text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Juba varem oli säärane saatus tabanud Bahreini, Hiina, Hollandi, Hispaania, Vietnami, Austraalia ja Monaco etappe. Praeguse seisuga peaks esimene võistlus toimuma 14. juunil Kanadas, kuid usutavasti on vaid aja küsimus, millal sellegi edasilükkamisest teatatakse.
Kui Austraalia ja Monaco etapid sel aastal kindlasti kalendrisse ei mahu, siis ülejäänute suhtes pole lootust kaotatud, aga praeguse seisuga uusi kuupäevi samuti paigas ei ole. | Vormel-1 etapp Aserbaidžaanis lükati edasi | https://sport.err.ee/1067637/vormel-1-etapp-aserbaidzaanis-lukati-edasi | Vormel-1 MM-sarja hooaja avaetapiks tõusnud Aserbaidžaani GP lükati koroonaviiruse leviku tõttu edasi. Hetkeseisuga on ära jäetud või edasi lükatud kaheksa vormel-1 hooaja osavõistlust. |
ERMi näitused, pood ja restoran on suletud, ära on jäänud või edasi lükatud kümned sündmused, kuid muuseum jätkab tööd. Kuidas on oma töö ümber korraldanud Eesti suurim muuseum? Mida on eriolukorras avastanud muuseumi juht ning sooviks teistmoodi teha täna ja tulevikus? Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastab Alar Karis: | Video: intervjuu Alar Karisega Eesti Rahva Muuseumi lähitulevikust | https://kultuur.err.ee/1066809/video-intervjuu-alar-karisega-eesti-rahva-muuseumi-lahitulevikust | ERR kultuuriportaal vahendas 23. märtsil otseintervjuud Tartust Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karisega, kes rääkis, kuidas peaks üks töö- ja teabemahukas muuseum tulema toime kriisitingimustes. |
Kokku müüs rahandusministeerium oksjonil 2000 võlakirja, mille nimiväärtus on 100 000 eurot. Emissiooni keskmine tootlus tähtajani oli -0,296 protsenti. Kõrgeim tootlus, millega võlakirjad eraldati, oli -0,2 protsenti.
Võlakirjade emiteerimine on osa valitsuse plaanitavast koroonaviirusele reageerimise tõttu tekkinud majanduskriisi vastusammudest. Riik plaanib toetada majanduse toimimist mitme miljardi euro ulatuses. Täpsed kavad on praegu väljatöötamisel.
200 miljoni laenamine on alles esimene samm. Kavas on veel ka lisaks lühiajalisi võlakirju emiteerida. Samuti valmistab rahandusministeerium ette pikaajaliste võlakirjade emiteerimist, mis võiks juhtuda suvel. | Eesti müüs 200 miljoni eest negatiivse intressiga võlakirju | https://www.err.ee/1067626/eesti-muus-200-miljoni-eest-negatiivse-intressiga-volakirju | Rahandusministeerium müüs esmaspäeval edukalt 200 miljoni euro väärtuses aastase tähtajaga lühiajalisi võlakirju. Müüdud võlakirjad on põhimõtteliselt negatiivse intressiga, mis tähendab, et võlakirja ostjad maksavad Eestile raha laenamise eest peale. |
Viie kooli juhid süüdistasid avalikus kirjas eelmisel sügisel avatud Kohtla-Järve riigigigümnaasiumi direktorit Hendrik Agurit Ida-Virumaa haridust halvustavates avaldustes. Kohtla-Järve riigigümnaasiumi juhid on omakorda seisukohal, et mitmete Ida-Virumaa koolide juhtimiskultuur vajaks muutmist.
Ida-Virumaa koolijuhtide, sealhulgas Jõhvi riigigümnaasiumi juhi Tatjana Aida allkirjaga avalikus kirjas Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktorile Hendrik Agurile heideti ette, et ta esitab oma mõtteid lõpliku tõena, süüvimata asja olemusse.
Samuti ei meeldinud piirkonnas pikka aega eestikeelsete koolide eest seisnud koolijuhtidele see, et Agur proovib oma juhitavat riigigümnaasiumi esile tõsta ja sinna personali palgata kuvandi abil, nagu vajaks Ida-Virumaa hariduselu päästmist. Ette heidetakse Agurile sedagi, et Ida-Virumaa koolide kohta negatiivseid näiteid tuues laiendas ta neid kogu Ida-Virumaa koolidele.
Kohtla-Järve riigigümnaasiumi juhtkonna kirjas paluti omakorda vaadata kauaaegsetel koolijuhtidel peeglisse ja vajaduse korral taanduda, andes võimaluse kooli juhtida endast võimekamatel.
Nagu ka kirjadest näha, pole omavahel koostööle suutnud hakata kaks riigigümnaasiumi: Jõhvi ja Kohtla-Järve gümnaasium.
Eks siin ole oma osa haridusministeeriumilgi, kes Kohtla-Järve kooli juhile määras tunduvalt kõrgema palga ja lisakompensatsioonid, kui on märksa suurema õpilaste arvuga Jõhvi gümnaasiumi juhil. Sellega anti selgelt mõista, et üks riigikool on teise ees eristaatuses, samal ajal kui teineteisest kümne kilomeetri kaugusel asuvad riigikoolid teevad mõlemad samasugust tööd samadest koolidest tulnud lastega.
Tegelikult poleks Kohtla-Järve riigigümnaasiumi eristaatuses iseenesest midagi paha, aga see erilähenemine peaks haridusministeeriumi poolt laienema mitmele teiselegi Ida-Virumaa koolile. Ja teiste piirkondadega võrreldes peavad nn koefitsiendiga Aguri-palka saama mitte ainult koolijuhid, vaid ka eritingimustes töötavad Ida-Virumaa õpetajad.
Kahjuks pole aga haridusministeerium probleemist siiani aru saanud. Vastasel juhul ei kiputaks Ida-Virumaa eestikeelsete koolide probleemi lahendama üheskoos nende Viljandimaa ja Järvamaa koolidega, kus klassides on järsku tekkinud paar-kolm õpiraskustega last, kellel kodune keel pole eesti keel.
"Senisest jõulisemalt ja konkreetsemalt peaks koolikeele teemale keskenduma ka riigikogu Ida-Virumaa toetusrühm."
Ida-Virumaal on aga olukord nii mitmeski eestikeelses koolis vastupidine, klassi on jäänud venelaste kõrvale vaid mõni eestlane. Senisest jõulisemalt ja konkreetsemalt peaks koolikeele teemale keskenduma ka riigikogu Ida-Virumaa toetusrühm.
Huvitav on see, et Aguri väljaütlemiste kohta pole sõna võtnud tegelikud probleemi juured ehk nende Ida-Virumaa venekeelsete koolide juhid, kes pole suutnud õpilastele korralikku õppetaset tagada.
Tundub, et nad on võtnud taktika, et kui vaikselt asja kulgu jälgida, siis võib-olla saadakse jätkata vanas vaimus. Seda enam, et paljude piirkonna venekeelsete munitsipaalkoolide juhid saavad toetuda kohalikule võimule, kellele nad valimistel võimule jäämiseks vajalikud hääled kindlustavad.
Nii ongi venekeelsetel pedagoogidel julgust naplevatj ehk riigikeeli öeldes sülitada keeleinspektsiooni ettekirjutustele. Miks muidu sooritas eelmisel aastal 605 probleemsest pedagoogist eesti keele eksami vaid 51?
Karmilt tõdedes jääb mõnikord mulje, et riigikeele õppimise asemel hellitavad mõned õpetajad ikka veel lootust, et Eestis võim vahetub ning taas pole eesti keelt vaja osata. | Rene Kundla: koolijuhtide sõnasõda on märguanne haridusministeeriumile | https://www.err.ee/1067386/rene-kundla-koolijuhtide-sonasoda-on-marguanne-haridusministeeriumile | Ida-Virumaal on puhkenud koolijuhtide sõnasõda. Olukorda kommenteerib Rene Kundla, kelle arvates on koolijuhtide kirjad märguanne haridusministeerumile otsustavamaks tegutsemiseks. |
Alustame nädalat kiirelt ja plahvatuslikult, pannes jalad nii kiiresti kohapeal tippima kui suudame. Kergelt kaasa liikuvad käed aitavad jalgadega paremat rütmi leida. Kehaasend on selline, mis võimaldab käed kiirelt maha panna ja jalad tahapoole visata - tehnika, mida vabavõitluses ja maadluses kasutatakse siis, kui vastane tuleb jalgadest kinni haarama. Kui tahate hoida korralikku kiirust, tasub harjutust teha korraga 10, maksimum 20 sekundit.
Istmikul liikumine on oskus, mida vabavõitlejal läheb vaja olukorras, kui vastasel on õnnestunud võitlus maha viia - ka maas "istudes" peab suutma püsida liikuvana. Et asi oleks lõbusam, võite teha seda koos vanemaga nii, et istmikul liikuja peab suutma "peegeldada" püsti liikuva vanema liikumist: kui vanem liigub peale, peab maas olija liikuma tagasi; kui vanem liigub eest ära, peab maas olija teda jälitama; kui vanem liigub külje peale, peab ka istmikul liikuja liikuma külje peale. Kõige viimane maas liikumise harjutus on ka suurepärane harjutus kõhulihastele. | Englase treeningvideo: kuidas tippida kiirelt ja liikuda istmikul? | https://sport.err.ee/1067615/englase-treeningvideo-kuidas-tippida-kiirelt-ja-liikuda-istmikul | Spordiklubi Englas avaldab igal tööpäeval õppevideo kahest harjutusest lastele, noortele ja ka suurtele koroonaviiruse perioodil tegutsemiseks. Täna on kavas kiired jalad ja istmikul liikumine. |
Samuti tunnistas sotsiaaldemokaardist valitsusjuht, et Soome seadused on osutunud kriisiolukorras kiireks tegutsemiseks liiga jäikadeks, vahendas Yle.
"Valitsus on valmis tegutsema kõikide vajalike vahenditega epideemia ohjeldamiseks, tervishoiusüsteemi vastupidavuse kindlustamiseks ja riskirühmade kaitsmiseks. Seadused annavad valitsuse tegutsemisele kitsad raamid ning ettevalmistuseks kulub ka parimal juhul päevi," segitas Marin.
"On selge, et pärast kriisi tuleb täpselt hinnata meie seaduste uuendamise vajadust. Praegu tegutseme tugevas ajahädas nende vahenditega, mis meil on kasutusel. Tahte taha tegevused kinni ei jää," rõhutas ta.
Piirangute võimalikule karmistamisele vihjas juba varem rahandusminister ja Keskerakonna juht Katri Kulmuni.
Hallitus valmistelee rajoituksia yksityisten tilojen kuten ravintoloiden sulkemisen osalta. Myös liikkumisen rajoittaminen on valmistelussa. Lainsäädäntömme on osoittautunut osan toimenpiteiden osalta jäykäksi.
— Sanna Marin (@MarinSanna) March 23, 2020
On selvää, että kriisin jälkeen on arvioitava tarkasti lainsäädäntömme uudistamisen tarpeet. Nyt toimimme kovassa aikapaineessa niiden välineiden varassa, joita meillä on käytössä. Tahdosta toimet eivät ole kiinni.
— Sanna Marin (@MarinSanna) March 23, 2020 | Marin: Soome valmistab ette restoranide sulgemist | https://www.err.ee/1067602/marin-soome-valmistab-ette-restoranide-sulgemist | Soome peaminister Sanna Marin teatas esmaspäeval, et valitsus on tegemas ettevalmistusi piirangute karmistamiseks, näiteks söögi- ja joogikohtade sulgemiseks. |
"Kunstinäitused on suure osa elanikkonna jaoks olnud paigaks, kus hetkeks aeg maha võtta, maailma mõtestada ning uue elamuse kaudu enda või sõpradega olemuslike küsimuste üle arutleda. Täna, kui galeriid on suletud, jääb publik sellest võimalusest ilma," sõnas kunstikeskkonna NOAR.eu asutaja Andra Orn.
Orn selgitas, et sageli valmistatakse väljapanekuid ette mitmeid kuid, kui mitte aastaid, ning lisaks kunstnikele teevad pühendunult tööd kuraatorid ja näituseasutused. Selleks kevadeks loodud näituste puhul on suur töö juba tehtud ning oleks väga kahju, kui tänaste olude tõttu looming publikuni ei jõuakski. "NOAR.eu lehel rubriigis "Olemata näituste olemus" saavad kunstnikud oma loomingut virtuaalselt – läbi fotode, tekstide ja videote – publikuga jagada," sõnas Orn ja lisas, et lisatud intervjuud kunstnikega aitavad vaatajatel ehk pareminigi näituse sisust aru saada. "Ootan põnevusega kunstnike uut loomingut, sest muutuv maailm toob alati esile uusi ideid ja vaatenurki."
"Olemata näituste olemuse" esimesed näitused on Draakoni galeriis avatud Juss Piho isikunäitus "Punctum" ja Liisa Kruusimägi Fahle galeriis märtsi alguses avatud isikunäitus "Nr 31". Rubriiki lisatakse uusi näitusi jooksvalt koostöös kunstnike ja näituseasutustega.
"Kunst on alati inimkonda rasketel aegadel edasi aidanud ning andnud kunstnikele võimaluse ennast piirideta või ajastust olenevalt tsensuurita väljendada. Võib öelda, et kunst on omamoodi keel, mille abil suhelda, olenemata asukohast ja kultuurilisest taustast," lisas Orn.
NOAR on Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegse kunsti keskkond, mille veebigaleriis on üleval enam kui 6000 kunstiteost 500 autorilt Baltikumist ja Põhjamaadest, nii tuntud meistritelt kui ka tulevikutähtedelt. NOARi näitusekalender tutvustab olulisemaid kaasaegse kunsti sündmusi Eestis ja lähiriikides. Lisaks korraldab NOAR rahvusvahelisi kunstisündmusi nagu Tallinn Art Week ning iga-aastane konkurss Nordic & Baltic Young Artist Award. | NOAR toob ärajäänud kunstinäitused publikuni | https://kultuur.err.ee/1067583/noar-toob-arajaanud-kunstinaitused-publikuni | Eestis on suletud enamus galeriid ja näitusesaalid, mistõttu on kümnete kunstnike looming jäänud publikuta ning publik kunstita. Tänasest on valik suletud näituste ülevaateid koos kunstnike kommentaaridega üleval kunstikeskkonna NOAR.eu erirubriigis "Olemata näituste olemus". |
See on lugu ühe Rootsi perekonna: isa Melkeri ja ta tütre Malini ning kolme poja Johani, Niklase ja Pelle seiklustest ja juhtumistest väikesel Soolavarese saarel, kus nad üürisid puhkuseks vana Tisleri talu.
Kuueosalist jutustust saab kuulata ERR-i audioarhiivist. | Vikerraadio kutsub kuulama Astrid Lindgreni "Väikest Tjorveni, Pootsmani ja Moosest" | https://menu.err.ee/1067518/vikerraadio-kutsub-kuulama-astrid-lindgreni-vaikest-tjorveni-pootsmani-ja-moosest | 1969. aastal luges Ita Ever Eesti Raadios ette Astrid Lindgreni armastatud lasteraamatut "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses". Kuueosaline jutustus on kuulatav ka ERR-i audioarhiivist. |
Oli lämbe südapäevaaeg metsas. Ühe suurpuu vilus olid aset võtnud mõned haldjad. Nende roheliste linasrüüde alt võis seletada roosilehtedeist sukke ja samblaist jalavarje.
Kui ma veel osundaksin, et need haldjad olid Särasilm, Hurmehuul, Õrnkäsi ning Habrassüda, siis taipab igaüks, et need on neli kõige tähtsamat haldjat, sest ülejäänud ei pääsenud ilu poolest neile lähedalegi.
Ühe silma sulgenud Särasilm piidles teisega kelmikalt läbi puuokste, mistap võinuks arvata, et miski küütlev päikesekiir on paksust leherohedast läbi pugenud.
Hurmehuul lebaskles selili rohus ning õrritas ühte metsmesilast, kes sumisedes ta punakarva jalatsite vahet lendles, pidades noid mõnedeks metsasügavuses tärganud seninähtamatuteks imelilledeks.
Õrnkäe peopesa oli otsekui valge liiliakellukana taamale sirutunud. Ta oli sinna puuvarjuste rohutõusmete tippudelt kogunud mõned koidupäikesest tahendamata kastepiisad. Mingi janune linnuke oli ligi laskunud, ning Õrnkäsi andis talle juua.
Pelgalt neljas haldjasõsar, Habrassüda, istus rohus teistest õdedest pisut omaette ning oli pea leinaliselt langetanud. Sügavalt unelmaisse uppunult mängles ta ühe päikesekiirega, käänutades toda kord väikeste sõrmuste moodi ümber sõrmede, kord lastes tulikuldse siuna väänduda oma valgele randmele.
"Õekesed," lausus ta viivu pärast, "mu kevadsündinud õekesed, pean teile avaldama ühe kurva sõnumi."
Haldjad tõstsid pead ning jäid kuulatama.
"Ma pean teile ütlema, et meile pole enam kauaks antud päikeses ja lillehõngus elada. Meid ootab ees midagi vastukarva ning – hirmsat. Ma arvan, et seda kutsutakse saatuseks: me peame kõik surema."
"Mis see on?" pärisid hämmeldunud sõsarad.
"See on nõnda, kui päike otsekui kahvatuks ning kustuks, kui õitsevad roosid otsekui närbuksid ning meie, kes me elame ja oleme, midagi aimamata, haihtuksime ega saaks enam kunagi olema."
"Aga mu niinepuu, kus ma elan, puhkes just kuldvalevate õitega õilmitsema, kuis võib siin enam mitte olla?" päris Särasilm.
"Minu sirelipuu heilutab ning hällitab oma äralugematuid siresiniseid õiekobaraid!" hüüatas Õrnkäsi.
"Ning mu roosipõõsas on tungil tulipunastest pungadest," õhkas Hurmehuul.
"Nad kõik peavad hävima, nii sinajad, punavad kui ka kollased õied ning meie ühes nendega," sõnas Habrassüda kurbmeelselt.
"Aga kust sa seda tead?" küsisid ta õed.
"Seda rääkisid mulle lehed."
"Ah, lehed! Kes neid tohib uskuda!" kostis Särasilm põlglikult.
"Nood kahisevad ja patravad päevläbi, iseäranis haavalehed, ena mida nad kõik kokku ei lobise!"
"Tammelehed pajatasid mulle seda sama."
"Aga kust võiksid nood seda teada? Pole nad ühti targemad!"
"Nemadki pole seda omast peast öelnud," lausus Habrassüda, "nad kuulsid seda ühelt vanalt, koltunud lehelt, mis oli puule veel mullusest suvest pidama jäänud."
"Too vana, koltunud leht peaks küll väga tark olema," mõlgutlesid nüüd sõsarad, kes olid samuti ebalevaks muutunud.
"Aga kas poleks parem, kui sa ise läheks ja vana lehega jutleksid?" andis Hurmehuul nõu. "Ta oskaks sulle ehk veel midagi enamat kosta ning pealekauba oled meist südim, meie ei tohi ju seesinase vana tarklehega ülepea sõnagi vahetada."
Habrassüda hakkas küll tugevasti värisema, sest ta tundis suurt aukartust vana lehe teadmiste vastu, aga võttis end kokku ning oli valmis viimase juurde minema.
Ülejäänud õed ei tahtnud samuti jõude jääda, vaid välja peilida, mida jubeda saatuse küüsist pääsemiseks ette võtta.
Üks tahtis minna valendava pilvesumma ette, sest säärased pilved ulatuvad ju ütlemata kõrgele; nood võivad õppida tarkusi inglitelt, kes kunagi sinavas taevalaotuses paradiisiukse kuldsel mademel lustisid.
Teine võttis nõuks vestelda hulkurhingelise lõunatuulega, aga kolmas arvas parimat nõu teadvat leida siitsamast metsaaluselt lättelt. Kõrgused ja kaugused jäävat tol küll saavutamata, aga olevat seevastu sügav, sest voolavat välja otse maa südamest.
Nõnda otsustanud, läksid õed lahku ning sammusid igaüks ise teed.
Särasilm pöördus alustuseks ühe valge pilve poole, kes tast parasjasti naerusuiselt mööda purjetas.
Ta peatas selle ning päris, kas too polevat midagi kuulnud neid ähvardavast hirmsast saatusest ega teadvat, mil kombel võidaks surmasuust pääseda?
Pilv kahvatus pisut otsekui leebesse nukrusse langenult ning vastas:
"Mina, tuulelaev,
elan vaid päev,
elan vaid päev,
lõpulgi mu viimnepäev!
Võika pimeduse sund
Mu kaduvikku tõuganund."
Nõndakostnult tegi pilv juba minekut, naerdes nagu ennegi, muretsemata raasugi tuleviku pärast ja lusteldes oma üürikese saatuse üle.
Särasilma ei lohutanud sugugi, et pilvgi on samamoodi surmale määratud ning veel kiireminigi. Ta naases nukralt, leidmata nõu, mismoodi ängistavast surmasunnist pääseda.
End samaaegu roosi ligistikku sättinud Hurmehuul kõnetas lõunamaist tuuleviret, kes paitas kord roosi punavaid lehti, kord tolle ääspunaseid huuli.
Hurmehuule pärimisele surma kohta mõistis tuuleviregi korrata vaid sedasama, mida ta õde oli pilve käest kuulnud. Lõunatuul tähendas ohates:
"Lehesadu, lehekadu,
lehel surmauni magus –
sügisiili meelevallas
lehekõdu orjakuulgi,
lunastuseks suudleb surmas
roosineitsi punahuuli."
Metsaallika nõu järel käinud Õrnkäsi oli küll esimestest õdedest teadjamaks saanud, kuid lättesuust kuuldud sõnad olid niivõrd sünged ja arusaamatud, et ta muudkui kordas neid endamisi ega suutnud ikkagi nende tähendust mõista. Allikas oli kõikide saladuste talletajana nimetanud maad ning sõnas:
"Maaemal
tõmmukarvad silmad –
üks lukus,
teine valvel,
Maaemal
kastemärjad pihud-
üks öiselt must,
teine koiduvalge;
Valge sumesoe,
Must loojangkalge.
Üks silitamas olevikku,
Teine saadab kaduvikku.
Üks ühte annab,
Teine võtab ära:
Kes elab, pärima jääb surma,
Kes sureb, ärkab nagunii
Pelgalt surma suval kõik
Ju kordub lõpmatuseni."
Õrnkäe naasedes olid mõlemad sõsarad juba ees ootamas, ainult Habrassüda oli veel puudu. Õed olid kurvemast kurvemad; nad teadsid nüüd, et surm on möödapääsmatu ning valitseb kogu loodu üle.
Kuni nad veel mõtlesid ja arutasid, oli rohi kergelt lahknenud ning puust väljus Habrassüda. Õdede imestuseks ei olnud ta enam nõnda kurb, ta naeratas otsekui noor pärnapuu kevadpäikese all.
Õed puistasid ta küsimustega üle ning ta pidi kogu vana lehega peetud jutu üksikasjalikult üle kordama.
Kergelt polnud küll vana lehe keelepaelad valla pääsenud, sest ta oli ühteviisi tark kui ka vana ning peitis oma tarkust kortsus lehekurdudes.
Aga Habrassüdamele poleks ju keegi suutnud õieti vastu panna, ning seekord oli Habrassüda osanud eriti sulnilt paluda, temast õhkus säherdust õrnust ning kargust, et vana leht oli justkui kevadvihma saanult õige pehmeks muutunud.
Vana leht oli kostnud, et olevat küll selline võimalus, mis võivat surmasuust päästa. Too võimalus võivat avaneda kõigele kaduvale, keda tema läbi kaitstaks, see jäävat nooreks ja õitsevaks, kogunisti endisest veelgi ilusamaks ning elavat mitte ainult üle talve, kui jäämägedelt saabub valge surm, vaid järgmise kevadegi ja veel hulga kauemgi.
See anne maiseid hingi surmast lunastada olevat antud ühele inimesele ning kui haldjatel õnnestuks too inimene ära oodata, lunastavat too haldjadki hävimisest.
Aga kust taolist inimest leida?
Vana lehe seletust mööda erinevat too paljudest seepoolest, et ta silmad ergavat taevases palangus ning suu kõnelevat jumalakeeli.
Haldjad hakkasid nüüd päev päeva järel kõiki metsasallu tulijaid teraselt silmas pidama, tabamaks nende seast taevases palangus silmapaariga ning jumalakeeli kõnelevat inimest.
Tulijaid oli lugematul hulgal. Pühapäeviti kogunesid haljaspuude varju pidustes riietes, lõbusa naeru saatel lustivad ülemeelikud lapsed, lõkerdades nõnda vuliskeeli, et sõnad oravajõmpsikate kombel puulatvades ringi kargasid. Haldjad piilusid puuokste vahelt, aga nende kõigi seas polnud ainumastki, kes teiste seast kuidagi eriliselt välja paistnuks, kes olnuks kõigist teistest miskil viisil iseäralisem, anderohkem ja üllam.
Argipäevilgi tuli mõni metsaüksindust taga ajav armunud paar, kõnelemaks kirekeelil. Nad vadistasid ja armatsesid, nad rääkisid palju kenasid sõnu ning andsid igaveseks truuksjäämise tõotusi, aga tuulepuheldus kandis need taamale ning järgmiseks korraks olid noil juba meelest kadunud.
See lõõmav leek polnud taevane palang, see keel polnud jumalate keel.
Loodetud lunastaja ootuses hakkasid haldjad juba kiratsema, mäeveerte tagant kerkiv rõske udu kibeles neile surmarüüsid kududa.
Ühel päeval nägid haldjad metsa sisenemas üksildast inimhinge, kel polnud saatjaks ei sõpra ega armukest.
Ta sammus justkui mingist üleloomulikust väest juhitatuna, ning ta silmad sihtisid kaugele, kaugele, otsekui pürgides läbi kõiksuse mingisse määratusse igavikku.
Polnud selleski inimeses midagi iseäralikku, ei kõnnaku ega välimuse poolest, ei pooljumalus ega sangar, mitte ligilähedaseltki. Ta oli sedavõrd argine nagu hallikarva metsrästas, ainult ta laup oli nii üllas ning selge, otsekui oleks emakäsi kodunt lahkudes juuksed taha silunud ning priske musi vajutanud.
Ning selle heleda lauba alt piidlesid kaugustsihtivad silmad, mis kiilgasid nagu mägiallikad päikesekuumal kaljupangal. Temas oli midagi, mis sisendas usaldust ning soojutas nähtamatu päikese kombel.
Haldjadki olid seda aistnud ning puuokstelt laskunult järgnesid talle varbaotsteil, vaevu rohutõusmeid riivates.
Ta oli ühe lopsaka puu all istet võtnud ning kavatses väljavõetud taskuraamatusse midagi üles tähendada.
Küll ta silmad nüüd kiisklesid ja kirendasid, küll ta poolsuletud huuled värelesid, justkui pahisenuks neist mingit ennekuulmatut vägilaulu!
See pidigi surematuse kandjal olema, ta nägi välja justkui võinuks kogu elava mingi võluväega üle puistata.
Haldjad langesid värisedes ta jalge ette ning anusid igavest elu.
"Just teid ma vajangi, te kaunid looduslapsed," lausus ta ülestõusnult armsal häälel haldjatele ning nende haljaid siidjuukseid silitades, "ma otsin kammitsetud ilu, et seda valla päästa, ma otsin allikat, kust ammutada. Millest ma küll looksin, kui poleks ilu? Ma olen kõigest vahendaja, nagu mesilane on vahendajaks õite ja mee vahel, olen nagu tuul, kes kannab õieseemned ja õietolmu üle ookeani ühelt maalt teisele."
"Ning me jääme elama?" pärisid rõõmsad haldjad.
"Te elate samuti kui õhtutähtede kuma elab allikas ning lendlete kergemini kui kiilitiivuil hääbumatu ilu keskel."
Ning noorur alustas oma loojatööd, ta manas kujusid ja pilte ning muundas olevat. Need kujud pidid saama surematuiks, see keel, mis kõla järgi oli paberile pandud, pidi ülestõusmiskuulutusena üle musttuhandete kõlama.
Ta kõneles Hurmehuule suu läbi, ning sõnad hõljusid nagu lõõmavast roosiväljast tõusnud viiruk. Aga noodsamad sõnad pudenesid, jäädes veripunaste süte kombel loideldes hõõgvele.
Ta võttis Õrnkäe jaheda pehme käe ning asetas selle rammetu inimkonna palavikust piinatud peale ning paitas sellega tolle vaevatud ihuliikmeid.
Ta silmapaariks olid Särasilma silmad, mis helendasid nagu taevatuli pilkases ulgumeres ning ta nägi tõusmas hiilgavat tulevikku.
Aga üle kõige heljus kõikeembavana Habrassüdame armas, soe hing, mis kumas otsekui kuupaiste öisel järvesilmal.
Poeet tajus, et oli lõpetanud oma suurima elutöö, ta oli kõik ära öelnud ning enda otsekui kaevu oma eluainest tühjaks ammutanud.
Ning ta oli saavutanud ülima täiuslikkuse, ta oli tõele ilu läbi vastuse leidnud.
Kui sügisiiling ägedalt läbi raagus puuokste puhus, haldjaid enam metsas polnud. Nende peavarigi oli laastatud. Tuul peksis ja keerutas mahalangenuid lehti, need olid haldjate lehtedest eluasemest jäänud punaskollased katked.
Haldjaid polnud mitte enam metsas, neid polnud enam kuskil ning ühtegi jälgegi polnud enam jäänud, mida nad lahkudes endi samblast jalavarjudega olnuks jätnud.
Aga ikkagi nad olid, nad elasid poeesias.
(1903)
Tõlkinud Hannes Korjus. | Kriisijutuke | Aspazija. Haldjate saatus | https://kultuur.err.ee/1067552/kriisijutuke-aspazija-haldjate-saatus | ERRi kultuuriportaali sarjas peegeldavad kirjanikud olusid ajal, kui viirusehirm on pannud elu peaaegu kinni.
Tõlkija Hannes Korjus toob lugejateni tõlkepala läti luuletaja Aspazija (1865 – 1943) sulest. |
Tavalugejale see mõeldud pole. Kes loeks seda Soome kirjanduse alustala? Inimene, kes loeb raamatuid meelelahutuseks paneks selle kiirelt poeletile tagasi nii et järele jääb väike kildkond. Ajas muutuv suhtumine kindlatesse teostesse on omamoodi paeluv ja "Kanteletari" võib ka vaadata omapärase nähtusena kirjanduses kui folkloristikas. Tegu on minevikuga, mis kaugeneb meist aina kiirema mühinaga. Kui palju on maailmas inimesi, kes seda teksti hoomata suudaksid? Selliste spetsiifiliste raamatute kokkuvõtted saab kergelt Wikipediast, kuid "Kanteletari" olemus seisneb muidugi muus kui punktist A punkti B süžeeesituses. Rahvapärimus ulatab kirjasõnast palju kaugemale ning eks selle jäädvustamine oli kantud tollaste inimeste mõistmisest, et moodne maailm koos trükipressi ja edasiarenevate huvidega sõelub suulise pärimuse päris välja. Laulikud kadusid.
Suuline pärimus peegeldab huvitavaid teaduslikke andmeid ja sisaldab omamoodi arheoloogilist komponenti. Pärimuse kandjad ei tea isegi, mida nad täpselt edastavad või kust see lõpuks pärines pluss kümme muud küsimust. Piisavalt suure infokogu peale saame teha aga üldisi järeldusi tollase ajastu inimese ja tema eluolude kohta. Teos kui kaasaegne toode aga on kurioossum, mis näeb vast riiulil kena välja ja viitab selle omaniku "kultuuriarmastusele". Kuid kas seda keegi mõistab lugeda? Maailm on keeleliselt kui ka olemuselt nii palju muutunud.
Mida siis sellise teosega peale hakata? Kas säärased rahvapärimuse kogud üldse õigustavad oma trükki laiemale publikule? Kindlasti ei loodeta müügiedule vaid "see-lihtsalt-peab-olemas-olema" lähenemisele rahvussümbolite poole pealt. Pidev trükk seostub tolle rahvatunnetuse olemasolule, kuid irooniliselt jäävad need teosed ilmuma seega rohkem refleksist kui inimeste vajadusest kokku puutuda arhailisema keelega, mis võib ka soomlastele kaugeks jääda.
Ma ei tea, kuidas soomlastega, kuid ma tean, et "Kalevipoeg" on loodud rohkem rambolikuks macho -kultuuri seiklusfilmiks, mille järgi eestlased enesehinnangut peaks tõstma. Kõvatamine on iga rahvuse komme ja kord, kuid selle taustal juhtus siiski ka midagi ülevat. Inimene on need algallikad unustanud ning samuti keeleanni: keel kui voolav, kammitsemata oja. Iseenesest ei tohiks kunagi igasuguseid usu, rahvuse või poliitika algtekste fetišeerima ja kummardama hakata, vaid peaks ratsionaalselt analüüsima: mida see mulle pakub? Seda võibki küsida potentsiaalne lugeja, kuna tekst on tänapäeva keelest kaugenenud ja lugeja peab selle hoomamiseks tegema aina pikemaid hüppeid.
Inimajaloo perspektiivis on tegu kaasaja loominguga: kunagised sündmused, pärimused ja ammu elanud inimeste kogemused moonduvad ja käänduvad järglaste edasiliikunud mõistmise ja mõistmatuse kaudu. Sõna on ajatu aga selle lausuja ajalik. Kindlasti poleks ka tuhat aastat tagasi olnud inimesed nõudnud nende värsside päheõppimist või lausumist. Elu ise on sõnatu ja seda viivad edasi inimlikud väärtused ja lootused. Raamatusse jäädvustatud rahvuseeposeid võime vaadata kui kunagi elus olnud (siinkohal runolauljate) fossiile, millest võime aimata kunagi eksisteerinud elusolendit. Mitte sõnas, vaid sõnujas on "vägi".
Raamatut sirvides tekib mõte sõna elustamisest eneselgi. Olen kirjutanud algkeelest/eelkeelest ning sõnumisest: sõna mõjust teadvusele. Ma arvan, et see algallikas või teisisõnu teadvuse muudetud seisund on siianigi olemas ja sealt ammutavad inimesed endale sõnumise võime. Kogu eeposte probleem tundub tänapäeval olema see, et uusi ei oska inimene luua ning kummardatakse aina arhailisemaid teoseid. Mida vanem, seda autentsem? Inimene on sõnast võõrandunud, sõnadest koloniseeritud ja vallatud.
"Kanteletar" on laulikute segu, kompott. Need suguharud on praeguseks surnud. Lugeja ei pruugi mõista, et need olid ainult nende inimeste laulud. Tolle ajastu lood. Ja meil puudub ligipääs enda omadele. Ehk pakub raamat inspiratsiooni mõnele otsijale, kes oma laulu jälitab. Tänapäeval teame ja oleme palju rohkem kui enne. Maailmapilt on edasi liikunud ja kas me vajame personaalseid laule, on igaühe oma küsimus. Võib-olla sa oled seda juba kuulnud kuid pole ära tundnud. Ehk käis nende teostega kaasas mitte lihtsalt laulmise, vaid ka kuulamise kunst. Aga ma ei hakkaks hetkel lindude keele saladusi paljastama. Nagu öeldakse Para-Web'is: "kes teab, see teab." | Arvustus. Oma laulu jälil | https://kultuur.err.ee/1067572/arvustus-oma-laulu-jalil | Uusväljaanne
"Kanteletar. Soome kangelaslugusid, ballaade, tundelaule ja nõidusluulet. 2. osa"
Tõlkinud ja koostanud August Annist
Ilmamaa |
Nädal on möödunud eriolukorra kehtestamisest ning valitsuse otsusest sulgeda üldhariduskoolid ning jätkata õppetööd distantsõppel kodus. Algne elevus ja isegi põnevus uuest väljakutsest on asendunud musta masendusega ja sa oled reede hommikuks valmis tõstma käed üles, ütlema, et mulle aitab, ma ausalt ei saa sellega hakkama, laske või maha.
*
Sa pole asjata valinud endale teist kutsumust. Sa olen oma igapäevases töös hea, isegi väga hea, aga viimane nädal on hukatuslikult mõjunud varem justkui nii kindlalt peos olnud enesekindlusele põhitöökohal.
Kui sinu enda töös pole seoses eriolukorraga suurt muutust mahu osas toimunud, siis ei saa seda öelda kõigi sinu töökaaslaste kohta, mõnda neist tahaks veidi abistada, sest sa tead, et saaksid ja oskad. Peame ju kõik olema selles olukorras üksteisele toeks ja seda ka töökollektiivis.
Sa annad temale lubaduse võtta üks väike, aga tol hetkel oluline jupike tema tööst ja teha seda ajutiselt ise. Ennatlikult ütlen, et nädala lõpuks avastad, et sa ei ole sellega sugugi tegeleda jõudnud. Ka sinu enda tööasjade produktiivsus on olnud miinimumi tasemel. Välja arvatud sel ühel päeval, kui laste isal oli vaba päev, ta lastega koduõpet tegi ja sina said minna kontorisse, kus valitses rahu ja harmoonia, kontroll oli sinu käes ja töö sujus lennult. See imeline tunne, mida sul sel nädalal kodus polnud sendigi eest.
Kodus on kolm last esimeses kooliastmes. Nad on kõik samade vanemate lapsed, aga täiesti erinevad. Kui üks tahab, et sa igale tema lahendatud ülesandele eraldi heakskiidu annad, siis teine ei taha avaldada mitte silpigi oma kodutöö lahendusest, läheb küsimise peale endast välja ja süüdistab sind usaldamatuse.
Oma kooliteed sügisel alles alustanud laps ei saa vist üldse aru, et distantsõpe tähendab kindla päevaplaani järgi materjali omandamist, kodutööde tegemist ning nende õpetajale e-posti kaudu saatmist, mitte poole lõunani teleri ees multika vaatamist, nutitelefon ohutus läheduses.
*
Esmaspäeval oleme kõik valmis distantsõppega alustama. Ema ja isa ning kahe lapse telefonides ning kahes pere sülearvutis on avatud eKool. Õigemini pole avatud, sest see ei tööta. Mõtled läheneda loominguliselt – lähed terve perega üle tee metsa ja veedad seal lastega tunde imeliselt aega.
Ema-isa räägivad lastele keskkonnahoiust, metsa väärindamisest, kohaliku heinamaa juurde jõudes sellest, miks seal asuvat betoonist posti ehk geodeetilist punkti vaja läheb ning kodu idüllilisel karjamaal ootava veisekarja juures aitad lastel lugeda märke peagi poegima hakkavast emasveisest.
Oled täiesti muretu, ülimalt motiveeritud ees ootava kahe distantsõppe nädala osas ja poole kõrvaga õhtustest uudistest kuuled, et eKooli prognoositud kasutajate arvust oli kasutajaid tol hommikul kolmkümmend korda rohkem ning keskkond kukkus lihtsalt kokku. No tere tali, aga pole hullu.
