instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrsil alistati nädalavahetusel Palma II meeskond ning Hermeti arvele jäi 30 minutiga oma meeskonna edukaimana 21 punkti (kahesed 9/12, kolmesed 0/2, vabavisked 3/4), 8 lauapalli, 3 korvisöötu, 3 isiklikku viga ja 1 pallikaotus.
Selle võiduga kindlustas Pardinyes-Lleida (20-5) oma regioonis 13 tiimi hulgas vähemalt teise koha, mis annab õiguse ka mängida kohamängudel.
Järgmise faasina selgitavad CA ja CB regiooni kaks parimat Mallorcal 6.-8. mail välja selle regiooni parima ning seejärel on järgmises ringis vaja kokku minna juba selle liigataseme parimate klubidega üle kogu Hispaania. Üleriigilisel turniiril on võimalik tagada endale koht aste kõrgemale ehk LEB Silverisse.
"Praegu on klubi jaoks juba see suur asi, et play offi jõudsime. Kui nüüd regionaalselt veel medali saaks, siis oleks super, sest hooaja alguses keegi väga ei uskunud, et võime jõuda play-offi," sõnas Hermet ERR-i spordiportaalile.
Hermeti sõnul on tiimis süües isu kasvanud ning meeskond soovib edukast hooajast maksimumi võtta. Võimalik tõus järgmisele liigaastmele tähendaks klubi presidendi jaoks aga ka teatavat murekohta.
"Kõrgemale tõusuga tuleb mure, et selleks oleks klubil vaja kõvasti finantsiliselt suureneda ja klubi president ei tea, kas see on võimalik. Aga kui peaks juhtuma, et pärast suurepärast hooaega me suudame veel tõusta LEB Silverisse, siis on presidendil kindlasti mõttekoht, mida ette võtta," lisas Hermet.
Hermeti tänavune statistika on Forca Lleida klubi duubelrivistuseks oleva Pardinyes-Lleida eest olnud 23 mänguga keskmiselt 13,9 punkti, 4,2 lauapalli ja 0,6 korvisöötu. Visketabavus on meie noormehel olnud hea - kahesed 53,8%, kolmesed 38,9% ja vabavisked 81,5%.
-Ajaleheväljalõige kohalikust lehest/Foto: Facebook | Klubi play-off'i juhtinud Hermet: kui nüüd veel medali saaks, oleks super | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrsil alistati nädalavahetusel Palma II meeskond ning Hermeti arvele jäi 30 minutiga oma meeskonna edukaimana 21 punkti (kahesed 9/12, kolmesed 0/2, vabavisked 3/4), 8 lauapalli, 3 korvisöötu, 3 isiklikku viga ja 1 pallikaotus.
Selle võiduga kindlustas Pardinyes-Lleida (20-5) oma regioonis 13 tiimi hulgas vähemalt teise koha, mis annab õiguse ka mängida kohamängudel.
Järgmise faasina selgitavad CA ja CB regiooni kaks parimat Mallorcal 6.-8. mail välja selle regiooni parima ning seejärel on järgmises ringis vaja kokku minna juba selle liigataseme parimate klubidega üle kogu Hispaania. Üleriigilisel turniiril on võimalik tagada endale koht aste kõrgemale ehk LEB Silverisse.
"Praegu on klubi jaoks juba see suur asi, et play offi jõudsime. Kui nüüd regionaalselt veel medali saaks, siis oleks super, sest hooaja alguses keegi väga ei uskunud, et võime jõuda play-offi," sõnas Hermet ERR-i spordiportaalile.
Hermeti sõnul on tiimis süües isu kasvanud ning meeskond soovib edukast hooajast maksimumi võtta. Võimalik tõus järgmisele liigaastmele tähendaks klubi presidendi jaoks aga ka teatavat murekohta.
"Kõrgemale tõusuga tuleb mure, et selleks oleks klubil vaja kõvasti finantsiliselt suureneda ja klubi president ei tea, kas see on võimalik. Aga kui peaks juhtuma, et pärast suurepärast hooaega me suudame veel tõusta LEB Silverisse, siis on presidendil kindlasti mõttekoht, mida ette võtta," lisas Hermet.
Hermeti tänavune statistika on Forca Lleida klubi duubelrivistuseks oleva Pardinyes-Lleida eest olnud 23 mänguga keskmiselt 13,9 punkti, 4,2 lauapalli ja 0,6 korvisöötu. Visketabavus on meie noormehel olnud hea - kahesed 53,8%, kolmesed 38,9% ja vabavisked 81,5%.
-Ajaleheväljalõige kohalikust lehest/Foto: Facebook
### Response:
Klubi play-off'i juhtinud Hermet: kui nüüd veel medali saaks, oleks super |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 7,62 ja 12,7 mm kaliibriga kuulipildujad ja nende varuosad tarnib Belgia relvaettevõte FN Herstal.
Hange toimus läbirääkimiste korras, konkursita.
Kuulipildujad on mõeldud maaväele ja Zemessardzele, nende täpset arvu ei avalikustata. | Läti ostab 5,5 miljoni euro eest kuulipildujaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
7,62 ja 12,7 mm kaliibriga kuulipildujad ja nende varuosad tarnib Belgia relvaettevõte FN Herstal.
Hange toimus läbirääkimiste korras, konkursita.
Kuulipildujad on mõeldud maaväele ja Zemessardzele, nende täpset arvu ei avalikustata.
### Response:
Läti ostab 5,5 miljoni euro eest kuulipildujaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peamise koostöö vähenemise põhjusena näevad ameerika ja itaalia teadlased eesotsas Alexander Peterseniga USA-s asuvast California Merced ülikoolist tööjõu vaba liikumist. Paljud laiema koostöövõrgustikuga teadlased siirdusid piiride avanedes lääneriikidesse. Nende kodumaale jäänud kolleegidel puudusid aga koostöö edendamiseks vajalikud kontaktid.
"Võimalus maailma näha on teaduses tähtis. Seega ei üritame me kohe kindlasti öelda, et liikuvuse kasv on halb. Me osutame, et sellel võib olla ebasoovitavaid kõrvalmõjusid. Noorteadlastele tuleb pakkuda lahkumiseks võimalusi. Kuid samal ajal tuleb kindlustada, et neil oleks põhjus tagasi tulla," sõnas Petersen ERR Novaatorile antud intervjuus.
Samale viitas Euroopa teadusülikoolide liidu peasekretär Kurt Deketelaere ajakirjas Nature. Paralleelselt Euroopa teadusruumiga ühinemisega ei tugevdanud uued liikmesriigid piisavalt riigisisest teadusruumi. "Kui nad oleksid seda teinud, oleksid nad näinud palju rohkem ajude ringlust, vähem ajude väljavoolu ja neil oleks olnud palju paremini töötav teadussüsteem," laiendas Deketelaere.
Numbrimäng
Töörühma analüüs tugineb aastatel 1996–2012 avaldatud miljonite teadustöödele ja Euroopa Liidu kõrgelt haritud tööjõu liikumist peegeldavale statistikale. Näitajaid võrreldi Euroopa Liitu mitte kuuluvate majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni liikmesriikidega. Tulemused on riigiti küllaltki erinevad. "Lisaks nende suurusele sõltub see ka nende teadussüsteemi tõhususest," selgitas Petersen.
Näiteks Küprose teadlaste sulest ilmus tänu ühises teadusruumis viibimisele 2012. aastal piiriülese koostöö tulemusena 35 protsenti rohkem artikleid, Ungaris aga 60 protsenti vähem. Lähiriikidest kannatas ajude väljavoolu tõttu kõige rohkem Läti ja Leedu. Sirgjoonelise hinnangu kohaselt koos välisautoritega avaldatud teadustööde hulk olnud aastal 2012 riikides vastavalt 71 ja 30 protsenti suurem. See taandub ligikaudu 500–700 täiendavale teadustööle. Eesti puhul oli vahe 13 protsenti ehk välisautoriteta kirjutatud teadustööde arv jääb alla saja.
Ajalehele Postimees saadetud kommentaaris leidis aga Eesti Teadusagentuuri esimees Andres Koppel, et "kootöös avaldatud teadusartiklite osakaal ületas (Eesti puhul) Euroopa riikide keskmist juba enam kui kümme aastat tagasi" ja nende arv moodustas 2016. aastal kõigist avaldatud artiklitest 67 protsenti.
Mõõdikute küsimus
Bibliomeetriaekspert Jüri Allik nentis ERR Novaatorile, et piiriülese koostöö uurimine on keeruline. Eri riikidest pärit autorite arv ühel artiklil pole ainus selleks sobiv mõõdik. "Näiteks Eesti teaduse algaastatel 1990. aastatel torkas silma, et tippu jõudnud artiklite seas polnud praktiliselt neid, kus Eesti teadlased oleksid olnud juhtrollis või lausa ainsad artikli autorid. Selle perioodil oli piiriülene koostöö kindlasti väga suur, kuid mitte kõige tervislikum," tõi akadeemik näite.
Hilisemal perioodil piiriülese koostöö indeksid Eesti jaoks langesid, kuid see oli kindlasti hea näitaja. "Eesti teadus suutis ka üksinda ja iseseisvalt oluliste tulemusteni jõuda," lisas Allik.
Petersen kinnitas, et koostöö määra hindamiseks on peale avaldavate artiklite autorite päritolu riigi uurimisele ka teisi võimalusi. Kuid statistilises mõttes on tegu ühe kõige paremini analüüsitava näitajaga. Alliku sõnul ei pööratud aga töös piisaval tähelepanu teaduspublikatsioonide "turul" toimuvate muudatustele. Samuti on lihtne ajude väljavoolu kõrvale leida teisi tegureid, mis võisid koostööd vähendada. Näiteks Euroopa Liidu rahastuse saamine võib vähendada motivatsiooni teha ühise eesmärgi nimel koostööd oma lähinaabritega.
Helgema tuleviku suunas?
Petersen märkis analüüsi põhjal, et uurimuse põhijärelduse kõrval võib rääkida Euroopa teadusruumis ajude väljavoolu asemel üha rohkem ka ajude ringlusest. Seda isegi uute liikmesriikide puhul. "Kõrgel haritud tööjõud liigub läänest itta. Me ei saa hetkel öelda, kas tegu on pikalt välismaal töötanud koju siirduvate teadlastega või leiab lääne kõrgelt haritud tööjõud idas rakendust. Igal juhul teadmised liiguvad ja see on oluline," laiendas professor. Seda võib pidada julgustavaks märgiks Euroopa teadusruumi kasvavast lõimumisest.
Kasvavale integratsioonile viitas uurimusele vastuseks ilmunud seisukohavõtus ka Euroopa Komisjoni eestkõneleja. Viimastel aastatel on riikidevaheline koostöö kasvanud aastas 7,8 protsenti. Ühise teadusruumi idee näib seega töötavat.
Viis aastat Itaalias töötanud Petersen leidis samas isiklikult kogemusele toetudes, et Ida-Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks on veel mitmeid viise. "Minu kolleegid olid ajal, kui ma Itaaliasse siirdusin, valiku suhtes päris üllatunud. Ja ma ei teinudki seda raha pärast. Itaalia oli konkurentsivõimeline töölepingu pikkuse pärast. Töökoha kindlusele pole seni eriti tähelepanu pööratud, kuid stabiilsus on noorteadlastele tegelikult äärmiselt oluline," mõtiskles professor.
Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances. | EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peamise koostöö vähenemise põhjusena näevad ameerika ja itaalia teadlased eesotsas Alexander Peterseniga USA-s asuvast California Merced ülikoolist tööjõu vaba liikumist. Paljud laiema koostöövõrgustikuga teadlased siirdusid piiride avanedes lääneriikidesse. Nende kodumaale jäänud kolleegidel puudusid aga koostöö edendamiseks vajalikud kontaktid.
"Võimalus maailma näha on teaduses tähtis. Seega ei üritame me kohe kindlasti öelda, et liikuvuse kasv on halb. Me osutame, et sellel võib olla ebasoovitavaid kõrvalmõjusid. Noorteadlastele tuleb pakkuda lahkumiseks võimalusi. Kuid samal ajal tuleb kindlustada, et neil oleks põhjus tagasi tulla," sõnas Petersen ERR Novaatorile antud intervjuus.
Samale viitas Euroopa teadusülikoolide liidu peasekretär Kurt Deketelaere ajakirjas Nature. Paralleelselt Euroopa teadusruumiga ühinemisega ei tugevdanud uued liikmesriigid piisavalt riigisisest teadusruumi. "Kui nad oleksid seda teinud, oleksid nad näinud palju rohkem ajude ringlust, vähem ajude väljavoolu ja neil oleks olnud palju paremini töötav teadussüsteem," laiendas Deketelaere.
Numbrimäng
Töörühma analüüs tugineb aastatel 1996–2012 avaldatud miljonite teadustöödele ja Euroopa Liidu kõrgelt haritud tööjõu liikumist peegeldavale statistikale. Näitajaid võrreldi Euroopa Liitu mitte kuuluvate majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni liikmesriikidega. Tulemused on riigiti küllaltki erinevad. "Lisaks nende suurusele sõltub see ka nende teadussüsteemi tõhususest," selgitas Petersen.
Näiteks Küprose teadlaste sulest ilmus tänu ühises teadusruumis viibimisele 2012. aastal piiriülese koostöö tulemusena 35 protsenti rohkem artikleid, Ungaris aga 60 protsenti vähem. Lähiriikidest kannatas ajude väljavoolu tõttu kõige rohkem Läti ja Leedu. Sirgjoonelise hinnangu kohaselt koos välisautoritega avaldatud teadustööde hulk olnud aastal 2012 riikides vastavalt 71 ja 30 protsenti suurem. See taandub ligikaudu 500–700 täiendavale teadustööle. Eesti puhul oli vahe 13 protsenti ehk välisautoriteta kirjutatud teadustööde arv jääb alla saja.
Ajalehele Postimees saadetud kommentaaris leidis aga Eesti Teadusagentuuri esimees Andres Koppel, et "kootöös avaldatud teadusartiklite osakaal ületas (Eesti puhul) Euroopa riikide keskmist juba enam kui kümme aastat tagasi" ja nende arv moodustas 2016. aastal kõigist avaldatud artiklitest 67 protsenti.
Mõõdikute küsimus
Bibliomeetriaekspert Jüri Allik nentis ERR Novaatorile, et piiriülese koostöö uurimine on keeruline. Eri riikidest pärit autorite arv ühel artiklil pole ainus selleks sobiv mõõdik. "Näiteks Eesti teaduse algaastatel 1990. aastatel torkas silma, et tippu jõudnud artiklite seas polnud praktiliselt neid, kus Eesti teadlased oleksid olnud juhtrollis või lausa ainsad artikli autorid. Selle perioodil oli piiriülene koostöö kindlasti väga suur, kuid mitte kõige tervislikum," tõi akadeemik näite.
Hilisemal perioodil piiriülese koostöö indeksid Eesti jaoks langesid, kuid see oli kindlasti hea näitaja. "Eesti teadus suutis ka üksinda ja iseseisvalt oluliste tulemusteni jõuda," lisas Allik.
Petersen kinnitas, et koostöö määra hindamiseks on peale avaldavate artiklite autorite päritolu riigi uurimisele ka teisi võimalusi. Kuid statistilises mõttes on tegu ühe kõige paremini analüüsitava näitajaga. Alliku sõnul ei pööratud aga töös piisaval tähelepanu teaduspublikatsioonide "turul" toimuvate muudatustele. Samuti on lihtne ajude väljavoolu kõrvale leida teisi tegureid, mis võisid koostööd vähendada. Näiteks Euroopa Liidu rahastuse saamine võib vähendada motivatsiooni teha ühise eesmärgi nimel koostööd oma lähinaabritega.
Helgema tuleviku suunas?
Petersen märkis analüüsi põhjal, et uurimuse põhijärelduse kõrval võib rääkida Euroopa teadusruumis ajude väljavoolu asemel üha rohkem ka ajude ringlusest. Seda isegi uute liikmesriikide puhul. "Kõrgel haritud tööjõud liigub läänest itta. Me ei saa hetkel öelda, kas tegu on pikalt välismaal töötanud koju siirduvate teadlastega või leiab lääne kõrgelt haritud tööjõud idas rakendust. Igal juhul teadmised liiguvad ja see on oluline," laiendas professor. Seda võib pidada julgustavaks märgiks Euroopa teadusruumi kasvavast lõimumisest.
Kasvavale integratsioonile viitas uurimusele vastuseks ilmunud seisukohavõtus ka Euroopa Komisjoni eestkõneleja. Viimastel aastatel on riikidevaheline koostöö kasvanud aastas 7,8 protsenti. Ühise teadusruumi idee näib seega töötavat.
Viis aastat Itaalias töötanud Petersen leidis samas isiklikult kogemusele toetudes, et Ida-Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks on veel mitmeid viise. "Minu kolleegid olid ajal, kui ma Itaaliasse siirdusin, valiku suhtes päris üllatunud. Ja ma ei teinudki seda raha pärast. Itaalia oli konkurentsivõimeline töölepingu pikkuse pärast. Töökoha kindlusele pole seni eriti tähelepanu pööratud, kuid stabiilsus on noorteadlastele tegelikult äärmiselt oluline," mõtiskles professor.
Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.
### Response:
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi ametlikku päevakorda ei ole veel kinnitatud, siis valitsusel on plaanis neljapäeval Rail Balticu teemat arutada, ütles peaministri büroo juhataja Tanel Kiik BNS-ile. Tema sõnul tutvustab Simson kava kohaselt valitsuse liikmetele finantsteenuste ettevõtte EY teostatud Rail Balticu tasuvusanalüüsi tulemusi.
Peale tasuvusanalüüsi tulemuste selgitamist tõenäoliselt valitsus otsustab kolme Balti riigi peaministrite poolt jaanuaris sõlmitud Rail Balticu rajamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse riigikogule arutamiseks saatmise, rääkis Kiik.
Varasemalt on Simson öelnud, et ratifitseerimise seadus jõuab riigikokku eeldatavasti 2. mail.
EY teostatud Rail Balticu tasuvusanalüüsi kohaselt on raudtee projekt rahaliselt tasuv, lisaks projekti rajamise maksumusele vajab see riikidepoolset tuge esimesel viiel aastal ja edaspidi aastast 2048, kui on vaja suuremaid infrastruktuuri uuendusi.
Kui tasuvusanalüüsi tulemused avalikustati esmaspäeval, siis uuringu enese avalikustamise kuupäeva osas veel selgust ei ole.
Ratas ütles aasta alguses, et valitsus saadab Rail Balticu kokkulepe riigikogule alles pärast uue tasuvusuuringu valmimist aprillis. Ratas jättis siiski vastamata küsimusele, et kui tasuvusuuring on negatiivne, kas siis võiks valitsus Rail Balticu rajamise plaanist loobuda.
Koos Kaunas–Vilnius lõigu ehitusega on rahvusvahelise raudteeprojekti Rail Baltic hinnanguline maksumus viimastel andmetel 5,8 miljardit eurot. Eesti territooriumil tehtavate tööde prognoositav kogumaksumus projekti elluviimiseks on ligikaudu 1,3 miljardit eurot, sealjuures omafinantseeringuks 250-300 miljonit eurot. Rail Balticu projekti rahastatakse kuni 85 protsendi ulatuses Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF).
Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis. | Valitsus otsustab Rail Balticu kokkuleppe kinnitamise neljapäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi ametlikku päevakorda ei ole veel kinnitatud, siis valitsusel on plaanis neljapäeval Rail Balticu teemat arutada, ütles peaministri büroo juhataja Tanel Kiik BNS-ile. Tema sõnul tutvustab Simson kava kohaselt valitsuse liikmetele finantsteenuste ettevõtte EY teostatud Rail Balticu tasuvusanalüüsi tulemusi.
Peale tasuvusanalüüsi tulemuste selgitamist tõenäoliselt valitsus otsustab kolme Balti riigi peaministrite poolt jaanuaris sõlmitud Rail Balticu rajamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse riigikogule arutamiseks saatmise, rääkis Kiik.
Varasemalt on Simson öelnud, et ratifitseerimise seadus jõuab riigikokku eeldatavasti 2. mail.
EY teostatud Rail Balticu tasuvusanalüüsi kohaselt on raudtee projekt rahaliselt tasuv, lisaks projekti rajamise maksumusele vajab see riikidepoolset tuge esimesel viiel aastal ja edaspidi aastast 2048, kui on vaja suuremaid infrastruktuuri uuendusi.
Kui tasuvusanalüüsi tulemused avalikustati esmaspäeval, siis uuringu enese avalikustamise kuupäeva osas veel selgust ei ole.
Ratas ütles aasta alguses, et valitsus saadab Rail Balticu kokkulepe riigikogule alles pärast uue tasuvusuuringu valmimist aprillis. Ratas jättis siiski vastamata küsimusele, et kui tasuvusuuring on negatiivne, kas siis võiks valitsus Rail Balticu rajamise plaanist loobuda.
Koos Kaunas–Vilnius lõigu ehitusega on rahvusvahelise raudteeprojekti Rail Baltic hinnanguline maksumus viimastel andmetel 5,8 miljardit eurot. Eesti territooriumil tehtavate tööde prognoositav kogumaksumus projekti elluviimiseks on ligikaudu 1,3 miljardit eurot, sealjuures omafinantseeringuks 250-300 miljonit eurot. Rail Balticu projekti rahastatakse kuni 85 protsendi ulatuses Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF).
Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.
### Response:
Valitsus otsustab Rail Balticu kokkuleppe kinnitamise neljapäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hungaroringil kiskusid asjad viltu algusest peale. Neljapäeval, 20. aprillil pidi toimuma esimene treeningpäev, kuid see jäi ära, sest päev varem oli Ungaris maha sadanud paks lumi. Reedel tehti rada siiski lahti, kuid Maatenil oli sellest rõõmu vähe. Juba kolme treeningringi järel rauges mootori jaks. Kohapeal seda remontida ei saanud ja esimene võistlusnädalavahetus oligi läbi. ESET V4 Cupi teine etapp toimub 20.-21. mail Austrias A1-ringil.
Mikk Maaten: "Seda võidusõitu just väga palju ei olnud. Nädala jooksul peaks selguma, mis mootoriga juhtus ja siis saab ka otsustada, mida edasi teha. Aga juba sel nädalavahetusel saan sõita Riias, kus toimub Eesti ja Balti meistrivõistluste avaetapp. Loodetavasti läheb see paremini." | Mootoririke tõmbas kriipsu eestlase debüüdile Kesk-Euroopa ringrajasarjas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hungaroringil kiskusid asjad viltu algusest peale. Neljapäeval, 20. aprillil pidi toimuma esimene treeningpäev, kuid see jäi ära, sest päev varem oli Ungaris maha sadanud paks lumi. Reedel tehti rada siiski lahti, kuid Maatenil oli sellest rõõmu vähe. Juba kolme treeningringi järel rauges mootori jaks. Kohapeal seda remontida ei saanud ja esimene võistlusnädalavahetus oligi läbi. ESET V4 Cupi teine etapp toimub 20.-21. mail Austrias A1-ringil.
Mikk Maaten: "Seda võidusõitu just väga palju ei olnud. Nädala jooksul peaks selguma, mis mootoriga juhtus ja siis saab ka otsustada, mida edasi teha. Aga juba sel nädalavahetusel saan sõita Riias, kus toimub Eesti ja Balti meistrivõistluste avaetapp. Loodetavasti läheb see paremini."
### Response:
Mootoririke tõmbas kriipsu eestlase debüüdile Kesk-Euroopa ringrajasarjas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selleaastane DRAAMA on eelmistega võrreldes kaks päeva lühem ja niiöelda teravate servadega, enam ei alga festivali üritused mitu päeva enne ametlikku algust ja ei jätku pärast festivali ametlikku lõppu. Koondame kogu festivali lühemale ajale ning usume, et rõõmustavad kõik," ütles Põllu. | DRAAMA festival tuleb lühem ja teravam | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selleaastane DRAAMA on eelmistega võrreldes kaks päeva lühem ja niiöelda teravate servadega, enam ei alga festivali üritused mitu päeva enne ametlikku algust ja ei jätku pärast festivali ametlikku lõppu. Koondame kogu festivali lühemale ajale ning usume, et rõõmustavad kõik," ütles Põllu.
### Response:
DRAAMA festival tuleb lühem ja teravam |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Austame Prantsuse inimeste valikut. Pooldame heade ja vastastikku kasulike suhete rajamist," sõnas Peskov RIA Novosti teatel.
Venemaa on olnud kremlimeelse Le Peni innukas toetaja ning enne valimisi tegi Rahvusrinde juht ka üllatusviisiidi Moskvasse, kus kohtus president Vladimir Putiniga.
Pühapäevastel valimistel sai tsentristist Emmanuel Macron 23,75 protsenti häältest, Le Peni toetajaid oli 21,53 protsenti. Valimiste teine voor toimub 7. mail. | Peskov: Kreml austab Prantsusmaa valimistulemusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Austame Prantsuse inimeste valikut. Pooldame heade ja vastastikku kasulike suhete rajamist," sõnas Peskov RIA Novosti teatel.
Venemaa on olnud kremlimeelse Le Peni innukas toetaja ning enne valimisi tegi Rahvusrinde juht ka üllatusviisiidi Moskvasse, kus kohtus president Vladimir Putiniga.
Pühapäevastel valimistel sai tsentristist Emmanuel Macron 23,75 protsenti häältest, Le Peni toetajaid oli 21,53 protsenti. Valimiste teine voor toimub 7. mail.
### Response:
Peskov: Kreml austab Prantsusmaa valimistulemusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine Soomega oli pingeline, eksisid mõlemad võistkonnad, kuid Eesti paraku rohkem. Enne viimast vooru oli seis 6:6, ent soomlased said kaks punkti lisaks ning võtsid võidu 8:6, kirjutab Delfi Sport.
Eesti olukorra teeb kriitiliseks šokk-kaotus Brasiiliale esimeses mängus, mistõttu jätkavad Lill ja Mölder punktita. Alagrupist, kuhu kuulub kaheksa võistkonda, pääsevad edasi kolm esimest, lisaks parim neljanda koha tiim. | Eesti curlingupaari olümpialootus hakkab kustuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine Soomega oli pingeline, eksisid mõlemad võistkonnad, kuid Eesti paraku rohkem. Enne viimast vooru oli seis 6:6, ent soomlased said kaks punkti lisaks ning võtsid võidu 8:6, kirjutab Delfi Sport.
Eesti olukorra teeb kriitiliseks šokk-kaotus Brasiiliale esimeses mängus, mistõttu jätkavad Lill ja Mölder punktita. Alagrupist, kuhu kuulub kaheksa võistkonda, pääsevad edasi kolm esimest, lisaks parim neljanda koha tiim.
### Response:
Eesti curlingupaari olümpialootus hakkab kustuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nõiaprotsessid ja nõidade hukkamine olid kesk- ja uusaegses Euroopas kas just igapäevane, aga siiski üsna tavaline praktika. Kusjuures nõia mõiste oli lai ja tõenduspõhjatu. Nõiaks võis liigituda mõni nüüdisajastki tuttav isehakanud posija ja esoteerik, samas võis nõia märgi külge saada ka tõeline tark, kel loodusest leiduvate raviainete mõju nii käpas oli, et inimesed ta käest justkui imekombel abi said. Aga kogukonna silmis võis nõiaks päädida ka keegi, kes ülejäänutest kas füüsiliste või vaimsete omaduste poolest lihtsalt märgatavalt erines.
Ja muidugi oli nõiaks tembeldamisega nagu nõukogude aja rahvavaenlaseks kuulutamisega – tihti piisas ka sellest, et sa mõnele inimesele ei meeldinud ja too otsustas olukorra pealekaebamisega lahendada.
„18. sajandini kestnud nõiajaht ja nõidade hukkamiste laine oli seega lisaks kõigele muule ka mehekeskseks kujundatud ühiskondade repressioonikampaania naissoo vastu.“
Üks aga on kindel: ülekaalukalt suur osa nõia sildi saanutest olid naised. Tihti liiga vabad, iseseisvad, isepäised, patriarhaalset korraldust ignoreerivad või lihtsalt neilt eeldatava nõdra vaguruse kohta liiga targad. 18. sajandini kestnud nõiajaht ja nõidade hukkamiste laine oli seega lisaks kõigele muule ka mehekeskseks kujundatud ühiskondade repressioonikampaania naissoo vastu.
Viimase paarisaja aasta jooksul on nii mõndagi muutunud. Ka Euroopas, ka Eestis. Tüdrukud on saanud õiguse koolis käia, naised on lastud kõrgkoolidesse. Isegi hääletama lubatakse nad juba mõnda aega, ning vanemad ei püüagi päris igas perekonnas ära otsustada, millise mehe hoole alla nende tütar isa hoolikaskaitsvast haardest väljastatakse.
Meest pole enam kaasa vaja, et naine restorani sisse saaks ning pangastki ei küsita naiselt enam konto avamiseks mehe volitust.
Mõni naine saab koguni ministriks või tippettevõtte juhiks. Suisa presidendiks.
Ja just siis, kui hakkad mõtlema, et näe, kuigi teha on veel palju, hakkab vaikselt juba looma... siis toob keegi su maa peale ja saad aru, et ka 21. sajandil on nõiajaht täiesti võimalik.
***
Olen Siiri Oviiriga paaril korral isegi kokku puutunud – kus siis mujal, kui asjakohastel avalikel üritustel naiste õiguste eest seistes. Seda suurem oli mu üllatus, kui nägin teda lõppenud nädalal rahvusringhäälingu "Ringvaates" kommenteerimas aasta ema valimise statuuti ja ütlemas sõnad, mis ühele – ja nii mitmeski mõttes niigi väntsutatud osale – Eesti naistest märja kaltsuga üle näo tõmbasid.
"Te ei kujuta ju ette, et me valiksime aasta emaks naise, kel on küll, tõesti, jah, palju lapsi, kuid igal jõululaupäeval tutvustatakse uut isa."
Kas see ongi naisliidu juhi arusaam üksikemadusest? Et iga üksikema on oma olemuselt lõtvade elukommetega küülik, kelle eesmärk on võimalik paljude erinevate meestega võimalikult suur hulk lapsi sigitada?
„Teadke, head üksikemad, et teid austatakse ja ma usun, et teie laste armastav pilk tühistab üsna pea Oviiri sõnade löödud haava.“
Ma ei hakka siin kirjeldama kõiki neid üksikemaduse võimalikke põhjuseid ja vorme, mis ei seisne igal aastal uue mehega saadud lastes. Ütlen vaid niipalju, et lõviosa Eesti üksikemadest on tõelised argipäeva sangarid, kes ehitavad oma lastele helgema tuleviku oludes, kus nii mõnigi isane oleks juba ammu alla vandunud ja läinud tegelema meeleheite või joomarluse taoliste rahvusspordialadega.
Küsimus ei ole selles, kas ühel organisatsioonil on õigus kehtestada oma aunimetusele täpselt selline statuut, nagu see heaks arvab. Muidugi on. Küsimus on selles, millisena selle organisatsiooni juht näeb avalikus sõnavõtus neid, kes selle statuudi raamidesse ei mahu.
Kaunid ootused ei osutu kandvateks, illusioonid kaovad ja suhted purunevad. Elu on ja sinna pole midagi parata. Üksikemasid on seega nii nüüd kui ka tulevikus. Kuid teadke, head üksikemad, et teid austatakse ja ma usun, et teie laste armastav pilk tühistab üsna pea Oviiri sõnade löödud haava.
Aga kui meil on selline naisliit sellise sõnumiga, siis pole ühiskonnale meeste misogüüniat enam vajagi. Suguõed ajavad need, kes normi ei sobi, ise hoogsalt tuleriidale. Õnneks tänapäeval vaid mõttelisele. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Rain Kooli: üksikemad tuleriidale ehk 21. sajandi nõiajaht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nõiaprotsessid ja nõidade hukkamine olid kesk- ja uusaegses Euroopas kas just igapäevane, aga siiski üsna tavaline praktika. Kusjuures nõia mõiste oli lai ja tõenduspõhjatu. Nõiaks võis liigituda mõni nüüdisajastki tuttav isehakanud posija ja esoteerik, samas võis nõia märgi külge saada ka tõeline tark, kel loodusest leiduvate raviainete mõju nii käpas oli, et inimesed ta käest justkui imekombel abi said. Aga kogukonna silmis võis nõiaks päädida ka keegi, kes ülejäänutest kas füüsiliste või vaimsete omaduste poolest lihtsalt märgatavalt erines.
Ja muidugi oli nõiaks tembeldamisega nagu nõukogude aja rahvavaenlaseks kuulutamisega – tihti piisas ka sellest, et sa mõnele inimesele ei meeldinud ja too otsustas olukorra pealekaebamisega lahendada.
„18. sajandini kestnud nõiajaht ja nõidade hukkamiste laine oli seega lisaks kõigele muule ka mehekeskseks kujundatud ühiskondade repressioonikampaania naissoo vastu.“
Üks aga on kindel: ülekaalukalt suur osa nõia sildi saanutest olid naised. Tihti liiga vabad, iseseisvad, isepäised, patriarhaalset korraldust ignoreerivad või lihtsalt neilt eeldatava nõdra vaguruse kohta liiga targad. 18. sajandini kestnud nõiajaht ja nõidade hukkamiste laine oli seega lisaks kõigele muule ka mehekeskseks kujundatud ühiskondade repressioonikampaania naissoo vastu.
Viimase paarisaja aasta jooksul on nii mõndagi muutunud. Ka Euroopas, ka Eestis. Tüdrukud on saanud õiguse koolis käia, naised on lastud kõrgkoolidesse. Isegi hääletama lubatakse nad juba mõnda aega, ning vanemad ei püüagi päris igas perekonnas ära otsustada, millise mehe hoole alla nende tütar isa hoolikaskaitsvast haardest väljastatakse.
Meest pole enam kaasa vaja, et naine restorani sisse saaks ning pangastki ei küsita naiselt enam konto avamiseks mehe volitust.
Mõni naine saab koguni ministriks või tippettevõtte juhiks. Suisa presidendiks.
Ja just siis, kui hakkad mõtlema, et näe, kuigi teha on veel palju, hakkab vaikselt juba looma... siis toob keegi su maa peale ja saad aru, et ka 21. sajandil on nõiajaht täiesti võimalik.
***
Olen Siiri Oviiriga paaril korral isegi kokku puutunud – kus siis mujal, kui asjakohastel avalikel üritustel naiste õiguste eest seistes. Seda suurem oli mu üllatus, kui nägin teda lõppenud nädalal rahvusringhäälingu "Ringvaates" kommenteerimas aasta ema valimise statuuti ja ütlemas sõnad, mis ühele – ja nii mitmeski mõttes niigi väntsutatud osale – Eesti naistest märja kaltsuga üle näo tõmbasid.
"Te ei kujuta ju ette, et me valiksime aasta emaks naise, kel on küll, tõesti, jah, palju lapsi, kuid igal jõululaupäeval tutvustatakse uut isa."
Kas see ongi naisliidu juhi arusaam üksikemadusest? Et iga üksikema on oma olemuselt lõtvade elukommetega küülik, kelle eesmärk on võimalik paljude erinevate meestega võimalikult suur hulk lapsi sigitada?
„Teadke, head üksikemad, et teid austatakse ja ma usun, et teie laste armastav pilk tühistab üsna pea Oviiri sõnade löödud haava.“
Ma ei hakka siin kirjeldama kõiki neid üksikemaduse võimalikke põhjuseid ja vorme, mis ei seisne igal aastal uue mehega saadud lastes. Ütlen vaid niipalju, et lõviosa Eesti üksikemadest on tõelised argipäeva sangarid, kes ehitavad oma lastele helgema tuleviku oludes, kus nii mõnigi isane oleks juba ammu alla vandunud ja läinud tegelema meeleheite või joomarluse taoliste rahvusspordialadega.
Küsimus ei ole selles, kas ühel organisatsioonil on õigus kehtestada oma aunimetusele täpselt selline statuut, nagu see heaks arvab. Muidugi on. Küsimus on selles, millisena selle organisatsiooni juht näeb avalikus sõnavõtus neid, kes selle statuudi raamidesse ei mahu.
Kaunid ootused ei osutu kandvateks, illusioonid kaovad ja suhted purunevad. Elu on ja sinna pole midagi parata. Üksikemasid on seega nii nüüd kui ka tulevikus. Kuid teadke, head üksikemad, et teid austatakse ja ma usun, et teie laste armastav pilk tühistab üsna pea Oviiri sõnade löödud haava.
Aga kui meil on selline naisliit sellise sõnumiga, siis pole ühiskonnale meeste misogüüniat enam vajagi. Suguõed ajavad need, kes normi ei sobi, ise hoogsalt tuleriidale. Õnneks tänapäeval vaid mõttelisele. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Rain Kooli: üksikemad tuleriidale ehk 21. sajandi nõiajaht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läbi pikkade keerdkäikude Eestisse jõudnud Amandus Adamsoni skulptuur Georg Lurichist on üks teose kahest esmavalust, millest teine asub tänaseks Spordimuuseumis. Skulptuurid valati pronksi 1903. aastal Peterburis prantsuse päritolu ettevõtja Adolphe Morand’i valu- ja pronksitöökojas. Lurich tellis kaks pronksvalandit - ühe endale, teise annetamiseks Nürnbergi maadlejate klubile, mis kandis tema nime. Üks neist teostest leidis tee pikkade aastate järel spordimuuseumisse ja teine viidi uue omanikuga kokku Haus galerii oksjoni kaudu.
Esmakordselt eksponeeriti maadluslegendi järgi valminud teost nimega "Tšempion“ kunstinäitusel 1904. aastal Vene keisririigis, mille koosseisu ka Eesti toona kuulus. Seejärel saadeti kuju Ameerikaase Saint-Louis’ maailmanäitusele, kus leidis ka äramärkimist. Pärast näituse lõppu jäi teos teadmata kadunuks ja leidis tee kodumaale tagasi alles nüüd, üle saja aasta hiljem.
Sama teose kolmas variant on valatud 1924. aastal Tartus ja asub tänaseks Eesti Kunstimuuseumi kogus. Töö teeb pikantseks sellele lisatav viigipuuleht, mis iseloomustab üsna tavalist tendentsi katta kunstiteose teatud osad sündsuslikel eesmärkidel ja mis oli Adamsonil arvatavasti algusest peale sellisena planeeritud, kuid mis hilisemal kunstimuuseumi kujul puudub.
Haus Galerii kunstiklassika oksjonid toimuvad kaks korda aastas ja pakuvad teoseid läbi eesti kunstiajaloo keskendudes erakogudest pärinevale paremikule. | Amandus Adamsoni "Tšempion" müüdi üle 57 000 euro eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läbi pikkade keerdkäikude Eestisse jõudnud Amandus Adamsoni skulptuur Georg Lurichist on üks teose kahest esmavalust, millest teine asub tänaseks Spordimuuseumis. Skulptuurid valati pronksi 1903. aastal Peterburis prantsuse päritolu ettevõtja Adolphe Morand’i valu- ja pronksitöökojas. Lurich tellis kaks pronksvalandit - ühe endale, teise annetamiseks Nürnbergi maadlejate klubile, mis kandis tema nime. Üks neist teostest leidis tee pikkade aastate järel spordimuuseumisse ja teine viidi uue omanikuga kokku Haus galerii oksjoni kaudu.
Esmakordselt eksponeeriti maadluslegendi järgi valminud teost nimega "Tšempion“ kunstinäitusel 1904. aastal Vene keisririigis, mille koosseisu ka Eesti toona kuulus. Seejärel saadeti kuju Ameerikaase Saint-Louis’ maailmanäitusele, kus leidis ka äramärkimist. Pärast näituse lõppu jäi teos teadmata kadunuks ja leidis tee kodumaale tagasi alles nüüd, üle saja aasta hiljem.
Sama teose kolmas variant on valatud 1924. aastal Tartus ja asub tänaseks Eesti Kunstimuuseumi kogus. Töö teeb pikantseks sellele lisatav viigipuuleht, mis iseloomustab üsna tavalist tendentsi katta kunstiteose teatud osad sündsuslikel eesmärkidel ja mis oli Adamsonil arvatavasti algusest peale sellisena planeeritud, kuid mis hilisemal kunstimuuseumi kujul puudub.
Haus Galerii kunstiklassika oksjonid toimuvad kaks korda aastas ja pakuvad teoseid läbi eesti kunstiajaloo keskendudes erakogudest pärinevale paremikule.
### Response:
Amandus Adamsoni "Tšempion" müüdi üle 57 000 euro eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukraina energeetika- ka kivisöetööstuse ministeeriumi ja riigiettevõtte Energorõnok otsusel katkestab AS Luganske Energetitšne Objednannaja (LEO) 25. aprillist elektritarned Kiievile allumatusse Luganski oblasti ossa, ütles LEO direktor Volodõmõr Grõtsai pühapäeval teleusutluses.
"Saime Energorõnokilt dokumendid, mida kinnitas ka energeetika- ka kivisöetööstuse ministi Igor Nasalõki allkirjaga paber, et 25. aprillist katkestatakse täielikult elektritarned kontrollile mitte alluvale alale. Sellest lähtudes viivad meie tehnilised teenistused praegu läbi teatavaid meetmeid ja 25. aprillist vool täielikult katkestatakse," ütles ta.
Grõtsai lisas, et muu seas katkestatakse elektri tarnimine Popasnja veelkanali tarbeks.
LEO on mitu korda pöördunud Ukraina valitsuse poole palvega lõpetada sisside ala elektriga varustamine, sest need ei maksa selle eest. | Ukraina jätab Luganski ilma elektrita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina energeetika- ka kivisöetööstuse ministeeriumi ja riigiettevõtte Energorõnok otsusel katkestab AS Luganske Energetitšne Objednannaja (LEO) 25. aprillist elektritarned Kiievile allumatusse Luganski oblasti ossa, ütles LEO direktor Volodõmõr Grõtsai pühapäeval teleusutluses.
"Saime Energorõnokilt dokumendid, mida kinnitas ka energeetika- ka kivisöetööstuse ministi Igor Nasalõki allkirjaga paber, et 25. aprillist katkestatakse täielikult elektritarned kontrollile mitte alluvale alale. Sellest lähtudes viivad meie tehnilised teenistused praegu läbi teatavaid meetmeid ja 25. aprillist vool täielikult katkestatakse," ütles ta.
Grõtsai lisas, et muu seas katkestatakse elektri tarnimine Popasnja veelkanali tarbeks.
LEO on mitu korda pöördunud Ukraina valitsuse poole palvega lõpetada sisside ala elektriga varustamine, sest need ei maksa selle eest.
### Response:
Ukraina jätab Luganski ilma elektrita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikus platsile saanud ja oma meeskonna eest 22 minutit mänginud Kurbas kogus Södertälje edukaimana 24 punkti (kahesed 4/6, kolmesed 5/7, vabavisked 1/1), 2 korvisöötu ja ühe lauapalli.
Thomas Massamba kogus 16 punkti, 8 korvisöötu ja 5 lauapalli ning Nicholas Spires lisas 15 silma ja 6 lauapalli.
Seeria jätkub juba teisipäeval mänguga Norrköpingu koduplatsil. | Kurbas viskas parimana 24 punkti ja Kings viigistas poolfinaalseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikus platsile saanud ja oma meeskonna eest 22 minutit mänginud Kurbas kogus Södertälje edukaimana 24 punkti (kahesed 4/6, kolmesed 5/7, vabavisked 1/1), 2 korvisöötu ja ühe lauapalli.
Thomas Massamba kogus 16 punkti, 8 korvisöötu ja 5 lauapalli ning Nicholas Spires lisas 15 silma ja 6 lauapalli.
Seeria jätkub juba teisipäeval mänguga Norrköpingu koduplatsil.
### Response:
Kurbas viskas parimana 24 punkti ja Kings viigistas poolfinaalseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameerika fusion-jazz koosseis Spyro Gyra on üks smooth jazz suunanäitajaid, kes on aastakümneid ühendanud oma muusikas RnB, funki ja popmuusika kõlasid. Ansamblilt on ilmunud üle 30 heliplaadi, mida on müüdud üle kümne miljoni eksemplari.
Kell 21 Vaba Laval algaval showcase-kontserdil kuuleb koosseisu nelja kontrabassiga, kus mängivad Taavo Remmel, Heikko Remmel, Peedu Kass ja Mihkel Mälgand, isa ja tütre Raul ja Marie Vaigla koos musitseerimist ning Kirke Karja Quinteti uut kava "Earcut".
Festival Jazzkaar kestab kuni 30. aprillini. | Täna Jazzkaarel: Spyro Gyra, Raul ja Marie Vaigla, Kirke Karja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameerika fusion-jazz koosseis Spyro Gyra on üks smooth jazz suunanäitajaid, kes on aastakümneid ühendanud oma muusikas RnB, funki ja popmuusika kõlasid. Ansamblilt on ilmunud üle 30 heliplaadi, mida on müüdud üle kümne miljoni eksemplari.
Kell 21 Vaba Laval algaval showcase-kontserdil kuuleb koosseisu nelja kontrabassiga, kus mängivad Taavo Remmel, Heikko Remmel, Peedu Kass ja Mihkel Mälgand, isa ja tütre Raul ja Marie Vaigla koos musitseerimist ning Kirke Karja Quinteti uut kava "Earcut".
Festival Jazzkaar kestab kuni 30. aprillini.
### Response:
Täna Jazzkaarel: Spyro Gyra, Raul ja Marie Vaigla, Kirke Karja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma hindan seda sarnaseks Hollandi valimistega. Tehti sama trikk, kus Euroopa Komisjoni kontrollitav kogu Euroopa Liidu propagandamasin pandi käima ühe kandidaadi toetuseks - see on siis Emmanuel Macron. Ja muidugi eks propaganda mõjub, ega seda muidu propagandaks ei nimetata," ütles Helme esmaspäeval BNS-ile.
Prantsuse presidendivalimiste esimese vooru võitis tsentrist Macron, kes läheb lõppvooru pühapäeval teise tulemuse saanud parempopulistliku Prantsuse Rahvusrinde liidri Marine Le Peniga.
Ennustades Macroni presidendiks saamise järel toimuvat, pidas Helme tõenäoliseks praeguse olukorra jätkumist.
"Macron ei muuda mitte midagi. Macron jätkab täpselt samas vaimus nagu tänaseni ja sisuliselt on see kummi venitamine tema juhtimisel. Mis tähendab, et probleemid kumuleeruvad ja ühel hetkel paratamatult ka Prantsusmaal poliitika radikaliseerub ja selle tulemusena [tuleb võimule] kui mitte Marine Le Pen, siis võib-olla keegi veel krõbedam haarab võimu," leidis EKRE esimees.
"Ja sama juhtub ka paljudes teistes Euroopa riikides, kui niisugune Euroopa Komisjoni ajupesu ja kummivenitamine jätkuvad. Sest selge on see, et rahvad ei taha föderaliseeruvat Euroopat, rahvad tahavad ise otsustada oma saatuse üle, rahvad ei taha maksta Saksa pankadele kogu aeg priskeid dividende - see oli ju ka põhimõtteliselt Prantsusmaal üks teema," rääkis Mart Helme. "Nii, et see on Pyrrhose võit niiöelda eurokatele. Tegelikult see halvendab Euroopa Liidu olukorda pikemas perspektiivis, mitte ei paranda, ehkki propaganda püüab väita vastupidist," lisas Helme.
Tema hinnangul ei saa Euroopa sel moel enam jätkata. "Ja lahenduseks ei ole Euroopa mingisugune föderatsiooni, mingisuguse Euro-impeeriumi ehitamine - sellele lihtsalt rahvad astuvad vastu. See on kõige kiirem tee Euroopa Liidu lammutamisele ja seetõttu olen ma ka selles suhtes väga kriitiline," rääkis Mart Helme. Mina tahan, et Eesti kuulub Euroopa Liitu, mis on rahvusriikide liit, suveräänsete rahvusriikide ühendus - nii nagu 2003. aastal, kui me andsime [rahvahääletusel] jah-sõna. Aga ma ei soovi olla impeeriumis, kui meie praktiliselt ei otsusta mitte midagi," ütles Helme.
Kommenteerides väiteid nagu tahaks Le Pen Prantsusmaa Euroopa Liidust välja viia, leidis Helme, et ka see on propaganda. "Ta on öelnud, et ta teeb rahvahääletuse. See on sama idee nagu meil (EKRE-l - BNS), et kui Euroopa liigub edasi föderaliseerumise suunas, siis tuleb rahvalt luba küsida, aga mitte ära otsustada kuskil Stenbocki majas. Nii need asjad ei käi. Ja põhimõtteliselt Le Peni jutt on sama," lisas Helme.
"Ja kui Le Penile heidetakse ette mingeid Vene-sidemeid, siis vaadake - Vene-sidemed on neil praktiliselt kõikidel seal. Prantsusmaa on üldse Venemaa suhtes üks kõige leebemalt meelestatud Euroopa riike. Ükski poliitik seal ei hakka vastuvoolu ujuma selles küsimuses," leidis EKRE esimees.
Kommenteerides Macroni toetust Vene-vastaste sanktsioonide jätkamisele ütles EKRE esimees. "Noh, jah. Sanktsioonid on üks asi, aga vaatame, mis juhtub pärast valimisi. Enne valimisi räägitakse igasuguseid jutte. Kes saab viie rikkama hulka ja kes saab kuskile mujale."
Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru võitis parteitu liberaalne tsentrist Macron, kes kogus 23,86 protsenti häältest. Teisena pääses lõppvooru parempopulistliku Rahvusrinde liider Le Pen 21,43 protsendiga. Fillon kogus 19,94 protsenti häältest, vasakäärmuslik Jean-Luc Mélenchon 19,62 ja praeguse presidendi kodupartei, sotsialistide kandidaat Benoît Hamon 6,35 protsenti häältest. | Helme hinnangul aitas Macronil võita EL-i propagandamasin | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma hindan seda sarnaseks Hollandi valimistega. Tehti sama trikk, kus Euroopa Komisjoni kontrollitav kogu Euroopa Liidu propagandamasin pandi käima ühe kandidaadi toetuseks - see on siis Emmanuel Macron. Ja muidugi eks propaganda mõjub, ega seda muidu propagandaks ei nimetata," ütles Helme esmaspäeval BNS-ile.
Prantsuse presidendivalimiste esimese vooru võitis tsentrist Macron, kes läheb lõppvooru pühapäeval teise tulemuse saanud parempopulistliku Prantsuse Rahvusrinde liidri Marine Le Peniga.
Ennustades Macroni presidendiks saamise järel toimuvat, pidas Helme tõenäoliseks praeguse olukorra jätkumist.
