instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurbritannia seltskonnategelane Maxwell pakkus kautsjoniks 28,5 miljonit dollarit, teatas The Times.
59-aastane Maxwell arreteeriti selle aasta juulis ja viidi kinnipidamiseks New Yorki.
Maxwelli arreteerimine toimus 11 kuud pärast seda, kui süüdimõistetud seksuaalkurjategija Jeffrey Epstein tegi 66 aastaselt vanglas enesetapu.
Maxwelli advokaatide hinnangul on vanglas kohutavad tingimused, toimuvad intensiivsed läbiotsimised ja valvurid äratavad teda iga 15 minuti järel.
"Maxwell ja tema abikaasa Scott Borgensen on valmis uue kautsjoni nimel allkirjastama võlakirja kogu nende netovara ulatuses ja valmis on appi tulema sõbrad ja pereliikmed," teatasid Maxwelli advokaadid.
Prokuratuur väidab, et vahistamise ajal teatas Maxwell ametnikele, et ta on oma abikaasast lahutamas.
Maxwelli advokaatide sõnul arutas paar lahutust kui täiendavat abinõud, et paremini olla valmis kohtuprotsessiks.
Manhattani föderaalkohtuniku Alison Nathani sõnul kautsjonitingimused ei pruugi tagada Maxwelli osalust tulevastes kohtuprotsessides.
"Isegi kui Maxwell põgenekski Suurbritanniase või Prantsusmaale, kus tal on kodakondsused, siis mõlemad riigivõimud ei keelduks tema väljaandmisest," teatasid Maxwelli advokaadid.
Maxwelli kohtuprotsess peaks algama järgmise aasta juulis. Süüdimõistmise korral võib teda oodata kuni 35 aasta pikkune vanglakaristus.
Maxwell pole end Epsteini seksikaubanduses osalemises süüdi tunnistanud. | Jeffrey Epsteini oletatav kaasosaline peab edasi jääma vanglasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurbritannia seltskonnategelane Maxwell pakkus kautsjoniks 28,5 miljonit dollarit, teatas The Times.
59-aastane Maxwell arreteeriti selle aasta juulis ja viidi kinnipidamiseks New Yorki.
Maxwelli arreteerimine toimus 11 kuud pärast seda, kui süüdimõistetud seksuaalkurjategija Jeffrey Epstein tegi 66 aastaselt vanglas enesetapu.
Maxwelli advokaatide hinnangul on vanglas kohutavad tingimused, toimuvad intensiivsed läbiotsimised ja valvurid äratavad teda iga 15 minuti järel.
"Maxwell ja tema abikaasa Scott Borgensen on valmis uue kautsjoni nimel allkirjastama võlakirja kogu nende netovara ulatuses ja valmis on appi tulema sõbrad ja pereliikmed," teatasid Maxwelli advokaadid.
Prokuratuur väidab, et vahistamise ajal teatas Maxwell ametnikele, et ta on oma abikaasast lahutamas.
Maxwelli advokaatide sõnul arutas paar lahutust kui täiendavat abinõud, et paremini olla valmis kohtuprotsessiks.
Manhattani föderaalkohtuniku Alison Nathani sõnul kautsjonitingimused ei pruugi tagada Maxwelli osalust tulevastes kohtuprotsessides.
"Isegi kui Maxwell põgenekski Suurbritanniase või Prantsusmaale, kus tal on kodakondsused, siis mõlemad riigivõimud ei keelduks tema väljaandmisest," teatasid Maxwelli advokaadid.
Maxwelli kohtuprotsess peaks algama järgmise aasta juulis. Süüdimõistmise korral võib teda oodata kuni 35 aasta pikkune vanglakaristus.
Maxwell pole end Epsteini seksikaubanduses osalemises süüdi tunnistanud.
### Response:
Jeffrey Epsteini oletatav kaasosaline peab edasi jääma vanglasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui Varrakus 2002. aastal ilmunud koguteos püüdis kaardistada eesti žanriulme sündi aastail 1985–2000, siis nüüdne antoloogia tutvustab läbi lühiproosa eesti ulme arengut selle sajandi kahel esimesel kümnendil," selgitas Sulbi.
Kui 1990ndate eesti ulmes ja seda kajastanud antoloogias domineeris valdavalt lühijutt, siis sel sajandil on dominandiks kujunenud pikemad jutustused ja lühiromaanid, mis moodustavad ka seekordse valimiku raskuskeskme. See vormimuutus seletab Sulbi sõnul ka raamatu suurt mahtu – ligi 750 lehekülge.
Nii nagu "Eesti ulme antoloogia" defineeris 1990ndate eesti žanriulme autorite põlvkonna, püüab ka see tekstikogu teha defineerimiskatse viimase kahe kümnendi eesti ulme lühiproosa autorite põlvkonnast. "Kummalisel kombel on kattuvaid autoreid kahes raamatus vaid neli – Veiko Belials, Indrek Hargla, Karen Orlau ja Siim Veskimees," märkis Sulbi.
Lisaks neile on antoloogias oma tekstidega esindatud veel Meelis Friedenthal, Hiram, Joel Jans, Triinu Meres, Kristjan Sander, André Trinity, Heinrich Weinberg ja mitmed teised auhinnatud eesti ulmeautorid.
"Temaatiliselt viivad need lood meid alternatiivajaloolisse 13. sajandi Eestisse ja kaugtuleviku postapokalüptilistele maastikele, kaugetesse galaktikatesse, kosmosejaamadesse ja võõrastele planeetidele, ajas minevikku ja tulevikku, düstoopiaühiskondadesse ja varakeskaja viikingite karmi maailma," kirjeldas Sulbi.
Valimiku kokku pannud ja järelsõnaga varustanud Sulbi on aidanud Eesti ulmeelu ja fantastilist kirjasõna kujundada juba 1990ndate keskpaigast alates. Ta on koostanud kümneid ulmeantoloogiaid ja autorikogumikke, kirjutanud sadu järelsõnu, autoritutvustusi ning retsensioone. | Ilmus eesti nüüdisulme antoloogia "Eesti ulme XXI sajandil" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui Varrakus 2002. aastal ilmunud koguteos püüdis kaardistada eesti žanriulme sündi aastail 1985–2000, siis nüüdne antoloogia tutvustab läbi lühiproosa eesti ulme arengut selle sajandi kahel esimesel kümnendil," selgitas Sulbi.
Kui 1990ndate eesti ulmes ja seda kajastanud antoloogias domineeris valdavalt lühijutt, siis sel sajandil on dominandiks kujunenud pikemad jutustused ja lühiromaanid, mis moodustavad ka seekordse valimiku raskuskeskme. See vormimuutus seletab Sulbi sõnul ka raamatu suurt mahtu – ligi 750 lehekülge.
Nii nagu "Eesti ulme antoloogia" defineeris 1990ndate eesti žanriulme autorite põlvkonna, püüab ka see tekstikogu teha defineerimiskatse viimase kahe kümnendi eesti ulme lühiproosa autorite põlvkonnast. "Kummalisel kombel on kattuvaid autoreid kahes raamatus vaid neli – Veiko Belials, Indrek Hargla, Karen Orlau ja Siim Veskimees," märkis Sulbi.
Lisaks neile on antoloogias oma tekstidega esindatud veel Meelis Friedenthal, Hiram, Joel Jans, Triinu Meres, Kristjan Sander, André Trinity, Heinrich Weinberg ja mitmed teised auhinnatud eesti ulmeautorid.
"Temaatiliselt viivad need lood meid alternatiivajaloolisse 13. sajandi Eestisse ja kaugtuleviku postapokalüptilistele maastikele, kaugetesse galaktikatesse, kosmosejaamadesse ja võõrastele planeetidele, ajas minevikku ja tulevikku, düstoopiaühiskondadesse ja varakeskaja viikingite karmi maailma," kirjeldas Sulbi.
Valimiku kokku pannud ja järelsõnaga varustanud Sulbi on aidanud Eesti ulmeelu ja fantastilist kirjasõna kujundada juba 1990ndate keskpaigast alates. Ta on koostanud kümneid ulmeantoloogiaid ja autorikogumikke, kirjutanud sadu järelsõnu, autoritutvustusi ning retsensioone.
### Response:
Ilmus eesti nüüdisulme antoloogia "Eesti ulme XXI sajandil" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Keerulised läbirääkimised lõppesid kokkuleppega, mis tagab Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vaheliste tihedate partnerlussuhete jätkumise väga paljudes valdkondades," ütles peaminister Jüri Ratas pressiteate vahendusel.
Ta rõhutas, et Eestile on oluline lähedase suhte ja mitmekülgse koostöö säilitamine brittidega. "Ühendkuningriik on ja jääb Eesti lähedaseks partneriks, sõbraks ja liitlaseks nii Euroopas, NATO-s kui ka kahepoolsetes suhetes. Lepingu kõige suurem väärtus Eesti jaoks on vabakaubanduse ja teenuste kaubanduse jätkumine, sealhulgas digikaubandus, aga ka sotsiaalkaitset, transpordiühendusi, õiguskorda ja justiitskoostööd ning andmevahetust puudutavad kokkulepped," lisas peaminister.
"Kaubandus- ja koostöölepingu sõlmimine on kauaoodatud ja positiivne tulemus, mis sai täna ka Eesti valitsuse heakskiidu. Eesti ja ELi eesmärk oli saavutada võimalikult laiaulatuslik kokkulepe, et kindlustada pikaajalised, tugevad ja lähedased suhted Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel," ütles välisminister Urmas Reinsalu pressiteates.
Tema kinnitusel on Eesti põhihuvid läbirääkimistel saavutatud, sealhulgas üldjuhul kvootide- ja tariifidevaba kaubavahetus, vastastikune turule juurdepääs ja võrdsed konkurentsitingimused. "Eesti peab oluliseks ka jätkuvalt tihedaid ja lähedasi kahepoolseid suhteid Ühendkuningriigiga, mis rajanevad ühistel väärtustel ja hõlmavad paljusid eluvaldkondi. Meie ajaloolisi koostöösidemeid kinnitab ka jaanuaris täituv Eesti ja Ühendkuningriigi diplomaatiliste suhete aastasada," märkis Reinsalu.
Alates 1. jaanuarist lõppeb Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise üleminekuperiood ja Ühendkuningriik muutub ELi jaoks kolmandaks riigiks, lahkudes nii siseturult kui tolliliidust. Praktikas tähendab see muuhulgas, et Euroopa Liidu neli vabadust Ühendkuningriigi suhtes enam ei kehti. Teisisõnu lõppeb isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumine, mis toob kaasa tollirežiimi rakendumise ja vajaduse taotleda pikaajaliseks viibimiseks elamis- või tööluba vastavalt liikmesriigi või Ühendkuningriigi seadustele.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juhi Mailis Repsi sõnul toetas ELAK leppe heakskiitmist, kuigi mõningaid selgitsi paliti arutelu maksu ja e-kaubanduse küsimustes. Komisjoni liige Siim Kallas olevat tõstatanud ka arbitraaži teema.
Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepinguga kaasnevad ka salastatud teabe vahetamise ja kaitse leping ning tuumaenergia rahumeelse kasutamise koostööleping, mille peaks juhul, kui kõik EL-i riigid teisipäeva pärastlõunaks nendega nõustuvad, kolmapäeval allkirjastama Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ning Briti valitsuse poolt peaminister Boris Johnson.
Pärast ingliskeelsete lepete tekstide avaldamist EL-i teatajas neljapäeval 31. detsembril saavad need 1. jaanuaril kehtima hakata. Lepingute esialgne ajutine kohaldamine kestab kuni 28. veebruarini, mille jooksul peab need heaks kiitma ka Euroopa Parlament. | Eesti kiitis heaks EL-i ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete leppe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Keerulised läbirääkimised lõppesid kokkuleppega, mis tagab Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vaheliste tihedate partnerlussuhete jätkumise väga paljudes valdkondades," ütles peaminister Jüri Ratas pressiteate vahendusel.
Ta rõhutas, et Eestile on oluline lähedase suhte ja mitmekülgse koostöö säilitamine brittidega. "Ühendkuningriik on ja jääb Eesti lähedaseks partneriks, sõbraks ja liitlaseks nii Euroopas, NATO-s kui ka kahepoolsetes suhetes. Lepingu kõige suurem väärtus Eesti jaoks on vabakaubanduse ja teenuste kaubanduse jätkumine, sealhulgas digikaubandus, aga ka sotsiaalkaitset, transpordiühendusi, õiguskorda ja justiitskoostööd ning andmevahetust puudutavad kokkulepped," lisas peaminister.
"Kaubandus- ja koostöölepingu sõlmimine on kauaoodatud ja positiivne tulemus, mis sai täna ka Eesti valitsuse heakskiidu. Eesti ja ELi eesmärk oli saavutada võimalikult laiaulatuslik kokkulepe, et kindlustada pikaajalised, tugevad ja lähedased suhted Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel," ütles välisminister Urmas Reinsalu pressiteates.
Tema kinnitusel on Eesti põhihuvid läbirääkimistel saavutatud, sealhulgas üldjuhul kvootide- ja tariifidevaba kaubavahetus, vastastikune turule juurdepääs ja võrdsed konkurentsitingimused. "Eesti peab oluliseks ka jätkuvalt tihedaid ja lähedasi kahepoolseid suhteid Ühendkuningriigiga, mis rajanevad ühistel väärtustel ja hõlmavad paljusid eluvaldkondi. Meie ajaloolisi koostöösidemeid kinnitab ka jaanuaris täituv Eesti ja Ühendkuningriigi diplomaatiliste suhete aastasada," märkis Reinsalu.
Alates 1. jaanuarist lõppeb Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise üleminekuperiood ja Ühendkuningriik muutub ELi jaoks kolmandaks riigiks, lahkudes nii siseturult kui tolliliidust. Praktikas tähendab see muuhulgas, et Euroopa Liidu neli vabadust Ühendkuningriigi suhtes enam ei kehti. Teisisõnu lõppeb isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumine, mis toob kaasa tollirežiimi rakendumise ja vajaduse taotleda pikaajaliseks viibimiseks elamis- või tööluba vastavalt liikmesriigi või Ühendkuningriigi seadustele.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juhi Mailis Repsi sõnul toetas ELAK leppe heakskiitmist, kuigi mõningaid selgitsi paliti arutelu maksu ja e-kaubanduse küsimustes. Komisjoni liige Siim Kallas olevat tõstatanud ka arbitraaži teema.
Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepinguga kaasnevad ka salastatud teabe vahetamise ja kaitse leping ning tuumaenergia rahumeelse kasutamise koostööleping, mille peaks juhul, kui kõik EL-i riigid teisipäeva pärastlõunaks nendega nõustuvad, kolmapäeval allkirjastama Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ning Briti valitsuse poolt peaminister Boris Johnson.
Pärast ingliskeelsete lepete tekstide avaldamist EL-i teatajas neljapäeval 31. detsembril saavad need 1. jaanuaril kehtima hakata. Lepingute esialgne ajutine kohaldamine kestab kuni 28. veebruarini, mille jooksul peab need heaks kiitma ka Euroopa Parlament.
### Response:
Eesti kiitis heaks EL-i ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete leppe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Müncheni Bayerniga eelmisel hooajal viis karikat võitnud ja 47 mänguga 55 väravat löönud Robert Lewandowski kogus ajakirjanikelt 620 punkti, edestades tänavu rekordilist seitsmendat korda vormel-1 maailmameistriks tulnud Lewis Hamiltoni (546) ja 20-kordset slämmivõitjat Rafael Nadali (378).
Naiste seas esikoha pälvinud Jaapani tennisist Naomi Osaka võitis tänavu teistkordselt US Openi, saades sellega kolmekordseks slämmivõitjaks. 23-aastane tennisist teenis 526 punkti, edestades ülekaalukalt tänavu sisemaailmarekordi püstitanud Venezuela kolmikhüppajat Yulimar Rojast 195 silmaga. Kolmanda koha sai 23-kordne slämmivõitja Serena Williams (327).
Parimaks võistkonnaks valiti kuuendat korda Meistrite liiga võitnud Müncheni Bayern, kes kogus 1317 punkti. Järgnesid Inglismaa meister Liverpool (753) ja NBA võitnud Los Angeles Lakers (658). | Maailma spordiajakirjanikud valisid aasta parimateks Lewandowski ja Osaka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Müncheni Bayerniga eelmisel hooajal viis karikat võitnud ja 47 mänguga 55 väravat löönud Robert Lewandowski kogus ajakirjanikelt 620 punkti, edestades tänavu rekordilist seitsmendat korda vormel-1 maailmameistriks tulnud Lewis Hamiltoni (546) ja 20-kordset slämmivõitjat Rafael Nadali (378).
Naiste seas esikoha pälvinud Jaapani tennisist Naomi Osaka võitis tänavu teistkordselt US Openi, saades sellega kolmekordseks slämmivõitjaks. 23-aastane tennisist teenis 526 punkti, edestades ülekaalukalt tänavu sisemaailmarekordi püstitanud Venezuela kolmikhüppajat Yulimar Rojast 195 silmaga. Kolmanda koha sai 23-kordne slämmivõitja Serena Williams (327).
Parimaks võistkonnaks valiti kuuendat korda Meistrite liiga võitnud Müncheni Bayern, kes kogus 1317 punkti. Järgnesid Inglismaa meister Liverpool (753) ja NBA võitnud Los Angeles Lakers (658).
### Response:
Maailma spordiajakirjanikud valisid aasta parimateks Lewandowski ja Osaka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Otselennukeeldu Ühendkuningriiki valitsus ei pikenda 1. jaanuarist. Küll aga kehtib Ühendkuningriigist tulijaile rangem eneseisolatsioon ning kehtima hakkavad uuest aastast täiendavad usaldusmeetmed," kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias.
Välisministeerium korraldas lennupiirangute tõttu Ühendkuningriigis viibivatele Eesti elanikele kaks erilendu Eestisse naasmiseks.
Esmaspäevase erilennuga saabujad on praeguseks koju jõudnud ning teisipäevane lend jõuab Tallinnasse kell 16.
Vajadusest kodumaale naasta andis välisministeeriumile teada rohkem kodanikke kui mahtus esimesele lennule, mistõttu leiti koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga võimalus veel ühe lennu korraldamiseks.
28. detsembril toimus Air Balticu erilend Londonist Riiga ja 29. detsembril Nordica erilend Londonist Tallinna. | Valitsus ei pikenda Ühendkuningriigi otselennukeeldu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Otselennukeeldu Ühendkuningriiki valitsus ei pikenda 1. jaanuarist. Küll aga kehtib Ühendkuningriigist tulijaile rangem eneseisolatsioon ning kehtima hakkavad uuest aastast täiendavad usaldusmeetmed," kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias.
Välisministeerium korraldas lennupiirangute tõttu Ühendkuningriigis viibivatele Eesti elanikele kaks erilendu Eestisse naasmiseks.
Esmaspäevase erilennuga saabujad on praeguseks koju jõudnud ning teisipäevane lend jõuab Tallinnasse kell 16.
Vajadusest kodumaale naasta andis välisministeeriumile teada rohkem kodanikke kui mahtus esimesele lennule, mistõttu leiti koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga võimalus veel ühe lennu korraldamiseks.
28. detsembril toimus Air Balticu erilend Londonist Riiga ja 29. detsembril Nordica erilend Londonist Tallinna.
### Response:
Valitsus ei pikenda Ühendkuningriigi otselennukeeldu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina kohus mõistis 37-aastase Zhang Zhani esmaspäeval neljaks aastaks vangi "tüli norimise ja probleemide tekitamise" eest, sest ta jagas koroonapandeemia algul sotsiaalmeedias infot olukorra kohta viiruse lähtepunktiks olnud Wuhanist.
"Zhang Zhan tegi enne vahistamist reportaaže koroonaviirusepandeemiast Wuhanis," ütles EL-i välispoliitikapressiesindaja Peter Stano. "Usaldusväärsete allikate põhjal on Zhangi vahi all piinatud ja halvasti koheldud ning tema tervislik seisund on oluliselt halvenenud. Tal on hädasti vaja korralikku arstiabi."
Brüssel nõuab ka 13. detsembril vangi pandud inimõigusadvokaadi Yu Wenshengi viivitamatut vabastamist.
Nimekirjas on üles loetud veel Li Yuhan, Huang Qi, Ge Jueping, Qin Yongmin, Gao Zhisheng, Ilham Tohti, Tashi Wangchuk, Wu Gan, Liu Feiyue ja kõik need, kes on seotud teavitamisega avalikkuse huvides.
Mure Hiina inimõigusaktivistide ja sõltumatute ajakirjanike saatuse pärast ei sunni EL-i siiski investeerimislepingust loobuma.
Mõned Euroopa Parlamendi liikmed on väljendanud kartust, seitsmeaastase läbirääkimisprotsessi tulemusena saavutatud kokkulepe annab inimõiguste küsimuses vale signaali, aga EL-i liikmesriigid andsid esmaspäeval Euroopa Komisjonile voli kokkulepe allkirjastada. | EL nõuab Hiinalt kodanikuajakirjanik Zhang Zhani vabastamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina kohus mõistis 37-aastase Zhang Zhani esmaspäeval neljaks aastaks vangi "tüli norimise ja probleemide tekitamise" eest, sest ta jagas koroonapandeemia algul sotsiaalmeedias infot olukorra kohta viiruse lähtepunktiks olnud Wuhanist.
"Zhang Zhan tegi enne vahistamist reportaaže koroonaviirusepandeemiast Wuhanis," ütles EL-i välispoliitikapressiesindaja Peter Stano. "Usaldusväärsete allikate põhjal on Zhangi vahi all piinatud ja halvasti koheldud ning tema tervislik seisund on oluliselt halvenenud. Tal on hädasti vaja korralikku arstiabi."
Brüssel nõuab ka 13. detsembril vangi pandud inimõigusadvokaadi Yu Wenshengi viivitamatut vabastamist.
Nimekirjas on üles loetud veel Li Yuhan, Huang Qi, Ge Jueping, Qin Yongmin, Gao Zhisheng, Ilham Tohti, Tashi Wangchuk, Wu Gan, Liu Feiyue ja kõik need, kes on seotud teavitamisega avalikkuse huvides.
Mure Hiina inimõigusaktivistide ja sõltumatute ajakirjanike saatuse pärast ei sunni EL-i siiski investeerimislepingust loobuma.
Mõned Euroopa Parlamendi liikmed on väljendanud kartust, seitsmeaastase läbirääkimisprotsessi tulemusena saavutatud kokkulepe annab inimõiguste küsimuses vale signaali, aga EL-i liikmesriigid andsid esmaspäeval Euroopa Komisjonile voli kokkulepe allkirjastada.
### Response:
EL nõuab Hiinalt kodanikuajakirjanik Zhang Zhani vabastamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viirusele alla vandunud inimesed olid vanuses 25-95 eluaastat.
Lätis tehti ööpäevaga 11 207 koroonatesti, millest 7,5 protsenti andis positiivse tulemuse.
Viimase 14 päevaga on saanud koroonadiagnoosi 11 204 inimest. 14 päeva nakkusnäitaja 100 000 elaniku kohta on 583,6.
Lätis on koroonadiagnoosi saanud ühtekokku 37 676 inimest, Covid-19 tagajärjel on surnud 603 inimest.
Soomes 283 nakatumist ja neli surma
Soomes tuvastati ööpäevaga 283 uut koroonaviiruse nakkusjuhtu ning neli surma Covid-19 tagajärjel, teatas teisipäeval terviseamet THL.
Kahe nädalaga on nakatunuid registreeritud 3961, mis on 2036 juhtumit vähem kui eelmise kahenädalase perioodi jooksul, mil tuvastati 5997 nakatumist.
Vähenesid ka nädala jooksul tuvastatud nakkused. Viimase seitsme päeva jooksul anti teada 1703 nakkusest, mis on 555 nakkusjuhtumit vähem kui eelneva seitsme päeva jooksul, mil tuvastati 2258 nakatumist.
Pandeemia algusest alates on Soomes tuvastatud 35 420 nakatumist ning viiruse tagajärjel on surnud 550 inimest.
Haiglaravil viibib viiruse tõttu hetkel 221 inimest, kellest intensiivravil on 42 inimest.
Esmaspäevaga võrreldes on intensiivravil viibivate patsientide arv suurenenud 13 võrra. Kokku viibis teisipäeval haiglaravil esmaspäevaga võrreldes 16 koroonapatsienti vähem. | Lätis lisandus 838 koroonanakkuse juhtu, suri 25 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viirusele alla vandunud inimesed olid vanuses 25-95 eluaastat.
Lätis tehti ööpäevaga 11 207 koroonatesti, millest 7,5 protsenti andis positiivse tulemuse.
Viimase 14 päevaga on saanud koroonadiagnoosi 11 204 inimest. 14 päeva nakkusnäitaja 100 000 elaniku kohta on 583,6.
Lätis on koroonadiagnoosi saanud ühtekokku 37 676 inimest, Covid-19 tagajärjel on surnud 603 inimest.
Soomes 283 nakatumist ja neli surma
Soomes tuvastati ööpäevaga 283 uut koroonaviiruse nakkusjuhtu ning neli surma Covid-19 tagajärjel, teatas teisipäeval terviseamet THL.
Kahe nädalaga on nakatunuid registreeritud 3961, mis on 2036 juhtumit vähem kui eelmise kahenädalase perioodi jooksul, mil tuvastati 5997 nakatumist.
Vähenesid ka nädala jooksul tuvastatud nakkused. Viimase seitsme päeva jooksul anti teada 1703 nakkusest, mis on 555 nakkusjuhtumit vähem kui eelneva seitsme päeva jooksul, mil tuvastati 2258 nakatumist.
Pandeemia algusest alates on Soomes tuvastatud 35 420 nakatumist ning viiruse tagajärjel on surnud 550 inimest.
Haiglaravil viibib viiruse tõttu hetkel 221 inimest, kellest intensiivravil on 42 inimest.
Esmaspäevaga võrreldes on intensiivravil viibivate patsientide arv suurenenud 13 võrra. Kokku viibis teisipäeval haiglaravil esmaspäevaga võrreldes 16 koroonapatsienti vähem.
### Response:
Lätis lisandus 838 koroonanakkuse juhtu, suri 25 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Antonovile anti klubi poolt lahkumiseks vabad käed juba suvel, kuid ta otsustas jääda ja uue treeneri soosingusse pääsemise nimel võidelda. Pingil koht lõpuks leidus, kuid väljakule hispaanlane David Campana eestlast ei usaldanud. Sestap lõpetati leping nüüd vastastikusel kokkuleppel, vahendab Soccernet.ee.
"Initsiatiiv tuli minult - ei olnud mõtet seal passida, kõik oli nelja kuuga arusaadav. Mulle ei öeldud suvel, et ei tule ühtegi minutit, aga tuleb uus treener, mõtle ise, mida tahad. Kui tahad, jätka, kui ei taha, saad minna," selgitas Antonov. "Proovisin, sest ma ei karda konkurentsi, aga praegu oli nii. Kõik on hästi, meil ei olnud mingit probleemi. Suhted jäid head, olen kõigiga sõber."
Loe pikemalt Soccernet.ee -st. | Eesti jalgpallikoondislane lõpetas Armeenia klubiga lepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Antonovile anti klubi poolt lahkumiseks vabad käed juba suvel, kuid ta otsustas jääda ja uue treeneri soosingusse pääsemise nimel võidelda. Pingil koht lõpuks leidus, kuid väljakule hispaanlane David Campana eestlast ei usaldanud. Sestap lõpetati leping nüüd vastastikusel kokkuleppel, vahendab Soccernet.ee.
"Initsiatiiv tuli minult - ei olnud mõtet seal passida, kõik oli nelja kuuga arusaadav. Mulle ei öeldud suvel, et ei tule ühtegi minutit, aga tuleb uus treener, mõtle ise, mida tahad. Kui tahad, jätka, kui ei taha, saad minna," selgitas Antonov. "Proovisin, sest ma ei karda konkurentsi, aga praegu oli nii. Kõik on hästi, meil ei olnud mingit probleemi. Suhted jäid head, olen kõigiga sõber."
Loe pikemalt Soccernet.ee -st.
### Response:
Eesti jalgpallikoondislane lõpetas Armeenia klubiga lepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Koroonaviiruse vastu on vaktsineeritud rohkem iisraellasi, kui on olnud nakatumisi haiguspuhangu algusest," teatas Iisraeli tervishoiuminister Yuli Edelstein.
Sel esmaspäeval vaktsineeriti koroonaviiruse vastu üle 115 000 Iisraeli kodaniku.
Iisraelis on vaktsineeritud koroonaviiruse vastu veerand 70-79-aastastest, 20 protsenti 60-69-aastastest, 18 protsenti 80-89-aastastest ja 11 protsenti 90- aastastest ja vanematest kodanikest.
Teisipäevaks oli kõige rohkem vaktsineeritud koroonaviiruse vastu Tel Avivis - 27 000, järgnesid Jeruusalemm, Haifa, Petah Tikva ja Holon.
Tervishoiuministri asetäitja Yoav Kisch lisas, et Iisrael plaanib järgmiste nädalate jooksul vaktsineerida kõik riskirühmad.
Iisraeli riikliku tervisekindlustuse ameti peadirektori Sigal Regev Rosenbergi sõnul on koroonaviiruse vaktsiinide varud vähenenud, kuid tõenäoliselt probleem laheneb. "Me ei saanud korrektset teavet ja peame tempot aeglustama, peame vaktsineerimist rohkem kooskõlastama," lisas Rosenberg.
"Tervishoiuministeerium töötab koos peaministriga selle nimel, et järgmisel kuul Iisraeli saabuvate koroonaviiruse vaktsiinide arvu suurendada, et jätkata massilist vaktsineerimiskampaaniat," ütles Edelstein.
Iisraeli tervishoiuministeeriumi teatel on Iisraelil umbes 3,2 miljonit Pfizer/BioNTechi vaktsiini doosi ja sel nädalal peaks neid juurde tulema veel 600 000.
Iisraeli valitsus plaanib järgmise pooleteise kuu jooksul vaktsineerida 2,25 miljonit kodaniku. | Iisraelis on koroonavaktsiini saanud rohkem inimesi kui on olnud nakatunuid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Koroonaviiruse vastu on vaktsineeritud rohkem iisraellasi, kui on olnud nakatumisi haiguspuhangu algusest," teatas Iisraeli tervishoiuminister Yuli Edelstein.
Sel esmaspäeval vaktsineeriti koroonaviiruse vastu üle 115 000 Iisraeli kodaniku.
Iisraelis on vaktsineeritud koroonaviiruse vastu veerand 70-79-aastastest, 20 protsenti 60-69-aastastest, 18 protsenti 80-89-aastastest ja 11 protsenti 90- aastastest ja vanematest kodanikest.
Teisipäevaks oli kõige rohkem vaktsineeritud koroonaviiruse vastu Tel Avivis - 27 000, järgnesid Jeruusalemm, Haifa, Petah Tikva ja Holon.
Tervishoiuministri asetäitja Yoav Kisch lisas, et Iisrael plaanib järgmiste nädalate jooksul vaktsineerida kõik riskirühmad.
Iisraeli riikliku tervisekindlustuse ameti peadirektori Sigal Regev Rosenbergi sõnul on koroonaviiruse vaktsiinide varud vähenenud, kuid tõenäoliselt probleem laheneb. "Me ei saanud korrektset teavet ja peame tempot aeglustama, peame vaktsineerimist rohkem kooskõlastama," lisas Rosenberg.
"Tervishoiuministeerium töötab koos peaministriga selle nimel, et järgmisel kuul Iisraeli saabuvate koroonaviiruse vaktsiinide arvu suurendada, et jätkata massilist vaktsineerimiskampaaniat," ütles Edelstein.
Iisraeli tervishoiuministeeriumi teatel on Iisraelil umbes 3,2 miljonit Pfizer/BioNTechi vaktsiini doosi ja sel nädalal peaks neid juurde tulema veel 600 000.
Iisraeli valitsus plaanib järgmise pooleteise kuu jooksul vaktsineerida 2,25 miljonit kodaniku.
### Response:
Iisraelis on koroonavaktsiini saanud rohkem inimesi kui on olnud nakatunuid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on tõeliselt kahju FCI Levadiast lahkuda, aga leian, et vajan uut väljakutset. Võib-olla tulen kunagi tagasi, sest FCI Levadia oli minu esimene koduklubi Euroopas. Tänan kõiki inimesi, kes mulle viie aasta jooksul toeks olid ning soovin klubile palju edu uueks hooajaks," lausus Gando klubi pressiteate vahendusel.
Levadia spordidirektor Sergei Pareiko lisas, et Gando vastu tundsid huvi mitmed Euroopa klubid. "Ta otsustas astuda oma karjääris järgmise sammu. Loomulikult aktsepteerime tema otsust ning soovime palju edu edasisel jalgpalliteel! Oleme Gandole viie ühiselt veedetud aasta eest väga tänulikud, tänu heale ja hingestatud mängule ning avatud ja rõõmsale olekule sai temast FCI Levadia fännide suur lemmik. Aitäh veelkord ja palju kordaminekuid!"
2016. aasta kevadel Tallinna FC Levadiaga liitunud Gando veetis klubis viis hooaega. Premium Liigas lõi ta 156 mänguga kokku 48 väravat, lõppenud hooajal jäi Gando arvele 28 mängu, 11 väravat ning viis tulemuslikku söötu. | Levadia pikaajalisim leegionär lahkub klubist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on tõeliselt kahju FCI Levadiast lahkuda, aga leian, et vajan uut väljakutset. Võib-olla tulen kunagi tagasi, sest FCI Levadia oli minu esimene koduklubi Euroopas. Tänan kõiki inimesi, kes mulle viie aasta jooksul toeks olid ning soovin klubile palju edu uueks hooajaks," lausus Gando klubi pressiteate vahendusel.
Levadia spordidirektor Sergei Pareiko lisas, et Gando vastu tundsid huvi mitmed Euroopa klubid. "Ta otsustas astuda oma karjääris järgmise sammu. Loomulikult aktsepteerime tema otsust ning soovime palju edu edasisel jalgpalliteel! Oleme Gandole viie ühiselt veedetud aasta eest väga tänulikud, tänu heale ja hingestatud mängule ning avatud ja rõõmsale olekule sai temast FCI Levadia fännide suur lemmik. Aitäh veelkord ja palju kordaminekuid!"
2016. aasta kevadel Tallinna FC Levadiaga liitunud Gando veetis klubis viis hooaega. Premium Liigas lõi ta 156 mänguga kokku 48 väravat, lõppenud hooajal jäi Gando arvele 28 mängu, 11 väravat ning viis tulemuslikku söötu.
### Response:
Levadia pikaajalisim leegionär lahkub klubist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisel jõulupühal süttisid raielankidel KAH-alade mälestustuled. Interaktiivsele kaardile kogunes üle saja koha, kus põlesid küünlad – kohalikud näitasid nii oma kokkukuuluvust metsaga, mida enam pole.
Üle Eesti on inimesed vihased ning kurvad, sest Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) lageraiub nende marja- ja puhkemetsi. Samuti pole kaitstud ei looduskaitsealad ega ka looduslikud pühapaigad. Murekarjeid kostab kõikjalt. Käib metsasõda. Kuidas saaks seda sõda lõpetada?
Mis on metsasõda?
Juba kümmekond aastat räägivad teadlikud metsavaatlejad, et RMK on muutnud suunda ja tegeleb peamiselt lageraiemeetodil metsa majandamisega.
Ometi on just RMK hallata antud Eesti rahvuslik rikkus, mis peaks säilima üle inimpõlvede, mis kunagi oli Eesti krooni tagatiseks ja on jätkuvalt meie laste elukindlustus – see on riigimets. Mitte lihtsalt riigi mets, vaid meie kõigi mets. Looduskaitsealad ja rohevööndid, puhke- ja marjametsad, kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alad ja looduslikud pühapaigad. Mets, mis on mõeldud säilima ja metsaks jääma.
Metsasõja mõiste tekkiski selle olukorra kirjeldamiseks – loodusteadlased ja teised metsaga erialaselt seotud professionaalid peavad Eesti loodust Eesti riigi eest kaitsma. Rohekoridorid, mis on ette nähtud selleks, et loomad saaksid liikuda ühest metsast teise, on suuresti maha raiutud. Nüüd on järg juba KAH-alade ning looduskaitsealade piiranguvööndite käes.
Tegevuse õigustamiseks räägitakse majandusmetsajuttu – metsa on vaja uuendada, et ka tulevased põlved seda raiuda saaksid. Aga looduskaitsealad ei ole puupõllud, nende eesmärk ei ole tagada suurt puidutootlikkust. Looduskaitsealade eesmärk on säilitada ka teised liigid peale inimese.
Metsasõjas on vastamisi need, kes räägivad metsast kui ökosüsteemist ja soovivad säilitada elusloodust, pidades silmas nii inimeste kui ka muude liikide vajadusi, ning need, kes räägivad metsast raietihumeetrites, eeskätt inimese majanduslikke ihasid oluliseks pidades.
Kompromiss pole võimalik, kui ei räägita samade sõnadega samast asjast
Keskkonnaministri poolt laiali saadetud metsanduse arengukava juhtkogule heideti ette, et nad polnud võimelised leidma kompromissi. Samas olid nad pandud olukorda, kus kompromiss ei olnudki võimalik.
Kompromissi ei saa tekkida, kui ei räägita samade sõnadega samast asjast ega soovita samu lahendusi. Puidusektori esindajad nõuavad raiemahtu tihumeetrites – näiteks 12 miljonit tihumeetrit, mis teeb kokku umbes Hiiumaa-suuruse ala.
Raiuda tühjaks terve Hiiumaa, see on ju hullumeelsus. Aga kui rääkida tihumeetrites, tundub kogus ohutult abstraktne. Looduse kaitsjad jällegi räägivad välja surevates liikides ja vääriselupaikades, mida on vaja kaitsta, et säiliks kogu ökoloogiline elurikkus.
Elu ei saa mõõta tihumeetrites. Hiiumaa jagu palke metsast välja tuues ei saa jätta muud elu tühja kohta rippuma. Kotkapesad ja torikseened ei jää hõljuma sinna, kust tüved ära on võetud. Aga nemad tihumeetrites ei kajastu.
Niimoodi ei jõutagi lahenduseni. Ühed ütlevad: 12 miljonit tihumeetrit. Teised ebalevalt vastu, et kaheksa miljonit tihumeetrit on viimane piir, kuigi nad teavad, et loomi ja linde ja taimi ja pisimutukaid ei saa tihumeetrites mõõta. Ka kokkulepe viis miljonit tihumeetrit ei taga, et neid puid ei langetata looduskaitsealadelt või et sinna hulka ei satu ristipuid.
Kuidas lõpetada metsasõda?
Selleks, et oleks üldse võimalik metsandusest ilma tülita rääkida, on vaja uuesti kokku leppida need alad, mida ei ole lubatud majandusmetsana käsitleda. On vaja jälle panna ühiselt kirja, et looduskaitsealadel kaitstakse loodust, mitte ei kasvatata puitu.
"Oluline on, et kaitstavad alad määrataks ära enne, kui üldse järgmiste teemadeni liigutakse."
On vaja täpselt ära määrata kõik (kaitse)metsad, kus lageraiet ei tehta – need kasvukohatüübid ja elupaigad, mis peavad säilima looduse jaoks ning need metsad, mida on kogukondadele vaja selleks, et inimesed oleksid õnnelikud ja puhanud. Oluline on, et kaitstavad alad määrataks ära enne, kui üldse järgmiste teemadeni liigutakse.
Puitu saab kasvatada ka alal, kus praegu ei ole mitmesaja aasta vanust elukooslust, aga vanade metsade liike põllule uut kasvukohta moodustama ei meelita. Kogukond ei tunnista hiiemetsana raiesmikku, mis Exceli-tabelis metsana paistab.
Metsasõja saab lõpetada, kui kehtestada metsade üleriigiline ruumiline planeering – sätestada, millistes metsades ei tohi looduskaitse eesmärkidel üldse raiuda, millistes tuleb inimeste ja teiste liikide vajadusi arvestades loobuda lageraiest (ent lubada püsimetsandust) ning millised jäävad majandusmetsadeks.
Oluline on seejuures, et osade metsade puhul võiks piisata lageraiest loobumisest, teistsuguseid metsamajandusvõtteid kasutades jääks alles lõhkumata mets, mis vähemalt inimeste jaoks pole oma metsaks olemist kaotanud.
Milliseid teadlasi ma kuulama peaksin?
Kui MTÜ Päästame Eesti Metsad aktiiv Jüri Ratase juures metsadest rääkimas käis, ilmnes probleem, mis peaministril metsanduse arengukava probleemidesse süvenedes tekkinud oli.
Nimelt kutsutakse nii metsaökolooge kui ka majandusmetsade spetsialiste ühtmoodi metsateadlasteks ning sellepärast on väga keeruline ausalt valida, millise teadlase seisukohti eelistada. Mõlemad räägivad ju teaduspõhist juttu.
Tegelikult on vahet teha väga lihtne.
Metsaökoloog on õppinud nägema metsas süsteemi. Ta uurib tervikut ja saab aru, mis mida mõjutab. Tema eesmärk ei ole metsa muuta. Metsaökoloog teab, kuidas metsa kaitsta, sest ta teab, mida antud kasvukohatüübi liigid vajavad.
Metsaökoloogid, bioloogid ja teised loodusteadlased ei mõtle metsandusettevõtjate kasule, vaid antud metsas toimivale kooslusele, mis on ärihuvidest kõrgemal seisev looduskeskkonna säilimise ühishüve.
Metsamajandusteadlane jällegi on õppinud nägema metsa toorainena inimese tarbeks. Tema oskab mõelda, mida peab metsas muutma, et inimestele sellest tooraine hankimisel rohkem kasu oleks.
Probleem, millist teadlast peaks kuulama, laheneb, kui esmalt lepitakse kokku selles, millised metsad säilitatakse puutumatuna. Seda, millised metsad vajavad looduskaitselistel eesmärkidel säilitamist, peavad määrama metsaökoloogid.
Kuna Euroopa Liidus ja maailma tervikuna on vana puutumatu looduse säilitamisega juba ammu halvasti, tuleb meil kaitsta kõiki vanu loodusmetsi ja potentsiaalseid vääriselupaiku, rohekoridore ning kaitsealuseid liike, mis meil veel alles on.
Kui looduskaitse eesmärgil säilitatavad metsad ja inimeste heaoluks vajalikud metsad on kokku lepitud, saab ülejäänud metsade majandamisel kuulata metsakasvatuse spetsialistide nõuandeid.
Milleks meile üldse metsanduse arengukava ja keskkonnaminister?
Nii nagu on probleem metsateadlastega, on ka probleem metsandusega. See sõna tähendab ühest küljest kõike metsaga seotut, teisalt ainult metsandussektorit majanduses. Niimoodi on ka metsanduse arengukavale eri nõudmised – kas see peaks andma arengujuhiseid majanduslikel eesmärkidel metsa toorainena kasutavatele ettevõtetele või andma laiema vaate riigi suhtest metsaga.
Metsamajandussektor on pahane, kui metsanduse arengukavasse liiga palju metsa ökoloogilist ja kultuurilist väärtust toonitavaid argumente sisse tuuakse, kuna see mõjub töötlevale tööstusele piiravalt. Aga on paratamatu, et teistega peab ka arvestama.
Lähiaastatel hakkavad kehtima LULUCF-i kvoodid, mis muudavad üle normi raiumise kahjumlikuks. Kui Eesti suudaks kohe kõigil looduskaitse- ja KAH-aladel lageraiumise lõpetada ning käsitleks neid metsi süsinikufarmidena, võiksime pääseda trahvidest ja raiumise vähendamise pealt isegi teenida.
Eesti vajaks keskkonnaministrit, kes valvaks, et majandus ei rikuks keskkonda ära, mitte ei kuhjaks majandamiseks ressurssi kandikul ette. Kahjuks on meil kujunenud teisiti – keskkonnaminister on pigem majanduse agent, kes võimalikult palju keskkonda kaitse alt välja smugeldab.
Niimoodi kaob kapitalistlikus majandussüsteemis aga valve majanduse tekitatud looduskahjude üle. Ministri võimuses on lõpetada riiklik lageraietellimus ja suunata RMK tagasi metsa hoidvasse suunda.
Avaliku huvi poolelt toimuvat vaadeldes ootaksin, et MAK 2030 kehtestaks riikliku visiooni, millisena soovitakse metsa tulevikus näha ja seda mitte ainult kümne aasta kaupa, vaid vähemalt saja-aastase vaatega.
Kui visiooni mahutada ka eestlaste kultuuriline identiteet metsarahvana ja meie laste jaoks seenemetsade hoidmine, rääkimata looduskaitsest ning kõigi liikide säilitamisest, peab riik looduskaitsega tegelema tänasest palju aktiivsemalt.
Lõpetuseks soovitan lüüa Facebooki või Instagrami otsingusse sisse #puudetagaonmets ning vaadata kõiki neid küünlaid, mille inimesed üle Eesti süütasid kodumetsade mälestuseks. Me siiski oleme metsarahvas, meil on metsaga hingeline ja intellektuaalne side ning me ei soovi, et metsa käsitletaks lihtsalt ressursina. | Piret Räni: võimalustest lõpetada metsasõda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisel jõulupühal süttisid raielankidel KAH-alade mälestustuled. Interaktiivsele kaardile kogunes üle saja koha, kus põlesid küünlad – kohalikud näitasid nii oma kokkukuuluvust metsaga, mida enam pole.
Üle Eesti on inimesed vihased ning kurvad, sest Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) lageraiub nende marja- ja puhkemetsi. Samuti pole kaitstud ei looduskaitsealad ega ka looduslikud pühapaigad. Murekarjeid kostab kõikjalt. Käib metsasõda. Kuidas saaks seda sõda lõpetada?
Mis on metsasõda?
Juba kümmekond aastat räägivad teadlikud metsavaatlejad, et RMK on muutnud suunda ja tegeleb peamiselt lageraiemeetodil metsa majandamisega.
Ometi on just RMK hallata antud Eesti rahvuslik rikkus, mis peaks säilima üle inimpõlvede, mis kunagi oli Eesti krooni tagatiseks ja on jätkuvalt meie laste elukindlustus – see on riigimets. Mitte lihtsalt riigi mets, vaid meie kõigi mets. Looduskaitsealad ja rohevööndid, puhke- ja marjametsad, kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alad ja looduslikud pühapaigad. Mets, mis on mõeldud säilima ja metsaks jääma.
Metsasõja mõiste tekkiski selle olukorra kirjeldamiseks – loodusteadlased ja teised metsaga erialaselt seotud professionaalid peavad Eesti loodust Eesti riigi eest kaitsma. Rohekoridorid, mis on ette nähtud selleks, et loomad saaksid liikuda ühest metsast teise, on suuresti maha raiutud. Nüüd on järg juba KAH-alade ning looduskaitsealade piiranguvööndite käes.
Tegevuse õigustamiseks räägitakse majandusmetsajuttu – metsa on vaja uuendada, et ka tulevased põlved seda raiuda saaksid. Aga looduskaitsealad ei ole puupõllud, nende eesmärk ei ole tagada suurt puidutootlikkust. Looduskaitsealade eesmärk on säilitada ka teised liigid peale inimese.
Metsasõjas on vastamisi need, kes räägivad metsast kui ökosüsteemist ja soovivad säilitada elusloodust, pidades silmas nii inimeste kui ka muude liikide vajadusi, ning need, kes räägivad metsast raietihumeetrites, eeskätt inimese majanduslikke ihasid oluliseks pidades.
Kompromiss pole võimalik, kui ei räägita samade sõnadega samast asjast
Keskkonnaministri poolt laiali saadetud metsanduse arengukava juhtkogule heideti ette, et nad polnud võimelised leidma kompromissi. Samas olid nad pandud olukorda, kus kompromiss ei olnudki võimalik.
Kompromissi ei saa tekkida, kui ei räägita samade sõnadega samast asjast ega soovita samu lahendusi. Puidusektori esindajad nõuavad raiemahtu tihumeetrites – näiteks 12 miljonit tihumeetrit, mis teeb kokku umbes Hiiumaa-suuruse ala.
Raiuda tühjaks terve Hiiumaa, see on ju hullumeelsus. Aga kui rääkida tihumeetrites, tundub kogus ohutult abstraktne. Looduse kaitsjad jällegi räägivad välja surevates liikides ja vääriselupaikades, mida on vaja kaitsta, et säiliks kogu ökoloogiline elurikkus.
Elu ei saa mõõta tihumeetrites. Hiiumaa jagu palke metsast välja tuues ei saa jätta muud elu tühja kohta rippuma. Kotkapesad ja torikseened ei jää hõljuma sinna, kust tüved ära on võetud. Aga nemad tihumeetrites ei kajastu.
Niimoodi ei jõutagi lahenduseni. Ühed ütlevad: 12 miljonit tihumeetrit. Teised ebalevalt vastu, et kaheksa miljonit tihumeetrit on viimane piir, kuigi nad teavad, et loomi ja linde ja taimi ja pisimutukaid ei saa tihumeetrites mõõta. Ka kokkulepe viis miljonit tihumeetrit ei taga, et neid puid ei langetata looduskaitsealadelt või et sinna hulka ei satu ristipuid.
Kuidas lõpetada metsasõda?
Selleks, et oleks üldse võimalik metsandusest ilma tülita rääkida, on vaja uuesti kokku leppida need alad, mida ei ole lubatud majandusmetsana käsitleda. On vaja jälle panna ühiselt kirja, et looduskaitsealadel kaitstakse loodust, mitte ei kasvatata puitu.
"Oluline on, et kaitstavad alad määrataks ära enne, kui üldse järgmiste teemadeni liigutakse."
On vaja täpselt ära määrata kõik (kaitse)metsad, kus lageraiet ei tehta – need kasvukohatüübid ja elupaigad, mis peavad säilima looduse jaoks ning need metsad, mida on kogukondadele vaja selleks, et inimesed oleksid õnnelikud ja puhanud. Oluline on, et kaitstavad alad määrataks ära enne, kui üldse järgmiste teemadeni liigutakse.
Puitu saab kasvatada ka alal, kus praegu ei ole mitmesaja aasta vanust elukooslust, aga vanade metsade liike põllule uut kasvukohta moodustama ei meelita. Kogukond ei tunnista hiiemetsana raiesmikku, mis Exceli-tabelis metsana paistab.
Metsasõja saab lõpetada, kui kehtestada metsade üleriigiline ruumiline planeering – sätestada, millistes metsades ei tohi looduskaitse eesmärkidel üldse raiuda, millistes tuleb inimeste ja teiste liikide vajadusi arvestades loobuda lageraiest (ent lubada püsimetsandust) ning millised jäävad majandusmetsadeks.
Oluline on seejuures, et osade metsade puhul võiks piisata lageraiest loobumisest, teistsuguseid metsamajandusvõtteid kasutades jääks alles lõhkumata mets, mis vähemalt inimeste jaoks pole oma metsaks olemist kaotanud.
Milliseid teadlasi ma kuulama peaksin?
Kui MTÜ Päästame Eesti Metsad aktiiv Jüri Ratase juures metsadest rääkimas käis, ilmnes probleem, mis peaministril metsanduse arengukava probleemidesse süvenedes tekkinud oli.
Nimelt kutsutakse nii metsaökolooge kui ka majandusmetsade spetsialiste ühtmoodi metsateadlasteks ning sellepärast on väga keeruline ausalt valida, millise teadlase seisukohti eelistada. Mõlemad räägivad ju teaduspõhist juttu.
Tegelikult on vahet teha väga lihtne.
Metsaökoloog on õppinud nägema metsas süsteemi. Ta uurib tervikut ja saab aru, mis mida mõjutab. Tema eesmärk ei ole metsa muuta. Metsaökoloog teab, kuidas metsa kaitsta, sest ta teab, mida antud kasvukohatüübi liigid vajavad.
Metsaökoloogid, bioloogid ja teised loodusteadlased ei mõtle metsandusettevõtjate kasule, vaid antud metsas toimivale kooslusele, mis on ärihuvidest kõrgemal seisev looduskeskkonna säilimise ühishüve.
Metsamajandusteadlane jällegi on õppinud nägema metsa toorainena inimese tarbeks. Tema oskab mõelda, mida peab metsas muutma, et inimestele sellest tooraine hankimisel rohkem kasu oleks.
Probleem, millist teadlast peaks kuulama, laheneb, kui esmalt lepitakse kokku selles, millised metsad säilitatakse puutumatuna. Seda, millised metsad vajavad looduskaitselistel eesmärkidel säilitamist, peavad määrama metsaökoloogid.
Kuna Euroopa Liidus ja maailma tervikuna on vana puutumatu looduse säilitamisega juba ammu halvasti, tuleb meil kaitsta kõiki vanu loodusmetsi ja potentsiaalseid vääriselupaiku, rohekoridore ning kaitsealuseid liike, mis meil veel alles on.
Kui looduskaitse eesmärgil säilitatavad metsad ja inimeste heaoluks vajalikud metsad on kokku lepitud, saab ülejäänud metsade majandamisel kuulata metsakasvatuse spetsialistide nõuandeid.
Milleks meile üldse metsanduse arengukava ja keskkonnaminister?
Nii nagu on probleem metsateadlastega, on ka probleem metsandusega. See sõna tähendab ühest küljest kõike metsaga seotut, teisalt ainult metsandussektorit majanduses. Niimoodi on ka metsanduse arengukavale eri nõudmised – kas see peaks andma arengujuhiseid majanduslikel eesmärkidel metsa toorainena kasutavatele ettevõtetele või andma laiema vaate riigi suhtest metsaga.
Metsamajandussektor on pahane, kui metsanduse arengukavasse liiga palju metsa ökoloogilist ja kultuurilist väärtust toonitavaid argumente sisse tuuakse, kuna see mõjub töötlevale tööstusele piiravalt. Aga on paratamatu, et teistega peab ka arvestama.
Lähiaastatel hakkavad kehtima LULUCF-i kvoodid, mis muudavad üle normi raiumise kahjumlikuks. Kui Eesti suudaks kohe kõigil looduskaitse- ja KAH-aladel lageraiumise lõpetada ning käsitleks neid metsi süsinikufarmidena, võiksime pääseda trahvidest ja raiumise vähendamise pealt isegi teenida.
Eesti vajaks keskkonnaministrit, kes valvaks, et majandus ei rikuks keskkonda ära, mitte ei kuhjaks majandamiseks ressurssi kandikul ette. Kahjuks on meil kujunenud teisiti – keskkonnaminister on pigem majanduse agent, kes võimalikult palju keskkonda kaitse alt välja smugeldab.
Niimoodi kaob kapitalistlikus majandussüsteemis aga valve majanduse tekitatud looduskahjude üle. Ministri võimuses on lõpetada riiklik lageraietellimus ja suunata RMK tagasi metsa hoidvasse suunda.
Avaliku huvi poolelt toimuvat vaadeldes ootaksin, et MAK 2030 kehtestaks riikliku visiooni, millisena soovitakse metsa tulevikus näha ja seda mitte ainult kümne aasta kaupa, vaid vähemalt saja-aastase vaatega.
Kui visiooni mahutada ka eestlaste kultuuriline identiteet metsarahvana ja meie laste jaoks seenemetsade hoidmine, rääkimata looduskaitsest ning kõigi liikide säilitamisest, peab riik looduskaitsega tegelema tänasest palju aktiivsemalt.
Lõpetuseks soovitan lüüa Facebooki või Instagrami otsingusse sisse #puudetagaonmets ning vaadata kõiki neid küünlaid, mille inimesed üle Eesti süütasid kodumetsade mälestuseks. Me siiski oleme metsarahvas, meil on metsaga hingeline ja intellektuaalne side ning me ei soovi, et metsa käsitletaks lihtsalt ressursina.
### Response:
Piret Räni: võimalustest lõpetada metsasõda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on lauljanna teise sel aastal ilmunud looga – esimene selle aasta singel oli "Hit Different", kirjutab Consequence of Sound.
Mõlemad lood kõlavad tõenäoliselt ka SZA uuel albumil. | SZA avaldas uue singli "Good Days" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on lauljanna teise sel aastal ilmunud looga – esimene selle aasta singel oli "Hit Different", kirjutab Consequence of Sound.
Mõlemad lood kõlavad tõenäoliselt ka SZA uuel albumil.
### Response:
SZA avaldas uue singli "Good Days" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hommikuti edastab terviseamet värsked näitajad koroonaviiruse leviku kohta. Seejuures on esile toodud koroonaviirusega nakatunud inimeste surmad. Tegelikkuses ei pruugi aga koroonaviirus olla nende surma põhjus.
Seda kinnitavad Tervise Arengu Instituudi värsked andmed, mille järgi on tänavu novembrikuu seisuga surnud COVID-19 tõttu 108 inimest, neist 35 novembris. Samas näitavad terviseameti andmed, et koroonaviirusega nakatunutest on esmaspäevase seisuga surnud 213 inimest. Augustis juba korrigeeriti tagantjärele koroonasurmade statistikat ja ilmselt tehakse seda veelgi.
Terviseameti juht Üllar Lanno selgitas, et amet annab iga päev välja statistika nende surmade kohta, mille esitavad haiglad või mis kantakse nakkushaiguste registrisse. "Surmateatisel välja toodud surma põhjus ei kajastu igapäevases jooksvas statistikas. Iga poole aasta tagant vaatavad COVID-19 surmapõhjusega inimeste haiguslood üle omakorda TAI eksperdid, kes teevad vajadusel korrektuurid," ütles ta.
Tervise Arengu Instituudi registrite osakonna juhataja Piret Viiklepp selgitas, et ühel hetkel saadud positiivse koroonatesti järel siit ilmast lahkumine ei tähenda, et surma põhjustas koroonaviirus.
"Kõigil, kellel on kunagi HIV-positiivne test tehtud, ei panda ju automaatselt kirja, et nad surid aidsi. Nad võivad igasugustel muudel põhjustel ka surra," näitlikustas Viiklepp. "Kui inimesel on kaugele arenenud vähk, millel on siirded, tal on tüsistusi, ta on raskes seisus hooldushaiglas ja ta saab nohu ning seejärel on koroonatest positiivne. Mis on pärast surma põhjus? Koroona võis küll kaasa aidata, aga ta ei ole see, mis viis surmale," ütles ta.
Viiklepp rõhutas, et surma põhjuse määramine võtab üldjuhul aega, mistõttu ei saa enamasti vahetult pärast inimese lahkumist kindlalt väita, millesse ta suri. Sellepärast ei ole täpsed igahommikused andmed koroonasurmade kohta ja võib tagantjärele väheneda või suureneda koroonaviirusest tingitud surmade arv.
"Surma põhjuse määrab arst, kas meditsiinidokumentide, lahangu või välisvaatluse põhjal ja arstil peab selleks natuke aega olema," ütles Viiklepp.
Surma põhjuse teatis on spetsiaalne vorm, kuhu raviarst kirjutab selle haiguse, mis läheb surma algpõhjuseks, mille põhjal tehakse statistikat. Viiklepp tõi näite, kus COVID-19 oli algpõhjus, mis viis kopsupõletikuni, mis viis omakorda hingamispuudulikkuseni. Surma põhjuse teatisele märgitakse ka muud surma soodustanud olulised seisundid, kuhu pannakse teised diagnoosid.
Surma põhjuse teatised liiguvad elektroonselt Tervise Arengu Instituuti, kus kaks spetsialisti vaatavad üle kõik surmapõhjused, vastavalt rahvusvahelistele eeskirjadele. "WHO-l on kindlad reeglid, juhul kui on mitu haigust, et milline oli see, mis põhjustas järgmise ja mis aitas kaasa. Kui vaja, siis ka arstidega täpsustatakse," selgitas Viiklepp.
Ainsat asja, mida saab tema sõnul hetkega võrrelda on surmade arv. Ning need andmed näitavad, et Eestis ei ole praeguse seisuga üldsuremus tõusnud ja pole ka liigsuremust, nagu oli näiteks kevadel Hispaanias.
"Eestis sureb 40-50 inimest iga päev. 15 500 inimest sureb Eestis igal aastal. Ja vanadus on väga vähestel surma põhjus, et inimene lihtsalt hääbub. Ikkagi on mingi haigus, mis viib järgmiseni," ütles Viiklepp.
Tänavu 11 kuuga on Eestis olnud peamine surma põhjus vereringeelundite haigused, järgnevad pahaloomulised kasvajad ja südame isheemiatõbi. Näiteks grippi on tänavu surnud 20 inimest, neist viimased aprillis.
"Tegelikult tasuks surmade arvu andmetele enne ajakirjandusse andmist natukene peale vaadata," leidis Piret Viiklepp. "Koroonatest võib COVID-19 haigel olla positiivne väga pikka aega. Alguses viirus põhjustab haiguse, aga pärast jäävad kehasse viiruse jäägid ja mõni võib olla mitu kuud positiivne, aga ta ei ole enam haige. Kui ta nüüd muu haigusega ära sureb ja me ütleme, et koroonapositiivne suri sellesse haigusesse? Ta ei surnud ju sellesse!"
Üllar Lanno aga märkis, et koroonaviirusest tingitud suremust võib ka alahinnata, kuna mõnda COVID-19 põhjustatud surma võidakse seostada muude surmapõhjustega, näiteks kui COVID-19 ei diagnoositud või surmatunnistusel seda ei mainitud. | TAI: koroonaviirusega nakatunu surma põhjuse selgitamine võtab aega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hommikuti edastab terviseamet värsked näitajad koroonaviiruse leviku kohta. Seejuures on esile toodud koroonaviirusega nakatunud inimeste surmad. Tegelikkuses ei pruugi aga koroonaviirus olla nende surma põhjus.
Seda kinnitavad Tervise Arengu Instituudi värsked andmed, mille järgi on tänavu novembrikuu seisuga surnud COVID-19 tõttu 108 inimest, neist 35 novembris. Samas näitavad terviseameti andmed, et koroonaviirusega nakatunutest on esmaspäevase seisuga surnud 213 inimest. Augustis juba korrigeeriti tagantjärele koroonasurmade statistikat ja ilmselt tehakse seda veelgi.
Terviseameti juht Üllar Lanno selgitas, et amet annab iga päev välja statistika nende surmade kohta, mille esitavad haiglad või mis kantakse nakkushaiguste registrisse. "Surmateatisel välja toodud surma põhjus ei kajastu igapäevases jooksvas statistikas. Iga poole aasta tagant vaatavad COVID-19 surmapõhjusega inimeste haiguslood üle omakorda TAI eksperdid, kes teevad vajadusel korrektuurid," ütles ta.
Tervise Arengu Instituudi registrite osakonna juhataja Piret Viiklepp selgitas, et ühel hetkel saadud positiivse koroonatesti järel siit ilmast lahkumine ei tähenda, et surma põhjustas koroonaviirus.
"Kõigil, kellel on kunagi HIV-positiivne test tehtud, ei panda ju automaatselt kirja, et nad surid aidsi. Nad võivad igasugustel muudel põhjustel ka surra," näitlikustas Viiklepp. "Kui inimesel on kaugele arenenud vähk, millel on siirded, tal on tüsistusi, ta on raskes seisus hooldushaiglas ja ta saab nohu ning seejärel on koroonatest positiivne. Mis on pärast surma põhjus? Koroona võis küll kaasa aidata, aga ta ei ole see, mis viis surmale," ütles ta.
Viiklepp rõhutas, et surma põhjuse määramine võtab üldjuhul aega, mistõttu ei saa enamasti vahetult pärast inimese lahkumist kindlalt väita, millesse ta suri. Sellepärast ei ole täpsed igahommikused andmed koroonasurmade kohta ja võib tagantjärele väheneda või suureneda koroonaviirusest tingitud surmade arv.
"Surma põhjuse määrab arst, kas meditsiinidokumentide, lahangu või välisvaatluse põhjal ja arstil peab selleks natuke aega olema," ütles Viiklepp.
Surma põhjuse teatis on spetsiaalne vorm, kuhu raviarst kirjutab selle haiguse, mis läheb surma algpõhjuseks, mille põhjal tehakse statistikat. Viiklepp tõi näite, kus COVID-19 oli algpõhjus, mis viis kopsupõletikuni, mis viis omakorda hingamispuudulikkuseni. Surma põhjuse teatisele märgitakse ka muud surma soodustanud olulised seisundid, kuhu pannakse teised diagnoosid.
Surma põhjuse teatised liiguvad elektroonselt Tervise Arengu Instituuti, kus kaks spetsialisti vaatavad üle kõik surmapõhjused, vastavalt rahvusvahelistele eeskirjadele. "WHO-l on kindlad reeglid, juhul kui on mitu haigust, et milline oli see, mis põhjustas järgmise ja mis aitas kaasa. Kui vaja, siis ka arstidega täpsustatakse," selgitas Viiklepp.
Ainsat asja, mida saab tema sõnul hetkega võrrelda on surmade arv. Ning need andmed näitavad, et Eestis ei ole praeguse seisuga üldsuremus tõusnud ja pole ka liigsuremust, nagu oli näiteks kevadel Hispaanias.
"Eestis sureb 40-50 inimest iga päev. 15 500 inimest sureb Eestis igal aastal. Ja vanadus on väga vähestel surma põhjus, et inimene lihtsalt hääbub. Ikkagi on mingi haigus, mis viib järgmiseni," ütles Viiklepp.
Tänavu 11 kuuga on Eestis olnud peamine surma põhjus vereringeelundite haigused, järgnevad pahaloomulised kasvajad ja südame isheemiatõbi. Näiteks grippi on tänavu surnud 20 inimest, neist viimased aprillis.
"Tegelikult tasuks surmade arvu andmetele enne ajakirjandusse andmist natukene peale vaadata," leidis Piret Viiklepp. "Koroonatest võib COVID-19 haigel olla positiivne väga pikka aega. Alguses viirus põhjustab haiguse, aga pärast jäävad kehasse viiruse jäägid ja mõni võib olla mitu kuud positiivne, aga ta ei ole enam haige. Kui ta nüüd muu haigusega ära sureb ja me ütleme, et koroonapositiivne suri sellesse haigusesse? Ta ei surnud ju sellesse!"
Üllar Lanno aga märkis, et koroonaviirusest tingitud suremust võib ka alahinnata, kuna mõnda COVID-19 põhjustatud surma võidakse seostada muude surmapõhjustega, näiteks kui COVID-19 ei diagnoositud või surmatunnistusel seda ei mainitud.
### Response:
TAI: koroonaviirusega nakatunu surma põhjuse selgitamine võtab aega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige järsemalt on kasvanud 30-39-aastaste koroonahaigete arv: kui novembri lõpus oli sellest vanuserühmast haiglas neli inimest, siis kuu hiljem 19, mis teeb kasvuks 375 protsenti, selgub terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Jevgenia Epšteini esitatud andmetest.
Kui novembri lõpus ei olnud koroonaga haiglas ühtegi kuni 29-aastast inimest, siis detsembri lõpus oli haiglas kaks kuni 9-aastast last, üks 10-19-aastaste vanuserühmast ning seitse 20-29-aastaste vanuserühmast.
Üle 90-aastaste vanuserühmas suurenes haiglassetoodud koroonahaigete arv kaheksalt 23-le (kasv 188 protsenti), 70-70-aastaste grupis kasvas haiglas viibivate COVID-patsientide arv 41-lt 110-le (kasv 168 protsenti).
Vanuserühmas 80-89-aastased oli novembri lõpus koroonaviirusega haiglas 44 inimest, nüüd 104, mis teeb ühe kuu kasvuks 136 protsenti. 60-69-aastaste hulgas suurenes haiglas viibivate koroonapatsientide hulk 90 protsenti: 52-lt novembri lõpus 99-le detsembri lõpus. 40-49-aastaste seas oli kuine kasv 38 protsenti, koroonapatsientide arv kasvas 13-lt detsembri lõpuks 18-le.
Ühe võrra vähenes 50-59-aastaste koroonapatsientide arv, detsembri lõpus oli sellest vanuserühmast haiglas 27 inimest.
Kui võrrelda novembri lõpus ja detsembri lõpus haiglas viibijate vanuserühmade osakaalusid, siis suurimad muutused toimusid nooremates vanuserühmades.
Rohkem kui kolmveerand haiglate koroonapatsientidest on siiski vanemad kui 60-aastased: 60-69-aastased moodustavad patsientide koguarvust detsembri lõpus 24 protsenti, 70-79-aastased 27 protsenti, 80-89-aastased 25 ja üle 90-aastased kuus protsenti. | Detsembriga kasvas koroonapatsientide arv üle kahe korra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige järsemalt on kasvanud 30-39-aastaste koroonahaigete arv: kui novembri lõpus oli sellest vanuserühmast haiglas neli inimest, siis kuu hiljem 19, mis teeb kasvuks 375 protsenti, selgub terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Jevgenia Epšteini esitatud andmetest.
Kui novembri lõpus ei olnud koroonaga haiglas ühtegi kuni 29-aastast inimest, siis detsembri lõpus oli haiglas kaks kuni 9-aastast last, üks 10-19-aastaste vanuserühmast ning seitse 20-29-aastaste vanuserühmast.
Üle 90-aastaste vanuserühmas suurenes haiglassetoodud koroonahaigete arv kaheksalt 23-le (kasv 188 protsenti), 70-70-aastaste grupis kasvas haiglas viibivate COVID-patsientide arv 41-lt 110-le (kasv 168 protsenti).
Vanuserühmas 80-89-aastased oli novembri lõpus koroonaviirusega haiglas 44 inimest, nüüd 104, mis teeb ühe kuu kasvuks 136 protsenti. 60-69-aastaste hulgas suurenes haiglas viibivate koroonapatsientide hulk 90 protsenti: 52-lt novembri lõpus 99-le detsembri lõpus. 40-49-aastaste seas oli kuine kasv 38 protsenti, koroonapatsientide arv kasvas 13-lt detsembri lõpuks 18-le.
Ühe võrra vähenes 50-59-aastaste koroonapatsientide arv, detsembri lõpus oli sellest vanuserühmast haiglas 27 inimest.
Kui võrrelda novembri lõpus ja detsembri lõpus haiglas viibijate vanuserühmade osakaalusid, siis suurimad muutused toimusid nooremates vanuserühmades.
Rohkem kui kolmveerand haiglate koroonapatsientidest on siiski vanemad kui 60-aastased: 60-69-aastased moodustavad patsientide koguarvust detsembri lõpus 24 protsenti, 70-79-aastased 27 protsenti, 80-89-aastased 25 ja üle 90-aastased kuus protsenti.
### Response:
Detsembriga kasvas koroonapatsientide arv üle kahe korra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samas on taastuvenergia osakaal EL-i majapidamiste, tööstusettevõtete ja teiste asutuste kütmiseks kasutava energia kogumahust viimase 15 aasta jooksul pea kahekordistunud. 2004. aastal oli näitaja vaid 11,7 protsenti, selgus Eurostati andmetest.
2018. aastaga võrreldes tõusis näitaja 0,9 protsendipunkti. Seejuures suurenes taastuvenergia osakaal 20 liikmesriigis, seda enim ehk 9,1 punkti Slovakkias, 2,9 punkti Soomes ja 2,5 punkti Taanis.
2019. aastal oli suurim taastuvenergia kasutaja Rootsi, kus kütte- ja jahutussüsteemides kasutatavast energiast tuli taastuvatest allikatest 66,1 protsenti. Lätis oli näitaja 57,8 protsenti, Soomes 57,5 protsenti.
Teisalt vähim kasutas taastuvenergiat Iirimaa, kus selle osakaal kütteenergiast oli vaid 6,3 protsenti. Järgnesid 7,1 protsendiga Holland, 8,3 protsendiga Belgia ning 8,7 protsendiga Luksemburg. | Taastuvenergia osakaal on Eestis EL-ist mitmekordselt suurem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samas on taastuvenergia osakaal EL-i majapidamiste, tööstusettevõtete ja teiste asutuste kütmiseks kasutava energia kogumahust viimase 15 aasta jooksul pea kahekordistunud. 2004. aastal oli näitaja vaid 11,7 protsenti, selgus Eurostati andmetest.
