instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iga aastaga suureneva osalusaktiivsuse tulemusel on seekord esinemas 33 kunstnikku kokku 93 erineva tööga. Esindatud on nii klassikalisemas kui kaasaegsemas esteetikas ehted, kuid eksponeeritud on traditsiooniliselt ka sepised ja installatsioonid. Autorid on igaüks omas laadis lahendanud Tallinna suurjuubelit käsitleva teema, väljas on ka tänavuse Ede Kurreli preemia pälvinud ehtekunstniku Ilona Treimani tööd.
Metallikunstnike Liit korraldab oma aastanäitust alati erinevas kohas, viimastel aastatel on see toimunud näiteks Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu galeriis, Võru muuseumis ja Pärnu raamatukogus.
Väljapanek kestab 20. aprillini 2019. | Metallikunstnike liit avab näituse 800-aastasest Tallinnast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iga aastaga suureneva osalusaktiivsuse tulemusel on seekord esinemas 33 kunstnikku kokku 93 erineva tööga. Esindatud on nii klassikalisemas kui kaasaegsemas esteetikas ehted, kuid eksponeeritud on traditsiooniliselt ka sepised ja installatsioonid. Autorid on igaüks omas laadis lahendanud Tallinna suurjuubelit käsitleva teema, väljas on ka tänavuse Ede Kurreli preemia pälvinud ehtekunstniku Ilona Treimani tööd.
Metallikunstnike Liit korraldab oma aastanäitust alati erinevas kohas, viimastel aastatel on see toimunud näiteks Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu galeriis, Võru muuseumis ja Pärnu raamatukogus.
Väljapanek kestab 20. aprillini 2019.
### Response:
Metallikunstnike liit avab näituse 800-aastasest Tallinnast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hiina soovib saavutada kokkulepet. Meil läheb läbirääkimistel väga hästi," ütles Trump Valges Majas ajakirjanikele.
Hiina asepresident Wang Qishan ütles varem päeval, et Hiina ja USA ei saa teineteiseta hakkama.
"Hiina ja USA majandused on vastastikku asendamatud, mistõttu peavad nende suhted olema vastastikku kasulikud ja" tagama võit-võit olukorra, lausus Wang Maailma Majandusfoorumil (WEF) Šveitsis Davosis.
"See on tegelikkus: kumbki pool ei saa teiseta hakkama," ütles Wang, kes etendab USA-Hiina kaubandussõjale lahenduse otsimises tähtsat rolli.
USA president Donald Trump ja Hiina liider Xi Jinping leppisid 1. detsembril Argentinas G20 tippkohtumise kõrvalt kõnelusi pidades kokku tollitariifide vaherahus ja andsid kahe riigi läbirääkijatele 1. märtsini aega kaubandussõja vallandanud probleemide lahendamiseks. | USA presidendi sõnul kulgevad kaubanduskõnelused Hiinaga väga hästi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hiina soovib saavutada kokkulepet. Meil läheb läbirääkimistel väga hästi," ütles Trump Valges Majas ajakirjanikele.
Hiina asepresident Wang Qishan ütles varem päeval, et Hiina ja USA ei saa teineteiseta hakkama.
"Hiina ja USA majandused on vastastikku asendamatud, mistõttu peavad nende suhted olema vastastikku kasulikud ja" tagama võit-võit olukorra, lausus Wang Maailma Majandusfoorumil (WEF) Šveitsis Davosis.
"See on tegelikkus: kumbki pool ei saa teiseta hakkama," ütles Wang, kes etendab USA-Hiina kaubandussõjale lahenduse otsimises tähtsat rolli.
USA president Donald Trump ja Hiina liider Xi Jinping leppisid 1. detsembril Argentinas G20 tippkohtumise kõrvalt kõnelusi pidades kokku tollitariifide vaherahus ja andsid kahe riigi läbirääkijatele 1. märtsini aega kaubandussõja vallandanud probleemide lahendamiseks.
### Response:
USA presidendi sõnul kulgevad kaubanduskõnelused Hiinaga väga hästi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üle 40-kraadise kuumuse tõttu suletud katuse all mängitud poolfinaalis alistas 4. asetatud Osaka tund ja 53 minutit kestnud kohtumises 7. paigutusega tšehhitari Karolina Pliškova 6:2, 4:6, 6:4. Veerandfinaalis Serena Williamsi vastu neli matšpalli päästnud ja otsustavas setis 1:5 kaotusseisust välja tulnud Pliškova teist päeva järjest kaotusseisu võiduks pöörata ei suutnud. Pliškovale oli see kümne võidu järel hooaja esimene kaotus.
"Eeldasin, et ta tuleb mängu tagasi. Ütlesin endale, et võtaksin end kolmandaks setiks uuesti kokku ja mul õnnestus võita," ütles Osaka mängujärgses intervjuus. "Olin enne teist servi nii hirmul, aga kuidagi sain hakkama. Võib-olla kogemused aitasid."
Osaka kontrollis täielikult avasetti, võites 6:2 ning asus ka teises setis murdega 1:0 juhtima. Siis aga loovutas ta kohe enda servigeimi ega suutnud seejärel Pliškova servil kolme murdepalli ära kasutada ning tšehhitar pääses 2:1 juhtima. Raskest seisust välja tulnud Pliškova leidis tänu sellele justkui uue hingamise ja murdis kümnendas geimis nulliga Osaka servi, võites teise seti 6:4.
Otsustavas setis oli murdeline teine geim, kui Osaka päästis kolm murdepalli ja võitis seejärel nulliga Pliškova pallingu. 4:3 eduseisul päästis Osaka veel ühe murdepalli ja asus 5:3 juhtima. Matšpallil lõi Osaka ässa, mille joonekohtunik luges välja, kuid kotkasilm näitas, et pall oli joonel ja jaapanlanna tagas koha finaalis.
Osaka servis mängu jooksul koguni 15 ässa ja võitis äralöökidest 56 punkti, võimsa servijana tuntud Pliškova sai kirja vaid kolm ässa ja 20 äralööki. Lihtvigu kogunes Osakal 30 ja Pliškoval 21.
Osaka on nüüd võitnud järjest 59 matši, kus ta on võitnud avaseti. Viimati kaotas ta pärast avaseti võitmist mängu 2016. aasta oktoobris. Slämmiturniiridel on Osaka võitnud järjest 13 kohtumist.
Viimane, kes suutis pärast karjääri esimest suure slämmi turniiri võitu kohe järgmisel slämmiturniiril finaali jõuda, oli ameeriklanna Jennifer Capriati, kes sai sellega hakkama 2001. aastal. Veel on sama suutnud ameeriklanna Venus Williams (2000) ja šveitslanna Martina Hingis (1997).
Ühtlasi tegi Osaka Jaapani tenniseajalugu, nimelt pole ükski jaapanlane varem Austraalia lahtiste finaali jõudnud.
Finaalis läheb Osaka vastamisi 8. asetatud tšehhitari Petra Kvitovaga, kes oli poolfinaalist 7:6 (2), 6:0 parem ameeriklanna Danielle Collinsist (WTA 35.).
Nii Osakale kui Kvitovale on see Austraalia lahtiste esimene finaal. Kvitova on varem slämmiturniiride finaalis mänginud kahel ja Osaka ühel korral, seni pole kumbki neist veel kaotusekibedust tunnistama pidanud. Varem ei ole Osaka ja Kvitova omavahel mänginud.
Lisaks võidukarikale mängivad Osaka ja Kvitova ka maailma edetabeli esikohale.
Naiste finaal peetakse Melbourne'is Eesti aja järgi laupäeva hommikul.
No.4 Naomi Osaka vs. Petra Kvitova.
- They've never played each other.
- Neither has been No.1
- Neither has won the Australian Open
All that changes on Saturday. #AusOpen
— WTA Insider (@WTA_insider) January 24, 2019 | Osaka jõudis teist slämmiturniiri järjest finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üle 40-kraadise kuumuse tõttu suletud katuse all mängitud poolfinaalis alistas 4. asetatud Osaka tund ja 53 minutit kestnud kohtumises 7. paigutusega tšehhitari Karolina Pliškova 6:2, 4:6, 6:4. Veerandfinaalis Serena Williamsi vastu neli matšpalli päästnud ja otsustavas setis 1:5 kaotusseisust välja tulnud Pliškova teist päeva järjest kaotusseisu võiduks pöörata ei suutnud. Pliškovale oli see kümne võidu järel hooaja esimene kaotus.
"Eeldasin, et ta tuleb mängu tagasi. Ütlesin endale, et võtaksin end kolmandaks setiks uuesti kokku ja mul õnnestus võita," ütles Osaka mängujärgses intervjuus. "Olin enne teist servi nii hirmul, aga kuidagi sain hakkama. Võib-olla kogemused aitasid."
Osaka kontrollis täielikult avasetti, võites 6:2 ning asus ka teises setis murdega 1:0 juhtima. Siis aga loovutas ta kohe enda servigeimi ega suutnud seejärel Pliškova servil kolme murdepalli ära kasutada ning tšehhitar pääses 2:1 juhtima. Raskest seisust välja tulnud Pliškova leidis tänu sellele justkui uue hingamise ja murdis kümnendas geimis nulliga Osaka servi, võites teise seti 6:4.
Otsustavas setis oli murdeline teine geim, kui Osaka päästis kolm murdepalli ja võitis seejärel nulliga Pliškova pallingu. 4:3 eduseisul päästis Osaka veel ühe murdepalli ja asus 5:3 juhtima. Matšpallil lõi Osaka ässa, mille joonekohtunik luges välja, kuid kotkasilm näitas, et pall oli joonel ja jaapanlanna tagas koha finaalis.
Osaka servis mängu jooksul koguni 15 ässa ja võitis äralöökidest 56 punkti, võimsa servijana tuntud Pliškova sai kirja vaid kolm ässa ja 20 äralööki. Lihtvigu kogunes Osakal 30 ja Pliškoval 21.
Osaka on nüüd võitnud järjest 59 matši, kus ta on võitnud avaseti. Viimati kaotas ta pärast avaseti võitmist mängu 2016. aasta oktoobris. Slämmiturniiridel on Osaka võitnud järjest 13 kohtumist.
Viimane, kes suutis pärast karjääri esimest suure slämmi turniiri võitu kohe järgmisel slämmiturniiril finaali jõuda, oli ameeriklanna Jennifer Capriati, kes sai sellega hakkama 2001. aastal. Veel on sama suutnud ameeriklanna Venus Williams (2000) ja šveitslanna Martina Hingis (1997).
Ühtlasi tegi Osaka Jaapani tenniseajalugu, nimelt pole ükski jaapanlane varem Austraalia lahtiste finaali jõudnud.
Finaalis läheb Osaka vastamisi 8. asetatud tšehhitari Petra Kvitovaga, kes oli poolfinaalist 7:6 (2), 6:0 parem ameeriklanna Danielle Collinsist (WTA 35.).
Nii Osakale kui Kvitovale on see Austraalia lahtiste esimene finaal. Kvitova on varem slämmiturniiride finaalis mänginud kahel ja Osaka ühel korral, seni pole kumbki neist veel kaotusekibedust tunnistama pidanud. Varem ei ole Osaka ja Kvitova omavahel mänginud.
Lisaks võidukarikale mängivad Osaka ja Kvitova ka maailma edetabeli esikohale.
Naiste finaal peetakse Melbourne'is Eesti aja järgi laupäeva hommikul.
No.4 Naomi Osaka vs. Petra Kvitova.
- They've never played each other.
- Neither has been No.1
- Neither has won the Australian Open
All that changes on Saturday. #AusOpen
— WTA Insider (@WTA_insider) January 24, 2019
### Response:
Osaka jõudis teist slämmiturniiri järjest finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nurger oli harjumuspäraselt meeskonna parimate hulgas, kui 30 minutiga tõi 14 punkti (kahesed 4/5, kolmesed 0/1, vabavisked 6/7), haaras viis lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, tegi ühe vaheltlõike, kaks pallikaotust ja neli viga. Nurgerit toetasid Martin Tyler Haws 14, Isaiah Trenell 11 ning Stojan Gjuroski 10 silmaga, vahendab Korvpall24.ee.
Huesca jaoks tähendab kaotus 2.-4. koha jagamist ning liiga liidrist Real Betisest ollakse juba maas viie võiduga. Järgmisena tuleb võõral väljakul 26. jaanuaril vastu tabeli viimane CB Prati võistkond.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Hästi võidelnud Nurger ja Huesca pidid leppima napi kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nurger oli harjumuspäraselt meeskonna parimate hulgas, kui 30 minutiga tõi 14 punkti (kahesed 4/5, kolmesed 0/1, vabavisked 6/7), haaras viis lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, tegi ühe vaheltlõike, kaks pallikaotust ja neli viga. Nurgerit toetasid Martin Tyler Haws 14, Isaiah Trenell 11 ning Stojan Gjuroski 10 silmaga, vahendab Korvpall24.ee.
Huesca jaoks tähendab kaotus 2.-4. koha jagamist ning liiga liidrist Real Betisest ollakse juba maas viie võiduga. Järgmisena tuleb võõral väljakul 26. jaanuaril vastu tabeli viimane CB Prati võistkond.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Hästi võidelnud Nurger ja Huesca pidid leppima napi kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Putkonen teatas, et lahkub 1. veebruarist direktoriametist ja seda isiklikel põhjustel, vahendas ajaleht.
Samuti kolmapäeva õhtul avalikuks saanud vastustes riigikogu liikme Maris Lauri arupärimisele ütleb haridusminister Mailis Reps, et Putkonenist vabanenud ametisse kuulutab ministeerium lähiajal välja konkursi.
Kohtla-Järvel alustab sel aastal tegevust riigigümnaasium, kus alustavad koos õppimist seni eraldi eesti- ja venekeelses gümnaasiumis käinud õpilased. Seejuures jäävad eesti emakeelega õpilaste osakaal selgesse vähemusse ja kohalikud on avaldatud muret, et piirkonna lastel pole enam võimalust saada eestikeelset gümnaasiumiharidust.
Jaanuari keskel ütles haridusminister Reps reaktsioonina Kohtla-Järve lastevanemate pöördumisele Vikerraadio usutluses, et pole välistatud, et Kohtla-Järvel võib pärast riigigümnaasiumi avamist esialgu eraldi tegutsema jääda ka eestikeelne kool.
"Mis puudutab direktorit, siis oleme haridusministeeriumis otsustanud, et kõigepealt saadame kohale eksperdid ja nad vaatavad läbi õppekava, sisu, eesmärgid. Saavad kokku nii ühe kui teise poole kogukonnaga," loetles minister tollal.
Reps lisas, et kõik osapooled tuleb laua taha kutsuda ja murekohti vaadata ning kui tõepoolest tundub, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktoriks valitud Irina Putkonen ei ole sildu ehitav inimene, siis tuleb teha vastavad korrektuurid.
Otsustada Kohtla-Järve riigigümnaasiumit mitte teha on praegu Repsi sõnul juba hilja, sest ehitus käib. | Loodava Kohtla-Järve riigigümnaasiumi juhiks valitud Irina Putkonen loobus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Putkonen teatas, et lahkub 1. veebruarist direktoriametist ja seda isiklikel põhjustel, vahendas ajaleht.
Samuti kolmapäeva õhtul avalikuks saanud vastustes riigikogu liikme Maris Lauri arupärimisele ütleb haridusminister Mailis Reps, et Putkonenist vabanenud ametisse kuulutab ministeerium lähiajal välja konkursi.
Kohtla-Järvel alustab sel aastal tegevust riigigümnaasium, kus alustavad koos õppimist seni eraldi eesti- ja venekeelses gümnaasiumis käinud õpilased. Seejuures jäävad eesti emakeelega õpilaste osakaal selgesse vähemusse ja kohalikud on avaldatud muret, et piirkonna lastel pole enam võimalust saada eestikeelset gümnaasiumiharidust.
Jaanuari keskel ütles haridusminister Reps reaktsioonina Kohtla-Järve lastevanemate pöördumisele Vikerraadio usutluses, et pole välistatud, et Kohtla-Järvel võib pärast riigigümnaasiumi avamist esialgu eraldi tegutsema jääda ka eestikeelne kool.
"Mis puudutab direktorit, siis oleme haridusministeeriumis otsustanud, et kõigepealt saadame kohale eksperdid ja nad vaatavad läbi õppekava, sisu, eesmärgid. Saavad kokku nii ühe kui teise poole kogukonnaga," loetles minister tollal.
Reps lisas, et kõik osapooled tuleb laua taha kutsuda ja murekohti vaadata ning kui tõepoolest tundub, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktoriks valitud Irina Putkonen ei ole sildu ehitav inimene, siis tuleb teha vastavad korrektuurid.
Otsustada Kohtla-Järve riigigümnaasiumit mitte teha on praegu Repsi sõnul juba hilja, sest ehitus käib.
### Response:
Loodava Kohtla-Järve riigigümnaasiumi juhiks valitud Irina Putkonen loobus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AILI KÜNSTLER: Riigikeel 100 ehk Igaühe vabast keelevalikust jääb väheks
Eesti keele aasta riikliku avaüritusena sai eile teoks konverents "Eesti riigikeele sajand".
HTMi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner – ja mitte üksi tema – on Eesti keelepoliitikast rääkides rõhutanud, et ennekõike on eesti keele elujõu allikas ikka inimene ise: "Suhtluskeele ja sõnade valik on igaühe enda teha ning näitab keelekasutaja suhtumist." Tõsi, kui aga omas kodus ja köögis eesti keelt tarvitame, avalikus ruumis ja asjaajamises, riigi ringhäälingus ja hariduses-teaduses inglise (või vene) keelt eelistame, ahendame oma riigikeele kasutusala ja õõnestame oma tulevikku rahvana. Igaühe vabast keelevalikust jääb riigi toimimiseks väheks.
ELO KIIVET: Unistus võrdsest ruumist
Eelmisel laupäeval sai nautida harva kogetavat luksust ja kõndida jala otse üle Nunne tänava ja Toompuiestee risti Balti jaama. Otseühendus vanalinna ja raudteejaama-turuhoone vahel võiks olla loomulik asjade seis, kuid ei ole seda Tallinna viimaste aastakümnete linnaplaneerimise transpordikesksest ja masinlikust loogikast tulenevalt paraku mitte. Ikka on jalakäijad need, kes suunatakse ebameeldivasse maa-alusesse urgu, sest nii on ju ohutum (loe: autoliiklus sujuvam). Ja enamjaolt mööda treppi, sest nii on lihtsam (loe: odavam), mis tähendab, et nt ratastoolis inimene peab tegema suure ringi – otsetee ei ole temale mõeldud.
KAAREL TARAND: Võta võim, naine!
Kui naisvalijad seda organiseeritult soovivad, on nii riigikogu järgmine koosseis kui ka valitsus naisenamuse ja -juhiga.
Mitu korda ei taha sama reha peale astuda isegi justiitsminister Urmas Reinsalu. Seetõttu saatis alalhoidlike leer naiste marsiga kaasnenud sõnasõtta radikaale nahutama konservatiivsete vaadetega naised. Nende põhisõnumina jäi kõlama, et naistel on juba kõik õigused olemas ning kõik, mida juurde küsitakse, saab tulla ainult meeste huvide ja õiguste arvelt. Nullsumma mäng, mida see aga ei ole, nagu pole kunagi olnud mis tahes õigusluse võitluse puhul viimastel sajanditel.
OTT KARULIN: Hakkab looma!
Loosungite tasandil osatakse kultuuri ning ennekõike hariduse ja majanduse kokkupuutepunkte välja tuua, kuigi veenvat tegevusplaani, laia haardega kultuurikäsitlust ei ole veel ühelgi erakonnal.
"Vaade maailmavaateta vaateisse" – nii pealkirjastasin oma eelmise erakondade riigikogu valimiste kultuuriprogrammi analüüsi, tõdedes: "On vist paratamatu, et poliitikute tööturul paremate isikute nimel võitlevad massiparteid ei saa endale selgelt eristuva maailmavaatega poliitikat lubada, saati siis kultuuri osas, mille puhul veel üle-eelmistel riigikogu valimistel piirdus enamik parteisid põhiseaduse preambuli tsiteerimisega" (Sirp 13. II 2015). No hakkab looma, võib sel korral öelda, sest enamikul erakondadel on tõepoolest programmis nii üksjagu lubadusi kui ka maailmavaatelisi valikuid.
TARMO SOOMERE: Demokraatia kui alternatiivmõtlemise suplus peavoolus
Oleme silmitsi globaalprobleemiga, mille sisuks on teaduse pakutava olemuslik muutumine. Määramatuse kasv ja normaalteaduse asendumine normaalsusjärgse teadusega on pisiasjad.
Peavoolu panetunud, pahtunud, kivinenud ja iganenud struktuuride palgal oleva inimesena (ja seetõttu ilmselt kallutatud subjektina) aiman siiski, kuidas peavooluvärk toimib. Kõik, keda sinna liigitatakse, kirjutavad kõhklematult ja kahe käega alla printsiipidele nagu austus kõige elava vastu, ühiskondlike protsesside läbipaistvus, konstruktiivne koostöö või holistiline lähenemine. Siis aga annavad neile Murphy seaduse variatsiooni ehk Hertzi retoorikaseadust (iga arutlus, mis on viidud küllalt kaugele, suubub semantikasse) untsu keeranuna hoopis teise tähenduse. Nii näiteks tähendab meie suures naaberriigis "valimine", et valitsejad valivad, kui kaua või mis ametis nad on. Või siis rahvaste enesemääramise õigus, mis kindlasti kehtib, aga ainult suurriikide jaoks (Mälksoo, 2015, 2016).
MARGUS OTT: Teaduspesu
Eesti on vaba maa ja võib luua mis tahes nimetusega asutusi. Aga avalikkus peab aga õppima teaduspesu läbi nägema. Ja igal juhul ei peaks tavameedia teaduspesu tiražeerima.
1. Mis on teaduspesu?
Viimasel ajal on palju juttu olnud tõejärgsusest. Sellele oli pühendatud 2017. aasta filosoofia aastakonverents "Faktid, vaidlused ja argumendid "tõejärgsuse" ajastul", mille põhjal anti Leo Luksi toimetamisel välja sama pealkirjaga Studia Philosophica Estica number. On uue teravusega esile kerkinud küsimus teaduse positsioonist ühiskonnas. Sellega seoses tuleb senisest enam tähelepanu pöörata nähtusele, mida võib nimetada teaduspesuks. Laialt on käibel mõiste "rohepesu", mida Vikipeedias määratletakse niimoodi: "Rohepesu ehk ökoeksitamine on keskkonnavaenuliku tegevuse üldsusele positiivsena esitamine." Vastavalt oleks teaduspesu mitte- või ebateadusliku tegevuse üldsusele esitamine teadusena. Ja kuna teadusel on ühiskonnas positiivne kuvand, siis on see ühtlasi ka selle tegevuse esitamine positiivsena. Selle tegevuse eesmärk on mingi (eeskätt ärilise või poliitilise) tulemuse saavutamine, rikkudes tolle teaduse norme, millena esinetakse. Sellest on Monsanto näitel kirjutanud Ülo Niinemets (teaduspesu mõistet küll kasutamata).
TIIT RIISMAA: Kas Molotovi-Ribbentropi pakt lööb NATO Baltikumist välja?
Balti riikide saamine NATO liikmeks ärritas venelasi. Aga kui neisse riikidesse hakkasid saabuma võitlusvõimelised NATO väeosad, tekkis uus olukord, mis ajas venelased marru. On selge erinevus, mida tähendab "Balti riigid NATOs" ja mida tähendab "NATO Balti riikides".
PILLE-RIIN LARM: Kõigepealt soovitan ma …
Sõbramehekriitika ja iseenda soovitamine
Heauskne lugeja, kes ei ole soovitaja eraeluliste ja töiste finessidega kursis, võtab auväärt soovitajat sõnast. Tema usaldust ei tohi kuritarvitada.
Oli aeg, mil eesti kirjanduselu määndas sõbramehekriitika. Ei ole see nähtus kadunud nüüdki, kuid enam ei saa kurta selle vohamise üle. Pigem on viimasel ajal jäänud häirivalt silma üks teine sellega sarnane nähtus – iseenda soovitamine. Seda kohtab vahel näiteks Postimehes aasta parimate raamatute nimekirjades või ERRi "Autahvli" puhul. Tähendab see olukorda, kui parimate teoste pähe käiakse välja ka iseenda toimetatud, oma abikaasa kirjutatud vms raamatud.
AIMAR VENTSEL: Plaadipood vs. mail order: muutused reggae DJ-kultuuris
Pidudel kõlava muusika valikut võivad mõjutada pealtnäha kõrvalised seigad. Asi ei ole ainult selles, kust, vaid ka mismoodi DJ oma muusika on ostnud.
See oli 1994. aastal, mil elasin Berliinis ja läksin järjekordselt kesklinnas asuvasse (nüüdseks juba ammu hingusele läinud) plaadipoodi Tower Records. Kastides ja laserplaadivirnades sobrades avastasin kolme CDga kogumiku "Trojan Ska Box". Esimese loo esimeste sekundite jooksul käis minust läbi võnge ja mu hing oli igaveseks Jamaica muusikale müüdud. Oli asjade loomulik areng, et hakkasin Berliinis regulaarselt väisama tol ajal tegutsenud Jamaica muusika plaadipoode. Reggae -fännile oli see aastakümme kuldaeg. Internet oli veel lapsekingades ja keegi ei olnud veel kuulnud CD-piraatlusest, mp3-dest ega voogedastusest (ingl streaming).
MERLE KARRO-KALBERG: Rahu, ainult rahu!
Rahu kinohoone lammutamine ja asendamine plekist kastiga on sama mis musti riideid mitte pesta, vaid osta uued, odavamad ja veel kiiremini määrduvad rõivad.
Põhja-Tallinna ehitatud keskkonda on tabanud kaotus. Lammutama hakatakse endist Rahu kino, asemele ehitatakse uus kaubanduskeskus. 1959. aastal valminud hoone saanuks tänavu 60aastaseks. Lühikese eksistentsi jooksul räsiti kadunukest omajagu, liikuvaid pilte pole selles majas näidatud juba üle 20 aasta, praegu on seal kasiino. Kindlasti pole tegu silmapaistva arhitektuurišedöövriga, kuid lammutatakse osa ühtsest asumist ja ajaloolisest terviklikust elukeskkonnast. Üks kiht aja- ja kultuurilugu kirjutatakse taas üle, kuid pole kindel, et uus on parem ja kestab kauem.
KATRIN POELL: Tänavamekk
Jalakäijate ühingu liikmed ja sõbrad hindavad tänavaid ja toovad esile huvitavaid maitsenüansse. Tänavate degusteerimine edendab arutelu hea avaliku ruumi üle.
Eripalgeline Tondi tänav
Tondi tänav kesklinna ja Mustamäe vahel on omapärane: see võiks olla üks linnaliikluse tuiksooni, kuid on jäänud võluvaks inimmõõdus nurgataguseks.
Tondi tänav Tallinnas saab alguse kesklinnast, Pärnu maanteelt, kulgeb Kristiine linnaosas kuni Tammsaare teeni ning läheb seejärel üle Rahumäe teeks. Oma nime on tänav saanud siiani alles Tallinna raehärra Jobst Dunte suvemõisa ehk Dunten'i järgi, tänava lõpus asub sellest mugandatud nimega Tondimõisa park.
Arvustamisel
Ernst Mayri "Bioloogilise mõtte areng"
ulmekogumik "Vinguv jalaluu"
Rein Veidemanni romaan "Piimaring"
Kinoteatri "Gesamtkunstwerk"
R.A.A.A.Mi "Transiit. Peatage muusika"
Endla teatri "Elu ja armastus"
mängufilm "Mees, kes üllatas kõiki"
joonisanimatsioon "Lotte ja kadunud lohed"
näitused: "Liginull", "Laetud objektid", "Asjade võim", Varvara ja Mari "Kameeleon", Eva Mustoneni "Ämbliknaine"
Sven Grünbergi autoriõhtu "Jäljed sinu sees"
mängufilm "Johannes Pääsukese tõeline elu" | Sel reedel Sirbis Tondi tänav jareggae | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AILI KÜNSTLER: Riigikeel 100 ehk Igaühe vabast keelevalikust jääb väheks
Eesti keele aasta riikliku avaüritusena sai eile teoks konverents "Eesti riigikeele sajand".
HTMi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner – ja mitte üksi tema – on Eesti keelepoliitikast rääkides rõhutanud, et ennekõike on eesti keele elujõu allikas ikka inimene ise: "Suhtluskeele ja sõnade valik on igaühe enda teha ning näitab keelekasutaja suhtumist." Tõsi, kui aga omas kodus ja köögis eesti keelt tarvitame, avalikus ruumis ja asjaajamises, riigi ringhäälingus ja hariduses-teaduses inglise (või vene) keelt eelistame, ahendame oma riigikeele kasutusala ja õõnestame oma tulevikku rahvana. Igaühe vabast keelevalikust jääb riigi toimimiseks väheks.
ELO KIIVET: Unistus võrdsest ruumist
Eelmisel laupäeval sai nautida harva kogetavat luksust ja kõndida jala otse üle Nunne tänava ja Toompuiestee risti Balti jaama. Otseühendus vanalinna ja raudteejaama-turuhoone vahel võiks olla loomulik asjade seis, kuid ei ole seda Tallinna viimaste aastakümnete linnaplaneerimise transpordikesksest ja masinlikust loogikast tulenevalt paraku mitte. Ikka on jalakäijad need, kes suunatakse ebameeldivasse maa-alusesse urgu, sest nii on ju ohutum (loe: autoliiklus sujuvam). Ja enamjaolt mööda treppi, sest nii on lihtsam (loe: odavam), mis tähendab, et nt ratastoolis inimene peab tegema suure ringi – otsetee ei ole temale mõeldud.
KAAREL TARAND: Võta võim, naine!
Kui naisvalijad seda organiseeritult soovivad, on nii riigikogu järgmine koosseis kui ka valitsus naisenamuse ja -juhiga.
Mitu korda ei taha sama reha peale astuda isegi justiitsminister Urmas Reinsalu. Seetõttu saatis alalhoidlike leer naiste marsiga kaasnenud sõnasõtta radikaale nahutama konservatiivsete vaadetega naised. Nende põhisõnumina jäi kõlama, et naistel on juba kõik õigused olemas ning kõik, mida juurde küsitakse, saab tulla ainult meeste huvide ja õiguste arvelt. Nullsumma mäng, mida see aga ei ole, nagu pole kunagi olnud mis tahes õigusluse võitluse puhul viimastel sajanditel.
OTT KARULIN: Hakkab looma!
Loosungite tasandil osatakse kultuuri ning ennekõike hariduse ja majanduse kokkupuutepunkte välja tuua, kuigi veenvat tegevusplaani, laia haardega kultuurikäsitlust ei ole veel ühelgi erakonnal.
"Vaade maailmavaateta vaateisse" – nii pealkirjastasin oma eelmise erakondade riigikogu valimiste kultuuriprogrammi analüüsi, tõdedes: "On vist paratamatu, et poliitikute tööturul paremate isikute nimel võitlevad massiparteid ei saa endale selgelt eristuva maailmavaatega poliitikat lubada, saati siis kultuuri osas, mille puhul veel üle-eelmistel riigikogu valimistel piirdus enamik parteisid põhiseaduse preambuli tsiteerimisega" (Sirp 13. II 2015). No hakkab looma, võib sel korral öelda, sest enamikul erakondadel on tõepoolest programmis nii üksjagu lubadusi kui ka maailmavaatelisi valikuid.
TARMO SOOMERE: Demokraatia kui alternatiivmõtlemise suplus peavoolus
Oleme silmitsi globaalprobleemiga, mille sisuks on teaduse pakutava olemuslik muutumine. Määramatuse kasv ja normaalteaduse asendumine normaalsusjärgse teadusega on pisiasjad.
Peavoolu panetunud, pahtunud, kivinenud ja iganenud struktuuride palgal oleva inimesena (ja seetõttu ilmselt kallutatud subjektina) aiman siiski, kuidas peavooluvärk toimib. Kõik, keda sinna liigitatakse, kirjutavad kõhklematult ja kahe käega alla printsiipidele nagu austus kõige elava vastu, ühiskondlike protsesside läbipaistvus, konstruktiivne koostöö või holistiline lähenemine. Siis aga annavad neile Murphy seaduse variatsiooni ehk Hertzi retoorikaseadust (iga arutlus, mis on viidud küllalt kaugele, suubub semantikasse) untsu keeranuna hoopis teise tähenduse. Nii näiteks tähendab meie suures naaberriigis "valimine", et valitsejad valivad, kui kaua või mis ametis nad on. Või siis rahvaste enesemääramise õigus, mis kindlasti kehtib, aga ainult suurriikide jaoks (Mälksoo, 2015, 2016).
MARGUS OTT: Teaduspesu
Eesti on vaba maa ja võib luua mis tahes nimetusega asutusi. Aga avalikkus peab aga õppima teaduspesu läbi nägema. Ja igal juhul ei peaks tavameedia teaduspesu tiražeerima.
1. Mis on teaduspesu?
Viimasel ajal on palju juttu olnud tõejärgsusest. Sellele oli pühendatud 2017. aasta filosoofia aastakonverents "Faktid, vaidlused ja argumendid "tõejärgsuse" ajastul", mille põhjal anti Leo Luksi toimetamisel välja sama pealkirjaga Studia Philosophica Estica number. On uue teravusega esile kerkinud küsimus teaduse positsioonist ühiskonnas. Sellega seoses tuleb senisest enam tähelepanu pöörata nähtusele, mida võib nimetada teaduspesuks. Laialt on käibel mõiste "rohepesu", mida Vikipeedias määratletakse niimoodi: "Rohepesu ehk ökoeksitamine on keskkonnavaenuliku tegevuse üldsusele positiivsena esitamine." Vastavalt oleks teaduspesu mitte- või ebateadusliku tegevuse üldsusele esitamine teadusena. Ja kuna teadusel on ühiskonnas positiivne kuvand, siis on see ühtlasi ka selle tegevuse esitamine positiivsena. Selle tegevuse eesmärk on mingi (eeskätt ärilise või poliitilise) tulemuse saavutamine, rikkudes tolle teaduse norme, millena esinetakse. Sellest on Monsanto näitel kirjutanud Ülo Niinemets (teaduspesu mõistet küll kasutamata).
TIIT RIISMAA: Kas Molotovi-Ribbentropi pakt lööb NATO Baltikumist välja?
Balti riikide saamine NATO liikmeks ärritas venelasi. Aga kui neisse riikidesse hakkasid saabuma võitlusvõimelised NATO väeosad, tekkis uus olukord, mis ajas venelased marru. On selge erinevus, mida tähendab "Balti riigid NATOs" ja mida tähendab "NATO Balti riikides".
PILLE-RIIN LARM: Kõigepealt soovitan ma …
Sõbramehekriitika ja iseenda soovitamine
Heauskne lugeja, kes ei ole soovitaja eraeluliste ja töiste finessidega kursis, võtab auväärt soovitajat sõnast. Tema usaldust ei tohi kuritarvitada.
Oli aeg, mil eesti kirjanduselu määndas sõbramehekriitika. Ei ole see nähtus kadunud nüüdki, kuid enam ei saa kurta selle vohamise üle. Pigem on viimasel ajal jäänud häirivalt silma üks teine sellega sarnane nähtus – iseenda soovitamine. Seda kohtab vahel näiteks Postimehes aasta parimate raamatute nimekirjades või ERRi "Autahvli" puhul. Tähendab see olukorda, kui parimate teoste pähe käiakse välja ka iseenda toimetatud, oma abikaasa kirjutatud vms raamatud.
AIMAR VENTSEL: Plaadipood vs. mail order: muutused reggae DJ-kultuuris
Pidudel kõlava muusika valikut võivad mõjutada pealtnäha kõrvalised seigad. Asi ei ole ainult selles, kust, vaid ka mismoodi DJ oma muusika on ostnud.
See oli 1994. aastal, mil elasin Berliinis ja läksin järjekordselt kesklinnas asuvasse (nüüdseks juba ammu hingusele läinud) plaadipoodi Tower Records. Kastides ja laserplaadivirnades sobrades avastasin kolme CDga kogumiku "Trojan Ska Box". Esimese loo esimeste sekundite jooksul käis minust läbi võnge ja mu hing oli igaveseks Jamaica muusikale müüdud. Oli asjade loomulik areng, et hakkasin Berliinis regulaarselt väisama tol ajal tegutsenud Jamaica muusika plaadipoode. Reggae -fännile oli see aastakümme kuldaeg. Internet oli veel lapsekingades ja keegi ei olnud veel kuulnud CD-piraatlusest, mp3-dest ega voogedastusest (ingl streaming).
MERLE KARRO-KALBERG: Rahu, ainult rahu!
Rahu kinohoone lammutamine ja asendamine plekist kastiga on sama mis musti riideid mitte pesta, vaid osta uued, odavamad ja veel kiiremini määrduvad rõivad.
Põhja-Tallinna ehitatud keskkonda on tabanud kaotus. Lammutama hakatakse endist Rahu kino, asemele ehitatakse uus kaubanduskeskus. 1959. aastal valminud hoone saanuks tänavu 60aastaseks. Lühikese eksistentsi jooksul räsiti kadunukest omajagu, liikuvaid pilte pole selles majas näidatud juba üle 20 aasta, praegu on seal kasiino. Kindlasti pole tegu silmapaistva arhitektuurišedöövriga, kuid lammutatakse osa ühtsest asumist ja ajaloolisest terviklikust elukeskkonnast. Üks kiht aja- ja kultuurilugu kirjutatakse taas üle, kuid pole kindel, et uus on parem ja kestab kauem.
KATRIN POELL: Tänavamekk
Jalakäijate ühingu liikmed ja sõbrad hindavad tänavaid ja toovad esile huvitavaid maitsenüansse. Tänavate degusteerimine edendab arutelu hea avaliku ruumi üle.
Eripalgeline Tondi tänav
Tondi tänav kesklinna ja Mustamäe vahel on omapärane: see võiks olla üks linnaliikluse tuiksooni, kuid on jäänud võluvaks inimmõõdus nurgataguseks.
Tondi tänav Tallinnas saab alguse kesklinnast, Pärnu maanteelt, kulgeb Kristiine linnaosas kuni Tammsaare teeni ning läheb seejärel üle Rahumäe teeks. Oma nime on tänav saanud siiani alles Tallinna raehärra Jobst Dunte suvemõisa ehk Dunten'i järgi, tänava lõpus asub sellest mugandatud nimega Tondimõisa park.
Arvustamisel
Ernst Mayri "Bioloogilise mõtte areng"
ulmekogumik "Vinguv jalaluu"
Rein Veidemanni romaan "Piimaring"
Kinoteatri "Gesamtkunstwerk"
R.A.A.A.Mi "Transiit. Peatage muusika"
Endla teatri "Elu ja armastus"
mängufilm "Mees, kes üllatas kõiki"
joonisanimatsioon "Lotte ja kadunud lohed"
näitused: "Liginull", "Laetud objektid", "Asjade võim", Varvara ja Mari "Kameeleon", Eva Mustoneni "Ämbliknaine"
Sven Grünbergi autoriõhtu "Jäljed sinu sees"
mängufilm "Johannes Pääsukese tõeline elu"
### Response:
Sel reedel Sirbis Tondi tänav jareggae |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barcelona uus ründaja Kevin-Prince Boateng oli kohe platsil, aga tema osalus mängus jäi väikeseks. Esimesel poolel ühtegi väravat ei sündinud, aga teisel poolel tõusis Sevilla mängutase, vahendab Soccernet.ee.
58. minutil lõi Sevilla esimese värava Pablo Sarabia ja 76. minutil sai värava kirja Wissam Ben Yedder.
Kaotus tähendab Barcelonale seda, et kordusmängus peab klubi kõvasti vaeva nägema, et kaotusseisust välja tulla ja poolfinaali jõuda. | Barcelona jäi Hispaania karikavõistlustel Sevillale alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barcelona uus ründaja Kevin-Prince Boateng oli kohe platsil, aga tema osalus mängus jäi väikeseks. Esimesel poolel ühtegi väravat ei sündinud, aga teisel poolel tõusis Sevilla mängutase, vahendab Soccernet.ee.
58. minutil lõi Sevilla esimese värava Pablo Sarabia ja 76. minutil sai värava kirja Wissam Ben Yedder.
Kaotus tähendab Barcelonale seda, et kordusmängus peab klubi kõvasti vaeva nägema, et kaotusseisust välja tulla ja poolfinaali jõuda.
### Response:
Barcelona jäi Hispaania karikavõistlustel Sevillale alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ta ei olnud seotud rahapesuga. Ta üldse ei aidanud mind, ma ise palusin tema abi," rääkis Ger Õhtulehele."Üks asi oli, kui politseinikud tahtsid minult raha saada. Siis ma küsisin, mis ma pean sellega tegema, ja ta soovitas pöörduda kaposse."
Ajaleht küsis täpsustuseks: mis mõttes soovis politsei raha? "Kui mul olid probleemid rahapesubürooga, siis nad palusid minult raha. Ma ei olnud sellega nõus ja pöördusin kaposse," vastas Ger.
Ilmselt on jutt aastatest 2010-2013, kui Anvelt ei olnud veel siseminister.
Ger ütles Õhtulehele, et on Anvelti ametist lahkumise suhtes tekkinud kahtlusi kajastanud Eesti Ekspressi lugu lugenud, kuid seal esitatu ei vasta tõele.
Eesti Ekspress kirjutas, et siseminister Anvelti ootamatu tagasiastumise ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast lahkumise põhjuseks toodud mure tervise pärast võis olla ettekääne ning tegelikuks valitsusest ja erakonnast lahkumise põhjuseks olid kahtlusi äratavalt tihedad suhted rahapesu andmebüroo uurimise all olnud Anton Geriga.
Anvelt ise lükkas väited tagasi. Ta ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et lisaks tervislikele põhjustele sai tal poliitikast kõrini.
"Olen ikka aidanud inimesi. Sama ärimees, kes on seal põhjuseks toodud, sai riigikohtus positiivse lahendi. Ta mõisteti õigeks oma asja eest," selgitas Anvelt suhteid Geriga.
Anvelt eitas ka oletust nagu oleks ta siseministrina kellelegi riigisaladusega kaetud infot avaldanud: "Kui on selline asi, nagu riigisaladus, siis selle väljalobisemine toob kaasa kriminaalkaristuse. Mina ei ole ühtegi riigisaladust välja lobisenud. Selle peale peaks vastama kaitsepolitsei peadirektor, kas ma olen midagi sellist teinud." | Anton Ger: palusin Anvelti abi, kui politseinikud nõudsid raha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ta ei olnud seotud rahapesuga. Ta üldse ei aidanud mind, ma ise palusin tema abi," rääkis Ger Õhtulehele."Üks asi oli, kui politseinikud tahtsid minult raha saada. Siis ma küsisin, mis ma pean sellega tegema, ja ta soovitas pöörduda kaposse."
Ajaleht küsis täpsustuseks: mis mõttes soovis politsei raha? "Kui mul olid probleemid rahapesubürooga, siis nad palusid minult raha. Ma ei olnud sellega nõus ja pöördusin kaposse," vastas Ger.
Ilmselt on jutt aastatest 2010-2013, kui Anvelt ei olnud veel siseminister.
Ger ütles Õhtulehele, et on Anvelti ametist lahkumise suhtes tekkinud kahtlusi kajastanud Eesti Ekspressi lugu lugenud, kuid seal esitatu ei vasta tõele.
Eesti Ekspress kirjutas, et siseminister Anvelti ootamatu tagasiastumise ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast lahkumise põhjuseks toodud mure tervise pärast võis olla ettekääne ning tegelikuks valitsusest ja erakonnast lahkumise põhjuseks olid kahtlusi äratavalt tihedad suhted rahapesu andmebüroo uurimise all olnud Anton Geriga.
Anvelt ise lükkas väited tagasi. Ta ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et lisaks tervislikele põhjustele sai tal poliitikast kõrini.
"Olen ikka aidanud inimesi. Sama ärimees, kes on seal põhjuseks toodud, sai riigikohtus positiivse lahendi. Ta mõisteti õigeks oma asja eest," selgitas Anvelt suhteid Geriga.
Anvelt eitas ka oletust nagu oleks ta siseministrina kellelegi riigisaladusega kaetud infot avaldanud: "Kui on selline asi, nagu riigisaladus, siis selle väljalobisemine toob kaasa kriminaalkaristuse. Mina ei ole ühtegi riigisaladust välja lobisenud. Selle peale peaks vastama kaitsepolitsei peadirektor, kas ma olen midagi sellist teinud."
### Response:
Anton Ger: palusin Anvelti abi, kui politseinikud nõudsid raha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 8. asetatud Kvitova alistas veidi üle pooleteise tunni kestnud kohtumises 7:6 (2), 6:0 turniiri suurüllataja, ameeriklanna Danielle Collinsi (WTA 35.), kes polnud varem ühelgi slämmiturniiril avaringist kaugemale jõudnud.
"See tähendab minu jaoks kõike. Olen väga kõvasti selle nimel vaeva näinud, et slämmiturniiridel finaali jõuda ja lõpuks sain sellega hakkama. Vahet pole, mis finaalis juhtub," ütles Kvitova mängujärgses intervjuus.
Esimest korda pärast 2016. aasta jõulude eel toimunud noarünnakut slämmiturniiril poolfinaali jõudnud Kvitova suutis närvilise avaseti võita kiires lõppmängus, kus ta jäi peale 7:2. Seejuures suleti ekstreemse kuumuse tõttu seisul 4:4 väljaku katus. Pärast avaseti võitu näitas Kvitova teises setis juba seda imetabast mängu, millega ta poolfinaali jõudis, ega loovutanud enam ühtegi geimi. "Olin esimeses setis väga närvis," tunnistas Kvitova.
Austraalia lahtiste eel Sydney turniiril võidutsenud Kvitova on nüüd võitnud 11 mängu järjest, seejuures Melbourne'is pole ta esimese kuue mänguga veel ühtegi setti kaotanud.
Kvitovale oli see teine kord mängida Austraalia lahtiste poolfinaalis ja esimene kord jõuda finaali. Viimati jõudis Tšehhi naismängija Austraalias finaali 28 aastat tagasi, kui sellega sai hakkama Jana Novotna.
Varem on Kvitova kahel korral jõudnud slämmiturniiril finaali ja need ka võitnud – 2011. ja 2014. aastal Wimbledonis.
Teise finalisti selgitavad 4. asetatud jaapanlanna Naomi Osaka ja 7. paigutusega tšehhitar Karolina Pliškova. | Kvitova jõudis esimest korda Austraalias finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
8. asetatud Kvitova alistas veidi üle pooleteise tunni kestnud kohtumises 7:6 (2), 6:0 turniiri suurüllataja, ameeriklanna Danielle Collinsi (WTA 35.), kes polnud varem ühelgi slämmiturniiril avaringist kaugemale jõudnud.
"See tähendab minu jaoks kõike. Olen väga kõvasti selle nimel vaeva näinud, et slämmiturniiridel finaali jõuda ja lõpuks sain sellega hakkama. Vahet pole, mis finaalis juhtub," ütles Kvitova mängujärgses intervjuus.
Esimest korda pärast 2016. aasta jõulude eel toimunud noarünnakut slämmiturniiril poolfinaali jõudnud Kvitova suutis närvilise avaseti võita kiires lõppmängus, kus ta jäi peale 7:2. Seejuures suleti ekstreemse kuumuse tõttu seisul 4:4 väljaku katus. Pärast avaseti võitu näitas Kvitova teises setis juba seda imetabast mängu, millega ta poolfinaali jõudis, ega loovutanud enam ühtegi geimi. "Olin esimeses setis väga närvis," tunnistas Kvitova.
Austraalia lahtiste eel Sydney turniiril võidutsenud Kvitova on nüüd võitnud 11 mängu järjest, seejuures Melbourne'is pole ta esimese kuue mänguga veel ühtegi setti kaotanud.
Kvitovale oli see teine kord mängida Austraalia lahtiste poolfinaalis ja esimene kord jõuda finaali. Viimati jõudis Tšehhi naismängija Austraalias finaali 28 aastat tagasi, kui sellega sai hakkama Jana Novotna.
Varem on Kvitova kahel korral jõudnud slämmiturniiril finaali ja need ka võitnud – 2011. ja 2014. aastal Wimbledonis.
Teise finalisti selgitavad 4. asetatud jaapanlanna Naomi Osaka ja 7. paigutusega tšehhitar Karolina Pliškova.
### Response:
Kvitova jõudis esimest korda Austraalias finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jõhvis kestab praegu rahvaküsitlus teemal, kas elanikud soovivad elada Jõhvi vallas või eelistavad, et haldusüksuse liik oleks linn. Praegu on Jõhvi vallasisene linn.
Opositsioon on praegust võimuliitu süüdistanud rahvale puru silma ajamises ja öelnud, et vallasisese linnana ei ole Jõhvi kusagile kadunud, märgib ajaleht.
Samuti on vallavanem Martin Repinskit süüdistatud küsitluse kattevarjus endale valimiskampaania tegemises.
Jõhvi kaotas linna staatuse 14 aasta eest toimunud omavalitsuste ühinemisel. | Mäggi: seadus ei luba Jõhvi valda linnaks ümber nimetada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jõhvis kestab praegu rahvaküsitlus teemal, kas elanikud soovivad elada Jõhvi vallas või eelistavad, et haldusüksuse liik oleks linn. Praegu on Jõhvi vallasisene linn.
Opositsioon on praegust võimuliitu süüdistanud rahvale puru silma ajamises ja öelnud, et vallasisese linnana ei ole Jõhvi kusagile kadunud, märgib ajaleht.
Samuti on vallavanem Martin Repinskit süüdistatud küsitluse kattevarjus endale valimiskampaania tegemises.
Jõhvi kaotas linna staatuse 14 aasta eest toimunud omavalitsuste ühinemisel.
### Response:
Mäggi: seadus ei luba Jõhvi valda linnaks ümber nimetada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastaid tagasi asusid nad tööle Tartu Ülikoolis professor Tambet Teesalu vähibioloogia laboris. Seal võeti kasutusele uudne ja võimas tehnoloogia, mis aitas neil leida vähikoe valkudega tugevalt seonduvaid teisi valke – valgujupikesi ehk peptiide, täpsustavad nad.
Selliseid valgujupikesi on tarvis, et juhtida vähiravim võimalikult tõhusalt haiguskoldesse. Ravim peab jõudma haiguskoldesse nii, et see muude keharakkude vahel ei hajuks ja tekitaks võimalikult vähe kõrvalmõjusid.
Isegi, kui Tarmo ja Kuldari teadustöö tulemusel luuakse ühel päeval tõhus ravim, on nad ise selleks ajaks juba peast hallid.
Kuid ravimitööstus on aeglane, oi-oi, kui aeglane. Isegi, kui Tarmo ja Kuldari teadustöö tulemusel luuakse ühel päeval tõhus ravim, on nad ise selleks ajaks juba peast hallid. Ning siis ei mäleta enam keegi, et kunagi noorte meestena töötasid ka nemad sellesama vähiravimi paremaks muutmise nimel.
Ent õnneks on maailma muutmiseks olemas ka kiirteed. Ühe sellise avastasid Tarmo ja Kuldar just Tartu Ülikoolis molekulaarbioloogidena töötades. Vähiuuringuteks kasutasid nad teaduse tippklassi kuuluvat tehnoloogiat ja neil tuli mõte rakendada see ka ilutööstuse kuldse vankri ette.
Jutt käib ikka sellest samast meetodist, mis aitab leida vähiravimite arendamiseks parimaid valk-valk-seoseid. Teadlased nimetavad seda phage display 'ks.
Tarmol ja Kuldaril on selle meetodi kasutamine käpas tänu traditsioonilisele teadustööle ülikooli vähilaboris. Nüüd plaanivad nad selle abil revolutsiooni hoopis juuksehooldusvahendite kirevas maailmas.
"Olen endaga kokku leppinud, et teadust selle traditsioonilises tähenduses ma enam ei tee. Emotsionaalselt on see minu jaoks liiga kurnav," põhjendab Kuldar kolm aastat tagasi ärifestivalil Startup Day, kui on võitnud 10 000-eurose SEB ja TÜ loodud Vega fondi arendusosaku.
Auhinda vastu võttes seisab Kuldari kõrval Tarmo, kes lubab küll teadusega jätkata, ent temalgi kripeldab hinges sarnane soov mis sõbral ja äripartneril. Nad mõlemad tahavad tõestada, et keerulist täppisteadust on võimalik väga edukalt ja kiirest rakendada igapäevastes asjades nii, et see oleks ka äriliselt kasulik.
Selleks on nad phage display tehnoloogia abil välja otsinud biomolekuli – 11 aminohappega valgujupi –, mis seondub väga tugevalt juuste põhilise koostisosa keratiini valguga. Kui selle molekuli külge kinnitada näiteks värvimolekul või UV-kaitse, püsivad need tänu valk-valk vastastikmõjule juustel väga pikka aega.
"Meie leitud molekuliga on võimalik värv tõhusalt juuksepinnale kinnitada."
"Meie leitud molekuliga on võimalik värv tõhusalt juuksepinnale kinnitada," selgitab Kuldar. "Biomolekuliga värvid on keemiliste kõrval ka juuksurite tervisele ohutumad ja neil puudub juuksevärvidele omane tugev ning spetsiifiline lõhn."
Esimene värv, mille nad biomolekuli külge kinnitavad, on red-33. "Seda kasutatakse sellistes šampoonides, mis võtavad blondidelt juustelt oranžika tooni, mis sinna rauarikka veega pead pestes ladestuma kipub," lisab Kuldar. "Tänu meie molekulile püsib šampooni mõju pikemat aega kui muidu."
Kolm aastat tagasi asusidki Kuldar ja Tarmo Vega fondi toel katsetama, kas antud lubadus ka paika peab. Ning mis on samuti oluline – kas biomolekul on inimese tervisele ikka ohutu.
Katsetusteks tuli Tartu Ülikooli teadustööst välja kasvanud kõrvalfirmale (spin-off) Hairvel appi ka Eesti kapitalil põhinev juuksehooldusega tegelev ettevõtte SalonPlus Baltic, mille tuntud kaubamärk on Salon+.
Kuigi Hairveli tootearenduses on olnud edusamme, ei soovi äripartnerid Kuldar ja Tarmo sel teemal kommentaare anda. Praeguseks on nad ettevõtte intellektuaalse omandi ülikooli käest välja ostnud.
Kuldar Kõiv ja Tarmo Mölder 2015. aastal. Autor: Sven Paulus | Tartu Ülikooli endised vähibioloogid sepitsevad revolutsiooni ilutööstuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastaid tagasi asusid nad tööle Tartu Ülikoolis professor Tambet Teesalu vähibioloogia laboris. Seal võeti kasutusele uudne ja võimas tehnoloogia, mis aitas neil leida vähikoe valkudega tugevalt seonduvaid teisi valke – valgujupikesi ehk peptiide, täpsustavad nad.
Selliseid valgujupikesi on tarvis, et juhtida vähiravim võimalikult tõhusalt haiguskoldesse. Ravim peab jõudma haiguskoldesse nii, et see muude keharakkude vahel ei hajuks ja tekitaks võimalikult vähe kõrvalmõjusid.
Isegi, kui Tarmo ja Kuldari teadustöö tulemusel luuakse ühel päeval tõhus ravim, on nad ise selleks ajaks juba peast hallid.
Kuid ravimitööstus on aeglane, oi-oi, kui aeglane. Isegi, kui Tarmo ja Kuldari teadustöö tulemusel luuakse ühel päeval tõhus ravim, on nad ise selleks ajaks juba peast hallid. Ning siis ei mäleta enam keegi, et kunagi noorte meestena töötasid ka nemad sellesama vähiravimi paremaks muutmise nimel.
Ent õnneks on maailma muutmiseks olemas ka kiirteed. Ühe sellise avastasid Tarmo ja Kuldar just Tartu Ülikoolis molekulaarbioloogidena töötades. Vähiuuringuteks kasutasid nad teaduse tippklassi kuuluvat tehnoloogiat ja neil tuli mõte rakendada see ka ilutööstuse kuldse vankri ette.
Jutt käib ikka sellest samast meetodist, mis aitab leida vähiravimite arendamiseks parimaid valk-valk-seoseid. Teadlased nimetavad seda phage display 'ks.
Tarmol ja Kuldaril on selle meetodi kasutamine käpas tänu traditsioonilisele teadustööle ülikooli vähilaboris. Nüüd plaanivad nad selle abil revolutsiooni hoopis juuksehooldusvahendite kirevas maailmas.
"Olen endaga kokku leppinud, et teadust selle traditsioonilises tähenduses ma enam ei tee. Emotsionaalselt on see minu jaoks liiga kurnav," põhjendab Kuldar kolm aastat tagasi ärifestivalil Startup Day, kui on võitnud 10 000-eurose SEB ja TÜ loodud Vega fondi arendusosaku.
Auhinda vastu võttes seisab Kuldari kõrval Tarmo, kes lubab küll teadusega jätkata, ent temalgi kripeldab hinges sarnane soov mis sõbral ja äripartneril. Nad mõlemad tahavad tõestada, et keerulist täppisteadust on võimalik väga edukalt ja kiirest rakendada igapäevastes asjades nii, et see oleks ka äriliselt kasulik.
Selleks on nad phage display tehnoloogia abil välja otsinud biomolekuli – 11 aminohappega valgujupi –, mis seondub väga tugevalt juuste põhilise koostisosa keratiini valguga. Kui selle molekuli külge kinnitada näiteks värvimolekul või UV-kaitse, püsivad need tänu valk-valk vastastikmõjule juustel väga pikka aega.
"Meie leitud molekuliga on võimalik värv tõhusalt juuksepinnale kinnitada."
"Meie leitud molekuliga on võimalik värv tõhusalt juuksepinnale kinnitada," selgitab Kuldar. "Biomolekuliga värvid on keemiliste kõrval ka juuksurite tervisele ohutumad ja neil puudub juuksevärvidele omane tugev ning spetsiifiline lõhn."
Esimene värv, mille nad biomolekuli külge kinnitavad, on red-33. "Seda kasutatakse sellistes šampoonides, mis võtavad blondidelt juustelt oranžika tooni, mis sinna rauarikka veega pead pestes ladestuma kipub," lisab Kuldar. "Tänu meie molekulile püsib šampooni mõju pikemat aega kui muidu."
Kolm aastat tagasi asusidki Kuldar ja Tarmo Vega fondi toel katsetama, kas antud lubadus ka paika peab. Ning mis on samuti oluline – kas biomolekul on inimese tervisele ikka ohutu.
Katsetusteks tuli Tartu Ülikooli teadustööst välja kasvanud kõrvalfirmale (spin-off) Hairvel appi ka Eesti kapitalil põhinev juuksehooldusega tegelev ettevõtte SalonPlus Baltic, mille tuntud kaubamärk on Salon+.
Kuigi Hairveli tootearenduses on olnud edusamme, ei soovi äripartnerid Kuldar ja Tarmo sel teemal kommentaare anda. Praeguseks on nad ettevõtte intellektuaalse omandi ülikooli käest välja ostnud.
Kuldar Kõiv ja Tarmo Mölder 2015. aastal. Autor: Sven Paulus
### Response:
Tartu Ülikooli endised vähibioloogid sepitsevad revolutsiooni ilutööstuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil langes 39 senti ja sulgus tasemel 52,62 dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi lepingute hind langes 36 senti 61,14 dollarini barrelist. | New Yorgi ja Londoni börsidel nafta hinnad langesid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil langes 39 senti ja sulgus tasemel 52,62 dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi lepingute hind langes 36 senti 61,14 dollarini barrelist.
### Response:
New Yorgi ja Londoni börsidel nafta hinnad langesid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tulistamine leidis aset Ersboda linnajaos. Sündmuskohale saadeti hulgaliselt politseipatrulle ja see eraldati.
Politsei uurib juhtunut mõrvana ja mõrvakatsena. Käimas on ülekuulamised.
Uudisteagentuuri TT sündmuskohal viibiva fotograafi sõnul takistasid politseiametnikud inimestel piirkonnas oma kodude juurde sõita. | Rootsis sai tulistamises surma inimene ja veel mitu haavata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tulistamine leidis aset Ersboda linnajaos. Sündmuskohale saadeti hulgaliselt politseipatrulle ja see eraldati.
Politsei uurib juhtunut mõrvana ja mõrvakatsena. Käimas on ülekuulamised.
Uudisteagentuuri TT sündmuskohal viibiva fotograafi sõnul takistasid politseiametnikud inimestel piirkonnas oma kodude juurde sõita.
### Response:
Rootsis sai tulistamises surma inimene ja veel mitu haavata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaminister Theresa May kantseleiülem David Lidingtoni sõnul on kavas mitmed kohtumised ministrite ja opositsiooni varikabineti liikmete vahel.
Lidingtoni sõnul on eesmärk, et parlamendi alamkoda saaks hinnata võimalikke edusamme kohe pärast naasmist lihavõttepühadega seotud vaheaega 23. aprillil.
"Ma ei usu, et selle küsimusega võiks enam palju veniteada," ütles Lidington BBC-le.
Euroopa Liidu tippkohtumisel andsid ühenduse liidrid Ühendkuningriigile lisaaega EL-ist lahkumiseks maksimaalselt oktoobri lõpuni. Kui lahkumisleppe osas ei jõuta ÜK-s kokkuleppele enne 22. maid, tuleb riigis korraldada Euroopa Parlamendi valimised. | Briti valitsus ja opositsioon jätkavad Brexiti-kõnelusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaminister Theresa May kantseleiülem David Lidingtoni sõnul on kavas mitmed kohtumised ministrite ja opositsiooni varikabineti liikmete vahel.
Lidingtoni sõnul on eesmärk, et parlamendi alamkoda saaks hinnata võimalikke edusamme kohe pärast naasmist lihavõttepühadega seotud vaheaega 23. aprillil.
"Ma ei usu, et selle küsimusega võiks enam palju veniteada," ütles Lidington BBC-le.
Euroopa Liidu tippkohtumisel andsid ühenduse liidrid Ühendkuningriigile lisaaega EL-ist lahkumiseks maksimaalselt oktoobri lõpuni. Kui lahkumisleppe osas ei jõuta ÜK-s kokkuleppele enne 22. maid, tuleb riigis korraldada Euroopa Parlamendi valimised.
### Response:
Briti valitsus ja opositsioon jätkavad Brexiti-kõnelusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma saan kinnitada, et kahjuks on Mira Markovic surnud," ütles perekonnasõber Milutin Mrkonjic, kuid ei andnud täpsemat teavet.
Kohaliku meedia teatel suri Markovic Moskva haiglas, ta oli olnud väga haige.
Kõmuleht Blic tsiteeris tema sõpra, kes ütles, et Markovici soov oli naasta Serbiasse, kuid "mitte tingimusel, et ta viiakse otse lennujaamast vanglasse".
Markovic, kellel teadaolevalt oli suur mõju oma abikaasale, lahkus 2003. aastal Serbiast, kus teda süüdistati võimu kuritarvitamises, sigarettide smugeldamises ja poliitmõrvas.
Venemaa andis talle ja tema pojale Marko Miloševicile 2008. aastal asüüli, kui Serbia oli nende suhtes välja andnud rahvusvahelise vahistamisorderi seoses sigarettide smugeldamisega.
Slobodan Miloševic suri 2006. aasta märtsis vanglas, kui ÜRO sõjaroimakohus mõistis tema üle kohut genotsiidis, sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes.
2015. aastal avaldas Markovic põhjaliku autobiograafia, kaitstes Slobodan Miloševici.
Miloševic kukutati presidendi ametist rahvaülestõusuga 2000. aasta 5. oktoobril. Ta jõudis raudse haardega valitseda 13 aastat. Kuus kuud hiljem võeti ta vahi alla ning toimetati 2001. aasta juunis ÜRO sõjaroimakohtusse Haagi.
Markovici on nimetatud ühe kahtlusalusena endise Serbia presidendi Ivan Stambolici tapmises 2000. aasta augustis. | Venemaal suri Slobodan Miloševici lesk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma saan kinnitada, et kahjuks on Mira Markovic surnud," ütles perekonnasõber Milutin Mrkonjic, kuid ei andnud täpsemat teavet.
Kohaliku meedia teatel suri Markovic Moskva haiglas, ta oli olnud väga haige.
Kõmuleht Blic tsiteeris tema sõpra, kes ütles, et Markovici soov oli naasta Serbiasse, kuid "mitte tingimusel, et ta viiakse otse lennujaamast vanglasse".
Markovic, kellel teadaolevalt oli suur mõju oma abikaasale, lahkus 2003. aastal Serbiast, kus teda süüdistati võimu kuritarvitamises, sigarettide smugeldamises ja poliitmõrvas.
Venemaa andis talle ja tema pojale Marko Miloševicile 2008. aastal asüüli, kui Serbia oli nende suhtes välja andnud rahvusvahelise vahistamisorderi seoses sigarettide smugeldamisega.
Slobodan Miloševic suri 2006. aasta märtsis vanglas, kui ÜRO sõjaroimakohus mõistis tema üle kohut genotsiidis, sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes.
2015. aastal avaldas Markovic põhjaliku autobiograafia, kaitstes Slobodan Miloševici.
Miloševic kukutati presidendi ametist rahvaülestõusuga 2000. aasta 5. oktoobril. Ta jõudis raudse haardega valitseda 13 aastat. Kuus kuud hiljem võeti ta vahi alla ning toimetati 2001. aasta juunis ÜRO sõjaroimakohtusse Haagi.
Markovici on nimetatud ühe kahtlusalusena endise Serbia presidendi Ivan Stambolici tapmises 2000. aasta augustis.
### Response:
Venemaal suri Slobodan Miloševici lesk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurepärase, neljanda stardikoha kaotas Soomer, olles peale starti kuues ja langedes siis veel. Üheteistkümnendalt kohalt hakkas eestlane uuesti tõusma, olles peale üheteistkümnendat ringi kaheksas. Paraku ei õnnestunud Soomeril kohta hoida, sest viis ringi enne lõppu Eesti motosportlane kukkus.