"Macron ei muuda mitte midagi. Macron jätkab täpselt samas vaimus nagu tänaseni ja sisuliselt on see kummi venitamine tema juhtimisel. Mis tähendab, et probleemid kumuleeruvad ja ühel hetkel paratamatult ka Prantsusmaal poliitika radikaliseerub ja selle tulemusena [tuleb võimule] kui mitte Marine Le Pen, siis võib-olla keegi veel krõbedam haarab võimu," leidis EKRE esimees.
"Ja sama juhtub ka paljudes teistes Euroopa riikides, kui niisugune Euroopa Komisjoni ajupesu ja kummivenitamine jätkuvad. Sest selge on see, et rahvad ei taha föderaliseeruvat Euroopat, rahvad tahavad ise otsustada oma saatuse üle, rahvad ei taha maksta Saksa pankadele kogu aeg priskeid dividende - see oli ju ka põhimõtteliselt Prantsusmaal üks teema," rääkis Mart Helme. "Nii, et see on Pyrrhose võit niiöelda eurokatele. Tegelikult see halvendab Euroopa Liidu olukorda pikemas perspektiivis, mitte ei paranda, ehkki propaganda püüab väita vastupidist," lisas Helme.
Tema hinnangul ei saa Euroopa sel moel enam jätkata. "Ja lahenduseks ei ole Euroopa mingisugune föderatsiooni, mingisuguse Euro-impeeriumi ehitamine - sellele lihtsalt rahvad astuvad vastu. See on kõige kiirem tee Euroopa Liidu lammutamisele ja seetõttu olen ma ka selles suhtes väga kriitiline," rääkis Mart Helme. Mina tahan, et Eesti kuulub Euroopa Liitu, mis on rahvusriikide liit, suveräänsete rahvusriikide ühendus - nii nagu 2003. aastal, kui me andsime [rahvahääletusel] jah-sõna. Aga ma ei soovi olla impeeriumis, kui meie praktiliselt ei otsusta mitte midagi," ütles Helme.
Kommenteerides väiteid nagu tahaks Le Pen Prantsusmaa Euroopa Liidust välja viia, leidis Helme, et ka see on propaganda. "Ta on öelnud, et ta teeb rahvahääletuse. See on sama idee nagu meil (EKRE-l - BNS), et kui Euroopa liigub edasi föderaliseerumise suunas, siis tuleb rahvalt luba küsida, aga mitte ära otsustada kuskil Stenbocki majas. Nii need asjad ei käi. Ja põhimõtteliselt Le Peni jutt on sama," lisas Helme.
"Ja kui Le Penile heidetakse ette mingeid Vene-sidemeid, siis vaadake - Vene-sidemed on neil praktiliselt kõikidel seal. Prantsusmaa on üldse Venemaa suhtes üks kõige leebemalt meelestatud Euroopa riike. Ükski poliitik seal ei hakka vastuvoolu ujuma selles küsimuses," leidis EKRE esimees.
Kommenteerides Macroni toetust Vene-vastaste sanktsioonide jätkamisele ütles EKRE esimees. "Noh, jah. Sanktsioonid on üks asi, aga vaatame, mis juhtub pärast valimisi. Enne valimisi räägitakse igasuguseid jutte. Kes saab viie rikkama hulka ja kes saab kuskile mujale."
Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru võitis parteitu liberaalne tsentrist Macron, kes kogus 23,86 protsenti häältest. Teisena pääses lõppvooru parempopulistliku Rahvusrinde liider Le Pen 21,43 protsendiga. Fillon kogus 19,94 protsenti häältest, vasakäärmuslik Jean-Luc Mélenchon 19,62 ja praeguse presidendi kodupartei, sotsialistide kandidaat Benoît Hamon 6,35 protsenti häältest.
### Response:
Helme hinnangul aitas Macronil võita EL-i propagandamasin |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa ajalehtedes käsitleti valimistulemust kui senise eliidi lüüasaamist, vahendas Politico.
Ajakiri Society teatas esmaspäevase numbri esilehel, et valida oli progressi ja surma vahel. Le Figaro kirjutas, et konservatiivide kandidaadi Francois Filloni konkurentsist välja langemine kujutab endast parempoolsete jaoks ajaloolist lüüasaamist.
Vasakpoolne L'Humanite' avaldas aga oma esilehel foto Marine Le Penist, juures kiri: "Mitte kunagi". Väljaanne kutsus oma lugejaid koonduma paremäärmuslaste vastu.
"Daily Mail nimetas juhtunut lausa uueks Prantsuse revolutsiooniks."
Brittide Guardian nimetas valimistulemust löögiks eliidile. Times salvas omaltpoolt, sedastades, et Prantsuse eliidile langes osaks alandus, samas kui väljastpoolt tulijad võidu suunas rühivad. Daily Mail nimetas juhtunut lausa uueks Prantsuse revolutsiooniks.
Saksamaa Frankfurter Allgemeine Zeitung kirjutas, et valimised raputasid Prantsusmaad ja isegi tsentristist Macron soovib poliitilist süsteemi lõhkuda. Welt nimetas tulemusi sensatsioonilisteks.
Hispaania väljaande El Mundo teatel said Prantsuse viienda vabariigi hegemoonidest parteid karistada ja järgmiseks presidendiks saab hoopis Macron.
Belgia Le Soir avaldas pildi Macronist allkirjaga "Teel Elyseesse". Šveitsi Le Temps kirjutas aga, et 7. mail toimuv teine voor on kahe tundmatuga võrrand, sest Prantsusmaa kaks suuremat parteid, vabariiklased ja sotsialistid, said lüüa.
MAIL: New French Revolution #tomorrowspaperstoday pic.twitter.com/LnUmmcHB3s
— Neil Henderson (@hendopolis) April 23, 2017
TIMES: French elite humiliated as outsiders sweep to victory #tomorrowspaperstoday pic.twitter.com/4UVWICjgrs
— Neil Henderson (@hendopolis) April 23, 2017
Mardi, faites un choix utile. Achetez Society. pic.twitter.com/hRepc2Ycw6
— Society Magazine (@SocietyOfficiel) April 23, 2017
La UNE du @Le_Figaro demain #Presidentielle2017 pic.twitter.com/OpYG2EgzP6
— Sandra Da Silva (@SandraDa23) April 23, 2017
LIBERATION: Presidentielle : A une Marche #tomorrowspaperstoday pic.twitter.com/ugeMgqouMZ
— Neil Henderson (@hendopolis) April 23, 2017
A la une de l'Humanité demain Lundi 24 avril : #SecondTour Marine le Pen, jamais. https://t.co/q0L8s08vGS #PremierTour #Presidentielle2017 pic.twitter.com/kxGqYdlmKF
— l'Humanité.fr (@humanite_fr) April 23, 2017
«Une équation à deux inconnues» : la Une du journal @LeTemps du 24 avril. #presidentielle2017 pic.twitter.com/3AAw2kceMw
— Le Temps (@letemps) April 23, 2017 | Euroopa meedias peetakse Macroni tulevaseks Prantsuse presidendiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa ajalehtedes käsitleti valimistulemust kui senise eliidi lüüasaamist, vahendas Politico.
Ajakiri Society teatas esmaspäevase numbri esilehel, et valida oli progressi ja surma vahel. Le Figaro kirjutas, et konservatiivide kandidaadi Francois Filloni konkurentsist välja langemine kujutab endast parempoolsete jaoks ajaloolist lüüasaamist.
Vasakpoolne L'Humanite' avaldas aga oma esilehel foto Marine Le Penist, juures kiri: "Mitte kunagi". Väljaanne kutsus oma lugejaid koonduma paremäärmuslaste vastu.
"Daily Mail nimetas juhtunut lausa uueks Prantsuse revolutsiooniks."
Brittide Guardian nimetas valimistulemust löögiks eliidile. Times salvas omaltpoolt, sedastades, et Prantsuse eliidile langes osaks alandus, samas kui väljastpoolt tulijad võidu suunas rühivad. Daily Mail nimetas juhtunut lausa uueks Prantsuse revolutsiooniks.
Saksamaa Frankfurter Allgemeine Zeitung kirjutas, et valimised raputasid Prantsusmaad ja isegi tsentristist Macron soovib poliitilist süsteemi lõhkuda. Welt nimetas tulemusi sensatsioonilisteks.
Hispaania väljaande El Mundo teatel said Prantsuse viienda vabariigi hegemoonidest parteid karistada ja järgmiseks presidendiks saab hoopis Macron.
Belgia Le Soir avaldas pildi Macronist allkirjaga "Teel Elyseesse". Šveitsi Le Temps kirjutas aga, et 7. mail toimuv teine voor on kahe tundmatuga võrrand, sest Prantsusmaa kaks suuremat parteid, vabariiklased ja sotsialistid, said lüüa.
MAIL: New French Revolution #tomorrowspaperstoday pic.twitter.com/LnUmmcHB3s
— Neil Henderson (@hendopolis) April 23, 2017
TIMES: French elite humiliated as outsiders sweep to victory #tomorrowspaperstoday pic.twitter.com/4UVWICjgrs
— Neil Henderson (@hendopolis) April 23, 2017
Mardi, faites un choix utile. Achetez Society. pic.twitter.com/hRepc2Ycw6
— Society Magazine (@SocietyOfficiel) April 23, 2017
La UNE du @Le_Figaro demain #Presidentielle2017 pic.twitter.com/OpYG2EgzP6
— Sandra Da Silva (@SandraDa23) April 23, 2017
LIBERATION: Presidentielle : A une Marche #tomorrowspaperstoday pic.twitter.com/ugeMgqouMZ
— Neil Henderson (@hendopolis) April 23, 2017
A la une de l'Humanité demain Lundi 24 avril : #SecondTour Marine le Pen, jamais. https://t.co/q0L8s08vGS #PremierTour #Presidentielle2017 pic.twitter.com/kxGqYdlmKF
— l'Humanité.fr (@humanite_fr) April 23, 2017
«Une équation à deux inconnues» : la Une du journal @LeTemps du 24 avril. #presidentielle2017 pic.twitter.com/3AAw2kceMw
— Le Temps (@letemps) April 23, 2017
### Response:
Euroopa meedias peetakse Macroni tulevaseks Prantsuse presidendiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Küsimusele, mille poolest kandidaat teistest erineb, vastas Kerri Kotta, et tal on kõige terviklikum ja laiem visioon. „Minu erialane taust võimaldab asju näha integreeritult. Seetõttu arvan, et minu võimalikul juhtimisel võiks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia edasine areng olla ehk kõige tasakaalustatum ja sujuvam,“ sõnas Kotta.
Ülejäänud kandidaadid tõstsid esile oma pikaajalist seotust antud õppeasutusega ning kogemusepagasit interpreedi, professori ja osakonna juhi ametites. Marje Lohuaru on lisaks nendele rollidele olnud ka prorektor juhtimises 19 aastat ning näeb enda sõnul selgelt, milliseid arenguid akadeemia vajab. Toomas Vavilov tõi enda trumbina välja selle, et tema puutub kokku kõige rohkemate üliõpilastega, sest juhib ühtlasi EMTA sümfooniaorkestri tööd, mis hõlmab erinevaid osakondi. „Ma arvan, et mul on see pilt lai ja mul on selge visioon, mis selle pildiga peale hakata ja mismoodi akadeemia peab edasi elama,“ sõnas Vavilov.
Ivari Ilja tõstis esile oma pedagoogitöö häid vilju ja saavutusi interpreedina – oma 30-aastase karjääri jooksul on ta astunud üles näiteks Carnegie Hall’is ja teistes mainekates saalides. Lisaks on Ilja osalenud rahvusvaheliste konkursside žüriides ja andnud meistriklasse välismaa ülikoolides, tänu millele on ta loonud hea professionaalse võrgustiku. Oma arusaama Eesti kultuurimaastikust on Ilja avardamas ka Eesti Interpreetide juhatuse esimehe rollis.
Marje Lohuaru tahab teha ülikoolis põhjaliku struktuurireformi. „Mina leian, et muusikaakadeemia peaks olema vaimne keskus, kus kõik saavad enda loomingulist potentsiaali realiseerida ja särada. Ja selleks peaks muutma ka juhtimissüsteemi,“ tõdes Lohuaru. Ta leiab, et senine juhtimissüsteem on liialt tsentraliseeritud ja liiatigi veerandsada aastat sama. Rektoritöös peab Lohuaru väga oluliseks suhtlusoskust ja individuaalset lähenemist loomeinimestele.
Struktuurimuudatusi plaanib ka Ivari Ilja, kelle sõnul tuleb rektoril kuulata inimesi. „Kõige olulisem on leida targad inimesed, nendega rääkida, neid kuulata ja leida neile parim võimalik rakendusala. See pole lihtne ülesanne, aga üks väga oluline,“ arvas Ilja.
Toomas Vavilov peab rektoriametis kõige olulisemaks meeskonnatöö oskusi. „Katariina Teine ütles, et asju peavad välja mõtlema geniaalsed inimesed ja ellu peavad neid viima väga süsteemsed ja kohusetundlikud inimesed. Sellega ta ütles tegelikult seda, et ühes inimeses need omadused tavaliselt koos ei käi. Ma arvan, et kui järgmine rektor on geniaalne, ta peab leidma endale kõrvale kohusetundlikud inimesed. Ja juhul kui ta on kohusetundlik, ta peab nägema geniaalseid inimesi,“ jutustas Vavilov.
Vavilovi jaoks on akadeemiat 25 aastat juhtinud Peep Lassmann omamoodi rektorietalon, sest hoolimata pingelisest tööst on Lassmann suutnud jääda Eesti pianismi suurkujuks. Vavilov leiab, et Lassmanni targal juhtimisel on akadeemia olnud hästi hoitud ja suurt kursimuutust ei vaja. Kotta nõustus ning lisas, et näeb arenguruumi akadeemia tegevuse tähenduse ja tähtsuse kommunikeerimisel ühiskonda. „Ma mõtlen, et ei peaks muutma õppe sisu – meistrilt sellile, mis on end aastasadu õigustanud – küll aga peaks muutuma raamistik, kuidas see asetub ühiskonda, mis ikkagi väga kiiresti liigub meil natuke eest ära,“ sõnas Kotta.
Ivari Ilja rõhutas, et akadeemia peaks olema avatud ja kaasavam ning et iga üliõpilase ja õppejõu jaoks tuleks tagada seal head võimalused arenguks, loometööks ja inspiratsiooniks. Marje Lohuaru sekundeeris: „Üliõpilaste kaasatus meil otsuste tegemisse on väga vähene, see on suhteliselt formaalne. Aga tegelikult ühiskondlik väljund ja me tähendus ühiskonnas sõltub ikkagi ka meie üliõpilastest. Ma arvan, et üliõpilaste kaasamine otsuste tegemise protsessi on ka üks hariduse osa ja kui nad lähevad tööle, on nad omandanud oskuse kaasa rääkida,“ sõnas Lohuaru.
Kõik rektorikandidaadid jätkaks valituks osutumisel osakoormusega ka tööd professorina. Marju Lohuaru: „Isiklik kokkupuude muusikaga ja muusikategemisega on äärmiselt oluline ka juhtimise jaoks – Sa pead teadma, mida juhid. Samas kogu maailmas on rektoripositsioonid väga palju muutunud. Rektor ei saa enam olla A ja O igal pool – rektor on üks ametiisik, kes aitab akadeemiat koos hoida, kes koordineerib ja loob keskkonna, kus kõigil oleks hea õppida ja töötada.“
Debatis keskenduti peamiselt muusikaakadeemiale, sest ülikooli teine osa lavakunstikool on alati olnud küllalt iseseisev. Muusika- ja teatriõppurite koostöö osas läksid rektorikandidaatide arvamused lahku. Toomas Vavilov leidis, et muusikaakadeemia ja lavakunstikooli tudengid ei saagi eriti koostööd teha, sest nad on põhimõtteliselt erinevad. „Kui muusikapoolele astub tudeng, on ta reeglina õppinud muusikat 12 või rohkem aastat ja see on selline vanus ja arenguetapp, kus inimene teab muusikast absoluutselt kõike. Kui inimene astub esimesele kursusele teatrierialale ei tea ta sellest mitte midagi. Kui meie istume päevas 16 tundi pilli taga või lauluhäälega, siis nemad istuvad raamatute taga ja sunnitud ühisosa otsimine on keeruline,“ arvas Vavilov.
Lohuaru arvates tuleks igapäevast tööd ja loomingulisi projekte lavakunstikooliga süsteemsemalt arendada. Ta nentis, et tulevikus loob ühisosa plaanitav ühine kontserdikeskus ja blackbox, kuid lisas, et selleks koostööks tuleb teha ettevalmistusi.
Ivari Ilja hinnangul läheb lavakunstikoolil väga hästi. Kaasava juhtimisega rektor ei saa seal muudatusi ette kirjutada – kõigepealt tuleb ära kuulata, mida nad ise tahavad. Kerri Kotta nõustus ja tõi välja, et kuna peagi juba kolmandik aasta etendustest on interdistsiplinaarsed ega ole üheselt liigitatavad muusika-, sõna- või tantsuteatri alla, on koostöövõimalusi küll.
Teledebati lõpetuseks pidi iga kandidaat loetlema saavutusi, mis kindlasti oleks viieaastase ametiaja järel ette näidata. Eeldatavasti saab selles ajavahemikus valmis EMTA uus kontserdisaal ja blackbox. Lisaks sellele nimetas Kerri Kotta, et akadeemiast saaks tema juhtimisel tudengite individuaalsust arvestav 21. sajandi õppeasutus ning et akadeemia organisatsioonikultuur muutuks põhjalikult. Toomas Vavilov lubas, et tema ametiaja järel muusikaakadeemia „metronoom tiksuks kiiremini“ ehk et tudengid oleksid kiiremad ja tehnilisemad. Ühtlasi tahab Vavilov, et vilistlased leiaks välismaalt tee koju ja asuks akadeemia õppejõududeks. Marje Lohuaru lubas säilitada akadeemia kui loominguliste inimeste platvormi, tagada seal professionaalne haridus ning arendada koostööd Eesti ettevõtjatega. „Eesti ettevõtjad soovivad väga toetada elitaarset kultuuri ja võin Eesti pillifondi näitel öelda, et see on väga suur, nii et siin on vajalik hea koostöö,“ sõnas Lohuaru.
Ivari Ilja lubas, et viie aasta pärast on muusikaakadeemia ühiskonnas nähtavamal positsioonil, kusjuures Tatari 13 kultuurihoonest saab tõmbekeskus Eesti kultuuri avalikkusele ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õpetavad ja õpivad õnnelikud inimesed.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uue rektori valivad 3. mail akadeemia nõukogu hääleõiguslikud liikmed ja kuratooriumi liikmed, akadeemias vähemalt 0,5 koormusega töötavad korralised professorid ja juhtivteadurid ning üliõpilasesinduse esindajad.
EMTA rektorikandidaatide eelolevad debatid:
24. aprillil kl 12 vestlusring Klassikaraadios. Otseülekanded ERR kultuuriportaalis ja Klassikaraadio eetris.
25. aprillil kl 15 ametlik väitluskoosolek EMTA kammersaalis C-405. Otseülekanne ERR kultuuriportaalis. | "MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Küsimusele, mille poolest kandidaat teistest erineb, vastas Kerri Kotta, et tal on kõige terviklikum ja laiem visioon. „Minu erialane taust võimaldab asju näha integreeritult. Seetõttu arvan, et minu võimalikul juhtimisel võiks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia edasine areng olla ehk kõige tasakaalustatum ja sujuvam,“ sõnas Kotta.
Ülejäänud kandidaadid tõstsid esile oma pikaajalist seotust antud õppeasutusega ning kogemusepagasit interpreedi, professori ja osakonna juhi ametites. Marje Lohuaru on lisaks nendele rollidele olnud ka prorektor juhtimises 19 aastat ning näeb enda sõnul selgelt, milliseid arenguid akadeemia vajab. Toomas Vavilov tõi enda trumbina välja selle, et tema puutub kokku kõige rohkemate üliõpilastega, sest juhib ühtlasi EMTA sümfooniaorkestri tööd, mis hõlmab erinevaid osakondi. „Ma arvan, et mul on see pilt lai ja mul on selge visioon, mis selle pildiga peale hakata ja mismoodi akadeemia peab edasi elama,“ sõnas Vavilov.
Ivari Ilja tõstis esile oma pedagoogitöö häid vilju ja saavutusi interpreedina – oma 30-aastase karjääri jooksul on ta astunud üles näiteks Carnegie Hall’is ja teistes mainekates saalides. Lisaks on Ilja osalenud rahvusvaheliste konkursside žüriides ja andnud meistriklasse välismaa ülikoolides, tänu millele on ta loonud hea professionaalse võrgustiku. Oma arusaama Eesti kultuurimaastikust on Ilja avardamas ka Eesti Interpreetide juhatuse esimehe rollis.
Marje Lohuaru tahab teha ülikoolis põhjaliku struktuurireformi. „Mina leian, et muusikaakadeemia peaks olema vaimne keskus, kus kõik saavad enda loomingulist potentsiaali realiseerida ja särada. Ja selleks peaks muutma ka juhtimissüsteemi,“ tõdes Lohuaru. Ta leiab, et senine juhtimissüsteem on liialt tsentraliseeritud ja liiatigi veerandsada aastat sama. Rektoritöös peab Lohuaru väga oluliseks suhtlusoskust ja individuaalset lähenemist loomeinimestele.
Struktuurimuudatusi plaanib ka Ivari Ilja, kelle sõnul tuleb rektoril kuulata inimesi. „Kõige olulisem on leida targad inimesed, nendega rääkida, neid kuulata ja leida neile parim võimalik rakendusala. See pole lihtne ülesanne, aga üks väga oluline,“ arvas Ilja.
Toomas Vavilov peab rektoriametis kõige olulisemaks meeskonnatöö oskusi. „Katariina Teine ütles, et asju peavad välja mõtlema geniaalsed inimesed ja ellu peavad neid viima väga süsteemsed ja kohusetundlikud inimesed. Sellega ta ütles tegelikult seda, et ühes inimeses need omadused tavaliselt koos ei käi. Ma arvan, et kui järgmine rektor on geniaalne, ta peab leidma endale kõrvale kohusetundlikud inimesed. Ja juhul kui ta on kohusetundlik, ta peab nägema geniaalseid inimesi,“ jutustas Vavilov.
Vavilovi jaoks on akadeemiat 25 aastat juhtinud Peep Lassmann omamoodi rektorietalon, sest hoolimata pingelisest tööst on Lassmann suutnud jääda Eesti pianismi suurkujuks. Vavilov leiab, et Lassmanni targal juhtimisel on akadeemia olnud hästi hoitud ja suurt kursimuutust ei vaja. Kotta nõustus ning lisas, et näeb arenguruumi akadeemia tegevuse tähenduse ja tähtsuse kommunikeerimisel ühiskonda. „Ma mõtlen, et ei peaks muutma õppe sisu – meistrilt sellile, mis on end aastasadu õigustanud – küll aga peaks muutuma raamistik, kuidas see asetub ühiskonda, mis ikkagi väga kiiresti liigub meil natuke eest ära,“ sõnas Kotta.
Ivari Ilja rõhutas, et akadeemia peaks olema avatud ja kaasavam ning et iga üliõpilase ja õppejõu jaoks tuleks tagada seal head võimalused arenguks, loometööks ja inspiratsiooniks. Marje Lohuaru sekundeeris: „Üliõpilaste kaasatus meil otsuste tegemisse on väga vähene, see on suhteliselt formaalne. Aga tegelikult ühiskondlik väljund ja me tähendus ühiskonnas sõltub ikkagi ka meie üliõpilastest. Ma arvan, et üliõpilaste kaasamine otsuste tegemise protsessi on ka üks hariduse osa ja kui nad lähevad tööle, on nad omandanud oskuse kaasa rääkida,“ sõnas Lohuaru.
Kõik rektorikandidaadid jätkaks valituks osutumisel osakoormusega ka tööd professorina. Marju Lohuaru: „Isiklik kokkupuude muusikaga ja muusikategemisega on äärmiselt oluline ka juhtimise jaoks – Sa pead teadma, mida juhid. Samas kogu maailmas on rektoripositsioonid väga palju muutunud. Rektor ei saa enam olla A ja O igal pool – rektor on üks ametiisik, kes aitab akadeemiat koos hoida, kes koordineerib ja loob keskkonna, kus kõigil oleks hea õppida ja töötada.“
Debatis keskenduti peamiselt muusikaakadeemiale, sest ülikooli teine osa lavakunstikool on alati olnud küllalt iseseisev. Muusika- ja teatriõppurite koostöö osas läksid rektorikandidaatide arvamused lahku. Toomas Vavilov leidis, et muusikaakadeemia ja lavakunstikooli tudengid ei saagi eriti koostööd teha, sest nad on põhimõtteliselt erinevad. „Kui muusikapoolele astub tudeng, on ta reeglina õppinud muusikat 12 või rohkem aastat ja see on selline vanus ja arenguetapp, kus inimene teab muusikast absoluutselt kõike. Kui inimene astub esimesele kursusele teatrierialale ei tea ta sellest mitte midagi. Kui meie istume päevas 16 tundi pilli taga või lauluhäälega, siis nemad istuvad raamatute taga ja sunnitud ühisosa otsimine on keeruline,“ arvas Vavilov.
Lohuaru arvates tuleks igapäevast tööd ja loomingulisi projekte lavakunstikooliga süsteemsemalt arendada. Ta nentis, et tulevikus loob ühisosa plaanitav ühine kontserdikeskus ja blackbox, kuid lisas, et selleks koostööks tuleb teha ettevalmistusi.
Ivari Ilja hinnangul läheb lavakunstikoolil väga hästi. Kaasava juhtimisega rektor ei saa seal muudatusi ette kirjutada – kõigepealt tuleb ära kuulata, mida nad ise tahavad. Kerri Kotta nõustus ja tõi välja, et kuna peagi juba kolmandik aasta etendustest on interdistsiplinaarsed ega ole üheselt liigitatavad muusika-, sõna- või tantsuteatri alla, on koostöövõimalusi küll.
Teledebati lõpetuseks pidi iga kandidaat loetlema saavutusi, mis kindlasti oleks viieaastase ametiaja järel ette näidata. Eeldatavasti saab selles ajavahemikus valmis EMTA uus kontserdisaal ja blackbox. Lisaks sellele nimetas Kerri Kotta, et akadeemiast saaks tema juhtimisel tudengite individuaalsust arvestav 21. sajandi õppeasutus ning et akadeemia organisatsioonikultuur muutuks põhjalikult. Toomas Vavilov lubas, et tema ametiaja järel muusikaakadeemia „metronoom tiksuks kiiremini“ ehk et tudengid oleksid kiiremad ja tehnilisemad. Ühtlasi tahab Vavilov, et vilistlased leiaks välismaalt tee koju ja asuks akadeemia õppejõududeks. Marje Lohuaru lubas säilitada akadeemia kui loominguliste inimeste platvormi, tagada seal professionaalne haridus ning arendada koostööd Eesti ettevõtjatega. „Eesti ettevõtjad soovivad väga toetada elitaarset kultuuri ja võin Eesti pillifondi näitel öelda, et see on väga suur, nii et siin on vajalik hea koostöö,“ sõnas Lohuaru.
Ivari Ilja lubas, et viie aasta pärast on muusikaakadeemia ühiskonnas nähtavamal positsioonil, kusjuures Tatari 13 kultuurihoonest saab tõmbekeskus Eesti kultuuri avalikkusele ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õpetavad ja õpivad õnnelikud inimesed.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uue rektori valivad 3. mail akadeemia nõukogu hääleõiguslikud liikmed ja kuratooriumi liikmed, akadeemias vähemalt 0,5 koormusega töötavad korralised professorid ja juhtivteadurid ning üliõpilasesinduse esindajad.
EMTA rektorikandidaatide eelolevad debatid:
24. aprillil kl 12 vestlusring Klassikaraadios. Otseülekanded ERR kultuuriportaalis ja Klassikaraadio eetris.
25. aprillil kl 15 ametlik väitluskoosolek EMTA kammersaalis C-405. Otseülekanne ERR kultuuriportaalis.
### Response:
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkurss kuulutati välja Tallinna ringkonnakohtu, Pärnu maakohtu, Tartu maakohtu, Viru maakohtu, Tallinna halduskohtu, Tartu halduskohtu ja kahe Harju maakohtu kohtunike leidmiseks.
Kohtuniku konkursil osalemiseks tuleb esitada avaldus, kohtunikuks kandideerija isikuandmete ankeet, Eesti kodakondsust tõendava dokumendi koopia, haridust tõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi koopia riigikohtu esimehele 21. maiks. | Riik otsib konkursiga uusi kohtunikke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkurss kuulutati välja Tallinna ringkonnakohtu, Pärnu maakohtu, Tartu maakohtu, Viru maakohtu, Tallinna halduskohtu, Tartu halduskohtu ja kahe Harju maakohtu kohtunike leidmiseks.
Kohtuniku konkursil osalemiseks tuleb esitada avaldus, kohtunikuks kandideerija isikuandmete ankeet, Eesti kodakondsust tõendava dokumendi koopia, haridust tõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi koopia riigikohtu esimehele 21. maiks.
### Response:
Riik otsib konkursiga uusi kohtunikke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhiklassis S2 osalenud Patrick Pals (TM) sõitis kvalifikatsioonis välja 16., Soome lipu all võistlev Eero Madisson (KTM) 17. ja Don-Eric Laane 22. aja. Esimeses sõidus oli eestlastest taas nobedaim Pals, kes ületas lõpujoone 16. kohal, Madisson oli selles sõidus 19. ja Laane 20. Sõidu esikolmiku moodustasid prantslane Thomas Chareyre, tšehh Pavel Kejmar ja itaallane Diego Monticelli (kõik TM).
Teises sõidus läks eestlastel veelgi paremini, kui Pals oli 14., Laane 15. ning Madisson 17. Chareyre oli taas parim, kuid seekord sai teise koha sakslane Marc Reiner Schmidt (SWM), kellele järgnes Monticelli.
Kahe sõidu kokkuvõttes võitis seega avaetapil Chareyre (50 punkti), teine oli avasõidus neljanda koha saanud Schmidt ja kolmas Monticelli (mõlemad 40 p). Kõik meie sõitjad avasid kenasti punktiarve, kui Pals (12 p) oli 15., Laane (7 p) 17. ja Madisson (6 p) 19. Lisaks korralikule punktisaagile täitsid nad oma ülesande nind edastasid kõiki tehasetiimides sõitvaid põhjanaabreid.
S4 arvestuses osalenud Kenor Kotkas (TM) oli enda klassi kvalifikatsioonis 12. Avasõidus tegi ta tubli tulemuse ületades lõpujoone 10ndana ja viimases võidukihutamises oli noormees 12. Kahe sõidu kokkuvõttes kuulus talle 20 punktiga 11. koht, etapi esikolmiku moodustasid kolmikvõidu saavutanud itaallased Kevin Vandi (Honda, 50 p), Kevin Caloroso ja David Clementi (mõlemad 40 p).
Järgmine EM-etapp sõidetakse 14. mail Kreekas, enne seda algavad aga Sivitrans Eesti meistrivõistlused, mille avavõistlus toimub juba eeloleval nädalavahetusel Lätis Madonas. | Eesti supermotosõitjad avasid hooaja Itaalias peetud EM-etapil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhiklassis S2 osalenud Patrick Pals (TM) sõitis kvalifikatsioonis välja 16., Soome lipu all võistlev Eero Madisson (KTM) 17. ja Don-Eric Laane 22. aja. Esimeses sõidus oli eestlastest taas nobedaim Pals, kes ületas lõpujoone 16. kohal, Madisson oli selles sõidus 19. ja Laane 20. Sõidu esikolmiku moodustasid prantslane Thomas Chareyre, tšehh Pavel Kejmar ja itaallane Diego Monticelli (kõik TM).
Teises sõidus läks eestlastel veelgi paremini, kui Pals oli 14., Laane 15. ning Madisson 17. Chareyre oli taas parim, kuid seekord sai teise koha sakslane Marc Reiner Schmidt (SWM), kellele järgnes Monticelli.
Kahe sõidu kokkuvõttes võitis seega avaetapil Chareyre (50 punkti), teine oli avasõidus neljanda koha saanud Schmidt ja kolmas Monticelli (mõlemad 40 p). Kõik meie sõitjad avasid kenasti punktiarve, kui Pals (12 p) oli 15., Laane (7 p) 17. ja Madisson (6 p) 19. Lisaks korralikule punktisaagile täitsid nad oma ülesande nind edastasid kõiki tehasetiimides sõitvaid põhjanaabreid.
S4 arvestuses osalenud Kenor Kotkas (TM) oli enda klassi kvalifikatsioonis 12. Avasõidus tegi ta tubli tulemuse ületades lõpujoone 10ndana ja viimases võidukihutamises oli noormees 12. Kahe sõidu kokkuvõttes kuulus talle 20 punktiga 11. koht, etapi esikolmiku moodustasid kolmikvõidu saavutanud itaallased Kevin Vandi (Honda, 50 p), Kevin Caloroso ja David Clementi (mõlemad 40 p).
Järgmine EM-etapp sõidetakse 14. mail Kreekas, enne seda algavad aga Sivitrans Eesti meistrivõistlused, mille avavõistlus toimub juba eeloleval nädalavahetusel Lätis Madonas.
### Response:
Eesti supermotosõitjad avasid hooaja Itaalias peetud EM-etapil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba mõnda aega on ajakirjanduses näha piiride hägustumist toimetuste loodud sisu ja kinnimakstud materjali vahel. "Meediatund" küsib, kuidas peaks reklaami ja sisuturundust ajakirjanduslikust loomingust eristama nii, et meediatarbija petta ei saaks ja ajakirjandus oma sõltumatust ei kaotaks.
Saates on juttu ka ajakirjanduse rollist ja mõjukusest. Uudiseid ja teemasid tuleb uksest ja aknast, pilt on kirju ja killustunud. Mida teha, et säilitada ajakirjanduse korrastavat rolli? Kuivõrd aitaks infouputuse ja kiiruse vastu näiteks uudistetootmise tempo mahavõtmine?
Stuudios on Ajalehtede Liidu tegevjuht ja ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar ning ERRi veebiuudiste juht Anvar Samost.
Kuulajate arvamused on oodatud aadressil [email protected] või telefonil 611 4117. Saadet juhib ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.
"Meediatund" on Vikerraadio eetris 24. aprillil kell 14.05 (kordus kell 19.05). | "Meediatund" räägib ajakirjanduse sõltumatusest ja mõjukusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba mõnda aega on ajakirjanduses näha piiride hägustumist toimetuste loodud sisu ja kinnimakstud materjali vahel. "Meediatund" küsib, kuidas peaks reklaami ja sisuturundust ajakirjanduslikust loomingust eristama nii, et meediatarbija petta ei saaks ja ajakirjandus oma sõltumatust ei kaotaks.
Saates on juttu ka ajakirjanduse rollist ja mõjukusest. Uudiseid ja teemasid tuleb uksest ja aknast, pilt on kirju ja killustunud. Mida teha, et säilitada ajakirjanduse korrastavat rolli? Kuivõrd aitaks infouputuse ja kiiruse vastu näiteks uudistetootmise tempo mahavõtmine?
Stuudios on Ajalehtede Liidu tegevjuht ja ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar ning ERRi veebiuudiste juht Anvar Samost.
Kuulajate arvamused on oodatud aadressil [email protected] või telefonil 611 4117. Saadet juhib ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.
"Meediatund" on Vikerraadio eetris 24. aprillil kell 14.05 (kordus kell 19.05).
### Response:
"Meediatund" räägib ajakirjanduse sõltumatusest ja mõjukusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | OTSE: Rail Balticu tasuvusuuringu tutvustamine Riias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
OTSE: Rail Balticu tasuvusuuringu tutvustamine Riias | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saab küll. Olen ikka arvanud, et need, kelle töö ka avalikus ruumis tunda on, peaksid hea seisma meie kõigi avaliku ruumi puhtuse eest nii füüsilises kui vaimses mõttes. Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadiku sõnul ei ole meil niisuguseid toorlaene vaja, sest nende mõistete jaoks, mida nad tähistama on pandud, on meil sõnad ammu olemas. Kuuleme ju sageli sõnu nagu tolereerima, sensitiivne, kommunikeerima, fleksibiilne jne, millest ametnike tekstid tihti kubisevad. Nende hulgas valideerima, mis kõlab Tallinna ühistranspordis iga päev.
Mida see valideerimine siis tähendab? See on kehtestama, kinnitama, kehtivust kontrollima. Vastavalt vajadusele võiks otsida sobiliku. Ühissõidukisse sisenejaile võiks siis meelde tuletada, et nad kinnitaksid oma sõiduõigust või kinnitaksid oma sõidukaardi kehtivust. Oleks sama tähendus kui valideerimisel, kuid kõrvale omasem kuulda. Niisiis, vähem kolesõnu, nagu soovitas eelmisel esmaspäeval Priit Kruus. | Keelesäuts. Prooviks õige eesti keeles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saab küll. Olen ikka arvanud, et need, kelle töö ka avalikus ruumis tunda on, peaksid hea seisma meie kõigi avaliku ruumi puhtuse eest nii füüsilises kui vaimses mõttes. Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadiku sõnul ei ole meil niisuguseid toorlaene vaja, sest nende mõistete jaoks, mida nad tähistama on pandud, on meil sõnad ammu olemas. Kuuleme ju sageli sõnu nagu tolereerima, sensitiivne, kommunikeerima, fleksibiilne jne, millest ametnike tekstid tihti kubisevad. Nende hulgas valideerima, mis kõlab Tallinna ühistranspordis iga päev.
Mida see valideerimine siis tähendab? See on kehtestama, kinnitama, kehtivust kontrollima. Vastavalt vajadusele võiks otsida sobiliku. Ühissõidukisse sisenejaile võiks siis meelde tuletada, et nad kinnitaksid oma sõiduõigust või kinnitaksid oma sõidukaardi kehtivust. Oleks sama tähendus kui valideerimisel, kuid kõrvale omasem kuulda. Niisiis, vähem kolesõnu, nagu soovitas eelmisel esmaspäeval Priit Kruus.
### Response:
Keelesäuts. Prooviks õige eesti keeles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enar Jääger tegi Oslo Valerenga eest kaasa keskkaitses kogu kohtumise, kui pealinnaklubi alistas teise eestlase, vigastatud Taijo Teniste, koduklubi Sogndali koguni 3:0, kirjutab Soccernet.ee.
Hooaega ütlemata kehvati alustanud Stavangeri Viking napsas aga hooaja esimesed kolm punkti, kui kodus saadi sama skooriga jagu Oddist. Koondislane Karol Mets sai keskkaitses kirja samuti tavapärased 90 minutit, kuid lisaks mänguajale välkus mulgi nina all 54. minutil ka kollane kaart.
Kõige kehvem päev oli eestlastest aga vaieldamatult Nikita Baranovil, kelle võistkond Kristiansund vandus alla Henrik Ojamaa endisele koduklubile Sarpsborg 08 koguni 1:5 skooriga. Baranov teenis juba mängu 6. minutil kollase kaardi ning vahetati pingile 71. minutil, kui tabloo näitas Kristiansundi jaoks 1:3 kaotusseisu. | Mets ja Viking said hooaja avavõidu, Baranov sai suure kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enar Jääger tegi Oslo Valerenga eest kaasa keskkaitses kogu kohtumise, kui pealinnaklubi alistas teise eestlase, vigastatud Taijo Teniste, koduklubi Sogndali koguni 3:0, kirjutab Soccernet.ee.
Hooaega ütlemata kehvati alustanud Stavangeri Viking napsas aga hooaja esimesed kolm punkti, kui kodus saadi sama skooriga jagu Oddist. Koondislane Karol Mets sai keskkaitses kirja samuti tavapärased 90 minutit, kuid lisaks mänguajale välkus mulgi nina all 54. minutil ka kollane kaart.
Kõige kehvem päev oli eestlastest aga vaieldamatult Nikita Baranovil, kelle võistkond Kristiansund vandus alla Henrik Ojamaa endisele koduklubile Sarpsborg 08 koguni 1:5 skooriga. Baranov teenis juba mängu 6. minutil kollase kaardi ning vahetati pingile 71. minutil, kui tabloo näitas Kristiansundi jaoks 1:3 kaotusseisu.
### Response:
Mets ja Viking said hooaja avavõidu, Baranov sai suure kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Politsei teeb oma igapäevast tööd pingelistes olukordades, riskides meie kõigi turvalisuse nimel tihti oma elu ja tervisega. Ohuolukorras peavad politseiametnikud oma otsused langetama väga kiiresti, võttes arvesse iga juhtumi kõiki asjaolusid ning hoides inimeste turvalisust," postitas Ratas sotsiaalmeediasse.
Peaminister märkis, et antud juhul eiras juhtimisõiguseta mootorrattur suurtel kiirustel pika aja jooksul politsei peatumismärguannet, seades ohtu nii enda, oma kaasreisija kui ka kõigi süütute möödujate elud.
"Politsei pidi võtma vastu operatiivse otsuse ohtliku situatsiooni lõpetamiseks ja see neil ka õnnestus. Tunnustan politseid otsustava sekkumise eest, mis hoidis ära rängemad tagajärjed. Situatsiooni tekitamise ning enda ja süütute inimeste eluga riskimise eest vastutab täielikult ohtlikult käitunud mootorrattur, kes peab tegema juhtunust tõsised järeldused," kirjutas Ratas.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et politseinikud, kes peatasid kihutava mootorratta väärivad tunnustust ning kriitika politseiriigist on täiesti arusaamatu.
Ta märkis, et tema jaoks oli üllatav ja kurb kuulda mootorrattajuhi ja tema toetajate õigustust ning juttu lausa politseiriigist. "Eesti mure ei ole mitte politseiriik, vaid austuse puudumine meie politseiametnike ja seaduste vastu. Kui see arusaamine jõudis mõnele kolju sisse, et politsei ei tee rikkujatele pai, on see oluline sõnum inimestele, kes püüavad sama üritada. Politsei tegevus võis ja võib seeläbi tulevikuski päästa elusid,“ rõhutas Karilaid.
Riigikogulane selgitas ka, et mootorratturi käitumine, eirates korduvalt ja eriti ohtlikul viisil politsei märguannet, jättis mulje eriti ohtlikust kurjategijast. "Politseil on keeruline märgata eemalt sõitja motiive - äkki põgeneti röövilt või hullemast, mitte pole puudu load ega soovita lihtlabaselt eputada sõprade või kaassõitja ees," rääkis Karilaid.
Ta lisas, et erilist tänu väärivad politseibussis olnud ametnikud, kes sekundi jooksul otsuse mootorratturi peatamiseks vastu võtsid. "See oli julge ja tegelikult ka ennastsalgav otsus. Hoopis lihtsam olnuks politseil jätta see manööver tegemata, lasta kurjategijal minna ning poleks olnud mingisuguseid uurimisi ega pahameelt. Ainult, et olnuks päevade küsimus, mil lubadeta juht oma õnne ja teiste inimeste eludega taas riskinuks," lausus õiguskomisjoni esimees Karilaid.
Politseiauto rammis reede õhtul Tallinnas kohati kuni 200 km/h sõitnud mootorrattast BMW, mida juhtis juhtimisõiguseta 22-aastane mees. Kokkupõrke tagajärjel paiskus mootorratas paremale küljele ning sellel viibinud juht ja kaasreisija kukkusid. Nii mootorratta juht kui ka kaasreisija, 22-aastane naine toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse kontrolli. | Jüri Ratas kiitis kihutanud mootorratturi kinni pidanud politseinikke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Politsei teeb oma igapäevast tööd pingelistes olukordades, riskides meie kõigi turvalisuse nimel tihti oma elu ja tervisega. Ohuolukorras peavad politseiametnikud oma otsused langetama väga kiiresti, võttes arvesse iga juhtumi kõiki asjaolusid ning hoides inimeste turvalisust," postitas Ratas sotsiaalmeediasse.
Peaminister märkis, et antud juhul eiras juhtimisõiguseta mootorrattur suurtel kiirustel pika aja jooksul politsei peatumismärguannet, seades ohtu nii enda, oma kaasreisija kui ka kõigi süütute möödujate elud.
"Politsei pidi võtma vastu operatiivse otsuse ohtliku situatsiooni lõpetamiseks ja see neil ka õnnestus. Tunnustan politseid otsustava sekkumise eest, mis hoidis ära rängemad tagajärjed. Situatsiooni tekitamise ning enda ja süütute inimeste eluga riskimise eest vastutab täielikult ohtlikult käitunud mootorrattur, kes peab tegema juhtunust tõsised järeldused," kirjutas Ratas.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et politseinikud, kes peatasid kihutava mootorratta väärivad tunnustust ning kriitika politseiriigist on täiesti arusaamatu.
Ta märkis, et tema jaoks oli üllatav ja kurb kuulda mootorrattajuhi ja tema toetajate õigustust ning juttu lausa politseiriigist. "Eesti mure ei ole mitte politseiriik, vaid austuse puudumine meie politseiametnike ja seaduste vastu. Kui see arusaamine jõudis mõnele kolju sisse, et politsei ei tee rikkujatele pai, on see oluline sõnum inimestele, kes püüavad sama üritada. Politsei tegevus võis ja võib seeläbi tulevikuski päästa elusid,“ rõhutas Karilaid.
Riigikogulane selgitas ka, et mootorratturi käitumine, eirates korduvalt ja eriti ohtlikul viisil politsei märguannet, jättis mulje eriti ohtlikust kurjategijast. "Politseil on keeruline märgata eemalt sõitja motiive - äkki põgeneti röövilt või hullemast, mitte pole puudu load ega soovita lihtlabaselt eputada sõprade või kaassõitja ees," rääkis Karilaid.
Ta lisas, et erilist tänu väärivad politseibussis olnud ametnikud, kes sekundi jooksul otsuse mootorratturi peatamiseks vastu võtsid. "See oli julge ja tegelikult ka ennastsalgav otsus. Hoopis lihtsam olnuks politseil jätta see manööver tegemata, lasta kurjategijal minna ning poleks olnud mingisuguseid uurimisi ega pahameelt. Ainult, et olnuks päevade küsimus, mil lubadeta juht oma õnne ja teiste inimeste eludega taas riskinuks," lausus õiguskomisjoni esimees Karilaid.
Politseiauto rammis reede õhtul Tallinnas kohati kuni 200 km/h sõitnud mootorrattast BMW, mida juhtis juhtimisõiguseta 22-aastane mees. Kokkupõrke tagajärjel paiskus mootorratas paremale küljele ning sellel viibinud juht ja kaasreisija kukkusid. Nii mootorratta juht kui ka kaasreisija, 22-aastane naine toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse kontrolli.
### Response:
Jüri Ratas kiitis kihutanud mootorratturi kinni pidanud politseinikke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tammemaa mängis koduväljakul ligi 3500 pealtvaataja ees Nice´i vastu haruldaselt hästi. Saarlane sai kuus tõstet ja lõi need kõik punktiks. Lisaks tegi ta kolm serviässa ja kaks tõhusat blokki. Kokku 11 punkti, mis oli meeskonna kolmas tulemus. Nice´i diagonaal ja kogu Prantsuse liiga resultatiivsemaid mehi, lätlane Hermans Egleskalns, jäi seekord varju – temalt samuti 11 punkti, kirjutab volley.ee.
Põhiturniiri lõpetas Toulouse kuuenda kohaga, Nice seitsmendana. Mõlemal on šanss võita medal. Korduskohtumine toimub 25. aprillil Nice´is.
Naiste kõrgliigas pidi Anna Kajalina koduklubi Saint-Raphaël (põhiturniiri kuues) poolfinaalseeria esimeses vaatuses leppima valusa kaotusega, kui võõrsil tunnistati põhiturniiril teiseks tulnud Le Cannet'i nappi 3:2 (-23, 19, -23, 24, 12) paremust. Külaliste teiseks skooritegijaks tõusnud Kajalina kogus 20 punkti, millest 15 tulid rünnakul (33%), kolm blokis ja kaks pallingul. Korduskohtumine on kavas 26. aprillil Saint-Raphaëli koduväljakul.
Meest esiliigas alustasid Kert Toobal ja Rennes Volley poolfinaalseeriat edukalt, kui Eesti koondislase koduklubi jõudis kodupubliku abiga 3:0 (16, 19, 16) võiduni Plessis-Robinsoni üle. Kogu mängu platsil viibinud Toobal panustas võitu kaks punkti. Põhiturniiri lõpetas Rennes kolmandana ja Plessis-Robinson seitsmendana.
Nii naiste kui meeste poolfinaalseeriad peetakse kahe võiduni. | Tammemaa ründas poolfinaali avamängus sajaprotsendiliselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tammemaa mängis koduväljakul ligi 3500 pealtvaataja ees Nice´i vastu haruldaselt hästi. Saarlane sai kuus tõstet ja lõi need kõik punktiks. Lisaks tegi ta kolm serviässa ja kaks tõhusat blokki. Kokku 11 punkti, mis oli meeskonna kolmas tulemus. Nice´i diagonaal ja kogu Prantsuse liiga resultatiivsemaid mehi, lätlane Hermans Egleskalns, jäi seekord varju – temalt samuti 11 punkti, kirjutab volley.ee.
Põhiturniiri lõpetas Toulouse kuuenda kohaga, Nice seitsmendana. Mõlemal on šanss võita medal. Korduskohtumine toimub 25. aprillil Nice´is.
Naiste kõrgliigas pidi Anna Kajalina koduklubi Saint-Raphaël (põhiturniiri kuues) poolfinaalseeria esimeses vaatuses leppima valusa kaotusega, kui võõrsil tunnistati põhiturniiril teiseks tulnud Le Cannet'i nappi 3:2 (-23, 19, -23, 24, 12) paremust. Külaliste teiseks skooritegijaks tõusnud Kajalina kogus 20 punkti, millest 15 tulid rünnakul (33%), kolm blokis ja kaks pallingul. Korduskohtumine on kavas 26. aprillil Saint-Raphaëli koduväljakul.
Meest esiliigas alustasid Kert Toobal ja Rennes Volley poolfinaalseeriat edukalt, kui Eesti koondislase koduklubi jõudis kodupubliku abiga 3:0 (16, 19, 16) võiduni Plessis-Robinsoni üle. Kogu mängu platsil viibinud Toobal panustas võitu kaks punkti. Põhiturniiri lõpetas Rennes kolmandana ja Plessis-Robinson seitsmendana.
Nii naiste kui meeste poolfinaalseeriad peetakse kahe võiduni.
### Response:
Tammemaa ründas poolfinaali avamängus sajaprotsendiliselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate poolel viskas Daniel Matsukevitš kaks väravat, Sven Uue kogus resultatiivsuspunktid 1+1 ning väravani jõudsid ka Aleksandr Avtušenko, Aleksandr Petrov ja Pavel Semenov. Kaotajate poolel viskas kaks väravat Sander Savi.