2018. aastaga võrreldes tõusis näitaja 0,9 protsendipunkti. Seejuures suurenes taastuvenergia osakaal 20 liikmesriigis, seda enim ehk 9,1 punkti Slovakkias, 2,9 punkti Soomes ja 2,5 punkti Taanis.
2019. aastal oli suurim taastuvenergia kasutaja Rootsi, kus kütte- ja jahutussüsteemides kasutatavast energiast tuli taastuvatest allikatest 66,1 protsenti. Lätis oli näitaja 57,8 protsenti, Soomes 57,5 protsenti.
Teisalt vähim kasutas taastuvenergiat Iirimaa, kus selle osakaal kütteenergiast oli vaid 6,3 protsenti. Järgnesid 7,1 protsendiga Holland, 8,3 protsendiga Belgia ning 8,7 protsendiga Luksemburg.
### Response:
Taastuvenergia osakaal on Eestis EL-ist mitmekordselt suurem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Narmont servis tund ja 44 minutit väldanud matšis 17-aastase Tšehhi tennisisti vastu viis ässa ja tegi neli topeltviga, esimene palling õnnestus eestlannal 64-protsendiliselt. Esimese servi punktidest võitis Narmont 67%.
Narmonti teise ringi vastase selgitavad kvalifikatsioonist alustanud serblanna Tara Gancev ja seitsmenda asetusega ameeriklanna Gabriella Price. | Helena Narmont teenis WTA punktilisa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Narmont servis tund ja 44 minutit väldanud matšis 17-aastase Tšehhi tennisisti vastu viis ässa ja tegi neli topeltviga, esimene palling õnnestus eestlannal 64-protsendiliselt. Esimese servi punktidest võitis Narmont 67%.
Narmonti teise ringi vastase selgitavad kvalifikatsioonist alustanud serblanna Tara Gancev ja seitsmenda asetusega ameeriklanna Gabriella Price.
### Response:
Helena Narmont teenis WTA punktilisa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamatus on 14 ulmejuttu nii eesti, ameerika, vene, tšehhi kui ka prantsuse ulmekirjanikelt ning esindatud on ulmekirjanduse erinevad suunad ja teemad: on süngeid ja tõsiseid tekste, on lõbusaid; on seiklust, on mõtlikke lugusid, on paroodiat ja satiiri, lubavad koostajad.
Eesti autoritest on raamatus esindatud näiteks Miikael Jekimov, kes pälvis Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia viimasel jutuvõistlusel esikoha. Tõlkeautoritest on raamatus esindatud vene autor Kir Bulõtšov, belgia-prantsuse klassik J. H. Rosny-vanem, aga samuti tšehhi ulmekirjanik Ondřej Neff, kelle eelmine eestindus pälvis parima tõlkejutu Stalkeri.
Ulmeguru ulmesarja eesmärk on koostajate sõnul avardada tõlkeulme piire, sest head ulmet kirjutatakse ka mujal kui inglise ja vene keeles. Samuti tahavad Joel Jans ja Jüri Kallas anda avaldamisvõimalust eesti autoritele, kes praegustesse sarjadesse ei sobitu. | Ilmus uue ulmesarja esimene köide | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamatus on 14 ulmejuttu nii eesti, ameerika, vene, tšehhi kui ka prantsuse ulmekirjanikelt ning esindatud on ulmekirjanduse erinevad suunad ja teemad: on süngeid ja tõsiseid tekste, on lõbusaid; on seiklust, on mõtlikke lugusid, on paroodiat ja satiiri, lubavad koostajad.
Eesti autoritest on raamatus esindatud näiteks Miikael Jekimov, kes pälvis Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia viimasel jutuvõistlusel esikoha. Tõlkeautoritest on raamatus esindatud vene autor Kir Bulõtšov, belgia-prantsuse klassik J. H. Rosny-vanem, aga samuti tšehhi ulmekirjanik Ondřej Neff, kelle eelmine eestindus pälvis parima tõlkejutu Stalkeri.
Ulmeguru ulmesarja eesmärk on koostajate sõnul avardada tõlkeulme piire, sest head ulmet kirjutatakse ka mujal kui inglise ja vene keeles. Samuti tahavad Joel Jans ja Jüri Kallas anda avaldamisvõimalust eesti autoritele, kes praegustesse sarjadesse ei sobitu.
### Response:
Ilmus uue ulmesarja esimene köide |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Et inimesed on erinevad, teavad kõik. Kuid teadmisest ainuüksi ei piisa, et me oskaks nende erinevustega ka arvestada, olgu siis töökeskkonnas või ühiskonnas tervikuna.
Selleks on vaja mõtiskleda pisut sügavamalt mitmekesisuse eri tahkude üle ja lasta kõlada erinevatel, ka vaiksematel häältel, neid sealjuures päriselt kuulates. Nii tagame, et need, kellega koos või kelle jaoks me midagi teeme, on rõõmsamad, üheskoos toimetada on mõnusam ja tulemused kvaliteetsemad.
Mitmekesisuse ja kaasatuse kui juhtimisvaldkonna käsitlus pärineb ärimaailmast. Kuna inimesed on erinevad igal pool, on mitmekesisust väärtustav mõtteviis oluline ja vajalik ka muudes sektorites, sealhulgas kodanikuühiskonnas.
Mitmekesisuse mõiste hõlmab nii demograafilisi erinevusi, nagu vanus, sugu ja päritolu, kui sedagi, et meil on erinevad elu- ja töökogemused, haridustaust, sissetulek. Need tunnused on osa meie identiteedist ja määravad suuresti, kuidas me igapäevaelus tegutseme ja maailma tajume ning kuidas teised meisse suhtuvad.
Erinevad mõtteviisid aitavad näha asju teise nurga alt, tuua esile hoopis uusi küsimusi ja võimalusi. See omakorda võimaldab läheneda probleemidele loovamalt ja töötada välja paremaid lahendusi. Sageli aga ei jõua erinevad mõtteviisid võrdsel määral sinna, kus otsuseid või strateegiaid tehakse. Et mitmekesisust saavutada, peab vajadust selle järele esmalt teadvustama.
Mitmekesisusega tegelemine on kasulik
Mitmekesisuse taotlemine üksinda ei taga paremaid tulemusi ega organisatsioonikultuuri. Kui heterogeensus suureneb ilma seda läbi rääkimata ja ühiseid toimimisreegleid paika sättimata, võib sündida hoopis rohkem pingeid ja kahju kui head.
Siit jõuame teise, ehk isegi kaalukama termini – kaasatuseni. See tähendab ühiseid kokkuleppeid, praktikaid ja suhtlusviise, mille eesmärk on avatud ja empaatilise keskkonna loomine ja hoidmine. Kaasavat organisatsioonikultuuri iseloomustavad kuuluvustunne, usaldus ja arusaam, et inimest austatakse ja väärtustatakse just nii, nagu ta on – tema endana.
Mitmekesisuse teadlik juhtimine tähendab erinevate (elu)kogemuste, vaatenurkade ja teadmiste harmoonia saavutamist nii, et sellest sünniks kasu ja heaolu kõigile. Ärimaailmas on mitmekesisusest sündivate võimaluste nutikat ärakasutamist seostatud suuremate kasumitega. Ka vabaühendused võidavad mitmekesisusest ja kaasamisest mitmeti. Laias laastus võib esile tuua kolm suuremat eelist.
Jätkusuutlikkus. Mida avatum on organisatsioon erineva taustaga inimeste (töötajate, vabatahtlike, liikmete) suhtes, seda tõenäolisemalt kestab see pikemat aega (liituvad uued pühendunud tegutsejad, tekib pealekasv). Lisaks oskavad erineva kogemusega inimesed näha laiemaid võimalusi ja pakkuda välja värskeid ideid – näiteks rahastusallikaid või partnereid.
Rõõmsamad inimesed. Kui pöörame tähelepanu inimeste vajadustele ja anname neile võimaluse olla kaasatud otsuste tegemisse ja töökorraldusega seotud küsimustesse, suurenevad rahulolu ja motivatsioon. Rõõmsamad inimesed, toredam ühiskond.
Kvaliteetsemad lahendused ja suurem mõju. Kaks pead on ikka kaks pead, kõlab levinud ütlus. Mida enam on tegutsejate seas esindatud erinevad elukogemused ja sihtgrupid, kellele töö on suunatud, seda parem saab tulemus.
Innovatsioon sünnib sagedamini just mitmekesistes tiimides. Isegi kui organisatsiooni tegevus on suunatud ühele sihtgrupile, näiteks naistele, tasub mõelda erineva elutee, majandusliku olukorra, haridustaseme ja emakeelega naiste vajadustele. Efektiivsemad lahendused tähendavad sageli ka suuremat ühiskondlikku mõju.
Eesti inimene hindab võrdset kohtlemist
Eestis veab mitmekesisuse ja kaasatuse teema laiemat edendamist Eesti Inimõiguste Keskus, kes koordineerib mitmekesisuse kokkuleppe võrgustikku ja
Tahame Vabaühenduste Liidus näha, et vabaühendused oskaksid oma töötajatele, liikmetele, vabatahtlikele ja sihtgruppidele mõeldes arvestada ka inimeste mitmekesisusega. See aitab oma tegevusi paremini läbi mõelda, jõuda rohkemate inimesteni ja saavutada paremaid tulemusi.
Kui näiteks puuetega inimeste organisatsioon jälgib, et nad jõuavad ühtmoodi nii meeste kui naiste, eesti kui vene emakeelega, eri vanuses ja eri piirkondadest pärit inimesteni, siis on nende mõju ühiskonnas ja oma sihtgrupile väärtuse loomises suurem.
Paljude organisatsioonide jaoks tähendab see mõtteviisi muutust. Neil peab olema valmisolek oma organisatsiooni mitmekesisuse vaatenurgast analüüsida. Selle ülesande juures tahamegi vabaühenduste jaoks olemas olla – jagada nendega enda kogemust ja teadmisi, kuidas ja miks mitmekesisust oma organisatsioonis arvesse võtta.
"Mitmekesisuse kokkuleppega on liitunud üle 130 tööandja, ent neid organisatsioone, kes samu väärtusi jagavad, on kindlasti rohkem."
Tahame sel teemal nii koolitada kui ka koostada juhendmaterjali, mis aitab paljude ühenduste jaoks uudset teemat läbi mõelda. annab välja kvaliteedimärgist "Austame erinevusi". Mitmekesisuse kokkuleppega on liitunud üle 130 tööandja, ent neid organisatsioone, kes samu väärtusi jagavad, on kindlasti rohkem.
Võrdsust ja õiglust hindavad ka Eesti inimesed: üle 75 protsendi leiab, et organisatsioonid peaksid oma tegevuses pöörama rohkem tähelepanu võrdse kohtlemise küsimustele. Sealjuures ütlevad peaaegu pooled, et mitmekesisust väärtustav organisatsioon on nende jaoks atraktiivne tööandja.
Olukorras, kus meil on endiselt Euroopa suurim sooline palgalõhe, püsiv keelelis-kultuuriline segregatsioon ja tugevalt tajutud vanuseline tõrjutus juba 50-aastaste puhul, on lisaks riigile oluline roll ka erasektori tööandjatel ja vabaühendustel kodanike kaasajatena, et struktuurne ebavõrdsus väheneks.
Väärtused, mida kannavad ettevõtted ja vabaühendused, avaldavad mõju tervele ühiskonnale. Nagu on öelnud väga tugeva kaasamiskultuuriga ettevõtte Unilever endine juht Paul Polman: "Ei ole sellist joont, kus Unilever lõpeb ja ühiskond algab."
32 Eesti organisatsiooni on pälvinud tubli töö ja sisukate tulevikuplaanide eest märgise "Austame erinevusi" ehk mitmekesise tööandja tunnustuse, nende seas on ka kaks vabaühendust. On tähenduslik, et üks neist on Vabaühenduste Liit, kes katusorganisatsioonina on suunaseadjaks ning soovib tulevikus veel enam fookusesse võtta just mitmekesisuse ja kaasatuse teemad.
Kolm sammu mitmekesisuse poole
Mitmekesisuse tööpõld on lai ja tundub vahel isegi hoomamatu. Aga nagu paljude suurte ettevõtmistega tasub siingi hakata pihta otsast ja jupikaupa. Kõik algab tahtest ja teadlikkusest. Kel huvi, sel tasub esialgu end teemasse sisse lugeda, kuulata taskuhäälinguid, läbida veebikursusi või tutvuda inimõiguste keskuse kodulehega. Samuti tasub vestelda, küsida, uurida teiste kogemuste kohta.
Sealt edasi tuleks mitmekesisust arutada ja teadlikkust kasvatada ka organisatsiooni sees, vabatahtlike või liikmete ringis. Kaasavat organisatsioonikultuuri ei saa luua vaid üks eestvedaja, valmisolek peab olema ka teistel.
Paljud mitmekesisusega tegelevad ettevõtted koolitavad oma inimesi näiteks eelarvamuste, empaatilise suhtluse või mitmekesisuse teemal. Sageli kutsuvad nad külla mõne kogukonna eest seisva vabaühenduse, näiteks LGBT ühingu või puuetega inimeste organisatsiooni. Vabakonnas on juba praegu palju teadmisi, mida omavahel jagades võiksime kasutada organisatsioonikultuuri arengukohtade ja võimaluste märkamiseks.
Kolmas lihtne samm, mis ei nõua palju ressursse, on vaadata, kelleni me jõuame ja kes meieni jõuavad, seda nii värbamisel, uute vabatahtlike otsimisel kui ka klientide puhul. Kas on mingi sihtrühm, kes on kõrvale jäänud? Mis selle põhjus võib olla ja kuidas nendeni jõuda? Keda kõnetavad meie sõnumid, pildid ja millised on meie kanalid?
Mitmekesiste infokanalite ja sihtrühmade peale on teadlikult mõelnud näiteks puuetega inimesi toetav Helpific, kus lisaks emakeele, lisavajaduse, vanuse ja soo aspektidele on eesmärgiks saavutada ka regionaalset mitmekesisust.
Mulle meeldis väga ühe selle aasta alguses avaldatud kodanikuühiskonnas mitmekesisust (ja selle puudumist) kajastava raporti pealkiri – "Holding the Mirror up to Ourselves" ("Hoides peeglit meie eneste ees"). Ehk tasub meil korraks sama teha, vaadata enda ümber, organisatsiooni töötajate, toetajate ja vabatahtlike seas, mõelda partnerite peale, vabakonna peale laiemalt.
Vaadata just selle pilguga, kui sarnased või erinevad me oleme: oma vanuse, hariduse, soo, päritolu, emakeele poolest. Ning kuivõrd me oleme neile erinevustele avatud, mil määral peegeldame neid, kelle jaoks paremat Eestit luua soovime?
Teekond mitmekesise ja kaasava organisatsiooni poole algab teadvustamisest, ning mida rohkem loome oma organisatsioonides empaatilist, avatud suhtlemis- ja juhtimiskultuuri, seda enam võib loota, et ühel hetkel hakkab see meile tagasi peegelduma ka ühiskonnast laiemalt.
Artikkel ilmus algselt ajakirja Hea Kodanik talvenumbris. | Liina Rajaveer: miks on mitmekesisus väärtus? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Et inimesed on erinevad, teavad kõik. Kuid teadmisest ainuüksi ei piisa, et me oskaks nende erinevustega ka arvestada, olgu siis töökeskkonnas või ühiskonnas tervikuna.
Selleks on vaja mõtiskleda pisut sügavamalt mitmekesisuse eri tahkude üle ja lasta kõlada erinevatel, ka vaiksematel häältel, neid sealjuures päriselt kuulates. Nii tagame, et need, kellega koos või kelle jaoks me midagi teeme, on rõõmsamad, üheskoos toimetada on mõnusam ja tulemused kvaliteetsemad.
Mitmekesisuse ja kaasatuse kui juhtimisvaldkonna käsitlus pärineb ärimaailmast. Kuna inimesed on erinevad igal pool, on mitmekesisust väärtustav mõtteviis oluline ja vajalik ka muudes sektorites, sealhulgas kodanikuühiskonnas.
Mitmekesisuse mõiste hõlmab nii demograafilisi erinevusi, nagu vanus, sugu ja päritolu, kui sedagi, et meil on erinevad elu- ja töökogemused, haridustaust, sissetulek. Need tunnused on osa meie identiteedist ja määravad suuresti, kuidas me igapäevaelus tegutseme ja maailma tajume ning kuidas teised meisse suhtuvad.
Erinevad mõtteviisid aitavad näha asju teise nurga alt, tuua esile hoopis uusi küsimusi ja võimalusi. See omakorda võimaldab läheneda probleemidele loovamalt ja töötada välja paremaid lahendusi. Sageli aga ei jõua erinevad mõtteviisid võrdsel määral sinna, kus otsuseid või strateegiaid tehakse. Et mitmekesisust saavutada, peab vajadust selle järele esmalt teadvustama.
Mitmekesisusega tegelemine on kasulik
Mitmekesisuse taotlemine üksinda ei taga paremaid tulemusi ega organisatsioonikultuuri. Kui heterogeensus suureneb ilma seda läbi rääkimata ja ühiseid toimimisreegleid paika sättimata, võib sündida hoopis rohkem pingeid ja kahju kui head.
Siit jõuame teise, ehk isegi kaalukama termini – kaasatuseni. See tähendab ühiseid kokkuleppeid, praktikaid ja suhtlusviise, mille eesmärk on avatud ja empaatilise keskkonna loomine ja hoidmine. Kaasavat organisatsioonikultuuri iseloomustavad kuuluvustunne, usaldus ja arusaam, et inimest austatakse ja väärtustatakse just nii, nagu ta on – tema endana.
Mitmekesisuse teadlik juhtimine tähendab erinevate (elu)kogemuste, vaatenurkade ja teadmiste harmoonia saavutamist nii, et sellest sünniks kasu ja heaolu kõigile. Ärimaailmas on mitmekesisusest sündivate võimaluste nutikat ärakasutamist seostatud suuremate kasumitega. Ka vabaühendused võidavad mitmekesisusest ja kaasamisest mitmeti. Laias laastus võib esile tuua kolm suuremat eelist.
Jätkusuutlikkus. Mida avatum on organisatsioon erineva taustaga inimeste (töötajate, vabatahtlike, liikmete) suhtes, seda tõenäolisemalt kestab see pikemat aega (liituvad uued pühendunud tegutsejad, tekib pealekasv). Lisaks oskavad erineva kogemusega inimesed näha laiemaid võimalusi ja pakkuda välja värskeid ideid – näiteks rahastusallikaid või partnereid.
Rõõmsamad inimesed. Kui pöörame tähelepanu inimeste vajadustele ja anname neile võimaluse olla kaasatud otsuste tegemisse ja töökorraldusega seotud küsimustesse, suurenevad rahulolu ja motivatsioon. Rõõmsamad inimesed, toredam ühiskond.
Kvaliteetsemad lahendused ja suurem mõju. Kaks pead on ikka kaks pead, kõlab levinud ütlus. Mida enam on tegutsejate seas esindatud erinevad elukogemused ja sihtgrupid, kellele töö on suunatud, seda parem saab tulemus.
Innovatsioon sünnib sagedamini just mitmekesistes tiimides. Isegi kui organisatsiooni tegevus on suunatud ühele sihtgrupile, näiteks naistele, tasub mõelda erineva elutee, majandusliku olukorra, haridustaseme ja emakeelega naiste vajadustele. Efektiivsemad lahendused tähendavad sageli ka suuremat ühiskondlikku mõju.
Eesti inimene hindab võrdset kohtlemist
Eestis veab mitmekesisuse ja kaasatuse teema laiemat edendamist Eesti Inimõiguste Keskus, kes koordineerib mitmekesisuse kokkuleppe võrgustikku ja
Tahame Vabaühenduste Liidus näha, et vabaühendused oskaksid oma töötajatele, liikmetele, vabatahtlikele ja sihtgruppidele mõeldes arvestada ka inimeste mitmekesisusega. See aitab oma tegevusi paremini läbi mõelda, jõuda rohkemate inimesteni ja saavutada paremaid tulemusi.
Kui näiteks puuetega inimeste organisatsioon jälgib, et nad jõuavad ühtmoodi nii meeste kui naiste, eesti kui vene emakeelega, eri vanuses ja eri piirkondadest pärit inimesteni, siis on nende mõju ühiskonnas ja oma sihtgrupile väärtuse loomises suurem.
Paljude organisatsioonide jaoks tähendab see mõtteviisi muutust. Neil peab olema valmisolek oma organisatsiooni mitmekesisuse vaatenurgast analüüsida. Selle ülesande juures tahamegi vabaühenduste jaoks olemas olla – jagada nendega enda kogemust ja teadmisi, kuidas ja miks mitmekesisust oma organisatsioonis arvesse võtta.
"Mitmekesisuse kokkuleppega on liitunud üle 130 tööandja, ent neid organisatsioone, kes samu väärtusi jagavad, on kindlasti rohkem."
Tahame sel teemal nii koolitada kui ka koostada juhendmaterjali, mis aitab paljude ühenduste jaoks uudset teemat läbi mõelda. annab välja kvaliteedimärgist "Austame erinevusi". Mitmekesisuse kokkuleppega on liitunud üle 130 tööandja, ent neid organisatsioone, kes samu väärtusi jagavad, on kindlasti rohkem.
Võrdsust ja õiglust hindavad ka Eesti inimesed: üle 75 protsendi leiab, et organisatsioonid peaksid oma tegevuses pöörama rohkem tähelepanu võrdse kohtlemise küsimustele. Sealjuures ütlevad peaaegu pooled, et mitmekesisust väärtustav organisatsioon on nende jaoks atraktiivne tööandja.
Olukorras, kus meil on endiselt Euroopa suurim sooline palgalõhe, püsiv keelelis-kultuuriline segregatsioon ja tugevalt tajutud vanuseline tõrjutus juba 50-aastaste puhul, on lisaks riigile oluline roll ka erasektori tööandjatel ja vabaühendustel kodanike kaasajatena, et struktuurne ebavõrdsus väheneks.
Väärtused, mida kannavad ettevõtted ja vabaühendused, avaldavad mõju tervele ühiskonnale. Nagu on öelnud väga tugeva kaasamiskultuuriga ettevõtte Unilever endine juht Paul Polman: "Ei ole sellist joont, kus Unilever lõpeb ja ühiskond algab."
32 Eesti organisatsiooni on pälvinud tubli töö ja sisukate tulevikuplaanide eest märgise "Austame erinevusi" ehk mitmekesise tööandja tunnustuse, nende seas on ka kaks vabaühendust. On tähenduslik, et üks neist on Vabaühenduste Liit, kes katusorganisatsioonina on suunaseadjaks ning soovib tulevikus veel enam fookusesse võtta just mitmekesisuse ja kaasatuse teemad.
Kolm sammu mitmekesisuse poole
Mitmekesisuse tööpõld on lai ja tundub vahel isegi hoomamatu. Aga nagu paljude suurte ettevõtmistega tasub siingi hakata pihta otsast ja jupikaupa. Kõik algab tahtest ja teadlikkusest. Kel huvi, sel tasub esialgu end teemasse sisse lugeda, kuulata taskuhäälinguid, läbida veebikursusi või tutvuda inimõiguste keskuse kodulehega. Samuti tasub vestelda, küsida, uurida teiste kogemuste kohta.
Sealt edasi tuleks mitmekesisust arutada ja teadlikkust kasvatada ka organisatsiooni sees, vabatahtlike või liikmete ringis. Kaasavat organisatsioonikultuuri ei saa luua vaid üks eestvedaja, valmisolek peab olema ka teistel.
Paljud mitmekesisusega tegelevad ettevõtted koolitavad oma inimesi näiteks eelarvamuste, empaatilise suhtluse või mitmekesisuse teemal. Sageli kutsuvad nad külla mõne kogukonna eest seisva vabaühenduse, näiteks LGBT ühingu või puuetega inimeste organisatsiooni. Vabakonnas on juba praegu palju teadmisi, mida omavahel jagades võiksime kasutada organisatsioonikultuuri arengukohtade ja võimaluste märkamiseks.
Kolmas lihtne samm, mis ei nõua palju ressursse, on vaadata, kelleni me jõuame ja kes meieni jõuavad, seda nii värbamisel, uute vabatahtlike otsimisel kui ka klientide puhul. Kas on mingi sihtrühm, kes on kõrvale jäänud? Mis selle põhjus võib olla ja kuidas nendeni jõuda? Keda kõnetavad meie sõnumid, pildid ja millised on meie kanalid?
Mitmekesiste infokanalite ja sihtrühmade peale on teadlikult mõelnud näiteks puuetega inimesi toetav Helpific, kus lisaks emakeele, lisavajaduse, vanuse ja soo aspektidele on eesmärgiks saavutada ka regionaalset mitmekesisust.
Mulle meeldis väga ühe selle aasta alguses avaldatud kodanikuühiskonnas mitmekesisust (ja selle puudumist) kajastava raporti pealkiri – "Holding the Mirror up to Ourselves" ("Hoides peeglit meie eneste ees"). Ehk tasub meil korraks sama teha, vaadata enda ümber, organisatsiooni töötajate, toetajate ja vabatahtlike seas, mõelda partnerite peale, vabakonna peale laiemalt.
Vaadata just selle pilguga, kui sarnased või erinevad me oleme: oma vanuse, hariduse, soo, päritolu, emakeele poolest. Ning kuivõrd me oleme neile erinevustele avatud, mil määral peegeldame neid, kelle jaoks paremat Eestit luua soovime?
Teekond mitmekesise ja kaasava organisatsiooni poole algab teadvustamisest, ning mida rohkem loome oma organisatsioonides empaatilist, avatud suhtlemis- ja juhtimiskultuuri, seda enam võib loota, et ühel hetkel hakkab see meile tagasi peegelduma ka ühiskonnast laiemalt.
Artikkel ilmus algselt ajakirja Hea Kodanik talvenumbris.
### Response:
Liina Rajaveer: miks on mitmekesisus väärtus? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MK-sarjas on sel hooajal peetud neli etappi ja venelastel pole väga hästi läinud – parimad sõidud on teinud Aleksandr Loginov, kes on kahel korral olnud kümnes, MK-sarja kokkuvõttes on ta 15. kohal. Naiste seas on üldarvestuses parim Irina Kazakevitš, kes on 26. kohal, tema parim tulemus on olnud 13. koht. Venelaste viimane pjedestaalikoht pärineb aga 16. veebruarist, kui Loginov saavutas Anterselva maailmameistrivõistlustel jälitussõidus pronksmedali.
Koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu Ruhpoldingis peetud iga-aastasel show -võistlusel polnud küll stardis norralasi, prantslasi ega parimaid rootslasi, kuid sellegipoolest oli hooaja esimene võit venelastele magus. "Oleme kõik võite igatsenud, vahet pole, et see tuli show -võistlusel," kommenteeris kolmekordne maailmameister Ivan Tšerezov. "Meie paar tegi suurepärase võistluse, tegutsesid lasketiirudes kindlalt ja võitsid mõlemad sõidud hoolimata keerulistest tingimustest."
"Usun, et see võit annab enesekindlust ka MK-sarja võistlusteks," lisas Tšerezov. "See on väga meeldiv lõpp aastale. Olen nende üle väga õnnelik, eriti kuna Venemaa pole ka seda võistlust ammu võitnud. See võit näitab Venemaa laskesuusatajatele, et võime rahvusvahelistel võistlustel pjedestaalile jõuda."
World Team Challenge on kaheosaline show -võistlus, kus tavapäraselt osaleb kümme paari. Esmalt võisteldakse ühisstardist sõidus ja seejärel selgitatakse võitjad jälitussõidus. Iga möödalask tähendab 75-meetrist trahviringi.
Venelased Jevgenia Pavlova ja Matvei Jelissejev – MK-sarja üldarvestuses muide vastavalt 35. ja 22. – olid parimad nii ühisstardis kui jälitussõidus.
Ühisstardist sõidus tuli venelastel käia kolmel trahviringil, 18,2 sekundiga edestati Saksamaa duot Franziska Preussi ja Simon Schemppi (neli trahviringi), kolmanda koha said austerlased Lisa Therese Hauser ja Julian Eberhard (kaheksa trahviringi), kaotades 50,2 sekundiga.
Jälitussõidus tuli Venemaa duol käia kahel trahviringil ja nad edestasid finišis Preussi ja Schemppi 7,1 sekundiga (kolm tarhviringi). Kolmanda koha sai fotofinišis Saksamaa teine võistkond koosseisus Denise Herrmann ja Benedikt Doll, edestades ülinapilt Itaalia duot Dorothea Wierer – Lukas Hofer. Nii Saksamaa teine võistkond kui Itaalia pidi käima neljal trahviringil, sakslased kaotasid võitjatele 25,1 ja itaallased 25,2 sekundiga.
Enne ühisstarti ja jälitussõitu peeti ka laskevõistlus, kus ukrainlane Dmitro Pidrutšnõi edestas ülinapilt Wiererit, mõlemad tabasid kõik 20 märki, aga ukrainlane sai märgid pisut kiiremini alla.
Lõpptulemused:
Venemaa (Jevgenia Pavlova, Matvei Jelissejev) 33.06,4 (2 trahviringi)
Saksamaa 1 (Franziska Preuss, Simon Schempp) +7,1 (3)
Saksamaa 2 (Denise Herrmann, Benedikt Doll) +25,1 (4)
Itaalia (Dorothea Wierer, Lukas Hofer) +25,2 (4)
Austria (Lisa Theresa Hauser, Julian Eberhard) +40,1 (7)
Tšehhi (Marketa Davidova, Michal Krcmar) +1.39,6 (5)
Šveits (Lena Häcki, Sebastian Stalder) +1.59,8 (4)
Valgevene (Dzinara Alimbekava, Anton Smolski) +2.14,7 (8)
Ukraina (Vita Semerenko, Dmitro Pidrutšnõi) +2.39,6 (7)
Rootsi (Elisabeth Högberg, Torstein Stenerson) +1 ring.
* * *
World Team Challenge'i laskesuusavõistlus peeti esimest korda Ruhpoldingis 1993. aastal, 2001. aastal aga koliti see ümber Gelsenkirchenisse, kus võistlust korraldatakse Schalke jalgpallistaadionil. Show- võistlusest on saanud maailma suurim ühepäevane laskesuusavõistlus, mis toob tribüünidele 60 000 fänni. Sel aastal aga ei lubanud ametivõimud võistlust Schalke staadionil korraldada ja see viidi tagasi Ruhpoldingi laskesuusastaadionile, kus võistlus peeti tühjade tribüünide ees.
Enne tänavust võitis Venemaa viimati selle võistluse 2017. aastal, kui esikoha said Jekaterina Jurlova-Percht ja Aleksei Volkov. | Venemaa laskesuusatajad said lõpuks võidu kirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MK-sarjas on sel hooajal peetud neli etappi ja venelastel pole väga hästi läinud – parimad sõidud on teinud Aleksandr Loginov, kes on kahel korral olnud kümnes, MK-sarja kokkuvõttes on ta 15. kohal. Naiste seas on üldarvestuses parim Irina Kazakevitš, kes on 26. kohal, tema parim tulemus on olnud 13. koht. Venelaste viimane pjedestaalikoht pärineb aga 16. veebruarist, kui Loginov saavutas Anterselva maailmameistrivõistlustel jälitussõidus pronksmedali.
Koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu Ruhpoldingis peetud iga-aastasel show -võistlusel polnud küll stardis norralasi, prantslasi ega parimaid rootslasi, kuid sellegipoolest oli hooaja esimene võit venelastele magus. "Oleme kõik võite igatsenud, vahet pole, et see tuli show -võistlusel," kommenteeris kolmekordne maailmameister Ivan Tšerezov. "Meie paar tegi suurepärase võistluse, tegutsesid lasketiirudes kindlalt ja võitsid mõlemad sõidud hoolimata keerulistest tingimustest."
"Usun, et see võit annab enesekindlust ka MK-sarja võistlusteks," lisas Tšerezov. "See on väga meeldiv lõpp aastale. Olen nende üle väga õnnelik, eriti kuna Venemaa pole ka seda võistlust ammu võitnud. See võit näitab Venemaa laskesuusatajatele, et võime rahvusvahelistel võistlustel pjedestaalile jõuda."
World Team Challenge on kaheosaline show -võistlus, kus tavapäraselt osaleb kümme paari. Esmalt võisteldakse ühisstardist sõidus ja seejärel selgitatakse võitjad jälitussõidus. Iga möödalask tähendab 75-meetrist trahviringi.
Venelased Jevgenia Pavlova ja Matvei Jelissejev – MK-sarja üldarvestuses muide vastavalt 35. ja 22. – olid parimad nii ühisstardis kui jälitussõidus.
Ühisstardist sõidus tuli venelastel käia kolmel trahviringil, 18,2 sekundiga edestati Saksamaa duot Franziska Preussi ja Simon Schemppi (neli trahviringi), kolmanda koha said austerlased Lisa Therese Hauser ja Julian Eberhard (kaheksa trahviringi), kaotades 50,2 sekundiga.
Jälitussõidus tuli Venemaa duol käia kahel trahviringil ja nad edestasid finišis Preussi ja Schemppi 7,1 sekundiga (kolm tarhviringi). Kolmanda koha sai fotofinišis Saksamaa teine võistkond koosseisus Denise Herrmann ja Benedikt Doll, edestades ülinapilt Itaalia duot Dorothea Wierer – Lukas Hofer. Nii Saksamaa teine võistkond kui Itaalia pidi käima neljal trahviringil, sakslased kaotasid võitjatele 25,1 ja itaallased 25,2 sekundiga.
Enne ühisstarti ja jälitussõitu peeti ka laskevõistlus, kus ukrainlane Dmitro Pidrutšnõi edestas ülinapilt Wiererit, mõlemad tabasid kõik 20 märki, aga ukrainlane sai märgid pisut kiiremini alla.
Lõpptulemused:
Venemaa (Jevgenia Pavlova, Matvei Jelissejev) 33.06,4 (2 trahviringi)
Saksamaa 1 (Franziska Preuss, Simon Schempp) +7,1 (3)
Saksamaa 2 (Denise Herrmann, Benedikt Doll) +25,1 (4)
Itaalia (Dorothea Wierer, Lukas Hofer) +25,2 (4)
Austria (Lisa Theresa Hauser, Julian Eberhard) +40,1 (7)
Tšehhi (Marketa Davidova, Michal Krcmar) +1.39,6 (5)
Šveits (Lena Häcki, Sebastian Stalder) +1.59,8 (4)
Valgevene (Dzinara Alimbekava, Anton Smolski) +2.14,7 (8)
Ukraina (Vita Semerenko, Dmitro Pidrutšnõi) +2.39,6 (7)
Rootsi (Elisabeth Högberg, Torstein Stenerson) +1 ring.
* * *
World Team Challenge'i laskesuusavõistlus peeti esimest korda Ruhpoldingis 1993. aastal, 2001. aastal aga koliti see ümber Gelsenkirchenisse, kus võistlust korraldatakse Schalke jalgpallistaadionil. Show- võistlusest on saanud maailma suurim ühepäevane laskesuusavõistlus, mis toob tribüünidele 60 000 fänni. Sel aastal aga ei lubanud ametivõimud võistlust Schalke staadionil korraldada ja see viidi tagasi Ruhpoldingi laskesuusastaadionile, kus võistlus peeti tühjade tribüünide ees.
Enne tänavust võitis Venemaa viimati selle võistluse 2017. aastal, kui esikoha said Jekaterina Jurlova-Percht ja Aleksei Volkov.
### Response:
Venemaa laskesuusatajad said lõpuks võidu kirja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädalavahetusel Bildi avaldatud uuring näitab, et 52 protsenti sakslastest soovib, et Spahnil oleks järgmisel aastal võimalikult suur mõju poliitikale.
12 kuud tagasi oli Bildi uuringu tulemuse kohaselt Spahni toetus 28 protsenti.
Spahn on pälvinud Saksamaal populaarsust koroonaviiruse epideemia käsitlemise pärast ja rahulike avalike esinemiste eest.
Spahn on vastuoluline poliitik: tegemist on veendunud sotsiaalkonservatiivi ja roomakatoliiklasega. Spahn on väljendanud vastumeelsust burkade kandmise suhtes ja halvustanud "suurlinna hipstereid".
Pärast Merkeli valitsuskabinetiga liitumist 2018. aastal on Spahn olnud tasakaalukam.
Ajakirja Der Spiegeli küsitlus leidis samal ajal, et 60 protsenti Saksamaa valijatest soovib, et Spahn mängiks tulevikus "olulist rolli", mis on napilt väiksem kui Merkeli toetus.
66-aastane Angela Merkel on lubanud pärast üldvalimisi suurest poliitikast lahkuda.
Ametlikult kandideerivad Merkeli järglaseks Armin Laschet, Friedrich Merz ja Norbert Röttgen. Arvamusküsitlused on näidanud, et kõik kolm jäävad Spahnile populaarsuselt alla 13-29 protsendipunktiga.
Suur populaarsus võib avada Spahnile poliitilise ruumi kantsleriks kandideerida, seni pole ta andnud ühtegi vihjet, et plaanib seda teha. | Bild: Angela Merkel pole enam Saksamaa populaarseim poliitik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädalavahetusel Bildi avaldatud uuring näitab, et 52 protsenti sakslastest soovib, et Spahnil oleks järgmisel aastal võimalikult suur mõju poliitikale.
12 kuud tagasi oli Bildi uuringu tulemuse kohaselt Spahni toetus 28 protsenti.
Spahn on pälvinud Saksamaal populaarsust koroonaviiruse epideemia käsitlemise pärast ja rahulike avalike esinemiste eest.
Spahn on vastuoluline poliitik: tegemist on veendunud sotsiaalkonservatiivi ja roomakatoliiklasega. Spahn on väljendanud vastumeelsust burkade kandmise suhtes ja halvustanud "suurlinna hipstereid".
Pärast Merkeli valitsuskabinetiga liitumist 2018. aastal on Spahn olnud tasakaalukam.
Ajakirja Der Spiegeli küsitlus leidis samal ajal, et 60 protsenti Saksamaa valijatest soovib, et Spahn mängiks tulevikus "olulist rolli", mis on napilt väiksem kui Merkeli toetus.
66-aastane Angela Merkel on lubanud pärast üldvalimisi suurest poliitikast lahkuda.
Ametlikult kandideerivad Merkeli järglaseks Armin Laschet, Friedrich Merz ja Norbert Röttgen. Arvamusküsitlused on näidanud, et kõik kolm jäävad Spahnile populaarsuselt alla 13-29 protsendipunktiga.
Suur populaarsus võib avada Spahnile poliitilise ruumi kantsleriks kandideerida, seni pole ta andnud ühtegi vihjet, et plaanib seda teha.
### Response:
Bild: Angela Merkel pole enam Saksamaa populaarseim poliitik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loughlin tunnistas maikuus koos abikaasaga, et osalesid petuskeemis, millega soovisid kindlustada oma tütardele kohta ülikoolis, mistõttu mõisteti mõlemad pettuse eest vangi, kirjutab Consequence of Sound.
Loughlin, kes pandi vangi 30. oktoobril, veetis vanglas ligi kaks kuud ja on nüüd kaks aastat järelvalve all ning peab selle aja jooksul tegema 100 tundi üldkasulikku tööd. Lisaks peab Loughlin maksma 150 000 dollari suuruse rahatrahvi, mida ta väidetavalt juba ka teinud on.
Naise abikaasa Mossimo Giannulli mõisteti trellide taha aga viieks kuuks ning tema peaks vabanema järgmise aasta aprillis. Mees peab maksma 250 000 dollari suuruse rahatrahvi ja tegema 250 tundi üldkasulikku tööd.
Vanglakaristus maksis Loughlinile ka tema töökohad. Näiteks lõpetasid näitlejaga koostöö Netflixi sarja "Fuller House" tootjad ja telekanal Hallmark Channel. | Lori Loughlin vabanes pärast kahte kuud vanglast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loughlin tunnistas maikuus koos abikaasaga, et osalesid petuskeemis, millega soovisid kindlustada oma tütardele kohta ülikoolis, mistõttu mõisteti mõlemad pettuse eest vangi, kirjutab Consequence of Sound.
Loughlin, kes pandi vangi 30. oktoobril, veetis vanglas ligi kaks kuud ja on nüüd kaks aastat järelvalve all ning peab selle aja jooksul tegema 100 tundi üldkasulikku tööd. Lisaks peab Loughlin maksma 150 000 dollari suuruse rahatrahvi, mida ta väidetavalt juba ka teinud on.
Naise abikaasa Mossimo Giannulli mõisteti trellide taha aga viieks kuuks ning tema peaks vabanema järgmise aasta aprillis. Mees peab maksma 250 000 dollari suuruse rahatrahvi ja tegema 250 tundi üldkasulikku tööd.
Vanglakaristus maksis Loughlinile ka tema töökohad. Näiteks lõpetasid näitlejaga koostöö Netflixi sarja "Fuller House" tootjad ja telekanal Hallmark Channel.
### Response:
Lori Loughlin vabanes pärast kahte kuud vanglast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjon on avaldanud oma lehel lepingu 1246-leheküljelise täisteksti ja mitmed täiendavad lepingud ning deklaratsioonid. Milles täpsemalt on kokku lepitud ja milles mitte? Siin on link tekstile.
Kaubavahetus ja võrdne konkurents
- Kokkuleppe põhiliseks osaks on vabakaubandusleping ja selle järgi jätkub kaubavahetus Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel nullkvootide ja nulltariifidega.
- Üks läbirääkimiste olulisemaid vaidlusteemasid ehk võrdse konkurentsi tagamine on sõnastatud nii, et mõlemad pooled kohustuvad säilitama võrdselt kõrged standardid keskkonnakaitses ja töötingimustes ning tagama võrdsed tingimused riigiabi andmisel. Samas on see täpsemalt reguleerimata ja mõlemad pooled on vabad oma standardeid ise kehtestama, küll aga võivad osapooled ebavõrdse olukorra tekkimisel oma ettevõtete jaoks vastata tollitariifide kehtestamisega. See tähendab sisuliselt, et paljuski peab Suurbritannia nulltariifide säilitamiseks jääma järgima suurema turu ehk Euroopa Liidu standardeid.
- Ettevõtted võivad vaidlustada riiklikes kohtutes riigiabi andmise kui see seab nad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda. Suurbritanniale oluliselt ei toetu süsteem Euroopa Liidu õigusele ega Euroopa Kohtule, aga brittidelt oodatakse iseseisva riigiabi hindava ameti loomist.
- Kuigi vabakaubandusleping on sõlmitud tähendab Suurbritannia lahkumine ühisturult ja tolliliidust mitmesuguste kontrollide teket piirile ja tollideklaratsioonide täitmist ehk takistusi kaupade liikumisele.
Teenused
- Lõppeb paljude erialade esindajate nagu näiteks arstide, õdede, inseneride või arhitektide professionaalse kvalifikatsiooni automaatne tunnustamine. Kui selles osas tulevikus erikokkuleppeid ei sünni, peab Eesti arhitekt enne Suurbritannias tööle pääsemist seal oma oskusi tõendama.
- Olulises finantssektoris kaob ära automaatne finantsteenuste tegevuslubade tunnustamine (passporting), mis tähendab tõkkeid teenuste osutamisel. Uuel aastal loodavad osapooled tuleviku koostöö osas kokku leppida.
- Uuel aastal loodetakse jõuda andmekaitse standardite vastastikkuse tunnustamiseni, mis tagaks majandusele olulise andmete vaba liikumise.
Kalapüügi õigused
- Kalapüügi õigused oli teine vihase võitluse teema läbirääkimistel. Võrreldes finantssektori või autotööstusega on tegemist olematu mahuga valdkonnaga, aga selle väärtus pole niivõrd rahaline kuivõrd sotsiaalne ja sümboolne. Viie ja poole aastase üleminekuaja jooksul loovutavad Euroopa Liidu kalurid brittidele veerandi oma praegustest kvootidest.
- Edaspidi määratakse kvoodid igaaastastel läbirääkimistel. Kui Suurbritannia ei paku Euroopa Liidule soovitud kvooti võib ühendus taas omalt poolt vastata tariifide kehtestamisega kalatoodetele.
Autotööstus
- Valdavalt Suurbritanniast väljastpoolt pärit osadest kokkupandud autodele ei jää kehtima nulltariifid, samas on britid suutnud elektriautodele erandina parimad võimalikud tariifid välja kaubelda.
Transport
- Osapooled tunnustavad vastastikku kõiki lubasid ja veofirmadele laienevad kõik transiidi õigused, samas jääb briti veokijuhtidele vaid ühe mahalaadimise ja ühe pealevõtmise õigus Euroopa Liidus senise kolme asemel. Samamoodi vähenevad mandrilt pärit autojuhtide võimalused saareriigis.
- Lennufirmade lennuõigused Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel jäävad kehtima, küll aga kaotavad briti firmad õiguse teha lende kahe Euroopa Liidu linna vahel. Nii peavad ettevõtted looma tütarettevõtted Euroopa Liidus.
Reisimine
- Inimeste vaba liikumine lõppeb. Kuni 90 päevaks on reisimine on viisavaba, pikemaks külastuseks on vaja viisat. Mõnede elukutsete jaoks jääb pikem riigis viibimine lubatuks, nende hulka ei kuulu aga näiteks sportlased, kunstnikud ega muusikud.
- Tervisekindlustus kehtib vastastikku. Varasemast ajast Suurbritannias elavad Euroopa Liidu kodanike ja mandril elavate briti kodanike õigusi kaitseb lahkumislepe, nende õigused jäävad laias laastus samaks praegustega.
- Lõpeb lemmikloomade passide automaatne vastastikkune tunnustamine.
- Telefoni kasutajad peavad arvestama rändlustasu lisandumise võimalusega.
Teadus ja haridus
- Suurbritannia jääb osalema Euroopa Liidu teadusprogrammis Horisont ja kosmoseprogrammis Copernicus.
- Suurbritannia jääb kõrvale Erasmuse tudengivahetuse programmist. See tähendab, et näiteks Eesti tudengid ei saa selle programmi raames enam Suurbritannia ülikoolidesse minna ega britid Eestisse tulla.
Kaitse ja julgeolek
- Väheneb info jagamine Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel. Europolis ja Eurojustis muutub Suurbritannia tavaliseks kolmandaks riigiks, samuti kaotavad britid ligipääsu Schengeni infosüsteemile. Siiski näevad briti jõuametid olulist lennureisijate infot, karistusregistri, DNA ja näpujälgede infot.
Leping ei hõlma välispoliitikat, välisjulgeoleku- ja kaitsekoostööd, kuna Ühendkuningriik ei soovinud selles küsimuses läbirääkimisi pidada. Nii puudub edaspidi ühine raamistik näiteks sanktsioonide kehtestamiseks.
***
Vaatamata kaubandusleppe olemasolule seisavad alates 1. jaanuarist ees suured muutused. Suurbritannia lahkub Euroopa Liidu ühtselt turult ja tolliliidust. Isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel lõppeb. Tekivad kaks eraldiseisvat turgu ja kaks õiguslikku ruumi, mis tekitab kaupade ja teenustega kauplemises ning piiriüleses liikuvuses ja muudes suhetes tõkkeid, mida praegu ei ole.
Leppeni jõuti alles jõululaupäeval, mis jätab äärmiselt vähe aega selle jõustamiseks alates 1. jaanuarist. Selleks peavad kõik riigid andma oma heakskiidu. Et Euroopa Parlament ei jõua selle aja jooksul omalt poolt lepet menetleda, kehtestatakse leping ajutiselt 28. veebruarini, selle perioodi jooksul peab parlament andma leppele oma hinnangu. | Brexiti lepe – milles kokku lepiti? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjon on avaldanud oma lehel lepingu 1246-leheküljelise täisteksti ja mitmed täiendavad lepingud ning deklaratsioonid. Milles täpsemalt on kokku lepitud ja milles mitte? Siin on link tekstile.
Kaubavahetus ja võrdne konkurents
- Kokkuleppe põhiliseks osaks on vabakaubandusleping ja selle järgi jätkub kaubavahetus Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel nullkvootide ja nulltariifidega.
- Üks läbirääkimiste olulisemaid vaidlusteemasid ehk võrdse konkurentsi tagamine on sõnastatud nii, et mõlemad pooled kohustuvad säilitama võrdselt kõrged standardid keskkonnakaitses ja töötingimustes ning tagama võrdsed tingimused riigiabi andmisel. Samas on see täpsemalt reguleerimata ja mõlemad pooled on vabad oma standardeid ise kehtestama, küll aga võivad osapooled ebavõrdse olukorra tekkimisel oma ettevõtete jaoks vastata tollitariifide kehtestamisega. See tähendab sisuliselt, et paljuski peab Suurbritannia nulltariifide säilitamiseks jääma järgima suurema turu ehk Euroopa Liidu standardeid.
- Ettevõtted võivad vaidlustada riiklikes kohtutes riigiabi andmise kui see seab nad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda. Suurbritanniale oluliselt ei toetu süsteem Euroopa Liidu õigusele ega Euroopa Kohtule, aga brittidelt oodatakse iseseisva riigiabi hindava ameti loomist.
- Kuigi vabakaubandusleping on sõlmitud tähendab Suurbritannia lahkumine ühisturult ja tolliliidust mitmesuguste kontrollide teket piirile ja tollideklaratsioonide täitmist ehk takistusi kaupade liikumisele.
Teenused
- Lõppeb paljude erialade esindajate nagu näiteks arstide, õdede, inseneride või arhitektide professionaalse kvalifikatsiooni automaatne tunnustamine. Kui selles osas tulevikus erikokkuleppeid ei sünni, peab Eesti arhitekt enne Suurbritannias tööle pääsemist seal oma oskusi tõendama.
- Olulises finantssektoris kaob ära automaatne finantsteenuste tegevuslubade tunnustamine (passporting), mis tähendab tõkkeid teenuste osutamisel. Uuel aastal loodavad osapooled tuleviku koostöö osas kokku leppida.
- Uuel aastal loodetakse jõuda andmekaitse standardite vastastikkuse tunnustamiseni, mis tagaks majandusele olulise andmete vaba liikumise.
Kalapüügi õigused
- Kalapüügi õigused oli teine vihase võitluse teema läbirääkimistel. Võrreldes finantssektori või autotööstusega on tegemist olematu mahuga valdkonnaga, aga selle väärtus pole niivõrd rahaline kuivõrd sotsiaalne ja sümboolne. Viie ja poole aastase üleminekuaja jooksul loovutavad Euroopa Liidu kalurid brittidele veerandi oma praegustest kvootidest.
- Edaspidi määratakse kvoodid igaaastastel läbirääkimistel. Kui Suurbritannia ei paku Euroopa Liidule soovitud kvooti võib ühendus taas omalt poolt vastata tariifide kehtestamisega kalatoodetele.
Autotööstus
- Valdavalt Suurbritanniast väljastpoolt pärit osadest kokkupandud autodele ei jää kehtima nulltariifid, samas on britid suutnud elektriautodele erandina parimad võimalikud tariifid välja kaubelda.
Transport
- Osapooled tunnustavad vastastikku kõiki lubasid ja veofirmadele laienevad kõik transiidi õigused, samas jääb briti veokijuhtidele vaid ühe mahalaadimise ja ühe pealevõtmise õigus Euroopa Liidus senise kolme asemel. Samamoodi vähenevad mandrilt pärit autojuhtide võimalused saareriigis.
- Lennufirmade lennuõigused Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel jäävad kehtima, küll aga kaotavad briti firmad õiguse teha lende kahe Euroopa Liidu linna vahel. Nii peavad ettevõtted looma tütarettevõtted Euroopa Liidus.
Reisimine
- Inimeste vaba liikumine lõppeb. Kuni 90 päevaks on reisimine on viisavaba, pikemaks külastuseks on vaja viisat. Mõnede elukutsete jaoks jääb pikem riigis viibimine lubatuks, nende hulka ei kuulu aga näiteks sportlased, kunstnikud ega muusikud.
- Tervisekindlustus kehtib vastastikku. Varasemast ajast Suurbritannias elavad Euroopa Liidu kodanike ja mandril elavate briti kodanike õigusi kaitseb lahkumislepe, nende õigused jäävad laias laastus samaks praegustega.
- Lõpeb lemmikloomade passide automaatne vastastikkune tunnustamine.
- Telefoni kasutajad peavad arvestama rändlustasu lisandumise võimalusega.
Teadus ja haridus
- Suurbritannia jääb osalema Euroopa Liidu teadusprogrammis Horisont ja kosmoseprogrammis Copernicus.
- Suurbritannia jääb kõrvale Erasmuse tudengivahetuse programmist. See tähendab, et näiteks Eesti tudengid ei saa selle programmi raames enam Suurbritannia ülikoolidesse minna ega britid Eestisse tulla.
Kaitse ja julgeolek
- Väheneb info jagamine Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel. Europolis ja Eurojustis muutub Suurbritannia tavaliseks kolmandaks riigiks, samuti kaotavad britid ligipääsu Schengeni infosüsteemile. Siiski näevad briti jõuametid olulist lennureisijate infot, karistusregistri, DNA ja näpujälgede infot.
Leping ei hõlma välispoliitikat, välisjulgeoleku- ja kaitsekoostööd, kuna Ühendkuningriik ei soovinud selles küsimuses läbirääkimisi pidada. Nii puudub edaspidi ühine raamistik näiteks sanktsioonide kehtestamiseks.
***
Vaatamata kaubandusleppe olemasolule seisavad alates 1. jaanuarist ees suured muutused. Suurbritannia lahkub Euroopa Liidu ühtselt turult ja tolliliidust. Isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel lõppeb. Tekivad kaks eraldiseisvat turgu ja kaks õiguslikku ruumi, mis tekitab kaupade ja teenustega kauplemises ning piiriüleses liikuvuses ja muudes suhetes tõkkeid, mida praegu ei ole.
Leppeni jõuti alles jõululaupäeval, mis jätab äärmiselt vähe aega selle jõustamiseks alates 1. jaanuarist. Selleks peavad kõik riigid andma oma heakskiidu. Et Euroopa Parlament ei jõua selle aja jooksul omalt poolt lepet menetleda, kehtestatakse leping ajutiselt 28. veebruarini, selle perioodi jooksul peab parlament andma leppele oma hinnangu.
### Response:
Brexiti lepe – milles kokku lepiti? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Boris Johnson, Suurbritannia peaminister
Me oleme täna lahendanud küsimuse, mis on meie poliitikat aastakümneid kahjustanud. Nüüd on meie kõigi ühine asi taas ja täielikult iseseisva rahvana see mõõtmatu moment realiseerida ja maksimaalselt ära kasutada.
Ei tule tariife alates 1. jaanuarist ja kaubanduses ei rakendu kvoodibarjäärid. Selle asemel on hiiglaslik vabakaubandustsoon, milles me oleme osalised, aga samal ajal saame me sõlmida oma enda vabakaubanduslepinguid.
Michel Barnier, Euroopa Liidu Brexiti pealäbirääkija
Täna on kergenduse päev, aga seda varjutab kurbus, kui me võrdleme seda, mis oli enne sellega, mis on ees.
Suurbritannia otsustas lahkuda Euroopa Liidust ja ühisturult ning loobuda liikmesriigi õigustest ja privileegidest ja meie leping ei kopeeri neid õigusi ja privileege. Vaatamata leppele leiavad lähipäevil paljude kodanike ja ettevõtete jaoks aset reaalsed muutused. See on Brexiti tagajärg.
Charles Grant, Londoni mõttekoja Centre for European Reform direktor
Enamusel brittidest pole aimugi, kui raskeks Brexit kujuneb.
Viimase nelja ja poole aasta jooksul referendumist on britid mõistetavalt üha enam tüdinud Brexiti läbirääkimistest. Paljud neist on end ammu välja lülitanud ja eeldavad, et lepe tähendab, et asjad on korras. Neil on õigus, et lepinguta lahkumine oleks viinud palju suurema katkestuseni. Aga palju muutub, palju enam kui enamus juhtivatest lahkumiskampaania eestvedajatest referendumi eel lubasid.
Tööstusettevõtted ja põllumehed hakkavad piiridel silmitsi seisma tüütute kontrollidega nagu toll, käibemaks, ohutus, taimede ja loomade tervis ja palju muud. Teenusettevõtted kaotavad ligipääsu ühisturule kui nad ei loo tütarettevõtteid. Briti lennukompaniid ja transpordiettevõtted ei saa enam vabalt Euroopa Liidus tegutseda. Kodanikud kaotavad õiguse reisida nii pikalt kui nad soovivad või töötada, õppida või resideeruda Euroopa Liidus. Ettevõtted ja asutused, mis on harjunud palkama Euroopa Liidu kodanikke, sealhulgas põllumajandus, toiduainetööstus, restoranid ja hotellid, hooldekodud, ehitus ja ülikoolid, puutuvad kokku raskustega. Suurbritannia lahkub reast Euroopa Liidu agentuuridest, mis tegelevad näiteks ravimitega, kemikaalidega, lennuohutuse ja toiduohutusega. Briti politsei kaotab ligipääsu mitmetele Euroopa Liidu kurjategijate andmebaasidele.
...
Iga riik, mis lahkub Euroopa Liidust peab valima koha spektril, mille ühes otsas on maksimaalne regulatiivne autonoomia ja minimaalsed majanduslikud suhted ning teises otsas minimaalne regulatiivne autonoomia ja maksimaalsed majanduslikud suhted. See on vahetuskaup suveräänsuse ja jõukuse vahel. Aus oleks olnud tunnistada, et Brexit tähendab reaalseid majanduslikke kulusid.
(Katkendid kommentaarist "10 peegeldust suveräänsus-kõigepealt-Brexitile", CER-i kodulehekülg - link)
Martin Wolf, Financial Timesi kommentaator
Reaalsus on asümmeetriline. Ja see jääb nii paljudel läbirääkimistel Euroopa Liiduga, mis veel ees seisavad. Kui tegemist on välisjõuga ja eriti endast võimsamaga, siis on "kontrolli tagasivõtmine" mõnevõrra teoreetiline.
(Katkend artiklist "Lepe, mis lõpetab Brexiti pettekujutelmad" - link)
Tony Danker, Suurbritannia Tööstuse Liidu peadirektor
See tuleb suure kergendusena Suurbritannia ettevõtetele ajal, mil vastupidavus on kõigi aegade madalaimal tasemel. Aga see on tulnud nii hilja ja nüüd on oluline, et mõlemad pooled astuvad kohe samme selleks, et hoida kaup ja teenused liikumas ajal, mil ettevõtted kohanevad. | Johnson, Barnier, Wolf ja teised lepingust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Boris Johnson, Suurbritannia peaminister
Me oleme täna lahendanud küsimuse, mis on meie poliitikat aastakümneid kahjustanud. Nüüd on meie kõigi ühine asi taas ja täielikult iseseisva rahvana see mõõtmatu moment realiseerida ja maksimaalselt ära kasutada.
Ei tule tariife alates 1. jaanuarist ja kaubanduses ei rakendu kvoodibarjäärid. Selle asemel on hiiglaslik vabakaubandustsoon, milles me oleme osalised, aga samal ajal saame me sõlmida oma enda vabakaubanduslepinguid.
Michel Barnier, Euroopa Liidu Brexiti pealäbirääkija
Täna on kergenduse päev, aga seda varjutab kurbus, kui me võrdleme seda, mis oli enne sellega, mis on ees.
Suurbritannia otsustas lahkuda Euroopa Liidust ja ühisturult ning loobuda liikmesriigi õigustest ja privileegidest ja meie leping ei kopeeri neid õigusi ja privileege. Vaatamata leppele leiavad lähipäevil paljude kodanike ja ettevõtete jaoks aset reaalsed muutused. See on Brexiti tagajärg.
Charles Grant, Londoni mõttekoja Centre for European Reform direktor
Enamusel brittidest pole aimugi, kui raskeks Brexit kujuneb.
Viimase nelja ja poole aasta jooksul referendumist on britid mõistetavalt üha enam tüdinud Brexiti läbirääkimistest. Paljud neist on end ammu välja lülitanud ja eeldavad, et lepe tähendab, et asjad on korras. Neil on õigus, et lepinguta lahkumine oleks viinud palju suurema katkestuseni. Aga palju muutub, palju enam kui enamus juhtivatest lahkumiskampaania eestvedajatest referendumi eel lubasid.
Tööstusettevõtted ja põllumehed hakkavad piiridel silmitsi seisma tüütute kontrollidega nagu toll, käibemaks, ohutus, taimede ja loomade tervis ja palju muud. Teenusettevõtted kaotavad ligipääsu ühisturule kui nad ei loo tütarettevõtteid. Briti lennukompaniid ja transpordiettevõtted ei saa enam vabalt Euroopa Liidus tegutseda. Kodanikud kaotavad õiguse reisida nii pikalt kui nad soovivad või töötada, õppida või resideeruda Euroopa Liidus. Ettevõtted ja asutused, mis on harjunud palkama Euroopa Liidu kodanikke, sealhulgas põllumajandus, toiduainetööstus, restoranid ja hotellid, hooldekodud, ehitus ja ülikoolid, puutuvad kokku raskustega. Suurbritannia lahkub reast Euroopa Liidu agentuuridest, mis tegelevad näiteks ravimitega, kemikaalidega, lennuohutuse ja toiduohutusega. Briti politsei kaotab ligipääsu mitmetele Euroopa Liidu kurjategijate andmebaasidele.
...
Iga riik, mis lahkub Euroopa Liidust peab valima koha spektril, mille ühes otsas on maksimaalne regulatiivne autonoomia ja minimaalsed majanduslikud suhted ning teises otsas minimaalne regulatiivne autonoomia ja maksimaalsed majanduslikud suhted. See on vahetuskaup suveräänsuse ja jõukuse vahel. Aus oleks olnud tunnistada, et Brexit tähendab reaalseid majanduslikke kulusid.
(Katkendid kommentaarist "10 peegeldust suveräänsus-kõigepealt-Brexitile", CER-i kodulehekülg - link)
Martin Wolf, Financial Timesi kommentaator
Reaalsus on asümmeetriline. Ja see jääb nii paljudel läbirääkimistel Euroopa Liiduga, mis veel ees seisavad. Kui tegemist on välisjõuga ja eriti endast võimsamaga, siis on "kontrolli tagasivõtmine" mõnevõrra teoreetiline.
(Katkend artiklist "Lepe, mis lõpetab Brexiti pettekujutelmad" - link)
Tony Danker, Suurbritannia Tööstuse Liidu peadirektor
See tuleb suure kergendusena Suurbritannia ettevõtetele ajal, mil vastupidavus on kõigi aegade madalaimal tasemel. Aga see on tulnud nii hilja ja nüüd on oluline, et mõlemad pooled astuvad kohe samme selleks, et hoida kaup ja teenused liikumas ajal, mil ettevõtted kohanevad.
### Response:
Johnson, Barnier, Wolf ja teised lepingust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Film pakub pilguheitu bändiliikmete ja asjaosaliste emotsioonidesse läbi aasta. Lava- ja kaadritaguseid videosid leidub nii Lääne-Virumaal toimunud bändilaagrist, kevadisi ärevusi trotsiva 3. stuudioalbumi "Lexplosion II" sünnist ning suvistest tipphetkedest. Film on avalik bändi Youtube'i lehel.
Muuhulgas räägib dokumentaalfilm lähemalt Eesti esimese piirangutejärgse suurürituse korraldamisest ning läbi Tallinna sõitva bussi katusel kontserdi andmisest. Filmiga soovib bänd eelkõige avaldada tänu kõigile "Lexplosion II" teekonna osalistele, aga ka demonstreerida muusika ja loomingulisuse olulisust esialgu lootusetuna tunduvatel aegadel.
Lexsoul Dancemachine'i kontsert bussi katusel Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Lexsoul Dancemachine on Eesti kuueliikmeline funk -bänd, mis tegutseb alates 2013. aastast. Bändi muusika saab inspiratsiooni toorest ja tolmusest 70ndate funk 'ist ning teisalt ka meloodilisest 60ndate soulist.
Lexsoul Dancemachine avaldas oma debüütalbumi "Deus Lex Machina" aastal 2015, millele järgnes "Sunny Holiday In Lexico" aastal 2017. Oma tegevuse jooksul on bänd tuuritanud mööda Euroopat, kaasa arvatud esinemised festivalidel nagu Positivus, Pori Jazz ja Imagina Funk Hispaanias.
2020. aasta maikuus ilmus Lexsoul'i värskeim stuudioalbum "Lexplosion II", , mis muuhulgas teenis bändile erisaate Craig Charles'i Funk and Soul Shows BBC 6 raadios, ning jõudis legendaarse raadiohääle personaalses aasta albumite edetabelis 5. kohale. | Lexsoul Dancemachine tõmbab aastale joone alla lühidokumentaaliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Film pakub pilguheitu bändiliikmete ja asjaosaliste emotsioonidesse läbi aasta. Lava- ja kaadritaguseid videosid leidub nii Lääne-Virumaal toimunud bändilaagrist, kevadisi ärevusi trotsiva 3. stuudioalbumi "Lexplosion II" sünnist ning suvistest tipphetkedest. Film on avalik bändi Youtube'i lehel.
Muuhulgas räägib dokumentaalfilm lähemalt Eesti esimese piirangutejärgse suurürituse korraldamisest ning läbi Tallinna sõitva bussi katusel kontserdi andmisest. Filmiga soovib bänd eelkõige avaldada tänu kõigile "Lexplosion II" teekonna osalistele, aga ka demonstreerida muusika ja loomingulisuse olulisust esialgu lootusetuna tunduvatel aegadel.
Lexsoul Dancemachine'i kontsert bussi katusel Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Lexsoul Dancemachine on Eesti kuueliikmeline funk -bänd, mis tegutseb alates 2013. aastast. Bändi muusika saab inspiratsiooni toorest ja tolmusest 70ndate funk 'ist ning teisalt ka meloodilisest 60ndate soulist.
Lexsoul Dancemachine avaldas oma debüütalbumi "Deus Lex Machina" aastal 2015, millele järgnes "Sunny Holiday In Lexico" aastal 2017. Oma tegevuse jooksul on bänd tuuritanud mööda Euroopat, kaasa arvatud esinemised festivalidel nagu Positivus, Pori Jazz ja Imagina Funk Hispaanias.
2020. aasta maikuus ilmus Lexsoul'i värskeim stuudioalbum "Lexplosion II", , mis muuhulgas teenis bändile erisaate Craig Charles'i Funk and Soul Shows BBC 6 raadios, ning jõudis legendaarse raadiohääle personaalses aasta albumite edetabelis 5. kohale.
### Response:
Lexsoul Dancemachine tõmbab aastale joone alla lühidokumentaaliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2004. aastal esmakordselt kõrgliigasse tõusnud Mainzi meeskond alustas tänavust hooaega kuue kaotusega ning kuigi vahepeal teeniti 270 minutiga viis punkti, siis nüüd on sama pikka aega oldud väravata, kirjutab Soccernet.ee.
Tegemist pole klubi esmakordse treenerivangerdusega, kuna ka septembris leiti, et midagi tuleb muuta. Seekord võeti asi aga suuremalt ette ning tehti parajalt ümberkorraldusi. Esiteks palgati taas 57-aastane Christian Heidel, kes hakkab tegelema klubi kommunikatsiooni- ja spordipoolega, ning teiseks määrati spordidirektoriks endine Augsburgi ja Wolfsburgi loots Martin Schmidt.
Lisaks kõigele sellele otsustati ametist vabastada Lichte, keda siiski tahetakse klubis hoida. "Jan-Moritz Lichte on täielik jalgpalliekspert, kes on klubile andnud erilise panuse keerulisel ajal. Ta väärib meie tänu selle eest. Oleme temaga juba kokku leppinud, et istume üks päev maha ning arutame tema ja Mainzi tuleviku osas," kinnitas klubi president Stefan Hofmann koduleheküljele.
Loe edasi Soccernet.ee -st. | Bundesligas jäi veel üks peatreener tööta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2004. aastal esmakordselt kõrgliigasse tõusnud Mainzi meeskond alustas tänavust hooaega kuue kaotusega ning kuigi vahepeal teeniti 270 minutiga viis punkti, siis nüüd on sama pikka aega oldud väravata, kirjutab Soccernet.ee.
Tegemist pole klubi esmakordse treenerivangerdusega, kuna ka septembris leiti, et midagi tuleb muuta. Seekord võeti asi aga suuremalt ette ning tehti parajalt ümberkorraldusi. Esiteks palgati taas 57-aastane Christian Heidel, kes hakkab tegelema klubi kommunikatsiooni- ja spordipoolega, ning teiseks määrati spordidirektoriks endine Augsburgi ja Wolfsburgi loots Martin Schmidt.
Lisaks kõigele sellele otsustati ametist vabastada Lichte, keda siiski tahetakse klubis hoida. "Jan-Moritz Lichte on täielik jalgpalliekspert, kes on klubile andnud erilise panuse keerulisel ajal. Ta väärib meie tänu selle eest. Oleme temaga juba kokku leppinud, et istume üks päev maha ning arutame tema ja Mainzi tuleviku osas," kinnitas klubi president Stefan Hofmann koduleheküljele.
Loe edasi Soccernet.ee -st.
### Response:
Bundesligas jäi veel üks peatreener tööta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedu rahvusringhäälingu LRT portaali teatel suri koroonaviiruse tõttu 37 naist ja 41 meest. Noorim kuulus vanuserühma 40-49, kõige rohkem surmasid registreeriti vanuserühmas 80-89, kus koroonaviiruse tõttu suri 33 inimest. 18 inimest suri nii Kaunase kui ka Vilniuse piirkonnas.
Leedu rahvatervise ameti teatel on kogu pandeemia jooksul olnud surmade arv eriti kõrge 50-59-aastaste seas.
"Kogu pandeemia jooksul on meil olnud väga palju surmajuhtumeid vanuses 50–59. Seetõttu tuleks vaadata, kui palju on peredes inimesi, kes on just selles vanuses ja kel on mõningaid terviseprobleeme. See on selge signaal, mida peame arvestama," ütles ameti esindaja Justina Petraviciene LRT raadiouudistele.
Kokku on Leedus koroonaviirus nõudnud 1347 inimese elu. Lisaks on muudel põhjustel surnud 669 inimest, kel oli ka koroonaviirus.
Ööpäevaga lisandus 1921 koroonapositiivset
Möödunud ööpäevaga tuvastati Leedus koroonaviirus 1921 inimesel. Teste tehti 10 344 ehk positiivsete testide osakaal oli 18,6 protsenti.
Leedu haiglates on praegu ravil 2506 koroonaviirusega patsienti, kellest 198 on väga raskes seisus.
Alates pandeemia algusest on Leedus tehtud lihi 1,6 miljonit koroonatesti, millest positiivsed olid 134 285.
Leedu viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 1 372,1. See on Euroopa riikide võrdluses kõige suurem näitaja. | Leedus uus koroonasurmade rekord – 78 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedu rahvusringhäälingu LRT portaali teatel suri koroonaviiruse tõttu 37 naist ja 41 meest. Noorim kuulus vanuserühma 40-49, kõige rohkem surmasid registreeriti vanuserühmas 80-89, kus koroonaviiruse tõttu suri 33 inimest. 18 inimest suri nii Kaunase kui ka Vilniuse piirkonnas.
Leedu rahvatervise ameti teatel on kogu pandeemia jooksul olnud surmade arv eriti kõrge 50-59-aastaste seas.
"Kogu pandeemia jooksul on meil olnud väga palju surmajuhtumeid vanuses 50–59. Seetõttu tuleks vaadata, kui palju on peredes inimesi, kes on just selles vanuses ja kel on mõningaid terviseprobleeme. See on selge signaal, mida peame arvestama," ütles ameti esindaja Justina Petraviciene LRT raadiouudistele.
