem panustada normaalse vananemise teadusuuringutesse ning teenuste arendamisse dementsusega inimestele ja nende hooldajatele, eesmärgiks parandada toimetulekut ja elukvaliteeti.
Kaugemaks eesmärgiks on ühelt poolt varajane diagnostika koos varajase raviga, ning täiendavate diagnostiliste biomarkerite kasutuselevõtt haiguse diagnoosimiseks ja kulu prognoosimiseks.
Oluliseks eesmärgiks on neurodegeneratiivsete haiguste tekkemehhanismide selgitamine, et jätkata selle baasil neuroprotektiivsete ravivariantide arendamist, mis võimaldaks neurodegeneratiivsete haiguste kulgu aeglustada või peatada. Väga oluline krooniliste ajuhaiguste käsitluses on meeskonnatöö, milles on osalised erinevad erialaarstid ja taastusravispetsialistid, koos patsiendi ja tema perekonnaga, kes tänapäevases krooniliste haiguste käsitlusmudelis on informeeritud koostööpartnerid.
Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba pidas 3. novembril Tartu ülikooli aulas inauguratsiooniloengu “Aju, vananemine ja neurodegeneratsioon”. | Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia" | https://novaator.err.ee/259824/degeneratiivsed-ajuhaigused-on-uhiskonna-vananemisega-kaasnev-kaasaja-epideemia | Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas. |
Pürg on osalenud Nõmme Kalju FC Premium liiga võistkonna eest alates 22. juulist rohkem kui 50% Eesti meistrivõistluste mängudest, mistõttu ei tohtinud ta juhendi kohaselt duubelvõistkonna üleminekumängus osaleda. Üleminekumängude võitjaks tunnistati Welco.
Nõmme Kalju FC viis nimetatud juhtumi asjaolude selgitamiseks läbi sisejuurdluse. Vastavalt klubisiseselt kehtivatele reeglitele vastutab mängijate kasutamise eest treener, teatas klubi enda kodulehel. Selliselt on klubisiseselt asjad korraldatud seetõttu, et klubi struktuuri ja ametikohtade lõikes on tegemist ainukese loogilise valikuga: Kaljul on üle 30 treeninggrupi, mida igaüht haldab vastutav treener, kes võib vajadusel pöörduda nõu saamiseks klubi juhtkonna poole või alati ka otse jalgpalliliitu.
Käesoleval juhul oli vastutavaks treeneriks Zaur Tšilingarašvili, kes olemasoleva meilivahetuse ja asjassepuutuvate isikute ütluste kohaselt kontrollis ainult mängukeeluga mängijaid ja kasutatavat mänguvormi. Juhendi punkti 32.20, mis sätestab erandi mängijate kasutamiseks üleminekumängudes, ei kontrollitud.
"Oma 24-aastase töökogemuse ajal pole mul sellist asja juhtunud. Enne mängu tutvusin juhendiga ja küsisin mängukeeluga mängijate kohta kinnituse. Kahjuks ei taibanud antud punktile eraldi tähelepanu pöörata ja selle kohta küsida," kommenteeris Tšilingarašvili Kalju kodulehel. "Palun oma eksimuse eest vabandust."
"Nõmme Kalju FC teeb juhtumist oma järeldused. Kindlasti ei saa muuta põhimõtet, et lõplikuks vastutajaks jääb treener, kuid võibolla saab klubi appi tulla, et aidata treeneritel nn "erijuhtumite" korral erandite rägastikus orienteeruda, näiteks täpsustades siseprotseduurides, milliseid juhendi punkte enne mängu kindlasti kontrollida tasuks," lisas Kristen Viikmäe. "Vabandame ka omalt poolt kõigi poolehoidjate ees ja tegutseme suunas, et tulevikus selliseid olukordi ennetada." | Kalju duubelmeeskonna eksimuse eest vastutab kogenud treener | https://sport.err.ee/94461/kalju-duubelmeeskonna-eksimuse-eest-vastutab-kogenud-treener | Laupäeval, 12. novembril toimus esiliiga üleminekumäng Tartu JK Welco ning Nõmme Kalju FC U-21 vahel, mille tulemus tühistati põhjusel, et Nõmme Kalju koosseisus osales mänguõigust mitteomav mängija Henrik Pürg. |
"Need tudengid, kes käivad praegu Liivi tänaval või erialakogus, tänavad selle lisavõimaluse eest, aga ikka räägivad, et avage palun kiiresti, meie lemmikmaja," rääkis raamatukogu teenindusosakonna juhataja Olga Einasto.
Einastod paneb muretsema lähenev sessiaeg. Kui ka detsembris külastajaid vastu võtta ei saa, jäävad paljud tudengid ilma võimalusest pingelisel eksamiperioodil rahulikus keskkonnas õppida. Ilma Struve tänava raamatukoguta suudetakse tingimusi pakkuda maksimaalselt 350 tudengile, mida rohkem kui 10 000 üliõpilase peale on selgelt vähe. 160 kohta on Einasto sõnul kokku erialaraamatukogudes, ülejäänud ajutiselt avatud pop-up lugemissaalis.
Kuigi olukordadele peaks selgus ja lahendus saabuma aja kulgedes, siis ülikooli raamatukogu rekonstrueerimise kohta lause justkui ei kehtiks. Põhjus selles, et kuupäev, millal lugejad taas biblioteegi vaikset ja akadeemilist õhkkonda nautida saavad, pole kindel. Näiteks ligi kaks kuud tagasi lükkus tähtaeg oktoobrist detsembrisse. Raamatukogu direktor Martin Hallik põhjendas olukorda toona nii: "Selgus lõplikult, et ehitajad jõua oma tolmuste, mürarikaste töödega mitte kuidagi, isegi mitte septembri lõpuks ühele poole, mis tähendab, et meie saa käivitada ventilatsiooni ja seetõttu ei saa rahvast majja lasta."
Kaks kuud hiljem ehk ka täna kostub hoonest endiselt ehitusmüra. Direktori sõnul on olukord keeruline ja osalt aeglase ehitustööde tempo tõttu muutuvad üha väiksemaks lootused raamatukogu osaliseks avamiseks kuu aja pärast. AS YIT ehitusdirektori Toomas Rapi sõnul lepiti kokku, et mõlemad pooled jätkavad lepingu täitmist eesmärgistatud tähtaegadel. Rapi sõnul tähendab see, et 12. detsembril saab raamatukogu eesmärgina osaliselt avatuks.
Isegi kui Rapi sõna peab ja ehitaja novembri lõpuks teise etapi ehitustöödega valmis saab, jätkuvad tööd ülejäänud hoones. Seega peab ülikool taotlema näiteks fuajee ja lugemissaalide kasutamiseks loa. Loa saamine sõltub omakorda aga tervise- ja päästeameti tingimustest. Seega, kui remont käib ka osaliselt avatavas raamatukogus edasi, võib tekkida olukord, kus kõigile loa saamise tingimustele vastata ei suudeta – näiteks ehitustööde müra ei lase tudengil ikkagi vaikselt õppida ja tolm kahjustab tervist. Loast ilma jäämine lükkaks raamatukogu avamise aga kaugele tulevikku. | Tudengid ei pruugi Tartu Ülikooli raamatukokku pääseda ka sessiajaks | https://novaator.err.ee/259823/tudengid-ei-pruugi-tartu-ulikooli-raamatukokku-paaseda-ka-sessiajaks | Kuigi esialgu pidid lugejad Tartu Ülikool Struve tänava raamatukogusse tagasi saama oktoobri alguses, lükati septembris tähtaeg jõulukuusse. Nüüd selgub, et suure tõenäosusega ei pääse tudengid hoonesse ka detsembris, kui algab eksamiteperiood. Kohti tagavararuumides on aga õppimiseks vähe. |
Filmi autori Toomas Järveti sõnul on november olnud lisaks festivalivõidule igati edukas kuu filmile. "Karmil pinnal" linastus nii Minskis Listapadi festivalil kui ka Kairos Panorama of European Film festivali raames. Kairos viibisid kohal nii režissöör kui ka filmi peategelane Maher, kes koostöös Kairo Kaasaegse Tantsu Keskusega viis läbi töötoa kohalikele tantsijatele. Töötoa tulemusena valminud tantsulavastust ja videot esitleti koos filmiga kohalikus Prantsuse Instituudis täismajale.
"Karmil pinnal" peategelaseks on endine Palestiina poliitvang Maher, kes teeb oma elus kannapöörde ning leiab uue kire kaasaegses tantsus, mis on konservatiivses islami ühiskonnas enam kui kahtlane. Maher asub võitlusse kultuurinormide, tavade ja perekonna eelarvamustega, et tuua lavale oma autorilavastus. Selleks peab ta ületama erinevaid takistusi, olgu selleks siis aja- ja rahapuudus, bürokraatia, vigastatud trupiliige või sugulaste umbusk. Filmi tegevus leiab aset ühes maailma konfliktsemas piirkonnas, kus lisaks Palestiina ja Iisraeli vastasseisule toimub ka kultuurisõda uuenduslike unistuste ja konservatiivsete normide vahel.
Filmi režissöör on Toomas Järvet, operaator Max Golomidov, monteerija Qutaiba Barhamji, produtsent Eero Talvistu. Muusika on filmile loonud Abraham’s Cafe. "Karmil pinnal" maailmaesilinastus toimus 2015. aasta novembris Amsterdamis mainekal dokumentaalfilmide festivalil IDFA. Filmi autorit ja operaatorit tunnustati tänavu Kultuurkapitali noore filmitegija preemiaga ning Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival tunnustas filmi parima Eesti filmi auhinnaga.
Loe lähemalt siit.
Filmi treiler: | Toomas Järveti "Karmil pinnal" võitis Prantsuse filmifestivali Escales Documentaires peapreemia | https://kultuur.err.ee/314617/toomas-jarveti-karmil-pinnal-voitis-prantsuse-filmifestivali-escales-documentaires-peapreemia | 13. novembril Prantsusmaal lõppenud filmifestivali rahvusvahelise võistlusprogrammi peaauhinna võitis Toomas Järveti dokumentaalfilm "Karmil pinnal". Sel aastal oma kuueteistkümnendat tegutsemisaastat tähistanud festivali võistlusprogrammis osales kokku kaheksa täispikka filmi. |
Tallinnas osales seminaril üheksa ning Tartus kuus vilemeest. Juttu oli nii reeglitest kui ka kohtumiste korralduslikust poolest. Saalijalgpallikohtunikel on olnud üsna kiired ja sisukad ajad, sest seminarid olid täienduseks oktoobri lõpus Tallinnas toimunud FIFA kursusele, mille raames jagas oma teadmisi maailma tippu kuuluv instruktor Perry Gautier Belgiast.
Lisaks korraldab Eesti Jalgpalli Liit teist aastat järjest saalijalgpalli kohtunike kooli, kuhu on oodatud osalema litsentsiga jalgpallikohtunikud ning praegused ja endised saalijalgpallurid. Koolitusel koosneb neljast seminarist, lõpus ootab osalejaid ees ka iseseisev töö. Koolitusele on kokku registreerinud 16 inimest.
Saalijalgpalli liigades tehti kohtumistega algust eelmisel nädalal. Sellest hooajast on Triobet liigas igas voorus vähemalt ühele mängule määratud kolm kohtunikku tavalise kahe asemel. Alates play-off’idest on kõigil kohtumistel kolm vilemeest. Lisaks on igal Triobet saaliliiga mängul ka inspektor, kes jälgib nii kohtunike tööd kui ka mängukorraldust.
Triobet saaliliigas algas hooaeg novembri alguses ning kahe vooru järel juhib tabelit Narva United FC. Nendega võrdselt on punkte kogunud Tallinna FC Cosmos. Esiliigas on samuti peetud kaks vooru ning kuue punktiga on liidriks Tallinna FC Cosmos II ning teisel kohal asub samuti kuue punktiga Kohtla-Järve FC Torsida.
Teise liiga Ida/Põhi piirkonnas asub liidrikohal Viasat Sport, kes on kahe vooruga kogunud ühe võidu ja viigi. Põhi/Lõuna piirkonnas on seni peetud üks voor ning seal said võidud kirja Tabivere VVP, Rõuge Saunamaa ja JK Kohila.
Saaliliigade põhihooajad kestavad veebruarini, kevadel jätkatakse play-off’idega. | Saalijalgpalli kohtunikele toimusid hooajaeelsed seminarid | https://sport.err.ee/94460/saalijalgpalli-kohtunikele-toimusid-hooajaeelsed-seminarid | Eelmisel nädalal kogunesid kohtunikud seminarile Tallinnasse ja Tartusse, kus alanud saalijalgpallihooaja valguses arutati läbi reeglid ning üldised põhimõtted mängude korraldamisel. |
Teoste järgi tuntakse Mihkel Kleisi popkultuuri eksperdina, kes jumaliku DJ-na äratuntavaid märke kokku ja lahku korraldab, nende vahel uusi ja ootamatuid seoseid leiab. Tema varjamatu kiindumus kuulub igasugu šokeerivale, iiveldust ja pahupidisust kujutavale subkultuurile, kaotamata seejuures endise aja aadliku ülevat hoiakut.
Ajapikku on ta äratuntavatest ja kindla märgilise tähendusega kujunditest eemale liikunud. Siinjuures pole vähetähtis tema paralleelelu muusikuna, kus ta saab vabamalt realiseerida oma düstoopilisi visioone.
Käesoleva graafikamapiga on tema visuaalses kunstis märgatav muutus toimunud. Figuurid ja osundavad tsitaadid on taandunud ambivalentseteks viideteks. Omailm on ennast jõuliselt kehtestama asunud. Kümnel graafilisel lehel hargneb reaalsus, mis allub vaid iseenda reeglitele ja loogilisele põhjuslikkusele.
Need kompositsioonid pole metafoorid häiritud psüühika palavikulistest hirmudest. On üksikuid viiteid inimesekesksusele, kuid pigem oleme tunnistajateks meile võõras maailmas toimuvatele protsessidele. See tundmatu maailm põhineb väsimatus tegevuses irratsionaalselt tungleval rahuldamata elutahtel.
"Sotto Forte" on apokalüptiline visioon posthumanistlikust tulevikust, orgaanilisi ja biomehhaanilisi vorme ning kaugeid kajasid kehatransformatsioonidest tasakaalustavad ootamatud hübriidid kunstiajaloo, nipsasjakeste kultuse ja salongikunstiga. Kompositsioone seob läbiv pinge ning kujundiloogikat ainuomane jõud, mis tähelepanul uinuda ei lase. Näitus jääb avatuks 7. jaanuarini 2017.
Tekst: Kiwa
Mihkel Kleis, "Saturated Sour Cream", offset litograafia, 59x42cm, 2016
Mihkel Kleis (1977) elab ja töötab Tallinnas. Kleis omandas bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia tekstiiliosakonnas ning õppis seejärel Kunstiakadeemia magistrantuuris interdistsiplinaarseid kunste.
Kleisi hiljutiste projektide ja näituste hulka kuuluvad: "Sotto Forte", Temnikova & Kasela galerii, Tallinn (2016); "International Fun", Temnikova & Kasela galerii, Tallinn (2016); Värvimisraamat "Tkun Orha Pnul" koos Roomet Jakapiga, Paranoia Publishing (2015); "Lennuki kõrval toas" koos Kiwaga, Paranoia Publishing (2014); Jaan Toomiku mängufilmi "Maastik mitme kuuga" heli- ja muusikaline kujundus, Allfilm (2013); Ratkiller, eksperimentaalse elektroonika sooloprojekt (alates 2011); "Guts'n'Roses", Hobusepea galerii, Tallinn (2011); "Muutuv maalikunst", Kumu kunstimuuseum, Tallinn (2010); EDASI, muusikaliste äärmustega tegelev improvisatsiooniline projekt (alates 2001). | Neljapäeval avaneb Mihkel Kleisi visioon posthumanistlikust tulevikust | https://kultuur.err.ee/314623/neljapaeval-avaneb-mihkel-kleisi-visioon-posthumanistlikust-tulevikust | Mihkel Kleisi isikunäituse "Sotto Forte" avamine toimub neljapäeval, 17. novembril kell 19.00 Temnikova ja Kasela galeriis. |
Riigikohus märkis, et kuigi kõnealused andmed avaldati kinnise kohtuistungi käigus, ei ole maakohtu määruses Järveküljele heidetud ette kinnise kohtuistungi andmete avaldamist ega rajatud trahvi määramist vastavale kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvile.
Samuti ei nähtu kohtuistungi protokollist, et kohtuistungil viibinud isikuid, sealhulgas ka Järvekülge, oleks hoiatatud kinnise kohtuistungi menetlusandmete avaldamise eest kriminaalmenetluse seadustiku nõudeid järgides ning seetõttu on talle rahatrahvi määramisel rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, märkis riigikohus.
Seetõttu tühistas riigikohtu kriminaalkolleegium Harju maakohtu 5. aprilli ja Tallinna ringkonnakohtu 12. mai määrused, millega jäeti Järvekülje trahvimine muutmata.
Järvekülje trahvimise vaidlustas riigikohtus vandeadvokaat Kristi Rande.
Harju maakohus trahvis 5. aprillil Järvekülge 1000 euroga, kuna ta avaldas Delfi ilmunud artikli kommentaarides kohtueelse menetluse andmeid, milleks ta puudus prokuratuuri luba. Mai keskel jättis Järvekülje trahvimise muutmata ka Tallinna ringkonnakohus.
Kohtule tegi taotluse Järvekülje trahvimiseks kohtualuse Väino Pentuse advokaat Marko Kairjak seoses Järvekülje esitatud väidetega 10. märtsil Delfis ilmunud artiklis.
Kuna Järvekülg avaldas delikaatseid isikuandmeid ja menetluses kogutud tõendeid juba mitmendat korda, siis toetas trahvimise taotlust ka prokuratuur. | Riigikohus tühistas Autorollo võlausaldajale uurimisandmete avaldamise eest määratud trahvi | https://www.err.ee/577346/riigikohus-tuhistas-autorollo-volausaldajale-uurimisandmete-avaldamise-eest-maaratud-trahvi | Riigikohus tühistas Autorollo võlausaldajale, kütusefirma Port One omanikule Teet Järveküljele kohtualuse Väino Pentuse delikaatsete isikuandmete ja uurimisandmete avalikustamise eest määratud 1000 euro suuruse trahvi. |
Idee sai alguse Vilniusest, näituse põhikorraldaja on olnud Leedu kunstniku Dalia Truskaite, aga juba eelmisel korral kaasati ka teiste riikide kuraatorid Lätist, Eestist ja Soomest ning näitust eksponeeriti nii Leedus, Lätis kui Eestis (Pärnus). Ka seekord liigub näitus ringi, alustatakse Vilniusest ja sügiseks jõutakse Pärnusse. Kui varem on näitusel osalenud Balti- ja Põhjamaade kunstnikud, siis seekord on fookus Läänemere maadel, teatab Pärnu Uue Kunsti Muuseum.
Esimene näitus "2D" toimus 2012.aastal, siis osales 32 kunstnikku Leedust, Lätist, Eestist, Soomest ja Rootsist. Töid eksponeeriti tookord Vilniuses ja Klaipedas. Teisel korral aastal 2014 osales 38 klaasikunstnikku Leedust, Lätist, Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist ja Islandilt ning näitus liikus trajektooril Vilnius-Jurbarkas-Pärnu-Riia.
Ka tänavuse näituse ideeks on esitleda kahemõõtmelise lehtklaasi võimalusi, jätkuks ja edasiarenduseks Vilniuse klaasikoolkonna traditsioonidele. Anda lehtklaasile n-ö uus elu, leida ja eksponeerida selle erinevaid muutusi ruumis, luues nii kahemõõtmelisi kui kolmemõõtmelisi objekte.
Näitusel on esindatud kõikvõimalikud kuum- ja külmtöötlustehnikad.
Näitus jääb avatuks 4. detsembrini. | Neljapäeval avatakse Pärnus klaasikunstinäitus "2D" | https://kultuur.err.ee/314624/neljapaeval-avatakse-parnus-klaasikunstinaitus-2d | "2D" on juba kolmandat korda toimuv traditsiooniline rahvusvaheline klaasikunstinäitus, kus rõhk on lehtklaasi võimaluste ärakasutamisel ja eksponeerimisel. Seekord eksponeeritakse eelkõige installatiivset ja suuremõõtmelist klaasikunsti. |
Loo videomaterjal pärineb möödunud suvest Leedu suurimalt bluusifestivalilt Bliuzo Naktys. Tuleva aasta esimeses pooles on ansamblilt oodata teist kauamängivat ja "Keep Me Up All Night" on selle esimene singel. Loo leiab peatselt ka iTunes'ist ja Spotify'st. | Cathouse Radio avaldas uuele singlile video | https://menu.err.ee/293079/cathouse-radio-avaldas-uuele-singlile-video | Tartu bluusibänd Cathouse Radio avaldas uue singli ja video pealkirjaga "Keep Me Up All Night". |
Drummond vigastas parema jala pahkluud laupäevases mängus Denver Nuggetsi vastu ning esmaspäeval tehtud mängueelsed uuringud näitasid, et vigastus on nii tõsine, et ta ei tohi mängida. Pistonsi treeneri Stan Van Gundy sõnul on lootust, et Drummond saab kolmapäeval mängida, kuid suurema tõenäosusega naaseb ta reedel.
