instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välispoliitikas ja riikidevahelises suhtlemises on tähtsad märgid. Mõnikord millegi ütlemine või ka vaikimine ja mõnikord kohale sõitmine. Neid märke märgatakse ja neid osatakse lugeda. Mõtlesin sellele lõppeval nädalal, kui möödus 10 aastat Venemaa sissetungist Gruusiasse augustis 2008, mida me tunneme Vene-Gruusia viiepäevase sõjana.
10 aastat tagasi, kui Thbilisile lähenesid Vene armee tankid ja polnud teada, kui kaugele need sõidavad, lendasid sõja alla sattunud riiki Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina liidrid. See oli toonase Poola presidendi Lech Kaczyński ja Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese idee. Et me näitame Gruusiale ja grusiinidele, et nad ei ole sel raskel ajal üksinda, et nende kõrval on sõbrad. Ning tahame, et meie liitlased ja sõbrad kuuleksid äratuskella, milleks Vene vägede sissetung Gruusiasse kahtlemata oli, sest toimunu kõigutas tugevalt Euroopa senist julgeolekuarhitektuuri.
Viis Ida-Euroopa riigijuhti ei viinud augustis 2008 Thbilisisse tankitõrjerelvi või õhutõrjerakette. Nad viisid sinna moraalse ja poliitilise toetuse selmet saata välja ainult oma kantseleides kirjutatud pressi- või videoavaldusi. Gruusia mäletab seda kohalolekut tänini.
Nüüd, 10 aastat hiljem lendasid Thbilisisse Leedu, Läti ja Poola välisministrid Linas Linkevičius, Edgars Rinkēvičs, Jacek Czaputowicz ja Ukraina asepeaminister Pavlo Rozenko. See on toetuse ja sõpruse manifestatsioon, ütles Gruusia välisministeerium.
Eesti astus Poola ja Leedu algatatud ühisvisiidist ning meile saadetud osalemiskutsest kõrvale. Meie välisminister Sven Mikser oli puhkusereisil Berliinis, mida ta ei tahtnud katkestada. Keegi teine Eesti valitsusest Gruusiasse samuti ei lennanud.
Nii jäigi Eesti koht tühjaks. Kurb. Eriti kui meenutada, et mai lõpus – Gruusia Vabariigi 100. aastapäeva pidustustel – näitas Eesti samuti enda eemalolekut. Siis osalesid Thbilisis toimuvatel pidustustel teiste väliskülaliste seas ka Läti, Leedu, Soome ja Poola presidendid Raimonds Vējonis, Dalia Grybauskaitė, Sauli Niinistö ja Andrzej Duda. Eesti riigipea Kersti Kaljulaid jättis Thbilisi-kutse vastu võtmata, sest oli samal ajal Kiievis, kus soovis vaadata järgmisel päeval Meistrite Liiga jalgpallimatši. Õnneks lendas Gruusia 100 pidustustele riigikogu esimees Eiki Nestor.
Siinkohal on paslik meenutada, et kümne aasta eest oli just Soome – siis oli nende president Tarja Halonen – Gruusia toetamise suhtes palju vaoshoitum, et mitte öelda jahedam ja Eesti ka kuulis seda etteheitval alatoonil. Nüüd oli nende riigipea Sauli Niinistö Thbilisis kohal.
Suhted Gruusiaga on Eesti jaoks välispoliitiline prioriteet ja Eesti poliitiline toetus riigile on olnud järjepidev. Nii seisab Eesti välisministeeriumi kodulehel.
Kenasti kirjutatud.
Gruusia toetamine on kõrgel kohal välisministeeriumi igapäevases töös. Nõnda rõhutas välisminister Sven Mikser, selgitades enda eemalejäämist Vene-Gruusia sõja mälestusürituselt.
Õigesti öeldud.
Ent need kenad sõnad ei vähenda võimalust, et Eesti nõrgendab liitlaste ühispildilt eemale jäädes enda mõju Gruusias, kelle käekäik ei saa olla meile välis- ja julgeolekupoliitiliselt ükskõik, nagu ka Moldova ja Ukraina hakkamasaamine, kus kõigil juhtudel tuleb sageli üle olla lootusetuse tundest ja ilmutada kannatlikkust. Teiseks murendab see meie partnerlust naabritega, sest mida rohkem suudame me tegutseda koos Läti, Leedu ja Poolaga, Soome ja Rootsiga, seda parem siinne piirkond on.
Paraku loevad teisedki riigid välispoliitikas märke, ka mingile sündmusele kohale sõitmist või sellest eemale jäämist kui sõnumeid, mis meile tegelikult oluline on.
Tunamullu opositsiooni langenud Reformierakond on Eesti praeguse elu kohta vähemalt minu maitsele sageli liiga kuri ja tige. Ent sedapuhku ma nõustun nende aseesimehe, endise välisministri ja praeguse Euroopa Parlamendi saadiku Urmas Paeti arvamusega: "Gruusia vajab jätkuvalt Eesti toetust ja Eesti vajab tihedat koostööd oma lähedaste naabritega. Olulistel hetkedel tuleb seda ka maailmale näidata." | Toomas Sildam: Eesti on jätnud Gruusias kaks korda enda tooli tühjaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välispoliitikas ja riikidevahelises suhtlemises on tähtsad märgid. Mõnikord millegi ütlemine või ka vaikimine ja mõnikord kohale sõitmine. Neid märke märgatakse ja neid osatakse lugeda. Mõtlesin sellele lõppeval nädalal, kui möödus 10 aastat Venemaa sissetungist Gruusiasse augustis 2008, mida me tunneme Vene-Gruusia viiepäevase sõjana.
10 aastat tagasi, kui Thbilisile lähenesid Vene armee tankid ja polnud teada, kui kaugele need sõidavad, lendasid sõja alla sattunud riiki Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina liidrid. See oli toonase Poola presidendi Lech Kaczyński ja Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese idee. Et me näitame Gruusiale ja grusiinidele, et nad ei ole sel raskel ajal üksinda, et nende kõrval on sõbrad. Ning tahame, et meie liitlased ja sõbrad kuuleksid äratuskella, milleks Vene vägede sissetung Gruusiasse kahtlemata oli, sest toimunu kõigutas tugevalt Euroopa senist julgeolekuarhitektuuri.
Viis Ida-Euroopa riigijuhti ei viinud augustis 2008 Thbilisisse tankitõrjerelvi või õhutõrjerakette. Nad viisid sinna moraalse ja poliitilise toetuse selmet saata välja ainult oma kantseleides kirjutatud pressi- või videoavaldusi. Gruusia mäletab seda kohalolekut tänini.
Nüüd, 10 aastat hiljem lendasid Thbilisisse Leedu, Läti ja Poola välisministrid Linas Linkevičius, Edgars Rinkēvičs, Jacek Czaputowicz ja Ukraina asepeaminister Pavlo Rozenko. See on toetuse ja sõpruse manifestatsioon, ütles Gruusia välisministeerium.
Eesti astus Poola ja Leedu algatatud ühisvisiidist ning meile saadetud osalemiskutsest kõrvale. Meie välisminister Sven Mikser oli puhkusereisil Berliinis, mida ta ei tahtnud katkestada. Keegi teine Eesti valitsusest Gruusiasse samuti ei lennanud.
Nii jäigi Eesti koht tühjaks. Kurb. Eriti kui meenutada, et mai lõpus – Gruusia Vabariigi 100. aastapäeva pidustustel – näitas Eesti samuti enda eemalolekut. Siis osalesid Thbilisis toimuvatel pidustustel teiste väliskülaliste seas ka Läti, Leedu, Soome ja Poola presidendid Raimonds Vējonis, Dalia Grybauskaitė, Sauli Niinistö ja Andrzej Duda. Eesti riigipea Kersti Kaljulaid jättis Thbilisi-kutse vastu võtmata, sest oli samal ajal Kiievis, kus soovis vaadata järgmisel päeval Meistrite Liiga jalgpallimatši. Õnneks lendas Gruusia 100 pidustustele riigikogu esimees Eiki Nestor.
Siinkohal on paslik meenutada, et kümne aasta eest oli just Soome – siis oli nende president Tarja Halonen – Gruusia toetamise suhtes palju vaoshoitum, et mitte öelda jahedam ja Eesti ka kuulis seda etteheitval alatoonil. Nüüd oli nende riigipea Sauli Niinistö Thbilisis kohal.
Suhted Gruusiaga on Eesti jaoks välispoliitiline prioriteet ja Eesti poliitiline toetus riigile on olnud järjepidev. Nii seisab Eesti välisministeeriumi kodulehel.
Kenasti kirjutatud.
Gruusia toetamine on kõrgel kohal välisministeeriumi igapäevases töös. Nõnda rõhutas välisminister Sven Mikser, selgitades enda eemalejäämist Vene-Gruusia sõja mälestusürituselt.
Õigesti öeldud.
Ent need kenad sõnad ei vähenda võimalust, et Eesti nõrgendab liitlaste ühispildilt eemale jäädes enda mõju Gruusias, kelle käekäik ei saa olla meile välis- ja julgeolekupoliitiliselt ükskõik, nagu ka Moldova ja Ukraina hakkamasaamine, kus kõigil juhtudel tuleb sageli üle olla lootusetuse tundest ja ilmutada kannatlikkust. Teiseks murendab see meie partnerlust naabritega, sest mida rohkem suudame me tegutseda koos Läti, Leedu ja Poolaga, Soome ja Rootsiga, seda parem siinne piirkond on.
Paraku loevad teisedki riigid välispoliitikas märke, ka mingile sündmusele kohale sõitmist või sellest eemale jäämist kui sõnumeid, mis meile tegelikult oluline on.
Tunamullu opositsiooni langenud Reformierakond on Eesti praeguse elu kohta vähemalt minu maitsele sageli liiga kuri ja tige. Ent sedapuhku ma nõustun nende aseesimehe, endise välisministri ja praeguse Euroopa Parlamendi saadiku Urmas Paeti arvamusega: "Gruusia vajab jätkuvalt Eesti toetust ja Eesti vajab tihedat koostööd oma lähedaste naabritega. Olulistel hetkedel tuleb seda ka maailmale näidata."
### Response:
Toomas Sildam: Eesti on jätnud Gruusias kaks korda enda tooli tühjaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhikoosseisu kuulunud Marin vahetati kolm minutit pärast värava löömist välja, kirjutab Soccernet. Kohtumise üleajal vastasmeeskond HIFK viigistas ja mäng lõppes tulemusega 2:2. KPV jätkab kolmandal ja HIFK teisel tabelireal.
Samal ajal tegi Albert Prosa oma debüüdi Turu Palloseura eest. Turu kaotas Soome kõrgliigas Espoo Honkale 0:3, Prosa sai kirja täismängu.
Mihkel Aksalu koduklubi Seinäjoki JK alistas Hindrek Ojamaa ja Marko Meeritsa tööandja Vaasa Palloseura 2:0. Mõlemad Eesti väravavahid istusid varupingil, Ojamaa mängis 67 minutit. | Marin lõi Soomes värava, Prosa sai debüüdil kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhikoosseisu kuulunud Marin vahetati kolm minutit pärast värava löömist välja, kirjutab Soccernet. Kohtumise üleajal vastasmeeskond HIFK viigistas ja mäng lõppes tulemusega 2:2. KPV jätkab kolmandal ja HIFK teisel tabelireal.
Samal ajal tegi Albert Prosa oma debüüdi Turu Palloseura eest. Turu kaotas Soome kõrgliigas Espoo Honkale 0:3, Prosa sai kirja täismängu.
Mihkel Aksalu koduklubi Seinäjoki JK alistas Hindrek Ojamaa ja Marko Meeritsa tööandja Vaasa Palloseura 2:0. Mõlemad Eesti väravavahid istusid varupingil, Ojamaa mängis 67 minutit.
### Response:
Marin lõi Soomes värava, Prosa sai debüüdil kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmanda järjestikuse etapivõidu saanud Ducati sai Austrias ka kolmanda koha, kui Lorenzo ja Marquezi järel ületas finišijoone itaallane Andrea Dovizioso.
Sõitu esikohalt alustanud Marquezil on 11 etapi järel 201 punkti, 142 silmaga on teisel kohal Itaalia vanameister Valentino Rossi. Kolmekordne maailmameister Lorenzo on kogunud 130 punkti ja tõusis üldarvestuses kolmandaks. Sõita on jäänud veel kaheksa etappi.
#MotoGP RACE ???? @lorenzo99 WINS A CLASSIC DUEL!
He fights off @marcmarquez93 to take the victory! With @AndreaDovizioso in third! #AustrianGP???????? pic.twitter.com/FRq3GMqOVX
— MotoGP™???????????? (@MotoGP) August 12, 2018 | Lorenzo võttis põneva lõpuheitluse järel hooaja kolmanda võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmanda järjestikuse etapivõidu saanud Ducati sai Austrias ka kolmanda koha, kui Lorenzo ja Marquezi järel ületas finišijoone itaallane Andrea Dovizioso.
Sõitu esikohalt alustanud Marquezil on 11 etapi järel 201 punkti, 142 silmaga on teisel kohal Itaalia vanameister Valentino Rossi. Kolmekordne maailmameister Lorenzo on kogunud 130 punkti ja tõusis üldarvestuses kolmandaks. Sõita on jäänud veel kaheksa etappi.
#MotoGP RACE ???? @lorenzo99 WINS A CLASSIC DUEL!
He fights off @marcmarquez93 to take the victory! With @AndreaDovizioso in third! #AustrianGP???????? pic.twitter.com/FRq3GMqOVX
— MotoGP™???????????? (@MotoGP) August 12, 2018
### Response:
Lorenzo võttis põneva lõpuheitluse järel hooaja kolmanda võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aserbaidžaan, Iraan, Kasahstan, Venemaa ja Türkmenistan on vaielnud Kaspia mere üle alates Nõukogude Liidu lagunemisest. Pühapäevasel tippkohtumisel viibisid kõigi viie riigi presidendid.
"Me võime tunnistada, et konsensust mere staatuse üle oli raske saavutada ning see ei juhtunud hetkega, kõnelused kestsid üle 20 aasta ja nõudsid osapooltelt mitmeid ühiseid jõupingutusi," ütles Kasahstani president Nursultan Nazarbajev enne allkirjastamist.
Vene presidendi Vladimir Putini sõnul on kokkulepe "epohhiloova tähtsusega". Vene riigipea kutsus üles ka suurendama Kaspia riikide vahelist sõjalist koostööd.
Tegemist oli viienda sarnase tippkohtumisega alates 2002. aastast, kuid väiksemaid kõnelusi riikide vahel on läbi viidud umbes 50.
Dokumendis jõutakse kokkuleppele, et Kaspia on meri mitte järv. Samas antakse leppes Kaspiale "õiguslik eristaatus", sõnas Vene asevälisminister Grigori Karasin varem sel nädalal meediale.
Kremli teatel jääb suurem osa Kaspia merest ühiskasutusse, kuid dokumendiga jagatakse ära merepõhi ning selle maavarad.
Iraani president Hassan Rouhani nimetas pühapäeval kokkulepet "oluliseks dokumendiks", kuid lisas, et kõik vaidlused mere üle ei ole selle allkirjastamisega läbi saanud. Iraanile jäi kokkuleppe alusel akvatooriumist kõige väiksem osa. | Viis Kaspia mere riiki sõlmisid kokkuleppe selle staatuse üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aserbaidžaan, Iraan, Kasahstan, Venemaa ja Türkmenistan on vaielnud Kaspia mere üle alates Nõukogude Liidu lagunemisest. Pühapäevasel tippkohtumisel viibisid kõigi viie riigi presidendid.
"Me võime tunnistada, et konsensust mere staatuse üle oli raske saavutada ning see ei juhtunud hetkega, kõnelused kestsid üle 20 aasta ja nõudsid osapooltelt mitmeid ühiseid jõupingutusi," ütles Kasahstani president Nursultan Nazarbajev enne allkirjastamist.
Vene presidendi Vladimir Putini sõnul on kokkulepe "epohhiloova tähtsusega". Vene riigipea kutsus üles ka suurendama Kaspia riikide vahelist sõjalist koostööd.
Tegemist oli viienda sarnase tippkohtumisega alates 2002. aastast, kuid väiksemaid kõnelusi riikide vahel on läbi viidud umbes 50.
Dokumendis jõutakse kokkuleppele, et Kaspia on meri mitte järv. Samas antakse leppes Kaspiale "õiguslik eristaatus", sõnas Vene asevälisminister Grigori Karasin varem sel nädalal meediale.
Kremli teatel jääb suurem osa Kaspia merest ühiskasutusse, kuid dokumendiga jagatakse ära merepõhi ning selle maavarad.
Iraani president Hassan Rouhani nimetas pühapäeval kokkulepet "oluliseks dokumendiks", kuid lisas, et kõik vaidlused mere üle ei ole selle allkirjastamisega läbi saanud. Iraanile jäi kokkuleppe alusel akvatooriumist kõige väiksem osa.
### Response:
Viis Kaspia mere riiki sõlmisid kokkuleppe selle staatuse üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31-aastane keskkaitsja esindas rahvusmeeskonda 102 mängus ja lõi neis ka viis väravat. Katalaanina vilistati Pique koondise matšidel tihti välja ja Barcelona mees rääkis koondisekarjäärile joone alla tõmbamisest juba kahe aasta eest. Otsuse võttis Pique vastu vaatamata sellele, et Hispaania uueks peatreeneriks nimetati endine Barcelona juhendaja Luis Enrique.
"Rääkisin Luis Enriquega mõned päevad tagasi," sõnas Pique laupäeval. "Ta helistas mulle, mina ütlesin talle, et tegin oma otsuse juba kaua aega tagasi ja olin selle läbi mõelnud. Võitsin koondisega nii MM-i kui EM-i ja see oli ilus aeg. Nüüd tahan keskenduda Barcelonale. Mul on veel mõned aastad jäänud ja ma kavatsen neid nautida." | Hispaania ridades MM-i võitnud Gerard Pique lõpetas koondisekarjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastane keskkaitsja esindas rahvusmeeskonda 102 mängus ja lõi neis ka viis väravat. Katalaanina vilistati Pique koondise matšidel tihti välja ja Barcelona mees rääkis koondisekarjäärile joone alla tõmbamisest juba kahe aasta eest. Otsuse võttis Pique vastu vaatamata sellele, et Hispaania uueks peatreeneriks nimetati endine Barcelona juhendaja Luis Enrique.
"Rääkisin Luis Enriquega mõned päevad tagasi," sõnas Pique laupäeval. "Ta helistas mulle, mina ütlesin talle, et tegin oma otsuse juba kaua aega tagasi ja olin selle läbi mõelnud. Võitsin koondisega nii MM-i kui EM-i ja see oli ilus aeg. Nüüd tahan keskenduda Barcelonale. Mul on veel mõned aastad jäänud ja ma kavatsen neid nautida."
### Response:
Hispaania ridades MM-i võitnud Gerard Pique lõpetas koondisekarjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud hooaega hästi alustanud Ilvesel läks arvestatav osa sellest vigastuse nahka. Kuigi Ilves soovis meeskonna jaoks kevadistes play-off mängudes vajadusel olemas olla, tasus otsus vigastus täielikult välja ravida end igati ära, sest ta võitles endale koha Eesti U-20 koondises. Suvel Bulgaarias EM B-divisjoni mängudel teenis Ilves keskmiselt 12.8 mänguminutiga 6.4 punkti. Mängujuht on kuulunud ka varasematel aastatel noortekoondistesse ning loodetavasti õnnestub tal koguda veel rohkelt kogemusi nii meistriliigas kui taas U-20 koondises järgmisel suvel.
"Mul oli paganama kahju, et vigastused teda eelmisel hooajal kiusasid, sest ma usun, et tema hea hooaja algus oleks kindlasti jätku saanud. Õnneks sai ta vajaliku kogemuse U-20 koondises ja kuigi ta on hilise arenguga poiss, on ta suve jooksul jälle sammu võrra mehemaks saanud ja ma väga loodan, et tema roll meeskonnas saab olema suurem kui kunagi varem," rääkis meeskonna mänedžer Jaak Karp. | Gregor Ilves jätkab uuel hooajal Raplas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud hooaega hästi alustanud Ilvesel läks arvestatav osa sellest vigastuse nahka. Kuigi Ilves soovis meeskonna jaoks kevadistes play-off mängudes vajadusel olemas olla, tasus otsus vigastus täielikult välja ravida end igati ära, sest ta võitles endale koha Eesti U-20 koondises. Suvel Bulgaarias EM B-divisjoni mängudel teenis Ilves keskmiselt 12.8 mänguminutiga 6.4 punkti. Mängujuht on kuulunud ka varasematel aastatel noortekoondistesse ning loodetavasti õnnestub tal koguda veel rohkelt kogemusi nii meistriliigas kui taas U-20 koondises järgmisel suvel.
"Mul oli paganama kahju, et vigastused teda eelmisel hooajal kiusasid, sest ma usun, et tema hea hooaja algus oleks kindlasti jätku saanud. Õnneks sai ta vajaliku kogemuse U-20 koondises ja kuigi ta on hilise arenguga poiss, on ta suve jooksul jälle sammu võrra mehemaks saanud ja ma väga loodan, et tema roll meeskonnas saab olema suurem kui kunagi varem," rääkis meeskonna mänedžer Jaak Karp.
### Response:
Gregor Ilves jätkab uuel hooajal Raplas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pääsul 16 sekka alistas Salm 15:7 Anna Prela (SBSK Draakon) ja kohtumises kaheksa parema hulka 15:6 soomlanna Anna Vuorineni. Veerandfinaalis oli Salm parem 15:9 Luiza Novosjolovast (Le Glaive) ja poolfinaalis 15:12 Carmen-Lii Targamaast (Haapsalu En Garde). Finaalkohtumises võitis Salm 15:12 Nelli Differtit (Haapsalu En Garde).
Teise koha sai Nelli Differt, kes poolfinaali kohtumises alistas 12:11 klubikaaslase Katrina Lehise. Kolmandad kohad saavutasid Katrina Lehis ja Carmen-Lii Targamaa.
Meeste epeekohtumises 16 hulka alistas Eskov 15:11 Haapsalu En Garde esindaja Tony Sepa ja seejärel 15:8 Dmitri Svõrjovi (Le Glaive). Veeranfinaalis oli Eskov parem 15:8 St. Peterburi vehklejast Kirill Gurovist ja poolfinaalis 15:2 Ilian Bobrovist (SBSK Draakon). Väga tasavägises finaalkohtumises oli Ruslan parem 10:9 Haapsalu koolkonna vehklejast Sten Priinitsast (Haapsalu En Garde). Teise koha saavutas Sten Priinits ja kolmandad kohad said Jüri Salm (Tallinna Mõõk) ja Ilian Bobrov. | Valge Daami turniiri võitsid Salm ja Eskov, Lehis sai kolmanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pääsul 16 sekka alistas Salm 15:7 Anna Prela (SBSK Draakon) ja kohtumises kaheksa parema hulka 15:6 soomlanna Anna Vuorineni. Veerandfinaalis oli Salm parem 15:9 Luiza Novosjolovast (Le Glaive) ja poolfinaalis 15:12 Carmen-Lii Targamaast (Haapsalu En Garde). Finaalkohtumises võitis Salm 15:12 Nelli Differtit (Haapsalu En Garde).
Teise koha sai Nelli Differt, kes poolfinaali kohtumises alistas 12:11 klubikaaslase Katrina Lehise. Kolmandad kohad saavutasid Katrina Lehis ja Carmen-Lii Targamaa.
Meeste epeekohtumises 16 hulka alistas Eskov 15:11 Haapsalu En Garde esindaja Tony Sepa ja seejärel 15:8 Dmitri Svõrjovi (Le Glaive). Veeranfinaalis oli Eskov parem 15:8 St. Peterburi vehklejast Kirill Gurovist ja poolfinaalis 15:2 Ilian Bobrovist (SBSK Draakon). Väga tasavägises finaalkohtumises oli Ruslan parem 10:9 Haapsalu koolkonna vehklejast Sten Priinitsast (Haapsalu En Garde). Teise koha saavutas Sten Priinits ja kolmandad kohad said Jüri Salm (Tallinna Mõõk) ja Ilian Bobrov.
### Response:
Valge Daami turniiri võitsid Salm ja Eskov, Lehis sai kolmanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei andmeil keegi surma ei saanud ja inimeste haavad osutusi vähem tõsiseks, kui algul arvati. Üks ohvreist sai tõsiselt haavata jalga, kuid tema seisunud on stabiilne.
"See oli hoolimatu tegu, millest oleks võinud sündida palju halba. Õnneks ei näi vigastused olevat nii tõsised, kui algul arvati," ütles politseiinspektor Wasim Chaudhry BBC-le.
Ta avaldas lootust, et suurem osa ohvreist võib peagi haiglast lahkuda.
"On võimalik, et osa ohvreist ei otsinud öösel abi. Kui see on nõnda, siis kutsun neid tulema ravile nüüd," lisas Chaudhry.
Moss Side'i piirkonnas oli varahommikul palju rahvast, sest mõni tund varem oli seal lõppenud Kariibi-teemaline karneval.
Politsei püüab välja selgitada täpset tulistamispaika ja toimepanijat. | Manchesteris sai tulistamises haavata 10 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei andmeil keegi surma ei saanud ja inimeste haavad osutusi vähem tõsiseks, kui algul arvati. Üks ohvreist sai tõsiselt haavata jalga, kuid tema seisunud on stabiilne.
"See oli hoolimatu tegu, millest oleks võinud sündida palju halba. Õnneks ei näi vigastused olevat nii tõsised, kui algul arvati," ütles politseiinspektor Wasim Chaudhry BBC-le.
Ta avaldas lootust, et suurem osa ohvreist võib peagi haiglast lahkuda.
"On võimalik, et osa ohvreist ei otsinud öösel abi. Kui see on nõnda, siis kutsun neid tulema ravile nüüd," lisas Chaudhry.
Moss Side'i piirkonnas oli varahommikul palju rahvast, sest mõni tund varem oli seal lõppenud Kariibi-teemaline karneval.
Politsei püüab välja selgitada täpset tulistamispaika ja toimepanijat.
### Response:
Manchesteris sai tulistamises haavata 10 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. Külm, vihm ja väsimus peaks alati manitsema suuremale ettevaatlikkusele. Kui sa liigud raudtee poole ning see jääb teega diagonaali, kui raudtee rööbaste ümber on prussid, kui sajab vihma ja kui oled väsinud. Nii juhtub see, mis meil ühes Sloveenia väikeses alevis, kus ainult mõned meist puhta nahaga teisele poole raudteed said. Ning juba järgmisel hommikul astus mõnigi sama reha otsa.
2. Kui oled janune, siis oled nähtavasti juba hiljaks jäänud ning pead tempos järele andma – eriti keskmisest kuumemas ilmas, mis meid ees ootab. Samuti söö kõht alati korralikult täis – täitsa tavaline täisväärtuslik toit on täiesti okei.
3. Sind ei tapa mitte teekonna pikkus vaid kiirus – hinda tiimi jõuvarusid adekvaatselt. Muidu võib juhtuda see, mis esimene kord Rootsis, kus juba pärast kolmandat päeva olid enamus meist kinni teibitud ning hädas ülekoormusest tingitud hädadega (nt. põlvevalu). Teisel korral oli tempo paar km/tunnis madalam ning vaevused olid kordades väiksemad (või olime lihtsalt juba niivõrd paremas vormis, mida on aga raske uskuda).
4. Turvalisuse poolelt on olnud õppetund see, et ka kõige väiksem kokkupuude kiirteega võib viia ohtliku olukorrani, ratturid on hetkega kiires liikluskeerises ning tee pealt mahasaamine on pea võimatu. Samuti võib saateauto kaduda tundideks. Seega ei ole midagi tähtsamat, kui igal õhtul võtta järgmise päeva teekond tükkideks ja see läbi analüüsida.
5. Kui Eestis võib tihtipeale piduriklotside vahetamise ära unustada, siis Lõuna-Euroopa mägedes mööda serpentiine slaalomit lastes võid teinekord avastada end olukorras, et nüüd oleks vaja korralikult pidurdada – aga piduriklotsid enam (väga hästi) ei võtagi.
6. Ära usu pimesi GPS-i, vaid mõtle alati oma peaga kaasa, sest muidu on paarikümne kilomeetrised lisapoognad lihtsad tulema. Ning seda tavaliselt siis, kui sa oled just kõige väsinum.
7. Pikkadest ja teinekord ootamatult täiesti valgustamata tunnelitest pole kuigi mugav ilma rattalambita läbi sõita.
8. Kui ikka hakkab vihma peksab näkku ja temperatuur kukub alla seitsme-kaheksa kraadi juurde (nagu meil esimesel korral Saksamaal), siis võib hakata suvises rattavormis päris külm. Võta vabamalt - sa oled puhkusel ning iga päev ei pea normi täis tegema.
9. Kui siledas Eestis võib väga vabalt juhtuda, et rattakasseti kõige kergemaid ja raskemaid hammasrattad jäävad tööta ja läigivad nagu prillkivid, siis mägedes võib väga vabalt kergetest hammasratastest puudu jääda. Kui juba maailma parimad ratturid peavad kõige jubedamatest tõusudest ülesminekuks lisama taha kuni 32 hambaga hammasratta, siis milline valu võis olla meil osadest, kes pidid üle kümne kraadiseid pikki tõuse võtma 25 hambalise hammasrattaga.
10. Kuna teekond kestab nädalaid ning on intensiivne tekib tiimis alati teinekord erimeelsusi ja ka sajatamisi. Olgu see siis marsruudi valikul, majutuse osas või vabade hetkede veetmisel. Siis on tähtis, et üksteist mõistetaks, igaüks saaks end välja elada ja seda ei võetaks isiklikult. Sest tea, et järgmisel hetkel on kõik jälle chill.
11. Kui sul on maanteekingad, siis hangi endale varuklotsid, sest isegi rattasõidul tuleb jalutamist piisavalt palju ette.
12. Ära alusta päeva 4-5 atise rehvirõhuga, vaid löö kohe kaheksa atti sisse – esiteks lippab paremini ning läbilöögi oht on ka väiksem.
13. Ära sõida õhukeste ultramoodsate ja kergete väliskummidega kui sulle ei meeldi (vihmas) sisekumme vahetada.
14. Ära mine sõitma ilma päevakavata ja planeerimata ning sa ei jõua kaugele. Teatud määrani on distsipliin ja kord sellisel tuuril paratamatu. Samas ära ka üle planeeri, sest spontaansed olukorrad nt. "poolkogemata" end Col du Galibier tipust leides, võivad olla tuuri kõige vingemad hetked.
15. Kui sulle on ratas ikka väga armas ning kallis, siis kindlusta see ära, sest isegi väga terane olles võib see kõige ebatõenäolisemas olukorras "Itaalia maffia" saagiks minna (eelmisel korral varastati meil kohe pärast lõpetamist Milanos otse hosteli kinnisest taraga ümbritsetud turvakaameratega parklast viis ratast). Samas arvesta, et kõigi ohtude vastu end kaitsta ei saa.
16. Ja viimaseks – võta vabalt, isegi kui midagi juhtub (ning niikuinii midagi juhtub), varem või hiljem laheneb kõik ära.
25. augustist 15. septembrini sõidab kaheksaliikmeline rattasõprade grupp kaasa Hispaanias peetava suurtuuri Vuelta Espana. 2012. aastal võttis sama seltskond ette teekonna Tallinnast Pariisi, et kaasa elada Rein Taaramäele Tour de France'i viimasel etapil ning 2015. aastal lehvis Eesti lipp Giro d'Italial, kus väisas võidu sõita Tanel Kangert. Loogilise asjade jadana võetakse nüüd suund kolmandale suurtuurile, Vueltale. | La Vuelta blogi: kui sa ei õpi teiste, õpi vähemalt enda vigadest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. Külm, vihm ja väsimus peaks alati manitsema suuremale ettevaatlikkusele. Kui sa liigud raudtee poole ning see jääb teega diagonaali, kui raudtee rööbaste ümber on prussid, kui sajab vihma ja kui oled väsinud. Nii juhtub see, mis meil ühes Sloveenia väikeses alevis, kus ainult mõned meist puhta nahaga teisele poole raudteed said. Ning juba järgmisel hommikul astus mõnigi sama reha otsa.
2. Kui oled janune, siis oled nähtavasti juba hiljaks jäänud ning pead tempos järele andma – eriti keskmisest kuumemas ilmas, mis meid ees ootab. Samuti söö kõht alati korralikult täis – täitsa tavaline täisväärtuslik toit on täiesti okei.
3. Sind ei tapa mitte teekonna pikkus vaid kiirus – hinda tiimi jõuvarusid adekvaatselt. Muidu võib juhtuda see, mis esimene kord Rootsis, kus juba pärast kolmandat päeva olid enamus meist kinni teibitud ning hädas ülekoormusest tingitud hädadega (nt. põlvevalu). Teisel korral oli tempo paar km/tunnis madalam ning vaevused olid kordades väiksemad (või olime lihtsalt juba niivõrd paremas vormis, mida on aga raske uskuda).
4. Turvalisuse poolelt on olnud õppetund see, et ka kõige väiksem kokkupuude kiirteega võib viia ohtliku olukorrani, ratturid on hetkega kiires liikluskeerises ning tee pealt mahasaamine on pea võimatu. Samuti võib saateauto kaduda tundideks. Seega ei ole midagi tähtsamat, kui igal õhtul võtta järgmise päeva teekond tükkideks ja see läbi analüüsida.
5. Kui Eestis võib tihtipeale piduriklotside vahetamise ära unustada, siis Lõuna-Euroopa mägedes mööda serpentiine slaalomit lastes võid teinekord avastada end olukorras, et nüüd oleks vaja korralikult pidurdada – aga piduriklotsid enam (väga hästi) ei võtagi.
6. Ära usu pimesi GPS-i, vaid mõtle alati oma peaga kaasa, sest muidu on paarikümne kilomeetrised lisapoognad lihtsad tulema. Ning seda tavaliselt siis, kui sa oled just kõige väsinum.
7. Pikkadest ja teinekord ootamatult täiesti valgustamata tunnelitest pole kuigi mugav ilma rattalambita läbi sõita.
8. Kui ikka hakkab vihma peksab näkku ja temperatuur kukub alla seitsme-kaheksa kraadi juurde (nagu meil esimesel korral Saksamaal), siis võib hakata suvises rattavormis päris külm. Võta vabamalt - sa oled puhkusel ning iga päev ei pea normi täis tegema.
9. Kui siledas Eestis võib väga vabalt juhtuda, et rattakasseti kõige kergemaid ja raskemaid hammasrattad jäävad tööta ja läigivad nagu prillkivid, siis mägedes võib väga vabalt kergetest hammasratastest puudu jääda. Kui juba maailma parimad ratturid peavad kõige jubedamatest tõusudest ülesminekuks lisama taha kuni 32 hambaga hammasratta, siis milline valu võis olla meil osadest, kes pidid üle kümne kraadiseid pikki tõuse võtma 25 hambalise hammasrattaga.
10. Kuna teekond kestab nädalaid ning on intensiivne tekib tiimis alati teinekord erimeelsusi ja ka sajatamisi. Olgu see siis marsruudi valikul, majutuse osas või vabade hetkede veetmisel. Siis on tähtis, et üksteist mõistetaks, igaüks saaks end välja elada ja seda ei võetaks isiklikult. Sest tea, et järgmisel hetkel on kõik jälle chill.
11. Kui sul on maanteekingad, siis hangi endale varuklotsid, sest isegi rattasõidul tuleb jalutamist piisavalt palju ette.
12. Ära alusta päeva 4-5 atise rehvirõhuga, vaid löö kohe kaheksa atti sisse – esiteks lippab paremini ning läbilöögi oht on ka väiksem.
13. Ära sõida õhukeste ultramoodsate ja kergete väliskummidega kui sulle ei meeldi (vihmas) sisekumme vahetada.
14. Ära mine sõitma ilma päevakavata ja planeerimata ning sa ei jõua kaugele. Teatud määrani on distsipliin ja kord sellisel tuuril paratamatu. Samas ära ka üle planeeri, sest spontaansed olukorrad nt. "poolkogemata" end Col du Galibier tipust leides, võivad olla tuuri kõige vingemad hetked.
15. Kui sulle on ratas ikka väga armas ning kallis, siis kindlusta see ära, sest isegi väga terane olles võib see kõige ebatõenäolisemas olukorras "Itaalia maffia" saagiks minna (eelmisel korral varastati meil kohe pärast lõpetamist Milanos otse hosteli kinnisest taraga ümbritsetud turvakaameratega parklast viis ratast). Samas arvesta, et kõigi ohtude vastu end kaitsta ei saa.
16. Ja viimaseks – võta vabalt, isegi kui midagi juhtub (ning niikuinii midagi juhtub), varem või hiljem laheneb kõik ära.
25. augustist 15. septembrini sõidab kaheksaliikmeline rattasõprade grupp kaasa Hispaanias peetava suurtuuri Vuelta Espana. 2012. aastal võttis sama seltskond ette teekonna Tallinnast Pariisi, et kaasa elada Rein Taaramäele Tour de France'i viimasel etapil ning 2015. aastal lehvis Eesti lipp Giro d'Italial, kus väisas võidu sõita Tanel Kangert. Loogilise asjade jadana võetakse nüüd suund kolmandale suurtuurile, Vueltale.
### Response:
La Vuelta blogi: kui sa ei õpi teiste, õpi vähemalt enda vigadest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 72 noolt 70 meetri distantsilt on harjutus, mida lastakse ka olümpiamängudel. Siiani oli Eestis kurioosne olukord, kus Reena Pärnati rekord 659 punkti oli kõrgem meeste rekordist. Maailmas on üldjuhul meeste tulemused ja rekordid alati naiste omadest siiski kõrgemad. Nüüd on Oona 661 Eesti kõigi aegade parim tulemus. Eelmine Eesti rekord oli 651 punkti (Martin Rist, 2014).
"Olin hiljuti Berliini MK-etapil oma tulemuses väga pettunud, kuid tegin peale seda Šveitsis väikese laagri. See andis kõvasti motivatsiooni ja kindlust juurde. Usun, et tegin täna suhteliselt maksimumilähedase soorituse enda hetkeseisu pealt. Väga hea tunne on," kommenteeris Oona kohe peale laskmist. "Samuti oli magus tunne lasta üle oma endise treeneri Raul Kivilo ligi 20 aastat vana rekord," viidates 70 meetri distantsi ehk 36 noole rekordile, mis on nüüd 335 punkti. Eelmine rekord (334 punkti, R. Kivilo) pärines 1996. aasta Atlanta olümpiamängudelt.
Kolmas rekord läks koduplatsil võistlevale Martin Ristile ja Laura Nurmsalule (Vana-Võidu VK). Nad uuendasid segavõistkondade eelringi rekordit 1276 punktilt 1294 punktile. Nurmsalu lasi naistest tugevaima tulemuse ja uue isikliku rekordi 654. Naistest sai duellideks 2. asetuse Reena Pärnat (NS Archery Club) ja kolmanda Bessi Kasak (Järvakandi Ilves). Meestes järgnes Oonale ja Ristile Jaanus Gross (Sagittarius).
Plokkvibu klassi rekordi püstitas 50 meetri distantsilt 356 punktiga Evert Ressar. Maksimum on 360 punkti. Naistest oli eelringis parim Lisell Jäätma.
Pealelõunal lasti võistkonnavõistluses tulid Eesti meistriteks NS Archery Club sportvibu meeskond, Järvakandi Ilves naiskond ja plokkvibu osas võitis nii meeskonna kui naiskonna tiitli Türi Vibukool.
"Mulle tundub, et Eesti vibuspordis on väikene revolutsioon toimumas. Loodame, et igasugused muudatused toovad kaasa üleüldise taseme tõusu," võttis Oona hetkeseisu kokku. Oona kuulub alles sel talvel loodud NS Archery Clubisse.
Pühapäeval jätkub võistlus segavõistkondlike ja individuaalsete olümpiaringi duellidega. | Vibuspordi Eesti meistrivõistlustel purustati kurioosne Eesti rekord | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
72 noolt 70 meetri distantsilt on harjutus, mida lastakse ka olümpiamängudel. Siiani oli Eestis kurioosne olukord, kus Reena Pärnati rekord 659 punkti oli kõrgem meeste rekordist. Maailmas on üldjuhul meeste tulemused ja rekordid alati naiste omadest siiski kõrgemad. Nüüd on Oona 661 Eesti kõigi aegade parim tulemus. Eelmine Eesti rekord oli 651 punkti (Martin Rist, 2014).
"Olin hiljuti Berliini MK-etapil oma tulemuses väga pettunud, kuid tegin peale seda Šveitsis väikese laagri. See andis kõvasti motivatsiooni ja kindlust juurde. Usun, et tegin täna suhteliselt maksimumilähedase soorituse enda hetkeseisu pealt. Väga hea tunne on," kommenteeris Oona kohe peale laskmist. "Samuti oli magus tunne lasta üle oma endise treeneri Raul Kivilo ligi 20 aastat vana rekord," viidates 70 meetri distantsi ehk 36 noole rekordile, mis on nüüd 335 punkti. Eelmine rekord (334 punkti, R. Kivilo) pärines 1996. aasta Atlanta olümpiamängudelt.
Kolmas rekord läks koduplatsil võistlevale Martin Ristile ja Laura Nurmsalule (Vana-Võidu VK). Nad uuendasid segavõistkondade eelringi rekordit 1276 punktilt 1294 punktile. Nurmsalu lasi naistest tugevaima tulemuse ja uue isikliku rekordi 654. Naistest sai duellideks 2. asetuse Reena Pärnat (NS Archery Club) ja kolmanda Bessi Kasak (Järvakandi Ilves). Meestes järgnes Oonale ja Ristile Jaanus Gross (Sagittarius).
Plokkvibu klassi rekordi püstitas 50 meetri distantsilt 356 punktiga Evert Ressar. Maksimum on 360 punkti. Naistest oli eelringis parim Lisell Jäätma.
Pealelõunal lasti võistkonnavõistluses tulid Eesti meistriteks NS Archery Club sportvibu meeskond, Järvakandi Ilves naiskond ja plokkvibu osas võitis nii meeskonna kui naiskonna tiitli Türi Vibukool.
"Mulle tundub, et Eesti vibuspordis on väikene revolutsioon toimumas. Loodame, et igasugused muudatused toovad kaasa üleüldise taseme tõusu," võttis Oona hetkeseisu kokku. Oona kuulub alles sel talvel loodud NS Archery Clubisse.
Pühapäeval jätkub võistlus segavõistkondlike ja individuaalsete olümpiaringi duellidega.
### Response:
Vibuspordi Eesti meistrivõistlustel purustati kurioosne Eesti rekord |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viktor Tsoist on vene keeles kirjutatud vähemalt paarkümmend raamatut. Kuna Kinol, Tsoi bändil on ka eestlaste hulgas omajagu fänne, on igati tervitatav, et viimaks on üks neist raamatuist ka eesti keelde tõlgitud. Seda enam et peale kasvanud põlvkonnad ei oska enam nii enesestmõistetavalt vene keelt kui need, kes käisid koolis Kino tegutsemise ajal. Siiski võiks küsida: täidab Vitali Kalgini raamat "Täht nimega Viktor Tsoi" (originaalis "Звезда по имени Виктор Цой", 2017) talle pandud ootusi? Ütlen kohe – minu meelest mitte.
Kaootiline esitus
Esimesena jääb "Tähte nimega Viktor Tsoi" lugedes silma selle veider ülesehitus. 1 Raamat koosneb eessõnast, kolmest peatükist ja lisadest. Mis siin imelikku on? Aga on.
Nn esimeses peatükis vuristatakse läbi Viktor Tsoi elulugu, teine ja kolmas peatükk kordavad sama, nüüd koos arvukate meenutustega temaga kohtunud isikutelt ja tema loomingu austajailt. Esimene peatükk on antud ilma igasuguste viideteta, ehkki nii mõnegi väite või fakti põhjal tekib inimlik huvi, kust see on võetud. Alates teisest peatükist tulevad ka viited – nii raamatu lõpus kui ka joone all (viimased vist tõlkeversioonile lisatud). Mitut nähtust – nt korterisessioonid ehk kvartirnik 'ud ja Leningradi rokiklubi, millest esimeses peatükis juttu –, selgitatakse lähemalt alles järgnevais.
Lisaks kordub järgnevates peatükkides mitte üksnes esimeses osas esitatud sündmustik, vaid ka sõnastus. Näiteks: "Nagu kirjutas põrandaalune ajaleht Roksi, tagas ootamatu triumfi pikk töö, käest kätte liikuvad stuudiosalvestused ja Tsoi enda olemasolu fakt ise, kellelt varem või hiljem lihtsalt pidi tulema midagi sellesarnast …" (lk 20) ja "Ajakiri Roksi kirjutas tol ajal: "[—] Nende ootamatu triumfi tagas pikk töö, käest kätte liikuvad stuudiosalvestused ja Tsoi enda olemasolu fakt ise, kellelt varem või hiljem lihtsalt pidi tulema midagi sellesarnast …"" (lk 83). (Nagu näha, on tegemist tsitaadiga, mille tobedat lõpuosa pole mingit mõtet rohkem kui kord esitada – kui sedagi.)
Lühidalt: esimene peatükk on justkui järgneva eessõna, ehkki selleks liiga pikk – 27 lehekülge. Selline raamatu liigendus jääb täiesti arusaamatuks.
Lisadeks on Tsoi jutustuse "Romanss" mustand, "Viktor Tsoi ja ansambli Kino loomingulise elu kronoloogia", "Lühike informatsioon inimestest, kelle nimed ja mälestused on selles raamatus", Kino diskograafia ja fotod. On kummaline, et osa olulist infot lisandub alles kolmandal ringil – s.t mitte esimeses peatükis, mitte kahes järgnevas, vaid alles kronoloogias. Kõige hämmastavamaks niisuguseks näiteks on: "28. septembril 1984. aastal kantakse ansambel Kino Kultuuriministeeriumi määrusega musta nimekirja" (lk 427). Eelnevalt ei ole sellest sündmusest sõnagi. Rohkem selgitusi – mis oli ajendiks, mis võis olla tegelik põhjus, mis musta nimekirja kandmisega kaasnes – selles raamatus ei ole.
Käsitletavat aega ei ole siiski püütud ilustada – neli aastat hiljem saadud aastasest Moskvas esinemise keelust on juttu (lk 227), samuti jaburatest fašismisüüdistustest (lk 86), ja mõnegi meenutaja jutt veel tundmatust Tsoist kõlab rassistlikult ("Tema järel mingi topakas [—]. Mingi pikk usbekk", lk 73). Mida ma etteheidet tehes silmas pidasin, on materjali kaootiline esitus, see jätab vastamata küsimusi ja rikub ka lugemismõnu.
Eklektilised allikad
On kiiduväärt, et autor-koostaja on asjaosalisi intervjueerinud. Miks just neid ja miks mitte ka mõnda teist – näiteks Tsoi muusikutegevust juba algusest peale toetanud Artemi Troitskit ja Boriss Grebenštšikovi – ei olegi ehk nii terav küsimus (kuigi küsimus see on). Küll aga häirib kogutud informatsiooni eklektilisus: peale intervjuude on siin materjale erineva usaldusväärsusega netisaitidelt, teiste autorite raamatutest (muu hulgas ka Kino asutajaliikme Aleksei Rõbini teosest ""Кино" с самого начала" ehk "Kino alates algusest", mida peetakse üheks paremaks Kino käsitluseks) ja mälestusi, millest suur osa on anonüümsed.
Jääb mulje, et Kalgin on (tõenäoliselt internetis) esitanud üleskutse jagada meenutusi Kino kontsertidest ja need siis kärpimata kujul lõika ja kleebi meetodil raamatusse lisanud. Nende hulgas on huvitavaid lugusid, eriti mis puudutab Kino viimast tuuri (mäss Bratskis, Tsoi põgenemised fännide eest jms), aga ka fanaatikute õhkamisi, millel ehk vaid antropoloogiline väärtus ("Peale selle, et kontsert oli niivõrd muljetavaldav, pole mul midagi öelda. Näha Tsoid elusalt oli üldse midagi ebareaalset, uskuda seda, et ta on kõrval, oli võimatu", lk 384; "Pole sõnu – see oli Kino", lk 388). Mille pagana pärast on aga jäetud sisse need ikka ja jälle korduvad lõpud laadis: "Kahjuks me kontserti ei pildistanud ja ei tea, kes oleks pildistanud, sel ajal polnud tehnikaga eriti, et kontserdil pildistada" (lk 277)? Saan aru, et Kalgin on küsinud meenutusi ja fotomaterjali, aga oli siis raske kätte saadud materjali lühendada?
Päris arusaamatuks jääb, miks on raamatusse sisse võetud sellised heietused: "Ma olin alles nelja-aastane, see-eest mu vanemad sattusid tema kontserdile Dnepropetrovskis (minu linnas), varsti sõitis ta end surnuks, kuid tema kummardajaid ei ole siiani võimalik kokku lugeda! Au sellistele muusikutele! Jumaldan, nad on igavesed!" (lk 312–313) või "Kui Tsoi oli Krivoi Rogis, saatis kapten mu toimkonda, tuli ostetud kontserdipilet ära anda. Tsoi sõitis end surnuks – me olime õppekogunemisel. Mul on väga kahju, et ei olnud tema kontserdil" (lk 352).
Raamatu stiili kvintessentsiks võib pidada Aleksandr Florenski meenutust, mis lõpeb nii: "2012. aasta lõpul võttis Viktor Tsoi loomingu austaja Vitali Kalgin minuga ühendust, rõõmustas, et salvestus on säilinud ning ütles, et tema ja Saša Tsoi on huvitatud sellise CD väljaandmisest. [—] Loodan, et CD kunagi ilmub" (lk 90). Mälestuskillu on Viktor Tsoi loomingu austaja Vitali Kalgin võtnud saidilt www.yahha.com. Ei mingit kommentaari, kas CD on vahepeal ilmunud või mitte.
Midagi head ka
Kogu ballasti hulgas, ühtede ja samade sündmuste mitmehäälsete kirjelduste seas on ka helgeid hetki. Loomulikult on meil huvitav lugeda Kino 1986. aasta Tallinna kontserdist praeguses Mustpeade majas korraldaja Mark Šliamovitši enda suu läbi. Tõsi, Tsoist kõneldes on tema stiil aupaklikult nõretav, ent lugu väärib lugemist. Samuti tuleb juttu Tsoi Tallinna-kontserdist, mis toimus 1985. aastal tselluloosi- ja paberikombinaadi klubis ning 1988. aasta esinemistest linnahallis. Sliamovitšilt kuuleme ka humoorikat lugu Tsoi ja Gunnar Grapsi kohtumisest. Meenutusi jagab samuti Nikolai Meinert ja tema jutust omakorda käib läbi Riho Baumanni nimi. Aga keda siis ei rõõmustaks kohtumine niivõrd meeldiva inimesega nagu Riho Baumann, olgu või raamatukaante vahel!
Põnev lugemine on ka see, mis puudutab William Gibsoni ideed kirjutada filmistsenaarium apokalüptilisele märulile Viktor Tsoiga peaosas. Kas sellest just "vähesed teavad", nagu Kalgin väidab – taas koguni kaks korda (lk 32 ja 293) –, ma ei ole kindel. Mina olin sellest varem kuulnud, kui mälu ei peta, siis Aleksandr Lipnitski teledokumentaalist "Дети минут" ("Minutite lapsed").
Humoresk elust endast on see, mida räägib ka eesti lugejale tuttav kirjanik Jevgeni Griškovets. Et käis tema kahel Tsoi kontserdil, kõlasid need halvasti, kõlas ta üldse kontsertidel halvasti, ka kõigil kontsertsalvestistel, ei saanud lauldes hingamisega hakkama ja nii ja naa. Lõpetab: "Mul jäi sellest kontserdist väga halb mulje. Kuid seejuures oli see ainus kontsert, millele kogunesid need, kes kuulasid Soft Machine'i ja King Crimsonit, samuti need, kel polnud aimugi sellisest muusikast ning kellel lebasid autos kassetid Tsoiga segi Villi Tokarevi kassettidega" (lk 226). Palun väga, Soft Machine ja King Crimson. Proge ja classic rock 'i mehed räägivad teistsuguse muusikaga seoses ikka tehnilisest küündimatusest. Vana hea nagu briti komöödia.
Lõbusaks anekdoodiks kujuneb ka ühe pajatuse lõpp Tsoi ja Naumovi kvartirnik'ust Sverdlovskis: "Situatsioon läks ilmselgelt kuumaks, sellepärast et kui äkki miskit on, siis Begunov kui endine ment, oleks Maiki lõusta üles tagunud pa-a-alju kiiremini. Kuid selsamal hetkel kostis esikus ootamatu kellahelin ja rahvas läks vaatama, kes veel tuli. Aga tuli, mu sõbrad, löö kas või sel kesköisel tunnil silm peast välja, mitte keegi muu, kui Slava Butussov" (lk 75). Aga lõbus on see vaid neile, kes teavad, et Vjatšeslav Butussov oli legendaarse Nautilus Pompiliuse liider (kes praegu teeb koos Kino kitarristi Kasparjaniga U-Piteri-nimelist bändi) ning mitmel leheküljel jauravad jommis peaga Šahrin ja Begunov ansamblist Tšaif.
Kui raamatus on juba nimeregister ja kui seal on kirjas ka Kino muusikud eesotsas Viktor Robertovitšiga (mistõttu ei kehti seegi loogika, et liiga tuntud nimesid ei nimeta), siis peaks ka need mehed olema vastavas kohas tutvustatud. Paraku on ka nimeregister ses raamatus äärmiselt juhuslik. Butussovit pole, küll aga on "Konopijev, Sergei Aleksejevitš – endine Tukumsi autobaasi nr 29 direktor, kus pärast avariid asus Viktor Tsoi auto" (lk 449).
Tsoi sürrealistliku proosakatsetuse avaldamine eesti keeles on muidugi tänuväärt tegu, ent ei ole piisav argument, miks tõlkimiseks valiti just see raamat, kuna sama jutustus kordub ka mitmes teises Tsoid käsitlevad trükises. Ilma mööndusteta tahaksin kiita aga raamatu fotomaterjali. Esmakordselt avaldatud bändi fotosessioon 1984. või 1985. aastast näitab noori muusikuid hoopis teistsugustena kui mehed mustas, nagu neid siin raamatus korduvalt nii autori kui teiste poolt kirjeldatakse.
Vastuseta küsimused
Kõige suurem pettumus ei seisne aga Kalgini raamatu vormistuses. Kino muusika, mida eesti kuulajaskond peab kõlalt slaavilikuks, oli oma aja ja maa kontekstis aga pigem läänelik. Siit tekibki minul kui muusikafännil küsimus, mida Kino liikmed lääne muusikast kuulasid, mis üldse nendeni jõudis (mõni ütleb, et Piiteris liikus rohkem plaate kui Tallinnas), kes olid eeskujud ja millised olid taotlused. Kust tuli näiteks idee või kust saadi julgust kasutada trummimasinat, mis oli tolle aja vene rock -kultuuris põlu all?
Usun, et samasugustele küsimustele otsiks vastust suurem osa eestlastest muusikahuvilisi. Vaevalt et Venemaal religioossete mõõtmeteni ulatuv Viktor Tsoi kultus on meie Kino-fännide liikumapanev jõud, pigem ehk ikka bändi sugestiivne ja isikupärase kõlaga muusika. Millest, mis seal salata, me võime aimata mitme läänepoolse muusikakollektiivi mõjusid. Ent neile küsimustele see raamat vastust ei anna.
Ma ei pretendeeri sel teemal suuremat sorti spetsialisti staatusele, aga võin öelda, et mulle kätte juhtunud venekeelsete raamatute hulgas on neid, kus seda teemat on käsitletud. Minu jaoks kõige huvitavamaks leiuks olid Aleksandr Žitinski raamatus "Цой Forever" ( 2009) intervjuukatke 1987. aastast, kus Viktor Tsoi vastab küsimusele, mis talle lääne muusikast meeldib, et selleks on väikeste, nii-öelda sõltumatute plaadifirmade välja antud salvestised, mida vaevalt keegi [Nõukogude Liidus] võiks teada (lk 484). Milliseid indie label 'eid ta silmas peab, tahaks siit omakorda edasi küsida – kas Factoryt, 4ADd, Beggars Banquetit, Mute'i või koguni Merciful Release'i?