"Kontroll on sinu käes ja tööasjadega paistab ka joonel olevat."
Teisipäeval rahustad end, et kõik pole veel kadunud, meie e-riigi parimad itipoisid on keskkonna kindlasti sujuvalt tööle saanud ja üks päev õppetööd kolme lapsega järgi teha ei tohiks olla midagi ületamatut. Kontroll on sinu käes ja tööasjadega paistab ka joonel olevat.
Kolmapäeval hakkavad internetiavarustes ringi liikuma lapsevanemate loodud meemid koduõppe kohta. Ühes on kujutatud kaugtööd teha püüdvat isa, kolm last pulksirgelt põrandal rivis, köitega kinni seotud. Sa naerad südamest!
Järgmine meem ingliskeelse tekstiga: "Teine päev koduõpet. Minu kaks poega on õppetöölt kõrvaldatud kuni uurimise lõpuni ja tütre viskasin koolist välja". Taaskord teeb suts head huumorit päeva kergemaks, sest vahepeal oli väike tagasilöök - nimelt oled avastanud, et õpetajad on päris agarad: kodutööd leiad harjumuspäraselt kalendri alt, aga lisaks avastasid, et märkimisväärne osa koduses karantiinis tegemist nõudvatest töödest on kirjas hoopis tunnitööde all.
Kaval ka, see va eKool oma nurgataguste peidukohtadega. Lisaks on osad õpetajad hakanud juhiseid andma e-kirja teel, need on tulnud lapse kooli e-posti aadressile. Takkapihta tuleb minu telefonile tekstisõnum ühelt klassijuhatajalt, et kus on möödunud reedel paberil jagatud matemaatika ülesannete vastused, mille lahendused pidi pildistama ja õpetajale saatma.
Ausalt, ma ei tea, kus need on! Ma lähen küsin nende kohta selle lapse käest, kes ei salli sugugi, et ma teda õppetöös kontrollin ja see aktsioon lõpeb üle kogu maja kaikuva üleüldise riiuga.
Meeme tuleb järjest juurde, aga sa tunned, et sinu rõõm neist jääb aina väiksemaks. Saad aru, et igas naljas on natuke tõde. Ja need naljad on keegi täiskasvanud inimene välja mõelnud, et need saaksid tema kodusest arvutist üle maailma laiali levida, et järgmine ja järgmine ja järgmine lapsevanem tunneks end nendes naljades ära...
Viimane nali on USA-st pärinev video pealkirjaga "neljas karantiini päev minu perega". Klouniks riietunud lapsevanem peksab ühte oma pereliiget. Video all on tärnide vahel selgitus, et tegemist pole päris kaklusega. Sul läheb meel nukraks.
*
Ühel päeval on laps valmis jõudnud kaks A4 lehekülge eesti keele kodutööd. Ta on ise selle ülesande eKoolist leidnud ja ära teinud. Tundub nagu mingi näidendi ümberjutustus, kirjavigu täis, nii et mustab! Aga sa tunned uhkust, sest ta tegi selle päris ise.
Parandad koos lapsega rida realt tema jutu ära, pildistad telefoniga üles ja laps saadab selle oma e-mailiga õpetajale. Järgmisel päeval on postkastis kiri küsimusega: "Mis see on? Pidid tegema ju näidendi kavalehe, kus kirjas osatäitjad ja lavastaja ja kunstnik ja..."
Sa näed, kuidas lapse silmad valguvad pisaraid täis, samas märkad lohutuseks, et nägu on tegelikult rõõmus. Ja tõesti - su laps nutab ja naerab samaaegselt. Tõded isegi selle olukorra tobenaljakat momenti. Ta nägi ju selle tööga nii palju vaeva...
Püüad huumoriga olukorrast võitu saada, öeldes, et sõna "eideke", mis alguses tugeva sulghäälikuga kirjutatud oli ning seejärel kakskümmend seitse korda ära sai parandatud, on nüüd sul vähemalt eluks ajaks selge. Ja saadad lapse magama, et homme seesama kodutöö uuesti ja õigesti teha.
Sul pole kedagi abiks võtta. Laste ainus vanaema on viiruse n-ö riskirühmas ja laste isa on see, kes peab selle kriisi ajal olema eesliinil, sest tema osutab praeguses eriolukorras elutähtsat teenust.
"Omaenda töökoha oled sa eneselegi arusaamatult sel nädalal otsekui ooterežiimile pannud, sest sa oled olnud õhtul lihtsalt nii väsinud."
Ja sa ei pane seda talle sekundikski pahaks, et ta ei saa sind võrdses mahus toetada laste distantsõppel, sest temal on oma elu kutse.. Just "elu kutse" selle kahe sõnaga, sest äraelamiseks on tal ka poole kohaga teine töö, mida selle iseloomust tulenevalt distantsilt teha pole võimalik. Omaenda töökoha oled sa eneselegi arusaamatult sel nädalal otsekui ooterežiimile pannud, sest sa oled olnud õhtul lihtsalt nii väsinud.
Ühel päeval nädala keskpaiku oled rõõmus, sest keskmises lapses on kodusõppe nädala jooksul avaldunud imetlusväärne oskus märgata, hoolida, abistada ja meeleolu luua.
Ta on esimene, kes palve peale töö-kooli-mängu-söögilaud (jah, meie väikeses majapidamises on tõepoolest seesugune multifunktsionaalne mööbliese nüüdses eriolukorras olemas) korda teha, abistada nõudepesumasinast asjade kappi paigutamisel või tolmuimejaga põranda tõmbamisel.
Ta on see, kes pingelise kolme õe suhtekolmnurga tekkides esimesena otsustab järgi anda. Mitte sellepärast, et lasta endale teistel "mütsi pähe tõmmata", vaid ta on otsustanud lihtsalt mitte selle olukorra peale oma aega kulutada. Kui ta oskaks prantsuse keelt, ütleks ta tõenäoliselt c'est la vie! Aga praegu on tal inglise keelegagi raskusi.
Sinul on samal ajal selle sama lapse pärast ka kurb meel. Miks tema peab olema jälle see, kes palutud asja ära tegi või järgi andis? Miks teised kaks seda teha ei võiks? Ühel vaiksemal momendil pärast päevast distantsõppe hullust lähed tema juurde ja ütled, kuidas sa tema panust hindad ja ütled, et kindlasti ei pea ta teiste eest asju ära tegema. Ainult siis, kui ta ise seda samuti soovib. Püüdes justkui vabandada teisi lapsi, kes sel määral panustamist vajalikuks pole pidanud ning kelle kodus õppimine on laetud samasuguse motivatsioonipuudusega kui kodutöödes appi tõttamine.
Ühel õhtul avastad, et su keskmine laps oskab teha täiesti ise pannkooke. Mitte neid pulbrist, vaid päris meie oma koduste kanade munadest, piimast, jahust ja suhkrust. Mõistmata, et tema jaoks on olukord täieliku kontrolli all küsid, kuidas ta teab, kui palju mida taignasse panna tuleb ja pakud abi retsepti otsimisel. Ta vastab muretult, et kõike nii palju, nagu süda lustib!
Jah, sinu õhtusöögitegu jäi sel päeval koduõppe tohuvabohus vaid teoreetiliseks plaaniks. Tühi kõht on tõepoolest kõige parem kokk – lapse tehtud pannkoogid on sinu tehtutest palju paremad.
Esimese distantsõppe nädala reedel helistab noorima lapse klassijuhataja ja küsib, kuidas läheb. See on esimene kord, kui teie pere kuuleb kodusõppe nädala jooksul mõne õpetaja häält. Sa tunned, kuidas su hääl tahab värisema hakata ja peidad sinu kõrval õppivate laste eest pisaraid. Sa tunned end nagu veerandsada aastat tagasi on koolipäevil, kui olid pahandusega õpetajale vahele jäänud.
Ütled ebamääraselt, et "Noh, me püüame. Aga veidi on raske siin kõigi kolmega..." Tegelikult sa valetad, sest see pole veidi raske, see on väga raske. Õpetaja lõpetab pigem rutakalt kõne, soovitab ikka õues värskes õhus liikumiseks ka aega leida ning tuletab meelde saata tema e-mailile puuduolevad kodutööd.
"Koduõppe pinge on närvid seest välja söönud nii lastel kui ka vanematel."
Reede lõunaks oled põhimõtteliselt alla andnud ja mõistad, et uus koolinädal ei saa enam samal viisil korraldatud olla. Eluasemes valitseb pidevast lastega kodus olemisest tõeline segadus; oma tööasju ei ole võimalik enam edasi lükata; kolleegi, keda lubasid nädala alguse poole abistada, oled täiesti "üle lasknud"; koduõppe pinge on närvid seest välja söönud nii lastel kui ka vanematel.
Viimases hädas kirjutad sõbrast õpetajale, kes on aastaid tagasi Noored Kooli programmiga õpetajaks läinud. Sa tead, et just tema on see agiilne, nüüdisaegne ja muutustele avatud õpetaja, kes selles distantsõpet eeldavas eriolukorras teab õigeid meetodeid, kuidas lapsi kodustes tingimustes õpetada.
Pakud temale võimalust, et äkki ta oleks nõus sinu lapsi koduõppel aitama. Ta on tark inimene ja vastab eitavalt põhjendusega, et tema peab oma koolilastega tunde reaalajas ning ei taha lisatööd, sest tahab ka puhata ja endale aega võtta. Tundub, et tal on kaugõppeformaadiga asjad timmis.
Mina ei julge lapsevanemana endale aja võtmisest ja puhkamisest hetkel unistadagi. Pereisa on just ümber tõstnud oma suvekuised puhkuseplaanid aprillikuusse, sest meil puudub igasugune teadmine, kui kaua peavad lapsed veel koduõppel olema ning meie neid õpetama.
*
Ma ei palu paljut, vaid seda, et praeguses hädaolukorras oleks minulgi võimalik teha ära oma põhitöö lastega kodusõppel viibimise ajal. Veel lihtsamalt – palun, et iga isik täidaks oma põhitegevusega seotud ülesandeid ka eriolukorra ajal, eemal oma tavapärastest kontori- ja klassiruumidest.
Eriolukord viskas paljud õpetajad ootamatult tundmatusse vette. Vetesse, mille kohta oli neile küll koolitustel ekraanile pilte näidatud, aga kus nad pole varem suplema kippunud, ja kui aus olla, pole ka tungivat vajadust olnud.
Nüüd on hädaolukord käes, õpetajal on tööriistadena käes e-kool, lapsevanema telefoninumber ning heal juhul ka lapse kooliga seotud e-maili aadress. Küll aga pole ta pidanud mitte kunagi kasutama videokoosoleku formaati kogu oma klassi õpilastega tunni läbiviimiseks, kuigi see oleks ainus meedium, mis suudaks enam-vähem piisavalt asendada lapsele nii vajalikku kontakti oma õpetajaga.
Valmis pole ka lapsevanemad, sest nad pole varem pidanud hädavajalikuks ega mõistlikuks, et päris igal lapsel oleks oma isiklik sülearvuti. Paljudes kodudes on füüsiliselt isegi liiga vähe ruumi, et kodus saaksid korraga kaugtööd teha nii ema-isa kui ka distantsõppel olevad lapsed, rääkimata võimalusest, et igaüks saaks viibida selleks segamatult oma ruumis.
Arvutid ja õpikeskkond jooksevad kokku, ühendused hanguvad. Eesti haridussüsteemi tulemused on PISA uuringu kohaselt maailma parimate seas ning oleme uhked meie e-riigi eduloo üle, aga lõppenud nädal on pannud mind kahtlema, kas meie e-riik ja haridussüsteem on piisavalt paindlikud ja võimekas, et ebaharilikes olukordades toime tulla.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Ingeldrin Aug: koduõppel oleva lapsevanema appikarje | https://www.err.ee/1067569/ingeldrin-aug-koduoppel-oleva-lapsevanema-appikarje | Ingeldrin Aug kirjeldab kolme lapsega kodus veedetud eriolukorra esimest nädalat, mille vältel elevus vähehaaval masendusega asendus. |
"Haiglatel peaks olema kriitiline varu umbes nädalaks, aga see oleneb ka sellest, kui palju inimesi hospitaliseeritakse," rääkis Aab, kes on määratud eriolukorra tööde juhiks ülesandega tagada desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendite olemasolu väljaspool tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi, Postimehe veebisaates "Otse Postimehest".
Samas rõhutas Aab korduvalt, et loodetavasti jõuab selle nädala jooksul Eestisse uusi tarneid, millega saab olemasolevaid varusid täiendada. Ministri sõnul tegi tervsieamet juba märtsi alguses kolm tsentraalset hanget, enamuses respiraatorite tarnimiseks, mida haiglad vajavad, kuid nende laekumine juba sel nädalal ei ole siiani kindel.
"Näete, mis ümberringi toimub. Ka suured riigid ei ole selliseks situatsiooniks valmistunud nagu praegu," rõhutas ta.
"Kui see nädal saadetis kohale jõuab, siis suudaksime kuuks ajaks kindlustada," lisas ta.
Aab rääkis ka, et olukorda võib keerulisemaks muuta see, kui nakatunute arv peaks järsult kasvama - siis oleks hüppeliselt rohkem vaja kaitsevahendeid.
Tema sõnul on Eesti võimud sõlminud Sillamäel tegutseva respiraatorite tootjaga kokkuleppe, et ettevõte lõpetas kõik muud tellimused ja teeb terviseameti tellimusel ainult Eesti haiglatele vajalikke respiraatorteid. Samuti on tehtud Eesti desinfitseerimisvahendite tootjaga kokkulepe, mille kohaselt saavad KOV-id ja riigiastused kahe nädala pärast 200 tonni desovahendit.
Minister rääkis ka, et Eesti saatkonna kaudu Pekingis üritatakse kätte saada üht suuremat hanget, mis sisaldaks nii tervisevaldkonnale kui ka sotsiaalvaldkonnale vajalikku varustust. "Hiina on käivitanud oma tööstuse päris võimsalt ja ilmselt ka jätkab selle võimsuste suurendamist," lisas ta.
Aabi sõnul on kohalikel omavalitsustel ja riigiasutustel tavaliste kirurgimaskide vajadus umbes pool miljonit maski ja veerand miljonit paari kindaid kuus. Tema sõnul on arusaadavalt kasvanud ka kaitsevahendite hind - kui varasemalt maksis kirurgimask umbes 10 senti tükk, siis nüüd on see kasvanud 50-60 sendini. Samuti on suurenenud desovahendi liitrihind. | Aab: haiglatel jätkub kaitsevahendeid umbes nädalaks | https://www.err.ee/1067568/aab-haiglatel-jatkub-kaitsevahendeid-umbes-nadalaks | Eestis asuvate isikukaitsevahendite varust jätkub haiglatel praegu umbes nädalaks, kuid mitu tellimust ja hanget on käimas ning loodetavasti jõuavad täiendavad varud kohale selle nädala jooksul, ütles riigihalduse minister Jaak Aab esmaspäeval. |
Registreeritud töötuse määr on nüüd kuus protsenti.
Kollektiivsetest koondamistest teatas töötukassale eelmisel nädalal 18 ettevõtet, esmaste koondamisteadete kohaselt koondatakse kokku 261 inimest.
Kollektiivsetest koondamistest kaheksa olid sellised, kus ettevõte märkis, et raskused on tekkinud COVID-19 pandeemiaga, töökohti koondatakse kokku 60.
16.-22. märtsi nädalaga tuli uusi registreeritud töötuid arvele 2102, võrreldes varasema nädalaga oli kasv 30 protsenti, teatas töötukassa. | Nädalaga kasvas registreeritud töötute arv neli protsenti | https://www.err.ee/1067557/nadalaga-kasvas-registreeritud-tootute-arv-neli-protsenti | Nädalaga kasvas Eestis registreeritud töötute arv 4,2 protsenti kokku 38 629 inimeseni. 2019. aasta sama ajaga võrreldes on registreeritud töötute arv kasvanud 16 protsenti. |
Linna plaani kinnitas ajalehele Pealinn abilinnapea Kalle Klandorf.
"Tammsaare pargi pinkidega on omaette lugu, sest seal ostsustati minna erilahendusele, mitte kataloogipinkidele," rääkis Tallinna kommunaalameti inseneriosakonna peaspetsialist Eva Tallo.
"Taheti teha midagi enneolematut, aga ei arhitektidel, disaineritel ega pinkide valmistajatel polnud kogemusi, mida tähendab meie oludes pargipinkide tegemine. Ja kust nad neid kogemusi pididki saama, kui selliseid eritellimusi peaaegu ju pole! Õnnetult läks seegi, et vahe projekteerimise ja teostuse vahel venis väga pikaks."
Tallo sõnul käivad pinkide asjus praegu kohtus tulised vaidlused.
Sügisel valmis Tallinna linnamööbli valiku ja paigutuse juhend. See soovitab näiteks Tammsaare pargis pinkide materjalina kasutatud liimpuitu õues üldse vältida, kuna liitekohad kipuvad päikese ja niiskuse käes pragunema. Tammsaare parki paigutatavad uued pingid vastavad täielikult ka linna juhendile.
"Mõned kasutatavamad pingid viime vana turu poole, neid saab seal veel kasutada küll," rääkis Tallo. "Aga pargiosas Tammsaare kuju ümber vahetame kõik pingid välja."
Pinkide jm linnamööbli paigaldamiseks on tänavuses linnaeelarves 500 000 eurot. Sealhulgas saab täiendava rannainventari Russalka ranna puhkeala, hinnanguliselt 150 000 euro eest. | Tallinn plaanib Tammsaare pargi ebaõnnestunud pingid välja vahetada | https://www.err.ee/1067556/tallinn-plaanib-tammsaare-pargi-ebaonnestunud-pingid-valja-vahetada | Tallinna linn plaanib mais välja vahetada Tammsaare pargi pingid, mis pargi renoveerimise käigus sinna paigaldati ning ootamatult kiiresti kulusid ja inetuks muutusid. Linna uus juhend ütleb, et kõik tulevikus paigaldatavad peavad olema vastupidavad, inimsõbralikud ja selga toetavad. |
Väikest elektritarbimise langust oli näha eelmise töönädala teises pooles, ütles Eesti elektrivõrguhalduri Elering pressiesindaja Ain Köster.
Näiteks möödunud nädala reede tiputarbimine oli lähedal nädalavahetuse tiputarbimisele, rääkis Köster. Samas on üldjoontes elektritarbimine tema sõnul eelnenud nädalatega sarnane.
Samas tarbimise dünaamika/muutus oli möödunud nädala kõigil päevadel tavapärane – tarbimine kasvab hommikul, jõudes kõrgele tasemele kell kaheksa. Võrdluseks, nädalavahetuseti sellist hommikust kõrget tarbimist ei ole.
Peamine muutus on Köstri sõnul Eesti enda energiatootmise vähenemine, mis on samas seotud CO2 kvoodi hinnatõusu ja madala elektrihinnaga. Praeguse hinnataseme puhul ei jõua põlevkivist toodetud elekter lihtsalt väga lihtsalt turule, märkis Köster. | Elektri tarbimises suurt langust ei ole | https://www.err.ee/1067555/elektri-tarbimises-suurt-langust-ei-ole | Kuigi Eesti on koroonaviirusest tingitud eriolukorras, elektri tarbimises suurt kukkumist ei ole. |
Tallinna Lennujaam võtab esmaspäeval vastu neli regulaarlendu, neist kolme opereerib Ryanair - lähtekohtadeks London, Weeze ja Edinburgh - ja üht Lufthansa, mil lähtekohaks Frankfurt. Samadesse sihtkontadesse toimub ka neli väljumist. Lisaks neile teeb sel nädalal oma viimase regulaarlennu Istanbuli veel Turkish Airlines.
Tallinna Lennujaama kommertsdirektor Eero Pärgmäe ütleb, et viimased kümme päeva on lennuplaanid muutunud mitu korda päevas, nii et ennustada kasvõi seda, mis saab selle nädala lõpuks, sajaprotsendiliselt ei julge.
"Täna on neli, nädala lõpuks võib olla üks [regulaarliin]," tõdes Pärgmäe.
Ta selgitas, et Ryanair lõpetab lennud Tallinnaga 25. märtsist 8. aprillini, Turkish Airlines aga 27. märtsist 16. aprillini. Ainus enam-vähem kindel edasilendaja on Lufthansa. Ka EasyJet on lubanud järgmisest nädalast oma lennud taastada, kuid olukorrad võivad kiiresti muutuda.
Lennufirmade plaani aprilli algul või keskel oma liinid taasavada peab Pärgmäe praegu selgelt optimistlikuks.
"Arvan, et need tähtajad pigem pikenevad. Need on optimistlikud tähtajad. Lennufirmad tahaksid küll kohe lendama hakata, nendepoolne valmisolek on kohe õhku tõuta, kui kuskil peaks mõni turg avanema. Kui kõik turud avanevad erinevas järjekorras, siis ei tea, kuhu saab kahe nädala pärast lendama hakata. Turgude avanemine sõltub sellest, kas viirus saadakse pidama või ei, kas mingid riigid leevendavad oma karntiinimeetmeid või ei," selgitas Pärgmäe.
Teise kvartali tulemused tulevad masendavad
Veel kuu aega tagasi võttis Tallinna Lennujaam vastu 40-45 lendu päevas, teist sama palju oli ka väljumisi, seega kokku kuni 90 lendu ööpäevas. Lennumaht on kahanenud üle 90 protsendi, tõdes Pärgmäe.
See tähendab, et ka tööd on inimestele oluliselt vähem pakkuda.
Pärgmäe ütleb, et tööd on püütud jaotada nii, et igaühele midagi jaguks, kedagi täielikult koju saadetud ei ole. Kuivõrd aga lennujaama töölõigud on nii erinevad, siis mingit keskmist ajutist töökoormust välja tuua pole võimalik.
"Meil on vahetustega töö. Kui enne käis inimene näiteks vahetuses ülepäeva, siis praegu võib-olla ainult üks või kaks korda nädalas. Saame ka tööaegu kombineerida. Ei saa öelda, et keegi on sada protsenti kodus või sada protsenti tööl. Püüame igaühele jõukohast rakendust leida," selgitas Pärgmäe. "Kui üle 90 protsendi lennutegevusest on ära kukkunud, siis loomulikult meil pole sellist personalimahtu vaja. Väga raske on ka ennustada, millal ja mis mahus see tagasi tuleb. Samas kvaliteetset tööjõudu on meil väga vaja."
Tallinna Lennujaam kavatseb kindlasti esitada taotluse ka töötukassa abipaketist osasaamiseks.
"Nii lennundus kui ka turismisektor on need, mis esimensena kvalifitseeruvad sellele toetusmeetmele," viitas Pärgmäe suurele töömahu ja käibe langusele.
Tallinna Lennujaamas töötab üle 600 inimese.
Pärgmäe sõnul on majandustulemusi raske praegusel ajal prognoosida, sest lennuplaanid muutuvad mitu korda päevas, mis tähendab, et äri maht kukub iga päev.
Kuna kriis algas I kvartali lõpul, siis on I kvartali majandustulemused veel üsna head, kuid teise kvartali tulemused kujunevad masendavateks ning ka esimene poolaasta kokku tuleb selge miinusmärgiga, resümeeris Pärgmäe.
"Kui üle 90 protsendi ärist on ära kukkunud ja varsti juba 95, siis on selge, et ega raha ka ei tule," lisas ta.
Tallinna Lennujaama juhatus on praegu kõiki lepinguid ükshaaval üle vaatamas. Klientuur on väga erinev, alates kaubandusest ja lõpetades lennundusega. Need ärid, mis teenust jätkuvalt saavad - näiteks kauplused, ms kasutavad üüripinda -, peavad teenuse eest edasi maksma. Lennufirmad, mis liinilt maas on, lennujaamale mingit püsitasu maksma ei pea.
Kaks müügipunkti avatud
Reisijate kadumisel on suletud alal lõpetanud töö kauplused, kohvikud ja apteek. Viimaseid müügipunkte püütakse veel mõnda aega avatuna hoida.
"Proovime hoida R-kioskit ja Take Off kohvikut lahti viimase hetkeni. Kuna reiside maht on nii väikseks kukkunud, ei saa vältida, et suletud alale jäävad millalgi ainult müügiautomaadid," ütles Pärgmäe. "Ühegi asja sulgemine ei ole hea otsus, aga kui kliente ei ole, ei ole ka hea mõte neid lahti hoida."
Ka Tallinna Lennujaama töötajad ei ole koroonaviirusest pääsenud, kinnituse on saanud kaks juhtumit, neist üks on kauplusemüüja ja teine G4S-i turvatöötaja.:
"Ei ole teadaolevalt ühtki juhtu, kui koroonaviirus oleks tulnud reisijalt töötajale. Kõik juhud, mis on, on olnud seotud Saaremaaga," kinnitas Pärgmäe. | Tallinna Lennujaam on kaotanud üle 90 protsendi lennumahust | https://www.err.ee/1067521/tallinna-lennujaam-on-kaotanud-ule-90-protsendi-lennumahust | Tallinna Lennujaama tuleb esmaspäeval sisse neli regulaarlendu, teist sama palju on ka väljumisi ehk kokku kaheksa lendu. Veel kuu aega tagasi oli igapäevane lennumaht 90 saabumist ja väljumist kokku. |
2019. aasta lõpus ilmunud Susan Luitsalu "Ka naabrid nutavad" on mahlakas ja samal ajal hapu lugu, mis naerutab igat eestlast, kes sellele oma aega pühendab. Ühelt poolt on tegemist humoorika tänapäeva eestlase kujutamisega, teisalt topib autor oma nina teiste asjadesse – sinna, kuhu meile on õpetatud mitte sekkuma, kuid kus juhtuvad just need kõige huvitavamad ja tragikoomilisemad seigad. Ja õige ka, et Luitsalu selle teekonna on ette võtnud. Võib-olla just tänu sellele lugemisele saame paremini aru naabrite psühholoogiast või siis kokkuvõttes iseendast – sest oleme me ju ka ise kellegi naabrid.
Kõnealune teos oli nomineeritud 2019. aasta kirjanduse aastapreemiatele ning nagu Luitsalu ise enda raamatu kohta ERR Kultuuriportaalile antud intervjuus ütles, kavaldab ta selle tekstiga inimesed probleemide juurde, millest nad midagi teada ei taha. Just see võtab hästi kokku põhjuse, miks "Ka naabrid nutavad" raamatu nominatsioon oli täiesti põhjendatud ning miks ei saa nõustuda inimestega, kes kutsuvad seda ajaviiteromaaniks. Sellele tekstile on sügavust ja tihedust antud kulbiga ja kui tavaliselt "õigete" ja paratamatult ka uinutavate kirjandusteoste puhul sellega asi lõppeb, siis Susan Luitsalu on raamatut karastanud heites sinna pangega külma kaevuvett, mis andis endast šokilainete ja külmavärinatega märku pea kogu teose vältel.
Lõpuks on ta üllatava kompoti peale asetanud ühe päikselise võilille, mis juba eos paljusid rõõmustab, kuid enamusi siiski vihastab. Võilill on justkui see sama naaber seal pojengitänaval – pealtnäha kaunis, kuid kui lased ta hetkeks enda koju, siis on teda varsti kõik kohad täis ning lahti temast enam ei saa. Vastu hakkamine ja hävitamine on samuti lootusetu tegevus – siis hammustab ta veel valusamini vastu.
Raamatut lugedes tekkis lugematuil hetkil tunne, kuidas tahaks silmad maha lüüa ja häbenedes teemat vahetada. Meie, eestlased, ei saa tegelikult olla sellised. Ometi tundsin mõnes karakteris ära ka endale tuttavad tüübid näiteks mõnelt taimenimeliselt tänavalt – stereotüüp stereotüübi otsas. Tahaks mõelda, et elus on rohkemat, kui naabrimehe üle trumpamine uuema murutraktorimudeliga või naabrinaise istutamisoskuste kommenteerimine terrassil teetassi taga. Siiski tundub, et raamatus sattusime tänavale, kus sellised väärtused olid primaarsel kohal. Mõnel põgusal hetkel hakkas tunduma, et Luitsalu on hakkama saanud justkui tänapäevastatud ja moderniseeritud "Tõe ja õiguse" uue versiooniga. Sarnasusi on hämmastavalt palju. Kaks perekonda, kelle peadeks on kaks võimukat meest. Mõlemad tahavad olla teisest paremad, samal ajal teineteist viimseni kadestades. Aga võibolla ei olegi see lihtsalt kokkusattumus – äkki nii käibki, ehk ongi see päris elu?
"Tõe ja õiguse" uuendatud versioonis pidi paratamatult mängu tulema internet ja sotsiaalmeedia – tuligi ning grandioosse sisenemisega. Kui perepead olid parasjagu oma eile niidetud muru üle lakkumas, siis nende võsukesed murdsid pead järgmise Instagrami postituse teostuse üle. Loominguline mõttetegevus ju seegi – kuidas oleks kõige parem poseerida, milline võiks olla taust, mis lugu see pilt võiks rääkida – need olid vaid mõned küsimused mis nende igapäevast "mõjuisiku" elu täitsid. Kui head vastused küsimustele puudusid, siis pidi leppima halbadega.
Nii võttiski teismeline Bresaola – kellele oli nime pannud ema, kes enda teada oskas itaalia keelt ja arvas, et nimetas tütre "iluduseks", hiljem aga selgus, et ta polnud itaalia keele tunnis kuigi hästi tähele pannud ning nimetas tütre kogemata hoopis "vinnutatud singiks" – kätte ja läks ilusal kevadpäeval õue pildistama, ikka seetõttu, et lilled toovad teoorias palju like'e. Võimles, mis ta võimles, ihaldatud tulemust ta ei saavutanud. Kui ettevõtmine eesmärgipäraselt ei õnnestunud, arvas ta, et tuleks võtta koer – selleks, et rohkem jälgijad enda kontole koguda. Siinkohal jäi üle vaid uskumatusest pead vangutada ja loota, et ka see viirus ehk suvetulekuga taandub.
Kui sotsiaalmeedia on pinnapealsel vaatlusel ohutu, siis anonüümne internetifoorum seda kindlasti ei ole. Ka sellega puutuvad pojengitänava elanikud kokku ning maitsevad õige pea selle mõrkjaid vilju. Saame näha foorumi tegevust, mida naisterahvad kasutasid anonüümselt arvamuse avaldamiseks – üldiselt kellegi teise laimamise vormis. Õige pea saab selgeks, et küte sellele masinale on kadedus ja iseenese ebakindlus. Kui tundub, et naabril läheb sel kuul kuidagi väga hästi, siis ajab ikka vihale küll. Nii seadsidki naised oma tuld täis sõrmed klaviatuurile ning lasid kirel neid juhtida – järgmisel päeval ärkasid nad üles muidugi ekstreemselt halva foorumi pohmakaga, kus tund tunnilt kirjutatu meenuma hakkas ja südametunnistus järk-järgult endast märku andma hakkas.
Pojengi tänava õnnetused aga anonüümse internetivägivallaga ei piirdunud. Autor toob lugejateni tõesti teema, millega üldiselt tegelda ei taheta. Kohtume jõuka perekonnaga, kus mees naise peal füüsilist vägivalda kasutab. Ometi on Luitsalu suutnud selle valusa teema hajutada lõbusalt kulgevasse lookesse, mis äratab lugejat kui pinisema hakkav äratuskell peojärgsel hommikul – ootamatu segaja tõttu tahaks ruttu pea padja alla peita ning vaadata taas ringi siis, kui õhkkond on uuesti "normaliseerunud". Kahtlemata on tegemist olulise teemaga, millest peab julgelt rääkima – kahjuks osutas lugemine sellele, et koduvägivald on tavalisem ja laiemalt levinum kui me seda uskuda tahaksime.
Satiiriline ülevaade eestlaste elust on heas mõttes lihtne lugemine kõigile, kes julgevad vaadelda tänapäeva nii päris kui ka pseudoprobleemidega eestlase ellu. Selle terava keelega ning mõõdukalt iroonilise lugemise pealt jääb mulje, et raamatus kohatud stereotüüpne eestlane rohkem näitleb, kui elab. Lugejal jääb ainult üle loetust õppust võtta ning oma tegelikult toredaid naabreid isetehtud õunakoogiga tervitada, sest pole nad nii hullud midagi. | Arvustus. Kadedus on võimas narkootikum | https://kultuur.err.ee/1067502/arvustus-kadedus-on-voimas-narkootikum | Uus raamat
Susan Luitsalu
"Ka naabrid nutavad"
Rahva Raamat
272 lk |
Sisust: udune sügisõhtu vanas Inglismaa häärberis. Kuulus põnevuskirjanik on külla kutsunud abikaasa noore armukese. Peremees, kes armastab kavalat mängu ja ülepakutud teatraalsust, hakkab külalist veenma, et too rööviks naise juveelid. Ettepanek käivitab ettearvamatute tagajärgedega sündmuste ahela.
"Mängu" lavastaja ja helikujundaja on Vahur Keller, kunstnik Britt Urbla Keller, valguskunstnikud Britt Urbla Keller ja Rene Topolev, laval Meelis Kubo ja Andres Roosileht (NUKU).
"Anthony Shafferi "Mäng" ("Sleuth") on täiuslikult konstrueeritud põnevik, mida soovitas tegelikult Kellerteatri kavva võtta meie peakunstnik Britt. See näidend suudab oma pööretega üllatada isegi siis, kui loed või vaatad seda juba mitmendat korda, mis on kindlalt üks väga hea loo tunnus. Kellerteatris oli juhtumisi just olemas ka täpselt selle näidendi jaoks sobiv trupp. Seda, et Meelise ja Andrese nimed kõlavad kahtlaselt sarnaselt nende tegelaste Milo ja Andrew'ga, märkasin ma alles peale proovide algust," kommenteeris Vahur Keller. | Kellerteatris esietendub psühhotriller "Mäng" | https://kultuur.err.ee/1067529/kellerteatris-esietendub-psuhhotriller-mang | 3. mail esietendub Kellerteatris põnevik "Mäng". Lavastuse aluseks on inglise kirjaniku Anthony Shafferi näidend "Sleuth", mille järgi on tehtud kaks mängufilmi. Režissöör Joseph L. Mankiewiczi 1972. aasta põnevusfilmis mängis kirjanikku inglise lavatäht Laurence Olivier ja naise armukest noor Michael Caine. 2007. aastal Kenneth Branagh' vändatud trilleri duoks oli soliidsesse ikka jõudnud Michael Caine ja sarmikas Jude Law. |
Kokku on Eestis tehtud 3724 testi. Ööpäevaga laekus 495 testi tulemust, mis on 78 võrra rohkem kui laupäeval.
Vanusegruppide vaates on seis endine: nooremad kui 20-aastased moodustavad vähem kui 6 protsenti ja vanemad kui 60 eluaastat 17 protsenti nakatunutest.
Haiglaravil on 15 inimest, neist neli vajab intensiivravi. Kahe intensiivravil viibiva patsiendi seis on kriitiline.
Testitakse ennekõike haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimesi, sealhulgas eakaid ja krooniliste haigustega inimesi. Testimise vajalikkuse otsustab perearst, kes suunab patsiendi proovivõtmisele.
Perearstidele on antud juhised ja lõplik otsus on alati perearsti arstlik otsus, mille ta teeb, tundes oma nimistu patsiente, võttes arvesse patsiendi sümptomeid, üldist tervislikku seisundit ja kõiki kaasnevaid haiguseid.
Juhuvalimi alusel testitakse lisaks haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid ja hoolekandeasutuste töötajaid, et hoida ära viiruse levik tervishoiu- ja hooldekandeasutustesse, samuti politsei, päästeameti ning teisi COVID-19 leviku tõkestamisega seotud inimesi, kes oma töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.
Sümptomite (köha, palavik) avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kust antakse käitumisjuhised. Koroonaviirusega seotud küsimustele on ööpäevaringselt avatud tasuta häirekeskuse infotelefon 1247. Haiglates ja hooldekodudes on alates eilsest telefoniteel võimalik vestelda hingehoidjaga.
Hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.
Häirekeskuse ja kiirabi ülekoormatuse tõttu võib kiirabil teenindada abivajajaid nüüd ka kaheliikmelistes brigaadides.
Kui inimene haigestub, siis peaks ta igal juhul püsima kodus ja võimalusel teavitama haigestumisest inimesi, kellega ta on olnud viimastel päevadel lähikontaktis. Kergete sümptomitega, nagu köha, väike palavik, tuleb püsida kodus ja vajadusel leevendada sümptomeid soovitatavalt käsimüügiravimitega. | Pühapäeval tuvastasid laborid 26 uut koroonaviirusega nakatunut, üldarv 352 | https://www.err.ee/1067540/puhapaeval-tuvastasid-laborid-26-uut-koroonaviirusega-nakatunut-uldarv-352 | 23. märtsi hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 352 inimesel. Võrreldes päev varasemaga lisandus 26 uut positiivset tulemust, neist 16 on Saaremaal, viis Harjumaal, neli Võrumaal ja üks Tartumaal, teatas terviseamet. |
"Hei, sina, mis´and olidki?" hõikas Raivo. "Kevin? Kaspar?"
"Kregor Niklas," parandas poiss mornilt ja jäi seisma. "Mis tahad?"
"Mida me sinu arust siin teeme, ah?"
"Kuidas mida?" Poiss vaatas talle otsa nagu poolemeelsele. "Valvame. Me oleme Omakaitse."
"Mh-mh," nõkutas Raivo pead. "Omakaitse. Kaitseme omasid, eh?" Oma kaitse… Mitte omade, oma… Nii et ei mingit vennaarmu, ei mingit lähedastest hoolimist; ei, puhas materialism ja saamahimu. Oma särk ju ihule kõige lähemal. Vaat seda särki kaitsengi, sitta sest ihust!"Kelle eest?"
"Võõraste, kelle eest siis veel?" ühmas Kregor.
"Ahah. Ja kes need võõrad täpsemalt on?"
"Kõik, kes ei ole omad!" põrutas poiss. "Lihtne ju."
Jah, temal oli kõik lihtne. Oma on oma ja kes ei ole oma, on võõras.
"Ja mis me siis teeme, kui võõrad peaks tulema?"
"Tulgu aga," urises poiss ja patsutas kurikat peopessa. "Aga me neile siis teeme!"
"Teeme mida?" Raivo ei uskunud oma kõrvu. "Mida me teeme?! Lööme maha või?" Uskumatu!
Poiss kõhkles hetkeks, oli näha, et ta polnud nii kaugele üldse mõelnudki. Siis aga valgustas ta nägu selgusele jõudmise helge sära.
"Täpselt! Lööme maha jah. Kuule, sa oled täitsa norm vana."
Issand, sa näed ja sa ei mürista! Raivo ohkas. Kuidas see maailm küll nii äkki lolliks läks?