Võidumängus Thunderi üle oli Pistonsi parim 22 punkti visanud Tobias Harris, Aron Baynes lisas 20 ja Kentavious Caldwell-Pope 17 punkti. Thunderi ridades tõi küll Russell Westbrook 33 punkti, võttis 15 lauapalli ja andis kaheksa korvisöötu, kuid sellest oli väga abi – ülejäänud mängijatest jõudsid kahekohalise skoorini vaid Jerami Grant ja Enes Kanter, kes viskasid vastavalt 11 ja 10 punkti.
New York Knicks oli kodus 93:77 parem Dallas Mavericksist, võitjate ridades tegi kaksikduubli lätlane Kristaps Porzingis, visates 24 punkti ja võttes 11 lauapalli. 24 punkti sai kirja ka Carmelo Anthony. Mavericksi resultatiivseim oli Harrison Barnes 20 punktiga.
Tulemused:
Indiana – Orlando 88:69
NY Knicks – Dallas 93:77
Detroit – Oklahoma City 104:88
New Orleans – Boston 106:105
Houston – Philadelphia 115:88
San Antonio – Miami 94:90
Utah – Memphis 96:102
LA Clippers – Brooklyn 127:95 | Pistons alistas kindlalt Thunderi, Porzingis tegi Knicksi võidumängus kaksikduubli | https://sport.err.ee/94458/pistons-alistas-kindlalt-thunderi-porzingis-tegi-knicksi-voidumangus-kaksikduubli | Korvpalliliigas NBA pole Detroit Pistons sel hooajal veel kodusaalis ühtegi mängu kaotanud, läinud ööl saadi kindlalt 104:88 jagu Oklahoma City Thunderist. Võitjate ridades ei saanud pahkluuvigastuse tõttu kaasa teha nende staar Andre Drummond. |
Idufirmade nõustamisteenust pakkuva Contriber andmete kohaselt paigutati eelmisel aastal 30 idufirmasse 97,8 miljonit eurot, 2010. aastal oli see summa oli 18,5 miljonit, kirjutab Eesti Päevaleht.
Idufirmade rahastamise esmavoorus ehk A-voorus kaasati eelmisel aastal 21,37 miljonit eurot, teises ehk B-voorus 14,68 miljonit ja kolmandas ehk C-voorus 53,21 miljonit, millest 48 miljonit sai Transferwise.
Investeerimishuvilisi ettevõtjaid ühendava Mobi Solutions OÜ osanik ja rahvusvahelist mobiilimaksete teenust pakkuva Fortumo asutaja Rain Rannu ütles, et on investeerinud ligi 15 ettevõttesse, mille hulka kuuluvad Plumbr, Taxify, Click & Grow ja Pipedrive.
Rannu sõnul on investeeringu põhjus tema usk, et firma asutaja ja meeskond suudavad valitud tegevusalal saada maailmatasemel tegijaks ja ettevõtte väärtust vähemalt kümnekordistada.
Idufirmadesse investeerimine on pikaajaline ning tulemuslikkust tuleb hinnata seitsme- kuni kümneaastase ajahorisondiga ja õnnestujad selguvad alles investeeringust väljumise ajal.
Rannu hoiatab neid, kel on veidi raha ja sooviksid seda kuhugi paigutada, kuna tehnoloogiaettevõtted on üks riskantsemaid variante üldse. Seda sektorit soovitab ta ainult neile, kes väga täpselt teavad, mida nad teevad, sest kiiresti rikkaks sellega ei saa, küll aga võib kiiresti vaeseks jääda. | Investorid paigutasid Eesti idufirmadesse mullu 97,8 miljonit eurot | https://www.err.ee/577338/investorid-paigutasid-eesti-idufirmadesse-mullu-97-8-miljonit-eurot | Investorid paigutasid Eestiga seotud idufirmadesse eelmisel aastal 97,8 miljonit eurot, millest ligi pool läks makseteenuse ettevõttele Transferwise. |
Lõuna päästekeskus sai kell 20.18 teate, et Oja tänaval kukkus naine kanalisatsioonikaevu.
Päästjate saabumise ajaks oli kaevu kukkunud naise abikaasa ta redeli abil välja aidanud. Naine anti üle kiirabi hoole alla.
Õnnetuse põhjuseks oli esialgsetel andmetel halvasti paigas olnud kanalisatsioonikaevu kaas. | Elvas kukkus naine kanalisatsioonikaevu | https://www.err.ee/577344/elvas-kukkus-naine-kanalisatsioonikaevu | Elvas kukkus naine esmaspäeva õhtul kanalisatsioonikaevu ja sai viga. |
Laupäeval, 3. detsembril lähevad kell 16 meeste esimeses poolfinaalis vastamisi HC Tallas ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ning kell 18 teises poolfinaalis Põlva Serviti ja Viljandi HC.
Pühapäeval, 4. detsembril mängitakse kell 11 naiste pronksimäng SK Tapa ja HC Tallinna vahel, kell 13 algavas finaalis kohtuvad Padise ja Reval-Sport/Mella.
Meeste pronksimäng algab kell 15.30 ja finaal kell 17.30.
Kell 18.45 on kavas 2016. aasta parimate autasustamine. | Käsipalli karikavõistluste finaalturniir toimub detsembri alguses Põlvas | https://sport.err.ee/94457/kasipalli-karikavoistluste-finaalturniir-toimub-detsembri-alguses-polvas | 2016. aasta käsipalli Eesti karikavõistluste finaalturniir toimub 3.-4.detsembrini Põlvas Mesikäpa hallis. |
Kriminaaluurimine käivitati islami koguduse liikmete info põhjal, et Ildar Muhhamedšin väärkasutab koguduse vara, kirjutab Eesti Päevaleht.
Lehele teadaolevalt võtsid uurijad läbiotsimisel kaasa peaimaami telefoni ja arvuti ning dokumente.
Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite alusel esitati Muhhamedšinile kahtlustus koguduse raha omastamises.
"Käesolevas menetlusstaadiumis ei ole võimalik kahtlustuse täpset sisu ajakirjandusega jagada, kuid esialgse kahtlustuse kohaselt jääb omastatud summa suurusjärku paarkümmend tuhat eurot,” ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas.
Kallase sõnul on selles asjas kriminaalasjas esitatud kahtlustus ainult Muhhamedšinile ja pole alust arvata, et kahtlustatavate ring laieneks. Tema vahistamise taotlemist prokuratuur vajalikuks ei pidanud.
Leht võttis telefonitsi ühendust ka Muhhamedšiniga, kes aga ei soovinud juhtunut kommenteerida. "Meie kogudus ei kommenteeri," ütles ta.
Lehe andmetel kasutab Eesti islami koguduse peaimaam kogudusele ostetud luksuskorterit isiklikuks tarbeks.
Eesti islami koguduse esimehe Aghanum Allahverdijeva sõnul on peaimaam üürinud Tina tänaval asuva luksuskorteri neljast toast kahte ja maksnud koguduse kontole selle eest 200 eurot kuus.
"Maksu- ja tolliamet ütles meile aasta alguses, et 200 eurot kuus on sellise korteri üürimise eest vähe. Sama piirkonna sarnaste korterite üürihinnad on tunduvalt kõrgemad," ütles ta ja lisas, et kogudus arutas olukorda ja otsustas, et korter läheb müüki.
Kriminaaluurimisega tegeleb keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja uurimist juhib riigiprokuratuur. | Prokuratuur kahtlustab Eesti peaimaami koguduse raha omastamises | https://www.err.ee/577336/prokuratuur-kahtlustab-eesti-peaimaami-koguduse-raha-omastamises | Eelmisel teisipäeval otsisid keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo uurijad läbi Eesti islami koguduse peaimaami Ildar Muhhamedšini tööruumid Eesti islami keskuses ja tema Tallinnas Tina tänaval asuva elukoha. |
Kell 13 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Narva maanteel, kus 51-aastase mehe juhitud liinibussile Man Lions City tagurdas parklast ette Volvo XC70. Kokkupõrke vältimiseks järsult pidurdanud bussis sai kukkudes viga 66-aastane naine. Reisija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 16.50 juhtus liiklusõnnetus Läänemaal Lääne-Nigula vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 60. kilomeetril, kus 49-aastane naine sõitis Audi A6-ga otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 79-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Läänemaa haiglasse.
Kell 16.22 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu maanteel Viru ja Vabaduse bussipeatuste vahelisel alal, kus 58-aastase mehe juhitud liinibussis Scania K270 kukkus 85-aastane naine. Reisija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse. Liiklusõnnetuse asjaolud on selgitamisel.
Kell 17.10 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tammsaare teel, kus 51-aastane mees sõitis Seatiga vasakpööret tehes otsa Renault Meganele, mida juhtis 64-aastane mees. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Renault vastu peatunud Volvot, mida juhtis 23-aastane mees. Seati ja Renaulti juhid ning Seatis kaasreisijana olnud 52-aastane naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga kuus inimest | https://www.err.ee/577331/liikluses-sai-viga-kuus-inimest | Esmaspäeval juhtus üle Eesti neli raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku kuus inimest. |
Varem oli Ühendriikide meedia pakkunud sellele kohale endist esindajatekoja spiikrit Newt Gingrichi ja senaator Bob Corkerit.
Wall Street Journali andmeil võib otsust Trumpi administratsiooni välisministri osas oodata mõne nädala pärast.
Varem oli allikas Trumpi meeskonnast öelnud uudisteagentuurile AFP, et reaalseid alternatiive sellel ametikohal Giulianile pole, "kui ta muidugi selle vastu võtab".
Giuliani ise märkis esmaspäeval, et tema hinnangul oleks Bolton hea valik. Küsimusele, kas keegi võiks olla veel parem, vastas ta naeratades: "Võib-olla mina, ma ei tea."
Varem oli ekslinnapea kinnitanud, et ei hakka justiitsministriks.
USA suursaadikuks ÜRO-s on Trump kaalunud Richard Grenelli, kellest saaks esimene avalikult gei kabineti tasemel välispoliitilisel ametikohal. | WSJ: Trumpi soosikud välisministriks on Rudy Giuliani ja John Bolton | https://www.err.ee/577329/wsj-trumpi-soosikud-valisministriks-on-rudy-giuliani-ja-john-bolton | USA presidendivalimiste võitja Donald Trumpi soosikud välisministri kohale on endine New Yorgi linnapea Rudy Giuliani ja endine USA suursaadik ÜRO-s John Bolton, kirjutas informeeritud allikatele viidates Wall Street Journal. |
Ott Madis Ozolit murdis end mängutööstuse uksest sisse juba noores eas ja on töötanud Ubisoftile, tegelenud mängudega "Heroes of Might and Magic", "Tropico" ja muidugi "Disco Elysium". Tema kõige värskem mäng on "Death and Taxes". Jaagup Irve vältis mängude loomist ülikoolis õpetamise abil, kuni sattus tegelema mänguga "Disco Elysium". Praegu osaleb ta ühe väljakuulutamata hübriidrollimängu loomisel.
Rahvusraamatukogu 5. korrusel asuval näitusel saab näha ja katsuda kõige olulisemaid mängusüsteeme, mis on kujundanud videomängude tööstust tervikuna ja kohalikku ettekujutust mängumaailmast. Koostöös videomängude muuseumiga LVLup! loodud mängutoas ootavad huvilisi unikaalsed elektroonikaseadmed, retrokonsoolid ja nostalgilised videomängud alates 1970. aastast. Videomänge saab mängida tasuta raamatukogu lahtiolekuaegadel, näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni. | Video. "Disco Elysiumi" loojad sellest, kuidas sünnib videomäng | https://kultuur.err.ee/1608259827/video-disco-elysiumi-loojad-sellest-kuidas-sunnib-videomang | Rahvusraamatukogu ja videomängude muuseumi LVLup! koostöös toimunud arutelul rääkisid Eesti videomängu "Disco Elysium" loojad Ott Madis Ozolit ja Jaagup Irve, kuidas valmib videomäng ning mida või keda on tarvis eduka mängu loomiseks. |
Hispaania alustas kohtumist väga hästi ja neil oli kaks kindlat võimalust juhtima minna, ent ootamatult läks ette hoopis Horvaatia, kui Bilbao Athleticu väravavaht Unai Simon ei suutnud 20. minutil Pedrilt tulnud tagasisöötu kontrollida ja pall läks üle tema jala väravasse.
Absurdse omavärava järel vastasid hispaanlased aga hästi, kui 38. minutil viis nad ette Pablo Sarabia. 57. minutil lükkas Cesar Azpilicueta peaga võrku oma koondisekarjääri esimese värava ning 77. minutil leidis Pau Torres oma väljakupoolelt täpse sööduga Ferran Torresi, kes mängis Horvaatia kaitsja üle ning tegi väravavahiga silmitsi jäädes seisuks 3:1.
Pärast kaheväravalise eduseisu saavutamist jäid hispaanlased mängu lõpus passiivseks, Horvaatia ei andnud aga alla ning 85. minutil vähendas Luka Modrici hea eeltöö järel kaotusseisu Mislav Oršic. Kohtumise kolmandal lisaminutil tõi Mario Pašalici pealöök tabloole viigi ja mäng läks lisaajale.
Lisaajal kerkis Hispaania kangelaseks Dani Olmo, kes andis paremalt äärelt kaks täpset tsenderdust, mille realiseerisid 100. minutil Alvaro Morata ning kolm minutit hiljem Mikel Oyarzabal ning üheksa aasta tagune Euroopa meister pääses 5:3 võiduga veerandfinaali, kus nad kohtuvad üllatuslikult Prantsusmaa alistanud Šveitsiga.
1/8-finaal
Horvaatia
20' Pedri (ov), 85' Oršic, 90+2' Pašalic,
3
120:00
Hispaania
38' Sarabia, 57' Azpilicueta, 77' Ferran Torres, 100' Morata, 103' Oyarzabal,
5
Enne mängu:
Kolmekordne Euroopa meister Hispaania pidi alagrupis kõvasti vaeva nägema, kuigi mängiti koduses Sevillas. Kõigepealt piirduti 0:0 viigiga Rootsi vastu ja seejärel ei suudetud Poola vastu enamat kui 1:1 viik. Otsustavas voorus saadi aga ründemäng lõpuks toimima ja Slovakkia alistati koguni 5:0.
Lihtsalt pole turniir kulgenud ka eelmise MM-i finalisti Horvaatia jaoks. Kõigepealt kaotati Inglismaale 0:1 ja seejärel viigistati Tšehhiga 1:1. Viimases voorus oli edasipääsuks vaja võitu ja Šotimaa suudetigi Glasgow's tulemusega 3:1 alistada.
Horvaatia ja Hispaania viimased omavahelised suhted pärinevad 2018. aasta sügisest Rahvuste liiga turniirilt. Kõigepealt sai Hispaania kodus suure 6:0 võidu ja see tähistab Horvaatia rahvuskoondise läbi aegade suurimat kaotust. Pisut palsamit hingele tõi kaks kuud hiljem järgnenud 3:2 võit koduareenil.
Mõlema koondise jaoks on kaheksandikfinaali faas kahtlane, sest Horvaatia on jäänud seni EM-finaalturniiril sageli pidama just 16 hulgas. Seda on juhtunud kolm korda ja kaugemale pole Balkani meeskond kunagi pääsenud. Hispaania aga langes kaheksandikfinaalis kahel eelmisel suurturniiril: 2016. aasta EM-il ja 2018. aasta MM-il.
Luis Enrique hoolealustel on siiski käsil hea seeria, sest meeskond pole kaotanud 11 kohtumist järjest (viis võitu, kuus viiki) ega pole kuues kohtumisest järjest lasknud endale avapoolajal väravat lüüa.
Horvaatia koondisel on puudu mitu olulist lüli: mängukeelu tõttu jääb kõrvale keskkaitsja Dejan Lovren ja osaleda ei saa ka positiivse proovi andnud ründaja Ivan Perišic. Küll aga saab meeskond loota 2018. aasta maailma parimale jalgpallurile Luka Modricile, kes viimases alagrupimängus lõi Šotimaale iluvärava.
Hispaania koondisel suuri puudujaid pole ja haavataval Horvaatia kaitseliinil seisab ees tihe õhtu. Võimalik, et tõrjuda tuleb ka Ferran Torrese rünnakuid, kes on viimase kaheksa koondisemänguga löönud kuus väravat. | Hispaania alistas hiilgava põnevuslahingu järel Horvaatia | https://sport.err.ee/1608259926/hispaania-alistas-hiilgava-ponevuslahingu-jarel-horvaatia | Jalgpalli EM-finaalturniiri viiendas kaheksandikfinaalis alistas Hispaania Kopenhaagenis toimunud põnevuskohtumises Horvaatia lisaaja järel 5:3 ja pääses edasi kaheksa parema sekka. |
Avapoolaja ainsa värava lõi veerand tundi kestnud mängu järel Haris Seferovic, kes saatis peaga väravasse Steven Zuberi täpse tsenderduse. Šveitsil oli kümme minutit pärast teise poolaja algust suurepärane võimalus kahe väravaga juhtima minna, aga Ricardo Rodrigueze penalti tõrjus Prantsusmaa väravavaht Hugo Lloris.
Nagu ühele õigele jalgpallimängule kohane, sai Šveits kohe pärast penalti luhtamist karistada. Esmalt võttis Karim Benzema 57. minutil Kylian Mbappe söödu suurepärase puutega endale ette ja tõstis palli Yann Sommerist mööda, kaks minutit hiljem lükkas ta tagumises postis peaga võrku Antoine Griezmanni tsenderduse.
75. minutil suurendas Paul Pogba kaunis kauglöök prantslaste edu kaheväravaliseks ning ilmselt hakati juba mõtlema veerandfinaalile, aga nagu ka päeva esimeses kaheksandikfinaalis Hispaania ja Horvaatia vahel, ei olnud kaotusseisus meeskond veel oma viimast sõna öelnud: 81. minutil vähendas Seferovici teine värav šveitslaste kaotusseisu ning normaalaja viimasel minutil tõi Mario Gavranovici tabamus tabloole viigi.
Kuigi Prantsusmaal oli ka lisaajal võimalusi mäng ära võita, raisati kogu kohtumise jooksul palju ja nõnda vormistaski Šveits suurüllatuse, kui Yann Sommer tõrjus penaltiseerias pärast üheksat õnnestunud sooritust Kylian Mbappe löögi.
Šveits kohtub veerandfinaalis Hispaaniaga, mäng toimub 2. juulil Peterburis.
1/8-finaal
Prantsusmaa
57' Benzema, 59' Benzema, 75' Pogba,
3
120:00
Šveits
15' Seferovic, 81' Seferovic, 90' Gavranovic,
3
PENALTID
Prantsusmaa
4 - 5
Šveits
Pogba
Giroud
Thuram
Kimpembe
Mbappe
Gavranovic
Schär
Akanji
Vargas
Mehmedi
Enne mängu:
Prantsusmaa jalgpallikoondist peeti enne turniiri ja peetakse jätkuvalt favoriidiks number üks. Esimeses alagrupimängus alistati naaber Saksamaa 1:0, kuid järgnevad mängud nii libedalt ei ole läinud: Ungariga viigistati 1:1 ja Portugaliga 2:2.
Siiski tõi see alagrupis esikoha ja vastaseks Šveitsi, kes lõpetas A-grupi kolmandana. Šveits alustas turniiri 1:1 viigiga Walesi vastu ja pidi teises mängus tunnistama Itaalia selget 3:0 paremust. Viimases kohtumises oli tarvis võitu ja Türgi alistatigi 3:1.
Prantsusmaa ja Šveits on küll naabrid, aga rahvuskoondised on viimase 15 aasta jooksul kohtunud vaid kaks korda: 2014. aasta MM-finaalturniiri alagrupis saavutas Prantsusmaa 5:2 võidu ja 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste alagrupis viigistati 0:0.
Suurturniiridel sageli kohtuvad Prantsusmaa ja Šveits on pidanud sel sajandil kokku seitse kohtumist, neist neli on lõppenud viigiga ja kolm Prantsusmaa võiduga.
Heas hoos Prantsusmaa pole kaotanud 19 korda järjest (14 võitu ja viis viiki), kõikidest võitudest kümnel korral on asutud juhtima juba poolajaks. Šveitsi koondis on aga just kaheksandikfinaalis jäänud pidama kolmel suurturniiril järjest.
Prantsusmaa koondisel on muidugi võimas ründeliin eesotsas Kylian Mbappe ja Antoine Griezmanniga, aga ka Karim Benzema on viimasest kuuest mängust löönud neli väravat. Šveits loodab ennekõike kindlasti Xherdan Shaqiri virtuoossetele liigutustele ja löökidele. | Šveits lükkas valitseva maailmameistri penaltitega konkurentsist | https://sport.err.ee/1608260097/sveits-lukkas-valitseva-maailmameistri-penaltitega-konkurentsist | Jalgpalli EM-finaalturniiril sai esmaspäeval suurüllatusega hakkama Šveits, kes tuli Prantsusmaa vastu kaheksandikfinaalis välja 1:3 kaotusseisust ning lülitas valitsevad maailmameistrid penaltiseeria järel konkurentsist. |
Naiste üksikmängu avaringis pidi tugev venelanna Svetlana Kuznetsova (WTA 40.) võtma vastu 0:2 (3:6, 3:6) kaotuse maailma 174. reketilt Lesley Pattinama Kerkhovelt.
Kuznetsova kohtus alles hiljuti Eastbourne'i tenniseturniiril meie esireket Anett Kontaveidiga, kohtumisest väljus võitjana eestlanna.