(Kolm aastat varasemas intervjuus, mille leiame eelneval leheküljel, ütleb ta, et talle meeldivad Bowie, Roxy Music, Ultravox, Kid Creole, Human League ja Yazoo.)
Ilmselgelt veelgi põrutavam on ehk mõnele mu sõbrale teises Vitali Kalgini (!) raamatus "Виктор Цой и его "Кино"" ("Viktor Tsoi ja tema Kino", 2015) nii tekstina kui ka fotona esitatud The Smithsi loo "Reel Around the Fountain" sõnade tõlge vene keelde, mille tegi ja pani kirja ei keegi muu kui Viktor Tsoi. Sama raamatu põhimõtteliselt esimesel leheküljel tuuakse tema mõjutajatena ära järgmised nimed: The Beatles, The Cure, The Smiths, Siouxsie & The Banshees ja Duran Duran. A. Korini koostatud raamatus "Звезда по имени солнце" ("Täht nimega päike", 2000) figureerivad ka Human League'i ja Ultravoxi nimi. Äsja eesti keelde tõlgitud raamatus loetletakse vaid sigaretimarke, mida Tsoi armastas (lk 288).
Ent asi ei ole üksnes välismaistes bändides. Teiselt poolt pakuksid huvi tingimused, kus Kino-mehed oma muusikalisi impulsse said arendada. Jälle peab tunnistama, et ka seda ei saa me siit teada, mil määral Leningradi rokiklubi artiste mõjutas, milliseid võimalusi tagas ja mis hinda tuli nende eest maksta. Ma ei taha seada kahtluse alla Tsoi sirgjoonelisust ja kompromissitust. Küsimus on pigem selles, millistest seintest ta oma tugeva loomuga pidi läbi murdma. Ja milliste mõjude kokkupuutes sündis see nähtus nimega Kino. Aga mis teha, "Täht nimega Viktor Tsoi" tegeleb pigem ühe isiku staarimüüdiga. Ja ka seda mitte kuigi õnnestunult. Kino positsioon, tema muutumine keelatud alternatiivbändist staadionide põhinumbriks ei joonistu sugugi selgelt välja.
Lõpuks jääb tunne, et see raamat on halvasti vormistatud kursusetöö, kuhu üliõpilane on igaks juhuks jätnud sisse kõik, mida õnnestus koguda – näete, mul ei olnud aega sellega rohkem töötada, tähtaeg, mõistate, aga ma olen palju tööd teinud andmete kogumisega. Rahuldava annate? Õppejõud ilmselt vastaks midagi sellist: "No hästi. On ju toredaid lugusid. Ja pildid on väga head. Aga ärge tulge ütlema, et Venemaa on suur ja lai, korda seal pole ja Venemaa-asjadest saabki ainult segaselt kirjutada. Mükoloogid toksivad oma teadustöid arvutisse ka kätega, mitte seeneniitidega ja mõtlevad pea, mitte puravikukübaraga."
1 Tõlkimise käigus tekkinud probleemidel siinses kirjutises pikemalt ei peatuta, ehkki bändinimede tõlkimist ja algupäraste nimekujude lisamist sulgudes ei oska põhjendada. Ka venepäraseid lauseid oli tähelepanuväärsel hulgal – nt "Tuba kümme ruutmeetrit, võite endale ette kujutada, seisavad kirjutuslaud, diivan ja mingisugune kapp" (lk 45). | fs. Pole sõnu – see oli Kino | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viktor Tsoist on vene keeles kirjutatud vähemalt paarkümmend raamatut. Kuna Kinol, Tsoi bändil on ka eestlaste hulgas omajagu fänne, on igati tervitatav, et viimaks on üks neist raamatuist ka eesti keelde tõlgitud. Seda enam et peale kasvanud põlvkonnad ei oska enam nii enesestmõistetavalt vene keelt kui need, kes käisid koolis Kino tegutsemise ajal. Siiski võiks küsida: täidab Vitali Kalgini raamat "Täht nimega Viktor Tsoi" (originaalis "Звезда по имени Виктор Цой", 2017) talle pandud ootusi? Ütlen kohe – minu meelest mitte.
Kaootiline esitus
Esimesena jääb "Tähte nimega Viktor Tsoi" lugedes silma selle veider ülesehitus. 1 Raamat koosneb eessõnast, kolmest peatükist ja lisadest. Mis siin imelikku on? Aga on.
Nn esimeses peatükis vuristatakse läbi Viktor Tsoi elulugu, teine ja kolmas peatükk kordavad sama, nüüd koos arvukate meenutustega temaga kohtunud isikutelt ja tema loomingu austajailt. Esimene peatükk on antud ilma igasuguste viideteta, ehkki nii mõnegi väite või fakti põhjal tekib inimlik huvi, kust see on võetud. Alates teisest peatükist tulevad ka viited – nii raamatu lõpus kui ka joone all (viimased vist tõlkeversioonile lisatud). Mitut nähtust – nt korterisessioonid ehk kvartirnik 'ud ja Leningradi rokiklubi, millest esimeses peatükis juttu –, selgitatakse lähemalt alles järgnevais.
Lisaks kordub järgnevates peatükkides mitte üksnes esimeses osas esitatud sündmustik, vaid ka sõnastus. Näiteks: "Nagu kirjutas põrandaalune ajaleht Roksi, tagas ootamatu triumfi pikk töö, käest kätte liikuvad stuudiosalvestused ja Tsoi enda olemasolu fakt ise, kellelt varem või hiljem lihtsalt pidi tulema midagi sellesarnast …" (lk 20) ja "Ajakiri Roksi kirjutas tol ajal: "[—] Nende ootamatu triumfi tagas pikk töö, käest kätte liikuvad stuudiosalvestused ja Tsoi enda olemasolu fakt ise, kellelt varem või hiljem lihtsalt pidi tulema midagi sellesarnast …"" (lk 83). (Nagu näha, on tegemist tsitaadiga, mille tobedat lõpuosa pole mingit mõtet rohkem kui kord esitada – kui sedagi.)
Lühidalt: esimene peatükk on justkui järgneva eessõna, ehkki selleks liiga pikk – 27 lehekülge. Selline raamatu liigendus jääb täiesti arusaamatuks.
Lisadeks on Tsoi jutustuse "Romanss" mustand, "Viktor Tsoi ja ansambli Kino loomingulise elu kronoloogia", "Lühike informatsioon inimestest, kelle nimed ja mälestused on selles raamatus", Kino diskograafia ja fotod. On kummaline, et osa olulist infot lisandub alles kolmandal ringil – s.t mitte esimeses peatükis, mitte kahes järgnevas, vaid alles kronoloogias. Kõige hämmastavamaks niisuguseks näiteks on: "28. septembril 1984. aastal kantakse ansambel Kino Kultuuriministeeriumi määrusega musta nimekirja" (lk 427). Eelnevalt ei ole sellest sündmusest sõnagi. Rohkem selgitusi – mis oli ajendiks, mis võis olla tegelik põhjus, mis musta nimekirja kandmisega kaasnes – selles raamatus ei ole.
Käsitletavat aega ei ole siiski püütud ilustada – neli aastat hiljem saadud aastasest Moskvas esinemise keelust on juttu (lk 227), samuti jaburatest fašismisüüdistustest (lk 86), ja mõnegi meenutaja jutt veel tundmatust Tsoist kõlab rassistlikult ("Tema järel mingi topakas [—]. Mingi pikk usbekk", lk 73). Mida ma etteheidet tehes silmas pidasin, on materjali kaootiline esitus, see jätab vastamata küsimusi ja rikub ka lugemismõnu.
Eklektilised allikad
On kiiduväärt, et autor-koostaja on asjaosalisi intervjueerinud. Miks just neid ja miks mitte ka mõnda teist – näiteks Tsoi muusikutegevust juba algusest peale toetanud Artemi Troitskit ja Boriss Grebenštšikovi – ei olegi ehk nii terav küsimus (kuigi küsimus see on). Küll aga häirib kogutud informatsiooni eklektilisus: peale intervjuude on siin materjale erineva usaldusväärsusega netisaitidelt, teiste autorite raamatutest (muu hulgas ka Kino asutajaliikme Aleksei Rõbini teosest ""Кино" с самого начала" ehk "Kino alates algusest", mida peetakse üheks paremaks Kino käsitluseks) ja mälestusi, millest suur osa on anonüümsed.
Jääb mulje, et Kalgin on (tõenäoliselt internetis) esitanud üleskutse jagada meenutusi Kino kontsertidest ja need siis kärpimata kujul lõika ja kleebi meetodil raamatusse lisanud. Nende hulgas on huvitavaid lugusid, eriti mis puudutab Kino viimast tuuri (mäss Bratskis, Tsoi põgenemised fännide eest jms), aga ka fanaatikute õhkamisi, millel ehk vaid antropoloogiline väärtus ("Peale selle, et kontsert oli niivõrd muljetavaldav, pole mul midagi öelda. Näha Tsoid elusalt oli üldse midagi ebareaalset, uskuda seda, et ta on kõrval, oli võimatu", lk 384; "Pole sõnu – see oli Kino", lk 388). Mille pagana pärast on aga jäetud sisse need ikka ja jälle korduvad lõpud laadis: "Kahjuks me kontserti ei pildistanud ja ei tea, kes oleks pildistanud, sel ajal polnud tehnikaga eriti, et kontserdil pildistada" (lk 277)? Saan aru, et Kalgin on küsinud meenutusi ja fotomaterjali, aga oli siis raske kätte saadud materjali lühendada?
Päris arusaamatuks jääb, miks on raamatusse sisse võetud sellised heietused: "Ma olin alles nelja-aastane, see-eest mu vanemad sattusid tema kontserdile Dnepropetrovskis (minu linnas), varsti sõitis ta end surnuks, kuid tema kummardajaid ei ole siiani võimalik kokku lugeda! Au sellistele muusikutele! Jumaldan, nad on igavesed!" (lk 312–313) või "Kui Tsoi oli Krivoi Rogis, saatis kapten mu toimkonda, tuli ostetud kontserdipilet ära anda. Tsoi sõitis end surnuks – me olime õppekogunemisel. Mul on väga kahju, et ei olnud tema kontserdil" (lk 352).
Raamatu stiili kvintessentsiks võib pidada Aleksandr Florenski meenutust, mis lõpeb nii: "2012. aasta lõpul võttis Viktor Tsoi loomingu austaja Vitali Kalgin minuga ühendust, rõõmustas, et salvestus on säilinud ning ütles, et tema ja Saša Tsoi on huvitatud sellise CD väljaandmisest. [—] Loodan, et CD kunagi ilmub" (lk 90). Mälestuskillu on Viktor Tsoi loomingu austaja Vitali Kalgin võtnud saidilt www.yahha.com. Ei mingit kommentaari, kas CD on vahepeal ilmunud või mitte.
Midagi head ka
Kogu ballasti hulgas, ühtede ja samade sündmuste mitmehäälsete kirjelduste seas on ka helgeid hetki. Loomulikult on meil huvitav lugeda Kino 1986. aasta Tallinna kontserdist praeguses Mustpeade majas korraldaja Mark Šliamovitši enda suu läbi. Tõsi, Tsoist kõneldes on tema stiil aupaklikult nõretav, ent lugu väärib lugemist. Samuti tuleb juttu Tsoi Tallinna-kontserdist, mis toimus 1985. aastal tselluloosi- ja paberikombinaadi klubis ning 1988. aasta esinemistest linnahallis. Sliamovitšilt kuuleme ka humoorikat lugu Tsoi ja Gunnar Grapsi kohtumisest. Meenutusi jagab samuti Nikolai Meinert ja tema jutust omakorda käib läbi Riho Baumanni nimi. Aga keda siis ei rõõmustaks kohtumine niivõrd meeldiva inimesega nagu Riho Baumann, olgu või raamatukaante vahel!
Põnev lugemine on ka see, mis puudutab William Gibsoni ideed kirjutada filmistsenaarium apokalüptilisele märulile Viktor Tsoiga peaosas. Kas sellest just "vähesed teavad", nagu Kalgin väidab – taas koguni kaks korda (lk 32 ja 293) –, ma ei ole kindel. Mina olin sellest varem kuulnud, kui mälu ei peta, siis Aleksandr Lipnitski teledokumentaalist "Дети минут" ("Minutite lapsed").
Humoresk elust endast on see, mida räägib ka eesti lugejale tuttav kirjanik Jevgeni Griškovets. Et käis tema kahel Tsoi kontserdil, kõlasid need halvasti, kõlas ta üldse kontsertidel halvasti, ka kõigil kontsertsalvestistel, ei saanud lauldes hingamisega hakkama ja nii ja naa. Lõpetab: "Mul jäi sellest kontserdist väga halb mulje. Kuid seejuures oli see ainus kontsert, millele kogunesid need, kes kuulasid Soft Machine'i ja King Crimsonit, samuti need, kel polnud aimugi sellisest muusikast ning kellel lebasid autos kassetid Tsoiga segi Villi Tokarevi kassettidega" (lk 226). Palun väga, Soft Machine ja King Crimson. Proge ja classic rock 'i mehed räägivad teistsuguse muusikaga seoses ikka tehnilisest küündimatusest. Vana hea nagu briti komöödia.
Lõbusaks anekdoodiks kujuneb ka ühe pajatuse lõpp Tsoi ja Naumovi kvartirnik'ust Sverdlovskis: "Situatsioon läks ilmselgelt kuumaks, sellepärast et kui äkki miskit on, siis Begunov kui endine ment, oleks Maiki lõusta üles tagunud pa-a-alju kiiremini. Kuid selsamal hetkel kostis esikus ootamatu kellahelin ja rahvas läks vaatama, kes veel tuli. Aga tuli, mu sõbrad, löö kas või sel kesköisel tunnil silm peast välja, mitte keegi muu, kui Slava Butussov" (lk 75). Aga lõbus on see vaid neile, kes teavad, et Vjatšeslav Butussov oli legendaarse Nautilus Pompiliuse liider (kes praegu teeb koos Kino kitarristi Kasparjaniga U-Piteri-nimelist bändi) ning mitmel leheküljel jauravad jommis peaga Šahrin ja Begunov ansamblist Tšaif.
Kui raamatus on juba nimeregister ja kui seal on kirjas ka Kino muusikud eesotsas Viktor Robertovitšiga (mistõttu ei kehti seegi loogika, et liiga tuntud nimesid ei nimeta), siis peaks ka need mehed olema vastavas kohas tutvustatud. Paraku on ka nimeregister ses raamatus äärmiselt juhuslik. Butussovit pole, küll aga on "Konopijev, Sergei Aleksejevitš – endine Tukumsi autobaasi nr 29 direktor, kus pärast avariid asus Viktor Tsoi auto" (lk 449).
Tsoi sürrealistliku proosakatsetuse avaldamine eesti keeles on muidugi tänuväärt tegu, ent ei ole piisav argument, miks tõlkimiseks valiti just see raamat, kuna sama jutustus kordub ka mitmes teises Tsoid käsitlevad trükises. Ilma mööndusteta tahaksin kiita aga raamatu fotomaterjali. Esmakordselt avaldatud bändi fotosessioon 1984. või 1985. aastast näitab noori muusikuid hoopis teistsugustena kui mehed mustas, nagu neid siin raamatus korduvalt nii autori kui teiste poolt kirjeldatakse.
Vastuseta küsimused
Kõige suurem pettumus ei seisne aga Kalgini raamatu vormistuses. Kino muusika, mida eesti kuulajaskond peab kõlalt slaavilikuks, oli oma aja ja maa kontekstis aga pigem läänelik. Siit tekibki minul kui muusikafännil küsimus, mida Kino liikmed lääne muusikast kuulasid, mis üldse nendeni jõudis (mõni ütleb, et Piiteris liikus rohkem plaate kui Tallinnas), kes olid eeskujud ja millised olid taotlused. Kust tuli näiteks idee või kust saadi julgust kasutada trummimasinat, mis oli tolle aja vene rock -kultuuris põlu all?
Usun, et samasugustele küsimustele otsiks vastust suurem osa eestlastest muusikahuvilisi. Vaevalt et Venemaal religioossete mõõtmeteni ulatuv Viktor Tsoi kultus on meie Kino-fännide liikumapanev jõud, pigem ehk ikka bändi sugestiivne ja isikupärase kõlaga muusika. Millest, mis seal salata, me võime aimata mitme läänepoolse muusikakollektiivi mõjusid. Ent neile küsimustele see raamat vastust ei anna.
Ma ei pretendeeri sel teemal suuremat sorti spetsialisti staatusele, aga võin öelda, et mulle kätte juhtunud venekeelsete raamatute hulgas on neid, kus seda teemat on käsitletud. Minu jaoks kõige huvitavamaks leiuks olid Aleksandr Žitinski raamatus "Цой Forever" ( 2009) intervjuukatke 1987. aastast, kus Viktor Tsoi vastab küsimusele, mis talle lääne muusikast meeldib, et selleks on väikeste, nii-öelda sõltumatute plaadifirmade välja antud salvestised, mida vaevalt keegi [Nõukogude Liidus] võiks teada (lk 484). Milliseid indie label 'eid ta silmas peab, tahaks siit omakorda edasi küsida – kas Factoryt, 4ADd, Beggars Banquetit, Mute'i või koguni Merciful Release'i?
(Kolm aastat varasemas intervjuus, mille leiame eelneval leheküljel, ütleb ta, et talle meeldivad Bowie, Roxy Music, Ultravox, Kid Creole, Human League ja Yazoo.)
Ilmselgelt veelgi põrutavam on ehk mõnele mu sõbrale teises Vitali Kalgini (!) raamatus "Виктор Цой и его "Кино"" ("Viktor Tsoi ja tema Kino", 2015) nii tekstina kui ka fotona esitatud The Smithsi loo "Reel Around the Fountain" sõnade tõlge vene keelde, mille tegi ja pani kirja ei keegi muu kui Viktor Tsoi. Sama raamatu põhimõtteliselt esimesel leheküljel tuuakse tema mõjutajatena ära järgmised nimed: The Beatles, The Cure, The Smiths, Siouxsie & The Banshees ja Duran Duran. A. Korini koostatud raamatus "Звезда по имени солнце" ("Täht nimega päike", 2000) figureerivad ka Human League'i ja Ultravoxi nimi. Äsja eesti keelde tõlgitud raamatus loetletakse vaid sigaretimarke, mida Tsoi armastas (lk 288).
Ent asi ei ole üksnes välismaistes bändides. Teiselt poolt pakuksid huvi tingimused, kus Kino-mehed oma muusikalisi impulsse said arendada. Jälle peab tunnistama, et ka seda ei saa me siit teada, mil määral Leningradi rokiklubi artiste mõjutas, milliseid võimalusi tagas ja mis hinda tuli nende eest maksta. Ma ei taha seada kahtluse alla Tsoi sirgjoonelisust ja kompromissitust. Küsimus on pigem selles, millistest seintest ta oma tugeva loomuga pidi läbi murdma. Ja milliste mõjude kokkupuutes sündis see nähtus nimega Kino. Aga mis teha, "Täht nimega Viktor Tsoi" tegeleb pigem ühe isiku staarimüüdiga. Ja ka seda mitte kuigi õnnestunult. Kino positsioon, tema muutumine keelatud alternatiivbändist staadionide põhinumbriks ei joonistu sugugi selgelt välja.
Lõpuks jääb tunne, et see raamat on halvasti vormistatud kursusetöö, kuhu üliõpilane on igaks juhuks jätnud sisse kõik, mida õnnestus koguda – näete, mul ei olnud aega sellega rohkem töötada, tähtaeg, mõistate, aga ma olen palju tööd teinud andmete kogumisega. Rahuldava annate? Õppejõud ilmselt vastaks midagi sellist: "No hästi. On ju toredaid lugusid. Ja pildid on väga head. Aga ärge tulge ütlema, et Venemaa on suur ja lai, korda seal pole ja Venemaa-asjadest saabki ainult segaselt kirjutada. Mükoloogid toksivad oma teadustöid arvutisse ka kätega, mitte seeneniitidega ja mõtlevad pea, mitte puravikukübaraga."
1 Tõlkimise käigus tekkinud probleemidel siinses kirjutises pikemalt ei peatuta, ehkki bändinimede tõlkimist ja algupäraste nimekujude lisamist sulgudes ei oska põhjendada. Ka venepäraseid lauseid oli tähelepanuväärsel hulgal – nt "Tuba kümme ruutmeetrit, võite endale ette kujutada, seisavad kirjutuslaud, diivan ja mingisugune kapp" (lk 45).
### Response:
fs. Pole sõnu – see oli Kino |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Presidendi pooldaval seisukohal oleks suur mõju, sest varasemates NATO-küsitlustes on liikmesuse toetus olnud umbes 20 protsenti.
Rootsi Rahvapartei pooldajaist mõjutaks Niinistö NATO-meelsus allianssi kuulumist toetama 72 protsenti. Siniste pooldajate seas on vastav näitaja 64 ja Koonderakonna toetajate seas 62 protsenti.
Põlissoomlaste poolehoidjaist mõjutaks Niinistö toetus NATO-le aga vaid 30 protsenti.
Küsitluse viis maakonnalehti ühendava Lännen Media tellimusel läbi uuringufirma Taloustutkimus. Küsitluses osales 1007 inimest ja selle veamarginaal oli kolm protsendipunkti. | President Niinistö toetus NATO-le mõjutaks soomlasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Presidendi pooldaval seisukohal oleks suur mõju, sest varasemates NATO-küsitlustes on liikmesuse toetus olnud umbes 20 protsenti.
Rootsi Rahvapartei pooldajaist mõjutaks Niinistö NATO-meelsus allianssi kuulumist toetama 72 protsenti. Siniste pooldajate seas on vastav näitaja 64 ja Koonderakonna toetajate seas 62 protsenti.
Põlissoomlaste poolehoidjaist mõjutaks Niinistö toetus NATO-le aga vaid 30 protsenti.
Küsitluse viis maakonnalehti ühendava Lännen Media tellimusel läbi uuringufirma Taloustutkimus. Küsitluses osales 1007 inimest ja selle veamarginaal oli kolm protsendipunkti.
### Response:
President Niinistö toetus NATO-le mõjutaks soomlasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesikoha teenis uhkes üksinduses lõpetanud belglane Koen Naert ajaga 2:09.53. Maratoni eel Naert favoriitide sekka ei kuulunud, ent tugeva jooksuga kuulus esikoht just talle koos uue Euroopa meistrivõistluste rekordiga. Teise koha pälvis šveitslane Tadesse Abraham ajaga 2:11.24. Kolmanda koha viis Itaaliasse Yassine Rachik uue isikliku rekordiga 2:12.09. Hispaanlane Javier Guerra pidi taaskord leppime Euroopa meistrivõistlustel neljanda kohaga.
Nurme senine hooaja tippmark oli 2:18.38, mille ta jooksis veebruaris Birminghami maratonil. Roman Fosti lõpetas EM-i 17. kohal hooaja parima tulemusega 2:17.57. | Nurme jooksis end EM-il isikliku rekordiga esikümnesse, Fosti 17. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesikoha teenis uhkes üksinduses lõpetanud belglane Koen Naert ajaga 2:09.53. Maratoni eel Naert favoriitide sekka ei kuulunud, ent tugeva jooksuga kuulus esikoht just talle koos uue Euroopa meistrivõistluste rekordiga. Teise koha pälvis šveitslane Tadesse Abraham ajaga 2:11.24. Kolmanda koha viis Itaaliasse Yassine Rachik uue isikliku rekordiga 2:12.09. Hispaanlane Javier Guerra pidi taaskord leppime Euroopa meistrivõistlustel neljanda kohaga.
Nurme senine hooaja tippmark oli 2:18.38, mille ta jooksis veebruaris Birminghami maratonil. Roman Fosti lõpetas EM-i 17. kohal hooaja parima tulemusega 2:17.57.
### Response:
Nurme jooksis end EM-il isikliku rekordiga esikümnesse, Fosti 17. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste grupisõit on olümpiamängudel 234 kilomeetrit, samal ajal kui naised väntavad vaid 137 kilomeetrit. Meeste rada on kirjeldatud väga raskena, kuna see sisaldab võistluse lõppfaasis 6,8-kilomeetrist tõusu 1159 meetri kõrgusel asuva Mikuni Pass mäe otsa. Seevastu naiste rajal on kõik raskemad tõusud välja jäetud.
Vos vihjab, et naiste grupisõit oli lühem ka Rio olümpiamängudel, ent võistlus peeti siiski meestega samal ringil. Erinevate radade olemasolu pärsib naiste ja meeste spordialade vahel võrdsuse loomist.
Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu esindaja, kes rajad kinnitas, märkis, et naiste olümpiarada on sellegi poolest läbi aegade raskeim. "Kui seda võrrelda ükskõik, millise muu sõiduga, siis Tokyo rada on neist kõigist raskem," ütles ta. "Tugevaimad tulevad ka meestega võrreldes lihtsamal rajal välja, aga võimalus OM-i lõpetamiseks on rohkematel. Rajapikkuse otsustamisel võeti arvesse ka ilmastikuolusid, mis sel ajal on väga kuumad ja niisked."
Tokyo olümpiamängud peetakse 24. juulist 9. augustini 2020. aastal. | Endine olümpiavõitja nimetab Tokyo kergemat rada naiste diskrimineerimiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste grupisõit on olümpiamängudel 234 kilomeetrit, samal ajal kui naised väntavad vaid 137 kilomeetrit. Meeste rada on kirjeldatud väga raskena, kuna see sisaldab võistluse lõppfaasis 6,8-kilomeetrist tõusu 1159 meetri kõrgusel asuva Mikuni Pass mäe otsa. Seevastu naiste rajal on kõik raskemad tõusud välja jäetud.
Vos vihjab, et naiste grupisõit oli lühem ka Rio olümpiamängudel, ent võistlus peeti siiski meestega samal ringil. Erinevate radade olemasolu pärsib naiste ja meeste spordialade vahel võrdsuse loomist.
Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu esindaja, kes rajad kinnitas, märkis, et naiste olümpiarada on sellegi poolest läbi aegade raskeim. "Kui seda võrrelda ükskõik, millise muu sõiduga, siis Tokyo rada on neist kõigist raskem," ütles ta. "Tugevaimad tulevad ka meestega võrreldes lihtsamal rajal välja, aga võimalus OM-i lõpetamiseks on rohkematel. Rajapikkuse otsustamisel võeti arvesse ka ilmastikuolusid, mis sel ajal on väga kuumad ja niisked."
Tokyo olümpiamängud peetakse 24. juulist 9. augustini 2020. aastal.
### Response:
Endine olümpiavõitja nimetab Tokyo kergemat rada naiste diskrimineerimiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavuse hooaja tippmargi, 2:25.25, omanik Mazuronak pani oma paremuse maksma finišisirgel, kui võimsa spurdiga jättis teisele kohale prantslase Clemence Calvini (+0.06). Jooksu ajal võitles valgevenelanna tugeva ninaverejooksuga, ent sellest hoolimata suutis ta Euroopa meistriks tulla. Rio olümpiamängudel pälvis Mazuronak parima eurooplasena viienda koha.
Euroopa meistrivõisltuste pronksmedali teenis uue Tšehhi rahvusrekordiga 2:26.31 Eva Vrabcova-Nyvltova. | Valgevenelanna pani maratonis oma paremuse maksma võimsa finišikiirendusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavuse hooaja tippmargi, 2:25.25, omanik Mazuronak pani oma paremuse maksma finišisirgel, kui võimsa spurdiga jättis teisele kohale prantslase Clemence Calvini (+0.06). Jooksu ajal võitles valgevenelanna tugeva ninaverejooksuga, ent sellest hoolimata suutis ta Euroopa meistriks tulla. Rio olümpiamängudel pälvis Mazuronak parima eurooplasena viienda koha.
Euroopa meistrivõisltuste pronksmedali teenis uue Tšehhi rahvusrekordiga 2:26.31 Eva Vrabcova-Nyvltova.
### Response:
Valgevenelanna pani maratonis oma paremuse maksma võimsa finišikiirendusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniriivõiduga sai Ballzy/Tallinn võistkond nii Eesti meistriks 3×3 tänavakorvpallis kui võitis ka pääsme kahe nädala pärast Šveitsis toimuvale üle 1 000 000 USD auhinnafondiga FIBA 3×3 maailmaturnee etapile Lausannes, kirjutab Korvpall24.ee.
Ainus korvpallimängija Eestis, kes on paarikuise vahega tulnud nii saali- kui tänavakorvpalli kõige kõrgemal tasemel Eesti 3×3 meistriks, Martin Dorbek, kiitis nii turniiri taset kui pealtvaatajaid, kelle seas oli palju tuttavaid: "Loodan, et suutsime pakkuda mõnusa emotsiooni ka pealtvaatajatele, kus peale alagrupi ainust kaotust KK NB/Good Vibes tiimile suutsime play-offis kaugelt tulnud tiimidele koha kätte näidata."
"Kõik turniiril mänginud Eesti 3×3 võistkonnad andsid täna endast maksimumi," hindas Eesti Korvpalliliidu 3×3 valdkonna juht Reigo Kimmel, kelle sõnul pakkus turniiri suurima üllatuse Egert Halleri juhitud Estravani võistkond, kes pääses B-alagrupist Venemaa võistkonna Inanomo järel teisena edasi play-off turniirile, kuid suutis seal peamiselt Halleri viskekontserdiga 21:16 alistada veerandfinaalis Mulkide võistkonna (Illimar Pilk, Kristjan Evart, Mihkel Allorg ja Allar Leppind), seejärel veelgi suurema kontserdiga 21:7 poolfinaalis KK NB/Good Vibes tiimi (Nurger, Lips, Tamm ja Indermitte) ning pidi vaid finaalis Ballzy/Tallinn tiimile alla vanduma.
Kokkuvõttes jõudis turniirist osavõtnud 8 Eesti ja 8 välisvõistkonnast viis Eesti tiimi play-offi ja kaks nendest mängis finaalis. | 3×3 Tallinn Openil jätsid võidu koju Eesti mehed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniriivõiduga sai Ballzy/Tallinn võistkond nii Eesti meistriks 3×3 tänavakorvpallis kui võitis ka pääsme kahe nädala pärast Šveitsis toimuvale üle 1 000 000 USD auhinnafondiga FIBA 3×3 maailmaturnee etapile Lausannes, kirjutab Korvpall24.ee.
Ainus korvpallimängija Eestis, kes on paarikuise vahega tulnud nii saali- kui tänavakorvpalli kõige kõrgemal tasemel Eesti 3×3 meistriks, Martin Dorbek, kiitis nii turniiri taset kui pealtvaatajaid, kelle seas oli palju tuttavaid: "Loodan, et suutsime pakkuda mõnusa emotsiooni ka pealtvaatajatele, kus peale alagrupi ainust kaotust KK NB/Good Vibes tiimile suutsime play-offis kaugelt tulnud tiimidele koha kätte näidata."
"Kõik turniiril mänginud Eesti 3×3 võistkonnad andsid täna endast maksimumi," hindas Eesti Korvpalliliidu 3×3 valdkonna juht Reigo Kimmel, kelle sõnul pakkus turniiri suurima üllatuse Egert Halleri juhitud Estravani võistkond, kes pääses B-alagrupist Venemaa võistkonna Inanomo järel teisena edasi play-off turniirile, kuid suutis seal peamiselt Halleri viskekontserdiga 21:16 alistada veerandfinaalis Mulkide võistkonna (Illimar Pilk, Kristjan Evart, Mihkel Allorg ja Allar Leppind), seejärel veelgi suurema kontserdiga 21:7 poolfinaalis KK NB/Good Vibes tiimi (Nurger, Lips, Tamm ja Indermitte) ning pidi vaid finaalis Ballzy/Tallinn tiimile alla vanduma.
Kokkuvõttes jõudis turniirist osavõtnud 8 Eesti ja 8 välisvõistkonnast viis Eesti tiimi play-offi ja kaks nendest mängis finaalis.
### Response:
3×3 Tallinn Openil jätsid võidu koju Eesti mehed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie eesmärk Riigikogu valimistel on tõsta esimese ja teise lapse toetus tänaselt 55 eurolt 100 euroni. Seeläbi väärtustame senisest enam iga Eestimaal sündivat last ning anname kõigile perekondadele vajalikku lisatuge. Samuti pean õigeks pakkuda noortele peredele võimalust kodu soetamiseks riigi poolt käendatava eluasemelaenuga ning seda ilma kohustusliku omafinantseeringuta," ütles Ratas Keskerakonna teatel.
Ratas lisas, et toetab igati ka 101 rahvakohtumise raames välja toodud mõtet, et riigil tuleks propageerida ning pakkuda inimestele võimalust käia iga-aastaselt tervisekontrollis. "See aitaks väga paljusid terviseprobleeme ennetada ning vajadusel aegsasti ravida. Täna on Eestis sündivate inimeste oodatav eluiga 78 eluaastat, kuid tervena elatud aastad samal ajal vaid 56. See on tõsine murekoht terve ühiskonna jaoks," lisas peaminister.
Ratas väitles arvamusfestivalil teiste parlamendierakondade esimeestega ERRi korraldatud debatil "Kuidas me kestame?" | Ratas lubas arvamusfestivalil lubatu viia Keskerakonna valimisprogrammi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie eesmärk Riigikogu valimistel on tõsta esimese ja teise lapse toetus tänaselt 55 eurolt 100 euroni. Seeläbi väärtustame senisest enam iga Eestimaal sündivat last ning anname kõigile perekondadele vajalikku lisatuge. Samuti pean õigeks pakkuda noortele peredele võimalust kodu soetamiseks riigi poolt käendatava eluasemelaenuga ning seda ilma kohustusliku omafinantseeringuta," ütles Ratas Keskerakonna teatel.
Ratas lisas, et toetab igati ka 101 rahvakohtumise raames välja toodud mõtet, et riigil tuleks propageerida ning pakkuda inimestele võimalust käia iga-aastaselt tervisekontrollis. "See aitaks väga paljusid terviseprobleeme ennetada ning vajadusel aegsasti ravida. Täna on Eestis sündivate inimeste oodatav eluiga 78 eluaastat, kuid tervena elatud aastad samal ajal vaid 56. See on tõsine murekoht terve ühiskonna jaoks," lisas peaminister.
Ratas väitles arvamusfestivalil teiste parlamendierakondade esimeestega ERRi korraldatud debatil "Kuidas me kestame?"
### Response:
Ratas lubas arvamusfestivalil lubatu viia Keskerakonna valimisprogrammi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese võistluspäeva kõrgeim parkuur oli 140 cm, milles võtsid mõõtu seeniorid. I osavõistluse võitis Kullo Kender (RK Ruila Tall) hobusel Artas.
Kenderile on see esimene kord osaleda Eestis seenioride meistrivõistlustel. "Mul oli täna raske stardipositisoon, kui pidin minema teisena hüppama. Tagantpoolt tulijatel oli igal juhul eelis, aga ma ei saanud võtta ka liigseid riske. Ma pidin tegema kiire aja ja samas sõitma puhtalt, mis ka õnnestus. Homme läheb raskeks, sest nii Reinul kui Hannol on kiired hobused. Hetkel on mu hobused heas vormis ja lähen starti hea tundega," sõnas võitja.
Teise tulemusega lõpetasid Rein Pill (RK Ruila Tall) ja Alfons Ra ning kolmandana Paul Argus (Tondi RSK) ja Caesar. Kahjuks valis Argus EMV arvestuses osalemiseks Renessini, kellega saadi tulemuseks kaheksa kp. Samamoodi "vale" valiku tegi neljandana lõpetanud Tiit Kivisild (RK Ruila Tall), kes valis EMV arvestusse Henrietta, kellega koguti kaheksa kp ja oma teise ratsu Don Kidega oldi neljandal auhinnalisel kohal. Viiendana lõpetasid Hanno Ellermann (ESHKS) ja Freedom.
Laupäeva hommikul asusid esimesena starti poniratsanikud. Mõõtu võeti 95/105 cm handicap süsteemiga parkuuris. Puhta sõidu ja parima aja tegi Saskia Maripuu (RK Ruila Tall, treener Jessica Raide) ponil Deal Or No Deal võites seeläbi esimese osavõistluse.
Lasteklassi sportlased läbisid parkuuri kõrgusega 110 cm. I osavõistluse kiireim oli Johanna Jürisson(Tondi RSK, treener Kristiina Pähn) hobusel Cookie.
Juunioritel tuli alistada 125 cm kõrgused tõkked. I osavõistluse võitis Aleksandra Kliimand (Tartumaa RSK) hobusel Warlock.
U-25 klassis, kus parkuuri kõrguseks 130 cm, tegi I osavõistlusel parima soorituse Berit Lehtsaar (Viljandimaa RSK) hobusel Solei Solei.
Samas peetakse ka harrastajate meistrivõistlused, kus I osavõistluse võidu sai Riinu Rahuoja (Hiiumaa RSK, treener Pille Elson) hobusel Baron Abruka.
Võistlused jätkuvad pühapäeval kahevooruliste II osavõistlustega, misjärel jagatakse välja medalikomplektid. | Ruilas tehti takistussõidu Eesti meistrivõistluste avastardid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese võistluspäeva kõrgeim parkuur oli 140 cm, milles võtsid mõõtu seeniorid. I osavõistluse võitis Kullo Kender (RK Ruila Tall) hobusel Artas.
Kenderile on see esimene kord osaleda Eestis seenioride meistrivõistlustel. "Mul oli täna raske stardipositisoon, kui pidin minema teisena hüppama. Tagantpoolt tulijatel oli igal juhul eelis, aga ma ei saanud võtta ka liigseid riske. Ma pidin tegema kiire aja ja samas sõitma puhtalt, mis ka õnnestus. Homme läheb raskeks, sest nii Reinul kui Hannol on kiired hobused. Hetkel on mu hobused heas vormis ja lähen starti hea tundega," sõnas võitja.
Teise tulemusega lõpetasid Rein Pill (RK Ruila Tall) ja Alfons Ra ning kolmandana Paul Argus (Tondi RSK) ja Caesar. Kahjuks valis Argus EMV arvestuses osalemiseks Renessini, kellega saadi tulemuseks kaheksa kp. Samamoodi "vale" valiku tegi neljandana lõpetanud Tiit Kivisild (RK Ruila Tall), kes valis EMV arvestusse Henrietta, kellega koguti kaheksa kp ja oma teise ratsu Don Kidega oldi neljandal auhinnalisel kohal. Viiendana lõpetasid Hanno Ellermann (ESHKS) ja Freedom.
Laupäeva hommikul asusid esimesena starti poniratsanikud. Mõõtu võeti 95/105 cm handicap süsteemiga parkuuris. Puhta sõidu ja parima aja tegi Saskia Maripuu (RK Ruila Tall, treener Jessica Raide) ponil Deal Or No Deal võites seeläbi esimese osavõistluse.
Lasteklassi sportlased läbisid parkuuri kõrgusega 110 cm. I osavõistluse kiireim oli Johanna Jürisson(Tondi RSK, treener Kristiina Pähn) hobusel Cookie.
Juunioritel tuli alistada 125 cm kõrgused tõkked. I osavõistluse võitis Aleksandra Kliimand (Tartumaa RSK) hobusel Warlock.
U-25 klassis, kus parkuuri kõrguseks 130 cm, tegi I osavõistlusel parima soorituse Berit Lehtsaar (Viljandimaa RSK) hobusel Solei Solei.
Samas peetakse ka harrastajate meistrivõistlused, kus I osavõistluse võidu sai Riinu Rahuoja (Hiiumaa RSK, treener Pille Elson) hobusel Baron Abruka.
Võistlused jätkuvad pühapäeval kahevooruliste II osavõistlustega, misjärel jagatakse välja medalikomplektid.
### Response:
Ruilas tehti takistussõidu Eesti meistrivõistluste avastardid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle aasta SM85 klassi Eesti meister Aksel Pärtelpoeg (Husqvarna) alustas Leedus SM Junior klassi võistlust hästi juba kvalifikatsioonis, kus ta sõitis välja kiireima ringiaja. Esimeses sõidus pääses eestlane kohe etteotsa ning ei loovutanud liidrikohta ruudulise lipu langemiseni. Pärtelpoja järel lõpetasid tšehh Jan Ulman (Kawasaki) ja kiire venelane Ivan Mosin (TM), kellega Pärtelpoeg heitles tänavu Eesti meistritiitli nimel. Teine sõit kulges Pärtelpojale sarnaselt esimesele ning sellest tuli veelgi kindlam võit Ulmani ja Mosini ees.
Kahe sõidu kokkuvõttes võitis EM-i etapi Pärtelpoeg (50 punkti), teine oli Ulman (44 p) ja kolmas Mosin (40 p). Meistrivõistlustel tõusis Pärtelpoeg teiseks. Leedus võisteldi selles klassis ka kohalike meistrivõistluste punktidele, kus Pärtelpoja, Ulmani ja Mosini järel sai neljanda koha Mathias Vetkin (Husqvarna), kes EM-i arvestuses ei osalenud.
SM Junior Euroopa meistrivõistluste järgmine ja ühtlasi ka viimane etapp sõidetakse 22.-23. septembril Plevenis, Bulgaarias.
Šiauliais olid rajal ka kohalikus arvestuses võistelnud masinaklassid, kus osalesid veel mõned eestlased. S1 klassis võitis Sven Simulask (TM) ja Kenor Kotkas (TM) oli 3., Open klassis sai Alex Vetkin (KTM) 3. koha ning kõige pisemas klassis SM50 oli Kristjan-Erich Luhaäär (KTM) neljas. | Pärtelpoeg tegi Leedus ajalugu ja võitis EM-i etapi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle aasta SM85 klassi Eesti meister Aksel Pärtelpoeg (Husqvarna) alustas Leedus SM Junior klassi võistlust hästi juba kvalifikatsioonis, kus ta sõitis välja kiireima ringiaja. Esimeses sõidus pääses eestlane kohe etteotsa ning ei loovutanud liidrikohta ruudulise lipu langemiseni. Pärtelpoja järel lõpetasid tšehh Jan Ulman (Kawasaki) ja kiire venelane Ivan Mosin (TM), kellega Pärtelpoeg heitles tänavu Eesti meistritiitli nimel. Teine sõit kulges Pärtelpojale sarnaselt esimesele ning sellest tuli veelgi kindlam võit Ulmani ja Mosini ees.
Kahe sõidu kokkuvõttes võitis EM-i etapi Pärtelpoeg (50 punkti), teine oli Ulman (44 p) ja kolmas Mosin (40 p). Meistrivõistlustel tõusis Pärtelpoeg teiseks. Leedus võisteldi selles klassis ka kohalike meistrivõistluste punktidele, kus Pärtelpoja, Ulmani ja Mosini järel sai neljanda koha Mathias Vetkin (Husqvarna), kes EM-i arvestuses ei osalenud.
SM Junior Euroopa meistrivõistluste järgmine ja ühtlasi ka viimane etapp sõidetakse 22.-23. septembril Plevenis, Bulgaarias.
Šiauliais olid rajal ka kohalikus arvestuses võistelnud masinaklassid, kus osalesid veel mõned eestlased. S1 klassis võitis Sven Simulask (TM) ja Kenor Kotkas (TM) oli 3., Open klassis sai Alex Vetkin (KTM) 3. koha ning kõige pisemas klassis SM50 oli Kristjan-Erich Luhaäär (KTM) neljas.
### Response:
Pärtelpoeg tegi Leedus ajalugu ja võitis EM-i etapi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veerandfinaalis said kõrgema asetuse teeninud paatkonnad valida endale vastase. Esimesena valida saanud eestlane Mati Sepp otsustas rootslase Kim Klingi kasuks. Napilt purjetamise maailma edetabelis 30 parema sekka mahtuv rootslane oli enne veerandfinaali algust lootusrikas. Kim Kling: "Meie eesmärk on võita ning seepärast veerandfinaali pääsemine üllatuseks ei tulnud. Eelsõitude tulemused olid meie kasuks, pääsesime veerandfinaali läbi surnud ringi. Võitsime õigeid vastaseid ja eks meil oli natuke õnne ka." Küsimusele, kas talle tuli üllatusena, et Sepp just teda valis, vastas Kling, et nad eeldasid seda, kuna olid veerandfinaali pääsejatest madalaima asetusega. Matchide vahega 3:1 sai poolfinaali pääsu Seppa juhitud meeskond, Kling lõpetas võistluse 8. kohaga.
Päeva teises ja ilmselt ka tugevaimas veerandfinaali paaris olid vastamisi itaallase Etture Botticini ja prantslase Maxime Mesnili meeskonnad. Arvestades, et Botticini oli sel võistlusel teise ja Mesnil neljanda asetusega, oleks see match võinud olla ka finaalmatch. Esimese matchi võitis küll Botticini, kuid järgmised kuulusid Mesnilile ja ta pääseski edasi poolfinaali. Maxime Mesnil: "Oli raske võitlus, kuid minu meeskond tegi suurepärast tööd – olime väga kiired. Võisime kolm sõitu ja pääsesime poolfinaali."
Kolmandas paaris olid vastamisi Pavel Lipavsky (RUS) ja teine prantsuse meeskond Simon Bertheau juhtimisel, millest väljus võitjana 3:1 seisuga Bertheau.
Neljandas paaris läksid vastamisi võistlusel kaheksandat asetust omav sloveen Dejan Presen kõige kardetuma, šveitslase Eric Monniniga. Dejan Presen: "Jah, ta on kõige raskem vastane, keda siin võita. Ta on paljudes klassides hea, ning match races ülikogenud. Ta on mitmete aastate vältel maailmareitingu esikümnes olnud. Seepärast on ta kõige raskem vastane. Samas on paljud meeskonnad kõige kõvemale tipule väga lähedal ning ka meie loodame üllatada. Aasta tagasi jäime EM-il teiseks ning kindlasti on eesmärk jälle finaali pääseda." Presen andis küll tugeva lahingu Monnini vastu, kuid matchide vahega 3:1 pääses poolfinaali siiski šveitslane Monnin. | Purjetamise match race Euroopa meistrivõistlustel selgusid poolfinalistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veerandfinaalis said kõrgema asetuse teeninud paatkonnad valida endale vastase. Esimesena valida saanud eestlane Mati Sepp otsustas rootslase Kim Klingi kasuks. Napilt purjetamise maailma edetabelis 30 parema sekka mahtuv rootslane oli enne veerandfinaali algust lootusrikas. Kim Kling: "Meie eesmärk on võita ning seepärast veerandfinaali pääsemine üllatuseks ei tulnud. Eelsõitude tulemused olid meie kasuks, pääsesime veerandfinaali läbi surnud ringi. Võitsime õigeid vastaseid ja eks meil oli natuke õnne ka." Küsimusele, kas talle tuli üllatusena, et Sepp just teda valis, vastas Kling, et nad eeldasid seda, kuna olid veerandfinaali pääsejatest madalaima asetusega. Matchide vahega 3:1 sai poolfinaali pääsu Seppa juhitud meeskond, Kling lõpetas võistluse 8. kohaga.
Päeva teises ja ilmselt ka tugevaimas veerandfinaali paaris olid vastamisi itaallase Etture Botticini ja prantslase Maxime Mesnili meeskonnad. Arvestades, et Botticini oli sel võistlusel teise ja Mesnil neljanda asetusega, oleks see match võinud olla ka finaalmatch. Esimese matchi võitis küll Botticini, kuid järgmised kuulusid Mesnilile ja ta pääseski edasi poolfinaali. Maxime Mesnil: "Oli raske võitlus, kuid minu meeskond tegi suurepärast tööd – olime väga kiired. Võisime kolm sõitu ja pääsesime poolfinaali."
Kolmandas paaris olid vastamisi Pavel Lipavsky (RUS) ja teine prantsuse meeskond Simon Bertheau juhtimisel, millest väljus võitjana 3:1 seisuga Bertheau.
Neljandas paaris läksid vastamisi võistlusel kaheksandat asetust omav sloveen Dejan Presen kõige kardetuma, šveitslase Eric Monniniga. Dejan Presen: "Jah, ta on kõige raskem vastane, keda siin võita. Ta on paljudes klassides hea, ning match races ülikogenud. Ta on mitmete aastate vältel maailmareitingu esikümnes olnud. Seepärast on ta kõige raskem vastane. Samas on paljud meeskonnad kõige kõvemale tipule väga lähedal ning ka meie loodame üllatada. Aasta tagasi jäime EM-il teiseks ning kindlasti on eesmärk jälle finaali pääseda." Presen andis küll tugeva lahingu Monnini vastu, kuid matchide vahega 3:1 pääses poolfinaali siiski šveitslane Monnin.
### Response:
Purjetamise match race Euroopa meistrivõistlustel selgusid poolfinalistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Informatsioon, et kinnipeetav Sentsov on väidetavalt lahkunud karistuskolooniast, ei vasta tõele," teatas vanglaameti pressiteenistus. Sentsov on jätkuvalt koloonias ja jätkab näljastreiki.
Vene ajakirjanik Viktoria Ivleva teatas varem, et Jamali-Neenetsi ringkonnast Salehardist tõusis laupäeva öösel õhku lennuk, mille pardal võis olla Sentsov.
2015. aasta augustis mõistis Doni-äärses Rostovis asuv Põhja-Kaukaasia sõjaväekohus Ukraina režissööri Sentsovi süüdi terroriühenduse loomises Krimmis ning määras talle 20 aastat vabaduskaotust range režiimiga vangilaagris. Teda hoitakse Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas asuvas koloonias.
42-aastane Sentsov, kes on toidust keeldunud alates 14. maist, on lubanud näljastreiki jätkata, kuni Venemaa vabastab kõik ukrainlastest poliitvangid, keda on Kiievi andmeil 64. | Vanglaamet: näljastreiki pidavat Sentsovi pole kolooniast ära viidud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Informatsioon, et kinnipeetav Sentsov on väidetavalt lahkunud karistuskolooniast, ei vasta tõele," teatas vanglaameti pressiteenistus. Sentsov on jätkuvalt koloonias ja jätkab näljastreiki.
Vene ajakirjanik Viktoria Ivleva teatas varem, et Jamali-Neenetsi ringkonnast Salehardist tõusis laupäeva öösel õhku lennuk, mille pardal võis olla Sentsov.
2015. aasta augustis mõistis Doni-äärses Rostovis asuv Põhja-Kaukaasia sõjaväekohus Ukraina režissööri Sentsovi süüdi terroriühenduse loomises Krimmis ning määras talle 20 aastat vabaduskaotust range režiimiga vangilaagris. Teda hoitakse Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas asuvas koloonias.
42-aastane Sentsov, kes on toidust keeldunud alates 14. maist, on lubanud näljastreiki jätkata, kuni Venemaa vabastab kõik ukrainlastest poliitvangid, keda on Kiievi andmeil 64.
### Response:
Vanglaamet: näljastreiki pidavat Sentsovi pole kolooniast ära viidud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahjuks ei suutnud pikal rajal eestlased oma lühiraja kohti üle sõita, mõlemad tegid rajal suuri vigu ning Hallik lõpetas meeste hulgas 38. ja Linnus neidude seas 15. kohaga.
Meeste seas tuli maailmameistriks Krystof Bogar Tšehhist, hõbemedal kuulus Simon Brändlile Šveitsist ja pronks Anton Foliforovile Venemaalt. Naiste seas võitis kulla Martina Tichovska Tšehhist, hõbedale sõitis end Antonia Haga Soomest ja pronksile Svetlana Poverina Venemaalt. Hästi esinesid leedulannad - Algirda Mickuviene lõpetas neljandana ja Gabriele Andrasiuniene viiendana.
Neidude seas kuulus Euroopa meistritiitel suure eduga soomlannale Kaarina Nurminenile, hõbeda võitis Lilou Pauly Prantsusmaalt ja pronksi Rozalie Kucharova Tšehhist.
Teised eestlased, Lauri Malsroos ja Marek Karm, jätsid taktikalistel kaalutlustel pika raja vahele keskendudes pühapäeval toimuvale MM-programmi lõpetavale sprindivõistlusele. Seejuures on Malsroosil MM-sprintidest ette näidata üks hõbe- ja kaks pronksmedalit. Ka sprindidistantsil, mis sõidetakse kinnisel sõjaväe territooriumil, pole tema eesmärk madalam kui medalivõit. | Rattaorienteerumise noorte EM-i pikal rajal pälvis eestlanna 15. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahjuks ei suutnud pikal rajal eestlased oma lühiraja kohti üle sõita, mõlemad tegid rajal suuri vigu ning Hallik lõpetas meeste hulgas 38. ja Linnus neidude seas 15. kohaga.
Meeste seas tuli maailmameistriks Krystof Bogar Tšehhist, hõbemedal kuulus Simon Brändlile Šveitsist ja pronks Anton Foliforovile Venemaalt. Naiste seas võitis kulla Martina Tichovska Tšehhist, hõbedale sõitis end Antonia Haga Soomest ja pronksile Svetlana Poverina Venemaalt. Hästi esinesid leedulannad - Algirda Mickuviene lõpetas neljandana ja Gabriele Andrasiuniene viiendana.
Neidude seas kuulus Euroopa meistritiitel suure eduga soomlannale Kaarina Nurminenile, hõbeda võitis Lilou Pauly Prantsusmaalt ja pronksi Rozalie Kucharova Tšehhist.
Teised eestlased, Lauri Malsroos ja Marek Karm, jätsid taktikalistel kaalutlustel pika raja vahele keskendudes pühapäeval toimuvale MM-programmi lõpetavale sprindivõistlusele. Seejuures on Malsroosil MM-sprintidest ette näidata üks hõbe- ja kaks pronksmedalit. Ka sprindidistantsil, mis sõidetakse kinnisel sõjaväe territooriumil, pole tema eesmärk madalam kui medalivõit.
### Response:
Rattaorienteerumise noorte EM-i pikal rajal pälvis eestlanna 15. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Missugused kolm nädalat! Viimase hetkeni põnevust hoidvad mees mehe vastu heitlused, favoriitide põrumised ja üllatusvõidud, protestiaktsioonid ja lõpetuseks ojadena voolav vahuvein – jah, Tour de France on olnud minu viimaste suvede kindel ankur. Nagu ka arvamusfestival Paides. Juba 1903. aastast peetavat ilmselt maailma kõige prestiižsemat suurtuuri vaatan hea meelega kõrvalt televiisori vahendusel, sest enamaks pole ma võimeline (ükskord startisin toimetusest pooleteisekilomeetrisele koduteele, samal ajal kui rattureil oli jäänud etapi lõpuni veel kümme kilomeetrit, ning jõudsin televiisori käima panna, lõõtsutades ja uduse pilguga, kilomeeter enne finišit). Sel nädalavahetusel kuuendat korda toimuvast arvamusfestivalist pole aga eemale jääda õnnestunud, kuigi päris alguse juures mind ei olnud ning meeskonnaga liitusin teisest aastast. Sel suvel olen vahelduseks taas kõrvaltvaataja, mis võimaldas muu hulgas rahulikult – niivõrd, kui Prantsusmaa teedel toimuv seda lubas – ka kõik Tour de France'i etapid ära vaadata. Suurtuuri 21 etappi, mis kestavad keskmiselt neli tundi ja enam, on tõelised strateegia ja taktika meistrikursused, millest oleks üksjagu õppida ka neil, kes arvamusfestivalil Paides mõnda arutelu korraldavad või neis osalevad.
Ikka leidub neid (peamiselt ajakirjanikke ja poliitikuid), kes vallimäelt keskväljakuni kasvanud Paide arutelupeol suuremat kasutegurit ei näe, aga mina olen jätkuvalt arvamusfestivali usku. Kuigi strateegia väljatöötamises on üksjagu arenguruumi. Näiteks Tour de France'il toimub korraga mitu võistlust: on meeskondade esisõitjad, kes püüavad võitu üldarvestuses ning kelle hüvanguks meeskonnakaaslased (järjekindlalt ennast ohverdades) tööd teevad; on ratturid, kes heitlevad peamiselt sprindipunktide eest, ning teised, kes püüavad mägede kuninga tiitlit, ning siis veel mõned õnnelikud, kes saavad meeskonna spordidirektorilt loa üritada mõne etapi võitu, kui see esisõitja kollase, sprinteri rohelise või mägede kuninga mummulise liidrisärgi püüdmist ohtu ei sea.
