instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmine Liivi rekord oli 2017. aastal samuti Calgarys uisutatud 1.46,37.
Liiv on kindlustanud omale olümpiakoha 500 ja 1000 meetris, nüüd võib pääse olla olemas ka 1500 meetri distantsil. Olümpiale pääsevad MK-sarja 20 paremat ning lisaks 10 sportlast aegadega.
1500 meetri distantsi lõpetanud esikuuik uisutasid kõik välja oma uued isiklikud rekordid. Esikoha sai norralane Hallgeir Engebraten ajaga 1.43,715. Teine oli jaapanlane Riku Tsuchiya (+0,03) ning kolmas hiinlane Haotian Wang (+0,10). | Marten Liiv uisutas uue Eesti rekordi ka 1500 meetris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmine Liivi rekord oli 2017. aastal samuti Calgarys uisutatud 1.46,37.
Liiv on kindlustanud omale olümpiakoha 500 ja 1000 meetris, nüüd võib pääse olla olemas ka 1500 meetri distantsil. Olümpiale pääsevad MK-sarja 20 paremat ning lisaks 10 sportlast aegadega.
1500 meetri distantsi lõpetanud esikuuik uisutasid kõik välja oma uued isiklikud rekordid. Esikoha sai norralane Hallgeir Engebraten ajaga 1.43,715. Teine oli jaapanlane Riku Tsuchiya (+0,03) ning kolmas hiinlane Haotian Wang (+0,10).
### Response:
Marten Liiv uisutas uue Eesti rekordi ka 1500 meetris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist oli mõlema meeskonna jaoks avaringi viimase mänguga ehk Balti liiga põhiturniiriga jõuti poolele teele. Seni oli nii Raasiku/Mistra kui ka SK Tapa kogunud kuus silma. Vaid paar nädalat tagasi oldi vastamisi Eesti meistriliigamängus, kus pingelise heitluse võitis kodus mänginud Raasiku 31:27.
Laupäeval Tapal viis Arno Vare külalised 4:2 juhtima, peagi oli Marcus Rätteli tabamuse järel 5:4 ees Tapa. Siis tulistas Rauno Aus kaks väravat ja jälle juhtis Raasiku. Seejärel tegi Tapa 4:0 vahespurdi ja mängujuht Marten Saar viis võõrustajad 18. minutil 9:6 eduseisu.
Kaks minutit hiljem tuli Rail Ageni kiirrünnaku järel kohtumise suurim värava vahe, kui Tapa juhtis 11:7. Edu ei jäänud püsima, sest peagi suutis Raasiku visata viis vastuseta väravat viie erineva palluri esituses ning võitis poolaja 14:13. Teist pooltundi alustasid tapalased paremini, kui Madis Valk tegi häid tõrjeid ja saatis korra palli ka vastaste tühja puuri.
Vare tabamusest tuli veel 41. minutil 18:18 viik, aga viis minutit hiljem tulistas Ageni 22:19 ning hetke hiljem sai raasikulaste mängujuht Vladislav Naumenko punase kaardi. Kaheksa minutit enne lõppu aitas Artur Morgenson kodumeeskonna 24:21 juhtima, aga Raasiku vastas võimsalt.
Viktor Nikolajev tõrjus väravasuul suurepäraselt ning viie minutiga võideldi välja viik, kui Rauno Kopli viskest tuli 24:24. Vahur Oolup viis Tapa uuesti juhtima, Vare eksis karistusviskel ning Oolup lõikas palli vahelt ja kindlustas võõrustajatele 26:24 võidu.
Tapa tõusis nii turniiritabelis kaheksa punkti peale ja Raasikust mööda. Võitjate kasuks viskas Oolup kuus, Ageni viis ning Morgenson ja Saar neli väravat. Kaotajatel tabasid Aus ja Juri Sohhorovitš kuus ning Vare neli korda. | SK Tapa oli kodusaalis üle Raasiku/Mistrast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist oli mõlema meeskonna jaoks avaringi viimase mänguga ehk Balti liiga põhiturniiriga jõuti poolele teele. Seni oli nii Raasiku/Mistra kui ka SK Tapa kogunud kuus silma. Vaid paar nädalat tagasi oldi vastamisi Eesti meistriliigamängus, kus pingelise heitluse võitis kodus mänginud Raasiku 31:27.
Laupäeval Tapal viis Arno Vare külalised 4:2 juhtima, peagi oli Marcus Rätteli tabamuse järel 5:4 ees Tapa. Siis tulistas Rauno Aus kaks väravat ja jälle juhtis Raasiku. Seejärel tegi Tapa 4:0 vahespurdi ja mängujuht Marten Saar viis võõrustajad 18. minutil 9:6 eduseisu.
Kaks minutit hiljem tuli Rail Ageni kiirrünnaku järel kohtumise suurim värava vahe, kui Tapa juhtis 11:7. Edu ei jäänud püsima, sest peagi suutis Raasiku visata viis vastuseta väravat viie erineva palluri esituses ning võitis poolaja 14:13. Teist pooltundi alustasid tapalased paremini, kui Madis Valk tegi häid tõrjeid ja saatis korra palli ka vastaste tühja puuri.
Vare tabamusest tuli veel 41. minutil 18:18 viik, aga viis minutit hiljem tulistas Ageni 22:19 ning hetke hiljem sai raasikulaste mängujuht Vladislav Naumenko punase kaardi. Kaheksa minutit enne lõppu aitas Artur Morgenson kodumeeskonna 24:21 juhtima, aga Raasiku vastas võimsalt.
Viktor Nikolajev tõrjus väravasuul suurepäraselt ning viie minutiga võideldi välja viik, kui Rauno Kopli viskest tuli 24:24. Vahur Oolup viis Tapa uuesti juhtima, Vare eksis karistusviskel ning Oolup lõikas palli vahelt ja kindlustas võõrustajatele 26:24 võidu.
Tapa tõusis nii turniiritabelis kaheksa punkti peale ja Raasikust mööda. Võitjate kasuks viskas Oolup kuus, Ageni viis ning Morgenson ja Saar neli väravat. Kaotajatel tabasid Aus ja Juri Sohhorovitš kuus ning Vare neli korda.
### Response:
SK Tapa oli kodusaalis üle Raasiku/Mistrast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei teatel osales meeleavaldusel umbes 44 000 inimest.
Piiranguvastased on nädalavahetuseti tänavaile tulnud alates sellest, kui Austria otsustas läinud kuul esimese EL-i riigina teha koroonaviiruse vastu vaktsineerimise kohustuslikuks.
Novembris kehtestatud osaline lukustus lõppeb vaktsineeritute jaoks pühapäevast. Teised peavad koju jääma.
"Ei vaktsiinifašismile," seisis ühel protestiplakatil. "Ma ei ole neonats ega huligaan," öeldi teisel. "Ma võitlen vabaduse eest ja vaktsiini vastu."
Vaktsineerimine muutub veebruarist kohustuslikuks kõigile üle 14-aastastele elanikele, erand tehakse vaid tervislikel põhjustel.
Valitsuse teatel ei hakata kedagi jõuga pookima, kuid vaktsiinist keeldumise korral tehakse esmalt 600 eurone trahv, mis võib tõusta hiljem 3600 euroni. | Viinis avaldas vaktsineerimiskohustuse vastu meelt üle 40 000 inimese | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei teatel osales meeleavaldusel umbes 44 000 inimest.
Piiranguvastased on nädalavahetuseti tänavaile tulnud alates sellest, kui Austria otsustas läinud kuul esimese EL-i riigina teha koroonaviiruse vastu vaktsineerimise kohustuslikuks.
Novembris kehtestatud osaline lukustus lõppeb vaktsineeritute jaoks pühapäevast. Teised peavad koju jääma.
"Ei vaktsiinifašismile," seisis ühel protestiplakatil. "Ma ei ole neonats ega huligaan," öeldi teisel. "Ma võitlen vabaduse eest ja vaktsiini vastu."
Vaktsineerimine muutub veebruarist kohustuslikuks kõigile üle 14-aastastele elanikele, erand tehakse vaid tervislikel põhjustel.
Valitsuse teatel ei hakata kedagi jõuga pookima, kuid vaktsiinist keeldumise korral tehakse esmalt 600 eurone trahv, mis võib tõusta hiljem 3600 euroni.
### Response:
Viinis avaldas vaktsineerimiskohustuse vastu meelt üle 40 000 inimese |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seda pole kunagi kaalutud," kinnitas Biden ajakirjanikele Delaware'i osariigis asuvas Wilmingtonis, kui temalt küsiti, kas Washington on selleks valmis juhul, kui Venemaa peaks tungima Ukrainasse.
Samas märkis president, et sellistel asjaoludel peetakse vajalikuks saata rohkem USA ja NATO vägesid idatiivale.
"Kõikidesse nendesse NATO riikidesse, kus meil lasub püha kohustus kaitsta neid Venemaa igasuguse rünnaku eest," sõnas Biden.
USA asevälisminister Euroopa ja Euraasia teemadel sõidab tuleval nädalal Ukrainasse ja Venemaale, et pidada kõnelusi seoses Vene vägede koondumisega kahe maa piirile, teatas laupäeval USA välisministeerium.
"Karen Donfried on Kiievis ja Moskvas esmaspäevast kolmapäevani, et kohtuda sealsete kõrgete valitsusametnikega ja kinnitada Ühendriikide pühendumust Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele," seisis ametlikus avalduses.
"Asevälisminister Donfried rõhutab, et suudame saavutada diplomaatilisi edusamme Donbassi konflikti lõpetamisel, rakendades Normandia formaadi toetavaid Minski kokkuleppeid," seisis teadaandes.
Donfried on kolmapäeval ja neljapäeval Brüsselis, et konsulteerida NATO ja Euroopa Liidu partneritega jõupingutusi ummikseisule diplomaatilise lahenduse leidmiseks.
USA president Joe Biden ja Venemaa president Vladimir Putin kohtusid sel nädalal virtuaalselt, misjuures Washington ähvardas Moskvat sanktsioonidega, kui see peaks Ukrainat ründama.
Venemaa on toonud Ukraina piirile 100 000 sõjaväelast ja Ukraina on peateema nädalavahetusel toimuval G7 välisministrite kohtumisel Liverpoolis.
USA toetab Ukraina ida- ja põhjapiiri tugevdamist 20 miljoni dollariga
Ukraina piirivalveteenistus ja USA saatkond allkirjastasid ühismeetmete kava, et tugevdada Ukraina ida- ja põhjapiiri, teatas reedel piirivalveteenistus.
Projekt saab alguse tuleva aasta jaanuaris ja USA abi ulatub eeldatavalt 20 miljoni dollarini, kinnitas USA saatkonna esindaja Sarah Langenkamp.
Projekt sisaldab endas näiteks Ukraina piirivalveteenistuse varustamist droonisüsteemidega, videomonitooringu vahendite ja muu varustusega.
"See puudutab eelkõige riigipiiri allüksuste pakiliste ja esmatähtsate vajaduste rahuldamist, meie isikkoosseisu kaitsmist, isikliku turvalisuse tagamist, mugavate välitingimuste loomist, ülesannete nõuetekohast täitmist riigipiiril," ütles piirivalveteenistuse esimene asejuht Volodõmõr Nikiforenko. | USA ei kavatse Bideni sõnul Ukrainasse vägesid saata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seda pole kunagi kaalutud," kinnitas Biden ajakirjanikele Delaware'i osariigis asuvas Wilmingtonis, kui temalt küsiti, kas Washington on selleks valmis juhul, kui Venemaa peaks tungima Ukrainasse.
Samas märkis president, et sellistel asjaoludel peetakse vajalikuks saata rohkem USA ja NATO vägesid idatiivale.
"Kõikidesse nendesse NATO riikidesse, kus meil lasub püha kohustus kaitsta neid Venemaa igasuguse rünnaku eest," sõnas Biden.
USA asevälisminister Euroopa ja Euraasia teemadel sõidab tuleval nädalal Ukrainasse ja Venemaale, et pidada kõnelusi seoses Vene vägede koondumisega kahe maa piirile, teatas laupäeval USA välisministeerium.
"Karen Donfried on Kiievis ja Moskvas esmaspäevast kolmapäevani, et kohtuda sealsete kõrgete valitsusametnikega ja kinnitada Ühendriikide pühendumust Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele," seisis ametlikus avalduses.
"Asevälisminister Donfried rõhutab, et suudame saavutada diplomaatilisi edusamme Donbassi konflikti lõpetamisel, rakendades Normandia formaadi toetavaid Minski kokkuleppeid," seisis teadaandes.
Donfried on kolmapäeval ja neljapäeval Brüsselis, et konsulteerida NATO ja Euroopa Liidu partneritega jõupingutusi ummikseisule diplomaatilise lahenduse leidmiseks.
USA president Joe Biden ja Venemaa president Vladimir Putin kohtusid sel nädalal virtuaalselt, misjuures Washington ähvardas Moskvat sanktsioonidega, kui see peaks Ukrainat ründama.
Venemaa on toonud Ukraina piirile 100 000 sõjaväelast ja Ukraina on peateema nädalavahetusel toimuval G7 välisministrite kohtumisel Liverpoolis.
USA toetab Ukraina ida- ja põhjapiiri tugevdamist 20 miljoni dollariga
Ukraina piirivalveteenistus ja USA saatkond allkirjastasid ühismeetmete kava, et tugevdada Ukraina ida- ja põhjapiiri, teatas reedel piirivalveteenistus.
Projekt saab alguse tuleva aasta jaanuaris ja USA abi ulatub eeldatavalt 20 miljoni dollarini, kinnitas USA saatkonna esindaja Sarah Langenkamp.
Projekt sisaldab endas näiteks Ukraina piirivalveteenistuse varustamist droonisüsteemidega, videomonitooringu vahendite ja muu varustusega.
"See puudutab eelkõige riigipiiri allüksuste pakiliste ja esmatähtsate vajaduste rahuldamist, meie isikkoosseisu kaitsmist, isikliku turvalisuse tagamist, mugavate välitingimuste loomist, ülesannete nõuetekohast täitmist riigipiiril," ütles piirivalveteenistuse esimene asejuht Volodõmõr Nikiforenko.
### Response:
USA ei kavatse Bideni sõnul Ukrainasse vägesid saata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | U-14 poiste epee poolfinaalis alistas Priimägi torgetega 10:2 hispaanlase Nicolas Pena ja finaalis sama tulemusega Portugali vehkleja Duaete Carvalho. Palk alistas veerandfinaalis hispaanlanna Elisa Vidali 10:8, kuid kaotas siis poolfinaalis hilisemale võitjale sakslanna Anna Zensile lisaajal 9:10.
Eilsel meeskadettide turniiril alistas Priimägi poolfinaalis hispaanlase Guilherme Santose 15:14, kuid kaotas siis finaalis sakslasele Philipp Zensile. Palk alistas naiskadettide võistlusel veerandfinaalis hispaanlanna Natalia Tejero, poolfinaalis tuli vastu võtta kaotus teiselt hispaanlannalt Nicole Lixandrult.
Pärast tänast võitu tõuseb Priimägi U-14 poiste epee Euroopa edetabelis 96 punktiga esikohale. Priimägi jaoks oli tegemist juba kolmanda etapivõiduga 2016/2017 hooajal. 2016. aasta novembrikuus võidutses ta Espoo etapil ja tänavu jaanuarikuus tegi puhta töö Tallinnas peetud etapil. | Priimägi võitis U-14 Euroopa karikaetapi, Palk oli kolmas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
U-14 poiste epee poolfinaalis alistas Priimägi torgetega 10:2 hispaanlase Nicolas Pena ja finaalis sama tulemusega Portugali vehkleja Duaete Carvalho. Palk alistas veerandfinaalis hispaanlanna Elisa Vidali 10:8, kuid kaotas siis poolfinaalis hilisemale võitjale sakslanna Anna Zensile lisaajal 9:10.
Eilsel meeskadettide turniiril alistas Priimägi poolfinaalis hispaanlase Guilherme Santose 15:14, kuid kaotas siis finaalis sakslasele Philipp Zensile. Palk alistas naiskadettide võistlusel veerandfinaalis hispaanlanna Natalia Tejero, poolfinaalis tuli vastu võtta kaotus teiselt hispaanlannalt Nicole Lixandrult.
Pärast tänast võitu tõuseb Priimägi U-14 poiste epee Euroopa edetabelis 96 punktiga esikohale. Priimägi jaoks oli tegemist juba kolmanda etapivõiduga 2016/2017 hooajal. 2016. aasta novembrikuus võidutses ta Espoo etapil ja tänavu jaanuarikuus tegi puhta töö Tallinnas peetud etapil.
### Response:
Priimägi võitis U-14 Euroopa karikaetapi, Palk oli kolmas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjonile 11. mail saadetud kirjas, mille koopia sai AFP pühapäeval, ütlesid Thomas de Maizière ja Marco Minniti, et nad on "veendunud, et me peate kõik tegema enamat", et "hoida ära seda, et sajad tuhanded inimesed riskiksid taas oma eluga Liibüas ja Vahemerel".
Aprilli keskpaiga seisuga on sel aastal üle Vahemere Itaaliasse saabunud ligi 42 500 migranti, neist 97 protsenti on tulnud Liibüa kaudu, märkisid ministrid kirjas.
Nad kutsusid paigutama Liibüa ja Nigeri piirile nii kiiresti kui võimalik EL-i missiooni.
Selleks, et sulgeda migrantide tee Nigerist Liibüasse, soovitasid ministrid piiriäärsetes kogukondades kaasa aidata arenguprogrammidele.
Samuti kutsusid nad andma Liibüa võimudele "tehnilist ja finantstoetust" võitluseks ebaseadusliku migratsiooniga, seda eriti ühispiiril Nigeriga.
Liibüal oli raskusi oma 5000 kilomeetri pikkuse lõunapiiri kontrolli all hoidmisega juba enne 2011. aasta ülestõusu, mil kukutati diktaator Muammar Gaddafi. Liibüal on seal ühispiir Sudaani, Tšaadi ja Nigeriga. | Saksamaa ja Itaalia tahavad EL-i missiooni Liibüa-Nigeri piirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjonile 11. mail saadetud kirjas, mille koopia sai AFP pühapäeval, ütlesid Thomas de Maizière ja Marco Minniti, et nad on "veendunud, et me peate kõik tegema enamat", et "hoida ära seda, et sajad tuhanded inimesed riskiksid taas oma eluga Liibüas ja Vahemerel".
Aprilli keskpaiga seisuga on sel aastal üle Vahemere Itaaliasse saabunud ligi 42 500 migranti, neist 97 protsenti on tulnud Liibüa kaudu, märkisid ministrid kirjas.
Nad kutsusid paigutama Liibüa ja Nigeri piirile nii kiiresti kui võimalik EL-i missiooni.
Selleks, et sulgeda migrantide tee Nigerist Liibüasse, soovitasid ministrid piiriäärsetes kogukondades kaasa aidata arenguprogrammidele.
Samuti kutsusid nad andma Liibüa võimudele "tehnilist ja finantstoetust" võitluseks ebaseadusliku migratsiooniga, seda eriti ühispiiril Nigeriga.
Liibüal oli raskusi oma 5000 kilomeetri pikkuse lõunapiiri kontrolli all hoidmisega juba enne 2011. aasta ülestõusu, mil kukutati diktaator Muammar Gaddafi. Liibüal on seal ühispiir Sudaani, Tšaadi ja Nigeriga.
### Response:
Saksamaa ja Itaalia tahavad EL-i missiooni Liibüa-Nigeri piirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Saab näha, kas me suudame neid parandada. Minevikku ei saa kustutada ega niiöelda puhtalt laualt alustada. Me alustame sellisest seisust, mis meil on," ütles Tillerson NBC intervjuus (Täismahus video on vaadatav SIIN.).
Tillersoni sõnul on selge, et Venemaa üritas eelmisel aastal mõjutada USA presidendivalimiste kampaaniat.
"Ei usu, et oleks mingit kahtlust selles, et Venemaa üritas meie valimisprotsessi mõjutada. On siiski ebaselge, kui palju sel mõju oli, kui üldse," lisas välisminister. | Tillerson ei usu USA ja Venemaa suhete kiiresse paranemisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Saab näha, kas me suudame neid parandada. Minevikku ei saa kustutada ega niiöelda puhtalt laualt alustada. Me alustame sellisest seisust, mis meil on," ütles Tillerson NBC intervjuus (Täismahus video on vaadatav SIIN.).
Tillersoni sõnul on selge, et Venemaa üritas eelmisel aastal mõjutada USA presidendivalimiste kampaaniat.
"Ei usu, et oleks mingit kahtlust selles, et Venemaa üritas meie valimisprotsessi mõjutada. On siiski ebaselge, kui palju sel mõju oli, kui üldse," lisas välisminister.
### Response:
Tillerson ei usu USA ja Venemaa suhete kiiresse paranemisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumised lõppesid meie 3:1, 3:0 ja 3:2 võitudega. Koondise peatreener Gheorghe Creţu kinnitas, et jäi nähtud mängupildiga igati rahule. "Meil oli all nädal raskeid jõutreeninguid, mistõttu mängijate jalad olid üsna rasked, ent nad pidasid hästi kinni kehtestatud mänguplaanist," sõnas juhendaja Volley.ee vahendusel.
Kiitust jagus tal ka üle kolme aasta taas koondisesse kuulunud nurgaründajate Kristo Kollo ja Andrus Raadiku aadressil, kes mõlemad nädalavahetusel ka ohtralt mänguaega teenisid. "Nad tegid head tööd. Samm-sammult saavad nad aina paremini aru asjadest, milles oleme koondise mängupilti silmas pidades kokku leppinud," rääkis Creţu.
Algaval nädalalõpul on koondis võistlustules juba Eestis, kui reedest pühapäevani mängitakse Kalevi spordihallis kolmel korral Hispaania ja korra Venemaaga. | Võrkpallikoondise peatreener: mehed pidasid mänguplaanist kinni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumised lõppesid meie 3:1, 3:0 ja 3:2 võitudega. Koondise peatreener Gheorghe Creţu kinnitas, et jäi nähtud mängupildiga igati rahule. "Meil oli all nädal raskeid jõutreeninguid, mistõttu mängijate jalad olid üsna rasked, ent nad pidasid hästi kinni kehtestatud mänguplaanist," sõnas juhendaja Volley.ee vahendusel.
Kiitust jagus tal ka üle kolme aasta taas koondisesse kuulunud nurgaründajate Kristo Kollo ja Andrus Raadiku aadressil, kes mõlemad nädalavahetusel ka ohtralt mänguaega teenisid. "Nad tegid head tööd. Samm-sammult saavad nad aina paremini aru asjadest, milles oleme koondise mängupilti silmas pidades kokku leppinud," rääkis Creţu.
Algaval nädalalõpul on koondis võistlustules juba Eestis, kui reedest pühapäevani mängitakse Kalevi spordihallis kolmel korral Hispaania ja korra Venemaaga.
### Response:
Võrkpallikoondise peatreener: mehed pidasid mänguplaanist kinni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänase sõidu võitis Šveitsi rattur Thomas Litscher ajaga 1:33.10. Teisele kohale tuli Austria rattur Gregor Raggl ajaga 1:34.16. Martin Loo lõpuajaks jäi 1:35.09.
„Sõit algas pika ja järsu tõusuga, kus kaks võistlejat tegid väikese vahe teistega sisse ja seda keegi tagasi sõita ei suutnud. Enamus ajast konkureerisin Karl Marktiga kolmanda ja neljanda koha peale, kuni eelviimasel ringil tegin tõusul väikese vea ja jäin maha. Karl aga kukkus viimasel ringil ühel tehnilisel laskumisel ja tõusin uuesti kolmandaks,“ kommenteeris Loo.
Järgmisel pühapäeval osaleb Loo Tšehhis MK- etapil. | Martin Loo jõudis Austrias poodiumile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänase sõidu võitis Šveitsi rattur Thomas Litscher ajaga 1:33.10. Teisele kohale tuli Austria rattur Gregor Raggl ajaga 1:34.16. Martin Loo lõpuajaks jäi 1:35.09.
„Sõit algas pika ja järsu tõusuga, kus kaks võistlejat tegid väikese vahe teistega sisse ja seda keegi tagasi sõita ei suutnud. Enamus ajast konkureerisin Karl Marktiga kolmanda ja neljanda koha peale, kuni eelviimasel ringil tegin tõusul väikese vea ja jäin maha. Karl aga kukkus viimasel ringil ühel tehnilisel laskumisel ja tõusin uuesti kolmandaks,“ kommenteeris Loo.
Järgmisel pühapäeval osaleb Loo Tšehhis MK- etapil.
### Response:
Martin Loo jõudis Austrias poodiumile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma sportlaskarjääri 30. Masters sarja turniiri võitnud Nadal (ATP 5) vajas Thiemist (ATP 9) jagu saamiseks kahte tundi ja 20 minutit.
Esimest setti pääses Thiem servimurde abil 3:1 juhtima, kuid peagi oli seis viigis 3:3. Seti võitja otsustas kiire lõppmäng, kus Nadal läks ette 5:3, kuid esimese settpallini jõudis austerlane. Lõpuks kuulus kiire lõppmäng siiski hispaanlasele. Teises setis murdis Nadal kohe esimese Thiemi pallingugeimi ning sellest piisas võidu vormistamiseks. | Nadal teenis karjääri 30. Masters sarja turniirivõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma sportlaskarjääri 30. Masters sarja turniiri võitnud Nadal (ATP 5) vajas Thiemist (ATP 9) jagu saamiseks kahte tundi ja 20 minutit.
Esimest setti pääses Thiem servimurde abil 3:1 juhtima, kuid peagi oli seis viigis 3:3. Seti võitja otsustas kiire lõppmäng, kus Nadal läks ette 5:3, kuid esimese settpallini jõudis austerlane. Lõpuks kuulus kiire lõppmäng siiski hispaanlasele. Teises setis murdis Nadal kohe esimese Thiemi pallingugeimi ning sellest piisas võidu vormistamiseks.
### Response:
Nadal teenis karjääri 30. Masters sarja turniirivõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äärmuslikult tormistes ja vaiksetes tuuleoludes möödunud võistlusnädal võimaldas naiste laevastikul pidada avaseerias 8 sõitu, kus Ingrid Puusta (NYCS) finišeeris 29., 12., 37., 19., 35., 16., 11. ja 16. resultaadiga ning lõpetas regati üldkokkuvõttes 21. kohaga.
Finaalsõidus otsustati esikolmiku järjestus järgmiselt: esikoha võitis poolatar Zofia Noceti-Klepacka, teiseks tuli venelanna Stefania Jelfutina ja kolmandaks purjetas Hei Man Chan Hongkongist. | Puusta lõpetas RS:X EM-i 21. kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äärmuslikult tormistes ja vaiksetes tuuleoludes möödunud võistlusnädal võimaldas naiste laevastikul pidada avaseerias 8 sõitu, kus Ingrid Puusta (NYCS) finišeeris 29., 12., 37., 19., 35., 16., 11. ja 16. resultaadiga ning lõpetas regati üldkokkuvõttes 21. kohaga.
Finaalsõidus otsustati esikolmiku järjestus järgmiselt: esikoha võitis poolatar Zofia Noceti-Klepacka, teiseks tuli venelanna Stefania Jelfutina ja kolmandaks purjetas Hei Man Chan Hongkongist.
### Response:
Puusta lõpetas RS:X EM-i 21. kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etapp oli eriline, sest ratturid pidid lõpus võtma järsu 26 kilomeetrili pikkuse tõusu. "Mulle sellised tõusud meeldivad," ütles Kangert Astana kodulehekülje vahendusel. "Ma teadsin, et kui suudan energiat säästa, siis võin teha hea tulemuse. Tõusu eel kruvis Movistar tempo aga nii üles, et ühel hetkel lasin neil minna ja jätkasin oma rütmis. Mind aitas 5-6 kilomeetrit ka tiimikaaslane Dario Cataldo ning nii suutsin otsustavateks momentideks jõuvarusid säilitada."
Homme on tuuril vaba päev, ülehomme ootab rattureid ees 39,8 km pikkune individuaalne eraldistardist sõit. "Pikk ja raske temposõit peaks mulle sobima," ei varjanud Kangert. "Loodan teisipäeval teha hea etteaste." | Kangert: mulle sellised tõusud meeldivad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etapp oli eriline, sest ratturid pidid lõpus võtma järsu 26 kilomeetrili pikkuse tõusu. "Mulle sellised tõusud meeldivad," ütles Kangert Astana kodulehekülje vahendusel. "Ma teadsin, et kui suudan energiat säästa, siis võin teha hea tulemuse. Tõusu eel kruvis Movistar tempo aga nii üles, et ühel hetkel lasin neil minna ja jätkasin oma rütmis. Mind aitas 5-6 kilomeetrit ka tiimikaaslane Dario Cataldo ning nii suutsin otsustavateks momentideks jõuvarusid säilitada."
Homme on tuuril vaba päev, ülehomme ootab rattureid ees 39,8 km pikkune individuaalne eraldistardist sõit. "Pikk ja raske temposõit peaks mulle sobima," ei varjanud Kangert. "Loodan teisipäeval teha hea etteaste."
### Response:
Kangert: mulle sellised tõusud meeldivad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaaldemokraadist (Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei - SPÖ) liidukantsleri avaldus on tingitud sellest, et koalitsioonipartneriks olevate konservatiivide (Austria Rahvapartei - ÖVP) uueks juhiks sai valitsuse ambitsioonikas välisminister, 30-aastane Sebastian Kurz, vahendas Reuters.
Praeguste arvamusküsitluste kohaselt võivad konservatiivid Kurzi juhtimisel reitingutabelis esikohale tõusta, sotsiaaldemokraatidele aga prognoosivad uuringud toetuse vähenemist.
ÖVP senine juht Reinhold Mitterlehner teatas kolmapäeval ametist lahkumisest ning reedel teatas Kurz, et parteijuhiks valimise korral toetab ta ennetähtaegsete valimiste korraldamist.
Liidukantsler Kern viitaski just Kurzi reedel peetud kõnele ja nentis, et selle avaldusega on kahe senise suurpartei koalitsioon sisuliselt lõppenuks kuulutatud.
"Kindlasti on tulekul valimised, ma eeldan, et sügisel," ütles Kern pühapäeval telekanalile ORF antud intervjuus. Varem on ta ennetähtaegsete valimiste korraldamisele vastu olnud ja lootnud, et suure koalitsiooniga õnnestub jätkata mandaadi lõpuni. Vähemusvalitsusega jätkamist liidukantsler võimalikuks ei pea.
Ennetähtaegsed valimised annavad võimaluse paremäärmuslikuks peetud ja Kremli-meelsuses süüdistatud Austria Vabadusparteile (FPÖ) teha hea tulemus ning jõuda võib-olla ka valitsusse vaid vähem kui aasta aega pärast seda, kui nende kandidaat Norbert Hofer sõltumatule kandidaadile Alexander Van der Bellenile napilt alla jäi.
Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on FPÖ onud kõrgeima reitinguga erakonnaks, kuid Kurzi juhtimisel loodavad konservatiivid ise populaarseimaks erakonnaks tõusta. | Liidukantsler: Austrias on tulekul ennetähtaegsed valimised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaaldemokraadist (Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei - SPÖ) liidukantsleri avaldus on tingitud sellest, et koalitsioonipartneriks olevate konservatiivide (Austria Rahvapartei - ÖVP) uueks juhiks sai valitsuse ambitsioonikas välisminister, 30-aastane Sebastian Kurz, vahendas Reuters.
Praeguste arvamusküsitluste kohaselt võivad konservatiivid Kurzi juhtimisel reitingutabelis esikohale tõusta, sotsiaaldemokraatidele aga prognoosivad uuringud toetuse vähenemist.
ÖVP senine juht Reinhold Mitterlehner teatas kolmapäeval ametist lahkumisest ning reedel teatas Kurz, et parteijuhiks valimise korral toetab ta ennetähtaegsete valimiste korraldamist.
Liidukantsler Kern viitaski just Kurzi reedel peetud kõnele ja nentis, et selle avaldusega on kahe senise suurpartei koalitsioon sisuliselt lõppenuks kuulutatud.
"Kindlasti on tulekul valimised, ma eeldan, et sügisel," ütles Kern pühapäeval telekanalile ORF antud intervjuus. Varem on ta ennetähtaegsete valimiste korraldamisele vastu olnud ja lootnud, et suure koalitsiooniga õnnestub jätkata mandaadi lõpuni. Vähemusvalitsusega jätkamist liidukantsler võimalikuks ei pea.
Ennetähtaegsed valimised annavad võimaluse paremäärmuslikuks peetud ja Kremli-meelsuses süüdistatud Austria Vabadusparteile (FPÖ) teha hea tulemus ning jõuda võib-olla ka valitsusse vaid vähem kui aasta aega pärast seda, kui nende kandidaat Norbert Hofer sõltumatule kandidaadile Alexander Van der Bellenile napilt alla jäi.
Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on FPÖ onud kõrgeima reitinguga erakonnaks, kuid Kurzi juhtimisel loodavad konservatiivid ise populaarseimaks erakonnaks tõusta.
### Response:
Liidukantsler: Austrias on tulekul ennetähtaegsed valimised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrustajad asusid kohtumist Victor Wanyama 6. ja Harry Kane'i 48. minuti tabamustest 2:0 juhtima, külaliste auvärava lõi 71. minutil Wayne Rooney.
Tottenhamile oli see 118-aastase ajalooga White Hart Lane'il viimaseks mänguks, kus nad ei kaotanud tänavu kordagi ning võitsid 14 viimast kohtumist. Manchester United sai aga Londonis teise järjestikuse kaotuse, sest eelmisel pühapäeval jäädi Arsenalile alla 0:2.
Tabeliseis:
1. Chelsea 36 28 3 5 76:29 87
2. Tottenham Hotspur 36 24 8 4 73:24 80
3. Liverpool 37 21 10 6 75:42 73
4. Manchester City 36 21 9 6 72:38 72
5. Arsenal 36 21 6 9 72:43 69
6. Manchester United 36 17 14 5 52:29 65
7. Everton 37 17 10 10 61:41 61
8. West Bromwich Albion 36 12 9 15 41:46 45
9. Southampton 36 12 9 15 41:47 45
10. Bournemouth 37 12 9 16 54:66 45
11. Leicester City 36 12 7 17 46:56 43
12. West Ham United 37 11 9 17 45:63 42
13. Crystal Palace 37 12 5 20 50:61 41
14. Stoke City 37 10 11 16 40:56 41
15. Burnley 37 11 7 19 38:53 40
16. Watford 36 11 7 18 37:59 40
17. Swansea City 37 11 5 21 43:69 38
------------------------------------------------
18. Hull City 37 9 7 21 36:73 34
19. Middlesbrough 37 5 13 19 27:50 28
20. Sunderland 36 6 6 24 28:62 24 | Manchester United sai Londonis teise järjestikuse kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrustajad asusid kohtumist Victor Wanyama 6. ja Harry Kane'i 48. minuti tabamustest 2:0 juhtima, külaliste auvärava lõi 71. minutil Wayne Rooney.
Tottenhamile oli see 118-aastase ajalooga White Hart Lane'il viimaseks mänguks, kus nad ei kaotanud tänavu kordagi ning võitsid 14 viimast kohtumist. Manchester United sai aga Londonis teise järjestikuse kaotuse, sest eelmisel pühapäeval jäädi Arsenalile alla 0:2.
Tabeliseis:
1. Chelsea 36 28 3 5 76:29 87
2. Tottenham Hotspur 36 24 8 4 73:24 80
3. Liverpool 37 21 10 6 75:42 73
4. Manchester City 36 21 9 6 72:38 72
5. Arsenal 36 21 6 9 72:43 69
6. Manchester United 36 17 14 5 52:29 65
7. Everton 37 17 10 10 61:41 61
8. West Bromwich Albion 36 12 9 15 41:46 45
9. Southampton 36 12 9 15 41:47 45
10. Bournemouth 37 12 9 16 54:66 45
11. Leicester City 36 12 7 17 46:56 43
12. West Ham United 37 11 9 17 45:63 42
13. Crystal Palace 37 12 5 20 50:61 41
14. Stoke City 37 10 11 16 40:56 41
15. Burnley 37 11 7 19 38:53 40
16. Watford 36 11 7 18 37:59 40
17. Swansea City 37 11 5 21 43:69 38
------------------------------------------------
18. Hull City 37 9 7 21 36:73 34
19. Middlesbrough 37 5 13 19 27:50 28
20. Sunderland 36 6 6 24 28:62 24
### Response:
Manchester United sai Londonis teise järjestikuse kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänase matši võitis Eesti 3:0 (25:23, 25:13, 27:25). Koondised mängisid ka ühe lisageimi, mille võitsid võõrustajad 25:19, teatas Volley.ee.
Avageimis juhtis Eesti naiskond lõpu eel 21:18 ja kuigi taanlannad suutsid vahet vähendada, lõpetasid nad ise servieksimusega geimi ning meile kuulus 25:23 võit. Teises olid tablool 9:9 viiginumbrid, ent veidi hiljem murdis taanlannad Eliise Hollase serviseeria. Ta lõi kaks pallinguässa, ühel korral lendas pall kohe meie poolele ja noppisime võrgult punkti, lisaks eksisid taanlannad kahel korral ise rünnakul. Kui Hollas servimise lõpetas, olid tablool Eesti 18:11 edunumbrid. Kolmandas geimis oli Eesti taga nii 18:20 kui 19:21, ent otsustavateks hetkedeks rebisime järele. Nette Peidi serviäss andis meile esimese matšpalli (24:23), ent hetk hiljem järgnes servieksimus. Eliisa Peidi rünnaku järel tuli teine matšpall, Liis Kullerkannu eduka realiseerimise järel kolmas ja viimane, sest järgnenud pallivahetuse lõpetas Eliise Hollase blokk. Neljandas geimis juhtis Eesti Kristiine Miileni serviässa järel 18:17, ent taanlannad tegid 5:0 spurdi ja lõpetasid geimi võidukalt.
Rahvusnaiskonna juhendaja Andrei Ojamets andis taas mänguaega kõigile tosinale Taani sõitnud pallurile. Edukaim oli 13 punktiga Kadi Kullerkann, keda assisteeris Kristiine Miilen 12 ja Eliisa Peit 11 punktiga. Just tempoosakond oli meil täna eriti võimas. Eliisa Peit lõi kümnest tõstest punktiks seitse, Liis Kullerkann (8 punkti) kümnest kaheksa ja Eliise Hollas (6 punkti) kuuest kolm. Nurgaründa Nette Peit, kes täna mängis kahes geimis ka liberopositsioonil, tõi samuti kaheksa punkti, Raili Kont-Kontson lisas kuus ja Julija Mõnnakmäe ning Egle Püvi ühe.
Rahvusnaiskond peab järgmised kaks mängu 26. ja 27. mail Lätis. | Rahvusnaiskond alistas taanlannad ka kolmandas matšis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänase matši võitis Eesti 3:0 (25:23, 25:13, 27:25). Koondised mängisid ka ühe lisageimi, mille võitsid võõrustajad 25:19, teatas Volley.ee.
Avageimis juhtis Eesti naiskond lõpu eel 21:18 ja kuigi taanlannad suutsid vahet vähendada, lõpetasid nad ise servieksimusega geimi ning meile kuulus 25:23 võit. Teises olid tablool 9:9 viiginumbrid, ent veidi hiljem murdis taanlannad Eliise Hollase serviseeria. Ta lõi kaks pallinguässa, ühel korral lendas pall kohe meie poolele ja noppisime võrgult punkti, lisaks eksisid taanlannad kahel korral ise rünnakul. Kui Hollas servimise lõpetas, olid tablool Eesti 18:11 edunumbrid. Kolmandas geimis oli Eesti taga nii 18:20 kui 19:21, ent otsustavateks hetkedeks rebisime järele. Nette Peidi serviäss andis meile esimese matšpalli (24:23), ent hetk hiljem järgnes servieksimus. Eliisa Peidi rünnaku järel tuli teine matšpall, Liis Kullerkannu eduka realiseerimise järel kolmas ja viimane, sest järgnenud pallivahetuse lõpetas Eliise Hollase blokk. Neljandas geimis juhtis Eesti Kristiine Miileni serviässa järel 18:17, ent taanlannad tegid 5:0 spurdi ja lõpetasid geimi võidukalt.
Rahvusnaiskonna juhendaja Andrei Ojamets andis taas mänguaega kõigile tosinale Taani sõitnud pallurile. Edukaim oli 13 punktiga Kadi Kullerkann, keda assisteeris Kristiine Miilen 12 ja Eliisa Peit 11 punktiga. Just tempoosakond oli meil täna eriti võimas. Eliisa Peit lõi kümnest tõstest punktiks seitse, Liis Kullerkann (8 punkti) kümnest kaheksa ja Eliise Hollas (6 punkti) kuuest kolm. Nurgaründa Nette Peit, kes täna mängis kahes geimis ka liberopositsioonil, tõi samuti kaheksa punkti, Raili Kont-Kontson lisas kuus ja Julija Mõnnakmäe ning Egle Püvi ühe.
Rahvusnaiskond peab järgmised kaks mängu 26. ja 27. mail Lätis.
### Response:
Rahvusnaiskond alistas taanlannad ka kolmandas matšis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Torma vallas põleb kuus hektarit metsa ja raiesmik, teatas päästeamet oma Twitteri-kontol.
Kella 20 paiku oli tule ja suitsu levik minimaalne.
Sündmuskohale on saadetud umbes 20 ühikut päästetehnikat.
Jõgevamaal Torma vallas Reastveres põleb 6 ha metsa ja raiesmik. Hetkel tule ja suitsu levik minimaalne. Kohal ca 20 ühikut päästetehnikat.
— Päästeamet (@paasteamet) May 14, 2017 | Torma vallas põleb kuus hektarit metsa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Torma vallas põleb kuus hektarit metsa ja raiesmik, teatas päästeamet oma Twitteri-kontol.
Kella 20 paiku oli tule ja suitsu levik minimaalne.
Sündmuskohale on saadetud umbes 20 ühikut päästetehnikat.
Jõgevamaal Torma vallas Reastveres põleb 6 ha metsa ja raiesmik. Hetkel tule ja suitsu levik minimaalne. Kohal ca 20 ühikut päästetehnikat.
— Päästeamet (@paasteamet) May 14, 2017
### Response:
Torma vallas põleb kuus hektarit metsa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate kõik väravad kanti meeskonna 36-aastase kapteni Dirk Kuyti arvele, kes avas skoori juba 40. sekundil. Viimati 1999. aastal võidušampust pritsida saanud Feyenoordile oli see 15. Hollandi meistritiitliks.
Endise Londoni Arsenali ja Barcelona mängija Giovanni van Bronckhorsti juhendatav Feyenoord juhtis liigatabelit küll avavoorust kuni viimase mängupäevani, kuid edestas teise koha saanud Amsterdami Ajaxit vaid ühe punktiga. Viimases voorus oli võidukas ka Ajax, kes sai võõrsil samuti 3:1 jagu Tilburgi Willem II meeskonnast. Kolmas koht läks tiitlikaitsjale PSV Eindhovenile.
Kõrgliigaga peab hüvasti jätma Deventeri Go Ahead Eagles, keda tuleval hooajal asendab esiliiga parim VVV-Venlo. NEC Nijmegeni ja Kerkrade Rodat ootavad ees üleminekumängud esiliiga meeskondade vastu. | Feyenoord võitis 18-aastase vaheaja järel Hollandi meistritiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate kõik väravad kanti meeskonna 36-aastase kapteni Dirk Kuyti arvele, kes avas skoori juba 40. sekundil. Viimati 1999. aastal võidušampust pritsida saanud Feyenoordile oli see 15. Hollandi meistritiitliks.
Endise Londoni Arsenali ja Barcelona mängija Giovanni van Bronckhorsti juhendatav Feyenoord juhtis liigatabelit küll avavoorust kuni viimase mängupäevani, kuid edestas teise koha saanud Amsterdami Ajaxit vaid ühe punktiga. Viimases voorus oli võidukas ka Ajax, kes sai võõrsil samuti 3:1 jagu Tilburgi Willem II meeskonnast. Kolmas koht läks tiitlikaitsjale PSV Eindhovenile.
Kõrgliigaga peab hüvasti jätma Deventeri Go Ahead Eagles, keda tuleval hooajal asendab esiliiga parim VVV-Venlo. NEC Nijmegeni ja Kerkrade Rodat ootavad ees üleminekumängud esiliiga meeskondade vastu.
### Response:
Feyenoord võitis 18-aastase vaheaja järel Hollandi meistritiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Diskussioon viidi läbi Chatham House'i reegli alusel, mis tähendab, et vestluse sisu võib edasi anda, aga seda ei tohi kõnelejatele omistada.
Ühe osaleja hinnangul on Venemaa tavasõja seisukohast NATO ainus väljakutse ning et see on pikaajaline. NATO lahingugruppide paigutamine Baltimaadesse oli pöördepunkt, kuid esimene samm pikemas protsessis, sest alliansil on regioonis kaitsealaseid lünki, ütles ta.
Panelist tõi konkreetselt esile raskused õhutõrjes ja Venemaa tõkestusvõime (nn anti-access, area denial "A2/AD") nurjamises ning Venemaa võimekuse lõigata läbi Balti regiooni varustamine nii maitsi kui ka meritsi. Teised lisasid nimekirja ka NATO otsustamismehhanismi aegluse võrreldes Venemaaga, mis suudab ühe osaleja sõnul olla invasiooniks valmis 24-48 tunniga.
Üks panelistidest nõustus, et lääneriikide suhtumises on toimunud murrang. Krimmi annekteerimine tõukas riikide mõttemaailma nii kaugele, et nüüd on nende sõdurid NATO idatiival ja nad arutavad, kuidas oma sõdureid kaitsta. Teoreetilistest võimalustest on liigutud praktiliste kaalutlusteni, lisas ta.
Heidutus ei seisne ainult sõdurite arvus, ütles üks panelistidest. Tõeline heidutus on ettevalmistused kaitseks ja NATO ühtsus, sest need viivad agressiooni võimaliku kulu väga kõrgeks nagu see on praegu. Samas eeldab see seisukoht, et mõlemad pooled on ratsionaalsed. Kui ei ole, siis muutub olukord väga raskesti ennustavaks, lausus ta.
Teise osaleja sõnul pidi NATO Poola ja Baltimaadesse üksuste paigutamisele eelnevalt endale meelde tuletama, mis heidutus täpselt on, sest sellele ei oldud põhjalikult mõeldud 20 aastat.
Sama osaleja rõhutas, et NATO peaks hoiduma heidutuses ülereageerimisest ning Venemaale eskalatsiooniks ettekäände andmisest. Me ei tohi anda signaali, et me oleme liiga tugevad. Kui vastame Venemaale proportsionaalse, tasakaalustatud ja selge heidutusega, siis asetame eskaleerimise riski Venemaale, lisas ta.
Ta tunnistas, et heidutusega kaasnevad alati riskid, sest see põhineb hinnangutel, kuid sellest hoolimata tuleb ennetada Venemaa argumente, et riigil ei oleks põhjust olukorda sõjaliselt eskaleerida.
See seisukoht pälvis toetust ka teiste panelistide seas.
Üks neist ütles, et liiga palju kaitsevõimekusi võib heidutuse kummutada, sest see võib jätta Venemaale mulje, et riik ei saa sõjaliselt üldse tegutseda ja hakkab seetõttu oma võimekust tõstma. Teine rõhutas, et mingi tasakaal peab olema ja et see peab NATO seisukohast seisnema lisaks sõdurite arvule ka muul, sest Venemaal on oma läänepiiril oluliselt rohkem sõdureid kui NATO-l oma idatiival.
Kolmas osaleja tõi välja, et Venemaa vaatab sõjaliselt Euroopat tervikuna. Balti regioon on Venemaa jaoks eesmärk number üks, kuid eesmärk number kaks on Põhja-Atlandi piirkond, mis on muu hulgas oluline Balti regiooni varustamise seisukohast, lausus ta.
Ühe osaleja sõnul piisas Venemaa heidutamiseks rahuajal alliansi idatiivale sõdurite paigutamisest.
Moskval pole praegu tõelist tahet Baltimaid rünnata ning Venemaa president Vladimir Putin teab, et NATO ei kavatse iialgi Venemaad rünnata, ütles ta. Samas pole NATO-l sõjalisest seisukohast kuigi palju hoiatusaega, sest Venemaal on invasiooniks vajalikud sõdurid pidevalt käepärast, lausus sama osaleja.
Paneelis oldi üksmeelel, et lisaks sõjalistele sammudele peab NATO pidama Venemaaga ka poliitilist dialoogi. | Lennart Meri konverentsil arutati NATO heidutust Baltimaades | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Diskussioon viidi läbi Chatham House'i reegli alusel, mis tähendab, et vestluse sisu võib edasi anda, aga seda ei tohi kõnelejatele omistada.
Ühe osaleja hinnangul on Venemaa tavasõja seisukohast NATO ainus väljakutse ning et see on pikaajaline. NATO lahingugruppide paigutamine Baltimaadesse oli pöördepunkt, kuid esimene samm pikemas protsessis, sest alliansil on regioonis kaitsealaseid lünki, ütles ta.
Panelist tõi konkreetselt esile raskused õhutõrjes ja Venemaa tõkestusvõime (nn anti-access, area denial "A2/AD") nurjamises ning Venemaa võimekuse lõigata läbi Balti regiooni varustamine nii maitsi kui ka meritsi. Teised lisasid nimekirja ka NATO otsustamismehhanismi aegluse võrreldes Venemaaga, mis suudab ühe osaleja sõnul olla invasiooniks valmis 24-48 tunniga.
Üks panelistidest nõustus, et lääneriikide suhtumises on toimunud murrang. Krimmi annekteerimine tõukas riikide mõttemaailma nii kaugele, et nüüd on nende sõdurid NATO idatiival ja nad arutavad, kuidas oma sõdureid kaitsta. Teoreetilistest võimalustest on liigutud praktiliste kaalutlusteni, lisas ta.
Heidutus ei seisne ainult sõdurite arvus, ütles üks panelistidest. Tõeline heidutus on ettevalmistused kaitseks ja NATO ühtsus, sest need viivad agressiooni võimaliku kulu väga kõrgeks nagu see on praegu. Samas eeldab see seisukoht, et mõlemad pooled on ratsionaalsed. Kui ei ole, siis muutub olukord väga raskesti ennustavaks, lausus ta.
Teise osaleja sõnul pidi NATO Poola ja Baltimaadesse üksuste paigutamisele eelnevalt endale meelde tuletama, mis heidutus täpselt on, sest sellele ei oldud põhjalikult mõeldud 20 aastat.
Sama osaleja rõhutas, et NATO peaks hoiduma heidutuses ülereageerimisest ning Venemaale eskalatsiooniks ettekäände andmisest. Me ei tohi anda signaali, et me oleme liiga tugevad. Kui vastame Venemaale proportsionaalse, tasakaalustatud ja selge heidutusega, siis asetame eskaleerimise riski Venemaale, lisas ta.
Ta tunnistas, et heidutusega kaasnevad alati riskid, sest see põhineb hinnangutel, kuid sellest hoolimata tuleb ennetada Venemaa argumente, et riigil ei oleks põhjust olukorda sõjaliselt eskaleerida.
See seisukoht pälvis toetust ka teiste panelistide seas.
Üks neist ütles, et liiga palju kaitsevõimekusi võib heidutuse kummutada, sest see võib jätta Venemaale mulje, et riik ei saa sõjaliselt üldse tegutseda ja hakkab seetõttu oma võimekust tõstma. Teine rõhutas, et mingi tasakaal peab olema ja et see peab NATO seisukohast seisnema lisaks sõdurite arvule ka muul, sest Venemaal on oma läänepiiril oluliselt rohkem sõdureid kui NATO-l oma idatiival.
Kolmas osaleja tõi välja, et Venemaa vaatab sõjaliselt Euroopat tervikuna. Balti regioon on Venemaa jaoks eesmärk number üks, kuid eesmärk number kaks on Põhja-Atlandi piirkond, mis on muu hulgas oluline Balti regiooni varustamise seisukohast, lausus ta.
Ühe osaleja sõnul piisas Venemaa heidutamiseks rahuajal alliansi idatiivale sõdurite paigutamisest.
Moskval pole praegu tõelist tahet Baltimaid rünnata ning Venemaa president Vladimir Putin teab, et NATO ei kavatse iialgi Venemaad rünnata, ütles ta. Samas pole NATO-l sõjalisest seisukohast kuigi palju hoiatusaega, sest Venemaal on invasiooniks vajalikud sõdurid pidevalt käepärast, lausus sama osaleja.
Paneelis oldi üksmeelel, et lisaks sõjalistele sammudele peab NATO pidama Venemaaga ka poliitilist dialoogi.
### Response:
Lennart Meri konverentsil arutati NATO heidutust Baltimaades |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameeriklaste parim oli Johnny Gaudreau kahe värava ja ühe resultatiivse sööduga. Anders Lee arvele kanti üks tabamus ning tulemuslik sööt ja Kevin Hayes tegi eeltöö kahele väravale.
B-alagrupis tõusis Kanadaga liidrikohta jagama Tšehhi, kes sai 5:2 (1:0, 2:1, 2:1) jagu Prantsusmaast. Michal Repik viskas võitjate kasuks kaks väravat ning Roman Horak andis kaks resultatiivset söötu.
Täna peetakse Eesti aja järgi kell 21.15 veel kaks kohtumist, kus A-alagrupis lähevad vastamisi Taani - Rootsi ja B-alagrupis Šveits - Soome. | USA jätkas võidumarssi, Tšehhi parandas tabeliseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameeriklaste parim oli Johnny Gaudreau kahe värava ja ühe resultatiivse sööduga. Anders Lee arvele kanti üks tabamus ning tulemuslik sööt ja Kevin Hayes tegi eeltöö kahele väravale.
B-alagrupis tõusis Kanadaga liidrikohta jagama Tšehhi, kes sai 5:2 (1:0, 2:1, 2:1) jagu Prantsusmaast. Michal Repik viskas võitjate kasuks kaks väravat ning Roman Horak andis kaks resultatiivset söötu.
Täna peetakse Eesti aja järgi kell 21.15 veel kaks kohtumist, kus A-alagrupis lähevad vastamisi Taani - Rootsi ja B-alagrupis Šveits - Soome.
### Response:
USA jätkas võidumarssi, Tšehhi parandas tabeliseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samuti kvalifikatsiooniturniirilt alustanud Petkovici parim edetabelikoht pärineb 2011. aastast, kui ta oli üheksas. Kontaveit ja Petkovic pole omavahel varem kohtunud.
Paari võitjat ootab 32 parema hulgas endine maailma esireket, praegu teist positsiooni hoidev sakslanna Angelqiue Kerber. | Kontaveit võib Roomas kokku minna maailma teise reketiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samuti kvalifikatsiooniturniirilt alustanud Petkovici parim edetabelikoht pärineb 2011. aastast, kui ta oli üheksas. Kontaveit ja Petkovic pole omavahel varem kohtunud.
Paari võitjat ootab 32 parema hulgas endine maailma esireket, praegu teist positsiooni hoidev sakslanna Angelqiue Kerber.
### Response:
Kontaveit võib Roomas kokku minna maailma teise reketiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolumbia ratturile järgnesid prantslane Thibaut Pinot (FDJ) ning hollandlane Tom Dumoulin (Sunweb) 24 sekundi suuruse kaotusega. Lõputõusul liidritest maha jäänud Tanel Kangert (Astana) oli seitsmes, võitjast aeglasem 2.02.
Etapi otsustavatel kilomeetritel toimus saatemootorratta tõttu kukkumine, kuhu jäid Sky liidrid Geraint Thomas ja Mikel Landa ning Orica-Scotti esinumber Adam Yates.
Tuuri üldliidriks kerkis Quintana, kes edestab Pinot'd 28 ning Dumoulini 30 sekundiga. Kangert kerkis 11. kohale, liidrile kaotab eestlane 3.15.
Homme on Giro d'Italial puhkepäev, ülehomme peetakse eraldistardist sõit. | Kangert sai Itaalia velotuuri raskel etapil 7. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolumbia ratturile järgnesid prantslane Thibaut Pinot (FDJ) ning hollandlane Tom Dumoulin (Sunweb) 24 sekundi suuruse kaotusega. Lõputõusul liidritest maha jäänud Tanel Kangert (Astana) oli seitsmes, võitjast aeglasem 2.02.
Etapi otsustavatel kilomeetritel toimus saatemootorratta tõttu kukkumine, kuhu jäid Sky liidrid Geraint Thomas ja Mikel Landa ning Orica-Scotti esinumber Adam Yates.
Tuuri üldliidriks kerkis Quintana, kes edestab Pinot'd 28 ning Dumoulini 30 sekundiga. Kangert kerkis 11. kohale, liidrile kaotab eestlane 3.15.
Homme on Giro d'Italial puhkepäev, ülehomme peetakse eraldistardist sõit.
### Response:
Kangert sai Itaalia velotuuri raskel etapil 7. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpooli väravad lõid Londonis toimunud kohtumises Daniel Sturridge 35., Philippe Coutinho 57. ja 62. ning Divock Origi 76. minutil. Klavan jälgis mängu varumeeste pingilt.
Liverpool on 37 kohtumisest kogunud 73 punkti, millega hoiab kolmandat kohta. Lähimaid konkurente, mängu vähem pidanud Manchester Cityt ning Londoni Arsenali edestatakse vastavalt ühe ja nelja silmaga. West Ham on voor enne hooaja lõppu 42 punktiga 12. kohal. | Klavan vaatas Liverpooli võidumängu pingilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpooli väravad lõid Londonis toimunud kohtumises Daniel Sturridge 35., Philippe Coutinho 57. ja 62. ning Divock Origi 76. minutil. Klavan jälgis mängu varumeeste pingilt.
Liverpool on 37 kohtumisest kogunud 73 punkti, millega hoiab kolmandat kohta. Lähimaid konkurente, mängu vähem pidanud Manchester Cityt ning Londoni Arsenali edestatakse vastavalt ühe ja nelja silmaga. West Ham on voor enne hooaja lõppu 42 punktiga 12. kohal.
### Response:
Klavan vaatas Liverpooli võidumängu pingilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2017. aastat kümne kaotusega alustanud Hannover juhtis kaheksa minutit enne lõppu kohtumist 23:18 ja kolm minutit hiljem 24:21, kuid pidi viigiga rahulduma. Patrail toetas Hannoverit kolme tabamusega.