Kolme võiduni peetava finaalseeria järgmised mängud on kavas eeloleval reedel kell 20 Õismäel, laupäeval kell 17 Tartus ja pühapäeval kell 17 Õismäel. | EMÜ viigistas koduväljakul saalihoki meistriliiga finaalseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate poolel viskas Daniel Matsukevitš kaks väravat, Sven Uue kogus resultatiivsuspunktid 1+1 ning väravani jõudsid ka Aleksandr Avtušenko, Aleksandr Petrov ja Pavel Semenov. Kaotajate poolel viskas kaks väravat Sander Savi.
Kolme võiduni peetava finaalseeria järgmised mängud on kavas eeloleval reedel kell 20 Õismäel, laupäeval kell 17 Tartus ja pühapäeval kell 17 Õismäel.
### Response:
EMÜ viigistas koduväljakul saalihoki meistriliiga finaalseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jagatud rõõm on topeltrõõm. Soovime naerukampaaniaga juhtida tähelepanu igapäevaelu õnnelikkudele hetkedele ja neid meeles pidada ehk salvestada," kommenteeris teatri kommunikatsioonijuht Hannele Känd. Saadetud klippidest loovad lavastuse "Timm Thaler" helilooja ja –tehnik ühe lõbusa naerutrillerduse ning kampaanias osalejate vahel loositakse välja rõõmsaid hetki tagavad auhinnad.
James Krüssi samanimelisel raamatul põhineva lavastuse toovad vaatajateni lavastaja Taavi Tõnisson ja kunstnik Marion Undusk, kelle eelmine ühislooming NUKU teatris oli 2015. aastal "Vaata, Madlike, lund sajab!".
Lavastaja Taavi Tõnissoni jaoks on lavastusel praeguses maailmas palju öelda. "Mulle tundub, et ses tõejärgses ühiskonnas, kus praegu elame, on vaja meelde tuletada seda, mis on tegelikult oluline. Timm müüb ära oma naeru, osa iseenedast," sõnas Tõnisson. Kuidas Timm oma pärisosa tagasi üritab saada, ongi praegu proovides oleva kahevaatuselise lavastuse sisuks.
"Selle loo põhikonflikt seisneb võimu ja vaimu terviklikkuses. On asju, millega pole võimalik manipuleerida. On inimlikke väärtuseid, mida pole võimalik rahaks vahetada, mida ei tohi rahaks vahetada," kirjeldas lavastaja.
Krüssi lugu kuradile müüdud naerust on Eesti teatris ka varem lavastatud, viimati Ugala teatris 1996. aastal. NUKU teatri lavastuse jaoks on Krüssi teose dramatiseerinud Urmas Lennuk. Lavastuse helimaailma loob hiljuti autoriplaadi üllitanud Aleksandr Žedeljov Vene teatrist. Valguskujundaja on Priidu Adlas (Tallinna Linnateater) ja videokujundaja Kristjan Suits, koreograafia loob Olga Privis.
Kõike kurja sümboliseerivat parun Tarukit kehastab 26. hooaega NUKU teatris töötav Riho Rosberg. Nimiosalist Timm Thalerit mängib kevadel teatrikooli lõpetav ning hiljuti NUKU teatri trupiga liitunud Mihkel Vendel. Paljudes teistes rollides on Mihkel Tikerpalu, Liivika Hanstin, Tiina Tõnis ja Tarmo Männard NUKU teatrist ning külalistena Ott Kartau ja Risto Vaidla (Kuressaare Linnateater).
"Timm Thaler ehk Müüdud naer" esietendub 30. aprillil 2017 Ferdinandi saalis. Lavastust on oodatud vaatama kõik huvilised alates 10. eluaastast. | NUKU teatris müüakse naer kuradile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jagatud rõõm on topeltrõõm. Soovime naerukampaaniaga juhtida tähelepanu igapäevaelu õnnelikkudele hetkedele ja neid meeles pidada ehk salvestada," kommenteeris teatri kommunikatsioonijuht Hannele Känd. Saadetud klippidest loovad lavastuse "Timm Thaler" helilooja ja –tehnik ühe lõbusa naerutrillerduse ning kampaanias osalejate vahel loositakse välja rõõmsaid hetki tagavad auhinnad.
James Krüssi samanimelisel raamatul põhineva lavastuse toovad vaatajateni lavastaja Taavi Tõnisson ja kunstnik Marion Undusk, kelle eelmine ühislooming NUKU teatris oli 2015. aastal "Vaata, Madlike, lund sajab!".
Lavastaja Taavi Tõnissoni jaoks on lavastusel praeguses maailmas palju öelda. "Mulle tundub, et ses tõejärgses ühiskonnas, kus praegu elame, on vaja meelde tuletada seda, mis on tegelikult oluline. Timm müüb ära oma naeru, osa iseenedast," sõnas Tõnisson. Kuidas Timm oma pärisosa tagasi üritab saada, ongi praegu proovides oleva kahevaatuselise lavastuse sisuks.
"Selle loo põhikonflikt seisneb võimu ja vaimu terviklikkuses. On asju, millega pole võimalik manipuleerida. On inimlikke väärtuseid, mida pole võimalik rahaks vahetada, mida ei tohi rahaks vahetada," kirjeldas lavastaja.
Krüssi lugu kuradile müüdud naerust on Eesti teatris ka varem lavastatud, viimati Ugala teatris 1996. aastal. NUKU teatri lavastuse jaoks on Krüssi teose dramatiseerinud Urmas Lennuk. Lavastuse helimaailma loob hiljuti autoriplaadi üllitanud Aleksandr Žedeljov Vene teatrist. Valguskujundaja on Priidu Adlas (Tallinna Linnateater) ja videokujundaja Kristjan Suits, koreograafia loob Olga Privis.
Kõike kurja sümboliseerivat parun Tarukit kehastab 26. hooaega NUKU teatris töötav Riho Rosberg. Nimiosalist Timm Thalerit mängib kevadel teatrikooli lõpetav ning hiljuti NUKU teatri trupiga liitunud Mihkel Vendel. Paljudes teistes rollides on Mihkel Tikerpalu, Liivika Hanstin, Tiina Tõnis ja Tarmo Männard NUKU teatrist ning külalistena Ott Kartau ja Risto Vaidla (Kuressaare Linnateater).
"Timm Thaler ehk Müüdud naer" esietendub 30. aprillil 2017 Ferdinandi saalis. Lavastust on oodatud vaatama kõik huvilised alates 10. eluaastast.
### Response:
NUKU teatris müüakse naer kuradile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 130 kilomeetri pikkuse sõidu võitis Alexandre Jamet (CR4C Roanne), Lauk sai kirja võitjaga sama aja. Kolmas oli Ewen Hanrio (Guidon Chalettois), kes kaotas võitjale 6 sekundit, kirjutab Rattauudised.ee.
Võitja selgus jooksikute grupist, kuhu sõidu algul kuulus ka Steven Kalf (UC Aubenas). Tal ei õnnestunud seekord juhtgrupi tempos püsida ja ta finišeeris 61. kohaga. | Noor Eesti rattur sõitis Prantsusmaal ennast pjedestaalile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
130 kilomeetri pikkuse sõidu võitis Alexandre Jamet (CR4C Roanne), Lauk sai kirja võitjaga sama aja. Kolmas oli Ewen Hanrio (Guidon Chalettois), kes kaotas võitjale 6 sekundit, kirjutab Rattauudised.ee.
Võitja selgus jooksikute grupist, kuhu sõidu algul kuulus ka Steven Kalf (UC Aubenas). Tal ei õnnestunud seekord juhtgrupi tempos püsida ja ta finišeeris 61. kohaga.
### Response:
Noor Eesti rattur sõitis Prantsusmaal ennast pjedestaalile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Forum Cinemase Baltikumi tegevjuhi Kristjan Kongo sõnul plaanib kinokett Tartusse rajada uue viie saaliga kaasaegse kino, kogupinnaga 1800 ruutmeetrit ning investeering ulatub üle 2,5 miljoni euro.
"Kavandame Eedeni keskuse kinno rajada ka ühe põhjamaise kontseptsiooniga Scape saali, mis on toonud Eesti kinomaastikule täiesti uue filminäitamise kvaliteedi – seda nii tipptasemel pilditeravuse ja helisüsteemi kui ka mugavuse näol," ütles Kongo.
Forum Cinemas ja Eedeni keskus alustavad kino ehitamist selle aasta lõpus ning külastajatele on plaan saalid avada 2018. aasta oktoobris.
Uude kinno tuleb viis saali
Forum Cinemas AS-il on Tallinnas Coca-Cola Plaza, Viljandis Centrum ning Tartus Ekraan.
Alates 23. jaanuarist on keti omanikuks maailma juhtiv kinooperaator AMC Entertainment Holdings. | Forum Cinemas rajab Tartusse 2,5 miljonit maksva kino | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Forum Cinemase Baltikumi tegevjuhi Kristjan Kongo sõnul plaanib kinokett Tartusse rajada uue viie saaliga kaasaegse kino, kogupinnaga 1800 ruutmeetrit ning investeering ulatub üle 2,5 miljoni euro.
"Kavandame Eedeni keskuse kinno rajada ka ühe põhjamaise kontseptsiooniga Scape saali, mis on toonud Eesti kinomaastikule täiesti uue filminäitamise kvaliteedi – seda nii tipptasemel pilditeravuse ja helisüsteemi kui ka mugavuse näol," ütles Kongo.
Forum Cinemas ja Eedeni keskus alustavad kino ehitamist selle aasta lõpus ning külastajatele on plaan saalid avada 2018. aasta oktoobris.
Uude kinno tuleb viis saali
Forum Cinemas AS-il on Tallinnas Coca-Cola Plaza, Viljandis Centrum ning Tartus Ekraan.
Alates 23. jaanuarist on keti omanikuks maailma juhtiv kinooperaator AMC Entertainment Holdings.
### Response:
Forum Cinemas rajab Tartusse 2,5 miljonit maksva kino |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varem oli eestlanna maailma 73. reket 2016. aasta märtsis, kuid seejärel langes ka esisajast välja.
Kaia Kanepi tegi läbi suure languse ning kukkus 458. kohalt 513. positsioonile. Maileen Nuudi on 1181. kohal.
Esikohale kerkis tagasi lapseootel ameeriklanna Serena Williams, kes möödus sakslannast Angelique Kerberist. Rohkem esikümnes muutusi ei toimunud.
Meeste maailma edetabelis on Jürgen Zopp endiselt 441. kohal, Vladimir Ivanov säilitas 444. positsiooni ja Kenneth Raisma kerkis kaks kohta ja on nüüd maailma 681. reket. | Anett Kontaveit tõusis maailma edetabelis karjääri parimale kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varem oli eestlanna maailma 73. reket 2016. aasta märtsis, kuid seejärel langes ka esisajast välja.
Kaia Kanepi tegi läbi suure languse ning kukkus 458. kohalt 513. positsioonile. Maileen Nuudi on 1181. kohal.
Esikohale kerkis tagasi lapseootel ameeriklanna Serena Williams, kes möödus sakslannast Angelique Kerberist. Rohkem esikümnes muutusi ei toimunud.
Meeste maailma edetabelis on Jürgen Zopp endiselt 441. kohal, Vladimir Ivanov säilitas 444. positsiooni ja Kenneth Raisma kerkis kaks kohta ja on nüüd maailma 681. reket.
### Response:
Anett Kontaveit tõusis maailma edetabelis karjääri parimale kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 22. aprillist on ansambli HUNT debüütalbum "Fragment of..." müügil ka plaadipoodides.
Kuula lugu siit: | HUNT avaldas uue singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 22. aprillist on ansambli HUNT debüütalbum "Fragment of..." müügil ka plaadipoodides.
Kuula lugu siit:
### Response:
HUNT avaldas uue singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cavaliersi parimana tõi koguni 45 minutit väljakul viibinud LeBron James 33 punkti, 10 lauapalli, 4 resultatiivset söötu ja 4 vaheltlõiget. Kyrie Irving lisas 28 silma. Kaotajate edukaim oli Lance Stephenson 22 punkti ja 6 lauapalliga.
Suure sammu edasipääsu nimel astus Houston Rockets, kes sai tänu vahetusmeeste heale mängule võõrsilt 113:109 võidu Oklahoma City Thunderi vastu. Pingilt mängu sekkunud keskmängija Nene tabas 25 minutiga väljakult kõik 12 pealeviset ja kogus 28 punkti ja 10 lauapalli. Samuti vahetusest mängu tulnud Eric Gordon ja Lou Williams kogusid vastavalt 18 punkti ja 8 lauapalli ning 18 silma ja 7 lauapalli.
Thunderi staar Russell Westbrook tõi 35 punkti, 14 lauapalli ja 14 korvisöötu ning Steven Adams kogus 18 punkti, 7 lauapalli ja 3 blokki. Juba avapoolajal kolmikduubli kirja saanud Westbrookist sai Wilt Chamberlaini kõrval ainus NBA mängija liiga ajaloos, kes play-off mängudes kogunud kolm järjestikust kolmikduublit.
Idakonverentsis põhiturniiri võidukalt lõpetanud, kuid play-offi kahe järjestikuse kaotusega alustanud Boston Celtics on seerias Chicago Bullsi vastu tagasi tulnud, kui pärast pühapäevast 104:95 võitu on seeria viigis 2:2.
2:2 viigis on ka seeria Los Angeles Clippersi ja Utah Jazzi vahel, kui Jazz sai pühapäeval koduväljakul 105:98 võidu. | Cavaliers pääses teise ringi, Rockets sai pingimeeste toel tähtsa võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cavaliersi parimana tõi koguni 45 minutit väljakul viibinud LeBron James 33 punkti, 10 lauapalli, 4 resultatiivset söötu ja 4 vaheltlõiget. Kyrie Irving lisas 28 silma. Kaotajate edukaim oli Lance Stephenson 22 punkti ja 6 lauapalliga.
Suure sammu edasipääsu nimel astus Houston Rockets, kes sai tänu vahetusmeeste heale mängule võõrsilt 113:109 võidu Oklahoma City Thunderi vastu. Pingilt mängu sekkunud keskmängija Nene tabas 25 minutiga väljakult kõik 12 pealeviset ja kogus 28 punkti ja 10 lauapalli. Samuti vahetusest mängu tulnud Eric Gordon ja Lou Williams kogusid vastavalt 18 punkti ja 8 lauapalli ning 18 silma ja 7 lauapalli.
Thunderi staar Russell Westbrook tõi 35 punkti, 14 lauapalli ja 14 korvisöötu ning Steven Adams kogus 18 punkti, 7 lauapalli ja 3 blokki. Juba avapoolajal kolmikduubli kirja saanud Westbrookist sai Wilt Chamberlaini kõrval ainus NBA mängija liiga ajaloos, kes play-off mängudes kogunud kolm järjestikust kolmikduublit.
Idakonverentsis põhiturniiri võidukalt lõpetanud, kuid play-offi kahe järjestikuse kaotusega alustanud Boston Celtics on seerias Chicago Bullsi vastu tagasi tulnud, kui pärast pühapäevast 104:95 võitu on seeria viigis 2:2.
2:2 viigis on ka seeria Los Angeles Clippersi ja Utah Jazzi vahel, kui Jazz sai pühapäeval koduväljakul 105:98 võidu.
### Response:
Cavaliers pääses teise ringi, Rockets sai pingimeeste toel tähtsa võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1960ndatel ennekõike lauljana staaristaatusesse tõusnud Barbra Streisandi võimas filmidebüüt hittmuusikalis "Naljakas tüdruk" tõi laulvale näitlejale teenitult Oscari ja tõstis noore naise üheks maailma hinnatumaks meelelahutajaks.
Filmi keskmes seisab möödunud sajandi esimesel poolel tegutsenud lavakoomiku Fanny Brice’i (Barbra Streisand) elu ja karjäär, kes kuulsas Ziegfeld Follies’ revüüteatris Broadwayl meelitab publikut kohale oma etteaimamatute ning pööraste lavashow ’dega.
Brice'ist saab täht, kes abiellub hurmurist mängur Nick Arnsteiniga (Omar Sharif). Paraku ei kesta nende õnn igavesti ja Nick satub kahtlase tegevuse tõttu trellide taha. Linateose lavastas eepiliste ja maitsekate draamade poolest tuntud William Wyler (1902-1981), keda Hollywoodis tunti mehena, kes oskas teha suuri hitte ning Oscari-filme, nagu "Meie elu parimad aastad" (1946), "Puhkus Roomas" (1953) ja "Ben-Hur" (1959).
Režissööri üks viimaseid filme "Naljakas tüdruk", mis oli vanameistri ainukene muusikal, ei petnud publiku ootusi – linateosest sai 1968. aasta kõige tulutoovam Hollywoodi film.
Ajalukku on läinud ka 1969. aasta Oscari tseremoonia, kus Streisand käis auhinda vastu võtmas. Nimelt sai tema läbipaistev Arnold Scaasi poolt disainitud pidžaama-kleit edaspidi etaloniks kõigile daamidele, kes võistlevad omavahel kõige väljakutsuma kleidi auhinna nimel.
Film "Naljakas tüdruk" on ETV2 ekraanil 24. aprillil kell 22:20. | Kultuuriportaal soovitab: "Naljakas tüdruk" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1960ndatel ennekõike lauljana staaristaatusesse tõusnud Barbra Streisandi võimas filmidebüüt hittmuusikalis "Naljakas tüdruk" tõi laulvale näitlejale teenitult Oscari ja tõstis noore naise üheks maailma hinnatumaks meelelahutajaks.
Filmi keskmes seisab möödunud sajandi esimesel poolel tegutsenud lavakoomiku Fanny Brice’i (Barbra Streisand) elu ja karjäär, kes kuulsas Ziegfeld Follies’ revüüteatris Broadwayl meelitab publikut kohale oma etteaimamatute ning pööraste lavashow ’dega.
Brice'ist saab täht, kes abiellub hurmurist mängur Nick Arnsteiniga (Omar Sharif). Paraku ei kesta nende õnn igavesti ja Nick satub kahtlase tegevuse tõttu trellide taha. Linateose lavastas eepiliste ja maitsekate draamade poolest tuntud William Wyler (1902-1981), keda Hollywoodis tunti mehena, kes oskas teha suuri hitte ning Oscari-filme, nagu "Meie elu parimad aastad" (1946), "Puhkus Roomas" (1953) ja "Ben-Hur" (1959).
Režissööri üks viimaseid filme "Naljakas tüdruk", mis oli vanameistri ainukene muusikal, ei petnud publiku ootusi – linateosest sai 1968. aasta kõige tulutoovam Hollywoodi film.
Ajalukku on läinud ka 1969. aasta Oscari tseremoonia, kus Streisand käis auhinda vastu võtmas. Nimelt sai tema läbipaistev Arnold Scaasi poolt disainitud pidžaama-kleit edaspidi etaloniks kõigile daamidele, kes võistlevad omavahel kõige väljakutsuma kleidi auhinna nimel.
Film "Naljakas tüdruk" on ETV2 ekraanil 24. aprillil kell 22:20.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Naljakas tüdruk" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa prokuratuuriga liitumisest on teada andnud Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Leedu, Läti, Luksemburg, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia, kirjutab Eesti Päevaleht.
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul soovib Eesti enne lõpliku vastuse andmist kõiki tehnilisi asjaolusid analüüsida.
Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles, et väikese riigi kohta teeb Eesti prokuratuur juba praegu palju rahvusvahelist koostööd piiriülese kuritegevuse probleemi lahendamiseks ja see on iga aastaga suurenenud.
Perlingu sõnul suhtub Eesti liitumisse ettevaatlikult ja otsustamisel saab määravaks see, kas asutuse tegevusele kuluv ressurss ja sealt saadav lisavõimekus on omavahel tasakaalus.
Loodava Euroopa prokuratuuri peamine eesmärk on tõhustada võitlust EL-i finantshuvide vastaste pettustega.
Euroopa prokuratuur on liikmesriikide prokuratuuridest sõltumatu asutus, mis peaks tööd alustama 2020. aastal. | Eesti ei kaalu Euroopa prokuratuuriga liitumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa prokuratuuriga liitumisest on teada andnud Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Leedu, Läti, Luksemburg, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia, kirjutab Eesti Päevaleht.
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul soovib Eesti enne lõpliku vastuse andmist kõiki tehnilisi asjaolusid analüüsida.
Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles, et väikese riigi kohta teeb Eesti prokuratuur juba praegu palju rahvusvahelist koostööd piiriülese kuritegevuse probleemi lahendamiseks ja see on iga aastaga suurenenud.
Perlingu sõnul suhtub Eesti liitumisse ettevaatlikult ja otsustamisel saab määravaks see, kas asutuse tegevusele kuluv ressurss ja sealt saadav lisavõimekus on omavahel tasakaalus.
Loodava Euroopa prokuratuuri peamine eesmärk on tõhustada võitlust EL-i finantshuvide vastaste pettustega.
Euroopa prokuratuur on liikmesriikide prokuratuuridest sõltumatu asutus, mis peaks tööd alustama 2020. aastal.
### Response:
Eesti ei kaalu Euroopa prokuratuuriga liitumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeval peetud viimases mängus anti vastasele 21, 22 ja 18 punkti. Taas oli üleplatsimeheks nurgaründaja Martti Juhkami, kelle arvele kirjutati seekord 16 punkti. Jan Krol lisas 14 punkti, Renee Teppanil viimases finaalmängus kandvat rolli ei olnud, kirjutab Delfi Sport.
Kui Hypo Tirol tuli Austria meistriks kümnendat korda, siis mõlema eestlase jaoks on see teine Austria tiitel. Kumbki neist samas tiimis ei jätka, klubiotsingud uueks hooajaks käivad. | Juhkami pommitas Innsbrucki Austria meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeval peetud viimases mängus anti vastasele 21, 22 ja 18 punkti. Taas oli üleplatsimeheks nurgaründaja Martti Juhkami, kelle arvele kirjutati seekord 16 punkti. Jan Krol lisas 14 punkti, Renee Teppanil viimases finaalmängus kandvat rolli ei olnud, kirjutab Delfi Sport.
Kui Hypo Tirol tuli Austria meistriks kümnendat korda, siis mõlema eestlase jaoks on see teine Austria tiitel. Kumbki neist samas tiimis ei jätka, klubiotsingud uueks hooajaks käivad.
### Response:
Juhkami pommitas Innsbrucki Austria meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 11.08 juhtus liiklusõnnetus Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu külas kiriku juures, kus kaheksa-aastane poiss sõitis laste ATV-ga teelt välja vastu kiviaeda. Laps toimetati Pärnu haiglasse.
Kell 15.02 sõitis 55-aastane naine Ford Focusega Tartus Ringtee-Aardla ringristmikul ette sõidueesõigust omanud Ford Focusele, mida juhtis 26-aastane mees. Ringteel liikunud Ford paiskus kokkupõrke tõttu vastu liiklusmärke. Selles autos kaasreisijana olnud 27-aastane lapseootel naine toimetati Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli.
Kell 19.51 juhtus liiklusõnnetus Raplamaal Vigala vallas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 86. kilomeetril, kus 50-aastase naise juhitud Opel Corsale sõitis tagant otsa Renault Laguna, mida juhtis 25-aastane naine. Avariis sai viga Opeli juht ning Renault’is kaasreisijana olnud 78-aastane naine, kes toimetati Pärnu haiglasse kontrolli.
Kell 21.23 juhtus liiklusõnnetus Valgamaal Sangaste vallas Võru-Kuigatsi-Tõrva maantee 36. kilomeetril, kus 18-aastane mees sõitis Volkswagen Golfiga otsa sõiduteel seisnud põdrale. Kiirabi toimetas kaasreisija, 18-aastase naise, Võru haiglasse kontrolli. Metsloom hukkus. | Liikluses sai viga viis inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 11.08 juhtus liiklusõnnetus Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu külas kiriku juures, kus kaheksa-aastane poiss sõitis laste ATV-ga teelt välja vastu kiviaeda. Laps toimetati Pärnu haiglasse.
Kell 15.02 sõitis 55-aastane naine Ford Focusega Tartus Ringtee-Aardla ringristmikul ette sõidueesõigust omanud Ford Focusele, mida juhtis 26-aastane mees. Ringteel liikunud Ford paiskus kokkupõrke tõttu vastu liiklusmärke. Selles autos kaasreisijana olnud 27-aastane lapseootel naine toimetati Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli.
Kell 19.51 juhtus liiklusõnnetus Raplamaal Vigala vallas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 86. kilomeetril, kus 50-aastase naise juhitud Opel Corsale sõitis tagant otsa Renault Laguna, mida juhtis 25-aastane naine. Avariis sai viga Opeli juht ning Renault’is kaasreisijana olnud 78-aastane naine, kes toimetati Pärnu haiglasse kontrolli.
Kell 21.23 juhtus liiklusõnnetus Valgamaal Sangaste vallas Võru-Kuigatsi-Tõrva maantee 36. kilomeetril, kus 18-aastane mees sõitis Volkswagen Golfiga otsa sõiduteel seisnud põdrale. Kiirabi toimetas kaasreisija, 18-aastase naise, Võru haiglasse kontrolli. Metsloom hukkus.
### Response:
Liikluses sai viga viis inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eksamiperiood jätkub kolmapäeval eesti keele teise keelena eksamiga, kuhu on registreerunud 2313 eksamitegijat. Inglise keele riigieksam toimub 2. mail ja periood lõppeb 12. mail matemaatika eksamiga. Tulemused avalikustatakse 19. juuniks.
Esmaspäeval toimuv eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Eksamitöös on neli varianti, millest õpilane valib ühe.
Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidel, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada. Eesti keele riigieksam algab kell 10 ja lõppeb kell 16.
Kolmapäeval toimub eesti keele teise keelena eksami kirjalik osa, eksami suuline osa viiakse läbi 26., 27. ja 28. aprillil.
Eksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine. Eksami kirjalik osa algab kell 10 ja lõppeb ligikaudu kell 14.30.
Eksamiperioodi alguse puhul tervitab eksamitegijaid haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ministri pöördumist saab kuulata esmaspäeval kell 10 Vikerraadio ja kolmapäeval kell 10 Raadio 4 vahendusel.
Riigieksamite periood jätkub 2. mail toimuva inglise keele eksamiga ning lõppeb 12. mail matemaatika eksamiga. Võõrkeele riigieksameid asendavad prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad aprillis ja mais. Riigieksamitele registreerus tänavu üle 10 400 eksaminandi.
Riigieksamite esmased tulemused avalikustatakse 19. juuniks infosüsteemis EIS https://eis.ekk.edu.ee/ ja riigiportaalis www.eesti.ee | Riigieksamite perioodi avab eesti keele eksam | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eksamiperiood jätkub kolmapäeval eesti keele teise keelena eksamiga, kuhu on registreerunud 2313 eksamitegijat. Inglise keele riigieksam toimub 2. mail ja periood lõppeb 12. mail matemaatika eksamiga. Tulemused avalikustatakse 19. juuniks.
Esmaspäeval toimuv eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Eksamitöös on neli varianti, millest õpilane valib ühe.
Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidel, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada. Eesti keele riigieksam algab kell 10 ja lõppeb kell 16.
Kolmapäeval toimub eesti keele teise keelena eksami kirjalik osa, eksami suuline osa viiakse läbi 26., 27. ja 28. aprillil.
Eksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine. Eksami kirjalik osa algab kell 10 ja lõppeb ligikaudu kell 14.30.
Eksamiperioodi alguse puhul tervitab eksamitegijaid haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ministri pöördumist saab kuulata esmaspäeval kell 10 Vikerraadio ja kolmapäeval kell 10 Raadio 4 vahendusel.
Riigieksamite periood jätkub 2. mail toimuva inglise keele eksamiga ning lõppeb 12. mail matemaatika eksamiga. Võõrkeele riigieksameid asendavad prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad aprillis ja mais. Riigieksamitele registreerus tänavu üle 10 400 eksaminandi.
Riigieksamite esmased tulemused avalikustatakse 19. juuniks infosüsteemis EIS https://eis.ekk.edu.ee/ ja riigiportaalis www.eesti.ee
### Response:
Riigieksamite perioodi avab eesti keele eksam |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minister Tillerson helistas täna Ukraina presidendile Petro Porošenkole, et arutada oma hiljutist visiiti Moskvasse ja läkitust Venemaa juhtkonnale, et kuigi USA on huvitatud suhete parandamisest Venemaaga, on Venemaa tegevus Ida-Ukrainas endiselt takistuseks," ütles välisministeeriumi kõneisiku kohusetäitja Mark Toner.
Toneri sõnul rõhutas Tillerson korruptsiooni vastu võitlemise ja reformide eduka elluviimise vajadust Ukrainas.
#BREAKING Russia's actions in Ukraine an 'obstacle' to improved relations: Secretary of State Rex Tillerson
— AFP news agency (@AFP) April 23, 2017
Porošenko kutsus omakorda Ameerika Ühendriike üles uuesti kaaluma võimalust saata Donbassi ÜRO rahuvalvajad.
Pühapäeval hukkus nn separatistide territooriumil vaatlusmissiooni koosseisus olnud USA kodanik
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlusmissiooni (SMM) patrullmasin sõitis pühapäeval Ida-Ukrainas miini otsa ja ameeriklasest vaatleja sai surma.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) teatas hiljem pühapäeval, et Ida-Ukrainas miiniplahvatuses hukkunud vaatlusmissiooni liige oli parameedikust ameeriklane.
OSCE erivaatlusmissiooni (SMM) asejuht Alexander Hug ütles Kiievis ajakirjanikele, et vahejuhtumis sai kannatada kaks vaatlejat - sakslane ja tšehh. Nad toimetati ravile Luganski haiglasse.
Hug rõhutas Uniani teatel, et vastavalt Minski lepetele poleks selles kohas tontinud üldse mingit miini olla.
USA välisministeeriumi avaldus USA kodaniku hukkumise kohta ning kokkuvõte telefonikõnest Porošenkole:
State Dept statement on US citizen w OSCE being killed by explosive in separatist part of E. Ukraine; readout of Tillerson call w Poroshenko pic.twitter.com/H50PbrrrZC
— Jake Tapper (@jaketapper) April 23, 2017 | Tillerson: Moskva sammud Ukrainas takistavad suhete parandamist USA-ga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minister Tillerson helistas täna Ukraina presidendile Petro Porošenkole, et arutada oma hiljutist visiiti Moskvasse ja läkitust Venemaa juhtkonnale, et kuigi USA on huvitatud suhete parandamisest Venemaaga, on Venemaa tegevus Ida-Ukrainas endiselt takistuseks," ütles välisministeeriumi kõneisiku kohusetäitja Mark Toner.
Toneri sõnul rõhutas Tillerson korruptsiooni vastu võitlemise ja reformide eduka elluviimise vajadust Ukrainas.
#BREAKING Russia's actions in Ukraine an 'obstacle' to improved relations: Secretary of State Rex Tillerson
— AFP news agency (@AFP) April 23, 2017
Porošenko kutsus omakorda Ameerika Ühendriike üles uuesti kaaluma võimalust saata Donbassi ÜRO rahuvalvajad.
Pühapäeval hukkus nn separatistide territooriumil vaatlusmissiooni koosseisus olnud USA kodanik
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlusmissiooni (SMM) patrullmasin sõitis pühapäeval Ida-Ukrainas miini otsa ja ameeriklasest vaatleja sai surma.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) teatas hiljem pühapäeval, et Ida-Ukrainas miiniplahvatuses hukkunud vaatlusmissiooni liige oli parameedikust ameeriklane.
OSCE erivaatlusmissiooni (SMM) asejuht Alexander Hug ütles Kiievis ajakirjanikele, et vahejuhtumis sai kannatada kaks vaatlejat - sakslane ja tšehh. Nad toimetati ravile Luganski haiglasse.
Hug rõhutas Uniani teatel, et vastavalt Minski lepetele poleks selles kohas tontinud üldse mingit miini olla.
USA välisministeeriumi avaldus USA kodaniku hukkumise kohta ning kokkuvõte telefonikõnest Porošenkole:
State Dept statement on US citizen w OSCE being killed by explosive in separatist part of E. Ukraine; readout of Tillerson call w Poroshenko pic.twitter.com/H50PbrrrZC
— Jake Tapper (@jaketapper) April 23, 2017
### Response:
Tillerson: Moskva sammud Ukrainas takistavad suhete parandamist USA-ga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasena kindlustas koha finaalis USA, saades kodus 3:2 jagu Tšehhist, seejuures kummagi naiskonna ridades ei teinud kaasa nende suurimad staarid.
Avapäeva järel oli seis 1:1 viigis ja teisel päeval viis küll Coco Candeweghe USA juhtima, olles 6:4, 6:0 parem Katerina Siniakovast, kuid viigi seadis taas jalule 17-aastane Marketa Vondrousova, kes mäletatavasti nädal tagasi alistas Bieli WTA turniiri finaalis Anett Kontaveidi. Vondrousova sai nüüd 6:2, 7:5 jagu Lauren Davisest.
Otsustavas paarismängus alistasid Vandeweghe ja Bethanie Matteks-Sands kindlalt 6:2, 6:3 Siniakova ja Kristyna Pliškova.
USA on varem 17 korral Fed Cupi võitnud, viimati aga 17 aastat tagasi ehk 2000. aastal.
Valgevene jõudis esimest korda Fed Cupi finaali, alistades 3:2 Šveitsi. Valgevene esinumber oli maailma edetabeli 96. reket Aliaksandra Sasnovitš ja Šveitsil maailma 22. naine Timea Bacsinszky.
Ka selles matšis oli seis avapäeva järel 1:1. Teist päeva alustas Sasnovitš 6:2, 7:6 (2) võiduga Bacsinszky üle, Valgevenele kindlustas võidu edetabelis 125. real paiknev 18-aastane Arina Sabalenka, kes sai viimases üksikmängus 6:3, 2:6, 6:4 jagu Viktorija Golubicist.
Paarismängus, mis enam midagi ei otsustanud, alistasid Martina Higis ja Belinda Bencic Olga Govortsova ja Vera Lapko koguni 6:0, 6:1. | Fed Cupi finaali jõudsid USA ja Valgevene | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasena kindlustas koha finaalis USA, saades kodus 3:2 jagu Tšehhist, seejuures kummagi naiskonna ridades ei teinud kaasa nende suurimad staarid.
Avapäeva järel oli seis 1:1 viigis ja teisel päeval viis küll Coco Candeweghe USA juhtima, olles 6:4, 6:0 parem Katerina Siniakovast, kuid viigi seadis taas jalule 17-aastane Marketa Vondrousova, kes mäletatavasti nädal tagasi alistas Bieli WTA turniiri finaalis Anett Kontaveidi. Vondrousova sai nüüd 6:2, 7:5 jagu Lauren Davisest.
Otsustavas paarismängus alistasid Vandeweghe ja Bethanie Matteks-Sands kindlalt 6:2, 6:3 Siniakova ja Kristyna Pliškova.
USA on varem 17 korral Fed Cupi võitnud, viimati aga 17 aastat tagasi ehk 2000. aastal.
Valgevene jõudis esimest korda Fed Cupi finaali, alistades 3:2 Šveitsi. Valgevene esinumber oli maailma edetabeli 96. reket Aliaksandra Sasnovitš ja Šveitsil maailma 22. naine Timea Bacsinszky.
Ka selles matšis oli seis avapäeva järel 1:1. Teist päeva alustas Sasnovitš 6:2, 7:6 (2) võiduga Bacsinszky üle, Valgevenele kindlustas võidu edetabelis 125. real paiknev 18-aastane Arina Sabalenka, kes sai viimases üksikmängus 6:3, 2:6, 6:4 jagu Viktorija Golubicist.
Paarismängus, mis enam midagi ei otsustanud, alistasid Martina Higis ja Belinda Bencic Olga Govortsova ja Vera Lapko koguni 6:0, 6:1.
### Response:
Fed Cupi finaali jõudsid USA ja Valgevene |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sildaru alustas võistlust väga hea katsega, teenides 92,33 punkti. Järgmistel katsetel tegi ta üsna sarnase soorituse, teenides 89 ja 90,66 punkti.
Kuldmedal lipsas käest viimase vooruga, kui kohe pärast teda renni asunud valitsev olümpiavõitja, kanadalanna Cassie Sharpe teenis tänu kõrgetele hüpetele 94 punkti.
Pronksmedali võitis teises voorus teenitud 86,33 punktiga kanadalanna Rachael Karker.
13-aastasena läbi aegade noorimana talvistel X-Mängudel kuldmedali võitnud Sildarul on nüüd auhinnakapis kaks kuldmedalit ja kaks hõbedat, lisaks veel ka üks hõbemedal Euroopa X-Mängudelt.
Aspenis asub Sildaru uuesti võistlustulle Eesti aja järgi reedel kell 19 õhtul, kui kavas on tema trumpala ehk pargisõit. Sildaru on pargisõidus võidukas olnud 26 järjestikusel rahvusvahelisel võistlusel ja on ka Aspenis suursoosik.
16-aastane Sildaru lõpetab enda hullumeelse programmi Eesti aja järgi laupäeva varahommikul kell 4 Big Airi võistlusega.
Nii pargisõidule kui Big Airile saab samuti kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.
Enne võistlust:
Tavapärasest suuremas rennis püüavad medalit lisaks Sildarule veel seitse sportlast, suursoosik on PyeongChangi olümpiavõitja, 26-aastane kanadalanna Cassie Sharpe.
Sildaru teeb Aspenis kolme päeva jooksul kaasa kolmel võistlusel – lisaks rennisõidule ka enda trumpalal pargisõidus ning Big Airis.
"Minu eesmärk on teha oma asja ja anda endast parim. Eks siis näis, kuidas läheb. Minu jaoks on kõige olulisem anda endast maksimum ja teha kõige parem, mida suudan," ütles Sildaru eelmisel nädalal ERR-ile. | Kelly Sildaru alustas X-Mänge hõbemedaliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sildaru alustas võistlust väga hea katsega, teenides 92,33 punkti. Järgmistel katsetel tegi ta üsna sarnase soorituse, teenides 89 ja 90,66 punkti.
Kuldmedal lipsas käest viimase vooruga, kui kohe pärast teda renni asunud valitsev olümpiavõitja, kanadalanna Cassie Sharpe teenis tänu kõrgetele hüpetele 94 punkti.
Pronksmedali võitis teises voorus teenitud 86,33 punktiga kanadalanna Rachael Karker.
13-aastasena läbi aegade noorimana talvistel X-Mängudel kuldmedali võitnud Sildarul on nüüd auhinnakapis kaks kuldmedalit ja kaks hõbedat, lisaks veel ka üks hõbemedal Euroopa X-Mängudelt.
Aspenis asub Sildaru uuesti võistlustulle Eesti aja järgi reedel kell 19 õhtul, kui kavas on tema trumpala ehk pargisõit. Sildaru on pargisõidus võidukas olnud 26 järjestikusel rahvusvahelisel võistlusel ja on ka Aspenis suursoosik.
16-aastane Sildaru lõpetab enda hullumeelse programmi Eesti aja järgi laupäeva varahommikul kell 4 Big Airi võistlusega.
Nii pargisõidule kui Big Airile saab samuti kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.
Enne võistlust:
Tavapärasest suuremas rennis püüavad medalit lisaks Sildarule veel seitse sportlast, suursoosik on PyeongChangi olümpiavõitja, 26-aastane kanadalanna Cassie Sharpe.
Sildaru teeb Aspenis kolme päeva jooksul kaasa kolmel võistlusel – lisaks rennisõidule ka enda trumpalal pargisõidus ning Big Airis.
"Minu eesmärk on teha oma asja ja anda endast parim. Eks siis näis, kuidas läheb. Minu jaoks on kõige olulisem anda endast maksimum ja teha kõige parem, mida suudan," ütles Sildaru eelmisel nädalal ERR-ile.
### Response:
Kelly Sildaru alustas X-Mänge hõbemedaliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 14-kordne Poola meister Ruch oli veel neli aastat tagasi mõne minuti kaugusel Euroopa liiga alagrupiturniirist, kuid sattus sarnaselt paljudele teistele Poola tippklubidele rahamurede küüsi ja langes kahe hooajaga kaks astet allapoole. Nüüd võideldakse tugevuselt kolmandas liigas tabeli keskel, vahendab Soccernet.ee.
Tur käis Chorzowis testimisel detsembris koos Maardu Linnameeskonna poolkaitsja Nikita Brõliniga. Kui viimasest pole hiljem sealses meedias juttu olnud, siis Turi liitumisest kirjutati vahepeal juba sisuliselt kindlas kõneviisis.
"Meil oli [2019] hooaja eel mõte, et Edgar võiks olla üks mängijatest, kes ideaalis võiks end välisliigas proovile panna ja andsime rohelise tule," selgitas Paide tegevjuht Jaanus Pruuli. "Ruchile ta väga meeldis ja kuna jutt käis pooleaastasest laenust, oli kõik meie kontrolli all."
"Tundus hea võimalus - kui seal hästi mängida ja silma paista, oleks suvel võibolla saanud teha sammu edasi näiteks Poola esiliigasse, aga siis jäi asi venima. Poola meedia kirjutas, aga meiega ei olnud kokku lepitud. Küll oli omanik ära ja ... Mõned päevad tagasi ütlesime neile, et selle teemaga on kõik."
Ruchi-variandi ära kukkumine oli siiski vaid väike tagasilöök, sest sel nädalal sõitis Tur juba Türki laagerdama koos Trevor Elhi uue koduklubi Vratsa Boteviga. Sinna jääb ta vähemalt nädalaks. "See ei ole nii, et läks turismireisile ja äkki saab lepingu, vaid huvi oli nendepoolne," rääkis Pruuli. "Edgari vastu on huvi veel mitme klubi poolt ja hetkel käib töö selle nimel, et mängija vähemalt suveni liituks välisklubiga."
Üks põhjuseid, miks Turile nõnda vabalt välisklubi otsitakse, on rahulolu noore Gambia äärekaitsja Muhammed Sannehiga. Nii Sanneh, hispaanlasest keskkaitsja Mikel Gurrutxaga kui Kevin Kauber pälvisid Pruulilt kiidusõnu.
"Rohkem praegu ei hakka ütlema - mängud mängudeks, seal ongi praeguses ettevalmistusfaasis eesmärk teha 45 minutit korralik pingutus, aga just treeningute põhjal on kogu kolmik väga hea mulje jätnud. Lähiajal on uudiseid kindlasti tulemas," lubas Pruuli.
Tur on FC Infoneti kasvandik, Paidega liitus ta 2017. aastaks. Teismelisena rohkem ääreründajana tuntud pallur tegi just Kesk-Eesti meeskonnas läbi rollivahetuse kaitsjaks ja murdis Eesti U-21 koondisesse. Paidet on ta esindanud 56 Premium liiga mängus, kus löönud kaks väravat ja andnud kuus resultatiivset söötu. | Poola hiiu viivitamine viis Edgar Turi proovima Bulgaaria klubi juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
14-kordne Poola meister Ruch oli veel neli aastat tagasi mõne minuti kaugusel Euroopa liiga alagrupiturniirist, kuid sattus sarnaselt paljudele teistele Poola tippklubidele rahamurede küüsi ja langes kahe hooajaga kaks astet allapoole. Nüüd võideldakse tugevuselt kolmandas liigas tabeli keskel, vahendab Soccernet.ee.
Tur käis Chorzowis testimisel detsembris koos Maardu Linnameeskonna poolkaitsja Nikita Brõliniga. Kui viimasest pole hiljem sealses meedias juttu olnud, siis Turi liitumisest kirjutati vahepeal juba sisuliselt kindlas kõneviisis.
"Meil oli [2019] hooaja eel mõte, et Edgar võiks olla üks mängijatest, kes ideaalis võiks end välisliigas proovile panna ja andsime rohelise tule," selgitas Paide tegevjuht Jaanus Pruuli. "Ruchile ta väga meeldis ja kuna jutt käis pooleaastasest laenust, oli kõik meie kontrolli all."
"Tundus hea võimalus - kui seal hästi mängida ja silma paista, oleks suvel võibolla saanud teha sammu edasi näiteks Poola esiliigasse, aga siis jäi asi venima. Poola meedia kirjutas, aga meiega ei olnud kokku lepitud. Küll oli omanik ära ja ... Mõned päevad tagasi ütlesime neile, et selle teemaga on kõik."
Ruchi-variandi ära kukkumine oli siiski vaid väike tagasilöök, sest sel nädalal sõitis Tur juba Türki laagerdama koos Trevor Elhi uue koduklubi Vratsa Boteviga. Sinna jääb ta vähemalt nädalaks. "See ei ole nii, et läks turismireisile ja äkki saab lepingu, vaid huvi oli nendepoolne," rääkis Pruuli. "Edgari vastu on huvi veel mitme klubi poolt ja hetkel käib töö selle nimel, et mängija vähemalt suveni liituks välisklubiga."
Üks põhjuseid, miks Turile nõnda vabalt välisklubi otsitakse, on rahulolu noore Gambia äärekaitsja Muhammed Sannehiga. Nii Sanneh, hispaanlasest keskkaitsja Mikel Gurrutxaga kui Kevin Kauber pälvisid Pruulilt kiidusõnu.
"Rohkem praegu ei hakka ütlema - mängud mängudeks, seal ongi praeguses ettevalmistusfaasis eesmärk teha 45 minutit korralik pingutus, aga just treeningute põhjal on kogu kolmik väga hea mulje jätnud. Lähiajal on uudiseid kindlasti tulemas," lubas Pruuli.
Tur on FC Infoneti kasvandik, Paidega liitus ta 2017. aastaks. Teismelisena rohkem ääreründajana tuntud pallur tegi just Kesk-Eesti meeskonnas läbi rollivahetuse kaitsjaks ja murdis Eesti U-21 koondisesse. Paidet on ta esindanud 56 Premium liiga mängus, kus löönud kaks väravat ja andnud kuus resultatiivset söötu.
### Response:
Poola hiiu viivitamine viis Edgar Turi proovima Bulgaaria klubi juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühendriigid soovivad, et nõukogu koguneks avalikule istungile laupäeva hommikul kell üheksa. Osalema peaks ka USA välisminister Mike Pompeo.
Ühendriigid on tunnistanud Juan Guaidód Venezuela presidendi kohusetäitjana ja on saanud selles tuge kümnekonnalt Ladina-Ameerika ning ka mitmelt lääneriigilt.
ÜRO diplomaatide sõnul on siiski võimalik, et Nicolás Madurot presidendina tunnustavad Venemaa ja Hiina üritavad takistada kohtumise korraldamist põhjendusega, et Venezuela olukord ei ole julgeolekunõukogu päevakorras.
Guaidó kuulutas end kolmapäeval suurmeeleavaldusel Maduro režiimi vastu "presidendi kohusetäitjaks".
Maduro vannutati presidendiks 10. jaanuaril mullu mais korraldatud valimiste tulemusena, mida opositsioon boikottis ja mille rahvusvaheline kogukond on farsina hukka mõistnud.
Opositsiooni domineeritud rahvusassamblee tegutseb ilma sisulise võimuta alates 2017. aasta juulist, kui Maduro liitlastega mehitatud põhiseadusassamblee sellelt võimu üle võttis.
Maduro teatas neljapäeval, et Venezuela sulgeb suursaatkonna ja konsulaadid Ühendriikides, olles päev varem andnud teada diplomaatiliste suhete katkestamisest USA-ga.
Vabaühendus: Venezuelas on sel nädalal protestides hukkunud 26 inimest
Venezuelas on nädala alguses puhkenud president Nicolás Maduro vastastes meeleavaldustes surma saanud 26 inimest, teatas neljapäeval Caracases baseeruv sotsiaalkonfliktide vaatluskeskus.
Protesid vallandusid, kui rühm sõdureid võttis üle komandopunkti pealinna põhjaosas, kuid võeti hiljem vahi alla. Mõnes paigas kasutasid relvajõud meeleavalduste mahasurumiseks pisargaasi ja kummikuule. | USA kutsus seoses Venezuela olukorraga kokku ÜRO Julgeolekunõukogu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühendriigid soovivad, et nõukogu koguneks avalikule istungile laupäeva hommikul kell üheksa. Osalema peaks ka USA välisminister Mike Pompeo.
Ühendriigid on tunnistanud Juan Guaidód Venezuela presidendi kohusetäitjana ja on saanud selles tuge kümnekonnalt Ladina-Ameerika ning ka mitmelt lääneriigilt.
ÜRO diplomaatide sõnul on siiski võimalik, et Nicolás Madurot presidendina tunnustavad Venemaa ja Hiina üritavad takistada kohtumise korraldamist põhjendusega, et Venezuela olukord ei ole julgeolekunõukogu päevakorras.
Guaidó kuulutas end kolmapäeval suurmeeleavaldusel Maduro režiimi vastu "presidendi kohusetäitjaks".
Maduro vannutati presidendiks 10. jaanuaril mullu mais korraldatud valimiste tulemusena, mida opositsioon boikottis ja mille rahvusvaheline kogukond on farsina hukka mõistnud.
Opositsiooni domineeritud rahvusassamblee tegutseb ilma sisulise võimuta alates 2017. aasta juulist, kui Maduro liitlastega mehitatud põhiseadusassamblee sellelt võimu üle võttis.
Maduro teatas neljapäeval, et Venezuela sulgeb suursaatkonna ja konsulaadid Ühendriikides, olles päev varem andnud teada diplomaatiliste suhete katkestamisest USA-ga.
Vabaühendus: Venezuelas on sel nädalal protestides hukkunud 26 inimest
Venezuelas on nädala alguses puhkenud president Nicolás Maduro vastastes meeleavaldustes surma saanud 26 inimest, teatas neljapäeval Caracases baseeruv sotsiaalkonfliktide vaatluskeskus.
Protesid vallandusid, kui rühm sõdureid võttis üle komandopunkti pealinna põhjaosas, kuid võeti hiljem vahi alla. Mõnes paigas kasutasid relvajõud meeleavalduste mahasurumiseks pisargaasi ja kummikuule.
### Response:
USA kutsus seoses Venezuela olukorraga kokku ÜRO Julgeolekunõukogu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olen kuulnud, et homne tuleb ilmselt veel põnevam kui tänane, aga katseid on lihtsalt rohkem kui täna oli," vahendab Postimees Tänaku sõnu. "Homme peaks olema taas nii lund, jääd kui ka asfalti, kõik need asjad, igalpool läbisegi. See teebki selle ralli keeruliseks, rehvivalikut pole kerge niiviisi langetada."