Nii peaks mõtlema ka arvamusfestivalil osaleja juba ideekorjesse aruteluideid esitades või siis hiljem mõnes arutelus osalemise kutset kaaludes. On selge, et kõiki etappe ei suuda kinni panna isegi Sky meeskond (kuigi väga suure tõenäosusega triumfeerib Pariisis just nende esisõitja) – ja pole vajagi, sest ressurss on piiratud ja saab ka nutikamalt. Ka arvamusfestivalil on mõistlik korraldada pigem vähem arutelusid, et põhisõnum programmis esindatud oleks (nii jääb ka ettevalmistuseks aega ja jõudu), kuid samal ajal tuleb läbi mõelda, kes ja millistes teiste korraldatud aruteludes kindlasti osaleda võiksid, sest Paide arutelupidu on peale poliitikakujundamise ka sümboolse kapitali kogumise platvorm. Ja alati ei pea ju tingimata püünele ronima – ka hästi läbi mõeldud küsimus saalist võib teinekord kohaletulnuile rohkemgi meelde jääda kui võistlus kaaskutsututega mikrofoni kättesaamise eest pooleteisttunnises arutelus. See kehtib nii erakondade, vabakonna organisatsioonide, ettevõtete kui ka riigiametite puhul.
Ehk kõige enam peaks oma strateegia ja selle saavutamiseks sobiliku taktika läbi mõtlema just parteid (seda enam, et valimised on ukse ees). Praegune lahendus, kus hoitakse kümne küünega kinni oma aruteluala korraldamisest (ehk sisuliselt sõidetakse paralleeltuuri vaid ühe meeskonnaga) ning püütakse sokutada erakonna esimees ja teised juba kuulsad poliitikud võimalikult mitmesse arutelusse, pole kõige nutikam. Seda enam, et sarnaselt Tour de France'iga on ka arvamusfestivalil oma pidulik lõppetapp, kus kokkuleppe kohaselt keegi üldarvestuses oma kohta parandada ei püüa – festivali aruteluprogrammi lõpetav parlamendierakondade esimeeste debatt (kuigi tuuril vändatakse lõppetapp maha, šampanjaklaas käes, võiks festivali lõpetuseks siiski senisest enam pakkuda küll julgete avalduste korgipauke, aga ka mõnusalt maitsemeeli hellitavat kihisevat argumenteeritud mõttekäikude näol). Kus siis veel kui mitte arvamusfestivalil tuua rahva ette oma tõeline sprinter ja mägede kuninga tiitli püüdleja. Neist esimesele võiks valida just selle õige sprindietapi, kus ta saab demonstreerida oma mõtlemise kiirust, argumentide tugevust ning kõige paremas tähenduses ladusat suuvärki. (Muide, sprinter võidab etapi vaid juhul, kui meeskonnakaaslased ta õigel hetkel lahti veavad ehk siis esitavad näiteks saalist mõne äkilise küsimuse, mida oodanuks hoopis oponendilt, et püünel arutleja sellele siis näiliselt kergelt ja läbimõeldult vastata saaks.) Tõeline mägede kuningas on aga ennastunustav töömees, kel piisavalt enesekindlust, et rünnata just siis, kui käes etapi kõige teravam tõusunurk. Mummuline liidrisärk pole küll nii seksikas kui sprinteri roheline, küll aga austusväärne, sest selle kandja asjatundlikkuses pole võimalik kahelda. Teisisõnu: poliitikuna alles alustav oma valdkonna asjatundja on lausa ideaalne mägede kuninga tiitli pretendent.
Vabakonna organisatsioonidel pole kirjeldatud mitmetasandiliseks võistlusstrateegiaks ilmselt kunagi piisavalt võhma, seega on mõistlik kohe kindlasti unustada koht üldarvestuses ning püüda rohelist ja mummulist liidrisärki – või ka ainult üht neist. Kuna arvamusfestivalil on ka pärast programmi kasvu pidurdamist endiselt väga palju teemasid ette võetud, ületavad uudiskünnise need, mille puhul on käepärast võtta üks hea tsitaat – olgu selleks siis sprinterlikult kelmikas säuts või mägede kuningale kohane eksperdiarvamus. Kui elustiilifestivalideks moondunud muusikapidusid mõõdetakse tänapäeval selle järgi, kui "instagramitavad" nad on, siis arvamusfestivali kaaluvihiks on mõttesäuts (kuhu saab ju ka pildi lisada).
Seega töötab siingi taktika, kus ise tuleb pigem vähem korraldada, aga otsida välja need arutelud, kus kas siis kutsutud arutlejana või publikust küsijana tsiteeritav vahefiniš võtta, mis viib suure tõenäosusega ka etapivõiduni. Olles mitu aastat arvamusfestivali ideekorjesse esitatud ettepanekuid hinnanud, väidan julgelt, et liiga paljud vabakonna organisatsioonid tahavad teha sama viga, mis erakonnadki: luua päris oma ala, kus nemad on kuningad, kuigi ühtki mäge ei vallutata, sest arutelu teemapüstitused ja isegi kutsutud oponendid on ootuspärased, ja mis seal salata, sageli ka aastast aastasse korduvad.
Eriti tasub kaaluda, kas ise üldse mõnda arutelu korraldada (või siis äärmisel juhul korraldada ainus, et vähemalt üks etapivõit ette taskus oleks) väikestel organisatsioonidel. Nii jääb märksa rohkem jõudu geriljataktika lihvimiseks – miks mitte pakkuda end ise mõnda arutelusse või siis võttagi endale kõige aktiivsema küsija roll. See eeldab muidugi kaht asja: et ideekorjest välja valitud arutelud oleksid teada juba enne lõpliku programmi avalikustamist, kus arutlejad juba paigas, ning et arutelujuhid ka tõepoolest kohaletulnuile sõna annaksid. Aruteluvormide mitmekesisus on õnneks aasta-aastalt aina suurenenud (see on ka ideekorjesse esitatud ideede üks hindamiskriteerium), nagu ka arutelujuhtide professionaalsus varem plaanitu elluviimisel, aga nn eelprogrammi avalikustamist pole seni tehtud (ka minu eestvedamisel mitte). Ehk võiks kaaluda?
Vabakonna organisatsioonide taktikat võiksid kaaluda ka ettevõtted ja riigiasutused. Korraldajakogemus näitab, et neist esimesed osalevad arvamusfestivalil sarnaselt vabakonna organisatsioonidega peamiselt kahel eesmärgil: mõjutada poliitilisi otsuseid või kehtestada mõni oma eestkõneleja arvamusliidrina. Mõlemad on saavutatavad ka ühe etapivõiduga ja ei peagi mitmes pulmas pruudiks käima. Riigiasutustel on peamiseks arvamusfestivalil osalemise põhjuseks teavitustöö, aina enam ka sisendi kogumine poliitika kujundamiseks, mis on õnneks muu hulgas vähendanud formaalse kaasamise osatähtsust. Millegipärast usaldatakse sageli pigem poliitikuid või majaväliseid eksperte oma ametnikele (ju lähtutakse põhimõttest, et oma saba pole ilus ise kergitada), kuigi just neil peaks mäestikuetappidel selge konkurentsieelis olema. Tagasihoidlikkus on kena küll, aga müürililled jäävad üldjuhul kastmata. Sellest on väga hästi aru saanud meediakorporatsioonid ja see pole tingimata kiitus, sest kuigi arutelud nende alal on üldjuhul krapsakad ning ei kannata kuulsate ja kummaliste puudumise pärast, kipub nii ununema ajakirjanduse peamine ülesanne – vahendada, mis toimub väljaspool toimetust. Nii on ka hinnang, et kõik oli vanaviisi ja kasutegur väike, kiire tulema. Aga kui sa jälgidki pärast enda korraldatud paralleeltuuri ainult heitlust kollase liidrisärgi eest, siis jäävadki kahe silma vahele ägedad arvamussprinterid, nutikad eksperdimägede kuningad ning nii mõnigi ootamatu etapivõitja. | Ott Karulin. Üks festival – Tour de Paide | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Missugused kolm nädalat! Viimase hetkeni põnevust hoidvad mees mehe vastu heitlused, favoriitide põrumised ja üllatusvõidud, protestiaktsioonid ja lõpetuseks ojadena voolav vahuvein – jah, Tour de France on olnud minu viimaste suvede kindel ankur. Nagu ka arvamusfestival Paides. Juba 1903. aastast peetavat ilmselt maailma kõige prestiižsemat suurtuuri vaatan hea meelega kõrvalt televiisori vahendusel, sest enamaks pole ma võimeline (ükskord startisin toimetusest pooleteisekilomeetrisele koduteele, samal ajal kui rattureil oli jäänud etapi lõpuni veel kümme kilomeetrit, ning jõudsin televiisori käima panna, lõõtsutades ja uduse pilguga, kilomeeter enne finišit). Sel nädalavahetusel kuuendat korda toimuvast arvamusfestivalist pole aga eemale jääda õnnestunud, kuigi päris alguse juures mind ei olnud ning meeskonnaga liitusin teisest aastast. Sel suvel olen vahelduseks taas kõrvaltvaataja, mis võimaldas muu hulgas rahulikult – niivõrd, kui Prantsusmaa teedel toimuv seda lubas – ka kõik Tour de France'i etapid ära vaadata. Suurtuuri 21 etappi, mis kestavad keskmiselt neli tundi ja enam, on tõelised strateegia ja taktika meistrikursused, millest oleks üksjagu õppida ka neil, kes arvamusfestivalil Paides mõnda arutelu korraldavad või neis osalevad.
Ikka leidub neid (peamiselt ajakirjanikke ja poliitikuid), kes vallimäelt keskväljakuni kasvanud Paide arutelupeol suuremat kasutegurit ei näe, aga mina olen jätkuvalt arvamusfestivali usku. Kuigi strateegia väljatöötamises on üksjagu arenguruumi. Näiteks Tour de France'il toimub korraga mitu võistlust: on meeskondade esisõitjad, kes püüavad võitu üldarvestuses ning kelle hüvanguks meeskonnakaaslased (järjekindlalt ennast ohverdades) tööd teevad; on ratturid, kes heitlevad peamiselt sprindipunktide eest, ning teised, kes püüavad mägede kuninga tiitlit, ning siis veel mõned õnnelikud, kes saavad meeskonna spordidirektorilt loa üritada mõne etapi võitu, kui see esisõitja kollase, sprinteri rohelise või mägede kuninga mummulise liidrisärgi püüdmist ohtu ei sea.
Nii peaks mõtlema ka arvamusfestivalil osaleja juba ideekorjesse aruteluideid esitades või siis hiljem mõnes arutelus osalemise kutset kaaludes. On selge, et kõiki etappe ei suuda kinni panna isegi Sky meeskond (kuigi väga suure tõenäosusega triumfeerib Pariisis just nende esisõitja) – ja pole vajagi, sest ressurss on piiratud ja saab ka nutikamalt. Ka arvamusfestivalil on mõistlik korraldada pigem vähem arutelusid, et põhisõnum programmis esindatud oleks (nii jääb ka ettevalmistuseks aega ja jõudu), kuid samal ajal tuleb läbi mõelda, kes ja millistes teiste korraldatud aruteludes kindlasti osaleda võiksid, sest Paide arutelupidu on peale poliitikakujundamise ka sümboolse kapitali kogumise platvorm. Ja alati ei pea ju tingimata püünele ronima – ka hästi läbi mõeldud küsimus saalist võib teinekord kohaletulnuile rohkemgi meelde jääda kui võistlus kaaskutsututega mikrofoni kättesaamise eest pooleteisttunnises arutelus. See kehtib nii erakondade, vabakonna organisatsioonide, ettevõtete kui ka riigiametite puhul.
Ehk kõige enam peaks oma strateegia ja selle saavutamiseks sobiliku taktika läbi mõtlema just parteid (seda enam, et valimised on ukse ees). Praegune lahendus, kus hoitakse kümne küünega kinni oma aruteluala korraldamisest (ehk sisuliselt sõidetakse paralleeltuuri vaid ühe meeskonnaga) ning püütakse sokutada erakonna esimees ja teised juba kuulsad poliitikud võimalikult mitmesse arutelusse, pole kõige nutikam. Seda enam, et sarnaselt Tour de France'iga on ka arvamusfestivalil oma pidulik lõppetapp, kus kokkuleppe kohaselt keegi üldarvestuses oma kohta parandada ei püüa – festivali aruteluprogrammi lõpetav parlamendierakondade esimeeste debatt (kuigi tuuril vändatakse lõppetapp maha, šampanjaklaas käes, võiks festivali lõpetuseks siiski senisest enam pakkuda küll julgete avalduste korgipauke, aga ka mõnusalt maitsemeeli hellitavat kihisevat argumenteeritud mõttekäikude näol). Kus siis veel kui mitte arvamusfestivalil tuua rahva ette oma tõeline sprinter ja mägede kuninga tiitli püüdleja. Neist esimesele võiks valida just selle õige sprindietapi, kus ta saab demonstreerida oma mõtlemise kiirust, argumentide tugevust ning kõige paremas tähenduses ladusat suuvärki. (Muide, sprinter võidab etapi vaid juhul, kui meeskonnakaaslased ta õigel hetkel lahti veavad ehk siis esitavad näiteks saalist mõne äkilise küsimuse, mida oodanuks hoopis oponendilt, et püünel arutleja sellele siis näiliselt kergelt ja läbimõeldult vastata saaks.) Tõeline mägede kuningas on aga ennastunustav töömees, kel piisavalt enesekindlust, et rünnata just siis, kui käes etapi kõige teravam tõusunurk. Mummuline liidrisärk pole küll nii seksikas kui sprinteri roheline, küll aga austusväärne, sest selle kandja asjatundlikkuses pole võimalik kahelda. Teisisõnu: poliitikuna alles alustav oma valdkonna asjatundja on lausa ideaalne mägede kuninga tiitli pretendent.
Vabakonna organisatsioonidel pole kirjeldatud mitmetasandiliseks võistlusstrateegiaks ilmselt kunagi piisavalt võhma, seega on mõistlik kohe kindlasti unustada koht üldarvestuses ning püüda rohelist ja mummulist liidrisärki – või ka ainult üht neist. Kuna arvamusfestivalil on ka pärast programmi kasvu pidurdamist endiselt väga palju teemasid ette võetud, ületavad uudiskünnise need, mille puhul on käepärast võtta üks hea tsitaat – olgu selleks siis sprinterlikult kelmikas säuts või mägede kuningale kohane eksperdiarvamus. Kui elustiilifestivalideks moondunud muusikapidusid mõõdetakse tänapäeval selle järgi, kui "instagramitavad" nad on, siis arvamusfestivali kaaluvihiks on mõttesäuts (kuhu saab ju ka pildi lisada).
Seega töötab siingi taktika, kus ise tuleb pigem vähem korraldada, aga otsida välja need arutelud, kus kas siis kutsutud arutlejana või publikust küsijana tsiteeritav vahefiniš võtta, mis viib suure tõenäosusega ka etapivõiduni. Olles mitu aastat arvamusfestivali ideekorjesse esitatud ettepanekuid hinnanud, väidan julgelt, et liiga paljud vabakonna organisatsioonid tahavad teha sama viga, mis erakonnadki: luua päris oma ala, kus nemad on kuningad, kuigi ühtki mäge ei vallutata, sest arutelu teemapüstitused ja isegi kutsutud oponendid on ootuspärased, ja mis seal salata, sageli ka aastast aastasse korduvad.
Eriti tasub kaaluda, kas ise üldse mõnda arutelu korraldada (või siis äärmisel juhul korraldada ainus, et vähemalt üks etapivõit ette taskus oleks) väikestel organisatsioonidel. Nii jääb märksa rohkem jõudu geriljataktika lihvimiseks – miks mitte pakkuda end ise mõnda arutelusse või siis võttagi endale kõige aktiivsema küsija roll. See eeldab muidugi kaht asja: et ideekorjest välja valitud arutelud oleksid teada juba enne lõpliku programmi avalikustamist, kus arutlejad juba paigas, ning et arutelujuhid ka tõepoolest kohaletulnuile sõna annaksid. Aruteluvormide mitmekesisus on õnneks aasta-aastalt aina suurenenud (see on ka ideekorjesse esitatud ideede üks hindamiskriteerium), nagu ka arutelujuhtide professionaalsus varem plaanitu elluviimisel, aga nn eelprogrammi avalikustamist pole seni tehtud (ka minu eestvedamisel mitte). Ehk võiks kaaluda?
Vabakonna organisatsioonide taktikat võiksid kaaluda ka ettevõtted ja riigiasutused. Korraldajakogemus näitab, et neist esimesed osalevad arvamusfestivalil sarnaselt vabakonna organisatsioonidega peamiselt kahel eesmärgil: mõjutada poliitilisi otsuseid või kehtestada mõni oma eestkõneleja arvamusliidrina. Mõlemad on saavutatavad ka ühe etapivõiduga ja ei peagi mitmes pulmas pruudiks käima. Riigiasutustel on peamiseks arvamusfestivalil osalemise põhjuseks teavitustöö, aina enam ka sisendi kogumine poliitika kujundamiseks, mis on õnneks muu hulgas vähendanud formaalse kaasamise osatähtsust. Millegipärast usaldatakse sageli pigem poliitikuid või majaväliseid eksperte oma ametnikele (ju lähtutakse põhimõttest, et oma saba pole ilus ise kergitada), kuigi just neil peaks mäestikuetappidel selge konkurentsieelis olema. Tagasihoidlikkus on kena küll, aga müürililled jäävad üldjuhul kastmata. Sellest on väga hästi aru saanud meediakorporatsioonid ja see pole tingimata kiitus, sest kuigi arutelud nende alal on üldjuhul krapsakad ning ei kannata kuulsate ja kummaliste puudumise pärast, kipub nii ununema ajakirjanduse peamine ülesanne – vahendada, mis toimub väljaspool toimetust. Nii on ka hinnang, et kõik oli vanaviisi ja kasutegur väike, kiire tulema. Aga kui sa jälgidki pärast enda korraldatud paralleeltuuri ainult heitlust kollase liidrisärgi eest, siis jäävadki kahe silma vahele ägedad arvamussprinterid, nutikad eksperdimägede kuningad ning nii mõnigi ootamatu etapivõitja.
### Response:
Ott Karulin. Üks festival – Tour de Paide |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19-aastane Tsitsipas jõudis esimest korda karjääri jooksul ATP World Tour Masters 1000 finaali. Poolfinaalis sai kreeklane jagu Kevin Andersonist (ATP 6.) 6:7 (4), 6:4, 7:6(7). Finaalis kohtub Tsitsipas maailma esireketi Rafael Nadaliga, kes alistas poolfinaalis venelase Karen Hatšanovi (ATP 38.) seisuga 7:6 (3), 6:4.
"Ma saan pühapäeval 20 ja mängida oma sünnipäeval Masters 1000 finaalis on parim asi, mis juhtuda saab," ütles Tsitsipas. "Ma ei suuda seda siiani uskuda."
Tsitsipas alistas sel turniiril veel teises ringis Dominic Thiemi (ATP 8.), kolmandas ringis Novak Djokovici (ATP 10.) ja veerandfinaalis tiitlikaitsja Alexander Zverevi (ATP 3.).
Final feels ???????? @stefanostsitsipas98 becomes the youngest player to defeat four Top 10 opponents at a single tournament en route to his first #ATPMasters1000 final ???? #RogersCup
A post shared by ATP World Tour (@atpworldtour) on Aug 11, 2018 at 3:57pm PDT | Noor Kreeka tulevikutäht tegi Torontos ajalugu ja jõudis finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19-aastane Tsitsipas jõudis esimest korda karjääri jooksul ATP World Tour Masters 1000 finaali. Poolfinaalis sai kreeklane jagu Kevin Andersonist (ATP 6.) 6:7 (4), 6:4, 7:6(7). Finaalis kohtub Tsitsipas maailma esireketi Rafael Nadaliga, kes alistas poolfinaalis venelase Karen Hatšanovi (ATP 38.) seisuga 7:6 (3), 6:4.
"Ma saan pühapäeval 20 ja mängida oma sünnipäeval Masters 1000 finaalis on parim asi, mis juhtuda saab," ütles Tsitsipas. "Ma ei suuda seda siiani uskuda."
Tsitsipas alistas sel turniiril veel teises ringis Dominic Thiemi (ATP 8.), kolmandas ringis Novak Djokovici (ATP 10.) ja veerandfinaalis tiitlikaitsja Alexander Zverevi (ATP 3.).
Final feels ???????? @stefanostsitsipas98 becomes the youngest player to defeat four Top 10 opponents at a single tournament en route to his first #ATPMasters1000 final ???? #RogersCup
A post shared by ATP World Tour (@atpworldtour) on Aug 11, 2018 at 3:57pm PDT
### Response:
Noor Kreeka tulevikutäht tegi Torontos ajalugu ja jõudis finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avageim kuulus kreeklannadele 25:13, teine oli tasavägisem, ent selle võitis Kreeka 25:23. Kolmas vaatus kuulus võõrustajatele tulemusega 25:17. Taas mängiti veel neljaski geim, mille kreeklannad enda kasuks kallutasid tulemusega 25:22, vahendab Volley.ee.
Eesti suurim skooritegija oli Kertu Laak, kes tõi 17 punkti (+9). Kristiine Miilen lisas 12 punkti (-5) ning Nette Peidi arvele jäi kaheksa (-1) punkti. Eesti vastuvõtt oli 31%, rünnakuprotsent 30. Blokist saadi viis punkti, serviga kolm (vigu tehti pallingul kuus). Kreeka vastuvõtt oli 27%, rünnak 39%. Blokiga teenisid kreeklannad 13 ja serviga samuti 13 punkti (servivigu kogunes üheksa).
Avapäeval saadi Kreeka üle 3:1 võit, teises mängus olid platsil peamiselt vahetusmängijad ning selle mängu võitis Kreeka koondis 4:0.
Järgmise kohtumise peavad naised kodus kolmapäeval, 15. augustil, kui esimeseks vastaseks EM-valikturniiril on Soome. Mäng peetakse Kalevi Spordihallis.
Rahvusnaiskonna koosseis: Hanna Pajula, Ingrid Kiisk, Nette Peit, Eliisa Peit, Eliise Hollas, Kaisa Bahmatsev, Kristi Nõlvak, Julija Mõnnakmäe, Anu Ennok, Kristiine Miilen, Liis Kullerkann, Kertu Laak, Kristel Moor, Liis Noormets. | Eesti võrkpallinaiskond lõpetas kontrollmängud kaotusega Kreekale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avageim kuulus kreeklannadele 25:13, teine oli tasavägisem, ent selle võitis Kreeka 25:23. Kolmas vaatus kuulus võõrustajatele tulemusega 25:17. Taas mängiti veel neljaski geim, mille kreeklannad enda kasuks kallutasid tulemusega 25:22, vahendab Volley.ee.
Eesti suurim skooritegija oli Kertu Laak, kes tõi 17 punkti (+9). Kristiine Miilen lisas 12 punkti (-5) ning Nette Peidi arvele jäi kaheksa (-1) punkti. Eesti vastuvõtt oli 31%, rünnakuprotsent 30. Blokist saadi viis punkti, serviga kolm (vigu tehti pallingul kuus). Kreeka vastuvõtt oli 27%, rünnak 39%. Blokiga teenisid kreeklannad 13 ja serviga samuti 13 punkti (servivigu kogunes üheksa).
Avapäeval saadi Kreeka üle 3:1 võit, teises mängus olid platsil peamiselt vahetusmängijad ning selle mängu võitis Kreeka koondis 4:0.
Järgmise kohtumise peavad naised kodus kolmapäeval, 15. augustil, kui esimeseks vastaseks EM-valikturniiril on Soome. Mäng peetakse Kalevi Spordihallis.
Rahvusnaiskonna koosseis: Hanna Pajula, Ingrid Kiisk, Nette Peit, Eliisa Peit, Eliise Hollas, Kaisa Bahmatsev, Kristi Nõlvak, Julija Mõnnakmäe, Anu Ennok, Kristiine Miilen, Liis Kullerkann, Kertu Laak, Kristel Moor, Liis Noormets.
### Response:
Eesti võrkpallinaiskond lõpetas kontrollmängud kaotusega Kreekale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgmise poole aasta jooksul võib toidupuuduse tõttu rahvusvahelist abi vajada kuni kaks miljonit inimest, hoiatas ÜRO.
"Ei mäleta nii ränka põuda. Me pole kunagi varem pidanud kuivuse tõttu jätma maha külasid või müüma oma loomi," ütles AFP-le farmer Ghulam Abbas, kes on koos 11 pereliikmega kolinud külast Mazar-i-Sharifi linna.
"Kui ametiisikud ja rahvusvaheline kogukond selle väljakutsega ei tegele, võib Afganistani talve lähenedes oodata täielik häving," lausus ÜRO humanitaarabi koordinaator Toby Lanzer. | Afganistan kannatab aastakümnete rängima põua käes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgmise poole aasta jooksul võib toidupuuduse tõttu rahvusvahelist abi vajada kuni kaks miljonit inimest, hoiatas ÜRO.
"Ei mäleta nii ränka põuda. Me pole kunagi varem pidanud kuivuse tõttu jätma maha külasid või müüma oma loomi," ütles AFP-le farmer Ghulam Abbas, kes on koos 11 pereliikmega kolinud külast Mazar-i-Sharifi linna.
"Kui ametiisikud ja rahvusvaheline kogukond selle väljakutsega ei tegele, võib Afganistani talve lähenedes oodata täielik häving," lausus ÜRO humanitaarabi koordinaator Toby Lanzer.
### Response:
Afganistan kannatab aastakümnete rängima põua käes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel 141-kilomeetrisel mäefinšiga lõppenud etapil pälvis esikoha kolumblane Ivan Ramiro Sosa (Androni Giocattoli - Sidermec) ajaga 3:26.37. Teisena jõudis finišisse võitja kaasmaalane Miguel Angel Lopes (Astana Pro Team; +0.19) ja kolmandana hispaanlane Sergio Pardilla (Caja Rural - Seguros RGA; +0.21). Taaramäe sai etapil kirja 22. koha jõudes finišisse võitjast hiljem 1.36.
Üldarvestuses tõusis esikohale viimase etapi võitnud Sosa, kelle edu Lopezi ees oli lõpuks 17 sekundit. Kolmandaks tõusis Team Sky rattur David De la Cruz, kes kaotas Sosale 53 sekundit. Võitjast 3.34 mahajäänud Taaramäe sai kokkuvõttes 19. koha. | Rein Taaramäe pälvis Burgose velotuuril koha esikahekümnes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel 141-kilomeetrisel mäefinšiga lõppenud etapil pälvis esikoha kolumblane Ivan Ramiro Sosa (Androni Giocattoli - Sidermec) ajaga 3:26.37. Teisena jõudis finišisse võitja kaasmaalane Miguel Angel Lopes (Astana Pro Team; +0.19) ja kolmandana hispaanlane Sergio Pardilla (Caja Rural - Seguros RGA; +0.21). Taaramäe sai etapil kirja 22. koha jõudes finišisse võitjast hiljem 1.36.
Üldarvestuses tõusis esikohale viimase etapi võitnud Sosa, kelle edu Lopezi ees oli lõpuks 17 sekundit. Kolmandaks tõusis Team Sky rattur David De la Cruz, kes kaotas Sosale 53 sekundit. Võitjast 3.34 mahajäänud Taaramäe sai kokkuvõttes 19. koha.
### Response:
Rein Taaramäe pälvis Burgose velotuuril koha esikahekümnes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine algas tasavägiselt kuniks seisult 2:2 murdis Lisicki Kanepi servigeimi. Avaseti kaotanud Kanepile algas raskelt ka teine sett, kuid 0:2 kaotusseisu järel läks eestlanna lõpuks juhtima 5:2. Teise seti võitis Kanepi seisuga 6:4. Enne otsustavat setti toimus mängus mõnetunnine vihmapaus. Kanepi alustas kolmandat seti hästi ning võitis selle seisuga 6:3.
Teises kvalifikatsiooniringis kohtub Kanepi Kasahstani tennisisti Zarina Dijasega (WTA 63.). Anett Kontaveit alustab turniiri põhitabelist, minnes esimeses ringis vastamisi tšehhitar Barbora Strycovaga (WTA 21.). | Avaseti kaotanud Kanepi alustas Cincinnati turniiri võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine algas tasavägiselt kuniks seisult 2:2 murdis Lisicki Kanepi servigeimi. Avaseti kaotanud Kanepile algas raskelt ka teine sett, kuid 0:2 kaotusseisu järel läks eestlanna lõpuks juhtima 5:2. Teise seti võitis Kanepi seisuga 6:4. Enne otsustavat setti toimus mängus mõnetunnine vihmapaus. Kanepi alustas kolmandat seti hästi ning võitis selle seisuga 6:3.
Teises kvalifikatsiooniringis kohtub Kanepi Kasahstani tennisisti Zarina Dijasega (WTA 63.). Anett Kontaveit alustab turniiri põhitabelist, minnes esimeses ringis vastamisi tšehhitar Barbora Strycovaga (WTA 21.).
### Response:
Avaseti kaotanud Kanepi alustas Cincinnati turniiri võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hamburgis Teutonia Ottenseni tavapärane kodustaadion ehk kunstmuruväljak pole karikamängu nõuetele vastav ning esialgu leiti asenduseks 400 kilomeetrit eemal Dassaus asuv Paul Greifzu staadion.
Esmaspäeval avastati aga vandaalitsemine staadionikattega. Nimelt on seni tundmatu kemikaal rikkunud muru ja keset väljakut haigutavad mitmed pruunid laigud. Juhtunust on teavitatud ka politseid, kel pole veel informatsiooni, mis võis kahjustuse tekitada.
See tähendab, et järgmise nädala teisipäevale ehk 30. augustile planeeritud kohtumine võib toimuda mujal. Enne Dassausse määramist ei olnud Teutonia Ottensenile nõus oma staadionit loovutama ei Hamburg SV ega St. Pauli klubid. | Rikutud muru seadis RB Leipzigi karikamängu küsimärgi alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hamburgis Teutonia Ottenseni tavapärane kodustaadion ehk kunstmuruväljak pole karikamängu nõuetele vastav ning esialgu leiti asenduseks 400 kilomeetrit eemal Dassaus asuv Paul Greifzu staadion.
Esmaspäeval avastati aga vandaalitsemine staadionikattega. Nimelt on seni tundmatu kemikaal rikkunud muru ja keset väljakut haigutavad mitmed pruunid laigud. Juhtunust on teavitatud ka politseid, kel pole veel informatsiooni, mis võis kahjustuse tekitada.
See tähendab, et järgmise nädala teisipäevale ehk 30. augustile planeeritud kohtumine võib toimuda mujal. Enne Dassausse määramist ei olnud Teutonia Ottensenile nõus oma staadionit loovutama ei Hamburg SV ega St. Pauli klubid.
### Response:
Rikutud muru seadis RB Leipzigi karikamängu küsimärgi alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu ka EM-finaalis mänginud ja Itaalia koondisega Euroopa meistriks kroonitud Emerson kuulus Chelsea rivistusse alates 2018. aastast, aga ei saanud Londoni suurklubis kunagi sajaprotsendiliseks põhimeheks.
Mulluse hooaja veetis kaitsja laenul Lyoni Olympique'is ja nüüd käis seitsmenda suvise täienduse teinud West Ham tema eest Briti meedia andmetel välja 13 miljonit naela ehk üle 15 miljoni euro.
"See on minu jaoks suur väljakutse, see on suur tiim, ma olen väga õnnelik, et siin olen ja olen valmis," kommenteeris Brasiilia taustaga Itaalia koondislane uue koduklubi veebikülje vahendusel.
West Hami hooaeg on alanud väga kehvalt, sest kolme mängu järel pole neil kirjas ainsatki punkti ega löödud väravat: kaotatud on kodus Manchester Cityle 0:2, võõrsil Nottingham Forestile 0:1 ja kodus Brightonile 0:2. | West Ham lapib kaitset mulluse Euroopa meistriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu ka EM-finaalis mänginud ja Itaalia koondisega Euroopa meistriks kroonitud Emerson kuulus Chelsea rivistusse alates 2018. aastast, aga ei saanud Londoni suurklubis kunagi sajaprotsendiliseks põhimeheks.
Mulluse hooaja veetis kaitsja laenul Lyoni Olympique'is ja nüüd käis seitsmenda suvise täienduse teinud West Ham tema eest Briti meedia andmetel välja 13 miljonit naela ehk üle 15 miljoni euro.
"See on minu jaoks suur väljakutse, see on suur tiim, ma olen väga õnnelik, et siin olen ja olen valmis," kommenteeris Brasiilia taustaga Itaalia koondislane uue koduklubi veebikülje vahendusel.
West Hami hooaeg on alanud väga kehvalt, sest kolme mängu järel pole neil kirjas ainsatki punkti ega löödud väravat: kaotatud on kodus Manchester Cityle 0:2, võõrsil Nottingham Forestile 0:1 ja kodus Brightonile 0:2.
### Response:
West Ham lapib kaitset mulluse Euroopa meistriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 23. augustil kell 22.39:
- Donetski separatistide peakontorit tabas rünnak;
- Ukraina peastaap: tõrjusime Vene rünnakud Bahmuti peale Donetski oblastis;
- Macroni sõnul on lääneriigid valmis vajadusel toetama Ukrainat pikalt;
- Aatomiagentuur loodab Zaporižžjasse jõuda lähipäevil;
- Okupeeritud Sevastoopolis pandi taas õhutõrje tööle;
- Slovakkia annetab Ukrainale 30 lahingumasinat BVP-1;
- Kiiev: Ukraina evakueeris okupeeritud Harkivi aladelt 825 inimest;
- ISW: Venemaa jätkab okupeeritud aladel oma seaduste kehtestamist;
- Ukraina sõdurid: Vene väed piinavad vangi langenud sõdureid;
- Ukraina taastas raudteeühenduse Moldovaga;
- Ukraina: Venemaa toob Zaporižžja tuumajaama veel rohkem vägesid ja relvastust;
- Ukraina jätkab riigi lõunaosas Vene sõjatehnika hävitamist.
Donetski separatistide peakontorit tabas rünnak
Vene allikad teatasid, et Ukraina relvajõud tabasid raketirünnakuga Donetski linnas asuvat separatistide peakontorit.
Kohalike võimude teatel sai kolm inimest rünnakus surma. Ukraina ja Vene sotsiaalmeedias levivad rünnakust mitmed klipid.
Donetski linn on Venemaa toetatud separatistide käes olnud alates 2014. aastast.
Osa analüütikute hinnangul võib tegu olla Vene poole enda rünnakuga, et suurendada pingeid enne Ukraina iseseisvuspäeva 24. augustil.
Ukraina peastaap: tõrjusime Vene rünnakud Bahmuti peale Donetski oblastis
Ukraina relvajõudude peastaap teatas oma õhtuses ülevaates, et Ukraina väed tõrjusid Vene vägede rünnakud Bahmuti, Zaitseve, Soledari, Kodema, Kurdjumivka, Krasnohorivka, Permovaiske ja Nevelske peale Donetski oblastis.
Aatomiagentuur loodab Zaporižžjasse jõuda lähipäevil
ÜRO aatomiagentuur (IAEA) külastab Vene vägede käes olevat Zaporižžja tuumajaama lähipäevil, kui läbirääkimised on edukad, ütles IAEA teisipäeval tehtud avalduses.
"Ma jätkan läbirääkimisi väga aktiivselt kõigi osapooltega. Zaporižžja missioon peaks aset leidma lähipäevil, kui läbirääkimised on edukad," ütles IAEA juht Rafael Grossi.
Ukraina ja Venemaa on süüdistanud üksteist tuumajaama tulistamises. ÜRO on teinud üleskutse tuumajaam demilitariseerida.
Vene välisministeeriumi väitel andsid nad IAEA missioonile loa juba 3. juunil
Macroni sõnul on lääneriigid valmis vajadusel toetama Ukrainat pikalt
Prantsusmaa president Emmanuel Macron sõnas oma videoläkituses Krimmi foorumile, et rahvusvaheline kogukond ei peaks näitama nõrkust ega kompromissivaimu suhetes Venemaaga, kuna mängus on kõikide vabadus maailmas. Macroni sõnul on eurooplased valmis toetama Ukraina võitlus Venemaa vastu vajadusel pikalt, vahendas Prantsuse RTI.
Samal foorumil teatas Rootsi peaminister Magdalena Andersson uuest abipaketist Ukrainale, vahendas Eurointegration.
Belgorodis toimusid "kuumuse" tõttu plahvatused
Belgorodi oblasti kuberneri Vjašeslav Gladkovi teatel on Belgorodis laskemoonaplahvatused Timonovi küla lähistel. Kuberneri sõnul on laskemoona plahvatamise põhjuseks kuum ilm, vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina kaitseministeerium teatas selle peale, et Vene laskemoona põhiliseks plahvatamise põhjusteks on talv, kevad, suvi, sügis ja suitsetamine.
Another detonation of ammo "due to the heat" in the Belgorod region in russia. In a few months we will find out whether russian ammo can explode because of the cold.
The five main causes of sudden explosions in are: winter, spring, summer, autumn and smoking.
— Defense of Ukraine (@DefenceU) August 23, 2022
Okupeeritud Sevastoopolis pandi taas õhutõrje tööle
Sevastoopoli kohalike võimude teatel pandi linnas taas õhutõrje tööle ning tulistati taevast alla droon. Viimastel päevadel on Krimmis ja Sevastoopolis olnud mitmeid plahvatusi, mis tunduvad olevat Vene õhutõrje töötamine salapäraste droonide vastu.
Esmaspäeval hakkasid Sevastoopoli kohalikud võimud kontrollima linnas asuvate pommivarjendite seisukorda.
poola president Andrzej Duda ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski Kiievis Autor/allikas: SCANPIX/Ukrainian Presidential Press Service/Handout via REUTERS
Kiievis on külas Poola president Andrzej Duda.
Prezydent @AndrzejDuda na zaproszenie Prezydenta @ZelenskyyUa przebywa dziś w Kijowie. W czasie wizyty odbędą się dwustronne rozmowy Prezydentów oraz delegacji poświęcone sytuacji na , wsparciu w wymiarze militarnym, ekonomicznym i humanitarnym oraz współpracy dwustronnej. pic.twitter.com/isQcEK1gdj
— Kancelaria Prezydenta (@prezydentpl) August 23, 2022
Slovakkia annetab Ukrainale 30 lahingumasinat BVP-1
Slovakkia kaitseminister Jaroslav Nad teatas teisipäeval, et riik annab Ukrainale 30 BVP-1 roomikutega lahingumasinat. Selle eest annab Saksamaa Slovakkiale 15 Leopard lahingutanki.
BVP-1 on Tšehhoslovakkia päritolu lahingumasin, mis ehitati Nõukogude BMP-1 lahingumasina litsentsi alusel.
Slovakkia lahingumasinad peaks jõudma Ukrainasse lähinädalatel.
Varem spekuleeriti Saksa meedias, et Slovakkia saab 15 Leopard tanki ja annab Ukrainale 30 T-72 tanki, mille Slovakkia kaitseminister Jaroslav Nad ümber lükkas, vahendas Slovakkia ajaleht Pravda.
Kiiev: Ukraina evakueeris okupeeritud Harkivi aladelt 825 inimest
Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk teatas, et võimud evakueerisid Harkivi oblasti okupeeritud territooriumilt 825 inimest. Vereštšuki teatel oli evakueeritud inimeste hulgas 238 last.
Ukraina: Venemaa toob Zaporižžja tuumajaama veel rohkem vägesid ja relvastust
Ukraina riiklik energiafirma Energoatom teatas, et Venemaa tõi okupeeritud Enerhodaris asuvasse Zaporižžja tuumajaama veel kaks soomusmasinat ja kuus raskeveokit. Firma teatel tõi Venemaa juurde ka sõdureid, vahendas The Kyiv Independent.
ISW: Venemaa jätkab okupeeritud aladel oma seaduste kehtestamist
USA Sõjauuringute Instituut (ISW) kirjutab, et Venemaa okupeeritud Zaporižžja alade juht allkirjastas dekreedi, mille kohaselt tunnustatakse okupeeritud oblastisse saabuvaid ukrainlasi isikutena, kes taotlevad Vene seaduste kohaselt varjupaika.
#Russian -backed occupation authorities in #Zaporizhia Oblast have obliquely declared the independence of the occupied areas of the oblast by falsely identifying #Ukrainian citizens entering from unoccupied Ukraine as temporary asylum seekers. https://t.co/8CKywJAr36 pic.twitter.com/VzR1PuzQQl
— ISW (@TheStudyofWar) August 23, 2022
Ukraina sõdurid: Vene väed piinavad vangi langenud sõdureid
Pärast Mariupoli lahingut vangi langenud Ukraina sõdurid süüdistavad Vene vägesid piinamises.
Sõdurid, kes olid pärit Aasovi rügemendist ja vabastati vangide vahetuse raames, vestlesid ajakirjanikega. "Sõduritele topiti nõelad haavadesse, nad peksid meid, kuni luud murdusid, pidime alasti olles kükitama," ütlesid sõdurid.
Ukraina taastas raudteeühenduse Moldovaga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et riik taastas raudteeühenduse Moldovaga. Selle liini kaudu suudab Ukraina eksportida 10 miljonit tonni kaupa aastas. Ukraina taristuminister ütles, et liin pakub alternatiivset marsruuti Musta mere Odessa sadamale.
Zelenski allkirjastas samuti seaduse, mis kohustab kinnisvaraarendajaid ehitama uutesse hoonetesse pommivarjendeid.
Zelenski: Ukraina ei tunnusta kunagi oma maal võõraid lipuvärve
"Me ei tunnusta kunagi võõraid värve oma maal. Oleme alati valmis kaitsma oma lippu," ütles Zelenski.
Ukrainas on teisipäeval lipupäev.
London: Venemaa alustas Hersonis üle Dnipro jõe pontoonsilla ehitamist
Suurbritannia kaitseministeerium teatas, et pärast seda, kui Ukraina kahjustas Antonivka maanteesilda, hakkas Venemaa kasutama parvlaevasid. Pontoonsild suurendaks Venemaa võimekust hoida ühendust okupeeritud Hersoni linna ja idapoolsete alade vahel. Ministeeriumi teatel oleks pontoonsild siiski Ukraina rünnakute suhtes haavatav.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 23 August 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/Af2CVZuddF
#StandWithUkraine pic.twitter.com/Xey2dXYcfp
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) August 23, 2022
Ukraina jätkab riigi lõunaosas Vene sõjatehnika hävitamist
Ukraina sõjaväe lõunaringkond teatas, et riigi armee hävitas õhutõrje raketisüsteemi Buk ja veel vaenlase sõjavarustust. Surma sai vähemalt 17 Venemaa sõdurit.
Kiiev: Ukraina on sõjas kaotanud 9000 sõdurit
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi sõnul on Vene-Ukraina sõjas kokku hukkunud peaaegu 9000 Ukraina sõdurit. Pole selge, kas kaotuste number hõlmab endas kõiki Ukraina sõjalisi ja paramilitaarseid organisatsioone või ainult armeed.
Ukraina sõdurid Autor/allikas: SCANPIX/AFP/ANATOLII STEPANOV
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 45 550 (võrdlus eelmise päevaga + 150);
- tankid 1921 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 4238 (+8);
- lennukid 234 (+0);
- kopterid 198 (+0);
- suurtükisüsteemid 1033 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 266 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 146 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 817 (+2);
- tiibraketid 196 (+2);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3150 (+1);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 99 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Donetski suunal. | Donetski separatistide peakontorit tabas rünnak | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 23. augustil kell 22.39:
- Donetski separatistide peakontorit tabas rünnak;
- Ukraina peastaap: tõrjusime Vene rünnakud Bahmuti peale Donetski oblastis;
- Macroni sõnul on lääneriigid valmis vajadusel toetama Ukrainat pikalt;
- Aatomiagentuur loodab Zaporižžjasse jõuda lähipäevil;
- Okupeeritud Sevastoopolis pandi taas õhutõrje tööle;
- Slovakkia annetab Ukrainale 30 lahingumasinat BVP-1;
- Kiiev: Ukraina evakueeris okupeeritud Harkivi aladelt 825 inimest;
- ISW: Venemaa jätkab okupeeritud aladel oma seaduste kehtestamist;
- Ukraina sõdurid: Vene väed piinavad vangi langenud sõdureid;
- Ukraina taastas raudteeühenduse Moldovaga;
- Ukraina: Venemaa toob Zaporižžja tuumajaama veel rohkem vägesid ja relvastust;
- Ukraina jätkab riigi lõunaosas Vene sõjatehnika hävitamist.
Donetski separatistide peakontorit tabas rünnak
Vene allikad teatasid, et Ukraina relvajõud tabasid raketirünnakuga Donetski linnas asuvat separatistide peakontorit.
Kohalike võimude teatel sai kolm inimest rünnakus surma. Ukraina ja Vene sotsiaalmeedias levivad rünnakust mitmed klipid.
Donetski linn on Venemaa toetatud separatistide käes olnud alates 2014. aastast.
Osa analüütikute hinnangul võib tegu olla Vene poole enda rünnakuga, et suurendada pingeid enne Ukraina iseseisvuspäeva 24. augustil.
Ukraina peastaap: tõrjusime Vene rünnakud Bahmuti peale Donetski oblastis
Ukraina relvajõudude peastaap teatas oma õhtuses ülevaates, et Ukraina väed tõrjusid Vene vägede rünnakud Bahmuti, Zaitseve, Soledari, Kodema, Kurdjumivka, Krasnohorivka, Permovaiske ja Nevelske peale Donetski oblastis.
Aatomiagentuur loodab Zaporižžjasse jõuda lähipäevil
ÜRO aatomiagentuur (IAEA) külastab Vene vägede käes olevat Zaporižžja tuumajaama lähipäevil, kui läbirääkimised on edukad, ütles IAEA teisipäeval tehtud avalduses.
"Ma jätkan läbirääkimisi väga aktiivselt kõigi osapooltega. Zaporižžja missioon peaks aset leidma lähipäevil, kui läbirääkimised on edukad," ütles IAEA juht Rafael Grossi.
Ukraina ja Venemaa on süüdistanud üksteist tuumajaama tulistamises. ÜRO on teinud üleskutse tuumajaam demilitariseerida.
Vene välisministeeriumi väitel andsid nad IAEA missioonile loa juba 3. juunil
Macroni sõnul on lääneriigid valmis vajadusel toetama Ukrainat pikalt
Prantsusmaa president Emmanuel Macron sõnas oma videoläkituses Krimmi foorumile, et rahvusvaheline kogukond ei peaks näitama nõrkust ega kompromissivaimu suhetes Venemaaga, kuna mängus on kõikide vabadus maailmas. Macroni sõnul on eurooplased valmis toetama Ukraina võitlus Venemaa vastu vajadusel pikalt, vahendas Prantsuse RTI.
Samal foorumil teatas Rootsi peaminister Magdalena Andersson uuest abipaketist Ukrainale, vahendas Eurointegration.
Belgorodis toimusid "kuumuse" tõttu plahvatused
Belgorodi oblasti kuberneri Vjašeslav Gladkovi teatel on Belgorodis laskemoonaplahvatused Timonovi küla lähistel. Kuberneri sõnul on laskemoona plahvatamise põhjuseks kuum ilm, vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina kaitseministeerium teatas selle peale, et Vene laskemoona põhiliseks plahvatamise põhjusteks on talv, kevad, suvi, sügis ja suitsetamine.
Another detonation of ammo "due to the heat" in the Belgorod region in russia. In a few months we will find out whether russian ammo can explode because of the cold.
The five main causes of sudden explosions in are: winter, spring, summer, autumn and smoking.
— Defense of Ukraine (@DefenceU) August 23, 2022
Okupeeritud Sevastoopolis pandi taas õhutõrje tööle
Sevastoopoli kohalike võimude teatel pandi linnas taas õhutõrje tööle ning tulistati taevast alla droon. Viimastel päevadel on Krimmis ja Sevastoopolis olnud mitmeid plahvatusi, mis tunduvad olevat Vene õhutõrje töötamine salapäraste droonide vastu.
Esmaspäeval hakkasid Sevastoopoli kohalikud võimud kontrollima linnas asuvate pommivarjendite seisukorda.
poola president Andrzej Duda ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski Kiievis Autor/allikas: SCANPIX/Ukrainian Presidential Press Service/Handout via REUTERS
Kiievis on külas Poola president Andrzej Duda.
Prezydent @AndrzejDuda na zaproszenie Prezydenta @ZelenskyyUa przebywa dziś w Kijowie. W czasie wizyty odbędą się dwustronne rozmowy Prezydentów oraz delegacji poświęcone sytuacji na , wsparciu w wymiarze militarnym, ekonomicznym i humanitarnym oraz współpracy dwustronnej. pic.twitter.com/isQcEK1gdj
— Kancelaria Prezydenta (@prezydentpl) August 23, 2022
Slovakkia annetab Ukrainale 30 lahingumasinat BVP-1
Slovakkia kaitseminister Jaroslav Nad teatas teisipäeval, et riik annab Ukrainale 30 BVP-1 roomikutega lahingumasinat. Selle eest annab Saksamaa Slovakkiale 15 Leopard lahingutanki.
BVP-1 on Tšehhoslovakkia päritolu lahingumasin, mis ehitati Nõukogude BMP-1 lahingumasina litsentsi alusel.
Slovakkia lahingumasinad peaks jõudma Ukrainasse lähinädalatel.
Varem spekuleeriti Saksa meedias, et Slovakkia saab 15 Leopard tanki ja annab Ukrainale 30 T-72 tanki, mille Slovakkia kaitseminister Jaroslav Nad ümber lükkas, vahendas Slovakkia ajaleht Pravda.
Kiiev: Ukraina evakueeris okupeeritud Harkivi aladelt 825 inimest
Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk teatas, et võimud evakueerisid Harkivi oblasti okupeeritud territooriumilt 825 inimest. Vereštšuki teatel oli evakueeritud inimeste hulgas 238 last.
Ukraina: Venemaa toob Zaporižžja tuumajaama veel rohkem vägesid ja relvastust
Ukraina riiklik energiafirma Energoatom teatas, et Venemaa tõi okupeeritud Enerhodaris asuvasse Zaporižžja tuumajaama veel kaks soomusmasinat ja kuus raskeveokit. Firma teatel tõi Venemaa juurde ka sõdureid, vahendas The Kyiv Independent.
ISW: Venemaa jätkab okupeeritud aladel oma seaduste kehtestamist
USA Sõjauuringute Instituut (ISW) kirjutab, et Venemaa okupeeritud Zaporižžja alade juht allkirjastas dekreedi, mille kohaselt tunnustatakse okupeeritud oblastisse saabuvaid ukrainlasi isikutena, kes taotlevad Vene seaduste kohaselt varjupaika.
#Russian -backed occupation authorities in #Zaporizhia Oblast have obliquely declared the independence of the occupied areas of the oblast by falsely identifying #Ukrainian citizens entering from unoccupied Ukraine as temporary asylum seekers. https://t.co/8CKywJAr36 pic.twitter.com/VzR1PuzQQl
— ISW (@TheStudyofWar) August 23, 2022
Ukraina sõdurid: Vene väed piinavad vangi langenud sõdureid
Pärast Mariupoli lahingut vangi langenud Ukraina sõdurid süüdistavad Vene vägesid piinamises.
Sõdurid, kes olid pärit Aasovi rügemendist ja vabastati vangide vahetuse raames, vestlesid ajakirjanikega. "Sõduritele topiti nõelad haavadesse, nad peksid meid, kuni luud murdusid, pidime alasti olles kükitama," ütlesid sõdurid.
Ukraina taastas raudteeühenduse Moldovaga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et riik taastas raudteeühenduse Moldovaga. Selle liini kaudu suudab Ukraina eksportida 10 miljonit tonni kaupa aastas. Ukraina taristuminister ütles, et liin pakub alternatiivset marsruuti Musta mere Odessa sadamale.
Zelenski allkirjastas samuti seaduse, mis kohustab kinnisvaraarendajaid ehitama uutesse hoonetesse pommivarjendeid.
Zelenski: Ukraina ei tunnusta kunagi oma maal võõraid lipuvärve
"Me ei tunnusta kunagi võõraid värve oma maal. Oleme alati valmis kaitsma oma lippu," ütles Zelenski.
Ukrainas on teisipäeval lipupäev.
London: Venemaa alustas Hersonis üle Dnipro jõe pontoonsilla ehitamist
Suurbritannia kaitseministeerium teatas, et pärast seda, kui Ukraina kahjustas Antonivka maanteesilda, hakkas Venemaa kasutama parvlaevasid. Pontoonsild suurendaks Venemaa võimekust hoida ühendust okupeeritud Hersoni linna ja idapoolsete alade vahel. Ministeeriumi teatel oleks pontoonsild siiski Ukraina rünnakute suhtes haavatav.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 23 August 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/Af2CVZuddF
#StandWithUkraine pic.twitter.com/Xey2dXYcfp
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) August 23, 2022
Ukraina jätkab riigi lõunaosas Vene sõjatehnika hävitamist
Ukraina sõjaväe lõunaringkond teatas, et riigi armee hävitas õhutõrje raketisüsteemi Buk ja veel vaenlase sõjavarustust. Surma sai vähemalt 17 Venemaa sõdurit.
Kiiev: Ukraina on sõjas kaotanud 9000 sõdurit
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi sõnul on Vene-Ukraina sõjas kokku hukkunud peaaegu 9000 Ukraina sõdurit. Pole selge, kas kaotuste number hõlmab endas kõiki Ukraina sõjalisi ja paramilitaarseid organisatsioone või ainult armeed.
Ukraina sõdurid Autor/allikas: SCANPIX/AFP/ANATOLII STEPANOV
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 45 550 (võrdlus eelmise päevaga + 150);
- tankid 1921 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 4238 (+8);
- lennukid 234 (+0);
- kopterid 198 (+0);
- suurtükisüsteemid 1033 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 266 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 146 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 817 (+2);
- tiibraketid 196 (+2);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3150 (+1);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 99 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Donetski suunal.
### Response:
Donetski separatistide peakontorit tabas rünnak |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tunamullune MotoGP sarja maailmameister kukkus Austrias kohe avaringil, maandudes üsna raskelt kruusal ja muu hulgas vigastades oma jalga. Arstid soovitasid tal 15 päeva puhata. Misano ringraja etapp peetakse järgmise nädala lõpus ehk 3.-4. septembril.
"Kahjuks jääb Misanos võistlemata, aga olen kindel, et saan naasta Aragoniks [kaks nädalat hiljem]," teatas Mir oma Suzuki võistkonna pressiteate vahendusel. "On olnud raske hooaeg, aga olen kindel, et naasen tugevamana ja toon oma võistkonnale ja teile, kes te meind toetate, rohkem häid hetki."
2020. aastal MotoGP sarja maailmameistriks kroonitud Mir pole tänavu kordagi pjedestaalile jõudnud ja paikneb tabelis alles 12. positsioonil. Hooaja peale kokku on tal juba kuus katkestamist. | Austrias viga saanud MotoGP eksmaailmameister jätab etapi vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tunamullune MotoGP sarja maailmameister kukkus Austrias kohe avaringil, maandudes üsna raskelt kruusal ja muu hulgas vigastades oma jalga. Arstid soovitasid tal 15 päeva puhata. Misano ringraja etapp peetakse järgmise nädala lõpus ehk 3.-4. septembril.
"Kahjuks jääb Misanos võistlemata, aga olen kindel, et saan naasta Aragoniks [kaks nädalat hiljem]," teatas Mir oma Suzuki võistkonna pressiteate vahendusel. "On olnud raske hooaeg, aga olen kindel, et naasen tugevamana ja toon oma võistkonnale ja teile, kes te meind toetate, rohkem häid hetki."
2020. aastal MotoGP sarja maailmameistriks kroonitud Mir pole tänavu kordagi pjedestaalile jõudnud ja paikneb tabelis alles 12. positsioonil. Hooaja peale kokku on tal juba kuus katkestamist.
### Response:
Austrias viga saanud MotoGP eksmaailmameister jätab etapi vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samal turniiril teenis Priit Lokotar seitsmenda, Kein Christian Sugul üheksanda ja Kätlin Mast 12. koha. | Eesti sai kabe MM-ilt medalilisa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samal turniiril teenis Priit Lokotar seitsmenda, Kein Christian Sugul üheksanda ja Kätlin Mast 12. koha.