Hannover hoiab turniiritabelis 29 mängust teenitud 23 punktiga 18 meeskonna seas 10. kohta. Kaks kohtumist vähem pidanud Stuttgart on 17 silmaga 14. positsioonil. | Patraili koduklubi teenis selle aasta esimese punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2017. aastat kümne kaotusega alustanud Hannover juhtis kaheksa minutit enne lõppu kohtumist 23:18 ja kolm minutit hiljem 24:21, kuid pidi viigiga rahulduma. Patrail toetas Hannoverit kolme tabamusega.
Hannover hoiab turniiritabelis 29 mängust teenitud 23 punktiga 18 meeskonna seas 10. kohta. Kaks kohtumist vähem pidanud Stuttgart on 17 silmaga 14. positsioonil.
### Response:
Patraili koduklubi teenis selle aasta esimese punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarajevo jäi koguni kolm korda kaotusseisu ning kahel korral suudeti mänguseis viigistada. Esmalt lasti endale lüüa värav 33. minutil, kuid enne poolaja lõppu löödi vastu. Teisel korral jäädi kaotusseisu 47. minutil, aga vastus tuli kolme minuti pärast. Zrinjsi võiduvärav sündis 67. minutil. Liivak mänguaega ei teeninud, vahendas Soccernet.ee.
Kaks vooru enne hooaja lõppu langes Sarajevo liigatabelis kolmandale positsioonile, lastes endast mööda just selle sama Zrinjski meeskonnale. Liider Željeznicarist jäädakse maha kolme ning Zrinjskist kahe silmaga. Željeznicar on pidanud ühe kohtumise vähem. | Liivakuta mänginud Sarajevo pidi kaotuse vastu võtma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarajevo jäi koguni kolm korda kaotusseisu ning kahel korral suudeti mänguseis viigistada. Esmalt lasti endale lüüa värav 33. minutil, kuid enne poolaja lõppu löödi vastu. Teisel korral jäädi kaotusseisu 47. minutil, aga vastus tuli kolme minuti pärast. Zrinjsi võiduvärav sündis 67. minutil. Liivak mänguaega ei teeninud, vahendas Soccernet.ee.
Kaks vooru enne hooaja lõppu langes Sarajevo liigatabelis kolmandale positsioonile, lastes endast mööda just selle sama Zrinjski meeskonnale. Liider Željeznicarist jäädakse maha kolme ning Zrinjskist kahe silmaga. Željeznicar on pidanud ühe kohtumise vähem.
### Response:
Liivakuta mänginud Sarajevo pidi kaotuse vastu võtma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etapi võitis parimalt stardikohalt alustanud tiitlikaitsja Kenan Sofuoglu (Kawasaki), kellele Soomer kaotas 29,233 sekundit. Viimasest punktikohast jäi Euroopa Supersport arvestuse teist meest lahutama 0,679 sekundit.
Soomer hoiab üldises pingereas 10 punktiga 20. kohta. Juhib täna teisena lõpetanud prantslane Lucas Mahias (Yamaha) 85 silmaga. | Soomer jäi Imolas napilt punktikohalt välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etapi võitis parimalt stardikohalt alustanud tiitlikaitsja Kenan Sofuoglu (Kawasaki), kellele Soomer kaotas 29,233 sekundit. Viimasest punktikohast jäi Euroopa Supersport arvestuse teist meest lahutama 0,679 sekundit.
Soomer hoiab üldises pingereas 10 punktiga 20. kohta. Juhib täna teisena lõpetanud prantslane Lucas Mahias (Yamaha) 85 silmaga.
### Response:
Soomer jäi Imolas napilt punktikohalt välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "TPP ei surnud 8. novembril, vaid sündis surnult," lausus Biegun vabakaubanduse ja maailmamajanduse teemalises paneeldiskussioonis.
Transatlantilise kaubandus- ja investeerimispartnerlusega (TTIP) seoses on Ühendriikides olnud probleem valitsuse ning Euroopa Liidus ühiskonna tasandiga, ütles ta.
"USA oli neil läbirääkimistel paindumatu ning selle läbirääkijad ei suutnud jõustada poliitilist tahet standardite harmoniseerimise teemal," ütles Biegun.
Fordi asepresidendi sõnul oleks TTIP majanduslikult kasulik, vähendaks regulatsioone ning kaubanduslepingu sõlmimine iseenesest oleks transatlantilisele liidule positiivne areng laiemalt.
"EL ja USA on koos maailma suurim turg, mille aluseks on ühised väärtused," lausus ta. "Me peame lahku triivimise asemel kokku hoidma."
Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu (NAFTA) üle läbirääkimiste taasavamine ja sellest lahtiütlemine ei ole sama, ütles Biegun. "Meil on selle korrigeerimisest võita."
Fordi asepresidendi sõnul ei ole NAFTA probleem vabakaubanduse kvaliteet, vaid kahe erineva suuruse ja tugevusega majanduse vahelisest vabakaubandusest tulenevad realiteedid. "Kired NAFTA ümber löövad alati lõkkele siis, kui USA majandusel hakkab halvasti minema."
Kaubanduslepingud on tähtsad majanduskasvu saavutamiseks, aga majanduspoliitikaga tuleb vähendada nendest tulenevaid probleeme, ütles ta. "Me peame püüdlema püsiva majanduskasvu ja sissetulekute suurendamise poole," sõnas Biegun. | Fordi asepresident: TPP sündis surnult, TTIP-il on endiselt lootust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"TPP ei surnud 8. novembril, vaid sündis surnult," lausus Biegun vabakaubanduse ja maailmamajanduse teemalises paneeldiskussioonis.
Transatlantilise kaubandus- ja investeerimispartnerlusega (TTIP) seoses on Ühendriikides olnud probleem valitsuse ning Euroopa Liidus ühiskonna tasandiga, ütles ta.
"USA oli neil läbirääkimistel paindumatu ning selle läbirääkijad ei suutnud jõustada poliitilist tahet standardite harmoniseerimise teemal," ütles Biegun.
Fordi asepresidendi sõnul oleks TTIP majanduslikult kasulik, vähendaks regulatsioone ning kaubanduslepingu sõlmimine iseenesest oleks transatlantilisele liidule positiivne areng laiemalt.
"EL ja USA on koos maailma suurim turg, mille aluseks on ühised väärtused," lausus ta. "Me peame lahku triivimise asemel kokku hoidma."
Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu (NAFTA) üle läbirääkimiste taasavamine ja sellest lahtiütlemine ei ole sama, ütles Biegun. "Meil on selle korrigeerimisest võita."
Fordi asepresidendi sõnul ei ole NAFTA probleem vabakaubanduse kvaliteet, vaid kahe erineva suuruse ja tugevusega majanduse vahelisest vabakaubandusest tulenevad realiteedid. "Kired NAFTA ümber löövad alati lõkkele siis, kui USA majandusel hakkab halvasti minema."
Kaubanduslepingud on tähtsad majanduskasvu saavutamiseks, aga majanduspoliitikaga tuleb vähendada nendest tulenevaid probleeme, ütles ta. "Me peame püüdlema püsiva majanduskasvu ja sissetulekute suurendamise poole," sõnas Biegun.
### Response:
Fordi asepresident: TPP sündis surnult, TTIP-il on endiselt lootust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hollandi animarežissöör Michaël Dudok de Wit on olnud animatsioonimaailmas juba aastaid tuntud nimi. Seda ennekõike tänu oma liigutavale lühifilmile "Isa ja tütar" 1, mis tõi talle 2000. aastal lugematu hulga auhindu, kaasa arvatud Oscari.
Tema järgmise filmi "Punane kilpkonn" sünnilugu on samuti sellega seotud. Väidetavalt olevat Jaapani animalegend Hayao Miyazaki sattunud tema lühifilmist vaimustusse ja näidanud seda firma Wild Bunch müügiagendile. Miyazaki soovitanud tollel filmi autor üles otsida, et talle täispika filmi pakkumine teha. Ja nii läkski: "Punase kilpkonna" peatootjateks on Miyazaki kodustuudio Ghibli ja prantslaste Wild Bunch. Tähelepanelik vaataja võib filmist leida nii jaapani animele kui ka prantsuse filmikunstile iseloomulikke jooni. Esteetilises mõttes on tegemist küllaltki omanäolise kokteiliga ja seda pigem ikka heas mõttes.
Teos lummab dialoogi puudumise ja hingematvate loodusvaadetega. Domineerivad kaugidalikud üld- ja üliüldplaanid, mis viivad filmi fookuse, mis tavapäraselt on ikka peategelastel, pigem keskkonnale kui sellisele. Peategelaseks saab ürgloodus kogu oma majesteetlikkuses. Filmi vaadates leidsingi end kõige enam nautimas kaunilt animeeritud vett, vihma, merd ja lindude lendu taevalaotuses – kõike puhtalt esteetilist ja narratiivitut. Ehk ongi see linateos täispikk animeeritud loodusfilm? Algus justkui näibki seda olevat: üksikule saarele uhutud mees toimetab seal päris pikalt omasoodu, ainsaks seltsiliseks paar krabi. Ka hiiglaslik kilpkonn, kes ta parve ära lõhub, näib selle inimtühja maailma usutava ja orgaanilise osana.
Mõne aja pärast on aga olukord teine. Surnud kilpkonn muutub ühtäkki kauniks punajuukseliseks naisterahvaks ning loodusdokumentaalist saab imemuinasjutt. Miks pagana pärast on nii see naine kui ka mees aga üksikul saarel kogu aeg riides? Talupojaloogika ütleb, et nad peaksid olema alasti. Küllap on selle taga soov näidata filmi ka arvukate konservatiivsete maade ekraanidel … (Siinkohal meenub ühe iraani naisrežissööri katsumus: ta tegi lühifilmi Aadamast ja Eevast ning joonistas Eeva üleni riietatuna, ent pikkade lahtiste juustega. Sellest kerkis tohutu hulk probleeme ja filmi teleekraanile ei lastudki.)
Kilpkonnakestast välja roniv naine assotsieerub meile Põhjala areaalis levinud muinaslooga "Hülgenahk". Kui muinasloos peidab mees naise hülgenaha ära, nii et see ei saa enam tagasi hülgeks, siis "Punases kilpkonnas" tõukab naine ise oma kilpkonnakesta merele. Selline vabatahtlik loobumine kaksikidentiteedist teeb tema karakteri üheplaaniliseks, samuti kaob loost mehe ja naise vaheline pinge.
"Hülgenaha" jutus leiab naine lõpuks oma naha üles, tõmbab selle selga ja hüppab merre. Enne hüppamist ütleb: "Hingel on raske, aga teisiti ei saa, seitse last mul meres ja seitse maal." Läbi mitmete põlvkondade meieni kandunud lugu avab lihtsa kujundi kaudu suure inimliku dilemma ja avaldab kuulajale tugevat mõju.
Mis aga juhtub "Punase kilpkonnaga"? Naine hülgab kilpkonnakilbi ja nad elavad mehega elu lõpuni õnnelikult paradiisisaarel, saavad lapse, see kasvab suureks ja lahkub vanemate juurest. Mees jääb vanaks, sureb ja naine muutub taas kilpkonnaks ning kaob ookeaniavarustesse.
Lõputu idülli vaatamine läheb veidi painavaks ja viib mõtte ekslema. Kas või sellele, milline on tegelikult nende inimeste olukord, kes sellistel paradiisisaartel elavad – palmiistandused, prügisaared, alkoholism, inimkaubandus jne, jne. Nii nagu meis kõigis on igatsus paradiisi järele, on ilmselt meisse ka väga tugevalt kodeeritud soov saada lõpuks sealt välja heidetud. Kui seda ei juhtu, siis oleme tegelikult pettunud, sest loos puudub õpetlik iva.
"Punase kilpkonna" puhul ei saa vaadata mööda ka teistest sama teemat käsitlevatest linateostest. Mängufilmi vallas pakub võrdlusmomendi "Kaldale uhutud" 2 Tom Hanksiga peaosas. Filmi suurepärane režii ja võimas näitlejatöö on paraku nn üksiku saare filmide lati väga kõrgele tõstnud. Dudok de Witi "Punane kilpkonn" pakub küll ohtralt pildiilu, ent selle sisuline pool ei küüni kahjuks eelmainitu tasemele.
Lõpetuseks pean siiski mainima, et paljudele vaatajatele meeldib film väga ja nad saavad eheda elamuse. Sloveenia animafestivalil "Animateka" näiteks korraldati "Punase kilpkonna" eriseanss pensionäridele. Ja uskuge, peaaegu kõik lahkusid kinost pisarsilmil. Filmi ilu ja rahulik tempo näib ideaalselt sobivat vanuserühmale 65+. Seega – saatke oma vanemad ja vanavanemad kinno!
1"Father and Daughter", Michael Dudok de Wit, 2000.
2"Cast Away", Robert Zemeckis, 2000. | Arvustus. Kilpkonnast sirgub naine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hollandi animarežissöör Michaël Dudok de Wit on olnud animatsioonimaailmas juba aastaid tuntud nimi. Seda ennekõike tänu oma liigutavale lühifilmile "Isa ja tütar" 1, mis tõi talle 2000. aastal lugematu hulga auhindu, kaasa arvatud Oscari.
Tema järgmise filmi "Punane kilpkonn" sünnilugu on samuti sellega seotud. Väidetavalt olevat Jaapani animalegend Hayao Miyazaki sattunud tema lühifilmist vaimustusse ja näidanud seda firma Wild Bunch müügiagendile. Miyazaki soovitanud tollel filmi autor üles otsida, et talle täispika filmi pakkumine teha. Ja nii läkski: "Punase kilpkonna" peatootjateks on Miyazaki kodustuudio Ghibli ja prantslaste Wild Bunch. Tähelepanelik vaataja võib filmist leida nii jaapani animele kui ka prantsuse filmikunstile iseloomulikke jooni. Esteetilises mõttes on tegemist küllaltki omanäolise kokteiliga ja seda pigem ikka heas mõttes.
Teos lummab dialoogi puudumise ja hingematvate loodusvaadetega. Domineerivad kaugidalikud üld- ja üliüldplaanid, mis viivad filmi fookuse, mis tavapäraselt on ikka peategelastel, pigem keskkonnale kui sellisele. Peategelaseks saab ürgloodus kogu oma majesteetlikkuses. Filmi vaadates leidsingi end kõige enam nautimas kaunilt animeeritud vett, vihma, merd ja lindude lendu taevalaotuses – kõike puhtalt esteetilist ja narratiivitut. Ehk ongi see linateos täispikk animeeritud loodusfilm? Algus justkui näibki seda olevat: üksikule saarele uhutud mees toimetab seal päris pikalt omasoodu, ainsaks seltsiliseks paar krabi. Ka hiiglaslik kilpkonn, kes ta parve ära lõhub, näib selle inimtühja maailma usutava ja orgaanilise osana.
Mõne aja pärast on aga olukord teine. Surnud kilpkonn muutub ühtäkki kauniks punajuukseliseks naisterahvaks ning loodusdokumentaalist saab imemuinasjutt. Miks pagana pärast on nii see naine kui ka mees aga üksikul saarel kogu aeg riides? Talupojaloogika ütleb, et nad peaksid olema alasti. Küllap on selle taga soov näidata filmi ka arvukate konservatiivsete maade ekraanidel … (Siinkohal meenub ühe iraani naisrežissööri katsumus: ta tegi lühifilmi Aadamast ja Eevast ning joonistas Eeva üleni riietatuna, ent pikkade lahtiste juustega. Sellest kerkis tohutu hulk probleeme ja filmi teleekraanile ei lastudki.)
Kilpkonnakestast välja roniv naine assotsieerub meile Põhjala areaalis levinud muinaslooga "Hülgenahk". Kui muinasloos peidab mees naise hülgenaha ära, nii et see ei saa enam tagasi hülgeks, siis "Punases kilpkonnas" tõukab naine ise oma kilpkonnakesta merele. Selline vabatahtlik loobumine kaksikidentiteedist teeb tema karakteri üheplaaniliseks, samuti kaob loost mehe ja naise vaheline pinge.
"Hülgenaha" jutus leiab naine lõpuks oma naha üles, tõmbab selle selga ja hüppab merre. Enne hüppamist ütleb: "Hingel on raske, aga teisiti ei saa, seitse last mul meres ja seitse maal." Läbi mitmete põlvkondade meieni kandunud lugu avab lihtsa kujundi kaudu suure inimliku dilemma ja avaldab kuulajale tugevat mõju.
Mis aga juhtub "Punase kilpkonnaga"? Naine hülgab kilpkonnakilbi ja nad elavad mehega elu lõpuni õnnelikult paradiisisaarel, saavad lapse, see kasvab suureks ja lahkub vanemate juurest. Mees jääb vanaks, sureb ja naine muutub taas kilpkonnaks ning kaob ookeaniavarustesse.
Lõputu idülli vaatamine läheb veidi painavaks ja viib mõtte ekslema. Kas või sellele, milline on tegelikult nende inimeste olukord, kes sellistel paradiisisaartel elavad – palmiistandused, prügisaared, alkoholism, inimkaubandus jne, jne. Nii nagu meis kõigis on igatsus paradiisi järele, on ilmselt meisse ka väga tugevalt kodeeritud soov saada lõpuks sealt välja heidetud. Kui seda ei juhtu, siis oleme tegelikult pettunud, sest loos puudub õpetlik iva.
"Punase kilpkonna" puhul ei saa vaadata mööda ka teistest sama teemat käsitlevatest linateostest. Mängufilmi vallas pakub võrdlusmomendi "Kaldale uhutud" 2 Tom Hanksiga peaosas. Filmi suurepärane režii ja võimas näitlejatöö on paraku nn üksiku saare filmide lati väga kõrgele tõstnud. Dudok de Witi "Punane kilpkonn" pakub küll ohtralt pildiilu, ent selle sisuline pool ei küüni kahjuks eelmainitu tasemele.
Lõpetuseks pean siiski mainima, et paljudele vaatajatele meeldib film väga ja nad saavad eheda elamuse. Sloveenia animafestivalil "Animateka" näiteks korraldati "Punase kilpkonna" eriseanss pensionäridele. Ja uskuge, peaaegu kõik lahkusid kinost pisarsilmil. Filmi ilu ja rahulik tempo näib ideaalselt sobivat vanuserühmale 65+. Seega – saatke oma vanemad ja vanavanemad kinno!
1"Father and Daughter", Michael Dudok de Wit, 2000.
2"Cast Away", Robert Zemeckis, 2000.
### Response:
Arvustus. Kilpkonnast sirgub naine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Britile järgnesid sakslane Sebastian Vettel Ferraril 3,490 ja austraallane Daniel Ricciardo Red Bullil 1.15,820 suuruse allajäämisega võitjale.
Ülejäänud punktisaajad kaotasid Hamiltonile rohkem kui ringiga. Neljas oli Sergio Perez (Mehhiko), viies Esteban Ocon (Prantsusmaa, mõlemad Force India), kuues Nico Hülkenberg (Renault), seitsmes Pascal Wehrlein (mõlemad Saksamaa, Sauber), kaheksas Carlos Sainz (Hispaania), üheksas Daniil Kvjat (Venemaa, mõlemad Toro Rosso) ja kümnes Romain Grosjean (Prantsusmaa, Haas).
Kehv päev oli soomlastel. Eelmise etapi Sotšis võitnud Valtteri Bottas (Mercedes) jäi raja äärde tehnilise probleemi tõttu ning Kimi Räikkönen (Ferrari) sattus avaringil avariisse hollandlase Max Verstappeniga (Red Bull) ja katkestas.
MM-sarja üldliidrina jätkab Vettel, kellel on koos 104 punkti. Järgnevad Hamilton 98, Bottas 63 ja Räikkönen 49 silmaga. Võistkondlikult on teistelt eest ära rebinud Mercedes ning Ferrari, kes on kogunud vastavalt 161 ja 153 punkti. | Barcelonas võidutses Hamilton, soomlastel oli must päev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Britile järgnesid sakslane Sebastian Vettel Ferraril 3,490 ja austraallane Daniel Ricciardo Red Bullil 1.15,820 suuruse allajäämisega võitjale.
Ülejäänud punktisaajad kaotasid Hamiltonile rohkem kui ringiga. Neljas oli Sergio Perez (Mehhiko), viies Esteban Ocon (Prantsusmaa, mõlemad Force India), kuues Nico Hülkenberg (Renault), seitsmes Pascal Wehrlein (mõlemad Saksamaa, Sauber), kaheksas Carlos Sainz (Hispaania), üheksas Daniil Kvjat (Venemaa, mõlemad Toro Rosso) ja kümnes Romain Grosjean (Prantsusmaa, Haas).
Kehv päev oli soomlastel. Eelmise etapi Sotšis võitnud Valtteri Bottas (Mercedes) jäi raja äärde tehnilise probleemi tõttu ning Kimi Räikkönen (Ferrari) sattus avaringil avariisse hollandlase Max Verstappeniga (Red Bull) ja katkestas.
MM-sarja üldliidrina jätkab Vettel, kellel on koos 104 punkti. Järgnevad Hamilton 98, Bottas 63 ja Räikkönen 49 silmaga. Võistkondlikult on teistelt eest ära rebinud Mercedes ning Ferrari, kes on kogunud vastavalt 161 ja 153 punkti.
### Response:
Barcelonas võidutses Hamilton, soomlastel oli must päev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmemängulise kaotustejada ning sama pika väravateta seeria lõpetanud Londoni klubi tabamuste eest hoolitsesid Wilfried Zaha 3., Christian Benteke 34., Luka Milivojevic 85. (pen.) ja Patrick van Aanholt 90. minutil.
Seega on voor enne hooaja lõppu selgunud kõik kolm väljalangejat. Lisaks Hullile peavad kõrgliigaga hüvasti jätma Middlesbrough ja Sunderland. Esiliigast on edasipääsu taganud Newcastle United ning Brighton & Hove Albion. Kolmanda kõrgliiga pileti lunastab play-offi võitja, kus on peetud esimesed poolfinaalid. Eile tegid Fulham ja Reading 1:1 ning täna Huddersfield Town ja Sheffield Wednesday 0:0 viigi. | Inglismaa kõrgliigas selgus viimane väljalangeja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmemängulise kaotustejada ning sama pika väravateta seeria lõpetanud Londoni klubi tabamuste eest hoolitsesid Wilfried Zaha 3., Christian Benteke 34., Luka Milivojevic 85. (pen.) ja Patrick van Aanholt 90. minutil.
Seega on voor enne hooaja lõppu selgunud kõik kolm väljalangejat. Lisaks Hullile peavad kõrgliigaga hüvasti jätma Middlesbrough ja Sunderland. Esiliigast on edasipääsu taganud Newcastle United ning Brighton & Hove Albion. Kolmanda kõrgliiga pileti lunastab play-offi võitja, kus on peetud esimesed poolfinaalid. Eile tegid Fulham ja Reading 1:1 ning täna Huddersfield Town ja Sheffield Wednesday 0:0 viigi.
### Response:
Inglismaa kõrgliigas selgus viimane väljalangeja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sündmuskohal viibiva veokijuhi sõnul on kaks lähestikku juhtunud avariid põhjustanud piirkonnas suure ummiku.
Esimene õnnetus juhtus kella 13 paiku Tallinna-Tartu 47. kilomeetril, kus üks auto sõitis Ford Focusele tagant otsa Chrysler Grand Voyageri mahtuniversaal. Mõlema auto tehnoülevaatus ja liikluskindlustus olid kehtivad.
"Esimeses autos oli laps, kelle meedikud üle vaatasid ja teda haiglasse ei viidud," ütles PPA pressiesindaja Olja Kivistik BNS-ile. "Tagant otsa sõitnud autos sai viga üks täiskasvanu."
Teine õnnetus juhtus sama maantee 49. kilomeetril kella 15 paiku, kus sattusid ahelavariisse viis sõidukit. Kivistiku sõnul sai kannatada üks inimene.
Õnnetuses osalesid Volkswagen Passat, Audi Q5, Volkswagen Golf, Jeep Commander ja Subaru Impreza. Seejuures maandus Volkswagen Passat teest mõned eemal heinamaal, kuid jäi ratastele. | Sõmeru lähistel tekitasid kaks autoavariid pika ummiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sündmuskohal viibiva veokijuhi sõnul on kaks lähestikku juhtunud avariid põhjustanud piirkonnas suure ummiku.
Esimene õnnetus juhtus kella 13 paiku Tallinna-Tartu 47. kilomeetril, kus üks auto sõitis Ford Focusele tagant otsa Chrysler Grand Voyageri mahtuniversaal. Mõlema auto tehnoülevaatus ja liikluskindlustus olid kehtivad.
"Esimeses autos oli laps, kelle meedikud üle vaatasid ja teda haiglasse ei viidud," ütles PPA pressiesindaja Olja Kivistik BNS-ile. "Tagant otsa sõitnud autos sai viga üks täiskasvanu."
Teine õnnetus juhtus sama maantee 49. kilomeetril kella 15 paiku, kus sattusid ahelavariisse viis sõidukit. Kivistiku sõnul sai kannatada üks inimene.
Õnnetuses osalesid Volkswagen Passat, Audi Q5, Volkswagen Golf, Jeep Commander ja Subaru Impreza. Seejuures maandus Volkswagen Passat teest mõned eemal heinamaal, kuid jäi ratastele.
### Response:
Sõmeru lähistel tekitasid kaks autoavariid pika ummiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpool on Inglismaa kõrgliigas 36 mänguga kogunud 70 punkti, millega hoitakse neljandat kohta. Kolmandal kohal oleval Manchester Cityl on 72, neljandal kohal oleval Londoni Arsenalil 69 silma.
Klavan kuulus Liverpooli algkoosseisu viimati 8. aprillil. Kokku on eestlane Liverpooli eest käinud väljakul 20 liigamängus.
The #LFC matchday squad for today's meeting with @WestHamUtd in full pic.twitter.com/pEr6p444iC
— Liverpool FC (@LFC) May 14, 2017 | Klavan kuulub ka hooaja eelviimasel mängul Liverpooli pingile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpool on Inglismaa kõrgliigas 36 mänguga kogunud 70 punkti, millega hoitakse neljandat kohta. Kolmandal kohal oleval Manchester Cityl on 72, neljandal kohal oleval Londoni Arsenalil 69 silma.
Klavan kuulus Liverpooli algkoosseisu viimati 8. aprillil. Kokku on eestlane Liverpooli eest käinud väljakul 20 liigamängus.
The #LFC matchday squad for today's meeting with @WestHamUtd in full pic.twitter.com/pEr6p444iC
— Liverpool FC (@LFC) May 14, 2017
### Response:
Klavan kuulub ka hooaja eelviimasel mängul Liverpooli pingile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Missuguste mõtete ja ootustega võtsite vabade kunstide professori ametikoha vastu?
Arvan, et vabade kunstide professuur on Tartu ülikoolis üks erakordselt õnnestunud idee. Kui mõtlen oma õpingute peale, siis mina jõudsin nelja vabade kunstide professori loengutesse: need olid Hando Runnel, Madis Kõiv, Jaan Kaplinski ja Jüri Arrak. Eriti innustavad loengud olid Jüri Arrakul, kes ei kasutanud minu mäletamist mööda üldse märkmeid – ta tuligi, kaks kätt taskus, ning rääkis erakordse põnevusega mingisuguseid imelikke seiku oma elust. Need lood sidus ta käigu pealt suuremate üldistuste või teooriatega.
Mulle on alati meeldinud loengud, kus inimene oskab oma isiklikku elu ja suuremat teooriat kokku siduda. See vahest oligi üks mõte, mis mind kannustas, kui hakkasin oma loenguid ette valmistama. Tahtsin ühitada teoreetilist mõtet ja oma isiklikku kogemust, mida on teinekord isegi raske sõnadesse panna. Mulle meeldib, et vabade kunstide professuur annab vabad käed luua üks ebatavaline loengukursus, ja usun, et see inspireerib ka tudengeid.
Kas ja kui palju tuli ettevalmistatud osa käigu pealt muuta?
Eks see sõltub üpris palju kuulajaskonna suurusest. Sügisesed loengud olid üpris suured, 130–140 inimest, ja ma sain kohe aru, et kõikidest asjadest ei saa nii suure kuulajaskonna ees lihtsalt rääkida. Kevadsemestril on meil aga väike rühm, 25 inimest, ja paljud asjad, mis jäid sügisesest loengukursusest välja, oleme nüüd ette võtnud.
Teatud asju ongi targem arutada väikeses rühmas. Näiteks äsja meelitasin ühte loengusse kaks sünesteeti, kelle peas ongi maailm täiesti tagurpidi pööratud. Nad jagasid oma kogemusi, mis olid mõnes mõttes täiesti pöörased. Olen kasutanud võrdpilti, et sünesteesia on justkui kuues meel – selline kaasasündinud omapära mõjutab tugevasti inimese elu. See sunnib inimest alateadlikult tegema elus hoopis teistsuguseid valikuid ning just see ongi erakordselt põnev ja inspireeriv. Aga sellised arutelud saavad olla pigem usalduslikud jutuajamised ja seetõttu ei saa neid suure kuulajaskonnaga teha.
Kuidas tulla toime nii suure hulga kuulajatega, nagu seda on ligi 150 inimest?
Kuigi see sõltub kindlasti üsna palju teemast, siis pean tunnistama, et mulle meeldib pidada nii suuri kui ka väikeseid loenguid ja ka neljasilmavestlusi. Sügissemestril suure kuulajaskonna puhul meeldis mulle see, et seal olid koos tudengid ja linnarahvas – tekkis selline huvitav põlvkondadevaheline dialoog. Ma ei osanud oodata, et ka nooremas põlvkonnas on sellised vanad läänemeresoomelised elemendid nagu korilus ja metsas hulkumine üllatavalt elujõulised ja need inspireerivad inimesi. Vanem põlvkond jällegi armastas teinekord pärast loengu lõppu suure saladuskatte all rääkida igasuguseid pööraseid vandenõuteooriaid sellest, kuidas maailmas asjad tegelikult on, olles ise viisakalt enne ikka minu loengu ka ära kuulanud.
Mis teid ennast selle kursuse juures kõige rohkem inspireeris?
Kindlasti üliõpilased! Sügissemestri lõpul kirjutasid tudengid essee paigavaimust ja mõne kindla paiga mõjust inimese elule. Nende esseede lugemine oli minu jaoks väga suur elamus. Tajusin väga selgelt mustrit, mis hakkab mujalt maailmast juba ära kaduma: kuidas üks maa- või suvekodu mõjutab kogu inimese edasist elu. See mõju võib avalduda nii heas kui ka halvas mõttes, sellest võib saada tammsaarelik painaja, näiteks kui vanad inimesed siit ilmast lahkuvad ja noorem põlvkond on sunnitud linnas elama. Seesama vähemasti 150 aastat vana motiiv ei ole eesti ühiskonnast kuhugi kadunud ja laastab endiselt paljude inimeste hinge.
Olla suvel maakodus, lugeda raamatut ning käia seenel ja marjul, on hoopis teistsugune, tegelikult väga luksuslik elu, mis on suurele osale maailmast kättesaamatu.
Muidugi oli palju rohkem positiivseid näiteid, mille võiks kokku võtta nii, et eestlased on loomu poolest väga paigatundlikud ja kui neil õnnestub see siduda loominguga kõige laiemas tähenduses, on see minu meelest osa eestlase õnne valemist. Mulle näib, et mida aeg edasi, seda olulisemaks saab tegelikult paigavaim või teatud maastikust sündinud lugu. Eks see ole omamoodi soov kuidagiviisi tasakaalustada üha enam üleilmastuvat maailma. Kui vaatame muud maailma, siis enamik inimesi on niikuinii linnainimesed ja palju on neid, kes käivad tihti reisimas või matkamas, aga see, et olla suvel kusagil maakodus, lugeda raamatut ning käia seenel ja marjul, on hoopis teistsugune, tegelikult väga luksuslik elu, mis on suurele osale maailmast kättesaamatu. Kui mul õnnestus seda mõtteviisi tudengite seas väärtustada, siis on hästi.
Mulle tundub, et maailmast hakkab tasapisi ära kaduma üks väga oluline tunne – see on kodutunne. Sellest on saanud omamoodi haruldane väärtus. Maailm ei ole enam kuigi kodune paik, see muutub üha võõramaks. Siin avanebki Eesti lihvimata teemant: meil on keskmisest rohkem võimalusi leida oma paik, see kodustada ja luua endale vähehaaval väike paradiis. Isegi kui see unistus kunagi päriselt ei täitu, on see ikkagi üks väga ilus unistus, millest ei tohiks ealeski loobuda.
Seega püüdsite loengutega anda edasi paiga- ja loodustunnetuse eripära, selle mõju inimesele?
Jah, sügisese loengukursuse teema oli "Mõtterännak eestlase elutundest" ja kevadsemestri teema pealkirjastasin kui "Praktiline mütogeograafia". Sel oli kaks mõtet. Ühelt poolt olen veendunud, et eestlase loodustunnetus ja paigataju ongi väga raskesti sõnastatav. Seda katab selline hämar saladuseloor. Me saame kõik sellest vaistlikult aru, aga sellest on raske rääkida. Üleüldse on raske rääkida Eesti kultuuri iseloomulikest joontest, eriti selle vanemast, läänemeresoomelisest kihist.
Näiteks metsaskäimine on minu meelest siinmail täiesti eraldi kultuuri- või kunstivorm. Aga kuna me oleme kõik saanud euroopaliku hariduse, siis me ei jaga oma mõtetes maailma nii, et kirjanduse, kunsti ja muusika kõrval on kunstivorm ka metsas- või saunaskäimine. Me jagame maailma niiviisi, nagu seda tegid antiikfilosoofid. Sellest sõelast pudenevad paljud meie jaoks olulised asjad lihtsalt läbi ja me ei oska neist rääkida ega neid väärtustada. Teiste sõnadega, me ei tähtsusta oma kultuuri piisavalt. See oli ka üks loengukursuse mõte: leida üles need ühiselt jagatud sõnastamatud asjad, millest maailm tegelikult koos seisab.
Kui hästi said tudengid selle keerulise eripära sõnastamisega hakkama?
Üliõpilaste mõtted olid üllatavalt head. Kavatsen kõik need esseed anda Eesti rahvaluule arhiivi, see on väga omanäoline ühe ajastu läbilõige inimeste paigatunnetusest. Seda on huvitav lugeda juba praegu, kuid 50 või 100 aasta pärast on see kindlasti veel palju huvitavam. Peale selle on nendes esseedes palju pärimuslikku ainest. Tihti on nii, et mõni mets on inimest palju mõjutanud, aga paljud tudengid kirjutasid oma esseedes ka sellest, kuidas neid on mõjutanud jõed, järved ja meri. Vetevaimu painest ei ole me kuidagi lahti saanud – nagu ka metsavaimu painest. Paljudest esseedest joonistus välja üks tüüpiline tegelane: selline poolmütoloogiline vanaema või vanaisa, kes on olnud vana maailma hoidja ning kellega inimesed peavad sageli oma mõtetes kahekõnet, kui on tarvis mingeid asju enda jaoks selgeks mõelda.
Üllatas ka see, et paljud noored näevad oma tulevikku Eestiga seotuna. Minu meelest veel üks põlvkond tagasi oli see pigem äärmuslik mõtteviis, kõik tahtsid ikka kiiresti siit ära minna. Siin on toimunud selgesti tajutav muutus.
Ütlesite möödunud sügisel ühes intervjuus, et tahaksite loengusarja jooksul ehitada teadvuse kiirendi. Kuidas on selle ehitamine läinud?
Töötame praegu prototüübi kallal (naerab). Arvan, et inimene näeb parimatel hetkedel oma vaimusilmas seda teadvuse kiirendit. Meid eestlastena ühendab üks kummaline asi. Me armastame looduses käia sageli mitte sellepärast, et kogeda tavapäraseid looduselamusi, vaid tegelikult õngitseme hetki, kus meie looduskogemus läheb justkui lappama – ma ei oskagi seda teistmoodi sõnadesse panna.
Elus on paiku ja hetki, kus inimene juhtub kokku suure tarkusega, tema enda elust saabki teadvuse kiirendi.
See on kummaline hetk, kus inimeses ja tema maailmatajus muutub midagi. Kõik need, keda on kunagi inspireerinud Uku Masing, mõistavad poolelt sõnalt, millest on jutt. Tema elu mõjutasid väga palju sellised kogemused, vaimsed rännakud Tartu ja Taevaskoja vahel. Ses mõttes on Masing müütilise eestlase võrdkuju, kelle tarkus on olemuslikult sõnastamatu. Ta osutab kogu aeg millelegi, aga millele – seda me täpselt ei tea. Elus on paiku ja hetki, kus inimene juhtub kokku suure tarkusega, tema enda elust saabki teadvuse kiirendi. Ma usun tarkuse mütogeograafilisse olemusse tegelikult palju rohkem kui sellesse, et suudaksin loengus inimestele midagi väga tarka öelda. Paigavaim on alati vanem ja targem kui inimene.
Kas ja mis üllatas teid selle loengukursuse jooksul?
Mulle näib, et ülikoolis on praegu tudengitel vajaka isiklikust kontaktist õppejõuga. Keegi ju tegelikult ei taha, et ülikool oleks anonüümne, aga tänane õppeviis on ikkagi vähehaaval selliseks muutunud. Tuleks leida võimalusi, et pühendada rohkem isiklikku aega üliõpilastele, see on väga tänuväärne. Iga selline arutelu on omamoodi arenguvestlus ka õppejõu jaoks.
Samuti üllatas heas mõttes see, et nägin nendes esseedes paari-kolme inimest, kes on oma mõtteviisilt väljakujunenud kirjanikud. Erakordselt huvitava mõtlemisega noored, keda üritasin omalt poolt julgustada, et nad oma andega tõsisemalt tegeleksid. See tõdemus, et tänapäeva inimesed ei oska kirjutada – mina seda küll kuidagi öelda ei saa. Võib-olla mängib siin teatud rolli ka see, et kursusele tulid inimesed, kellel on niikuinii juba sügavam huvi kirjanduse vastu.
Ütlesite esimeses loengus, et olete justkui muusadest ümbritsetud, viidates sellele, et paljud inimesed istusid teie silmade kõrgusest kõrgemal. Kas kohtasite mõnda muusat?
(Naerab.) Enne seda, kui mind kutsuti vabade kunstide professoriks, olin oma raamatute tuules pidanud juba sadakond erinevat loengut Eesti eri paikades: külaseltsides, raamatukogudes, koolides, erinevates mõttekodades ja konverentsidel. Põhiliselt on minu kuulajad olnud ikka vanem põlvkond. Arvan, et raamatuid tulebki kirjutada neile, keda sa väga hästi tunned. Kuna mina kasvasin maal, lasteaias ei käinud ning mind kasvatasid vanaema ja vanaisa, siis maal elav vana inimene ongi selline tegelaskuju, keda ma tunnen läbi ja lõhki. Ma tean, kuidas ta mõtleb, milline on tema maailm. Seetõttu on ka üsna loogiline, et olen oma loengutes saanud eriti hästi jutu peale just vanemate inimestega.
Minu jaoks oli omajagu väljakutse tulla rääkima üliõpilastele. Mõtlesin tegelikult, et keegi eriti ei tunne nende asjade vastu huvi, kuid nähes tervet auditooriumi täis noori inimesi, kes mõtlevad teatud mõttes samamoodi nagu minu pea 100-aastaseks elanud vanaema, vot see oli hetk, kus ma tajusin mingisugust müstilist kultuuri järjepidevust. Loogiliselt võttes ei tohiks selliseid inimesi enam olla, maailm on vahepeal sedavõrd muutunud. Kuid siis sa näed, et mingit loogikat ei ole. Taipad, et sinust eespool olid sellised inimesed, ning siis vaatad seljataha ja ka sinu järel tulevad samasugused inimesed. See annab julgust ja kinnitust, et ajad justkui õiget asja. Nii et selles mõttes võiksin ma tõesti öelda, et leidsin selle ajasilla kaudu oma muusa (naerab).
Mis te arvate, kuivõrd toetab tänane ülikool loomingulisust?
Seda ma tegelikult ju ei tea, sest selleks peaksin külastama kõikide erialade loenguid ja tegema siis mingisuguse üldistuse. Aga kui ma vaatan seda väikest seltskonda, kes on tulnud minu loengusarja kevadisele kursusele, siis seal on inimesi enam kui kümnelt erialalt ja igalt poolt tuleb andekaid inimesi.
On põnev, kui loodusteadusliku haridusega inimene võtab üles mõtteotsa ja seda jätkab kunstiharidusega inimene.
Need vestlused ja seminarid, mis meil on olnud, on olnud äärmiselt põnevad. On põnev, kui näiteks mõni loodusteadusliku haridusega inimene võtab üles ühe mõtteotsa ja seda jätkab omakorda kunstiharidusega inimene jne. Sellised arutelud on palju väärtuslikumad. Minu arvates ongi see üks väga lihtne viis, kuidas loovust edendada – panna kokku erinevate huvide ja võimetega inimesed.
Ma pole kunagi väga uskunud sellesse, et on olemas mingisugune metoodika, mis teeks inimese loovamaks, kui nad oma sisimas on. Kirjutasin kunagi oma doktoritöö loovusteooriatest ning teinekord ma ikka vaatan, mida uut loovuse kohta kirjutatakse. Ega tegelikult ju polegi maailmas korraliku loovusteooriat, on hulk vähem või rohkem tõestatud hüpoteese.
See, mida loovuse kohta saab enam-vähem kindlat väita, kõlab üsna algeliselt: loovuse jaoks on kõige parem see, kui inimese loovust ei takistata. Enamik "mitteloovusega" seotud probleeme sigineb sellest, et inimesele loobitakse kaikaid kodaratesse, olgu siis koolis, töökohas või perekonnas. Ühiskond ei salli tihtipeale loovust, see ärritab kõrvalseisjaid, sest asjade teistmoodi tegemine tundub neile kuidagi ohtlik. Elu näitab enamasti seda, et inimestes on piisavalt palju kaasasündinud loovust, kuid see ei leia sageli endale väljundit.
Kõik vabast vaimust kantud seminarid ja mõttevahetused, pöörased küsimusepüstitused, näiteks kasvõi teadvuse kiirendi ehitamine – need inspireerivad loova vaimuga inimesi. Kõiki neid erinevaid võimalusi, mis seoksid kokku erinevaid ideid ja üksteisekaugeid valdkondi, tuleks ülikoolis väga hoida. Loodan, et vabade kunstide professuur aitab seda mõtteviisi väärtustada ja edasi kanda.
Intervjuu ilmus Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis. | Valdur Mikita: mets ja ülikool on üpris sarnased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Missuguste mõtete ja ootustega võtsite vabade kunstide professori ametikoha vastu?
Arvan, et vabade kunstide professuur on Tartu ülikoolis üks erakordselt õnnestunud idee. Kui mõtlen oma õpingute peale, siis mina jõudsin nelja vabade kunstide professori loengutesse: need olid Hando Runnel, Madis Kõiv, Jaan Kaplinski ja Jüri Arrak. Eriti innustavad loengud olid Jüri Arrakul, kes ei kasutanud minu mäletamist mööda üldse märkmeid – ta tuligi, kaks kätt taskus, ning rääkis erakordse põnevusega mingisuguseid imelikke seiku oma elust. Need lood sidus ta käigu pealt suuremate üldistuste või teooriatega.
Mulle on alati meeldinud loengud, kus inimene oskab oma isiklikku elu ja suuremat teooriat kokku siduda. See vahest oligi üks mõte, mis mind kannustas, kui hakkasin oma loenguid ette valmistama. Tahtsin ühitada teoreetilist mõtet ja oma isiklikku kogemust, mida on teinekord isegi raske sõnadesse panna. Mulle meeldib, et vabade kunstide professuur annab vabad käed luua üks ebatavaline loengukursus, ja usun, et see inspireerib ka tudengeid.
Kas ja kui palju tuli ettevalmistatud osa käigu pealt muuta?
Eks see sõltub üpris palju kuulajaskonna suurusest. Sügisesed loengud olid üpris suured, 130–140 inimest, ja ma sain kohe aru, et kõikidest asjadest ei saa nii suure kuulajaskonna ees lihtsalt rääkida. Kevadsemestril on meil aga väike rühm, 25 inimest, ja paljud asjad, mis jäid sügisesest loengukursusest välja, oleme nüüd ette võtnud.
Teatud asju ongi targem arutada väikeses rühmas. Näiteks äsja meelitasin ühte loengusse kaks sünesteeti, kelle peas ongi maailm täiesti tagurpidi pööratud. Nad jagasid oma kogemusi, mis olid mõnes mõttes täiesti pöörased. Olen kasutanud võrdpilti, et sünesteesia on justkui kuues meel – selline kaasasündinud omapära mõjutab tugevasti inimese elu. See sunnib inimest alateadlikult tegema elus hoopis teistsuguseid valikuid ning just see ongi erakordselt põnev ja inspireeriv. Aga sellised arutelud saavad olla pigem usalduslikud jutuajamised ja seetõttu ei saa neid suure kuulajaskonnaga teha.
Kuidas tulla toime nii suure hulga kuulajatega, nagu seda on ligi 150 inimest?
Kuigi see sõltub kindlasti üsna palju teemast, siis pean tunnistama, et mulle meeldib pidada nii suuri kui ka väikeseid loenguid ja ka neljasilmavestlusi. Sügissemestril suure kuulajaskonna puhul meeldis mulle see, et seal olid koos tudengid ja linnarahvas – tekkis selline huvitav põlvkondadevaheline dialoog. Ma ei osanud oodata, et ka nooremas põlvkonnas on sellised vanad läänemeresoomelised elemendid nagu korilus ja metsas hulkumine üllatavalt elujõulised ja need inspireerivad inimesi. Vanem põlvkond jällegi armastas teinekord pärast loengu lõppu suure saladuskatte all rääkida igasuguseid pööraseid vandenõuteooriaid sellest, kuidas maailmas asjad tegelikult on, olles ise viisakalt enne ikka minu loengu ka ära kuulanud.
Mis teid ennast selle kursuse juures kõige rohkem inspireeris?
Kindlasti üliõpilased! Sügissemestri lõpul kirjutasid tudengid essee paigavaimust ja mõne kindla paiga mõjust inimese elule. Nende esseede lugemine oli minu jaoks väga suur elamus. Tajusin väga selgelt mustrit, mis hakkab mujalt maailmast juba ära kaduma: kuidas üks maa- või suvekodu mõjutab kogu inimese edasist elu. See mõju võib avalduda nii heas kui ka halvas mõttes, sellest võib saada tammsaarelik painaja, näiteks kui vanad inimesed siit ilmast lahkuvad ja noorem põlvkond on sunnitud linnas elama. Seesama vähemasti 150 aastat vana motiiv ei ole eesti ühiskonnast kuhugi kadunud ja laastab endiselt paljude inimeste hinge.
Olla suvel maakodus, lugeda raamatut ning käia seenel ja marjul, on hoopis teistsugune, tegelikult väga luksuslik elu, mis on suurele osale maailmast kättesaamatu.
Muidugi oli palju rohkem positiivseid näiteid, mille võiks kokku võtta nii, et eestlased on loomu poolest väga paigatundlikud ja kui neil õnnestub see siduda loominguga kõige laiemas tähenduses, on see minu meelest osa eestlase õnne valemist. Mulle näib, et mida aeg edasi, seda olulisemaks saab tegelikult paigavaim või teatud maastikust sündinud lugu. Eks see ole omamoodi soov kuidagiviisi tasakaalustada üha enam üleilmastuvat maailma. Kui vaatame muud maailma, siis enamik inimesi on niikuinii linnainimesed ja palju on neid, kes käivad tihti reisimas või matkamas, aga see, et olla suvel kusagil maakodus, lugeda raamatut ning käia seenel ja marjul, on hoopis teistsugune, tegelikult väga luksuslik elu, mis on suurele osale maailmast kättesaamatu. Kui mul õnnestus seda mõtteviisi tudengite seas väärtustada, siis on hästi.
Mulle tundub, et maailmast hakkab tasapisi ära kaduma üks väga oluline tunne – see on kodutunne. Sellest on saanud omamoodi haruldane väärtus. Maailm ei ole enam kuigi kodune paik, see muutub üha võõramaks. Siin avanebki Eesti lihvimata teemant: meil on keskmisest rohkem võimalusi leida oma paik, see kodustada ja luua endale vähehaaval väike paradiis. Isegi kui see unistus kunagi päriselt ei täitu, on see ikkagi üks väga ilus unistus, millest ei tohiks ealeski loobuda.
Seega püüdsite loengutega anda edasi paiga- ja loodustunnetuse eripära, selle mõju inimesele?
Jah, sügisese loengukursuse teema oli "Mõtterännak eestlase elutundest" ja kevadsemestri teema pealkirjastasin kui "Praktiline mütogeograafia". Sel oli kaks mõtet. Ühelt poolt olen veendunud, et eestlase loodustunnetus ja paigataju ongi väga raskesti sõnastatav. Seda katab selline hämar saladuseloor. Me saame kõik sellest vaistlikult aru, aga sellest on raske rääkida. Üleüldse on raske rääkida Eesti kultuuri iseloomulikest joontest, eriti selle vanemast, läänemeresoomelisest kihist.
Näiteks metsaskäimine on minu meelest siinmail täiesti eraldi kultuuri- või kunstivorm. Aga kuna me oleme kõik saanud euroopaliku hariduse, siis me ei jaga oma mõtetes maailma nii, et kirjanduse, kunsti ja muusika kõrval on kunstivorm ka metsas- või saunaskäimine. Me jagame maailma niiviisi, nagu seda tegid antiikfilosoofid. Sellest sõelast pudenevad paljud meie jaoks olulised asjad lihtsalt läbi ja me ei oska neist rääkida ega neid väärtustada. Teiste sõnadega, me ei tähtsusta oma kultuuri piisavalt. See oli ka üks loengukursuse mõte: leida üles need ühiselt jagatud sõnastamatud asjad, millest maailm tegelikult koos seisab.
Kui hästi said tudengid selle keerulise eripära sõnastamisega hakkama?
Üliõpilaste mõtted olid üllatavalt head. Kavatsen kõik need esseed anda Eesti rahvaluule arhiivi, see on väga omanäoline ühe ajastu läbilõige inimeste paigatunnetusest. Seda on huvitav lugeda juba praegu, kuid 50 või 100 aasta pärast on see kindlasti veel palju huvitavam. Peale selle on nendes esseedes palju pärimuslikku ainest. Tihti on nii, et mõni mets on inimest palju mõjutanud, aga paljud tudengid kirjutasid oma esseedes ka sellest, kuidas neid on mõjutanud jõed, järved ja meri. Vetevaimu painest ei ole me kuidagi lahti saanud – nagu ka metsavaimu painest. Paljudest esseedest joonistus välja üks tüüpiline tegelane: selline poolmütoloogiline vanaema või vanaisa, kes on olnud vana maailma hoidja ning kellega inimesed peavad sageli oma mõtetes kahekõnet, kui on tarvis mingeid asju enda jaoks selgeks mõelda.
Üllatas ka see, et paljud noored näevad oma tulevikku Eestiga seotuna. Minu meelest veel üks põlvkond tagasi oli see pigem äärmuslik mõtteviis, kõik tahtsid ikka kiiresti siit ära minna. Siin on toimunud selgesti tajutav muutus.
Ütlesite möödunud sügisel ühes intervjuus, et tahaksite loengusarja jooksul ehitada teadvuse kiirendi. Kuidas on selle ehitamine läinud?
Töötame praegu prototüübi kallal (naerab). Arvan, et inimene näeb parimatel hetkedel oma vaimusilmas seda teadvuse kiirendit. Meid eestlastena ühendab üks kummaline asi. Me armastame looduses käia sageli mitte sellepärast, et kogeda tavapäraseid looduselamusi, vaid tegelikult õngitseme hetki, kus meie looduskogemus läheb justkui lappama – ma ei oskagi seda teistmoodi sõnadesse panna.
Elus on paiku ja hetki, kus inimene juhtub kokku suure tarkusega, tema enda elust saabki teadvuse kiirendi.
See on kummaline hetk, kus inimeses ja tema maailmatajus muutub midagi. Kõik need, keda on kunagi inspireerinud Uku Masing, mõistavad poolelt sõnalt, millest on jutt. Tema elu mõjutasid väga palju sellised kogemused, vaimsed rännakud Tartu ja Taevaskoja vahel. Ses mõttes on Masing müütilise eestlase võrdkuju, kelle tarkus on olemuslikult sõnastamatu. Ta osutab kogu aeg millelegi, aga millele – seda me täpselt ei tea. Elus on paiku ja hetki, kus inimene juhtub kokku suure tarkusega, tema enda elust saabki teadvuse kiirendi. Ma usun tarkuse mütogeograafilisse olemusse tegelikult palju rohkem kui sellesse, et suudaksin loengus inimestele midagi väga tarka öelda. Paigavaim on alati vanem ja targem kui inimene.
Kas ja mis üllatas teid selle loengukursuse jooksul?
Mulle näib, et ülikoolis on praegu tudengitel vajaka isiklikust kontaktist õppejõuga. Keegi ju tegelikult ei taha, et ülikool oleks anonüümne, aga tänane õppeviis on ikkagi vähehaaval selliseks muutunud. Tuleks leida võimalusi, et pühendada rohkem isiklikku aega üliõpilastele, see on väga tänuväärne. Iga selline arutelu on omamoodi arenguvestlus ka õppejõu jaoks.
Samuti üllatas heas mõttes see, et nägin nendes esseedes paari-kolme inimest, kes on oma mõtteviisilt väljakujunenud kirjanikud. Erakordselt huvitava mõtlemisega noored, keda üritasin omalt poolt julgustada, et nad oma andega tõsisemalt tegeleksid. See tõdemus, et tänapäeva inimesed ei oska kirjutada – mina seda küll kuidagi öelda ei saa. Võib-olla mängib siin teatud rolli ka see, et kursusele tulid inimesed, kellel on niikuinii juba sügavam huvi kirjanduse vastu.
Ütlesite esimeses loengus, et olete justkui muusadest ümbritsetud, viidates sellele, et paljud inimesed istusid teie silmade kõrgusest kõrgemal. Kas kohtasite mõnda muusat?
(Naerab.) Enne seda, kui mind kutsuti vabade kunstide professoriks, olin oma raamatute tuules pidanud juba sadakond erinevat loengut Eesti eri paikades: külaseltsides, raamatukogudes, koolides, erinevates mõttekodades ja konverentsidel. Põhiliselt on minu kuulajad olnud ikka vanem põlvkond. Arvan, et raamatuid tulebki kirjutada neile, keda sa väga hästi tunned. Kuna mina kasvasin maal, lasteaias ei käinud ning mind kasvatasid vanaema ja vanaisa, siis maal elav vana inimene ongi selline tegelaskuju, keda ma tunnen läbi ja lõhki. Ma tean, kuidas ta mõtleb, milline on tema maailm. Seetõttu on ka üsna loogiline, et olen oma loengutes saanud eriti hästi jutu peale just vanemate inimestega.
Minu jaoks oli omajagu väljakutse tulla rääkima üliõpilastele. Mõtlesin tegelikult, et keegi eriti ei tunne nende asjade vastu huvi, kuid nähes tervet auditooriumi täis noori inimesi, kes mõtlevad teatud mõttes samamoodi nagu minu pea 100-aastaseks elanud vanaema, vot see oli hetk, kus ma tajusin mingisugust müstilist kultuuri järjepidevust. Loogiliselt võttes ei tohiks selliseid inimesi enam olla, maailm on vahepeal sedavõrd muutunud. Kuid siis sa näed, et mingit loogikat ei ole. Taipad, et sinust eespool olid sellised inimesed, ning siis vaatad seljataha ja ka sinu järel tulevad samasugused inimesed. See annab julgust ja kinnitust, et ajad justkui õiget asja. Nii et selles mõttes võiksin ma tõesti öelda, et leidsin selle ajasilla kaudu oma muusa (naerab).
Mis te arvate, kuivõrd toetab tänane ülikool loomingulisust?
Seda ma tegelikult ju ei tea, sest selleks peaksin külastama kõikide erialade loenguid ja tegema siis mingisuguse üldistuse. Aga kui ma vaatan seda väikest seltskonda, kes on tulnud minu loengusarja kevadisele kursusele, siis seal on inimesi enam kui kümnelt erialalt ja igalt poolt tuleb andekaid inimesi.
On põnev, kui loodusteadusliku haridusega inimene võtab üles mõtteotsa ja seda jätkab kunstiharidusega inimene.
Need vestlused ja seminarid, mis meil on olnud, on olnud äärmiselt põnevad. On põnev, kui näiteks mõni loodusteadusliku haridusega inimene võtab üles ühe mõtteotsa ja seda jätkab omakorda kunstiharidusega inimene jne. Sellised arutelud on palju väärtuslikumad. Minu arvates ongi see üks väga lihtne viis, kuidas loovust edendada – panna kokku erinevate huvide ja võimetega inimesed.
Ma pole kunagi väga uskunud sellesse, et on olemas mingisugune metoodika, mis teeks inimese loovamaks, kui nad oma sisimas on. Kirjutasin kunagi oma doktoritöö loovusteooriatest ning teinekord ma ikka vaatan, mida uut loovuse kohta kirjutatakse. Ega tegelikult ju polegi maailmas korraliku loovusteooriat, on hulk vähem või rohkem tõestatud hüpoteese.
See, mida loovuse kohta saab enam-vähem kindlat väita, kõlab üsna algeliselt: loovuse jaoks on kõige parem see, kui inimese loovust ei takistata. Enamik "mitteloovusega" seotud probleeme sigineb sellest, et inimesele loobitakse kaikaid kodaratesse, olgu siis koolis, töökohas või perekonnas. Ühiskond ei salli tihtipeale loovust, see ärritab kõrvalseisjaid, sest asjade teistmoodi tegemine tundub neile kuidagi ohtlik. Elu näitab enamasti seda, et inimestes on piisavalt palju kaasasündinud loovust, kuid see ei leia sageli endale väljundit.
Kõik vabast vaimust kantud seminarid ja mõttevahetused, pöörased küsimusepüstitused, näiteks kasvõi teadvuse kiirendi ehitamine – need inspireerivad loova vaimuga inimesi. Kõiki neid erinevaid võimalusi, mis seoksid kokku erinevaid ideid ja üksteisekaugeid valdkondi, tuleks ülikoolis väga hoida. Loodan, et vabade kunstide professuur aitab seda mõtteviisi väärtustada ja edasi kanda.
Intervjuu ilmus Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.