Keerulises esimeses sektoris oli Soomer kõige kiirem, kuid ülejäänud rajal keskmiste seas. "Peaksin möödumiseks olema ringil teistest sekundi võrra kiirem," ütles Soomer. "Kukkumine oli andestamatu ja ma ei ole enda esitusega sugugi rahul. Kõik muu, mootori ja rehvid saime me sel nädalavahetusel väga hästi tööle ja meeskond andis suurepärase panuse. Vabandan, et ei suutnud seda tulemuseks vormistada."
"Tean, et mul tuleb sõit lõpuni sõita, kuid mul on väga raske aktsepteerida, et olles võimeline esiviisiku kohtadele heitlema, ei saa ma seda praegu minu käsutuses olevate tööriistadega siiski teha," ütles Soomer.
Asseni etapi võitis itaallane Federico Caricasulo (Bardahl Evan Bros. WorldSSP Team).
Järgmine MM-etapp toimub 12. mail Itaalias Imolas. | Soomer katkestas neljanda MM-etapi Assenis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurepärase, neljanda stardikoha kaotas Soomer, olles peale starti kuues ja langedes siis veel. Üheteistkümnendalt kohalt hakkas eestlane uuesti tõusma, olles peale üheteistkümnendat ringi kaheksas. Paraku ei õnnestunud Soomeril kohta hoida, sest viis ringi enne lõppu Eesti motosportlane kukkus.
Keerulises esimeses sektoris oli Soomer kõige kiirem, kuid ülejäänud rajal keskmiste seas. "Peaksin möödumiseks olema ringil teistest sekundi võrra kiirem," ütles Soomer. "Kukkumine oli andestamatu ja ma ei ole enda esitusega sugugi rahul. Kõik muu, mootori ja rehvid saime me sel nädalavahetusel väga hästi tööle ja meeskond andis suurepärase panuse. Vabandan, et ei suutnud seda tulemuseks vormistada."
"Tean, et mul tuleb sõit lõpuni sõita, kuid mul on väga raske aktsepteerida, et olles võimeline esiviisiku kohtadele heitlema, ei saa ma seda praegu minu käsutuses olevate tööriistadega siiski teha," ütles Soomer.
Asseni etapi võitis itaallane Federico Caricasulo (Bardahl Evan Bros. WorldSSP Team).
Järgmine MM-etapp toimub 12. mail Itaalias Imolas.
### Response:
Soomer katkestas neljanda MM-etapi Assenis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me soovime luua tsiviilriigi, mis põhineks vabadusel, õiglusel ja demokraatial," ütles sõjalise nõukogu liige kindralleitnant Yasser al-Ata kohtumisel mitme partei esindajatega pealinnas Hartumis.
"Ma soovin, et te lepite kokku sõltumatus isikus, kellest saab peaminister, ja lepite kokku tsiviilvalitsuses," sõnas ta.
Sudaani välisministeerium kutsus maailma toetama riigi sõjanõukogu
Sudaani välisministeerium kutsus pühapäeval rahvusvahelist kogukonda toetama riigis võimu haaranud sõjalist nõukogu, et aidata kaasa demokraatlikule üleminekule.
"Välisministeerium ootab rahvusvaheliselt kogukonnalt mõistvat suhtumist olukorda ja toetust sõjalisele üleminekunõukogule, et saavutada Sudaani eesmärk - demokraatlik üleminek," ütles ministeerium avalduses.
Sudaani protestijuhid kutsusid andma võim koheselt tsiviilvalitsusele
Sudaani protestijuhid kutsusid pühapäeval riigi uusi sõjalisi valitsejaid andma võim kohe üle tsiviilvalitsusele, mis tooks kukutatud veteranpresidendi Omar al-Bashiri kohtu ette.
"Me kutsume sõjalist nõukogu andma võim koheselt üle tsiviilvalitsusele," ütles proteste juhtiv katusorganisatsioon.
Pühapäeval edastatud avalduses kutsutakse "üleminekuvalitsust ja relvajõude tooma Bashir ning riikliku luure- ja julgeolekuteenistuse kõik juhid kohtu ette". | Sudaani sõjaline nõukogu kutsus parteisid kokku leppima peaministris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me soovime luua tsiviilriigi, mis põhineks vabadusel, õiglusel ja demokraatial," ütles sõjalise nõukogu liige kindralleitnant Yasser al-Ata kohtumisel mitme partei esindajatega pealinnas Hartumis.
"Ma soovin, et te lepite kokku sõltumatus isikus, kellest saab peaminister, ja lepite kokku tsiviilvalitsuses," sõnas ta.
Sudaani välisministeerium kutsus maailma toetama riigi sõjanõukogu
Sudaani välisministeerium kutsus pühapäeval rahvusvahelist kogukonda toetama riigis võimu haaranud sõjalist nõukogu, et aidata kaasa demokraatlikule üleminekule.
"Välisministeerium ootab rahvusvaheliselt kogukonnalt mõistvat suhtumist olukorda ja toetust sõjalisele üleminekunõukogule, et saavutada Sudaani eesmärk - demokraatlik üleminek," ütles ministeerium avalduses.
Sudaani protestijuhid kutsusid andma võim koheselt tsiviilvalitsusele
Sudaani protestijuhid kutsusid pühapäeval riigi uusi sõjalisi valitsejaid andma võim kohe üle tsiviilvalitsusele, mis tooks kukutatud veteranpresidendi Omar al-Bashiri kohtu ette.
"Me kutsume sõjalist nõukogu andma võim koheselt üle tsiviilvalitsusele," ütles proteste juhtiv katusorganisatsioon.
Pühapäeval edastatud avalduses kutsutakse "üleminekuvalitsust ja relvajõude tooma Bashir ning riikliku luure- ja julgeolekuteenistuse kõik juhid kohtu ette".
### Response:
Sudaani sõjaline nõukogu kutsus parteisid kokku leppima peaministris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andersson on kogunud enim kuulsust Bergmani klassikutega nagu "Seitsmes pitser" (1957), "Maasikavälu" (1957) ja "Persona" (1966).
Andersson alustas Bergmaniga koostööd 15 aasta vanuses, kui ta tegi kaasa tema lavastatud seebireklaamides.
Ta pälvis oma loomingu eest mitmeid auhindu, nagu näiteks 1963. aasta Berliini filmifestivali parima naispeaosa Hõbekaru rolli eest Vilgit Sjömani linateoses "Armuke" (1962). | Suri Ingmar Bergmani filmidest tuntud näitlejatar Bibi Andersson | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andersson on kogunud enim kuulsust Bergmani klassikutega nagu "Seitsmes pitser" (1957), "Maasikavälu" (1957) ja "Persona" (1966).
Andersson alustas Bergmaniga koostööd 15 aasta vanuses, kui ta tegi kaasa tema lavastatud seebireklaamides.
Ta pälvis oma loomingu eest mitmeid auhindu, nagu näiteks 1963. aasta Berliini filmifestivali parima naispeaosa Hõbekaru rolli eest Vilgit Sjömani linateoses "Armuke" (1962).
### Response:
Suri Ingmar Bergmani filmidest tuntud näitlejatar Bibi Andersson |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise avaveerand kuulus numbritega 24:20 külalistele, ent teise veerandi võitis minimaalselt Fuenlabrada. Kohtumine jätkus äärmiselt tasavägiselt, kui järgnevad kaks veerandit ühe punktiga võitnud Gran Canaria jäi lõpuks peale viie punktiga.
Gran Canaria resulatiivseim oli 20 silma visanud Marcus Eriksson, kellele järgnes 14 punkti toonud Kim Tillie. Siim-Sander Vene kontole kirjutati neli punkti ja kolm lauapalli. Kaotajate parim oli 20 punkti visanud Luka Rupnik.
Gran Canaria on liigatabelis kümne võidu 17 kaotusega 13. kohal, Fuenlabrada (10-17) on 15.
Põhihooaja lõpuni jääb veel seitse vooru. | Vene ja Grana Canaria alistasid lähikonkurendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise avaveerand kuulus numbritega 24:20 külalistele, ent teise veerandi võitis minimaalselt Fuenlabrada. Kohtumine jätkus äärmiselt tasavägiselt, kui järgnevad kaks veerandit ühe punktiga võitnud Gran Canaria jäi lõpuks peale viie punktiga.
Gran Canaria resulatiivseim oli 20 silma visanud Marcus Eriksson, kellele järgnes 14 punkti toonud Kim Tillie. Siim-Sander Vene kontole kirjutati neli punkti ja kolm lauapalli. Kaotajate parim oli 20 punkti visanud Luka Rupnik.
Gran Canaria on liigatabelis kümne võidu 17 kaotusega 13. kohal, Fuenlabrada (10-17) on 15.
Põhihooaja lõpuni jääb veel seitse vooru.
### Response:
Vene ja Grana Canaria alistasid lähikonkurendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühe tunni, 36 minuti ja kaheksa sekundiga lõpetanud Lõiv edestas lähimaid konkurente Rocio del Alba Garcia Martinezi ja Lara Lois Garciat vastavalt 1.47 ja 4.34-ga.
"Algselt ma sel sõidul võistelda ei plaaninud, ent see oli hea võimalus uue võistlusrattaga harjuda ja ühtlasi kaitsta liidrisärki. Starditi üsna rahulikult ning esimene ring vaadati pigem üksteist. Kuna mul ei olnud alguses enesetunne kõige parem, siis madal tempo sobis mulle," rääkis Lõiv peale võistlust. Ligemale 25-kraadiga peetud sõidul oli eestlannal ka veidi õnne. "Teise ringi lõpus kaotasin Rociole umbes 30 sekundit, ent seejärel lõhkus ta rehvi ning sain ta kiiresti kätte. Seejärel tegin oma sõitu ning mul on hea meel, et võitsin selle hooaja esimese rahvusvahelise kategooriaga võistluse."
Itaalia karikasarja arvestuses toimunud HC kategooriaga sõidu võitis Stephane Tempier ajaga 1:20.53. Jordan Sarrou kaotas talle 18 ja Luca Braidot 32 sekundiga. Eesti maastikukrossi meister Martin Loo lõpetas 23. positsioonil, kaotades võitjale nelja minuti ja 50 sekundiga.
"Peale eelmisel nädalal põetud külmetushaigust ei olnud tänane 23. koht kehv," kommenteeris Loo tulemust. "Sõidu esimene pool oli raske ja minu jaoks veel liiga kiire, kuid teine pool distantsist läks paremini ning hakkasin iga ringiga kohta parandama." | Lõiv võidutses Hispaanias, külmetushaigusest taastuv Loo Itaalias 23. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühe tunni, 36 minuti ja kaheksa sekundiga lõpetanud Lõiv edestas lähimaid konkurente Rocio del Alba Garcia Martinezi ja Lara Lois Garciat vastavalt 1.47 ja 4.34-ga.
"Algselt ma sel sõidul võistelda ei plaaninud, ent see oli hea võimalus uue võistlusrattaga harjuda ja ühtlasi kaitsta liidrisärki. Starditi üsna rahulikult ning esimene ring vaadati pigem üksteist. Kuna mul ei olnud alguses enesetunne kõige parem, siis madal tempo sobis mulle," rääkis Lõiv peale võistlust. Ligemale 25-kraadiga peetud sõidul oli eestlannal ka veidi õnne. "Teise ringi lõpus kaotasin Rociole umbes 30 sekundit, ent seejärel lõhkus ta rehvi ning sain ta kiiresti kätte. Seejärel tegin oma sõitu ning mul on hea meel, et võitsin selle hooaja esimese rahvusvahelise kategooriaga võistluse."
Itaalia karikasarja arvestuses toimunud HC kategooriaga sõidu võitis Stephane Tempier ajaga 1:20.53. Jordan Sarrou kaotas talle 18 ja Luca Braidot 32 sekundiga. Eesti maastikukrossi meister Martin Loo lõpetas 23. positsioonil, kaotades võitjale nelja minuti ja 50 sekundiga.
"Peale eelmisel nädalal põetud külmetushaigust ei olnud tänane 23. koht kehv," kommenteeris Loo tulemust. "Sõidu esimene pool oli raske ja minu jaoks veel liiga kiire, kuid teine pool distantsist läks paremini ning hakkasin iga ringiga kohta parandama."
### Response:
Lõiv võidutses Hispaanias, külmetushaigusest taastuv Loo Itaalias 23. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zirk ujus täna uueks Eesti rekordiks 200 m liblikujumises aja 1.59,45. Varasem rekord sel distantsil ajaga 2.00,11 kuulus Osvald Nitski nimele ja oli ujutud 2016. aastal. Zirgi aeg hommikuses eelujumises oli 2.02,06 ja sellega pääses ta kuuendana õhtusesse A-finaali.
A-finaalis edestasid Zirki täna vaid ala võitnud Louis Croenen ajaga 1.56,58 ja teise koha saavutanud Ramon Klenz ajaga 1.58,26.
Eestlastest pääses täna samal võistlusel B-finaali Armin Evert Lelle 100 m seliliujumises. Tugeva lõpuspurdi teinud Lelle oli B-finaali kiireim ajaga 56,50. | Zirk püstitas veel ühe Eesti rekordi ja tuli Stockholmis kolmandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zirk ujus täna uueks Eesti rekordiks 200 m liblikujumises aja 1.59,45. Varasem rekord sel distantsil ajaga 2.00,11 kuulus Osvald Nitski nimele ja oli ujutud 2016. aastal. Zirgi aeg hommikuses eelujumises oli 2.02,06 ja sellega pääses ta kuuendana õhtusesse A-finaali.
A-finaalis edestasid Zirki täna vaid ala võitnud Louis Croenen ajaga 1.56,58 ja teise koha saavutanud Ramon Klenz ajaga 1.58,26.
Eestlastest pääses täna samal võistlusel B-finaali Armin Evert Lelle 100 m seliliujumises. Tugeva lõpuspurdi teinud Lelle oli B-finaali kiireim ajaga 56,50.
### Response:
Zirk püstitas veel ühe Eesti rekordi ja tuli Stockholmis kolmandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Anfieldil peetud kohtumise avapoolaeg kulges küllaltki võrdselt ning esimest väravat tuli oodata 51. minutini, mil osava meeskonnamängu järel skooris Jordan Hendersoni tsenderdusest Sadio Mane. Vaid kaks minutit hiljem oli täpne Liverpooli egiptlasest ründetäht Mohamed Salah, kes saatis palli kauni kauglöögiga ristnurka, viies Liverpooli 2:0 juhtima.
Liverpooli väravate järgselt tekkis mitu head võimalust ka Chelseal ning korra tabas Eden Hazard ka posti, kuid võõrustajate väravavõrku Londoni meeskonda sahistada ei suutnud.
Võiduga tõusis Liverpool taaskord tabeliliidriks, edestades täna Crystal Palace'i 3:1 alistanud ja ühe mängu vähem pidanud Manchester Cityt ühe punktiga. Liverpoolil jääb veel sel hooajal Inglismaa kõrgliigas pidada neli mängu, järgmisena sõidetakse külla Cardiff Cityle. | Liverpool alistas Chelsea ning naasis esikohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Anfieldil peetud kohtumise avapoolaeg kulges küllaltki võrdselt ning esimest väravat tuli oodata 51. minutini, mil osava meeskonnamängu järel skooris Jordan Hendersoni tsenderdusest Sadio Mane. Vaid kaks minutit hiljem oli täpne Liverpooli egiptlasest ründetäht Mohamed Salah, kes saatis palli kauni kauglöögiga ristnurka, viies Liverpooli 2:0 juhtima.
Liverpooli väravate järgselt tekkis mitu head võimalust ka Chelseal ning korra tabas Eden Hazard ka posti, kuid võõrustajate väravavõrku Londoni meeskonda sahistada ei suutnud.
Võiduga tõusis Liverpool taaskord tabeliliidriks, edestades täna Crystal Palace'i 3:1 alistanud ja ühe mängu vähem pidanud Manchester Cityt ühe punktiga. Liverpoolil jääb veel sel hooajal Inglismaa kõrgliigas pidada neli mängu, järgmisena sõidetakse külla Cardiff Cityle.
### Response:
Liverpool alistas Chelsea ning naasis esikohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iraklis alistas koduplatsil tabelis koha võrra tagapool paikneva Ermis Agiase 96:87 (22:26, 23:17, 27:21, 24:23), vahendab Korvpall24.ee.
Sten-Timmu Sokk mängis ligi 33 minutit ja viskas üleplatsimehena 25 punkti (vabavisked 8/9, kahesed 4/5, kolmesed 3/7). Lisaks võttis ta viis lauapalli, andis kolm korvisöötu, tegi ühe vaheltlõike, kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Sten Sokk viskas Iraklise võidumängus 25 punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iraklis alistas koduplatsil tabelis koha võrra tagapool paikneva Ermis Agiase 96:87 (22:26, 23:17, 27:21, 24:23), vahendab Korvpall24.ee.
Sten-Timmu Sokk mängis ligi 33 minutit ja viskas üleplatsimehena 25 punkti (vabavisked 8/9, kahesed 4/5, kolmesed 3/7). Lisaks võttis ta viis lauapalli, andis kolm korvisöötu, tegi ühe vaheltlõike, kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Sten Sokk viskas Iraklise võidumängus 25 punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu algus möödus põhiturniiri võitnud Tartu Ülikool/Bigbanki kontrolli all, kui pärast teist tehnilist vaheaega juhiti 17:13. Seejärel pääsesid omakorda 21:19 tulemusega ette külalised, kuid geimi lõpp kuulus 25:22 tulemusega võõrustajatele. Avageimis toimis korralikult koduvõistkonna vastuvõtt, vastasest paremini lõikas ka rünnak. Avageimis oli Tartu võistkonna vastuvõtt 56%, põhiturniiri teisena lõpetanud TalTechil 33%. Rünnakuid realiseeris külalisvõistkond 28-protsendiliselt, võõrustajate näitaja oli 35%, vahendab Volley.ee.
Teine geim oli tasavägine kuni lõpuni välja, kuid otsustavatel punktidel kindlam olnud koduvõistkond kallutas selle 25:23 tulemusega enda kasuks. Mõlemad võistkonnad olid võrreldes eelmise geimiga rünnakul efektiivsemad, kui Tartu lahendas rünnakuid 40- ja TalTech 35-protsendiliselt.
Mõnevõrra ootamatult kolmandas geimis kodupubliku lemmik enda mängu üles ei leidnud, leppides kindla 20:25 kaotusega. Märksõnaks sai tartlannade rünnakuefektiivsus, mis langes võrreldes teise geimiga 15 protsenti 25-ni. Avageimis pallinguid 56- ja teises 61-protsendiliselt vastu võtnud tartlannad näitasid kolmandas geimis vastuvõtul vaid 35-protsendilist täpsust. Ka TalTech oli võrreldes eelmise geimiga rünnakul kahvatum, realiseerides 28% tõstetest, kuid pallingu vastuvõtul tehti enda parim sooritus - 47% (kahes esimeses geimis 33%).
Neljandas geimis külalised enam Tartu naiskonna pallinguid korralikult kätte ei saanud, näidates vaid 21-protsendilist täpsust, mis tähendas 19:25 kaotust ja Tartu võistkonna 3:1 (22, 23, -20, 19) võitu.
Jade Šadeiko tõi tartlannadele 22 punkti, Ingrid Kiisk toetas võitjaid 13 ja Kadi Mägi 11 punktiga. Enim blokipunkte (4) kogunud Mari Loorman lõpetas TalTechi ridades mängu 11 ja Marcella Raud samuti 11 punktiga. Rünnakul olid lõpuks võitjate edunumbrid 35%-30% ja pallingu vastuvõtul 46%-33%. Blokis kogusid võõrustajad seitse ja külalised 11 ning pallingul vastavalt viis ja kuus punkti.
Kolme võiduni peetav seeria jätkub 17. aprillil kell 18.30 TalTechi spordihoones. | TalTech võitles vapralt, kuid favoriit Tartu ei murdunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu algus möödus põhiturniiri võitnud Tartu Ülikool/Bigbanki kontrolli all, kui pärast teist tehnilist vaheaega juhiti 17:13. Seejärel pääsesid omakorda 21:19 tulemusega ette külalised, kuid geimi lõpp kuulus 25:22 tulemusega võõrustajatele. Avageimis toimis korralikult koduvõistkonna vastuvõtt, vastasest paremini lõikas ka rünnak. Avageimis oli Tartu võistkonna vastuvõtt 56%, põhiturniiri teisena lõpetanud TalTechil 33%. Rünnakuid realiseeris külalisvõistkond 28-protsendiliselt, võõrustajate näitaja oli 35%, vahendab Volley.ee.
Teine geim oli tasavägine kuni lõpuni välja, kuid otsustavatel punktidel kindlam olnud koduvõistkond kallutas selle 25:23 tulemusega enda kasuks. Mõlemad võistkonnad olid võrreldes eelmise geimiga rünnakul efektiivsemad, kui Tartu lahendas rünnakuid 40- ja TalTech 35-protsendiliselt.
Mõnevõrra ootamatult kolmandas geimis kodupubliku lemmik enda mängu üles ei leidnud, leppides kindla 20:25 kaotusega. Märksõnaks sai tartlannade rünnakuefektiivsus, mis langes võrreldes teise geimiga 15 protsenti 25-ni. Avageimis pallinguid 56- ja teises 61-protsendiliselt vastu võtnud tartlannad näitasid kolmandas geimis vastuvõtul vaid 35-protsendilist täpsust. Ka TalTech oli võrreldes eelmise geimiga rünnakul kahvatum, realiseerides 28% tõstetest, kuid pallingu vastuvõtul tehti enda parim sooritus - 47% (kahes esimeses geimis 33%).
Neljandas geimis külalised enam Tartu naiskonna pallinguid korralikult kätte ei saanud, näidates vaid 21-protsendilist täpsust, mis tähendas 19:25 kaotust ja Tartu võistkonna 3:1 (22, 23, -20, 19) võitu.
Jade Šadeiko tõi tartlannadele 22 punkti, Ingrid Kiisk toetas võitjaid 13 ja Kadi Mägi 11 punktiga. Enim blokipunkte (4) kogunud Mari Loorman lõpetas TalTechi ridades mängu 11 ja Marcella Raud samuti 11 punktiga. Rünnakul olid lõpuks võitjate edunumbrid 35%-30% ja pallingu vastuvõtul 46%-33%. Blokis kogusid võõrustajad seitse ja külalised 11 ning pallingul vastavalt viis ja kuus punkti.
Kolme võiduni peetav seeria jätkub 17. aprillil kell 18.30 TalTechi spordihoones.
### Response:
TalTech võitles vapralt, kuid favoriit Tartu ei murdunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukraina tööjõud on Eesti majanduse hukatus ja meie ettevõtjad otsivad halvasti, kui nad ei leia kohapealt tööjõudu, kritiseeris EKRE esimees Mart Helme 9. aprilli intervjuus ERR-ile.
Tema on Jüri Ratase teise valitsuse siseministri kandidaat.
Selle peale põrutas 1500-pealise lüpsikarja omanik, Viljandimaa põllumajandusettevõtte Mangeni PM juht Meelis Venno: Helme jutt näitab, et poliitik on päris-elust väga kaugele jäänud ega tea, mis väljaspool Tallinna sünnib. Ka Venno kasutab hooajaliselt Ukrainast pärit töötajaid.
Kui Mart Helme heitis ettevõtjatele ette, et nad kas ei soovi või ei suuda maksta meie inimestele normaalset palka ja tassivad siia orjatööjõudu, siis Meelis Venno maksab ukrainlastele täpselt sama palka nagu kohalikele. Kui härra Helme tahab lüpsma tulla, siis ta on teretulnud, tulgu koos poja Martiniga, rahandusministri kandidaadiga, lehmad ootavad, pöördus ta uue tõenäolise siseministri poole.
Seepeale sekkus president Kersti Kaljulaid. Riigipea tegi laupäeval üllatuskäigu Meelis Venno loomafarmi, tõmbas valge laudakitli üll, kohtus ettevõtjate ja töötajatega. Ta ütles, et peab neist väga lugu, sest paljuski just sellistel inimestel ja ettevõtetel püsib elu Eesti maapiirkondades.
See oli avalik kindaheide EKRE-le, kellega Keskerakonna ja Isamaa juhid kirjutasid alla uue valitsusleppe. President Kaljulaid jättis küll minemata tänasele "Kõigi Eesti" kontserdile Tallinna Lauluväljakul, et enda sõnul mitte sattuda väga sügavale kaevikutesse, kus ühel pool on EKRE toetajad ja teisel pool EKRE oponendid. Aga vaidluses Ukrainast pärit tööjõu üle valis ta poole.
EKRE ründas ka kohe vastu. Rahvuskonservatiivide uudisteportaal võttis kogu loo kokku nii: president Kaljulaid õnnistas sisse võõrtööjõu sisseveo, Helmede ja kogu EKRE sopaga ülevalamise ning see, et Meelis Venno on tubli põllumees, olevat kolmandajärguline – tähtis on, et president sekkus poliitikasse globalismi poolel.
Edasi saab näha, mis juhtub, kui Kaljulaid teeb Jüri Ratasele ettepaneku valitsuse moodustamiseks ja kohtub uue kabineti probleemsete või tundmatute ministrikandidaatidega. Lubas ju president raadiointervjuus ERR-i Mirko Ojakivile, et kohtub kindlasti nendega, kelle plaanidest ta kas ei saa aru või midagi ei tea. Kes oskab sõnade taha vaadata, näeb siin üksjagu hinnangut.
Uute ministrite kaalumine, võiks olla nende kohtumiste selgitus.
Kujutagem seda korraks ette. Siseministri kandidaadi Mart Helmega räägib president "süvariigi" ja selle toetatud mõjuvõrgustiku võimalikkusest või õigemini võimatusest. Maaeluministri kandidaadilt Mart Järvikult uurib tema sotsiaalmeedia kahtlastest postitustest, Euroopa Liidu põllumajandustoetuste läbirääkimiste olulisusest ja uue ministri soovist taastada 1930-ndate Eesti maaelu (muide, suvel 1939 töötas siinsetes taludes 4756 poolakat, põhjuseks inimeste lahkumine maalt ja sellest tingitud süvenev tööjõunappus). Rahandusministri kandidaadi Martin Helmega on kohane võtta teemaks konservatiivne eelarvepoliitika. Väliskaubanduse ja IT-ministri kandidaadi Marti Kuusikuga on paslik kõneleda tolle kahtlustest e-valimiste suhtes. Välisministri kandidaadi Urmas Reinsaluga võib arutada, kas ja kuidas saaks Eesti välissuhtlust kahjustamata lahus hoida sise- ja välispoliitika ning küsida, kas ja millal läheks uus minister valitsusse kirjaga ÜRO peasekretärile, mis lahjendaks Eesti mõned kuud tagasi antud toetust ÜRO ränderaamistikule.
Kui nende vestluste käigus satub kellegi sobivus ministri ametisse küsimärgi alla, on põhiseadus presidendi käed sidunud – peaministri esitatud valitsus tuleb riigipeal ametisse nimetada. President Lennart Meri proovis kord põhiseadusest suurem olla, kui ta jaanuaris 1994 lükkas tagasi peaminister Mart Laari ettepaneku vabastada ministri kohalt Toomas Sildmäe ja nimetada ministriks Heiki Kranich. Lõpuks pidi isegi iseseisvuse taastanud Eesti esimene riigipea Lennart Meri end põhiseaduse järgi painutama – Sildmäe sai ametist priiks ja Kranich paika.
Kui Kersti Kaljulaid nüüd pärast kohtumisi ministri kandidaatidega nad kõik ametisse nimetab, hoolimata isiklikust arvamusest ja osa avalikkuse ootusest, tunnistab ta oma allkirjaga Jüri Ratase esitatud kandidaadid valitsuskõlbulikeks.
Muidugi saab president seejuures meile öelda, mida ta kellegi vaadetest ja senistest väljaütlemistest arvab. Ainult et, siis on ta ikkagi just nendes kaevikutes, kust püüdis "Kõigi Eesti" tänasele kontserdile mitteminekuga välja saada, ta on juba sekkunud ja poole sammu pealt tagasi astuda ei saa.
President, kes on riigikaitse kõrgem juht ja kes esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, on alati – olgu ta nimi Meri, Rüütel, Ilves või Kaljulaid – pidanud heaks tooniks, et valitsust moodustav erakonna esimees arutab enne avalikkuse ette minekut temaga kaitse- ja välisministri kandidatuuri, lisaks teatab ka uue sise-, justiits-, rahandus- ja majandusministri võimalikud nimed. Kõik need ministrid kuuluvad koos peaministri ja parlamendi esimehega riigikaitse nõukogusse, mille president vajadusel kokku kutsub.
Kuidas see toimus KEI valitsuse – Keskerakonna, EKRE, Isamaa koalitsiooni – kokku leppimise ajal, pole teada.
Igatahes vaatab Jüri Ratas seda kõike murelikult. Tema tee oma teise valitsuse ametisse astumiseni on konarlik. Ja on veel vähemalt kaks nädalat minna, ilmselt 29. aprillini, enne kui tema uued ministrid riigikogu ees ametivande annavad. | Toomas Sildam: Uute ministrite kaalumine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina tööjõud on Eesti majanduse hukatus ja meie ettevõtjad otsivad halvasti, kui nad ei leia kohapealt tööjõudu, kritiseeris EKRE esimees Mart Helme 9. aprilli intervjuus ERR-ile.
Tema on Jüri Ratase teise valitsuse siseministri kandidaat.
Selle peale põrutas 1500-pealise lüpsikarja omanik, Viljandimaa põllumajandusettevõtte Mangeni PM juht Meelis Venno: Helme jutt näitab, et poliitik on päris-elust väga kaugele jäänud ega tea, mis väljaspool Tallinna sünnib. Ka Venno kasutab hooajaliselt Ukrainast pärit töötajaid.
Kui Mart Helme heitis ettevõtjatele ette, et nad kas ei soovi või ei suuda maksta meie inimestele normaalset palka ja tassivad siia orjatööjõudu, siis Meelis Venno maksab ukrainlastele täpselt sama palka nagu kohalikele. Kui härra Helme tahab lüpsma tulla, siis ta on teretulnud, tulgu koos poja Martiniga, rahandusministri kandidaadiga, lehmad ootavad, pöördus ta uue tõenäolise siseministri poole.
Seepeale sekkus president Kersti Kaljulaid. Riigipea tegi laupäeval üllatuskäigu Meelis Venno loomafarmi, tõmbas valge laudakitli üll, kohtus ettevõtjate ja töötajatega. Ta ütles, et peab neist väga lugu, sest paljuski just sellistel inimestel ja ettevõtetel püsib elu Eesti maapiirkondades.
See oli avalik kindaheide EKRE-le, kellega Keskerakonna ja Isamaa juhid kirjutasid alla uue valitsusleppe. President Kaljulaid jättis küll minemata tänasele "Kõigi Eesti" kontserdile Tallinna Lauluväljakul, et enda sõnul mitte sattuda väga sügavale kaevikutesse, kus ühel pool on EKRE toetajad ja teisel pool EKRE oponendid. Aga vaidluses Ukrainast pärit tööjõu üle valis ta poole.
EKRE ründas ka kohe vastu. Rahvuskonservatiivide uudisteportaal võttis kogu loo kokku nii: president Kaljulaid õnnistas sisse võõrtööjõu sisseveo, Helmede ja kogu EKRE sopaga ülevalamise ning see, et Meelis Venno on tubli põllumees, olevat kolmandajärguline – tähtis on, et president sekkus poliitikasse globalismi poolel.
Edasi saab näha, mis juhtub, kui Kaljulaid teeb Jüri Ratasele ettepaneku valitsuse moodustamiseks ja kohtub uue kabineti probleemsete või tundmatute ministrikandidaatidega. Lubas ju president raadiointervjuus ERR-i Mirko Ojakivile, et kohtub kindlasti nendega, kelle plaanidest ta kas ei saa aru või midagi ei tea. Kes oskab sõnade taha vaadata, näeb siin üksjagu hinnangut.
Uute ministrite kaalumine, võiks olla nende kohtumiste selgitus.
Kujutagem seda korraks ette. Siseministri kandidaadi Mart Helmega räägib president "süvariigi" ja selle toetatud mõjuvõrgustiku võimalikkusest või õigemini võimatusest. Maaeluministri kandidaadilt Mart Järvikult uurib tema sotsiaalmeedia kahtlastest postitustest, Euroopa Liidu põllumajandustoetuste läbirääkimiste olulisusest ja uue ministri soovist taastada 1930-ndate Eesti maaelu (muide, suvel 1939 töötas siinsetes taludes 4756 poolakat, põhjuseks inimeste lahkumine maalt ja sellest tingitud süvenev tööjõunappus). Rahandusministri kandidaadi Martin Helmega on kohane võtta teemaks konservatiivne eelarvepoliitika. Väliskaubanduse ja IT-ministri kandidaadi Marti Kuusikuga on paslik kõneleda tolle kahtlustest e-valimiste suhtes. Välisministri kandidaadi Urmas Reinsaluga võib arutada, kas ja kuidas saaks Eesti välissuhtlust kahjustamata lahus hoida sise- ja välispoliitika ning küsida, kas ja millal läheks uus minister valitsusse kirjaga ÜRO peasekretärile, mis lahjendaks Eesti mõned kuud tagasi antud toetust ÜRO ränderaamistikule.
Kui nende vestluste käigus satub kellegi sobivus ministri ametisse küsimärgi alla, on põhiseadus presidendi käed sidunud – peaministri esitatud valitsus tuleb riigipeal ametisse nimetada. President Lennart Meri proovis kord põhiseadusest suurem olla, kui ta jaanuaris 1994 lükkas tagasi peaminister Mart Laari ettepaneku vabastada ministri kohalt Toomas Sildmäe ja nimetada ministriks Heiki Kranich. Lõpuks pidi isegi iseseisvuse taastanud Eesti esimene riigipea Lennart Meri end põhiseaduse järgi painutama – Sildmäe sai ametist priiks ja Kranich paika.
Kui Kersti Kaljulaid nüüd pärast kohtumisi ministri kandidaatidega nad kõik ametisse nimetab, hoolimata isiklikust arvamusest ja osa avalikkuse ootusest, tunnistab ta oma allkirjaga Jüri Ratase esitatud kandidaadid valitsuskõlbulikeks.
Muidugi saab president seejuures meile öelda, mida ta kellegi vaadetest ja senistest väljaütlemistest arvab. Ainult et, siis on ta ikkagi just nendes kaevikutes, kust püüdis "Kõigi Eesti" tänasele kontserdile mitteminekuga välja saada, ta on juba sekkunud ja poole sammu pealt tagasi astuda ei saa.
President, kes on riigikaitse kõrgem juht ja kes esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, on alati – olgu ta nimi Meri, Rüütel, Ilves või Kaljulaid – pidanud heaks tooniks, et valitsust moodustav erakonna esimees arutab enne avalikkuse ette minekut temaga kaitse- ja välisministri kandidatuuri, lisaks teatab ka uue sise-, justiits-, rahandus- ja majandusministri võimalikud nimed. Kõik need ministrid kuuluvad koos peaministri ja parlamendi esimehega riigikaitse nõukogusse, mille president vajadusel kokku kutsub.
Kuidas see toimus KEI valitsuse – Keskerakonna, EKRE, Isamaa koalitsiooni – kokku leppimise ajal, pole teada.
Igatahes vaatab Jüri Ratas seda kõike murelikult. Tema tee oma teise valitsuse ametisse astumiseni on konarlik. Ja on veel vähemalt kaks nädalat minna, ilmselt 29. aprillini, enne kui tema uued ministrid riigikogu ees ametivande annavad.
### Response:
Toomas Sildam: Uute ministrite kaalumine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodusaalis mänginud Pärnu võitis avaveerandi ühe silmaga, kuid poolajaks saavutati seitsmepunktiline edumaa. Pärast vaheaega oldi külalistest juba kindlalt üle, kui kolmas veerand võideti 12 ja viimane veerand kuue silmaga. Lõppkokkuvõttes teenis Pärnu Sadam kindla 25-punktilise võidu.
Võitjate resultatiivseimana viskas Demetre Rivers 21 punkti. Kaksikduublid said kirja Justin Alston (14 punkti, kümme lauapalli) ja Mihkel Kirves (13 punkti, kümme lauapalli). Rapla parimana tõi Hunter Mickelson meeskonnale 13 punkti.
Veerandfinaalseeria avakohtumises alistas Pärnu Rapla 83:60. Kolme võiduni peetav seeria jätkub teisipäeval Raplas. | Pärnu jätkas Rapla vastu võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodusaalis mänginud Pärnu võitis avaveerandi ühe silmaga, kuid poolajaks saavutati seitsmepunktiline edumaa. Pärast vaheaega oldi külalistest juba kindlalt üle, kui kolmas veerand võideti 12 ja viimane veerand kuue silmaga. Lõppkokkuvõttes teenis Pärnu Sadam kindla 25-punktilise võidu.
Võitjate resultatiivseimana viskas Demetre Rivers 21 punkti. Kaksikduublid said kirja Justin Alston (14 punkti, kümme lauapalli) ja Mihkel Kirves (13 punkti, kümme lauapalli). Rapla parimana tõi Hunter Mickelson meeskonnale 13 punkti.
Veerandfinaalseeria avakohtumises alistas Pärnu Rapla 83:60. Kolme võiduni peetav seeria jätkub teisipäeval Raplas.
### Response:
Pärnu jätkas Rapla vastu võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veerandfinaalis laupäeval kindlalt tänavusele maailmameistrile Sergei Jemelinile kaotanud Mägisalu sai tänu venelase finaali jõudmisele jätkata turniiri lohutusringis. Mullu kaal kergemas kategoorias Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali võitnud Mägisalu kohtus rumeenlase Virgil Munteanuga ja kaotas punktidega 1:3.
21-aastane Mägisalu võitis Euroopa meistrivõistlustel ühe ja kaotas kaks matši. | Helary Mägisalu sai maadluse EM-il seitsmenda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veerandfinaalis laupäeval kindlalt tänavusele maailmameistrile Sergei Jemelinile kaotanud Mägisalu sai tänu venelase finaali jõudmisele jätkata turniiri lohutusringis. Mullu kaal kergemas kategoorias Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali võitnud Mägisalu kohtus rumeenlase Virgil Munteanuga ja kaotas punktidega 1:3.
21-aastane Mägisalu võitis Euroopa meistrivõistlustel ühe ja kaotas kaks matši.
### Response:
Helary Mägisalu sai maadluse EM-il seitsmenda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Liibüa armee üksused tulistasid alla vaenlase lennuki, mis valmistus sooritama õhurünnakut Wadi al-Rabie piirkonnas," ütles rahvusliku leppimise valitsuse kõneisik Mohamed Gnounou AFP-le.
WHO: Liibüa lahingutes on hukkunud 121 inimest
Liibüa pealinnas Tripolis ja selle ümbruses on sõjapealik Khalifa Haftari vägede pealetungiga alanud lahingutes surma saanud 121 ja haavata 561 inimest, ütles Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) pühapäeval.
WHO Liibüa haru ütles Twitteris, et organisatsioon saadab Tripolisse meditsiinitarbeid ja rohkem töötajaid ning mõistis hukka "korduvad rünnakud tervishoiutöötajatele ja nende autodele".
Liibüa idaosa valitsusele lojaalsed kindral Haftari väed alustasid 4. aprillil pealetungi riigi lääneosas asuvale Tripolile, kus paikneb rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus.
Haftari väed ei ole võtnud kuulda rahvusvahelisi nõudeid peatada lahingud rahvusliku leppimise valitsust toetavate võitlejatega.
ÜRO humanitaarbüroo (OCHA) andmetel on lahingute tõttu kodunt põgenema sunnitud üle 13 500 inimese. Üle 900 inimese elab varjendites.
"Viis meditsiinitöötajat on surma saanud ja šrapnellid on teinud kasutuskõlbmatuks viis kiirabiautot," ütles OCHA laupäeval.
Lisaks lahingutele maal on pooled hakanud korraldama ka õhurünnakuid ja süüdistavad teineteist tsiviilelanike sihikule võtmises.
Egiptuse president kohtus Kairos Liibüa kindrali Khalifa Haftariga
Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi kohtus pühapäeval Kairos Liibüa kindrali Khalifa Haftariga, kelle väed peavad lahinguid kontrolli saavutamiseks Liibüa pealinna Tripoli üle, teatas riigimeedia.
Nad arutasid Kairo presidendipalees "viimaseid arenguid Liibüas", edastas riiklik ajaleht Al Ahram.
Sisi on Haftari vägede kindel toetaja. | Tripoli lähedal tulistati alla kindral Haftari vägede sõjalennuk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Liibüa armee üksused tulistasid alla vaenlase lennuki, mis valmistus sooritama õhurünnakut Wadi al-Rabie piirkonnas," ütles rahvusliku leppimise valitsuse kõneisik Mohamed Gnounou AFP-le.
WHO: Liibüa lahingutes on hukkunud 121 inimest
Liibüa pealinnas Tripolis ja selle ümbruses on sõjapealik Khalifa Haftari vägede pealetungiga alanud lahingutes surma saanud 121 ja haavata 561 inimest, ütles Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) pühapäeval.
WHO Liibüa haru ütles Twitteris, et organisatsioon saadab Tripolisse meditsiinitarbeid ja rohkem töötajaid ning mõistis hukka "korduvad rünnakud tervishoiutöötajatele ja nende autodele".
Liibüa idaosa valitsusele lojaalsed kindral Haftari väed alustasid 4. aprillil pealetungi riigi lääneosas asuvale Tripolile, kus paikneb rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus.
Haftari väed ei ole võtnud kuulda rahvusvahelisi nõudeid peatada lahingud rahvusliku leppimise valitsust toetavate võitlejatega.
ÜRO humanitaarbüroo (OCHA) andmetel on lahingute tõttu kodunt põgenema sunnitud üle 13 500 inimese. Üle 900 inimese elab varjendites.
"Viis meditsiinitöötajat on surma saanud ja šrapnellid on teinud kasutuskõlbmatuks viis kiirabiautot," ütles OCHA laupäeval.
Lisaks lahingutele maal on pooled hakanud korraldama ka õhurünnakuid ja süüdistavad teineteist tsiviilelanike sihikule võtmises.
Egiptuse president kohtus Kairos Liibüa kindrali Khalifa Haftariga
Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi kohtus pühapäeval Kairos Liibüa kindrali Khalifa Haftariga, kelle väed peavad lahinguid kontrolli saavutamiseks Liibüa pealinna Tripoli üle, teatas riigimeedia.
Nad arutasid Kairo presidendipalees "viimaseid arenguid Liibüas", edastas riiklik ajaleht Al Ahram.
Sisi on Haftari vägede kindel toetaja.
### Response:
Tripoli lähedal tulistati alla kindral Haftari vägede sõjalennuk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu on praeguseks liikluses kõrvaldatud 1601 joobes sõidukijuht, mullu sama ajaga oli neid 1600. Kriminaalses joobes on tänavu kinni peetud 637 sõidukijuhti, 2018. aastal sama perioodi jooksul oli neid 677. Narkojoobes juhte on korrakaitsjad tänavu tabanud 71, neist Põhja prefektuuri territooriumil 44. 2018. aastal sama perioodi jooksul kõrvaldati juhtimiselt 59 narkojoobes juhti.
Sel aastal on juhtunud narko- ja alkoholijoobes juhtide süül 116 liiklusõnnetust ehk täpselt sama palju, kui eelmisel aastal sama perioodi jooksul. Joobes juhtide põhjustatud avariidest 16 olid sellised, mis tõid kaasa ka inimvigastusi.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul kõrvaldasid Põhja prefektuuri politseinikud sel aastal liiklusest 664 joobes sõidukijuhti, keda on 55 rohkem kui eelmisel aastal. Kinni peetud juhtidest oli 44 narkojoobes ehk koguni 20 inimest enam kui mullu sama ajaga.
"Need tulemused on tavapärase politseitöö tulemus, kuid suureks abiks on politseile tähelepanekud inimesed, kes kahtlase sõidustiiliga sõidukijuhtidest helistavad häirekeskuse numbrile 112 ja annavad politseile infot. Täname kõiki inimesi, kes politseile ohtlikest juhtidest ja olukordadest teada annavad," ütles Kullamäe BNS-ile. | Politsei tabab üha rohkem narkojoobes autojuhte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu on praeguseks liikluses kõrvaldatud 1601 joobes sõidukijuht, mullu sama ajaga oli neid 1600. Kriminaalses joobes on tänavu kinni peetud 637 sõidukijuhti, 2018. aastal sama perioodi jooksul oli neid 677. Narkojoobes juhte on korrakaitsjad tänavu tabanud 71, neist Põhja prefektuuri territooriumil 44. 2018. aastal sama perioodi jooksul kõrvaldati juhtimiselt 59 narkojoobes juhti.
Sel aastal on juhtunud narko- ja alkoholijoobes juhtide süül 116 liiklusõnnetust ehk täpselt sama palju, kui eelmisel aastal sama perioodi jooksul. Joobes juhtide põhjustatud avariidest 16 olid sellised, mis tõid kaasa ka inimvigastusi.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul kõrvaldasid Põhja prefektuuri politseinikud sel aastal liiklusest 664 joobes sõidukijuhti, keda on 55 rohkem kui eelmisel aastal. Kinni peetud juhtidest oli 44 narkojoobes ehk koguni 20 inimest enam kui mullu sama ajaga.
"Need tulemused on tavapärase politseitöö tulemus, kuid suureks abiks on politseile tähelepanekud inimesed, kes kahtlase sõidustiiliga sõidukijuhtidest helistavad häirekeskuse numbrile 112 ja annavad politseile infot. Täname kõiki inimesi, kes politseile ohtlikest juhtidest ja olukordadest teada annavad," ütles Kullamäe BNS-ile.
### Response:
Politsei tabab üha rohkem narkojoobes autojuhte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väidetavalt installeeris Daimler emissiooninäitajaid tegelikkusest väiksemana näitavat tarkvara umbes 60 000 autosse, täpsemalt aastatel 2012-2015 toodetud mudelitesse GLK 220 CDI. Ametliku tooteinformatsiooni kohaselt peaks see mudel vastama Euro 5 emissiooninõuetele, vahendas Politico.
Daimleri pressiesindaja ütles kommentaariks, et ettevõte teeb võimudega täielikku koostööd ning et väide, justkui oleks Daimler soovinud midagi varjata, ei vasta tõele.
Eelmisel aastal kutsuti Daimleri tegevjuht Dieter Zetche transpordiministeeriumisse jutuajamisele pärast seda, kui selgus, et firma oli võltsinud emissiooninäitajaid tuhandetes Mercedes Vito kaubikutes.
2015. aastal alanud nn Dieselgate'i skandaal sai hoo sisse, kui USA võimud süüdistasid Saksa autotootjat Volkswagen petutarkvara paigutamises umbes 11 miljoni diiselmootoriga auto puhul. Hiljem tuli välja veelgi sarnaseid juhtumeid ning teisi autotootjaid. | Saksa võimud uurivad uut võimalikku heitmeskandaali Daimleris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väidetavalt installeeris Daimler emissiooninäitajaid tegelikkusest väiksemana näitavat tarkvara umbes 60 000 autosse, täpsemalt aastatel 2012-2015 toodetud mudelitesse GLK 220 CDI. Ametliku tooteinformatsiooni kohaselt peaks see mudel vastama Euro 5 emissiooninõuetele, vahendas Politico.
Daimleri pressiesindaja ütles kommentaariks, et ettevõte teeb võimudega täielikku koostööd ning et väide, justkui oleks Daimler soovinud midagi varjata, ei vasta tõele.
Eelmisel aastal kutsuti Daimleri tegevjuht Dieter Zetche transpordiministeeriumisse jutuajamisele pärast seda, kui selgus, et firma oli võltsinud emissiooninäitajaid tuhandetes Mercedes Vito kaubikutes.
2015. aastal alanud nn Dieselgate'i skandaal sai hoo sisse, kui USA võimud süüdistasid Saksa autotootjat Volkswagen petutarkvara paigutamises umbes 11 miljoni diiselmootoriga auto puhul. Hiljem tuli välja veelgi sarnaseid juhtumeid ning teisi autotootjaid.
### Response:
Saksa võimud uurivad uut võimalikku heitmeskandaali Daimleris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise tasavägine avaveerand lõppes Eesti klubi napi ühepunktilise võiduga, kuid poolajaks suutis Kalev/Cramo saavutada viiepunktilise edu. Teist poolaega domineeris Eesti meisterklubi aga täielikult, kui kolmas veerand võideti 14 silmaga ja neljandal oldi vastastest üle kümne punktiga – tasuks lõppkokkuvõttes 30-punktiline võit.
Kalev/Cramo parimana viskas Arnett Moultrie 22 punkti ja võttis seitse lauapalli, Chavaughn Lewis panustas võitu 21 silmaga. Permi resultatiivseim oli 15 punkti loopinud Ken Brown.
11 võitu ja 12 kaotust kogunud Kalev/Cramo jätkab Ühisliigas kaheksandal, ehk viimasel play-off 'idesse viival kohal. Põhihooaja lõpuni jääb kolm vooru. | Kalev/Cramo võttis Permi vastu 30-punktilise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise tasavägine avaveerand lõppes Eesti klubi napi ühepunktilise võiduga, kuid poolajaks suutis Kalev/Cramo saavutada viiepunktilise edu. Teist poolaega domineeris Eesti meisterklubi aga täielikult, kui kolmas veerand võideti 14 silmaga ja neljandal oldi vastastest üle kümne punktiga – tasuks lõppkokkuvõttes 30-punktiline võit.
Kalev/Cramo parimana viskas Arnett Moultrie 22 punkti ja võttis seitse lauapalli, Chavaughn Lewis panustas võitu 21 silmaga. Permi resultatiivseim oli 15 punkti loopinud Ken Brown.
11 võitu ja 12 kaotust kogunud Kalev/Cramo jätkab Ühisliigas kaheksandal, ehk viimasel play-off 'idesse viival kohal. Põhihooaja lõpuni jääb kolm vooru.
### Response:
Kalev/Cramo võttis Permi vastu 30-punktilise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kopterite peamiseks ülesandeks Eestis on toetada Tapal teenivat liitlaste lahingugruppi. Lisaks tehakse tihedat koostööd Eesti kaitseväelastega ning osaletakse õppusel Kevadtorm. Plaani kohaselt ühinevad laupäeval saabunud kopteriüksusega aprilli teises pooles ka viis ründekopterit Apache.
Eestisse saabunud kopterid kuuluvad Ühendkuningriigi maaväe lennukorpuse 661. eskadrilli, mille kodubaasiks on Somersetis paiknev Yeoviltoni kuninglik mereväe õhubaas. Kopterid hakkavad paiknema Ämari lennubaasis.
661. eskadrilli ülem major Al Rivetti sõnul on eskadrilli liikmed Eestisse naasmise üle väga elevil. "See loob meile väga palju võimalusi ja me juba ootame, et saaksime taaskord töötada oma NATO liitlastega. Oleme eriti ootusärevuses, kuna seekord tuleme Eestisse koos Apache kopteritega, mis tugevdab meie omavahelist koostööd veelgi," ütles major Rivett.
Ühendkuningriik saatis Wildcat kopterid esmakordselt lahingugruppi toetama eelmisel kevadel. Hetkel teenib lahingugrupis kokku üle 1000 kaitseväelase ning sellest enamuse moodustab Ühendkuningriigi kuninga husaaride rügement.
Mitmeotstarbeline kopter AW159 Wildcat on toodetud Augusta Westlandi poolt (nüüdseks kuulub firmale Leonardo) ning on eelkõige mõeldud ründe- ja luurelendude jaoks. | Eestisse jõudsid neli Ühendkuningriigi maaväe helikopterit Wildcat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kopterite peamiseks ülesandeks Eestis on toetada Tapal teenivat liitlaste lahingugruppi. Lisaks tehakse tihedat koostööd Eesti kaitseväelastega ning osaletakse õppusel Kevadtorm. Plaani kohaselt ühinevad laupäeval saabunud kopteriüksusega aprilli teises pooles ka viis ründekopterit Apache.
Eestisse saabunud kopterid kuuluvad Ühendkuningriigi maaväe lennukorpuse 661. eskadrilli, mille kodubaasiks on Somersetis paiknev Yeoviltoni kuninglik mereväe õhubaas. Kopterid hakkavad paiknema Ämari lennubaasis.
661. eskadrilli ülem major Al Rivetti sõnul on eskadrilli liikmed Eestisse naasmise üle väga elevil. "See loob meile väga palju võimalusi ja me juba ootame, et saaksime taaskord töötada oma NATO liitlastega. Oleme eriti ootusärevuses, kuna seekord tuleme Eestisse koos Apache kopteritega, mis tugevdab meie omavahelist koostööd veelgi," ütles major Rivett.
Ühendkuningriik saatis Wildcat kopterid esmakordselt lahingugruppi toetama eelmisel kevadel. Hetkel teenib lahingugrupis kokku üle 1000 kaitseväelase ning sellest enamuse moodustab Ühendkuningriigi kuninga husaaride rügement.
Mitmeotstarbeline kopter AW159 Wildcat on toodetud Augusta Westlandi poolt (nüüdseks kuulub firmale Leonardo) ning on eelkõige mõeldud ründe- ja luurelendude jaoks.
### Response:
Eestisse jõudsid neli Ühendkuningriigi maaväe helikopterit Wildcat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahel, kui mõni luuletuskogu või luuleaineline kriitiline artikkel meeleolu sündsusetult madalale kisub, võtan ikka kätte Johannes Aaviku saja aasta taguseid kirjutisi. Nende retoorika teeb meele nõnda rõõmsaks, et võin pikka aega taluda igasuguseid totrusi. Aavik ajas oma asja, paigutas siuruliku luule väljakujunenud esteetiliste tõekspidamiste konteksti ja lajatas noortele verbaalselt vastu vahtimist.
Kusjuures, kui vahetult enne Siuru revolutsioonimaigulist tulekut kirjutas Aavik 1915. aastal eesti luule viletsusest, siis 1921. aastaks, kui ilmus 150leheküljeline uurimus uuemast eesti luulest, oli toimunud kvalitatiivne hüpe ja viletsus arenenud puudusteks. 1 Aga armu ei anta tolleski tekstis. Aaviku raamat mõjub nüüdisajal suisa (tragi)koomiliselt. Underi, Semperi ja Visnapuu tekstidest tuuakse rohkes koguses näiteid, et tõestada sellise luule amatöörlikkust ja väärtusetust. Üks on selge, Underi vabameelne värsistus ja ebatäpne sisu on diletantlikkuse sümptomid ja Visnapuu luule on lihtsalt visnapuudulik (kui kasutada (:)kivisildniku ja tema kamraadide kunagist sõnamoodustist).
Peks mõisatallis
Aaviku traditsiooni jätkab Alvar Loog hiljutise arvustusega Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia pälvinud Eda Ahi luulekogule "Sõda ja rahutus". Arvustus mõjub igati loogiliselt: tuuakse ridamisi näiteid sellest, kuidas teksti kunstiline kvaliteet on halb, "kohati otse piinavalt ja piinlikult kehv", Ahi jõuab sageli "surnult sündinud kujundite ning täielike sisuliste jaburusteni". 2
Kuna Loogi tekst on poeetiliselt mõjus, võiks lugemismõnu lisamiseks tuua veel näiteid: Ahi autoripositsiooni iseloomustab "varjamatu intellektuaalne ja emotsionaalne pretensioonikus", tekstid "reedavad autori kestvaid kasvuraskusi kirjutajana"; puudub edastamisväärne sisu, autori sõjavastasus (rahuootus) on "liiga plakatlik, vaatenurk isikupäratu", raamat "sisaldab suurel hulgal wannabe -vaimukaid sõnamänge, millest paljud pole mitte üksnes tehniliselt äpardunud, vaid minu maitse jaoks ühtlasi täiesti lapsikud ning maitsetud". Ja veel: "alliteratsiooni-, algriimi- ja liitsõnalembus mängib talle järjepanu kätte üksnes kehvasid kujundeid."
Jätan küsimata, miks eristada algriim ja selle üks alaliik alliteratsioon, ja tõden vaid, et Loog kehtestab oma arusaama kvaliteetsest luulest, rakendades selle ülla missiooni teenistusse juba varemgi kasutatud poeetilisi kujundeid, sõnastust. Näiteks leiame ka ühe koolipoisi debüütkogu kirjelduses, mis ilmus 2015. aastal luuleaasta ülevaates, ikka surnud kujundid, lugemispiina ja autori pretensioonikuse. Analüüsitav tekst on aaviklase Loogi arvates "ebaküpse elutunnetuse ebaküps kajastus kirjanduslikus vormis. Selle lugemine on vaimne ja füüsiline piin. Autorihoiak on ennastnautiv ja -kiitev ning varjamatu pretensiooniga mõtte- ja tundesügavusele, tekstid pakuvad romantilisi poose ja didaktikat ning koosnevad mõtlemise, tunnetuse ning kirjandusliku eneseväljenduse klišeedest. [—] Lodevate riimidega põimunud tekstis hulbivad surnultsündinud kujundid ja läbikukkunud katsed markeerida otsekõnet." 3 Niisiis, olgugi et tegemist on kahe täiesti erilaadse analüüsiobjektiga, hädad ja tunnused langevad kokku.
Eks ole nii, et paljuski õigustab Alvar Loogi luuleanalüüse kaunis ja teravmeelne sõnakasutus – tegemist pole niivõrd eritlusprotsessiga, vaid omaette autonoomse teosega. Antusest loogiliste järelduste tegemine ja analüütiline üldistamine ei ole Loogi tekstide pealisülesanne, miska ei kuulu need loomuldasa traditsioonilise luulekriitika valda. Tema järeldusi põhistab puhas intuitsioon (mis valdavalt toimib suurepäraselt, mõnikord jällegi mitte).
Loogi võrdlemisi autoriteetset positsiooni kultuuriväljal kasutas pärast teksti ilmumist ära härra (:)kivisildnik juba omaenda ülla missiooni teenistuses. Eesti Kirjanike Liidu eestseisusele läkitatud avalikus kirjas saame teada, et Ahi luulekogu on "amatöörlik ja väärtusetu", "tekstiloome rajaneb kahel algajaveal: kõlaämber ja kompositsioonipuue", ja mis vahest kõige olulisem, "luule asemel oleme pikka aega mahitanud pehmelt öeldes vedelat väljaheidet". 4
Siin ei saa enam tegemist olla pelgalt keskealiste meeste sõimuga noore kena tütarlapse aadressil. Toodud katked annavad aimu, et žürii on astunud ämbrisse ja auhinnanud täiesti lugemiskõlbmatu teose. Pealegi on Ahi raamatut tabanud leebemaid kriitikanooli mujaltki. Näiteks kirjutab Jüri Kolk aastaülevaates, et Ahi jõud ei käi teemast üle, käsitlused ei ole usutavad ning et autor on "ka keeleliselt paremaid raamatuid kirjutanud". 5 Andrus Kasemaa täheldab midagi sarnast: "Ahi teoses on riimi, on mängulusti, aga kahjuks maailma see eriti teistmoodi nägema ei pannud." Tagatipuks arvab Kasemaa: "Riimluule on tore, aga vabavärss lisab Eda Ahi luulele kindlasti ka laiust, avardab tema luuleriiki uute võidetud ruutkilomeetritega." 6 Kasemaa puhul jääb muidugi arusaamatuks, miks vastandatakse riimluule ja vabavärss – võib ju vabalt kirjutada ka riimilist vabavärssi –, aga see selleks.
"Kevad Kiievis"
Pakun välja ühe teksti lühianalüüsi, milles mu meelest joonistuvad paljuski välja raamatu "Sõda ja rahutus" kesksed poeetilised jõujooned. 7
karge kevad kroolib läbi linna.
kärsad alles kärnas, kärsitult
avatakse õues mantlihõlmu
rääkimata veinipudeleist.
üks plahvatuslik plika möödub meist,
bordooreemiine sulnissuu-brünett,
suudleb toorest märtsi poolihuuli.
läägus värskus kohv kindzmarauli.
veetlev ja brutaalne ühteaegu,
nagu endastmõistetav sabraaž,
igiune katkestabki kevad.
ja talvel pole põhjust taganeda
– ta ongi juba kildudena maas.
Kogu luuletust võib pidada partikulaarse ja üldise (antud juhul luuletuse n-ö välise tegelikkuse) sünteesiks, mis algab juba pealkirjas olevast viitest (näiteks araabia kevadele ja Kristiina Ehini luulekogule "Kevad Astrahanis") ja kahe esimese värsi alliteratsioonist. Ahi luuletust läbib diskursuseajaga samaaegne mikronarratiiv – lüüriline mina koos kaaslastega näeb ühte tütarlast möödumas ning kirjeldab seda. 8 Väikeste elementide abil seotakse see ühiskondlik-poliitilise mõõtmega. Vaatame protsessi pisut lähemalt.
Pealkiri "Kevad Kiievis" on ühtaegu nii tüüpiliselt romantilise alatooniga kui ka otsene viide faktuaalsele sündmustikule Ukraina pealinnas. Juba kolmandas värsis lisatakse lüürilisse kirjeldusse ka teatav salapära ja ohtlikkus – "avatakse õues mantlihõlmu" viitab nii esimestele soojadele päevadele kui ka hõlma alla peidetud relvadele. Kahe lugemis- või lootasandi olemasolu rõhutatakse ka neljandas värsis tekkiva tähendusambivalentsusega (kas avatakse veinipudeleid või avatakse mantlihõlmad ega räägita veinijoomisest).
Eksplitsiitselt tuuakse lüürilisse kirjeldusse sõjaolukord teise stroofi esimese värsi epiteediga "plahvatuslik". Nüüd on juba selge, et lüürilisest lausujast mööduv neiu ja kevad kui loodusnähtus evivad tugevat hüperboolset mõõdet. Seda sünteesitaotlust ilmestab kokkupakitud sõna "bordooreemiine", mis koosneb kolmest osast: prantsuse vein, heliredel (do-re-mi) ja sõjaline, "plahvatuslik" tasand (miinid).
Soneti traditsioonilise ülesehituse kohaselt algab põhiline süntees kolmandas stroofis. Siin on kaks põhitasandit (lüürilisest minast mööduva neiu kirjeldus ja sõjaolukord Ukrainas) täielikult kokku langenud: kolmanda stroofi esimene värss viitab juba mõlemale ("veetlev ja brutaalne ühteaegu"). Edasi on esimeste kevadpäevade tulek ja talve taandumine lakkamatult ühenduses sõjaga. Sünteesi võtab kokku viimane värss: lume sulamisest hoolimata on minevikusündmused (talv, sõda) jätkuvalt kohal lume alt välja tulnud kildudena.
Kõige kummalisem selle päris tubli sünteesimistöö puhul on aga see, et kõrvuti kahe minimaalse narratiivi eri tasanditel sünteesiga on säilinud kogu luuletuse ulatuses lüüriline aeg, lüüriline dominant. Märkimisväärne on ses kontekstis ka lüürilise mina toimimine mitte subjektiivseid emotsioone vahendava konkreetse isiku või tegelasena, vaid puht keelelise funktsioonina, mis on teksti ülesehitav ja organiseeriv jõud.
Kujutan ette, mida võiks sellise luuletuse peale kosta Johannes Aavik. Ilmselt ei taha ta ses isegi luulet ära tunda. Sel lihtsal põhjusel, et Ahi on kõikides luuletustes loobunud värsside rangest sümmeetrilisusest, kohati vahelduvad pidevalt silbilisrõhulised värsimõõdud, teisal minnakse järsku üle näiteks rõhulisele värsisüsteemile jne. Ses mõttes on Ahi tekstid vaat et vabavärsilised.
"Kevad Kiievis" vabavärss muidugi pole. Lugemisviisi määratlemise teeb keeruliseks esimeses stroofis kujundatav ootus kindla trohheuse järele. Edaspidi peegeldatakse esimest stroofi mitmel puhul, aga juba teise stroofi esimese värsiga toimub üleminek jambi, mis järgmises värsis formaalselt küll püsib, aga välja hääldades on tõrked paratamatud. Viimane stroof naaseb taas jambilise värsimõõdu juurde. Pisut utreerides võib väita, et eespool kirjeldatud sünteesi toetab ka meetrum ja selle kohatine lahknemine rütmist. Lahknevust kohtab kogus läbivalt. Sageli lõhutakse seks tarbeks värsijalgu kirjavahemärkide või võõrsõnadega.
Pateetiline underlikkus
Julgen juba vaadeldud luuletuse põhjal väita, et käpard Eda Ahi siiski ei ole. Küsitavusi on tekstis omajagu (näiteks, mil määral solgib lugemismõju sõna "bordooreemiine", mis monstrum on "endastmõistetav sabraaž" jne), aga kompositsioonilt ja sünteesivõimelt on tegemist korraliku tekstiga.
Luulekogu retseptsioonis on seniajani – hoolimata soovist tekst n-ö paika panna – pea täielikult hüljatud Ahi luule lähem vaatlus. Alvar Loog osutab küll paljudele värssidele, aga selle mõttekus on vägagi kaheldav. Luuletusest "Kevad Kiievis" võib esile tõsta üksikuid värsse või stroofe ja tõestada ükskõik mida. Näiteks, et tekst on geniaalne või et tekst on igav, amatöörlik jne. Seda võib teha ka näiteks Alveri või Underi luuletustega.