### Response:
Eesti sai kabe MM-ilt medalilisa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Duda tuletas oma sõnavõtus Krimmi foorumil osalejatele meelde, et Nord Stream 2 gaasitoru ehitus algas peale Krimmi annekteerimist Venemaa poolt.
Duda sõnul ei saa suhetes Venemaaga naasta enam normaalse läbikäimise juurde kui Venemaa võitleb Ukraina vastu ja okupeerib tema territooriumit.
Poola presidendi hinnangul ei peaks lääneriikide poliitika osaks olema ainult Nord Stream 2 projekti lõpetamine, vaid gaasitoru lammutamine.
Nord Stream 2 gaasitoru kaudu oleks Venemaa suutnud tarnida Saksamaale 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. Vastuolulise gaasitoru valmimisest teatati 2021. aasta septembri alguses.
Saksa kantsler Olaf Scholz teatas 22. veebruaril, et Nord Stream 2 gaasitoru jääb sertifitseerimata, mistõttu pole seda ka kasutusele võetud.
Nord Stream 2 operaatorettevõte läks 1. märtsil pankrotti lääneriikide sanktsioonide tõttu. | Poola president: Nord Stream 2 gaasitoru tuleks lammutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Duda tuletas oma sõnavõtus Krimmi foorumil osalejatele meelde, et Nord Stream 2 gaasitoru ehitus algas peale Krimmi annekteerimist Venemaa poolt.
Duda sõnul ei saa suhetes Venemaaga naasta enam normaalse läbikäimise juurde kui Venemaa võitleb Ukraina vastu ja okupeerib tema territooriumit.
Poola presidendi hinnangul ei peaks lääneriikide poliitika osaks olema ainult Nord Stream 2 projekti lõpetamine, vaid gaasitoru lammutamine.
Nord Stream 2 gaasitoru kaudu oleks Venemaa suutnud tarnida Saksamaale 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. Vastuolulise gaasitoru valmimisest teatati 2021. aasta septembri alguses.
Saksa kantsler Olaf Scholz teatas 22. veebruaril, et Nord Stream 2 gaasitoru jääb sertifitseerimata, mistõttu pole seda ka kasutusele võetud.
Nord Stream 2 operaatorettevõte läks 1. märtsil pankrotti lääneriikide sanktsioonide tõttu.
### Response:
Poola president: Nord Stream 2 gaasitoru tuleks lammutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti naiskond lendas Prantsusmaale koosseisus Anete Liis Adul, Elizaveta Sofia Reemet (Estonian Golf & Country Club) ja Karola Soe (Saaremaa Golf & Country Club) ning treenerina Mark Suursalu.
Võistlus peetakse viimast korda kahel väljakul ja osalemas on 56 naiskonda. Espirito Santo nime kandva karika võitja selgub laupäeva õhtuks, pärast neljaringilist võistlust. See tähendab, et mõlemal väljakul mängivad kõik tiimid kaks ringi ja iga päev läheb arvesse võistkonna kahe parima mängija tulemus.
Võistlusväljakuteks on Le Golf National ja Golf de Saint-Nom-la-Bretèche. Esimene neist on vahest Eesti golfisõbra jaoks veidi tuttavam, kuna alles hiljuti võõrustas sama väljak Ryder Cupi ning juba varsti peetakse samas kohas Pariisi olümpiamängude golfiturniir.
Mark Suursalu sõnul on mõlemad väljakud täiesti jõukohased ja nii griini kiiruste kui ka pikkuse poolest sobivad. Golf de Saint-Nom-la-Bretèche on rohkem metsaga kaetud, kus avalöögi eksimuse järel võib avastada end puude alt ja Le Golf National väheste puudega pigem nn avatud väljak. Harjutusringid on sujunud igati positiivselt ja tüdrukud on võistluseks igati valmis.
Eesti naiskond mängib kolmapäeval Golf de Saint-Nom-la-Bretèche väljakul ja eestlannade stardid on järgmised Eesti aja järgi: Adul (9.33), Reemet (9.44), Soe (9.55). Eestlaste mängupartnerid tulevad Portugalist ja Uruguaist. Neli aastat tagasi peetud MM-turniiril sai Portugal jagatud 40. koha ja Uruguai oli 44. Uruguai kaks mängijat kuuluvad maailma 500 hulka ja Portugalil on üks mängija lausa 200 seas. Meie mängijate hetke WAGR kohad: Reemet (719), Adul (903), Soe (1587).
Eesti naiskonnale on see teiseks korraks, kui osaletakse võistkondlikel maailmameistrivõistlustel. Debüüt, koosseisus Annika Meos, Liis Kuuli ja Mari Hütsi, tehti 2012. aastal Türgis, kus 53 tiimi seas saavutati 49. koht.
Tiitlikaitsjana asub võistlustulle USA naiskond, kes on saabunud ka sel korral turniirile ülitugevas koosseisus. Rose Zhang hoiab maailma amatöörgolfi edetabelis esimest positsiooni, Rachel Heck on kolmas ja Rachel Kuehn on 13. positsioonil.
Samadel väljakutel peetakse järgmisel nädalal ka meeskondlikud maailmameistrivõistlused, kus Eesti koondis mängib koosseisus Kevin-Christopher Jegers, Markus Varjun ja Mattias Varjun (kõik Niitvälja Golfiklubi).
2023. aasta maailmameistrivõistlused peetakse vaid ühel väljakul ning peale pääseb vaid 36 riiki. Võistlus toimub aasta lõpus Dubais, Greg Normani disainitud Jumeirah Golfi Fire Coursel. Edaspidi võistluste toimumise rütmiks jääbki paaritutel aastaarvudel ehk kahe aasta tagant. | Eesti golfinaiskond osaleb kümne aasta järel taas võistkondlikul MM-il | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti naiskond lendas Prantsusmaale koosseisus Anete Liis Adul, Elizaveta Sofia Reemet (Estonian Golf & Country Club) ja Karola Soe (Saaremaa Golf & Country Club) ning treenerina Mark Suursalu.
Võistlus peetakse viimast korda kahel väljakul ja osalemas on 56 naiskonda. Espirito Santo nime kandva karika võitja selgub laupäeva õhtuks, pärast neljaringilist võistlust. See tähendab, et mõlemal väljakul mängivad kõik tiimid kaks ringi ja iga päev läheb arvesse võistkonna kahe parima mängija tulemus.
Võistlusväljakuteks on Le Golf National ja Golf de Saint-Nom-la-Bretèche. Esimene neist on vahest Eesti golfisõbra jaoks veidi tuttavam, kuna alles hiljuti võõrustas sama väljak Ryder Cupi ning juba varsti peetakse samas kohas Pariisi olümpiamängude golfiturniir.
Mark Suursalu sõnul on mõlemad väljakud täiesti jõukohased ja nii griini kiiruste kui ka pikkuse poolest sobivad. Golf de Saint-Nom-la-Bretèche on rohkem metsaga kaetud, kus avalöögi eksimuse järel võib avastada end puude alt ja Le Golf National väheste puudega pigem nn avatud väljak. Harjutusringid on sujunud igati positiivselt ja tüdrukud on võistluseks igati valmis.
Eesti naiskond mängib kolmapäeval Golf de Saint-Nom-la-Bretèche väljakul ja eestlannade stardid on järgmised Eesti aja järgi: Adul (9.33), Reemet (9.44), Soe (9.55). Eestlaste mängupartnerid tulevad Portugalist ja Uruguaist. Neli aastat tagasi peetud MM-turniiril sai Portugal jagatud 40. koha ja Uruguai oli 44. Uruguai kaks mängijat kuuluvad maailma 500 hulka ja Portugalil on üks mängija lausa 200 seas. Meie mängijate hetke WAGR kohad: Reemet (719), Adul (903), Soe (1587).
Eesti naiskonnale on see teiseks korraks, kui osaletakse võistkondlikel maailmameistrivõistlustel. Debüüt, koosseisus Annika Meos, Liis Kuuli ja Mari Hütsi, tehti 2012. aastal Türgis, kus 53 tiimi seas saavutati 49. koht.
Tiitlikaitsjana asub võistlustulle USA naiskond, kes on saabunud ka sel korral turniirile ülitugevas koosseisus. Rose Zhang hoiab maailma amatöörgolfi edetabelis esimest positsiooni, Rachel Heck on kolmas ja Rachel Kuehn on 13. positsioonil.
Samadel väljakutel peetakse järgmisel nädalal ka meeskondlikud maailmameistrivõistlused, kus Eesti koondis mängib koosseisus Kevin-Christopher Jegers, Markus Varjun ja Mattias Varjun (kõik Niitvälja Golfiklubi).
2023. aasta maailmameistrivõistlused peetakse vaid ühel väljakul ning peale pääseb vaid 36 riiki. Võistlus toimub aasta lõpus Dubais, Greg Normani disainitud Jumeirah Golfi Fire Coursel. Edaspidi võistluste toimumise rütmiks jääbki paaritutel aastaarvudel ehk kahe aasta tagant.
### Response:
Eesti golfinaiskond osaleb kümne aasta järel taas võistkondlikul MM-il |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel Hispaania pinnal peetud etapil tuli ületada üks teise ja üks kolmanda kategooria tõus ning lisaks oli ülesmäge ka finiš, kus väledaimaks osutus ka kokkuvõtte favoriit Roglic.
32-aastane sloveen edestas kõige napimalt taanlast Mads Pederseni (Trek-Segafredo), kes sai teise koha juba kolmandat etappi järjest. Kolmandana ületas finišijoone hispaanlane Enric Mas (Movistar).
Vuelta kokkuvõttes liidriks kerkinud Roglic edestab nüüd 13 sekundiga tiimikaaslast Sepp Kussi. 26 sekundi kaugusel järgnevad liidrile kolm Ineos Grenadiersi võistkonna meest: Ethan Hayter, Pavel Sivakov ja Tao Geoghegan Hart.
Roglici vihasematest konkurentsist kaotab belglane Remco Evenepoel (Quick-Step Alpha Vinyl) talle 27 ja austraallane Jai Hindley (Bora - Hansgrohe) 54 sekundiga.
Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) lõpetas teisipäevase etapi 39. kohal (+0.07) ja tõusis kokkuvõttes 50. positsioonile (+1.45).
Kolmapäeval ootab rattureid 187,2 km pikk etapp marsruudil Irun - Bilbao. Teisel poolel tuleb ületada mitu teise ja kolmanda kategooria tõusu, aga viimased 14 kilomeetrit veeretakse peamiselt allamäge. | Roglic võitis etapi ja tõusis Vuelta liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel Hispaania pinnal peetud etapil tuli ületada üks teise ja üks kolmanda kategooria tõus ning lisaks oli ülesmäge ka finiš, kus väledaimaks osutus ka kokkuvõtte favoriit Roglic.
32-aastane sloveen edestas kõige napimalt taanlast Mads Pederseni (Trek-Segafredo), kes sai teise koha juba kolmandat etappi järjest. Kolmandana ületas finišijoone hispaanlane Enric Mas (Movistar).
Vuelta kokkuvõttes liidriks kerkinud Roglic edestab nüüd 13 sekundiga tiimikaaslast Sepp Kussi. 26 sekundi kaugusel järgnevad liidrile kolm Ineos Grenadiersi võistkonna meest: Ethan Hayter, Pavel Sivakov ja Tao Geoghegan Hart.
Roglici vihasematest konkurentsist kaotab belglane Remco Evenepoel (Quick-Step Alpha Vinyl) talle 27 ja austraallane Jai Hindley (Bora - Hansgrohe) 54 sekundiga.
Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) lõpetas teisipäevase etapi 39. kohal (+0.07) ja tõusis kokkuvõttes 50. positsioonile (+1.45).
Kolmapäeval ootab rattureid 187,2 km pikk etapp marsruudil Irun - Bilbao. Teisel poolel tuleb ületada mitu teise ja kolmanda kategooria tõusu, aga viimased 14 kilomeetrit veeretakse peamiselt allamäge.
### Response:
Roglic võitis etapi ja tõusis Vuelta liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lintilä sõnul vähendaks Norra võimalik otsus piirata enda elektri eksporti teistele riikidele usaldust elektrituru vastu üldisemalt, vahendab Helsingin Sanomat.
Majandusministri sõnul oleks Vene president Vladimir Putin sellise Norra otsusega väga rahul, kuna selline olukord mängib täpselt tema kasuks.
Norra valitsus on varem viidanud võimalusele, et elektri puudujäägi korral piiratakse Norra elektri eksporti. Selline otsus eemaldaks elektriturult Norra hüdroelektrijaamade abil toodetud odava elektri. Seega tõuseks üldiselt elektri hind paljude teiste naaberriikide jaoks.
Soome, Rootsi ja Taani elektrivõrgu haldajad tegid ühispöördumise, milles palusid Norral loobuda võimalikust elektri ekspordi piirangust.
Norra nafta- ja energiaministeerium teatas, et Euroopa Liidu reeglid lubavad teatud erakorralistel tingimustel elektri eksporti piirata. Norra ministeeriumi hinnangul on elektriga varustatus oluline faktor, mida arvesse võtta, mitte niivõrd hindade kontrollimine.
Samas hindas ministeerium, et selline ekspordikeeld nõrgestaks ka Norra elektriga varustatust kui sarnaseid piiranguid võtavad vastu ka teised riigid.
Lintilä sõnul ei ole ka Norra valitsus selles küsimuses üksmeelele jõudnud ning riigi sees on võimaliku meetme osas eriarvamusi.
Samas tunnistas Soome minister, et saab norrakatest aru, kuna Norra hüdroelektri jaoks vajalikud veereservuaarid on tühjemad kui tavaliselt. | Soome minister: Norra elektriekspordi piirang oleks Putinile kasulik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lintilä sõnul vähendaks Norra võimalik otsus piirata enda elektri eksporti teistele riikidele usaldust elektrituru vastu üldisemalt, vahendab Helsingin Sanomat.
Majandusministri sõnul oleks Vene president Vladimir Putin sellise Norra otsusega väga rahul, kuna selline olukord mängib täpselt tema kasuks.
Norra valitsus on varem viidanud võimalusele, et elektri puudujäägi korral piiratakse Norra elektri eksporti. Selline otsus eemaldaks elektriturult Norra hüdroelektrijaamade abil toodetud odava elektri. Seega tõuseks üldiselt elektri hind paljude teiste naaberriikide jaoks.
Soome, Rootsi ja Taani elektrivõrgu haldajad tegid ühispöördumise, milles palusid Norral loobuda võimalikust elektri ekspordi piirangust.
Norra nafta- ja energiaministeerium teatas, et Euroopa Liidu reeglid lubavad teatud erakorralistel tingimustel elektri eksporti piirata. Norra ministeeriumi hinnangul on elektriga varustatus oluline faktor, mida arvesse võtta, mitte niivõrd hindade kontrollimine.
Samas hindas ministeerium, et selline ekspordikeeld nõrgestaks ka Norra elektriga varustatust kui sarnaseid piiranguid võtavad vastu ka teised riigid.
Lintilä sõnul ei ole ka Norra valitsus selles küsimuses üksmeelele jõudnud ning riigi sees on võimaliku meetme osas eriarvamusi.
Samas tunnistas Soome minister, et saab norrakatest aru, kuna Norra hüdroelektri jaoks vajalikud veereservuaarid on tühjemad kui tavaliselt.
### Response:
Soome minister: Norra elektriekspordi piirang oleks Putinile kasulik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üleminekutingimused on klubide kokkuleppel konfidentsiaalsed, kirjutab Paide Linnameeskond sotsiaalmeedias.
22-aastane Deabeas liitus Paide Linnameeskonnaga 2020. aasta augustis ning kujunes kiiresti meeskonna võtmemängijaks, aidates Järvamaa esindusklubi kahel eelmisel hooajal hõbedale ja pronksile ning aitas klubil võita Evald Tipneri karika. Deabease 52 Premium liiga mängu saldoks jäi 27 väravat ja kaheksa resultatiivset söötu.
"Minu tunded on kahetised," võttis Deabeas teoks saanud ülemineku kokku. "Olen rõõmus tehtud edasisammu üle, ent kurb on nii toredast klubist nagu Paide lahkuda. Tulin siia 2020. aastal noorelt, 20-aastasena, teadmata midagi Eestist. Kõhklesin algul, ent lähedased mu ümber soovitasid proovida ja alles siis otsustada. Hetkest, mil Linnameeskonna inimesed mulle lennujaama vastu tulid ning kohtusin mängijatega ja klubi töötajatega, hakkas mulle siin meeldima."
Deabeas nentis, et Paide Linnameeskonna ja tema ambitsioonid kõlasid hästi kokku.
"Soovisin end asetada suurde pilti, mängida meeskonna edu heaks ja koos meeskonnaga karikaid võita. Võime öelda, et saavutasime selle," lausus ta. "Jõudsime esmakordselt Premium liigas medalitele, võitsime klubile esimese Tipneri karika ja edenesime eurosarjas kolmandasse ringi. Pärast kaht suurepärast aastat jõudis minu jaoks aga kätte aeg järgmiseks sammuks."
Premium liigale suure jälje jätnud ründaja tõdes, et tema liitumine Cangzhou Mighty Lionsiga jätab küllap paljud kõhklevale seisukohale, ent kinnitas, et väljakutse on talle meele järele: "Olen nüüd 22-aastane ja liitusin Hiina superliiga klubiga. Lähen uuele väljakutsele vastu enesekindlalt. Minu jaoks on oluline ka see, et peale minu on üleminekuga rahul ka Paide Linnameeskond."
"Tahan tänada kõiki ja igaüht, kes minuga seda teed koos käisid. Paide jääb alatiseks minu südamesse. Aitäh, Paide fännid!" lõpetas Deabeas.
Ka klubi spordidirektor Gert Kams avaldas tehingu üle rahulolu.
"Meil on klubina väga hea meel, sest Deabease siirdumine Hiina superliigasse annab meile veelgi kindlust: teeme kvaliteetset tööd ja oleme noortele mängijatele heaks kasvulavaks. Edu Hiinas, Deabeas, jääme sind igatsema!" kommenteeris Kams. | Paide ründaja Deabeasi karjäär jätkub Hiina kõrgliigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üleminekutingimused on klubide kokkuleppel konfidentsiaalsed, kirjutab Paide Linnameeskond sotsiaalmeedias.
22-aastane Deabeas liitus Paide Linnameeskonnaga 2020. aasta augustis ning kujunes kiiresti meeskonna võtmemängijaks, aidates Järvamaa esindusklubi kahel eelmisel hooajal hõbedale ja pronksile ning aitas klubil võita Evald Tipneri karika. Deabease 52 Premium liiga mängu saldoks jäi 27 väravat ja kaheksa resultatiivset söötu.
"Minu tunded on kahetised," võttis Deabeas teoks saanud ülemineku kokku. "Olen rõõmus tehtud edasisammu üle, ent kurb on nii toredast klubist nagu Paide lahkuda. Tulin siia 2020. aastal noorelt, 20-aastasena, teadmata midagi Eestist. Kõhklesin algul, ent lähedased mu ümber soovitasid proovida ja alles siis otsustada. Hetkest, mil Linnameeskonna inimesed mulle lennujaama vastu tulid ning kohtusin mängijatega ja klubi töötajatega, hakkas mulle siin meeldima."
Deabeas nentis, et Paide Linnameeskonna ja tema ambitsioonid kõlasid hästi kokku.
"Soovisin end asetada suurde pilti, mängida meeskonna edu heaks ja koos meeskonnaga karikaid võita. Võime öelda, et saavutasime selle," lausus ta. "Jõudsime esmakordselt Premium liigas medalitele, võitsime klubile esimese Tipneri karika ja edenesime eurosarjas kolmandasse ringi. Pärast kaht suurepärast aastat jõudis minu jaoks aga kätte aeg järgmiseks sammuks."
Premium liigale suure jälje jätnud ründaja tõdes, et tema liitumine Cangzhou Mighty Lionsiga jätab küllap paljud kõhklevale seisukohale, ent kinnitas, et väljakutse on talle meele järele: "Olen nüüd 22-aastane ja liitusin Hiina superliiga klubiga. Lähen uuele väljakutsele vastu enesekindlalt. Minu jaoks on oluline ka see, et peale minu on üleminekuga rahul ka Paide Linnameeskond."
"Tahan tänada kõiki ja igaüht, kes minuga seda teed koos käisid. Paide jääb alatiseks minu südamesse. Aitäh, Paide fännid!" lõpetas Deabeas.
Ka klubi spordidirektor Gert Kams avaldas tehingu üle rahulolu.
"Meil on klubina väga hea meel, sest Deabease siirdumine Hiina superliigasse annab meile veelgi kindlust: teeme kvaliteetset tööd ja oleme noortele mängijatele heaks kasvulavaks. Edu Hiinas, Deabeas, jääme sind igatsema!" kommenteeris Kams.
### Response:
Paide ründaja Deabeasi karjäär jätkub Hiina kõrgliigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kristin Kuuba (BWF 46.) kaotas esimeses ringis prantslannale Leonice Huet'le (BWF 55.) 18:21, 16:21. Mõlema geimi alguses oli eestlanna juhtimas, aga teises pooles kaldus vaekauss prantslanna poole.
Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel kaotasid esimeses ringis Tai paarile Benyapa ja Nuntakarn Aimsaardile märksa kindlamalt 14:21, 9:21.
Sulgpalli maailmameistrivõistlused kestavad 22.-28. augustini. | Eesti sulgpallurid MM-i avaringist edasi ei saanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kristin Kuuba (BWF 46.) kaotas esimeses ringis prantslannale Leonice Huet'le (BWF 55.) 18:21, 16:21. Mõlema geimi alguses oli eestlanna juhtimas, aga teises pooles kaldus vaekauss prantslanna poole.
Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel kaotasid esimeses ringis Tai paarile Benyapa ja Nuntakarn Aimsaardile märksa kindlamalt 14:21, 9:21.
Sulgpalli maailmameistrivõistlused kestavad 22.-28. augustini.
### Response:
Eesti sulgpallurid MM-i avaringist edasi ei saanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanadas Torontos toimuval Kanada-Saksa ärifoorumil osalenud inimese sõnul annab Saksamaa Ukrainale kolm täiendavat Iris-T õhutõrjesüsteemi, tosinajagu soomustatud masinaid, 20 mitmikraketiheitjat, täppismoona ja droonivastaseid süsteeme.
Saksa relvastus peaks Ukrainasse suuresti jõudma 2023. aastal, kuid osa jõuab kohale ka varem.
Saksa relvaabi peab enne Ukrainasse saatmist saama heakskiidu Saksa parlamendi eelarvekomisjonilt. | Allika sõnul kavatseb Saksamaa saata Ukrainale täiendavat relvaabi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanadas Torontos toimuval Kanada-Saksa ärifoorumil osalenud inimese sõnul annab Saksamaa Ukrainale kolm täiendavat Iris-T õhutõrjesüsteemi, tosinajagu soomustatud masinaid, 20 mitmikraketiheitjat, täppismoona ja droonivastaseid süsteeme.
Saksa relvastus peaks Ukrainasse suuresti jõudma 2023. aastal, kuid osa jõuab kohale ka varem.
Saksa relvaabi peab enne Ukrainasse saatmist saama heakskiidu Saksa parlamendi eelarvekomisjonilt.
### Response:
Allika sõnul kavatseb Saksamaa saata Ukrainale täiendavat relvaabi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Juubelid ja sünniaastapäevad on lihtsalt üks hea põhjus konkreetsest kirjanikust rääkida ja see paneb ka fantaasia tööle," sõnas Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino.
Näiteks Aino Perviku juubelit tähistab festivalil puu külge n-ö kinni jäänud õhupallikorv, kus lapsed saavad Kunksmooriga kohtuda. Eduard Bornhöhe ja Paul-Eerik Rummo juubeliaastad saavad kokku Marten Kuninga "Viimse reliikvia" laulude töötluses verandakontserdil. Karl Ristikivi maailmatunnetusest saab osa purskkaevu ääres näitlejate esituses tema mõtisklusi kuulates. Õhtuse luulepikniku peaesineja on Paul-Eerik Rummo, keda saksofonil saadab Raivo Tafenau.
"Ning ühe erilise tähtpäevana oleme välja toonud 60 aasta möödumise esimese legendaarse luulekasseti ilmumisest – seda tähistab tänaval sellele kirjandusnähtusele pühendatud koomiksinäitus," lisas Vaino.
Päeva jooksul saab luigetiigi ääres luulet õngitseda ning Poska tänavale pargitud vanas trammis kuulata, millist rolli on tramm mänginud eesti kirjanduses. Katkendid on sisse lugenud Theatrumi näitlejad, kes hommikul ka linna vahel sõitvas trammis luulet loevad. Kogu päeva on palju tegevusi mõeldud lastele, kohale tuleb ka mustkunstnik.
"Muidugi on jälle tulekul raamatuesitlused, avalikud salvestused, lõbusad viktoriinid, ettelugemised ja palju muud," sõnas Vaino. "Aga usun, et tänavuse festivali tippsündmus on meie festivali lõpetav aktsioon, mis on pühendatud 100 aasta möödumisele Arved Viirlaiu sünnist."
Viirlaiu tuntuim romaan "Ristideta hauad" ilmus 70 aastat tagasi ning on ootamatult jälle päevakajaliseks muutunud, märkis Vaino. "Romaanis kujutatud Eesti vabaduse eest võidelnud noori mehi ja naisi meenutame festivalil auseisakuga, selleks rivistuvad Koidula tänaval üles sada riigikaitse suunal õppivat mundris õpilast."
Õhtupimeduses saab mööda tänavat nende eest läbi kõndides klappidest kuulata nii Viirlaiu kui ka tema romaani kohta ning jalutuskäigu lõpetada väikese kontserdi kuulamisega Luigetiigil.
Kirjandustänava festival toimub Kadriorus Koidula tänaval kuuendat korda. Koidula tänav on kirjandusega seotud tänav. Ühes otsas asub Tammsaare muuseum, teises otsas Vilde muuseum ning keskpaigas eesti kirjanikele ehitatud kortermaja, kus elavad ka tänasel päeval mitmed kirjanikud ning kus nüüd on avatud Mati Undi muuseum. Tänava alguses on Lugemispaviljon.
Kirjandustänava festivali eesmärk on tõmmata tähelepanu eesti kirjandusele, kirjanduspärandile ja kirjanduslikule avalikule ruumile meie ümber.
Festivali korraldab Tallinna kirjanduskeskus, täpsema programmi leiab kirjanduskeskuse kodulehelt. | Kirjandustänava festival tähistab Aino Perviku juubelit ja uurib trammi rolli eesti kirjanduses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Juubelid ja sünniaastapäevad on lihtsalt üks hea põhjus konkreetsest kirjanikust rääkida ja see paneb ka fantaasia tööle," sõnas Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino.
Näiteks Aino Perviku juubelit tähistab festivalil puu külge n-ö kinni jäänud õhupallikorv, kus lapsed saavad Kunksmooriga kohtuda. Eduard Bornhöhe ja Paul-Eerik Rummo juubeliaastad saavad kokku Marten Kuninga "Viimse reliikvia" laulude töötluses verandakontserdil. Karl Ristikivi maailmatunnetusest saab osa purskkaevu ääres näitlejate esituses tema mõtisklusi kuulates. Õhtuse luulepikniku peaesineja on Paul-Eerik Rummo, keda saksofonil saadab Raivo Tafenau.
"Ning ühe erilise tähtpäevana oleme välja toonud 60 aasta möödumise esimese legendaarse luulekasseti ilmumisest – seda tähistab tänaval sellele kirjandusnähtusele pühendatud koomiksinäitus," lisas Vaino.
Päeva jooksul saab luigetiigi ääres luulet õngitseda ning Poska tänavale pargitud vanas trammis kuulata, millist rolli on tramm mänginud eesti kirjanduses. Katkendid on sisse lugenud Theatrumi näitlejad, kes hommikul ka linna vahel sõitvas trammis luulet loevad. Kogu päeva on palju tegevusi mõeldud lastele, kohale tuleb ka mustkunstnik.
"Muidugi on jälle tulekul raamatuesitlused, avalikud salvestused, lõbusad viktoriinid, ettelugemised ja palju muud," sõnas Vaino. "Aga usun, et tänavuse festivali tippsündmus on meie festivali lõpetav aktsioon, mis on pühendatud 100 aasta möödumisele Arved Viirlaiu sünnist."
Viirlaiu tuntuim romaan "Ristideta hauad" ilmus 70 aastat tagasi ning on ootamatult jälle päevakajaliseks muutunud, märkis Vaino. "Romaanis kujutatud Eesti vabaduse eest võidelnud noori mehi ja naisi meenutame festivalil auseisakuga, selleks rivistuvad Koidula tänaval üles sada riigikaitse suunal õppivat mundris õpilast."
Õhtupimeduses saab mööda tänavat nende eest läbi kõndides klappidest kuulata nii Viirlaiu kui ka tema romaani kohta ning jalutuskäigu lõpetada väikese kontserdi kuulamisega Luigetiigil.
Kirjandustänava festival toimub Kadriorus Koidula tänaval kuuendat korda. Koidula tänav on kirjandusega seotud tänav. Ühes otsas asub Tammsaare muuseum, teises otsas Vilde muuseum ning keskpaigas eesti kirjanikele ehitatud kortermaja, kus elavad ka tänasel päeval mitmed kirjanikud ning kus nüüd on avatud Mati Undi muuseum. Tänava alguses on Lugemispaviljon.
Kirjandustänava festivali eesmärk on tõmmata tähelepanu eesti kirjandusele, kirjanduspärandile ja kirjanduslikule avalikule ruumile meie ümber.
Festivali korraldab Tallinna kirjanduskeskus, täpsema programmi leiab kirjanduskeskuse kodulehelt.
### Response:
Kirjandustänava festival tähistab Aino Perviku juubelit ja uurib trammi rolli eesti kirjanduses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Twitteris on näha Vene välisministeeriumi videotõlgendus II maailmasõjale eelnenud geopoliitilisest olukorrast.
Video algab Nõukogude Liidu välisministri Vjatšeslav Molotovi ja Natsi-Saksamaa välisministri Joachim von Ribbentropi vahendusel sõlmitud mittekallaletungilepingust.
Vene välisministeerium avaldas pakti aastapäeva meenutamiseks nii lühikese tekstiselgituse kui ka kaasneva video nii oma inglisekeelses kui ka venekeelses Twitteris ja mõlemas keeles ka Telegrami keskkonnas.
Kaasnevas videos tuuakse välja, et mittekallaletungi lepingu sõlmisid Natsi-Saksamaaga ka paljud teised riigid Ida- ja Lääne-Euroopas. Samuti viidatakse pakti sõlmimisel õigustuseks Ühendkuningriigi sõjaaegsele peaministrile Winston Churchillile.
Ei postitustes ega kaasnevas videos ei mainita Molotovi-Ribbentropi paktiga kaasnevaid salaprotokolle, mille raames jagasid Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit omavahel Euroopa mõjusfäärideks.
Pakti salaprotokollide järgi pidid Soome, Eesti, Läti ja Ida-Poola ning Bessaraabia (mis kuulus tollal Rumeenia kuningriigi koosseisu) kuuluma Nõukogude mõjusfääri. Natsi-Saksamaa mõjusfääri pidid kuuluma Leedu ja Lääne-Poola.
Saksamaa Föderaalvabariik ja Nõukogude Liit mõlemad kuulutasid 1989. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti õigustühiseks allakirjutamise hetkest.
Aastakümneid enne seda keeldus Nõukogude Liit tunnistamast salaprotokollide olemasolu.
Euroopa parlament on 2019. aastal vastavas resolutsioonis nimetanud pakti Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks.
Molotovi-Ribbentropi pakt sõlmiti 23. augustil 1939. aastal.
Sama aasta septembri alguses tungis Natsi-Saksamaa kallale Poolale ja seda peetakse Teise maailmasõja alguseks.
17. septembril ületasid Poola piiri idast Nõukogude Liidu väed.
22. septembril pidasid Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit Brest-Litovskiks ühise sõjaväeparaadi.
Pakti kahe totalitaarse riigi vahel on 2019. aastal õigustanud ka Venemaa president Vladimir Putin.
Today marks 83 years since the signing of the Treaty of Non-Aggression between Germany and the USSR.
Watch our retrospective video for information on the state of affairs in Europe prior to the signing of this document.
https://t.co/0oj5eo5QbC pic.twitter.com/mxyonaFXDt
— MFA Russia (@mfa_russia) August 23, 2022 | Venemaa õigustas Twitteris Natsi-Saksamaaga sõlmitud pakti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Twitteris on näha Vene välisministeeriumi videotõlgendus II maailmasõjale eelnenud geopoliitilisest olukorrast.
Video algab Nõukogude Liidu välisministri Vjatšeslav Molotovi ja Natsi-Saksamaa välisministri Joachim von Ribbentropi vahendusel sõlmitud mittekallaletungilepingust.
Vene välisministeerium avaldas pakti aastapäeva meenutamiseks nii lühikese tekstiselgituse kui ka kaasneva video nii oma inglisekeelses kui ka venekeelses Twitteris ja mõlemas keeles ka Telegrami keskkonnas.
Kaasnevas videos tuuakse välja, et mittekallaletungi lepingu sõlmisid Natsi-Saksamaaga ka paljud teised riigid Ida- ja Lääne-Euroopas. Samuti viidatakse pakti sõlmimisel õigustuseks Ühendkuningriigi sõjaaegsele peaministrile Winston Churchillile.
Ei postitustes ega kaasnevas videos ei mainita Molotovi-Ribbentropi paktiga kaasnevaid salaprotokolle, mille raames jagasid Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit omavahel Euroopa mõjusfäärideks.
Pakti salaprotokollide järgi pidid Soome, Eesti, Läti ja Ida-Poola ning Bessaraabia (mis kuulus tollal Rumeenia kuningriigi koosseisu) kuuluma Nõukogude mõjusfääri. Natsi-Saksamaa mõjusfääri pidid kuuluma Leedu ja Lääne-Poola.
Saksamaa Föderaalvabariik ja Nõukogude Liit mõlemad kuulutasid 1989. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti õigustühiseks allakirjutamise hetkest.
Aastakümneid enne seda keeldus Nõukogude Liit tunnistamast salaprotokollide olemasolu.
Euroopa parlament on 2019. aastal vastavas resolutsioonis nimetanud pakti Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks.
Molotovi-Ribbentropi pakt sõlmiti 23. augustil 1939. aastal.
Sama aasta septembri alguses tungis Natsi-Saksamaa kallale Poolale ja seda peetakse Teise maailmasõja alguseks.
17. septembril ületasid Poola piiri idast Nõukogude Liidu väed.
22. septembril pidasid Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit Brest-Litovskiks ühise sõjaväeparaadi.
Pakti kahe totalitaarse riigi vahel on 2019. aastal õigustanud ka Venemaa president Vladimir Putin.
Today marks 83 years since the signing of the Treaty of Non-Aggression between Germany and the USSR.
Watch our retrospective video for information on the state of affairs in Europe prior to the signing of this document.
https://t.co/0oj5eo5QbC pic.twitter.com/mxyonaFXDt
— MFA Russia (@mfa_russia) August 23, 2022
### Response:
Venemaa õigustas Twitteris Natsi-Saksamaaga sõlmitud pakti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme jõudnud sellisesse olukorda aastatega. Enne pandeemiat, kui olid majanduslikus mõttes head aastad, juba siis lasti eelarvel miinusesse minna – aastatel 2017, 2018, 2019. Euroalal tervikuna teiste riikide keskmisena võlga ja defitsiite vähendati. Isegi suure võlaga riigid astusid samme, et defitsiiti vähendada, pandeemia ajal hakkasid need muidugi uuesti kasvama," kirjeldas Sõerd.
"Selles olukorras, kus me praegu oleme, me ei saa rääkida eelarvetasakaalust aastal 2023 ilma koalitsioonileppe kuludeta, ilma põgenike kuludeta, ilma täiendavate palgakasvu kuludeta, kaheprotsendiline miinus on ees. Mis tasakaalust me räägime? Muidugi mina toetan igal juhul konservatiivset lähenemist, vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja mitte üle jõu elamist, aga reaalne pilt on midagi muud," ütles Sõerd.
Sõerdi sõnul tuleb arvesse võtta ka seda, et eelarvepoliitika on valitsusel põhiline instrument, millega inflatsiooni maha suruda. "Me ju peame seda eelarvemiinust finantseerima laenurahaga, laenuraha tuleb riiki sisse võlakirjade või laenudega välisturgudelt ja läheb läbi eelarve majandusse. Kui eelarve on miinuses, siis läbi selle eelarvepoliitika võimendab inflatsiooni, mitte ei suru seda alla," märkis ta.
Eelarvetasakaalu on Sõerdi sõnul vaja peamiselt kolmel põhjusel – tagasi tulevad eelarvereeglid, kallinevad laenud ning eelarve kui instrument, millega inflatsiooni mõjutada.
Koalitsioonilepe näeb ette mitmeid täiendavaid kulusid, samuti on laual palgasurve ja põgenikega kaasnevad kulud. "Need, kes räägivad kulude suurendamisest, peaksid arvesse võtma seda, et juba praegu on meie laenukoormuse tase – teiste riikide võrdluses veel väike, aga kasvanud – see on märkimisväärne," ütles Sõerd. | Sõerd: oleme eelarvetasakaalust väga kaugel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme jõudnud sellisesse olukorda aastatega. Enne pandeemiat, kui olid majanduslikus mõttes head aastad, juba siis lasti eelarvel miinusesse minna – aastatel 2017, 2018, 2019. Euroalal tervikuna teiste riikide keskmisena võlga ja defitsiite vähendati. Isegi suure võlaga riigid astusid samme, et defitsiiti vähendada, pandeemia ajal hakkasid need muidugi uuesti kasvama," kirjeldas Sõerd.
"Selles olukorras, kus me praegu oleme, me ei saa rääkida eelarvetasakaalust aastal 2023 ilma koalitsioonileppe kuludeta, ilma põgenike kuludeta, ilma täiendavate palgakasvu kuludeta, kaheprotsendiline miinus on ees. Mis tasakaalust me räägime? Muidugi mina toetan igal juhul konservatiivset lähenemist, vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja mitte üle jõu elamist, aga reaalne pilt on midagi muud," ütles Sõerd.
Sõerdi sõnul tuleb arvesse võtta ka seda, et eelarvepoliitika on valitsusel põhiline instrument, millega inflatsiooni maha suruda. "Me ju peame seda eelarvemiinust finantseerima laenurahaga, laenuraha tuleb riiki sisse võlakirjade või laenudega välisturgudelt ja läheb läbi eelarve majandusse. Kui eelarve on miinuses, siis läbi selle eelarvepoliitika võimendab inflatsiooni, mitte ei suru seda alla," märkis ta.
Eelarvetasakaalu on Sõerdi sõnul vaja peamiselt kolmel põhjusel – tagasi tulevad eelarvereeglid, kallinevad laenud ning eelarve kui instrument, millega inflatsiooni mõjutada.
Koalitsioonilepe näeb ette mitmeid täiendavaid kulusid, samuti on laual palgasurve ja põgenikega kaasnevad kulud. "Need, kes räägivad kulude suurendamisest, peaksid arvesse võtma seda, et juba praegu on meie laenukoormuse tase – teiste riikide võrdluses veel väike, aga kasvanud – see on märkimisväärne," ütles Sõerd.
### Response:
Sõerd: oleme eelarvetasakaalust väga kaugel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Grupa Azoty teatas teisipäeval, et olukord gaasiturul on erakordne ning ei olnud varasemalt ette ennustatav.
Seni on riigiosalusega keemiaettevõte püüdnud vältida väetise tootmise kärpimist, isegi kui maagaasi hind tõusis Euroopas see aasta pea neli korda vähenenud Vene gaasitarnete tõttu.
Teine väetise suurtootja, Norra Yara International ASA, teatas eelmine kuu samuti tootmise vähendamisest.
Grupa Azoty sõnul on nad suuruselt teine mineraalväetise tootja Euroopa Liidus. Ettevõte on üks 20-st suurimast maagaasi ostjast Poolast, kulutades iga aasta ligikaudu 20 gigavatt-tundi gaasi.
Poola põllumajandusminister Henryk Kowalczyk ütles intervjuus Poola raadiole, et Azotyl on piisavad väetise tagavarad, et garanteerida väetis sügiseseks külviks.
Minister loodab, et gaasiturg stabiliseerub, kuna riik peab mõtlema ka kevadkülvi peale. | Poola ettevõte lõpetas kõrgete gaasihindade tõttu väetise tootmise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grupa Azoty teatas teisipäeval, et olukord gaasiturul on erakordne ning ei olnud varasemalt ette ennustatav.
Seni on riigiosalusega keemiaettevõte püüdnud vältida väetise tootmise kärpimist, isegi kui maagaasi hind tõusis Euroopas see aasta pea neli korda vähenenud Vene gaasitarnete tõttu.
Teine väetise suurtootja, Norra Yara International ASA, teatas eelmine kuu samuti tootmise vähendamisest.
Grupa Azoty sõnul on nad suuruselt teine mineraalväetise tootja Euroopa Liidus. Ettevõte on üks 20-st suurimast maagaasi ostjast Poolast, kulutades iga aasta ligikaudu 20 gigavatt-tundi gaasi.
Poola põllumajandusminister Henryk Kowalczyk ütles intervjuus Poola raadiole, et Azotyl on piisavad väetise tagavarad, et garanteerida väetis sügiseseks külviks.
Minister loodab, et gaasiturg stabiliseerub, kuna riik peab mõtlema ka kevadkülvi peale.
### Response:
Poola ettevõte lõpetas kõrgete gaasihindade tõttu väetise tootmise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal oli Eesti hinnapiirkonna keskmine börsihind 422,61 eurot megavatt-tunni kohta, mis on üle 19 protsendi kõrgem kui üle-eelmise nädala börsihind.
Sel perioodil olid plaanilises ja pikalt etteteatatud suvises hoolduses Balti elektrijaama 11. plokk ning Eesti elektrijaama neljas, viies ja kuues plokk. Lisaks oli hoolduses ka Auvere elektrijaam, mis tuli taas turule 20. augustil.
Ehkki praeguseks on enamik neist plokkidest turule naasnud ja plaaniline hooldus jätkub vaid Eesti elektrijaama viiendas plokis, oli esmaspäeval NordPooli börsil keskmine elektri hind 377, teisipäeval 495 eurot ja on kolmapäeval 418,88 eurot megavatt-tunni kohta.
"Lühidalt öeldes oleme täna ülejäänud NordPooli regiooniga üsna samal hinnatasemel - Soomega enamikul tundidel täpselt samas hinnas ning Lätist ja Leedust mõnevõrra odavamas. Kõrge hinna tingivad regiooni suur nõudlus ning madal pakkumine," ütles Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaiv ERR-ile.
Ta lisas, et Eesti Energia elektrijaamade ja tuuleparkide tootlus katab vaid osa nõudlusest ning hinna dikteerivad viimasena turule pääsenud jaamad. Kogu regiooni madala pakkumise oluliseks faktoriks on piirkonna hüdrojaamade madal tootlus ning kõrge gaasi hind.
Paljusid jaamu ootab ees remont
Nädala lõpus alustab Eesti Energia kolmanda ploki plaanilise hooldusega. Lähinädalatel jätkuvad ka regioonis mitmed elektrijaamade plaanilised hooldused, et nende töökindlust sügis-talviseks perioodiks tõsta.
Soome Loviisa tuumajaama teine plokk võimsusega 507 megavatti on plaanitud hoolduses kuni 9. septembrini. Soome uus Olkiluoto kolmas plokk seisab ja kavatseti uuesti käivitatada uuesti 23. augustil. Rootsi Ringhalsi tuumajaama neljas plokk on plaanitud hoolduses kuni 7. septembrini.
Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ning tarbijate nõudlusest. | Elektri börsihind püsib kõrge hoolimata Eesti Energia suurenenud tootmisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal oli Eesti hinnapiirkonna keskmine börsihind 422,61 eurot megavatt-tunni kohta, mis on üle 19 protsendi kõrgem kui üle-eelmise nädala börsihind.
Sel perioodil olid plaanilises ja pikalt etteteatatud suvises hoolduses Balti elektrijaama 11. plokk ning Eesti elektrijaama neljas, viies ja kuues plokk. Lisaks oli hoolduses ka Auvere elektrijaam, mis tuli taas turule 20. augustil.
Ehkki praeguseks on enamik neist plokkidest turule naasnud ja plaaniline hooldus jätkub vaid Eesti elektrijaama viiendas plokis, oli esmaspäeval NordPooli börsil keskmine elektri hind 377, teisipäeval 495 eurot ja on kolmapäeval 418,88 eurot megavatt-tunni kohta.
"Lühidalt öeldes oleme täna ülejäänud NordPooli regiooniga üsna samal hinnatasemel - Soomega enamikul tundidel täpselt samas hinnas ning Lätist ja Leedust mõnevõrra odavamas. Kõrge hinna tingivad regiooni suur nõudlus ning madal pakkumine," ütles Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaiv ERR-ile.
Ta lisas, et Eesti Energia elektrijaamade ja tuuleparkide tootlus katab vaid osa nõudlusest ning hinna dikteerivad viimasena turule pääsenud jaamad. Kogu regiooni madala pakkumise oluliseks faktoriks on piirkonna hüdrojaamade madal tootlus ning kõrge gaasi hind.
Paljusid jaamu ootab ees remont
Nädala lõpus alustab Eesti Energia kolmanda ploki plaanilise hooldusega. Lähinädalatel jätkuvad ka regioonis mitmed elektrijaamade plaanilised hooldused, et nende töökindlust sügis-talviseks perioodiks tõsta.
Soome Loviisa tuumajaama teine plokk võimsusega 507 megavatti on plaanitud hoolduses kuni 9. septembrini. Soome uus Olkiluoto kolmas plokk seisab ja kavatseti uuesti käivitatada uuesti 23. augustil. Rootsi Ringhalsi tuumajaama neljas plokk on plaanitud hoolduses kuni 7. septembrini.
Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ning tarbijate nõudlusest.
### Response:
Elektri börsihind püsib kõrge hoolimata Eesti Energia suurenenud tootmisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ETV alustab 24. augustil telepäeva kell 7 Ukraina hümniga ja toob päeva jooksul ekraanile Ukrainale pühendatud saated, mis valminud viimase poole aasta jooksul. Kell 12.10 on ekraanil rahvusooper Estonia heategevuskontsert "Estonia Ukraina heaks" ja kell 22.55 näitab ETV dokumentaalsaadet "Slava Ukraini", mis keskendub Terje ja Ruslan Trochynskyi tegemiste jälgimisele keset Ukraina kriisi. Filmis näeb, kuidas sõda Ukrainas puudutab nende enda peret ja milline on nende inimeste käekäik, kes sõja eest pagedes on Eestisse jõudnud. Päeva lõpetab kell 23.55 kontsertsalvestus " Eesti laulab Ukrainale", kui Tallinna lauluväljakule kogunes suur ühendkoor, et näidata lauldes toetust Ukrainale.
ETV2 toob kolmapäevase filmiõhtu raames kell 22 ekraanile mängufilmi " Tšerkassõ", mis viib 2014. aastasse, kui algab Krimmi okupeerimine. Miinitraaler Tšerkassõ on koos teiste Ukraina laevadega blokeeritud ja ei pääse baasist Mustale merele. Ukraina laevad alistuvad Vene vägedele, Tšerkassõ otsustab aga mitte alla anda. Režissöör Tõmur Jaštšenko film sai Ukrainas väga populaarseks, kandideeris ka viiele Ukraina filmiauhinnale ja võitis neist ühe.
ETV+ näitab kell 16.30 Aljona Suržikova dokumentaalfilmi "Oleme teiega", mis räägib Eesti, Poola, USA ja Hispaania vabatahlikest ning Ukraina sõjapõgenikest. Õhtul kell 22.45 toob ETV+ vaatajate Okean Elzy kontserdi aastast 2014, kui legendaarne Ukraina ansambel Okean Elzy (O.E.) tähistas oma 20. lavajuubelit Kiievi olümpiastaadionil suurejoonelise kontserdiga "Okean Elzy - 20 aastat koos". Ansambli juhi ja solisti Svjatoslav Vakartšuki kõrval olid laval nii praegused kui ka endised ansambli liikmed ning neid kogunes kuulama üle 75 000 fänni. Kontserdi salvestus valmis tuntud Briti režissööri Andy Horneri käe all.
Jupiter pakub Ukrainale mõeldes valiku filmidest ja dokumentaalidest, samuti Ukraina ajalugu käsitlevaid draamasaru. " Saaga" on lugu ühest ukraina perekonnast läbi saja aasta. " Ema" peategelane on Nina, kelle poeg läheb vabatahtlikuna rindele kodumaad kaitsma. Kui Nina saab ühel päeval teada, et poeg on vangi langenud, võtab ta ette pika tee, et poeg vaenlase käest päästa. Jupiter soovitab ka sarja " Ja tuleb inimesi", mille tegevus kulgeb 20. sajandi alguses läbi kolme aastakümne, näidates revolutsiooni, esimese maailmasõja, nõukogude võimu ja suure näljahäda taustal kolme perekonna võitlust oma õnne nimel.
Ukrainale pühendavad sel päeval erinevaid kohtumisi ja muusikat ka raadioprogrammid. Raadio 2 on kutsunud hommikuprogrammi Andrei Hvostovi, et anda ülevaade Ukraina omariikluse loost. Raadio 4 on hommikusse kutsunud aga Haapsalus elavad ukrainlannad, kellega räägitakse Ukraina rahvusköögist ja pakutakse ka parimate vareenikute retsepti. 24. augustil alustatakse hommikuprogrammi nii Eesti kui ka Ukraina hümniga, läbi saatepäeva kõlab iga tunni alguses parim Ukraina muusika. Päevakajalistes saadetes pakub R4 vestlusi Ukraina asepeaministri nõuniku Jaanika Meriloga ja EV suursaadikuga Ukrainas Kaimo Kuusega. | ERR-i programmid pakuvad Ukraina iseseisvuspäeval temaatilisi saateid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ETV alustab 24. augustil telepäeva kell 7 Ukraina hümniga ja toob päeva jooksul ekraanile Ukrainale pühendatud saated, mis valminud viimase poole aasta jooksul. Kell 12.10 on ekraanil rahvusooper Estonia heategevuskontsert "Estonia Ukraina heaks" ja kell 22.55 näitab ETV dokumentaalsaadet "Slava Ukraini", mis keskendub Terje ja Ruslan Trochynskyi tegemiste jälgimisele keset Ukraina kriisi. Filmis näeb, kuidas sõda Ukrainas puudutab nende enda peret ja milline on nende inimeste käekäik, kes sõja eest pagedes on Eestisse jõudnud. Päeva lõpetab kell 23.55 kontsertsalvestus " Eesti laulab Ukrainale", kui Tallinna lauluväljakule kogunes suur ühendkoor, et näidata lauldes toetust Ukrainale.
ETV2 toob kolmapäevase filmiõhtu raames kell 22 ekraanile mängufilmi " Tšerkassõ", mis viib 2014. aastasse, kui algab Krimmi okupeerimine. Miinitraaler Tšerkassõ on koos teiste Ukraina laevadega blokeeritud ja ei pääse baasist Mustale merele. Ukraina laevad alistuvad Vene vägedele, Tšerkassõ otsustab aga mitte alla anda. Režissöör Tõmur Jaštšenko film sai Ukrainas väga populaarseks, kandideeris ka viiele Ukraina filmiauhinnale ja võitis neist ühe.
ETV+ näitab kell 16.30 Aljona Suržikova dokumentaalfilmi "Oleme teiega", mis räägib Eesti, Poola, USA ja Hispaania vabatahlikest ning Ukraina sõjapõgenikest. Õhtul kell 22.45 toob ETV+ vaatajate Okean Elzy kontserdi aastast 2014, kui legendaarne Ukraina ansambel Okean Elzy (O.E.) tähistas oma 20. lavajuubelit Kiievi olümpiastaadionil suurejoonelise kontserdiga "Okean Elzy - 20 aastat koos". Ansambli juhi ja solisti Svjatoslav Vakartšuki kõrval olid laval nii praegused kui ka endised ansambli liikmed ning neid kogunes kuulama üle 75 000 fänni. Kontserdi salvestus valmis tuntud Briti režissööri Andy Horneri käe all.
Jupiter pakub Ukrainale mõeldes valiku filmidest ja dokumentaalidest, samuti Ukraina ajalugu käsitlevaid draamasaru. " Saaga" on lugu ühest ukraina perekonnast läbi saja aasta. " Ema" peategelane on Nina, kelle poeg läheb vabatahtlikuna rindele kodumaad kaitsma. Kui Nina saab ühel päeval teada, et poeg on vangi langenud, võtab ta ette pika tee, et poeg vaenlase käest päästa. Jupiter soovitab ka sarja " Ja tuleb inimesi", mille tegevus kulgeb 20. sajandi alguses läbi kolme aastakümne, näidates revolutsiooni, esimese maailmasõja, nõukogude võimu ja suure näljahäda taustal kolme perekonna võitlust oma õnne nimel.
Ukrainale pühendavad sel päeval erinevaid kohtumisi ja muusikat ka raadioprogrammid. Raadio 2 on kutsunud hommikuprogrammi Andrei Hvostovi, et anda ülevaade Ukraina omariikluse loost. Raadio 4 on hommikusse kutsunud aga Haapsalus elavad ukrainlannad, kellega räägitakse Ukraina rahvusköögist ja pakutakse ka parimate vareenikute retsepti. 24. augustil alustatakse hommikuprogrammi nii Eesti kui ka Ukraina hümniga, läbi saatepäeva kõlab iga tunni alguses parim Ukraina muusika. Päevakajalistes saadetes pakub R4 vestlusi Ukraina asepeaministri nõuniku Jaanika Meriloga ja EV suursaadikuga Ukrainas Kaimo Kuusega.
### Response:
ERR-i programmid pakuvad Ukraina iseseisvuspäeval temaatilisi saateid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haller (4:37.23) edestas väikeses grupifinišis belglasi Wout van Aerti (Jumbo-Visma) ja Quinten Hermansi (Intermarche-Wanty-Gobert Materiaux). Pajuri meeskonnast oli parim kaheksandal kohal lõpetanud prantslane Hugo Hofstetter (+0.09). Pajur ise kaotas võitjale kahe minuti ja 54 sekundiga, vahendab EJL.ee.
"Mu suur unistus sai teoks," ütles Haller finišis.""Peale Wasebergi ütlesin oma meeskonnakaaslasele Patrick Konradile, et me peame jätkama kõvasti isegi, kui pärast lõpetame neljandana ja viiendana, sest see oli parem mõte, kui oodata suurt grupifinišit. Mul olid väga head jalad, Patrick tegi väga head tööd lõpukilomeetritel ja ma olin suuteline Wouti alistama pikas ja raskes sprindis."
Haller on varem karjääri jooksul võitnud etappe erinevatelt velotuuridelt ning pälvinud 2015. aastal üldarvestuses esikoha Tour des Fjordsil, kuid ühepäevasõitu ei ole austerlane varem veel võitnud. | Haller teenis karjääri suurima võidu, Pajur 72. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haller (4:37.23) edestas väikeses grupifinišis belglasi Wout van Aerti (Jumbo-Visma) ja Quinten Hermansi (Intermarche-Wanty-Gobert Materiaux). Pajuri meeskonnast oli parim kaheksandal kohal lõpetanud prantslane Hugo Hofstetter (+0.09). Pajur ise kaotas võitjale kahe minuti ja 54 sekundiga, vahendab EJL.ee.
"Mu suur unistus sai teoks," ütles Haller finišis.""Peale Wasebergi ütlesin oma meeskonnakaaslasele Patrick Konradile, et me peame jätkama kõvasti isegi, kui pärast lõpetame neljandana ja viiendana, sest see oli parem mõte, kui oodata suurt grupifinišit. Mul olid väga head jalad, Patrick tegi väga head tööd lõpukilomeetritel ja ma olin suuteline Wouti alistama pikas ja raskes sprindis."
Haller on varem karjääri jooksul võitnud etappe erinevatelt velotuuridelt ning pälvinud 2015. aastal üldarvestuses esikoha Tour des Fjordsil, kuid ühepäevasõitu ei ole austerlane varem veel võitnud.
### Response:
Haller teenis karjääri suurima võidu, Pajur 72. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plaanitud referendum raskendab Šveitsi kaitseministeeriumi plaani riigi relvajõudude uuendamiseks ning võib tekitada tüli Ameerika Ühendriikidega.