Kokku on Leedus koroonaviirus nõudnud 1347 inimese elu. Lisaks on muudel põhjustel surnud 669 inimest, kel oli ka koroonaviirus.
Ööpäevaga lisandus 1921 koroonapositiivset
Möödunud ööpäevaga tuvastati Leedus koroonaviirus 1921 inimesel. Teste tehti 10 344 ehk positiivsete testide osakaal oli 18,6 protsenti.
Leedu haiglates on praegu ravil 2506 koroonaviirusega patsienti, kellest 198 on väga raskes seisus.
Alates pandeemia algusest on Leedus tehtud lihi 1,6 miljonit koroonatesti, millest positiivsed olid 134 285.
Leedu viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 1 372,1. See on Euroopa riikide võrdluses kõige suurem näitaja.
### Response:
Leedus uus koroonasurmade rekord – 78 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seitsme Poola suusahüppaja liitumisest tulenevalt tühistab FIS esmaspäevase kvalifikatsiooni tulemused, lubades teisipäeval esimeses hüppevoorus starti kõik 62 sportlast.
Teisipäevase ajakava kohaselt saavad poolakad algusega kell 15.30 läbi viia ühe treeningvooru. Kell 16.00 algab võistluse proovivoor ning kell 17.30 kõigi 62 osaleja osavõtul esimene hüppevoor.
Ainsa eestlasena stardis olev Artti Aigro näitas nüüdseks tühistatud eelvõistlusel paremuselt 15. õhulendu, hüpates 123,5 meetrit ja teenides 113,1 punkti. Kvalifikatsiooni parima tulemuse sai kirja austerlane Philipp Aschenwald, kes sai 128,5-meetrise hüppe eest 134,9 punkti.
Nelja hüppemäe turnee raames võistlevad suusahüppajad 29. detsembrist 6. jaanuarini Saksamaal Oberstdorfis ja Garmisch-Partenkirchenis ning Austrias Innsbruckis ja Bischofshofenis. Neli võistlust kuuluvad ühtlasi ka MK-sarja kalendrisse. | Poolakad pääsevad starti, kvalifikatsiooni tulemused tühistatakse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seitsme Poola suusahüppaja liitumisest tulenevalt tühistab FIS esmaspäevase kvalifikatsiooni tulemused, lubades teisipäeval esimeses hüppevoorus starti kõik 62 sportlast.
Teisipäevase ajakava kohaselt saavad poolakad algusega kell 15.30 läbi viia ühe treeningvooru. Kell 16.00 algab võistluse proovivoor ning kell 17.30 kõigi 62 osaleja osavõtul esimene hüppevoor.
Ainsa eestlasena stardis olev Artti Aigro näitas nüüdseks tühistatud eelvõistlusel paremuselt 15. õhulendu, hüpates 123,5 meetrit ja teenides 113,1 punkti. Kvalifikatsiooni parima tulemuse sai kirja austerlane Philipp Aschenwald, kes sai 128,5-meetrise hüppe eest 134,9 punkti.
Nelja hüppemäe turnee raames võistlevad suusahüppajad 29. detsembrist 6. jaanuarini Saksamaal Oberstdorfis ja Garmisch-Partenkirchenis ning Austrias Innsbruckis ja Bischofshofenis. Neli võistlust kuuluvad ühtlasi ka MK-sarja kalendrisse.
### Response:
Poolakad pääsevad starti, kvalifikatsiooni tulemused tühistatakse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fehrmani väina põhjas kulgeva 18 kilomeetri pikkuse tunneli ehitusleping jõustub uue aasta esimesel päeval, teatas tunneliehitusettevõte Feme
rn.
Taanis asuva Rodby ja Saksamaal asuva Puttgardeni vaheline lõik on tuntud ka paljudele eestlastele, parvlaevad ületavad Fehrmani väina 45 minutiga.
Ehituslepingu jõustumine tähendab ka seda, et Taani Rodbyhavni hakatakse ehitama suurt tehast, kus valmistatakse tunneli 89 terasbetoonelementi. Tunnel peaks valmima aastal 2029, mil autod vuravad lahe alt läbi kümne minutiga ning rongid vaid seitsme minutiga.
Uus liiklusühendus, mille ametlik nimi on Fehmarn Belt Fixed Link, pole tunnel selle sõna traditsioonilises tähenduses. Erinevalt La Manche'ist ei ehitata seda merepõhja alla, vaid neli autorida ja kaks rida raudteerööpaid kulgevad merepõhjas selleks otstarbeks paigaldatud betoonkesta sees.
Pea 220 meetri pikkused ja 42 meetrit laiad tunnelielemendid viiakse merele ja uputatakse merepõhja kaevatud kraavi. Paigaldamisele eelneb märkimisväärne merepõhja süvendamine, sest üle 17 kilomeetri pikkuse kraavi sügavus on 16 ja laius pea 90 meetrit.
Kui betoonist tunnelielemendid paigal on, kaetakse need kruusa ja liivaga nii, et merepõhi saavutab osaliselt esialgse taseme. Fotosid 73 miljonit kilo kaaluvatest betoonhiiglastest peab veel ootama, arvatavalt algab elementide tootmine alles aastal 2023 ja nende paigaldamine kuni 40 meetri sügavusele kestab veel järgmised kolm aastat.
Tunneli ehituslahendused pole enneolematud, sest samasuguseid betoontunneleid kasutati ka paarkümmend aastat tagasi valminud Oresundi sillaga ühendatud nelja kilomeetri pikkusel tunnelilõigul. Kuid Fehmarni väina alusest tunnelist saab maailma pikim omataoliste seas.
Ainuüksi betooni valmistamisele kuluvast terasest piisaks ettevõtte sõnul 40 Eiffeli torni ehitamiseks.
Autode kiiruspiiranguks tunnelis on kavandatud 110 kilomeetrit tunnis ning rongidele 200 kilomeetrit tunnis.
Samuti nagu Oresundi silda, rahastatakse ka Fehmarni väina tunnelit teetollidest. Tunneliettevõtte arvutuste kohaselt peaks kokku seitsme miljardi eurone (arvestades aasta 2015 hindu) ehitus end tagasi teenima 36 aastaga.
Lisaks Taani valitsuse tagatud laenudele saadi raha ka Euroopa Liidult, kelle teatel on tunnel üks olulisemaid taristuprojekte regioonis. Lisaks Taani- ja Saksamaa vahelisele ühendusele kiirendab tunnel kauba- ja reisiliiklust Rootsist ning ka Soomest mandri-Euroopasse.
Praegune maanteeühendus Rootsist Hamburgi, mis praegu kulgeb läbi Taani Jüütimaa, lüheneb tänu tunnelile 160 kilomeetri võrra.
Rongisõit Kopenhaagenist Hamburgi kestab praeguse nelja ja poole tunni asemel kaks ja pool tundi, lausus Taani riigi omandis oleva tunneliettevõtte tehniline juht Jens Ole Kaslund.
"Tänapäeval läbivad paljud vahemaa nende linnade vahel lennates, kuid tulevikus tasub sõita rongiga," ennustas Kaslund CNN-ile.
Rongisõidu lühenemine tähendab ka seda, et Stockholmist Hamburgi saab praeguse 10-12 tunni asemel seitsme tunniga.
Mõte tunneliühendusest Taani ja Saksamaa vahel tõusis poliitilistes aruteludes esile vähemal 30 aastat tagasi. Saksa liidukantsler Gerhard Schröder ja Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen leppisid projekti põhimõttelises teostamises kokku juba aastal 2005.
Ehituseks vajalik seadusandlus ja keskkonnauuringud võtsid aga mõlemas riigis paarkümmend aastat. Saksa kohus lükkas keskkonnakaitsjate viimased ehitusevastased kaebused ümber selle aasta oktoobris.
Kardetakse, et tunneli kaevamine hävitab väina loodust. Samas on tunneli ehitust põhjendatud just keskkonnakaalutlustega, sest kauba- ja muu liiklus maantee- ja lennutranspordi kaudu asendub keskkonda vähem saastava rongiliiklusega. | Aastal 2029 peaks Taani ja Saksamaa vahel valmima tunnel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fehrmani väina põhjas kulgeva 18 kilomeetri pikkuse tunneli ehitusleping jõustub uue aasta esimesel päeval, teatas tunneliehitusettevõte Feme
rn.
Taanis asuva Rodby ja Saksamaal asuva Puttgardeni vaheline lõik on tuntud ka paljudele eestlastele, parvlaevad ületavad Fehrmani väina 45 minutiga.
Ehituslepingu jõustumine tähendab ka seda, et Taani Rodbyhavni hakatakse ehitama suurt tehast, kus valmistatakse tunneli 89 terasbetoonelementi. Tunnel peaks valmima aastal 2029, mil autod vuravad lahe alt läbi kümne minutiga ning rongid vaid seitsme minutiga.
Uus liiklusühendus, mille ametlik nimi on Fehmarn Belt Fixed Link, pole tunnel selle sõna traditsioonilises tähenduses. Erinevalt La Manche'ist ei ehitata seda merepõhja alla, vaid neli autorida ja kaks rida raudteerööpaid kulgevad merepõhjas selleks otstarbeks paigaldatud betoonkesta sees.
Pea 220 meetri pikkused ja 42 meetrit laiad tunnelielemendid viiakse merele ja uputatakse merepõhja kaevatud kraavi. Paigaldamisele eelneb märkimisväärne merepõhja süvendamine, sest üle 17 kilomeetri pikkuse kraavi sügavus on 16 ja laius pea 90 meetrit.
Kui betoonist tunnelielemendid paigal on, kaetakse need kruusa ja liivaga nii, et merepõhi saavutab osaliselt esialgse taseme. Fotosid 73 miljonit kilo kaaluvatest betoonhiiglastest peab veel ootama, arvatavalt algab elementide tootmine alles aastal 2023 ja nende paigaldamine kuni 40 meetri sügavusele kestab veel järgmised kolm aastat.
Tunneli ehituslahendused pole enneolematud, sest samasuguseid betoontunneleid kasutati ka paarkümmend aastat tagasi valminud Oresundi sillaga ühendatud nelja kilomeetri pikkusel tunnelilõigul. Kuid Fehmarni väina alusest tunnelist saab maailma pikim omataoliste seas.
Ainuüksi betooni valmistamisele kuluvast terasest piisaks ettevõtte sõnul 40 Eiffeli torni ehitamiseks.
Autode kiiruspiiranguks tunnelis on kavandatud 110 kilomeetrit tunnis ning rongidele 200 kilomeetrit tunnis.
Samuti nagu Oresundi silda, rahastatakse ka Fehmarni väina tunnelit teetollidest. Tunneliettevõtte arvutuste kohaselt peaks kokku seitsme miljardi eurone (arvestades aasta 2015 hindu) ehitus end tagasi teenima 36 aastaga.
Lisaks Taani valitsuse tagatud laenudele saadi raha ka Euroopa Liidult, kelle teatel on tunnel üks olulisemaid taristuprojekte regioonis. Lisaks Taani- ja Saksamaa vahelisele ühendusele kiirendab tunnel kauba- ja reisiliiklust Rootsist ning ka Soomest mandri-Euroopasse.
Praegune maanteeühendus Rootsist Hamburgi, mis praegu kulgeb läbi Taani Jüütimaa, lüheneb tänu tunnelile 160 kilomeetri võrra.
Rongisõit Kopenhaagenist Hamburgi kestab praeguse nelja ja poole tunni asemel kaks ja pool tundi, lausus Taani riigi omandis oleva tunneliettevõtte tehniline juht Jens Ole Kaslund.
"Tänapäeval läbivad paljud vahemaa nende linnade vahel lennates, kuid tulevikus tasub sõita rongiga," ennustas Kaslund CNN-ile.
Rongisõidu lühenemine tähendab ka seda, et Stockholmist Hamburgi saab praeguse 10-12 tunni asemel seitsme tunniga.
Mõte tunneliühendusest Taani ja Saksamaa vahel tõusis poliitilistes aruteludes esile vähemal 30 aastat tagasi. Saksa liidukantsler Gerhard Schröder ja Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen leppisid projekti põhimõttelises teostamises kokku juba aastal 2005.
Ehituseks vajalik seadusandlus ja keskkonnauuringud võtsid aga mõlemas riigis paarkümmend aastat. Saksa kohus lükkas keskkonnakaitsjate viimased ehitusevastased kaebused ümber selle aasta oktoobris.
Kardetakse, et tunneli kaevamine hävitab väina loodust. Samas on tunneli ehitust põhjendatud just keskkonnakaalutlustega, sest kauba- ja muu liiklus maantee- ja lennutranspordi kaudu asendub keskkonda vähem saastava rongiliiklusega.
### Response:
Aastal 2029 peaks Taani ja Saksamaa vahel valmima tunnel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene statistikaameti Rosstat teatel oli jaanuarist novembrini surmade arv riigis kasvanud eelmise aastaga võrreldes 229 700 võrra, vahendas ajaleht The Guardian."Rohkem kui 81 protsenti sellest kasvust on põhjustatud COVID-ist," ütles Vene asepeaminister Tatjana Golikova.
See tähendab umbes 186 000 koroonasurma, samas kui seni igapäevaselt teatatud Venemaa koroonasurmade koguarv oli pühapäeval 54 778.
Uue surmade arvuga tõuseks Venemaa USA ja Brasiilia järel kolmandale kohale, nendes on vastavalt Johns Hopkinsi ülikooli andmetele koroonaviiruse tõttu surnud vastavalt 335 000 ja 192 000 inimest. Indias on koroonaohvreid samade andmete kohaselt 148 000.
Venemaa president Vladimir Putin on seni esile tõstnud Venemaa koroonasurmade madalat taset, väites, et see näitab Venemaa paremat toimetulekut pandeemiaga kui lääneriikides.
Samas on alates pandeemia algusest Venemaa eksperdid väitnud, et riigi juhtkond püüab viirusekahjusid riigis väiksemana näidata. Riiki on kritiseeritud ka selle eest, et koroonasurmadena arvestatakse ainult neid, kus COVID-19 on lahangu järel tuvastatud surma peamise põhjusena.
Vene võimud on öelnud, et riik ei vaja selliseid karantiinimeetmeid nagu on kehtestatud paljudes lääneriikides. "Kui me järgime tervishoiuvõimude kehtestatud reegleid ja nõudmisi, siis meil pole vaja karantiini kehtestada," ütles Putin detsembris peetud pressikonverentsil.
Venemaa on kasutusele võtnud ka oma koroonavaktsiini Sputnik V, kuid ei ole avaldanud andmeid, kui palju inimesi on juba vaktsineeritud. Esmaspäeval teatas vaktsiini välja töötanud Gamaleja instituut, et on kodusele turule väljastanud 700 000 doosi. | Venemaa koroonasurmade arv on ametlikust kolm korda suurem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene statistikaameti Rosstat teatel oli jaanuarist novembrini surmade arv riigis kasvanud eelmise aastaga võrreldes 229 700 võrra, vahendas ajaleht The Guardian."Rohkem kui 81 protsenti sellest kasvust on põhjustatud COVID-ist," ütles Vene asepeaminister Tatjana Golikova.
See tähendab umbes 186 000 koroonasurma, samas kui seni igapäevaselt teatatud Venemaa koroonasurmade koguarv oli pühapäeval 54 778.
Uue surmade arvuga tõuseks Venemaa USA ja Brasiilia järel kolmandale kohale, nendes on vastavalt Johns Hopkinsi ülikooli andmetele koroonaviiruse tõttu surnud vastavalt 335 000 ja 192 000 inimest. Indias on koroonaohvreid samade andmete kohaselt 148 000.
Venemaa president Vladimir Putin on seni esile tõstnud Venemaa koroonasurmade madalat taset, väites, et see näitab Venemaa paremat toimetulekut pandeemiaga kui lääneriikides.
Samas on alates pandeemia algusest Venemaa eksperdid väitnud, et riigi juhtkond püüab viirusekahjusid riigis väiksemana näidata. Riiki on kritiseeritud ka selle eest, et koroonasurmadena arvestatakse ainult neid, kus COVID-19 on lahangu järel tuvastatud surma peamise põhjusena.
Vene võimud on öelnud, et riik ei vaja selliseid karantiinimeetmeid nagu on kehtestatud paljudes lääneriikides. "Kui me järgime tervishoiuvõimude kehtestatud reegleid ja nõudmisi, siis meil pole vaja karantiini kehtestada," ütles Putin detsembris peetud pressikonverentsil.
Venemaa on kasutusele võtnud ka oma koroonavaktsiini Sputnik V, kuid ei ole avaldanud andmeid, kui palju inimesi on juba vaktsineeritud. Esmaspäeval teatas vaktsiini välja töötanud Gamaleja instituut, et on kodusele turule väljastanud 700 000 doosi.
### Response:
Venemaa koroonasurmade arv on ametlikust kolm korda suurem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti krediidiasutuste halbade laenude osakaal aastaga vähenes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Eesti krediidiasutuste halbade laenude osakaal aastaga vähenes | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sevmorput tuli sel pühapäeval läbi Taani väina Läänemerele ja Peterburi remonti peaks laev jõudma kolmapäeva hommikul, teatas Helsingin Sanomat.
Hiiglaslik laev on teel Peterburi laevatehasesse ja Soome lahte saabub alus teisipäeva õhtul.
Sevmorputi sõukruvi läks katki Atlandi ookeanil oktoobri keskel. Venemaa tuukrid üritasid Atlandi ookeanil tuumalaeva sõukruvi parandada, kuid remonditööd ei õnnestunud.
Kuna tegemist on tuumajõul töötava alusega, siis enamus sadamaid polnud nõus Sevmorputi vastu võtma.
Tavaliselt oleks tuumalaeva hooldatud ja remonditud Arktikas asuvas Murmanski sadamas, kuid sealsed dokid pole praegu töökorras.
Enne laevarikket oli Sevmorput teel Venemaa uurimisjaama Vostok Antarktikas.
Venemaa ehitab üles oma vana Vostoki uurimisjaama ja Sevmorputi pardal asub vajalik ehitusmaterjal. Tuumalaeva remont lükkab aga Vostoki jaama ehitustööd nüüd vähemalt aasta võtta edasi.
Sevmorput ehitati 1988. aastal, vaid paar aastat hiljem peale Tšernobõli tuumaõnnetust. Laeva kasutati peamiselt Põhja-Jäämere vetes Murmanski ja Dudinka vahelisel marsuudil.
Sevmorputi kavatseti kasutada Venemaa Arktika sõjaväebaaside ehitamiseks ja hooldamiseks. Tuumalaev suudab läbida meetri paksust jääkihti.
Sevmorputi lasti liigutab laeva keskel asuv suur sildkraana, mille ehitas Soome tööstusettevõte Kone. | Venemaa tuumakaubalaev Sevmorput saabub teisipäeval Soome lahte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sevmorput tuli sel pühapäeval läbi Taani väina Läänemerele ja Peterburi remonti peaks laev jõudma kolmapäeva hommikul, teatas Helsingin Sanomat.
Hiiglaslik laev on teel Peterburi laevatehasesse ja Soome lahte saabub alus teisipäeva õhtul.
Sevmorputi sõukruvi läks katki Atlandi ookeanil oktoobri keskel. Venemaa tuukrid üritasid Atlandi ookeanil tuumalaeva sõukruvi parandada, kuid remonditööd ei õnnestunud.
Kuna tegemist on tuumajõul töötava alusega, siis enamus sadamaid polnud nõus Sevmorputi vastu võtma.
Tavaliselt oleks tuumalaeva hooldatud ja remonditud Arktikas asuvas Murmanski sadamas, kuid sealsed dokid pole praegu töökorras.
Enne laevarikket oli Sevmorput teel Venemaa uurimisjaama Vostok Antarktikas.
Venemaa ehitab üles oma vana Vostoki uurimisjaama ja Sevmorputi pardal asub vajalik ehitusmaterjal. Tuumalaeva remont lükkab aga Vostoki jaama ehitustööd nüüd vähemalt aasta võtta edasi.
Sevmorput ehitati 1988. aastal, vaid paar aastat hiljem peale Tšernobõli tuumaõnnetust. Laeva kasutati peamiselt Põhja-Jäämere vetes Murmanski ja Dudinka vahelisel marsuudil.
Sevmorputi kavatseti kasutada Venemaa Arktika sõjaväebaaside ehitamiseks ja hooldamiseks. Tuumalaev suudab läbida meetri paksust jääkihti.
Sevmorputi lasti liigutab laeva keskel asuv suur sildkraana, mille ehitas Soome tööstusettevõte Kone.
### Response:
Venemaa tuumakaubalaev Sevmorput saabub teisipäeval Soome lahte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Positiivsete testide osakaal oli seega ligi 11 protsenti.
Haiglaravil on 410 patsienti, neist juhitaval hingamisel 21 ja intensiivravil 43. Ööpäev varem oli haiglaravil 431 patsienti, neist juhitaval hingamisel 20 ja intensiivravil 40.
Ööpäeva jooksul suri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest. Kokku on Eestis surnud 221 koroonaviirusesse nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 309 inimesel. 240 uutest Harjumaa haigusjuhtudest olid Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 79, Tartumaale 24 ning Võru- ja Läänemaale kaheksa uut nakatumist. Pärnumaale lisandus kuus ning Jõgeva- ja Lääne-Virumaale viis nakatumist.
Viljandimaale lisandus neli ning Järva-, Rapla- ja Valgamaale kolm nakatumist. Hiiumaale lisandus kaks ning Põlva- ja Saaremaale üks uus nakatunu.
17 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 571,87. Ööpäev varem oli see 558,7.
COVID-19 vastu vaktsineerimisi on tehtud 516 inimesele. | Ööpäevaga lisandus 478 koroonapositiivset, suri kaheksa inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Positiivsete testide osakaal oli seega ligi 11 protsenti.
Haiglaravil on 410 patsienti, neist juhitaval hingamisel 21 ja intensiivravil 43. Ööpäev varem oli haiglaravil 431 patsienti, neist juhitaval hingamisel 20 ja intensiivravil 40.
Ööpäeva jooksul suri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest. Kokku on Eestis surnud 221 koroonaviirusesse nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 309 inimesel. 240 uutest Harjumaa haigusjuhtudest olid Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 79, Tartumaale 24 ning Võru- ja Läänemaale kaheksa uut nakatumist. Pärnumaale lisandus kuus ning Jõgeva- ja Lääne-Virumaale viis nakatumist.
Viljandimaale lisandus neli ning Järva-, Rapla- ja Valgamaale kolm nakatumist. Hiiumaale lisandus kaks ning Põlva- ja Saaremaale üks uus nakatunu.
17 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 571,87. Ööpäev varem oli see 558,7.
COVID-19 vastu vaktsineerimisi on tehtud 516 inimesele.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 478 koroonapositiivset, suri kaheksa inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cantu tabelisse punktilisa ei teeninud ja jätkab A2 sarja liigatabelis 12 võistkonna seas kümnendal positsioonil. Kuigi Lombardia klubile ennustatakse kevadeks esiliiga viimast kohta, siis Viiber ega võistkonnakaaslased selliseid ettekuulutusi ei usu ning klubi on seadnud eesmärgiks play-off 'i jõudmise, vahendab Võrkpall24.ee.
"Ma ei osanud oodata, et A2 liiga nii heal tasemel on. Kuna siin on ainult üks välismaalane lubatud, siis arvasin, et äkki jääb osadel tiimidel kvaliteedist puudu, aga tuleb välja, et ei jää. Ma olen väga positiivselt meelestatud selle liiga kvaliteedi suhtes," kiidab Viiber Itaalia esiliigat.
Loe pikemalt Võrkpall24.ee portaalist. | Debütant Viiber: ei osanud oodata, et Itaalia esiliiga nii heal tasemel on | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cantu tabelisse punktilisa ei teeninud ja jätkab A2 sarja liigatabelis 12 võistkonna seas kümnendal positsioonil. Kuigi Lombardia klubile ennustatakse kevadeks esiliiga viimast kohta, siis Viiber ega võistkonnakaaslased selliseid ettekuulutusi ei usu ning klubi on seadnud eesmärgiks play-off 'i jõudmise, vahendab Võrkpall24.ee.
"Ma ei osanud oodata, et A2 liiga nii heal tasemel on. Kuna siin on ainult üks välismaalane lubatud, siis arvasin, et äkki jääb osadel tiimidel kvaliteedist puudu, aga tuleb välja, et ei jää. Ma olen väga positiivselt meelestatud selle liiga kvaliteedi suhtes," kiidab Viiber Itaalia esiliigat.
Loe pikemalt Võrkpall24.ee portaalist.
### Response:
Debütant Viiber: ei osanud oodata, et Itaalia esiliiga nii heal tasemel on |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine püsis tasavägisena esimese poolaja keskpaigani, kui Konontšuki kaugvise pani aluse Southern Missi 13:0 spurdile. Southern Miss võitis avapoolaja 35:27 ning hoidis eduseisu kindlalt lõpuni, kirjutab Korvpall24.ee.
Pingilt sekkunud Konontšuk mängis 19 minutit, mille jooksul viskas 11 punkti (kahesed 4/6, kolmesed 1/4, vabavisked 0/1), võttis viis lauapalli ning andis kaaslastele kaks resultatiivset söötu. Lisaks jäi tema arvele kaks pallikaotust ja üks isiklik viga. Jaakson väljakul ei käinud.
Loe edasi Korvpall24.ee -st. | Konontšuki resultatiivne mäng aitas Southern Missi võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine püsis tasavägisena esimese poolaja keskpaigani, kui Konontšuki kaugvise pani aluse Southern Missi 13:0 spurdile. Southern Miss võitis avapoolaja 35:27 ning hoidis eduseisu kindlalt lõpuni, kirjutab Korvpall24.ee.
Pingilt sekkunud Konontšuk mängis 19 minutit, mille jooksul viskas 11 punkti (kahesed 4/6, kolmesed 1/4, vabavisked 0/1), võttis viis lauapalli ning andis kaaslastele kaks resultatiivset söötu. Lisaks jäi tema arvele kaks pallikaotust ja üks isiklik viga. Jaakson väljakul ei käinud.
Loe edasi Korvpall24.ee -st.
### Response:
Konontšuki resultatiivne mäng aitas Southern Missi võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NyxAiri tegevjuht Jaanus Ojamets selgitas, et nende firma lennukil tuli hooldustööde käigus eemaldada mõned torud ja voolikud. Kuna kasutuses olnud tihendeid uuesti kasutada ei saa, tuli tellida uued, vahendas Saarte Hääl.
Paraku seoses pühade ja nädalavahetusega tellitud kauba tarne viibis. Praegune asenduslennuki vajadus selgus tema sõnul alles pühapäeval.
Ojametsa sõnul on NyxAiri lennuk liinil tagasi hiljemalt teisipäeva õhtul.
Kuressaare–Tallinna lennuliinil lendab NyxAiri 48-kohaline lennuk, milleks on turbopropellermootoriga ATR 42-500.
Kuressaare lennuhankel konkureeris NyxAiriga rahvuslik lennufirma Nordica, mis vaidlustas suvel NyxAiri hankevõidu, ent jäi kaotajaks. | NyxAir oli katkise lennuki tõttu sunnitud kasutama Nordica lennukit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NyxAiri tegevjuht Jaanus Ojamets selgitas, et nende firma lennukil tuli hooldustööde käigus eemaldada mõned torud ja voolikud. Kuna kasutuses olnud tihendeid uuesti kasutada ei saa, tuli tellida uued, vahendas Saarte Hääl.
Paraku seoses pühade ja nädalavahetusega tellitud kauba tarne viibis. Praegune asenduslennuki vajadus selgus tema sõnul alles pühapäeval.
Ojametsa sõnul on NyxAiri lennuk liinil tagasi hiljemalt teisipäeva õhtul.
Kuressaare–Tallinna lennuliinil lendab NyxAiri 48-kohaline lennuk, milleks on turbopropellermootoriga ATR 42-500.
Kuressaare lennuhankel konkureeris NyxAiriga rahvuslik lennufirma Nordica, mis vaidlustas suvel NyxAiri hankevõidu, ent jäi kaotajaks.
### Response:
NyxAir oli katkise lennuki tõttu sunnitud kasutama Nordica lennukit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värske geoloogia doktor Triine Nirgi uuris merevee taseme muutusi Eesti rannikul. Uuringus täpsustusid Pärnu piirkonna vanimate asulakohtade võimalikud paiknemiskohad, ütles Nirgi. "Läänemere veetase on holotseeni (jääajajärgne aeg, mis algas 11 700 aastat tagasi) jooksul kahel korral olnud madalam kui tänapäeval. Selle uue teadmise taustal paigutuvad mõned Eesti vanimad asulapaigad omaaegsetest rannajoontest pisut kaugemale kui varem arvati."
Kõige paremini näitavad asulakohtade paiknemist ranniku suhtes reljeefikaardid, kus toonaste asulapaikade asukoht on viidud vastavusse tänapäeva maastiku ja rannajoonega. Triine Nirgi ja tema kolleegid aga avastasid ühe olulise nüansi, mis seniseid rekonstruktsioone täiendasid. "Kuna meie uuringumeeskond avastas Pärnu jõe vana mattunud oru, mille uurimine paljastas ka uued andmed veetaseme muutumise kohta, saime vanu rekonstruktsioone korrigeerida," selgitas Nirgi.
Eesti esimene seni teadaolev asulakoht on Pulli, kuhu saabusid esimesed asukad 11 000–10 000 aastat tagasi. Sindi-Lodja I ja II asulas käis tegevus tükk aega hiljem – Sindi-Lodja I vanus on dateeritud vahemikku 7050–6700 ja Sindi-Lodja II vahemikku 7200–6650.
Nirgi järeldas, et Pulli ja Sindi-Lodja I–II olid püsiasulad, kust mindi kalapüügiperioodidel ranna-aladele laagritesse. Nirgi selgitas, miks toonased inimesed niimoodi rändasid: "Muinasinimesed pidasid püsiasustuse puhul arvatavasti oluliseks, et see oleks tugevate tormituulte ja lainetuse mõju eest varjatud. Eelistati jõgede lähedust. Kui kätte jõudis kalapüügiperiood, pandi rannikul püsti ajutine laager," ütles Nirgi.
Kuivõrd minevikus oli teatud perioodidel merevee tase tänasest meretasemest madalamal, tähendab see Nirgi sõnul, et osa kunagisest rannikualast on praegu vee all. "Edaspidi oleks põnev neid uppunud muinasmaastikke lähemalt uurida ning sealt võimalikke inimasustuse jälgi otsida."
Pärnu lahe veetaseme muutused erinevatel perioodidel. Autor/allikas: The Holocene
Miks mereveetase niivõrd muutlik on?
Nirgi sõnul põhjustab üleilmset veetaseme muutumist eeskätt kliima muutumine. "Kui kliima jaheneb, seotakse suur osa maailmamere veest jääkilpidesse, mistõttu meretase langeb. Kliima soojenemine põhjustab jällegi nende jääkilpide sulamist, millega omakorda kaasneb globaalse meretaseme tõus," selgitas Nirgi. Ta lisas, et piirkonniti on ka teisi tegureid, näiteks maakoore kerkimine, mis ühe või teise veekogu veetaseme muutumist mõjutavad.
Viimase ca 11 000 aasta jooksul on Läänemere piirkonnas veetaseme muutumine olnud seotud lisaks maailmamere taseme muutumisele ka pärastjääaegse maa kerkimisega ning Lääne- ja Põhjamerevahelise veevahetusega, kus mõjutajateks oli ühenduse sulgumine ja avanemine. "Eesti asub meretaseme muutumise suhtes tundlikul maakerke äärealal, kus rannikupiirkonnad on olnud pidevas muutumises seoses mere pealetungide ja taandumistega," selgitas Nirgi.
Veetaseme muutus tänapäeval
Praegu mõjutavad Eesti rannikut nii maapinna kerkimine kui ka meretaseme tõus. "Kuna viimane on üldiselt aeglasem, tunnetame valdavalt nii nimetatud suhtelist veetaseme langust," täpsustas Nirgi. Viimase 100 aasta jooksul kogutud instrumentaalsed mõõtmisandmed Pärnu kandist viitavad aga sellele, et suhteline meretase on aeglaselt tõusmas.
Triine Nirgi kaitses oma doktoritöö 4. detsembril. Veetaseme muutustest Pärnu lahel kirjutab ta koos oma kolleegidega ajakirjas The Holocene. | Doktoritöö: Eesti esmaasukad hoidsid oma kodu mererannast eemal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värske geoloogia doktor Triine Nirgi uuris merevee taseme muutusi Eesti rannikul. Uuringus täpsustusid Pärnu piirkonna vanimate asulakohtade võimalikud paiknemiskohad, ütles Nirgi. "Läänemere veetase on holotseeni (jääajajärgne aeg, mis algas 11 700 aastat tagasi) jooksul kahel korral olnud madalam kui tänapäeval. Selle uue teadmise taustal paigutuvad mõned Eesti vanimad asulapaigad omaaegsetest rannajoontest pisut kaugemale kui varem arvati."
Kõige paremini näitavad asulakohtade paiknemist ranniku suhtes reljeefikaardid, kus toonaste asulapaikade asukoht on viidud vastavusse tänapäeva maastiku ja rannajoonega. Triine Nirgi ja tema kolleegid aga avastasid ühe olulise nüansi, mis seniseid rekonstruktsioone täiendasid. "Kuna meie uuringumeeskond avastas Pärnu jõe vana mattunud oru, mille uurimine paljastas ka uued andmed veetaseme muutumise kohta, saime vanu rekonstruktsioone korrigeerida," selgitas Nirgi.
Eesti esimene seni teadaolev asulakoht on Pulli, kuhu saabusid esimesed asukad 11 000–10 000 aastat tagasi. Sindi-Lodja I ja II asulas käis tegevus tükk aega hiljem – Sindi-Lodja I vanus on dateeritud vahemikku 7050–6700 ja Sindi-Lodja II vahemikku 7200–6650.
Nirgi järeldas, et Pulli ja Sindi-Lodja I–II olid püsiasulad, kust mindi kalapüügiperioodidel ranna-aladele laagritesse. Nirgi selgitas, miks toonased inimesed niimoodi rändasid: "Muinasinimesed pidasid püsiasustuse puhul arvatavasti oluliseks, et see oleks tugevate tormituulte ja lainetuse mõju eest varjatud. Eelistati jõgede lähedust. Kui kätte jõudis kalapüügiperiood, pandi rannikul püsti ajutine laager," ütles Nirgi.
Kuivõrd minevikus oli teatud perioodidel merevee tase tänasest meretasemest madalamal, tähendab see Nirgi sõnul, et osa kunagisest rannikualast on praegu vee all. "Edaspidi oleks põnev neid uppunud muinasmaastikke lähemalt uurida ning sealt võimalikke inimasustuse jälgi otsida."
Pärnu lahe veetaseme muutused erinevatel perioodidel. Autor/allikas: The Holocene
Miks mereveetase niivõrd muutlik on?
Nirgi sõnul põhjustab üleilmset veetaseme muutumist eeskätt kliima muutumine. "Kui kliima jaheneb, seotakse suur osa maailmamere veest jääkilpidesse, mistõttu meretase langeb. Kliima soojenemine põhjustab jällegi nende jääkilpide sulamist, millega omakorda kaasneb globaalse meretaseme tõus," selgitas Nirgi. Ta lisas, et piirkonniti on ka teisi tegureid, näiteks maakoore kerkimine, mis ühe või teise veekogu veetaseme muutumist mõjutavad.
Viimase ca 11 000 aasta jooksul on Läänemere piirkonnas veetaseme muutumine olnud seotud lisaks maailmamere taseme muutumisele ka pärastjääaegse maa kerkimisega ning Lääne- ja Põhjamerevahelise veevahetusega, kus mõjutajateks oli ühenduse sulgumine ja avanemine. "Eesti asub meretaseme muutumise suhtes tundlikul maakerke äärealal, kus rannikupiirkonnad on olnud pidevas muutumises seoses mere pealetungide ja taandumistega," selgitas Nirgi.
Veetaseme muutus tänapäeval
Praegu mõjutavad Eesti rannikut nii maapinna kerkimine kui ka meretaseme tõus. "Kuna viimane on üldiselt aeglasem, tunnetame valdavalt nii nimetatud suhtelist veetaseme langust," täpsustas Nirgi. Viimase 100 aasta jooksul kogutud instrumentaalsed mõõtmisandmed Pärnu kandist viitavad aga sellele, et suhteline meretase on aeglaselt tõusmas.
Triine Nirgi kaitses oma doktoritöö 4. detsembril. Veetaseme muutustest Pärnu lahel kirjutab ta koos oma kolleegidega ajakirjas The Holocene.
### Response:
Doktoritöö: Eesti esmaasukad hoidsid oma kodu mererannast eemal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastase ameeriklase üleminek oli kasulik mõlemale klubile. Hiljuti kolm uut leegionäri palganud Tallinna Kalev pidi mõnest senisest välismängijast vabanema, Tartu vajas aga korvi alla hädasti jõudu juurde, vahendab Delfi.
205 cm pikkune Wembi alustas Tallinna Kalevis hooaega numbriliselt hästi, kuid viimastes kohtumistes jäi tema panus järjest väiksemaks. Kahanesid mänguminutid ja sisuliselt nullini ka visatud punktid. 14 kohtumises viibis ta platsil keskmiselt 21 minutit ja kogus selle ajaga 9,2 punkti ja 6,7 lauapalli.
Tallinna Kalevis võtab aga Wembi asemel korvi all koha sisse Uus-Meremaalt pärit 211 cm pikkune Sam Timmins. Neljal viimasel aastal mängis ta korvpalli USA üliõpilasliigas NCAA Washington Huskies meeskonnas. Teise tsentrina jätkab Kalevis Jeremy McLaughlin.
Eesti liiga tabelis on Kalev kahe võidu ja 12 kaotusega viimane, ehk seitsmes, Tartu asub viie võidu ja kaheksa kaotusega otse nende ees. | Tallinna Kalevi ameeriklasest tsenter siirdus Tartusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastase ameeriklase üleminek oli kasulik mõlemale klubile. Hiljuti kolm uut leegionäri palganud Tallinna Kalev pidi mõnest senisest välismängijast vabanema, Tartu vajas aga korvi alla hädasti jõudu juurde, vahendab Delfi.
205 cm pikkune Wembi alustas Tallinna Kalevis hooaega numbriliselt hästi, kuid viimastes kohtumistes jäi tema panus järjest väiksemaks. Kahanesid mänguminutid ja sisuliselt nullini ka visatud punktid. 14 kohtumises viibis ta platsil keskmiselt 21 minutit ja kogus selle ajaga 9,2 punkti ja 6,7 lauapalli.
Tallinna Kalevis võtab aga Wembi asemel korvi all koha sisse Uus-Meremaalt pärit 211 cm pikkune Sam Timmins. Neljal viimasel aastal mängis ta korvpalli USA üliõpilasliigas NCAA Washington Huskies meeskonnas. Teise tsentrina jätkab Kalevis Jeremy McLaughlin.
Eesti liiga tabelis on Kalev kahe võidu ja 12 kaotusega viimane, ehk seitsmes, Tartu asub viie võidu ja kaheksa kaotusega otse nende ees.
### Response:
Tallinna Kalevi ameeriklasest tsenter siirdus Tartusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma väga toetan koolide lahti tegemist. Algkooli lastega on ju see probleem, et kui need on kinni, siis tõmbame me terve rea elutähtsaid töötajaid ära. Olgu need kassapidajad, õed või arstid - nad lihtsalt ei saa tööl käia, sest väga väikeseid lapsi üksi kodus hoida pole ohutu," põhjendas Lutsar.
Ta lisas, et toetab sel põhjusel algkoolide avamist pärast koolivaheaja lõppu, aga ka seal kus võimalik, ka kontaktõppe jätkumist.
Millal võiks Tallinnas ja Harjumaal kehtestatud piiranguid leevendama või maha võtma hakata, selle kohta ei osanud Lutsar konkreetset numbrilist vastust nakatumisnäitajate kohta anda.
"Esimene eesmärk on, et asi stabiliseeruks. Kui meil iga nädal või iga päev ei ole enam suuremaid näitajad kui nädal varem. Ja edasi, kui kõver pöördub allapoole. Ega ma selget numbrit praegu anda ei oska. Kui ma oleks septembris öelnud, et kui saame nakatumisnäitaja alla 500, siis on hästi, siis mida te minust oleks mõelnud?" näitlikustas Lutsar.
Teadusnõukoja juht selgitas, et kui praegune nakatumisnumber suuremaks ei lähe ja haiglaravil olijate arv väga ei kasva, siis sellega saavad meie haiglad hakkama.
"Ja mingit leevendust toob, kui tööle tuleb tagasi haiglapersonal, kes on eneseisolatsioonis, sest sai nakkuse väljapool haiglaid. Reovee uuringutest on viimasel paaril nädalal natuke positiivset teavet tulnud, aga sellest ei maksa veel väga kaugele ulatuvaid järeldusi teha."
Kommenteerides viimastel päevadel palju kriitikat saanud spordiklubide sulgemist, ütles Lutsar, et sellise otsuse tegemiseks oli asjaolu, et Harjumaa ja Tallinna olukord ei olnud enam aktsepteeritav ja oli suur hirm, et haiglad n-ö kuumenevad üle ja haiged ei mahu neisse enam ära.
"Harjumaal oli iga nädal nakatunuid üha rohkem. Tegemist on ju inimeselt inimesele leviva haigusega ja mida vähem inimesed kokku puutuvad, seda väiksemad on võimalused, et see viirus kandub edasi. Teine põhjus, mis just Harjumaal kõige rohkem ilmnes - kolmandik inimesi ei teadnud, kust nad nakkuse said. Ehk me ei saanud enam öelda, et kindlasti ei saa viirust ujulast või spordihallist. Inimeste liikuvust vähendada, oli üks eesmärk."
Lutsare selgitas ka, miks pühade ajal ja nädalavahetustel tehakse koroonateste vähem. Tema sõnul ei ole see seotud testimise võimekuse, vaid pigem inimeste endi käitumisega.
"Kõik testimise punktid on lahti. Laborid töötavad nädalavahetusel. Palju teste tehakse siis, kui inimesed lähevad plaanilisele ravile. Eeldan, et inimesed ei helista väikeste sümptomitega arstile kui neil on vabad päevad. Ehk mingil määral on see inimkäitumises kinni. Aga praegu ei ole meil mingeid probleeme testimise võimekusega ega testile saatmise võimekusega, sest pühade ajal või nädalavahetustel saab testile ka perearsti nõuandetelefonile 1220 helistades." | Lutsar: ma väga toetan algkoolide avamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma väga toetan koolide lahti tegemist. Algkooli lastega on ju see probleem, et kui need on kinni, siis tõmbame me terve rea elutähtsaid töötajaid ära. Olgu need kassapidajad, õed või arstid - nad lihtsalt ei saa tööl käia, sest väga väikeseid lapsi üksi kodus hoida pole ohutu," põhjendas Lutsar.
Ta lisas, et toetab sel põhjusel algkoolide avamist pärast koolivaheaja lõppu, aga ka seal kus võimalik, ka kontaktõppe jätkumist.
Millal võiks Tallinnas ja Harjumaal kehtestatud piiranguid leevendama või maha võtma hakata, selle kohta ei osanud Lutsar konkreetset numbrilist vastust nakatumisnäitajate kohta anda.
"Esimene eesmärk on, et asi stabiliseeruks. Kui meil iga nädal või iga päev ei ole enam suuremaid näitajad kui nädal varem. Ja edasi, kui kõver pöördub allapoole. Ega ma selget numbrit praegu anda ei oska. Kui ma oleks septembris öelnud, et kui saame nakatumisnäitaja alla 500, siis on hästi, siis mida te minust oleks mõelnud?" näitlikustas Lutsar.
Teadusnõukoja juht selgitas, et kui praegune nakatumisnumber suuremaks ei lähe ja haiglaravil olijate arv väga ei kasva, siis sellega saavad meie haiglad hakkama.
"Ja mingit leevendust toob, kui tööle tuleb tagasi haiglapersonal, kes on eneseisolatsioonis, sest sai nakkuse väljapool haiglaid. Reovee uuringutest on viimasel paaril nädalal natuke positiivset teavet tulnud, aga sellest ei maksa veel väga kaugele ulatuvaid järeldusi teha."
Kommenteerides viimastel päevadel palju kriitikat saanud spordiklubide sulgemist, ütles Lutsar, et sellise otsuse tegemiseks oli asjaolu, et Harjumaa ja Tallinna olukord ei olnud enam aktsepteeritav ja oli suur hirm, et haiglad n-ö kuumenevad üle ja haiged ei mahu neisse enam ära.
"Harjumaal oli iga nädal nakatunuid üha rohkem. Tegemist on ju inimeselt inimesele leviva haigusega ja mida vähem inimesed kokku puutuvad, seda väiksemad on võimalused, et see viirus kandub edasi. Teine põhjus, mis just Harjumaal kõige rohkem ilmnes - kolmandik inimesi ei teadnud, kust nad nakkuse said. Ehk me ei saanud enam öelda, et kindlasti ei saa viirust ujulast või spordihallist. Inimeste liikuvust vähendada, oli üks eesmärk."
Lutsare selgitas ka, miks pühade ajal ja nädalavahetustel tehakse koroonateste vähem. Tema sõnul ei ole see seotud testimise võimekuse, vaid pigem inimeste endi käitumisega.
"Kõik testimise punktid on lahti. Laborid töötavad nädalavahetusel. Palju teste tehakse siis, kui inimesed lähevad plaanilisele ravile. Eeldan, et inimesed ei helista väikeste sümptomitega arstile kui neil on vabad päevad. Ehk mingil määral on see inimkäitumises kinni. Aga praegu ei ole meil mingeid probleeme testimise võimekusega ega testile saatmise võimekusega, sest pühade ajal või nädalavahetustel saab testile ka perearsti nõuandetelefonile 1220 helistades."
### Response:
Lutsar: ma väga toetan algkoolide avamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jean Paul Gaultier korraldas 2020. aastal Pariisis oma viimase moeetenduse, et tähistada 50 aasta möödumist moedisainerina töötamisest. Sellel uhkel üritusel leidus nii modelle kui ka kunstilisi etendusi. Filmitegijad said Prantsuse moe legendaarsele pahale poisile unikaalse juurdepääsu ning heidavad pilgu tema uskumatule karjäärile ja isiksusele. Tema jälg moemaailmas on korsett, madrusepluusid, tätoveeringumustrid ja meeste seelikud. Originaalsusest ei tule tal puudust ka viimaseks kuulutatud etendusel.
"Jean Paul Gaultieri viimane etendus" on ETV2 eetris teisipäeval, 29. detsembril kell 22.15. | Kultuuriportaal soovitab: "Jean Paul Gaultieri viimane etendus" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jean Paul Gaultier korraldas 2020. aastal Pariisis oma viimase moeetenduse, et tähistada 50 aasta möödumist moedisainerina töötamisest. Sellel uhkel üritusel leidus nii modelle kui ka kunstilisi etendusi. Filmitegijad said Prantsuse moe legendaarsele pahale poisile unikaalse juurdepääsu ning heidavad pilgu tema uskumatule karjäärile ja isiksusele. Tema jälg moemaailmas on korsett, madrusepluusid, tätoveeringumustrid ja meeste seelikud. Originaalsusest ei tule tal puudust ka viimaseks kuulutatud etendusel.
"Jean Paul Gaultieri viimane etendus" on ETV2 eetris teisipäeval, 29. detsembril kell 22.15.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Jean Paul Gaultieri viimane etendus" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumist võõrustanud Chelsea lootis naasta Villa vastu võidulainele, olles teeninud viimases neljas mängus 12 võimalikust punktist vaid kolm, ent hooaega hästi alustanud Birminghami klubi vastu ei suudetud võidulisa teenida. Olivier Giroud viis Chelsea küll 34. minutil 1:0 juhtima, ent Anwar El-Ghazi teise poolaja tabamus päästis külalistele viigipunkti.
Liigatabelis jätkavad 26 punkti kogunud Aston Villa ja Chelsea vastavalt viiendal ja kuuendal kohal, kuid Villa on seejuures pidanud kaks kohtumist vähem. Tabeliliider Liverpool, kes mängib kolmapäeval võõrsil Newcastle Unitediga, jääb kuue silma kaugusele. | Chelsea ei suutnud tabelinaabri vastu enamat viigist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumist võõrustanud Chelsea lootis naasta Villa vastu võidulainele, olles teeninud viimases neljas mängus 12 võimalikust punktist vaid kolm, ent hooaega hästi alustanud Birminghami klubi vastu ei suudetud võidulisa teenida. Olivier Giroud viis Chelsea küll 34. minutil 1:0 juhtima, ent Anwar El-Ghazi teise poolaja tabamus päästis külalistele viigipunkti.
Liigatabelis jätkavad 26 punkti kogunud Aston Villa ja Chelsea vastavalt viiendal ja kuuendal kohal, kuid Villa on seejuures pidanud kaks kohtumist vähem. Tabeliliider Liverpool, kes mängib kolmapäeval võõrsil Newcastle Unitediga, jääb kuue silma kaugusele.
### Response:
Chelsea ei suutnud tabelinaabri vastu enamat viigist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Demokraatide enamusega esindajatekojas toetas Trumpi veto tühistamist 740,5 miljardi dollari suurusele eelarvele 322 liiget, sealhulgas 109 vabariiklast. Vastu hääletas vaid 87 seadusandjat.
Sama ettepanek läheb hääletusele ka vabariiklaste enamusega senatis, kus see peab veto tühistamiseks saama samuti kahekolmandikulise enamuse.
Kaitse-eelarve seadus (National Defense Authorization Act ehk NDAA), mis sisaldab sõjaliste projektide rahastamist ja sõjaväelaste palgatõusu, kiideti varem sel kuul esindajatekojas heaks häältega 335-78 ja senatis 84-13. Kuid president vetostas selle, sest sellega ei tühistatud sotsiaalmeediahiide kaitsvat föderaalseaduse paragrahvi 230.
USA sotsiaalmeediahiide on tänavuses presidendivalimiste möllus tabanud poliitilise spektri mõlema leeri kriitika.
Trump oli vastu ka seaduse sättele, mis võtab mitmetelt Ühendriikide sõjaväebaasidelt nende kindralite nimed, kes võitlesid 1861.-1865. aasta kodusõjas lõunaosariikide poolel.
Lisaks kaitseseadusele, on Trump oma nelja-aastasel ametiajal pannud veto üheksale seadusele. Seni pole kongressil õnnestunud kokku saada piisavalt hääli nende ületamiseks.
Hääletuse järel tehtud avalduses nimetas esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi Trumpi vetot vastutustundetuks ning kutsus presidenti üles lõpetama oma "11. tunni kaosekampaaniat".
Päev varem oli Trump andnud järele nii vabariiklaste kui demokraatide survele ja allkirjastanud vastumeelselt 900 miljardi dollari suuruse päästepaketi koroonapandeemia mõjude leevendamiseks. | USA esindajatekoda tühistas Trumpi veto kaitse-eelarvele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Demokraatide enamusega esindajatekojas toetas Trumpi veto tühistamist 740,5 miljardi dollari suurusele eelarvele 322 liiget, sealhulgas 109 vabariiklast. Vastu hääletas vaid 87 seadusandjat.
Sama ettepanek läheb hääletusele ka vabariiklaste enamusega senatis, kus see peab veto tühistamiseks saama samuti kahekolmandikulise enamuse.
Kaitse-eelarve seadus (National Defense Authorization Act ehk NDAA), mis sisaldab sõjaliste projektide rahastamist ja sõjaväelaste palgatõusu, kiideti varem sel kuul esindajatekojas heaks häältega 335-78 ja senatis 84-13. Kuid president vetostas selle, sest sellega ei tühistatud sotsiaalmeediahiide kaitsvat föderaalseaduse paragrahvi 230.
USA sotsiaalmeediahiide on tänavuses presidendivalimiste möllus tabanud poliitilise spektri mõlema leeri kriitika.
Trump oli vastu ka seaduse sättele, mis võtab mitmetelt Ühendriikide sõjaväebaasidelt nende kindralite nimed, kes võitlesid 1861.-1865. aasta kodusõjas lõunaosariikide poolel.
Lisaks kaitseseadusele, on Trump oma nelja-aastasel ametiajal pannud veto üheksale seadusele. Seni pole kongressil õnnestunud kokku saada piisavalt hääli nende ületamiseks.
Hääletuse järel tehtud avalduses nimetas esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi Trumpi vetot vastutustundetuks ning kutsus presidenti üles lõpetama oma "11. tunni kaosekampaaniat".
Päev varem oli Trump andnud järele nii vabariiklaste kui demokraatide survele ja allkirjastanud vastumeelselt 900 miljardi dollari suuruse päästepaketi koroonapandeemia mõjude leevendamiseks.
### Response:
USA esindajatekoda tühistas Trumpi veto kaitse-eelarvele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel viidi 2020. aasta suvel Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus läbi valijaskonna maailmavaatelisi positsioone kaardistav väärtushinnangute uuring. Enam kui 100 küsimusest koosnev uuring käsitles muude teemade seas ka usaldust erinevate institutsioonide vastu.
Kui Soomes ja Eestis enamus vastanutest usaldab valitsust ja parlamenti, siis Lätis ja Leedus on kõige rohkem neid vastajaid, kellel usaldus vastavate institutsioonide vastu puudub. Uuringud viis läbi Norstat Eesti AS ning igas riigis küsitleti 1000 inimest.
Inimestelt küsiti erinevate institutsioonide kohta neljapalli skaalal, mil määral nad neid usaldavad. Valitsust usaldab Soomes 69 protsenti, Eestis 53 protsenti, Lätis 30 protsenti ja Leedus 41 protsenti vastajatest.
Parlamenti usaldab Soomes 70 protsenti inimestest, Eestis 51 protsenti, Lätis 28 protsenti ning Leedus 24 protsenti vastajatest.
Seega nii täidesaatva kui ka seadusandliku võimu institutsioonide puhul on usaldus kõige kõrgem Soomes, Eestis usaldab vastavaid institutsioone natuke üle poole vastajatest, kuid Lätis ja Leedus enamus vastajaid parlamenti ja valitsust ei usalda.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus juunist augustini veebikeskkonnas ning igas riigis vastas nendele 1000 18-aastast ja vanemat kodanikku. Enam kui 100 küsimusest koosnev uuring käsitles muude teemade seas ka usaldust erinevate institutsioonide vastu. | Eestis usaldatakse valitsust enam kui Lätis ja Leedus, kuid vähem kui Soomes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel viidi 2020. aasta suvel Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus läbi valijaskonna maailmavaatelisi positsioone kaardistav väärtushinnangute uuring. Enam kui 100 küsimusest koosnev uuring käsitles muude teemade seas ka usaldust erinevate institutsioonide vastu.
Kui Soomes ja Eestis enamus vastanutest usaldab valitsust ja parlamenti, siis Lätis ja Leedus on kõige rohkem neid vastajaid, kellel usaldus vastavate institutsioonide vastu puudub. Uuringud viis läbi Norstat Eesti AS ning igas riigis küsitleti 1000 inimest.
Inimestelt küsiti erinevate institutsioonide kohta neljapalli skaalal, mil määral nad neid usaldavad. Valitsust usaldab Soomes 69 protsenti, Eestis 53 protsenti, Lätis 30 protsenti ja Leedus 41 protsenti vastajatest.
Parlamenti usaldab Soomes 70 protsenti inimestest, Eestis 51 protsenti, Lätis 28 protsenti ning Leedus 24 protsenti vastajatest.
Seega nii täidesaatva kui ka seadusandliku võimu institutsioonide puhul on usaldus kõige kõrgem Soomes, Eestis usaldab vastavaid institutsioone natuke üle poole vastajatest, kuid Lätis ja Leedus enamus vastajaid parlamenti ja valitsust ei usalda.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus juunist augustini veebikeskkonnas ning igas riigis vastas nendele 1000 18-aastast ja vanemat kodanikku. Enam kui 100 küsimusest koosnev uuring käsitles muude teemade seas ka usaldust erinevate institutsioonide vastu.
### Response:
Eestis usaldatakse valitsust enam kui Lätis ja Leedus, kuid vähem kui Soomes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meenutage viimast korda, mil pidite näiteks elektrikatkestuse tõttu liikuma pimedas mööda oma elutuba," ütleb värske doktor Madis Vasser. "Sel hetkel oli teie ajul võimalik saada kahte tüüpi infot maailma kohta. Esiteks varasematest kogemustest õpitud ennustused selle kohta, kus asuvad toas tavaliselt diivan ja põrandalamp. Teiseks oli teil võimalik oma sisemist mudelit ka koheselt kontrollida, sirutades käe välja ja kombates reaalsest maailmast puudutuste kaudu tagasisidet."
"Näiteks kui soovin tõsta oma kätt, et lehvitada sõbrale, tekib minu ajus ebakõla: ennustus ütleb, et käsi peaks olema tõstetud, kuid kehatunnetus annab korrektse signaali, et käsi on jätkuvalt all."
Pimedas toas koges inimene Vasseri sõnul aktiivset järeldamist. Kui mõni ennustus ei saanud toas ringi kombates kinnitust, oli ajul võimalik kas käega edasi vehkida või parandada oma ennustust tõdemusega, et ju on keegi vahepeal põrandalambi mujale liigutanud. Oma doktoritöös huvitas Vasserit see, kuidas seletab äsja kirjeldatud aktiivne järeldamine inimese enda kontrollitud jäsemeliigutusi.
"Näiteks kui soovin tõsta oma kätt, et lehvitada sõbrale, tekib minu ajus ebakõla: ennustus ütleb, et käsi peaks olema tõstetud, kuid kehatunnetus annab korrektse signaali, et käsi on jätkuvalt all," selgitab ta. Kuidas aju selle ebakõlaga toime tuleb ja käe liikuma saab? Vasseri sõnul peaks aju ennustuse täitumiseks teoreetiliselt pöörama vähem tähelepanu käe tegelikule asukohale. Oma töös tahtiski ta seda ideed katsetega järele kontrollida.
Vasseri sõnul peaks aju ennustuse täitumiseks teoreetiliselt pöörama vähem tähelepanu käe tegelikule asukohale. Autor/allikas: Madis Vasser
Virtuaalreaalsed käeviiped
"Meie eesmärk oli uurida, kas aju poolt tekitatud ennustused tõesti tõmbavad tähelepanu eemale sellelt nägemisvälja alalt, kus inimese enda käsi liigub," täpsustab Madis Vasser. Selle uurimiseks palus ta katseisikutel kanda virtuaalreaalsusprille ja teha virtuaalreaalsuses kindlaid käeliigutusi. Iga liigutuse ajal näidati katseisikule täpselt tema liikuva käe taga erinevaid stiimuleid, millele katseisik pidi ühel või teisel moel reageerima.
"Peamised tulemused näitasid veenvalt, et inimeste visuaalne taju oli tõesti oluliselt nõrgem selles kitsas piirkonnas, kus nende oma käsi parasjagu liikus."
"Terane lugeja muidugi juba küsib, kas siis katseisiku käsi ise seda stiimulit ära ei varjanud," ütleb Vasser. "Tegelikult mitte, sest muutsime inimeste käed nähtamatuks." Just nähtamatu käe illusiooni jaoks oligi katses vaja virtuaalreaalsust. Katseisikud kandsid peas virtuaalreaalsusseadet, mille ette oli lisaks paigaldatud sensor käte asukoha täpseks jälgimiseks. Nii tekkis olukord, kus inimene küll tõstis mitu korda füüsiliselt oma kätt, aga nägi virtuaalreaalsuses vaid käe taha kuvatud sisu.
"Peamised tulemused näitasid veenvalt, et inimeste visuaalne taju oli tõesti oluliselt nõrgem selles kitsas piirkonnas, kus nende oma käsi parasjagu liikus, olgugi et nende enda virtuaalses nägemisväljas ühtegi kätt tegelikult ei paistnud," tõdeb värske doktor. Katseisikud tajusid ühtviisi tavalisest nõrgemalt nii käe taha jäänud liikumist, värve kui ka kontrasti. Samas olid need tajuerinevused Vasseri sõnul üsna väikesed ehk täielikku liigutustest tulenevat pimedust lugejad tema sõnul kartma ei pea.
Iga liigutuse ajal näidati katseisikule täpselt tema liikuva käe taga erinevaid stiimuleid, millele katseisik pidi ühel või teisel moel reageerima. Autor/allikas: Madis Vasser
Aju ei raiska aega ette teada muutustele
Madis Vasseri sõnul kerkis viimasel kümnendil esile teooria, mille järgi on aju põhiülesanne teha maailma kohta ennustusi. Samuti peab aju oma ennustusi kontrollima, et pidevalt enda sisemist mudelit välise reaalsuse kohta aina paremaks lihvida. "Mida täpsemad ennustused, seda vähem võimalusi on aju omanikul ehk organismil sattuda ebameeldivalt üllatavatesse olukordadesse, mis võivad lõppeda halvasti," seletab ta.
Ennustustega üllatuste vältimine kannab nime vaba energia printsiip. "Antud juhul ei tähista "vaba energia" (free energy) mingit kogust elektrit või müstilist "tasuta energiat", vaid tegemist on mõttelise informatsiooni mõõtmise ühikuga," märgib Vasser. Tema doktoritöös uuritud aktiivse järeldamise teooria on kõnealuse printsiibi üks võimalik avaldumisvorm. Täpsemalt huvitaski Vasserit, kuidas seletab aktiivne järeldamine inimese enda kontrollitud jäsemeliigutusi.
Värske doktori sõnul oli oluline katsetega näidata, et aju püüab olla äärmiselt optimaalne. "Oma enda liigutustele vähem tähelepanu pööramine ei ole viga, see on nipp. Milleks raisata ressurssi, et jälgida pingsalt nägemisväljas toimuvaid muutusi, mis on iseenda poolt tekitatud ja juba ette teada?" arutleb ta. Uurijat üllatas samas aju tööprotsessi täpsus. Näiteks näidati katseisikutele erinevaid kontrolltingimusi, kus katsestiimul ilmus nähtavale vahetult käe kõrval. Sellistel juhtudel katseisiku tähelepanu stiimulile ei vähenenud.
"Milleks raisata ressurssi, et jälgida pingsalt nägemisväljas toimuvaid muutusi, mis on iseenda poolt tekitatud ja juba ette teada?"
Vasseri sõnul oli tema töö uuenduslik, sest testis esimesena aktiivse järeldamise raamistikku just sellisel visuaalsel moel. Töö tulemused kinnitasid tema sõnul, et aktiivse järeldamise teoorial võiks olla jumet aju arvutuslike põhimõtete seletamisel. "Teiseks näitasime ära, et uue põlvkonna virtuaalreaalsusseadmed on piisavalt head, et nendega saab taolisi keerukaid katseid läbi viia," ütleb ta. "Töö käigus lõime ka uusi tehnilisi tööriistu ning koostasime laiemad juhised selle kohta, kuidas virtuaalreaalsust psühholoogilistes uuringutes kasutada."
Aktiivse järeldamise raamistikul on uurija sõnul mitu rakendusvõimalust. Näiteks saab selle abil seletada erinevaid ajuhäireid ja leida neile paremat ravi. Samuti saab teooria abil arendada optimaalsemaid liigutussüsteeme robootikas või luua nutikamaid mudeleid tehisintellekti koodi kirjutades. "Lisaks võib aktiivse järeldamise põhimõtetest tuletatud printsiipidest olla abi ka laiemalt, keskkonnasõbralike jätkusuutlike käitumiste kujundamise kontekstis," lisab ta.
Ehkki aju üritab üllatavaid olukordi vältida, jääb mingi ennustamatus maailmas Vasseri sõnul alati alles. "Sellest tuleneb ka väitekirja pühendus: ebamäärasele tulevikule!" ütleb ta.
Madis Vasser kaitses informaatika erialal doktoritööd"Testing a Computational Theory of Brain Functioning with Virtual Reality" ("Arvutusliku ajuteooria testimine virtuaalreaalsuse abil") 21. detsembril Tartu Ülikoolis. Doktoritöö juhendaja oli TÜ vanemteadur Jaan Aru. | Tuleviku ebamäärasus kaotab aju huvi inimjäsemete vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meenutage viimast korda, mil pidite näiteks elektrikatkestuse tõttu liikuma pimedas mööda oma elutuba," ütleb värske doktor Madis Vasser. "Sel hetkel oli teie ajul võimalik saada kahte tüüpi infot maailma kohta. Esiteks varasematest kogemustest õpitud ennustused selle kohta, kus asuvad toas tavaliselt diivan ja põrandalamp. Teiseks oli teil võimalik oma sisemist mudelit ka koheselt kontrollida, sirutades käe välja ja kombates reaalsest maailmast puudutuste kaudu tagasisidet."
"Näiteks kui soovin tõsta oma kätt, et lehvitada sõbrale, tekib minu ajus ebakõla: ennustus ütleb, et käsi peaks olema tõstetud, kuid kehatunnetus annab korrektse signaali, et käsi on jätkuvalt all."
Pimedas toas koges inimene Vasseri sõnul aktiivset järeldamist. Kui mõni ennustus ei saanud toas ringi kombates kinnitust, oli ajul võimalik kas käega edasi vehkida või parandada oma ennustust tõdemusega, et ju on keegi vahepeal põrandalambi mujale liigutanud. Oma doktoritöös huvitas Vasserit see, kuidas seletab äsja kirjeldatud aktiivne järeldamine inimese enda kontrollitud jäsemeliigutusi.
"Näiteks kui soovin tõsta oma kätt, et lehvitada sõbrale, tekib minu ajus ebakõla: ennustus ütleb, et käsi peaks olema tõstetud, kuid kehatunnetus annab korrektse signaali, et käsi on jätkuvalt all," selgitab ta. Kuidas aju selle ebakõlaga toime tuleb ja käe liikuma saab? Vasseri sõnul peaks aju ennustuse täitumiseks teoreetiliselt pöörama vähem tähelepanu käe tegelikule asukohale. Oma töös tahtiski ta seda ideed katsetega järele kontrollida.
Vasseri sõnul peaks aju ennustuse täitumiseks teoreetiliselt pöörama vähem tähelepanu käe tegelikule asukohale. Autor/allikas: Madis Vasser
Virtuaalreaalsed käeviiped
"Meie eesmärk oli uurida, kas aju poolt tekitatud ennustused tõesti tõmbavad tähelepanu eemale sellelt nägemisvälja alalt, kus inimese enda käsi liigub," täpsustab Madis Vasser. Selle uurimiseks palus ta katseisikutel kanda virtuaalreaalsusprille ja teha virtuaalreaalsuses kindlaid käeliigutusi. Iga liigutuse ajal näidati katseisikule täpselt tema liikuva käe taga erinevaid stiimuleid, millele katseisik pidi ühel või teisel moel reageerima.
"Peamised tulemused näitasid veenvalt, et inimeste visuaalne taju oli tõesti oluliselt nõrgem selles kitsas piirkonnas, kus nende oma käsi parasjagu liikus."
"Terane lugeja muidugi juba küsib, kas siis katseisiku käsi ise seda stiimulit ära ei varjanud," ütleb Vasser. "Tegelikult mitte, sest muutsime inimeste käed nähtamatuks." Just nähtamatu käe illusiooni jaoks oligi katses vaja virtuaalreaalsust. Katseisikud kandsid peas virtuaalreaalsusseadet, mille ette oli lisaks paigaldatud sensor käte asukoha täpseks jälgimiseks. Nii tekkis olukord, kus inimene küll tõstis mitu korda füüsiliselt oma kätt, aga nägi virtuaalreaalsuses vaid käe taha kuvatud sisu.
"Peamised tulemused näitasid veenvalt, et inimeste visuaalne taju oli tõesti oluliselt nõrgem selles kitsas piirkonnas, kus nende oma käsi parasjagu liikus, olgugi et nende enda virtuaalses nägemisväljas ühtegi kätt tegelikult ei paistnud," tõdeb värske doktor. Katseisikud tajusid ühtviisi tavalisest nõrgemalt nii käe taha jäänud liikumist, värve kui ka kontrasti. Samas olid need tajuerinevused Vasseri sõnul üsna väikesed ehk täielikku liigutustest tulenevat pimedust lugejad tema sõnul kartma ei pea.
Iga liigutuse ajal näidati katseisikule täpselt tema liikuva käe taga erinevaid stiimuleid, millele katseisik pidi ühel või teisel moel reageerima. Autor/allikas: Madis Vasser
Aju ei raiska aega ette teada muutustele
Madis Vasseri sõnul kerkis viimasel kümnendil esile teooria, mille järgi on aju põhiülesanne teha maailma kohta ennustusi. Samuti peab aju oma ennustusi kontrollima, et pidevalt enda sisemist mudelit välise reaalsuse kohta aina paremaks lihvida. "Mida täpsemad ennustused, seda vähem võimalusi on aju omanikul ehk organismil sattuda ebameeldivalt üllatavatesse olukordadesse, mis võivad lõppeda halvasti," seletab ta.
Ennustustega üllatuste vältimine kannab nime vaba energia printsiip. "Antud juhul ei tähista "vaba energia" (free energy) mingit kogust elektrit või müstilist "tasuta energiat", vaid tegemist on mõttelise informatsiooni mõõtmise ühikuga," märgib Vasser. Tema doktoritöös uuritud aktiivse järeldamise teooria on kõnealuse printsiibi üks võimalik avaldumisvorm. Täpsemalt huvitaski Vasserit, kuidas seletab aktiivne järeldamine inimese enda kontrollitud jäsemeliigutusi.
Värske doktori sõnul oli oluline katsetega näidata, et aju püüab olla äärmiselt optimaalne. "Oma enda liigutustele vähem tähelepanu pööramine ei ole viga, see on nipp. Milleks raisata ressurssi, et jälgida pingsalt nägemisväljas toimuvaid muutusi, mis on iseenda poolt tekitatud ja juba ette teada?" arutleb ta. Uurijat üllatas samas aju tööprotsessi täpsus. Näiteks näidati katseisikutele erinevaid kontrolltingimusi, kus katsestiimul ilmus nähtavale vahetult käe kõrval. Sellistel juhtudel katseisiku tähelepanu stiimulile ei vähenenud.
"Milleks raisata ressurssi, et jälgida pingsalt nägemisväljas toimuvaid muutusi, mis on iseenda poolt tekitatud ja juba ette teada?"
Vasseri sõnul oli tema töö uuenduslik, sest testis esimesena aktiivse järeldamise raamistikku just sellisel visuaalsel moel. Töö tulemused kinnitasid tema sõnul, et aktiivse järeldamise teoorial võiks olla jumet aju arvutuslike põhimõtete seletamisel. "Teiseks näitasime ära, et uue põlvkonna virtuaalreaalsusseadmed on piisavalt head, et nendega saab taolisi keerukaid katseid läbi viia," ütleb ta. "Töö käigus lõime ka uusi tehnilisi tööriistu ning koostasime laiemad juhised selle kohta, kuidas virtuaalreaalsust psühholoogilistes uuringutes kasutada."
Aktiivse järeldamise raamistikul on uurija sõnul mitu rakendusvõimalust. Näiteks saab selle abil seletada erinevaid ajuhäireid ja leida neile paremat ravi. Samuti saab teooria abil arendada optimaalsemaid liigutussüsteeme robootikas või luua nutikamaid mudeleid tehisintellekti koodi kirjutades. "Lisaks võib aktiivse järeldamise põhimõtetest tuletatud printsiipidest olla abi ka laiemalt, keskkonnasõbralike jätkusuutlike käitumiste kujundamise kontekstis," lisab ta.