Pariis oli rutakalt püsttaraga ümbritsetud ja toekas värav seestpoolt suure prussiga toestatud. Mis maania see oli, mis sundis igale külale tara ümber ehitama, nagu see midagi aitaks?! Piisab paarist lollist seespool tara ja kaitse muutub lõksuks. Aga kes siis sellele mõtles!
"Kuule, sa selle peale pole tulnud, et äkki olen mina ka võõras?" õrritas ta poissi. "Mul pere Saksis…"
Poiss kangestus. Ta silmad volksatasid vasemale ja paremale nagu jänes laternate valgusvihus. Kurikat hoidvad käed kerkisid otsekui iseenesest ülespoole.
"Noh, lööd mu nüüd maha või?" ei suutnud Raivo lõpetada. Ta oli tige. Ta tahtis sellele neetud rajakale korraliku õppetunni anda.
"Kui… Kui vaja, siis lööngi," neelatas poiss. "Ära tule lähemale!"
Ta käed värisesid.
Kurat teda teab, pärast lööbki. Puhtast hirmust.
"Olgu, olgu, nalja tegin. Rahune maha.
"Kurat, selliseid nalju ei tehta!" Poiss peaaegu nuttis. "Kuidas ma sind nüüd usaldada saan?"
"Ega saagi," nõustus Raivo. "Küllap ongi targem üldse mitte kedagi usaldada. Püsid kauem elus." Ta mühatas. Vaat, kuhuni oleme jõudnud. Nagu neis kuradima odavates filmides. Üksik kangelane tühermaal…
"Sa mõtle parem sellele, mis saab, kui keegi mujalt sind näeb. Mitte sina teda, vaid tema sind. Kes sa tema jaoks oled?"
Kevin tuiutas maha, üritades seda ilmselt ette kujutada. Siis tõstis ta pilgu ja tema silmad läksid suureks.
"Ma olen tema jaoks võõras!" pomises ta.
Raivo muigas napilt.
"Tukkusid ära? Ja mis siis, kui temal ei ole kaigas, vaid püss?"
Poiss tegi suu lahti. Ja pani selle siis kinni.
"Vaat nii, poisu," ohkas Raivo.
Esmalt oli see lihtsalt kerge kuma, nagu hakkaks päev tõusma, aga selleks oli veel liiga vara. Kulus mitu minutit, enne kui Raivo taipas, mida see tähendab. Kuma tugevnes, nüüd lõid juba mitmest kohast leegid üles ja öö muutus valgeks. Hakkas kostma karjumist. Mustavad kogud vilksatasid mööda, hääled sulasid kokku ühtlaseks ähvardavaks möirgamiseks, millest kostis kord tule müha, kord paanilisi kriiskeid, vandumist, ähvardusi, sajatusi… Ja siis rütmiliselt ning manavalt:
"Tapa! Tapa!"
Läks aega, enne kui ta taipas, et see ei olnud ülekutse, vaid linna nimest sündinud võitlushüüd. Või mõnel puhul ka omade edasi antud hoiatus.
Pariis põles. Hullus oli valla ja siin polnud enam midagi päästa. Parim kaitse on rünnak! Kui ruttu inimesed ikka kiviaega tagasi pöörduvad…
Ta pidi Saksi jõudma, et peret hoiatada.
Raivo vingerdas siuna tara alt läbi, selle koha oli ta ettenägelikult juba ammu valmis pannud, roomas eemale ja söandas alles põõsaste varjus püsti tõusta.
Siis ta jooksis. Nii suudab joosta vaid saakloom, kui ta kiskja eest põgeneb.
Ruttavaid kohti nähes võttis Raivo hoogu maha. Kohe on ta kohal. Kohe saab ta peret hoiatada.
Miski puuris end tulise jutina abaluude vahele. Paugu kaja jõudis ta teadvusesse suure hilinemisega. Maapind lendas näkku. Raivo tundis puhkevate metsalillede vaevutajutavat värskust, mis mulluste lehtede kõdulõhnast kerkis. Kevad on siiski nii ilus…
Vaatevälja ilmusid tanksaapad, mis kuidagi veidralt viltu lähenesid ja terve vaatevälja täitsid. Ta silmitses saabastele kuivanud mudast koorikut ja imestas, et see näeb välja nagu tundmatu maa kaart.
Nüüd oleme kõik jõudnud tundmatule maale…
"Ma ju ütlesin, et Omakaitse on väärt mõte! Näe, Pariisi omad juba ründavad." Sõnad kostsid nagu läbi udu. "Räägitakse, et Pariisi omad on need kõige ohtlikumad!"
"Pariis põleb!" üritas ta öelda, hoiatada, kuid suhu valgunud veri vaid mulksus ja sõnad takerdusid sellesse nagu põder sohu. "Tapa…"
Sel viimasel sõnal õnnestus siiski soost välja rabeleda ja verd täis suust põgeneda.
"Mis ma ütlesin!" kuulis ta veel.
Kõlas veel üks pauk. | Kriisijutuke | Veiko Belials. Pariis põleb | https://kultuur.err.ee/1067538/kriisijutuke-veiko-belials-pariis-poleb | ERR-i kultuuriportaali sarjas peegeldavad kirjanikud olusid ajal, mil viirusehirm on pannud elu peaaegu kinni.
"Pariis oli rutakalt püsttaraga ümbritsetud ja toekas värav seestpoolt suure prussiga toestatud. Mis maania see oli, mis sundis igale külale tara ümber ehitama, nagu see midagi aitaks?! Piisab paarist lollist seespool tara ja kaitse muutub lõksuks. Aga kes siis sellele mõtles!" Nii kirjutab Veiko Belials. |
29-aastasest Nepomnjaštšist sai ühtlasi esimene maletaja, kes jõudnud sel turniiril kolme võiduni. Kolm ülejäänud partiid, Anish Giri - Fabiano Caruana, Aleksandr Grištšuk - Ding Liren ja Kirill Aleksejenko - Maxime Vachier-Lagrave, lõppesid viigiga.
Viie vooru järel on Nepomjaštšil koos 3,5 punkti. Poole punkti kaugusele pääseb turniirile asendusmaletajana pääsenud Vachier-Lagrave. Eelmise MM-tiitlimatši kaotanud Caruana jätkab 2,5 punktiga.
Male MM-i kandidaatide turniiril peetakse 14 vooru ja partiid kestavad 3. aprillini. Turniiri võitja saab õiguse mängida tiitlile valitseva maailmameistri Magnus Carlseniga. | Vene maletaja kerkis kandidaatide turniiril ainuliidriks | https://sport.err.ee/1067531/vene-maletaja-kerkis-kandidaatide-turniiril-ainuliidriks | Venemaal Jekaterinburgis jätkuval male MM-i kandidaatide turniiril tõusis viienda vooru järel ainuliidriks venelane Jan Nepomnjaštši, kes sai valgetega jagu hiinlasest Wang Haost. |
Rootsi ja Eesti finantsinspektsioonide ja rahvusvahelise õigusfirma Clifford Chance hinnangul põhinedes otsustas panga juhtkond tühistada panga endisele tegevjuhile määratud lahkumishüvitise, mille esimene väljamakse oli planeeritud 29. märtsil.
Aasta tagasi, kui Bonnesen ametist vabastati, teatas pank, et Bonnesen saab hüvitiseks 75 protsenti oma 24 kuu palgast, mis toona oli 21,5 miljonit Rootsi krooni ehk ligikaudu 2,1 miljonit eurot.
Juhatus otsustas ka Bonnesenilt mitte kahjutasu nõuda. Pank otsustas esmaspäeva hommikul, et ei vaidlusta Rootsi finantsinspektsiooni möödunud nädalal langetatud otsust, mille kohaselt peab pank maksma 4 miljardit Rootsi krooni trahvi.
Rootsi ja Eesti finantsinspektsioonide ühisuurimise käigus leiti, et Swedbankil on Balti riikides olnud suuri vajakajäämisi rahapesu tõkestamise reeglite täitmisel ning otsustasid, et Swedbank AB-le tehakse hoiatus ning pangale määratakse nelja miljardi rootsi krooni ehk 360 miljoni euro suurune trahv.
Eesti finantsinspektsioon tegi Swedbank AS-ile ettekirjutuse, millega kohustatakse panka võtma kasutusele meetmeid parandamaks rahapesu vastu võitlemise kontrollisüsteeme. Eestis on käimas kriminaalmenetlus, mille eesmärk on jõuda selgusele, kas Swedbankis on aset leidnud rahapesu või muid kriminaalkuritegusid. | Swedbank ei maksa ekstegevjuht Bonnesenile lahkumishüvitist | https://www.err.ee/1067530/swedbank-ei-maksa-ekstegevjuht-bonnesenile-lahkumishuvitist | Rootsi Swedbank otsustas mitte maksta panga eelmisele tegevjuhile Birgitte Bonnesenile varasemalt kokkulepitud lahkumishüvitist. |
Eelmise aasta suvel oli Reformierakonna toetus üle 35 protsendi, kuid see langes tänavu märtsis 29 protsendi peale.
Teisele kohale on Emori uuringus tõusnud 21 protsendi suuruse toetusega EKRE.
Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog ütles, et EKRE oma 21 toetusprotsendiga on samal tasemel, kus nad olid korraks vahetult enne eelmisi valimisi ehk see on EKRE parim tulemus reitingute mõõtmise ajaloos.
Hetkeseisuga kolmandal positsioonil paikneva Keskerakonna reiting on viimased neli kuud olnud stabiilselt 17–18 protsenti. Voogi sõnul pole peaministrierakond suutnud veel taastada nende kunagist taset.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli Emori küsitluses 12 ja parlamendivälisel Eesti 200-l 13 protsenti.
Valitsuskoalitsiooni kuuluva kolmanda erakonna Isamaa reiting on viimased kaks kuud olnud valmiskünnise piirmail - märtsis neli protsenti.
"Isamaa on selgelt oma suurima konkurendi EKRE varju jäänud ning hoiab reitingute edetabelis kindlalt kuuendat kohta," kommenteeris Voog.
Emori märtsikuu mõõtmine toimus pärast eriolukorra kehtestamist ja see on mõjunud pigem positiivselt valitsuskoalitsiooni summaarsele toetusele, mis on võrreldes veebruariga tõusnud kolme protsendipunkti võrra.
Parlamendivälistest parteidest kogusid Eestimaa Rohelised kolm ja Elurikkuse erakond kaks protsenti toetust. Vabaerakonna toetus jäi Emori uuringus alla ühe protsendi.
Emori uuring toimus veebiintervjuudena ajavahemikus 12.-18. märts. Kokku küsitleti 1118 valimisealist Eesti kodanikku vanuses 18–84 eluaastat. Emori tulemustes on erakondade reitinguprotsendid näidatud nendest, kel on olemas erakondlik eelistus. "Ei oska öelda" osakaal oli märtsis 18,5 protsenti. Küsitluse maksimaalne viga on Kantar Emoril ±2,6 protsenti. | Emor: Reformierakond juhib, kuid vahe teistega väheneb | https://www.err.ee/1067524/emor-reformierakond-juhib-kuid-vahe-teistega-vaheneb | Seni ülekaalukalt erakondade edetabelit juhtinud Reformierakond on endiselt kindlalt esimene, kuid reiting on viimase poole aasta jooksul langeva trendiga ning vahe teiste erakondadega väheneb, teatas uuringufirma Kantar Emor. |
Tokyo Nikkei 225 indeks kerkis esmaspäeval 2,02 protsenti. Sydney S&P/ASX 200 kukkus aga 5,62 protsenti. Hongkongi Hang Seng oli veidi enne kauplemispäeva lõppu langenud 4,9 protsenti.
Shanghai langes päeva lõpuks 3,11 protsenti, Soul aga 5,34 protsenti. Mumbai oli pärastlõunaks kukkunud koguni 11,28 protsenti. | Suurem osa Aasia aktsiaturgudest alustas nädalat langusega | https://www.err.ee/1067523/suurem-osa-aasia-aktsiaturgudest-alustas-nadalat-langusega | Esmaspäeval oli Aasia aktsiaturgudel negatiivne kauplemispäev, suurematest turgudest tõusis vaid Tokyo. |
Edasi lükkamise kaalumine ei tähenda endiselt, et seda kindlasti teha otsustatakse, kuid ROK-i mänguruum hakkab aina ahtamaks jääma, kuna oma tervise ja treenimisvõimaluste pärast muretsevad sportlased võtavad OM-i teemal aktiivselt sõna.
Avalikult on oma pahameelt Tokyo mängude iga hinna eest läbisurumise vastu üles näidanud Brasiilia, Norra ja Sloveenia sportlased, samuti näiteks Hispaania jalgpalliliit. Kuid kui väiksemate tegijatega liitusid raskekaallased nagu USA ujujad ja kergejõustiklased, ei saanud ROK enam atleetide arvamust ignoreerida. USA Today kirjutab, et 125 Ameerika atleedist, kes laupäeval USA olümpia- ja paralümpiakomitee virtuaalsel suurkogul osalesid, olid kolm neljandikku mängude edasi lükkamise poolt.
Kõigest 57 protsenti olümpiakohtadest on praegu täidetud, kuid kvalifikatsioonivõistlused on kõigil aladel edasi lükatud. Sportlastel puudub ka võimalus treenida, kuna paljud spordibaasid on karantiini ja eriolukordade tõttu suletud.
Sportlased aga pelgavad, et eileõhtuse avaldusega püüab ROK neid ainult vaigistada, et aega võita ning et nelja nädala pärast tullakse ikkagi lagedale plaaniga mängud planeeritud ajal 24. juulist 9. augustini pidada. Seetõttu on nad juba ennetavalt rünnakule asunud.
Pühapäeva hilisõhtul teatas Kanada olümpiakomitee, et kui mänge aasta võrra edasi ei lükata, siis nende sportlased OM-il ei osale. "Me küll mõistame põhimõttelisi komplikatsioone, mis edasi lükkamisega kaasnevad, kuid miski pole tähtsam kui meie sportlaste ja ühiskonna tervis ja turvalisus," seisis avalduses.
Kui Kanada oli otsa lahti teinud, järgnesid sellele ka teised riigid, kuigi mitte sama kategoorilises võtmes. Austraalia olümpiakomitee ütles, et "muutunud olukorras pole neil võimalik delegatsiooni kokku saada" ning teatas oma sportlastele, et nood hakkaksid valmistuma olümpiamängudeks 2021. aastal, kirjutas ESPN. | Sportlased avaldavad ROK-ile survet | https://sport.err.ee/1067517/sportlased-avaldavad-rok-ile-survet | Rahvusvaheline olümpiakomitee, mis oli siiani kangekaelselt hoidnud kinni mõttest juulikuiseid olümpiamänge mitte edasi lükata, oli lõpuks pühapäeva õhtul sunnitud tegema avalduse, et kaaluvad järgmiste nädalate jooksul ikkagi tõsiselt ka OM-i edasi lükkamise võimalust. Selleks avaldasid ROK-ile viimase nädala jooksul kõva survet erinevad rahvuslikud spordialaliidud ja atleedid. |
"Asi pole vaid sportlaste tervises - asi on kogu rahvatervises," kirjutati pressiteates. "Koroonaviiruse ja sellega kaasnevate riskide juures pole meie sportlaste, nende perekondade ja Kanada ühiskonna jaoks laiemalt turvaline jätkata nendeks mängudeks valmistumist.
"Tegelikult läheb see vastuollu rahvatervise nõuannetega, mille järgimist soovime aga kõikidelt kanadalastelt."
Veidi pärast Kanada avaldus esines sarnase üleskutsega ka Austraalia, kes palus oma sportlastel hakata valmistuma 2021. aasta olümpiamängudeks.
Pühapäeval oli rahvusvaheline olümpiakomitee tunnistanud, et kaalub olümpiamängude edasilükkamist, aga võimalik otsus ei sünni veel lähipäevil. Esialgse kava kohaselt peaks olümpia toimuma 24. juulil kuni 9. augustil. | Kanada ja Austraalia jääksid 2020. aasta olümpialt eemale | https://sport.err.ee/1067508/kanada-ja-austraalia-jaaksid-2020-aasta-olumpialt-eemale | Kanada olümpiakomitee andis teada, et kui Tokyo olümpiamängud peetakse siiski 2020. aastal, jäävad nende riigi sportlaselt võistlustelt eemale. Kanadalased soovivad olümpia aasta võrra edasilükkamist. |
"On tähelepanuväärne, et oksjonile toodud maht pakuti kolmekordselt täis - see näitab, et turul on huvi neid lahendusi pakkuda," kommenteeris vähempakkumist anonüümsust palunud energeetikaekspert.
Kokku laekus 17 pakkumist kogumahus 16,28 GWh.
Pakkumiste kaalutud keskmiseks hinnaks kujunes 75,55 eurot MWh eest, mis peab tagama tootjale igakuise stabiilse rahavoo ja sisaldab nii eeldatavat börsihinda kui soovitavat toetust, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) pressiesindaja esmaspäeval.
Saadav toetus on igal kuul erinev ja katab hinnavahe, mis jääb pakkumise ja kuu börsihinna vahele, kuid toetus ei saa ühelgi kuul olla suurem kui 53,7 eurot/MWh, mis on seaduse kohaselt maksimaalne toetussumma.
Arvestades, et praegu on elektrienergia keskmine turuhind umbes 30 eurot MWh eest ja sellele lisandub 53,7 eurot taastuvenergia toetust, siis tuleb hinnaks üle 80 euro MWh eest. Äsjalõppenud vähempakkumise keskmine hind - 75,55 eurot MWH eest - on sellest märgatavalt madalam.
Soodsaimad pakkumised koos selles sisalduva börsihinnaga jäid all 60 euro taset. See on oluliselt odavam kui täna kehtiv taastuvenergia toetuse maksmise skeem, kui lisaks turuhinnale on tootjale garanteeritud toetust 53,7 eurot MWh eest. Võrdluseks - eelmise aasta elektri börsihinna 45,86 eurot/MWh juures said tootjad koos toetusega taastuvelektri eest kokku 99,56 eurot/MWh, edastas MKM-i pressiesindaja.
"Nagu ka teiste riikide taastuvelektri vähempakkumised näitasid, siis taastuvelektri tootmine on järjest soodsam. Senine garanteeritud toetusskeemi asendamine vähempakkumistega tagab inimestele ja ettevõtetele soodsama hinna," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. "Esimeses voorus testitakse eelkõige turu võimekust ning sellele järgnevad tulevikus suuremad rohelise elektri hanked," lisas ta.
Vähempakkumisel said osaleda ainult uued tootmisseadmed, mille elektriline võimsus jääb vahemikku 50 kW kuni 1 MW. Järgmise sammuna kontrollib Elering AS kõigi pakkujate pakkumiste vastavust hanke nõuetele. Vähempakkumise võitjad esitatakse ministeeriumile hiljemalt 20. juunil.
Kolmapäeval lõppenud vähempakkumise tingimustest lähtuvalt osalevad eeldatavasti ennekõike päikesejaamade omanikud. Vähempakkumise eesmärgiks on saada turule täiendavalt viie GWh/a ulatuses taastuvast energiaallikast energiat, mis on toodetud tootmisseadmega, mille elektriline võimsus on vähemalt 50 kW, kuid väiksem kui üks MW, seisab 18. novembril avaldatud vähempakkumise teates.
Sellised tootmisvõimsused sobivad sisuliselt päikesejaamadele, kuna tuulegeneraatorite võimsused on suuremad ning neid ei jõuaks ka vähempakkumises seatud tähtajaks enam valmis ehitada, selgitasid vähempakkumise korraldajad ERR-ile.
50 kW võimsusega päikesejaam on pisut suurem kui "lihtsalt üks majakatus", ühe MW päikesejaam on Eesti mõistes juba üsna suur jaam, ütles ERR-iga rääkinud spetsialist. Ühemegavatine (1 MW) võimsuse piirang peaks olema selline, et vähempakkumist ei saa võita ainult üks pakkuja, kuna sellise seadmega ei ole realistlikult võimalik aastas viit GWh elektrienergiat toota.
Järgmise vähempakkumise kuulutab riik välja 2021. aasta alguses. Siis soovib riik vähempakkumisega osta taastuvelektrit mahus 450 GWh aastas alates 2023. aasta alguses. | Taastuvelektri vähempakkumise 17 osalejat pakkusid viie GWh mahu kolmekordselt täis | https://www.err.ee/1067506/taastuvelektri-vahempakkumise-17-osalejat-pakkusid-viie-gwh-mahu-kolmekordselt-tais | Eelmisel nädalal lõppenud Eesti esimesel taastuvelektri vähemapakkumisel viie GWh taastuvelektri ostmiseks aastas osales 17 pakkujat, kelle kogupakkumised ületasid saada olnud mahtu kolmekordselt. |
Kui Vabariigi Valitsus kuulutas välja otsuse, et Eesti koolid lähevad üle distantsõppele, võis kohe ette kujutada, kuidas koolipered käärivad käised ja alustavad kogu nädalavahetuse kestvat planeerimistööd. Seda saatis pidevalt uuenev eriolukorra info ja koolirahvas tundiski ennast kui osa kriisimeeskonnast.
Tööd alustas mitu digiõppe nippe-trikke ja nõuandeid jagavat sotsiaalmeedia gruppi ja HITSA (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus) mobiliseeris oma parimad haridustehnoloogid sõnumeid ja soovitusi jagama.
Õigupoolest oli suur osa digiõppe kohta jagatavast infost õpetajatele juba tuttav. Koolide haridustehnoloogid (IT-inimese ja õpetaja sümbioos) juhendasid aineõpetajaid pühapäeva hilisõhtuni diginippide maailmas ratsionaalselt orienteeruma.
Vedas neil koolidel, kus on haridustehnoloog, sest paljudes koolides sellist inimest ei ole. Eriti vedas neil koolidel, kus lisaks haridustehnoloogile on juhtkonnas veel mõni infotehnoloogia haridusega inimene või vähemalt IT-fänn. Miks? Nad suutsid veidigi ette näha, mis esmaspäeva, 16. märtsi hommikul lahti läheb ja hoidsid oma õpetajaid juba operatiivses inforuumis.
Start
Kodudes oli kõik veel rahulik, kuni esmaspäeval vallandus seni veidi uimase digitiigri tõeline megamöiratus. Tundus justkui oleks see vahepeal magavaks tunnistatud kiskja suure näljaga üles ärganud.
Kõik, kes olid vahepeal kahelnud Eesti õpetaja teadlikkuses digimaailmast, pidid nõustuma, et see seisukoht on osutunud valeks. Distantsõppeperioodi asusid toetama ka mitmed eraettevõtted ja organisatsioonid, mis muutsid seni tasulised õppematerjalid ja –keskkonnad koolidele tasuta kättesaadavaks.
Nii HITSA kui ka ministeeriumid jagasid operatiivselt infot avatud virtuaalruumidest, kuhu saab siseneda õppimiseks: virtuaalsed muuseumid, salvestuste arhiivid, e-raamatud. Kõike oli pigem palju kui vähe.
Kuid esimese distantsõppe nädala väljakutseks ei osutunud mitte digiõppevahendite teema, vaid hoopis midagi muud.
Kahe esimese päeva jooksul olid lapsevanemad järjest murelikumalt hakanud rääkima õpilaste ülekoormatusest. Õppeülesandeid oli suures koguses ja nende lahendamisega ei tuldud koolipäeva vältel toime isegi siis, kui abiks oli mitu pereliiget.
Kolmapäeva hommikuks, mil uued ülesanded taas lapsi e-päevikutes ootasid, oli paljudel peredel kannatus katkemas. Samasugust olukorda kirjeldasid kesknädalal ka Soome lapsevanemad. Õppeülesandega seotud juhendamine oli jäänud võrdlemisi märkamatult lapsevanema kanda.
Tegelikuks esimese nädala väljakutseks osutus hoopis distantsõppe juhtimine ja õpetajate koostöö koolides, tundub, et paljude vanemate arvates õpetajad kohati lihtsalt paiskasid materjale õpilastele.
Distantsi teadvustamine
Paremini õnnestusid asjad koolides, kus nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks oli distantsõppe ettevalmistuse käigus üles seatud virtuaalse koostöö ruum. Vajalikuks osutus igapäevaselt kasutusele võtta tüüpilised kaugtöö tarkvaralised lahendused tiimitööks: Google Meet, MS Teams, Slack, Zoom jt.
"Olnuks ju hea, kui enne õe või vennaga koostööd nõudva ülesande andmist oleks keegi õpetajale öelnud, et igas peres ei ole mitut last."
Õpetajatel on veebipõhist tiimitööd möödapääsmatu teha selleks, et kavandada õppeülesandeid ühiselt. Sama ainevaldkonna õpetajatel on suurepärane võimalus kasutada lõimingut ehk ühe suurema ülesande andmist, mis arendab korraga erinevate õppeainete pädevusi, samuti vajavad õpetajad ühist virtuaalset arutelu kovisooniks ja ideede testimiseks. Olnuks ju hea, kui enne õe või vennaga koostööd nõudva ülesande andmist oleks keegi õpetajale öelnud, et igas peres ei ole mitut last.
Koolijuhid, kes tegid panuse õpetajate meeskonnavaimu hoidmisele, ei eksinud. Pedagoogid vajavad distantsõppe ajal samamoodi tuge ja tagasisidet kui õpilasedki. Igapäevane kaugtöö võib kaasa tuua kapseldumise ja "äravajumise", mille ennetamiseks on juhil (loodetavasti koos haridustehnoloogiga) vaja üles ehitada virtuaalne koolimaja, kus toimuvad reaalsed kohtumised.
Mõnedes koolides tõmmati paati IT-huvilised õpilased, kes programmeerisid suhtlusruume õpilastele. Nii sai näiteks seni arvutimängude suhtluskeskkonnana tuntud Discord kooli aatriumiks, kus iga õpperühm sai suhtlemiseks oma ruumi.
Tulemuseks oli virtuaalne kool, kus õpetaja saab õpetajate toast minna vajadusel õpilastega vahetunnis rääkima ja kus õpetajal on võimalik oma õpilasi hääle ja pildiga juhendada või läbi viia kohtumisi refleksiooniks. Selline asi toob õpilasele ja õpetajale hädavajaliku kokkukuulumise tunde, juhtkonnale aga puhta rõõmu.
Tempo õigeks
Esimeste distantsõppe päevade järel kurdetud ülekoormuse võis põhjustada nende koolide õppekorraldus, kus ei kasutata õppeainete periodiseerimist. Kui õpetajate koostöö kohe alguses ei käivitunud, oligi tulemuseks hakitud päev rohkete väga erinevate õppeülesannetega.
Distantsilt õppimine eeldab kõiki õppeaineid korraga õpetavalt koolilt oma õppekorralduse muutmist, õppeaineid tuleb jagada perioodide kaupa. Tulemuseks on parem keskendumine vähematele ainetele, üldise õppimise tempo rahunemine, samal ajal ka õppeülesannete sügavam sisu.
Viimast soodustab eriti ainevaldkonna lõimimine või näiteks terve nädala kestvate ülesannete andmine. Vahepeal ei tohi siin muidugi unustada, et õpetaja peab oma õpilaste jaoks olema küsimiseks ja arutlemiseks kättesaadav ka võimalikult otseses virtuaalses kontaktis ehk sõnas/hääles/pildis.
Õige ruttu selgus, et e-õppe korraldamise üks nõrk lüli võib olla ka kodune internetiühendus. Peamine mure oli seotud netiühenduse aeglusega ja mahupiirangutega. Facebookist hakkas kostuma üleskutseid, et distantsõpe ei tähenda ainult digiõpet. Arendavad ja vaheldustoovad on ikka ka ülesanded, mille lahendamiseks ei pea istuma ekraani ees.
Seepärast levis ekraanivabade ülesannete näiteid nädala vältel meedias järjest rohkem ja need valmistasid Facebookis jagatud klippide põhjal peredele rõõmu (lugemine, joonistamine, iseliikuvate mehhanismide ehitamine, liikumine jm).
Õpetajatel on siin tõesti vaja leida loomingulisi lahendusi, mille realiseerimiseks piisaks kodus kindlasti olemas olevatest vahenditest, sest spetsiifilisemate asjade ostmas käimine on eeldatavalt piiratud (kasvõi lõngad ja heegelnõelad, mingid erilised pliiatsid ja muu selline).
Praegu veel finiš ei paista
Esimese nädala lõpus lõõtsutasid kõik nii koolis kui kodudes. Oleme ilmselt palju targemad kui nädal tagasi.
Meeli paitab aimdus, et kui see kõik ükskord läbi saab, on paljudes meie koolides tehtud reaalne tiigrihüpe. Kõik õpetajad, õpilased ja lapsevanemad väärivad esimese distantsõppe nädala järel kiituskirja. Kodud on andnud suure panuse meie koolihariduse inimnäoliseks muutumiseks. Tiiger on kodukasside poolt üles ehmatatud. | Ülle Matsin: distantsõppe maraton, mis algas sprindiga | https://www.err.ee/1067507/ulle-matsin-distantsoppe-maraton-mis-algas-sprindiga | Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Matsin annab ülevaate, kuidas kulges koolielu eriolukorra esimesel õppenädalal ja mida sellest edaspidiseks meelde jätta. |
Perearstide selts on koroonaviiruse pandeemiaga võimalikult efektiivseks toimetulekuks koostanud lühikese aja vältel mitmeid juhendeid. Covid-19-ga puutub kogu maailm kokku esmakordselt, seetõttu saame lähtuda kogemustest ja teadmistest, mida omavad riigid, kus Covid-19 epideemia on kestnud mitu kuud.
Juhenditega antakse selgeid suuniseid arstidele oma töö ümberkorraldamiseks ning koroonahaigete nõustamiseks ja raviks ning patsientidele koroonaviirusega toimetulekuks. Juhendite mõte meditsiinis on see, et kõik, kellele juhendid mõeldud, käituksid ühtviisi, parima teadmise ja tõenduse kohaselt.
Enamik patsientidele mõeldud juhenditest on tänuga vastu võetud. Küsimusi on tekitanud juhend, millega määratletakse, milliseid viirusekahtlusega haigeid suunatakse Covid-19 suhtes testimisele ja milliseid mitte.
Millest lähtuvad perearstide seltsi soovitused?
Itaalias hiljuti avaldatud uuring näitab, et 99 protsenti koroonaviirusesse surnud haigetest põdesid kas ühte või enamat kroonilist haigust. Samuti näitas uuring, et surnud haigete keskmine vanus on 80,5 aastat. Mitte ühtegi surmajuhtumit ei esinenud vanusegruppides 0-29-aastat, 30-39-aastaste haigestunute suremus oli 0,3 protsenti, 40-49-aastaste suremus 0,4 protsenti, 50-59-aastaste suremus 1 protsent ning 60-69-aastaste suremus 3,5 protsenti. Samal ajal oli üle 80 aastaste suremus 20 protsenti.
Meil Eestis on kroonilisi haigusi omavate inimeste osakaal päris kõrge. Möödunud aastal Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis haigekassa andmete alusel kaitstud magistritöö näitas, et üks või mitu kroonilist haigust esineb Eestis ligi pooltel elanikest (46%). Sealhulgas ka noortel, näiteks 0-24-aastaste hulgas on 17,6 protsenti neid, kel on mingi krooniline haigus. 25-44-aastaste hulgas on neid juba 30,5 protsenti ning 45-64-aastaste hulgas 61 protsenti.
Mida need arvud näitavad?
Kõigepealt seda, et meil eksisteerib väga suur hulk inimesi, kes on mitmeid kordi enam ohustatud koroonaviiruse raskekujulisest põdemisest ja surmast kui teised.
Teiseks oleme oma riskigrupipõhiste soovitustega hõlmanud väga suure osa elanikkonnast, kellele viirushaiguste sümptomite puhul on näidustatud testi tegemine. Need soovitused põhinevad parimal olemasoleval tõendusel. Juhendite soovitused vaadatakse ümber siis, kuid tõendus muutub oluliselt.
Kas testimise protsessiga on tekitatud vanuseline diskrimineerimine ning rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet?
Kindlasti mitte. Kõigepealt on oluline rõhutada, et testitakse kõiki koroonasümptomitega krooniliste haigustega inimesi sõltumata vanusest. Lisaks on juurde toodud eraldi grupina üle 80-aastased inimesed sõltumata sellest, kas neil esineb kroonilisi haigusi või ei.
Teatavasti on testimiste võimekus hetkel Eestis kõikide laborite peale kokku umbes 1000 testi päevas. Me ei tea täpselt, milline on meile kättesaadav viirustestide koguhulk ning milline on tõenäosus, et vajadusel saame neid juurde. Meediast on läbi käinud number 80 000. Laialt on aga teada testide nappus kõikjal maailmas.
Peame arvestama sellega ning ka sellega, et olemasoleva varuga peame toime tulema tõenäoliselt mitme kuu vältel. Praegu tuleb perearstidele telefonikõnesid haigestumistest keskmiselt 25-30 päevas. Kui me hoolikat eelselekteerimist ei teeks, oleks diagnostikumide varu lõppenud nädalaga.
Kõik viirusinfektsiooni sümptomitega inimesed ei põe koroonaviirust. Meil eksisteerib jätkuvalt ka teisi viirushaigusi. See tähendaks aga, et peaksime paljusid inimesi testima mitmeid kordi, kohe, kui uued sümptomid tekivad.
"Tuhande testiga päevas oleme niikuinii juba testide arvult ühe elaniku kohta ees näiteks Prantsusmaast, Ühendkuningriikidest, Poolast, varsti oleme lähedal ka Lõuna-Koreale."
Me ei saa olla kindlad, et saame abi korras viirusteste mujalt maailmast. Testide puudusest on teada andnud enamik riike, kaasa arvatud Soome. Tuhande testiga päevas oleme niikuinii juba testide arvult ühe elaniku kohta ees näiteks Prantsusmaast, Ühendkuningriikidest, Poolast, varsti oleme lähedal ka Lõuna-Koreale, keda tuuakse sageli eeskujuks. Kui jätkame tuhande testiga päevas, läheme Lõuna-Koreast ka mööda.
Arstidena oleme me samuti riigi kodanikud nagu patsiendidki ja peame mõtlema sellele, millised on tervishoiuressursid, kuidas neid võimalikult optimaalselt kasutada ning rakendada sinna, kus vajadus on kõige suurem.
Põhiseaduses nimetatud kõigi võrdne õigus saada osa maksimaalsest tervise tasemest ei tähenda seda, et kõik peavad saama täpselt sarnaseid teenuseid, vaid seda, et teenuste pakkumisel võetakse arvesse, millist liiki abi ja millises ulatuses tuleb inimesele osutada selleks, et just tema puhul oleks tagatud maksimaalne tervis.
Lühidalt öeldes - terviseteenust tuleb pakkuda vastavalt individuaalsele tervisevajadusele. Siinkohal arvestada ka seda, et riigi ressursid oleksid võimalikult õiglaselt jagatud.
Kas testimise protsessis on suuremal osal haigetest kodanikest ära võetud põhiseaduslik õigus arstiabile?
Lühike vastus on, et põhiseaduslikku õigust ei ole ära võetud.
Kõikidele koroonasümptomitega haigetele inimestele on arstiabi tagatud. Haiged võivad pöörduda perearsti poole, saada nõu telefoni teel, vajadusel kutsutakse nad arsti juurde vastuvõtule.
Haigestumisel on neile kättesaadavad kõik tervise seisukohalt olulised lisauuringud (näiteks vajadusel vereanalüüsid, kopsuröntgen jt). Neil on võimalus avada töövõimetusleht ja saada töövõimetushüvitist. Tõsisema haigestumise korral on neile tagatud haiglaravi.
Lõpetuseks
Kuna meil on ühiskonnas teistest enim ohustatud haigete grupid, siis võrdne õigus saada osa maksimaalsest tervise tasemest tähendab seda, et ohustatud gruppide käsitlus peabki olema erinev.
Ohustatud grupid vajavad maksimaalse tervise taseme saavutamiseks ja säilitamiseks palju enam pingutust, hoolt ja tähelepanu. Kui me seda ei teeks, oleks tegemist hooletusega, sest paljud uuringud on näidanud, et oma õiguste eest suudavad ohustatumad grupid seista palju halvemini. | Ruth Kalda: koroonaviiruste testimisest ja patsiendi põhiõigusest tervisele | https://www.err.ee/1067485/ruth-kalda-koroonaviiruste-testimisest-ja-patsiendi-pohioigusest-tervisele | Kuna meil on ühiskonnas teistest enim ohustatud haigete grupid, siis võrdne õigus saada osa maksimaalsest tervise tasemest tähendab seda, et ohustatud gruppide käsitlus peabki olema erinev, kirjutab Ruth Kalda. |
"Lugude jutustamine, lugemine ning edasirääkimine on teatriloomingu üks alustalasid," ütles NUKU teatri kunstiline juht Mirko Rajas. "Meie jaoks on lugemine hingamine, hingetoit ja mäng, mis käivitab kujutlusvõime, usume, et kogenud raamatusõbra soovitus on oluline, et maailma tohutust raamatute hulgast leida need, mis jäävad sind saatma kogu eluks."
"Etendusi küll praegu ei toimu, kuid meie teater toimib ja tegutseb aktiivselt," ütles teatri tegevjuht Joonas Tartu. "Praegune aeg annab võimaluse varem õhus olnud mõtteid uuel kujul ellu viia."
Videod on lühikesed, ühest viie minutini ning nende ülesehitused vastavad soovitajate endi eelistustele. Mõnes videos on mitu raamatut ja nende lugejaga seotud lugu, mõnes on põhjalikumalt keskendutud ühele. Peamine tingimus on raamatu sobivus igas vanuses noorele lugejale.
Hetkel on raamaturiiuli esimesed kolm lugu avatud, kuid riiul täieneb järgnevate nädalate jooksul.
Leino Rei raamatusoovitused:
Doris Tislari raamatusoovitused:
Taavi Tõnissoni raamatusoovitused: | Videod | NUKU teatri töötajad jagavad raamatusoovitusi | https://kultuur.err.ee/1067484/videod-nuku-teatri-tootajad-jagavad-raamatusoovitusi | NUKU teater alustab teatri sünnipäeval sarjaga "NUKU teatri raamaturiiuli lood", kus teatri töötajad jagavad raamatusoovitusi igas vanuses noortele lugejatele. |
"Need lood kuuluvad kokku nagu yin ja yang," ütleb Avi ja lisas, et "Spark" on erksa süütega pop-sööst uude reaalsusse. "Ilmselt mu seni kõige sirgjoonelisem ja poptimistlikum toode."
"Lugu "Soul ReaVer" on aga vampiirliku spliiniga ballaad, mis sobiks mõne Hollywoodi frantsiisi ebasurnu siin- ja sealpoolsuse vahel pendeldava eksistentsi heliribaks," selgitas muusik.