Šveits on 15. riik, kes on teatanud USA tootja Lockheed Martini F-35 varghävitajate ostust. Riigis on ost tekitanud otsus vastuolusid Šveitsi ajaloolise välispoliitilise neutraliteedi tõttu.
Bernis asuv valitsus kaalus ka Boeingu toodetud Super Horneteid, Dassault Rafale ja Airbusi toodetud Eurofighter Typhooni ostu, kuid otsustas 6,1 miljardi dollari eest osta USA F-35 lennukeid.
Otsusele valida konkreetne lennukimudel eelnes 2020. aasta rahvahääletus, mille raames toetati Šveitsi lennujõu moderniseerimist. Tollal toetas moderniseerimist napp enamus 50,1 protsendiga.
Šveitsi föderaalvalitsus teatas esmaspäeva õhtul, et F-35 ostu referendumi algatamiseks on kogutud vajalikud 100 000 allkirja. Šveitsi seaduste järgi on valitsus kohustatud valima rahvahääletusele kuupäev ning tuginema pärast referendumi otsusele.
Bernil on kuni märtsini aega, et Lockheed Martiniga leping lõpuni viia, mis paneb Šveitsi valitsuse keerulisse olukorda.
Hävituslennukite ostu kriitikute sõnul ületavad F-35 hoolduskulud märkimisväärselt konkureerivate lennukitüüpide kulusid.
Küsitlusuuringute hinnangul oleks referendumi tulemus üsna napp, kuigi sõda Ukrainas on mitmes teises Euroopa riigis pannud valitsusi kaitsekulutusi tõstma. | Šveitsis on kavas referendum USA varghävitajate ostu kinnitamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaanitud referendum raskendab Šveitsi kaitseministeeriumi plaani riigi relvajõudude uuendamiseks ning võib tekitada tüli Ameerika Ühendriikidega.
Šveits on 15. riik, kes on teatanud USA tootja Lockheed Martini F-35 varghävitajate ostust. Riigis on ost tekitanud otsus vastuolusid Šveitsi ajaloolise välispoliitilise neutraliteedi tõttu.
Bernis asuv valitsus kaalus ka Boeingu toodetud Super Horneteid, Dassault Rafale ja Airbusi toodetud Eurofighter Typhooni ostu, kuid otsustas 6,1 miljardi dollari eest osta USA F-35 lennukeid.
Otsusele valida konkreetne lennukimudel eelnes 2020. aasta rahvahääletus, mille raames toetati Šveitsi lennujõu moderniseerimist. Tollal toetas moderniseerimist napp enamus 50,1 protsendiga.
Šveitsi föderaalvalitsus teatas esmaspäeva õhtul, et F-35 ostu referendumi algatamiseks on kogutud vajalikud 100 000 allkirja. Šveitsi seaduste järgi on valitsus kohustatud valima rahvahääletusele kuupäev ning tuginema pärast referendumi otsusele.
Bernil on kuni märtsini aega, et Lockheed Martiniga leping lõpuni viia, mis paneb Šveitsi valitsuse keerulisse olukorda.
Hävituslennukite ostu kriitikute sõnul ületavad F-35 hoolduskulud märkimisväärselt konkureerivate lennukitüüpide kulusid.
Küsitlusuuringute hinnangul oleks referendumi tulemus üsna napp, kuigi sõda Ukrainas on mitmes teises Euroopa riigis pannud valitsusi kaitsekulutusi tõstma.
### Response:
Šveitsis on kavas referendum USA varghävitajate ostu kinnitamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukraina kõrgliigas käidi viimati väljakul detsembri alguses, talvepausi järel pidi eelmine hooaeg jätkuma 25. veebruaril, kuid jäi pärast Venemaa sissetungi pooleli.
Uus hooaeg algas Ukrainas 23. augustil ehk rahvuslikul riigilipu päeval. Olukord Ukrainas on jätkuvalt keeruline, mistõttu peetakse liigamängud vaid staadionitel, millel on pommivarjendid: nii mängis ka Šahtar teisipäeval Donetski asemel hoopis Kiievi olümpiastaadionil.
Mängudele pole pealtvaatajad lubatud ning õhusireenide korral peavad mängijad ning muu personal koheselt liikuma varjendisse. Enamik välismängijaid on Ukrainast lahkunud, kuigi Šahtar sõlmis alles hiljuti lepingu brasiillase Lucas Tayloriga ning samuti käis nende eest teisipäeval väljakul horvaat Neven Durasek.
"See on meie töö ja peame väga vastutusrikkaks ülesannet näidata maailmale, et elu Ukrainas ei ole peatunud, vaid läheb edasi," rääkis reporteritele Šahtari horvaadist peatreener Igor Jovicevic.
Donetski suurklubi tagas endale mulluse hooajaga automaatselt koha Meistrite liiga alagrupiturniiril, eurosarjas mängides peab klubi kodumänge Poolas. | Ukrainas algas sõjategevusele vaatamata uus jalgpallihooaeg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina kõrgliigas käidi viimati väljakul detsembri alguses, talvepausi järel pidi eelmine hooaeg jätkuma 25. veebruaril, kuid jäi pärast Venemaa sissetungi pooleli.
Uus hooaeg algas Ukrainas 23. augustil ehk rahvuslikul riigilipu päeval. Olukord Ukrainas on jätkuvalt keeruline, mistõttu peetakse liigamängud vaid staadionitel, millel on pommivarjendid: nii mängis ka Šahtar teisipäeval Donetski asemel hoopis Kiievi olümpiastaadionil.
Mängudele pole pealtvaatajad lubatud ning õhusireenide korral peavad mängijad ning muu personal koheselt liikuma varjendisse. Enamik välismängijaid on Ukrainast lahkunud, kuigi Šahtar sõlmis alles hiljuti lepingu brasiillase Lucas Tayloriga ning samuti käis nende eest teisipäeval väljakul horvaat Neven Durasek.
"See on meie töö ja peame väga vastutusrikkaks ülesannet näidata maailmale, et elu Ukrainas ei ole peatunud, vaid läheb edasi," rääkis reporteritele Šahtari horvaadist peatreener Igor Jovicevic.
Donetski suurklubi tagas endale mulluse hooajaga automaatselt koha Meistrite liiga alagrupiturniiril, eurosarjas mängides peab klubi kodumänge Poolas.
### Response:
Ukrainas algas sõjategevusele vaatamata uus jalgpallihooaeg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamatu ühe koostaja Valle-Sten Maiste sõnul iseloomustab 2021. aastat Eesti teatris vaikne otsingulisus ja edasiliikumine viimastel aastakümnetel enesestmõistetavaks muutunud vormiliste uuenduste lõimes.
"Teatrielus 2021" on autorite sõnul püütud markeerida erimeelsusi ja seejärel mõningaid teatripildis nähtavaid vormilisi muutusi põhjalikumalt avada. Rõhk ei ole seejuures tingimata seninägematu ja uudse leidmisel, vaid viimastel aastatel toimunud sündmuste süveneval, asjatundlikul ja detailsel eritlemisel. Luule Epner vaatleb niinimetatud ruumilist pööret teatripildis, arvukate uute ebatraditsiooniliste etenduspaikade ruumipoeetikat. Riina Oruaas räägib lavastustest, mille vastuvõtt on ajaliselt killustatud, mis koosnevad paralleelsetest tegevusliinidest või milles mängitakse samu tegevusi läbi eri viisil. Keiu Virro kirjutab naistest laval, naistest lavastajatena, naise vaatepunktist ja vaatepunktist naisele eesti teatripildis.
Mullustest parimatest,– Eesti Draamateatri "Mefistost" ja Von Krahli teatri "Fundamentalistist" – kirjutavad Madli Pesti ja Anders Härm. Samuti on raamatus ülevaated Eesti ooperi- ja tantsuskeenedel toimunust, autoriteks Alvar Loog ja Heili Einasto. Samuti küsib Alvar Loog Viljandi kultuuriakadeemia niinimetatud Von Krahli lennu näitele tuginedes, kas avangardiste saab aretada akadeemiliselt.
Madis Kolgil täitus 20 aastat ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetajana, mispuhul uuritakse, kuidas on Kolgi arusaam enda ja ajakirja osast meie teatrielus ajas muutunud. Linnateatris sai läbi suursugune epohh – Elmo Nüganeni ajastu –, millele vaatab tagasi Meelis Oidsalu. Teatrimälu rubriigis kirjutab Anne-Liis Maripuu tantsijast, koreograafist ja pedagoogist Gerd Neggost.
"Teatrielu 2021" koostajad ja toimetajad on Alvar Loog ja Valle-Sten Maiste, statistika ja kroonika on koostanud Tiia Sippol. Raamatu keeletoimetaja on Mari Tuuling, kujundaja Kersti Tormis.
"Teatrielu" sarja annab välja Eesti Teatriliit koostöös Eesti teatri agentuuriga. | Draama festivalil esitletakse "Teatrielu 2021" aastaraamatut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamatu ühe koostaja Valle-Sten Maiste sõnul iseloomustab 2021. aastat Eesti teatris vaikne otsingulisus ja edasiliikumine viimastel aastakümnetel enesestmõistetavaks muutunud vormiliste uuenduste lõimes.
"Teatrielus 2021" on autorite sõnul püütud markeerida erimeelsusi ja seejärel mõningaid teatripildis nähtavaid vormilisi muutusi põhjalikumalt avada. Rõhk ei ole seejuures tingimata seninägematu ja uudse leidmisel, vaid viimastel aastatel toimunud sündmuste süveneval, asjatundlikul ja detailsel eritlemisel. Luule Epner vaatleb niinimetatud ruumilist pööret teatripildis, arvukate uute ebatraditsiooniliste etenduspaikade ruumipoeetikat. Riina Oruaas räägib lavastustest, mille vastuvõtt on ajaliselt killustatud, mis koosnevad paralleelsetest tegevusliinidest või milles mängitakse samu tegevusi läbi eri viisil. Keiu Virro kirjutab naistest laval, naistest lavastajatena, naise vaatepunktist ja vaatepunktist naisele eesti teatripildis.
Mullustest parimatest,– Eesti Draamateatri "Mefistost" ja Von Krahli teatri "Fundamentalistist" – kirjutavad Madli Pesti ja Anders Härm. Samuti on raamatus ülevaated Eesti ooperi- ja tantsuskeenedel toimunust, autoriteks Alvar Loog ja Heili Einasto. Samuti küsib Alvar Loog Viljandi kultuuriakadeemia niinimetatud Von Krahli lennu näitele tuginedes, kas avangardiste saab aretada akadeemiliselt.
Madis Kolgil täitus 20 aastat ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetajana, mispuhul uuritakse, kuidas on Kolgi arusaam enda ja ajakirja osast meie teatrielus ajas muutunud. Linnateatris sai läbi suursugune epohh – Elmo Nüganeni ajastu –, millele vaatab tagasi Meelis Oidsalu. Teatrimälu rubriigis kirjutab Anne-Liis Maripuu tantsijast, koreograafist ja pedagoogist Gerd Neggost.
"Teatrielu 2021" koostajad ja toimetajad on Alvar Loog ja Valle-Sten Maiste, statistika ja kroonika on koostanud Tiia Sippol. Raamatu keeletoimetaja on Mari Tuuling, kujundaja Kersti Tormis.
"Teatrielu" sarja annab välja Eesti Teatriliit koostöös Eesti teatri agentuuriga.
### Response:
Draama festivalil esitletakse "Teatrielu 2021" aastaraamatut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuna kohtuasjas vaieldi eelkõige ametist vabastamise õige õigusliku kvalifikatsiooni üle, otsustas HTM kohtuotsust mitte edasi kaevata. Ministeeriumi eesmärk ei ole pidada kohtuvaidlusi. Haridus- ja teadusministeerium soovib keskenduda kõrgetasemelisele professionaalsele tööle," ütles ministeeriumi kohtuasjas esindanud jurist Martin Raude teisipäeval ERR-ile.
Ta selgitas, et ministeeriumile said pärast Laidmetsa lahkumist kantsleri ametikohalt ja asumist haridus- ja noorteameti (Harno) peadirektori asetäitja ametikohale teatavaks asjaolud, mille tõttu ministeerium ei pidanud võimalikuks temaga teenistussuhet jätkata ja otsustas Laidmetsa ennetähtaegselt ametist vabastada.
Laidmets vaidlustas enda ametist vabastamise kohtus ja sai 20. juulil Tartu halduskohtus võidu ministeeriumi üle, kuna kohus tunnistas alusetuks tema vabastamise põhjenduse. | Ministeerium loobus Laidmetsaga edasi vaidlemisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuna kohtuasjas vaieldi eelkõige ametist vabastamise õige õigusliku kvalifikatsiooni üle, otsustas HTM kohtuotsust mitte edasi kaevata. Ministeeriumi eesmärk ei ole pidada kohtuvaidlusi. Haridus- ja teadusministeerium soovib keskenduda kõrgetasemelisele professionaalsele tööle," ütles ministeeriumi kohtuasjas esindanud jurist Martin Raude teisipäeval ERR-ile.
Ta selgitas, et ministeeriumile said pärast Laidmetsa lahkumist kantsleri ametikohalt ja asumist haridus- ja noorteameti (Harno) peadirektori asetäitja ametikohale teatavaks asjaolud, mille tõttu ministeerium ei pidanud võimalikuks temaga teenistussuhet jätkata ja otsustas Laidmetsa ennetähtaegselt ametist vabastada.
Laidmets vaidlustas enda ametist vabastamise kohtus ja sai 20. juulil Tartu halduskohtus võidu ministeeriumi üle, kuna kohus tunnistas alusetuks tema vabastamise põhjenduse.
### Response:
Ministeerium loobus Laidmetsaga edasi vaidlemisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Minsk, august 2020. Noor abielupaar Pasha ja Julia lähevad öösel poest sigarette ostma ja satuvad valitsusevastasele protestimarsile. Noored seisavad järsku silmitsi julgeolekuorganitega ning tunnevad omal nahal totalitaarse riigi jõhkrust, peksmist ja piinamist. Film on üles võetud ühe katkematu kaadriga.
Osades Anastasia Shemyakina, Aleksey Maslodudov, Daniil Steklov, Julia Aug jt. Peaprodutsent Anneli Lahe, produtsendid Katerina Monastyrskaya, Boris Guts, Vitali Sihkliarov, Anastasia Gusentsova, Andres Puustusmaa. Esilinastus tänavu mais kinos Sõprus. | ETV2 eetrisse jõuab Lasnamäel filmitud mängufilm "Minsk" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Minsk, august 2020. Noor abielupaar Pasha ja Julia lähevad öösel poest sigarette ostma ja satuvad valitsusevastasele protestimarsile. Noored seisavad järsku silmitsi julgeolekuorganitega ning tunnevad omal nahal totalitaarse riigi jõhkrust, peksmist ja piinamist. Film on üles võetud ühe katkematu kaadriga.
Osades Anastasia Shemyakina, Aleksey Maslodudov, Daniil Steklov, Julia Aug jt. Peaprodutsent Anneli Lahe, produtsendid Katerina Monastyrskaya, Boris Guts, Vitali Sihkliarov, Anastasia Gusentsova, Andres Puustusmaa. Esilinastus tänavu mais kinos Sõprus.
### Response:
ETV2 eetrisse jõuab Lasnamäel filmitud mängufilm "Minsk" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | OTSE kolmapäeval kell 10.30: Swedbanki majandusprognoos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
OTSE kolmapäeval kell 10.30: Swedbanki majandusprognoos | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veeldatud maagaasi hinna tõusule lähipäevil on kaasa aidanud Vene Gazpromi teadaanne, et augusti lõpus peatatakse kolmeks päevaks hooldustöödeks Nord Stream gaasijuhtme kaudu gaasi tarned Lääne-Euroopasse.
Gazpromi teadaanne on kõige hilisem Venemaa majandusliku sõja ilmingutest Euroopa vastu, kuna Euroopa riigid toetavad Vene-Ukraina sõjas Ukrainat.
Analüütikute ja kauplejate hinnangul võib gaasi hind veelgi tõusta, kuna USA-s on orkaanihooaeg, mis võib peatada nafta- ja gaasiplatvormide töö Mehhiko lahes.
Esmaspäeval jõudsid LNG futuurid novembri, detsembri ja jaanuari tarnete puhul 10 dollarini briti soojusühikuni (british thermal unit, mis on ligikaudu üks kilodžaul). LNG hind pole nii kõrge olnud alates 2008. aastast, mil turul ei olnud veel USA kildagaasi.
Talvised LNG futuurid on tavaliselt hea indikaator hindamaks talvist gaasi hinda. Septembri tarnete hind jõudis üle 10 dollarini briti soojusühiku kohta teisipäeva hommikul kohaliku aja järgi, mis on 20 protsenti kõrgem kui augustis ning kaks korda kõrgem kui aasta tagasi.
Peale Euroopa maagaasi nõudluse on kasvanud ka USA siseriiklik energianõudlus, kuna riigis on kasvanud ka kivisöe hind, mis piirab riigis asuvate elektrijaamade võimalusi elektri tootmisel. Suur elektrinõudlus USA-s tuleneb aga soojadest ilmadest, mistõttu kasutatakse riigis praegu palju õhukonditsioneere.
USA LNG eksporti on vähendanud ka olulise Freeport LNG terminali põleng juuni alguses, mistõttu vähenes USA eksporditava veeldatud maagaasi määr kuuendiku võrra. Freeporti terminali esindaja sõnul peaks terminal olema taas töös oktoobriks. | USA LNG hind on kaks korda kõrgem kui eelmine talv | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veeldatud maagaasi hinna tõusule lähipäevil on kaasa aidanud Vene Gazpromi teadaanne, et augusti lõpus peatatakse kolmeks päevaks hooldustöödeks Nord Stream gaasijuhtme kaudu gaasi tarned Lääne-Euroopasse.
Gazpromi teadaanne on kõige hilisem Venemaa majandusliku sõja ilmingutest Euroopa vastu, kuna Euroopa riigid toetavad Vene-Ukraina sõjas Ukrainat.
Analüütikute ja kauplejate hinnangul võib gaasi hind veelgi tõusta, kuna USA-s on orkaanihooaeg, mis võib peatada nafta- ja gaasiplatvormide töö Mehhiko lahes.
Esmaspäeval jõudsid LNG futuurid novembri, detsembri ja jaanuari tarnete puhul 10 dollarini briti soojusühikuni (british thermal unit, mis on ligikaudu üks kilodžaul). LNG hind pole nii kõrge olnud alates 2008. aastast, mil turul ei olnud veel USA kildagaasi.
Talvised LNG futuurid on tavaliselt hea indikaator hindamaks talvist gaasi hinda. Septembri tarnete hind jõudis üle 10 dollarini briti soojusühiku kohta teisipäeva hommikul kohaliku aja järgi, mis on 20 protsenti kõrgem kui augustis ning kaks korda kõrgem kui aasta tagasi.
Peale Euroopa maagaasi nõudluse on kasvanud ka USA siseriiklik energianõudlus, kuna riigis on kasvanud ka kivisöe hind, mis piirab riigis asuvate elektrijaamade võimalusi elektri tootmisel. Suur elektrinõudlus USA-s tuleneb aga soojadest ilmadest, mistõttu kasutatakse riigis praegu palju õhukonditsioneere.
USA LNG eksporti on vähendanud ka olulise Freeport LNG terminali põleng juuni alguses, mistõttu vähenes USA eksporditava veeldatud maagaasi määr kuuendiku võrra. Freeporti terminali esindaja sõnul peaks terminal olema taas töös oktoobriks.
### Response:
USA LNG hind on kaks korda kõrgem kui eelmine talv |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis on inflatsioonitempo euroala kiireim, kuigi lõunanaabrid ei jää sellest palju maha – Eestis oli aastane inflatsioon juulis 23,2 protsenti, Lätis 21,3 ja Leedus 20,9 protsenti.
Lättemäe sõnul seisneb erinevus Balti riikide vahel energiahindade suhteliselt suuremast tõusust Eestis. Näiteks mängib statistikas rolli ka see, kui paljud inimesed kasutavad elektrit börsipaketil. "Mingis mõttes börsipõhine hinnakujundus domineerib statistilises arvestuses Eesti puhul pisut rohkem võrreldes Läti ja Leeduga."
"On küsimus, kui hästi või halvasti suudab meie statistika kinni püüda asjaolu, et mitte kõik inimesed ei ole börsipakettidel, neil on ka fikseeritud paketid. Siin natuke võib olla ka selline statistiline efekt," ütles Lättemäe teisipäevasel majandusprognoosi tutvustusel.
"Igal juhul kui sul on ostukorvis 10 protsendil umbes 40 protsendipunkti kõrgem inflatsioonitempo, seletab see puht tehniliselt neli-viis protsendipunkti inflatsioonierinevusest ära," sõnas ta.
Inflatsioon osutus kevadel oodatust kiiremaks
Inflatsioon osutus tänavu kiiremaks, kui rahandusministeerium kevadel prognoosis ning see on ka peamine muudatus võrreldes kevadise majandusprognoosiga. "Kui veel kevadel eeldasime, et käesoleva aasta inflatsioon on 12,7 protsenti ja järgmisel aastal taltub kahe protsendi juurde, siis käesoleval aastal prognoosime hinnatõusuks 19,5 protsenti," rääkis Lättemäe.
Kiire inflatsiooni peatumist võib Lättemäe sõnul oodata 2024. aastast, mil rahandusministeerium prognoosib üheprotsendilist hinnatõusu.
"Kindlasti see inflatsioonipilt on selline, mida kevadel nii pessimistlikuna ette ei kujutanud. Hetkel võib öelda, et umbes pooled Euroopa riigid näevad kahekohalist inflatsiooni," sõnas Lättemäe.
Eestis on kiire inflatsiooni tõttu langenud eratarbija kindlustunne, kaubandussektori kindlustunne nii kiiresti langenud ei ole. "Hetkel veel on ettevõtjatel õnnestunud hinnatõusu mõjud tarbijatele edasi kanda, aga pikemas perspektiivis pole see jätkusuutlik," sõnas Lättemäe.
"Prognoos arvestab ühest küljest üsna suurt energiahinna šokki, mis vahepeal toimunud on, aga peegeldab ka seda, mida turud ootavad gaasi-, nafta- ja elektrihindadega edaspidi, ehk mingis mõttes eeldatakse hinnatõusu taltumist," rääkis Lättemäe.
Eesti ja lõunanaabrite inflatsioonierinevus. Autor/allikas: Rahandusministeerium | Eesti tarbijakorvis on energia hinnatõusul suurem roll kui lõunanaabritel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis on inflatsioonitempo euroala kiireim, kuigi lõunanaabrid ei jää sellest palju maha – Eestis oli aastane inflatsioon juulis 23,2 protsenti, Lätis 21,3 ja Leedus 20,9 protsenti.
Lättemäe sõnul seisneb erinevus Balti riikide vahel energiahindade suhteliselt suuremast tõusust Eestis. Näiteks mängib statistikas rolli ka see, kui paljud inimesed kasutavad elektrit börsipaketil. "Mingis mõttes börsipõhine hinnakujundus domineerib statistilises arvestuses Eesti puhul pisut rohkem võrreldes Läti ja Leeduga."
"On küsimus, kui hästi või halvasti suudab meie statistika kinni püüda asjaolu, et mitte kõik inimesed ei ole börsipakettidel, neil on ka fikseeritud paketid. Siin natuke võib olla ka selline statistiline efekt," ütles Lättemäe teisipäevasel majandusprognoosi tutvustusel.
"Igal juhul kui sul on ostukorvis 10 protsendil umbes 40 protsendipunkti kõrgem inflatsioonitempo, seletab see puht tehniliselt neli-viis protsendipunkti inflatsioonierinevusest ära," sõnas ta.
Inflatsioon osutus kevadel oodatust kiiremaks
Inflatsioon osutus tänavu kiiremaks, kui rahandusministeerium kevadel prognoosis ning see on ka peamine muudatus võrreldes kevadise majandusprognoosiga. "Kui veel kevadel eeldasime, et käesoleva aasta inflatsioon on 12,7 protsenti ja järgmisel aastal taltub kahe protsendi juurde, siis käesoleval aastal prognoosime hinnatõusuks 19,5 protsenti," rääkis Lättemäe.
Kiire inflatsiooni peatumist võib Lättemäe sõnul oodata 2024. aastast, mil rahandusministeerium prognoosib üheprotsendilist hinnatõusu.
"Kindlasti see inflatsioonipilt on selline, mida kevadel nii pessimistlikuna ette ei kujutanud. Hetkel võib öelda, et umbes pooled Euroopa riigid näevad kahekohalist inflatsiooni," sõnas Lättemäe.
Eestis on kiire inflatsiooni tõttu langenud eratarbija kindlustunne, kaubandussektori kindlustunne nii kiiresti langenud ei ole. "Hetkel veel on ettevõtjatel õnnestunud hinnatõusu mõjud tarbijatele edasi kanda, aga pikemas perspektiivis pole see jätkusuutlik," sõnas Lättemäe.
"Prognoos arvestab ühest küljest üsna suurt energiahinna šokki, mis vahepeal toimunud on, aga peegeldab ka seda, mida turud ootavad gaasi-, nafta- ja elektrihindadega edaspidi, ehk mingis mõttes eeldatakse hinnatõusu taltumist," rääkis Lättemäe.
Eesti ja lõunanaabrite inflatsioonierinevus. Autor/allikas: Rahandusministeerium
### Response:
Eesti tarbijakorvis on energia hinnatõusul suurem roll kui lõunanaabritel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aparaaditehase festivali tavapärane osa on laupäevane tänavaturg, mis ühendab endas Müürilille täika, Ajuokse alternatiivkunstituru, Psühhoteegi vinüülpaadituru ja Plantariumi taimevahetusturu.
Lisaks saab kolme päeva jooksul osa arvukatest muusikalistest etteastetest, tantsuetendusest, erinevatest tuuridest ja töötubadest ning öise vööndi pidudest. Teiste hulgas astuvad festivalil üles näiteks muusikud Marten Kuningas, Raul Ojamaa ja Jaakko Eino Kalevi Soomest.
Seekordse Aparaaditehase festivali sees toimub lisaks kaks eraldi festivali: Psühhodisko konverents ja Aparaaditehase Avatud Kultuuriplatvormi raames toimuv Olemus/Festival.
Psühhodisko konverents toob publikuni plaadimaailma poeetika ning eetikaga seotud näituse, helirännaku, filmilinastuse, laada, kontserdi ja vestlusringi ja Olemus/Festival koondab endasse kujutava kunsti, performance -kunsti, live -muusika ja teemapeod.
Kunstihuvilised saavad reedese Galeriide öö tuuritada tehase ja lähiümbruse galeriides ning pop-up näitusepaikades. Festivalilt ei puudu ka tänavatoitlustajad ja käsitööõllede pakkujad.
Festivali programmi kohta saab lisateavet Aparaaditehase kodulehelt. | Tartus toimub nädalalõpul seitsmes Aparaaditehase festival | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aparaaditehase festivali tavapärane osa on laupäevane tänavaturg, mis ühendab endas Müürilille täika, Ajuokse alternatiivkunstituru, Psühhoteegi vinüülpaadituru ja Plantariumi taimevahetusturu.
Lisaks saab kolme päeva jooksul osa arvukatest muusikalistest etteastetest, tantsuetendusest, erinevatest tuuridest ja töötubadest ning öise vööndi pidudest. Teiste hulgas astuvad festivalil üles näiteks muusikud Marten Kuningas, Raul Ojamaa ja Jaakko Eino Kalevi Soomest.
Seekordse Aparaaditehase festivali sees toimub lisaks kaks eraldi festivali: Psühhodisko konverents ja Aparaaditehase Avatud Kultuuriplatvormi raames toimuv Olemus/Festival.
Psühhodisko konverents toob publikuni plaadimaailma poeetika ning eetikaga seotud näituse, helirännaku, filmilinastuse, laada, kontserdi ja vestlusringi ja Olemus/Festival koondab endasse kujutava kunsti, performance -kunsti, live -muusika ja teemapeod.
Kunstihuvilised saavad reedese Galeriide öö tuuritada tehase ja lähiümbruse galeriides ning pop-up näitusepaikades. Festivalilt ei puudu ka tänavatoitlustajad ja käsitööõllede pakkujad.
Festivali programmi kohta saab lisateavet Aparaaditehase kodulehelt.
### Response:
Tartus toimub nädalalõpul seitsmes Aparaaditehase festival |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige vanemas klassis - 16-17-aastaste hulgas - saavutas kolme matšivõidu ja ühe kaotusega pronksi Tartu spordiklubi Englas noor Ron-Andro Selter (-70,3kg). Alaringis alistas Selter rumeenlase ning edestas kohtunike otsusega Iirimaa esindajat. "Esimese matši eel oli väga suur ärevus sees, ei mäletagi, millal selline varem on olnud. Aga matši minnes, peale esimest mahaviimist, ärevus kadus ja sain aru, et see kõik siin on tehtav," kommenteeris Selter esimese matši meeleolu ja lisas, et alagrupi võit tekitas hea tunde ja arusaamise, et nüüd liigutakse medali suunas.
Veerandfinaalis alistas Eesti koondislane Uus-Meremaa esinumbri. Poolfinaali matši vastaseks olnud ukrainlane oli eestlasele juba tuttav, sest sama vastane alistas eelringis tulises lahingus Selteri võistkonnakaaslase Rene Laia. "Kui vastasele käe külge panin, sain aru, et ta on võidetav, aga kahjuks sel korral see veel ei õnnestunud," lisas Selter ning võttis võistluse kokku: "täitsin enda miinimumootused ära: sain päris palju matše, suutsin matšides väga palju teha varem trennis harjutatut ning jõudsin medalile!"
14-15-aastaste hulgas said kaks võitu ja kaks kaotust Tallinna spordiklubi Tokon esindaja German Gildemann (-72kg) ning kaks võitu ja ühe kaotuse samuti Tartu spordiklubi Englas esindaja Taisto Teivil Kängsepp (-57kg). "Mulle meeldis kogu asi: Eesti koondis tegi väga head koostööd ning sain matšidest palju tagasisidet nii enda tugevuste, kui ka selle kohta, mida on vaja trennis parandada," kommenteeris Gildemann värsket kogemust.
Kängsepp sai aga poolfinaalmatšis Mehhiko esindaja vastu ühe huvitava kogemuse: "kuna kaks esimest matši läksid väga hästi, siis poolfinaali matši alguses enam väga närvi sees ei olnud. Hiljem sain aru, et koos närvi puudumisega kadus ka ohutunne, mis aga tõmbas pingutust natuke alla ja see jättis vastasele võimaluse oma asi ära teha."
Koondise ja ühtlasi tartlaste treeneri Ott Tõnissaare sõnul oli võistluste tase tugev ning säärasest konkurentsist kolm medalit võtta väga hea tulemus. "Klubide treenerid on teinud hooaja vältel head tööd ning saadud medalid ja ka ülejäänud koondislaste matšivõidud on selle kinnituseks," võttis Tõnissaar eestlaste tulemuse kokku ja lisas, et medal U-18 vanuseklassis on omaette saavutus, sest selles vanuses noorte füüsis ja tehniline tase on juba meheohtu ning see on viimane võimalus enne täiskasvanute klassi minekut märk maha jätta.
"Lisaks medalitele on noorteklasside rahvusvaheliste tiitlivõistluste matšid väga suure väärtusega kogemuste allikad ning selles vanuses on mitmekülgne kogemus ülioluline. Meie 11 koondislast pidasid kokku 30 matši, loodan, et suudame kõik need läbi analüüsida ja õiged järeldused teha, mis loob järgmisteks saavutusteks juba väga head eeldused," lisas Tõnissaar.
Eestit esindas sportliku vabavõitluse noorte maailmameistrivõistlustel 11-liikmeline koondis viiest spordiklubist: Vabavõitlusklubi RAMM (Tallinn), Spordiklubi Invicta (Pärnu), Spordiklubi Tokon (Tallinn), Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia (Tallinn) ja Sporiklubi Englas (Tartu). Treeneritest olid võistlustel kaasas Vallo Hannus (VVK RAMM), Henri Hiiemäe (Invicta) ja Ott Tõnissaar (Englas). Kokku osales MM-il 482 sportlast 42-st riigist. | Eesti vabavõitluse noortekoondis teenis MM-il kolm pronksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige vanemas klassis - 16-17-aastaste hulgas - saavutas kolme matšivõidu ja ühe kaotusega pronksi Tartu spordiklubi Englas noor Ron-Andro Selter (-70,3kg). Alaringis alistas Selter rumeenlase ning edestas kohtunike otsusega Iirimaa esindajat. "Esimese matši eel oli väga suur ärevus sees, ei mäletagi, millal selline varem on olnud. Aga matši minnes, peale esimest mahaviimist, ärevus kadus ja sain aru, et see kõik siin on tehtav," kommenteeris Selter esimese matši meeleolu ja lisas, et alagrupi võit tekitas hea tunde ja arusaamise, et nüüd liigutakse medali suunas.
Veerandfinaalis alistas Eesti koondislane Uus-Meremaa esinumbri. Poolfinaali matši vastaseks olnud ukrainlane oli eestlasele juba tuttav, sest sama vastane alistas eelringis tulises lahingus Selteri võistkonnakaaslase Rene Laia. "Kui vastasele käe külge panin, sain aru, et ta on võidetav, aga kahjuks sel korral see veel ei õnnestunud," lisas Selter ning võttis võistluse kokku: "täitsin enda miinimumootused ära: sain päris palju matše, suutsin matšides väga palju teha varem trennis harjutatut ning jõudsin medalile!"
14-15-aastaste hulgas said kaks võitu ja kaks kaotust Tallinna spordiklubi Tokon esindaja German Gildemann (-72kg) ning kaks võitu ja ühe kaotuse samuti Tartu spordiklubi Englas esindaja Taisto Teivil Kängsepp (-57kg). "Mulle meeldis kogu asi: Eesti koondis tegi väga head koostööd ning sain matšidest palju tagasisidet nii enda tugevuste, kui ka selle kohta, mida on vaja trennis parandada," kommenteeris Gildemann värsket kogemust.
Kängsepp sai aga poolfinaalmatšis Mehhiko esindaja vastu ühe huvitava kogemuse: "kuna kaks esimest matši läksid väga hästi, siis poolfinaali matši alguses enam väga närvi sees ei olnud. Hiljem sain aru, et koos närvi puudumisega kadus ka ohutunne, mis aga tõmbas pingutust natuke alla ja see jättis vastasele võimaluse oma asi ära teha."
Koondise ja ühtlasi tartlaste treeneri Ott Tõnissaare sõnul oli võistluste tase tugev ning säärasest konkurentsist kolm medalit võtta väga hea tulemus. "Klubide treenerid on teinud hooaja vältel head tööd ning saadud medalid ja ka ülejäänud koondislaste matšivõidud on selle kinnituseks," võttis Tõnissaar eestlaste tulemuse kokku ja lisas, et medal U-18 vanuseklassis on omaette saavutus, sest selles vanuses noorte füüsis ja tehniline tase on juba meheohtu ning see on viimane võimalus enne täiskasvanute klassi minekut märk maha jätta.
"Lisaks medalitele on noorteklasside rahvusvaheliste tiitlivõistluste matšid väga suure väärtusega kogemuste allikad ning selles vanuses on mitmekülgne kogemus ülioluline. Meie 11 koondislast pidasid kokku 30 matši, loodan, et suudame kõik need läbi analüüsida ja õiged järeldused teha, mis loob järgmisteks saavutusteks juba väga head eeldused," lisas Tõnissaar.
Eestit esindas sportliku vabavõitluse noorte maailmameistrivõistlustel 11-liikmeline koondis viiest spordiklubist: Vabavõitlusklubi RAMM (Tallinn), Spordiklubi Invicta (Pärnu), Spordiklubi Tokon (Tallinn), Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia (Tallinn) ja Sporiklubi Englas (Tartu). Treeneritest olid võistlustel kaasas Vallo Hannus (VVK RAMM), Henri Hiiemäe (Invicta) ja Ott Tõnissaar (Englas). Kokku osales MM-il 482 sportlast 42-st riigist.
### Response:
Eesti vabavõitluse noortekoondis teenis MM-il kolm pronksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fingrid teatas esmaspäeval eelolevast talvest rääkides, et tavaoludes peaks olema Soomel piisavalt elektrit, kuid olude kokku sattudes, näiteks tehniliste tõrgete korral elektrijaamades või ülekandeliinides, võib elektrit olla Soome elektriturul vähem, kui riigil vaja on ning ette võib tulla kuni paar tundi vältavaid elektrikatkestusi.
Sikkut ütles ERR-ile, et süsteemihaldurid analüüsivad varustuskindlustust regulaarselt ja räägitakse ka riskistsenaariumidest, kuid praeguses julgeolekuolukorras ja energiaturul üles kerkinud murede valguses saavad need rohkem tähelepanu.
"Kuigi ka praegu on hinnang, et Baltikumi tootmisvõimsused katavad tiputarbimise ära, siis riskid on kasvanud," nentis ta. "Varem rääkisime riskist kui millestki teoreetiliselt võimalikust, aga praeguseks oleme olukorras, kus Fingrid viitab riskide kasvamisele ja Eesti puhul on olukord samasugune."
Eesti puhul tõi ta kahe peamise riskina välja esiteks maagaasi vähesuse, kuna Lätis ja Leedus töötavad paljud elektrijaamad maagaasil ja sõltub ilmast, milliseks nende tootmisvõimsus kujuneb. Kui need elektrijaamad töötavad kogu aeg, on maagaasivajadus suurem ja küsimus on selles, mis hinnaga ja millises mahus seda piirkonnas leidub.
Teise riskina nimetas Sikkut desünkroniseerimist, sest praegu oleme ühendatud Venemaa elektrivõrguga ja käivad ettevalmistustööd, et end Euroopa võrguga sünkroniseerida, kuid Venemaa kasutab energiat nii väljapressimiseks, Euroopa lõhestamiseks kui ka relvana sõjas Ukraina vastu.
"Seetõttu tõesti ka see risk on kasvanud, et Venemaa teeb ühepoolse otsuse ja siis jõuame samasuguse olukorrani, et kuigi saame end kohe Mandri-Euroopaga sünkroniseeritud, on see kallim ja keerulisem. Ja see tähendab ka gaasijaamade töölepanekut," lisas Sikkut.
Tema sõnul tähendab see Eesti, Läti ja Leedu jaoks hüppelist gaasivajaduse kasvu. Tänavu esimesel poolaastal vähenes kõrge hinna mõjul gaasi tarbimine märgatavalt – kaugkütjad lähevad üle põlevkiviõlile ja gaasitarbimine läheb eelmise viie aasta keskmisest tunduvalt väiksemaks.
"Aga kui see kasvab ja jõuame eelmise viie aasta keskmise tasemeni, siis LNG-terminali olemasolul ma Eesti puhul muret ei näe," sõnas minister, märkides, et Läti ja Leedu valmisolekut ta kommenteerida ei oska. | Sikkut: Eestis pole elektrikatkestused tõenäolised, kuid risk on kasvanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fingrid teatas esmaspäeval eelolevast talvest rääkides, et tavaoludes peaks olema Soomel piisavalt elektrit, kuid olude kokku sattudes, näiteks tehniliste tõrgete korral elektrijaamades või ülekandeliinides, võib elektrit olla Soome elektriturul vähem, kui riigil vaja on ning ette võib tulla kuni paar tundi vältavaid elektrikatkestusi.
Sikkut ütles ERR-ile, et süsteemihaldurid analüüsivad varustuskindlustust regulaarselt ja räägitakse ka riskistsenaariumidest, kuid praeguses julgeolekuolukorras ja energiaturul üles kerkinud murede valguses saavad need rohkem tähelepanu.
"Kuigi ka praegu on hinnang, et Baltikumi tootmisvõimsused katavad tiputarbimise ära, siis riskid on kasvanud," nentis ta. "Varem rääkisime riskist kui millestki teoreetiliselt võimalikust, aga praeguseks oleme olukorras, kus Fingrid viitab riskide kasvamisele ja Eesti puhul on olukord samasugune."
Eesti puhul tõi ta kahe peamise riskina välja esiteks maagaasi vähesuse, kuna Lätis ja Leedus töötavad paljud elektrijaamad maagaasil ja sõltub ilmast, milliseks nende tootmisvõimsus kujuneb. Kui need elektrijaamad töötavad kogu aeg, on maagaasivajadus suurem ja küsimus on selles, mis hinnaga ja millises mahus seda piirkonnas leidub.
Teise riskina nimetas Sikkut desünkroniseerimist, sest praegu oleme ühendatud Venemaa elektrivõrguga ja käivad ettevalmistustööd, et end Euroopa võrguga sünkroniseerida, kuid Venemaa kasutab energiat nii väljapressimiseks, Euroopa lõhestamiseks kui ka relvana sõjas Ukraina vastu.
"Seetõttu tõesti ka see risk on kasvanud, et Venemaa teeb ühepoolse otsuse ja siis jõuame samasuguse olukorrani, et kuigi saame end kohe Mandri-Euroopaga sünkroniseeritud, on see kallim ja keerulisem. Ja see tähendab ka gaasijaamade töölepanekut," lisas Sikkut.
Tema sõnul tähendab see Eesti, Läti ja Leedu jaoks hüppelist gaasivajaduse kasvu. Tänavu esimesel poolaastal vähenes kõrge hinna mõjul gaasi tarbimine märgatavalt – kaugkütjad lähevad üle põlevkiviõlile ja gaasitarbimine läheb eelmise viie aasta keskmisest tunduvalt väiksemaks.
"Aga kui see kasvab ja jõuame eelmise viie aasta keskmise tasemeni, siis LNG-terminali olemasolul ma Eesti puhul muret ei näe," sõnas minister, märkides, et Läti ja Leedu valmisolekut ta kommenteerida ei oska.
### Response:
Sikkut: Eestis pole elektrikatkestused tõenäolised, kuid risk on kasvanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teist korda toimuv Tartu Interdistsiplinaar ühendab kunstiliikide vahealadel tegutsevaid kunstnike ning pakub publikule interaktiivseid elamusi, tõukudes teadusest, tehnoloogiast, muusikast, etenduskunstist, kujutavast kunstist ning paljust muust. Festivali sündmused toimuvad Pallase galeriis ja Tartu Uue Teatri saalides.
Tartu Uue Teatri saalis astuvad üles Luulur, Roomet Jakapi, Tanel Tätte, Henri Hütt, Külli Roosna & Kenneth Flak ja Tempecy Dance Company performance 'iga "Mesi taarausu meskile"; Külli Roosna & Kenneth Flak hübriidse helikunstiteose ja tantsulavastusega "Two Body Orchestra"; Erik Alalooga, Andreas W, Anni Zupping, Eline Selgis ja Katrin Kubber postdramaatilise moodustisega "Kontrapunkt hammasratastele ja biomehaanilisele käele"; Riina Varol, Eline Selgis, Helen Västrik ja Triinu Pungits installatiivse etendusega "Terra Incognita" ja Nüüdismuusika ansambel U:, eˉlektron & Mikk-Mait Kivi, kes toovad liitreaalsuse abil publikuni osa helilooja Udo Kasemetsa massivsest 1992. aasta multimeediateosest "Timetrip to Big Bang and Back"
Galeriis Pallasa avatakse näitus "Vaheruum/ Liminal Space" kuue omanäolise projektiga, mis hõlmavad nii kujutavat kunsti, interaktiivset kunsti kui heliinstallatsioone Saksa, Austria, Hispaania, Norra ja Eesti kunstnikelt. Näitus pakub võimalust kogeda valguse ja varju kõla, kirjeldada oma unistusi ning lasta end naerutada absurdihuumoril.
Tartu Interdistsiplinaari peakorraldaja on Krista Ojasaar ning programmi kureerijad Riina Oruaas, Henri Hütt ja Enriko Mäsak. | Teist korda toimuv kunstifestival Tartu Interdistsiplinaar uurib vahealasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teist korda toimuv Tartu Interdistsiplinaar ühendab kunstiliikide vahealadel tegutsevaid kunstnike ning pakub publikule interaktiivseid elamusi, tõukudes teadusest, tehnoloogiast, muusikast, etenduskunstist, kujutavast kunstist ning paljust muust. Festivali sündmused toimuvad Pallase galeriis ja Tartu Uue Teatri saalides.
Tartu Uue Teatri saalis astuvad üles Luulur, Roomet Jakapi, Tanel Tätte, Henri Hütt, Külli Roosna & Kenneth Flak ja Tempecy Dance Company performance 'iga "Mesi taarausu meskile"; Külli Roosna & Kenneth Flak hübriidse helikunstiteose ja tantsulavastusega "Two Body Orchestra"; Erik Alalooga, Andreas W, Anni Zupping, Eline Selgis ja Katrin Kubber postdramaatilise moodustisega "Kontrapunkt hammasratastele ja biomehaanilisele käele"; Riina Varol, Eline Selgis, Helen Västrik ja Triinu Pungits installatiivse etendusega "Terra Incognita" ja Nüüdismuusika ansambel U:, eˉlektron & Mikk-Mait Kivi, kes toovad liitreaalsuse abil publikuni osa helilooja Udo Kasemetsa massivsest 1992. aasta multimeediateosest "Timetrip to Big Bang and Back"
Galeriis Pallasa avatakse näitus "Vaheruum/ Liminal Space" kuue omanäolise projektiga, mis hõlmavad nii kujutavat kunsti, interaktiivset kunsti kui heliinstallatsioone Saksa, Austria, Hispaania, Norra ja Eesti kunstnikelt. Näitus pakub võimalust kogeda valguse ja varju kõla, kirjeldada oma unistusi ning lasta end naerutada absurdihuumoril.
Tartu Interdistsiplinaari peakorraldaja on Krista Ojasaar ning programmi kureerijad Riina Oruaas, Henri Hütt ja Enriko Mäsak.
### Response:
Teist korda toimuv kunstifestival Tartu Interdistsiplinaar uurib vahealasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 48-aastane prantslane töötab praegu vormel-1 sarja Prantsusmaa GP-etapi direktorina, varem on ta olnud nii Renault', Lotuse kui McLareni vormelitiimide pealikuks või võistlusdirektoriks.
Pärast Andrea Adamo lahkumist mullu detsembris on Hyundai pealiku kohusetäitjaks olnud Julien Moncet; DirtFish kirjutab, et meeskond võib Boullier' ametisse nimetada juba sel nädalal.
"Esimene eesmärk oli Adamole asendaja leida tiimi seest, kuid ei jõutud ühisele keelele, kes see võiks olla. Boullier on nimi, mis on üha enam esile kerkinud ja Belgias räägiti temast väga palju," avaldas üks allikas DirtFishile.
Hyundais sõitev Ott Tänak rääkis pärast Belgia rallit portaalile, et ei näe Monceti tiimijuhina jätkamas. "Ta on mootoriosakonnas suurepärane tegija, ta on alati olnud mootorispetsialist ja mõistagi on Hyundail hea jõuallikas, ehk ta peaks minu arvates sellega jätkama. Kuidas muus osas peaksime edasi minema, on võistkonna juhtide otsustada," sõnas eestlane siis. | DirtFish: Hyundai uueks pealikuks saab vormelimaailmas nime teinud mees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
48-aastane prantslane töötab praegu vormel-1 sarja Prantsusmaa GP-etapi direktorina, varem on ta olnud nii Renault', Lotuse kui McLareni vormelitiimide pealikuks või võistlusdirektoriks.
Pärast Andrea Adamo lahkumist mullu detsembris on Hyundai pealiku kohusetäitjaks olnud Julien Moncet; DirtFish kirjutab, et meeskond võib Boullier' ametisse nimetada juba sel nädalal.
"Esimene eesmärk oli Adamole asendaja leida tiimi seest, kuid ei jõutud ühisele keelele, kes see võiks olla. Boullier on nimi, mis on üha enam esile kerkinud ja Belgias räägiti temast väga palju," avaldas üks allikas DirtFishile.
Hyundais sõitev Ott Tänak rääkis pärast Belgia rallit portaalile, et ei näe Monceti tiimijuhina jätkamas. "Ta on mootoriosakonnas suurepärane tegija, ta on alati olnud mootorispetsialist ja mõistagi on Hyundail hea jõuallikas, ehk ta peaks minu arvates sellega jätkama. Kuidas muus osas peaksime edasi minema, on võistkonna juhtide otsustada," sõnas eestlane siis.
### Response:
DirtFish: Hyundai uueks pealikuks saab vormelimaailmas nime teinud mees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Need paganama tõukerattad!" See on nii mõnegi mõte nähes kõnniteed blokeerivat tõuksihunnikut või lugedes üha uusi uudiseid õnnetustest. Ei ole midagi teha, elektritõukerattad on tulnud, et jääda. Nende arv on linnas kasvanud aastatega mitmekordselt.
Peame nüüd leppima kokku, kuidas edasi, sest sobimatu taristu ja ebaselged reeglid viivad konflikti ja vigastusteni. Samal ajal peame mõistma, et tegemist on nuhtlusega vaid siis, kui asjad halvasti korraldatud on. Selged reeglid ja hea taristu abil pakuvad renditõukerattad hoopis positiivseid lahendusi.
Minu meelest on siin eriti oluline roll linnal parema taristu väljaehitamisel. See tähendab, et elektritõukerattad ei jagaks tänavaruumi hoopis rahulikuma liikumiskiirusega jalakäijatega, vaid samaväärsel kiirusel liikuvate jalgratastega.
Tallinn rajab aina enam eraldatud rattaradu ja -teid. Seda on vaja teha aga praegusest rohkem. See peab olema selge prioriteet. Küsimus ei ole lihtsalt tõuksijate või ratturite mugavuses, vaid kõigi linlaste turvalisuses.
Ohutusest rääkides peaksime minema kaugemale, kui see, mida rendifirmad ise praegu välja käinud on. Öise kiirusepiirangu asemel peaksime tõsiselt kaaluma öisel ajal teenuse peatamist, sest sel ajal juhtub rohkem õnnetusi ja seda pigem just alkoholijoobes juhtidega. Kas see kellaaeg on 22, 23 või südaöö, mil teenus ööseks peatub, on arutelu koht.
Küll aga näeme mitme lähiriigi linna kogemuse pealt, et selline piirang vähendab õnnetuste hulka. Kindlasti oleks vajalik vaadata Tallinnas toimunud õnnetuste statistikat ning arutada ühiselt koos politsei ja rendifirmadega, kuidas see probleem võimalikult efektiivselt just meie oludele sobivalt lahendada.
Oluline ongi kogu protsessi käigus tõukerataste renti pakkuvate ettevõtjatega läbi rääkida. Innovatsiooni liikuvuses veavad meie ettevõtjad. See tähendab, et tuleb arvestada ka näiteks tõukerataste ärimudeliga, et ettevõtete motivatsioon ja ind ei känguks. Kilomeetri kauguselt renditõuksi üldiselt otsima ei minda.
Samal ajal ei saa kõnniteed olla lihtsalt parkimisplatsid tõuksidele. Seda ütles sisuliselt ka majandusministeerium. Kas tõukeratastele peaks hakkama rajama tihedat parklavõrgustikku? Või on siin mingi lihtsam lahendus, mis vähem asfalti ladumist ja eelkõige infotehnoloogilist arendust nõuab?
Lõpetuseks tahan avaldada kummastust ettepaneku kohta, et tõukerataste rendifirmad peaksid ise taristuinvesteeringud kinni maksma. Mitu neljarealist maanteed on rajatud autode maaletoojate raha eest? See on kergelt öeldes imelik idee. Tallinna linnal on teedesse investeerimiseks arvestatavad vahendid. Küsimus on prioriteetide seadmises. | Joosep Vimm: elektritõukerataste rendi võiks öisel ajal peatada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Need paganama tõukerattad!" See on nii mõnegi mõte nähes kõnniteed blokeerivat tõuksihunnikut või lugedes üha uusi uudiseid õnnetustest. Ei ole midagi teha, elektritõukerattad on tulnud, et jääda. Nende arv on linnas kasvanud aastatega mitmekordselt.
Peame nüüd leppima kokku, kuidas edasi, sest sobimatu taristu ja ebaselged reeglid viivad konflikti ja vigastusteni. Samal ajal peame mõistma, et tegemist on nuhtlusega vaid siis, kui asjad halvasti korraldatud on. Selged reeglid ja hea taristu abil pakuvad renditõukerattad hoopis positiivseid lahendusi.
Minu meelest on siin eriti oluline roll linnal parema taristu väljaehitamisel. See tähendab, et elektritõukerattad ei jagaks tänavaruumi hoopis rahulikuma liikumiskiirusega jalakäijatega, vaid samaväärsel kiirusel liikuvate jalgratastega.
Tallinn rajab aina enam eraldatud rattaradu ja -teid. Seda on vaja teha aga praegusest rohkem. See peab olema selge prioriteet. Küsimus ei ole lihtsalt tõuksijate või ratturite mugavuses, vaid kõigi linlaste turvalisuses.
Ohutusest rääkides peaksime minema kaugemale, kui see, mida rendifirmad ise praegu välja käinud on. Öise kiirusepiirangu asemel peaksime tõsiselt kaaluma öisel ajal teenuse peatamist, sest sel ajal juhtub rohkem õnnetusi ja seda pigem just alkoholijoobes juhtidega. Kas see kellaaeg on 22, 23 või südaöö, mil teenus ööseks peatub, on arutelu koht.
Küll aga näeme mitme lähiriigi linna kogemuse pealt, et selline piirang vähendab õnnetuste hulka. Kindlasti oleks vajalik vaadata Tallinnas toimunud õnnetuste statistikat ning arutada ühiselt koos politsei ja rendifirmadega, kuidas see probleem võimalikult efektiivselt just meie oludele sobivalt lahendada.
Oluline ongi kogu protsessi käigus tõukerataste renti pakkuvate ettevõtjatega läbi rääkida. Innovatsiooni liikuvuses veavad meie ettevõtjad. See tähendab, et tuleb arvestada ka näiteks tõukerataste ärimudeliga, et ettevõtete motivatsioon ja ind ei känguks. Kilomeetri kauguselt renditõuksi üldiselt otsima ei minda.
Samal ajal ei saa kõnniteed olla lihtsalt parkimisplatsid tõuksidele. Seda ütles sisuliselt ka majandusministeerium. Kas tõukeratastele peaks hakkama rajama tihedat parklavõrgustikku? Või on siin mingi lihtsam lahendus, mis vähem asfalti ladumist ja eelkõige infotehnoloogilist arendust nõuab?
Lõpetuseks tahan avaldada kummastust ettepaneku kohta, et tõukerataste rendifirmad peaksid ise taristuinvesteeringud kinni maksma. Mitu neljarealist maanteed on rajatud autode maaletoojate raha eest? See on kergelt öeldes imelik idee. Tallinna linnal on teedesse investeerimiseks arvestatavad vahendid. Küsimus on prioriteetide seadmises.
### Response:
Joosep Vimm: elektritõukerataste rendi võiks öisel ajal peatada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajuteadlased on viimasel paarikümnel üritanud mõjutada inimeste aju nõrga alalisvooluga üha agaramalt. Muu hulgas loodetakse, et selle abil on võimalik ravida raskekujulist depressiooni, leevendada erinevate ajuhaiguste sümptomeid ning parandada ka inimeste mälu ja õpivõimet. Eelnevad mälu puudutavad uuringud kokku võttes pole aga elektrivoolu võimaliku kasulikkuse osas veel üheste ja selgete tulemusteni jõutud.
Hiljuti ajakirjas Nature Neuroscience ilmunud töö autorid kahtlustasid, et küsimus on katsete ülesehituses. Sõltuvalt seatud eesmärgist kasutatakse neis reeglina eelnevalt ajju siirdatud elektroode või nendega varustatud mütsikest. Kuna aju eri osad vastutavad erinevate ülesannete täitmise eest, oleks palju loota, et igal pool sarnase sagedusega elektrivoolu kasutades või korraga tervet aju mõjutades jõutakse iga kord sarnase tulemuseni.
Robert Reinhart Bostoni Ülikoolist võttis kolleegidega sihikule eesajukoore tagaosa ja kiirusagara alaosa. Uuringu käigus lasti 150 eakal õppida neljal päeval 20 minutit järjest 20 sõna. Neist osade ajusid mõjutati sel ajal elektrivooluga. Teistele eakatele aga vaid öeldi, et teadlased nendega parasjagu midagi teevad.