Üks juhuslik näide. Luuletusest "Hellas" pärinevad värsid "kuid üht ma tean: me armastusenäss / on Google Mapsist imelisem äss" 9 mõjuvad eraldiseisvalt tõepoolest lapsiku ja maitsetuna. Vemmalvärss par excellence! Tegemist on aga väga tiheda tekstiga, kus kõigepealt vastanduvad nooruslik revolutsioonilisus ja vanahärrade stabiilsus, soliidsus; võimendub unistuste ja tegelikkuse vaheline konflikt, kunsti ja elu olemuslik erinevus, mäng vs. elu mängulisus, ajalikkus ja ajatus. Luuletuse lõpus seotakse kõik need tasandid kahe lihtsa värsiga kokku, jõutakse arusaamale, et kui vanameestele asendavad merekaarte mängukaardid, unistused ja mängulisus on kadunud, siis ka tänapäevased tehnoloogilised teenäitajad ja mäng kui selline (Google Maps on seotud nii mängukaartide, teenäitamise kui ka nooruse ja kunstlikkusega) ei suuda asendada inimlikku elujaatust, nooruslikkust. Tähenduskihte, sealhulgas seksuaalne, on siin veel mitu. Ehk on seda kõike hoopis liiga palju, ehk on võtete ja teemade kuhjumine (ja nende kohatine alamotiveeritus) elimineerinud väiksemagi hingamisprao.
Erinevalt Loogist loobuvad (:)kivisildnik, Kasemaa ja Kolk pea igasugustest põhjendustest. Kolgi puhul on see ka mõistetav – luuleaasta ülevaade ongi tuntavalt subjektiivsetest tundmustest johtuv tekst, millesse konkreetsed põhjendused just kui ei kuulugi. Ruumipiirangust rääkimata.
Alvar Loogi analüüsist veelgi vähem usutav on laureaadi valinud žürii seni ainus avalikkusele ilmunud lühikirjeldus (autor Doris Kareva): "Noore luuletaja neljas kogu annab tunnistust üsnagi väljakujunenud käekirjast. See on alverlikult kerge, torkiv ja täpne; väga isiklikult läbi tunnetatud, kuid vaba igasugusest pateetikast. "Sõda ja rahutus" on ka omamoodi karm raamat, millega pole tingimata kerge suhestuda." 10
Tõtt-öelda paneb pisut õlgu kehitama küll. Vähemasti vaadeldud luuletuse – ja usun, et ka kogu raamatu – ulatuses näib kirjeldus "kerge, torkiv ja täpne" täiesti mittemidagiütlev. Õieti ei peegelda need kategooriad mitte kuidagi Ahi luuletuste käimapanevat jõudu. Kuivõrd on kõik kirjeldatu "isiklikult läbi tunnetatud", ei oska muidugi öelda, aga pigem suudetakse partikulaarne kogemus lüürilise mina kaudu ühendada üldisega ja sedakaudu tekitada lüürilisel tasandil uusi tähendus- ja kogemusvälju. Isiklikkus ei puutu siin justkui üldse asjasse.
Žüriiliikme Aare Pilve Facebooki seinal järgnenud arutelus tõusis esile küsimus ka alverlikkusest. Mind huvitab küll, mida sellega silmas peetakse. Alveri looming oli mitmekesine, hõlmas eri tekstistrateegiaid ning ühise nimetaja alla seda kõike panna on võrdlemisi keeruline. Või mil moel muutuks Kareva lühikirjeldus siis, kui asendada alverlikkus underlikkusega? Suur osa Underi loomingust kõlaks ju paljude tunnuste osas päris kenasti kokku. Nüüd ei saa ammu enam rääkida ka viisikjambipõhisest võrdlusest, sest jamb ei ole Ahi luules isegi mitte kõige sagedasem värsimõõt. (Tõsi, pakun, et paljude Alveri tekstidega seob Ahi luulet näiteks rütmi ja meetrumi vaheline pinge/suhe.)
Veel kummalisem on väita, et tekst on "vaba igasugusest pateetikast". Väidan vastupidist: Ahi raamat on läbivalt pateetiline, rohkete klišeede ja banaalsustega. Vähemasti sisu tasandil ei paku "Kevad Kiievis" midagi triviaalsest stseenist, üksikutest loodusele osutustest ja primitiivsest sõjakäsitlusest enamat. Tegemist on lüürilise luule omapäraga, mida n-ö legitimeerib hüperboolsus, paiknemine lüürilises ajas ja olemine lüürilisena. Teisisõnu, traditsiooniliselt väljendabki lüüriline luule abstraktseid ja üldisi teemasid ning väljaspool lüürilist välja oleks valdav osa väljendatud sündmustest-emotsioonidest sageli lauspateetiline. Lüürikateoreetik Jonathan Culler on seda kirjeldanud mu meelest päris tabavalt: tekstist johtuv kogemuslikkus on seotud sellega, et "tähendus on allutatud rütmile, vähemalt selles mõttes, et see, mis meid luuletuse puhul köidab, on rütm, mitte tähendus, mis võib olla võrdlemisi banaalne." 11
Konkreetsest sisust (tähendusest) olulisem on eri tasandite sünteesist (hoidun siin kasutamast sõna "kujund", sest selle tähendusväli on viimasel ajal tühjaks jooksnud) tekkiv üldine rütm, mis määratleb lausuja hääle ja mis ehitatakse üles traditsiooniliste võtete (alliteratsioon, lõppriim, meetrum) ja nende lakkamatu teisenemisega. Just siin võib peituda luulekogu mõjususe tuum.
Kuidas lugeda lüürikat?
Eks vahel kipub luulevälja vaiksesse voogu ikka sattuma üksikuid värskendavaid tuuleiile, lainetusi. Vaevalt enam midagi nii jõulist nagu Aaviku või Tuglase kunagised arvamused. Aga midagi siiski. Traditsioon on meil ju uhke ja järjepidevus imetlusväärne. 2013. aastal Sveta Grigorjeva esikkogu ilmumise järel tekkinud poleemikas (paljuski nn enter -luule diskussiooni kontekstis) väitis Hasso Krull arvustuses, et "kui luule tekitab poleemikat, siis võib kahtlustada, et kuskilt on ilmunud midagi uut: uus keelepruuk, uus nägemine, uus suhe ümbruse või enesega". 12 Küllap tihtilugu see nõndaviisi ka on. Krull näitlikustas, kuidas Grigorjeva tekstis toimivad litootes ja antikliimaks, kuidas tekstides tekib paljuhäälsus. Ilmselt oli sest kirjutisest omajagu kasu, sest grigorjevalike tekstide analüüsiga ilmselt eriti suuri raskusi nüüd, viis aastat hiljem, kriitikutel enam ei tekiks.
Eda Ahi luuletuskogu retseptsioon annab tunnistust hoopis vastupidisest tendentsist. Siin ei ole midagi radikaalselt uuenduslikku. See sunnib hoopis küsima, kas ehk on ära unustatud eesti luule juured, mis paratamatult paiknevad lüürilistes tekstides. Võib-olla on nädalakriitikas lugemisviisid nivelleerunud? Kas pole nii, et kui Alveri ja Underi luuletuste puhul osatakse veel kuigivõrd kasutada lüürilist lugemisstrateegiat, siis nüüdisluule lüürilisus mõjub suisa peletavalt, sellele ei osata kuidagi läheneda, see tõrgub, paganamas? Teisisõnu, Eda Ahi luulet peaks ilmselt lugema eesti lüürilise luule traditsiooni taustal (mitte üksnes osutama selle pidevuskuuluvusele), sest vastasel juhul on keeruline ka tekstide kvaliteeti hinnata ja neid nautida.
Olen kaugel arusaamast, et Eda Ahi "Sõda ja rahutus" vääris aastapreemiat (ja miks Tõnis Vilu "Libavere" isegi nominatsiooni ei pälvinud?). Veel vähem nõustun aga väidetega, et laureaadi raamat on amatöörlik ja väärtusetu – juba kahes siin põgusalt käsitletud tekstis ilmneb väga põnevaid ja eesti lüürilise luule traditsiooni rikastavaid tunnusjooni. Vaidlused luule üle on viljakad ja huvitavad, mõistagi vajab kriitika ka otsekohest hinnangulisust (ja mu meelest ei ole midagi viltu žürii otsuste kritiseerimises), aga seejuures tuleks kasuks põhjalikum ja tekstile sobivam analüüs, millega näitlikustatakse, miks näib žürii otsus sedavõrd kurioosne. Eks jäi ka Aavikul Underi luule essents esialgu tabamata, sest siurulike tekstide hindamine Koidula-aegsete kriteeriumide alusel oli lihtsalt ebaadekvaatne.
1 Joh. Aavik, Eesti luule viletsused. Noor-Eesti, 1915; J. Aavik, Puudused uuemas eesti luules. Eesti Kirjanduse Selts, 1921.
2 Alvar Loog, Milleks anda avanssi, mida pole küsitud? – Postimees 15. III 2019.
3 Alvar Loog, Eesti luuleaasta 2014. 62 lühiarvustust. – Looming 2015, nr 3, lk 396.
4 (:)kivisildnik, luule-ja kultuurivastastele kuritegudele tuleb lõpp teha! – Postimees 24. III 2019.
5 Jüri Kolk, Mõnest 2018. aastal ilmunud luuleraamatust. – Looming 2019, nr 3, lk 395.
6 Andrus Kasemaa, Riimitud sõda. – Sirp 11. I 2019.
7 Eda Ahi, Sõda ja rahutus. Verb, 2019, lk 14.
8 Luuletuse keskset motiivi kohtab luuleloos võrdlemisi sageli, vahest kuulsaimaks näiteks võib pidada Baudelaire'i luuletust "À une passante". Vt Charles Baudelaire, Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 269.
9 Eda Ahi, Sõda ja rahutus, lk 19.
10 https://kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-aastapreemia-laureaadid
11 Jonathan Culler, Theory of the Lyric. Harvard University Press, 2017, lk 168.
12 Hasso Krull, Teil pole õigust olevikku ära põlata. – Vikerkaar 2013, nr 12, lk 89. | Joosep Susi. Kas Eda Ahi on käpard? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahel, kui mõni luuletuskogu või luuleaineline kriitiline artikkel meeleolu sündsusetult madalale kisub, võtan ikka kätte Johannes Aaviku saja aasta taguseid kirjutisi. Nende retoorika teeb meele nõnda rõõmsaks, et võin pikka aega taluda igasuguseid totrusi. Aavik ajas oma asja, paigutas siuruliku luule väljakujunenud esteetiliste tõekspidamiste konteksti ja lajatas noortele verbaalselt vastu vahtimist.
Kusjuures, kui vahetult enne Siuru revolutsioonimaigulist tulekut kirjutas Aavik 1915. aastal eesti luule viletsusest, siis 1921. aastaks, kui ilmus 150leheküljeline uurimus uuemast eesti luulest, oli toimunud kvalitatiivne hüpe ja viletsus arenenud puudusteks. 1 Aga armu ei anta tolleski tekstis. Aaviku raamat mõjub nüüdisajal suisa (tragi)koomiliselt. Underi, Semperi ja Visnapuu tekstidest tuuakse rohkes koguses näiteid, et tõestada sellise luule amatöörlikkust ja väärtusetust. Üks on selge, Underi vabameelne värsistus ja ebatäpne sisu on diletantlikkuse sümptomid ja Visnapuu luule on lihtsalt visnapuudulik (kui kasutada (:)kivisildniku ja tema kamraadide kunagist sõnamoodustist).
Peks mõisatallis
Aaviku traditsiooni jätkab Alvar Loog hiljutise arvustusega Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia pälvinud Eda Ahi luulekogule "Sõda ja rahutus". Arvustus mõjub igati loogiliselt: tuuakse ridamisi näiteid sellest, kuidas teksti kunstiline kvaliteet on halb, "kohati otse piinavalt ja piinlikult kehv", Ahi jõuab sageli "surnult sündinud kujundite ning täielike sisuliste jaburusteni". 2
Kuna Loogi tekst on poeetiliselt mõjus, võiks lugemismõnu lisamiseks tuua veel näiteid: Ahi autoripositsiooni iseloomustab "varjamatu intellektuaalne ja emotsionaalne pretensioonikus", tekstid "reedavad autori kestvaid kasvuraskusi kirjutajana"; puudub edastamisväärne sisu, autori sõjavastasus (rahuootus) on "liiga plakatlik, vaatenurk isikupäratu", raamat "sisaldab suurel hulgal wannabe -vaimukaid sõnamänge, millest paljud pole mitte üksnes tehniliselt äpardunud, vaid minu maitse jaoks ühtlasi täiesti lapsikud ning maitsetud". Ja veel: "alliteratsiooni-, algriimi- ja liitsõnalembus mängib talle järjepanu kätte üksnes kehvasid kujundeid."
Jätan küsimata, miks eristada algriim ja selle üks alaliik alliteratsioon, ja tõden vaid, et Loog kehtestab oma arusaama kvaliteetsest luulest, rakendades selle ülla missiooni teenistusse juba varemgi kasutatud poeetilisi kujundeid, sõnastust. Näiteks leiame ka ühe koolipoisi debüütkogu kirjelduses, mis ilmus 2015. aastal luuleaasta ülevaates, ikka surnud kujundid, lugemispiina ja autori pretensioonikuse. Analüüsitav tekst on aaviklase Loogi arvates "ebaküpse elutunnetuse ebaküps kajastus kirjanduslikus vormis. Selle lugemine on vaimne ja füüsiline piin. Autorihoiak on ennastnautiv ja -kiitev ning varjamatu pretensiooniga mõtte- ja tundesügavusele, tekstid pakuvad romantilisi poose ja didaktikat ning koosnevad mõtlemise, tunnetuse ning kirjandusliku eneseväljenduse klišeedest. [—] Lodevate riimidega põimunud tekstis hulbivad surnultsündinud kujundid ja läbikukkunud katsed markeerida otsekõnet." 3 Niisiis, olgugi et tegemist on kahe täiesti erilaadse analüüsiobjektiga, hädad ja tunnused langevad kokku.
Eks ole nii, et paljuski õigustab Alvar Loogi luuleanalüüse kaunis ja teravmeelne sõnakasutus – tegemist pole niivõrd eritlusprotsessiga, vaid omaette autonoomse teosega. Antusest loogiliste järelduste tegemine ja analüütiline üldistamine ei ole Loogi tekstide pealisülesanne, miska ei kuulu need loomuldasa traditsioonilise luulekriitika valda. Tema järeldusi põhistab puhas intuitsioon (mis valdavalt toimib suurepäraselt, mõnikord jällegi mitte).
Loogi võrdlemisi autoriteetset positsiooni kultuuriväljal kasutas pärast teksti ilmumist ära härra (:)kivisildnik juba omaenda ülla missiooni teenistuses. Eesti Kirjanike Liidu eestseisusele läkitatud avalikus kirjas saame teada, et Ahi luulekogu on "amatöörlik ja väärtusetu", "tekstiloome rajaneb kahel algajaveal: kõlaämber ja kompositsioonipuue", ja mis vahest kõige olulisem, "luule asemel oleme pikka aega mahitanud pehmelt öeldes vedelat väljaheidet". 4
Siin ei saa enam tegemist olla pelgalt keskealiste meeste sõimuga noore kena tütarlapse aadressil. Toodud katked annavad aimu, et žürii on astunud ämbrisse ja auhinnanud täiesti lugemiskõlbmatu teose. Pealegi on Ahi raamatut tabanud leebemaid kriitikanooli mujaltki. Näiteks kirjutab Jüri Kolk aastaülevaates, et Ahi jõud ei käi teemast üle, käsitlused ei ole usutavad ning et autor on "ka keeleliselt paremaid raamatuid kirjutanud". 5 Andrus Kasemaa täheldab midagi sarnast: "Ahi teoses on riimi, on mängulusti, aga kahjuks maailma see eriti teistmoodi nägema ei pannud." Tagatipuks arvab Kasemaa: "Riimluule on tore, aga vabavärss lisab Eda Ahi luulele kindlasti ka laiust, avardab tema luuleriiki uute võidetud ruutkilomeetritega." 6 Kasemaa puhul jääb muidugi arusaamatuks, miks vastandatakse riimluule ja vabavärss – võib ju vabalt kirjutada ka riimilist vabavärssi –, aga see selleks.
"Kevad Kiievis"
Pakun välja ühe teksti lühianalüüsi, milles mu meelest joonistuvad paljuski välja raamatu "Sõda ja rahutus" kesksed poeetilised jõujooned. 7
karge kevad kroolib läbi linna.
kärsad alles kärnas, kärsitult
avatakse õues mantlihõlmu
rääkimata veinipudeleist.
üks plahvatuslik plika möödub meist,
bordooreemiine sulnissuu-brünett,
suudleb toorest märtsi poolihuuli.
läägus värskus kohv kindzmarauli.
veetlev ja brutaalne ühteaegu,
nagu endastmõistetav sabraaž,
igiune katkestabki kevad.
ja talvel pole põhjust taganeda
– ta ongi juba kildudena maas.
Kogu luuletust võib pidada partikulaarse ja üldise (antud juhul luuletuse n-ö välise tegelikkuse) sünteesiks, mis algab juba pealkirjas olevast viitest (näiteks araabia kevadele ja Kristiina Ehini luulekogule "Kevad Astrahanis") ja kahe esimese värsi alliteratsioonist. Ahi luuletust läbib diskursuseajaga samaaegne mikronarratiiv – lüüriline mina koos kaaslastega näeb ühte tütarlast möödumas ning kirjeldab seda. 8 Väikeste elementide abil seotakse see ühiskondlik-poliitilise mõõtmega. Vaatame protsessi pisut lähemalt.
Pealkiri "Kevad Kiievis" on ühtaegu nii tüüpiliselt romantilise alatooniga kui ka otsene viide faktuaalsele sündmustikule Ukraina pealinnas. Juba kolmandas värsis lisatakse lüürilisse kirjeldusse ka teatav salapära ja ohtlikkus – "avatakse õues mantlihõlmu" viitab nii esimestele soojadele päevadele kui ka hõlma alla peidetud relvadele. Kahe lugemis- või lootasandi olemasolu rõhutatakse ka neljandas värsis tekkiva tähendusambivalentsusega (kas avatakse veinipudeleid või avatakse mantlihõlmad ega räägita veinijoomisest).
Eksplitsiitselt tuuakse lüürilisse kirjeldusse sõjaolukord teise stroofi esimese värsi epiteediga "plahvatuslik". Nüüd on juba selge, et lüürilisest lausujast mööduv neiu ja kevad kui loodusnähtus evivad tugevat hüperboolset mõõdet. Seda sünteesitaotlust ilmestab kokkupakitud sõna "bordooreemiine", mis koosneb kolmest osast: prantsuse vein, heliredel (do-re-mi) ja sõjaline, "plahvatuslik" tasand (miinid).
Soneti traditsioonilise ülesehituse kohaselt algab põhiline süntees kolmandas stroofis. Siin on kaks põhitasandit (lüürilisest minast mööduva neiu kirjeldus ja sõjaolukord Ukrainas) täielikult kokku langenud: kolmanda stroofi esimene värss viitab juba mõlemale ("veetlev ja brutaalne ühteaegu"). Edasi on esimeste kevadpäevade tulek ja talve taandumine lakkamatult ühenduses sõjaga. Sünteesi võtab kokku viimane värss: lume sulamisest hoolimata on minevikusündmused (talv, sõda) jätkuvalt kohal lume alt välja tulnud kildudena.
Kõige kummalisem selle päris tubli sünteesimistöö puhul on aga see, et kõrvuti kahe minimaalse narratiivi eri tasanditel sünteesiga on säilinud kogu luuletuse ulatuses lüüriline aeg, lüüriline dominant. Märkimisväärne on ses kontekstis ka lüürilise mina toimimine mitte subjektiivseid emotsioone vahendava konkreetse isiku või tegelasena, vaid puht keelelise funktsioonina, mis on teksti ülesehitav ja organiseeriv jõud.
Kujutan ette, mida võiks sellise luuletuse peale kosta Johannes Aavik. Ilmselt ei taha ta ses isegi luulet ära tunda. Sel lihtsal põhjusel, et Ahi on kõikides luuletustes loobunud värsside rangest sümmeetrilisusest, kohati vahelduvad pidevalt silbilisrõhulised värsimõõdud, teisal minnakse järsku üle näiteks rõhulisele värsisüsteemile jne. Ses mõttes on Ahi tekstid vaat et vabavärsilised.
"Kevad Kiievis" vabavärss muidugi pole. Lugemisviisi määratlemise teeb keeruliseks esimeses stroofis kujundatav ootus kindla trohheuse järele. Edaspidi peegeldatakse esimest stroofi mitmel puhul, aga juba teise stroofi esimese värsiga toimub üleminek jambi, mis järgmises värsis formaalselt küll püsib, aga välja hääldades on tõrked paratamatud. Viimane stroof naaseb taas jambilise värsimõõdu juurde. Pisut utreerides võib väita, et eespool kirjeldatud sünteesi toetab ka meetrum ja selle kohatine lahknemine rütmist. Lahknevust kohtab kogus läbivalt. Sageli lõhutakse seks tarbeks värsijalgu kirjavahemärkide või võõrsõnadega.
Pateetiline underlikkus
Julgen juba vaadeldud luuletuse põhjal väita, et käpard Eda Ahi siiski ei ole. Küsitavusi on tekstis omajagu (näiteks, mil määral solgib lugemismõju sõna "bordooreemiine", mis monstrum on "endastmõistetav sabraaž" jne), aga kompositsioonilt ja sünteesivõimelt on tegemist korraliku tekstiga.
Luulekogu retseptsioonis on seniajani – hoolimata soovist tekst n-ö paika panna – pea täielikult hüljatud Ahi luule lähem vaatlus. Alvar Loog osutab küll paljudele värssidele, aga selle mõttekus on vägagi kaheldav. Luuletusest "Kevad Kiievis" võib esile tõsta üksikuid värsse või stroofe ja tõestada ükskõik mida. Näiteks, et tekst on geniaalne või et tekst on igav, amatöörlik jne. Seda võib teha ka näiteks Alveri või Underi luuletustega.
Üks juhuslik näide. Luuletusest "Hellas" pärinevad värsid "kuid üht ma tean: me armastusenäss / on Google Mapsist imelisem äss" 9 mõjuvad eraldiseisvalt tõepoolest lapsiku ja maitsetuna. Vemmalvärss par excellence! Tegemist on aga väga tiheda tekstiga, kus kõigepealt vastanduvad nooruslik revolutsioonilisus ja vanahärrade stabiilsus, soliidsus; võimendub unistuste ja tegelikkuse vaheline konflikt, kunsti ja elu olemuslik erinevus, mäng vs. elu mängulisus, ajalikkus ja ajatus. Luuletuse lõpus seotakse kõik need tasandid kahe lihtsa värsiga kokku, jõutakse arusaamale, et kui vanameestele asendavad merekaarte mängukaardid, unistused ja mängulisus on kadunud, siis ka tänapäevased tehnoloogilised teenäitajad ja mäng kui selline (Google Maps on seotud nii mängukaartide, teenäitamise kui ka nooruse ja kunstlikkusega) ei suuda asendada inimlikku elujaatust, nooruslikkust. Tähenduskihte, sealhulgas seksuaalne, on siin veel mitu. Ehk on seda kõike hoopis liiga palju, ehk on võtete ja teemade kuhjumine (ja nende kohatine alamotiveeritus) elimineerinud väiksemagi hingamisprao.
Erinevalt Loogist loobuvad (:)kivisildnik, Kasemaa ja Kolk pea igasugustest põhjendustest. Kolgi puhul on see ka mõistetav – luuleaasta ülevaade ongi tuntavalt subjektiivsetest tundmustest johtuv tekst, millesse konkreetsed põhjendused just kui ei kuulugi. Ruumipiirangust rääkimata.
Alvar Loogi analüüsist veelgi vähem usutav on laureaadi valinud žürii seni ainus avalikkusele ilmunud lühikirjeldus (autor Doris Kareva): "Noore luuletaja neljas kogu annab tunnistust üsnagi väljakujunenud käekirjast. See on alverlikult kerge, torkiv ja täpne; väga isiklikult läbi tunnetatud, kuid vaba igasugusest pateetikast. "Sõda ja rahutus" on ka omamoodi karm raamat, millega pole tingimata kerge suhestuda." 10
Tõtt-öelda paneb pisut õlgu kehitama küll. Vähemasti vaadeldud luuletuse – ja usun, et ka kogu raamatu – ulatuses näib kirjeldus "kerge, torkiv ja täpne" täiesti mittemidagiütlev. Õieti ei peegelda need kategooriad mitte kuidagi Ahi luuletuste käimapanevat jõudu. Kuivõrd on kõik kirjeldatu "isiklikult läbi tunnetatud", ei oska muidugi öelda, aga pigem suudetakse partikulaarne kogemus lüürilise mina kaudu ühendada üldisega ja sedakaudu tekitada lüürilisel tasandil uusi tähendus- ja kogemusvälju. Isiklikkus ei puutu siin justkui üldse asjasse.
Žüriiliikme Aare Pilve Facebooki seinal järgnenud arutelus tõusis esile küsimus ka alverlikkusest. Mind huvitab küll, mida sellega silmas peetakse. Alveri looming oli mitmekesine, hõlmas eri tekstistrateegiaid ning ühise nimetaja alla seda kõike panna on võrdlemisi keeruline. Või mil moel muutuks Kareva lühikirjeldus siis, kui asendada alverlikkus underlikkusega? Suur osa Underi loomingust kõlaks ju paljude tunnuste osas päris kenasti kokku. Nüüd ei saa ammu enam rääkida ka viisikjambipõhisest võrdlusest, sest jamb ei ole Ahi luules isegi mitte kõige sagedasem värsimõõt. (Tõsi, pakun, et paljude Alveri tekstidega seob Ahi luulet näiteks rütmi ja meetrumi vaheline pinge/suhe.)
Veel kummalisem on väita, et tekst on "vaba igasugusest pateetikast". Väidan vastupidist: Ahi raamat on läbivalt pateetiline, rohkete klišeede ja banaalsustega. Vähemasti sisu tasandil ei paku "Kevad Kiievis" midagi triviaalsest stseenist, üksikutest loodusele osutustest ja primitiivsest sõjakäsitlusest enamat. Tegemist on lüürilise luule omapäraga, mida n-ö legitimeerib hüperboolsus, paiknemine lüürilises ajas ja olemine lüürilisena. Teisisõnu, traditsiooniliselt väljendabki lüüriline luule abstraktseid ja üldisi teemasid ning väljaspool lüürilist välja oleks valdav osa väljendatud sündmustest-emotsioonidest sageli lauspateetiline. Lüürikateoreetik Jonathan Culler on seda kirjeldanud mu meelest päris tabavalt: tekstist johtuv kogemuslikkus on seotud sellega, et "tähendus on allutatud rütmile, vähemalt selles mõttes, et see, mis meid luuletuse puhul köidab, on rütm, mitte tähendus, mis võib olla võrdlemisi banaalne." 11
Konkreetsest sisust (tähendusest) olulisem on eri tasandite sünteesist (hoidun siin kasutamast sõna "kujund", sest selle tähendusväli on viimasel ajal tühjaks jooksnud) tekkiv üldine rütm, mis määratleb lausuja hääle ja mis ehitatakse üles traditsiooniliste võtete (alliteratsioon, lõppriim, meetrum) ja nende lakkamatu teisenemisega. Just siin võib peituda luulekogu mõjususe tuum.
Kuidas lugeda lüürikat?
Eks vahel kipub luulevälja vaiksesse voogu ikka sattuma üksikuid värskendavaid tuuleiile, lainetusi. Vaevalt enam midagi nii jõulist nagu Aaviku või Tuglase kunagised arvamused. Aga midagi siiski. Traditsioon on meil ju uhke ja järjepidevus imetlusväärne. 2013. aastal Sveta Grigorjeva esikkogu ilmumise järel tekkinud poleemikas (paljuski nn enter -luule diskussiooni kontekstis) väitis Hasso Krull arvustuses, et "kui luule tekitab poleemikat, siis võib kahtlustada, et kuskilt on ilmunud midagi uut: uus keelepruuk, uus nägemine, uus suhe ümbruse või enesega". 12 Küllap tihtilugu see nõndaviisi ka on. Krull näitlikustas, kuidas Grigorjeva tekstis toimivad litootes ja antikliimaks, kuidas tekstides tekib paljuhäälsus. Ilmselt oli sest kirjutisest omajagu kasu, sest grigorjevalike tekstide analüüsiga ilmselt eriti suuri raskusi nüüd, viis aastat hiljem, kriitikutel enam ei tekiks.
Eda Ahi luuletuskogu retseptsioon annab tunnistust hoopis vastupidisest tendentsist. Siin ei ole midagi radikaalselt uuenduslikku. See sunnib hoopis küsima, kas ehk on ära unustatud eesti luule juured, mis paratamatult paiknevad lüürilistes tekstides. Võib-olla on nädalakriitikas lugemisviisid nivelleerunud? Kas pole nii, et kui Alveri ja Underi luuletuste puhul osatakse veel kuigivõrd kasutada lüürilist lugemisstrateegiat, siis nüüdisluule lüürilisus mõjub suisa peletavalt, sellele ei osata kuidagi läheneda, see tõrgub, paganamas? Teisisõnu, Eda Ahi luulet peaks ilmselt lugema eesti lüürilise luule traditsiooni taustal (mitte üksnes osutama selle pidevuskuuluvusele), sest vastasel juhul on keeruline ka tekstide kvaliteeti hinnata ja neid nautida.
Olen kaugel arusaamast, et Eda Ahi "Sõda ja rahutus" vääris aastapreemiat (ja miks Tõnis Vilu "Libavere" isegi nominatsiooni ei pälvinud?). Veel vähem nõustun aga väidetega, et laureaadi raamat on amatöörlik ja väärtusetu – juba kahes siin põgusalt käsitletud tekstis ilmneb väga põnevaid ja eesti lüürilise luule traditsiooni rikastavaid tunnusjooni. Vaidlused luule üle on viljakad ja huvitavad, mõistagi vajab kriitika ka otsekohest hinnangulisust (ja mu meelest ei ole midagi viltu žürii otsuste kritiseerimises), aga seejuures tuleks kasuks põhjalikum ja tekstile sobivam analüüs, millega näitlikustatakse, miks näib žürii otsus sedavõrd kurioosne. Eks jäi ka Aavikul Underi luule essents esialgu tabamata, sest siurulike tekstide hindamine Koidula-aegsete kriteeriumide alusel oli lihtsalt ebaadekvaatne.
1 Joh. Aavik, Eesti luule viletsused. Noor-Eesti, 1915; J. Aavik, Puudused uuemas eesti luules. Eesti Kirjanduse Selts, 1921.
2 Alvar Loog, Milleks anda avanssi, mida pole küsitud? – Postimees 15. III 2019.
3 Alvar Loog, Eesti luuleaasta 2014. 62 lühiarvustust. – Looming 2015, nr 3, lk 396.
4 (:)kivisildnik, luule-ja kultuurivastastele kuritegudele tuleb lõpp teha! – Postimees 24. III 2019.
5 Jüri Kolk, Mõnest 2018. aastal ilmunud luuleraamatust. – Looming 2019, nr 3, lk 395.
6 Andrus Kasemaa, Riimitud sõda. – Sirp 11. I 2019.
7 Eda Ahi, Sõda ja rahutus. Verb, 2019, lk 14.
8 Luuletuse keskset motiivi kohtab luuleloos võrdlemisi sageli, vahest kuulsaimaks näiteks võib pidada Baudelaire'i luuletust "À une passante". Vt Charles Baudelaire, Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 269.
9 Eda Ahi, Sõda ja rahutus, lk 19.
10 https://kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-aastapreemia-laureaadid
11 Jonathan Culler, Theory of the Lyric. Harvard University Press, 2017, lk 168.
12 Hasso Krull, Teil pole õigust olevikku ära põlata. – Vikerkaar 2013, nr 12, lk 89.
### Response:
Joosep Susi. Kas Eda Ahi on käpard? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šahtjori jaoks oli see küll teiseks järjestikuseks võiduks, ent eelmine tuli karikasarjas ja nüüd teeniti kolme kaotuse ja ühe viigi kõrvale ka liigas esimene võit. Zenjov alustas mängu traditsiooniliselt algkoosseisus ja võeti puhkama 71. minutil, mil kindel 4:0 eduseis oli juba tablool, kirjutab Soccernet.ee.
Samal ajal käis platsil ka teine Eesti koondislane Artjom Dmitrijev, kel paraku nii hästi ei läinud. Tema koduklubi Okžetpes kaotas võõrsil 1:2 Tobolile, Dmitrijev tegi kaasa 90 minutit.
12 meeskonna konkurentsis on Šahtjor nelja punktiga kaheksas, Okžetpes ühe punktiga eelviimane.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Zenjov teenis Kasahstani liigas esimese võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šahtjori jaoks oli see küll teiseks järjestikuseks võiduks, ent eelmine tuli karikasarjas ja nüüd teeniti kolme kaotuse ja ühe viigi kõrvale ka liigas esimene võit. Zenjov alustas mängu traditsiooniliselt algkoosseisus ja võeti puhkama 71. minutil, mil kindel 4:0 eduseis oli juba tablool, kirjutab Soccernet.ee.
Samal ajal käis platsil ka teine Eesti koondislane Artjom Dmitrijev, kel paraku nii hästi ei läinud. Tema koduklubi Okžetpes kaotas võõrsil 1:2 Tobolile, Dmitrijev tegi kaasa 90 minutit.
12 meeskonna konkurentsis on Šahtjor nelja punktiga kaheksas, Okžetpes ühe punktiga eelviimane.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Zenjov teenis Kasahstani liigas esimese võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel poolajal oli palju ohtlike olukordi, kuid väravad jäid siiski löömata. 35. mänguminutil põrkas pikalt vigastuspausilt naasnud Klavan kokku Torino ründajaga ning vajasseejärel arstiabi. 33-aastane eestlane sai seejärel jätkata mängimist.
Teisel poolajal oli 52. minutil resultatiivne Torino eest Simone Zaza, kuid 78. minutil viigistas seisu Leonardo Pavoletti täpne tabamus. Enne seda oli Zaza teeninud 74. minutil punase kaardi. 82. minutil nägi punast ka Cagliari mängija Luca Pellegrini. Kuuendal üleminutil teenis Cagliari veel teisegi punase, sedapuhku sai kaardi Nicolo Barella.
Viimati Cagliari eest möödunud aasta detsembris mänginud Klavan tegi kaasa kõik 90 minutit.
Pingereas hoiab Cagliari 11. kohta 37 punktiga. Torino on seitsmendal positsioonil 50 kogutud silmaga.
RAGGY IS ???? #TorinoCagliari #forzaCasteddu pic.twitter.com/8RI0Kc3rph
— Cagliari Calcio (@CagliariCalcio) April 14, 2019 | Cagliari mängis Klavani tagasitulekumängus Torinoga viiki, kolm mängijat eemaldati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel poolajal oli palju ohtlike olukordi, kuid väravad jäid siiski löömata. 35. mänguminutil põrkas pikalt vigastuspausilt naasnud Klavan kokku Torino ründajaga ning vajasseejärel arstiabi. 33-aastane eestlane sai seejärel jätkata mängimist.
Teisel poolajal oli 52. minutil resultatiivne Torino eest Simone Zaza, kuid 78. minutil viigistas seisu Leonardo Pavoletti täpne tabamus. Enne seda oli Zaza teeninud 74. minutil punase kaardi. 82. minutil nägi punast ka Cagliari mängija Luca Pellegrini. Kuuendal üleminutil teenis Cagliari veel teisegi punase, sedapuhku sai kaardi Nicolo Barella.
Viimati Cagliari eest möödunud aasta detsembris mänginud Klavan tegi kaasa kõik 90 minutit.
Pingereas hoiab Cagliari 11. kohta 37 punktiga. Torino on seitsmendal positsioonil 50 kogutud silmaga.
RAGGY IS ???? #TorinoCagliari #forzaCasteddu pic.twitter.com/8RI0Kc3rph
— Cagliari Calcio (@CagliariCalcio) April 14, 2019
### Response:
Cagliari mängis Klavani tagasitulekumängus Torinoga viiki, kolm mängijat eemaldati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zürichis 8. novembril 1939 sündinud Jürg Würtenberg viibis Eestis esmakordselt 1989. aastal. Tema siinsed kontaktid viisid 1994. aastal Šveitsi parlamendi toetusel Eestis Šveitsi-Baltikumi Kaubanduskoja loomiseni.
Jürg Würtenberg kasvas üles Zürichis, 16-aastaselt sõitis ta Hamburgi meremehe ametit õppima. Seejärel juba jätkas õpinguid Bremeni Mereakadeemias, mille lõpetamise järel asus tööle kaugsõidulaevale. Hiljem tegeles Würtenberg ajakirjanikuna Zürich Tageszeitungis.
1970-80ndatel rajas ta Šveitsis narkosõltuvusega noortele eraldi õppe- ja hooldusasutuse (justizheim), kus neile õppimise kõrvalt erinevate teraapiate (maalimisteraapia, muusikateraapia, geograafiline teraapia, sealhulgas oma laevaga ringreiside korraldamisega Vahemerel) abi anti.
Kaubanduskoja juhina Eestis hoolitses ta lisaks poliitika-, kultuuri- ja ärikontaktide vahendamisele ka regulaarselt kogu Baltikumis toimuvat kajastavate infobülletäänide ilmumise eest.
Mõned kuud enne oma surma usaldas Jürg Würtenberg kaubanduskoja juhtimise noorematesse kätesse.
Jürg Würtenbergi ärasaatmine toimub 18. aprillil kell 10.30 Tallinna Krematooriumi suures kabelis, Pärnamäe tee 3. | Suri Šveitsi-Baltikumi Kaubanduskoja aupresident Jürg Würtenberg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zürichis 8. novembril 1939 sündinud Jürg Würtenberg viibis Eestis esmakordselt 1989. aastal. Tema siinsed kontaktid viisid 1994. aastal Šveitsi parlamendi toetusel Eestis Šveitsi-Baltikumi Kaubanduskoja loomiseni.
Jürg Würtenberg kasvas üles Zürichis, 16-aastaselt sõitis ta Hamburgi meremehe ametit õppima. Seejärel juba jätkas õpinguid Bremeni Mereakadeemias, mille lõpetamise järel asus tööle kaugsõidulaevale. Hiljem tegeles Würtenberg ajakirjanikuna Zürich Tageszeitungis.
1970-80ndatel rajas ta Šveitsis narkosõltuvusega noortele eraldi õppe- ja hooldusasutuse (justizheim), kus neile õppimise kõrvalt erinevate teraapiate (maalimisteraapia, muusikateraapia, geograafiline teraapia, sealhulgas oma laevaga ringreiside korraldamisega Vahemerel) abi anti.
Kaubanduskoja juhina Eestis hoolitses ta lisaks poliitika-, kultuuri- ja ärikontaktide vahendamisele ka regulaarselt kogu Baltikumis toimuvat kajastavate infobülletäänide ilmumise eest.
Mõned kuud enne oma surma usaldas Jürg Würtenberg kaubanduskoja juhtimise noorematesse kätesse.
Jürg Würtenbergi ärasaatmine toimub 18. aprillil kell 10.30 Tallinna Krematooriumi suures kabelis, Pärnamäe tee 3.
### Response:
Suri Šveitsi-Baltikumi Kaubanduskoja aupresident Jürg Würtenberg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuressaare kunstmurustaadionil 223 pealtvaataja ees lõi mängu ainsa värava 58. minutil karistuslöögist Henri Välja.
Võiduga kindlustas Paide pingereas kolmandat kohta. Nelja võidu, ühe viigi ja ühe kaotuse juures on Paide kogunud 13 punkti. Kuressaare on tabeli viiendal real seitsme punktiga. Liidritena jätkavad seni ainult võite tunnistanud Tallinna FCI Levadia ja Tallinna FC Flora. | Paide Linnameeskond lahkus Kuressaarest võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuressaare kunstmurustaadionil 223 pealtvaataja ees lõi mängu ainsa värava 58. minutil karistuslöögist Henri Välja.
Võiduga kindlustas Paide pingereas kolmandat kohta. Nelja võidu, ühe viigi ja ühe kaotuse juures on Paide kogunud 13 punkti. Kuressaare on tabeli viiendal real seitsme punktiga. Liidritena jätkavad seni ainult võite tunnistanud Tallinna FCI Levadia ja Tallinna FC Flora.
### Response:
Paide Linnameeskond lahkus Kuressaarest võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ainult üle minu laiba!" Sellise sõnumiga tervitas hulk rahvast läinud nädala neljapäeval Toompeal uue riigikogu esimest istungit. Tegemist ei olnud üksikaktsiooniga, vaid üha hoogu võtva liikumisega valitsuste kliimapoliitika vastu. 15. märtsil kogunes üle maailma vähemalt 1,6 miljonit noort kliimastreigile, et edastada poliitikutele sõnum: ootame konkreetseid samme kliimamuutuse vastu võitlemisel.
Noortel on tõsi taga, sest nad mässavad sõna otseses mõttes oma tuleviku, ja veel enamgi, elu eest. Eelmise aasta oktoobris avalikustatud ÜRO valitsusvahelise kliimamuutuste paneeli (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) 1,5kraadise kliimasoojenemise eriraportis hoiatatakse, et kliimakatastroofi ärahoidmiseks on juba lähikümnenditel vaja tegutseda väga otsustavalt ja väga kiiresti. Võimaluste aken tagada inimkonnale elamiskõlblik planeet ka eelolevateks sajanditeks hakkab sulguma järgmise 12 aasta jooksul. 1
Olukord on äärmiselt tõsine. Paljudele võib see teema tunduda kauge, ometi on kliimamuutuse tagajärjed juba praegu käegakatsutavad. Maastikupõlengud, üha ekstreemsemad ilmastikutingimused, suurem suremus suviste kuumalainete tõttu, rändekriis – kliima muutumisel on neis kõigis oma osa. Ka meie elu mõjutab see juba praegu. Üks mõju näiteid on 2018. aasta suvine põud, mis tegi põllumeeste elu keeruliseks. 2018. aastal esitleti maaülikooli teadlaste uuringut, mis kinnitab, et ekstreemsed ilmastikunähtused on sagenenud. See omakorda suurendab tulevikuriski, et Eesti põllumajandustootjad peavad toime tulema senisest karmimas keskkonnas. 2 Juba praegu on ennustatud toiduainehindade tõusu ja kliimamuutuse tagajärgedest pääsu otsivate pagulaste arvu kasvu.
Kliimamuutus on kohal ning nüüd tuleb lahendada küsimus, kuidas hullem ära hoida. Oleme kogu maailma rahvastega reisijad kuristiku poole kihutavas rongis, mis – tõsi küll – veel meie eluajal servani ei jõua, küll aga meie laste ja lastelaste eluajal. Rongisõitjad – nii rahvad kui ka valitsused – reageerivad ees ootavale õnnetusele väga erinevalt. Suur osa kaasreisijatest suleb silmad, tahtmata üldse nii halbadele asjadele mõelda või tõsiasju omaks võtta. Osa leiab, et aega on, seni võiks katlale veelgi kütet alla panna, liigkiire pidurdus teeks äkki reisijatele viga. Kolmandad mõtlevad pingsalt lahendustele, kuidas õigel ajal pidama saada ja leida tulevikutranspordile muid lahendusi. Kuna katlakütjaid on mitu, ent rongi üksainus, on katlaruumi õhkkond pinev.
Eesti on väike räpane riik
Kuidas katlakütjana käitume? Paraku kehvasti. Eesti kasvatas 2017. aastal CO2-heitmeid nii palju, et jõudis selle näitajaga ELis teisele kohale. 3 2018. a maikuus avaldas Euroopa kliimamuutustega võitlevate organisatsioonide koalitsioon Climate Action Network (CAN Europe) raporti Euroopa riikide kliimaeesmärkide täitmise ja püüdluste kohta, milles Eesti jäi Euroopa Liidus 28 riigi arvestuses tagantpoolt kolmandale kohale. 4
Eesti paistab maailmas silma ka sellega, et ühe inimese kohta õhku paisatav süsiniku hulk on suur – ca 14 tonni CO 2 aastas, millega kuulume saastavate riikide esiritta. Tõsi, oleme katlaruumis marginaalne tegija, kuna kogumahus on Eesti osa globaalsest süsinikuemissioonist väike. Ent kui tahame olla osa maailmast, kus ühiste jõupingutustega ja läbirääkimiste abil kliimasoojenemine pidurdatakse, ei tohi me jääda laisalt kaasa lohisema. Ka majanduslikult on mõistlikum võtta otsustavalt suund taastuvenergia edendamisele ja ökoinnovatsioonile.
Uus energia- ja kliimakava on paigaltammumise musternäide
Möödunud aasta lõpus esitasime Euroopa Komisjonile uue riikliku ja energia- ja kliimakava (REKK) eelnõu. Selle koostamist koordineerisid kahasse Keskerakonna ministri Kadri Simsoni juhitav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Isamaa ministri Siim Valmar Kiisleri juhitav keskkonnaministeerium.
Energia- ja kliimakavad (National Energy and Climate Plans, NECP) tuli esitada 2018. a lõpuks kõigil ELi liikmesriikidel. Nende kavade koostamise kohustus tuleneb uuest ELi energia- ja kliimameetmete juhtimise määrusest, mille kokkupanemist Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana 2017. aastal koordineeris. Kavade mõte oli tuua esimest korda ühtse metoodika alusel kokku kõigi ELi riikide kliima- ja energiapoliitikad ning kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise meetmed, mis seni olid laiali paljudes aruannetes ja kavades. REKKid peaksid võimaldama jälgida sektoriüleselt kõigi ELi liikmesriikide meetmete täitmist ning võrrelda riikide edusamme. Ühtlasi selgub REKKides seatud eesmärke ja meetmeid n-ö kokku arvutades, kas Euroopa Liidul on võimalik võetud kliimakohustusi täita.
Eesti eelnõu põhineb kahel 2017. a vastu võetud poliitikadokumendil, milleks on kliimapoliitika põhialused 2050 (KPP) ja energiamajanduse arengukava 2030 (ENMAK). REKKi eelnõu hoiab seda kurssi – üldeesmärk on 2050. aastaks kasvuhoonegaaside (KHG) vähendamine 80%, aga põlevkivitööstusega tuleb jätkata vähemalt aastani 2030, sest põlevkivi on ja jääb sel perioodil oluliseks kütuseks.
Pealtnäha võib tunduda, et Eestil on ambitsioonikust ja edasiminekusoovi piisavalt – KHGd on plaanis vähendada 80%, lisaks nähakse ENMAKis ette, et 2030. aastaks toodetakse 50% elektrienergiast taastuvatest allikatest. Milleks muretseda?
Et mõista, mida 80% KHG vähendamine ning taastuvenergia eesmärkide poole liikumine tegelikult tähendavad, tuleb vaadata, millest lähtub arvutuste alguspunkt. Eesti puhul on selleks aasta 1990, mil olime veel Nõukogude Liidus. Tolleaegne suurtootmine tähendas märkimisväärselt suuremat CO 2 -heidet. Kui Nõukogude Liit lagunes ja Eesti iseseisvus, vähenesid Eesti emissioonid paari aasta jooksul järsult. Pärast 1992. aastat ei ole CO 2 emissiooni kõveral märkimisväärset emissioonide langust märgata.
Niisiis põhinevad Eesti auahned taotlused suuresti Nõukogude aja järgsel heitkoguste vähenemisel, mida riik kuidagi ei suunanud. Kui vaadata praegust suundumust, tekib küsimus, kas järgmistel aastatel üldse õnnestub jõuda suurema languseni, kas või 80% KHG vähendamiseni. Kas võrreldes praeguse energiatootmise ja -kasutusega on plaanis midagi muuta? Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse (SEI Tallinn) 2018. a lõpus avaldatud aruande järgi Eestil Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamiseks üksnes senistes poliitikadokumentides kirjapandud meetmetest ei piisa. 6
Euroopa ühine pingutus
Praeguseks on avalikustatud kõikide ELi riikide REKKide eelnõud. 7 Euroopa vabaühendused on valvsalt jälginud kavade avalikkuse ette jõudmist ning valmimas on esimesed kokkuvõtted, kuidas 28 riigi lubadused ELi kliimaeesmärkideni jõuda aitavad. Optimismiks põhjust ei ole. Esmane hinnang ütleb, et enamik riikidest ei ole läinud senistest KHG vähendamise eesmärkidest kaugemale, erandid on Luksemburg, Rootsi ja Hispaania. Samuti on REKKide eelnõud liiga üldsõnalised. Neis puuduvad konkreetsed meetmed, mis aitaksid mõista, kuidas eesmärkideni jõutakse. Iseäranis on pärast IPCC eriraportit selge, et liikmesriikidel tuleb oma KHG vähendamise eesmärgid senisest kõrgemale seada ja nende saavutamiseks selged meetmed määrata.
Energia- ja kliimakavade uue süsteemi häda ja ilu on selles, et näiteks taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 – 32% – on kokku lepitud Euroopa Liidule ühtselt, täpsustamata konkreetsete riikide panust selles. Näiteks andis Euroopa tuuleenergiaettevõtteid ühendav WindEurope aprilli alguses teada, 8 et REKKide eelnõude lubadusi kokku liites ei võimalda lõpptulemus ELi taastuvenergia 32% eesmärki 2030. aastaks saavutada. Enamik riike on jätnud tuuleenergia edendamise plaanid ebamääraseks ega paku meetmeid, millega tuuleparkide rajamist soodustada. Ei mõelda sellele, mis saab nendest võimsustest, mille eluiga lõpeb enne 2030. aastat, sh küsimusele, millega see võimsus (60 GW) asendatakse.
REKKide lõppversioonid kinnitatakse 2019. a lõpus ja avalikkuse ette on toodud alles esimesed visandid. Nii on veel pool aastat aega neid täiendada. Euroopa Komisjon esitab liikmesriikidele soovitused REKKi eelnõude täiendamiseks juba lähikuudel.
Niisiis on just nüüd aeg Eesti REKKi eelnõu täiendada, eesmärke kohendada ja meetmeid täpsustada.
Teeme rohkem, saame suuremat kasu
Nagu IPCC raport näitab, peaksime 2030. aastaks senisest palju rohkem saavutama. Eesti keskkonnaühendused – Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing – on REKKi eelnõule esitatud seisukohtades leidnud, et tuleb selgelt sõnastada eesmärk: 2050. aastaks peab Eesti jõudma süsiniku nullemissioonini, mitte piirduma 80% KHG vähendamisega.
Väikese räpase riigi kuvandist lahtisaamiseks ning selleks, et täieõiguslikult ELi ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide seadmisel kaasa rääkida, on Eesti REKKi eelnõus vaja esitada selge tegevusplaan fossiilkütustest loobumiseks, sh põlevkivi kasutamise lõpetamiseks. Sellises plaanis peaks aasta-aastalt kirjas olema, millistes valdkondades ja kui palju heidet vähendatakse, millised meetmed võetakse ja kui palju raha kulub.
Põlevkivisõltuvusest lahtisaamine eeldab ka loobumist unistusest, et lõpetada võiks küll põlevkivist elektri tootmise, ent laiendada põlevkiviõli tootmist ekspordiks. See tähendaks lihtsalt meie CO 2 -heitme eksportimist teistesse riikidesse, mis maailmas kasvuhoonegaaside emissioone ei vähenda. Teadlased on välja arvutanud, et üle 1,5kraadise soojenemise vältimiseks peab üle 80 protsendi Eesti aktiivsest põlevkivivarust ja üle 96 protsendi kogu põlevkivivarust jääma põletamata. 9
Lõpetada tuleb igasugune põlevkivi- ja turbaenergia ning põlevkiviõli subsideerimine, teadusraha tuleb suunata taastuvenergiasektorisse, millega toetatakse kliimaeesmärkide saavutamist ja aidatakse kaasa Eesti konkurentsivõime parandamisele kliimaneutraalsusele orienteeritud maailmas.
Põlevkivisõltuvus ei ole ainult moraaliküsimus, vaid see mõjub meie kõigi rahakotile. Riigikontrolli 2012. a ülevaatest loeme, et riik on toetanud põlevkivielektri tootmist aastas keskmiselt 148 miljoni euroga (taastuvatest allikatest elektri tootmist aastas keskmiselt 34 miljoni euroga). 10 2015. aastal on riigikontroll välja arvutanud, et põlevkivitööstusest põhjustatud varasema jääkreostuse kõrvaldamiseks on riik kulutanud üle 50 miljoni euro ning kulutada tuleb veel kümneid miljoneid. 11 Pealegi tekitab põlevkivi kaevandamine looduskeskkonnale ja inimeste elukeskkonnale selliseid kulusid, mida me ei olegi veel kokku osanud arvutada.
Et leida põlevkivienergiale alternatiivi, tuleb Eesti energiapoliitika terviklikult läbi mõelda. Ilmselt ei saa põlevkivienergiat asendada ühe alternatiiviga, vaid tuleb ühendada tuule-, päikeseenergia jm. Arvestada tuleb taastuvenergia mõjudega loodusele ja looduslikule mitmekesisusele, need mõjud tuleks võimaluste piires ära hoida või neid leevendada. Meretuuleparkide potentsiaal on suur, ent selle väljaselgitamiseks on vaja lõpule viia merekaitsealade menetlus ja Eesti mereala planeering, millest ühtlasi selguksid alad, kuhu tuuleparkide rajamist võib kaaluda.
Seevastu biomassi kasutamise osas on REKK liiga optimistlik, nähes võimalust ulatuslikumaks raietegevuseks (12–15 mln m 3 aastas). REKK tugineb kehtiva metsanduse arengukava andmetele, mis uute teadmiste valguses on aegunud ega vasta säästva metsanduse põhimõtetele. Arvestatud ei ole uuemaid andmeid metsade süsinikuringluse kohta, näiteks 2013. a uuringus "Eesti võimalused liikumaks madala süsinikuga majanduse suunas" leitakse, et Eesti metsade süsiniku sidumisvõimet säilitav maksimaalne raiemaht on 8–8,4 mln tihumeetrit aastas. Taastuvenergia tootmine metsade süsinikuvaru vähendamise arvelt kliimamuutust ei leevenda.
Õiglase ülemineku võimalikkusest
Mõistagi tuleb tegeleda ka väljakutsega, mida tähendab fossiilkütuste kasutamiselt taastuvenergiale üleminek sotsiaal-majanduslikult, iseäranis Ida-Virumaal, kus põlevkivisektoriga on otseselt seotud ca 7000 ning kaudselt ca 12 000 töökohta. Sellesarnaste küsimustega tegelevad teisedki Ida-Euroopa riigid, kus seni on olnud suured söetootmise piirkonnad. Euroopas kaevandatakse sütt 12 riigis, nt Poolas, Tšehhis, Slovakkias, Saksamaal jm, kokku 41 regioonis ning see annab töökohti ligikaudu 240 000 inimesele. Samal ajal on Euroopa Liit otsustanud suurel määral vähendada oma süsinikuheidet, sh söeelektrijaamadest tulenevat emissiooni. Üha väiksem söekasutus on viinud paljude kaevanduste sulgemiseni.
2017. a algatas Euroopa Komisjon üleminekuetapis söepiirkondade platvormi (Coal Regions in Transition), mille raames vahetatakse infot ja kogemusi, ent viiakse ellu ka projekte. 2019. a seisuga on juhtprojektid käimas 14 regioonis üle Euroopa. Nende hulgas on näiteks endistesse söekaevandustesse geotermaal- ja hüdroenergiajaamade rajamine, andmekeskuste loomine, kohalike energiaühistute moodustamine, turismi ja põllumajanduse arendamine.
Üleminekuprojektidele on võimalik saada Euroopa Liidu asutustelt nõustamist või ka rahastust. Näiteks ELi suurimale söepiirkonnale Sileesiale eraldati regionaalse rakenduskava raames 120 miljonit eurot, et toetada piirkonna projekte ja valmistada endisi kaevandamisalasid ette uuteks investeeringuteks. 12 Suuremad võimalused peituvad tõenäoliselt aga ELi uue eelarveperioodi rahastuses, mille tingimuste üle praegu veel läbi räägitakse.
Millise muutuse toob uus valitsus?
Eesti edasine kliimapoliitika sõltub juba järgmisest koalitsioonist. Valimised võitnud Reformierakond kaalub liitu SDEga, kelle programmis on kirjas põlevkivienergeetikast väljumine aastaks 2030. Reformierakond oma programmis ühtki lubadust ei ole andnud, ehkki nende juhtpoliitikud, nt Keit Pentus-Rosimannus, Kaja Kallas, on väljumise vajadusest avalikult rääkinud.
Võimalikult EKREIKE koalitsioonilt senise kliimapoliitika märkimisväärset muutust esmapilgul oodata ei ole. Valimiste eel veebruaris korraldatud kliimadebatil 13 ütles Isamaa esindaja Marko Pomerants, et peab ambitsioonide suurendamise ning Eesti kui suunanäitaja ideed populismiks, Martin Helme arvas hoopis, et tekitatud on kliimapaanika ning selle sisuks on tegelikult kliimaräkit, mis tähendab suurte summade ümberjagamist teadlastele, MTÜ sektorile ja "ma ei tea kellele-millele". Keskerakonnast osales kliimamõttevahetuses Raimond Kaljulaid, kes möönis, et tema erakonnas põlevkivienergeetikast loobumise küsimuses konsensust ei ole ning ta tõi Keskerakonna spetsiifikana välja suure valijaskonna Ida-Virumaal ning vajaduse lahendada kaduvate töökohtade probleem. Keskerakonna Euroopa Parlamendi valimisteks kokku pandud värskes programmis leidubki nõue, et Euroopa majanduse dekarboniseerimise tagajärjel tekkivad probleemid lahendataks regioonides ELi aktiivsel kaasabil ning et nendele regioonidele loodaks erifond. 14
EKRE ja Isamaa puhul paneb iseäranis imestama, kas erakonnad, kes sõnades kaitsevad Eesti riigi ja kultuuri säilimist tulevastele põlvkondadele, ei taha tõesti teha meie noorte viletsa tulevikuperspektiivi parandamiseks midagi enamat, vaid nad peavad paremaks pea liiva alla peita ja probleemi tõsidust eitada. Kui mitte muu, siis globaalse kliimamuutusega paratamatult kaasnev rändesurve peaks konservatiivsed erakonnad panema mõtlema, et Eestil on aeg edumeelsesse kliimapoliitikasse oma panus anda. Just kliimapoliitika valikutest sõltub, milline on Eesti ja meie laste tulevik.
1 Aveliina Helm, Ei ole hilja, aga väga kiire on – Sirp 9. XI 2018.
2 Aive Mõttus, Teadlaste sõnul teeb kliima põllumehe töö Eestis aina raskemaks – Maaleht 25. VI 2018.
3 Early estimates of CO2 emissions from energy use. Eurostat, 4. V 2018.
4 Off target: Ranking of EU countries' ambition and progress in fighting climate change. Climate Action Network Europe, 2018.
5 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui-palju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib
6 Kerli Kirsimaa, Kaja Peterson, Kas Eesti täidab Pariisi kliimakokkulepet? Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskus, 13. XI 2018.
7 National Energy and Climate Plans (NECPs). ec.europa.eu/energy/en/topics/energy-strategy-and-energy-union/governance-energy-union/national-energy-climate-plans
8 Draft: National Energy & Climate Plans won't deliver 32% renewables target.
WindEurope, 2. IV 2019.
9 Tuul Sepp, Kajar Köster, Rainer Küngas, Kust sa tead, et kliima soojeneb? Riigikogu Toimetised, Nr 38 5. XII 2018.
10 Elektritootmise võimalikud valikud. Millega peab riik elektrimajanduse arendamisel arvestama pärast elektrituru avanemist? Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 18. IX 2012.
11 Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. V 2015.
12 5. Structural Support Action for Coal and Carbon Intensive Regions. European Commission, November 2018.
13 Suur kliimadebatt: Planeedil on juba kiire, aga Eestil? – Delfi 4. II, 2019.
14 Keskerakond soovib ELilt fondi kaevandusi sulgevate piirkondade toetuseks – ERR, 8. IV 2019.
Kärt Vaarmari on Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige, kliimaprogrammi koordinaator. | Kärt Vaarmari. Eesti valik: väike räpane põlevkiviriik või nutikas kohaneja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ainult üle minu laiba!" Sellise sõnumiga tervitas hulk rahvast läinud nädala neljapäeval Toompeal uue riigikogu esimest istungit. Tegemist ei olnud üksikaktsiooniga, vaid üha hoogu võtva liikumisega valitsuste kliimapoliitika vastu. 15. märtsil kogunes üle maailma vähemalt 1,6 miljonit noort kliimastreigile, et edastada poliitikutele sõnum: ootame konkreetseid samme kliimamuutuse vastu võitlemisel.
Noortel on tõsi taga, sest nad mässavad sõna otseses mõttes oma tuleviku, ja veel enamgi, elu eest. Eelmise aasta oktoobris avalikustatud ÜRO valitsusvahelise kliimamuutuste paneeli (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) 1,5kraadise kliimasoojenemise eriraportis hoiatatakse, et kliimakatastroofi ärahoidmiseks on juba lähikümnenditel vaja tegutseda väga otsustavalt ja väga kiiresti. Võimaluste aken tagada inimkonnale elamiskõlblik planeet ka eelolevateks sajanditeks hakkab sulguma järgmise 12 aasta jooksul. 1
Olukord on äärmiselt tõsine. Paljudele võib see teema tunduda kauge, ometi on kliimamuutuse tagajärjed juba praegu käegakatsutavad. Maastikupõlengud, üha ekstreemsemad ilmastikutingimused, suurem suremus suviste kuumalainete tõttu, rändekriis – kliima muutumisel on neis kõigis oma osa. Ka meie elu mõjutab see juba praegu. Üks mõju näiteid on 2018. aasta suvine põud, mis tegi põllumeeste elu keeruliseks. 2018. aastal esitleti maaülikooli teadlaste uuringut, mis kinnitab, et ekstreemsed ilmastikunähtused on sagenenud. See omakorda suurendab tulevikuriski, et Eesti põllumajandustootjad peavad toime tulema senisest karmimas keskkonnas. 2 Juba praegu on ennustatud toiduainehindade tõusu ja kliimamuutuse tagajärgedest pääsu otsivate pagulaste arvu kasvu.
Kliimamuutus on kohal ning nüüd tuleb lahendada küsimus, kuidas hullem ära hoida. Oleme kogu maailma rahvastega reisijad kuristiku poole kihutavas rongis, mis – tõsi küll – veel meie eluajal servani ei jõua, küll aga meie laste ja lastelaste eluajal. Rongisõitjad – nii rahvad kui ka valitsused – reageerivad ees ootavale õnnetusele väga erinevalt. Suur osa kaasreisijatest suleb silmad, tahtmata üldse nii halbadele asjadele mõelda või tõsiasju omaks võtta. Osa leiab, et aega on, seni võiks katlale veelgi kütet alla panna, liigkiire pidurdus teeks äkki reisijatele viga. Kolmandad mõtlevad pingsalt lahendustele, kuidas õigel ajal pidama saada ja leida tulevikutranspordile muid lahendusi. Kuna katlakütjaid on mitu, ent rongi üksainus, on katlaruumi õhkkond pinev.
Eesti on väike räpane riik
Kuidas katlakütjana käitume? Paraku kehvasti. Eesti kasvatas 2017. aastal CO2-heitmeid nii palju, et jõudis selle näitajaga ELis teisele kohale. 3 2018. a maikuus avaldas Euroopa kliimamuutustega võitlevate organisatsioonide koalitsioon Climate Action Network (CAN Europe) raporti Euroopa riikide kliimaeesmärkide täitmise ja püüdluste kohta, milles Eesti jäi Euroopa Liidus 28 riigi arvestuses tagantpoolt kolmandale kohale. 4
Eesti paistab maailmas silma ka sellega, et ühe inimese kohta õhku paisatav süsiniku hulk on suur – ca 14 tonni CO 2 aastas, millega kuulume saastavate riikide esiritta. Tõsi, oleme katlaruumis marginaalne tegija, kuna kogumahus on Eesti osa globaalsest süsinikuemissioonist väike. Ent kui tahame olla osa maailmast, kus ühiste jõupingutustega ja läbirääkimiste abil kliimasoojenemine pidurdatakse, ei tohi me jääda laisalt kaasa lohisema. Ka majanduslikult on mõistlikum võtta otsustavalt suund taastuvenergia edendamisele ja ökoinnovatsioonile.
Uus energia- ja kliimakava on paigaltammumise musternäide
Möödunud aasta lõpus esitasime Euroopa Komisjonile uue riikliku ja energia- ja kliimakava (REKK) eelnõu. Selle koostamist koordineerisid kahasse Keskerakonna ministri Kadri Simsoni juhitav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Isamaa ministri Siim Valmar Kiisleri juhitav keskkonnaministeerium.
Energia- ja kliimakavad (National Energy and Climate Plans, NECP) tuli esitada 2018. a lõpuks kõigil ELi liikmesriikidel. Nende kavade koostamise kohustus tuleneb uuest ELi energia- ja kliimameetmete juhtimise määrusest, mille kokkupanemist Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana 2017. aastal koordineeris. Kavade mõte oli tuua esimest korda ühtse metoodika alusel kokku kõigi ELi riikide kliima- ja energiapoliitikad ning kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise meetmed, mis seni olid laiali paljudes aruannetes ja kavades. REKKid peaksid võimaldama jälgida sektoriüleselt kõigi ELi liikmesriikide meetmete täitmist ning võrrelda riikide edusamme. Ühtlasi selgub REKKides seatud eesmärke ja meetmeid n-ö kokku arvutades, kas Euroopa Liidul on võimalik võetud kliimakohustusi täita.
Eesti eelnõu põhineb kahel 2017. a vastu võetud poliitikadokumendil, milleks on kliimapoliitika põhialused 2050 (KPP) ja energiamajanduse arengukava 2030 (ENMAK). REKKi eelnõu hoiab seda kurssi – üldeesmärk on 2050. aastaks kasvuhoonegaaside (KHG) vähendamine 80%, aga põlevkivitööstusega tuleb jätkata vähemalt aastani 2030, sest põlevkivi on ja jääb sel perioodil oluliseks kütuseks.
Pealtnäha võib tunduda, et Eestil on ambitsioonikust ja edasiminekusoovi piisavalt – KHGd on plaanis vähendada 80%, lisaks nähakse ENMAKis ette, et 2030. aastaks toodetakse 50% elektrienergiast taastuvatest allikatest. Milleks muretseda?