USA tennisist Danielle Collins (WTA 48.) vajas sloveenitari Polona Hercogi (WTA 77.) alistamiseks kolme setti (4:6, 6:3, 6:2).
Maailma 12. reket Garbine Muguruza oli kindlalt 6:0, 6:1 parem prantslasest Fiona Ferrost (WTA 51.).
Poolatar Iga Swiatek (WTA 9.) näitas head vormi Taiwani tennisisti Hsieh Su-wei (WTA 69.) vastu, olles Su-weist parem kahes setis 6:4, 6:4.
Meeste üksikmängu esimeses ringis vajas venelane Andrei Rublev (ATP 7.) argentiinlase Federico Delbonisi alistamiseks nelja setti (4:6, 6:4, 6:1, 6:2).
Hispaanlane Pedro Martinez (ATP 107.) üllatas itaallast Stefano Travagliat (ATP 88.), olles itaallasest 3:1 (6:3, 2:6, 6:4, 6:4) parem.
Sloane Stephens (WTA 73.) alistas üllatuslikult kahes setis Wimbledonis kaks korda triumfeerinud tšehhitari Petra Kvitova (WTA 10.) 6:3, 6:4.
Arina Sabalenka võitis (WTA 4.) kahes setis 6:1, 6:4 belglannat Monica Niculescut (WTA 52.).
Stefanos Tsitsipas (ATP 4.) alistus kolmes setis 4:6, 4:6, 3:6 Frances Tiafoe'le (ATP 57.).
Wimbledoni suure slämmi tenniseturniiri meeste üksikmängu avakohtumises Novak Djokovici (ATP 1.) ja Jack Draperi (ATP 253.) vahel läks tarvis nelja setti, kuid mäng lõppes Djokovici 3:1 (4:6, 6:1, 6:2, 6:2) paremusega. | Wimbledoni avapäeval oli mitmeid üllatusi varuks | https://sport.err.ee/1608260658/wimbledoni-avapaeval-oli-mitmeid-ullatusi-varuks | Esmaspäeval tehti algust Wimbledoni suure slämmi tenniseturniiriga ning juba esimesel päeval langes konkurentsist mitmeid nimekaid mängijaid. |
Pühapäeval lõppenud etapp pakkus sõitjatele ekstreemseid ilmastikutingimusi, keerulisi teeolusid ja metsiku loodusega arvestamist.
11 kõrgeima sarja autost läbis neli päeva kordagi katkestamata vaid viis ekipaaži.
Ogier' triumfeerimine Keenias tuli pigem üllatusena, eriti kui arvesse võtta, et prantslase Toyota Yarise vasakpoolne tagumine amortisaator jooksis reede hommikul õlist tühjaks. Pidev kalkuleerimine, head otsused ja konkurentide ebaõnnestumised aitasid ta aga kiiresti suurde mängu tagasi.
DirtFish ralliportaali küsimusele, kuidas õnnestus keerulises Keenias võit ära noppida, vastas mitmekordne maailmameister, et Keenia keerulised olud hoidsid kaardid kõigile avatuna. "Me teadsime, et seal võib palju juhtuda ning me olime selleks valmis. Ma arvan, et Keenia ralli ei valmistanud kellelegi pettumust, siin jagus meelelahutust täie raha eest. Kuigi tegemist oli väga pingelise katsumusega, nautisin ma seda väga," rääkis Ogier.
"Keenia erines kõigist teistest kohtadest, kus me karjääri jooksul sõitnud oleme, kuid see on see, mida me ootasime ja mis meile meeldib," avaldas prantslane uue MM-etapi üle rõõmu.
Ogier, kes on kuue etapiga kogunud 133 silma, juhib MM-i üldsarja tiimikaaslase Elfyn Evansi ees juba 34 punktiga. Evansist on 22 punktiga maas belglane Thierry Neuville, eestlane Ott Tänak hoiab 66 punktiga üldsarjas neljandat kohta.
Järgmine MM-etapp sõidetakse 15.-18. juulini Eestis. | Ogier: Safari ralli väljakutsed on need, mis sõitjatele meeldivad | https://sport.err.ee/1608260634/ogier-safari-ralli-valjakutsed-on-need-mis-soitjatele-meeldivad | Autoralli safari MM-etapi võitja Sebastien Ogier (Toyota) sõnas, et 19 aasta järel MM-sarja lisatud Keenia etapi väljakutsed teevad juhtidele sõitmise põnevaks. |
Lanno käskkirja muudatustega langetatakse tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku taset alates 1. juulist. Tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku teise taseme asemel hakkab kehtima esimene tase. See tähendab valmisoleku taseme muutust eelkõige kiirabile, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele, kes saavad naasta reservide taastamise ja tavapärasemate tegevuste juurde, mida rakendatakse valmisoleku tingimustes.
Terviseamet rõhutas, et Eestis on jätkuvalt epideemia ja tervishoiuteenuse toimepidevuse hädaolukorra oht ning kehtivad sellega seotud piirangud.
Lanno sõnul vähendatakse juulist haiglates koroonapatsientidele mõeldud voodikohtade arvu, kuid haiglad peavad hädaolukorra ohu tingimustes säilitama valmisoleku selleks, et vajadusel taas neid avada.
Esimesel ohutasemel saavad tervishoiuasutused keskenduda tegevusvaru täiendamisele ja plaanilise ravi taastamisele.
"Sisuliselt tähendab esimene ohutase valmistumist uueks nakatumistelaineks, mis õnnestub loodetavasti ühiste pingutustega ära hoida," sõnas Lanno.
Eestis kehtestati hädaolukord, kui haiglates viibis 60 koroonapatsienti ja juhitaval hingamisel oli neist neli. 28. juuni seisuga viibib haiglaravil 34 koroonapatsienti, nendest intensiivravil viis, kellest omakorda juhitaval hingamisel neli.
Haiglates on surnud kokku 1255 koroonapatsienti ja lõpetatud on 8109 koroona haigusjuhtumit 7745 inimesega.
Epidemioloogilise hinnangu kohaselt on nakatumiskordaja R0=0,67 ja Eesti 14-päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 33,6. Haigestumuse intensiivsus on üle Eesti ECDC riskimaatriksi alusel madal.
Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimeste osakaal Eestis on 31,8 protsenti. Terviseameti teatel on epidemioloogilise olukorra halvenemise vältimiseks on vaja keskenduda võõrtüvede seirele ja tõrjele ning vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmisele.
"Siiski ei tohi kaotada valvsust, sest hädaolukorra oht eksisteerib endiselt. Jätkuvalt näeme mitmeid ohutegureid ning teiste riikide praktikast lähtuvalt võib nakkushaigusega seotud olukord muutuda kiiresti ja ootamatult. Näeme murettekitavat olukorda Suurbritannias, kus kestab Delta-tüvest tingitud neljas laine. Näeme nakatumistelainet piiri taga Peterburis. Delta-tüvi ehk nõndanimetatud India tüvi murrab tasahilju sisse ka Eestisse ja on praegu domineerivast nn UK tüvest vähemalt ühe kolmandiku võrra kiiremini leviv. Seega tuleb praegu olla eriliselt ettevaatlik ning piirikontrolli tõhustamiseks kaalume koostöös partneritega erinevaid meetmeid, mille hulka võiks kuuluda senisest mõjusam või lausa kohustuslik testimine," selgitas Lanno.
Kriisiaegne tervishoiukorraldus toetub põhimõttele, et vahendid on piiratud ning seda tuleb ümber jagada, tagades eelkõige vältimatu abi osutamise võimekuse.
Eestis on tervishoiu ohuolukord jagatud kolme kategooriasse:
• tase 1 - rakendatakse kriisi ohu korral;
• tase 2 - rakendatakse juhul, kui tegemist on kriisiga, s.t. oht on realiseerunud ja põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid;
• tase 3 - rakendatakse juhul, kui tegemist on ulatusliku kriisiga. | Tervishoiu hädaolukord lõpeb 1. juulist | https://www.err.ee/1608260631/tervishoiu-hadaolukord-lopeb-1-juulist | Terviseameti juhi Üllar Lanno käskkirjaga lõpeb 1. juulist hädaolukord ning kehtima hakkab hädaolukorra oht. |
Reede esimese treeningu teeb Zhou kaasa kahekordse maailmameistri Fernando Alonso masinas. Hiinlane on Renault' meeskonna testsõitja ning juhib eestlastele tuttavat Vormel-2 sarja. Jüri Vips hoiab samas sarjas neljandat positsiooni.
Zhoust saab teine hiinlane, kes kunagi MM-sarja reedest Vormel-1 treeningut kaasa teinud on.
"Vormel-1 sarja pole just üleliia palju hiinlasi kaasa teinud, seega on muidugi uhke tunne MM-etapi nädalavahetusel vormeli rooli istuda," ütles Zhou. "Sündmuse teeb veelgi erilisemaks asjaolu, et juhin Alonso vormelit. Just tema eeskuju inspireeris mind noorena vormelikarjäärile mõtlema," lisas ta.
Vormel-1 sarja üheksas etapp leiab aset 2.-4. juulini Austrias Spielbergis. | Hiina vormelisõitja teeb Vormel-1 sarjas treeningdebüüdi | https://sport.err.ee/1608260616/hiina-vormelisoitja-teeb-vormel-1-sarjas-treeningdebuudi | 22-aastane Hiina vormelisõitja Guanyu Zhou (Renault) teeb sel nädalal kõrgeima MM-sarja Austria etapil kaasa esimese treeningu. |
Kodutööle ei pea jääma vaid vaktsineeritud inimesed, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Restoranidesse pääsemiseks tuleb esitada tõend vaktsineerimisest, viiruse läbipõdemise kohta viimase kuue kuu jooksul või negatiivne koroonatest.
Möödunud ööpäeval tuvastati Venemaal ligi 22 000 nakatumist, pealinnas oli neid ligi 7300. Moskvas suri ööpäevaga 124 koroonapatsienti, mis on suurim arv alates pandeemia puhkemisest. | Moskvas jõustus taas kodus töötamise nõue | https://www.err.ee/1608260574/moskvas-joustus-taas-kodus-tootamise-noue | Moskvas jõustus esmaspäevast jälle kodus töötamise nõue, et ohjeldada koroonaviiruse delta ehk India tüve levikut, mis on toonud kaasa uute nakatumiste plahvatusliku kasvu. |
Tund ja 18 minutit kestnud kohtumises lõi Stephens maailma kümnendale reketile 3 ässa, kuid Kvitova ei suutnud ainsagagi vastata. Küll aga tegi tšehhitar kolm omaviga, ühe ameeriklannast enam.
Spephens suutis ära kasutada kolm murdepalli viiest, samas kui Kvitoval oli võrdselt palju võimalusi, kuid realiseeris vaid ühe.
Servijoonel hästi esinenud Stephens võitis enda 10 servigeimist suisa üheksa.
Kvitova võidutses Wimbledoni suure slämmi turniiril aastatel 2011 ja 2014. Esimeses finaalis oli tšehhitar kõigest 21-aastane. | Ameeriklanna lülitas kahekordse Wimbledoni võitja konkurentsist | https://sport.err.ee/1608260607/ameeriklanna-lulitas-kahekordse-wimbledoni-voitja-konkurentsist | Sloane Stephens (WTA 73.) alistas üllatuslikult kahes setis Wimbledonis kaks korda triumfeerinud tšehhitari Petra Kvitova (WTA 10.) 6:3, 6:4. |
Alpecin-Fenixi rattatiim noppis tuuri kolmandal etapil kaksikvõidu, sest Merlier' järel ületas finišijoone teisena Jasper Philipsen. Kolmanda koha saavutas Bouhanni Nacer (Team Arkea Samsic).
Üsna lauge, aga kahe neljanda kategooria tõusuga rada nägi siiski palju raskeid ja kergemaid kukkumisi.
Viimasel kilomeetril sõitsid kokku ratta üle kontrolli kaotanud Caleb Ewan ja kolmekordne maailmameister Peter Sagan. Ewan sai kukkumises nii raskelt viga, et toimetati rajalt otse haiglasse.
Sõidu pidi katkestama ka Jack Haig, kes murdis kukkudes rangluu.
Raja keskpaigus sai kukkumises vigastada Walesi rattur Geraint Thomas, kes nihestas õlga ja arvatavasti vigastas ka rangluud.
Rajal toimus ka mitmeid kergemaid kukkumisi, näiteks Primož Roglic kukkus 10 km enne lõppu ning tõmbas endaga kaasa kolm meest. Peale terve vormisärgi saamist jätkas Roglic siiski sõitu, kuid raja lõppedes oli mehel kõndimisega siiski probleeme ning ta toimetati uuringuteks haiglasse.
Tour de France'i esikolmikusse kuuluvad kolme etapi järel Mathieu van der Poel, Julian Alaphilippe ja Richard Carapaz. Alaphilippe kaotab liidrile kaheksa sekundiga, Carapaz juba 31 sekundiga.
Teisipäeval sõidetakse tuuri neljas, 150,4 km pikkune lauge etapp. | Tour de France'il võidutses teist etappi järjest Alpecin-Fenixi mees | https://sport.err.ee/1608260598/tour-de-france-il-voidutses-teist-etappi-jarjest-alpecin-fenixi-mees | Tour de France'i kolmanda, 182,9 km pikkuse Lorient-Pontivy etapi võitis belglane Tim Merlier (Alpecin-Fenix) ajaga 4:01.28. Sarja üldliider on endiselt Merlier' tiimikaaslane Mathieu van der Poel. |
Valgevene välisministeerium teatas, et riik "ei saa täita oma kohustusi selles kokkuleppes Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonide ja piirangute kontekstis". Ministeerium lisas, et Minski esindaja EL-i juures kutsuti kodumaale konsultatsioonidele.
"Me teatame sügava kahetsusega, et leppe sunniviisilisel peatamisel on negatiivne mõju koostööle EL-iga valdkondades nagu võitlus ebaseadusliku rände ja organiseeritud kuritegevusega," teatas ministeerium.
Ministeerium lisas, et kehtestab reisikeelu Euroopa Liidu ametnikele, kes olid seotud Valgevene vastaste sanktsioonide koostamisega.
EL kehtestas eelmisel nädalal Valgevene suhtes uued sanktsioonid seoses Ateenast Vilniusesse teel olnud Ryanairi reisilennuki Minskis maanduma sundimise ja selle pardal olnud võimukriitilise ajakirjaniku Raman Pratasevitši ja tema pruudi Sofia Sapega kinnivõtmisega.
Pratasevitš, kes on silmitsi 15-aastase vangistusega, ja Sapega lasti läinud nädalal koduaresti. Opositsiooni sõnul on see positiivne areng, kuid nad on endiselt pantvangis.
Praeguseks on sanktsioonid kehtestatud kokku 166 inimesele, sealhulgas Valgevene liidrile Aleksandr Lukašenkole, tema kahele pojale ja miniale. Nende varad on külmutatud ja kehtestatud viisakeeld.
USA, Suurbritannia ja Kanada ühinesid esmaspäeval samuti koordineeritud sanktsioonide kehtestamisega Valgevene režiimile.
Valgevene liider Aleksandr Lukašenko on mõistnud sanktsioonid hukka kui hübriidsõja Valgevene vastu. Lukašenko on hoiatanud, et tema riik ei piira enam ebaseaduslikku migratsiooni Euroopa Liitu.
Leedu ametnikud on süüdistanud Valgevenet piiri avamises migrantidele.
Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel taunis esmaspäeval Valgevene otsust peatada osalemine Euroopa Liidu idapartnerluse algatuses.
"Valgevene astus täna veel ühe sammu tagasi, peatades oma osalemise idapartnerluses," kirjutas Michel Twitteris.
"See eskaleerib pingeid veelgi ning sellel on selgelt negatiivne mõju Valgevene inimestele, jättes nad ilma võimalustest, mida pakub meie koostöö," lisas Michel.
EL käivitas idapartnerluse algatuse 2009. aastal, pakkudes Valgevenele, Ukrainale, Moldovale, Armeeniale, Aserbaidžaanile ja Gruusiale tihedamaid majandus- ja poliitilisi sidemeid vastutasuks reformide eest. | Valgevene peatab osalemise EL-i idapartnerluses | https://www.err.ee/1608260517/valgevene-peatab-osalemise-el-i-idapartnerluses | Valgevene teatas esmaspäeval, et peatab osalemise Euroopa Liidu idapartnerluse algatuses. |
Kuigi Tsitsipas lõi Tiafoe'le üle kahe korra rohkem ässasid, 15 ameeriklase 7 vastu, suutis 23-aastane ameeriklane kasutada ära 4 murdepalli. Kreeklane jättis kõik murdepallid realiseerimata.
Tiafoe suutis järjest võita koguni viis geimi järjest, kui maailma neljas reket üle ühe geimi järjest ei võitnudki.
Tiafoe jaoks oli üleolek maailma neljandast reketist senise karjääri suurim võit, sest siiani polnud ameeriklane nii kõrgel edetabelireal paiknevat mängijat võitnud. 2019. aastal võitis Tiafoe Austraalia lahtistel Kevin Andersoni, kes toona paiknes maailma edetabelis 6. kohal. | Tsitsipas langes Wimbledonis konkurentsist juba avaringis | https://sport.err.ee/1608260568/tsitsipas-langes-wimbledonis-konkurentsist-juba-avaringis | Wimbledoni suure slämmi tenniseturniiri meeste üksikmängu avaringis sündis esimene üllatus, kui äsja Prantsusmaa lahtistel finaali jõudnud Stefanos Tsitsipas (ATP 4.) alistus kolmes setis 4:6, 4:6, 3:6 Frances Tiafoe'le (ATP 57.) |
Vibusportlastel on üldjuhul 3-4 olümpiamängude kvalifikatsiooniturniiri. Tokyo viimane kvalifikatsiooniturniir lõppes täpselt nädal aega tagasi. Seal võistles 5 individuaalpääsme nimel veidi üle 60 naise ja Pärnat lõpetas parima eestlasena 9. kohal. See polnud olümpiapääsmeks piisav, kuid võistlus andis maailmareitingu arvestuses paar vajalikku punkti, mis täna uuendatud tabelis oluliseks said.
Reena Pärnat ütles, et ta on nädal aega teadmatuses olnud. Maailmareitingu arvestuses võetakse arvesse paljusid faktoreid ja tabelit poldud kolm nädalat uuendatud. Tegin arvutused ja tundus, et on lootus, kuid see sõltus ka teistest laskuritest. Teadsin, et mul peab päris palju õnne olema, et potentsiaalselt OM-koht saada. Ei julgenud veel rõõmustada, aga nüüd on muidugi kergendus suur," tundis Pärnat pääsme üle rõõmu.
Olümpiamängude kohad pidid kindlaks saama eelmiseks esmaspäevaks ning maailmareitingut kasutatakse viimase variandina tagastatud olümpiakohtade asendamiseks. Nädal aega tagasi oli teada, et lisaks Eestile polnud veel kahe riigi laskuritel miinimumtulemust täis (pääsmed lunastati 2019. aasta Aafrika mängudelt) ja samuti teadsime, et Uus-Meremaal olümpiakomitee polnud otsustanud, kas saata vibulaskur olümpiale või mitte, kirjutas Pärnati tiim.
Täna avalikustatud nimekirjast selgub, et Elevandiluurannik ja Uus-Meremaa tagastasid pääsme. Kõrgeima maailmareitinguga laskur, kelle olümpiakomiteel veel kohta polnud, on Malaisiast. Eesti on reitingu põhjal paremuselt teine olümpialaskuri kohata riik. Reena Pärnatist vaid mõne koha kaugusel on ka Laura Nurmsalu, kuid ilma Pärnatita poleks Eesti siiski kohta saanud, sest koht oleks sel juhul läinud Nurmsalust ees pool olnud Horvaatia laskurile.
"Olen väga õnnelik, et saan Tokyos võistelda. Londoni olümpiamängude ajal olin väga noor ja see oli lihtsalt puhas põnevus. Nüüd tunnen, et olen palju kogenum ja olümpial on minu jaoks teine tähendus. Jääb lihtsalt loota, et mu õlg peab veel paar nädalat vastu ja saan seal endast parima anda," selgitas Pärnat. "Mul on hea meel, et pääs olümpiale on ka tunnustus mind aidanud ja toetanud inimestele. Olen ise palju aastaid tööd teinud, kuid ma poleks ilma kõrvalise abita teisele olümpiale jõudnud.
Uudis olümpiale pääsust on minu jaoks nii värske, et ma veel täpselt ei tea, mis toimuma hakkab. Ma olen jaanuarist alates ainult ühe korra Eestis käinud. Eks ma pean korra veel Eestisse tulema, kuid eelistaksin viimased trennid siiski Šveitsis teha," kommenteeris Pärnat ettevalmistust olümpiaks. | Vibulaskja Reena Pärnat pääses maailmareitingu alusel olümpiale | https://sport.err.ee/1608260544/vibulaskja-reena-parnat-paases-maailmareitingu-alusel-olumpiale | Esmaspäeval kinnitas rahvusvaheline vibuliit World Archery, et Reena Pärnat lunastas maailmareitingu alusel Eestile olümpiapääsme. 27-aastane Pärnat osales ka 2012. aastal Londoni olümpiamängudel ja Tokyo mängud teevad temast esimese Eesti naisvibulaskuri, kes osaleb olümpiamängudel teist korda. |
Matš maailma esireket Djokovici ja Draperi vahel pakkus avasetis ootamatusi, kui 19-aastane britt oli 6:4 Serbia tennisetähest parem. Esireket suutis end teiseks setiks siiski koguda, võites selle kindlalt 6:1. Edasist mängu dikteeriski serblane, olles noorest britist parem pea igas elemendis.