Tulemustest selgus, et oluline oli nii see, millist ajuosa mõjutati, kui ka kasutatud voolusagedus. Aju esiosa elektriga stimuleerides mäletasid eakad paremini sõnanimekirja esiotsas olnud sõnu. Eelnevate uuringute põhjal viitab see, et see parandas eeskätt eakate pikaajalist mälu. Kiirusagarat mõjutades suutsid aga eakad meenutada rohkem sõnu vahetult katse järel. Teisisõnu paranes nende lühiajaline ehk töömälu.
Keskmiselt suutsid uurimisalused neljapäevase treeningu lõpuks meenutada nelja kuni kuute sõna rohkem kui need 65–88-aastased, kelle aju üldse ei stimuleeritud või kelle puhul kasutati kõrgema sagedusega elektrivoolu. Selget vahet võis kahe rühma vahel märgata ka kuu aega hiljem.
Töörühm kahtlustas, et ühesemalt tõlgendatavate tulemuste taga on mitu asjaolu. Hakatuseks tehti katseid vanemate inimeste, mitte selleks tüüpiliselt kasutatavate tudengitega, kelle mälu ja õppimisvõime on niigi võrdlemisi hea. Samuti on eelnevates uuringutes piirdutud enamasti ühe õpisessiooniga, mis raskendas õpitu kinnistamist pikemaks ajaks.
Järgmise sammuna loodab Reinhart kolleegidega keskenduda kitsamalt Alzheimeri tõbe põdevate patsientide uurimisele. Kuna eekätt paranes just kehvema mäluga eakate sooritusvõime, võiks lõigata elektrilisest stimulatsioonist tema sõnul kõige enam kasu just pärsitud ajutööga inimesed, kelle haigust pole võimalik ravimitega leevendada. Piltlikult võiks võrrelda elektrilist stimulatsiooni vannivette või basseini soola lisamisega, misjärel on kergem veepinnal püsida. | Eakate mälu parandab nõrk elektrivool | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajuteadlased on viimasel paarikümnel üritanud mõjutada inimeste aju nõrga alalisvooluga üha agaramalt. Muu hulgas loodetakse, et selle abil on võimalik ravida raskekujulist depressiooni, leevendada erinevate ajuhaiguste sümptomeid ning parandada ka inimeste mälu ja õpivõimet. Eelnevad mälu puudutavad uuringud kokku võttes pole aga elektrivoolu võimaliku kasulikkuse osas veel üheste ja selgete tulemusteni jõutud.
Hiljuti ajakirjas Nature Neuroscience ilmunud töö autorid kahtlustasid, et küsimus on katsete ülesehituses. Sõltuvalt seatud eesmärgist kasutatakse neis reeglina eelnevalt ajju siirdatud elektroode või nendega varustatud mütsikest. Kuna aju eri osad vastutavad erinevate ülesannete täitmise eest, oleks palju loota, et igal pool sarnase sagedusega elektrivoolu kasutades või korraga tervet aju mõjutades jõutakse iga kord sarnase tulemuseni.
Robert Reinhart Bostoni Ülikoolist võttis kolleegidega sihikule eesajukoore tagaosa ja kiirusagara alaosa. Uuringu käigus lasti 150 eakal õppida neljal päeval 20 minutit järjest 20 sõna. Neist osade ajusid mõjutati sel ajal elektrivooluga. Teistele eakatele aga vaid öeldi, et teadlased nendega parasjagu midagi teevad.
Tulemustest selgus, et oluline oli nii see, millist ajuosa mõjutati, kui ka kasutatud voolusagedus. Aju esiosa elektriga stimuleerides mäletasid eakad paremini sõnanimekirja esiotsas olnud sõnu. Eelnevate uuringute põhjal viitab see, et see parandas eeskätt eakate pikaajalist mälu. Kiirusagarat mõjutades suutsid aga eakad meenutada rohkem sõnu vahetult katse järel. Teisisõnu paranes nende lühiajaline ehk töömälu.
Keskmiselt suutsid uurimisalused neljapäevase treeningu lõpuks meenutada nelja kuni kuute sõna rohkem kui need 65–88-aastased, kelle aju üldse ei stimuleeritud või kelle puhul kasutati kõrgema sagedusega elektrivoolu. Selget vahet võis kahe rühma vahel märgata ka kuu aega hiljem.
Töörühm kahtlustas, et ühesemalt tõlgendatavate tulemuste taga on mitu asjaolu. Hakatuseks tehti katseid vanemate inimeste, mitte selleks tüüpiliselt kasutatavate tudengitega, kelle mälu ja õppimisvõime on niigi võrdlemisi hea. Samuti on eelnevates uuringutes piirdutud enamasti ühe õpisessiooniga, mis raskendas õpitu kinnistamist pikemaks ajaks.
Järgmise sammuna loodab Reinhart kolleegidega keskenduda kitsamalt Alzheimeri tõbe põdevate patsientide uurimisele. Kuna eekätt paranes just kehvema mäluga eakate sooritusvõime, võiks lõigata elektrilisest stimulatsioonist tema sõnul kõige enam kasu just pärsitud ajutööga inimesed, kelle haigust pole võimalik ravimitega leevendada. Piltlikult võiks võrrelda elektrilist stimulatsiooni vannivette või basseini soola lisamisega, misjärel on kergem veepinnal püsida.
### Response:
Eakate mälu parandab nõrk elektrivool |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui eelmise aasta augustis maksis ühe euroaluse jagu puidugraanuleid kaaluga ligi 1000 kilo 150 eurot, siis praegu on hinnad vahemikus 420 kuni 460 eurot, ütles osaühingu Briketipoisid juht Argo Kivi ütles ERR-ile. Hinnad hakkasid tõusma kohe eelmise aasta sügisest alates, sest juba septembris maksis üks euroalus pelleteid 190 eurot, lisas ta.
Pelletihindade kolmekordistumist kinnitas ka Koit Märtin ettevõttest Tartu Graanul.
Graanul Investi turundusspetsialist Raimo Oinus ütles ERR-ile, et neil maksis eelmisel suvel pelletite tonn jaemüügis erakliendile 185 eurot, mis teeb hinnatõusuks umbes 150 protsenti.
"Puidugraanulite hind on sarnaselt kõikide teiste kütuste hindadega 2022. aastal märkimisväärselt kerkinud. Peamine põhjus on biomassi ja elektrienergia kordades kerkinud hinnad. Need on meie põhilised tootmissisendiks ja kindlasti tõstavad ka lõpptoote hinda," ütles Oinus.
Kivi sõnul on hinnatõusu laiem põhjus pakkumist ületav nõudluse suurenemine puidugraanulitele Euroopa koostootmisjaamades, kuid samuti tootmissisendite hinnatõus.
"Mitte ükski hind pole praegu stabiilne ega ennustatav. Samuti on kasvanud kogu puidusortimendi hinnad ning nendega on kaasa liikunud ka pelletite hind," rääkis ta.
Mõnevõrra on hindu mõjutanud ka Ukraina ründamise eest Venemaale kehtestatud sanktsioonid, lisas Kivi.
Ka Märtin rõhutas hinnatõusu põhjusena sisendhindade kasvu: suurenenud on nii kütuse kui ka elektri maksumus. Kuna elekter moodustab pea poole hinnast, siis töötab Tartu Graanul viimasel ajal ainult öösiti, kui elektri hind on odavam, rääkis Märtin. Kütuse hinnatõus mõjutab aga nii toorme kohaletoomise kui ka valmistoodangu laialiveo kulusid, selgitas ta.
Kivi ettevõttest Briketipoisid rääkis ka sellest, et kuna tema juhitud firma valmistab pelleteid saepurust, seda on aga ehitustegevuse ja sellega kaasneva puidu saagimise languse tõttu vähemaks jäänud, siis võib neil hakata nappima tooret puidugraanulite valmistamiseks. Kui talvel aga hakkavad suured puidutööstused ise saepuruga oma tootmishooneid kütma, võib saepuru veelgi vähemaks jääda, tõdes ta.
Ka Märtin tunnistas, et toorainet on vähemaks jäänud. Kui eelmise aasta augustis oli Tartu Graanulil laos 10 000 tonni pelleteid, siis praegu on ladu sisuliselt tühi, tõdes Märtin.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi ütles, et tema siiski laiemalt toormenappust ei prognoosi, ehkki lühiajalised katkestused on tarnekindlust häirinud. Vastu sügist võiks varustuskindluse probleemid lahenduse saada, leidis ta.
"Aga ei ole näha ühtegi tegurit, mis hinnad alla tooks – nõudlus on suur, sisendhinnad tõusnud ning on tunda ka survet puidu raiumise piiramiseks," tõdes Kaubi. | Pelletihind on aastaga kolmekordistunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui eelmise aasta augustis maksis ühe euroaluse jagu puidugraanuleid kaaluga ligi 1000 kilo 150 eurot, siis praegu on hinnad vahemikus 420 kuni 460 eurot, ütles osaühingu Briketipoisid juht Argo Kivi ütles ERR-ile. Hinnad hakkasid tõusma kohe eelmise aasta sügisest alates, sest juba septembris maksis üks euroalus pelleteid 190 eurot, lisas ta.
Pelletihindade kolmekordistumist kinnitas ka Koit Märtin ettevõttest Tartu Graanul.
Graanul Investi turundusspetsialist Raimo Oinus ütles ERR-ile, et neil maksis eelmisel suvel pelletite tonn jaemüügis erakliendile 185 eurot, mis teeb hinnatõusuks umbes 150 protsenti.
"Puidugraanulite hind on sarnaselt kõikide teiste kütuste hindadega 2022. aastal märkimisväärselt kerkinud. Peamine põhjus on biomassi ja elektrienergia kordades kerkinud hinnad. Need on meie põhilised tootmissisendiks ja kindlasti tõstavad ka lõpptoote hinda," ütles Oinus.
Kivi sõnul on hinnatõusu laiem põhjus pakkumist ületav nõudluse suurenemine puidugraanulitele Euroopa koostootmisjaamades, kuid samuti tootmissisendite hinnatõus.
"Mitte ükski hind pole praegu stabiilne ega ennustatav. Samuti on kasvanud kogu puidusortimendi hinnad ning nendega on kaasa liikunud ka pelletite hind," rääkis ta.
Mõnevõrra on hindu mõjutanud ka Ukraina ründamise eest Venemaale kehtestatud sanktsioonid, lisas Kivi.
Ka Märtin rõhutas hinnatõusu põhjusena sisendhindade kasvu: suurenenud on nii kütuse kui ka elektri maksumus. Kuna elekter moodustab pea poole hinnast, siis töötab Tartu Graanul viimasel ajal ainult öösiti, kui elektri hind on odavam, rääkis Märtin. Kütuse hinnatõus mõjutab aga nii toorme kohaletoomise kui ka valmistoodangu laialiveo kulusid, selgitas ta.
Kivi ettevõttest Briketipoisid rääkis ka sellest, et kuna tema juhitud firma valmistab pelleteid saepurust, seda on aga ehitustegevuse ja sellega kaasneva puidu saagimise languse tõttu vähemaks jäänud, siis võib neil hakata nappima tooret puidugraanulite valmistamiseks. Kui talvel aga hakkavad suured puidutööstused ise saepuruga oma tootmishooneid kütma, võib saepuru veelgi vähemaks jääda, tõdes ta.
Ka Märtin tunnistas, et toorainet on vähemaks jäänud. Kui eelmise aasta augustis oli Tartu Graanulil laos 10 000 tonni pelleteid, siis praegu on ladu sisuliselt tühi, tõdes Märtin.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi ütles, et tema siiski laiemalt toormenappust ei prognoosi, ehkki lühiajalised katkestused on tarnekindlust häirinud. Vastu sügist võiks varustuskindluse probleemid lahenduse saada, leidis ta.
"Aga ei ole näha ühtegi tegurit, mis hinnad alla tooks – nõudlus on suur, sisendhinnad tõusnud ning on tunda ka survet puidu raiumise piiramiseks," tõdes Kaubi.
### Response:
Pelletihind on aastaga kolmekordistunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etapivõidu teenis poolakas Hubert Grygowski (2:45.56), Lenzius kaotas talle 46 ja rumeenlane Mihnea-Alexandru Harasim 50 sekundiga.
"Tuuri viimane etapp oli sile ja lootsime, et tuleb grupifiniš nagu päev varem. Meie ülesanne oli aidata Karl Kurits uuesti etapivõidule ja läbi selle tagada talle üldarvestuses esikolmiku koht," rääkis Lenzius.
"Pärast esimest vahefinišit, kus Kuritsal õnnestus kolmas koht saada, lasti pundis hoog alla ja toimusid mõned rünnakud. Rünnakute tagajärjel sai eest ära 15-liikmeline grupp, kus olin eestlastest ainult mina. Eesti koondis tegi taga kõvasti tööd, aga kahjuks ei õnnestunud peagrupil meid kätte saada. Umbes 25 km enne lõppu, peale teist vahefinišit, ründas jooksikute pundist Poola rattur, kes jäigi lõpuni ette ja võitis. Mina ründasin umbes 2 km enne lõppu ja keegi mulle tuulde ei saanud. Mul õnnestus saada etapil teine koht ja parima noorratturi särk. Saavutasin ka üldarvestuses viienda koha, aga kuna kolmas ja neljas koht käitusid ebasportlikult ja said selle eest ajalise karistuse, siis anti kolmanda koha karikas mulle," lisas Lenzius.
Karl Kurits sai kolmandal etapil 22. (+2.24) ja Virgo Mitt 50. (+2.56) koha. Aaron Aus ja Oliver Rüster finišisse ei jõudnud.
Kokkuvõttes pälvis esikoha Grygowski, Harasim kaotas talle ühe minuti ja kolme sekundiga ning Lenzius ühe minuti ja 12 sekundiga. Ebasportlikult käitunud itaallane Gabriele Bessega ja taantlane Boas Lysgaard kaotasid poolakale mõlemad ühe minuti ja 11 sekundiga. Kurits pidi leppima 18. (+2.35) ja Mitt 43. (+3.24) kohaga.
Meeskondlikus arvestuses sai Eesti meesjuunioride koondis seitsmenda koha. | Ungaris viimasel etapil teine olnud Lenzius kerkis tuuri parimaks nooreks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etapivõidu teenis poolakas Hubert Grygowski (2:45.56), Lenzius kaotas talle 46 ja rumeenlane Mihnea-Alexandru Harasim 50 sekundiga.
"Tuuri viimane etapp oli sile ja lootsime, et tuleb grupifiniš nagu päev varem. Meie ülesanne oli aidata Karl Kurits uuesti etapivõidule ja läbi selle tagada talle üldarvestuses esikolmiku koht," rääkis Lenzius.
"Pärast esimest vahefinišit, kus Kuritsal õnnestus kolmas koht saada, lasti pundis hoog alla ja toimusid mõned rünnakud. Rünnakute tagajärjel sai eest ära 15-liikmeline grupp, kus olin eestlastest ainult mina. Eesti koondis tegi taga kõvasti tööd, aga kahjuks ei õnnestunud peagrupil meid kätte saada. Umbes 25 km enne lõppu, peale teist vahefinišit, ründas jooksikute pundist Poola rattur, kes jäigi lõpuni ette ja võitis. Mina ründasin umbes 2 km enne lõppu ja keegi mulle tuulde ei saanud. Mul õnnestus saada etapil teine koht ja parima noorratturi särk. Saavutasin ka üldarvestuses viienda koha, aga kuna kolmas ja neljas koht käitusid ebasportlikult ja said selle eest ajalise karistuse, siis anti kolmanda koha karikas mulle," lisas Lenzius.
Karl Kurits sai kolmandal etapil 22. (+2.24) ja Virgo Mitt 50. (+2.56) koha. Aaron Aus ja Oliver Rüster finišisse ei jõudnud.
Kokkuvõttes pälvis esikoha Grygowski, Harasim kaotas talle ühe minuti ja kolme sekundiga ning Lenzius ühe minuti ja 12 sekundiga. Ebasportlikult käitunud itaallane Gabriele Bessega ja taantlane Boas Lysgaard kaotasid poolakale mõlemad ühe minuti ja 11 sekundiga. Kurits pidi leppima 18. (+2.35) ja Mitt 43. (+3.24) kohaga.
Meeskondlikus arvestuses sai Eesti meesjuunioride koondis seitsmenda koha.
### Response:
Ungaris viimasel etapil teine olnud Lenzius kerkis tuuri parimaks nooreks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis teatas teisipäeval Leedu ajakirjanikele, et kui Vene kodanikele ei suudeta Euroopa Liidu tasandil kokku leppida viisakeeldu, ei välista minister regionaalsel tasandil kokkulepet, mis hõlmaks Balti riike, Poolat ja võimalusel Soomet.
Landsbergise sõnul oleks Euroopa Liidu tasandi kokkulepe siiski kõige jätkusuutlikum ja õiguslikult korrektsem lähenemine, vahendab Leedu rahvusringhääling LRT.
Leedu oli üks esimesi riike, kes hakkas piirama Vene kodanikele Schengeni viisade väljastamist.
Vene kodanikele viisakeelu kehtestamist on avalikult toetanud ka Eesti ja Euroopa Liidu eesistujariik Tšehhi vabariik. Soome on samuti teatanud Vene kodanikele antavate viisade arvu suurest vähendamisest. | Leedu: Balti riigid, Poola ja Soome võivad üheskoos kehtestada viisakeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis teatas teisipäeval Leedu ajakirjanikele, et kui Vene kodanikele ei suudeta Euroopa Liidu tasandil kokku leppida viisakeeldu, ei välista minister regionaalsel tasandil kokkulepet, mis hõlmaks Balti riike, Poolat ja võimalusel Soomet.
Landsbergise sõnul oleks Euroopa Liidu tasandi kokkulepe siiski kõige jätkusuutlikum ja õiguslikult korrektsem lähenemine, vahendab Leedu rahvusringhääling LRT.
Leedu oli üks esimesi riike, kes hakkas piirama Vene kodanikele Schengeni viisade väljastamist.
Vene kodanikele viisakeelu kehtestamist on avalikult toetanud ka Eesti ja Euroopa Liidu eesistujariik Tšehhi vabariik. Soome on samuti teatanud Vene kodanikele antavate viisade arvu suurest vähendamisest.
### Response:
Leedu: Balti riigid, Poola ja Soome võivad üheskoos kehtestada viisakeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ajafaktori pärast," ütles Lääneranna vallavolikogu EKRE fraktsiooni juht Meelis Malk Lääne Elule esmaspäeval.
Lääneranna EKRE lootis samba koopia avada 2. septembril – samba teisaldamise aastapäeval –, Lääneranna vallavolikogu oleks aga EKRE taotlust arutanud alles septembri keskel.
Mingil muu päeval EKRE sammast püsti panna ei taha. Kuid kaugemas tulevikus Lihula samba püstipaneku plaanist Lääneranna EKRE fraktsioon siiski loobunud pole.
"Kui sel aastal ei õnnestunud luba saada, siis taotleme tuleval aastal. Kui tuleval aastal ei õnnestu, siis taotleme ületuleval," ütles Malk.
SA Perekonna ja Traditsiooni kaitseks paigaldab Lihula parki ja avab seal 2. septembril kunagise Lihula vallavanema Tiit Madissoni mälestuskivi. | EKRE loobus Lihula samba püstipanekust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ajafaktori pärast," ütles Lääneranna vallavolikogu EKRE fraktsiooni juht Meelis Malk Lääne Elule esmaspäeval.
Lääneranna EKRE lootis samba koopia avada 2. septembril – samba teisaldamise aastapäeval –, Lääneranna vallavolikogu oleks aga EKRE taotlust arutanud alles septembri keskel.
Mingil muu päeval EKRE sammast püsti panna ei taha. Kuid kaugemas tulevikus Lihula samba püstipaneku plaanist Lääneranna EKRE fraktsioon siiski loobunud pole.
"Kui sel aastal ei õnnestunud luba saada, siis taotleme tuleval aastal. Kui tuleval aastal ei õnnestu, siis taotleme ületuleval," ütles Malk.
SA Perekonna ja Traditsiooni kaitseks paigaldab Lihula parki ja avab seal 2. septembril kunagise Lihula vallavanema Tiit Madissoni mälestuskivi.
### Response:
EKRE loobus Lihula samba püstipanekust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seoses viimastel päevadel oluliselt kasvanud agressiivse Eesti-vastase retoorikaga Venemaa Föderatsiooni poolt kordan Eesti välisministeeriumi reisihoiatust vältida igasugust reisimist Venemaa territooriumile," ütles Reinsalu ministeeriumi pressiteenistuse edastatud kommentaaris.
"Kui viibite lühiajalisel reisil Venemaal, kutsun üles tõsiselt kaaluma Venemaal viibimise vajalikkust. Venemaa on Ukraina vastu sõda pidav riik ning välistatud pole provokatsioonid Eesti kodanike vastu," rõhutas välisminister.
Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) väitis esmaspäeval, et suurvene ideoloogi Aleksandr Dugini tütre Darja Dugina tapja põgenes Eestisse ning mitmed Venemaa esindajad esinesid Eesti suhtes ähvardustega.
Reinsalu nimetas FSB väiteid infooperatsiooniks. "Jah, see on praegu välisministeeriumi hinnang," ütles Reinsalu ERR-ile. "Me käsitleme seda Vene Föderatsiooni provokatsioonina väga pikas provokatsioonide reas ja rohkem meil selle kohta hetkel öelda ei ole," lisas välisminister. Tema sõnul üritab nii Venemaa avaldada Eestile survet Ukraina toetamise eest.
Dugina hukkus laupäeva õhtul Moskva lähedal autopommi plahvatuses, mis võis olla mõeldud tema isale. FSB sõnul on toimunu taga Ukraina kodanik Natalja Vovk, kes olevat pärast plahvatuse korraldamist Eestisse pagenud.
Vene propagandakanali RT juht Margarita Simonjan ärgitas sotsiaalmeedias Vene eriteenistusi Eestis sekkuma.
"Dasha tapjad on juba Eestis. Eesti muidugi neid meile välja ei anna. Ma arvan, et meil on professionaale, kes tahaksid imetleda Tallinna torne," kirjutas Simonjan.
Välisministeeriumi kodulehel öeldakse, et Venemaa sõjalisest tegevusest tulenevalt soovitab ministeerium ilma tungiva vajaduseta Venemaale mitte reisida ning täielikult vältida reisimist Ukrainaga piirnevatele aladele.
"Venemaal ajutiselt viibivatel Eesti kodanikel palume kaaluda Venemaal viibimise olulisust ja võimalusel tagasi pöörduda Eestisse. Venemaal ajutiselt viibivatel Eesti kodanikel palume kindlasti oma viibimine registreerida välisministeeriumi kodulehel," öeldakse samas.
Ministeerium meenutab ka, et konsulaarabi on võimalik saada vaid Eesti saatkonnast Moskvas, kuhu näiteks passi kaotamise korral tuleb isiklikult kohale minna, et saada ajutine asendusdokument, millega riigist lahkuda. Muudes olukordades abistamine, eriti juhul, kui abisaaja ei viibi Moskvas, on äärmiselt raskendatud ning aeganõudev. | Reinsalu kutsub provokatsiooniohu tõttu hoiduma Venemaale reisimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seoses viimastel päevadel oluliselt kasvanud agressiivse Eesti-vastase retoorikaga Venemaa Föderatsiooni poolt kordan Eesti välisministeeriumi reisihoiatust vältida igasugust reisimist Venemaa territooriumile," ütles Reinsalu ministeeriumi pressiteenistuse edastatud kommentaaris.
"Kui viibite lühiajalisel reisil Venemaal, kutsun üles tõsiselt kaaluma Venemaal viibimise vajalikkust. Venemaa on Ukraina vastu sõda pidav riik ning välistatud pole provokatsioonid Eesti kodanike vastu," rõhutas välisminister.
Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) väitis esmaspäeval, et suurvene ideoloogi Aleksandr Dugini tütre Darja Dugina tapja põgenes Eestisse ning mitmed Venemaa esindajad esinesid Eesti suhtes ähvardustega.
Reinsalu nimetas FSB väiteid infooperatsiooniks. "Jah, see on praegu välisministeeriumi hinnang," ütles Reinsalu ERR-ile. "Me käsitleme seda Vene Föderatsiooni provokatsioonina väga pikas provokatsioonide reas ja rohkem meil selle kohta hetkel öelda ei ole," lisas välisminister. Tema sõnul üritab nii Venemaa avaldada Eestile survet Ukraina toetamise eest.
Dugina hukkus laupäeva õhtul Moskva lähedal autopommi plahvatuses, mis võis olla mõeldud tema isale. FSB sõnul on toimunu taga Ukraina kodanik Natalja Vovk, kes olevat pärast plahvatuse korraldamist Eestisse pagenud.
Vene propagandakanali RT juht Margarita Simonjan ärgitas sotsiaalmeedias Vene eriteenistusi Eestis sekkuma.
"Dasha tapjad on juba Eestis. Eesti muidugi neid meile välja ei anna. Ma arvan, et meil on professionaale, kes tahaksid imetleda Tallinna torne," kirjutas Simonjan.
Välisministeeriumi kodulehel öeldakse, et Venemaa sõjalisest tegevusest tulenevalt soovitab ministeerium ilma tungiva vajaduseta Venemaale mitte reisida ning täielikult vältida reisimist Ukrainaga piirnevatele aladele.
"Venemaal ajutiselt viibivatel Eesti kodanikel palume kaaluda Venemaal viibimise olulisust ja võimalusel tagasi pöörduda Eestisse. Venemaal ajutiselt viibivatel Eesti kodanikel palume kindlasti oma viibimine registreerida välisministeeriumi kodulehel," öeldakse samas.
Ministeerium meenutab ka, et konsulaarabi on võimalik saada vaid Eesti saatkonnast Moskvas, kuhu näiteks passi kaotamise korral tuleb isiklikult kohale minna, et saada ajutine asendusdokument, millega riigist lahkuda. Muudes olukordades abistamine, eriti juhul, kui abisaaja ei viibi Moskvas, on äärmiselt raskendatud ning aeganõudev.
### Response:
Reinsalu kutsub provokatsiooniohu tõttu hoiduma Venemaale reisimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meediast on saanud lugeda justkui oleks perehüvitiste kavandatud tõus Eestile mõttetu ja suisa ohtlik kulu, harvemini on kõlanud arvamusi, et see on mõistlik ja kasulik.
Levinud arvamus on, et perepoliitika meetmed suunavad naisi eneseteostuse asemel lapsi saama ja tööturult kõrvale jääma. Väite esimene viga seisneb asjaolus, et arvestatakse vaid naistega, kelle jaoks on karjäär ainus või vähemalt emarollist olulisem eneseteostuse viis. See esindab aga selgelt vähemuse arvamust: vastavalt Pere Sihtkapitali mullusele rahvastikubaromeetri uuringule peab kolm neljandikku Eesti naistest tähtsaimaks just emarolli.
Teine nõrkus on "suunamise" konstruktsioon. Kuna lapsi saavad eelkõige need, kes soovivad lapsi saada, on majandusliku kindlustunde paranemine võimaldaja, mitte suunaja. Samuti ei võta soovitud lapsed ära ema valikut töötada sobiva koormusega ja sobival töökohal.
Peretoetuste tõusus peitub isegi võimalus soolise palgalõhe vähendamiseks, sest tänu pere paremale majanduslikule toimetulekule ei pea pereema leppima töökohaga, mis mingigi sissetuleku tagab, vaid saab valida kõrgema lisandväärtusega ja meeldivama töö, kasvõi osaajaga.
Teistpidi vaadates: naised, kes ei soovi lapse tõttu tööturult kõrvale jääda, võivad endiselt, st sõltumatult perehüvitiste tõusust, last mitte saada ja edasi töötada. Või siis kasutada kolmanda lapsega kaasnevat täiendavat sissetulekut abijõu palkamiseks. Tugevam perepoliitika kedagi tema otsustes ei piira, kuid nii praegustel kui ka tulevastel lapsevanematel ja nende lastel läheb elu paremaks ning avanevad uued võimalusedki.
"Eestis on endiselt kuum teema iive ja iibe kunstlik suurendamine erinevate toetuste kaudu," kirjutas Kristel Birgit Potsepp. Kuigi artikli peamõte keskendub teravale ja tegelikule probleemile - noorte rabedale vaimsele tervisele -, on mõned perepoliitilised tõrvatilgad meepotti sattunud. Oluline on teada, et eestlaste soov saada lapsi on tegelikust laste arvust oluliselt (20-30 protsenti) suurem. Seega ei ole sündimuse toetamine iibe kunstlik suurendamine.
Sama artikli põhjal "on tähtis, et need lapsed, keda ilmale tuuakse, ka elama jääksid". Perehüvitiste tõus aitab laste elujärge parandada, nagu ka vanemate stressi vähendada. See ilmselt pole lastele kahjulik. Samamoodi, kui mõni kolme või enama lapse vanem leiab, et suurem peretoetus võimaldab tal lastega rohkem aega veeta, tuleb see laste vaimsele tervisele enamasti kasuks.
Lasterikka pere toetuse maksmise osalise pikendamise meede, arvestades kuni 24-aastaseid lapsi, on mitmel puhul segadust tekitanud. Vahel jääb kogu asja mõte mõistetamatuks, näiteks räägitakse otse noorele toetuse maksmisest.
Perepoliitiline meede tähendab ikkagi pere kui süsteemi toetamist. Kuigi tõepoolest aitab toetuse pikendamine perel ka mõne vanema võsukese ülikooliõpinguid rahastada, on selge, et lasterikkal perel on selletagi teistest suuremad püsikulud. Loogiliselt võttes: perel on olnud laste üleskasvatamiseks vaja soetada ruumikas elamine, tõenäoliselt kõiki pereliikmeid mahutav auto ja panustada laste üleskasvatamisse rohkelt aega, sh teinekord töö ja sisssetuleku arveltki.
Kui kolmelapselise pere vanim laps pesast välja lendab, ei kao suurem osa kuludest kuhugi. Majanduslikult mõtlev eestlane saab sellest väga hästi aru ja käsitleb seda juba enne järgmise lapse saamist riskina, mistõttu on senine lasterikka pere toetuse järsk kadumine meetme tõhusust vähendav asjaolu, see pärsib samahästi nii sündimust kui ka laste võrdseid võimalusi. Uus lahendus teeb olukorra mõnevõrra paremaks.
Ekslik on viidata vanemahüvitise süsteemile kui millelegi, mis "suunab juba praegu naisi tööalase eneserealiseerimise asemel pikalt lastega koju" (Rebeka Põldsam ja Aet Kuusik: millal muutub Eesti poliitika võrdsemaks?). See näitab, et vanemahüvitisega, eriti 2022. aasta 1. aprillil kehtima hakanud muudatustega, ei olda kursis. Vanemapuhkust saavad nii ema kui ka isa paindlikult kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kusjuures selle kasutamine ei ole kohustuslik. Samuti võib vanemahüvitisega paralleelselt saada päris korralikku palka ilma vanemahüvitises kaotamata.
Pigem oleks võrdsust taga otsides võinud küsida, et kas kiiresti tõusva keskmise palga tingimustes hakkab inimeste õiglustunnet riivama vanemahüvitise ülempiir, milleks on kolmekordne keskmine palk.
"Poliitikud väga loodavad, lausa lubavad meile, et lastetoetuste kasv suurendab ka sündimust. Paraku valmistab elu pettumuse. Ei saa öelda, et mõju sündimusele üldse ei ole. Aga tõendatud mõju on mööduv ning eelkõige kitsamate ühiskonnagruppide käitumisele," kirjutas Külli Taro.
Pole selge, milliste (piisavalt värskete ja Eesti tingimustesse ülekantavate) teadusuuringute põhjal sellise väiteni on jõutud. Minu teada on rahvastikuteadlaste üks põhilisi järeldusi rahvusvaheliste uuringute põhjal olnud, et riigiti on olukord väga erinev ning mis toimib ühes, ei pruugi toimida teises ühiskonnas. Seetõttu on õigustatud kohalike originaalsete lahenduste kasutamine, millel ei olegi häid eeskujusid ees.
Teadlased saavad neist usaldusväärseid kokkuvõtteid teha vahest viie-kümne aasta pärast. Kui tahta saavutada Eestis paremaid tulemusi kui mujal, ei olekski põhjendatud ebapiisavalt toimivate meetmete kopeerimine.
"Kulude puhul on kriitiline koht just kahelt lapselt kolmele ja mingil määral ka kolmelt neljale üleminek."
Üldkujul ei ole tõendatud ka väide, et "nn mastaabisäästu tõttu täiendavad kulud igale järgnevale lapsele hoopis vähenevad". Suurema pere mastaabisääst seisneb vahest veidi väiksemas ühikukulus riietele ja toidule, mis ei ole üldjuhul määravad. Kulude puhul on kriitiline koht just kahelt lapselt kolmele ja mingil määral ka kolmelt neljale üleminek, kus jäävad kitsaks nii tüüpilised kahe-kolmetoalised korterid kui ka mõistliku hinnaga autod.
Kuna lapsi saadakse kõrgemas eas ja lühemate vahedega kui varem, võib juba kasvõi mitme lapse korraga lasteaias pidamine tunduda ületamatult kallis. Need on kohad, kus majanduslikult tõsise lapsesaamise otsuse juures saab riik oluliselt pingeid maha võtta.
Aeg-ajalt võib lugeda, et las rahvaarv langeb veidi, suudame miljoni inimesegagi riiki pidada. Selline arusaam väljendab rahvastikuprotsesside mittemõistmist. Kauakestev sündimuslangus oleks väga pikaajalise (vähemalt aastakümnete pikkuse) negatiivse mõjuga.
Rein Taagepera on korduvalt tähelepanu juhtinud, et korraks võime sündimusega auku kukkuda, kuid kestmiseks on vaja seejärel august välja ronida, sest august omakorda järgmisse auku kukkumine on tagasivõetamatu.
Kuhu viib nelikümmend aastat kestnud madal sündimus, võime erinevatel kujudel kas juba praegu või lähitulevikus näha näiteks Itaalias, Hispaanias ja Hiinas. Õnneks on Eesti olukord hoopis teine ja meil on võimalus jõuda mitte ainult Euroopa viie lasterikkama riigi sekka, vaid ehk isegi esimeseks ja ainsaks, kus sündimus taastetasemel. Sellest unistavad kõik Euroopa riigid, aga oma tegutsemisega oleme teistest ees.
Miks taastetasemel sündimus ja seega sisemiselt püsiv rahvastik üldse oluline on? Praeguses ärevas globaalses õhustikus on rahvastikujulgeolek muutunud varasemast veelgi tähtsamaks tulevikukindlust tagavaks osaks riigi pikaajalisest kaitsevõimest.
Rahvastikujulgeolek ei suurenda mitte ainult riigi majanduslikku stabiilsust – ainuüksi senise lasterikka pere toetuse mõjul lisandub Eesti majandusse lähema 30 aasta jooksul 1,5 miljardit eurot (vt: Raul Eamets ja Kristjan Järvan: kas raha paneb sünnitama?), vaid võimaldab ka väiksemaid sisepingeid, turvalisemat keskkonda ja vastupidavust välismõjudele, eriti koos sisserände strateegilise juhtimisega. Kes iganes vastandab kaitsekulutusi perepoliitikale, vaatleb liiga lühiajalist perspektiivi. Igal juhul peame raha leidma mõlemaks.
Vahest andis eelnev mõtteainet perehüvitiste kohta oma seisukohtade kujundamiseks. Piisav sündimus on kõige otsesemalt rahvuslikes huvides, sest eesti rahvus püsibki eelkõige Eestis sündivate laste kaudu. Rahvuslikes huvides on mõista ja laiemale ringilegi selgitada, et lasterikka pere toetus ei osta last, vaid aitab peresid, kes soovivad teda saada.
Hillar Petersen on Pere Sihtkapital SA projektijuht. Pere Sihtkapital SA on 2019. aastal loodud rahvastikupoliitika mõttekoda, mille nõukokku kuuluvad Katrin Kiisk (MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit), Allan Puur (Tallinna Ülikool), Monika Haukanõmm (MTÜ Eesti Naisliit), Parvel Pruunsild (MTÜ Lasterikkad Isad), Raul Eamets (Tartu Ülikool) ja Tarmo Soomere (Eesti Teaduste Akadeemia). | Hillar Petersen: perepoliitikast rahvastikujulgeolekuni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meediast on saanud lugeda justkui oleks perehüvitiste kavandatud tõus Eestile mõttetu ja suisa ohtlik kulu, harvemini on kõlanud arvamusi, et see on mõistlik ja kasulik.
Levinud arvamus on, et perepoliitika meetmed suunavad naisi eneseteostuse asemel lapsi saama ja tööturult kõrvale jääma. Väite esimene viga seisneb asjaolus, et arvestatakse vaid naistega, kelle jaoks on karjäär ainus või vähemalt emarollist olulisem eneseteostuse viis. See esindab aga selgelt vähemuse arvamust: vastavalt Pere Sihtkapitali mullusele rahvastikubaromeetri uuringule peab kolm neljandikku Eesti naistest tähtsaimaks just emarolli.
Teine nõrkus on "suunamise" konstruktsioon. Kuna lapsi saavad eelkõige need, kes soovivad lapsi saada, on majandusliku kindlustunde paranemine võimaldaja, mitte suunaja. Samuti ei võta soovitud lapsed ära ema valikut töötada sobiva koormusega ja sobival töökohal.
Peretoetuste tõusus peitub isegi võimalus soolise palgalõhe vähendamiseks, sest tänu pere paremale majanduslikule toimetulekule ei pea pereema leppima töökohaga, mis mingigi sissetuleku tagab, vaid saab valida kõrgema lisandväärtusega ja meeldivama töö, kasvõi osaajaga.
Teistpidi vaadates: naised, kes ei soovi lapse tõttu tööturult kõrvale jääda, võivad endiselt, st sõltumatult perehüvitiste tõusust, last mitte saada ja edasi töötada. Või siis kasutada kolmanda lapsega kaasnevat täiendavat sissetulekut abijõu palkamiseks. Tugevam perepoliitika kedagi tema otsustes ei piira, kuid nii praegustel kui ka tulevastel lapsevanematel ja nende lastel läheb elu paremaks ning avanevad uued võimalusedki.
"Eestis on endiselt kuum teema iive ja iibe kunstlik suurendamine erinevate toetuste kaudu," kirjutas Kristel Birgit Potsepp. Kuigi artikli peamõte keskendub teravale ja tegelikule probleemile - noorte rabedale vaimsele tervisele -, on mõned perepoliitilised tõrvatilgad meepotti sattunud. Oluline on teada, et eestlaste soov saada lapsi on tegelikust laste arvust oluliselt (20-30 protsenti) suurem. Seega ei ole sündimuse toetamine iibe kunstlik suurendamine.
Sama artikli põhjal "on tähtis, et need lapsed, keda ilmale tuuakse, ka elama jääksid". Perehüvitiste tõus aitab laste elujärge parandada, nagu ka vanemate stressi vähendada. See ilmselt pole lastele kahjulik. Samamoodi, kui mõni kolme või enama lapse vanem leiab, et suurem peretoetus võimaldab tal lastega rohkem aega veeta, tuleb see laste vaimsele tervisele enamasti kasuks.
Lasterikka pere toetuse maksmise osalise pikendamise meede, arvestades kuni 24-aastaseid lapsi, on mitmel puhul segadust tekitanud. Vahel jääb kogu asja mõte mõistetamatuks, näiteks räägitakse otse noorele toetuse maksmisest.
Perepoliitiline meede tähendab ikkagi pere kui süsteemi toetamist. Kuigi tõepoolest aitab toetuse pikendamine perel ka mõne vanema võsukese ülikooliõpinguid rahastada, on selge, et lasterikkal perel on selletagi teistest suuremad püsikulud. Loogiliselt võttes: perel on olnud laste üleskasvatamiseks vaja soetada ruumikas elamine, tõenäoliselt kõiki pereliikmeid mahutav auto ja panustada laste üleskasvatamisse rohkelt aega, sh teinekord töö ja sisssetuleku arveltki.
Kui kolmelapselise pere vanim laps pesast välja lendab, ei kao suurem osa kuludest kuhugi. Majanduslikult mõtlev eestlane saab sellest väga hästi aru ja käsitleb seda juba enne järgmise lapse saamist riskina, mistõttu on senine lasterikka pere toetuse järsk kadumine meetme tõhusust vähendav asjaolu, see pärsib samahästi nii sündimust kui ka laste võrdseid võimalusi. Uus lahendus teeb olukorra mõnevõrra paremaks.
Ekslik on viidata vanemahüvitise süsteemile kui millelegi, mis "suunab juba praegu naisi tööalase eneserealiseerimise asemel pikalt lastega koju" (Rebeka Põldsam ja Aet Kuusik: millal muutub Eesti poliitika võrdsemaks?). See näitab, et vanemahüvitisega, eriti 2022. aasta 1. aprillil kehtima hakanud muudatustega, ei olda kursis. Vanemapuhkust saavad nii ema kui ka isa paindlikult kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kusjuures selle kasutamine ei ole kohustuslik. Samuti võib vanemahüvitisega paralleelselt saada päris korralikku palka ilma vanemahüvitises kaotamata.
Pigem oleks võrdsust taga otsides võinud küsida, et kas kiiresti tõusva keskmise palga tingimustes hakkab inimeste õiglustunnet riivama vanemahüvitise ülempiir, milleks on kolmekordne keskmine palk.
"Poliitikud väga loodavad, lausa lubavad meile, et lastetoetuste kasv suurendab ka sündimust. Paraku valmistab elu pettumuse. Ei saa öelda, et mõju sündimusele üldse ei ole. Aga tõendatud mõju on mööduv ning eelkõige kitsamate ühiskonnagruppide käitumisele," kirjutas Külli Taro.
Pole selge, milliste (piisavalt värskete ja Eesti tingimustesse ülekantavate) teadusuuringute põhjal sellise väiteni on jõutud. Minu teada on rahvastikuteadlaste üks põhilisi järeldusi rahvusvaheliste uuringute põhjal olnud, et riigiti on olukord väga erinev ning mis toimib ühes, ei pruugi toimida teises ühiskonnas. Seetõttu on õigustatud kohalike originaalsete lahenduste kasutamine, millel ei olegi häid eeskujusid ees.
Teadlased saavad neist usaldusväärseid kokkuvõtteid teha vahest viie-kümne aasta pärast. Kui tahta saavutada Eestis paremaid tulemusi kui mujal, ei olekski põhjendatud ebapiisavalt toimivate meetmete kopeerimine.
"Kulude puhul on kriitiline koht just kahelt lapselt kolmele ja mingil määral ka kolmelt neljale üleminek."
Üldkujul ei ole tõendatud ka väide, et "nn mastaabisäästu tõttu täiendavad kulud igale järgnevale lapsele hoopis vähenevad". Suurema pere mastaabisääst seisneb vahest veidi väiksemas ühikukulus riietele ja toidule, mis ei ole üldjuhul määravad. Kulude puhul on kriitiline koht just kahelt lapselt kolmele ja mingil määral ka kolmelt neljale üleminek, kus jäävad kitsaks nii tüüpilised kahe-kolmetoalised korterid kui ka mõistliku hinnaga autod.
Kuna lapsi saadakse kõrgemas eas ja lühemate vahedega kui varem, võib juba kasvõi mitme lapse korraga lasteaias pidamine tunduda ületamatult kallis. Need on kohad, kus majanduslikult tõsise lapsesaamise otsuse juures saab riik oluliselt pingeid maha võtta.
Aeg-ajalt võib lugeda, et las rahvaarv langeb veidi, suudame miljoni inimesegagi riiki pidada. Selline arusaam väljendab rahvastikuprotsesside mittemõistmist. Kauakestev sündimuslangus oleks väga pikaajalise (vähemalt aastakümnete pikkuse) negatiivse mõjuga.
Rein Taagepera on korduvalt tähelepanu juhtinud, et korraks võime sündimusega auku kukkuda, kuid kestmiseks on vaja seejärel august välja ronida, sest august omakorda järgmisse auku kukkumine on tagasivõetamatu.
Kuhu viib nelikümmend aastat kestnud madal sündimus, võime erinevatel kujudel kas juba praegu või lähitulevikus näha näiteks Itaalias, Hispaanias ja Hiinas. Õnneks on Eesti olukord hoopis teine ja meil on võimalus jõuda mitte ainult Euroopa viie lasterikkama riigi sekka, vaid ehk isegi esimeseks ja ainsaks, kus sündimus taastetasemel. Sellest unistavad kõik Euroopa riigid, aga oma tegutsemisega oleme teistest ees.
Miks taastetasemel sündimus ja seega sisemiselt püsiv rahvastik üldse oluline on? Praeguses ärevas globaalses õhustikus on rahvastikujulgeolek muutunud varasemast veelgi tähtsamaks tulevikukindlust tagavaks osaks riigi pikaajalisest kaitsevõimest.
Rahvastikujulgeolek ei suurenda mitte ainult riigi majanduslikku stabiilsust – ainuüksi senise lasterikka pere toetuse mõjul lisandub Eesti majandusse lähema 30 aasta jooksul 1,5 miljardit eurot (vt: Raul Eamets ja Kristjan Järvan: kas raha paneb sünnitama?), vaid võimaldab ka väiksemaid sisepingeid, turvalisemat keskkonda ja vastupidavust välismõjudele, eriti koos sisserände strateegilise juhtimisega. Kes iganes vastandab kaitsekulutusi perepoliitikale, vaatleb liiga lühiajalist perspektiivi. Igal juhul peame raha leidma mõlemaks.
Vahest andis eelnev mõtteainet perehüvitiste kohta oma seisukohtade kujundamiseks. Piisav sündimus on kõige otsesemalt rahvuslikes huvides, sest eesti rahvus püsibki eelkõige Eestis sündivate laste kaudu. Rahvuslikes huvides on mõista ja laiemale ringilegi selgitada, et lasterikka pere toetus ei osta last, vaid aitab peresid, kes soovivad teda saada.
Hillar Petersen on Pere Sihtkapital SA projektijuht. Pere Sihtkapital SA on 2019. aastal loodud rahvastikupoliitika mõttekoda, mille nõukokku kuuluvad Katrin Kiisk (MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit), Allan Puur (Tallinna Ülikool), Monika Haukanõmm (MTÜ Eesti Naisliit), Parvel Pruunsild (MTÜ Lasterikkad Isad), Raul Eamets (Tartu Ülikool) ja Tarmo Soomere (Eesti Teaduste Akadeemia).
### Response:
Hillar Petersen: perepoliitikast rahvastikujulgeolekuni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondise liikmete valik on mänedžer Martin Arumäe sõnul tänavu olnud meeldivalt raske, sest Eestil on nii palju rahvusvahelisel tasemel häid sõitjaid. Lõplik valik sõitjate osas langetati arvestades sõitjate viimaseid tulemusi ja kiirust nii välis- kui Eestis toimunud tiitlivõistlustel.
Tanel Leoki (MXGP, Husqvarna, Sõmerpalu MK) jaoks on see Rahvuste krossil Eestit esindada juba 20. kord ning see on saavutus, milleni ei ole jõudnud ükski teine krossisõitja maailmas. Kuigi hooaja alguses plaanis Leok rahvusvaheliste tiitlivõistluste tasemel võistlemisest loobuda, on nüüdseks plaanid muutunud ning ta on hooaja lõpuks ka vormi tõusnud.
"Sain eile [esmaspäeval] kõne, et mind tahetakse koondist esindama," rääkis Leok. "Korraks vajas see mõtlemist ja seedimist, aga olin sellega nõus. Aasta algul oli plaanis teha viimane MM Kegumsis ja tõmmata oma võistlemisega tagasi. Aga täpselt samal ajal kontakteerus minuga üks Saksamaa tiim ja pakkus mulle ja just minu poistele Travisele ja Sebastianile tuge. Otsustasin pakkumise vastu võtta. Vaikselt olen end vormi saamas ja kaasa aitas ka Husqvarna testimine, kus tuli palju sõidutunde."
Kui kuu aega tagasi polnud Leok endas veel kindel, siis viimasel Saksa meistrivõistluste ADAC-i etapil oli juba enesetunne parem. Edasi osales Leok sponsorite toel Soome MM-etapil, mis oli tema jaoks nii füüsiliselt kui mentaalselt proovikiviks, kas ta suudab teisi kandidaate edestada. "Soome õnnestus hästi ja minuga võeti koondisega liitumise osas ühendust. Ütlesin, et tahan Tihemetsa Eesti meistrivõistluste etapi ka kaasa teha, et näha kus ma paiknen. Ajasõidu Tihemetsas võitsin ja olin endaga rahul. Esimene sõit muidugi ei sujunud ning võitlesin Gert Krestinoviga pikalt, polnud lihtne temast mööda saada ja lõpetasin sõidu teisena Hardi Roosioru järel. Teine sõit oli tunne väga hea ja võitsin. Eks õnne oli ka, kuna Hardil läks tagumine ratas katki viimasel ringil, kuid mul endal polnud ka probleemivaba tsikkel," jätkas Leok.
"Tahan aus olla ja ma ei võtaks seda kutset vastu, kui mul poleks kiirust ja füüsist. Need võistlused tõestasid mulle ja eks ka natuke teistele, et valik on aus. Nüüd teen poistega Vantaa noorte MM-i ära ja nemad jäävad korraks tahaplaanile ja keskendun kuni Rahvuste krossini endale. Minu jaoks saab see olema väga eriline hetk ja mul on au esindada Eestit," kinnitas krossilegend.
Jörgen-Matthias Talviku (MX2, Husqvarna, Pärnu Motoclub) on rahvuskoondises teist korda: "olen väga tänulik, et osutusin koondisesse valituks ja esindan auga meie Eestit Rahvuste krossil. Mul on väga hea meel, et saan olla ühes meeskonnas nii kogenud sõitjatega nagu Tanel ja Harri seda on. Eelnevad kogemused on sellisel võistlusel väga tähtsad ja võib öelda, et üks unistusi on täitumas, jagada tiimi selliste meestega! Meil on tugev tiim ja olen ka ise juba kogemuse võrra rikkam peale eelmise aasta esimest korda Rahvuste krossil. Samuti olen sõitnud USA radadel ja eks seegi tuleb kasuks! Kindlasti teeb tiim omavahel head koostööd koos mänedžer Martiniga, seda kogesin juba eelmisel aastal, ja ootan väga juba Red Budis võistlemist! Tänud kõigile asjaosalistele!"
Harri Kullas (Open, Yamaha, Pärnu Motoclub): "Väga hea meel on olla taas Eesti koondises. Minu hooaeg on läinud üpris hästi, seega on tore ja au, et saan jälle Eestit esindada! Meeskond on super, nagu igal aastal. Taneliga koos olen Rahvuste krossil mitu korda sõitnud, ta on oma kogemustega koondises väga vajalik. Jörgenit tean samuti väga hästi, seega on meie tiimi suhtlus ja koostöö super hea. Väga lahe, et meil on sel aastal valikuvariante nii palju nii väikesest riigist ja kuna mehed olid väga võrdsed, siis Taneli kogemus mängis valiku juures väga suurt rolli."
Eesti rahvuskoondis debüteeris motokrossi meeskondlikel maailmameistrivõistlustel 1993. aastal Austrias. Kolmel aastal, 2004 Hollandis Lieropis, 2015 Prantsusmaal Ernées ja 2019 Hollandis Assenis, saavutas Eesti rahvusmeeskond maailma suurte krossiriikide konkurentsis ülikõrge neljanda koha. 15 korral on Eesti meeskond lõpetanud võistluse esikümnes ja neljal korral esikuuikus. | Tanel Leok esindab Eestit ka tänavusel Rahvuste krossil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondise liikmete valik on mänedžer Martin Arumäe sõnul tänavu olnud meeldivalt raske, sest Eestil on nii palju rahvusvahelisel tasemel häid sõitjaid. Lõplik valik sõitjate osas langetati arvestades sõitjate viimaseid tulemusi ja kiirust nii välis- kui Eestis toimunud tiitlivõistlustel.
Tanel Leoki (MXGP, Husqvarna, Sõmerpalu MK) jaoks on see Rahvuste krossil Eestit esindada juba 20. kord ning see on saavutus, milleni ei ole jõudnud ükski teine krossisõitja maailmas. Kuigi hooaja alguses plaanis Leok rahvusvaheliste tiitlivõistluste tasemel võistlemisest loobuda, on nüüdseks plaanid muutunud ning ta on hooaja lõpuks ka vormi tõusnud.
"Sain eile [esmaspäeval] kõne, et mind tahetakse koondist esindama," rääkis Leok. "Korraks vajas see mõtlemist ja seedimist, aga olin sellega nõus. Aasta algul oli plaanis teha viimane MM Kegumsis ja tõmmata oma võistlemisega tagasi. Aga täpselt samal ajal kontakteerus minuga üks Saksamaa tiim ja pakkus mulle ja just minu poistele Travisele ja Sebastianile tuge. Otsustasin pakkumise vastu võtta. Vaikselt olen end vormi saamas ja kaasa aitas ka Husqvarna testimine, kus tuli palju sõidutunde."
Kui kuu aega tagasi polnud Leok endas veel kindel, siis viimasel Saksa meistrivõistluste ADAC-i etapil oli juba enesetunne parem. Edasi osales Leok sponsorite toel Soome MM-etapil, mis oli tema jaoks nii füüsiliselt kui mentaalselt proovikiviks, kas ta suudab teisi kandidaate edestada. "Soome õnnestus hästi ja minuga võeti koondisega liitumise osas ühendust. Ütlesin, et tahan Tihemetsa Eesti meistrivõistluste etapi ka kaasa teha, et näha kus ma paiknen. Ajasõidu Tihemetsas võitsin ja olin endaga rahul. Esimene sõit muidugi ei sujunud ning võitlesin Gert Krestinoviga pikalt, polnud lihtne temast mööda saada ja lõpetasin sõidu teisena Hardi Roosioru järel. Teine sõit oli tunne väga hea ja võitsin. Eks õnne oli ka, kuna Hardil läks tagumine ratas katki viimasel ringil, kuid mul endal polnud ka probleemivaba tsikkel," jätkas Leok.
"Tahan aus olla ja ma ei võtaks seda kutset vastu, kui mul poleks kiirust ja füüsist. Need võistlused tõestasid mulle ja eks ka natuke teistele, et valik on aus. Nüüd teen poistega Vantaa noorte MM-i ära ja nemad jäävad korraks tahaplaanile ja keskendun kuni Rahvuste krossini endale. Minu jaoks saab see olema väga eriline hetk ja mul on au esindada Eestit," kinnitas krossilegend.
Jörgen-Matthias Talviku (MX2, Husqvarna, Pärnu Motoclub) on rahvuskoondises teist korda: "olen väga tänulik, et osutusin koondisesse valituks ja esindan auga meie Eestit Rahvuste krossil. Mul on väga hea meel, et saan olla ühes meeskonnas nii kogenud sõitjatega nagu Tanel ja Harri seda on. Eelnevad kogemused on sellisel võistlusel väga tähtsad ja võib öelda, et üks unistusi on täitumas, jagada tiimi selliste meestega! Meil on tugev tiim ja olen ka ise juba kogemuse võrra rikkam peale eelmise aasta esimest korda Rahvuste krossil. Samuti olen sõitnud USA radadel ja eks seegi tuleb kasuks! Kindlasti teeb tiim omavahel head koostööd koos mänedžer Martiniga, seda kogesin juba eelmisel aastal, ja ootan väga juba Red Budis võistlemist! Tänud kõigile asjaosalistele!"
Harri Kullas (Open, Yamaha, Pärnu Motoclub): "Väga hea meel on olla taas Eesti koondises. Minu hooaeg on läinud üpris hästi, seega on tore ja au, et saan jälle Eestit esindada! Meeskond on super, nagu igal aastal. Taneliga koos olen Rahvuste krossil mitu korda sõitnud, ta on oma kogemustega koondises väga vajalik. Jörgenit tean samuti väga hästi, seega on meie tiimi suhtlus ja koostöö super hea. Väga lahe, et meil on sel aastal valikuvariante nii palju nii väikesest riigist ja kuna mehed olid väga võrdsed, siis Taneli kogemus mängis valiku juures väga suurt rolli."
Eesti rahvuskoondis debüteeris motokrossi meeskondlikel maailmameistrivõistlustel 1993. aastal Austrias. Kolmel aastal, 2004 Hollandis Lieropis, 2015 Prantsusmaal Ernées ja 2019 Hollandis Assenis, saavutas Eesti rahvusmeeskond maailma suurte krossiriikide konkurentsis ülikõrge neljanda koha. 15 korral on Eesti meeskond lõpetanud võistluse esikümnes ja neljal korral esikuuikus.