Et mõista, mida 80% KHG vähendamine ning taastuvenergia eesmärkide poole liikumine tegelikult tähendavad, tuleb vaadata, millest lähtub arvutuste alguspunkt. Eesti puhul on selleks aasta 1990, mil olime veel Nõukogude Liidus. Tolleaegne suurtootmine tähendas märkimisväärselt suuremat CO 2 -heidet. Kui Nõukogude Liit lagunes ja Eesti iseseisvus, vähenesid Eesti emissioonid paari aasta jooksul järsult. Pärast 1992. aastat ei ole CO 2 emissiooni kõveral märkimisväärset emissioonide langust märgata.
Niisiis põhinevad Eesti auahned taotlused suuresti Nõukogude aja järgsel heitkoguste vähenemisel, mida riik kuidagi ei suunanud. Kui vaadata praegust suundumust, tekib küsimus, kas järgmistel aastatel üldse õnnestub jõuda suurema languseni, kas või 80% KHG vähendamiseni. Kas võrreldes praeguse energiatootmise ja -kasutusega on plaanis midagi muuta? Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse (SEI Tallinn) 2018. a lõpus avaldatud aruande järgi Eestil Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamiseks üksnes senistes poliitikadokumentides kirjapandud meetmetest ei piisa. 6
Euroopa ühine pingutus
Praeguseks on avalikustatud kõikide ELi riikide REKKide eelnõud. 7 Euroopa vabaühendused on valvsalt jälginud kavade avalikkuse ette jõudmist ning valmimas on esimesed kokkuvõtted, kuidas 28 riigi lubadused ELi kliimaeesmärkideni jõuda aitavad. Optimismiks põhjust ei ole. Esmane hinnang ütleb, et enamik riikidest ei ole läinud senistest KHG vähendamise eesmärkidest kaugemale, erandid on Luksemburg, Rootsi ja Hispaania. Samuti on REKKide eelnõud liiga üldsõnalised. Neis puuduvad konkreetsed meetmed, mis aitaksid mõista, kuidas eesmärkideni jõutakse. Iseäranis on pärast IPCC eriraportit selge, et liikmesriikidel tuleb oma KHG vähendamise eesmärgid senisest kõrgemale seada ja nende saavutamiseks selged meetmed määrata.
Energia- ja kliimakavade uue süsteemi häda ja ilu on selles, et näiteks taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 – 32% – on kokku lepitud Euroopa Liidule ühtselt, täpsustamata konkreetsete riikide panust selles. Näiteks andis Euroopa tuuleenergiaettevõtteid ühendav WindEurope aprilli alguses teada, 8 et REKKide eelnõude lubadusi kokku liites ei võimalda lõpptulemus ELi taastuvenergia 32% eesmärki 2030. aastaks saavutada. Enamik riike on jätnud tuuleenergia edendamise plaanid ebamääraseks ega paku meetmeid, millega tuuleparkide rajamist soodustada. Ei mõelda sellele, mis saab nendest võimsustest, mille eluiga lõpeb enne 2030. aastat, sh küsimusele, millega see võimsus (60 GW) asendatakse.
REKKide lõppversioonid kinnitatakse 2019. a lõpus ja avalikkuse ette on toodud alles esimesed visandid. Nii on veel pool aastat aega neid täiendada. Euroopa Komisjon esitab liikmesriikidele soovitused REKKi eelnõude täiendamiseks juba lähikuudel.
Niisiis on just nüüd aeg Eesti REKKi eelnõu täiendada, eesmärke kohendada ja meetmeid täpsustada.
Teeme rohkem, saame suuremat kasu
Nagu IPCC raport näitab, peaksime 2030. aastaks senisest palju rohkem saavutama. Eesti keskkonnaühendused – Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing – on REKKi eelnõule esitatud seisukohtades leidnud, et tuleb selgelt sõnastada eesmärk: 2050. aastaks peab Eesti jõudma süsiniku nullemissioonini, mitte piirduma 80% KHG vähendamisega.
Väikese räpase riigi kuvandist lahtisaamiseks ning selleks, et täieõiguslikult ELi ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide seadmisel kaasa rääkida, on Eesti REKKi eelnõus vaja esitada selge tegevusplaan fossiilkütustest loobumiseks, sh põlevkivi kasutamise lõpetamiseks. Sellises plaanis peaks aasta-aastalt kirjas olema, millistes valdkondades ja kui palju heidet vähendatakse, millised meetmed võetakse ja kui palju raha kulub.
Põlevkivisõltuvusest lahtisaamine eeldab ka loobumist unistusest, et lõpetada võiks küll põlevkivist elektri tootmise, ent laiendada põlevkiviõli tootmist ekspordiks. See tähendaks lihtsalt meie CO 2 -heitme eksportimist teistesse riikidesse, mis maailmas kasvuhoonegaaside emissioone ei vähenda. Teadlased on välja arvutanud, et üle 1,5kraadise soojenemise vältimiseks peab üle 80 protsendi Eesti aktiivsest põlevkivivarust ja üle 96 protsendi kogu põlevkivivarust jääma põletamata. 9
Lõpetada tuleb igasugune põlevkivi- ja turbaenergia ning põlevkiviõli subsideerimine, teadusraha tuleb suunata taastuvenergiasektorisse, millega toetatakse kliimaeesmärkide saavutamist ja aidatakse kaasa Eesti konkurentsivõime parandamisele kliimaneutraalsusele orienteeritud maailmas.
Põlevkivisõltuvus ei ole ainult moraaliküsimus, vaid see mõjub meie kõigi rahakotile. Riigikontrolli 2012. a ülevaatest loeme, et riik on toetanud põlevkivielektri tootmist aastas keskmiselt 148 miljoni euroga (taastuvatest allikatest elektri tootmist aastas keskmiselt 34 miljoni euroga). 10 2015. aastal on riigikontroll välja arvutanud, et põlevkivitööstusest põhjustatud varasema jääkreostuse kõrvaldamiseks on riik kulutanud üle 50 miljoni euro ning kulutada tuleb veel kümneid miljoneid. 11 Pealegi tekitab põlevkivi kaevandamine looduskeskkonnale ja inimeste elukeskkonnale selliseid kulusid, mida me ei olegi veel kokku osanud arvutada.
Et leida põlevkivienergiale alternatiivi, tuleb Eesti energiapoliitika terviklikult läbi mõelda. Ilmselt ei saa põlevkivienergiat asendada ühe alternatiiviga, vaid tuleb ühendada tuule-, päikeseenergia jm. Arvestada tuleb taastuvenergia mõjudega loodusele ja looduslikule mitmekesisusele, need mõjud tuleks võimaluste piires ära hoida või neid leevendada. Meretuuleparkide potentsiaal on suur, ent selle väljaselgitamiseks on vaja lõpule viia merekaitsealade menetlus ja Eesti mereala planeering, millest ühtlasi selguksid alad, kuhu tuuleparkide rajamist võib kaaluda.
Seevastu biomassi kasutamise osas on REKK liiga optimistlik, nähes võimalust ulatuslikumaks raietegevuseks (12–15 mln m 3 aastas). REKK tugineb kehtiva metsanduse arengukava andmetele, mis uute teadmiste valguses on aegunud ega vasta säästva metsanduse põhimõtetele. Arvestatud ei ole uuemaid andmeid metsade süsinikuringluse kohta, näiteks 2013. a uuringus "Eesti võimalused liikumaks madala süsinikuga majanduse suunas" leitakse, et Eesti metsade süsiniku sidumisvõimet säilitav maksimaalne raiemaht on 8–8,4 mln tihumeetrit aastas. Taastuvenergia tootmine metsade süsinikuvaru vähendamise arvelt kliimamuutust ei leevenda.
Õiglase ülemineku võimalikkusest
Mõistagi tuleb tegeleda ka väljakutsega, mida tähendab fossiilkütuste kasutamiselt taastuvenergiale üleminek sotsiaal-majanduslikult, iseäranis Ida-Virumaal, kus põlevkivisektoriga on otseselt seotud ca 7000 ning kaudselt ca 12 000 töökohta. Sellesarnaste küsimustega tegelevad teisedki Ida-Euroopa riigid, kus seni on olnud suured söetootmise piirkonnad. Euroopas kaevandatakse sütt 12 riigis, nt Poolas, Tšehhis, Slovakkias, Saksamaal jm, kokku 41 regioonis ning see annab töökohti ligikaudu 240 000 inimesele. Samal ajal on Euroopa Liit otsustanud suurel määral vähendada oma süsinikuheidet, sh söeelektrijaamadest tulenevat emissiooni. Üha väiksem söekasutus on viinud paljude kaevanduste sulgemiseni.
2017. a algatas Euroopa Komisjon üleminekuetapis söepiirkondade platvormi (Coal Regions in Transition), mille raames vahetatakse infot ja kogemusi, ent viiakse ellu ka projekte. 2019. a seisuga on juhtprojektid käimas 14 regioonis üle Euroopa. Nende hulgas on näiteks endistesse söekaevandustesse geotermaal- ja hüdroenergiajaamade rajamine, andmekeskuste loomine, kohalike energiaühistute moodustamine, turismi ja põllumajanduse arendamine.
Üleminekuprojektidele on võimalik saada Euroopa Liidu asutustelt nõustamist või ka rahastust. Näiteks ELi suurimale söepiirkonnale Sileesiale eraldati regionaalse rakenduskava raames 120 miljonit eurot, et toetada piirkonna projekte ja valmistada endisi kaevandamisalasid ette uuteks investeeringuteks. 12 Suuremad võimalused peituvad tõenäoliselt aga ELi uue eelarveperioodi rahastuses, mille tingimuste üle praegu veel läbi räägitakse.
Millise muutuse toob uus valitsus?
Eesti edasine kliimapoliitika sõltub juba järgmisest koalitsioonist. Valimised võitnud Reformierakond kaalub liitu SDEga, kelle programmis on kirjas põlevkivienergeetikast väljumine aastaks 2030. Reformierakond oma programmis ühtki lubadust ei ole andnud, ehkki nende juhtpoliitikud, nt Keit Pentus-Rosimannus, Kaja Kallas, on väljumise vajadusest avalikult rääkinud.
Võimalikult EKREIKE koalitsioonilt senise kliimapoliitika märkimisväärset muutust esmapilgul oodata ei ole. Valimiste eel veebruaris korraldatud kliimadebatil 13 ütles Isamaa esindaja Marko Pomerants, et peab ambitsioonide suurendamise ning Eesti kui suunanäitaja ideed populismiks, Martin Helme arvas hoopis, et tekitatud on kliimapaanika ning selle sisuks on tegelikult kliimaräkit, mis tähendab suurte summade ümberjagamist teadlastele, MTÜ sektorile ja "ma ei tea kellele-millele". Keskerakonnast osales kliimamõttevahetuses Raimond Kaljulaid, kes möönis, et tema erakonnas põlevkivienergeetikast loobumise küsimuses konsensust ei ole ning ta tõi Keskerakonna spetsiifikana välja suure valijaskonna Ida-Virumaal ning vajaduse lahendada kaduvate töökohtade probleem. Keskerakonna Euroopa Parlamendi valimisteks kokku pandud värskes programmis leidubki nõue, et Euroopa majanduse dekarboniseerimise tagajärjel tekkivad probleemid lahendataks regioonides ELi aktiivsel kaasabil ning et nendele regioonidele loodaks erifond. 14
EKRE ja Isamaa puhul paneb iseäranis imestama, kas erakonnad, kes sõnades kaitsevad Eesti riigi ja kultuuri säilimist tulevastele põlvkondadele, ei taha tõesti teha meie noorte viletsa tulevikuperspektiivi parandamiseks midagi enamat, vaid nad peavad paremaks pea liiva alla peita ja probleemi tõsidust eitada. Kui mitte muu, siis globaalse kliimamuutusega paratamatult kaasnev rändesurve peaks konservatiivsed erakonnad panema mõtlema, et Eestil on aeg edumeelsesse kliimapoliitikasse oma panus anda. Just kliimapoliitika valikutest sõltub, milline on Eesti ja meie laste tulevik.
1 Aveliina Helm, Ei ole hilja, aga väga kiire on – Sirp 9. XI 2018.
2 Aive Mõttus, Teadlaste sõnul teeb kliima põllumehe töö Eestis aina raskemaks – Maaleht 25. VI 2018.
3 Early estimates of CO2 emissions from energy use. Eurostat, 4. V 2018.
4 Off target: Ranking of EU countries' ambition and progress in fighting climate change. Climate Action Network Europe, 2018.
5 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui-palju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib
6 Kerli Kirsimaa, Kaja Peterson, Kas Eesti täidab Pariisi kliimakokkulepet? Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskus, 13. XI 2018.
7 National Energy and Climate Plans (NECPs). ec.europa.eu/energy/en/topics/energy-strategy-and-energy-union/governance-energy-union/national-energy-climate-plans
8 Draft: National Energy & Climate Plans won't deliver 32% renewables target.
WindEurope, 2. IV 2019.
9 Tuul Sepp, Kajar Köster, Rainer Küngas, Kust sa tead, et kliima soojeneb? Riigikogu Toimetised, Nr 38 5. XII 2018.
10 Elektritootmise võimalikud valikud. Millega peab riik elektrimajanduse arendamisel arvestama pärast elektrituru avanemist? Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 18. IX 2012.
11 Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. V 2015.
12 5. Structural Support Action for Coal and Carbon Intensive Regions. European Commission, November 2018.
13 Suur kliimadebatt: Planeedil on juba kiire, aga Eestil? – Delfi 4. II, 2019.
14 Keskerakond soovib ELilt fondi kaevandusi sulgevate piirkondade toetuseks – ERR, 8. IV 2019.
Kärt Vaarmari on Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige, kliimaprogrammi koordinaator.
### Response:
Kärt Vaarmari. Eesti valik: väike räpane põlevkiviriik või nutikas kohaneja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahekordne Euroopa meister ning korra hõbeda ja pronksi pälvinud Saksamaa alistas 1. grupi neljandas voorus kodus Westfalenis Halles 10 400 silmapaari ees Poola 29:24 (16:16). Kuigi avapoolaega dikteerisid külalised, juhtides parimal juhul kolme väravaga, mindi puhkama viigiseisul. Teist pooltundi alustasid võõrustajad aga 4:0 vahespurdiga ning tagasi enam ei vaadanud. kirjutab Käsipall24.ee.
Gensheimer on oma rahvuskoondise eest nüüd visanud 828 väravat, millega ta tõusis sakslaste vastavas pingereas kolmandaks. Enamat on suutnud vaid Frank-Michael Wahl ja Christian Schwarzer.
Saksamaa juhib turniiritabelit täisedu kaheksa punktiga. | Selgus esimene 2020. aasta EM-i kvalifikatsiooni läbinud meeskond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahekordne Euroopa meister ning korra hõbeda ja pronksi pälvinud Saksamaa alistas 1. grupi neljandas voorus kodus Westfalenis Halles 10 400 silmapaari ees Poola 29:24 (16:16). Kuigi avapoolaega dikteerisid külalised, juhtides parimal juhul kolme väravaga, mindi puhkama viigiseisul. Teist pooltundi alustasid võõrustajad aga 4:0 vahespurdiga ning tagasi enam ei vaadanud. kirjutab Käsipall24.ee.
Gensheimer on oma rahvuskoondise eest nüüd visanud 828 väravat, millega ta tõusis sakslaste vastavas pingereas kolmandaks. Enamat on suutnud vaid Frank-Michael Wahl ja Christian Schwarzer.
Saksamaa juhib turniiritabelit täisedu kaheksa punktiga.
### Response:
Selgus esimene 2020. aasta EM-i kvalifikatsiooni läbinud meeskond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õhtu esimeses matšis läksid vastamisi Crista Padu Eestist ja Anniya Meksa Lätist. Nad võitlesid K-1 reeglite järgi ja kaalukategoorias kuni 51 kilogrammi. Löökiderohke lahing kulges Crista Padu juhtimisel ja ka kohtunike hinnangul võitis matši punktidega 3:0 Crista Padu Eestist.
Õhtu teises matšis kohtusid Andrei Manzolo Eestist ja Maksim Soroka Ukrainast. Võitlus toimus MMA reeglite järgi ja kaalukategoorias kuni 85 kilogrammi. Matš sai väga kiire lõpu esimeses raundis kui Manzolo õlalukuga Ukrainlase alistuma sundis.
Pärast kaht eelmatši sai alguse turniir Eesti vs Hiina. Õhtu kolmas matš tõi vastamisi Hiina võitleja Zheng Bo ja Rainer Valingu Eestist. Mehed võitlesid kaalukategoorias kuni 65 kilogrammi. Rahulikult alustanud Valing suutis esimese raundi keskel tugevate löökidega Bo kaitsest mitmel korral läbi tulla, kuid sellest raundi võitmiseks ei piisanud. Zheng Bo võitis kohtunike punktidega 3:0.
Neljandas matšis kohtusid Eestit esindav Volha Zhurauskaja ja hiinlanna Yang Ruijie. Naised võitlesid kaalukategoorias kuni 54 kilogrammi. Üsna tasavägises võitluses jäi kohtunike punktidega 2:1 peale Hiina esindaja Yang Ruije.
Viiendas lahingus kohtusid Hiinat esindav Li Mingrui ja Astrid Johanna Grents Eestist. Tasavägise matši viimases raundis pani hiinlanna oma paremuse maksma ja tabas mitu tugevat lööki. Kohtunike otsusega 2:1 võitis Li Mingrui.
Õhtu kuues võitlus tõi areenile Hiina esindaja Wang Wanli ja Daniil Gayduki. Pressikonverentsil omavahel madistama läinud noormehed said võimaluse matil parem välja selgitada. Efektselt alanud matši teises raundis oli Gayduki ülekaal tuntav. Kolmandas raundis leidis hiinlane endas jõudu ja viis Gayduki mitmel korral tasakaalust välja. Kohtunike otsusega 3:0 võitis Daniil Gayduk.
Seitsmendas kohtumises läksid vastamisi Jiao Fukai ja Andres Oitsar. Kaalukategoorias kuni 73,5 kilogrammi matši juhtis kindlalt Fukai. Kohtunike otsusega võitis punktidega 3:0 hiinlane Jiao Fukai.
Kaheksandas kohtumises läksid vastamisi Li Yankun ja Ott Remmer. Mehed võitlesid kaalukategoorias kuni 71 kilogrammi. Rahulikult alguse saanud lahingu võitis teises raundis nokaudiga Ott Remmer.
Üheksas kohtumine kaalukategoorias kuni 77 kilogrammi tõi vastamisi Hiina esindaja Bo Fufani ja Eesti esindaja Maikel Asturi. Asturi pikkuse eelis ja hea kaitsetöö tagasid kindla 3:0 võidu.
Kümnendas matšis tulid areenile Jin Ying ja Markko Moisar. Võitlus peeti kaalukategoorias kuni 63 kilogrammi. Löökiderohke võitluse võitis punktidega 3:0 Markko Moisar.
Eelviimases üheteistkümnendas matšis, mis toimus kaalukategoorias kuni 80 kilogrammi läksid vastamisi Liu Dacheng ja Hendrik Themas. Punktidega 2:1 võitis Themas.
Õhtu viimase lahingu vastasseis toimus Hiina võitleja Dong Wenfei ja Eesti esindaja Mirkko Moisari vahel kaalukategoorias kuni 71 kilogrammi. Punktidega 3:0 võitis Moisar.
Kogu ürituse võitis 6:4 skooriga Eesti koondis. | Duel Fighti Eesti vs Hiina võit jäi koju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õhtu esimeses matšis läksid vastamisi Crista Padu Eestist ja Anniya Meksa Lätist. Nad võitlesid K-1 reeglite järgi ja kaalukategoorias kuni 51 kilogrammi. Löökiderohke lahing kulges Crista Padu juhtimisel ja ka kohtunike hinnangul võitis matši punktidega 3:0 Crista Padu Eestist.
Õhtu teises matšis kohtusid Andrei Manzolo Eestist ja Maksim Soroka Ukrainast. Võitlus toimus MMA reeglite järgi ja kaalukategoorias kuni 85 kilogrammi. Matš sai väga kiire lõpu esimeses raundis kui Manzolo õlalukuga Ukrainlase alistuma sundis.
Pärast kaht eelmatši sai alguse turniir Eesti vs Hiina. Õhtu kolmas matš tõi vastamisi Hiina võitleja Zheng Bo ja Rainer Valingu Eestist. Mehed võitlesid kaalukategoorias kuni 65 kilogrammi. Rahulikult alustanud Valing suutis esimese raundi keskel tugevate löökidega Bo kaitsest mitmel korral läbi tulla, kuid sellest raundi võitmiseks ei piisanud. Zheng Bo võitis kohtunike punktidega 3:0.
Neljandas matšis kohtusid Eestit esindav Volha Zhurauskaja ja hiinlanna Yang Ruijie. Naised võitlesid kaalukategoorias kuni 54 kilogrammi. Üsna tasavägises võitluses jäi kohtunike punktidega 2:1 peale Hiina esindaja Yang Ruije.
Viiendas lahingus kohtusid Hiinat esindav Li Mingrui ja Astrid Johanna Grents Eestist. Tasavägise matši viimases raundis pani hiinlanna oma paremuse maksma ja tabas mitu tugevat lööki. Kohtunike otsusega 2:1 võitis Li Mingrui.
Õhtu kuues võitlus tõi areenile Hiina esindaja Wang Wanli ja Daniil Gayduki. Pressikonverentsil omavahel madistama läinud noormehed said võimaluse matil parem välja selgitada. Efektselt alanud matši teises raundis oli Gayduki ülekaal tuntav. Kolmandas raundis leidis hiinlane endas jõudu ja viis Gayduki mitmel korral tasakaalust välja. Kohtunike otsusega 3:0 võitis Daniil Gayduk.
Seitsmendas kohtumises läksid vastamisi Jiao Fukai ja Andres Oitsar. Kaalukategoorias kuni 73,5 kilogrammi matši juhtis kindlalt Fukai. Kohtunike otsusega võitis punktidega 3:0 hiinlane Jiao Fukai.
Kaheksandas kohtumises läksid vastamisi Li Yankun ja Ott Remmer. Mehed võitlesid kaalukategoorias kuni 71 kilogrammi. Rahulikult alguse saanud lahingu võitis teises raundis nokaudiga Ott Remmer.
Üheksas kohtumine kaalukategoorias kuni 77 kilogrammi tõi vastamisi Hiina esindaja Bo Fufani ja Eesti esindaja Maikel Asturi. Asturi pikkuse eelis ja hea kaitsetöö tagasid kindla 3:0 võidu.
Kümnendas matšis tulid areenile Jin Ying ja Markko Moisar. Võitlus peeti kaalukategoorias kuni 63 kilogrammi. Löökiderohke võitluse võitis punktidega 3:0 Markko Moisar.
Eelviimases üheteistkümnendas matšis, mis toimus kaalukategoorias kuni 80 kilogrammi läksid vastamisi Liu Dacheng ja Hendrik Themas. Punktidega 2:1 võitis Themas.
Õhtu viimase lahingu vastasseis toimus Hiina võitleja Dong Wenfei ja Eesti esindaja Mirkko Moisari vahel kaalukategoorias kuni 71 kilogrammi. Punktidega 3:0 võitis Moisar.
Kogu ürituse võitis 6:4 skooriga Eesti koondis.
### Response:
Duel Fighti Eesti vs Hiina võit jäi koju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haigusjuhtumite arv on tõusnud üle 115 000 ja põhjuseks ei ole vanemate keeldumine oma lapsi vaktsineerida laskmast. Paljud on lihtsalt liiga vaesed, et arsti juurde minna või rohtu osta, tervishoiukeskustes napib töötajaid või ei ole nad pädevad.
Sageli ei teagi vanemad, et vaktsiin on tasuta.
Madagaskari suurimal saarel on leetrite vastu vaktsineeritud vaid 58 protsenti elanikest.
Epideemia puhkes septembris ja leetritesse on surnud peamiselt alla 15-aastased lapsed, ütles WHO Madagaskari peaepidemioloog Dossou Vincent Sodjinou.
"Epideemia laieneb kahjuks üha, ehkki aeglasemalt kui kuu aja eest," lisas ta. Märtsi keskel teatas tervishoiuministeerium 117 075 leetrijuhtumist, haigestumisi on kõigis riigi piirkondades.
Mõnes piirkonnas ollakse usu või rahvameditsiinis välja kujunenud ravivõtete tõttu vaktsineerimise vastu, aga need on Sodjinou sõnul üksikjuhtumid.
Epideemiat raskendab asjaolu, et ligi 50 protsenti Madagaskari lastest on alatoidetud.
Seni on epideemiast pääsenud Madagaskari pealinn Antananarivo, kus elab 1,3 miljonit inimest.
WHO alustas märtsi lõpus kolmandat vaktsineerimiskampaaniat kaugema eesmärgiga vaktsineerida kõik 7,2 miljonit last vanusest 6 kuust 9 aastani. | Madagaskaril on leetritesse surnud üle 1200 inimese | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haigusjuhtumite arv on tõusnud üle 115 000 ja põhjuseks ei ole vanemate keeldumine oma lapsi vaktsineerida laskmast. Paljud on lihtsalt liiga vaesed, et arsti juurde minna või rohtu osta, tervishoiukeskustes napib töötajaid või ei ole nad pädevad.
Sageli ei teagi vanemad, et vaktsiin on tasuta.
Madagaskari suurimal saarel on leetrite vastu vaktsineeritud vaid 58 protsenti elanikest.
Epideemia puhkes septembris ja leetritesse on surnud peamiselt alla 15-aastased lapsed, ütles WHO Madagaskari peaepidemioloog Dossou Vincent Sodjinou.
"Epideemia laieneb kahjuks üha, ehkki aeglasemalt kui kuu aja eest," lisas ta. Märtsi keskel teatas tervishoiuministeerium 117 075 leetrijuhtumist, haigestumisi on kõigis riigi piirkondades.
Mõnes piirkonnas ollakse usu või rahvameditsiinis välja kujunenud ravivõtete tõttu vaktsineerimise vastu, aga need on Sodjinou sõnul üksikjuhtumid.
Epideemiat raskendab asjaolu, et ligi 50 protsenti Madagaskari lastest on alatoidetud.
Seni on epideemiast pääsenud Madagaskari pealinn Antananarivo, kus elab 1,3 miljonit inimest.
WHO alustas märtsi lõpus kolmandat vaktsineerimiskampaaniat kaugema eesmärgiga vaktsineerida kõik 7,2 miljonit last vanusest 6 kuust 9 aastani.
### Response:
Madagaskaril on leetritesse surnud üle 1200 inimese |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noorte arvestuses võitis Jefimova esikoha 50 meetri rinnuliujumises uue Eesti noorte rekordiga 32,61. Varasem rekord ajaga 32,76 kuulus samuti tema nimele ning oli ujutud märtsis. Noormeeste arvestuses võitis 50 meetri rinnuliujumise Demid Solodov ajaga 31,46. Meeste arvestuses tuli esikohale Tiit Matvejev ajaga 29,08 ja naiste arvestuses Alina Vedehhova ajaga 34,04,
50 meetri vabaltujumise võitis naiste arvestuses Laurika Lint ajaga 27,08 ja meeste arvestuses Andri Aedma ajaga 23,68. Noorte arvestuses oli kiireim neiu Brita Rannamets ajaga 27,76 ja kiireim noormees Demid Solodov ajaga 24,55.
Margaret Markvardt võitis naiste 100 meetri seliliujumise ajaga 1.04,76, meeste arvestuses oli sama ala kiireim Vladimir Akaev ajaga 59,52. Noorte arvestuses tulid 100 meetri seliliujumise võitjateks Laura-Liis Valdmaa ajaga 1.05,65 ja Ralf Erik Prits ajaga 1.03,22.
Naiste 200 meetri liblikujumise võitis Iuliia Mishchenkova ajaga 2.27,68, meestest oli kiireim Nikita Pisarenko ajaga 2.11,13. 200 meetri vabaltujumise kiireim naine oli Annika Vainikk ajaga 2.09,77 ja kiireim mees Oleg Generalov ajaga 1.56,82.
Naiste 4 x 50 meetri kombineeritud teateujumise võitis Tartu Ujumisklubi ajaga 2.05,62, meeste arvestuses võitis esikoha Järveotsa GSK võistkond ajaga 1.50,96.
Kõik tulemused leiab siit. | Jefimova püstitas Tartu Kevadel Eesti noorte rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noorte arvestuses võitis Jefimova esikoha 50 meetri rinnuliujumises uue Eesti noorte rekordiga 32,61. Varasem rekord ajaga 32,76 kuulus samuti tema nimele ning oli ujutud märtsis. Noormeeste arvestuses võitis 50 meetri rinnuliujumise Demid Solodov ajaga 31,46. Meeste arvestuses tuli esikohale Tiit Matvejev ajaga 29,08 ja naiste arvestuses Alina Vedehhova ajaga 34,04,
50 meetri vabaltujumise võitis naiste arvestuses Laurika Lint ajaga 27,08 ja meeste arvestuses Andri Aedma ajaga 23,68. Noorte arvestuses oli kiireim neiu Brita Rannamets ajaga 27,76 ja kiireim noormees Demid Solodov ajaga 24,55.
Margaret Markvardt võitis naiste 100 meetri seliliujumise ajaga 1.04,76, meeste arvestuses oli sama ala kiireim Vladimir Akaev ajaga 59,52. Noorte arvestuses tulid 100 meetri seliliujumise võitjateks Laura-Liis Valdmaa ajaga 1.05,65 ja Ralf Erik Prits ajaga 1.03,22.
Naiste 200 meetri liblikujumise võitis Iuliia Mishchenkova ajaga 2.27,68, meestest oli kiireim Nikita Pisarenko ajaga 2.11,13. 200 meetri vabaltujumise kiireim naine oli Annika Vainikk ajaga 2.09,77 ja kiireim mees Oleg Generalov ajaga 1.56,82.
Naiste 4 x 50 meetri kombineeritud teateujumise võitis Tartu Ujumisklubi ajaga 2.05,62, meeste arvestuses võitis esikoha Järveotsa GSK võistkond ajaga 1.50,96.
Kõik tulemused leiab siit.
### Response:
Jefimova püstitas Tartu Kevadel Eesti noorte rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnati 660 punkti, mis tähistab Eesti naiste 72 noole harjutuse rekordit, ja Õuna 636 punkti andsid kogusummaks 1296 punkti. 32 võistkonna seas andis tulemus 11. asetuse. Duelli kuuenda tulemuse pälvinud Hispaania paari Alicia Marin - Antonio Fernandez vastu Pärnat külmetuse tõttu võistlema ei läinud. Õun ja Pärnatit asendanud Triinu Lilienthal kaotasid hispaanlastele 1:5 ning pälvisid üheksanda koha.
Segavõistkondade Eesti rekord kuulus varem 1294 punktiga Laura Nurmsalule ja Martin Ristile. | Reena Pärnat püstitas koondisekaaslasega koos teisegi Eesti rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnati 660 punkti, mis tähistab Eesti naiste 72 noole harjutuse rekordit, ja Õuna 636 punkti andsid kogusummaks 1296 punkti. 32 võistkonna seas andis tulemus 11. asetuse. Duelli kuuenda tulemuse pälvinud Hispaania paari Alicia Marin - Antonio Fernandez vastu Pärnat külmetuse tõttu võistlema ei läinud. Õun ja Pärnatit asendanud Triinu Lilienthal kaotasid hispaanlastele 1:5 ning pälvisid üheksanda koha.
Segavõistkondade Eesti rekord kuulus varem 1294 punktiga Laura Nurmsalule ja Martin Ristile.
### Response:
Reena Pärnat püstitas koondisekaaslasega koos teisegi Eesti rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bikinifitnessis -169 sai võidu Agne Kiviselg, kes lisaks kategooria võidule sai esikoha ka bikiinifitnessi absoluutkategoorias, millega kaasnes profikaart. Sama pikkusekategooria hõbemedali võitis Kady Pärnaku. Bikiinifitnessi pikimas kategoorias (üle 169 cm) olid võistlemas Kadri Tammoja (viies koht), Merli Oago (kaheksas koht) ja Laura Johanna Derkun (kümnes koht).
Naiste bodyfitnessis üle 163 cm sai hõbemedali Tatjana Pudovkina, Eliise Peterson jäi samas pikkusekategoorias kuuendaks. Bikiinifitnessis -158 cm võistlesid kaks eestlannat – Kai Tammsaar saavutas kolmanda ja Relika Merilai seitsmenda koha.
Võistledi ka bikiinifitness masters (35- aastased ja üle) kategoorias, kus Laura Johanna Derkun sai neljanda ja Relika Merilai kuuenda koha.
Mehi oli seekord võistlemas neli: klassikalises kulturismis -180 cm sai kuuenda koha Ramil Lipp ja Kristjan-Johannes Konsap oli seitsmes. Klassikalises kulturismis üle 180 cm saavutas neljanda koha Jürgen Laas, rannafitnessis üle 182 cm oli Rait Vahermets samuti neljas.
Mitmed võistlejad on juba järgmisel nädalavahetusel võistlemas Malta Diamond Cupil ja Profeel Cupil Leedus. Kõiki võistlejaid võimalus näha 27. aprillil Salme Kultuurikeskuses, kus toimuvad Eesti karikavõistlused kulturismis ja fitnessis. | Eesti fitnessisportlane oli Rootsis võidukas ja teenis profikaardi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bikinifitnessis -169 sai võidu Agne Kiviselg, kes lisaks kategooria võidule sai esikoha ka bikiinifitnessi absoluutkategoorias, millega kaasnes profikaart. Sama pikkusekategooria hõbemedali võitis Kady Pärnaku. Bikiinifitnessi pikimas kategoorias (üle 169 cm) olid võistlemas Kadri Tammoja (viies koht), Merli Oago (kaheksas koht) ja Laura Johanna Derkun (kümnes koht).
Naiste bodyfitnessis üle 163 cm sai hõbemedali Tatjana Pudovkina, Eliise Peterson jäi samas pikkusekategoorias kuuendaks. Bikiinifitnessis -158 cm võistlesid kaks eestlannat – Kai Tammsaar saavutas kolmanda ja Relika Merilai seitsmenda koha.
Võistledi ka bikiinifitness masters (35- aastased ja üle) kategoorias, kus Laura Johanna Derkun sai neljanda ja Relika Merilai kuuenda koha.
Mehi oli seekord võistlemas neli: klassikalises kulturismis -180 cm sai kuuenda koha Ramil Lipp ja Kristjan-Johannes Konsap oli seitsmes. Klassikalises kulturismis üle 180 cm saavutas neljanda koha Jürgen Laas, rannafitnessis üle 182 cm oli Rait Vahermets samuti neljas.
Mitmed võistlejad on juba järgmisel nädalavahetusel võistlemas Malta Diamond Cupil ja Profeel Cupil Leedus. Kõiki võistlejaid võimalus näha 27. aprillil Salme Kultuurikeskuses, kus toimuvad Eesti karikavõistlused kulturismis ja fitnessis.
### Response:
Eesti fitnessisportlane oli Rootsis võidukas ja teenis profikaardi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaapanlanna Marie Kondo kogus näpunäidetega, kuidas koristada, korrastada oma elamist ja selle abil ka iseenda siseelu, juba YouTube'is rohkesti tänulikke jälgijaid. Nüüd, kui Kondol on Netflixis oma seriaal, on temast saanud tõeline staar. Kondo korrastusmeetod on üsna lihtne, aga seda radikaalsem: koristada ei tule mitte ruumide, vaid kategooriate kaupa. Rõivaste, majapidamistarvete, raamatute ja kõikvõimaliku paberikraami kõrval kuuluvad korrastamise ehk likvideerimise alla ka sümboolse väärtusega mälestusesemed. Alles tuleb jätta vaid asjad, mis sütitavad omanikus rõõmu.
"Korrastamist" võib pidada ka meie kultuuriministeeriumi viimase kümne aasta lipukirjaks. See on nõunike meelissõna, iseäranis siis, kui tuleb põhjendada rahastamispõhimõtete muutmist ehk miks läheb raha vaid paarile suurele institutsioonile ja väiksemad peavad lootma kultuurkapitalile. Korrastamise kõrgpunkte oli 2011. aasta sügisel tollase kultuuriministri Rein Langi samm liita Tartu Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseumiga ehk kaotada vähenegi alternatiiv, mitmekesisuse püüe meie kunstiväljal. Ministri ainus põhjendus oli "oma valdkonna korrastamine". See samm jäi õnneks küll astumata.
Selle aasta lõpuks peab aga ühele poole saama riigi muuseumivõrgustiku korrastamine. Tartu Kunstimuuseum lõpetab oma tegevuse riigiasutusena ja jätkab sihtasutusena, ilmselt ühise sihtasutusena Tartu linnaga.
Tartu linna ja Tartu Kunstimuuseumi sihtasutusest oli juttu juba 2016. aasta lõpul, kui muuseum ületas taas ka meedia uudisekünnise. Ning jälle oli see seotud aastakümneid lahendamata probleemide puntraga, seekord lausa kriisiolukorraga: ministeeriumi tellitud uuringute järgi oli Vallikraavi tänava hoone ohtlik inimestele ja kunstikogule. Nii kogule kui ka töötajatele leiti ajutine lahendus: kogud paigutati kümneks aastaks Eesti Rahva Muuseumi hoidlasse, kontoriks, raamatukoguks ja restaureerimiskeskuseks üüriti Rüütli tänava tühjana seisev hoone.
Tartu linnavalitsuses oldi tollal uue sihtasutuse suhtes veidi ebalevad, kuigi Tartu Kunstimuuseumi eksistentsi küsimärgi alla ei pandud. Muuseuminõuniku sõnul polnud 2016. aasta sügisel veel päris selge, kas sihtasutus tehakse koos Tartu linnaga või on partneriks, ehk ka üheks asutajaliikmeks hoopis Eesti Kunstimuuseum.
2017. aasta kevadel vahetus Tartu Kunstimuuseumi direktor: Rael Artel lahkus isiklikel põhjustel ja muuseumi hakkas juhtima suure juhtimis-, sealhulgas ka ministritöö kogemusega Signe Kivi. Nüüd on Signe Kivi riigikogu uues koosseisus, sihtasutusest pole aga ikka veel asja saanud. Korrastamise lõpukell aga tiksub. Kõik on taas ajutine, ka direktori ametikoha konkurssi ei kuulutatud välja, sest kui pole teada, kellega sihtasutus ikkagi tuleb, on ju piinlik ministeeriumi komisjoni valitud inimest sihtasutuse nõukogule ette sööta.
Tartu linnavalitsuses ollakse nüüd küll sootuks entusiastlikumad, iseäranis seetõttu, et käib kibe võistlus Narva linnaga, kumb saab Euroopa kultuuripealinnaks. Jutt on küll endiselt ümmargune: "Linna huvi on, et Tartu kunstimuuseum saaks kasvada ja areneda, pakuks üha paremat teenust linna elanikele ning oleks üks olulistest põhjustest, miks Tartusse tullakse. Muuseumi haldamine on põnev, aga ka väga vastutusrikas ning ressursirohke ülesanne. See ei ole ülesanne, mida saaks täita pühendumata või asjasse tõsiselt süvenemata" (Marleen Viiduli 3. IV e-kiri). Millised kohustused linnale uue sihtasutusega kaasnevad ja kust leitakse nende täitmiseks vajalik raha, sellest ei sõnakestki.
Ka ühisest kultuurikeskusest räägib Viidul üsnagi ebamääraselt ja tinglikus kõneviisis: "Tartu soovib linna luua kultuuri- ja vabaajakeskuse, mis seoks erinevad valdkonnad ning oleks kohtumispaigaks erinevate huvidega inimestele. Üheks osaks sellest keskusest võiks olla ka kunstimuuseum ja raamatukogu."
Otsustatud ei ole aga veel midagi, lähinädalatel kohtuvad (taas) ministeeriumi juhtkond ja Tartu linnavalitsus, nende seas loodetavasti ka jaanuaris tööle asunud kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu ja Tartu linnapea Urmas Klaas, kes pole selleks siiani veel mahti saanud.
Rael Arteli kõige suurem etteheide ministeeriumile oli otsustamatus: "Riigil võiks olla plaan ja kui see plaan on, siis võiks ka selle järgi käituda. Kui on selge, et riik ei suuda muuseumi ülal pidada, siis tuleb see kinni panna. Kui plaani kohaselt ei tohi seda sulgeda, siis tuleb leida vahendid selle arendamiseks, sest praegu see asutus ei ela ega sure" (vestlus 8. XII 2016).
2019. aasta aprillis ei ole mitte midagi muutunud: korrastustööd kestavad ja kevadise suurpuhastuse asemel tuleb ilmselt kiirustav aastalõpu kampaania. Muuseas, Marie Kondo rõhutab oma õpetuses eelkõige psühholoogilist, mitte praktilist rahulolu. | Reet Varblane. Kust leida sütitavat rõõmu? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaapanlanna Marie Kondo kogus näpunäidetega, kuidas koristada, korrastada oma elamist ja selle abil ka iseenda siseelu, juba YouTube'is rohkesti tänulikke jälgijaid. Nüüd, kui Kondol on Netflixis oma seriaal, on temast saanud tõeline staar. Kondo korrastusmeetod on üsna lihtne, aga seda radikaalsem: koristada ei tule mitte ruumide, vaid kategooriate kaupa. Rõivaste, majapidamistarvete, raamatute ja kõikvõimaliku paberikraami kõrval kuuluvad korrastamise ehk likvideerimise alla ka sümboolse väärtusega mälestusesemed. Alles tuleb jätta vaid asjad, mis sütitavad omanikus rõõmu.
"Korrastamist" võib pidada ka meie kultuuriministeeriumi viimase kümne aasta lipukirjaks. See on nõunike meelissõna, iseäranis siis, kui tuleb põhjendada rahastamispõhimõtete muutmist ehk miks läheb raha vaid paarile suurele institutsioonile ja väiksemad peavad lootma kultuurkapitalile. Korrastamise kõrgpunkte oli 2011. aasta sügisel tollase kultuuriministri Rein Langi samm liita Tartu Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseumiga ehk kaotada vähenegi alternatiiv, mitmekesisuse püüe meie kunstiväljal. Ministri ainus põhjendus oli "oma valdkonna korrastamine". See samm jäi õnneks küll astumata.
Selle aasta lõpuks peab aga ühele poole saama riigi muuseumivõrgustiku korrastamine. Tartu Kunstimuuseum lõpetab oma tegevuse riigiasutusena ja jätkab sihtasutusena, ilmselt ühise sihtasutusena Tartu linnaga.
Tartu linna ja Tartu Kunstimuuseumi sihtasutusest oli juttu juba 2016. aasta lõpul, kui muuseum ületas taas ka meedia uudisekünnise. Ning jälle oli see seotud aastakümneid lahendamata probleemide puntraga, seekord lausa kriisiolukorraga: ministeeriumi tellitud uuringute järgi oli Vallikraavi tänava hoone ohtlik inimestele ja kunstikogule. Nii kogule kui ka töötajatele leiti ajutine lahendus: kogud paigutati kümneks aastaks Eesti Rahva Muuseumi hoidlasse, kontoriks, raamatukoguks ja restaureerimiskeskuseks üüriti Rüütli tänava tühjana seisev hoone.
Tartu linnavalitsuses oldi tollal uue sihtasutuse suhtes veidi ebalevad, kuigi Tartu Kunstimuuseumi eksistentsi küsimärgi alla ei pandud. Muuseuminõuniku sõnul polnud 2016. aasta sügisel veel päris selge, kas sihtasutus tehakse koos Tartu linnaga või on partneriks, ehk ka üheks asutajaliikmeks hoopis Eesti Kunstimuuseum.
2017. aasta kevadel vahetus Tartu Kunstimuuseumi direktor: Rael Artel lahkus isiklikel põhjustel ja muuseumi hakkas juhtima suure juhtimis-, sealhulgas ka ministritöö kogemusega Signe Kivi. Nüüd on Signe Kivi riigikogu uues koosseisus, sihtasutusest pole aga ikka veel asja saanud. Korrastamise lõpukell aga tiksub. Kõik on taas ajutine, ka direktori ametikoha konkurssi ei kuulutatud välja, sest kui pole teada, kellega sihtasutus ikkagi tuleb, on ju piinlik ministeeriumi komisjoni valitud inimest sihtasutuse nõukogule ette sööta.
Tartu linnavalitsuses ollakse nüüd küll sootuks entusiastlikumad, iseäranis seetõttu, et käib kibe võistlus Narva linnaga, kumb saab Euroopa kultuuripealinnaks. Jutt on küll endiselt ümmargune: "Linna huvi on, et Tartu kunstimuuseum saaks kasvada ja areneda, pakuks üha paremat teenust linna elanikele ning oleks üks olulistest põhjustest, miks Tartusse tullakse. Muuseumi haldamine on põnev, aga ka väga vastutusrikas ning ressursirohke ülesanne. See ei ole ülesanne, mida saaks täita pühendumata või asjasse tõsiselt süvenemata" (Marleen Viiduli 3. IV e-kiri). Millised kohustused linnale uue sihtasutusega kaasnevad ja kust leitakse nende täitmiseks vajalik raha, sellest ei sõnakestki.
Ka ühisest kultuurikeskusest räägib Viidul üsnagi ebamääraselt ja tinglikus kõneviisis: "Tartu soovib linna luua kultuuri- ja vabaajakeskuse, mis seoks erinevad valdkonnad ning oleks kohtumispaigaks erinevate huvidega inimestele. Üheks osaks sellest keskusest võiks olla ka kunstimuuseum ja raamatukogu."
Otsustatud ei ole aga veel midagi, lähinädalatel kohtuvad (taas) ministeeriumi juhtkond ja Tartu linnavalitsus, nende seas loodetavasti ka jaanuaris tööle asunud kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu ja Tartu linnapea Urmas Klaas, kes pole selleks siiani veel mahti saanud.
Rael Arteli kõige suurem etteheide ministeeriumile oli otsustamatus: "Riigil võiks olla plaan ja kui see plaan on, siis võiks ka selle järgi käituda. Kui on selge, et riik ei suuda muuseumi ülal pidada, siis tuleb see kinni panna. Kui plaani kohaselt ei tohi seda sulgeda, siis tuleb leida vahendid selle arendamiseks, sest praegu see asutus ei ela ega sure" (vestlus 8. XII 2016).
2019. aasta aprillis ei ole mitte midagi muutunud: korrastustööd kestavad ja kevadise suurpuhastuse asemel tuleb ilmselt kiirustav aastalõpu kampaania. Muuseas, Marie Kondo rõhutab oma õpetuses eelkõige psühholoogilist, mitte praktilist rahulolu.
### Response:
Reet Varblane. Kust leida sütitavat rõõmu? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juventusel on võidu kindlustamisest puudu vaid üks punkt, kuid kaotuse järel peavad nad ootama uut võimalust tuleval laupäeval, kui minnakse vastamisi Fiorentinaga. Juventus võib tiitli pälvida ka juba varem, kui Napoli kaotab pühapäevases kohtumises Chievole.
Laupäevases kohtumises asus Juventus mängu juhtima 30. minutil, kui võrku sahistas Moise Kean. Teisel poolajal olid SPAL-i eest täpsed aga Kevin Bonifazi ja Sergio Floccari. Tegemist oli SPAL-i esimese võiduga Juventuse vastu peale 1957. aastat.
Juventuse peatreener Massimilano Allegri andis puhkust paljudele oma esimängijatele teiste seas Cristiano Ronaldole. Peale mängu kinnitas Juventuse kaitsja 37-aastane Andrea Barzagli, et loobub tippspordist hooaja lõpus. | Juventus jättis võimaluse meistritiitel kindlustada kasutamata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juventusel on võidu kindlustamisest puudu vaid üks punkt, kuid kaotuse järel peavad nad ootama uut võimalust tuleval laupäeval, kui minnakse vastamisi Fiorentinaga. Juventus võib tiitli pälvida ka juba varem, kui Napoli kaotab pühapäevases kohtumises Chievole.
Laupäevases kohtumises asus Juventus mängu juhtima 30. minutil, kui võrku sahistas Moise Kean. Teisel poolajal olid SPAL-i eest täpsed aga Kevin Bonifazi ja Sergio Floccari. Tegemist oli SPAL-i esimese võiduga Juventuse vastu peale 1957. aastat.
Juventuse peatreener Massimilano Allegri andis puhkust paljudele oma esimängijatele teiste seas Cristiano Ronaldole. Peale mängu kinnitas Juventuse kaitsja 37-aastane Andrea Barzagli, et loobub tippspordist hooaja lõpus.
### Response:
Juventus jättis võimaluse meistritiitel kindlustada kasutamata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolfinaalis alistas Ameerika Ühendriikide naiskond Venemaa tulemusega 8:0 ning Soome sai jagu kodupubliku toel Kanadast 4:2. Kümnekordse maailmameistri aitas kukutada soomlannade väravavaht Noora Räty, kes oli naiskonnale kõvasti abiks teisel kolmandikul olukordades, kus soomlannad jäid kahel korral viie kanadalanna vastu kolmekesi mängima.
Soomele oli tegemist teise võiduga Kanada üle, kaotusi on kirja saadud 28.
Naiste jäähoki maailmameistrivõistluseid on korraldatud alates 1990. aastast. Kanada on võidutsenud kümnel korral ja USA kaheksal. Soome on 12 korral kaela saanud pronksmedalid. Kolmel korral on kolmanda koha endale napsanud Venamaa, kahel Rootsi ja ühel Šveitsi naiskond. | Soome jäähokinaiskond tegi ajalugu ja jõudis MM-i finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolfinaalis alistas Ameerika Ühendriikide naiskond Venemaa tulemusega 8:0 ning Soome sai jagu kodupubliku toel Kanadast 4:2. Kümnekordse maailmameistri aitas kukutada soomlannade väravavaht Noora Räty, kes oli naiskonnale kõvasti abiks teisel kolmandikul olukordades, kus soomlannad jäid kahel korral viie kanadalanna vastu kolmekesi mängima.
Soomele oli tegemist teise võiduga Kanada üle, kaotusi on kirja saadud 28.
Naiste jäähoki maailmameistrivõistluseid on korraldatud alates 1990. aastast. Kanada on võidutsenud kümnel korral ja USA kaheksal. Soome on 12 korral kaela saanud pronksmedalid. Kolmel korral on kolmanda koha endale napsanud Venamaa, kahel Rootsi ja ühel Šveitsi naiskond.
### Response:
Soome jäähokinaiskond tegi ajalugu ja jõudis MM-i finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cagliari kohtub kell 13.30 võõrsil Meistrite liiga nimel võitleva Torinoga ja viimati õnnestus Klavanil mänguaega teenida eelmise aasta 22. detsembril, kirjutab Soccernet.ee.
"Klavan on valmis platsile minema, kuid ma ei oska täpselt öelda, kui palju minuteid talle lubada saan," teatas Maran Cagliari vahendusel. Eelmises mängus jäi eestlane mänguajata, sest polnud veel piisavalt heas vormis.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Cagliari treener vihjas, et Klavan võib aasta esimesed mänguminutid saada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cagliari kohtub kell 13.30 võõrsil Meistrite liiga nimel võitleva Torinoga ja viimati õnnestus Klavanil mänguaega teenida eelmise aasta 22. detsembril, kirjutab Soccernet.ee.
"Klavan on valmis platsile minema, kuid ma ei oska täpselt öelda, kui palju minuteid talle lubada saan," teatas Maran Cagliari vahendusel. Eelmises mängus jäi eestlane mänguajata, sest polnud veel piisavalt heas vormis.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Cagliari treener vihjas, et Klavan võib aasta esimesed mänguminutid saada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soolode sõitu asus juba avaringil juhtima Jan Jakobson (Kawasaki, Sõmerpalu MK), kes hakkas konkurentidega kohe vahet sisse sõitma ja kahe tunni jooksul talle enam ohustajat ei tekkinudki ning noormees võttis avaetapilt kindla võidu. Teisele kohale võistlesid sõidu alguses Martin Leok (KTM, Sõmerpalu MK) ja Viatšeslav Golovkin (KTM) Venemaalt, kuid peagi sattus venelane probleemidesse ning langes esikümne lõppu. Seejärel sai Leok juba rahulikumalt võtta ja tulemuseks teine koht. Golovkin suutis sõidu edenedes oma kohti parandada ja üldarvestuses kolmandaks tõusta, kuid kaotust esimesele kahele oli juba üks ring.
Klasside arvestuses võitis Jakobson E-2-s, kus talle järgnesid Golovkin ja Tanel Rauk (Kawasaki, Jõhvi MK). Leok oli parim Enduro klassis, teise koha sai selles Riho Keerme (KTM, Jõhvi MK) ja kolmanda Ragnar Valdstein (Husqvarna, Karksi Racing Team). E-1 arvestuse kiireim oli Marek Künnapas (Husqvarna, Pärnu MC) Kermo Uue (Yamaha, Roosna-Alliku MK) ja Tarvi Remmelgase (Kawasaki, Kagu MK) ees.
Veteranide 40+ klassis saavutas etapivõidu Tarmo Jaasi-Tamm (KTM, MK K&K), kellele järgnesid Reio Engman (Yamaha, MK Lääne) ja Taimar Taaber (Kawasaki, Kagu MK), kümme aastat eakamate seeniorite kiireim oli aga Toivo Nikopensius (Yamaha, Paikuse MK), teiseks sõitis end Argo Laherand (Yamaha, MK Lääne) ja kolmandaks Andrus Kiskonen (Husqvarna).
Hobi B klassis võitis sarnaselt eelmisele aastale Rando Ilves (Yamaha, Otepää MK), kus talle seekord järgnesid Kalev Kriis (KTM, Sõmerpalu MK) ja soomlane Niko Hokkanen (TM). Hobi C esikolmik oli aga Aivar Org (KTM, Moto Works Racing Team) ning Valga MK sõitjad Raigo Pruli (KTM) ja Rasmus Lehter (Husqvarna). Hobi D arvestuses võttis võidu Raido Rekand (Yamaha, Kagu MK) Riho Unt'i (Honda, Pühajõe MK) ja Kalev Kallase (Yamaha, Türi Motosport) ees.
Kaunima soo parim oli kindlalt Kadri Ehamäe (Husqvarna, RedMoto Racing), kes oli ka paljudest meestest kiirem. Sõidu lõpus järgnesid talle soomlannad Anu Nummela ja Esmeralda Vesterinen (mõlemad KTM).
Kohalikus arvestuses võistelnud Beginner ehk maakeeli "kärnatajate" klassi esikolmiku moodustasid Vilaskis Villem Martin Roos (KTM, Tartu Enduro Klubi), Aron Annerviek (KTM, Pärnu MC) ja lätlane Martinš Jegers (Yamaha).
Quadide võidukihutamise võitis sarnaselt eelmisele aastale ülivõimsalt 2017. ja 2018. aasta Euroopa meister Kevin Saar (Honda, Pärnu MC), kelle start ei olnud küll kõige parem, kuid avaringi esimeses osas oli ta esimene ning enam tagasi ei vaadanud ja noormees edestas teise koha saanud Argo Abelit (Yamaha, Kagu MK) juba ringiga. Kolmanda koha sai Quad Open klassis Martin Toovis (KTM, Pühajõe MK). Quad Hobi arvestuses võtsid kaksikvõidu RedMoto klubi sõitjad Mark Saar ja Raido Viinapuu (mõlemad Kawasaki), kolmanda koha sai eelmise aasta parim Rainer Palu (Honda, Pärnu MC).
Koos quadidega võistelnud ATV-de klassi parim oli kindlalt 2018. aasta kolmas mees Taivo Kaarna (Can-Am) toona võidutsenud Lennart Kiiviti (Can-Am, Motohai MK) ja Hegri Sutt'i (Can-Am, Paikuse MK) ees.
Kohalikele karikatele toimunud 85cc sõidu võitis kindlalt Joosep Pärn (KTM, Pärnu MC) eelmise aasta 65-ste kahe esimese Romeo Pikandi (KTM, Viljandi VMK) ka Mark Petersoni (KTM, Valga MK) ees. 65cc klassis võidutses aga tänavu Gregor Kuusk (Husqvarna, RedMoto Racing), teiseks sõitis end Kaspar Uibu (Yamaha, Sõmerpalu MK) ja kolmandaks, nagu ka eelmisel aastal, Karl Teesalu (KTM, RedMoto Racing).
Vilaski võistlus kuulus ka Sandman karikasarja, kus selgitatakse välja tänavune parim liivasõitja. Selle sarja teine ja viimane etapp sõidetakse järgmisel reedel, 19. aprillil Pärnu lähistel asuvas Potsepa karjääris. | Jan Jakobson ja Kevin Saar võidutsesid hooaja esimesel kestvuskrossil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soolode sõitu asus juba avaringil juhtima Jan Jakobson (Kawasaki, Sõmerpalu MK), kes hakkas konkurentidega kohe vahet sisse sõitma ja kahe tunni jooksul talle enam ohustajat ei tekkinudki ning noormees võttis avaetapilt kindla võidu. Teisele kohale võistlesid sõidu alguses Martin Leok (KTM, Sõmerpalu MK) ja Viatšeslav Golovkin (KTM) Venemaalt, kuid peagi sattus venelane probleemidesse ning langes esikümne lõppu. Seejärel sai Leok juba rahulikumalt võtta ja tulemuseks teine koht. Golovkin suutis sõidu edenedes oma kohti parandada ja üldarvestuses kolmandaks tõusta, kuid kaotust esimesele kahele oli juba üks ring.
Klasside arvestuses võitis Jakobson E-2-s, kus talle järgnesid Golovkin ja Tanel Rauk (Kawasaki, Jõhvi MK). Leok oli parim Enduro klassis, teise koha sai selles Riho Keerme (KTM, Jõhvi MK) ja kolmanda Ragnar Valdstein (Husqvarna, Karksi Racing Team). E-1 arvestuse kiireim oli Marek Künnapas (Husqvarna, Pärnu MC) Kermo Uue (Yamaha, Roosna-Alliku MK) ja Tarvi Remmelgase (Kawasaki, Kagu MK) ees.
Veteranide 40+ klassis saavutas etapivõidu Tarmo Jaasi-Tamm (KTM, MK K&K), kellele järgnesid Reio Engman (Yamaha, MK Lääne) ja Taimar Taaber (Kawasaki, Kagu MK), kümme aastat eakamate seeniorite kiireim oli aga Toivo Nikopensius (Yamaha, Paikuse MK), teiseks sõitis end Argo Laherand (Yamaha, MK Lääne) ja kolmandaks Andrus Kiskonen (Husqvarna).
Hobi B klassis võitis sarnaselt eelmisele aastale Rando Ilves (Yamaha, Otepää MK), kus talle seekord järgnesid Kalev Kriis (KTM, Sõmerpalu MK) ja soomlane Niko Hokkanen (TM). Hobi C esikolmik oli aga Aivar Org (KTM, Moto Works Racing Team) ning Valga MK sõitjad Raigo Pruli (KTM) ja Rasmus Lehter (Husqvarna). Hobi D arvestuses võttis võidu Raido Rekand (Yamaha, Kagu MK) Riho Unt'i (Honda, Pühajõe MK) ja Kalev Kallase (Yamaha, Türi Motosport) ees.
Kaunima soo parim oli kindlalt Kadri Ehamäe (Husqvarna, RedMoto Racing), kes oli ka paljudest meestest kiirem. Sõidu lõpus järgnesid talle soomlannad Anu Nummela ja Esmeralda Vesterinen (mõlemad KTM).
Kohalikus arvestuses võistelnud Beginner ehk maakeeli "kärnatajate" klassi esikolmiku moodustasid Vilaskis Villem Martin Roos (KTM, Tartu Enduro Klubi), Aron Annerviek (KTM, Pärnu MC) ja lätlane Martinš Jegers (Yamaha).
Quadide võidukihutamise võitis sarnaselt eelmisele aastale ülivõimsalt 2017. ja 2018. aasta Euroopa meister Kevin Saar (Honda, Pärnu MC), kelle start ei olnud küll kõige parem, kuid avaringi esimeses osas oli ta esimene ning enam tagasi ei vaadanud ja noormees edestas teise koha saanud Argo Abelit (Yamaha, Kagu MK) juba ringiga. Kolmanda koha sai Quad Open klassis Martin Toovis (KTM, Pühajõe MK). Quad Hobi arvestuses võtsid kaksikvõidu RedMoto klubi sõitjad Mark Saar ja Raido Viinapuu (mõlemad Kawasaki), kolmanda koha sai eelmise aasta parim Rainer Palu (Honda, Pärnu MC).
Koos quadidega võistelnud ATV-de klassi parim oli kindlalt 2018. aasta kolmas mees Taivo Kaarna (Can-Am) toona võidutsenud Lennart Kiiviti (Can-Am, Motohai MK) ja Hegri Sutt'i (Can-Am, Paikuse MK) ees.
Kohalikele karikatele toimunud 85cc sõidu võitis kindlalt Joosep Pärn (KTM, Pärnu MC) eelmise aasta 65-ste kahe esimese Romeo Pikandi (KTM, Viljandi VMK) ka Mark Petersoni (KTM, Valga MK) ees. 65cc klassis võidutses aga tänavu Gregor Kuusk (Husqvarna, RedMoto Racing), teiseks sõitis end Kaspar Uibu (Yamaha, Sõmerpalu MK) ja kolmandaks, nagu ka eelmisel aastal, Karl Teesalu (KTM, RedMoto Racing).
Vilaski võistlus kuulus ka Sandman karikasarja, kus selgitatakse välja tänavune parim liivasõitja. Selle sarja teine ja viimane etapp sõidetakse järgmisel reedel, 19. aprillil Pärnu lähistel asuvas Potsepa karjääris.
### Response:
Jan Jakobson ja Kevin Saar võidutsesid hooaja esimesel kestvuskrossil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "" Sõnajalaõis" on väga vahva valik. See on üdini eestilik mitmes mõttes: rahvuslik-müütilise mõistena on selles salapära, õnneigatsust ning üldist pürgimist läbi raskuste tähtede poole. Lisaks on see lühikeste, kiirete silpide ja kahe õ-tähega ka häälduslikult väga eestilik sõna," kommenteeris kõige eestilikuma sõna valimise idee autor, ERR-i ajakirjanik Rain Kooli.
Kokku anti rahvahääletusel enam kui 7000 häält. Rahvahääletuse tulemusena selgunud esiviisik oli populaarsuse põhjal järgmine: sõnajalaõis, öö, kullakallis, pööriöö, kurat.
Kõige eestilikuma sõna valimise rahvahääletusele jõudis 30 sõna, mida inimesed suure sõnakorje raames kõige sagedamini esitasid. Kokku laekus üleskutse peale enam kui 2000 erinevat sõna. Edetabelisse jõudnud sõnu esitati korduvalt, kuid enamus sõnakorje käigus esitatud sõnadest esinesid üks või kaks korda.
Kõige eestilikuma sõna konkursi tulemus kuulutati välja pühapäeval, 14. aprillil saates "Hommik Anuga". Ansambel Supernova ja Ivo Linna esitasid saates ka loo "Sõnajalaõis", millele kirjutas sõnad Aapo Ilves, kasutades kõige eestilikuma sõna kandidaatideks enim pakutud sõnu. Lugu on seatud tuntud pala "Suur loterii" viisile, mille autor on Rainer Michelson, originaalpala sõnade autor on Urmas Jaarman.
"Huvitav oli see, et inimeste valikud jagunesid enam-vähem pooleks sõnade kõlalise ilu ja sisulise tähenduse vahel, aga kokku tuli ikkagi valdavalt rahvushõllanduv nimekiri ja eks seda ole nüüd ka laulus tunda. Ootamatusi ei täheldanud, eks ma laulukirjanikuna sõnade keskel igapäevaselt elangi," rääkis Aapo Ilves.
Eesti Rahvusringhäälingu programmides saab kõige eestilikuma sõna valimisest lähemalt kuulda läbi nädala. Eesti keele aastale on aga pühendatud erileht err.ee/keeleaasta. | Kõige eestilikum sõna on "sõnajalaõis" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"" Sõnajalaõis" on väga vahva valik. See on üdini eestilik mitmes mõttes: rahvuslik-müütilise mõistena on selles salapära, õnneigatsust ning üldist pürgimist läbi raskuste tähtede poole. Lisaks on see lühikeste, kiirete silpide ja kahe õ-tähega ka häälduslikult väga eestilik sõna," kommenteeris kõige eestilikuma sõna valimise idee autor, ERR-i ajakirjanik Rain Kooli.
Kokku anti rahvahääletusel enam kui 7000 häält. Rahvahääletuse tulemusena selgunud esiviisik oli populaarsuse põhjal järgmine: sõnajalaõis, öö, kullakallis, pööriöö, kurat.
Kõige eestilikuma sõna valimise rahvahääletusele jõudis 30 sõna, mida inimesed suure sõnakorje raames kõige sagedamini esitasid. Kokku laekus üleskutse peale enam kui 2000 erinevat sõna. Edetabelisse jõudnud sõnu esitati korduvalt, kuid enamus sõnakorje käigus esitatud sõnadest esinesid üks või kaks korda.
Kõige eestilikuma sõna konkursi tulemus kuulutati välja pühapäeval, 14. aprillil saates "Hommik Anuga". Ansambel Supernova ja Ivo Linna esitasid saates ka loo "Sõnajalaõis", millele kirjutas sõnad Aapo Ilves, kasutades kõige eestilikuma sõna kandidaatideks enim pakutud sõnu. Lugu on seatud tuntud pala "Suur loterii" viisile, mille autor on Rainer Michelson, originaalpala sõnade autor on Urmas Jaarman.
"Huvitav oli see, et inimeste valikud jagunesid enam-vähem pooleks sõnade kõlalise ilu ja sisulise tähenduse vahel, aga kokku tuli ikkagi valdavalt rahvushõllanduv nimekiri ja eks seda ole nüüd ka laulus tunda. Ootamatusi ei täheldanud, eks ma laulukirjanikuna sõnade keskel igapäevaselt elangi," rääkis Aapo Ilves.