### Response:
Valdur Mikita: mets ja ülikool on üpris sarnased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma raamatus "Kunst ja revolutsioon" ("Art & Revolution") astub austria filosoof Gerald Raunig ägedasse võitlusesse kunsti ja revolutsiooni ehk kunsti ja elu piiride hägustamise ja igasuguste kunstiutoopiatega, mille eesmärk on päris maailma allutamine. Ta osutab Richard Wagneri ja Anatoli Lunatšarski näitel, et kunsti ja elu piiride hägustamine ei ole XX sajandi avangardi ega Joseph Beuysi põlvkonna leiutis ning et XIX sajandist pärit idee on olemuselt perversne, sõltumata lähtealustest. Kunstipoliitilistes fantaasiates, mis näivad olevat kannustanud nii Wagnerit kui ka Lunatšarskit, ei kutsuta üles mitte ainult kõikide kunstliikide ühekssaamisele Gesamtkunstwerk ’is, vaid ka inimmasside integratsioonile, mis hävitab erinevused, territorialiseerib, segmenteerib ja liigendab ruumi ning loob kunsti vahenditega ühetaolise massi. Wagneri inimkonna pühitsemise riitused tragöödiates või Lunatšarski entusiasm üleüldise massivaatemängu kui totaalse aktsiooniga seoses toovad paratamatult kaasa hierarhiseeriise, strukturaliseerimise ning poliitika estetiseerimise, mis on väga lähedal fašismile. Walter Benjaminile viidates ütleb Raunig, et poliitilise elu estetiseerimise fašistlik strateegia ei anna rahvamassidele õigusi, vaid võimaluse ennast väljendada, mis Benjamini arvates saab päädida üksnes sõjaga.
Raunig näib väitvat seega, et totaalsus sisaldab endas alati totalitarismi ähvardust. Sellele vastukaaluks käib deleuze’iaan Raunig välja kunstilise ja revolutsioonilise masina ahela idee, kus mõlemad mitte ei hõlma teineteist, vaid ristuvad konkreetses vahetussuhtes piiratud ajaks. Kunsti- ja poliitikamasin töötavad osadena või teineteise hammasratastena, kuid ei transformeeru utoopiateks või fiktsioonideks. Näiteks toob ta Gustave Courbet’, kes muundus kunstnikust poliitikuks Pariisi kommuuni ajal ja pärast kunstnikuks tagasi, ning Situatsionistliku Internatsionaali järkjärgulise suunatud liikumise kunstiväljalt poliitikaväljale. 1
Rosendale’i lahustumine. Hoolimata sellest, et Raivo Puusempa kui kunstniku mälestus on püsinud elus peamiselt tänu tema kahele sõbrale, lääne kaasaegse kunsti vaieldamatutele klassikutele Paul McCarthyle ning Allan Kaprow’le, kellest eriti viimane on üks olulisemaid elu ja kunsti piiride hägustamise apologeete ja mõtestajaid viiekümnendate lõpust peale. Usun, et Puusempa projekt "Kunstist kaugemale: Rosendale’i lahustumine, NY 1980" on käsitletav pigem kunsti ja elu ristumise kui püüdlusena Gesamtkunstwerk ’i poole. Nii või teisiti on Puusempa projekt kaasaegse kunsti lähiajaloo üks huvitavamaid leide või taasavastusi ning pakun, et selle tähendus ja tähtsus kontseptualismi piiride ajaloolisel mõtestamisel ajas üksnes kasvab. Peaaegu sama huvitav on Eestis sündinud ja siit kaheaastasena koos vanematega New Yorki emigreerunud Raivo Puusempa elu trajektoor: see on pigem katkendlik ja hüplik, täis ajutisi põimumisi ja ristumisi kunstiga.
Rosendale’i juhtum ise on lühidalt järgmine. 1967. aastal satub kunstnik Raivo Puusemp esialgu aeg-ajalt suvitama ja hiljem juba alaliselt elama Rosendale Village’i lähedale maale. Sellest saab üks olulisemaid käänukohti Puusempa elus ja loomingus: ta eemaldub kunstist objektide tootmise tähenduses, töötab ehitusel ning ka kunstiõpetajana. 1975. aastal otsustab Puusemp kandideerida probleemidesse sattunud 1800–2000 elanikuga linnakese juhiks, linnapeaks. Linn oli hädas maksude, võlgade ja munitsipaalteenustega, lisaks kääris seal linnavõimu (politsei) ja hipide (üliõpilaste) konflikt, mis oli juba kasvanud vägivaldseks mässuks. Puusemp, kes polnud kuidagi konfliktiga seotud, osutuski valituks, kuid üha enam linna asjadesse süvenemisel veendus ta, et kõige parem lahendus linnale on linna kui haldusüksuse kadumine. Nagu ta ise on öelnud Krist Gruijthuijsenile antud intervjuus: "[—] mida enam ma süvenesin, seda enam taipasin, et see oleks linnale suur teene, kui saaks kõikidest nendest poliitilise struktuuri kihistusest lahti. Maksustavast ja poliitilisest struktuurist [—] ning see tooks inimestele ainult kasu. Aga enne seda tundsin kohustust tagada, et hulk kogukonna struktuurseid probleeme saaks lahendatud. Nii seadsime sisse täiesti uue kanalisatsioonisüsteemi, puhastusseadmed ja veevärgi. Palju asju oli tarvis ära teha. Kogu politseiüksus tuli ümber korraldada, sest pärast mäsu sai selgeks, et politsei ei toimi." 2
1976. aastal korraldati linnakeses referendum, millega lõpetati 1669. aastast toiminud haldusüksuse tegevus. Rosendale Village lakkas olemast ning Puusemp astus linnapea kohalt tagasi ning kolis elama Utah’sse, kus ta pidas muu hulgas ka kohaliku suusaliidu tegevdirektori ametit.
Puusemp hakkas oma linna lahustamise projekti dokumenteerima enam-vähem selle algusest peale: ta salvestas iga oma käigu, tegi koopiad dokumentidest, säilitas kirjavahetuse ja protokollid ning pidas plaani kogutud materjal publitseerida. See dokumentatsioon antigi Paul McCarthy mahitusel 1980. aastal raamatuna välja ning eksponeeriti ka installatsioonina Los Angeles Contemporary Exhibitions ’is (LACE). Juba linnapea ametis hakkas ta oma tööd mingil ajal käsitlema kunstiprojektina või vähemalt oma kunstiprojektide loogilise jätkuna.
Teel kontseptualismi suunas. Tallinna Kunstihoone galerii näitusel on väljas ka slaidiprogramm kunstniku loominguga, mis valmis kõige varasema ja kõige intensiivsema etapi ajal, ajavahemikul 1964–1970, kuhu jäävad õppimine Salt Lake City ülikoolis, tutvumine Paul McCarthyga, tagasikolimine New Yorki 1966. aastal, liitumine ja eemaldumine rühmitusest Museum ning lõpuks kolimine New Yorgist Rosendale’i.
Kunstniku tollased elegantsed installatsioonid ja skulptuurid, mida eksponeeriti mõningatel vähestel grupinäitustel, haakuvad geomeetrilise modernismi ja ka minimalismiga, mängitud on afektiivsete tajuefektide ja valgusega. Puusemp näib pulbitsevat ja põimivat LSDst inspireeritud tajufenomenoloogia kas teadlikult või mitte situatsionistlike ja fluxuslike antikunsti ideedega. 3 Mingil ajal liikuski Puusempa huvi mõjuteostele (influence pieces), nagu ta neid ise nimetas. Ta seostas mõjuteosed Museumi rühmituse kogemusega: ühel hetkel taipas ta, et mitte kõigil inimestel ei ole alati ideid. Nii hakkaski ta neid välja pakkuma, aga mõjutas ka neid ideid realiseerima. Kaudselt mõjutava kunstiobjekti vahetult käitumist muutva või suunava ideega asendamisel teostas Puusemp kontseptualismi ühe primaarse tehte, liikudes ühtlasi kunstiteose dematerialiseerimise suunas. Ise on ta oma mõjuobjektide ideed kirjeldanud järgmiselt: "[—] ma pakkusin vestluse käigus välja ideid, kas baaris või vestluskaaslase pool kodus või kusagil mujal, ma ütlesin nii muuseas: "Oleks jube äge, kui sa nii teeksid ja see näeks välja selline". Kas tead, kui nad nii tegidki, siis mõistsin, et suudan inimesi mõjutada." 4 Seega tundub Rosendale’i projekti käsitlemine mõjuobjektina või selle idee edasiarendusena täiesti loogiline.
Puusempa tollase autoripositsiooni võttis Allan Kaprow kokku nii: "Linnakodanike probleeme küll otseselt ära ei lahendatud, kuid linnapeaga suhtlemisel jõudsid nad ise lahendusteni. [—] Ta andis kõigile võimaluse ise selgusele jõuda, mida tuleb teha. Linna lahustumise otsus oli linnaelanike, mitte tema oma." 5
Kaprow mängis olulist rolli ka Puusempa Rosendale’i projekti järelelus. Happening ’i ristiisa kasutas seda keskse näitena ühes oma tuntumas artiklis "Tõeline eksperiment" ("The Real Experiment" (1983). Artikli fookuses on kunstisarnase kunsti ja elusarnase kunsti vastandus. Kunstisarnaseks kunstiks nimetab Kaprow klassikalisi kunste nende klassikalises institutsionaalses raamistuses, kus sõnum saadetakse kunstnikult publikule; elusarnaseks kunstiks pidas ta institutsionaalse välja ja traditsiooniliste kunstihierarhiate suhtes hoolimatut kunsti, mis pole dialoogis mitte kunsti(ajaloo), vaid ümbritsevaga ja mille sõnum on edastatud vastavalt sündmustele, mis pole selgelt piiritletavad. Elulähedasteks kunstnikeks pidas ta dadaiste, futuriste, Gutai ja Fluxuse grupi kunstnikke, müramuusikuid, post- ja šamanistlikke kunstnikke, kontseptualiste jne. Kaprow’ käsitluses ei puudu aga ka teatav totaalne dimensioon.
Nii Beuysi kui ka Kaprow’ kunsti sotsiaalse funktsiooni käsitlust on mõjutanud osalemine Fluxuse rühmituses. Beuys käsitles ühiskonda sotsiaalse skulptuurina, kus igaüks on kunstnik. Seda võib pidada viimaseks totaalseks kunstiutoopiaks Wagneri või Lunatšarski vaimus: skulptuuri modelleerimise idee laiendati tervele ühiskonnale, mida kollektiivselt kujundatakse tuleviku sotsiaalse korra totaalses kunstiteoses, vabas demokraatlikus sotsialismis. Seetõttu pole mingi ime, et Thierry de Duve kutsus Beuysi irooniliselt viimaseks proletaarlaseks. 6 Esmapilgul võib tunduda Kaprow’ võrdlemine Beuysiga liialdusena, hoolimata nende ühisest Fluxuse perioodist ja antikunsti ideede edasiarendamisest. Kaprow’ elulähedase kunsti mõiste ei ole kindlasti nii ambitsioonikas nagu Beuysil. Kaprow näib seda käsitlevat pigem argielu toimingute ja kunstilise mõtlemise ristumise või sildamisena eluilma tervikus, kuid selleski ei puudu esoteerilis-valgustuslik kõikehõlmavuse ihalus. Oma artikli kokkuvõttes kirjutab ta nii: "[—] kui elulähedase kunstiga taastatakse kunsti kui valgustuspraktika (practice of enlightment) võimalus, täiendab see psühhoteraapia ja meditatsioonitehnikate valdkonda. Elulähedast kunsti ei tule käsitleda nende asendusena, vaid otseteena, mis asetab need kujutluse, metafoori ja koha konteksti. [—] Elulähedane kunst juhib ise ennast ja vastutab ise enda eest. Elulähedane kunst võib olla sillaks teraapia ja meditatsiooni ning argiste asjatoimetuste vahel." 7 Vaevalt küll, et Puusempa mõjuobjektide idee laseb nii kaugeleulatuvaid järeldusi teha.
Suhestuv esteetika."Rosendale’i lahustumises" heiastub hoopis selgemalt see, mida Nicolas Bourriau hakkas kakskümmend aastat hiljem käsitlema 1990ndate kunsti kontekstis selle spetsiifilise eripärana, suhestuva esteetikana (relational aesthetics). Bourriaud’ järgi on suhestuv kunst selline, mille teoreetiliseks horisondiks on (selle asemel et luua sõltumatuid ja privaatseid sümboolseid ruume) inimestevaheliste suhete ja interaktsioonide tegelikkus ning sotsiaalne kontekst. Suhestuvat kunsti ei iseloomusta ei stiil, teema ega ikonograafia, vaid midagi palju otsustavamat: nimelt asjaolu, et toimetatakse samal praktilisel ja teoreetilisel horisondil, inimestevaheliste suhete sfääris. Need teosed sisaldavad sotsiaalse suhtluse meetodeid, interaktiivsust ja kommunikatsiooniprotsessi kui vahendit, et ühendada inimesi. Suhestuva esteetika ruum on interaktsiooni, avatuse ja dialoogi ruum. Suhestuva esteetika mudeli järgi ei loo kunstnik mitte selleks, et rahuldada eneseväljendamise vajadust, vaid tema autoripositsioon on algusest peale dialoogiline, suhtes kogukonnaga, või tõukub mingist probleemist. Kunstnik annab suhtlusprotsessile üksnes vormi, millest koorub teose tegelik sisu. 8 Puusempa "Rosendale’i lahustumine" lükkab aga päris selgelt ümber Bourriaud’ väite, et kunstil, mis on määratletud inimsuhete välja kui kunstiteose kohaga, ei ole kunstiajaloolisi eeskujusid. Tegelikult demonstreerivad sellised projektid nagu Puusempa oma, et 1970ndate kontseptualismi haare kunsti ümbermõtestamisel oli palju laiem, kui arvatakse, kuigi seda sorti praktika sai domineerivaks alles 1990ndatel. Kui jätta kõrvale suhestuva esteetika kriitika, 9 võib väita, et Puusemp on kindel pretendent suhestuva esteetika ühe olulisema klassiku nimetusele, kuigi vaevalt ta ise seda nii väga ihaleb.
Antud kontekstis on huvitav, et "Rosendale’i lahustumine elu jätkumise nimel on võrreldav Puusempa poliitilise karjääri lahustumisega tema elu nimel". 10 Tegelikult ka see, kuidas Puusempas kaob koos afektiivsetest tajueksperimentidest alguse saanud, järkjärguliselt dematerialiseerunud ja politiseerunud kunstikontseptsiooniga kunstnik. Tundub, et kunsti- ja poliitikamasin on teineteise vastastikku olematuks nühkinud. Seda võiks mõista iseennast lammutava transversaalse ahelana.
Krist Gruijthuijsen arutleb intervjuus Puusempa tagasitõmbumise teemadel rohkem justkui iseendaga, üritades seda enda tarvis mõtestda, ja leiab, et kuna Puusempa loomingul polnud konteksti, siis polnud tal ka kuskilt tagasi tõmbuda. 11 Pärast Rosendale’i käivitas Puusemp oma kunstimasina veel vaid ühe korra: kui ta Paul McCarthy näituse raames 2006. aastal korraldas performance ’ina ühe McCarthy skulptuuri matmise. Selle aktsiooni videodokumentatsioon on väljas ka Tallinna näitusel. Aga Puusemp on pidanud vajalikuks uuesti realiseerida mõne tema arvates hea McCarthy ja Kaprow’ idee. Kuigi ta ennast ise enam kunstnikuks ei pea, võib hea idee ta jätkuvalt käima tõmmata.
Lahustumise kujundis leiab Puusempa teekond kunstnikuna loogilise lõpu: kunst ei olnud talle siis elu mõtestamiseks enam vajalik, sest ta oli selle ammu juba idee vastu vahetanud. Ta räägib teda huvitavatest ideedest, mitte ilmtingimata kunstist või kunstiideedest, kuid ta ei vastanda ka ühtesid teistele. Teda ei näi kunstniku staatus koos kõige kaasnevaga olevat kunagi tegelikult huvitanud, mistõttu on ta sellesse suhtunud alati suurima ükskõiksusega. Ta on libisenud kunstniku rolli ja sellest välja sujuvalt ja probleemitult. Pigem näib teda käivitavat heade ideedega teiste elu mõjutamise võimalus, selleks aga ei pea ilmtingimata kunstnik olema. Võib olla vabalt ka linnapea või suusaliidu president või mägimatkade korraldaja, kes ta oli Moabis alles mõne aasta eest, pealt seitsmekümnesena. See näitus destilleerib aga kunstniku lahustunud Puusempast uuesti, toob ta tagasi kunsti(ajaloo)väljale ning loodetavasti laiendab meie kunstikäsitlust, arusaamist elu ja poliitika transversaalsest seotusest.
Näituse kõige küsitavam ja problemaatilisem osa, kureerimise kõige kahtlasem käik on nii-öelda dialoog: kaasatud eesti noorema põlvkonna rahvusvaheliselt tuntud kunstnikud näivad näitusele vägisi külge poogitud. Tegemist on väga erinevate autoripositsioonidega ja kahtlemata väga huvitavate kunstnikega, kuid väga keeruline on näha sellest välja kasvamas mõtestatud dialoogi, et Puusempa paremini mõista. Ka voldikus esitatud argumendid ei veena. Kuraator Gruijthuijsen väärib libastumisele vaatamata Puusempa toomise eest kriitilise kunstivälja ajalooteadvusesse igal juhul tunnustust.
1 Gerald Raunig, Art And Revolution. Transversal Activism in the Long Twentieth Century. Los Angeles Semiotext(e), 2007, lk 9–24.
2 Raivo Puusempa ja Krist Gruijthuijseni vestlus 25. V 2012, Tallinna Kunstihoone, Tallinn 2017.
3 Puusemp ise kinnitab, et ta ei olnud ei ühe ega teisega tuttav, mis tundub siiski suhteliselt ebatõenäoline. Ibid.
4 Allan Kaprow, The Real Experiment. Rmt: Allan Kaprow. Essays on the Blurring of Art and Life (toim Jeff Kelley), Berkley University of California Press, 1993, lk 201–218.
5 Ibid.
6 Thierry de Duve, Joseph Beuys, The Last Of Proletarians. – October 1988, nr 45 (Summer), lk 47–62.
7 Kaprow, ibid.
8 Nicolas Bourriaud, Relational Aesthetics. Presses du réel, Pariis 2002.
9 Vt Claire Bishop, Antagonism and Relational Aesthetics. – October 2004, nr 110 (Fall), lk 51–79.
10 Kaprow, ibid.
11 Raivo Puusempa ja Krist Gruijthuijseni vestlus 25. V 2012. | Arvustus. Kunstniku Puusempast destilleerimine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma raamatus "Kunst ja revolutsioon" ("Art & Revolution") astub austria filosoof Gerald Raunig ägedasse võitlusesse kunsti ja revolutsiooni ehk kunsti ja elu piiride hägustamise ja igasuguste kunstiutoopiatega, mille eesmärk on päris maailma allutamine. Ta osutab Richard Wagneri ja Anatoli Lunatšarski näitel, et kunsti ja elu piiride hägustamine ei ole XX sajandi avangardi ega Joseph Beuysi põlvkonna leiutis ning et XIX sajandist pärit idee on olemuselt perversne, sõltumata lähtealustest. Kunstipoliitilistes fantaasiates, mis näivad olevat kannustanud nii Wagnerit kui ka Lunatšarskit, ei kutsuta üles mitte ainult kõikide kunstliikide ühekssaamisele Gesamtkunstwerk ’is, vaid ka inimmasside integratsioonile, mis hävitab erinevused, territorialiseerib, segmenteerib ja liigendab ruumi ning loob kunsti vahenditega ühetaolise massi. Wagneri inimkonna pühitsemise riitused tragöödiates või Lunatšarski entusiasm üleüldise massivaatemängu kui totaalse aktsiooniga seoses toovad paratamatult kaasa hierarhiseeriise, strukturaliseerimise ning poliitika estetiseerimise, mis on väga lähedal fašismile. Walter Benjaminile viidates ütleb Raunig, et poliitilise elu estetiseerimise fašistlik strateegia ei anna rahvamassidele õigusi, vaid võimaluse ennast väljendada, mis Benjamini arvates saab päädida üksnes sõjaga.
Raunig näib väitvat seega, et totaalsus sisaldab endas alati totalitarismi ähvardust. Sellele vastukaaluks käib deleuze’iaan Raunig välja kunstilise ja revolutsioonilise masina ahela idee, kus mõlemad mitte ei hõlma teineteist, vaid ristuvad konkreetses vahetussuhtes piiratud ajaks. Kunsti- ja poliitikamasin töötavad osadena või teineteise hammasratastena, kuid ei transformeeru utoopiateks või fiktsioonideks. Näiteks toob ta Gustave Courbet’, kes muundus kunstnikust poliitikuks Pariisi kommuuni ajal ja pärast kunstnikuks tagasi, ning Situatsionistliku Internatsionaali järkjärgulise suunatud liikumise kunstiväljalt poliitikaväljale. 1
Rosendale’i lahustumine. Hoolimata sellest, et Raivo Puusempa kui kunstniku mälestus on püsinud elus peamiselt tänu tema kahele sõbrale, lääne kaasaegse kunsti vaieldamatutele klassikutele Paul McCarthyle ning Allan Kaprow’le, kellest eriti viimane on üks olulisemaid elu ja kunsti piiride hägustamise apologeete ja mõtestajaid viiekümnendate lõpust peale. Usun, et Puusempa projekt "Kunstist kaugemale: Rosendale’i lahustumine, NY 1980" on käsitletav pigem kunsti ja elu ristumise kui püüdlusena Gesamtkunstwerk ’i poole. Nii või teisiti on Puusempa projekt kaasaegse kunsti lähiajaloo üks huvitavamaid leide või taasavastusi ning pakun, et selle tähendus ja tähtsus kontseptualismi piiride ajaloolisel mõtestamisel ajas üksnes kasvab. Peaaegu sama huvitav on Eestis sündinud ja siit kaheaastasena koos vanematega New Yorki emigreerunud Raivo Puusempa elu trajektoor: see on pigem katkendlik ja hüplik, täis ajutisi põimumisi ja ristumisi kunstiga.
Rosendale’i juhtum ise on lühidalt järgmine. 1967. aastal satub kunstnik Raivo Puusemp esialgu aeg-ajalt suvitama ja hiljem juba alaliselt elama Rosendale Village’i lähedale maale. Sellest saab üks olulisemaid käänukohti Puusempa elus ja loomingus: ta eemaldub kunstist objektide tootmise tähenduses, töötab ehitusel ning ka kunstiõpetajana. 1975. aastal otsustab Puusemp kandideerida probleemidesse sattunud 1800–2000 elanikuga linnakese juhiks, linnapeaks. Linn oli hädas maksude, võlgade ja munitsipaalteenustega, lisaks kääris seal linnavõimu (politsei) ja hipide (üliõpilaste) konflikt, mis oli juba kasvanud vägivaldseks mässuks. Puusemp, kes polnud kuidagi konfliktiga seotud, osutuski valituks, kuid üha enam linna asjadesse süvenemisel veendus ta, et kõige parem lahendus linnale on linna kui haldusüksuse kadumine. Nagu ta ise on öelnud Krist Gruijthuijsenile antud intervjuus: "[—] mida enam ma süvenesin, seda enam taipasin, et see oleks linnale suur teene, kui saaks kõikidest nendest poliitilise struktuuri kihistusest lahti. Maksustavast ja poliitilisest struktuurist [—] ning see tooks inimestele ainult kasu. Aga enne seda tundsin kohustust tagada, et hulk kogukonna struktuurseid probleeme saaks lahendatud. Nii seadsime sisse täiesti uue kanalisatsioonisüsteemi, puhastusseadmed ja veevärgi. Palju asju oli tarvis ära teha. Kogu politseiüksus tuli ümber korraldada, sest pärast mäsu sai selgeks, et politsei ei toimi." 2
1976. aastal korraldati linnakeses referendum, millega lõpetati 1669. aastast toiminud haldusüksuse tegevus. Rosendale Village lakkas olemast ning Puusemp astus linnapea kohalt tagasi ning kolis elama Utah’sse, kus ta pidas muu hulgas ka kohaliku suusaliidu tegevdirektori ametit.
Puusemp hakkas oma linna lahustamise projekti dokumenteerima enam-vähem selle algusest peale: ta salvestas iga oma käigu, tegi koopiad dokumentidest, säilitas kirjavahetuse ja protokollid ning pidas plaani kogutud materjal publitseerida. See dokumentatsioon antigi Paul McCarthy mahitusel 1980. aastal raamatuna välja ning eksponeeriti ka installatsioonina Los Angeles Contemporary Exhibitions ’is (LACE). Juba linnapea ametis hakkas ta oma tööd mingil ajal käsitlema kunstiprojektina või vähemalt oma kunstiprojektide loogilise jätkuna.
Teel kontseptualismi suunas. Tallinna Kunstihoone galerii näitusel on väljas ka slaidiprogramm kunstniku loominguga, mis valmis kõige varasema ja kõige intensiivsema etapi ajal, ajavahemikul 1964–1970, kuhu jäävad õppimine Salt Lake City ülikoolis, tutvumine Paul McCarthyga, tagasikolimine New Yorki 1966. aastal, liitumine ja eemaldumine rühmitusest Museum ning lõpuks kolimine New Yorgist Rosendale’i.
Kunstniku tollased elegantsed installatsioonid ja skulptuurid, mida eksponeeriti mõningatel vähestel grupinäitustel, haakuvad geomeetrilise modernismi ja ka minimalismiga, mängitud on afektiivsete tajuefektide ja valgusega. Puusemp näib pulbitsevat ja põimivat LSDst inspireeritud tajufenomenoloogia kas teadlikult või mitte situatsionistlike ja fluxuslike antikunsti ideedega. 3 Mingil ajal liikuski Puusempa huvi mõjuteostele (influence pieces), nagu ta neid ise nimetas. Ta seostas mõjuteosed Museumi rühmituse kogemusega: ühel hetkel taipas ta, et mitte kõigil inimestel ei ole alati ideid. Nii hakkaski ta neid välja pakkuma, aga mõjutas ka neid ideid realiseerima. Kaudselt mõjutava kunstiobjekti vahetult käitumist muutva või suunava ideega asendamisel teostas Puusemp kontseptualismi ühe primaarse tehte, liikudes ühtlasi kunstiteose dematerialiseerimise suunas. Ise on ta oma mõjuobjektide ideed kirjeldanud järgmiselt: "[—] ma pakkusin vestluse käigus välja ideid, kas baaris või vestluskaaslase pool kodus või kusagil mujal, ma ütlesin nii muuseas: "Oleks jube äge, kui sa nii teeksid ja see näeks välja selline". Kas tead, kui nad nii tegidki, siis mõistsin, et suudan inimesi mõjutada." 4 Seega tundub Rosendale’i projekti käsitlemine mõjuobjektina või selle idee edasiarendusena täiesti loogiline.
Puusempa tollase autoripositsiooni võttis Allan Kaprow kokku nii: "Linnakodanike probleeme küll otseselt ära ei lahendatud, kuid linnapeaga suhtlemisel jõudsid nad ise lahendusteni. [—] Ta andis kõigile võimaluse ise selgusele jõuda, mida tuleb teha. Linna lahustumise otsus oli linnaelanike, mitte tema oma." 5
Kaprow mängis olulist rolli ka Puusempa Rosendale’i projekti järelelus. Happening ’i ristiisa kasutas seda keskse näitena ühes oma tuntumas artiklis "Tõeline eksperiment" ("The Real Experiment" (1983). Artikli fookuses on kunstisarnase kunsti ja elusarnase kunsti vastandus. Kunstisarnaseks kunstiks nimetab Kaprow klassikalisi kunste nende klassikalises institutsionaalses raamistuses, kus sõnum saadetakse kunstnikult publikule; elusarnaseks kunstiks pidas ta institutsionaalse välja ja traditsiooniliste kunstihierarhiate suhtes hoolimatut kunsti, mis pole dialoogis mitte kunsti(ajaloo), vaid ümbritsevaga ja mille sõnum on edastatud vastavalt sündmustele, mis pole selgelt piiritletavad. Elulähedasteks kunstnikeks pidas ta dadaiste, futuriste, Gutai ja Fluxuse grupi kunstnikke, müramuusikuid, post- ja šamanistlikke kunstnikke, kontseptualiste jne. Kaprow’ käsitluses ei puudu aga ka teatav totaalne dimensioon.
Nii Beuysi kui ka Kaprow’ kunsti sotsiaalse funktsiooni käsitlust on mõjutanud osalemine Fluxuse rühmituses. Beuys käsitles ühiskonda sotsiaalse skulptuurina, kus igaüks on kunstnik. Seda võib pidada viimaseks totaalseks kunstiutoopiaks Wagneri või Lunatšarski vaimus: skulptuuri modelleerimise idee laiendati tervele ühiskonnale, mida kollektiivselt kujundatakse tuleviku sotsiaalse korra totaalses kunstiteoses, vabas demokraatlikus sotsialismis. Seetõttu pole mingi ime, et Thierry de Duve kutsus Beuysi irooniliselt viimaseks proletaarlaseks. 6 Esmapilgul võib tunduda Kaprow’ võrdlemine Beuysiga liialdusena, hoolimata nende ühisest Fluxuse perioodist ja antikunsti ideede edasiarendamisest. Kaprow’ elulähedase kunsti mõiste ei ole kindlasti nii ambitsioonikas nagu Beuysil. Kaprow näib seda käsitlevat pigem argielu toimingute ja kunstilise mõtlemise ristumise või sildamisena eluilma tervikus, kuid selleski ei puudu esoteerilis-valgustuslik kõikehõlmavuse ihalus. Oma artikli kokkuvõttes kirjutab ta nii: "[—] kui elulähedase kunstiga taastatakse kunsti kui valgustuspraktika (practice of enlightment) võimalus, täiendab see psühhoteraapia ja meditatsioonitehnikate valdkonda. Elulähedast kunsti ei tule käsitleda nende asendusena, vaid otseteena, mis asetab need kujutluse, metafoori ja koha konteksti. [—] Elulähedane kunst juhib ise ennast ja vastutab ise enda eest. Elulähedane kunst võib olla sillaks teraapia ja meditatsiooni ning argiste asjatoimetuste vahel." 7 Vaevalt küll, et Puusempa mõjuobjektide idee laseb nii kaugeleulatuvaid järeldusi teha.
Suhestuv esteetika."Rosendale’i lahustumises" heiastub hoopis selgemalt see, mida Nicolas Bourriau hakkas kakskümmend aastat hiljem käsitlema 1990ndate kunsti kontekstis selle spetsiifilise eripärana, suhestuva esteetikana (relational aesthetics). Bourriaud’ järgi on suhestuv kunst selline, mille teoreetiliseks horisondiks on (selle asemel et luua sõltumatuid ja privaatseid sümboolseid ruume) inimestevaheliste suhete ja interaktsioonide tegelikkus ning sotsiaalne kontekst. Suhestuvat kunsti ei iseloomusta ei stiil, teema ega ikonograafia, vaid midagi palju otsustavamat: nimelt asjaolu, et toimetatakse samal praktilisel ja teoreetilisel horisondil, inimestevaheliste suhete sfääris. Need teosed sisaldavad sotsiaalse suhtluse meetodeid, interaktiivsust ja kommunikatsiooniprotsessi kui vahendit, et ühendada inimesi. Suhestuva esteetika ruum on interaktsiooni, avatuse ja dialoogi ruum. Suhestuva esteetika mudeli järgi ei loo kunstnik mitte selleks, et rahuldada eneseväljendamise vajadust, vaid tema autoripositsioon on algusest peale dialoogiline, suhtes kogukonnaga, või tõukub mingist probleemist. Kunstnik annab suhtlusprotsessile üksnes vormi, millest koorub teose tegelik sisu. 8 Puusempa "Rosendale’i lahustumine" lükkab aga päris selgelt ümber Bourriaud’ väite, et kunstil, mis on määratletud inimsuhete välja kui kunstiteose kohaga, ei ole kunstiajaloolisi eeskujusid. Tegelikult demonstreerivad sellised projektid nagu Puusempa oma, et 1970ndate kontseptualismi haare kunsti ümbermõtestamisel oli palju laiem, kui arvatakse, kuigi seda sorti praktika sai domineerivaks alles 1990ndatel. Kui jätta kõrvale suhestuva esteetika kriitika, 9 võib väita, et Puusemp on kindel pretendent suhestuva esteetika ühe olulisema klassiku nimetusele, kuigi vaevalt ta ise seda nii väga ihaleb.
Antud kontekstis on huvitav, et "Rosendale’i lahustumine elu jätkumise nimel on võrreldav Puusempa poliitilise karjääri lahustumisega tema elu nimel". 10 Tegelikult ka see, kuidas Puusempas kaob koos afektiivsetest tajueksperimentidest alguse saanud, järkjärguliselt dematerialiseerunud ja politiseerunud kunstikontseptsiooniga kunstnik. Tundub, et kunsti- ja poliitikamasin on teineteise vastastikku olematuks nühkinud. Seda võiks mõista iseennast lammutava transversaalse ahelana.
Krist Gruijthuijsen arutleb intervjuus Puusempa tagasitõmbumise teemadel rohkem justkui iseendaga, üritades seda enda tarvis mõtestda, ja leiab, et kuna Puusempa loomingul polnud konteksti, siis polnud tal ka kuskilt tagasi tõmbuda. 11 Pärast Rosendale’i käivitas Puusemp oma kunstimasina veel vaid ühe korra: kui ta Paul McCarthy näituse raames 2006. aastal korraldas performance ’ina ühe McCarthy skulptuuri matmise. Selle aktsiooni videodokumentatsioon on väljas ka Tallinna näitusel. Aga Puusemp on pidanud vajalikuks uuesti realiseerida mõne tema arvates hea McCarthy ja Kaprow’ idee. Kuigi ta ennast ise enam kunstnikuks ei pea, võib hea idee ta jätkuvalt käima tõmmata.
Lahustumise kujundis leiab Puusempa teekond kunstnikuna loogilise lõpu: kunst ei olnud talle siis elu mõtestamiseks enam vajalik, sest ta oli selle ammu juba idee vastu vahetanud. Ta räägib teda huvitavatest ideedest, mitte ilmtingimata kunstist või kunstiideedest, kuid ta ei vastanda ka ühtesid teistele. Teda ei näi kunstniku staatus koos kõige kaasnevaga olevat kunagi tegelikult huvitanud, mistõttu on ta sellesse suhtunud alati suurima ükskõiksusega. Ta on libisenud kunstniku rolli ja sellest välja sujuvalt ja probleemitult. Pigem näib teda käivitavat heade ideedega teiste elu mõjutamise võimalus, selleks aga ei pea ilmtingimata kunstnik olema. Võib olla vabalt ka linnapea või suusaliidu president või mägimatkade korraldaja, kes ta oli Moabis alles mõne aasta eest, pealt seitsmekümnesena. See näitus destilleerib aga kunstniku lahustunud Puusempast uuesti, toob ta tagasi kunsti(ajaloo)väljale ning loodetavasti laiendab meie kunstikäsitlust, arusaamist elu ja poliitika transversaalsest seotusest.
Näituse kõige küsitavam ja problemaatilisem osa, kureerimise kõige kahtlasem käik on nii-öelda dialoog: kaasatud eesti noorema põlvkonna rahvusvaheliselt tuntud kunstnikud näivad näitusele vägisi külge poogitud. Tegemist on väga erinevate autoripositsioonidega ja kahtlemata väga huvitavate kunstnikega, kuid väga keeruline on näha sellest välja kasvamas mõtestatud dialoogi, et Puusempa paremini mõista. Ka voldikus esitatud argumendid ei veena. Kuraator Gruijthuijsen väärib libastumisele vaatamata Puusempa toomise eest kriitilise kunstivälja ajalooteadvusesse igal juhul tunnustust.
1 Gerald Raunig, Art And Revolution. Transversal Activism in the Long Twentieth Century. Los Angeles Semiotext(e), 2007, lk 9–24.
2 Raivo Puusempa ja Krist Gruijthuijseni vestlus 25. V 2012, Tallinna Kunstihoone, Tallinn 2017.
3 Puusemp ise kinnitab, et ta ei olnud ei ühe ega teisega tuttav, mis tundub siiski suhteliselt ebatõenäoline. Ibid.
4 Allan Kaprow, The Real Experiment. Rmt: Allan Kaprow. Essays on the Blurring of Art and Life (toim Jeff Kelley), Berkley University of California Press, 1993, lk 201–218.
5 Ibid.
6 Thierry de Duve, Joseph Beuys, The Last Of Proletarians. – October 1988, nr 45 (Summer), lk 47–62.
7 Kaprow, ibid.
8 Nicolas Bourriaud, Relational Aesthetics. Presses du réel, Pariis 2002.
9 Vt Claire Bishop, Antagonism and Relational Aesthetics. – October 2004, nr 110 (Fall), lk 51–79.
10 Kaprow, ibid.
11 Raivo Puusempa ja Krist Gruijthuijseni vestlus 25. V 2012.
### Response:
Arvustus. Kunstniku Puusempast destilleerimine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Astana rattur Tanel Kangert hoiab aasta esimesel suurtuuril 18. kohta, liidrile Bob Jungelsile (Quick-Step) kaotab eestlane 1.13.
“Homme (täna) Girol tõsine etapp – viimased 25 km on põhimõtteliselt vastumäge. Hoiame siis Kangertile koos pöidlaid. Kui ta selle päeva üle elab ja väga aega ei kaota, siis on hea kokkuvõte juba väga võimalik. Jõudu, Tanel!” kirjutas Katjuša-Alpecini rattur Rein Taaramäe oma Facebooki lehel. | Taaramäe: kui Kangert täna palju aega ei kaota, on hea kokkuvõte võimalik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Astana rattur Tanel Kangert hoiab aasta esimesel suurtuuril 18. kohta, liidrile Bob Jungelsile (Quick-Step) kaotab eestlane 1.13.
“Homme (täna) Girol tõsine etapp – viimased 25 km on põhimõtteliselt vastumäge. Hoiame siis Kangertile koos pöidlaid. Kui ta selle päeva üle elab ja väga aega ei kaota, siis on hea kokkuvõte juba väga võimalik. Jõudu, Tanel!” kirjutas Katjuša-Alpecini rattur Rein Taaramäe oma Facebooki lehel.
### Response:
Taaramäe: kui Kangert täna palju aega ei kaota, on hea kokkuvõte võimalik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Väidetavalt oli sel nädalal peaminister Jüri Ratas andnud selge sõnumi IRL-ile, et ükskõik, kes võidab, tema peaministrina väga soovib, et uus IRL-i esimees oleks valitsuse liige, oleks minister," märkis Rumm.
"Kaia Iva teadupärast on praegu minister, Helir-Valdor Seeder ei ole. Miks Jüri Ratas sellist soovi avaldas on väga mõistetav. Kui erakonna liider on valitsuses, siis ta osaleb kõikide otsustuste tegemises, ta vastutab selle eest ja see seob erakonna valitsusliiduga sisuliselt palju tugevamini kui see oleks juhul, kui mistahes valitsuserakonna esimees on valitsusest väljas," ütles Rumm.
Saatejuht Anvar Samost tõdes, et erakondade reitingu värske uuringu kohaselt on IRL langenud alla viieprotsendilist valimiskünnist.
"Oleme ka siin saates avaldanud arvamust, et kui IRL-is käib mõnenädalane kahe juhikandidaadi valimisvõitlus, siis see võiks positiivselt mõjuda erakonna reitingule, nagu nägime Reformierakonna või Keskerakonna puhul. IRL-i puhul seda ei juhtunud," ütles Samost.
Samosti sõnul võib põhjuseks olla see, et viimase kolme nädala jooksul polnud praktiliselt ajakirjanduse põhjal otsustades näha Seederi ja Iva debatte.
"Praktiliselt oli see ümmargune null. Alles viimasel nädalal mõned päevad enne valimisi ja ka vist ühel päeval pidasid Seeder ja Iva kolm erinevat debatti ja samal päeval ilmusid Postimehes kaks programmilist kirjutist, kus siis kumbki kandidaat avas oma vaateid, kuidas IRL peaks edasi minema või mis erakonnaga üldse peaks peale hakkama. Enne seda ikka oli täielik vaikus ja ma saan aru, et see ei olnud mitte sellepärast, et ajakirjanikud poleks teinud neile ettepanekuid," nentis Samost.
"Kui me vaatame neid kirjutisi või debatte, paneme käe südamele ja vastame ausalt, kas Kaia Iva ja Helir-Valdor Seederi seisukohad erinevad üksteisest, kas neil tekkis vastasseis, vastandumine, kas neil tekkis ideede võitlus - seda kindlasti ei saa öelda," tõdes Samost.
Rumm leidis, et ükskõik, mida Kaia Iva ja Helir-Valdor Seeder oleksid rääkinud, siis inerts on ühiskonnas siiski väga tugev - kui kõik poliitilised konkurendid, ajakirjandus ja valijad räägivad sellest, et erakond on sügavas kriisis, siis parteid sealt tunnustavalt välja tuua ühe põgusa valimiseelse debatiga ongi väga raske.
Samosti sõnul oli kandidaatidel aega kolm nädalat tegelikult. "Ma usun, et neid asju, millele esimehe kandidaat IRL-is oleks võinud tähelepanu juhtida, eelkõige Kaia Iva, oleks võinud olla rohkem ja see nö enesepeegeldus või enesekriitika oleks võinud olla tugevam. Kahest kandidaadist tegelikult peab ütlema, et Seeder oligi mõnevõrra reljeefsem valimiseelses tegevuses," ütles Samost.
Samosti sõnul peaks nüüd vaatama pigem uue juhi esimesi samme ning esimene küsimus ongi, kas tuleb mingeid muutusi valitsusdelegatsiooni koosseisus.
"See ei sõltu niivõrd peaminister Jüri Ratase soovidest. Eesti koalitsiooniloogika on selline, et koalitsioonipartnerid kõik ise otsustavad oma valitsusdelegatsiooni koosseisu. Seal võib olla mingisuguseid kohti, kus peaminister võib öelda sõna ja seda kuulatakse, aga antud juhul ma arvan selle vahetuse puhul Ratas aktsepteerib seda," arvas Samost.
Samosti sõnul on oluline see, mida IRL-i vastvalitud eestseisus asjast arvab ja veel tähtsam - nii veidralt kui see ka ei kõla - mida arvavad need samad IRL-i viis ministrit.
"Kui tugevalt seal mõned inimesed, eelkõige Marko Pomerants ja Sven Sester otsustavad oma toolist kinni hoida. Mingil hetkel olevat kuuldavasti olnud arutelu, et kui valitsuses peaks muudatusi tegema, siis kõik viis ministrit võiksid korraga lahkuda ja erakonna uus esimees saab valida uued ministrid. Mõni nö vana minister võib ka uues komplektis olla, kuid seda ei tehta niimoodi, et kellelegi pannake must märk otsa ette, et sina ei sobinud. Oleks komplektina vahetus," ütles Samost.
Rummi sõnul IRL-i esimehe valimistel juhtitud demokraatiat ei juhtunud, sest oli kaks väga võrdset kandidaati ning kui 10 erakonna liiget oleks otsustanud teisiti, oleks võitnud Kaia Iva, mitte Helir-Valdor Seeder. | Rumm: Seederi võit Iva ees tähendab tõenäoliselt suuremaid muutusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Väidetavalt oli sel nädalal peaminister Jüri Ratas andnud selge sõnumi IRL-ile, et ükskõik, kes võidab, tema peaministrina väga soovib, et uus IRL-i esimees oleks valitsuse liige, oleks minister," märkis Rumm.
"Kaia Iva teadupärast on praegu minister, Helir-Valdor Seeder ei ole. Miks Jüri Ratas sellist soovi avaldas on väga mõistetav. Kui erakonna liider on valitsuses, siis ta osaleb kõikide otsustuste tegemises, ta vastutab selle eest ja see seob erakonna valitsusliiduga sisuliselt palju tugevamini kui see oleks juhul, kui mistahes valitsuserakonna esimees on valitsusest väljas," ütles Rumm.
Saatejuht Anvar Samost tõdes, et erakondade reitingu värske uuringu kohaselt on IRL langenud alla viieprotsendilist valimiskünnist.
"Oleme ka siin saates avaldanud arvamust, et kui IRL-is käib mõnenädalane kahe juhikandidaadi valimisvõitlus, siis see võiks positiivselt mõjuda erakonna reitingule, nagu nägime Reformierakonna või Keskerakonna puhul. IRL-i puhul seda ei juhtunud," ütles Samost.
Samosti sõnul võib põhjuseks olla see, et viimase kolme nädala jooksul polnud praktiliselt ajakirjanduse põhjal otsustades näha Seederi ja Iva debatte.
"Praktiliselt oli see ümmargune null. Alles viimasel nädalal mõned päevad enne valimisi ja ka vist ühel päeval pidasid Seeder ja Iva kolm erinevat debatti ja samal päeval ilmusid Postimehes kaks programmilist kirjutist, kus siis kumbki kandidaat avas oma vaateid, kuidas IRL peaks edasi minema või mis erakonnaga üldse peaks peale hakkama. Enne seda ikka oli täielik vaikus ja ma saan aru, et see ei olnud mitte sellepärast, et ajakirjanikud poleks teinud neile ettepanekuid," nentis Samost.
"Kui me vaatame neid kirjutisi või debatte, paneme käe südamele ja vastame ausalt, kas Kaia Iva ja Helir-Valdor Seederi seisukohad erinevad üksteisest, kas neil tekkis vastasseis, vastandumine, kas neil tekkis ideede võitlus - seda kindlasti ei saa öelda," tõdes Samost.
Rumm leidis, et ükskõik, mida Kaia Iva ja Helir-Valdor Seeder oleksid rääkinud, siis inerts on ühiskonnas siiski väga tugev - kui kõik poliitilised konkurendid, ajakirjandus ja valijad räägivad sellest, et erakond on sügavas kriisis, siis parteid sealt tunnustavalt välja tuua ühe põgusa valimiseelse debatiga ongi väga raske.
Samosti sõnul oli kandidaatidel aega kolm nädalat tegelikult. "Ma usun, et neid asju, millele esimehe kandidaat IRL-is oleks võinud tähelepanu juhtida, eelkõige Kaia Iva, oleks võinud olla rohkem ja see nö enesepeegeldus või enesekriitika oleks võinud olla tugevam. Kahest kandidaadist tegelikult peab ütlema, et Seeder oligi mõnevõrra reljeefsem valimiseelses tegevuses," ütles Samost.
Samosti sõnul peaks nüüd vaatama pigem uue juhi esimesi samme ning esimene küsimus ongi, kas tuleb mingeid muutusi valitsusdelegatsiooni koosseisus.
"See ei sõltu niivõrd peaminister Jüri Ratase soovidest. Eesti koalitsiooniloogika on selline, et koalitsioonipartnerid kõik ise otsustavad oma valitsusdelegatsiooni koosseisu. Seal võib olla mingisuguseid kohti, kus peaminister võib öelda sõna ja seda kuulatakse, aga antud juhul ma arvan selle vahetuse puhul Ratas aktsepteerib seda," arvas Samost.
Samosti sõnul on oluline see, mida IRL-i vastvalitud eestseisus asjast arvab ja veel tähtsam - nii veidralt kui see ka ei kõla - mida arvavad need samad IRL-i viis ministrit.
"Kui tugevalt seal mõned inimesed, eelkõige Marko Pomerants ja Sven Sester otsustavad oma toolist kinni hoida. Mingil hetkel olevat kuuldavasti olnud arutelu, et kui valitsuses peaks muudatusi tegema, siis kõik viis ministrit võiksid korraga lahkuda ja erakonna uus esimees saab valida uued ministrid. Mõni nö vana minister võib ka uues komplektis olla, kuid seda ei tehta niimoodi, et kellelegi pannake must märk otsa ette, et sina ei sobinud. Oleks komplektina vahetus," ütles Samost.
Rummi sõnul IRL-i esimehe valimistel juhtitud demokraatiat ei juhtunud, sest oli kaks väga võrdset kandidaati ning kui 10 erakonna liiget oleks otsustanud teisiti, oleks võitnud Kaia Iva, mitte Helir-Valdor Seeder.
### Response:
Rumm: Seederi võit Iva ees tähendab tõenäoliselt suuremaid muutusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avasetis kaotas Kontaveit oma servi koguni kolmel korral, kolumblanna läks kohtumist juhtima neljandalt settpallilt. Teises setis rollid vahetusid, Kontaveit murdis Duque-Marino kolmel korral ning viigistas kiirelt mänguseisu. Teel setivõiduni parandas eestlanna oluliselt esimeselt servilt saadud punktide protsenti – 60 esimese seti 44 vastu.
Otsustav sett algas mõlemale tennisistile kahe järjestikuse murdmisega, mille järel hoidsid nii kolumblanna kui eestlanna kahel korral oma pallingut. Üheksandas geimis murdis Kontaveit Duque-Marino kiirelt, sama kordus ka ülejärgmises geimis. 12. geimis kindlustas Kontaveit oma pallingu hoidmisega mängu võidu.
Enne kohtumist:
Nädala eest kaotas Kontaveit Madridi tenniseturniiri kvalifikatsiooniringis Duque-Marinole kohtumise 3:6, 3:6, kuid pääses siiski "õnneliku kaotajana" põhitabelisse, kus kaotas ameeriklannale Coco Vandeweghele (WTA 22).
Rooma turniiri esimeses kvalifikatsiooniringis sai Kontaveit jagu slovakitar Jana Cepelovast (WTA 86.) 6:2, 4:6, 6:1. 27-aastane Duque-Marino alistas seevastu kahes setis 7:6 (7:4) 7:5 venelanna Natalia Vihhjantseva (WTA 70.). | Kaotusseisust välja tulnud Kontaveit pääses Roomas põhitabelisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avasetis kaotas Kontaveit oma servi koguni kolmel korral, kolumblanna läks kohtumist juhtima neljandalt settpallilt. Teises setis rollid vahetusid, Kontaveit murdis Duque-Marino kolmel korral ning viigistas kiirelt mänguseisu. Teel setivõiduni parandas eestlanna oluliselt esimeselt servilt saadud punktide protsenti – 60 esimese seti 44 vastu.
Otsustav sett algas mõlemale tennisistile kahe järjestikuse murdmisega, mille järel hoidsid nii kolumblanna kui eestlanna kahel korral oma pallingut. Üheksandas geimis murdis Kontaveit Duque-Marino kiirelt, sama kordus ka ülejärgmises geimis. 12. geimis kindlustas Kontaveit oma pallingu hoidmisega mängu võidu.
Enne kohtumist:
Nädala eest kaotas Kontaveit Madridi tenniseturniiri kvalifikatsiooniringis Duque-Marinole kohtumise 3:6, 3:6, kuid pääses siiski "õnneliku kaotajana" põhitabelisse, kus kaotas ameeriklannale Coco Vandeweghele (WTA 22).
Rooma turniiri esimeses kvalifikatsiooniringis sai Kontaveit jagu slovakitar Jana Cepelovast (WTA 86.) 6:2, 4:6, 6:1. 27-aastane Duque-Marino alistas seevastu kahes setis 7:6 (7:4) 7:5 venelanna Natalia Vihhjantseva (WTA 70.).
### Response:
Kaotusseisust välja tulnud Kontaveit pääses Roomas põhitabelisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avar tuba. Voodi ühele. Kirjutuslaud arvutiga. Raamaturiiul raamatutega. Seinal suur krutsifiks.
70-aastane mees istub arvuti taga. Vaikus. Mees avab lauasahtli, võtab sealt foto, vaatab seda.
Mees: Tere, ema. Ma pole ammu Sinuga rääkinud. Nüüd siis viimast korda. Mäletad, see oli 40 aastat tagasi. Olin saanud doktorikraadi ja kirjutanud raamatu, mis tegi mu kuulsaks. Ma pidasin loenguid, mul oli palju õpilasi. Aga ühel päeval - 4. septembril 1976. aastal - helistasid Sa mulle ja ütlesid: mu poeg, kas tõesti peab kulutama lühikest eluaega teiste õpetamiseks ja tühipaljaste teadmiste kogumiseks? Mine, mu poeg, mägedesse, ela üksinda, mõtiskle ja süvene, ehk siis lõpuks ka pääsed...
Nii sa ütlesid. See oli nagu välk selgest taevast. Ma olin tegelenud religiooniga nii palju kui vene valitsuse all võimalik oli. Sõna "pääsemine" polnud mulle võõras. Pääseda Teisele Kaldale nagu budistid ütlevad. Jumala Riik, Nirvaana, Tao. Oh, ema, ma ehmusin, kuid võtsin Sind kuulda. Müüsin kõik raamatud, jätsin ainult mõned, mis tundusid mulle olulised, muretsesin omaette ühetoalise korteri ja eraldusin maailmast. Ja nüüd olen ma siin erakuna elanud 40 aastat. Kas Sa oled minuga rahul, ema? Kas ma olen pääsenud?!
Dokyu elas üksi oma hütis ja keeldus ühinemast kloostritega. Oma viimased sõnad kirjutas ta istudes ristijalu. Kui oli kirjutanud, siis pani sule käest, ümises omaette iidset viisi, äkki möiratas naerda ning suri. Tema viimane luuletus:
Minu kuuekümne viie
eluaasta jooksul
ei sündinud imesid.
Buddhale ja suurtele usklikele
on mul olnud küsimusi.
Ja kui ma ütlen:
"Täna, just sel tunnil
ma lahkun maailmast",
siis ei loe see midagi.
Kas päev päeva järel
ei tõuse päike idast?
Ja kui õpilane küsis õpetajalt:
Mis saab minust peale surma?
Siis vastas õpetaja:
Vabanda, ma pean minema sitale.
Ja kõrbeerak ütles õpilasele: Kong õpetab Sulle kõik, püsi kongis.
Kas mind on õpetanud kong, mu koda? Küllap on, palju on jäänud küsimusteks, kuid vastus on ikkagi üks: See maailm, kaduvuse ja häda maailm ei anna vastust, kogu sündide ja surmade ring on jälk ja ainus, mida soovida, see on --- sellelt rattalt pääseda! Kas ma olen pääsenud? Või olen ma ikka inimene, kes ainult sööb, joob, magab, nikub ja situb. Seksi mu elus ei ole, ka paljunemist, tänu Jumalale, püüan elada nii askeetlikult kui suudan. Aga söömine on vastik --- oleme ikkagi kõhu orjad ja kui me sellest ei vabane , oleme ikka väetid loomad ---
Ja jälle küsis õpilane:
Mis saab Sinust peale surma?
Ja õpetaja vastas:
Ma ei tea.
Õpilane:
Kuidas nii?
Õpetaja:
Ma ei ole ju veel surnud...
Ma surin unes kaks korda - istudes, ei valu, see oli kerge, kas ka päriselt nii --- ei tea , ei tea - aga tahaks teada oma surmatundi ---
Kas ma olen pääsenud, ikka trummeldab see mu ajus?
Jah, seltskonnast. Ei pea mõtlema, mida teised minust mõtlevad ega osa võtma tühjadest juttudest. Ka naistest pääsenud. Vähkremisest voodis ja mõtlemisest armukesele, perele ja argimuredele. Aga pole pääsu kosmilisest õudusest. Sitakotina Maa peal keset paisuvat Universumit. Ja üha kiiremini paisuvat...
Miljardid tähed, miljardid galaktikad ja tumeaine ja tume energia. Elada, et surra. Elu nagu välgusähvatus keset pimedat ööd. Tulla ja minna. Ja siis tuli Jeesus maailma pakkuma igavest elu. Keset vaikivat Universumit. Tillukesele Maale, kus põrmlased vaevlevad. Paljud on jätnud kõik, et teenida seda imet - Jeesust. Erakud, mungad ja nunnad kiitmas ja tänamas Jeesust päeval ja öösel. Ja surnud lootuses elada peale surma... Meie Isa, kes Sa oled taevas...
Aga ikkagi siin Universumi õuduses, meie, põrmud, oleme määratud kadumisele. Või on mustad augud koridorid pääsemiseks? Astronoomid konstrueerivad ussiauke, ka unistavad pääsemisest. Mina aga istun siin toas aastakümneid juba ning lõpp on käes. Viimane päev...
Jah, zen -meistritel Jaapanis oli ja on auasi surra istudes või püsti ning enne surma kirjutada luuletus, jisei:
See on viimane päev.
Ma vaatan sinikael parte,
kes karjuvad Iware järvel.
Seejärel kaon ma
pilvedesse.
Ka meie Ernst Enno luuletas surivoodil... "Ja nägemata lõhnab nüüd mu hinge hiis - ja sai sest minu elurände kõige õilsam viis". Kas ka mina suudan seda? Hüvastijätt kõigega. Jäädavalt. Või tulen ma tagasi? Siia? Ei! Ma ei taha seda! Ära siit. Välja! Kas Uude Maailma? Ei tea, aga tahaks teada. Mu usk on nõder, kuigi on hetki, mil ma usun, et lõpp ei ole lõpp, vaid Uus Algus. Täiesti UUE Algus.
Aga mis siis on toimunud selle 40 aasta jooksul?
Ei midagi. Vaikus. Sõnad. Kujutluspildid. Esimesed kümme aastat - eelnevast lahti harutamine, teine kümme aastat - lugemine, võõrad mõtted, kolmas aastakümme - loobumine kõigest võõrast. iseenda kuristik ja viimane aastakümme - surmaks valmistumine. Kõik, kogu elu möödub välgusähvatusena, olgu siis askeldades inimeste seas või istudes üksi toas.
Jisei:
Ma mõtlesin elada
kaks kolm sajandit.
Aga nüüd siin tuleb surm mulle ---
kaheksakümmend viiesele
lapsele.
Aga mina täna 70...kas veel 15 aastat...aga milleks, mille jaoks, kuidas, võin heita elu ära nagu kuue, ja see teeb meele kergeks --- juhhei! Ja veelkord juhhei!
2016. M.I.A. - 2017. M.I.A. | Jaan Tooming. Viimane päev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avar tuba. Voodi ühele. Kirjutuslaud arvutiga. Raamaturiiul raamatutega. Seinal suur krutsifiks.
70-aastane mees istub arvuti taga. Vaikus. Mees avab lauasahtli, võtab sealt foto, vaatab seda.
Mees: Tere, ema. Ma pole ammu Sinuga rääkinud. Nüüd siis viimast korda. Mäletad, see oli 40 aastat tagasi. Olin saanud doktorikraadi ja kirjutanud raamatu, mis tegi mu kuulsaks. Ma pidasin loenguid, mul oli palju õpilasi. Aga ühel päeval - 4. septembril 1976. aastal - helistasid Sa mulle ja ütlesid: mu poeg, kas tõesti peab kulutama lühikest eluaega teiste õpetamiseks ja tühipaljaste teadmiste kogumiseks? Mine, mu poeg, mägedesse, ela üksinda, mõtiskle ja süvene, ehk siis lõpuks ka pääsed...