Serblane lõi Draperile koguni 25 ässa, noor mängumees suutis vastata nelja servi otsepunktiga. Kogenum Djokovic tegi kohtumises vaid ühe topeltvea Draperi kuue vastu.
Avaseti kaotus tähendas Djokovicile ühe pika seeria lõppu, kuna serblane pole Wimbledoni avaringis vastasele settigi loovutanud aastast 2010. Djokovic oli kuni kohtumiseni Draperiga Wimbledoni esimeses ringis võitnud järjest koguni 28 setti.
Djokovic kaotas Wimbledoni avakohtumises vaid ühe oma servigeimi, noor Draper võitis 16 servigeimist 10.
Viimane Wimbledoni suure slämmi turniir peeti 2019. aastal, sest 2020. aasta turniir jäeti koroonaviiruse leviku tõttu ära. | Maailma esireket pääses Wimbledonis ehmatusega järgmisesse ringi | https://sport.err.ee/1608260526/maailma-esireket-paases-wimbledonis-ehmatusega-jargmisesse-ringi | Wimbledoni suure slämmi tenniseturniiri meeste üksikmängu avakohtumises Novak Djokovici (ATP 1.) ja Jack Draperi (ATP 253.) vahel läks tarvis nelja setti, kuid mäng lõppes Djokovici 3:1 (4:6, 6:1, 6:2, 6:2) paremusega. |
"Keit Pentus-Rosimannuse välja pakutud plaan teeks Eesti oluliselt vaesemaks ning oleks valus hoop keskklassile ja vaesematele inimestele," leiab Läänemets.
Ainuke asi, millega Läänemets Pentuse väljakäidu osas nõustub, on kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine.
"Kui seda teha aga tulumaksu suurendamise läbi nagu rahandusminister välja pakub, siis suurendab see ainult regionaalset ebavõrdust. Tulumaksust pool võtaks Tallinn ja Tartu ning paljudel teistel omavalitsustel tekiks raskusi eakate hoolekande teenuste eest tasumisel. Siin on vaja pigem riiklikku ümberjagamist eakate arvust lähtuvalt, mitte tulumaksu laekumisest."
Läänemetsa sõnul eksitab Pentus-Rosimannus avalikkust rääkides tulumaksust kui tööjõu maksust.
"Varasemalt on tööjõu maksuks peetud sotsiaalmaksu, mida tõesti tuleks vähendada, kuid kui soovime säilitada solidaarset tervishoiusüsteemi, siis eeldab see muudatusi mõnes teises maksuliigis, näiteks peaksime kehtestama viie protsendi suuruse ettevõtte tulumaksu. Kõige suuremat kahtlust rahandusministri plaanis näitab aga pakkumine, et võiksime langetada tulumaksu viie kuni seitsme protsendi võrra, mis vähendaks aastas riigi sissetulekuid 400-560 miljonit eurot."
Läänemets toob välja, et minister ei paku välja mille arvelt selline auk riigieelarves kaetakse või millistest teenustest riik loobub.
"Juba täna ei suuda Eesti maksta päästjatele, õdedele ja õpetajatele neile lubatud palgasummat, samuti ei suuda õhuke riik maksta tagasi kriisi ületamiseks võetud laene. Tulumaksu vähendamise kõige suurem probleem on aga selles, et sellest võidavad eelkõige rikkad, keskklassi ja vaeste kasu on pea olematu, arvestades, et laste õpingute või bussisõidu eest tuleks rohkem maksma hakata."
Läänemets leiab, et Pentus-Rosimannuse tulumaksu vähendamise ettepanek suunaks kogu maksusüsteemi sinnapoole, et oleme sunnitud rohkem maksustama rikkaks saamist, mitte rikkaks olemist.
"Kui keskendume ainult majanduskasvule, siis unustame ära, et majanduskasvu, edukate ja innovaatiliste ettevõtete taga on inimesed. Iga töötaja loob ühiskondlikku rikkust ning seda võimaldab hea, kõigile kättesaadav haridus ning sotsiaalne turvalisus," märkis Lauri Läänemets.
Helme: eelarveauk kaetaks vaeseid enim mõjutavate maksudega
EKRE esimehe ja endise rahandusministri Martin Helme sõnul võib plaan tulumaksu vähendada ja raha omavalitsustele suunata tunduda ilus, kuid tegelikkuses tekitaks see riigieelarves 200-300 miljoni euro suuruse augu.
"Alustame omavalitsustest, kes saavad juba praegu 20-protsendisest tulumaksust ligi 12 protsenti. Nüüd peaks see suurenema 13 protsendini. See ei ole tegelikult ju väga suur hüpe või lisaraha. Valitsus saaks, kui tahaks, omavalitsuste osakaalu mõne protsendi jagu liigutada vabalt, siiani on Reformierakond arvanud, et ei saa, sest tekkiv mõnekümne miljoni eurone puudujääk riigieelarves on ületamatu takistus," kirjutas Helme.
Helme sõnul ei kaetaks tekkivat 200-300 miljoni euro suurust auku kärbetega, vaid uute maksudega. "Seega on Keit Pentus-Rosimannuse plaan tegelikult maksutõusu plaan, meile lihtsalt ei räägita veel millise ja müüakse seda maksualanduse jutuga," sõnas ta.
Helme sõnul kasvab omavalitsuste tulu lähiaastatel märkimisväärselt seoses maamaksu kasvuga.
Samuti on Helme hinnangul Reformierakond valmis tõstma tarbimismakse, mis löövad valusalt just väiksema sissetulekuga inimesi. "Samas tulumaksu tahavad nad pidevalt alandada, kuigi tänaste maksusoodustuste juures väikesepalgalised seda praktiliselt ei maksagi ja see maks puudutab kõige rohkem jõukamaid," märkis ta.
Kristina Kallas: valitsuse maksudebatt on vildakas
Eesti 200 esimees Kristina Kallas kommenteeris, et valitsuserakondade käivitatud maksudebatt on vildakas, probleem on valesti püstitatud ja tegeletakse vaid sellega, kuidas raha juurde saada.
Tema hinnangul on Eesti riigijuhtimises vaja põhjalikku pikaajaliste kulude revisjoni.
"Meil puudub täna ülevaade pikaajalistest kuludest, me ei tea, millised kulutused on põhjendatud ja milliseid tuleks muuta, tõsta või vähendada. Kõige lihtsam on juurde tekitada uusi makse või siis silmapetteks ka olemasoleva maksusüsteemi sees mängida maksumääradega, koormust ühelt maksuliigilt teisele tõsta," märkis ta.
"Eesti maksudebatt peaks täna algama eeldusega, et maksukoormuse suurendamisest ei saa rääkida enne, kui me ei ole kulutamist üle vaadanud. Samuti tuleb lähtuda eeldusest, et maksudebati eesmärk ei ole niivõrd riigi tulude kasvatamine kui majanduskeskkonna juhtimine," lisas ta.
Eesti 200 teeb oma ettepanekud maksudebati avardamiseks:
Tööjõumaksude langetamine on pikas plaanis hea mõte, kuid selleks, et riik pankrotti ei läheks, on enne vaja üle vaadata riigi pikaajalised kulud ehk siis teha eelarve revisjon ja hakata üles ehitama personaalset riiki.
Maksudebatis peaks keskenduma mitte ainult sellele, kuidas riigi tulusid suurendada, vaid sellele, millised riigi kulud ei ole põhjendatud. Tõsta maksu selleks, et pakkuda halvasti korraldatud tasuta ühistransporti, on rumal ja lühinägelik.
Tulumaksu ümberjagamine KOV-idele ei lahenda kuidagi viimaste probleeme. Probleemiks on kohalike omavalitsuste fiskaalautonoomia puudumine. Ümberjagamise peenhäälestamisega ei teki kuidagi juurde vanurite hoolduseks vajalikku raha, sest rikkamad omavalitsused saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaeseks. Selle asemel oleks KOV-i tasandile tarvis ettevõtlust soodustavat maksusüsteemi. Julgemalt tuleb kaaluda dividendi maksusoodustust suurtelt investeeringutelt väljapool Tallinna või käibemaksu osalist laekumist omavalitsuse tuludesse.
Maksudebatis peab keskenduma sellele, kuidas viia meie ettevõtteid globaalsel turul sellesse väärtusahela ossa, kus on kõrge lisandväärtuse tootmine ehk siis tänasel päeval rohelisem tootmine. Toetuste jagamise asemel tuleb rohepööre ellu viia eelkõige motiveeriva maksupoliitikaga. Eesti 200 tuleb lähiajal välja oma rohepöörde jaoks vajalike maksuettepanekutega. See on debatt, mida meil maksunduses on tarvis. | Läänemets: tulumaksu langetamine vähendaks riigi tulusid 400-560 miljonit | https://www.err.ee/1608260247/laanemets-tulumaksu-langetamine-vahendaks-riigi-tulusid-400-560-miljonit | Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa sõnul vähendaks rahandusministri plaan tulumaksu langetada riigi sissetulekuid aastas 400-560 miljoni euro võrra, kuid minister ei too välja millistest teenustest riik eelarveaugu katmiseks loobuks. EKRE esimehe Martin Helme hinnangul oleks eelarveauk 200-300 eurot ja see kaetaks ilmselt vaeseid enim mõjutavate tarbimismaksudega. |
Patrail ja Löwen lõpetasid hooaja korralikult, alistades esmalt võõrsil Esseni TUSEM-i 33:23 (15:12) ning tehes siis kodusaalis 25:25 (12:13) viigi meistriks kroonitud THW Kieliga. Viimasega kogus võrdselt 68 punkti ka SG Flensburg-Handewitt, ent Kiel paigutus ettepoole tänu paremusele omavahelistes mängudes.
Löweni laeks jäi 50 silma ja viies koht, eespool veel SC Magdeburg 53 ja Berlini Füchse 52 punktiga. Viimastes mängudes resultatiivsuspunktideta jäänud ning tänavu pigem kaitsespetsialistiks kehastunud Patrail viskas hooajaga 35 väravat ja andis 28 resultatiivset söötu. Kolmanda kohaga lõpetatud EHF Euroopa liigas sai Patrail kirja tosin tabamust.
Molkova ja Jaanimaa viskasid enim väravaid ning võitsid medaleid
Mitmeski mõistes oli lõppenud hooaja edukaim Eesti käsipallur meie ainus õrnema soo esindaja välismaal. Alina Molkova krooniti Luksemburgi meistriks ning ta võitis ka kohaliku liiga parima snaipri tiitli. Molkova 174 liigaväravat osutus parimaks tulemuseks ka kõigi maarjamaalaste võrdluses.
Dener Jaanimaa platseerus kolmes sarjas teisele kohale. Venemaa tippklubi Moskva CSKA-d esindades jäädi alla nii meistri- kui ka karikavõistluste finaalis ning samale vastasele ehk HC Tšehhovskije medvedi kaotati ka superkarikamäng. EHF Euroopa liigas edenes kõigis sarjades kokku 152 väravat visanud Jaanimaa CSKA-ga kaheksandikfinaali.
Kaks hõbedat teenis läinud hooajal Valdar Noodla, kes kolmandat aastat toimetab Soome kõrgliigaklubi Helsingi Dickeni abitreenerina. Liigafinaalis kaotati Riihimäe Cocksile ning karikavõistluste otsustavas mängus tunnistati Karjaa BK-46 paremust.
Pronksmedaliga lõppes teine hooaeg Tšehhimaa meistriliigas Praha HC Dukla särgis Martin Grištšuki jaoks, kes panustas 61 tabamusega. Eesti koondise kapten Martin Johannson sai sama värvi autasu Rumeenia karikavõistlustel, ent kõrgliigas lõpetas tema tööandja Bukaresti Steaua kaheksandal astmel.
Ühe liigavõidu said eestlased veel, sest Hendrik Varul aitas Hammarby IF-i Rootsi esiliigas kindlale võidule ja tagasi meistrisarja. Põlvast pärit joonemängija aitas Hammarby'd 45 väravaga, kuid naasis pärast kaht Rootsi-aastat kodumaale. Samas liigas esindas Stockholmi AIK-i ka Robin Oberg, kuid lahkus klubist jaanuaris.
Rootsi meistriliigas pallisid Karl Toom ja Armi Pärt, kes olid HK Varbergis võtmerollis, kuid ei suutnud peatada meeskonda kõrgemast seltskonnast väljalangemisest. Pärt viskas 52 ja Toom 128 väravat, mis põhihooaja väravaküttide tabelis andis talle koha esikümnes.
Eesti mängijad jäid Soomes medalita
Meie põhjanaabrite juures jooksid meistriliigas platsile kolm eestlast. Ott Varik ja põgusalt ka Sten Maasalu esindasid Siuntio IF-i ning Kristo Voika tõmbas selga Helsingi IFK särgi. Liigas jäi mõlema klubi laeks veerandfinaal, Voika viskas tööandja kasuks 107 ja Varik 102 väravat. Viimati jäid Eesti mängijad Soomes medalita enam kui 20 aastat tagasi.
Saksamaa kolmandast liigast üritas astme võrra kõrgemale tõusta Karl Roosna. Vägagi katkendliku hooaja lõpuks jõudis 1. VfL Potsdam otsustava lahinguni, kus jäädi siiski alla Rostocki HC Emporile. Roosna viskas potsdamlaste kasuks 61 väravat.
Prantsusmaa esiliigas tabas Jürgen Rooba 92 korda, kuid teine hooaeg Nice'i Cavigal Handballi ridades lõppes seitsmenda kohaga ning kõrgliiga üleminekumängudelt jäädi napilt eemale.
Jesper Bruno Bramanis alustas hooaega Hollandi kõrgliigaklubis HV Havas, ent meistrivõistlused peatati ning tagamees liitus Tallinnaga, kus sai kaela hoopis Eesti liigahõbeda.
Molkova rekordilisest väravasaagist oli juba juttu, tema nimele jäi ka meie pallurite ühe mängu skoorirekord ehk 15 väravat. Toom ja Rooba tabasid mõlemad parimal juhul tosin, Roosna 11 ning Voika kümme korda. Neis liigades, kus väravasööte arvestatakse, sai parima numbri kirja Toom, kui andis ühes Rootsi kõrgliigamängus seitse resultatiivset söötu. | Pikk hooaeg tõi Eesti käsipalluritele välismaal täiskomplekti liigamedaleid | https://sport.err.ee/1608260508/pikk-hooaeg-toi-eesti-kasipalluritele-valismaal-taiskomplekti-liigamedaleid | Mait Patraili ja Rhein-Neckar Löweni kahe kohtumisega Saksamaal lõppes välismaal mängivatele Eesti käsipalluritele ülimalt pikaks veninud klubihooaeg. Meistrivõistlustel kujunes eestlaste saagiks täiskomplekt medaleid, karikasarjades ja Euroopa väljakutel jäi võit saavutamata, ent pjedestaalikohti tuli nendeltki turniiridelt. |
Suletud katuse all peetud kohtumises lõi Sabalenka vastasele kuus ässa, samas ei suutnud Niculesco mitte ühtegi ässpallingut Sabalenkale vastu lüüa. Samas ei teinud rumeenlanna ainsatki topeltviga valgevenelase kolme vastu.
2019. aasta Wimbledoni turniiril võttis Sabalenka kaotuse vastu juba avaringis, kui pidi tunnistama slovakitar Magdalena Rybarikova (WTA 139.) paremust.
Viimane Wimbledoni suure slämmi turniir peetigi 2019. aastal, sest 2020. aasta turniir jäeti koroonaviiruse leviku tõttu ära. | Kaheaastase pausi järel võidutses Wimbledonis esimesena Sabalenka | https://sport.err.ee/1608260493/kaheaastase-pausi-jarel-voidutses-wimbledonis-esimesena-sabalenka | Inglismaal toimuv tennise suure slämmi turniir Wimbledon sai esmaspäeval hoo sisse, kui naiste üksikmängus alistas Arina Sabalenka (WTA 4.) kahes setis 6:1, 6:4 belglanna Monica Niculescu (WTA 52.). |
ERKI modellide casting' ul luuakse mahukas andmebaas, millest hiljemalt augusti esimesel nädalal valitakse välja modellid, kes pääsevad sel aastal ERKI Moeshow lavadele. Modelliotsingul on kohapeal ka disainerid ning modelli-, talendi- ja castingu agentuur Agency Icon.
Modellide street casting toimub 3. juulil kell 12:00-14:00 Rotermanni kvartalis, aadressil Rotermanni 6, Ajamaja õuealal. Koha peal toimub registreerimine, pildistamine ning osalejatel on võimalus näidata catwalk' il juhtnööride järgi oma kõndimise oskust. Osalema on kutsutud kõik julged vähemalt 15-aastased noored, kes on unistanud moelavadel säramisest.
Rohkem infot ürituse kohta leiab ERKI Moeshow Facebooki kanalilt, kus saab end juba eelregistreerida.
Kes street casting' ul osaleda ei saa, saab end registreerida ka läbi veebiküsitluse. | Legendaarne ERKI Moeshow otsib modelle | https://menu.err.ee/1608260499/legendaarne-erki-moeshow-otsib-modelle | Eesti moekunsti sündmus ERKI Moeshow 2021 toimub 28. augustil Patarei Merekindluses ning otsib vähemalt 15-aastaseid noori moelavale kõndima. |
Millistel tingimustel praegu täpsemalt Eesti ja Rootsi vahel liikuda saab?
Rootsi saabujad peavad kõik tegema testi, mis peaks loomulikult olema negatiivne ja see käib ka vaktsineeritud ja läbi põdenud inimeste kohta.
Kuidas teie hinnangul on praegu põhjendatud see, et Rootsi käsitleb Eestit Euroopa Liidu riikidega üheskoos, aga samas erandid reisimiseks on tehtud Põhjala riikidele? Meie oleme samas Rootsi naaberriik.
Jah, me oleme sellest olukorrast teadlikud ja juba mõnda aega tegelenud nii Rootsi suunal, kui ka siin Tallinnas selle küsimusega. Me teame taustana, et Põhjamaade omavaheline koostöö on väga tihe ja ajalooline. Sellest me saame aru, aga teisest küljest nõuda vaktsineeritud inimestelt siiski testi tegemist ei ole väga loogiline, olukorras, kus Euroopa Liit on andnud hoopis teistsuguse soovituse liikmesriikidele. Ja Eesti näitajad on ilusti languses. Me töötame Rootsi suunal, et seda olukorda muuta.
Me oleme ka Rootsi naaberriik. Kas see võiks panna Eesti ikkagi teatud eristaatusesse, võrreldes teiste Euroopa liidu riikidega?
Kindlasti ei tasu üle hinnata Eesti tähtsust Rootsi maailmapildis. Aga kahtlemata me oleme naaberriik ja ajalooliste ning tihedate sidemetega. See võiks ju siiski mingeid põhjuseid Rootsile anda.
Kas Rootsi ja Eesti vahelises reisimises võib nüüd oodata taolist seisakut, nagu meil oli Soomega siin vahepeal?
Seda kindlasti mitte, sest tegelikult ju Rootsi minna saab, lihtsalt ka need, kes on vaktsineeritud, peavad siis veel testi tegema, mis on natukene ebamugav ja kallis ja ei ole lihtsalt mõistlik inimesele, kes on vaktsineeritud. See liikumine on olemas, aga ta on selle testi kaudu natukene keerulisemaks tehtud.
Milliseid konkreetseid samme teeb Eesti, et see ebamugav testi nõue kaotataks?
Eesti välisminister on kolmapäeval Stockholmis, kus ta oma kolleegiga kohtub. Nii et me saame vahetult poliitilisel tasemel ka neid küsimusi arutada ja tuua selle probleemi kõrgel tasemel Rootsi valitsuse teadvusesse.
Selle teatavat sorti ebaõigluse siin Põhjala riikide kõrval Rootsi naaberriigina me peame lihtsalt kuidagi alla neelama?
Nende Põhjala riikide arvates ei ole Eesti veel päris Põhjala riik ja nad võtavad Läänemere teisel pool olevaid riike natukene ikkagi erinevalt. Aga samas me oleme samadel tingimustel kogu ülejäänud Euroopa Liiduga, nii et ega siin väga ei saa pahandada, et meid väga diskrimineeritakse.
Aga mis teie sisetunne ja praegu käes olevad andmed ütlevad, et kui kiiresti see olukord reisimisel võiks mugavamaks minna?
Arvestades Rootsis kestvat valitsuskriisi ja olukorda, kus valitsus on tagasi astunud, toimuvad intensiivsed läbirääkimised, siis ma väga optimistlik ei ole, et see väga ruttu saaks juhtuda. Sellises olukorras, kus riik on sisuliselt aktiivse valitsuseta, asjad võtavadki palju aega ja prioriteedid on hoopis teised. Kas nad reisiküsimuste lahendamiseni lähipäevil jõuavad, on kaheldav, aga igal juhul meie poole töö ja surve selles osas käib.