"Tänane päev polnud kerge, kuid olen kokkuvõttes ikkagi õnnelik," lausus Tänak, kes edestab üldarvestuses lähimat jälitajat Sebastien Ogier'd 9,1 sekundiga.
Monte Carlo ralli jätkub reedel kuue kiiruskatsega, neist esimene algab Eesti aja järgi kell 10.11. | Tänak: reede tuleb ilmselt veel põnevam päev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen kuulnud, et homne tuleb ilmselt veel põnevam kui tänane, aga katseid on lihtsalt rohkem kui täna oli," vahendab Postimees Tänaku sõnu. "Homme peaks olema taas nii lund, jääd kui ka asfalti, kõik need asjad, igalpool läbisegi. See teebki selle ralli keeruliseks, rehvivalikut pole kerge niiviisi langetada."
"Tänane päev polnud kerge, kuid olen kokkuvõttes ikkagi õnnelik," lausus Tänak, kes edestab üldarvestuses lähimat jälitajat Sebastien Ogier'd 9,1 sekundiga.
Monte Carlo ralli jätkub reedel kuue kiiruskatsega, neist esimene algab Eesti aja järgi kell 10.11.
### Response:
Tänak: reede tuleb ilmselt veel põnevam päev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrustaja SIF pääses esimese poolaja keskel seitsme väravaga juhtima ning puhkama mindi väljakuperemeeste üheksaväravalises eduseisus. Teisel poolajal vähendasid külalised vahe viiele tabamusele, kuid lõpuks võttis SIF 11-väravalise võidu. Varik tõi võitjate kasuks seitse ja Maasalu ühe tabamuse, vahendab Käsipall24.ee.
Teise järjestikuse võidu noppinud SIF hoiab turniiritabelis 16 punktiga kuuendat kohta. Neljanda järjestikuse kaotuse saanud AIFK on kaheksa silmaga seitsmes.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist. | Varik ja Maasalu tüürisid Siuntio võidusadamasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrustaja SIF pääses esimese poolaja keskel seitsme väravaga juhtima ning puhkama mindi väljakuperemeeste üheksaväravalises eduseisus. Teisel poolajal vähendasid külalised vahe viiele tabamusele, kuid lõpuks võttis SIF 11-väravalise võidu. Varik tõi võitjate kasuks seitse ja Maasalu ühe tabamuse, vahendab Käsipall24.ee.
Teise järjestikuse võidu noppinud SIF hoiab turniiritabelis 16 punktiga kuuendat kohta. Neljanda järjestikuse kaotuse saanud AIFK on kaheksa silmaga seitsmes.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist.
### Response:
Varik ja Maasalu tüürisid Siuntio võidusadamasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etar võitis kontrollmängus avapoolaja 2:0, Artjunin pääses väljakule mängu teiseks pooleks. Seal mindi esmalt 3:0 ette, kuid lõpus lubati Lechil siiski auväravaga vastata, vahendab Soccernet.ee.
Üleeile Groznõi Ahmatiga 1:1 viiki leppinud Zakaria Beglarišvili ja Budapesti Honved kordasid täna tulemust Šveitsi klubi FC Aarau vastu. Taas sai Beglarišvili mängida esimese poolaja, mil löödi ka mõlemad väravad. Seekord asus Honved ise ette, kuid lubas kolm minutit hiljem viigistada. | Artjunin ja Etar said väärt võidu, Beglarišvili jaoks kordus päev varasem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etar võitis kontrollmängus avapoolaja 2:0, Artjunin pääses väljakule mängu teiseks pooleks. Seal mindi esmalt 3:0 ette, kuid lõpus lubati Lechil siiski auväravaga vastata, vahendab Soccernet.ee.
Üleeile Groznõi Ahmatiga 1:1 viiki leppinud Zakaria Beglarišvili ja Budapesti Honved kordasid täna tulemust Šveitsi klubi FC Aarau vastu. Taas sai Beglarišvili mängida esimese poolaja, mil löödi ka mõlemad väravad. Seekord asus Honved ise ette, kuid lubas kolm minutit hiljem viigistada.
### Response:
Artjunin ja Etar said väärt võidu, Beglarišvili jaoks kordus päev varasem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeva lõunal toimunud testikatsel neljandat aega näidanud Tänak oli avakatsel võimas, edestades valitsevat maailmameistrit Sebastien Ogier'd 10,6 ja Monte Carlo teede kuningat Sebastien Loebi 23,2 sekundiga. Ainsana suutis Tänakule avakatse vaheajapunktides tõsist konkurentsi pakkuda tema uus meeskonnakaaslane Kris Meeke, kes oli testikatsel nobedaim ja kaotas ka esimese katse finišis eestlasele viis sekundit.
Uus MM-hooaeg oli kestnud vaevalt kümmekond minutit, kui see nõudis juba ka esimese ohvri. Teemu Suninen sõitis katse esimesel kolmandikul teelt välja ja ei saanud kraavist ka pealtvaatajate abiga välja. Probleemid tabasid ka tema nooremat konkurenti Kalle Rovanperät, kes sai lõpuks küll liikuma, kuid oli viga teinud masina esiosale.
Kaheks avakatseks rehviriski võtnud Thierry Neuville võitis teise katse, edestades Ogier'd 11 ja Tänakut 12,5 sekundiga. Ka seekord hästi alustanud Meeke lõhkus aga rehvi ning pidi üheksa kilomeetrit, pea pool katset, sõitma aeglases tempos. Katse finišis kaotas ta Neuville'ile 1.01,3 ja langes üldarvestuses seitsmendaks.
Reedel sõidetakse Monte Carlos kuus kiiruskatset, neist esimene algab Eesti aja järgi kell 10.11. ERR-i spordiportaal hoiab kogu nädala jooksul toimuval silma peal ralliblogis.
Eelmise hooaja sõitjate arvestuses kolmanda kohaga lõpetanud Ott Tänak ja tema kaardilugeja Martin Järveoja istuvad teist aastat Toyota tehasemeeskonna masinas. Tänakul on Monte Carlos läinud tõusvas joones - 2012. aastal Kuldar Sikuga saavutatud kaheksandale kohale järgnes 2016. aasta seitsmes koht Raigo Mõlderiga. Aasta hiljem oli saarlane koos Järveojaga juba kolmas ning möödunud hooajal jäädi Sebastien Ogier' järel teiseks.
Rahvusvaheline autospordiliit FIA tõi selleks hooajaks reeglitesse muudatuse, mille alusel ei tohi MM-karusselli kuuluvad rallid olla pikemad kui 350 kilomeetrit. Möödunud jaanuaris venis Monte Carlo ralli juba 394-kilomeetriseks, mistõttu on selleks aastaks kärbitud pea 72 kilomeetrit ja üks kiiruskatse. Allesjäänud 16 katsest kaks esimest sõidetakse neljapäeval Eesti aja järgi algusega 20.38 ja 21.41. Testikatse algab kell 11.
"Tunnen end sel aastal enne Monte Carlo rallit märksa rahulikumalt. 12 kuud tagasi oli kõik minu jaoks uus, aga nüüd alustan hooaega sama autoga ja samade inimestega, usun, et oleme nüüd tugev meeskond," ütles Tänak möödunud nädala lõpus Toyota pressiteate vahendusel. "Kõik teadmised ja kogemused, mis eelmisel aastal saime, teevad meid ainult paremaks. Mina isiklikult olen näljasem kui varem, kuna jõudsin eelmisel aastal MM-tiitlile nii lähedale."
"Teame, et peame lihtsalt targad olema, eriti sellisel rallil, mis on nii ettearvamatu," lisas Tänak. "Teine koht eelmisel aastal Montes oli hea tulemus ja oleks tore, kui saaksime sel aastal ühe võrra parema koha, aga meil on tugevad vastased."
Põnev saab olema näha, milleks on võimeline viimased kuus MM-tiitlit võitnud ja selleks hooajaks tagasi Citroeni kolinud Sebastien Ogier. Temaga koos esindavad Prantsusmaa tootjat mullu Tänakuga Toyotas sõitnud paar Esapekka Lappi - Janne Ferm. Soomlaste koha võtavad Toyotas üle poole hooaja pealt Citroenist kinga saanud Kris Meeke ja Sebastian Marshall; Suurbritannia kaardilugeja, kes istus varem Haydon Paddoni kõrvalistmel. Paddon selleks hooajaks lepingut ei teeninud, nagu mitte ka Craig Breen.
Monte Carlo ralli ajakava:
Neljapäev, 24. jaanuar
11.00 Testikatse 3,35 km
20.38 SS1 - La Bréole / Selonnet 20,76 km
21.41 SS2 - Avançon / Notre-Dame-du-Laus 20,59 km
Reede, 25. jaanuar
10.11 SS3 - Valdrôme / Sigottier 20,04 km
11.14 SS4 - Roussieux / Laborel 24,05 km
12.37 SS5 - Curbans / Piégut 18,47 km
15.23 SS6 - Valdrôme / Sigottier 20,04 km
16.26 SS7 - Roussieux / Laborel 24,05 km
17.49 SS8 - Curbans / Piégut 18,47 km
Laupäev, 26. jaanuar
09.48 SS9 - Agnières-en-Dévoluy / Corps 29,82 km
11.06 SS10 - St-Léger-les-Mélèzes / La Bâtie-Neuve 16,87 km
13.47 SS11 - Agnières-en-Dévoluy / Corps 29,82 km
15.08 SS12 - St-Léger-les-Mélèzes / La Bâtie-Neuve 16,87 km
Pühapäev, 27. jaanuar
09.20 SS13 - La Bollène-Vésubie / Peïra-Cava 18,41 km
10.08 SS14 - La Cabanette / Col de Braus 13,58 km
11.55 SS15 - La Bollène-Vésubie / Peïra-Cava 18,41 km
13.18 SS16 - La Cabanette / Col de Braus (Power Stage, otse ETV-s) 13,58 km | Ott Tänak lõpetas hooaja esimese võistluspäeva esikohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeva lõunal toimunud testikatsel neljandat aega näidanud Tänak oli avakatsel võimas, edestades valitsevat maailmameistrit Sebastien Ogier'd 10,6 ja Monte Carlo teede kuningat Sebastien Loebi 23,2 sekundiga. Ainsana suutis Tänakule avakatse vaheajapunktides tõsist konkurentsi pakkuda tema uus meeskonnakaaslane Kris Meeke, kes oli testikatsel nobedaim ja kaotas ka esimese katse finišis eestlasele viis sekundit.
Uus MM-hooaeg oli kestnud vaevalt kümmekond minutit, kui see nõudis juba ka esimese ohvri. Teemu Suninen sõitis katse esimesel kolmandikul teelt välja ja ei saanud kraavist ka pealtvaatajate abiga välja. Probleemid tabasid ka tema nooremat konkurenti Kalle Rovanperät, kes sai lõpuks küll liikuma, kuid oli viga teinud masina esiosale.
Kaheks avakatseks rehviriski võtnud Thierry Neuville võitis teise katse, edestades Ogier'd 11 ja Tänakut 12,5 sekundiga. Ka seekord hästi alustanud Meeke lõhkus aga rehvi ning pidi üheksa kilomeetrit, pea pool katset, sõitma aeglases tempos. Katse finišis kaotas ta Neuville'ile 1.01,3 ja langes üldarvestuses seitsmendaks.
Reedel sõidetakse Monte Carlos kuus kiiruskatset, neist esimene algab Eesti aja järgi kell 10.11. ERR-i spordiportaal hoiab kogu nädala jooksul toimuval silma peal ralliblogis.
Eelmise hooaja sõitjate arvestuses kolmanda kohaga lõpetanud Ott Tänak ja tema kaardilugeja Martin Järveoja istuvad teist aastat Toyota tehasemeeskonna masinas. Tänakul on Monte Carlos läinud tõusvas joones - 2012. aastal Kuldar Sikuga saavutatud kaheksandale kohale järgnes 2016. aasta seitsmes koht Raigo Mõlderiga. Aasta hiljem oli saarlane koos Järveojaga juba kolmas ning möödunud hooajal jäädi Sebastien Ogier' järel teiseks.
Rahvusvaheline autospordiliit FIA tõi selleks hooajaks reeglitesse muudatuse, mille alusel ei tohi MM-karusselli kuuluvad rallid olla pikemad kui 350 kilomeetrit. Möödunud jaanuaris venis Monte Carlo ralli juba 394-kilomeetriseks, mistõttu on selleks aastaks kärbitud pea 72 kilomeetrit ja üks kiiruskatse. Allesjäänud 16 katsest kaks esimest sõidetakse neljapäeval Eesti aja järgi algusega 20.38 ja 21.41. Testikatse algab kell 11.
"Tunnen end sel aastal enne Monte Carlo rallit märksa rahulikumalt. 12 kuud tagasi oli kõik minu jaoks uus, aga nüüd alustan hooaega sama autoga ja samade inimestega, usun, et oleme nüüd tugev meeskond," ütles Tänak möödunud nädala lõpus Toyota pressiteate vahendusel. "Kõik teadmised ja kogemused, mis eelmisel aastal saime, teevad meid ainult paremaks. Mina isiklikult olen näljasem kui varem, kuna jõudsin eelmisel aastal MM-tiitlile nii lähedale."
"Teame, et peame lihtsalt targad olema, eriti sellisel rallil, mis on nii ettearvamatu," lisas Tänak. "Teine koht eelmisel aastal Montes oli hea tulemus ja oleks tore, kui saaksime sel aastal ühe võrra parema koha, aga meil on tugevad vastased."
Põnev saab olema näha, milleks on võimeline viimased kuus MM-tiitlit võitnud ja selleks hooajaks tagasi Citroeni kolinud Sebastien Ogier. Temaga koos esindavad Prantsusmaa tootjat mullu Tänakuga Toyotas sõitnud paar Esapekka Lappi - Janne Ferm. Soomlaste koha võtavad Toyotas üle poole hooaja pealt Citroenist kinga saanud Kris Meeke ja Sebastian Marshall; Suurbritannia kaardilugeja, kes istus varem Haydon Paddoni kõrvalistmel. Paddon selleks hooajaks lepingut ei teeninud, nagu mitte ka Craig Breen.
Monte Carlo ralli ajakava:
Neljapäev, 24. jaanuar
11.00 Testikatse 3,35 km
20.38 SS1 - La Bréole / Selonnet 20,76 km
21.41 SS2 - Avançon / Notre-Dame-du-Laus 20,59 km
Reede, 25. jaanuar
10.11 SS3 - Valdrôme / Sigottier 20,04 km
11.14 SS4 - Roussieux / Laborel 24,05 km
12.37 SS5 - Curbans / Piégut 18,47 km
15.23 SS6 - Valdrôme / Sigottier 20,04 km
16.26 SS7 - Roussieux / Laborel 24,05 km
17.49 SS8 - Curbans / Piégut 18,47 km
Laupäev, 26. jaanuar
09.48 SS9 - Agnières-en-Dévoluy / Corps 29,82 km
11.06 SS10 - St-Léger-les-Mélèzes / La Bâtie-Neuve 16,87 km
13.47 SS11 - Agnières-en-Dévoluy / Corps 29,82 km
15.08 SS12 - St-Léger-les-Mélèzes / La Bâtie-Neuve 16,87 km
Pühapäev, 27. jaanuar
09.20 SS13 - La Bollène-Vésubie / Peïra-Cava 18,41 km
10.08 SS14 - La Cabanette / Col de Braus 13,58 km
11.55 SS15 - La Bollène-Vésubie / Peïra-Cava 18,41 km
13.18 SS16 - La Cabanette / Col de Braus (Power Stage, otse ETV-s) 13,58 km
### Response:
Ott Tänak lõpetas hooaja esimese võistluspäeva esikohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalev/Cramo keskmängija Arnett Moultrie viibis väljakul 18 minutit ja viskas selle ajaga koguni 27 punkti. Seejuures eksis ameeriklane 18 viskel vaid korra (sh visked väljakult 10/11).
Tagamängija Tony Wroten panustas vaid paari punktiga, aga jagas koguni 22 resultatiivset söötu! Punktiskoori tõstmisele aitasid kaasa Kristjan Kitsing (16 punkti), Maksim Salaš (15) ja Reggie Lynch (12).
Jekabpilsi poolelt panustas 18 punkti ja üheksa lauapalliga võistkonna kapten Jurijs Aleksejevs.
Ühisliiga liidrina jätkab Ventspils (17-1), kellele järgnevad Riia VEF (17-2), Kalev/Cramo (16-2), Ogre (12-5) ja Tal Tech (10-8). Jekabpils on kaotanud kõik 17 mängu. | Kalev/Cramo tagamees jagas liiga peksupoisi vastu 22 resultatiivset söötu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalev/Cramo keskmängija Arnett Moultrie viibis väljakul 18 minutit ja viskas selle ajaga koguni 27 punkti. Seejuures eksis ameeriklane 18 viskel vaid korra (sh visked väljakult 10/11).
Tagamängija Tony Wroten panustas vaid paari punktiga, aga jagas koguni 22 resultatiivset söötu! Punktiskoori tõstmisele aitasid kaasa Kristjan Kitsing (16 punkti), Maksim Salaš (15) ja Reggie Lynch (12).
Jekabpilsi poolelt panustas 18 punkti ja üheksa lauapalliga võistkonna kapten Jurijs Aleksejevs.
Ühisliiga liidrina jätkab Ventspils (17-1), kellele järgnevad Riia VEF (17-2), Kalev/Cramo (16-2), Ogre (12-5) ja Tal Tech (10-8). Jekabpils on kaotanud kõik 17 mängu.
### Response:
Kalev/Cramo tagamees jagas liiga peksupoisi vastu 22 resultatiivset söötu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poola meistrivõistlusi kaotuseta jätkava Zaksa parim oli Lukasz Kaczmarek 13 punktiga (+8), Belchatowile tõi Milad Ebadipour 14 punkti (+6), vahendab Võrkpall24.ee.
Belchatowi diagonaalründajana sai neljanda järjestikuse täismängu kirja Renee Teppan, kes kogus seekord vaid kuus punkti (-3). 20 tõstest realiseeris eestlane kuus (30%), lisaks eksis ta kolmel pallingul. Meeskonna kapten Mariusz Wlazly ravib vigastust ja polnud taas mänguks üles antud.
Poolas selgitatigi karikavõistluste poolfinalistid ühe mänguga. Zaksa kohtub nelja parema seas Zawierciega ning Varssavi Onico Jastrzebski Wegieliga.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Belchatow ja Teppan kaotasid Poolas suure duelli ning langesid konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poola meistrivõistlusi kaotuseta jätkava Zaksa parim oli Lukasz Kaczmarek 13 punktiga (+8), Belchatowile tõi Milad Ebadipour 14 punkti (+6), vahendab Võrkpall24.ee.
Belchatowi diagonaalründajana sai neljanda järjestikuse täismängu kirja Renee Teppan, kes kogus seekord vaid kuus punkti (-3). 20 tõstest realiseeris eestlane kuus (30%), lisaks eksis ta kolmel pallingul. Meeskonna kapten Mariusz Wlazly ravib vigastust ja polnud taas mänguks üles antud.
Poolas selgitatigi karikavõistluste poolfinalistid ühe mänguga. Zaksa kohtub nelja parema seas Zawierciega ning Varssavi Onico Jastrzebski Wegieliga.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist.
### Response:
Belchatow ja Teppan kaotasid Poolas suure duelli ning langesid konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeste prantslastena paarissõidu Euroopa meistriteks kroonitud paar püstitas seejuures maailmarekordi nii vabakavas (149,11 punkti) kui ka kahe kava peale kokku (225,66).
Sel hooajal seni kõik võistlused võitnud Jamesil ja Cipres'le järgnesid tiitlikaitsjad Jevgenija Tarassova ja Vladimir Morozov Venemaalt (218,82).
Kolmandale kohale tõusis lühikava neljandalt positsioonilt samuti Venemaa paar Aleksandra Boikova - Dmitri Kozlovski (205,28).
Neljandaks vajusid vabakavaga itaallased Nicole Della Monica - Matteo Guarise (205,14), viiendaks tulid taas venelased Darja Pavljutšenko - Deniss Hodõkin (185,92) ja kuuendaks sakslased Minerva Fabienne Hase - Nolan Seegert (180,56). | Maailmarekordeid nihutanud prantslased teenisid EM-i esimese kulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeste prantslastena paarissõidu Euroopa meistriteks kroonitud paar püstitas seejuures maailmarekordi nii vabakavas (149,11 punkti) kui ka kahe kava peale kokku (225,66).
Sel hooajal seni kõik võistlused võitnud Jamesil ja Cipres'le järgnesid tiitlikaitsjad Jevgenija Tarassova ja Vladimir Morozov Venemaalt (218,82).
Kolmandale kohale tõusis lühikava neljandalt positsioonilt samuti Venemaa paar Aleksandra Boikova - Dmitri Kozlovski (205,28).
Neljandaks vajusid vabakavaga itaallased Nicole Della Monica - Matteo Guarise (205,14), viiendaks tulid taas venelased Darja Pavljutšenko - Deniss Hodõkin (185,92) ja kuuendaks sakslased Minerva Fabienne Hase - Nolan Seegert (180,56).
### Response:
Maailmarekordeid nihutanud prantslased teenisid EM-i esimese kulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal hooaja esimese võidu noppinud Viimsi jäi algul tagaajaja ossa. Mullu veel viimsilaste eest pallinud Otto Karl Kont avas skoori ja peagi juhtis Coop 3:1. Kodumeeskond jõudis viigini, et siis vastased uuesti kahe väravaga juhtima lubada. Siis tegi Viimsi aga 5:1 vahespurdi ning asus pärast Põlva käsipalli kasvandiku Taavi Tilgre tabamust 8:6 ette.
Viigiseisul 9:9 tuli neljaminutiline periood, kus mängust ei saanud kumbki tiim palli väravasse. Mathias Rebase täpne karistusvise ja sellele järgnenud Marken Järve kaks väravat andsid esmakordselt ühele meeskonnale kolmeväravalise edu – Coop juhtis 12:9. Viimsi peatreener Jarno Nurm kasutas minutilist mõttepausi ning seal räägitu mõjus.
Kolme minuti sees tabasid järjest Martin Adamson, Ott-Sander Rosin ja Rail Ageni ning oli Kalmer Mustingu kord meeskond arupidamiseks kokku võtta. Poolaja viimased viis minutit kuulusid Coopile 5:1 ja vaheajale mindi põlvalaste 17:13 eduseisus.
Juba avapoolajal neli tabamust kirja saanud Kont sattus teise pooltunni algul veel paremasse viskehoogu ja tema nelja värava toel sai Coop 22:16 juhtima. Viimsi võitles ja 46. minutiks jõuti Owe-Martti Lemsalu väravast lähedale – 23:24. Kont lõpetas Coopi kuueminutilise väravapõua ning Tõnis Kase viis põlvalased uuesti kolmega ette.
Võitlus jätkus ning Adamsoni ja Ageni tabamuste järel tuli Mihkel Vaheri käest üle pika aja jälle viik 27:27. Lõpuni mängitigi stsenaariumi järgi, kus Coop läks juhtima ja Viimsi viigistas ning viimane sõna jäi võõrustajate noorimale mängumehele. 18-aastane Mart Kallaspoolik viskas viimasel minutil 30:30 viigivärava!
Viimsi sai tabelisse neljanda punkti ja tõusis parema väravate vahe toel viimaselt kohalt, möödudes Aruküla/Audentesest. Adamson viskas seitse, Ageni viis ja Rosin neli väravat, Coopi poolel jäi üleplatsimehe Kondi arvele kümme tabamust. Kase lisas kuus ning Rebane ja Järv viis väravat.
Liigatabelis neljandal astmel paiknev Coop suurendas edu Viljandi HC ees kahele punktile. Mulgid peavad 11. vooru kohtumise pühapäeval võõrsil liidri HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi vastu. Põhiturniiri lõpuni jääb kolm täisvooru, siis jagunevad kaheksa meeskonda vaheturniiriks kaheks nelikuks. | Viimsi ja Coop tegid käsipalli meistriliigas võitlusliku viigi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal hooaja esimese võidu noppinud Viimsi jäi algul tagaajaja ossa. Mullu veel viimsilaste eest pallinud Otto Karl Kont avas skoori ja peagi juhtis Coop 3:1. Kodumeeskond jõudis viigini, et siis vastased uuesti kahe väravaga juhtima lubada. Siis tegi Viimsi aga 5:1 vahespurdi ning asus pärast Põlva käsipalli kasvandiku Taavi Tilgre tabamust 8:6 ette.
Viigiseisul 9:9 tuli neljaminutiline periood, kus mängust ei saanud kumbki tiim palli väravasse. Mathias Rebase täpne karistusvise ja sellele järgnenud Marken Järve kaks väravat andsid esmakordselt ühele meeskonnale kolmeväravalise edu – Coop juhtis 12:9. Viimsi peatreener Jarno Nurm kasutas minutilist mõttepausi ning seal räägitu mõjus.
Kolme minuti sees tabasid järjest Martin Adamson, Ott-Sander Rosin ja Rail Ageni ning oli Kalmer Mustingu kord meeskond arupidamiseks kokku võtta. Poolaja viimased viis minutit kuulusid Coopile 5:1 ja vaheajale mindi põlvalaste 17:13 eduseisus.
Juba avapoolajal neli tabamust kirja saanud Kont sattus teise pooltunni algul veel paremasse viskehoogu ja tema nelja värava toel sai Coop 22:16 juhtima. Viimsi võitles ja 46. minutiks jõuti Owe-Martti Lemsalu väravast lähedale – 23:24. Kont lõpetas Coopi kuueminutilise väravapõua ning Tõnis Kase viis põlvalased uuesti kolmega ette.
Võitlus jätkus ning Adamsoni ja Ageni tabamuste järel tuli Mihkel Vaheri käest üle pika aja jälle viik 27:27. Lõpuni mängitigi stsenaariumi järgi, kus Coop läks juhtima ja Viimsi viigistas ning viimane sõna jäi võõrustajate noorimale mängumehele. 18-aastane Mart Kallaspoolik viskas viimasel minutil 30:30 viigivärava!
Viimsi sai tabelisse neljanda punkti ja tõusis parema väravate vahe toel viimaselt kohalt, möödudes Aruküla/Audentesest. Adamson viskas seitse, Ageni viis ja Rosin neli väravat, Coopi poolel jäi üleplatsimehe Kondi arvele kümme tabamust. Kase lisas kuus ning Rebane ja Järv viis väravat.
Liigatabelis neljandal astmel paiknev Coop suurendas edu Viljandi HC ees kahele punktile. Mulgid peavad 11. vooru kohtumise pühapäeval võõrsil liidri HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi vastu. Põhiturniiri lõpuni jääb kolm täisvooru, siis jagunevad kaheksa meeskonda vaheturniiriks kaheks nelikuks.
### Response:
Viimsi ja Coop tegid käsipalli meistriliigas võitlusliku viigi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlane hüppas avavoorus 92,5 meetrit ja võttis sisse 11. koha. Teises voorus lisas Aigro sellele tulemusele pool meetrit ja kogus kahe hüppe summas 231,6 punkti.
30 parema sekka pääses ka Kevin Maltsev. Ta hüppas kaks korda 87,5 meetrit ja sai 203,4 punkti. Taavi Pappel piirdus avavooruga, kus 71,5-meetrine hüpe tõi 68,9 punkti ja andis 59. koha.
Maailmameistriks krooniti norralane Thomas Aasen Markeng, kes sai kirja kaks 97-meetrist õhulendu, mis andsid talle 252,1 punkti. Hõbeda võitis sakslane Luca Roth (250,8) ja pronksi kasahh Sergei Tkatšenko (248,9). | Artti Aigro jõudis juunioride MM-il esikümnesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlane hüppas avavoorus 92,5 meetrit ja võttis sisse 11. koha. Teises voorus lisas Aigro sellele tulemusele pool meetrit ja kogus kahe hüppe summas 231,6 punkti.
30 parema sekka pääses ka Kevin Maltsev. Ta hüppas kaks korda 87,5 meetrit ja sai 203,4 punkti. Taavi Pappel piirdus avavooruga, kus 71,5-meetrine hüpe tõi 68,9 punkti ja andis 59. koha.
Maailmameistriks krooniti norralane Thomas Aasen Markeng, kes sai kirja kaks 97-meetrist õhulendu, mis andsid talle 252,1 punkti. Hõbeda võitis sakslane Luca Roth (250,8) ja pronksi kasahh Sergei Tkatšenko (248,9).
### Response:
Artti Aigro jõudis juunioride MM-il esikümnesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | BBC ei ole teadet kommenteerinud.
"BBC planeerib Brexitit arvestades avada suure baasi mandril," ütles Belgia valitsusallikas AFP-le.
"Peaminister kohtus eile Davosis BBC juhtidega, üritades neile Belgiat maha müüa. Me teame, et oleme edetabelis. Neid on veel kaks, seal hulgas Amsterdam."
Belgia peaminister Charles Michel võtab osa Davosi majandusfoorumist Šveitsis.
"Meil on mitu trumpi," kinnitas ametnik.
"Me oleme mitmekeelne riik, meil on mitu rahvusvahelist institutsiooni nagu EL ja NATO ning me oleme Londonile lähedal - kolm tundi Eurostariga."
BBC-l on juba Brüsselis büroo, kust edastatakse Belgia ja EL-i uudiseid. Brexitiga võib aga tekkida vajadus ka korporatsiooni äritegevus EL-i viia. | Allikad: BBC plaanib Brexiti-järgset baasi Brüsselis või Amsterdamis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
BBC ei ole teadet kommenteerinud.
"BBC planeerib Brexitit arvestades avada suure baasi mandril," ütles Belgia valitsusallikas AFP-le.
"Peaminister kohtus eile Davosis BBC juhtidega, üritades neile Belgiat maha müüa. Me teame, et oleme edetabelis. Neid on veel kaks, seal hulgas Amsterdam."
Belgia peaminister Charles Michel võtab osa Davosi majandusfoorumist Šveitsis.
"Meil on mitu trumpi," kinnitas ametnik.
"Me oleme mitmekeelne riik, meil on mitu rahvusvahelist institutsiooni nagu EL ja NATO ning me oleme Londonile lähedal - kolm tundi Eurostariga."
BBC-l on juba Brüsselis büroo, kust edastatakse Belgia ja EL-i uudiseid. Brexitiga võib aga tekkida vajadus ka korporatsiooni äritegevus EL-i viia.
### Response:
Allikad: BBC plaanib Brexiti-järgset baasi Brüsselis või Amsterdamis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 12. paigutusega Kontinen ja Peers alistasid veerandfinaalis kolmanda asetusega britt Jamie Murray ja brasiillase Bruno Soaresi 6:3, 6:4. Poolfinaalis saadi jagu argentiinlasest Leonardo Mayerist ja portugallasest Joao Sousast 6:1, 7:6 (8:6).
Esikohamängus tuleb vastamisi minna prantslaste Pierre-Hugues Herbert'i ja Nicolas Mahut'ga.
Edu Austraalias pole Kontineni ja Peersi jaoks kindlasti midagi uut, sest kahe aasta eest jõuti finaali, kus alistati tuntud USA vendadepaar Bob ja Mike Bryan.
Segapaarismängus on soomlane 2016. aastal koos britt Heather Watsoniga võitnud ka Wimbledoni. | Soome tennisist pääses Austraalia lahtistel esikohamatšile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
12. paigutusega Kontinen ja Peers alistasid veerandfinaalis kolmanda asetusega britt Jamie Murray ja brasiillase Bruno Soaresi 6:3, 6:4. Poolfinaalis saadi jagu argentiinlasest Leonardo Mayerist ja portugallasest Joao Sousast 6:1, 7:6 (8:6).
Esikohamängus tuleb vastamisi minna prantslaste Pierre-Hugues Herbert'i ja Nicolas Mahut'ga.
Edu Austraalias pole Kontineni ja Peersi jaoks kindlasti midagi uut, sest kahe aasta eest jõuti finaali, kus alistati tuntud USA vendadepaar Bob ja Mike Bryan.
Segapaarismängus on soomlane 2016. aastal koos britt Heather Watsoniga võitnud ka Wimbledoni.
### Response:
Soome tennisist pääses Austraalia lahtistel esikohamatšile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnõu lükati tagasi 42 vastu- ja 35 poolthäälega. Erapooletuks jäid seitse seimisaadikut.
Ettepaneku esitas seimile Aldis Gobzems ja Karina Sprūde erakonnast KPV LV, Jānis Dūklavs ja Armands Krauze erakonnast Roheliste ja Talurahva Liit ning sõltumatu saadik Jūlija Stepaņenko.
Kuigi KPV LV on valitsuskoalitsiooni liige, ei toetanud Gobzems ja Sprūde peaminister Krišjānis Kariņši valitsust. Peaminister kuulutas nad seejärel opositsioonisaadikuteks.
Eelnõu järgi oleks piimatoodete, leiva ja lihatoodete käibemaks langetatud 5 protsendile. | Läti seim lükkas toidu käibemaksu langetamise ettepaneku tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnõu lükati tagasi 42 vastu- ja 35 poolthäälega. Erapooletuks jäid seitse seimisaadikut.
Ettepaneku esitas seimile Aldis Gobzems ja Karina Sprūde erakonnast KPV LV, Jānis Dūklavs ja Armands Krauze erakonnast Roheliste ja Talurahva Liit ning sõltumatu saadik Jūlija Stepaņenko.
Kuigi KPV LV on valitsuskoalitsiooni liige, ei toetanud Gobzems ja Sprūde peaminister Krišjānis Kariņši valitsust. Peaminister kuulutas nad seejärel opositsioonisaadikuteks.
Eelnõu järgi oleks piimatoodete, leiva ja lihatoodete käibemaks langetatud 5 protsendile.
### Response:
Läti seim lükkas toidu käibemaksu langetamise ettepaneku tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Minevikus nii väljakul kui eraelus mitmete värvikate intsidentide keskel olnud Balotelli mängis viimased kaks ja pool hooaega teises Prantsusmaa klubis Nice.
Kui eelmisel hooajal lõi ta meeskonna eest 26 väravat, siis tänavu ei suutnud ta hooaja esimese poolega lisada ühtki, sattus peatreener Patrick Vieiraga tülli ega pääsenud pärast 4. detsembrit enam platsile.
Minevikus on 28-aastane ründaja esindanud ka Milano Interit, Manchester Cityt, AC Milani ja Liverpooli. Neist edukamateks kujunesid perioodid Interis (kolm Itaalia meistritiitlit ja Meistrite liiga võit) ja Man Citys (Inglismaa meistritiitel ja karikavõit).
Marseille Olympique üritas Balotellit juba suvel väravata. Hetkel hoitakse Prantsusmaa kõrgliigas seitsmendat kohta, kusjuures probleeme esineb just skoorimisega. Põhiründajad Valere Germain ja Kostas Mitroglou on tänavu kumbki löönud vaid kolm liigaväravat. | Mario Balotelli vahetas klubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Minevikus nii väljakul kui eraelus mitmete värvikate intsidentide keskel olnud Balotelli mängis viimased kaks ja pool hooaega teises Prantsusmaa klubis Nice.
Kui eelmisel hooajal lõi ta meeskonna eest 26 väravat, siis tänavu ei suutnud ta hooaja esimese poolega lisada ühtki, sattus peatreener Patrick Vieiraga tülli ega pääsenud pärast 4. detsembrit enam platsile.
Minevikus on 28-aastane ründaja esindanud ka Milano Interit, Manchester Cityt, AC Milani ja Liverpooli. Neist edukamateks kujunesid perioodid Interis (kolm Itaalia meistritiitlit ja Meistrite liiga võit) ja Man Citys (Inglismaa meistritiitel ja karikavõit).
Marseille Olympique üritas Balotellit juba suvel väravata. Hetkel hoitakse Prantsusmaa kõrgliigas seitsmendat kohta, kusjuures probleeme esineb just skoorimisega. Põhiründajad Valere Germain ja Kostas Mitroglou on tänavu kumbki löönud vaid kolm liigaväravat.
### Response:
Mario Balotelli vahetas klubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Janukovitš pani toime kuriteo Ukraina riikliku julgeoleku aluste vastu," ütles kohtunik Vladõslav Devjatko.
Janukovitš mõisteti süüdi ka "kaasosaluses agressiivses sõjas Ukraina vastu", ütles kohtunik ja lisas, et karistusaeg hakkab kehtima ekspresidendi kinnipidamise hetkest.
Janukovitš oli Ukraina president 2010. aasta kevadest 2014. aasta veebruari lõpuni, mil ta põgenes Maidani meeleavalduste survel Venemaale ning palus president Vladimir Putinil väed Ukrainasse saata.
Janukovitš (68) ise kohtus ei olnud, arvatakse, et ta elab Venemaal.
Kohus Janukovitši üle algas Kiievis 2017. aastal. | Ukraina kohus mõistis Janukovitši riigireetmise eest 13 aastaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Janukovitš pani toime kuriteo Ukraina riikliku julgeoleku aluste vastu," ütles kohtunik Vladõslav Devjatko.
Janukovitš mõisteti süüdi ka "kaasosaluses agressiivses sõjas Ukraina vastu", ütles kohtunik ja lisas, et karistusaeg hakkab kehtima ekspresidendi kinnipidamise hetkest.
Janukovitš oli Ukraina president 2010. aasta kevadest 2014. aasta veebruari lõpuni, mil ta põgenes Maidani meeleavalduste survel Venemaale ning palus president Vladimir Putinil väed Ukrainasse saata.
Janukovitš (68) ise kohtus ei olnud, arvatakse, et ta elab Venemaal.
Kohus Janukovitši üle algas Kiievis 2017. aastal.
### Response:
Ukraina kohus mõistis Janukovitši riigireetmise eest 13 aastaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuenduse kohaselt järgneb klubile vägivallatsemise eest kuni 5000-eurone trahv ja/või meeskonnaliikme maksimaalselt viiemänguline keeld.
Korduvate vägivallatsemiste puhul kerkivad trahvisummad uue juhendi järgi 10 000 euroni ning mängukeeld võib venida kuni kümnemänguliseks. Äärmuslikel juhtudel võib mängijat karistada eluaegse mängukeeluga Eesti-Läti liigas.
Juhendi muudatus otsustati 22. jaanuaril 2019 ning uus juhend hakkab kehtima alates 21.02.2019. | Eesti-Läti korvpalliliiga juhatus karmistas Lewise intsidendi järel reegleid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuenduse kohaselt järgneb klubile vägivallatsemise eest kuni 5000-eurone trahv ja/või meeskonnaliikme maksimaalselt viiemänguline keeld.
Korduvate vägivallatsemiste puhul kerkivad trahvisummad uue juhendi järgi 10 000 euroni ning mängukeeld võib venida kuni kümnemänguliseks. Äärmuslikel juhtudel võib mängijat karistada eluaegse mängukeeluga Eesti-Läti liigas.
Juhendi muudatus otsustati 22. jaanuaril 2019 ning uus juhend hakkab kehtima alates 21.02.2019.
### Response:
Eesti-Läti korvpalliliiga juhatus karmistas Lewise intsidendi järel reegleid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sala ja Ibbotson olid ainsad inimesed Prantsusmaalt Nantes'ist Walesi Cardiffi lennanud väikelennuki pardal. Päästjad on kamminud läbi umbes 4400 ruutkilomeetri suuruse ala, aga mingeid jälgi lennukist ega meestest pole.
"Me vaatasime üle kogu informatsiooni, mis meie kasutuses oli ja teades, mis hädaabivarustus pardal oli, võtsime vastu raske otsuse otsingud lõpetada," teatas Guernsey sadamakapten David Barker. "Sugulasi on sündmuste käigust informeeritud. Minu mõtted on neil kõige raskematel aegadel piloodi ja reisija perega."
Barkeri sõnul otsiti neid 80 tundi. Selleks kasutati kolme lennukit ja viit helikopterit, kaht päästepaati ja teisigi piirkonnas asunud laevu.
Enne lennuki kadumist jõudis hirmul Sala saata veel häälsõnumi. 28-aastane jalgpallur oli teel oma uue koduklubi Cardiff City juurde.
"Kuigi me enam aktiivselt ei otsi, siis jääb juhtum lahtiseks ning me edastame kõikidele piirkonda läbivatele sõidukitele ja lennukitele sõnumi, et nad otsiks kadunud lennuki jälgi. See jätkub lõputult," lisas Barker. | Kadunud Argentina jalgpalluri otsingud lõpetati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sala ja Ibbotson olid ainsad inimesed Prantsusmaalt Nantes'ist Walesi Cardiffi lennanud väikelennuki pardal. Päästjad on kamminud läbi umbes 4400 ruutkilomeetri suuruse ala, aga mingeid jälgi lennukist ega meestest pole.
"Me vaatasime üle kogu informatsiooni, mis meie kasutuses oli ja teades, mis hädaabivarustus pardal oli, võtsime vastu raske otsuse otsingud lõpetada," teatas Guernsey sadamakapten David Barker. "Sugulasi on sündmuste käigust informeeritud. Minu mõtted on neil kõige raskematel aegadel piloodi ja reisija perega."
Barkeri sõnul otsiti neid 80 tundi. Selleks kasutati kolme lennukit ja viit helikopterit, kaht päästepaati ja teisigi piirkonnas asunud laevu.
Enne lennuki kadumist jõudis hirmul Sala saata veel häälsõnumi. 28-aastane jalgpallur oli teel oma uue koduklubi Cardiff City juurde.
"Kuigi me enam aktiivselt ei otsi, siis jääb juhtum lahtiseks ning me edastame kõikidele piirkonda läbivatele sõidukitele ja lennukitele sõnumi, et nad otsiks kadunud lennuki jälgi. See jätkub lõputult," lisas Barker.
### Response:
Kadunud Argentina jalgpalluri otsingud lõpetati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üleilmsetele julgeoleku ja poliitikaküsimustele keskenduva ajakirja Bulletin of Atomic Scientists juhatus tõi teates kahe olemusliku riskina esile tuumarelvad ja kliimamuutused. Mõlemast lähtuvat ohtu võimendab infosõda, mis õõnestab demokraatia aluspõhimõtteid ja raskendab tõe valest eristamist. Selle tulemusena on saamas ebanormaalsest olukorrast uus normaalsus, mis pole inimkonna tuleviku seisukohalt jätkusuutlik, märgitakse teates
Muu hulgas taandus USA Iraaniga sõlmitud tuumaleppest ja teatas kavatsusest lahkuda keskmaa tuumarelvastuse piiramise leppest. Kuigi lõppenud aasta tõi Ameerika Ühendriikide ja Põhja-Korea suhetes kaasa teatava pingete leevenemise, ei saa öelda sama USA ja Venemaa vaheliste suhete kohta. Ühtlasi kasvasid vaatamata Pariisi kliimaleppele maailma kasvuhoonegaaside emissioonid.
"Viimsepäeva kella" tähtsust ei maksa siiski ülehinnata. Muu hulgas eksistentsiaalseid riske uuriv Oxfordi Ülikooli futurist Anders Sandberg märkis, et kell ei anna maailmas valitsevates pingetest jooksvat ülevaadet. "Pigem on see on signaal mure väljendamiseks, et peame midagi ette võtma. See ei ütle sulle muidugi, mida sa täpselt tegema pead ega veena ka inimesi," laiendas transhumanist. Näiteks ei mõjutanud kella näitu Kuuba raketikriis, mille ajal oli inimkond tõenäoliselt oma lõpule lähemal kui kunagi varem.
Samuti märkis Sandberg, et "Viimsepäeva kell" mängib end ise nurka. "Mida aeg edasi, seda rohkem on riske, millega arvestame peame. Kunagi oli mänguruumi rohkem ja seiereid sai liigutada minutite jagu. Varsti räägime aga ilmselt sekunditest ja millisekunditest, kuigi see ei pruugi peegeldada tegelikku tõenäosust, et maailm kohe-varsti lõpeb," lisas futurist.
Praegust aega iseloomustava kõige tõsisema probleemina tõi ta esile rahvusvahelise koostöö mõranemine. "On lihtne ja mugav arutleda tõenäosuste üle, et meid tabab asteroid või pandeemia, kuid palju tähtsam on, et hallides ülikondades inimesed üksteisega igavatel teemadel räägiksid," laiendas Sandberg. Kui presidendid üksteisega enam ei räägi, tuleb leida maailma ohutumaks muutmiseks teisi institutsioone.
"Viimsepäeva kella" kontseptsiooni autor on Ameerika Ühendriikide tuumarelvaprogrammis osalenud Alexander Langsdorfi. Tuumafüüsik otsustas hakata maailma 1947. aastal tuumarelvadega seotud ohtudest meeldejäävalt teavitama. Kella visuaalse lahenduse lõi tema kunstnikust abikaasa Martyl Langsdorf ning see hakkas ilmuma tuumarelvaprogrammiga seotud tuumateadlaste asutatud ajakirja Bulletin of Atomic Scientists esikaanel.
Alates 2007. aastast on teadlastest ja tuumaekspertidest koosnev ekspertkogu võtnud ohuhinnangu andmisel arvesse ka kliimamuutustest ja uutest tehnoloogilistest lahendustest tulenevaid ohte. Ekspertkogu nõustab muu hulgas 18 Nobeli preemia laureaati. | Tuumateadlased: viimnepäev on endiselt kahe minuti kaugusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üleilmsetele julgeoleku ja poliitikaküsimustele keskenduva ajakirja Bulletin of Atomic Scientists juhatus tõi teates kahe olemusliku riskina esile tuumarelvad ja kliimamuutused. Mõlemast lähtuvat ohtu võimendab infosõda, mis õõnestab demokraatia aluspõhimõtteid ja raskendab tõe valest eristamist. Selle tulemusena on saamas ebanormaalsest olukorrast uus normaalsus, mis pole inimkonna tuleviku seisukohalt jätkusuutlik, märgitakse teates
Muu hulgas taandus USA Iraaniga sõlmitud tuumaleppest ja teatas kavatsusest lahkuda keskmaa tuumarelvastuse piiramise leppest. Kuigi lõppenud aasta tõi Ameerika Ühendriikide ja Põhja-Korea suhetes kaasa teatava pingete leevenemise, ei saa öelda sama USA ja Venemaa vaheliste suhete kohta. Ühtlasi kasvasid vaatamata Pariisi kliimaleppele maailma kasvuhoonegaaside emissioonid.
"Viimsepäeva kella" tähtsust ei maksa siiski ülehinnata. Muu hulgas eksistentsiaalseid riske uuriv Oxfordi Ülikooli futurist Anders Sandberg märkis, et kell ei anna maailmas valitsevates pingetest jooksvat ülevaadet. "Pigem on see on signaal mure väljendamiseks, et peame midagi ette võtma. See ei ütle sulle muidugi, mida sa täpselt tegema pead ega veena ka inimesi," laiendas transhumanist. Näiteks ei mõjutanud kella näitu Kuuba raketikriis, mille ajal oli inimkond tõenäoliselt oma lõpule lähemal kui kunagi varem.
Samuti märkis Sandberg, et "Viimsepäeva kell" mängib end ise nurka. "Mida aeg edasi, seda rohkem on riske, millega arvestame peame. Kunagi oli mänguruumi rohkem ja seiereid sai liigutada minutite jagu. Varsti räägime aga ilmselt sekunditest ja millisekunditest, kuigi see ei pruugi peegeldada tegelikku tõenäosust, et maailm kohe-varsti lõpeb," lisas futurist.
Praegust aega iseloomustava kõige tõsisema probleemina tõi ta esile rahvusvahelise koostöö mõranemine. "On lihtne ja mugav arutleda tõenäosuste üle, et meid tabab asteroid või pandeemia, kuid palju tähtsam on, et hallides ülikondades inimesed üksteisega igavatel teemadel räägiksid," laiendas Sandberg. Kui presidendid üksteisega enam ei räägi, tuleb leida maailma ohutumaks muutmiseks teisi institutsioone.
"Viimsepäeva kella" kontseptsiooni autor on Ameerika Ühendriikide tuumarelvaprogrammis osalenud Alexander Langsdorfi. Tuumafüüsik otsustas hakata maailma 1947. aastal tuumarelvadega seotud ohtudest meeldejäävalt teavitama. Kella visuaalse lahenduse lõi tema kunstnikust abikaasa Martyl Langsdorf ning see hakkas ilmuma tuumarelvaprogrammiga seotud tuumateadlaste asutatud ajakirja Bulletin of Atomic Scientists esikaanel.
Alates 2007. aastast on teadlastest ja tuumaekspertidest koosnev ekspertkogu võtnud ohuhinnangu andmisel arvesse ka kliimamuutustest ja uutest tehnoloogilistest lahendustest tulenevaid ohte. Ekspertkogu nõustab muu hulgas 18 Nobeli preemia laureaati.
### Response:
Tuumateadlased: viimnepäev on endiselt kahe minuti kaugusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval leidis Salmondi juhtumiga seoses aset ka kohtuistung, vahendasid BBC ja Guardian.
"Me saame kinnitada, et 64-aastane mees on kinni peetud ja talle on süüdistus esitatud," kommenteeris Šoti politsei varem.
Salmondi nime Šoti politsei siis veel ei kinnitanud.
Ametlikult ei teatatud siis ka seda, milles Salmondit täpsemalt süüdistatakse, kuid juba siis peeti meedias tõenäoliseks, et tegu on osaga tema suhtes esitatud seksuaalse ahistamise süüdistustest.
Hiljem neljapäeval toimunud kohtuistungi ajaks said avalikuks ka süüdistused, mille seas on kaks vägistamiskatset, seksuaalse rünnak ja avaliku korra rikkumine.
Salmond kinnitas, et eitab kõiki süüdistusi ning lubas end kohtus lõpuni kaitsta. "Ma tahaksin öelda palju rohkem, kuid pean lähtuma kohtu reeglitest ning kohus on ka see koht, kus ma oma seisukohad teatavaks teen," ütles Salmond ajakirjanikele.
Salmond lasti pärast kohtuistungit kautsjoni vastu vabadusse.
Salmond juhtis Šotimaa valitsust seitse aastat kuni 2014. aastani ning tema peamiseks saavutuseks oli Šotimaa iseseisvusreferendumi korraldamise läbisurumine. Pärast tema kampaania jaoks negatiivset tulemust - ehk referendumil vastu võetud otsust jätkata Ühendkuningriigi koosseisus - astus Salmond tagasi nii esimese ministri kui ka SNP juhi ametikohalt. Tema mantlipärijaks mõlemal ametipostil sai praeguseni Šotimaa valitsust juhtiv Nicola Sturgeon.
2015. aasta parlamendivalimistel pälvis Salmond koha Briti parlamendis, kuid 2017. aasta valimiste ajal ta kaotas selle.
2018. aastal lahkus ta SNP-st seoses süüdistustega seksuaalses ahistamises, mis puudutasid perioodi, mil ta oli Šotimaa esimene minister. Väidetavalt on kuriteoteate esitajateks valitsuses töötanud naissoost ametnikud.