Nii sa ütlesid. See oli nagu välk selgest taevast. Ma olin tegelenud religiooniga nii palju kui vene valitsuse all võimalik oli. Sõna "pääsemine" polnud mulle võõras. Pääseda Teisele Kaldale nagu budistid ütlevad. Jumala Riik, Nirvaana, Tao. Oh, ema, ma ehmusin, kuid võtsin Sind kuulda. Müüsin kõik raamatud, jätsin ainult mõned, mis tundusid mulle olulised, muretsesin omaette ühetoalise korteri ja eraldusin maailmast. Ja nüüd olen ma siin erakuna elanud 40 aastat. Kas Sa oled minuga rahul, ema? Kas ma olen pääsenud?!
Dokyu elas üksi oma hütis ja keeldus ühinemast kloostritega. Oma viimased sõnad kirjutas ta istudes ristijalu. Kui oli kirjutanud, siis pani sule käest, ümises omaette iidset viisi, äkki möiratas naerda ning suri. Tema viimane luuletus:
Minu kuuekümne viie
eluaasta jooksul
ei sündinud imesid.
Buddhale ja suurtele usklikele
on mul olnud küsimusi.
Ja kui ma ütlen:
"Täna, just sel tunnil
ma lahkun maailmast",
siis ei loe see midagi.
Kas päev päeva järel
ei tõuse päike idast?
Ja kui õpilane küsis õpetajalt:
Mis saab minust peale surma?
Siis vastas õpetaja:
Vabanda, ma pean minema sitale.
Ja kõrbeerak ütles õpilasele: Kong õpetab Sulle kõik, püsi kongis.
Kas mind on õpetanud kong, mu koda? Küllap on, palju on jäänud küsimusteks, kuid vastus on ikkagi üks: See maailm, kaduvuse ja häda maailm ei anna vastust, kogu sündide ja surmade ring on jälk ja ainus, mida soovida, see on --- sellelt rattalt pääseda! Kas ma olen pääsenud? Või olen ma ikka inimene, kes ainult sööb, joob, magab, nikub ja situb. Seksi mu elus ei ole, ka paljunemist, tänu Jumalale, püüan elada nii askeetlikult kui suudan. Aga söömine on vastik --- oleme ikkagi kõhu orjad ja kui me sellest ei vabane , oleme ikka väetid loomad ---
Ja jälle küsis õpilane:
Mis saab Sinust peale surma?
Ja õpetaja vastas:
Ma ei tea.
Õpilane:
Kuidas nii?
Õpetaja:
Ma ei ole ju veel surnud...
Ma surin unes kaks korda - istudes, ei valu, see oli kerge, kas ka päriselt nii --- ei tea , ei tea - aga tahaks teada oma surmatundi ---
Kas ma olen pääsenud, ikka trummeldab see mu ajus?
Jah, seltskonnast. Ei pea mõtlema, mida teised minust mõtlevad ega osa võtma tühjadest juttudest. Ka naistest pääsenud. Vähkremisest voodis ja mõtlemisest armukesele, perele ja argimuredele. Aga pole pääsu kosmilisest õudusest. Sitakotina Maa peal keset paisuvat Universumit. Ja üha kiiremini paisuvat...
Miljardid tähed, miljardid galaktikad ja tumeaine ja tume energia. Elada, et surra. Elu nagu välgusähvatus keset pimedat ööd. Tulla ja minna. Ja siis tuli Jeesus maailma pakkuma igavest elu. Keset vaikivat Universumit. Tillukesele Maale, kus põrmlased vaevlevad. Paljud on jätnud kõik, et teenida seda imet - Jeesust. Erakud, mungad ja nunnad kiitmas ja tänamas Jeesust päeval ja öösel. Ja surnud lootuses elada peale surma... Meie Isa, kes Sa oled taevas...
Aga ikkagi siin Universumi õuduses, meie, põrmud, oleme määratud kadumisele. Või on mustad augud koridorid pääsemiseks? Astronoomid konstrueerivad ussiauke, ka unistavad pääsemisest. Mina aga istun siin toas aastakümneid juba ning lõpp on käes. Viimane päev...
Jah, zen -meistritel Jaapanis oli ja on auasi surra istudes või püsti ning enne surma kirjutada luuletus, jisei:
See on viimane päev.
Ma vaatan sinikael parte,
kes karjuvad Iware järvel.
Seejärel kaon ma
pilvedesse.
Ka meie Ernst Enno luuletas surivoodil... "Ja nägemata lõhnab nüüd mu hinge hiis - ja sai sest minu elurände kõige õilsam viis". Kas ka mina suudan seda? Hüvastijätt kõigega. Jäädavalt. Või tulen ma tagasi? Siia? Ei! Ma ei taha seda! Ära siit. Välja! Kas Uude Maailma? Ei tea, aga tahaks teada. Mu usk on nõder, kuigi on hetki, mil ma usun, et lõpp ei ole lõpp, vaid Uus Algus. Täiesti UUE Algus.
Aga mis siis on toimunud selle 40 aasta jooksul?
Ei midagi. Vaikus. Sõnad. Kujutluspildid. Esimesed kümme aastat - eelnevast lahti harutamine, teine kümme aastat - lugemine, võõrad mõtted, kolmas aastakümme - loobumine kõigest võõrast. iseenda kuristik ja viimane aastakümme - surmaks valmistumine. Kõik, kogu elu möödub välgusähvatusena, olgu siis askeldades inimeste seas või istudes üksi toas.
Jisei:
Ma mõtlesin elada
kaks kolm sajandit.
Aga nüüd siin tuleb surm mulle ---
kaheksakümmend viiesele
lapsele.
Aga mina täna 70...kas veel 15 aastat...aga milleks, mille jaoks, kuidas, võin heita elu ära nagu kuue, ja see teeb meele kergeks --- juhhei! Ja veelkord juhhei!
2016. M.I.A. - 2017. M.I.A.
### Response:
Jaan Tooming. Viimane päev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lepiku varasem tippmark oli 1:27.11, kuigi Pariisi maratonil jooksis ta teises pooles 1:27.02, ent see ei ole ametlik tulemus, kirjutab ajakirja Jooksja Jooksuportaal. Poolmaratoni võitis Helsingis soomlanna Maria Söderström ajaga 1:19.10.
"Jäin pärast maratoni haigeks ja vormi polnud. Arvasin, et ma ei kesta täna lõpuni ära tempoga neli minutit kilomeetrile, aga pidasin ilusti vastu ja raske polnudki," rääkis Lepik. Tugevas vastutuules ei olnud tal kellegagi koos joosta: "viimased 5-6 km olin täitsa üksi."
Alguses joosti küll pundis, aga need lagunesid kiirelt laiali. "Mehed hoidsid pigem seljataha, väga vähe sai kellegi tuules joosta. Rada väga kiire polnud, suht väntsutas, aga ei midagi rasket," lisas Lepik.
Viiendast kohast lahutas Lepikut 15 sekundit. "Ma jooksin lõpus üksi ja siis kuidagi lasin lõdvalt. Nägin ees jooksjaid ka, aga nad olid 100 m kaugemal ning ei tahtnud kuidagi järgi pingutada, läksin väga mõnusa tundega lõpuni," sõnas Lepik. | Kaia Lepik sai Helsingi poolmaratonil isikliku rekordiga seitsmenda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lepiku varasem tippmark oli 1:27.11, kuigi Pariisi maratonil jooksis ta teises pooles 1:27.02, ent see ei ole ametlik tulemus, kirjutab ajakirja Jooksja Jooksuportaal. Poolmaratoni võitis Helsingis soomlanna Maria Söderström ajaga 1:19.10.
"Jäin pärast maratoni haigeks ja vormi polnud. Arvasin, et ma ei kesta täna lõpuni ära tempoga neli minutit kilomeetrile, aga pidasin ilusti vastu ja raske polnudki," rääkis Lepik. Tugevas vastutuules ei olnud tal kellegagi koos joosta: "viimased 5-6 km olin täitsa üksi."
Alguses joosti küll pundis, aga need lagunesid kiirelt laiali. "Mehed hoidsid pigem seljataha, väga vähe sai kellegi tuules joosta. Rada väga kiire polnud, suht väntsutas, aga ei midagi rasket," lisas Lepik.
Viiendast kohast lahutas Lepikut 15 sekundit. "Ma jooksin lõpus üksi ja siis kuidagi lasin lõdvalt. Nägin ees jooksjaid ka, aga nad olid 100 m kaugemal ning ei tahtnud kuidagi järgi pingutada, läksin väga mõnusa tundega lõpuni," sõnas Lepik.
### Response:
Kaia Lepik sai Helsingi poolmaratonil isikliku rekordiga seitsmenda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks konkreetsete kriminaalmenetluste-teemale leppisid pooled kokku piiriüleste kuritegude menetlemisel kiirete ning vahetute tõendite ja info vahetamise võimalustes.
"Kuivõrd kuritegevus on muutunud väga rahvusvaheliseks, siis tähendab see ka meie jaoks pidevat koostööd teiste riikidega. Sellise koostöö aluseks on kiire ja asjakohane infovahetus, mis aitab juba toime pandud kuritegusid tõendada ning uusi ära hoida," ütles Perling ERR-ile.
Riigi peaprokurör Lavly Perlinguga viibis Türgis töökohtumistel riigiprokurör Piret Paukštys. | Perling utsitas Türgis kolleege Eesti õigusabile kiiremini vastama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks konkreetsete kriminaalmenetluste-teemale leppisid pooled kokku piiriüleste kuritegude menetlemisel kiirete ning vahetute tõendite ja info vahetamise võimalustes.
"Kuivõrd kuritegevus on muutunud väga rahvusvaheliseks, siis tähendab see ka meie jaoks pidevat koostööd teiste riikidega. Sellise koostöö aluseks on kiire ja asjakohane infovahetus, mis aitab juba toime pandud kuritegusid tõendada ning uusi ära hoida," ütles Perling ERR-ile.
Riigi peaprokurör Lavly Perlinguga viibis Türgis töökohtumistel riigiprokurör Piret Paukštys.
### Response:
Perling utsitas Türgis kolleege Eesti õigusabile kiiremini vastama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Helir-Valdor Seeder on oma retoorikas väga jõuliselt üritanud kiskuda oma agendat rahvuskonservatiivses suunas. Seal on muidugi ees Eesti rahvuskonservatiivne erakond EKRE ja see on lahing, mis Seedri hinnangul tuleb IRL-il maha pidada," ütles Lobjakas.
Lobjaka sõnul on Keskerakonna juhitud valitsuses seda lahingut aga kohutavalt keeruline kui mitte võimatu pidada ja seda on märganud ka alati oportunistlik Reformierakond.
"Ridamisi on Kristen Michal, Jürgen Ligi, Hanno Pevkur teinud selliseid trollivaid lähenemiskatseid IRL-ile, öeldes, et tulge jõuluks koju, teeme parempoolse valitsuse ja selle kutse vaikseks eelduseks on see, et see tehtaks, kas Reformierakond, IRL ja EKRE või Reformierakond, IRL ja Vabaerakond," arvas Lobjakas.
Tema hinnangul saaks mõlemal juhul olema absurdne situatsioon, mis ei ole palju parem IRL-i jaoks olemisest Keskerakonna valitsuses.
"Valitsuses, kus tal tuleb võistelda või konkureerida erakonnaga, mis võtab temalt hääli või millelt ta loodab ise hääli võtta ehk siis EKRE või Vabaerakonnaga," nentis Lobjakas.
Karnau sõnul tõi Seedrile võidu see, et ta suutis aktiveerida partei Isamaa-tiiba, inimesi, kes on erakonnas juba ERSP-aegadest, sellist rahvuslikumat ja konservatiivsemat tiiba.
"Kui võrrelda Seedri ja Iva programme, siis ega nendes programmides sisulist erinevust ei olnud. Ainus erinevus, mis oli, oli see, et Kaia Iva ütles neid asju, mida ütles ka Seeder, mõnevõrra leebemas vormis," arvas Karnau.
Lobjaka arvates üritabki IRL Seedri juhtimisel teha EKRET, kuid ilma igasuguse karismata. "Õnn kaasa neile selles mõttes," ütles ta.
"Nüüd tuleb otsustada, kas jääda praegusesse valitsusse ja riskida totaalse hävinguga, kui IRL jätkab tänast kurssi, sest IRL-i sarnasel parteil on end väga raske teostada või tõestada paremtsentristliku või paremkonservatiivse erakonnana," arvas Lobjakas.
IRL valis laupäeval suurkogul erakonna uueks esimeheks Helir-Valdor Seederi, kes vahetab sellel kohal välja Margus Tsahkna.
Üldkogust võttis osa 643 IRL-i liiget, kellest hääletas 632. Seederi poolt hääletas 322 liiget, teise kandidaadi Kaia Iva poolt hääletas 304 liiget. | Lobjakas: IRL üritab teha EKRE-t ilma igasuguse karismata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Helir-Valdor Seeder on oma retoorikas väga jõuliselt üritanud kiskuda oma agendat rahvuskonservatiivses suunas. Seal on muidugi ees Eesti rahvuskonservatiivne erakond EKRE ja see on lahing, mis Seedri hinnangul tuleb IRL-il maha pidada," ütles Lobjakas.
Lobjaka sõnul on Keskerakonna juhitud valitsuses seda lahingut aga kohutavalt keeruline kui mitte võimatu pidada ja seda on märganud ka alati oportunistlik Reformierakond.
"Ridamisi on Kristen Michal, Jürgen Ligi, Hanno Pevkur teinud selliseid trollivaid lähenemiskatseid IRL-ile, öeldes, et tulge jõuluks koju, teeme parempoolse valitsuse ja selle kutse vaikseks eelduseks on see, et see tehtaks, kas Reformierakond, IRL ja EKRE või Reformierakond, IRL ja Vabaerakond," arvas Lobjakas.
Tema hinnangul saaks mõlemal juhul olema absurdne situatsioon, mis ei ole palju parem IRL-i jaoks olemisest Keskerakonna valitsuses.
"Valitsuses, kus tal tuleb võistelda või konkureerida erakonnaga, mis võtab temalt hääli või millelt ta loodab ise hääli võtta ehk siis EKRE või Vabaerakonnaga," nentis Lobjakas.
Karnau sõnul tõi Seedrile võidu see, et ta suutis aktiveerida partei Isamaa-tiiba, inimesi, kes on erakonnas juba ERSP-aegadest, sellist rahvuslikumat ja konservatiivsemat tiiba.
"Kui võrrelda Seedri ja Iva programme, siis ega nendes programmides sisulist erinevust ei olnud. Ainus erinevus, mis oli, oli see, et Kaia Iva ütles neid asju, mida ütles ka Seeder, mõnevõrra leebemas vormis," arvas Karnau.
Lobjaka arvates üritabki IRL Seedri juhtimisel teha EKRET, kuid ilma igasuguse karismata. "Õnn kaasa neile selles mõttes," ütles ta.
"Nüüd tuleb otsustada, kas jääda praegusesse valitsusse ja riskida totaalse hävinguga, kui IRL jätkab tänast kurssi, sest IRL-i sarnasel parteil on end väga raske teostada või tõestada paremtsentristliku või paremkonservatiivse erakonnana," arvas Lobjakas.
IRL valis laupäeval suurkogul erakonna uueks esimeheks Helir-Valdor Seederi, kes vahetab sellel kohal välja Margus Tsahkna.
Üldkogust võttis osa 643 IRL-i liiget, kellest hääletas 632. Seederi poolt hääletas 322 liiget, teise kandidaadi Kaia Iva poolt hääletas 304 liiget.
### Response:
Lobjakas: IRL üritab teha EKRE-t ilma igasuguse karismata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aland läks juhtima 29. minutil, kuid külalised jõudsid viigini 62. minutil, kirjutab Soccernet.ee. Alandi kapten Pille Raadik sai kirja 90 minutit.
Tabelis on Aland kaheksa punktiga kuuendal kohal. | Raadik aitas koduklubil Soomes viigistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aland läks juhtima 29. minutil, kuid külalised jõudsid viigini 62. minutil, kirjutab Soccernet.ee. Alandi kapten Pille Raadik sai kirja 90 minutit.
Tabelis on Aland kaheksa punktiga kuuendal kohal.
### Response:
Raadik aitas koduklubil Soomes viigistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täna oli mu elu kõige õnnelikum päev ja viimased kaheksa kuud on olnud kõige põnevam aeg üldse," kirjutas Šadeiko postituse kõrval. "Mu unistuste mees, mu elu armastus palus mind endale naiseks ning juba kuu aja pärast tervitame oma ilusat last. Sõnad ei saa neid tundeid ja emotsioone kirjeldada. Ma olen kõige õnnelikum tüdruk maailmas ja kõige eesootava pärast põnevil!"
2IN1: Today was the happiest day of my life and the last 8 months have been the most exciting time ever. The man of my dreams and love of my life asked me to marry him today and we are one month away from welcoming our beautiful baby into this world. Words can't describe the feelings and emotions... Unreal. I'm the happiest girl alive and so excited about everything ahead❤️???????????????????? #BestDayEver #Engagement #BabyShower #TooManyEmotions
A post shared by Grete Šadeiko (@gretesadeiko) on May 13, 2017 at 7:17pm PDT
Griffinil on esimesest abielust aastane tütar. | NFL-i mängijaga kihlunud Grete Šadeiko teatas ühtlasi ka rasedusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna oli mu elu kõige õnnelikum päev ja viimased kaheksa kuud on olnud kõige põnevam aeg üldse," kirjutas Šadeiko postituse kõrval. "Mu unistuste mees, mu elu armastus palus mind endale naiseks ning juba kuu aja pärast tervitame oma ilusat last. Sõnad ei saa neid tundeid ja emotsioone kirjeldada. Ma olen kõige õnnelikum tüdruk maailmas ja kõige eesootava pärast põnevil!"
2IN1: Today was the happiest day of my life and the last 8 months have been the most exciting time ever. The man of my dreams and love of my life asked me to marry him today and we are one month away from welcoming our beautiful baby into this world. Words can't describe the feelings and emotions... Unreal. I'm the happiest girl alive and so excited about everything ahead❤️???????????????????? #BestDayEver #Engagement #BabyShower #TooManyEmotions
A post shared by Grete Šadeiko (@gretesadeiko) on May 13, 2017 at 7:17pm PDT
Griffinil on esimesest abielust aastane tütar.
### Response:
NFL-i mängijaga kihlunud Grete Šadeiko teatas ühtlasi ka rasedusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhja-Aafrikast pärit migrandid võeti Itaalia mereväe-, Saksa vabaühenduse- ja ühele kaubalaevale nelja operatsiooni käigus.
Päästeoperatsioonide käigus leiti seitsme isiku surnukehad.
Kokku on sel aastal Vahemerel päästetud ja Itaaliasse toodud 45 000 inimest. Võrreldes 2016. aasta sama perioodiga on seda 44 protsenti rohkem, teatas Itaalia siseministeerium.
Suurem osa Itaaliasse toodud migrantidest on pärit Nigeeriast, seejärel Bangladeshist, Guineast ja Elevandiluurannikult. | Itaalia rannavalve päästis 480 migranti, seitse hukkus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhja-Aafrikast pärit migrandid võeti Itaalia mereväe-, Saksa vabaühenduse- ja ühele kaubalaevale nelja operatsiooni käigus.
Päästeoperatsioonide käigus leiti seitsme isiku surnukehad.
Kokku on sel aastal Vahemerel päästetud ja Itaaliasse toodud 45 000 inimest. Võrreldes 2016. aasta sama perioodiga on seda 44 protsenti rohkem, teatas Itaalia siseministeerium.
Suurem osa Itaaliasse toodud migrantidest on pärit Nigeeriast, seejärel Bangladeshist, Guineast ja Elevandiluurannikult.
### Response:
Itaalia rannavalve päästis 480 migranti, seitse hukkus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jean-Gabriel Pageau viis Senatorsi esimesel kolmandikul juhtima, Penguinsi viis viigini Jevgeni Malkini värav viis ja pool minutit enne otsustava kolmandiku lõppu. Malkinil on play-off’ides kirjas juba 19 resultatiivsuspunkti. Võidu tõi Senatorsile Bobby Ryani tabamus viis minutit pärast lisaaja algust.
Marc-Andre Fleury tõrjus 33 Senatorsi pealeviset, Craig Anderson peatas litri 27 korral. Seeria jätkub Pittsburghis esmaspäeval. | Senators võitis idakonverentsi finaalseeria esimese kohtumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jean-Gabriel Pageau viis Senatorsi esimesel kolmandikul juhtima, Penguinsi viis viigini Jevgeni Malkini värav viis ja pool minutit enne otsustava kolmandiku lõppu. Malkinil on play-off’ides kirjas juba 19 resultatiivsuspunkti. Võidu tõi Senatorsile Bobby Ryani tabamus viis minutit pärast lisaaja algust.
Marc-Andre Fleury tõrjus 33 Senatorsi pealeviset, Craig Anderson peatas litri 27 korral. Seeria jätkub Pittsburghis esmaspäeval.
### Response:
Senators võitis idakonverentsi finaalseeria esimese kohtumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirjal Muusika saab tänavu 15 aastat asutamisest. See on ühele ajakirjale veel suhteliselt lühike aeg, et joonistada välja jälg kultuurikaardil, oma aja ühisväärtus.
Tegelikult on Muusika Eesti üsna pika ajalooga muusikaajakirjade üks järjepidevuse kandjaid. Tehti ju algust Eesti noores rahvuskultuuris hämmastavalt vara, juba 1885. aastal Karl August Hermanni Laulu ja Mängu Lehega. 1922. aastal prooviti ajakirjaga Sireen, mida ilmus neli numbrit, 1923. aastal Helikunnaga. 1924. aastal hakkas ilmuma Muusikaleht, mis pidas vastu 1940. aastani. 2014. aasta Muusika numbrites 6-7, 8-9 ja 10 on meie muusikaajakirjanduse ajaloo kohta lugeda Alo Põldmäe väga huvitav artiklite seeria. 2017. aastal oleks põhjust pöörata pilk iseendalt kaugemale.
Ia Remmel: Kui vaadata eri tüüpi kultuuriajakirjanduse olukorda ja osakaalu Eestis, Euroopas ja Eesti lähikonnas ning ka seda, kui palju pööratakse ajalehtede kultuurirubriikides tähelepanu muusikale, siis tundub, et Eesti oma kahe muusikat kajastava ajakirja ja kultuurilehega Sirp ei ole sugugi halvas olukorras. Kuidas on Euroopas lood muusikaelu kajastamisega ning millises seisus on ajalehtede kultuuriküljed?
Jüri Reinvere: Peavooluajalehtedesse suudab end suruda üsna vähene – vaid kõige suurem ja olulisem. Tihti on selleks ooper, lihtsalt sellepärast, et ooperit saab pärast ajalehe ilmumist veel vaatama minna. Kontsert sulab nagu lumi päikese käes, näib eilse uudisena ja see mõjub lehe päevakajalisusele halvasti. Seetõttu võib peavoolumeedia põhjal jääda mulje, et ooper on kõige külastatavam ja populaarsem muusikaliik. Statistika näitab aga, et reakontsertidel on publikut rohkem kui ooperis. Selles mõttes on peavoolumeedia tegelikkuse suhtes kogu aeg veidralt nihkes.
Väljaannete elujõud sõltub toimetajatest ja kirjutajatest. Headel ja arvamusliidriteks kujunenud kirjutajatel on mõju, teistel vähem. Kui peatoimetajal on nii palju oidu, et koondada head kirjutajad enda ümber, siis on ka väljaanne mõjukas. Probleem on aga meediaala üldine tuulisus: kõik muutub nii kiiresti, et toimetajad ei püsi oma postil kaua ega jõua seega oma rada sisse käia.
Remmel: Kas väljaande mõjujõud on siis väiksem, kui kultuuriajakirjas kirjutajate hulgas ei ole võimekaid arvamusliidreid? Või on väljaandel siiski mõju ka nn kollektiivse järjepidevuse tõttu?
Reinvere: Eks muidugi mõlemat. Need komponendid ei pruugi aga koos esineda.
Remmel: Ilmselt peaks ka Eesti kultuuriajakirjandus arenema üha rohkem kirjutajate- ja arvamusliidrite-keskseks?
Reinvere: Ega häid kirjutajaid ja mõtlejaid saa ju esile kutsuda. See kunst areneb omasoodu ja avaliku arvamuse toel. Seda laadi tegelaskond võib pikaks ajaks püsima jääda alles tingimustes, kus tekib mingi laiem teatud tüüpi kunsti soodustav õhkkond, nagu näiteks valitseb praegu Inglismaa ja Prantsusmaa klaverimängus või oli kunagi XIX sajandi lõpul Venemaal – kui suured järellained sellel olid ja on praegugi.
Remmel: Kuigi väidetavalt liigume kultuuride ja rahvustena üha globaliseerumise poole, on maade ja kultuuride vahel siiani märgatavad küllatki suured erinevused, ka muusikast kirjutamisel. Prantsusmaal on muusikast kirjutamine kõrgel tasemel, sageli ka värvikalt ajakirjanduslik. Prantslased tunduvad armastavat muusikast n-ö ilukirjanduslikult kirjutada ja kontserdiarvustused on teinekord nagu väikesed esseed. Üks selliseid autoreid on näiteks kirjanik ja filosoof André Tubeuf. Venemaal on esitustraditsioonid siiani väga tugevad, aga muusikapublitsistika ei ole kuigi sisukas ega ka liiga arvukas. Pean silmas eelkõige ajalehtedes ja erialaajakirjades ilmuvat, mitte muusikateadust. Vaata et kõige huvitavam sellealane materjal ilmub paaris tugevas muusikaalases netiportaalis nagu classicalmusicnews.ru ja belcanto.ru.
Reinvere: Mul on kokkupuudetest vene muusikaajakirjanduse ja -teadusega jäänud mulje, et seal on laiem vaade maailmas toimuvale omajagu kammitsetud. Ajakirjanduses on palju pealiskaudset muljete avaldamist ja muusikaajaloolistest faktidest vormitud artikleid. Kui puutusin kokku Tšaikovski ühingu liikmetega, ei teatud seal näiteks Tšaikovski noorpõlveteost „Souvenir de Hapsal“ op. 2. Läänes teatakse mõne helilooja ühingusse kuuludes või tema kohta väitekirja kirjutades tema loomingust küll absoluutselt kõike.
Remmel: Millised kogemused on sul Inglismaalt, kus muusikast kirjutamisel on pikk traditsioon? See on seal tänapäevani au sees ja laialt levinud.
Reinvere: Nii Inglismaal kui ka USAs on kirjutamine väga standardipõhine. Iga artikkel peab vastama kindlatele ettekirjutatud juhistele, kirjutatakse lausa maatriksi järgi. Sellega on saavutatud ühtlane ja üsna kõrge tase ning toimetaja võib nende nõudmiste järgi iga artikli suhteliselt kõrgesse järku kõpitseda.
Remmel: Kuidas niimoodi vabu ja värskeid mõtteid saab tulla?
Reinvere: See ongi probleem. Aga nii laialivalguvas maailmas, nagu seda on Briti impeeriumi maad, tagavad need nõuded ühtluse. Muidugi kammitseb see arengut: selle asemel et arutlusi ja vestlusi arendada, prindivad kirjutajad tekste nagu ankeete. Isegi areng tuleb kõigepealt vormistada, rahastusskandaali muster ette anda. Artikleid instseneeritakse kõikjal nagu teatrilavastusi, kuid ingliskeelses meedias eriti hullusti.
Remmel: Saksa ajakirjandus on sulle kahtlemata kõige tuttavam. Oled seda pika aja jooksul jälginud ja tegutsed seal ka ise aktiivselt kirjutajana: Frankfurter Allgemeine Zeitungis, Berliner Zeitungis, VAN Magazine’is. Saksamaal on muusikast kirjutamine väga kõrgel järjel, pika ja muljetavaldava traditsiooniga. Meenutame siinkohal kas või ajakirja Neue Zeitschrift für Musik, mille üks asutajaid oli 1834. aastal Robert Schumann.
Reinvere: Selle juured on veelgi kaugemal: näiteks Bachi õpilane Johann Adolf Scheibe rajas juba 1737. aastal kriitilise muusikavaatluse ajakirja. Saksa muusikaajakirjandusele on kaastööd teinud näiteks E. T. A. Hoffmann, kes kirjutas kriitikat, sealhulgas Beethoveni kohta, aga ka Theodor W. Adorno ja Richard Strauss, kes kirjutas palju näiteks autorikaitsest. Muusikast kirjutamine on Saksamaal tõesti midagi tugevat ja ürgset ning see on alati olnud osa selle maa muusikakultuurist – Saksamaa on ju klassikalises muusikas üks juhtivaid maid. Saksa keel on ka Euroopa kõige suurem ja räägitavam keel. Inglise keel on suur rahvusvaheliselt, kuid Euroopas on tähtis saksa keel. Seetõttu on saksa ajakirjandusel väga suur mõju. Artiklid, mis ilmuvad esmaspäeval Saksamaal, avaldatakse reedel ümberkohendatult Inglismaal.
Remmel: Täheldasin saksa muusikaajakirjanduses suurt spetsiifiliste erialaajakirjade rohkust ülikeerukate muusikateaduslike, varajase muusika eri nüansse või eri pille käsitlevate väljaanneteni. Kuidas seal suudetakse sellist võrku ülal pidada?
Reinvere: Saksa meediale ongi omane, et iga asi on suunatud täpselt sihtgrupile. Kuidas võrku ülal pidada – kultuurihuvi on nii suur! Ja keeleruum on suur.
Remmel: Vaatame korraks näitena Saksamaa keskset muusikaajakirja Rondo, mille analoog meil võiks olla Muusika. See on ju selline laiatarbe muusikaajakiri?
Reinvere: Jah, aga Rondo on ka küllaltki ambitsioonikas väljaanne, mis püüab võimalikult tihedat teksti anda. See ei ole kaugeltki kerge lugemine ega ilupiltidega glossy magazine, kust vaatavad vastu ooperiteatrite kaunilt valgustatud fassaadid, uhked veinilauad ja glamuursed fotod interpreetidest. Aga ma absoluutselt ei halvusta glossy magazine ’e: neil on väga suur mõju publikule, kes tegelikult klassikalist muusikat ülal peab. Kui seda publikut alahinnata, on selle tulemuseks ainult järjekordne kultuuri surm. Kuna aga Rondo peab haarama paljusid valdkondi ja mitmesugust temaatikat – nii nagu ka Muusika –, siis on see väljaanne kirju ja harali. Kui ei ole peatoimetajat, kes võtab väljaande ambitsioonikalt käsile ja ajab ühte joont, siis seda haraliolekut ka ei likvideeri.
Kontserdipubliku klassivahed
Remmel: Saksa Rondo kõrval on ka üks teine Rondo, Soome kaalukaim klassikaajakiri. Oled juba mitu aastat selle väljaande püsikolumnist. Ülesehituselt ja tegevusväljalt on ka soome Rondo Muusikaga sarnane. Kuidas see ajakiri oma ülesandega toime tuleb? Reinvere: Minu meelest väga hästi, just Soome vajadusi silmas pidades.
Remmel: Millised on need Soome vajadused?
Reinvere: Eestis kontserdipubliku klassivahet siiski veel pole, aga Soomes on see täiesti olemas. Rondol õnnestub väga hästi need klassivahed kokku siduda, hõlmata rikaste soomerootsi prouade huvid ja keskklassi suuremate nõudmisteta kuulaja huvid ning luua sellega keskne pind omamaisele muusikaajakirjandusele. Kui selline väljaanne puudub, siis pudeneb iga klass omaette laiali. Ühised nimetajad on igas kultuuris väga olulised ja pabermeedia kannab neid endiselt. Kui vaadata seda, millised muutused on toimunud Soome suurima ja keskseima päevalehega Helsingin Sanomat, kus viimaste aastakümnetega on kultuuriosa olematuks vähenenud, siis on see Soomes praegu seda enam oluline.
Remmel: Kõige selle taustal võiks siis öelda, et ega me ei saagi väga pahaks panna, kui Postimees või Eesti Päevaleht klassikalist muusikat nii napilt kajastab. Aktiivse kajastusega tuleb seega tegelda mujal, kus see on võimalik.
Reinvere: Kindlasti ja minu meelest on see täiesti arusaadav. Üleriigilise leviga eraleht ei saa end panna täis tekste, mille tõttu ta kaotab iga kord lugejaid. Sellisel lehel on teine ülesanne ja vastutus: riikliku poliitilise üldjoone edastamise garanteerimine. Selleks peab see aga kõnetama kogu rahvast ja olema läbilöögivõimeline. Kui seal on iga päev kontserdiarvustused, siis see suund killustub. Mingi kultuurielu peegel peaks seal olema, kuid kindlasti mitte selline, nagu on spetsiaalväljaannetes.
Remmel: Kui rääkida ajakirjade sisust ja ülesehitusest näiteks neis põhiliselt klassikaajakirjades, mida olen jälginud, nagu Briti Gramophone, BBC Music, International Piano, Saksamaa Rondo, Fono Forum, Prantsusmaa Classica, Diapason, Pianiste, soomlaste Rondo, vene Muzõkalnaja Žizn jne, siis on nende ajakirjade ülesehitus küllaltki sarnane ja ka roll tundub olevat samalaadne. Ikka on seal kaaneintervjuu, erialased artiklid, palju plaadiarvustusi, eriti rohkem plaatidele spetsialiseerunud Gramophone’is või Fono Forumis. Vahel on ka probleemikäsitlusi, muusikatehnika tutvustamist. Paljude ajakirjadega on kaasas noodimaterjali. Kontserdiarvustusi neis enamasti ei ole. Vaid Venemaa Muzõkalnaja Žiznis on sellele eraldatud küllaltki suur ruum.
Reinvere: Väljaannete sarnasus võib olla vaid näiline, sest taustal on erinevad rahastusmudelid. Palju sõltub sellest, kas ajakiri on rajatud peamiselt reklaamirahale ja on seega atraktiivne pind reklaamipakkujatele või on see mõni klaveriväljaanne, mis toetub ainult connoisseur ’ide fanatismile. BBC Music on täitsa omaette maailm. Rahvusvahelisest vaatepunktist on aga vahe veelgi suurem: kõik sõltub sellest, millises keeleruumis üks või teine väljaanne ilmub ja kas väljaande sihtgrupp on ka väljaspool oma keeleruumi (nagu mitmel globaalsel ajakirjal, mida loetlesid) või on see hoopis väga kindel sihtgrupp ühe keeleruumi sees, nagu näiteks on Sirbil.
Remmel: Selline kultuuriajakirjanduse riiklik rahastamine nagu Eestis on Euroopas vist paras haruldus?
Reinvere: Igas rahvusriigis on erialane ajakirjandus doteeritud, sest muidu ei oleks ilmumine võimalik. Üheski riigis ei suuda inimesed oma ostujõuga erialast ajakirjandust ülal hoida.
Remmel: Arusaadav. Ja siiski on need väljaanded vajalikud suurema ühtse kultuurisüsteemi käigushoidmiseks, hoolimata sellest, et elu on paljuski internetti kolinud. Kas paberajakirjad on praegusel ajal samas seisus nagu CDd või on nende olukord parem?
Reinvere: Eks see ole miljoni dollari küsimus. On trendikas suruda kõik digimaailma, kuid suurtes riikides ei ole digimaailm suutnud end veel veenvalt tõestada ja netis piisavalt raha kasseerida. Peale selle on noorem põlvkond, digimaailma suurkulutaja, harjunud oma infoallikaid tihedalt vahetama. Kõige sellega ei suuda praegune ajakirjandus koos oma püsitoimetustega kaasas käia ja seetõttu ei ole digiväljaanded Euroopas paberit välja surunud. Ka praegu võimulolev põlvkond suhtub veel paberajakirjandusse respektiga. Seetõttu valitseb rahvusvaheliselt selline äraootava vana maailma seis, kus lehed jätkavad nii mitmeski osas rada, mille rajas eelmine põlvkond oma pikkade tööaastatega.
Klassikaajakirjanduse ülesanne
Remmel: Trendid võivad ju teinekord hoopis ootamatusse suunda pöörduda, nagu näitab taas tekkinud huvi vinüülplaatide vastu. Milline on aga sinu arvates klassikalist muusikat käsitleva ajakirjanduse ülesanne? Mida peaksid sellealased nn laiatarbeajakirjad, mille hulka kuulub ka Muusika, ideaalis lugejatele pakkuma?
Reinvere: Teemasid ja nende käsitlust mõjutab kõigepealt väljaande taust. Kui väljaande vundament on reklaamipind, klassikalise muusika valdkonnas turismi ja veinitoodete reklaamid, siis seal eriti ei polemiseerita. Poleks tegelikult paha, kui polemiseeritaks. Vastukaaluks on aga võimaldatud mõnel prominentsel räuskajal, keda on igas suures keeleruumis vähemalt üks, samade turismibännerite kõrval netis klatši välja karjuda. Tihti on nad oma ettevõtmistes väga taiplikud ja osavad, neilt oleks palju õppida. Muidugi on nende tee pöördumatu: nad suudavad end ülal pidada vaid iga päev uusi ja uusi skandaale välja paisates.
Tegelik probleem on aga kirjutajate suur puudus ja seda igas keeleruumis. Inimesi, kes oskavad muusikast niimoodi kirjutada, et näevad ka puude taga metsa, jääb järjest vähemaks. Üks neist, kes seda oskab, on Evi Arujärv. Head kirjutajad oma iseseisva mõtlemise ja olekuga võivad olla ka ohtlikud. See on ka üks põhjus, miks neid on vähe.
Aga küsimus, kas muusikakriitika peaks olema kirjutatud professionaali või eriettevalmistuseta kuulaja vaatevinklist, on sama vana kui kogu muusikaajakirjandus. Selle üle arutles juba Schumann. Heas muusikaajakirjanduses, olgu see siis ükskõik kui lühike keelpillikvarteti arvustus tahes, peaks olema mingigi aspekt, mis tõstab lugeja konkreetsest kontserdist kõrgemale ja avab ukse avaramasse maailma.
Ideaalis ei peaks mis tahes ajakirjandus mitte meeleheitlikult lugejaid lugema lunima ja nende oletatavate ootuste järel käima, vaid olema sihikindel oma seatud eesmärkide täitmisel. Ei ole ebasümpaatsemat ajakirjandust kui osta-mind!-ajakirjandus. Väikeses riigis on probleem pigem kirjutajate vähesus ja see, et toimetajad ei järgi oma eesmärki, aga suurtes kultuurides kitsas fookus ja sellega kaasnev vaatevälja ahenemine omavahelise rivaalitsemise tõttu.
Kirjutamine on kunst ja ka väljaande n-ö komponeerimine on omamoodi kunst. Seal kehtivad samad reeglid nagu igas kunstis. Põhiküsimus on, kas pakkuda julgelt välja oma nägemus või joosta iga trendi ja ettekujutatud vajaduse järele. | Jüri Reinvere: häid kirjutajaid ja mõtlejaid ei saa esile kutsuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirjal Muusika saab tänavu 15 aastat asutamisest. See on ühele ajakirjale veel suhteliselt lühike aeg, et joonistada välja jälg kultuurikaardil, oma aja ühisväärtus.
Tegelikult on Muusika Eesti üsna pika ajalooga muusikaajakirjade üks järjepidevuse kandjaid. Tehti ju algust Eesti noores rahvuskultuuris hämmastavalt vara, juba 1885. aastal Karl August Hermanni Laulu ja Mängu Lehega. 1922. aastal prooviti ajakirjaga Sireen, mida ilmus neli numbrit, 1923. aastal Helikunnaga. 1924. aastal hakkas ilmuma Muusikaleht, mis pidas vastu 1940. aastani. 2014. aasta Muusika numbrites 6-7, 8-9 ja 10 on meie muusikaajakirjanduse ajaloo kohta lugeda Alo Põldmäe väga huvitav artiklite seeria. 2017. aastal oleks põhjust pöörata pilk iseendalt kaugemale.
Ia Remmel: Kui vaadata eri tüüpi kultuuriajakirjanduse olukorda ja osakaalu Eestis, Euroopas ja Eesti lähikonnas ning ka seda, kui palju pööratakse ajalehtede kultuurirubriikides tähelepanu muusikale, siis tundub, et Eesti oma kahe muusikat kajastava ajakirja ja kultuurilehega Sirp ei ole sugugi halvas olukorras. Kuidas on Euroopas lood muusikaelu kajastamisega ning millises seisus on ajalehtede kultuuriküljed?
Jüri Reinvere: Peavooluajalehtedesse suudab end suruda üsna vähene – vaid kõige suurem ja olulisem. Tihti on selleks ooper, lihtsalt sellepärast, et ooperit saab pärast ajalehe ilmumist veel vaatama minna. Kontsert sulab nagu lumi päikese käes, näib eilse uudisena ja see mõjub lehe päevakajalisusele halvasti. Seetõttu võib peavoolumeedia põhjal jääda mulje, et ooper on kõige külastatavam ja populaarsem muusikaliik. Statistika näitab aga, et reakontsertidel on publikut rohkem kui ooperis. Selles mõttes on peavoolumeedia tegelikkuse suhtes kogu aeg veidralt nihkes.
Väljaannete elujõud sõltub toimetajatest ja kirjutajatest. Headel ja arvamusliidriteks kujunenud kirjutajatel on mõju, teistel vähem. Kui peatoimetajal on nii palju oidu, et koondada head kirjutajad enda ümber, siis on ka väljaanne mõjukas. Probleem on aga meediaala üldine tuulisus: kõik muutub nii kiiresti, et toimetajad ei püsi oma postil kaua ega jõua seega oma rada sisse käia.
Remmel: Kas väljaande mõjujõud on siis väiksem, kui kultuuriajakirjas kirjutajate hulgas ei ole võimekaid arvamusliidreid? Või on väljaandel siiski mõju ka nn kollektiivse järjepidevuse tõttu?
Reinvere: Eks muidugi mõlemat. Need komponendid ei pruugi aga koos esineda.
Remmel: Ilmselt peaks ka Eesti kultuuriajakirjandus arenema üha rohkem kirjutajate- ja arvamusliidrite-keskseks?
Reinvere: Ega häid kirjutajaid ja mõtlejaid saa ju esile kutsuda. See kunst areneb omasoodu ja avaliku arvamuse toel. Seda laadi tegelaskond võib pikaks ajaks püsima jääda alles tingimustes, kus tekib mingi laiem teatud tüüpi kunsti soodustav õhkkond, nagu näiteks valitseb praegu Inglismaa ja Prantsusmaa klaverimängus või oli kunagi XIX sajandi lõpul Venemaal – kui suured järellained sellel olid ja on praegugi.
Remmel: Kuigi väidetavalt liigume kultuuride ja rahvustena üha globaliseerumise poole, on maade ja kultuuride vahel siiani märgatavad küllatki suured erinevused, ka muusikast kirjutamisel. Prantsusmaal on muusikast kirjutamine kõrgel tasemel, sageli ka värvikalt ajakirjanduslik. Prantslased tunduvad armastavat muusikast n-ö ilukirjanduslikult kirjutada ja kontserdiarvustused on teinekord nagu väikesed esseed. Üks selliseid autoreid on näiteks kirjanik ja filosoof André Tubeuf. Venemaal on esitustraditsioonid siiani väga tugevad, aga muusikapublitsistika ei ole kuigi sisukas ega ka liiga arvukas. Pean silmas eelkõige ajalehtedes ja erialaajakirjades ilmuvat, mitte muusikateadust. Vaata et kõige huvitavam sellealane materjal ilmub paaris tugevas muusikaalases netiportaalis nagu classicalmusicnews.ru ja belcanto.ru.
Reinvere: Mul on kokkupuudetest vene muusikaajakirjanduse ja -teadusega jäänud mulje, et seal on laiem vaade maailmas toimuvale omajagu kammitsetud. Ajakirjanduses on palju pealiskaudset muljete avaldamist ja muusikaajaloolistest faktidest vormitud artikleid. Kui puutusin kokku Tšaikovski ühingu liikmetega, ei teatud seal näiteks Tšaikovski noorpõlveteost „Souvenir de Hapsal“ op. 2. Läänes teatakse mõne helilooja ühingusse kuuludes või tema kohta väitekirja kirjutades tema loomingust küll absoluutselt kõike.
Remmel: Millised kogemused on sul Inglismaalt, kus muusikast kirjutamisel on pikk traditsioon? See on seal tänapäevani au sees ja laialt levinud.
Reinvere: Nii Inglismaal kui ka USAs on kirjutamine väga standardipõhine. Iga artikkel peab vastama kindlatele ettekirjutatud juhistele, kirjutatakse lausa maatriksi järgi. Sellega on saavutatud ühtlane ja üsna kõrge tase ning toimetaja võib nende nõudmiste järgi iga artikli suhteliselt kõrgesse järku kõpitseda.
Remmel: Kuidas niimoodi vabu ja värskeid mõtteid saab tulla?
Reinvere: See ongi probleem. Aga nii laialivalguvas maailmas, nagu seda on Briti impeeriumi maad, tagavad need nõuded ühtluse. Muidugi kammitseb see arengut: selle asemel et arutlusi ja vestlusi arendada, prindivad kirjutajad tekste nagu ankeete. Isegi areng tuleb kõigepealt vormistada, rahastusskandaali muster ette anda. Artikleid instseneeritakse kõikjal nagu teatrilavastusi, kuid ingliskeelses meedias eriti hullusti.
Remmel: Saksa ajakirjandus on sulle kahtlemata kõige tuttavam. Oled seda pika aja jooksul jälginud ja tegutsed seal ka ise aktiivselt kirjutajana: Frankfurter Allgemeine Zeitungis, Berliner Zeitungis, VAN Magazine’is. Saksamaal on muusikast kirjutamine väga kõrgel järjel, pika ja muljetavaldava traditsiooniga. Meenutame siinkohal kas või ajakirja Neue Zeitschrift für Musik, mille üks asutajaid oli 1834. aastal Robert Schumann.
Reinvere: Selle juured on veelgi kaugemal: näiteks Bachi õpilane Johann Adolf Scheibe rajas juba 1737. aastal kriitilise muusikavaatluse ajakirja. Saksa muusikaajakirjandusele on kaastööd teinud näiteks E. T. A. Hoffmann, kes kirjutas kriitikat, sealhulgas Beethoveni kohta, aga ka Theodor W. Adorno ja Richard Strauss, kes kirjutas palju näiteks autorikaitsest. Muusikast kirjutamine on Saksamaal tõesti midagi tugevat ja ürgset ning see on alati olnud osa selle maa muusikakultuurist – Saksamaa on ju klassikalises muusikas üks juhtivaid maid. Saksa keel on ka Euroopa kõige suurem ja räägitavam keel. Inglise keel on suur rahvusvaheliselt, kuid Euroopas on tähtis saksa keel. Seetõttu on saksa ajakirjandusel väga suur mõju. Artiklid, mis ilmuvad esmaspäeval Saksamaal, avaldatakse reedel ümberkohendatult Inglismaal.
Remmel: Täheldasin saksa muusikaajakirjanduses suurt spetsiifiliste erialaajakirjade rohkust ülikeerukate muusikateaduslike, varajase muusika eri nüansse või eri pille käsitlevate väljaanneteni. Kuidas seal suudetakse sellist võrku ülal pidada?
Reinvere: Saksa meediale ongi omane, et iga asi on suunatud täpselt sihtgrupile. Kuidas võrku ülal pidada – kultuurihuvi on nii suur! Ja keeleruum on suur.
Remmel: Vaatame korraks näitena Saksamaa keskset muusikaajakirja Rondo, mille analoog meil võiks olla Muusika. See on ju selline laiatarbe muusikaajakiri?
Reinvere: Jah, aga Rondo on ka küllaltki ambitsioonikas väljaanne, mis püüab võimalikult tihedat teksti anda. See ei ole kaugeltki kerge lugemine ega ilupiltidega glossy magazine, kust vaatavad vastu ooperiteatrite kaunilt valgustatud fassaadid, uhked veinilauad ja glamuursed fotod interpreetidest. Aga ma absoluutselt ei halvusta glossy magazine ’e: neil on väga suur mõju publikule, kes tegelikult klassikalist muusikat ülal peab. Kui seda publikut alahinnata, on selle tulemuseks ainult järjekordne kultuuri surm. Kuna aga Rondo peab haarama paljusid valdkondi ja mitmesugust temaatikat – nii nagu ka Muusika –, siis on see väljaanne kirju ja harali. Kui ei ole peatoimetajat, kes võtab väljaande ambitsioonikalt käsile ja ajab ühte joont, siis seda haraliolekut ka ei likvideeri.
Kontserdipubliku klassivahed
Remmel: Saksa Rondo kõrval on ka üks teine Rondo, Soome kaalukaim klassikaajakiri. Oled juba mitu aastat selle väljaande püsikolumnist. Ülesehituselt ja tegevusväljalt on ka soome Rondo Muusikaga sarnane. Kuidas see ajakiri oma ülesandega toime tuleb? Reinvere: Minu meelest väga hästi, just Soome vajadusi silmas pidades.
Remmel: Millised on need Soome vajadused?
Reinvere: Eestis kontserdipubliku klassivahet siiski veel pole, aga Soomes on see täiesti olemas. Rondol õnnestub väga hästi need klassivahed kokku siduda, hõlmata rikaste soomerootsi prouade huvid ja keskklassi suuremate nõudmisteta kuulaja huvid ning luua sellega keskne pind omamaisele muusikaajakirjandusele. Kui selline väljaanne puudub, siis pudeneb iga klass omaette laiali. Ühised nimetajad on igas kultuuris väga olulised ja pabermeedia kannab neid endiselt. Kui vaadata seda, millised muutused on toimunud Soome suurima ja keskseima päevalehega Helsingin Sanomat, kus viimaste aastakümnetega on kultuuriosa olematuks vähenenud, siis on see Soomes praegu seda enam oluline.
Remmel: Kõige selle taustal võiks siis öelda, et ega me ei saagi väga pahaks panna, kui Postimees või Eesti Päevaleht klassikalist muusikat nii napilt kajastab. Aktiivse kajastusega tuleb seega tegelda mujal, kus see on võimalik.
Reinvere: Kindlasti ja minu meelest on see täiesti arusaadav. Üleriigilise leviga eraleht ei saa end panna täis tekste, mille tõttu ta kaotab iga kord lugejaid. Sellisel lehel on teine ülesanne ja vastutus: riikliku poliitilise üldjoone edastamise garanteerimine. Selleks peab see aga kõnetama kogu rahvast ja olema läbilöögivõimeline. Kui seal on iga päev kontserdiarvustused, siis see suund killustub. Mingi kultuurielu peegel peaks seal olema, kuid kindlasti mitte selline, nagu on spetsiaalväljaannetes.
Remmel: Kui rääkida ajakirjade sisust ja ülesehitusest näiteks neis põhiliselt klassikaajakirjades, mida olen jälginud, nagu Briti Gramophone, BBC Music, International Piano, Saksamaa Rondo, Fono Forum, Prantsusmaa Classica, Diapason, Pianiste, soomlaste Rondo, vene Muzõkalnaja Žizn jne, siis on nende ajakirjade ülesehitus küllaltki sarnane ja ka roll tundub olevat samalaadne. Ikka on seal kaaneintervjuu, erialased artiklid, palju plaadiarvustusi, eriti rohkem plaatidele spetsialiseerunud Gramophone’is või Fono Forumis. Vahel on ka probleemikäsitlusi, muusikatehnika tutvustamist. Paljude ajakirjadega on kaasas noodimaterjali. Kontserdiarvustusi neis enamasti ei ole. Vaid Venemaa Muzõkalnaja Žiznis on sellele eraldatud küllaltki suur ruum.
Reinvere: Väljaannete sarnasus võib olla vaid näiline, sest taustal on erinevad rahastusmudelid. Palju sõltub sellest, kas ajakiri on rajatud peamiselt reklaamirahale ja on seega atraktiivne pind reklaamipakkujatele või on see mõni klaveriväljaanne, mis toetub ainult connoisseur ’ide fanatismile. BBC Music on täitsa omaette maailm. Rahvusvahelisest vaatepunktist on aga vahe veelgi suurem: kõik sõltub sellest, millises keeleruumis üks või teine väljaanne ilmub ja kas väljaande sihtgrupp on ka väljaspool oma keeleruumi (nagu mitmel globaalsel ajakirjal, mida loetlesid) või on see hoopis väga kindel sihtgrupp ühe keeleruumi sees, nagu näiteks on Sirbil.
Remmel: Selline kultuuriajakirjanduse riiklik rahastamine nagu Eestis on Euroopas vist paras haruldus?
Reinvere: Igas rahvusriigis on erialane ajakirjandus doteeritud, sest muidu ei oleks ilmumine võimalik. Üheski riigis ei suuda inimesed oma ostujõuga erialast ajakirjandust ülal hoida.
Remmel: Arusaadav. Ja siiski on need väljaanded vajalikud suurema ühtse kultuurisüsteemi käigushoidmiseks, hoolimata sellest, et elu on paljuski internetti kolinud. Kas paberajakirjad on praegusel ajal samas seisus nagu CDd või on nende olukord parem?
Reinvere: Eks see ole miljoni dollari küsimus. On trendikas suruda kõik digimaailma, kuid suurtes riikides ei ole digimaailm suutnud end veel veenvalt tõestada ja netis piisavalt raha kasseerida. Peale selle on noorem põlvkond, digimaailma suurkulutaja, harjunud oma infoallikaid tihedalt vahetama. Kõige sellega ei suuda praegune ajakirjandus koos oma püsitoimetustega kaasas käia ja seetõttu ei ole digiväljaanded Euroopas paberit välja surunud. Ka praegu võimulolev põlvkond suhtub veel paberajakirjandusse respektiga. Seetõttu valitseb rahvusvaheliselt selline äraootava vana maailma seis, kus lehed jätkavad nii mitmeski osas rada, mille rajas eelmine põlvkond oma pikkade tööaastatega.
Klassikaajakirjanduse ülesanne
Remmel: Trendid võivad ju teinekord hoopis ootamatusse suunda pöörduda, nagu näitab taas tekkinud huvi vinüülplaatide vastu. Milline on aga sinu arvates klassikalist muusikat käsitleva ajakirjanduse ülesanne? Mida peaksid sellealased nn laiatarbeajakirjad, mille hulka kuulub ka Muusika, ideaalis lugejatele pakkuma?
Reinvere: Teemasid ja nende käsitlust mõjutab kõigepealt väljaande taust. Kui väljaande vundament on reklaamipind, klassikalise muusika valdkonnas turismi ja veinitoodete reklaamid, siis seal eriti ei polemiseerita. Poleks tegelikult paha, kui polemiseeritaks. Vastukaaluks on aga võimaldatud mõnel prominentsel räuskajal, keda on igas suures keeleruumis vähemalt üks, samade turismibännerite kõrval netis klatši välja karjuda. Tihti on nad oma ettevõtmistes väga taiplikud ja osavad, neilt oleks palju õppida. Muidugi on nende tee pöördumatu: nad suudavad end ülal pidada vaid iga päev uusi ja uusi skandaale välja paisates.
Tegelik probleem on aga kirjutajate suur puudus ja seda igas keeleruumis. Inimesi, kes oskavad muusikast niimoodi kirjutada, et näevad ka puude taga metsa, jääb järjest vähemaks. Üks neist, kes seda oskab, on Evi Arujärv. Head kirjutajad oma iseseisva mõtlemise ja olekuga võivad olla ka ohtlikud. See on ka üks põhjus, miks neid on vähe.
Aga küsimus, kas muusikakriitika peaks olema kirjutatud professionaali või eriettevalmistuseta kuulaja vaatevinklist, on sama vana kui kogu muusikaajakirjandus. Selle üle arutles juba Schumann. Heas muusikaajakirjanduses, olgu see siis ükskõik kui lühike keelpillikvarteti arvustus tahes, peaks olema mingigi aspekt, mis tõstab lugeja konkreetsest kontserdist kõrgemale ja avab ukse avaramasse maailma.
Ideaalis ei peaks mis tahes ajakirjandus mitte meeleheitlikult lugejaid lugema lunima ja nende oletatavate ootuste järel käima, vaid olema sihikindel oma seatud eesmärkide täitmisel. Ei ole ebasümpaatsemat ajakirjandust kui osta-mind!-ajakirjandus. Väikeses riigis on probleem pigem kirjutajate vähesus ja see, et toimetajad ei järgi oma eesmärki, aga suurtes kultuurides kitsas fookus ja sellega kaasnev vaatevälja ahenemine omavahelise rivaalitsemise tõttu.
Kirjutamine on kunst ja ka väljaande n-ö komponeerimine on omamoodi kunst. Seal kehtivad samad reeglid nagu igas kunstis. Põhiküsimus on, kas pakkuda julgelt välja oma nägemus või joosta iga trendi ja ettekujutatud vajaduse järele.
### Response:
Jüri Reinvere: häid kirjutajaid ja mõtlejaid ei saa esile kutsuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohe sõidu alguses ründas konkurentide üllatuseks Ivo Suur, järgi suutsid sõita vaid Gert Jõeäär, Dmitri Sorokin ning Peeter Tarvis jr, kirjutab Rattauudised.ee. Kuiv, päikesepäisteline ilm oli muutnud niigi nauditavad Illuka rajad väga kiireks ja marulise tempoga kulgenud sõidus võttis kõik, mis võtta andis, Sorokin.
Talle kuulusid täna nii Gardena vahefiniš kui ka Europark mäefiniš. Veel kilomeeter enne lõppu olid kõrvuti Sorokin ja Jõeäär, kuid eestlase võidulootuse kustutasid lihaskrambid. Kolmandana veeres üle lõpujoone Peeter Tarvis jr, neljas Ivo Suur, tema järel Sten-Erik Ottender ning esikuuiku lõpetas Caspar Austa.
Üldliidrina jätkab Gert Jõeäär. Nii Gardena vahefiniši kui Europarki mäefiniši arvestuses tõusis liidriks Dmitri Sorokin.
Naiste arvestuses oli suur päev Mari-Liis Mõttusel, kellel õnnestus võita elu esimene Hawaii Express Estonian Cup etapp. Visa vastupanu osutas küll Greete Steinburg, kuid temagi jõud rauges kolm kilomeetrit enne lõppu. Kolmandana veeres üle lõpujoone Iiris Õunmaa.
Naiste Subaru liidrisärgis stardib järgmisel etapil Greete Steinburg. Hansgrohe kiirenduskilomeetri nobedaim mees oli vanameister Alges Maasikmets, kiireim naine Greete Steinburg, liidrisärkides järkavad Kaupo Kattai ning Greete Steinburg.
Poolmaratoni läbis kõige kiiremini Kren Kask, järgnesid Joosep Mesi ning Rando-Marten Evendi. Liidrina jätkab Kren Kask.