Eesti Rahvusringhäälingu programmides saab kõige eestilikuma sõna valimisest lähemalt kuulda läbi nädala. Eesti keele aastale on aga pühendatud erileht err.ee/keeleaasta.
### Response:
Kõige eestilikum sõna on "sõnajalaõis" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsioonis nobedaim olnud Bottas ei saanud parimat starti, Hamilton tõusis liidriks juba avasirgel ning tema positsiooni ei ohustanud järgmise 56 ringi jooksul keegi. Hamilton võidutses Hiinas kuuendat korda, kokku oli see talle 75. esikoht.
Bottas tõi Mercedesele kolmanda järjestikuse kaksikvõidu, viimati alustas üks meeskond hooaega nii domineerivalt aastal 1992, kui kolme kuldse duubliga sai hakkama Williams.
"See ei ole olnud kõige lihtsam nädalavahetus, aga tiimi jaoks on see tulemus suurepärane," sõnas võidukas Hamilton. "Me ei teadnud, kus me Ferrariga võrreldes asume. Valtteri on kogu nädalavahetuse jooksul olnud kiire ja ta sõitis täna väga hästi, et saaksime 1000. GP puhul kaksikvõidu võtta. Meie strateegia on esimest kolme etappi silmas pidades olnud hiilgav, seega peame seda jätkama."
Noor Ferrari piloot Charles Leclerc oli etapi alguses sunnitud endast mööda laskma meeskonnakaaslase Sebastian Vetteli ja monacolane polnud olukorraga sugugi rahul. "Kaotan päris palju aega. Ma ei tea, kas teid see huvitab või mitte," sõnas ta 15. ringil pettunult raadiosse. Sakslane jõudis pjedestaalile sellel hooajal esmakordselt.
Hiina GP lõppjärjestus:
1. Lewis Hamilton
2. Valtteri Bottas
3. Sebastian Vettel
4. Max Verstappen
5. Charles Leclerc
6. Pierre Gasly (kiireim ring)
7. Daniel Ricciardo
8. Sergio Perez
9. Kimi Räikkönen
10. Alexander Albon
Bahreinis kuni lõppsõiduni hiilanud Ferrari jäeti Shanghais esireast välja. Pühapäeval saab esikohalt startida Mercedese piloot Valtteri Bottas, tema kõrval läheb rajale viiekordne maailmameister Lewis Hamilton.
Ferrari piloodid Sebastian Vettel ja Charles Leclerc hõivavad teise stardirea, nende järel Red Bull Racingu sõitjad Max Verstappen ja Pierre Gasly.
"Siiani on olnud väga hea nädalavahetus. Parim ring oli okei, aga mitte täiesti nii nagu ma tahtnuks. Õnneks oli see esimese stardikoha hõivamiseks piisav," ütles Bottas kvalifikatsiooni järel.
Bottas on kahe senise etapi järel 44 punktiga ka MM-sarja üldliider, Hamilton jääb temast maha ühe silmaga. Max Verstappenil on kolmandana 27 ja ja Charles Leclerc'il tema järel 26 punkti. | Vormel-1 ajaloo 1000. etapi võitis Lewis Hamilton | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsioonis nobedaim olnud Bottas ei saanud parimat starti, Hamilton tõusis liidriks juba avasirgel ning tema positsiooni ei ohustanud järgmise 56 ringi jooksul keegi. Hamilton võidutses Hiinas kuuendat korda, kokku oli see talle 75. esikoht.
Bottas tõi Mercedesele kolmanda järjestikuse kaksikvõidu, viimati alustas üks meeskond hooaega nii domineerivalt aastal 1992, kui kolme kuldse duubliga sai hakkama Williams.
"See ei ole olnud kõige lihtsam nädalavahetus, aga tiimi jaoks on see tulemus suurepärane," sõnas võidukas Hamilton. "Me ei teadnud, kus me Ferrariga võrreldes asume. Valtteri on kogu nädalavahetuse jooksul olnud kiire ja ta sõitis täna väga hästi, et saaksime 1000. GP puhul kaksikvõidu võtta. Meie strateegia on esimest kolme etappi silmas pidades olnud hiilgav, seega peame seda jätkama."
Noor Ferrari piloot Charles Leclerc oli etapi alguses sunnitud endast mööda laskma meeskonnakaaslase Sebastian Vetteli ja monacolane polnud olukorraga sugugi rahul. "Kaotan päris palju aega. Ma ei tea, kas teid see huvitab või mitte," sõnas ta 15. ringil pettunult raadiosse. Sakslane jõudis pjedestaalile sellel hooajal esmakordselt.
Hiina GP lõppjärjestus:
1. Lewis Hamilton
2. Valtteri Bottas
3. Sebastian Vettel
4. Max Verstappen
5. Charles Leclerc
6. Pierre Gasly (kiireim ring)
7. Daniel Ricciardo
8. Sergio Perez
9. Kimi Räikkönen
10. Alexander Albon
Bahreinis kuni lõppsõiduni hiilanud Ferrari jäeti Shanghais esireast välja. Pühapäeval saab esikohalt startida Mercedese piloot Valtteri Bottas, tema kõrval läheb rajale viiekordne maailmameister Lewis Hamilton.
Ferrari piloodid Sebastian Vettel ja Charles Leclerc hõivavad teise stardirea, nende järel Red Bull Racingu sõitjad Max Verstappen ja Pierre Gasly.
"Siiani on olnud väga hea nädalavahetus. Parim ring oli okei, aga mitte täiesti nii nagu ma tahtnuks. Õnneks oli see esimese stardikoha hõivamiseks piisav," ütles Bottas kvalifikatsiooni järel.
Bottas on kahe senise etapi järel 44 punktiga ka MM-sarja üldliider, Hamilton jääb temast maha ühe silmaga. Max Verstappenil on kolmandana 27 ja ja Charles Leclerc'il tema järel 26 punkti.
### Response:
Vormel-1 ajaloo 1000. etapi võitis Lewis Hamilton |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus Lukla lennuväljal, kust stardivad lennud Džomolungma piirkonda ja mis väidetavalt on õhkutõusuks ja maandumiseks üks keerulisemaid lennuvälju maailmas.
Katmandu poole startinud firma Summit Air lennuki Let-410 teine piloot ja lennuväljal viibinud politseinik said kohapeal surma, ütles lennujaamaametnik Ema Nath Adhikari. Veel üks politseinik suri Katmandu haiglas.
"Lennuk libises õhku tõustes helikopteriplatsi poole ja põrkas kokku kahe helikopteriga," ütles Adhikari. "Kannatanud toimetati Katmandu haiglasse."
Õnnetuse põhjus ei ole veel selgunud.
Lukla lennujaama kasutavad tuhanded Džomolungma piirkonda suunduvad mägironijad ja matkajad. Eriti tihe on liiklus aprillis, kui algab kevadine mäehooaeg. | Džomolungma lähedal rammis väikelennuk kahte kopterit, hukkus kolm inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus Lukla lennuväljal, kust stardivad lennud Džomolungma piirkonda ja mis väidetavalt on õhkutõusuks ja maandumiseks üks keerulisemaid lennuvälju maailmas.
Katmandu poole startinud firma Summit Air lennuki Let-410 teine piloot ja lennuväljal viibinud politseinik said kohapeal surma, ütles lennujaamaametnik Ema Nath Adhikari. Veel üks politseinik suri Katmandu haiglas.
"Lennuk libises õhku tõustes helikopteriplatsi poole ja põrkas kokku kahe helikopteriga," ütles Adhikari. "Kannatanud toimetati Katmandu haiglasse."
Õnnetuse põhjus ei ole veel selgunud.
Lukla lennujaama kasutavad tuhanded Džomolungma piirkonda suunduvad mägironijad ja matkajad. Eriti tihe on liiklus aprillis, kui algab kevadine mäehooaeg.
### Response:
Džomolungma lähedal rammis väikelennuk kahte kopterit, hukkus kolm inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alagrupis sai Palk neli võitu. Kohtumises 32 parema hulka jõudnud Palk alistas 15:6 Saksamaa esindaja Giulia Alberechti ja seejärel 15:14 Taehee Limi (Korea). Pääsul kaheksa parema sekka pidi Palk tunnistama 14:15 Venemaa vehkleja Anna Liakhova nappi paremust. Kokkuvõttes sai ta seega 14. koha.
Karoliina Komissarova (Tartu Kalev) sai eelringis neli võitu. Kohtumises 64 sekka pidi Komissarova tunnistama Rachael Lever (Suurbritannia) 13:15 paremust. Kokkuvõttes talle 65. koht.
Anna Prela sai alagrupis kolm võitu, pääsul põhiturniirile kaotas Christina Zozulyale (Kanada) seisuga 6:15. Kokkuvõttes pälvis ta 73. koha.
Maailmameistri tiitli sai Eszter Muuhari (Ungari), kes finaalis alistas Itaalia esindaja Gaia Caforio.
Meeste seas sai Kiiroja alagrupis viis võitu. Kohtumises 32 parema hulka pidi Kiiroja tunnistama Tudor Surducan (Rumeenia) 13:15 paremust. Kokkuvõttes kuulus talle 37. koht.
Henrik Priimägi (Tallinna Mõõk) sai eelringis kolm võitu. Kohtumises 64 sekka pidi Priimägi tunnistama Nicolas Degichi (Kanada) 13:15 paremust. Kokkuvõttes talle 81. koht.
Markus Salm (Tallinna Mõõk) sai alagrupis kaks võitu. Pääsul põhiturniirile kaotas Markus Fabbio Murrule (Saksamaa) seisuga 5:15. Kokkuvõttes pälvis ta 98. koha.
Maailmameistri tiitli sai Enrico Piatti (ITA), kes finaalis alistas kaasmaalase Dario Remondini seisuga 15:6. | Madli Palk saavutas naiskadettide MM-il 14. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alagrupis sai Palk neli võitu. Kohtumises 32 parema hulka jõudnud Palk alistas 15:6 Saksamaa esindaja Giulia Alberechti ja seejärel 15:14 Taehee Limi (Korea). Pääsul kaheksa parema sekka pidi Palk tunnistama 14:15 Venemaa vehkleja Anna Liakhova nappi paremust. Kokkuvõttes sai ta seega 14. koha.
Karoliina Komissarova (Tartu Kalev) sai eelringis neli võitu. Kohtumises 64 sekka pidi Komissarova tunnistama Rachael Lever (Suurbritannia) 13:15 paremust. Kokkuvõttes talle 65. koht.
Anna Prela sai alagrupis kolm võitu, pääsul põhiturniirile kaotas Christina Zozulyale (Kanada) seisuga 6:15. Kokkuvõttes pälvis ta 73. koha.
Maailmameistri tiitli sai Eszter Muuhari (Ungari), kes finaalis alistas Itaalia esindaja Gaia Caforio.
Meeste seas sai Kiiroja alagrupis viis võitu. Kohtumises 32 parema hulka pidi Kiiroja tunnistama Tudor Surducan (Rumeenia) 13:15 paremust. Kokkuvõttes kuulus talle 37. koht.
Henrik Priimägi (Tallinna Mõõk) sai eelringis kolm võitu. Kohtumises 64 sekka pidi Priimägi tunnistama Nicolas Degichi (Kanada) 13:15 paremust. Kokkuvõttes talle 81. koht.
Markus Salm (Tallinna Mõõk) sai alagrupis kaks võitu. Pääsul põhiturniirile kaotas Markus Fabbio Murrule (Saksamaa) seisuga 5:15. Kokkuvõttes pälvis ta 98. koha.
Maailmameistri tiitli sai Enrico Piatti (ITA), kes finaalis alistas kaasmaalase Dario Remondini seisuga 15:6.
### Response:
Madli Palk saavutas naiskadettide MM-il 14. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiit Hennoste on pühendunud eesti keele, meele ja kultuuri uurija ning hoidja. Ta on kuraatorina olnud Eesti Rahva Muuseumi heaks koostööpartneriks nii interaktiivse näituse "Muuseum näitab keelt" (2010) kui ka uuel püsinäitusel "Kohtumised" teemanäituse "Keelekatel" (2016) loomisel.
Hennoste on Tartu Ülikooli eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele vanemteadur ning õppejõud, kelle käe all on aastate jooksul hariduse saanud sajad tudengid Tartus ja Helsingis.
Aastate vältel on ta uurinud eesti keele suulist kõnet, ajakirjandustekstide ehitust ja funktsioneerimist ühiskonnas ning modernismi eesti kirjanduses.
Ta on ka ajakirjade Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Oma Keel ja Loomingu Raamatukogu toimetuskolleegiumi liige. Aastal 2018 pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Kallase stipendiumi suuruses 1000 eurot annab Tiit Hennostele 2. mail ERM-is toimuval avalikul loengul üle ERMi direktor Alar Karis.
Oskar Kallase stipendiumi asutas ERM 2015. aastal, et tunnustada muuseumile ja Eestile olulisi inimesi silmapaistva professionaalse ja loomingulise tegevuse eest rahvusteaduste ja -kultuuri alal, mis on aidanud ERMil täita oma rolli eesti kultuuri mõtestajana. Senised laureaadid on laulu- ja tantsupidude juht Aet Maatee, ajaloolane Mart Laar, folklorist Marju Kõivupuu ja rahvarõivameister Silvi Allimann. | Oskar Kallase nimelise stipendiumi tänavune laureaat on Tiit Hennoste | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiit Hennoste on pühendunud eesti keele, meele ja kultuuri uurija ning hoidja. Ta on kuraatorina olnud Eesti Rahva Muuseumi heaks koostööpartneriks nii interaktiivse näituse "Muuseum näitab keelt" (2010) kui ka uuel püsinäitusel "Kohtumised" teemanäituse "Keelekatel" (2016) loomisel.
Hennoste on Tartu Ülikooli eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele vanemteadur ning õppejõud, kelle käe all on aastate jooksul hariduse saanud sajad tudengid Tartus ja Helsingis.
Aastate vältel on ta uurinud eesti keele suulist kõnet, ajakirjandustekstide ehitust ja funktsioneerimist ühiskonnas ning modernismi eesti kirjanduses.
Ta on ka ajakirjade Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Oma Keel ja Loomingu Raamatukogu toimetuskolleegiumi liige. Aastal 2018 pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Kallase stipendiumi suuruses 1000 eurot annab Tiit Hennostele 2. mail ERM-is toimuval avalikul loengul üle ERMi direktor Alar Karis.
Oskar Kallase stipendiumi asutas ERM 2015. aastal, et tunnustada muuseumile ja Eestile olulisi inimesi silmapaistva professionaalse ja loomingulise tegevuse eest rahvusteaduste ja -kultuuri alal, mis on aidanud ERMil täita oma rolli eesti kultuuri mõtestajana. Senised laureaadid on laulu- ja tantsupidude juht Aet Maatee, ajaloolane Mart Laar, folklorist Marju Kõivupuu ja rahvarõivameister Silvi Allimann.
### Response:
Oskar Kallase nimelise stipendiumi tänavune laureaat on Tiit Hennoste |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahjuks lasuvad osad lõhe põhjustest liberaalse maailmavaate esindajatel, kes liiga hoogu sattudes ehitavad lihtsakoelisi jutte kurjuse pealetungist.
Heaks näiteks on kirjanik Jaak Urmeti essee "Kui impeerium on andnud vastulöögi". See algab looga sellest, kuidas 30 aastat on Eesti arenenud liberaalse, avatud ja vabameelse Euroopa poole, kus inimesed on võrdsed ja kõik saavad elada nii nagu nad tahavad. Seejärel, nii nagu "Tähesõdades" või "Kääbiku" filmitriloogias, annab kurjus vastulöögi. Koletised EKRE näol hakkavad Stalini, Hitleri, Põhja-Korea ja Sauroni eeskujul ühiskonnas laamendama, atomiseerivad kodanikud inimühikuteks ja püüdlevad koos teiste mustade jõududega maailma üle võtma.
Millel siis põhineb selline apokalüptilise alatooniga essee? Kahjuks vaid valedel. Autor räägib, kuidas EKRE soovib keelata abordid ja kehtestada seadused seksuaalelule. EKRE tegelik seisukoht on see, et tuleb lõpetada riigipoolne abortide rahastus ning inimeste mittekonventsionaalset seksuaalelu seadusega reglementeerida vaja ei ole. Ometi kasvab nende kahe ekstrapoleeritud punkti põhjal välja rida väiteid, mis lõppevad mälestusmärkide hävitamisega, inimeste püssitorude ette lükkamise ja raamatute põletamisega.
Seejärel kõlavad ajaloopõhised hoiatused: "Ka Stalini isikukultus ei tekkinud päevapealt, vaid samm sammu järel" ning "EKRE praktika sarnaneb hirmuäratavalt ajaloost tuntud tüüpilisele ühiskondlikule arengule, mis on lõppenud ühiskondliku õudusega".
"Millal toimus viimane EKRE korraldatud revolutsioonikatse või atentaat?"
Millised on siis need tüüpnäited, mida autor nii suurte süüdistuste põhjendamiseks toob? Neid ei ole. Bolševikud tõusid võimule vägivaldse revolutsiooni teel, mille käigus toimus hulgaliselt atentaate ja massimõrvu. Põhja-Korea ei tekkinud mitte korea päritolu Helmede katsetel parlamendis enamust saavutada, vaid Korea sõja tulemusel, mille jooksul suri või sai vigastada üle kahe miljoni inimese. Millal toimus viimane EKRE korraldatud revolutsioonikatse või atentaat?
Urmet suhtub ükskõiksusega sellesse, kui ta väited peaksid valeks osutuma: "Olgu või valehäire, olgu või hirmul suured silmad - ükskõik mis on parem sellest, kui ühel hetkel on tõesti õudus saabunud". Ometi loob iga avalikus ruumis kõlanud väide sealset fooni ja alustab diskussioone, mille põhjal kujunevad arvamused ja arusaamad maailmas toimuvast. Seetõttu on äärmiselt vastutustundetu panna kokku rahvuskonservatiivid, Põhja-Korea ja Nõukogude Liit ning luua üks suur kurjuse arhetüüp, millele tuleks siis liberaalidena üheskoos vastu võidelda.
Mustade jõudude vastane võitlus veel sellega ei lõppe, vaid edasi võtab autor ette meie vanavanemad, kellest osade pea kohal lehvivat sõgeduse ja kurjuse loosung, mis ei küsi, kas selle alt vaatab vastu vimmas psühhopaat või lihtsalt segaduses ja ära kasutatud seenior.
Jaak Urmet peab võimatuks, et 40-aastaste ja noorte põlvkond hääletakse EKRE poolt. Ta näeb noori pääseteena kurjuse ikke alt. Irooniliselt ei tunne autor ei endavanuste, vanemaealiste ega ka noorte tegelikke vaateid. Kantar Emori valimiste-eelse uuringu põhjal oli noorte seas kõige populaarsem erakond EKRE 27 protsendiga.
Vanemaealiste seas oli selleks Keskerakond 56 protsendiga ja keskealiste seas EKRE jälle 27 protsendiga. Sama kinnitas ka 25. veebruaril ilmunud Turu-uuringute ASi prognoos, mille järgi 23 protsenti noortest toetas EKRE-t, järgnes Reformierakond 20 protsendiga. Tundub, et võimalus anda vastulöök "kurjuse impeeriumile" noorte abil jääb ära.
Selleks, et avalikku ruumi ei rikutaks primitiivsete kurjusekäsitluste ja põhjendamata hirmujuttudega, soovitan nii Urmetil kui ka teistel lugeda Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistust" kui ka Aleksandr Solženitsõni "Gulagi arhipelaagi", mis räägib Nõukogude Liidus toimunud õudustest. Äkki on siis lootust, et lõppeb hea ja kurja pseudoduaalsuse konstrueerimine, mille ainukeseks tulemuseks on ühiskonna lõhestamine vastutustundetult inimeste hirmutamisega.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Remi Sebastian Kits: lihtsakoelised jutud kurjuse pealetungist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahjuks lasuvad osad lõhe põhjustest liberaalse maailmavaate esindajatel, kes liiga hoogu sattudes ehitavad lihtsakoelisi jutte kurjuse pealetungist.
Heaks näiteks on kirjanik Jaak Urmeti essee "Kui impeerium on andnud vastulöögi". See algab looga sellest, kuidas 30 aastat on Eesti arenenud liberaalse, avatud ja vabameelse Euroopa poole, kus inimesed on võrdsed ja kõik saavad elada nii nagu nad tahavad. Seejärel, nii nagu "Tähesõdades" või "Kääbiku" filmitriloogias, annab kurjus vastulöögi. Koletised EKRE näol hakkavad Stalini, Hitleri, Põhja-Korea ja Sauroni eeskujul ühiskonnas laamendama, atomiseerivad kodanikud inimühikuteks ja püüdlevad koos teiste mustade jõududega maailma üle võtma.
Millel siis põhineb selline apokalüptilise alatooniga essee? Kahjuks vaid valedel. Autor räägib, kuidas EKRE soovib keelata abordid ja kehtestada seadused seksuaalelule. EKRE tegelik seisukoht on see, et tuleb lõpetada riigipoolne abortide rahastus ning inimeste mittekonventsionaalset seksuaalelu seadusega reglementeerida vaja ei ole. Ometi kasvab nende kahe ekstrapoleeritud punkti põhjal välja rida väiteid, mis lõppevad mälestusmärkide hävitamisega, inimeste püssitorude ette lükkamise ja raamatute põletamisega.
Seejärel kõlavad ajaloopõhised hoiatused: "Ka Stalini isikukultus ei tekkinud päevapealt, vaid samm sammu järel" ning "EKRE praktika sarnaneb hirmuäratavalt ajaloost tuntud tüüpilisele ühiskondlikule arengule, mis on lõppenud ühiskondliku õudusega".
"Millal toimus viimane EKRE korraldatud revolutsioonikatse või atentaat?"
Millised on siis need tüüpnäited, mida autor nii suurte süüdistuste põhjendamiseks toob? Neid ei ole. Bolševikud tõusid võimule vägivaldse revolutsiooni teel, mille käigus toimus hulgaliselt atentaate ja massimõrvu. Põhja-Korea ei tekkinud mitte korea päritolu Helmede katsetel parlamendis enamust saavutada, vaid Korea sõja tulemusel, mille jooksul suri või sai vigastada üle kahe miljoni inimese. Millal toimus viimane EKRE korraldatud revolutsioonikatse või atentaat?
Urmet suhtub ükskõiksusega sellesse, kui ta väited peaksid valeks osutuma: "Olgu või valehäire, olgu või hirmul suured silmad - ükskõik mis on parem sellest, kui ühel hetkel on tõesti õudus saabunud". Ometi loob iga avalikus ruumis kõlanud väide sealset fooni ja alustab diskussioone, mille põhjal kujunevad arvamused ja arusaamad maailmas toimuvast. Seetõttu on äärmiselt vastutustundetu panna kokku rahvuskonservatiivid, Põhja-Korea ja Nõukogude Liit ning luua üks suur kurjuse arhetüüp, millele tuleks siis liberaalidena üheskoos vastu võidelda.
Mustade jõudude vastane võitlus veel sellega ei lõppe, vaid edasi võtab autor ette meie vanavanemad, kellest osade pea kohal lehvivat sõgeduse ja kurjuse loosung, mis ei küsi, kas selle alt vaatab vastu vimmas psühhopaat või lihtsalt segaduses ja ära kasutatud seenior.
Jaak Urmet peab võimatuks, et 40-aastaste ja noorte põlvkond hääletakse EKRE poolt. Ta näeb noori pääseteena kurjuse ikke alt. Irooniliselt ei tunne autor ei endavanuste, vanemaealiste ega ka noorte tegelikke vaateid. Kantar Emori valimiste-eelse uuringu põhjal oli noorte seas kõige populaarsem erakond EKRE 27 protsendiga.
Vanemaealiste seas oli selleks Keskerakond 56 protsendiga ja keskealiste seas EKRE jälle 27 protsendiga. Sama kinnitas ka 25. veebruaril ilmunud Turu-uuringute ASi prognoos, mille järgi 23 protsenti noortest toetas EKRE-t, järgnes Reformierakond 20 protsendiga. Tundub, et võimalus anda vastulöök "kurjuse impeeriumile" noorte abil jääb ära.
Selleks, et avalikku ruumi ei rikutaks primitiivsete kurjusekäsitluste ja põhjendamata hirmujuttudega, soovitan nii Urmetil kui ka teistel lugeda Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistust" kui ka Aleksandr Solženitsõni "Gulagi arhipelaagi", mis räägib Nõukogude Liidus toimunud õudustest. Äkki on siis lootust, et lõppeb hea ja kurja pseudoduaalsuse konstrueerimine, mille ainukeseks tulemuseks on ühiskonna lõhestamine vastutustundetult inimeste hirmutamisega.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Remi Sebastian Kits: lihtsakoelised jutud kurjuse pealetungist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul oli suur au olla festivali žürii esimees ja ma olen väga rõõmus kõrge kunstilise ja korraldusliku taseme üle. Kooridel oli suurepärane võimalus laulda kahes väga heas kontserdisaalis: Tallinna metodisti kirikus ja Estonia kontserdisaalis," sõnas festivali žürii esimees Māris Sirmais pärast festivali Grand Prix vooru.
Ka Eesti koorid olid väga edukad: rahvamuusika kategooria esikoht läks Eesti Noorte Segakoorile (dirigent Silja Uhs), tütarlastekoor Ellerhein (dirigent Ingrid Kõrvits) jagas esikohta kaasaegse muusika kategoorias ja sai teise koha noortekooride kategoorias, tütarlastekoor Kurekell (dirigent Vilve Maide) sai kolmanda koha noortekooride kategoorias, EMLS üle-eestiline poistekoor Kalev (dirigendid Indrek Vijard ja Kuldar Schüts) kolmanda koha poistekooride kategoorias, kammernaiskoor Sireen (dirigent Nele Erastus) saavutas teise koha ning Tallinna Ülikooli ja Kalevi ühendatud meeskoor (dirigent Indrek Vijard) kolmanda koha nais- ja meeskooride kategoorias.
Eripreemiad pälvisid lastekoor Perezvonõ (Venemaa) ning Coral Ensamble Mexico, noore dirigendi preemia läks Silja Uhsile (Eesti) ning dirigendipreemia Jelena Nakišovale (Venemaa).
Konkursi žüriis töötasid rahvusvaheliselt tunnustatud dirigendid: Bo Holten (Taani), Sharon June Paul (USA), Mathieu Romano (Prantsusmaa), Māris Sirmais (Läti) ja Aarne Saluveer (Eesti).
Rahvusvahelisel koorifestivalil "Tallinn 2019" võistles 33 koori 12 riigist kokku 1300 lauljaga.
Lisaks konkurssidele esinesid koorid festivalikontsertidel Tallinna metodisti kirikus, Hopneri majas, Jaani kirikus ja mitmes Tallinna koolis.
XVII rahvusvaheline koorifestival toimub Tallinnas 2021. aasta aprillis. | Tallinna rahvusvahelise koorifestivali Grand Prix läks Carnikava segakoorile Vēja Balss Lätist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul oli suur au olla festivali žürii esimees ja ma olen väga rõõmus kõrge kunstilise ja korraldusliku taseme üle. Kooridel oli suurepärane võimalus laulda kahes väga heas kontserdisaalis: Tallinna metodisti kirikus ja Estonia kontserdisaalis," sõnas festivali žürii esimees Māris Sirmais pärast festivali Grand Prix vooru.
Ka Eesti koorid olid väga edukad: rahvamuusika kategooria esikoht läks Eesti Noorte Segakoorile (dirigent Silja Uhs), tütarlastekoor Ellerhein (dirigent Ingrid Kõrvits) jagas esikohta kaasaegse muusika kategoorias ja sai teise koha noortekooride kategoorias, tütarlastekoor Kurekell (dirigent Vilve Maide) sai kolmanda koha noortekooride kategoorias, EMLS üle-eestiline poistekoor Kalev (dirigendid Indrek Vijard ja Kuldar Schüts) kolmanda koha poistekooride kategoorias, kammernaiskoor Sireen (dirigent Nele Erastus) saavutas teise koha ning Tallinna Ülikooli ja Kalevi ühendatud meeskoor (dirigent Indrek Vijard) kolmanda koha nais- ja meeskooride kategoorias.
Eripreemiad pälvisid lastekoor Perezvonõ (Venemaa) ning Coral Ensamble Mexico, noore dirigendi preemia läks Silja Uhsile (Eesti) ning dirigendipreemia Jelena Nakišovale (Venemaa).
Konkursi žüriis töötasid rahvusvaheliselt tunnustatud dirigendid: Bo Holten (Taani), Sharon June Paul (USA), Mathieu Romano (Prantsusmaa), Māris Sirmais (Läti) ja Aarne Saluveer (Eesti).
Rahvusvahelisel koorifestivalil "Tallinn 2019" võistles 33 koori 12 riigist kokku 1300 lauljaga.
Lisaks konkurssidele esinesid koorid festivalikontsertidel Tallinna metodisti kirikus, Hopneri majas, Jaani kirikus ja mitmes Tallinna koolis.
XVII rahvusvaheline koorifestival toimub Tallinnas 2021. aasta aprillis.
### Response:
Tallinna rahvusvahelise koorifestivali Grand Prix läks Carnikava segakoorile Vēja Balss Lätist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei teatel tulistati nelja meest - kolme turvameest ja sissesaamist oodanud klienti - ööl vastu pühapäeva trendikas Prahrani eesinnas Love Machine'i klubi eest.
"Paistab, et selles piirkonnas tulistati autost ööklubi ees seisnud rahvahulka," ütles Victoria osariigi politseiinspektor Andrew Stamper.
Ta lisas, et Love Machine on üks Melbourne'i populaarsemaid ööklubisid, mis oli laupäeva õhtul rahvast täis.
Sündmuspaigalt haiglasse viidud 37-aastane turvamees suri, 28-aastane mees on kriitilises seisundis ja veel kaks inimest on haavatud, kuid mitte eluohtlikult, ütles politsei.
Ajalehe The Age info kohaselt uuritakse tulistamise seotust mootorrattajõukudega.
Politsei kinnitusel ei ole juhtum terrorismiga seotud.
Austraalias karmistati relvaseadusi pärast 1996. aastal Tasmaanias asuvas Port Arthuris aset leidnud tulistamist, milles tapeti 35 ja sai haavata 23 inimest. Austraalia lääneosas leidis eelmisel aastal aset niinimetatud mõrv-enesetapp, mille käigus sai surma seitse sama perekonna liiget. | Austraalia tulistamises hukkus üks inimene | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei teatel tulistati nelja meest - kolme turvameest ja sissesaamist oodanud klienti - ööl vastu pühapäeva trendikas Prahrani eesinnas Love Machine'i klubi eest.
"Paistab, et selles piirkonnas tulistati autost ööklubi ees seisnud rahvahulka," ütles Victoria osariigi politseiinspektor Andrew Stamper.
Ta lisas, et Love Machine on üks Melbourne'i populaarsemaid ööklubisid, mis oli laupäeva õhtul rahvast täis.
Sündmuspaigalt haiglasse viidud 37-aastane turvamees suri, 28-aastane mees on kriitilises seisundis ja veel kaks inimest on haavatud, kuid mitte eluohtlikult, ütles politsei.
Ajalehe The Age info kohaselt uuritakse tulistamise seotust mootorrattajõukudega.
Politsei kinnitusel ei ole juhtum terrorismiga seotud.
Austraalias karmistati relvaseadusi pärast 1996. aastal Tasmaanias asuvas Port Arthuris aset leidnud tulistamist, milles tapeti 35 ja sai haavata 23 inimest. Austraalia lääneosas leidis eelmisel aastal aset niinimetatud mõrv-enesetapp, mille käigus sai surma seitse sama perekonna liiget.
### Response:
Austraalia tulistamises hukkus üks inimene |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängufilm "Nuga südamesse" ("Un couteau dans le coeur", Prantsusmaa-Mehhiko-Šveits 2018, 110 min), režissöör Yann Gonzalez, stsenaristid Yann Gonzalez ja Cristiano Mangione, operaator Simon Beaufils, helilooja M83. Osades Vanessa Paradis, Kate Moran, Nicolas Maury, Bertrand Mandico, Elina Löwensohn jt.
Sissejuhatusena tahan märkida, kuidas filosoof Gilles Deleuze on mõtestanud filmi vaatamise akti. Film koosneb aja- ja liikumispiltidest. Deleuze'ile on filmi vaatamine alati mingisugune kompositsioon, me läheme in medias res, s.t asjade keskele, mis tähendab, et me leiame end filmi kompositsioonis. Vaataja seatakse kokku filmi koodidega: valguse, kaadri, montaaži, narratiivi jm elementidega kui tunnetatava mõtteruumiga. Film sekkub meie mõtlemisse väljastpoolt, liikudes meie mõtteterritooriumile ja nihestades seda, sest filmi tuleb mõista kui iseväärtuslikku ilma, mis toimib oma seaduste järgi. Filmi võiks seega mõista kui omailma (Umwelt) nii nagu bioloog ja biosemiootik Jakob von Uexküll mõistis bioloogilisi olendeid kui iseväärtuslikke olendeid, kes eksisteerivad vastavalt oma elutegelikkusele.
"Nuga südamesse" jutustab meile häbenematult pompoosse kväärinarratiivi ühest camp -omailmast, millesarnast nägime juba Gonzaleze esimeses täispikas mängufilmis "Kohtumised pärast keskööd". Vanessa Paradis' mängitud peategelane Anne on geipornotootja 1979. aasta Pariisis. Tema südame on murdnud kolleeg ja eksarmuke Lois (Kate Moran) ning Anne pöördub armuvalu leevendamiseks pidevalt alkoholi poole. Jääbki arusaamatuks, kas liigne alkoholilembus oli põhjuseks, miks Lois Anne'i ei taha või miski muu. Armuvalude kõrvalt kerkib esile palju süngem ja tõsisem probleem. Nimelt on keegi asunud teadmata põhjustel tapma Anne'i geistaare. Too maskiga mõrvar, filmi ajastu (1979) ja kontekst (geipornotööstus) tuletavad meelde William Friedkini "Tagaotsijaid", kus me näeme samuti anonüümset ja tugeva kehaehitusega mõrvarit tumedate peegelprillidega tegutsemas sügaval sadomaso-geikultuuris. Mõlemaid seob strateegia tappa seksuaalse akti sooritamise ajal, sidudes nii ühte eros 'e ja thanatos 'e, ehk seksuaal- ja surmatungi. Kuid see on mõrvari enda loodud kunstlik jouissance, ettekavatsetud kogemus teispool mõnuprintsiipi. Mõrvari peitumine maski või tumedate peegelklaasidega päikeseprillide taha viitab eskapismile oma iha patoloogiasse või kadumist privaatsesse nišši. Mõrvarid tegutsevad justkui omaenda kajakambrites, ettevaatlikult konstrueeritud varjudes, kus säilib nende kunstlik immuunsus välismaailma kui varjutaguse vastu. Mängimine surma- ja seksuaaltungide kokkupuutepunktis ja neid ühendava ambivalentse ruumi avamine on filmi pidev allhoovus, mida saadab M83 loodud pulseeriv heliriba. Muusika tugev tonaalsus võimaldab kohati ette kujutada, et film loodi helile saatjaks, mitte vastupidi.
Filmi teatraalne võta-või-jäta naeruväärsus ja camp -mängulisus on eriti esil mõrvari relvavalikus: must dildo, mille otsast avaneb vedrunuga. Ootamatust huumorist tulenev kergus teeb loo hästi jälgitavaks, kuigi inertsus läheb filmi esteetilise ülekülluse tõttu kaduma. Selle asemel et lasta oma pornonäitlejate mõrvamisest end heidutada, saab Anne mõrvadest inspiratsiooni ja loob alles jäänud trupiga suurepärase pornofilmi. Mõrvad peegelduvad Anne'i nägemustes, ekraanile negatiivis ilmuvates unenäolistes stseenides, mis viitavad sellele, et reaalsus hakkab Anne'ile ilmuma pahupidi. Pornofilmi valmimine filmi lõpuks kulmineerub giallo -filmile omaselt ka mõrvari isiku paljastamisega. Fiktiivne (pornofilm, mida tehakse filmis) ja reaalne (film ise) sulanduvad üheks. Filmisisest arengut võib vaadelda dünaamilise ja intensiivse tundestruktuurina pinge-kliimaks-vallandus, mis sarnaneb rohkem tantsumuusikaga. Seda ilmestab ka filmi lõpustseen, mis annab pingekruvimisele elujaatava ihaoaasi, kus vaataja võib koos filmitegelastega kujundlikult aeleda ning lõputiitreid oodata. Kuigi filmisisene lugu – traagiline armastus ja verine mõrvamüsteerium – laseb aimata, et tegemist on raskevõitu sünge filmiga, mõjub "Nuga südamesse" hoopis eufooriliselt nagu karneval, kus vaataja on kimbatuses, kas naerda või nutta.
"Nuga südamesse" on tihedalt mähitud popkultuurikoodide võrgustikku, sidudes barokses vaatemängulisuses kokku giallo, 1970ndate pehme porno kvääriesteetika ja camp 'i ning kus varjudes liigub müstiline maskiga mõrvar. Jääb mulje, et Gonzalez üritab kogu selle intertekstuaalsuse ja vaatemängulisuse varjus öelda midagi tuumakat filmi vaatamise akti kohta. Nagu oma esimeses filmis "Kohtumised pärast keskööd", koondab Yann Gonzalez siin filmi potentsiaali selle visuaali, mitte niivõrd jutustamisvõimesse. Filmi jutustamisroll on allutatud filmi tehnilise aparatuuri omailmale, mistõttu on põhjendatud filmi pompoosne rõhk vormil, mitte sisul. Filmi "Nuga südamesse" otsustav argument – mille tõttu võivad paljud leida sellise lähenemise ärritavana või kentsakana – on, et film võib nautida ka iseend. "Nuga südamesse" on hea näide hedonistlikust filmikunstist, kus ei häbeneta kvääriesteetilist ja camp 'ilikku nilbet omailma ega riskita mõjuda kohatu ja kentsakana.
Giallo 't võib defineerida kui massikultuuri kompotti, mida on raske paigutada mõne žanri alla, kuna paindliku ja iselaadsena on see pigem nagu kontseptuaalne kategooria. Erinevalt teistest žanrinimetustest ei kirjelda termin giallo mingit essentsi ega iseäralikku tunnet, mida peaksime vaatajana tundma nagu näiteks õudusfilmide puhul. Pigem toimib giallo hübriidse vormina, luues intertekstuaalseid ühendusi ja laenates kust tahes. Giallo 't ühendavad temaatilised ja stilistilised troobid, milleks on traditsiooniliselt olnud maskeeritud mõrvarid, müstilised naisohvrid ja teatraalsed mõrvastseenid, mis rõhutavad alati filmi vaatemängulisust.
"Nuga südamesse" omailma moodustab Gonzaleze nostalgiline camp 'ipärane tundlikkus. Camp 'i all pean filmi kontekstis silmas 1970-80ndate giallo sünteesi geiporno ja kvääriesteetikaga. Camp 'il kui esteetilisel strateegial on pikk ajalugu kvääriesteetikaga, mille keskmes on liialdus või ekstsess. Filmist "Nuga südamesse" nõrgub giallo 'likku massikultuuri erootikat ja mõrvamüsteeriume, mille looline ülesehitus on allutatud visuaalsete ihade rahuldamisele. Kaaperdades üdini heteronormatiivse žanri (giallo) ja pöörates selle oma väljatõrjutud teisepoole sooritab "Nuga südamesse" midagi muud kui kõigest transgressiooniakti. "Nuga südamesse" registreerib giallo spetsiifilise esteetilise märgisüsteemi, kuid dekonstrueerib või kvääristab selle. Selle tulemusel sünnib esteetiline väide, et filmi omailm ei pea piirduma ühiskondliku või sotsiaalse reaalsuse peegeldamisega, vaid seda võib kasutada omaenda tegelikkuse kehtestamiseks. Sedakaudu avaneb ka filmi poliitiline mõte. Camp -strateegiat kasutades väidab Gonzalez läbi groteskse huumoriprisma, et kvääri- kui vähemuste film ei pea jäljendama heteronormatiivset reaalsust, mida kujutab giallo, vaid võib luua uut väärtust omaenda standardite järgi. | Arvustus.Camp-omailm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängufilm "Nuga südamesse" ("Un couteau dans le coeur", Prantsusmaa-Mehhiko-Šveits 2018, 110 min), režissöör Yann Gonzalez, stsenaristid Yann Gonzalez ja Cristiano Mangione, operaator Simon Beaufils, helilooja M83. Osades Vanessa Paradis, Kate Moran, Nicolas Maury, Bertrand Mandico, Elina Löwensohn jt.
Sissejuhatusena tahan märkida, kuidas filosoof Gilles Deleuze on mõtestanud filmi vaatamise akti. Film koosneb aja- ja liikumispiltidest. Deleuze'ile on filmi vaatamine alati mingisugune kompositsioon, me läheme in medias res, s.t asjade keskele, mis tähendab, et me leiame end filmi kompositsioonis. Vaataja seatakse kokku filmi koodidega: valguse, kaadri, montaaži, narratiivi jm elementidega kui tunnetatava mõtteruumiga. Film sekkub meie mõtlemisse väljastpoolt, liikudes meie mõtteterritooriumile ja nihestades seda, sest filmi tuleb mõista kui iseväärtuslikku ilma, mis toimib oma seaduste järgi. Filmi võiks seega mõista kui omailma (Umwelt) nii nagu bioloog ja biosemiootik Jakob von Uexküll mõistis bioloogilisi olendeid kui iseväärtuslikke olendeid, kes eksisteerivad vastavalt oma elutegelikkusele.
"Nuga südamesse" jutustab meile häbenematult pompoosse kväärinarratiivi ühest camp -omailmast, millesarnast nägime juba Gonzaleze esimeses täispikas mängufilmis "Kohtumised pärast keskööd". Vanessa Paradis' mängitud peategelane Anne on geipornotootja 1979. aasta Pariisis. Tema südame on murdnud kolleeg ja eksarmuke Lois (Kate Moran) ning Anne pöördub armuvalu leevendamiseks pidevalt alkoholi poole. Jääbki arusaamatuks, kas liigne alkoholilembus oli põhjuseks, miks Lois Anne'i ei taha või miski muu. Armuvalude kõrvalt kerkib esile palju süngem ja tõsisem probleem. Nimelt on keegi asunud teadmata põhjustel tapma Anne'i geistaare. Too maskiga mõrvar, filmi ajastu (1979) ja kontekst (geipornotööstus) tuletavad meelde William Friedkini "Tagaotsijaid", kus me näeme samuti anonüümset ja tugeva kehaehitusega mõrvarit tumedate peegelprillidega tegutsemas sügaval sadomaso-geikultuuris. Mõlemaid seob strateegia tappa seksuaalse akti sooritamise ajal, sidudes nii ühte eros 'e ja thanatos 'e, ehk seksuaal- ja surmatungi. Kuid see on mõrvari enda loodud kunstlik jouissance, ettekavatsetud kogemus teispool mõnuprintsiipi. Mõrvari peitumine maski või tumedate peegelklaasidega päikeseprillide taha viitab eskapismile oma iha patoloogiasse või kadumist privaatsesse nišši. Mõrvarid tegutsevad justkui omaenda kajakambrites, ettevaatlikult konstrueeritud varjudes, kus säilib nende kunstlik immuunsus välismaailma kui varjutaguse vastu. Mängimine surma- ja seksuaaltungide kokkupuutepunktis ja neid ühendava ambivalentse ruumi avamine on filmi pidev allhoovus, mida saadab M83 loodud pulseeriv heliriba. Muusika tugev tonaalsus võimaldab kohati ette kujutada, et film loodi helile saatjaks, mitte vastupidi.
Filmi teatraalne võta-või-jäta naeruväärsus ja camp -mängulisus on eriti esil mõrvari relvavalikus: must dildo, mille otsast avaneb vedrunuga. Ootamatust huumorist tulenev kergus teeb loo hästi jälgitavaks, kuigi inertsus läheb filmi esteetilise ülekülluse tõttu kaduma. Selle asemel et lasta oma pornonäitlejate mõrvamisest end heidutada, saab Anne mõrvadest inspiratsiooni ja loob alles jäänud trupiga suurepärase pornofilmi. Mõrvad peegelduvad Anne'i nägemustes, ekraanile negatiivis ilmuvates unenäolistes stseenides, mis viitavad sellele, et reaalsus hakkab Anne'ile ilmuma pahupidi. Pornofilmi valmimine filmi lõpuks kulmineerub giallo -filmile omaselt ka mõrvari isiku paljastamisega. Fiktiivne (pornofilm, mida tehakse filmis) ja reaalne (film ise) sulanduvad üheks. Filmisisest arengut võib vaadelda dünaamilise ja intensiivse tundestruktuurina pinge-kliimaks-vallandus, mis sarnaneb rohkem tantsumuusikaga. Seda ilmestab ka filmi lõpustseen, mis annab pingekruvimisele elujaatava ihaoaasi, kus vaataja võib koos filmitegelastega kujundlikult aeleda ning lõputiitreid oodata. Kuigi filmisisene lugu – traagiline armastus ja verine mõrvamüsteerium – laseb aimata, et tegemist on raskevõitu sünge filmiga, mõjub "Nuga südamesse" hoopis eufooriliselt nagu karneval, kus vaataja on kimbatuses, kas naerda või nutta.
"Nuga südamesse" on tihedalt mähitud popkultuurikoodide võrgustikku, sidudes barokses vaatemängulisuses kokku giallo, 1970ndate pehme porno kvääriesteetika ja camp 'i ning kus varjudes liigub müstiline maskiga mõrvar. Jääb mulje, et Gonzalez üritab kogu selle intertekstuaalsuse ja vaatemängulisuse varjus öelda midagi tuumakat filmi vaatamise akti kohta. Nagu oma esimeses filmis "Kohtumised pärast keskööd", koondab Yann Gonzalez siin filmi potentsiaali selle visuaali, mitte niivõrd jutustamisvõimesse. Filmi jutustamisroll on allutatud filmi tehnilise aparatuuri omailmale, mistõttu on põhjendatud filmi pompoosne rõhk vormil, mitte sisul. Filmi "Nuga südamesse" otsustav argument – mille tõttu võivad paljud leida sellise lähenemise ärritavana või kentsakana – on, et film võib nautida ka iseend. "Nuga südamesse" on hea näide hedonistlikust filmikunstist, kus ei häbeneta kvääriesteetilist ja camp 'ilikku nilbet omailma ega riskita mõjuda kohatu ja kentsakana.
Giallo 't võib defineerida kui massikultuuri kompotti, mida on raske paigutada mõne žanri alla, kuna paindliku ja iselaadsena on see pigem nagu kontseptuaalne kategooria. Erinevalt teistest žanrinimetustest ei kirjelda termin giallo mingit essentsi ega iseäralikku tunnet, mida peaksime vaatajana tundma nagu näiteks õudusfilmide puhul. Pigem toimib giallo hübriidse vormina, luues intertekstuaalseid ühendusi ja laenates kust tahes. Giallo 't ühendavad temaatilised ja stilistilised troobid, milleks on traditsiooniliselt olnud maskeeritud mõrvarid, müstilised naisohvrid ja teatraalsed mõrvastseenid, mis rõhutavad alati filmi vaatemängulisust.
"Nuga südamesse" omailma moodustab Gonzaleze nostalgiline camp 'ipärane tundlikkus. Camp 'i all pean filmi kontekstis silmas 1970-80ndate giallo sünteesi geiporno ja kvääriesteetikaga. Camp 'il kui esteetilisel strateegial on pikk ajalugu kvääriesteetikaga, mille keskmes on liialdus või ekstsess. Filmist "Nuga südamesse" nõrgub giallo 'likku massikultuuri erootikat ja mõrvamüsteeriume, mille looline ülesehitus on allutatud visuaalsete ihade rahuldamisele. Kaaperdades üdini heteronormatiivse žanri (giallo) ja pöörates selle oma väljatõrjutud teisepoole sooritab "Nuga südamesse" midagi muud kui kõigest transgressiooniakti. "Nuga südamesse" registreerib giallo spetsiifilise esteetilise märgisüsteemi, kuid dekonstrueerib või kvääristab selle. Selle tulemusel sünnib esteetiline väide, et filmi omailm ei pea piirduma ühiskondliku või sotsiaalse reaalsuse peegeldamisega, vaid seda võib kasutada omaenda tegelikkuse kehtestamiseks. Sedakaudu avaneb ka filmi poliitiline mõte. Camp -strateegiat kasutades väidab Gonzalez läbi groteskse huumoriprisma, et kvääri- kui vähemuste film ei pea jäljendama heteronormatiivset reaalsust, mida kujutab giallo, vaid võib luua uut väärtust omaenda standardite järgi.
### Response:
Arvustus.Camp-omailm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Capitalsi kaitsja Brooks Orpik skooris lisaajal värava teisel minutil, mis aitas meeskonna teise võiduni Hurricanesi üle. Orpiku jaoks oli tegemist neljanda väravaga tema karjääri 151 play-off 'i kohtumise jooksul.
Capitalsi eest olid resultatiivsed veel Tom Wilson, Nicklas Bäckström ja Oshie T.J. Hurricanesi eest viskasid litrid võrku Lucas Wallmark, Sebastian Aho ja Jordan Staal.
Tulemused:
Washington – Carolina 4:3 (la)
Seeriat juhib Washington 2:0
Nashville – Dallas 2:1 (la)
Seeria on 1:1 viigis
Boston – Toronto 4:1
Seeria on 1:1 viigis
Colorado – Calgary 3:2 (la)
Seeria on 1:1 viigis | 38-aastane kaitsemängija tõi Capitalsile lisaajal Hurricanesi üle võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Capitalsi kaitsja Brooks Orpik skooris lisaajal värava teisel minutil, mis aitas meeskonna teise võiduni Hurricanesi üle. Orpiku jaoks oli tegemist neljanda väravaga tema karjääri 151 play-off 'i kohtumise jooksul.
Capitalsi eest olid resultatiivsed veel Tom Wilson, Nicklas Bäckström ja Oshie T.J. Hurricanesi eest viskasid litrid võrku Lucas Wallmark, Sebastian Aho ja Jordan Staal.
Tulemused:
Washington – Carolina 4:3 (la)
Seeriat juhib Washington 2:0
Nashville – Dallas 2:1 (la)
Seeria on 1:1 viigis
Boston – Toronto 4:1
Seeria on 1:1 viigis
Colorado – Calgary 3:2 (la)
Seeria on 1:1 viigis
### Response:
38-aastane kaitsemängija tõi Capitalsile lisaajal Hurricanesi üle võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuna on tegemist Eesti Rahva Muuseumiga, siis on pidu rahvale. See tähendab seda, et oleme kutsunud kella kaheks rahva siia ja osa saama rahvapeost. Meie poolt on tasuta näituse külastamine ja tasuta 110-kilone tort," rääkis ERM-i direktor Alar Karis ERR-ile.
Karise sõnul on nii eestlased kui turistid muuseumi Raadil enda jaoks avastanud - 2016. aastal avatud uut maja on praeguseks külastanud juba ligi 600 000 inimest. ""Meil läheb hästi. Ja loodame, et läheb hästi ka viie, kümne ja viiekümne aasta pärast," rääkis direktor.
ERM on üks vähestest Eesti muuseumitest, millel on teadusasutuse staatus. Peamised suunad, mida seal töötavad teadlased uurivad, on etnoloogia, toidukultuur, vähem ka linnakultuur, rääkis Karis.
"Küsimus on selles, et kõikide teadustega, millega tahaks tegeleda, ei jõua tegeleda, tuleb teha valikud ja teha neid võimalikult hästi. Nii, et teadlased nii Eestist kui ka välismaalt tahaks just siia tulla tegema teadust, mida meie parajasti teeme," rääkis Karis.
Sünnipäevapeol muuseumi silla-alal astub üles Tartu Ülikooli Akadeemiline Puhkpilliorkester Popsid, laulab Lauri Liiv ning tantsusamme näitavad ette Katrin Pärn ja Janek Savolainen.
Eesti Rahva Muuseum rajati 1909. aastal kodanikualgatusena pühendusega Jakob Hurdale ja tema pärandile. ERM-i tänane tase ja populaarsus tugineb enam kui sajandipikkusele kogumistegevusele, suhtlusele Eesti rahvaga, teadustööle ning ühistööle mitmete partneritega. ERMi ajaloost saab pikemalt lugeda muuseumi kodulehelt. | ERM kutsub rahvast sünnipäevapeole 110-kilost torti sööma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuna on tegemist Eesti Rahva Muuseumiga, siis on pidu rahvale. See tähendab seda, et oleme kutsunud kella kaheks rahva siia ja osa saama rahvapeost. Meie poolt on tasuta näituse külastamine ja tasuta 110-kilone tort," rääkis ERM-i direktor Alar Karis ERR-ile.
Karise sõnul on nii eestlased kui turistid muuseumi Raadil enda jaoks avastanud - 2016. aastal avatud uut maja on praeguseks külastanud juba ligi 600 000 inimest. ""Meil läheb hästi. Ja loodame, et läheb hästi ka viie, kümne ja viiekümne aasta pärast," rääkis direktor.
ERM on üks vähestest Eesti muuseumitest, millel on teadusasutuse staatus. Peamised suunad, mida seal töötavad teadlased uurivad, on etnoloogia, toidukultuur, vähem ka linnakultuur, rääkis Karis.
"Küsimus on selles, et kõikide teadustega, millega tahaks tegeleda, ei jõua tegeleda, tuleb teha valikud ja teha neid võimalikult hästi. Nii, et teadlased nii Eestist kui ka välismaalt tahaks just siia tulla tegema teadust, mida meie parajasti teeme," rääkis Karis.
Sünnipäevapeol muuseumi silla-alal astub üles Tartu Ülikooli Akadeemiline Puhkpilliorkester Popsid, laulab Lauri Liiv ning tantsusamme näitavad ette Katrin Pärn ja Janek Savolainen.
Eesti Rahva Muuseum rajati 1909. aastal kodanikualgatusena pühendusega Jakob Hurdale ja tema pärandile. ERM-i tänane tase ja populaarsus tugineb enam kui sajandipikkusele kogumistegevusele, suhtlusele Eesti rahvaga, teadustööle ning ühistööle mitmete partneritega. ERMi ajaloost saab pikemalt lugeda muuseumi kodulehelt.
### Response:
ERM kutsub rahvast sünnipäevapeole 110-kilost torti sööma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õhtul kella kümne paiku märkas politseipatrull Viljandimaal Mustla alevikus välismaise registreerimisnumbriga BMW-d, mida otsustati kontrollida, kuid sõidukijuht eiras peatumismärguannet ning põgenes, teatas politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja pühapäeval. Patrull järgnes masinale, kuni Unametsa külas BMW äkitsi peatus, mehed hüppasid autost välja ja põgenesid metsa suunas. Üks politseinikest nägi, kuidas autost väljudes sirutas üks meestest enne metsa põgenemist politseisõiduki suunas käe ja tundus, et ta ähvardab relvataolise esemega politseinikke neile mitte järgnema.
"Politseinikud andsid korralduse meestele peatuda ning tegid teenistusrelvast mitu hoiatavat lasku õhku, millele mehed ei reageerinud. Arvestades, et põgeneja peos võis olla tulirelv, hindasid politseinikud olukorda tavapärasest ohtlikumaks. Nii otsustati kiirelt, et kahekesi öisel ajal relva omada võivatele meestele metsa järgi minna pole mõistlik ega ohutu ning abiks kutsuti lisapatrullid teenistuskoeraga," kirjeldas Lõuna prefektuuri operatiivjuht Veiko Järva pressiteate vahendusel.
Patrullid piirasid perimeetri ja võtsid metsa-ala oma kontrolli alla. "Vähem kui tunni möödudes pidas politsei perimeetris kinni Audi, kust avastati üks põgenenud meestest. Selgus, et 18-aastane kohalik noormees oli naabertalust endale metsaserva ema järele kutsunud, et koju saada. Teine, 25-aastane kohalik mees tabati mõni minut hiljem maastikul läbiviidud otsingu käigus põõsas kössitamas," vahendas politsei operatiivjuht.
Politsei tuvastas mõlemal mehel narkootilise aine tarvitamise tunnused ning lisaks ilmnes, et BMWd juhtinud 18-aastasel noormehel puudub ka juhtimisõigus. Mõlema suhtes alustati menetlust.
Meeste juurest esialgu relvataolist eset ei leitud. BMW-l oli välismaine registreerimisnumber, kuna meeste sõnul olid nad selle samal päeval Leedust ostnud ega kannatanud sõitu minekuga oodata, kuni masin siinsesse registrisse kantud saab. Kõik täpsemad üksikasjad on veel kontrollimisel. | Politsei korraldas metsa põgenenud kihutajate tabamiseks haarangu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õhtul kella kümne paiku märkas politseipatrull Viljandimaal Mustla alevikus välismaise registreerimisnumbriga BMW-d, mida otsustati kontrollida, kuid sõidukijuht eiras peatumismärguannet ning põgenes, teatas politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja pühapäeval. Patrull järgnes masinale, kuni Unametsa külas BMW äkitsi peatus, mehed hüppasid autost välja ja põgenesid metsa suunas. Üks politseinikest nägi, kuidas autost väljudes sirutas üks meestest enne metsa põgenemist politseisõiduki suunas käe ja tundus, et ta ähvardab relvataolise esemega politseinikke neile mitte järgnema.
"Politseinikud andsid korralduse meestele peatuda ning tegid teenistusrelvast mitu hoiatavat lasku õhku, millele mehed ei reageerinud. Arvestades, et põgeneja peos võis olla tulirelv, hindasid politseinikud olukorda tavapärasest ohtlikumaks. Nii otsustati kiirelt, et kahekesi öisel ajal relva omada võivatele meestele metsa järgi minna pole mõistlik ega ohutu ning abiks kutsuti lisapatrullid teenistuskoeraga," kirjeldas Lõuna prefektuuri operatiivjuht Veiko Järva pressiteate vahendusel.
Patrullid piirasid perimeetri ja võtsid metsa-ala oma kontrolli alla. "Vähem kui tunni möödudes pidas politsei perimeetris kinni Audi, kust avastati üks põgenenud meestest. Selgus, et 18-aastane kohalik noormees oli naabertalust endale metsaserva ema järele kutsunud, et koju saada. Teine, 25-aastane kohalik mees tabati mõni minut hiljem maastikul läbiviidud otsingu käigus põõsas kössitamas," vahendas politsei operatiivjuht.
Politsei tuvastas mõlemal mehel narkootilise aine tarvitamise tunnused ning lisaks ilmnes, et BMWd juhtinud 18-aastasel noormehel puudub ka juhtimisõigus. Mõlema suhtes alustati menetlust.
Meeste juurest esialgu relvataolist eset ei leitud. BMW-l oli välismaine registreerimisnumber, kuna meeste sõnul olid nad selle samal päeval Leedust ostnud ega kannatanud sõitu minekuga oodata, kuni masin siinsesse registrisse kantud saab. Kõik täpsemad üksikasjad on veel kontrollimisel.
### Response:
Politsei korraldas metsa põgenenud kihutajate tabamiseks haarangu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Murciale kuulus avaveerand 21:19 ja poolajaks juhiti 36:30. Tenerife vastas aga võimsa kolmanda veerandajaga, kui visati 31 punkti vastaste 11 vastu, mis viis nemad otsustavaks neljandikuks 14 punktiga ette. Murcia oli aga endiselt mängus sees ja veerandaeg ka 29:22 võideti, kuid Tenerife pani siiski kokkuvõttes paremuse maksma, kirjutab Korvpall24.ee.
Võidu võtmeks võib pidada eelkõige head 51-protsendilist visketabavust. Kolmepunktiviskeid realiseeris Tenerife 11/22 ja lauavõitluses edestati külalismeeskonda samuti 32:28.
Janari Jõesaar sel korral Tenerife koosseisu ei kuulunud.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | Jõesaare kodumeeskond Tenerife lõpetas pika kaotusteseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Murciale kuulus avaveerand 21:19 ja poolajaks juhiti 36:30. Tenerife vastas aga võimsa kolmanda veerandajaga, kui visati 31 punkti vastaste 11 vastu, mis viis nemad otsustavaks neljandikuks 14 punktiga ette. Murcia oli aga endiselt mängus sees ja veerandaeg ka 29:22 võideti, kuid Tenerife pani siiski kokkuvõttes paremuse maksma, kirjutab Korvpall24.ee.
Võidu võtmeks võib pidada eelkõige head 51-protsendilist visketabavust. Kolmepunktiviskeid realiseeris Tenerife 11/22 ja lauavõitluses edestati külalismeeskonda samuti 32:28.
Janari Jõesaar sel korral Tenerife koosseisu ei kuulunud.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Jõesaare kodumeeskond Tenerife lõpetas pika kaotusteseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Omavärava lõi ta 17. minutil. Kui ta väljakult lahkus, oli Korona Gliwice Piasti vastu 0:2 kaotusseisus. Lõpuks kaotas Korona 0:4. Tamme tiimikaaslane Ken Kallaste vahetati sisse 76. minutil, kui löödud oli kolm väravat, vahendab Soccernet.ee.
Liigatabelis paikneb Korona kümnendal kohal. Nüüd tehakse tabel pooleks ning kahe Eesti koondise kaitsja koduklubi hakkab mängima kohtadele 9-16.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Tamm lõi omavärava ja vahetati esimesel poolajal välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Omavärava lõi ta 17. minutil. Kui ta väljakult lahkus, oli Korona Gliwice Piasti vastu 0:2 kaotusseisus. Lõpuks kaotas Korona 0:4. Tamme tiimikaaslane Ken Kallaste vahetati sisse 76. minutil, kui löödud oli kolm väravat, vahendab Soccernet.ee.
Liigatabelis paikneb Korona kümnendal kohal. Nüüd tehakse tabel pooleks ning kahe Eesti koondise kaitsja koduklubi hakkab mängima kohtadele 9-16.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Tamm lõi omavärava ja vahetati esimesel poolajal välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalseerias mängudega 0:1 kaotusseisu jäänud Viimsi võitis seejärel kolm mängu järjest. Kusjuures, FC Smsraha lasi viimase kolme mänguga Cosmosel endale lüüa vaid ühe värava, vahendab Jalgpall.ee.
Laupäevane kohtumine Viimsi Kooli Spordikompleksis algas väravatevaeselt, sest esimesel poolajal võrke ei sahistatud. Esimesena nõelas FC Smsraha, kes läks 26. minuti lõpus tänu Vladyslav Vorontsovi tabamusele 1:0 juhtima. Nikita Tšernei suutis 29. minutil viigistada, kuid viimase kuue ja poole minutiga lõi FC Smsraha vastase võrku kolm vastuseta palli.
35. minutil viis Artur Makarov FC Smsraha juhtima ja viimaste minutite jooksul tegid skoori ka Edwin Stüf ja Jevgeni Merkurjev.
See tähendas, et Viimsi võitis tänavu kõik karikad - esmalt võideti Cosmost Superkarikas, seejärel triumfeeriti veebruaris karikavõistlustel ning nüüd lisati suurepärase hooaja lõpetuseks auhinnakappi ka Betsafe saaliliiga võit. | Saaliliiga meistriks krooniti Viimsi FC Smsraha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalseerias mängudega 0:1 kaotusseisu jäänud Viimsi võitis seejärel kolm mängu järjest. Kusjuures, FC Smsraha lasi viimase kolme mänguga Cosmosel endale lüüa vaid ühe värava, vahendab Jalgpall.ee.
Laupäevane kohtumine Viimsi Kooli Spordikompleksis algas väravatevaeselt, sest esimesel poolajal võrke ei sahistatud. Esimesena nõelas FC Smsraha, kes läks 26. minuti lõpus tänu Vladyslav Vorontsovi tabamusele 1:0 juhtima. Nikita Tšernei suutis 29. minutil viigistada, kuid viimase kuue ja poole minutiga lõi FC Smsraha vastase võrku kolm vastuseta palli.
35. minutil viis Artur Makarov FC Smsraha juhtima ja viimaste minutite jooksul tegid skoori ka Edwin Stüf ja Jevgeni Merkurjev.
See tähendas, et Viimsi võitis tänavu kõik karikad - esmalt võideti Cosmost Superkarikas, seejärel triumfeeriti veebruaris karikavõistlustel ning nüüd lisati suurepärase hooaja lõpetuseks auhinnakappi ka Betsafe saaliliiga võit.
### Response:
Saaliliiga meistriks krooniti Viimsi FC Smsraha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inimese genoomi ehk meie rakkudes leiduva kogu DNA sekveneerimine ehk DNA järjestuse kokkupanemine algas 1990. aastal ning toona arvati, et meie geneetilise koodi müsteerium saab peagi lahenduse. Genoomi järjestuse kokku panemine oli tohutu rahvusvaheline jõupingutus, millest võtsid osa parimad erialateadlased ning selle eelarve oli tänapäeva standardite järgi hiiglaslik: 5 miljardit eurot.
Aastal 1998 alustas USA ettevõte Celera konkureerivalt omaenda inimgenoomi projektiga. Võistlemine ja poleemika nende kahe ettevõtmise omavahelisel võidujooksul on omaette intrigeeriv lugu.
14. aprillil 2003. aastal oli see päev lõpuks käes ning geneetikud ja tegelikult kogu maailm hoidis hinge kinni, kui ametlikult anti teada, et inimgenoom on sekveneeritud. Vallandusid rõõmuhõisked ning algasid peod.
Inimesed polegi 99,8% identsed
Sel ajal arvati, et meie genoom on 99,8 protsendi ulatuses identne ning valdav osa teadlastest jätkas vaid selle tillukese erinevuse, 0,2 protsendi uurimist inimgenoomis.
Eksperdid lootsid, et paljude geneetiliste haiguste ennetamine ja ravi on käeulatuses (näiteks vähiravi). Mõnevõrra hiljem selgus, et teekond selle ravini on pikem, kui Tallinna-Tartu maantee.
Uute tehnoloogiate abil on selgeks saanud, et inimesed on siiski 2–3 korda erinevamad, kui aastal 2003 teati.