Salmondit on seksuaalses ahistamises süüdistanud kaks naist ning seda teemat on Šoti valitsus sisejuurdluse raames juba pikemat aega uurinud. Valitsus saatis teemat puudutava raporti politseile eelmise aasta augustis.
2014. aastal pälvis Salmond kriitikat selle eest, et rääkis ühes intervjuus kõrge Briti poliitiku ebatavaliselt heas toonis Venemaa presidendist Vladimir Putinist. Veelgi suurem kriitika sai talle osaks aga siis, kui 2017. aastal sai ta Venemaa propagandakanaliks peetavas RT-s (Russia Today) lausa oma saate " The Alex Salmond Show". | Politsei pidas kinni Šotimaa eelmise valitsusjuhi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval leidis Salmondi juhtumiga seoses aset ka kohtuistung, vahendasid BBC ja Guardian.
"Me saame kinnitada, et 64-aastane mees on kinni peetud ja talle on süüdistus esitatud," kommenteeris Šoti politsei varem.
Salmondi nime Šoti politsei siis veel ei kinnitanud.
Ametlikult ei teatatud siis ka seda, milles Salmondit täpsemalt süüdistatakse, kuid juba siis peeti meedias tõenäoliseks, et tegu on osaga tema suhtes esitatud seksuaalse ahistamise süüdistustest.
Hiljem neljapäeval toimunud kohtuistungi ajaks said avalikuks ka süüdistused, mille seas on kaks vägistamiskatset, seksuaalse rünnak ja avaliku korra rikkumine.
Salmond kinnitas, et eitab kõiki süüdistusi ning lubas end kohtus lõpuni kaitsta. "Ma tahaksin öelda palju rohkem, kuid pean lähtuma kohtu reeglitest ning kohus on ka see koht, kus ma oma seisukohad teatavaks teen," ütles Salmond ajakirjanikele.
Salmond lasti pärast kohtuistungit kautsjoni vastu vabadusse.
Salmond juhtis Šotimaa valitsust seitse aastat kuni 2014. aastani ning tema peamiseks saavutuseks oli Šotimaa iseseisvusreferendumi korraldamise läbisurumine. Pärast tema kampaania jaoks negatiivset tulemust - ehk referendumil vastu võetud otsust jätkata Ühendkuningriigi koosseisus - astus Salmond tagasi nii esimese ministri kui ka SNP juhi ametikohalt. Tema mantlipärijaks mõlemal ametipostil sai praeguseni Šotimaa valitsust juhtiv Nicola Sturgeon.
2015. aasta parlamendivalimistel pälvis Salmond koha Briti parlamendis, kuid 2017. aasta valimiste ajal ta kaotas selle.
2018. aastal lahkus ta SNP-st seoses süüdistustega seksuaalses ahistamises, mis puudutasid perioodi, mil ta oli Šotimaa esimene minister. Väidetavalt on kuriteoteate esitajateks valitsuses töötanud naissoost ametnikud.
Salmondit on seksuaalses ahistamises süüdistanud kaks naist ning seda teemat on Šoti valitsus sisejuurdluse raames juba pikemat aega uurinud. Valitsus saatis teemat puudutava raporti politseile eelmise aasta augustis.
2014. aastal pälvis Salmond kriitikat selle eest, et rääkis ühes intervjuus kõrge Briti poliitiku ebatavaliselt heas toonis Venemaa presidendist Vladimir Putinist. Veelgi suurem kriitika sai talle osaks aga siis, kui 2017. aastal sai ta Venemaa propagandakanaliks peetavas RT-s (Russia Today) lausa oma saate " The Alex Salmond Show".
### Response:
Politsei pidas kinni Šotimaa eelmise valitsusjuhi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juhtum leidis aset eelmise aasta veebruaris, ütles kriminaalkomissar Antti Perälä. Keskkriminaalpolitsei uurib asja jõhkra pettuse ja rahapesuna.
Raha oli mõeldud Kõrgõzstanis õigusabisüsteemi loomist toetavale projektile.
Politsei sõnul saadeti Soomele ÜRO arenguprogrammi UNDP töötajate nimel e-kirju, milles eksitati välisministeeriumi maksma arenguabiraha valedele arvetele.
Soome valitsusel on olnud UNDP-ga selliseid rahastuskokkuleppeid, seletas Perälä ja lisas, et seda petturid ära kasutasidki.
Komissari sõnul häkkisid kurjategijad UNDP välisriikides asuvatesse serveritesse ja see tegi võimalikuks e-posti jälgimise. Nii oli võimalik saata tegelike inimeste andmetega ehtsana näivaid kirju.
Pettus tuli päevavalgele alles siis, kui projektiga seotud inimesed küsisid, miks raha ei ole tulnud ja ministeerium hakkas asja uurima.
"Siis selgus, et arved kuulusid eraisikutele," ütles Perälä.
Osa rahast on tagasi saadud, aga osa jõuti juba edasi saata.
Keskkriminaalpolitseil on praegu kolm rahapesus kahtlustatavat. See puudutab raha edasisaatmist.
Kurjategijad, kes kogu pettuse kavandasid ja läbi viisid, ei ole Perälä sõnul veel selgunud. | Soome välisministeerium maksis 400 000 eurot arenguabi valele arvele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juhtum leidis aset eelmise aasta veebruaris, ütles kriminaalkomissar Antti Perälä. Keskkriminaalpolitsei uurib asja jõhkra pettuse ja rahapesuna.
Raha oli mõeldud Kõrgõzstanis õigusabisüsteemi loomist toetavale projektile.
Politsei sõnul saadeti Soomele ÜRO arenguprogrammi UNDP töötajate nimel e-kirju, milles eksitati välisministeeriumi maksma arenguabiraha valedele arvetele.
Soome valitsusel on olnud UNDP-ga selliseid rahastuskokkuleppeid, seletas Perälä ja lisas, et seda petturid ära kasutasidki.
Komissari sõnul häkkisid kurjategijad UNDP välisriikides asuvatesse serveritesse ja see tegi võimalikuks e-posti jälgimise. Nii oli võimalik saata tegelike inimeste andmetega ehtsana näivaid kirju.
Pettus tuli päevavalgele alles siis, kui projektiga seotud inimesed küsisid, miks raha ei ole tulnud ja ministeerium hakkas asja uurima.
"Siis selgus, et arved kuulusid eraisikutele," ütles Perälä.
Osa rahast on tagasi saadud, aga osa jõuti juba edasi saata.
Keskkriminaalpolitseil on praegu kolm rahapesus kahtlustatavat. See puudutab raha edasisaatmist.
Kurjategijad, kes kogu pettuse kavandasid ja läbi viisid, ei ole Perälä sõnul veel selgunud.
### Response:
Soome välisministeerium maksis 400 000 eurot arenguabi valele arvele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR uuendas teleportaale eesmärgiga muuta need moodsamaks ja kasutajasõbralikumaks, telekanalite kvaliteetne sisu on nüüd veebis mugavalt leitav ja vaadatav.
Esimesena uuenes kaks nädalat tagasi ETV2 lehekülg, neljapäeval läks moodsale lahendusele üle ka ETV. Lähiajal uueneb ka ETV+ lehekülg.
Uuenenud teleportaalides saab saateid vaadata nii otse kui ka järele, leheküljed toimivad kõikides seadmetes. | ERR uuendas ETV ja ETV2 teleportaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR uuendas teleportaale eesmärgiga muuta need moodsamaks ja kasutajasõbralikumaks, telekanalite kvaliteetne sisu on nüüd veebis mugavalt leitav ja vaadatav.
Esimesena uuenes kaks nädalat tagasi ETV2 lehekülg, neljapäeval läks moodsale lahendusele üle ka ETV. Lähiajal uueneb ka ETV+ lehekülg.
Uuenenud teleportaalides saab saateid vaadata nii otse kui ka järele, leheküljed toimivad kõikides seadmetes.
### Response:
ERR uuendas ETV ja ETV2 teleportaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jehoova tunnistajad, kes hetkel Venemaa eeluurimisvanglates ekstremismis süüdistatutena kohtuotsust ootavad, on võrrelnud praegust olukorda Jossif Stalini aegse Nõukogude võimu tegevusega, kirjutab Reuters.
Võimude kampaania on toimunud samaaegselt president Vladimir Putini poolt soositud Vene õigeusu kiriku mõjuvõimu järk-järgulise suurenemisega. Paljud õigeusu vaimulikud on Jehoova tunnistajaid nimetanud otsesõnu ohtlikuks välismaiseks sektiks, mis õõnestavat riigi institutsioone traditsioonilisi väärtusi. Jehoova tunnistajate esindajad on sellised süüdistused alati tagasi lükanud.
Vene võimud on alustanud Jehoova tunnistajate suhtes hetkel rohkem kui sada kriminaalmenetlust ning osa nende väljaannetest on lisatud keelatud kirjanduse nimekirja.
Ukraina kriisi algusele järgnenud õhustikus, kus Venemaal otsitakse aktiivselt "rahvavaenlasi", said Orjoli linnas alguse sündmused, millest lähtunud kohtuasja peavad lääneriigid näitajaks, kas Venemaal ka päriselt kehtib usuvabadus.
2016. aastal otsustas Orjoli linna kohus keelustada Jehoova tunnistajate kohaliku koguduse ning 2017. aastal leidis ülemkohus, et Jehoova tunnistajate näol on tegu äärmusorganisatsiooniga, mis tuleb üle kogu riigi laiali saata.
2017. aasta mais, kui Orjoli linna Jehoova tunnistajad parajasti oma kogunemiskohas kokku said, saabusid kohale relvastatud politseinikud, kes pidasid kinni 46-aastase Taani kodaniku Dennis Christenseni. Ehitajana töötavale mehele esitati süüdistus ekstremismis ehk täpsemalt selles, et ta organiseeris kohalikust keelust hoolimata Jehoova tunnistajate üritusi.
Viimased 20 kuud on ta veetnud külmas vangkongis koos väidetavate narkodiileritega ning oma abikaasat saab ta läbi trellide näha vaid kaks korda kuus. Kui kohus ta süüdi mõistab, ähvardab teda ligi 10 aastat vanglat.
Ma kardan, et ajalugu on end kordamas," nentis Christensen kohtuistungite vahelisel ajal Reutersile antud intervjuus. "Ma kardan, et see on sisuliselt nii, nagu Stalin oleks tagasi tulnud."
Ateistlik Nõukogude Liit pidas Jehoova tunnistajaid nõukogudevastaseks elemendiks näiteks seetõttu, et nad keeldusid sõjaväeteenistusest. Stalini ajal pandi vangi sadu Jehoova tunnistajate liidreid ning tuhandeid liikmeid saadeti Siberisse ja nende vara konfiskeeriti. Patsifismi tõttu on Jehoova tunnistajaid ajaloo jooksul ning ka praegu mitmetes riikides taga kiusatud. Mõnel pool on nad aga võimude tähelepanu pälvinud seoses vereülekannetest keeldumisega.
Christensen arvab, et talle võidakse lähinädalatel määrata vähemalt kuueaastane vabadusekaotus. "Loomulikult ma loodan, et kohtunik on õiglane. Kuid ma tean ka seda, millises riigis ma elanud olen," nentis ta.
Kohtuprotsessi ajal on ka selgunud, et võimud olid Christensen telefone vähemalt üheksa kuud pealt kuulanud ning Orjoli Jehoova tunnistajate sekka oli imbunud lausa agent, kes oli kogunemisi salaja filminud.
Christenseni abikaasa Irina peab uskumatuks seda, et Venemaa võimud kiusavad tänapäeval taga Jehoova tunnistajaid, kuigi Venemaa on tunnistanud, et nõukogudeaegne sarnane tagakiusamiskampaania oli ebaseaduslik.
"Neid kiusatakse taga sama asja eest - nende usu pärast. Ainus erinevus on see, et siis nimetati neid "rahvavaenlasteks". Nüüd kutsutakse neid "ekstremistideks"," sõnas Irina.
Samas rõhutas irina, et tagakiusamine toob Jehoova tunnistajatele juurde nii toetajaid kui ka järgijaid. Hetkel on Venemaa umbes 170 000 Jehoova tunnistajat, 300 neist Orjolis.
"Ma ei karda midagi ja Dennis ka ei karda," sõnas Irina lõpetuseks. | Venemaa Jehoova tunnistajate hinnangul meenutab tagakiusamine Stalini aega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jehoova tunnistajad, kes hetkel Venemaa eeluurimisvanglates ekstremismis süüdistatutena kohtuotsust ootavad, on võrrelnud praegust olukorda Jossif Stalini aegse Nõukogude võimu tegevusega, kirjutab Reuters.
Võimude kampaania on toimunud samaaegselt president Vladimir Putini poolt soositud Vene õigeusu kiriku mõjuvõimu järk-järgulise suurenemisega. Paljud õigeusu vaimulikud on Jehoova tunnistajaid nimetanud otsesõnu ohtlikuks välismaiseks sektiks, mis õõnestavat riigi institutsioone traditsioonilisi väärtusi. Jehoova tunnistajate esindajad on sellised süüdistused alati tagasi lükanud.
Vene võimud on alustanud Jehoova tunnistajate suhtes hetkel rohkem kui sada kriminaalmenetlust ning osa nende väljaannetest on lisatud keelatud kirjanduse nimekirja.
Ukraina kriisi algusele järgnenud õhustikus, kus Venemaal otsitakse aktiivselt "rahvavaenlasi", said Orjoli linnas alguse sündmused, millest lähtunud kohtuasja peavad lääneriigid näitajaks, kas Venemaal ka päriselt kehtib usuvabadus.
2016. aastal otsustas Orjoli linna kohus keelustada Jehoova tunnistajate kohaliku koguduse ning 2017. aastal leidis ülemkohus, et Jehoova tunnistajate näol on tegu äärmusorganisatsiooniga, mis tuleb üle kogu riigi laiali saata.
2017. aasta mais, kui Orjoli linna Jehoova tunnistajad parajasti oma kogunemiskohas kokku said, saabusid kohale relvastatud politseinikud, kes pidasid kinni 46-aastase Taani kodaniku Dennis Christenseni. Ehitajana töötavale mehele esitati süüdistus ekstremismis ehk täpsemalt selles, et ta organiseeris kohalikust keelust hoolimata Jehoova tunnistajate üritusi.
Viimased 20 kuud on ta veetnud külmas vangkongis koos väidetavate narkodiileritega ning oma abikaasat saab ta läbi trellide näha vaid kaks korda kuus. Kui kohus ta süüdi mõistab, ähvardab teda ligi 10 aastat vanglat.
Ma kardan, et ajalugu on end kordamas," nentis Christensen kohtuistungite vahelisel ajal Reutersile antud intervjuus. "Ma kardan, et see on sisuliselt nii, nagu Stalin oleks tagasi tulnud."
Ateistlik Nõukogude Liit pidas Jehoova tunnistajaid nõukogudevastaseks elemendiks näiteks seetõttu, et nad keeldusid sõjaväeteenistusest. Stalini ajal pandi vangi sadu Jehoova tunnistajate liidreid ning tuhandeid liikmeid saadeti Siberisse ja nende vara konfiskeeriti. Patsifismi tõttu on Jehoova tunnistajaid ajaloo jooksul ning ka praegu mitmetes riikides taga kiusatud. Mõnel pool on nad aga võimude tähelepanu pälvinud seoses vereülekannetest keeldumisega.
Christensen arvab, et talle võidakse lähinädalatel määrata vähemalt kuueaastane vabadusekaotus. "Loomulikult ma loodan, et kohtunik on õiglane. Kuid ma tean ka seda, millises riigis ma elanud olen," nentis ta.
Kohtuprotsessi ajal on ka selgunud, et võimud olid Christensen telefone vähemalt üheksa kuud pealt kuulanud ning Orjoli Jehoova tunnistajate sekka oli imbunud lausa agent, kes oli kogunemisi salaja filminud.
Christenseni abikaasa Irina peab uskumatuks seda, et Venemaa võimud kiusavad tänapäeval taga Jehoova tunnistajaid, kuigi Venemaa on tunnistanud, et nõukogudeaegne sarnane tagakiusamiskampaania oli ebaseaduslik.
"Neid kiusatakse taga sama asja eest - nende usu pärast. Ainus erinevus on see, et siis nimetati neid "rahvavaenlasteks". Nüüd kutsutakse neid "ekstremistideks"," sõnas Irina.
Samas rõhutas irina, et tagakiusamine toob Jehoova tunnistajatele juurde nii toetajaid kui ka järgijaid. Hetkel on Venemaa umbes 170 000 Jehoova tunnistajat, 300 neist Orjolis.
"Ma ei karda midagi ja Dennis ka ei karda," sõnas Irina lõpetuseks.
### Response:
Venemaa Jehoova tunnistajate hinnangul meenutab tagakiusamine Stalini aega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Irina Kononova käe all treeniv Selevko teenis lühikava eest 69,94 punkti, parandades enda senist tippmarki rohkem kui kaheksa punktiga. Seejuures pole Selevko varem ISU võistlustel ka nii kõrget tehnika- ega kavahinnet saanud. Tema senine kõrgeim tehnikahinne oli 29,43, nüüd aga teenis ta tehnika eest 36,73 punkti.
37 uisutajast 24 pääsesid edasi vabakavale ja Selevko tagas 16. kohaga kindlalt edasipääsu.
Lühikava järel on liidrikohal isikliku rekordi enam kui saja punktini viinud venelane Mihhail Koljada, kes teenis 100,49 punkti. Venelastel on kaksikjuhtimine, teisel kohal on Aleksandr Samarin 91,97 punktiga. Temast vaid 0,13 punkti kaugusele jääb koguni seitsmendat järjestikust Euroopa meistritiitlit jahtiv Javier Fernandez. Hooaja avavõistluse teinud 27-aastane Fernandez teatas juba sügisel, et tõmbab tänavuse EM-iga enda karjäärile joone alla. | 17-aastane Selevko uisutas EM-debüüdil isikliku rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Irina Kononova käe all treeniv Selevko teenis lühikava eest 69,94 punkti, parandades enda senist tippmarki rohkem kui kaheksa punktiga. Seejuures pole Selevko varem ISU võistlustel ka nii kõrget tehnika- ega kavahinnet saanud. Tema senine kõrgeim tehnikahinne oli 29,43, nüüd aga teenis ta tehnika eest 36,73 punkti.
37 uisutajast 24 pääsesid edasi vabakavale ja Selevko tagas 16. kohaga kindlalt edasipääsu.
Lühikava järel on liidrikohal isikliku rekordi enam kui saja punktini viinud venelane Mihhail Koljada, kes teenis 100,49 punkti. Venelastel on kaksikjuhtimine, teisel kohal on Aleksandr Samarin 91,97 punktiga. Temast vaid 0,13 punkti kaugusele jääb koguni seitsmendat järjestikust Euroopa meistritiitlit jahtiv Javier Fernandez. Hooaja avavõistluse teinud 27-aastane Fernandez teatas juba sügisel, et tõmbab tänavuse EM-iga enda karjäärile joone alla.
### Response:
17-aastane Selevko uisutas EM-debüüdil isikliku rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Forbes Russia andmetel pani Credit Suisse müüki Boriss Rotenbergi 25 miljonit dollarit maksnud Bombardier Global 5000 ning Arkadi Rotenbergi 15 miljonit dollarit maksnud Bombardieri, vahendas The Times.
USA kehtestas 2014. aastal mõlema venna vastu sanktsioonid sidemete eest president Putiniga.
Arkadi Rotenbergi vastu kehtestas sanktsioonid ka Euroopa Liit. Boriss Rotenberg pääses EL-i sanktsioonidest, kuna tal on Soome kodakondsus.
"Pärast sanktsioonide kehtestamist lõpetas pank ühepoolselt tagasimaksete vastu võtmise ning müüs hiljem laenuvõtjat teavitamata lennuki maha," rääkis Boris Rotenbergi pressiesindaja. Boriss Rotenberg selgitas, et kuna ta jäi eralennukist ootamatult ilma, on tal keeruline oma töögraafikut korraldada.
Vennad Arkadi ja Boriss Rotenberg on tundnud Putinit sellest ajast, kui nad olid kõik toonases Leningradis, nüüdses Peterburis teismelised ja õppisid koos džuudot. Rotenbergid said pea kogu oma rikkuse valitsusega sõlmitud lepingutest pärast seda, kui Putin 2000. aastal presidendiks sai.
Rotenbergid pole ainsad Vene miljardärid, kes on USA sanktsioonide tõttu oma luksuslennukitest ilma jäänud. Näiteks ettevõtjad Oleg Deripaska ja Gennadi Timtšenko olid eelmisel aastal sunnitud tagastama liisitud Gulfstream lennukid, kui Euroopa pangad nende lepingud külmutasid.
Lääne sanktsioonidel on olnud Kremliga seotud ettevõtjatele erinevad mõjud. Venemaa 50 rikkaimat ärimeest kaotasid eelmisel aastal USA sanktsioonide tõttu väidetavalt ligi 12 miljardit dollarit. Forbesi andmetel Deripaska vara väärtus, mis ulatus hinnanguliselt 6,7 miljardi dollarini, kahanes 1,3 miljardi võrra. Samas Timtšenko netovara kasvas 3,8 miljardi võrra. Viimase äripartneri Leonid Mihhelsoni vara kasvas nelja miljardi dollari võrra.
Nende vastu kehtestas USA sanktsioonid seoses Venemaa väidetava sekkumisega USA presidendivalimistesse 2016. aastal. | Putinile lähedased ettevõtjad jäid sanktsioonide tõttu eralennukitest ilma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Forbes Russia andmetel pani Credit Suisse müüki Boriss Rotenbergi 25 miljonit dollarit maksnud Bombardier Global 5000 ning Arkadi Rotenbergi 15 miljonit dollarit maksnud Bombardieri, vahendas The Times.
USA kehtestas 2014. aastal mõlema venna vastu sanktsioonid sidemete eest president Putiniga.
Arkadi Rotenbergi vastu kehtestas sanktsioonid ka Euroopa Liit. Boriss Rotenberg pääses EL-i sanktsioonidest, kuna tal on Soome kodakondsus.
"Pärast sanktsioonide kehtestamist lõpetas pank ühepoolselt tagasimaksete vastu võtmise ning müüs hiljem laenuvõtjat teavitamata lennuki maha," rääkis Boris Rotenbergi pressiesindaja. Boriss Rotenberg selgitas, et kuna ta jäi eralennukist ootamatult ilma, on tal keeruline oma töögraafikut korraldada.
Vennad Arkadi ja Boriss Rotenberg on tundnud Putinit sellest ajast, kui nad olid kõik toonases Leningradis, nüüdses Peterburis teismelised ja õppisid koos džuudot. Rotenbergid said pea kogu oma rikkuse valitsusega sõlmitud lepingutest pärast seda, kui Putin 2000. aastal presidendiks sai.
Rotenbergid pole ainsad Vene miljardärid, kes on USA sanktsioonide tõttu oma luksuslennukitest ilma jäänud. Näiteks ettevõtjad Oleg Deripaska ja Gennadi Timtšenko olid eelmisel aastal sunnitud tagastama liisitud Gulfstream lennukid, kui Euroopa pangad nende lepingud külmutasid.
Lääne sanktsioonidel on olnud Kremliga seotud ettevõtjatele erinevad mõjud. Venemaa 50 rikkaimat ärimeest kaotasid eelmisel aastal USA sanktsioonide tõttu väidetavalt ligi 12 miljardit dollarit. Forbesi andmetel Deripaska vara väärtus, mis ulatus hinnanguliselt 6,7 miljardi dollarini, kahanes 1,3 miljardi võrra. Samas Timtšenko netovara kasvas 3,8 miljardi võrra. Viimase äripartneri Leonid Mihhelsoni vara kasvas nelja miljardi dollari võrra.
Nende vastu kehtestas USA sanktsioonid seoses Venemaa väidetava sekkumisega USA presidendivalimistesse 2016. aastal.
### Response:
Putinile lähedased ettevõtjad jäid sanktsioonide tõttu eralennukitest ilma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paavo Järvi dirigeeris kuulsa orkestri kontserte 3.-5. jaanuaril New Yorkis David Geffen Hallis. Kava tõmbenumbriks oli Antonín Dvořáki Tšellokontsert prantslaste virtuoosi Gautier Capuçoniga solistina, samas veel kaks poeemi-süiti, Jean Sibeliuse "Lemminkäinen ja saare neiud" ning Süit nr. 2 Maurice Raveli balleti "Daphnis ja Chloé" muusikast.
Järgnevad kontserdid on läinud plaanipäraselt, 16.- 18. jaanuaril juhatas Paavo Järvi peatse oma orkestri Zürichi Tonhalle-Orchesteri kontserte 1234-kohalises saalis Tonhalle Maag. Saal on orkestri koduks aastail 2017-2020. Paavo Järvi kavas on Olivier Messiaeni harvem esitatud orkestripoeemid "Les Offrandes oubliées" ("Unustatud annetused", 1930) ja "Le Tombeau resplendissant" ("Täiuslik haud", 1931). Nende vahel mängib Janine Jansen Mozarti Viiulikontserti nr. 5 A-duur ning õhtu lõpetab Beethoveni Sümfoonia nr. 1. Järvist saab Tonhalle orkestri peadirigent sügisel, aga ta mängib enne, veel sel poolaastal orkestriga neli uut kontserdikava.
Käesolevaks nädalaks tuli Paavo Järvi dirigeerima oma eelmist kollektiivi, 119-liikmelist Orchestre de Paris'd ja teeb nendega kaks kontserti sama kavaga 23. ja 24. jaanuaril.
24. jaanuari kontserdid ongi Järvidele, muidugi ka meile, harukordne sündmus, kus isa ja poeg Järvid, Neeme ja Paavo, dirigeerivad mõlemad Pariisis, aga erinevaid orkestreid eri saalides.
Paavo Järvi dirigeerib metropoli muusikalinnakus Pariisi uues filharmooniasaalis (suur saal kannab Pierre Boulezi nime), mille ta linnaorkestriga 15. jaanuaril 2015 pidulikult avas. Orkestri nüüdne kava on ikkagi põnev, kahe vähemtuntud looga, milleks Ferenc Liszti "Mephisto Waltz" nr. 2 ja Aleksandr Skrjabini Sümfoonia nr. 2 c-moll (1901), siinkandis lausa tundmatu. Nende vahele plaanitud Beethoveni Klaverikontserdi nr. 4 solist vahetus, ja nüüd mängib seda Argentina pianist Nelson Goerner. Väärib meenutamist, et Paavol on alati väga kuulsad solistid.
Neeme Järvil olid juba ära tema aasta esimesed kontserdid Prantsuse Rahvusorkestriga (Orchestre National de France) Pariisi raadiomaja Auditoriumis 17. ja 20. jaanuaril. 21. jaanuaril algasid samas orkestriga tema kolmanda tänavuse kava proovid, kontserdid Pariisi raadiomajas täna õhtul ja 27. jaanuari pärastlõunal, üks kontsert 26. jaanuaril Bonlieu kultuurikeskuses Annecys. Pariisi kava edastatakse Prantsuse raadios ja ka televisioonis. Ettekandel on Gustav Mahleri Sümfoonia nr. 1 "Titan", Camille Saint-Saënsi Viiulikontsert nr. 3, solistiks nooruke korealane In Mo Yang, Richard Straussi Metsasarvekontsert, mille solist on Eestiski mänginud prantslane Hervé Joulain, ning Felix Mendelssohni avamäng "Hebriidid" ("Fingali koobas") op. 29.
Kuni jaanuari lõpuni dirigeerib Paavo Järvi veel oma kauaaegse koostööpartneri Londoni Philharmonia orkestri külaliskontserte. Need toimuvad Münchenis, Kölnis ja Hamburgis, jõudes kontsertide ja peaaegu sama kavaga veebruari algul tagasi Inglismaale Cambridge'i ning orkestri residentsi Royal Festival Halli Londonis. Nendel esinemistel on peateoseks Sergei Rahmaninovi Sümfoonia nr. 2.
Veel paar plaadiuudist. Paavo Järvi on saanud auhinna Opus Klassik Award (endine Saksa heliplaadikriitikute auhind Echo Klassik), ta sai selle esimese plaadi eest Johannes Brahmsi plaadiprojektist oma orkestri Deutsche Kammerphilharmoniega. Plaadil on Brahmsi Sümfoonia nr. 2 ja kaks avamängu (vääriti aasta-auhind 19. sajandi muusika kategoorias).
Nelja aasta jooksul mängitud avalike kontsertide võtted Orchestre de Paris'ga (Paavo oli peadirigent 2010-2016) said aluseks Jean Sibeliuse sümfooniate tsüklile (sümfooniad nr. 1 – nr. 7) firma Sony Classics toodetuna. Firma teatab, et tsükli esimene plaat tuli müügile 18. jaanuaril. Sellise repertuaariga kavades ja Sibeliuse kõigi sümfooniate salvestamisega pole siiani toime tulnud ei Orchestre de Paris ega ka ükski teine prantsuse orkester. | Paavo ja Neeme Järvi juhatavad kõrvuti Pariisis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paavo Järvi dirigeeris kuulsa orkestri kontserte 3.-5. jaanuaril New Yorkis David Geffen Hallis. Kava tõmbenumbriks oli Antonín Dvořáki Tšellokontsert prantslaste virtuoosi Gautier Capuçoniga solistina, samas veel kaks poeemi-süiti, Jean Sibeliuse "Lemminkäinen ja saare neiud" ning Süit nr. 2 Maurice Raveli balleti "Daphnis ja Chloé" muusikast.
Järgnevad kontserdid on läinud plaanipäraselt, 16.- 18. jaanuaril juhatas Paavo Järvi peatse oma orkestri Zürichi Tonhalle-Orchesteri kontserte 1234-kohalises saalis Tonhalle Maag. Saal on orkestri koduks aastail 2017-2020. Paavo Järvi kavas on Olivier Messiaeni harvem esitatud orkestripoeemid "Les Offrandes oubliées" ("Unustatud annetused", 1930) ja "Le Tombeau resplendissant" ("Täiuslik haud", 1931). Nende vahel mängib Janine Jansen Mozarti Viiulikontserti nr. 5 A-duur ning õhtu lõpetab Beethoveni Sümfoonia nr. 1. Järvist saab Tonhalle orkestri peadirigent sügisel, aga ta mängib enne, veel sel poolaastal orkestriga neli uut kontserdikava.
Käesolevaks nädalaks tuli Paavo Järvi dirigeerima oma eelmist kollektiivi, 119-liikmelist Orchestre de Paris'd ja teeb nendega kaks kontserti sama kavaga 23. ja 24. jaanuaril.
24. jaanuari kontserdid ongi Järvidele, muidugi ka meile, harukordne sündmus, kus isa ja poeg Järvid, Neeme ja Paavo, dirigeerivad mõlemad Pariisis, aga erinevaid orkestreid eri saalides.
Paavo Järvi dirigeerib metropoli muusikalinnakus Pariisi uues filharmooniasaalis (suur saal kannab Pierre Boulezi nime), mille ta linnaorkestriga 15. jaanuaril 2015 pidulikult avas. Orkestri nüüdne kava on ikkagi põnev, kahe vähemtuntud looga, milleks Ferenc Liszti "Mephisto Waltz" nr. 2 ja Aleksandr Skrjabini Sümfoonia nr. 2 c-moll (1901), siinkandis lausa tundmatu. Nende vahele plaanitud Beethoveni Klaverikontserdi nr. 4 solist vahetus, ja nüüd mängib seda Argentina pianist Nelson Goerner. Väärib meenutamist, et Paavol on alati väga kuulsad solistid.
Neeme Järvil olid juba ära tema aasta esimesed kontserdid Prantsuse Rahvusorkestriga (Orchestre National de France) Pariisi raadiomaja Auditoriumis 17. ja 20. jaanuaril. 21. jaanuaril algasid samas orkestriga tema kolmanda tänavuse kava proovid, kontserdid Pariisi raadiomajas täna õhtul ja 27. jaanuari pärastlõunal, üks kontsert 26. jaanuaril Bonlieu kultuurikeskuses Annecys. Pariisi kava edastatakse Prantsuse raadios ja ka televisioonis. Ettekandel on Gustav Mahleri Sümfoonia nr. 1 "Titan", Camille Saint-Saënsi Viiulikontsert nr. 3, solistiks nooruke korealane In Mo Yang, Richard Straussi Metsasarvekontsert, mille solist on Eestiski mänginud prantslane Hervé Joulain, ning Felix Mendelssohni avamäng "Hebriidid" ("Fingali koobas") op. 29.
Kuni jaanuari lõpuni dirigeerib Paavo Järvi veel oma kauaaegse koostööpartneri Londoni Philharmonia orkestri külaliskontserte. Need toimuvad Münchenis, Kölnis ja Hamburgis, jõudes kontsertide ja peaaegu sama kavaga veebruari algul tagasi Inglismaale Cambridge'i ning orkestri residentsi Royal Festival Halli Londonis. Nendel esinemistel on peateoseks Sergei Rahmaninovi Sümfoonia nr. 2.
Veel paar plaadiuudist. Paavo Järvi on saanud auhinna Opus Klassik Award (endine Saksa heliplaadikriitikute auhind Echo Klassik), ta sai selle esimese plaadi eest Johannes Brahmsi plaadiprojektist oma orkestri Deutsche Kammerphilharmoniega. Plaadil on Brahmsi Sümfoonia nr. 2 ja kaks avamängu (vääriti aasta-auhind 19. sajandi muusika kategoorias).
Nelja aasta jooksul mängitud avalike kontsertide võtted Orchestre de Paris'ga (Paavo oli peadirigent 2010-2016) said aluseks Jean Sibeliuse sümfooniate tsüklile (sümfooniad nr. 1 – nr. 7) firma Sony Classics toodetuna. Firma teatab, et tsükli esimene plaat tuli müügile 18. jaanuaril. Sellise repertuaariga kavades ja Sibeliuse kõigi sümfooniate salvestamisega pole siiani toime tulnud ei Orchestre de Paris ega ka ükski teine prantsuse orkester.
### Response:
Paavo ja Neeme Järvi juhatavad kõrvuti Pariisis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Duquesne kaotas avapoolaja 32:39, kuid tuli kolmandal veerandil mängu tagasi ja läks otsustavale neljandikule vastu minimaalses kaotusseisus – 47:48. Viimase veerandi esimese neli minuti jooksul oli Duquesne saanud vaid ühe punkti, mis pärines Lassi vabaviskest. Seejärel alustas eestlanna 8:0 spurti, mille ka ise lõpetas, tuues tabloole oma koduülikooli 56:54 eduseisu. Järgnes punkt-punkti heitlus, kus Duquesne'ile tõid viimastel minutitel võidu vabavisked, vahendab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Lass sai mänguaega 26 minutit, mille jooksul viskas kümme punkti (kahesed 4/9, kolmesed 0/1, vabavisked 2/4), võttis kuus lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, blokeeris neli vastaste pealeviset, sooritas kaks vaheltlõiget ning tegi neli pallikaotust ja kolm isiklikku viga.
Duquesne jagab Atlantic 10 konverentsis nüüd viie võidu ja ühe kaotusega esikohta VCU-ga (Virginia Commonwealthi Ülikool), kogu hooaja jooksul on kogutud 11 võitu ja kaheksa kaotust.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Lassi viimase veerandaja esitus aitas Duquesne'i neljanda järjestikuse võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Duquesne kaotas avapoolaja 32:39, kuid tuli kolmandal veerandil mängu tagasi ja läks otsustavale neljandikule vastu minimaalses kaotusseisus – 47:48. Viimase veerandi esimese neli minuti jooksul oli Duquesne saanud vaid ühe punkti, mis pärines Lassi vabaviskest. Seejärel alustas eestlanna 8:0 spurti, mille ka ise lõpetas, tuues tabloole oma koduülikooli 56:54 eduseisu. Järgnes punkt-punkti heitlus, kus Duquesne'ile tõid viimastel minutitel võidu vabavisked, vahendab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Lass sai mänguaega 26 minutit, mille jooksul viskas kümme punkti (kahesed 4/9, kolmesed 0/1, vabavisked 2/4), võttis kuus lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, blokeeris neli vastaste pealeviset, sooritas kaks vaheltlõiget ning tegi neli pallikaotust ja kolm isiklikku viga.
Duquesne jagab Atlantic 10 konverentsis nüüd viie võidu ja ühe kaotusega esikohta VCU-ga (Virginia Commonwealthi Ülikool), kogu hooaja jooksul on kogutud 11 võitu ja kaheksa kaotust.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Lassi viimase veerandaja esitus aitas Duquesne'i neljanda järjestikuse võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle aasta seni huvitavaim album on olnud James Blake 'i värske kauamängiv "Assume Form", mis on ilmselt juba kindlustanud omale koha ka minu 2019. aasta üldtabelis. Pealtnäha lihtne popalbum ülinakkavate meloodiate, kuid need isegi naivistlikud lood on Blake'i poolt paigast ära keeratud, siit-sealt pisut puruks kistud ja laiali lammutatud, et oleks ikka huvitav. Ja on huvitav, isegi väga! Ühed meeldejäävamad lood plaadilt on "Barefoot In The Park" koos ROSALIA'ga ning "Where's The Catch" koos Andre 3000'ga.
Tore on ka see, et trummi-bassi legend Goldie hakkab vaikselt oma uut rada üles leidma - tema uus kauamängiv "Act One - Music for Inanimate Objects" koos James Davidsoniga on pehme ja malbe, selline mõnus õhtune diivanil pikutamise muusika. Justkui otsene edasiarendus tema eelmisest plaadist "The Journey Man", kuid meloodiad on paremad ja tervik on tugevam. Eriti sulnid lood on "Stay" ja "Midnight Monsoon".
Tähelepanuväärne on ka Toro y Moi uus album "Outer Peace", mis segab huvitaval kombel g-funki ja trap'i tema enda veiderdava lo-fi popiga. Kokku tuleb kombinatsioon, mis toimib kohati imehästi, kuid mõnel teistel hetkel logiseb niivõrd, et muutub väljakannatamatuks. Plaadi avalugu "Fading" see-eest on super.
Aasta on alanud ka Eesti muusika mõttes rikkalikult. Jan Helsingi teine kauamängiv "Käed" on tugev edasiminek nende eelmisest plaadist, albumi täielik hittlugu on kindlasti "Ainus lugu". Trap-hopi ajastul tuli üllatavalt omanäolise plaadiga välja endine Hanf Kungi räppar Grinks, kelle "Rubicon" on nagu 12EEK Monkey noorem vend. Aasta seni parim poplugu on kindlasti Elina Borni napilt kaheminutiline "Tagasi Me", mis viib ta lõpuks mahlaka RnB juurde, kuhu ta oleks pidanud kohe minema.
Värsketest singlitest väärivad märkimist kindlasti Ariana Grande ootamatult tume "7 rings", Leon Vynehalli"DJ-Kicskile" jõudev uus lugu "Ducee's Drawbar", Bonobo peagi ilmuva mixi "Fabric Presents" värske originaallugu "Ibrik" ja Sam Smithi ja Normani mõnusalt tume "Dancing With A Stranger". | Nädalaplaylist: põnevaid veidruseid tulvil aasta algus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle aasta seni huvitavaim album on olnud James Blake 'i värske kauamängiv "Assume Form", mis on ilmselt juba kindlustanud omale koha ka minu 2019. aasta üldtabelis. Pealtnäha lihtne popalbum ülinakkavate meloodiate, kuid need isegi naivistlikud lood on Blake'i poolt paigast ära keeratud, siit-sealt pisut puruks kistud ja laiali lammutatud, et oleks ikka huvitav. Ja on huvitav, isegi väga! Ühed meeldejäävamad lood plaadilt on "Barefoot In The Park" koos ROSALIA'ga ning "Where's The Catch" koos Andre 3000'ga.
Tore on ka see, et trummi-bassi legend Goldie hakkab vaikselt oma uut rada üles leidma - tema uus kauamängiv "Act One - Music for Inanimate Objects" koos James Davidsoniga on pehme ja malbe, selline mõnus õhtune diivanil pikutamise muusika. Justkui otsene edasiarendus tema eelmisest plaadist "The Journey Man", kuid meloodiad on paremad ja tervik on tugevam. Eriti sulnid lood on "Stay" ja "Midnight Monsoon".
Tähelepanuväärne on ka Toro y Moi uus album "Outer Peace", mis segab huvitaval kombel g-funki ja trap'i tema enda veiderdava lo-fi popiga. Kokku tuleb kombinatsioon, mis toimib kohati imehästi, kuid mõnel teistel hetkel logiseb niivõrd, et muutub väljakannatamatuks. Plaadi avalugu "Fading" see-eest on super.
Aasta on alanud ka Eesti muusika mõttes rikkalikult. Jan Helsingi teine kauamängiv "Käed" on tugev edasiminek nende eelmisest plaadist, albumi täielik hittlugu on kindlasti "Ainus lugu". Trap-hopi ajastul tuli üllatavalt omanäolise plaadiga välja endine Hanf Kungi räppar Grinks, kelle "Rubicon" on nagu 12EEK Monkey noorem vend. Aasta seni parim poplugu on kindlasti Elina Borni napilt kaheminutiline "Tagasi Me", mis viib ta lõpuks mahlaka RnB juurde, kuhu ta oleks pidanud kohe minema.
Värsketest singlitest väärivad märkimist kindlasti Ariana Grande ootamatult tume "7 rings", Leon Vynehalli"DJ-Kicskile" jõudev uus lugu "Ducee's Drawbar", Bonobo peagi ilmuva mixi "Fabric Presents" värske originaallugu "Ibrik" ja Sam Smithi ja Normani mõnusalt tume "Dancing With A Stranger".
### Response:
Nädalaplaylist: põnevaid veidruseid tulvil aasta algus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jüri Uha eksis mõlemas lasketiirus korra ja sai 65. koha, kaotades võitjale 4.56,1. Samuti kaks möödalasku teinud Hans Kristen Rootalu sai 72. koha, kaotust võitjale kogunes 6.11,6.
Võidu võttis prantslane Fabien Claude, edestades 10,5 sekundiga šveitslast Serafin Wiestnerit ja 18,5 sekundiga norralast Johannes Dalet, kõik kolm tegid ühe möödalasu.
Sõidu lõpetas 87 meest. | Eesti noormehed IBU karikaetapil jälitussõitu ei jõudnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jüri Uha eksis mõlemas lasketiirus korra ja sai 65. koha, kaotades võitjale 4.56,1. Samuti kaks möödalasku teinud Hans Kristen Rootalu sai 72. koha, kaotust võitjale kogunes 6.11,6.
Võidu võttis prantslane Fabien Claude, edestades 10,5 sekundiga šveitslast Serafin Wiestnerit ja 18,5 sekundiga norralast Johannes Dalet, kõik kolm tegid ühe möödalasu.
Sõidu lõpetas 87 meest.
### Response:
Eesti noormehed IBU karikaetapil jälitussõitu ei jõudnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barnier ütles enne kohtumist Saksa kantsleri Angela Merkeliga raadiojaamale Deutschlandfunk, et Iiri tagavaraplaani eesmärk on anda Iirimaale garantii, et ei tule niinimetatud kõva piiri.
Pealäbirääkija välistas ka võimaluse, et London ja Dublin sõlmivad piirileppe EL-ist eraldiseisvalt. Ta ütles: "Küsimus ei ole ainult Iirimaas. Kõik asjad, mis tulevad Ühendkuningriigist üle Iiri piiri sisenevad ühisturule. Seega ei ole see ainult Iiri küsimus, see on Saksamaa, Prantsusmaa, Poola – kogu ühisturu küsimus."
Poola välisminister Jacek Czaputowicz tegi esmaspäeval Iiri piiri küsimust ümbritseva patiseisu lahendamiseks ettepaneku määrata Suurbritannia lahkumisleppes Iiri piiri garantiile viieaastane ajalimiit.
Iiri välisminister Simon Coveney ütles vastusena, et tagatisele ajalise limiidi seadmine tähendaks sisuliselt, et "tegemist ei ole garantiiga".
Poola ettepanekule avaldas kolmapäeval toetust Briti väliskaubandusminister Liam Fox, öeldes: "Ma tervitan sellist konstruktiivset mõtlemist. Peaminister on teinud väga selgeks, et me peame tervitama igat varianti, mis lubab meil Iiri tagavaraplaani küsimuse lahendada."
Eurosaadikud: Iiri tagavaraplaanita Brexiti lepe heakskiitu ei saa
Europarlamendi saadikud hoiatasid neljapäeval, et nad ei ratifitseeri Iiri piiri teemal tagatisteta Suurbritannia lahkumislepet.
Briti peaminister Theresa May sõlmis novembris oma Euroopa Liidu kolleegidega lahkumisleppe, mille järgi jääb Ühendkuningriik EL-i tolliliitu kuni kaubandusleppe sõlmimiseni, et vältida niinimetatud kõva piiri Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel.
Briti parlament lükkas 15. jaanuaril aga lahkumisleppe tagasi, tuues põhjuseks just Iiri tagavaraplaani, mis nende silmis võib jätta Ühendkuningriigi alatiseks tolliliitu.
May on väljendanud lootust, et saab Brüsselilt Iiri tagavaraplaani osas järeleandmisi, et lahkumisleppele parlamendi toetust saada.
EL on uued läbirääkimised aga välistanud ja europarlamendi Brexiti töörühma juht Guy Verhofstadt hoiatas, et isegi kui tagavaraplaani ei plaanita kunagi kasutada, ei saa europarlament anda toetust sellisele Brexiti leppele, milles selline tagatis puudub.
Iiri peaminister hoiatab Suurbritanniat leppeta Brexiti eest
Iiri peaminister Leo Varadkar hoiatas neljapäeval Suurbritanniat tohutute raskuste eest Euroopa Liidust leppeta lahkumise korral, sest sel juhul ei saa ta teiste maailma riikidega kaubandusleppeid sõlmida.
Varadkar ütles Šveitsis Davosi majandusfoorumil, et leppeta Brexiti korral ei leia Suurbritannia end mitte üksnes väljaspoolt Euroopa ühisturgu, vaid ei ole ka osaline EL-i kaubanduslepetes riikidega nagu Jaapan, Kanada ja Lõuna-Korea.
Kuna Iiri piiri probleem on ikka veel lahendamata, "läheb neil väga raskeks mingeid kaubandusleppeid sõlmida", lisas ta.
Üks leppeta Brexiti soovijate põhiväide on, et see annab Suurbritanniale võimaluse hakata kohe kogu maailmas kaubandusleppeid sõlmima.
Varadkar soovitab Briti parlamendiliikmetel ratifitseerida kokkulepe, mille peaminister Theresa May on EL-iga saavutanud. | Barnier välistas Iiri tagavaraplaanile ajalise piirangu seadmise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barnier ütles enne kohtumist Saksa kantsleri Angela Merkeliga raadiojaamale Deutschlandfunk, et Iiri tagavaraplaani eesmärk on anda Iirimaale garantii, et ei tule niinimetatud kõva piiri.
Pealäbirääkija välistas ka võimaluse, et London ja Dublin sõlmivad piirileppe EL-ist eraldiseisvalt. Ta ütles: "Küsimus ei ole ainult Iirimaas. Kõik asjad, mis tulevad Ühendkuningriigist üle Iiri piiri sisenevad ühisturule. Seega ei ole see ainult Iiri küsimus, see on Saksamaa, Prantsusmaa, Poola – kogu ühisturu küsimus."
Poola välisminister Jacek Czaputowicz tegi esmaspäeval Iiri piiri küsimust ümbritseva patiseisu lahendamiseks ettepaneku määrata Suurbritannia lahkumisleppes Iiri piiri garantiile viieaastane ajalimiit.
Iiri välisminister Simon Coveney ütles vastusena, et tagatisele ajalise limiidi seadmine tähendaks sisuliselt, et "tegemist ei ole garantiiga".
Poola ettepanekule avaldas kolmapäeval toetust Briti väliskaubandusminister Liam Fox, öeldes: "Ma tervitan sellist konstruktiivset mõtlemist. Peaminister on teinud väga selgeks, et me peame tervitama igat varianti, mis lubab meil Iiri tagavaraplaani küsimuse lahendada."
Eurosaadikud: Iiri tagavaraplaanita Brexiti lepe heakskiitu ei saa
Europarlamendi saadikud hoiatasid neljapäeval, et nad ei ratifitseeri Iiri piiri teemal tagatisteta Suurbritannia lahkumislepet.
Briti peaminister Theresa May sõlmis novembris oma Euroopa Liidu kolleegidega lahkumisleppe, mille järgi jääb Ühendkuningriik EL-i tolliliitu kuni kaubandusleppe sõlmimiseni, et vältida niinimetatud kõva piiri Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel.
Briti parlament lükkas 15. jaanuaril aga lahkumisleppe tagasi, tuues põhjuseks just Iiri tagavaraplaani, mis nende silmis võib jätta Ühendkuningriigi alatiseks tolliliitu.
May on väljendanud lootust, et saab Brüsselilt Iiri tagavaraplaani osas järeleandmisi, et lahkumisleppele parlamendi toetust saada.
EL on uued läbirääkimised aga välistanud ja europarlamendi Brexiti töörühma juht Guy Verhofstadt hoiatas, et isegi kui tagavaraplaani ei plaanita kunagi kasutada, ei saa europarlament anda toetust sellisele Brexiti leppele, milles selline tagatis puudub.
Iiri peaminister hoiatab Suurbritanniat leppeta Brexiti eest
Iiri peaminister Leo Varadkar hoiatas neljapäeval Suurbritanniat tohutute raskuste eest Euroopa Liidust leppeta lahkumise korral, sest sel juhul ei saa ta teiste maailma riikidega kaubandusleppeid sõlmida.
Varadkar ütles Šveitsis Davosi majandusfoorumil, et leppeta Brexiti korral ei leia Suurbritannia end mitte üksnes väljaspoolt Euroopa ühisturgu, vaid ei ole ka osaline EL-i kaubanduslepetes riikidega nagu Jaapan, Kanada ja Lõuna-Korea.
Kuna Iiri piiri probleem on ikka veel lahendamata, "läheb neil väga raskeks mingeid kaubandusleppeid sõlmida", lisas ta.
Üks leppeta Brexiti soovijate põhiväide on, et see annab Suurbritanniale võimaluse hakata kohe kogu maailmas kaubandusleppeid sõlmima.
Varadkar soovitab Briti parlamendiliikmetel ratifitseerida kokkulepe, mille peaminister Theresa May on EL-iga saavutanud.
### Response:
Barnier välistas Iiri tagavaraplaanile ajalise piirangu seadmise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Autofirma kõrge juht "sai eile hilisõhtul Carlos Ghosnilt lahkumisavalduse", ütles minister Bruno Le Maire uudisteagentuurile AFP.