Ehkki aju üritab üllatavaid olukordi vältida, jääb mingi ennustamatus maailmas Vasseri sõnul alati alles. "Sellest tuleneb ka väitekirja pühendus: ebamäärasele tulevikule!" ütleb ta.
Madis Vasser kaitses informaatika erialal doktoritööd"Testing a Computational Theory of Brain Functioning with Virtual Reality" ("Arvutusliku ajuteooria testimine virtuaalreaalsuse abil") 21. detsembril Tartu Ülikoolis. Doktoritöö juhendaja oli TÜ vanemteadur Jaan Aru.
### Response:
Tuleviku ebamäärasus kaotab aju huvi inimjäsemete vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgmisel aastal tõstab Eesti Post perioodika kojukande hindu 8,7 protsenti. Selle määrani jõuti läbirääkimistega Eesti Posti, kirjastajate ja meediaettevõtete liidu vahel, ütles ERR-ile Eesti Posti pressiesindaja Kaja Sepp. Tema sõnul oli tegu pikkade ja põhjalike kohtumistega ning tulemuseks oli kompromiss.
"Üldine põhimõte on, et perioodika kojukande tükihind kirjastusele sõltub kandesse antavatest mahtudest. Kui kandesse antavad koondmahud langevad, siis hind tüki kohta tõuseb, kandesse antava mahu kasvamisel tükihind langeb," selgitas Sepp.
Sepa sõnul hakatakse mahtude muutust edaspidi võrdlema igas kvartalis ning kojukande hind kujuneb vastavalt sellele.
Hinnatõus on vastukarva kirjastajatele, sest see tuleb kas ise vaikides kinni maksta või tõsta ajalehtede hinda. 8,7 protsenti võis küll olla kompromiss, kuid meediaettevõtted sooviksid igasuguse kojukande hinnatõusu peatamist.
Meediaettevõtete liidu tegevdirektor Merle Viirma-Treifeldti sõnul oli nende ettepanek Eesti Postile null protsenti hinnatõusu. "Me palume külmutada perioodika kojukandehinnad viieks aastaks tänasel tasemel," ütles ta ERR-ile.
Pikaajaline tõus tooks sulgemiste laine
Kaja Sepp kinnitas, et meediaettevõtete liit ja Eesti Post on koos paika panemas tegevuskava, kuidas perioodika kojukanne järgmistel aastatel jätkuda saaks. "Pikaajalise mudeliga praegu töö jätkub," ütles ta.
Pikaajaline mudel tähendab muu hulgas seda, et Eesti Postil on plaanis ka järgmistel aastatel kojukande hinda tõsta.
Viirmaa-Treifeldt ütles, et Eesti Posti kavandatav kojukande hinnatõus järgmistel aastatel viiks mitmete paberlehtede sundlõpetamiseni ning eelkõige puudutab see maakonnalehti, kelle lugejatest suur osa vaid paberlehest infot saabki.
"Eeskätt kaoksid Eesti Posti kojukandepiirkonnas asuvad maakondlikud ajalehed. Kohalikel kogukondadel ei ole juba täna võimalust valida erinevate infokanalite vahel. Maakondlikku infot vahendavad vaid maakonnalehed. 90 protsenti maakonnalehtede lugejaskonnast ei loe täna veebiväljaandeid," lausus Viirmaa-Treifeldt.
Viirmaa-Treifeldt sõnul pole paberlehtede väljaandmine meediamajadele ja ka üksikute maakonnalehtede kirjastajatele juba täna kasumlik. "Kuid see on vajalik, et säilitada kõigi lugejarühmade võrdne informeeritus ja kaasatus ühiskonnas," nentis ta.
Viirmaa-Treifeldti hinnangul on paberlehe kojukande jätkamiseks mitu võimalust. "Näiteks maakojukande dotatsiooni tõstmine riigi poolt. Näeme koostöös Eesti Postiga ka mitmeid kokkuhoiumeetmeid ja kojukande protsessi efektiivsemaks muutmise võimalusi, töötame nende kallal aktiivselt," lausus ta.
Laupäev on probleemiks
Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar on varem ERR-ile öelnud, et tema hinnangul oleks olukorra lahendamiseks kolm varianti: riik loobub postiteenuse doteerimisest ning suunab raha näiteks eakate digikursustele; riik hakkab senisest enam kojukannet doteerima; kokku tuleb leppida miinimumstandardid ning garanteerida, et näiteks neli aastat kojukande hind ei tõuse.
Raudsaar märkis ka, et Postimees ei kaalu praegu laupäevasest kandepäevast loobumist, sest vastasel juhul jõuaks laupäevane mahukam Postimees paberlehe tellijani alles esmaspäeval.
Laupäev on päev, mil kirjade kojukannet ei toimu, mis tähendab, et postiljonid peavad laiali kandma vaid perioodikat. Üleriigilistest ajalehtedest ilmuvad sel päeval vaid Postimees ja Õhtuleht.
Kaja Sepp märkis, et Eesti Post kindlasti ei saa ega taha väljaandjatele öelda, kui mitu päeva nädalas ükski väljaanne ilmub. "Küll aga oleme päri, et kogu pabermeedia vajab praegusel digitaliseerumise üleminekuperioodil kõigi osapoolte koostööd lahenduste leidmiseks, et paberajalehed saaksid ilmuda ja kojukanne toimiks nii kaua, kui inimesed seda vajavad," lausus ta.
Perioodika kanne on tagatud vastavalt seadusest tulenevale kohustusele kuuel päeval nädalas üks kord päevas. | Meedialiit: jätkuv kojukande hinnatõus sunnib maakonnalehti sulgema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgmisel aastal tõstab Eesti Post perioodika kojukande hindu 8,7 protsenti. Selle määrani jõuti läbirääkimistega Eesti Posti, kirjastajate ja meediaettevõtete liidu vahel, ütles ERR-ile Eesti Posti pressiesindaja Kaja Sepp. Tema sõnul oli tegu pikkade ja põhjalike kohtumistega ning tulemuseks oli kompromiss.
"Üldine põhimõte on, et perioodika kojukande tükihind kirjastusele sõltub kandesse antavatest mahtudest. Kui kandesse antavad koondmahud langevad, siis hind tüki kohta tõuseb, kandesse antava mahu kasvamisel tükihind langeb," selgitas Sepp.
Sepa sõnul hakatakse mahtude muutust edaspidi võrdlema igas kvartalis ning kojukande hind kujuneb vastavalt sellele.
Hinnatõus on vastukarva kirjastajatele, sest see tuleb kas ise vaikides kinni maksta või tõsta ajalehtede hinda. 8,7 protsenti võis küll olla kompromiss, kuid meediaettevõtted sooviksid igasuguse kojukande hinnatõusu peatamist.
Meediaettevõtete liidu tegevdirektor Merle Viirma-Treifeldti sõnul oli nende ettepanek Eesti Postile null protsenti hinnatõusu. "Me palume külmutada perioodika kojukandehinnad viieks aastaks tänasel tasemel," ütles ta ERR-ile.
Pikaajaline tõus tooks sulgemiste laine
Kaja Sepp kinnitas, et meediaettevõtete liit ja Eesti Post on koos paika panemas tegevuskava, kuidas perioodika kojukanne järgmistel aastatel jätkuda saaks. "Pikaajalise mudeliga praegu töö jätkub," ütles ta.
Pikaajaline mudel tähendab muu hulgas seda, et Eesti Postil on plaanis ka järgmistel aastatel kojukande hinda tõsta.
Viirmaa-Treifeldt ütles, et Eesti Posti kavandatav kojukande hinnatõus järgmistel aastatel viiks mitmete paberlehtede sundlõpetamiseni ning eelkõige puudutab see maakonnalehti, kelle lugejatest suur osa vaid paberlehest infot saabki.
"Eeskätt kaoksid Eesti Posti kojukandepiirkonnas asuvad maakondlikud ajalehed. Kohalikel kogukondadel ei ole juba täna võimalust valida erinevate infokanalite vahel. Maakondlikku infot vahendavad vaid maakonnalehed. 90 protsenti maakonnalehtede lugejaskonnast ei loe täna veebiväljaandeid," lausus Viirmaa-Treifeldt.
Viirmaa-Treifeldt sõnul pole paberlehtede väljaandmine meediamajadele ja ka üksikute maakonnalehtede kirjastajatele juba täna kasumlik. "Kuid see on vajalik, et säilitada kõigi lugejarühmade võrdne informeeritus ja kaasatus ühiskonnas," nentis ta.
Viirmaa-Treifeldti hinnangul on paberlehe kojukande jätkamiseks mitu võimalust. "Näiteks maakojukande dotatsiooni tõstmine riigi poolt. Näeme koostöös Eesti Postiga ka mitmeid kokkuhoiumeetmeid ja kojukande protsessi efektiivsemaks muutmise võimalusi, töötame nende kallal aktiivselt," lausus ta.
Laupäev on probleemiks
Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar on varem ERR-ile öelnud, et tema hinnangul oleks olukorra lahendamiseks kolm varianti: riik loobub postiteenuse doteerimisest ning suunab raha näiteks eakate digikursustele; riik hakkab senisest enam kojukannet doteerima; kokku tuleb leppida miinimumstandardid ning garanteerida, et näiteks neli aastat kojukande hind ei tõuse.
Raudsaar märkis ka, et Postimees ei kaalu praegu laupäevasest kandepäevast loobumist, sest vastasel juhul jõuaks laupäevane mahukam Postimees paberlehe tellijani alles esmaspäeval.
Laupäev on päev, mil kirjade kojukannet ei toimu, mis tähendab, et postiljonid peavad laiali kandma vaid perioodikat. Üleriigilistest ajalehtedest ilmuvad sel päeval vaid Postimees ja Õhtuleht.
Kaja Sepp märkis, et Eesti Post kindlasti ei saa ega taha väljaandjatele öelda, kui mitu päeva nädalas ükski väljaanne ilmub. "Küll aga oleme päri, et kogu pabermeedia vajab praegusel digitaliseerumise üleminekuperioodil kõigi osapoolte koostööd lahenduste leidmiseks, et paberajalehed saaksid ilmuda ja kojukanne toimiks nii kaua, kui inimesed seda vajavad," lausus ta.
Perioodika kanne on tagatud vastavalt seadusest tulenevale kohustusele kuuel päeval nädalas üks kord päevas.
### Response:
Meedialiit: jätkuv kojukande hinnatõus sunnib maakonnalehti sulgema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kindlasti tuleb ka edaspidi sarnaseid nii-öelda avalikke vaktsineerimise kampaaniaid," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik ERR-ile, viidates pühapäeval toimunud üritustele, kus ajakirjanike silme all said Ida-Virumaa, Tallinna ja Tartu tervishoiuasutuses esimese vaktsiinisüsti mitmed juhtivad meedikud. Sel nädalal algas tervishoiutöötajate vaktsineerimine paljudes Eesti haiglates, kiirabiasutustes ja valveperearstikeskustes.
"Praeguse seisuga oleme alustanud teadlikult tervishoiu valdkonnast, kuna see on kõige kriitilisem, kõige suuremas nakkusriskis sektor ja avapäeval kasutasid tõesti vaktsineerimise võimalust ka mitmed tuntud haiglajuhid ja tervishoiuvaldkonna töötajad, aga mitte veel riigijuhid, poliitikud või teised ühiskonna tuntumad inimesed," tõdes Kiik.
"Oleme lähtunud põhimõttest, et esmajärjekorras peavad saama vaktsineerimise võimaluse need, kes on kõige suuremas nakkusriskis ning kelle puhul COVID-19 haigus võib-olla kõige raskemate tervisekahjudega," lisas ta.
Siiski võib Kiige sõnul uute vaktsiinikoguste laekumisel toimuda ka uusi avalikke vaktsineerimisi ühiskonnas tuntud inimeste.
"Kui me läheme nüüd järk-järgult edasi, kui tarned kasvavad, siis teeme kindlasti sarnaseid aktsioone, kus saavad võimaluse ennast vaktsineerida ka mitmed ühiskonnas tuntud inimesed, sealhulgas ka riigi- ja valitsusjuhid. Kõik, kes seda soovivad," rääkis minister ERR-ile.
Praeguseks on Euroopa Liidus saanud kasutusloa üksnes Pfizer/BioNTechi vaktsiin, mida on Eestisse toodud ligi 10 000 doosi ning mida peaks hakkama saabuma samas koguses ka järgnevatel nädalatel.
Eesti on praeguseks ühinenud ravimitootjate AstraZeneca, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna vaktsiinide eelostulepingutega. AstraZeneca lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini umbes 660 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga 300 000 inimesele, Pfizer/BioNTech lepinguga 300 000 inimesele, Curevaci lepinguga 330 000 inimesele, Moderna lepinguga 117 000 inimesele. Lisaks on Euroopa Liidu ühishankes vaktsiinitootja Sanofi, kelle lepinguga on Eestil võimalik liituda hiljem ja Novavax, kellega on Euroopa Komisjonil läbirääkimised veel käimas. | Ministreid esimeste seas näidisvaktsineerima ei hakata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kindlasti tuleb ka edaspidi sarnaseid nii-öelda avalikke vaktsineerimise kampaaniaid," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik ERR-ile, viidates pühapäeval toimunud üritustele, kus ajakirjanike silme all said Ida-Virumaa, Tallinna ja Tartu tervishoiuasutuses esimese vaktsiinisüsti mitmed juhtivad meedikud. Sel nädalal algas tervishoiutöötajate vaktsineerimine paljudes Eesti haiglates, kiirabiasutustes ja valveperearstikeskustes.
"Praeguse seisuga oleme alustanud teadlikult tervishoiu valdkonnast, kuna see on kõige kriitilisem, kõige suuremas nakkusriskis sektor ja avapäeval kasutasid tõesti vaktsineerimise võimalust ka mitmed tuntud haiglajuhid ja tervishoiuvaldkonna töötajad, aga mitte veel riigijuhid, poliitikud või teised ühiskonna tuntumad inimesed," tõdes Kiik.
"Oleme lähtunud põhimõttest, et esmajärjekorras peavad saama vaktsineerimise võimaluse need, kes on kõige suuremas nakkusriskis ning kelle puhul COVID-19 haigus võib-olla kõige raskemate tervisekahjudega," lisas ta.
Siiski võib Kiige sõnul uute vaktsiinikoguste laekumisel toimuda ka uusi avalikke vaktsineerimisi ühiskonnas tuntud inimeste.
"Kui me läheme nüüd järk-järgult edasi, kui tarned kasvavad, siis teeme kindlasti sarnaseid aktsioone, kus saavad võimaluse ennast vaktsineerida ka mitmed ühiskonnas tuntud inimesed, sealhulgas ka riigi- ja valitsusjuhid. Kõik, kes seda soovivad," rääkis minister ERR-ile.
Praeguseks on Euroopa Liidus saanud kasutusloa üksnes Pfizer/BioNTechi vaktsiin, mida on Eestisse toodud ligi 10 000 doosi ning mida peaks hakkama saabuma samas koguses ka järgnevatel nädalatel.
Eesti on praeguseks ühinenud ravimitootjate AstraZeneca, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna vaktsiinide eelostulepingutega. AstraZeneca lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini umbes 660 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga 300 000 inimesele, Pfizer/BioNTech lepinguga 300 000 inimesele, Curevaci lepinguga 330 000 inimesele, Moderna lepinguga 117 000 inimesele. Lisaks on Euroopa Liidu ühishankes vaktsiinitootja Sanofi, kelle lepinguga on Eestil võimalik liituda hiljem ja Novavax, kellega on Euroopa Komisjonil läbirääkimised veel käimas.
### Response:
Ministreid esimeste seas näidisvaktsineerima ei hakata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis on kohtupidamine avalik, ütleb põhiseadus. Samas praktikas esineb avalikkuse tagamisel probleeme. Olgu selleks siis jõustumata kohtuotsuste salajas hoidmine, kohtuistungitel viibivate inimeste kohtus kuuldu avalikustamise keelamine protsessi lõpuni või näiteks lõppenud kohtuprotsessi materjalide salastamine.
Probleemide lahendamiseks korraldati veebruaris riigikohtu, justiitsministeeriumi, esimese ja teise astme kohtute ning ajakirjanduse esindajate ümarlaud. Kohtumise tulemusena lubas justiitsministeerium välja töötada muudatustepaketi, millega võiks kohtupidamist rohkem avada.
Novembri alul käis ministeerium ka välja muudatusettepanekute variandid. Praeguseks on laekunud ka neile huvitatud osapooltelt vastused.
Muudatusettepanekute esimene osa puudutab kohtulahendite avalikustamist. Nimelt enamus kohtuasju Eestis lahendatakse kirjalikus menetluses. Dokumendid liiguvad erinevate osapoolte vahel ja mingisugust kohtusaali kogunemist ei toimu. Kui kohus otsuse teeb, siis vaid süüteomenetluses loetakse see saalis ette, kuid ka siis vaid esimese astme puhul. Ringkonnakohtus ei kuulutata midagi avalikult.
Kui kirjalikus menetluses kohtuasi jõuab lahendini, siis edastatakse see lihtsalt osapooltele, kes siis saavad otsustada, kas asi edasi kaevata, või mitte.
Maa- ja halduskohtud lahendasid 2019. aastal kokku 48 848 kohtuasja, neist 11 023 istungimenetluses. Seega vaadati esimese astme kohtutes kohtuistungitel läbi 23 protsenti kohtuasjadest, ülejäänud asjad lahendati kirjaliku menetluse käigus.
Praktikas näeb avalikkus kohtuotsust pärast jõustumist. Puudub juurdepääs jõustumata ja tühistatud kohtulahenditele. Samuti ei ole avalikkusel võimalik osaleda tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohtuotsuse kuulutamisel, kuna neid ei kuulutata avalikult. Põhiseaduses sätestatud kohtuotsuse avalik kuulutamine toimib käesoleval ajal vaid süüteomenetluse esimeses astmes.
Jõustumata lahendi avalikustamist ei ole seadustega reguleeritud ja praktikas jõustumata lahendeid ei avalikustata.
Justiitsministeeriumi hinnangul on praegune olukord vastuolus kohtumenetluse avalikkuse põhimõttega.
Ministeerium paneb ette tulevikus valida kolme viisi vahel, kuidas olukorda lahendada: jõustumata kohtulahendi avalikustamine veebis, jõustumata kohtulahendi resolutsiooni avalikustamine veebis või jõustumata kohtulahendi väljastamine päringu alusel, koosmõjus delikaatsete isikuandmete eemaldamisega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) toetab lahendite ja määruste või nende resolutsioonide avaldamist veebis. Välisministeerium eelistab jõustumata kohtuotsuste avaldamist veebis, sest see tagab kõige laiema kättesaadavuse.
Tartu ringkonnakohus ütleb, et pakutud variantidest eelistab ta jõustumata kohtulahendite täis mahus avalikustamist. Samal seisukohal on ka Tallinna ringkonnakohus.
Eesti Kohtunike Ühing märkis, et ei näe iseenesest mõistlikke põhjuseid jõustumata kohtulahendite avaldamata jätmiseks.,
Kaitseministeerium ütleb, et kuigi toetab plaanitavaid muudatusi ja kõik kolm pakutud varianti tagavad lahendite avalikustamise, ei toeta ministeerium jõustumata kohtulahendi tervikuna avaldamist ja eelistab kaht teist varianti ehk siis lahendite resolutsioonide avalikustamist või küsimuse peale lahendite välja andmist.
Riigikohus oma vastuses märgib, et ei oma üksmeelset seisukohta, kuid pigem kaldub konservatiivset joont eelistama.
"Kui jõustumata lahendil pole menetlusosaliste jaoks siduvaid tagajärgi, siis kohtulahendi varajane kajastamine meedias ja etteruttavate hinnangute andmine võib menetlusosalisi pigem kahjustada ja töötada vastu sõltumatu kohtupidamise edasisele läbiviimisele," seisab riigikohtu vastuses.
Ka riigiprokuratuur on seisukohal, et võiks küll rohkem avalikustada kohtuotsuseid, kuid ei peaks veel jõustumata otsuseid internetti üles panema. Selle asemel näeks prokuratuur, et avalikustatakse vaid resolutiivosa ja terve otsus antakse välja vaid põhjendatud päringul, kui seda oleks vaja näiteks sarnase asja kaitsjal.
Siseministeeriumi hinnang on veel kraad kangem
Siseministeerium on muutmiskavade suhtes osapooltest kõige kriitilisem.
Näiteks jõustumata kohtuotsuste avalikustamise kohta ütleb ministeerium: "Väide, et jõustamata lahend muudab õigusdiskussiooni rikkamaks ning on arendava mõjuga õigusharidusele, on vaieldav. Õiguspraktikas on väärtus eelkõige jõustunud kohtuotsusel."
Suure probleemina näeb siseministeerium jõustumata kohtuotsuse meedias kajastamist.
"Liiga vara avalikustatud lahendiga antakse ajakirjandusele võimalus kajastada otsust, mis hiljem võidakse ümber lükata, see tähendab tehakse teistsugune otsus. Jõustumata lahendi avalikustamine võib tekitada hilisemaid kohtuvaidlusi, näiteks inimene esitab kaebuse ajakirjanduse peale ebaõigete faktiväidete või väärtushinnangute ümber lükkamiseks," seisab siseministeeriumi vastuses.
Lisaks toob siseministeerium välja formaalseid probleeme, märkides et näiteks kui digitaalselt otsus kõigile avalikuks teha, siis saab sellest korraga teada terve ühiskond, kuid kohtusaali otsust kõik kuulama ei mahuks. Miks see probleem on, ministeerium ei selgita.
Kokkuvõtvalt teeb siseministeerium ettepaneku hinnata, mis probleemi soovitakse lahendada ja kas pakutud lahendused ka seda teevad.
Kriminaal- ja kohtutoimikutega tutvumise kord
Suurema muudatusena pakub teeb justiitsministeerium veel ettepaneku reguleerida kriminaal- ja kohtutoimikutega tutvumise korda.
Ajakirjanikel toimikutega tutvumist seadus senini reguleerinud ei ole ja praktika kohaselt on pärast kohtumenetluse lõppu kohtu loal toimikutega tutvumist võimaldatud.
Probleem kerkis üles Mati Alaveri dopingukaasuses, kus pärast kohtumenetluse lõppu kohtunik keeldus toimikutega tutvumiseks luba andmast. Pärast kohtuvaidlust siiski võimalus saavutati, kuid ka mitte kõigi toimikute nägemiseks.
Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks tutvumise võimalus seadusesse sisse kirjutada - seejuures võimalusega tutvumisloa andmata jätmisel seda vaidlustada.
Riigikohtu hinnangul tuleks siinkohal kaaluda, kas kohus peaks otsustama toimikute üle, mis on juba rahvusarhiivi antud ja tegi ettepaneku kehtestada ajaline piirang või tingimuslik kuni toimikute rahvusarhiivi üleandmiseni.
Tartu ringkonnakohtu hinnangul ei tohiks toimikuga tutvumine jääda vaid kohtu otsustada ja võiks kaaluda ka teiste menetlusosaluste käest küsimust. Samas tõdes kohus, et suure avaliku huviga asjade puhul võib mitmekordne vaidlustamisvõimalus liigselt takistada toimikuga tutvumist.
Samas riigiprokuratuuri hinnangul tuleks igal juhul esitada toimikute juurdepääsu väga selgelt põhjendada. "Niiöelda kalastamise eesmärgil toimikuga tutvustamist, arvestades eri huvide tasakaalu hoidmise vajadusega, ei tohiks aga aktsepteerida, mistõttu iga eraldiseisva dokumendiga tutvumise vajadus peab olema põhistatud," märkis prokuratuur.
Siseministeerium on prokuratuuriga sama meelt. "Toimiku tutvustamiseks tuleb kinni katta dokumentide need osad, millele kehtib juurdepääsupiirang," märkis ministeerium. "Toimikutes tekstide läbitöötamine ja kinni katmine nõuab aga suur ressursikulu, mis menetlusvälise isiku "uudishimu" rahuldamiseks ei pruugi olla põhjendatud."
"Toetame pakutud varianti, et ilma õigustatud huvita ei peaks menetlusvälistel isikutel olema võimalik kohtutoimiku materjalidega tutvuda," märkis siseministeerium. "Korra kehtestamisel tuleks läbi mõelda ka toimingud, mis on vajalikud ning proportsionaalsed õigustatud huvi kontrollimiseks."
Omaette küsimus on, et kas võiks tutvuda vaid paberkandjal toimikuga kohtus või oleks ajakirjandusel ka juurdepääs digitaalsele toimikule.
Justiitsministeeriumi hinnangul võiks väljastada õigustatud huvi omavatele inimestele toimikuid ka digitaalselt. Nii tsiviil- kui halduskohtumenetluses paljud toimikud, umbes 22-31 protsenti, juba digitaalsed.
Siseministeeriumi hinnangul võiks siiski kaaluda, kas näiteks ajakirjanikele oleks ikka mõistlik digitaalseid toimikuid jagada. Selle asemel pakub ministeerium välja, et nendega võiks tutvuda näiteks kohtu ruumes ja kohapealsest arvutist.
Lisaks teeb justiitsministeerium ettepaneku, et võiks tulevikus ka luua mehhanismid, kuidas tervikuna kinniseks kuulutatud kohtuasja toimikutega oleks kolmandatel osapooltel ehk peamiselt ajakirjanikel võimalik mingil tasandil tutvuda.
"Kinnise kohtuasja puhul ei ole alati tähtajatu toimiku ligipääsu keeld põhjendatud. Tegemist on vastuoluga põhiseadusliku kohtupidamise avalikkuse põhimõttega," märkis justiitsministeerium.
Lahenduseks oleks justiitsministeeriumi hinnangul muuta seadust nii, et kui keegi tahab kinniseks kuulutatud menetluse toimikuid näha, peab seda kohus eraldi kaaluma. Kui materjali hulgas on juurdepääsupiiranguga asju, siis näidatakse toimikuid piiranguta osas.
Siseministeeriumi hinnangul võiks juurdepääsupiiranguga toimikute puhul lähtuda hinnangust, et kohus ei saa juurdepääsupiirangut ilma dokumendi koostaja kooskõlastuseta maha võtta. See tähendab, et igakordselt tuleks enne pöörduda dokumendi koostaja poole ja küsida seisukohta.
Rahvas videoistungeid vaatama?
Ühe uue asjana teeb justiitsministeerium ettepaneku reguleerida kolmandate osapoolte osalemine virtuaalsetel kohtuistungitel. Nimelt on Eestis olnud pikalt võimalus korraldada kohtuistungeid videosilla kaudu. Mõni kohtualune on näiteks vanglas ja tal on videoühendus kohtusaaliga, kus temaga seotud asja arutatakse.
Kohtusaalis on saanud lisaks kohtunikule, prokurörile või advokaadile saanud osaleda ka muud istungist huvi tundnud inimesed. Eriolukorra ajal hakati praktikas pidama istungeid ka täielikult virtuaalistungitena nii, et keegi osalejatest ei viibinud kohtusaalis. Kui ajakirjanikud või muud inimesed soovisid istungil osaleda, siis nad võtsid kohtuga ühendust ja neile saadeti kutse virtuaalistungil osalemiseks.
Justiitsministeeriumi hinnangul annaks virtuaalistungite laiem kasutamine võimaluse avardada ka üliõpilaste ja teiste huviliste võimalusi kohtuistungeid jälgida.
"Kohtusaalid on väikesed, et mahutada alati kõiki istungil osaleda soovijaid. Samuti võib rohke pealtvaatajate arv kohtusaalis segada menetlusosalisi," märkis justiitsministeerium. Seetõttu võiks lisada menetlusseadustikesse võimaluse muudel inimestel ka istungeid videosilla kaudu jälgida.
Ettepaneku kohaselt peaksid inimesed ennast selleks autentima ja istungit ei tohiks kohtu loata salvestada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab virtuaalsete istungite võimalusi. "Menetlusvälistele isikutele virtuaalsele (video)kohtuistungile otseülekande võimaldamine peaks olema lubatud. Ülekanne avalikult videokohtuistungilt peaks olema sätestatud suurt avalikku huvi pakkuvatelt istungitelt või kui seda eelnevalt taotletakse," märkis ministeerium.
Välisministeeriumi sõnul võiks samuti võimaldada avalikkusel virtuaal- ja hübriidkohtuistungeid vahetult jälgida ning teha vajalikud muudatused nii menetlusseadustes kui ka kohtute tehniliseks valmisolekuks. Ka Eesti Kohtunike Ühendusel ei ole väljapakutud tingimustel veebiülekannete võimaldamise vastu midagi.
Riigikohus nii entusiastlik ei ole ja leiab, et tuleks arvestada, kuivõrd võib selline ülekandmine kahjustada õigusemõistmise huve. "Kohtul peab säilima ülevaade ja kontroll selle üle, kes jälgivad kohtuistungit ning mil viisil nad istungit jäädvustavad," märkis riigikohus.
"Kui kohtutel saab olema sellekohane võimekus ning võimalik on tagada tehniliste lahenduste turvalisus, on seadusemuudatused, millega oleks menetlusvälistel isikutel võimalus jälgida virtuaalistungeid ning ka kohtusaalis toimuvaid istungeid veebikeskkonnas, põhjendatud," lisas riigikohus.
Prokuratuuri hinnangul tuleks tugevalt kaaluda videoistungitele kolmandate osapoolte lubamist ja kindlasti ei peaks kohtuistungitelt otseülekandeid võimaldama. "Otseblogimine ja otseülekandmine kannab endas uurimata tõendite moonutamise ja mõjutamise ohtu. Seejuures on istungil toimuva levitamisel veebis pildis ja helis taoline potentsiaal suurem," märkis riigiprokuratuur.
"Kohtuistungil viibivad isikud tuvastatakse ning puudub vaidlus, et see on põhjendatud. Veebi edastusega kaasneb selge oht, et ülekannet jälgivad näiteks veel ülekuulamata tunnistajad. Tunnistaja ütlus kui tõend on väga õrn, unustada ei tohi sedagi, et süüdistatavate jaoks on kaalul oluliselt rohkem kui teistel osalistel," lisas prokuratuur.
Ka siseministeerium ei toeta laialdast virtuaalistungite kasutamist ja kolmandate osapoolte nendel osalemist. "Lahendusettepanek vajab põhjalikku analüüsi eelkõige selle osas, et kuidas tagada, et ülekannet ei salvestata, pildistata ega vaadata järele," ütleb siseministeerium.
"Kui ülekanne on veebis lingi kaudu menetlusvälisele nähtav, siis ta võib enda linki asjasse mittepuutuvate isikutega jagada, enda arvuti taha kutsuda teisi inimesi, teha mobiiliga pilte ja nii edasi. Samuti tuleb hinnata, milline on infoturbe standardid, serverite võimekus ja muud sarnast," lisas siseministeerium.
Hulk muidki ettepanekuid
Justiitsministeeriumi muudatuste väljatöötamiskavatsuses on veel hulganisti kohtumenetlusega seonduvaid muudatusettepanekuid, milledele on veel suuremas hulgas muudatusettepanekuid laekunud. Eelduslikult on ministeerim nüüd asunud ka eelnõu väljatöötamiskavatsust eelnõuks vormima.
Justiitsministeeriumi enda hinnangul võiks muudatused varaseimalt jõustuda alates 2022. aastaks.
Milline võiks olla muudatuste mõju avalikkusele, on veel keerukas öelda.
Justiitsministeeriumi hinnangul on kohtupraktikast huvitatud inimestele mõju positiivne, eriti ajakirjanikele, kellele on mõju oluline ja selle avaldumissagedus tihe.
Mida muudatusega ei planeerita, kuid mida Tartu Ülikool ja advokatuur pöördumises välja toovad on Riigi Teataja robotilõksuprobleem. Nimelt selle aasta suvest paigutati Riigi Teataja kohtulahendite andmebaasile robotlõks, mis ei võimalda ettevõtjatel uusi kohtulahendeid masintöödelda. Juristid näevad seda tõsise probleemina, ministeerium jällegi mitte. | Justiitsministeerium plaanib kohtumenetluse avalikustamise suurendamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis on kohtupidamine avalik, ütleb põhiseadus. Samas praktikas esineb avalikkuse tagamisel probleeme. Olgu selleks siis jõustumata kohtuotsuste salajas hoidmine, kohtuistungitel viibivate inimeste kohtus kuuldu avalikustamise keelamine protsessi lõpuni või näiteks lõppenud kohtuprotsessi materjalide salastamine.
Probleemide lahendamiseks korraldati veebruaris riigikohtu, justiitsministeeriumi, esimese ja teise astme kohtute ning ajakirjanduse esindajate ümarlaud. Kohtumise tulemusena lubas justiitsministeerium välja töötada muudatustepaketi, millega võiks kohtupidamist rohkem avada.
Novembri alul käis ministeerium ka välja muudatusettepanekute variandid. Praeguseks on laekunud ka neile huvitatud osapooltelt vastused.
Muudatusettepanekute esimene osa puudutab kohtulahendite avalikustamist. Nimelt enamus kohtuasju Eestis lahendatakse kirjalikus menetluses. Dokumendid liiguvad erinevate osapoolte vahel ja mingisugust kohtusaali kogunemist ei toimu. Kui kohus otsuse teeb, siis vaid süüteomenetluses loetakse see saalis ette, kuid ka siis vaid esimese astme puhul. Ringkonnakohtus ei kuulutata midagi avalikult.
Kui kirjalikus menetluses kohtuasi jõuab lahendini, siis edastatakse see lihtsalt osapooltele, kes siis saavad otsustada, kas asi edasi kaevata, või mitte.
Maa- ja halduskohtud lahendasid 2019. aastal kokku 48 848 kohtuasja, neist 11 023 istungimenetluses. Seega vaadati esimese astme kohtutes kohtuistungitel läbi 23 protsenti kohtuasjadest, ülejäänud asjad lahendati kirjaliku menetluse käigus.
Praktikas näeb avalikkus kohtuotsust pärast jõustumist. Puudub juurdepääs jõustumata ja tühistatud kohtulahenditele. Samuti ei ole avalikkusel võimalik osaleda tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohtuotsuse kuulutamisel, kuna neid ei kuulutata avalikult. Põhiseaduses sätestatud kohtuotsuse avalik kuulutamine toimib käesoleval ajal vaid süüteomenetluse esimeses astmes.
Jõustumata lahendi avalikustamist ei ole seadustega reguleeritud ja praktikas jõustumata lahendeid ei avalikustata.
Justiitsministeeriumi hinnangul on praegune olukord vastuolus kohtumenetluse avalikkuse põhimõttega.
Ministeerium paneb ette tulevikus valida kolme viisi vahel, kuidas olukorda lahendada: jõustumata kohtulahendi avalikustamine veebis, jõustumata kohtulahendi resolutsiooni avalikustamine veebis või jõustumata kohtulahendi väljastamine päringu alusel, koosmõjus delikaatsete isikuandmete eemaldamisega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) toetab lahendite ja määruste või nende resolutsioonide avaldamist veebis. Välisministeerium eelistab jõustumata kohtuotsuste avaldamist veebis, sest see tagab kõige laiema kättesaadavuse.
Tartu ringkonnakohus ütleb, et pakutud variantidest eelistab ta jõustumata kohtulahendite täis mahus avalikustamist. Samal seisukohal on ka Tallinna ringkonnakohus.
Eesti Kohtunike Ühing märkis, et ei näe iseenesest mõistlikke põhjuseid jõustumata kohtulahendite avaldamata jätmiseks.,
Kaitseministeerium ütleb, et kuigi toetab plaanitavaid muudatusi ja kõik kolm pakutud varianti tagavad lahendite avalikustamise, ei toeta ministeerium jõustumata kohtulahendi tervikuna avaldamist ja eelistab kaht teist varianti ehk siis lahendite resolutsioonide avalikustamist või küsimuse peale lahendite välja andmist.
Riigikohus oma vastuses märgib, et ei oma üksmeelset seisukohta, kuid pigem kaldub konservatiivset joont eelistama.
"Kui jõustumata lahendil pole menetlusosaliste jaoks siduvaid tagajärgi, siis kohtulahendi varajane kajastamine meedias ja etteruttavate hinnangute andmine võib menetlusosalisi pigem kahjustada ja töötada vastu sõltumatu kohtupidamise edasisele läbiviimisele," seisab riigikohtu vastuses.
Ka riigiprokuratuur on seisukohal, et võiks küll rohkem avalikustada kohtuotsuseid, kuid ei peaks veel jõustumata otsuseid internetti üles panema. Selle asemel näeks prokuratuur, et avalikustatakse vaid resolutiivosa ja terve otsus antakse välja vaid põhjendatud päringul, kui seda oleks vaja näiteks sarnase asja kaitsjal.
Siseministeeriumi hinnang on veel kraad kangem
Siseministeerium on muutmiskavade suhtes osapooltest kõige kriitilisem.
Näiteks jõustumata kohtuotsuste avalikustamise kohta ütleb ministeerium: "Väide, et jõustamata lahend muudab õigusdiskussiooni rikkamaks ning on arendava mõjuga õigusharidusele, on vaieldav. Õiguspraktikas on väärtus eelkõige jõustunud kohtuotsusel."
Suure probleemina näeb siseministeerium jõustumata kohtuotsuse meedias kajastamist.
"Liiga vara avalikustatud lahendiga antakse ajakirjandusele võimalus kajastada otsust, mis hiljem võidakse ümber lükata, see tähendab tehakse teistsugune otsus. Jõustumata lahendi avalikustamine võib tekitada hilisemaid kohtuvaidlusi, näiteks inimene esitab kaebuse ajakirjanduse peale ebaõigete faktiväidete või väärtushinnangute ümber lükkamiseks," seisab siseministeeriumi vastuses.
Lisaks toob siseministeerium välja formaalseid probleeme, märkides et näiteks kui digitaalselt otsus kõigile avalikuks teha, siis saab sellest korraga teada terve ühiskond, kuid kohtusaali otsust kõik kuulama ei mahuks. Miks see probleem on, ministeerium ei selgita.
Kokkuvõtvalt teeb siseministeerium ettepaneku hinnata, mis probleemi soovitakse lahendada ja kas pakutud lahendused ka seda teevad.
Kriminaal- ja kohtutoimikutega tutvumise kord
Suurema muudatusena pakub teeb justiitsministeerium veel ettepaneku reguleerida kriminaal- ja kohtutoimikutega tutvumise korda.
Ajakirjanikel toimikutega tutvumist seadus senini reguleerinud ei ole ja praktika kohaselt on pärast kohtumenetluse lõppu kohtu loal toimikutega tutvumist võimaldatud.
Probleem kerkis üles Mati Alaveri dopingukaasuses, kus pärast kohtumenetluse lõppu kohtunik keeldus toimikutega tutvumiseks luba andmast. Pärast kohtuvaidlust siiski võimalus saavutati, kuid ka mitte kõigi toimikute nägemiseks.
Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks tutvumise võimalus seadusesse sisse kirjutada - seejuures võimalusega tutvumisloa andmata jätmisel seda vaidlustada.
Riigikohtu hinnangul tuleks siinkohal kaaluda, kas kohus peaks otsustama toimikute üle, mis on juba rahvusarhiivi antud ja tegi ettepaneku kehtestada ajaline piirang või tingimuslik kuni toimikute rahvusarhiivi üleandmiseni.
Tartu ringkonnakohtu hinnangul ei tohiks toimikuga tutvumine jääda vaid kohtu otsustada ja võiks kaaluda ka teiste menetlusosaluste käest küsimust. Samas tõdes kohus, et suure avaliku huviga asjade puhul võib mitmekordne vaidlustamisvõimalus liigselt takistada toimikuga tutvumist.
Samas riigiprokuratuuri hinnangul tuleks igal juhul esitada toimikute juurdepääsu väga selgelt põhjendada. "Niiöelda kalastamise eesmärgil toimikuga tutvustamist, arvestades eri huvide tasakaalu hoidmise vajadusega, ei tohiks aga aktsepteerida, mistõttu iga eraldiseisva dokumendiga tutvumise vajadus peab olema põhistatud," märkis prokuratuur.
Siseministeerium on prokuratuuriga sama meelt. "Toimiku tutvustamiseks tuleb kinni katta dokumentide need osad, millele kehtib juurdepääsupiirang," märkis ministeerium. "Toimikutes tekstide läbitöötamine ja kinni katmine nõuab aga suur ressursikulu, mis menetlusvälise isiku "uudishimu" rahuldamiseks ei pruugi olla põhjendatud."
"Toetame pakutud varianti, et ilma õigustatud huvita ei peaks menetlusvälistel isikutel olema võimalik kohtutoimiku materjalidega tutvuda," märkis siseministeerium. "Korra kehtestamisel tuleks läbi mõelda ka toimingud, mis on vajalikud ning proportsionaalsed õigustatud huvi kontrollimiseks."
Omaette küsimus on, et kas võiks tutvuda vaid paberkandjal toimikuga kohtus või oleks ajakirjandusel ka juurdepääs digitaalsele toimikule.
Justiitsministeeriumi hinnangul võiks väljastada õigustatud huvi omavatele inimestele toimikuid ka digitaalselt. Nii tsiviil- kui halduskohtumenetluses paljud toimikud, umbes 22-31 protsenti, juba digitaalsed.
Siseministeeriumi hinnangul võiks siiski kaaluda, kas näiteks ajakirjanikele oleks ikka mõistlik digitaalseid toimikuid jagada. Selle asemel pakub ministeerium välja, et nendega võiks tutvuda näiteks kohtu ruumes ja kohapealsest arvutist.
Lisaks teeb justiitsministeerium ettepaneku, et võiks tulevikus ka luua mehhanismid, kuidas tervikuna kinniseks kuulutatud kohtuasja toimikutega oleks kolmandatel osapooltel ehk peamiselt ajakirjanikel võimalik mingil tasandil tutvuda.
"Kinnise kohtuasja puhul ei ole alati tähtajatu toimiku ligipääsu keeld põhjendatud. Tegemist on vastuoluga põhiseadusliku kohtupidamise avalikkuse põhimõttega," märkis justiitsministeerium.
Lahenduseks oleks justiitsministeeriumi hinnangul muuta seadust nii, et kui keegi tahab kinniseks kuulutatud menetluse toimikuid näha, peab seda kohus eraldi kaaluma. Kui materjali hulgas on juurdepääsupiiranguga asju, siis näidatakse toimikuid piiranguta osas.
Siseministeeriumi hinnangul võiks juurdepääsupiiranguga toimikute puhul lähtuda hinnangust, et kohus ei saa juurdepääsupiirangut ilma dokumendi koostaja kooskõlastuseta maha võtta. See tähendab, et igakordselt tuleks enne pöörduda dokumendi koostaja poole ja küsida seisukohta.
Rahvas videoistungeid vaatama?
Ühe uue asjana teeb justiitsministeerium ettepaneku reguleerida kolmandate osapoolte osalemine virtuaalsetel kohtuistungitel. Nimelt on Eestis olnud pikalt võimalus korraldada kohtuistungeid videosilla kaudu. Mõni kohtualune on näiteks vanglas ja tal on videoühendus kohtusaaliga, kus temaga seotud asja arutatakse.
Kohtusaalis on saanud lisaks kohtunikule, prokurörile või advokaadile saanud osaleda ka muud istungist huvi tundnud inimesed. Eriolukorra ajal hakati praktikas pidama istungeid ka täielikult virtuaalistungitena nii, et keegi osalejatest ei viibinud kohtusaalis. Kui ajakirjanikud või muud inimesed soovisid istungil osaleda, siis nad võtsid kohtuga ühendust ja neile saadeti kutse virtuaalistungil osalemiseks.
Justiitsministeeriumi hinnangul annaks virtuaalistungite laiem kasutamine võimaluse avardada ka üliõpilaste ja teiste huviliste võimalusi kohtuistungeid jälgida.
"Kohtusaalid on väikesed, et mahutada alati kõiki istungil osaleda soovijaid. Samuti võib rohke pealtvaatajate arv kohtusaalis segada menetlusosalisi," märkis justiitsministeerium. Seetõttu võiks lisada menetlusseadustikesse võimaluse muudel inimestel ka istungeid videosilla kaudu jälgida.
Ettepaneku kohaselt peaksid inimesed ennast selleks autentima ja istungit ei tohiks kohtu loata salvestada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab virtuaalsete istungite võimalusi. "Menetlusvälistele isikutele virtuaalsele (video)kohtuistungile otseülekande võimaldamine peaks olema lubatud. Ülekanne avalikult videokohtuistungilt peaks olema sätestatud suurt avalikku huvi pakkuvatelt istungitelt või kui seda eelnevalt taotletakse," märkis ministeerium.
Välisministeeriumi sõnul võiks samuti võimaldada avalikkusel virtuaal- ja hübriidkohtuistungeid vahetult jälgida ning teha vajalikud muudatused nii menetlusseadustes kui ka kohtute tehniliseks valmisolekuks. Ka Eesti Kohtunike Ühendusel ei ole väljapakutud tingimustel veebiülekannete võimaldamise vastu midagi.
Riigikohus nii entusiastlik ei ole ja leiab, et tuleks arvestada, kuivõrd võib selline ülekandmine kahjustada õigusemõistmise huve. "Kohtul peab säilima ülevaade ja kontroll selle üle, kes jälgivad kohtuistungit ning mil viisil nad istungit jäädvustavad," märkis riigikohus.
"Kui kohtutel saab olema sellekohane võimekus ning võimalik on tagada tehniliste lahenduste turvalisus, on seadusemuudatused, millega oleks menetlusvälistel isikutel võimalus jälgida virtuaalistungeid ning ka kohtusaalis toimuvaid istungeid veebikeskkonnas, põhjendatud," lisas riigikohus.
Prokuratuuri hinnangul tuleks tugevalt kaaluda videoistungitele kolmandate osapoolte lubamist ja kindlasti ei peaks kohtuistungitelt otseülekandeid võimaldama. "Otseblogimine ja otseülekandmine kannab endas uurimata tõendite moonutamise ja mõjutamise ohtu. Seejuures on istungil toimuva levitamisel veebis pildis ja helis taoline potentsiaal suurem," märkis riigiprokuratuur.
"Kohtuistungil viibivad isikud tuvastatakse ning puudub vaidlus, et see on põhjendatud. Veebi edastusega kaasneb selge oht, et ülekannet jälgivad näiteks veel ülekuulamata tunnistajad. Tunnistaja ütlus kui tõend on väga õrn, unustada ei tohi sedagi, et süüdistatavate jaoks on kaalul oluliselt rohkem kui teistel osalistel," lisas prokuratuur.
Ka siseministeerium ei toeta laialdast virtuaalistungite kasutamist ja kolmandate osapoolte nendel osalemist. "Lahendusettepanek vajab põhjalikku analüüsi eelkõige selle osas, et kuidas tagada, et ülekannet ei salvestata, pildistata ega vaadata järele," ütleb siseministeerium.
"Kui ülekanne on veebis lingi kaudu menetlusvälisele nähtav, siis ta võib enda linki asjasse mittepuutuvate isikutega jagada, enda arvuti taha kutsuda teisi inimesi, teha mobiiliga pilte ja nii edasi. Samuti tuleb hinnata, milline on infoturbe standardid, serverite võimekus ja muud sarnast," lisas siseministeerium.
Hulk muidki ettepanekuid
Justiitsministeeriumi muudatuste väljatöötamiskavatsuses on veel hulganisti kohtumenetlusega seonduvaid muudatusettepanekuid, milledele on veel suuremas hulgas muudatusettepanekuid laekunud. Eelduslikult on ministeerim nüüd asunud ka eelnõu väljatöötamiskavatsust eelnõuks vormima.
Justiitsministeeriumi enda hinnangul võiks muudatused varaseimalt jõustuda alates 2022. aastaks.
Milline võiks olla muudatuste mõju avalikkusele, on veel keerukas öelda.
Justiitsministeeriumi hinnangul on kohtupraktikast huvitatud inimestele mõju positiivne, eriti ajakirjanikele, kellele on mõju oluline ja selle avaldumissagedus tihe.
Mida muudatusega ei planeerita, kuid mida Tartu Ülikool ja advokatuur pöördumises välja toovad on Riigi Teataja robotilõksuprobleem. Nimelt selle aasta suvest paigutati Riigi Teataja kohtulahendite andmebaasile robotlõks, mis ei võimalda ettevõtjatel uusi kohtulahendeid masintöödelda. Juristid näevad seda tõsise probleemina, ministeerium jällegi mitte.
### Response:
Justiitsministeerium plaanib kohtumenetluse avalikustamise suurendamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti juhtus huvitav lugu. Euroopa Komisjoni Eesti esindus kinkis omavalitsustele EL-i lipud, Saarde vallavanem heiskas selle üheks päevaks Kilingi-Nõmme lipuplatsil, Vabadussõja mälestusmärgi juures, mille peale kirjutas üks Pärnu kohalik poliitik sotsiaalmeedias: "Häbi teil olgu, Saarde valla valitsejad: kas vabadussõdalased andsid oma elu euroopa föderatsiooni eest? Maha võtta kohe see võõras orjastav lipp!" Kuidas tundub?
Kilingi-Nõmme on rohkem teie ekspertiis, härra Sildam, nagu ma aru saan.
Tahaksin väga teada, mida inimesed Kilingi-Nõmmel sellest arvavad, eriti Kilingi-Nõmme saunas. (Naerab) Aga see on teine teema.
See, et mõni käre poliitik oma arvamust avaldab... Kahju on. Mis sa ikka oskad muud öelda. Ei ole eriti korrektne – minu meelest – sellist retoorikat kasutada. Aga mõeldes, mida kõike oleme tänavu kuulnud, on see veel pehmo värk.
Kas teie peate õigeks EL-i lipu heiskamist Vabadussõjas sõdinud sõdurite mälestusmärgi jalamile?
Arvan, et lipp heisatakse sinna, kuhu kohalik omavalitsus peab vajalikuks lippu heisata. Kui nemad selle koha valisid, siis järelikult pidasid sobilikuks. Nemad teavad ise kõige paremini, kuhu see nende oma vallas sobib.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ütles Saarde vallale EL-i lippu kinkides, et Euroopa ei ole kuskil kaugel, vaid on siin koos meiega. Ja pahane meeskodanik vastas talle Facebookis: "Võiksid oma lollused lõpetada. Topi neid impeeriumi lippe mujale." Mida selline hoiak näitab?
See näitab, et teen õigesti, kui väldin sotsiaalmeedia lugemist.
Täiesti arusaadav hoiak, aga... EL-il on oluline roll Eesti julgeoleku hoidmisel, rikkamad liikmesriigid on läbi ühenduse eelarve toetanud kümnete miljardite eurodega Eesti arengut – miks kõik ei näe ega tunnista neid plusse?
See ei ole midagi uut. Sarnaseid hoiakuid on igal pool Euroopas, on alati olnud – on inimesi, kes on millegi poolt ja inimesi, kes millegi vastu.
Suurbritannia [EL-ist väljaastumise] referendumil neli aastat tagasi hääletasid EL-ist lahkumise poolt mõned kohalikud väikesed kandid, kes olid EL-i toetuste peal üldse elanud. Eks neid paradokse on.
Oluline on, et mõistetakse, mis on riigile oluline, riigile kasulik. EL-i kuulumine on paljud riigid teinud suuremaks, kui nad tegelikult on, sealhulgas ka Eesti, ja toonud neile majanduslikku jõukust.
Viimase aja [avaliku arvamuse] küsitlustes näeme trendi, et laias laastus on toetus EL-ile paljudes liikmesriikides kasvanud. Ja eriti on see kasvanud Suurbritannias.
Riigile kasulik, aga kõik inimesed ei tunneta seda kasu.
Kõik inimesed ei arvagi samamoodi, nagu me hästi teame. Ühele on see sõnum väga positiivne ja teisele midagi muud. Ka EL toob ühiskonnas kaasa erinevaid nägemusi.
Räägime paradoksidest. Eesti ühines Euroopa Liiduga ligi 17 aastat tagasi, vabatahtlikult. Ja ikka kohtab arvamusi, et Euroopa Liit on hullem kui NSV Liit, kes Eestit pool sajandit okupeeris. Miks?
Kui me EL-iga liitusime, räägiti samamoodi. On ka inimesi, kes usuvad, et maa on lapik. (Naerab)
On palju erinevaid vaateid, mida tänapäeval võimendatakse rohkem, kui vanasti.
Poliitikateadlane Tõnis Saarts muretses, et senine ühtne avalik sfäär on sotsiaalmeedia ajastul killunenud tuhandeteks tükkideks – kildudeks, mille peegeldused enam üksteisega ei kohtu. Võibolla on EL-i lipu lugu Kilingi-Nõmmel üks nendest mitte kohtumistest?
Võib-olla... Olen alati jälginud huviga Saartsi arvamusi, need on tabavad ja analüütilised.
Saarts tõdes sedagi, et tõendite-põhiste argumenteeritud arutelude asemel kuuleme dogmaatilist üksteisest ülekarjumist ja teisitimõtlejate avalikku vaenamist. Kuidas tulla toime selle karjumise ja koolikiusule sarnaneva vaenamisega?
Vaadake, on ka ütlemine, et kui lähed seaga mõõtu võtma, siis saavad mõlemad poriseks.
Muutuda samasuguseks ei ole mõistlik, tuleb säilitada väärikus, üritada argumenteerida ja üritada veenda.
Selge, et on hulk inimesi, keda ei ole võimalik veenda ja ei peagi olema – inimestel on omad arvamused, nad kuulutavad neid valjumalt ja selleks on rohkem ruuporeid, mida vanasti ei olnud. Vanasti oligi selleks tõepoolest ainult ruupor, tänapäeval võimendab sotsiaalmeedia seda tuhandete ruuporite jõul.
Pean nüüd sõnasabast kinni võtma ja esitama kiusliku küsimuse – kes on siga?
Kes on siga? Siga on üks tore loom. (Muigab)
Toomas Sildami intervjuu Henrik Hololeiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Olete jätkuvalt arvamusel, nagu suvel 2018, et me elame lumpenpoliitika kõrgajas?
Jään suhteliselt kindlaks sellele hinnangule, mille siis andsin. Kas me oleme kõrgaja ületanud või sinna alles jõudmas – seda näitab aeg.
EKRE eelmine esimees Mart Helme põrutas teile siis vastu, et Hololei lumpen on tegelikult maailma uus eliit.
No mis ma oskan selle peale öelda... Seda arvati ka 1917. aastal, kui [Venemaal] revolutsiooni korraldati. Aga mis sellest välja tuli? Kõik on suhteline.
Kaks ja pool aastat tagasi ütlesite intervjuus, et lumpenpoliitika kõrgaeg tähendab sedagi, et kes karjub kõige kõvemini ja ütleb kõige halvemini, saabki kõige populaarsemaks. Tegelikult te eksisite, vähemalt Eesti osas, kus kõige kõvemini ja halvemini ütlejad ei ole saanud sugugi kõige populaarsemaks.
Küsitlused näitavad ühte... Aga vaadates, kuidas kujunevad Eesti poliitikas erinevad teemad, mida käsitletakse, siis jääb mulje, et osa nendest teemadest on tõstetud esile justnimelt sellepärast, et need teemad on kõige kõvemini välja toodud.
Pigem võiks siis öelda, et nad on kõige mõjukamad, sest provotseerides ja eskaleerides dikteerivad valitsusele ja parlamendile oma agendat.
Jah, kui nad seda efektiivselt teevad, tuleb neile ka mütsi kergitada. Kui nad on suutnud läbi selle ennast kuuldavaks teha, siis on nad oma eesmärgi saavutanud. Ja kui nad muutuvad kõige populaarsemaks, siis on see [lumpenpoliitika] kõrgajastu veel ees.
Kuidas ohjeldada populiste?
Populistlikke võtteid on kõik kasutanud. Aga see ei tähenda, et lähed kõige lihtsamat teed pidi. Arvan, et populismi saab ohjeldada riigimeheliku käitumisega ja samuti sellega, et tullakse, seletatakse, arutatakse...
Inimesteni peab jõudma. Ei ole ka mõeldav, et lihtsalt lööme käega: ah, nemad ongi sellised. Selle nimel tuleb tööd teha. Tuleb rohkem tööd teha.
Kas USA presidendivalimised olid labaselt, jultunult, massiliselt võltsitud, nagu Eesti rahandusminister väitis?
Mina ei ole sellist pilti saanud, kuigi seda nägemust on teatud seltskond Ameerika Ühendriikides jõuliselt väljendanud. Aga see ei ole kinnitust leidnud.
On kahetsusväärne, kui normaalsed, demokraatlikud valimised satuvad tule alla selle pärast, et nende tulemus kõigile ei meeldi.
Mis oli teile nende valimiste puhul olulisem – kas see, et Donald Trump kaotas või see, et Joe Biden võitis?
Alates ajast, kui mäletan, olin siis umbes 10-aastane, toetasin oma sümpaatias peaaegu alati Ameerika valimistel vabariiklastest kandidaate. Välja arvatud viimane kord [2016. aastal] ja välja arvatud seekord. Nii on minu isiklik arvamus.
Aga mis oli märgilisem – kas see, et Donald Trump kaotas või see, et Joe Biden võitis?
Mõlemad on märgilised, see ongi ühe mündi kaks külge. Aga see, et Joe Biden suutis mobiliseerida nii palju ameeriklasi tema poolt hääletama – 82 ja natuke peale miljonit – näitab, et tema võitis need valimised. Ameeriklased tulid väga jõuliselt välja [hääletama], seega valimised lähevad neile korda, nende riik läheb neile korda.
Tõepoolest, on ju tore, kui ka mujal tuleksid inimesed valimistele nii aktiivselt ja ei lepiks madalate [osalus]protsentidega, nagu paljudes Euroopa maades.
Ja veel üks asi: kaotaja pole see, kes kaotab, vaid see, kes ei oska väärikalt kaotada.
Mida ennustate, kuidas muudab Joe Bideni valimine USA järgmiseks presidendiks Euroopa-USA suhteid?
Ootus Euroopas uue [suhete] restardi osas on väga suur. Loomulikult siin loodetakse, et saab pöörata uue lehekülje, mis tähendab, et USA oleks jätkuvalt tugev, usaldusväärne partner multilateraalses maailmas. See on see, millesse EL on uskunud ja see on hästi teeninud mitte ainult EL-i, vaid ka Ameerika Ühendriike.
Vaatame majandust, eksporti, tööstusvõimekust – laias laastus viimase poolesaja aasta USA ja Euroopa koostöö on olnud paljuski meie huvides.
On ju teada, et USA tulevane riigisekretär on väga hea Euroopa tundmisega, tugeva positiivse suhtumisega Euroopasse. Saab näha, kuidas see kõik käima läheb, ootus on väga suur.
Tegelikult ongi hea, et aegajalt tuleb teha restart, mõistmaks, kui olulised need suhted on ja mõistmaks ka seda, mida on võimalik üksteisega koostööd tehes võita ja paremaks muuta.
Seega näeme tulevikus vähem USA-poolset protektsionismi, rohkem Atlandi-ülest koostööd ja partnerlust?
Seda ma ei öelnud... Mis puudutab majandust, kaubandust – saame näha. Siin on meil alati olnud ka erimeelsusi. Minu enda valdkonnaski oleme lahendanud neid kasvõi arbitraaži kaudu. Aga see on mõistlik, kootöös vajalik osa, et usutakse: kui on mingid erimeelsused, siis on ka võimalused neid lahendada.
Kas võime järgmisel neljal aastal näha, kuidas EL ja Ameerika Ühendriigid taas kaubandussõtta astuvad?
Loodan, et mitte. Miski pole kindel, aga arvan, et kui see oht tekib, siis on palju kanaleid omavaheliseks suhtlemiseks ja mõlemad pooled saavad aru, et see [kaubandussõda] ei too kellelegi kasu.
Tahaksin jälle enda valdkonnast rääkida. Teame ju Boeingu ja Airbusi vahelisi erimeelsusi riigiabi osas. Mitte kumbki pole sellest võitnud, kuigi WTO andis ühes kaasuses õiguse Boeingule, teises kaasuses õiguse Airbusile. Oleme ka täna niivõrd läbi põimunud, et näiteks 50 protsenti Airbusi lennukist on seotud Ameerika tootjatega ja üle 40 protsendi Boeingu lennukist Euroopa tootjatega.
Nii et, ükskõik mis samme sa astud, sellel võivad olla tagajärjed mõlemal pool Atlandi ookeani.
Üksinda ei saaks lennukeid ehitada ei Airbus ega Boeing?
Kindlasti saaksid, teoorias, kui see oleks algusest peale niimoodi läinud. Aga me elame globaalses maailmas. See, et otsitakse partnereid ja parimaid tarnijaid, on normaalne osa meie läbipõimunud maailmast ja läbi selle ongi suured ettevõtted edukad.
Kuivõrd näitab Donald Trumpi valimiskaotus, et trumpismi aeg poliitikas hakkab mööda saama?
(Paus) Kuidas trumpismi üldse defineerida?
Ja isegi küsimusele "Kas Donald Trumpi aeg poliitikas hakkab mööda saama?" ei ole praegu veel võimalik vastata. Seda teab ainult tema ise.
Aga ei usu, et need jooned, mis on poliitikasse juurde tulnud, nüüd ära kaovad.
Twitteri säutsud ja fakte eirav või neile mittetuginev poliitika – see kõik jääb?
Faktidele mittetuginev poliitika on kahjuks muutunud väga üldiseks ja on kohal igal pool, üle kogu maailma.
Twitteri säutsud... Kuni Twitter on populaarne kanal, siis loomulikult võib eeldada, et need mängivad ka tulevikus rolli ja nagu teada, kui säutsud on piisavalt intrigeerivad, siis on neil ka palju jälgijaid. Poliitikutele on tähtis, et sul on palju jälgijaid, järelikult pead aegajalt tulema välja millegi sellisega, mis neid jälgijaid jätkuvalt köidaks. (Muigab)
Poliitikateadlased ja sotsioloogid on meenutanud, et Donald Trump võis valimistel kaotada, aga alles on inimesed, kes tunnevad, et nemad ei ole üleilmastumises võitjate poolel või see kõik, ka traditsiooniliste väärtuste muutumine, on liiga kiire olnud.
Täpselt nii, igas ühiskonnas. On suur väljakutse, kuidas jõuda nende inimesteni, et nad näeksid maailma pigem positiivse kui negatiivsena – ehk et nende klaas oleks pigem pooltäis, mitte pooltühi.
Aga nagu alguses ütlesin, see tähendab palju tööd, tähendab ka seda, et aegajalt võib kõik olla väga väljakutsete rohke.
Palju tööd – kelle poolt?
Loomulikult on poliitikud need, kes peaksid rahvaga suhtlema ja üritama rahvast kaasata. Erinevatel tasanditel inimeste kaasamine on teema, millest räägitakse palju, aga milles ei olda alati edukad. Pärast saab muidugi analüüsida, et jah, meil on siin inimesed, kes ei ole saanud ühte, teist või kolmandat ja see tekitab neis frustratsiooni. Tuleb vaadata, kuidas nendeni jõuda. Selleks on erinevad poliitilised erakonnad...
Neil erakondadel on erinevad poliitilised huvid?
Muidugi on erinevad huvid. Aga üks huvi peaks olema kõige suurem – see on riigihuvi, eriti nii väikese riigi puhul nagu Eesti.
Oli see nüüd Brüsseli huumor, või?
(Paus) Kui te nii tahate, härra Sildam. (Muigab)
Mulle siiski tundub, et pigem on erakondade ja poliitikute huvi olla edukas valimistel, mis tähendab kõnetada võimalikke pooldajaid, valijaid ja siin lähevad need huvid erakonniti küll väga risti.
Siin on kaks asja. Vastandumine ju töötab, mis tähendab, et tihtipeale ollaksegi huvitatud, et vastandumist suurendada. Nii ühiskonnad polariseeruvadki, mis on hästi negatiivne trend. Seda peaks olema võimalik vältida, mis ei ole lihtne, sest kiusatus on väga suur.
Aga ka siis, kui inimesed tunnevad end ühel või teisel moel kaasatuna – seegi on juba midagi.
Teie oskate öelda, kui palju pööravad suured riigid tähelepanu mõne väiksema riigi valitsusliikme arvamusele, et USA uus president sai võimule võltsitud valimistega või et koroona on Hiina laborist lahti pääsenud biorelv?
(Muigab) Arvan, et keegi liiga palju tähelepanu siin ei pööra. Küll aga pannakse seda tähele ja kuhugi annaalidesse see kirja läheb.
Kas selliseid arvamusi vaadatakse mujal üllatunud pilguga, et on ikka koomikud või kujundavad need suhtumist, mis võivad mõjutada ka riikidevahelisi suhteid?
Loomulikult on mõistlik säilitada korrektsus oma partnerite suhtes. Teiselt poolt, kui kõik need väljaütlemised üles kirjutataks, oleksid suhted paljude riikide vahel väga keerulised.
Nii et, ei ole mõtet asju suuremaks puhuda, aga samas on mõtet vältida selliste olukordade tekkimist.
Toomas Sildami intervjuu Henrik Hololeiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Siim Kallas, kes töötas 10 aastat Euroopa Komisjoni asepresidendina, arvab, et pärast Brexitit ja brittide lahkumist ei ole Euroopa Liidust välja astumine enam tabuteema. Olete Kallasega samal meelel?
Jah, olen nõus, absoluutselt, et see ei ole tabuteema. Niisugune võimalus on isegi [EL-i] alusleppesse sisse kirjutatud ja Suurbritannia seda kasutas. Küsimus on, kas Suurbritannia saab sellest ka kasu, kuid praegu tundub küll väga sedamoodi, et olukord muutub Suurbritanniale pigem keerulisemaks.
Ükski riik ei ole Euroopas nii suur, et olla tänases maailmas üksinda mõjukas. Koos oleme palju tugevamad ka maailmapildis. Näiteks Suurbritannial on olnud võimalus mõjutada EL-i poliitikat ja läbi selle maailmapoliitikat viisil, mida tal kunagi ei saa olla, kui ta on üksinda, kuigi suur ja pika ajalooga riik. Väikeste riikide puhul on see võimalus olematu.
Samas, läbi selle, mida saame teha EL-i kaudu, on meie hääl tugevam, meie julgeolek on kindlasti paremini tagatud ja meil on sõpru, kellele saame alati helistada.
Ja sõbrad võtavad telefoni vastu?
Ja sõbrad võtavad telefoni vastu, justnimelt. Kui Eesti peaminister helistab ükskõik millisele Euroopa [riigi] peaministrile või vastupidi, siis neid kõnesid võetakse alati vastu.
Kui Ungari ja Poola blokeerisid EL-i uut eelarvet ja taastekava, kokku ligi kahe triljoni euro kasutamist, sest ei olnud nõus selle sidumisega õigusriigi põhimõtetega, siis kui suur oli võimalus, et EL jätab nad üksinda protsessima ja läheb ilma nendeta edasi?
Selleks oli ettevalmistusi tehtud. See olnuks reaalselt võimalik, aga loomulikult – see polnuks hea lahendus.
Siim Kallasel on siis õigus, et ükski liikmesriik ei saa võtta EL-i pantvangi?
Päriselt ei ole see võimalik. EL-i eripära on see, et üheski olukorras ei jäeta [kedagi maha], ikka üritatakse leida kokkulepe, mille kaudu õnnestub kõiki kaasata. Paljud peavad seda EL-i nõrkuseks. Mina arvan, et see on EL-i üks suuremaid tugevusi – kui sa oled koos, siis ei jää sa kunagi üksinda ja ei ole mõistlik sind kunagi üksinda jätta.
Mõtleme kasvõi Kreekale, et kui paljudes pealinnades võis olla tunne, ah, olgu nii nagu on ja vaatame, kuidas saame üht- või teistmoodi edasi minna. Aga Kreekat ei jäetud ja seda ei tehta [kellegagi] ka tulevikus.
Leitakse jälle mittemidagiütlev poliitiline deklaratsioon, mis lisatakse vaidlusalusele teemale nagu nüüd oli Ungari ja Poola puhul, ning kõik on rahul?
Kui kõik saavad sõita tagasi oma pealinna ja öelda, et see võimaldab meil edasi minna, see oli kompromiss, mille me leidsime – siis on, jah, kõik rahul. See ongi EL-i tugevus, oskus neid kompromisse leida.
Arvati, et kui EL laieneb 25 riigini ja veel suuremaks, muutub see üha keerulisemaks. Ajalugu aga on tõestanud, et olgu ükskõik kui palju liikmesriike, kompromiss leitakse. Selle nimel tehakse tööd ja see peabki nii olema.
Kellel on õigus – kas neil, kes ütlevad, et paari aasta jooksul saame koroona-eelse maailma tagasi või neil, kes arvavad, et endine elu jääbki minevikku?
Arvan, et mõlemal on natuke õigus ja ei ole ka. Iga kriis muudab elu ja maailma meie ümber. Koroonakriis raputab riike ja ühiskondi, sellest jäävad jäljed ja muutuvad viisid, kuidas ühte või teist asja teha. Aga inimesed on ju põhiloomult samasugused, tahavad ikka samasuguseid asju – maailma näha, et nende elu läheks paremaks.
Elu, nagu oleme harjunud seda nägema, kindlasti taastub. Aga tuleb ka uusi nüansse. Aegajalt ongi vaja selliseid raputusi, et kiiremini edasi minna.
Näib, et lennundusele ja üldse transpordile on COVID-19 uus 9/11, kui 11. septembril 2001 tehti reisilennukeid kasutades terrorirünnakud USA-s?
Oleks see vaid nii.
Kas toona oli lihtsam?
Sel hetkel ei tundunud see nii [lihtsana]. Aga tagasi vaadates saab öelda, et taastumine oli päris kiire. Palju kiirem, kui finants- ja majanduskriisi järel, sest siis kulus kaheksa aastat, kui jõuti kriisieelsele tasemele, lennunduses umbes aastal 2016.
9/11 puhul toimus see palju kiiremini, kuigi muutis lennunduses täielikult näiteks julgeolekukontrolli. Kõik me teame, et peame jätkuvalt pudelikesed kohvrist välja võtma, see on justnimelt 9/11 tulem. Samuti Euroopa väga hästi toimiv lennunduse julgeoleku-alane koostöö kõigi liikmesriikide vahel.
Aga täna... Rohkem kui 100-aastane tsiviillennundus ei ole sellist raputust näinud. Sellest väljatulemine saab olema mingil hetkel kiire, kuid kriisi-eelsesse aega jõudmiseks läheb veel mitu-mitu head aastat.
Vaktsineerimise tõend võiks reisimisvabaduse taastada?
See aitab kindlasti kaasa, et reisimine taastuks. Ent praegu ei ole veel selgelt paigas, millised paberid peaksid reisimiseks olema. Keegi ei taha seda muuta komplitseeritumaks, aga arvan, et elektrooniline tervisepass või midagi taolist muutub normaalseks osaks Euroopa kodanike telefoniäppides.
Toomas Sildami intervjuu Henrik Hololeiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Henrik Hololei, kui palju te võite Euroopa Komisjoni kõrge ametnikuna arvata Eesti asjadest?
Eesti kodanikuna võin ma Eesti asjadest ikka arvata.
Kas Eesti sisepoliitika on hangunud?
Siia on tulnud palju rohkem vürtsi juurde. Näiteks Eesti 200 esiletulek, kes astub kandadele parlamendierakondadele ja kes loodetavasti paneb parlamendierakonnad ka otsima uusi lahendusi. Mingil hetkel juba tundus, nagu oleks igaüks paigas oma nurgas. Nüüd on liikumist palju rohkem.
Kuidas teie saate aru, mis hoiab Keskerakonda, Isamaad ja EKRE-t koos valitsemas?
Soov ühiselt valitseda.
Ja peaminister [Jüri Ratas].
Kas ka vastumeelsus, et nad ei soovi anda võimu Reformierakonnale?
Ükski võimulolev erakond ei soovi vabatahtlikult loovutada võimu kellelegi opositsioonierakondadest.