Tänu sellele, et praegu suudetakse sekveneerida korraga kuni 1000 korda suuremaid "tükke" meie DNAst kui 16 aastat tagasi, võimaldab see näha palju suuremat erinevust inimeste vahel.
Need hiljuti leitud suuremad erinevused ongi seotud erinevate haiguste, toitumise, viljakuse, erinevate visuaalsete omapäradega jne. Ja siin tulebki mängu personaalmeditsiin.
Geeniinfo süljeproovi ja kliki kaugusel
Sama haigust põdevad inimesed saavad ühesugust ravi – mõnele neist mõjub see rohkem, teistele vähem.
Enamik meist on kasvanud üles maailmas, kus geenide sekveneerimine ehk DNA järjestuse teadasaamine ja lugemine ning geenidega manipuleerimine on pigem filmide "Jurassic Park" või sarja "CSI kriminalistid" teema. See on peaaegu minevik. Paljudes maailma paikades suudavad arstid juba praegu kohandada ravi vastavalt haige geneetilisele omapärale ning tema individuaalsetele vajadustele.
Varem lootusetult ravimatuid või isegi diagnoosimatuid haigusi saab nüüd ravida kasutades uusi tehnoloogiaid.
Tehnoloogia areneb ülikiirelt ning sekveneerimine on praeguseks muutunud väga odavaks.
Isikliku geneetilise info uurimine on tänapäeval sisuliselt ühe kliki kaugusel, ning selle tellimiseks pole vaja teada, mis on DNA või geenid.
Nende testidega saab rahuldada inimlikku uudishimu oma päritolu kohta. Postiga saab saata süljeproovi ning vastuseks tulev info paljastab üht-teist huvitavat inimese geograafilise põlvnemise või geneetiliste eelduste kohta.
Väga väike osake meist võib inimese kohta jutustada pika loo: nende testide aluseks on vaid 0.2% inimese DNA-st. See on iImetilluke erinevus väga paljude erinevate inimeste vahel.
Seega tundub, et me oleme tõesti pärale jõudmas personaalmeditsiini ajastusse. Inimgenoomil läks lihtsalt veidi kauem aega, et seda lubadust täita. | 16 aastat inimgenoomi üleskirjutusest: kaugel oleme personaalmeditsiinist? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inimese genoomi ehk meie rakkudes leiduva kogu DNA sekveneerimine ehk DNA järjestuse kokkupanemine algas 1990. aastal ning toona arvati, et meie geneetilise koodi müsteerium saab peagi lahenduse. Genoomi järjestuse kokku panemine oli tohutu rahvusvaheline jõupingutus, millest võtsid osa parimad erialateadlased ning selle eelarve oli tänapäeva standardite järgi hiiglaslik: 5 miljardit eurot.
Aastal 1998 alustas USA ettevõte Celera konkureerivalt omaenda inimgenoomi projektiga. Võistlemine ja poleemika nende kahe ettevõtmise omavahelisel võidujooksul on omaette intrigeeriv lugu.
14. aprillil 2003. aastal oli see päev lõpuks käes ning geneetikud ja tegelikult kogu maailm hoidis hinge kinni, kui ametlikult anti teada, et inimgenoom on sekveneeritud. Vallandusid rõõmuhõisked ning algasid peod.
Inimesed polegi 99,8% identsed
Sel ajal arvati, et meie genoom on 99,8 protsendi ulatuses identne ning valdav osa teadlastest jätkas vaid selle tillukese erinevuse, 0,2 protsendi uurimist inimgenoomis.
Eksperdid lootsid, et paljude geneetiliste haiguste ennetamine ja ravi on käeulatuses (näiteks vähiravi). Mõnevõrra hiljem selgus, et teekond selle ravini on pikem, kui Tallinna-Tartu maantee.
Uute tehnoloogiate abil on selgeks saanud, et inimesed on siiski 2–3 korda erinevamad, kui aastal 2003 teati.
Tänu sellele, et praegu suudetakse sekveneerida korraga kuni 1000 korda suuremaid "tükke" meie DNAst kui 16 aastat tagasi, võimaldab see näha palju suuremat erinevust inimeste vahel.
Need hiljuti leitud suuremad erinevused ongi seotud erinevate haiguste, toitumise, viljakuse, erinevate visuaalsete omapäradega jne. Ja siin tulebki mängu personaalmeditsiin.
Geeniinfo süljeproovi ja kliki kaugusel
Sama haigust põdevad inimesed saavad ühesugust ravi – mõnele neist mõjub see rohkem, teistele vähem.
Enamik meist on kasvanud üles maailmas, kus geenide sekveneerimine ehk DNA järjestuse teadasaamine ja lugemine ning geenidega manipuleerimine on pigem filmide "Jurassic Park" või sarja "CSI kriminalistid" teema. See on peaaegu minevik. Paljudes maailma paikades suudavad arstid juba praegu kohandada ravi vastavalt haige geneetilisele omapärale ning tema individuaalsetele vajadustele.
Varem lootusetult ravimatuid või isegi diagnoosimatuid haigusi saab nüüd ravida kasutades uusi tehnoloogiaid.
Tehnoloogia areneb ülikiirelt ning sekveneerimine on praeguseks muutunud väga odavaks.
Isikliku geneetilise info uurimine on tänapäeval sisuliselt ühe kliki kaugusel, ning selle tellimiseks pole vaja teada, mis on DNA või geenid.
Nende testidega saab rahuldada inimlikku uudishimu oma päritolu kohta. Postiga saab saata süljeproovi ning vastuseks tulev info paljastab üht-teist huvitavat inimese geograafilise põlvnemise või geneetiliste eelduste kohta.
Väga väike osake meist võib inimese kohta jutustada pika loo: nende testide aluseks on vaid 0.2% inimese DNA-st. See on iImetilluke erinevus väga paljude erinevate inimeste vahel.
Seega tundub, et me oleme tõesti pärale jõudmas personaalmeditsiini ajastusse. Inimgenoomil läks lihtsalt veidi kauem aega, et seda lubadust täita.
### Response:
16 aastat inimgenoomi üleskirjutusest: kaugel oleme personaalmeditsiinist? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EELK statistika näitab, et pärast 2012. aastat on ristimiste arv olnud igal aastal möödunust väiksem. Ka pikemas vaates on vähem inimesi ristitud, sest kui veel 2002. aastal ristiti üle 3500 inimese ja 2003. aastal ligi 3100, siis pärast seda langes ristimiste arv aastas alla 3000 ning on alates 2013. aastast jäänud alla 2000.
Siiski on selles ajavahemikus olnud ka aastaid, kus ristimiste arv on kasvanud: näiteks 2006. aastal ristiti 2520 inimest, aasta hiljem aga 2749 inimest ning üle 2700 ristitu oli ka 2008. aastal, pärast mida see arv taas langes.
Samal ajal on vähenenud ka leeritamiste arv: 2002. aastal käis leeris 2914 inimest, mullu aga 1185. Nii nagu ristimiste arv, kasvas ka leeriskäinute arv 2007. ja 2008. aastal, tehes 2009. aastal järsu hüppe 2883-ni. Seejärel tuli aga järsk langus, sest aasta hiljem käis leeris 1772 inimest.
Seejuures tuleb arvestada, et selles statistikas kajastub lisaks Eestis asuvatele kogudustele ka Välis-Eesti kogudustes ristitute ja leeritatute arv.
EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu kirjutas sel nädalal sotsiaalmeedias, et ei mäleta sellist aastat nagu tänavune, kus aprill on alanud, kuid Jaani kirikus pole sel aastal olnud ühtki ristimist.
"Ma olen veendunud, et praegu on meie koguduse liikmete lastest ristimata umbes neli tuhat – see on küll laest võetud number, aga suurusjärk peaks olema selline, kui ma vaatan, kui palju meil on liikmeid," tõdes Tammsalu.
Tartu Ülikooli religioonisotsioloogia vanemteadur Lea Altnurme ütles ERR-ile, et nende arvude tõlgendamiseks peaks arvestama kindlasti laste sündide, abiellumise ja surmade üldist statistikat.
"Kiriklikud kombetalitused – ristimine, laulatus ja kiriklik matus – on seotud isikliku elu pöördeliste sündmustega. Rituaalidega antakse neile püha dimensioon," selgitas ta.
Altnurme sõnul näitavad uurimused, et mitte kõik, kes lasevad end laulatada või lapsi ristida ning peavad kombetalitusi tähtsaks, ei pruugi samas kristlikke uskumusi uskuda, vaid lähtuvad kas pelgalt peretraditsioonidest, rituaalide ilust ja pühadusest või võtavad talitusi kui teatavat laadi kaitsemaagiat.
Siiski tõdes ta, et kristlus kaotab oma positsioone individuaalsel tasandil, samas kui ühiskondlikul tasandil soovib enamus kristluse püsimist.
"Religioossed muutused individuaalsel tasandil on päris hästi uuritud, sest enamik küsitlusi teeb seda, ent ühiskondlikul tasandil mitte nii väga. Siiski on teada, et kristluse püsimist sotsiaalkultuurilisel tasandil soovib ka suur osa neist, kes ise end kristlaseks ei pea. Neil on ootus, et kristlus kaitseks ja toetaks nende jaoks olulisi norme ja väärtusi, nagu näiteks traditsioonilisi soorolle ja peremudelit või tagaks Euroopa, sealhulgas Eesti kultuurilise järjepidevuse ja identiteedi islami kardetud mõju ees. Ka liberaalsete vaadetega inimeste seas on neid, kes soovivad kristluse püsimist oma väärtuste toeks," rääkis teadlane.
Altnurme lisas, et küsides mittekristlastelt, kes soovivad kristluse domineerimise jätkumist sotsiaalkultuurilisel tasandil, mis põhjusel nad ise seda pole, on vastused erinevad. Need inimesed on individuaalselt tasandil valinud mõne teise religioosse või vaimse maailmavaate ja sellele vastava praktika, enamasti uue vaimsuse oma. On ka sekulaarse maailmavaate pooldajaid, keda religioon mitte üheski vormis isiklikult ei huvita, kuid kes näevad kristlikus moraaliõpetuses ühiskondlikku kasu.
On salliva suhtumisega inimesi, kes arvavad, et kui teistel inimestel on religiooni vaja, siis olgu juba kristlus, sest see on harjumuspärane. Nähtust "soovin, et kristlus püsiks, kuid selle püsimise peavad tagama teised" võib nimetada asenduskristluseks. Nende teistena nähakse kirikut, kristlaskonda, riiki, kooli, massimeediat.
Seda, et inimesed lähiajal rohkem taas kristluse poole pöörduks, ei pidanud Altnurme tõenäoliseks.
"Eestis on religiooni vallas käimas paradigmade pööre. Kristlik paradigma on asendumas uue vaimsuse omaga, mille väärtused on modernsed ja õpetus põhineb modernsetel baasteooriatel. Kuna eestlase rahvuslik eneseteadvus on väga modernne, siis sobivad need omavahel hästi kokku. Uus vaimsus on kergelt omandatav. Pole mingisugust alust arvata, et see on lihtsalt moevool, mis varsti üle läheb, aga kes teab – tuleviku ennustamine on alati tänamatu töö, muutused ühiskonnas ei kulge sirgjooneliselt," sõnas ta. | Ristimiste arv luteri kirikus on aastatega tunduvalt langenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EELK statistika näitab, et pärast 2012. aastat on ristimiste arv olnud igal aastal möödunust väiksem. Ka pikemas vaates on vähem inimesi ristitud, sest kui veel 2002. aastal ristiti üle 3500 inimese ja 2003. aastal ligi 3100, siis pärast seda langes ristimiste arv aastas alla 3000 ning on alates 2013. aastast jäänud alla 2000.
Siiski on selles ajavahemikus olnud ka aastaid, kus ristimiste arv on kasvanud: näiteks 2006. aastal ristiti 2520 inimest, aasta hiljem aga 2749 inimest ning üle 2700 ristitu oli ka 2008. aastal, pärast mida see arv taas langes.
Samal ajal on vähenenud ka leeritamiste arv: 2002. aastal käis leeris 2914 inimest, mullu aga 1185. Nii nagu ristimiste arv, kasvas ka leeriskäinute arv 2007. ja 2008. aastal, tehes 2009. aastal järsu hüppe 2883-ni. Seejärel tuli aga järsk langus, sest aasta hiljem käis leeris 1772 inimest.
Seejuures tuleb arvestada, et selles statistikas kajastub lisaks Eestis asuvatele kogudustele ka Välis-Eesti kogudustes ristitute ja leeritatute arv.
EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu kirjutas sel nädalal sotsiaalmeedias, et ei mäleta sellist aastat nagu tänavune, kus aprill on alanud, kuid Jaani kirikus pole sel aastal olnud ühtki ristimist.
"Ma olen veendunud, et praegu on meie koguduse liikmete lastest ristimata umbes neli tuhat – see on küll laest võetud number, aga suurusjärk peaks olema selline, kui ma vaatan, kui palju meil on liikmeid," tõdes Tammsalu.
Tartu Ülikooli religioonisotsioloogia vanemteadur Lea Altnurme ütles ERR-ile, et nende arvude tõlgendamiseks peaks arvestama kindlasti laste sündide, abiellumise ja surmade üldist statistikat.
"Kiriklikud kombetalitused – ristimine, laulatus ja kiriklik matus – on seotud isikliku elu pöördeliste sündmustega. Rituaalidega antakse neile püha dimensioon," selgitas ta.
Altnurme sõnul näitavad uurimused, et mitte kõik, kes lasevad end laulatada või lapsi ristida ning peavad kombetalitusi tähtsaks, ei pruugi samas kristlikke uskumusi uskuda, vaid lähtuvad kas pelgalt peretraditsioonidest, rituaalide ilust ja pühadusest või võtavad talitusi kui teatavat laadi kaitsemaagiat.
Siiski tõdes ta, et kristlus kaotab oma positsioone individuaalsel tasandil, samas kui ühiskondlikul tasandil soovib enamus kristluse püsimist.
"Religioossed muutused individuaalsel tasandil on päris hästi uuritud, sest enamik küsitlusi teeb seda, ent ühiskondlikul tasandil mitte nii väga. Siiski on teada, et kristluse püsimist sotsiaalkultuurilisel tasandil soovib ka suur osa neist, kes ise end kristlaseks ei pea. Neil on ootus, et kristlus kaitseks ja toetaks nende jaoks olulisi norme ja väärtusi, nagu näiteks traditsioonilisi soorolle ja peremudelit või tagaks Euroopa, sealhulgas Eesti kultuurilise järjepidevuse ja identiteedi islami kardetud mõju ees. Ka liberaalsete vaadetega inimeste seas on neid, kes soovivad kristluse püsimist oma väärtuste toeks," rääkis teadlane.
Altnurme lisas, et küsides mittekristlastelt, kes soovivad kristluse domineerimise jätkumist sotsiaalkultuurilisel tasandil, mis põhjusel nad ise seda pole, on vastused erinevad. Need inimesed on individuaalselt tasandil valinud mõne teise religioosse või vaimse maailmavaate ja sellele vastava praktika, enamasti uue vaimsuse oma. On ka sekulaarse maailmavaate pooldajaid, keda religioon mitte üheski vormis isiklikult ei huvita, kuid kes näevad kristlikus moraaliõpetuses ühiskondlikku kasu.
On salliva suhtumisega inimesi, kes arvavad, et kui teistel inimestel on religiooni vaja, siis olgu juba kristlus, sest see on harjumuspärane. Nähtust "soovin, et kristlus püsiks, kuid selle püsimise peavad tagama teised" võib nimetada asenduskristluseks. Nende teistena nähakse kirikut, kristlaskonda, riiki, kooli, massimeediat.
Seda, et inimesed lähiajal rohkem taas kristluse poole pöörduks, ei pidanud Altnurme tõenäoliseks.
"Eestis on religiooni vallas käimas paradigmade pööre. Kristlik paradigma on asendumas uue vaimsuse omaga, mille väärtused on modernsed ja õpetus põhineb modernsetel baasteooriatel. Kuna eestlase rahvuslik eneseteadvus on väga modernne, siis sobivad need omavahel hästi kokku. Uus vaimsus on kergelt omandatav. Pole mingisugust alust arvata, et see on lihtsalt moevool, mis varsti üle läheb, aga kes teab – tuleviku ennustamine on alati tänamatu töö, muutused ühiskonnas ei kulge sirgjooneliselt," sõnas ta.
### Response:
Ristimiste arv luteri kirikus on aastatega tunduvalt langenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kindlasti on eesmärk teenida edetabelipunkte juurde ka World Rankigusse, mis annab veelgi lisakohti tiitlivõistlusteks," kommenteeris treener Rene Mandri.
"Siim tegi korraliku sõidu, eriti arvestades, et mees oli tehniliste viperluste tõttu sunnitud ratast vahetama kahel korral ja sinna omajagu jõudu raiskama. Samas oli rattavahetuse aeg juba näha, et mehel jaksu on, sest samal ajal nõrgemad jäid grupist juba maha. Järgmine rahvuste karikas sõidetakse Prantsusmaal neljandal mail."
Mandri kiitis ka 59. kohal lõpetanud Markus Pajurit. "Esimest aastast U-23 vanuseklassis ja sedasi kõige raskem sõit vastu pidada on hea samm veelgi kõrgemate tulemuste suunas," ütles treener.
Ülejäänud eestlased (Kristjan Johanson, Arthur Kooser, Kristo Prangel ja Karl Patrick Lauk) jätsid sõidu pooleli.
Esikoha teenis taanlane Andreas Stokbo, kellele järgnesid grupifinišis belglane Cedric Beullens (Cycling Vlaanderen) ja britt Jake Stewart. | Kiskoneni 15. koht avas Eesti punktiarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kindlasti on eesmärk teenida edetabelipunkte juurde ka World Rankigusse, mis annab veelgi lisakohti tiitlivõistlusteks," kommenteeris treener Rene Mandri.
"Siim tegi korraliku sõidu, eriti arvestades, et mees oli tehniliste viperluste tõttu sunnitud ratast vahetama kahel korral ja sinna omajagu jõudu raiskama. Samas oli rattavahetuse aeg juba näha, et mehel jaksu on, sest samal ajal nõrgemad jäid grupist juba maha. Järgmine rahvuste karikas sõidetakse Prantsusmaal neljandal mail."
Mandri kiitis ka 59. kohal lõpetanud Markus Pajurit. "Esimest aastast U-23 vanuseklassis ja sedasi kõige raskem sõit vastu pidada on hea samm veelgi kõrgemate tulemuste suunas," ütles treener.
Ülejäänud eestlased (Kristjan Johanson, Arthur Kooser, Kristo Prangel ja Karl Patrick Lauk) jätsid sõidu pooleli.
Esikoha teenis taanlane Andreas Stokbo, kellele järgnesid grupifinišis belglane Cedric Beullens (Cycling Vlaanderen) ja britt Jake Stewart.
### Response:
Kiskoneni 15. koht avas Eesti punktiarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Milorad Dodik, üks kolmest mitmerahvuselise Bosnia kaaspresidendist, ütles 1992.-1995. aastal kestnud sõjas toime pandud sõjakuritegusid käsitlenud arutelul, et Srebrenica massimõrv oli "miski, mida ei eksisteeri". "Bosnia (moslemitel) polnud müüti, seega otsustasid nad ehitada ühe Srebrenica ümber."
Avaldus käib vastu kahe rahvusvahelise kohtu otsustele, et Srebrenicas pandi toime genotsiid. Seda massimõrva peetakse üheks veriseimaks tapatalguks Teise maailmasõja järgses Euroopas.
Pärast seda, kui bosnia serblaste üksused olid sõja käigus 1995. aastal Srebrenica linna hõivanud, tapeti mõne päeva jooksul üle 8000 moslemist meest ja last ning nende surnukehad visati mitmesse massihauda.
Dodik on Srebrenica massimõrva korduvalt pisendanud koos teiste bosnia serblastest poliitikute ning kõrvalasuva Serbia võimudega, kes eitavad genotsiidi toimumist. Bosnia serblased on teatanud ka erikomisjoni loomisest, mille ülesanne on välja selgitada "tõde" Srebrenicas toimunu kohta.
Rohkem kui kaks aastakümmet pärast Balkani sõda, milles sai surma umbes 100 000 inimest, on Bosnia teravalt lõhenenud kolme peamise kogukonna, bosnialaste, serblaste ja horvaatide vahel.
2017. aastal kehtestas USA Dodikule sanktsioonid seoses tema jõupingutustega õõnestada Bosnia terviklikkust.
Bosnia ja Hertsegoviina vannutas novembris ametisse kolm presidenti.
Kolm presidenti hakkavad olema kordamööda ametis iga kaheksa kuu tagant. Süsteem sätestati keerulises rahuleppes, millega lõpetati 1990. aastal väldanud Bosnia sõda ning jagati võim riigi kolme peamise etnilise grupi ehk bosnia islamiusuliste, serblaste ja horvaatide vahel.
Esimesena astus valitsuse etteotsa serblane Dodik. Temaga koos vannutati ametisse bosnia moslemite president Šefik Džaferović ja horvaatlaste president Željko Komšić. | Bosnia serblaste juht peab Srebrenica massimõrva müüdiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Milorad Dodik, üks kolmest mitmerahvuselise Bosnia kaaspresidendist, ütles 1992.-1995. aastal kestnud sõjas toime pandud sõjakuritegusid käsitlenud arutelul, et Srebrenica massimõrv oli "miski, mida ei eksisteeri". "Bosnia (moslemitel) polnud müüti, seega otsustasid nad ehitada ühe Srebrenica ümber."
Avaldus käib vastu kahe rahvusvahelise kohtu otsustele, et Srebrenicas pandi toime genotsiid. Seda massimõrva peetakse üheks veriseimaks tapatalguks Teise maailmasõja järgses Euroopas.
Pärast seda, kui bosnia serblaste üksused olid sõja käigus 1995. aastal Srebrenica linna hõivanud, tapeti mõne päeva jooksul üle 8000 moslemist meest ja last ning nende surnukehad visati mitmesse massihauda.
Dodik on Srebrenica massimõrva korduvalt pisendanud koos teiste bosnia serblastest poliitikute ning kõrvalasuva Serbia võimudega, kes eitavad genotsiidi toimumist. Bosnia serblased on teatanud ka erikomisjoni loomisest, mille ülesanne on välja selgitada "tõde" Srebrenicas toimunu kohta.
Rohkem kui kaks aastakümmet pärast Balkani sõda, milles sai surma umbes 100 000 inimest, on Bosnia teravalt lõhenenud kolme peamise kogukonna, bosnialaste, serblaste ja horvaatide vahel.
2017. aastal kehtestas USA Dodikule sanktsioonid seoses tema jõupingutustega õõnestada Bosnia terviklikkust.
Bosnia ja Hertsegoviina vannutas novembris ametisse kolm presidenti.
Kolm presidenti hakkavad olema kordamööda ametis iga kaheksa kuu tagant. Süsteem sätestati keerulises rahuleppes, millega lõpetati 1990. aastal väldanud Bosnia sõda ning jagati võim riigi kolme peamise etnilise grupi ehk bosnia islamiusuliste, serblaste ja horvaatide vahel.
Esimesena astus valitsuse etteotsa serblane Dodik. Temaga koos vannutati ametisse bosnia moslemite president Šefik Džaferović ja horvaatlaste president Željko Komšić.
### Response:
Bosnia serblaste juht peab Srebrenica massimõrva müüdiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otseblogi: USA presidendivalimised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otseblogi: USA presidendivalimised | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpool juhtis kohtumist avapoolaja järel Diogo Jota löödud väravatest 2:0. Teisel poolajal tegi Jota kübaratriki ning võrku sahistasid veel Mohamed Salah ja Sadio Mane. D-alagrupis hoiab Liverpool üheksa punktiga liidripositsiooni. Teisel kohal on Ajax (4 punkti), kes sai teisipäeval jagu Midtjyllandist tulemusega 2:1. Atalanta (4) langes kolmandale positsioonile.
Madridi Real asus koduväljakul kohtumist juhtima, kui võrku sahistasid kaheksaminutilise vahega Karim Benzema ja Sergio Ramos. 35. minutil lõi ühe värava tagasi Lautaro Martinez ning 68. viigistas seisu Ivan Perisic. 80. minutil tõi Madridi Realile võidu aga Rodrygo täpne tabamus.
Madridi Real kerkis B-alagrupis nelja punktiga kolmandale kohale, Inter on kahega viimasel ehk neljandal positsioonil. Alagruppi juhivad Monchengladbachi Borussia (5 punkti) ja Donetski Shakhtar (4).
Teised tulemused: Moskva Lokomotiv – Madridi Atletico 1:1, Donetski Shakhtar – Monchengladbachi Borussia 0:6; Atalanta – Liverpool 0:5, FC Porto – Marseille 3:0, Manchester City – Olympiacose Piraeus 3:0, Midtjylland – Ajax 1:2, Madridi Real – Inter 3:2, Salzburg – Müncheni Bayern 2:6. | Liverpooli ründaja tegi kübaratriki, Madridi Real sai Interist jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpool juhtis kohtumist avapoolaja järel Diogo Jota löödud väravatest 2:0. Teisel poolajal tegi Jota kübaratriki ning võrku sahistasid veel Mohamed Salah ja Sadio Mane. D-alagrupis hoiab Liverpool üheksa punktiga liidripositsiooni. Teisel kohal on Ajax (4 punkti), kes sai teisipäeval jagu Midtjyllandist tulemusega 2:1. Atalanta (4) langes kolmandale positsioonile.
Madridi Real asus koduväljakul kohtumist juhtima, kui võrku sahistasid kaheksaminutilise vahega Karim Benzema ja Sergio Ramos. 35. minutil lõi ühe värava tagasi Lautaro Martinez ning 68. viigistas seisu Ivan Perisic. 80. minutil tõi Madridi Realile võidu aga Rodrygo täpne tabamus.
Madridi Real kerkis B-alagrupis nelja punktiga kolmandale kohale, Inter on kahega viimasel ehk neljandal positsioonil. Alagruppi juhivad Monchengladbachi Borussia (5 punkti) ja Donetski Shakhtar (4).
Teised tulemused: Moskva Lokomotiv – Madridi Atletico 1:1, Donetski Shakhtar – Monchengladbachi Borussia 0:6; Atalanta – Liverpool 0:5, FC Porto – Marseille 3:0, Manchester City – Olympiacose Piraeus 3:0, Midtjylland – Ajax 1:2, Madridi Real – Inter 3:2, Salzburg – Müncheni Bayern 2:6.
### Response:
Liverpooli ründaja tegi kübaratriki, Madridi Real sai Interist jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kaalusime seda võimalust, et saata koondise peatreener Jaanus Teppan esimesel võimalusel Olosele. Nüüd läheb ta nii kiiresti kui võimalik, see juhtub lähipäevadel," sõnas Eesti suusaliidu peasekretär Tõnu Seil Delfile ja Eesti Päevalehele.
Pärast seda, kui tuli avalikuks, et Rehemaa oli Mati Alaveri vahendusel hankinud Soome suusaliidust ametliku kutse Olose laagrisse pääsemiseks, otsustas Martin Himma Soome sõidust loobuda. Seil loodab, et Himma mõtleb nüüd ümber ja sõidab ikkagi 4.-25. novembrini peetavasse laagrisse.
"See on sportlase ja treeneri otsus, kuid temaga (Himma) on suheldud ja ma loodan, et ta kaalub ka seda võimalust, et laagrisse minna," ütles suusajuht.
"Täna oli meil koosolek sportlaste esindajatega ja nende personaaltreeneritega klubidest. Päeval teavitasime osasid sportlasi ka otse, et teeme kõik selleks, et laager ära ei jääks."
Rehemaa kriitikat alaliidu aadressil ei tahtnud Seil kommenteerida. "Seda ma ei kommenteeriks üldse," lausus ta. | Eesti suusaliit saadab peatreener Jaanus Teppani Olosele Rehemaad asendama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kaalusime seda võimalust, et saata koondise peatreener Jaanus Teppan esimesel võimalusel Olosele. Nüüd läheb ta nii kiiresti kui võimalik, see juhtub lähipäevadel," sõnas Eesti suusaliidu peasekretär Tõnu Seil Delfile ja Eesti Päevalehele.
Pärast seda, kui tuli avalikuks, et Rehemaa oli Mati Alaveri vahendusel hankinud Soome suusaliidust ametliku kutse Olose laagrisse pääsemiseks, otsustas Martin Himma Soome sõidust loobuda. Seil loodab, et Himma mõtleb nüüd ümber ja sõidab ikkagi 4.-25. novembrini peetavasse laagrisse.
"See on sportlase ja treeneri otsus, kuid temaga (Himma) on suheldud ja ma loodan, et ta kaalub ka seda võimalust, et laagrisse minna," ütles suusajuht.
"Täna oli meil koosolek sportlaste esindajatega ja nende personaaltreeneritega klubidest. Päeval teavitasime osasid sportlasi ka otse, et teeme kõik selleks, et laager ära ei jääks."
Rehemaa kriitikat alaliidu aadressil ei tahtnud Seil kommenteerida. "Seda ma ei kommenteeriks üldse," lausus ta.
### Response:
Eesti suusaliit saadab peatreener Jaanus Teppani Olosele Rehemaad asendama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi amatöörmeeskonna võitmine ei ole just kõige suurema tähtsusega, siis annab see Schalkele natuke positiivsema noodi pettumustvalmistava aasta lõppu. Meeskond jäi esmalt küll kaotusseisu, kuid seejärel olid resultatiivsed Vedad Ibisevic, Alessandro Schoepf (kahel korral) ja Benito Raman.
Viimati võitis Schalke meeskond veebruaris, kui kodus alistati Berliini Hertha tulemusega 3:2. | Schalke lõpetas karikavõistlustel meeskonna 22-mängulise võitudeta seeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi amatöörmeeskonna võitmine ei ole just kõige suurema tähtsusega, siis annab see Schalkele natuke positiivsema noodi pettumustvalmistava aasta lõppu. Meeskond jäi esmalt küll kaotusseisu, kuid seejärel olid resultatiivsed Vedad Ibisevic, Alessandro Schoepf (kahel korral) ja Benito Raman.
Viimati võitis Schalke meeskond veebruaris, kui kodus alistati Berliini Hertha tulemusega 3:2.
### Response:
Schalke lõpetas karikavõistlustel meeskonna 22-mängulise võitudeta seeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtunike vaatleja Uno Tutk on Ukrainas, kus Donetski Šahtar mängib Meistrite liiga alagrupiturniiril teisipäeva õhtul Kiievis kell 19.55 Mönchengladbachi Borussiaga (Saksamaa). Mängu kohtunikuks on Serdar Gözübüyük (Holland), keda abistavad Joost van Zuilen ja Johan Balder. Neljas kohtunik on Allard Lindhout. Videokohtunikeks on Pol van Boekel ja Dennis Higler, kirjutab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehekülg.
Kolmapäeval kohtuvad naiste Meistrite liigas Välerenga FB (Norra) - KI Klaksvik (Fääri saared). Mängu delegaadiks on Kadri Jägel. Raili Ellermaa on delegaat sama võistlussarja kohtumises Apollon Ladies FC (Küpros) - Swansea City Ladies FC (Wales).
Oleg Harlamov on delegaat neljapäeval Euroopa liiga alagrupiturniiri kohtumisel, kus on vastamisi Royal Antwerp FC (Belgia) - LASK (Austria). | Eesti kohtunikud on eurosarjades ametis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtunike vaatleja Uno Tutk on Ukrainas, kus Donetski Šahtar mängib Meistrite liiga alagrupiturniiril teisipäeva õhtul Kiievis kell 19.55 Mönchengladbachi Borussiaga (Saksamaa). Mängu kohtunikuks on Serdar Gözübüyük (Holland), keda abistavad Joost van Zuilen ja Johan Balder. Neljas kohtunik on Allard Lindhout. Videokohtunikeks on Pol van Boekel ja Dennis Higler, kirjutab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehekülg.
Kolmapäeval kohtuvad naiste Meistrite liigas Välerenga FB (Norra) - KI Klaksvik (Fääri saared). Mängu delegaadiks on Kadri Jägel. Raili Ellermaa on delegaat sama võistlussarja kohtumises Apollon Ladies FC (Küpros) - Swansea City Ladies FC (Wales).
Oleg Harlamov on delegaat neljapäeval Euroopa liiga alagrupiturniiri kohtumisel, kus on vastamisi Royal Antwerp FC (Belgia) - LASK (Austria).
### Response:
Eesti kohtunikud on eurosarjades ametis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Temposõit oli kergelt lainetaval trassil, kuid viimasel 1,8 kilomeetril tuli ronida 267 meetri kõrgusele merepinnast, järsu Mirador de Ezaro tõusu otsa. Roglic (46.39) edestas finišis ameeriklast Will Bartat (CCC Team) vaid ühe sekundiga. Kümne sekundi kaugusele jäi Portugali rattur Nelson Oliveira (Movistar Team). Liidrisärgis startinud Richard Carapaz kaotas sloveenile 49 sekundiga ning pälvis seitsmenda koha. Räime tiimi liider, kes võistleb üldkokkuvõttes pjedestaalikoha eest, lõpetas temposõiduetapi 13. kohal, kaotades võitjale ühe minuti ja 17 sekundiga.
141. koha saanud Laas kaotas võitjale kaheksa minuti ja 30 sekundiga ning 145. positsioonil lõpetanud Räim kaheksa minutit ja 53 sekundit.
Etapa 13 - Stage 13 | #LaVuelta20
???????? Vive el último kilómetro de la contrarreloj ganadora de @rogla gracias a @CarrefourES
???????? Live the last km. of Primož Roglič's TT victory thanks to @CarrefourES #CarrefourConLaVuelta pic.twitter.com/UFGqmXJzAc
— La Vuelta (@lavuelta) November 3, 2020
Kokkuvõttes edestab Roglic nüüd Carapazi 39 sekundiga. Kolmandal positsioonil jätkab Suurbritannia rattur Hugh Carthy (EF Pro Cycling; +0.47) ja neljandal Martin (+1.42). Räim jätkab 148. (+3:38.25) ja Laas 150. (+3:41.40) kohal.
14. etapil ootab rattureid ees 204,7 kilomeetrit Lugo linnast Ourensesse. Võistlustrassile jääb kolm kolmanda kategooriaga tõusu. Velotuur lõpeb pühapäeval. | Roglic pälvis Vueltal neljanda etapivõidu ja kerkis liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Temposõit oli kergelt lainetaval trassil, kuid viimasel 1,8 kilomeetril tuli ronida 267 meetri kõrgusele merepinnast, järsu Mirador de Ezaro tõusu otsa. Roglic (46.39) edestas finišis ameeriklast Will Bartat (CCC Team) vaid ühe sekundiga. Kümne sekundi kaugusele jäi Portugali rattur Nelson Oliveira (Movistar Team). Liidrisärgis startinud Richard Carapaz kaotas sloveenile 49 sekundiga ning pälvis seitsmenda koha. Räime tiimi liider, kes võistleb üldkokkuvõttes pjedestaalikoha eest, lõpetas temposõiduetapi 13. kohal, kaotades võitjale ühe minuti ja 17 sekundiga.
141. koha saanud Laas kaotas võitjale kaheksa minuti ja 30 sekundiga ning 145. positsioonil lõpetanud Räim kaheksa minutit ja 53 sekundit.
Etapa 13 - Stage 13 | #LaVuelta20
???????? Vive el último kilómetro de la contrarreloj ganadora de @rogla gracias a @CarrefourES
???????? Live the last km. of Primož Roglič's TT victory thanks to @CarrefourES #CarrefourConLaVuelta pic.twitter.com/UFGqmXJzAc
— La Vuelta (@lavuelta) November 3, 2020
Kokkuvõttes edestab Roglic nüüd Carapazi 39 sekundiga. Kolmandal positsioonil jätkab Suurbritannia rattur Hugh Carthy (EF Pro Cycling; +0.47) ja neljandal Martin (+1.42). Räim jätkab 148. (+3:38.25) ja Laas 150. (+3:41.40) kohal.
14. etapil ootab rattureid ees 204,7 kilomeetrit Lugo linnast Ourensesse. Võistlustrassile jääb kolm kolmanda kategooriaga tõusu. Velotuur lõpeb pühapäeval.
### Response:
Roglic pälvis Vueltal neljanda etapivõidu ja kerkis liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soomes Olose poole sõitev Rehemaa sõnas teisipäeva õhtul, et seda asja ta nii ei jäta. "Minu jaoks on need süüdistused täiesti absurdsed," ütles Rehemaa Õhtulehele.
"Ma ei saa neist aru. Tänu sellele kinnitan, et alates homsest palkan ma ühe Eesti tippadvokaadi, kes hakkab mind esindama ja selle kaasusega aitama. See kõik on minu jaoks absurdsus," lisas Rehemaa.
Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus algatas distsiplinaarmenetluse Aivar Rehemaa suhtes toetudes Eesti Suusaliidu poolt esitatud tõenditele ja meedias avaldatud infole, mille kohaselt tegi Aivar Rehemaa koostööd Mati Alaveriga, et hankida Soome suusaliidust Eesti sportlastele kutse lumelaagrisse Põhja-Soomes. Kuivõrd Alaver kannab dopingule kallutamise eest karistust ja FIS-i poolt temale määratud spordis tegutsemise keeld kestab kuni 2023. aasta augustini, eksis Rehemaa WADA dopingukoodeksi reeglite vastu.
Keelatud seotuse puhul võib karistuseks olla kuni kaheaastane tegutsemiskeeld. Rehemaal on nüüd võimalus anda Eesti Antidopingule selgitusi kuni eeoleva reedeni. Lõpliku karistuse või mittekaristamise otsustab EOK distsiplinaarkomisjon. Eesti Suusaliidu pädevusse jäävad võimalikud karistused sportlastele. | Rehemaa: palkan endale ühe Eesti tippadvokaadi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soomes Olose poole sõitev Rehemaa sõnas teisipäeva õhtul, et seda asja ta nii ei jäta. "Minu jaoks on need süüdistused täiesti absurdsed," ütles Rehemaa Õhtulehele.
"Ma ei saa neist aru. Tänu sellele kinnitan, et alates homsest palkan ma ühe Eesti tippadvokaadi, kes hakkab mind esindama ja selle kaasusega aitama. See kõik on minu jaoks absurdsus," lisas Rehemaa.
Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus algatas distsiplinaarmenetluse Aivar Rehemaa suhtes toetudes Eesti Suusaliidu poolt esitatud tõenditele ja meedias avaldatud infole, mille kohaselt tegi Aivar Rehemaa koostööd Mati Alaveriga, et hankida Soome suusaliidust Eesti sportlastele kutse lumelaagrisse Põhja-Soomes. Kuivõrd Alaver kannab dopingule kallutamise eest karistust ja FIS-i poolt temale määratud spordis tegutsemise keeld kestab kuni 2023. aasta augustini, eksis Rehemaa WADA dopingukoodeksi reeglite vastu.
Keelatud seotuse puhul võib karistuseks olla kuni kaheaastane tegutsemiskeeld. Rehemaal on nüüd võimalus anda Eesti Antidopingule selgitusi kuni eeoleva reedeni. Lõpliku karistuse või mittekaristamise otsustab EOK distsiplinaarkomisjon. Eesti Suusaliidu pädevusse jäävad võimalikud karistused sportlastele.
### Response:
Rehemaa: palkan endale ühe Eesti tippadvokaadi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaal õnnestus kevadel rangete liikumispiirangutega koroonaviiruse levikut aeglustada, kuid sügisel pole prantslased nõus taas hakkama piiranguid järgima, vahendas Reuters.
Valitsuse pressiesindaja Gabriel Attali sõnul on piiranguid järgivate inimeste jaoks talumatu näha, et osa inimestest liigub vabalt ringi ja ei pea piiranguid miskiks. "Me peame astuma kõik sammud, et peatada epideemia levik," ütles Attal.
Lõplikku otsust komandanditunni kehtestamiseks pole veel tehtud, teatas peaministri pressibüroo. Seda võimalust arutatakse kolmapäeval, kui kohtuvad peaminister Jean Castex, president Emmanuel Macron ja valitsuskabineti ministrid.
Prantsuse politsei on vaatamata piirangutele avastanud salaja peetavaid pidusid ja reive.
Pariisis on koroonaviiruse levikuga suured probleemid. Terviseminister Olivier Verani sõnul nakatub iga 30 sekundi järel üks pariislane ning iga veerand tunni järel viiakse üks Pariisi elanik COVID-19 tõttu haiglasse.
Praegu on Macroni käsul suletud Prantsusmaal baarid ja restoranid, keelatud on erapeod ning põhjuseta pole lubatud kodust lahkuda. Koolid on samas avatus.
Prantsusmaa teatas esmaspäeval 52 518 uuest nakatunust. | Pariisis kaalutakse komandanditunni kehtestamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaal õnnestus kevadel rangete liikumispiirangutega koroonaviiruse levikut aeglustada, kuid sügisel pole prantslased nõus taas hakkama piiranguid järgima, vahendas Reuters.
Valitsuse pressiesindaja Gabriel Attali sõnul on piiranguid järgivate inimeste jaoks talumatu näha, et osa inimestest liigub vabalt ringi ja ei pea piiranguid miskiks. "Me peame astuma kõik sammud, et peatada epideemia levik," ütles Attal.
Lõplikku otsust komandanditunni kehtestamiseks pole veel tehtud, teatas peaministri pressibüroo. Seda võimalust arutatakse kolmapäeval, kui kohtuvad peaminister Jean Castex, president Emmanuel Macron ja valitsuskabineti ministrid.
Prantsuse politsei on vaatamata piirangutele avastanud salaja peetavaid pidusid ja reive.
Pariisis on koroonaviiruse levikuga suured probleemid. Terviseminister Olivier Verani sõnul nakatub iga 30 sekundi järel üks pariislane ning iga veerand tunni järel viiakse üks Pariisi elanik COVID-19 tõttu haiglasse.
Praegu on Macroni käsul suletud Prantsusmaal baarid ja restoranid, keelatud on erapeod ning põhjuseta pole lubatud kodust lahkuda. Koolid on samas avatus.
Prantsusmaa teatas esmaspäeval 52 518 uuest nakatunust.
### Response:
Pariisis kaalutakse komandanditunni kehtestamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsioonis kolmandat ringiaega näidanud Kutsar tabas stardipuu kukkumise väga hästi ära, kuid kahe esimese kurvi järel kaotas ta mõned kohad ja langes esiviisikust välja. Sõitu asus samal ajal juhtima itaallane Davide De Bortoli (Honda), kelle järel oli teisel kohal oli Kutsari suurim konkurent sarja üldvõidule Kim Savaste (Soome, KTM). Esimeste ringidega suutis Kutsar mõned möödasõidud teha ning ta tõusis viiendale kohale. Sõidu keskel tõusis De Bortoli kukkumise järel liidriks Savaste. Viimastel ringidel kukkusid nii De Bortoli kui ka norralane Cornelius Doendel (Honda) ja see aitas Kutsari lõpuks kolmandale kohale. Esikoha teenis Savaste, teine oli lätlane Toms Macuks (KTM). Kutsari edu Savaste ees sulas pärast seda sõitu seitsmele punktile.
Teises sõidus tegi Kutsar parema stardi ja avaringi lõpuks oli ta kolmandal kohal. Sõitu juhtima asunud prantslane Clochet (Kawasaki) ja teisel kohal olnud Macuks võtsid kahekesi kohe sellise hoo üles, et järgnevatel sõitsid nad eest ära. Kutsar sõitis kindlalt kogu sõidu ja kaitses sõidu lõpus ära Toendeli rünnakud ning võttis väärtusliku kolmanda koha. Clochet võitis sõidu Macuksi ees, Kim Savaste oli viies.
Etapi kokkuvõttes teenis Kutsar 40 punktiga kolmanda koha. Etapivõidu sai 44 punktiga Macuks ja teine oli 41 punktiga Savaste. Sarja kokkuvõttes vähenes Kutsari edu Savaste ees 11 punktile. Kolmandal kohal olev Macuks kaotab Kutsarile 29 punktiga.
EMX 2T klassi avasõidus ei suutnud Martin Michelis head starti teha ja esimesele ringile läks ta TOP 20 piiril. Sealt tõusis ta kiiresti mõne ringiga 15. kohale, kuid siis läks juba möödumine raskemaks ja ta kaotas konkurentide seljataga pidevalt aega kuigi kiirust olnuks enamaks. 13. kohal olles konkurendist möödumisvõimalust otsides tegi Michelis hoopis ise sõiduvea ning see ei lubanud rohkem kohti parandana. Michelis lõpetaski sõidu 13. positsioonil. Esikoha teenis sõitu algusest kuni lõpuni juhtinud Nicholas Lapucci (Itaalia, Fantic), teise koha sai sarja liider Brad Anderson (Suurbritannia, KTM) ja kolmanda koha Federico Tuani (Itaalia, Husqvarna).
Teise sõidu stardis jäi Michelis viimaste sekka, kuid tänu stardis toimunud kukkumisele ja heale avaringile tõusis ta kiirelt 14. kohale. Kogu sõit õnnestus Michelisil väga hästi ja ta suutis pidevalt kohta parandada ning lõpuks tõusis ta üheksandaks, mis on tema selle aasta parim tulemus. Sõidu võitis taas Lapucci, teine oli Anderson ja kolmas Manuel Iacopi (Itaalia, Yamaha).
Etapi kokkuvõttes tuli Michelis 20 punktiga 10. kohale. Etapivõidu teenis 50 punktiga Lapucci, teine oli 44 punktiga Anderson ja kolmas 38 punktiga Tuani. Enne viimast etappi kindlustas tiitlivõidu Anderson (191 punkti), teisel kohal on 135 punktiga Tuani ja kolmandal kohal 124 punktiga Loris Freidig (Šveits, Yamaha). Michelis on 82 punktiga kümnes.
Viimane etapp sõidetakse samal rajal laupäeval. | Kutsar tuli EM-i eelviimasel etapil pjedestaalile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsioonis kolmandat ringiaega näidanud Kutsar tabas stardipuu kukkumise väga hästi ära, kuid kahe esimese kurvi järel kaotas ta mõned kohad ja langes esiviisikust välja. Sõitu asus samal ajal juhtima itaallane Davide De Bortoli (Honda), kelle järel oli teisel kohal oli Kutsari suurim konkurent sarja üldvõidule Kim Savaste (Soome, KTM). Esimeste ringidega suutis Kutsar mõned möödasõidud teha ning ta tõusis viiendale kohale. Sõidu keskel tõusis De Bortoli kukkumise järel liidriks Savaste. Viimastel ringidel kukkusid nii De Bortoli kui ka norralane Cornelius Doendel (Honda) ja see aitas Kutsari lõpuks kolmandale kohale. Esikoha teenis Savaste, teine oli lätlane Toms Macuks (KTM). Kutsari edu Savaste ees sulas pärast seda sõitu seitsmele punktile.
Teises sõidus tegi Kutsar parema stardi ja avaringi lõpuks oli ta kolmandal kohal. Sõitu juhtima asunud prantslane Clochet (Kawasaki) ja teisel kohal olnud Macuks võtsid kahekesi kohe sellise hoo üles, et järgnevatel sõitsid nad eest ära. Kutsar sõitis kindlalt kogu sõidu ja kaitses sõidu lõpus ära Toendeli rünnakud ning võttis väärtusliku kolmanda koha. Clochet võitis sõidu Macuksi ees, Kim Savaste oli viies.
Etapi kokkuvõttes teenis Kutsar 40 punktiga kolmanda koha. Etapivõidu sai 44 punktiga Macuks ja teine oli 41 punktiga Savaste. Sarja kokkuvõttes vähenes Kutsari edu Savaste ees 11 punktile. Kolmandal kohal olev Macuks kaotab Kutsarile 29 punktiga.
EMX 2T klassi avasõidus ei suutnud Martin Michelis head starti teha ja esimesele ringile läks ta TOP 20 piiril. Sealt tõusis ta kiiresti mõne ringiga 15. kohale, kuid siis läks juba möödumine raskemaks ja ta kaotas konkurentide seljataga pidevalt aega kuigi kiirust olnuks enamaks. 13. kohal olles konkurendist möödumisvõimalust otsides tegi Michelis hoopis ise sõiduvea ning see ei lubanud rohkem kohti parandana. Michelis lõpetaski sõidu 13. positsioonil. Esikoha teenis sõitu algusest kuni lõpuni juhtinud Nicholas Lapucci (Itaalia, Fantic), teise koha sai sarja liider Brad Anderson (Suurbritannia, KTM) ja kolmanda koha Federico Tuani (Itaalia, Husqvarna).
Teise sõidu stardis jäi Michelis viimaste sekka, kuid tänu stardis toimunud kukkumisele ja heale avaringile tõusis ta kiirelt 14. kohale. Kogu sõit õnnestus Michelisil väga hästi ja ta suutis pidevalt kohta parandada ning lõpuks tõusis ta üheksandaks, mis on tema selle aasta parim tulemus. Sõidu võitis taas Lapucci, teine oli Anderson ja kolmas Manuel Iacopi (Itaalia, Yamaha).
Etapi kokkuvõttes tuli Michelis 20 punktiga 10. kohale. Etapivõidu teenis 50 punktiga Lapucci, teine oli 44 punktiga Anderson ja kolmas 38 punktiga Tuani. Enne viimast etappi kindlustas tiitlivõidu Anderson (191 punkti), teisel kohal on 135 punktiga Tuani ja kolmandal kohal 124 punktiga Loris Freidig (Šveits, Yamaha). Michelis on 82 punktiga kümnes.
Viimane etapp sõidetakse samal rajal laupäeval.
### Response:
Kutsar tuli EM-i eelviimasel etapil pjedestaalile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ka finaaletapil kolmanda koha pälvinud Trey kogus hooaja jooksul 168 punkti. Esikoha pälvis 205 silma kirja saanud ameeriklane Samuel Brehm ning teise koha sai mehhiklane Gustavo Pedroza, kellel oli eestlasest vaid kolm punkti enam.
Jarno Trey Autor/allikas: Erakogu | Eesti jalgrattur tuli California karikasarjas kolmandale kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ka finaaletapil kolmanda koha pälvinud Trey kogus hooaja jooksul 168 punkti. Esikoha pälvis 205 silma kirja saanud ameeriklane Samuel Brehm ning teise koha sai mehhiklane Gustavo Pedroza, kellel oli eestlasest vaid kolm punkti enam.
Jarno Trey Autor/allikas: Erakogu
### Response:
Eesti jalgrattur tuli California karikasarjas kolmandale kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Energia teatas, et nende hinnangul on Leedu otsus õige samm ausama turukorralduse suunas Baltikumis, kuhu siiani on ebavõrdsel alusel sisenenud kolmandate riikide elekter, mille tootmisel pole tasutud tasutud keskkonnatasusid, mis Euroopa Liidus kehtivad.
"Selline olukord on seadnud Euroopa Liidu elektritootjad ebavõrdsesse turupositsiooni ning takistab investeeringuid uutesse taastuvenergial põhinevatesse tootmisvõimsustesse," märgiti teates.
Eesti Energia märkis oma teates, et kuigi see väga oluline sündmus Balti elektriturul oli pikalt ette teada, siis paraku pole Balti riigid suutnud siiamaani kokku leppida muudatuse järgses turukorralduses, sest selleks puudub kolme riigi vahel vajalik üksmeel.
Vene-Läti piiril on maksimaalne ülekandevõimsus 320 MW, mis on Valgevene-Leedu vahelisest ülekandevõimsusest üle nelja korra väiksem. Eesti Energia hinnangul tuleb nüüd turukorralduse eest vastutajatel jälgida, et tegelik elektrikaubanduse maht ei ületaks Vene-Läti vahelise maksimaalse ülekandevõimsuse mahtu. Vastasel korral tuleb Eesti elektrisüsteemi halduril Eleringil taotleda NordPooli elektribörsilt Eesti-Vene piiri avamist elektrikaubanduseks.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et Eesti jaoks on oluline lisaks elektrikaubanduse lõpetamisele Venemaaga ka võrgutasu kehtestamine kolmandatest riikidest pärit elektrile 2021. aasta kevadel, et vähendada ebavõrdset konkurentsisituatsiooni.
Teisipäeval teavitas Leedu elektrisüsteemihaldur Litgrid elektribörsi NordPool vahendusel, et on lõpetanud elektri ülekandevõimsuse eraldamise piiriüleseks elektrikaubanduseks Valgevene piiril.
Kaubandus Läti-Vene piiril algab neljapäeva esimesel tunnil. Piirile antav ülekandevõimsus on ligi kaks korda väiksem, kui oli seni kolmandate riikide elektri impordiks eraldatud Valgevene-Leedu piirile, teatas Eesti süsteemihaldur Elering.
Kokkuleppe Vene-Läti piiri avamiseks Vene elektri impordiks sõlmisid Balti riikide süsteemihaldurid tänavu septembris. Oktoobris kiitsid Eesti ja Läti regulaatorid esitatud metoodika ülekandevõimsuste arvutamiseks heaks.
Kaubanduslikud elektrivood liiguvad Vene-Läti piiri kaudu kuni Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimiseni Mandri-Euroopa elektrisüsteemi sagedusalaga 2025. aasta lõpuks. Peale Venemaaga kaubanduse täielikku lõpetamist lõppeb täielikult ka elektri füüsiline voog Venemaalt. | Eesti Energia: Leedu otsus oli õige samm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Energia teatas, et nende hinnangul on Leedu otsus õige samm ausama turukorralduse suunas Baltikumis, kuhu siiani on ebavõrdsel alusel sisenenud kolmandate riikide elekter, mille tootmisel pole tasutud tasutud keskkonnatasusid, mis Euroopa Liidus kehtivad.
"Selline olukord on seadnud Euroopa Liidu elektritootjad ebavõrdsesse turupositsiooni ning takistab investeeringuid uutesse taastuvenergial põhinevatesse tootmisvõimsustesse," märgiti teates.
Eesti Energia märkis oma teates, et kuigi see väga oluline sündmus Balti elektriturul oli pikalt ette teada, siis paraku pole Balti riigid suutnud siiamaani kokku leppida muudatuse järgses turukorralduses, sest selleks puudub kolme riigi vahel vajalik üksmeel.
Vene-Läti piiril on maksimaalne ülekandevõimsus 320 MW, mis on Valgevene-Leedu vahelisest ülekandevõimsusest üle nelja korra väiksem. Eesti Energia hinnangul tuleb nüüd turukorralduse eest vastutajatel jälgida, et tegelik elektrikaubanduse maht ei ületaks Vene-Läti vahelise maksimaalse ülekandevõimsuse mahtu. Vastasel korral tuleb Eesti elektrisüsteemi halduril Eleringil taotleda NordPooli elektribörsilt Eesti-Vene piiri avamist elektrikaubanduseks.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et Eesti jaoks on oluline lisaks elektrikaubanduse lõpetamisele Venemaaga ka võrgutasu kehtestamine kolmandatest riikidest pärit elektrile 2021. aasta kevadel, et vähendada ebavõrdset konkurentsisituatsiooni.
Teisipäeval teavitas Leedu elektrisüsteemihaldur Litgrid elektribörsi NordPool vahendusel, et on lõpetanud elektri ülekandevõimsuse eraldamise piiriüleseks elektrikaubanduseks Valgevene piiril.
Kaubandus Läti-Vene piiril algab neljapäeva esimesel tunnil. Piirile antav ülekandevõimsus on ligi kaks korda väiksem, kui oli seni kolmandate riikide elektri impordiks eraldatud Valgevene-Leedu piirile, teatas Eesti süsteemihaldur Elering.
Kokkuleppe Vene-Läti piiri avamiseks Vene elektri impordiks sõlmisid Balti riikide süsteemihaldurid tänavu septembris. Oktoobris kiitsid Eesti ja Läti regulaatorid esitatud metoodika ülekandevõimsuste arvutamiseks heaks.
Kaubanduslikud elektrivood liiguvad Vene-Läti piiri kaudu kuni Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimiseni Mandri-Euroopa elektrisüsteemi sagedusalaga 2025. aasta lõpuks. Peale Venemaaga kaubanduse täielikku lõpetamist lõppeb täielikult ka elektri füüsiline voog Venemaalt.
### Response:
Eesti Energia: Leedu otsus oli õige samm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeva hommikul on USA presidendi valimistega seotult terve saate stuudios USA ekspert ja valimiste asjatundjad Liisa Past ning endine ERR-i USA korrespondent Lauri Tankler. Lisaks lööb vahetute otselülitustega saates kaasa ERR-i praegune USA korrespondent Maria-Ann Rohemäe, kes jälgib valimistulemusi Washingtonis Valge Maja juures.
Oma valimispäevamuljetest räägivad ka kaks Eestis elavat ameeriklast: koomik Stewart Johnson ja laulja Jennifer Cohen.
Lisaks arutatakse Eesti poliitikute Marko Mihkelsoni ja Anti Poolametsaga, mida tähendab Donald Trumpi jäämine ametisse või Joe Bideni uueks presidendiks saamine, Eesti ja USA suhetele. Vaatluse all on ka Ühendriikide majanduse väljavaated pärast presidendivalimisi ning Hiinaga peetava kaubandussõja saatus.
"Terevisioon" laseb võimalusel eetrisse ka kummagi kandidaadi võidu- või kaotusekõned. | Kolmapäevane "Terevisioon" on USA valimiste lainel ja kestab kauem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeva hommikul on USA presidendi valimistega seotult terve saate stuudios USA ekspert ja valimiste asjatundjad Liisa Past ning endine ERR-i USA korrespondent Lauri Tankler. Lisaks lööb vahetute otselülitustega saates kaasa ERR-i praegune USA korrespondent Maria-Ann Rohemäe, kes jälgib valimistulemusi Washingtonis Valge Maja juures.
Oma valimispäevamuljetest räägivad ka kaks Eestis elavat ameeriklast: koomik Stewart Johnson ja laulja Jennifer Cohen.
Lisaks arutatakse Eesti poliitikute Marko Mihkelsoni ja Anti Poolametsaga, mida tähendab Donald Trumpi jäämine ametisse või Joe Bideni uueks presidendiks saamine, Eesti ja USA suhetele. Vaatluse all on ka Ühendriikide majanduse väljavaated pärast presidendivalimisi ning Hiinaga peetava kaubandussõja saatus.
"Terevisioon" laseb võimalusel eetrisse ka kummagi kandidaadi võidu- või kaotusekõned.
### Response:
Kolmapäevane "Terevisioon" on USA valimiste lainel ja kestab kauem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algseks tähtajaks ehk juuni lõpuks on aruanded esitanud vaid 35 protsenti ühingutest.
Iga-aastaselt jätavad aruande üldse esitamata ligi viiendik ühingutest.
"31. oktoobri kuupäeva lõpu seisuga esitati registrile majandusaasta aruandeid 150 908. Esitamise prognoos oli 230 802, millest tulenevalt esitasid aruande õigeaegselt 65 protsenti aruandekohustuslastest," ütles Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) kommunikatsioonijuht Heilika Kutsch.
Tänavu juulis esitati ligikaudu 16 700 aruannet, augustis 7500 aruannet ja septembris 11 200 aruannet.
Riik otsustas maikuus koroonaviiruse pandeemiast tulenevalt välja kuulutatud eriolukorra tõttu lükata majandusaasta aruannete esitamise tähtaja sügiseni, kuna paljudel ühingutel ei olnud võimalik korraldada majandusaasta aruande kinnitamiseks vajalikke koosolekuid. | Majandusaasta aruande esitas lõpptähtajaks 65 protsenti ühingutest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algseks tähtajaks ehk juuni lõpuks on aruanded esitanud vaid 35 protsenti ühingutest.
Iga-aastaselt jätavad aruande üldse esitamata ligi viiendik ühingutest.
"31. oktoobri kuupäeva lõpu seisuga esitati registrile majandusaasta aruandeid 150 908. Esitamise prognoos oli 230 802, millest tulenevalt esitasid aruande õigeaegselt 65 protsenti aruandekohustuslastest," ütles Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) kommunikatsioonijuht Heilika Kutsch.
Tänavu juulis esitati ligikaudu 16 700 aruannet, augustis 7500 aruannet ja septembris 11 200 aruannet.
Riik otsustas maikuus koroonaviiruse pandeemiast tulenevalt välja kuulutatud eriolukorra tõttu lükata majandusaasta aruannete esitamise tähtaja sügiseni, kuna paljudel ühingutel ei olnud võimalik korraldada majandusaasta aruande kinnitamiseks vajalikke koosolekuid.
### Response:
Majandusaasta aruande esitas lõpptähtajaks 65 protsenti ühingutest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu tegevus PMG programmijuhina saab sel nädalal läbi. Uues Jüri Piheli juhitavas ettevõttes Duo Media saab olema teistsugune ülesehitus, milline täpsemalt, oskab vastata vaid tema," ütles Kaljas Õhtulehele.
Postimees grupile kuuluvad telekanalid, teiste seas Kanal 2, viidi uue äriühingu alla. Omanike ringi lisandusid telemeedia eksperdid Jüri Pihel ja Risto Rosimannus.
Postimees grupis selgus teisipäeval ka teine personalimuudatus. Postimehe vanemtoimetaja Marica Lillemets teatas, et Postimees jätkab ilma temata.
Lillemets alustas Postimehes tööd selle aasta juunis. | Kanal 2 koondas programmijuht Kaspar Kaljase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu tegevus PMG programmijuhina saab sel nädalal läbi. Uues Jüri Piheli juhitavas ettevõttes Duo Media saab olema teistsugune ülesehitus, milline täpsemalt, oskab vastata vaid tema," ütles Kaljas Õhtulehele.
Postimees grupile kuuluvad telekanalid, teiste seas Kanal 2, viidi uue äriühingu alla. Omanike ringi lisandusid telemeedia eksperdid Jüri Pihel ja Risto Rosimannus.
Postimees grupis selgus teisipäeval ka teine personalimuudatus. Postimehe vanemtoimetaja Marica Lillemets teatas, et Postimees jätkab ilma temata.
Lillemets alustas Postimehes tööd selle aasta juunis.
### Response:
Kanal 2 koondas programmijuht Kaspar Kaljase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | National Theatre Live raames on sügishooajal vaatajate ette jõudnud juba Phoebe Waller-Bridge'i hittsarja "Fleabag" aluseks olnud samanimeline lavastus. 4. novembril toimuvad Tallinnas, Tartus ja Viljandis aga Oscariga pärjatud lavastasja Danny Boyle'i "Frankenstein", kus nimiosas astub üles Benedict Cumberbatch. 10. detsembril saab näha aga Jonathan Munby lavastatud "Kuningas Lear'i", kus astub üles Ian McKellen.
Moskva Suure Teatri balletiprogrammis jõuab 20. detsembril Tallinna, Tartu ja Viljandi Forum Cinemas kinodes publikuni "Pähklipureja", mille koreograafia on teinud Juri Grigorovitš, libreto kirjutas Juri Grigorovitš. Osades Margarita Shrainer (Marie), Semjon Tšudin (Pähklipureja), Denis Savin (Drosselmeyer), Alexandre Vodopetov (Hiirekuningas) ja kordeballett.
Metropolitan Opera sügishooajas on juba toimunud "Lendava hollandlase" erilinastused, 7., 8. ja 9. novembril toimuvad aga Puccini"Madama Butterfly" seansid. Anthony Minghella lavastuses astuvad üles Kristine Opolais ning Roberto Alagna, dirigeerib Karel Mark Chichon. Hooaeg jätkub 12., 13. ja 14. detsembril Verdi "Trubaduuriga", 26., 27. ja 28. detsembril saab näha ka Puccini "Turandot'". | Forum Cinemas jätkab aasta lõpus rahvusvaheliste ooperi- ja teatrilinastustega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
National Theatre Live raames on sügishooajal vaatajate ette jõudnud juba Phoebe Waller-Bridge'i hittsarja "Fleabag" aluseks olnud samanimeline lavastus. 4. novembril toimuvad Tallinnas, Tartus ja Viljandis aga Oscariga pärjatud lavastasja Danny Boyle'i "Frankenstein", kus nimiosas astub üles Benedict Cumberbatch. 10. detsembril saab näha aga Jonathan Munby lavastatud "Kuningas Lear'i", kus astub üles Ian McKellen.
Moskva Suure Teatri balletiprogrammis jõuab 20. detsembril Tallinna, Tartu ja Viljandi Forum Cinemas kinodes publikuni "Pähklipureja", mille koreograafia on teinud Juri Grigorovitš, libreto kirjutas Juri Grigorovitš. Osades Margarita Shrainer (Marie), Semjon Tšudin (Pähklipureja), Denis Savin (Drosselmeyer), Alexandre Vodopetov (Hiirekuningas) ja kordeballett.
Metropolitan Opera sügishooajas on juba toimunud "Lendava hollandlase" erilinastused, 7., 8. ja 9. novembril toimuvad aga Puccini"Madama Butterfly" seansid. Anthony Minghella lavastuses astuvad üles Kristine Opolais ning Roberto Alagna, dirigeerib Karel Mark Chichon. Hooaeg jätkub 12., 13. ja 14. detsembril Verdi "Trubaduuriga", 26., 27. ja 28. detsembril saab näha ka Puccini "Turandot'".
### Response:
Forum Cinemas jätkab aasta lõpus rahvusvaheliste ooperi- ja teatrilinastustega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohustus laieneb ka VHK sõsarkoolile, eraomandis olevale Püha Miikaeli koolile (PMK), sest koolid jagavad omavahel õpetajaid.
Koolijuhid Kersti Nigesen ja Enel Kotli kirjutasid lapsevanematele ja õpetajatele, et mitmed õpilased ja õpetajad on osutunud koroonapositiivsete lähikontaktseteks ning üks muusikaõpetaja on ka ise koroonasse haigestunud.
"Vaheaeg on andnud võimalusi liikuda ringi natuke laiemalt ja me ei tea praegu, kas see on toonud kaasa tõsiemad tagajärjed või on täna ilmnenud kontaktide mõningane tõus juhuslik," seisab koolijuhtide kirjas.
Distantsõppele eelistavad koolid lausalist maskikandmise kohustust.