### Response:
Tanel Leok esindab Eestit ka tänavusel Rahvuste krossil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas kommenteerite esmaspäeval ERR-i portaalis ilmunud Meelis Oidsalu arvamusartiklit, kus ta rääkis välisluureameti juhi Mikk Marrani võimumängudest ja tippametnike siseringist?
Meelis Oidsaluga meie hästi läbi ei saanud. Oidsalu on ise hiljem tunnistanud, et tema oligi süvariik. Aga selle artikliga saab muidugi igatpidi nõus olla. See, mis ta seal kirjeldas, on veel leebe versioon sellest, mis päris elus toimub. Võib-olla ta rääkis natuke vähem sellest, mismoodi luure töötab või luure ja poliitikute suhted on. Seal ta oli võib-olla isegi diskreetsem.
Aga see ringkäendus ja see ametikohtade edasi-tagasi jagamine on elu reaalsus. Ja Oidsalu, ei tea, kas läksid suusad risti või ei ole ta kunagi läbi saanud ka Peterkopiga (tippjuhtide valiku komisjoni esimees Taimar Peterkop - toim.). Aga Peterkop on ilmselt Kaja Kallase valitsuse ajal võimu veel rohkem enda kätte kogunud, kui oli Jüri Ratase valitsuse ajal. Aga Peterkop on siis kõrgemate riigiametnike ametisse määramise komisjoni esimees ja põhimõtteliselt käivad kõik asjad tema kaudu – kantslerid ja erinevate ametite direktorid.
Kui mul olid asekantslerite valimised või ka kõrgemate osakonnajuhtide valimised ministri ajal, siis mina ütlesin kantslerile otse ära, keda ma tahan ja keda ma ei taha. Siis korraldati komisjon niimoodi, et need said.
RMK on veel kraad kangem. Seal on ju nõukogu, mis koosneb põhiliselt poliitikutest. See on üsna otseselt poliitilise kokkuleppe küsimus, kes juhib RMK-d, kes juhib EAS-i. Ja erinevalt mingitest kõrgetest riigiametitest, need on ju palju nähtamatumad kohad. Kui sa ise ei taha olla avaliku elu tegelane, siis sa ei ole nähtav.
Aga see, kuidas Eesti luure ja eriti välisluure mõjutab sisepoliitikat, siis siin ma ütleksin, et Oidsalu rääkis veel väga-väga vähe.
Mis seal siis veel nii-öelda jäämäe tipust allpool on?
See kriitika, mis ta ütles nende briifingute kohta – no väga déjà-vu. Meil ju valitsus saab kaks korda kuus põhjalikumad julgeoleku briifingud ja eriala ministrid saavad vähemalt kord nädalas. Mingitel keerulisematel aegadel ka tihedamalt. Aga need briifingud ei ole tõsiseltvõetavad briifingud. Neile kõigile lüüakse salajane tempel peale, aga seal põhimõtteliselt vestetakse ümber ajalehelugusid.
Kui ma olin minister, siis mul oli ikkagi vaja korralikult kokku leppida, läksin tinakambrisse, lasin eraldi ametnikud kohale vedada, kes siis tegid eraldi põhjalikud ettekanded mingis spetsiifilises teemas, mille ma ette ütlesin. Siis sai midagi kasu. Aga need nii-öelda formaalsed briifinguid, need on ajaraiskamine üldiselt.
Ja see, kuidas käib raha kulutamine nendes asutustes... Mis kõik nii riigieelarves kui ka ministeeriumide sees läheb punase templi alla, ma ütleksin, et need asutused on korrumpeerunud. See korruptsioon ei ole päris selline, et aetakse raha enda taskusse, vaid see korruptsioon on natuke teisel tasemel. Nad lihtsalt ei loe raha ja nad arvavad, et nad ei ole aruandekohuslased mitte kellelegi.
See on väga mage pilt, mis seal avaneb. Ja ma tuletan meelde, et neid ei ole saanud ju riigikontroll kontrollida praktiliselt mitte kunagi. Ja ega nad oma mingeid ministeeriumi auditeid eriti ka ei lase teha.
Seda arvamuslugu on põgusalt kommenteerinud ka mõned endised ministrid ja nemad ütlevad, et sellisest tippametnike siseringist nemad ei tea. Ametid valitakse konkursiga, kuigi ministril on teatav sõnaõigus. Siin paratamatult tekib väga lihtne küsimus, et kuidas teie seda kõike teate? Kas te olete seda näinud oma kogemusest ministritöös?
Muidugi ministritöös. Mina istusin oma kantsleriga maha ja ütlesin, et personalipoliitika on mul üks kõige tähtsamaid asju, mida ma tahan ministrina jälgida. Ja et ma ei taha, et kõrgemad ametnikud saaksid paika niimoodi, et mina ei tea ja mina heaks ei kiida.
On muidugi tõsi, et meil on väga suur hulk ministreid, keda absoluutselt ei huvita, keda huvitab see, et tal on ilus läikiv auto ja et ta saab käia kuskil uudistesaates ilusat juttu veeretamas. Kellele ametnikud toovad memod lauale, teevad päevakorrad ära ja kes siis sealt pealt loevad ja arvavad, et see ongi ministri töö. Mina arvan, et see on avalikkuse ja oma valijate altvedamine.
Aga see, kuidas käib ametisse määramine... Mitte ainult minul, vaid ka meie erakonna teistel ministritel, see, mismoodi pandi ette kantslerite või asekantslerite või ameti juhtide valimistel põhimõtteliselt kaks-kolm kandidaati, kelle kohta oli selge, et siis üks on see, kes peab saama ja kaks või kolm tükki on sellised, kes pandi sinna lihtsalt sellepärast, et tekitada konkursi muljet ja lollitada avalikkust. Neid asju tehti nii vilunud lükkega ja kui sa siis ei olnud sellega nõus... Põhimõtteliselt pandi ju minister fakti ette.
Ma tuletan meelde, kuidas ma valisin rahapesu andmebüroole juhti. Rahapesu andmebüroo toodi siseministeeriumi alt rahandusministeeriumi alla ja mina tahtsin sinna kedagi, kes on inimene, kes hakkab seda tööd tegema. Küll mulle topiti kedagi, kes on juba varem selles töös ebaõnnestunud. Ja konkursid ebaõnnestusid, sellepärast et ametnikkond viis läbi konkursi, mis pidi tagama, et mulle tuleb lõppkandidaadina inimene, kelle kohta ma ütlesin neile ette ära, et mulle ei kõlba see inimene. Selliseid asju juhtus ka meil teistel ministritel. Üsna tuima pandi. Ja selle püramiidi otsas istub Peterkop.
Millist rolli te näete siis tippjuhtide valimisel erinevatesse ametitesse tippjuhtide valikukomisjonil?
See on see, mis riiki juhib. Lenin vist oli see, kes ütles, et kaadrid otsustavad kõik. Ja kaadrid otsustavad kõik. Meil Eestis on ju väga selge muster juba vähemalt kümme aastat, et ühtegi ebaõnnestumist, ühtegi läbikukkumist ei karistata, vaid premeeritakse edutamisega.
Oidsalu artikkel ju viitas samale asjale. Kui sa hakkama ei saa, siis sokutatakse sind teisele ja võib-olla isegi paremale kohale, kus sa kellelgi hambus ei ole, aga palk on sama hea või veel parem. Ja amet kestab viis aastat ja siis veel viis aastat. See on üks põhjus, miks meil Eestis kõik asjad logisevad ja ei toimi. Sest ebaõnnestumist mitte kunagi ei karistata vaid vastupidi, premeeritakse.
Kui me valitsuses olime, siis me korduvalt pressisime Jüri Ratast, et see komisjon tuleb ümber formeerida. Tegelikult koosneb see komisjon tippametnikest endast, nad valivad iseendi hulgast need, kes valivad edasi tippametnikke välja.
Võib-olla selgitate veel täpsemini, kuidas te seda komisjoni tööd edaspidi näeksite? Milliseid muutusi see teie silmis vajaks?
Ma ei tea, kuidas teiste koalitsioonide ajal oli, aga meie koalitsiooni ajal oli ikkagi niimoodi, et kui olid kõrgemad ametnikud, oli ta peaprokurör või muu kõrgem ametnik, muuhulgas isegi ka needsamad EAS-i ja KredExi juhid, siis tegelikult istusid koalitsioonierakondade juhid maha ja leppisid kokku, keda nad sinna tahavad. Ja siis vastavalt sellele anti suunis, kas nõukogule või kui oli seesama tippametnike komisjon, siis anti suunis selle tippametnike komisjonile. Aga probleem oli selles, et need suunised alati ei realiseerunud. Kui ikkagi nii-öelda nägu ei meeldinud ametnikkonnale, siis hakati igasuguseid formaalseid trikke tegema, miks see kõik ei toiminud. Meil peab olema ikkagi kvaliteedikontroll kõrgematele ametnikele. Et nad vastaksid oma kogemuste ja oskuste poolest sellele ametile, kuhu nad kandideerivad. Aga täpselt samamoodi peab kvaliteedikontrollis olema ka poliitiline pool kaetud. See on ametnik, kes hakkab ellu viima valitsuse poliitikat, mitte mingisugust ametnike poliitikat.
Kuidas see kvaliteedikontroll toimiks, kes täpselt selle moodustaks või kuidas seda ellu viidaks?
Tippametnike komisjoni koosseisu tuleb muuta lihtsalt. Ja kandev roll peaks olema nõuandev, mitte otsustav. Poliitiline sisend peab olema olemas. Ametnikud armastavad seda asja kahte moodi teha. Üks viis on see, et mul on mingi asekantsler, kelle tähtaeg saab täis või kantsler, kelle tähtaeg saab täis ja keegi ei kõssa ka sulle enne kuni on tähtaeg täis ja siis üleöö võlutakse sulle mingi nimi välja, öeldakse, et oi, nüüd on vaja kiiresti see koht ära täita ja meil on siin hea inimene. Siis sa oled justkui fakti ees. Ei saa ju, et amet jääb tühjaks ja inimesega on juba räägitud, kokku lepitud ja lubatud. See on üks viis, kuidas pannakse ministreid fakti ette.
Teine viis on see, mismoodi tehakse praegu julgeolekuasutuste juhtidega. Kuigi aasta pärast saavad alles tähtajad täis ja enne seda on veel valimised, nii et me ei tea, missugune on järgmine valitsus ja kelle võimu ajal need ametisse määramised peaksid toimuma, aga nüüd juba aasta varem tahetakse panna nendesse ametitesse inimesed paika, et järgmine valitsus fakti ette seada ja see protsess on pikalt-pikalt ette planeeritud ja sinna otsitakse kõige truumad süsteemi inimesed.
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm oli pahane ja ütles, et lääneriikides üldiselt on tava, et luureasutuste juhtimisega seonduvat avalikkuse ees sellisel moel ei arutata. Kas te nõustute temaga?
Kategooriliselt ei nõustu. Me olemegi jõudnud selle erakordselt halva olukorra kätte, kus meil luureasutused teevad, mis tahavad, kellelegi vastust ei anna, tegelikult oma ülesannetes hakkama ei saa. Ja kui sa kritiseerid neid, siis vaadatakse sulle kala näoga otsa ja öeldakse, et heas seltskonnas luurajaid ei kritiseerita. Aga vabandust, miks ei kritiseerita? Nemad peavad garanteerima kõige elementaarsemal tasandil meie elu ja julgeoleku. Ja kui nad hakkama ei saa või kui nad tegelevad mingisuguste paleeintriigidega selle asemel, et julgeolekut tagada, siis tuleb sellest rääkida.
Siinjuures on eraldi probleem see, et meie parlamentaarne järelevalve nende julgeolekuasutuste üle ei ole isegi formaalne enam, see on lihtsalt puhas silmamoondus selle jaoks, et jätta avalikkusele muljet, et meil üldse mingisugune parlamentaarne järelevalve on. Parlamendikomisjon, kes küsib ükskõik mida ükskõik millise luureasutuse käest, ei saa ju mitte mingit sisulist infot sealt.
See mõtteviis, et me ei küsi, me ei räägi sellest, ongi meid viinud kahe väga suure probleemi ette. Esiteks süvariik märatseb. Luurajad teevad, mis tahavad, teevad ka poliitikutele, mis tahavad. Minu suhtumine valitsuses olles oli see, et valitsus annab korraldusi luurajatele, aga tegelikult meil on tänapäeval vastupidi.
Ja teine probleem on see, et nad on ebakompetentsed ja käpardlikud. See karjub näkku. Kui sa nendel briifingutel käid või kui sa vaatad, mida nad kõike on maha maganud või missuguseid hinnanguid nad valesti on teinud, siis see lihtsalt on allpool igasugust arvestust. | Helme Oidsalu artiklist: süvariik märatseb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas kommenteerite esmaspäeval ERR-i portaalis ilmunud Meelis Oidsalu arvamusartiklit, kus ta rääkis välisluureameti juhi Mikk Marrani võimumängudest ja tippametnike siseringist?
Meelis Oidsaluga meie hästi läbi ei saanud. Oidsalu on ise hiljem tunnistanud, et tema oligi süvariik. Aga selle artikliga saab muidugi igatpidi nõus olla. See, mis ta seal kirjeldas, on veel leebe versioon sellest, mis päris elus toimub. Võib-olla ta rääkis natuke vähem sellest, mismoodi luure töötab või luure ja poliitikute suhted on. Seal ta oli võib-olla isegi diskreetsem.
Aga see ringkäendus ja see ametikohtade edasi-tagasi jagamine on elu reaalsus. Ja Oidsalu, ei tea, kas läksid suusad risti või ei ole ta kunagi läbi saanud ka Peterkopiga (tippjuhtide valiku komisjoni esimees Taimar Peterkop - toim.). Aga Peterkop on ilmselt Kaja Kallase valitsuse ajal võimu veel rohkem enda kätte kogunud, kui oli Jüri Ratase valitsuse ajal. Aga Peterkop on siis kõrgemate riigiametnike ametisse määramise komisjoni esimees ja põhimõtteliselt käivad kõik asjad tema kaudu – kantslerid ja erinevate ametite direktorid.
Kui mul olid asekantslerite valimised või ka kõrgemate osakonnajuhtide valimised ministri ajal, siis mina ütlesin kantslerile otse ära, keda ma tahan ja keda ma ei taha. Siis korraldati komisjon niimoodi, et need said.
RMK on veel kraad kangem. Seal on ju nõukogu, mis koosneb põhiliselt poliitikutest. See on üsna otseselt poliitilise kokkuleppe küsimus, kes juhib RMK-d, kes juhib EAS-i. Ja erinevalt mingitest kõrgetest riigiametitest, need on ju palju nähtamatumad kohad. Kui sa ise ei taha olla avaliku elu tegelane, siis sa ei ole nähtav.
Aga see, kuidas Eesti luure ja eriti välisluure mõjutab sisepoliitikat, siis siin ma ütleksin, et Oidsalu rääkis veel väga-väga vähe.
Mis seal siis veel nii-öelda jäämäe tipust allpool on?
See kriitika, mis ta ütles nende briifingute kohta – no väga déjà-vu. Meil ju valitsus saab kaks korda kuus põhjalikumad julgeoleku briifingud ja eriala ministrid saavad vähemalt kord nädalas. Mingitel keerulisematel aegadel ka tihedamalt. Aga need briifingud ei ole tõsiseltvõetavad briifingud. Neile kõigile lüüakse salajane tempel peale, aga seal põhimõtteliselt vestetakse ümber ajalehelugusid.
Kui ma olin minister, siis mul oli ikkagi vaja korralikult kokku leppida, läksin tinakambrisse, lasin eraldi ametnikud kohale vedada, kes siis tegid eraldi põhjalikud ettekanded mingis spetsiifilises teemas, mille ma ette ütlesin. Siis sai midagi kasu. Aga need nii-öelda formaalsed briifinguid, need on ajaraiskamine üldiselt.
Ja see, kuidas käib raha kulutamine nendes asutustes... Mis kõik nii riigieelarves kui ka ministeeriumide sees läheb punase templi alla, ma ütleksin, et need asutused on korrumpeerunud. See korruptsioon ei ole päris selline, et aetakse raha enda taskusse, vaid see korruptsioon on natuke teisel tasemel. Nad lihtsalt ei loe raha ja nad arvavad, et nad ei ole aruandekohuslased mitte kellelegi.
See on väga mage pilt, mis seal avaneb. Ja ma tuletan meelde, et neid ei ole saanud ju riigikontroll kontrollida praktiliselt mitte kunagi. Ja ega nad oma mingeid ministeeriumi auditeid eriti ka ei lase teha.
Seda arvamuslugu on põgusalt kommenteerinud ka mõned endised ministrid ja nemad ütlevad, et sellisest tippametnike siseringist nemad ei tea. Ametid valitakse konkursiga, kuigi ministril on teatav sõnaõigus. Siin paratamatult tekib väga lihtne küsimus, et kuidas teie seda kõike teate? Kas te olete seda näinud oma kogemusest ministritöös?
Muidugi ministritöös. Mina istusin oma kantsleriga maha ja ütlesin, et personalipoliitika on mul üks kõige tähtsamaid asju, mida ma tahan ministrina jälgida. Ja et ma ei taha, et kõrgemad ametnikud saaksid paika niimoodi, et mina ei tea ja mina heaks ei kiida.
On muidugi tõsi, et meil on väga suur hulk ministreid, keda absoluutselt ei huvita, keda huvitab see, et tal on ilus läikiv auto ja et ta saab käia kuskil uudistesaates ilusat juttu veeretamas. Kellele ametnikud toovad memod lauale, teevad päevakorrad ära ja kes siis sealt pealt loevad ja arvavad, et see ongi ministri töö. Mina arvan, et see on avalikkuse ja oma valijate altvedamine.
Aga see, kuidas käib ametisse määramine... Mitte ainult minul, vaid ka meie erakonna teistel ministritel, see, mismoodi pandi ette kantslerite või asekantslerite või ameti juhtide valimistel põhimõtteliselt kaks-kolm kandidaati, kelle kohta oli selge, et siis üks on see, kes peab saama ja kaks või kolm tükki on sellised, kes pandi sinna lihtsalt sellepärast, et tekitada konkursi muljet ja lollitada avalikkust. Neid asju tehti nii vilunud lükkega ja kui sa siis ei olnud sellega nõus... Põhimõtteliselt pandi ju minister fakti ette.
Ma tuletan meelde, kuidas ma valisin rahapesu andmebüroole juhti. Rahapesu andmebüroo toodi siseministeeriumi alt rahandusministeeriumi alla ja mina tahtsin sinna kedagi, kes on inimene, kes hakkab seda tööd tegema. Küll mulle topiti kedagi, kes on juba varem selles töös ebaõnnestunud. Ja konkursid ebaõnnestusid, sellepärast et ametnikkond viis läbi konkursi, mis pidi tagama, et mulle tuleb lõppkandidaadina inimene, kelle kohta ma ütlesin neile ette ära, et mulle ei kõlba see inimene. Selliseid asju juhtus ka meil teistel ministritel. Üsna tuima pandi. Ja selle püramiidi otsas istub Peterkop.
Millist rolli te näete siis tippjuhtide valimisel erinevatesse ametitesse tippjuhtide valikukomisjonil?
See on see, mis riiki juhib. Lenin vist oli see, kes ütles, et kaadrid otsustavad kõik. Ja kaadrid otsustavad kõik. Meil Eestis on ju väga selge muster juba vähemalt kümme aastat, et ühtegi ebaõnnestumist, ühtegi läbikukkumist ei karistata, vaid premeeritakse edutamisega.
Oidsalu artikkel ju viitas samale asjale. Kui sa hakkama ei saa, siis sokutatakse sind teisele ja võib-olla isegi paremale kohale, kus sa kellelgi hambus ei ole, aga palk on sama hea või veel parem. Ja amet kestab viis aastat ja siis veel viis aastat. See on üks põhjus, miks meil Eestis kõik asjad logisevad ja ei toimi. Sest ebaõnnestumist mitte kunagi ei karistata vaid vastupidi, premeeritakse.
Kui me valitsuses olime, siis me korduvalt pressisime Jüri Ratast, et see komisjon tuleb ümber formeerida. Tegelikult koosneb see komisjon tippametnikest endast, nad valivad iseendi hulgast need, kes valivad edasi tippametnikke välja.
Võib-olla selgitate veel täpsemini, kuidas te seda komisjoni tööd edaspidi näeksite? Milliseid muutusi see teie silmis vajaks?
Ma ei tea, kuidas teiste koalitsioonide ajal oli, aga meie koalitsiooni ajal oli ikkagi niimoodi, et kui olid kõrgemad ametnikud, oli ta peaprokurör või muu kõrgem ametnik, muuhulgas isegi ka needsamad EAS-i ja KredExi juhid, siis tegelikult istusid koalitsioonierakondade juhid maha ja leppisid kokku, keda nad sinna tahavad. Ja siis vastavalt sellele anti suunis, kas nõukogule või kui oli seesama tippametnike komisjon, siis anti suunis selle tippametnike komisjonile. Aga probleem oli selles, et need suunised alati ei realiseerunud. Kui ikkagi nii-öelda nägu ei meeldinud ametnikkonnale, siis hakati igasuguseid formaalseid trikke tegema, miks see kõik ei toiminud. Meil peab olema ikkagi kvaliteedikontroll kõrgematele ametnikele. Et nad vastaksid oma kogemuste ja oskuste poolest sellele ametile, kuhu nad kandideerivad. Aga täpselt samamoodi peab kvaliteedikontrollis olema ka poliitiline pool kaetud. See on ametnik, kes hakkab ellu viima valitsuse poliitikat, mitte mingisugust ametnike poliitikat.
Kuidas see kvaliteedikontroll toimiks, kes täpselt selle moodustaks või kuidas seda ellu viidaks?
Tippametnike komisjoni koosseisu tuleb muuta lihtsalt. Ja kandev roll peaks olema nõuandev, mitte otsustav. Poliitiline sisend peab olema olemas. Ametnikud armastavad seda asja kahte moodi teha. Üks viis on see, et mul on mingi asekantsler, kelle tähtaeg saab täis või kantsler, kelle tähtaeg saab täis ja keegi ei kõssa ka sulle enne kuni on tähtaeg täis ja siis üleöö võlutakse sulle mingi nimi välja, öeldakse, et oi, nüüd on vaja kiiresti see koht ära täita ja meil on siin hea inimene. Siis sa oled justkui fakti ees. Ei saa ju, et amet jääb tühjaks ja inimesega on juba räägitud, kokku lepitud ja lubatud. See on üks viis, kuidas pannakse ministreid fakti ette.
Teine viis on see, mismoodi tehakse praegu julgeolekuasutuste juhtidega. Kuigi aasta pärast saavad alles tähtajad täis ja enne seda on veel valimised, nii et me ei tea, missugune on järgmine valitsus ja kelle võimu ajal need ametisse määramised peaksid toimuma, aga nüüd juba aasta varem tahetakse panna nendesse ametitesse inimesed paika, et järgmine valitsus fakti ette seada ja see protsess on pikalt-pikalt ette planeeritud ja sinna otsitakse kõige truumad süsteemi inimesed.
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm oli pahane ja ütles, et lääneriikides üldiselt on tava, et luureasutuste juhtimisega seonduvat avalikkuse ees sellisel moel ei arutata. Kas te nõustute temaga?
Kategooriliselt ei nõustu. Me olemegi jõudnud selle erakordselt halva olukorra kätte, kus meil luureasutused teevad, mis tahavad, kellelegi vastust ei anna, tegelikult oma ülesannetes hakkama ei saa. Ja kui sa kritiseerid neid, siis vaadatakse sulle kala näoga otsa ja öeldakse, et heas seltskonnas luurajaid ei kritiseerita. Aga vabandust, miks ei kritiseerita? Nemad peavad garanteerima kõige elementaarsemal tasandil meie elu ja julgeoleku. Ja kui nad hakkama ei saa või kui nad tegelevad mingisuguste paleeintriigidega selle asemel, et julgeolekut tagada, siis tuleb sellest rääkida.
Siinjuures on eraldi probleem see, et meie parlamentaarne järelevalve nende julgeolekuasutuste üle ei ole isegi formaalne enam, see on lihtsalt puhas silmamoondus selle jaoks, et jätta avalikkusele muljet, et meil üldse mingisugune parlamentaarne järelevalve on. Parlamendikomisjon, kes küsib ükskõik mida ükskõik millise luureasutuse käest, ei saa ju mitte mingit sisulist infot sealt.
See mõtteviis, et me ei küsi, me ei räägi sellest, ongi meid viinud kahe väga suure probleemi ette. Esiteks süvariik märatseb. Luurajad teevad, mis tahavad, teevad ka poliitikutele, mis tahavad. Minu suhtumine valitsuses olles oli see, et valitsus annab korraldusi luurajatele, aga tegelikult meil on tänapäeval vastupidi.
Ja teine probleem on see, et nad on ebakompetentsed ja käpardlikud. See karjub näkku. Kui sa nendel briifingutel käid või kui sa vaatad, mida nad kõike on maha maganud või missuguseid hinnanguid nad valesti on teinud, siis see lihtsalt on allpool igasugust arvestust.
### Response:
Helme Oidsalu artiklist: süvariik märatseb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19. augustil esietendus Koolitantsu Kompanii tantsulavastus "Udus või ilmsi". Antud lavastus oli pühendatud Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale ning seda etendati ka pidupäeval, 20. augustil.
Jõudsin esietendusele kohale täpselt siis, kui see oli juba mõned hetked kestnud. Õhtused päikesekiired langesid tribüünile, millel istusid nii eakad kui ka päris pisikesed inimesed. Curly Stringsi laulu "Kauges külas" saatel imbus Vallimäe treppidele üle 50 tantsiva noore, seljas õrnoranžikad särgid ja beežid püksid – tantsijate kostüüm sulas õhtupäikesega ühte. Lavakujundusena oli näha ka punakas toonis sohvat, tooli ning liivakuhja.
Juba esimestest hetkedest tundsin kehal kergeid külmavärinaid. Mass tõepoolest toimib. Hiljuti arutasime ühel seminaril tantsuõpetajatega, et tore oleks, kui lisaks rahvatantsu- ja võimlemispeole toimuks Eestis ka tänava- või kaasaegse tantsu pidu. Sel hetkel ma veel ei teadnud, et taoline projekt on juba Koolitantsu Kompaniil käsil – erinevatest tantsukoolidest tulid kokku noored, kes nautisid liikumist, teineteise energiat ja suutsid väljendada oma ehedat tantsurõõmu.
Koolitantsu Kompanii tantsulavastus "Udus või ilmsi". Autor/allikas: Martin Piir
Kuna tegemist oli siiski taasiseseisvumispäevale pühendatud lavastusega, kasutati tantsupeolikke võtteid. Näiteks tuldi lavale läbi treppide ning moodustati erinevaid jooniseid. Lavastuse teises pooles keerati särgid pahupidi ning neile olid kinnitatud kirivöö tükid. Huvitav oli jälgida, kuidas noored väljendavad eestlust läbi oma lavalise oleku. See avaldus läbi nende silmade sära, vaba oleku ning tugeva energia.
Lavastus oli inspireeritud igapäeva elust ja olust. Näiteks kasutati lisaks sohvale lavakujunduses ka patju, mis viitasid kodusele olemisele. Lavastuse teises pooles oli igal tantsijal käes roosa õhupall, millelt võis leida erinevaid emotsioone. Ühes stseenis aga koguneti pika laua taha ning markeeriti pidutsemist. Tantsijad said mängida lavastuses iseennast ning liikuda loomulikult.
Lavastuse koreograafia olid seadnud Maarja Pruuli ja Kadi Aare. Valdavalt kasutati tänavatantsulikku kehakeelt, millesse aga oli põimitud ka kaasaegset ning rahvatantsulikku liikumist. Tundus, et tantsijad valdasid antud stiile ning koreograafide ja tantsijate koostöö näis hästi töötavat.
Koolitantsu Kompanii tantsulavastus "Udus või ilmsi". Autor/allikas: Martin Piir
Lavastust saatis bänd, mis oli kokku pandud just antud projekti jaoks. Esitatud lood olid noortepärased, kuid võis kuulda ka näiteks "Kungla rahvast". Muusikal oli lavastuses väga oluline roll ning lauljad olid ka lavastusse etendajatena sisse toodud. Just helikujundus tekitas tihtipeale külmavärinaid ja mõjus paatoslikult. Lavastusse olid valitud mõjusad lood nii minevikust kui tänapäevast.
Noorele tantsijale on lavastusprotsessis osalemine kindlasti väga arendav ja inspireeriv kogemus. Suur osa tantsuharidusest on üles ehitatud üksikute tantsunumbrite õppimisele ning pikemat aega kestvaid ning läbiva teemaga tegelevaid lavastusi ei ole mõni tantsija võib-olla isegi varem vaatamas käinud. Etendaja rollis olemine kasvatab noores tantsijas veel enam kunstipärast mõtlemist ning kaasatuse tunnet.
Terve lavastuse vältel valitsesid pigem positiivsed emotsioonid. Nii palju räägitakse noorte vaimsest tervisest ning selle tumedatest külgedest, jättes tahaplaanile nende lõbusa oleku ning krutskid. Mulle tundus, et lavastus väljendas seda, et kuigi tumedad varjud ja mõtlik pool on meis kõigis, ei tohi lasta sellel võimust võtta. Koosolemises, pidevas edasi liikumises ja aususes peitub headus. Kokkuhoidmise tunne ja rõõmud lihtsatest asjadest on heaolu võti. | Arvustus. Koolitantsu Kompanii noortelavastus tõi kananaha ihule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19. augustil esietendus Koolitantsu Kompanii tantsulavastus "Udus või ilmsi". Antud lavastus oli pühendatud Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale ning seda etendati ka pidupäeval, 20. augustil.
Jõudsin esietendusele kohale täpselt siis, kui see oli juba mõned hetked kestnud. Õhtused päikesekiired langesid tribüünile, millel istusid nii eakad kui ka päris pisikesed inimesed. Curly Stringsi laulu "Kauges külas" saatel imbus Vallimäe treppidele üle 50 tantsiva noore, seljas õrnoranžikad särgid ja beežid püksid – tantsijate kostüüm sulas õhtupäikesega ühte. Lavakujundusena oli näha ka punakas toonis sohvat, tooli ning liivakuhja.
Juba esimestest hetkedest tundsin kehal kergeid külmavärinaid. Mass tõepoolest toimib. Hiljuti arutasime ühel seminaril tantsuõpetajatega, et tore oleks, kui lisaks rahvatantsu- ja võimlemispeole toimuks Eestis ka tänava- või kaasaegse tantsu pidu. Sel hetkel ma veel ei teadnud, et taoline projekt on juba Koolitantsu Kompaniil käsil – erinevatest tantsukoolidest tulid kokku noored, kes nautisid liikumist, teineteise energiat ja suutsid väljendada oma ehedat tantsurõõmu.
Koolitantsu Kompanii tantsulavastus "Udus või ilmsi". Autor/allikas: Martin Piir
Kuna tegemist oli siiski taasiseseisvumispäevale pühendatud lavastusega, kasutati tantsupeolikke võtteid. Näiteks tuldi lavale läbi treppide ning moodustati erinevaid jooniseid. Lavastuse teises pooles keerati särgid pahupidi ning neile olid kinnitatud kirivöö tükid. Huvitav oli jälgida, kuidas noored väljendavad eestlust läbi oma lavalise oleku. See avaldus läbi nende silmade sära, vaba oleku ning tugeva energia.
Lavastus oli inspireeritud igapäeva elust ja olust. Näiteks kasutati lisaks sohvale lavakujunduses ka patju, mis viitasid kodusele olemisele. Lavastuse teises pooles oli igal tantsijal käes roosa õhupall, millelt võis leida erinevaid emotsioone. Ühes stseenis aga koguneti pika laua taha ning markeeriti pidutsemist. Tantsijad said mängida lavastuses iseennast ning liikuda loomulikult.
Lavastuse koreograafia olid seadnud Maarja Pruuli ja Kadi Aare. Valdavalt kasutati tänavatantsulikku kehakeelt, millesse aga oli põimitud ka kaasaegset ning rahvatantsulikku liikumist. Tundus, et tantsijad valdasid antud stiile ning koreograafide ja tantsijate koostöö näis hästi töötavat.
Koolitantsu Kompanii tantsulavastus "Udus või ilmsi". Autor/allikas: Martin Piir
Lavastust saatis bänd, mis oli kokku pandud just antud projekti jaoks. Esitatud lood olid noortepärased, kuid võis kuulda ka näiteks "Kungla rahvast". Muusikal oli lavastuses väga oluline roll ning lauljad olid ka lavastusse etendajatena sisse toodud. Just helikujundus tekitas tihtipeale külmavärinaid ja mõjus paatoslikult. Lavastusse olid valitud mõjusad lood nii minevikust kui tänapäevast.
Noorele tantsijale on lavastusprotsessis osalemine kindlasti väga arendav ja inspireeriv kogemus. Suur osa tantsuharidusest on üles ehitatud üksikute tantsunumbrite õppimisele ning pikemat aega kestvaid ning läbiva teemaga tegelevaid lavastusi ei ole mõni tantsija võib-olla isegi varem vaatamas käinud. Etendaja rollis olemine kasvatab noores tantsijas veel enam kunstipärast mõtlemist ning kaasatuse tunnet.
Terve lavastuse vältel valitsesid pigem positiivsed emotsioonid. Nii palju räägitakse noorte vaimsest tervisest ning selle tumedatest külgedest, jättes tahaplaanile nende lõbusa oleku ning krutskid. Mulle tundus, et lavastus väljendas seda, et kuigi tumedad varjud ja mõtlik pool on meis kõigis, ei tohi lasta sellel võimust võtta. Koosolemises, pidevas edasi liikumises ja aususes peitub headus. Kokkuhoidmise tunne ja rõõmud lihtsatest asjadest on heaolu võti.
### Response:
Arvustus. Koolitantsu Kompanii noortelavastus tõi kananaha ihule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tahan ausalt tunnistada, et oleksime võinud viimastel aastakümnetel, kui on juttu olnud meie julgeolekust ja Venemaast, oma sõpru Baltikumis rohkem kuulata," ütles Marin.
Marini sõnul on Soome valmis karmistama Vene-vastaseid sanktsioone.
Soomes oli varem NATO-ga liitumise küsimus poliitiliselt tundlik teema.
Soome endine president Tarja Halonen võrdles märtsis Balti riikide astumist NATO-sse sellega, kuidas Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Liitu kuulusid.
"Nad olid harjunud olema osa kollektiivsest julgeolekusüsteemist Nõukogude ajal," rääkis Halonen usutluses Soome rahvusringhäälingule Yle, kommenteerides Balti riikide astumist lääneriikide kaitseallianssi 2004. aastal.
Halonen palus hiljem vabandust ebaõnnestunud väljenduse pärast.
Halonen, kes suhtles tihedalt Venemaa presidentide Vladimir Putini ja Dmitri Medvedeviga, pani varem Eesti Venemaa suhtes kriitilisele vaatele posttraumaatilise stressi diagnoosi ja tõi Soome paindlikke suhteid agressiivse suurriigiga eeskujuks. | Sanna Marin: Balti riike oleks pidanud Venemaaga seoses rohkem kuulama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tahan ausalt tunnistada, et oleksime võinud viimastel aastakümnetel, kui on juttu olnud meie julgeolekust ja Venemaast, oma sõpru Baltikumis rohkem kuulata," ütles Marin.
Marini sõnul on Soome valmis karmistama Vene-vastaseid sanktsioone.
Soomes oli varem NATO-ga liitumise küsimus poliitiliselt tundlik teema.
Soome endine president Tarja Halonen võrdles märtsis Balti riikide astumist NATO-sse sellega, kuidas Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Liitu kuulusid.
"Nad olid harjunud olema osa kollektiivsest julgeolekusüsteemist Nõukogude ajal," rääkis Halonen usutluses Soome rahvusringhäälingule Yle, kommenteerides Balti riikide astumist lääneriikide kaitseallianssi 2004. aastal.
Halonen palus hiljem vabandust ebaõnnestunud väljenduse pärast.
Halonen, kes suhtles tihedalt Venemaa presidentide Vladimir Putini ja Dmitri Medvedeviga, pani varem Eesti Venemaa suhtes kriitilisele vaatele posttraumaatilise stressi diagnoosi ja tõi Soome paindlikke suhteid agressiivse suurriigiga eeskujuks.
### Response:
Sanna Marin: Balti riike oleks pidanud Venemaaga seoses rohkem kuulama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgmisest aastast muutub keskmine pension tulumaksuvabaks, mistõttu jääb pensionist senisest suurem osa inimestele kätte.
Indekseerimise ja maksuvabastuste toel taastub rahandusministeeriumi teatel keskmise pensioni ostujõud kiiremini.
Pensioneid indekseeritakse Eestis igal kevadel. Pensioniindeksi arvutamisel võetakse arvesse eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumist ja inflatsiooni. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension.
Tänavu kinnitas valitsus pensioniindeksi suuruseks 1,079. Pensioni baasosa on pärast indekseerimist 255,76 eurot ja aastahinne 7,718 eurot. Rahvapensioni suurus on 275,3 eurot. | Keskmine vanaduspension kasvab tuleval aastal enam kui 100 euro võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgmisest aastast muutub keskmine pension tulumaksuvabaks, mistõttu jääb pensionist senisest suurem osa inimestele kätte.
Indekseerimise ja maksuvabastuste toel taastub rahandusministeeriumi teatel keskmise pensioni ostujõud kiiremini.
Pensioneid indekseeritakse Eestis igal kevadel. Pensioniindeksi arvutamisel võetakse arvesse eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumist ja inflatsiooni. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension.
Tänavu kinnitas valitsus pensioniindeksi suuruseks 1,079. Pensioni baasosa on pärast indekseerimist 255,76 eurot ja aastahinne 7,718 eurot. Rahvapensioni suurus on 275,3 eurot.
### Response:
Keskmine vanaduspension kasvab tuleval aastal enam kui 100 euro võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõva kattega väljakul viimati 2021. aasta märtsis mänginud Thiem tuli kolmandas setis esmalt toime ligi kaks tundi kestnud vihmapausiga ning seejärel kiires lõppmängus kahe ameeriklase matšpalliga, enne kui võitis kogu kohtumise kolme tunni ja kümne minutiga.
"Olen üliõnnelik, et suutsin pooleteise aasta järel taas kõval kattel võidutseda," rääkis austerlane pärast mängu. "Vihmapaus ei teinud asja üldse kergeks, jätkasime mänguga alles kell 23.15. Mul oli raske taas mängu sisse elada, aga õnneks suutsin otsustava seti kiires lõppmängus oma taset tõsta ja täna oli õnn minu poolel: seisul 4:6 [kiires lõppmängus] ütlesin endale, et kas nüüd või mitte kunagi. Suutsin veidi pingeid maandada ja see läks suurepäraselt, sooritasin neli äralööki järjest."
Winston-Salemi turniirile vabapääsme saanud Thiem läheb teises ringis vastamisi bulgaarlase Grigor Dimitroviga, kes on ühtlasi turniiril kõrgeima paigutusega mängijaks. Tuntumatest tennisistidest piirdus Põhja-Carolinas avaringiga näiteks kunagine maailma seitsmes reket David Goffin (ATP 62.), kes jäi kolmes setis alla serblasele Laslo Djerele. | Üle pooleteise aasta kõval kattel mänginud Thiem päästis kaks matšpalli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõva kattega väljakul viimati 2021. aasta märtsis mänginud Thiem tuli kolmandas setis esmalt toime ligi kaks tundi kestnud vihmapausiga ning seejärel kiires lõppmängus kahe ameeriklase matšpalliga, enne kui võitis kogu kohtumise kolme tunni ja kümne minutiga.
"Olen üliõnnelik, et suutsin pooleteise aasta järel taas kõval kattel võidutseda," rääkis austerlane pärast mängu. "Vihmapaus ei teinud asja üldse kergeks, jätkasime mänguga alles kell 23.15. Mul oli raske taas mängu sisse elada, aga õnneks suutsin otsustava seti kiires lõppmängus oma taset tõsta ja täna oli õnn minu poolel: seisul 4:6 [kiires lõppmängus] ütlesin endale, et kas nüüd või mitte kunagi. Suutsin veidi pingeid maandada ja see läks suurepäraselt, sooritasin neli äralööki järjest."
Winston-Salemi turniirile vabapääsme saanud Thiem läheb teises ringis vastamisi bulgaarlase Grigor Dimitroviga, kes on ühtlasi turniiril kõrgeima paigutusega mängijaks. Tuntumatest tennisistidest piirdus Põhja-Carolinas avaringiga näiteks kunagine maailma seitsmes reket David Goffin (ATP 62.), kes jäi kolmes setis alla serblasele Laslo Djerele.
### Response:
Üle pooleteise aasta kõval kattel mänginud Thiem päästis kaks matšpalli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mykkänen ütles, et Helsingi saab ise otsustada, milliseks NATO riigiks Soome saab. "Peame saama NATO-s keskseks tegijaks. Kas meil on rahvuslikku tahet saada Soome NATO baas ja alalised väed," uuris Mykkänen.
Mykkäneni hinnangul võiks Soome tulla NATO juhtimiskeskus. Moskva on aga varem korduvalt kritiseerinud NATO struktuuride toomist Venemaa piiride lähedale, vahendas Yle.
"Venemaa seatud tingimused ei tohi takistada meil tulevikus oma julgeolekut parandada," üles Mykkänen.
Koonderakonna juhi Petteri Orpo hinnangul tuleb juhtimiskeskuse küsimusega aktiivselt tegeleda.
Koonderakond toetab ka kaitsekulutuste tõstmist üle kahe protsendi sisemajanduse koguproduktist.
Mykkäneni sõnul tuleb laiendada ka ajateenistust. Tema sõnul on arutelu, kus sõjaväkke lähevad ainult mehed, oma aja ära elanud.
"Iga aastaga on raskem põhjendada, miks teenistusse ei võeta parimaid soomlasi, sõltumata soost," ütles Mykkänen. | Soome Koonderakond soovib riiki alalisi NATO vägesid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mykkänen ütles, et Helsingi saab ise otsustada, milliseks NATO riigiks Soome saab. "Peame saama NATO-s keskseks tegijaks. Kas meil on rahvuslikku tahet saada Soome NATO baas ja alalised väed," uuris Mykkänen.
Mykkäneni hinnangul võiks Soome tulla NATO juhtimiskeskus. Moskva on aga varem korduvalt kritiseerinud NATO struktuuride toomist Venemaa piiride lähedale, vahendas Yle.
"Venemaa seatud tingimused ei tohi takistada meil tulevikus oma julgeolekut parandada," üles Mykkänen.
Koonderakonna juhi Petteri Orpo hinnangul tuleb juhtimiskeskuse küsimusega aktiivselt tegeleda.
Koonderakond toetab ka kaitsekulutuste tõstmist üle kahe protsendi sisemajanduse koguproduktist.
Mykkäneni sõnul tuleb laiendada ka ajateenistust. Tema sõnul on arutelu, kus sõjaväkke lähevad ainult mehed, oma aja ära elanud.
"Iga aastaga on raskem põhjendada, miks teenistusse ei võeta parimaid soomlasi, sõltumata soost," ütles Mykkänen.
### Response:
Soome Koonderakond soovib riiki alalisi NATO vägesid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | U-18 vanuseklassi neidudest hakkavad teisipäeval poolfinaalikoha nimel võitlema Lill Kandimaa – Carmel Vares, Maarja Allik – Maria Allik ja Karlotta Kattai – Liisa Põldma, kirjutab volley.ee.
Ühe võidu ja ühe kaotuse saanud Allik – Allik tulid A-alagrupis teiseks ning kohtuvad veerandfinaalis lätlannade Kruklite – Brokanega. Mõlemad mängud kaotanud Kandimaa ja Vares said C-alagrupis kolmanda koha ja lähevad veerandfinaalis vastamisi samuti Läti duoga Regute – Adamsone. Kattai ja Põldma platseerusid kahe 1:2 kaotusega B-grupis samuti kolmandaks ja nende vastane on Läti paar Konstantinova – Ebere.
U-18 noormeestest said Tristan Täht ja Mati Juus täisedu kolme võiduga C-alagrupis esikoha, Kristjan Unt ja Ralf Aros jäid samas alagrupis kolme kaotusega neljandaks. Mõlemad paarid jätkavad samuti teisipäeval play-off'i avaringis, kus Tähe ja Juusi vastaseks on leedukad Strazdas – Vaitiekus ning Unt ja Aros lähevad vastamisi lätlaste Kilks – Gutmanisega.
U-16 turniiril said alagrupiturniiril neidudest parima tulemuse Marta-Mia Ploomipuu – Hannemai Hanimägi, kes võitsid kõik kolm kohtumist ja said A-alagrupis esikoha. Veerandfinaalis kohtutakse teise Eesti paariga Kirke Liise Lukas – Emma Lust, kes jäid B-alagrupis kolme kaotusega neljandaks. Anette Arak – Rebecca Pent pidid B-alagrupis samuti vastu võtma kolm kaotust ja said seega neljanda koha ning nende play-off 'i vastane on Ukraina paar Šhutska – Biliak.
U-16 noormeestest teenisid kolme võiduga A-alagrupis esikoha Artur Tšuhnenkov – Daniil Verhogljad, kes hakkavad poolfinaali koha nimel mängima B-grupis neljandaks jäänud ukrainlaste Tšarnoš – Boikoga. Patrick Saimre – Carl Kreek tulid A-grupis kahe kaotuse ja ühe võiduga kolmandaks ning nende vastaseks on lätlased Druska – Blekte. Kolmanda Eesti paarina on turniiril võistlemas Toomas Patrik Parijõgi – Joonah Marten Üprus, kes said ühe võidu ja kahe kaotusega B-alagrupis kolmanda koha, nemad kohtuvad järgmises ringis Läti paariga Andrejevs – Kirsons. | Noored Eesti rannavõrkpallurid olid Ida-Euroopa MV alagrupiturniiril edukad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
U-18 vanuseklassi neidudest hakkavad teisipäeval poolfinaalikoha nimel võitlema Lill Kandimaa – Carmel Vares, Maarja Allik – Maria Allik ja Karlotta Kattai – Liisa Põldma, kirjutab volley.ee.
Ühe võidu ja ühe kaotuse saanud Allik – Allik tulid A-alagrupis teiseks ning kohtuvad veerandfinaalis lätlannade Kruklite – Brokanega. Mõlemad mängud kaotanud Kandimaa ja Vares said C-alagrupis kolmanda koha ja lähevad veerandfinaalis vastamisi samuti Läti duoga Regute – Adamsone. Kattai ja Põldma platseerusid kahe 1:2 kaotusega B-grupis samuti kolmandaks ja nende vastane on Läti paar Konstantinova – Ebere.
U-18 noormeestest said Tristan Täht ja Mati Juus täisedu kolme võiduga C-alagrupis esikoha, Kristjan Unt ja Ralf Aros jäid samas alagrupis kolme kaotusega neljandaks. Mõlemad paarid jätkavad samuti teisipäeval play-off'i avaringis, kus Tähe ja Juusi vastaseks on leedukad Strazdas – Vaitiekus ning Unt ja Aros lähevad vastamisi lätlaste Kilks – Gutmanisega.
U-16 turniiril said alagrupiturniiril neidudest parima tulemuse Marta-Mia Ploomipuu – Hannemai Hanimägi, kes võitsid kõik kolm kohtumist ja said A-alagrupis esikoha. Veerandfinaalis kohtutakse teise Eesti paariga Kirke Liise Lukas – Emma Lust, kes jäid B-alagrupis kolme kaotusega neljandaks. Anette Arak – Rebecca Pent pidid B-alagrupis samuti vastu võtma kolm kaotust ja said seega neljanda koha ning nende play-off 'i vastane on Ukraina paar Šhutska – Biliak.
U-16 noormeestest teenisid kolme võiduga A-alagrupis esikoha Artur Tšuhnenkov – Daniil Verhogljad, kes hakkavad poolfinaali koha nimel mängima B-grupis neljandaks jäänud ukrainlaste Tšarnoš – Boikoga. Patrick Saimre – Carl Kreek tulid A-grupis kahe kaotuse ja ühe võiduga kolmandaks ning nende vastaseks on lätlased Druska – Blekte. Kolmanda Eesti paarina on turniiril võistlemas Toomas Patrik Parijõgi – Joonah Marten Üprus, kes said ühe võidu ja kahe kaotusega B-alagrupis kolmanda koha, nemad kohtuvad järgmises ringis Läti paariga Andrejevs – Kirsons.
### Response:
Noored Eesti rannavõrkpallurid olid Ida-Euroopa MV alagrupiturniiril edukad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õiguskantsler vastas päringule, milles sooviti tema seisukohta Narva linnavolikogu 15. augusti istungi kohta, mis toimus vene keeles. Õiguskantsler selgitas oma vastuses, et põhiseadusest tuleneb, et kogu riigi ja kohaliku omavalitsuse asjaajamine peab üldjuhul toimuma eesti keeles.
Seadus võib siiski sätestada ulatuse ja korra, milles kasutatakse kohaliku omavalitsuse sisemises asjaajamises vastava paikkonna püsielanike enamiku keelt.
"Nii-öelda välise asjaajamise keele valiku osas elanike suhtlemisel ametiasutustega näeb põhiseadus ette igaühe õiguse pöörduda kohalike omavalitsuste poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid."
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette, et asjaajamiskeel kohalikes omavalitsustes on eesti keel, ja rõhutab, et volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles.
Õiguskantsler toob välja, et keeleseaduse § 11 sätestab, et omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena selle kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada lisaks eesti keelele omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt.
"Õiguskantslerile teadaolevalt ei ole Vabariigi Valitsus sellist otsust Narva linna suhtes teinud," märkis Madise.
Narva linnavolikogu pidas 15. augustil ametliku ja avaliku (näidati otseülekandes Youtubes) istungi, milles saadikud rääkisid valdavalt vene keeles. Samal istungil pidi arutusele tulema tank-monumendi küsimus, kuid ootamatult otsustas volikogu enamus arutelust loobuda. | Õiguskantsler taunis Narva volikogu vene keeles peetud istungit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õiguskantsler vastas päringule, milles sooviti tema seisukohta Narva linnavolikogu 15. augusti istungi kohta, mis toimus vene keeles. Õiguskantsler selgitas oma vastuses, et põhiseadusest tuleneb, et kogu riigi ja kohaliku omavalitsuse asjaajamine peab üldjuhul toimuma eesti keeles.
Seadus võib siiski sätestada ulatuse ja korra, milles kasutatakse kohaliku omavalitsuse sisemises asjaajamises vastava paikkonna püsielanike enamiku keelt.
"Nii-öelda välise asjaajamise keele valiku osas elanike suhtlemisel ametiasutustega näeb põhiseadus ette igaühe õiguse pöörduda kohalike omavalitsuste poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid."
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette, et asjaajamiskeel kohalikes omavalitsustes on eesti keel, ja rõhutab, et volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles.
Õiguskantsler toob välja, et keeleseaduse § 11 sätestab, et omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena selle kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada lisaks eesti keelele omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt.
"Õiguskantslerile teadaolevalt ei ole Vabariigi Valitsus sellist otsust Narva linna suhtes teinud," märkis Madise.
Narva linnavolikogu pidas 15. augustil ametliku ja avaliku (näidati otseülekandes Youtubes) istungi, milles saadikud rääkisid valdavalt vene keeles. Samal istungil pidi arutusele tulema tank-monumendi küsimus, kuid ootamatult otsustas volikogu enamus arutelust loobuda.
### Response:
Õiguskantsler taunis Narva volikogu vene keeles peetud istungit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal 3606 haigusjuhtu, millest 1426 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2180 kliiniliselt diagnoositud.
"Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigestumus 13,2 protsendi võrra, laboratoorselt kinnitatud juhtude arv vähenes 26,2 protsenti ning kliiniliselt diagnoositud juhtude arv püsib stabiilsena. Uue nädalaga võib oodata veidi alla 1300 laboratoorselt kinnitatud juhu," selgitas Sepp.
Nakatamiskordaja R on püsivas langustrendis (0,85), eelmisel nädalal oli ta 0,94 ja üle-eelmisel 1,03.
Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.
Viimase seitsme päeva keskmine Covid-19 tõttu hospitaliseeritute arv on langenud 8,3 pealt 7,9 peale. 33. nädalal avati haiglates 90 uut Covid-19 haigusjuhtumit, mis on eelmisest nädalast 39 juhtumit vähem.
Esmaspäevahommikuse seisuga viibis haiglas 117 inimest, neist intensiivravil viis, kellest kolm olid juhitaval hingamisel. Nädala jooksul suri viis inimest, kelle keskmine vanus oli 77 aastat. Tõenäoliselt püsib sel nädalal hospitaliseeritute arv 110 juures.
33. nädalal jagunesid haigestunud järgmiselt: vaktsineerimata isikuid 464, pooleli oleva kuuriga isikuid 43 ning lõpetatud kuuriga isikuid 919.
Viimase seitsme päeva haigestumus oli langustrendis kümnes ja kasvutrendis viies maakonnas. Suurem kasv oli Jõgevamaal, Saaremaal, Läänemaal ja Raplamaal. Suurim langus oli Võrumaal, Viljandimaal ja Ida-Virumaal. | Koroonaviirusega nakatumine on Eestis läinud langusesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal 3606 haigusjuhtu, millest 1426 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2180 kliiniliselt diagnoositud.
"Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigestumus 13,2 protsendi võrra, laboratoorselt kinnitatud juhtude arv vähenes 26,2 protsenti ning kliiniliselt diagnoositud juhtude arv püsib stabiilsena. Uue nädalaga võib oodata veidi alla 1300 laboratoorselt kinnitatud juhu," selgitas Sepp.
Nakatamiskordaja R on püsivas langustrendis (0,85), eelmisel nädalal oli ta 0,94 ja üle-eelmisel 1,03.
Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.
Viimase seitsme päeva keskmine Covid-19 tõttu hospitaliseeritute arv on langenud 8,3 pealt 7,9 peale. 33. nädalal avati haiglates 90 uut Covid-19 haigusjuhtumit, mis on eelmisest nädalast 39 juhtumit vähem.
Esmaspäevahommikuse seisuga viibis haiglas 117 inimest, neist intensiivravil viis, kellest kolm olid juhitaval hingamisel. Nädala jooksul suri viis inimest, kelle keskmine vanus oli 77 aastat. Tõenäoliselt püsib sel nädalal hospitaliseeritute arv 110 juures.
33. nädalal jagunesid haigestunud järgmiselt: vaktsineerimata isikuid 464, pooleli oleva kuuriga isikuid 43 ning lõpetatud kuuriga isikuid 919.
Viimase seitsme päeva haigestumus oli langustrendis kümnes ja kasvutrendis viies maakonnas. Suurem kasv oli Jõgevamaal, Saaremaal, Läänemaal ja Raplamaal. Suurim langus oli Võrumaal, Viljandimaal ja Ida-Virumaal.
### Response:
Koroonaviirusega nakatumine on Eestis läinud langusesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Taldrikute purustamine on osa Kreeka ööelust," teatas Instagramis Tatjana Navka.
The wife of Dmitri Peskov, a spokesman and also a fan of Putin, is currently in Greece, enjoying a summer vacation in Europe. Her behavior pic.twitter.com/JdVV57yqYE
— Nguyen Ken (@NguyenK68421403) August 20, 2022
Kreeka eitas Navka sisenemist riiki. Meedia teatel võis ta Kreekasse saabuda aga Türgi kaudu. Navka läks Türgisse puhkusele.
"Mulle meeldib puhkusel uusi asju teada saada," kiitles Navka sotsiaalmeedias.
Türgi pole liitunud Moskva-vastaste sanktsioonidega. Kreeka meedia teatel liikus Navka Türgi ja Kreeka saarte vahel. Navka kasutas transpordiks tundmatu Venemaa ärimehe jahti, vahendas The Times.
Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirjas on ka Peskovi tütar Jelizaveta Peskova. Ta väidab, et see samm oli täiesti ebaõiglane. Pärast sõja puhkemist postitas Peskova sotsiaalmeediasse sõjavastase sõnumi, kuid kustutas selle kiiresti.