Koos topeltsingliga ilmunud režissöör Ivar Murdi videos avaneb fiktiivne AVICORP seirekeskus, milles Avi paiskub vaatajani vaheldumisi "Matrixi" digivihma meenutava andmevoo ja salapäraste tootmisliinide kaadritega, seadistab kaheksajalgset robotassistenti ning avastab läbi teleskoobi kummitusliku paralleelmaailma. 3. aprillil ilmub ka "Soul ReaVeri" muusikavideo.
Kuula uusi lugusid:
Vaata värsket muusikavideot loole "Spark": | Mart Avi avaldas uue topeltsingli | https://menu.err.ee/1067481/mart-avi-avaldas-uue-topeltsingli | Eesti alternatiivpopi artist Mart Avi avaldas topeltsingli "Spark" / "Soul ReaVer", ühtlasi ilmus singli avaloole "Spark" muusikavideo. Uue topeltsingli näol on tegu Avi esimese materjaliga pärast 2018. aasta albumit "OtherWorld". |
Nii kodu- kui välisturgudele juustu, võid ja piimapulbrit tootva E-Piima juht Jaanus Murakas ütles ERR-ile, et ettevõte üritab koroonakriisiga hakkama saada lootuses, et töötajad ei haigestu, samas on ka turusituatsioon oluliselt muutunud. Praegu piimatöösturitel tooret jätkub, kuid see võib muutuda, sest paljud piimatootjad kasutavad välistööjõudu.
"Nõudlus jaekaubanduse poolelt on kasvanud, kuid toiduteenuse poole pealt või siis hotellid, restortanid ja laevad, need on ju kõik seisma jäänud," rääkis Murakas.
"Meie mahud sõltuvad tooraine mahust, mida me ostame. Täna farmerid toodavad veel samas koguses piima ja ka meie toodangu kogused on samasugused. Farmeritel on väga suureks probleemiks võõrtööjõu, eelkõige Ukraina tööjõu kättesaadavus. On farme, kus lüpsjad või laudatöötajad on juba sajaprotsendiliselt ukrainlased," selgitas piimatööstur.
"Kui nemad (farmerid – toim.) ikkagi suudavad piimatootmist samamoodi jätkata ja see kriis neid ei löö, siis meie piima tuleb sama mahuga. Ja siis kindlasti kogu oma toote, mis on Eesti turule mõeldud, me suudame ära teha ja seda kindlasti ka Eestisse pakkuda."
Toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp ütleb, et Eesti toiduainetööstused on praegu keskendunud tootmisele, kuid kõik nad on olnud sunnitud kohanema koroonapuhangust tingitud piirangutega. Samas pole ostupaanikaks mingit põhjust.
"Meie kõige suuremaks probleemiks täna on tarbijate paanilised kokkuostud. Paanikat ei ole vaja tekitada, meil on ettevõtetel ühe-kahe kuu (toorme – toim.) varud olemas. Meil iga päev ettevõtted teevad selle nimel tööd, et jätkuks toorainet, tehakse pakenditellimusi," rääkis Potisepp.
Toiduliidu juht märkis, et eriolukorras on ettevõtted teinud oma sortimendis muudatusi, tõmmatud pigem suured ja laiad valikud kokku ning keskendunud nendele toodetele, mis on enam nõutud ja mille käive on kohati tõusnud kümneid kordi. "Meil on Eestis väga hea omavarustatus põhitoorainetega, me oleme järje peal ja me töötame," kinnitas Potisepp.
Toidutööstuste probleemina tõi Potisepp välja, et neil ei jätku isikukaitsevahendeid.
"Ja kui me need kusagilt saame, siis loomulikult on nende hinnad kordades juba tõusnud.
Aga praegu me toiduainete hinnatõusu ei julgeks küll välja käia. See oht on loomulikult koguaeg olemas, koguaeg, eriti kui nõudlus kasvab." | Ümberkorraldusi teinud toidutootjad tulevad praegu toime | https://www.err.ee/1067464/umberkorraldusi-teinud-toidutootjad-tulevad-praegu-toime | Eesti toidutööstus on koroonakriisist põhjustatud turumuutustega hästi hakkama saanud. Kuigi oluliselt on vähenenud koolide ja majutusasutuste tellimused, on kasvanud kauplustes müüdava toidukauba tellimused. Kriisi süvenedes võivad aga toidukaubad kallineda, seda mõjutab ka toiduohutuse tagamiseks vajalike kaitsevahendite hinnatõus. |
"Meie esimene soovitus riskirühmadele on loomulikult kauplusi ja teisi rahvarohkeid koht vältida, kuid alati ei ole see võimalik. Seepärast kutsume inimesi hoolivust näitama ka igapäevaste ja -nädalaste toidukaupade varumisel," ütles liidu tegevjuht Nele Peil.
"Kui läheme poodi pärast kella 11, kaitseme ühiselt viiruse poolt kõige enam ohustatumaid inimesi, vähendades nii nende kokkupuudet teiste inimestega."
Kauplused ei kehtesta ise kontrolli või piiranguid poodidesse sissepääsuks, vaid paluvad inimestel endil olla solidaarsed ja hoolivad.
Kaupmeeste liit palub ka kõigil inimestel järele mõelda, kes on need eakad või terviseprobleemidega inimesed kogukonnas, kellele tuleks vajalike kaupade kättetoimetamisel abi pakkuda.
"Kaupmehed suhtuvad viiruse leviku tõkestamisse väga tõsiselt ja teevad kõik selleks, et inimesed saaksid eluks vajalikud ostud teha võimalikult ohutult," kinnitas Peil.
Peili sõnul toimub poodides pidev pindade puhastamine ja desinfitseerimine, lahtist kaupa pakendatakse ise, et kliendid ei katsuks salatikarpe või kohvitopside torne. Osades poodides on juba paigaldatud klaasseinad müüjate ja klientide vahele. Samuti on kauplustes väljas plakatid ning sildid käitumisjuhistega klientidele ja neid tutvustatakse ka siseraadios.
Eesti peamine fookus on vältida viiruse levikut eakate ja kroonilisi haigusi põdevad inimeste seas. Kõige ohustatum rühm on üle 60-aastased inimesed. | Kaupmeeste liit kutsub hommikusi ostlemistunde riskirühmadele jätma | https://www.err.ee/1067458/kaupmeeste-liit-kutsub-hommikusi-ostlemistunde-riskiruhmadele-jatma | Eesti Kaupmeeste Liit kutsub inimesi tegema oma vajalikud ostud pärast kella 11 ja jätma hommikused tunnid poodide külastamiseks eakatele ning teistele riskirühmadele. |
Novembrist jaanuarini nautis Jüri Ratas kui valitsusjuht inimeste suurt, 36–37-protsendilist toetust. Opositsioonilise Reformierakonna juht Kaja Kallas jäi peaministrist 10 protsendiga maha.
Ratase toetus tegi suure uperpalli veebruaris, kui igakuise küsitluse tulemused näitasid, et peaministri toetus oli muust rahvusest valijate seas lausa sulanud, mida näitas eriti ilmekalt tema reitingu kuhtumine Ida-Virumaal. Ratase üldine toetus kukkus seetõttu 30 protsnedile.
Ent värske, märtsi alguses tehtud küsitlus näitab, et Ratast peab Eestile parimaks peaministriks taas 36 protsenti vastajaid. Kiirele ülessööstule on Eesti Päevalehel seletus: viimase küsitluse ajal kuulutati välja eriolukord ja ootamatutes kriisides võimulolijate usaldusväärsus üldjuhul suureneb.
Opositsioonijuht Kaja Kallase toetus on jäänud samaks: 26 protsenti.
Tõsiasi, et Kaja Kallase ja teiste riigikogus esindatud erakondade juhtide toetus ei muutunud, annab aimu, kust sai Ratas toetust juurde.
Esiteks on näha, et Ratas sai enda seljataha tagasi veebruaris kadunud muust rahvusest elanikke ning teisieks võib andmeid vaadates öelda, et hulk inimesi, kellel vahepeal eelistust polnud, hakkas ametis olevat peaministrit toetama. | Eriolukord tõukas Ratase toetuse taas tõusule | https://www.err.ee/1067455/eriolukord-toukas-ratase-toetuse-taas-tousule | Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i värske, märtsi alguses tehtud küsitlus näitab, et aasta alguses poolehoidjaid kaotanud ametisolevat peaministrit Jüri Ratast toetab taas 36 protsenti vastajaid. |
68-aastane Weinstein kannab 23 aasta pikkust vanglakaristust Wende kinnipidamisasutuse isolaatoris, kuhu ta viidi üle Rikers Islandi vanglast, mida on haaranud uue koroonaviiruse puhang.
Allikate andmeil nakatus Weinstein COVID-19 viirusega enne üleviimist.
Rikers Islandil on meedia andmeil tuvatatud nakkus 21 kinnipeetaval ja 17 töötajal.
Weinsteini pressiesindajad kuuldusi ei kommenteerinud.
USA vanglatel on potentsiaal muutuda nakkusepesaks. Eelmisel nädalal tuvastati koroonaviirus ka New Yorgi Sing Singi vangla valvuritel, teatas meedia. | Meedia: vanglas viibival Weinsteinil on koroonanakkus | https://www.err.ee/1067453/meedia-vanglas-viibival-weinsteinil-on-koroonanakkus | Seksuaalkuritegudes süüdi mõistetud USA filmiprodutsendi Harvey Weinsteini koroonatestid osutusid positiivseks, kirjutas pühapäeval kohalik väljaanne Niagara Gazette informeeritud allikatele viidates. |
Eelnõu nägi ette kuni kahe triljoni dollari suuruseks kasvada võivat toetust USA perekondadele, tuhandetele ettevõtetele ja haiglatele. Eelnõu poolt hääletas 47 ja vastu 47 senaatorit. Vastuvõtmiseks on tarvis 60 senaatori toetus.
Eelnõud ei toetanud sealjuures ükski demokraat, hoolimata vabariiklaste ja USA presidendi Donald Trumpi administratsiooniga peetud pikkadest läbirääkimistest.
Demokraatide sõnul ei ole eelnõu piisav, et kaitsta miljoneid USA töötajaid koroonaviiruse kriisi eest.
Kongressil tuleb nüüd kuidagi ja nii kiiresti kui võimalik leppida kokku tõenäoliselt USA ajaloo suurimas toetuspaketis.
Senati vabariiklaste juht Mitch McConnell mõistis demokraadid hukka ja hoiatas majanduskatastroofi eest, kui kongress ei astu kiireid samme. "Arusaam, et meil on aega mängida siin mänge USA majanduse ja USA rahvaga on täiesti absurdne," ütles ta pärast hääletust. "Meil on vaja saata avalikkusele signaal, et me oleme valmis selle asja ära tegema."
Senati kõrgeim demokraat Chuck Schumer rõhutas, et eelnõu ei kaitse piisavalt USA töölisi, kujutades endast päästepaketti korporatsioonidele, mis jätab töötajad ilma igasuguse kaitseta ning seda kõike sisuliselt ilma järelevalveta. Ta süüdistas vabariiklasi kokkuhoius haiglate, meditsiinivarustuse ja muude meditsiinitaristu kulutuste küsimuses.
USA rahandusminister Steven Mnuchin väljendas lootust, et senat jõuab eelnõus siiski kokkuleppele.
Minister on kuulutanud välja valitsuse eraldiseisva kava toetada majandust nelja triljoni dollari ulatuses.
USA võimud üritavad triljonite dollaritega parandada olukorda, mille tõttu üha rohkem ameeriklasi kaotab töökohti, tuhanded ettevõtted on tegevuse peatanud, reisimine on rangelt piiratud ja situatsiooni muutumist keegi prognoosida ei oska.
Riigis on kasvanud nakkus- ja surmajuhtumite arv, iseäranis epitsentrites nagu New York. Suurlinna meer Bill de Blasio hoiatas, et haiglatel tekib puudus kaitsevahenditest järgneva paari päeva jooksul, kui ei astuta drastilisi samme.
Mnuchini sõnul pakub kongressi pakett väikeettevõtetele piisavalt vahendeid, et maksta koondatud töötajale kahe nädala palk ja võimaldab rahasüsti umbes 3000 dollari ulatuses ühe neljaliikmelise majapidamise kohta, samuti suurendab koondatud töötajate töötuskindlustust.
Senati kõrgeima demokraadi sõnul tahab ta valitsuselt, et lahti lastud töötajatele makstakse neli kuud täispalka. | USA senat ei kiitnud heaks üle triljoni dollari suurust toetuspaketti | https://www.err.ee/1067452/usa-senat-ei-kiitnud-heaks-ule-triljoni-dollari-suurust-toetuspaketti | USA senat lükkas pühapäeval tagasi vabariiklaste esitatud eelnõu, mis nägi ette üle triljoni dollari suurust koroonaviiruse majanduslike mõjude vastast toetuspaketti. |
"Me tegeleme ka teiste osariikidega. Ent need osariigid on saanud kõige enam kannatada," lausus Trump pühapäeval briifingul Valge Majas.
President märkis, et rahvuskaardi missiooni rahastab 100 protsendi ulatuses föderaalvalitsus, kuid nende juhtimise eest vastutavad osariikide kubernerid.
Trumpi sõnul toimetatakse lähipäevil osariikidesse täiendavalt ravimeid. Ta meenutas, et kõige enam mõjutatud osariigid on juba saanud riiklikest tagavaradest kümneid tuhandeid ühikuid isikukaitsevahendeid, sealhulgas kindaid, maske ja kitleid.
Trump ütles ka, et andis korralduse rajada erakorralised meditsiinijaamad kokku 4000 voodikohaga koroonaviiruse epitsentritesse USA-s. "Ma olen samuti andnud korralduse USA föderaalsele eriolukordade ametile (FEMA) rajada meditsiinijaamad New Yorgis tuhande voodikohaga, Californias 2000 voodikohaga ja Washingtonis veel 1000 voodikohaga," selgitas ta.
USA senat ei kiitnud heaks tiljoni dollari suurust toetuspaketti
USA senat lükkas pühapäeval tagasi vabariiklaste esitatud eelnõu, mis nägi ette üle triljoni dollari suurust koroonaviiruse vastast toetuspaketti.
Eelnõu nägi ette kuni kahe triljoni dollari suuruseks kasvada võivat toetust USA perekondadele, tuhandetele ettevõtetele ja haiglatele. Eelnõu poolt hääletas 47 ja vastu samuti 47 senaatorit. Vastuvõtmiseks on tarvis 60 senaatori toetust.
Eelnõud ei toetanud sealjuures ükski demokraat, hoolimata vabariiklaste ja USA presidendi Donald Trumpi administratsiooniga peetud pikkadest läbirääkimistest. | Trump saatis viirusepuhangu tõkestamiseks appi USA rahvuskaardi | https://www.err.ee/1067451/trump-saatis-viirusepuhangu-tokestamiseks-appi-usa-rahvuskaardi | USA president Donald Trump teatas pühapäeval, et aktiveeris New Yorgi, California ja Washingtoni osariigis võitlusse uue koroonaviirusega rahvuskaardi. |
Kui esimesel poolajal väravaid ei nähtud, siis teisel oli 49. minutil resultatiivne vaid kolm minutit varem mängu sekkunud Paul Pogba.
Veerandfinaali pääses ka Praha Slavia, kes sai teises kohtumises 2:0 ja kokkuvõttes 3:1 jagu Rangersist. Villareal lülitas tulemusega 2:0 ja kokkuvõttes 4:0 konkurentsist Kiievi Dünamo ning Ajax alistas Young Boysi 2:0 ja kahe mängu kokkuvõttes tulemusega 5:0. | AC Milani alistanud Manchester United jõudis Euroopa liigas veerandfinaali | https://sport.err.ee/1608147220/ac-milani-alistanud-manchester-united-joudis-euroopa-liigas-veerandfinaali | Jalgpalli Euroopa liigas sai Manchester United korduskohtumises AC Mllanist jagu 1:0 ning kahe mängu kokkuvõttes jõuti tulemusega 2:1 veerandfinaali. |
66-aastane Sasaki tegi ettepaneku, et Watanbe võiks riietuda roosasse kostüümi ja kanda seakõrvu, milles näeks naisterahvas võluv välja. Selline väljaütlemine tekitas Jaapani elanikes nii palju pahameelt, et Sasaki oli sunnitud ametist loobuma.
"Käitusind kohatult ja vabandan südamest kõigi ees, kellele ebamugavust valmistasin," ütles Sasaki.
Varasemalt on Tokyo olümpiamängude korralduskomiteest lahkunud selle endine juht Yoshiro Mori, kes astus tagasi naisi halvustavate kommentaaride tegemise tõttu. 83-aastane Mori märkis Jaapani olümpiakomitee juhatuse koosolekul, et just naiste suutmatuse tõttu rääkimine lõpetada, võib ajakava lõhki minna ja see olevat tüütu. | Naiskoomikut solvanud Tokyo OM-i loovjuht astus ametist tagasi | https://sport.err.ee/1608147208/naiskoomikut-solvanud-tokyo-om-i-loovjuht-astus-ametist-tagasi | Tokyo olümpiamängude loovjuht Hiroshi Sasaki pidi ametist lahkuma, kuna tegi Jaapani meelelahutajale, koomikule ja pluss-suuruses modellile Naomi Watanbele ettepaneku esineda lõputseremooial olümpiaseana (Olympig). |
Teiste seas kinnitasid Läti ja Leedu terviseministrid, et riigid taasalustavad reedest AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamist, vahendas Reuters.
"Alates reedest saavad inimesed valida, millist vaktsiini nad saada soovivad," ütles Leedu terviseminister Arunas Dulkys ajakirjanikele.
Dulkys lisas, et näitamaks usaldust AstraZeneca vaktsiini vastu, lasevad end sellega esmaspäeval vaktsineerida nii tema ise, president Gitanas Nauseda, peaminister Ingrida Simonyte ja parlamendi spiiker.
Saksamaa alustab AstraZeneca kasutamist uuesti reede hommikust. Terviseminister Jens Spahn ütles, et vaktsiini tarvitamise peatamine ettevaatusabinõuna oli õige otsus, kuni selle trombiohtu hinnati.
Prantsusmaa peaminister Jean Castex ütles, et ka Prantsusmaa jätkab AstraZeneca vaktsiini kasutamist ning tema ise saab süsti reede pärastlõunal.
"AstraZeneca koroonavaktsiin on tõhus nagu kinnitas Euroopa Ravimiamet. Sellel on suhteliselt haruldased kõrvalmõjud ning selle ohu/kasu suhe on positiivne," ütles Castex.
Hispaania hakkab terviseminister Carolina Dariase sõnul AstraZeneca vaktsiini uuesti kasutama järgmise nädala kolmapäevast.
Rootsi terviseamet otsustab AstraZeneca juurde naasmise järgmisel nädalal. "Rahvatervise agentuur vajab mõnda päeva, et analüüsida olukorda ning seda, kuidas AstraZeneca vaktsiini saab Rootsis kasutada," ütles asutuse juht Johan Carlson neljapäeval pressikonverentsil.
"Järgmisel nädalal me ütleme, millise seisukoha võtame," lisas ta.
Holland ja Portugal teatasid samuti, et jätkavad järgmisel nädalal AstraZeneca vaktsiini kasutamist.
Iirimaa otsustab AstraZeneca kasutamise reedel.
Euroopa Ravimiamet (EMA) teatas neljapäeval, et AstraZeneca koroonavaktsiin on ohutu. EMA direktor Emer Cooke kirjeldas AstraZeneca koroonavaktsiini kui ohutut ja tõhusat võimalust inimeste kaitsmiseks koroonaviiruse eest.
"EMA ajakohastab siiski AstraZeneca kasutamise juhendit, et lisada selgitus vaktsiini võimalike ohtude kohta," ütles Cooke.
EMA riskihindamise komisjoni esimees Sabine Strauss ütles, et AstraZeneca eelised kaaluvad üles riskid.
Hulk Euroopa riike peatas ettevaatusabinõuna AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise, tuues põhjuseks suurenenud trombiohu. Teiste seas peatasid selle vaktsiini kasutamise Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. | Riigid naasevad AstraZenecaga vaktsineerimise juurde | https://www.err.ee/1608147082/riigid-naasevad-astrazenecaga-vaktsineerimise-juurde | Mitu AstraZenecaga vaktsineerimise peatanud riiki teatas neljapäeva õhtul, et naasevad selle vaktsiini kasutamise juurde, kuna Euroopa Ravimiameti hinnangul on tegemist ohutu koroonavaktsiiniga. |
Ta rõhutas, et meetmed ei ole nii karmid nagu varem.
Kuigi uksed peavad sulgema mittehädavajalikud ärid ning väljas liikumist piiratakse, jäävad haridusasutused avatuks ja väljas on lubatud sportida kuni kümne kilomeetri kaugusel kodust, ütles Castex.
"Me rakendame kolmandat teed, teed, mis lubab pidurdada (epideemiat) ilma (inimesi) lukustamata," lausus peaminister ajakirjanikele.
Castex' sõnul rakendatakse meetmeid seoses koroonanakkuste arvu tõusuga kolmanda laine tõttu.
Ainuüksi Pariisi piirkonnas vajab haiglates intensiivravi umbes 1200 koroonahaiget.
Uued meetmed hõlmavad ka Hauts-de-France'i piirkonda riigi kirdeosas, kus asub ka Lille.
Tervishoiuminister Olivier Veran ütles, et praegu on Pariisi piirkonnas intensiivravil rohkem koroonahaigeid, kui novembris teise laine ajal.
Peaaegu aasta tagasi kuulutas president Emmanuel Macron välja Prantsusmaa esimese lukkumineku, mis oli üks karmimaid maailmas. Teine kord tegi ta seda oktoobri lõpus. | Prantsusmaa kehtestab Pariisis ja veel mitmes piirkonnas osalised lukustusmeetmed | https://www.err.ee/1608147190/prantsusmaa-kehtestab-pariisis-ja-veel-mitmes-piirkonnas-osalised-lukustusmeetmed | Prantsuse peaminister Jean Castex teatas neljapäeval, et Pariisis ja veel mitmes piirkonnas rakenduvad kuuks ajaks osalised lukustusmeetmed koroonaviiruse nakkusjuhtude vähendamiseks. |
Arsenal kaotas kordumiskohtumise Olympiakose Piraeusele tulemusega 1:0, kuid esimese kohtumise 3:1 võit lennutas veerandfinaali just nemad. Korduskohtumise ainsa värava lõi 51. minutil Youssef El Arabi. Eesti jalgpallikoondise väravavaht Karl Jakob Hein seekord varumeestepingil ei istunud.
Tottenham jäi lisaajale läinud kohtumises alla aga mullu sügisel UEFA Euroopa liiga play-off' i ringis FC Flora alistanud Zagrebi Dinamole tulemusega 3:0. Kui avakohtumine võideti 2:0, siis seekord ei suutnud Tottenham võrku sahistada kordagi. Zagrebi ridades olid resultatiivne aga kübaratrikiga hakkama saanud Mislav Orsic.
Veerandfinaali pääsesid ka Granada CF, kes kaotas teise kohtumise Moldele 1:2, kuid jõudis edasi tulemusega 3:2 ning AS Roma, kes alistas Donetski Šahtari tulemusega 2:1 ning kokkuvõttes 5:1. | Päevakangelaseks kerkinud Orsic aitas Tottenhami konkurentsist lükata | https://sport.err.ee/1608147187/paevakangelaseks-kerkinud-orsic-aitas-tottenhami-konkurentsist-lukata | Jalgpalli Euroopa liigas jõudis veerandfinaali korduskohtumise kaotanud Arsenal. Kaheväravalise edu maha mänginud Tottenham Hotspur langes aga konkurentsist. |
Avaveerandi järel juhtis Baskonia 17:14, kuid jäi siis poolajapausiks hoopis 32:45 kaotusseisu. Kolmandal veerandil libises Peterburi Zeniit veel punkti võrra kaugemale, kuid väga tugev viimane neljandik tõi Baskoniale magusa 79:75 võidu.
Raieste jälgis kohtumist pingilt. Baskonia parimaks mängumeheks kerkis 17 punkti visanud Alec Peters. 15 silmaga toetas meeskonda Luca Vildoza ja 12 punktiga Rokas Giedraitis. Peterburi Zeniidi resultatiivseim oli 15 silma kirja saanud Mateusz Ponitka.
Liigatabelis hoiab Baskonia 16 võidu ja 14 kaotusega üheksandat positsiooni. Peterburi Zeniit on 16 võidu ja 13 kaotusega koht kõrgemal.
Teises kohtumises sai Fenerbahce jagu Kaunase Žalgirisest tulemusega 84:61. | Raieste koduklubi alistas võimsa viimase veerandiga Peterburi Zeniidi | https://sport.err.ee/1608147106/raieste-koduklubi-alistas-voimsa-viimase-veerandiga-peterburi-zeniidi | Sander Raieste koduklubi Baskonia alistas Euroliigas võõral väljakul Peterburi Zeniidi tulemusega 79:75. |
Reinbok jäi Salkazanovile alla tulemusega 1:8. Slovakk aga langes omakorda konkurentsist teises ringis, kaotades Ali Pasha Ruslanovich Umarpashaevile tulemusega 4:8. Bulgaarlane jõudis välja pronksimatšini, mida ei ole veel peetud.
Finaalis lähevad omavahel vastamisi Aserbaidžaani maadleja Khadzhimurad Gadzhiyev ja Gruusia sportlane Avtandil Kentchadze.
Helary Mägisalu alustab maadlemist laupäeval. Esimeses ringis tuleb vastu sakslane Etienne Kinsinger, kes on 2016. aasta juunioride MM- ning EM-pronksmedalist. | Reinbok langes OM-i kvalifikatsiooniturniiril konkurentsist avaringis | https://sport.err.ee/1608147094/reinbok-langes-om-i-kvalifikatsiooniturniiril-konkurentsist-avaringis | Ungaris Budapestis alanud Tokyo olümpiamängude maadluse Euroopa kvalifikatsiooniturniiril kaotas Erik Reinbok vabamaadluses kehakaalus kuni 74 kilogrammi avaringis slovakile Tajmuraz Salkazanovile ning langes konkurentsist. |
Jaanuaris otsustas volikogu, et lõpetab Läänemaale Risti lähedale plaanitud 150 miljonit eurot maksva tuulepargi eriplaneeringu, mille vastu elanikud allkirju kogusid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Vald viitas muu hulgas, et asukoha osas puuduvad alternatiivid. Enefit Green ei olnud otsusega rahul ja esitas volikogule vaide. Volikogu jäi neljapäeval algsele otsusele kindlaks.
Enefit Greenil on nüüd aega 30 päeva, et otsustada, kas pöörduda kohtusse.
"Otsus kujunes niimoodi, et vallavolikogu toetas ettevalmistattud eelnõud ehk siis Enefit Greeni vaiet ei rahuldatud," ütles Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Neeme Suur ERR-ile.
"Edasi peab Enefit Green kaaluma nüüd, mis ta edasi teeb. Kui ta on selle enda jaoks selgeks teinud ja ka omavalitsuse jaoks teada andnud saame liikuda kuhugi suunas edasi," lisas Suur.
Suure söönul on üheks võimaluseks minna edasi kohtuprotsessiga. "Kui Enefit Green on jätkuvalt huvitatud, siis on õigus pöörduda jätkuettepanekutega Lääne-Nigula valla poole. Kuna Enefit Greeni näol on tegemist tõsise energiaettevõttega, siis kõik ettepanekud võetakse kaalumisele," lisas ta.
Suur märkis, et jätkuvalt vajab lahendamist küsimus planeeritavate tuulikute kõrguse üle ja ka vastuolu kohalike arenguhuvide ja kohaliku omavalitsuse huvidega.
"Nad saavad tulla igal hetkel uue taotlusega alustada eriplaneeringut. Sellel hetkel kui nad selle taotlusega tulevad, sel hetkel me ka avaldust kaalume," märkis ta. | Lääne-Nigula Enefit Greeni tuulepargi planeeringu vaiet ei rahuldanud | https://www.err.ee/1608147019/laane-nigula-enefit-greeni-tuulepargi-planeeringu-vaiet-ei-rahuldanud | Lääne-Nigula vallavolikogu jättis neljapäeval rahuldamata Enefit Greeni vaide Risti tuulepargi eriplaneeringu lõpetamise vastu. |
"On aeg öelda head aega," kirjutas Katalin Novak Twitteris, lisades Fideszi juhtide allkirjastatud kirja.
"Ma teavitan Euroopa Rahvapartei juhtkonda, et Fidesz ei soovi oma liikmesust jätkata ja lahkub sellest," seisab kirjas.
Ungari valitsusel on olnud aastaid Brüsseliga lahkhelid õigusriigi põhimõtete ja euroopalike väärtuste pärast. | Ungari võimupartei Fidesz lahkus Euroopa Rahvaparteist | https://www.err.ee/1608147070/ungari-voimupartei-fidesz-lahkus-euroopa-rahvaparteist | Ungari peaministri Viktor Orbani juhitud võimupartei Fidesz on lahkunud paremtsentristlikust Euroopa Rahvaparteist (EPP), teatas Ungari poliitik kaks nädalat pärast seda, kui erakond oli lahku löönud Euroopa Parlamendi EPP fraktsioonist. |
Domžale eest skoorisid esimesel poolajal Sven Karic Šoštaric ja Dario Kolobaric ning teisel poolajal Matej Podlogar. Käit kuulus algkoosseisu, aga vahetati välja 62. minutil, kui Domžale eduseis oli kaheväravaline. Domžale kodulehe andmetel sooritas Käit kaks kauglööki, kirjutab Soccernet.ee.
Sloveenia meistrivõistlustel asub Domžale neljandal kohal ning kaotab Ljubljana Olimpijale kümne, Mariborile üheksa ja Murale viie punktiga. Domžale liigahooaeg jätkub pärast koondisepausi, kui minnakse vastamisi kuuendal kohal oleva Bravoga.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Käidi koduklubi pääses Sloveenia karikasarjas veerandfinaali | https://sport.err.ee/1608147058/kaidi-koduklubi-paases-sloveenia-karikasarjas-veerandfinaali | Eesti koondise poolkaitsja Mattias Käidi koduklubi Domžale (kõrgliiga) alistas Sloveenia karikavõistlustel võõrsil Beltinci (esiliiga) 3:0 ja pääses veerandfinaali. |
Eesti vahest ühest kuulsamast tuulepargist on Aidust Tallinna-Narva maanteelegi silmaga nähtavad kaks ehitist: ühe torni küljes on tuulikulabad olemas, teise torni jaoks on küll labad kaks ja pool aastat tagasi kohale toodud, kuid arendajal neid külge panna pole lubatud.
Erinevalt teistest tuulikutest Aidu kõrgehitistel pimedal ajal tuled ei põle.
Eleoni esindaja Andres Sõnajalg ütles, et lennuohutustuled on tuulikutel olemas ja nende kasutamiseks on tehtud ka kõik vajalikud installatsioonitööd. Sõnajala seisukohalt on TTJA alusetult keeldunud tuulikute tarbimissuunalisest pingestamisest.
TTJA ehitusosakonna juhataja Kati Tamtiki sõnul on amet Aidu tuulepargi arendajat teavitanud vajadusest lennuohutustuled käivitada. "Arendaja keeldus sellest, väites, et selleks on vajalik terve tuuliku pingestamine. Tuuliku pingestamine on aga TTJA ettekirjutusega keelatud, seda arendaja tegevusest tuleneva ohu tõttu tuuliku käivitamiseks," sõnas Tamtik.
"Olukorra lahendamiseks on TTJA võtnud turult autonoomse (lennuohutustulede käivitamiseks ilma tuulikut pingestamata) ohutustulede lahenduse hinnapakkumise ja selle edastanud koos vajalike kontaktidega arendajale. Ka selliste tulede paigaldamisest on arendaja teadmata põhjustel keeldunud," lisas ta.
"Tuulikute tootmise käivitumise nn ohuga põhjendamine näitab pigem tehnilist võhiklikkust, sest tootmise käivitamiseks on vaja lisaks ka tootmissuunalist pingestamist ehk tuuliku sünkroniseerimist võrguga, mida ei ole praeguses olukorras taotletudki. Seetõttu on TTJA väide arendaja tegevusest tuleneva ohu kohta täielikult arusaamatu ning väär," sõnas Andres Sõnajalg.
Ka selles, kes kannab võimaliku õnnetuse puhul vastutust, on Eleonil ja TTJA-l erinevad seisukohad.
"Praegusel juhul vastutab õnnetuse juhtumisel tuulikute tulede sisselülitamise senine keelaja TTJA. Neil puudub igasugune vajadus töötavate tulede pingestamist keelata ning rohkem selles osas tuuliku omanikult nõuda on kohatu," ütles Sõnajalg.
Kati Tamtiku sõnul vastutab praegusel juhul vastutab õnnetuse juhtumisel tuulikute omanik, kuna lennuohutustulede käivitamist on temalt nõutud ning teadmata põhjustel ei ole omanik seda kohustust täitnud.
Olukorrale lisab oma nüansi asjaolu, et TTJA peatas tuulepargi arendamise just sellel põhjusel, et Aidu tuulikud segasid Kellavere radarit, kuna nad ulatusid algul plaanitust kõrgemale.
Esimest korda peatati ehituslubade kehtivus 2017. aasta kevadel. Arendajate plaanide kohaselt pidi 100 megavatise võimsusega 30 Eleoni tuulikust koosnev tuulepark valmima 2020. aastaks. | Aidu tuulikud on siiani lennuohutuks muutmata | https://www.err.ee/1608147037/aidu-tuulikud-on-siiani-lennuohutuks-muutmata | Aidu tuulepark on pikalt olnud Eleoni ja tehnilise järelevalve ameti vaidlusobjekt ning praegu on parki kerkinud poolteist tuulikut olnud tuledega tähistamata ehk ohuks õhusõidukitele. |
Vastavalt Eestis kehtivatele reeglitele on välitingimustes lubatud spordivõistluste korraldamine, kui osaleb koos korraldajatega kuni 100 isikut. Jalgpalli MM-valikmängu korraldamiseks UEFA nõuete järgi on tarvis, et staadionil oleks minimaalselt 150 isikut.
150 inimese hulka kuuluvad 46 jalgpallurit (kahe võistkonna peale kokku põhi- ja varumängijad), ligi 40 personali liiget (treenerid, meditsiiniline personal, varustajad), neli kohtunikku, üks mängu delegaat, üks kohtunike vaatleja, ca 15 korraldusega seotud inimest, kaheksa UEFA esindajat, neli päästetöötajat, viis kiirabi töötajat, neli politseinikku, turvatöötajad, teletöötajad ja ajakirjanikud.
Jalgpalli MM-valikmängudeks on staadion koroonaviiruse leviku tõkestamiseks jaotatud eraldatud tsoonideks selliselt, et eri tsoonis olevad inimesed omavahel kokku ei puutu. See tähendab, et ühes tsoonis viibivate inimeste hulk ei ületa mistahes hetkel kriitilist piiri. Teisisõnu on välistatud rohkemate isikute kokkupuude, kui praegune piirmäär seda lubab. Sisuliselt oleks rohkem kui 14 000 inimest mahutaval staadionil paralleelselt olnud kuni kolm maksimaalselt 50 osalejaga tsooni, mille vahel inimesed ei oleks segunenud.
Mängijatele, kohtunikele, UEFA ametnikele, sportlikule personalile ja korraldajatele on osalemise eeldus negatiivne koroonaviiruse test, kõigile on kohustuslik näomaski kandmine ja distantsi hoidmine.
Eesti Jalgpalli Liit taotles läbi kultuuriministeeriumi terviseametilt ja vabariigi valitsuselt erisust, millega oleks lubatud staadionile 100 inimese asemel 150. Terviseamet nimetatud soovi ei toetanud ja lähtuvalt sellest otsustas valitsus erisust mitte teha. UEFA-ga konsulteerimise järel lepiti kokku, et Eesti – Tšehhi MM-valikmäng peetakse Poolas Lublinis. Muudatus läheb Eesti Jalgpalli Liidule maksma ligi 300 000 eurot, mille hulgas on koondise ja korraldajate reisimine, staadioni rent ja muud mängu korraldusega seotud kulud.
Eesti – Tšehhi MM-valikmäng algab 24. märtsil kell 19 Eesti aja järgi. Otseülekannet mängust näitab ETV2 ja ERR-i spordiportaal. | Eesti ja Tšehhi jalgpalli MM-valikmäng viidi Tallinnast üle Poola | https://sport.err.ee/1608147040/eesti-ja-tsehhi-jalgpalli-mm-valikmang-viidi-tallinnast-ule-poola | Eesti meeste koondis pidi 24. märtsil alustama maailmameistrivõistluste valiksarja Tallinnas A. Le Coq Arenal mänguga Tšehhi vastu. Mängupaik muutus, kohtumine peetakse Poolas Lublinis. |
Peale Horvaatia rallit ootab Kristenssoni ees võidusõidud Portugalis, Eestis, Soomes, Belgias ja Hispaanias. Mullu võitis rootslane juunioride WRC arvestuses neljast võistlusest kolm, tõestades kiirust nii asfaldil, kruusal kui lumel. Sel hooajal on Kristenssonil uus kaardilugeha David Arhusiander.
"Olen õnnelik ja tänulik, et M-Sport mulle sellise võimaluse andis," ütles Kristensson pressiteate vahendusel. "Peale juunioride WRC arvestuses maailmameistriks tulemist olen oma meeskonnaga kõvasti tööd teinud, et leida selleks hooajaks võimalusi edasi minna. Olen oma koostööpartneritele ääretult tänulik, et nad võimaldavad mul elada unistuste elu."
M-Spordi direktor Malcolm Wilson lisas: "Me oleme peaaegu kaks aastakümmend pühendunud noortele ja talendikale rallisõitjatele võimaluse andmisele maailma kõrgeimal tasemel. Viimastel aastatel on JWRC klass olnud oluliseks hüppelauaks sel teel. Ootan põnevusega, et näha, milleks Tom on võimeline. On aeg tema oskuseid edasi arendada."
Horvaatia ralli peetakse 22.-25. aprillini. | JWRC arvestuses maailmameistriks kroonitud rootslane liitus M-Spordiga | https://sport.err.ee/1608147022/jwrc-arvestuses-maailmameistriks-kroonitud-rootslane-liitus-m-spordiga | Juunioride WRC arvestuses autoralli maailmameistriks kroonitud rootslane Tom Kristensson liitus M-Spordi meeskonnaga. Aprilli lõpus toimuval Horvaatia rallil näeb teda startimas WRC2 klassis. |
Praegu on rahvusvaheline rongliiklus pausil, kuid kui Moskva rongid hakkavad taas sõitma ning riik paneb Tallinna ja Narva liinile lisarongid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Sellisel juhul tekib olukord, kus suurema nõudlusega ajal saabuksid Tallinna ja Moskva rongid ühel ajal. See aga muudaks keeruliseks passi- ja tollikontrolli.