Reformierakond on eriolukorras, te ju saate aru?
Arvan, et – Reformierakond on olnud pikka aega võimul ja teinud palju Eesti heaks, mõned asjad pole neil võib-olla nii hästi välja kukkunud ja eks nad tulevad tulevikus võimu juurde tagasi.
Teie liitusite Isamaa liikmeühendusega Parempoolsed, mis loodi juulis, ja saite erakonna esimehe Helir-Valdor Seederi meelepaha tunda. Mõistate tema muret, kui üritaksite tema kingadesse astuda?
Ma ei tahaks kuidagi tema kingadesse astuda.
Inimestel on erinevaid muresid... Aga arvan, et iga erakonna esimees võiks olla õnnelik, kui erakonna liikmed ei ole pelgalt nimed hingekirjas, vaid tahavad aktiivselt erakonna poliitikas kaasa lüüa. Ka erinevad seisukohad peaksid erakonda – ja üldse erakondi – rikastama.
Nii et, loomulikult oodanuks pigem positiivset tere-tulemast seisukohta, sest see [Parempoolsete liikmeühendus] on Isamaas debati käima tõmmanud palju rohkem, kui varem tehtud mitmed sammud.
Võib-olla... Isamaa riigikogu fraktsiooni strateegilise kommunikatsiooni nõunik Juhani Jaeger postitas sotsiaalmeediasse üleskutse "Lp. parempoolne, lahkuda on lihtne!".
Lahkuda on alati lihtne. Lööd ukse kinni, lähed minema ja ütled, et mind ei huvita.
Aga, kas lahkuda on mõistlik?
"Tegemist on erakonnale vastanduva orkestreeritud liikumisega," hindas Jaeger. Kes teid orkestreerib?
Mina ei tea, et keegi orkestreeriks. Lugesin Parempoolsete manifesti ja Isamaa pikaaegse liikmena leidsin, et see on praegu just õige sõnum, tuletada meelde neid olulisi väärtusi, millele see erakond on ehitatud.
Kas Parempoolsed seavad Isamaa juunikuisel suurkogul erakonna esimehe kohale enda kandidaadi?
Sellele ei oska mina vastata. Parempoolsetel on oma juhatus ja kõneisikud, kes on selle mõttega kindlasti paremini kursis.
Aga Parempoolsete realiikmena – kas selline samm oleks mõistlik?
Mina olen alati igasuguse konkurentsi poolt. Konkurents on vajalik majanduses, konkurents võimaldab saada paremat teenust odavama hinnaga, see on igati tervitatav, sunnib innovatiivsusele.
Poliitikas on täpselt samamoodi – me ei ela ju nendel aegadel, kui partei esimehe kohale võib olla ainult üks kandidaat.
Tahate Isamaa üle võtta?
Rääkisin teooriast, et konkurents üleüldse on tervitatav. Kuidas antud kontekstis Parempoolsed käituvad, peate küsima kelleltki teiselt.
Kas te tõesti arvate, et Parempoolsetega suudate tõsta valimiskünnise lähedale langenud Isamaa toetust?
Arvan, et Isamaa saab ise oma toetust tõsta, selle nimel peakski tööd tegema. Üks Parempoolsete esilekerkimise põhjus oli ju ka arvamus, et toetus viie protsendi ümber ei ole kindlasti see, millega väärikas erakond peaks leppima.
Kuidas peaks see väärikas erakond suhtuma abielureferendumisse? Kas peaks selle toimumist takistama või ütlema, väga õige, teeme referendumi? Ja milline oleks siis Parempoolsete sõnum, et kuidas referendumil hääletada?
Minu isiklik arvamus, mida olen alati selgelt väljendanud, on see, et suhtun suure skepsisega referendumitesse. Minu jaoks on otsustamine poliitikute töö ja selleks ongi rahvas nad valinud. Eestis on esindusdemokraatia ja Eestis on tugev parlament, kes suudab kõik olulised küsimused lahendada.
Teie ei usalda rahvast?
Ei, asi pole selles. On olulised küsimused, mida tuleb rahvalt küsida, nagu oli EL-iga liitumise eel või Eesti põhiseaduse vastuvõtmisel. Siis oli see põhjendatud.
Mina usun esindusdemokraatiasse, usun sellesse, et inimesed käivad valimas ja valivad poliitikud, kes teevad oma tööd. Seetõttu ei meeldi mulle referendum kui meetod.
Teiseks. Tänases olukorras, kus see [abielu-teemaline rahvahääletus] on muutunud nii oluliseks teemaks, siis usun, et Eesti kontekstis ja selleks, et mitte näha, kuidas see teema jääb pikalt püsima, hangub aastateks ja aastateks, oleks tõenäoliselt mõttekas referendum ära teha.
Sel juhul ootan ka tõsist kampaaniat, mitte tuhandeid paradandusettepanekuid [riigikogu otsuse eelnõule], et lahti seletada, mida see küsimus ["Kas abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks?"] ühiskonnale tähendab ja usun, et Eesti jääb ikka jätkuvalt kuuluma modernsete, euroopalike riikide hulka.
Seega on teie soovitus, kui referendum tuleb, vastata "ei"?
Mina isiklikult vastan kindlasti "ei".
Võibolla oleks teil, Parempoolsetel, siiski mõistlikum võtta kuulda Juhani Jaegeri soovitust, lahkuda Isamaast ja ühineda Eesti 200-ga?
Nagu öeldud: lahkumine on kerge. Aga kas see on mõistlik?
Nii... Kas see vastus ka jätkub?
Ei.
Lõpetuseks, mis meid 2021. aastal ootab?
Uus aasta. Ja uued väljakutsed.
Tegelikult jätkuvad vanad väljakutsed samal moel. Arvestagem sellega, et koroona ei kao mitte kuhugile. Vaktsiinid tulevad juba sel aastal, aga et vaktsiini efektiivsus oleks piisavalt suur, peame jõudma kõrgete protsentideni kogu ühiskonna vaktsineerimisel. Sinna on pikk maa.
Normaalne elu, nagu me seda enne teadsime, lähikuudel ei taastu. Aga loodan, et üha rohkem ja rohkem hakkab valgust sealt tunneli lõpust juba paistma. Usun, et 2021. aasta teine pool saab olema kindlasti parem kui aasta esimene pool.
Kas teie lasete end vaktsineerida?
Kasvõi kohe.
Te ei karda?
Ei. Olen igal aastal ka gripivaktsiini teinud, usun teadusesse ja usun meditsiini. Minul ei ole mingit põhjust karta.
Teid ei pane pelgama, et vaktsiin on kuidagi väga kiiresti tehtud ja väga kiiresti saanud kasutusload?
Ma usun Euroopa ravimiameti professionaalsusesse. Tean, et ohutus ja turvalisus on Euroopas ühed kõige olulisemad väärtused ja nende pealt kompromisse ei tehta.
Suur tänu, härra Hololei. Mõned vastused jäid muidugi saamata, aga loodan, et aasta 2021 annab ka need vastused.
Aasta 2021 peaks tulema kõigile parem. Head uut aastat!
Toomas Sildami intervjuu Henrik Hololeiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR | Hololei: ei usu, et trumpism kaob poliitikast koos Trumpiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti juhtus huvitav lugu. Euroopa Komisjoni Eesti esindus kinkis omavalitsustele EL-i lipud, Saarde vallavanem heiskas selle üheks päevaks Kilingi-Nõmme lipuplatsil, Vabadussõja mälestusmärgi juures, mille peale kirjutas üks Pärnu kohalik poliitik sotsiaalmeedias: "Häbi teil olgu, Saarde valla valitsejad: kas vabadussõdalased andsid oma elu euroopa föderatsiooni eest? Maha võtta kohe see võõras orjastav lipp!" Kuidas tundub?
Kilingi-Nõmme on rohkem teie ekspertiis, härra Sildam, nagu ma aru saan.
Tahaksin väga teada, mida inimesed Kilingi-Nõmmel sellest arvavad, eriti Kilingi-Nõmme saunas. (Naerab) Aga see on teine teema.
See, et mõni käre poliitik oma arvamust avaldab... Kahju on. Mis sa ikka oskad muud öelda. Ei ole eriti korrektne – minu meelest – sellist retoorikat kasutada. Aga mõeldes, mida kõike oleme tänavu kuulnud, on see veel pehmo värk.
Kas teie peate õigeks EL-i lipu heiskamist Vabadussõjas sõdinud sõdurite mälestusmärgi jalamile?
Arvan, et lipp heisatakse sinna, kuhu kohalik omavalitsus peab vajalikuks lippu heisata. Kui nemad selle koha valisid, siis järelikult pidasid sobilikuks. Nemad teavad ise kõige paremini, kuhu see nende oma vallas sobib.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ütles Saarde vallale EL-i lippu kinkides, et Euroopa ei ole kuskil kaugel, vaid on siin koos meiega. Ja pahane meeskodanik vastas talle Facebookis: "Võiksid oma lollused lõpetada. Topi neid impeeriumi lippe mujale." Mida selline hoiak näitab?
See näitab, et teen õigesti, kui väldin sotsiaalmeedia lugemist.
Täiesti arusaadav hoiak, aga... EL-il on oluline roll Eesti julgeoleku hoidmisel, rikkamad liikmesriigid on läbi ühenduse eelarve toetanud kümnete miljardite eurodega Eesti arengut – miks kõik ei näe ega tunnista neid plusse?
See ei ole midagi uut. Sarnaseid hoiakuid on igal pool Euroopas, on alati olnud – on inimesi, kes on millegi poolt ja inimesi, kes millegi vastu.
Suurbritannia [EL-ist väljaastumise] referendumil neli aastat tagasi hääletasid EL-ist lahkumise poolt mõned kohalikud väikesed kandid, kes olid EL-i toetuste peal üldse elanud. Eks neid paradokse on.
Oluline on, et mõistetakse, mis on riigile oluline, riigile kasulik. EL-i kuulumine on paljud riigid teinud suuremaks, kui nad tegelikult on, sealhulgas ka Eesti, ja toonud neile majanduslikku jõukust.
Viimase aja [avaliku arvamuse] küsitlustes näeme trendi, et laias laastus on toetus EL-ile paljudes liikmesriikides kasvanud. Ja eriti on see kasvanud Suurbritannias.
Riigile kasulik, aga kõik inimesed ei tunneta seda kasu.
Kõik inimesed ei arvagi samamoodi, nagu me hästi teame. Ühele on see sõnum väga positiivne ja teisele midagi muud. Ka EL toob ühiskonnas kaasa erinevaid nägemusi.
Räägime paradoksidest. Eesti ühines Euroopa Liiduga ligi 17 aastat tagasi, vabatahtlikult. Ja ikka kohtab arvamusi, et Euroopa Liit on hullem kui NSV Liit, kes Eestit pool sajandit okupeeris. Miks?
Kui me EL-iga liitusime, räägiti samamoodi. On ka inimesi, kes usuvad, et maa on lapik. (Naerab)
On palju erinevaid vaateid, mida tänapäeval võimendatakse rohkem, kui vanasti.
Poliitikateadlane Tõnis Saarts muretses, et senine ühtne avalik sfäär on sotsiaalmeedia ajastul killunenud tuhandeteks tükkideks – kildudeks, mille peegeldused enam üksteisega ei kohtu. Võibolla on EL-i lipu lugu Kilingi-Nõmmel üks nendest mitte kohtumistest?
Võib-olla... Olen alati jälginud huviga Saartsi arvamusi, need on tabavad ja analüütilised.
Saarts tõdes sedagi, et tõendite-põhiste argumenteeritud arutelude asemel kuuleme dogmaatilist üksteisest ülekarjumist ja teisitimõtlejate avalikku vaenamist. Kuidas tulla toime selle karjumise ja koolikiusule sarnaneva vaenamisega?
Vaadake, on ka ütlemine, et kui lähed seaga mõõtu võtma, siis saavad mõlemad poriseks.
Muutuda samasuguseks ei ole mõistlik, tuleb säilitada väärikus, üritada argumenteerida ja üritada veenda.
Selge, et on hulk inimesi, keda ei ole võimalik veenda ja ei peagi olema – inimestel on omad arvamused, nad kuulutavad neid valjumalt ja selleks on rohkem ruuporeid, mida vanasti ei olnud. Vanasti oligi selleks tõepoolest ainult ruupor, tänapäeval võimendab sotsiaalmeedia seda tuhandete ruuporite jõul.
Pean nüüd sõnasabast kinni võtma ja esitama kiusliku küsimuse – kes on siga?
Kes on siga? Siga on üks tore loom. (Muigab)
Toomas Sildami intervjuu Henrik Hololeiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Olete jätkuvalt arvamusel, nagu suvel 2018, et me elame lumpenpoliitika kõrgajas?
Jään suhteliselt kindlaks sellele hinnangule, mille siis andsin. Kas me oleme kõrgaja ületanud või sinna alles jõudmas – seda näitab aeg.
EKRE eelmine esimees Mart Helme põrutas teile siis vastu, et Hololei lumpen on tegelikult maailma uus eliit.
No mis ma oskan selle peale öelda... Seda arvati ka 1917. aastal, kui [Venemaal] revolutsiooni korraldati. Aga mis sellest välja tuli? Kõik on suhteline.
Kaks ja pool aastat tagasi ütlesite intervjuus, et lumpenpoliitika kõrgaeg tähendab sedagi, et kes karjub kõige kõvemini ja ütleb kõige halvemini, saabki kõige populaarsemaks. Tegelikult te eksisite, vähemalt Eesti osas, kus kõige kõvemini ja halvemini ütlejad ei ole saanud sugugi kõige populaarsemaks.
Küsitlused näitavad ühte... Aga vaadates, kuidas kujunevad Eesti poliitikas erinevad teemad, mida käsitletakse, siis jääb mulje, et osa nendest teemadest on tõstetud esile justnimelt sellepärast, et need teemad on kõige kõvemini välja toodud.
Pigem võiks siis öelda, et nad on kõige mõjukamad, sest provotseerides ja eskaleerides dikteerivad valitsusele ja parlamendile oma agendat.
Jah, kui nad seda efektiivselt teevad, tuleb neile ka mütsi kergitada. Kui nad on suutnud läbi selle ennast kuuldavaks teha, siis on nad oma eesmärgi saavutanud. Ja kui nad muutuvad kõige populaarsemaks, siis on see [lumpenpoliitika] kõrgajastu veel ees.
Kuidas ohjeldada populiste?
Populistlikke võtteid on kõik kasutanud. Aga see ei tähenda, et lähed kõige lihtsamat teed pidi. Arvan, et populismi saab ohjeldada riigimeheliku käitumisega ja samuti sellega, et tullakse, seletatakse, arutatakse...
Inimesteni peab jõudma. Ei ole ka mõeldav, et lihtsalt lööme käega: ah, nemad ongi sellised. Selle nimel tuleb tööd teha. Tuleb rohkem tööd teha.
Kas USA presidendivalimised olid labaselt, jultunult, massiliselt võltsitud, nagu Eesti rahandusminister väitis?
Mina ei ole sellist pilti saanud, kuigi seda nägemust on teatud seltskond Ameerika Ühendriikides jõuliselt väljendanud. Aga see ei ole kinnitust leidnud.
On kahetsusväärne, kui normaalsed, demokraatlikud valimised satuvad tule alla selle pärast, et nende tulemus kõigile ei meeldi.
Mis oli teile nende valimiste puhul olulisem – kas see, et Donald Trump kaotas või see, et Joe Biden võitis?
Alates ajast, kui mäletan, olin siis umbes 10-aastane, toetasin oma sümpaatias peaaegu alati Ameerika valimistel vabariiklastest kandidaate. Välja arvatud viimane kord [2016. aastal] ja välja arvatud seekord. Nii on minu isiklik arvamus.
Aga mis oli märgilisem – kas see, et Donald Trump kaotas või see, et Joe Biden võitis?
Mõlemad on märgilised, see ongi ühe mündi kaks külge. Aga see, et Joe Biden suutis mobiliseerida nii palju ameeriklasi tema poolt hääletama – 82 ja natuke peale miljonit – näitab, et tema võitis need valimised. Ameeriklased tulid väga jõuliselt välja [hääletama], seega valimised lähevad neile korda, nende riik läheb neile korda.
Tõepoolest, on ju tore, kui ka mujal tuleksid inimesed valimistele nii aktiivselt ja ei lepiks madalate [osalus]protsentidega, nagu paljudes Euroopa maades.
Ja veel üks asi: kaotaja pole see, kes kaotab, vaid see, kes ei oska väärikalt kaotada.
Mida ennustate, kuidas muudab Joe Bideni valimine USA järgmiseks presidendiks Euroopa-USA suhteid?
Ootus Euroopas uue [suhete] restardi osas on väga suur. Loomulikult siin loodetakse, et saab pöörata uue lehekülje, mis tähendab, et USA oleks jätkuvalt tugev, usaldusväärne partner multilateraalses maailmas. See on see, millesse EL on uskunud ja see on hästi teeninud mitte ainult EL-i, vaid ka Ameerika Ühendriike.
Vaatame majandust, eksporti, tööstusvõimekust – laias laastus viimase poolesaja aasta USA ja Euroopa koostöö on olnud paljuski meie huvides.
On ju teada, et USA tulevane riigisekretär on väga hea Euroopa tundmisega, tugeva positiivse suhtumisega Euroopasse. Saab näha, kuidas see kõik käima läheb, ootus on väga suur.
Tegelikult ongi hea, et aegajalt tuleb teha restart, mõistmaks, kui olulised need suhted on ja mõistmaks ka seda, mida on võimalik üksteisega koostööd tehes võita ja paremaks muuta.
Seega näeme tulevikus vähem USA-poolset protektsionismi, rohkem Atlandi-ülest koostööd ja partnerlust?
Seda ma ei öelnud... Mis puudutab majandust, kaubandust – saame näha. Siin on meil alati olnud ka erimeelsusi. Minu enda valdkonnaski oleme lahendanud neid kasvõi arbitraaži kaudu. Aga see on mõistlik, kootöös vajalik osa, et usutakse: kui on mingid erimeelsused, siis on ka võimalused neid lahendada.
Kas võime järgmisel neljal aastal näha, kuidas EL ja Ameerika Ühendriigid taas kaubandussõtta astuvad?
Loodan, et mitte. Miski pole kindel, aga arvan, et kui see oht tekib, siis on palju kanaleid omavaheliseks suhtlemiseks ja mõlemad pooled saavad aru, et see [kaubandussõda] ei too kellelegi kasu.
Tahaksin jälle enda valdkonnast rääkida. Teame ju Boeingu ja Airbusi vahelisi erimeelsusi riigiabi osas. Mitte kumbki pole sellest võitnud, kuigi WTO andis ühes kaasuses õiguse Boeingule, teises kaasuses õiguse Airbusile. Oleme ka täna niivõrd läbi põimunud, et näiteks 50 protsenti Airbusi lennukist on seotud Ameerika tootjatega ja üle 40 protsendi Boeingu lennukist Euroopa tootjatega.
Nii et, ükskõik mis samme sa astud, sellel võivad olla tagajärjed mõlemal pool Atlandi ookeani.
Üksinda ei saaks lennukeid ehitada ei Airbus ega Boeing?
Kindlasti saaksid, teoorias, kui see oleks algusest peale niimoodi läinud. Aga me elame globaalses maailmas. See, et otsitakse partnereid ja parimaid tarnijaid, on normaalne osa meie läbipõimunud maailmast ja läbi selle ongi suured ettevõtted edukad.
Kuivõrd näitab Donald Trumpi valimiskaotus, et trumpismi aeg poliitikas hakkab mööda saama?
(Paus) Kuidas trumpismi üldse defineerida?
Ja isegi küsimusele "Kas Donald Trumpi aeg poliitikas hakkab mööda saama?" ei ole praegu veel võimalik vastata. Seda teab ainult tema ise.
Aga ei usu, et need jooned, mis on poliitikasse juurde tulnud, nüüd ära kaovad.
Twitteri säutsud ja fakte eirav või neile mittetuginev poliitika – see kõik jääb?
Faktidele mittetuginev poliitika on kahjuks muutunud väga üldiseks ja on kohal igal pool, üle kogu maailma.
Twitteri säutsud... Kuni Twitter on populaarne kanal, siis loomulikult võib eeldada, et need mängivad ka tulevikus rolli ja nagu teada, kui säutsud on piisavalt intrigeerivad, siis on neil ka palju jälgijaid. Poliitikutele on tähtis, et sul on palju jälgijaid, järelikult pead aegajalt tulema välja millegi sellisega, mis neid jälgijaid jätkuvalt köidaks. (Muigab)
Poliitikateadlased ja sotsioloogid on meenutanud, et Donald Trump võis valimistel kaotada, aga alles on inimesed, kes tunnevad, et nemad ei ole üleilmastumises võitjate poolel või see kõik, ka traditsiooniliste väärtuste muutumine, on liiga kiire olnud.
Täpselt nii, igas ühiskonnas. On suur väljakutse, kuidas jõuda nende inimesteni, et nad näeksid maailma pigem positiivse kui negatiivsena – ehk et nende klaas oleks pigem pooltäis, mitte pooltühi.
Aga nagu alguses ütlesin, see tähendab palju tööd, tähendab ka seda, et aegajalt võib kõik olla väga väljakutsete rohke.
Palju tööd – kelle poolt?
Loomulikult on poliitikud need, kes peaksid rahvaga suhtlema ja üritama rahvast kaasata. Erinevatel tasanditel inimeste kaasamine on teema, millest räägitakse palju, aga milles ei olda alati edukad. Pärast saab muidugi analüüsida, et jah, meil on siin inimesed, kes ei ole saanud ühte, teist või kolmandat ja see tekitab neis frustratsiooni. Tuleb vaadata, kuidas nendeni jõuda. Selleks on erinevad poliitilised erakonnad...
Neil erakondadel on erinevad poliitilised huvid?
Muidugi on erinevad huvid. Aga üks huvi peaks olema kõige suurem – see on riigihuvi, eriti nii väikese riigi puhul nagu Eesti.
Oli see nüüd Brüsseli huumor, või?
(Paus) Kui te nii tahate, härra Sildam. (Muigab)
Mulle siiski tundub, et pigem on erakondade ja poliitikute huvi olla edukas valimistel, mis tähendab kõnetada võimalikke pooldajaid, valijaid ja siin lähevad need huvid erakonniti küll väga risti.
Siin on kaks asja. Vastandumine ju töötab, mis tähendab, et tihtipeale ollaksegi huvitatud, et vastandumist suurendada. Nii ühiskonnad polariseeruvadki, mis on hästi negatiivne trend. Seda peaks olema võimalik vältida, mis ei ole lihtne, sest kiusatus on väga suur.
Aga ka siis, kui inimesed tunnevad end ühel või teisel moel kaasatuna – seegi on juba midagi.
Teie oskate öelda, kui palju pööravad suured riigid tähelepanu mõne väiksema riigi valitsusliikme arvamusele, et USA uus president sai võimule võltsitud valimistega või et koroona on Hiina laborist lahti pääsenud biorelv?
(Muigab) Arvan, et keegi liiga palju tähelepanu siin ei pööra. Küll aga pannakse seda tähele ja kuhugi annaalidesse see kirja läheb.
Kas selliseid arvamusi vaadatakse mujal üllatunud pilguga, et on ikka koomikud või kujundavad need suhtumist, mis võivad mõjutada ka riikidevahelisi suhteid?
Loomulikult on mõistlik säilitada korrektsus oma partnerite suhtes. Teiselt poolt, kui kõik need väljaütlemised üles kirjutataks, oleksid suhted paljude riikide vahel väga keerulised.
Nii et, ei ole mõtet asju suuremaks puhuda, aga samas on mõtet vältida selliste olukordade tekkimist.
Toomas Sildami intervjuu Henrik Hololeiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Siim Kallas, kes töötas 10 aastat Euroopa Komisjoni asepresidendina, arvab, et pärast Brexitit ja brittide lahkumist ei ole Euroopa Liidust välja astumine enam tabuteema. Olete Kallasega samal meelel?
Jah, olen nõus, absoluutselt, et see ei ole tabuteema. Niisugune võimalus on isegi [EL-i] alusleppesse sisse kirjutatud ja Suurbritannia seda kasutas. Küsimus on, kas Suurbritannia saab sellest ka kasu, kuid praegu tundub küll väga sedamoodi, et olukord muutub Suurbritanniale pigem keerulisemaks.
Ükski riik ei ole Euroopas nii suur, et olla tänases maailmas üksinda mõjukas. Koos oleme palju tugevamad ka maailmapildis. Näiteks Suurbritannial on olnud võimalus mõjutada EL-i poliitikat ja läbi selle maailmapoliitikat viisil, mida tal kunagi ei saa olla, kui ta on üksinda, kuigi suur ja pika ajalooga riik. Väikeste riikide puhul on see võimalus olematu.
Samas, läbi selle, mida saame teha EL-i kaudu, on meie hääl tugevam, meie julgeolek on kindlasti paremini tagatud ja meil on sõpru, kellele saame alati helistada.
Ja sõbrad võtavad telefoni vastu?
Ja sõbrad võtavad telefoni vastu, justnimelt. Kui Eesti peaminister helistab ükskõik millisele Euroopa [riigi] peaministrile või vastupidi, siis neid kõnesid võetakse alati vastu.
Kui Ungari ja Poola blokeerisid EL-i uut eelarvet ja taastekava, kokku ligi kahe triljoni euro kasutamist, sest ei olnud nõus selle sidumisega õigusriigi põhimõtetega, siis kui suur oli võimalus, et EL jätab nad üksinda protsessima ja läheb ilma nendeta edasi?
Selleks oli ettevalmistusi tehtud. See olnuks reaalselt võimalik, aga loomulikult – see polnuks hea lahendus.
Siim Kallasel on siis õigus, et ükski liikmesriik ei saa võtta EL-i pantvangi?
Päriselt ei ole see võimalik. EL-i eripära on see, et üheski olukorras ei jäeta [kedagi maha], ikka üritatakse leida kokkulepe, mille kaudu õnnestub kõiki kaasata. Paljud peavad seda EL-i nõrkuseks. Mina arvan, et see on EL-i üks suuremaid tugevusi – kui sa oled koos, siis ei jää sa kunagi üksinda ja ei ole mõistlik sind kunagi üksinda jätta.
Mõtleme kasvõi Kreekale, et kui paljudes pealinnades võis olla tunne, ah, olgu nii nagu on ja vaatame, kuidas saame üht- või teistmoodi edasi minna. Aga Kreekat ei jäetud ja seda ei tehta [kellegagi] ka tulevikus.
Leitakse jälle mittemidagiütlev poliitiline deklaratsioon, mis lisatakse vaidlusalusele teemale nagu nüüd oli Ungari ja Poola puhul, ning kõik on rahul?
Kui kõik saavad sõita tagasi oma pealinna ja öelda, et see võimaldab meil edasi minna, see oli kompromiss, mille me leidsime – siis on, jah, kõik rahul. See ongi EL-i tugevus, oskus neid kompromisse leida.
Arvati, et kui EL laieneb 25 riigini ja veel suuremaks, muutub see üha keerulisemaks. Ajalugu aga on tõestanud, et olgu ükskõik kui palju liikmesriike, kompromiss leitakse. Selle nimel tehakse tööd ja see peabki nii olema.
Kellel on õigus – kas neil, kes ütlevad, et paari aasta jooksul saame koroona-eelse maailma tagasi või neil, kes arvavad, et endine elu jääbki minevikku?
Arvan, et mõlemal on natuke õigus ja ei ole ka. Iga kriis muudab elu ja maailma meie ümber. Koroonakriis raputab riike ja ühiskondi, sellest jäävad jäljed ja muutuvad viisid, kuidas ühte või teist asja teha. Aga inimesed on ju põhiloomult samasugused, tahavad ikka samasuguseid asju – maailma näha, et nende elu läheks paremaks.
Elu, nagu oleme harjunud seda nägema, kindlasti taastub. Aga tuleb ka uusi nüansse. Aegajalt ongi vaja selliseid raputusi, et kiiremini edasi minna.
Näib, et lennundusele ja üldse transpordile on COVID-19 uus 9/11, kui 11. septembril 2001 tehti reisilennukeid kasutades terrorirünnakud USA-s?
Oleks see vaid nii.
Kas toona oli lihtsam?
Sel hetkel ei tundunud see nii [lihtsana]. Aga tagasi vaadates saab öelda, et taastumine oli päris kiire. Palju kiirem, kui finants- ja majanduskriisi järel, sest siis kulus kaheksa aastat, kui jõuti kriisieelsele tasemele, lennunduses umbes aastal 2016.
9/11 puhul toimus see palju kiiremini, kuigi muutis lennunduses täielikult näiteks julgeolekukontrolli. Kõik me teame, et peame jätkuvalt pudelikesed kohvrist välja võtma, see on justnimelt 9/11 tulem. Samuti Euroopa väga hästi toimiv lennunduse julgeoleku-alane koostöö kõigi liikmesriikide vahel.
Aga täna... Rohkem kui 100-aastane tsiviillennundus ei ole sellist raputust näinud. Sellest väljatulemine saab olema mingil hetkel kiire, kuid kriisi-eelsesse aega jõudmiseks läheb veel mitu-mitu head aastat.
Vaktsineerimise tõend võiks reisimisvabaduse taastada?
See aitab kindlasti kaasa, et reisimine taastuks. Ent praegu ei ole veel selgelt paigas, millised paberid peaksid reisimiseks olema. Keegi ei taha seda muuta komplitseeritumaks, aga arvan, et elektrooniline tervisepass või midagi taolist muutub normaalseks osaks Euroopa kodanike telefoniäppides.
Toomas Sildami intervjuu Henrik Hololeiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Henrik Hololei, kui palju te võite Euroopa Komisjoni kõrge ametnikuna arvata Eesti asjadest?
Eesti kodanikuna võin ma Eesti asjadest ikka arvata.
Kas Eesti sisepoliitika on hangunud?
Siia on tulnud palju rohkem vürtsi juurde. Näiteks Eesti 200 esiletulek, kes astub kandadele parlamendierakondadele ja kes loodetavasti paneb parlamendierakonnad ka otsima uusi lahendusi. Mingil hetkel juba tundus, nagu oleks igaüks paigas oma nurgas. Nüüd on liikumist palju rohkem.
Kuidas teie saate aru, mis hoiab Keskerakonda, Isamaad ja EKRE-t koos valitsemas?
Soov ühiselt valitseda.
Ja peaminister [Jüri Ratas].
Kas ka vastumeelsus, et nad ei soovi anda võimu Reformierakonnale?
Ükski võimulolev erakond ei soovi vabatahtlikult loovutada võimu kellelegi opositsioonierakondadest.
Reformierakond on eriolukorras, te ju saate aru?
Arvan, et – Reformierakond on olnud pikka aega võimul ja teinud palju Eesti heaks, mõned asjad pole neil võib-olla nii hästi välja kukkunud ja eks nad tulevad tulevikus võimu juurde tagasi.
Teie liitusite Isamaa liikmeühendusega Parempoolsed, mis loodi juulis, ja saite erakonna esimehe Helir-Valdor Seederi meelepaha tunda. Mõistate tema muret, kui üritaksite tema kingadesse astuda?
Ma ei tahaks kuidagi tema kingadesse astuda.
Inimestel on erinevaid muresid... Aga arvan, et iga erakonna esimees võiks olla õnnelik, kui erakonna liikmed ei ole pelgalt nimed hingekirjas, vaid tahavad aktiivselt erakonna poliitikas kaasa lüüa. Ka erinevad seisukohad peaksid erakonda – ja üldse erakondi – rikastama.
Nii et, loomulikult oodanuks pigem positiivset tere-tulemast seisukohta, sest see [Parempoolsete liikmeühendus] on Isamaas debati käima tõmmanud palju rohkem, kui varem tehtud mitmed sammud.
Võib-olla... Isamaa riigikogu fraktsiooni strateegilise kommunikatsiooni nõunik Juhani Jaeger postitas sotsiaalmeediasse üleskutse "Lp. parempoolne, lahkuda on lihtne!".
Lahkuda on alati lihtne. Lööd ukse kinni, lähed minema ja ütled, et mind ei huvita.
Aga, kas lahkuda on mõistlik?
"Tegemist on erakonnale vastanduva orkestreeritud liikumisega," hindas Jaeger. Kes teid orkestreerib?
Mina ei tea, et keegi orkestreeriks. Lugesin Parempoolsete manifesti ja Isamaa pikaaegse liikmena leidsin, et see on praegu just õige sõnum, tuletada meelde neid olulisi väärtusi, millele see erakond on ehitatud.
Kas Parempoolsed seavad Isamaa juunikuisel suurkogul erakonna esimehe kohale enda kandidaadi?
Sellele ei oska mina vastata. Parempoolsetel on oma juhatus ja kõneisikud, kes on selle mõttega kindlasti paremini kursis.
Aga Parempoolsete realiikmena – kas selline samm oleks mõistlik?
Mina olen alati igasuguse konkurentsi poolt. Konkurents on vajalik majanduses, konkurents võimaldab saada paremat teenust odavama hinnaga, see on igati tervitatav, sunnib innovatiivsusele.
Poliitikas on täpselt samamoodi – me ei ela ju nendel aegadel, kui partei esimehe kohale võib olla ainult üks kandidaat.
Tahate Isamaa üle võtta?
Rääkisin teooriast, et konkurents üleüldse on tervitatav. Kuidas antud kontekstis Parempoolsed käituvad, peate küsima kelleltki teiselt.
Kas te tõesti arvate, et Parempoolsetega suudate tõsta valimiskünnise lähedale langenud Isamaa toetust?
Arvan, et Isamaa saab ise oma toetust tõsta, selle nimel peakski tööd tegema. Üks Parempoolsete esilekerkimise põhjus oli ju ka arvamus, et toetus viie protsendi ümber ei ole kindlasti see, millega väärikas erakond peaks leppima.
Kuidas peaks see väärikas erakond suhtuma abielureferendumisse? Kas peaks selle toimumist takistama või ütlema, väga õige, teeme referendumi? Ja milline oleks siis Parempoolsete sõnum, et kuidas referendumil hääletada?
Minu isiklik arvamus, mida olen alati selgelt väljendanud, on see, et suhtun suure skepsisega referendumitesse. Minu jaoks on otsustamine poliitikute töö ja selleks ongi rahvas nad valinud. Eestis on esindusdemokraatia ja Eestis on tugev parlament, kes suudab kõik olulised küsimused lahendada.
Teie ei usalda rahvast?
Ei, asi pole selles. On olulised küsimused, mida tuleb rahvalt küsida, nagu oli EL-iga liitumise eel või Eesti põhiseaduse vastuvõtmisel. Siis oli see põhjendatud.
Mina usun esindusdemokraatiasse, usun sellesse, et inimesed käivad valimas ja valivad poliitikud, kes teevad oma tööd. Seetõttu ei meeldi mulle referendum kui meetod.
Teiseks. Tänases olukorras, kus see [abielu-teemaline rahvahääletus] on muutunud nii oluliseks teemaks, siis usun, et Eesti kontekstis ja selleks, et mitte näha, kuidas see teema jääb pikalt püsima, hangub aastateks ja aastateks, oleks tõenäoliselt mõttekas referendum ära teha.
Sel juhul ootan ka tõsist kampaaniat, mitte tuhandeid paradandusettepanekuid [riigikogu otsuse eelnõule], et lahti seletada, mida see küsimus ["Kas abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks?"] ühiskonnale tähendab ja usun, et Eesti jääb ikka jätkuvalt kuuluma modernsete, euroopalike riikide hulka.
Seega on teie soovitus, kui referendum tuleb, vastata "ei"?
Mina isiklikult vastan kindlasti "ei".
Võibolla oleks teil, Parempoolsetel, siiski mõistlikum võtta kuulda Juhani Jaegeri soovitust, lahkuda Isamaast ja ühineda Eesti 200-ga?
Nagu öeldud: lahkumine on kerge. Aga kas see on mõistlik?
Nii... Kas see vastus ka jätkub?
Ei.
Lõpetuseks, mis meid 2021. aastal ootab?
Uus aasta. Ja uued väljakutsed.
Tegelikult jätkuvad vanad väljakutsed samal moel. Arvestagem sellega, et koroona ei kao mitte kuhugile. Vaktsiinid tulevad juba sel aastal, aga et vaktsiini efektiivsus oleks piisavalt suur, peame jõudma kõrgete protsentideni kogu ühiskonna vaktsineerimisel. Sinna on pikk maa.
Normaalne elu, nagu me seda enne teadsime, lähikuudel ei taastu. Aga loodan, et üha rohkem ja rohkem hakkab valgust sealt tunneli lõpust juba paistma. Usun, et 2021. aasta teine pool saab olema kindlasti parem kui aasta esimene pool.
Kas teie lasete end vaktsineerida?
Kasvõi kohe.
Te ei karda?
Ei. Olen igal aastal ka gripivaktsiini teinud, usun teadusesse ja usun meditsiini. Minul ei ole mingit põhjust karta.
Teid ei pane pelgama, et vaktsiin on kuidagi väga kiiresti tehtud ja väga kiiresti saanud kasutusload?
Ma usun Euroopa ravimiameti professionaalsusesse. Tean, et ohutus ja turvalisus on Euroopas ühed kõige olulisemad väärtused ja nende pealt kompromisse ei tehta.
Suur tänu, härra Hololei. Mõned vastused jäid muidugi saamata, aga loodan, et aasta 2021 annab ka need vastused.
Aasta 2021 peaks tulema kõigile parem. Head uut aastat!
Toomas Sildami intervjuu Henrik Hololeiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
### Response:
Hololei: ei usu, et trumpism kaob poliitikast koos Trumpiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnõu kohaselt suurendatakse juba kokkulepitud 600 USA dollari suurust toetusraha 2000 dollarini.
President Donald Trumpi poolt poolvägisi surutud eelnõu sai hääletusel ka enam kui 40 vabariiklase toetuse.
Eelnõu poolt hääletas esindajatekojas 275 ja vastu oli 134 rahvaesindajat.
Eelnõu liigub edasi senatisse, kus see tõenäoliselt saab siiski vihase vastuseisu osaliseks.
Trump oli varem keeldunud allkirjastamast suurt abipaketti leibkondadele, sest nõudis toetussumma suurendamist 2000 dollarini. | USA esindajatekoda hääletas koroonatoetuste suurendamise poolt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnõu kohaselt suurendatakse juba kokkulepitud 600 USA dollari suurust toetusraha 2000 dollarini.
President Donald Trumpi poolt poolvägisi surutud eelnõu sai hääletusel ka enam kui 40 vabariiklase toetuse.
Eelnõu poolt hääletas esindajatekojas 275 ja vastu oli 134 rahvaesindajat.
Eelnõu liigub edasi senatisse, kus see tõenäoliselt saab siiski vihase vastuseisu osaliseks.
Trump oli varem keeldunud allkirjastamast suurt abipaketti leibkondadele, sest nõudis toetussumma suurendamist 2000 dollarini.
### Response:
USA esindajatekoda hääletas koroonatoetuste suurendamise poolt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haigusjuhtum, mis hiljem tuvastati uue viirusliku variandina, avastati novembris riigi põhjaosas Alam-Saksi liidumaal. Viiruse uue tüvega seal nakatunud mees on nüüdseks surnud.
Uus viirustüvi tuvastati Hannoveri meditsiiniülikoolis ja seda kinnitas Berliinis asuv haigla Charite. | Uut koroonaviiruse tüve esines Saksamaal juba novembris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haigusjuhtum, mis hiljem tuvastati uue viirusliku variandina, avastati novembris riigi põhjaosas Alam-Saksi liidumaal. Viiruse uue tüvega seal nakatunud mees on nüüdseks surnud.
Uus viirustüvi tuvastati Hannoveri meditsiiniülikoolis ja seda kinnitas Berliinis asuv haigla Charite.
### Response:
Uut koroonaviiruse tüve esines Saksamaal juba novembris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädal tagasi tegid meeskonnad Fääri saartel 1:1 viigi ja parem ei selgunud esialgu ka korduskohtumises Gibraltaril. B36 asus küll 14. minutil penaltist juhtima, kuid viigivärav kaks minutit enne normaalaja täitumist aitas koduperemehed lisaajale, vahendab Soccernet.ee.
30 minuti jooksul väravaid ei löödud ja penaltiseerias oli skooriga 4:2 parem B36, kes läheb nüüd kokku Montenegro mulluse pronksi Podgorica Titogradiga.
Ühtlasi oli B36 ja Gibraltari klubi kordusmäng teatud mõttes ajalooline. Nimelt kinnitas UEFA, et sellest hooajast lubatakse nii Meistrite liigas kui ka Euroopa liigas teha meeskondadel lisaajal neljas vahetus ning seda võimalust juba kasutati. Ajalooannaalidesse läheb selles arvetuses esimese mängijana St Joseph'i hispaanlasest poolkaitsja Domingo Ferrer. Varasemalt on reeglit juba rakendatud klubide MM-il ja rahvuskoondiste MM-il.
Kaimar Saag alustas kohtumist algrivistuses, kuid vahetati 61. minutil pingile. | Saag tunnistas Gibraltaril Euroopa vutiajalugu ja võidukat penaltiseeriat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädal tagasi tegid meeskonnad Fääri saartel 1:1 viigi ja parem ei selgunud esialgu ka korduskohtumises Gibraltaril. B36 asus küll 14. minutil penaltist juhtima, kuid viigivärav kaks minutit enne normaalaja täitumist aitas koduperemehed lisaajale, vahendab Soccernet.ee.
30 minuti jooksul väravaid ei löödud ja penaltiseerias oli skooriga 4:2 parem B36, kes läheb nüüd kokku Montenegro mulluse pronksi Podgorica Titogradiga.
Ühtlasi oli B36 ja Gibraltari klubi kordusmäng teatud mõttes ajalooline. Nimelt kinnitas UEFA, et sellest hooajast lubatakse nii Meistrite liigas kui ka Euroopa liigas teha meeskondadel lisaajal neljas vahetus ning seda võimalust juba kasutati. Ajalooannaalidesse läheb selles arvetuses esimese mängijana St Joseph'i hispaanlasest poolkaitsja Domingo Ferrer. Varasemalt on reeglit juba rakendatud klubide MM-il ja rahvuskoondiste MM-il.
Kaimar Saag alustas kohtumist algrivistuses, kuid vahetati 61. minutil pingile.
### Response:
Saag tunnistas Gibraltaril Euroopa vutiajalugu ja võidukat penaltiseeriat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa kangelaseks sai ka kaitsetööstuse asepeaminister Juri Borissov.
Ajalehe allikad ütlesid, et Kirijenko sai aunime teenete eest tuumatööstuse arendamisel (ta juhtis Rosatomit aastatel 2005-2016) ja panuse eest Putini valimiskampaaniasse.
Putin jagas aumärke ka mitmele Rosatomi töötajale. Ajalehe teatel pärjati neid saavutuste eest kaitsetööstuses, millest president kõneles viimati föderaalkogule. Kommersandi teatel osaleb Rosatom tuumamootoriga raketi 9М730 Burevestnik katsetamisel.
Allikate sõnul kohtus Putin pärast föderaalkogu kõnet teadlastega, kes tegelevad relvaarendusega, ja sel kohtumises saatis teda Kirijenko. Borissov kureeris 2018. aasta maini asekaitseministrina relvahanget ja -arendust.
Venemaa kangelase aunime annab president "kangelasteo sooritamisega seonduvate teenete eest riigi ja rahva ees". | Putini administratsiooni asejuht ja asepeaminister said Venemaa kangelasteks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa kangelaseks sai ka kaitsetööstuse asepeaminister Juri Borissov.
Ajalehe allikad ütlesid, et Kirijenko sai aunime teenete eest tuumatööstuse arendamisel (ta juhtis Rosatomit aastatel 2005-2016) ja panuse eest Putini valimiskampaaniasse.
Putin jagas aumärke ka mitmele Rosatomi töötajale. Ajalehe teatel pärjati neid saavutuste eest kaitsetööstuses, millest president kõneles viimati föderaalkogule. Kommersandi teatel osaleb Rosatom tuumamootoriga raketi 9М730 Burevestnik katsetamisel.
Allikate sõnul kohtus Putin pärast föderaalkogu kõnet teadlastega, kes tegelevad relvaarendusega, ja sel kohtumises saatis teda Kirijenko. Borissov kureeris 2018. aasta maini asekaitseministrina relvahanget ja -arendust.
Venemaa kangelase aunime annab president "kangelasteo sooritamisega seonduvate teenete eest riigi ja rahva ees".
### Response:
Putini administratsiooni asejuht ja asepeaminister said Venemaa kangelasteks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiril 28. asetatud Kontaveit alistas avaringis 6:2, 6:2 tšehhitari Denisa Allertova (WTA 98.) ning sai teises ringis 6:2, 7:6 (4) jagu ameeriklanna Jennifer Bradyst (WTA 74.).
Van Uytvanck oli esimeses mängus 6:2, 6:2 parem sloveenlanna Polona Hercogist (WTA 64.) ning sai seejärel karjääri ühe magusaima võidu, alistades 5:7, 6:2, 6:1 mulluse Wimbledoni võitja, tänavu kolmandana asetatud Muguruza.
22-aastane Kontaveit on osalenud viimasel neljal Wimbledoni põhiturniiril, jõudes kõige kaugemale 2017. aastal, kui langes konkurentsist kolmandas ringis. Toona sai Kontaveit valusa 6:3, 6:7 (3), 2:6 kaotuse Caroline Wozniackilt – kusjuures eestlanna oli võidust kahe punkti kaugusel. 24-aastane Van Uytvanck pole varem Wimbledonis teisest ringist kaugemale jõudnud.
Kontaveit ja Van Uytvanck on omavahel kahel korral mänginud ja mõlemal korral kõva kattega väljakul 2016. aastal jäi Poitiers' ITF-i turniiril 6:4, 6:2 peale belglanna, eelmisel aastal kõrgetasemelisel Miami turniiril võitis aga Kontaveit kvalifikatsiooni otsustava mängu 6:3, 6:2.
Kontaveidi ja Van Uytvancki mäng peetakse Wimbledonis eeldatavasti laupäeval. | Kontaveidi järgmine vastane on tiitlikaitsja alistanud belglanna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril 28. asetatud Kontaveit alistas avaringis 6:2, 6:2 tšehhitari Denisa Allertova (WTA 98.) ning sai teises ringis 6:2, 7:6 (4) jagu ameeriklanna Jennifer Bradyst (WTA 74.).
Van Uytvanck oli esimeses mängus 6:2, 6:2 parem sloveenlanna Polona Hercogist (WTA 64.) ning sai seejärel karjääri ühe magusaima võidu, alistades 5:7, 6:2, 6:1 mulluse Wimbledoni võitja, tänavu kolmandana asetatud Muguruza.
22-aastane Kontaveit on osalenud viimasel neljal Wimbledoni põhiturniiril, jõudes kõige kaugemale 2017. aastal, kui langes konkurentsist kolmandas ringis. Toona sai Kontaveit valusa 6:3, 6:7 (3), 2:6 kaotuse Caroline Wozniackilt – kusjuures eestlanna oli võidust kahe punkti kaugusel. 24-aastane Van Uytvanck pole varem Wimbledonis teisest ringist kaugemale jõudnud.
Kontaveit ja Van Uytvanck on omavahel kahel korral mänginud ja mõlemal korral kõva kattega väljakul 2016. aastal jäi Poitiers' ITF-i turniiril 6:4, 6:2 peale belglanna, eelmisel aastal kõrgetasemelisel Miami turniiril võitis aga Kontaveit kvalifikatsiooni otsustava mängu 6:3, 6:2.
Kontaveidi ja Van Uytvancki mäng peetakse Wimbledonis eeldatavasti laupäeval.
### Response:
Kontaveidi järgmine vastane on tiitlikaitsja alistanud belglanna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mägi jõudis finišisse ajaga 49,04, parandades 15 sajandikuga enda hooaja tippmarki.
Teise mehena ajaloos alla 47 sekundi jooksnud Samba Lausanne'is nii hea tulemuseni ei küündinud, võiduajaks oli 47,42.
Teisena lõpetas valitsev maailmameister, norralane Karsten Warholm ajaga 47,94 ja kolmas oli Türgit esindav Yasmani Copello 48,85-ga. Mägit edestas veel ka ameeriklane TJ Holmes, kes sai kirja 48,94. | Samba võttis Teemantliigas järjekordse võidu, Mägilt hooaja tippmark | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mägi jõudis finišisse ajaga 49,04, parandades 15 sajandikuga enda hooaja tippmarki.
Teise mehena ajaloos alla 47 sekundi jooksnud Samba Lausanne'is nii hea tulemuseni ei küündinud, võiduajaks oli 47,42.
Teisena lõpetas valitsev maailmameister, norralane Karsten Warholm ajaga 47,94 ja kolmas oli Türgit esindav Yasmani Copello 48,85-ga. Mägit edestas veel ka ameeriklane TJ Holmes, kes sai kirja 48,94.
### Response:
Samba võttis Teemantliigas järjekordse võidu, Mägilt hooaja tippmark |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poola muutis Iisraelis vastuseisu tekitanud seadust eelmisel nädalal ja kõrvaldas sellest kriminaalkaristused ja rahatrahvid Poola süüdistamise eest.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu tegi koos Poola ametivenna Mateusz Morawieckiga ühisavalduse, mis ilmus hiljem mõlema riigi ajalehtedes.
Jeruusalemmas asuv mainekas Yad Vashemi holokaustikeskus avaldas aga neljapäeval nii muudetud seaduse kui ühisavalduse salvava analüüsi.
"Yad Vashemi ajaloolaste põhjalik analüüs näitab, et vaieldamatute faktidena esitatud ajaloolised väited ühisavavalduses sisaldavad ränki vigu ja pettusi."
Ühe eksliku väitena tuuakse esile ühisavalduse lause, et "arvukad poolakad" riskisid juute päästes eluga.
"Poolakate abi juutidele oli holokausti ajal üsna haruldane ning rünnakud ja isegi juutide tapmine üldlevinud nähtus," ütleb Yad Vashem.
Iisrael on varem väljendanud kartust, et holokausti üleelanuid võib anda kohtu alla, kui nende tunnistused puudutavad poolakaid, kes nende väitel olid seotud juutide tapmise või sakslastele väljaandmisega. USA hinnangul piirab seadus akadeemilist vabadust ning kahjustab Poola "strateegilist positsiooni".
Poola tahtis seadusega eeskätt vältida Auschwitz-Birkenau koonduslaagri nimetamist Poola koonduslaagriks. | Yad Vashem taunis Iisraeli-Poola kokkulepet holokaustiseaduse kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poola muutis Iisraelis vastuseisu tekitanud seadust eelmisel nädalal ja kõrvaldas sellest kriminaalkaristused ja rahatrahvid Poola süüdistamise eest.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu tegi koos Poola ametivenna Mateusz Morawieckiga ühisavalduse, mis ilmus hiljem mõlema riigi ajalehtedes.
Jeruusalemmas asuv mainekas Yad Vashemi holokaustikeskus avaldas aga neljapäeval nii muudetud seaduse kui ühisavalduse salvava analüüsi.
"Yad Vashemi ajaloolaste põhjalik analüüs näitab, et vaieldamatute faktidena esitatud ajaloolised väited ühisavavalduses sisaldavad ränki vigu ja pettusi."
Ühe eksliku väitena tuuakse esile ühisavalduse lause, et "arvukad poolakad" riskisid juute päästes eluga.
"Poolakate abi juutidele oli holokausti ajal üsna haruldane ning rünnakud ja isegi juutide tapmine üldlevinud nähtus," ütleb Yad Vashem.
Iisrael on varem väljendanud kartust, et holokausti üleelanuid võib anda kohtu alla, kui nende tunnistused puudutavad poolakaid, kes nende väitel olid seotud juutide tapmise või sakslastele väljaandmisega. USA hinnangul piirab seadus akadeemilist vabadust ning kahjustab Poola "strateegilist positsiooni".
Poola tahtis seadusega eeskätt vältida Auschwitz-Birkenau koonduslaagri nimetamist Poola koonduslaagriks.
### Response:
Yad Vashem taunis Iisraeli-Poola kokkulepet holokaustiseaduse kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastaid erinevate vigastustega kimpus olnud 27-aastane Djatšenko (WTA 132.) oli teises ringis veidi vähem kui poolteist tundi kestnud kohtumises kindlalt 6:4, 6:1 parem 19-aastasest ameeriklannast Sofia Keninist (WTA 76.).
Wimbledonis polnud Djatšenko kunagi varem avaringist edasi pääsenud, senine parim tulemus slämmiturniiridelt oli Prantsusmaa lahtistel teise ringi jõudmine (2009 ja 2015).
Kolmandas ringis läheb Djatšenko, kes on siiani viie mänguga kaotanud vaid kaks setti, vastamisi 12. asetatud Läti esinumbri Jelena Ostapenkoga, kes oli kindlalt 6:1, 6:3 parem belglanna Kirsten Flipkensist (WTA 45.).
Tänavune Prantsusmaa lahtiste võitja, maailma esireket Simona Halep jäi hiinlanna SaiSai Zhengi (WTA 126.) vastu avaseti 3:5 taha, kuid suutis siiski seti 7:5 võita ja teine kuulus rumeenlannale juba kindlalt 6:0. Halep kohtub kolmandas ringis Taiwani mängija Su-Wei Hsiehiga (WTA 48.).
Esimeses ringis Kaia Kanepi konkurentsist välja lülitanud hispaanlanna Sara Sorribes Tormo (WTA 102.) pidi teises ringis tunnistama enda kaasmaalanna Carla Suarez Navarro (WTA 26.) 6:4, 6:1 paremust. | Avaringis Šarapovat üllatanud venelanna jätkas Wimbledonis võidumarssi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastaid erinevate vigastustega kimpus olnud 27-aastane Djatšenko (WTA 132.) oli teises ringis veidi vähem kui poolteist tundi kestnud kohtumises kindlalt 6:4, 6:1 parem 19-aastasest ameeriklannast Sofia Keninist (WTA 76.).
Wimbledonis polnud Djatšenko kunagi varem avaringist edasi pääsenud, senine parim tulemus slämmiturniiridelt oli Prantsusmaa lahtistel teise ringi jõudmine (2009 ja 2015).
Kolmandas ringis läheb Djatšenko, kes on siiani viie mänguga kaotanud vaid kaks setti, vastamisi 12. asetatud Läti esinumbri Jelena Ostapenkoga, kes oli kindlalt 6:1, 6:3 parem belglanna Kirsten Flipkensist (WTA 45.).
Tänavune Prantsusmaa lahtiste võitja, maailma esireket Simona Halep jäi hiinlanna SaiSai Zhengi (WTA 126.) vastu avaseti 3:5 taha, kuid suutis siiski seti 7:5 võita ja teine kuulus rumeenlannale juba kindlalt 6:0. Halep kohtub kolmandas ringis Taiwani mängija Su-Wei Hsiehiga (WTA 48.).
Esimeses ringis Kaia Kanepi konkurentsist välja lülitanud hispaanlanna Sara Sorribes Tormo (WTA 102.) pidi teises ringis tunnistama enda kaasmaalanna Carla Suarez Navarro (WTA 26.) 6:4, 6:1 paremust.
### Response:
Avaringis Šarapovat üllatanud venelanna jätkas Wimbledonis võidumarssi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehrberg (Jos Feron Lady Force) finišeeris 119,4 km pikkusel avaetapil grupis, mis lõpetas võitjas 3.30 hiljem ja sai protokolli kirja 87. koha.
Etapivõidu võttis Hollandi koondise eest võistelnud Floortje Mackaij, edestades kolme sekundiga Elizabeth Banksi ja 21 sekundiga Lauretta Hansonit, kes on mõlemad United Healthcare Pro Cyclingu tiimist.
Tšehhi velotuuril on kavas viis etapp, neist viimane sõidetakse pühapäeval. | Värske Eesti meister Ehrberg alustas velotuuri Tšehhis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehrberg (Jos Feron Lady Force) finišeeris 119,4 km pikkusel avaetapil grupis, mis lõpetas võitjas 3.30 hiljem ja sai protokolli kirja 87. koha.
Etapivõidu võttis Hollandi koondise eest võistelnud Floortje Mackaij, edestades kolme sekundiga Elizabeth Banksi ja 21 sekundiga Lauretta Hansonit, kes on mõlemad United Healthcare Pro Cyclingu tiimist.
Tšehhi velotuuril on kavas viis etapp, neist viimane sõidetakse pühapäeval.
### Response:
Värske Eesti meister Ehrberg alustas velotuuri Tšehhis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval olid eestlaste võidunumbrid 26:24 (14:12) ning neljapäeval 25:21 (11:9). Mõlemal päeval oli võõrustajate resultatiivseimaks mängijaks 18-aastane põlvalane Alfred Timmo, kes esimeses mängus viskas üheksa ja teises seitse väravat. Samuti Põlvast pärit Tõnis Kase tõi kolmapäeval Eestile viis tabamust ning neljapäeval oli väljakuperemeeste paremuselt teiseks skooritegijaks Tapa noormees Vahur Oolup kuue väravaga, vahendab Käsipall24.ee.
Koondise peatreeneri Kalmer Mustingu sõnul näitas meeskond tahet, kuid töö on alles alguses. "Oleme vähe koos harjutanud," ütles Musting portaalile Käsipall24.ee. "Tegemist oli meie esimese kolmepäevase kogunemisega. Saime teatud liikumised erinevate kaitseformatsioonide vastu paika ning kohendasime ka enda kaitset. Järgmisel kahel nädalal toimub veel kaks laagrit, mille raames kohtume Lätiga taas kaks korda. Selle ajaga peame jõudma parimasse konditsiooni, et Skopjes endast maksimum välja pigistada."
Tugevuselt teine EM-turniir algab Eesti jaoks 20. juulil Makedoonia pealinnas. Eesti kuulub A-alagruppi koos Valgevene, Fääri saarte, Soome, Kreeka ja Leeduga. B-alagrupi moodustavad Šveits, Itaalia, Makedoonia, Ukraina ning Suurbritannia. Läti teeb kaasa teisel turniiril Montenegros, kus on samuti 11 osalejat. Tugevaim turniir, kus selgub Euroopa meister, peetakse samal ajal Sloveenias Celjes 16 meeskonna osavõtul. | Eesti kuni 20-aastaste meesjuunioride koondis alistas kahel korral Läti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval olid eestlaste võidunumbrid 26:24 (14:12) ning neljapäeval 25:21 (11:9). Mõlemal päeval oli võõrustajate resultatiivseimaks mängijaks 18-aastane põlvalane Alfred Timmo, kes esimeses mängus viskas üheksa ja teises seitse väravat. Samuti Põlvast pärit Tõnis Kase tõi kolmapäeval Eestile viis tabamust ning neljapäeval oli väljakuperemeeste paremuselt teiseks skooritegijaks Tapa noormees Vahur Oolup kuue väravaga, vahendab Käsipall24.ee.
Koondise peatreeneri Kalmer Mustingu sõnul näitas meeskond tahet, kuid töö on alles alguses. "Oleme vähe koos harjutanud," ütles Musting portaalile Käsipall24.ee. "Tegemist oli meie esimese kolmepäevase kogunemisega. Saime teatud liikumised erinevate kaitseformatsioonide vastu paika ning kohendasime ka enda kaitset. Järgmisel kahel nädalal toimub veel kaks laagrit, mille raames kohtume Lätiga taas kaks korda. Selle ajaga peame jõudma parimasse konditsiooni, et Skopjes endast maksimum välja pigistada."
Tugevuselt teine EM-turniir algab Eesti jaoks 20. juulil Makedoonia pealinnas. Eesti kuulub A-alagruppi koos Valgevene, Fääri saarte, Soome, Kreeka ja Leeduga. B-alagrupi moodustavad Šveits, Itaalia, Makedoonia, Ukraina ning Suurbritannia. Läti teeb kaasa teisel turniiril Montenegros, kus on samuti 11 osalejat. Tugevaim turniir, kus selgub Euroopa meister, peetakse samal ajal Sloveenias Celjes 16 meeskonna osavõtul.
### Response:
Eesti kuni 20-aastaste meesjuunioride koondis alistas kahel korral Läti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontaveidil oli kohe teises geimis murdepall, mida tal ei õnnestunud ära kasutada, aga järgmises Brady servigeimis oli Kontaveidil taas kaks murdevõimalust ja siis realiseeris ta neist esimese. Kontaveit asus 4:1 ja 5:2 juhtima ning murdis kaheksandas geimis uuesti ameeriklanna servi, võites pool tundi kestnud avaseti 6:2.
Teises setis kaotas Kontaveit järjest kaks enda servigeimi ja jäi 0:3 kaotusseisu. Järgnes kolm järjestikust servimurret, kuni lõpuks suutis Kontaveit servi hoida ja siis taas Brady pallingugeimi võita, viigistades seisu 4:4-le. Seisul 5:5 päästis Kontaveit neli murdepalli ning sett läks lõpuks kiiresse lõppmängu, kus Kontaveit jäi peale 7:4.
Kontaveit tegi mängu jooksul 28 lihtviga Brady 23 vastu, kuid äralööke kogunes eestlannal koguni 43 ja Bradyl vaid 19. Eestlanna servis viis ässa ja tegi kolm topeltviga, Brady vastavad näitajad olid kaks ja neli. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 86 ja Brady 74.
Kontaveit realiseeris 11 murdevõimalusest viis, Brady suutis kümnest murdepallist ära kasutada kolm.
Kolmandas ringis läheb Kontaveit vastamisi belglanna Alison Van Uytvanckiga (WTA 47.), kes alistas tiitlikaitsja, 3. asetatud hispaanlanna Garbine Muguruza.
Enne mängu:
Turniiril 28. asetatud Kontaveit ja Brady pole varem omavahel mänginud. 22-aastane Kontaveit on osalenud viimasel neljal Wimbledoni põhiturniiril, jõudes kõige kaugemale 2017. aastal, kui langes konkurentsist kolmandas ringis. Toona sai Kontaveit valusa 6:3, 6:7 (3), 2:6 kaotuse Caroline Wozniackilt – kusjuures eestlanna oli võidust kahe punkti kaugusel. Brady pole seni kunagi Wimbledonis teisest ringist edasi pääsenud.
Kohtumine peetakse 14. väljaku kolmanda mänguna, sellele eelnev kohtumine äsja lõppes. | Keerulisest seisust välja tulnud Kontaveit jõudis kolmandasse ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontaveidil oli kohe teises geimis murdepall, mida tal ei õnnestunud ära kasutada, aga järgmises Brady servigeimis oli Kontaveidil taas kaks murdevõimalust ja siis realiseeris ta neist esimese. Kontaveit asus 4:1 ja 5:2 juhtima ning murdis kaheksandas geimis uuesti ameeriklanna servi, võites pool tundi kestnud avaseti 6:2.
Teises setis kaotas Kontaveit järjest kaks enda servigeimi ja jäi 0:3 kaotusseisu. Järgnes kolm järjestikust servimurret, kuni lõpuks suutis Kontaveit servi hoida ja siis taas Brady pallingugeimi võita, viigistades seisu 4:4-le. Seisul 5:5 päästis Kontaveit neli murdepalli ning sett läks lõpuks kiiresse lõppmängu, kus Kontaveit jäi peale 7:4.
Kontaveit tegi mängu jooksul 28 lihtviga Brady 23 vastu, kuid äralööke kogunes eestlannal koguni 43 ja Bradyl vaid 19. Eestlanna servis viis ässa ja tegi kolm topeltviga, Brady vastavad näitajad olid kaks ja neli. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 86 ja Brady 74.
Kontaveit realiseeris 11 murdevõimalusest viis, Brady suutis kümnest murdepallist ära kasutada kolm.
Kolmandas ringis läheb Kontaveit vastamisi belglanna Alison Van Uytvanckiga (WTA 47.), kes alistas tiitlikaitsja, 3. asetatud hispaanlanna Garbine Muguruza.
Enne mängu:
Turniiril 28. asetatud Kontaveit ja Brady pole varem omavahel mänginud. 22-aastane Kontaveit on osalenud viimasel neljal Wimbledoni põhiturniiril, jõudes kõige kaugemale 2017. aastal, kui langes konkurentsist kolmandas ringis. Toona sai Kontaveit valusa 6:3, 6:7 (3), 2:6 kaotuse Caroline Wozniackilt – kusjuures eestlanna oli võidust kahe punkti kaugusel. Brady pole seni kunagi Wimbledonis teisest ringist edasi pääsenud.
Kohtumine peetakse 14. väljaku kolmanda mänguna, sellele eelnev kohtumine äsja lõppes.
### Response:
Keerulisest seisust välja tulnud Kontaveit jõudis kolmandasse ringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kevadel Betsafe saaliliigas võidutsenud Cosmose vastasteks on KMF Veles (Makedoonia), Valletta FC (Malta) ja Futsamba Naas (Iirimaa), vahendab jalgpall.ee.
E-alagrupi turniiri võõrustab Makedoonia meeskond. Turniir toimub augusti lõpus ja septembri alguses.
Esimesest eelringist pääseb edasi grupi võitja. Järgmises ringis ootaks ees turniir Slovakkias, kus veel lisaks ühele esimese eelringi võitjale ootaksid ees Araz Naxçivan (Aserbaidžaan) ja Lučenec (Slovakkia). | FC Cosmos sai teada vastased saalijalgpalli Meistrite liigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kevadel Betsafe saaliliigas võidutsenud Cosmose vastasteks on KMF Veles (Makedoonia), Valletta FC (Malta) ja Futsamba Naas (Iirimaa), vahendab jalgpall.ee.
E-alagrupi turniiri võõrustab Makedoonia meeskond. Turniir toimub augusti lõpus ja septembri alguses.
Esimesest eelringist pääseb edasi grupi võitja. Järgmises ringis ootaks ees turniir Slovakkias, kus veel lisaks ühele esimese eelringi võitjale ootaksid ees Araz Naxçivan (Aserbaidžaan) ja Lučenec (Slovakkia).
### Response:
FC Cosmos sai teada vastased saalijalgpalli Meistrite liigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Läbirääkimised vaenlase Venemaaga Busra al-Shamis ebaõnnestusid pärast seda, kui nad (venelased) nõudsid raskerelvade loovutamist," ütles mässuliste operatsioonidekeskus Lõuna-Süürias Twitteris.
"See läbirääkimistevoor ei andnud ühtegi tulemust. Voor lõppes ja ühtegi tulevast kohtumist paika ei pandud," ütles keskuse kõneisik Ibrahim Jabbawi.
Süüria režiim ja selle liitlane Venemaa jätkasid läbirääkimiste ebaõnnestumise järel mässuliste positsioonide pommitamist Daraas.
ÜRO Julgeolekunõukogu korraldab neljapäeval eriistungi, et arutada Venemaa toel toimuvat Süüria vägede pealetungi ülestõusurühmituste vastu, mis on sundinud põgenema umbes 300 000 inimest.
Julgeolekunõukogu roteeruv eesistuja Rootsi taotles seda istungit koos Kuveidiga.
ÜRO hinnangul on alates 19. juunist Süüria edelaprovintsist Daraast jätkuvate pommitamiste eest pagenud 270 000 kuni 330 000 süürlast.
Süüria režiimiväed ja Vene õhujõud ründavad ägedalt Daraa provintsi
Süüria režiimiväed ja Vene õhujõud ründavad ägedalt mässuliste kontrolli all olevaid piirkondi riigi lõunaosas Daraa provintsis, tegemist on kaks nädalat kestnud pealetungi kõige rängemate õhurünnkutega, teatas Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus neljapäeval.
Süüria ja Vene lennukid tulistasid enne koitu sadu rakette ja heitsid tünnipomm, ütles keskus.
Rünnakuid hoogustati pärast seda, kui läbirääkimised mässuliste vabatahtlikuks allaandmiseks nurjusid kolmapäeval.
Mässulised naasevad kõnelustele Venemaaga
Süüria lõunaosas tegutsevad mässulised naasevad läbirääkimistele Venemaaga, ütles opositsiooni pressiesindaja neljapäeval pärast peaaegu ööpäeva kestnud katkematuid õhurünnakuid nende positsioonidele.
"Läbirääkimised jätkuvad, kuid nad ootavad, et jõuda selgusele, kas kohtumine toimub Nasibi piiripunktis või Busra al-Shamis, kus viimati," ütles mässuliste operatsioonide eest lõunas vastutav pressiesindaja Hussein Abazeed ütles AFP-le.
Mässuliste teadaanne järgnes vabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus teatele, et Venemaa ja Süüria valitsusväed peatasid õhurünnakud mässuliste positsioonidele pärast pea 24 tundi kestnud pommitamist. | Süüria mässuliste teatel kõnelused Venemaaga ebaõnnestusid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Läbirääkimised vaenlase Venemaaga Busra al-Shamis ebaõnnestusid pärast seda, kui nad (venelased) nõudsid raskerelvade loovutamist," ütles mässuliste operatsioonidekeskus Lõuna-Süürias Twitteris.
"See läbirääkimistevoor ei andnud ühtegi tulemust. Voor lõppes ja ühtegi tulevast kohtumist paika ei pandud," ütles keskuse kõneisik Ibrahim Jabbawi.
Süüria režiim ja selle liitlane Venemaa jätkasid läbirääkimiste ebaõnnestumise järel mässuliste positsioonide pommitamist Daraas.
ÜRO Julgeolekunõukogu korraldab neljapäeval eriistungi, et arutada Venemaa toel toimuvat Süüria vägede pealetungi ülestõusurühmituste vastu, mis on sundinud põgenema umbes 300 000 inimest.
Julgeolekunõukogu roteeruv eesistuja Rootsi taotles seda istungit koos Kuveidiga.
ÜRO hinnangul on alates 19. juunist Süüria edelaprovintsist Daraast jätkuvate pommitamiste eest pagenud 270 000 kuni 330 000 süürlast.
Süüria režiimiväed ja Vene õhujõud ründavad ägedalt Daraa provintsi
Süüria režiimiväed ja Vene õhujõud ründavad ägedalt mässuliste kontrolli all olevaid piirkondi riigi lõunaosas Daraa provintsis, tegemist on kaks nädalat kestnud pealetungi kõige rängemate õhurünnkutega, teatas Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus neljapäeval.
Süüria ja Vene lennukid tulistasid enne koitu sadu rakette ja heitsid tünnipomm, ütles keskus.
Rünnakuid hoogustati pärast seda, kui läbirääkimised mässuliste vabatahtlikuks allaandmiseks nurjusid kolmapäeval.
Mässulised naasevad kõnelustele Venemaaga
Süüria lõunaosas tegutsevad mässulised naasevad läbirääkimistele Venemaaga, ütles opositsiooni pressiesindaja neljapäeval pärast peaaegu ööpäeva kestnud katkematuid õhurünnakuid nende positsioonidele.
"Läbirääkimised jätkuvad, kuid nad ootavad, et jõuda selgusele, kas kohtumine toimub Nasibi piiripunktis või Busra al-Shamis, kus viimati," ütles mässuliste operatsioonide eest lõunas vastutav pressiesindaja Hussein Abazeed ütles AFP-le.
Mässuliste teadaanne järgnes vabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus teatele, et Venemaa ja Süüria valitsusväed peatasid õhurünnakud mässuliste positsioonidele pärast pea 24 tundi kestnud pommitamist.
### Response:
Süüria mässuliste teatel kõnelused Venemaaga ebaõnnestusid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | L'Equipe'i andmetel sai Cavani neljapäeva pärastlõunal esimest korda pärast kaheksandikfinaali korralikult trenni teha. Eelnevalt oli ta end liigutanud sisetingimustes, aga nüüd treenis ta individuaalse programmi alusel meeskonnaga paralleelselt õues. Jalavigastus lubas Cavanil küll õrnalt palli katsuda, ent täiskoormusel mitte, vahendab Soccernet.ee.