VHK direktor Kersti Nigesen kommenteeris ERR-ile, et maskikandmise kohustus on kehtestatud pigem viirust ennetava meetmena.
"Sest kui pole õpetajaid, ei saa koolis midagi teha," põhjendas Nigesen. "Iga meede aitab olukorda leevendada."
Lisaks maskidele peab Nigesen õigeks ka baktereid hävitavate lampide kasutamist (koroona on viirus, mitte bakter, selle vastu "sinine lamp" ei aita - toim).
Nigesen kinnitas, et täpset korda, kes ja kuidas maske peab kandma, hakkavad nad tegelikult alles välja töötama, kuid praegu saadeti kiri tõesti kogu kooliperele, alates 1. klassist. Hommikul välisukse peal maski olemasolu kontrollima ei hakata, kuid need vaadatakse üle klassides. Lastel on lubatud kaasa võtta ka isetehtud maskid. Kel need puuduvad, neile leiab maskid kool.
Kuidas maski korrektselt kanda, aitab õpetada kooli medõde.
Nigesen möönis, et eksperiment võib ka läbi kukkuda, sest algklasside ja hariduslike erivajadustega väikeklasside lastele võib maskikandmise kohustus ülejõu käivaks osutuda. Samuti võib see tekitada vaevusi vanematele õpetajatele, kel on ehk raske sedasi hingata.
"Praegu peaksime vaatama ja harjutama paar esimest päeva, siis vaatame edasi," ütles Nigesen.
Ta tõdes, et pilt lähikontaktsetega on väga segane ja raske on olukorras ka selgust saada.
Kooli juhtkond otsustas maskikandmise kohustuse ilma terviseametiga nõu pidamata. Nigeseni sõnul neil paremat ideed viiruse leviku piiramiseks pähe ei tulnud.
"Me tahame ise seda teha, loome sellega organisatsioonilist võimekust haigusega toime tulla. Meie eest keegi teine meid kaitsma ei tule," ütles Nigesen. | Vanalinna Hariduskolleegium kehtestab lausalise maskikohustuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohustus laieneb ka VHK sõsarkoolile, eraomandis olevale Püha Miikaeli koolile (PMK), sest koolid jagavad omavahel õpetajaid.
Koolijuhid Kersti Nigesen ja Enel Kotli kirjutasid lapsevanematele ja õpetajatele, et mitmed õpilased ja õpetajad on osutunud koroonapositiivsete lähikontaktseteks ning üks muusikaõpetaja on ka ise koroonasse haigestunud.
"Vaheaeg on andnud võimalusi liikuda ringi natuke laiemalt ja me ei tea praegu, kas see on toonud kaasa tõsiemad tagajärjed või on täna ilmnenud kontaktide mõningane tõus juhuslik," seisab koolijuhtide kirjas.
Distantsõppele eelistavad koolid lausalist maskikandmise kohustust.
VHK direktor Kersti Nigesen kommenteeris ERR-ile, et maskikandmise kohustus on kehtestatud pigem viirust ennetava meetmena.
"Sest kui pole õpetajaid, ei saa koolis midagi teha," põhjendas Nigesen. "Iga meede aitab olukorda leevendada."
Lisaks maskidele peab Nigesen õigeks ka baktereid hävitavate lampide kasutamist (koroona on viirus, mitte bakter, selle vastu "sinine lamp" ei aita - toim).
Nigesen kinnitas, et täpset korda, kes ja kuidas maske peab kandma, hakkavad nad tegelikult alles välja töötama, kuid praegu saadeti kiri tõesti kogu kooliperele, alates 1. klassist. Hommikul välisukse peal maski olemasolu kontrollima ei hakata, kuid need vaadatakse üle klassides. Lastel on lubatud kaasa võtta ka isetehtud maskid. Kel need puuduvad, neile leiab maskid kool.
Kuidas maski korrektselt kanda, aitab õpetada kooli medõde.
Nigesen möönis, et eksperiment võib ka läbi kukkuda, sest algklasside ja hariduslike erivajadustega väikeklasside lastele võib maskikandmise kohustus ülejõu käivaks osutuda. Samuti võib see tekitada vaevusi vanematele õpetajatele, kel on ehk raske sedasi hingata.
"Praegu peaksime vaatama ja harjutama paar esimest päeva, siis vaatame edasi," ütles Nigesen.
Ta tõdes, et pilt lähikontaktsetega on väga segane ja raske on olukorras ka selgust saada.
Kooli juhtkond otsustas maskikandmise kohustuse ilma terviseametiga nõu pidamata. Nigeseni sõnul neil paremat ideed viiruse leviku piiramiseks pähe ei tulnud.
"Me tahame ise seda teha, loome sellega organisatsioonilist võimekust haigusega toime tulla. Meie eest keegi teine meid kaitsma ei tule," ütles Nigesen.
### Response:
Vanalinna Hariduskolleegium kehtestab lausalise maskikohustuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuginedes Eesti Suusaliidu (ESL) poolt esitatud tõenditele ja meedias avaldatud infole on Aivar Rehemaa koostöös Mati Alaveriga ja tema vahendusel hankinud Soome suusaliidust ametliku kutse nii endale kui veel seitsmele klubi AR Pro Team sportlasele (kes omavad ESL/FIS litsentsi) osavõtuks Soomes Olosel perioodil 04.-25. novembrini 2020 toimuvasse treeninglaagrisse ja 25.-30. novembrini 2020 toimuvale Ruka maailma karikavõistluste etapile.
SA Eesti Antidoping/Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus juhib tähelepanu, et suusatreener Mati Alaverile on määratud järgnevad karistused:
• Harju maakohtu poolt 14. novembril 2019 dopingu tarvitamisele kallutamise eest kokkuleppemenetluses üheaastane kriminaalkaristus 1,5-aastase katseajaga;
• Rahvusvahelise Suusaliidu FIS poolt: neljaaastane võistluskeeld WADA 2015/FIS 2016 dopinguvastase reegli 2.9 rikkumise eest 28.08.2019 – 27.08.2023.
2.9 Osavõtt
Abi osutamine, kihutamine, kaasa aitamine, kallutamine, ühine tegutsemine, varjamine või muu teise isiku poolne tahtlik osavõtt, millega kaasneb dopinguvastase reegli rikkumine, dopinguvastase reegli rikkumise katse või artikli 10.12.1 rikkumine.
SA Eesti Antidoping/Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus leidis, et Aivar Rehemaa koostöö näol Mati Alaveriga on tegu keelatud seotusega ning on toime pandud maailma dopinguvastase koodeksi reegli 2.10 rikkumine.
Artikkel 2. Dopinguvastaste reeglite rikkumised:
2.10 Keelatud seotus
Sportlase või muu dopinguvastase organisatsiooni volialasse kuuluva isiku kutsealane või spordist tulenev seotus sportlase mis tahes tugiisikuga:
2.10.1 kes kannab võistluskeeldu, juhul kui ta kuulub dopinguvastase organisatsiooni volialasse.
Dopinguvastase reegli rikkumine võib tuua kaasa võistlus- ja tegevuskeelu määramise. Vastavalt Eesti dopinguvastastele reeglite (edaspidi EAD reeglid) p 10.3.5. järgi kehtib dopinguvastase reegli 2.10 rikkumisel võistluskeeld kuni kaks aastat, mida võib vähendada kuni ühe aastani sõltuvalt süü astmest ja muudest asjaoludest.
Kuna tegu on tuvastatud rikkumisega, siis EAD reeglite 7.7 ja 7.9.2. alusel on Aivar Rehemaale määratud esialgne võistluskeeld alates teisipäevast, 03. novembrist 2020. Võistluskeeld laieneb kõigile võistlustele, üritustele või muudele tegevustele, mida korraldab, kutsub kokku, volitab või tunnustab FIS, Eesti Suusaliit või mis tahes muu maailma antidopingu koodeksit järgiv organisatsioon.
EAD jätab omale õiguse keeldu muuta, arvestades uurimistoimingutel saadava infoga.
Aivar Rehemaa kirjalikku seletust toimunu kohta oodatakse hiljemalt reedeks 13. novembriks 2020. Lõpliku otsuse Aivar Rehemaa võistlus- ja tegevuskeelu osas teeb EOK põhikirja alusel moodustatud Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium. | Aivar Rehemaale määrati ajutine tegutsemiskeeld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuginedes Eesti Suusaliidu (ESL) poolt esitatud tõenditele ja meedias avaldatud infole on Aivar Rehemaa koostöös Mati Alaveriga ja tema vahendusel hankinud Soome suusaliidust ametliku kutse nii endale kui veel seitsmele klubi AR Pro Team sportlasele (kes omavad ESL/FIS litsentsi) osavõtuks Soomes Olosel perioodil 04.-25. novembrini 2020 toimuvasse treeninglaagrisse ja 25.-30. novembrini 2020 toimuvale Ruka maailma karikavõistluste etapile.
SA Eesti Antidoping/Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus juhib tähelepanu, et suusatreener Mati Alaverile on määratud järgnevad karistused:
• Harju maakohtu poolt 14. novembril 2019 dopingu tarvitamisele kallutamise eest kokkuleppemenetluses üheaastane kriminaalkaristus 1,5-aastase katseajaga;
• Rahvusvahelise Suusaliidu FIS poolt: neljaaastane võistluskeeld WADA 2015/FIS 2016 dopinguvastase reegli 2.9 rikkumise eest 28.08.2019 – 27.08.2023.
2.9 Osavõtt
Abi osutamine, kihutamine, kaasa aitamine, kallutamine, ühine tegutsemine, varjamine või muu teise isiku poolne tahtlik osavõtt, millega kaasneb dopinguvastase reegli rikkumine, dopinguvastase reegli rikkumise katse või artikli 10.12.1 rikkumine.
SA Eesti Antidoping/Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus leidis, et Aivar Rehemaa koostöö näol Mati Alaveriga on tegu keelatud seotusega ning on toime pandud maailma dopinguvastase koodeksi reegli 2.10 rikkumine.
Artikkel 2. Dopinguvastaste reeglite rikkumised:
2.10 Keelatud seotus
Sportlase või muu dopinguvastase organisatsiooni volialasse kuuluva isiku kutsealane või spordist tulenev seotus sportlase mis tahes tugiisikuga:
2.10.1 kes kannab võistluskeeldu, juhul kui ta kuulub dopinguvastase organisatsiooni volialasse.
Dopinguvastase reegli rikkumine võib tuua kaasa võistlus- ja tegevuskeelu määramise. Vastavalt Eesti dopinguvastastele reeglite (edaspidi EAD reeglid) p 10.3.5. järgi kehtib dopinguvastase reegli 2.10 rikkumisel võistluskeeld kuni kaks aastat, mida võib vähendada kuni ühe aastani sõltuvalt süü astmest ja muudest asjaoludest.
Kuna tegu on tuvastatud rikkumisega, siis EAD reeglite 7.7 ja 7.9.2. alusel on Aivar Rehemaale määratud esialgne võistluskeeld alates teisipäevast, 03. novembrist 2020. Võistluskeeld laieneb kõigile võistlustele, üritustele või muudele tegevustele, mida korraldab, kutsub kokku, volitab või tunnustab FIS, Eesti Suusaliit või mis tahes muu maailma antidopingu koodeksit järgiv organisatsioon.
EAD jätab omale õiguse keeldu muuta, arvestades uurimistoimingutel saadava infoga.
Aivar Rehemaa kirjalikku seletust toimunu kohta oodatakse hiljemalt reedeks 13. novembriks 2020. Lõpliku otsuse Aivar Rehemaa võistlus- ja tegevuskeelu osas teeb EOK põhikirja alusel moodustatud Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium.
### Response:
Aivar Rehemaale määrati ajutine tegutsemiskeeld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olin päris rahul, kui nägin programmi. Igal aastal mõtisklen etappe vaadates, kas need on mägesid ja temposõitu arvesse võttes tasakaalus. Pean mainima, et eelmiste aastate Tourid on soosinud mägironijaid ja ainsad eraldistardid on samuti olnud just mägironijatele soodsad. Arvan, et võistlus, mis koosneb kolmest mäefinišist, kahest Mont Ventoux' otsa ronimisest ja kokku 58 km temposõidust, on hästi tasakaalus," vahendab praegu Ineos Grenadiersi meeskonnaga Vueltal osaleva Froome'i sõnu Marathon100.com.
Eelmise aasta Dauphine velotuuril raskelt kukkunud Froome ei ole veel endiste aegade vormi jõudnud. Vueltal tegutseb ta kokkuvõttes esikohta hoidva tiimikaaslase Richard Carapazi abilisena. Tulevasel Touril tahab Froome aga olla Iisraeli klubi liider. "Ettevalmistus järgmiseks Touriks algab nüüd. Vueltalt saadav vorm on järgmise aasta vundamendiks," lisas Froome.
2021. aasta Tour de France peaks algama 26. juunil ja lõppema 18. juulil. | Chris Froome: 2021. aasta Tour on palju rohkem tasakaalus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olin päris rahul, kui nägin programmi. Igal aastal mõtisklen etappe vaadates, kas need on mägesid ja temposõitu arvesse võttes tasakaalus. Pean mainima, et eelmiste aastate Tourid on soosinud mägironijaid ja ainsad eraldistardid on samuti olnud just mägironijatele soodsad. Arvan, et võistlus, mis koosneb kolmest mäefinišist, kahest Mont Ventoux' otsa ronimisest ja kokku 58 km temposõidust, on hästi tasakaalus," vahendab praegu Ineos Grenadiersi meeskonnaga Vueltal osaleva Froome'i sõnu Marathon100.com.
Eelmise aasta Dauphine velotuuril raskelt kukkunud Froome ei ole veel endiste aegade vormi jõudnud. Vueltal tegutseb ta kokkuvõttes esikohta hoidva tiimikaaslase Richard Carapazi abilisena. Tulevasel Touril tahab Froome aga olla Iisraeli klubi liider. "Ettevalmistus järgmiseks Touriks algab nüüd. Vueltalt saadav vorm on järgmise aasta vundamendiks," lisas Froome.
2021. aasta Tour de France peaks algama 26. juunil ja lõppema 18. juulil.
### Response:
Chris Froome: 2021. aasta Tour on palju rohkem tasakaalus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui 20 aastat tagasi suudeti enam-vähem täpselt ennustada järgmise päeva ilma, siis praegu võime enam-vähem uskuda nelja päeva ilma. Enam kui seitsme päeva taha ennustamine on juba täiesti kahtlane," tõdes klimatoloog. Kuigi teaduslikel alustel tehakse prognoose ette ka kuuks ajaks ja kauemakski, teavad nende koostajad, et väga tõenäoliselt päris täpselt kõik nii ei lähe. Nõnda pole ime, et suuremate ilmakeskuste prognoosid võivad üksteisest märkimisväärselt lahkneda.
Ennustustega mööda panemine on maksnud aga Isegi viimasel poolsajandil nii mõnegi sünoptiku elu. Näiteks lintšiti ühes Peruu linnas veel 1970. aastatel ilmaennustaja, kes prognoosis paduvihma asemel päikselist päeva. Eksimuse tulemusel hukkus 14 inimest. Eestis pole nii kaugele mindud. "Meie sünoptikuid on ähvardanud üks vihane mees Tallinnas jahipüssiga maha lasta, aga tal olid ka muud vaimsed probleemid," meenutas Kallis.
Eestis on ilma ennustamine eriti raske. Kohaliku äikese kõrvale jättes kohalikku ilma siinmail praktiliselt polegi. Sellest suurema osa määrab hoopis Atlandi ookeani tsüklonite-antitsüklonite käitumine. Läänest saabuvad nende tõttu Eestisse tormid ning idast ja põhjast külmad õhumassid.
Samuti iseloomustavad riiki suured kohalikud erinevused. "Võime olla territooriumilt väike riik, kuid ilma poolest suur. Isegi viie kilomeetri raadiuses võib erineda kümne päeva sademete hulk 20 korda. Temperatuuri poolest oli hea näitena 2012. aastal Kurelas Piusa jõe lähedal -33 °C ja samal ajal Ristnas -3 °C, nii et kontrastid on määratud," sõnas klimatoloog.
Paremini ei käi ilma ennustamisel ka seapõrna- ja teiste loodusmärkide lugejate ja korüfeede käsi. "Neid on Eestis ikka olnud, alates Vadim Želninist, kes oli kaunis tuntud oma seapõrna ja muude näitajate varal ennustamisega. Viimastel aastakümnetel läksid need tal muidugi üsna nässu ja kolhoosnikud said vihaseks, kui nad kuiva ilma lootes heinaloo maha jätsid," märkis Kallis.
Praegu tegutseb Eestis aktiivselt umbes kuus ilmatarka, kelle ennustused peavad Kallise mõnel aastal paika üllatavalt hästi. "Minu kunagine juhendaja professor Heino Tooming ütles, et kui meil on kümme ilmatarka, siis ühel-kahel võib ennustus päris täpselt paika minna. Me ei suhtu nende tegevusse halvasti, las nad ennustavad," leidis klimatoloog. Süstemaatilist ülevaadet pole siiski veel keegi Eestis koostanud, kas või kui sageli ilmatarkade ennustused täide lähevad.
Sellegipoolest võib olla ilmatarkade ehk amatöörsünoptikute tegevusest kasu ka päris sünoptikutele. Tihtipeale põhineb nende n-ö kõhutunne aastakümneid tehtud ilmavaatlustel, mis aitavad täita Eesti 20 seirejaama vahele jäävaid lünki.
"Nende vaatlustel on väga suur väärtus. Võtame näiteks Einar Laretei Alatskivilt, kellel saab tänavu 50 aastat igapäevast ilmaolude ülesmärkimist. Kui ta pöörab tähelepanu nii klimatoloogia kui ka sünoptiku tööpõllule, siis on sel eriliselt suur väärtus. See on väga tore, kui inimene ei vaata niisama taeva poole, vaid teeb ka ülestähendusi," sõnas Kallis.
"Nad ei ole meie konkurendid ja meil on nendega päris head suhted. Kohalikud ilmatargad ja professionaalid saavad ikka kord aastas kokku ning arutlevad ilma üle," lisas klimatoloog. | Klimatoloog: enam kui nelja päeva ilma naljalt ette ei ennusta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui 20 aastat tagasi suudeti enam-vähem täpselt ennustada järgmise päeva ilma, siis praegu võime enam-vähem uskuda nelja päeva ilma. Enam kui seitsme päeva taha ennustamine on juba täiesti kahtlane," tõdes klimatoloog. Kuigi teaduslikel alustel tehakse prognoose ette ka kuuks ajaks ja kauemakski, teavad nende koostajad, et väga tõenäoliselt päris täpselt kõik nii ei lähe. Nõnda pole ime, et suuremate ilmakeskuste prognoosid võivad üksteisest märkimisväärselt lahkneda.
Ennustustega mööda panemine on maksnud aga Isegi viimasel poolsajandil nii mõnegi sünoptiku elu. Näiteks lintšiti ühes Peruu linnas veel 1970. aastatel ilmaennustaja, kes prognoosis paduvihma asemel päikselist päeva. Eksimuse tulemusel hukkus 14 inimest. Eestis pole nii kaugele mindud. "Meie sünoptikuid on ähvardanud üks vihane mees Tallinnas jahipüssiga maha lasta, aga tal olid ka muud vaimsed probleemid," meenutas Kallis.
Eestis on ilma ennustamine eriti raske. Kohaliku äikese kõrvale jättes kohalikku ilma siinmail praktiliselt polegi. Sellest suurema osa määrab hoopis Atlandi ookeani tsüklonite-antitsüklonite käitumine. Läänest saabuvad nende tõttu Eestisse tormid ning idast ja põhjast külmad õhumassid.
Samuti iseloomustavad riiki suured kohalikud erinevused. "Võime olla territooriumilt väike riik, kuid ilma poolest suur. Isegi viie kilomeetri raadiuses võib erineda kümne päeva sademete hulk 20 korda. Temperatuuri poolest oli hea näitena 2012. aastal Kurelas Piusa jõe lähedal -33 °C ja samal ajal Ristnas -3 °C, nii et kontrastid on määratud," sõnas klimatoloog.
Paremini ei käi ilma ennustamisel ka seapõrna- ja teiste loodusmärkide lugejate ja korüfeede käsi. "Neid on Eestis ikka olnud, alates Vadim Želninist, kes oli kaunis tuntud oma seapõrna ja muude näitajate varal ennustamisega. Viimastel aastakümnetel läksid need tal muidugi üsna nässu ja kolhoosnikud said vihaseks, kui nad kuiva ilma lootes heinaloo maha jätsid," märkis Kallis.
Praegu tegutseb Eestis aktiivselt umbes kuus ilmatarka, kelle ennustused peavad Kallise mõnel aastal paika üllatavalt hästi. "Minu kunagine juhendaja professor Heino Tooming ütles, et kui meil on kümme ilmatarka, siis ühel-kahel võib ennustus päris täpselt paika minna. Me ei suhtu nende tegevusse halvasti, las nad ennustavad," leidis klimatoloog. Süstemaatilist ülevaadet pole siiski veel keegi Eestis koostanud, kas või kui sageli ilmatarkade ennustused täide lähevad.
Sellegipoolest võib olla ilmatarkade ehk amatöörsünoptikute tegevusest kasu ka päris sünoptikutele. Tihtipeale põhineb nende n-ö kõhutunne aastakümneid tehtud ilmavaatlustel, mis aitavad täita Eesti 20 seirejaama vahele jäävaid lünki.
"Nende vaatlustel on väga suur väärtus. Võtame näiteks Einar Laretei Alatskivilt, kellel saab tänavu 50 aastat igapäevast ilmaolude ülesmärkimist. Kui ta pöörab tähelepanu nii klimatoloogia kui ka sünoptiku tööpõllule, siis on sel eriliselt suur väärtus. See on väga tore, kui inimene ei vaata niisama taeva poole, vaid teeb ka ülestähendusi," sõnas Kallis.
"Nad ei ole meie konkurendid ja meil on nendega päris head suhted. Kohalikud ilmatargad ja professionaalid saavad ikka kord aastas kokku ning arutlevad ilma üle," lisas klimatoloog.
### Response:
Klimatoloog: enam kui nelja päeva ilma naljalt ette ei ennusta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma karjääri jooksul Iisraelis, Hispaanias, Ungaris, Türgis, Poolas ja Valgevenes mänginud ekskoondislast nägi Eesti väljakutel ka kaks hooaega tagasi, kui Vakhnovitš kandis HC Kehra Horizon/Pulp&Paperi värve. "Kehra aega meenutan positiivse emotsiooniga. Mäletan hästi, et tähtsamad mängud olid meil alati Tallinna ja Põlva vastu. Tänavu on sellesse nimekirja tõusnud ka Viljandi ja Tapa," rääkis 2018/2019 hooajal Kehra eest 25 mänguga 83 väravat visanud valgevenelane.
"Koroonaviiruse leviku tõttu olin Poolas karantiinis ning sel ajal olime Ristoga (Lepp, HC Tallinna peatreener - toim.) ühenduses. Pärast lühikest testperioodi Eesti pealinnas jõudsimegi kokkuleppele," kommenteeris Turchenko liitumise tagamaid. "Klubis on kõik professionaalselt korraldatud ning mind üllatas kui modernselt ja hästi siin kõik lahendatud on. Risto ambitsioonid on väga suured ning olen õnnelik, et ma selle tiimiga liituda sain."
"Meil on veel tiimina pikk maa minna, peame oma koostööd veel palju parandama, sest võistkonnas on palju uusi mängijaid," ütles leegionär esimese mängu kohta Tallinna särgis.
Tallinn osaleb sel aastal lisaks Eesti meistrisarjale ka Soome liigas ning eurosarjas. Järgmine kord võib kõiki uusi täiendusi platsile jooksmas näha 11. novembril, kui vastase väljakul minnakse vastamisi HC Kehra/Horizon Pulp&Paperiga. | HC Tallinn palkas kaheks kuuks valgevenelasest tagamängija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma karjääri jooksul Iisraelis, Hispaanias, Ungaris, Türgis, Poolas ja Valgevenes mänginud ekskoondislast nägi Eesti väljakutel ka kaks hooaega tagasi, kui Vakhnovitš kandis HC Kehra Horizon/Pulp&Paperi värve. "Kehra aega meenutan positiivse emotsiooniga. Mäletan hästi, et tähtsamad mängud olid meil alati Tallinna ja Põlva vastu. Tänavu on sellesse nimekirja tõusnud ka Viljandi ja Tapa," rääkis 2018/2019 hooajal Kehra eest 25 mänguga 83 väravat visanud valgevenelane.
"Koroonaviiruse leviku tõttu olin Poolas karantiinis ning sel ajal olime Ristoga (Lepp, HC Tallinna peatreener - toim.) ühenduses. Pärast lühikest testperioodi Eesti pealinnas jõudsimegi kokkuleppele," kommenteeris Turchenko liitumise tagamaid. "Klubis on kõik professionaalselt korraldatud ning mind üllatas kui modernselt ja hästi siin kõik lahendatud on. Risto ambitsioonid on väga suured ning olen õnnelik, et ma selle tiimiga liituda sain."
"Meil on veel tiimina pikk maa minna, peame oma koostööd veel palju parandama, sest võistkonnas on palju uusi mängijaid," ütles leegionär esimese mängu kohta Tallinna särgis.
Tallinn osaleb sel aastal lisaks Eesti meistrisarjale ka Soome liigas ning eurosarjas. Järgmine kord võib kõiki uusi täiendusi platsile jooksmas näha 11. novembril, kui vastase väljakul minnakse vastamisi HC Kehra/Horizon Pulp&Paperiga.
### Response:
HC Tallinn palkas kaheks kuuks valgevenelasest tagamängija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võiduvõimalus on mõlemal parteil, kuid senativalimiste tulemus ei pruugi selguda valimisõhtul. Oluliseks kujuneb valijate osavõtt COVID-19 kriisi ajal, mil eelhääletusel osales rekordilised pea sada miljonit ameeriklast.
Vabariiklaste senaatorid võitlevad üle kogu riigi oma kohtade pärast osariikides, mida kunagi peeti demokraatidele kättesaamatuks. Valitsuse lähenemine koroonaviiruse kriisile, selle majanduslikud tagajärjed ja üldine rahutu meeleolu riigis on aga tulemuse ebakindlaks teinud.
Demokraatide valimiskampaaniatele on laekunud hämmastavaid summasid miljonitelt ameeriklastelt, kes nähtavasti on otsustanud valida ka oma rahakotiga; vabariiklased on senaatorite toetamiseks ammutanud jõudu aga sügava kukruga sponsoritelt.
President Donald Trump ja tema rivaal Joe Biden on oma valimiskampaaniate lõpusirgel külastanud just osariike, mis on olulised senatienamuse tagamiseks.
Senatienamus saab oluliseks presidendivalimiste võitjale, kuivõrd senaatorid kinnitavad ametisse administratsiooni määratud ametiisikuid, sealhulgas ministreid, ja saavad Valge Maja poliitilist programmi kas tõkestada või sellele hoogu anda.
Praegu on vabariiklastel senatis 53-47 enamus. Partei kontrolli tagavad vaid kolm või neli mandaati, sõltuvalt sellest, kes presidendiameti võidab, sest viigi korral on otsustav asepresidendi hääl.
Senati vabariiklaste liider Mitch McConnell, kes on Kentuckys vastamisi demokraatide Amy McGrathiga, ütles, et loodab jääda senati enamuse liidriks Trumpi kõrval. Samas nentis ta, et kontroll senati üle võib minna demokraatidele. "Loomulikult sõltub see sellest, mis juhtub," lausus ta.
Valimistest, kus vabariiklased kaitsevad 23 senatikohta ja demokraadid kahtteist, on saanud üldisem referendum Trumpi ja tema partei üle.
Oma poliitilise karjääri jätkamise pärast võitlevad seejuures ühed riigi tuntumad senaatorid. Nende seas presidendi üks peamisi liitlasi Lindsey Graham Lõuna-Carolina osariigist, kus senaatoriks pürgib ka demokraat Jaime Harrison.
Graham nentis, et võitlus on tasavägine pärast seda, kui Harrison kaasas oktoobriks koguni 100 miljonit dollarit, mis on osariigis ennekuulmatu. Nädalavahetusel teatas ka Graham ise saja miljoni dollari piiri ületamisest.
Nädal enne valimisi olid senaatorid Washingtonis lõksus, kuna pidid tegelema Trumpi ülemkohtunikukandidaadi Amy Coney Barretti ametisse nimetamisega enne valimispäeva. Nüüd on aga viimasel hetkel tehtud meeleheitlikult kampaaniat, et hääli kokku saada.
Senaator Thom Tillis Põhja-Carolinast ühines esmaspäeval Trumpi kampaaniaüritusega Fayetteville'is, proovides tõrjuda demokraat Cal Cunninghami katset senatisse pääseda.
Üheks olulisemaks peetakse valimisi Maine'i osariigis, kus on vastamisi vabariiklaste senaator Susan Collins ja demokraat Sara Gideon.
Maine'i valimisheitlus on üks mitmest, mis võib kesta valimispäevast edasi, kui kumbki kandidaat ei saa üle 50 protsendi häältest. Collins on tavapäraselt kogunud toetust mõõduka kandidaadina, kuid praeguse hääletuse tasavägisus toob välja raskused, mis vabariiklastel on Trumpi käredamate toetajate ja mõõdukamate valijate samaaegse meelitamisega.
Demokraatidel on kolme või nelja mandaadi võitmiseks rohkelt variante ja vabariiklaste strateegid on nentinud, et ametisolevad senaatorid jäävad pea kindlasti mõnes olulises osariigis kaotajaks.
Mõnd osariiki lükkavad demokraatide poole nooremad valijad ja vähemused. Colorados on parteid sisuliselt lõpetanud raha kulutamise kampaania tegemiseks vabariiklasest senaatori Cory Gardneri poolt või vastu, sest tema kaotus endisele kubernerile John Hickenlooperile on pea kindel.
Arizona võib saada endale esimest korda sajandi jooksul kaks demokraadist senaatorit, kui endine astronaut Mark Kelly säilitab oma edumaa senaator Martha McSally ees, kelle koht senatis kuulus kunagi John McCainile.
Vabariiklased võivad kaotada isegi koha Kansases, mis ei ole demokraati senatisse valinud alates 1932. aastast.
Suurimad ohud demokraatidele on aga Alabama ja Michigani osariigis. Ootuste järgi võidavad vabariiklased koha tagasi Alabamas, kus demokraat Doug Jones 2017. aastal harukordse võidu sai. Nüüd on viimasel aga raskusi vabariiklase Tommy Tuberville'i vastu kandideerimisel.
Michigani osariigis on vabariiklased teinud agressiivset kampaaniat John Jamesi kasuks, kes on mustanahaline ärimees ja kelle vastane on demokraatide senaator Gary Peters.
Nii Biden kui Trump tegid valimiste eel kampaaniat Georgias, kus on tulnud juurde märkimisväärne hulk uusi valijaid. Georgias on kaalul mõlemad senati kohad ja kui ükski kandidaat ei ületa 50 protsendi künnist, võivad valimised venida 5. jaanuarini.
Vabariiklane David Perdue, keda Trump nimetab oma lemmiksenaatoriks, proovib seal tõrjuda demokraat Jon Ossoffit, kes on üks paljudest demokraatide kandidaatidest, kes on saanud suurt kasu rahva annetustest.
Vabariiklasest senaator Kelly Loeffler on aga vastamisi nii vabariiklase Doug Collinsi kui demokraadi Raphael Warnockiga erivalimistel senatikoha üle, mis jäi tühjaks Johnny Isaksoni erruminekuga.
USA poliitiline maastik on oluliselt muutunud alates kuue aasta tagusest, mil enamik neist senaatoritest viimati valijatega silmitsi olid, tuues välja radikaalsed muutused Trumpi ajastul.
Montanas, kus Trump populaarne oli, proovib oma senatikohta säilitada vabariiklane Steve Daines, kelle vastu läheb Steve Bullock, kes pürgis ka demokraatide presidendikandidaadiks.
Iowas on vastamisi senaator Joni Ernst ja demokraat Theresa Greenfield. Kunagi kindlalt vabariiklasi toetavas Texases on senaator John Cornyn vastamisi demokraatide uustulnuka MJ Hegariga.
Ning Alaskas on uustulnuk Al Gross purustanud viraalsete reklaamikampaaniatega osariigi rahakogumise rekordeid, minnes vastamisi vabariiklaste senaatori Dan Sullivaniga. | USA valimistel on kaalul kontroll senati üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võiduvõimalus on mõlemal parteil, kuid senativalimiste tulemus ei pruugi selguda valimisõhtul. Oluliseks kujuneb valijate osavõtt COVID-19 kriisi ajal, mil eelhääletusel osales rekordilised pea sada miljonit ameeriklast.
Vabariiklaste senaatorid võitlevad üle kogu riigi oma kohtade pärast osariikides, mida kunagi peeti demokraatidele kättesaamatuks. Valitsuse lähenemine koroonaviiruse kriisile, selle majanduslikud tagajärjed ja üldine rahutu meeleolu riigis on aga tulemuse ebakindlaks teinud.
Demokraatide valimiskampaaniatele on laekunud hämmastavaid summasid miljonitelt ameeriklastelt, kes nähtavasti on otsustanud valida ka oma rahakotiga; vabariiklased on senaatorite toetamiseks ammutanud jõudu aga sügava kukruga sponsoritelt.
President Donald Trump ja tema rivaal Joe Biden on oma valimiskampaaniate lõpusirgel külastanud just osariike, mis on olulised senatienamuse tagamiseks.
Senatienamus saab oluliseks presidendivalimiste võitjale, kuivõrd senaatorid kinnitavad ametisse administratsiooni määratud ametiisikuid, sealhulgas ministreid, ja saavad Valge Maja poliitilist programmi kas tõkestada või sellele hoogu anda.
Praegu on vabariiklastel senatis 53-47 enamus. Partei kontrolli tagavad vaid kolm või neli mandaati, sõltuvalt sellest, kes presidendiameti võidab, sest viigi korral on otsustav asepresidendi hääl.
Senati vabariiklaste liider Mitch McConnell, kes on Kentuckys vastamisi demokraatide Amy McGrathiga, ütles, et loodab jääda senati enamuse liidriks Trumpi kõrval. Samas nentis ta, et kontroll senati üle võib minna demokraatidele. "Loomulikult sõltub see sellest, mis juhtub," lausus ta.
Valimistest, kus vabariiklased kaitsevad 23 senatikohta ja demokraadid kahtteist, on saanud üldisem referendum Trumpi ja tema partei üle.
Oma poliitilise karjääri jätkamise pärast võitlevad seejuures ühed riigi tuntumad senaatorid. Nende seas presidendi üks peamisi liitlasi Lindsey Graham Lõuna-Carolina osariigist, kus senaatoriks pürgib ka demokraat Jaime Harrison.
Graham nentis, et võitlus on tasavägine pärast seda, kui Harrison kaasas oktoobriks koguni 100 miljonit dollarit, mis on osariigis ennekuulmatu. Nädalavahetusel teatas ka Graham ise saja miljoni dollari piiri ületamisest.
Nädal enne valimisi olid senaatorid Washingtonis lõksus, kuna pidid tegelema Trumpi ülemkohtunikukandidaadi Amy Coney Barretti ametisse nimetamisega enne valimispäeva. Nüüd on aga viimasel hetkel tehtud meeleheitlikult kampaaniat, et hääli kokku saada.
Senaator Thom Tillis Põhja-Carolinast ühines esmaspäeval Trumpi kampaaniaüritusega Fayetteville'is, proovides tõrjuda demokraat Cal Cunninghami katset senatisse pääseda.
Üheks olulisemaks peetakse valimisi Maine'i osariigis, kus on vastamisi vabariiklaste senaator Susan Collins ja demokraat Sara Gideon.
Maine'i valimisheitlus on üks mitmest, mis võib kesta valimispäevast edasi, kui kumbki kandidaat ei saa üle 50 protsendi häältest. Collins on tavapäraselt kogunud toetust mõõduka kandidaadina, kuid praeguse hääletuse tasavägisus toob välja raskused, mis vabariiklastel on Trumpi käredamate toetajate ja mõõdukamate valijate samaaegse meelitamisega.
Demokraatidel on kolme või nelja mandaadi võitmiseks rohkelt variante ja vabariiklaste strateegid on nentinud, et ametisolevad senaatorid jäävad pea kindlasti mõnes olulises osariigis kaotajaks.
Mõnd osariiki lükkavad demokraatide poole nooremad valijad ja vähemused. Colorados on parteid sisuliselt lõpetanud raha kulutamise kampaania tegemiseks vabariiklasest senaatori Cory Gardneri poolt või vastu, sest tema kaotus endisele kubernerile John Hickenlooperile on pea kindel.
Arizona võib saada endale esimest korda sajandi jooksul kaks demokraadist senaatorit, kui endine astronaut Mark Kelly säilitab oma edumaa senaator Martha McSally ees, kelle koht senatis kuulus kunagi John McCainile.
Vabariiklased võivad kaotada isegi koha Kansases, mis ei ole demokraati senatisse valinud alates 1932. aastast.
Suurimad ohud demokraatidele on aga Alabama ja Michigani osariigis. Ootuste järgi võidavad vabariiklased koha tagasi Alabamas, kus demokraat Doug Jones 2017. aastal harukordse võidu sai. Nüüd on viimasel aga raskusi vabariiklase Tommy Tuberville'i vastu kandideerimisel.
Michigani osariigis on vabariiklased teinud agressiivset kampaaniat John Jamesi kasuks, kes on mustanahaline ärimees ja kelle vastane on demokraatide senaator Gary Peters.
Nii Biden kui Trump tegid valimiste eel kampaaniat Georgias, kus on tulnud juurde märkimisväärne hulk uusi valijaid. Georgias on kaalul mõlemad senati kohad ja kui ükski kandidaat ei ületa 50 protsendi künnist, võivad valimised venida 5. jaanuarini.
Vabariiklane David Perdue, keda Trump nimetab oma lemmiksenaatoriks, proovib seal tõrjuda demokraat Jon Ossoffit, kes on üks paljudest demokraatide kandidaatidest, kes on saanud suurt kasu rahva annetustest.
Vabariiklasest senaator Kelly Loeffler on aga vastamisi nii vabariiklase Doug Collinsi kui demokraadi Raphael Warnockiga erivalimistel senatikoha üle, mis jäi tühjaks Johnny Isaksoni erruminekuga.
USA poliitiline maastik on oluliselt muutunud alates kuue aasta tagusest, mil enamik neist senaatoritest viimati valijatega silmitsi olid, tuues välja radikaalsed muutused Trumpi ajastul.
Montanas, kus Trump populaarne oli, proovib oma senatikohta säilitada vabariiklane Steve Daines, kelle vastu läheb Steve Bullock, kes pürgis ka demokraatide presidendikandidaadiks.
Iowas on vastamisi senaator Joni Ernst ja demokraat Theresa Greenfield. Kunagi kindlalt vabariiklasi toetavas Texases on senaator John Cornyn vastamisi demokraatide uustulnuka MJ Hegariga.
Ning Alaskas on uustulnuk Al Gross purustanud viraalsete reklaamikampaaniatega osariigi rahakogumise rekordeid, minnes vastamisi vabariiklaste senaatori Dan Sullivaniga.
### Response:
USA valimistel on kaalul kontroll senati üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kell 12.03 ühendati Astravetsi tuumajaama esimese energiaploki generaator riigi ühtsesse elektrienergiasüsteemi," teatas Valgevene energeetikaministeerium.
Seejärel teatas Leedu võrguettevõtte Litgrid, et peatas vastavalt riigis kehtivale seadusele igasuguse elektrienergiakaubanduse Valgevenega. "Litgrid viis Valgevenest lähtuva elektrikaubanduse alates kella 11.38-st nullini, kui süsteemihaldur tuvastas kell 11.06 Astravetsi tuumajaama elektritoodangu," teatas Litgrid pressiteates, mida vahendas Leedu ringhääling.
Leedu peab Astravetsi tuumajaama, mis asub 30 kilomeetri kaugusel tema piirist ning 50 kilomeetri kaugusel pealinnast Vilniusest, ebaturvaliseks ning on vastu võtnud seaduse, millega keelatakse seal toodetud elektri ostmine.
Leedu ja Valgevene vahel elektrikaubanduse peatamisega ei saa Leedus enam müüa Valgevenes ja Venemaa põhiterritooriumil toodetud elektrit. Leedu jätkab siiski Kaliningradi oblastis toodetud elektri ostmist.
Läti ühineb Leedu blokaadiga Astravetsi elektrile
Läti valitsus otsustas teisipäeval toetada elektrikaubanduse seaduse muudatusi, millega nõutakse Venemaalt Lätisse eksporditava elektri sertifitseerimist. See peab tagama, et Venemaad, Valgevenet ja Balti riike ühendavas ühtses elektrisüsteemis (BRELL) ei saaks Lätile müüa Astravetsi tuumajaamas toodetud elektrit. Sertifikaat peab tõendama, et Lätile müüdav elekter on toodetud Venemaal. Läti kehtestatavad nõuded ei laiene siiski sellele elektrienergiale, mis on vajalik süsteemi taskaalustamiseks ja selle stabiilsuse hoidmiseks.
Astravetsi tuumajaama esimene reaktor käivitati 20. augustil, selle ametlik ühendamine Valgevene elektrisüsteemi peaks toimuma 7. novembril, täielikult pannakse see tööle järgmise aasta esimeses kvartalis. Jaama teine energiaplokk plaanitakse käivitada 2022. aastal.
Litgrid importis esialgse hinnangu kohaselt tänavu esimesel poolaastal Valgevenest 0,3 TWh elektrit, mis moodustab 5 protsenti Leedu koguimpordist. Suurima osa oma tarbitud elektrist - umbes 45 protsenti - ostis Leedu sel aastal Rootsist.
Leedu, Läti ja Eesti plaanivad oma elektrisüsteemi Venemaa ja Valgevene võrgust lahti ühendada ning Euroopa süsteemiga sünkroniseerida 2025. aastal. | Leedu peatas Astravetsi võrkuühendamise tõttu elektrikaubanduse Valgevenega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kell 12.03 ühendati Astravetsi tuumajaama esimese energiaploki generaator riigi ühtsesse elektrienergiasüsteemi," teatas Valgevene energeetikaministeerium.
Seejärel teatas Leedu võrguettevõtte Litgrid, et peatas vastavalt riigis kehtivale seadusele igasuguse elektrienergiakaubanduse Valgevenega. "Litgrid viis Valgevenest lähtuva elektrikaubanduse alates kella 11.38-st nullini, kui süsteemihaldur tuvastas kell 11.06 Astravetsi tuumajaama elektritoodangu," teatas Litgrid pressiteates, mida vahendas Leedu ringhääling.
Leedu peab Astravetsi tuumajaama, mis asub 30 kilomeetri kaugusel tema piirist ning 50 kilomeetri kaugusel pealinnast Vilniusest, ebaturvaliseks ning on vastu võtnud seaduse, millega keelatakse seal toodetud elektri ostmine.
Leedu ja Valgevene vahel elektrikaubanduse peatamisega ei saa Leedus enam müüa Valgevenes ja Venemaa põhiterritooriumil toodetud elektrit. Leedu jätkab siiski Kaliningradi oblastis toodetud elektri ostmist.
Läti ühineb Leedu blokaadiga Astravetsi elektrile
Läti valitsus otsustas teisipäeval toetada elektrikaubanduse seaduse muudatusi, millega nõutakse Venemaalt Lätisse eksporditava elektri sertifitseerimist. See peab tagama, et Venemaad, Valgevenet ja Balti riike ühendavas ühtses elektrisüsteemis (BRELL) ei saaks Lätile müüa Astravetsi tuumajaamas toodetud elektrit. Sertifikaat peab tõendama, et Lätile müüdav elekter on toodetud Venemaal. Läti kehtestatavad nõuded ei laiene siiski sellele elektrienergiale, mis on vajalik süsteemi taskaalustamiseks ja selle stabiilsuse hoidmiseks.
Astravetsi tuumajaama esimene reaktor käivitati 20. augustil, selle ametlik ühendamine Valgevene elektrisüsteemi peaks toimuma 7. novembril, täielikult pannakse see tööle järgmise aasta esimeses kvartalis. Jaama teine energiaplokk plaanitakse käivitada 2022. aastal.
Litgrid importis esialgse hinnangu kohaselt tänavu esimesel poolaastal Valgevenest 0,3 TWh elektrit, mis moodustab 5 protsenti Leedu koguimpordist. Suurima osa oma tarbitud elektrist - umbes 45 protsenti - ostis Leedu sel aastal Rootsist.
Leedu, Läti ja Eesti plaanivad oma elektrisüsteemi Venemaa ja Valgevene võrgust lahti ühendada ning Euroopa süsteemiga sünkroniseerida 2025. aastal.
### Response:
Leedu peatas Astravetsi võrkuühendamise tõttu elektrikaubanduse Valgevenega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Koertepargi" süžee saab lühidalt kokku võtta. Ühes Helsingi pargis istub Olena (Olenka), umbes 40-aastane ukrainlanna, endine munarakudoonorite ja surrogaatemade vahendaja, nüüdne koristaja. Ta võtab oma elukäigu lühidalt kokku. See on olnud masendav ning on alust karta, et muutub veel masendavamaks. Samas pargis jalutab poiss, kes on sündinud Olenka munarakust. Samale pingile istub veidi noorem ukrainlanna Daria, Olenka endine sõbratar, kes on poisi noorema õe munarakudoonor, pealegi Olenka vahendatud. Areneb huvitav, ehkki perspektiivitu diskussioon. Seejärel naaseme aastasse 2006, kui Pariisis modellina läbikukkunud Olenka naaseb oma kodukülla Mõkolajivi oblastis.
Perspektiivi puudumine, häda ja allakäik ongi raamatu tähtsaimad tunnused. Kõik oli halvasti Ukrainas, kõik läks halvasti Pariisis ja ilmselt läheb ka Helsingis, ehkki põnevus säilib viimase lauseni. Ainult Tallinnas oli kõik hästi, aga seal elades oli Olenka veel laps. Vahepeal läks karjäär ju ülesmäge ning ilmus ka suur armastus. Aga need teemad on kõrvalised, esinedes vaid perspektiivituse võimendamiseks kontrastiprintsiibiga. Allamäge on läinud ka Daria elu, ehkki erinevalt Olenkast surmahirmu ta ei põe.
"Koertepark" on kummaline segu halastamatust ratsionaalsusest ja totaalsest stiihiast. Ratsionaalne on romaani kirjutamise meetod, lugeja hoidmine suurel määral teadmatuses, kuid siiski pidevalt teed juhatades nagu taskulambiga koopas. Lõppsiht jääb küll teadmata, kuid marsruut on kindel ja selge. Umbes nagu Tallinnast väljuval rongil, mille peale on kirjutatud "Tartu", kuid mis tegelikult sõidab Narva. Tekst on selge ja informatiivne. Lk 33: "Hammustasin keelde ja lasin tema pilgul mõõta minu veninud kaelust, koristaja küüsi ja värvimata, ilma pikendamata ripsmeid." Lk 38: "Põgenemine on kallis, põranda all elamine veel kallim." Lk 60: "Ma ei taibanud, kuhu ta tahtis välja jõuda või kas see jutt pidi üldse kuhugi välja jõudma." Lk 195: "Mul ei olnud suhteid, mille abil tekitada probleeme Sokolovidele, polnud tutvusi ei maksuametis, politseis, riiklikus julgeolekus ega võimukoridorides." Lk 289: "Ma ei tahtnud olla naine, kes veedab oma päevad abieluettepanekut oodates ja ometi märkasin, et olen."
Stiihia valitseb peategelase hinges ja peaaegu täiel määral ka tema ümber. Ehkki on tunda, et see on täpselt organiseeritud ja planeeritud stiihia, mis kõige selgemalt avaldub vastuolus Olena selgete mõttekäikude ja formuleeringute ning tema kaootilise tegevuse vahel Helsingi-päevil. Olena on ju ukrainlanna. Ukraina aga on ise üks stiihiline ja etteaimamatu riik, lõputus kõikumises lääne ja ida vahel, suur, mitmepalgeline ja lõhestunud.
Kõik see kajastub ka raamatus. Lk 13: "Pärast oranži revolutsiooni oli hakanud elektripostidele ilmuma kuulutusi, et otsitakse demonstratsioonidel osalejaid. Millega täpselt tegu oli, seda ei öeldud. Kõige olulisem peibutis oli aga tasu ja see oli alati kirjas." Lk 30: "Meil on ausad inimesed vanglas ja sulid parlamendis." Mis siin veel muust rääkida, kui ühte romaani tähtsat tegevuspaika Mõkolajivi oblastit tunti Eestis kogu nõukogude aja Nikolajevi nime all, teine – Snižne – aga oli Snežnoje! (Ja on nüüd Venemaa poolt okupeerituna seda vist taas.)
Daria muretseb Helsingis oma Donbassi jäänud vendade pärast. Kas nad sõdivad? See mure on arusaadav. Kui sõdivad, siis kas Ukraina või Vene poolel? See mure on eesti lugejale juba arusaamatu, ehkki ilmselt täiesti tõsine. Spetsiifiline on ka ukrainlannade aktiivne tegelemine munarakkude vahendamisega. Igatahes sattusin google`is kohe uudisele, et 50 lääne lapsevanemat ei pääse koroonakeeldude tõttu Ukrainasse oma surrogaatemade ja beebide juurde.
Tegevusajad on "Koertepargis" segi paisatud, aga kuna iga uus lõik on pealkirjas aastaarvu ja tegevuskohaga varustatud, ei muuda ka see võte teost segasemaks. Vastupidi, nii on palju huvitavam ja põnevam. Sest "Koertepark" on isikuromaan, aga ka põnevusromaan.
Sofi Oksanen on end tänapäeva Ukraina olukorraga suurepäraselt kurssi viinud, olustiku tundmine ulatub gorilkast (kodus valmistatav kange alkohoolne jook) kopankadeni (ebaseaduslikud kivisöekaevandused). Tõsi, tegevuspaigad on üsna troostitud: Donbass (koos sealse sõjaga), kolkaküla, kus peamiseks elatusvahendiks on oopiumimooni salakasvatus ja -kaubandus, vähemal määral ka ebasõbralikud suurlinnad. Ent miljöö on igal pool usutav, sealhulgas kaheksakümnendate aastate Tallinnas. Rohked pisiasjad muudavad raamatu lugemise õdusamaks kui see peaks sisu arvestades olema. Näiteks koerad. (Lk 18: Isegi rihma otsast lahti lastud šnautseri pöörane karglemine oli stiilipuhas.") Või tähelepanek, et venelased kustuvad Olenkat Aljonkaks.
"Koertepargi" peategelane on külm, ratsionaalne ja täpne ning hoiab stiihiat kontrolli all. Miks ta kunagi Romani armus ja miks kogu romaan ongi adresseeritud selgitava ja eneseõigustusliku tekstina Romanile, keda ta endiselt armastab, jääb põhjendamatuks. Lk 41: "Jälle võttis igatsus valel hetkel minu üle võimust. Ma igatsesin sinu järele." Tegelikult ei saa me Romanist teada mitte midagi intiimset. Sisuliselt on tegu täiesti armastusvaba raamatuga. Pigem vastupidi. Lk 72: ""Kõik romantilised armastajad muutuvad pärast esimese kire vaibumist puhtaid särke nõudvateks veskikivideks, kes ei luba naist pliidist kaugemale." Samas on tänu Romani tabamatusele teosel kahetähenduslik lõpp. Võimalik, et Olenkat ei jälitagi Roman, vaid tema enda hirm. Võimalik, et Roman küll ilmub Helsingis välja, kuid mitte palgamõrvari funktsioonis, vaid heade kavatsustega. Võib-olla koguni abieluettepanekuga?
Viktor, kelle tapmises Olenkat alusetult süüdistatakse ja kes nii kogu kriminaalse sündmusteahela käivitab, on tunduvalt elulisem ja mõistetavam tüüp. Samuti raamatu ainus mõistlik mees Ivan, Olena sõber ja abiline Mõkolajivis. Elulisemad kui mehed ise on surnud meeste joped, mida Olena ema ja tädi oma ühises kodus varnas hoiavad, et kutsumata külalised usuksid: majas leidub ka tugevama poole esindajaid.
Naiste puhul rõhutatakse nende allasurutust. Eneseteostuse vahenditeks on neil oma keha müümine – kas juba mainitud surrogaatemade ja munarakudoonoritena, modellidena või saladuslikus ametis "eskortteenuse pakkuja", mis tõenäoliselt tähendab ilma kindla töökohata prostituuti. Parim perspektiiv on rikas ja enam-vähem mõistlik abikaasa. Tõsisemad plaanid kukuvad läbi. Üks ei suuda isegi doonori abiga last saada, teine läheb hulluks ja plaanib oma munarakust siirdatud tütre röövida.
Naisi alandatakse pea igal leheküljel – tõsi, sageli alandavad nad end ise, mehed nagu polekski süüdi. Lk 7: "Enamjaolt olid need ajakirjadest välja lõigatud koltunud reklaamid, millega püüti müüa kõike, mida naisekeha vormide abil müüa saab, plekieemaldajatest autovaruosadeni." Lk 10: "Hakkasin käima linnas töökuulutusi uurimas. Samas bussis istus sageli lootusrikast parfüümipilve levitav tüdrukute parv, teel Palace`i, mille konverentsiruumides esitleti välismaaa poissmeestele võimalikke pruudikandidaate." Lk 15: Ka noored emad olid kõik teretulnud, samuti abielus naised. See äratas minu tähelepanu, kuigi ma sain aru, et see ei tähenda veel midagi. Võib-olla oli see ainult nipp värske liha ligimeelitamiseks." Lk 28: "Võiksin otsida helde käega mehe, aga see võtaks aega ja pealegi oli lääne jääradest juba modelliaastatel isu täis saanud."
Muidugi on üksainus masinlik peategelane tunduvalt usutavam kui see, et neid oleks rohkem. Olenkasse saab suhtuda kui erandinimesse. Või erandliku saatusega tavainimesse.
Teine tähtis ja tunduvalt loomulikum tegelane on Daria, Olenka andekaim õpilane modellinduses, alluv munarakuäris ja vaenlane Helsingis. Olenka ja Daria isad tapeti konkureeriva kivisöemaffia poolt korraga – ainult selle vahega, et Daria isale jäeti pea otsa. Daria ja Olenka suhe on tunduvalt elavam ja mitmekesisem kui raamatu muu, depressiivne tekst. Selles on särtsu ja mitmekesisust. Lk 35: "Ma polnud Dariaga niimoodi juttu ajanud, ilma ühegi trumbita."
Aga vähemalt sama palju kui tegelastele, keskendub raamat kahe võitleva tunde kirjeldamisele: hirm ja tahe selle hirmu mahasurumiseks. Nende kahe vahel on õrn, kuid siiski kasutamiskõlblik sild – paberileht, kuhu Olenka paneb kirja kõik positiivsed asjad oma uues, Helsingis Ruslana Toivoneni valepassiga alustatud elus. Ning mis peab teda aitama, kui hirm üle pea kasvab. Seisundite konflikt on romaanis sama tähtis kui inimestevahelised, pealegi palju pidevam. Kahju ainult, et neid seisundeid on ainult kaks. Vaimukus puudub "Koertepargist" täiesti. Tõsi: seda saab õigustada. Huumoriilmingud tähendavad paratamatult autori üleolekut oma kangelasest, seega ka temast distantseerumist, kasvõi ajutiselt. Nüüd on "Koertepark" aga sama palju Olena kui Sofi raamat.
Sarkasmi siiski leidub. Lk 82: "Minu paariline läks ägedaks ja nimetas ukrainlasi verejanulisteks fašistideks ning mina viskasin teda aknapesuvahendi pudeliga. Meie ülemus sai vahejuhtumist teada ja ma kartsin, et mind lastakse lahti. Soomlased aga avaldasid samuti omal kombel meelt ja paljud andsid firmale teada, et nende kodus ei ole ryssä`d teretulnud. Sain endale venelaste tööotsi ja hoiatuse, et Putinist ei maksa töö ajal rääkida." Lk 279: "Kuulsin sinu häält, selle dokumendilikku veenvust, kuigi me ei teadnud veel, kuidas embrüod hakkama saavad, kuidas otsesiirdamine õnnestub, kas meil õnnestub üldse see kuradi eit rasestada või ootab jälle ees rida katkemisi." Sarkastilised on muidugi ka ukrainlanndelt saadud Helsingi laste nimed Väinö ja Aino – umbes nagu Eesti kontekstis Kalev ja Linda.
Vähemalt üks faktiviga on raamatus siiski. NSV Liit otse ei seganud Soome telekanalite vaatamist Põhja-Eestis. Lihtsalt helisagedused erinesid. Adapteritega head äri muidugi tehti (nagu Olena isa). Mäletan, et üks Soome plokk maksis 50 rubla. Ja näiteks sekretäride lisateenistus Soome telekavade paljundamise näol eksisteeris samuti. Ebausutav tundub väide võimlemislegendi Nadia Comaneci kategoorilisest väljasõidukeelust Ceausescu-Rumeenias. Igatahes nägin teda telekast 1984. aastal Los Angelese olümpiamängudel aukülaliste loožis lehvitamas. .
Oksaneni loomismeetod on rafineeritud, mõte saab sõnaks läbimõeldult ning elegantselt. Iseloomulik omadus on teksti arendamine kahel tasandil: mida Olenka mõtleb ja mida ta teeb, st sise- ja välismaailm. Need on rangelt tasakaalus, ehk isegi liiga rangelt. Põnevusest hoolimata meenutab "Koertepark" suurel määral sotsioloogi poolt diktofonile võetud ja kirja pandud keskealise naise elulugu. (Muidugi Ukraina naise!) Nii loogiline ja kompatne on see – välja arvatud kõik, mis puudutab Romani. Iseloomulik on teksti arendamine kahel tasandil: ühiskondlik ja individuaalne. Lk 44: "Minu uus mõtteviis oli koristaja oma ja see oli vastik." Lk 59: "Valentina Sokolova hääl oli endine ja tuttav, ainult kulunum, nagu eelmise aasta kalender." Lk 275: "Tundsin sinu näol ära ilme, mis oli maailma vanim. See oli ilme, millega mehed on alati naisi vaadanud."
Vastanduvad Ida-Ukraina, eeskätt Donbassi armetud ja ohtlikud olud alates Ukraina iseseisvumisest ning tänane (täpsemalt 2016. aasta) Helsingi igav heaeluühiskond. Lk 82: "Keegi ei tahtnud muuta poliitiliste lahingute tallermaaks oma kodu või maasikapõldu või muud töökohta, kus töötajaskond koosnes ukrainlastest, venelastest ja teistest rohkem või vähem asjaga seotud rahvuste esindajatest. Sarnasele kokkuleppele oli jõutud mujalgi. Ajalehtedes nimetati seda maasikarahuks."
Pisiasju, mis Olenka lootusetut elu natukegi täita aitavad, on palju. Kasvõi liigne kehakaal, mille kohta naine möönab, et see on hetkel tema väikseim probleem. Maniküür, värvist väljakasvanud juuksed, kotirihmad, fotod, telefonikõned, sigaretid, alkohol. Eriline kiindumus on autoril käekellade vastu. Läbiv motiiv on see, kuidas Olenka käed, eriti sõrmeotsad külmaks muutuvad, kui ta midagi päris hirmsat läbi elab.
"Koertepargi" tõlge on ladus, juba kahel formaalsel põhjusel. Esiteks on proosat – eriti kaasaegset – soome keelest eesti keelde tõlkida nagunii lihtne (vähemalt luulega võrreldes). Teiseks hõlbustab Oksaneni ratsionaalne, täpne ja selge sõnakasutus seda veelgi. Mõningad nurinad siiski tekkisid. Sageli esineb tingivat kõneviisi kohtades, kus see võiks või isegi peaks olema kindel. Mõned Ukraina nimed on tõlgitud, näiteks abielukontor Slaavitar (lk 16), samas esineb Prospekt Lenina (lk 11), ehkki Lenini prospekt oleks loomulikum. Teise peategelase nime olen eesti keeles harjunud nägema kujul Darja. Teose mõistmist need seigad muidugi ei takista. | Arvustus. Ratsionaalne nutt ja plaanitud hala | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Koertepargi" süžee saab lühidalt kokku võtta. Ühes Helsingi pargis istub Olena (Olenka), umbes 40-aastane ukrainlanna, endine munarakudoonorite ja surrogaatemade vahendaja, nüüdne koristaja. Ta võtab oma elukäigu lühidalt kokku. See on olnud masendav ning on alust karta, et muutub veel masendavamaks. Samas pargis jalutab poiss, kes on sündinud Olenka munarakust. Samale pingile istub veidi noorem ukrainlanna Daria, Olenka endine sõbratar, kes on poisi noorema õe munarakudoonor, pealegi Olenka vahendatud. Areneb huvitav, ehkki perspektiivitu diskussioon. Seejärel naaseme aastasse 2006, kui Pariisis modellina läbikukkunud Olenka naaseb oma kodukülla Mõkolajivi oblastis.
Perspektiivi puudumine, häda ja allakäik ongi raamatu tähtsaimad tunnused. Kõik oli halvasti Ukrainas, kõik läks halvasti Pariisis ja ilmselt läheb ka Helsingis, ehkki põnevus säilib viimase lauseni. Ainult Tallinnas oli kõik hästi, aga seal elades oli Olenka veel laps. Vahepeal läks karjäär ju ülesmäge ning ilmus ka suur armastus. Aga need teemad on kõrvalised, esinedes vaid perspektiivituse võimendamiseks kontrastiprintsiibiga. Allamäge on läinud ka Daria elu, ehkki erinevalt Olenkast surmahirmu ta ei põe.
"Koertepark" on kummaline segu halastamatust ratsionaalsusest ja totaalsest stiihiast. Ratsionaalne on romaani kirjutamise meetod, lugeja hoidmine suurel määral teadmatuses, kuid siiski pidevalt teed juhatades nagu taskulambiga koopas. Lõppsiht jääb küll teadmata, kuid marsruut on kindel ja selge. Umbes nagu Tallinnast väljuval rongil, mille peale on kirjutatud "Tartu", kuid mis tegelikult sõidab Narva. Tekst on selge ja informatiivne. Lk 33: "Hammustasin keelde ja lasin tema pilgul mõõta minu veninud kaelust, koristaja küüsi ja värvimata, ilma pikendamata ripsmeid." Lk 38: "Põgenemine on kallis, põranda all elamine veel kallim." Lk 60: "Ma ei taibanud, kuhu ta tahtis välja jõuda või kas see jutt pidi üldse kuhugi välja jõudma." Lk 195: "Mul ei olnud suhteid, mille abil tekitada probleeme Sokolovidele, polnud tutvusi ei maksuametis, politseis, riiklikus julgeolekus ega võimukoridorides." Lk 289: "Ma ei tahtnud olla naine, kes veedab oma päevad abieluettepanekut oodates ja ometi märkasin, et olen."
Stiihia valitseb peategelase hinges ja peaaegu täiel määral ka tema ümber. Ehkki on tunda, et see on täpselt organiseeritud ja planeeritud stiihia, mis kõige selgemalt avaldub vastuolus Olena selgete mõttekäikude ja formuleeringute ning tema kaootilise tegevuse vahel Helsingi-päevil. Olena on ju ukrainlanna. Ukraina aga on ise üks stiihiline ja etteaimamatu riik, lõputus kõikumises lääne ja ida vahel, suur, mitmepalgeline ja lõhestunud.
Kõik see kajastub ka raamatus. Lk 13: "Pärast oranži revolutsiooni oli hakanud elektripostidele ilmuma kuulutusi, et otsitakse demonstratsioonidel osalejaid. Millega täpselt tegu oli, seda ei öeldud. Kõige olulisem peibutis oli aga tasu ja see oli alati kirjas." Lk 30: "Meil on ausad inimesed vanglas ja sulid parlamendis." Mis siin veel muust rääkida, kui ühte romaani tähtsat tegevuspaika Mõkolajivi oblastit tunti Eestis kogu nõukogude aja Nikolajevi nime all, teine – Snižne – aga oli Snežnoje! (Ja on nüüd Venemaa poolt okupeerituna seda vist taas.)
Daria muretseb Helsingis oma Donbassi jäänud vendade pärast. Kas nad sõdivad? See mure on arusaadav. Kui sõdivad, siis kas Ukraina või Vene poolel? See mure on eesti lugejale juba arusaamatu, ehkki ilmselt täiesti tõsine. Spetsiifiline on ka ukrainlannade aktiivne tegelemine munarakkude vahendamisega. Igatahes sattusin google`is kohe uudisele, et 50 lääne lapsevanemat ei pääse koroonakeeldude tõttu Ukrainasse oma surrogaatemade ja beebide juurde.
Tegevusajad on "Koertepargis" segi paisatud, aga kuna iga uus lõik on pealkirjas aastaarvu ja tegevuskohaga varustatud, ei muuda ka see võte teost segasemaks. Vastupidi, nii on palju huvitavam ja põnevam. Sest "Koertepark" on isikuromaan, aga ka põnevusromaan.
Sofi Oksanen on end tänapäeva Ukraina olukorraga suurepäraselt kurssi viinud, olustiku tundmine ulatub gorilkast (kodus valmistatav kange alkohoolne jook) kopankadeni (ebaseaduslikud kivisöekaevandused). Tõsi, tegevuspaigad on üsna troostitud: Donbass (koos sealse sõjaga), kolkaküla, kus peamiseks elatusvahendiks on oopiumimooni salakasvatus ja -kaubandus, vähemal määral ka ebasõbralikud suurlinnad. Ent miljöö on igal pool usutav, sealhulgas kaheksakümnendate aastate Tallinnas. Rohked pisiasjad muudavad raamatu lugemise õdusamaks kui see peaks sisu arvestades olema. Näiteks koerad. (Lk 18: Isegi rihma otsast lahti lastud šnautseri pöörane karglemine oli stiilipuhas.") Või tähelepanek, et venelased kustuvad Olenkat Aljonkaks.