"Näete, milline see territoorium tegelikult oma väiksuselt on, et ta on küll pikk aga ta on kitsas ja kaks rongi siia niimoodi ära mahutada, et mõlemad valdkonnad oleks rahul, on tegelikult päris raske," rääkis Narva piiripunkti juht Üllar Kustala.
Majandusministeerium ootab probleemi lahendamiseks ettepanekuid siseministeeriumilt. Piirivalve leiab, et Narva raudteejaama tuleks laiendada ning Elroni rongid peaks saama uue perrooni.
"Et inimesed saaksid Narva kesklinnast nii rongile, bussile, kui mis iganes kohta suunduda, siis tegelikult siia raudteejaama territooriumile, siia jaama vastu, kus olid endised remonditöökojad, teha uus perroon oleks minu arust kõige mõistlikum," sõnas Kustala. | Narva raudteejaamas on lisarongide vastu võtmiseks liiga vähe ruumi | https://www.err.ee/1608147016/narva-raudteejaamas-on-lisarongide-vastu-votmiseks-liiga-vahe-ruumi | Riik plaanib Tallinna ja Narva vahele uusi reisironge, kuid piirikontrolli nõuded ei luba Narva jaamas korraga mitut rongi vastu võtta. |
Korvpalliliidu presidendi Priit Sarapuu sõnul osalesid konkursil tugevad kandidaadid. "Kõik treenerid, kes jõudsid teise vooru on ennast tõestanud professionaalid ning saaksid edukalt hakkama naiste rahvusesinduse peatreeneri ametiga. Praeguste sihtidega otsime inimest, kes ei juhi mitte ainult naiste koondist, vaid suunab järelkasvu, jälgib ning suhtleb koondise kandidaatide ja nende koduklubidega, aitab süsteemselt kaasa Eesti korvpalli arengukava elluviimisele ja arendab ala kõige laiemas mõttes. Meie soov on tuua naiste korvpalli spetsialiste juurde," ütles Sarapuu.
Alaliit jätkab naiste rahvuskoondise peatreeneri konkurssi sihtotsinguga. Viimati juhendas Eesti naiste korvpallikoondist Allan Siimann, kes võttis ameti üle möödunud aasta septembris isiklikel põhjustel peatreeneri positsioonilt lahkunud Janne Schasminilt. | Naiste korvpallikoondis ei leidnud avaliku konkursiga sobivat peatreenerit | https://sport.err.ee/1608147001/naiste-korvpallikoondis-ei-leidnud-avaliku-konkursiga-sobivat-peatreenerit | Möödunud aasta detsembri alguses kuulutas Eesti Korvpalliliit välja avaliku konkursi naiste rahvuskoondise peatreeneri ametikohale. Sobivat kandidaati paraku ei leitud ning edasi liigutakse sihtotsinguga. |
EMA direktor Emer Cooke kirjeldas AstraZeneca koroonavaktsiini kui "ohutut ja tõhusat võimalust inimeste kaitsmiseks koroonaviiruse eest".
"EMA ajakohastab siiski AstraZeneca kasutamise juhendit, et lisada selgitus vaktsiini võimalike ohtude kohta," ütles Cooke.
EMA riskihindamise komisjoni esimees Sabine Strauss ütles, et AstraZeneca eelised kaaluvad üles riskid.
"AstraZeneca vaktsiin on koroonaviiruse ennetamisel ohutu ja tõhus ning selle eelised on endiselt palju suuremad kui sellega kaasnevad riskid," ütles Strauss
EMA jätkab täiendavaid uuringuid AstraZeneca vaktsiini ja verehüüvete võimalike seoste kohta.
Euroopa Liidus on AstraZeneca vaktsiini saanud umbes viis miljonit inimest. | Euroopa Ravimiamet: AstraZeneca vaktsiin on kasutamiseks ohutu | https://www.err.ee/1608146992/euroopa-ravimiamet-astrazeneca-vaktsiin-on-kasutamiseks-ohutu | Euroopa Ravimiameti (EMA) teatas neljapäeval, et AstraZeneca koroonavaktsiini on ohutu manustada. |
Kriechmayr pälvis väikese kristallgloobuse 401 punktiga, võites tänavu kaks ülisuurslaalomi MK-etappi. Esimene neist toimus Austrias Kitzbühelis ja teine Saksamaal Garmisch-Partenkirchenis. Mäletatavasti krooniti Kriechmayr Itaalias Cortina d'Ampezzos ka ülisuurslaalomis maailmameistriks. Lisaks sai ta kuldmedali kaela kiirlaskumises. Viimati võitis austerlane ülisuurslaalomis väikese kristallgloobuse 2008. aastal, kui selle pälvis Hannes Reichelt.
40-aastase endise maailmameistri Reichelti jaoks jäi tänavune hooaeg aga viimaseks. Vaatamata udule otsustas austerlane finišijoone siiski ületada. Ta tegi seda stiilselt punases pluusis, musta jakis ja lühikestes pükstes.
Hannes Reichelt Autor/allikas: SCANPIX/AFP
MK-sarjas ülisuurslaalomi arvestuses pälvis teise koha šveitslane Marco Odermatt (318 punkti) ja kolmanda võitja kaasmaalane Matthias Mayer (276).
Leinzerheides jäeti ühtlasi ära ka naiste ülisuurslaalomisõit. Siinjuures ei pidanud kohalikud aga pettuma, sest nende rahvuskangelane Lara Gut-Behrami oli väikese kristallgloobuse juba omale kindlustanud, kogudes hooaja jooksul 525 punkti. Šveitslanna jättis teiseks itaallanna Federica Brignone'i (323) ja kolmandaks kaasmaalanna Corinne Suteri (310).
Lara Gut-Behrami Autor/allikas: SCANPIX/www.imago-images.de
Kuna viimasel MK-etapil jäetakse võistluseid järjest ära, siis sammuvad prantslane Alexis Pinturault ja slovakitar Petra Vlhova jõuliselt lähemale maailma karika sarja üldvõidule. Vlhova edu Gut-Behrami ees on 96 punkti ning Pinturaulti edu Odermatti ees 31 silma. Leinzerheides peaksid toimuma veel suurslaalomi ja slaalomi võistlus. | Hooaja parimad ülisuurslaalomisõitjad selgusid udu tõttu viimase võistluseta | https://sport.err.ee/1608146989/hooaja-parimad-ulisuurslaalomisoitjad-selgusid-udu-tottu-viimase-voistluseta | Austerlane Vincent Kriechmayr teenis meeste ülisuurslaalomi väikese kristallgloobuse Šveitsis Leinzerheides hotellitoast lahkumata, kuna neljapäevane MK-etapp jäeti tiheda udu tõttu ära. |
"Ennetähtaegsed parlamendivalimised peetakse selle aasta 20. juunil," teatas Pašinjan ja lisas, et otsus langetati läbirääkimistes opositsiooni ja presidendiga.
"Ennetähtaegsed parlamendivalimised on parim viis praegusest sisepoliitilisest olukorrast väljumiseks," kirjutas ta.
Riik langes poliitilisse kriisi pärast mullust sõda Aserbaidžaaniga Mägi-Karabahhi üle. Armeenias on toimunud ka massilised meeleavaldused.
Mägi-Karabahh on enklaav, mida etnilised armeenlased kontrollisid alates 1994. aasta vaherahust. Möödunud aasta lõpus veriste lahingute käigus vallutas Aserbaidžaan osad alad enklaavist ja selle võtmelinna Shusha.
Pärast Venemaa vahendatud vaherahu, säilitas Aserbaidžaan oma vallutatud Mägi-Karabahhi alad. Kahe riigi vaidlusalusesse piirkonda on paigutatud sajad Venemaa rahuvalvajad. | Armeenia peaminister kuulutas välja ennetähtaegsed valimised | https://www.err.ee/1608146971/armeenia-peaminister-kuulutas-valja-ennetahtaegsed-valimised | Armeenia peaminister Nikol Pašinjan kuulutas riigis vallandnud poliitilise kriisi lahendamiseks neljapäeval välja ennetähtaegsed valimised, mis peetakse 20. juunil. |
WHO Euroopa piirkonna direktor Hans Kluge ütles, et praeguse seisuga kaaluvad AstraZeneca koroonavaktsiini kasutegurid üles sellega seotud ohud, mistõttu tuleks elude säästmiseks vaktsiini kasutamist jätkata.
"Vaktsineerimiskampaanias tuleb potentsiaalsete kõrvaltoimete signaale ikka ette. See ei tähenda tingimata, et need on seotud vaktsineerimisega," ütles Kluge.
"Praeguse seisuga me ei tea, kas mõne või kõik neist olukordadest on põhjustanud vaktsiin või mõni teine kokkulangev tegur," lisas Kluge.
Mitu Euroopa riiki on peatanud AstraZeneca vaktsiini kasutamise, sest kardetakse, et see põhjustab veretrombide teket.
Euroopa Ravimiameti (EMA) hinnangut AstraZeneca vaktsiini kasutamise kohta on oodata neljapäeval.
Suurbritannia ravimiamet kinnitas teisipäeval, et pole leidnud otseseid seoseid AstraZeneca koroonavaktsiini ja tromboosi vahel. | WHO soovitab jätkata AstraZeneca vaktsiini kasutamist | https://www.err.ee/1608146962/who-soovitab-jatkata-astrazeneca-vaktsiini-kasutamist | Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kordas neljapäeval soovitust jätkata AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamist. |
"See on ju tõsi, eks? Me ei peaks varjama seda, mida kõik teavad," vastas Ilves Die Welti usutuses küsimusele, kas Bideni samm oli õige. "Putin on lasknud tappa inimesi otse Berliinis. Kas eurooplased peaksid seda aktsepteerima? Igal juhul annaksid nad märku, kui nad Bidenit ei järgiks," ütles Eesti ekspresident.
Ilves viitas, et ka USA endine president Donald Trump tunnistas Putini kaudselt mõvariks, kui ta ühes 2017. aasta intervjuus ütles: "Ka meie tapame palju inimesi." "See oli sisuliselt ju sama sõnum," märkis Ilves.
Ilves kritiseeris Saksamaad
Eesti endine president kritiseeris avameelses intervjuus ka Saksamaa käitumist suhtlemisel Venemaaga.
Ilvese sõnul valitseb Saksamaal hoiak "Venemaa üle kõige" (Russland über alles), mis pärineb juba Berliini müüri langemise ajast. Nõukogude Liidu lagunemisega tekkis aga Saksamaa ja Venemaa vahele mitmeid uusi riike, mida Berliin on püüdnud ignoreerida. Eesti, Läti ja Leedu on Saksamaa jaoks "ülelennuriigid" teel Venemaale, tõdes Ilves.
"Meid on ignoreeritud ja meisse on suhtutud patroneerivalt. Sakslased ja prantslased selgitavad pidevalt idaeurooplastele ja baltlastele, kuidas peaks käituma Venemaaga. Kas te tõesti Berliinis ja Pariisis arvate, et teate Venemaast rohkem kui meie siin Eestis?" küsis Ilves.
Ilves meenutas ka seda, kuidas Saksamaa diplomaadid kinnitasid talle 1990ndatel korduvalt, et püüavad Eesti Euroopa Liidust ja NATO-st väljas hoida.
Küsimusele, kuidas idaeurooplasi ignoreeritakse, tõi Ilves näiteks Vene-Saksa gaasitoru Nord Stream 2 rajamise. "Muidugi - Saksamaa saab sellega oma majanduslikke huve edendada, kuid ta teeb seda Balti ja Ida-Euroopa rahvaste arvel. Peaksite olema ausad ja rääkima vähem solidaarsusest Euroopas, millest te väidetavalt huvitatud olete," ütles Ilves.
Kui Die Welti ajakirjanik viitas Saksamaa presidendi Frank-Walter Steinmeieri sõnadele, et Nord Stream on sild Venemaale ning selle ehitamist ei tohiks peatada, kuna Nõukogude Liit kaotas Teise maailmasõjas 20 miljonit inimelu, vastas Ilves, et see on hea näide sellest, kuidas idaeurooplasi ignoreeritakse. "Saksamaa tappis Teise maailmasõja ajal palju rohkem inimesi Poolas, Valgevenes ja Ukrainas. Ma ei saa aru, miks siin ainuüksi Venemaad eelistatakse?"
Viitele, et ilma Venemaata on raske mitmeid rahvusvahelisi kriise lahendada, vastas Ilves, et mitmed neist on Venemaa enda loodud. Tema sõnul selliselt Lääs ainult julgustab Moskvat jätkama. "Vene palgasõdurid Wagneri grupist tegutsevad Süürias, Krimmis, Donbassis ja Aafrikas ning muudkui õhutavad neid kriise," rääkis Ilves. | Ilves: Euroopa peaks samuti Putini mõrvariks tunnistama | https://www.err.ee/1608146956/ilves-euroopa-peaks-samuti-putini-morvariks-tunnistama | Euroopa riigid peaksid tegema sama, mida USA president Joe Biden, kes tunnistas, et Venemaa liider Vladimir Putin on tapja, ütles Toomas Hendrik Ilves usutluses Saksa väljaandele Die Welt. |
Läti Mere arendusjuhi Artjoms Volkovsi sõnul plaanib Venemaa jaekett avada kauplused kõigis Läti linnades.
"Plaanime avada kauplused kõigis Läti linnades," ütles Volkovs.
Volkovsi sõnul on Mere eesmärk saavutada kvaliteedi ja hinna tasakaal.
"Praegu on meil palju tooteid Euroopa Liidust, sealhulgas Lätist, Leedust ja Eestist," ütles Volkovs.
Mere kodulehel on kirjas, et tegemist on Venemaa ühe suurima jaeketiga, kuhu kuulub üle 800 kaupluse. Venemaal tegutseb ettevõte Svetofori kaubamärgi all. Euroopa Liidu riikides kasutatakse Mere kaubamärki.
Lisaks Lätile plaanib Mere Euroopa Liidus avada kauplused veel Saksamaal, Rumeenias ja Poolas. | Venemaa odavpoekett Mere avab kauplused kõigis Läti linnades | https://www.err.ee/1608146938/venemaa-odavpoekett-mere-avab-kauplused-koigis-lati-linnades | Venemaa säästukett Mere avab kauplused kõigis Läti linnades. 13. märtsil avati Riias esimene Läti Mere pood. |
Spioonisarja kaheksaosalise viimase hooajaga lõpetab agent Eve Polastri (Sandra Oh) psühhopaadist kurjategija Oksana Astankova (Jodie Comer) tagaajamise, kirjutab Consequence of sound.
Nii Oh kui ka Comer sõnasid, et nad on tänulikud sarja tegijatele ja fännidele ning ootavad põnevusega viimast hooaega.
Sarja viimase hooaja võtted toimuvad sel suvel Euroopas ning vaatajateni jõuab viimane hooaeg järgmisel aastal.
Sari põhineb Luke Jenningsi raamatusarjal "Villanelle".
Sari on aastate jooksul pälvinud 19 Emmy nominatsiooni. Comer võitis oma rolli eest Emmy, Oh võitis aga Kuldgloobuse. | Menusari "Eve'i tapmine" saab viimase hooaja | https://menu.err.ee/1608146929/menusari-eve-i-tapmine-saab-viimase-hooaja | AMC menusarja "Eve'i tapmine" ("Killing Eve") tegijad teatasid, et neljas hooaeg, mille võtetega alustatakse suvel, jääb sarja viimaseks. |
Valitsus andis piiranguid karmistades muu hulgas soovituse mitte viia lapsi ilma hädavajaduseta lasteaeda ega lastehoidu.
Tallinna haridusameti juht Andres Pajula ütles ERR-ile, et pealinna lasteaedades käib praegu kohal umbes 28 protsenti neist lastest. Vanemad, kellel seda vaja on, toovad lapse lasteaeda.
Mõnes lasteaias on lapsi väga vähe, mõnes on täituvus 50 prtosenti. Neid lasteaedu on Pajula sõnul siiski vähe - vaid viis.
Ka Tartu abilinnapea Asko Tamme ütles, et lasteaias käib umbes kolmandik.
"Kõikide peale kokku - munitsipaallasteaiad, eralasteaiad, lastehoiud - see number, millest me räägime, on umbes 6000 last, kes on registris. Tänase hommiku seisu andmed alles laekuvad, aga 16. märtsil oli kokku puudujaid 70 protsenti," ütles ta.
Tamme selgitas, et suuremates lasteaedades on rühmade ümbertõstmine lihtsam ning neis käib kohal ka rohkem lapsi. Samas on väiksemaid eralasteaedu ja eralastehoide, kust praktiliselt kõik lapsed on koju jäänud.
"Lasteaednikud on väga tublid. Selles olukorras, kus lapsi on vähe tulemas, pannakse rühmad kokku, pidades silmas seda, et kes on üks kord kokku pandud, need ka kokku jäävad," lisas ta.
Tamme sõnul käis eelmisel kevadel eriolukorra ajal lasteaedades kohal kümme protsenti lastest.
Andres Pajula ütles, et Tallinna lasteaedades rühmasid ümber ei komplekteerita ja kokku ei panda.
"Ka lasteaias kehtib ruumitäituvuse nõue, mis on 25 protsenti. Meil on täna lasteaedades pigem väiksemad rühmad ja kui vähegi võimalik, siis rühmi ei segata. Muidugi, kui lasteaias on kokku ainult kolm last, siis nad on ühe õpetaja juures," selgitas Pajula.
Ta tõdes, et ka lasteaedades on koroonakoldeid. "Eks lasteaedades on ka nakkuskoldeid. Üks lasteaed on praegu ka vaatluse all ja koos terviseametiga püüame selgust saada, millised sammud oleks vaja astuda. Aga selge on see, et kui me räägime, et meil on 1058 rühma, siis karantiinis olevate rühmade arv on täna 99 ehk sisuliselt kümme protsenti," rääkis Pajula. | Kümnendik Tallinna lasteaiarühmadest on karantiinis | https://www.err.ee/1608146932/kumnendik-tallinna-lasteaiaruhmadest-on-karantiinis | Tallinna ja Tartu linna lasteaedades käib iga päev kohal 30 protsenti lastest. Samas on Tallinna lasteaedades umbes kümme protsenti rühmadest karantiinis. |
Kindlasti iseloomustab 20. ja 21. sajandi ühiskonda teaduse, tehnoloogia ja sotsiaalsete süsteemide ülikiire arengu kõrval ka püüdlus teadlikult säilitada võimalikult palju oma minevikust ja kaasajast tulevastele põlvedele. Praeguse ühiskonna seotus pärandiga ei ole aga lihtne tõdemus ega möödapääsmatu tõsiasi. Seose loomine mineviku, oleviku ja tuleviku vahel nõuab ühiskonnalt pingutusi. Seda on vajalik teadvustada ning ka selle nimel tegutseda.
Kõrgemas Kunstikoolis Pallas moodustab konserveerimise ja restaureerimise
õpetamine ja uurimistöö olulise osa laiemast visuaalse keskkonna terviklikust
kujundamisest. Erialas on ühendatud kunstid, teadus, humanitaarained, ajalugu jakäsitöö. Kogu õpe seostub tervikuliku keskkonnakäsitluse ja säästava arengu printsiipidega.
Käesolev aknanäitus lubab vaadata konserveerimise köögipoolele. Kus on objekti õige koht? Kuhu see päriselt kuulub? Koju, muuseumisse, galerii aknale? Kui asjad on osa meist, siis on ka konserveerimine osa inimesest. Tahtmine mingeid väärtuseid alles hoida on sama püsiv või isegi püsivam kui objektid ise. Omades me naudime neid, konserveerides me tõlgendame neid. Loome uuesti võimaluse inimestel neid nautida. Püüdleme inimestena ideaalide poole. Kas objektid võivad olla ideaalsed?
Näitus "Asjade salaelu avatud vaated" on galerii Pallas akendel 3. aprillini. | Kultuuripunkt | Galerii Pallase aknanäitus "Asjade salaelu avatud vaated" | https://kultuur.err.ee/1608146914/kultuuripunkt-galerii-pallase-aknanaitus-asjade-salaelu-avatud-vaated | Märtsis on Eestis kultuuriasutused küll suletud, kuid tihti peitub põnev kultuur otse meie ninade all. Igapäevases rubriigis "Kultuuripunkt" kaardistame võimalusi nautida kultuuri kevadise värske õhu käes. Käesolevaga soovitame seada Tartus sammud galerii Pallase poole. |
Sildaru sai parima tulemuse kirja kohe avakatsel, pälvides kohtunikelt 82,5 punkti. Teise ja kolmanda sõidu eest teenis eestlane 69,5 ja 68,5 silma.
Teise koha pälvis kvalifikatsioonis Lõuna-Korea esindaja Seung Hun Lee (75,7) ja kolmanda venelane Fedor Muralev (71,50).
Kvalifikatsioonis võistles seitse sportlast, mis tähendas, et finaali pääsesid kõik. Medalid jagatakse välja reedel, kui rennisõidu finaal algab Eesti aja järgi kell 13.30. | Henry Sildaru pääses juunioride MM-il rennisõidus parima tulemusega finaali | https://sport.err.ee/1608146926/henry-sildaru-paases-juunioride-mm-il-rennisoidus-parima-tulemusega-finaali | Venemaal Krasnojarskis toimuvatel freestyle suusatamise juunioride maailmameistrivõistlustel pääses Henry Sildaru rennisõidus kvalifikatsioonivõiduga finaali. |
Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku luua nn roheline digitõend, mis võimaldab EL-i riikide vahel hõlpsamat ringiliikumist. Roheline digitõend kinnitab, et selle omanik on kas koroona vastu vaktsineeritud, tema koroonatesti tulemus on negatiivne või ta on koroona läbi põdenud. Sellise tõendi omanikult ei tohi reisimisel nõuda karantiini jäämist või koroona vastu testimist ja see hakkaks kehtima üle Euroopa, ka EL-i mitte kuuluvates riikides, nagu Island, Norra ja Šveits.
Ent see on alles tulevikumuusika. Pole teada, mis ajaks ühtne digitõend valmib.
Seni, kuni ühtset tõendit olemas ei ole, toimetab iga riik oma parema äranägemise järgi. Nii on Euroopas mitmeid riike, näiteks Läti, mis nõuavad praegu piiril kas koroonatesti negatiivset tulemust või arstitõendit koroona läbipõdemise kohta. Vastasel korral peab inimene jääma eneseisolatsiooni.
Eestis aga perearstid tervisetõendeid ei väljasta. Koroona läbipõdenu, kes oma perearsti poole tõendi saamiseks pöördus, sai eitava vastuse. Kuna ta aga on haiguse juba läbi põdenud, pole ka alust teha PCR-testi. Kuidas siis sellisel juhul näiteks Lätti üldse pääseb?
Terviseamet pakub välja järgmisi lahendusi: "COVID-19 läbipõdemist saab tõendada, trükkides välja vastava saatekirja vastuse või epikriisi digilugu.ee portaalist. Varasema haigestumise tõendamiseks on vajalik esitada positiivseks osutunud PCR-analüüsi tulemus. Positiivne antikehade test ei ole piisav läbipõdemise tõendamiseks," teatas terviseameti meediasuhete spetsialist Merilin Vernik.
Ta lisas, et iga inimene peab ise uurima, mida mõni riik aktsepteerib ning hankima dokumendi vastavalt nõutule.
"Üks variant välismaale tõendi saamiseks on teha väljaprint oma digiloost, lasta notariaalselt tõlkida ja siis arstil tempel alla panna," ütles Vernik.
Arstid aga, nagu öeldud, tõendeid ei väljasta. Seega ei pruugi nad ka soovitatud templeid digiloo väljatrükkide peale laduma hakata. | Koroona läbipõdenud ei saa välismaale reisimiseks vajalikku arstitõendit | https://www.err.ee/1608146887/koroona-labipodenud-ei-saa-valismaale-reisimiseks-vajalikku-arstitoendit | Mitmed Euroopa riigid nõuavad välisturistidelt isolatsiooninõudest mööda saamiseks koroona läbipõdemist kinnitavat arstitõendit. Eesti arstid aga selliseid tõendeid ei väljasta. |
Hancock ütles, et kui Euroopa Liit ei täida tarnelepingute tingimusi, siis on sellel liidu jaoks tagajärjed.
"Loomulikult peavad kõik riigid austama lepinguõigust ja ma olen kindel, et Euroopa Liit järgib antud lubadusi ning tehtud avaldusi," rääkis Hancock parlamendis.
"Me ootame, et neid lepinguid täidetakse täielikult, sest lepinguõiguse rikkumisel on väga tõsised tagajärjed," lisas ta.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ähvardas kolmapäeval keelustada vaktsiinide ekspordi riikidesse, kus on vaktsineerimise määr kõrgem ning mis omakorda takistavad vaktsiinitarneid EL-i, nende seas on komisjoni hinnangul Suurbritannia. Leyeni hoiatust toetavad ka Saksamaa, Prantsusmaa ning Itaalia.
Leyeni sõnul tuleb kaitsta liidu nappi vaktsiinikogust EL-i kodanike jaoks, et vältida pandeemia kolmanda laine tulekut.
"See kõik tuleneb üha kasvavast pahameelest seoses AstraZeneca vaktsiiniga ning suurenevast survest midagi selle vastu ette võtta. Meil ei ole piisavalt vaktsiine, me ekspordime nagu hullud saamata vastu mitte midagi," ütles üks aruteludega kursis olev diplomaat.
Euroopa Liit on öelnud varem, et on alates 30. jaanuarist eksportinud Suurbritanniasse üle kümne miljoni vaktsiinidoosi ning enne seda veel rohkem, kuid ei ole vastu saanud midagi hoolimata sellest, et kaks Suurbritannias AstraZeneca vaktsiini tootvat tehast peaksid lepingu järgi saatma oma toodangut Euroopa Liitu.
EL-i ametnike sõnul on AstraZeneca selgitanud, et ei saa eksportida Briti tehastes toodetud vaktsiini sellepärast, et ettevõttel on Suurbritanniaga tarneleping, mis eelistab Briti turgu teistele. | Briti minister EL-ile: vaktsiinilepingute rikkumisel on tagajärjed | https://www.err.ee/1608146902/briti-minister-el-ile-vaktsiinilepingute-rikkumisel-on-tagajarjed | Suurbritannia terviseminister Matt Hancock ütles neljapäeval, et Euroopa Liit peab kinni pidama koroonavaktsiinide tarnelepingutest. |
"See peegeldab halvenevat trendi USA-Vene suhetes. Eesti jaoks on see muidugi pigem halb kui hea areng," tõdes riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond).
Marko Mihkelson. Autor/allikas: ERR
Sellega nõustus ka Balti Kaitsekolledži poliitika- ja strateegiauuringute teadur Viljar Veebel, kes märkis, et ehkki USA vaatest võis Biden edastada lihtsalt hinnangu olukorrale, võib Venemaa võtta seda tülinorimisena. "Putin peab nüüd oma siseriiklikule auditooriumile näitama, kuidas ta sellele vastab," ütles Veebel.
"Venemaal võib tekkida nüüd vajadus oma meelepaha maandada ja selleks peab ta leidma mõne nõrgema vastase, sest ega ju selle pärast Kolmandat maailmasõda ei algata. Liiatigi saab Moskva aru, et temast ei ole praegu USA-le otseses konfliktis vastast. Seega on vaja leida keegi teine, kelle peal oma viha välja elada," arutles Veebel.
Viljar Veebel Autor/allikas: Andres Tennus / Tartu Ülikool
Ka Mihkelson pidas võimalikuks, et president Putin, kes kaldub taolisi ütlusi väga isiklikult võtma, võib nüüd korraldada Venemaa lähiümbruses mõne avantüüri, et sellega Biden proovile panna. Ta tõi näiteks Ukraina ümber kasvavad pinged, olukorra oodatav teravnemie Valgevenes ning selle taustal augustis-septembris toimuv Venemaa suurõppus Zapad-2021, mille ettevalmistused käivad juba praegu.
"Lisaks tasub meeles pidada ka Venemaa sisepoliitilist olukorda, mis on riigiduuma valimiste eel pingestumas: opositsiooni surutakse ühe jõulisemalt ja vägivaldsemalt maha. See näitab, et Putin kardab iga võimalust, mis võiks vähendada Kremli-meelse partei Ühtne Venemaa võitu," kommenteeris Mihkelson.
"Kahjuks võivad pinged meie regioonis kasvada ja Venemaa võib panna proovile USA valmisoleku," leidis väliskomisjoni esimees.
Veebel märkis, et tema hinnangul on Bideni administratsiooni üldine sõjakus Venemaa suhtes kasvanud, aga samal ajal paistab, et Moskvas ei saada aru, mida nad nüüd nii valesti või teistmoodi on teinud - nad on selliselt käitunud juba pikemat aega, ka teiste riikide valimistesse sekkunud.
"Eesti jaoks oleks parim, kui USA ja Venemaa leiaks viisi, kuidas pingeid maandada ning nende tõttu ei kannataks mõni kolmas riik," rõhutas ta.
Stoicescu: see võis olla ka heidutus
Pisut teist moodi vaatas juhtunule Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu, kelle sõnul võib Bideni kommentaari tõlgendada ka Venemaale piiride seadmise ja heidutusena: "Kui Biden ütles, et Venemaa peab oma tegevuse eest maksma, siis see ei olnud mitte ähvardamine kättemaksuga, vaid heidutus - tugev kommunikatsioon, et Venemaa muudaks oma käitumist. Sellist hoiakut on Läänes viimasel ajal nappinud."
Stoicescu viitas Bideni ühele esimesele kõnele presidendina, mille ta pidas Riigidepartemangu (USA välisministeeriumi) töötajatele, kus ta ütles otse välja, et kui eelmine, president Donald Trumpi administratsioon vaatas Venemaa sekkumistele ja küberrünnakutele läbi sõrmede, siis tema valitsus ei kavatse seda jätkata. "Ja ta ütles ka juba siis, et Venemaa ja president Putin hakkavad selle eest maksma," rõhutas analüütik.
Kalev Stoicescu. Autor/allikas: ERR
Puudutades Bideni nõustumist küsimusega, kas Putin on tapja, tunnistas Stoicescu, et küllap Biden pidas silmas seda, et Putin vastutab Vene eriteenistuste tegevuse eest näiteks Aleksei Navalnõi või Sergei Skripali mürgitamisel. "Selliseid asju ei tehta Venemaal ilma presidendi teadmata," tõdes ta.
Stoicescu möönis, et nii lühike ja otsene vastus nii konkreetsele küsimusele oli mõneti ootamatu: "Tavaliselt ju poliitikud vastavad pikemalt - ei anta jah-ei vastust, vaid kommenteeritakse nüansseeritumalt."
Stoicescu märkis ka, et vaevalt USA liider oma sõnade eest vabandama hakkab ning hea isikliku keemiat tekkimine Bideni ja Putini vahel on sisuliselt välistatud.
"Venemaale Bideni sõnad kindlasti ei meeldi, aga vaevalt, et sellest nüüd sõda puhkeb. Kui vaadata üldist fooni, siis on Lääne suhted Venemaaga ilma selletagi väga halvad, nii, et vaevalt, et see ütlus enam palju muudab," leidis kaitseuuringute keskuse teadur. Küll aga võib Venemaa seda oma propagandas kasutada ning arvestada tasub ka sellega, et Moskva võib teha midagi, millega näitab, et Biden ise peab oma sõnade eest maksma. "Sest teada on, et Putin on väga kättemaksuhimuline," tõdes Stoicescu. | Eksperdid: Bideni sõnad pingestavad USA-Vene suhteid | https://www.err.ee/1608146905/eksperdid-bideni-sonad-pingestavad-usa-vene-suhteid | USA presidendi nõustumine väitega, et Vene riigipea Vladimir Putin on tapja, võib tähendada kahe riigi suhete edasist pingestumist ja see võib mõjutada ka Eesti julgeolekut, leiavad ERR-iga vestelnud välispoliitika eksperdid. |
Soome kaitsepolitsei teatas neljapäeval, et luureandmete kohaselt oli tegemist Hiina APT31 operatsiooniga. APT31 operatsioonid on seotud Hiina küberoperatsioonidega.
Küberrünnak ohustas parlamendi e-posti kontode turvalisust. Osad rünnatud e-posti kontod kuulusid Soome parlamendiliikmetele.
Soome parlamendi spiiker Anu Vehviläinen ütles neljapäeval, et peab küberrünnakut tõsiseks.
"Selline tegevus on alati rünnak meie demokraatia ja Soome ühiskonna vastu," ütles Vehviläinen.
"Eeluurimise käigus uuritakse, kes oli APT31 operatsiooni operaator. Eeluurimine uurib muu hulgas teo motiivi. Üks teooriaid on see, et mõni välisriik proovis saada Soome kohta informatsiooni," ütles keskkriminaalpolitsei ametnik Tero Muurman.
Küberrünnak avastati Soome parlamendi sisemise tehnilise kontrolli käigus. | Soome kaitsepolitsei tuvastas parlamendi vastu korraldatud küberrünnaku | https://www.err.ee/1608146911/soome-kaitsepolitsei-tuvastas-parlamendi-vastu-korraldatud-kuberrunnaku | Soome kaitsepolitsei (SUPO) tuvastas küberspionaaži operatsiooni, mille eesmärk oli tungida Soome parlamendi infosüsteemidesse. Rünnak toimus 2020. aastal. |
Raha on kunstivaldkonnas ebamugav teema, millest rääkimiseks pole välja kujunenud suhtlusprotokolli. Rahaga on tavaliselt kitsas ja lihtsam on see küsimus maha vaikida. Kuraatoril võib olla piinlik tunnistada, et kunstniku töö tasustamiseks ei ole eelarvesse varutud piisavalt raha. Kunstnik võib tunda ennast ebakindlalt, sest puudub sotsiaalne kokkulepe, millal on sünnis raha kohta küsida. Nii minnaksegi vahel töötasu teemast mööda, sest kõik pooled häbenevad sellest rääkida.
Ühiskonnas ei ole ka täielikku üksmeelt küsimuses, kas kunstitegemine on üldse töö. Isegi need, kes nõustuvad käsitlema kunsti tööna, ei pruugi olla ühel meelel selles, millise tööga on tegu. Kas loomingulist tegevust saab võrrelda palgatööga või tuleks seda kontseptualiseerida hoopis palgata tööna? Kunsti ei tehta tavaliselt raha pärast, esikohal on pigem vaimsed väärtused või ühiskonnakriitilised hoiakud. Võib-olla just seetõttu on levinud arusaam, et rahast rääkimine on kuidagi sündsusetu, labane või vulgaarne. Aeg-ajalt kuulen kunstnikelt uskumatuid lugusid sellest, kuidas raha kohta küsimine näppe kõrvetab: kui kunstnik julgeb "vales kohas" või "valel ajal" rahateemat puudutada, süüdistab tööandja teda kohatus käitumises. Olen ka ise prekaarsete kunstitöötajate eestkõneleja rollis ära teeninud nii mõnegi nipsaka hüüdnime – üks kunstimuuseumi direktor Saksamaal ristis mind näiteks "materiaalseks tüdrukuks" (Madonna tuntud laulu ainetel).
Alexei Gordin "Past perfect continuous", akrüül lõuendil, 2020 Autor/allikas: Alexei Gordin/Sirp
"Kunsti ei tehta tavaliselt raha pärast, esikohal on pigem vaimsed väärtused või ühiskonnakriitilised hoiakud. Võib-olla just seetõttu on levinud arusaam, et rahast rääkimine on kuidagi sündsusetu, labane või vulgaarne."
Kunstivaldkonnas on rahast rääkimine küll üldjoontes tabu, kuid aeg-ajalt on see teema siiski salongikõlbulik. Eelmise majanduskriisi ajal peeti kunstiväljal ebakindlate töötingimuste üle üsna tulist avalikku arutelu. Aastatel 2008–2012 kerkisid mitmes riigis esile omaalgatuslikud kunstitöötajate rühmitused, mis seadsid kriitika alla tasustamata ja alamakstud töö. Eestis kandis selline algatus nime Kaasaegse Kunsti Liit. Nüüdseks on toonases töövõitluste laines tekkinud rühmitused enamasti lagunenud. Mis on meie kümne aasta tagusest tööst õigupoolest veel alles? Mina leian ennast üha uuesti tagasi pöördumas Londonis tegutsenud Prekaarsete Töötajate Brigaadi (Precarious Workers Brigade) visuaalsete tööriistade juurde. 2011. aastal andsid nad välja kaardi "Nabi kinni oma ülemus" ("Bust Your Boss Card"), mis julgustab kultuuritöötajaid oma tööandjalt rahalistes küsimustes suuremat läbipaistvust nõudma. Kaardi formaat on laenatud õigusalase teabega kaardilt, millesarnaseid jagatakse tavaliselt meeleavaldustel aktivistidele ja meeleavaldajatele (bust card on väike teabeleht nõuannetega selle kohta, kuidas pärast vahistamist käituda). Kas pole hämmastav, et kaart loodi kümne aasta eest, kuid see pole kaotanud grammigi aktuaalsust? Järgnev tekst on kirjutatud Prekaarsete Töötajate Brigaadi vaimus, et kõnealust kaarti veidi täiendada.
Millal on õige aeg rahast rääkida?
Kuigi raha võib tunduda piinlik või plahvatusohtlik vestlusteema, tasub sellest töösuhte alguses kindlasti rääkida. Vestlus ei tohiks piirduda ainult töötasu suuruses kokkuleppimisega. Oluline on rääkida läbi vastastikused ootused, jagada vastutusalad, panna paika ajakava, täpsustada maksualaseid küsimusi ning arutada muid töökorraldust puudutavaid üksikasju.
Vabakutseliste kunstitöötajate ja kunstiasutuste vaheline töösuhe pole tüüpiline palgatöö. Töö-, käsundus- või töövõtulepingutega reguleeritakse töösuhteid pigem harva. Sageli on töösuhe peidetud mingi teise lepinguvormi taha: Veneetsia biennaali Eesti paviljonis esineva kunstniku töötasu pole suur, kuid juhuslikult saab ta samal aastal kulka stipendiumi; autorilt tellitakse uus teos, ettekanne või tekst, kuid tasu makstakse litsentsilepinguga; ülikool kutsub kunstniku koosseisuvälise õppejõuna loengut andma, kuid töötasu ei ole vaja maksta, sest kunstnik tegutseb OÜna ja esitab oma teenuste eest arve. Need lahendused loovad mulje, justkui tegu ei olekski töösuhetega, ent näilisuse fassaadi taga teevad vabakutselised loovisikud oma igapäevast tööd. Selle võimusuhte näitamiseks kasutan ajutise töösuhte poolte tähistamiseks alati mõisteid "tööandja" ja "töövõtja". Tööandja on töö tellija. Selleks võib olla näiteks kunstiasutus, omaalgatuslik kunstiruum, sõltumatu kuraator või kunstnikust kolleeg. Töövõtja tähistab siin tekstis vabakutselist kunstitöötajat, kes täidab oma tööülesannet. Ta võib olla füüsiline või juriidiline isik (FIE, OÜ, MTÜ vms) ja vahel on ta mitmes rollis korraga.