Taanist, Soomest, Islandilt ja Norrast Rootsi saabuvatele reisijatele sisenemispiiranguid ei ole. Rootsi on aga pikendanud 31. augustini sissesõidukeeldu Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikidele. Alates 1. juulist ei kehti sissesõidukeeld neile liidu kodanikele, kellel on piiril ette näidata koroona vastu vaktsineerimise sertifikaat, negatiivne testitulemus, koroona läbipõdemist tõestav tunnistus või vastav sertifikaat. | Volmer: ei tasu üle hinnata Eesti tähtsust Rootsi maailmapildis | https://www.err.ee/1608260481/volmer-ei-tasu-ule-hinnata-eesti-tahtsust-rootsi-maailmapildis | Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer ei mõista, miks Rootsi nõuab vaktsineeritud inimestelt riiki sisenemisel koroonaviiruse testi tegemist. Volmer tõdes intervjuus ERR-ile, et Eesti ei ole paraku Rootsi maailmapildis nii olulisel kohal, et sarnaselt Põhjala riikidele reisitingimustes erandit teha. |
Ringkonnakohus tühistas esmaspäeval Harju maakohtu määruse advokaatide Paul Kerese ja Andri Rohtla trahvimise kohta, kuna leidis, et see oli põhjendmatu.
Harju maakohtu kohtunik Kristina Väliste tegi 6. mail määruse, millega kohus trahvis vandeadvokaat Paul Kerest ja vandeadvokaadi abi Andri Rohtlat ilma mõjuva põhjustea kohtuistungile ilmumata jätmise eest 1600 euroga.
Maakohuis trahvis kaitsjaid selle eest, et nad ei ilmunud 27. aprillil kohtuistungile. Kohus leidis, et mõjuva põhjuseta istungile ilmumata jätmisega rikkusid kaitsjad ühtlasi kohtu korraldust ja näitasid üles lugupidamatust kohtu suhtes.
Samas olid kaitsjad kohut teavitanud e-posti teel vähem kui tund enne istungi algust, et ei saa kohtuistungile ilmuda. Põhjusena nimetasid kaitsjad koroonaviiruse levikut ning seda, et Harju maakohtu istungisaalis ei ole võimalik järgida viiruse leviku takistamiseks ettenähtud nõudeid. Paul Keres teatas ühtlasi, et samal põhjusel ei ilmu kohtuistungile ka süüdistatav Ain Kaljurand.
Maakohtu istungisaali Keres ja Rohtla ei ilmunud, kuid osalesid erinevalt nende kaitsealusest Kaljurannast kohtuistungil selleks loodud niinimetatud virtuaalruumi kaudu. Kuna virtuaalruumi kaudu ei olnud kaitsjad nõus tunnistaja ristküsitlemisel osalema ning süüdistatav Kaljurand ei olnud istungile tulnud, oli kohus sunnitud kohtuistungi edasi lükkama.
Maakohus leidis, et kaitsjad jätsid kohtuistungile ilmumata mõjuva põhjuseta ega teavitanud kohut oma mitteilmumisest viivitamata. Kohus märkis, et kuigi kaitsjad ilmusid istungil osalemiseks loodud virtuaalruumi, keeldusid nad tunnistaja ülekuulamisest videosilla vahendusel, mistõttu ei saanud kohus istungile planeeritud ülekuulamist läbi viia ega istungiga jätkata. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et Keres ja Rohtla jätsid sisuliselt kohtuistungile ilmumata.
Kohus ei nõustunud kaitsjate väitega, et neil oli istungile tulemata jätmiseks mõjuv põhjus. Kohus märkis, et kohtusaalides on võimalik täita koroonaviiruse levimise vältimiseks kehtestatud nõudeid. Maakohus selgitas, et terviseameti esindaja on viibinud isiklikult Harju maakohtu saalis ning leidnud, et terviseohutuse tagamise meetmeid tuleb vaadata kogumis ning kogumis on terviseohutus kohtusaalis piisavalt tagatud.
Ringkonnakohus pidas sarnaselt maakohtule kaitsjate etteheiteid maakohtu saalile alusetuteks. Ringkonnakohus märkis, et vastavalt terviseameti seisukohale oli maksimaalne arvutuslikult lubatud inimeste hulk konkreetse kohtusaali kohta 23 inimest, sel kohtuistungil osalejaid oli vähem ehk korraga 20 inimest. Sellest tulenevalt pidas ringkonnakohus alusetuks kaitsjate väidet, et istungiks kasutatavas saalis ei ole kuidagi võimalik järgida koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtestatud nõudeid. Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohus, et Keresel ja Rohtlal, kes ei olnud nõus tehnilise lahenduse abil tunnistaja ülekuulamises osalema, ei olnud mõjuvat põhjust kohtusaali mitte tulla.
Ringkonnakohus leidis aga, et kuna maakohus oli ise andnud kohtumenetluse pooltele õiguse osaleda kohtuistungil niinimetatud virtuaalruumi kaudu, ei olnud alust lugeda kaitsjaid, kes seda võimalust kasutasid, istungile mitteilmunuiks.
Samuti leidis ringkonnakohus, et maakohus eksis trahvi määrates kriminaalmenetluse seadustikust tuleneva nõude vastu, et enne trahvi määramist tuleb kohtumenetluse poolt hoiatada. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tegu, mida maakohus advokaatidele ette heitis, selline, mille puhul ei olnud eelnev hoiatamine võimalik.
Kokkuvõtvalt leidis ringkonnakohus, et Paul Kerese ja Andri Rohtla trahvimine ei olnud põhjendatud ning seetõttu tuli maakohtu määrus neile trahvi määramise osas tühistada. | Ringkonnakohus tühistas Keresele ja Rohtlale tehtud trahvi | https://www.err.ee/1608260496/ringkonnakohus-tuhistas-keresele-ja-rohtlale-tehtud-trahvi | Tallinna ringkonnakohus tühistas esamspäeval advokaatidele Paul Keresele ja Andri Rohtlale niinimetatud Tallinna Sadama kohtuasjas kohtu poolt määratud trahvi. |
"Meil on kulunud üle triljoni rubla (üle 11,6 miljardi euro)," ütles Muraško teleusutluses.
Muraško sõnul näevad ettepanekud korraldada kodanikele vaktsineerimisloteriid välja absurdsed ja grotesksed, sest kaitsepookimine on niigi tasuta, kuigi Sputnik V kaks annust maksvad 800 rubla (9,29 eurot) ja Sputnik Lait 400 rubla (4,65 eurot).
Muraško sõnul on Venemaal koroonaviiruse vastu vaktsineeritud 23 miljonit inimest. | Minister: Venemaal on kulunud COVID-19 tõrjeks üle triljoni rubla | https://www.err.ee/1608260490/minister-venemaal-on-kulunud-covid-19-torjeks-ule-triljoni-rubla | Venemaa tervishoiusüsteemi kulutused võitluseks koronaviirusega on juba üle triljoni rubla, ütles esmaspäeval tervishoiuminister Mihhail Muraško. |
Rootsi on küll suuresti tuginenud koroonapandeemia vastu võitlemisel vabatahtlikele meetmetele, kuid näiteks on olnud piiratud restoranide avamisaega ning seda, kui palju inimesi lubatakse korraga spordiüritustele, kaubanduskeskustesse ja kauplustesse.
"Nakkuse levik on järsult vähenenud. On olnud pikk ja keeruline aeg ning meil on olnud üks, kaks ja kolm lainet, kuid tänu vaktsineerimisele on olukord paranenud," ütles Hallengren pressikonverentsil.
Juulist kaovad piirangud restoranide ja baaride avamisaegadele, samas jääb püsima nõue, et külastajaid tohib olla nii palju, kui on istekohti.
Välistaadionitel lubatud pealtvaatajate arv tõuseb 1. juulist 500 inimeselt 3000-ni, veel rohkem aga siis, kui staadion on jaotatud selgelt eraldatud sektoriteks.
Samuti kaob soovitus kohtuda vaid oma majapidamise või lähema ringi inimestega ning kanda maske kindlatel kellaaegadel ühistranspordis.
Rootsi täiskasvanud elanikkonnast on üle 57 protsendi saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi ning iga kolmas inimene on vaktsiinikuuri lõpetanud.
Rootsis on surnud üle 14 000 koroonadiagnoosiga inimese. Seda on mitu korda rohkem kui naaberriikides, samas on seda aga palju vähem kui enamikul Euroopa riikidel, mis otsustasid rangete piirangute kasuks. | Rootsi leevendab juulist koroonapiiranguid | https://www.err.ee/1608260460/rootsi-leevendab-juulist-koroonapiiranguid | Rootsi leevendab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piiranguid 1. juulist, ütles terviseminister Lena Hallengren. |
Euroopa Liidu sisedokument kirjeldab Suurbritannias toodetud meelelahutust ohuna Euroopa kultuurilisele mitmekesisusele, teatas The Guardian.
Vastavalt EL-i meediateenuste direktiivile peavad Euroopa telekanalid andma suurema osa eetriajast Euroopas toodetud sisule. Voogedastuse platvormidel nagu Amazon ja Netflix on see nõue 30 protsenti. Prantsusmaal on see nõue isegi 60 protsenti.
EL-i dokumendi kohaselt on Brexiti järgselt Suurbritannias toodetud meelelahutus Euroopa televisioonis ebaproportsionaalselt suurelt esindatud.
Suurbritannias toodetud telesarjade ja filmide piiramine Euroopas oleks riigi meelelahutussektorile tõsiseks hoobiks. Eriti tugevalt kannataks Suurbritannia draamasarjade tootmine.
Rahvusvaheliste sarjade ja filmide müük Euroopa kanalitele tõi Suurbritannia teletööstusele eelmisel aastal sisse 570 miljonit naela. Euroopa oli Suurbritannia jaoks suuruselt teine turg. Esimesel kohal oli USA.
EL-i allikad väitsid, et Suurbritannia teletoodangu piiramine saab teoks, kui Prantsusmaast saab jaanuaris EL-i eesistuja. Prantsusmaa võib arvestada ka Hispaania, Kreeka, Itaalia ja Austria toetusega, teatas The Guardian. | EL tahab vähendada Suurbritannia telesarjade ja filmide edastamist | https://www.err.ee/1608260472/el-tahab-vahendada-suurbritannia-telesarjade-ja-filmide-edastamist | Euroopa Liit valmistub vähendama Suurbritannias toodetud telesarjade ja filmide edastamist mandril. EL-i hinnangul näitavad Euroopa telejaamad pärast Brexitit ebaproportsionaalselt palju Suurbritannias toodetud meelelahutust. |
Naiste rahvuskoondis koosseisus Merike Anderson, Marie Anette Sepp, Kadri-Ann Lass ja Jane Svilberg alustas EM-valikturniiri kahe võiduga algrupifaasis. Esmalt oldi 21:8 üle Kosovost, seejärel 15:12 Valgevenest, vahendab Korvpall24.
Otsustavas veerandfinaalmängus läks Eesti naiskond vastamisi Ungariga. Kuus minutit jäi mängida kui seis oli viigis 7:7. Seejärel õnnestus paremini Eesti, kes läks 9:7 ette, kuid ungarlannad viigistasid seisu, kui mängida oli jäänud 3 minutit ja 45 sekundit. Vastastikku vahetati korve ja seis oli 10:10, kui Svilberg tabas kaugviske ja viis Eesti 12:10 ette. Ungari tegi 3:0 spurdi ja läks omakorda 13:12 ette. Eesti ei suutnud rünnakul loogilisi lahendusi leida ja kaotas kohtumise 12:15.
3×3 korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir toimub 10.-12. septembrini Pariisis.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24. | Eesti 3x3 korvpallinaiskond EM-ile ei pääsenud | https://sport.err.ee/1608260475/eesti-3x3-korvpallinaiskond-em-ile-ei-paasenud | Eesti 3×3 naiskond pidi Rumeenias Constantas toimuval EM-valikturniiril tunnistama veerandfinaalis Ungari 15:12 paremust ning jäi EM-finaalturniirilt eemale. |
Eesti kabeliidu juhatusse kuulub kaheksa liiget ja juhatuse volitused kehtivad 2023. aasta juuni lõpuni. Tegevdirektorina jätkab Viktoria Lehtmets.
"Viimase pooleteise aasta jooksul maailma räsinud kriisist hoolimata oleme suutnud kõik olulisemad turniirid siiski ära pidada. Eelmisel aastal korraldas Eesti esmakordselt noortele, koostöös mõttespordi portaaliga vint.ee, rahvusvahelise online kabeturniiri, millest võttis osa rohkem kui 300 mängijat üle Euroopa. Samuti on Eesti kabe jätkuvalt aktiivselt esindatud nii Euroopa kui maailma alaliidus," ütles kabeliidu president Tarmo Tulva.
"Järgmise kahe aasta kõige olulisem sündmus Eesti kabeelus on kindlasti maailmameistrivõistluste toimumine Tallinnas. Võistluste avamine toimub juba sel esmaspäeval, 28. juunil," rääkis Tulva. "See võistlus toob Eestisse kõik kabemaailma tugevaimad tegijad ning annab ühtlasi ka meie mängijatele suurepärase võimaluse enda taset võrrelda. Maailmameistrivõistlused ei pane proovile mitte ainult meie mängijate oskusi, vaid on oluline proovikivi ka kogu korraldusmeeskonnale," lisas Tulva.
Eesti kabeliidu juhatusse kuuluvad Tarmo Tulva, Arno Uutma, Argo Unnuk, Janek Mäggi, Viktoria Lehtmets, Krista Pahapill, Krista Villemson ja Ülar Poom.
Eesti kabeliit on Eesti kabeklubisid ühendav katusorganisatsioon, mis on ka Eesti Olümpiakomitee liige. EKL on ka maailma kabeföderatsiooni liige ja Euroopa kabekonföderatsiooni (EDC) asutajaliige. Eesti kabeliitu kuulub 15 liikmesklubi. | Kabeliit valis presidendiks Tarmo Tulva | https://sport.err.ee/1608260463/kabeliit-valis-presidendiks-tarmo-tulva | Eesti kabeliidu üldkoosolekul valiti järgnevaks kaheks aastaks tagasi senine president Tarmo Tulva. |
Victoria I sõitis Tallinnast välja esmaspäeval ja Romantika lahkub Tallinnast 5. juulil. Victoria I on sõitnud Tallinna ja Stockholmi ning Romantika Stockholmi ja Riia vahelisel liinil.
Laevad võtavad kursi ühte Tanger-Medi sadamasse ja saabuvad tagasi Tallinnasse oktoobris. Prahtimise perioodil opereerivad laevu Tallinki tehnilised meeskonnad.
Tallink on laevasid Vahemerele prahtinud ka kümme aastat tagasi, kui erinevad laevad prahiti lühemateks perioodideks kohalikele operaatorfirmadele kokku nelja aasta vältel.
"Meil on hea meel, et meil on õnnestunud saavutada järjekordne prahtimiskokkulepe oma laevadele selleks aastaks ja nad ei pea jõude sadamakai ääres seisma, kuni reisipiirangud leevenevad ja tavapärane reisijate liikumine taastub. Kuigi prahtimisleping on lühiajaline - sajaks päevaks, tähendab see, et meie meeskondadel ja laevadel jätkub sajaks päevaks tööd, mida neil muidu poleks olnud," ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.
Nõgene lisas, et laevafirma töötab ka teiste prahtimise võimaluste realiseerimiseks, et pandeemiast taastudes laevadele ja meeskondadele tööd pakkuda.
"Samaaegselt jätkame samm-sammult mõistagi oma tavapäraste laevaliinide avamist oma koduturgudel, sedamööda, kuidas piirangud leevenevad ja reisimine pole enam tabu," ütles Nõgene. | Tallink prahib Victoria I ja Romantika Vahemerele | https://www.err.ee/1608260409/tallink-prahib-victoria-i-ja-romantika-vahemerele | Tallink prahib laevad Victoria I ja Romantika tänavu sügiseni Maroko ettevõttele Tanger MED Port Authority. Laevad hakkavad teenindama Maroko ning Prantsusmaa ja Itaalia vahelisi suviseid liine. |
Confido Meditsiinikeskus alustas esmaspäeval esimesena Eestis ilma eelregistreerimata vaktsineerimist Tallinnas Lasnamäe Centrumi kiirkliinikus. Esialgse plaani kohaselt oli seal ette nähtud vaktsineerimiseks 50 doosi ühedoosilist Jannseni vaktsiini.
"Huvi oli meeldivalt suur. Hommikul kell 10, kui kliinik avati, olid juba esimesed huvilised järjekorras ukse taga, võttis vähe aega, et järjekord ära teenindada," ütles Laur ERR-ile.
Lauri sõnul said 50 vaktsiinidoosi kiiresti otsa, aga soovijad said või saavad oma süsti siiski kätte.
"Me oleme läinud seda teed, et kui on vaktsineerimissoovijaid, siis teiste teenuste vahel, kui me saame vaktsineerida, siis teeme seda kindlasti. Ja kui inimene on nõus ootama mõne hetke, siis samuti. Aga samaaegselt me saame ka aja kinni panna inimesele sobivalt, et millal ta siis oma kodulähedasse kaubanduskeskusesse on taas tulemas. Vastavalt broneerime aja ja inimene saab vaktsiinidoosi ilusti kätte," rääkis Laur.
Lauri sõnul näitas esmaspäevane päev, et vaktsineerimise võimekust tuleb kasvatada. Ta ütles, et kaalumisel on ka teistes Confido kiirkliinikutes samalaadse vaktsineerimise võimaluse loomine, ent seda on vaja arutada ka riigi esindajatega. Vaktsiini puuduse üle Lauri sõnul kurta ei saa.
Laur ütles, et klientideks olid esmaspäeval peamiselt vene keelt kõnelevad inimesed.
Laur rääkis, et teisipäeval saavad taas kohale tulla nii broneeringu saanud inimesed kui ka ilma broneeringuta inimesed, kes saavad vaktsiini elava järjekorra alusel.
"Nii palju, kui meil on vabu aegu ja ressursse kolmes kabinetis ja siinse meeskonnaga vaktsineerimisteenust osutada, siis kindlasti me kõik selle ära kasutame," lausus ta.
"Kui tõesti peaks tulema 100 või 200 inimest järjekorda, siis läheb keeruliseks, aga kui me räägime sellisest pisemast järjekorrast, siis ma usun, et me saame kenasti hakkama," lisas Laur. | Lasnamäe Centrumis sai elavas järjekorras pakutud vaktsiin kiiresti otsa | https://www.err.ee/1608260340/lasnamae-centrumis-sai-elavas-jarjekorras-pakutud-vaktsiin-kiiresti-otsa | Kuigi riigi poolt oli Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskuses katseliseks elavas järjekorras vaktsineerimiseks algselt ette nähtud nädala peale vaid 50 vaktsiinidoosi, siis Confido juhatuse liige Risto Laur kinnitas ERR-ile, et soovijad saavad süsti kätte ja vaktsiinipuudust ei ole. |
"Välisriikide sekkumise oht on suhteliselt suur," ütles Schäuble.
"Me teame, mida saab teha valeuudistega. Siiski on käimas tõeline propagandasõda, kus pole selge, kes on rünnakute taga. Isegi kui on selgeid viiteid, siis tavalised kahtlusalused eitavad oma seotust," lisas Schäuble.
Schäuble sõnul on ta mures, et paljud kodanikud saavad teavet välismaa meediaväljaannetest.
"Selline kanal nagu Russian Today pole ilmselgelt ringhäälinguorganisatsioon, mis toetub ajakirjandusvabaduse põhimõtetele," ütles Schäuble.
Saksamaal toimuvad parlamendivalimised 26. septembril. Valimistel osaleb ka Schäuble. | Schäuble: välisriigid võivad proovida mõjutada üldvalimisi | https://www.err.ee/1608260352/schauble-valisriigid-voivad-proovida-mojutada-uldvalimisi | Saksamaa parlamendi esimees Wolfgang Schäuble ütles, et välisriigid võivad proovida mõjutada septembris toimuvaid üldvalimisi. |
Eesti valitsus jättis mullu tunneli eriplaneeringu algatamata, kuna kahtles nii arendaja välja pakutud ajakavas, tasuvusarvutustes kui projekti rahastajates. Vesterbacka teatas seejärel, et plaanib ise korraldada tunneli keskkonnamõjude hindamise ning siis uuesti eriplaneeringut taotleda.
Tänavu aprillis sõlmisid Eesti ja Soome ühiste kavatsuste protokolli transpordisektoris koostöö arendamiseks ja suurte transpordiprojektide, sealjuures ka Tallinna-Helsingi tunneli edendamiseks. Protokoll rõhutab tunneli eestvedamisel riikide juhtrolli olulisust ka siis, kui projekti kaasatakse erakapital.
"MKM vaates on oluline märkida, et riikide selge soov on olla ise Tallinn-Helsingi tunneli projekti juhid ja arendajad, kaasates üksnes läbi konkurentsi ja üksnes vajadusel lisaks erakapital," kirjutas MKM-i transpordi asekantsler Ahti Kuningas kirjas TTJA-le.
Tunneli trassi valik saab ministeeriumi teatel toimuda vaid riigi eriplaneeringu läbiviimisel, mil kaalutakse ka võimalikke asukohti ja hinnatakse tunneliga kaasnevaid mõjusid.
Kui üldjuhul toimub keskkonnamõjude hindamine tegevusloa taotluse raames, siis võimaldab kehtiv õigus seda arendaja soovil algatada ka enne tegevusloa taotlust, milleks on Finest Bay Area Development toonud hoonestusloa.
MKM-i hinnangul ei saa hoonestusluba peale KMH aruande kinnitamist taotlema asuda, sest sellele peaks eelnema riigi eriplaneering. See muudaks Finest Bay Area projekti keskkonnamõjude hindamise läbiviimise ministeeriumi hinnangul perspektiivituks.