Renault nimetas neljapäeval uueks tegevjuhiks Thierry Bolloré ja juhatuse esimeheks Jean-Dominique Senard'i.
Senard on praegu rehvitootja Michelin tegevjuht ja hakkab Renault'd esindama Renault-Nissan-Mitsubishi autotööstusliidus, teatas Renault juhatuse istungi järel.
Bolloré oli firma peadirektor ja tegevjuhi kohusetäitja pärast Ghosni vahistamist Jaapanis mullu novembris.
"Juhatus väljendab uuele juhtkonnale usaldust ja soovib sellele edu eesmärkide täitmisel," teatas autofirma.
Jaapani autofirma Nissan teatas neljapäeval, et korraldab aprillis erakorralise aktsionäride üldkoosoleku, et eemaldada palga ulatuslikus aladeklareerimises süüdistatav Ghosn firma nõukogust.
"Nissan on alustanud ettevalmistusi erakorralise aktsionäride üldkoosoleku korraldamiseks, eesmärgiks on 2019. aprilli keskpaik," teatas Nissan.
"Päevakorras on vaid nõukogu liikmete Carlos Ghosni ja Greg Kelly tagandamine ja uue Renault' valitava liikme ametisse nimetamine," lisas Nissan.
Nissan vallandas Ghosni esimehe kohalt pärast tema kinnipidamist novembris. Nõukogust saab ta eemaldada vaid aktsionäride üldkoosolek. | Ghosn lahkus Renault' tegevjuhi kohalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Autofirma kõrge juht "sai eile hilisõhtul Carlos Ghosnilt lahkumisavalduse", ütles minister Bruno Le Maire uudisteagentuurile AFP.
Renault nimetas neljapäeval uueks tegevjuhiks Thierry Bolloré ja juhatuse esimeheks Jean-Dominique Senard'i.
Senard on praegu rehvitootja Michelin tegevjuht ja hakkab Renault'd esindama Renault-Nissan-Mitsubishi autotööstusliidus, teatas Renault juhatuse istungi järel.
Bolloré oli firma peadirektor ja tegevjuhi kohusetäitja pärast Ghosni vahistamist Jaapanis mullu novembris.
"Juhatus väljendab uuele juhtkonnale usaldust ja soovib sellele edu eesmärkide täitmisel," teatas autofirma.
Jaapani autofirma Nissan teatas neljapäeval, et korraldab aprillis erakorralise aktsionäride üldkoosoleku, et eemaldada palga ulatuslikus aladeklareerimises süüdistatav Ghosn firma nõukogust.
"Nissan on alustanud ettevalmistusi erakorralise aktsionäride üldkoosoleku korraldamiseks, eesmärgiks on 2019. aprilli keskpaik," teatas Nissan.
"Päevakorras on vaid nõukogu liikmete Carlos Ghosni ja Greg Kelly tagandamine ja uue Renault' valitava liikme ametisse nimetamine," lisas Nissan.
Nissan vallandas Ghosni esimehe kohalt pärast tema kinnipidamist novembris. Nõukogust saab ta eemaldada vaid aktsionäride üldkoosolek.
### Response:
Ghosn lahkus Renault' tegevjuhi kohalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA president Donald Trumpi andis eelmise aasta juunis korralduse alustada protsessi kosmosevägede loomiseks relvajõudude kuuenda väeliigina ning hetkel olevat see plaan Pentagonis menetlemisel. Samas valdkonnas liiguvad kiirelt edasi ka Hiina ja Venemaa. Euroopa kosmosepoliitikat käsitleval iga-aastasel konverentsil tegi nüüd sarnase ettepaneku ka Poolast pärit tööstusvolinik Bieńkowska, vahendasid Yle ja EUobserver.
"Kosmosevägede asjus liikmesriikides juba arutelu käib, seega leian, et sellel teemal tuleks edasi liikuda ka EL-i tasandil. Meil tuleb luua keskpikas ja pikas perspektiivis Euroopa kosmosearmee," lausus ta.
Samas pole selles valdkonnas mingeid ametlikke samme tehtud. Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) juht Jorge Domecq ütles kommentaariks, et ükski liikmesriik pole sellel teemal veel ametlikku ettepanekut teinud. | Eurovolinik: EL peab samuti looma kosmosearmee | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA president Donald Trumpi andis eelmise aasta juunis korralduse alustada protsessi kosmosevägede loomiseks relvajõudude kuuenda väeliigina ning hetkel olevat see plaan Pentagonis menetlemisel. Samas valdkonnas liiguvad kiirelt edasi ka Hiina ja Venemaa. Euroopa kosmosepoliitikat käsitleval iga-aastasel konverentsil tegi nüüd sarnase ettepaneku ka Poolast pärit tööstusvolinik Bieńkowska, vahendasid Yle ja EUobserver.
"Kosmosevägede asjus liikmesriikides juba arutelu käib, seega leian, et sellel teemal tuleks edasi liikuda ka EL-i tasandil. Meil tuleb luua keskpikas ja pikas perspektiivis Euroopa kosmosearmee," lausus ta.
Samas pole selles valdkonnas mingeid ametlikke samme tehtud. Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) juht Jorge Domecq ütles kommentaariks, et ükski liikmesriik pole sellel teemal veel ametlikku ettepanekut teinud.
### Response:
Eurovolinik: EL peab samuti looma kosmosearmee |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kogenud Andersoni jaoks oli see kolmas tänavune Euroliiga kohtumine kümnest, kus ta mänguaega ei teeninud. Varasemad kaks olid novembri lõpus ja detsembri alguses peetud mängud venelaste Orenburgi Nadeždaga ning tšehhide Praha USK-ga, vahendab Korvpall24.ee.
Sel nädalal tagasid naiste Euroliigas mõlema alagrupi liidrid kohe play-off 'is, kui kõik senised 10 mängu on võitnud Venemaa tiimid Jekaterinburgi UMMC ja Kurski Dünamo. Castors Braine (1-9) on A-alagrupis viimasel ehk 8. kohal.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Merike Anderson jäi tänavu kolmandat korda Euroliigas mänguajata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kogenud Andersoni jaoks oli see kolmas tänavune Euroliiga kohtumine kümnest, kus ta mänguaega ei teeninud. Varasemad kaks olid novembri lõpus ja detsembri alguses peetud mängud venelaste Orenburgi Nadeždaga ning tšehhide Praha USK-ga, vahendab Korvpall24.ee.
Sel nädalal tagasid naiste Euroliigas mõlema alagrupi liidrid kohe play-off 'is, kui kõik senised 10 mängu on võitnud Venemaa tiimid Jekaterinburgi UMMC ja Kurski Dünamo. Castors Braine (1-9) on A-alagrupis viimasel ehk 8. kohal.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Merike Anderson jäi tänavu kolmandat korda Euroliigas mänguajata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõidukeid konfiskeeriti joobes sõidukijuhtidelt ja juhtimisõiguseta sõitnud juhtidelt nii väärteo- kui ka kriminaalmenetluste raames. Sõidukid müüakse maha oksjonil.
Viru maakohtu Narva kohtumaja kohtunik Merit Bobrõšev selgitas, et seadus ja kohtupraktika võimaldavad sõiduki konfiskeerimist juhul, kui on alust arvata, et sõidukijuht jätkab liiklusnõuete rikkumist, ja tavaliselt on konfiskeerimisotsustuse tegemiseks konkreetset isikut juba koduvalt, tihtipeale ka erinevate liiklusnõuete rikkumiste eest karistatud.
Korrakaitsjaid on kokku puutunud juhtumitega, kui samadelt inimeselt on konfiskeeritud eelmisel aastal kaks sõidukit. Näiteks konfiskeeriti ühelt 24-aastaselt Lääne-Virumaa noormehelt ühe kohtuotsusega kaks sõiduautot kahe erineva rikkumise eest. Mõlemal korral juhtis noormees sõidukit, omamata selleks õigust.
"Kahest autost jäi ilma Sillamäe elanikust 28-aastane naine. Ühes juhtumis sõitis naisele kuuluva autoga tema tuttav, kes oli alkoholijoobes ja kel polnud kehtivat juhtimisõigust. Teises juhtumis kõrvaldasid politseinikud roolist naise enda, kes oli samuti kriminaalses joobes," rääkis Narva politseijaoskonna juhtivuurija Dmitri Narolin. | Viru maakohus konfiskeeris mullu 35 sõidukit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõidukeid konfiskeeriti joobes sõidukijuhtidelt ja juhtimisõiguseta sõitnud juhtidelt nii väärteo- kui ka kriminaalmenetluste raames. Sõidukid müüakse maha oksjonil.
Viru maakohtu Narva kohtumaja kohtunik Merit Bobrõšev selgitas, et seadus ja kohtupraktika võimaldavad sõiduki konfiskeerimist juhul, kui on alust arvata, et sõidukijuht jätkab liiklusnõuete rikkumist, ja tavaliselt on konfiskeerimisotsustuse tegemiseks konkreetset isikut juba koduvalt, tihtipeale ka erinevate liiklusnõuete rikkumiste eest karistatud.
Korrakaitsjaid on kokku puutunud juhtumitega, kui samadelt inimeselt on konfiskeeritud eelmisel aastal kaks sõidukit. Näiteks konfiskeeriti ühelt 24-aastaselt Lääne-Virumaa noormehelt ühe kohtuotsusega kaks sõiduautot kahe erineva rikkumise eest. Mõlemal korral juhtis noormees sõidukit, omamata selleks õigust.
"Kahest autost jäi ilma Sillamäe elanikust 28-aastane naine. Ühes juhtumis sõitis naisele kuuluva autoga tema tuttav, kes oli alkoholijoobes ja kel polnud kehtivat juhtimisõigust. Teises juhtumis kõrvaldasid politseinikud roolist naise enda, kes oli samuti kriminaalses joobes," rääkis Narva politseijaoskonna juhtivuurija Dmitri Narolin.
### Response:
Viru maakohus konfiskeeris mullu 35 sõidukit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toronto eest tegi kübaratriki Nazem Kadri, kes sai kirja ka ühe söödupunkti. Veel tegid Maple Leafsi ridades skoori Nikita Zaitsev, Auston Matthews ja Mitchell Marner. Capitalsi väravad viskasid Nicklas Bäckström, Aleksandr Ovetškin ja Matt Niskanen.
Viimasest viiest mängust neljas on nüüd Capitalsi vastu kübaratrikk tehtud.
Tulemused:
Toronto – Washington 6:3
Montreal – Arizona 2:1
Colorado – Minnesota 2:5
Las Vegas – Nashville 1:2
Anaheim – St. Louis 1:5
Vancouver – Carolina 2:5 | Mullu Stanley karika võitnud Capitals sai seitsmenda järjestikuse kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toronto eest tegi kübaratriki Nazem Kadri, kes sai kirja ka ühe söödupunkti. Veel tegid Maple Leafsi ridades skoori Nikita Zaitsev, Auston Matthews ja Mitchell Marner. Capitalsi väravad viskasid Nicklas Bäckström, Aleksandr Ovetškin ja Matt Niskanen.
Viimasest viiest mängust neljas on nüüd Capitalsi vastu kübaratrikk tehtud.
Tulemused:
Toronto – Washington 6:3
Montreal – Arizona 2:1
Colorado – Minnesota 2:5
Las Vegas – Nashville 1:2
Anaheim – St. Louis 1:5
Vancouver – Carolina 2:5
### Response:
Mullu Stanley karika võitnud Capitals sai seitsmenda järjestikuse kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kunstis ja luules on kaks klišeed, mida levitatakse mõtlematult ja vastutustundetult: et ilma kannatuseta ei tule head kunsti ja et suured tunded teevad hea kunsti. Suurem pole aga ometi automaatselt parem. Kogu selle armastusluulega on see häda, et enda tunnetest ega suhtest ei saada eriti aru ja selle arusaamatuse põhjal tehtud kirjandus tuleb ka segane ja obsessiivne. Arvan, et olnuks tunduvalt etem, kui Teede oleks selle kogu jätnud päevikuvormis enda sahtlisse ja mitte paisanud trükki. Seda lugeda on nagu olla sunnitud kellegi avalikku amelemist vaatama. Lugemisel valdas veel mitu teist tunnet ja mõttekest.
Üks neist oli mõte, et Teede on vist õnnetu suhte tõttu kire objektist eemaldunud ning see kogumik peaks olema püüd tolle mehe tähelepanu saada. Igatahes pole tegu millestki ülesaamisega, vaid sellesse klammerdumisega. Jälle ja jälle figureerib luuletustes enteriklahv, mis on löönud tegelikult päevikuvormi kuuluvad mõtted kaheks-kolmeks ja ladunud puuriidana paberile. Need pole luuletused, kuigi võib väidelda, mis see luuletamine siis üldse on. Praegu on see lihtsalt eneseotsingute meediumiks, kus Teede näib melanhoolselt mõtisklevat enda kui naise rolli üle tema elu punktis, kus ees terendab keskiga.
See on vastik, kammitsev armastus, mis aheldatud vanadesse fotodesse, kortermajadesse ja valitsevasse emotsionaalsesse segadusse. Uuesti ja uuesti sunnib ta lugema erakirju ja -mõtteid, mida ei tahaks lugeda see meeski. Ja täiesti arusaadavalt. Armuvalu pole viljakaim materjal, sest see sööb ennast. Samas on seda materjali inimeste eludes vist ka enim, mis viib järelduseni, et inimesed ei oska ennast armastada ja muudavad kellegi teise oma kinnisidee objektiks. Paar rida tekitasid konkreetselt füüsiliselt halva tunde:
"nagu veel üks ring okastraati ümber mu südame
nagu viimane valus hellus mille lasen lahti ja saadan ära" (lk. 25)
See on nii piinlik. Olen ise luuletaja. Selle üürikese karjääri vältel olen aru saanud, et üks oskus luuletamise juures on suutlikkus end tagasi hoida. Lihtsalt hoia end tagasi. Ära anna järele kõige banaalsematele instinktidele. Ära kirjuta selliseid asju. Peale labasuse on selles veel nartsissismi, enda "ränga valu" imetlemist ja piinatud poetessi mängimist. Ma ei tea, kuidas neid asju pehmemalt öelda. Ma arvan, et ei tohikski. Kas luule on siis selline tarbekaup nagu Marveli filmid, mida tõsiselt kritiseerida ei tohi? Kriitikata luulekultuur on mu arust just sääraste luulekogude tekkeni viinud. Kroon on devalveeritud ja sellest oleme me kõik palju vaesemad.
"vihm tähendab soojust
on oktoobri lõpp
kallab ja ma ei pea
tassima puid ega tegema tuld
joon hommikuni õlut
poen teki alla ja kuulan
telefonist soome poppi" (lk. 56)
Davai.
Teine, kõvakaaneline kogumik pole Kivisildniku kirjastuse alt. Selles teises, kõvakaanelises, pole enam mingit armuhala. Ei tea miks jättis Teede selle Kivisildniku manu. Kivisildnik ütles mulle kunagi aastaid tagasi mu esimeste luuletuste käsikirja peale, et pean põhimõtteliselt nüüd tema õpipoisiks hakkama või muidu ei tule minust mingit muud luuletajat kui nukralt õllekapa taga vesiseid värsse treiv pajats."When I left you, I was but the learner; now I am the master." Sedasi ütles Darth Vader ja nõnda tunnen end ka mina. Kas Teede "Pikad mehed, pikad elud" on siis Kivisildniku taktikepi all treenitud poetessi tulem või misasi? Sest "Kaks punkt null" on ilma suhtehalata. Mitte, et see seda paremaks teeks.
Tegu on tavalise eesti noore tüdruku skämmiga, kus päevikumärkmed või lühijutud on tehtud enteri noaga luulesalatiks. Tegu pole valgustava lugemisega, mis tekitaks sisekaemusi. Eesti popluuletajatel on mingi kindel biit, mis koosneb depressioonist, paneelmajadest ja eksistentsiaalsest kriisist ja sellega ollakse harjunud. Et see ongi eesti luule. Muidugi on veel Kareva/ Ehini piparkoogivorm, mis on udune. Teedel on suitsune.
Kui "Pikad mehed" käsitles armukatsumusi mingi mehega, siis nüüd süveneb Teede oma argielu müstikasse. Et kes ta siis on ja mida ta teeb. Mis on mu olemus? Mida ma teen ja kas see on ikke õige. Sellist teematrajektoori vaadates võib olla üpris kindel, et järgmine luulekogu on saadud lapsest. "Pikkades meestes" inimene sisenes Teedesse, tulevases inimene lahkub Teedest. Ja jälle saavad sisemonoloogid maskeeritud luuletusteks, mis ei anna lugejale midagi. Lihtsalt mõtled, et mida see kõik tähendab. Et miks ta kirjutab neid asju ja et miks ma neid loen.
Need on mustad, sassis mõtted. Iroonilised, katsumusi rõhutavad ja morbiidsed. Üksik, eksinud naine keset karjääre ja Eesti armetust. Aasta aastalt ilmub sellist materjali. Selles mõttes tabab Teede teatud ajatuse ja tsüklisse sattumise nooti: vanavanaemal oli raske, emal oli raske, tal on raske, raske, raske. Sõidan Uberiga nuttes, paneelmajas lonks õlut. Need on nagu Tanel Padari luuletused.
Üks kultuuritoimetaja ütles, et ta ei taha eriti mulle arvustamiseks teoseid anda, sest ma olen liiga kuri. Kas ma olen siis liiga kuri või on eesti luule lihtsalt nii lootusetult surnud, et vähimgi katse seda tõsiselt adresseerida viib konnatiigis mingite tsunamideni? Et on vaikiv kokkulepe selle üle, et Sirp ei avalda näiteks Marveli filmide arvustusi, vaid need jäävad Ekspressi Areeni veergudele. Või kas siis laskuda alternatiivi: kirjutada mittemidagiütlev arvustus ("oli häid ja ka halbu hetki") ning eelistada kellegi mittesolvamist luule olemuse austamisele?
Mul on tunne, et Teede petab mind, kui ta kirjutab. Et sellised asjad ilmuvadki ainult seetõttu, et kedagi ei huvita ja kõigil on raske. Aga elama ju peab. Aga kas ikka peab? Kas ikka peaks avaldama? Lihtsalt automaatselt. Ma tahan küsida, et kas poleks olnud palju parem, kui Kivisildnik oleks rohkem joonud ja vähem kirjastanud? Kõik need luulevihikud jäävad kunagi pööningule seisma nagu vanad Nõukogude Naised. Väliselt tundub, nagu oleks luule ja luule on ju kultuur, eks. Aga tegelt on see masendav sisemonoloog vaesusest ja hirmudest, mis ei tõsta lugejat kannatustest kõrgemale ega inspireeri. Seda on paha lugeda, sest see luule nõuab teesklust. Selline luule nõuab, et sa teeskleksid kaasa. "Jaa, selles on häid kohti, aga mõned konarused ka!" Ei, see on üdini kehv ja võlts. Minu arust.
Andra, anna mulle andeks, aga ma ei suuda enam. | Arvustus. Andra, anna mulle andeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kunstis ja luules on kaks klišeed, mida levitatakse mõtlematult ja vastutustundetult: et ilma kannatuseta ei tule head kunsti ja et suured tunded teevad hea kunsti. Suurem pole aga ometi automaatselt parem. Kogu selle armastusluulega on see häda, et enda tunnetest ega suhtest ei saada eriti aru ja selle arusaamatuse põhjal tehtud kirjandus tuleb ka segane ja obsessiivne. Arvan, et olnuks tunduvalt etem, kui Teede oleks selle kogu jätnud päevikuvormis enda sahtlisse ja mitte paisanud trükki. Seda lugeda on nagu olla sunnitud kellegi avalikku amelemist vaatama. Lugemisel valdas veel mitu teist tunnet ja mõttekest.
Üks neist oli mõte, et Teede on vist õnnetu suhte tõttu kire objektist eemaldunud ning see kogumik peaks olema püüd tolle mehe tähelepanu saada. Igatahes pole tegu millestki ülesaamisega, vaid sellesse klammerdumisega. Jälle ja jälle figureerib luuletustes enteriklahv, mis on löönud tegelikult päevikuvormi kuuluvad mõtted kaheks-kolmeks ja ladunud puuriidana paberile. Need pole luuletused, kuigi võib väidelda, mis see luuletamine siis üldse on. Praegu on see lihtsalt eneseotsingute meediumiks, kus Teede näib melanhoolselt mõtisklevat enda kui naise rolli üle tema elu punktis, kus ees terendab keskiga.
See on vastik, kammitsev armastus, mis aheldatud vanadesse fotodesse, kortermajadesse ja valitsevasse emotsionaalsesse segadusse. Uuesti ja uuesti sunnib ta lugema erakirju ja -mõtteid, mida ei tahaks lugeda see meeski. Ja täiesti arusaadavalt. Armuvalu pole viljakaim materjal, sest see sööb ennast. Samas on seda materjali inimeste eludes vist ka enim, mis viib järelduseni, et inimesed ei oska ennast armastada ja muudavad kellegi teise oma kinnisidee objektiks. Paar rida tekitasid konkreetselt füüsiliselt halva tunde:
"nagu veel üks ring okastraati ümber mu südame
nagu viimane valus hellus mille lasen lahti ja saadan ära" (lk. 25)
See on nii piinlik. Olen ise luuletaja. Selle üürikese karjääri vältel olen aru saanud, et üks oskus luuletamise juures on suutlikkus end tagasi hoida. Lihtsalt hoia end tagasi. Ära anna järele kõige banaalsematele instinktidele. Ära kirjuta selliseid asju. Peale labasuse on selles veel nartsissismi, enda "ränga valu" imetlemist ja piinatud poetessi mängimist. Ma ei tea, kuidas neid asju pehmemalt öelda. Ma arvan, et ei tohikski. Kas luule on siis selline tarbekaup nagu Marveli filmid, mida tõsiselt kritiseerida ei tohi? Kriitikata luulekultuur on mu arust just sääraste luulekogude tekkeni viinud. Kroon on devalveeritud ja sellest oleme me kõik palju vaesemad.
"vihm tähendab soojust
on oktoobri lõpp
kallab ja ma ei pea
tassima puid ega tegema tuld
joon hommikuni õlut
poen teki alla ja kuulan
telefonist soome poppi" (lk. 56)
Davai.
Teine, kõvakaaneline kogumik pole Kivisildniku kirjastuse alt. Selles teises, kõvakaanelises, pole enam mingit armuhala. Ei tea miks jättis Teede selle Kivisildniku manu. Kivisildnik ütles mulle kunagi aastaid tagasi mu esimeste luuletuste käsikirja peale, et pean põhimõtteliselt nüüd tema õpipoisiks hakkama või muidu ei tule minust mingit muud luuletajat kui nukralt õllekapa taga vesiseid värsse treiv pajats."When I left you, I was but the learner; now I am the master." Sedasi ütles Darth Vader ja nõnda tunnen end ka mina. Kas Teede "Pikad mehed, pikad elud" on siis Kivisildniku taktikepi all treenitud poetessi tulem või misasi? Sest "Kaks punkt null" on ilma suhtehalata. Mitte, et see seda paremaks teeks.
Tegu on tavalise eesti noore tüdruku skämmiga, kus päevikumärkmed või lühijutud on tehtud enteri noaga luulesalatiks. Tegu pole valgustava lugemisega, mis tekitaks sisekaemusi. Eesti popluuletajatel on mingi kindel biit, mis koosneb depressioonist, paneelmajadest ja eksistentsiaalsest kriisist ja sellega ollakse harjunud. Et see ongi eesti luule. Muidugi on veel Kareva/ Ehini piparkoogivorm, mis on udune. Teedel on suitsune.
Kui "Pikad mehed" käsitles armukatsumusi mingi mehega, siis nüüd süveneb Teede oma argielu müstikasse. Et kes ta siis on ja mida ta teeb. Mis on mu olemus? Mida ma teen ja kas see on ikke õige. Sellist teematrajektoori vaadates võib olla üpris kindel, et järgmine luulekogu on saadud lapsest. "Pikkades meestes" inimene sisenes Teedesse, tulevases inimene lahkub Teedest. Ja jälle saavad sisemonoloogid maskeeritud luuletusteks, mis ei anna lugejale midagi. Lihtsalt mõtled, et mida see kõik tähendab. Et miks ta kirjutab neid asju ja et miks ma neid loen.
Need on mustad, sassis mõtted. Iroonilised, katsumusi rõhutavad ja morbiidsed. Üksik, eksinud naine keset karjääre ja Eesti armetust. Aasta aastalt ilmub sellist materjali. Selles mõttes tabab Teede teatud ajatuse ja tsüklisse sattumise nooti: vanavanaemal oli raske, emal oli raske, tal on raske, raske, raske. Sõidan Uberiga nuttes, paneelmajas lonks õlut. Need on nagu Tanel Padari luuletused.
Üks kultuuritoimetaja ütles, et ta ei taha eriti mulle arvustamiseks teoseid anda, sest ma olen liiga kuri. Kas ma olen siis liiga kuri või on eesti luule lihtsalt nii lootusetult surnud, et vähimgi katse seda tõsiselt adresseerida viib konnatiigis mingite tsunamideni? Et on vaikiv kokkulepe selle üle, et Sirp ei avalda näiteks Marveli filmide arvustusi, vaid need jäävad Ekspressi Areeni veergudele. Või kas siis laskuda alternatiivi: kirjutada mittemidagiütlev arvustus ("oli häid ja ka halbu hetki") ning eelistada kellegi mittesolvamist luule olemuse austamisele?
Mul on tunne, et Teede petab mind, kui ta kirjutab. Et sellised asjad ilmuvadki ainult seetõttu, et kedagi ei huvita ja kõigil on raske. Aga elama ju peab. Aga kas ikka peab? Kas ikka peaks avaldama? Lihtsalt automaatselt. Ma tahan küsida, et kas poleks olnud palju parem, kui Kivisildnik oleks rohkem joonud ja vähem kirjastanud? Kõik need luulevihikud jäävad kunagi pööningule seisma nagu vanad Nõukogude Naised. Väliselt tundub, nagu oleks luule ja luule on ju kultuur, eks. Aga tegelt on see masendav sisemonoloog vaesusest ja hirmudest, mis ei tõsta lugejat kannatustest kõrgemale ega inspireeri. Seda on paha lugeda, sest see luule nõuab teesklust. Selline luule nõuab, et sa teeskleksid kaasa. "Jaa, selles on häid kohti, aga mõned konarused ka!" Ei, see on üdini kehv ja võlts. Minu arust.
Andra, anna mulle andeks, aga ma ei suuda enam.
### Response:
Arvustus. Andra, anna mulle andeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sügisel avatava Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktoriks valitud Irina Putkonen teatas kolmapäeva õhtul, et lahkub ametist. Samal päeval rääkis Reps riigikogus arupärimistele vastates, et uue direktori leidmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss.
Reps ütles neljapäeval ERR-ile, et kuna koolile on vaja hakata õpetajaid otsima, võib sellega tegelema hakata komisjon, mis koosneb ministeeriumi, kohalike võimude ja haridusasutuste esindajatest.
Praegu ei ole sobivat direktorikandidaati Repsi sõnul veel leitud.
"Ministeeriumi eksperdid soovitavad leida Kohtla-Järve riigigümnaasiumile direktoriks mitte kohaliku inimese, vaid kellegi väljastpoolt. Praegu on veel suur küsimus, kes selleks inimeseks saab. Sellist kandidaati praegu pole," tunnistas haridusminister.
Haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurm ütles, et direktori valimine peab olema võimalikult läbipaistev.
"Loodame, et hiljemalt kahe kuu pärast on uus juht ametis. Ka vahepealsel ajal ei jää kooli asutamise ettevalmistustööd soiku ja lahkuva direktori asemele leitakse ajutiselt sobiv inimene neid ülesandeid täitma," kinnitas Kurm.
Ta lisas, et avaliku konkursi õnnestumiseks suhtleb ministeerium kindlasti ka kohaliku kogukonnaga ja küsib soovitusi, kes võiks olla sobiv koolijuht, et teha headele kandidaatidele ettepanek konkursil osaleda.
Mailis Reps vastas küsimusele, kas ministeerium muretseb rahvusliku konflikti pärast Kohtla-Järvel, et loomulikult.
"Riigigümnaasiumi loomisel tuleb teha nii, et kõik tunneksid end hästi. Gümnaasiumis saab sada protsenti eesti keeles õppida. Tulevad eestikeelsed kursused, venekeelsed kursused, samuti võimalus õppida 60/40 süsteemi järgi. Samas mõistame me kõik, et küsimus ei ole õppekavas, vaid emotsioonides. Peame üheskoos sammhaaval töötama," lausus ta.
Narvas peaks riigigümnaasium avatama õppeaastal 2022/2023 ning haridusministeerium oletab, et seal võib tekkida veel teravam konflikt kui Kohtla-Järvel.
"Meil on kuus kuud direktori leidmiseks. Parim variant oleks see, kui direktor valitaks välja ja alustaks kavadega tööd juba gümnaasiumi ehitamise ajal, seepärast kuulutame varsti konkursi välja," sõnas Reps. | Reps: Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor võiks tulla väljastpoolt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sügisel avatava Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktoriks valitud Irina Putkonen teatas kolmapäeva õhtul, et lahkub ametist. Samal päeval rääkis Reps riigikogus arupärimistele vastates, et uue direktori leidmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss.
Reps ütles neljapäeval ERR-ile, et kuna koolile on vaja hakata õpetajaid otsima, võib sellega tegelema hakata komisjon, mis koosneb ministeeriumi, kohalike võimude ja haridusasutuste esindajatest.
Praegu ei ole sobivat direktorikandidaati Repsi sõnul veel leitud.
"Ministeeriumi eksperdid soovitavad leida Kohtla-Järve riigigümnaasiumile direktoriks mitte kohaliku inimese, vaid kellegi väljastpoolt. Praegu on veel suur küsimus, kes selleks inimeseks saab. Sellist kandidaati praegu pole," tunnistas haridusminister.
Haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurm ütles, et direktori valimine peab olema võimalikult läbipaistev.
"Loodame, et hiljemalt kahe kuu pärast on uus juht ametis. Ka vahepealsel ajal ei jää kooli asutamise ettevalmistustööd soiku ja lahkuva direktori asemele leitakse ajutiselt sobiv inimene neid ülesandeid täitma," kinnitas Kurm.
Ta lisas, et avaliku konkursi õnnestumiseks suhtleb ministeerium kindlasti ka kohaliku kogukonnaga ja küsib soovitusi, kes võiks olla sobiv koolijuht, et teha headele kandidaatidele ettepanek konkursil osaleda.
Mailis Reps vastas küsimusele, kas ministeerium muretseb rahvusliku konflikti pärast Kohtla-Järvel, et loomulikult.
"Riigigümnaasiumi loomisel tuleb teha nii, et kõik tunneksid end hästi. Gümnaasiumis saab sada protsenti eesti keeles õppida. Tulevad eestikeelsed kursused, venekeelsed kursused, samuti võimalus õppida 60/40 süsteemi järgi. Samas mõistame me kõik, et küsimus ei ole õppekavas, vaid emotsioonides. Peame üheskoos sammhaaval töötama," lausus ta.
Narvas peaks riigigümnaasium avatama õppeaastal 2022/2023 ning haridusministeerium oletab, et seal võib tekkida veel teravam konflikt kui Kohtla-Järvel.
"Meil on kuus kuud direktori leidmiseks. Parim variant oleks see, kui direktor valitaks välja ja alustaks kavadega tööd juba gümnaasiumi ehitamise ajal, seepärast kuulutame varsti konkursi välja," sõnas Reps.
### Response:
Reps: Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor võiks tulla väljastpoolt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi kaitsevägi teatas kolmapäeval avaldatud raportis, et Venemaa Il-20 tüüpi luurelennuk ja kaks hävituslennukit Su-27 tungisid Läänemere kohal Blekinge ranniku juures, Karlshamnist lõunas Rootsi õhuruumi. Vene lennukid olevat lennanud Rootsi õhuruumis lühikest aega, vahendas Yle.
Kaitsevägi on teinud sellel teemal raporti ka Rootsi valitsusele. Täpsemat ülevaadet juhtunud pole veel avalikustatud.
Märkimisväärne on see, et Karlshamni lähistel asuvad näiteks Karlskrona mereväebaas ja Kallinge õhuväebaas.
Venemaa meedia edastas aga neljapäeval, et Vene hävituslennukil tuli tuvastada ja eemale peletada Rootsi Gulfstreami luurelennukit, mis olevat Läänemere kohal lähenenud Vene piirile.
Infoagentuuri TASS väitel olevat olnud Rootsi luurelennuki transponder välja lülitatud. Juhtumi kuupäeva Vene meedias ei mainitud. | Rootsi süüdistab Vene sõjalennukeid piiririkkumises, Moskva väidab muud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi kaitsevägi teatas kolmapäeval avaldatud raportis, et Venemaa Il-20 tüüpi luurelennuk ja kaks hävituslennukit Su-27 tungisid Läänemere kohal Blekinge ranniku juures, Karlshamnist lõunas Rootsi õhuruumi. Vene lennukid olevat lennanud Rootsi õhuruumis lühikest aega, vahendas Yle.
Kaitsevägi on teinud sellel teemal raporti ka Rootsi valitsusele. Täpsemat ülevaadet juhtunud pole veel avalikustatud.
Märkimisväärne on see, et Karlshamni lähistel asuvad näiteks Karlskrona mereväebaas ja Kallinge õhuväebaas.
Venemaa meedia edastas aga neljapäeval, et Vene hävituslennukil tuli tuvastada ja eemale peletada Rootsi Gulfstreami luurelennukit, mis olevat Läänemere kohal lähenenud Vene piirile.
Infoagentuuri TASS väitel olevat olnud Rootsi luurelennuki transponder välja lülitatud. Juhtumi kuupäeva Vene meedias ei mainitud.
### Response:
Rootsi süüdistab Vene sõjalennukeid piiririkkumises, Moskva väidab muud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Medalid jagati lõpuspurdis, kus peale jäi itaallane Luca Del Fabbro, edestades 0,4 sekundiga norralast Haavard Mosebyt ja 0,5 sekundiga šveitslast Cyril Fändrichi. Esimesena jäi medalita ameeriklane Gus Schumacher, kaotades võitjale 0,7 sekundiga. Kümne sekundi sisse mahtus koguni 11 sportlast.
Tõusvas joones liikunud Himma lõpetas 40. kohaga, kaotades Del Fabbrole 4.39,4. Art Kristjan Olesk sai 49. (+7.25,8) ja Christopher Kalev 53. koha (+8.34,2).
Sõidu lõpetas 64 noormeest. | Himma oli juunioride MM-il 40., esikolmik mahtus 0,5 sekundi sisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Medalid jagati lõpuspurdis, kus peale jäi itaallane Luca Del Fabbro, edestades 0,4 sekundiga norralast Haavard Mosebyt ja 0,5 sekundiga šveitslast Cyril Fändrichi. Esimesena jäi medalita ameeriklane Gus Schumacher, kaotades võitjale 0,7 sekundiga. Kümne sekundi sisse mahtus koguni 11 sportlast.
Tõusvas joones liikunud Himma lõpetas 40. kohaga, kaotades Del Fabbrole 4.39,4. Art Kristjan Olesk sai 49. (+7.25,8) ja Christopher Kalev 53. koha (+8.34,2).
Sõidu lõpetas 64 noormeest.
### Response:
Himma oli juunioride MM-il 40., esikolmik mahtus 0,5 sekundi sisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Algamas on Eesti kaasaegse merendusajaloo kõige suurem populaarteaduslik ekspeditsioon, millega tuuakse taas päevavalgele Saaremaal sündinud Fabian Gottlieb von Bellingshauseni ajalooline reis ja tähistatakse Antarktise avastamise 200. aastapäeva," seisab meremuuseumi kutses ajakirjanikele.
Ettevõtmisega seotud reisimees Tiit Pruuli oli neljapäeval ERR-iga vesteldes kidakeelne. "Kõik saab teatavaks pühapäeval," lausus ta. Ta tunnistas vaid, et päris täpselt 751 päeva kestnud uurimisretke ei järgita.
Tallinnas meremuuseumis toimuval pressikonverentsil osalevad lisaks Pruulile meremuuseumi juht Urmas Dresen ja presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo, kes oli ümbermaailmareisil jahil "Lennuk" tüürimeheks.
Soetatud purjelaev saabub Tallinnasse suvel ja seatakse pikaks retkeks valmis. Meremuuseumi koostööpartneriks on Thetis Ekspeditsioonid.
Ka sõidu alguskuupäeva ei soostunud asjaosalised avalikustama, aga Bellingshausen asus teele 1819. aasta 4. juulil. Tagasi saabus ta 5. augustil 1821. aastal.
Raamatus "Kaks uurimisreisi Lõuna-Jäämeres" Bellingshausen: "Oma reisi ajal avastasime 29 saart, neist lõuna külmas vööndis kaks, lõuna parasvöötmes kaheksa ja kuumas vööndis 19; avastasime ühe korallimadala laguuniga."
Saksa geograaf August Heinrich Petermann kirjutas 1867 aastal: "Selle teene eest võib Bellingshauseni nime seada Kolumbuse ja Magalhaesi nime kõrvale, kes ei taganenud raskuste ja nende eelkäijate poolt loodud kujuteldavate takistuste ees."
Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis 20. septembril 1778. aastal Saaremaal Lahetaguse mõisas. Ta suri 1852. aasta 25. jaanuaril Kroonlinnas. Ta oli üks esimesi Antarktist näinud mehi.
Lahetagusel ja Pilgusel on Bellingshauseni mälestuskivi, mis avati vastavalt 1968 ja 1978. Tallinnas Pikk tänav 28 avati talle 1978 bareljeeftahvel. Tema järgi on nime saanud Bellingshauseni meri, Bellingshauseni nõgu, Bellingshauseni saar ja kraater Kuu tagaküljel. | Meremuuseum teeb Bellingshauseni Antarktika ekspeditsiooni auks mereretke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Algamas on Eesti kaasaegse merendusajaloo kõige suurem populaarteaduslik ekspeditsioon, millega tuuakse taas päevavalgele Saaremaal sündinud Fabian Gottlieb von Bellingshauseni ajalooline reis ja tähistatakse Antarktise avastamise 200. aastapäeva," seisab meremuuseumi kutses ajakirjanikele.
Ettevõtmisega seotud reisimees Tiit Pruuli oli neljapäeval ERR-iga vesteldes kidakeelne. "Kõik saab teatavaks pühapäeval," lausus ta. Ta tunnistas vaid, et päris täpselt 751 päeva kestnud uurimisretke ei järgita.
Tallinnas meremuuseumis toimuval pressikonverentsil osalevad lisaks Pruulile meremuuseumi juht Urmas Dresen ja presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo, kes oli ümbermaailmareisil jahil "Lennuk" tüürimeheks.
Soetatud purjelaev saabub Tallinnasse suvel ja seatakse pikaks retkeks valmis. Meremuuseumi koostööpartneriks on Thetis Ekspeditsioonid.
Ka sõidu alguskuupäeva ei soostunud asjaosalised avalikustama, aga Bellingshausen asus teele 1819. aasta 4. juulil. Tagasi saabus ta 5. augustil 1821. aastal.
Raamatus "Kaks uurimisreisi Lõuna-Jäämeres" Bellingshausen: "Oma reisi ajal avastasime 29 saart, neist lõuna külmas vööndis kaks, lõuna parasvöötmes kaheksa ja kuumas vööndis 19; avastasime ühe korallimadala laguuniga."
Saksa geograaf August Heinrich Petermann kirjutas 1867 aastal: "Selle teene eest võib Bellingshauseni nime seada Kolumbuse ja Magalhaesi nime kõrvale, kes ei taganenud raskuste ja nende eelkäijate poolt loodud kujuteldavate takistuste ees."
Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis 20. septembril 1778. aastal Saaremaal Lahetaguse mõisas. Ta suri 1852. aasta 25. jaanuaril Kroonlinnas. Ta oli üks esimesi Antarktist näinud mehi.
Lahetagusel ja Pilgusel on Bellingshauseni mälestuskivi, mis avati vastavalt 1968 ja 1978. Tallinnas Pikk tänav 28 avati talle 1978 bareljeeftahvel. Tema järgi on nime saanud Bellingshauseni meri, Bellingshauseni nõgu, Bellingshauseni saar ja kraater Kuu tagaküljel.
### Response:
Meremuuseum teeb Bellingshauseni Antarktika ekspeditsiooni auks mereretke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | [Majandusministeeriumis valmiva eelnõu] võimalikuks tagajärjeks on ühe vajaliku ja innovaatilise transpordimeetodi väljasuretamine ning olulised sotsiaalsed kõrvalmõjud. Muudatus võib oma praegusel kujul viia mitte ainult hobisõitjate, vaid ka osakoormusega taksoveoteenust osutavate juhtide kadumiseni Eesti transporditurult," seisab Taxify kaasasutaja Martin Villigi pöördumises muudatuse eestvedajale, majandusminister Kadri Simsonile, vahendab ajaleht.
Taxify leiab, et kui riik ühistranspordiseaduse tõesti ära muudab, saaksid platvormid edaspidi vahendada vaid "klassikalisi" taksosid – see tähendaks sõidujagamise ajastu lõppu Eestis.
Taxify ja Uberi põhimõte tegevuse algusest peale on olnud, et nemad on vaid sõitude vahendajad ega vastuta ise muu kui kvaliteetse IT-teenuse ehk rakenduste eest. Kõik kohustused on riik seaduses pannud kliendiga otseselt kokku puutuvatele taksojuhtidele – neil peab olema taksoveoluba, sõidukikaart, teenindajakaart ja nad peavad hoolitsema kindlustusmaksete ja riiklike maksude tasumise ning klientide hea teenindamise eest.
Taxify teatas neljapäeva pärastlõunal, et nende statistika näitab, et üle poole autojuhtidest kasutavad platvormi vähem kui 10 tundi nädalas, ehk on nii-öelda hobijuhid.
Ettevõte leiab, et kui igakuiselt 30 sõitu tegev hobijuht peab ostma 300 sõitu tegeva taksojuhiga sama kalli kindlustuse, on see hobijuhi suhtes ebaõiglane ja sõitmine ei tasu tema jaoks ära.
"Meie soov on jõuda dünaamilise liikluskindlustuseni, kus hobijuhid saaksid kasutada transporditeenuse pakkumiseks mõeldud kindlustust ainult sel ajal, kui nad päriselt transporditeenust pakuvad. Erinevates maailma riikides on see erinevalt lahendatud, võimalik on kindlustusmakset arvestada nii sõltuvalt auto läbisõidust kui platvormi kasutamise ajast. Seni ei ole ükski kindlustusselts Eestis meile sellist teenust pakkuda soovinud," märkis ettevõte pressiteates.
Tallink Takso juhatuse liige Tõnu Uusmaa seevastu ütles, et riiki tuleb tunnustada, et on tekkinud julgus lõpetada hall ja ebaõiglane olukord.
"Kliendile tähendab see kindlust teenuse kvaliteedis - juhi puhtas taustas, euronormidele vastavas autos ja tasutud kindlustuses. Seega taksoturg hakkab korrastuma ning mis peaasi, selle tulemusel tõuseb kindlasti teenuse kvaliteet ja kliendi turvalisus," teatas Uusmaa.
"Sõidujagamine ei ole pelgalt IT-platvorm, tegemist on selgelt taksofirmadega, mille kohta on nüüd olemas ka Euroopa Kohtu otsus. Samas on oluline, et sõidujagamine on toonud endaga kaasa värskust ja uut mõtlemist – teeme sisulist koostööd näiteks Uberiga, kuid küsimus on võrdsetes reeglites ja eelkõige vastutuses sama teenuse osutamise puhul," lisas ta. | Taxify ei soovi võtta vastutust juhtide tausta ja kindlustuse eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
[Majandusministeeriumis valmiva eelnõu] võimalikuks tagajärjeks on ühe vajaliku ja innovaatilise transpordimeetodi väljasuretamine ning olulised sotsiaalsed kõrvalmõjud. Muudatus võib oma praegusel kujul viia mitte ainult hobisõitjate, vaid ka osakoormusega taksoveoteenust osutavate juhtide kadumiseni Eesti transporditurult," seisab Taxify kaasasutaja Martin Villigi pöördumises muudatuse eestvedajale, majandusminister Kadri Simsonile, vahendab ajaleht.
Taxify leiab, et kui riik ühistranspordiseaduse tõesti ära muudab, saaksid platvormid edaspidi vahendada vaid "klassikalisi" taksosid – see tähendaks sõidujagamise ajastu lõppu Eestis.
Taxify ja Uberi põhimõte tegevuse algusest peale on olnud, et nemad on vaid sõitude vahendajad ega vastuta ise muu kui kvaliteetse IT-teenuse ehk rakenduste eest. Kõik kohustused on riik seaduses pannud kliendiga otseselt kokku puutuvatele taksojuhtidele – neil peab olema taksoveoluba, sõidukikaart, teenindajakaart ja nad peavad hoolitsema kindlustusmaksete ja riiklike maksude tasumise ning klientide hea teenindamise eest.
Taxify teatas neljapäeva pärastlõunal, et nende statistika näitab, et üle poole autojuhtidest kasutavad platvormi vähem kui 10 tundi nädalas, ehk on nii-öelda hobijuhid.
Ettevõte leiab, et kui igakuiselt 30 sõitu tegev hobijuht peab ostma 300 sõitu tegeva taksojuhiga sama kalli kindlustuse, on see hobijuhi suhtes ebaõiglane ja sõitmine ei tasu tema jaoks ära.
"Meie soov on jõuda dünaamilise liikluskindlustuseni, kus hobijuhid saaksid kasutada transporditeenuse pakkumiseks mõeldud kindlustust ainult sel ajal, kui nad päriselt transporditeenust pakuvad. Erinevates maailma riikides on see erinevalt lahendatud, võimalik on kindlustusmakset arvestada nii sõltuvalt auto läbisõidust kui platvormi kasutamise ajast. Seni ei ole ükski kindlustusselts Eestis meile sellist teenust pakkuda soovinud," märkis ettevõte pressiteates.
Tallink Takso juhatuse liige Tõnu Uusmaa seevastu ütles, et riiki tuleb tunnustada, et on tekkinud julgus lõpetada hall ja ebaõiglane olukord.
"Kliendile tähendab see kindlust teenuse kvaliteedis - juhi puhtas taustas, euronormidele vastavas autos ja tasutud kindlustuses. Seega taksoturg hakkab korrastuma ning mis peaasi, selle tulemusel tõuseb kindlasti teenuse kvaliteet ja kliendi turvalisus," teatas Uusmaa.
"Sõidujagamine ei ole pelgalt IT-platvorm, tegemist on selgelt taksofirmadega, mille kohta on nüüd olemas ka Euroopa Kohtu otsus. Samas on oluline, et sõidujagamine on toonud endaga kaasa värskust ja uut mõtlemist – teeme sisulist koostööd näiteks Uberiga, kuid küsimus on võrdsetes reeglites ja eelkõige vastutuses sama teenuse osutamise puhul," lisas ta.
### Response:
Taxify ei soovi võtta vastutust juhtide tausta ja kindlustuse eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nilsson sai vigastada Otepää sprindi poolfinaalis, kui tegi norralanna Maiken Caspersen Fallat edestada soovides meeleheitliku spagaadi ja rebestas reielihast, seetõttu pidi ta ka finaalist loobuma.
"Vigastused tulevad harva sobival ajal ja ka seekord pole nii läinud. Minu kannatlikkus pannakse tõsiselt proovile, aga proovin võtta ühe päeva korraga," ütles Nilsson pressiteate vahendusel.
Instagrami postitas Nilsson pildi lennukiaknast tehtud õhtutaevast ja kirjutas: "Öeldakse, et pilvede kohal on taevas alati sinine. Aga seda võib olla raske uskuda, kui ise seda ei näe."
Mullu PyeonChangis sprindi olümpiakulla võitnud 25-aastane rootslanna on tänavusel hooajal viiest lõpetatud sprindist võitnud neli. 2015. aasta MM-il võitis ta sprindis hõbeda, kaks aastat tagasi aga diskvalifitseeriti ta poolfinaalis.
"Võimalus, et ta saab MM-ile minna, on väga väike," tunnistas Rootsi koondise peatreener Rikard Grip. "Aga me ei taha seda veel ka välistada."
Maailmameistrivõistlused algavad Seefeldis 19. veebruaril. | Otepääl viga saanud suursoosik jääbki ilmselt MM-ilt kõrvale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nilsson sai vigastada Otepää sprindi poolfinaalis, kui tegi norralanna Maiken Caspersen Fallat edestada soovides meeleheitliku spagaadi ja rebestas reielihast, seetõttu pidi ta ka finaalist loobuma.
"Vigastused tulevad harva sobival ajal ja ka seekord pole nii läinud. Minu kannatlikkus pannakse tõsiselt proovile, aga proovin võtta ühe päeva korraga," ütles Nilsson pressiteate vahendusel.
Instagrami postitas Nilsson pildi lennukiaknast tehtud õhtutaevast ja kirjutas: "Öeldakse, et pilvede kohal on taevas alati sinine. Aga seda võib olla raske uskuda, kui ise seda ei näe."
Mullu PyeonChangis sprindi olümpiakulla võitnud 25-aastane rootslanna on tänavusel hooajal viiest lõpetatud sprindist võitnud neli. 2015. aasta MM-il võitis ta sprindis hõbeda, kaks aastat tagasi aga diskvalifitseeriti ta poolfinaalis.
"Võimalus, et ta saab MM-ile minna, on väga väike," tunnistas Rootsi koondise peatreener Rikard Grip. "Aga me ei taha seda veel ka välistada."
Maailmameistrivõistlused algavad Seefeldis 19. veebruaril.
### Response:
Otepääl viga saanud suursoosik jääbki ilmselt MM-ilt kõrvale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Airbusil on Ühendkuningriigis praegu umbes 14 000 töötajat, muuhulgas Filtonis Inglismaal ja Broughtonis Wales'is, kus arendatakse ja toodetakse tiibu.
"Kui tuleb leppeta Brexit, peab Airbus tegema Ühendkuningriigi jaoks tõenäoliselt väga kahjulikke otsuseid," hoiatas Enders firma veebilehel avaldatud videos.
Airbus on varemgi korduvalt hoiatanud, et Brexiti korral võib firma viia investeeringud Ühendkuningriigist välja. Enders väljendas pahameelt ka peaminister Theresa May Brexiti-strateegia üle.
"See on häbiväärne, et enam kui kaks aastat pärast 2016. aasta referendumi tulemusi ei ole ettevõtetel endiselt võimalik korralikult tulevikuks valmistuda," manitses ta.