Lastesõitudel läbis stardilinnaku lähedale mahamärgitud võistlusraja poistest kõige kiiremini Henri Valmsen, tüdrukute nobedaim oli Karolin Surva. Nemad järkavad ka liidritena.
Kokku startis Põleva Kivi rattamaratoni eri distantsidel 760 rattasõpra, Hawaii Express Estonian Cup rattamaratoni sari jätkub 03.06 Valgehobusemäe Rattamaratoniga. | Põleva Kivi rattamaratoni võit läks Lätti, Jõeäär lõpetas teisena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohe sõidu alguses ründas konkurentide üllatuseks Ivo Suur, järgi suutsid sõita vaid Gert Jõeäär, Dmitri Sorokin ning Peeter Tarvis jr, kirjutab Rattauudised.ee. Kuiv, päikesepäisteline ilm oli muutnud niigi nauditavad Illuka rajad väga kiireks ja marulise tempoga kulgenud sõidus võttis kõik, mis võtta andis, Sorokin.
Talle kuulusid täna nii Gardena vahefiniš kui ka Europark mäefiniš. Veel kilomeeter enne lõppu olid kõrvuti Sorokin ja Jõeäär, kuid eestlase võidulootuse kustutasid lihaskrambid. Kolmandana veeres üle lõpujoone Peeter Tarvis jr, neljas Ivo Suur, tema järel Sten-Erik Ottender ning esikuuiku lõpetas Caspar Austa.
Üldliidrina jätkab Gert Jõeäär. Nii Gardena vahefiniši kui Europarki mäefiniši arvestuses tõusis liidriks Dmitri Sorokin.
Naiste arvestuses oli suur päev Mari-Liis Mõttusel, kellel õnnestus võita elu esimene Hawaii Express Estonian Cup etapp. Visa vastupanu osutas küll Greete Steinburg, kuid temagi jõud rauges kolm kilomeetrit enne lõppu. Kolmandana veeres üle lõpujoone Iiris Õunmaa.
Naiste Subaru liidrisärgis stardib järgmisel etapil Greete Steinburg. Hansgrohe kiirenduskilomeetri nobedaim mees oli vanameister Alges Maasikmets, kiireim naine Greete Steinburg, liidrisärkides järkavad Kaupo Kattai ning Greete Steinburg.
Poolmaratoni läbis kõige kiiremini Kren Kask, järgnesid Joosep Mesi ning Rando-Marten Evendi. Liidrina jätkab Kren Kask.
Lastesõitudel läbis stardilinnaku lähedale mahamärgitud võistlusraja poistest kõige kiiremini Henri Valmsen, tüdrukute nobedaim oli Karolin Surva. Nemad järkavad ka liidritena.
Kokku startis Põleva Kivi rattamaratoni eri distantsidel 760 rattasõpra, Hawaii Express Estonian Cup rattamaratoni sari jätkub 03.06 Valgehobusemäe Rattamaratoniga.
### Response:
Põleva Kivi rattamaratoni võit läks Lätti, Jõeäär lõpetas teisena |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | BNS-i andmetel võivad kaitsjad toimikumaterjalid tutvumiseks kätte saada maikuu neljandal nädalal, mis tähendab, et kaitsjatel avaneb esmakordne võimalus aimu saada, milliseid süütõendeid on kohtueelsel uurimisel nende kaitsealuste kohta kogutud ning ühtlasi saavad nad esitada taotlusi, näiteks süüasja lõpetamiseks, täiendavate ekspertiiside määramiseks, tunnistajate lisamiseks ja nii edasi.
Riigiprokuratuur ei soovinud enne kohtueelse menetluse lõppemist BNS-ile kommenteerida, millal materjalid kaitsjateni jõuavad.
Allan Kiili kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ütles BNS-ile, et talle teadaolevalt kogutud süümaterjali maht ligi 80 köidet.
"Kui see nii on, siis oleks loogiline, et kaitsjatele antakse aega nendega tutvumiseks ja vajadusel taotluste esitamiseks vähemalt kaks kuud. Seega pole reaalne, et süüasi enne suve saabumist kohtusse jõuab," ütles Pilv.
Tema sõnul on tema kaitsealuse Allan Kiiliga tehtud viimase aasta jooksul vaid üks menetlustoiming, kui talle tutvustati möödunud talvel lõplikku kahtlustust. "Muus osas on menetluses kaitsjate jaoks valitsenud vaikus," lisas Pilv.
Riigiprokurör Laura Feldmanis on ERR-ile öelnud, et kriminaalasjas on kümmekond kahtlustatavat.
Tallinna Sadama juhatuse eksliikmeid Allan Kiili ja Ain Kaljuranda kahtlustatakse rahapesus suures ulatuses ning korduvas altkäemaksu võtmises suures ulatuses.
Lisaks Kiilile ja Kaljurannale kahtlustatakse altkäemaksu võtmises Tallinna Sadama hooldusosakonna endist juhatajat Martin Paidet.
Altkäemaksu andmises ja altkäemaksu vahendamises on kahtlustuse saanud transpordi ja logistika sektori ettevõtetega seotud inimesed nii Eestist kui ka välismaalt.
Kahtlustuse järgi on Tallinna Sadama juhatuse eksliige Allan Kiil võtnud altkäemaksu miljonite eurode ulatuses ning Tallinna Sadama juhatuse endine esimees Ain Kaljurand sadade tuhandete eurode ulatuses.
Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt eelmise aasta alguses.
Kriminaalasja uurib kaitsepolitsei ja uurimist juhib riigiprokuratuur. | Tallinna Sadama süüasja materjalid jõuavad kaitsjateni veel mais | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
BNS-i andmetel võivad kaitsjad toimikumaterjalid tutvumiseks kätte saada maikuu neljandal nädalal, mis tähendab, et kaitsjatel avaneb esmakordne võimalus aimu saada, milliseid süütõendeid on kohtueelsel uurimisel nende kaitsealuste kohta kogutud ning ühtlasi saavad nad esitada taotlusi, näiteks süüasja lõpetamiseks, täiendavate ekspertiiside määramiseks, tunnistajate lisamiseks ja nii edasi.
Riigiprokuratuur ei soovinud enne kohtueelse menetluse lõppemist BNS-ile kommenteerida, millal materjalid kaitsjateni jõuavad.
Allan Kiili kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ütles BNS-ile, et talle teadaolevalt kogutud süümaterjali maht ligi 80 köidet.
"Kui see nii on, siis oleks loogiline, et kaitsjatele antakse aega nendega tutvumiseks ja vajadusel taotluste esitamiseks vähemalt kaks kuud. Seega pole reaalne, et süüasi enne suve saabumist kohtusse jõuab," ütles Pilv.
Tema sõnul on tema kaitsealuse Allan Kiiliga tehtud viimase aasta jooksul vaid üks menetlustoiming, kui talle tutvustati möödunud talvel lõplikku kahtlustust. "Muus osas on menetluses kaitsjate jaoks valitsenud vaikus," lisas Pilv.
Riigiprokurör Laura Feldmanis on ERR-ile öelnud, et kriminaalasjas on kümmekond kahtlustatavat.
Tallinna Sadama juhatuse eksliikmeid Allan Kiili ja Ain Kaljuranda kahtlustatakse rahapesus suures ulatuses ning korduvas altkäemaksu võtmises suures ulatuses.
Lisaks Kiilile ja Kaljurannale kahtlustatakse altkäemaksu võtmises Tallinna Sadama hooldusosakonna endist juhatajat Martin Paidet.
Altkäemaksu andmises ja altkäemaksu vahendamises on kahtlustuse saanud transpordi ja logistika sektori ettevõtetega seotud inimesed nii Eestist kui ka välismaalt.
Kahtlustuse järgi on Tallinna Sadama juhatuse eksliige Allan Kiil võtnud altkäemaksu miljonite eurode ulatuses ning Tallinna Sadama juhatuse endine esimees Ain Kaljurand sadade tuhandete eurode ulatuses.
Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt eelmise aasta alguses.
Kriminaalasja uurib kaitsepolitsei ja uurimist juhib riigiprokuratuur.
### Response:
Tallinna Sadama süüasja materjalid jõuavad kaitsjateni veel mais |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Henrik Ojamaa vaatas samal ajal varupingilt, kuidas tema koduklubi Dundee tegi Ross Countyga 1:1 viigi, kirjutab Soccernet.ee.
Kaks vooru enne hooaja lõppu on tabeli põhjas paikneva Invernessi seis äärmiselt raske. Üleminekumängudele viiv eelviimane koht on nelja punkti kaugusel. Dundee asub teise tabelipoole kolmandal positsioonil.
Järgmises, eelviimases voorus kohtuvad Dundee ja Inverness omavahel. | Inverness lõi auvärava pärast Anieri väljavahetamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Henrik Ojamaa vaatas samal ajal varupingilt, kuidas tema koduklubi Dundee tegi Ross Countyga 1:1 viigi, kirjutab Soccernet.ee.
Kaks vooru enne hooaja lõppu on tabeli põhjas paikneva Invernessi seis äärmiselt raske. Üleminekumängudele viiv eelviimane koht on nelja punkti kaugusel. Dundee asub teise tabelipoole kolmandal positsioonil.
Järgmises, eelviimases voorus kohtuvad Dundee ja Inverness omavahel.
### Response:
Inverness lõi auvärava pärast Anieri väljavahetamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu klubile oli see teiseks võiduks, 22. aprillil alistati koduväljakul tulemusega 40:14 Vilnius Iron Wolves. 1. aprillil jäädi Minskis 12:33 alla kohalikule Zubrsile.
Monte Clark Cupist võtab osa kümme meeskonda Tartust, Vilniusest, Minskist, Vitebskist, Hrodnast, Kiievist, Brestist ning Kaliningradist. | Tartu Titans alistas Valgevene klubi ja pääses play-offi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu klubile oli see teiseks võiduks, 22. aprillil alistati koduväljakul tulemusega 40:14 Vilnius Iron Wolves. 1. aprillil jäädi Minskis 12:33 alla kohalikule Zubrsile.
Monte Clark Cupist võtab osa kümme meeskonda Tartust, Vilniusest, Minskist, Vitebskist, Hrodnast, Kiievist, Brestist ning Kaliningradist.
### Response:
Tartu Titans alistas Valgevene klubi ja pääses play-offi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kirjandusuurimises eristatakse lingvistilisi ja bibliograafilisi koode, mõeldes viimase all väljaande füüsilist olemisviisi (liik, paber, kujundus, tüpograafia, pildid, hind jms). Iga tekst paigutub füüsilisse ümbrusesse, mis hakkab tööle lugemist mõjutava koodina. Teisisõnu, iga uus bibliograafiline kood loob näiteks luuletuse uue versiooni, mille kaasautoriks on bibliograafilise koodi loojad. 1
Alguses oli ajalehe Postimees nädalalõpulisa, kuhu suvalisi luuletusi oli pistetud Rein Veidemanni sõnul selleks, et "pikemate tekstide kõrval oleks tundelist hingamisruumi ja kujunduslikku vaheldust” (lk 6). Tegu oli juhtumiga, milles luuletus oli määratud olema pigem kujundusvahend ehk ise bibliograafilisse koodi kuuluv nähtus. Veidemann tegi sellest luuleloolise sarja, valis tekstid ja autorid, rühmitas luuletajad põlvkondade kaupa ja lisas kommentaarid, milles avanevad luuletajate "hierarhiad, panuste määr, eripärad ja kuuluvus” (lk 7). Ja liigutas luuletused vähemalt osalt bibliograafilisest koodist välja.
Selle järel raiusid Veidemann ja Eesti Keele Sihtasutus need sada luuletust raamatusse. Siin ei ole luuletused enam kujundusliku vahelduse kandjad. Vastupidi, neist on saanud primaarsed lingvistilise koodi loojad. Luuletus ei ole enam tundeline hetk poliitika, sotsiaalia jms vahel, tema ümber on teised luuletused, omasugused. Sealjuures on iga luuletus saanud omaette paariskülje, et suhelda ennekõike oma autori pildi ja koostaja kommentaariga. Ei maksa tähelepanuta jätta ka seda, et iga luuletus on saanud numbri. Kahe luuletuse lugemise vahele ei jää seitse päeva, vaid üksnes lehepööramise hetk. Kogumik ise paigutub teiste antoloogiate sekka, mida koostaja saatesõnas eraldi esile tõstab. Niisiis, see pole enam tarbeluule tarbekontekstis. See on antoloogiline luule, mille bibliograafilise koodi loob antoloogia kui nähtus.
Vahepala. Igasuguseid luuleantoloogiaid ilmub juba aastaid nagu seeni pärast vihma. Millal oli vihm, pole küll päris selge. Suur osa neist on silmaga nähtavalt kirjastuste rahamasinateks mõeldud (stiilis "XX armastusest”). Ega selles pole ju midagi halba. Sellisest antoloogiast on alati kasu. Saab tsitaate, saab luuletuse õnnitluskaardile kirjutamiseks ja kas või kartulisalati reklaamiks. Romantiline klišee luuletaja ja raha antagonismist peaks olema ammu surnud. Raha eest luuletuste kirjutamise tõstsid Eestis ausse juba etnofuturistid enam kui 25 aastat tagasi, avaldades märtsis 1989 ajalehes Edasi kuulutuse: "Kirjutame luuletusi [---]. Töö kiire ja korralik, tasu kokkuleppel.” Aga läheme selle antoloogia juurde.
Kõigepealt valik. Antoloogia on alati tihe valik ja see on põhimõtteliselt koostaja õigus. Seda ei saa kuidagi vigaseks või valeks kuulutada. Siis pole see enam selle koostaja õigus. Aga vaadata võib, keda ja mida on valitud.
Autorid katavad kogu eestikeelset luulelugu. Ligi kolmandik on naisi, geide/lesbide arvu ei tea, teada nimed on sees. Ühe-teksti-mehed/naised kõrvuti suurnimedega, keskpärasused kõrvuti geeniustega. Kõik oma üheainsa tekstiga võrdsed saatuse ja trükivärvi ees. Ega teha pole midagi. On ju selge, et eesti luules ei ole sadat geeniust. On mõni geenius ja heal juhul paarkümmend suurt luuletajat. Ja ühe-luuletuse-mehelt saabki valida vaid selle ühe luuletuse. Pigem ma mõtleksin vastupidi. On väga hea, et saja nime sekka on mahtunud ridamisi pooleldi või päriselt unustatuid. Sisukorda vaadates oli minu jaoks ainus täiesti tundmatu autor Arved Paul. Aga valik muutus selgeks, kui sain luuletuse saatesõnast teada, et see on Toomas Pauli isa. Siis pole midagi lisada.
Luuletuste valimise üheks aluseks on l u u l e h e t k. See tähendab luuletust, millesse koonduvad selle autori luule olulised tunnused (nii viitavad vähemalt Ivar Grünthali ja Jaan Kaplinski kommentaarid). Kui palju on antoloogias selliseid tüviluuletusi, vajaks iga luuletaja juures põhjalikku läbikatsumist. Minul neid teadmisi 100+1 luuletaja kohta ei ole. Aga nende kohta, kelle luulet ma tunnen, võib küll öelda, et väga vähe. Ja näiteks Kaplinski juures kirjutab Veidemann küll ühest sellisest tekstist, aga raamatusse valib hoopis teise. Nii et luulehetk selles mõttes ei ole kuigivõrd tegeliku valiku aluseks.
Teiselt poolt on valiku aluseks h e t k l u u l e t u s e s. Iga selline hetk on muidugi individuaalne, aga minu jaoks koorus välja viis selgemat keset (ühes luuletuses võib olla loomulikult koos mitu hetke, seetõttu on lisatud luuletajanimed üksnes näited).
Kaks hetke on armastus ja surm, vana hea romantika tipphetked. Siin on nii lihtsalt armastuse hetk (Anna Haava), armastuse tulematajäämise tajumise hetk (Debora Vaarandi) kui ka keelatud armastuse hetk (Karl Ristikivi). On seksuaalsuhte hetk (Marie Under) ja ka seksiöö järgne avastus, et neitsi oli juhtumisi "gonokokiline” (Ralf Rond). On surma tajumise hetk (Ilmi Kolla), isa surmahetk (Erni Krusten) ja ka enesetapuhetk (Toomas Liiv). Siiski oli eeskätt armastuse hetki üllatavalt vähe.
Teise olulise hetkepaari moodustavad veidi tinglikult öeldes tulevik ja minevik. Üks on tulevikku uskumise jõudu andev hetk, millega seostub ka usk Eestisse. Olgu hetk ise siis Kuldrannale jõudmine (Ado Reinvald), ööbiku laul (Gustav Wulff-Õis) või jürikuine kevade alguse aimus (Juhan Smuul). Selle paari teiseks pooleks on harras, vaikne hetk, mis tihti viitab kuhugi minevikku ja mille oluliseks tuumaks on headuse tajumine kõigele vaatamata. See võib olla lapsepõlve kaunis hetk keset maailma sünget elu (Arved Viirlaid), kodune õhturahu (Paul Haavaoks) või lihtsalt kodu jäävus (Ellen Niit). Aga see võib olla kas või õunasöömise hetk ja sellest kasvav maailma igavese kordumise mõte, milles on rahu ja rõõm (August Sang). Sellega koos käib eesti luulele nii omane aja kordumine erinevates eluhetkedes, eri kohtades ja aegades, taevast kuni Lasnamäe ja sitani (Ivar Grünthal, Hasso Krull, Aado Lintrop, Indrek Hirv, Kalev Kesküla, Karl-Martin Sinijärv).
Ja muidugi on üle kõige igavikku avav hetk. Suurim osa luuletustest kordab ikka vana tõdemust, mis kuulub romantilis-sümbolistliku luule tuuma: luule, see on hetkes avanev igavik, milles antakse näha Suurt Pilti (Juhan Viiding) või igavest teed (Ernst Enno). Selle teema servi raamivad hetke ja igaviku alatine pinge inimeses (Jaak Jõerüüt), aja seiskumine kodus (Mari Vallisoo), ainsana olemas olev ja alles jääv praegune hetk (Artur Alliksaar) ning kiirinimeste aeg, mil hetked ei ole enam meie päralt (Veronika Kivisilla).
Nende kõrval on muidugi luuletused, mis neisse viide põhirühma ei mahu, ning lisaks luuletused, milles hetke selles mõttes ei ole. On lihtsalt l u u l e t a m i s e h e t k, mil luuletaja kirjutab. Nende luuletuste teemad on üsna needsamad mis hetkedelgi, teisisõnu eesti romantilis-sümbolistliku luule tüüpteemad. Armastus, surm, tõde, aja igavene ringkäik, igavik jm. Tekste järjest lugedes hakkab aga kumama üks pidevalt korduv motiiv, mis koostajat teadlikult või ebateadlikult juhtinud on. Evangeelne kuulutus, soov anda lootust, lohutust ja julgustust. Miski peab olema püha.
Kõige huvitavam küsimus igas antoloogias on see, kes on puudu, väljas, teisel pool piire. Vanemast luuleajast on kanoonilistest nimedest puudu Jaan Bergmann, Jakob Liiv, Villem Grünthal-Ridala ning ikka ja jälle õnnetu luuletajasaatusega Marie Heiberg. 2 Uusim aeg on niikuinii alles segane ja subjektiivsus paratamatu (nt puuduvad Aare Pilv ja Kalju Kruusa). Aga mõni väljajätt torkab süsteemselt silma.
Puuduvad punkarid (Tõnu Trubetsky, Merca, Villu Tamme), Contra ja Priidu Beier. Ühesõnaga, puudub tänavakeelne ja tänavameelne madal maailm, samuti nali, mis on Euroopa kultuuris antiigist alates madalasse kihti kuulunud. Nendega koos puuduvad ka eesti luule madalad hetked.
Puuduvad Jürgen Rooste, fs ja Maarja Kangro. Ja muidugi (:)kivisildnik. Ehk siis viimase kolmekümne aasta kõige kriipivamad luuletajad, julmade hetkede kirjanikud. Ka tõeliselt julmad hetked pole selle raamatu jaoks. Aga ei ole igaühele antud kummardada tänulikult Kivisildniku ja mao ees. Ega ka vist Maarja (Kangro) ees.
Iga luuletuse juurde käib koostaja k o m m e n t a a r. Ütlen ette, nüüd muutun sapiseks, sest kommentaarid ei ole mu arvates tasemel.
Kõigepealt, nende ehituses ei paista mingit süsteemi ega loogikat. Iga kommentaar on ise nägu. See sobis üsna hästi ajalehte, kus ilmus üks kommentaar korraga ja keegi ei mäletanud eelmise nädala kommentaari sisu. Aga koos mõjuvad nad eklektilise ja juhusliku pudruna, mis vajanuks tugevat toimetajakätt.
Kommentaaride maht on paratamatult väike ja selle tõttu tekst tihti hüplik või katkendlik. Kahjuks on aga hulk ruumi kulutatud tühjalt. Liiga tihti kordab kirjutaja oma sõnadega üle luuletuse niigi selge sõnumi või teatab muud triviaalsust stiilis "suur kunst sünnib kannatusest”. Selliseid näiteid saaks üles lugemiseks liiga palju.
Kohati on kommentaarid pisikesed koolitaseme luulepedagoogika killud, mis aga teevad ka nende juurde käivast luuletusest hetke asemel pedagoogilise näitematerjali (Jaan Kärneri juurde käiv poeetikaõpetus, Kalju Kanguri juures soneti ehituse seletamine jpm). Kontrastina võib küll öelda, et mõnikord liigub kommentaator hooga kõrgele filosoofiasse, tsiteerides kas või saksa keeles Nietzschet ja Heideggeri.
Ja Veidemann ei oleks tema ise, kui ta ei teeks luuletajate suunas sügavaid pateetilisi kummardusi. Tulemus mõjub kõrvuti lugedes mõnikord üsna, kuidas öelda, imelikuna. Näiteks Betti Alveril olla kõik luuletused pärlid, Debora Vaarandi luuletustest võiks koostada "terve pärlikee”, Viivi Luik on aga kuuekümnendate põlvkonna kroonijuveel.
Aga olulisim on muu. Liiga paljud kommentaarid on lihtsalt halvasti kirjutatud. Põhjus on üha sama: ebatäpsed, lohakad sõnad ja ebatäpsed faktid või üldistused.
Ernst Enno "Kojuigatsuse” kohta öeldakse, et see on eesti koduluule klassikaks "peetav” luuletus (lk 33). Grammatiline vorm "peetav” tähendab siin, et autori arvates ta seda ei ole. Ehk ikka on?
Joel Sang "päris” oma vanematelt "arbujate ilmavaate ja kirjandusliku kogemuse” (lk 169). See on mulle uudne, pärida kogemus.
Jutt Juhan Jaigist läheb luuletusest hoopis kõrvale, proosasse ja müstikasse, mida luuletuses tegelikult ei ole. Ja müstiliseks kisub ka saatesõna enda tekst. Hasso Krullile omistatakse mõte, tsiteerin Veidemanni: "Jaigi "kaarnakivi” peab Krull võtmeliseks fantaasiaobjektiks” (lk 91). See krüptika saab tausta ja mõtte, kui lugeda Krulli ennast: "Kaarnakivi on Jaigi maailmas see võtmeline fantaasiaobjekt, mis vallandab ihaprotsessi ja päästab subjekti tungiprojektsioonide ähvardusest.” 3
Karl Ristikivi puhul on loodud võimsaid maailmakirjanduslikke paralleele ja lisatud infot selle kohta, kust on pärit elu unenäoks saamise motiiv ja kes seda on pruukinud. Aga ehk võinuks lihtsalt hakata lõpuks rääkima Ristikivi homoseksuaalsusest? Vabalt ja häbitundeta. Siis saavad paljud tema tekstide olulised motiivid väga selgeks. Selle luuletuse põhi ka.
Valmar Adams olla debüteerinud Siuru ja Tarapita järellainetuses aastal 1924 (lk 49). Neile, kes ei mäleta: Siuru tegutses formaalselt 1920. aasta alguseni, tegelikult 1919. aasta kevadsuveni ja tema lained kustutasid siurulased ise oma 1919.–1923. aasta ekspressionismiga.
Käsu Hansu Tartu linna hävitamise lugu Vene vägede poolt aastal 1708 jäädvustavat "Põhjasõja traagilist finaali” (lk 13). Põhjasõda lõppes teadupärast 1721 ja kui soovitakse pidada silmas Eesti ala, siis 1710.
Bernard Kangro olla jõudnud tänapäeva mõttes doktorikraadini oma väitekirjaga "Eesti soneti ajalugu” (lk 59). Jääme ikka terve mõistuse juurde: 120 lk deskriptiivset teksti, millest üle 30 lk luuletuste ümbertrükke!? Jah, vahetult Teise maailmasõja järel atesteeriti Nõukogude Eestis tõepoolest osa magistritöid kandidaaditöödeks ümber ja nõukogude korra kukkumise järel võrdsustati kandidaadikraad doktorikraadiga (ka kandidaat Veidemannist sai doktor). Aga kontekst oli ju erinev. Või ei olnud? Muuseas, Teise maailmasõja järel tehti Nõukogude Eestis üldse huvitavaid asju, näiteks pandi lõpetamata gümnaasiumiharidusega Tuglas Tartu ülikooli kirjandusprofessoriks.
Või mida teha lausega, et Jaan Kärner oli "eesti kirjanikest kuulsaim elvakas enne Ain Kaalepit” (lk 47)? Eks ikka visata vabariigi aja suurim ja kuulsaim näitekirjanik Hugo Raudsepp tagasi ajaloo prügikasti.
Erni Hiire juurde käiv tekst lihtsalt vihastab. Hiir olevat "avanud” eestikeelse modernismi (lk 53). Sorry, kõigepealt Hiire varane luule kuulub selgelt futurismi alla ja selle "avas” juba aastal 1914 Henrik Visnapuu. Hiire "Armluul” "tahtnuvat” vastanduda underlikule "buduaari-erootikale”. Tahtiski. Juhan Smuul olevat nimetanud 1960. aastate algul "tärganud” rokkareid lõngusteks. Oi-jah, "Muhulaste imelikud juhtumised” koos lõngustega ilmus esimest korda aastal 1955. Ja soome slängilaenu punkar sidumine Hiire pungariga ei ole naljakas, ka hüpoteesina mitte.
Ja last, but not least. Luuletuste valiku eest tuleb Veidemanni üldiselt kiita. Tegu ei ole järjekordse saja hittluuletuse paraadiga. Õnneks on suurem osa tekstidest sellised, mis lugeja peas ei ela, mida koolis ei korrutata või surmakuulutuste salmideks ei valita. Aga vastupidine mõte hakkas tiksuma just Hiire juures. Panna antoloogiasse luuletaja vanapõlve kehv luuletus jäi mulle absoluutselt arusaamatuks. Sama tahaks küsida ka mõne teise luuletuse kohta, nimesid nimetamata. Miks peaks põhimõtteliselt panema antoloogiasse halba luulet? Mina ei tea.
PS. Kõige huvitavam nähtus oli antoloogia lõpus olev kohanimede register (selles on muuseas kaks nime, mille sagedus on kaugelt üle teiste: Tartu ja Eesti(maa)). Kõigepealt, sellist asja ei ole mulle seni luuleantoloogiates silma hakanud. Teiseks aga, antoloogia nimes ja sisus on määrav sõna "hetk”, mis teadupärast on ajaline kategooria. Aga ajanimede loendit antoloogias ei ole.
1 J. J. M c G a n n, What is Critical Editing? – J. J. McGann, The Textual Condition. Princeton, New Jersey: Princeton University Press, 1991, lk 56 jm.
2 Vt C. H a s s e l b l a t t, Cherchez la femme. – C. Hasselblatt, Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega. (Studia litteraria Estonica 15.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 181–183.
3 H. K r u l l, Tung ja iha. Juhan Jaigi muinasjutulised fantaasiad. – Keel ja Kirjandus 1999, nr 9, lk 599.
Arvustus ilmus Keele ja Kirjanduse mainumbris. | Arvustus. "...igavust omale otsida?" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirjandusuurimises eristatakse lingvistilisi ja bibliograafilisi koode, mõeldes viimase all väljaande füüsilist olemisviisi (liik, paber, kujundus, tüpograafia, pildid, hind jms). Iga tekst paigutub füüsilisse ümbrusesse, mis hakkab tööle lugemist mõjutava koodina. Teisisõnu, iga uus bibliograafiline kood loob näiteks luuletuse uue versiooni, mille kaasautoriks on bibliograafilise koodi loojad. 1
Alguses oli ajalehe Postimees nädalalõpulisa, kuhu suvalisi luuletusi oli pistetud Rein Veidemanni sõnul selleks, et "pikemate tekstide kõrval oleks tundelist hingamisruumi ja kujunduslikku vaheldust” (lk 6). Tegu oli juhtumiga, milles luuletus oli määratud olema pigem kujundusvahend ehk ise bibliograafilisse koodi kuuluv nähtus. Veidemann tegi sellest luuleloolise sarja, valis tekstid ja autorid, rühmitas luuletajad põlvkondade kaupa ja lisas kommentaarid, milles avanevad luuletajate "hierarhiad, panuste määr, eripärad ja kuuluvus” (lk 7). Ja liigutas luuletused vähemalt osalt bibliograafilisest koodist välja.
Selle järel raiusid Veidemann ja Eesti Keele Sihtasutus need sada luuletust raamatusse. Siin ei ole luuletused enam kujundusliku vahelduse kandjad. Vastupidi, neist on saanud primaarsed lingvistilise koodi loojad. Luuletus ei ole enam tundeline hetk poliitika, sotsiaalia jms vahel, tema ümber on teised luuletused, omasugused. Sealjuures on iga luuletus saanud omaette paariskülje, et suhelda ennekõike oma autori pildi ja koostaja kommentaariga. Ei maksa tähelepanuta jätta ka seda, et iga luuletus on saanud numbri. Kahe luuletuse lugemise vahele ei jää seitse päeva, vaid üksnes lehepööramise hetk. Kogumik ise paigutub teiste antoloogiate sekka, mida koostaja saatesõnas eraldi esile tõstab. Niisiis, see pole enam tarbeluule tarbekontekstis. See on antoloogiline luule, mille bibliograafilise koodi loob antoloogia kui nähtus.
Vahepala. Igasuguseid luuleantoloogiaid ilmub juba aastaid nagu seeni pärast vihma. Millal oli vihm, pole küll päris selge. Suur osa neist on silmaga nähtavalt kirjastuste rahamasinateks mõeldud (stiilis "XX armastusest”). Ega selles pole ju midagi halba. Sellisest antoloogiast on alati kasu. Saab tsitaate, saab luuletuse õnnitluskaardile kirjutamiseks ja kas või kartulisalati reklaamiks. Romantiline klišee luuletaja ja raha antagonismist peaks olema ammu surnud. Raha eest luuletuste kirjutamise tõstsid Eestis ausse juba etnofuturistid enam kui 25 aastat tagasi, avaldades märtsis 1989 ajalehes Edasi kuulutuse: "Kirjutame luuletusi [---]. Töö kiire ja korralik, tasu kokkuleppel.” Aga läheme selle antoloogia juurde.
Kõigepealt valik. Antoloogia on alati tihe valik ja see on põhimõtteliselt koostaja õigus. Seda ei saa kuidagi vigaseks või valeks kuulutada. Siis pole see enam selle koostaja õigus. Aga vaadata võib, keda ja mida on valitud.
Autorid katavad kogu eestikeelset luulelugu. Ligi kolmandik on naisi, geide/lesbide arvu ei tea, teada nimed on sees. Ühe-teksti-mehed/naised kõrvuti suurnimedega, keskpärasused kõrvuti geeniustega. Kõik oma üheainsa tekstiga võrdsed saatuse ja trükivärvi ees. Ega teha pole midagi. On ju selge, et eesti luules ei ole sadat geeniust. On mõni geenius ja heal juhul paarkümmend suurt luuletajat. Ja ühe-luuletuse-mehelt saabki valida vaid selle ühe luuletuse. Pigem ma mõtleksin vastupidi. On väga hea, et saja nime sekka on mahtunud ridamisi pooleldi või päriselt unustatuid. Sisukorda vaadates oli minu jaoks ainus täiesti tundmatu autor Arved Paul. Aga valik muutus selgeks, kui sain luuletuse saatesõnast teada, et see on Toomas Pauli isa. Siis pole midagi lisada.
Luuletuste valimise üheks aluseks on l u u l e h e t k. See tähendab luuletust, millesse koonduvad selle autori luule olulised tunnused (nii viitavad vähemalt Ivar Grünthali ja Jaan Kaplinski kommentaarid). Kui palju on antoloogias selliseid tüviluuletusi, vajaks iga luuletaja juures põhjalikku läbikatsumist. Minul neid teadmisi 100+1 luuletaja kohta ei ole. Aga nende kohta, kelle luulet ma tunnen, võib küll öelda, et väga vähe. Ja näiteks Kaplinski juures kirjutab Veidemann küll ühest sellisest tekstist, aga raamatusse valib hoopis teise. Nii et luulehetk selles mõttes ei ole kuigivõrd tegeliku valiku aluseks.
Teiselt poolt on valiku aluseks h e t k l u u l e t u s e s. Iga selline hetk on muidugi individuaalne, aga minu jaoks koorus välja viis selgemat keset (ühes luuletuses võib olla loomulikult koos mitu hetke, seetõttu on lisatud luuletajanimed üksnes näited).
Kaks hetke on armastus ja surm, vana hea romantika tipphetked. Siin on nii lihtsalt armastuse hetk (Anna Haava), armastuse tulematajäämise tajumise hetk (Debora Vaarandi) kui ka keelatud armastuse hetk (Karl Ristikivi). On seksuaalsuhte hetk (Marie Under) ja ka seksiöö järgne avastus, et neitsi oli juhtumisi "gonokokiline” (Ralf Rond). On surma tajumise hetk (Ilmi Kolla), isa surmahetk (Erni Krusten) ja ka enesetapuhetk (Toomas Liiv). Siiski oli eeskätt armastuse hetki üllatavalt vähe.
Teise olulise hetkepaari moodustavad veidi tinglikult öeldes tulevik ja minevik. Üks on tulevikku uskumise jõudu andev hetk, millega seostub ka usk Eestisse. Olgu hetk ise siis Kuldrannale jõudmine (Ado Reinvald), ööbiku laul (Gustav Wulff-Õis) või jürikuine kevade alguse aimus (Juhan Smuul). Selle paari teiseks pooleks on harras, vaikne hetk, mis tihti viitab kuhugi minevikku ja mille oluliseks tuumaks on headuse tajumine kõigele vaatamata. See võib olla lapsepõlve kaunis hetk keset maailma sünget elu (Arved Viirlaid), kodune õhturahu (Paul Haavaoks) või lihtsalt kodu jäävus (Ellen Niit). Aga see võib olla kas või õunasöömise hetk ja sellest kasvav maailma igavese kordumise mõte, milles on rahu ja rõõm (August Sang). Sellega koos käib eesti luulele nii omane aja kordumine erinevates eluhetkedes, eri kohtades ja aegades, taevast kuni Lasnamäe ja sitani (Ivar Grünthal, Hasso Krull, Aado Lintrop, Indrek Hirv, Kalev Kesküla, Karl-Martin Sinijärv).
Ja muidugi on üle kõige igavikku avav hetk. Suurim osa luuletustest kordab ikka vana tõdemust, mis kuulub romantilis-sümbolistliku luule tuuma: luule, see on hetkes avanev igavik, milles antakse näha Suurt Pilti (Juhan Viiding) või igavest teed (Ernst Enno). Selle teema servi raamivad hetke ja igaviku alatine pinge inimeses (Jaak Jõerüüt), aja seiskumine kodus (Mari Vallisoo), ainsana olemas olev ja alles jääv praegune hetk (Artur Alliksaar) ning kiirinimeste aeg, mil hetked ei ole enam meie päralt (Veronika Kivisilla).
Nende kõrval on muidugi luuletused, mis neisse viide põhirühma ei mahu, ning lisaks luuletused, milles hetke selles mõttes ei ole. On lihtsalt l u u l e t a m i s e h e t k, mil luuletaja kirjutab. Nende luuletuste teemad on üsna needsamad mis hetkedelgi, teisisõnu eesti romantilis-sümbolistliku luule tüüpteemad. Armastus, surm, tõde, aja igavene ringkäik, igavik jm. Tekste järjest lugedes hakkab aga kumama üks pidevalt korduv motiiv, mis koostajat teadlikult või ebateadlikult juhtinud on. Evangeelne kuulutus, soov anda lootust, lohutust ja julgustust. Miski peab olema püha.
Kõige huvitavam küsimus igas antoloogias on see, kes on puudu, väljas, teisel pool piire. Vanemast luuleajast on kanoonilistest nimedest puudu Jaan Bergmann, Jakob Liiv, Villem Grünthal-Ridala ning ikka ja jälle õnnetu luuletajasaatusega Marie Heiberg. 2 Uusim aeg on niikuinii alles segane ja subjektiivsus paratamatu (nt puuduvad Aare Pilv ja Kalju Kruusa). Aga mõni väljajätt torkab süsteemselt silma.
Puuduvad punkarid (Tõnu Trubetsky, Merca, Villu Tamme), Contra ja Priidu Beier. Ühesõnaga, puudub tänavakeelne ja tänavameelne madal maailm, samuti nali, mis on Euroopa kultuuris antiigist alates madalasse kihti kuulunud. Nendega koos puuduvad ka eesti luule madalad hetked.
Puuduvad Jürgen Rooste, fs ja Maarja Kangro. Ja muidugi (:)kivisildnik. Ehk siis viimase kolmekümne aasta kõige kriipivamad luuletajad, julmade hetkede kirjanikud. Ka tõeliselt julmad hetked pole selle raamatu jaoks. Aga ei ole igaühele antud kummardada tänulikult Kivisildniku ja mao ees. Ega ka vist Maarja (Kangro) ees.
Iga luuletuse juurde käib koostaja k o m m e n t a a r. Ütlen ette, nüüd muutun sapiseks, sest kommentaarid ei ole mu arvates tasemel.
Kõigepealt, nende ehituses ei paista mingit süsteemi ega loogikat. Iga kommentaar on ise nägu. See sobis üsna hästi ajalehte, kus ilmus üks kommentaar korraga ja keegi ei mäletanud eelmise nädala kommentaari sisu. Aga koos mõjuvad nad eklektilise ja juhusliku pudruna, mis vajanuks tugevat toimetajakätt.
Kommentaaride maht on paratamatult väike ja selle tõttu tekst tihti hüplik või katkendlik. Kahjuks on aga hulk ruumi kulutatud tühjalt. Liiga tihti kordab kirjutaja oma sõnadega üle luuletuse niigi selge sõnumi või teatab muud triviaalsust stiilis "suur kunst sünnib kannatusest”. Selliseid näiteid saaks üles lugemiseks liiga palju.
Kohati on kommentaarid pisikesed koolitaseme luulepedagoogika killud, mis aga teevad ka nende juurde käivast luuletusest hetke asemel pedagoogilise näitematerjali (Jaan Kärneri juurde käiv poeetikaõpetus, Kalju Kanguri juures soneti ehituse seletamine jpm). Kontrastina võib küll öelda, et mõnikord liigub kommentaator hooga kõrgele filosoofiasse, tsiteerides kas või saksa keeles Nietzschet ja Heideggeri.
Ja Veidemann ei oleks tema ise, kui ta ei teeks luuletajate suunas sügavaid pateetilisi kummardusi. Tulemus mõjub kõrvuti lugedes mõnikord üsna, kuidas öelda, imelikuna. Näiteks Betti Alveril olla kõik luuletused pärlid, Debora Vaarandi luuletustest võiks koostada "terve pärlikee”, Viivi Luik on aga kuuekümnendate põlvkonna kroonijuveel.
Aga olulisim on muu. Liiga paljud kommentaarid on lihtsalt halvasti kirjutatud. Põhjus on üha sama: ebatäpsed, lohakad sõnad ja ebatäpsed faktid või üldistused.
Ernst Enno "Kojuigatsuse” kohta öeldakse, et see on eesti koduluule klassikaks "peetav” luuletus (lk 33). Grammatiline vorm "peetav” tähendab siin, et autori arvates ta seda ei ole. Ehk ikka on?
Joel Sang "päris” oma vanematelt "arbujate ilmavaate ja kirjandusliku kogemuse” (lk 169). See on mulle uudne, pärida kogemus.
Jutt Juhan Jaigist läheb luuletusest hoopis kõrvale, proosasse ja müstikasse, mida luuletuses tegelikult ei ole. Ja müstiliseks kisub ka saatesõna enda tekst. Hasso Krullile omistatakse mõte, tsiteerin Veidemanni: "Jaigi "kaarnakivi” peab Krull võtmeliseks fantaasiaobjektiks” (lk 91). See krüptika saab tausta ja mõtte, kui lugeda Krulli ennast: "Kaarnakivi on Jaigi maailmas see võtmeline fantaasiaobjekt, mis vallandab ihaprotsessi ja päästab subjekti tungiprojektsioonide ähvardusest.” 3
Karl Ristikivi puhul on loodud võimsaid maailmakirjanduslikke paralleele ja lisatud infot selle kohta, kust on pärit elu unenäoks saamise motiiv ja kes seda on pruukinud. Aga ehk võinuks lihtsalt hakata lõpuks rääkima Ristikivi homoseksuaalsusest? Vabalt ja häbitundeta. Siis saavad paljud tema tekstide olulised motiivid väga selgeks. Selle luuletuse põhi ka.
Valmar Adams olla debüteerinud Siuru ja Tarapita järellainetuses aastal 1924 (lk 49). Neile, kes ei mäleta: Siuru tegutses formaalselt 1920. aasta alguseni, tegelikult 1919. aasta kevadsuveni ja tema lained kustutasid siurulased ise oma 1919.–1923. aasta ekspressionismiga.
Käsu Hansu Tartu linna hävitamise lugu Vene vägede poolt aastal 1708 jäädvustavat "Põhjasõja traagilist finaali” (lk 13). Põhjasõda lõppes teadupärast 1721 ja kui soovitakse pidada silmas Eesti ala, siis 1710.
Bernard Kangro olla jõudnud tänapäeva mõttes doktorikraadini oma väitekirjaga "Eesti soneti ajalugu” (lk 59). Jääme ikka terve mõistuse juurde: 120 lk deskriptiivset teksti, millest üle 30 lk luuletuste ümbertrükke!? Jah, vahetult Teise maailmasõja järel atesteeriti Nõukogude Eestis tõepoolest osa magistritöid kandidaaditöödeks ümber ja nõukogude korra kukkumise järel võrdsustati kandidaadikraad doktorikraadiga (ka kandidaat Veidemannist sai doktor). Aga kontekst oli ju erinev. Või ei olnud? Muuseas, Teise maailmasõja järel tehti Nõukogude Eestis üldse huvitavaid asju, näiteks pandi lõpetamata gümnaasiumiharidusega Tuglas Tartu ülikooli kirjandusprofessoriks.
Või mida teha lausega, et Jaan Kärner oli "eesti kirjanikest kuulsaim elvakas enne Ain Kaalepit” (lk 47)? Eks ikka visata vabariigi aja suurim ja kuulsaim näitekirjanik Hugo Raudsepp tagasi ajaloo prügikasti.
Erni Hiire juurde käiv tekst lihtsalt vihastab. Hiir olevat "avanud” eestikeelse modernismi (lk 53). Sorry, kõigepealt Hiire varane luule kuulub selgelt futurismi alla ja selle "avas” juba aastal 1914 Henrik Visnapuu. Hiire "Armluul” "tahtnuvat” vastanduda underlikule "buduaari-erootikale”. Tahtiski. Juhan Smuul olevat nimetanud 1960. aastate algul "tärganud” rokkareid lõngusteks. Oi-jah, "Muhulaste imelikud juhtumised” koos lõngustega ilmus esimest korda aastal 1955. Ja soome slängilaenu punkar sidumine Hiire pungariga ei ole naljakas, ka hüpoteesina mitte.
Ja last, but not least. Luuletuste valiku eest tuleb Veidemanni üldiselt kiita. Tegu ei ole järjekordse saja hittluuletuse paraadiga. Õnneks on suurem osa tekstidest sellised, mis lugeja peas ei ela, mida koolis ei korrutata või surmakuulutuste salmideks ei valita. Aga vastupidine mõte hakkas tiksuma just Hiire juures. Panna antoloogiasse luuletaja vanapõlve kehv luuletus jäi mulle absoluutselt arusaamatuks. Sama tahaks küsida ka mõne teise luuletuse kohta, nimesid nimetamata. Miks peaks põhimõtteliselt panema antoloogiasse halba luulet? Mina ei tea.
PS. Kõige huvitavam nähtus oli antoloogia lõpus olev kohanimede register (selles on muuseas kaks nime, mille sagedus on kaugelt üle teiste: Tartu ja Eesti(maa)). Kõigepealt, sellist asja ei ole mulle seni luuleantoloogiates silma hakanud. Teiseks aga, antoloogia nimes ja sisus on määrav sõna "hetk”, mis teadupärast on ajaline kategooria. Aga ajanimede loendit antoloogias ei ole.
1 J. J. M c G a n n, What is Critical Editing? – J. J. McGann, The Textual Condition. Princeton, New Jersey: Princeton University Press, 1991, lk 56 jm.
2 Vt C. H a s s e l b l a t t, Cherchez la femme. – C. Hasselblatt, Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega. (Studia litteraria Estonica 15.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 181–183.
3 H. K r u l l, Tung ja iha. Juhan Jaigi muinasjutulised fantaasiad. – Keel ja Kirjandus 1999, nr 9, lk 599.
Arvustus ilmus Keele ja Kirjanduse mainumbris.
### Response:
Arvustus. "...igavust omale otsida?" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 2.40 Järveotsa teel, kus juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes 19-aastane mees sõitis Volvo XC70-ga tagant otsa Jeep Patriotile, mida juhtis 21-aastane naine.
Avariis sai viga maasturis olnud 23-aastane mees, kelle kiirabi toimetas Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Purjus noormehe põhjustatud avariis sai mees viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 2.40 Järveotsa teel, kus juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes 19-aastane mees sõitis Volvo XC70-ga tagant otsa Jeep Patriotile, mida juhtis 21-aastane naine.
Avariis sai viga maasturis olnud 23-aastane mees, kelle kiirabi toimetas Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Purjus noormehe põhjustatud avariis sai mees viga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vooru põnevuskohtumises läksid vastamisi siiani vaid võite tunnistanud Pärnu JK ja Tallinna Flora. Mäng algas hästi Flora jaoks, kui viiendal minutil viis Katrin Loo nad 1:0 juhtima, kirjutab jalgpall.ee. Viigiväravani jõudis Pärnu 20. minutil, kui Anastassia Morkovkina saatis kauglöögi Flora väravasse. Pärnu ei olnud sellega avapoolajal veel lõpetanud, sest viimastel minutitel teeniti penalti, mille Morkovkina ka realiseeris. Teise kolmveerandtunni esimeses pooles tekitas põnevust jällegi Flora, kui Lisette Tammik 60. minutil mänguseisu viigistas.
Pärnu ei soovinud aga punkte loovutada ning võiduväravat aeti tuliselt taga. Kümme minutit enne normaalaja lõppu selleni ka jõuti, kui Anete Paulus suunas palli peaga vastaste väravasse ja vormistas mängu lõppseisu 3:2. See tulemus tähendab, et Pärnu jätkab ainsana liigas kaotuseta ning edu Flora ees on kolmepunktiline.
Kolmanda koha heitluses suutis SK 10 Premium võõral väljakul võtta väärtusliku võidu, kui Tallinna Levadia alistati tulemusega 4:1. Tabelis on SK 10 nüüd 12 punktiga kolmandal kohal ja Levadia üheksa punktiga neljas.
Tartu Tammeka võõrustas Sepa jalgpallikeskuses Noortekoondist ning teenis kodus 6:0 võidu. Esimene poolaeg lõppes Tammeka 1:0 eduga, kui Merle Alupere tartlannad juhtima viis. Teise kolmveerandtunni jooksul nähti rohkem väravaid, kui Alupere lisas oma teise, et Tammeka eduseisu suurendada. Lisaks said jala valgeks Renate-Ly Mehevets, Eva-Maria Niit, Sirje Roops ja Maarja Saulep. Tammeka on viie vooruga kogunud seitse punkti ning asub viiendal kohal, Noortekoondis jätkab hetkel punktita kaheksandal positsioonil.
Vooru viimases mängus läksid vastamisi Tallinna Kalev ja Põlva Lootos. Esimese poolajaga suutis Kalev lüüa kaks väravat, kui resultatiivsed olid Eret Elen Viidakas ja Anett Kadastu. Teise kolmveerandtunni jooksul suurendas Kalev oma eduseisu veelgi, kui esmalt sai jala valgeks Kätlin Hein, seejärel sündis Põlva omavärav ning lõppseisu 5:0 vormistas Katrin Sõstar. Kalev teenis tabelisse võidupunktid ning on hetkel nelja punktiga kuuendal kohal. Lootos oma punktiarvet avanud ei ole ja asub seitsmendal kohal. | Pärnu tõmbas liidrite duellis Flora vastu pikema kõrre | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vooru põnevuskohtumises läksid vastamisi siiani vaid võite tunnistanud Pärnu JK ja Tallinna Flora. Mäng algas hästi Flora jaoks, kui viiendal minutil viis Katrin Loo nad 1:0 juhtima, kirjutab jalgpall.ee. Viigiväravani jõudis Pärnu 20. minutil, kui Anastassia Morkovkina saatis kauglöögi Flora väravasse. Pärnu ei olnud sellega avapoolajal veel lõpetanud, sest viimastel minutitel teeniti penalti, mille Morkovkina ka realiseeris. Teise kolmveerandtunni esimeses pooles tekitas põnevust jällegi Flora, kui Lisette Tammik 60. minutil mänguseisu viigistas.
Pärnu ei soovinud aga punkte loovutada ning võiduväravat aeti tuliselt taga. Kümme minutit enne normaalaja lõppu selleni ka jõuti, kui Anete Paulus suunas palli peaga vastaste väravasse ja vormistas mängu lõppseisu 3:2. See tulemus tähendab, et Pärnu jätkab ainsana liigas kaotuseta ning edu Flora ees on kolmepunktiline.
Kolmanda koha heitluses suutis SK 10 Premium võõral väljakul võtta väärtusliku võidu, kui Tallinna Levadia alistati tulemusega 4:1. Tabelis on SK 10 nüüd 12 punktiga kolmandal kohal ja Levadia üheksa punktiga neljas.
Tartu Tammeka võõrustas Sepa jalgpallikeskuses Noortekoondist ning teenis kodus 6:0 võidu. Esimene poolaeg lõppes Tammeka 1:0 eduga, kui Merle Alupere tartlannad juhtima viis. Teise kolmveerandtunni jooksul nähti rohkem väravaid, kui Alupere lisas oma teise, et Tammeka eduseisu suurendada. Lisaks said jala valgeks Renate-Ly Mehevets, Eva-Maria Niit, Sirje Roops ja Maarja Saulep. Tammeka on viie vooruga kogunud seitse punkti ning asub viiendal kohal, Noortekoondis jätkab hetkel punktita kaheksandal positsioonil.
Vooru viimases mängus läksid vastamisi Tallinna Kalev ja Põlva Lootos. Esimese poolajaga suutis Kalev lüüa kaks väravat, kui resultatiivsed olid Eret Elen Viidakas ja Anett Kadastu. Teise kolmveerandtunni jooksul suurendas Kalev oma eduseisu veelgi, kui esmalt sai jala valgeks Kätlin Hein, seejärel sündis Põlva omavärav ning lõppseisu 5:0 vormistas Katrin Sõstar. Kalev teenis tabelisse võidupunktid ning on hetkel nelja punktiga kuuendal kohal. Lootos oma punktiarvet avanud ei ole ja asub seitsmendal kohal.
### Response:
Pärnu tõmbas liidrite duellis Flora vastu pikema kõrre |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel toimunud avakohtumise võitis Kalev/Cramo tulemusega 72:52. Raplal jätkus vastupanu kolmanda veerandaja keskpaigani, mil pealinna klubi tegi kiire 14:0 spurdi. Kalev/Cramo resultatiivseimad olid 14 punkti visanud Cedric Simmons ja Branko Mirkovic.
Võrdlemisi kahvatuks jäi avakohtumises Rapla põhimängija Thomas van der Mars, kelle arvele jäi kaheksa punkti ja 13 lauapalli, 11 viskest tabas hollandlane neli. Põhihooajal viskas van der Mars keskmiselt 16,4 punkti mängus ja tabas viskeid 64-protsendiliselt. Rapla viskekäsi oli reedel üldse külm – meeskond tabas kahepunktiviskeid 33-protsendiliselt ning kaugviskeid 17-protsendiliselt.
Nelja võiduni mängitav finaalseeria jätkub neljapäeval Raplas. | TÄNA | Mida suudab Rapla finaalseeria teises kohtumises? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel toimunud avakohtumise võitis Kalev/Cramo tulemusega 72:52. Raplal jätkus vastupanu kolmanda veerandaja keskpaigani, mil pealinna klubi tegi kiire 14:0 spurdi. Kalev/Cramo resultatiivseimad olid 14 punkti visanud Cedric Simmons ja Branko Mirkovic.
Võrdlemisi kahvatuks jäi avakohtumises Rapla põhimängija Thomas van der Mars, kelle arvele jäi kaheksa punkti ja 13 lauapalli, 11 viskest tabas hollandlane neli. Põhihooajal viskas van der Mars keskmiselt 16,4 punkti mängus ja tabas viskeid 64-protsendiliselt. Rapla viskekäsi oli reedel üldse külm – meeskond tabas kahepunktiviskeid 33-protsendiliselt ning kaugviskeid 17-protsendiliselt.
Nelja võiduni mängitav finaalseeria jätkub neljapäeval Raplas.
### Response:
TÄNA | Mida suudab Rapla finaalseeria teises kohtumises? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe märkis, et koostöö Hiinaga on viimastel aastatel hoogustunud.
"Suure sammu tegime kaks aastat tagasi, kui Eesti ja Hiina vahel allkirjastati kõrghariduse diplomite ja kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kokkulepe, mida ülikoolid olid pikisilmi oodanud," ütles Lepajõe.
Tema sõnul saab Hiinas õppida eesti keelt juba kahes kohas. "Eestis pakuvad hiina keele õppimise võimalust lisaks kahele ülikoolile ja keeltekoolidele ka kümmekond üldhariduskooli," märkis Lepajõe.
Uue leppe kohaselt eraldab Hiina igal aastal Eesti kandidaatidele kolm riiklikku stipendiumi õppimiseks Hiina kolledžites või ülikoolides bakalaureuse, magistri- või doktoriõppes.
Eesti pakub igal aastal kolm samaväärset stipendiumi Hiina kandidaatidele. Lisaks eraldab kumbki riik teisele ühe oma keele ja kultuuri suvekursuse stipendiumi igal aastal.
Noortevahetuse soodustamiseks kutsuvad mõlemad riigid noortedelegatsioone nädalasele visiidile.
Eesti ja Hiina uus haridusalane koostööprogramm tugineb 1993. aastal sõlmitud kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö lepingule.
Eestis saab hiina keelt ja kultuuri süvendatult õppida Tallinna ülikoolis, hiina keelt Tartu ülikoolis ja mitmes keeltekoolis.
Hiina keele ja kultuuri keskusena avati Tallinna ülikoolis 2010. aastal Konfutsiuse instituut.
Eesti üldhariduskoolides õpib 2016/2017. õppeaastal hiina keelt kokku 234 õpilast.
Hiinas saab eesti keelt õppida Pekingi välisõpingute ülikoolis, kus alates 2011. aastast töötab Eestist lähetatud lektor. Eesti keele õpet on alustamas ka teine ülikool (Beijing International Studies University).
Hiinast pärit välisüliõpilaste arv Eesti kõrgkoolide tasemeõppes on tõusnud 2016/2017. õppeaastal 109 üliõpilaseni. | Eesti ja Hiina uuendasid hariduskoostöö kokkulepet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe märkis, et koostöö Hiinaga on viimastel aastatel hoogustunud.
"Suure sammu tegime kaks aastat tagasi, kui Eesti ja Hiina vahel allkirjastati kõrghariduse diplomite ja kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kokkulepe, mida ülikoolid olid pikisilmi oodanud," ütles Lepajõe.
Tema sõnul saab Hiinas õppida eesti keelt juba kahes kohas. "Eestis pakuvad hiina keele õppimise võimalust lisaks kahele ülikoolile ja keeltekoolidele ka kümmekond üldhariduskooli," märkis Lepajõe.
Uue leppe kohaselt eraldab Hiina igal aastal Eesti kandidaatidele kolm riiklikku stipendiumi õppimiseks Hiina kolledžites või ülikoolides bakalaureuse, magistri- või doktoriõppes.
Eesti pakub igal aastal kolm samaväärset stipendiumi Hiina kandidaatidele. Lisaks eraldab kumbki riik teisele ühe oma keele ja kultuuri suvekursuse stipendiumi igal aastal.
Noortevahetuse soodustamiseks kutsuvad mõlemad riigid noortedelegatsioone nädalasele visiidile.
Eesti ja Hiina uus haridusalane koostööprogramm tugineb 1993. aastal sõlmitud kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö lepingule.
Eestis saab hiina keelt ja kultuuri süvendatult õppida Tallinna ülikoolis, hiina keelt Tartu ülikoolis ja mitmes keeltekoolis.
Hiina keele ja kultuuri keskusena avati Tallinna ülikoolis 2010. aastal Konfutsiuse instituut.
Eesti üldhariduskoolides õpib 2016/2017. õppeaastal hiina keelt kokku 234 õpilast.
Hiinas saab eesti keelt õppida Pekingi välisõpingute ülikoolis, kus alates 2011. aastast töötab Eestist lähetatud lektor. Eesti keele õpet on alustamas ka teine ülikool (Beijing International Studies University).
Hiinast pärit välisüliõpilaste arv Eesti kõrgkoolide tasemeõppes on tõusnud 2016/2017. õppeaastal 109 üliõpilaseni.
### Response:
Eesti ja Hiina uuendasid hariduskoostöö kokkulepet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sogndal lõi mõlemal poolajal kaks väravat. Sarnaselt Metsale sai ründava äärekaitsjana mänginud Teniste kirja kõik 90 minutit, kirjutab Soccernet.ee.
90 minutit mängis ka Nikita Baranov, kui tema koduklubi Kristiansund viigistas tabeli eelviimase Lilleströmiga 1:1. Mõlemad väravad löödi teise poolaja keskel.