Ära karda rahast rääkida! Täiesti normaalne on alustada töösuhet töötasu ja -tingimuste läbirääkimistega.
Alexei Gordin "The hell is other people", akrüül, sprei ja kunstveri lõuendil, 2020 Autor/allikas: Alexei Gordin/Sirp
Kui palju raha ma tegelikult saan?
Palgaläbirääkimistel tuleb täpsustada töötasult makstavaid makse. Sageli tekitab segadust, et tööandja räägib brutotasust, kuid töövõtja peab seda netotasuks. Töövõtja ülesanne on olla oma sõnastuses täpne. Hea tava kohaselt käivad palgaläbirääkimised brutosumma üle. Seoses ettevõtlusmudeli kinnistumisega on tööandjad hakanud viimasel ajal kõnelema brutotasu asemel palgafondist, seetõttu tasub olla palgaläbirääkimiste ajal eriti tähelepanelik. Mis summa jõuab tegelikult su pangaarvele, kui tööandja ütleb, et tal on plaanitud eelarvesse töötasu jaoks 100 eurot? Kui sa oled ettevõtja, siis sa võid esitada arve 100 eurole, kuigi hiljem pead selt summalt võib-olla tasuma maksud. Kui tegemist on litsentsilepinguga, siis saad pärast tulumaksu mahaarvamist 80 eurot. Kui tegemist on käsunduslepinguga, siis saad pärast sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu ja tulumaksu mahaarvamist 58 eurot, millele võib veel lisanduda II samba kogumispensioni mahaarvamine.
Ära unusta uurida maksude kohta – need võivad märgatavalt su netotasu mõjutada.
Millise lepingu me sõlmime?
Lepingute sõlmimine on eriti keeruline välisriigis töötades, sest vabakutselisel loovisikul napib tavaliselt teadmisi kohaliku maksusüsteemi või lepingu õiguslike tahkude kohta. Tuleb usaldada tööandjat, kelle õigusalased teadmised võivad paraku samuti olla väga kesised. Mulle meenub üks rahvusvaheline koostöökogemus, kus tööandja hakkas maksukohustuse kohta uurima alles kaks kuud pärast seda, kui olin töö juba ära teinud. Loomulikult viibis ka töötasu maksmine. Mu tööandjaks ei olnud sõltumatu kuraator ega omaalgatuslik kunstnike rühmitus, vaid äsja asutatud hästi rahastatud biennaal.
Palu tööandjal selgitada lepingutüübi valikut. Miks nad eelistavad välja pakutud lepingutüüpi, kui on ka teisi võimalusi? Mis on eri lepingutüüpide eelised ja puudused, nt litsentsileping, töövõtu- või käsundusleping, stipendiumileping, müügileping jmt? Kuidas mõjutavad eri lepingud ligipääsu ravikindlustusele ja teistele sotsiaalsetele garantiidele?
Millal lepingu allkirjastame?
Olen tegutsenud vabakutselise kunstitöötajana 15 aastat. Sellele ajale tagasi mõeldes torkab tööandjate käitumises silma huvitav muster. Leping saadetakse tavaliselt siis, kui tööülesanne on täidetud ja olen töö juba esitanud, kuid tasu pole veel üle kantud. Kui suur on tõenäosus, et selline ajastus on kokkusattumus? Tööandjale on see kindlasti mugav, sest sellises punktis on mul väga raske alustada läbirääkimisi lepingu tingimuste üle. Mis juhtub, kui see vestlus meid tülli ajab ja mulle ei maksta töö eest, mille olen juba ära teinud?
Ära oota, millal tööandja sulle hilinemisega töölepingu saadab. Sul on õigus tutvuda sellega enne, kui asud tööülesannet täitma.
Ääremärkusena meenutan veel, et leping jõustub siis, kui mõlemad pooled on selle allkirjastanud. Sageli võtab tööandja töövõtjalt allkirja ja arhiivib lepingu n-ö kohustusliku formaalsusena, kuid ei anna kahepoolselt allkirjastatud lepingut vastu. Ära kõhkle seda küsimast!
Alexei Gordin "Dystopia", akrüül lõuendil, 2020 Autor/allikas: Alexei Gordin/Sirp
"Oota natuke, me pole sellest kordagi rääkinud!"
Kui töövõtja näeb lepingut alles tööprotsessi lõpus, leiab ta sealt vahel ka üllatussätteid. Mina pean sageli avalikke ettekandeid ja kõige tüüpilisem varjatud säte käib loengute ja seminaride salvestamise, voogedastamise või veebis levitamise kohta. Tavaliselt ei maini tööandja selliseid kavatsusi algses kirjavahetuses, mille käigus paneme paika kuupäevad, sisu ja töötasu. Sageli avastan selle ebaolulise pisiasja alles siis, kui mulle viimasel hetkel leping kätte pistetakse või kui helitehnik tuleb enne lavale astumist mu kaelusele mikrofoni kinnitama. "Oota, aga ma ei ole ju selleks nõusolekut andnud!"
"Kui soovid ootamatutest ülesannetest keelduda, siis ära lase olukorra pakilisusel ennast survestada. Istu oma tööandjaga maha ja rääkige asjad sirgeks."
Kui soovid ootamatutest ülesannetest keelduda, siis ära lase olukorra pakilisusel ennast survestada. Istu oma tööandjaga maha ja rääkige asjad sirgeks. Sa ei pea nõustuma lepingus sisalduvate üllatussätetega. Tööandja kohustus on sult ennetavalt nõusolekut küsida.
Seda nõuannet on lihtsam sõnastada kui teostada. Mina tardun neljalehelist standardlepingut lugedes tavaliselt paigale ja alistun ilma vastuväideteta. Mis kasu oleks vaidlemisest mõne Lääne suure kunstiasutuse õigusosakonnaga? Kas on mõtet sellele aega raisata? Mõistsin alles hiljuti, et kunstiasutuste standardlepingute tingimusi on samuti võimalik muuta. Tööandjad ei pruugi seda võimalust küll ise välja pakkuda, kuid ühe või paari lepingusätte muutmise üle on peaaegu alati võimalik läbi rääkida. Lõppkokkuvõttes on ju ka nemad huvitatud sujuvast koostööst.
Sul on alati õigus läbi rääkida. Ära kõhkle seda õigust kasutamast!
Kas pean kunstisektoris töötamiseks ettevõtjaks hakkama?
Neoliberaalse majandusmudeli hegemoonia kajastub ka kunstisektoris. Töö- või võlaõiguslepingu alusel palga maksmise asemel on koostöö tegemisel muutunud tavaliseks teenuse ostmine ja vastastikune arveldamine. Netotasuga seotud arusaamatused taanduvad sageli eeldusele, et vabakutseline kunstitöötaja peab olema ettevõtja, kes esitab oma töö eest arve. Ära lase ennast veenda, et oled kuidagi vähem professionaalne, kui sa ei tegutse ettevõtjana. Sul on täielik õigus töötada kunstisektoris füüsilise isikuna.
Millal vastate mu küsimusele raha kohta?
2020. aastal oli mul tööalaseid kokkupuuteid nelja kunstiasutusega. Mäletan kolme juhtu, kus küsisin raha kohta. Kahel neist pidin esitama oma küsimuse kolm korda, kuni sain kaks kuud hiljem vastuse. Kolmandal juhul kiirustasin institutsiooni tagant ja vastus tuli nelja nädala pärast. Minu küsimused ei olnud üldse keerulised, kuid need ei sobitunud meie varasemate rahaliste kokkulepete raamidesse. Kui esitasin kokkulepete piiresse jäävaid küsimusi, vastati mulle kiirelt. Minu õppetund sellest kogemusest on see, et suhtlusreeglites ja -tempos tasub ennetavalt kokku leppida. Oli ka neljas olukord, kus mu tööandja teatas varakult, et lepingu ja tasu vormistamine võtab seekord kauem aega. See säästis mind asjatust kirjavahetusest.
Vastumeelsus tegeleda küsimustega, mis nõuavad ebastandardseid lahendusi, on kunstiasutuste standardne käitumisviis. Ära lase sellel ennast ootamatult tabada!
Tähelepanelik tasub olla ka teiste institutsionaalsete enese alalhoiuviiside suhtes. Kui kunstiasutus ei taha tunnistada enda kommunikatsiooniviga, siis nad kutsuvad seda möödarääkimiseks või arusaamatuseks. See suunab vähemalt osa vastutusest ikkagi sinule. Üks teine levinud trikk on järgmine väide: "Me ei langetanud su tasu, vaid tõstsime produktsioonieelarvet!" Seda taktikat võib nimetada lausa kunstiinstitutsioonide kuldklassikaks.
Kas mu loometoetus satub ohtu, kui võtan vastu 100 või 300 euro suuruse tasu?
"Kunstiasutuste ja teiste tööandjate seas on levinud arusaam, et sõltumatud kunstitöötajad on vaba tööjõud turul, mis on "alati valmis"."
Kunstiasutuste ja teiste tööandjate seas on levinud arusaam, et sõltumatud kunstitöötajad on vaba tööjõud turul, mis on "alati valmis". Tegelikkus on mõnevõrra erinev. Vabakutselistel kunstitöötajatel tuleb kuidagi üle elada ka tööpakkumiste vahele jäävad pausid. Paljud loovisikud käivad oma loometöö toetamiseks palgatööl, kuid vahel saadakse abi ka vajaduspõhistest sotsiaaltoetustest. Üks neist on loometoetus, mille saamise ajal tohib iga kuu juurde teenida kuni 292 eurot. Töötukassas arvel olles on alates möödunud sügisest lubatud kuni 233 euro suurused kuusissetulekud.
Kunstimaailmas on töötuks olemine stigmatiseeritud. Kunst on võistluslik sektor, kus hinnatakse staatust ja saavutusi, nähtavust ja tootlikkust, rahvusvahelist mobiilsust ja tähelepanu. Kui sa saad parasjagu loometoetust või oled töötuna arvel, võid sattuda silmitsi järgmise dilemmaga: "Kas võtta vastu see kehvasti tasustatud, kuid hädavajalikku nähtavust pakkuv lühiajaline tööots, mille tagajärjel ma ei vasta enam sotsiaalabi saamise tingimustele?" Ära karda seda oma sõprade, kolleegide ja tööandjatega arutada. Sotsiaalabi saamine ei tohi olla stigma!
Juhul kui oled tööandja rollis, siis ära eelda, et kõik sõltumatud kunstitöötajad on alati valmis sinu pakutud lühiajalisse vähetasustatud töösuhtesse asuma. Küsi igaks juhuks oma koostööpartneritelt, kas pakutav sissetulek võib sattuda vastuollu nende toimetulekumudeliga. Mida viletsamat tööotsa sa pakud, seda tundlikum ja tähelepanelikum peaksid olema! | Airi Triisberg: kuidas rääkida kunstivaldkonnas rahast? | https://kultuur.err.ee/1608146890/airi-triisberg-kuidas-raakida-kunstivaldkonnas-rahast | Airi Triisberg kirjutas Müürilehes, et kuna kunsti ei tehta tavaliselt raha pärast ja esikohal on pigem vaimsed väärtused või ühiskonnakriitilised hoiakud, võib olla levinud arusaam, et rahast rääkimine on kuidagi sündsusetu, labane või vulgaarne. |
Eestis võib tulla nii mõnelegi üllatusena väide, et kristluses on endastmõistetav rääkida erinevatest teoloogiatest, harvem räägitakse koguni erinevatest kristlustest. Kõige enam on nimetatud ehk liberaalset teoloogiat, kuid üsna sageli räägitakse ka eksistentsialistlikust teoloogiast, eduteoloogiast, protsessiteoloogiast.
Vahel kõneldakse veel spetsiifilisemalt, olgu siis vabastusteoloogiast, feministlikust teoloogiast või evolutsiooniteoloogiast. Igal nimetatutest on omad rõhuasetused, metoodikad ja pooldajad. Üsna subjektiivselt hakkasin mõtlema ka koroonateoloogia võimalike aluste üle.
Olgu täpsustuseks öeldud, et loomulikult on kirikud pandeemia teemal oma seisukohti avaldanud. Näiteks Euroopa Kirikute Konverents on koostanud aruteludokumendi: "Koroonaviiruse COVID-19 vastu vaktsineerimise kristlikud perspektiivid", mille argumendid lähtuvalt eelkõige kolmest põhimõttest: usaldusest, vastutusest ja solidaarsusest. 1
Käesolevas kirjatükis olen koroonateoloogiat kirjeldades kindlasti subjektiivsem, vähem argumenteerivam ja spontaansem.
Esimese teemana tõstatab koroonateoloogia küsimuse religiooni ja loodusteaduste suhtest, võime ju arstiteadust vaadata bioloogia ühe osana, millega koroonateoloogia igal juhul peab suhestuma.
Teoloog ja füüsik Ian Barbour (1923 - 2013) on vaadeldud religiooni ja loodusteaduste suhet eelkõige kolme võimaliku mudelina, konflikti, sõltumatuse ja integratsioonina.
Kui tavaolukorras olen ma eelistanud religiooni ja loodusteadusi näha põhiliselt teineteistest sõltumatutena, siis mulle näib, et praegusel pandeemia ajal on kohasem rõhutada integratsiooni mudelit. Kaasaja meditsiiniga arvestamine on vajalik kasvõi selleks, et vaktsineerida religiooni sellesse üsna kergesti sisse imbuva soolapuhumise vastu.
Kindlasti eeldab meditsiini kuulamine koroonateoloogia poolelt alandlikku hoiakut. Keskajal oli levinud ütlus teoloogia ja filosoofia vahekorra iseloomustamiseks, et filosoofia on teoloogia teenija.
Koroonateoloogia ei pea kartma võtmaks hetketi teenija positsiooni meditsiini suhtes, andes aru, et siis, kui meditsiini võimalused on ammendunud, peab koroonateoloog haiget või juba lahkunut edasi teenima.
Teiseks arvan, et koroonateoloogia peaks seisma vastu sageli ilmsiks tulnud soovidele tõlgendada pandeemiat lühikeses perspektiivis, sest kõiksuguste haiguste taustaks olev kannatuse küsimus – miks hea ja õiglane Jumal lubab suuri kannatusi kaasa toovat pandeemiat – on igavene.
"Olen näiteks kuulnud juba seletust, et nakatumise näitajatega tipus olevaid Eestit Ja Tšehhit karistas Jumal seetõttu, et tegemist on Euroopa kõige sekulaarsemate ühiskondadega."
Selle igavese küsimuse pinnalt võib kergesti kõrvale tõusta hetkeolukorra tõlgendusi. Olen näiteks kuulnud juba seletust, et nakatumise näitajatega tipus olevaid Eestit Ja Tšehhit karistas Jumal seetõttu, et tegemist on Euroopa kõige sekulaarsemate ühiskondadega. See argument on ajutine - mõne kuu pärast on olukord teine - ning seetõttu koroonateoloogia jaoks kõlbmatu.
Kolmandaks on koroonateoloogias oluline kannatlikkuse vajadus. Pauluse kirjutatud esimeses kirjas korintlastele seisab: "Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame, aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik." 2
Ebatäiuslikkust ja poolikust esineb vaktsineerimises, ravimises, inimeste hoiakutes, piirangute vastu protestides. Koroonateoloog teab, et tal tuleb mitmete asjade puhul kannatlik olla ning seda kannatlikkuse vajadust enese ümber ka levitada.
Neljandaks on oluline pakkuda eeskujusid. Luuka evangeeliumist on tuntud halastaja samaarlase lugu 3, kes röövlite poolt pekstud juudist teekäijat turgutab ja tema eest arved maksab, ehkki juudid ja samaarlased tol ajal hästi läbi ei saanud.
Ka koroonateoloogias on oluline toetada üksikisikuid ja inimrühmi, kellega läbikäimine on komplitseeritud või puudub ja seda nii reaalsete tegude kui eeskujuga. Üheks oluliseks halastaja samaarlase vääriliseks teoks oleks võimalusel end vaktsineerida lasta ja soovitada seda ka teistele.
Ning viiendaks ei tohiks unustada tänu. Loomulikult on tänamist väärt kõik eesliini töötajaid, haiglapersonal, halastaja samaarlase kombel käituvad inimesed jne. Tänada saaks aga ka neid, tänu kelle jäi ära rahvaküsitlus abielu üle. Raske on isegi mõelda, kuidas praeguses pandeemiaolukorras oleks see küsitlus niigi pingul närvidega ühiskonda lõhki käristanud.
Tänada saab ka Lätit ja Soomet, kes on mõlemad kinnitanud oma valmisolekut Eestit aidata, mis näitab, et Euroopa vendlus ei ole pelgalt sõnakõlks.
Vendluse kinnituseks hakkas peas keerlema Euroopa hümn, Friedrich Schilleri (1759 - 1805) ja Ludwig van Beethoveni (1770 - 1827) "Ood rõõmule", eeposte vahendaja Rein Sepa (1921 - 1995) nõtkes värsis:
Rõõm Elysioni heldus, kaunis säde jumalaist,
siseneme, hinges heldus, taevane su väravaist.
Mida aeg meis lahku jaotab, taas su hurmades on koos,
seal kus õrnu tiibu laotab, tärkab vendlus inimsoos.
Pärast seda pidulikku ja ülendavat teksti fikseerisingi koroonateoloogia viimase juhtmõtte: pandeemia möödudes võib koroonateoloogiast rahulikult loobuda. Kirjeldatud põhimõtted sisalduvad paljudes religioonides ja maailmavaadetes ning ärevate aegade saabudes saab need jälle kilbile tõsta.
1 Euroopa Kirikute Konverents avaldas Covid-19 vastu vaktsineerimise teemal aruteludokumendi, 12. märts 2021.
2 Pauluse esimene kiri korintlastele, peatükk 13, salmid 9 ja 10.
3 Luuka evangeelium, peatükk 10, salmid 29-37 | Toomas Jürgenstein: minu koroonateoloogia | https://www.err.ee/1608146713/toomas-jurgenstein-minu-koroonateoloogia | Ebatäiuslikkust ja poolikust esineb vaktsineerimises, ravimises, inimeste hoiakutes, piirangute vastu protestides. Koroonateoloog teab, et tal tuleb mitmete asjade puhul kannatlik olla ning seda kannatlikkuse vajadust enese ümber ka levitada, kirjutab Toomas Jürgenstein. |
Volkswageni tegevjuht Herbert Diess on viimastel kuudel eeskuju võtnud Tesla asutajalt Elon Muskilt. Diess võõrustas septembris Tesla Technokingina tuntud Muski ja pakkus talle proovisõitu Volkswageni uue elektrisõiduki ID3-ga. Kolm kuud hiljem tegi Diess omale samuti Twitteri konto.
Esmaspäeval korraldas Volkswagen energiapäeva, kus lubas investeerida akutehastesse. Teisipäeval korraldas Volkswagen aga analüütikute ja investorite päeva, kus andis uusi suuri lubadusi.
Diess lubas näiteks, et Volkswagen müüb 2021. aastal vähemalt miljon elektrisõidukit. Võrreldes 2020. aastaga oleks kasv vähemalt viiekordne.
Sarnaselt Muskiga kasutas Diess esitlustel erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, näiteks neoontulesid.
Pärast Volkswageni korraldatud üritusi ja Diessi sõnavõtte tõusis Volkswageni aktsiahind 29 protsenti.
Saksamaa autotootja Volkswagen on teinud mitu aastat investeeringuid, et olla domineeriv jõud elektrisõidukite turul. Autotooja lubas eelmisel aastal investeerida elektrisõidukite arendamisse investeerida 35 miljardit eurot. 2030. aastaks plaanib Saksamaa autoettevõte tuua turule vähemalt 70 elektrisõidukit. | Financial Times: Volkswagen võtab eeskuju Teslalt | https://www.err.ee/1608146869/financial-times-volkswagen-votab-eeskuju-teslalt | Ajalehe Financial Timesi teatel võtab Saksamaa autotootja Volkswagen aktsiahinna tõstmisel eeskuju Elon Muski juhitud Teslalt. |
Vana Tallinna Kaubamaja lammutatakse ja asemele ehitatakse uus, ent uue hoone ehitustööde algusaeg on lahtine. Kuigi ehituslikult oleks võimalik kvartali hoonestamisega alustada lähiaastatel, ei saa seda teha enne, kui linn on väljastanud projekteerimisloa.
Tallinna Kaubamaja kinnisvaraettevõtte juht Peeter Kütt rääkis, et linn ei ole oma kokkulepetest kinni pidanud.
"Meil oli arhitektuurivõistlust läbi viies linnaga kokku lepitud juurdepääsu lahenduses, aga linnast tulenevatel põhjustel vajas see muutmist ja uue lahenduse osas ei ole praeguseks kokkulepet tekkinud. Me oleme pakkunud linnale välja kompromisslahendusi, mis on teostatavad, aga need ei ole praeguseks heakskiitu saanud."
Vaidlus käib kaubamaja soovi osas saada Kaubamaja tänavalt kinnistule juurdepääs, sest niimoodi jääks kaubamajale rohkem kauplemispinda.
Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles, et ettevõtjad veeretavad ehitusega kaasnevaid probleeme linna kaela.
"Ma arvan, et ühelgi ettevõtjal ei saa olla ootust, et me tegeleme eeskätt tema probleemidega, mitte rahulikus tempos ei jõua enda sees selguseni, mis on meie plaanid linnakeskkonnaga. Seetõttu me olemegi kaubamajale öelnud, et nad võivad homme kätte saada oma projekteerimistingimused ja hakata ehitama, aga nii nagu iga teinegi ettevõtja, kõik juurdepääsud ja kõik ehitusega kaasnevad probleemid peaks ettevõtja lahendama enda kinnistul. Kuni see vastus kaubamajale ei sobi, ei ole meil võimalik edasi minna," selgitas Novikov.
Abilinnapea lisas, et kaubamaja tingimustele vastuse andmine võib jääda venima.
"Linn on öelnud kaubamajale, et kui te tahate linnalt saada vastust, siis see ei saabu lähima aasta-pooleteist jooksul, kusjuures me ei oska tänagi öelda, kas see vastus on positiivne või negatiivne."
Tallinna Kaubamaja tegevjuht Erkki Laugus rääkis, et protsess on olnud päris pikk ja aeganõudev.
"Päris mitmeid selliseid olulisi liiklust korraldavaid protsesse on linnas olnud laua peal, millest tänaseks mitmed on ka ära langenud. See on ilmselt olnud üks põhjus, mis on seda protsessi linna poolt venitanud, sest ilmselt ei ole tahetud otsuseid langetada, mis võiksid erinevaid lahendusi pidurdada. Aga tänaseks võib öelda, et seda ajakulu on liiga palju läinud," ütles Laugus. | Uue Tallinna Kaubamaja ehituse algus venib linna ja arendaja vaidluse tõttu | https://www.err.ee/1608146863/uue-tallinna-kaubamaja-ehituse-algus-venib-linna-ja-arendaja-vaidluse-tottu | Tallinna Kaubamaja AS soovib, et kõrvalasuvalt Kaubamaja tänavalt saaks pöörata poealusesse parklasse. Tallinna linn sellega esialgu ei nõustu ning vaidlus pidurdab kogu plaanitavat arendust. |
Türgi-huvilistele on viimased nädalad pakkunud asjalikku vaatamist ja kuulamist: Jupiteris saab jälgida Saksa dokumentaalfilmi"Türgi AKP (Õigluse ja arengu partei) võimu all" ning hiljutises"Välismäärajas" lahkasid Hille Hanso ja Hannes Hanso põhjalikult sealset sisepoliitikat.
Türgile võib heita ette paljutki, mis demokraatia normidega vastuolus, ja sageli lõpeb see etteheidete rida väitega, et riik on lähenemas Venemaale ja islamimaailmale. Seda väidet järgnevalt kommenteeringi.
Venemaale (ja ka Hiinale) lähenemist toetavat suunda Türgi poliitikas nimetatakse euroasianistlikuks ning selle mõju on üpris suur. Ometi tundub Türgi – Vene suhe olevat pigem pragmaatilise iseloomuga ja ilmselt ei suuda sõprus Venemaaga pakkuda Türgile seda suurt riigiideed, millel oleks piisavalt rammu ja lennukust rahva ühendamiseks.
Seetõttu keskendungi küsimusele, kas sellist ideed võiks pakkuda pürgimine liidripositsioonile Lähis-Idas? Ja kuidas selline areng mõjutaks Türgi suhteid läänemaailmaga?
Filmis "Türgi AKP võimu all" seostatakse Türgi fookuse nihkumist itta riigi pettumisega läänemaailmas: 2010. aasta paiku hakkas levima arusaam, et mitmed Euroopa riigid on Türgi Euroopa Liiduga liitumise osas skeptilised. Samas, AKP ideede ja vaimu kujunemisel mängisid 1990. aastatel suurt rolli islamistist poliitik Necmettin Erbakan ja tema juhitud Heaolupartei ning just sealt sai alguse Türgi praeguse presidendi Recep Tayyip Erdogani poliitikukarjäär.
Seega ei tohiks Euroopale olla kuigi suur üllatus, et sobiliku tähtede seisu kujunedes tekkis AKP-l taas ambitsioon islamimaailmas ja Lähis-Idas tugevalt kanda kinnitada. Pealegi, ehkki islami lätted ja pühapaigad asuvad Lähis-Idas, elavad maailma suurimad islamikogukonnad hoopis Indoneesias, Indias ja Pakistanis ja nende olulisus kasvab. Imperiaalse minevikuga, sajandeid eri kultuuride piiril elanud Türgile võiks selline globaalne haare põhimõtteliselt ju sobida.
"Klassikalise" Lähis-Ida teisenemine
Mustafa Kemal Atatürgi loodud Türgi Vabariik saab 2023. aastal saja-aastaseks. Seega on ilmalik Türgi vanem kui enamus olulisi Lähis-Ida riike – Iraak, Saudi Araabia, Iisrael, Liibanon, Iraan jt – oma nüüdisaegsel kujul ja praeguse valitsemissüsteemiga.
Piirkonna poliitiline agenda on pidevas muutumises. Veel viisteist aastat tagasi Iisraelis diplomaadina töötades kuulsin sageli väidet, et kui peaks puhkema kolmas maailmasõda, siis algab see ruutkilomeetri suuruse maatüki pärast ja see maatükk on Templimägi Jeruusalemmas.
Praegu aga ei ole Iisraeli ja Palestiina konflikt enam Lähis-Ida kõige olulisem vastasseis. Selmet luubiga uurida iga Iisraeli Läänekalda-asundustes kerkivat ehitist, jälgivad analüütikud nüüd pigem nafta- ja gaasijuhtmete rajamist ning seda, kuidas eri riigid projitseerivad oma sõjalist ja majanduslikku jõudu mujal maailmas.
Üks Lähis-Ida jaoks olulisi protsesse käivitus 2011. aasta Araabia kevadega – nii hakati nimetama massilisi võimuvastaseid protestiliikumisi Araabiamaades. Kõige rängemad olid Araabia kevade järelmid süüria rahvale, kelle kannatuste rada kestab siiamaani.
"Iraak ei olegi pärast Saddam Husseini režiimi langemist 2003. aastal suutnud täielikult stabiliseeruda."
Egiptus, üks sunni ummah ' jaoks olulisemaid riike, elas pärast Araabia kevadet üle aasta aega Moslemi Vennaskonna valitsust ja seejärel sõjaväelise riigipöörde. Teine Araabia maailma tugisammas, Iraak ei olegi pärast Saddam Husseini režiimi langemist 2003. aastal suutnud täielikult stabiliseeruda.
Ehkki jõukates Laheriikides suudeti massirahutusi vältida, hakkas Saudi Araabia juhitud tugev araabia riikide blokk oma initsiatiivi piirkonnas kaotama. Või ehk oleks õigem öelda, et 2011. aastal alanu oli omamoodi tuleproov, mis andis märku naftatuludel põhineva majandusega ja suletud ühiskonnaga Araabia monarhiate stagneerumisest.
Kui lisame siia Ameerika Ühendriikide üha väheneva kohaloleku Lähis-Idas, siis on loogiline, et piirkonnas tekkis omamoodi mõjuvõimu vaakum. Selle tagajärjel on üha enam haaranud initsiatiivi mitte-araabia riigid nagu Türgi, Iisrael ja end šiia islami kantsiks pidav Iraan. Nende omavahelised mõõduvõtmised pälvivad viimasel ajal rohkemgi poliitikakommentaatorite tähelepanu kui nn klassikalised Lähis-Ida teemad nagu Palestiina küsimus või sunni-šiia vastasseis.
Ankara kannakinnitamine Lähis-Idas ei piirdu üksnes sõnadega, vaid üha jõulisemad on ka reaalsed sammud. Türgi armee sekkus Süüria kodusõtta ja tegutseb aktiivselt Põhja-Iraagi kurdi aladel, põhjendades seda vajadusega ohjeldada Kurdi Tööpartei võitlejate terroritegevust. Iraagi Kurdistanis asuvad aga suured naftamaardlad ja seegi võib olla üks põhjus, miks Türgi seal oma mõjuvõimu suurendada soovib.
Ida-Vahemerel on Türgil eriarvamusi nii Iisraeli kui ka Egiptusega gaasimaardlate kasutuselevõtu osas ning uurimistegevust konfliktipiirkonnas julgestavad Türgi sõjalaevad. 2020. aasta sügisel lahvatas Mägi-Karabahhi konflikt, kus Türgi toetas sõjaliselt Aserbaidžaani. Mägi-Karabahhi mainimine seoses laiema Lähis-Ida kontekstiga oleks veel mõne aja eest tundunud üllatav, kuid nüüd enam mitte nii väga.
Need konfliktid on aidanud teadvustada Türgit kui jõudu, millega Lähis-Idas arvestada tuleb. Sealjuures riivab Türgi kasvav aktiivsus alailma ühel või teisel moel Iraani kui teise olulise piirkondliku jõu huve. Süüria kodusõjas toetab Iraan Assadi režiimi, Türgi aga opositsiooni. Iraagis toetab Iraan šiia relvarühmitusi (The Popular Mobilization Units, PMU), keda Türgi armee tegevus tõsiselt häirib.
Mägi-Karabahhi konflikti ägenemine tekitas aga Iraanile tõsist muret sellepärast, et Iraanis elav aseri vähemus on Aserbaidžaani enda elanikkonnast suuremgi. Separatistlike meeleolude võimalik tugevnemine oma piiriäärsetes aseri elanikkonnaga provintsides oleks Teherani jaoks probleem, seetõttu ei soovi Iraan, et Türgi tema põhjapiiri taga häälekalt toonitaks aseri rahva ühtsust ning türgi ja aseri rahva ajaloolist sugulust.
Teherani mõjuvõim on viimastel aastakümnetel suurenenud riigi poolt mahitatud relvarühmituste toel Süürias, Liibanonis, Iraagis ja Jeemenis. Nii Iraan kui ka Türgi näevad Araabiamaade passiivsust võimalusena suurendada oma jalajälge piirkonnas: ühelt poolt tähendab see koostööd, teisalt aga rivaalitsemist ja võib viia ka kokkupõrkekursile, kui pingeid kontrolli all ei hoita.
Türgi pööre itta lääne poolt vaadates
Brookingsi Lähis-Ida ekspert, üks maailma juhtivaid asjatundjaid šiia islami vallas, professor Vali Nasr kirjutab värskes analüüsis: "Kuna Türgi ei näe endal läänemaailmas enam tulevikku, otsib ta üha aktiivsemalt tagasiteed oma islami mineviku juurde".
Eurooplastes tekitab see väide küsimusi: just nagu oleks Türgi astumine NATO-sse 1952. aastal ja 1963. aastal alanud lähenemine Euroopa Liidule üksnes ajutine episood ajaloo suures kulgemises, mis nüüd on taas suubumas oma sajanditevanusesse voolusängi.
Tõepoolest, vahel tunduvad Türgi ebamäärased kinnitused Euroopa olulisusest ning tema enesekehtestamine Lähis-Idas nagu kahest eri raamatust välja rebitud lehed, millest on raske kokku panna riigi välispoliitika terviklikku lugu.
Usun, et Türgi ambitsiooni islamimaailma ja Lähis-Ida suunal ei peaks tõlgendama kitsalt kui püüdu läänemaailmast kaugeneda või seda isegi kahjustada. Samuti poleks õige näha selles praeguse valitsuse kapriisi, mis tuleks paremate päevade ootuses kuidagi tähelepanuta jätta, et ta suuremat tüli ei tekitaks.
"Türgi kerkib praegu Lähis-Idas esile kui jõud, mis teatud määral ilmutab valmisolekut kärpida Iraani Islamivabariigi tiibu."
Mida me ka ei arvaks Türgi võimudest ning nende sise- ja välispoliitikast, on selle ambitsiooni taga vähemalt osaliselt piirkonna sisemine dünaamika. Türgi kerkib praegu Lähis-Idas esile kui jõud, mis teatud määral ilmutab valmisolekut kärpida Iraani Islamivabariigi tiibu. Seda reaalsust tasub jälgida ka siis, kui Ankara sõjaliste ähvardustega pikitud välispoliitika ja tegutsemismuster konfliktipiirkondades vastumeelsust tekitab.
"Türgi AKP võimu all" esitab emotsionaalseid kaadreid 2019. aasta kohalikest valimistest. Toona võitis Istanbulis napilt suurima opositsioonierakonna CHP (Vabariiklik Rahvapartei) linnapeakandidaat Ekrem Imamoglu, kuid võimud seda tulemust ei tunnistanud ning Istanbulis korraldati kordusvalimised. Need võitis Imamoglu juba veenvalt: osalusprotsent 84 protsenti ja häälte ülekaal võrreldes AKP kandidaadiga 80 000.
Üsna palju lisahääli tuli Imamoglule ka traditsiooniliselt islamiusuliste linnaosadest. Küllap sellepärast, et tema kõiki kaasav, optimistlik ning sõbralik kampaania andis lootust, et erinevaid usugruppe õnnestub ühendada ja liita toimivaks kodanikkonnaks. Sest milline ka poleks Türgi võim kümne, kahekümne või viiekümne aasta pärast, tuleb tal selles riigis igal juhul valitseda nii läänemeelseid ilmaliku orientatsiooniga kodanikke kui ka moslemeid, kes tunnetavad end pigem Lähis-Ida kultuuriruumi osana.
Eesti üks avaraima pilguga poeete ja luuletõlkijaid Mathura kirjutas hiljuti Sirbis:
"Näib, et oleme hakanud tõdema, et kõike siin ilmas ei annagi ühildada, mõni erinevus on vahel paratamatult suurem kui kogu võimalik ühisosa ning selle asjaolu teadvustamine ja tunnistamine pole tingimata kellegi suhtes lugupidamatu või väär. Või kuidas muidu saame näiteks nõuda eneselt täielikku sallivust islami kultuuri suhtes, aga jätta enesele vabadus pilada usklike suurimaid pühadusi? Üks ilma teiseta on enamal või vähemal määral farss".
Erinevuse teadvustamine, säilitades samal ajal lugupidamise ja tehes võimalust mööda koostööd, ongi üks nüüdisaja rahvusvahelise poliitika keerulisimaid köietrikke.
Marin Mõttus on töötanud diplomaadina Madridi ja Tel Avivi Eesti saatkonnas ning esindanud Eestit suursaadikuna Portugalis ja Türgis. Ankarast oli Mõttus saadikuna akrediteeritud Iraani, Liibanoni ja Aserbaidžaani. | Marin Mõttus: Türgi võimumängud Lähis-Idas | https://www.err.ee/1608146677/marin-mottus-turgi-voimumangud-lahis-idas | Vahel tunduvad Türgi ebamäärased kinnitused Euroopa olulisusest ning tema enesekehtestamine Lähis-Idas nagu kahest eri raamatust välja rebitud lehed, millest on raske kokku panna riigi välispoliitika terviklikku lugu, kirjutab Marin Mõttus. |
Varasemalt nii tumedates kui neoonsetes toonides juustega Eilish postitas endast pildi blondina ning purustas Selena Gomezi senise rekordi, saades kuue minutiga rohkem kui miljon meeldimist.
Eelmise aasta detsembris, enne, kui tema dokumentaal "Billie Eilish: The World's A Little Blurry" välja tuli, kirjutas Eilish oma fännidele Instagramis: "Kui dokumentaal välja tuleb, muudan oma soengut. Sellest saab ühe ajastu lõpp. Ma annan teile uue ajastu."
Fännid spekuleerivad, et Eilish kandis möödunud nädalal Grammydel parukat, et peita värskelt värvitud juukseid.
View this post on Instagram
A post shared by BILLIE EILISH (@billieeilish) | Billie Eilish püstitas Instagramis uue rekordi | https://menu.err.ee/1608146830/billie-eilish-pustitas-instagramis-uue-rekordi | Laulja Billie Eilish postitas Instagrami kontole pildi enda uuest soengust ja püstitas uue rekordi kõige kiiremini kõige rohkem meeldimisi kogunud pildiga. |
Kui "Hingus" oli selgelt kosmoseelektroonika – suurte ja eepiliste süntesaatorite saatel lendas kuulaja kuskile kaugele tähtede vahele –, siis "OM" on oma helipildilt palju rikkalikum ja peenem. Muidugi, siingi on kosmost ja selgepiirilist futurismi, aga fookus on pigem idamaistel mõjutustel ning õhkõrnal psühhedeelial. Kõigest sellest moodustuvad aga imekaunid kompositsioonid, mis löövad veel tänagi – üle 30 aasta hiljem –pahviks.
Olen küll kuulnud ka "OM-i" toonast versiooni, kuid plaadifirma Vaiguviiul poolt värskelt taastatud ja uuesti vinüülil ning CD-l välja antud variant kõlab lausa uskumatult hästi. Pompoossed heliplahvatused vahelduvad elektroonilise vulinaga ja ma keeldun uskumast, et see muusika on loodud Nõukogude Eestis aastakümneid tagasi. Need saundid võivad olla arhailised, aga praegusel autorielektroonika maastikul lööks see plaat vabalt ka rahvusvahelisel tasandil läbi.
Viimastel päevadel on see plaat mul klappides nii umbes kümmekond korda mänginud, aga ei suuda siiani kõiki neid kihte lahti seletada, mida Grünberg sinna ladunud on. Seal on suuri orkestraalseid hetki, mis tulvavad otsekui pimedaimast süvikust, aga sellele vastanduvad vaiksemad hetked, milles üksikud väga täpselt valitud elemendid loovad lummavalt kauni ambient -udu.