Vesterbacka soovib tunneli ehitamist rahastada Hiina investorite abil, kellel poleks tema sõnul projektis otsustusõigust. | MKM: Vesterbacka tunneli keskkonnamõju hindamine oleks perspektiivitu | https://www.err.ee/1608260337/mkm-vesterbacka-tunneli-keskkonnamoju-hindamine-oleks-perspektiivitu | Soome ärimehe Peter Vesterbacka Tallinna ja Helsingi vahele tunnelit rajada sooviv ettevõte Finest Bay Area Development pöördus tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) poole tunneli keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul on taotlus perspektiivitu, kuna vajaks riigi eriplaneeringu kehtestamist. |
34-aastane Fraser-Pryce oli alles kolme nädala eest nihutanud isikliku rekordi 100 meetris 10,63-ni, mis on ühtlasi maailma kõigi aegade teine tulemus, jäädes alla vaid Florence Griffith-Joyneri maailmarekordile.
Kodustel meistrivõistlutel kaotas Fraser-Pryce poolfinaalis põhirivaal Elaine Thompson-Herah'le, aga võidutses finaalis tulemusega 10,71. Teiseks tuli 400 meetri olümpiapronks Shericka Jackson (10,82), kelle alavahetus oli paljudele üllatus. Seejuures poolfinaalis jooksis ta koguni 10,77. Kolmandana lõpetas Thompson-Herah (10,84).
Veelgi paremini esines Fraser-Pryce paar päeva hiljem 200 meetris, kus võitis isikliku tippmargiga 21,79. Taas lõpetas teisena Jackson (taas isiklik rekord 21,82) ja kolmandana Thompson-Herah (22,02).
Meeste 100 meetri jooksu poolfinaalis jooksis eksmaailmameister Yohan Blake küll 9,98. aga finaalis suutis vaid 10,01 ning jäi ühe sajandikuga alla Tyquendo Traceyle, kes tuli pärast 2018. aastat teistkordselt Jamaika meistriks. | 34-aastane sprinditäht Fraser-Pryce püsib elu parimas vormis | https://sport.err.ee/1608260331/34-aastane-sprinditaht-fraser-pryce-pusib-elu-parimas-vormis | Jamaika meistrivõistlustel kergejõustikus näitas suurepärast vormi kahekordne olümpiavõitja ja üheksakordne maailmameister Shelly-Ann Fraser-Pryce, kes võitis mõlemad sprindid. |
Varem oletati, et Maxwell alustas Epsteiniga suhtlemist 1991. aastal. Siis suri Ghislaine Maxwelli isa Robert Maxwell. Robert Maxwell oli meediamagnaat, teatas The Guardian.
Dokumentaalfilmi autorid suhtlesid mitme aasta jooksul enam kui 200 allikaga. Autorid väidavad, et Epstein alustas oma võrgustiku ehitamist juba 1980. aastatest.
"Saime kasutada kohtudokumente, mis on täis redigeeritud nimesid. Sellel on alati põhjus ja pani meid asju edasi uurima," ütles dokumentaalfilmi Ghislaine Maxwell: Epsteini vari produtsent Emma Cooper.
"Pärast mitmeid intervjuusid hakkasime kahtlustama, et Maxwell tundis Epsteini palju kauem, kui seni arvatud. Lõpuks jõudsime sinnamaani, kus olime selles täiesti kindlad. Siiski ei tea me täpset aega, millal nad kohtusid või millal nende suhe algas," lisas Cooper.
Maxwell on nüüd USA-s New Yorgis vanglas. Teda süüdistatakse noorte naiste ja alaealiste tüdrukute kaubitsemises. Väidetavalt sooritas ta kuriteod koos Epsteiniga. Epstein ise leiti 2019. aastal oma vangikongist surnuna. Maxwelli kohtuprotsess algab sügisel. | Dokumentaalfilm: Maxwelli koostöö Epsteiniga algas juba 1980. aastatel | https://www.err.ee/1608260319/dokumentaalfilm-maxwelli-koostoo-epsteiniga-algas-juba-1980-aastatel | Värskest dokumentaalfilmist selgub, et Ghislaine Maxwelli koostöö Jeffrey Epsteiniga algas juba 1980. aastatel. |
Comirnaty (Pfizer) vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 16 teatist. Ühes teatises kirjeldati näonärvi halvatuse teket vaktsiini esimese annuse süsti päeval, reaktsioon kestis viis päeva. Patsiendil tekkis ka vererõhu tõus, mis vajas ajutist ravi. Patsient paranes.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem). Lisaks kirjeldati valu rindkeres, köha, nohu, ärevust, "kõrvad lukus" tunnet, sõrmede turset, silmade valulikkust, nahatundlikkuse suurenemist, tasakaaluhäiret, vererõhu tõusu ja lihasspasme.
Töövõimetuslehte vajati kahel juhul.
Spikevaxi (Moderna) vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 19 teatist. Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati seljavalu, luuvalu, kõhuvalu, liigesjäikus, silmade valulikkust, nahatundlikkuse suurenemist, köha, hingamisraskust, kurguvalu ja ville kurgulaes, aevastamist, südamepekslemist, maitsetundlikkuse häiret, ninaverejooksu, ärevust, unetust, üldist sügelust, naha verevalumeid, isutust, pearinglust ja imetaval naisel piimapaisu.
Töövõimetuslehte vajati ühel juhul.
Vaxzevria (AstraZeneca) vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti kaks teatist. Ühel juhul oli tegemist vaktsiini ebaefektiivsusega – täielikult vaktsineeritud patsient, kes kasutab immuunsüsteemi pärssivat ravimit, haigestus kergete nähtudega ligikaudu kaks kuud pärast teise vaktsiinidoosi saamist.
Teises teatises kirjeldati lisaks ravimiteabega kooskõlas olevatele reaktsioonidele ärevust, hammaste plaginat, valu sõrmedes ja raskustunnet käes.
Jansseni vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti kolm teatist. Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati ninakinnisust ja uimasust.
COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 28. juuni hommik tehtud 930 895. Ravimiametile on sel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 4157 kõrvaltoime teatist ehk 0,4 protsenti vaktsiinidoosidest. | Möödunud nädalal teatati 40 juhul koroonavaktsiini kõrvaltoimetest | https://www.err.ee/1608260316/moodunud-nadalal-teatati-40-juhul-koroonavaktsiini-korvaltoimetest | Eelmisel nädalal manustati Eestis 31 335 vaktsiinisüsti, ravimiametile teatati 40 koroonavaktsiini kõrvaltoimest. Seega esines kõrvaltoimeid 0,13 protsendi kaitsesüstide puhul. |
"Kiired ja vihased 9" oli ka ainus uus film, mis möödunud nädalavahetusel populaarsemate linateoste hulka mahtus. Teisel kohal oli "Peeter Pikk-kõrv: jänes jooksus", mis kogus 2549 kinokülastust, Rene Vilbre "Eesti matus" kogus 1877 kinokülastust ja jõudis kolmandale kohale. Tänaseks on "Eesti matus" kogunud 28 890 külastust.
Tabelisse mahtusid ka "Kruudid: uus ajastu" (1720 külastust), "Raya ja viimane lohe" (1410 külastust), "Kena vaikne kohake 2" (1136 külastust) ja "Palgamõrvari naise ihukaitsja" (1101 külastust). | "Kiired ja vihased 9" kogus avanädalavahetusel Eestis üle 16 000 külastuse | https://kultuur.err.ee/1608260301/kiired-ja-vihased-9-kogus-avanadalavahetusel-eestis-ule-16-000-kulastuse | Möödunud nädalavahetuse kõige edukamaks filmiks Eesti kinodes oli "Kiired ja vihased 9", mis kogus 16 274 kinokülastust ja üle 118 000 euro kassatulu. |
Ajasõidust sai Aabrams kolmanda aja, ajasõidu võitis Giuseppe Rossi Itaaliast ja teine oli poolakas Marcin Zielinski.
Esimeses sõidus ei olnud Aabramsil hea start. Sõidust viies koht ja sõiduvõit läks Rossile, teine oli Zielinski ja kolmas Chodziezi kohalik piloot Cezary Strumnik.
Teises sõidus tuli Aabramsil katkestamine. Kaldal võeti mootori lahti ja leiti üles viga, mis oli põhjustanud ka esimeses sõidus halva stardi – üks väikene tihend oli läbi lasknud ja rikkus ära kaks sõitu. Jäädi ootama pühapäevaseid kahte starti.
Kolmandas sõidus masin töötas ja Aabrams võttis võidu. Teisena lõpetas Marian Jung Slovakkiast ja kolmas oli Glebas Sobciukas Leedust. Kolme sõidu kokkuvõttes oli Aabrams sõiduvõiduga tõusnud kolmandale kohale. Võistlust juhtis Rossi, teine oli Zielinski.
Neljandas sõidust aga tuli Aabramsile teine katkestamine ja kokkuvõttes Euroopa meistrivõistlustelt neljas koht. Pronksmedal kuulus Zielinksile, hõbedale tuli viimase sõidu võitnud Jung ja Euroopa meistriks tuli kaks esimest sõitu võitnud Rossi Itaaliast. | Eesti veemotosõitja tuli EM-il neljandaks | https://sport.err.ee/1608260304/eesti-veemotosoitja-tuli-em-il-neljandaks | Poolas Chodziezis kogunesid Euroopa parimad F-500 piloodid, et selgitada välja selle aasta Euroopa meister. Eestit oli Poola sõitnud esindama alles mõni nädal tagasi klassi F-500 MM-sarja etapi võitnud Erko Aabrams. |
Eelmisel nädalal sai esmase vaktsineerimissüsti alla 10 000 inimese. Nii vähe pole tükk aega vaktsineeritud ja lihtne arvutus näitab, et kui me sama tempoga jätkame, siis me suudame sügise alguseks vaktsineerida veel 100 000 inimest, mida on selgelt liiga vähe. Mida tuleks ette võtta?
Eelmine nädal oli erandlik nädal tulenevalt ka jaanipühade perioodist. Aga ma olen igati nõus, et vaktsineerimise tempo peab taas tõusma. Varasematel nädalatel oleme teinud keskmiselt 30 000 esmast vaktsineerimist. Juuni teine pool on tõesti olnud langevas tempos, tulenevalt ka sellest, et huviliste arv on vähenenud. Aga kindlasti see 10 000 ei saa olla rahuldav number.
Hästi oluline on see, et need inimesed, kes on haiguse talve-kevade jooksul läbi põdenud, tuleksid ennast vaktsineerima kuue kuu möödudes. Meil on suurusjärgus 100 000 inimest, kes on haiguse läbi põdenud, aga vaktsineerimata.
Kindlasti nende lisandumine vaktsineeritute ringi aitab suurendada hõlmatust ja tagada ka endale pikaajalise kaitse.
Teine küsimus on kindlasti teatud mahajäänud piirkondade järele aitamine, eeskätt Ida-Virumaa, kuhu me kolmapäeval koos vaktsineerimise juhi Marek Seeri ja asejuhi Arkadi Popoviga ringreisile suundume, et kohapeal nii haiglajuhtide kui ka kohalike omavalitsustega arutada, millised on täiendavad võimalused seal inimeste aktiivsust suurendada.
Kohtume ka eratervishoiu asutustega, kes piirkonnas vaktsineerimisi teostavad. Ja täpselt niisamuti tuleb vaadata ka Harjumaa, Valgamaa ja mõne muu maakonna omavalitsuste poole, kus see hõlmatus on keskmisest madalam.
Täiendavalt kõigile vaktsineerimata inimestele oleme saatnud järk-järgult teavitusi ka läbi Eesti.ee ja digilahenduste koos informatsiooni ja kutsega ennast vaktsineerima kirja panna.
Kõrvalt vaadates tundub, et taas on käes aeg, kus jämedama otsa peaks enda kätte võtma perearstid. Meil on endiselt väga palju neid inimesi, kes elavad kaugemates piirkondades, kellel on keeruline tulla vaktsineerimiskeskusesse, kes vajavad pikemat seletamist, selgitamist ja see õige inimene nende jaoks on perearst. Millal perearstid uuesti aktiivselt kaasatakse vaktsineerimisprotsessi?
See sõltub mitmest asjaolust. Ühelt poolt loomulikult on oluline vaktsiinitarnete kogus, teiselt poolt loomulikult on ka oluline perearstide, pereõdede enda huvi. Ka täna on aktiivseid perearsti nimistuid, kes vaktsineerimisega tegelevad. Ja kolmas kriteerium, mida peab vaatama, on see, et täna kahjuks tulevad need vaktsiinid jätkuvalt mitme kaupa viaalides. Ehk Pfizer/Biontech kuue kaupa, Moderna ja AstraZeneca kümne kaupa. See raskendab väiksemates kohtades üksikute vaktsineerimiste teostamist, kuna avatud viaal tuleb ju ära kasutada ja selleks on vaja vaktsineerima vähemalt kuut või kümmet inimest.
Selles vaates on vaktsineerimiskeskused olnud lihtsamad, kuna seal inimeste hulk on suurem ja vaktsiinikao risk on väiksem.
Eks need küsimused tuleb meil vaktsineerimise töörühmas läbi rääkida, kuhu on ka perearstide esindajad olnud algusest peale kaasatud. Ja kindlasti olen nõus, et suurema hõlmatuse saamiseks ongi oluline nii-öelda jõuda iga inimeseni just kõige õigema lüli kaudu - kellele sobib vaktsineerimiskeskus, kellele sobib just otsekontakt ja rahulikum mõttevahetus oma perearsti-pereõega.
Ida-Virumaal on üle 80-aastastest inimestest vaktsineeritud 34 protsenti. Kas see tähendab, et sügisel täituvad meie haiglad taas surevate vanemate inimestega ja just väga paljud neist on Ida-Viru maakonnast?
Me näeme seda, et mitmes maakonnas, kus on vaktsineerimise hõlmatus madalam, on tegelikult läbipõdemise tase ehk antikehadega inimeste osakaal ühiskonnas suurem. Ida-Virumaa on selgelt selline maakond, kus on päris palju inimesi, kes on haiguse talvel ja kevadel läbi põdenud ja kelle puhul on väga oluline, et nad ka kuue kuu möödudes, suve jooksul või sügise alguses, tuleksid ennast vaktsineerima, et tagada pikaajalisem kaitse.
See on kindlasti üks liin, mida tuleb üle Eesti järgida, aga eeskätt nendes piirkondades, kus on rohkem läbi põdenud inimesi, just selleks, et uue viirushooaja tekkides ei oleks ohtu, et on suur osa haavatavamast ühiskonna grupist vajaliku kaitseta.
Ida-Virumaa puhul kõik need küsimused tuleb eraldi ja omavalitsusjuhtidega, haiglajuhtidega läbi rääkida ja meie kolmepäevane visiit on üks samm sellest pikemast plaanist.
Möödunud pühapäeval Tallinna-Narva maanteel sõites oli näha palju Vene numbrimärkidega autosid, kus sees olevad inimesed käisid ilmselt nädalavahetusel Tallinnas. Mis ikkagi segab neid inimesi piiril kohustuslikus korras testida? Me teame ju eelmise nädala ülevaatest, et absoluutne enamus Eestisse sisse toodud koroonajuhtumitest on pärit Vene Föderatsioonist.
Me oleme tellinud vajaliku juriidilise analüüsi, mille justiitsministeerium peab tooma neljapäeval valitsuskabineti ette, et milline on Eesti õiguslik võimalus piiridel välismaalt saabujatelt negatiivset testi nõuda ja see puudutab kõiki riike, mille puhul Eesti riik epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt seda vajalikuks peab.
Selline võimalus, nõuda negatiivset testi või piiril testimist, peaks kindlasti riigil olema selleks, et nakkusohutust tagada, seni on see takerdunud õiguslike vaidluste taha. Meie palve justiitsministeeriumile on vajalikud õiguslikud ettepanekud teha, et edaspidi see probleem ära lahendada.
Kas me saame rääkida ka mingitest tähtaegadest, kui see asi on juriidilisest küljest läbi hekseldatud ja see kord kehtima hakkab?
Seda saame öelda pärast seda, kui justiitsministeerium on vastava analüüsi esitanud. Kui küsimus on nende hinnangul pelgalt valitsuse, ministeeriumi või terviseameti tasandil otsustatav, siis on see loomulikult lihtsam ja kiirem protsess. Kui see eeldab seaduste muutmist, mis on olnud ka varasem väide, siis see eeldab parlamendipoolset menetlust ja otsust ning sellisel juhul me räägime pigem kolmandaks laineks valmistumisest ehk sügisel kiiresti eelnõu menetlemisest, et enne viiruse perioodi tõsisemat aega oleks Eesti riigil selline juriidiline võimalus loodud. Aga selle kohta oskame anda rohkem ja täpsemaid vastuseid tõenäoliselt neljapäeval, kui justiitsministeerium on vastava analüüsi valitsusele esitanud.
Tanel Kiik Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Kelle initsiatiivil sündis valitsuses otsus, et lubame riiki sisse Vene turistid, kellel on ükskõik milline vaktsineerimispaber ette näidata?
Me oleme algusest peale aktsepteerinud kõigi erinevate vaktsiinidega vaktsineerimisi sõltuvalt sellest, kas lähteriik on seda vaktsiini tunnustanud. Ja see ei ole mitte Covid-19 spetsiifiline küsimus, see on ka laiem. Alati on vaktsiine, millel ei ole Euroopa Liidus müügiluba, millel ei ole USA-s müügiluba. AstraZeneca vaktsiin on selline, millel on Euroopa Liidu müügiluba, aga pole näiteks Ameerika Ühendriikide müügiluba.
Samamoodi on vaktsiine maailmas aktiivselt kasutusel, millel ei ole kummagi müügiluba, nii Hiinas, Venemaal kui mujal riikides. Meie lähtekoht oli, et pole põhjust võtta niivõrd jäika positsiooni, et kõik väljaspool Euroopa Liitu müügiluba omavad vaktsiinid oleksid kuidagimoodi sobimatud.
Küsimus ja murekoht on kõigi selliste vaktsiinitõendite õigsuse kontrollis, mis välismaalt tulles esitatakse, aga see ei puuduta sugugi mitte seda, mis vaktsiiniga on vaktsineerimine tehtud, kuna ebaausaid tõendeid või võltsinguid saab esitada mistahes vaktsiini kohta.
Nii et tegelikult oleks kõige lihtsam lahendus, et kolmandatest riikidest, kus on kõrge nakatumise tase, sisse tulevad inimesed läbivad ka testimise?
Oluline on riigile luua see õiguslik mehhanism ja võimalus, et kui on tegemist kõrgema nakatumisega riigiga, siis me saaksime negatiivset testi nõuda. Eraldi küsimus on see, kas me räägime negatiivse testi nõudmisest nendelt inimestelt, kes on vaktsineerimata ja läbi põdemata või me räägime kõigist. Kindlasti kriitilisem on testida neid inimesi, kes ei ole haigust läbi põdenud ega kahe doosiga vaktsineeritud, kelle puhul me teame, et see nakatumise risk ja nakkuse edasikandmise risk on oluliselt kõrgem.
Räägime veel ettevalmistustest sügiseseks viiruse hooajaks. Osa õpetajaid Eestis on endiselt vaktsineerimata. Kas Eesti riigil võiks olla mingi nimekiri avaliku sektori töötajatest, kes on eesliini töötajad, kes peaksid olema kohustuslikus korras vaktsineeritud?
Praegu on lähtutud printsiibist, et terviseteenuste osutamine ja saamine on vabatahtlik. Aga loomulikult on tegevusvaldkondi, kus on tööandjal õigus vaktsineerimist oma töötajalt nõuda.
Kui räägime haridusvaldkonnast, siis siin tõenäoliselt sellise lauskohustuse kehtestamine ei ole nii põhjendatud, kuna tegemist ei ole üldiselt nende riskirühma kuuluvate inimestega, nagu näiteks haigla kontekstis, kus tegemist võib olla mitmete krooniliste haigustega inimestega.
Vaktsineerimise kohustuse küsimus jääb tööandja hinnata, aga argumendid peavad olema väga kaalukad ja selged, mida kindlasti on lihtsam ja arusaadavam argumenteerida tervise valdkonnas, sotsiaalvaldkonnas kui muudel elualadel.
Kas Eestis valmib ka analüüs möödunud talve koroonalainest, mis selgitaks, mida me sellest õppisime, mida tuleks teha kindlasti teistmoodi, mida tuleks teha samamoodi?
Me neljapäeval arutame valitsuses praeguse plaani kohaselt olulisemat tagasisidet koroonaviiruse teisest lainest. Täiendavalt on terviseamet teinud põhjalikuma analüüsi selle kohta, mis nende hinnangul on olnud hästi või halvasti. Loomulikult kõik ministeeriumid oma valitsemisala sees vaatavad tagasi ja hindavad tehtud otsuseid ja valikuid, aga ka seda, kuidas tulevasteks kriisideks paremini valmis olla.
Eesti riik on võrreldes enamiku Euroopa riikidega olnud teises koroonalaines piiravate meetmete rakendamisel väga liberaalne. Kas teie hinnangul reageerisid riigid sel talvel piirangute kehtestamisega üle?
Ma arvan, et teises laines oli Eesti riigi reaktsioon adekvaatne. Pigem oli hetki, kus oleks tulnud neid piiranguid kehtestada isegi kiiremini, näiteks perioodil, kus koroonaviiruse Briti tüvi hakkas Eestis kiiremini levima ja ka reoveeuuringud näitasid viiruse tõusu. Võib öelda, et talvel olid meie reaktsioonid võrreldes esimese lainega oluliselt mõõdukamad ja kohati oleks tulnud reageerida isegi kiiremini. See kiiremini reageerimine ei tähenda seda, et piirangud ise oleksid pidanud karmimad olema, aga et nende kehtestamise ajaline hetk jäi suhteliselt viimasele minutile.