Norras mängivate eestlaste koduklubidest läheb kõige paremini Enar Jäägeri Valerangal, kes on 10. positsioonil. Nii Sogndal, Kristiansund kui ka Viking kuuluvad tabeli tagumisse nelikusse. Eriti hull on Vikingi seis, kes on kaheksa mänguga teeninud vaid neli punkti. | Teniste ja Sogndal alistasid Metsa koduklubi suurelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sogndal lõi mõlemal poolajal kaks väravat. Sarnaselt Metsale sai ründava äärekaitsjana mänginud Teniste kirja kõik 90 minutit, kirjutab Soccernet.ee.
90 minutit mängis ka Nikita Baranov, kui tema koduklubi Kristiansund viigistas tabeli eelviimase Lilleströmiga 1:1. Mõlemad väravad löödi teise poolaja keskel.
Norras mängivate eestlaste koduklubidest läheb kõige paremini Enar Jäägeri Valerangal, kes on 10. positsioonil. Nii Sogndal, Kristiansund kui ka Viking kuuluvad tabeli tagumisse nelikusse. Eriti hull on Vikingi seis, kes on kaheksa mänguga teeninud vaid neli punkti.
### Response:
Teniste ja Sogndal alistasid Metsa koduklubi suurelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai kell 4.45 teate tulekahjust Nurme tänaval, kus oli põlema läinud kahekorruselise elumaja välisseinale paigaldatud õhksoojuspump.
Põlengut märkas kõrvalmaja elanik, kes äratas naabrid ja kutsus päästjad, kes põlengu kustutasid.
"Täna on õnnepäev kogu meie perele. Lähedaste elu hinnast saad aru siis, kui see ei olegi nii enesestmõistetav. Meie kodu põles täna. Tänu naabritele saime jaole ja kõik elus ja terved. Päästemeeskonda ainult kiidan," kirjutas Tsahkna oma Facebooki lehel. | Tallinnas põles kaitseministri maja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai kell 4.45 teate tulekahjust Nurme tänaval, kus oli põlema läinud kahekorruselise elumaja välisseinale paigaldatud õhksoojuspump.
Põlengut märkas kõrvalmaja elanik, kes äratas naabrid ja kutsus päästjad, kes põlengu kustutasid.
"Täna on õnnepäev kogu meie perele. Lähedaste elu hinnast saad aru siis, kui see ei olegi nii enesestmõistetav. Meie kodu põles täna. Tänu naabritele saime jaole ja kõik elus ja terved. Päästemeeskonda ainult kiidan," kirjutas Tsahkna oma Facebooki lehel.
### Response:
Tallinnas põles kaitseministri maja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalis alistas Nastase kaasmaalanna Simona Halep 7:5 6:7 (5) 6:2 prantslanna Kristina Mladenovici. "Finaal oli põnev ja ma õnnitlen Simonat ja Kristinat suurepärase tennisematši eest kogu südamest," sõnas Simon pressiteate vahendusel. "Päevale heitis aga varju härra Nastase osalemine auhinnatseremoonial, kuhu tal ei oleks tohtinud asja olla."
"Nastase kannab oma solvavate tegude eest ajutist keeldu ning uurimise ajaks eemaldasime talt ka volitused WTA turniiridelt. Madridi turniiri korraldajate otsus talle ametlik roll anda on vastutustundetu ning vastuvõetamatu."
Nastase oli 22. aprillil ametis Rumeenia naiskonna kaptenina, kui Rumeenia võõrustas tennise Fed Cupi maailmaliiga teise grupi play-off-kohtumises Suurbritanniat. Kohtumises rumeenlanna Sorana Cirstea ja briti Johanna Konta vahel kaebasid nii Konta kui Suurbritannia kapten Anne Keothavong publiku käitumise üle, vestlusesse sekkus ka Nastase, kes kasutas ebasobivat kõnepruuki ja solvas nii britte kui kohtunikku.
Kuna Suurbritannia meedia kirjutas tema pressikonverentsil lausutud solvangust, sõimas Nastase läbi laupäeva hommikul ainsa britina pressikeskuses viibinud Press Associationi naisajakirjaniku.
Matšile eelnenud pressikonverentsil küsiti Rumeenia esinumbrilt Simona Halepilt, kuidas ta kommenteerib Williamsi lapseootust, samal ajal sosistas Nastase ühele teisele mängijale: "Vaatame, mis värvi tema laps tuleb. Piimašokolaadi?" | WTA juht kritiseeris teravalt Nastase väljakule lubanud Madridi turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalis alistas Nastase kaasmaalanna Simona Halep 7:5 6:7 (5) 6:2 prantslanna Kristina Mladenovici. "Finaal oli põnev ja ma õnnitlen Simonat ja Kristinat suurepärase tennisematši eest kogu südamest," sõnas Simon pressiteate vahendusel. "Päevale heitis aga varju härra Nastase osalemine auhinnatseremoonial, kuhu tal ei oleks tohtinud asja olla."
"Nastase kannab oma solvavate tegude eest ajutist keeldu ning uurimise ajaks eemaldasime talt ka volitused WTA turniiridelt. Madridi turniiri korraldajate otsus talle ametlik roll anda on vastutustundetu ning vastuvõetamatu."
Nastase oli 22. aprillil ametis Rumeenia naiskonna kaptenina, kui Rumeenia võõrustas tennise Fed Cupi maailmaliiga teise grupi play-off-kohtumises Suurbritanniat. Kohtumises rumeenlanna Sorana Cirstea ja briti Johanna Konta vahel kaebasid nii Konta kui Suurbritannia kapten Anne Keothavong publiku käitumise üle, vestlusesse sekkus ka Nastase, kes kasutas ebasobivat kõnepruuki ja solvas nii britte kui kohtunikku.
Kuna Suurbritannia meedia kirjutas tema pressikonverentsil lausutud solvangust, sõimas Nastase läbi laupäeva hommikul ainsa britina pressikeskuses viibinud Press Associationi naisajakirjaniku.
Matšile eelnenud pressikonverentsil küsiti Rumeenia esinumbrilt Simona Halepilt, kuidas ta kommenteerib Williamsi lapseootust, samal ajal sosistas Nastase ühele teisele mängijale: "Vaatame, mis värvi tema laps tuleb. Piimašokolaadi?"
### Response:
WTA juht kritiseeris teravalt Nastase väljakule lubanud Madridi turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jutuvõistluse eesmärk on propageerida ulmet ja anda inimestele põhjust kirjutada. Jutuvõistlus aitab teadvustada Eesti Ulmeühingu olemasolu ja üritusi.
Kui eelmisel korral paistis võistlustöödest silma rohkem postapokalüptikat, siis seekord oli märksõnaks huumor.
Jutuvõistluse võitjad:
1. koht - Heinrich Weinberg ja Reidar Andreson "Päästa meid kurjast"
2. koht - Maniakkide Tänav "Tsölibaadi lõpp"
3. koht - Luule Lille "Juhtmevaba armastus"
4. koht - Alksander D. Lannes "Enne kui lahvatab leek"
5. koht - Miikael Jekimov "Tuulerändur" | Prima Vistal kuulutati välja ulmejutuvõistluse võitjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jutuvõistluse eesmärk on propageerida ulmet ja anda inimestele põhjust kirjutada. Jutuvõistlus aitab teadvustada Eesti Ulmeühingu olemasolu ja üritusi.
Kui eelmisel korral paistis võistlustöödest silma rohkem postapokalüptikat, siis seekord oli märksõnaks huumor.
Jutuvõistluse võitjad:
1. koht - Heinrich Weinberg ja Reidar Andreson "Päästa meid kurjast"
2. koht - Maniakkide Tänav "Tsölibaadi lõpp"
3. koht - Luule Lille "Juhtmevaba armastus"
4. koht - Alksander D. Lannes "Enne kui lahvatab leek"
5. koht - Miikael Jekimov "Tuulerändur"
### Response:
Prima Vistal kuulutati välja ulmejutuvõistluse võitjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitseliit palub kaasliiklejatelt kannatlikkust ja tähelepanelikkust ning püüab liiklust minimaalselt häirida, ütles major Tanel Rütman ERR-ile.
Rütmani sõnul formeeritakse üle 1000 võitleja Põhja maakaitseringkonna üksustest pühapäeva hommikul ja õhtuks liiguvada üksused kaitseväe keskpolügoonile.
Suurõppusel osaleb Tallinna, Harju ja Rapla maleva baasil loodud Põhja maakaitseringkonna lahingugrupp 1. Jalaväebrigaadi koosseisus.
15.-17. mail osaletakse brigaadi koostegevusõppes keskpolügoonil ja 19.-20. mail võtavad Kaitseliidu üksused brigaadi koosseisus osa lahingutegevusest Sonda ja Kiviõli piirkonnas.
Kaitseliidu Tallinna maleva pealiku ja Põhja maakaitseringkonna ülema kolonelleitnant Toomas Väli sõnul on lahingugrupp alates 2014. aastast sihikindlalt tööd teinud osalemaks selle aasta Kevadtormil.
Kevadtormile on kaasatud ka Põhja ja Kirde maakaitseringkonna staabid. Kaitseliidu üksuste jaoks lõppeb õppus 21. mail.
Kokku osaleb Kevadtormil ligi 9000 kaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast ning liitlas- ja partnersõdurit. Lisaks eestlastele ja Tapal paiknevatele brittidele, prantslastele, taanlastele ja ameeriklastele osalevad Kevadtormil kaitseväelased Kanadast, Saksamaalt, Hollandist, Poolast, Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, Ukrainast ja Gruusiast. Taevas võib näha USA, Poola, Belgia ja Hispaania lennuvahendeid.
Kevadtormi lõpurivistus peetakse 25. mail kaitseväe keskpolügoonil, õppus lõpeb 26. mail. | Kevadtormile liikuvad üksused võivad liiklust häirida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitseliit palub kaasliiklejatelt kannatlikkust ja tähelepanelikkust ning püüab liiklust minimaalselt häirida, ütles major Tanel Rütman ERR-ile.
Rütmani sõnul formeeritakse üle 1000 võitleja Põhja maakaitseringkonna üksustest pühapäeva hommikul ja õhtuks liiguvada üksused kaitseväe keskpolügoonile.
Suurõppusel osaleb Tallinna, Harju ja Rapla maleva baasil loodud Põhja maakaitseringkonna lahingugrupp 1. Jalaväebrigaadi koosseisus.
15.-17. mail osaletakse brigaadi koostegevusõppes keskpolügoonil ja 19.-20. mail võtavad Kaitseliidu üksused brigaadi koosseisus osa lahingutegevusest Sonda ja Kiviõli piirkonnas.
Kaitseliidu Tallinna maleva pealiku ja Põhja maakaitseringkonna ülema kolonelleitnant Toomas Väli sõnul on lahingugrupp alates 2014. aastast sihikindlalt tööd teinud osalemaks selle aasta Kevadtormil.
Kevadtormile on kaasatud ka Põhja ja Kirde maakaitseringkonna staabid. Kaitseliidu üksuste jaoks lõppeb õppus 21. mail.
Kokku osaleb Kevadtormil ligi 9000 kaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast ning liitlas- ja partnersõdurit. Lisaks eestlastele ja Tapal paiknevatele brittidele, prantslastele, taanlastele ja ameeriklastele osalevad Kevadtormil kaitseväelased Kanadast, Saksamaalt, Hollandist, Poolast, Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, Ukrainast ja Gruusiast. Taevas võib näha USA, Poola, Belgia ja Hispaania lennuvahendeid.
Kevadtormi lõpurivistus peetakse 25. mail kaitseväe keskpolügoonil, õppus lõpeb 26. mail.
### Response:
Kevadtormile liikuvad üksused võivad liiklust häirida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusmeeskond sai Lõuna-Euroopas ka kolmanda võidu, olles võõrustajatest üle 3:2 (25:27, 25:27, 25:17, 25:16, 15:13), naiskond alistas Taanis teistkordselt sealse koondise, vahendab volley.ee. Kohtumine lõppes meie naiskonna 3:0 (25:15, 25:20, 26:24) võiduga, lisaks mängisid koondised kaks lisageimi, mille võitis Eesti 25:22 ja 15:11.
Eilse mängu kahes esimeses geimis oli Eesti naiskond teiseks tehniliseks mõtlemisajaks kindlalt ees, juhtides esimeses 16:12 ja teises 16:9. Kolmes järgnevas näidati geimi lõpufaasis väga südi mängu ja suudeti kaotusseisust väljuda. Kolmandas olid kaotusnumbrid nii 11:16 kui 18:21, neljandas 13:16 ja 17:21 ja viiendas 8:10.
Rahvusnaiskonna parim oli 24 punktiga Nette Peit, kelle efektiivsusnäitaja oli +15. Rünnakul lõi Peit 32 tõstest punktiks 19 (59%), lisaks temalt neli serviässa ja üks edukas blokeering. Kristiine Miilen tõi 13, Liis Kullerkann ja Eliise Hollas kümme punkti. Liis Kullerkann ja sidemängija Julija Mõnnakmäe lisasid üheksa, kusjuures viimane lõi koguni kuus serviässa. Viis punkti panustasid võitu Eliisa Peit ja Raili Kont-Kontson, ühe silma Egle ja Erle Püvi.
Rünnakuid realiseeris Eesti 44-protsendiliselt, Taani näitaja oli 33. Vastuvõtul oli meil kaheprotsendiline edu (40-38). Serviässasid lõime 15 ja blokipunkte teenisime seitse. Taanlannade näitajad olid 14 ja 12.
Meeste koondise parimana tõi terve kohtumise mänginud Robert Täht 21 punkti. Nurgaründaja lõi 30 tõstest punktiks 17, millele lisandus kolm ässpallingut ja blokeering. Võimsas hoos oli ka 17 punkti toonud Oliver Venno. Kolmes viimases geimis väljakul käinud pallur realiseeris 70 protsenti tõstetest (14/20), lisas kaks serviässa ja ühe eduka sulustamise. Kahes esimeses geimis diagonaalründaja positsiooni mehitanud Renee Teppani saldoks jäi üheksa. Sama kogusummani jõudis ka Kristo Kollo. Kaheksa punkti jäi kõik viis geimi väljakul olnud Ardo Kreegi arvele. Andrus Raadik tõi viis punkti, Karli Allik lisas kaks ja Kert Toobal ja Henri Treial kumbki ühe. Mart Naaber kolme serviga punktiarvet ei avanud ja Andres Toobal matši ei sekkunud.
Eesti suurim edu oli rünnakul, kus realiseerisime 53 protsenti tõstetest, vastase 46 vastu. Vastuvõtul olime paremad 54:51 ja lisaks lõime viis serviässa rohkem (11:6). Blokis oli Portugal parem 12:8.
Sõprusmängude turnee viimase kohtumise peab rahvusnaiskond, kes läheb Eesti aja järgi täna kell 17:30 Taaniga kolmandat korda vastamisi. Mängu näeb otsepildis aadressil https://www.facebook.com/vorkpallikoondis/. | Võrkpalli rahvuskoondised jätkasid kontrollmänge võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusmeeskond sai Lõuna-Euroopas ka kolmanda võidu, olles võõrustajatest üle 3:2 (25:27, 25:27, 25:17, 25:16, 15:13), naiskond alistas Taanis teistkordselt sealse koondise, vahendab volley.ee. Kohtumine lõppes meie naiskonna 3:0 (25:15, 25:20, 26:24) võiduga, lisaks mängisid koondised kaks lisageimi, mille võitis Eesti 25:22 ja 15:11.
Eilse mängu kahes esimeses geimis oli Eesti naiskond teiseks tehniliseks mõtlemisajaks kindlalt ees, juhtides esimeses 16:12 ja teises 16:9. Kolmes järgnevas näidati geimi lõpufaasis väga südi mängu ja suudeti kaotusseisust väljuda. Kolmandas olid kaotusnumbrid nii 11:16 kui 18:21, neljandas 13:16 ja 17:21 ja viiendas 8:10.
Rahvusnaiskonna parim oli 24 punktiga Nette Peit, kelle efektiivsusnäitaja oli +15. Rünnakul lõi Peit 32 tõstest punktiks 19 (59%), lisaks temalt neli serviässa ja üks edukas blokeering. Kristiine Miilen tõi 13, Liis Kullerkann ja Eliise Hollas kümme punkti. Liis Kullerkann ja sidemängija Julija Mõnnakmäe lisasid üheksa, kusjuures viimane lõi koguni kuus serviässa. Viis punkti panustasid võitu Eliisa Peit ja Raili Kont-Kontson, ühe silma Egle ja Erle Püvi.
Rünnakuid realiseeris Eesti 44-protsendiliselt, Taani näitaja oli 33. Vastuvõtul oli meil kaheprotsendiline edu (40-38). Serviässasid lõime 15 ja blokipunkte teenisime seitse. Taanlannade näitajad olid 14 ja 12.
Meeste koondise parimana tõi terve kohtumise mänginud Robert Täht 21 punkti. Nurgaründaja lõi 30 tõstest punktiks 17, millele lisandus kolm ässpallingut ja blokeering. Võimsas hoos oli ka 17 punkti toonud Oliver Venno. Kolmes viimases geimis väljakul käinud pallur realiseeris 70 protsenti tõstetest (14/20), lisas kaks serviässa ja ühe eduka sulustamise. Kahes esimeses geimis diagonaalründaja positsiooni mehitanud Renee Teppani saldoks jäi üheksa. Sama kogusummani jõudis ka Kristo Kollo. Kaheksa punkti jäi kõik viis geimi väljakul olnud Ardo Kreegi arvele. Andrus Raadik tõi viis punkti, Karli Allik lisas kaks ja Kert Toobal ja Henri Treial kumbki ühe. Mart Naaber kolme serviga punktiarvet ei avanud ja Andres Toobal matši ei sekkunud.
Eesti suurim edu oli rünnakul, kus realiseerisime 53 protsenti tõstetest, vastase 46 vastu. Vastuvõtul olime paremad 54:51 ja lisaks lõime viis serviässa rohkem (11:6). Blokis oli Portugal parem 12:8.
Sõprusmängude turnee viimase kohtumise peab rahvusnaiskond, kes läheb Eesti aja järgi täna kell 17:30 Taaniga kolmandat korda vastamisi. Mängu näeb otsepildis aadressil https://www.facebook.com/vorkpallikoondis/.
### Response:
Võrkpalli rahvuskoondised jätkasid kontrollmänge võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvahelisel Lennart Meri julgeolekonverentsil osalenud Niinistö näis olevat pahane Iltalehti laupäevase artikli peale, mille teemaks olid muu hulgas Baltimaade ja Soome suhted.
Iltalehti artikli pealkirjas küsiti muu hulgas, "kas Eesti on Soome jaoks tõepoolest tähtsusetu". Loo tarvis oli usutletud Lennart Meri konverentsi korraldajat, Niinistö aga oli konverentsi tänavune peakõneleja.
Niinistö ja ajakirjanik vaidlesid pressikonverentsil avalikult artikli üle. Kohapeal jälgis seda keskustelu hulk kohalikke ja välisajakirjanikke. Mõne repliigi järel lõpetas Niinistö arutelu.
"Aga asjatu on vaielda selle üle," lausus ta lõpuks.
Juba teine protest
Umbes nädala eest protesteeris president Niinistö avalikult teise Iltalehti loo peale, kus räägiti Soome poliitikute erinevast lähenemisest julgeolekupoliitikale.
Niinistö kommenteeris tollal asja presidendi võrgulehel. Presidendi seisukohavõttu peeti erandlikuks, arvestades eriti seda, et ajakirjanikku oli Niinistö tekstis mainitud nimepidi.
Niinistö: Lissaboni leppe vastastikkuse abi klausel tuleb täita sisuga
"Oleme Soomes öelnud mitu korda, et teeme koostööd NATO-ga, kahepoolselt Rootsi ja USA ning Euroopa Liiduga," lausus Niinistö pressikonverentsil.
"EL-i alusleppes on meil artikkel 42 punkt 7, mis ütleb, et kõik EL-i liikmesriigid abistavad üksteist, kui üks neist on ohus. See on ka meie (kaitsealase) suhte põhjaks Eestiga," lausus Niinistö.
"Mis puudutab Eestit - iga soomlane on Eestit ja eestlasi aidanud. Isegi enne 1990. aastate algust kuid 1990. aastatel eriti palju ... Seega Soome aitab Eestit, on aidanud ning see hoiak pole kadunud," lausus riigipea.
"Mis puudutab sõjalist abi, siis tuleb meeles pidada üks suur erinevus - Eesti kuulub NATO-sse ja Eesti on praegusel hetkel nautimas NATO kaitset, mis on meie meelest hea asi. Aga kui mõelda Soome olukorra üle, siis meie jaoks pole neid aitajaid ilmnemas, sest me ei kuulu NATO-sse," ütles Niinistö.
"Me peame selle võtma kõikides oma meetmetes arvesse," rõhutas ta.
"Soome sõjaline toetus mis tahes teisele riigile on minu arvates seotud sellega, mida meile on lubatud ja mida meile pole lubatud," ütles president. "Seetõttu üritan pidevalt Euroopa arutelu edasi lükata."
"Olen aastate jooksul küsinud NATO liikmesriikidelt üle Euroopa: "Mida te arvate Lissaboni leppest?" Vastust ei tule. Meil on selle leppega probleem - tekst on hea, kuid sisu sellel eriti pole."
Niinistö sõnul pole ta leppes pettunud, kuid lausus, et nüüd on aeg hakata seda sisuga täitma. "Milline liit see selline on, mis ei kanna hoolt oma kodanike julgeoleku eest? See on põhimõtteline," ütles ta.
President lisas, et näeb leppe ja vastastikuse abi kohustuse ja solidaarsuse klausli sisuga täitmisel edusamme ja et Soome toetab seda täielikult. "Siiski mõistan ma väga hästi, et EL-i kaitse arendamisel tuleb mingis etapis, sest NATO on kindlasti siis alles, korraldada koostöö nende kahe vahel," lausus ta.
Kuulajaid huvitas suhe Putiniga
Rahvusvahelist publikut huvitasid konverentsil muu hulgas Soome suhted Venemaaga ja selle presidendi Vladimir Putiniga.
Niinistö kinnitas, et Venemaa-suhteid on Soomes aetud avatuse põhimõttest lähtuvalt.
"Teen asju avalikult. Suhted Venemaaga ja president Putiniga on olnud läbipaistvad," lausus Niinistö vastuseks publiku küsimustele.
Tema sõnul on Soome välis- ja julgeolekupoliitiline mõtlemine kindlal alusel ning selles pole märkimisväärseid muutusi kaasa toonud ka presidentide vahetused.
"Ma ei näe mingeid suuremaid erinevusi oma eelkäijatega võrreldes, kui jutt on välispoliitilistest ja ja julgeolekuküsimustest," märkis Niinistö Tallinnas. | Niinistö vaidles ajakirjanikuga Eestit puudutanud artikli üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelisel Lennart Meri julgeolekonverentsil osalenud Niinistö näis olevat pahane Iltalehti laupäevase artikli peale, mille teemaks olid muu hulgas Baltimaade ja Soome suhted.
Iltalehti artikli pealkirjas küsiti muu hulgas, "kas Eesti on Soome jaoks tõepoolest tähtsusetu". Loo tarvis oli usutletud Lennart Meri konverentsi korraldajat, Niinistö aga oli konverentsi tänavune peakõneleja.
Niinistö ja ajakirjanik vaidlesid pressikonverentsil avalikult artikli üle. Kohapeal jälgis seda keskustelu hulk kohalikke ja välisajakirjanikke. Mõne repliigi järel lõpetas Niinistö arutelu.
"Aga asjatu on vaielda selle üle," lausus ta lõpuks.
Juba teine protest
Umbes nädala eest protesteeris president Niinistö avalikult teise Iltalehti loo peale, kus räägiti Soome poliitikute erinevast lähenemisest julgeolekupoliitikale.
Niinistö kommenteeris tollal asja presidendi võrgulehel. Presidendi seisukohavõttu peeti erandlikuks, arvestades eriti seda, et ajakirjanikku oli Niinistö tekstis mainitud nimepidi.
Niinistö: Lissaboni leppe vastastikkuse abi klausel tuleb täita sisuga
"Oleme Soomes öelnud mitu korda, et teeme koostööd NATO-ga, kahepoolselt Rootsi ja USA ning Euroopa Liiduga," lausus Niinistö pressikonverentsil.
"EL-i alusleppes on meil artikkel 42 punkt 7, mis ütleb, et kõik EL-i liikmesriigid abistavad üksteist, kui üks neist on ohus. See on ka meie (kaitsealase) suhte põhjaks Eestiga," lausus Niinistö.
"Mis puudutab Eestit - iga soomlane on Eestit ja eestlasi aidanud. Isegi enne 1990. aastate algust kuid 1990. aastatel eriti palju ... Seega Soome aitab Eestit, on aidanud ning see hoiak pole kadunud," lausus riigipea.
"Mis puudutab sõjalist abi, siis tuleb meeles pidada üks suur erinevus - Eesti kuulub NATO-sse ja Eesti on praegusel hetkel nautimas NATO kaitset, mis on meie meelest hea asi. Aga kui mõelda Soome olukorra üle, siis meie jaoks pole neid aitajaid ilmnemas, sest me ei kuulu NATO-sse," ütles Niinistö.
"Me peame selle võtma kõikides oma meetmetes arvesse," rõhutas ta.
"Soome sõjaline toetus mis tahes teisele riigile on minu arvates seotud sellega, mida meile on lubatud ja mida meile pole lubatud," ütles president. "Seetõttu üritan pidevalt Euroopa arutelu edasi lükata."
"Olen aastate jooksul küsinud NATO liikmesriikidelt üle Euroopa: "Mida te arvate Lissaboni leppest?" Vastust ei tule. Meil on selle leppega probleem - tekst on hea, kuid sisu sellel eriti pole."
Niinistö sõnul pole ta leppes pettunud, kuid lausus, et nüüd on aeg hakata seda sisuga täitma. "Milline liit see selline on, mis ei kanna hoolt oma kodanike julgeoleku eest? See on põhimõtteline," ütles ta.
President lisas, et näeb leppe ja vastastikuse abi kohustuse ja solidaarsuse klausli sisuga täitmisel edusamme ja et Soome toetab seda täielikult. "Siiski mõistan ma väga hästi, et EL-i kaitse arendamisel tuleb mingis etapis, sest NATO on kindlasti siis alles, korraldada koostöö nende kahe vahel," lausus ta.
Kuulajaid huvitas suhe Putiniga
Rahvusvahelist publikut huvitasid konverentsil muu hulgas Soome suhted Venemaaga ja selle presidendi Vladimir Putiniga.
Niinistö kinnitas, et Venemaa-suhteid on Soomes aetud avatuse põhimõttest lähtuvalt.
"Teen asju avalikult. Suhted Venemaaga ja president Putiniga on olnud läbipaistvad," lausus Niinistö vastuseks publiku küsimustele.
Tema sõnul on Soome välis- ja julgeolekupoliitiline mõtlemine kindlal alusel ning selles pole märkimisväärseid muutusi kaasa toonud ka presidentide vahetused.
"Ma ei näe mingeid suuremaid erinevusi oma eelkäijatega võrreldes, kui jutt on välispoliitilistest ja ja julgeolekuküsimustest," märkis Niinistö Tallinnas.
### Response:
Niinistö vaidles ajakirjanikuga Eestit puudutanud artikli üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 22.16 Jalaka ja Kase tänava ristmikul, kus Peugeot 107 sõitis kraavi.
Kiirabi toimetas Läänemaa haiglasse kontrolli autos olnud 37-aastase naise, 24-aastase mehe, 11-aastase ja 16-aastase neiu ning üheaastase poisi.
Autos olnud täiskasvanud olid alkoholijoobes. Politsei selgitab, kes neist roolis oli. | Kraavi sõitnud autos sai viis inimest viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 22.16 Jalaka ja Kase tänava ristmikul, kus Peugeot 107 sõitis kraavi.
Kiirabi toimetas Läänemaa haiglasse kontrolli autos olnud 37-aastase naise, 24-aastase mehe, 11-aastase ja 16-aastase neiu ning üheaastase poisi.
Autos olnud täiskasvanud olid alkoholijoobes. Politsei selgitab, kes neist roolis oli.
### Response:
Kraavi sõitnud autos sai viis inimest viga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Benfica kindlustas tiitli laupäeval, kui koduväljakul alistati Guimaraes 5:0. Üks voor enne hooaja lõppu on Befical 81 punkti, kolmandal kohal oleval linnarivaalil Sportingul 67 silma. Nende vahele mahub 73 punkti peal olev Porto, kellel on jäänud mängida kaks kohtumist.
Parimate väravaküttide edetabelis troonib Sportingu hollandlasest ründaja Bas Dost 31 väravaga. Teisel kohal oleval Porto brasiillasest ründajal Tiquinho Soaresel on 19 tabamust.
Läbi aegade on Portugalis tiitli suutnud võita vaid viis meeskonda – Benfical on 36, Portol 27 ning Sportingul 18 meistritiitlit. Belenenses ja Boavista on meistriks tulnud ühel korral, vastavalt 1946. ja 2001. aastal. | Benfica tuli neljandat aastat järjest Portugali meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Benfica kindlustas tiitli laupäeval, kui koduväljakul alistati Guimaraes 5:0. Üks voor enne hooaja lõppu on Befical 81 punkti, kolmandal kohal oleval linnarivaalil Sportingul 67 silma. Nende vahele mahub 73 punkti peal olev Porto, kellel on jäänud mängida kaks kohtumist.
Parimate väravaküttide edetabelis troonib Sportingu hollandlasest ründaja Bas Dost 31 väravaga. Teisel kohal oleval Porto brasiillasest ründajal Tiquinho Soaresel on 19 tabamust.
Läbi aegade on Portugalis tiitli suutnud võita vaid viis meeskonda – Benfical on 36, Portol 27 ning Sportingul 18 meistritiitlit. Belenenses ja Boavista on meistriks tulnud ühel korral, vastavalt 1946. ja 2001. aastal.
### Response:
Benfica tuli neljandat aastat järjest Portugali meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädala alguses tuli avalikuks, et leegionär, aastaid meistriliigas mänginud Kassim Aidara saadeti meeskonnast minema, kirjutab Soccernet.ee. Lisaks anti hundipass ka endisele Leedu koondislasele Mindaugas Kalonasele. Lipin meeskonna seisust: "Praegu on tõesti raske olukord. Tuli uudis, et Kassim läheb meeskonnast ära - see on vist jalgpalliliidusisene küsimus. Ja leedukas läks ka minema - see oli selge, sest tal oli väga halb distsipliin."
"Trennides on väga vähe rahvast. See, mis oli täna koosseisus, ongi see, kes on meil trennides osalenud. Sillamäel on praegu raske periood, aga ma usun, et läheb paremaks. Meie praegune peaeesmärk on Premium liigasse püsima jääda."
Kas Aidara minemalöömine ei olnudki siis klubi enda otsus, vaid on seotud muude asjaoludega? "Ma ei saanud aru tegelikult. Mingid küsimused temaga olid. Ma ei tea täpselt, mis seal toimus," ei osanud Lipin toimunut selgitada. | Lipin Sillamäe olukorrast: peaeesmärk on püsima jääda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädala alguses tuli avalikuks, et leegionär, aastaid meistriliigas mänginud Kassim Aidara saadeti meeskonnast minema, kirjutab Soccernet.ee. Lisaks anti hundipass ka endisele Leedu koondislasele Mindaugas Kalonasele. Lipin meeskonna seisust: "Praegu on tõesti raske olukord. Tuli uudis, et Kassim läheb meeskonnast ära - see on vist jalgpalliliidusisene küsimus. Ja leedukas läks ka minema - see oli selge, sest tal oli väga halb distsipliin."
"Trennides on väga vähe rahvast. See, mis oli täna koosseisus, ongi see, kes on meil trennides osalenud. Sillamäel on praegu raske periood, aga ma usun, et läheb paremaks. Meie praegune peaeesmärk on Premium liigasse püsima jääda."
Kas Aidara minemalöömine ei olnudki siis klubi enda otsus, vaid on seotud muude asjaoludega? "Ma ei saanud aru tegelikult. Mingid küsimused temaga olid. Ma ei tea täpselt, mis seal toimus," ei osanud Lipin toimunut selgitada.
### Response:
Lipin Sillamäe olukorrast: peaeesmärk on püsima jääda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hamburg viskas küll mängu kaks esimest korvi, aga peagi haaras Ludwigsburg juhtohjad ega lasknud külalistel ülejäänud kohtumise jooksul enesele kordagi ohtlikuks saada.
Kotsar viibis platsil 27 minutit ja viskas 14 punkti, millega oli Hamburgi resultatiivseim. Ta tabas kahepunktiviskeid 5/8 ja vabaviskeid 4/6. Lisaks võttis eestlane kuus lauapalli, blokeeris kaks vastaste pealeviset, kaotas kolm korda palli ja tegi ühe vea.
Hamburgile jaoks oli tegemist teise kindla kaotusega viimase kolme päeva jooksul, sest pühapäeval alistuti kodus 20 punktiga tabeli lõpuossa kuuluvale Chemnitzile. Ludwigsburg on aga üheksa võidu ja ühe kaotusega liider.
Hamburg on kogunud tänavu üheksa mänguga kuus võitu ja kolm kaotust ning hetkel annab see 18 meeskonna seas kuuenda koha, mis tagaks koha play-off 'is, kuhu pääseb kaheksa paremat. | Kotsar oli Hamburgi resultatiivseim, aga liidri vastu ei saadud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hamburg viskas küll mängu kaks esimest korvi, aga peagi haaras Ludwigsburg juhtohjad ega lasknud külalistel ülejäänud kohtumise jooksul enesele kordagi ohtlikuks saada.
Kotsar viibis platsil 27 minutit ja viskas 14 punkti, millega oli Hamburgi resultatiivseim. Ta tabas kahepunktiviskeid 5/8 ja vabaviskeid 4/6. Lisaks võttis eestlane kuus lauapalli, blokeeris kaks vastaste pealeviset, kaotas kolm korda palli ja tegi ühe vea.
Hamburgile jaoks oli tegemist teise kindla kaotusega viimase kolme päeva jooksul, sest pühapäeval alistuti kodus 20 punktiga tabeli lõpuossa kuuluvale Chemnitzile. Ludwigsburg on aga üheksa võidu ja ühe kaotusega liider.
Hamburg on kogunud tänavu üheksa mänguga kuus võitu ja kolm kaotust ning hetkel annab see 18 meeskonna seas kuuenda koha, mis tagaks koha play-off 'is, kuhu pääseb kaheksa paremat.
### Response:
Kotsar oli Hamburgi resultatiivseim, aga liidri vastu ei saadud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Harjutuskorra järel sõnas lätlane ajakirjanikele, et vajab taastumiseks veel aega ja tahab tulla tagasi alles siis, kui on sajaprotsendiliselt valmis. Peatreener Rick Carlisle'i hinnangul võiks see juhtuda millalgi jaanuaris.
"Kui ma juba väljakule astun, siis ma ei taha mingeid kõhklusi ega muid mõtteid," lausus Porzingis. "Ma ei taha kohanemisaega siis, kui juba mängimas olen. Kui alustan mängimist, tahan olla kohe kõrgel tasemel."
25-aastase Porzingise jaoks pole vigastusest taastumine kahjuks midagi uut. 2018. aasta veebruaril rebestas ta vasaku põlve välimised ristatisidemed ja ei naasnud enne ülejärgmise hooaja algust.
Eelmisel hooajal viskas ta Mavericksi särgis keskmiselt 20,4 punkti, haaras 9,5 lauapalli ja blokeeris 2,0 vastaste pealeviset ühe mängu kohta. | Vigastusest taastuv Porzingis ilmus Dallase treeningule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Harjutuskorra järel sõnas lätlane ajakirjanikele, et vajab taastumiseks veel aega ja tahab tulla tagasi alles siis, kui on sajaprotsendiliselt valmis. Peatreener Rick Carlisle'i hinnangul võiks see juhtuda millalgi jaanuaris.
"Kui ma juba väljakule astun, siis ma ei taha mingeid kõhklusi ega muid mõtteid," lausus Porzingis. "Ma ei taha kohanemisaega siis, kui juba mängimas olen. Kui alustan mängimist, tahan olla kohe kõrgel tasemel."
25-aastase Porzingise jaoks pole vigastusest taastumine kahjuks midagi uut. 2018. aasta veebruaril rebestas ta vasaku põlve välimised ristatisidemed ja ei naasnud enne ülejärgmise hooaja algust.
Eelmisel hooajal viskas ta Mavericksi särgis keskmiselt 20,4 punkti, haaras 9,5 lauapalli ja blokeeris 2,0 vastaste pealeviset ühe mängu kohta.
### Response:
Vigastusest taastuv Porzingis ilmus Dallase treeningule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise kaheksandal minutil teenis Barcelona penalti, aga taanlane Martin Braithwaite lõi mööda. 25. minutil suutis ta üks-üks olukorras väravavahiga palli puuri saata, kuid VAR võttis selle suluseisu tõttu ära.
Teisel poolajal asus juhtima hoopis kaks eelmist kohtumist kaotanud Eibar - 57. minutil kasutas vastaste vea ära Kike. Kümme minutit hiljem õnnestus Ousmane Dembelel siiski viigistada.
Eelmises kodumängus Valenciaga 2:2 mänginud ja teisipäeval vigastatud Lionel Messita platsil käinud Barcelona hoiab liigatabelis jätkuvalt kuuendat positsiooni. Liider Madridi Atletico jääb seitsme punkti kaugusele, lisaks on pealinnaklubil üks mäng vähem peetud.
Päeva esimeses mängus oli Sevilla parem Villarrealist 2:0 (8. pen Lucas Ocampos, 53. Youssef En Nesyri).
Tabelitipp: 1. Madridi Atletico 32 punkti (13 mängust), 2. Madridi Real 32 (15), 3. Real Sociedad 26 (16), 4. Sevilla 26 (14), 5. Villarreal 26 (16), 6. Barcelona 25 (15), 7. Granada 21 (14), 8. Vigo Celta 20 (15). | Messita Barcelona jäi kodus teist mängu järjest võiduta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise kaheksandal minutil teenis Barcelona penalti, aga taanlane Martin Braithwaite lõi mööda. 25. minutil suutis ta üks-üks olukorras väravavahiga palli puuri saata, kuid VAR võttis selle suluseisu tõttu ära.
Teisel poolajal asus juhtima hoopis kaks eelmist kohtumist kaotanud Eibar - 57. minutil kasutas vastaste vea ära Kike. Kümme minutit hiljem õnnestus Ousmane Dembelel siiski viigistada.
Eelmises kodumängus Valenciaga 2:2 mänginud ja teisipäeval vigastatud Lionel Messita platsil käinud Barcelona hoiab liigatabelis jätkuvalt kuuendat positsiooni. Liider Madridi Atletico jääb seitsme punkti kaugusele, lisaks on pealinnaklubil üks mäng vähem peetud.
Päeva esimeses mängus oli Sevilla parem Villarrealist 2:0 (8. pen Lucas Ocampos, 53. Youssef En Nesyri).
Tabelitipp: 1. Madridi Atletico 32 punkti (13 mängust), 2. Madridi Real 32 (15), 3. Real Sociedad 26 (16), 4. Sevilla 26 (14), 5. Villarreal 26 (16), 6. Barcelona 25 (15), 7. Granada 21 (14), 8. Vigo Celta 20 (15).
### Response:
Messita Barcelona jäi kodus teist mängu järjest võiduta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist oli JYP-i esimese võiduga pärast 14. novembrit, kui kodus saadi jagu samuti Jukuritist 3:0. Tõsi, vahepealsesse aega jääb ka kuu aega kestnud mängupaus, kuid eelnevalt oli JYP kaotanud seitse kohtumist järjest.
Teisipäevases võidumängus viskas ühe värava ka Rooba, tehes teise perioodi lõpus seisuks 3:0. Ülejäänud tabamused kirjutati Aleksi Malineni, Jarkko Immoneni ja Jani Tuppuraineni nimele.
Liigatabelis asuvad Jukurit ja JYP kõrvuti. Jukurit on 15 meeskonna konkurentsis 22 punktiga 13. ja JYP 20 punktiga 14. positsioonil. | Rooba viskas värava ja JYP-i kurb seeria katkes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist oli JYP-i esimese võiduga pärast 14. novembrit, kui kodus saadi jagu samuti Jukuritist 3:0. Tõsi, vahepealsesse aega jääb ka kuu aega kestnud mängupaus, kuid eelnevalt oli JYP kaotanud seitse kohtumist järjest.
Teisipäevases võidumängus viskas ühe värava ka Rooba, tehes teise perioodi lõpus seisuks 3:0. Ülejäänud tabamused kirjutati Aleksi Malineni, Jarkko Immoneni ja Jani Tuppuraineni nimele.
Liigatabelis asuvad Jukurit ja JYP kõrvuti. Jukurit on 15 meeskonna konkurentsis 22 punktiga 13. ja JYP 20 punktiga 14. positsioonil.
### Response:
Rooba viskas värava ja JYP-i kurb seeria katkes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uurimiskomitee teatel kahtlustatakse, et Navalnõi on oma korruptsioonivastase fondi FBK jaoks kogutud raha kasutanud isiklikeks vajadusteks. Komitee andmetel on Navalnõi koos teistega omastanud üle 356 miljoni rubla ehk ligikaudu neli miljonit eurot.
Komitee teatel kasutati omastatud raha isikliku vara hankimiseks ja kulude tasumiseks välismaal puhates. "Seega varastati kodanikelt kogutud vahendid," märkis komitee.
Komitee teatel viiakse praegu läbi uurimistoiminguid, mille eesmärk on selgitada välja kuriteo kõik asjaolud ning teised selle toimepanemisega seotud isikud.
Navalnõi: Putin on hüsteeriline
Aleksei Navalnõi märkis sotsiaalmeedias uurimiskomitee teate peale, et "Putin näib olevat lihtsalt hüsteeriline".
Esmaspäeval teatas Venemaa vanglateenistus UFSIN, et Navalnõi peab kohe naasma Venemaale ja ilmuma ametiisikute ette. Vastasel juhul ootab Navalnõid vanglakaristus, märgiti teates.
21. detsembril peeti kinni Navalnõi asutatud korruptsioonifonid jurist ja Navalnõi liitlane Ljubov Sobol, kes vabastati pühapäeval. Sobol peeti kinni peale seda, kui ta käis väidetavalt Navalnõi mürgitamisega seotud FSB töötaja Konstantin Kudrjatsevi ukse taga. Politseijaoskonnas koostati talle protokoll korrakaitsjale vastuhakkamise eest. Moskva kohus tunnistas ta süüdi ja määras 1000 rubla trahvi.
Navalnõi on öelnud, et teeskles telefonikõnes Vene julgeolekunõukogu ametnikku ja sai seeläbi FSB keemiarelvaeksperdilt Kudrjavtsevilt ülestunnistuse, et FSB üritas teda augustis tappa.
Lääneriikide hinnangul mürgitati Navalnõi Nõukogude Liidus välja töötatud närvimürgiga Novitšok. Juhtum on halvendanud Moskva suhteid Euroopa riikidega ja viinud vastastikuste sanktsioonide kehtestamiseni.
FSB väidab, et Navalnõi telefonivestlus Kudrjavtseviga on "võltsing", kuid ei ole eitanud, et too töötab FSB-s.
Kreml on tunnistanud, et julgeolekuagendid on Navalnõid jälitanud, aga väited mürgitamise kohta on tagasi lükatud. | Venemaa uurimiskomitee algatas Navalnõi vastu kriminaalasja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uurimiskomitee teatel kahtlustatakse, et Navalnõi on oma korruptsioonivastase fondi FBK jaoks kogutud raha kasutanud isiklikeks vajadusteks. Komitee andmetel on Navalnõi koos teistega omastanud üle 356 miljoni rubla ehk ligikaudu neli miljonit eurot.
Komitee teatel kasutati omastatud raha isikliku vara hankimiseks ja kulude tasumiseks välismaal puhates. "Seega varastati kodanikelt kogutud vahendid," märkis komitee.
Komitee teatel viiakse praegu läbi uurimistoiminguid, mille eesmärk on selgitada välja kuriteo kõik asjaolud ning teised selle toimepanemisega seotud isikud.
Navalnõi: Putin on hüsteeriline
Aleksei Navalnõi märkis sotsiaalmeedias uurimiskomitee teate peale, et "Putin näib olevat lihtsalt hüsteeriline".
Esmaspäeval teatas Venemaa vanglateenistus UFSIN, et Navalnõi peab kohe naasma Venemaale ja ilmuma ametiisikute ette. Vastasel juhul ootab Navalnõid vanglakaristus, märgiti teates.
21. detsembril peeti kinni Navalnõi asutatud korruptsioonifonid jurist ja Navalnõi liitlane Ljubov Sobol, kes vabastati pühapäeval. Sobol peeti kinni peale seda, kui ta käis väidetavalt Navalnõi mürgitamisega seotud FSB töötaja Konstantin Kudrjatsevi ukse taga. Politseijaoskonnas koostati talle protokoll korrakaitsjale vastuhakkamise eest. Moskva kohus tunnistas ta süüdi ja määras 1000 rubla trahvi.
Navalnõi on öelnud, et teeskles telefonikõnes Vene julgeolekunõukogu ametnikku ja sai seeläbi FSB keemiarelvaeksperdilt Kudrjavtsevilt ülestunnistuse, et FSB üritas teda augustis tappa.
Lääneriikide hinnangul mürgitati Navalnõi Nõukogude Liidus välja töötatud närvimürgiga Novitšok. Juhtum on halvendanud Moskva suhteid Euroopa riikidega ja viinud vastastikuste sanktsioonide kehtestamiseni.
FSB väidab, et Navalnõi telefonivestlus Kudrjavtseviga on "võltsing", kuid ei ole eitanud, et too töötab FSB-s.
Kreml on tunnistanud, et julgeolekuagendid on Navalnõid jälitanud, aga väited mürgitamise kohta on tagasi lükatud.
### Response:
Venemaa uurimiskomitee algatas Navalnõi vastu kriminaalasja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karikavõistluste kullamängus 12. korda toimunud klassikalist vastasseisu alustas Serviti paremini. Võtmerollis olid kogenud mehed, juba kaheksandat karikavõitu jahtinud Eston Varusk ja Kristjan Muuga. Põlvalaste väravavaht tegi mitu suurepärast tõrjet ning paremäär realiseeris ilmeksimatult kiirrünnakuid.
Seitsme minutiga asus karikakaitsja 5:1 eduseisu, siis mängupilt võrdsustus ning pikalt püsis vahe kolme-nelja värava peal. Kehra sai mängujoonise toimima, hästi tabasid David Mamporia ja juba poolfinaalis Tapa võrku 12 väravat visanud Dmõtro Jankovski. Vahe vähendati korduvalt kahele, aga vaheajaks juhtis Serviti 14:11.
Karikafinaalile omaselt tõusid publikutagi mängides tunded lakke. Teise pooltunni algul nägi Andris Celminšile tehtud vea tõttu enda ees punast kaarti kehralaste võtmefiguur Jankovski. Viktor Nikolajevi tõrjete ja Mamporia pommvisete abil püsis Kehra siiski mängus. 39. minutil vähendas Daniil Gumjanov vahe üle pika aja minimaalseks, 17:16.
Serviti rebis uuesti eest ning Otto Karl Kont tegi 47. minutil 21:17. Kehra võitlust ei lõpetanud ja neli minutit enne lõppu tuli Vladislav Naumenko viskest viik 22:22. Kordamööda visati väravaid lõpuvileni, 24:24 viigi tõi kolm sekundit enne sireeni tabloole Mamporia. Ees ootas karistusvisete seeria.
Kaks esimest viskajat olid mõlemast tiimist täpsed, siis tõrjus Kehra poolel postide vahele vahetatud Siim Normak Mathias Rebase väravakatse seitsmelt meetrilt. Kümnenda ehk avaseeria viimase viske sooritas kogenud kehralane Janar Mägi, aga Varusk peatas selle.
Uues seerias olid seitse esimest üritajat edukad ja Mamporia viis Kehra ette 32:31. Sander Sarapuu viske tõrjus Nikolajev ning Kehra võitis viieaastase vaheaja järel, kokku aga 11. korda Eesti karika. Mamporia viskas 11, Naumenko viis ja Indrek Normak neli väravat. Põlvalaste täpsemad olid Celminš seitsme ning Muuga ja Anatoli Tšezlov nelja tabamusega.
"Tunnistan ausalt – ärkasin hommikul ja sisetunne ütles, et me võidame," sõnas Kehra peatreener Mart Raudsepp. "Huvitav mäng, kus me normaalajal kordagi ei juhtinud. Avapoolajal lasime Servitil liigselt kiirrünnakuid joosta, aga teisel saime kaitse pidama ja Nikolajev aitas samuti. Emotsioon on võimas – iga päev ju Eesti karikat ei võida!"
Pronksimäng toimus Raasiku/Mistra kodusaalis Arukülas, kuhu tuli külla SK Tapa/N.R. Energy. Võõrustajad said 2:0 ette, aga peagi juhtisid külalised ning Rail Ageni kasvatas edu 12:7 peale. Puhkepausile mindi Tapa eduseisul 15:11. Teisel poolajal jõuvahekorrad ei muutunud.
Võrdse alguse järel osutusid tapalaste kaitse ja Naum vastasele ületamatuks takistuseks koguni 15 minutiks ning Tapa sai juhtima 21:13. Lõpuvile kõlades olid Tapa võidunumbrid 27:21 ja võideti klubiajaloo esimene medal karikavõistlustelt. Marten Saar viskas värske pronksivõitja kasuks seitse, Ageni kuus ja Oolup viis väravat. Raasikulaste kasuks tabas Martin Nerut kuus ning Slastinovski ja Taavi Tibar viis korda. | Kehra alistas haaravas käsipallifinaalis karistusvisete abil Serviti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karikavõistluste kullamängus 12. korda toimunud klassikalist vastasseisu alustas Serviti paremini. Võtmerollis olid kogenud mehed, juba kaheksandat karikavõitu jahtinud Eston Varusk ja Kristjan Muuga. Põlvalaste väravavaht tegi mitu suurepärast tõrjet ning paremäär realiseeris ilmeksimatult kiirrünnakuid.
Seitsme minutiga asus karikakaitsja 5:1 eduseisu, siis mängupilt võrdsustus ning pikalt püsis vahe kolme-nelja värava peal. Kehra sai mängujoonise toimima, hästi tabasid David Mamporia ja juba poolfinaalis Tapa võrku 12 väravat visanud Dmõtro Jankovski. Vahe vähendati korduvalt kahele, aga vaheajaks juhtis Serviti 14:11.
Karikafinaalile omaselt tõusid publikutagi mängides tunded lakke. Teise pooltunni algul nägi Andris Celminšile tehtud vea tõttu enda ees punast kaarti kehralaste võtmefiguur Jankovski. Viktor Nikolajevi tõrjete ja Mamporia pommvisete abil püsis Kehra siiski mängus. 39. minutil vähendas Daniil Gumjanov vahe üle pika aja minimaalseks, 17:16.
Serviti rebis uuesti eest ning Otto Karl Kont tegi 47. minutil 21:17. Kehra võitlust ei lõpetanud ja neli minutit enne lõppu tuli Vladislav Naumenko viskest viik 22:22. Kordamööda visati väravaid lõpuvileni, 24:24 viigi tõi kolm sekundit enne sireeni tabloole Mamporia. Ees ootas karistusvisete seeria.
Kaks esimest viskajat olid mõlemast tiimist täpsed, siis tõrjus Kehra poolel postide vahele vahetatud Siim Normak Mathias Rebase väravakatse seitsmelt meetrilt. Kümnenda ehk avaseeria viimase viske sooritas kogenud kehralane Janar Mägi, aga Varusk peatas selle.
Uues seerias olid seitse esimest üritajat edukad ja Mamporia viis Kehra ette 32:31. Sander Sarapuu viske tõrjus Nikolajev ning Kehra võitis viieaastase vaheaja järel, kokku aga 11. korda Eesti karika. Mamporia viskas 11, Naumenko viis ja Indrek Normak neli väravat. Põlvalaste täpsemad olid Celminš seitsme ning Muuga ja Anatoli Tšezlov nelja tabamusega.
"Tunnistan ausalt – ärkasin hommikul ja sisetunne ütles, et me võidame," sõnas Kehra peatreener Mart Raudsepp. "Huvitav mäng, kus me normaalajal kordagi ei juhtinud. Avapoolajal lasime Servitil liigselt kiirrünnakuid joosta, aga teisel saime kaitse pidama ja Nikolajev aitas samuti. Emotsioon on võimas – iga päev ju Eesti karikat ei võida!"
Pronksimäng toimus Raasiku/Mistra kodusaalis Arukülas, kuhu tuli külla SK Tapa/N.R. Energy. Võõrustajad said 2:0 ette, aga peagi juhtisid külalised ning Rail Ageni kasvatas edu 12:7 peale. Puhkepausile mindi Tapa eduseisul 15:11. Teisel poolajal jõuvahekorrad ei muutunud.
Võrdse alguse järel osutusid tapalaste kaitse ja Naum vastasele ületamatuks takistuseks koguni 15 minutiks ning Tapa sai juhtima 21:13. Lõpuvile kõlades olid Tapa võidunumbrid 27:21 ja võideti klubiajaloo esimene medal karikavõistlustelt. Marten Saar viskas värske pronksivõitja kasuks seitse, Ageni kuus ja Oolup viis väravat. Raasikulaste kasuks tabas Martin Nerut kuus ning Slastinovski ja Taavi Tibar viis korda.
### Response:
Kehra alistas haaravas käsipallifinaalis karistusvisete abil Serviti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese laskumise järel hoidis 27-aastane šveitslanna teist positsiooni, aga suutis teise laskumisega ameeriklannast Mikaela Shiffrinist mööduda.
Esikoht oli Gisini jaoks karjääri esimene individuaalne MK-etapivõit. 2016. aastal kuulus ta St. Moritzis Šveitsi võidukasse paralleelslaalomi tiimi. Individuaalselt oli ta varem üheksal korral jõudnud pjedestaalile ja kümnendal lõpuks selle ülemisele astmele.
Karjääri parimaks tulemuseks seda aga pidada ilmselt ei saa, sest PyeongChangi olümpial tuli esikoht alpi kahevõistluses.
Gisinit avalaskumise järel edestanud Shiffrin pidi lõpuks leppima kolmanda kohaga. Kaotust šveitslannale kogunes 0,57 sekundit. Shiffrin võitis MK-sarjas slaalomivõistluse viimati täpselt aasta tagasi ehk 29. detsembril 2019 Lienzis.
Teisipäeval järgnesid esikolmikule slovakitar Petra Vlhova (+1,36), šveitslanna Wendy Holdener (+1,43), austerlanna Katharina Truppe (+1,56) ning norralannad Kristin Lysdahl (+2,40) ja Maria Therese Tviberg (+2,57). | Mäesuusatamise olümpiakuld sai lõpuks ka esimese MK-etapivõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese laskumise järel hoidis 27-aastane šveitslanna teist positsiooni, aga suutis teise laskumisega ameeriklannast Mikaela Shiffrinist mööduda.
Esikoht oli Gisini jaoks karjääri esimene individuaalne MK-etapivõit. 2016. aastal kuulus ta St. Moritzis Šveitsi võidukasse paralleelslaalomi tiimi. Individuaalselt oli ta varem üheksal korral jõudnud pjedestaalile ja kümnendal lõpuks selle ülemisele astmele.
Karjääri parimaks tulemuseks seda aga pidada ilmselt ei saa, sest PyeongChangi olümpial tuli esikoht alpi kahevõistluses.
Gisinit avalaskumise järel edestanud Shiffrin pidi lõpuks leppima kolmanda kohaga. Kaotust šveitslannale kogunes 0,57 sekundit. Shiffrin võitis MK-sarjas slaalomivõistluse viimati täpselt aasta tagasi ehk 29. detsembril 2019 Lienzis.
Teisipäeval järgnesid esikolmikule slovakitar Petra Vlhova (+1,36), šveitslanna Wendy Holdener (+1,43), austerlanna Katharina Truppe (+1,56) ning norralannad Kristin Lysdahl (+2,40) ja Maria Therese Tviberg (+2,57).
### Response:
Mäesuusatamise olümpiakuld sai lõpuks ka esimese MK-etapivõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku on EOK koostatud nimekirjas 11 spordiga seotud objekti, mille maksumus kokku on üle 131 miljoni euro. Riigilt soovitakse saada ligikaudu 76 miljonit. Neist kõige kallimaks kujuneb Tallinnas Tondiraba ujula ja pallimängude halli ehitus, vahendab Delfi Sport.
Peasekretär Siim Suklese sõnul lähtuti sellest, et valitsus eraldab eelarve kaudu ehitustegevusteks laenuraha, mis aitab ehitusettevõtetel kriisi ajal ellu jääda. Riik otsustas spordi mõistes hädavajalikud, ent nii-öelda plaanivälised objektid kõrvale jätta.
"Tegemist on väga ambitsioonika kavaga, millele tuleb tõsiselt otsa vaadata," nentis kultuuriminister Tõnis Lukas. "Oluline on saada selgust, kus on võimalik erakapitali ja riigi raha ühine kasutamine." Lukas lisas, et EOK koostatud kavaga tuleb teha veel tõsist tööd.
Uus eesmärk on saada raha 2022. aasta eelarvest. | Valitsus lükkas olümpiakomitee hiigelplaani esialgu kõrvale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku on EOK koostatud nimekirjas 11 spordiga seotud objekti, mille maksumus kokku on üle 131 miljoni euro. Riigilt soovitakse saada ligikaudu 76 miljonit. Neist kõige kallimaks kujuneb Tallinnas Tondiraba ujula ja pallimängude halli ehitus, vahendab Delfi Sport.
Peasekretär Siim Suklese sõnul lähtuti sellest, et valitsus eraldab eelarve kaudu ehitustegevusteks laenuraha, mis aitab ehitusettevõtetel kriisi ajal ellu jääda. Riik otsustas spordi mõistes hädavajalikud, ent nii-öelda plaanivälised objektid kõrvale jätta.
"Tegemist on väga ambitsioonika kavaga, millele tuleb tõsiselt otsa vaadata," nentis kultuuriminister Tõnis Lukas. "Oluline on saada selgust, kus on võimalik erakapitali ja riigi raha ühine kasutamine." Lukas lisas, et EOK koostatud kavaga tuleb teha veel tõsist tööd.
Uus eesmärk on saada raha 2022. aasta eelarvest.
### Response:
Valitsus lükkas olümpiakomitee hiigelplaani esialgu kõrvale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2014. aastal Seattle Seahawksi võistkonnaga Super Bowli võitnud ja kahel korral ka NFL-i tähtede mängule valitud Okung teatas juba mullu mais sotsiaalmeedias, et tahab saada palka bitcoinides.