"Meie ja paljud meie kaaslased oleme korduvalt palunud selgust. Meil pole siiani aimugi, mis tegelikult toimub," lisas Airbusi tegevjuht.
Enders ärgitas britte ka mitte kuulama "Brexiti-pooldajate hullumeelsust", et Airbus jääb igaveseks Ühendkuningriiki.
"Palun ärge kuulake Brexiti-pooldajate hullumeelset väidet, et kuna meil on siin tehased, siis me ei koli ja jääme alati siia. Nad eksivad," sõnas ta. .
"Loomulikult ei ole võimalik meie suuri Ühendkuningriigi tehaseid üles korjata ja kohe mujale maailma viia. Lennundus on aga pikaajaline äri ja leppeta Brexiti korral peaks me tulevikus investeeringuid mujale suunama," lisas Enders. | Airbus: Briti valitsuse Brexiti strateegia on häbiväärne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Airbusil on Ühendkuningriigis praegu umbes 14 000 töötajat, muuhulgas Filtonis Inglismaal ja Broughtonis Wales'is, kus arendatakse ja toodetakse tiibu.
"Kui tuleb leppeta Brexit, peab Airbus tegema Ühendkuningriigi jaoks tõenäoliselt väga kahjulikke otsuseid," hoiatas Enders firma veebilehel avaldatud videos.
Airbus on varemgi korduvalt hoiatanud, et Brexiti korral võib firma viia investeeringud Ühendkuningriigist välja. Enders väljendas pahameelt ka peaminister Theresa May Brexiti-strateegia üle.
"See on häbiväärne, et enam kui kaks aastat pärast 2016. aasta referendumi tulemusi ei ole ettevõtetel endiselt võimalik korralikult tulevikuks valmistuda," manitses ta.
"Meie ja paljud meie kaaslased oleme korduvalt palunud selgust. Meil pole siiani aimugi, mis tegelikult toimub," lisas Airbusi tegevjuht.
Enders ärgitas britte ka mitte kuulama "Brexiti-pooldajate hullumeelsust", et Airbus jääb igaveseks Ühendkuningriiki.
"Palun ärge kuulake Brexiti-pooldajate hullumeelset väidet, et kuna meil on siin tehased, siis me ei koli ja jääme alati siia. Nad eksivad," sõnas ta. .
"Loomulikult ei ole võimalik meie suuri Ühendkuningriigi tehaseid üles korjata ja kohe mujale maailma viia. Lennundus on aga pikaajaline äri ja leppeta Brexiti korral peaks me tulevikus investeeringuid mujale suunama," lisas Enders.
### Response:
Airbus: Briti valitsuse Brexiti strateegia on häbiväärne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailmas tervikuna peaks vähenema tarbitava liha hulk poole võrra, tarbitavate taimsete valkude ja köögiviljade hulk aga kahekordistuma. Nädalas võiks soovituste kohaselt süüa punast liha seega vaid sada grammi. See vastab näiteks keskmist mõõtu burgerile. Kala või linnuliha võib süüa kaks korda rohkem ehk umbes 200 grammi.
Võrdlusena sõi iga inimene Eestis 2017. aastal sea- ning veise- ja lambaliha keskmiselt kokku peaaegu 54 kilogrammi. Sõltuvalt täpsest piirkonnast erineb jõupingutuste ulatus seega märkimisväärselt. Eurooplased tervikuna peaksid vähendama söödava loomaliha hulka 77 protsenti ja sööma 15 korda rohkem pähkleid ja seemneid, et anda kliimamuutuste pehmendamiseks oma õiglane panus.
Komisjon eesotsas Walter Willettiga Harvardi Meditsiinikoolist juhtis samas tähelepanu, et toidusedeli muutmisest tõuseks kasu ka inimestele endile. Hinnanguliselt sureb ebatervisliku toidu söömise tõttu oodatust varem 11 miljonit inimest.
Toitumissoovitused sarnanevad autorite sõnul näiteks Vahemere toidusedelile. Teisalt napib Vahemere toidusedeli kasulikkuse kohta põhjapanevaid uuringuid. 2013. aastal selle põhjalikkuse ja ulatuse tõttu rohkelt kõneainet leidnud PREDIMEDI uuring eemaldati möödunud aasta juunis teaduskirjandusest. Autorid ei juhuslikustanud uuritavaid katserühmi piisavalt hästi.
Parandatud artiklis oli töörühm siiski veendunud, et Vahemere dieet vähendas koos täiendavalt pähklite söömise ja oliiviõli tarbimisega võrreldes lihtsalt rasva tarbimise vähendamisega südamerikete arvu.
Päevas tarbitavate rasvade ja süsivesinike osakaalu poolest langevad nüüd esitletud toitumissoovitused kokku Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega. Samuti selgus hiljutisest metaanalüüsist, et päevas rohkem kiudaineid ja täisteratooteid süües väheneb nii üldine suremus ning risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, soolevähki ja II tüüpi diabeeti.
Samas on toonud teised eksperdid toitumissoovitusi kommenteerides välja, et eeldiabeediga inimeste jaoks moodustavad süsivesikud liiga suure osa. Toitumiskonsultant ja psühhiaater Georgia Ede viitas lisaks, et autorite analüüs põhineb kliiniliste katsete asemel liigselt epidemioloogilistel uuringutel. Need ei pruugi anda valdkonna keerukuse tõttu põhjuse ja tagajärje seostest täpset ülevaadet.
Vältimatu probleem
Üleilmse temperatuuritõusu pidurdamisel on aga muutused toidu tootmises ja toidusedelis vältimatud. Möödunud aasta novembris avaldatud raporti kohaselt moodustavad toidu tootmisega seotud emissioonid maailma kõigist kasvuhoonegaasidest umbes kolmandiku. Seda on vähem, kui kulub inimeste transpordiks ning hoonete kütmiseks, valgustamiseks ja jahutamiseks.
Kliimamuutuste mõjul tõotab toidu tootmiseks kulutatav energiahulk äärmuslike ilmastikunähtuste ja põudade sagenemise tõttu veelgi kasvatada. Nõnda tuuakse värskes ülevaates ka välja, et aastal 2050 kümne miljardi inimese jätkusuutlikult ära toitmiseks tuleb vähendada ühtlasi raisku mineva toidu hulka poole võrra. Praegu moodustab see toodetavast toidust ligikaudu 15 protsenti. | Teadlased esitlesid planeedisõbralikku toidusedelit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailmas tervikuna peaks vähenema tarbitava liha hulk poole võrra, tarbitavate taimsete valkude ja köögiviljade hulk aga kahekordistuma. Nädalas võiks soovituste kohaselt süüa punast liha seega vaid sada grammi. See vastab näiteks keskmist mõõtu burgerile. Kala või linnuliha võib süüa kaks korda rohkem ehk umbes 200 grammi.
Võrdlusena sõi iga inimene Eestis 2017. aastal sea- ning veise- ja lambaliha keskmiselt kokku peaaegu 54 kilogrammi. Sõltuvalt täpsest piirkonnast erineb jõupingutuste ulatus seega märkimisväärselt. Eurooplased tervikuna peaksid vähendama söödava loomaliha hulka 77 protsenti ja sööma 15 korda rohkem pähkleid ja seemneid, et anda kliimamuutuste pehmendamiseks oma õiglane panus.
Komisjon eesotsas Walter Willettiga Harvardi Meditsiinikoolist juhtis samas tähelepanu, et toidusedeli muutmisest tõuseks kasu ka inimestele endile. Hinnanguliselt sureb ebatervisliku toidu söömise tõttu oodatust varem 11 miljonit inimest.
Toitumissoovitused sarnanevad autorite sõnul näiteks Vahemere toidusedelile. Teisalt napib Vahemere toidusedeli kasulikkuse kohta põhjapanevaid uuringuid. 2013. aastal selle põhjalikkuse ja ulatuse tõttu rohkelt kõneainet leidnud PREDIMEDI uuring eemaldati möödunud aasta juunis teaduskirjandusest. Autorid ei juhuslikustanud uuritavaid katserühmi piisavalt hästi.
Parandatud artiklis oli töörühm siiski veendunud, et Vahemere dieet vähendas koos täiendavalt pähklite söömise ja oliiviõli tarbimisega võrreldes lihtsalt rasva tarbimise vähendamisega südamerikete arvu.
Päevas tarbitavate rasvade ja süsivesinike osakaalu poolest langevad nüüd esitletud toitumissoovitused kokku Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega. Samuti selgus hiljutisest metaanalüüsist, et päevas rohkem kiudaineid ja täisteratooteid süües väheneb nii üldine suremus ning risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, soolevähki ja II tüüpi diabeeti.
Samas on toonud teised eksperdid toitumissoovitusi kommenteerides välja, et eeldiabeediga inimeste jaoks moodustavad süsivesikud liiga suure osa. Toitumiskonsultant ja psühhiaater Georgia Ede viitas lisaks, et autorite analüüs põhineb kliiniliste katsete asemel liigselt epidemioloogilistel uuringutel. Need ei pruugi anda valdkonna keerukuse tõttu põhjuse ja tagajärje seostest täpset ülevaadet.
Vältimatu probleem
Üleilmse temperatuuritõusu pidurdamisel on aga muutused toidu tootmises ja toidusedelis vältimatud. Möödunud aasta novembris avaldatud raporti kohaselt moodustavad toidu tootmisega seotud emissioonid maailma kõigist kasvuhoonegaasidest umbes kolmandiku. Seda on vähem, kui kulub inimeste transpordiks ning hoonete kütmiseks, valgustamiseks ja jahutamiseks.
Kliimamuutuste mõjul tõotab toidu tootmiseks kulutatav energiahulk äärmuslike ilmastikunähtuste ja põudade sagenemise tõttu veelgi kasvatada. Nõnda tuuakse värskes ülevaates ka välja, et aastal 2050 kümne miljardi inimese jätkusuutlikult ära toitmiseks tuleb vähendada ühtlasi raisku mineva toidu hulka poole võrra. Praegu moodustab see toodetavast toidust ligikaudu 15 protsenti.
### Response:
Teadlased esitlesid planeedisõbralikku toidusedelit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastane Gurrutxaga on Baskimaa tippklubi Eibari kasvandik, kes pallinud Hispaania madalamates liigades ning eelmise hooaja teises pooles Soome Kakkoneni klubis Oulu JS Hercules, teatas klubi sotsiaalmeedias.
"Mul on Paidega liitumise üle väga hea meel. Kahe ja poole nädala jooksul on mulje meeskonnast, treeneritest ja treeningutest äärmiselt positiivne ning usun, et see on minu jaoks hea keskkond arenguks," Gurrutxaga. "Koostöö väljakul läheb meil satsis iga päevaga aina paremaks ning soovime tänavu anda kõigile korraliku lahingu. Kogu meeskond teeb tugevat tööd selle nimel, et hooaeg tuleks väga korralik ja saavutaksime oma eesmärgid!"
Gurrutxaga on Paide Linnameeskonna ajaloos esimene hispaanlasest leegionär ja tänavuse hooaja eel viies täiendus. Esindusmeeskonnaga on liitunud ka Gambia ründaja Alassana Jatta, väravavaht Mait Toom, äärekaitsja Karl Mööl ja ründaja Andre Järva. | Paide Linnameeskond lõi käed Hispaania tippklubi kasvandikuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane Gurrutxaga on Baskimaa tippklubi Eibari kasvandik, kes pallinud Hispaania madalamates liigades ning eelmise hooaja teises pooles Soome Kakkoneni klubis Oulu JS Hercules, teatas klubi sotsiaalmeedias.
"Mul on Paidega liitumise üle väga hea meel. Kahe ja poole nädala jooksul on mulje meeskonnast, treeneritest ja treeningutest äärmiselt positiivne ning usun, et see on minu jaoks hea keskkond arenguks," Gurrutxaga. "Koostöö väljakul läheb meil satsis iga päevaga aina paremaks ning soovime tänavu anda kõigile korraliku lahingu. Kogu meeskond teeb tugevat tööd selle nimel, et hooaeg tuleks väga korralik ja saavutaksime oma eesmärgid!"
Gurrutxaga on Paide Linnameeskonna ajaloos esimene hispaanlasest leegionär ja tänavuse hooaja eel viies täiendus. Esindusmeeskonnaga on liitunud ka Gambia ründaja Alassana Jatta, väravavaht Mait Toom, äärekaitsja Karl Mööl ja ründaja Andre Järva.
### Response:
Paide Linnameeskond lõi käed Hispaania tippklubi kasvandikuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaminister Jüri Ratas on lubanud, et Elronile ostetakse vähemalt kolm uut rongi, Kadri Simson pole nii kindlas kõneviisis rääkinud.
Nädala alguses kohtus Simson Elroni juhi Merike Saksaga, kes ütles ERR-ile, et ettevõtte reisijate arv on aasta-aastalt näidanud suurt kasvutrendi ning sellest tulenevalt püsib vajadus uute rongide järele.
"Uute rongide vajaduse teema tõstatus arutelul ministriga. Tõdesime, et otsuse uute rongide ostmiseks saab teha 2020. aasta riigieelarve koostamise käigus. Millal rongid liinile jõuavad ja palju maksavad, sõltub rahalistest võimalustest ja hanke tulemusest," kommenteeris kohtumist Saks.
ETV saates "Esimene stuudio" rõhutas Simson kolmapäeval, et Rail Balticu kõrval ei saa unustada investeeringuid olemasolevasse raudteevõrku, kiiruste tõstmist Tartu suunal ning uus ronge.
Keskerakonna valimisprogrammis on kirjas nii: suurendame Elroni rongiparki täiendava nõudluse rahuldamiseks Tallinn-Tartu, Tallinn-Viljandi ning Tallinn-Narva suunal.
Seega tuleb Elronil oodata 3. märtsi riigikogu valimisi ja sellele järgneva koalitsiooni moodustamist, kes jõuab uute rongide hankimise küsimuseni tõenäoliselt kevadel riigieelarve strateegia koostamise käigus. | Simson ronge ootavale Elronile enne valimisi veksleid välja ei käi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaminister Jüri Ratas on lubanud, et Elronile ostetakse vähemalt kolm uut rongi, Kadri Simson pole nii kindlas kõneviisis rääkinud.
Nädala alguses kohtus Simson Elroni juhi Merike Saksaga, kes ütles ERR-ile, et ettevõtte reisijate arv on aasta-aastalt näidanud suurt kasvutrendi ning sellest tulenevalt püsib vajadus uute rongide järele.
"Uute rongide vajaduse teema tõstatus arutelul ministriga. Tõdesime, et otsuse uute rongide ostmiseks saab teha 2020. aasta riigieelarve koostamise käigus. Millal rongid liinile jõuavad ja palju maksavad, sõltub rahalistest võimalustest ja hanke tulemusest," kommenteeris kohtumist Saks.
ETV saates "Esimene stuudio" rõhutas Simson kolmapäeval, et Rail Balticu kõrval ei saa unustada investeeringuid olemasolevasse raudteevõrku, kiiruste tõstmist Tartu suunal ning uus ronge.
Keskerakonna valimisprogrammis on kirjas nii: suurendame Elroni rongiparki täiendava nõudluse rahuldamiseks Tallinn-Tartu, Tallinn-Viljandi ning Tallinn-Narva suunal.
Seega tuleb Elronil oodata 3. märtsi riigikogu valimisi ja sellele järgneva koalitsiooni moodustamist, kes jõuab uute rongide hankimise küsimuseni tõenäoliselt kevadel riigieelarve strateegia koostamise käigus.
### Response:
Simson ronge ootavale Elronile enne valimisi veksleid välja ei käi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gaim eksis kahe tiiru peale ühel lasul ja lõpetas 25. kohaga, kaotades võitjale 2.21,4. Jälitussõitu jõudis ka Kadri Lehtla, kes pidi käima kahel trahviringil ja sai lõpuks 47. koha, kaotust võitjale kogunes 4.03,0. Susan Külm katkestas enne teist lasketiiru.
Kaksikvõidu võtsid venelannad: Viktoria Slivko edestas 3,7 sekundiga Uljana Kaiševat, mõlemad läbisid lasketiirud puhaste paberitega. Kolmanda koha sai samuti kõik märgid tabanud sakslanna Janina Hettich, kaotades 30,4 sekundiga.
Jälitussõit on kavas laupäeval. | Gaim sai IBU karikaetapil 25. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gaim eksis kahe tiiru peale ühel lasul ja lõpetas 25. kohaga, kaotades võitjale 2.21,4. Jälitussõitu jõudis ka Kadri Lehtla, kes pidi käima kahel trahviringil ja sai lõpuks 47. koha, kaotust võitjale kogunes 4.03,0. Susan Külm katkestas enne teist lasketiiru.
Kaksikvõidu võtsid venelannad: Viktoria Slivko edestas 3,7 sekundiga Uljana Kaiševat, mõlemad läbisid lasketiirud puhaste paberitega. Kolmanda koha sai samuti kõik märgid tabanud sakslanna Janina Hettich, kaotades 30,4 sekundiga.
Jälitussõit on kavas laupäeval.
### Response:
Gaim sai IBU karikaetapil 25. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui peaks leidma Ameerika kommertskino tüvisambad, mille peal hiiglaslik meelelahutustööstus üleval püsib, siis Woody Alleni ja Steven Spielbergi kõrval kerkib sama olulisena esile kahtlemata Clint Eastwood. 88-aastane vanahärra on alates 1960. aastatest pidevalt oma pärandit kasvatanud, astudes nii näitleja kui lavastajana üles kõikvõimalikes filmides. Aastatega on kunagisest vesternistaarist saanud üks USA-meelsemaid lavastajaid üldse - seda nii heas kui halvas.
Tema viimase kümne aasta lavastajatöid vaadates on raske rääkida üheülbalisusest - neo-noir krimiloost filmis "Vahetus" ("Changeling") on ta liikunud propagandistliku "Ameerika snaiprini", kuhu vahele jääb hulk žanrilisi ja temaatilisi katsetusi. Üks ühendav joon Eastwoodi puhul aga on: teda on alati iseloomustanud teatav paatos, mis paistab küll silma pigem tema lahjemates töödes. Eriti lõi see välja valusalt tappa saanud tõsielupõneviku "Kell 15.17 Pariisi" ja lennukithrilleri "Sully" puhul, kus üleelusuurused emotsioonid matsid muud filmilikud väärtused enda alla.
Kõike varemmainitut arvestades oleks võinud "Muulale" seada teatavad ootused, kuid sarnaselt "Gran Torinoga" eiras Eastwood uue filmi puhul Hollywoodi kinotööstuse reegleid ja tegi täpselt sellise filmi, nagu ise tahtis. Vanameistri filmograafiat arvestades on siiski tegemist üsna ainulaadse filmiga. Ühelt poolt on "Muul" küll isiklik ja õrn väikelinnadraama, sarnanedes tema tugevaimate linalugudega, kuid narkomuula temaatika, mis sündmustiku käima lükkab, võtab kohati nii jaburaid ja jantlikke pöördeid, et ajab irvitama ja nullib tõsiseltvõetavuse. Võib-olla paistab see absurdsus kätte ka treilerist ja sünopsisest, sest kodumaine kinopublik on filmi üsna leigelt vastu võtnud.
See võib tunduda kui etteheide, aga pigem vastupidi - "Muula" lollakas süžee, kus vanamees veab narkot ja lööb raha laiaks, on lõbus ja südantsoojendav, sest peagi 90-aastaseks saav Clint Eastwood suudab enda üle pretensioonitult nalja heita. Hetked, kui vanatoi tantsib koos poolpaljaste latiinotüdrukutega või kinnitab iga uue narkoveo juures, et "õpib järgmiseks korraks SMS'ide saatmise ära", on mõnusalt naiivsed, kuid mitte tingimata naljana mõeldud. Sellest kiirgab elutervet suhtumist ja vitaalsust, millele suudavad vähesed temavanused vastu panna. Kui palju on filmilegende, kes oleksid valmis tõsise näoga Frank Sinatra klassikuid viisist mööda laulma? Ilmselt mitte eriti palju.
Üllataval kombel asetub "Muul" aga laiemasse n-ö vanamehefilmide ritta, olles ootamatult sarnane just Robert Redfordi pika filmikarjääri finaaliga, Daniel Lovery filmiga "Old Man and the Gun", mis räägib loo 70-aastasest parandamatust pangaröövlist. On see märk mingist uuest trendist või mitte, ma ei tea, aga vähemalt need näited - kuhu kõrvale sobib hästi ka John Carroll Lynchi "Lucky" - kinnitavad, et filmimaailma suurkujud võivad veel virutada nii ootamatult särtsakate lugudega, et teevad ära kõigile noortele ja ilusatele näitlejatele. Aitab siledatest nägudest ja prinkidest musklitest, uus mood on hoopis krimpsus vanamehed!
"Lucky" ja "Old Man and the Guni" kõrval on "Muul" kindlasti veidram ja tehniliselt logisevam film - stsenaarium on kohati nii lohakalt kokku pandud, et ajab enda väljapaistvate traagelniitidega lausa naerma. Samal ajal ei lõhu see kuidagi tervikut, sest Clint Eastwood ei olegi täpsuse ja lihvituse eesmärgiks võtnud, vaid on täie raha eest lõbutsenud. See tähendab ka, et kadunud on kogu pro-Ameerika rõvemagus suhkruvatt - pigem on Bradley Cooperi juhitud politseijõude kujutatud filmis täielike jobudena, kes vahivad enamik ajast üksteisele lollide nägudega otsa, meenutades arvutimängude arulagedaid pahalasi. Arulagedate võimude kiuste saabki tuksuda elav narkovõrgustik, mida kujutatakse filmis samuti koomilisena. Seal leidub küll kivinäoga pätte, aga palju on ka sõbralikke ja leebeid tüüpe, kes lihtsalt teenivad narkokaubandusega elatist. Mis siis? Nad on inimesed nagu ikka.
Kaudselt võib "Muula" vaadata ka kui paroodiat klassikalisele ja ülekasutatud road-movie motiivile, mis on biitnike põlvkonnast alates iseloomustanud Ameerika popkultuuri. Eastwood see-eest ei ole kuhugi teel, võinoh, kaudselt justkui on, aga see on lihtsalt rännak ühest garaažist teise. Täiesti tühine ja mõttetu, mittemidagiütlev sõitmine, mille ajal pagasiruumi peidetud kokaiini kogused aina kasvavad. Kilode kasvades kasvavad aga ka jamad, mis loob justkui allegoorse silla filmi eri pooluste vahele.
Põhiprobleemid on seotud idiootidest võmmidega, kes saavad kangelaslikust narkomuulast üha enam haisu ninna, kuid see on lihtsalt liikumine paratamatu ja etteaimatava lõpu poole. Hoopis huvitavam on aga peategelase suhe perekonnaga - aastateks katkenud kontakt hakkas tänu narkorahadele (niiviisi kõlab see eriti absurdselt!) uuesti tekkima, kuid elu voolab ikka omasoodu ning endise abikaasa surm viib Eastwoodi mõtted ajatusele ja surmale. Enamasti räägitakse sellistest teemadest masendavalt ja kuidagi salamisi, kuid vanamehefilmides puudub igasugune valehäbi, surmale vaadatakse otse silma, ilma kartmata. "Muul" kinnitab, et kõik lõpeb kord, ükskõik kui väga me seda ka ei tahaks.
Emotsionaalsele finaalile vaatamata, mis selle julgelt veiderdava filmi ilusti kokku sõlmib, on tegemist ikkagi pretensioonitu meelelahutusega. "Muul" andis Clint Eastwoodile võimaluse end lavastaja ja näitlejana välja elada, tehes filmi, mida ilmselt ei ole kellelgi vaja ja millel pole mingit suuremat mõtet, aga see polegi eesmärk. Filmilegend näitas end uuest küljest, eiras seejuures kõiki filmitööstuse kirjutamata reegleid ja oli naljakam kui kogu senise karjääri jooksul kokku.
"Muul" ajab kindlasti filmiesteedid ja tõsimeelsed kriitikud närvi, aga nemad võivadki korraks koju jääda - kes soovib naerda ja kaks tundi lõbusalt aega veeta, võib küll filmile võimaluse anda. | Arvustus. Clint Eastwoodi eneseirooniline jant | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui peaks leidma Ameerika kommertskino tüvisambad, mille peal hiiglaslik meelelahutustööstus üleval püsib, siis Woody Alleni ja Steven Spielbergi kõrval kerkib sama olulisena esile kahtlemata Clint Eastwood. 88-aastane vanahärra on alates 1960. aastatest pidevalt oma pärandit kasvatanud, astudes nii näitleja kui lavastajana üles kõikvõimalikes filmides. Aastatega on kunagisest vesternistaarist saanud üks USA-meelsemaid lavastajaid üldse - seda nii heas kui halvas.
Tema viimase kümne aasta lavastajatöid vaadates on raske rääkida üheülbalisusest - neo-noir krimiloost filmis "Vahetus" ("Changeling") on ta liikunud propagandistliku "Ameerika snaiprini", kuhu vahele jääb hulk žanrilisi ja temaatilisi katsetusi. Üks ühendav joon Eastwoodi puhul aga on: teda on alati iseloomustanud teatav paatos, mis paistab küll silma pigem tema lahjemates töödes. Eriti lõi see välja valusalt tappa saanud tõsielupõneviku "Kell 15.17 Pariisi" ja lennukithrilleri "Sully" puhul, kus üleelusuurused emotsioonid matsid muud filmilikud väärtused enda alla.
Kõike varemmainitut arvestades oleks võinud "Muulale" seada teatavad ootused, kuid sarnaselt "Gran Torinoga" eiras Eastwood uue filmi puhul Hollywoodi kinotööstuse reegleid ja tegi täpselt sellise filmi, nagu ise tahtis. Vanameistri filmograafiat arvestades on siiski tegemist üsna ainulaadse filmiga. Ühelt poolt on "Muul" küll isiklik ja õrn väikelinnadraama, sarnanedes tema tugevaimate linalugudega, kuid narkomuula temaatika, mis sündmustiku käima lükkab, võtab kohati nii jaburaid ja jantlikke pöördeid, et ajab irvitama ja nullib tõsiseltvõetavuse. Võib-olla paistab see absurdsus kätte ka treilerist ja sünopsisest, sest kodumaine kinopublik on filmi üsna leigelt vastu võtnud.
See võib tunduda kui etteheide, aga pigem vastupidi - "Muula" lollakas süžee, kus vanamees veab narkot ja lööb raha laiaks, on lõbus ja südantsoojendav, sest peagi 90-aastaseks saav Clint Eastwood suudab enda üle pretensioonitult nalja heita. Hetked, kui vanatoi tantsib koos poolpaljaste latiinotüdrukutega või kinnitab iga uue narkoveo juures, et "õpib järgmiseks korraks SMS'ide saatmise ära", on mõnusalt naiivsed, kuid mitte tingimata naljana mõeldud. Sellest kiirgab elutervet suhtumist ja vitaalsust, millele suudavad vähesed temavanused vastu panna. Kui palju on filmilegende, kes oleksid valmis tõsise näoga Frank Sinatra klassikuid viisist mööda laulma? Ilmselt mitte eriti palju.
Üllataval kombel asetub "Muul" aga laiemasse n-ö vanamehefilmide ritta, olles ootamatult sarnane just Robert Redfordi pika filmikarjääri finaaliga, Daniel Lovery filmiga "Old Man and the Gun", mis räägib loo 70-aastasest parandamatust pangaröövlist. On see märk mingist uuest trendist või mitte, ma ei tea, aga vähemalt need näited - kuhu kõrvale sobib hästi ka John Carroll Lynchi "Lucky" - kinnitavad, et filmimaailma suurkujud võivad veel virutada nii ootamatult särtsakate lugudega, et teevad ära kõigile noortele ja ilusatele näitlejatele. Aitab siledatest nägudest ja prinkidest musklitest, uus mood on hoopis krimpsus vanamehed!
"Lucky" ja "Old Man and the Guni" kõrval on "Muul" kindlasti veidram ja tehniliselt logisevam film - stsenaarium on kohati nii lohakalt kokku pandud, et ajab enda väljapaistvate traagelniitidega lausa naerma. Samal ajal ei lõhu see kuidagi tervikut, sest Clint Eastwood ei olegi täpsuse ja lihvituse eesmärgiks võtnud, vaid on täie raha eest lõbutsenud. See tähendab ka, et kadunud on kogu pro-Ameerika rõvemagus suhkruvatt - pigem on Bradley Cooperi juhitud politseijõude kujutatud filmis täielike jobudena, kes vahivad enamik ajast üksteisele lollide nägudega otsa, meenutades arvutimängude arulagedaid pahalasi. Arulagedate võimude kiuste saabki tuksuda elav narkovõrgustik, mida kujutatakse filmis samuti koomilisena. Seal leidub küll kivinäoga pätte, aga palju on ka sõbralikke ja leebeid tüüpe, kes lihtsalt teenivad narkokaubandusega elatist. Mis siis? Nad on inimesed nagu ikka.
Kaudselt võib "Muula" vaadata ka kui paroodiat klassikalisele ja ülekasutatud road-movie motiivile, mis on biitnike põlvkonnast alates iseloomustanud Ameerika popkultuuri. Eastwood see-eest ei ole kuhugi teel, võinoh, kaudselt justkui on, aga see on lihtsalt rännak ühest garaažist teise. Täiesti tühine ja mõttetu, mittemidagiütlev sõitmine, mille ajal pagasiruumi peidetud kokaiini kogused aina kasvavad. Kilode kasvades kasvavad aga ka jamad, mis loob justkui allegoorse silla filmi eri pooluste vahele.
Põhiprobleemid on seotud idiootidest võmmidega, kes saavad kangelaslikust narkomuulast üha enam haisu ninna, kuid see on lihtsalt liikumine paratamatu ja etteaimatava lõpu poole. Hoopis huvitavam on aga peategelase suhe perekonnaga - aastateks katkenud kontakt hakkas tänu narkorahadele (niiviisi kõlab see eriti absurdselt!) uuesti tekkima, kuid elu voolab ikka omasoodu ning endise abikaasa surm viib Eastwoodi mõtted ajatusele ja surmale. Enamasti räägitakse sellistest teemadest masendavalt ja kuidagi salamisi, kuid vanamehefilmides puudub igasugune valehäbi, surmale vaadatakse otse silma, ilma kartmata. "Muul" kinnitab, et kõik lõpeb kord, ükskõik kui väga me seda ka ei tahaks.
Emotsionaalsele finaalile vaatamata, mis selle julgelt veiderdava filmi ilusti kokku sõlmib, on tegemist ikkagi pretensioonitu meelelahutusega. "Muul" andis Clint Eastwoodile võimaluse end lavastaja ja näitlejana välja elada, tehes filmi, mida ilmselt ei ole kellelgi vaja ja millel pole mingit suuremat mõtet, aga see polegi eesmärk. Filmilegend näitas end uuest küljest, eiras seejuures kõiki filmitööstuse kirjutamata reegleid ja oli naljakam kui kogu senise karjääri jooksul kokku.
"Muul" ajab kindlasti filmiesteedid ja tõsimeelsed kriitikud närvi, aga nemad võivadki korraks koju jääda - kes soovib naerda ja kaks tundi lõbusalt aega veeta, võib küll filmile võimaluse anda.
### Response:
Arvustus. Clint Eastwoodi eneseirooniline jant |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poliitika ja kool on tõesti seotud, eelkõige läbi ühiskonnaõpetuse tundide. Eelduslikult saab sealt verivärske noor kõik ühiskonnaprotsesse, poliitikat, erakondi ning valimisi puudutavad teadmised. Samuti on meil ootus, et see kõik on tagatud erinevate õppemeetoditena (külalisõpetajad, väliskülastused, simulatsioonid jpm).
Tänane reaalsus on aga see, et ühiskonnaõpetustundide raames antava teadmiste ja oskuste kvaliteet on erinevates Eesti piirkondades kõikuv. Me ei saa garanteerida, et poliitika "toomine" kooli ka seda asjaolu parandaks, et kõigil oleks ühtlasem oskustebaas. Seega võib kergelt juhtuda, et mõjutatakse ning edastatakse vale teavet sihtgrupile, kes seda kõige neutraalsemalt vajab.
Esimene koht on kindlasti poliitiline kallutatus. Seda me näeme kõige paremini, kui heidame pilgu 2017. aasta kohalike valimiste valimisrikkumise tüüpidele: valimisnänni jagamine tundides; kooli personal kasutas ära kooli sotsiaalmeediat kampaania tegemiseks; valimisreklaami demonstreerimine tundides või jaotamine kooli puhkeruumis ja garderoobis; valimisreklaam kooli territooriumil; valimisdebatid toimusid tundide ajal; kohustuslik külastuskäik munitsipaalettevõttesse.
Kindlasti ei ole aktsepteeritav, et on õpilane sunnitud sellises mõjutuses osalema. Kool peab suutma jääda apoliitiliseks olenemata selles töötavatest inimestest.
Üldjuhul saab nõustuda, et poliitika ei pea koolist täielikult puuduma. Küll aga on vaja selget reguleerimist kindlustamaks, et noorte hääled ja valikud oleksid tõesti nende omad. Seda aitavad garanteerida näiteks sellised head tavad, mille leppisid 2017. aasta valimiste eel kokku haridus- ja teadusministeerium ja selle partnerid ("Valimised ja kool: põhimõtted, kuidas tagada haridusasutuse neutraalsus KOV valimiste ajal"). See on kindlasti hea juhis koolidele ja koolides kandideerivatele isikutele (olgu need noored või töötajad), kuidas koolikeskkonnas tuleks valimise-eelsel perioodil käituda.
Ka debattide korraldamine on igati teretulnud, sest need arendavad noort inimest mõtlema. Debatt on aga mitme erineva kandidaadi kohaloluga üritus, kus ei propageerita ühinemist erakonna või vastava erakonna noortekoguga.
Koolis poliitilist teavet vahendades peab olema tagatud erapooletus. See tähendab, et kui õpilastele on suunatud valimiste ajal üritusi koolikeskkonnas, peaksid esindatud olema võimalikult paljude selles ringkonnas kandideerivate erakondade esindajad. Kool on koht, kus omandatakse teadmisi, kuid mitte ühekülgset mõtlemist. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Noorteühenduste liit: kool ei tohi muutuda poliitika Metsikuks Lääneks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poliitika ja kool on tõesti seotud, eelkõige läbi ühiskonnaõpetuse tundide. Eelduslikult saab sealt verivärske noor kõik ühiskonnaprotsesse, poliitikat, erakondi ning valimisi puudutavad teadmised. Samuti on meil ootus, et see kõik on tagatud erinevate õppemeetoditena (külalisõpetajad, väliskülastused, simulatsioonid jpm).
Tänane reaalsus on aga see, et ühiskonnaõpetustundide raames antava teadmiste ja oskuste kvaliteet on erinevates Eesti piirkondades kõikuv. Me ei saa garanteerida, et poliitika "toomine" kooli ka seda asjaolu parandaks, et kõigil oleks ühtlasem oskustebaas. Seega võib kergelt juhtuda, et mõjutatakse ning edastatakse vale teavet sihtgrupile, kes seda kõige neutraalsemalt vajab.
Esimene koht on kindlasti poliitiline kallutatus. Seda me näeme kõige paremini, kui heidame pilgu 2017. aasta kohalike valimiste valimisrikkumise tüüpidele: valimisnänni jagamine tundides; kooli personal kasutas ära kooli sotsiaalmeediat kampaania tegemiseks; valimisreklaami demonstreerimine tundides või jaotamine kooli puhkeruumis ja garderoobis; valimisreklaam kooli territooriumil; valimisdebatid toimusid tundide ajal; kohustuslik külastuskäik munitsipaalettevõttesse.
Kindlasti ei ole aktsepteeritav, et on õpilane sunnitud sellises mõjutuses osalema. Kool peab suutma jääda apoliitiliseks olenemata selles töötavatest inimestest.
Üldjuhul saab nõustuda, et poliitika ei pea koolist täielikult puuduma. Küll aga on vaja selget reguleerimist kindlustamaks, et noorte hääled ja valikud oleksid tõesti nende omad. Seda aitavad garanteerida näiteks sellised head tavad, mille leppisid 2017. aasta valimiste eel kokku haridus- ja teadusministeerium ja selle partnerid ("Valimised ja kool: põhimõtted, kuidas tagada haridusasutuse neutraalsus KOV valimiste ajal"). See on kindlasti hea juhis koolidele ja koolides kandideerivatele isikutele (olgu need noored või töötajad), kuidas koolikeskkonnas tuleks valimise-eelsel perioodil käituda.
Ka debattide korraldamine on igati teretulnud, sest need arendavad noort inimest mõtlema. Debatt on aga mitme erineva kandidaadi kohaloluga üritus, kus ei propageerita ühinemist erakonna või vastava erakonna noortekoguga.
Koolis poliitilist teavet vahendades peab olema tagatud erapooletus. See tähendab, et kui õpilastele on suunatud valimiste ajal üritusi koolikeskkonnas, peaksid esindatud olema võimalikult paljude selles ringkonnas kandideerivate erakondade esindajad. Kool on koht, kus omandatakse teadmisi, kuid mitte ühekülgset mõtlemist. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Noorteühenduste liit: kool ei tohi muutuda poliitika Metsikuks Lääneks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaheksandikfinaalis turniiri viimase kahe aasta võitja Roger Federeri konkurentsist lülitanud 14. asetatud Tsitsipas jäi pea eksimatult mänginud Nadalile tund ja 46 minutit kestnud kohtumises alla kindlalt 2:6, 4:6, 0:6. Mängu viimaseks jäänud geimis päästis Nadal murdepalli, rohkem Tsitsipasel mängu jooksul murdevõimalusi polnud.
Nadalile on see viies Austraalia lahtiste finaal, seni ainsa võidu sai ta kümme aastat tagasi. Üldse on see tema karjääri 25. suure slämmi finaal, võite on tal seni 17.
Esimest korda slämmiturniiril poolfinaali jõudnud Tsitsipas peaks uue nädala edetabelis tõusma karjääri kõrgeimale, 12. kohale.
Teise finalisti selgitavad reedel maailma esireket, rekordilist seitsmendat Austraalia lahtiste võitu jahtiv serblane Novak Djokovic ning esimest korda suure slämmi turniiril nelja parema sekka jõudnud prantslane Lucas Pouille, kes on 28. asetatud. | Federeri üllatanud Tsitsipas võimsalt mänginud Nadali vastu ei saanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaheksandikfinaalis turniiri viimase kahe aasta võitja Roger Federeri konkurentsist lülitanud 14. asetatud Tsitsipas jäi pea eksimatult mänginud Nadalile tund ja 46 minutit kestnud kohtumises alla kindlalt 2:6, 4:6, 0:6. Mängu viimaseks jäänud geimis päästis Nadal murdepalli, rohkem Tsitsipasel mängu jooksul murdevõimalusi polnud.
Nadalile on see viies Austraalia lahtiste finaal, seni ainsa võidu sai ta kümme aastat tagasi. Üldse on see tema karjääri 25. suure slämmi finaal, võite on tal seni 17.
Esimest korda slämmiturniiril poolfinaali jõudnud Tsitsipas peaks uue nädala edetabelis tõusma karjääri kõrgeimale, 12. kohale.
Teise finalisti selgitavad reedel maailma esireket, rekordilist seitsmendat Austraalia lahtiste võitu jahtiv serblane Novak Djokovic ning esimest korda suure slämmi turniiril nelja parema sekka jõudnud prantslane Lucas Pouille, kes on 28. asetatud.
### Response:
Federeri üllatanud Tsitsipas võimsalt mänginud Nadali vastu ei saanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailmameistriks tuli selge ülekaaluga rootslanna Frida Karlsson, kes lõpetas ajaga 40.45,3. Hõbemedali võitis norralanna Helene Marie Fossesholm, kaotades 52,1 sekundiga ja pronksi soomlanna Anita Korva, kaotades 58,1 sekundiga.
Truu kaotas võitjale 5.41,2 ja lõpetas 44. kohaga. Aveli Uustalu sai 52. koha, kaotades 7.01,3.
Teiloora Ojaste oli 58. (+7.54,8) ja Hanna-Brita Kaasik 63. (+10.37,0).
Kokku lõpetas sõidu 66 neidu. | Truu oli juunioride MM-il eestlannadest parim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailmameistriks tuli selge ülekaaluga rootslanna Frida Karlsson, kes lõpetas ajaga 40.45,3. Hõbemedali võitis norralanna Helene Marie Fossesholm, kaotades 52,1 sekundiga ja pronksi soomlanna Anita Korva, kaotades 58,1 sekundiga.
Truu kaotas võitjale 5.41,2 ja lõpetas 44. kohaga. Aveli Uustalu sai 52. koha, kaotades 7.01,3.
Teiloora Ojaste oli 58. (+7.54,8) ja Hanna-Brita Kaasik 63. (+10.37,0).
Kokku lõpetas sõidu 66 neidu.
### Response:
Truu oli juunioride MM-il eestlannadest parim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me lihtsalt katsetame. Et me hakkame ülehomsest tulema välja oma telekanaliga, ma küll öelda ei julgeks. Vaadates kui tihe on konkurents sellel maastikul - ERR-i kanalid, Kanal 2 ja TV3 - ning samal ajal ägavad kõik eelarveliste probleemide all, pole see kindlasti selline rõõmus ärivaldkond," rääkis Kiik ERR-ile.
Piiratud sisu Telia siiski pakub, näidates oma kanalil aeg-ajalt kontserdi- ja spordiülekandeid.
"Need on asjad, kus me näeme, et klientidel on mingid ootused meie suhtes ja kus turul on vajakajäämist. Näeme globaalselt samuti, et traditsiooniline telekanal kui selline on ka mingites muutumistes. Selle tõttu ei julge ma küll väita, et me hakkame homme tegema telekanalit sel kujul, nagu me täna seda mõistame," toonitas Kiik.
Viimastel aastatel meediakriitiku rollis olev Rein Lang ütles kolmapäeval ERR.ee veebisaates, et Telia telekanal on ainult aja küsimus.
"Telia on teatanud, et ta hakkab sisu pakkuma. See on väga loogiline ja ülemaailmne trend, et suured telekomfirmad hakkavad panustama sisutootmisse. Selleks on palju põhjuseid, juriidilised põhjused, mis seotud autoriõiguste ja kõige muuga," rääkis Lang, kes teeb Kuku raadios saadet "Olukorrast ajakirjanduses".
"Telia tuleb ja Telia tuleb. Tal on juba täna kaks telekanalit. Üks on kamin ja teine on igasugused otseülekanded. Kui sinna hakkab tulema sisu, siis järgmine küsimus on, kas loovad ka oma uudistemaja ja uudistekeskuse või teevad nad lepingu kellegi teisega ja kasutavad selle uudistemaja toodangut. Igal juhul see telekanal tuleb, selles ma ei kahtle," ennustas Lang. | Telia katsetab sisuga, kuid telekanalit veel ei plaani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me lihtsalt katsetame. Et me hakkame ülehomsest tulema välja oma telekanaliga, ma küll öelda ei julgeks. Vaadates kui tihe on konkurents sellel maastikul - ERR-i kanalid, Kanal 2 ja TV3 - ning samal ajal ägavad kõik eelarveliste probleemide all, pole see kindlasti selline rõõmus ärivaldkond," rääkis Kiik ERR-ile.
Piiratud sisu Telia siiski pakub, näidates oma kanalil aeg-ajalt kontserdi- ja spordiülekandeid.
"Need on asjad, kus me näeme, et klientidel on mingid ootused meie suhtes ja kus turul on vajakajäämist. Näeme globaalselt samuti, et traditsiooniline telekanal kui selline on ka mingites muutumistes. Selle tõttu ei julge ma küll väita, et me hakkame homme tegema telekanalit sel kujul, nagu me täna seda mõistame," toonitas Kiik.
Viimastel aastatel meediakriitiku rollis olev Rein Lang ütles kolmapäeval ERR.ee veebisaates, et Telia telekanal on ainult aja küsimus.
"Telia on teatanud, et ta hakkab sisu pakkuma. See on väga loogiline ja ülemaailmne trend, et suured telekomfirmad hakkavad panustama sisutootmisse. Selleks on palju põhjuseid, juriidilised põhjused, mis seotud autoriõiguste ja kõige muuga," rääkis Lang, kes teeb Kuku raadios saadet "Olukorrast ajakirjanduses".
"Telia tuleb ja Telia tuleb. Tal on juba täna kaks telekanalit. Üks on kamin ja teine on igasugused otseülekanded. Kui sinna hakkab tulema sisu, siis järgmine küsimus on, kas loovad ka oma uudistemaja ja uudistekeskuse või teevad nad lepingu kellegi teisega ja kasutavad selle uudistemaja toodangut. Igal juhul see telekanal tuleb, selles ma ei kahtle," ennustas Lang.
### Response:
Telia katsetab sisuga, kuid telekanalit veel ei plaani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ÜRO hinnangu kohaselt jääb täpne hukkunute arv 12 800 ja 13 000 vahele, vahendasid Deutsche Welle ja Unian.
Nendest hukkunutest umbes 3300 on tsiviilisikud, 4400 Ukraina sõdurid ja 5500 Kremli poolt toetatud võitlejad.
Lisaks on konflikti käigus saanud haavata või vigastada 27 000 kuni 30 000 inimest.
2017. aasta lõpus teatas ÜRO veel 10 300 hukkunust, vigastatute arvuks märgiti tookord 24 000. | ÜRO: Donbassi konflikt on nõudnud ligi 13 000 inimelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ÜRO hinnangu kohaselt jääb täpne hukkunute arv 12 800 ja 13 000 vahele, vahendasid Deutsche Welle ja Unian.
Nendest hukkunutest umbes 3300 on tsiviilisikud, 4400 Ukraina sõdurid ja 5500 Kremli poolt toetatud võitlejad.
Lisaks on konflikti käigus saanud haavata või vigastada 27 000 kuni 30 000 inimest.
2017. aasta lõpus teatas ÜRO veel 10 300 hukkunust, vigastatute arvuks märgiti tookord 24 000.
### Response:
ÜRO: Donbassi konflikt on nõudnud ligi 13 000 inimelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varna kultuuri- ja spordipalees peetaval valikturniiril on Eesti vastasteks Holland, Bulgaaria ja Montenegro ning mängud peetakse 30. jaanuarist kuni 2. veebruarini.
Eesti mängib kvalifikatsiooniturniiri eelringis G-alagrupis ning grupist pääseb edasi kaks paremat. Järgmine ring peetakse tänavu 22.-27. oktoobrini. Meie grupi võitja mängib sügisel Rumeenias, kus lisaks võõrustajatele ootaks ees kohtumised Kasahstani ning C-valikgrupi (Makedoonia, Albaania, Kreeka, San Marino) teise koha omanikuga. Meie valikgrupi teise koha omanik kohtuks sügisel Aserbaidžaani (võõrustaja), Slovakkia ja H-valikgrupi (Soome, Moldova, Wales ja Põhja-Iirimaa) võitjaga.
Saalijalgpalli MM-finaalturniir toimub järgmisel aastal 12. septembrist kuni 4. oktoobrini Leedus.
Eesti saalijalgpallikoondise koosseis:
Väravavahid
Marko Boskin (10.07.1988) – Viimsi FC Smsraha 38/2
Madis Rajando (25.03.1989) – Tallinna SK Augur Enemat 27/0
Väljakumängijad
Sergei Kostin (28.05.1984) – Viimsi FC Smsraha 39/0
Edwin Stüf (30.07.1989) – Viimsi FC Smsraha 8/0
Ervin Stüf (03.12.1990) – Viimsi FC Smsraha 6/4
Aleksei Titenok (28.02.1990) – Viimsi FC Smsraha 2/2
Kristjan Paapsi (30.07.1987) – Tartu Ravens Futsal EMÜ SK 30/5
Raul Rebane (18.08.1994) – Tartu Ravens Futsal EMÜ SK 2/0
Rene Puhke (16.08.1994) – Tartu Ravens Futsal EMÜ SK 2/0
Lehar Savikink (05.05.1990) – Tartu Ravens Futsal EMÜ SK 2/0
Rasmus Munskind (31.08.1989) – Tallinna SK Augur Enemat 21/6
Nikita Tšernei (08.12.1991) – Tallinna FC Cosmos 19/3
Aleksei Panin (26.12.1987) – Tallinna FC Cosmos 9/0
Maksim Babjak (10.12.1993) – Tallinna FC Cosmos 4/0
Eesti saalijalgpallikoondise mängud:
30. jaanuar kell 19.00 Holland - Eesti
31. jaanuar kell 16.45 Bulgaaria - Eesti
2. veebruar kell 16.45 Eesti - Montenegro | Saalijalgpallikoondis sõidab Bulgaariasse MM-valikturniirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varna kultuuri- ja spordipalees peetaval valikturniiril on Eesti vastasteks Holland, Bulgaaria ja Montenegro ning mängud peetakse 30. jaanuarist kuni 2. veebruarini.
Eesti mängib kvalifikatsiooniturniiri eelringis G-alagrupis ning grupist pääseb edasi kaks paremat. Järgmine ring peetakse tänavu 22.-27. oktoobrini. Meie grupi võitja mängib sügisel Rumeenias, kus lisaks võõrustajatele ootaks ees kohtumised Kasahstani ning C-valikgrupi (Makedoonia, Albaania, Kreeka, San Marino) teise koha omanikuga. Meie valikgrupi teise koha omanik kohtuks sügisel Aserbaidžaani (võõrustaja), Slovakkia ja H-valikgrupi (Soome, Moldova, Wales ja Põhja-Iirimaa) võitjaga.
Saalijalgpalli MM-finaalturniir toimub järgmisel aastal 12. septembrist kuni 4. oktoobrini Leedus.