Suure tõenäosusega Cavani veerandfinaalis algkoosseisu ei pääse, aga Uruguay loodab, et pingi peale küll.
Uruguay ja Prantsusmaa veerandfinaal algab reedel kell 17, jalgpallistuudio alustab ETV-s pool tundi varem. | Vigastatud Cavani sai juba palliga trenni teha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
L'Equipe'i andmetel sai Cavani neljapäeva pärastlõunal esimest korda pärast kaheksandikfinaali korralikult trenni teha. Eelnevalt oli ta end liigutanud sisetingimustes, aga nüüd treenis ta individuaalse programmi alusel meeskonnaga paralleelselt õues. Jalavigastus lubas Cavanil küll õrnalt palli katsuda, ent täiskoormusel mitte, vahendab Soccernet.ee.
Suure tõenäosusega Cavani veerandfinaalis algkoosseisu ei pääse, aga Uruguay loodab, et pingi peale küll.
Uruguay ja Prantsusmaa veerandfinaal algab reedel kell 17, jalgpallistuudio alustab ETV-s pool tundi varem.
### Response:
Vigastatud Cavani sai juba palliga trenni teha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalju ridades mängisid lisaks tuttavatele nägudele kaks uut meest – brasiillane William Gustavo ja hispaanlane Hector Marrero. Kui 25-aastane Marrero on lisaks kodumaa madalamatele liigadele kuulunud Leedu klubi Utena hingekirja, siis aasta vanema Gustavo CV-s on mõned mängud ka Portugali kõrgliigast, vahendab Soccernet.ee.
Väravateni uued mehed ei jõudnud, küll aga tegid skoori tuttavad keskkaitsjad ehk Vladimir Avilov ja Maximiliano Ugge. Kaks väravat lisas Premium liiga väravaküttide edetabeli liider Liliu. Pealinlased lõpetasid seejuures vähemuses, sest mängu ohjanud Roomer Tarajev saatis kahe hoiatusega duši alla äärekaitsja Trevor Elhi. Mängu viimase, neljanda värava lõi Kalju juba kümnekesi mängides.
Kui esialgu andis Kalju mõista, et testitavate osas tehakse otsus pärast reedest kontrollmängu Pärnus, kus mängitakse Bogdan Vaštšuki koduklubi Riia FC-ga, siis William Gustavo on nüüdseks juba EJL-is registreeritud.
Euroteekonda alustab Kalju Islandi klubi Stjarnani vastu järgmisel neljapäeval võõrsil. Trans mängib samal õhtul kodus bosnialaste Željeznicariga. | Kahte keskkaitsjat testinud Kalju oli Transist kuivalt üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalju ridades mängisid lisaks tuttavatele nägudele kaks uut meest – brasiillane William Gustavo ja hispaanlane Hector Marrero. Kui 25-aastane Marrero on lisaks kodumaa madalamatele liigadele kuulunud Leedu klubi Utena hingekirja, siis aasta vanema Gustavo CV-s on mõned mängud ka Portugali kõrgliigast, vahendab Soccernet.ee.
Väravateni uued mehed ei jõudnud, küll aga tegid skoori tuttavad keskkaitsjad ehk Vladimir Avilov ja Maximiliano Ugge. Kaks väravat lisas Premium liiga väravaküttide edetabeli liider Liliu. Pealinlased lõpetasid seejuures vähemuses, sest mängu ohjanud Roomer Tarajev saatis kahe hoiatusega duši alla äärekaitsja Trevor Elhi. Mängu viimase, neljanda värava lõi Kalju juba kümnekesi mängides.
Kui esialgu andis Kalju mõista, et testitavate osas tehakse otsus pärast reedest kontrollmängu Pärnus, kus mängitakse Bogdan Vaštšuki koduklubi Riia FC-ga, siis William Gustavo on nüüdseks juba EJL-is registreeritud.
Euroteekonda alustab Kalju Islandi klubi Stjarnani vastu järgmisel neljapäeval võõrsil. Trans mängib samal õhtul kodus bosnialaste Željeznicariga.
### Response:
Kahte keskkaitsjat testinud Kalju oli Transist kuivalt üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tehingule eelnesid kuid väldanud kõnelused Brasiilia valitsusega, kuivõrd viimane ei tahtnud esialgu loovutada riikliku lennukitootja üle kontrolli. Tehingu tingimuste kohaselt võtab Boeing üle 80-protsendise osaluse Embraeri reisilennukiteäris, mille turuväärtuseks on 4,7 miljardit dollarit, teatasid ettevõtted.
Ühiselt hakatakse tootma kuni 150-istmelisi lennukeid, mis on segment, kus Boeing praegu tegev ei ole.
Lennukitootjate teatel arutatakse veel tehingu lõplikke finantsdetaile ja halduskorraldust, mis peaks aega võtma mõned kuud. Seejärel vajab see veel aktsionäride, konkurentsiametite ja Brasiilia valitsuse heakskiitu.
Möödunud aasta oktoobris teatasid sarnasest strateegilisest partnerlusest ka Euroopa lennukitootja Airbus ja Kanada Bombardier, kes toodavad ühiselt CS lennukimudeleid. | Boeing ja Embraer loovad ühisettevõtte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tehingule eelnesid kuid väldanud kõnelused Brasiilia valitsusega, kuivõrd viimane ei tahtnud esialgu loovutada riikliku lennukitootja üle kontrolli. Tehingu tingimuste kohaselt võtab Boeing üle 80-protsendise osaluse Embraeri reisilennukiteäris, mille turuväärtuseks on 4,7 miljardit dollarit, teatasid ettevõtted.
Ühiselt hakatakse tootma kuni 150-istmelisi lennukeid, mis on segment, kus Boeing praegu tegev ei ole.
Lennukitootjate teatel arutatakse veel tehingu lõplikke finantsdetaile ja halduskorraldust, mis peaks aega võtma mõned kuud. Seejärel vajab see veel aktsionäride, konkurentsiametite ja Brasiilia valitsuse heakskiitu.
Möödunud aasta oktoobris teatasid sarnasest strateegilisest partnerlusest ka Euroopa lennukitootja Airbus ja Kanada Bombardier, kes toodavad ühiselt CS lennukimudeleid.
### Response:
Boeing ja Embraer loovad ühisettevõtte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma esireket, kahekordne Wimbledoni tšempion Nadal sai ligi kaks ja pool tundi kestnud kohtumises 6:4, 6:3, 6:4 jagu Kasahstani esindavast Mihhail Kukuškinist (ATP 77.) ja läheb kolmandas ringis vastamisi austraallase Alex De Minauriga (ATP 80.).
Kolmel korral Wimbledonis võidutsenud, tänavu 12. asetatud Djokovic (ATP 21.) alistas kindlalt 6:1, 6:2, 6:3 argentiinlase Horacio Zeballose (ATP 126.). Kolmandas setis elas Djokovic üle ka väikese ehmatuse, kui vigastas enda vasaku jala reielihast ja vajas arstiabi, kuid suutis siiski matši võita. Djokovic on nüüd kahe mänguga kaotanud vaid 12 geimi, järgmisena võib talle vastu tulla briti esireket, 21. paigutatud Kyle Edmund.
15. asetust omav Kyrgios (ATP 18.) teenis murul tänavu juba seitsmenda võidu, olles veidi enam kui poolteist tundi kestnud kohtumises 6:3, 6:4, 7:5 parem hollandlasest Robin Haasest (ATP 43.). | Nadal ja Djokovic jätkavad Wimbledonis settigi kaotamata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma esireket, kahekordne Wimbledoni tšempion Nadal sai ligi kaks ja pool tundi kestnud kohtumises 6:4, 6:3, 6:4 jagu Kasahstani esindavast Mihhail Kukuškinist (ATP 77.) ja läheb kolmandas ringis vastamisi austraallase Alex De Minauriga (ATP 80.).
Kolmel korral Wimbledonis võidutsenud, tänavu 12. asetatud Djokovic (ATP 21.) alistas kindlalt 6:1, 6:2, 6:3 argentiinlase Horacio Zeballose (ATP 126.). Kolmandas setis elas Djokovic üle ka väikese ehmatuse, kui vigastas enda vasaku jala reielihast ja vajas arstiabi, kuid suutis siiski matši võita. Djokovic on nüüd kahe mänguga kaotanud vaid 12 geimi, järgmisena võib talle vastu tulla briti esireket, 21. paigutatud Kyle Edmund.
15. asetust omav Kyrgios (ATP 18.) teenis murul tänavu juba seitsmenda võidu, olles veidi enam kui poolteist tundi kestnud kohtumises 6:3, 6:4, 7:5 parem hollandlasest Robin Haasest (ATP 43.).
### Response:
Nadal ja Djokovic jätkavad Wimbledonis settigi kaotamata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kom Rachast Phuketi naasnud paadi reisijaist on pooled päästetud, operatsioon kestab, ütles päästeteenistus.
Phuketi provintsi politseiülem Teerapol Tipcharoen rääkis AP-le kahest õnnetusest kokku 130 reisijaga.
Ühest paadist päästeti tema sõnul 90 inimest, seitse on veel leidmata. Paadis olid Hiina turistid.
Teise õnnetuse puhul oli 39 Hiina ja Euroopa turisti sunnitud maha jätma jahi, kuid nad päästeti ja toimetati kindlale maale.
Esialgsetel andmetel ei olnud õnnetused omavahel seotud. | Tais Phuketi lähedal jäi laevaõnnetuses umbes 20 inimest kadunuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kom Rachast Phuketi naasnud paadi reisijaist on pooled päästetud, operatsioon kestab, ütles päästeteenistus.
Phuketi provintsi politseiülem Teerapol Tipcharoen rääkis AP-le kahest õnnetusest kokku 130 reisijaga.
Ühest paadist päästeti tema sõnul 90 inimest, seitse on veel leidmata. Paadis olid Hiina turistid.
Teise õnnetuse puhul oli 39 Hiina ja Euroopa turisti sunnitud maha jätma jahi, kuid nad päästeti ja toimetati kindlale maale.
Esialgsetel andmetel ei olnud õnnetused omavahel seotud.
### Response:
Tais Phuketi lähedal jäi laevaõnnetuses umbes 20 inimest kadunuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Välja on kujunenud püsikülastajad, kellele Eesti kultuur ja käsitöö on südamelähedane. Mitmed osalejad on juba jaanipäevast alates Viljandis kudumissümpoosionil ning avastavad vahepeal omal käel Eestimaad. Tavapäraselt on valdav enamus osalejaid Euroopast ja iseäranis just Põhjamaadest, kuid rahvast on ka kaugematest paikadest nagu Jaapan ja Bangladesh."
Laagrinädala jooksul toimuvaid töötube juhendavad rahvusliku käsitöö osakonna üliõpilased, vilistlased, õppejõud ning kultuuriakadeemia koostööpartnerid. Sel aastal on uuendusena kavas ka kahepäevased töötoad ja esmakordselt on üksikud kursused ka eestlastele registreerumiseks avatud. Kokku toimub nädala jooksul 27 erinevat koolitust.
"Üritame igal aastal teemade valikut värskendada, kuigi pakume ka vanu populaarseid teemasid uuesti. Sellel aastal on uuenduslikud valikud näiteks Liis Luhamaa kedervarrega ketramine, Inna Raua telgedel kudumine, Aleksandra Pavlenkova eesti rahvapärased klaashelmed, Kristina Libe Muhu sitsijaki õmblemine ja Eilve Mangluse kodarraha kursused. Nende kõrval on tuntud headuses Riina Tombergi ja Liina Langi silmuskudumise töötoad, kõladega kudumine, kasetohust esemed, luutöö, puutöö," loetles Külv.
"Kuna tegu on pisikese tähtpäevaga – viies laager – siis pingutame ka kultuuriprogrammi osas rohkem. Lisaks menukale kohaliku käsitöö laadale toimub ühel päeval neli kultuurireisi, mille vahel osalejatel on võimalus valida. Esmakordselt on väljasõit Tõstamaale ning Manija saarele, kus saab näiteks näha ja ise proovida lamba pügamist. Ühel õhtul toimub elav rahvarõivaste esitlus, kus õppejõud ja rõivaste autorid tutvustavad näidiskomplekte erinevatest Eesti paikkondadest," sõnas Külv. | Olustveres toimub rahvusvaheline käsitöölaager | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Välja on kujunenud püsikülastajad, kellele Eesti kultuur ja käsitöö on südamelähedane. Mitmed osalejad on juba jaanipäevast alates Viljandis kudumissümpoosionil ning avastavad vahepeal omal käel Eestimaad. Tavapäraselt on valdav enamus osalejaid Euroopast ja iseäranis just Põhjamaadest, kuid rahvast on ka kaugematest paikadest nagu Jaapan ja Bangladesh."
Laagrinädala jooksul toimuvaid töötube juhendavad rahvusliku käsitöö osakonna üliõpilased, vilistlased, õppejõud ning kultuuriakadeemia koostööpartnerid. Sel aastal on uuendusena kavas ka kahepäevased töötoad ja esmakordselt on üksikud kursused ka eestlastele registreerumiseks avatud. Kokku toimub nädala jooksul 27 erinevat koolitust.
"Üritame igal aastal teemade valikut värskendada, kuigi pakume ka vanu populaarseid teemasid uuesti. Sellel aastal on uuenduslikud valikud näiteks Liis Luhamaa kedervarrega ketramine, Inna Raua telgedel kudumine, Aleksandra Pavlenkova eesti rahvapärased klaashelmed, Kristina Libe Muhu sitsijaki õmblemine ja Eilve Mangluse kodarraha kursused. Nende kõrval on tuntud headuses Riina Tombergi ja Liina Langi silmuskudumise töötoad, kõladega kudumine, kasetohust esemed, luutöö, puutöö," loetles Külv.
"Kuna tegu on pisikese tähtpäevaga – viies laager – siis pingutame ka kultuuriprogrammi osas rohkem. Lisaks menukale kohaliku käsitöö laadale toimub ühel päeval neli kultuurireisi, mille vahel osalejatel on võimalus valida. Esmakordselt on väljasõit Tõstamaale ning Manija saarele, kus saab näiteks näha ja ise proovida lamba pügamist. Ühel õhtul toimub elav rahvarõivaste esitlus, kus õppejõud ja rõivaste autorid tutvustavad näidiskomplekte erinevatest Eesti paikkondadest," sõnas Külv.
### Response:
Olustveres toimub rahvusvaheline käsitöölaager |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängupäev algas eestlannadele enneolematult vara, sest avakohtumises Islandi vastu pandi pall mängu juba kohaliku aja järgi kell 8.30. Riigina väike, aga käsipallimaana suur Island oli eelmistel päevadel alistanud nii Venemaa kui Slovakkia, kes alagrupis Eestist üle olid. Kuid eestlannad on turniiri käigus ühe paremasse hoogu läinud ning ei andnud saaretüdrukutele midagi lihtsalt.
Avapoolaja kaotas Eesti vaid 6:9 ning hakkas kõvasti vastu ka teise 20-minutilise perioodi jooksul. Kohtumise lõpu eel kaotas Eesti õnnetu vigastuse läbi Merili Heinla. HC Kehra 16-aastane vasakäär viidi haiglasse, kus tal diagnoositi tõsine põlvesidemete trauma. Island oli läbi mängu siiski kindlam ja võttis lõpuks 23:16 võidu.
Polina Gorbatšjova oli jälle eestlannade täpseim, sel korral kuue väravaga. Valeria Pavlenko lisas kolm, Heete Kuuskla ja Elizaveta Mironova kaks ning Marili Alle, Tatjana Kavunenko, Anastasija Bušina ja Alina Karzubova ühe tabamuse.
Pärastlõunal toimus Göteborgi Lisebergshallis Soome-lahe derbi kui Eesti kohtus vahegrupi otsustavas mängus põhjanaabritega. Lisaks vigastatud Heinlale ei saanud täisjõuga mängida ka seljahäda käes vaevlev Elina Tšerkassova. Eestlannad võitlesid, kuid Soome sai siiski kindla 19:9 (10:5) võidu.
Kuuendat korda seitsme EM-mängu jooksul oli Eesti resultatiivseim Gorbatšjova, visates viis väravat. Kavunenko, Pavlenko, Mironova ja Tšerkassova arvele jäi üks tabamus. SK Reval-Spordi kasvandikust paremsisemine Gorbatšjova on hetkel kogu turniiri parim snaiper 41 väravaga, edestades Malin Altherri Šveitsist kuue tabamusega.
"Avamängus oli korra mõte pallureid teiseks kohtumiseks säästa, aga tobe olnuks poole jõuga mängima minna," selgitas peatreener Martin Noodla. "Tüdrukud andis korraliku lahingu Islandile, aga kahjuks hakkavad meil siin mängijad ja seeläbi jõudki otsa saama, sest lisaks Heinla kaotusele peame ka Tšerkassovat säästlikult kasutama."
Soome mängis neljapäeval ainult ühe kohtumise, Eestile oli vastasseis ülelahenaabritega aga juba teine mäng ning Noodla sõnul saigi see määravaks: "Soomlannad jooksid meid lihtsalt üle. Algul oli võitlust, aga enamaks meid ei jätkunud. Loogiline tulemus, nüüd on vaja pilgud reedese otsustava kohtumise suunas pöörata, ehkki vastast veel ei tea."
Reedel peetakse Göteborgis kõik kohamängud. Eesti mängib 17.-18. kohale ning vastane selgub alles õhtuse Leedu – Itaalia kohtumise järel. Kui Itaalia võidab või lõpeb kohtumine viigiga, tuleb Eesti vastaseks Leedu. Kui aga viimane peaks võitma, siis tekib nende kahe ja Fääri saarte koondise vahel surnud ring, kus otsustab omavaheliste mängude väravate vahe. | Käsipallineiud mängivad EM-il 17.-18. kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängupäev algas eestlannadele enneolematult vara, sest avakohtumises Islandi vastu pandi pall mängu juba kohaliku aja järgi kell 8.30. Riigina väike, aga käsipallimaana suur Island oli eelmistel päevadel alistanud nii Venemaa kui Slovakkia, kes alagrupis Eestist üle olid. Kuid eestlannad on turniiri käigus ühe paremasse hoogu läinud ning ei andnud saaretüdrukutele midagi lihtsalt.
Avapoolaja kaotas Eesti vaid 6:9 ning hakkas kõvasti vastu ka teise 20-minutilise perioodi jooksul. Kohtumise lõpu eel kaotas Eesti õnnetu vigastuse läbi Merili Heinla. HC Kehra 16-aastane vasakäär viidi haiglasse, kus tal diagnoositi tõsine põlvesidemete trauma. Island oli läbi mängu siiski kindlam ja võttis lõpuks 23:16 võidu.
Polina Gorbatšjova oli jälle eestlannade täpseim, sel korral kuue väravaga. Valeria Pavlenko lisas kolm, Heete Kuuskla ja Elizaveta Mironova kaks ning Marili Alle, Tatjana Kavunenko, Anastasija Bušina ja Alina Karzubova ühe tabamuse.
Pärastlõunal toimus Göteborgi Lisebergshallis Soome-lahe derbi kui Eesti kohtus vahegrupi otsustavas mängus põhjanaabritega. Lisaks vigastatud Heinlale ei saanud täisjõuga mängida ka seljahäda käes vaevlev Elina Tšerkassova. Eestlannad võitlesid, kuid Soome sai siiski kindla 19:9 (10:5) võidu.
Kuuendat korda seitsme EM-mängu jooksul oli Eesti resultatiivseim Gorbatšjova, visates viis väravat. Kavunenko, Pavlenko, Mironova ja Tšerkassova arvele jäi üks tabamus. SK Reval-Spordi kasvandikust paremsisemine Gorbatšjova on hetkel kogu turniiri parim snaiper 41 väravaga, edestades Malin Altherri Šveitsist kuue tabamusega.
"Avamängus oli korra mõte pallureid teiseks kohtumiseks säästa, aga tobe olnuks poole jõuga mängima minna," selgitas peatreener Martin Noodla. "Tüdrukud andis korraliku lahingu Islandile, aga kahjuks hakkavad meil siin mängijad ja seeläbi jõudki otsa saama, sest lisaks Heinla kaotusele peame ka Tšerkassovat säästlikult kasutama."
Soome mängis neljapäeval ainult ühe kohtumise, Eestile oli vastasseis ülelahenaabritega aga juba teine mäng ning Noodla sõnul saigi see määravaks: "Soomlannad jooksid meid lihtsalt üle. Algul oli võitlust, aga enamaks meid ei jätkunud. Loogiline tulemus, nüüd on vaja pilgud reedese otsustava kohtumise suunas pöörata, ehkki vastast veel ei tea."
Reedel peetakse Göteborgis kõik kohamängud. Eesti mängib 17.-18. kohale ning vastane selgub alles õhtuse Leedu – Itaalia kohtumise järel. Kui Itaalia võidab või lõpeb kohtumine viigiga, tuleb Eesti vastaseks Leedu. Kui aga viimane peaks võitma, siis tekib nende kahe ja Fääri saarte koondise vahel surnud ring, kus otsustab omavaheliste mängude väravate vahe.
### Response:
Käsipallineiud mängivad EM-il 17.-18. kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samuti käsitlesid suursaadikud kohtumisel olukorda Kongos, teatas välisministeerium.
"On oluline tagada rahumeelsete, ausate ja läbipaistvate valimiste läbiviimine Kongo DV-s, mille tulemusi austaksid kõik osapooled," märkis Jürgenson ning rõhutas Kongo DV poliitiliste protsesside edasiminekute vajalikust.
Samuti arutasid saadikud kohtumisel ÜRO rahuvalvemissiooni Kongo DV-s (MONUSCO) ning teisi rahvusvahelise kogukonna võimalusi panustada riigis kestva konflikti lahendamisse.
Lisaks tutvustas Jürgenson Eesti kandidatuuri ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale aastatel 2020-21. | Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Kongo Demokraatliku Vabariigiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samuti käsitlesid suursaadikud kohtumisel olukorda Kongos, teatas välisministeerium.
"On oluline tagada rahumeelsete, ausate ja läbipaistvate valimiste läbiviimine Kongo DV-s, mille tulemusi austaksid kõik osapooled," märkis Jürgenson ning rõhutas Kongo DV poliitiliste protsesside edasiminekute vajalikust.
Samuti arutasid saadikud kohtumisel ÜRO rahuvalvemissiooni Kongo DV-s (MONUSCO) ning teisi rahvusvahelise kogukonna võimalusi panustada riigis kestva konflikti lahendamisse.
Lisaks tutvustas Jürgenson Eesti kandidatuuri ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale aastatel 2020-21.
### Response:
Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Kongo Demokraatliku Vabariigiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erilisi üllatusi populaarsemate erialade osas sel aastal polnud ja edetabelid pole möödunud aastatega võrreldes eriliselt muutunud, tõdes statistikat kommenteerides Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll. "Ma arvan, et number on oluliselt väiksem peale avalduste kinnitamist, see on paljude teine valik," selgitas Voll avaliku halduse kõrget kohta TTÜ bakalaureuseõppe edetabelis. Lisaks mainis Voll, et avaliku halduse ja riigiteaduse puhul lasti ka sisseastumiste latti natukene alla.
Erilist head meelt tunneb ta aga ehituse õppekava üle. "Ehitus on üle mitme aasta teinud väga korraliku tulemuse," ütles Voll. Kui praegu on avaldusi 324, siis Voll uskus, et vastu võetakse 140–150 õppijat.
Magistriõppe "selleaastane komeet" on Volli sõnul digimuutused ettevõttes. Voll rääkis, et uus magistrikava on mõeldud neile, kellel ei ole IT-haridust ning tegemist on üheaastase õppekavaga.
TLÜ teaduskommunikatsiooni spetsialist Kerli Onno tõi välja tudengid eelistavad tsükliõpet. See selgitab nii näiteks haldus- ja ärikorralduse populaarsust kui ka muid muutusi. Üldjoontes on edetabelid tema sõnul möödunud aastaga võrreldes suhteliselt sarnased.
Allolevate graafikutega tutvumisel tuleb meeles pidada, et tegu on vaid esitatud avaldustega. Ülikoolides tehakse vastuvõtuotsused järgnevatel nädalatel, misjärel tuleb tulevastel tudengitel kinnitada ka oma õppima tulek. 5. juuliks esitati Tartu Ülikoolile 12062, Tallinna Ülikoolile 6717, Tallinna Tehnikaülikoolile 6248 ja Eesti Maaülikoolile 2413 sisseastumisavaldust.
Eesti Kunstiakadeemiasse esitati 919 sisseastumisavaldust, mis on koguarvult ligi 14 protsenti rohkem kui möödunud aastal. Jätkuvat kasvu näitab ka välismaalt EKAsse õppima soovijate arv. Eelmise aastaga võrreldes saabus 2018. aastal välisriikidest sisseastumisavaldusi ligi 100 võrra rohkem kokku 62 riigist.
Suuremat sisseastumisavalduste kasvu nägid sel aastal digitaalse disainiga seotud õppekavad nagu tööstus- ja digitootedisain bakalaureuseastmes ja interaktsioonidisain magistriõppes. "Teenused ja tooted kolivad üha enam internetti ning uus keskkond eeldab kõigilt osalejatelt, sh disaineritelt, vastavat kompetentsi. Nõudmine disainerite järele, kes tunnetaks tehnoloogiat ning oskaks seda sobivalt suunata – see ongi põhjus, miks just need erialad nii populaarsed on," kommenteeris disainiteaduskonna dekaan Kristjan Mändmaa.
Bakalaureuseastmes esitati kõige rohkem avaldusi – 6,5 – ühele kohale graafilise disaini erialal. Magistriõppes oli tung kõige suurem urbanistika erialale, kus esitati ühele kohale 4,2 avaldust. | Graafiline ülevaade: Eesti ülikoolide kõige populaarsemad erialad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erilisi üllatusi populaarsemate erialade osas sel aastal polnud ja edetabelid pole möödunud aastatega võrreldes eriliselt muutunud, tõdes statistikat kommenteerides Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll. "Ma arvan, et number on oluliselt väiksem peale avalduste kinnitamist, see on paljude teine valik," selgitas Voll avaliku halduse kõrget kohta TTÜ bakalaureuseõppe edetabelis. Lisaks mainis Voll, et avaliku halduse ja riigiteaduse puhul lasti ka sisseastumiste latti natukene alla.
Erilist head meelt tunneb ta aga ehituse õppekava üle. "Ehitus on üle mitme aasta teinud väga korraliku tulemuse," ütles Voll. Kui praegu on avaldusi 324, siis Voll uskus, et vastu võetakse 140–150 õppijat.
Magistriõppe "selleaastane komeet" on Volli sõnul digimuutused ettevõttes. Voll rääkis, et uus magistrikava on mõeldud neile, kellel ei ole IT-haridust ning tegemist on üheaastase õppekavaga.
TLÜ teaduskommunikatsiooni spetsialist Kerli Onno tõi välja tudengid eelistavad tsükliõpet. See selgitab nii näiteks haldus- ja ärikorralduse populaarsust kui ka muid muutusi. Üldjoontes on edetabelid tema sõnul möödunud aastaga võrreldes suhteliselt sarnased.
Allolevate graafikutega tutvumisel tuleb meeles pidada, et tegu on vaid esitatud avaldustega. Ülikoolides tehakse vastuvõtuotsused järgnevatel nädalatel, misjärel tuleb tulevastel tudengitel kinnitada ka oma õppima tulek. 5. juuliks esitati Tartu Ülikoolile 12062, Tallinna Ülikoolile 6717, Tallinna Tehnikaülikoolile 6248 ja Eesti Maaülikoolile 2413 sisseastumisavaldust.
Eesti Kunstiakadeemiasse esitati 919 sisseastumisavaldust, mis on koguarvult ligi 14 protsenti rohkem kui möödunud aastal. Jätkuvat kasvu näitab ka välismaalt EKAsse õppima soovijate arv. Eelmise aastaga võrreldes saabus 2018. aastal välisriikidest sisseastumisavaldusi ligi 100 võrra rohkem kokku 62 riigist.
Suuremat sisseastumisavalduste kasvu nägid sel aastal digitaalse disainiga seotud õppekavad nagu tööstus- ja digitootedisain bakalaureuseastmes ja interaktsioonidisain magistriõppes. "Teenused ja tooted kolivad üha enam internetti ning uus keskkond eeldab kõigilt osalejatelt, sh disaineritelt, vastavat kompetentsi. Nõudmine disainerite järele, kes tunnetaks tehnoloogiat ning oskaks seda sobivalt suunata – see ongi põhjus, miks just need erialad nii populaarsed on," kommenteeris disainiteaduskonna dekaan Kristjan Mändmaa.
Bakalaureuseastmes esitati kõige rohkem avaldusi – 6,5 – ühele kohale graafilise disaini erialal. Magistriõppes oli tung kõige suurem urbanistika erialale, kus esitati ühele kohale 4,2 avaldust.
### Response:
Graafiline ülevaade: Eesti ülikoolide kõige populaarsemad erialad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastakümneid kestnud nimevaidlus Kreekaga on takistanud Makedoonia liitumist NATO ja EL-iga. Neljapäevasel parlamendiistungil oli 69 saadikut 120-st nimemuutusega nõus, vahendas Reuters.
Möödunud kuul ei kirjutanud Makedoonia president Gjorge Ivanov lepingule alla, kuna ütles, et tal ei ole selleks põhiseaduslikku alust. President saab ka nüüd lepingu allkirjastamata jätta, kuid ei saa sellele panna lõplikku keeldu.
Lepingu jõustumiseks tuleb muuta Makedoonia põhiseadust ning nimeküsimus saadetakse ilmselt sügisel rahvahääletusele.
Samas on ka Kreeka rahvuslased sellisele nimemuutusele vastu ning neid esindavad parteid keelduvad omalt poolt lepingut allkirjastamast.
Kreeka ei soovi, et endine Jugoslaavia vabariik kasutab nime Makedoonia, kuna arvab, et see võib viia territoriaalsete nõudmisteni seoses sama nime kandva piirkonnaga Põhja-Kreekas. | Makedoonia parlament kiitis nimemuutuse teist korda heaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastakümneid kestnud nimevaidlus Kreekaga on takistanud Makedoonia liitumist NATO ja EL-iga. Neljapäevasel parlamendiistungil oli 69 saadikut 120-st nimemuutusega nõus, vahendas Reuters.
Möödunud kuul ei kirjutanud Makedoonia president Gjorge Ivanov lepingule alla, kuna ütles, et tal ei ole selleks põhiseaduslikku alust. President saab ka nüüd lepingu allkirjastamata jätta, kuid ei saa sellele panna lõplikku keeldu.
Lepingu jõustumiseks tuleb muuta Makedoonia põhiseadust ning nimeküsimus saadetakse ilmselt sügisel rahvahääletusele.
Samas on ka Kreeka rahvuslased sellisele nimemuutusele vastu ning neid esindavad parteid keelduvad omalt poolt lepingut allkirjastamast.
Kreeka ei soovi, et endine Jugoslaavia vabariik kasutab nime Makedoonia, kuna arvab, et see võib viia territoriaalsete nõudmisteni seoses sama nime kandva piirkonnaga Põhja-Kreekas.
### Response:
Makedoonia parlament kiitis nimemuutuse teist korda heaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me ei soovi järeldustega kiirustada, kuid kui saab kinnituse, et Vene riik on ka selle juhtumi eest täielikult vastutav, siis, loomulikul, kaalume me, millised edasidi meetmeid me võiks kasutusele võtta," ütles Javid Reutersi teatel rahvasaadikutele.
Peaminister Theresa May kõneisik kinnitas, et Suurbritannia on Novitšoki kasutamisest Amesbury asulas teavitanud ametlikult ka Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW).
Saksamaal visiidil viibiv May ütles ise, et see on äärmiselt häiriv mäha, et kaks Briti kodanikku on taas keemiarelva Novitsok tõttu kannatada saanud. "Ma tean, et politsei ei jäta seda juhtumit uurides ühtegi kivi ümber pööramata," rõhutas ta ja lisas, et on praegu mõtteis Wiltshire'i krahvkonna inimestega.
Briti tervishoiuminister Jeremy Hunt ütles omakorda, et Amesbury juhtum tundub esialgse hinnangu kohaselt olevat märtsikuise, isa ja tütar Skripali vastu suunatud Novitšoki-rünnaku kahetsusväärne järelmõju.
Olulisemad kohad siseminister Javidi kõnest parlamendis (pikemalt SIIN):
* Amesburys tuvastatud mürk oli sama Venemaal välja töötatud keemiarelv Novitšok, mida kasutati ka märtsis lähedal asuvas Salisburys, samas pole veel kindel, kas kaks annust on pärit nö samast partiist;
* kaks Amesbury elanikku said sobivat meditsiinilist abi varem, kui Skripalid;
* juhtumi uurimisega tegeleb sada terroritõrje eksperti;
* on väga tõenäoline, et kaks Amesbury elanikku puutusid Novitšokiga kokku mujal kui need kohad, mis on seotud Skripalide juhtumiga;
* Skripalide juhtumiga seotud kohad on kõik tänaseks taas turvalised;
* Suurbritannia pole seoses äsjase juhtumiga pälvinud mingit koostööd Vene poolelt;
* kuna kogu maailma silmad on praegu jalgpalli MM-iga seoses Venemaa peal, on aeg Moskval selgitada, mis lõppude lõpuks toimub;
* tõenäoliselt alustab Kreml taas ulatuslikku desinformatsioonikampaaniat.
Briti julgeolekuminister: Venemaa on see, kes saab Novitšoki kohta vastuseid anda
Briti julgeolekuminister Ben Wallace kutsus varem Venemaad üles andma täpsemat informatsiooni sõjalise närvigaasi Novitšok kohta.
Briti politsei teatas kolmapäeval, et Amesbury väikelinnas said kaks inimest tõsiseid tervisekahjustusi seoses ainega, mis hilisema analüüsi käigus osutus Nõukogude Liidus/Venemaal välja arendatud keemiarelvaks Novitšok. Sama mürgiga rünnati käesoleva aasta märtsis lähedal asuvas Salisbury linnas kunagist Venemaa luureametnikku Sergei Skripali ja tema tütart Juliat.
BBC teatel on mürgitada saanud inimesed Amesbury elanikest elukaaslased, 45-aastane Charlie Rowley ja 44-aastane Dawn Sturgess. Nad on kriitilises seisundis ja viibivad samas Salisbury haiglas, kus varem raviti Skripale. Skripalid said pärast pikka ravi haiglast välja ning Briti julgeolekuteenistused pakuvad neile kaitset.
Briti võimude teatel pole hetkel kindlalt teada, kas kaks juhtumit on omavahel seotud. Samuti pole veel kindlaks tehtud, kas Novitšok, mida kasutati Skripalide vastu ja millega puutus kokku Amesbury paar, on pärit samast partiist.
Politsei kinnitusel ei ole Amesbury elanike taustas midagi sellist, mis annaks alust arvata, et nemad olid mingi rünnaku sihtmärkideks. Praegu keskenduvad võimuesindajad sellele, et uurida välja, kus mürgitada saanud inimesed viimasel ajal ringi liikusid ja kus nad võisid Novitšokiga kokku puutuda.
Juhtumi uurimist juhib riiklik terroritõrjepolitsei koostöös Wiltshire'i krahvkonna politseiga.
Inglismaa kõrgeim tervishoiuametnik Sally Davies teatas, et oht elanikkonnale on siiski võrdlemisi madal. Samuti on võimuesindajatel seoses märtsikuise juhtumiga juba rohkelt kogemusi, kuidas mürgi jälgi ajada ja avalikkust kaitsta.
BBC julgeolekuanalüütik Gordon Corera peab kõige tõenäolisemaks teooriaks seda, et kaks Amesbury elanikku puutusid kuidagi kokku märtsis Skripalide ründamiseks kasutatud mürgiannuse jääkidega. Ka keemiarelvade ekspert Richard Guthrie arvas, et Skripalide vastu kasutatud mürgiannus visati ründajate poolt kuidagi ettevaatamatult minema.
Kui BBC hommikuse raadiosaate ajal julgeolekuminister Wallace'ilt küsiti, kas Salisbury ja Amesbury elanikud on endiselt ohus, vastas ta, et Novitšoki puhul on tegu väga väikese nõela otsimisega väga suurest heinakuhjast.
Minister selgitas, et juhtumiga tegelevad praegu "maailma parimad luureametnikud", kuid seniks, kuni pole selged kõik Skripalide ründamisega seotud asjaolud, ei saa ta ka mingit kinnitust avalikkusele anda.
"Ma ei saa anda garantiid, et te olete Manchesteris 100 protsenti terrorismi eest kaitstud, ja ma ei saa garanteerida ka seda, et te olete 100 protsenti kaitstud mürgi eest seni, kuni me ei tea kõiki detaile selle kohta, mis märtsis juhtus," nentis Wallace.
Suurbritannia on süüdistanud Skripalide mürgitamises Venemaad, Moskva on aga kõiki süüdistusi eitanud.
"Venemaa saab selle halva heaks teha, nad saaksid meile öelda, mis juhtus, mida nad tegid ning täita märkimisväärsed lüngad, mida me selgitada üritame," rõhutas Briti julgeolekuminister. "Venemaa on see, kes võib anda kõik niidiotsad, et inimeste julgeolekut oleks võimalik tagada." | Briti siseminister: London on valmis astuma Venemaa vastu lisasamme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me ei soovi järeldustega kiirustada, kuid kui saab kinnituse, et Vene riik on ka selle juhtumi eest täielikult vastutav, siis, loomulikul, kaalume me, millised edasidi meetmeid me võiks kasutusele võtta," ütles Javid Reutersi teatel rahvasaadikutele.
Peaminister Theresa May kõneisik kinnitas, et Suurbritannia on Novitšoki kasutamisest Amesbury asulas teavitanud ametlikult ka Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW).
Saksamaal visiidil viibiv May ütles ise, et see on äärmiselt häiriv mäha, et kaks Briti kodanikku on taas keemiarelva Novitsok tõttu kannatada saanud. "Ma tean, et politsei ei jäta seda juhtumit uurides ühtegi kivi ümber pööramata," rõhutas ta ja lisas, et on praegu mõtteis Wiltshire'i krahvkonna inimestega.
Briti tervishoiuminister Jeremy Hunt ütles omakorda, et Amesbury juhtum tundub esialgse hinnangu kohaselt olevat märtsikuise, isa ja tütar Skripali vastu suunatud Novitšoki-rünnaku kahetsusväärne järelmõju.
Olulisemad kohad siseminister Javidi kõnest parlamendis (pikemalt SIIN):
* Amesburys tuvastatud mürk oli sama Venemaal välja töötatud keemiarelv Novitšok, mida kasutati ka märtsis lähedal asuvas Salisburys, samas pole veel kindel, kas kaks annust on pärit nö samast partiist;
* kaks Amesbury elanikku said sobivat meditsiinilist abi varem, kui Skripalid;
* juhtumi uurimisega tegeleb sada terroritõrje eksperti;
* on väga tõenäoline, et kaks Amesbury elanikku puutusid Novitšokiga kokku mujal kui need kohad, mis on seotud Skripalide juhtumiga;
* Skripalide juhtumiga seotud kohad on kõik tänaseks taas turvalised;
* Suurbritannia pole seoses äsjase juhtumiga pälvinud mingit koostööd Vene poolelt;
* kuna kogu maailma silmad on praegu jalgpalli MM-iga seoses Venemaa peal, on aeg Moskval selgitada, mis lõppude lõpuks toimub;
* tõenäoliselt alustab Kreml taas ulatuslikku desinformatsioonikampaaniat.
Briti julgeolekuminister: Venemaa on see, kes saab Novitšoki kohta vastuseid anda
Briti julgeolekuminister Ben Wallace kutsus varem Venemaad üles andma täpsemat informatsiooni sõjalise närvigaasi Novitšok kohta.
Briti politsei teatas kolmapäeval, et Amesbury väikelinnas said kaks inimest tõsiseid tervisekahjustusi seoses ainega, mis hilisema analüüsi käigus osutus Nõukogude Liidus/Venemaal välja arendatud keemiarelvaks Novitšok. Sama mürgiga rünnati käesoleva aasta märtsis lähedal asuvas Salisbury linnas kunagist Venemaa luureametnikku Sergei Skripali ja tema tütart Juliat.
BBC teatel on mürgitada saanud inimesed Amesbury elanikest elukaaslased, 45-aastane Charlie Rowley ja 44-aastane Dawn Sturgess. Nad on kriitilises seisundis ja viibivad samas Salisbury haiglas, kus varem raviti Skripale. Skripalid said pärast pikka ravi haiglast välja ning Briti julgeolekuteenistused pakuvad neile kaitset.
Briti võimude teatel pole hetkel kindlalt teada, kas kaks juhtumit on omavahel seotud. Samuti pole veel kindlaks tehtud, kas Novitšok, mida kasutati Skripalide vastu ja millega puutus kokku Amesbury paar, on pärit samast partiist.
Politsei kinnitusel ei ole Amesbury elanike taustas midagi sellist, mis annaks alust arvata, et nemad olid mingi rünnaku sihtmärkideks. Praegu keskenduvad võimuesindajad sellele, et uurida välja, kus mürgitada saanud inimesed viimasel ajal ringi liikusid ja kus nad võisid Novitšokiga kokku puutuda.
Juhtumi uurimist juhib riiklik terroritõrjepolitsei koostöös Wiltshire'i krahvkonna politseiga.
Inglismaa kõrgeim tervishoiuametnik Sally Davies teatas, et oht elanikkonnale on siiski võrdlemisi madal. Samuti on võimuesindajatel seoses märtsikuise juhtumiga juba rohkelt kogemusi, kuidas mürgi jälgi ajada ja avalikkust kaitsta.
BBC julgeolekuanalüütik Gordon Corera peab kõige tõenäolisemaks teooriaks seda, et kaks Amesbury elanikku puutusid kuidagi kokku märtsis Skripalide ründamiseks kasutatud mürgiannuse jääkidega. Ka keemiarelvade ekspert Richard Guthrie arvas, et Skripalide vastu kasutatud mürgiannus visati ründajate poolt kuidagi ettevaatamatult minema.
Kui BBC hommikuse raadiosaate ajal julgeolekuminister Wallace'ilt küsiti, kas Salisbury ja Amesbury elanikud on endiselt ohus, vastas ta, et Novitšoki puhul on tegu väga väikese nõela otsimisega väga suurest heinakuhjast.
Minister selgitas, et juhtumiga tegelevad praegu "maailma parimad luureametnikud", kuid seniks, kuni pole selged kõik Skripalide ründamisega seotud asjaolud, ei saa ta ka mingit kinnitust avalikkusele anda.
"Ma ei saa anda garantiid, et te olete Manchesteris 100 protsenti terrorismi eest kaitstud, ja ma ei saa garanteerida ka seda, et te olete 100 protsenti kaitstud mürgi eest seni, kuni me ei tea kõiki detaile selle kohta, mis märtsis juhtus," nentis Wallace.
Suurbritannia on süüdistanud Skripalide mürgitamises Venemaad, Moskva on aga kõiki süüdistusi eitanud.
"Venemaa saab selle halva heaks teha, nad saaksid meile öelda, mis juhtus, mida nad tegid ning täita märkimisväärsed lüngad, mida me selgitada üritame," rõhutas Briti julgeolekuminister. "Venemaa on see, kes võib anda kõik niidiotsad, et inimeste julgeolekut oleks võimalik tagada."
### Response:
Briti siseminister: London on valmis astuma Venemaa vastu lisasamme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiril 3. asetatud Cilic jäi vihma tõttu kahele päevale veninud kohtumises argentiinlasele Guido Bellale (ATP 82.) alla 6:3, 6:1, 4:6, 6:7 (3), 5:7
Kolmapäeva õhtul jäi mäng pooleli kolmandas setis, kui Pella juhtis 4:3. Väljakule naastes suutis Pella enda paremuse maksma panna, vormistades võidu neljandal matšpallil.
Kunagi varem pole 28-aastane argentiinlane ühelgi slämmiturniiril teisest ringist kaugemale jõudnud, Wimbledonis oli ta seni alati piirdunud avaringiga. Kolmandas ringis ootab Pellat 23-aastane ameeriklane Mackenzie McDonald (ATP 103.), kes oli viies setis parem Tšiili mängijast Nicolas Jarryst (ATP 66.).
Cilic on neljas esikümnemängija, kes tänavusel Wimbledonis konkurentsist kukkunud – avaringis langesid välja Grigor Dimitrov (ATP 6.), Dominic Thiem (ATP 7.) ja David Goffin (ATP 9.).
Turniiril 8. asetatud lõuna-aafriklane Kevin Anderson sai 6:3, 6:7 (5), 6:3, 6:4 jagu itaallasest Andreas Seppist (ATP 50.) ja 9. paigutusega ameeriklane John Isner võitis pärast matšpalli päästmist ligi neli tundi kestnud matšis 6:1, 6:4, 6:7 (6), 6:7 (3), 7:5 belglast Ruben Bemelmansi (ATP 104.).
Avaringis Dimitrovi alistanud vigastuspausilt naasnud Stan Wawrinka (ATP 224.) pidi teises ringis tunnistama itaallase Thomas Fabbiano (ATP 133.) 7:6 (7), 6:3, 7:6 (6) paremust. | Eelmise aasta finalist piirdus tänavu Wimbledonis teise ringiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril 3. asetatud Cilic jäi vihma tõttu kahele päevale veninud kohtumises argentiinlasele Guido Bellale (ATP 82.) alla 6:3, 6:1, 4:6, 6:7 (3), 5:7
Kolmapäeva õhtul jäi mäng pooleli kolmandas setis, kui Pella juhtis 4:3. Väljakule naastes suutis Pella enda paremuse maksma panna, vormistades võidu neljandal matšpallil.
Kunagi varem pole 28-aastane argentiinlane ühelgi slämmiturniiril teisest ringist kaugemale jõudnud, Wimbledonis oli ta seni alati piirdunud avaringiga. Kolmandas ringis ootab Pellat 23-aastane ameeriklane Mackenzie McDonald (ATP 103.), kes oli viies setis parem Tšiili mängijast Nicolas Jarryst (ATP 66.).
Cilic on neljas esikümnemängija, kes tänavusel Wimbledonis konkurentsist kukkunud – avaringis langesid välja Grigor Dimitrov (ATP 6.), Dominic Thiem (ATP 7.) ja David Goffin (ATP 9.).
Turniiril 8. asetatud lõuna-aafriklane Kevin Anderson sai 6:3, 6:7 (5), 6:3, 6:4 jagu itaallasest Andreas Seppist (ATP 50.) ja 9. paigutusega ameeriklane John Isner võitis pärast matšpalli päästmist ligi neli tundi kestnud matšis 6:1, 6:4, 6:7 (6), 6:7 (3), 7:5 belglast Ruben Bemelmansi (ATP 104.).
Avaringis Dimitrovi alistanud vigastuspausilt naasnud Stan Wawrinka (ATP 224.) pidi teises ringis tunnistama itaallase Thomas Fabbiano (ATP 133.) 7:6 (7), 6:3, 7:6 (6) paremust.
### Response:
Eelmise aasta finalist piirdus tänavu Wimbledonis teise ringiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jokerit mängivad Tallinnas 2015. aastal valminud ja 5850 kaasaelajat mahutavas Tondiraba Jäähallis kaks pingelist KHL-i mängu oma läänekonverentsi vastastega. Reedel, 26. oktoobril on vastaseks Moskva Spartak ja kaks päeva hiljem, pühapäeval, 28. oktoobril Severstali Tšerepovets. Reedene hokilahing algab kell 18.30 ja pühapäevane mäng kell 15.
Tallinn on Jokerite meeskonnale ja klubi toetajatele hästi sobiv mängupaik, sest koht on tuttav ja vahemaad lühikesed. Eelmisel hooajal Riias oli meeskonnal 2000 Soomest kohale sõitnud toetajat, kelle toel mäng ka võideti. Nüüd on ees ootamas veelgi fantastilisem sündmus. "Tallinnas peetavatest mängudest kujuneb kindlasti meeldejääv kogemus kõikidele asjaosalistele," sõnas Jokerite tegevjuht Jukka Kohonen.
"Need ühised reisid suurendavad Jokerite meeskonnavaimu ja motivatsiooni hästi mängida, seda on Riias ja Peterburis selgesti näha olnud. Nüüd ootab ees täiesti uus koht Tallinnas, kus tänu Eesti jäähoki kiirele arengule on kindlasti ka uusi toetajaid tekkimas nii Jokerite meeskonnale kui ka kogu KHL-ile," jätkas Kohonen. | Helsingi Jokerite kaks KHL-i kodumängu toimuvad Tondiraba jäähallis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jokerit mängivad Tallinnas 2015. aastal valminud ja 5850 kaasaelajat mahutavas Tondiraba Jäähallis kaks pingelist KHL-i mängu oma läänekonverentsi vastastega. Reedel, 26. oktoobril on vastaseks Moskva Spartak ja kaks päeva hiljem, pühapäeval, 28. oktoobril Severstali Tšerepovets. Reedene hokilahing algab kell 18.30 ja pühapäevane mäng kell 15.
Tallinn on Jokerite meeskonnale ja klubi toetajatele hästi sobiv mängupaik, sest koht on tuttav ja vahemaad lühikesed. Eelmisel hooajal Riias oli meeskonnal 2000 Soomest kohale sõitnud toetajat, kelle toel mäng ka võideti. Nüüd on ees ootamas veelgi fantastilisem sündmus. "Tallinnas peetavatest mängudest kujuneb kindlasti meeldejääv kogemus kõikidele asjaosalistele," sõnas Jokerite tegevjuht Jukka Kohonen.
"Need ühised reisid suurendavad Jokerite meeskonnavaimu ja motivatsiooni hästi mängida, seda on Riias ja Peterburis selgesti näha olnud. Nüüd ootab ees täiesti uus koht Tallinnas, kus tänu Eesti jäähoki kiirele arengule on kindlasti ka uusi toetajaid tekkimas nii Jokerite meeskonnale kui ka kogu KHL-ile," jätkas Kohonen.
### Response:
Helsingi Jokerite kaks KHL-i kodumängu toimuvad Tondiraba jäähallis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui me tahame näiteks autode tollitariifide osas pidada läbirääkimisi, on meil vaja Euroopa ühtset seisukohta, mille kallal me veel töötame," ütles Merkel Reutersi teatel.
Merkel oleks valmis toetama imporditollide vähendamist, kuid usub, et läbirääkimisi ei saa pidada vaid USA-ga.
Liidukantsleri sõnul peaks Euroopa Liit sel juhul langetama oma tollimakse ka autodele, mida imporditakse ka mujalt kui USA-st. Muul juhul ei oleks plaan tema sõnul Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega kooskõlas.
Donald Trump ähvardas 22. juunil kõikidele Euroopast imporditavatele autodele kehtestada 20-protsendilise tollimaksu, kui Euroopa ei tühista USA-le kehtestatud kaubanduspiiranguid.
Ajaleht Handelsblatt aga kirjutas neljapäeval oma allikatele viidates, et USA suursaadik Saksamaal Richard Grenell oli kohtumisel Daimleri, Volkswageni ja BMW esindajatega öelnud, et president Trump on valmis EL-i autode suhtes imporditollide tõstmisest loobuma, kui Euroopa omalt poolt järeleandmisi teeb. | Merkel pooldab Euroopa Liitu imporditavate autode tollimaksu langetamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui me tahame näiteks autode tollitariifide osas pidada läbirääkimisi, on meil vaja Euroopa ühtset seisukohta, mille kallal me veel töötame," ütles Merkel Reutersi teatel.
Merkel oleks valmis toetama imporditollide vähendamist, kuid usub, et läbirääkimisi ei saa pidada vaid USA-ga.
Liidukantsleri sõnul peaks Euroopa Liit sel juhul langetama oma tollimakse ka autodele, mida imporditakse ka mujalt kui USA-st. Muul juhul ei oleks plaan tema sõnul Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega kooskõlas.
Donald Trump ähvardas 22. juunil kõikidele Euroopast imporditavatele autodele kehtestada 20-protsendilise tollimaksu, kui Euroopa ei tühista USA-le kehtestatud kaubanduspiiranguid.
Ajaleht Handelsblatt aga kirjutas neljapäeval oma allikatele viidates, et USA suursaadik Saksamaal Richard Grenell oli kohtumisel Daimleri, Volkswageni ja BMW esindajatega öelnud, et president Trump on valmis EL-i autode suhtes imporditollide tõstmisest loobuma, kui Euroopa omalt poolt järeleandmisi teeb.
### Response:
Merkel pooldab Euroopa Liitu imporditavate autode tollimaksu langetamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ma ei tea otse enam, kas kunstiga on ikka võimalik midagi skandaalset tekitada. Kuigi vahel see üllatab mind, et ikka on küll. Veidi paljast pinda, mõni rämedam sõna ja ikka keegi läheb peast segi ja hakkab targutama, kuidas vanasti oli kunst... No mis ta siis oli? Ikka need tulevadki meelde, kes kuidagi on suutnud raputada ja muutnud senist asjade korda. Ilusad ja korralikud, turvalised käsitöömeistrid on ikka vajalikud ja teretulnud, aga neist pole midagi rääkida pärast rääkida, nad jäävad ajaloo dekoratsioonideks. Mõni festar, mõni teatrimees või -naine lausa meelega püüab välja sõeluda neid kirbemaid-kurjemad sõklaid.
Ses mõttes mõjus üsna värskelt Baltoscandali esimese õhtu viimane tükk, Marie-Caroline Hominali ja Markus Öhrni lavastus, kus Hominal kehastab deemonlikku zombivanaema. Tõtt-öelda lugesin ma tutvustust tagantjärele ja sain alles siis aru, et siin oli mingi olemuslik feministlik püüdlus sees: Öhr lavastas tüki Hominalile oma vanaema turvalisest, allasurutud kujust lähtudes. Vanaema oli talle enne surma öelnud, et oli elus liiga leplik, järeleandlik, oleks tahtnud mõnegi pahanduse teha.
Tõsi, Öhrn ütleb seda ka korra tüki alguses, aga publikus istudes lasin minagi ennast õudusfilmide fännina sel visuaalil kaasa kanda: zombivanaema teeb jõletuid trikke. Näiteks sünnitab väikse Keni-nuku ja tapab selle, sünnitab (mädanev üsk publiku poole valla) mao ja masturbeerib sellega.
Kristjan Piirimäe leidis pärast tükki juteldes, et tema jaoks oli siin olulisem Öhrni DJ-töö ja mitte niivõrd see võigas zombivanaema pornokoreograafia, et muusikavall oli too põhi. Tõsi, see on üks võimalus seda lavastust vastu võtta, muusika oli oluline. Ma siiski arvan, et see vanaema kuju on tähtsam, ma olen üsna kindel, et see tuleb mõnel ööl õudukana mu ellu tagasi. Ütleme nii, et kui ma kaks aastat tagasi nägin siinsamas laval sünnitavat hiidmutti, siis oli see üsna tühine asi võrreldes sünnitava zombivanaemaga.
Kuidas sellesse suhtuda, kas sellist kunsti on vaja? Jah, on. See on väga lihtne, kui see raputab, kui see töötab, siis on seda juba vaja. Ma mitte mingil juhul ei saaks öelda, et see oleks mu lemmiklavastusi, esiteks juba see, et siin töötati siiski ainult ühe põhikujundiga ja sellele palju ei lisatud. Aga kas see puudutas mind? Jah, see puudutas, see on oluline. Tõsi, see feministlik element on šokielemendi taga peidus, tükki saab vaadata ka kui metal-horrorit, võib-olla mõjub see feministlik sõnum veidi külgepoogitult. Aga ikkagi. Raputas küll.
Äkki ongi juba see kuidagi feministlik, et väga ilus tüdruk mängib väga rõvedat, mädase häbemega surnud vanamutti? See dissonants, mis siis vaatajas tekib...
*
Enne kohtumist zombivanamutiga veetsin õhtu suhteliselt turvalises atmosfääris: Rahu hallis mängiti prantsuse lavastaja Joris Lacoste tükki "Suite N°2" tsüklist "Choral Suites". 26 laulu 24 Euroopa Liidu ametlikus keeles. Projekti Ecyclopedie De La Parole eelmist lavastust sai siinsamas kahe aasta eest näha. Töötatakse tohutu keelematerjali pangaga, see on juba iseenesest põnev. Tekstide valik ei ole juhuslik. Ütleks, et uus tükk on isegi teadlikult poliitiline, valib poliitilisi kõnesid ja tänavajuttude katkeid (youtuber 'i jubesoolo ja tänaval kinni võetud mehe soig jne). Bianca Iannuzzi (hääl), Laurent Deleuil (hääl) ja Denis Chouillet (klaver) lõid teatavas mõttes tõesti kammerooperi. Inglise, prantsuse, saksa, hollandi, portugali, ungari, hispaania, poola, horvaadi, taani, malta, itaalia, rumeenia, tšehhi, slovaki, soome, bulgaaria, rootsi, kreeka, eesti, läti, leedu ja sloveeni keeles. Nii et ütleme, et esmalt on see juba võimas lingvistiline võimlemine, töö on tohutu.
Iseasi, kas see kõik lõpuni mind ka kõnetas: mul oli vahepeal tunne, et lavastaja on tahtnud panna mõne teksti iroonilisse valgusse, kuigi selleks pole otsest põhjust. Ühesõnaga, et ikkagi need algallikad, teksti esimesed väljaütlejad, on teatavas mõttes löögi all. See on muidugi julge temp. Mäletan, et panin kord ühe luuleteksti kokku Ansipi ja Savisaare kõnedest, mu noor kolleeg, kes raamatut arvustas, ei mõistnud seda, pidas mu originaalloominguks ja imestas, et miks ma nii halva teksti raamatusse panin.
Siin on ka teadlikult lavale tõstetud ikka väga küündimatut ja kehva teksti, kusjuures, eksole, keelte endi ilu ning muusika ja esitajate hääled vahepeal summutavad toda rumalust, vahepeal tõstavad esile. Eks ta ole. Igatahes on lubatud sarjale kaht jätkuosa ja et ma juba olen kaks esimest ära vaadanud, ootan põnevusega järgmisi. Tahaks muidugi mingisugust... lunastust? Et äkki saaks ühe osa ka puhtast armastusest? Mis mul viga on, mis puhast armastust ma tahan? Maailm ongi katkine ja räpane ning meid on liiga palju ja kõik lähebki halvemaks. Mis kuradi ilu ja häädus ja armastus.
*
Festivali avatüki lavastas Rakvere keskväljakul Kaja Kann. Eks kõik teavad, et meil on temaga alati üks raske vägikaigas vedada, me lihtsalt saame asjadest väga eri moodi aru ja Kann on paras nõiamoor. Aga seekord nõidus ta ühe korraliku tsirkusesupi kokku. Ta suutis kaasaegset teatrit vürtsitada popkultuuri elementidega, luua inimeste ja tulnukate segamaailma (sest eks me ju kunstnikena tunnegi end sageli tulnukatena, võõrelemendina), ja siis riputada selle linna kohale: luua pilte lihtsast armastusest ja ilust, maalida taeva taustale tohutu muusikavideo. Ma ei tea, arvatavasti mu enda vaimne seisund on ka süüdi, aga see oli lummav. Midagi pole teha, selle punkti ma talle annan. | Jürgen Rooste. Sünnitava zombivanaema silma all ehk Baltoscandali esimene päev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ma ei tea otse enam, kas kunstiga on ikka võimalik midagi skandaalset tekitada. Kuigi vahel see üllatab mind, et ikka on küll. Veidi paljast pinda, mõni rämedam sõna ja ikka keegi läheb peast segi ja hakkab targutama, kuidas vanasti oli kunst... No mis ta siis oli? Ikka need tulevadki meelde, kes kuidagi on suutnud raputada ja muutnud senist asjade korda. Ilusad ja korralikud, turvalised käsitöömeistrid on ikka vajalikud ja teretulnud, aga neist pole midagi rääkida pärast rääkida, nad jäävad ajaloo dekoratsioonideks. Mõni festar, mõni teatrimees või -naine lausa meelega püüab välja sõeluda neid kirbemaid-kurjemad sõklaid.
Ses mõttes mõjus üsna värskelt Baltoscandali esimese õhtu viimane tükk, Marie-Caroline Hominali ja Markus Öhrni lavastus, kus Hominal kehastab deemonlikku zombivanaema. Tõtt-öelda lugesin ma tutvustust tagantjärele ja sain alles siis aru, et siin oli mingi olemuslik feministlik püüdlus sees: Öhr lavastas tüki Hominalile oma vanaema turvalisest, allasurutud kujust lähtudes. Vanaema oli talle enne surma öelnud, et oli elus liiga leplik, järeleandlik, oleks tahtnud mõnegi pahanduse teha.
Tõsi, Öhrn ütleb seda ka korra tüki alguses, aga publikus istudes lasin minagi ennast õudusfilmide fännina sel visuaalil kaasa kanda: zombivanaema teeb jõletuid trikke. Näiteks sünnitab väikse Keni-nuku ja tapab selle, sünnitab (mädanev üsk publiku poole valla) mao ja masturbeerib sellega.
Kristjan Piirimäe leidis pärast tükki juteldes, et tema jaoks oli siin olulisem Öhrni DJ-töö ja mitte niivõrd see võigas zombivanaema pornokoreograafia, et muusikavall oli too põhi. Tõsi, see on üks võimalus seda lavastust vastu võtta, muusika oli oluline. Ma siiski arvan, et see vanaema kuju on tähtsam, ma olen üsna kindel, et see tuleb mõnel ööl õudukana mu ellu tagasi. Ütleme nii, et kui ma kaks aastat tagasi nägin siinsamas laval sünnitavat hiidmutti, siis oli see üsna tühine asi võrreldes sünnitava zombivanaemaga.
Kuidas sellesse suhtuda, kas sellist kunsti on vaja? Jah, on. See on väga lihtne, kui see raputab, kui see töötab, siis on seda juba vaja. Ma mitte mingil juhul ei saaks öelda, et see oleks mu lemmiklavastusi, esiteks juba see, et siin töötati siiski ainult ühe põhikujundiga ja sellele palju ei lisatud. Aga kas see puudutas mind? Jah, see puudutas, see on oluline. Tõsi, see feministlik element on šokielemendi taga peidus, tükki saab vaadata ka kui metal-horrorit, võib-olla mõjub see feministlik sõnum veidi külgepoogitult. Aga ikkagi. Raputas küll.
Äkki ongi juba see kuidagi feministlik, et väga ilus tüdruk mängib väga rõvedat, mädase häbemega surnud vanamutti? See dissonants, mis siis vaatajas tekib...
*
Enne kohtumist zombivanamutiga veetsin õhtu suhteliselt turvalises atmosfääris: Rahu hallis mängiti prantsuse lavastaja Joris Lacoste tükki "Suite N°2" tsüklist "Choral Suites". 26 laulu 24 Euroopa Liidu ametlikus keeles. Projekti Ecyclopedie De La Parole eelmist lavastust sai siinsamas kahe aasta eest näha. Töötatakse tohutu keelematerjali pangaga, see on juba iseenesest põnev. Tekstide valik ei ole juhuslik. Ütleks, et uus tükk on isegi teadlikult poliitiline, valib poliitilisi kõnesid ja tänavajuttude katkeid (youtuber 'i jubesoolo ja tänaval kinni võetud mehe soig jne). Bianca Iannuzzi (hääl), Laurent Deleuil (hääl) ja Denis Chouillet (klaver) lõid teatavas mõttes tõesti kammerooperi. Inglise, prantsuse, saksa, hollandi, portugali, ungari, hispaania, poola, horvaadi, taani, malta, itaalia, rumeenia, tšehhi, slovaki, soome, bulgaaria, rootsi, kreeka, eesti, läti, leedu ja sloveeni keeles. Nii et ütleme, et esmalt on see juba võimas lingvistiline võimlemine, töö on tohutu.
Iseasi, kas see kõik lõpuni mind ka kõnetas: mul oli vahepeal tunne, et lavastaja on tahtnud panna mõne teksti iroonilisse valgusse, kuigi selleks pole otsest põhjust. Ühesõnaga, et ikkagi need algallikad, teksti esimesed väljaütlejad, on teatavas mõttes löögi all. See on muidugi julge temp. Mäletan, et panin kord ühe luuleteksti kokku Ansipi ja Savisaare kõnedest, mu noor kolleeg, kes raamatut arvustas, ei mõistnud seda, pidas mu originaalloominguks ja imestas, et miks ma nii halva teksti raamatusse panin.
Siin on ka teadlikult lavale tõstetud ikka väga küündimatut ja kehva teksti, kusjuures, eksole, keelte endi ilu ning muusika ja esitajate hääled vahepeal summutavad toda rumalust, vahepeal tõstavad esile. Eks ta ole. Igatahes on lubatud sarjale kaht jätkuosa ja et ma juba olen kaks esimest ära vaadanud, ootan põnevusega järgmisi. Tahaks muidugi mingisugust... lunastust? Et äkki saaks ühe osa ka puhtast armastusest? Mis mul viga on, mis puhast armastust ma tahan? Maailm ongi katkine ja räpane ning meid on liiga palju ja kõik lähebki halvemaks. Mis kuradi ilu ja häädus ja armastus.
*
Festivali avatüki lavastas Rakvere keskväljakul Kaja Kann. Eks kõik teavad, et meil on temaga alati üks raske vägikaigas vedada, me lihtsalt saame asjadest väga eri moodi aru ja Kann on paras nõiamoor. Aga seekord nõidus ta ühe korraliku tsirkusesupi kokku. Ta suutis kaasaegset teatrit vürtsitada popkultuuri elementidega, luua inimeste ja tulnukate segamaailma (sest eks me ju kunstnikena tunnegi end sageli tulnukatena, võõrelemendina), ja siis riputada selle linna kohale: luua pilte lihtsast armastusest ja ilust, maalida taeva taustale tohutu muusikavideo. Ma ei tea, arvatavasti mu enda vaimne seisund on ka süüdi, aga see oli lummav. Midagi pole teha, selle punkti ma talle annan.
### Response:
Jürgen Rooste. Sünnitava zombivanaema silma all ehk Baltoscandali esimene päev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 65-aastane Gersdorf ilmus kolmapäeval tööle Varssavis asuvasse ülemkohtu hoonesse, trotsides nõnda valitsuse tahet, kes tahab teda uue pensioniseaduse alusel erru saata. Ta keeldub kuuletumast teisipäeva südaööl jõustunud seadusele, millega langetati ülemkohtu kohtunike pensioniiga 70 aastalt 65-le.
Kohtunik väidab, et põhiseaduse paragrahv 183.3 kehtestab tema ametiajaks kuus aastat ning on uue pensioniseaduse suhtes ülimuslik.
Gersdorf jätkas ülemkohtus tööd ka neljapäeval, ütles kohtu pressiesindaja.
Tuhanded poolehoidjad tervitasid teda kohtuhoone ees, kui ta kolmapäeval tööle saabus.
Erakonna Õigus ja Õiglus (PiS) juhitud paremkonservatiivse valitsuse justiitsminister Zbigniew Ziobro väidab aga, et põhiseaduse paragrahv 180.4, mis ütleb, et kohtunike pensioniea määrab kindlaks vastav seadus, tühistab Gersdorfi viidatud kuueaastase ametiaja sätte.
"Põhiseadus ütleb selgelt, et selle, kas keegi läheb pensionile või mitte, otsustab üldõigus," ütles minister. "Põhiseaduse järgi läks proua Gersdorf pensionile, sest ületas 65 aasta piiri."
Ziobro lisas, et ülemkohtunik ei ole põhiseaduskohtule uue pensioniseaduse kohta kaebust esitanud. Tema sõnul on konstitutsioonikohus ainus organ, mis otsustab, kas seadus vastab põhiseadusele või mitte. | Poola justiitsminister: ülemkohtu eesistuja on pensionil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
65-aastane Gersdorf ilmus kolmapäeval tööle Varssavis asuvasse ülemkohtu hoonesse, trotsides nõnda valitsuse tahet, kes tahab teda uue pensioniseaduse alusel erru saata. Ta keeldub kuuletumast teisipäeva südaööl jõustunud seadusele, millega langetati ülemkohtu kohtunike pensioniiga 70 aastalt 65-le.
Kohtunik väidab, et põhiseaduse paragrahv 183.3 kehtestab tema ametiajaks kuus aastat ning on uue pensioniseaduse suhtes ülimuslik.
Gersdorf jätkas ülemkohtus tööd ka neljapäeval, ütles kohtu pressiesindaja.
Tuhanded poolehoidjad tervitasid teda kohtuhoone ees, kui ta kolmapäeval tööle saabus.
Erakonna Õigus ja Õiglus (PiS) juhitud paremkonservatiivse valitsuse justiitsminister Zbigniew Ziobro väidab aga, et põhiseaduse paragrahv 180.4, mis ütleb, et kohtunike pensioniea määrab kindlaks vastav seadus, tühistab Gersdorfi viidatud kuueaastase ametiaja sätte.
"Põhiseadus ütleb selgelt, et selle, kas keegi läheb pensionile või mitte, otsustab üldõigus," ütles minister. "Põhiseaduse järgi läks proua Gersdorf pensionile, sest ületas 65 aasta piiri."
Ziobro lisas, et ülemkohtunik ei ole põhiseaduskohtule uue pensioniseaduse kohta kaebust esitanud. Tema sõnul on konstitutsioonikohus ainus organ, mis otsustab, kas seadus vastab põhiseadusele või mitte.
### Response:
Poola justiitsminister: ülemkohtu eesistuja on pensionil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kerber võitis ligi kahetunnise kohtumise pärast avaseti kaotamist lõpuks 3:6, 6:2, 6:4. Otsustavas setis oli 1:1 seisult viis järjestikust servimurret, kuni Kerber pääses 4:3 ette. 5:3 eduseisul oli Kerberil Liu servil ka esimene matšpall, mida ta kätte ei saanud, kuid järgnevas enda pallingugeimis läks sakslanna 40:0 ette ja kindlustas teiselt matšpallilt võidu.
Eelmisel aastal ka noorte maailma edetabelis esikohal olnud Liu teenis tänu mullusele Wimbledoni tüdrukuteturniiri võidule korraldajatelt tänavuseks täiskasvanute turniirile kvalifikatsiooni vabapääsme ja noor ameeriklanna kasutas saadud võimaluse suurepäraselt ära – valikvõistluste kolme mängu peale kaotas ta vaid ühe seti. Põhiturniiri avaringis sai ta kolmes setis jagu horvaat Ana Konjuhist (WTA 137.). Liu mängis täiskasvanute slämmiturniiri põhitabelis alles teist korda, mullustel USA lahtistel ei õnnestunud tal võiduarvet avada.
Claire Liu Autor: AFP/Scanpix
Endine maailma esireket Kerber läheb kolmandas ringis vastamisi 18. asetatud jaapanlanna Naomi Osakaga, kes oli 6:3, 6:4 parem britist Katie Boulterist (WTA 122.).
2011. aastal tüdrukute seas Wimbledoni võitnud, tänavu naiste üksikmängus 17. asetuse teeninud australlanna Ashleigh Barty sai 6:4, 7:5 jagu läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud kanadalanna Eugenie Bouchardist (WTA 188.). 24-aastane Bouchard on mäletatavasti endine maailma viies reket ja 2014. aasta Wimbledoni finalist, kuid viimased aastad on ta mõõnaseisus sipelnud.
Austraallannade omavahelises mõõduvõtus alistas 26. asetatud Daria Gavrilova (WTA 25.) seitsme aasta taguse US Openi võitja Samantha Stosuri (WTA 86.) 6:4, 6:1. | Kerber oli mulluse Wimbledoni noortemeistriga raskustes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kerber võitis ligi kahetunnise kohtumise pärast avaseti kaotamist lõpuks 3:6, 6:2, 6:4. Otsustavas setis oli 1:1 seisult viis järjestikust servimurret, kuni Kerber pääses 4:3 ette. 5:3 eduseisul oli Kerberil Liu servil ka esimene matšpall, mida ta kätte ei saanud, kuid järgnevas enda pallingugeimis läks sakslanna 40:0 ette ja kindlustas teiselt matšpallilt võidu.