Nüüd mängumehe soov teostub. Tema 13 miljoni USA dollari suurusest aastapalgast 50 protsenti makstakse krüptorahas ja 50 protsendi traditsioonilisel viisil, vahendab veebikülg Coindesk.com.
Okungi palk muutub bitcoinideks vahendajafirma Zapi kaudu, mille asutaja Jack Mallersi teatel ei jää ameerika jalgpallur kindlasti viimaseks sportlaseks, kes nende teeneid kasutab. Juba olevat tuntud huvi ka Brooklyn Netsi korvpallurite ja New York Yankeesi pesapallurite seas.
Päris kindel ajalooline hetk pole, sest NFL ja NFL-i mängijate ametiühing peavad vastava lepingu ka heaks kiitma. Hetkel pole teada, kas sääraseid nõusolekuid läheb tarvis ka NBA ja MLB mängijatel. | NFL-i jalgpallurile hakatakse maksma palka bitcoinides | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2014. aastal Seattle Seahawksi võistkonnaga Super Bowli võitnud ja kahel korral ka NFL-i tähtede mängule valitud Okung teatas juba mullu mais sotsiaalmeedias, et tahab saada palka bitcoinides.
Nüüd mängumehe soov teostub. Tema 13 miljoni USA dollari suurusest aastapalgast 50 protsenti makstakse krüptorahas ja 50 protsendi traditsioonilisel viisil, vahendab veebikülg Coindesk.com.
Okungi palk muutub bitcoinideks vahendajafirma Zapi kaudu, mille asutaja Jack Mallersi teatel ei jää ameerika jalgpallur kindlasti viimaseks sportlaseks, kes nende teeneid kasutab. Juba olevat tuntud huvi ka Brooklyn Netsi korvpallurite ja New York Yankeesi pesapallurite seas.
Päris kindel ajalooline hetk pole, sest NFL ja NFL-i mängijate ametiühing peavad vastava lepingu ka heaks kiitma. Hetkel pole teada, kas sääraseid nõusolekuid läheb tarvis ka NBA ja MLB mängijatel.
### Response:
NFL-i jalgpallurile hakatakse maksma palka bitcoinides |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sakslane Geiger hüppas esimeses voorus 127 meetrit ja teenis 139,8 punkti ning asus liidrikohale. Teises voorus lisas ta 136,5-meetrise õhulennu, mille eest teenis 151,3 punkti ehk kogus kokku 291,1 punkti.
Teise koha sai poolakas Kamil Stoch, kes oleks Poola koondist tabanud koroonaviiruse tõttu peaaegu võistlusest kõrvale jäänud. Stoch hüppas 125 ja 132,5 meetrit ning sai 288,3 punkti. Kolmas oli norralane Marius Lindvik (285,2 punkti).
MK-sarja liider Halvor Egner Granerud oli neljas (280,1), sakslane Markus Eisenbichler viies (274,3) ja austerlane Stefan Kraft kuues (273,6).
Neist tähelepanuväärseim oli Eisenbichleri võistlus, kes avavoorus piirdus paremuselt 27. hüppega, aga kerkis teises voorus päeva pikima õhulennuga (142 meetrit) 22 kohta.
Aigro hüppas esimeses voorus 120 meetrit ja sai 113,1 punkti. See andis 40. koha. Viimasena 30 hulka jõudnud jaapanlane Junshiro Kobayashi sai kirja 122 meetrit ja 120,6 punkti.
Nelja hüppemäe turnee jätkub 1. jaanuaril peetava Garmisch-Partenkircheni võistlusega. Seejärel suundutakse Austriasse, kus 3. jaanuaril hüpatakse Innsbruckis ja 6. jaanuaril Bischofshofenis. | Värske maailmameister Geiger võitis avaetapi, Aigro 40. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sakslane Geiger hüppas esimeses voorus 127 meetrit ja teenis 139,8 punkti ning asus liidrikohale. Teises voorus lisas ta 136,5-meetrise õhulennu, mille eest teenis 151,3 punkti ehk kogus kokku 291,1 punkti.
Teise koha sai poolakas Kamil Stoch, kes oleks Poola koondist tabanud koroonaviiruse tõttu peaaegu võistlusest kõrvale jäänud. Stoch hüppas 125 ja 132,5 meetrit ning sai 288,3 punkti. Kolmas oli norralane Marius Lindvik (285,2 punkti).
MK-sarja liider Halvor Egner Granerud oli neljas (280,1), sakslane Markus Eisenbichler viies (274,3) ja austerlane Stefan Kraft kuues (273,6).
Neist tähelepanuväärseim oli Eisenbichleri võistlus, kes avavoorus piirdus paremuselt 27. hüppega, aga kerkis teises voorus päeva pikima õhulennuga (142 meetrit) 22 kohta.
Aigro hüppas esimeses voorus 120 meetrit ja sai 113,1 punkti. See andis 40. koha. Viimasena 30 hulka jõudnud jaapanlane Junshiro Kobayashi sai kirja 122 meetrit ja 120,6 punkti.
Nelja hüppemäe turnee jätkub 1. jaanuaril peetava Garmisch-Partenkircheni võistlusega. Seejärel suundutakse Austriasse, kus 3. jaanuaril hüpatakse Innsbruckis ja 6. jaanuaril Bischofshofenis.
### Response:
Värske maailmameister Geiger võitis avaetapi, Aigro 40. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjonil paluti tagada, et leping ei takistaks Astravetsi elektri importi keelava seaduse jõustamist, ütles minister ning lisas, et komisjon ei ole veel vastanud.
"Leedu energiasektor, mida kaitseb niinimetatud Astravetsi-vastane seadus, on väga tundlik," lausus Landsbergis. "Seetõttu väljendasime me Euroopa Komisjonile oma põhimõttelist seisukohta, et seaduse punktid lisataks sellesse lepingusse ja et see ei tekitaks võimalike investorite jaoks väärarusaama, et Leedu nõustub investeeringutega, mis lubavad elektrikaubandust ebaturvaliste elektrijaamadega."
"Me ütlesime, et see on meie põhimõtteline seisukoht. Me ei ole veel vastust saanud, kuid me loodame, et meie argumente võetakse kuulda," ütles Landsbergis.
Leedu valitsus leiab, et Vilniusest umbes 50 kilomeetri kaugusele ehitatud tuumajaam ei vasta ohutusnõuetele. Riik on elektriimpordi tuumajaamast keelanud ja kaasanud boikotti ka teised Baltimaad.
Euroopa Liit on lähedal investeerimislepingule, kus üks tundlikum küsimus on Hiina ligipääs EL-i energiaturule. Eeldatavasti jõutakse leppeni lähipäevil.
Landsbergise sõnul on leping mõlemale poolele majanduslikult kasulik ning sisaldab ka tingimust, et Hiina ühineb rahvusvaheliste konventsioonidega, mis keelavad sunnitööjõu kasutamise. | Leedu: EL-i ja Hiina leping ei tohi õõnestada Astravetsi boikotti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjonil paluti tagada, et leping ei takistaks Astravetsi elektri importi keelava seaduse jõustamist, ütles minister ning lisas, et komisjon ei ole veel vastanud.
"Leedu energiasektor, mida kaitseb niinimetatud Astravetsi-vastane seadus, on väga tundlik," lausus Landsbergis. "Seetõttu väljendasime me Euroopa Komisjonile oma põhimõttelist seisukohta, et seaduse punktid lisataks sellesse lepingusse ja et see ei tekitaks võimalike investorite jaoks väärarusaama, et Leedu nõustub investeeringutega, mis lubavad elektrikaubandust ebaturvaliste elektrijaamadega."
"Me ütlesime, et see on meie põhimõtteline seisukoht. Me ei ole veel vastust saanud, kuid me loodame, et meie argumente võetakse kuulda," ütles Landsbergis.
Leedu valitsus leiab, et Vilniusest umbes 50 kilomeetri kaugusele ehitatud tuumajaam ei vasta ohutusnõuetele. Riik on elektriimpordi tuumajaamast keelanud ja kaasanud boikotti ka teised Baltimaad.
Euroopa Liit on lähedal investeerimislepingule, kus üks tundlikum küsimus on Hiina ligipääs EL-i energiaturule. Eeldatavasti jõutakse leppeni lähipäevil.
Landsbergise sõnul on leping mõlemale poolele majanduslikult kasulik ning sisaldab ka tingimust, et Hiina ühineb rahvusvaheliste konventsioonidega, mis keelavad sunnitööjõu kasutamise.
### Response:
Leedu: EL-i ja Hiina leping ei tohi õõnestada Astravetsi boikotti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 32-aastane Costa pole sel hooajal väga palju mängida saanud. Hispaania kõrgliigas on tal kirjas seitse kohtumist ja kaks tabamust.
Costa oli avaldanud klubi juhtidele soovi meeskonnast lahkuda ja teisipäeval tuligi klubi talle vastu, mis võimaldab mängijal otsida endale jaanuaris uus töökoht. Enim seostatakse Costa tulevikku Londoni Arsenaliga.
Atleticos veetis ründaja kaks perioodi: kõigepealt 2010-2014 ja seejärel alates 2017. aastast praeguseni. Selle aja peale osales ta 155 liigamängus ja lõi 55 väravat.
Atletico rivistuses jäid suuremateks saavutusteks Hispaania liiga võit (2014), Hispaania karikavõit (2013), Euroopa liiga võit (2018) ja Meistrite liiga finaali jõudmine (2014).
Vahepeal veetis Brasiilias sündinud mängumees mitu hooaega Londoni Chelseas. | Diego Costa karjäär Madridi Atleticos sai otsa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
32-aastane Costa pole sel hooajal väga palju mängida saanud. Hispaania kõrgliigas on tal kirjas seitse kohtumist ja kaks tabamust.
Costa oli avaldanud klubi juhtidele soovi meeskonnast lahkuda ja teisipäeval tuligi klubi talle vastu, mis võimaldab mängijal otsida endale jaanuaris uus töökoht. Enim seostatakse Costa tulevikku Londoni Arsenaliga.
Atleticos veetis ründaja kaks perioodi: kõigepealt 2010-2014 ja seejärel alates 2017. aastast praeguseni. Selle aja peale osales ta 155 liigamängus ja lõi 55 väravat.
Atletico rivistuses jäid suuremateks saavutusteks Hispaania liiga võit (2014), Hispaania karikavõit (2013), Euroopa liiga võit (2018) ja Meistrite liiga finaali jõudmine (2014).
Vahepeal veetis Brasiilias sündinud mängumees mitu hooaega Londoni Chelseas.
### Response:
Diego Costa karjäär Madridi Atleticos sai otsa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21. detsembril toimus Võrumaal 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni väliüritus, kus osales 45 tegevväelast ja tsiviiltöötajat, kelle nimekirja on kaitsevägi esitanud terviseametile.
Kaitseväe teatel koosnes üritus matkast ja lühikesest koosviibimisest, mis toimus kolmest küljest avatud varjualuses. Ürituse läbiviimisel järgiti peastaabi kinnitusel kõiki tol hetkel valitsuse kehtestatud väliürituste ohutusnõudeid.
Üritusel viibis ka kolm Võru kiirabi töötajat, kes on tööl samuti kaitseväes ja kes on tänase teadmise järgi COVID-19 nakkusega. Lisaks on nakkuse kinnituse saanud veel üks üritusel osalenu. Rohkem üritusel osalenud inimestel nakkust tuvastatud ei ole, teatas peastaap.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi sõnul testitakse kõiki üritusel osalenuid COVID-19 suhtes. "Juhtunut tagantjärgi hinnates tuleb seda lugeda kahetsusväärseks," ütles Herem. | Kaitseväe juhataja taunis nakatunutega väliürituse toimumist Võrumaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21. detsembril toimus Võrumaal 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni väliüritus, kus osales 45 tegevväelast ja tsiviiltöötajat, kelle nimekirja on kaitsevägi esitanud terviseametile.
Kaitseväe teatel koosnes üritus matkast ja lühikesest koosviibimisest, mis toimus kolmest küljest avatud varjualuses. Ürituse läbiviimisel järgiti peastaabi kinnitusel kõiki tol hetkel valitsuse kehtestatud väliürituste ohutusnõudeid.
Üritusel viibis ka kolm Võru kiirabi töötajat, kes on tööl samuti kaitseväes ja kes on tänase teadmise järgi COVID-19 nakkusega. Lisaks on nakkuse kinnituse saanud veel üks üritusel osalenu. Rohkem üritusel osalenud inimestel nakkust tuvastatud ei ole, teatas peastaap.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi sõnul testitakse kõiki üritusel osalenuid COVID-19 suhtes. "Juhtunut tagantjärgi hinnates tuleb seda lugeda kahetsusväärseks," ütles Herem.
### Response:
Kaitseväe juhataja taunis nakatunutega väliürituse toimumist Võrumaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese koha saavutas "Telelegendide lahing", mida vaatas otse või eetripäeval järele 187 000 inimest, teatas Kantar Emor.
Teisele kohale jõudis 182 000 vaatajaga "Aktuaalne kaamera", kolmandale aga 157 000 vaatajat kogunud "Õnne 13".
Menukad olid aga ka näiteks spordiuudised, saated Vahur Kersnast, intervjuu president Kersti Kaljulaidiga ja saade Dave Bentonist. | Jõulunädalal jõudsid vaadatuimate telesaadete edetabeli esikümnesse vaid ETV saated | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese koha saavutas "Telelegendide lahing", mida vaatas otse või eetripäeval järele 187 000 inimest, teatas Kantar Emor.
Teisele kohale jõudis 182 000 vaatajaga "Aktuaalne kaamera", kolmandale aga 157 000 vaatajat kogunud "Õnne 13".
Menukad olid aga ka näiteks spordiuudised, saated Vahur Kersnast, intervjuu president Kersti Kaljulaidiga ja saade Dave Bentonist.
### Response:
Jõulunädalal jõudsid vaadatuimate telesaadete edetabeli esikümnesse vaid ETV saated |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kindlasti oli šanss teha sportlikult hea tulemus, aga teisalt on see ka risk tervisele," kommenteeris Niskanen Soome suusaliidu vahendusel ja eelistab keskenduda Oberstdorfi MM-ile.
Kaks korda olümpiavõitjaks ja korra maailmameistriks kroonitud Niskanen pole varem Tour de Skil suuri tulemusi teinud. Eelmisel hooajal sõitis ta esimest korda suusatuuri lõpuni ja sai kokkuvõttes kümnenda koha.
Tour de Skilt jääb koroonahirmu tõttu eemale kogu Norra suusakoondis, samuti ei osale näiteks rootslanna Charlotte Kalla.
Tour de Ski peetakse 1.-10. jaanuaril ja kokku sõidetakse kaheksa etappi. Võistlus kulmineerub traditsiooniliselt Val di Fiemme lõputõusul. | Iivo Niskanen jätab Tour de Ski vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kindlasti oli šanss teha sportlikult hea tulemus, aga teisalt on see ka risk tervisele," kommenteeris Niskanen Soome suusaliidu vahendusel ja eelistab keskenduda Oberstdorfi MM-ile.
Kaks korda olümpiavõitjaks ja korra maailmameistriks kroonitud Niskanen pole varem Tour de Skil suuri tulemusi teinud. Eelmisel hooajal sõitis ta esimest korda suusatuuri lõpuni ja sai kokkuvõttes kümnenda koha.
Tour de Skilt jääb koroonahirmu tõttu eemale kogu Norra suusakoondis, samuti ei osale näiteks rootslanna Charlotte Kalla.
Tour de Ski peetakse 1.-10. jaanuaril ja kokku sõidetakse kaheksa etappi. Võistlus kulmineerub traditsiooniliselt Val di Fiemme lõputõusul.
### Response:
Iivo Niskanen jätab Tour de Ski vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algselt pidanuks turniir toimuma 8.-21. märtsil, aga koroonaviiruse leviku tõttu lükkub see kaugemale ja seega mõjutab viirus turniiri toimumist juba teist korda järjest, sest tänavused võistlused jäeti üldse ära.
"Üksikasjad avalikustatakse lähitulevikus, kui plaanid saavad paika," teatasid korraldajad kodulehekülje vahendusel. "Vastav otsus võeti vastu pärast konsulteerimist [California] osariigi, kohalike võimude ja turniiriõiguste omaniku Larry Ellisoniga."
Viimati toimus Indian Wellsi turniir 2019. aastal ning toona võitis meestest austerlane Dominic Thiem ja naistest kanadalanna Bianca Andreescu.
Tavapärasest hiljem algavad järgmisel aastal ka hooaja esimeseks suurturniiriks olevad Austraalia lahtised, mis praeguste plaanide kohaselt saavad stardipaugu tavapärase jaanuari asemel 8. veebruaril. | Indian Wellsi tenniseturniir lükkub edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algselt pidanuks turniir toimuma 8.-21. märtsil, aga koroonaviiruse leviku tõttu lükkub see kaugemale ja seega mõjutab viirus turniiri toimumist juba teist korda järjest, sest tänavused võistlused jäeti üldse ära.
"Üksikasjad avalikustatakse lähitulevikus, kui plaanid saavad paika," teatasid korraldajad kodulehekülje vahendusel. "Vastav otsus võeti vastu pärast konsulteerimist [California] osariigi, kohalike võimude ja turniiriõiguste omaniku Larry Ellisoniga."
Viimati toimus Indian Wellsi turniir 2019. aastal ning toona võitis meestest austerlane Dominic Thiem ja naistest kanadalanna Bianca Andreescu.
Tavapärasest hiljem algavad järgmisel aastal ka hooaja esimeseks suurturniiriks olevad Austraalia lahtised, mis praeguste plaanide kohaselt saavad stardipaugu tavapärase jaanuari asemel 8. veebruaril.
### Response:
Indian Wellsi tenniseturniir lükkub edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuuleenergia osakaal elektritoodangus tõusis laupäeval rekordilise 50,67 protsendini, teatas firma. Eelnev rekord püstitati augustis, kui tuuleenergia osakaal tõusis 50 protsendini.
"See on esimene kord ajaloos, kui tuul pakkus enamuse riigi elektrist terve päeva jooksul," lisas Drax.
Rekord eelneb ÜRO kliimatippkohtumisele COP26, mida peetakse järgmisel aastal Glasgows.
Briti valitsuse plaanide järgi peaks tuulepargid tootma 2030. aastaks kolmandiku riigi elektrist. Aastaks 2050 plaanib riik saavutada Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks süsinikuneutraalsuse.
Riiklik elektrivõrguoperaator NGESO teatas teisipäeval, et käesolev aasta oli Briti taastuvenergiasektori jaoks ajalooline.
"2020 oli kõige rohelisem aasta Suurbritannia elektrivõrgu ajaloos ning keskmine süsinikuintensiivsus, millega mõõdetakse süsihappegaasi heidet tarbitud elektriühiku kohta, oli rekordmadal," teatas NGESO.
NGESO teatas ka, et esimesel jõulupühal oli kivisöe osakaal elektritoodangus esmakordselt null. Läinud aastal oli see 1,8 protsenti ja 2009. aastal 20 protsenti. | Tuul moodustas esmakordselt üle poole Briti elektritoodangust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuuleenergia osakaal elektritoodangus tõusis laupäeval rekordilise 50,67 protsendini, teatas firma. Eelnev rekord püstitati augustis, kui tuuleenergia osakaal tõusis 50 protsendini.
"See on esimene kord ajaloos, kui tuul pakkus enamuse riigi elektrist terve päeva jooksul," lisas Drax.
Rekord eelneb ÜRO kliimatippkohtumisele COP26, mida peetakse järgmisel aastal Glasgows.
Briti valitsuse plaanide järgi peaks tuulepargid tootma 2030. aastaks kolmandiku riigi elektrist. Aastaks 2050 plaanib riik saavutada Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks süsinikuneutraalsuse.
Riiklik elektrivõrguoperaator NGESO teatas teisipäeval, et käesolev aasta oli Briti taastuvenergiasektori jaoks ajalooline.
"2020 oli kõige rohelisem aasta Suurbritannia elektrivõrgu ajaloos ning keskmine süsinikuintensiivsus, millega mõõdetakse süsihappegaasi heidet tarbitud elektriühiku kohta, oli rekordmadal," teatas NGESO.
NGESO teatas ka, et esimesel jõulupühal oli kivisöe osakaal elektritoodangus esmakordselt null. Läinud aastal oli see 1,8 protsenti ja 2009. aastal 20 protsenti.
### Response:
Tuul moodustas esmakordselt üle poole Briti elektritoodangust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31-aastane jalgpallur vigastas eelmisel nädalal liigakarikamängus Stoke Cityga säärelihast ja puudus seetõttu ka pühapäevaselt liigamängult Wolverhamptoniga.
Peatreener Jose Mourinho sõnul ei naase waleslane ka kolmapäevaseks kohtumiseks Fulhamiga. Lisaks talle on kahtlane ka teiste ründajate Lucas Moura ja Carlos Viniciuse valmisolek.
"Ei, ma ei oota, et ta [Bale] oleks terve ja mul on kahtlusi ka Lucase ja Viniciuse suhtes mänguks Fulhamiga," lausus portugallane pressikonverentsil. "Ma ei ütleks, et asi on tõsine [Bale'i puhul], aga ma sõnaks, et läheb mõni nädal."
Tottenhamis tähtmängijaks kerkinud, aga 2013. aastal Madridi Realiga liitunud Bale on tänavu kõigi sarjade peale pidanud Tottenhami eest 11 mängu ja löönud kolm väravat.
Vahepeal Inglismaal ka liidriks kerkinud Tottenham püsib neli vooru järjest võiduta ja on vajunud tihedas konkurentsis praeguseks seitsmendale positsioonile. | Tottenham peab mõned kohtumised Bale'ita mängima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastane jalgpallur vigastas eelmisel nädalal liigakarikamängus Stoke Cityga säärelihast ja puudus seetõttu ka pühapäevaselt liigamängult Wolverhamptoniga.
Peatreener Jose Mourinho sõnul ei naase waleslane ka kolmapäevaseks kohtumiseks Fulhamiga. Lisaks talle on kahtlane ka teiste ründajate Lucas Moura ja Carlos Viniciuse valmisolek.
"Ei, ma ei oota, et ta [Bale] oleks terve ja mul on kahtlusi ka Lucase ja Viniciuse suhtes mänguks Fulhamiga," lausus portugallane pressikonverentsil. "Ma ei ütleks, et asi on tõsine [Bale'i puhul], aga ma sõnaks, et läheb mõni nädal."
Tottenhamis tähtmängijaks kerkinud, aga 2013. aastal Madridi Realiga liitunud Bale on tänavu kõigi sarjade peale pidanud Tottenhami eest 11 mängu ja löönud kolm väravat.
Vahepeal Inglismaal ka liidriks kerkinud Tottenham püsib neli vooru järjest võiduta ja on vajunud tihedas konkurentsis praeguseks seitsmendale positsioonile.
### Response:
Tottenham peab mõned kohtumised Bale'ita mängima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgmisel aastal sõidavad Red Bullis hollandlane Max Verstappen ja uue nimena mehhiklane Sergio Perez, kes tegi tänavu hea hooaja Racing Pointi ridades.
Red Bulli farmvõistkonna AlphaTauri värvides hakkavad kihutama tänavugi tiimis sõitnud prantslane Pierre Gasly ja uue nimega F2 kogemustega jaapanlane Yuki Tsunoda.
Intervjuus väljaandele Motorsport-Total sõnas Marko, et esimest korda viimase kümne aasta jooksul ei too nad ühel hooajal sarja kahte juuniorit. Ehk teatud põhjustel sai võimaluse vaid Tsunoda, aga ta vihjas, et Vips on samuti uksele koputamas ja noorte edutamine on Red Bulli jaoks ka tulevikus oluline.
Eestlasel polnud lihtne hooaeg, sest koroonaviiruse pandeemiast tingitud reisipiirangute tõttu ei saanud ta Jaapani Super Formula sarjas sõita ja osales selle asemel paaris teises sarjas, sealjuures mõnel F2 etapil.
Järgmisel aastal sõidab eestlane F2 sarjas kaasa täishooaja ja Marko jälgib Vipsi etteasteid kindlasti äärmiselt tähelepanelikult. Lisaks talle tasub silma peal hoida ka 18-aastasel uus-meremaalasel Liam Lawsonil ja 22-aastasel hindul Jehan Daruvalal.
"Meil on Jüri Vipsi ja Liam Lawsoni näol kaks tippu," vaatab austerlane tuleviku suunas. "Samuti Daruvala, kes võitis viimase sõidu [tänavu F2 sarjas]. Ja meil on üks väga tugev ameeriklane, kes sõidab 2021. aastal F3 sarjas. Mitte kellelgi teisel pole nii palju noori talente."
Vormel-2 hooaeg peaks algama märtsi lõpus Bahreinis ja praegu on kirjas kaheksa etappi. Vormel-1 sari saab alguse nädala võrra varem ehk 21. märtsil Austraalia GP-ga. | Helmut Marko andis Jüri Vipsi tuleviku osas julgustava kommentaari | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgmisel aastal sõidavad Red Bullis hollandlane Max Verstappen ja uue nimena mehhiklane Sergio Perez, kes tegi tänavu hea hooaja Racing Pointi ridades.
Red Bulli farmvõistkonna AlphaTauri värvides hakkavad kihutama tänavugi tiimis sõitnud prantslane Pierre Gasly ja uue nimega F2 kogemustega jaapanlane Yuki Tsunoda.
Intervjuus väljaandele Motorsport-Total sõnas Marko, et esimest korda viimase kümne aasta jooksul ei too nad ühel hooajal sarja kahte juuniorit. Ehk teatud põhjustel sai võimaluse vaid Tsunoda, aga ta vihjas, et Vips on samuti uksele koputamas ja noorte edutamine on Red Bulli jaoks ka tulevikus oluline.
Eestlasel polnud lihtne hooaeg, sest koroonaviiruse pandeemiast tingitud reisipiirangute tõttu ei saanud ta Jaapani Super Formula sarjas sõita ja osales selle asemel paaris teises sarjas, sealjuures mõnel F2 etapil.
Järgmisel aastal sõidab eestlane F2 sarjas kaasa täishooaja ja Marko jälgib Vipsi etteasteid kindlasti äärmiselt tähelepanelikult. Lisaks talle tasub silma peal hoida ka 18-aastasel uus-meremaalasel Liam Lawsonil ja 22-aastasel hindul Jehan Daruvalal.
"Meil on Jüri Vipsi ja Liam Lawsoni näol kaks tippu," vaatab austerlane tuleviku suunas. "Samuti Daruvala, kes võitis viimase sõidu [tänavu F2 sarjas]. Ja meil on üks väga tugev ameeriklane, kes sõidab 2021. aastal F3 sarjas. Mitte kellelgi teisel pole nii palju noori talente."
Vormel-2 hooaeg peaks algama märtsi lõpus Bahreinis ja praegu on kirjas kaheksa etappi. Vormel-1 sari saab alguse nädala võrra varem ehk 21. märtsil Austraalia GP-ga.
### Response:
Helmut Marko andis Jüri Vipsi tuleviku osas julgustava kommentaari |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Singel "Level of Concern" ilmus aprillis ning kaks kuud hiljem teatas Twenty One Pilots, et loole valmib ka muusikavideo, mis kunagi ei lõppe, kirjutab CNN.
Video pandi Youtube'i live stream 'ina ning fännide tehtud videod mängisid korduse peal.
Kuigi muusikavideo pidi kestma igavesti, otsustas Twenty One Pilots pärast 117 päeva, 16 tundi, kümmet minutit ja 25 sekundit live stream 'i lõpetada. Video kestis 21. juunist 16. detsembrini.
Varem kuulus rekord Pharell Wiliamsi 2013. aastal ilmunud loo "Happy" muusikavideole, mis kestis 24 tundi. | Twenty One Pilotsile kuulub nüüd pikima kestvusega muusikavideo rekord | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Singel "Level of Concern" ilmus aprillis ning kaks kuud hiljem teatas Twenty One Pilots, et loole valmib ka muusikavideo, mis kunagi ei lõppe, kirjutab CNN.
Video pandi Youtube'i live stream 'ina ning fännide tehtud videod mängisid korduse peal.
Kuigi muusikavideo pidi kestma igavesti, otsustas Twenty One Pilots pärast 117 päeva, 16 tundi, kümmet minutit ja 25 sekundit live stream 'i lõpetada. Video kestis 21. juunist 16. detsembrini.
Varem kuulus rekord Pharell Wiliamsi 2013. aastal ilmunud loo "Happy" muusikavideole, mis kestis 24 tundi.
### Response:
Twenty One Pilotsile kuulub nüüd pikima kestvusega muusikavideo rekord |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maxima Eesti müügiosakonna juht Marge Kikas ütles, et mandariine osteti pühadeperioodil ligikaudu 123 tonni. "Mandariinid on ka üks kõige menukam toode aastast aastasse ja ka nende ostukogused on üsna sarnased olnud," märkis ta.
"Küll aga nägime läinud pühadeperioodil suuremat huvi mitmesugust sorti värske liha järele – kasvas nii sea-, kana- kui loomaliha ostmine, samuti oli menukad jahutatud part ja värske kala," märkis Kikas.
Ka tõi ta välja, et kuna inimesed veetsid varasemate aastatega võrreldes enam aega kodus pereringis, siis osteti arvatavasti tänu sellele pühade ajal korraga ka rohkem koduseks toiduteoks varuks.
"Näiteks kartulit müüsime ligi 100 tonni, mis on mullusest 45 protsenti rohkem, tomateid osteti 40 protsenti ning aedsalateid-salatisegusid 35 protsenti enam. Suisa 3,5 korda kasvas aastatagusega võrreldes granaatõunte ning kaks korda melonite ostmine, mida müüsime kokku vastavalt kaheksa ja seitse tonni," täheldas Kikas.
Pühadeperioodil oli Prisma kauplustes kõige müüdum kaup mandariinid. Jõulunädalal müüdi kokku 60 tonni mandariine, millest 13 tonni müüdi 23. detsembril, mis oli sarnaselt eelmiste aastatega suurima müügiga kuupäev pühade ajal, ütles Prisma turundus- ja kommunikatsioonidirektor Liina Pärlin.
Pühade enimmüüdud toodete seas olid tema sõnul lisaks tavapärasele piimale, kurgile ja banaanile veel näiteks lõhefilee, kalamari, Martini Asti, jõuluteemalised kinkekorvid, Vana Tallinna glögi, kalmuküünlad ja hurmaa.
Jõulukingituste müügiedetabelis olid Pärlini sõnul ülekaalukalt mänguasjad – suured pehmed loomad, erinevate populaarsete brändide mänguasjad ning ka lauamängud. "Ülimalt populaarsed olid ka Sipsiku-teemalised tooted, näiteks Sipsiku CD-d, raamatud ja mänguasjad," märkis ta.
Rimis suurim mandariinimüük
Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido ütles, et sarnaselt eelmisele aastale müüdi ka tänavu jõulunädalal Coopi kauplustes üle 150 tonni mandariine ja klementiine ning eelmise aastaga võrreldes oli kasv ligi 5 protsenti.
Selver müüs jõuludel ja sellele eelneval nädalal mandariine üle 220 tonni. Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson ütles, et jõuluperioodi läbimüügid eelmise aastaga võrreldes kasvasid ning võrreldavate kaupluste vaates kasvas müük mullusega võrreldes kümnendiku võrra.
"Osa ostudest kandus võrdluses eelmise aastaga veidi enam 22. detsembrile, kuid suurim müügipäev oli mullusele sarnaselt 23. detsember. Suures pildis kordusid perioodil 20. kuni 25. detsember eelmise aasta mustrid ja COVID-19 jõulumüüke oluliselt ei mõjutanud," täheldas Anderson.
Tema hinnangul on kevadel alguse saanud kodus toiduvalmistamise suundumus tulnud, et jääda, ning see iseloomustab ka jõuluperioodi. Nimelt kasvas Andersoni sõnul värske kala müük üle 60 protsendi ja värske liha müük üle 30 protsendi. "Väiksem oli nõudlus valmistoitude ja kondiitritoodete kategoorias – valmistoidust eelistatum oli jätkuvalt toorainete ostmine," tõdes ta.
Rimi sisekommunikatsiooni spetsialist Heleri Tamme ütles BNS-ile, et lõppeva aasta detsembrikuus oli mandariinide müük eelmise aastaga võrreldes 2 protsenti suurem. Jaekett müüs mandariine kokku üle 500 tonni ning mahemandariinide müük tõusis enam kui kaks korda.
Tamme tõi ka esile, et kohalikke õunu oli tänavu hästi saada ning neid müüdi detsembris 14,1 tonni ehk üle nelja korra rohkem kui mullu samal kuul, mil müüdi 3,3 tonni õunu. Samuti kasvas värskete marjade müük 2,5 korda.
COVID-19 mõju tõttu on tema sõnul vähenenud smuutide ja värskete mahlade müügid – inimesed on rohkem kodukontorites, lapsed koduõppel ja to go toodete nõudlus vähenes. "Kui sügisel müüdud kogused olid enam-vähem eelmise aasta tasemel, siis peale uusi piiranguid on müügid taas vähenenud," nentis ta.
Tamme tõi huvitava tähelepanekuna välja, et pühadeaegselt on värskete hapukapsaste müük kasvanud eelmise aastaga võrreldes ligi 30 protsenti, millest võiks järeldada, et sel aastal nägid inimesed kapsaste lauale panemiseks rohkem vaeva. | Jaeketid müüsid jõuluperioodil sadu tonne mandariine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maxima Eesti müügiosakonna juht Marge Kikas ütles, et mandariine osteti pühadeperioodil ligikaudu 123 tonni. "Mandariinid on ka üks kõige menukam toode aastast aastasse ja ka nende ostukogused on üsna sarnased olnud," märkis ta.
"Küll aga nägime läinud pühadeperioodil suuremat huvi mitmesugust sorti värske liha järele – kasvas nii sea-, kana- kui loomaliha ostmine, samuti oli menukad jahutatud part ja värske kala," märkis Kikas.
Ka tõi ta välja, et kuna inimesed veetsid varasemate aastatega võrreldes enam aega kodus pereringis, siis osteti arvatavasti tänu sellele pühade ajal korraga ka rohkem koduseks toiduteoks varuks.
"Näiteks kartulit müüsime ligi 100 tonni, mis on mullusest 45 protsenti rohkem, tomateid osteti 40 protsenti ning aedsalateid-salatisegusid 35 protsenti enam. Suisa 3,5 korda kasvas aastatagusega võrreldes granaatõunte ning kaks korda melonite ostmine, mida müüsime kokku vastavalt kaheksa ja seitse tonni," täheldas Kikas.
Pühadeperioodil oli Prisma kauplustes kõige müüdum kaup mandariinid. Jõulunädalal müüdi kokku 60 tonni mandariine, millest 13 tonni müüdi 23. detsembril, mis oli sarnaselt eelmiste aastatega suurima müügiga kuupäev pühade ajal, ütles Prisma turundus- ja kommunikatsioonidirektor Liina Pärlin.
Pühade enimmüüdud toodete seas olid tema sõnul lisaks tavapärasele piimale, kurgile ja banaanile veel näiteks lõhefilee, kalamari, Martini Asti, jõuluteemalised kinkekorvid, Vana Tallinna glögi, kalmuküünlad ja hurmaa.
Jõulukingituste müügiedetabelis olid Pärlini sõnul ülekaalukalt mänguasjad – suured pehmed loomad, erinevate populaarsete brändide mänguasjad ning ka lauamängud. "Ülimalt populaarsed olid ka Sipsiku-teemalised tooted, näiteks Sipsiku CD-d, raamatud ja mänguasjad," märkis ta.
Rimis suurim mandariinimüük
Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido ütles, et sarnaselt eelmisele aastale müüdi ka tänavu jõulunädalal Coopi kauplustes üle 150 tonni mandariine ja klementiine ning eelmise aastaga võrreldes oli kasv ligi 5 protsenti.
Selver müüs jõuludel ja sellele eelneval nädalal mandariine üle 220 tonni. Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson ütles, et jõuluperioodi läbimüügid eelmise aastaga võrreldes kasvasid ning võrreldavate kaupluste vaates kasvas müük mullusega võrreldes kümnendiku võrra.
"Osa ostudest kandus võrdluses eelmise aastaga veidi enam 22. detsembrile, kuid suurim müügipäev oli mullusele sarnaselt 23. detsember. Suures pildis kordusid perioodil 20. kuni 25. detsember eelmise aasta mustrid ja COVID-19 jõulumüüke oluliselt ei mõjutanud," täheldas Anderson.
Tema hinnangul on kevadel alguse saanud kodus toiduvalmistamise suundumus tulnud, et jääda, ning see iseloomustab ka jõuluperioodi. Nimelt kasvas Andersoni sõnul värske kala müük üle 60 protsendi ja värske liha müük üle 30 protsendi. "Väiksem oli nõudlus valmistoitude ja kondiitritoodete kategoorias – valmistoidust eelistatum oli jätkuvalt toorainete ostmine," tõdes ta.
Rimi sisekommunikatsiooni spetsialist Heleri Tamme ütles BNS-ile, et lõppeva aasta detsembrikuus oli mandariinide müük eelmise aastaga võrreldes 2 protsenti suurem. Jaekett müüs mandariine kokku üle 500 tonni ning mahemandariinide müük tõusis enam kui kaks korda.
Tamme tõi ka esile, et kohalikke õunu oli tänavu hästi saada ning neid müüdi detsembris 14,1 tonni ehk üle nelja korra rohkem kui mullu samal kuul, mil müüdi 3,3 tonni õunu. Samuti kasvas värskete marjade müük 2,5 korda.
COVID-19 mõju tõttu on tema sõnul vähenenud smuutide ja värskete mahlade müügid – inimesed on rohkem kodukontorites, lapsed koduõppel ja to go toodete nõudlus vähenes. "Kui sügisel müüdud kogused olid enam-vähem eelmise aasta tasemel, siis peale uusi piiranguid on müügid taas vähenenud," nentis ta.
Tamme tõi huvitava tähelepanekuna välja, et pühadeaegselt on värskete hapukapsaste müük kasvanud eelmise aastaga võrreldes ligi 30 protsenti, millest võiks järeldada, et sel aastal nägid inimesed kapsaste lauale panemiseks rohkem vaeva.
### Response:
Jaeketid müüsid jõuluperioodil sadu tonne mandariine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsus otsustas teisipäeval eraldada valitsuse reservist siseministeeriumile 242 500 eurot politsei- ja piirivalveameti lennuki Beechcraft KingAir 350ER saba purunemisega seotud erakorraliste kulude hüvitamiseks.
Lennuk sai vigastada möödunud aasta septembris, kui seirelennuk põrkas inimese otsingute käigus kokku linnuga.
Mullu toimunud kokkupõrke tagajärel lennuki sabale tekkinud kahjustuste remonditööd on praeguseks tehtud ja valitsus kompenseerib nende hinna tagantjärele. Praegu on lennuk korralises hoolduses. | PPA sai 242 000 eurot mullu linnuga kokku põrganud seirelennuki paranduseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsus otsustas teisipäeval eraldada valitsuse reservist siseministeeriumile 242 500 eurot politsei- ja piirivalveameti lennuki Beechcraft KingAir 350ER saba purunemisega seotud erakorraliste kulude hüvitamiseks.
Lennuk sai vigastada möödunud aasta septembris, kui seirelennuk põrkas inimese otsingute käigus kokku linnuga.
Mullu toimunud kokkupõrke tagajärel lennuki sabale tekkinud kahjustuste remonditööd on praeguseks tehtud ja valitsus kompenseerib nende hinna tagantjärele. Praegu on lennuk korralises hoolduses.
### Response:
PPA sai 242 000 eurot mullu linnuga kokku põrganud seirelennuki paranduseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtusse on saabunud umbes 30 kaebust seoses valitsuse korraldusega maske kanda, ütles Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu. Neist mõned on ühiskaebused ja mõned üksikkaebused.
Inimesed nõuavad erinevaid asju – nii korralduste täielikku kui ka osalist tühistamist kui esialgset õiguskaitset, rääkis Vilu, lisades, et esimese nelja kaebuse osas kohus esialgset õiguskaitset ei andnud.
Praegu tegeleb kohus kaebuste ülevaatamisega ja selgitamisega, kas neid menetlusse võtta. Kontrollitakse, kas riigilõivud on tasutud, kas kaebeõigus on olemas, seejärel kas kaebust tuleks täpsustada, ega ei esine menetluslikke puudusi ja kas kaebealus on ka olemas, märkis Vilu.
Lisaks maskikohustusega seotud kaebustele on esitatud ka muid koroonapiirangutega seotud kaebusi. Mitmed, näiteks seoses vanglates elavate inimeste lisapiirangute kehtestamisega, on ka praeguseks lahendi leidnud. Mitmed on veel menetluses.
On ka erinevaid kaebusi asutuste ja ettevõtete poolt, näiteks spordisaalidelt, mis on olnud sunnitud tegevust piirama, rääkis Vilu. On ka asju, mis on olnud seoses toetuste ja hüvitiste maksmisega, kuid täpset arvu on praegu keeruline öelda, lisas ta.
Valitsus kehtestas määrusega 16. novembrist kohustuse kanda avalikes siseruumides maske ja hoida võõrastest inimestest kahe meetri kaugusele.
Täpsustus 16:55. Uudises oli esialgu öeldud, et 30 maskivastast on kaebuse esitanud. Kohus luges kaebused kokku ja sai 45. | Kohtutes on 45 maskivastase kaebused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtusse on saabunud umbes 30 kaebust seoses valitsuse korraldusega maske kanda, ütles Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu. Neist mõned on ühiskaebused ja mõned üksikkaebused.
Inimesed nõuavad erinevaid asju – nii korralduste täielikku kui ka osalist tühistamist kui esialgset õiguskaitset, rääkis Vilu, lisades, et esimese nelja kaebuse osas kohus esialgset õiguskaitset ei andnud.
Praegu tegeleb kohus kaebuste ülevaatamisega ja selgitamisega, kas neid menetlusse võtta. Kontrollitakse, kas riigilõivud on tasutud, kas kaebeõigus on olemas, seejärel kas kaebust tuleks täpsustada, ega ei esine menetluslikke puudusi ja kas kaebealus on ka olemas, märkis Vilu.
Lisaks maskikohustusega seotud kaebustele on esitatud ka muid koroonapiirangutega seotud kaebusi. Mitmed, näiteks seoses vanglates elavate inimeste lisapiirangute kehtestamisega, on ka praeguseks lahendi leidnud. Mitmed on veel menetluses.
On ka erinevaid kaebusi asutuste ja ettevõtete poolt, näiteks spordisaalidelt, mis on olnud sunnitud tegevust piirama, rääkis Vilu. On ka asju, mis on olnud seoses toetuste ja hüvitiste maksmisega, kuid täpset arvu on praegu keeruline öelda, lisas ta.
Valitsus kehtestas määrusega 16. novembrist kohustuse kanda avalikes siseruumides maske ja hoida võõrastest inimestest kahe meetri kaugusele.
Täpsustus 16:55. Uudises oli esialgu öeldud, et 30 maskivastast on kaebuse esitanud. Kohus luges kaebused kokku ja sai 45.
### Response:
Kohtutes on 45 maskivastase kaebused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Löfven külastas kaubamaja koos turvameestega 20. detsembril, kaks päeva pärast valitsuse pressikonverentsi, kus peaminister rõhutas vajadust vältida poodides ummikuid.
"Ta oli kaubanduskeskuses, et kätte saada varem saadetud ese. Visiit oli hoolikalt planeeritud, peaminister järgis rahvatervise ameti nõuandeid ja enda üleskutset. Ma ei saa täpsematesse üksikasjadesse minna," teatas valitsuse pressisekretär Mikael Lindström.
Enne Löfveni vahelejäämist nähti justiitsministrit Morgan Johanssoni kaubanduskuses oma vanematele jõulukinke ostmas. Peaminister oli siis ministri tegevuse suhtes avalikult kriitiline. | Rootsi peaminister eiras enda üleskutset ja käis poes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Löfven külastas kaubamaja koos turvameestega 20. detsembril, kaks päeva pärast valitsuse pressikonverentsi, kus peaminister rõhutas vajadust vältida poodides ummikuid.
"Ta oli kaubanduskeskuses, et kätte saada varem saadetud ese. Visiit oli hoolikalt planeeritud, peaminister järgis rahvatervise ameti nõuandeid ja enda üleskutset. Ma ei saa täpsematesse üksikasjadesse minna," teatas valitsuse pressisekretär Mikael Lindström.
Enne Löfveni vahelejäämist nähti justiitsministrit Morgan Johanssoni kaubanduskuses oma vanematele jõulukinke ostmas. Peaminister oli siis ministri tegevuse suhtes avalikult kriitiline.
### Response:
Rootsi peaminister eiras enda üleskutset ja käis poes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leesment alustab veebruaris kolmandat ametiaega, mis kestab kolm aastat.
"Koostöö Roland Leesmentiga on olnud sujuv ning keerulisel ajal on ta näidanud ennast paindliku ning vastutustundliku juhina, kes suudab tagada teatris olulisima – loomingulise töö jätkumise," kommenteeris sihtasutuse nõukogu esimees ja kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli.
Teatrijuht vastutab riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös asutatud sihtasutusena töötava teatri igapäevase juhtimise ja arendamise eest, lähtudes teatri kunstilistest ning majanduslikest eesmärkidest. Olulisimaks ülesandeks on teatri majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ja rakendamine viisil, mis tagaks teatri kavandatud loominguliste tegevuste elluviimise. | Endla teatri juhiks valiti uuesti Roland Leesment | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leesment alustab veebruaris kolmandat ametiaega, mis kestab kolm aastat.
"Koostöö Roland Leesmentiga on olnud sujuv ning keerulisel ajal on ta näidanud ennast paindliku ning vastutustundliku juhina, kes suudab tagada teatris olulisima – loomingulise töö jätkumise," kommenteeris sihtasutuse nõukogu esimees ja kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli.
Teatrijuht vastutab riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös asutatud sihtasutusena töötava teatri igapäevase juhtimise ja arendamise eest, lähtudes teatri kunstilistest ning majanduslikest eesmärkidest. Olulisimaks ülesandeks on teatri majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ja rakendamine viisil, mis tagaks teatri kavandatud loominguliste tegevuste elluviimise.
### Response:
Endla teatri juhiks valiti uuesti Roland Leesment |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui räägime elanikkonna ulatuslikust vaktsineerimisest, siis on see igal juhul riigi jaoks üsna ambitsioonikas eesmärk. Kui eesmärk on saavutada üle poole elanikkonna vaktsineerimine, siis see on ülioptimistlik eesmärk ja selle saavutamisel on ülioluline hea korraldus," rääkis Kadai.
Kadai sõnul tähendab hea korraldus seda, et vaktsineerimise toiming tehakse inimeste jaoks võimalikult mugavaks - seda nii vaktsineerija kui ka vaktsineeritava jaoks.
Riskirühmade suur hõlmatus vaktsineerimisega on võimalik saavutada sellega, kui teenus viiakse võimalusel kohapeale - näiteks hooldekodudesse ja muudesse sarnastesse kohtadesse, lisas Kadai.
Vaktsineerimisvastastel on edumaa
Kadai rääkis ka, et laiaulatuslikku vaktsineerimist võib raskendada Eesti inimeste üldine skepsis kõigi vaktsiinide suhtes, millele annab veel lisaks hoogu vaktsineerimisvastaste propaganda.
"Tuleb silmas pidada üldist vaktsineerimisega soostumuse madalat taset meie ühiskonnas, sest tõsiasi on see, et täiskasvanud elanikkonnal Eestis ei ole vaktsineerimise harjumust - natukene vaktsineeritakse puukentsefaliidi vastu, mõned inimesed vaktsineerivad gripi vastu. Aga põhiline vaktsineerimine hõlmab immuniseerimiskava, mis on ennekõike laste vaktsineerimine," rääkis Kadai. "Ja isegi need üksikud vaktsineerimised, mis on immuniseerimiskavas ka täiskasvanutele ette nähtud, näiteks difteeria ja teetanuse vaktsineerimine, siis seal on tegelikult huvi äärmiselt tagasihoidlik," lisas ta.
Lisaks raskendab vaktsineerimisega kaasatulekut ka vaktsineerimisvastaste tegevus, märkis Kadai.
"See huvigrupp levitab informatsiooni juba päris pikalt, enne kui riik üldse hakkas vaktsiinist ja vaktsineerimisest rääkima. Ja see tähendab, et riik jäi mõned sammud maha - esimene info, mis vaktsineerimise osas kõhklevate inimesteni jõudis, oli vaktsineerimise suhtes kriitiliste inimeste pakutud info, mille sees oli ka palju info väärtõlgendamist," ütles Kadai. "Ja kui mingi info on juba põlistatud, siis riik on halvemas positsioonis ja ametkonnad peavad hakkama seda väärinfot ümber lükkama. Siin oleks olnud riigi poolt lihtsam ja tõhusam hakata vaktsineerimisest ja vaktsiinidest rääkima varem või vähemalt samal hetkel, kui aktiveerus vaktsineerimise suhtes kriitiline huvigrupp," leidis ta.
"Nii et on päris raske ülesanne saavutada täiskasvanud elanikkonnale kõrge vaktsineerimise tase," tõdes Kadai.
Venekeelsete käitumine vajaks uurimist
Kommenteerides koroonaga nakatumise keskmisest kõrgemat taset Ida-Virumaal ja Tallinnas, kus on suurem venekeelne elanikkond, leidis Kadai, et selle põhjusi tuleks igal juhul uurida.
"Ma loodan, et seda on analüüsitud, millises inforuumis on Eesti vene keelt kõnelev elanikkond ning kas ja millised on eesti- ja venekeelse elanikkonna käitumise erinevused," rääkis ta. "Juhul, kui need erinevused on, kui Eesti venekeelne kodanikkond ammutab oma infot teisest kohast, siis tuleb sellesse tõsiselt suhtuda ja sellele tähelepanu pöörata."
"Iseenesest on see ohu koht kõikjal riikides, kui on mingisugune väiksem elanikkonna grupp, kes eristub põhielanikkonnast kas oma keelelt või kultuuriliselt taustalt. Sellise grupiga peab eraldi tööd tegema, et see õige ja adekvaatne info jõuaks ka nendeni," märkis Kadai.
Raviasutused võivad olla murekohaks
Kadai tunnistas, et tal ei ole täpseid andmeid, mis põhjusel on haiglates kasvanud koroonahaigete arv, aga kui selle põhjuseks on viiruse levik asutuse sees, siis see paneb muretsema.
"See on murettekitav, et haiglates viibivate koroonadiagnoosiga või COVID-19 diagnoosiga patsientide arv on selges tõusutrendis," rääkis Kadai. "Siin on olnud sõnumeid, mis on pannud kõrvu kikitama - kui öeldakse, et haigus on levinud raviasutuse sees, siis see paneb muretsema, sest sellel ei ole otsest seost sellega, mis ühiskonnas toimub, milline on haigestumise levik ühiskonnas."
"Kui haigla patsientide arvudes annavad oluliselt tooni need, kes on nakkuse saanud haiglas või hooldekodus, siis tuleb ennekõike pöörata tähelepanu sinna, sest seal on riskirühm. Peab olema äärmiselt tähelepanelik, et hoida maksimaalselt ära haiguse levikut ravi- ja hoolekandeasutustes, sest need on kõige kriitilisemad kohad ja seda me teame alates kevadest, siin ei ole mitte midagi uut," rõhutas Kadai.
Kommenteerides pühapäeval alanud vaktsineerimist, märkis Kadai, et need peaks andma tervishoiutöötajatele võimaluse rahulikult tööl käia.
"Kui kaks annust on kätte saadud, siis need inimesed ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui nad on nakkushaigusega kokku puutunud. Ja see annab leevendust raviasutuste põhiprobleemile, kus inimesed ei saa tööle tulla."
Valitsus peaks piiranguid paremini põhjendama
Kadai leidis leidis, et valitsuse käitumine viiruse ohjeldamismeetmete kehtestamisel paistab heitlik, asjassepuutuvate rühmadega suhtlus ning sammude selgitamine avalikkusele jätavad soovida.
"Parimaks lahenduseks oleks pikaajaliselt toimivate mehhanismide väljatöötamine. Selline perioodiline ühiskonna lukkupanek, millega saavutatakse haiguse langus, mille järel toimub avamine ja siis jälle kinni panemine - see on üsna häiriv ühiskonnale ja sellel on päris tõsised tagajärjed," rääkis Kadai. "See strateegia on küll õige, aga selle kvaliteet jätab soovida, sest piirangud, mida täna seatakse - nende põhjendatus, selgitustöö, kaasamine, põhjendamine - on äärmiselt nõrk," lisas ta.
"Kodanikuna ma ei saa olla sellega rahul, kui ma tean, et valitsus koguneb, arutab midagi ja siis selle arutelu tulemusel laotatakse ette otsus, mis juhtuma hakkab. Tegelikult on see kogu ühiskonda puudutav küsimus, kogu ühiskond peab sellega hakkama saama," rõhutas Kadai. Lahenduseks oleks kogu ühiskonna kaasamine, kud seda kaasamist täna tegelikult ei ole, lisas ta. "Ja see on äärmiselt veider, sest see ei ole mingisugune salaoperatsioon, see on avalik lahendus ja avalik lahendus tähendab seda, et toimub ka laiem kaasamine."
Kadai sõnul jääb piirangute puhul tihti puudu selgetest põhjendustest, kus selgitatakse, miks mingeid otsuseid tehakse.
"Kui vaadata valitsuse või terviseameti piirangutega seotud korraldusi, siis nende selgituskirjad on üsna nõrgad. Nenditakse, et haigestumine on selline ja järgmisel hetkel nenditakse, et nüüd pannakse siis sellised ja sellised asjad kinni. Aga seda põhjuslikku seost, et need piirangud pannakse sinna sellepärast, et me näeme, et haigestumine toimub seal või seal ja meil on sellised tõendid - vaat see osa on praktiliselt olematu. Olen näinud ja spetsiaalselt läbi lugenud korraldusi ja näen, et seda ei ole seal. Ja see ongi nõrga kvaliteedi koht," rääkis Kadai.
Tema sõnul ta ei tea, kas sellist analüüsi ei ole või ei osata seda inimestele arusaadavalt esitleda.
"Ja kui inimestele seda arusaadavalt ei esitata, siis inimesed ei ole väga valmis nende piirangutega kaasa tulema - varem või hiljem tekib küsimusi, et kas see või teine asi on vajalik. Emotsioonide, arvamuste või kõhutunde pealt ei ole ju mõistlik neid otsuseid teha, seal peavad olema konkreetsed andmed," rõhutas ta.
Kadai tõi esile ka piirangute mõju ettevõtlusele.
"Võib-olla üksikisikuna mind see ei puuduta, et esmaspäevast läksid restoranid kinni, aga kui restoranipidajad saavad sellest ainult mõned päevad ette teada, siis see ei ole normaalne. Me räägime ju ettevõtlusest, kus on äririskid, plaan, töötajad, vastutus oma töötajate ees - ei ole normaalne olukord, kus ma saan ettevõtjana nädal aega ette informatsiooni, et ma pean oma uksed sulgema," rääkis Kadai. Tema hinnangul peaks ettevõtjaid ja huvirühmi neid puudutavate otsuste vastuvõtmisse kaasama.
"Ideaalis oleks olnud võimalik see plaan juba suveperioodil kokku panna ja kaaluda läbi, mis on teaduslik tõendus, millised on epidemioloogilised andmed, et piiranguid teatud haigestumise juures hakata sisse seadma. Ja rahulikumal perioodil oleks saanud ka kaasamise ära teha ning küsida huvigruppidelt ja ettevõtjatelt, keda need piirangud puudutavad - mis on nendepoolsed lahendused. Sest ega piirangud ei ole ju eesmärk omaette, eesmärk on hoida haigestumine kontrolli all.," selgitas Kadai.
"Veel kord, eesmärk on ju nakkushaiguse levikut kontrolli all hoida. Kuivõrd see eeltöö on kas täielikult tegemata või väga nõrgalt tehtud, siis täna tegelikult need piirangud tulevad sellisel eriskummalisel moel," tõdes terviseameti erakorralise meditsiini osakonna endine juhataja. | Kadai: vaktsineerimine nõuab pingutust, valitsuse teavitus on nõrk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui räägime elanikkonna ulatuslikust vaktsineerimisest, siis on see igal juhul riigi jaoks üsna ambitsioonikas eesmärk. Kui eesmärk on saavutada üle poole elanikkonna vaktsineerimine, siis see on ülioptimistlik eesmärk ja selle saavutamisel on ülioluline hea korraldus," rääkis Kadai.
Kadai sõnul tähendab hea korraldus seda, et vaktsineerimise toiming tehakse inimeste jaoks võimalikult mugavaks - seda nii vaktsineerija kui ka vaktsineeritava jaoks.
Riskirühmade suur hõlmatus vaktsineerimisega on võimalik saavutada sellega, kui teenus viiakse võimalusel kohapeale - näiteks hooldekodudesse ja muudesse sarnastesse kohtadesse, lisas Kadai.
Vaktsineerimisvastastel on edumaa
Kadai rääkis ka, et laiaulatuslikku vaktsineerimist võib raskendada Eesti inimeste üldine skepsis kõigi vaktsiinide suhtes, millele annab veel lisaks hoogu vaktsineerimisvastaste propaganda.
"Tuleb silmas pidada üldist vaktsineerimisega soostumuse madalat taset meie ühiskonnas, sest tõsiasi on see, et täiskasvanud elanikkonnal Eestis ei ole vaktsineerimise harjumust - natukene vaktsineeritakse puukentsefaliidi vastu, mõned inimesed vaktsineerivad gripi vastu. Aga põhiline vaktsineerimine hõlmab immuniseerimiskava, mis on ennekõike laste vaktsineerimine," rääkis Kadai. "Ja isegi need üksikud vaktsineerimised, mis on immuniseerimiskavas ka täiskasvanutele ette nähtud, näiteks difteeria ja teetanuse vaktsineerimine, siis seal on tegelikult huvi äärmiselt tagasihoidlik," lisas ta.
Lisaks raskendab vaktsineerimisega kaasatulekut ka vaktsineerimisvastaste tegevus, märkis Kadai.
"See huvigrupp levitab informatsiooni juba päris pikalt, enne kui riik üldse hakkas vaktsiinist ja vaktsineerimisest rääkima. Ja see tähendab, et riik jäi mõned sammud maha - esimene info, mis vaktsineerimise osas kõhklevate inimesteni jõudis, oli vaktsineerimise suhtes kriitiliste inimeste pakutud info, mille sees oli ka palju info väärtõlgendamist," ütles Kadai. "Ja kui mingi info on juba põlistatud, siis riik on halvemas positsioonis ja ametkonnad peavad hakkama seda väärinfot ümber lükkama. Siin oleks olnud riigi poolt lihtsam ja tõhusam hakata vaktsineerimisest ja vaktsiinidest rääkima varem või vähemalt samal hetkel, kui aktiveerus vaktsineerimise suhtes kriitiline huvigrupp," leidis ta.