70 protsenti Eesti täiskasvanud elanikkonnast omab koroonaviiruse vastu antikehasid. Kas see tähendab, et sügisel saabuv kolmas laine hakkab välja nägema sarnane olukorraga Suurbritannias, kus nakatumine läheb üles, aga haiglasse satub väga väike hulk inimesi?
Eesti keskendub sellele, et eeskätt oleks kaitstud riskirühmad, mistõttu alustasime vaktsineerimist tervishoiusüsteemist hooldekodudest, eakatest ja siis liikusime järk-järgult noorematesse vanuserühmadesse. Vaadates ka praegu mitte ainult Suurbritannia kogemust, aga ka teiste Euroopa Liidu riikide andmeid, siis on näha, et isegi samaväärse vaktsineerimise taseme juures on oluliselt vähem haiglaravi juhtumeid ja surmajuhtumeid just neis riikides, kus on kõrgemad eakate hõlmatused ja madalam vaktsineerimise tase noorte seas võrreldes riikidega, kus vaktsineerimise hõlmatus on ühetaoline vanemate ja nooremate hulgas.
Meil on andmed, et vaktsineerimisel tuleb eelistada neid sihtrühmi, kes on suuremas haiglaravi ohus. Ja need riigid on ka edukamalt selle viiruse ohjamisega toime tulnud. Kui nüüd küsida, kas kolmas laine tuleb nii-öelda nakatumise numbritelt võrreldav teise lainega, siis pigem ma seda ei arva.
Me teame, et haiguse vastu vaktsineeritud inimesed võivad vähemal määral küll nakatuda, aga see risk, et nad edasi nakatavad, on oluliselt mõõdukam. Ja ka nende enda haiguse periood on lühem ehk suure tõenäosusega nakatumise numbrite rekord jääb teise laine perioodi, kus meil oli nädalaid, kus näiteks lisandus üle 10 000 nakatunu nädalase perioodi jooksul. Sellist aega praeguste prognooside kohaselt tagasi ei tule. Aga loomulikult me peame olema valmis selleks, et tulevad uued viirustüved, et nakkuse risk ja võime võib olla taas erinev ning seetõttu on ka oluline, et riigil oleks piisavalt enda vaktsiinivaru erinevate lepingutega tagatud 2022. ja 2023. aastaks revaktsineerimiseks olemas.
Kas möödunud talvel oli ka selliseid piiranguid, mis tagantjärgi vaadates oleksid võinud jääda olemata, näiteks mis puudutab maskide kandmist ja kasutamist?
Kui me vaatame Eestis kehtestatud viiruse leviku piiranguid, siis need on olnud mõnevõrra mõõdukamad ja leebemad kui enamikes Euroopa riikides. Aga me oleme saavutanud vajaliku tulemuse, kuna need on olnud ühiskonnale arusaadavad ja nendest on inimesed ja ettevõtjad üldjuhul kinni pidanud. Maski kandmise traditsioon Eestis on võrdlemisi uus. Meil ei ole sellist harjumust, pole ka ilmselt piisavalt olnud inimestel aega kõiki plusse ja miinuseid vaagida ja endale sellist heas mõttes rutiini tekitada, et kuidas käib maski vahetamine, äravõtmine, kui tihti seda tuleb teha. Kindlasti siin on veel arenguruumi järgmisteks võimalikeks uuteks pandeemiaks valmistumisel. Aga printsiibis see, et me maski kandmise nõude sisse viisime ja elanikkond sai ka sellega esmase, tõsisema harjumuse või perioodi, kus seda avalikes siseruumides nõuti, oli siiski mõistlik. Maski kandmise juures oli õige, et me ei teinud seda kohustuslikuks välitingimustes. Küll aga siseruumides, rääkimata siis hooldekodudest, haiglatest, on maski kandmine kõrgema viiruse leviku perioodil põhjendatud.
Venemaal on kehtestamisel kord, kus inimene kohvikusse minnes peab näitama koroonasertifikaati. Kas valitsus juriidilise poole pealt on valmis, et kui meil on vaja sügisel teha võib-olla mingeid samasuguseid samme, et ujulasse lubatakse ainult vaktsineeritud inimesed või inimesed, kes on teinud endale testi, et me saame neid asju kiiresti kehtestada ja ka ellu viia?
Kõigi selliste reeglite puhul, valitsuse korralduste puhul, on nende esmaseks eelduseks, et need peavad olema epidemioloogiliselt põhjendatud. Kui me näeme, et Eestis vaktsineeritute tase on kõrge ja nakkuse leviku risk on madal, siis sarnaseid meetmeid rakendada ei ole põhjendatud ja mõistlik. Aga kui me näeme, et on näiteks tulnud uus viirusetüvi, mis kiiresti levib ja meil on probleeme elanikkonna vaktsineeritusega hõlmatusega, mis tähendab, et suur osa elanikkonnast on riskis, siis on loomulikult võimalik, et meil tuleb sarnaselt suurürituste korraldusele vaadata ka laiemalt, et kuidas tagada näiteks restoranides, avalikel üritustel nakkusohutus ja inimesed peavad seda tõestama kas negatiivse viirustesti, haiguse läbipõdemise tõendi või vaktsineerimise tõendiga.
Praegu võib öelda, et plaan on siiski see, et elanikkonna vaktsineeritusega hõlmatus oleks piisavalt kõrge, et meil oleks kõigil võimalik ühiskonnaelust osa saada, seda avatuna hoida ilma täiendavate testimiste või muude selliste ebamugavusteta, aga valmis peab olema erinevateks stsenaariumiteks. | Riik uurib võimalusi nõuda riigipiiril negatiivset koroonatesti | https://www.err.ee/1608259938/riik-uurib-voimalusi-nouda-riigipiiril-negatiivset-koroonatesti | Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles usutluses ERR-ile, et justiitsministeerium esitab neljapäeval valitsusele juriidilise analüüsi, milline on Eesti õiguslik võimalus piiridel välismaalt saabujatelt negatiivset testi nõuda. See on oluline praegu Venemaa kõrget nakatumist arvestades, kuid ka võimalikuks kolmandaks laineks valmistudes. |
Blinken esines üleskutsega Roomas toimuval Islamiriigi-vastase 83-liikmelise koalitsiooni kohtumisel, kus kutsuti pöörama suuremat tähelepanu ohule Aafrikas.
Lääneriikidega liidus olevate Süüria kurdide käes on Süüria põhjaosas USA hinnangul umbes 10 000 Islamiriigi võitlejat.
"Olukord ei ole jätkusuutlik, nii ei saa see lõputult kesta," ütles Blinken.
"USA kutsub maailma riike, teiste seas koalitsioonipartnereid, oma kodanikke repatrieerima, rehabiliteerima ja vajadusel vastutusele võtma," lisas Blinken.
USA välisminister Antony Blinken kohtus esmaspäeval ka paavst Franciscusega ja külastas Vatikani Sixtuse kabelit.
Blinken on esimene president Joe Bideni administratsiooni kõrge ametnik, kes on käinud paavsti eraaudientsil. Kohtumise üksikasju ei ole avaldatud.
Eelmisel aastal, kui Blinkeni eelkäija Mike Pompeo Vatikani külastas, ei võimaldanud paavst talle eraaudientsi. Vatikan põhjendas seda toona Püha Tooli soovimatusega jätta mõni nädal enne USA presidendivalimisi muljet kellegi soosimisest. | USA survestab liitlasi Islamiriigi võitlejaid koju tooma | https://www.err.ee/1608260283/usa-survestab-liitlasi-islamiriigi-voitlejaid-koju-tooma | USA välisminister Antony Blinken survestas esmaspäeval USA liitlasi tooma oma välismaal Islamiriigi rühmitusse kuulumise eest vahistatud kodanikud kodumaale ja hoiatas, et neid ei saa tähtajatult Süüriasse jätta. |
Assmann toob teoses "Mineviku pikk vari" välja individuaalse ja kollektiivse mälu erisuste olulisuse ja pöörab tähelepanu individuaalsete mälestuste muutlikkusele ning sellele, et vaid väike osa inimese mälestustest on aktiivsed ja teadvustatud. Autor käsitleb pingeid isiklike mälestuste ning avaliku mälu- ja mälestamispoliitika vahel, avades ühtaegu nii ohvri kui ka kurjategija positsioone. Lisaks mäletamisele juhib Assmann tähelepanu ka mahavaikimisele. Eesti mäletamiskultuuri seisukohast on huvitav Assmanni ida ja lääne võrdlus Euroopa kontekstis.
Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor Eneken Laanes ütles raamatu kohta, et see on hindamatu käsiraamat kultuurmälu uuringute ühelt keskselt autorilt. "Aleida Assmanni laia haardega kirjutatud raamat annab ülevaate kultuuriteaduslike mälu-uuringute põhimõistetest, suhestades kultuurimälu individuaalse, sotsiaalse ja poliitilise mäluga. Autor kirjeldab 20. sajandi teise poole mälukultuuri kui tähelepanu nihutamist sõjakangelaste ülistamiselt ohvrite leinamisele, aga uurib Saksamaa näite varal ka mineviku mahavaikimise eri strateegiaid ning mõtiskleb Euroopa mälukultuuri tuleviku üle," lisas ta.
Aleida Assmann (snd 1947) on kultuurimälu uurija, Konstanzi ülikooli anglistika emeriitprofessor, kelle teooriad on tugevalt mõjutanud identiteedi-, mälu- ja kommunikatsiooniuuringuid. Lisaks käesolevale raamatule on laiemat tähelepanu pälvinud tema "Mäletamisruumid" (1999), milles ta esitas oma kultuurilise ja sotsiaalse mälu teooria ning mille ingliskeelne tõlge tegi ta tuntuks ka väljaspool saksakeelset kultuuriruumi. Lisaks eraldiseisvale teadustööle on ta mitmeid mäluteemalisi ühisuurimusi kirjutanud oma egüptoloogist abikaasa Jan Assmanniga. Koos pälvisid nad 2018. aastal ka Saksa raamatukaubanduse rahuauhinna.
Aleida Assmanni raamatu "Mineviku pikk vari. Mäletamiskultuur ja ajaloopoliitika" tõlkis saksa keelest Mari Tarvas, saatesõna kirjutasid Aija Sakova ja Maarja Kaaristo. Raamat ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas "Bibliotheca Controversiarum". | Eesti keeles ilmus mälukultuuri uurija Aleida Assmanni teos "Mineviku pikk vari" | https://kultuur.err.ee/1608260280/eesti-keeles-ilmus-malukultuuri-uurija-aleida-assmanni-teos-mineviku-pikk-vari | Tallinna Ülikooli kirjastus andis välja mälukultuuri uurija Aleida Assmanni teose "Mineviku pikk vari", milles autor analüüsib mäletamise eri funktsioone. |
Apple süüdistab Microsofti mängufirma Epic Gamesi kasutamises. Epic Games süüdistab Apple'it konkurentsivastases tegevuses. Microsoft süüdistab aga, et Apple piirab oma platvormidel Microsofti videomänguteenuseid, teatas T he Wall Street Journal.
Apple kaitseb ranget kontrolli, mida ta omab oma veebipoes App Store'is.
"Maailm vajab avatumat platvormi, sellist, mis võimaldab rakendustel omaette platvormideks saada," ütles Microsofti tegevjuht Satya Nadella.
Apple ja Microsoft tahavad samuti mõlemad saavutada kontrolli virtuaalreaalsuse turu üle. Virtuaalreaalsust peetakse järgmiseks suureks tehnoloogiaturuks.
Apple ja Microsoft on USA vanimad tehnoloogiahiiglased. Mõlemad ettevõtted asutati 1970. aastate keskel. Jobs süüdistas aastaid Microsofti ideede varastamises. 1997. aastal sõlmisid firmad rahu ja Microsoft investeeris Apple'i 150 miljonit dollarit. Tänapäeval on Apple aga rikkam firma kui Microsoft. Mõlemas ettevõttes on toimunud samuti põlvkondade vahetus.
"Microsoft ja Apple olid suured vaenlased. Nüüd on nad uuesti vaenlased," ütles tehnoloogiaettevõtte Moor Insights & Strategy president Patrick Moorhead.
Mõlema ettevõtte turuväärtus on umbes kaks triljonit dollarit ja nende aastakäive ületab 400 miljardit dollarit. | Apple ja Microsoft läksid uuesti tülli | https://www.err.ee/1608260265/apple-ja-microsoft-laksid-uuesti-tulli | USA tehnoloogiahiiglased Apple ja Microsoft läksid järjekordselt tülli. Mõlema ettevõtte kaasasutajad Steve Jobs ja Bill Gates pidasid lahinguid juba aastakümneid tagasi. |
Kohtumise eesmärk on hinnata konfliktide mõju lastele maailma eri piirkondades. Istungil arutatakse ka ÜRO peasekretäri selleteemalist aastaraportit, kus on ülevaade ÜRO poolt tõendatud rasketest laste õiguste rikkumistest 2020. aastal. Arutelul keskendutakse viimastele arengutele, eriti laste haavatavuse suurenemisele COVID-19 pandeemia tõttu.
Istungil annavad olukorrast ülevaate ÜRO peasekretär Antonio Guterres, UNICEF-i tegevdirektor Henrietta Fore, sõjast mõjutatud laste eestkõneleja ning UNESCO hea tahte saadik ja näitleja Forest Whitaker. Ühtlasi kõneleb Plan International esindaja Laban Onisimus. | Otse kell 15: Kaljulaid juhatab ÜRO JN istungit laste kaitses | https://www.err.ee/1608260262/otse-kell-15-kaljulaid-juhatab-uro-jn-istungit-laste-kaitses | Eesti korraldab esmaspäeval ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumise raames kõrgetasemelise arutelu laste kaitsest relvakonfliktides. Kell 15 algavat istungit juhib president Kersti Kaljulaid ja seda saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee. |
"Kiired ja vihased 9" pidi algselt vaatajate ette jõudma juba 2020. aastal, kuid nagu paljud teised filmid, lükati ka selle esilinastus edasi. Uues osas satub Vin Dieseli tegelane Dominic Toretto vastamisi oma kriminaalist vennaga, keda mängib filmis John Cena.
Filmis astuvad üles ka mitmed teised nimekad näitlejad ja kuulsused, nende seas ka Charlize Theron, Helen Mirren ja Cardi B.
"Kiired ja vihased 9" teenis USA-s ja Kanadas esimese nädalavahetusega üle 70 miljoni dollari ning edestas uue ülemaailmse kassatulu rekordiga "Kena vaikse kohakese" teist osa.
"Kiirete ja vihaste" saagale on hetkel oodata veel kahte osa. "See seeria väärib õiglast lõppu. Me ei saa igavesti sellega edasi minna. Ma tunnen, et see on õige otsus," ütles saaga režissöör Justin Lin. | "Kiired ja vihased 9" tõusis pandeemiaaja edukaimaks filmiks | https://menu.err.ee/1608260256/kiired-ja-vihased-9-tousis-pandeemiaaja-edukaimaks-filmiks | Action -filmi "Kiired ja vihased" hiljuti kinodesse jõudnud üheksas osa on ülemaailmselt teeninud juba üle 400 miljoni dollari, tehes sellest edukaima pandeemiaaegse filmi. |
30-aastase Konta taustajõud andis pühapäeval positiivse koroonaproovi ning nii pidi turniirist loobuma ka britt, kuigi äsja Nottinghamis võidutsenud mängija enda koroonaproov oli negatiivne ja mängija tunneb end tervena.
2017. aastal Wimbledonis poolfinaali jõudnud Konta pidanuks esmaspäeval kohtuma tšehhitar Katerina Siniakovaga, aga tema asemel pääseb põhitabelisse Hiina tennisist Wang Yafan.
Wimbledonis 27. asetust omanud Konta on suurturniiridel jõudnud kolmel korral poolfinaali - lisaks ka Austraalias 2016 ja Prantsusmaa lahtistel 2019 - ning hoidnud maailma edetabelis parimal juhul neljandat kohta. | Kodupubliku lootus jääb eneseisolatsiooni ega mängi Wimbledonis | https://sport.err.ee/1608260253/kodupubliku-lootus-jaab-eneseisolatsiooni-ega-mangi-wimbledonis | Briti tennisist Johanna Konta peab lähikontaktsena jääma eneseisolatsiooni ega saa mängida esmaspäeval algaval Wimbledoni turniiril. |
Ministri sõnul on tööjõumaksud Eestis liiga kõrged, samas tuleks vananevas ühiskonnas katta tervishoiu- ja sotsiaalkulud. "Seda saab teha kogu maksusüsteemi tervikuna vaadates, mitte üksikuid makse välja nokkides," kirjutas Pentus-Rosimannus sotsiaalmeedias.
Suureks murekohaks on eakate eest hoolitsemine ja hoolduse rahastamine, rahandusministri sõnul oleks hoolduskindlustusmaksu idee asemel pidanud sellele mõtlema enne teise pensionisama lammutamist. "Hoolduse rahastamine on üks osa üldistest ühiskonna vananemisega seotult kasvavatest sotsiaal- ja tervishoiukuludest, mida tuleb samuti vaadata tervikuna," sõnas ta.
Rahandusministri hinnangul võiks hoolduse rahastamiseks suurendada riigi tulumaksuosa arvelt omavalitsuste tulubaasi, kaotades samal ajal riikliku tulumaksu osa.
"Võiksime arutada, kuidas omavalitsuste tulubaasi kasvatada nii, et nad suudaksid oma inimestele tagada vanaks jäädes hooldusvõimaluse ja saaksid kasvavat koormust ilma uue maksuta katta. Üks variant on suurendada omavalitsuste tulubaasi riigi tulumaksuosa arvelt," ütles Pentus-Rosimannus.
Üldine tulumaksumäär on praegu 20 protsenti, millest 11,96 protsenti laekub kohalikele omavalitsustele. Pentus-Rosimannuse hinnangul võiks langetada tulumaksumäära 13-15 protsendile, millest kõik laekuks kohalikele omavalitsustele. "Selline muudatus vähendaks oluliselt ka tööjõu maksustamist," sõnas ta.
Tervishoiu kasvavate kulude juures tuleb ministri hinnangul süsteemi ülevaatamise kõrval investeerida rohkem vaimsesse tervisesse. "Näiteks tuleb tõsiselt kaaluda summa tõstmist, mida tööandjad saavad erisoodustusmaksu vabalt tervisekindlustusse investeerida," sõnas ta.
Maksusüsteem peaks toetama majanduskasvu ja pärssima liigset tarbimist
"See maksudebatt ei tohi kujuneda kõikide võimalike maksude ette lugemiseks ja aruteluks selle üle, kuidas mingit maksu tõsta. Maksudebatt – kui me soovime seda sisuliselt pidada, peaks lähtuma eesmärgist, kuidas maksusüsteem majanduskasvu toetada saaks," ütles Pentus-Rosimannus ERR-ile.
Rahandusministri sõnul tuleb ettevõtjatega suheldes tihti teemaks, et tööjõu maksustamine ei ole rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. "Meie tööjõumaksud on liiga kõrged. Kui me tahame majanduskasvu toetada, siis me peame otsima neid võimalusi, kuidas tööjõumakse allapoole tuua."
"See on üks võimalusi, kuidas kahte asja korraga püüda: esiteks vähendada tööjõumakse, mis on täna Eestis kõrged, ja teiseks anda omavalitsustele juurde suuremat pädevust, võimalust rahastada neid teravaid murekohti, mis lahendamist ootavad," ütles ta.
Kuidas katta riigile laekuvat väiksemat tulu on rahandusministri sõnul küsimus, mis vajab läbi arutamist. "Kogu maksudebatil on kaks poolt – üks pool puudutab seda, kuidas me riigina pidevalt oma sisseharjunud poliitikaid ja kulutusi üle vaatame, see on olnud ka riigireformi välja pakkujate üks kandvaid põhimõtteid," rääkis ta. "Teine pool on see, kuidas maksusüsteem tervikuna majanduskasvu toetaks nii, et maksutulu ikkagi laekuks riigile ja omavalitsusele."
Minister tõi välja, et töötamise maksustamise asemel tuleks maksusüsteemi muutmisel pärssida ressursside väärkasutamist, tervist kahjustavat käitumist ja ülemäärast tarbimist.
Pentus-Rosimannuse sõnul proovitakse taandada maksudebatti arutelule maksutõusude üle. "Ma eelkõige ootan kaasamõtlemist ja seda, et need, kes maksudebatti sisenevad tuleksid oma ettepanekute ja ideedega selle kohta, kuidas maksusüsteem meie majanduskasvu toetada saaks. Maksutõusud, eriti kui tegu on töötamise täiendava maksustamisega, lükkavad seda vastupidises suunas. Maksutõus on alati kõige lihtsam, kuid sageli kõige kehvem lahendus," | Rahandusminister: tulumaksumäär tuleks langetada 13-15 protsendile | https://www.err.ee/1608259905/rahandusminister-tulumaksumaar-tuleks-langetada-13-15-protsendile | Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse hinnangul võiks tulumaksumäära langetada 13-15 protsendile ja seda nii, et kogu tulumaks laekuks omavalitsustele. Ministri hinnangul aitaks see omavalitsustel rahastada hoolduskohustust ja vähendaks tööjõu maksustamist. |
Nimekirja eesotsas on veel erakonna Viimsi osakonna juht Riina Aasma ning riigikogu liige ja Viimsi vallavolikogu liige Siim Kallas.