Eelmisel aastal ka noorte maailma edetabelis esikohal olnud Liu teenis tänu mullusele Wimbledoni tüdrukuteturniiri võidule korraldajatelt tänavuseks täiskasvanute turniirile kvalifikatsiooni vabapääsme ja noor ameeriklanna kasutas saadud võimaluse suurepäraselt ära – valikvõistluste kolme mängu peale kaotas ta vaid ühe seti. Põhiturniiri avaringis sai ta kolmes setis jagu horvaat Ana Konjuhist (WTA 137.). Liu mängis täiskasvanute slämmiturniiri põhitabelis alles teist korda, mullustel USA lahtistel ei õnnestunud tal võiduarvet avada.
Claire Liu Autor: AFP/Scanpix
Endine maailma esireket Kerber läheb kolmandas ringis vastamisi 18. asetatud jaapanlanna Naomi Osakaga, kes oli 6:3, 6:4 parem britist Katie Boulterist (WTA 122.).
2011. aastal tüdrukute seas Wimbledoni võitnud, tänavu naiste üksikmängus 17. asetuse teeninud australlanna Ashleigh Barty sai 6:4, 7:5 jagu läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud kanadalanna Eugenie Bouchardist (WTA 188.). 24-aastane Bouchard on mäletatavasti endine maailma viies reket ja 2014. aasta Wimbledoni finalist, kuid viimased aastad on ta mõõnaseisus sipelnud.
Austraallannade omavahelises mõõduvõtus alistas 26. asetatud Daria Gavrilova (WTA 25.) seitsme aasta taguse US Openi võitja Samantha Stosuri (WTA 86.) 6:4, 6:1.
### Response:
Kerber oli mulluse Wimbledoni noortemeistriga raskustes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kindla favoriidina asub Pühajärvel stardijoonele sarja avaetapil, Harku järve jooksul teisena lõpetanud Raivo Alla. Kuna paljud parimad Eesti jooksjad erinevatel põhjustel starti ei tule, siis lähevad vähemalt esikümne kohtadele jooksma Eesti suusa- ja laskesuusakoondislased. Tiim Haanja liikmed Raido Ränkel, Karel Tammjärv, Algo Kärp ja Andreas Veerpalu koos isast olümpiavõitja Andrus Veerpaluga teevad jooksjate elu kibedaks ning kõva jooksumehena asub rajale ka laskesuusataja Kauri Kõiv.
Jooksupäeva avavad väikesed jooksusõbrad, kes kell 11 stardivad Pühajärve Puhkekeskuse pargis lastejooksudele. | Pühajärve jooksul pakuvad konkurentsi suusa- ja laskesuusakoondislased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kindla favoriidina asub Pühajärvel stardijoonele sarja avaetapil, Harku järve jooksul teisena lõpetanud Raivo Alla. Kuna paljud parimad Eesti jooksjad erinevatel põhjustel starti ei tule, siis lähevad vähemalt esikümne kohtadele jooksma Eesti suusa- ja laskesuusakoondislased. Tiim Haanja liikmed Raido Ränkel, Karel Tammjärv, Algo Kärp ja Andreas Veerpalu koos isast olümpiavõitja Andrus Veerpaluga teevad jooksjate elu kibedaks ning kõva jooksumehena asub rajale ka laskesuusataja Kauri Kõiv.
Jooksupäeva avavad väikesed jooksusõbrad, kes kell 11 stardivad Pühajärve Puhkekeskuse pargis lastejooksudele.
### Response:
Pühajärve jooksul pakuvad konkurentsi suusa- ja laskesuusakoondislased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast Nigeeria visiiti ütles BBC intervjuus Macron, et paljud Aafrika riigid kardavad, et sellised keskused toimiksid migrantidele tõmbekeskustena. Siiani ei ole ükski Aafrika riik olnud nõus põgenikelaagrit rajama, vahendas Politico.
Sellised migrantidelaagrid oleks kompromissiks nende EL-i juhtide vahel, kes tahavad kehtestada karmimaid piirikontrolle, ja nende, kes pooldavad pehmemaid lahendusi. Uutes keskustes saaksid ametnikud teineteisest eristada reaalset rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi ja majanduslikel põhjustel liikuvaid migrante.
Macroni peamiseks prioriteediks on inimestele selgeks teha, et nad ei võtaks hullumeelseid riske, et jõuda Eroopasse. Rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni (IOM) andmetel on sel aastal Vahemerel hukkunud üle 1000 migrandi.
Alates 2015. aasta lõpust on küll migrantide hulk langenud, kuid jääb senini tõsiseks probleemiks.
Näiteks Itaalia sulges seetõttu juunis oma sadamad vabaühenduste laevadele, mis on seni tegelenud migrantide päästmisega Vahemerelt.
Euractiv kirjutab omakorda, et Aafrika Liidu kohtumisele kogunenud riigijuhid kiitsid esmaspäeval heaks plaani luua uus üksus, mille kaudu omavahel migratsiooniküsimusi koordineerida. Samal ajal lükkasid nad aga tagasi EL-i plaani rajada Aafrikasse eelpool mainitud piirkondlikke migratsioonikeskusi (regional disembarkation platforms). | Macron: migrantidekeskused töötaksid vaid siis, kui Aafrika riigid nõus on | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast Nigeeria visiiti ütles BBC intervjuus Macron, et paljud Aafrika riigid kardavad, et sellised keskused toimiksid migrantidele tõmbekeskustena. Siiani ei ole ükski Aafrika riik olnud nõus põgenikelaagrit rajama, vahendas Politico.
Sellised migrantidelaagrid oleks kompromissiks nende EL-i juhtide vahel, kes tahavad kehtestada karmimaid piirikontrolle, ja nende, kes pooldavad pehmemaid lahendusi. Uutes keskustes saaksid ametnikud teineteisest eristada reaalset rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi ja majanduslikel põhjustel liikuvaid migrante.
Macroni peamiseks prioriteediks on inimestele selgeks teha, et nad ei võtaks hullumeelseid riske, et jõuda Eroopasse. Rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni (IOM) andmetel on sel aastal Vahemerel hukkunud üle 1000 migrandi.
Alates 2015. aasta lõpust on küll migrantide hulk langenud, kuid jääb senini tõsiseks probleemiks.
Näiteks Itaalia sulges seetõttu juunis oma sadamad vabaühenduste laevadele, mis on seni tegelenud migrantide päästmisega Vahemerelt.
Euractiv kirjutab omakorda, et Aafrika Liidu kohtumisele kogunenud riigijuhid kiitsid esmaspäeval heaks plaani luua uus üksus, mille kaudu omavahel migratsiooniküsimusi koordineerida. Samal ajal lükkasid nad aga tagasi EL-i plaani rajada Aafrikasse eelpool mainitud piirkondlikke migratsioonikeskusi (regional disembarkation platforms).
### Response:
Macron: migrantidekeskused töötaksid vaid siis, kui Aafrika riigid nõus on |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui pärast 1980. aasta legendaarset Kadrioru jalgpallimatši andsid võimud punkparoodiabändile Propeller (asutatud 1979) korralduse esineda edaspidi ilma P. Volkonskita, sai Propellerist sujuvalt džässrokki mängiv ning provotseerivalt süütut nime kandev instrumentaalansambel Kaseke."
20. juulil ilmub Vaiguviiuli plaadifirma alt piiratud tiraažiga Kasekese topeltvinüül ja CD "Põletussõnum".
Kaseke tegutses aastail 1980–1984 ning pälvis kiiresti tähelepanu ja tunnustuse. Juba 1981. aastal auhinnati bändi Tartu muusikapäevade grand prix 'ga ning 1984. aastal valis muusikapäevade publik Kasekese koguni parimaks Eesti ansambliks.
Lühiajalisele tegevusele vaatamata jõuti siiski kahe plaadini – singli mõõtu "Sõnum" (1981) ning kauamängiv "Põletus" (1983). Mõlema helikandja palad on taastatuna ja algupärases järjestuses pressitud kahele 45-se pöörlemiskiirusega plaadile pealkirjaga "Põletussõnum". Kõik omaaegsed lood on remasterdatud ning kõlavad just sellisena, nagu nad 1980. aastate alguses olid mõeldud.
Vinüülikomplektiga tuleb kaasa ka DVD "Põletuspeegeldus", kuhu on koondatud Kasekese eredamad ülesastumised televisioonis ning kontserdilavadel (muuhulgas ka 1984. aasta Tartu muusikapäevadelt ning 2014. aasta Sõru Jazzilt). | Eesti džässrokibänd Kaseke annab pärast kolmekümmet aastat välja albumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui pärast 1980. aasta legendaarset Kadrioru jalgpallimatši andsid võimud punkparoodiabändile Propeller (asutatud 1979) korralduse esineda edaspidi ilma P. Volkonskita, sai Propellerist sujuvalt džässrokki mängiv ning provotseerivalt süütut nime kandev instrumentaalansambel Kaseke."
20. juulil ilmub Vaiguviiuli plaadifirma alt piiratud tiraažiga Kasekese topeltvinüül ja CD "Põletussõnum".
Kaseke tegutses aastail 1980–1984 ning pälvis kiiresti tähelepanu ja tunnustuse. Juba 1981. aastal auhinnati bändi Tartu muusikapäevade grand prix 'ga ning 1984. aastal valis muusikapäevade publik Kasekese koguni parimaks Eesti ansambliks.
Lühiajalisele tegevusele vaatamata jõuti siiski kahe plaadini – singli mõõtu "Sõnum" (1981) ning kauamängiv "Põletus" (1983). Mõlema helikandja palad on taastatuna ja algupärases järjestuses pressitud kahele 45-se pöörlemiskiirusega plaadile pealkirjaga "Põletussõnum". Kõik omaaegsed lood on remasterdatud ning kõlavad just sellisena, nagu nad 1980. aastate alguses olid mõeldud.
Vinüülikomplektiga tuleb kaasa ka DVD "Põletuspeegeldus", kuhu on koondatud Kasekese eredamad ülesastumised televisioonis ning kontserdilavadel (muuhulgas ka 1984. aasta Tartu muusikapäevadelt ning 2014. aasta Sõru Jazzilt).
### Response:
Eesti džässrokibänd Kaseke annab pärast kolmekümmet aastat välja albumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vatikan oli paavsti 22.-25. septembrini kestvast Balti-visiidist teatanud juba varem, kuid neljapäeval tegi selle kohta teatavaks uusi üksikasju.
Leedus, kus usklike enamuse moodustavad katoliiklased, külastab ta nii Vilniust kui ka peab 23. septembril Kaunases pargis missa.
Lätis, kus suur osa riigi kristlastest on kas õigeusklikud või protestandid, kuid ligi kolmandik elanikkonnast katoliiklased, peab Franciscus 24. septembril Riias oikumeenilise kohtumise ning külastab ka Püha Jakobi kirikut.
Eestis kohtub Franciscus ühes luteri kirikus noortega ja peab seejärel Vabaduse väljakul missa. | Paavst peab Eestit külastades Vabaduse väljakul missa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vatikan oli paavsti 22.-25. septembrini kestvast Balti-visiidist teatanud juba varem, kuid neljapäeval tegi selle kohta teatavaks uusi üksikasju.
Leedus, kus usklike enamuse moodustavad katoliiklased, külastab ta nii Vilniust kui ka peab 23. septembril Kaunases pargis missa.
Lätis, kus suur osa riigi kristlastest on kas õigeusklikud või protestandid, kuid ligi kolmandik elanikkonnast katoliiklased, peab Franciscus 24. septembril Riias oikumeenilise kohtumise ning külastab ka Püha Jakobi kirikut.
Eestis kohtub Franciscus ühes luteri kirikus noortega ja peab seejärel Vabaduse väljakul missa.
### Response:
Paavst peab Eestit külastades Vabaduse väljakul missa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ansamblisse Mees Inc. kuuluvad Frank-Leander Sapego (bändi liider), Joonas Ärmpalu (kitarr), Rihard Niinberg (trummid), Tiit Liblik (kitarr, süntesaator, vokaal) ja Karl-Silvar Alemaa (basskitarr). Lisaks teeb plaadil kaasa Hyrr Innokent Vainola, kes on tuntud bändist Ouu.
Suvel saab ansamblit Mees Inc. näha esinemas 7. juulil festivalil Mägede Hääl ning 22. juulil Positivus festivalil Lätis. | Ansambel Mees Inc. avaldas debüütalbumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ansamblisse Mees Inc. kuuluvad Frank-Leander Sapego (bändi liider), Joonas Ärmpalu (kitarr), Rihard Niinberg (trummid), Tiit Liblik (kitarr, süntesaator, vokaal) ja Karl-Silvar Alemaa (basskitarr). Lisaks teeb plaadil kaasa Hyrr Innokent Vainola, kes on tuntud bändist Ouu.
Suvel saab ansamblit Mees Inc. näha esinemas 7. juulil festivalil Mägede Hääl ning 22. juulil Positivus festivalil Lätis.
### Response:
Ansambel Mees Inc. avaldas debüütalbumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistluste avamine toimub kell 12.45 ning esimese alana on kell 13 kavas naiste 100 m tõkkejooks. Karikavõistlused on sportlaste jaoks ka heaks võimaluseks täita augustis toimuvate Euroopa meistrivõistluste normatiive.
Meeste kettaheites saab näha Gerd Kanteri (Tallinna SS Kalev) ja Martin Kupperi (Audentese SK) duelli.
Naiste kolmikhüppes on stardis hiljuti EM-i normi alistanud Tähti Alver (Nõmme KJK), kellele pakub konkurentsi Merilyn Uudmäe (Audentese SK). Meeste kolmikhüppes on kohal vigastusega hädas olnud Igor Syunin (TÜ/ASK).
Meeste teivashüppes hakkavad tõenäoliselt esikoha nimel võitlema Robin Nool (SK Elite Sport) ja Sander Moldau (Rakvere KJK Vike). Naiste teivashüppes saab näha hiljuti Balti meistrivõistlustel Eesti rekordinumbrid 4.35-ni nihutanud Reena Kolli (KJK Visa).
Meeste 400 m jooksus tuleb favoriidina rajale Tony Nõu (Audentese SK).
Mitmevõistleja Grit Šadeiko (TÜ/ASK) teeb kaasa 200 m jooksus ja pakub seega konkurentsi Õilme Võrole (Võru KJK Lõunalõvi) ning Marje Nurgale (Individuaalvõistleja).
Naiste vasaraheite Eesti rekordi omanik Anna Maria Orel (Tallinna SS Kalev) testib Kadriorus samuti EM-i eel vormi. EM-i pileti kindlustanud Liina Laasma (Audentese SK) on võidumõtetega stardis naiste odaviskes.
Meeste 1500 m jooks toob stardijoonele Andi Nooda (Tartu SS Kalev), kellele pakuvad konkurentsi takistusjooksja Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev), Allar Lamp (TÜ/ASK), Olavi Allase (KJK Järva) jt. Naiste 1500 m distantsil on favoriidina stardis Liina Tšernov. | Eesti karikavõistlustel Kadriorus osalevad mitmed tippkergejõustiklased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistluste avamine toimub kell 12.45 ning esimese alana on kell 13 kavas naiste 100 m tõkkejooks. Karikavõistlused on sportlaste jaoks ka heaks võimaluseks täita augustis toimuvate Euroopa meistrivõistluste normatiive.
Meeste kettaheites saab näha Gerd Kanteri (Tallinna SS Kalev) ja Martin Kupperi (Audentese SK) duelli.
Naiste kolmikhüppes on stardis hiljuti EM-i normi alistanud Tähti Alver (Nõmme KJK), kellele pakub konkurentsi Merilyn Uudmäe (Audentese SK). Meeste kolmikhüppes on kohal vigastusega hädas olnud Igor Syunin (TÜ/ASK).
Meeste teivashüppes hakkavad tõenäoliselt esikoha nimel võitlema Robin Nool (SK Elite Sport) ja Sander Moldau (Rakvere KJK Vike). Naiste teivashüppes saab näha hiljuti Balti meistrivõistlustel Eesti rekordinumbrid 4.35-ni nihutanud Reena Kolli (KJK Visa).
Meeste 400 m jooksus tuleb favoriidina rajale Tony Nõu (Audentese SK).
Mitmevõistleja Grit Šadeiko (TÜ/ASK) teeb kaasa 200 m jooksus ja pakub seega konkurentsi Õilme Võrole (Võru KJK Lõunalõvi) ning Marje Nurgale (Individuaalvõistleja).
Naiste vasaraheite Eesti rekordi omanik Anna Maria Orel (Tallinna SS Kalev) testib Kadriorus samuti EM-i eel vormi. EM-i pileti kindlustanud Liina Laasma (Audentese SK) on võidumõtetega stardis naiste odaviskes.
Meeste 1500 m jooks toob stardijoonele Andi Nooda (Tartu SS Kalev), kellele pakuvad konkurentsi takistusjooksja Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev), Allar Lamp (TÜ/ASK), Olavi Allase (KJK Järva) jt. Naiste 1500 m distantsil on favoriidina stardis Liina Tšernov.
### Response:
Eesti karikavõistlustel Kadriorus osalevad mitmed tippkergejõustiklased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pressiesindaja Dmitri Peskov kommenteeris sellisel viisil Briti julgeolekuministri Ben Wallace'i avaldust, milles viimane kutsus Moskvat üles jagama informatsiooni keemiarelva Novitšok kohta, vahendas Reuters.
"Oma häbiks pean ma tunnistama, et ma ei tea, kes Ben Wallace on," ütles Peskov kõigepealt ajakirjanike küsimustele vastates.
"Kuid minister teab väga hästi, et Venemaa tegi ettepaneku ühiseks juurdluseks juba tükk aega tagasi ning et see ettepanek oli päevakorras. See tehti tükk aega tagasi ja kahjuks ei näita Briti pool selliste ettepanekute suhtes üles mingit huvi," rääkis Kremli kõneisik.
Peskov märkis, et Kremlit teevad uued uudised Inglismaalt murelikuks ja Moskva loodab, et kaks Briti kodanikku paranevad.
Samuti mainis Peskov, et tema teada ei ole Suurbritannia seoses äsjase juhtumiga Moskvale mingeid taotlusi esitanud.
Endise luureametniku Sergei Skripali ja tema tütre Julia ründamist märtsis on Venemaa esindajad korduvalt eitanud ja väitnud, et tegu olevat vandenõuga, mille eesmärgiks on kahjustada Venemaa mainet jalgpalli MM-i ajal.
Venemaa suursaatkond Hollandis aga teatas neljapäeval Twitteris, et Suurbritannia on rumal, kui arvab, et Moskva kasutaks Inglismaal keemiarelva samal ajal, kui Venemaal toimub jalgpalli MM.
"Kui lollideks nad (Venemaad) peavad, et me kasutaks "taas" nn Novitšokki keset FIFA MM-i... Show peab jätkuma?" seisis Vene saatkonna postituses.
Ka riigiduuma asespiiker Sergei Železnjak ütles riigitelevisioonile antud intervjuus, et uus intsident Suurbritannias paistab olevat kaitse rikkuda Inglise vutifännide positiivset muljet Venemaa kohta ning et Suurbritannial olevat vaja tekitada hüsteeriat varjamaks, mida Briti luureteenistused ise teevad.
Briti minister: Venemaa on see, kes saab Novitšoki kohta vastuseid anda
Briti julgeolekuminister Ben Wallace kutsus pärast uut mürgijuhtumit Venemaad üles andma täpsemat informatsiooni sõjalise närvigaasi Novitšok kohta.
Briti politsei teatas kolmapäeval, et Amesbury väikelinnas said kaks inimest tõsiseid tervisekahjustusi seoses ainega, mis hilisema analüüsi käigus osutus Nõukogude Liidus/Venemaal välja arendatud keemiarelvaks Novitšok. Sama mürgiga rünnati käesoleva aasta märtsis lähedal asuvas Salisbury linnas kunagist Venemaa luureametnikku Sergei Skripali ja tema tütart Juliat.
BBC teatel on mürgitada saanud inimesed Amesbury elanikest elukaaslased, 45-aastane Charlie Rowley ja 44-aastane Dawn Sturgess. Nad on kriitilises seisundis ja viibivad samas Salisbury haiglas, kus varem raviti Skripale. Skripalid said pärast pikka ravi haiglast välja ning Briti julgeolekuteenistused pakuvad neile kaitset.
Briti võimude teatel pole hetkel kindlalt teada, kas kaks juhtumit on omavahel seotud. Samuti pole veel kindlaks tehtud, kas Novitšok, mida kasutati Skripalide vastu ja millega puutus kokku Amesbury paar, on pärit samast partiist.
Politsei kinnitusel ei ole Amesbury elanike taustas midagi sellist, mis annaks alust arvata, et nemad olid mingi rünnaku sihtmärkideks. Praegu keskenduvad võimuesindajad sellele, et uurida välja, kus mürgitada saanud inimesed viimasel ajal ringi liikusid ja kus nad võisid Novitšokiga kokku puutuda.
Juhtumi uurimist juhib riiklik terroritõrjepolitsei koostöös Wiltshire'i krahvkonna politseiga.
Inglismaa kõrgeim tervishoiuametnik Sally Davies teatas, et oht elanikkonnale on siiski võrdlemisi madal. Samuti on võimuesindajatel seoses märtsikuise juhtumiga juba rohkelt kogemusi, kuidas mürgi jälgi ajada ja avalikkust kaitsta.
BBC julgeolekuanalüütik Gordon Corera peab kõige tõenäolisemaks teooriaks seda, et kaks Amesbury elanikku puutusid kuidagi kokku märtsis Skripalide ründamiseks kasutatud mürgiannuse jääkidega. Ka keemiarelvade ekspert Richard Guthrie arvas, et Skripalide vastu kasutatud mürgiannus visati ründajate poolt kuidagi ettevaatamatult minema.
Kui BBC hommikuse raadiosaate ajal julgeolekuminister Wallace'ilt küsiti, kas Salisbury ja Amesbury elanikud on endiselt ohus, vastas ta, et Novitšoki puhul on tegu väga väikese nõela otsimisega väga suurest heinakuhjast.
Minister selgitas, et juhtumiga tegelevad praegu "maailma parimad luureametnikud", kuid seniks, kuni pole selged kõik Skripalide ründamisega seotud asjaolud, ei saa ta ka mingit kinnitust avalikkusele anda.
"Ma ei saa anda garantiid, et te olete Manchesteris 100 protsenti terrorismi eest kaitstud, ja ma ei saa garanteerida ka seda, et te olete 100 protsenti kaitstud mürgi eest seni, kuni me ei tea kõiki detaile selle kohta, mis märtsis juhtus," nentis Wallace.
Suurbritannia on süüdistanud Skripalide mürgitamises Venemaad, Moskva on aga kõiki süüdistusi eitanud.
"Venemaa saab selle halva heaks teha, nad saaksid meile öelda, mis juhtus, mida nad tegid ning täita märkimisväärsed lüngad, mida me selgitada üritame," rõhutas Briti julgeolekuminister. "Venemaa on see, kes võib anda kõik niidiotsad, et inimeste julgeolekut oleks võimalik tagada."
Neljapäeval peaks Novitšoki teemal tegema Briti alamkojas avalduse ka siseminister Sajid Javid. | Venemaa Novitšoki-juhtumist: kui lollideks nad meid peavad? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressiesindaja Dmitri Peskov kommenteeris sellisel viisil Briti julgeolekuministri Ben Wallace'i avaldust, milles viimane kutsus Moskvat üles jagama informatsiooni keemiarelva Novitšok kohta, vahendas Reuters.
"Oma häbiks pean ma tunnistama, et ma ei tea, kes Ben Wallace on," ütles Peskov kõigepealt ajakirjanike küsimustele vastates.
"Kuid minister teab väga hästi, et Venemaa tegi ettepaneku ühiseks juurdluseks juba tükk aega tagasi ning et see ettepanek oli päevakorras. See tehti tükk aega tagasi ja kahjuks ei näita Briti pool selliste ettepanekute suhtes üles mingit huvi," rääkis Kremli kõneisik.
Peskov märkis, et Kremlit teevad uued uudised Inglismaalt murelikuks ja Moskva loodab, et kaks Briti kodanikku paranevad.
Samuti mainis Peskov, et tema teada ei ole Suurbritannia seoses äsjase juhtumiga Moskvale mingeid taotlusi esitanud.
Endise luureametniku Sergei Skripali ja tema tütre Julia ründamist märtsis on Venemaa esindajad korduvalt eitanud ja väitnud, et tegu olevat vandenõuga, mille eesmärgiks on kahjustada Venemaa mainet jalgpalli MM-i ajal.
Venemaa suursaatkond Hollandis aga teatas neljapäeval Twitteris, et Suurbritannia on rumal, kui arvab, et Moskva kasutaks Inglismaal keemiarelva samal ajal, kui Venemaal toimub jalgpalli MM.
"Kui lollideks nad (Venemaad) peavad, et me kasutaks "taas" nn Novitšokki keset FIFA MM-i... Show peab jätkuma?" seisis Vene saatkonna postituses.
Ka riigiduuma asespiiker Sergei Železnjak ütles riigitelevisioonile antud intervjuus, et uus intsident Suurbritannias paistab olevat kaitse rikkuda Inglise vutifännide positiivset muljet Venemaa kohta ning et Suurbritannial olevat vaja tekitada hüsteeriat varjamaks, mida Briti luureteenistused ise teevad.
Briti minister: Venemaa on see, kes saab Novitšoki kohta vastuseid anda
Briti julgeolekuminister Ben Wallace kutsus pärast uut mürgijuhtumit Venemaad üles andma täpsemat informatsiooni sõjalise närvigaasi Novitšok kohta.
Briti politsei teatas kolmapäeval, et Amesbury väikelinnas said kaks inimest tõsiseid tervisekahjustusi seoses ainega, mis hilisema analüüsi käigus osutus Nõukogude Liidus/Venemaal välja arendatud keemiarelvaks Novitšok. Sama mürgiga rünnati käesoleva aasta märtsis lähedal asuvas Salisbury linnas kunagist Venemaa luureametnikku Sergei Skripali ja tema tütart Juliat.
BBC teatel on mürgitada saanud inimesed Amesbury elanikest elukaaslased, 45-aastane Charlie Rowley ja 44-aastane Dawn Sturgess. Nad on kriitilises seisundis ja viibivad samas Salisbury haiglas, kus varem raviti Skripale. Skripalid said pärast pikka ravi haiglast välja ning Briti julgeolekuteenistused pakuvad neile kaitset.
Briti võimude teatel pole hetkel kindlalt teada, kas kaks juhtumit on omavahel seotud. Samuti pole veel kindlaks tehtud, kas Novitšok, mida kasutati Skripalide vastu ja millega puutus kokku Amesbury paar, on pärit samast partiist.
Politsei kinnitusel ei ole Amesbury elanike taustas midagi sellist, mis annaks alust arvata, et nemad olid mingi rünnaku sihtmärkideks. Praegu keskenduvad võimuesindajad sellele, et uurida välja, kus mürgitada saanud inimesed viimasel ajal ringi liikusid ja kus nad võisid Novitšokiga kokku puutuda.
Juhtumi uurimist juhib riiklik terroritõrjepolitsei koostöös Wiltshire'i krahvkonna politseiga.
Inglismaa kõrgeim tervishoiuametnik Sally Davies teatas, et oht elanikkonnale on siiski võrdlemisi madal. Samuti on võimuesindajatel seoses märtsikuise juhtumiga juba rohkelt kogemusi, kuidas mürgi jälgi ajada ja avalikkust kaitsta.
BBC julgeolekuanalüütik Gordon Corera peab kõige tõenäolisemaks teooriaks seda, et kaks Amesbury elanikku puutusid kuidagi kokku märtsis Skripalide ründamiseks kasutatud mürgiannuse jääkidega. Ka keemiarelvade ekspert Richard Guthrie arvas, et Skripalide vastu kasutatud mürgiannus visati ründajate poolt kuidagi ettevaatamatult minema.
Kui BBC hommikuse raadiosaate ajal julgeolekuminister Wallace'ilt küsiti, kas Salisbury ja Amesbury elanikud on endiselt ohus, vastas ta, et Novitšoki puhul on tegu väga väikese nõela otsimisega väga suurest heinakuhjast.
Minister selgitas, et juhtumiga tegelevad praegu "maailma parimad luureametnikud", kuid seniks, kuni pole selged kõik Skripalide ründamisega seotud asjaolud, ei saa ta ka mingit kinnitust avalikkusele anda.
"Ma ei saa anda garantiid, et te olete Manchesteris 100 protsenti terrorismi eest kaitstud, ja ma ei saa garanteerida ka seda, et te olete 100 protsenti kaitstud mürgi eest seni, kuni me ei tea kõiki detaile selle kohta, mis märtsis juhtus," nentis Wallace.
Suurbritannia on süüdistanud Skripalide mürgitamises Venemaad, Moskva on aga kõiki süüdistusi eitanud.
"Venemaa saab selle halva heaks teha, nad saaksid meile öelda, mis juhtus, mida nad tegid ning täita märkimisväärsed lüngad, mida me selgitada üritame," rõhutas Briti julgeolekuminister. "Venemaa on see, kes võib anda kõik niidiotsad, et inimeste julgeolekut oleks võimalik tagada."
Neljapäeval peaks Novitšoki teemal tegema Briti alamkojas avalduse ka siseminister Sajid Javid.
### Response:
Venemaa Novitšoki-juhtumist: kui lollideks nad meid peavad? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa sõnul on Katrina Lehise tõusmine EM-i pjedestaali kõrgeimale astmele suurepärane näide sihi- ja meelekindluse olulisusest. "Katrina oskus pingelistel hetkedel keerulised olukorrad enda kasuks pöörata kirjeldab ilmekalt tema võidutahet ja võimet anda endast maksimum. Tema suutlikkus tulla toime suurte väljakutsetega on inspireeriv," ütles Sõõrumaa. "Õnnitlen Katrinat, tema treenerit ja kõiki abilisi ning suur tänu Eesti rahvale pakutud erakordsete ja meeldejäävate hetkede eest."
Rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalipreemiad määratakse vastavalt EOK täitevkomitee poolt kinnitatud korrale. Selle kohaselt on Euroopa meistrivõistluste kuldmedali võitmise korral sportlase preemia suuruseks 19 000 eurot. Treeneri preemia suuruseks on pool sportlasele makstavast summast ehk 9 500 eurot. | EOK premeerib Euroopa meistrit ja tema treenerit 28 500 euroga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa sõnul on Katrina Lehise tõusmine EM-i pjedestaali kõrgeimale astmele suurepärane näide sihi- ja meelekindluse olulisusest. "Katrina oskus pingelistel hetkedel keerulised olukorrad enda kasuks pöörata kirjeldab ilmekalt tema võidutahet ja võimet anda endast maksimum. Tema suutlikkus tulla toime suurte väljakutsetega on inspireeriv," ütles Sõõrumaa. "Õnnitlen Katrinat, tema treenerit ja kõiki abilisi ning suur tänu Eesti rahvale pakutud erakordsete ja meeldejäävate hetkede eest."
Rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalipreemiad määratakse vastavalt EOK täitevkomitee poolt kinnitatud korrale. Selle kohaselt on Euroopa meistrivõistluste kuldmedali võitmise korral sportlase preemia suuruseks 19 000 eurot. Treeneri preemia suuruseks on pool sportlasele makstavast summast ehk 9 500 eurot.
### Response:
EOK premeerib Euroopa meistrit ja tema treenerit 28 500 euroga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas iseloomustada julgeolekuolukorda, milles Eesti praegu asub?
Julgeolekuolukord on mitmetahuline. Mina seda ühe lausega kokku võtta ei oska. Dünaamiline, kui otsida ühte sõna.
Läänemaailma ühtsus mõraneb?
Kindlasti on asjad, mida peeti iseenesestmõistetavaks, sattunud debati objektiks. See ei tähenda, et mõraneb või laguneb. Muidugi aga muudab üleüldine kaootilisus raskemaks julgeolekualased ennustused ja hapramaks üldise kindlustunde.
Ent kui vaadata, mis seisus on meie iseseisev kaitsevõime ning kollektiivkaitse koos liitlaste kohaloleku ja nende suutlikkusega meile appi tulla, siis oleme täna paremas seisus kui kunagi varem.
Meie riskide pilt muutub iga päevaga, nagu tõdes Ott Lumi, omaaegne Eesti poliitika üks halle kardinale. Milline on praegu meie suurim risk?
Kui meie jääme seisma ja liiga rahulolevaks, siis kipuvad maailma arengud liikuma eest ära. Oleme väike riik, peame kogu aeg rabelema, kogu aeg muretsema. Loomulikult mitte kaotades närvi, muutudes paaniliseks. Aga kui vahepeal tekkis inimestel tunne, eriti pärast NATO-ga liitumist 2004-2005, et Eesti julgeolekupoliitika mõttes on ajalugu lõppenud ja edasi tuleb tegeleda ainult tehnilise manageerimisega – see mõte oli ekslik toona, täna saavad juba kõik aru, et niisama jõude istumist ei saa sellises geograafilises asukohas elav väikeriik lubada.
Jah, kõige suurem risk on endaga liigselt rahule jääda.
2005-2008 töötasite Washingtoni saatkonnas poliitikadiplomaadina ja 2013-2014 kaitsepoliitika nõunikuna. Olid nende aegade olulised tähised USA tugev toetus aprillirahutuste ja küberrünnakute järgsele Eestile, sh Tallinnasse loodavale NATO küberkaitsekeskusele ja viisavabadus, teisel korral aga USA üksuste saabumise Eestisse, vastuseks Venemaa sissetungile Ida-Ukrainasse ja Krimmi annekteerimisele?
Need märksõnad ju meelde tulevadki. Viisavabastuse puhul said ka ameeriklased aru, et ohtu ei määra sinu kodakondsus, vaid see, kes sa ise oled ning soovisid viisavabastuse süsteemi reformida. Eestil õnnestus end sinna haakida ja selles oli küll tubli annus meie tööd.
2007, pärast pronksiööd, nägime Ühendriikide selget toetust. President Ilves kutsuti Valgesse Majja, ööbimisega USA presidendi külalistemajas Blair House'is, toimusid kohtumised Kapitooliumil, toonane Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi palus kohtumist Eesti riigipeaga ja vahetult enne selle toimumist palus ka toonane vabariiklaste ehk vähemuse liider Esindajatekojas, John Boehner võimalust kohtumise juures viibida. Hiljem sai John Boehnerist Esindajatekoja spiiker. Seega toetus, mida Ameerika siis Eestile väljendas, oli tuntav ja nähtav, märgilise tähtsusega meie julgeolekule.
Siiski, kohe ei öelnud kõik Washingtonis, et NATO küberkaitsekeskus Tallinnas on suurepärane idee?
Julgeolekupoliitikas, üldse riikidevahelistes suhetes on vähe iseenesestmõistetavaid asju. Ka mõtteid, mis meile tunduvad 100 protsenti loogilised, tuleb paratamatult liitlastele selgitada ja seletada, neid tuleb veenda, et need mõtted on õiged ja nendega tasub tegeleda.
Ühes on kõik riigid võrdsed ja siin pole vahet, kas räägime rohkem kui miljardilise rahvaarvuga Hiinast või 1,3 miljoni elanikuga Eestist. Nimelt on igal inimesel ainult 24 tundi ööpäevas, mille hulgast tuleb osa tunde kulutada magamisele, söömisele ja teistele isiklikele toimingutele. Järelikult on küsimus, millise probleemiga riigi juhtkond tegeleb, mõnikord olulisem kui see, kas ta selle probleemiga tegeleb õigesti. Eestile on siin väljakutse olla õigetel aegadel päevakorras inimeste jaoks, kes on meile otsustavates liitlasriikides otsustaval hetkel otsustaval ametikohal.
Küberkaitse puhul mõistsid toona kõik, et see on tähtis teema. Probleem oli, kas idee luua Tallinnasse NATO küberkaitsekeskus on nii oluline, et jõuab vajalike inimeste laudadele ja nende tundide sisse, kui nad sedalaadi asju otsustavad. Siin aitasid oluliselt kaasa meid tabanud küberründed, me kasutasime nende rünnakute toimumise ära.
Pentagon vaatas seda ideed alguses pikkade hammastega?
Seda ei taha ma nüüd nii täpselt meenutada. Niisuguste küsimuste ettevalmistamise käigus on alati pikkade hammastega ametnikke ja institutsioone. See ei tähenda, et keegi oli tingimata vastu, küll küsiti seal keerulisi, aga õigustatud küsimusi.
Kui kergelt tuli aastal 2014 USA üksuste Eestisse saatmise otsus ehk boots on the ground?
Sellele eelnes ka mitu aastat eeltööd ameeriklaste ja NATO teiste liitlastega. Kui Venemaa annekteeris Krimmi ja alustas sõjategevust Ida-Ukrainas, panime sisse kiirema käigu.
Otsused USA-s sündisidki siis väga kiiresti ja need viidi ellu väga kiiresti. Varssavi tippkohtumine [2016] kinnitas, et see ei ole ühe riigi initsiatiiv, vaid kogu NATO töö. Ja kõik NATO liikmesriigid olid nõus, et siia tuleb liitlaste pataljoni lahingugrupp, kuhu paljud riigid on panustanud.
Seega, kui otsime kinnitust, et NATO töötab, ei ole meil vaja vaadata kaugemale kui Tapale või Adažisse Lätis või Ämarile või Šiauliaisse Leedus.
Samas mäletame, et kui esimest korda ütlesime Eesti meedias liitlaste kohaloleku mõtte välja, oli siingi palju neid, kes tõttasid seda kritiseerima, arvasid, et seda ei juhtu kunagi ja kui juhtub, oleks see meie julgeolekule kahjulik. Nii on ikka, et kui tahame olla ajakohased, siis peame olema paljude arvates ajast ees või vähemalt ees sellest, kuidas paljud ajakohasust näevad. Või vastupidi, olema väga tagurlikud, kui peab paika väide, et aeg kipub ennast kordama. Sellest kõigest ei tohi heituda, ei maksa karta enda läbi mõeldud positsiooni.
Jonatan Vseviov. Autor: Priit Mürk/ERR
Eesti-USA liitlassuhe nagu kogu Atlandi-ülene julgeolekutelg tundusid siis vankumatud ja treitud roostevabast terasest?
Nii tundub paljuski siiamaani. Kui vaadata meie sõjalist koostööd, kui kaugele oleme jõudnud kaitsealaste algatustega NATO-s, siis see poleks võimalik, kui kõik liitlased, ka USA, seda ei toetaks.
Oli aeg, ja see ei olnud väga ammu, kui klassikalised kollektiivkaitse küsimused ehk kuidas kaitsta vajadusel NATO territooriumi, asusid NATO-s kui organisatsioonis kaugel perifeerias, nüüd asuvad need NATO igapäevases südamikus. Seni paberile joonistatud kollektiivkaitsest on saanud tegelik kollektiivkaitse, mis seisab kahel sambal: need väed, mis on juba siin ja need väed, mis vajadusel siia appi tulevad. See eeldab nii plaane, vägesid, meie suutlikkust nihutada neid Euroopas üle riigipiiride, neid vastu võtta, nendega koos tegutseda jne. Et NATO täna selle kõigega tegeleb, on Walesi [2014] ja Varssavi tippkohtumiste tulemus ja tõukub Venemaa tegevusest Ukrainas – Krimmi annekteerimisest ja sõjast Donbassis.
Kuivõrd on see nüüd teistsugune USA, kuhu lähete Eesti suursaadikuks?
Võimule on tulnud uus administratsioon, vahetunud välja suur osa ametnikkonnast. Muidugi on see uus Ameerika, nagu oli see uus, kui Barack Obama sai presidendiks pärast George W. Bushi või George W. Bush pärast Bill Clintonit.
Selgelt erinev on stiil, millega Ameerika Ühendriigid räägivad. Osaliselt tuleneb see inimestest, kes on võimul ning samuti meedia arenemisest. Möödas on ju aeg, kui inimesed said enamiku uudistest õhtul telerist või hommikul ajalehtedest. Me elamegi 24/7 toimivas uudistetsüklis, kus on paratamatu, et kõik tuleb ja läheb väga-väga kiiresti.
Kui kuristiku serval on Atlandi-ülesed suhted?
Need ei ole kuristiku serval. See, mida täna kogeme, on võrreldav tuulise ilma või tormise merega. See ei ole kuristik, millesse oleme kohe kukkumas, vaid lennukis natuke raputab, aga me ju teame, et kuigi turbulents raputab, ei ole see enamikel juhtudel ohtlik.
Siis kui turvavöö on kinni.
Turvavööd tuleb alati kinni hoida, sest turbulents võib tulla ka ootamatult.
President Trump nimetas valimiskampaania ajal NATO-t aegunuks ja hiljuti tituleeris Euroopa Liitu sama halvaks nagu Hiina. Kas USA ikka on endiselt Euroopa liitlane?
Jah, USA on Euroopa liitlane. Ja arvan, et ka Euroopa on USA liitlane. See muidugi ei tähenda, et USA ja Euroopa jagaksid iga viimast kui arvamust, nii pole kunagi olnud ja nii ei hakka kunagi olema. Atlandi-ülest suhet on ikka iseloomustanud ka avalikud ja võrdlemisi jõulised arvamuste lahknemised mitmete Euroopa riikide ja USA vahel. Mõelgem või Iraagi sõja algusele.
Seda suhet raamib arusaamine, et peamiselt ebaturvalises maailmas on meil – eurooplastel ja ameeriklastel – oluliselt rohkem ühiseid jooni kui erinevusi. Selles ebaturvalises maailmas ei ole kellelgi võimalik üksinda oma eluviisi kaitsta ning siin oleme me üksteisele loomulikud liitlased.
Ja kui rääkida NATO-st, siis ei ole ühtegi teist organisatsiooni, mis suudaks tagada julgeolekut külma sõja ajal ja siis minna juhtima sõjalist operatsiooni Afganistanis, kümnete tuhandete Euroopa sõdurite osalusel.
Trumpile ei meeldi Euroopa Liit, kes on talle paljudes asjades võrdväärne partner, mida ükski liikmesriik eraldi ei suudaks. Kuidas on Trumpi ja NATO-ga?
Seda on muidugi kõige õigem küsida ameeriklastelt, Valge Maja pressiruumis või Air Force One pardal. Kas sinna on ka ERR kutsutud?
Veel ei ole. President Trump oli valmiskampaania ajal NATO suhtes küllalt skeptiline, nimetades seda aegunud organisatsiooniks.
Skeptiline ja kriitiline, rääkides Euroopa liitlaste kaitsekuludest. Täpselt sama kriitiline oli ka Obama administratsioon. Mulle tuleb meelde kunagine Ameerika kaitseminister Robert Gates, kes tõstatas selle küsimuse NATO kaitseministrite kohtumisel ja rõhutas: "Täna räägin sellest 2 protsendi probleemist mina, aga uskuge, kui ma seda teile kinnitan, et Ameerika rahvas ja nende esindajad seadusandjate näol ei kannata enam kaua olukorda, kus meil on [kaitsekulutusteks] 2 protsenti SKT-st kokku lepitud ja me seda ei järgi." 2 protsendi teema jõudis Walesi tippkohtumise lõppjäreldustesse ja nii ei tohiks tulla kellelegi üllatusena, et nüüd seda niimoodi tõstatatakse.
Jutt käib ju meie enda sõjalisest eelarvest, millega me ise loome endale sõjalisi võimeid.
Eesti on sees brittide ja prantslaste kaitsealgatustes, näiteks Mali operatsioonil. On see meie julgeolekuvaiba laiemaks venitamine, et me ei toetu enam rõhutatult USA-le?
Muidugi, aga oma olemuselt ei ole seda midagi uut. Soov arendada lähedasi suhteid Euroopa suurriikidega on iseloomustanud Eesti kaitsepoliitikat juba aastaid. Brittidega olime pikka aega koos Lõuna-Afganistani igas mõttes kuumas piirkonnas. Olime operatsioonil koos sakslastega. Oleme püüdnud osaleda kõigil NATO operatsioonidel ja Euroopa Liidu olulisematel operatsioonidel. Me peame olema kohal seal, kus meie vahetud liitlased tajuvad enda julgeolekuhuve.
Sõnaga – me ei pane mune ühte korvi?
Me pole kunagi pannud oma julgeolekumune ühte korvi ja see poleks ka mõistlik. Ja meie julgeolekumunad ka ei ole ühes korvis.
Kuivõrd oleks NATO võimalik ilma USA-ta?
NATO on organisatsioon, mis seob USA-d ja Euroopat ning ilma ühe pooleta ei saa ta eksisteerida.
Jonatan Vseviov. Autor: Priit Mürk/ERR
Tähendab, Urmas Paet eksib, kui ütleb, et lõpmatuseni ei saa USA-le loota, mistõttu peame tõstma Euroopa Liidu kaitsekoostööd ning suurendama oluliselt ja kiirelt Euroopa kaitsevõimekust?
Urmas Paet ei eksi kindlasti selles, et Euroopa kaitsevõimekust ja kaitsekoostööd peamegi tõstma. Ei tasu selles otsida vastuolu USA või NATO-ga, sest Euroopa projektidest sünnib kasu NATO kollektiivkaitsele. Üks kõige praktilisemaid näiteid on sõjalise mobiilsuse initsiatiiv, rahuaegne vägede piiriülene liikumine.
Sõjaline Schengen, on selle kohta öeldud.
On öeldud, aga see pole lõpuni õnnestunud väljend, sest sõjaline mobiilsus ei haara vaid regulatsioone, vaid ka seda, kuidas me oma taristu investeeringuid juhime ja kas arvestame ka NATO kollektiivkaitse sõjalisi vajadusi.
Kuivõrd suudaks Euroopa üksinda kaitsta Euroopat?
Sõjaliselt sõltub kelle või mille vastu ja kui kaua. Aga ilma Ameerika Ühendriikideta on Euroopa sõjaline kollektiivne enesekaitse väga raskesti ette kujutatav.
Kolleeg palus küsida, et võibolla tuleks Eestil sõlmida kaitselepingud Soome ja Rootsiga, kus oleks ka artikkel 5 – rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu?
Selliste lepingute üle on alati põnev arutada. Meil on juba Euroopa Liidu aluslepingud, kus on võrdlemisi jõulised sõnastused liikmesriikide kohustuse kohta üksteist vajadusel aidata. Meie suhted Soome, Rootsi ja teiste Põhjala riikidega on kaitsevaldkonnas erakordselt head, nii info ja kogemuste vahetamises kui ka praktilises koostöös. Ma ei näe probleeme Eesti julgeolekule Põhjala riikidest. (Muigab)
Pikaaegne diplomaat Jaak Jõerüüt laenas idanaabri keeleruumist kõnekäänu "Hirmunud vares kardab isegi põõsast" ning tõdes, et osadel eestlastel on kalduvus olla hirmunud vares igal võimalikul ja võimatul juhul. Kui hirmunud on meil põhjust olla, mõeldes Trumpi-Putini kohtumisele Helsingis?
Hirm on kõige halvem nõuandja. Ei tasu olla hirmunud.
Segaduses?
Ei tasu olla ka segaduses.
Kõhklustes?
Ei pea olema ka kõhklustes. Tuleb olla alati rahulik. Loomulikult, ainult sellest ei piisa. Peale selle, et olukorda kainelt ja rahulikult analüüsida, peame alati mõtlema, mis me nüüd siis teeme – nii siis, kui juhtub täiesti etteennustatav areng kui ka siis, kui juhtuvad etteennustamatud arengud. Väikeriik peab olema valmis vajadusel kiiresti liigutama nii iseennast kui ka oma suuri sõpru. Hirm, ärevus, segadus, peataolek selles kõiges loomulikult kasuks ei tule.
Mida me siis teeme, kui Trump pakuks Putinile tehingut: olgu, kui teie olete meie liitlaseks Iraani tuumaprogrammi tõelisel lõpetamisel, et see ei ohustaks enam Iisraeli ja Saudi-Araabiat ning näitate väljatuleku märke Ida-Ukrainast, siis meie pakume teile rahulikumat Läänemere piirkonda ega korralda siin enam nii palju sõjalisi õppusi?
Meil ei ole mõtet spekuleerida, mida teeksime ühel või teisel juhul.
Ise te ütlesite, et me peame olema valmis.
Alati oleme valmis erinevateks olukordadeks. Mõistuse piirides, muidugi.
Kas see kirjeldus oli ebamõistlik?
Arvan küll. Niisugust vahetuskaupa ei ole meil põhjust karta.
Põhja-Korea diktaator Kim sai Trumpilt vahetuskauba.
Mis ta sai?
USA ja Lõuna-Korea õppuste peatamise.
Vaatame, need protsessid on pikemad kui ainult üks [presidentide] kohtumine. Võtame rahulikult ja vaatame, kuhu arengud liiguvad, samuti Põhja-Koreas, sest paradoksaalsel kombel mõjutavad meie julgeolekut ka seal kauges piirkonnas toimuvad asjad.
Mis võib Helsingis tegelikult juhtuda?
Helsingis toimub Ameerika Ühendriikide presidendi ja Venemaa presidendi kohtumine, mille sarnaseid on korduvalt toimunud ka varem. Selle kohtumise pärast ei ole põhjust mures olla. Ja me saame pärast teada, mida seal arutati.
Twitteri kaudu?
Liitlaste vahel liigub info mitte ainult avalikke kanaleid pidi, liitlased informeerivad üksteist ka usalduslikumalt, et kuidas selliseid kohtumised kulgesid.
Mida peate selle kohtumise loogiliseks fookuseks? Süüria? Iraan? Ukraina?
Kui riigijuhid kohtuvad, püütakse läbi arutada kõik kahepoolseid suhteid mõjutavad olulised teemad. Venemaa ja USA puhul just need teemad ongi, mida te nimetasite. Püütakse leida kohti, kus oleks võimalik midagi kokku leppida, midagi parendada. Usun, et vastastikku käiakse läbi ka teemad, kui ei olda teineteise tegevusega rahul. Siis püütakse leida midagi, kus oleks võimalik selles olukorras koostööd arendada.
Kas ja millised oleksid USA-Vene ühised huvid?
Seda presidendid arutavadki ja püüavad neid ühiseid huve leida.
Jonatan Vseviov. Autor: Priit Mürk/ERR
Mida Eesti ootab NATO juulikuiselt tippkohtumiselt?
Kõigepealt sõnumit NATO ühtsuses. Ja siis tervet rida praktilisi edasiliikumisi suundadel, kus oleme alates Walesist ja Varssavist olnud. Liitlaste suutlikkus – kui vaja – sõjaliselt tugevdada erinevaid NATO piirkondi, sõjalise juhtimise küsimused, otsused NATO sõjalise struktuuri osas, et muuta seda vastavamaks tänastele vajadustele. Loodame kokku leppida täiendava diviisi tasemel staabi loomise, mis keskenduks just meie piirkonna kaitsele...
Millist kinnitust NATO ühtsusest Eesti loodab?
Kui NATO suudab langetada otsused, millest just rääkisin, siis on olemas ka kinnitus ühtsusest. Selleks, et NATO-s midagi vastu võetakse, peavad kõik liikmesriigid nõus olema.
Kas me tahame Eestisse rohkem liitlasüksusi?
Me tahame, et kollektiivkaitse oleks tegelik. Liitlaste kohalolek on oluline, siin me muretsema ei pea. Muidugi, alati saab paremini, ka merelise ja õhualase kohaloleku võtmes.
Olete osalenud kõigi NATO heidutusabinõude, millest nähtavaim on liitlaste kohalolek Balti riikides ja Poolas, ettevalmistamises ja rakendamises. Kui kauaks need üksused Eestisse jäävad?
Nii kauaks kuni vaja.
Mida me vajame NATO-lt, et tulla toime Venemaa suutlikkusega luua oma raketikompleksidega nn mull, mida tuntakse väljendiga no-go-area ja akronüümiga A2/AD (anti access area denial), mis tõkestaks siinses piirkonnas kogu lennuliikluse ning Suwalki koridoriga, mis on ainus ja kitsas ühendustee Balti riikide ja ülejäänud Euroopa vahel, ka vägede liigutamiseks maismaal?
Ükski mull ei tõkesta midagi 100-protsendiliselt. Meil on tarvis, et kõik – ka Venemaa – saaksid aru: sõjaline konflikt NATO-ga siin regioonis või mujal ei ole Venemaa enda huvides ning ei lõpe talle hästi. See ongi heidutus.
Teie järgmine ülemus, välisminister Sven Mikser on öelnud, et Vene-Saksa gaasijuhe Nord Stream 2 on geopoliitiline projekt, vastuolus Euroopa Liidu energiapoliitika põhimõtetega ja Venemaa jaoks hoob sekkuda Euroopa poliitikasse. Ka president Trump kutsus Saksamaad üles Nord Stream 2 peatama. Mis sellest teie arvates saab?
Ei tea, kui päris aus olla. Euroopas on neid, kes arvavad, et tegemist on Venemaa geopoliitilise sammuga ja on neid, kes näevad selles majanduslikku mõõdet. Eesti näeb esmajoones geopoliitilist mõõdet, mida on Venemaa juhtkond avalikes esinemistes ka välja öelnud, et energiakandjate eksport on nende riigile strateegiliselt oluline nagu ka sõltumatus väikestest vahendajatest suurte tarbijate ja Venemaa vahel.
See on keeruline küsimus. Sellega peab tegelema.
Kui suur peaks olema Eesti riigikaitse eelarve, mis praegu on ca 2 protsenti SKT-st ehk 500 miljoni euro ümber aastas?
Kaitseministeeriumi kantslerina, kes on enne töötanud kaitseplaneerimise asekantslerina ja juhtinud pikaajaliste plaanide koostamist saan öelda... Me oleme saavutanud tegelikult eksisteerivad sõjalised võimed, meil on realistlikud plaanid, et tekivad täielikult relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksused. Veel mõni aasta tagasi ei olnud see nii ja meie sõjaline võimekus oli oluliselt väiksem kui paberile joonistatud. Nii [õppused] Siil 2015 kui Siil 2018 testisid seda suures mahus, samuti lisaõppekogunemised, mis ilma igasuguse eelhoiatuseta testivad meie mobilisatsioonivõimekust, et kas meie üksused on päriselt kokku kutsutavad ja kas nad hakkavad eksisteerima. Kõik see on toimunud viimase paari aastaga, enne polnud see võimalik.
Enne – kui meil oli paberist riigikaitse?
Kui meie võimed olid paberil väga suured, aga tegelikkuses sedavõrd alamehitatud ja alavarustatud, et neid ei oleks olnud võimalik Siili-laadsele suurõppusele kokku kutsuda. Lisaõppekogunemine polnud juba tollase õigusruumi tõttu võimalik ja kui oleks olnudki, poleks olnud seda võimalik läbi viia.
Seda öeldes, pean ma nentima, et kaitsevaldkonnas on inflatsioon kiirem kui majanduses üldiselt ja relvasüsteemid kallinevad maailmaturul oluliselt suurema tempoga kui näiteks leib või piim meie poes.
See sõjavägi, mis Eestil on täna ja mida me oleme planeerinud arendada aastani 2026 on absoluutselt suurim, mida praeguse kaitse-eelarvega on võimalik luua. Ja kuna sõjalised võimed kallinevad kiiresti, siis – kui Eesti ei soovi järgmise kümne aasta plaanides järele anda tegeliku kaitsevõime loomises ja laskuda tagasi paberite joonistamisse või sõjaväe vähendamist, siis peab pidama maha tõsise debati, kas kaitsekulutusi suurendada.
Kui suur siis peaks olema riigikaitse eelarve?
Minu arvates suurem, kui täna.
Näiteks Sven Sakkov, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht, arutleb, kas kaitsekulud peaksid olema 2,5 või isegi 3 protsenti SKT-st.
Sven Sakkov on informeeritud ja tark inimene. Isiklikult olen temaga nõus.
Mis aga oluline – sõjaline võime tekib pika aja jooksul ja vajab püsivat rahastust. Ühekordse lisaeraldusega, ükskõik kui suur see ka poleks, ei ole võimalik luua ühtegi uut võimet. Nii, et kui tahame arutada, kas kaitse-eelarve peaks olema püsivalt 2,5 või 2,75 või 3,0 protsenti SKT-st, siis tähtis on silmas pidada tema püsivust. Me lepime kokku, et nii jääb. Nagu praegu oleme kokku leppinud 2 protsenti SKT-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud ja nn kaitseinvesteeringute programm laskemoona täiendavateks soetusteks.
Jonatan Vseviov. Autor: Priit Mürk/ERR
Millise tsiviilvaldkonna arvelt peaks kaitse-eelarvet tõstma?
Seda otsustavad poliitikud. Mina olen ametnik.
Kas kaitseministeeriumi ja kaitsevägi tuleksid toime suurema kaitse-eelarve mõistliku kasutamisega?
Jah. Me teame täpselt, kuhu see raha läheb. Kaitseministeeriumi valitsemisala suudab ära tarbida ka oluliselt suuremaid summasid kui tänane kaitse-eelarve. Oleme viimaste aastatega ehitanud nähtavasti Eesti ühe parima planeerimissüsteemi, millega juhtida vahendeid ja tegevusi. See võimaldab nii kaitseeelarve suurenemise kui vähenemise puhul selgelt valida, milliseid vajalikke võimeid saame endale juurde lubada või millistest peame loobuma.
Te ei pelga, et Eesti ostab küll liikursuurtükke, lähimaa õhutõrjevahendeid, laskemoona, varustust, aga kaitseväes ei jätku ohvitsere, kes selle kasutamisega toime tuleksid?
Meil on täna kaitseväes rohkem tegevväelasi kui kunagi varem pärast iseseisvuse taastamist. Jääme küll paarikümnega maha eesmärgist, mille ise oleme endale seadnud, kuid pingutame, et see mahajäämus kaoks.
Sõjakooli vastuvõtt on loid. Miks?
Täpselt küll selle aasta [vastuvõtu] numbreid ei tea, kuid pigem olen kuulnud, et need on positiivsed. Populaarsemaks on muutunud õhu- ja mereväe kursused.
Vabariigi President ütles võidupüha kõnes, et uute relvasüsteemide ostmise ja kaitsekulude tõstmise kõrval on teine variant "rahulduda tänase Kaitseväe suuruse ja võimekuse ning peamiselt paberil eksisteeriva laiapindse riigikaitsega". Kas see ongi peamiselt paberil?
Arvan, et see on täna, jah, peamiselt paberil. Aga selle üle ei tasu ka eriliselt kurvastada, sest veel mõni aasta tagasi polnud laiapindne riigikaitse isegi paberil mitte. Tänaseks on see õnneks väga paljudel paberitel, saanud osaks meie strateegilisest riigikaitselisest mõtlemisest. Osad paberile joonistatud või kirjutatud elemendid on ka juba ellu rakendatud. Tõsi, arenguruumi on veel kõvasti, aga see, et me teeme riigiasutuste vahel ühiseid õppusi, et koordineerime paremini erinevate asutuste nö tehnilist tegevust – selles oleme tulnud tubli sammu edasi.
President Trumpi endine julgeolekunõunik McMaster on paljud nüüdsed mured kängitsenud lausesse "Geopoliitika on tagasi, ja tagasi kättemaksuhimulisena pärast seda puhkust, mille me võtsime ajaloolt külma sõja järgsel perioodil." Kuidas teie temast aru saate?
Nii nagu ta seda silmas pidas. Aga minu arvates ei olnud see ajaloolt võetud puhkus õigustatud. Eesti ei ole kunagi sellist puhkust võtnud, Eesti ei ole kunagi arvanud, et meil on holiday from history. See on see, mis sundis meid püüdlema NATO ja Euroopa Liidu liikmeks, lõimuma Läände nii palju kui võimalik. See sundis meid arendama iseseisvat kaitsevõimet, toona palju väiksemate võimalustega, kui meil täna on kasutada.
Oli ka teisi Läänes, kes ei arvanud, et ajalugu läks pausile. Täna on muidugi kõik aru saanud, et ajalool ei ole pausi nuppu. Õnneks on nii, see kipub meil ärevatel ja keerulistel aegadel meelest minema, et ka meie oleme selle ajaloo kirjutajad. Ajalugu ei kirjutata meie eest, meie kirjutame seda. Meie tarkus ja sihikindlus määrab paljuski, mis on ajaloo parajasti käimasoleva vaatuse lõpplahendus...
Väikeriigil pole alati võimalik ise ajalugu kirjutada.
Mulle ei meeldi rõhutada sõna "väikeriik" selle mõiste jõuetus ja lootusetus tähenduses. Me ei tohiks kasutada väikeriigiks olemist iseendale vabanduseks, et mitte mõelda suurelt ja tegutseda julgelt. Väga ohtlik, kui mõtleme ennast krampi: väike riik, mis nüüd meie ja siis paralüseerumegi rahvusvahelist olukorda jälgides oma muremõtetesse.
Enda julgeoleku eest vastutame lõpuks meie ise, nii kollektiivkaitse kui ka iseseisva kaitsevõime eest. Ja ei ole mingit põhjust arvata, et keegi teine kusagil mujal teaks või oskaks meie julgeolekut siin, sellel territooriumil paremini tagada kui meie. Mina ei lähe kaasa "väikeriigid ei mõjuta midagi" mõtteviisiga.
Eesti peab olema sihikindel, rahulik, järeleandmatu ja pühendunud oma julgeolekule. Kui vaatame Eestit täna, siis seda kõike me ka oleme.
Jonatan Vseviov ja Toomas Sildam. Autor: Priit Mürk/ERR | Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas iseloomustada julgeolekuolukorda, milles Eesti praegu asub?
Julgeolekuolukord on mitmetahuline. Mina seda ühe lausega kokku võtta ei oska. Dünaamiline, kui otsida ühte sõna.
Läänemaailma ühtsus mõraneb?
Kindlasti on asjad, mida peeti iseenesestmõistetavaks, sattunud debati objektiks. See ei tähenda, et mõraneb või laguneb. Muidugi aga muudab üleüldine kaootilisus raskemaks julgeolekualased ennustused ja hapramaks üldise kindlustunde.
Ent kui vaadata, mis seisus on meie iseseisev kaitsevõime ning kollektiivkaitse koos liitlaste kohaloleku ja nende suutlikkusega meile appi tulla, siis oleme täna paremas seisus kui kunagi varem.
Meie riskide pilt muutub iga päevaga, nagu tõdes Ott Lumi, omaaegne Eesti poliitika üks halle kardinale. Milline on praegu meie suurim risk?
Kui meie jääme seisma ja liiga rahulolevaks, siis kipuvad maailma arengud liikuma eest ära. Oleme väike riik, peame kogu aeg rabelema, kogu aeg muretsema. Loomulikult mitte kaotades närvi, muutudes paaniliseks. Aga kui vahepeal tekkis inimestel tunne, eriti pärast NATO-ga liitumist 2004-2005, et Eesti julgeolekupoliitika mõttes on ajalugu lõppenud ja edasi tuleb tegeleda ainult tehnilise manageerimisega – see mõte oli ekslik toona, täna saavad juba kõik aru, et niisama jõude istumist ei saa sellises geograafilises asukohas elav väikeriik lubada.
Jah, kõige suurem risk on endaga liigselt rahule jääda.
2005-2008 töötasite Washingtoni saatkonnas poliitikadiplomaadina ja 2013-2014 kaitsepoliitika nõunikuna. Olid nende aegade olulised tähised USA tugev toetus aprillirahutuste ja küberrünnakute järgsele Eestile, sh Tallinnasse loodavale NATO küberkaitsekeskusele ja viisavabadus, teisel korral aga USA üksuste saabumise Eestisse, vastuseks Venemaa sissetungile Ida-Ukrainasse ja Krimmi annekteerimisele?
Need märksõnad ju meelde tulevadki. Viisavabastuse puhul said ka ameeriklased aru, et ohtu ei määra sinu kodakondsus, vaid see, kes sa ise oled ning soovisid viisavabastuse süsteemi reformida. Eestil õnnestus end sinna haakida ja selles oli küll tubli annus meie tööd.
2007, pärast pronksiööd, nägime Ühendriikide selget toetust. President Ilves kutsuti Valgesse Majja, ööbimisega USA presidendi külalistemajas Blair House'is, toimusid kohtumised Kapitooliumil, toonane Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi palus kohtumist Eesti riigipeaga ja vahetult enne selle toimumist palus ka toonane vabariiklaste ehk vähemuse liider Esindajatekojas, John Boehner võimalust kohtumise juures viibida. Hiljem sai John Boehnerist Esindajatekoja spiiker. Seega toetus, mida Ameerika siis Eestile väljendas, oli tuntav ja nähtav, märgilise tähtsusega meie julgeolekule.
Siiski, kohe ei öelnud kõik Washingtonis, et NATO küberkaitsekeskus Tallinnas on suurepärane idee?
Julgeolekupoliitikas, üldse riikidevahelistes suhetes on vähe iseenesestmõistetavaid asju. Ka mõtteid, mis meile tunduvad 100 protsenti loogilised, tuleb paratamatult liitlastele selgitada ja seletada, neid tuleb veenda, et need mõtted on õiged ja nendega tasub tegeleda.
Ühes on kõik riigid võrdsed ja siin pole vahet, kas räägime rohkem kui miljardilise rahvaarvuga Hiinast või 1,3 miljoni elanikuga Eestist. Nimelt on igal inimesel ainult 24 tundi ööpäevas, mille hulgast tuleb osa tunde kulutada magamisele, söömisele ja teistele isiklikele toimingutele. Järelikult on küsimus, millise probleemiga riigi juhtkond tegeleb, mõnikord olulisem kui see, kas ta selle probleemiga tegeleb õigesti. Eestile on siin väljakutse olla õigetel aegadel päevakorras inimeste jaoks, kes on meile otsustavates liitlasriikides otsustaval hetkel otsustaval ametikohal.
Küberkaitse puhul mõistsid toona kõik, et see on tähtis teema. Probleem oli, kas idee luua Tallinnasse NATO küberkaitsekeskus on nii oluline, et jõuab vajalike inimeste laudadele ja nende tundide sisse, kui nad sedalaadi asju otsustavad. Siin aitasid oluliselt kaasa meid tabanud küberründed, me kasutasime nende rünnakute toimumise ära.
Pentagon vaatas seda ideed alguses pikkade hammastega?
Seda ei taha ma nüüd nii täpselt meenutada. Niisuguste küsimuste ettevalmistamise käigus on alati pikkade hammastega ametnikke ja institutsioone. See ei tähenda, et keegi oli tingimata vastu, küll küsiti seal keerulisi, aga õigustatud küsimusi.
Kui kergelt tuli aastal 2014 USA üksuste Eestisse saatmise otsus ehk boots on the ground?
Sellele eelnes ka mitu aastat eeltööd ameeriklaste ja NATO teiste liitlastega. Kui Venemaa annekteeris Krimmi ja alustas sõjategevust Ida-Ukrainas, panime sisse kiirema käigu.
Otsused USA-s sündisidki siis väga kiiresti ja need viidi ellu väga kiiresti. Varssavi tippkohtumine [2016] kinnitas, et see ei ole ühe riigi initsiatiiv, vaid kogu NATO töö. Ja kõik NATO liikmesriigid olid nõus, et siia tuleb liitlaste pataljoni lahingugrupp, kuhu paljud riigid on panustanud.
Seega, kui otsime kinnitust, et NATO töötab, ei ole meil vaja vaadata kaugemale kui Tapale või Adažisse Lätis või Ämarile või Šiauliaisse Leedus.
Samas mäletame, et kui esimest korda ütlesime Eesti meedias liitlaste kohaloleku mõtte välja, oli siingi palju neid, kes tõttasid seda kritiseerima, arvasid, et seda ei juhtu kunagi ja kui juhtub, oleks see meie julgeolekule kahjulik. Nii on ikka, et kui tahame olla ajakohased, siis peame olema paljude arvates ajast ees või vähemalt ees sellest, kuidas paljud ajakohasust näevad. Või vastupidi, olema väga tagurlikud, kui peab paika väide, et aeg kipub ennast kordama. Sellest kõigest ei tohi heituda, ei maksa karta enda läbi mõeldud positsiooni.
Jonatan Vseviov. Autor: Priit Mürk/ERR
Eesti-USA liitlassuhe nagu kogu Atlandi-ülene julgeolekutelg tundusid siis vankumatud ja treitud roostevabast terasest?
Nii tundub paljuski siiamaani. Kui vaadata meie sõjalist koostööd, kui kaugele oleme jõudnud kaitsealaste algatustega NATO-s, siis see poleks võimalik, kui kõik liitlased, ka USA, seda ei toetaks.
Oli aeg, ja see ei olnud väga ammu, kui klassikalised kollektiivkaitse küsimused ehk kuidas kaitsta vajadusel NATO territooriumi, asusid NATO-s kui organisatsioonis kaugel perifeerias, nüüd asuvad need NATO igapäevases südamikus. Seni paberile joonistatud kollektiivkaitsest on saanud tegelik kollektiivkaitse, mis seisab kahel sambal: need väed, mis on juba siin ja need väed, mis vajadusel siia appi tulevad. See eeldab nii plaane, vägesid, meie suutlikkust nihutada neid Euroopas üle riigipiiride, neid vastu võtta, nendega koos tegutseda jne. Et NATO täna selle kõigega tegeleb, on Walesi [2014] ja Varssavi tippkohtumiste tulemus ja tõukub Venemaa tegevusest Ukrainas – Krimmi annekteerimisest ja sõjast Donbassis.
Kuivõrd on see nüüd teistsugune USA, kuhu lähete Eesti suursaadikuks?
Võimule on tulnud uus administratsioon, vahetunud välja suur osa ametnikkonnast. Muidugi on see uus Ameerika, nagu oli see uus, kui Barack Obama sai presidendiks pärast George W. Bushi või George W. Bush pärast Bill Clintonit.
Selgelt erinev on stiil, millega Ameerika Ühendriigid räägivad. Osaliselt tuleneb see inimestest, kes on võimul ning samuti meedia arenemisest. Möödas on ju aeg, kui inimesed said enamiku uudistest õhtul telerist või hommikul ajalehtedest. Me elamegi 24/7 toimivas uudistetsüklis, kus on paratamatu, et kõik tuleb ja läheb väga-väga kiiresti.
Kui kuristiku serval on Atlandi-ülesed suhted?
Need ei ole kuristiku serval. See, mida täna kogeme, on võrreldav tuulise ilma või tormise merega. See ei ole kuristik, millesse oleme kohe kukkumas, vaid lennukis natuke raputab, aga me ju teame, et kuigi turbulents raputab, ei ole see enamikel juhtudel ohtlik.
Siis kui turvavöö on kinni.
Turvavööd tuleb alati kinni hoida, sest turbulents võib tulla ka ootamatult.
President Trump nimetas valimiskampaania ajal NATO-t aegunuks ja hiljuti tituleeris Euroopa Liitu sama halvaks nagu Hiina. Kas USA ikka on endiselt Euroopa liitlane?
Jah, USA on Euroopa liitlane. Ja arvan, et ka Euroopa on USA liitlane. See muidugi ei tähenda, et USA ja Euroopa jagaksid iga viimast kui arvamust, nii pole kunagi olnud ja nii ei hakka kunagi olema. Atlandi-ülest suhet on ikka iseloomustanud ka avalikud ja võrdlemisi jõulised arvamuste lahknemised mitmete Euroopa riikide ja USA vahel. Mõelgem või Iraagi sõja algusele.