Eesti saalijalgpallikoondise koosseis:
Väravavahid
Marko Boskin (10.07.1988) – Viimsi FC Smsraha 38/2
Madis Rajando (25.03.1989) – Tallinna SK Augur Enemat 27/0
Väljakumängijad
Sergei Kostin (28.05.1984) – Viimsi FC Smsraha 39/0
Edwin Stüf (30.07.1989) – Viimsi FC Smsraha 8/0
Ervin Stüf (03.12.1990) – Viimsi FC Smsraha 6/4
Aleksei Titenok (28.02.1990) – Viimsi FC Smsraha 2/2
Kristjan Paapsi (30.07.1987) – Tartu Ravens Futsal EMÜ SK 30/5
Raul Rebane (18.08.1994) – Tartu Ravens Futsal EMÜ SK 2/0
Rene Puhke (16.08.1994) – Tartu Ravens Futsal EMÜ SK 2/0
Lehar Savikink (05.05.1990) – Tartu Ravens Futsal EMÜ SK 2/0
Rasmus Munskind (31.08.1989) – Tallinna SK Augur Enemat 21/6
Nikita Tšernei (08.12.1991) – Tallinna FC Cosmos 19/3
Aleksei Panin (26.12.1987) – Tallinna FC Cosmos 9/0
Maksim Babjak (10.12.1993) – Tallinna FC Cosmos 4/0
Eesti saalijalgpallikoondise mängud:
30. jaanuar kell 19.00 Holland - Eesti
31. jaanuar kell 16.45 Bulgaaria - Eesti
2. veebruar kell 16.45 Eesti - Montenegro
### Response:
Saalijalgpallikoondis sõidab Bulgaariasse MM-valikturniirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolme Oscari nominent (parim võõrkeelne film, parim režissöör, parim operaatoritöö) "Külm sõda" on seda tüüpi film, milles on samaaegselt midagi tohutult ilusat ja sügavalt valusat, nagu on ka märkinud Andrei Liimets [1]. Poolas sündinud ent suurema osa oma elust Inglismaal elanud Pawel Pawlikowski"Külm sõda" on nimelt traagiline armastuslugu Teise maailmasõja järgses Euroopas, kus raudne eesriie poolitas meie maailmajao nii poliitiliselt, ideoloogiliselt kui füüsiliselt. "Külm sõda" vaatleb vastandlike isiksuste vahel kirglikult tärganud hapra armastuse episoodilist arengut 1940ndate lõpust 1960ndate keskpaigani selles geopoliitilises kontekstis, mis jättis sügavad jäljed piiride vahel manööverdavate tegelaste suhtele.
Jälgides Pawlikowski ("Ida", "La femme du Vème", "My Summer Of Love", "Last Resort") vanemate tormilisest suhtest inspiratsiooni ammutava "Külma sõja" peategelaste, muusikute Zula (Joanna Kulig) ja Wiktori (Tomasz Kot) armastuse sügavat ja valulikult katkendlikku kujunemist Poola perifeeria ja Euroopa kultuurielu südame Pariisi vahel kujutades peegeldab film ajastu realiteete tundlikult ja isikustatult.
"Need vastasseisud seisnevad nii ideoloogiliste ruumide ja indiviidide, doktriinide, suurte isiksuste, traditsioonide ja modernsuse, sakraalse ja sekulaarse kui täidetud ja täitmata unistuste põrkumistes."
Wiktor ja Zula kohtuvad, kui Wiktor paneb kokku Poola pärimusmuusikat populariseerivat folkkollektiivi (tänini tegutsevast Mazowsze kollektiivist inspireeritud ansambel), mis menu kasvades lülitatakse osaks sotsialistlikust propagandamasinat, asjaosaliste loominguvabadust ja sisu pärimuslikkust pärssides. Läände igatseva Wiktori ja edu saavutanud Zula teed lähevad lahku Ida-Berliini viinud tuuri käigus. Algab üle aastakümne pikkune kohtumiste ja lahkumiste jada, mille käigus koosolu kütab kokkutõmbavat ja eemaletõukavat kirge ning lahusolek idealiseeritud igatsust.
Kaunis ja kihiline lugu
Pawlikowski jutustab loo kaunilt, sirgjooneliselt, kihiliselt ja üdini filmilikult. Ta ehitab minimalistlike rõhuasetustega elulise ja visuaalse süžee ümber peidetud ja peitmata vastasseisude võrgu, mis tõukab tegelasi üha uuesti kokku ja lahku. Need vastasseisud seisnevad nii ideoloogiliste ruumide ja indiviidide, doktriinide, suurte isiksuste, traditsioonide ja modernsuse, sakraalse ja sekulaarse kui täidetud ja täitmata unistuste põrkumistes. Armastus on selles valemis hetkes kaduv ja ajas igavene.
"Külm sõda" on üdini filmilik selles mõttes, et teose narratiivsed ja visuaalsed õmblused ei paista välja, vaid arenevad esteetiliselt kõiki filmi elemente ühiseks eesmärgiks rakendades. Muusikapalad väljendavad teekonda maailmade ja ideoloogiate vahel, kauni valguskujundusega viimseni komponeeritud Lukasz Zali ("Ida", "Loving Vincent") kaadrid must-valges tagasivaatavas 4:3 formaadis ehitavad maailma ja karaktereid tihedalt ning tundlikud ja kihilised näitlejatööd loovad emotsionaalse jätkuvuse episoodiliste stseenide vahel. Kui aga midagi filmile ette heita, siis saame teada üsna vähe peategelaste taustast ja suhte välistest isiksustest.
""Külm sõda" on üdini filmilik selles mõttes, et teose narratiivsed ja visuaalsed õmblused ei paista välja, vaid arenevad esteetiliselt kõiki filmi elemente ühiseks eesmärgiks rakendades."
Mustvalged ja võõrkeelsed
Nagu ka Tristan Priimägi on esile toonud [2], on "Külma sõja" võõrkeelse nominatsiooni välised ära märkimised markantne juhtum. Seda enam, et samades kategooriates on nomineeritud ka teine filmiaasta suurusugune ja visuaalselt lummav personaalne ajalooline draama, Alfonso Cuaróni "Roma", mis noppis kokku kümme nominatsiooni [3]. Parima režissööri nominentide hulka pole jõudnud kahte võõrkeelset filmi viimase kolmekümne aasta jooksul ning operaatoritööd tunnustavas kategoorias oli rohkem kui üks must-valge film viimati siis kui kategooria oli jagatud kaheks (must-valge, värviline) [4]. Ja peale seda on ainsa must-valge filmina mehikese koju viinud Janusz Kamiński oma töö eest Steven Spielbergi filmis "Schindler's List" [5].
Nii "Külma sõja" kui "Roma puhul on igal juhul tegemist teostega, mida tasub juba tähendusi aktiivselt loova ja esteetilise pildikeele tõttu vaatama minna.
[1] https://kultuur.postimees.ee/6500875/kohutavalt-kurb-ja-kohutavalt-ilus-kulm-soda
[2] https://kultuur.err.ee/903000/tristan-priimagi-filmisoovitused-kulm-soda-soosik-ja-transiit
[3] https://kultuur.err.ee/902750/selgusid-91-oscarite-nominendid-kumme-nominatsiooni-korjasid-soosik-ja-roma
[4] https://variety.com/2019/film/awards/oscar-nominations-foreign-language-roma-cold-war-1203113882/
[5] https://www.goldderby.com/article/2019/black-and-white-cinematography-cold-war-and-roma-865320927/ | Arvustus. Hetkes kaduv, ajas igavene | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolme Oscari nominent (parim võõrkeelne film, parim režissöör, parim operaatoritöö) "Külm sõda" on seda tüüpi film, milles on samaaegselt midagi tohutult ilusat ja sügavalt valusat, nagu on ka märkinud Andrei Liimets [1]. Poolas sündinud ent suurema osa oma elust Inglismaal elanud Pawel Pawlikowski"Külm sõda" on nimelt traagiline armastuslugu Teise maailmasõja järgses Euroopas, kus raudne eesriie poolitas meie maailmajao nii poliitiliselt, ideoloogiliselt kui füüsiliselt. "Külm sõda" vaatleb vastandlike isiksuste vahel kirglikult tärganud hapra armastuse episoodilist arengut 1940ndate lõpust 1960ndate keskpaigani selles geopoliitilises kontekstis, mis jättis sügavad jäljed piiride vahel manööverdavate tegelaste suhtele.
Jälgides Pawlikowski ("Ida", "La femme du Vème", "My Summer Of Love", "Last Resort") vanemate tormilisest suhtest inspiratsiooni ammutava "Külma sõja" peategelaste, muusikute Zula (Joanna Kulig) ja Wiktori (Tomasz Kot) armastuse sügavat ja valulikult katkendlikku kujunemist Poola perifeeria ja Euroopa kultuurielu südame Pariisi vahel kujutades peegeldab film ajastu realiteete tundlikult ja isikustatult.
"Need vastasseisud seisnevad nii ideoloogiliste ruumide ja indiviidide, doktriinide, suurte isiksuste, traditsioonide ja modernsuse, sakraalse ja sekulaarse kui täidetud ja täitmata unistuste põrkumistes."
Wiktor ja Zula kohtuvad, kui Wiktor paneb kokku Poola pärimusmuusikat populariseerivat folkkollektiivi (tänini tegutsevast Mazowsze kollektiivist inspireeritud ansambel), mis menu kasvades lülitatakse osaks sotsialistlikust propagandamasinat, asjaosaliste loominguvabadust ja sisu pärimuslikkust pärssides. Läände igatseva Wiktori ja edu saavutanud Zula teed lähevad lahku Ida-Berliini viinud tuuri käigus. Algab üle aastakümne pikkune kohtumiste ja lahkumiste jada, mille käigus koosolu kütab kokkutõmbavat ja eemaletõukavat kirge ning lahusolek idealiseeritud igatsust.
Kaunis ja kihiline lugu
Pawlikowski jutustab loo kaunilt, sirgjooneliselt, kihiliselt ja üdini filmilikult. Ta ehitab minimalistlike rõhuasetustega elulise ja visuaalse süžee ümber peidetud ja peitmata vastasseisude võrgu, mis tõukab tegelasi üha uuesti kokku ja lahku. Need vastasseisud seisnevad nii ideoloogiliste ruumide ja indiviidide, doktriinide, suurte isiksuste, traditsioonide ja modernsuse, sakraalse ja sekulaarse kui täidetud ja täitmata unistuste põrkumistes. Armastus on selles valemis hetkes kaduv ja ajas igavene.
"Külm sõda" on üdini filmilik selles mõttes, et teose narratiivsed ja visuaalsed õmblused ei paista välja, vaid arenevad esteetiliselt kõiki filmi elemente ühiseks eesmärgiks rakendades. Muusikapalad väljendavad teekonda maailmade ja ideoloogiate vahel, kauni valguskujundusega viimseni komponeeritud Lukasz Zali ("Ida", "Loving Vincent") kaadrid must-valges tagasivaatavas 4:3 formaadis ehitavad maailma ja karaktereid tihedalt ning tundlikud ja kihilised näitlejatööd loovad emotsionaalse jätkuvuse episoodiliste stseenide vahel. Kui aga midagi filmile ette heita, siis saame teada üsna vähe peategelaste taustast ja suhte välistest isiksustest.
""Külm sõda" on üdini filmilik selles mõttes, et teose narratiivsed ja visuaalsed õmblused ei paista välja, vaid arenevad esteetiliselt kõiki filmi elemente ühiseks eesmärgiks rakendades."
Mustvalged ja võõrkeelsed
Nagu ka Tristan Priimägi on esile toonud [2], on "Külma sõja" võõrkeelse nominatsiooni välised ära märkimised markantne juhtum. Seda enam, et samades kategooriates on nomineeritud ka teine filmiaasta suurusugune ja visuaalselt lummav personaalne ajalooline draama, Alfonso Cuaróni "Roma", mis noppis kokku kümme nominatsiooni [3]. Parima režissööri nominentide hulka pole jõudnud kahte võõrkeelset filmi viimase kolmekümne aasta jooksul ning operaatoritööd tunnustavas kategoorias oli rohkem kui üks must-valge film viimati siis kui kategooria oli jagatud kaheks (must-valge, värviline) [4]. Ja peale seda on ainsa must-valge filmina mehikese koju viinud Janusz Kamiński oma töö eest Steven Spielbergi filmis "Schindler's List" [5].
Nii "Külma sõja" kui "Roma puhul on igal juhul tegemist teostega, mida tasub juba tähendusi aktiivselt loova ja esteetilise pildikeele tõttu vaatama minna.
[1] https://kultuur.postimees.ee/6500875/kohutavalt-kurb-ja-kohutavalt-ilus-kulm-soda
[2] https://kultuur.err.ee/903000/tristan-priimagi-filmisoovitused-kulm-soda-soosik-ja-transiit
[3] https://kultuur.err.ee/902750/selgusid-91-oscarite-nominendid-kumme-nominatsiooni-korjasid-soosik-ja-roma
[4] https://variety.com/2019/film/awards/oscar-nominations-foreign-language-roma-cold-war-1203113882/
[5] https://www.goldderby.com/article/2019/black-and-white-cinematography-cold-war-and-roma-865320927/
### Response:
Arvustus. Hetkes kaduv, ajas igavene |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Diktatuuririigi uudisteagentuuri KCNA teatel hindas Kim president Trumpi kõrgelt tema erakordse sihikindluse ja suure huvi eest teise USA ja Põhja-Korea tippkohtumise vastu, vahendasid ERR-i teleuudised.
Donald Trump ütles laupäeval, et riik, kus ta veebruari lõpu paiku Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga kohtub, on välja valitud.
USA, Lõuna-Korea ja Põhja-Korea diplomaatide kõnelusi selle kohtumise ettevalmistamiseks vahendas Rootsi.
Kõnelusi võib varjutada aga hiljutine teade Põhja-Koreas avastatud järjekordsest salajasest raketibaasist ja uurimistööd bioloogilise relva vallas, millest Singapuris kokkuleppeid tehes aimu ei olnud. | Kim Jong-un jäi Trumpilt saadud kirjaga rahule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Diktatuuririigi uudisteagentuuri KCNA teatel hindas Kim president Trumpi kõrgelt tema erakordse sihikindluse ja suure huvi eest teise USA ja Põhja-Korea tippkohtumise vastu, vahendasid ERR-i teleuudised.
Donald Trump ütles laupäeval, et riik, kus ta veebruari lõpu paiku Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga kohtub, on välja valitud.
USA, Lõuna-Korea ja Põhja-Korea diplomaatide kõnelusi selle kohtumise ettevalmistamiseks vahendas Rootsi.
Kõnelusi võib varjutada aga hiljutine teade Põhja-Koreas avastatud järjekordsest salajasest raketibaasist ja uurimistööd bioloogilise relva vallas, millest Singapuris kokkuleppeid tehes aimu ei olnud.
### Response:
Kim Jong-un jäi Trumpilt saadud kirjaga rahule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu eesmärk on teha oma asja ja anda endast parim. Eks siis näis, kuidas läheb. Minu jaoks on kõige olulisem anda endast maksimum ja teha kõige parem, mida suudan," ütles Sildaru eelmisel nädalal ERR-ile.
Esimesena on kavas rennisõit, mis algab Aspenis Eesti aja järgi reede varahommikul kell 2.30. Tavapärasest suuremas rennis püüavad medalit lisaks Sildarule veel seitse sportlast, suursoosik on PyeongChangi olümpiavõitja, 26-aastane kanadalanna Cassie Sharpe.
Reedel Eesti aja järgi kell 19 asub 16-aastane Sildaru võistlustulle enda trumpalal ehk pargisõidus. Sel alal on Sildaru võitnud järjest koguni 26 rahvusvahelist võistlust, seejuures kahel korral X-Mängudel. Ka pargisõidus on võistlemas kaheksa sportlast.
Sildaru lõpetab hullumeelse graafikuga võistlused laupäeva vara hommikul kell 4, kui kavas on Big Air. Sel alal on Sildaru kahel korral võitnud X-Mängudel hõbemedali, neist üks Euroopa X-Mängudel. 2017. aastal jäi ta Aspenis punktiga alla sakslanna Lisa Zimmermannile, kes aga tänavu kaheksa kutsutu sekka ei kuulu. Samal aastal Euroopa X-Mängudel edestas Sildarut šveitslanna Mathilde Grimaud, kes on ka Aspenis võidusoosik. | Kelly Sildaru stardib X-Mängudel kahe päeva jooksul kolmel alal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu eesmärk on teha oma asja ja anda endast parim. Eks siis näis, kuidas läheb. Minu jaoks on kõige olulisem anda endast maksimum ja teha kõige parem, mida suudan," ütles Sildaru eelmisel nädalal ERR-ile.
Esimesena on kavas rennisõit, mis algab Aspenis Eesti aja järgi reede varahommikul kell 2.30. Tavapärasest suuremas rennis püüavad medalit lisaks Sildarule veel seitse sportlast, suursoosik on PyeongChangi olümpiavõitja, 26-aastane kanadalanna Cassie Sharpe.
Reedel Eesti aja järgi kell 19 asub 16-aastane Sildaru võistlustulle enda trumpalal ehk pargisõidus. Sel alal on Sildaru võitnud järjest koguni 26 rahvusvahelist võistlust, seejuures kahel korral X-Mängudel. Ka pargisõidus on võistlemas kaheksa sportlast.
Sildaru lõpetab hullumeelse graafikuga võistlused laupäeva vara hommikul kell 4, kui kavas on Big Air. Sel alal on Sildaru kahel korral võitnud X-Mängudel hõbemedali, neist üks Euroopa X-Mängudel. 2017. aastal jäi ta Aspenis punktiga alla sakslanna Lisa Zimmermannile, kes aga tänavu kaheksa kutsutu sekka ei kuulu. Samal aastal Euroopa X-Mängudel edestas Sildarut šveitslanna Mathilde Grimaud, kes on ka Aspenis võidusoosik.
### Response:
Kelly Sildaru stardib X-Mängudel kahe päeva jooksul kolmel alal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hommikul, enne selle loo kirjutamise algust, istusin logiseva nõukaaegse rongi kupee akna ääres, käes tass lahustuva kohviga ja vaatasin välja. Akna taga on lumine stepp, taamal lumised mäed ja mööda steppi on laiali puistatud söövad hobused. Ühel hetkel oli taevas täis mustade kaarnate pilvi. Mustad kaarnad valge lumise stepi kohal, selles on midagi morbiidset.
Ma sõidan praegu öise rongiga Kasahstani endisest pealinnast Almatõst lõunasse, Usbekistani piiri ääres asuvasse Šõmkentti. On mitu põhjust, miks ma valisin kiire kaasaegse rongi asemel mitu tundi aeglasema nõukogudeaegse loksuja. Esiteks oleks kiire rong kallim ja saabuks Šõmkentti liiga vara. Siis peaksin ma paar tundi passima, kuni hotellituppa sisse saan. Nõukaaegne on natukene odavam, ent sellega sõitmine on peale kõige muu täielik nostalgialaks.
Eile istusin õhtul restoranvagunis. Punased odavast riidest kardinad, plastmassist kunstlilled laual väikeses vaasis, ebamugav kõva pink. Nagu sellistel juhtudel ikka, tutvusin inimestega. Õhtu lõpetasin, tinistades õlut noore kasahhist ettevõtjaga Aralist. Täiesti ootuspäraselt kutsus ta mind külla, lubas näidata Arali ümbruse kõrbeid ja viia Väike-Araali merele kala püüdma. (Araali meri koosneb praegu kahest osast, Suur-Araal on Usbekistani poolel.) Tegelikult on see ettepanek väga meelitav.
Rüübates kuuma lahustuvat kohvi ja vaadates justkui tardunud lumivalget steppi, tulin mõttele, et talvised nostalgiarännakud pole üldse paha mõte. Tavaliselt kipuvad inimesed reisima ikka suvel ja millegipärast arvatakse, et suvi on kõige optimaalsem aastaaeg teiste maadega tutvumiseks.
Ma ise ei ole selles just eriti veendunud. Paljudes kohtades maailmas elu suvel seisab, ka Kesk-Aasias. On puhkused, kuumuse tõttu on hooajalised tööd selleks korraks läbi ja kõik on kuidagi tardunud.
Peale selle pole mina kindlasti ainukene, kes kohe üldse ei taha kuumuses puhata. Miks mitte aga rihtida oma puhkusereis talvele? Talvel mööda maailma ringi sõitmine on natukene teistmoodi puhkus, aga tänu sellisele puhkusele näeb inimene rohkem kohalikku elu ja hoomab kohalikku tempot.
Üks põhjuseid, miks ma valisin kohalikus keelepruugis aeglase rongi, oligi selle elu nägemine. Moodsate rongidega – mida siinkandis nimetatakse kiireteks rongideks – sõidab pigem jõukam rahvas. Restoranvagunis on näiteks enam-vähem Tallinna kesklinna hinnad. Ning seetõttu on kogu eluolu nendes kiiretes rongides ka teismoodi.
Kes aga mäletab nõukogudeaegseid päevi kestnud rongireise mööda Suurt Kodumaad, see vast mäletab ka, et sellistes rongides kujunes välja omaette ökotoop. Sama ja natukene veel enamgi toimub täna Kesk-Aasia rongides. Siin saab näha lihtsaid Kasahstani elanikke – kasahhe, venelasi, uiguure, usbekke –, saab nendega rääkida ja kuuleb üht või teist tavainimesed muredest. Logiseva ja kõikuva vaguni kupees tutvuvad võõrad inimesed, joovad koos teed ja lähevad restoranvagunisse odavat õlut jooma.
Mina näiteks sattusin ühte kupeesse noore kasahhi emaga, kes just praegu lapsele rahvalaule laulab. Päris tore on seda kuulata, ilusasti laulab. Mingil muul hetkel ma seda kuulnud aga poleks, sest Kasahstanis võõraid lastetuppa ei lasta.
Niimoodi lisandub igal korral üks väikene killukene, midagi uut ja ennenägematut minu pilti Kesk-Aasia elust. Või nagu eile juhtus. Küsisin tollelt Arali ettevõtjalt: "Kas teil Aralis on ka ilusad tüdrukud?" See on täiesti süütu nali Venemaal või Ukrainas, ent mitte Kasahstanis. Mees tegi grimassi ja pidas mulle loengu sellest, kuidas moslemid naistest räägivad. See oli huvitav ja rikastav ning ma pärast vabandasin oma kohalike kommete mittetundmisest tekkivate apsakate pärast.
Väga huvitav on jälgida kotikaubandust rongi sees ja ümber. Mööda rongi jalutab terve parv pearättides vanemaid naisi, kes pakuvad kõike võimalikku: pirukaid, sokke, laste mänguasju, Kirgiisia trikotaaži, teed, kohvi. Peatustes aga seisavad uste ees parvedes kohalikud talunaised õuna- ja pirniämbritega, kuivatatud kohupiima (kurt) kottidega, hapukoore- ning piimapurkidega. (Huvitav on see, et keegi ei paku enam raamatuid ja ajalehti, nagu see oli kotikaubitsejatel tavaks Venemaa rongides üheksakümnendatel aastatel. Ju siis ei loeta enam nii palju.)
Kogu sellest eklektikast ja eksootikast kumab läbi vaesus. Olgem ausad, ega inimesed seisa lumistes rongijaamades ega müü odavaid asju lihtsalt lõbu pärast. (Kasahstanis saab vaid 0,5 protsenti elanikkonnast suuremat kuupalka kui 500 eurot.)
Miks mitte võtta ette nostalgiareis mööda Kesk-Aasiat? Kasahstan on eestlastele viisavaba ja alates veebruarist saab ilma viisata sisse ka Usbekistani. Võib lennata Almatõsse, sealt sõita rongiga Šõmkentti, edasi on Taškent juba kiviga visata. No ja siis tulevad Buhhaara ja Samarkand.
Selliste nostalgiareisidega tabab kaks kärbest ühe hoobiga. Näete kogu nõukaaegset eluolu ja arhitektuuri, ent olete samal ajal Kesk-Aasias. Aasia tuleb sisse uksest ja aknast – toit, inimeste riietus, minaretid hruštšovkade vahel. Ainult vene keelt peab oskama.
Maailm on huvitav ka talvel ja lumega. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Aimar Ventsel | Nostalgiareisid endises Nõukogude Liidus? Miks mitte! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hommikul, enne selle loo kirjutamise algust, istusin logiseva nõukaaegse rongi kupee akna ääres, käes tass lahustuva kohviga ja vaatasin välja. Akna taga on lumine stepp, taamal lumised mäed ja mööda steppi on laiali puistatud söövad hobused. Ühel hetkel oli taevas täis mustade kaarnate pilvi. Mustad kaarnad valge lumise stepi kohal, selles on midagi morbiidset.
Ma sõidan praegu öise rongiga Kasahstani endisest pealinnast Almatõst lõunasse, Usbekistani piiri ääres asuvasse Šõmkentti. On mitu põhjust, miks ma valisin kiire kaasaegse rongi asemel mitu tundi aeglasema nõukogudeaegse loksuja. Esiteks oleks kiire rong kallim ja saabuks Šõmkentti liiga vara. Siis peaksin ma paar tundi passima, kuni hotellituppa sisse saan. Nõukaaegne on natukene odavam, ent sellega sõitmine on peale kõige muu täielik nostalgialaks.
Eile istusin õhtul restoranvagunis. Punased odavast riidest kardinad, plastmassist kunstlilled laual väikeses vaasis, ebamugav kõva pink. Nagu sellistel juhtudel ikka, tutvusin inimestega. Õhtu lõpetasin, tinistades õlut noore kasahhist ettevõtjaga Aralist. Täiesti ootuspäraselt kutsus ta mind külla, lubas näidata Arali ümbruse kõrbeid ja viia Väike-Araali merele kala püüdma. (Araali meri koosneb praegu kahest osast, Suur-Araal on Usbekistani poolel.) Tegelikult on see ettepanek väga meelitav.
Rüübates kuuma lahustuvat kohvi ja vaadates justkui tardunud lumivalget steppi, tulin mõttele, et talvised nostalgiarännakud pole üldse paha mõte. Tavaliselt kipuvad inimesed reisima ikka suvel ja millegipärast arvatakse, et suvi on kõige optimaalsem aastaaeg teiste maadega tutvumiseks.
Ma ise ei ole selles just eriti veendunud. Paljudes kohtades maailmas elu suvel seisab, ka Kesk-Aasias. On puhkused, kuumuse tõttu on hooajalised tööd selleks korraks läbi ja kõik on kuidagi tardunud.
Peale selle pole mina kindlasti ainukene, kes kohe üldse ei taha kuumuses puhata. Miks mitte aga rihtida oma puhkusereis talvele? Talvel mööda maailma ringi sõitmine on natukene teistmoodi puhkus, aga tänu sellisele puhkusele näeb inimene rohkem kohalikku elu ja hoomab kohalikku tempot.
Üks põhjuseid, miks ma valisin kohalikus keelepruugis aeglase rongi, oligi selle elu nägemine. Moodsate rongidega – mida siinkandis nimetatakse kiireteks rongideks – sõidab pigem jõukam rahvas. Restoranvagunis on näiteks enam-vähem Tallinna kesklinna hinnad. Ning seetõttu on kogu eluolu nendes kiiretes rongides ka teismoodi.
Kes aga mäletab nõukogudeaegseid päevi kestnud rongireise mööda Suurt Kodumaad, see vast mäletab ka, et sellistes rongides kujunes välja omaette ökotoop. Sama ja natukene veel enamgi toimub täna Kesk-Aasia rongides. Siin saab näha lihtsaid Kasahstani elanikke – kasahhe, venelasi, uiguure, usbekke –, saab nendega rääkida ja kuuleb üht või teist tavainimesed muredest. Logiseva ja kõikuva vaguni kupees tutvuvad võõrad inimesed, joovad koos teed ja lähevad restoranvagunisse odavat õlut jooma.
Mina näiteks sattusin ühte kupeesse noore kasahhi emaga, kes just praegu lapsele rahvalaule laulab. Päris tore on seda kuulata, ilusasti laulab. Mingil muul hetkel ma seda kuulnud aga poleks, sest Kasahstanis võõraid lastetuppa ei lasta.
Niimoodi lisandub igal korral üks väikene killukene, midagi uut ja ennenägematut minu pilti Kesk-Aasia elust. Või nagu eile juhtus. Küsisin tollelt Arali ettevõtjalt: "Kas teil Aralis on ka ilusad tüdrukud?" See on täiesti süütu nali Venemaal või Ukrainas, ent mitte Kasahstanis. Mees tegi grimassi ja pidas mulle loengu sellest, kuidas moslemid naistest räägivad. See oli huvitav ja rikastav ning ma pärast vabandasin oma kohalike kommete mittetundmisest tekkivate apsakate pärast.
Väga huvitav on jälgida kotikaubandust rongi sees ja ümber. Mööda rongi jalutab terve parv pearättides vanemaid naisi, kes pakuvad kõike võimalikku: pirukaid, sokke, laste mänguasju, Kirgiisia trikotaaži, teed, kohvi. Peatustes aga seisavad uste ees parvedes kohalikud talunaised õuna- ja pirniämbritega, kuivatatud kohupiima (kurt) kottidega, hapukoore- ning piimapurkidega. (Huvitav on see, et keegi ei paku enam raamatuid ja ajalehti, nagu see oli kotikaubitsejatel tavaks Venemaa rongides üheksakümnendatel aastatel. Ju siis ei loeta enam nii palju.)
Kogu sellest eklektikast ja eksootikast kumab läbi vaesus. Olgem ausad, ega inimesed seisa lumistes rongijaamades ega müü odavaid asju lihtsalt lõbu pärast. (Kasahstanis saab vaid 0,5 protsenti elanikkonnast suuremat kuupalka kui 500 eurot.)
Miks mitte võtta ette nostalgiareis mööda Kesk-Aasiat? Kasahstan on eestlastele viisavaba ja alates veebruarist saab ilma viisata sisse ka Usbekistani. Võib lennata Almatõsse, sealt sõita rongiga Šõmkentti, edasi on Taškent juba kiviga visata. No ja siis tulevad Buhhaara ja Samarkand.
Selliste nostalgiareisidega tabab kaks kärbest ühe hoobiga. Näete kogu nõukaaegset eluolu ja arhitektuuri, ent olete samal ajal Kesk-Aasias. Aasia tuleb sisse uksest ja aknast – toit, inimeste riietus, minaretid hruštšovkade vahel. Ainult vene keelt peab oskama.
Maailm on huvitav ka talvel ja lumega. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Aimar Ventsel | Nostalgiareisid endises Nõukogude Liidus? Miks mitte! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reps ütles, et Laidmets tunneb suurepäraselt haridus- ja teadusministeeriumi vastutusvaldkondi ja ministeeriumi tippjuhtkonna endise liikmena ka organisatsiooni ennast.
Laidmets on olnud ministeeriumis nii kõrghariduse osakonna juhataja kui ka asekantsler, kes korraldas üldharidust, kutseharidust, täiskasvanuharidust, noortepoliitikat ja koolivõrgu ning õpetajatega seonduvaid küsimusi.
Ministeeriumi hallatava sihtasutuse juhatuse liikmena oli tema ohjata muu hulgas ka õppekava ja haridusuuenduste temaatika. "Seega on tal otsene töökogemus kõikide haridustasemete juhtimisel. Mardi isikuomadused lubavad tal olla suurepärane tippjuht ja inimlik eestvedaja," sõnas minister Mailis Reps.
Laidmetsa sõnul on haridusministeeriumil väga suur vastutus, et kogu ühiskond oleks valmis pidevalt õppima ja omandama uusi oskusi. "Koos partneritega nii haridussektorist kui ka väljapool seda on seatud ja seadmisel ambitsioonikad eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb panustada ühtse meeskonnana," lisas Laidmets.
Laidmets on olnud tegev ka rektorite nõukogus ja Tartu Ülikooli rektoraadis. Samuti on olnud ta Uppsala Ülikooli teadur, riigikogu kantselei nõunik ja peaministri abi. Mart Laidmets on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal.
Kantsleri ametiaeg kestab viis aastat. | Haridusministeeriumi kantsleriks saab Mart Laidmets | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reps ütles, et Laidmets tunneb suurepäraselt haridus- ja teadusministeeriumi vastutusvaldkondi ja ministeeriumi tippjuhtkonna endise liikmena ka organisatsiooni ennast.
Laidmets on olnud ministeeriumis nii kõrghariduse osakonna juhataja kui ka asekantsler, kes korraldas üldharidust, kutseharidust, täiskasvanuharidust, noortepoliitikat ja koolivõrgu ning õpetajatega seonduvaid küsimusi.
Ministeeriumi hallatava sihtasutuse juhatuse liikmena oli tema ohjata muu hulgas ka õppekava ja haridusuuenduste temaatika. "Seega on tal otsene töökogemus kõikide haridustasemete juhtimisel. Mardi isikuomadused lubavad tal olla suurepärane tippjuht ja inimlik eestvedaja," sõnas minister Mailis Reps.
Laidmetsa sõnul on haridusministeeriumil väga suur vastutus, et kogu ühiskond oleks valmis pidevalt õppima ja omandama uusi oskusi. "Koos partneritega nii haridussektorist kui ka väljapool seda on seatud ja seadmisel ambitsioonikad eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb panustada ühtse meeskonnana," lisas Laidmets.
Laidmets on olnud tegev ka rektorite nõukogus ja Tartu Ülikooli rektoraadis. Samuti on olnud ta Uppsala Ülikooli teadur, riigikogu kantselei nõunik ja peaministri abi. Mart Laidmets on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal.
Kantsleri ametiaeg kestab viis aastat.
### Response:
Haridusministeeriumi kantsleriks saab Mart Laidmets |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaba Lava Tallinna teatrikeskuses jõudis publiku ette 64 lavastust ja anti 156 etendust, mille korraldamise taga oli 36 erinevat kodu- ja välismaist teatritruppi, Erinevaid kultuurisündmusi oli 314. Vaba Lava Narva teatrikeskus avati 1. detsembril 2018 Narva etenduskunstide nädalaga. Detsembrikuu jooksul oli võimalik Narva teatrikeskuses külastada 11 teatrietendust, 3 kaasaegse tsirkuse töötuba, 2 kontserti, osaleda 7 seminaril, vaadata kino "Sõpruse" filmiprogrammi ning võtta kokku osa ligi 40 erinevast kultuurisündmusest.
Kuivõrd Vaba Lava üheks prioriteediks on tutvustada eesti publikule rahvusvahelist teatrit, siis Tallinna Vabas Lavas andsid etendusi nii gastrollide kui festivalide raames trupid Rootsist, Belgiast, Prantsusmaalt, Jaapanist ja Indiast, vastavatud Narva teatrikeskuses esitleti aga Rootsi, Soome, Leedu ja Venemaa teatreid.
Populaarseimaks teatrilavastuseks külastatavuse poolest osutus möödunud aastal Vaba Lava kuraatoriprogrammi lavastus "Enne meid oli veeuputus" (lavastajad Jaak Kilmi ja Kiur Aarma), mis sündis koostöös NUKU teatriga EV100 teatrisarja "Sajandi lugu" raames. Samuti olid populaarsed Vaba Lava ja Eesti Heliloojate Liidu koostöölavastus Ballett "Keres" (autorid Teet Kask, Timo Steiner, Sander Mölder), Vaba Lava asutajaliikme Oma Lava lavastus "Avameelselt abielust ehk peatükid, mis me omal ajal vahele jätsime" (lavastaja Erki Aule), Vaba Lava kuraatoriprogrammi kuuluv lavastus "Öö lõpp" (lavastaja Rainer Sarnet) ja Vaba Lava asutajaliikme Polygon teatri ja Vaba Lava koostöölavastus "Kõik normaalsed inimesed – KNI!" (lavastaja Tamur Tohver).
Lisaks teatrietendustele toimusid Tallinna Vabas Lavas erinevad kontserdid, muusikafestivalid nagu Jazzkaar ja Tallinn Music Week, konverentsid, koolitused, töötoad, näitused ja vestlused jmt.
2018. aasta tähtsündmuseks oli Vaba Lava Narva teatrikeskuse avamine. Uus teatrikeskus rajati endisesse Baltijetsi tehasesse (aadress Linda 2, Narva) ja 1. detsembril avati Eesti Vabariigi juubeliks Vaba Lava Narva teatrikeskus 11 päeva kestva etenduskunstide nädalaga, kus esitleti nii eesti kui rahvusvahelist teatrit, kino, avalikke vestlusi, töötube kui ka kontserte.
Etenduskunstide nädala avas R.A.A.A.M-i ja Vaba Lava uuslavastus "TRANSIIT. Peatage muusika", mida külastas Narvas 230 vaatajat. Sama populaarseks osutus Soome kaasaegse tsirkusetrupi Horse Race Company "Urbotek", mida käis ka vaatamas 230 inimest ja mille töötubasid külastas ligikaudu 100 last. Rootsi Kuningliku Draamateatri lavastust "Hedda Gabler" vaatas 205 külastajat, Leedu Riikliku Draamateatri dokumentaallavastust "Roheline aas", mis rääkis Ignalina tuumajaama töötajate isiklikest mälestustest ja kogemustest, jõudis teatrisse vaatama 473 inimest kolme etenduse peale kokku. Publikut jagus ka teiste kodumaiste teatrite etendustele, seminaridele, kontsertidele ja kinoseanssidele. Vaba Lava Narva teatrikeskus võõrustas etenduskunstide nädala jooksul Eesti Vabariigi presidenti Kersti Kaljulaidi koos Presidendi Kantseleiga, Rootsi Suursaatkonda, Soome Suursaatkonda, Saksa Suursaatkonda jne.
Vaba Lava juhatuse liige ja tegevjuht Kristiina Reidolvütles endal olevat ülimalt hea meel selle üle, et pärast mitut aastat intensiivset projekteerimis-, ehitus- ja arendustöid õnnestus 2018. aasta 1. detsembril avada Vaba Lava Narva teatrikeskus, millel on 216-kohaline must kast, 70-kohaline stuudiosaal, 50-kohaline väike saal, kohvik ja galeriiala ning teatri abiruumid nagu garderoobid, grimmitoad, laod ja kontorid jmt.
"Samuti õnnestus ellu kutsuda Vaba Lava esimene festival – 11 päeva kestnud Narva etenduskunstide nädal. Uue rahvusvahelise teatrikeskuse avamine Narvas annab kindlasti suure panuse Ida-Virumaa kultuurielu edendamisse. Täname südamest kõiki toetajaid ja koostööpartnereid ning kutsume nii kultuurikorraldajaid kui publikut avastama uut multifunktsionaalset teatrikeskust Narva kesklinnas," sõnas Reidolv.
Vaba Lava 2017/18 ja 2018/2019 hooaja kuraatoriprogramm on prantsuse fookusega ja keskendub teemadele nagu "Big Data" (andmete üleküllus) ja "Post-truth" (tõejärgsus). Lavastusprojektid valisid välja Vaba Lava 2017-2019 hooaegade kuraatorid José Alfarroba ja Tristan Barani Prantsusmaalt. Konsultandiks oli Vaba Lava teatrikeskuse juhatuse liige ja tegevjuht Kristiina Reidolv. EV 100 teatriprojekti lavastuse valisid välja kuraatorid koostöös Vaba Lava tegevjuhi Kristiina Reidolvi ja NUKU teatri esindajate Mirko Rajase ja Joonas Tartuga.
Tallinna teatrikeskuses esietendub juba 12. veebruaril kuraatoriprogrammi kuuluv lavastus "Pilveooper ehk Dido probleem", mille autorid on Liina Keevallik ja Christina Batman Prantsusmaalt ning lavastaja Mart Kampus. | Vaba Lava kogus üle 70 000 külastuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaba Lava Tallinna teatrikeskuses jõudis publiku ette 64 lavastust ja anti 156 etendust, mille korraldamise taga oli 36 erinevat kodu- ja välismaist teatritruppi, Erinevaid kultuurisündmusi oli 314. Vaba Lava Narva teatrikeskus avati 1. detsembril 2018 Narva etenduskunstide nädalaga. Detsembrikuu jooksul oli võimalik Narva teatrikeskuses külastada 11 teatrietendust, 3 kaasaegse tsirkuse töötuba, 2 kontserti, osaleda 7 seminaril, vaadata kino "Sõpruse" filmiprogrammi ning võtta kokku osa ligi 40 erinevast kultuurisündmusest.
Kuivõrd Vaba Lava üheks prioriteediks on tutvustada eesti publikule rahvusvahelist teatrit, siis Tallinna Vabas Lavas andsid etendusi nii gastrollide kui festivalide raames trupid Rootsist, Belgiast, Prantsusmaalt, Jaapanist ja Indiast, vastavatud Narva teatrikeskuses esitleti aga Rootsi, Soome, Leedu ja Venemaa teatreid.
Populaarseimaks teatrilavastuseks külastatavuse poolest osutus möödunud aastal Vaba Lava kuraatoriprogrammi lavastus "Enne meid oli veeuputus" (lavastajad Jaak Kilmi ja Kiur Aarma), mis sündis koostöös NUKU teatriga EV100 teatrisarja "Sajandi lugu" raames. Samuti olid populaarsed Vaba Lava ja Eesti Heliloojate Liidu koostöölavastus Ballett "Keres" (autorid Teet Kask, Timo Steiner, Sander Mölder), Vaba Lava asutajaliikme Oma Lava lavastus "Avameelselt abielust ehk peatükid, mis me omal ajal vahele jätsime" (lavastaja Erki Aule), Vaba Lava kuraatoriprogrammi kuuluv lavastus "Öö lõpp" (lavastaja Rainer Sarnet) ja Vaba Lava asutajaliikme Polygon teatri ja Vaba Lava koostöölavastus "Kõik normaalsed inimesed – KNI!" (lavastaja Tamur Tohver).
Lisaks teatrietendustele toimusid Tallinna Vabas Lavas erinevad kontserdid, muusikafestivalid nagu Jazzkaar ja Tallinn Music Week, konverentsid, koolitused, töötoad, näitused ja vestlused jmt.
2018. aasta tähtsündmuseks oli Vaba Lava Narva teatrikeskuse avamine. Uus teatrikeskus rajati endisesse Baltijetsi tehasesse (aadress Linda 2, Narva) ja 1. detsembril avati Eesti Vabariigi juubeliks Vaba Lava Narva teatrikeskus 11 päeva kestva etenduskunstide nädalaga, kus esitleti nii eesti kui rahvusvahelist teatrit, kino, avalikke vestlusi, töötube kui ka kontserte.
Etenduskunstide nädala avas R.A.A.A.M-i ja Vaba Lava uuslavastus "TRANSIIT. Peatage muusika", mida külastas Narvas 230 vaatajat. Sama populaarseks osutus Soome kaasaegse tsirkusetrupi Horse Race Company "Urbotek", mida käis ka vaatamas 230 inimest ja mille töötubasid külastas ligikaudu 100 last. Rootsi Kuningliku Draamateatri lavastust "Hedda Gabler" vaatas 205 külastajat, Leedu Riikliku Draamateatri dokumentaallavastust "Roheline aas", mis rääkis Ignalina tuumajaama töötajate isiklikest mälestustest ja kogemustest, jõudis teatrisse vaatama 473 inimest kolme etenduse peale kokku. Publikut jagus ka teiste kodumaiste teatrite etendustele, seminaridele, kontsertidele ja kinoseanssidele. Vaba Lava Narva teatrikeskus võõrustas etenduskunstide nädala jooksul Eesti Vabariigi presidenti Kersti Kaljulaidi koos Presidendi Kantseleiga, Rootsi Suursaatkonda, Soome Suursaatkonda, Saksa Suursaatkonda jne.
Vaba Lava juhatuse liige ja tegevjuht Kristiina Reidolvütles endal olevat ülimalt hea meel selle üle, et pärast mitut aastat intensiivset projekteerimis-, ehitus- ja arendustöid õnnestus 2018. aasta 1. detsembril avada Vaba Lava Narva teatrikeskus, millel on 216-kohaline must kast, 70-kohaline stuudiosaal, 50-kohaline väike saal, kohvik ja galeriiala ning teatri abiruumid nagu garderoobid, grimmitoad, laod ja kontorid jmt.
"Samuti õnnestus ellu kutsuda Vaba Lava esimene festival – 11 päeva kestnud Narva etenduskunstide nädal. Uue rahvusvahelise teatrikeskuse avamine Narvas annab kindlasti suure panuse Ida-Virumaa kultuurielu edendamisse. Täname südamest kõiki toetajaid ja koostööpartnereid ning kutsume nii kultuurikorraldajaid kui publikut avastama uut multifunktsionaalset teatrikeskust Narva kesklinnas," sõnas Reidolv.
Vaba Lava 2017/18 ja 2018/2019 hooaja kuraatoriprogramm on prantsuse fookusega ja keskendub teemadele nagu "Big Data" (andmete üleküllus) ja "Post-truth" (tõejärgsus). Lavastusprojektid valisid välja Vaba Lava 2017-2019 hooaegade kuraatorid José Alfarroba ja Tristan Barani Prantsusmaalt. Konsultandiks oli Vaba Lava teatrikeskuse juhatuse liige ja tegevjuht Kristiina Reidolv. EV 100 teatriprojekti lavastuse valisid välja kuraatorid koostöös Vaba Lava tegevjuhi Kristiina Reidolvi ja NUKU teatri esindajate Mirko Rajase ja Joonas Tartuga.
Tallinna teatrikeskuses esietendub juba 12. veebruaril kuraatoriprogrammi kuuluv lavastus "Pilveooper ehk Dido probleem", mille autorid on Liina Keevallik ja Christina Batman Prantsusmaalt ning lavastaja Mart Kampus.
### Response:
Vaba Lava kogus üle 70 000 külastuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loginovi 2013. aasta novembri lõpus antud proovi järeltestimisel tuvastati, et venelane oli tarvitanud EPO-t ja talle määrati võistluskeeld, mis lõppes 2016. aasta novembri lõpus. Loginov oli võistlustules juba 2017. aasta MM-il Hochfilzenis ja ka seal tekitas tema võistlemine paljudes pahameelt. Kuna käimasoleval hooajal on 26-aastane venelane olnud väga heas hoos, on mitmed konkurendid avaldanud arvamust, et dopingupatuseid ei tohiks tagasi võistlema lasta.
Oberhofi etapi ajal ütles seitsmel järjestikusel hooajal MK-sarja üldvõidu võtnud Fourcade intervjuus Norra rahvusringhäälingule, et Loginov peaks vabandust paluma. "Ta peaks meie, sportlaste ees vabandust paluma ja enda tegusid selgitama. Aga tema käib ringi ja teeb näo, nagu midagi pole juhtunud. Sellega ta küll minu austust ära ei teeni," ütles Fourcade NRK-le.
Fourcade'i sõnavõtt jõudis ka Venemaa laskesuusaliidu presidendi Vladimir Dratšjovini, kes otsustas rahvusvahelise laskesuusaliidu (IBU) eetikakomisjonile Fourcade'i peale kaebuse esitada. Dratšjovi hinnangul tuleks Fourcade'i sellise sõnavõtu eest trahvida.
"Kui sportlane on enda karistuse juba kandnud, pole põhjust teda rohkem karistada," põhjendas Dratšjov NRK-le. "Minu arvates ei pea Aleksandr rohkem midagi selgitada. Võin ise tema eest rääkida."
Kui aga NRK palus Dratšjovil Loginovi dopingujuhtumit selgitada, katkestas Dratšjov intervjuu.
Uudisteagentuuri TASS teatel kohtus Dratšjov nädalavahetusel Ruhpoldingus IBU uue presidendi Olle Daliniga, kus peamiselt oli arutelu all Venemaa alaliidule 2017. aasta detsembris dopingurikkumiste tõttu määratud karistus, mille tõttu võeti neilt rahvusvaheliste võistluste korraldusõigus. "Rahvusvahelise laskesuusaliidu ja Venemaa laskesuusaliidu presidendid kohtusid Ruhpoldingu MK-etapi ajal ja neil oli väga hea vestlus. Kohtumisel viibis ka IBU eetikakomisjoni liige. IBU ei kommenteeri, millest kohtumisel räägiti," ütles IBU esindaja TASS-ile.
IBU ei soovinud ka Dratšjovi kaebust kommenteerida, kuid nii Norra kui Venemaa meedia andmetel lükkas eetikakomisjon kaebuse tagasi.
"Me elame vabas maailmas, igaüks võib mõelda, mida tahab," kommenteeris NRK laskesuusaekspert Ola Lunde. "Minu meelest oli see õige otsus, et eetikakomisjon kaebuse tagasi lükkas. Fourcade'il on õigus enda arvamusele." | Venemaa laskesuusaliit esitas IBU-le Fourcade'i peale kaebuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loginovi 2013. aasta novembri lõpus antud proovi järeltestimisel tuvastati, et venelane oli tarvitanud EPO-t ja talle määrati võistluskeeld, mis lõppes 2016. aasta novembri lõpus. Loginov oli võistlustules juba 2017. aasta MM-il Hochfilzenis ja ka seal tekitas tema võistlemine paljudes pahameelt. Kuna käimasoleval hooajal on 26-aastane venelane olnud väga heas hoos, on mitmed konkurendid avaldanud arvamust, et dopingupatuseid ei tohiks tagasi võistlema lasta.
Oberhofi etapi ajal ütles seitsmel järjestikusel hooajal MK-sarja üldvõidu võtnud Fourcade intervjuus Norra rahvusringhäälingule, et Loginov peaks vabandust paluma. "Ta peaks meie, sportlaste ees vabandust paluma ja enda tegusid selgitama. Aga tema käib ringi ja teeb näo, nagu midagi pole juhtunud. Sellega ta küll minu austust ära ei teeni," ütles Fourcade NRK-le.
Fourcade'i sõnavõtt jõudis ka Venemaa laskesuusaliidu presidendi Vladimir Dratšjovini, kes otsustas rahvusvahelise laskesuusaliidu (IBU) eetikakomisjonile Fourcade'i peale kaebuse esitada. Dratšjovi hinnangul tuleks Fourcade'i sellise sõnavõtu eest trahvida.
"Kui sportlane on enda karistuse juba kandnud, pole põhjust teda rohkem karistada," põhjendas Dratšjov NRK-le. "Minu arvates ei pea Aleksandr rohkem midagi selgitada. Võin ise tema eest rääkida."
Kui aga NRK palus Dratšjovil Loginovi dopingujuhtumit selgitada, katkestas Dratšjov intervjuu.
Uudisteagentuuri TASS teatel kohtus Dratšjov nädalavahetusel Ruhpoldingus IBU uue presidendi Olle Daliniga, kus peamiselt oli arutelu all Venemaa alaliidule 2017. aasta detsembris dopingurikkumiste tõttu määratud karistus, mille tõttu võeti neilt rahvusvaheliste võistluste korraldusõigus. "Rahvusvahelise laskesuusaliidu ja Venemaa laskesuusaliidu presidendid kohtusid Ruhpoldingu MK-etapi ajal ja neil oli väga hea vestlus. Kohtumisel viibis ka IBU eetikakomisjoni liige. IBU ei kommenteeri, millest kohtumisel räägiti," ütles IBU esindaja TASS-ile.
IBU ei soovinud ka Dratšjovi kaebust kommenteerida, kuid nii Norra kui Venemaa meedia andmetel lükkas eetikakomisjon kaebuse tagasi.
"Me elame vabas maailmas, igaüks võib mõelda, mida tahab," kommenteeris NRK laskesuusaekspert Ola Lunde. "Minu meelest oli see õige otsus, et eetikakomisjon kaebuse tagasi lükkas. Fourcade'il on õigus enda arvamusele."
### Response:
Venemaa laskesuusaliit esitas IBU-le Fourcade'i peale kaebuse |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.