"Koertepargi" peategelane on külm, ratsionaalne ja täpne ning hoiab stiihiat kontrolli all. Miks ta kunagi Romani armus ja miks kogu romaan ongi adresseeritud selgitava ja eneseõigustusliku tekstina Romanile, keda ta endiselt armastab, jääb põhjendamatuks. Lk 41: "Jälle võttis igatsus valel hetkel minu üle võimust. Ma igatsesin sinu järele." Tegelikult ei saa me Romanist teada mitte midagi intiimset. Sisuliselt on tegu täiesti armastusvaba raamatuga. Pigem vastupidi. Lk 72: ""Kõik romantilised armastajad muutuvad pärast esimese kire vaibumist puhtaid särke nõudvateks veskikivideks, kes ei luba naist pliidist kaugemale." Samas on tänu Romani tabamatusele teosel kahetähenduslik lõpp. Võimalik, et Olenkat ei jälitagi Roman, vaid tema enda hirm. Võimalik, et Roman küll ilmub Helsingis välja, kuid mitte palgamõrvari funktsioonis, vaid heade kavatsustega. Võib-olla koguni abieluettepanekuga?
Viktor, kelle tapmises Olenkat alusetult süüdistatakse ja kes nii kogu kriminaalse sündmusteahela käivitab, on tunduvalt elulisem ja mõistetavam tüüp. Samuti raamatu ainus mõistlik mees Ivan, Olena sõber ja abiline Mõkolajivis. Elulisemad kui mehed ise on surnud meeste joped, mida Olena ema ja tädi oma ühises kodus varnas hoiavad, et kutsumata külalised usuksid: majas leidub ka tugevama poole esindajaid.
Naiste puhul rõhutatakse nende allasurutust. Eneseteostuse vahenditeks on neil oma keha müümine – kas juba mainitud surrogaatemade ja munarakudoonoritena, modellidena või saladuslikus ametis "eskortteenuse pakkuja", mis tõenäoliselt tähendab ilma kindla töökohata prostituuti. Parim perspektiiv on rikas ja enam-vähem mõistlik abikaasa. Tõsisemad plaanid kukuvad läbi. Üks ei suuda isegi doonori abiga last saada, teine läheb hulluks ja plaanib oma munarakust siirdatud tütre röövida.
Naisi alandatakse pea igal leheküljel – tõsi, sageli alandavad nad end ise, mehed nagu polekski süüdi. Lk 7: "Enamjaolt olid need ajakirjadest välja lõigatud koltunud reklaamid, millega püüti müüa kõike, mida naisekeha vormide abil müüa saab, plekieemaldajatest autovaruosadeni." Lk 10: "Hakkasin käima linnas töökuulutusi uurimas. Samas bussis istus sageli lootusrikast parfüümipilve levitav tüdrukute parv, teel Palace`i, mille konverentsiruumides esitleti välismaaa poissmeestele võimalikke pruudikandidaate." Lk 15: Ka noored emad olid kõik teretulnud, samuti abielus naised. See äratas minu tähelepanu, kuigi ma sain aru, et see ei tähenda veel midagi. Võib-olla oli see ainult nipp värske liha ligimeelitamiseks." Lk 28: "Võiksin otsida helde käega mehe, aga see võtaks aega ja pealegi oli lääne jääradest juba modelliaastatel isu täis saanud."
Muidugi on üksainus masinlik peategelane tunduvalt usutavam kui see, et neid oleks rohkem. Olenkasse saab suhtuda kui erandinimesse. Või erandliku saatusega tavainimesse.
Teine tähtis ja tunduvalt loomulikum tegelane on Daria, Olenka andekaim õpilane modellinduses, alluv munarakuäris ja vaenlane Helsingis. Olenka ja Daria isad tapeti konkureeriva kivisöemaffia poolt korraga – ainult selle vahega, et Daria isale jäeti pea otsa. Daria ja Olenka suhe on tunduvalt elavam ja mitmekesisem kui raamatu muu, depressiivne tekst. Selles on särtsu ja mitmekesisust. Lk 35: "Ma polnud Dariaga niimoodi juttu ajanud, ilma ühegi trumbita."
Aga vähemalt sama palju kui tegelastele, keskendub raamat kahe võitleva tunde kirjeldamisele: hirm ja tahe selle hirmu mahasurumiseks. Nende kahe vahel on õrn, kuid siiski kasutamiskõlblik sild – paberileht, kuhu Olenka paneb kirja kõik positiivsed asjad oma uues, Helsingis Ruslana Toivoneni valepassiga alustatud elus. Ning mis peab teda aitama, kui hirm üle pea kasvab. Seisundite konflikt on romaanis sama tähtis kui inimestevahelised, pealegi palju pidevam. Kahju ainult, et neid seisundeid on ainult kaks. Vaimukus puudub "Koertepargist" täiesti. Tõsi: seda saab õigustada. Huumoriilmingud tähendavad paratamatult autori üleolekut oma kangelasest, seega ka temast distantseerumist, kasvõi ajutiselt. Nüüd on "Koertepark" aga sama palju Olena kui Sofi raamat.
Sarkasmi siiski leidub. Lk 82: "Minu paariline läks ägedaks ja nimetas ukrainlasi verejanulisteks fašistideks ning mina viskasin teda aknapesuvahendi pudeliga. Meie ülemus sai vahejuhtumist teada ja ma kartsin, et mind lastakse lahti. Soomlased aga avaldasid samuti omal kombel meelt ja paljud andsid firmale teada, et nende kodus ei ole ryssä`d teretulnud. Sain endale venelaste tööotsi ja hoiatuse, et Putinist ei maksa töö ajal rääkida." Lk 279: "Kuulsin sinu häält, selle dokumendilikku veenvust, kuigi me ei teadnud veel, kuidas embrüod hakkama saavad, kuidas otsesiirdamine õnnestub, kas meil õnnestub üldse see kuradi eit rasestada või ootab jälle ees rida katkemisi." Sarkastilised on muidugi ka ukrainlanndelt saadud Helsingi laste nimed Väinö ja Aino – umbes nagu Eesti kontekstis Kalev ja Linda.
Vähemalt üks faktiviga on raamatus siiski. NSV Liit otse ei seganud Soome telekanalite vaatamist Põhja-Eestis. Lihtsalt helisagedused erinesid. Adapteritega head äri muidugi tehti (nagu Olena isa). Mäletan, et üks Soome plokk maksis 50 rubla. Ja näiteks sekretäride lisateenistus Soome telekavade paljundamise näol eksisteeris samuti. Ebausutav tundub väide võimlemislegendi Nadia Comaneci kategoorilisest väljasõidukeelust Ceausescu-Rumeenias. Igatahes nägin teda telekast 1984. aastal Los Angelese olümpiamängudel aukülaliste loožis lehvitamas. .
Oksaneni loomismeetod on rafineeritud, mõte saab sõnaks läbimõeldult ning elegantselt. Iseloomulik omadus on teksti arendamine kahel tasandil: mida Olenka mõtleb ja mida ta teeb, st sise- ja välismaailm. Need on rangelt tasakaalus, ehk isegi liiga rangelt. Põnevusest hoolimata meenutab "Koertepark" suurel määral sotsioloogi poolt diktofonile võetud ja kirja pandud keskealise naise elulugu. (Muidugi Ukraina naise!) Nii loogiline ja kompatne on see – välja arvatud kõik, mis puudutab Romani. Iseloomulik on teksti arendamine kahel tasandil: ühiskondlik ja individuaalne. Lk 44: "Minu uus mõtteviis oli koristaja oma ja see oli vastik." Lk 59: "Valentina Sokolova hääl oli endine ja tuttav, ainult kulunum, nagu eelmise aasta kalender." Lk 275: "Tundsin sinu näol ära ilme, mis oli maailma vanim. See oli ilme, millega mehed on alati naisi vaadanud."
Vastanduvad Ida-Ukraina, eeskätt Donbassi armetud ja ohtlikud olud alates Ukraina iseseisvumisest ning tänane (täpsemalt 2016. aasta) Helsingi igav heaeluühiskond. Lk 82: "Keegi ei tahtnud muuta poliitiliste lahingute tallermaaks oma kodu või maasikapõldu või muud töökohta, kus töötajaskond koosnes ukrainlastest, venelastest ja teistest rohkem või vähem asjaga seotud rahvuste esindajatest. Sarnasele kokkuleppele oli jõutud mujalgi. Ajalehtedes nimetati seda maasikarahuks."
Pisiasju, mis Olenka lootusetut elu natukegi täita aitavad, on palju. Kasvõi liigne kehakaal, mille kohta naine möönab, et see on hetkel tema väikseim probleem. Maniküür, värvist väljakasvanud juuksed, kotirihmad, fotod, telefonikõned, sigaretid, alkohol. Eriline kiindumus on autoril käekellade vastu. Läbiv motiiv on see, kuidas Olenka käed, eriti sõrmeotsad külmaks muutuvad, kui ta midagi päris hirmsat läbi elab.
"Koertepargi" tõlge on ladus, juba kahel formaalsel põhjusel. Esiteks on proosat – eriti kaasaegset – soome keelest eesti keelde tõlkida nagunii lihtne (vähemalt luulega võrreldes). Teiseks hõlbustab Oksaneni ratsionaalne, täpne ja selge sõnakasutus seda veelgi. Mõningad nurinad siiski tekkisid. Sageli esineb tingivat kõneviisi kohtades, kus see võiks või isegi peaks olema kindel. Mõned Ukraina nimed on tõlgitud, näiteks abielukontor Slaavitar (lk 16), samas esineb Prospekt Lenina (lk 11), ehkki Lenini prospekt oleks loomulikum. Teise peategelase nime olen eesti keeles harjunud nägema kujul Darja. Teose mõistmist need seigad muidugi ei takista.
### Response:
Arvustus. Ratsionaalne nutt ja plaanitud hala |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koostöös arendajate Hepsor kinnisvara ja Tolaram grupiga pakutakse Eesti Arhitekuurikeskuse ekskursioonidega võimalust uudistada enam kui 120-aastases hoones ning selle territooriumil. Tuur manufaktuuri territooriumil ning hoones kestab kokku 90 minutit ning ekskursioonid toimuvad eesti ja vene keeles.
Põneva ajalooga hoone pakub avastamist nii arhitektuuri- kui ka ajaloohuvilistele. Hoone ehituse planeerimisega alustati 1898. aastal arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi plaani järgi, kes on ka tänase Tallinna Keskraamatukogu hoone arhitekt. Manufaktuur oli üks suuremaid ettevõtteid Tallinnas, mis pakkus ühena esimestest ka naistele võimaluse tööd teha ja selle eest ka väärilist palka teenida. Tootmine lõpetati hoones 2006. aastal, pärast mida on territoorium seisnud suures osas tühjana.
Eesti Arhitektuurikeskuse juhi Raul Järgi sõnul on üks Arhitektuurikeskuse üheks missiooniks tuua arhitektuur inimestele lähemale ning hea viis selleks on just ekskursioonid hoonetes, mis muidu on suletud.
Täna arendab manufaktuuri piirkonda Hepsor kinnisvara ja Tolaram grupp, kes on territooriumile planeeritud hulgaliselt erinevaid elu- kui äriruume, samuti linnakeskkonna linnarahvale.
Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatud ekskursioone viivad läbi professionaalsed giidid, keda ühendab huvi arhitektuuri ja selle ajaloo vastu. Lisaks Balti Manufaktuuri hoonele saab Eesti Arhitektuurikeskuse ekskursioonidega heita pilgu ka Tallinna Linnahalli. Ekskursioonide kohta leiab lisainfot Eesti Arhitektuurikeskuse kodulehelt. | Balti Manufaktuur avab novembris arhitektuurihuvilistele uksed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koostöös arendajate Hepsor kinnisvara ja Tolaram grupiga pakutakse Eesti Arhitekuurikeskuse ekskursioonidega võimalust uudistada enam kui 120-aastases hoones ning selle territooriumil. Tuur manufaktuuri territooriumil ning hoones kestab kokku 90 minutit ning ekskursioonid toimuvad eesti ja vene keeles.
Põneva ajalooga hoone pakub avastamist nii arhitektuuri- kui ka ajaloohuvilistele. Hoone ehituse planeerimisega alustati 1898. aastal arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi plaani järgi, kes on ka tänase Tallinna Keskraamatukogu hoone arhitekt. Manufaktuur oli üks suuremaid ettevõtteid Tallinnas, mis pakkus ühena esimestest ka naistele võimaluse tööd teha ja selle eest ka väärilist palka teenida. Tootmine lõpetati hoones 2006. aastal, pärast mida on territoorium seisnud suures osas tühjana.
Eesti Arhitektuurikeskuse juhi Raul Järgi sõnul on üks Arhitektuurikeskuse üheks missiooniks tuua arhitektuur inimestele lähemale ning hea viis selleks on just ekskursioonid hoonetes, mis muidu on suletud.
Täna arendab manufaktuuri piirkonda Hepsor kinnisvara ja Tolaram grupp, kes on territooriumile planeeritud hulgaliselt erinevaid elu- kui äriruume, samuti linnakeskkonna linnarahvale.
Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatud ekskursioone viivad läbi professionaalsed giidid, keda ühendab huvi arhitektuuri ja selle ajaloo vastu. Lisaks Balti Manufaktuuri hoonele saab Eesti Arhitektuurikeskuse ekskursioonidega heita pilgu ka Tallinna Linnahalli. Ekskursioonide kohta leiab lisainfot Eesti Arhitektuurikeskuse kodulehelt.
### Response:
Balti Manufaktuur avab novembris arhitektuurihuvilistele uksed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on väga tõsine olukord. Üha enam intensiivravi voodikohti täituvad COVID-19 patsientidega. Ajutine kergendus, mille suvel saime, on nüüd möödas," ütles Löfven teisipäeval peetud pressikonverentsil.
Peaministri sõnul kehtestatakse piirang, mille kohaselt ei tohi pidudel ega restoranides koguneda enam kui kaheksa inimest.
Koroonaviiruse levik hakkas Rootsis järsult kasvama eelmisel nädalal ja ületas kevadise tipu. Sellegipoolest ei ole nakatumisnäitajad Rootsis elanikkonna suurust arvestades nii halvad kui Euroopa kõige kõrgema nakatumistasemega maades Belgias, Hispaanias ja Prantsusmaal.
Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse (ECDC) andmeil oli Rootsi kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta teisipäeval 203,9. Belgial on sama näitaja 1753,2, Tšehhil 1586,3, Hispaanial 567,2 ja Prantsusmaal 829,9. | Löfven: Rootsi koroonaolukord on väga tõsine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on väga tõsine olukord. Üha enam intensiivravi voodikohti täituvad COVID-19 patsientidega. Ajutine kergendus, mille suvel saime, on nüüd möödas," ütles Löfven teisipäeval peetud pressikonverentsil.
Peaministri sõnul kehtestatakse piirang, mille kohaselt ei tohi pidudel ega restoranides koguneda enam kui kaheksa inimest.
Koroonaviiruse levik hakkas Rootsis järsult kasvama eelmisel nädalal ja ületas kevadise tipu. Sellegipoolest ei ole nakatumisnäitajad Rootsis elanikkonna suurust arvestades nii halvad kui Euroopa kõige kõrgema nakatumistasemega maades Belgias, Hispaanias ja Prantsusmaal.
Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse (ECDC) andmeil oli Rootsi kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta teisipäeval 203,9. Belgial on sama näitaja 1753,2, Tšehhil 1586,3, Hispaanial 567,2 ja Prantsusmaal 829,9.
### Response:
Löfven: Rootsi koroonaolukord on väga tõsine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvahelisele alaliidule tuleb 24 mängijat üles anda 15. novembriks. Kõik esitatud kandidaadid peavad andma kaks koroonaproovi – esimese 16. ja teise 21. novembril. Alles pärast teise testi tulemusi selgub, kes reaalselt Tallinna "mullist" osa saavad võtta.
Toijala sõnul on koondise komplekteerimine koroonaviiruse tõttu tavapärasest keerulisem. "Mitmed meie mängijad on riikides, kus olukord on väga keeruline. Peame sisuliselt viimase hetkeni olema valmis ootamatusteks. Hetkel hoiame valikus ka Kerr Kriisa ja Mikk Jurkatamme, kuid suure tõenäosusega nad koondisega liituda ei saa. Meil peab olema nii plaan B kui C."
Soomlane tõdeb, et suhtlus välisklubidega pole olnud kõige sujuvam. "On klubisid, kellega pole meil õnnestunud veel ühendust saada. Tegemist on uudse olukorraga – FIBA regulatsioonide järgi peavad klubid mängijaid koondisesse lubama, kuid alati on viise, kuidas nendest kõrvale hiilida. Hetkel tundub, et tippklubid on pigem ettevaatlikud."
Vigastustega on hetkel kimpus nii Siim-Sander Vene, Rauno Nurger, Janari Jõesaar kui Maik-Kalev Kotsar. Toijala usub, et novembri lõpuks on kõik neli meest siiski löögivalmis.
Esmakordselt on kandidaatide hulgas Tartu Ülikool Maks & Mooritsa mängumehed Hendrik Eelmäe ja Robin Kivi. "Nad on sel hooajal näidanud end heast küljest. Mõlemad on füüsiliselt heas vormis ja tegutsevad väljakul enesekindlalt," kommenteeris Toijala, kelle sõnul jälgib ta igapäevaselt ka madalamates liigades pallivaid mängijaid.
Eesti koondise kandidaadid eelseisvateks EM-valikmängudeks:
Kristian Kullamäe (Palma Mallorca)
Siim-Markus Post (Tallinna Kalev/TLÜ)
Sten-Timmu Sokk (BC Kalev/Cramo)
Rait-Riivo Laane (Miercurea Ciuc CSM)
Sander Raieste (Baskonia)
Henri Drell (Pesaro)
Rain Veideman (Rostock Seawolves)
Martin Paasoja (Real Vallodolid)
Maik-Kalev Kotsar (Hamburg Towers)
Martin Dorbek (BC Kalev/Cramo)
Siim-Sander Vene (Baloncesto Fuenlabrada)
Tanel Kurbas (BC Kalev/Cramo)
Janari Jõesaar (BAXI Manresa)
Robert Valge (Pärnu Sadam)
Kregor Hermet (BC Kalev/Cramo)
Saimon Sutt (AVIS UTILTAS Rapla)
Kristian Kitsing (Rytas Vilnius)
Kaspar Treier (Sassari Dinamo)
Rauno Nurger (BC Kalev/Cramo)
Mihkel Kirves (Pärnu Sadam)
Robin Kivi (Tartu Ülikool Maks & Moorits)
Jaan Puidet (TALTECH)
Hendrik Eelmäe (Tartu Ülikool Maks & Moorits)
Kerr Kriisa (Arizona Wildcats)
Mikk Jurkatamm (Western Kentucky)
Venemaaga kohtub Eesti 28. ja Põhja-Makedooniaga 30. novembril. Lisaks näeb Saku Suurhallis Itaalia ja Põhja-Makedoonia ning Venemaa ja Itaalia vastasseise. | Selgusid Eesti korvpallikoondise kandidaadid EM-valikmängudeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelisele alaliidule tuleb 24 mängijat üles anda 15. novembriks. Kõik esitatud kandidaadid peavad andma kaks koroonaproovi – esimese 16. ja teise 21. novembril. Alles pärast teise testi tulemusi selgub, kes reaalselt Tallinna "mullist" osa saavad võtta.
Toijala sõnul on koondise komplekteerimine koroonaviiruse tõttu tavapärasest keerulisem. "Mitmed meie mängijad on riikides, kus olukord on väga keeruline. Peame sisuliselt viimase hetkeni olema valmis ootamatusteks. Hetkel hoiame valikus ka Kerr Kriisa ja Mikk Jurkatamme, kuid suure tõenäosusega nad koondisega liituda ei saa. Meil peab olema nii plaan B kui C."
Soomlane tõdeb, et suhtlus välisklubidega pole olnud kõige sujuvam. "On klubisid, kellega pole meil õnnestunud veel ühendust saada. Tegemist on uudse olukorraga – FIBA regulatsioonide järgi peavad klubid mängijaid koondisesse lubama, kuid alati on viise, kuidas nendest kõrvale hiilida. Hetkel tundub, et tippklubid on pigem ettevaatlikud."
Vigastustega on hetkel kimpus nii Siim-Sander Vene, Rauno Nurger, Janari Jõesaar kui Maik-Kalev Kotsar. Toijala usub, et novembri lõpuks on kõik neli meest siiski löögivalmis.
Esmakordselt on kandidaatide hulgas Tartu Ülikool Maks & Mooritsa mängumehed Hendrik Eelmäe ja Robin Kivi. "Nad on sel hooajal näidanud end heast küljest. Mõlemad on füüsiliselt heas vormis ja tegutsevad väljakul enesekindlalt," kommenteeris Toijala, kelle sõnul jälgib ta igapäevaselt ka madalamates liigades pallivaid mängijaid.
Eesti koondise kandidaadid eelseisvateks EM-valikmängudeks:
Kristian Kullamäe (Palma Mallorca)
Siim-Markus Post (Tallinna Kalev/TLÜ)
Sten-Timmu Sokk (BC Kalev/Cramo)
Rait-Riivo Laane (Miercurea Ciuc CSM)
Sander Raieste (Baskonia)
Henri Drell (Pesaro)
Rain Veideman (Rostock Seawolves)
Martin Paasoja (Real Vallodolid)
Maik-Kalev Kotsar (Hamburg Towers)
Martin Dorbek (BC Kalev/Cramo)
Siim-Sander Vene (Baloncesto Fuenlabrada)
Tanel Kurbas (BC Kalev/Cramo)
Janari Jõesaar (BAXI Manresa)
Robert Valge (Pärnu Sadam)
Kregor Hermet (BC Kalev/Cramo)
Saimon Sutt (AVIS UTILTAS Rapla)
Kristian Kitsing (Rytas Vilnius)
Kaspar Treier (Sassari Dinamo)
Rauno Nurger (BC Kalev/Cramo)
Mihkel Kirves (Pärnu Sadam)
Robin Kivi (Tartu Ülikool Maks & Moorits)
Jaan Puidet (TALTECH)
Hendrik Eelmäe (Tartu Ülikool Maks & Moorits)
Kerr Kriisa (Arizona Wildcats)
Mikk Jurkatamm (Western Kentucky)
Venemaaga kohtub Eesti 28. ja Põhja-Makedooniaga 30. novembril. Lisaks näeb Saku Suurhallis Itaalia ja Põhja-Makedoonia ning Venemaa ja Itaalia vastasseise.
### Response:
Selgusid Eesti korvpallikoondise kandidaadid EM-valikmängudeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viis Folketingi liiget, teiste seas ka konservatiivse partei liider Sören Pape Poulsen ja endine energeetikaminister Lars Christian Lilleholt on andnud positiivse koroonatesti.
Lisaks on kuus valitsuse liiget, sealhulgas ka justiitsminister Nick Haekkerup ning vähemalt neli parlamendisaadikut eneseisolatsioonis, oodates oma koroonatesti tulemusi.
Peaminister Mette Frederiksen teatas pressiesindaja vahendusel, et tal oli reedel kohtumine Haekkerupiga ning seetõttu jätab ära teisipäevaks kavandatud infotunni parlamendis. | Taani parlament peatas koroonaviiruse tõttu töö | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viis Folketingi liiget, teiste seas ka konservatiivse partei liider Sören Pape Poulsen ja endine energeetikaminister Lars Christian Lilleholt on andnud positiivse koroonatesti.
Lisaks on kuus valitsuse liiget, sealhulgas ka justiitsminister Nick Haekkerup ning vähemalt neli parlamendisaadikut eneseisolatsioonis, oodates oma koroonatesti tulemusi.
Peaminister Mette Frederiksen teatas pressiesindaja vahendusel, et tal oli reedel kohtumine Haekkerupiga ning seetõttu jätab ära teisipäevaks kavandatud infotunni parlamendis.
### Response:
Taani parlament peatas koroonaviiruse tõttu töö |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | La Fleche'i loomaaia uues jääkarude elupaigas on paljundusprogrammi koordinaator valinud Aronile kaaslase, Hellabrunni loomaaiast pärit emase jääkaru Quintana.
Aroni üleviimine võimaldab tuua Tallinna loomaaeda uue isase jääkaru, kellest saab paariline emakaru Friidale.
Tallinna loomaaia loomakasvatusnõuniku Anne Saluneeme sõnul oli Aronil suvel aega transpordikastiga harjumiseks, kuid sellegipoolest on 300-400 kg kaaluva kiskja transpordikasti saamine vaevanõudev ettevõtmine. "Metsloomadel tundub olevat seitsmes või kümnes meel, mis ütleb neile, et midagi on täna teistmoodi ja sunnib neid ettevaatlikkusele. Nii ta ka täna alguses veidi pujäänitas, kuid kokkuvõttes läks jääkarupoiss transpordikasti siiski kiiresti ja rahumeelselt. Selleks, et loomal oleks uues kohas kaasas tuttav lõhn, panime talle autosse tema lemmikmänguasja – valge plasttoru, mida talle meeldib vees mängides käppade vahel hoida," rääkis Saluneem.
Aroni ümberasumisega La Fleche'i loomaaeda teeb Tallinna loomaaed ettevalmistusi jääkaru Friidale isase paarilise toomiseks. "Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumite Assotsiatsiooni jääkarude paljundusprogrammi koordinaatori soovitusel on Friidale sobivaks kaaslaseks välja valitud isane jääkaru Rasputin. Esialgsete plaanide järgi peaks 12-aastane Rasputin Yorkshire Wildife Parkist Tallinna loomaaeda saabuma enne jõule," avaldas loomaaia kollektsioonijuht Tõnis Tasane. | Jääkaru Aron alustas teekonda La Fleche'i loomaaeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
La Fleche'i loomaaia uues jääkarude elupaigas on paljundusprogrammi koordinaator valinud Aronile kaaslase, Hellabrunni loomaaiast pärit emase jääkaru Quintana.
Aroni üleviimine võimaldab tuua Tallinna loomaaeda uue isase jääkaru, kellest saab paariline emakaru Friidale.
Tallinna loomaaia loomakasvatusnõuniku Anne Saluneeme sõnul oli Aronil suvel aega transpordikastiga harjumiseks, kuid sellegipoolest on 300-400 kg kaaluva kiskja transpordikasti saamine vaevanõudev ettevõtmine. "Metsloomadel tundub olevat seitsmes või kümnes meel, mis ütleb neile, et midagi on täna teistmoodi ja sunnib neid ettevaatlikkusele. Nii ta ka täna alguses veidi pujäänitas, kuid kokkuvõttes läks jääkarupoiss transpordikasti siiski kiiresti ja rahumeelselt. Selleks, et loomal oleks uues kohas kaasas tuttav lõhn, panime talle autosse tema lemmikmänguasja – valge plasttoru, mida talle meeldib vees mängides käppade vahel hoida," rääkis Saluneem.
Aroni ümberasumisega La Fleche'i loomaaeda teeb Tallinna loomaaed ettevalmistusi jääkaru Friidale isase paarilise toomiseks. "Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumite Assotsiatsiooni jääkarude paljundusprogrammi koordinaatori soovitusel on Friidale sobivaks kaaslaseks välja valitud isane jääkaru Rasputin. Esialgsete plaanide järgi peaks 12-aastane Rasputin Yorkshire Wildife Parkist Tallinna loomaaeda saabuma enne jõule," avaldas loomaaia kollektsioonijuht Tõnis Tasane.
### Response:
Jääkaru Aron alustas teekonda La Fleche'i loomaaeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänaseks on Draamateatris lavastatud 21 sinu näidendit, neid on mängitud üle 1000 korra ja neid on näinud enam kui 200 000 teatrikülastajat. Sa oled Draamateatri oma inimene. Kas mäletad ka seda, kui esimest korda sinu teksti siin majas tehti?
Esimest korda mäletan võib-olla isegi kõige rohkem. Väga ärev tunne oli. Mati Unt lavastas "Jalutuskäiku vikerkaarel" ja see, et Unt hakkab Draamateatris tegema minu näidendit ja seal mängivad Ita Ever, Tõnu Aav, Andrus Vaarik ja Aarne Üksküla... Ma olin ikka väga elevil. Ma olin siis 25-26. Ma käisin siin majas seinaääri mööda. Mati Unt tegi proovi, ma istusin saalis nagu hiir. Ühelt poolt väga hea, et sai nii vara jala ukse vahele, aga teiselt poolt, nii hea tükk see ei olnud, et see tingimata oleks pidanud Draamateatris olema. Aga Matile meeldis ja Mati tahtis seda väga teha.
Sul oli juubel juba augustis, kuid teatris tähistad seda alles novembris?
Ma mõtlesin, et oleks tore oma juubelit kuidagi tähistada, aga mitte niisama, et lähed sõpradega kõrtsi. Kõrtsis saab sõpradega iga päev käia. Palju toredam oleks sõbrad kutsuda esietendusele, kus sa ise oled ka lavastaja. Ja pärast seda etendust siis pidutseda, viina võtta ja tähistada. Teatrid alustavad oma tööd alles sügisel, seega tükk saab välja tulla alles novembris. Kiiret ei ole. Peaasi, et üldse saab ning ei tuleks mingeid käske Toompealt, et inimesed peavad kodus istuma ja televiisorit vaatama.
Aga miks "Keiserlik kokk"? Seda on juba korra tehtud (aastal 2008, teater R.A.A.A.M, lavastaja Ingomar Vihmar). Kas sa ei mõelnud, et kirjutaks juubeliks hoopis uue tüki?
Ei mõelnud. "Keiserlik kokk" oli mul kaua hinge peal. Ingomari lavastus Viinistul oli täitsa tore lavastus, aga täiesti teistsugune võrreldes sellega, kuidas ma seda kirjutades endale ette kujutasin. Kirjutades sa ikkagi lavastad tüki enda peas mingil moel ära. Ja kui see nägemus erineb väga palju sellest, mida sa lõpuks laval näed, siis tekib soov seda oma nägemust ka publikule tutvustada. Kuna aega on palju mööda läinud ja kuna ma arvan, et tean, kuidas seda tükki teha võiks, siis julgesin teatrile sellise idee välja pakkuda. Üldjuhul ma lavastama ei kipu. Mulle väga meeldib, et mina olen autor ja keegi teine lavastab. Selline sünergia on väga kihvt. Aga "Keiserlik kokk" jäi kuidagi väga hinge peale.
Milline lavastaja sa oled?
See on mul alles neljas tükk, mida ma lavastan. Enne on olnud "Papagoide päevad", "Aabitsa kukk" ja "Köster". Nendest kaks on olnud monotükid, kus ainult mina ja näitleja istume kahekesi saalis. Tema mängib mulle ette, pärast ma ütlen talle midagi või lähme lihtsalt koos õlut jooma. See on nüüd natukene suurema trupiga asi. Eks mul mingi ettekujutus lavastaja tööst on. Ma olen päris palju teiste lavastajate proovides istunud. Näiteks Karusoo või Aare Toikka proovides. Kui Uku Uusberg lavastas Draamas "Kevadist Lutsu", siis ma istusin peaaegu kõikides proovides. Aga otseselt lavastamist õppinud ma ei ole.
"Keiserliku koka" peategelased on Tuglased, kuid tegu ei ole klassikalise ajaloolise draamaga?
See on rohkem selline tsirkuselaadne etendus, kus tegelased on pigem tüübid ja värvikad karakterid – ajaloolisi isikuid ei ole sealt tagant vaja otsida. "Keiserlik kokk" on näide sellest, kuidas halvad ajad panevad inimesi veidraid asju tegema, kuid alati on olemas ka need inimesed, kes suudavad väärikaks jääda. Tuglased on küll põlu all, kuid sellele vaatamata suudavad säilitada eestiaegse väärikuse ja viisakuse.
Kas praegu on ka võimalik kirjanikel põlu alla sattuda?
Otseselt mitte, sest riigil pole sellist võimu nagu oli Stalini ajal. Paljud kultuuritegelased on mõne poliitilise jõu poolt põlu alla pandud ja tembeldatud liberastiks või mingiks muuks jubedaks elukaks, aga see ei tähenda midagi. Kõigile ei saagi meeldida. Sellist olukorda, et riik saaks mõne kirjaniku või kunstniku ühiskonnast täiesti välja lülitada, õnneks ei ole. Ma arvan, et praegu on kultuuriinimestel suurem oht mingite jõududega koostöö tegemine, millega võib-olla ei peaks koostööd tegema. Võib näiteks sattuda parlamenti, mingisse kummalisse koalitsiooni ja avastada ennast väga piinlikust olukorrast. Võiks ju olla piinlik mõnel inimesel. Eks Tuglase ajal oli lisaks põlu alla sattumisele see oht ka, et võisid hakata padupunaseks, saada ordeneid ja aukirju. Sellest "Keiserlik kokk" omal moel räägibki.
Tundub, et koroonaaeg on sul möödunud väga töiselt. Avaldasid just uue teose "Puulased ja tohtlased", kirjutasid ka Draamateatrile uue näidendi – "Talupojad tantsivad, prillid ees", mis esietendub kevadel.
Need ma kirjutasin ikkagi juba enne koroonat valmis. Eks ma üritasin eriolukorra ajal ka suurest igavusest kirjutada, aga eriti viljakas see ei olnud. Ma vajan kirjutamiseks ikka mingit elu enda ümber. Mulle meeldib nii, et hommikul kirjutan, aga päeval ja õhtul käin linna peal, kohtun inimestega ja ajan lobajuttu. Sealt saan energiat ja ideid järgmiseks päevaks. 24 tundi kodus istuda on väga nüristav. Koroona läks peamiselt nii, et vedelesin palju kodus, lugesin palju raamatuid ja käisin palju koeraga jalutamas. See oli vähemalt hea õigustus väljas käimiseks. Aga nüüd võiks lobajutu aeg juba tõesti tagasi tulla.
"Keiserlik kokk" esietendub 11. novembril 2020 väikeses saalis. Autor ja lavastaja Andrus Kivirähk, kunstnik Kaspar Jancis. Osades Aleksander Eelmaa, Kaie Mihkelson, Jan Uuspõld, Harriet Toompere, Ivo Uukkivi ja Christopher Rajaveer. | Andrus Kivirähk: vajan kirjutamiseks mingit elu enda ümber | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänaseks on Draamateatris lavastatud 21 sinu näidendit, neid on mängitud üle 1000 korra ja neid on näinud enam kui 200 000 teatrikülastajat. Sa oled Draamateatri oma inimene. Kas mäletad ka seda, kui esimest korda sinu teksti siin majas tehti?
Esimest korda mäletan võib-olla isegi kõige rohkem. Väga ärev tunne oli. Mati Unt lavastas "Jalutuskäiku vikerkaarel" ja see, et Unt hakkab Draamateatris tegema minu näidendit ja seal mängivad Ita Ever, Tõnu Aav, Andrus Vaarik ja Aarne Üksküla... Ma olin ikka väga elevil. Ma olin siis 25-26. Ma käisin siin majas seinaääri mööda. Mati Unt tegi proovi, ma istusin saalis nagu hiir. Ühelt poolt väga hea, et sai nii vara jala ukse vahele, aga teiselt poolt, nii hea tükk see ei olnud, et see tingimata oleks pidanud Draamateatris olema. Aga Matile meeldis ja Mati tahtis seda väga teha.
Sul oli juubel juba augustis, kuid teatris tähistad seda alles novembris?
Ma mõtlesin, et oleks tore oma juubelit kuidagi tähistada, aga mitte niisama, et lähed sõpradega kõrtsi. Kõrtsis saab sõpradega iga päev käia. Palju toredam oleks sõbrad kutsuda esietendusele, kus sa ise oled ka lavastaja. Ja pärast seda etendust siis pidutseda, viina võtta ja tähistada. Teatrid alustavad oma tööd alles sügisel, seega tükk saab välja tulla alles novembris. Kiiret ei ole. Peaasi, et üldse saab ning ei tuleks mingeid käske Toompealt, et inimesed peavad kodus istuma ja televiisorit vaatama.
Aga miks "Keiserlik kokk"? Seda on juba korra tehtud (aastal 2008, teater R.A.A.A.M, lavastaja Ingomar Vihmar). Kas sa ei mõelnud, et kirjutaks juubeliks hoopis uue tüki?
Ei mõelnud. "Keiserlik kokk" oli mul kaua hinge peal. Ingomari lavastus Viinistul oli täitsa tore lavastus, aga täiesti teistsugune võrreldes sellega, kuidas ma seda kirjutades endale ette kujutasin. Kirjutades sa ikkagi lavastad tüki enda peas mingil moel ära. Ja kui see nägemus erineb väga palju sellest, mida sa lõpuks laval näed, siis tekib soov seda oma nägemust ka publikule tutvustada. Kuna aega on palju mööda läinud ja kuna ma arvan, et tean, kuidas seda tükki teha võiks, siis julgesin teatrile sellise idee välja pakkuda. Üldjuhul ma lavastama ei kipu. Mulle väga meeldib, et mina olen autor ja keegi teine lavastab. Selline sünergia on väga kihvt. Aga "Keiserlik kokk" jäi kuidagi väga hinge peale.
Milline lavastaja sa oled?
See on mul alles neljas tükk, mida ma lavastan. Enne on olnud "Papagoide päevad", "Aabitsa kukk" ja "Köster". Nendest kaks on olnud monotükid, kus ainult mina ja näitleja istume kahekesi saalis. Tema mängib mulle ette, pärast ma ütlen talle midagi või lähme lihtsalt koos õlut jooma. See on nüüd natukene suurema trupiga asi. Eks mul mingi ettekujutus lavastaja tööst on. Ma olen päris palju teiste lavastajate proovides istunud. Näiteks Karusoo või Aare Toikka proovides. Kui Uku Uusberg lavastas Draamas "Kevadist Lutsu", siis ma istusin peaaegu kõikides proovides. Aga otseselt lavastamist õppinud ma ei ole.
"Keiserliku koka" peategelased on Tuglased, kuid tegu ei ole klassikalise ajaloolise draamaga?
See on rohkem selline tsirkuselaadne etendus, kus tegelased on pigem tüübid ja värvikad karakterid – ajaloolisi isikuid ei ole sealt tagant vaja otsida. "Keiserlik kokk" on näide sellest, kuidas halvad ajad panevad inimesi veidraid asju tegema, kuid alati on olemas ka need inimesed, kes suudavad väärikaks jääda. Tuglased on küll põlu all, kuid sellele vaatamata suudavad säilitada eestiaegse väärikuse ja viisakuse.
Kas praegu on ka võimalik kirjanikel põlu alla sattuda?
Otseselt mitte, sest riigil pole sellist võimu nagu oli Stalini ajal. Paljud kultuuritegelased on mõne poliitilise jõu poolt põlu alla pandud ja tembeldatud liberastiks või mingiks muuks jubedaks elukaks, aga see ei tähenda midagi. Kõigile ei saagi meeldida. Sellist olukorda, et riik saaks mõne kirjaniku või kunstniku ühiskonnast täiesti välja lülitada, õnneks ei ole. Ma arvan, et praegu on kultuuriinimestel suurem oht mingite jõududega koostöö tegemine, millega võib-olla ei peaks koostööd tegema. Võib näiteks sattuda parlamenti, mingisse kummalisse koalitsiooni ja avastada ennast väga piinlikust olukorrast. Võiks ju olla piinlik mõnel inimesel. Eks Tuglase ajal oli lisaks põlu alla sattumisele see oht ka, et võisid hakata padupunaseks, saada ordeneid ja aukirju. Sellest "Keiserlik kokk" omal moel räägibki.
Tundub, et koroonaaeg on sul möödunud väga töiselt. Avaldasid just uue teose "Puulased ja tohtlased", kirjutasid ka Draamateatrile uue näidendi – "Talupojad tantsivad, prillid ees", mis esietendub kevadel.
Need ma kirjutasin ikkagi juba enne koroonat valmis. Eks ma üritasin eriolukorra ajal ka suurest igavusest kirjutada, aga eriti viljakas see ei olnud. Ma vajan kirjutamiseks ikka mingit elu enda ümber. Mulle meeldib nii, et hommikul kirjutan, aga päeval ja õhtul käin linna peal, kohtun inimestega ja ajan lobajuttu. Sealt saan energiat ja ideid järgmiseks päevaks. 24 tundi kodus istuda on väga nüristav. Koroona läks peamiselt nii, et vedelesin palju kodus, lugesin palju raamatuid ja käisin palju koeraga jalutamas. See oli vähemalt hea õigustus väljas käimiseks. Aga nüüd võiks lobajutu aeg juba tõesti tagasi tulla.
"Keiserlik kokk" esietendub 11. novembril 2020 väikeses saalis. Autor ja lavastaja Andrus Kivirähk, kunstnik Kaspar Jancis. Osades Aleksander Eelmaa, Kaie Mihkelson, Jan Uuspõld, Harriet Toompere, Ivo Uukkivi ja Christopher Rajaveer.
### Response:
Andrus Kivirähk: vajan kirjutamiseks mingit elu enda ümber |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EM-valikturniiril osaleb 32 meeskonda, kes jagatud kaheksasse alagruppi. Finaalturniirile saavad kaheksa alagrupi kaks esimest ning lisaks neli paremat kolmanda koha saavutanud koondist. Eestiga koos kuuluvad 2. alagruppi peale Austria veel ka Saksamaa ning Bosnia ja Hertsegoviina.
Thomas Sivertsson: meie meeskonnavaim on väga hea
"Meil on alagrupis kolm väga tugevat vastast ja esimene test Austria vastu saab kohe olema kõva kogemus. Pärast jaanuari pole me meeskonda kokku saanud, aga sama mure on teistelgi koondistel. Esimene treening Tallinnas kulus meeldetuletamisele, kuid teises trennis toimis kõik juba hästi," sõnas Grazis maandunud koondise peatreener Thomas Sivertsson.
"Tähtis on, et kõik 16 mängijat on terved ja meeskonnavaim on väga hea. Nüüd on meil Grazis veel kaks harjutuskorda ja loomulikult on palju, mida vaja läbi mängida või arvestada. Samas ei kavatse me üle töötada, sest meeskonnas peab säilima ka värskus ning pallurid peavad püsima terved," selgitas Sivertsson.
"Oleme kursis viimaste uudistega, et austerlastel jäävad mitmed võtmemängijad eemale. Mõnes mõttes on olukord võrdsustunud ja küllalt sarnane meie seisuga. Nii meil kui neil on puudu esinumbrid parem- ja vasaksisemise positsioonil ja mõned ääred, aga olemas põhiväravavaht ja joonemängijad," võrdles Eesti koondist 2018. aasta suvest juhendav rootslane.
Eesti ja Austria on varem omavahel kohtunud üheksa korda, neist kaheksa EM- või MM-valiksarjas. Võite on Eestil kaks, Austrial kuus ning korra mängiti viiki. Viimased mängud jäävad aga peaaegu 13 aasta taha, kui MM-valiksarjas jäädi kuue väravaga alla Põlvas ja kolmega Bregenzis.
Austria tegi viimasel hetkel seitse sunnitud vahetust
Austria koondis on EM-finaalturniirile kvalifitseerunud neli korda. Viimasel EM-il – mis toimus tänavu jaanuaris osaliselt ka Austrias – saadi ajaloo parim ehk kaheksas koht. Austria suurim saavutus ulatub Teise maailmasõja eelsesse aega, sest 1936. aasta Berliini olümpiamängudel –siis veel 11 vs 11 mängus – ja kaks aastat hiljem MM-il võideti hõbemedalid.
Sarnaselt Eestiga koges Austriagi suure tagasilöögi. Kui meeskonna suurima staari, THW Kieli tagamängija Nikola Bilyki puudumine põlvevigastuse tõttu oli varem teada, siis viimasel hetkel tuli asendada veel seitse olulist pallurit. Neist viis Saksamaa klubidest ja üks Ateena AEK-ist ning teiste seas jääb eemale ka Bundesligas üle 2200 värava visanud Robert Weber.
"Austria osalemine EM-finaalturniiril andis meeskonnale palju rohkem aega koos treenida. Sellega kasvas tiimi ühtsus ja eriti alagrupifaasis oli Austria meeskonnana vägagi terviklik. Tugevamate vastastega teises faasis läks neil raskemaks, aga ohtlikud on nad kindlasti ka ilma Bilyki ja Weberita," hindas Sivertsson.
Kolmapäevane mäng Grazi 2018. aastal valminud suures ja kaunis Raiffeisen Sportparki käsipallisaalis toimub pealtvaatajateta. Austria Käsipalliliit tegi vastava otsuse pühapäeval, konsulteerides kohalike ametivõimudega. Austria – Eesti mängu kohtunikud on itaallased Marco Di Domenico ja Lorenzo Fornasier ning EHF-i delegaat austerlane Gerhard Reisinger.
Austria koondis EM-valikmänguks Eesti vastu: Thomas Eichberger (ThSV Eisenach), Sebastian Frimmel, Lukas Herburger (mõl Schaffhauseni Kadetten), Fabian Posch, Jakob Jochmann (mõl Kremsi Erber UHK), Florian Kaiper, Julian Ranftl, Julian Pratschner (kõik Westwieni SG Insignis Handball), Gerald Zeiner, Sebastian Spendier, Richard Wöss (kõik Sparkasse Schwaz Handball Tirol), Tobias Wagner, Lukas Hutecek, Nikola Stevanovic, Marin Martinovic (kõik Margareten HC Fivers WAT), Thomas Hurich, Lukas Schweighofer (mõl Hardi ALPLA HC) ja Dean Pomorisac (Ferlachi SC Kelag). Peatreener Aleš Pajovic, abitreener Erwin Gierlinger. | Eesti avavastast käsipalli EM-valiksarjas tabas tagasilöök | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EM-valikturniiril osaleb 32 meeskonda, kes jagatud kaheksasse alagruppi. Finaalturniirile saavad kaheksa alagrupi kaks esimest ning lisaks neli paremat kolmanda koha saavutanud koondist. Eestiga koos kuuluvad 2. alagruppi peale Austria veel ka Saksamaa ning Bosnia ja Hertsegoviina.
Thomas Sivertsson: meie meeskonnavaim on väga hea
"Meil on alagrupis kolm väga tugevat vastast ja esimene test Austria vastu saab kohe olema kõva kogemus. Pärast jaanuari pole me meeskonda kokku saanud, aga sama mure on teistelgi koondistel. Esimene treening Tallinnas kulus meeldetuletamisele, kuid teises trennis toimis kõik juba hästi," sõnas Grazis maandunud koondise peatreener Thomas Sivertsson.
"Tähtis on, et kõik 16 mängijat on terved ja meeskonnavaim on väga hea. Nüüd on meil Grazis veel kaks harjutuskorda ja loomulikult on palju, mida vaja läbi mängida või arvestada. Samas ei kavatse me üle töötada, sest meeskonnas peab säilima ka värskus ning pallurid peavad püsima terved," selgitas Sivertsson.
"Oleme kursis viimaste uudistega, et austerlastel jäävad mitmed võtmemängijad eemale. Mõnes mõttes on olukord võrdsustunud ja küllalt sarnane meie seisuga. Nii meil kui neil on puudu esinumbrid parem- ja vasaksisemise positsioonil ja mõned ääred, aga olemas põhiväravavaht ja joonemängijad," võrdles Eesti koondist 2018. aasta suvest juhendav rootslane.
Eesti ja Austria on varem omavahel kohtunud üheksa korda, neist kaheksa EM- või MM-valiksarjas. Võite on Eestil kaks, Austrial kuus ning korra mängiti viiki. Viimased mängud jäävad aga peaaegu 13 aasta taha, kui MM-valiksarjas jäädi kuue väravaga alla Põlvas ja kolmega Bregenzis.
Austria tegi viimasel hetkel seitse sunnitud vahetust
Austria koondis on EM-finaalturniirile kvalifitseerunud neli korda. Viimasel EM-il – mis toimus tänavu jaanuaris osaliselt ka Austrias – saadi ajaloo parim ehk kaheksas koht. Austria suurim saavutus ulatub Teise maailmasõja eelsesse aega, sest 1936. aasta Berliini olümpiamängudel –siis veel 11 vs 11 mängus – ja kaks aastat hiljem MM-il võideti hõbemedalid.
Sarnaselt Eestiga koges Austriagi suure tagasilöögi. Kui meeskonna suurima staari, THW Kieli tagamängija Nikola Bilyki puudumine põlvevigastuse tõttu oli varem teada, siis viimasel hetkel tuli asendada veel seitse olulist pallurit. Neist viis Saksamaa klubidest ja üks Ateena AEK-ist ning teiste seas jääb eemale ka Bundesligas üle 2200 värava visanud Robert Weber.
"Austria osalemine EM-finaalturniiril andis meeskonnale palju rohkem aega koos treenida. Sellega kasvas tiimi ühtsus ja eriti alagrupifaasis oli Austria meeskonnana vägagi terviklik. Tugevamate vastastega teises faasis läks neil raskemaks, aga ohtlikud on nad kindlasti ka ilma Bilyki ja Weberita," hindas Sivertsson.
Kolmapäevane mäng Grazi 2018. aastal valminud suures ja kaunis Raiffeisen Sportparki käsipallisaalis toimub pealtvaatajateta. Austria Käsipalliliit tegi vastava otsuse pühapäeval, konsulteerides kohalike ametivõimudega. Austria – Eesti mängu kohtunikud on itaallased Marco Di Domenico ja Lorenzo Fornasier ning EHF-i delegaat austerlane Gerhard Reisinger.
Austria koondis EM-valikmänguks Eesti vastu: Thomas Eichberger (ThSV Eisenach), Sebastian Frimmel, Lukas Herburger (mõl Schaffhauseni Kadetten), Fabian Posch, Jakob Jochmann (mõl Kremsi Erber UHK), Florian Kaiper, Julian Ranftl, Julian Pratschner (kõik Westwieni SG Insignis Handball), Gerald Zeiner, Sebastian Spendier, Richard Wöss (kõik Sparkasse Schwaz Handball Tirol), Tobias Wagner, Lukas Hutecek, Nikola Stevanovic, Marin Martinovic (kõik Margareten HC Fivers WAT), Thomas Hurich, Lukas Schweighofer (mõl Hardi ALPLA HC) ja Dean Pomorisac (Ferlachi SC Kelag). Peatreener Aleš Pajovic, abitreener Erwin Gierlinger.
### Response:
Eesti avavastast käsipalli EM-valiksarjas tabas tagasilöök |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksa politsei otsis läbi 83 korterit ja hoonet, et leida arvutitest ja nutitelefonidest tõendusmaterjali rikkumiste kohta. Samuti peeti küsitlemiseks kinni 96 kahtlusalust, kes võisid olla teinud internetis viha õhutavaid postitusi, teatas Europol.
Haarangud on osa Saksa võimude iga-aastasest tegevusest, kuid tänavu ühinesid sellega Europoli koordineerimisel ka Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka, Tšehhi ning Norra ja Ühendkuningriigi korrakaitsejõud.
Teisipäevased haarangud olid pühendatud rassismi ja ksenofoobia üleskutsetega võitlemisele, teatas Europol.
Nii näiteks peeti Saksamaa Rheinland-Pfalzi liidumaal kinni antisemiitlikke kommentaare teinud isik ja üht naispoliitikut veebis solvanud inimene, teatas Saksa politsei.
Saksamaal on ühed maailma kõige rangemad laimamise, vihaõhutamise ja vägivallaga ähvardamise vastased seadused, mis näevad ette holokausti eitajatele ning vähemuste suhtes viha õhutajatele reaalsed vanglakaristused.
Saksamaal kehtib alates 2018. aastast seadus mis nõuab sotsiaalmeedia platvormidelt ilmselt kriminaalse sisu kustutamist või blokeerimist hiljemalt 24 tunni jooksul pärast sellekohase kaebuse saamist, ähvardades vastasel juhul neid trahviga. Seaduse toimimist jälgitakse tähelepanelikult mujal maailmas, kuna mure viha õhutamise pärast veebis kasvab kõikjal maailmas. Seni on Saksamaa sellekohastel seadustel siiski väike mõju, vihakõne ei ole lõppenud ning sellel arvatakse olevat mõju ka eelmise aasta rassistlike rünnakute õhutamisele. | Euroopa seitsme riigi politsei korraldas haarangu vaenuõhutajate tabamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksa politsei otsis läbi 83 korterit ja hoonet, et leida arvutitest ja nutitelefonidest tõendusmaterjali rikkumiste kohta. Samuti peeti küsitlemiseks kinni 96 kahtlusalust, kes võisid olla teinud internetis viha õhutavaid postitusi, teatas Europol.
Haarangud on osa Saksa võimude iga-aastasest tegevusest, kuid tänavu ühinesid sellega Europoli koordineerimisel ka Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka, Tšehhi ning Norra ja Ühendkuningriigi korrakaitsejõud.
Teisipäevased haarangud olid pühendatud rassismi ja ksenofoobia üleskutsetega võitlemisele, teatas Europol.
Nii näiteks peeti Saksamaa Rheinland-Pfalzi liidumaal kinni antisemiitlikke kommentaare teinud isik ja üht naispoliitikut veebis solvanud inimene, teatas Saksa politsei.
Saksamaal on ühed maailma kõige rangemad laimamise, vihaõhutamise ja vägivallaga ähvardamise vastased seadused, mis näevad ette holokausti eitajatele ning vähemuste suhtes viha õhutajatele reaalsed vanglakaristused.
Saksamaal kehtib alates 2018. aastast seadus mis nõuab sotsiaalmeedia platvormidelt ilmselt kriminaalse sisu kustutamist või blokeerimist hiljemalt 24 tunni jooksul pärast sellekohase kaebuse saamist, ähvardades vastasel juhul neid trahviga. Seaduse toimimist jälgitakse tähelepanelikult mujal maailmas, kuna mure viha õhutamise pärast veebis kasvab kõikjal maailmas. Seni on Saksamaa sellekohastel seadustel siiski väike mõju, vihakõne ei ole lõppenud ning sellel arvatakse olevat mõju ka eelmise aasta rassistlike rünnakute õhutamisele.
### Response:
Euroopa seitsme riigi politsei korraldas haarangu vaenuõhutajate tabamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas tekkis idee teha portreefilm David Vseviovist ning kui raske oli professorit ennast nõusse saada?
Idee tekkis produtsent Kristiina Davidjantsil seoses ERRi, Kultuurkapitali ja EFI portreefilmide konkursiga ja kui ta selle idee mulle pakkus, siis esimene mõte oli – kas tõesti pole keegi veel Davidist filmi teinud? Ta on nii karismaatiline inimene, et see tundus uskumatu. David tagasihoidliku inimesena kohe muidugi ei nõustunud.
Ma olen isegi, nagu sajad või tuhanded üliõpilased, David Vseviovi loengutes istunud ja oskaks neid meenutada vaid soojade sõnadega. Küllap pole see tunne väga erinev ka "Müstilise Venemaa" kuulajate hulgas. Samas ta ise kindlasti ei soovi endale mingit "pühalikkuse" silti. Kuidas sa režissöörina endale sellises "soojas kliimas" väljakutse esitasid?
Minu kõige olulisem eesmärk oli teha portreefilm, milles ei oleks portreefilmi pühalikkust, erinevaid "rääkivaid päid", mittediegeetilisi vaateid minevikku ja tuntavat konstrueeritust. Tahtsin teha filmi, mis näeks välja nagu sündmusvõte, aga tegelikult oleks sellesse salaja sisse peidetud kõik see sama, mis on olemas klassikalises portreefilmis… nagu teevad minust osavamad lapsevanemad, kui nad suvikõrvitsat või peeti koogi sisse peidavad. Lisaks tahtsin teha kontseptuaalselt selget filmi. Seetõttu sai otsustatud, et keskseks sündmuseks saab Davidi 70. juubel – kuna sellisel juhul on tegemist üritusega, kus tavaliselt inimese elu erinevad kihistused kohtuvad katalüseeritud vormis ning tema avalikud ja privaatsed rollid näitavad end kontsentreeritud moel.
Kuna filmile on paaris arvustuses ette heidetud pealiskaudsust, siis võin salaja rõõmustada, et vist õnnestus. Järelikult ei märgatud, et šokolaadikoogi sees peet peidus oli. Kui tundub, et filmi on tehtud kerglaselt, Davidi isikut mitte liiga tõsiselt võttes ja temaga lihtsalt ühel juhuslikul päeval kaasa loksudes, siis võib meenutada klassikuid – Dolly Parton on öelnud: et " It costs a lot of money to look this cheap." Selleks, et teha film, mis näeb välja nagu sündmusvõte, milles asjad justkui iseenesest kaamera ees juhtuvad, on vaja põhjalikult planeerida, ette valmistada, lugu struktureerida, traagelniite peita ning filmida asju sellisel moel, et säiliks vajalik illusioon.
Portreefilm on sinu debüüt täispika filmi režissöörina, kuigi õppejõu ja operaatorina oled juba pikalt tegev olnud. Oli see juhuste kokkulangemine või tundsid, et aeg on viimaks küps ise n-ö autori toolis istuda?
Olen režissöörina varem teinud lühemaid dokumentaalfilme ja mõne lühifilmi, see on tõepoolest esimene pikk film. End ma režissöörina ei identifitseeri ning mingit režiilist ambitsiooni või erialast enesekindlust mul pole, pigem on lihtsalt sattunud nii, et olen režissöörina või stsenaristina sattunud tegema filme, mille teema on mulle korda läinud.
Oled ka varsti linastuva Lauri Randla mängufilmi "Hüvasti, NSVL" operaator, mis paigutub ajaliselt nõukaaja viimastesse aastatesse. Kuidas sa ise suhestud nõukaaja pärandi ja ka teatava nostalgiatööstusega, mis selle ümber on tekkinud?
L.P. Hartley kuulus lause " the past is a foreign country; they do things differently there," on selle ajastu filmide tõmbe puhul väga täpne. Ka David Vseviov räägib sellest, kuidas miski, mis on tema jaoks olevik – näiteks siis antud juhul nõukogude aeg – on tema praeguste tudengite jaoks täielik enneminevik, umbes samal pulgal renessansiga. Ma arvan, et nõukogude ajast teevad filme inimesed, kelle jaoks see on veel olevik, sest neil on emotsionaalne kontakt omaenda nooruse või lapsepõlvega. Samas ma ei arva, et see nostalgia on väga teadlik tööstus, eriti kuna üldiselt ju iga filmitegija tahaks olla originaalne ja üritab näidata seda aega oma erilise nurga alt.
Ühiskondlikul tasandil on praegusel hetkel aga olukord hoopis teine kui oli näiteks "ostalgia" filmide kuldajal (filmi "Goodbye Lenin" järellainetuses nullindate alguses). Kui me räägime nõukogude ajast ja külmast sõjast, siis uudiseid jälgides ei tundu need sündmused üldse väga kaugel olevat – kuuldes märksõnu nagu Novitšok, lugedes uudistest erinevatest varisõdadest või võistlusest, kes saab enne koroonavaktsiini valmis – mis meenutab vägagi võidujooksu Kuule – siis vahetevahel tundub nõukogude aeg suisa häirivalt aktuaalne olevat.
Filmitööstusel on praegu mitmetasandiliselt rasked ajad. Kas sa oled pidanud ka õppejõuna ennast kuidagi ümber programmeerima, et kuidas noortele filmikunsti tähtsust mõtestada olukorras, kus me ei tea, mis saab tulevikust?
Filmikunstil on tõesti keerukad ajad – nagu ka kõigil teistel eluvaldkondadel. Samas olen veendunud, et ekraanide kaudu jutustatavad lood muutuvad ka Covid-19-ga kohanevas maailmas üha aktuaalsemaks. Kui mõelda sellele, kuidas enamus inimkonda, kellel on ligipääs ekraanidele, veedab suurema osa karantiini või isolatsiooni ajast, siis on ilmne, et režissööridel, operaatoritel, monteerijatel, helirežissööridel, kunstnikel, näitlejatel, stsenaristidel ja produtsentidel on asendamatu roll väga suures osas selle aja täitmisest. Ja vastutus loomulikult ka. | Elen Lotman: tundus uskumatu, et keegi pole David Vseviovist filmi teinud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas tekkis idee teha portreefilm David Vseviovist ning kui raske oli professorit ennast nõusse saada?
Idee tekkis produtsent Kristiina Davidjantsil seoses ERRi, Kultuurkapitali ja EFI portreefilmide konkursiga ja kui ta selle idee mulle pakkus, siis esimene mõte oli – kas tõesti pole keegi veel Davidist filmi teinud? Ta on nii karismaatiline inimene, et see tundus uskumatu. David tagasihoidliku inimesena kohe muidugi ei nõustunud.
Ma olen isegi, nagu sajad või tuhanded üliõpilased, David Vseviovi loengutes istunud ja oskaks neid meenutada vaid soojade sõnadega. Küllap pole see tunne väga erinev ka "Müstilise Venemaa" kuulajate hulgas. Samas ta ise kindlasti ei soovi endale mingit "pühalikkuse" silti. Kuidas sa režissöörina endale sellises "soojas kliimas" väljakutse esitasid?
Minu kõige olulisem eesmärk oli teha portreefilm, milles ei oleks portreefilmi pühalikkust, erinevaid "rääkivaid päid", mittediegeetilisi vaateid minevikku ja tuntavat konstrueeritust. Tahtsin teha filmi, mis näeks välja nagu sündmusvõte, aga tegelikult oleks sellesse salaja sisse peidetud kõik see sama, mis on olemas klassikalises portreefilmis… nagu teevad minust osavamad lapsevanemad, kui nad suvikõrvitsat või peeti koogi sisse peidavad. Lisaks tahtsin teha kontseptuaalselt selget filmi. Seetõttu sai otsustatud, et keskseks sündmuseks saab Davidi 70. juubel – kuna sellisel juhul on tegemist üritusega, kus tavaliselt inimese elu erinevad kihistused kohtuvad katalüseeritud vormis ning tema avalikud ja privaatsed rollid näitavad end kontsentreeritud moel.
Kuna filmile on paaris arvustuses ette heidetud pealiskaudsust, siis võin salaja rõõmustada, et vist õnnestus. Järelikult ei märgatud, et šokolaadikoogi sees peet peidus oli. Kui tundub, et filmi on tehtud kerglaselt, Davidi isikut mitte liiga tõsiselt võttes ja temaga lihtsalt ühel juhuslikul päeval kaasa loksudes, siis võib meenutada klassikuid – Dolly Parton on öelnud: et " It costs a lot of money to look this cheap." Selleks, et teha film, mis näeb välja nagu sündmusvõte, milles asjad justkui iseenesest kaamera ees juhtuvad, on vaja põhjalikult planeerida, ette valmistada, lugu struktureerida, traagelniite peita ning filmida asju sellisel moel, et säiliks vajalik illusioon.
Portreefilm on sinu debüüt täispika filmi režissöörina, kuigi õppejõu ja operaatorina oled juba pikalt tegev olnud. Oli see juhuste kokkulangemine või tundsid, et aeg on viimaks küps ise n-ö autori toolis istuda?
Olen režissöörina varem teinud lühemaid dokumentaalfilme ja mõne lühifilmi, see on tõepoolest esimene pikk film. End ma režissöörina ei identifitseeri ning mingit režiilist ambitsiooni või erialast enesekindlust mul pole, pigem on lihtsalt sattunud nii, et olen režissöörina või stsenaristina sattunud tegema filme, mille teema on mulle korda läinud.
Oled ka varsti linastuva Lauri Randla mängufilmi "Hüvasti, NSVL" operaator, mis paigutub ajaliselt nõukaaja viimastesse aastatesse. Kuidas sa ise suhestud nõukaaja pärandi ja ka teatava nostalgiatööstusega, mis selle ümber on tekkinud?
L.P. Hartley kuulus lause " the past is a foreign country; they do things differently there," on selle ajastu filmide tõmbe puhul väga täpne. Ka David Vseviov räägib sellest, kuidas miski, mis on tema jaoks olevik – näiteks siis antud juhul nõukogude aeg – on tema praeguste tudengite jaoks täielik enneminevik, umbes samal pulgal renessansiga. Ma arvan, et nõukogude ajast teevad filme inimesed, kelle jaoks see on veel olevik, sest neil on emotsionaalne kontakt omaenda nooruse või lapsepõlvega. Samas ma ei arva, et see nostalgia on väga teadlik tööstus, eriti kuna üldiselt ju iga filmitegija tahaks olla originaalne ja üritab näidata seda aega oma erilise nurga alt.
Ühiskondlikul tasandil on praegusel hetkel aga olukord hoopis teine kui oli näiteks "ostalgia" filmide kuldajal (filmi "Goodbye Lenin" järellainetuses nullindate alguses). Kui me räägime nõukogude ajast ja külmast sõjast, siis uudiseid jälgides ei tundu need sündmused üldse väga kaugel olevat – kuuldes märksõnu nagu Novitšok, lugedes uudistest erinevatest varisõdadest või võistlusest, kes saab enne koroonavaktsiini valmis – mis meenutab vägagi võidujooksu Kuule – siis vahetevahel tundub nõukogude aeg suisa häirivalt aktuaalne olevat.
Filmitööstusel on praegu mitmetasandiliselt rasked ajad. Kas sa oled pidanud ka õppejõuna ennast kuidagi ümber programmeerima, et kuidas noortele filmikunsti tähtsust mõtestada olukorras, kus me ei tea, mis saab tulevikust?
Filmikunstil on tõesti keerukad ajad – nagu ka kõigil teistel eluvaldkondadel. Samas olen veendunud, et ekraanide kaudu jutustatavad lood muutuvad ka Covid-19-ga kohanevas maailmas üha aktuaalsemaks. Kui mõelda sellele, kuidas enamus inimkonda, kellel on ligipääs ekraanidele, veedab suurema osa karantiini või isolatsiooni ajast, siis on ilmne, et režissööridel, operaatoritel, monteerijatel, helirežissööridel, kunstnikel, näitlejatel, stsenaristidel ja produtsentidel on asendamatu roll väga suures osas selle aja täitmisest. Ja vastutus loomulikult ka.
### Response:
Elen Lotman: tundus uskumatu, et keegi pole David Vseviovist filmi teinud |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.