Seda suhet raamib arusaamine, et peamiselt ebaturvalises maailmas on meil – eurooplastel ja ameeriklastel – oluliselt rohkem ühiseid jooni kui erinevusi. Selles ebaturvalises maailmas ei ole kellelgi võimalik üksinda oma eluviisi kaitsta ning siin oleme me üksteisele loomulikud liitlased.
Ja kui rääkida NATO-st, siis ei ole ühtegi teist organisatsiooni, mis suudaks tagada julgeolekut külma sõja ajal ja siis minna juhtima sõjalist operatsiooni Afganistanis, kümnete tuhandete Euroopa sõdurite osalusel.
Trumpile ei meeldi Euroopa Liit, kes on talle paljudes asjades võrdväärne partner, mida ükski liikmesriik eraldi ei suudaks. Kuidas on Trumpi ja NATO-ga?
Seda on muidugi kõige õigem küsida ameeriklastelt, Valge Maja pressiruumis või Air Force One pardal. Kas sinna on ka ERR kutsutud?
Veel ei ole. President Trump oli valmiskampaania ajal NATO suhtes küllalt skeptiline, nimetades seda aegunud organisatsiooniks.
Skeptiline ja kriitiline, rääkides Euroopa liitlaste kaitsekuludest. Täpselt sama kriitiline oli ka Obama administratsioon. Mulle tuleb meelde kunagine Ameerika kaitseminister Robert Gates, kes tõstatas selle küsimuse NATO kaitseministrite kohtumisel ja rõhutas: "Täna räägin sellest 2 protsendi probleemist mina, aga uskuge, kui ma seda teile kinnitan, et Ameerika rahvas ja nende esindajad seadusandjate näol ei kannata enam kaua olukorda, kus meil on [kaitsekulutusteks] 2 protsenti SKT-st kokku lepitud ja me seda ei järgi." 2 protsendi teema jõudis Walesi tippkohtumise lõppjäreldustesse ja nii ei tohiks tulla kellelegi üllatusena, et nüüd seda niimoodi tõstatatakse.
Jutt käib ju meie enda sõjalisest eelarvest, millega me ise loome endale sõjalisi võimeid.
Eesti on sees brittide ja prantslaste kaitsealgatustes, näiteks Mali operatsioonil. On see meie julgeolekuvaiba laiemaks venitamine, et me ei toetu enam rõhutatult USA-le?
Muidugi, aga oma olemuselt ei ole seda midagi uut. Soov arendada lähedasi suhteid Euroopa suurriikidega on iseloomustanud Eesti kaitsepoliitikat juba aastaid. Brittidega olime pikka aega koos Lõuna-Afganistani igas mõttes kuumas piirkonnas. Olime operatsioonil koos sakslastega. Oleme püüdnud osaleda kõigil NATO operatsioonidel ja Euroopa Liidu olulisematel operatsioonidel. Me peame olema kohal seal, kus meie vahetud liitlased tajuvad enda julgeolekuhuve.
Sõnaga – me ei pane mune ühte korvi?
Me pole kunagi pannud oma julgeolekumune ühte korvi ja see poleks ka mõistlik. Ja meie julgeolekumunad ka ei ole ühes korvis.
Kuivõrd oleks NATO võimalik ilma USA-ta?
NATO on organisatsioon, mis seob USA-d ja Euroopat ning ilma ühe pooleta ei saa ta eksisteerida.
Jonatan Vseviov. Autor: Priit Mürk/ERR
Tähendab, Urmas Paet eksib, kui ütleb, et lõpmatuseni ei saa USA-le loota, mistõttu peame tõstma Euroopa Liidu kaitsekoostööd ning suurendama oluliselt ja kiirelt Euroopa kaitsevõimekust?
Urmas Paet ei eksi kindlasti selles, et Euroopa kaitsevõimekust ja kaitsekoostööd peamegi tõstma. Ei tasu selles otsida vastuolu USA või NATO-ga, sest Euroopa projektidest sünnib kasu NATO kollektiivkaitsele. Üks kõige praktilisemaid näiteid on sõjalise mobiilsuse initsiatiiv, rahuaegne vägede piiriülene liikumine.
Sõjaline Schengen, on selle kohta öeldud.
On öeldud, aga see pole lõpuni õnnestunud väljend, sest sõjaline mobiilsus ei haara vaid regulatsioone, vaid ka seda, kuidas me oma taristu investeeringuid juhime ja kas arvestame ka NATO kollektiivkaitse sõjalisi vajadusi.
Kuivõrd suudaks Euroopa üksinda kaitsta Euroopat?
Sõjaliselt sõltub kelle või mille vastu ja kui kaua. Aga ilma Ameerika Ühendriikideta on Euroopa sõjaline kollektiivne enesekaitse väga raskesti ette kujutatav.
Kolleeg palus küsida, et võibolla tuleks Eestil sõlmida kaitselepingud Soome ja Rootsiga, kus oleks ka artikkel 5 – rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu?
Selliste lepingute üle on alati põnev arutada. Meil on juba Euroopa Liidu aluslepingud, kus on võrdlemisi jõulised sõnastused liikmesriikide kohustuse kohta üksteist vajadusel aidata. Meie suhted Soome, Rootsi ja teiste Põhjala riikidega on kaitsevaldkonnas erakordselt head, nii info ja kogemuste vahetamises kui ka praktilises koostöös. Ma ei näe probleeme Eesti julgeolekule Põhjala riikidest. (Muigab)
Pikaaegne diplomaat Jaak Jõerüüt laenas idanaabri keeleruumist kõnekäänu "Hirmunud vares kardab isegi põõsast" ning tõdes, et osadel eestlastel on kalduvus olla hirmunud vares igal võimalikul ja võimatul juhul. Kui hirmunud on meil põhjust olla, mõeldes Trumpi-Putini kohtumisele Helsingis?
Hirm on kõige halvem nõuandja. Ei tasu olla hirmunud.
Segaduses?
Ei tasu olla ka segaduses.
Kõhklustes?
Ei pea olema ka kõhklustes. Tuleb olla alati rahulik. Loomulikult, ainult sellest ei piisa. Peale selle, et olukorda kainelt ja rahulikult analüüsida, peame alati mõtlema, mis me nüüd siis teeme – nii siis, kui juhtub täiesti etteennustatav areng kui ka siis, kui juhtuvad etteennustamatud arengud. Väikeriik peab olema valmis vajadusel kiiresti liigutama nii iseennast kui ka oma suuri sõpru. Hirm, ärevus, segadus, peataolek selles kõiges loomulikult kasuks ei tule.
Mida me siis teeme, kui Trump pakuks Putinile tehingut: olgu, kui teie olete meie liitlaseks Iraani tuumaprogrammi tõelisel lõpetamisel, et see ei ohustaks enam Iisraeli ja Saudi-Araabiat ning näitate väljatuleku märke Ida-Ukrainast, siis meie pakume teile rahulikumat Läänemere piirkonda ega korralda siin enam nii palju sõjalisi õppusi?
Meil ei ole mõtet spekuleerida, mida teeksime ühel või teisel juhul.
Ise te ütlesite, et me peame olema valmis.
Alati oleme valmis erinevateks olukordadeks. Mõistuse piirides, muidugi.
Kas see kirjeldus oli ebamõistlik?
Arvan küll. Niisugust vahetuskaupa ei ole meil põhjust karta.
Põhja-Korea diktaator Kim sai Trumpilt vahetuskauba.
Mis ta sai?
USA ja Lõuna-Korea õppuste peatamise.
Vaatame, need protsessid on pikemad kui ainult üks [presidentide] kohtumine. Võtame rahulikult ja vaatame, kuhu arengud liiguvad, samuti Põhja-Koreas, sest paradoksaalsel kombel mõjutavad meie julgeolekut ka seal kauges piirkonnas toimuvad asjad.
Mis võib Helsingis tegelikult juhtuda?
Helsingis toimub Ameerika Ühendriikide presidendi ja Venemaa presidendi kohtumine, mille sarnaseid on korduvalt toimunud ka varem. Selle kohtumise pärast ei ole põhjust mures olla. Ja me saame pärast teada, mida seal arutati.
Twitteri kaudu?
Liitlaste vahel liigub info mitte ainult avalikke kanaleid pidi, liitlased informeerivad üksteist ka usalduslikumalt, et kuidas selliseid kohtumised kulgesid.
Mida peate selle kohtumise loogiliseks fookuseks? Süüria? Iraan? Ukraina?
Kui riigijuhid kohtuvad, püütakse läbi arutada kõik kahepoolseid suhteid mõjutavad olulised teemad. Venemaa ja USA puhul just need teemad ongi, mida te nimetasite. Püütakse leida kohti, kus oleks võimalik midagi kokku leppida, midagi parendada. Usun, et vastastikku käiakse läbi ka teemad, kui ei olda teineteise tegevusega rahul. Siis püütakse leida midagi, kus oleks võimalik selles olukorras koostööd arendada.
Kas ja millised oleksid USA-Vene ühised huvid?
Seda presidendid arutavadki ja püüavad neid ühiseid huve leida.
Jonatan Vseviov. Autor: Priit Mürk/ERR
Mida Eesti ootab NATO juulikuiselt tippkohtumiselt?
Kõigepealt sõnumit NATO ühtsuses. Ja siis tervet rida praktilisi edasiliikumisi suundadel, kus oleme alates Walesist ja Varssavist olnud. Liitlaste suutlikkus – kui vaja – sõjaliselt tugevdada erinevaid NATO piirkondi, sõjalise juhtimise küsimused, otsused NATO sõjalise struktuuri osas, et muuta seda vastavamaks tänastele vajadustele. Loodame kokku leppida täiendava diviisi tasemel staabi loomise, mis keskenduks just meie piirkonna kaitsele...
Millist kinnitust NATO ühtsusest Eesti loodab?
Kui NATO suudab langetada otsused, millest just rääkisin, siis on olemas ka kinnitus ühtsusest. Selleks, et NATO-s midagi vastu võetakse, peavad kõik liikmesriigid nõus olema.
Kas me tahame Eestisse rohkem liitlasüksusi?
Me tahame, et kollektiivkaitse oleks tegelik. Liitlaste kohalolek on oluline, siin me muretsema ei pea. Muidugi, alati saab paremini, ka merelise ja õhualase kohaloleku võtmes.
Olete osalenud kõigi NATO heidutusabinõude, millest nähtavaim on liitlaste kohalolek Balti riikides ja Poolas, ettevalmistamises ja rakendamises. Kui kauaks need üksused Eestisse jäävad?
Nii kauaks kuni vaja.
Mida me vajame NATO-lt, et tulla toime Venemaa suutlikkusega luua oma raketikompleksidega nn mull, mida tuntakse väljendiga no-go-area ja akronüümiga A2/AD (anti access area denial), mis tõkestaks siinses piirkonnas kogu lennuliikluse ning Suwalki koridoriga, mis on ainus ja kitsas ühendustee Balti riikide ja ülejäänud Euroopa vahel, ka vägede liigutamiseks maismaal?
Ükski mull ei tõkesta midagi 100-protsendiliselt. Meil on tarvis, et kõik – ka Venemaa – saaksid aru: sõjaline konflikt NATO-ga siin regioonis või mujal ei ole Venemaa enda huvides ning ei lõpe talle hästi. See ongi heidutus.
Teie järgmine ülemus, välisminister Sven Mikser on öelnud, et Vene-Saksa gaasijuhe Nord Stream 2 on geopoliitiline projekt, vastuolus Euroopa Liidu energiapoliitika põhimõtetega ja Venemaa jaoks hoob sekkuda Euroopa poliitikasse. Ka president Trump kutsus Saksamaad üles Nord Stream 2 peatama. Mis sellest teie arvates saab?
Ei tea, kui päris aus olla. Euroopas on neid, kes arvavad, et tegemist on Venemaa geopoliitilise sammuga ja on neid, kes näevad selles majanduslikku mõõdet. Eesti näeb esmajoones geopoliitilist mõõdet, mida on Venemaa juhtkond avalikes esinemistes ka välja öelnud, et energiakandjate eksport on nende riigile strateegiliselt oluline nagu ka sõltumatus väikestest vahendajatest suurte tarbijate ja Venemaa vahel.
See on keeruline küsimus. Sellega peab tegelema.
Kui suur peaks olema Eesti riigikaitse eelarve, mis praegu on ca 2 protsenti SKT-st ehk 500 miljoni euro ümber aastas?
Kaitseministeeriumi kantslerina, kes on enne töötanud kaitseplaneerimise asekantslerina ja juhtinud pikaajaliste plaanide koostamist saan öelda... Me oleme saavutanud tegelikult eksisteerivad sõjalised võimed, meil on realistlikud plaanid, et tekivad täielikult relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksused. Veel mõni aasta tagasi ei olnud see nii ja meie sõjaline võimekus oli oluliselt väiksem kui paberile joonistatud. Nii [õppused] Siil 2015 kui Siil 2018 testisid seda suures mahus, samuti lisaõppekogunemised, mis ilma igasuguse eelhoiatuseta testivad meie mobilisatsioonivõimekust, et kas meie üksused on päriselt kokku kutsutavad ja kas nad hakkavad eksisteerima. Kõik see on toimunud viimase paari aastaga, enne polnud see võimalik.
Enne – kui meil oli paberist riigikaitse?
Kui meie võimed olid paberil väga suured, aga tegelikkuses sedavõrd alamehitatud ja alavarustatud, et neid ei oleks olnud võimalik Siili-laadsele suurõppusele kokku kutsuda. Lisaõppekogunemine polnud juba tollase õigusruumi tõttu võimalik ja kui oleks olnudki, poleks olnud seda võimalik läbi viia.
Seda öeldes, pean ma nentima, et kaitsevaldkonnas on inflatsioon kiirem kui majanduses üldiselt ja relvasüsteemid kallinevad maailmaturul oluliselt suurema tempoga kui näiteks leib või piim meie poes.
See sõjavägi, mis Eestil on täna ja mida me oleme planeerinud arendada aastani 2026 on absoluutselt suurim, mida praeguse kaitse-eelarvega on võimalik luua. Ja kuna sõjalised võimed kallinevad kiiresti, siis – kui Eesti ei soovi järgmise kümne aasta plaanides järele anda tegeliku kaitsevõime loomises ja laskuda tagasi paberite joonistamisse või sõjaväe vähendamist, siis peab pidama maha tõsise debati, kas kaitsekulutusi suurendada.
Kui suur siis peaks olema riigikaitse eelarve?
Minu arvates suurem, kui täna.
Näiteks Sven Sakkov, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht, arutleb, kas kaitsekulud peaksid olema 2,5 või isegi 3 protsenti SKT-st.
Sven Sakkov on informeeritud ja tark inimene. Isiklikult olen temaga nõus.
Mis aga oluline – sõjaline võime tekib pika aja jooksul ja vajab püsivat rahastust. Ühekordse lisaeraldusega, ükskõik kui suur see ka poleks, ei ole võimalik luua ühtegi uut võimet. Nii, et kui tahame arutada, kas kaitse-eelarve peaks olema püsivalt 2,5 või 2,75 või 3,0 protsenti SKT-st, siis tähtis on silmas pidada tema püsivust. Me lepime kokku, et nii jääb. Nagu praegu oleme kokku leppinud 2 protsenti SKT-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud ja nn kaitseinvesteeringute programm laskemoona täiendavateks soetusteks.
Jonatan Vseviov. Autor: Priit Mürk/ERR
Millise tsiviilvaldkonna arvelt peaks kaitse-eelarvet tõstma?
Seda otsustavad poliitikud. Mina olen ametnik.
Kas kaitseministeeriumi ja kaitsevägi tuleksid toime suurema kaitse-eelarve mõistliku kasutamisega?
Jah. Me teame täpselt, kuhu see raha läheb. Kaitseministeeriumi valitsemisala suudab ära tarbida ka oluliselt suuremaid summasid kui tänane kaitse-eelarve. Oleme viimaste aastatega ehitanud nähtavasti Eesti ühe parima planeerimissüsteemi, millega juhtida vahendeid ja tegevusi. See võimaldab nii kaitseeelarve suurenemise kui vähenemise puhul selgelt valida, milliseid vajalikke võimeid saame endale juurde lubada või millistest peame loobuma.
Te ei pelga, et Eesti ostab küll liikursuurtükke, lähimaa õhutõrjevahendeid, laskemoona, varustust, aga kaitseväes ei jätku ohvitsere, kes selle kasutamisega toime tuleksid?
Meil on täna kaitseväes rohkem tegevväelasi kui kunagi varem pärast iseseisvuse taastamist. Jääme küll paarikümnega maha eesmärgist, mille ise oleme endale seadnud, kuid pingutame, et see mahajäämus kaoks.
Sõjakooli vastuvõtt on loid. Miks?
Täpselt küll selle aasta [vastuvõtu] numbreid ei tea, kuid pigem olen kuulnud, et need on positiivsed. Populaarsemaks on muutunud õhu- ja mereväe kursused.
Vabariigi President ütles võidupüha kõnes, et uute relvasüsteemide ostmise ja kaitsekulude tõstmise kõrval on teine variant "rahulduda tänase Kaitseväe suuruse ja võimekuse ning peamiselt paberil eksisteeriva laiapindse riigikaitsega". Kas see ongi peamiselt paberil?
Arvan, et see on täna, jah, peamiselt paberil. Aga selle üle ei tasu ka eriliselt kurvastada, sest veel mõni aasta tagasi polnud laiapindne riigikaitse isegi paberil mitte. Tänaseks on see õnneks väga paljudel paberitel, saanud osaks meie strateegilisest riigikaitselisest mõtlemisest. Osad paberile joonistatud või kirjutatud elemendid on ka juba ellu rakendatud. Tõsi, arenguruumi on veel kõvasti, aga see, et me teeme riigiasutuste vahel ühiseid õppusi, et koordineerime paremini erinevate asutuste nö tehnilist tegevust – selles oleme tulnud tubli sammu edasi.
President Trumpi endine julgeolekunõunik McMaster on paljud nüüdsed mured kängitsenud lausesse "Geopoliitika on tagasi, ja tagasi kättemaksuhimulisena pärast seda puhkust, mille me võtsime ajaloolt külma sõja järgsel perioodil." Kuidas teie temast aru saate?
Nii nagu ta seda silmas pidas. Aga minu arvates ei olnud see ajaloolt võetud puhkus õigustatud. Eesti ei ole kunagi sellist puhkust võtnud, Eesti ei ole kunagi arvanud, et meil on holiday from history. See on see, mis sundis meid püüdlema NATO ja Euroopa Liidu liikmeks, lõimuma Läände nii palju kui võimalik. See sundis meid arendama iseseisvat kaitsevõimet, toona palju väiksemate võimalustega, kui meil täna on kasutada.
Oli ka teisi Läänes, kes ei arvanud, et ajalugu läks pausile. Täna on muidugi kõik aru saanud, et ajalool ei ole pausi nuppu. Õnneks on nii, see kipub meil ärevatel ja keerulistel aegadel meelest minema, et ka meie oleme selle ajaloo kirjutajad. Ajalugu ei kirjutata meie eest, meie kirjutame seda. Meie tarkus ja sihikindlus määrab paljuski, mis on ajaloo parajasti käimasoleva vaatuse lõpplahendus...
Väikeriigil pole alati võimalik ise ajalugu kirjutada.
Mulle ei meeldi rõhutada sõna "väikeriik" selle mõiste jõuetus ja lootusetus tähenduses. Me ei tohiks kasutada väikeriigiks olemist iseendale vabanduseks, et mitte mõelda suurelt ja tegutseda julgelt. Väga ohtlik, kui mõtleme ennast krampi: väike riik, mis nüüd meie ja siis paralüseerumegi rahvusvahelist olukorda jälgides oma muremõtetesse.
Enda julgeoleku eest vastutame lõpuks meie ise, nii kollektiivkaitse kui ka iseseisva kaitsevõime eest. Ja ei ole mingit põhjust arvata, et keegi teine kusagil mujal teaks või oskaks meie julgeolekut siin, sellel territooriumil paremini tagada kui meie. Mina ei lähe kaasa "väikeriigid ei mõjuta midagi" mõtteviisiga.
Eesti peab olema sihikindel, rahulik, järeleandmatu ja pühendunud oma julgeolekule. Kui vaatame Eestit täna, siis seda kõike me ka oleme.
Jonatan Vseviov ja Toomas Sildam. Autor: Priit Mürk/ERR
### Response:
Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma tunnen ennast Prantsusmaa tuuri stardis paremini kui eales varem," ütles Thomas pressikonverentsil. Seda tõendab ka möödunud nädalal võidetud Suurbritannia meistritiitel temposõidus. "Mul on hea meel, et Froome'i dopingujuhtum lahenduse leidis ja loodan, et selle kohta meilt enam ei uurita. Mind see ei puudutanudki ja ma olen aasta algusest saati keskendunud enda treeningutele, et olla Tour de France'il parimas vormis."
Kuna esimene nädal on oma olemuselt rohkem kevadklassikute stiilis, siis sobib see paremini just Thomasele. Kitsad teed, tugev küljetuul, lühikesed ja järsud tõusud, munakivid – need on märksõnad, mis ootavad ees rattureid. "Mulle meeldib klassikute stiilis võidukihutamine," jätkas Thomas. "Ma arvan, et Alpides tuleb vaadata, mis situatsioon on ja siis teha edasised otsused." | Geraint Thomas vihjas, et temast võib hoopis saada Team Sky liider | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma tunnen ennast Prantsusmaa tuuri stardis paremini kui eales varem," ütles Thomas pressikonverentsil. Seda tõendab ka möödunud nädalal võidetud Suurbritannia meistritiitel temposõidus. "Mul on hea meel, et Froome'i dopingujuhtum lahenduse leidis ja loodan, et selle kohta meilt enam ei uurita. Mind see ei puudutanudki ja ma olen aasta algusest saati keskendunud enda treeningutele, et olla Tour de France'il parimas vormis."
Kuna esimene nädal on oma olemuselt rohkem kevadklassikute stiilis, siis sobib see paremini just Thomasele. Kitsad teed, tugev küljetuul, lühikesed ja järsud tõusud, munakivid – need on märksõnad, mis ootavad ees rattureid. "Mulle meeldib klassikute stiilis võidukihutamine," jätkas Thomas. "Ma arvan, et Alpides tuleb vaadata, mis situatsioon on ja siis teha edasised otsused."
### Response:
Geraint Thomas vihjas, et temast võib hoopis saada Team Sky liider |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme kohtusse minemas," ütles autorite ühingu jurist Anne-Ly Hussar BNS-ile. Tema sõnul ei ole jätkuvalt õnnestunud telekanalitega kokkuleppele jõuda ning telekanalid ei ole isegi ühingu pöördumistele vastanud.
Telekanalid Kanal 2, Kanal 11, Kanal 12, MyHits, TV 3, TV 6 ja Alo TV lahkusid eelmisel aastal vabalevist ning koos sellega leiavad ettevõtted, et nad ei edasta enam ise oma programme, vaid edastamisega tegelevad edasimüüjad. Autorite ühingu hinnangul aga ei toimunud vabalevist lahkumisega sisulist muutust ning telekanalid peaksid tasude maksmisega jätkama.
Telekanalid põhinevad oma tegevuses Euroopa Kohtu 2015. aasta otsusele, milles öeldakse, et ringhäälinguorganisatsioon ei tegele üldsusele edastamisega juhul, kui ta edastab programme sisaldavad signaalid vaid signaali edasimüüjatele selliselt, et need signaalid ei ole edastamise ajal või selle tõttu üldsusele kättesaadavad, ja kui edasimüüjad edastavad seejärel need signaalid oma abonentidele selleks, et viimased saaksid neid programme vaadata.
Jätkuvalt vabalevis olevate Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ja Tallinna TV kanalitega autorite ühingu sõnul probleeme ei ole.
"EAÜ on asunud vormistama hagi nende eratelekanalite vastu. Seni on aga EAÜ tegevjuhi soovitus pöörduda kõigil autoritel isiklikult nende eratelede poole taotlusega maksta tasu otse autoritele või siis nõuda teoste kasutamise lõpetamist. EAÜ töötajad teevad omaltpoolt kõik võimaliku, et see ebanormaalne olukord saaks lahendatud. Kuni senine olukord kestab, tuleb arvestada autoritasude vähenemisega nende eratelede poolt mitte makstavate summade võrra," teatas ühing juunis.
Alates 2018. aasta algusest ei maksa Eesti Meedia AS-ile, All Media Eesti AS-ile ja OÜ-le Alo-TV kuuluvad telekanalid enam autoritele tasu nende teoste kasutamise eest teleprogrammides Kanal 2, Kanal 11, Kanal 12, MyHits, TV 3, TV 6 ja Alo TV.
Uudisteagentuur BNS kuulub Eesti Meedia kontserni. | Autorite ühing läheb eratelekanalite vastu kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme kohtusse minemas," ütles autorite ühingu jurist Anne-Ly Hussar BNS-ile. Tema sõnul ei ole jätkuvalt õnnestunud telekanalitega kokkuleppele jõuda ning telekanalid ei ole isegi ühingu pöördumistele vastanud.
Telekanalid Kanal 2, Kanal 11, Kanal 12, MyHits, TV 3, TV 6 ja Alo TV lahkusid eelmisel aastal vabalevist ning koos sellega leiavad ettevõtted, et nad ei edasta enam ise oma programme, vaid edastamisega tegelevad edasimüüjad. Autorite ühingu hinnangul aga ei toimunud vabalevist lahkumisega sisulist muutust ning telekanalid peaksid tasude maksmisega jätkama.
Telekanalid põhinevad oma tegevuses Euroopa Kohtu 2015. aasta otsusele, milles öeldakse, et ringhäälinguorganisatsioon ei tegele üldsusele edastamisega juhul, kui ta edastab programme sisaldavad signaalid vaid signaali edasimüüjatele selliselt, et need signaalid ei ole edastamise ajal või selle tõttu üldsusele kättesaadavad, ja kui edasimüüjad edastavad seejärel need signaalid oma abonentidele selleks, et viimased saaksid neid programme vaadata.
Jätkuvalt vabalevis olevate Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ja Tallinna TV kanalitega autorite ühingu sõnul probleeme ei ole.
"EAÜ on asunud vormistama hagi nende eratelekanalite vastu. Seni on aga EAÜ tegevjuhi soovitus pöörduda kõigil autoritel isiklikult nende eratelede poole taotlusega maksta tasu otse autoritele või siis nõuda teoste kasutamise lõpetamist. EAÜ töötajad teevad omaltpoolt kõik võimaliku, et see ebanormaalne olukord saaks lahendatud. Kuni senine olukord kestab, tuleb arvestada autoritasude vähenemisega nende eratelede poolt mitte makstavate summade võrra," teatas ühing juunis.
Alates 2018. aasta algusest ei maksa Eesti Meedia AS-ile, All Media Eesti AS-ile ja OÜ-le Alo-TV kuuluvad telekanalid enam autoritele tasu nende teoste kasutamise eest teleprogrammides Kanal 2, Kanal 11, Kanal 12, MyHits, TV 3, TV 6 ja Alo TV.
Uudisteagentuur BNS kuulub Eesti Meedia kontserni.
### Response:
Autorite ühing läheb eratelekanalite vastu kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liikmelisus võimaldaks Eesti teadlastel teha otse koostööd CERNiga, Eesti ettevõtted saavad osaleda tippteadusasutuste hangetes ja meie inseneridel saaksid teha tihedamat koostööd maailmatasemel ametikaaslastega, sest kuigi CERN on teadusasutus, töötab seal ühe teadlase kohta kümme inseneri.
Kuna teadusmahukas arendustöös saavad osaleda ka ettevõtted, oleks CERNi liikmelisusel mõju ka majandusele.
Milleks CERNi liikmelisus hea on?
CERNis tegeletakse ka füüsika fundamentaaluuringutega, mis sobib hästi kokku Eesti ülikoolide füüsikute tegemistega. Teiste hulgas on lepingulistes uurimisprojektides osalenud nii Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) kui ka Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudi teadlased (KBFI). Kuid selleks, et Eesti teadlased ja ettevõtted saaksid CERNis patenteeritud tehnoloogiaid kasutada, on vaja CERNi liikmelisust.
Mis on võimalikud kitsaskohad?
CERNi liikmelisus nõuab aastas ligi miljonit eurot. Seda võib muidugi võtta kui investeeringut, mis tuleb teaduse ja ettevõtluse koostöö kaudu majanduskasvuna tagasi. Kuid ühtlasi tähendab see, et Eestil oleks vaja tööstust, mis on huvitatud tehnoloogiatest, millega CERNis tegeletakse. See, küsimus, kas meil sellist tööstust on, on valitsuste tasandil praegu vastuseta.
Küll aga on näiteks KBFI asedirektor Mario Kadastik ERR Novaatorile 2017. aastal antud kommentaaris toonud välja, et Eesti eelis on just väikesed elektroonikaettevõtted, kes suudavad kasutada ära CERNi tehnoloogiaid. Näiteks kui on vaja mingit spetsiifilist elektroonikalahendust, siis suurtel tööstusettevõtetel ei ole paindlikkust ega tahtmist ümber seadistada oma tootmisliine, et toota näiteks vaid kümmet vajaminevat andurit. Küll aga saaksid seda teha väikesed elektroonikafirmad, mida Eestis on.
"Selleks, et meie teadlased, insenerid ja ettevõtjad saaksid täielikult osa CERN-is pakutavatest võimalustest, peame saama teadusasutuse täisliikmeks," ütles peaminister Jüri Ratas, kes külastas CERN-i tänavu jaanuaris.
Veebruaris toetas valitsus Ratase ettepanekut taotleda Eesti liitumist CERNiga. Positiivne tagasiside esmasele pöördumisele tähendab, et nüüd esitab valitsus CERN-i nõukogule ametliku taotluse, misjärel algavad ettevalmistused liitumiseks. "Liitumisläbirääkimised on pikk teekond. Kõige varem jõuame lepingu allkirjastamiseni aasta pärast," selgitas Ratas.
22 liikmesriigiga CERN haldab maailma suurimat osakestefüüsika laborit. CERNiga liitumist toetab ka Teadus- ja Arendusnõukogu, mis arutas ühinemisel avanevaid võimalusi eelmise aasta märtsis.
CERNi liikmelisusega on arvestatud 2018-2021 riigieelarve strateegias 1,43 miljoni euroga aastas alates 2019. | Eestil on lootust CERNiga liituda kõige varem aasta pärast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liikmelisus võimaldaks Eesti teadlastel teha otse koostööd CERNiga, Eesti ettevõtted saavad osaleda tippteadusasutuste hangetes ja meie inseneridel saaksid teha tihedamat koostööd maailmatasemel ametikaaslastega, sest kuigi CERN on teadusasutus, töötab seal ühe teadlase kohta kümme inseneri.
Kuna teadusmahukas arendustöös saavad osaleda ka ettevõtted, oleks CERNi liikmelisusel mõju ka majandusele.
Milleks CERNi liikmelisus hea on?
CERNis tegeletakse ka füüsika fundamentaaluuringutega, mis sobib hästi kokku Eesti ülikoolide füüsikute tegemistega. Teiste hulgas on lepingulistes uurimisprojektides osalenud nii Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) kui ka Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudi teadlased (KBFI). Kuid selleks, et Eesti teadlased ja ettevõtted saaksid CERNis patenteeritud tehnoloogiaid kasutada, on vaja CERNi liikmelisust.
Mis on võimalikud kitsaskohad?
CERNi liikmelisus nõuab aastas ligi miljonit eurot. Seda võib muidugi võtta kui investeeringut, mis tuleb teaduse ja ettevõtluse koostöö kaudu majanduskasvuna tagasi. Kuid ühtlasi tähendab see, et Eestil oleks vaja tööstust, mis on huvitatud tehnoloogiatest, millega CERNis tegeletakse. See, küsimus, kas meil sellist tööstust on, on valitsuste tasandil praegu vastuseta.
Küll aga on näiteks KBFI asedirektor Mario Kadastik ERR Novaatorile 2017. aastal antud kommentaaris toonud välja, et Eesti eelis on just väikesed elektroonikaettevõtted, kes suudavad kasutada ära CERNi tehnoloogiaid. Näiteks kui on vaja mingit spetsiifilist elektroonikalahendust, siis suurtel tööstusettevõtetel ei ole paindlikkust ega tahtmist ümber seadistada oma tootmisliine, et toota näiteks vaid kümmet vajaminevat andurit. Küll aga saaksid seda teha väikesed elektroonikafirmad, mida Eestis on.
"Selleks, et meie teadlased, insenerid ja ettevõtjad saaksid täielikult osa CERN-is pakutavatest võimalustest, peame saama teadusasutuse täisliikmeks," ütles peaminister Jüri Ratas, kes külastas CERN-i tänavu jaanuaris.
Veebruaris toetas valitsus Ratase ettepanekut taotleda Eesti liitumist CERNiga. Positiivne tagasiside esmasele pöördumisele tähendab, et nüüd esitab valitsus CERN-i nõukogule ametliku taotluse, misjärel algavad ettevalmistused liitumiseks. "Liitumisläbirääkimised on pikk teekond. Kõige varem jõuame lepingu allkirjastamiseni aasta pärast," selgitas Ratas.
22 liikmesriigiga CERN haldab maailma suurimat osakestefüüsika laborit. CERNiga liitumist toetab ka Teadus- ja Arendusnõukogu, mis arutas ühinemisel avanevaid võimalusi eelmise aasta märtsis.
CERNi liikmelisusega on arvestatud 2018-2021 riigieelarve strateegias 1,43 miljoni euroga aastas alates 2019.
### Response:
Eestil on lootust CERNiga liituda kõige varem aasta pärast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurem osa teenistust alustanud noortest saab 11 kuu pikkuse väljaõppe järel jao- või reservrühmaülema kutse. Enamus neist on kesk- ja kõrgharidusega.
Kõige rohkem noori läks 1. jalaväebrigaadi üksustesse. 19 neiust kuus alustab väljaõpet 2. jalaväebrigaadis.
Järgmine ajateenistusse kutsumine on 40. nädalal ehk 1., 2. ja 3. oktoobril. | Ajateenistusse läks 1849 noormeest ja 19 neidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurem osa teenistust alustanud noortest saab 11 kuu pikkuse väljaõppe järel jao- või reservrühmaülema kutse. Enamus neist on kesk- ja kõrgharidusega.
Kõige rohkem noori läks 1. jalaväebrigaadi üksustesse. 19 neiust kuus alustab väljaõpet 2. jalaväebrigaadis.
Järgmine ajateenistusse kutsumine on 40. nädalal ehk 1., 2. ja 3. oktoobril.
### Response:
Ajateenistusse läks 1849 noormeest ja 19 neidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige kaugemad tulijad on Hiinast, Lõuna-Koreast, Usbekist ja Austriast, lisaks 17 rühma Eestist. Traditsiooniliselt saab nii festivalil esineja kui külaline tantsukontsertide kõrval osaleda simmanitel, töötubades, tantsuorienteerumises ja õppida erinevate rahvaste tantse.
"Seda aastat iseloomustab väga kaugete külaliste osalus," ütles festivali üks eestvedajaid Tiia Must. Hiinast on kohale tulnud folkloorirühm Yunnan Jin Xiaofeng Art Troupe. "Tegu on rahvusvaheliselt tuntud elukutseliste ansambliga, kes tutvustab oma piirkonna, Yunnani provintsi folkloori," tutvustas Must.
Lõuna-Austriast pärit Villachi linna tantsurühm tähistas mullu oma 50. tegutsemisaastat ja tutvustab oma kandi tantse ka Võrus. Lisaks tantsukultuuri tutvustamisele pakuvad väliskülalised reedest pühapäevani ka oma rahvusköögi hõrgutisi ning tutvustavad toidukultuuritraditsioone.
Selle aasta festival kannab nime "Teppo timm ja polka samm". Neljal päeval toimuvatel kontsertidel ja ühistantsimistel tutvustatakse erinevaid polkasid.
Festivali üheks tähtsündmuseks on aga laupäeval juba 30. korda peetav August Teppo nimeline lõõtsa võistumängimine ning reedene lõõtsateemaline konverents. Laupäeval saab nautida kodukohvikute päeval mitmel pool linnas vaid sel päeval avatud õue- ja kodukohvikuid. | Võru pärimustantsufestival toob kokku 400 tantsijat ja pillimeest üle maailma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige kaugemad tulijad on Hiinast, Lõuna-Koreast, Usbekist ja Austriast, lisaks 17 rühma Eestist. Traditsiooniliselt saab nii festivalil esineja kui külaline tantsukontsertide kõrval osaleda simmanitel, töötubades, tantsuorienteerumises ja õppida erinevate rahvaste tantse.
"Seda aastat iseloomustab väga kaugete külaliste osalus," ütles festivali üks eestvedajaid Tiia Must. Hiinast on kohale tulnud folkloorirühm Yunnan Jin Xiaofeng Art Troupe. "Tegu on rahvusvaheliselt tuntud elukutseliste ansambliga, kes tutvustab oma piirkonna, Yunnani provintsi folkloori," tutvustas Must.
Lõuna-Austriast pärit Villachi linna tantsurühm tähistas mullu oma 50. tegutsemisaastat ja tutvustab oma kandi tantse ka Võrus. Lisaks tantsukultuuri tutvustamisele pakuvad väliskülalised reedest pühapäevani ka oma rahvusköögi hõrgutisi ning tutvustavad toidukultuuritraditsioone.
Selle aasta festival kannab nime "Teppo timm ja polka samm". Neljal päeval toimuvatel kontsertidel ja ühistantsimistel tutvustatakse erinevaid polkasid.
Festivali üheks tähtsündmuseks on aga laupäeval juba 30. korda peetav August Teppo nimeline lõõtsa võistumängimine ning reedene lõõtsateemaline konverents. Laupäeval saab nautida kodukohvikute päeval mitmel pool linnas vaid sel päeval avatud õue- ja kodukohvikuid.
### Response:
Võru pärimustantsufestival toob kokku 400 tantsijat ja pillimeest üle maailma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Joonas Niine suutis 200 meetri kompleksujumises välja ujuda uue isikliku rekordi 2.09,79, kuid pääsust poolfinaali jäi teda lahutama ligi neli sekundit.
Niine on ujunud kaks isiklikku rekordit nendel võistlustel ning põhialad 50- ja 100 m rinnuliujumine ootab ees, kus ta mullu poolfinaali pääses. Et korrata eelmise aasta saavutust tuleb ka tänavu nendel aladel näidata karjääri parimaid tulemusi.
Meeste 100 m vabaltujumises oli stardis Janter Suun, kes ujus teateujumise esimeses vahetuses isiklikuks rekordiks 52.19. Paraku individuaalselt Suun ebaõnnestus ning ajaga 52.87 pidi ta leppima 51. kohaga.
Teisel võistluspäeval oli stardis ka Eesti 4x100 m sega vabaltujumise teatenelik, kes pälvis 22. võistkonna konkurentsis 20. koha. Võistkond koosseisus Janter Suun (52.54), Martin Piilberg (53.15), Helena Heinlo (59.63) ja Ilona Maide (58.92) läbisid distantsi ajaga 3.44,27. | Juunioride EM-i teisel päeval jäi eestlastele poolfinaaliuks suletuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Joonas Niine suutis 200 meetri kompleksujumises välja ujuda uue isikliku rekordi 2.09,79, kuid pääsust poolfinaali jäi teda lahutama ligi neli sekundit.
Niine on ujunud kaks isiklikku rekordit nendel võistlustel ning põhialad 50- ja 100 m rinnuliujumine ootab ees, kus ta mullu poolfinaali pääses. Et korrata eelmise aasta saavutust tuleb ka tänavu nendel aladel näidata karjääri parimaid tulemusi.
Meeste 100 m vabaltujumises oli stardis Janter Suun, kes ujus teateujumise esimeses vahetuses isiklikuks rekordiks 52.19. Paraku individuaalselt Suun ebaõnnestus ning ajaga 52.87 pidi ta leppima 51. kohaga.
Teisel võistluspäeval oli stardis ka Eesti 4x100 m sega vabaltujumise teatenelik, kes pälvis 22. võistkonna konkurentsis 20. koha. Võistkond koosseisus Janter Suun (52.54), Martin Piilberg (53.15), Helena Heinlo (59.63) ja Ilona Maide (58.92) läbisid distantsi ajaga 3.44,27.
### Response:
Juunioride EM-i teisel päeval jäi eestlastele poolfinaaliuks suletuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kultuuriministri visiit algab 5. juulil Leedu pealinnas Vilniuses, kus toimuvad tantsupeo etendused ning peetakse laulupeo kontsert. Läti laulupeo galakontsert toimub Riias pühapäeval, 8. juulil. Kummagi riigi suurpeod on pühendatud omariikluse 100. aastapäevale.
Kolme riigi kultuuriministrite allkirjastatav laulupidude traditsiooni arendamist puudutav leping on seotud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas olemisega. Sellega luuakse riikide ühine koostöökomisjon, kes tegeleb pidude mõtestamise ja arendamisega ning koostöö tugevdamisega.
"Laulu- ja tantsupeod on omamoodi imetegu, mis tugineb rahva soovil ja omaalgatuse jõul. Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeod võivad olla küllalt erineval moel üles ehitatud, aga koht UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas on meil ühine. See tuletab meile meelde traditsiooni ainulaadsust maailmas. Selleks, et peod kestaksid, vajame veelgi enam koostööd ja kogemuste vahetamist. Peoprotsess peab olema parimal võimalikul moel toestatud ning peod ise väga hästi korraldatud. Seda kõike see kokkulepe sisaldab," ütles kultuuriminister Indrek Saar visiidi eel.
Ministrite allkirjastamisega alguse saav 300 000 eurose aastaeelarvega Balti kultuurifond hakkab samuti edendama Balti riikide kultuurikoostööd ning aitab tugevdada Eesti, Läti ja Leedu kultuuri rahvusvahelistumist ühiste kultuurisündmuste abil. Fondi hakatakse haldama kordamööda kolmeaastaste tsüklite kaupa ning esimesena hakkab fondi administreerima Eesti Kultuurkapital.
Kolmest balti riigist on laulu- ja tantsupidude traditsioon vanim Eestil – esimene laulupidu peeti Tartus 1869. aastal. Läti pidude traditsioon algas 1873. aastal Riias ning Leedu esimene suurpidu peeti 1924. aastal Kaunases, kuhu saabus 86 koori umbes kolme tuhande lauljaga. Tänapäeval ulatub kõigis riikides osalejate arv kümnetesse tuhandetesse, publiku hulka võib pidudel lugeda sadades tuhandetes. | Kultuuriministrid edendavad Läti ja Leedu laulupidudel Balti koostööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kultuuriministri visiit algab 5. juulil Leedu pealinnas Vilniuses, kus toimuvad tantsupeo etendused ning peetakse laulupeo kontsert. Läti laulupeo galakontsert toimub Riias pühapäeval, 8. juulil. Kummagi riigi suurpeod on pühendatud omariikluse 100. aastapäevale.
Kolme riigi kultuuriministrite allkirjastatav laulupidude traditsiooni arendamist puudutav leping on seotud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas olemisega. Sellega luuakse riikide ühine koostöökomisjon, kes tegeleb pidude mõtestamise ja arendamisega ning koostöö tugevdamisega.
"Laulu- ja tantsupeod on omamoodi imetegu, mis tugineb rahva soovil ja omaalgatuse jõul. Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeod võivad olla küllalt erineval moel üles ehitatud, aga koht UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas on meil ühine. See tuletab meile meelde traditsiooni ainulaadsust maailmas. Selleks, et peod kestaksid, vajame veelgi enam koostööd ja kogemuste vahetamist. Peoprotsess peab olema parimal võimalikul moel toestatud ning peod ise väga hästi korraldatud. Seda kõike see kokkulepe sisaldab," ütles kultuuriminister Indrek Saar visiidi eel.
Ministrite allkirjastamisega alguse saav 300 000 eurose aastaeelarvega Balti kultuurifond hakkab samuti edendama Balti riikide kultuurikoostööd ning aitab tugevdada Eesti, Läti ja Leedu kultuuri rahvusvahelistumist ühiste kultuurisündmuste abil. Fondi hakatakse haldama kordamööda kolmeaastaste tsüklite kaupa ning esimesena hakkab fondi administreerima Eesti Kultuurkapital.
Kolmest balti riigist on laulu- ja tantsupidude traditsioon vanim Eestil – esimene laulupidu peeti Tartus 1869. aastal. Läti pidude traditsioon algas 1873. aastal Riias ning Leedu esimene suurpidu peeti 1924. aastal Kaunases, kuhu saabus 86 koori umbes kolme tuhande lauljaga. Tänapäeval ulatub kõigis riikides osalejate arv kümnetesse tuhandetesse, publiku hulka võib pidudel lugeda sadades tuhandetes.
### Response:
Kultuuriministrid edendavad Läti ja Leedu laulupidudel Balti koostööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tarbijakaitseameti kommunikatsioonispetsialisti Pille Kalda sõnul on Commerce Invest OÜ kohta sel aastal tulnud üks ning eelmisel aastal kolm kaebust. Lisaks on tarbijad esitanud ka neli selgitustaotlust, millest kaks sel aastal, kus küsitakse nõu oma tarbijaõiguste kohta.
Möödunud aastal esitatud kaebustes toodi välja, et ettevõttele ei saanud kaupa tagastada ning kaup ei jõudnud tarbijani õigeaegselt. Komisjon otsustas tarbijanõuded rahuldada ning ettevõte pidi ostjatele raha tagastama.
"Kuna Commerce Invest ei ole täitnud tarbijavaidluste komisjoni otsust, siis on ta lisatud nii e-poodide musta nimekirja kui ka komisjoni otsuseid mittetäitvate ettevõtete nimekirja ehk komisjoni musta nimekirja, mis on avaldatud tarbijakaitseameti veebilehel," ütles Kalda ERR-ile.
Sel aastal esitati tarbijakaitseametisse kaebus seoses sama ettevõtte väidetavalt puuke ja sääski tõrjuva käevõruga. Ka ERR-i poole pöörduti sarnase kaebusega sama toote kohta.
Kaebuse esitanud Kaja Saar ütles ERR-ile, et saabunud käevõru polnud sugugi sarnane sellele tootele, mida veebis reklaamiti. Lisaks ei olnud tootepakendis arvet, tootjamaad ega kasutusjuhendit.
"Nii, kui ma kauba kätte sain, saatsin selle kohta kolm meili," selgitas Saar, kuid kõik meilid jäid vastuseta. Saar proovis ka ettevõttesse helistada, kuid telefonile ei vastatud. Lisaks käis naine ka maja ees, kuhu ettevõte registreeritud on, aga ka seal ei leidunud ühtegi märki ettevõttest.
Puugitõrjevõru Autor: Kaja Saar
Peale tellimist oli Saar saanud kinnitusmeili, kus kirjutati, et kauba välja ostmata jätmisel suletakse Omniva pakiautomaadid tellija jaoks kaheks kuuks.
Saar teab ka teisi inimesi, kellel sama võruga probleeme on. "Üks inimene tellis kolm tükki ja ta pole neid kätte saanud," ütles naine.
Teisipäevaks oli aadressilt tervisepood24.eu puugitõrjevahendi reklaam maha võetud ning kodulehel olev telefoninumber on välja lülitatud. Ka ERR-il ei õnnestunud ettevõtte esindajaga ühendust saada.
"Tarbijakaitseamet on Commerce Investi suhtes varem läbi viinud järelevalvemenetluse, taas kord tekkinud probleemide osas selgitab amet välja asjaolusid. Kui rikkumine tuvastatakse, siis menetluse käigus selguvad ka edasised järelevalvemeetmed," selgitas Kalda.
Varem uuriti seda, et Commerce Investi poolt müüdav ja reklaamitav toode polnud omavahel vastavuses, mille peale ettevõtte korrigeeris reklaami. Samuti kasutas ettevõtte oma veebilehel usaldus- ja kvaliteedimärgiseid, milleks neile õigust ei olnud antud. Ettevõte eemaldas märgised oma veebist, kuid hiljem asendas need uute sarnastega.
"Tarbijatele saab soovitada seda, et nad suhtuksid kõikidesse nn imettegevatesse toodetesse ja teenustesse reservatsiooniga ning peaksid meeles seda, et kõik, mis tundub uskumatu, sageli seda ka on," soovitas Kalda.
Kalda rõhutas, et mida rohkem tarbijad ise petturlikke pakkumisi eristada suudavad, seda väiksem on tõenäosus nende ohvriks sattuda.
Tarbijakaitseamet soovitab tarbijatel võtta kauba või teenuse tellimiseks piisavalt aega, et tutvuda kaupleja tingimustega ning uurida kaupleja tausta. Kui hind on turu keskmisest oluliselt soodsam, siis tuleb veenduda, kas pakkumine on reaalne. | Ostjatele kättesaamatu puugivõrumüüja on ka tarbijakaitse luubi all | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tarbijakaitseameti kommunikatsioonispetsialisti Pille Kalda sõnul on Commerce Invest OÜ kohta sel aastal tulnud üks ning eelmisel aastal kolm kaebust. Lisaks on tarbijad esitanud ka neli selgitustaotlust, millest kaks sel aastal, kus küsitakse nõu oma tarbijaõiguste kohta.
Möödunud aastal esitatud kaebustes toodi välja, et ettevõttele ei saanud kaupa tagastada ning kaup ei jõudnud tarbijani õigeaegselt. Komisjon otsustas tarbijanõuded rahuldada ning ettevõte pidi ostjatele raha tagastama.
"Kuna Commerce Invest ei ole täitnud tarbijavaidluste komisjoni otsust, siis on ta lisatud nii e-poodide musta nimekirja kui ka komisjoni otsuseid mittetäitvate ettevõtete nimekirja ehk komisjoni musta nimekirja, mis on avaldatud tarbijakaitseameti veebilehel," ütles Kalda ERR-ile.
Sel aastal esitati tarbijakaitseametisse kaebus seoses sama ettevõtte väidetavalt puuke ja sääski tõrjuva käevõruga. Ka ERR-i poole pöörduti sarnase kaebusega sama toote kohta.
Kaebuse esitanud Kaja Saar ütles ERR-ile, et saabunud käevõru polnud sugugi sarnane sellele tootele, mida veebis reklaamiti. Lisaks ei olnud tootepakendis arvet, tootjamaad ega kasutusjuhendit.
"Nii, kui ma kauba kätte sain, saatsin selle kohta kolm meili," selgitas Saar, kuid kõik meilid jäid vastuseta. Saar proovis ka ettevõttesse helistada, kuid telefonile ei vastatud. Lisaks käis naine ka maja ees, kuhu ettevõte registreeritud on, aga ka seal ei leidunud ühtegi märki ettevõttest.
Puugitõrjevõru Autor: Kaja Saar
Peale tellimist oli Saar saanud kinnitusmeili, kus kirjutati, et kauba välja ostmata jätmisel suletakse Omniva pakiautomaadid tellija jaoks kaheks kuuks.
Saar teab ka teisi inimesi, kellel sama võruga probleeme on. "Üks inimene tellis kolm tükki ja ta pole neid kätte saanud," ütles naine.
Teisipäevaks oli aadressilt tervisepood24.eu puugitõrjevahendi reklaam maha võetud ning kodulehel olev telefoninumber on välja lülitatud. Ka ERR-il ei õnnestunud ettevõtte esindajaga ühendust saada.
"Tarbijakaitseamet on Commerce Investi suhtes varem läbi viinud järelevalvemenetluse, taas kord tekkinud probleemide osas selgitab amet välja asjaolusid. Kui rikkumine tuvastatakse, siis menetluse käigus selguvad ka edasised järelevalvemeetmed," selgitas Kalda.
Varem uuriti seda, et Commerce Investi poolt müüdav ja reklaamitav toode polnud omavahel vastavuses, mille peale ettevõtte korrigeeris reklaami. Samuti kasutas ettevõtte oma veebilehel usaldus- ja kvaliteedimärgiseid, milleks neile õigust ei olnud antud. Ettevõte eemaldas märgised oma veebist, kuid hiljem asendas need uute sarnastega.
"Tarbijatele saab soovitada seda, et nad suhtuksid kõikidesse nn imettegevatesse toodetesse ja teenustesse reservatsiooniga ning peaksid meeles seda, et kõik, mis tundub uskumatu, sageli seda ka on," soovitas Kalda.
Kalda rõhutas, et mida rohkem tarbijad ise petturlikke pakkumisi eristada suudavad, seda väiksem on tõenäosus nende ohvriks sattuda.
Tarbijakaitseamet soovitab tarbijatel võtta kauba või teenuse tellimiseks piisavalt aega, et tutvuda kaupleja tingimustega ning uurida kaupleja tausta. Kui hind on turu keskmisest oluliselt soodsam, siis tuleb veenduda, kas pakkumine on reaalne.
### Response:
Ostjatele kättesaamatu puugivõrumüüja on ka tarbijakaitse luubi all |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sookurgedele mõeldud saatjaid oli tänavu kavas lindudele paigaldada kaks ning see õnnestus kohe esimesel korral, kinnitas maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli juhtivteadur Aivar Leito.
Kured püüti 3. juuli varahommikul Soitsjärve pesapaiga lähistelt. "Oli ideaalne püügihommik," tõdes Leito. "Kell 4.15 varjusime positsioonidele. Sooja oli kaheksa kraadi."
Peagi ilmus metsast välja vanalinnupaar, kannul kaks poega. Mehed hüppasid varitsusest välja ja kell 4.40 olid pojad käes. Pärast mõõtmisi, kaalumist, rõngastamist ja Ornitela saatjate paigaldamist vabastati linnud kell 5.45.
Leito sõnutsi toitusid kured järgneval päeval samal rohumaal, kus nad viibivad iga päev ning ööbisid oma pesapaigas järve kaldaõõtsikul. "See näitab, et lindudega on kõik korras ja nende elu jätkub samamoodi."
Kahe uue saatja paigaldamise järel saavad teadlased nüüd jälgida kümne Eesti sookure edasist eluteed, nende käitumist ja mis peamine: rändeteed. Senine uurimine näitab, et kured kasutavad kolme rändeteed ning nende valik sõltub suuresti sellest, kus on linnud Eestis munast koorunud.
Kuid kas nad jäävad truuks ühele rändeteele või suunduvad talvituma erinevatesse paikadesse, pakubki teadlastele suurt huvi.
Huvilised saavad saatjaga varustatud lindude teekonda jälgida lindude teekonnakaardil. | Kaks noort sookurge annavad Maaülikoolis teadusesse oma panuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sookurgedele mõeldud saatjaid oli tänavu kavas lindudele paigaldada kaks ning see õnnestus kohe esimesel korral, kinnitas maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli juhtivteadur Aivar Leito.
Kured püüti 3. juuli varahommikul Soitsjärve pesapaiga lähistelt. "Oli ideaalne püügihommik," tõdes Leito. "Kell 4.15 varjusime positsioonidele. Sooja oli kaheksa kraadi."
Peagi ilmus metsast välja vanalinnupaar, kannul kaks poega. Mehed hüppasid varitsusest välja ja kell 4.40 olid pojad käes. Pärast mõõtmisi, kaalumist, rõngastamist ja Ornitela saatjate paigaldamist vabastati linnud kell 5.45.
Leito sõnutsi toitusid kured järgneval päeval samal rohumaal, kus nad viibivad iga päev ning ööbisid oma pesapaigas järve kaldaõõtsikul. "See näitab, et lindudega on kõik korras ja nende elu jätkub samamoodi."
Kahe uue saatja paigaldamise järel saavad teadlased nüüd jälgida kümne Eesti sookure edasist eluteed, nende käitumist ja mis peamine: rändeteed. Senine uurimine näitab, et kured kasutavad kolme rändeteed ning nende valik sõltub suuresti sellest, kus on linnud Eestis munast koorunud.
Kuid kas nad jäävad truuks ühele rändeteele või suunduvad talvituma erinevatesse paikadesse, pakubki teadlastele suurt huvi.
Huvilised saavad saatjaga varustatud lindude teekonda jälgida lindude teekonnakaardil.
### Response:
Kaks noort sookurge annavad Maaülikoolis teadusesse oma panuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui Venemaa tuleks meile vastu ja annaks need isikud USA-le välja, et nad Ameerika kohtu ette tuua, näeksid Vene võimud, et nende inimeste süü tõendid on olemas," ütles vabariiklane Kennedy usutluses ajalehele Kommersant.
Senaator meenutas, et USA-s esitati seoses oletatava presidendivalimistesse sekkumisega süüdistused 13 Venemaa kodanikule, kes töötavad nn trollivabrikuks peetud Peterburi Internetiuuringute instituudis.
"Me hoiatasime oma vestluskaaslasi: kui Venemaa jätkab USA siseasjadesse sekkumist ja teeb seda novembrikuistel kongressi (vahe)valimistel, on meie vastus kiire ja väga karm," lisas ta. | Senaator: USA nõuab Venemaalt 13 valimistesse sekkunu väljaandmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui Venemaa tuleks meile vastu ja annaks need isikud USA-le välja, et nad Ameerika kohtu ette tuua, näeksid Vene võimud, et nende inimeste süü tõendid on olemas," ütles vabariiklane Kennedy usutluses ajalehele Kommersant.
Senaator meenutas, et USA-s esitati seoses oletatava presidendivalimistesse sekkumisega süüdistused 13 Venemaa kodanikule, kes töötavad nn trollivabrikuks peetud Peterburi Internetiuuringute instituudis.
"Me hoiatasime oma vestluskaaslasi: kui Venemaa jätkab USA siseasjadesse sekkumist ja teeb seda novembrikuistel kongressi (vahe)valimistel, on meie vastus kiire ja väga karm," lisas ta.
### Response:
Senaator: USA nõuab Venemaalt 13 valimistesse sekkunu väljaandmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud aasta augustis leiti Harjumaal Loo alevikus asuva Talleggi haudejaama kõrval seisvates prügikastides munakoorte ja surnud lindude vahel ka elusaid tibusid. Tibude leidja filmis nähtut mobiiltelefoniga ning samal päeval edastas leidja salvestuse meediale ja Eestimaa Loomakaitse Liidule (ELL). Samas jäid tibud prügikasti, mis hiljem tühjendati.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina sõnul esitas ELL politseile avalduse võimaliku looma julma kohtlemise kohta ning Põhja prefektuur alustas avalduse alusel kriminaalmenetluse.
Kostina sõnul kuulati kriminaalasja uurimise käigus lisaks ettevõtte töötajatele üle ka avalduse esitaja, tibude leidja ning info avaldanud meediaväljaande reporter ja fotograaf.
Uurimise käigus selgus, et möödunud aasta 20. augustil tekkis ettevõttes probleem haudejäätmete käitlemise seadme vaakumtransportööriga. Vastavalt ettevõttes kehtivatele juhistele anti avariist teda masina eest vastutavatele töötajatele, kes hakkasid tegelema avarii kõrvaldamisega.
Samal ajal jätkas ettevõte tööd ning haudejäätmed viidi konteinerisse. Kostina sõnul tuvastas uurimine, et elusaid tibusid jäätmekonteinerisse ei pandud. Haudejäätmete hulgast korjati välja kõik elusad praaktibud, samuti otsiti ka nokaauguga mune. Eraldatud haudejäätmete kogus oli väike ja need kallati matseraatorisse, mis seejärel puhastati.
"Kriminaalasja materjalidest selgub, et mõni nokaauguga muna võis jääda leidmata ja need koorusid hiljem konteineris, kuna tol päeval oli soe ilm," sõnas Kostina
"Kokkuvõtvalt võib öelda, et antud koosseis eeldab tahtlust. Kogutud tõendid kinnitavad aga seda, et tahtlust viia elusaid tibusid jäätmekonteinerisse ettevõtte töötajatel ei olnud. Samuti ei olnud töötajatel võimalik ette näha, et mõned tibud kooruvad hiljem konteineris," ütles kriminaalasja kohtueelse menetluse juht, Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalja Vester.
"Möönan, et see sündmus ei ole emotsionaalselt kerge, kuid kriminaalasjas ei saa emotsioonide pinnalt ei kahtlustust ega süüdistust esitada, lähtuma peab kogutud tõenditest ning asjaolude sisust. Kuna antud juhul puudub kuriteo koosseis, siis andis prokuratuur politseile loa kriminaalmenetluse lõpetamiseks," sõnas Vester.
Avaldaja nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning vastav määrus on jõustunud.
Juhtumi uurimiseks algatas väärteomenetluse veterinaar- ja toiduamet, kuid lõpetas selle kriminaalmenetluse alustamise järel. | Uurimine ei tuvastanud tibude prügikasti sattumises tahtlikku tegevust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud aasta augustis leiti Harjumaal Loo alevikus asuva Talleggi haudejaama kõrval seisvates prügikastides munakoorte ja surnud lindude vahel ka elusaid tibusid. Tibude leidja filmis nähtut mobiiltelefoniga ning samal päeval edastas leidja salvestuse meediale ja Eestimaa Loomakaitse Liidule (ELL). Samas jäid tibud prügikasti, mis hiljem tühjendati.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina sõnul esitas ELL politseile avalduse võimaliku looma julma kohtlemise kohta ning Põhja prefektuur alustas avalduse alusel kriminaalmenetluse.
Kostina sõnul kuulati kriminaalasja uurimise käigus lisaks ettevõtte töötajatele üle ka avalduse esitaja, tibude leidja ning info avaldanud meediaväljaande reporter ja fotograaf.
Uurimise käigus selgus, et möödunud aasta 20. augustil tekkis ettevõttes probleem haudejäätmete käitlemise seadme vaakumtransportööriga. Vastavalt ettevõttes kehtivatele juhistele anti avariist teda masina eest vastutavatele töötajatele, kes hakkasid tegelema avarii kõrvaldamisega.
Samal ajal jätkas ettevõte tööd ning haudejäätmed viidi konteinerisse. Kostina sõnul tuvastas uurimine, et elusaid tibusid jäätmekonteinerisse ei pandud. Haudejäätmete hulgast korjati välja kõik elusad praaktibud, samuti otsiti ka nokaauguga mune. Eraldatud haudejäätmete kogus oli väike ja need kallati matseraatorisse, mis seejärel puhastati.
"Kriminaalasja materjalidest selgub, et mõni nokaauguga muna võis jääda leidmata ja need koorusid hiljem konteineris, kuna tol päeval oli soe ilm," sõnas Kostina
"Kokkuvõtvalt võib öelda, et antud koosseis eeldab tahtlust. Kogutud tõendid kinnitavad aga seda, et tahtlust viia elusaid tibusid jäätmekonteinerisse ettevõtte töötajatel ei olnud. Samuti ei olnud töötajatel võimalik ette näha, et mõned tibud kooruvad hiljem konteineris," ütles kriminaalasja kohtueelse menetluse juht, Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalja Vester.
"Möönan, et see sündmus ei ole emotsionaalselt kerge, kuid kriminaalasjas ei saa emotsioonide pinnalt ei kahtlustust ega süüdistust esitada, lähtuma peab kogutud tõenditest ning asjaolude sisust. Kuna antud juhul puudub kuriteo koosseis, siis andis prokuratuur politseile loa kriminaalmenetluse lõpetamiseks," sõnas Vester.
Avaldaja nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning vastav määrus on jõustunud.
Juhtumi uurimiseks algatas väärteomenetluse veterinaar- ja toiduamet, kuid lõpetas selle kriminaalmenetluse alustamise järel.
### Response:
Uurimine ei tuvastanud tibude prügikasti sattumises tahtlikku tegevust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud aastal juhendas Agassi serblast Novak Djokovici. Nende teed läksid lahku märtsis, peale seda kui Djokovic operatsioonil käis.
Agassi, endine maailma esinumber, kes loobus tippspordis 2006. aastal, ütles, et tema esmane kokkupuude treeneriametiga oli huvitav, hariv ja väljakutsuv.
"Mängides ei tundnud ma kunagi pinget, vaid stressi. Treenerina ma ei tunne stressi, vaid pinget. Seal on huvitav vahe," ütles Agassi väljaandele Telegraph. "Treenerina pead sa olema kindel, et sa ütled õigeid asju õigel ajal."
Agassi ja Djokovici koostöö lõppes, kuna serblane alustas taas koostööd kauaaegse treeneri Marian Vadjaga. | Agassi on valmis uuesti treeneritööd alustama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud aastal juhendas Agassi serblast Novak Djokovici. Nende teed läksid lahku märtsis, peale seda kui Djokovic operatsioonil käis.
Agassi, endine maailma esinumber, kes loobus tippspordis 2006. aastal, ütles, et tema esmane kokkupuude treeneriametiga oli huvitav, hariv ja väljakutsuv.
"Mängides ei tundnud ma kunagi pinget, vaid stressi. Treenerina ma ei tunne stressi, vaid pinget. Seal on huvitav vahe," ütles Agassi väljaandele Telegraph. "Treenerina pead sa olema kindel, et sa ütled õigeid asju õigel ajal."
Agassi ja Djokovici koostöö lõppes, kuna serblane alustas taas koostööd kauaaegse treeneri Marian Vadjaga.
### Response:
Agassi on valmis uuesti treeneritööd alustama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Siiamis on väga vähe saunu ja Peipsi ääres napib jälle Hindu templeid. Samas on Siiamis soe nagu saunas ja saunas on pühalik nagu templis. Käesolev näitus toob need erinevad maailmad kokku Voronja sauna leiliruumis, lehtlas ja eestoas," selgitas Peeter Laurits näituse tagamaid.
Tööd on pildistatud Chiang Mai terrakotatööstuse Baan Phor Liang Meuni tagahoovis, kuhu on kuhjatud vanade Khmeeri ja Ayutthaya šedöövrite terrakotakoopiate katkised ja praakeksemplarid. Sellest kihistusest on aja jooksul taimestik läbi kasvanud ja mõni aasta tagasi on sellesse hoovi rajatud välikohvik, misläbi nii terrakotad kui ka haljastus on siirdunud uude taaskasutustsüklisse. Nüüd lähevad uuele ringile ka nendest kooslustest pildistatud fotod, mis põhjamaises saunas muudavad oma tähendust märkimisväärselt.
"Nagu mu viimaste aastate tööd ikka, nii toetuvad ka need müütilisele teadvusele ja on üles ehitatud semiootilise ja orgaanilise kõrvutamisele," lisab Laurits.
Peeter Laurits on sündinud 1962. aastal Tallinnas. Ta on õppinud lisaks Eesti ülikoolidele ka Leningradis ja New Yorgis. Kaheksakümnendatel keskendus Laurits fotograafiale, näitustel esineb alates kaheksakümnendate keskpaigast, rahvusvaheline näitusetegevus algas üheksakümnendatel. Ta on olnud Kütioru Avatud Ateljee üks asutajaid ning lisaks on ta algatanud veel teisigi kunstirühmitusi. Alates 2017. aastast on ta Tartu Ülikooli vabade kunstide külalisprofessor.
Näitus "Siiami saun" jääb avatuks 26. augustini, kolmapäevast pühapäevani kell 12-18, aadressil Kesk 22, Varnja küla, Peipsiveerel. | Voronja galerii saunamajas avatakse Peeter Lauritsa näitus "Siiami saun" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Siiamis on väga vähe saunu ja Peipsi ääres napib jälle Hindu templeid. Samas on Siiamis soe nagu saunas ja saunas on pühalik nagu templis. Käesolev näitus toob need erinevad maailmad kokku Voronja sauna leiliruumis, lehtlas ja eestoas," selgitas Peeter Laurits näituse tagamaid.
Tööd on pildistatud Chiang Mai terrakotatööstuse Baan Phor Liang Meuni tagahoovis, kuhu on kuhjatud vanade Khmeeri ja Ayutthaya šedöövrite terrakotakoopiate katkised ja praakeksemplarid. Sellest kihistusest on aja jooksul taimestik läbi kasvanud ja mõni aasta tagasi on sellesse hoovi rajatud välikohvik, misläbi nii terrakotad kui ka haljastus on siirdunud uude taaskasutustsüklisse. Nüüd lähevad uuele ringile ka nendest kooslustest pildistatud fotod, mis põhjamaises saunas muudavad oma tähendust märkimisväärselt.
"Nagu mu viimaste aastate tööd ikka, nii toetuvad ka need müütilisele teadvusele ja on üles ehitatud semiootilise ja orgaanilise kõrvutamisele," lisab Laurits.
Peeter Laurits on sündinud 1962. aastal Tallinnas. Ta on õppinud lisaks Eesti ülikoolidele ka Leningradis ja New Yorgis. Kaheksakümnendatel keskendus Laurits fotograafiale, näitustel esineb alates kaheksakümnendate keskpaigast, rahvusvaheline näitusetegevus algas üheksakümnendatel. Ta on olnud Kütioru Avatud Ateljee üks asutajaid ning lisaks on ta algatanud veel teisigi kunstirühmitusi. Alates 2017. aastast on ta Tartu Ülikooli vabade kunstide külalisprofessor.
Näitus "Siiami saun" jääb avatuks 26. augustini, kolmapäevast pühapäevani kell 12-18, aadressil Kesk 22, Varnja küla, Peipsiveerel.
### Response:
Voronja galerii saunamajas avatakse Peeter Lauritsa näitus "Siiami saun" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajaloolise Vene ja Rootsi vahelise sõja lahingu taaselustamisel lähevad vastamisi Peeter I ja Karl XII aegseid mundreid kandvad sõjamehed. Relvadest lähevad käiku musketid ja suurtükid. "Ootame suure elevusega Põhjasõja taaskehtestamist Mägede Häälel," ütles Winny Puhhi vokalist Indrek "Korraldajaonu" Vaheoja. "Kaugel muistsel ajal peeti sõdu ikka orkestri saatel, seekord inimohvreid ei tooda ja lahing saab olema meelelahutuslik-õpetliku iseloomuga."
Narvas tegutseva sõjaajalooklubi Preobraženski Polk juht Annes Kruberg, kes oma võitluskaaslased festivalile toob, mainis, et taaselustatakse lihtsalt üks episood Põhjasõjast, mitte konkreetne lahing, ning nii suuri üksusi nagu Šeremetjevi 11 000-meheline ratsavägi seekord kohale ei tooda.
Winny Puhh astub Mägede Häälel lavale avaõhtul, 6. juulil. Lisaks esinevad festivalil kahel päeval ligi 40 artisti ja DJd Eestist ja mujalt maailmast, toimub üle kümne seansi maa-aluses Kaevanduskinos ning on korraldatud programmidega väljasõidud Aidu fjordidesse ning Viivikonnale ja Sillamäele. | Winny Puhh astub Mägede Häälel lavale keset sõjalahingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajaloolise Vene ja Rootsi vahelise sõja lahingu taaselustamisel lähevad vastamisi Peeter I ja Karl XII aegseid mundreid kandvad sõjamehed. Relvadest lähevad käiku musketid ja suurtükid. "Ootame suure elevusega Põhjasõja taaskehtestamist Mägede Häälel," ütles Winny Puhhi vokalist Indrek "Korraldajaonu" Vaheoja. "Kaugel muistsel ajal peeti sõdu ikka orkestri saatel, seekord inimohvreid ei tooda ja lahing saab olema meelelahutuslik-õpetliku iseloomuga."
Narvas tegutseva sõjaajalooklubi Preobraženski Polk juht Annes Kruberg, kes oma võitluskaaslased festivalile toob, mainis, et taaselustatakse lihtsalt üks episood Põhjasõjast, mitte konkreetne lahing, ning nii suuri üksusi nagu Šeremetjevi 11 000-meheline ratsavägi seekord kohale ei tooda.
Winny Puhh astub Mägede Häälel lavale avaõhtul, 6. juulil. Lisaks esinevad festivalil kahel päeval ligi 40 artisti ja DJd Eestist ja mujalt maailmast, toimub üle kümne seansi maa-aluses Kaevanduskinos ning on korraldatud programmidega väljasõidud Aidu fjordidesse ning Viivikonnale ja Sillamäele.
### Response:
Winny Puhh astub Mägede Häälel lavale keset sõjalahingut |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.