"Nii et on päris raske ülesanne saavutada täiskasvanud elanikkonnale kõrge vaktsineerimise tase," tõdes Kadai.
Venekeelsete käitumine vajaks uurimist
Kommenteerides koroonaga nakatumise keskmisest kõrgemat taset Ida-Virumaal ja Tallinnas, kus on suurem venekeelne elanikkond, leidis Kadai, et selle põhjusi tuleks igal juhul uurida.
"Ma loodan, et seda on analüüsitud, millises inforuumis on Eesti vene keelt kõnelev elanikkond ning kas ja millised on eesti- ja venekeelse elanikkonna käitumise erinevused," rääkis ta. "Juhul, kui need erinevused on, kui Eesti venekeelne kodanikkond ammutab oma infot teisest kohast, siis tuleb sellesse tõsiselt suhtuda ja sellele tähelepanu pöörata."
"Iseenesest on see ohu koht kõikjal riikides, kui on mingisugune väiksem elanikkonna grupp, kes eristub põhielanikkonnast kas oma keelelt või kultuuriliselt taustalt. Sellise grupiga peab eraldi tööd tegema, et see õige ja adekvaatne info jõuaks ka nendeni," märkis Kadai.
Raviasutused võivad olla murekohaks
Kadai tunnistas, et tal ei ole täpseid andmeid, mis põhjusel on haiglates kasvanud koroonahaigete arv, aga kui selle põhjuseks on viiruse levik asutuse sees, siis see paneb muretsema.
"See on murettekitav, et haiglates viibivate koroonadiagnoosiga või COVID-19 diagnoosiga patsientide arv on selges tõusutrendis," rääkis Kadai. "Siin on olnud sõnumeid, mis on pannud kõrvu kikitama - kui öeldakse, et haigus on levinud raviasutuse sees, siis see paneb muretsema, sest sellel ei ole otsest seost sellega, mis ühiskonnas toimub, milline on haigestumise levik ühiskonnas."
"Kui haigla patsientide arvudes annavad oluliselt tooni need, kes on nakkuse saanud haiglas või hooldekodus, siis tuleb ennekõike pöörata tähelepanu sinna, sest seal on riskirühm. Peab olema äärmiselt tähelepanelik, et hoida maksimaalselt ära haiguse levikut ravi- ja hoolekandeasutustes, sest need on kõige kriitilisemad kohad ja seda me teame alates kevadest, siin ei ole mitte midagi uut," rõhutas Kadai.
Kommenteerides pühapäeval alanud vaktsineerimist, märkis Kadai, et need peaks andma tervishoiutöötajatele võimaluse rahulikult tööl käia.
"Kui kaks annust on kätte saadud, siis need inimesed ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui nad on nakkushaigusega kokku puutunud. Ja see annab leevendust raviasutuste põhiprobleemile, kus inimesed ei saa tööle tulla."
Valitsus peaks piiranguid paremini põhjendama
Kadai leidis leidis, et valitsuse käitumine viiruse ohjeldamismeetmete kehtestamisel paistab heitlik, asjassepuutuvate rühmadega suhtlus ning sammude selgitamine avalikkusele jätavad soovida.
"Parimaks lahenduseks oleks pikaajaliselt toimivate mehhanismide väljatöötamine. Selline perioodiline ühiskonna lukkupanek, millega saavutatakse haiguse langus, mille järel toimub avamine ja siis jälle kinni panemine - see on üsna häiriv ühiskonnale ja sellel on päris tõsised tagajärjed," rääkis Kadai. "See strateegia on küll õige, aga selle kvaliteet jätab soovida, sest piirangud, mida täna seatakse - nende põhjendatus, selgitustöö, kaasamine, põhjendamine - on äärmiselt nõrk," lisas ta.
"Kodanikuna ma ei saa olla sellega rahul, kui ma tean, et valitsus koguneb, arutab midagi ja siis selle arutelu tulemusel laotatakse ette otsus, mis juhtuma hakkab. Tegelikult on see kogu ühiskonda puudutav küsimus, kogu ühiskond peab sellega hakkama saama," rõhutas Kadai. Lahenduseks oleks kogu ühiskonna kaasamine, kud seda kaasamist täna tegelikult ei ole, lisas ta. "Ja see on äärmiselt veider, sest see ei ole mingisugune salaoperatsioon, see on avalik lahendus ja avalik lahendus tähendab seda, et toimub ka laiem kaasamine."
Kadai sõnul jääb piirangute puhul tihti puudu selgetest põhjendustest, kus selgitatakse, miks mingeid otsuseid tehakse.
"Kui vaadata valitsuse või terviseameti piirangutega seotud korraldusi, siis nende selgituskirjad on üsna nõrgad. Nenditakse, et haigestumine on selline ja järgmisel hetkel nenditakse, et nüüd pannakse siis sellised ja sellised asjad kinni. Aga seda põhjuslikku seost, et need piirangud pannakse sinna sellepärast, et me näeme, et haigestumine toimub seal või seal ja meil on sellised tõendid - vaat see osa on praktiliselt olematu. Olen näinud ja spetsiaalselt läbi lugenud korraldusi ja näen, et seda ei ole seal. Ja see ongi nõrga kvaliteedi koht," rääkis Kadai.
Tema sõnul ta ei tea, kas sellist analüüsi ei ole või ei osata seda inimestele arusaadavalt esitleda.
"Ja kui inimestele seda arusaadavalt ei esitata, siis inimesed ei ole väga valmis nende piirangutega kaasa tulema - varem või hiljem tekib küsimusi, et kas see või teine asi on vajalik. Emotsioonide, arvamuste või kõhutunde pealt ei ole ju mõistlik neid otsuseid teha, seal peavad olema konkreetsed andmed," rõhutas ta.
Kadai tõi esile ka piirangute mõju ettevõtlusele.
"Võib-olla üksikisikuna mind see ei puuduta, et esmaspäevast läksid restoranid kinni, aga kui restoranipidajad saavad sellest ainult mõned päevad ette teada, siis see ei ole normaalne. Me räägime ju ettevõtlusest, kus on äririskid, plaan, töötajad, vastutus oma töötajate ees - ei ole normaalne olukord, kus ma saan ettevõtjana nädal aega ette informatsiooni, et ma pean oma uksed sulgema," rääkis Kadai. Tema hinnangul peaks ettevõtjaid ja huvirühmi neid puudutavate otsuste vastuvõtmisse kaasama.
"Ideaalis oleks olnud võimalik see plaan juba suveperioodil kokku panna ja kaaluda läbi, mis on teaduslik tõendus, millised on epidemioloogilised andmed, et piiranguid teatud haigestumise juures hakata sisse seadma. Ja rahulikumal perioodil oleks saanud ka kaasamise ära teha ning küsida huvigruppidelt ja ettevõtjatelt, keda need piirangud puudutavad - mis on nendepoolsed lahendused. Sest ega piirangud ei ole ju eesmärk omaette, eesmärk on hoida haigestumine kontrolli all.," selgitas Kadai.
"Veel kord, eesmärk on ju nakkushaiguse levikut kontrolli all hoida. Kuivõrd see eeltöö on kas täielikult tegemata või väga nõrgalt tehtud, siis täna tegelikult need piirangud tulevad sellisel eriskummalisel moel," tõdes terviseameti erakorralise meditsiini osakonna endine juhataja.
### Response:
Kadai: vaktsineerimine nõuab pingutust, valitsuse teavitus on nõrk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2021. aasta jäähoki MM on määratud ühiselt Lätile ja Valgevenele, aga pärast tänavu augustis Valgevenes puhkenud rahvarahutusi on selle kavandatud kujul toimumine mitmel korral küsimärgi alla sattunud.
Rahutused algasid Lukašenko järjekordselt presidendiks valimise järel, naaberriik Läti on teda aga kõvasti kritiseerinud ja kutsunud rahvusvahelist avalikkust üles kehtestama Valgevene ametnikele sanktsioone.
Novembris kogunenud IIHF-i nõukogu jõudis otsusele, et veel on liiga vara Minskis ja Riias toimuva turniiri saatuse üle otsustada, aga viimastel päevadel on hakanud taas jõulisemalt levinud kõlakad, mille kohaselt otsitakse Minskile asenduslinna.
MM-turniiri toimumine on suurele hokifännile Lukašenkole kindlasti tähtis. "Kohtun Aleksandr Lukašenkoga ja arutama hetkeolukorda," kommenteeris IIHF-i president Fasel Venemaa uudisteagentuurile RIA. "Me teeme kõik selleks, et maailmameistrivõistlused toimuks Minskis. Teeme selleks kõik endast oleneva."
Jäähoki maailmameistrivõistluste eliitgrupi turniir peaks toimuma 21. maist 6. juunini, kuid lisaks poliitilisele situatsioonile ähvardab võistluste läbiviimist mõistagi ka koroonaviiruse levik. | Jäähoki MM-i kohal ripuvad küsimärgid, Fasel kohtub Lukašenkoga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2021. aasta jäähoki MM on määratud ühiselt Lätile ja Valgevenele, aga pärast tänavu augustis Valgevenes puhkenud rahvarahutusi on selle kavandatud kujul toimumine mitmel korral küsimärgi alla sattunud.
Rahutused algasid Lukašenko järjekordselt presidendiks valimise järel, naaberriik Läti on teda aga kõvasti kritiseerinud ja kutsunud rahvusvahelist avalikkust üles kehtestama Valgevene ametnikele sanktsioone.
Novembris kogunenud IIHF-i nõukogu jõudis otsusele, et veel on liiga vara Minskis ja Riias toimuva turniiri saatuse üle otsustada, aga viimastel päevadel on hakanud taas jõulisemalt levinud kõlakad, mille kohaselt otsitakse Minskile asenduslinna.
MM-turniiri toimumine on suurele hokifännile Lukašenkole kindlasti tähtis. "Kohtun Aleksandr Lukašenkoga ja arutama hetkeolukorda," kommenteeris IIHF-i president Fasel Venemaa uudisteagentuurile RIA. "Me teeme kõik selleks, et maailmameistrivõistlused toimuks Minskis. Teeme selleks kõik endast oleneva."
Jäähoki maailmameistrivõistluste eliitgrupi turniir peaks toimuma 21. maist 6. juunini, kuid lisaks poliitilisele situatsioonile ähvardab võistluste läbiviimist mõistagi ka koroonaviiruse levik.
### Response:
Jäähoki MM-i kohal ripuvad küsimärgid, Fasel kohtub Lukašenkoga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuhanded Hiina sõdurid on India territooriumil ja läbirääkimised konflikti lahendamiseks on ummikus, teatas The Times.
Maailma kaks suurimat sõjaväge seisavad vastakuti 5000 meetri kõrgusel, kus temperatuur võib langeda miinus 40 kraadini.
Hiina ja India vaidlus piiri üle teravnes sel aastal, kui 20 India sõjaväelast ja teadmata arv hiinlasi sai tulevahetuses surma. Samuti teatas Hiina sel aastal mikrolainerelvade esmakordsest kasutamisest India armee vastu.
Vastasseis on tekitanud kartusi, et ühe poole valearvestus võib viia maailma kaks kõige suurema rahvaarvuga riiki avatud konflikti. Hiina ja India on mõlemad tuumariigid ja mõlema riigi elanike koguarv on üle 2,7 miljardi inimese.
Hiina väed ületasid maikuus vaidlusaluses Ladakhi provintsis piiri ja India on selle tulemusena pidanud loovutama 260 ruutkilomeetrit strateegilist territooriumi.
Peamiseks vaidluskohaks kahe riigi vahel on Karakorami mäekuru, mis on juba iidsest siiditee ajastust strateegiline transpordisõlm. Tegemist on Hiina jaoks olulise ligipääsuga Pakistani ja potentsiaalse kaubandustee väärtus võib ulatuda miljarditesse eurodesse.
"See oli Hiina poolt enneolematu samm, vaatamata tohutule investeeringutele India majandusse läks Hiina sõjalise laienemise teed. See on kindlasti seotud globaalse poliitikaga. India võis olla sihtmärk, et tagasi teha USA-le, mis on Trumpi administratsiooni ajal Hiina suhtes agressiivsema hoiaku võtnud," teatas endine India diplomaat Phunchok Stobdan.
India on seni eitanud, et Hiina väed on peale tunginud. Juunis tapsid hiinlased varitsusest 20 India sõjaväelast, kuid peaminister Narendra Modi sõnul polnud piiril mingit konflikti.
India arglikust vastukajast on Pekingi propagandistlik retoorika üha teravamaks muutunud. Eelmisel kuul väitis Pekingi Ülikooli professor Jin Canrong, et Hiina väed on tagasi võtnud kaks mäetippu, kasutades selleks mikrolainekiirgust.
"Me ei avalikustanud seda, kuna lahendasime probleemi ilusti. India ei avaldanud seda, kuna nad kaotasid nii armetult," teatas Jin Canrong
India valitsus ja sõjavägi peavad Hiina professori sõnavõttu Pekingi propagandaoperatsiooniks.
"Hiina väide, et nad kasutasid mikrolainerelvi, ei vasta tõele. Hiinlased kasutavad seda propaganda eesmärgil, et lisada Indiale survet," ütles India kindralleitnant D S Hooda.
India on Hiina kasvavale agressioonile vastanud USA-ga kaitsepakti loomisega, samuti on Delhi koostööd suurendatud Austraaliaga.
Indias on kasvanud ka Pekingi vastane viha, Delhi on keelustanud Hiina mobiiltelefonirakendusi, sealhulgas TikToki. Bollywoodi filmitähed ja suurärimehed ühinesid India valitsuse üleskutsega Hiina kaupade boikoteerimiseks. | Hiina ja India ei leia Himaalaja mäestikus piiritülile lahendust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuhanded Hiina sõdurid on India territooriumil ja läbirääkimised konflikti lahendamiseks on ummikus, teatas The Times.
Maailma kaks suurimat sõjaväge seisavad vastakuti 5000 meetri kõrgusel, kus temperatuur võib langeda miinus 40 kraadini.
Hiina ja India vaidlus piiri üle teravnes sel aastal, kui 20 India sõjaväelast ja teadmata arv hiinlasi sai tulevahetuses surma. Samuti teatas Hiina sel aastal mikrolainerelvade esmakordsest kasutamisest India armee vastu.
Vastasseis on tekitanud kartusi, et ühe poole valearvestus võib viia maailma kaks kõige suurema rahvaarvuga riiki avatud konflikti. Hiina ja India on mõlemad tuumariigid ja mõlema riigi elanike koguarv on üle 2,7 miljardi inimese.
Hiina väed ületasid maikuus vaidlusaluses Ladakhi provintsis piiri ja India on selle tulemusena pidanud loovutama 260 ruutkilomeetrit strateegilist territooriumi.
Peamiseks vaidluskohaks kahe riigi vahel on Karakorami mäekuru, mis on juba iidsest siiditee ajastust strateegiline transpordisõlm. Tegemist on Hiina jaoks olulise ligipääsuga Pakistani ja potentsiaalse kaubandustee väärtus võib ulatuda miljarditesse eurodesse.
"See oli Hiina poolt enneolematu samm, vaatamata tohutule investeeringutele India majandusse läks Hiina sõjalise laienemise teed. See on kindlasti seotud globaalse poliitikaga. India võis olla sihtmärk, et tagasi teha USA-le, mis on Trumpi administratsiooni ajal Hiina suhtes agressiivsema hoiaku võtnud," teatas endine India diplomaat Phunchok Stobdan.
India on seni eitanud, et Hiina väed on peale tunginud. Juunis tapsid hiinlased varitsusest 20 India sõjaväelast, kuid peaminister Narendra Modi sõnul polnud piiril mingit konflikti.
India arglikust vastukajast on Pekingi propagandistlik retoorika üha teravamaks muutunud. Eelmisel kuul väitis Pekingi Ülikooli professor Jin Canrong, et Hiina väed on tagasi võtnud kaks mäetippu, kasutades selleks mikrolainekiirgust.
"Me ei avalikustanud seda, kuna lahendasime probleemi ilusti. India ei avaldanud seda, kuna nad kaotasid nii armetult," teatas Jin Canrong
India valitsus ja sõjavägi peavad Hiina professori sõnavõttu Pekingi propagandaoperatsiooniks.
"Hiina väide, et nad kasutasid mikrolainerelvi, ei vasta tõele. Hiinlased kasutavad seda propaganda eesmärgil, et lisada Indiale survet," ütles India kindralleitnant D S Hooda.
India on Hiina kasvavale agressioonile vastanud USA-ga kaitsepakti loomisega, samuti on Delhi koostööd suurendatud Austraaliaga.
Indias on kasvanud ka Pekingi vastane viha, Delhi on keelustanud Hiina mobiiltelefonirakendusi, sealhulgas TikToki. Bollywoodi filmitähed ja suurärimehed ühinesid India valitsuse üleskutsega Hiina kaupade boikoteerimiseks.
### Response:
Hiina ja India ei leia Himaalaja mäestikus piiritülile lahendust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalev/TLÜ on 14 mänguga kaks võitu kogunud. Viimati suudeti vastasest paremad olla alles 28. oktoobril, kui alistati 85:65 TalTech. Hiljutises Eesti-Läti liiga mängus oldi vastamisi Pärnu Sadama meeskonnaga, kellelt saadi kindel 55:93 kaotus, kusjuures erinevatel põhjustel jäid eemale kolm liidrit: Brandis Raley-Ross, Siim-Markus Post ja Karl-Johan Lips. Vahepealselt ajal osaleti Superkarika turniiril, mille poolfinaalis tuli tunnistada BC Kalev/Cramo 88:71 paremust ja pronksimängus osutati Pärnule küll tugevat vastupanu, kuid lõpuks tuli siiski leppida 83:85 kaotusega.
Rakvere on 12 mängust viis võitu kogunud. Eelmises Eesti-Läti liiga kohtumises võõrustati Tartu Ülikool Maks & Mooritsat ning kirja saadi 85:78 võit. Poolaeg kuulus napilt Tartule, aga nii kolmandal kui ka neljandal veerandajal oli parem Rakvere, mis andis neile seeläbi raske võidu. Egert Haller viskas 18 ja Sten Saaremäel 13 punkti.
Superkarika turniiril õnnestus Rakverel Devin Harrise 17 punkti toel üllatada Pärnu Sadama meeskonda tulemusega 83:78. Finaalis oli vastaseks BC Kalev/Cramo ja seal jäädi kindlalt 56:95 kaotajaks. Egert Haller oli meeskonna resultatiivseim 20 punktiga.
Hooaja esimese omavahelise mängu võitis Kalev/TLÜ 94:93. Teises oli parem Rakvere 82:75. | Kalev/TLÜ loodab Rakvere vastu kaotuste jadale punkti panna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalev/TLÜ on 14 mänguga kaks võitu kogunud. Viimati suudeti vastasest paremad olla alles 28. oktoobril, kui alistati 85:65 TalTech. Hiljutises Eesti-Läti liiga mängus oldi vastamisi Pärnu Sadama meeskonnaga, kellelt saadi kindel 55:93 kaotus, kusjuures erinevatel põhjustel jäid eemale kolm liidrit: Brandis Raley-Ross, Siim-Markus Post ja Karl-Johan Lips. Vahepealselt ajal osaleti Superkarika turniiril, mille poolfinaalis tuli tunnistada BC Kalev/Cramo 88:71 paremust ja pronksimängus osutati Pärnule küll tugevat vastupanu, kuid lõpuks tuli siiski leppida 83:85 kaotusega.
Rakvere on 12 mängust viis võitu kogunud. Eelmises Eesti-Läti liiga kohtumises võõrustati Tartu Ülikool Maks & Mooritsat ning kirja saadi 85:78 võit. Poolaeg kuulus napilt Tartule, aga nii kolmandal kui ka neljandal veerandajal oli parem Rakvere, mis andis neile seeläbi raske võidu. Egert Haller viskas 18 ja Sten Saaremäel 13 punkti.
Superkarika turniiril õnnestus Rakverel Devin Harrise 17 punkti toel üllatada Pärnu Sadama meeskonda tulemusega 83:78. Finaalis oli vastaseks BC Kalev/Cramo ja seal jäädi kindlalt 56:95 kaotajaks. Egert Haller oli meeskonna resultatiivseim 20 punktiga.
Hooaja esimese omavahelise mängu võitis Kalev/TLÜ 94:93. Teises oli parem Rakvere 82:75.
### Response:
Kalev/TLÜ loodab Rakvere vastu kaotuste jadale punkti panna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liivia Mahlapuu kritiseeris ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos, et kultuuriministeeriumile nähtavasti seadused ei kehti. Juttu oli kultuuriväärtuste kaitse ja loodushoiu keerulisest vahekorrast Jägala jõe alamjooksu piirkonnas toimuva näite varal. Kultuuriministeerium kinnitab oma vastulauses, et ei vaata seadustest mööda.
Kultuuriministeerium kinnitab, et ühe seaduse või direktiivi täitmise eesmärk ei saa olla teise rikkumine. Kultuuriministeeriumi või kultuuriministri hinnata ei ole, kas näiteks Jägala jõel võib vett paisutada ja elektrit toota või mitte.
Samuti ei ole kultuuriministeeriumi pädevuses koostada keskkonnamõjude hindamise aruannet ega väljastada vee erikasutuse keskkonnalube. Kultuuriministeeriumi ülesanne on seista kultuuriväärtuste eest, mis on taastumatu ressurss.
Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie on ERR kultuuriportaalis 8. oktoobril ilmunud samateemalises arvamusloos selgitanud, et kui keskkonnakaitses on võimalik turgutada potentsiaalseid liike ja nende elupaiku, taastades soid ja valada betooni, et teha kaladele soodsaid kudemistingimusi, siis kultuuriväärtusi ajalugu võltsimata taasluua pole võimalik.
Kultuuriministeerium on endiselt seisukohal, et Jägala joa alamjooksul paiknevad kaks muistset arheoloogiamälestist on hindamatu väärtusega. Mõlema puhul on tegemist asulakohtade ja põllujäänustega, mis pärinevad väga pikast perioodist, mesoliitikumist viikingiaja lõpuni (6500 eKr – 1050 pKr).
Neile kehtestud ühisesse kaitsevööndisse on haaratud ka kolm lähedal asuvat mälestist: Linnamäe hüdroelektrijaama pais, arheoloogiamälestiste asulakoht ja Jägala linnamägi. Jägala asulakohtadelt saadud leiumaterjal on võimaldanud ümber hinnata nii mesoliitiliste asulakohtade paiknemist maastikul kui ka kiviaegsete tööriistade materjalide kasutamist.
Samuti on tegemist ühe Põhja-Eesti tähtsama viikingiaja keskusega, millel on väga kõrge teaduslik potentsiaal. Kaitse alla võetud muistised on väga hästi säilinud ajaloolise maastiku osa.
"Eesti vooluveekogudel on kokku üle 900 paisu, millest 57 on muinsuskaitse all. Neist omakorda vaid 17 asuvad nn lõhelaste jõelõikudel."
Tõdeme, et loodushoidu ja kultuuriväärtuste säilitamine, tasakaalu leidmine ning valikute tegemine on keeruline. Eesti vooluveekogudel on kokku üle 900 paisu, millest 57 on muinsuskaitse all. Neist omakorda vaid 17 asuvad nn lõhelaste jõelõikudel. Enamikul jõelõikudel on jõutud looduse ja kultuuripärandi küsimustes osas kokkuleppele.
17 paisust on jäänud üles küsimus ainult kolme osas: Linnamäe, Kunda ja Hellenurme. Need kolm paisu on unikaalsed kultuuriväärtused, millele võrreldavaid Eestis teisi ei ole. Hellenurmel asuv rajatis on täiuslikult säilinud sisustusega ja praeguseks ainus töötav vesiveski Eestis.
Kunda hüdroelektrijaama pais on juba kaitse all. Ka seal kehtib säilitamiskohustus. Unikaalsed objektid nõuavad standardist erinevat lahendust – ja nii see ka Jägala jõel.
Eesti kui Euroopa Liidu liige peab täitma oma põhiseaduslikke ülesandeid, need on rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. Nii Eestis kui ka mujal Euroopas kehtivad kultuuriväärtuste kaitse seadused ja direktiivid. Eesti on ühinenud ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooniga, arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooniga, Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni ja teiste rahvusvaheliste kokkulepetega, mis reguleerivad kultuuripärandi kaitset.
Kõike seda arvesse võttes on Eestil kohustus teha üksikutel juhtudel väga raskeid otsuseid. Teame, et need ei pruugi olla kõigile osapooltele alati sobivad. Kindel on aga see, et olukord, kus kultuuripärand on hävitatud ja ka loodus ei taastu, pole kellegi huvides. | Vastukaja. Kultuuriministeerium ei vaata seadustest mööda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liivia Mahlapuu kritiseeris ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos, et kultuuriministeeriumile nähtavasti seadused ei kehti. Juttu oli kultuuriväärtuste kaitse ja loodushoiu keerulisest vahekorrast Jägala jõe alamjooksu piirkonnas toimuva näite varal. Kultuuriministeerium kinnitab oma vastulauses, et ei vaata seadustest mööda.
Kultuuriministeerium kinnitab, et ühe seaduse või direktiivi täitmise eesmärk ei saa olla teise rikkumine. Kultuuriministeeriumi või kultuuriministri hinnata ei ole, kas näiteks Jägala jõel võib vett paisutada ja elektrit toota või mitte.
Samuti ei ole kultuuriministeeriumi pädevuses koostada keskkonnamõjude hindamise aruannet ega väljastada vee erikasutuse keskkonnalube. Kultuuriministeeriumi ülesanne on seista kultuuriväärtuste eest, mis on taastumatu ressurss.
Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie on ERR kultuuriportaalis 8. oktoobril ilmunud samateemalises arvamusloos selgitanud, et kui keskkonnakaitses on võimalik turgutada potentsiaalseid liike ja nende elupaiku, taastades soid ja valada betooni, et teha kaladele soodsaid kudemistingimusi, siis kultuuriväärtusi ajalugu võltsimata taasluua pole võimalik.
Kultuuriministeerium on endiselt seisukohal, et Jägala joa alamjooksul paiknevad kaks muistset arheoloogiamälestist on hindamatu väärtusega. Mõlema puhul on tegemist asulakohtade ja põllujäänustega, mis pärinevad väga pikast perioodist, mesoliitikumist viikingiaja lõpuni (6500 eKr – 1050 pKr).
Neile kehtestud ühisesse kaitsevööndisse on haaratud ka kolm lähedal asuvat mälestist: Linnamäe hüdroelektrijaama pais, arheoloogiamälestiste asulakoht ja Jägala linnamägi. Jägala asulakohtadelt saadud leiumaterjal on võimaldanud ümber hinnata nii mesoliitiliste asulakohtade paiknemist maastikul kui ka kiviaegsete tööriistade materjalide kasutamist.
Samuti on tegemist ühe Põhja-Eesti tähtsama viikingiaja keskusega, millel on väga kõrge teaduslik potentsiaal. Kaitse alla võetud muistised on väga hästi säilinud ajaloolise maastiku osa.
"Eesti vooluveekogudel on kokku üle 900 paisu, millest 57 on muinsuskaitse all. Neist omakorda vaid 17 asuvad nn lõhelaste jõelõikudel."
Tõdeme, et loodushoidu ja kultuuriväärtuste säilitamine, tasakaalu leidmine ning valikute tegemine on keeruline. Eesti vooluveekogudel on kokku üle 900 paisu, millest 57 on muinsuskaitse all. Neist omakorda vaid 17 asuvad nn lõhelaste jõelõikudel. Enamikul jõelõikudel on jõutud looduse ja kultuuripärandi küsimustes osas kokkuleppele.
17 paisust on jäänud üles küsimus ainult kolme osas: Linnamäe, Kunda ja Hellenurme. Need kolm paisu on unikaalsed kultuuriväärtused, millele võrreldavaid Eestis teisi ei ole. Hellenurmel asuv rajatis on täiuslikult säilinud sisustusega ja praeguseks ainus töötav vesiveski Eestis.
Kunda hüdroelektrijaama pais on juba kaitse all. Ka seal kehtib säilitamiskohustus. Unikaalsed objektid nõuavad standardist erinevat lahendust – ja nii see ka Jägala jõel.
Eesti kui Euroopa Liidu liige peab täitma oma põhiseaduslikke ülesandeid, need on rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. Nii Eestis kui ka mujal Euroopas kehtivad kultuuriväärtuste kaitse seadused ja direktiivid. Eesti on ühinenud ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooniga, arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooniga, Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni ja teiste rahvusvaheliste kokkulepetega, mis reguleerivad kultuuripärandi kaitset.
Kõike seda arvesse võttes on Eestil kohustus teha üksikutel juhtudel väga raskeid otsuseid. Teame, et need ei pruugi olla kõigile osapooltele alati sobivad. Kindel on aga see, et olukord, kus kultuuripärand on hävitatud ja ka loodus ei taastu, pole kellegi huvides.
### Response:
Vastukaja. Kultuuriministeerium ei vaata seadustest mööda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sisserände piirarvuks on tuleval aastal kinnitatud 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast ehk 1315 inimest. Tähtajalise elamisloa soovijate hulk on aga nii tänavu kui aasta varem olnud sisserände piirarvust oluliselt suurem.
PPA tegi siseministeeriumile ettepaneku kaaluda sisserände piirarvu jaotamiseks aluste kehtestamist senisest suuremas mahus, et piirarvu täitmisel arvestatakse esmajärjekorras neid, keda riik esmalt ootab ja vajab.
"Tegime väljavõtte isikutest, kes said sisserände piirarvu alusel elamisloa 2019. ja 2020. aastal ning tuvastasime, et kokku 433 isikul on tänaseks elamisluba juba kehtetuks tunnistatud. Peamiselt on kehtetuks tunnistamise põhjuseks asjaolu, et töösuhe lõppeb enne tähtaega. Seega märkimisväärne osa käesoleva ja eelmise aasta sisserände piirarvust on jagunenud isikute vahel, kes tegelikult Eestisse elama ei jää," märkis PPA pöördumises ministeeriumi poole.
Piirarv on juba praegu jaotatud osadeks: 25 elamisluba on ette nähtud etendusasutuste tähtahalistele töötajatele, 24 sportlastele, treeneritele või teistele sporditöötajatele ja viis elamisluba välislepingu alusel töötajatele.
See jätab 1261 elamisluba, mida muudel alustel ei reguleerita.
Siseministeerium märkis vastuses PPA-le, et töösuhte ennetähtaegne lõpetamine toimub kas poolte kokkuleppel või töölepingu ülesütlemisel, mistõttu on piirarvu jaotamisel raske ette kujutada, kelle puhul võib olla töölepingu enneaegse lõpetamise risk.
"Et sellist olukorda vältida, tuleks sätestada minimaalse töösuhte ja töölepingu kestus," märkis ministeerium.
Välismaalaste seadusega on kehtestatud tööandjale küll erinevad nõuded, kuid puudub piirang minimaalsele töölepingu kestusele. Piirang pole aga vajalik, kuna tööandjad võivad lühema töösuhte korral taotleda lühiajalise töötamise registreerimist. | PPA tahab sisserände piirarvu jaotamisele selgemaid aluseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sisserände piirarvuks on tuleval aastal kinnitatud 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast ehk 1315 inimest. Tähtajalise elamisloa soovijate hulk on aga nii tänavu kui aasta varem olnud sisserände piirarvust oluliselt suurem.
PPA tegi siseministeeriumile ettepaneku kaaluda sisserände piirarvu jaotamiseks aluste kehtestamist senisest suuremas mahus, et piirarvu täitmisel arvestatakse esmajärjekorras neid, keda riik esmalt ootab ja vajab.
"Tegime väljavõtte isikutest, kes said sisserände piirarvu alusel elamisloa 2019. ja 2020. aastal ning tuvastasime, et kokku 433 isikul on tänaseks elamisluba juba kehtetuks tunnistatud. Peamiselt on kehtetuks tunnistamise põhjuseks asjaolu, et töösuhe lõppeb enne tähtaega. Seega märkimisväärne osa käesoleva ja eelmise aasta sisserände piirarvust on jagunenud isikute vahel, kes tegelikult Eestisse elama ei jää," märkis PPA pöördumises ministeeriumi poole.
Piirarv on juba praegu jaotatud osadeks: 25 elamisluba on ette nähtud etendusasutuste tähtahalistele töötajatele, 24 sportlastele, treeneritele või teistele sporditöötajatele ja viis elamisluba välislepingu alusel töötajatele.
See jätab 1261 elamisluba, mida muudel alustel ei reguleerita.
Siseministeerium märkis vastuses PPA-le, et töösuhte ennetähtaegne lõpetamine toimub kas poolte kokkuleppel või töölepingu ülesütlemisel, mistõttu on piirarvu jaotamisel raske ette kujutada, kelle puhul võib olla töölepingu enneaegse lõpetamise risk.
"Et sellist olukorda vältida, tuleks sätestada minimaalse töösuhte ja töölepingu kestus," märkis ministeerium.
Välismaalaste seadusega on kehtestatud tööandjale küll erinevad nõuded, kuid puudub piirang minimaalsele töölepingu kestusele. Piirang pole aga vajalik, kuna tööandjad võivad lühema töösuhte korral taotleda lühiajalise töötamise registreerimist.
### Response:
PPA tahab sisserände piirarvu jaotamisele selgemaid aluseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesest Eestisse jõudnud vaktsiinikogusest piisab pisut vähem kui 5000 inimese vaktsineerimiseks. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse selgitas, et haiglad ja kiirabid saavad esialgu vaktsiini 2500 töötaja jaoks, ülejäänu on ette nähtud perearstikeskustele.
Perearstikeskustes algab vaktsineerimine kolmapäeval või neljapäeval. Kõigepealt tuleb läbida konkreetsest Pfizeri vaktsiinist rääkiv koolitus. Jesse ütles, et väiksemale grupile tehti sama koolitus juba esimesel jõulupühal ja sestap saab suurem osa haiglaid juba vaktsineerida.
"Arvestades, kui pingeline on olnud tervishoiutöötajate elu kogu selle aasta jooksul, ei pidanud me õigustatuks sundida suurt osa tervishoiutöötajaid 25. detsembril taas kord oma perede juurest ära tulema vaktsiinikoolitust läbima," nentis Jesse.
Teisipäeval läbib vaktsiinikoolituse ligi 2500 tervishoiutöötajat. Nende seas on ka Tartu Ülikooli kliinikumi vaktsineerimismeeskond. Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse õde Tiina Teder ütles, et kliinikum sai esialgu vaktsiini 500 inimese jaoks, 20 COVID intensiivravi töötajat said oma süsti kätte juba pühapäeval.
"Homme (kolmapäeval – toim.) on meil veel täiendav infektsioonikontrolli seminar vaktsineerimismeeskonna liikmetele ja homsest alustame ka teiste töötajate vaktsineerimist. Lähima kahe-kolme päeva jooksul me vaktsineerime 200 inimest kindlasti ära," lausus Teder.
Teder loodab, et 500 töötaja vaktsineerimine katab haigla esmase vajaduse ära.
"COVID-i puhul on meil kaks intensiivi, meil on erakorralise meditsiini osakond, mis kindlasti on selles riskigrupis. Meil on mitmeid COVID osakondi."
PERH loodab aasta lõpuks 700 töötajat vaktsineerida
Põhja-Eesti regionaalhaigla sai esialgu vaktsiini seitsmesaja inimese vaktsineerimiseks. Haigla juht Agris Peedu ütles, et nemadki seadsid prioriteediks erakorralise meditsiini osakonna ja COVID-i palatite töötajad. Lisaks psühhiaatriaüksuse, sest sealgi on koroonahaigeid.
Regionaalhaiglas alustati hoogsa vaktsineerimisega juba esmaspäeval ja Agris Peedu loodab, et veel enne aasta lõppu õnnestub 700 haiglatöötajale esimene süst ära teha. Peedi sõnul on üle 220 töötaja vaktsiinisüsti juba saanud.
Regionaalhaiglas töötab kokku ligikaudu 4500 inimest. Peedu ütleb, et 700 töötaja vaktsineerimine haiglal veel normaalse töökorralduse juurde naasta ei luba. Samas pisut on sellest siiski abi.
"Meie infektsioonikontrolli juht täna (teisipäeval – toim.) staabis ütles seda, et kui meie töötaja on saanud COVID vaktsiini ja pärast esimest vaktsineerimist nädala aja pärast puutub kokku COVID positiivsega, siis meie infektsioonikontroll ei loe teda lähikontaktseks. Selline leevendus võib küll tulla, et meil haiglas ei ole siis nii palju lähikontaktseid, keda me peame teatud perioodiks garantiini jätma," rääkis Peedu.
Küsimusele, kas vaktsineeritu saab viirust edasi kanda, teaduslikku vastust veel pole. Siiski ütleb ka Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) infektsioonikontrolli arst Aino Rõõm, et vaktsineeritud lähikontaktseid hakkavad nad tööle lubama.
"Aga ta käib meil siis isikukaitsevahendites ja respiraatoris ja siis on kindel, et tema käest haigust ei saa, isegi, kui väikeses osas võib see levik esineda," lisas Rõõm.
Ida-Tallinna keskhaiglas hakati vaktsiinisoovijate nimekirja koostama juba jõuluõhtul. Esmaspäevak on esimene vaktsiinikogus juba otsas ja süsti on saanud 227 töötajat. Õigemini pidi haigla vaktsiini saama kahesaja inimese jaoks. "Viaalidel on lisadoos ja selle lisadoosi täpsel doseeringul, mille apteeker meile tegi, me saime kasutada veel täiendavad 27 doosi," ütles Rõõm.
Aino Rõõm märkis, et mida rohkem infot vaktsiinide kohta tuli, seda enam hakkasid töötajad pookimise vastu huvi tundma. Teisipäevalgi olid Ida-Tallinna keskhaiglast inimesed piltlikult öeldes järjekorras. Nii nagu kõigile teistele, on ka meditsiinitöötajatele vaktsineerimine vabatahtlik.
"Meil on kogemus gripivaktsiiniga. Selle populaarsus on meil maja sees aastast aastasse kasvanud, aga see pole kunagi olnud sada protsenti – see jääb siiski sinna 50–60 protsendi juurde," lausus Peedu.
Peedu lisas, et haigla teeb töötajatele ka hoolsalt tutvustustööd. "Me näeme, et need kes töötavad igapäevaselt COVID patsientidega, on väga huvitatud vaktsiinist," ütles ta.
Tiina Teder ütles, et Tartu Ülikooli kliinikumis on gripivaktsiini vastu võtnud peaaegu 75 protsenti töötajatest. "Me loodame, et seda sama protsenti näeme me ka COVID-i vastu vaktsineerimise puhul," märkis ta.
Vaktsineerimist karta ei tasu, kinnitas ITK infektsioonikontrolli arst Aino Rõõm. 227 vaktsineerimise juures oli ainus kõrvaltoime veidi valulik käsi. Palavikku ei tekkinud kellelgi.
"Need, kes on allergilised inimesed ja otsustasid ikkagi vaktsineerida, need jäid jälgimisele pooleks tunniks, üksikud isegi kolmveerand tunniks ja kõik läks väga hästi," kinnitas Rõõm. | Suurem meditsiinitöötajate vaktsineerimine algab kolmapäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesest Eestisse jõudnud vaktsiinikogusest piisab pisut vähem kui 5000 inimese vaktsineerimiseks. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse selgitas, et haiglad ja kiirabid saavad esialgu vaktsiini 2500 töötaja jaoks, ülejäänu on ette nähtud perearstikeskustele.
Perearstikeskustes algab vaktsineerimine kolmapäeval või neljapäeval. Kõigepealt tuleb läbida konkreetsest Pfizeri vaktsiinist rääkiv koolitus. Jesse ütles, et väiksemale grupile tehti sama koolitus juba esimesel jõulupühal ja sestap saab suurem osa haiglaid juba vaktsineerida.
"Arvestades, kui pingeline on olnud tervishoiutöötajate elu kogu selle aasta jooksul, ei pidanud me õigustatuks sundida suurt osa tervishoiutöötajaid 25. detsembril taas kord oma perede juurest ära tulema vaktsiinikoolitust läbima," nentis Jesse.
Teisipäeval läbib vaktsiinikoolituse ligi 2500 tervishoiutöötajat. Nende seas on ka Tartu Ülikooli kliinikumi vaktsineerimismeeskond. Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse õde Tiina Teder ütles, et kliinikum sai esialgu vaktsiini 500 inimese jaoks, 20 COVID intensiivravi töötajat said oma süsti kätte juba pühapäeval.
"Homme (kolmapäeval – toim.) on meil veel täiendav infektsioonikontrolli seminar vaktsineerimismeeskonna liikmetele ja homsest alustame ka teiste töötajate vaktsineerimist. Lähima kahe-kolme päeva jooksul me vaktsineerime 200 inimest kindlasti ära," lausus Teder.
Teder loodab, et 500 töötaja vaktsineerimine katab haigla esmase vajaduse ära.
"COVID-i puhul on meil kaks intensiivi, meil on erakorralise meditsiini osakond, mis kindlasti on selles riskigrupis. Meil on mitmeid COVID osakondi."
PERH loodab aasta lõpuks 700 töötajat vaktsineerida
Põhja-Eesti regionaalhaigla sai esialgu vaktsiini seitsmesaja inimese vaktsineerimiseks. Haigla juht Agris Peedu ütles, et nemadki seadsid prioriteediks erakorralise meditsiini osakonna ja COVID-i palatite töötajad. Lisaks psühhiaatriaüksuse, sest sealgi on koroonahaigeid.
Regionaalhaiglas alustati hoogsa vaktsineerimisega juba esmaspäeval ja Agris Peedu loodab, et veel enne aasta lõppu õnnestub 700 haiglatöötajale esimene süst ära teha. Peedi sõnul on üle 220 töötaja vaktsiinisüsti juba saanud.
Regionaalhaiglas töötab kokku ligikaudu 4500 inimest. Peedu ütleb, et 700 töötaja vaktsineerimine haiglal veel normaalse töökorralduse juurde naasta ei luba. Samas pisut on sellest siiski abi.
"Meie infektsioonikontrolli juht täna (teisipäeval – toim.) staabis ütles seda, et kui meie töötaja on saanud COVID vaktsiini ja pärast esimest vaktsineerimist nädala aja pärast puutub kokku COVID positiivsega, siis meie infektsioonikontroll ei loe teda lähikontaktseks. Selline leevendus võib küll tulla, et meil haiglas ei ole siis nii palju lähikontaktseid, keda me peame teatud perioodiks garantiini jätma," rääkis Peedu.
Küsimusele, kas vaktsineeritu saab viirust edasi kanda, teaduslikku vastust veel pole. Siiski ütleb ka Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) infektsioonikontrolli arst Aino Rõõm, et vaktsineeritud lähikontaktseid hakkavad nad tööle lubama.
"Aga ta käib meil siis isikukaitsevahendites ja respiraatoris ja siis on kindel, et tema käest haigust ei saa, isegi, kui väikeses osas võib see levik esineda," lisas Rõõm.
Ida-Tallinna keskhaiglas hakati vaktsiinisoovijate nimekirja koostama juba jõuluõhtul. Esmaspäevak on esimene vaktsiinikogus juba otsas ja süsti on saanud 227 töötajat. Õigemini pidi haigla vaktsiini saama kahesaja inimese jaoks. "Viaalidel on lisadoos ja selle lisadoosi täpsel doseeringul, mille apteeker meile tegi, me saime kasutada veel täiendavad 27 doosi," ütles Rõõm.
Aino Rõõm märkis, et mida rohkem infot vaktsiinide kohta tuli, seda enam hakkasid töötajad pookimise vastu huvi tundma. Teisipäevalgi olid Ida-Tallinna keskhaiglast inimesed piltlikult öeldes järjekorras. Nii nagu kõigile teistele, on ka meditsiinitöötajatele vaktsineerimine vabatahtlik.
"Meil on kogemus gripivaktsiiniga. Selle populaarsus on meil maja sees aastast aastasse kasvanud, aga see pole kunagi olnud sada protsenti – see jääb siiski sinna 50–60 protsendi juurde," lausus Peedu.
Peedu lisas, et haigla teeb töötajatele ka hoolsalt tutvustustööd. "Me näeme, et need kes töötavad igapäevaselt COVID patsientidega, on väga huvitatud vaktsiinist," ütles ta.
Tiina Teder ütles, et Tartu Ülikooli kliinikumis on gripivaktsiini vastu võtnud peaaegu 75 protsenti töötajatest. "Me loodame, et seda sama protsenti näeme me ka COVID-i vastu vaktsineerimise puhul," märkis ta.
Vaktsineerimist karta ei tasu, kinnitas ITK infektsioonikontrolli arst Aino Rõõm. 227 vaktsineerimise juures oli ainus kõrvaltoime veidi valulik käsi. Palavikku ei tekkinud kellelgi.
"Need, kes on allergilised inimesed ja otsustasid ikkagi vaktsineerida, need jäid jälgimisele pooleks tunniks, üksikud isegi kolmveerand tunniks ja kõik läks väga hästi," kinnitas Rõõm.
### Response:
Suurem meditsiinitöötajate vaktsineerimine algab kolmapäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tegime riigikogus selle ettepaneku täiendavalt niiöelda otselepingute võimaluste väljaselgitamiseks ja tegemiseks juba kuid tagasi," märkis Pentus-Rosimannus sotsiaalmeedias.
Eesti on praegu kätte saanud 10 000 Pfizeri koroonavaktsiini doosi, millest piisab poole vähema hulga inimeste vaktsineerimiseks.
Ilmselt hakkab Eesti lähinädalatel saama samamoodi 10 000 doosi nädalas, mis tähendaks, et isegi kõigi meditsiinitöötajate vaktsineerimine võtab aega üle kuu.
"Kui see oleks kõik toimunud esimese laine ajal, oleks kuidagi veel olnud põhjust leebemalt suhtuda. Aga suvi oli vahel. Mitu kuud oli võimalik detailselt läbi mõelda, läbi rääkida, ette valmistada..." märkis Pentus-Rosimannus.
"Kui on korralikult ettevalmistatud kava, siis on võimalik ka nii, et paari päevaga jõutakse väikeses riigis vaktsineerida ca 500 000 inimest ja paari nädalaga saavad vaktsiini kõik riskirühmad," kirjutas Pentus-Rosimannus. "Eestis... jõuti sama ajaga 500 inimese vaktsineerimiseni." | Pentus-Rosimannus: juba mitu kuud tagasi panime ette otse vaktsiini osta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegime riigikogus selle ettepaneku täiendavalt niiöelda otselepingute võimaluste väljaselgitamiseks ja tegemiseks juba kuid tagasi," märkis Pentus-Rosimannus sotsiaalmeedias.
Eesti on praegu kätte saanud 10 000 Pfizeri koroonavaktsiini doosi, millest piisab poole vähema hulga inimeste vaktsineerimiseks.
Ilmselt hakkab Eesti lähinädalatel saama samamoodi 10 000 doosi nädalas, mis tähendaks, et isegi kõigi meditsiinitöötajate vaktsineerimine võtab aega üle kuu.
"Kui see oleks kõik toimunud esimese laine ajal, oleks kuidagi veel olnud põhjust leebemalt suhtuda. Aga suvi oli vahel. Mitu kuud oli võimalik detailselt läbi mõelda, läbi rääkida, ette valmistada..." märkis Pentus-Rosimannus.
"Kui on korralikult ettevalmistatud kava, siis on võimalik ka nii, et paari päevaga jõutakse väikeses riigis vaktsineerida ca 500 000 inimest ja paari nädalaga saavad vaktsiini kõik riskirühmad," kirjutas Pentus-Rosimannus. "Eestis... jõuti sama ajaga 500 inimese vaktsineerimiseni."
### Response:
Pentus-Rosimannus: juba mitu kuud tagasi panime ette otse vaktsiini osta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uued merisamblikud, molluskid ja korallid jäid teadusele praeguseni tundmatuks, sest teadlaste sõnul pole merepõhja varem nii põhjalikult uuritud.
Paraku hoiatavad uurijad, et avastatud liigid võivad kliimamuutuse tõttu juba eos ohus olla. Ookeani neeldunud süsihappegaas muudab vee happelisemaks. Happelisem vesi lahustab aga koralle ja molluskite karpe. Teadlaste sõnul pole samas veel liiga hilja uusi liike ja nende elukeskkondi päästa.
Sügavuste suurlinnad
Liverpooli Ülikooli ookeanikeemiku George Wolffi sõnul on merepõhjast paremini kaardistatud isegi Kuu ja Marsi pind. Nii pole üllatav, et ookeanipõhjas ringi vaadates leiab uurija alati midagi uut. Avastused ei pruugi piirduda vaid üksikute liikidega: vahel leitakse terveid uusi ökosüsteeme.
Atlase projekti nimelist uuringut juhtinud Edinburghi Ülikooli professori Murray Robertsi sõnul leiti uuringu viie aasta jooksul erilisi ökosüsteeme ning vaadeldi, kuidas need toimivad.
Näiteks moodustasid käsnad terveid kogukondi ja süvamere korallid omalaadseid suurlinnu. Robertsi sõnul toetavad käsnad ja korallid teisi elusolendeid, sest pakuvad olulistele kalaliikidele kudemispaiku. Kui inimtegevus neid nii-öelda linnu kahjustab, pole kaladel kusagil kudeda ning ökosüsteemide funktsioon läheb tulevaste põlvkondade jaoks kaotsi. Uurija võrdleb leitud mere-elupaiku tähtsuse poolest vihmametsadega, sest mõlemad ökosüsteemid on äärmiselt elu- ja liigirikkad.
Microporella funbio Autor/allikas: Fundación Biodiversidad
Aeglustades ookeanihoovusi
Uuringus osales teadlasi Atlandi ookeani ääres asuvast 13 riigist. Ookeanipõhja avastasid üheskoos ookeanikeemikud, füüsikud ja bioloogid. Teadusharusid ühendades otsiti vastust küsimusele, kuidas ookeanikeskkond kliimasoojenemise ja inimtegevuse mõjul muutub.
Ookeanihoovuseid ja fossiilide ladestumist uurides leidis töörühm, et Atlandi ookeani põhjaosa suured hoovused on kliimamuutuse mõjul järsult aeglustunud. Murray Robertsi sõnul on hoovuste aeglustumise tagajärjed keerukad, Võib aga juhtuda, et ökosüsteemide vahelised ühendused muutuvad niimoodi nõrgemaks. Nimelt ühendavad hoovused kiirteede kombel omavahel ookeanisügavuse erinevaid elupaiku.
Mis silmist, see meelest
Tromso Ülikooli loodusressursside ökonomisti Claire Armstrongi sõnul seisneb uuringu väärtus teadmises, mida kõike on inimkonnal kaotada. Süvaookean võib inimestele olla sedavõrd silmist ja meelest eemal, et me ei taju uurija sõnul oma tegevuste tagajärgi merekeskkonnale.
Planeedi rahvaarv üha kasvab, reostus suureneb ja süvamerd nähakse üha enam kohana, kust ammutada meditsiinile või tööstusele sobivaid materjale. Seepärast tuleb inimestel mereteadlaste sõnul täita senised lüngad ookeanialastes teadmistes.
Antropora gemarita Ramalho Autor/allikas: Plazi | Atlandi ookeanist leiti 12 uut liiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uued merisamblikud, molluskid ja korallid jäid teadusele praeguseni tundmatuks, sest teadlaste sõnul pole merepõhja varem nii põhjalikult uuritud.
Paraku hoiatavad uurijad, et avastatud liigid võivad kliimamuutuse tõttu juba eos ohus olla. Ookeani neeldunud süsihappegaas muudab vee happelisemaks. Happelisem vesi lahustab aga koralle ja molluskite karpe. Teadlaste sõnul pole samas veel liiga hilja uusi liike ja nende elukeskkondi päästa.
Sügavuste suurlinnad
Liverpooli Ülikooli ookeanikeemiku George Wolffi sõnul on merepõhjast paremini kaardistatud isegi Kuu ja Marsi pind. Nii pole üllatav, et ookeanipõhjas ringi vaadates leiab uurija alati midagi uut. Avastused ei pruugi piirduda vaid üksikute liikidega: vahel leitakse terveid uusi ökosüsteeme.
Atlase projekti nimelist uuringut juhtinud Edinburghi Ülikooli professori Murray Robertsi sõnul leiti uuringu viie aasta jooksul erilisi ökosüsteeme ning vaadeldi, kuidas need toimivad.
Näiteks moodustasid käsnad terveid kogukondi ja süvamere korallid omalaadseid suurlinnu. Robertsi sõnul toetavad käsnad ja korallid teisi elusolendeid, sest pakuvad olulistele kalaliikidele kudemispaiku. Kui inimtegevus neid nii-öelda linnu kahjustab, pole kaladel kusagil kudeda ning ökosüsteemide funktsioon läheb tulevaste põlvkondade jaoks kaotsi. Uurija võrdleb leitud mere-elupaiku tähtsuse poolest vihmametsadega, sest mõlemad ökosüsteemid on äärmiselt elu- ja liigirikkad.
Microporella funbio Autor/allikas: Fundación Biodiversidad
Aeglustades ookeanihoovusi
Uuringus osales teadlasi Atlandi ookeani ääres asuvast 13 riigist. Ookeanipõhja avastasid üheskoos ookeanikeemikud, füüsikud ja bioloogid. Teadusharusid ühendades otsiti vastust küsimusele, kuidas ookeanikeskkond kliimasoojenemise ja inimtegevuse mõjul muutub.
Ookeanihoovuseid ja fossiilide ladestumist uurides leidis töörühm, et Atlandi ookeani põhjaosa suured hoovused on kliimamuutuse mõjul järsult aeglustunud. Murray Robertsi sõnul on hoovuste aeglustumise tagajärjed keerukad, Võib aga juhtuda, et ökosüsteemide vahelised ühendused muutuvad niimoodi nõrgemaks. Nimelt ühendavad hoovused kiirteede kombel omavahel ookeanisügavuse erinevaid elupaiku.
Mis silmist, see meelest
Tromso Ülikooli loodusressursside ökonomisti Claire Armstrongi sõnul seisneb uuringu väärtus teadmises, mida kõike on inimkonnal kaotada. Süvaookean võib inimestele olla sedavõrd silmist ja meelest eemal, et me ei taju uurija sõnul oma tegevuste tagajärgi merekeskkonnale.
Planeedi rahvaarv üha kasvab, reostus suureneb ja süvamerd nähakse üha enam kohana, kust ammutada meditsiinile või tööstusele sobivaid materjale. Seepärast tuleb inimestel mereteadlaste sõnul täita senised lüngad ookeanialastes teadmistes.
Antropora gemarita Ramalho Autor/allikas: Plazi
### Response:
Atlandi ookeanist leiti 12 uut liiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Romaani soomekeelse trüki ("Taivaan portaat") esitlus toimus esimest korda novembris Soomes korraldatud eesti kirjanduse virtuaalsel festivalil "Uksest ja aknast". Festivalil oli kavas 11 videosaadet, mis käsitlesid Soomes äsja ilmunud ja peatselt ilmuvaid eesti keelest tõlgitud raamatuid ja nendega seonduvaid teemasid.
Kivastiku 2019. aastal eesti keeles ilmunud ning Eduard Vilde kirjandusauhinna pälvinud "Taevatrepp" on romaan ajast, muusikast, sõprusest ja armastusest lapsepõlve ning tänapäeva Tartus.
Raamatu peategelasele Uule usaldab oma viimsel hingetõmbel tema kunstnikust sõber Georg saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib! Minevikus on mõnus, igavene suvi ja Procol Harum, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Päriselus on sügis, sõbrad kiilakad ja kibestunud, tüdrukud abielus ja isa, kes vanasti oli spordimees, põeb Alzheimerit. Miski ei kisu siia tagasi. Lõpuks peab Uu siiski otsustama, kuhu jääda või kuidas üldse.
Varasemalt on Mart Kivastiku sulest ilmunud mitmeid teoseid, viimased nende seast on "Armastuse vormid" ja "Autoportree naise ja hobusega". | Mart Kivastiku romaan "Taevatrepp" ilmus soome keeles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Romaani soomekeelse trüki ("Taivaan portaat") esitlus toimus esimest korda novembris Soomes korraldatud eesti kirjanduse virtuaalsel festivalil "Uksest ja aknast". Festivalil oli kavas 11 videosaadet, mis käsitlesid Soomes äsja ilmunud ja peatselt ilmuvaid eesti keelest tõlgitud raamatuid ja nendega seonduvaid teemasid.
Kivastiku 2019. aastal eesti keeles ilmunud ning Eduard Vilde kirjandusauhinna pälvinud "Taevatrepp" on romaan ajast, muusikast, sõprusest ja armastusest lapsepõlve ning tänapäeva Tartus.
Raamatu peategelasele Uule usaldab oma viimsel hingetõmbel tema kunstnikust sõber Georg saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib! Minevikus on mõnus, igavene suvi ja Procol Harum, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Päriselus on sügis, sõbrad kiilakad ja kibestunud, tüdrukud abielus ja isa, kes vanasti oli spordimees, põeb Alzheimerit. Miski ei kisu siia tagasi. Lõpuks peab Uu siiski otsustama, kuhu jääda või kuidas üldse.
Varasemalt on Mart Kivastiku sulest ilmunud mitmeid teoseid, viimased nende seast on "Armastuse vormid" ja "Autoportree naise ja hobusega".
### Response:
Mart Kivastiku romaan "Taevatrepp" ilmus soome keeles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 28-aastane Siegle sai kirja aja 1.29,43, millega edestas teiseks tulnud austerlast Vincent Kriechmayri 0,79 sekundiga. Kolmandale kohale platseerus norralane Adrian Smiseth Sejersted (+0,94).
Bormio MK-etapil on kolmapäeval kavas veel kiirlaskumine. Seejärel suunduvad sportlased Horvaatiasse, kus on 6. jaanuaril kavas Zagrebi slaalom. | Mäesuusatamise MK-sari sai uue etapivõitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
28-aastane Siegle sai kirja aja 1.29,43, millega edestas teiseks tulnud austerlast Vincent Kriechmayri 0,79 sekundiga. Kolmandale kohale platseerus norralane Adrian Smiseth Sejersted (+0,94).
Bormio MK-etapil on kolmapäeval kavas veel kiirlaskumine. Seejärel suunduvad sportlased Horvaatiasse, kus on 6. jaanuaril kavas Zagrebi slaalom.
### Response:
Mäesuusatamise MK-sari sai uue etapivõitja |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.