Lemetti liitus Reformierakonnaga mullu sügisel. Enne vallavanemaks saamist töötas Lemetti maaeluministeeriumi kantslerina. Sellest ametist vabastas eelmine valitsus ta suure skandaali saatel, tuues põhjenduseks koostöö mittelaabumise.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 17. oktoobril 2021. | Reformierakonna Viimsi vallavanema kandidaat on Lemetti | https://www.err.ee/1608260244/reformierakonna-viimsi-vallavanema-kandidaat-on-lemetti | Reformierakonna Viimsi osakonna juhatus kinnitas kohalike omavalitsuste valimistele minnes vallavanema kandidaadiks praeguse vallavanema Illar Lemetti. |
Varjupaigataotluse õigusaktid loovad tingimuse, et esmakordselt saab varjupaigataotlejatele avada välismaal menetlemiskeskuse, teatas The Times.
Sel aastal on Suurbritanniasse saabunud üle 5600 sisserändaja. Sisserändajad ületasid La Manche'i väikeste paatidega. 2020. aastal oli sisserändajaid poole vähem.
Nädalavahetusel ületas La Manche'i väina 315 sisserändajat Seetõttu toetab siseministri plaani ka peaminister Boris Johnson.
Suurbritannia siseministeeriumi ametnikud arutavad koostöö võimalusi ka oma Taani kolleegidega. Taani parlament võttis juuni alguses vastu õigusaktid varjupaiga pakkumiseks väljaspool Euroopat.
Väidetavalt kavatseb Taani saata varjupaigataotlejad Aafrikasse Rwandasse.
"Oleme pidanud vestlusi, et näha, mida taanlased teevad," ütles Suurbritannia valitsuse allikas.
Siseministeerium uurib ka Austraalia sisserändepoliitikat. Austraalia suunab meritsi reisivad varjupaigataotlejad naaberriikidesse ehk sisuliselt väikesaartele.
Suurbritannia valitsus peab aga arvestama heategevusorganisatsioonide ja opositsiooni kriitikaga.
"Põlvkondade vältel on Suurbritannia pakkunud kaitset meestele, naistele ja lastele, kus nad on leinud õiglast kohtlemist. Enamik sisserändajaid ehitasid oma elu üles seaduskuuleta kodanikena, andes tohutu panuse meie kogukondadesse," ütles pagulasabi organisatsiooni tegevjuht Enver Solomon. | Times: Suurbritannia tahab varjupaika pakkuda väljaspool riiki | https://www.err.ee/1608260226/times-suurbritannia-tahab-varjupaika-pakkuda-valjaspool-riiki | Ajalehe The Times teatel kehtestab Suurbritannia siseminister Priti Patel järgmisel nädalal õigusaktid, mis võimaldavad valitsusel sisserändajatele varjupaika pakkuda välismaal. Suurbritannia plaanib varjupaiga pakkumisel teha koostööd Taaniga. |
Kolm toetust on seda tähelepanuväärsem, et tegemist oli Eurimages'i ajaloo kõige pingelisema vooruga, kus toetust taotles tavapärase kuuekümne filmi asemel üheksakümmend kaks Euroopa linateost. Eurimages'i hindamisgrupi liikmed tõstsid kõikide toetatud filmi puhul esile lugude originaalsust ja ajakohasust ning julget ja omanäolist režiid.
"Nähtamatu võitlus" on kung fu komöödia õigeusu kloostrist 1970. aastate Nõukogude Liidus. "Väga julgete ettevõtmistega võib rahastamisel minna kahtepidi, originaalsus võib olla hinnas, aga uue ja tundmatuga kohtudes võivad otsustajad hoida ka ettevaatlikku joont," märkis filmi produtsent Katrin Kissa. "Eurimages'i toetus on viie riigi koostöös valmiva "Nähtamatu võitluse" viimane oluline rahastusotsus ja nurgakivi, nüüd võime kindlalt öelda, et alustame selle aasta augustis võtteid," lisas ta ja mainis, et film võetakse üles Lätis, Kreekas ja Eestis.
Rainer Sarnet on ka stsenaariumi autor. Lisaks peaosatäitja Ursel Tilgale teevad kandvad rollid Ester Kuntu, Indrek Sammul, Maria Avdjuško, Tiina Tauraite ja Mari Abel. Filmi operaator on Mart Taniel, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümid kujundab Jaanus Vahtra ning filmi toodab Homeless Bob Production. 2,6 miljoni euro suuruse eelarvega linateos valmib Eesti, Kreeka, Läti, Soome ja Saksamaa koostöös. Eesti Filmi Instituut toetas filmi 700 000 euroga.
Triin Ruumeti "Tume paradiis" on lugu millenniumilastest, mille stsenaariumi autorid on lisaks Ruumetile Andris Feldmanis ja Livia Ulman. Lugu viib vaataja noore naisüliõpilase hedonistlikku maailma. Produtsent Elina Litvinova selgitas, et Prantsusmaa partner leiti paar aastat tagasi Les Arcs'i filmifestivali kaastootmisturult. "Ta on suur Ruumeti loomingu fänn, nii et sellest kasvas välja viljakas koostöö," ütles Litvinova.
"Tumeda paradiisi" eelarve on 1,4 miljonit eurot ning see valmib Eesti ja Prantsusmaa koostöös. Filmi peaosades mängivad Rea Lest ja Jörgen Liik, kõrvalrollides teevad kaasa Steffi Pähn, Liisa Saaremäel ja Juhan Ulfsak. Filmi operaator on Erik Põllumaa ning kunstnik Matis Mäesalu. Eesti Filmi Instituut toetas filmi 800 000 euroga ning seda toodab filmistuudio Three Brothers.
Leedu dokumentalisti Giedre Žickyte dokumentaalfilm "Irena" on koostöö Eesti, Leedu ja Bulgaaria filmitegijate vahel. Filmi produtsent Pille Rünk selgitas, et "Irena" on hüvastijätu- ja armastuskiri erakordsele naisele Irena Veisaitele, Leedu päritolu teatriteadlasele ja humanistile, kelle saatus oli Eestiga tihedalt põimunud läbi armastuse ja oluliste sõprussuhete. Irena oli režissöör Grigori Kromanovi viimane abikaasa ning Arvo Pärdi "Für Alina" on nime saanud Irena tütre järgi. Eestis toimuvad osaliselt nii filmi võtted kui luuakse muusika ja helikujundus.
Filmi Eesti-poolne tooja on Allfilm ning selle eelarve on 450 000 eurot. Eesti Filmi Instituut andis projektile vähemuskaastootmise toetuse 30 000 eurot.
Eesti esindaja Eurimages'is, Eesti Filmi Instituudi peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins ütles, et kaastootmine ja lisarahastuse leidmine väljastpoolt Eestit on Euroopa filmitööstuse reaalsus ning Eesti produtsendid on selle reaalsuse omaks võtnud. "Fondist toetuse saamiseks peavad projektis osalema vähemalt kahe liikmesmaa tootjad, aga reeglina on neid enamgi, kolm või neli, isegi viis partnerit. Aasta-aastalt on hakanud laienema ka meiega kaastootvate maade ring," lisas ta.
1989. aastal loodud Eurimages'i kuulub 40 liikmesriiki, Eesti astus fondi liikmeks 2004. aastal. Fondi nõukogu koguneb kolm korda aastas ning selle aastaeelarve on 27 miljonit eurot. Eesti aastamaks sellesse fondi on 128 000 eurot. Asutamise algusest on Eurimages toetanud 2200 Euroopa koostööfilmi 630 miljoni euro ulatuses.
Eesti filmidest on viimastel aastatel toetuse saanud "Viimased", "November", "Skandinaavia vaikus", "Teesklejad" ja "Supilinna salaselts", lisaks mitmed filmid, milles Eesti tootjad on vähemuspartnerid. Viimaste hulgas on ka tänavuse Cannes'i filmifestivali võistlusprogrammi valitud Soome mängufilm "Kupee nr. 6", mille režissöör on Juho Kuosmanen ning stsenaristid Andris Feldmanis ja Livia Ulman. | Euroopa nõukogu filmifond toetas kolme Eesti filmi | https://kultuur.err.ee/1608260223/euroopa-noukogu-filmifond-toetas-kolme-eesti-filmi | Euroopa nõukogu filmifond Eurimages toetas tänavu kolme Eesti filmi: režissöör Rainer Sarneti "Nähtamatu võitlus" sai 360 000 eurot, Triin Ruumeti "Tume paradiis" 150 000 eurot ning Leedu-Eesti-Bulgaaria koostöös sündiv dokumentaalfilm "Irena" 112 000 eurot. |
Suvi on kuum ja kuumaks kisub ka Eesti maksudebatt. Rahvusvaheliselt kütab omakorda kirgi G7 klubi idee globaalsest maksust suurkorporatsioonidele.
Eesti uue maksumudeli otsimine kulmineerub tõenäoliselt järgmiste riigikogu valimiste kampaanias. Aga veel enne seda ootavad meid juba oktoobris kohalikud valimised. Aastaid on räägitud vajadusest vähendada kohalike omavalitsuste sõltuvust riigist, suurendada ja mitmekesistada nende tulubaasi, andes rohkem vabadust kehtestada kohalikke makse. Aruteluks on välja pakutud näiteks turismimaksu, kinnisvaramaksu või kohalikku tulumaksu.
Seega ennustan, et hoogu koguvas kohalike volikogude valimiskampaanias ei pääse me ka kohalike maksude ja omavalitsuste tulubaasi debatist.
Kohalike maksude osakaal omavalitsuste eelarvetes on täna väga väike, üks protsent kogutuludest. Eelmisel aastal laekus kohalikke makse kokku 14,5 miljonit eurot. Sellest 82 protsenti Tallinna linnale.
Kohalikud maksud on sellised maksud, mille võimaliku nimekirja kirjutab ette seadus, aga omavalitsusel on lai otsustusvabadus, kas sellist maksu üldse kehtestada, millises maksumääras, mida täpselt maksustada, kellele teha maksusoodustusi jne.
Lisaks on veel mõned riiklikud maksud, mis osaliselt (nagu füüsilise isiku tulumaks) või täielikult (nagu maamaks) laekuvad omavalitsuse eelarvesse, kuid mille kehtestamise ja tingimuste üle omavalitsusel otsustusõigust üldse pole või on see väga piiratud.
Täna on omavalitsustel õigus kehtestada kuute kohalikku maksu: reklaamimaksu, teede ja tänavate sulgemise maksu, parkimistasu, mootorsõidukimaksu, loomapidamismaksu ja lõbustusmaksu. Tegelikult on neist kasutuses ainult kolm esimest. Lõbustusmaksu pole kunagi ükski omavalitsus kehtestanud. Loomapidamismaks kehtis koerte pidamisele aastatel 1995-2010 Narva linnas ning lühiajaliselt veel mõnes üksikus omavalitsuses. Mootorsõidukimaksu kogusid Tallinn ja veel paar omavalitsust aastaid, kuid loobusid sellest, sest maksu maksmise vältimine oli väga lihtne. Kui Tallinn 2003. aastal mootorsõidukimaksu kaotas, põhjendati seda sellega, et maks pole täitnud oma eesmärki. Maksu laekus vähe, sest paljud autoomanikud registreerisid oma sõidukid väljaspool Tallinna. Tallinnas sõita võis maksu tasumata igaüks, maksta tuli vaid linnas registreeritud sõidukite omanikel ja seda peeti linlaste jaoks ebaõiglaseks. Pealegi kehtestas riik samal ajal raskeveokimaksu, mis oleks laekuvaid summasid veelgi kahandanud.
Kohalike maksude nimekiri on olnud pikem. Ehk mäletate veel näiteks Tallinnas lühiajaliselt kehtinud müügimaksu või paadimaksu. Kuid omavalitsuste (eelkõige pealinna) ja keskvalitsuse kemplemise tulemusena on kohalike maksude kehtestamise võimalusi vähendatud.
Suurem kohalik maksuautonoomia näib ahvatlev idee. Paraku pole Eesti-suuruses riigis eriti võimalik kohalike maksude valikut väga palju suurendada, sest piirkondlikud maksuerinevused tekitaks segadust, takistaks inimeste liikumist, äritegevust ning põhjustaksid maksupettusi. Killustatud maksusüsteemi haldamine oleks kulukas. Hea maksusüsteem ei peaks aga olema liialt keeruline ning administreerimise kulud ei tohiks ületada saadavat tulu.
Eesti senised kogemused kohalike maksude kehtestamisel polegi olnud kuigi edukad. Mida sellest õppida?
Esiteks ei tasu loota, et kohalikud maksud võiksid enamike omavalitsuste tulubaasi oluliselt suurendada. Pigem rikkamad omavalitsused muutuks rikkamaks, vaesemate jaoks ei muutuks suurt midagi. Sest maksutulu teenimiseks on vaja seda ressurssi, mille pealt maksu koguda. Aga maksustamisel on peale tulu teenimise ka inimeste käitumise mõjutamise eesmärk. Näiteks parkimistasu aitab korrastada liiklust ja avalikku ruumi. Seepärast võiks arutada ummikumaksu ehk autoga kesklinna sisenemise maksustamise idee üle, kuid seegi aitaks peamiselt Tallinna ja võib olla veel mõnda üksikut linna.
Teiseks ei ole mõistlik maksustada liikuvaid maksuobjekte. Kohalikust automaksust või tulumaksust on rahvastikuregistris elukoha muutmise või kellegi teise nimele vara kirjutamise teel lihtne kõrvale hiilida. Seevastu reklaami paigaldamine või tänava sulgemine on selgelt seotud konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi ja taristu kasutamisega. Nii ongi reklaamimaks ning teede ja tänavate sulgemise maks Eestis siiani hästi toimivad kohaliku maksu liigid.
Kolmandaks tuleb arvestada, et omavalitsused konkureerivad omavahel ikka soodsama, mitte kulukama elukeskkonna nimel. Üksteise üle trumpamine maksusoodustustega või maksude mitte kehtestamisega ei suurenda kuidagi omavalitsuste tulubaasi. Pigem on mõistlik mõelda mõne üleriigiliselt kehtestatud maksu suunamise peale kohalikku eelarvesse. Näiteks ettevõtte tulumaksu kasvõi osaline laekumine peamise tegutsemiskoha omavalitsuse eelarvesse tooks märkimisväärset tulu juurde. Eriti siis, kui otsustataks maksustada ettevõtete kogu deklareeritav tulu. Lisaks motiveeriks selline maksusüsteem omavalitsusi ettevõtlust laiemalt toetama ja võiks aidata "mitte minu tagahoovis" suhtumist ümber pöörata.
Seega, kui suures maksudebatis jõutaksegi kokkuleppele mingisugustes maksumuudatustes, saab järgmiseks pähkliks pureda küsimus, kelle eelarvesse maksutulu laekuma peaks – kas kohaliku omavalitsuse või keskvalitsuse eelarvesse.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Külli Taro: üleriigilisi makse tuleks rohkem kohalikesse eelarvetesse suunata | https://www.err.ee/1608259935/kulli-taro-uleriigilisi-makse-tuleks-rohkem-kohalikesse-eelarvetesse-suunata | Mõistlik oleks mõelda mõne üleriigiliselt kehtestatud maksu, näiteks ettevõtte tulumaksu kasvõi osalisele suunamisele kohalikku eelarvesse, leiab Vikerraadio päevakommentaaris Külli Taro. |
Jonas Jonasson "Kättemaks on magus AS" (Varrak)
Rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp
Jonassoni teate ju küll. Tema kirjutas sellest saja-aastasest, kellega kõik maailma asjad juhtusid. No siin on sama kolb, aga veel terake hullem. Valmistuge meelemurdjaks naerulaginaks, aga pange end triklisse ja traklisse ka muude muhedate mõtelungide jaoks.
Jonas Jonassson toimetab tuntud tasemel. Igal teisel leheküljel saab nalja. Samas igal teisel teisel nii palju ei saa, tuleb kaasa mütelda pluss mõtelda. See on muidugi kurb värk neile, kes muudkui naeru lagistada soovivad ja veedaksid meelsasti õhtu pigem "Simpsonite" seltsis. Kollased kollid on tõesti ägeduslikud, ent Jonassoniga veedetud aeg on kordades põnevam.
Kunst ja mustanahalised kakud ei pruugi igaühele meeltmööda esmavalik olla. Unustage ära oma tuimloomus, lugege ja rõõmustage. Jonasson oskab mingi nipiga keerata ka kõige panetunuma ja paindumatuma külamehe normaalsete inimeste moodi mõtlema. Ma kuulsin jaanipäeva pidamise käigus, et Eritrea mehed teevad tööd kiiremini ja paremini kui need, kes muudkui maakeeles vinguvad. Ju nii ongi, tumedad tüübid ei äkerda su vanni vähemalt täis, pigem küsivad rentnikena, et kas tohib torusid valgendada vähäkä. Meil räpakollikesed ja talupojad, jah, tantsivad veel. Prillid ees.
Juba ainuüksi selle pärast on tegu väärika ja väärtusliku raamatuga, mis võiks olemas olla igas väiksemaks kui raamatukogus. Ja kodus ja peres. Päriselt ja vaidlustamatult.
Pealkiri ja alapealkiri on ka väga magusad!
Piret Päär "Õnneliku inimese särk. Eesti rahvajutud" (Varrak)
Rahvajutud on kange kraam ja hull kamm. Ma ei julgeks neid esmalt-pigem-kohe soovitadagi. Aga kuna Piret Päär on üks parimaid rahvajutuvestjaid üldse, siis vana hea etnofuturist minus liigutas kõrvu ja ütles, et saada need tõrvikutega libakonnad kukele ja soovita ise midagi head.
Otsustasin saata tõrvikutega vale-etnofuturistid puu taha ning tulla ise puu tagant välja. Õnneks on puu tagant väljudes kaasa võtta võimas raamat. Lugege ja nautige. Rahvajutud ei ole mingi arusaamatus keeles jama, vaid inimlikult loetavas keeles lood aegade tagant. Jutustatud ja kirja märgitud nõnda, et lugemine ja ettelugemine on puhas nauding ka tänapäevasele isale ja emale ja vanaisale ja vanaemale. Kui selliseid on, antagu tuld! Mul pole maavanaemasid olnud, ma pole lehma ega vikatit elusat peast näinud, minu elukogemus on teoreetilisevõitu. Tunnen autoaknast sõnniku ja katkiste kõrreliste lõhna ära, ent sellega ruum ka piirdub.
Piret Pääri ümber pandud lugudes on lehad ja logelused olemas. Vanade asjade ja inimeste maailm sõidab laksti kohale. Te vahest ei usu, ent tasub ära katsetada. Hull loostik, ja väga inimlik, ja äärmiselt eestilik.
Seda lausa tuleb lugemislauale võtutada. Üksnes heameel! | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Piret Päär ja Jonas Jonasson | https://kultuur.err.ee/1608260211/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-piret-paar-ja-jonas-jonasson | Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitas sel nädalal Rootsi kirjaniku Jonas Jonassoni värsket teost "Kättemaks on magus AS" ja Piret Pääri rahvajuttude kogumikku "Õnneliku inimese särk. Eesti rahvajutud". |
"Heiki Nabil oli võimalik tõendada, kuidas see tema organismi sattus, aga ta ei suutnud seda teha. Tema esitatud versioonid olid vähetõenäolised või väga vähe tõenäolised," kommenteeris komisjoni juht Margus Mugu ERR-ile.
"Ta ei suutnud näidata ühtegi arvestatat seost. Otsusele jõudsime päris kiiresti ja otsus oli üksmeelne. Kellelgi mingit kahtlust ei olnud."
Londoni olümpiahõbe ja kahekordne maailmameister Nabi andis positiivse dopinguproovi aasta alguses. See näitas keelatud aine letrosooli kasutamist. Sportlane ise pole osanud väga täpselt selgitada, kuidas aine tema organismi sattus.
Tänavu mais esitas ta distsiplinaarkolleegiumile kirjaliku selgituse. "Koostöös paljude ekspertidega – neist neli on rahvusvaheliselt tunnustatud –kogutud teave ja teostatud analüüsid tõendavad meie hinnangul veenvalt, et Heiki Nabi ei ole süüdi keelatud aine letrosooli tema organismi sattumises. Sellest tulenevalt taotleme Heiki Nabi õigeks mõistmist," selgitas sportlast esindav vandeadvokaat Paul Keres toona.
"Olen ise kogu aeg teadnud, et pole teinud midagi keelatut. Viimased kuud on sellest hoolimata möödunud närvesöövalt," lisas siis Nabi. "Kuid nüüd saan hea tundega kinnitada, et samale järeldusele jõudsid ka mitmed väga tugevad ja tunnustatud rahvusvahelised eksperdid."
Pärast Eesti Antidopingu distsiplinaarkomisjoni otsust võib Nabi asja edasi viia rahvusvahelisse spordikohtusse. | Heiki Nabile määrati kaheaastane võistluskeeld | https://sport.err.ee/1608260202/heiki-nabile-maarati-kaheaastane-voistluskeeld | Eesti Antidopingu distsiplinaarkomisjon määras maadlejale Heiki Nabile dopingureeglite rikkumise eest kahe aasta pikkuse võistluskeelu. Tõenäoliselt tähendab see eestlasele Tokyo olümpialootuse kustumist. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.