Eesti popmuusika oluline verstapost, mis pole viimasel ajal piisavalt tähelepanu saanud, on nüüd tolmust puhtaks pühitud ja ilusaimal võimalikul kujul uuesti välja antud. Oleks patt seda mitte nautida. | Kodune kultuurisoovitus | Tänaseni moodne ja põnev Sven Grünbergi album "OM" | https://kultuur.err.ee/1608146824/kodune-kultuurisoovitus-tanaseni-moodne-ja-ponev-sven-grunbergi-album-om | Julgen väita, et pea igas Eesti kodus on Sven Grünbergi legendaarse 1981. aastal ilmunud "Hinguse" vinüül ning sellega seonduvad inimestel lapsepõlvemälestused. Kahju on aga sellest, et seitse aastat hiljem samuti Melodija alt ilmunud "OM" ei ole saanud nii kultuslikuks, kuigi muusikaliselt on see isegi huvitavam. |
Ehkki lapsed ei põe COVID-19 haigust kuigi tõsiselt ega pruugi üldse mingeid sümptomeid ilmutada, on nende vaktsineerimine Maimetsa sõnul oluline mitmel põhjusel. "Esiteks teame, et lapsed on viiruse kandjad ja viirust kannavad nad väga hästi," selgitas rakubioloog. Kui teistes vanuserühmades nakatumine Eestis väheneb, siis laste seas on see Maimetsa sõnul tõusuteel. Lasteaiast ja koolist saadud nakkuse viib pealtnäha terve laps koju oma vanematele ja vanavanematele.
Teiseks pole Eestis küll nii palju lapsi, kui mõnes teises riigis, ent nad moodustavad siiski suure osa elanikkonnast. Maimetsa sõnul tähendab laste vaktsineerimata jätmine seega, et viirusel on populatsioonis olemas suur hulk peremehi, kelle seas ringelda, paljuneda ja muutuda. "See tähendab, et meil on üks reservuaar, kus kogu aeg küpsetatakse uusi tüvesid," põhjendab ta, kuid lisab, et vaktsineerimata jätmine on ühiskonnas laiem probleem. "Ma ennustan, et meil on see probleem juba suvel käes," tõdeb ta. Mida rohkem inimesi keeldub vaktsiinist, seda rohkem tekib neis Maimetsa sõnul uusi tüvesid, mis õõnestavad olemasoleva vaktsiini töökindlust.
Kolmandaks võib lastel, nagu täiskasvanutelgi, olla kaasuvaid haigusi, mis muudavad nad COVID-19-le vastuvõtlikumaks. "Üks on näiteks tsüstiline fibroos, mis on pärilikult edasi kanduv ja retsessiivne haigus, mis tähendab seda, et lima on inimestel tihe ja paks. See tähendab pidevaid kopsupõletikke ja kõiki muid probleeme ka," toob professor näite. Samuti võib uus koroonaviirus kulgeda raskemini näiteks multisüsteemse põletikulise sündroomiga lastel.
Sügiseks vaktsiinid käes?
Praeguseks katsetavad oma vaktsiini sobivust lastele või noortele juba kõik suuremad turulolijad. "Pfizer teeb praegu 12–15-aastastel juba sügisest saadik katseid ja nad hakkavad tegema 5–11-aastastel kohe," ütleb Toivo Maimets. Moderna, kes alustas nüüd 6750 lapsega katseid poole- kuni üheteistaastaste seas, on katsetanud oma vaktsiini 12–17-aastaste noorte peal alates detsembrist. AztraZenecagi alustas läinud kuul 6–17-aastaste lastega oma kaitsesüsti katseid.
Kõik loetletud tootjad on Maimetsa sõnul välja jaganud ka lubadusi, millal vaktsiin lasteni jõuab. Pfizer loodab hakata sügisel 12–15-aastaseid vaktsineerima. "Nad lubavad aasta lõpuks ka 5–11-aastaste tulemused kätte saada, nii et ikkagi sellel aastal," selgitab rakubioloog. "Moderna loodab samamoodi kas kooliaasta alguseks või aasta lõpuks hakata lapsi vaktsineerima."
Vaktsiiniarenduse kiirele tempole vajutab Maimetsa hinnangul gaasi juurde võitlus vaktsiiniturul. "Minu hinnangul see, mis AstraZenecaga täna toimub, on ka turuvõitlus, mitte meditsiiniline probleem. Ma täiesti teadlikult ja kindlalt ütlen seda: see ei ole meditsiiniline probleem, see on turuvõitlus," ütleb ta.
Laste vaktsineerimine võib rakubioloogi sõnul hakata huvitavaid olukordi tekitama ka suvisel turismihooajal. Populaarsed sihtriigid nagu näiteks Kreeka ja Sloveenia plaanivad end varsti turistidele avada, ent üle riigipiiri oodatakse inimesi, kel on ette näidata negatiivne koroonatest või kes on vaktsineeritud.
"Nüüd on huvitav, mida erinevad riigid nõuavad," märgib Maimets. "Mõned nõuavad ka laste vaktsineerimist. Teised ütlevad, et kui sul on ikka alla 12-aastane laps, siis võib ta vaktsineeritud emme või issiga tulla." Kuna praegu veel alla 12-aastaseid lapsi ei vaktsineerita, muutub lapse vaktsineeritus professori sõnul sihtriigi valikul oluliseks teguriks. "Tekib huvitav segregatsiooni moment või vähemalt mul tuleb hakata riiki valima, kuhu ma lähen lapsega või minu puhul lapselapsega," tõdeb ta.
Inimene kui moondega areneja
Miks tuleb aga lastega enne vaktsineerimist üldse eraldi katseid teha? "Lühike vastus on, et lapsed ei ole väikesed täiskasvanud," ütleb Toivo Maimets. Laste füsioloogia ja biokeemia on tema sõnul täiskasvanu omast väga erinevad. Samuti pole võrreldavad näiteks inimese hormoonsüsteem enne ja pärast puberteeti. Seepärast on eraldi olemas ka lastearstid.
"Tartu Ülikooli audoktor, maailma juhtivaid arengubiolooge Scott Gilbert on öelnud, et inimene on moondega areneja," muigab Maimets. "Nii nagu liblikal, on tal rööviku staadiumid ja nukkumised ja lõpuks on liblikas valmis."
Niisiis peavad katsed professori sõnul näitama, kas lapsed reageerivad vaktsiinidele kuidagi teisiti või mitte. "Tegelikult praegused tulemused, mida on juba olemas ka laste peal, näitavad, et suuri erinevusi siiski ei leita," nendib ta.
Seega pole olemasolevaid vaktsiine tõenäoliselt vaja laste jaoks kuidagi teistsuguseks kujundada. "Juhtivad ravimifirmad, kes praegu kõik teevad laste ja noorte peal katseid, usuvad üldiselt, et olemasolevaid vaktsiine saab teatud ettevaatusabinõudega rakendada laste peal," lisab Maimets.
Veel võrdleb rakubioloog praegust koroonaviirust 1960. aastatel palju kahju teinud leetritega. Mõlemad haigused kulgevad lastel kergelt ja vanematel inimestel raskekujuliselt. Leetrivaktsiin sai valmis 1960. aastate algupoolel. Kuna leetreid ei kanna vaheperemehena edasi ükski loom, saadi nakkusest maailmas lahti kuni viimase ajani, mil inimesed üha vähem leetrite vastu vaktsineerivad.
"Lihtsaid järeldusi on siit raske teha, aga selge on see, et kui me kõik oleksime vaktsineeritud, siis meil oleks juba mured ammu ära unustatud ja me oleks normaalse elu juures," sõnab Maimets ka praeguse olukorra kohta. | Maimets: vaktsineerimata lapsed on uute koroonatüvede katel | https://novaator.err.ee/1608146809/maimets-vaktsineerimata-lapsed-on-uute-koroonatuvede-katel | Ravimitootja Moderna teatas sel nädalal, et hakkab katsetama, kas nende koroonavaktsiin sobib ka poole- kuni üheteistaastastele lastele. Pfizer ja BioNTech juba uurivad 12–15-aastaseid lapsi ja plaanivad hakata uurima nooremaidki. Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimetsa sõnul on laste vaktsineerimine uue koroonaviiruse lõplikuks võitmiseks hädavajalik. |
Energiauuringute ettevõtte Kpleri andmetel importis Hiina Iraanist veebruaris keskmiselt umbes 478 000 barrelit naftat päevas, teatas Financial Times.
Iraan pakub suuri allahindlusi ja märtsis peaks nende naftaeksport Hiinasse veelgi kasvama, teatasid Kpleri energiaanalüütikud.
Iraani naftaeksport Hiina on juba mõnda aega suurenenud. Oleme samas hiinlastele öelnud, et jätkame Iraani vastaseid sanktsioone, ütles USA vanemametnik.
Ametniku sõnul võib USA Hiina suhtes kehtestada "sekundaarsed sanktsioonid". 2019. aastal kehtestas Trumpi administratsioon näiteks sanktsioonid Hiina riiklikule energiaettevõttele ja naftatreideritele.
USA sanktsioonid on viimastel aastatel Iraani majandusele mõjunud laastavalt. Siiski on Iraani naftatreiderid tuleviku suhtes optimistlikud.
Paljud välisfirmad ei karda enam USA sanktsioone, kuna Biden on USA president, ütles Iraani naftaettevõtja.
Washington ja Teheran on mõlemad teatanud, et soovivad tuumaleppe taastada. Kuid kumbki pool ei taha astuda esimest sammu.
Blinken ütles eelmisel nädalal kongressile, et USA ei leevenda Iraani vastaseid sanktsioone enne, kui Iraan on tõestanud, et järgib 2015. aasta kokkulepet.
USA välisminister Antony Blinken ja Bideni rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan kohtuvad neljapäeval Alaskas samuti oma Hiina kolleegidega. Tegemist on esimese kahe riigi ametnike kõrgetasemelise kohtumisega pärast Bideni ametisseastumist.
2015. aastal sõlmitud Iraani tuumaleppele on lisaks lääne suurriikidele alla kirjutanud ka Hiina. 2018. aastal Trumpi administratsioon loobus tuumaleppest, väites, et Iraan ei täida kokkulepitud tingimusi. | USA: Hiina peab lõpetama Iraanilt nafta ostmise | https://www.err.ee/1608146788/usa-hiina-peab-lopetama-iraanilt-nafta-ostmise | USA kõrge valitsusametniku sõnul on president Joe Bideni administratsioon öelnud Pekingile, et rakendab Hiina ettevõtete suhtes sanktsioone, kui nad jätkavad Iraanilt nafta eksportimist. |
Popmuusikal on huvitav komme ühiskonda nii peegeldada kui ka kujundada. Ühest küljest kinnitab see identiteete ja stereotüüpe, mida peetakse naisele või mehele sobilikuks. Näiteks, millist pilli kõlbab naisel mängida ja kuidas laval riietuda või tantsida. Teisest küljest võimaldab popmuusika soorollidega manööverdada – erineda oma loomingulises eneseväljenduses levinud soonormidest. Selles valguses tasubki küsida, millised on olnud naised eesti popmuusikas.
Ka popmuusika termin ise tekitab palju segadust. Võib olla määratult erinev, kuidas defineerib seda muusik, muusikateadlane või hoopis fänn. Selles artiklis lähtun ühest ideest, mille kohaselt on popmuusika väljunud esialgse, kindla žanrinime raamidest ja saanud üldistavaks mõisteks.
Nõukogude peavool – estraad
Nõukogude Eesti oli teiste liiduvabariikidega võrreldes pisut privilegeeritum, sest asus Lääne lähedal. Eestisse levisid Lääne raadiojaamad ning Põhja-Eestisse ka Soome televisioon. Nii said eestlased osa tsenseerimata uudistest üle maailma, aga nägid ka Woodstocki festivali ja hiljem punkareid. Liberaalse maine tõttu öeldi Eesti kohta sovetskii zapad ning et sellest läänelikkusest osa saada, sõideti siia puhkama üle terve NSV Liidu.
Ent siinne muusika allus, nagu Nõukogude Liidus tavaks, riigi kontrollile. Erilist rõhku pandi n-ö läänelikule popmuusikale, mis pakkus huvi just noortele. Ometi levis popkultuur Eestiski ning juba 1960. aastatel olid siin moes nii miniseelikud kui ka biitmuusika.
Nõukogude Liiduski oli olemas popmuusika peavool, nimelt estraadimuusika. Jazzi pinnalt kujunenud estraad oli üsna ebamäärane mõiste ning jõudis aastakümnete jooksul kõvasti muutuda. Nii pole võimalik rääkida mingist ühtsest estraadimuusikast, selle alla mahtusid nii Jaak Joala romantilised ballaadid kui ka Anne Veski tantsulood.
Estraadiartistid olid sageli üle Liidu edukad ning karjääri tegid nii mehed kui ka naised. Ent nagu peavoolus tavaks, vastasid nad ühiskonnas valitsevatele soorollidele, kus naised olid naiselikud ja mehed mehised. Esimene ja tuntuim naistebänd oli vokaalansambel Laine, kes kehastas tollast naiselikkuse ideaali ja oli moodne terves Liidus. Ansambli kutsus 1960. aastatel kokku helilooja Gennadi Podelski, kuhu ta valis mitmesaja soovija hulgast kaheksa lauljat. Ansamblit iseloomustas hea kooskõla ning Kalju Saarekese koreograafia tegi neist väidetavalt Liidus esimese ansambli, kes laval tantsis. Laine oli ka kultuurieksport Läände, nõukogude moodsa popkultuuri näide. Seetõttu olid lauljad alati atraktiivsed ning ülesvõtetel näeb neid nii õhtutualettides kui ka bikiinides.
1960.–1970. aastatel tegid peavoolus ilma naislauljaid, kes on tänagi legendaarsed: Marju Kuut, Heidy Tamme, Els Himma jpt. 1980. aastatel täitsid Liidu popmuusikaturul lääneliku naispopstaari niši võõrapärase aktsendiga Anne Veski ja Marju Länik. Võrreldes Alla Pugatšovaga, keda nägi lavadel pikkades voogavates kleitides, kandis põhjamaine ja blond Veski julgeid kostüüme, näiteks patšokke, frakke ja pükse, samuti sisuliselt poisipead. Naiselikku joont aitasid hoida pärlid, kõrvarõngad jms.
Naistevaene rock
Muusikas, ka popmuusikas toimuvad alati paralleelsed protsessid. Nii eksisteerisid peavoolu kõrval Eestis alati ka subkultuurid. 1960. aastad kujunesid Läänes biitmuusika võidukäiguks, mis levis kiiresti ka raudse eesriide taha. Ka eesti noored meisterdasid pille ning lõhkusid avalikke telefoniaparaate, et ehitada elektrikitarridele helipäid. Ent enamik kohalikke biitbände koosnes sõna otseses mõttes poistest. Oli ka üksikuid erandeid, näiteks laulis ansamblis Toomapojad Marika Urb.
Ka 1970. aastate rockmuusika oli väga meestekeskne. Tõsi küll, kuigi naisinstrumentaliste ei kohanud, oli meil väga tugevaid vokaliste, näiteks Silvi Vrait ansamblites Suuk ja Fix.
Rockis hakkas olukord muutuma 1980. aastatel, näiteks olid ansamblis In Spe pianist Anne Tüür ja löökpillidel Terje Terasmaa. Kümnendi teises pooles kerkis esile mitu tugevat lauljat, näiteks Thea Paluoja ja Kare Kauks. Kui varasemad naislauljad olid pigem diivalikud, siis Kauks tõusis esile nii moodsama repertuaariga kui ka tütarlapseliku ja trenditeadliku stilistikaga. Uut hingamist tõi saates "Kaks takti ette" Siiri Sisask oma ekspressiivse laulustiiliga.
Tähelepanuväärne oli näitlejana tuntud Kärt Tomingas, kes juhtis rockbändi Park, mille moodustas pärast keskkooli lõppu. Tomingas kirjutas ise nii viisid kui ka tekstid ning sulatas vokaaltehnikas kokku madala ja kareda häälekasutuse kõrgete trilleritega. Ansambli suurim esinemine mitmesajale tuhandele inimesele oli 1987. aastal Kasahstanis Kaspia mere festivalil. Publiku jaoks läänelikku popmuusikat kehastanud ansambel esitas ühe inglis- ja kaks eestikeelset lugu ning tõi koju esimese auhinna.
Miks oli aga Nõukogude Eesti rockis nii vähe naisi? Esiteks, ega neid tollal eriti Lääneski olnud. Rockmuusika on algusest peale olnud väga soolistatud, jätkates ühiskondlikkus jaotust, kus mehed osalevad avalikus elus ja naised pigem eraelus. Need hoiakud laienesidki muusikale, kus mehed tegid bändi ja naistele jäi passiivne muusikatarbijate roll. Nõukogude Eestis lisandus siia n-ö valevõrdõiguslikkus ja ebaproportsionaalne koormus naistele, kes tegid topelttööd – kodus ja tööl. Lisaks mängisid kaasa hoiakud. Nimelt peeti rockmuusikat aastakümneid maskuliinseks poiste mängumaaks. Kuna eelduste kohaselt olid naised aga õrnad ja hellad, sobiski neile äärmisel juhul laulja roll.
Naised pungis
1980. aastaid iseloomustas tsensuuri lõdvenemine ja majanduslik allakäik. Inimesed käisid tööl ja raha võis neil olla, ent poeletid tühjenesid. Tallinna linnaruumis keskenduti uuselamurajoonidele nagu Lasnamäe. Vanalinn oli pigem amortiseerunud, kuid subkultuuride jaoks oluline.
Sellest kümnendist tõusis eredalt esile punkliikumine. Punk tärkas briti töölisklassi hulgas 1970-ndatel ning heast pillimängust olulisem oli sotsiaalne sõnum. Siia jõudis punk läbi Soome televisiooni, omandades samuti kiirelt sotsiaalse värvingu. Nagu seitsmekümnendate hipisidki, kandis punkareid parempoolsuse ihalus. Tegemist oli vastureaktsiooniga Nõukogude võlts-vasakpoolsusele, samas kui Lääne punkarid olid pigem vasakpoolsed. Riigivõim nägi pungis ohtu riigikorrale – noori peeti tänaval kinni, neid arreteeriti, nendega vägivallatseti jne.
Tagantjärele tundub, et just pungist sai alguse mingi mentaalsuse muutus. Erinevalt peavoolurockist olid naised pungis aktiivsemad ning kaheksakümnendatel tegutses mitu naistebändi. Tuntuim oli 1988. aastal Ave Luna, kelle originaalsus seisnes helikeelde postpungi elementide kombineerimises. Bändi laulja Ave Lainesaare sõnul tekkis bändi nimi rongis, teel Tartusse kontserdile, Tõnu Trubetsky sulest. Ansambli lood sündisid nõnda, et kellelgi hakkas mõni idee või viisijupp kummitama, ning tekstidena kasutati näiteks Heiti Talviku luulet. Ansambel andis ka kontserte ning kui üksikud ebameeldivad intsidendid välja arvata, suhtus publik naistebändi hästi.
Naismuusikud taasiseseisvunud Eestis
Nõukogude okupatsioonist vabaks saanud Eestil tuli kiiresti läbi teha mitmed protsessid, üles tuli ehitada näiteks majandus ja poliitika. Loetud aastatega asendusid veel hiljutised rahvuslikud aated sooviga kärmelt rikastuda, sageli seadusi eirates. Turbulentsus iseloomustas ka kohalikku popmuusikat ning kümnendivahetusel jõudis eesti popmuusika, eriti rock nullpunkti. Nagu muudki maailma, iseloomustas Eestit diskomuusika pealetung ning esile kerkisid uued bändid Tallinnast Tartuni ja Viljandist Türini.
Maailma mastaabis tähendas 1990. aastate algus normatiivsete soorollide ja seksuaalsuste vaidlustamist. Näiteks olid Eestiski populaarse ansambli 4 Non Blondes muusikud avalikult lesbid ning kutsusid hittloos "What's Up" revolutsioonile, aga ka enesehoolele. Ent Eestis mängiti normidega vähe. Samal ajal rõhusid muusikatootjad naismuusikute seksikusele, kuigi nii mõnigi laulja oli lapseohtu. Eks siingi olid omad põhjused – geopoliitilised piirid olid lahti läinud ja kõike tuli katsetada. Lisaks resoneerus see omal äärmuslikul moel globaalse peavooluga, mis tõstis ausse lapsnaised nagu Spice Girls ja Kate Moss.
Piirid avanesid ka alternatiivmuusika jaoks ning inimeste võimalused paigutada end igasuguste identiteedisiltide alla avardusid. See väljendus ka bändide arvukuses. Samal ajal olid piirjooned subkultuuride ja peavoolu vahel selgemast selgemad ning tantsumuusikaga hoiti ranget distantsi.
Mida tähendasid 1990-ndad naistele? Üldise sotsiaalkriitilisuse kõrval on punkkultuuri peetud naisi kaasavaks, eriti üheksakümnendate riot grrrl liikumist, mis kombineeris punki feministliku maailmakäsitlusega. Eestis oli sellele kõige lähem vast ansambel Zriamuli, mille osalised alustasid bändiga 13–14-aastaselt. Vaevalt küll tüdrukud 1994. aastal oma tegevust feministlikus raamistikus mõtestasid, sest teadlikkus feminismistki oli väga palju madalam. Ent see ei takistanud publikut tajumast neid normatiive lõhkuvana. Ansambli liikmedki on möönnud, et ega neil eriti naisbändidest eeskujusid olnudki. Teati näiteks The Hole'i, keda mängis MTV – mis räägib omakorda sellest, kui keeruline oli internetieelsel ajastul infot leida.
Moodne oli ka 1980. aastatel tugevalt esile kerkinud metal, mida on tavaks pidada maskuliinseks. Ometi tõusid 1990. ja 2000. aastatel esile hoopis Ida-Virumaa vene tüdrukute bändid, ent ansambleid tuli ka Tallinnast, näiteks folk-metal bänd Diversia. Osade bändide liikmed olid vägagi noored, näiteks Narva koolitüdrukute gooti-metal ansamblis Shabash.
1990. aastatel tekkis ka suurem indie-bändide laine. Kui aga tollased proge- ja neohipi bändid olid väga meestekesksed, jätkates kohalikku rockitraditsiooni, olid indie-bändides naised aktiivsemad. Näiteks soleeris ansamblis Dreamphish marjusass (Marju Taukar), kes mängis mõnda aega klahvpille ka ansamblis Dallas (hiljem tegi seda Ivika Noop). Samuti laulis ansamblis Dallas Kristi Kindel, Lobsand Dorjes Liina Vahtrik, Pia Frausis Kristel Loide ja Bizarre'is Inga Jagomägi.
Indie-huvilistest kasvas välja üle-eestiline klubikultuur. Distantsilt vaadelduna tundub, et klubikultuur oli uus väli, mille suhtes polnud hoiak(ud) välja kujundatud. See võimaldas omakorda eri skeenede esindajatel sel pinnal turvaliselt kokku tulla. Samamoodi lubas see erinevalt rockist rohkem soonorme ja -piire lõhkuda. Nii kujunes 1990. aastate keskpaigaks välja tugev klubiskeene, kus tegutsesid mitmed nais-DJ-d, esimese ja tuntumana marjusass, kes alustas plaatide mängimisega keskkooli lõpuaastail, hiljem L.Eazy (Liisi Ree), Heivi Saaremets ja Heidy Purga.
Nullindate arengud
Naisartistid muutusid vähem seksualiseerituks sajandivahetusel. Tekkisid ka lauljad, kelle lavakuvandid lõhkusid popmuusikas valitsevat naiselikkust ning kes esitasid sotsiaalkriitilisi tekste, näiteks Hannaliisa Uusma ansamblist HU?.
Kümnendatel hakkas popmuusikasse jõudma feministlik idee, mis kujutavas kunstis levis juba 1990. aastatel, alul alternatiivmuusikas ja -kultuuris ning hiljem peavoolus. Korraldama hakati sooaspekti väärtustavaid kultuurifestivale, näiteks "LadyFest Tallinn" (2011–2017). Sealt edasi on subkultuurist alanud sooteadlikkus paralleelselt Euroopa trendidega asunud mõjutama ka peavoolumuusikaelu, näiteks Tallinn Music Week.
Artikli materjalid on osa uurimusest, mis on tehtud peatselt ilmuva eesti muusikaloo popmuusika peatükkide tarbeks. Peamiselt Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikateadlaste kirjutatav raamat käsitleb muusikaelu Eestis keskajast kuni tänaste protsessideni.
Allikad:
"Subkultuurid. Elustiilide uurimused". Toimetanud Airi-Alina Allaste. Tallinna Ülikool, 2013.
Ellen Värv. "Noored 1950.–1960. aastate Eesti NSVs". 2006. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat, 49, lk 11−48.
Marek Miil. "Nõukogude propagandasüsteemi toimimine ajakirjanduse argipraktikate kaudu". Doktoritöö. Tartu Ülikool, 2014.
Terje Toomistu. "Nõukogude hipide passiivne protest". Vikerkaar, 2018, nr 10–11, lk 108−119.
Aimar Ventsel. "Nõukogude estraadi eripärast". Eesti Ekspress, 28. II 2018.
Näitus "Anne Veski. Tähelend". Eesti Ajaloomuuseum.
"Raugematu Laine". Vahur Kersna saade. ERR, 2020.
Ajakirjad ja ajalehed: Sirp ja Vasar, Noorus, Muusik, Meie Meel jpm.
Intervjuud ja vestlused: Ave Lainesaar, Marju Taukar, Kärt Tomingas, Tiina Tõnisson, Kristiina Killo jpt. | Brigitta Davidjants. Eesti naine popmuusikas – suurejoonelisest estraadist mässava postsovetini | https://kultuur.err.ee/1608146743/brigitta-davidjants-eesti-naine-popmuusikas-suurejoonelisest-estraadist-massava-postsovetini | Brigitta Davidjants lahkas ajakirjas Muusika naiste rolli Eesti popmuusikas läbi aastakümnete. |
"Me oleme näinud küll teatavat tõusu kiiruse stabiliseerumist, aga tõusu kiiruse stabiliseerumine ei ole kahjuks langus. Ja ei ole see, mida me näha tahame," ütles Kiik valitsuse pressikonverentsil.
Kiige sõnul on meditsiinitöötajate koormus meeletult kõrge. Kiik rääkis, et kogu pandeemia jooksul on Eestis haiglaravi vajanud üle 5000 inimese.
"Praegu on kriis haripunktis, ma väga loodan, et see haripunkt mingi hetk hakkab langema, aga me peame olema valmis ka halvemaks stsenaariumiks," märkis ta.
"Praegu valitsus loodab, et kehtestatud piirangutest piisab COVID-19 nakatumise näitajate alla toomiseks. Kui me näeme, et sellest ei piisa, peame olema valmis astuma ka järgmiseid samme," lausus Kiik.
Samas märkis Kiik, et ratsionaalsed valikud piirangute näol on juba tehtud.
Jaak Aabi sõnul ei ole äärmuslikud lahendused nagu liikumispiirangud ja komandanditunnid, päevakorral.
"Liikumine üle piiri ei ole see, mis viirust massiliselt levitab, üle piiri liikumine on muutunud väga madalaks," lausus ta.
Aab rääkis, et kooliealiste laste hulgas on nakatumine vähenenud. Samuti eakate hulgas avaldab mõju vaktsineerimine ja üle 80-aastaste seas on näha, et nii massiliselt enam ei haigestuta.
Rääkides piirangute leevendamisest, ütles Aab, et kõigepealt peab alla tulema nakatunute arv ning seejärel tuleb järele oodata haiglaravi vajajate arvu.
"Me loodame, et need erinevad mõjud, nii piirangud, kontaktide vähendamine ja ka vaktsineerimiste arvu kasv loovad need tingimused, et paari kolme nädala pärast me suudame hakata kuskil vähenema. Nendest piirangutest hakkame tõenäoliselt välja tulema samm-sammult," rääkis Aab.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) lisas, et kõikidest kontaktidest, mis ei ole eluliselt vajalikud, tuleks praegu hoiduda. | Kiik: piirangute mõju on juba nähtav | https://www.err.ee/1608146686/kiik-piirangute-moju-on-juba-nahtav | Peaministri ülesandeid täitev riigihalduse minister Jaak Aab (KE) ja tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) märkisid, et piirangute mõju on juba nähtav, aga vastu oleks vaja pidada veel vähemalt paar-kolm nädalat. |
"Seda infot, mida oleme eile ja täna saanud, meil 2016 ei olnud," sõnas Uiboleht Soccernet.ee-le, et viis aastat tagasi oldi kursis praeguseks 39-aastase Naarise sekeldustega, aga mitte sel tasemel.
"Toona tuli klubi meie juurde informatsiooniga, mida nad konkreetselt teadsid. Ütlesid, et kannatanute ees on vabandatud ja nendega on toimunud leppimine. Isik on saadetud ravile ja klubi soovib võtta ta oma jälgimise alla enda käendusel. Seda me teadsime 2016, kui see asi ilmnes," selgitas Uiboleht, et FC Elva reaktsioon tundus alaliidule aastate eest toonase info valguses adekvaatne.
Loe pikemalt Soccernet.ee -st. | Uiboleht: tänast infot meil Elva treeneri asjus 2016. aastal ei olnud | https://sport.err.ee/1608146707/uiboleht-tanast-infot-meil-elva-treeneri-asjus-2016-aastal-ei-olnud | FC Elva teatas neljapäeval, et on lõpetanud lepingu oma senise tegevjuhi ja juhatuse liikme Marek Naarisega, sest nad on tema 2016. aasta ahistamisjuhtumi osas saanud uut informatsiooni. Eesti Jalgpalli Liidu infojuhi Mihkel Uibolehe sõnul põhineb nende värskelt algatatud distsiplinaarasi samuti materjalidel, mida aastate eest ei omatud. |
Teist aastast järjest langeb kevade algus ajale, mil ühiskonnas on suured sotsiaalsed piirangud. Samas on looduses liikumine jätkuvalt vaba. Kuidas leida isiklik side loodusega ja avastada radu, mida kaartidel ei ole?
"Plekktrummi" saatejuht Joonas Hellerma vestleb Romet Vainoga esmaspäeval, 22. märtsil kell 21.30 ETV2-s. | "Plekktrummi" saatekülaline tuleval nädalal on Romet Vaino | https://kultuur.err.ee/1608146695/plekktrummi-saatekulaline-tuleval-nadalal-on-romet-vaino | Esmaspäeval, 22. märtsil on ETV2 saate "Plekktrumm" saatekülaline matkajuht ja loodusmaastikel rändaja Romet Vaino, kellega tuleb juttu sideme leidmisest loodusega. |
Eestit esindavad kaks sportlast. Kreeka-rooma maadluses kehakaalus -60 kg Helary Mägisalu ning vabamaadluses kehakaalus -74 kg Erik Reinbok.
Esimesena läheb neljapäeval matile vabamaadleja Erik Reinbok. Reinboki esimese ringi vastane on Slovakkia esindaja Tajmuraz Mairbekovic Salkazanov. Vastane on 2019. aasta MM-pronks ning 2018. aasta U-23 maailmameister.
Helary Mägisalu alustab maadlemist laupäeval. Esimeses ringis tuleb vastu sakslane Etienne Kinsinger, kes on 2016. aasta juunioride MM- ning EM-pronksmedalist.
Sportlasi toetavad treeneritena vabamaadluses Aleksei Hapov ning kreeka-rooma maadluses Ivar Kotkas ja Oktai Dostijev.
Olümpiapileti saavad sellel võistlusel kaks paremat ehk tuleb jõuda finaali. | Eesti maadlejad asuvad Budapestis olümpiapiletit püüdma | https://sport.err.ee/1608146626/eesti-maadlejad-asuvad-budapestis-olumpiapiletit-puudma | 18.-21. märtsini toimub Ungaris Budapestis maadluse Euroopa kvalifikatsiooniturniir Tokyo olümpiamängudele. |
Distsiplinaarasi algatati seoses 17. ja 18. märtsil laekunud informatsiooniga, mis viitab heade käitumisnormide ja -tavade rikkumisele.
Eesti Ekspress kirjutas kolmapäeval, kuidas Naaris oli saatnud 2016. aastal 14-aastastele tüdrukutele endast alastipilte ning õhutanud neid seksuaalvahekorda astuma. Ekspressiga kõnelnud endine treener Lauri (nimi muudetud - toim.) jagas toona infot Naarise ebasobilikust käitumisest klubi teiste treeneritega, kuid peatselt pärast vestlust FC Elva presidendi Margus Ivaskiga juhendaja tööleping lõpetati.
"Mind hämmastas ka see, et keegi ei astunud minu kaitseks välja. Ei küsinud, et mis mõttes nüüd see treener saadetakse klubist minema, aga see, kellel on patud hingel – see töötab edasi," lausus Lauri.
Kõnealune ahistamisjuhtum leidis esimest korda meedias kajastust 2016. aastal, mil sellest kirjutas anonüümsele allikale tuginedes Õhtuleht, kuid toona distsiplinaaruurimist ei järgnenud.
Eelmisel nädalal lahvatanud endise Nõmme Kalju treeneri Fredo Getulio Aurelio skandaali valguses võttis treener Lauri ühendust ka jalgpalliliidu peasekretäri Anne Reiga. "Ütlesin talle, et näed, see asi on kinni mätsitud 2016. aastal. Miks see nii on? Mingit erilist vastust sealt ei tulnud," meenutab Lauri. "Ma ütlesin selle peale, et mul on infot Mareki kohta. Rei ütles, et see asi on lõpetatud, sellega nad enam ei tegele. Inimene on saanud ravi. Nende teada on asi korras."
Elva lõpetas Naarisega neljapäeval koostöö
EJL-i distsiplinaarasja algatamisele järgnevalt teatas FC Elva pressiteate vahendusel, et on Marek Naarise juhatuse liikme ja tegevjuhi ametikohalt tagasi kutsunud.
"Koosoleku käigus ja neljapäeva jooksul meile laekunud uue info põhjal leidis klubi juhatus ja personal, et Marek Naarise jätkamine jalgpalliklubis FC Elva ei ole kõik asjaolusid arvesse võttes enam võimalik," kirjutas FC Elva president Margus Ivask pöördumises. | Jalgpalliliit algatas distsiplinaarasja veel ühe treeneri suhtes | https://sport.err.ee/1608146635/jalgpalliliit-algatas-distsiplinaarasja-veel-uhe-treeneri-suhtes | Eesti Jalgpalli Liit (EJL) algatas 18. märtsil distsiplinaarasja FC Elva tegevjuhi ja noortetreeneri Marek Naarise suhtes. |
"Vennad Grimmid kohtuvad "Texase mootorsaemõrvadega"," võttis Indiewire eelmisel nädalal kokku filmi "Mesineste" (Honeydew) selle USA levisse jõudmise järel.
"Mesineste" on režissöör Devereux Milburni debüütfilm, mis räägib matkal olevast noorpaarist, keda tabavad sõnulseletamatud himud ja hallutsinatsioonid, kui nad paluvad üheks ööks peavarju majast, kus elavad kummaliste maneeridega ema ja poeg. Filmis mängivad peaosi Malin Barr ja Steven Spielbergi poeg Sawyer.
Saksamaa õudusfilmide traditsioone jätkab Haapsalus Michael Venuse psühholoogiline õuduspõnevik "Maga" (Schlaf). Selles vaevavad stjuardessina töötavat naist kohutavad unenäod, mille põhjust üritab välja selgitada tema tütar. Seda tehes ähvardab teda aga emaga sama saatus – väljapääsmatu ekslemine luupainajalikus labürindis. Ema mängib Sandra Hüller, kes on siinsele vaatajale tuttav eelkõige filmist "Toni Erdmann".
"Väljakutsuv õudusfilm, mis tegeleb Saksamaa mineviku viirastustega," kirjutas Screen International pärast selle esilinastust mullusel Berliini filmifestivalil.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival toimub tänavu 4.–6. juunini ja osa programmist jõuab ka veebikino ekraanile. Tänavuse festivali avab Kanada režissööri Steven Kostanski õuduskomöödia "Psycho Goreman". Kogu kava avalikustab HÕFF 6. mail.
Festivali sissejuhatusena saab juba praegu PÖFF-i veebikinos vaadata varasemate HÕFF-ide löökfilme. Igal reedel kuni festivali alguseni jõuab vaatajate ette üks linateos, sel nädalal on see 2018. aasta publiku lemmikfilm, Saksa režissööride Adolfo Kolmereri ja William Jamesi "Lumehelbeke". | HÕFF avalikustas osa juunikuisest programmist | https://kultuur.err.ee/1608146647/hoff-avalikustas-osa-juunikuisest-programmist | Koroonaviiruse leviku tõttu juunisse lükkunud Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival (HÕFF) kergitas saladuseloori oma kavalt ja avalikustas veel kaks filmi oma suve alguse programmist. |
Alates 4. novembrist kuni 20. jaanuarini, vaatas CNN-i õhtust programmi keskmiselt 2,5 miljonit inimest. 21. jaanuarist kuni 15. märtsini vaatas CNN-i õhtust programmi keskmiselt ainult 1,6 miljonit inimest. CNN-i keskmine päevane vaatajaskond on samal ajavahemikul samuti langenud 34 protsenti.
Kõige rohkem vaadati CNN-i 28. detsembrist 20. jaanuarini. Siis oli keskmine päevane vaatajaskond 2, 2 miljonit inimest. Nii kõrged vaatajanumbrid saavutati peamiselt tänu 6. jaanuaril toimunud Kapitooliumi rahutustele ja selle järelkajadele.
CNN oli Trumpi suhtes kogu tema võimuoleku perioodi jooksul läbivalt väga kriitiline, pühendades talle teise uudistega võrreldes ebaproportsionaalselt palju eetriaega.
Vaatajaid on kaotanud ka teine USA suur uudistekanal Fox News. Fox News on konservatiivse kallakuga.
"Fox Newsi päevane vaatajaskond on pärast novembris toimunud valimisi langenud umbes 13 protsenti," ütles Fox Corpi tegevdirektor Lachlan Murdoch. | Pärast Trumpi ametist lahkumist kaotas CNN ligi poole vaatajatest | https://www.err.ee/1608146656/parast-trumpi-ametist-lahkumist-kaotas-cnn-ligi-poole-vaatajatest | President Donald Trumpi ametist lahkumise järel kaotas USA uudistekanal CNN peaaegu poole vaatajaskonnast. |
Pfizer/BioNTechist laekus sel nädalal 14 040 doosi nagu ka varasemal kolmel nädalal, kuid AstraZeneca on enda selleks nädalaks lubatud vaktsiinikogust Eestile pea seitsmekordselt vähendanud: algselt 16 090 doosilt 2400 peale. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja ütles, et need peaksid kohale jõudma reedel. Modernalt ei laeku sel nädalal midagi.
Vähem vaktsiine ühes nädalas sai Eesti viimati veebruari esimesel nädalal, kui Pfizer/BioNTechilt tuli 10 530 doosi ja Modernalt 2400 doosi.
Seevastu on uut tõusu oodata uuel nädalal, mille jooksul peaks Eestisse jõudma 19 980 doosi Pfizer/BioNTechi vaktsiini, 10 800 doosi Moderna ja 4800 AstraZeneca vaktsiini. Siia on juba arvestatud sisse AstraZeneca algselt lubatud vaktsiinikogus kaheksakordne vähendamine - esmalt lubas firma järgmise nädala jooksul Eestile tarnida 39 090 doosi.
Kokku peaks siiski märtsis vaktsiinitarned Eestile kasvama. Kui jaanuaris sai Eesti 41 790 doosi, veebruaris 48 180 doosi, siis märtsis peaks praeguste plaanide kohaselt laekuma 111 770 doosi.
Kui aasta esimese kvartalis arvestab sotsiaalministeerium 210 740 vaktsiinidoosiga, siis teise kvartalisse planeeritakse praegustel andmetel 800 000 doosi laekumist: 300 000 Pfizer/BioNTechi vaktsiini, 100 000 doosi Modernalt ja 400 000 AstraZenecalt. | Sel nädalal saabuv vaktsiinikogus on viimase kuue nädala väikseim | https://www.err.ee/1608146659/sel-nadalal-saabuv-vaktsiinikogus-on-viimase-kuue-nadala-vaikseim | Eesti saab praegustel andmetel selle nädala jooksul 16 440 doosi koroonavaktsiini, mis on viimase kuue nädala kõige väiksem number. |
Teadlased teavad juba üle 20 aasta, et koerad mõistavad ka üllatavalt keerukate žestide tähendust. Kui inimene osutab käega millelegi, saab koer aru, et inimene palub tal osutatud suunas vaadata. Nii nupukad pole isegi inimese lähimad sugulased šimpansid. Koertel aitab see oskus aga inimesega lähedasem olla, vahendab Science News.
Siiani polnud siiski selge, kas koertel tekib mõistmisvõime inimesega koos elades või tuleb see kaasa juba geenidega. Siin tulevadki mängu kutsikad. Kui koerte tundetaip on tõepoolest pärilik, peaks see avalduma juba kutsikaeas ilma igasuguse koolituseta.
Arizona Ülikooli koerte tunnetuse uurija Evan MacLean ja kolleegid said sellele oma töös kinnitust. Teadlased lõid käed teenistuskoeri aretava mittetulundusühinguga Canine Companions for Independence, kes laenas neile uurimiseks 375 kaheksa nädala vanust Labradori ja kuldse retriiveri kustikat. Loomakesed olid just piisavalt vanad, et katses osaleda, ja ühtaegu piisavalt noored, et neil poleks veel olnud võimalust inimesega palju lävida ega inimeselt midagi õppida.
Kolm vooru närimist ja pissi
Uuring ei sujunud teadlasrühmal sugugi nii ladusalt, kui võiks arvata. MacLeani sõnul on kutsikatega töötamine umbes sama, kui olla väikelapse vanem, sest töös tuli ühtaegu ette nii erakordselt armsaid hetki kui ka hulluksajavat nördimust. Kutsikad ei jätnud MacLeani sõnul ühtki asja närimata ega ühtegi kohta soristamata: uurimisvarustus, uurijate riided ega keha polnud siin mingid erandid.
Uurijad lasid kutsikatel läbi teha kolm katset. Esimeses katses asetasid nad kutsikad kahe tagurpidi pööratud tassi vahele, millest ühe all oli peidus maius. Uurijad osutasid kutsika pilgu all sõrmega maiust peitvale tassile. Neljajalgsed mõistsid žesti tähendust enam kui kahel kolmandikul juhtudest ehk pea sama hästi kui täiskasvanud koerad. Arvestades, et katset mitu korda läbi tehes ei läinud kutsikad inimese mõistmises paremaks, järeldab MacLean, et loomad ei õppinud katse käigus kuidagi teisiti käituma.
Teises katses seisis uurija väljaspool avarat mänguaedikut ja rääkis kutsikaga 30 sekundit järjest kõrgel toonil ja nunnutavalt, öeldes näiteks "Noo, kes on tubli kutsikas?". Kutsikad jõllitasid selle aja jooksul kõnelejat keskmiselt kuus sekundit. Säärane silmside on imetajate, sealhulgas ka koera eellaste huntide seas üsna haruldane, ent osutub inimesega suhtlemisel väga oluliseks.
Kolmandas katses õpetasid uurijad kutsikaid esmalt plastkarbist toitu leidma ja sulgesid siis karbi kaanega. Kui täiskasvanud koerad annavad sellises olukorras tavaliselt mõne sekundiga alla ja vaatavad abiotsivalt inimese poole, siis kutsikad pöörasid pilgu uurija suunas vaid harva. MacLeani sõnul viitab see, et kutsikad on inimeselt tuleva uue info suhtes küll tundlikud, kuid ei pruugi veel mõista, et saavad inimeselt vajadusel abi paluda.
Inimese parimaks sõbraks sünnitakse
Saamaks katsete järel kinnitust, et kutsikate käitumine oli pärilik, analüüsis uurimisrühm ka neljajalgsete päritolu ja selgitas välja, kui lähedases suguluses iga kutsikas teistega oli. Seejärel kõrvutasid nad omavahel loomakeste sugulusandmeid ja katsetulemusi.
Tuli välja, et katsetulemuste erinevus sõltus umbes 43 protsendi jagu kutsika geenidest. MacLeani sõnul on tulemus samaväärne inimeste pärilike vaimsete võimetega, näiteks IQ-ga. Teisisõnu on tegu psühholoogilises vaates väga selge geneetilise seosega.
Uuringut kõrvalt vaadanud Arizona osariigi ülikooli arengubioloog Noah Snyder-Mackler nõustub, et nii keeruka omaduse nagu käitumise puhul on 43-protsendini ulatuv osakaal väga selge leid. See viitab tema sõnul, et minevikus valisid inimesed oma neljajalgseid sõpru suuresti just tundetaibu järgi, mis aitas kaasa koera kujunemisele suurepäraseks inimestemõistjaks.
Heidi Parker märgib samas, et Labradori ja kuldsed retriiverid on juba loomu poolest teenistuskoerad, kes on aretatud pigem seltsivaks. Sestap sooviks ta näha kordusuuringut, kuhu kaasataks rohkem erinevat tõugu neljajalgseid. Parkeri sõnul sõltub koerte tundetaip arvatavasti sadadest erinevatest geenidest, mida pole kerge välja tuua vaid mõne kindla DNA-järjestuse põhjal.
MacLean võtab enda sõnul väljakutse vastu, olles oma uurimisrühmaga juba alustanud uut genoomiülest uuringut. Selle käigus vaadatakse läbi kogu kutsikate DNA, et leida sealt suhtlusoskustega seotud geenivariandid. Need võivad uurija sõnul valgust heita teistegi loomade, selahulgas inimeste käitumisele.
Uurimistulemusi tutvustatakse eelretsenseerimata võrguvaramus bioRxiv. | Koerad mõistavad inimeste žeste juba sünnist saati | https://novaator.err.ee/1608146644/koerad-moistavad-inimeste-zeste-juba-sunnist-saati | Teaduse suurtest mõistatustest saab vähestele vastata 400 mänguhimulise kutsika abil. Just nii talitas aga rühm USA teadlasi, kes tegid kutsikate abiga kindlaks, kuidas koerad inimeste käeviipeid mõistavad. Loomariigis haruldane oskus inimese kehakeelt mõista paistab koertel olevat pärilik. |
Nibali, kelle leping Trek-Segafredoga lõppeb käesoleva hooajaga, sõitis Astanas aastatel 2013-2016 ja siirdus seejärel Bahrain-Meridasse. "Kui mul avaneks võimalus Nibaliga leping sõlmida, siis kindlasti kasutaksin võimalust. Ta võiks meie klubis karjääri lõpetada. Ma siiani armastan teda. Nelja aasta jooksul, mil Nibali Astanad esindas, ei olnud meil kordagi eriarvamusi. Ta liitus meiega, kui oli tipptegija, kuid jõudsime alati ühisele arusaamisele," vahendab Spordipartner.ee Martinelli sõnu.
Nibalit seovad Astanaga head mälestused. Ta võitis sinisärkide koosseisus kahel korral Giro d'Italia ja korra Tour de France'i. Samas ringlevad jutud, et Nibali võib järgmiseks aastaks siirduda Ineos Grenadiersi, et just oma kogemusi edasi anda. Nibali agent Alex Carera kinnitas, et juhul, kui tema klient jätkab tippspordis, üritatakse esmalt Trek-Segafredoga kokkuleppele jõuda. | Kasahstani tiim kutsub Nibalit enda juurde karjääri lõpetama | https://sport.err.ee/1608146620/kasahstani-tiim-kutsub-nibalit-enda-juurde-karjaari-lopetama | Astana-Premier Techi meeskonna spordidirektor Giuseppe Martinelli ütles, et ta tahab Vincenzo Nibalit karjääri viimaseks hooajaks enda tiimi. Praegu Trek-Segafredos sõitev 36-aastane itaallane on öelnud, et soovib karjääri lõpetada pärast tänavu toimuvat Tokyo olümpiat. |
"Bideni administratsioon piirab piirivalvurite võimalust meediaga informatsiooni jagada. Sisserändajate suur osakaal USA lõunapiiril testib piirivalve agentuuri võimekust," teatasid neli praegust ja kaks endist piirikaitseametnikku.
Ametnike sõnul peetakse piiranguid mitteametlikuks "vaigistamiskorralduseks". Ametnikud soovisid jääda anonüümseks, kuna neil ei ole õigust sel teemal meediaga rääkida.
"Valge Maja kehtestatud uued piirangud on edasi antud verbaalselt, mitte ametliku memo kaudu," ütlesid ametnikud.
"Piiripatrulli kohalikud pressiesindajad peavad kõik meedia infopäringud saatma Washingtoni pressikontorisse kinnitamiseks," lisasid ametnikud.
Mitmed USA uudisteorganisatsioonid on taotlenud juurdepääsu ülerahvastatud piirirajatistele. Seal hoitakse sisserändajate lapsi, kel pole vanemaid. Kõik taotlused on Washington tagasi lükanud.
Trumpi administratsioon lubas 2018. aastal meedial liikuda vabalt piirirajatistes, kus hoiti ilma vanemateta lapsi.
Viimases kolmes USA presidendi administratsioonis töötanud piirivalveametniku sõnul sarnaneb praegune piirivalveameti õhkkond Obama valitsuse ajal olnud olukorraga.
"Obama ajal oli olukord palju piiravam, kui Trumpi ajal. Meediaga suhtlemiseks oli Trumpi ajal piirivalvel igas piirkonnas suurem autonoomia," ütles ametnik.
"Mitmed piirangud tulenevad koroonaviiruse epideemiast tingitud ettevaatusabinõudest. Siiski lubas Trumpi administratsioon ajakirjanikel jaanuaris külastada mõningaid piirirajatisi. Pärast Joe Bideni ametisse astumist 20. jaanuaril pole lubatud enam ühtegi külastust," ütles USA piirivalves töötav ametnik.
Sisejulgeolekuameti pressiesindaja sõnul järgib agentuur 2014. aastal kehtestatud standardeid.
"Piirikaitseamet pakub jätkuvalt igakuised andmeid samas graafikus, mis on kehtinud alates 2014. aastast," ütles ameti pressiesindaja.
Bideni administratsioon on sisserändega seotud sõnumite saatmisel keerulises olukorras. Ühest küljest soovib valitsus näidata, et nad lähenevad sisserändele inimlikumalt kui Trumpi administratsioon. Teiselt poolt ei taheta julgustada dokumentideta sisserändajaid rohkem USA piiri ületama.
"Mõnikord on raske edastada lootust tuleviku suhtes ja samas praegu esinevaid ohtusid. Me proovimegi seda praegu teha," ütles Bideni administratsiooni lõunapiiri koordinaator Roberta Jacobson. | Meedia: Bideni valitsus piiras piirivalveameti õigust sisserändest rääkida | https://www.err.ee/1608146608/meedia-bideni-valitsus-piiras-piirivalveameti-oigust-sisserandest-raakida | USA meedia teatel president piiras Joe Bideni administratsioon piirivalveameti võimalusi avaldada meediale informatsiooni, mis on seotud sisserändajate piiriületustega. |
Kohtust teatati, et Heiki Nabi hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus jäeti käiguta ning talle anti nädala lõpuni aega puuduste kõrvaldamiseks. Milles hagiavalduse puudused seisnesid, ei avaldatud, vahendab Delfi.
Eelmise nädala lõpus sai avalikuks, et maadluse olümpiahõbe ja kahekordne maailmameister Nabi, esitas Harju Maakohtule hagi Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse tegevuse suhtes, milles taotles talle määratud esialgse võistluskeelu tühistamist.
6. jaanuaril võeti Nabilt võistlusväline dopinguproov, mis sisaldas keelatud ainet letrosooli. Eesti Antidoping määras talle seepeale esialgse võistluskeelu.
Nabi palus kohtul esialgne võistluskeeld tühistada, kuna talle pole antud võimalust seletuste andmiseks enne ega pärast võistluskeelu kehtestamist. Samuti varjatavat tema eest esialgse võistluskeelu määramise materjale.
Nabi on teatanud ka soovist avada B-proov, kuid siiani pole ta koroonaviirusest tingitud reisipiirangutele ja enda haigestumisele viidates otsustanud, millal seda teha. | Kohus lükkas Heiki Nabi hagiavalduse esialgu tagasi | https://sport.err.ee/1608146572/kohus-lukkas-heiki-nabi-hagiavalduse-esialgu-tagasi | Kohus otsustas jätta Heiki Nabi hagiavalduse Eesti Antidopingu tegevuse suhtes käiguta. |
Nominendid:
Proosa
Siim Lill (VR 66)
Ave Taavet (VR 67)
Saara Lotta Linno (VR 67)
Luule
Mikk Tšaškin (VR 67)
Joosep Vesselov (VR 66)
Maryliis Teinfeldt (VR 64 ja 68)
Triin Paja (VR 65)
Kriitika
Agne Pilvisto Laszlo Krasznahorkaist (VR 64)
Saara Liis Jõerand Andrus Kasemaast (VR 68)
Joosep Vesselov Jaanus Saarest (VR 67)
Priit Põldma Kristiina Ehinist (VR 68)
Vaba
Kaisa Lingi Legna Rodríguez Iglesiase luuletuste tõlge (VR 66)
Rauno Alliksaare Jasmin B. Frelihi novelli tõlge (VR 65)
Kaisa Kuslapuu päevik (VR 64)
Kõiki nomineeritud tekste on võimalik tasuta lugeda Värske Rõhu kodulehelt.
Värske Rõhu erisaates "VAuhind" saavad lisaks aastapreemia laureaatidele sõna ka toimetuse liikmed, kõlab muusikaline vahepala ja mõned teisedki üllatused. Saadet saab vaadata Värske Rõhu Facebooki lehelt ning seda juhivad Tartu noored kultuurikandjad Gregor Kulla ja Kaisa Kuslapuu. | Selgusid Värske Rõhu aastapreemiate nominendid | https://kultuur.err.ee/1608146566/selgusid-varske-rohu-aastapreemiate-nominendid | Kirjandusajakiri Värske Rõhk kuulutas välja aastapreemiate nominendid, millega tunnustatakse möödunud aasta parimaid kaastöid. Auhinnatseremoonia toimub 23. märtsil virtuaalselt. |
Kandidaadi leidmiseks kuulutas välisministeerium välja avaliku konkursi ning kandideerinutest sobivaima valimiseks moodustas välisminister komisjoni, kuhu kuulusid välisministri esindaja, justiitsministri esindaja, riigikohtu esimees, riigisekretär ning õiguskantsleri esindaja.
Uueks kandidaadiks esitatud Küllike Jürimäe töötab alates 2013. aastast Euroopa Liidu kohtu kohtunikuna. Enne seda töötas ta Euroopa Liidu üldkohtus kohtunikuna ja enne seda pikalt Tallinna ringkonnakohtu kohtunikuna. Jürimäe on töötanud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskojas ja prokuratuuris.
Kinnitatud kandidaadi kuulab ära riigikogu põhiseaduskomisjon, pärast mida esitatakse kandidaat Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile. Kandidaadi peab kuulama ära ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 255 alusel moodustatud komitee, kes annab kandidaadile oma hinnangu.
Mullu 5. novembril kinnitas valitsus Eesti kandidaadiks Heiki Loodi, kes aga komitee heakskiitu ei saanud. Sestap tuligi valitsusel uus kandidaat leida.
Kohtuniku kandidaadi nimetavad ametisse liikmesriikide valitsuste esindajad. Kohtuniku ametiaeg algab 6. oktoobril 2021 ja kestab kuus aastat. | Eesti uus kandidaat EL-i kohtu kohtunikuks on Küllike Jürimäe | https://www.err.ee/1608146560/eesti-uus-kandidaat-el-i-kohtu-kohtunikuks-on-kullike-jurimae | Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil välisministri ettepanekul Eesti kandidaadiks Euroopa Liidu kohtu kohtuniku kohale Küllike Jürimäe. |
"Kultuuri- ja spordivaldkonna toetussumma lisaeelarves, ühtekokku 42 miljonit eurot, võimaldab sektoril ellu jääda," teatas kultuuriminister Anneli Ott. "Abipakett katab ka spordivaldkonnas väga erinevate vajadustega organisatsioone. Näiteks on väga tähtis, et me ei unusta institutsioonide kõrval inimest, treenerit, kellele ei kohaldu Töötukassa toetusmeetmed," rääkis minister.
Kultuuriministeerium peab abimeetmeid luues silmas kulusid, mille katmiseks mõeldud sissetulekuid polnud koroonakriisi ja valdkonna sulgemise tõttu enam võimalik teenida. Spordivaldkonna toetuste kogueelarvest, 2,7 miljonist eurost suunatakse 1 miljon spordiregistrisse kantud eraspordiobjektide valdajate toetuseks, et spordiobjekte saaks taas avada ja jätkata neis tegevust piirangute lõppemise järel. Ka on eraldi meetmed ette nähtud sportmängude alaliitudele ja meistriliiga klubidele ligi 700 000 euro ulatuses. Kuna koroonapiirangud võimaldavad läbi viia üksnes saavutusspordi võistlusi koondise liikmetele ja kandidaatidele, siis jääb spordialaliitudel madalama taseme võistluste ärajäämise tõttu saamata oluline osa tulust. Selle tasandamiseks mõeldud taotlusvooru maht on 600 000 eurot. Toetusmeede 400 000 euro ulatuses on ette nähtud ka võlaõiguslepingute alusel töötavatele treeneritele ja juhendajatele, sest neile ei kohaldu Töötukassa toetusmeetmed.
Eraldi kuue miljoni euro suurune riskifond on mõeldud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste heaks. See on mõeldud toestama piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suursündmusi, mille kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest. | Lisaeelarvest toetatakse spordivaldkonda ligi 2,7 miljoni euroga | https://sport.err.ee/1608146557/lisaeelarvest-toetatakse-spordivaldkonda-ligi-2-7-miljoni-euroga | Valitsuskabinetis saavutatud lisaeelarve kokkuleppes kaetakse spordivaldkonna vältimatuid kulutusi 2,7 miljoni euro ulatuses. Eraldi riskifond kuus miljonit eurot on osaliselt mõeldud rahvusvaheliste spordiürituste riskifondiks. Lisaeelarve eelnõu saadetakse Riigikokku pärast otsust valitsuse istungil. |
Lisaeelarve eelnõu
Lisaeelarve eelnõu seletuskiri | Täismahus: lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri | https://www.err.ee/1608146548/taismahus-lisaeelarve-eelnou-ja-seletuskiri | Valitsus kiitis kolmapäeva õhtul kaugistungil heaks lisaeelarve eelnõu, mille kulude ja toetuste maht on ligi 641 miljonit eurot. Tutvu neljapäeval riigikogule üle antava eelnõu ja selle seletuskirjaga. |
Algselt 2020. aasta ülestõusmispühadele planeeritud esiettekanne lükkus olude sunnil sügisesse hingedeaega, mil teos moodustas koos Arvo Pärdi loominguga kontserdiõhtu "Südaöine: Pärt & Pärnoja".
Teose algtekstina on kasutatud fraase psalmidest, teadmata autorite-munkade ladinakeelseid ja keldi palveid, samuti Anna Haava luulet. Sõnalise osa seadmise taga seisavad Erki Pärnoja, Anu Lamp, Jaan Tammsalu ja Eero Epner.
Erki Pärnoja järjekorras viies album "Anima Mea" ilmub 3. aprillil. Välja antakse nii CD kui ka vinüüliversioon, samuti jõuab album voogedastusplatvormidele. | Erki Pärnoja esimene kooriteos "Anima Mea" ilmub albumina | https://kultuur.err.ee/1608146539/erki-parnoja-esimene-kooriteos-anima-mea-ilmub-albumina | Erki Pärnoja viienda albumina jõuab kuulajate ette tema esimene kooriteos "Anima Mea". Värske materjal valmib koostöös kooriga Collegium Musicale. |
Väljavalituks osutusid:
"Eastern", idee autorid Maria Uppin ja Robi Uppin
"Maitse elu", idee autor Urmas Reisberg
"Suur põgenemine", idee autor Raul Viitung
"Mets paberil", idee autor Krista Jutt
"Tihumeeter", idee autorid Martti Helde ja Mattias Veermets
"Uus-Meremaale", idee autor Aleksandr Heifets
"Elu on lill", idee autor Aleksandr Heifets
"Vigade parandus", idee autor Kristin Kalamees
"Kodused toidud", idee autor Edina Csüllog
"Davai, igrajem!", idee autor Taavi Arus
"Unejutt koerale", idee autor Katri Rannastu
"Lask", idee autor Piibe Kolka
"Kihnu neiu", idee autor Vaiko Edur
Konkursi žürii liikmed olid Mikk Rand, Peep Pedmanson, Filipp Kruusvall ja Mirjam Mikk. Žürii esimehe Mikk Ranna sõnul valdas konkurssi nii-öelda "teistkordse toimumise" kompleks. "Eelmisel aastal laabus kõik kiiresti ja sujuvalt ning lõppkokkuvõttes valdas siis eufoorilise õnnestumise tunne, nüüd oli samuti väga rõõmustavaid ja täpselt nägemust kirjeldavaid ideid, kuid samas oli näha ka palju lohakat üldsõnalisust ja pealiskaudsust.
Iga üheminutilise filmi eelarve on 1000 eurot ning filmid peavad valmis olema hiljemalt 1. juuniks 2021. Valmivaid lühifilme kasutatakse hariduslikel eesmärkidel, peale valmimist on need vabalt kättesaadavad voogedastusplatvormidel või levitatavad sotsiaalmeedias. | Teist korda toimuval ülilühifilmide konkursil valiti välja 13 ideekavandit | https://kultuur.err.ee/1608146533/teist-korda-toimuval-uliluhifilmide-konkursil-valiti-valja-13-ideekavandit | Eesti filmi instituut korraldas teist korda konkursi üheminutiliste lühifilmide loomiseks. Teemal "Keel ja keskkond" laekus konkursile 63 ideekavandit, millest valiti välja 13 toetust saavat filmiprojekti. |
"Aasta algul, kui teisest sambast raha väljavõtmise avalduste esitamine käivitus, oli pöördujaid rohkem, pärast aga avalduste laekumise tempo langes ja stabiliseerus tasemel umbes tuhat uut avaldust päevas," ütles pensionikeskuse juhatuse liige Kristi Sisa neljapäeval ERR-ile. Ta prognoosis, et märtsi viimastel päevadel, kui saab läbi esimene avalduste esitamise periood, kasvab huvi taas suuremaks.
Avalduste kuhjumist perioodi algusesse ja lõppu on prognoosinud ka rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid, kes ütles jaanuari keskel ERR-ile, et sama on toimunud igal aastal ka pensionifondide vahetamise tsüklite puhul.
Samas rõhutas Sisa, et 31. märtsiga ei kao võimalus teisest pensionisambast raha välja võtta - kui esitada avaldus 1. aprillil või hiljem, saab selle raha lihtsalt hiljem kätte.
Kuna raha väljavõtmise avaldus peab olema esitatud vähemalt viis kuud ette ja väljamakseid tehakse alati ainult jaanuaris, mais või septembris, saaks aasta algul taotluse esitanud oma teise pensionisamba raha kätte septembris, järgmisel perioodil taotluse teinud uue aasta jaanuaris.
Neljapäeva, 18. märtsi seisuga oli avalduse esitanud 121 663 inimest, kokku on pensionikontosid avatud 768 344. Pensionikeskuse andmete kohaselt olid raha väljavõtmise avalduse teinutest 58 617 (48,2 protsenti) mehed ja 63 046 (51,8 protsenti) naised.
Avalduse esitanute keskmine vanus oli 39 eluaastat.
Avalduse teinutest 88 476 (72,7 protsenti) esitas selle eesti keeles, 32 890 (27,0 protsenti) vene keeles ja 297 (0,3 protsenti) inglise keeles.
Lillelaid on ERR-ile öelnud, et küsitluste põhjal võib eeldada, et teisest sambast lahkub 25-30 protsenti, mis tähendaks umbes 200 000 inimese väljumist.
Avalduse esitamise aeg teisest sambast raha välja võtmiseks on jagatud kolme perioodi - 1. jaanuar kuni 31. märts; 1. aprill kuni 31. juuli; 1. august kuni 30. november - ning perioodist sõltub raha väljamaksmise aeg. Raha makstakse välja viis kuud peale avalduste perioodi lõppu ehk kui esitada avalduse perioodil, mis lõppeb 31. märtsiga, siis saab raha kätte septembris.
Pensionikeskus rõhutab oma selgitustes, et välja makstakse kogu raha, mis inimesel teise sambasse on kogutud miinus tulumaks 20 protsenti. Kättesaadava summa täpne suurus sõltub sellest, mis hinnaga saab fondihaldur pensionifondi osakud rahaks teha ning see oleneb finantsturgude liikumistest.
Samas rõhutatakse ka, et raha väljavõtmise avalduse võib ka tagasi pöörata. Raha väljavõtmise avalduse, mis on esitatud hiljemalt 31. märtsil, võib tagasi võtta kuni 31. juulini, avalduse, mis on esitatud hiljemalt 31. juulil, võib tagasi võtta kuni 30. novembrini ja avalduse, mis on esitatud hiljemalt 30. novembril, võib isik tagasi võtta kuni 31. märtsini. | Teisest pensionisambast lahkuda soovijaid on üle 121 000 | https://www.err.ee/1608146458/teisest-pensionisambast-lahkuda-soovijaid-on-ule-121-000 | Pensionikeskuse andmetel oli 18. märtsi seisuga avalduse teisest pensionisambast lahkumiseks teinud 121 663 inimest, mis on 15,8 protsenti teise sambaga liitunutest. |
"Arutame liidu alakomiteede juhtidega, millistel aladel võiksime olla esindatud ja kes võiksid Eestit esindada," rääkis EAL spordidivisjoni juht Kuldar Sikk. "Täpsustame, millises mahus saab alaliit osalemist finantseerida, kindlasti soovime kaasata ka toetajaid. Nii loodame muuta sportlastele osalemise võimalikult taskukohaseks."
Registreerimine 29.-31. oktoobrini Paul Ricardi ringrajal ja selle ümbruses toimuvatele mängudele algab juunis.
Esimesed mootorispordimängud toimusid 2019. aastal kuuel alal, tänavusteks mängudeks on alade arvu kolmekordistatud. Osalejad esindavad oma riiki ja peetakse riikidevahelist arvestust. FIA eesmärk on kujundada mootorispordimängudest justkui autospordi olümpiamängud.
Võisteldakse kestvussõidus LMP3 kategooria autodele, GT-autodel on kavas sprint ja täispikk võistlus, ringrajal võisteldakse veel vormel 4 ja turismiautodega. Rallialasid on kavas neli: võistlused Rally2 ja Rally4 kategooria autodele, lisaks veel ajalooliste autode ralli ja ajalooliste autode regulaarsusralli.
Kavas on ka krosskartide võidusõidud noortele ja täiskasvanutele. Vigursõiduvõistlus peetakse elektriautodel, kus võistkonda peab kuuluma ka naisterahvas. Kardisõitjatele toimuvad vigursõidu-, kestvussõidu- ja sprindivõistlused, viimases peetakse eraldi arvestust juunioridele ja seenioridele. Lisaks võisteldakse veel driftis ja e-autospordis.
2019. aasta mängud võitis Venemaa, teist ja kolmandat kohta jagasid Itaalia ja Austraalia. Eestist osales mängudel driftisõitja Ao Vaida. | Eesti plaanib osalemist FIA mootorispordimängudel | https://sport.err.ee/1608146470/eesti-plaanib-osalemist-fia-mootorispordimangudel | Oktoobri lõpus toimuvad Prantsusmaal Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) mootorispordimängud, millel on kavas võistlused 18 alal. Eesti Autospordi Liit (EAL) kavandab mängudel osalemist. |
"Soome valitsusparteide koosolek kestis neli tundi. Parteid arutasid võimalust, kui märtsi lõpuni kehtivaid piirangud koolidele ja restoranidele pikendatakse," teatas Helsingin Sanomat.
Soome valitsus on varem väitnud, et restoranid saavad rangete tingimustega oma uksed avada 29. märtsil. Keskkoolid kavatsevad 28. märtsil naasta kontaktõppele.
Soome rahandusministri Matti Vanhaneni sõnul toimusid läbirääkimised, et saada koroonaviiruse olukorrast paremat ülevaadet.
"Kõik näevad statistikast, et igapäevane nakkuste tase on liiga kõrge," ütles Vanhanen.
Soomes registreeriti kolmapäeval 842 uut koroonaviirusega nakatumist. Soomes levib viiruse mutatsioon, mida on algsest koroonaviirusest raskem kontrollida.
Enne koosolekut ütles kultuuriminister Annika Saarikko , et läbirääkimistel arutatakse, kuidas eelmisel nädalal alustatud piirangud on toiminud. Keskkoolid läksid kaugõppele ja restoranid suleti kolmeks nädalaks.
"Täna peaks meil olema ühine arusaam sellest, kas neist piirangutest piisab ja mida teha, kui need piirangud läbi saavad," ütles Saarikko.
Saarikko sõnul on vaja piirangute edastamise kommunikatsiooni parandada.
"Inimestele on vaja meelde tuletada, miks piiranguid kehtestatakse. Peame võtma üheskoos kohustuse, et vähendada inimestevahelisi kontakte," ütles Saarikko.
Soome siseminister Maria Ohisalo leidis, et tööandjad peaksid rakendama rohkem kaugtöö võimalusi. Ohisalo leidis samuti, et vajalik on näomaskide kandmine.
Soome terviseamet (THL) soovitas valitsusel alustada tööd õues liikumise piiramiseks juba eelmisel nädalal. Helsingin Sanomate teatel toetab THL-i seisukohta ka sotsiaalministeerium.
"THL-i sõnul tuleb kehtestada liikumispiirangud Helsingi ja Uusimaa ning Lõuna-Soome haiglarajoonide ümbritsevatele piirkondadele," teatas Helsingin Sanomat.
THL-i hinnangul mõjutab suvist koroonaviiruse olukorda see, kui palju inimesi praegu kontakte vähendab.
"Soomlaste seas on kasvamas vastumeelsus, et vabatahtlikult oma liikuvust vähendada, nagu eelmisel kevadel," teatas Helsingin Sanomat. | Soome valitsus arutab piirangute pikendamist ja karmistamist | https://www.err.ee/1608146464/soome-valitsus-arutab-piirangute-pikendamist-ja-karmistamist | Kolmapäeval pidasid Soome valitsusparteid läbirääkimisi koroonapiirangute pikendamise ja karmistamise üle. Konkreetseid otsuseid koalitsioon ei teinud, arutelu jätkub reedel. |
Ööpäevaga suri 13 koroonaviirusega nakatunut - 92-aastane naine, 91-aastased mees ja naine, 89-aastased naine ja mees, 83-aastane mees, 82-aastane naine, 76-aastane mees, 72-aastane mees, 66-aastane mees, 65-aastane naine, 64-aastane mees ja 58-aastane mees. Kokku on alates pandeemia algusest Eestis surnud 758 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 82. Haiglaravil on 698 patsienti, mida on seitsme võrra enam kui kolmapäeval.
Juhitaval hingamisel on 51 ja intensiivravil 70 patsienti. Ka need arvud on kasvanud - ööpäev varem oli juhitaval hingamisel kolm inimest vähem ja intensiivravil neli inimest vähem.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1536,8 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 20 protsenti.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 1039 inimesel. 809 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 166, Lääne-Virumaale 100, Tartumaale 59, Viljandimaale 49, Järvamaale 38, Pärnumaale 37 ja Saaremaale 29 uut positiivset testi.
Raplamaale tuli juurde 26, Võrumaale 21, Läänemaale 23, Jõgevamaale 19, Valgamaale 13, Hiiumaale 10 ja Põlvamaale neli uut nakkusjuhtu.
67 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Alates pandeemia algusest on Eestis positiivse koroonaproovi andnud 91 031 inimest.
Ööpäevaga tehti 5443 vaktsineerimist, millest esmaseid kaitsesüste oli 5187 ja teisi 256.
Kokku on Eestis COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 150 844 inimesele, kaks doosi on saanud 53 987 inimest. | Ööpäevaga lisandus 1700 koroonapositiivset, suri 13 inimest | https://www.err.ee/1608146467/oopaevaga-lisandus-1700-koroonapositiivset-suri-13-inimest | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 7706 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1700 ehk 22,1 protsenti testide koguarvust. |
Seminar toimub Zoomi keskkonnas ja toimub koostöös veebiväljaandega Levila. Seminaril vaadatakse Levila filmi "Kuidas ma vihkama hakkasin" ning arutletakse filmi autori Erik Tikani ja Eero Epneriga Levilast radikaliseerumise põhjuste ja tagajärgede üle.
"Kuidas saab ühest noorest inimesest äärmuslane või kuidas ja mis põhjustel areneb temas vihkamine kõige ja kõigi vastu? Kusagil peab ju olema mingi murdepunkt. Mida üldse tähendab radikaliseerumine ning kuidas erineb see lihtsalt maailmavaate omamisest? Nendel teemadel me noortega filmi valguses tahamegi arutleda," kommenteeris seminari sisu Vabamu näituste juht Piret Karro.
Levila dokumentaalfilm "Kuidas ma vihkama hakkasin" on 20-minutiline tõestisündinud lugu 15-aastasest poisist, kes satub paremäärmusliku liikumise keskele. Oma lähedaste ja sõprade mõjutusel hakkab poiss skinhead 'iks ning vägivald ja vihkamine saavad tema elu igapäevaseks osaks.
Filmi autor Erik Tikan ütles, et see film räägib temast endast ja selle nägemine võib olla noortele väga õpetlik. Filmis näidatakse, kuidas noort inimest manipuleeriti ning otsitakse vastust küsimusele, miks ta nii kergesti sellele kõigele allus. Autori sõnul on ta taastanud märkmete, vanade fotode ja filmilõikude abil selle, kuidas ta teismelisena tegi valikuid, mis panid teda vihkama ühiskonda ja teisi inimesi.
Seminari modereerivad Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi esinaine Maarja Tinn ja Vabamu näituste juht Piret Karro. Seminaril osalemiseks on vaja end eelnevalt registreerida. | Vabamu arutleb veebiseminaril noortega radikaliseerumise põhjuste üle | https://kultuur.err.ee/1608146434/vabamu-arutleb-veebiseminaril-noortega-radikaliseerumise-pohjuste-ule | Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu algatas veebruaris seminarisarja ühiskonnaelust ja poliitilistest protsessidest huvitatud 14–19-aastastele noortele. Neljapäeval, 18. märtsil kell 15 toimub Zoomi keskkonnas sarja teine seminar "Radikaliseerumise juured ja võrsed". |
Herodese sõnul on selle kevade värv sidrunikarva pastelne kollane. "Mida kõik inimesed otsivad, mida kõik vajame, on optimismilaeng, päike, midagi positiivset, midagi, mis ütleb, et jama on möödas," rääkis Herodes. "Moeloojad mängivad emotsioonide peale ja kollane on positiivne."
"Lahe on kollase juures see, et kui paned selle selga, siis oled tõenäoliselt ainus päikesekiir seltskonnas. Kunagi tegime küsitluse, mida inimesed kannavad ja selgus, et kollast pole paljude riidekapis," rääkis ta. "Inimesed arvavad, et kollane ei sobi põhjamaalasele, aga see pole tõsi. Otsi õiget tooni kollane ja vaata, kuidas nägu särama lööb!"
Kollase kõrval on rõõmsaid värve selleks kevadeks tema sõnul veel: helge pastelne sirelililla, münditoonid, roosad toonid.
Riideesemetest on moes pükskostüüm. "Pükskostüümi tagasitulekut tervitan moeeksperdi seisukohalt, see on midagi jäävat, ta ei lähe moest ära," rääkis Herodes. "Pükskostüüm on kohutavalt hea asi. Ma kannan ühte pükskostüümi, mis on 30 aastat tagasi tehtud."
Koroonapiirangute tõttu pole inimesed aasta jooksul palju saanud käia kuskil, kus ilusaid riideid näidata, kuid moemaailmal Herodese sõnul seetõttu halvemini ei lähe. "Moedisaineritest läheb hästi nendel, kes on adapteerunud selle situatsiooniga ja tootnud asju, mida inimesed tahavad kodus kanda, nemad on paremini vee peal. Aga vee peal on ka need, kes tunnevad emotsionaalset vibe 'i, kellel on emotsionaalne side oma klientidega. Muide väga palju müüakse kõrgmoodi, õhtukleite, haute couture 'i," nentis ta.
"Näiteks Roberta Einer, tegin temaga intervjuu ja ta ütles, et tal ei ole kunagi olnud nii head aastat. Temal on väga lukusulikest kangastest rõivad, palju käsitööd, omapärane disain," rääkis ta ja lisas, et inimene, kes istub kodus, tahab tuju tõsta ja tellibki endale kleidi.
Tema sõnul on oluline hoolitseda enda eest ka siis, kui pole otseselt vaja kuskile minna. "Olen ka vaadanud, et see motivatsioon või iseenda elu nautimise võime kipub kustuma, kui enda eest enam ei hoolitse," tõdes ta. "Nagu räägitakse, et Eesti inimesed, isegi kui küüditati, panid ikka kaabu pähe ja kammisid juuksed, nii palju hoolitsesid enda eest ikka."
"Iga minut, mille investeerid endasse, on investeering sinu heasse meeleolusse. Nii et tasub end kodus uhkelt riidesse panna. Mina värvin huuli vahel isegi siis, kui lähen lastega parki." | Moeekspert Kristina Herodes rääkis "Terevisioonis" kevadtrendidest | https://menu.err.ee/1608146440/moeekspert-kristina-herodes-raakis-terevisioonis-kevadtrendidest | Arteri moeajakirjanik Kristina Herodes jagas "Terevisioonis" moenõuandeid ja kevadtrende. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.