Vangistatud opositsioonijuht Aleksei Navalnõi süüdistas hiljuti lääneriike, et nad ei täida Venemaa eliidi vastu kehtestatud sanktsioone. Navalnõi väitis, et advokaadid ja lobistid aitavad oligarhidel sanktsioone vältida.
Navalnõi kritiseeris samuti endise kosmonaudi ja parlamendisaadiku Valentina Tereškova Itaalia-reisi. Tereškova käis oma Itaalia villas. Endine kosmonaut on nüüd Putini liitlane. | Sanktsioonid ei takistanud Peskovi naisel Kreekas pidu pidada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Taldrikute purustamine on osa Kreeka ööelust," teatas Instagramis Tatjana Navka.
The wife of Dmitri Peskov, a spokesman and also a fan of Putin, is currently in Greece, enjoying a summer vacation in Europe. Her behavior pic.twitter.com/JdVV57yqYE
— Nguyen Ken (@NguyenK68421403) August 20, 2022
Kreeka eitas Navka sisenemist riiki. Meedia teatel võis ta Kreekasse saabuda aga Türgi kaudu. Navka läks Türgisse puhkusele.
"Mulle meeldib puhkusel uusi asju teada saada," kiitles Navka sotsiaalmeedias.
Türgi pole liitunud Moskva-vastaste sanktsioonidega. Kreeka meedia teatel liikus Navka Türgi ja Kreeka saarte vahel. Navka kasutas transpordiks tundmatu Venemaa ärimehe jahti, vahendas The Times.
Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirjas on ka Peskovi tütar Jelizaveta Peskova. Ta väidab, et see samm oli täiesti ebaõiglane. Pärast sõja puhkemist postitas Peskova sotsiaalmeediasse sõjavastase sõnumi, kuid kustutas selle kiiresti.
Vangistatud opositsioonijuht Aleksei Navalnõi süüdistas hiljuti lääneriike, et nad ei täida Venemaa eliidi vastu kehtestatud sanktsioone. Navalnõi väitis, et advokaadid ja lobistid aitavad oligarhidel sanktsioone vältida.
Navalnõi kritiseeris samuti endise kosmonaudi ja parlamendisaadiku Valentina Tereškova Itaalia-reisi. Tereškova käis oma Itaalia villas. Endine kosmonaut on nüüd Putini liitlane.
### Response:
Sanktsioonid ei takistanud Peskovi naisel Kreekas pidu pidada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Isamaa erakonna eelnõu seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks Eestis elavate välismaalaste (v.a Euroopa Liidu kodanike) hääletamisõigus kohalikel valimistel.
Õiguskantsler Ülle Madise kirjutab riigikogu põhiseaduskomisjonile saadetud arvamuses, et Isamaa eelnõu muudab olulisel määral Eestis 30 aasta vältel kujunenud ettekujutust sellest, kuidas Eesti Vabariik näeb kohalikku kogukonda, siin alaliselt ja seaduslikul alusel elavaid Eesti kodakondsuseta inimesi ning nende osalemist kohaliku elu korraldamisel.
"Leian, et juhul, kui seaduseelnõu kavandatud kujul vastu võetakse, tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve ja paluda riigikohtul selle kooskõla põhiseadusega kontrollida. On argumente, mis toetavad seesugust hääleõiguseta jätmist, ent leian, et ülekaalus on argumendid, mis viitavad 594 SE vastuolule põhiseaduse § 156 lõikega 2 ja § 9 lõikega 1 nende koostoimes," märkis õiguskantsler.
§ 156 ütleb, et "kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad". § 9 aga, et "põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel".
Õiguskantsleri vastusest ilmneb ka, kui suur on nende kolmandate riikide kodanike hulk, kes tegelikult käisid kohalikel valimistel hääletamas. Selgus, et Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike poolt antud häälte koguarv (5783) moodustas viimastel kohalikel valimistel antud häältest 0,98 protsenti.
Kolmandate riikide kodakondsusega valijatest moodustavad Eestis napi enamuse Vene Föderatsiooni kodanikud (ligi 70 000 inimest 139 000st), järgnevad Ukraina, Valgevene ja Ühendkuningriigi kodanikud. Määratlemata kodakondsusega (nn halli passiga) valijaid oli 2021. aasta kohalike valimistel valijate nimekirja kantud 62 585.
Päringu andmetel käis Eestis elavatest valimisõiguslikest Venemaa kodanikest 2021. aastal kohalikke volikogusid valimas 42,5 protsenti, Valgevene kodanikest 49,5 protsenti, Ukraina kodanikest 42,8 protsenti, Suurbritannia kodanikest 30,6 protsenti ja määratlemata kodakondsusega valijatest 39,6 protsenti.
Kõigist 139 281 kolmandate riikide kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isikutest kasutas 2021. aasta kohalikel valimistel õigust valida 57 347 inimest ehk 41,2 protsenti.
Isamaa leiab aprillis algatatud eelnõu seletuskirjas, et tänaseks on mõnede kolmandate riikide hääletamisõigusest Eesti kohalikel valimistel saanud julgeolekuküsimus.
"Teadaolevalt ei ole 13 Euroopa Liidu riigis kolmandate riikide kodanikel kohalikel valimistel hääletusõigust. Selliste riikide hulka kuulub näiteks Läti, kus kolmandate riikide kodanike osakaal elanikkonnast on suurem kui Eestis. Näiteks ei ole kolmandate riikide kodanike hääletusõigust kohalikel valimistel ka Prantsusmaal ja Saksamaal," märgiti seletuskirjas.
Eelnõu algatajateks on Isamaa fraktsiooni liikmed Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul, Andres Metsoja, Heiki Hepner, Raivo Tamm, Üllar Saaremäe ja Mihhail Lotman. | Kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse võtmine võib olla põhiseadusega vastuolus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Isamaa erakonna eelnõu seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks Eestis elavate välismaalaste (v.a Euroopa Liidu kodanike) hääletamisõigus kohalikel valimistel.
Õiguskantsler Ülle Madise kirjutab riigikogu põhiseaduskomisjonile saadetud arvamuses, et Isamaa eelnõu muudab olulisel määral Eestis 30 aasta vältel kujunenud ettekujutust sellest, kuidas Eesti Vabariik näeb kohalikku kogukonda, siin alaliselt ja seaduslikul alusel elavaid Eesti kodakondsuseta inimesi ning nende osalemist kohaliku elu korraldamisel.
"Leian, et juhul, kui seaduseelnõu kavandatud kujul vastu võetakse, tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve ja paluda riigikohtul selle kooskõla põhiseadusega kontrollida. On argumente, mis toetavad seesugust hääleõiguseta jätmist, ent leian, et ülekaalus on argumendid, mis viitavad 594 SE vastuolule põhiseaduse § 156 lõikega 2 ja § 9 lõikega 1 nende koostoimes," märkis õiguskantsler.
§ 156 ütleb, et "kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad". § 9 aga, et "põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel".
Õiguskantsleri vastusest ilmneb ka, kui suur on nende kolmandate riikide kodanike hulk, kes tegelikult käisid kohalikel valimistel hääletamas. Selgus, et Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike poolt antud häälte koguarv (5783) moodustas viimastel kohalikel valimistel antud häältest 0,98 protsenti.
Kolmandate riikide kodakondsusega valijatest moodustavad Eestis napi enamuse Vene Föderatsiooni kodanikud (ligi 70 000 inimest 139 000st), järgnevad Ukraina, Valgevene ja Ühendkuningriigi kodanikud. Määratlemata kodakondsusega (nn halli passiga) valijaid oli 2021. aasta kohalike valimistel valijate nimekirja kantud 62 585.
Päringu andmetel käis Eestis elavatest valimisõiguslikest Venemaa kodanikest 2021. aastal kohalikke volikogusid valimas 42,5 protsenti, Valgevene kodanikest 49,5 protsenti, Ukraina kodanikest 42,8 protsenti, Suurbritannia kodanikest 30,6 protsenti ja määratlemata kodakondsusega valijatest 39,6 protsenti.
Kõigist 139 281 kolmandate riikide kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isikutest kasutas 2021. aasta kohalikel valimistel õigust valida 57 347 inimest ehk 41,2 protsenti.
Isamaa leiab aprillis algatatud eelnõu seletuskirjas, et tänaseks on mõnede kolmandate riikide hääletamisõigusest Eesti kohalikel valimistel saanud julgeolekuküsimus.
"Teadaolevalt ei ole 13 Euroopa Liidu riigis kolmandate riikide kodanikel kohalikel valimistel hääletusõigust. Selliste riikide hulka kuulub näiteks Läti, kus kolmandate riikide kodanike osakaal elanikkonnast on suurem kui Eestis. Näiteks ei ole kolmandate riikide kodanike hääletusõigust kohalikel valimistel ka Prantsusmaal ja Saksamaal," märgiti seletuskirjas.
Eelnõu algatajateks on Isamaa fraktsiooni liikmed Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul, Andres Metsoja, Heiki Hepner, Raivo Tamm, Üllar Saaremäe ja Mihhail Lotman.
### Response:
Kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse võtmine võib olla põhiseadusega vastuolus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus-Meremaal toimuv laager on freestyle-suusatamise paremiku jaoks olnud tavapärane viis hooajaks vormi saada. Kahel eelmisel aastal oli koroonaviiruse tõttu Uus-Meremaale reisimine sisuliselt võimatu ja nii käis ka Sildaru maailma kuklapoolel viimati harjutamas 2019. aastal. Nüüd võetakse ühes treener Mihkel Ustaviga pikk teekond taas ette, kirjutab Delfi Sport.
"Järgmisel nädalal sõidame. Tagasi tuleme arvatavasti oktoobri esimesel nädalal," rääkis Ustav.
Praeguseks on Ustavi sõnul suures plaanis kogu võistlushooaeg paika pandud ja Sildaru nimi anti üles sisuliselt samadele võistlustele nagu mullu ehk ees ootab üsna tihe programm. Tõsisem võistlushooaeg läheb Sildaru jaoks lahti 18.–19. novembrini Stubais toimuva pargisõidu MK-etapiga.
Hooaja põhifookus on veebruari lõpus ja märtsi alguses Gruusias Bakurianis peetavatel maailmameistrivõistlustel. Jaanuari lõpus on fookus Aspenis peetavatel X-Mängudel ja detsembris on kavas Dew Tour.
Loe Sildaru võistluskalendri kohta pikemalt Delfi Spordist. | Kelly Sildaru alustab pika pausi järel taas ettevalmistust Uus-Meremaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus-Meremaal toimuv laager on freestyle-suusatamise paremiku jaoks olnud tavapärane viis hooajaks vormi saada. Kahel eelmisel aastal oli koroonaviiruse tõttu Uus-Meremaale reisimine sisuliselt võimatu ja nii käis ka Sildaru maailma kuklapoolel viimati harjutamas 2019. aastal. Nüüd võetakse ühes treener Mihkel Ustaviga pikk teekond taas ette, kirjutab Delfi Sport.
"Järgmisel nädalal sõidame. Tagasi tuleme arvatavasti oktoobri esimesel nädalal," rääkis Ustav.
Praeguseks on Ustavi sõnul suures plaanis kogu võistlushooaeg paika pandud ja Sildaru nimi anti üles sisuliselt samadele võistlustele nagu mullu ehk ees ootab üsna tihe programm. Tõsisem võistlushooaeg läheb Sildaru jaoks lahti 18.–19. novembrini Stubais toimuva pargisõidu MK-etapiga.
Hooaja põhifookus on veebruari lõpus ja märtsi alguses Gruusias Bakurianis peetavatel maailmameistrivõistlustel. Jaanuari lõpus on fookus Aspenis peetavatel X-Mängudel ja detsembris on kavas Dew Tour.
Loe Sildaru võistluskalendri kohta pikemalt Delfi Spordist.
### Response:
Kelly Sildaru alustab pika pausi järel taas ettevalmistust Uus-Meremaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euro kurss langes esmaspäeval 1,1 protsenti ning ühe euro eest sai 0,9928 dollarit. Viimati oli euro kurss nii madalal 2002. aastal, vaid paar aastat pärast selle valuuta kasutuselevõttu.
Finantsfirma Morgan Stanley prognoosib, et euro kurss langeb selles kvartalis 0,97 dollarini. Energiakriis suurendab elektrikatkestuste ohtu.
"Suve lõpus on euro tagasi surve all, osaliselt dollari pärast ja osaliselt sellepärast, et Euroopa majanduse kohal rippuv Damoklese mõõk ei kao kuhugi," ütles finantsfirma Societe Generale analüütik Kit Juckes.
Euro pole ainus valuuta, mis dollari tugevnemise tõttu kannatab. Nõrgenevad ka Jaapani jeen ja Suurbritannia nael. | Euro kurss langes erakordselt madalale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euro kurss langes esmaspäeval 1,1 protsenti ning ühe euro eest sai 0,9928 dollarit. Viimati oli euro kurss nii madalal 2002. aastal, vaid paar aastat pärast selle valuuta kasutuselevõttu.
Finantsfirma Morgan Stanley prognoosib, et euro kurss langeb selles kvartalis 0,97 dollarini. Energiakriis suurendab elektrikatkestuste ohtu.
"Suve lõpus on euro tagasi surve all, osaliselt dollari pärast ja osaliselt sellepärast, et Euroopa majanduse kohal rippuv Damoklese mõõk ei kao kuhugi," ütles finantsfirma Societe Generale analüütik Kit Juckes.
Euro pole ainus valuuta, mis dollari tugevnemise tõttu kannatab. Nõrgenevad ka Jaapani jeen ja Suurbritannia nael.
### Response:
Euro kurss langes erakordselt madalale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Režissöör Raimo Jõerand sõnas, et teda huvitab väga Eesti asi. "Ajalugu, mälu, põlvkondade järjepidevus. Ja kui on olemas midagi, mida võiks nimetada Eesti asjaks, siis see on Kukerpillid."
Kevadest sügiseni annab Kukerpillid hulga kontserte Eesti eri paigus ja õpib ära plaadijagu uusi, spetsiaalselt neile kirjutatud lugusid eesti heliloojatelt, et tähistada oma 50. juubelit kontserdiga suures kontserdisaalis. Film viib vaataja nii bändibussi, proovi kui ka lava taha, samuti otsitakse koos muusikutega vastust küsimusele, mis on see, mis jääb ja ühendab.
Režissöör Raimo Jõerand, kes on ka ise Kukerpillide lauludega üles kasvanud, väldib filmis tavapäraseid intervjuusid ja keskendub Kukerpillide fenomeni jäädvustamisel eelkõige bändiliikmete omavahelisele kooskõlale ja nende alati tänuväärsele publikule. Kirimäel, Lindil, Urvastes, Rõngus, Türil ja mujalgi filmitud suviste esinemiste kaudu avaneb pilt tänasest Eestimaast, kus Kukerpillidel on endiselt täita väga oluline roll.
Filmi stsenarist, režissöör, monteerija ja produtsent on Raimo Jõerand, peaoperaator Kullar Viimne, helirežissöör Harmo Kallaste. Filmi tootja on Axelsberg OÜ. | Septembris jõuab kinodesse Raimo Jõeranna dokfilm Kukerpillidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Režissöör Raimo Jõerand sõnas, et teda huvitab väga Eesti asi. "Ajalugu, mälu, põlvkondade järjepidevus. Ja kui on olemas midagi, mida võiks nimetada Eesti asjaks, siis see on Kukerpillid."
Kevadest sügiseni annab Kukerpillid hulga kontserte Eesti eri paigus ja õpib ära plaadijagu uusi, spetsiaalselt neile kirjutatud lugusid eesti heliloojatelt, et tähistada oma 50. juubelit kontserdiga suures kontserdisaalis. Film viib vaataja nii bändibussi, proovi kui ka lava taha, samuti otsitakse koos muusikutega vastust küsimusele, mis on see, mis jääb ja ühendab.
Režissöör Raimo Jõerand, kes on ka ise Kukerpillide lauludega üles kasvanud, väldib filmis tavapäraseid intervjuusid ja keskendub Kukerpillide fenomeni jäädvustamisel eelkõige bändiliikmete omavahelisele kooskõlale ja nende alati tänuväärsele publikule. Kirimäel, Lindil, Urvastes, Rõngus, Türil ja mujalgi filmitud suviste esinemiste kaudu avaneb pilt tänasest Eestimaast, kus Kukerpillidel on endiselt täita väga oluline roll.
Filmi stsenarist, režissöör, monteerija ja produtsent on Raimo Jõerand, peaoperaator Kullar Viimne, helirežissöör Harmo Kallaste. Filmi tootja on Axelsberg OÜ.
### Response:
Septembris jõuab kinodesse Raimo Jõeranna dokfilm Kukerpillidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuna peatreener on välismaalt, siis oli kindel soov, et esimene abitreener oleks eestlane, kes tunneb mängijaid ja liigat esialgu peatreenerist paremini. Teine põhjus oli soov anda mõnele Eesti treenerile võimalus välistreeneri käe all töötada ja sellega uusi kogemusi koguda ning oma ametis areneda. Kahjuks sobilikest kandidaatidest ei olnud kellegi jaoks õige moment ametikohta vahetada, seega oli loogiline pöörata pilk Lätti," selgitas valikuid Rapla mänedžer Jaak Karp.
"See tahe, kirg ja energia, mis kostus intervjuudest Gatisega, tegi meile peatreeneriga tema kasuks otsustamise väga lihtsaks. Lisaks muidugi teadmised liiga võistkondade ja nende peatreenerite kohta oli märk põhjalikust kodutööst."
Karp lisas: "õnneks jääb siiski suur hulk kogemusi ka Eestisse, veel parem, et Raplasse, kuna teise abitreenerina teeb debüüthooaja Eesti kõrgeimal tasemel meie enda endine õpilane, esindusmeeskonna mängija ja senine noortetreener Kustas Põldoja. 20 aastat tagasi tuli ta üheksa-aastase poisina esimesse trenni ja täna viis ta läbi esimese esindusmeeskonna treeningu." | Rapla korvpallimeeskond nimetas abitreeneriteks lätlase ja oma kasvandiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuna peatreener on välismaalt, siis oli kindel soov, et esimene abitreener oleks eestlane, kes tunneb mängijaid ja liigat esialgu peatreenerist paremini. Teine põhjus oli soov anda mõnele Eesti treenerile võimalus välistreeneri käe all töötada ja sellega uusi kogemusi koguda ning oma ametis areneda. Kahjuks sobilikest kandidaatidest ei olnud kellegi jaoks õige moment ametikohta vahetada, seega oli loogiline pöörata pilk Lätti," selgitas valikuid Rapla mänedžer Jaak Karp.
"See tahe, kirg ja energia, mis kostus intervjuudest Gatisega, tegi meile peatreeneriga tema kasuks otsustamise väga lihtsaks. Lisaks muidugi teadmised liiga võistkondade ja nende peatreenerite kohta oli märk põhjalikust kodutööst."
Karp lisas: "õnneks jääb siiski suur hulk kogemusi ka Eestisse, veel parem, et Raplasse, kuna teise abitreenerina teeb debüüthooaja Eesti kõrgeimal tasemel meie enda endine õpilane, esindusmeeskonna mängija ja senine noortetreener Kustas Põldoja. 20 aastat tagasi tuli ta üheksa-aastase poisina esimesse trenni ja täna viis ta läbi esimese esindusmeeskonna treeningu."
### Response:
Rapla korvpallimeeskond nimetas abitreeneriteks lätlase ja oma kasvandiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõikide venelaste EL-i sisenemise keelamine pole hea mõte. Peame olema valivamad," väitis Borrell.
Borrell lisas, et Vene oligarhidele keelati juba EL-i territooriumile sisenemine. Ta hoiatas, et selline keeld ei tohi laieneda kõikidele venelastele. "On palju venelasi, kes tahavad oma riigist põgeneda, sest nad ei taha seal elada," ütles Borrell.
"Rohkem kui 300 000 venelast on põgenenud oma riigist, sest nad ei taha elada Vladimir Putini võimu all. Kas me paneme nende venelaste ees ukse kinni? Ma arvan, et see pole hea mõte," väitis Borrell.
EL-i välisministrid kohtuvad järgmisel nädalal Prahas ja arutavad seal Vene turistide reisimise piiramist Schengeni ruumis.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz on korduvalt lükanud tagasi üleskutsed keelata EL-i turismiviisad Venemaa kodanikele. Scholz väidab, et Moskva-vastased sanktsioonid ei tohi kahjustada tavalisi inimesi. Scholzi seisukohti toetavad ka Kreeka ja Küpros.
Balti riigid, Soome ja Tšehhi nõuavad aga Vene turistide reisimise piiramist Schengeni ruumis.
Borrell väitis, et Kiievi ja mitme EL-i liikmesriigi pakutud viisakeeld on vastuoluline ja see tekitaks lõhesid riikide vahel. | Borrell ei toeta täielikku EL-i viisakeeldu Vene kodanikele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõikide venelaste EL-i sisenemise keelamine pole hea mõte. Peame olema valivamad," väitis Borrell.
Borrell lisas, et Vene oligarhidele keelati juba EL-i territooriumile sisenemine. Ta hoiatas, et selline keeld ei tohi laieneda kõikidele venelastele. "On palju venelasi, kes tahavad oma riigist põgeneda, sest nad ei taha seal elada," ütles Borrell.
"Rohkem kui 300 000 venelast on põgenenud oma riigist, sest nad ei taha elada Vladimir Putini võimu all. Kas me paneme nende venelaste ees ukse kinni? Ma arvan, et see pole hea mõte," väitis Borrell.
EL-i välisministrid kohtuvad järgmisel nädalal Prahas ja arutavad seal Vene turistide reisimise piiramist Schengeni ruumis.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz on korduvalt lükanud tagasi üleskutsed keelata EL-i turismiviisad Venemaa kodanikele. Scholz väidab, et Moskva-vastased sanktsioonid ei tohi kahjustada tavalisi inimesi. Scholzi seisukohti toetavad ka Kreeka ja Küpros.
Balti riigid, Soome ja Tšehhi nõuavad aga Vene turistide reisimise piiramist Schengeni ruumis.
Borrell väitis, et Kiievi ja mitme EL-i liikmesriigi pakutud viisakeeld on vastuoluline ja see tekitaks lõhesid riikide vahel.
### Response:
Borrell ei toeta täielikku EL-i viisakeeldu Vene kodanikele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehitusmaterjalide tootmine moodustab umbes kümme protsenti üleilmsest süsinikuheitest. "Kõige suurema süsiniku jalajäljega on betoon. Kuigi betoonist ehitamine on endiselt populaarne, on tulevikku vaadates oluline leida alternatiive," ütles Jüri Liiv, Tartu Ülikooli keskkonnasõbralikke materjalide keemia teadur.
Arengumaades on kergesti kättesaadavad mitmesugused erinevate omadustega tuhad, näiteks riisiaganast valmistatud tuhk. Just viimasel põhineb eestlaste loodud uudne, süsinikunegatiivne ehitusmaterjal, millest juba praegu ehitatakse esimesi maju Keenias.
"Riisikestadel on kõrge ränidioksiidi sisaldus, mis meie analüüside põhjal ulatub kuni 98 protsendini. See segatakse kokku puutuhaga, mis sisaldab suurel määral kaltsiumoksiidi ehk lupja. Kahe komponendi reageerimisel moodustub majaehituseks sobilik soojapidav tsement," kirjeldas Tartu Ülikooli keskkonnasõbralikke materjalide keemia teadur Ergo Rikmann.
Jüri Liiv lisas, et tulemuseks on kerge, aga samas väga tugev materjal, mida ei suuda kahjustada ei termiidid ega hallitus: "Samuti ei vaja see erilist viimistlemist ja pärast võib selle lihtsalt ära lõhkuda ja põllule laotada. Lisaks on see tasuta kättesaadav, sest näiteks loomad riisiõlgi ei söö."
Riisiaganate hoiuplats. Autor/allikas: Jüri Liiv
Uurijad märgivad, et nende arendatud ehitusmaterjal sobib igasse kliimasse, kus on vaja säilitada välis- ja sisetemperatuuri erinevust. Seega võiks sellest kasu olla ka kuumas kliimas. "Meie materjal võimaldab kokku hoida troopilises kliimas jahutamiseks kasutatavat energiat ja vähendab kasvuhoonegaaside emissioone," kirjeldas Rikmann.
Uurijad on juba mõnda aega koostööd teinud Nairobi Kenyatta Ülikooli ehitusinstituudiga, mille teadlastega koos otsitakse keskkonnasäästlikke ja odavaid võimalusi Keeniasse elumajade ehitamiseks. "Keenia ehitatakse uut pealinna, võib olla variant, et meie materjal sobib seal väikemajade ehitamiseks," ütles Liiv.
Praeguseks on eestlased ehitanud tööstuslikuks tootmiseks vajaliku masina, mis segab kohapeal lähteained kokku, nii et tulemuseks on kasutatav ehitusmaterjal. "Meiepoolsed katsetused on tehtud ja masin on kohapeale toimetatud. Nüüd on vaja oodata päris tulemusi, kuidas see maja püsti püsib ja mis kliima seal sees on. Aga see on juba Keenia partnerite töö," lisas Liiv.
Materjali katsekehad Kenyatta ülikooli laboris Autor/allikas: Jüri Liiv
Pärast katsemajade valmimist toimub sisekliima, vajumiste ja muude näitajate mõõtmine. "Materjal on täiesti uus, analoogset kuskilt võtta ei ole. Kui tulemus praktikas vastab sellele, mis me oleme laboris saavutanud, peaks kõik hästi minema," märkis Rikmann.
Laiema huvi tekkimiseks on vajalik, et esimene tööstuslik katsetus läheks edukalt. Just sedalaadi pilootprojektide rahastamine on teadlaste sõnul teadusmaailmas keeruline. "See koht, mis on labori ja tööstusliku tootmise vahel, kus on vaja esimesed näidised valmis ehitada, seda ei taha reeglina keegi katta," arutles Liiv.
Varem on teadlased Eestis välja töötanud turbamaterjali, mille vastu tunti küll huvi, kuid reaalse ehituseni pole jõutud. "Ehitajale on tunduvalt lihtsam võtta standardmaterjalid kui hakata kasutama täiesti uut materjali, isegi kui see on ökoloogiliselt oluliselt jätkusuutlikum," lisas Liiv. | Eesti teadlaste abiga kerkivad Keenias riisituhast elumajad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehitusmaterjalide tootmine moodustab umbes kümme protsenti üleilmsest süsinikuheitest. "Kõige suurema süsiniku jalajäljega on betoon. Kuigi betoonist ehitamine on endiselt populaarne, on tulevikku vaadates oluline leida alternatiive," ütles Jüri Liiv, Tartu Ülikooli keskkonnasõbralikke materjalide keemia teadur.
Arengumaades on kergesti kättesaadavad mitmesugused erinevate omadustega tuhad, näiteks riisiaganast valmistatud tuhk. Just viimasel põhineb eestlaste loodud uudne, süsinikunegatiivne ehitusmaterjal, millest juba praegu ehitatakse esimesi maju Keenias.
"Riisikestadel on kõrge ränidioksiidi sisaldus, mis meie analüüside põhjal ulatub kuni 98 protsendini. See segatakse kokku puutuhaga, mis sisaldab suurel määral kaltsiumoksiidi ehk lupja. Kahe komponendi reageerimisel moodustub majaehituseks sobilik soojapidav tsement," kirjeldas Tartu Ülikooli keskkonnasõbralikke materjalide keemia teadur Ergo Rikmann.
Jüri Liiv lisas, et tulemuseks on kerge, aga samas väga tugev materjal, mida ei suuda kahjustada ei termiidid ega hallitus: "Samuti ei vaja see erilist viimistlemist ja pärast võib selle lihtsalt ära lõhkuda ja põllule laotada. Lisaks on see tasuta kättesaadav, sest näiteks loomad riisiõlgi ei söö."
Riisiaganate hoiuplats. Autor/allikas: Jüri Liiv
Uurijad märgivad, et nende arendatud ehitusmaterjal sobib igasse kliimasse, kus on vaja säilitada välis- ja sisetemperatuuri erinevust. Seega võiks sellest kasu olla ka kuumas kliimas. "Meie materjal võimaldab kokku hoida troopilises kliimas jahutamiseks kasutatavat energiat ja vähendab kasvuhoonegaaside emissioone," kirjeldas Rikmann.
Uurijad on juba mõnda aega koostööd teinud Nairobi Kenyatta Ülikooli ehitusinstituudiga, mille teadlastega koos otsitakse keskkonnasäästlikke ja odavaid võimalusi Keeniasse elumajade ehitamiseks. "Keenia ehitatakse uut pealinna, võib olla variant, et meie materjal sobib seal väikemajade ehitamiseks," ütles Liiv.
Praeguseks on eestlased ehitanud tööstuslikuks tootmiseks vajaliku masina, mis segab kohapeal lähteained kokku, nii et tulemuseks on kasutatav ehitusmaterjal. "Meiepoolsed katsetused on tehtud ja masin on kohapeale toimetatud. Nüüd on vaja oodata päris tulemusi, kuidas see maja püsti püsib ja mis kliima seal sees on. Aga see on juba Keenia partnerite töö," lisas Liiv.
Materjali katsekehad Kenyatta ülikooli laboris Autor/allikas: Jüri Liiv
Pärast katsemajade valmimist toimub sisekliima, vajumiste ja muude näitajate mõõtmine. "Materjal on täiesti uus, analoogset kuskilt võtta ei ole. Kui tulemus praktikas vastab sellele, mis me oleme laboris saavutanud, peaks kõik hästi minema," märkis Rikmann.
Laiema huvi tekkimiseks on vajalik, et esimene tööstuslik katsetus läheks edukalt. Just sedalaadi pilootprojektide rahastamine on teadlaste sõnul teadusmaailmas keeruline. "See koht, mis on labori ja tööstusliku tootmise vahel, kus on vaja esimesed näidised valmis ehitada, seda ei taha reeglina keegi katta," arutles Liiv.
Varem on teadlased Eestis välja töötanud turbamaterjali, mille vastu tunti küll huvi, kuid reaalse ehituseni pole jõutud. "Ehitajale on tunduvalt lihtsam võtta standardmaterjalid kui hakata kasutama täiesti uut materjali, isegi kui see on ökoloogiliselt oluliselt jätkusuutlikum," lisas Liiv.
### Response:
Eesti teadlaste abiga kerkivad Keenias riisituhast elumajad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 33-aastane White debüteeris Inglismaa naiskonna eest 2010. aastal, lõi eelmisel kuul Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril kaks väravat ning aitas koondise esimese suure trofeeni.
"See on üks mu elu raskemaid otsuseid, aga tean, et teen õige valiku. Olen alati tahtnud selle otsuse teha oma tingimustel," sõnas White. "On aeg jalgpalliga hüvasti jätta ning vaadata uut põlvkonda säramas. On olnud suurim au ja privileeg jalgpalli mängida. Minu unistused täitusid 31. juulil, kui minust sai Euroopa meister."
White on hollandlanna Vivianne Miedema järel Inglismaa naiste kõrgliiga ajaloo paremuselt teine väravakütt, koondise eest löödud 52 väravat jäävad alla vaid meeste rahvusmeeskonna särgis 53 tabamuseni jõudnud Wayne Rooneyle. | Inglismaa naiste kõigi aegade edukaim väravakütt lõpetas karjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
33-aastane White debüteeris Inglismaa naiskonna eest 2010. aastal, lõi eelmisel kuul Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril kaks väravat ning aitas koondise esimese suure trofeeni.
"See on üks mu elu raskemaid otsuseid, aga tean, et teen õige valiku. Olen alati tahtnud selle otsuse teha oma tingimustel," sõnas White. "On aeg jalgpalliga hüvasti jätta ning vaadata uut põlvkonda säramas. On olnud suurim au ja privileeg jalgpalli mängida. Minu unistused täitusid 31. juulil, kui minust sai Euroopa meister."
White on hollandlanna Vivianne Miedema järel Inglismaa naiste kõrgliiga ajaloo paremuselt teine väravakütt, koondise eest löödud 52 väravat jäävad alla vaid meeste rahvusmeeskonna särgis 53 tabamuseni jõudnud Wayne Rooneyle.
### Response:
Inglismaa naiste kõigi aegade edukaim väravakütt lõpetas karjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestisse jõuab esimene uue rongi koosseis 2024. aasta kevadeks.
"Reisijaid teenindama asuvad uued rongid 2024. aasta lõpus, kui algab uus liiklusgraafikuperiood. Vahepealne aeg kulub testimistele ja seadistamistele," ütles Luhthein.
Uued rongid toodab Elronile Tšehhi ettevõte Škoda Transportation as.
"Škoda toodab esialgu kuus kahesüsteemset elektrirongi, mis hakkavad plaanide kohaselt sõitma Tallinna-Tartu elektrifitseeritud raudteelõigul," sõnas Luhthein.
Rongid lähevad maksma 56,2 miljonit eurot, seejuures sõlmiti leping optsiooniga tellida samadel tingimustel veel 10 rongi.
"Elron reisirongiliikluse teenusepakkujana näeb juba pikemat aega, et vajadus täiendavate rongide järele on möödapääsmatu. Kohe, kui valitsus on rahastusotsuse optsiooni rakendamiseks teinud, oleme meie Elronis valmis alustama järgmise kümne rongi tellimise planeerimist," sõnas Luhthein.
Perspektiivis hakkavad täiendavad 10 rongi reisijaid teenindama aastast 2026, mil elektrifitseeritakse Tallinna-Narva raudteelõik.
Uued rongid mahutavad oluliselt rohkem reisijaid
"Praeguste rongidega võrreldes on tulevased rongid pikemad ja sellest tulenevalt mahutavad ka rohkem reisijaid. Uute rongide koosseisu pikkus tuleb 83,18 meetrit," kirjeldas Luhthein saabuvaid ronge.
Lisaks tõi Luhthein välja, et uutes rongides on oluliselt rohkem istekohti, mis võimaldab teenindada üha kasvavat rongireisijate arvu - uutes rongides saab olema 236 istekohta.
Luhtheina sõnul ollakse uute rongide projektiga täpselt poole peal ning rongide ehitus on täies hoos.
"Ühe rongi valmimine võtab aega umbes 9 kuud. Samas sõltub ehitusprotsess ka sellest, kas tegu on tellitud partii esimese rongiga või juba järgmistega. Esimese rongi puhul on erinevaid teste ja kontrolle rohkem ning aega kulub seega kauem. Järgmiste rongide ehitamine läheb veidi kiiremini," selgitas Luhthein rongide ehitamise protsessi.
Elroni statistika näitab, et elektrirongide töökindlus on oluliselt parem kui diisel-elektrilistel rongidel. Elektrirongide kilomeetrikulu võrreldes diiselrongidega on seni olnud pea poole võrra väiksem.
Uutesse rongidesse tulevad nummerdatud istekohad ja söögi-joogiala
Luhtheina sõnul on uute rongide ehitamisel arvestatud reisijate senise tagasisidega.
"Uute rongide istekohad on kõik nummerdatud, seega on reisijal võimalik juba rongipiletit kodulehelt ostes endale meelepärane istekoht valida ning rongi sisenedes muretult enda kohale istuda. Istmete valikul said reisijad kaasa rääkida ja näidiseid proovides tagasisidet anda. Siinkohal saamegi reisijaid rõõmustada, et uutesse rongidesse tulevad reisijate valitud istmed," selgitas Luhthein uuendusi rongides.
Uutes rongides saab olema ka söögi-joogiala. "Ka rattakohti saab olema mõnevõrra rohkem ning praegune C-ala hajutatakse n-ö kogu rongi ulatuses laiali, mis tähendab, et lapsevankrite ja ratastoolidega reisijad saavad siseneda erinevatest ustest, mis kindlasti pakub varasemast rohkem mugavust ja ligipääsetavust," ütles Luhthein. T
Eesti Liinirongid AS on kaubamärgi Elron all tegutsev riigile kuuluv ettevõte, mis pakub rongidega reisiteenust kõigil Eesti rongiliinidel. | Elron: 2024. aasta detsembris liinile jõudvate rongide ehitus on poole peal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestisse jõuab esimene uue rongi koosseis 2024. aasta kevadeks.
"Reisijaid teenindama asuvad uued rongid 2024. aasta lõpus, kui algab uus liiklusgraafikuperiood. Vahepealne aeg kulub testimistele ja seadistamistele," ütles Luhthein.
Uued rongid toodab Elronile Tšehhi ettevõte Škoda Transportation as.
"Škoda toodab esialgu kuus kahesüsteemset elektrirongi, mis hakkavad plaanide kohaselt sõitma Tallinna-Tartu elektrifitseeritud raudteelõigul," sõnas Luhthein.
Rongid lähevad maksma 56,2 miljonit eurot, seejuures sõlmiti leping optsiooniga tellida samadel tingimustel veel 10 rongi.
"Elron reisirongiliikluse teenusepakkujana näeb juba pikemat aega, et vajadus täiendavate rongide järele on möödapääsmatu. Kohe, kui valitsus on rahastusotsuse optsiooni rakendamiseks teinud, oleme meie Elronis valmis alustama järgmise kümne rongi tellimise planeerimist," sõnas Luhthein.
Perspektiivis hakkavad täiendavad 10 rongi reisijaid teenindama aastast 2026, mil elektrifitseeritakse Tallinna-Narva raudteelõik.
Uued rongid mahutavad oluliselt rohkem reisijaid
"Praeguste rongidega võrreldes on tulevased rongid pikemad ja sellest tulenevalt mahutavad ka rohkem reisijaid. Uute rongide koosseisu pikkus tuleb 83,18 meetrit," kirjeldas Luhthein saabuvaid ronge.
Lisaks tõi Luhthein välja, et uutes rongides on oluliselt rohkem istekohti, mis võimaldab teenindada üha kasvavat rongireisijate arvu - uutes rongides saab olema 236 istekohta.
Luhtheina sõnul ollakse uute rongide projektiga täpselt poole peal ning rongide ehitus on täies hoos.
"Ühe rongi valmimine võtab aega umbes 9 kuud. Samas sõltub ehitusprotsess ka sellest, kas tegu on tellitud partii esimese rongiga või juba järgmistega. Esimese rongi puhul on erinevaid teste ja kontrolle rohkem ning aega kulub seega kauem. Järgmiste rongide ehitamine läheb veidi kiiremini," selgitas Luhthein rongide ehitamise protsessi.
Elroni statistika näitab, et elektrirongide töökindlus on oluliselt parem kui diisel-elektrilistel rongidel. Elektrirongide kilomeetrikulu võrreldes diiselrongidega on seni olnud pea poole võrra väiksem.
Uutesse rongidesse tulevad nummerdatud istekohad ja söögi-joogiala
Luhtheina sõnul on uute rongide ehitamisel arvestatud reisijate senise tagasisidega.
"Uute rongide istekohad on kõik nummerdatud, seega on reisijal võimalik juba rongipiletit kodulehelt ostes endale meelepärane istekoht valida ning rongi sisenedes muretult enda kohale istuda. Istmete valikul said reisijad kaasa rääkida ja näidiseid proovides tagasisidet anda. Siinkohal saamegi reisijaid rõõmustada, et uutesse rongidesse tulevad reisijate valitud istmed," selgitas Luhthein uuendusi rongides.
Uutes rongides saab olema ka söögi-joogiala. "Ka rattakohti saab olema mõnevõrra rohkem ning praegune C-ala hajutatakse n-ö kogu rongi ulatuses laiali, mis tähendab, et lapsevankrite ja ratastoolidega reisijad saavad siseneda erinevatest ustest, mis kindlasti pakub varasemast rohkem mugavust ja ligipääsetavust," ütles Luhthein. T
Eesti Liinirongid AS on kaubamärgi Elron all tegutsev riigile kuuluv ettevõte, mis pakub rongidega reisiteenust kõigil Eesti rongiliinidel.
### Response:
Elron: 2024. aasta detsembris liinile jõudvate rongide ehitus on poole peal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noorsooteatris alustati 2019. aastal teatrisisese laboratooriumiga, et pakkuda majas töötavatele inimestele väljundit oma ideede katsetamiseks. Laboratooriumi eesmärgiks polnud uute lavastuste väljatoomine, vaid just erinevad vormilised ja sisulised katsetused. "Palle üksi maailmas" on esimene Eesti Noorsooteatri lavastus, mis on sellisest katsetusest alguse saanud. Lavastuse toovad lavale Noorsooteatri näitleja ja lavastaja Karl Sakrits ning teatri video- ja heliosakonna juht Mait Visnapuu.
Visnapuu sõnul sündis idee soovist teada saada, kas video saab olla lavastuses kandva rolliga, muutmata sealjuures lavastust filmiks. "Sealt edasi tekkis mõte uurida, kas on võimalik tekitada nukulavastusse element, kus video on osa nukust – video liiguks ja töötaks koos nukunäitlejatega," selgitas Visnapuu.
Lavastuses kasutatakse liikuvale nukule tehtavat videoprojektsiooni, mis on nukuteatri jaoks uudne lahendus ning mille abil sulavad eriliseks fantaasiaküllaseks tervikuks kokku nukuteater ja animatsioon.
"Mulle pakub lavastajana selle katsetuse juures enim huvi see, kuidas video abiga lugu jutustada nii, et tegu oleks endiselt teatrietendusega, mis sünnib siin ja praegu, mitte filmiga," ütles Karl Sakrits. "See on piiri otsimine kahe meediumi vahel, kuid samas peab see põnev ja tehniline teostus olema ikkagi tugeva loo jutustamise teenistuses."
Lavastus põhineb Taani lastekirjaniku Jens Sigsgaardi 1942. aastal ilmunud raamatul "Palle üksi maailmas". Psühholoogist Sigsgaard võttis teose kirjutamisel aluseks tuhande nelja- kuni seitsmeaastase lapse hulgas läbi viidud küsitluse, milles uuris, millest lapsed unistavad. Nii räägib pealtnäha lihtne lugu ka üksindusest, peites endas filosoofilisi küsimusi üksikisiku ja ühiskonna suhete kohta.
Mängivad Jevgeni Moissejenko või Karl Sakrits, Katri Pekri, Laura Nõlvak. Autor Jens Sigsgaard, tõlkija Anu Saluäär, dramatiseerija Karl Sakrits, lavastajad Karl Sakrits ja Mait Visnapuu, kunstnik Mikk-Artur Ostrov, videokunstnik Mait Visnapuu, animaator Meeri-Ann Ostrov ja helilooja Mait Visnapuu.
"Palle üksi maailmas" esietendub 4. septembril Noorsooteatri ovaalsaalis ning sobib lastele alates 3. eluaastast. | Eesti Noorsooteater avab hooaja nukuteatri piire nihutava lavastusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noorsooteatris alustati 2019. aastal teatrisisese laboratooriumiga, et pakkuda majas töötavatele inimestele väljundit oma ideede katsetamiseks. Laboratooriumi eesmärgiks polnud uute lavastuste väljatoomine, vaid just erinevad vormilised ja sisulised katsetused. "Palle üksi maailmas" on esimene Eesti Noorsooteatri lavastus, mis on sellisest katsetusest alguse saanud. Lavastuse toovad lavale Noorsooteatri näitleja ja lavastaja Karl Sakrits ning teatri video- ja heliosakonna juht Mait Visnapuu.
Visnapuu sõnul sündis idee soovist teada saada, kas video saab olla lavastuses kandva rolliga, muutmata sealjuures lavastust filmiks. "Sealt edasi tekkis mõte uurida, kas on võimalik tekitada nukulavastusse element, kus video on osa nukust – video liiguks ja töötaks koos nukunäitlejatega," selgitas Visnapuu.
Lavastuses kasutatakse liikuvale nukule tehtavat videoprojektsiooni, mis on nukuteatri jaoks uudne lahendus ning mille abil sulavad eriliseks fantaasiaküllaseks tervikuks kokku nukuteater ja animatsioon.
"Mulle pakub lavastajana selle katsetuse juures enim huvi see, kuidas video abiga lugu jutustada nii, et tegu oleks endiselt teatrietendusega, mis sünnib siin ja praegu, mitte filmiga," ütles Karl Sakrits. "See on piiri otsimine kahe meediumi vahel, kuid samas peab see põnev ja tehniline teostus olema ikkagi tugeva loo jutustamise teenistuses."
Lavastus põhineb Taani lastekirjaniku Jens Sigsgaardi 1942. aastal ilmunud raamatul "Palle üksi maailmas". Psühholoogist Sigsgaard võttis teose kirjutamisel aluseks tuhande nelja- kuni seitsmeaastase lapse hulgas läbi viidud küsitluse, milles uuris, millest lapsed unistavad. Nii räägib pealtnäha lihtne lugu ka üksindusest, peites endas filosoofilisi küsimusi üksikisiku ja ühiskonna suhete kohta.
Mängivad Jevgeni Moissejenko või Karl Sakrits, Katri Pekri, Laura Nõlvak. Autor Jens Sigsgaard, tõlkija Anu Saluäär, dramatiseerija Karl Sakrits, lavastajad Karl Sakrits ja Mait Visnapuu, kunstnik Mikk-Artur Ostrov, videokunstnik Mait Visnapuu, animaator Meeri-Ann Ostrov ja helilooja Mait Visnapuu.
"Palle üksi maailmas" esietendub 4. septembril Noorsooteatri ovaalsaalis ning sobib lastele alates 3. eluaastast.
### Response:
Eesti Noorsooteater avab hooaja nukuteatri piire nihutava lavastusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrustajad läksid Old Traffordi staadionil mängu juhtima 16. minutil, kui karistusalas näitas külma närvi Jadon Sancho, kaheksa minutit pärast teise poolaja algust suurendas ManU edu Marcus Rashford. Liverpool suutis 81. minutil ühe värava tagasi lüüa, kui Mohamed Salah lükkas peaga väravasse David De Gea poolt pareeritud löögi, ent enamaks nad suutelised ei olnud.
Hooaega 1:2 kaotusega Brightonile ja 0:4 allajäämisega Brentfordile alustanud Manchester United läks tabelis kolme vooruga kaks punkti kogunud Liverpoolist mööda. Ainsa meeskonnana on täisedu ehk üheksa punkti Arsenalil.
"Võime rääkida taktikast, aga võit tuli tänu meie suhtumisele," rääkis Manchesteri klubi peatreener Erik ten Hag pärast mängu. "Mängijad suhtlesid, nad olid valmis võitluseks. Tahtsin teistsugust lähenemist, teistsugust suhtumist ja seda mängijad ka näitasid. See on alles algus." | ManU pesi häbi maha üllatusvõiduga Liverpooli üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrustajad läksid Old Traffordi staadionil mängu juhtima 16. minutil, kui karistusalas näitas külma närvi Jadon Sancho, kaheksa minutit pärast teise poolaja algust suurendas ManU edu Marcus Rashford. Liverpool suutis 81. minutil ühe värava tagasi lüüa, kui Mohamed Salah lükkas peaga väravasse David De Gea poolt pareeritud löögi, ent enamaks nad suutelised ei olnud.
Hooaega 1:2 kaotusega Brightonile ja 0:4 allajäämisega Brentfordile alustanud Manchester United läks tabelis kolme vooruga kaks punkti kogunud Liverpoolist mööda. Ainsa meeskonnana on täisedu ehk üheksa punkti Arsenalil.
"Võime rääkida taktikast, aga võit tuli tänu meie suhtumisele," rääkis Manchesteri klubi peatreener Erik ten Hag pärast mängu. "Mängijad suhtlesid, nad olid valmis võitluseks. Tahtsin teistsugust lähenemist, teistsugust suhtumist ja seda mängijad ka näitasid. See on alles algus."
### Response:
ManU pesi häbi maha üllatusvõiduga Liverpooli üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politico märgib, et USA võimalikud salajased relvasaadetised Ukrainale on väljaande spekulatsioon. Ükski Bideni administratsiooni ametnik pole kinnitanud ega isegi vihjanud, et Ukrainasse on saadetud salajasi relvasaadetisi.
Reedel ütles Pentagoni kõrge ametnik, et USA on ukrainlasi varustanud rakettidega, mida kasutatakse radarisüsteemide ründamiseks. "Kui me esialgu teatasime HARM-rakettide tarnimisest, ei olnud see selline, kuidas me seda kirjeldasime. Kirjeldasime, et pakume radarite vastast võimekust," ütles ametnik.
Pühapäeval avaldas Yahoo News loo, milles väideti, et hiljutised rünnakud Venemaa sihtmärkide vastu Krimmis polnud lõhkeaineid kasutavate erioperatsioonide meeskondade tegevus. "Selle asemel toimusid plahvatused kaugmaarakettide rünnakute tagajärjel," ütlesid Yahoole USA endised sõjaväelased.
Yahoo Newsi hinnangul võis USA salaja saata Ukrainale taktikalise raketisüsteemi ATACMS. Juulis ütles USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan, et nende rakettide saatmine provotseeriks Venemaad veelgi ja võib vallandada kolmanda maailmasõja.
Kaks asjaga kursis inimest ütlesid Politicole, et USA lisas 19. augusti relvasaadetiste paketti täppisjuhitava moona Excalibur. Valge Maja ei teatanud sellest avalikult. | Politico: USA võib Ukrainale saata salaja veel rohkem relvastust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politico märgib, et USA võimalikud salajased relvasaadetised Ukrainale on väljaande spekulatsioon. Ükski Bideni administratsiooni ametnik pole kinnitanud ega isegi vihjanud, et Ukrainasse on saadetud salajasi relvasaadetisi.
Reedel ütles Pentagoni kõrge ametnik, et USA on ukrainlasi varustanud rakettidega, mida kasutatakse radarisüsteemide ründamiseks. "Kui me esialgu teatasime HARM-rakettide tarnimisest, ei olnud see selline, kuidas me seda kirjeldasime. Kirjeldasime, et pakume radarite vastast võimekust," ütles ametnik.
Pühapäeval avaldas Yahoo News loo, milles väideti, et hiljutised rünnakud Venemaa sihtmärkide vastu Krimmis polnud lõhkeaineid kasutavate erioperatsioonide meeskondade tegevus. "Selle asemel toimusid plahvatused kaugmaarakettide rünnakute tagajärjel," ütlesid Yahoole USA endised sõjaväelased.
Yahoo Newsi hinnangul võis USA salaja saata Ukrainale taktikalise raketisüsteemi ATACMS. Juulis ütles USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan, et nende rakettide saatmine provotseeriks Venemaad veelgi ja võib vallandada kolmanda maailmasõja.
Kaks asjaga kursis inimest ütlesid Politicole, et USA lisas 19. augusti relvasaadetiste paketti täppisjuhitava moona Excalibur. Valge Maja ei teatanud sellest avalikult.
### Response:
Politico: USA võib Ukrainale saata salaja veel rohkem relvastust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sarnaselt möödunud aastale, anname ka sel aastal hoogu Vanemuise teatri värskele, seekord juba 153. hooajale ja tuleme kogu teatriperega oma publikule lähemale — kesklinna parki, raekoja platsile ja veidi ootamatutesse kohtadesse. Avame teatri telgitaguseid, jagame ka kasulikku nõu ja rõõmustame kuulajaid-vaatajaid etteastetega, mis teatri igapäevasesse repertuaari ei kuulu. Loodan väga kohtuda sel päeval hästi paljude teatrisõpradega," rääkis Vanemuise teatrijuht Kristiina Alliksaar.
Sel päeval üllatavad Vanemuise artistid sümfooniaorkestrist ja ooperikoorist linlasi erinevate muusikaliste etteastetega Tartu turuhoones, Kaubamajas, Tartu raudteejaamas, kohvikus Truffe, Kvartalis ja kohvikus Shakespeare.
Keskpargi festivaliala
Keskpargi festivalialal jagub tegevusi kogu perele. Näiteks saab seal ühiselt liigutada koos Vanemuise balletiartistidega, kuulda luulet Emajõest, nautida ooperikoori kontserti, tutvuda ooperi telgitagustega ning osaleda draamanäitleja Karol Kuntseli juhitavas teatriviktoriinis, kus kõlavad ka muusikalised vahepalad.
Avatud on lasteala, kus kõik huvilised saavad koos Kollaste Kassidega mängida ning meisterdada oma Sipsiku. Grimmiosakond kolib oma töölauad parki ning dekoratsiooniala maalisaal tutvustab, kuidas jõuab lavalaudadele lastemuusikal "Sipsik". Kohal on ka rekvisiitorid, kes avaldavad nii mõnegi teatrisaladuse.
Raekoja platsi festivalilava
Raekoja platsi festivalilavalt näeb ja kuuleb mitmeid kontserte: Vanemuise balleti- ja tantsukooli galakontserti, Vanemuise ooperikoori kontserti, Vanemuise sümfooniaorkestri ja solistide galakontserti ning festivali lõpetab Vanemuise sümfooniaorkestri ja Tartu ansambli Lonitseera ühiskontsert.
Keskpargi festivaliala päevajuhid on draamanäitlejad Maarja Johanna Mägi ja Oskar Seeman ning Raekoja platsi festivalilavalt juhatavad päeva ja õhtut draamanäitlejad Lena Barbara Luhse ja Ken Rüütel. | Vanemuise teater avab hooaja festivaliga Tartus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sarnaselt möödunud aastale, anname ka sel aastal hoogu Vanemuise teatri värskele, seekord juba 153. hooajale ja tuleme kogu teatriperega oma publikule lähemale — kesklinna parki, raekoja platsile ja veidi ootamatutesse kohtadesse. Avame teatri telgitaguseid, jagame ka kasulikku nõu ja rõõmustame kuulajaid-vaatajaid etteastetega, mis teatri igapäevasesse repertuaari ei kuulu. Loodan väga kohtuda sel päeval hästi paljude teatrisõpradega," rääkis Vanemuise teatrijuht Kristiina Alliksaar.
Sel päeval üllatavad Vanemuise artistid sümfooniaorkestrist ja ooperikoorist linlasi erinevate muusikaliste etteastetega Tartu turuhoones, Kaubamajas, Tartu raudteejaamas, kohvikus Truffe, Kvartalis ja kohvikus Shakespeare.
Keskpargi festivaliala
Keskpargi festivalialal jagub tegevusi kogu perele. Näiteks saab seal ühiselt liigutada koos Vanemuise balletiartistidega, kuulda luulet Emajõest, nautida ooperikoori kontserti, tutvuda ooperi telgitagustega ning osaleda draamanäitleja Karol Kuntseli juhitavas teatriviktoriinis, kus kõlavad ka muusikalised vahepalad.
Avatud on lasteala, kus kõik huvilised saavad koos Kollaste Kassidega mängida ning meisterdada oma Sipsiku. Grimmiosakond kolib oma töölauad parki ning dekoratsiooniala maalisaal tutvustab, kuidas jõuab lavalaudadele lastemuusikal "Sipsik". Kohal on ka rekvisiitorid, kes avaldavad nii mõnegi teatrisaladuse.
Raekoja platsi festivalilava
Raekoja platsi festivalilavalt näeb ja kuuleb mitmeid kontserte: Vanemuise balleti- ja tantsukooli galakontserti, Vanemuise ooperikoori kontserti, Vanemuise sümfooniaorkestri ja solistide galakontserti ning festivali lõpetab Vanemuise sümfooniaorkestri ja Tartu ansambli Lonitseera ühiskontsert.
Keskpargi festivaliala päevajuhid on draamanäitlejad Maarja Johanna Mägi ja Oskar Seeman ning Raekoja platsi festivalilavalt juhatavad päeva ja õhtut draamanäitlejad Lena Barbara Luhse ja Ken Rüütel.
### Response:
Vanemuise teater avab hooaja festivaliga Tartus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsus andis politsei- ja piirivalveametile nõusoleku võtta 16. augustil Narvas teisaldatud sõjamonumentide osad riigi omandisse. Politsei- ja piirivalveamet annab omakorda vara üle kaitseministeeriumile, kes talletab selle Eesti sõjamuuseumis, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo teisipäeval.
Lisaks juba Viimsis asuvas Eesti sõjamuuseumis hoiustatavale tankile T-34 arvatakse riigi omandina muuseumi varade hulka ka Narva lossipargis olnud punaarmeelaste mälestussambalt eraldatud punatäht ja kaks mälestustahvlit; Narva-Jõesuu maanteel olnud mälestusmärgilt "Kolm tääki" eraldatud metallpannoo; Narva jõe ja Viktoria bastioni vahelisel alal paikneva Teises maailmasõjas hukkunute ühishaualt eemaldatud punatäht ja mälestustahvel ning Narva-Jõesuu Hiiemetsa teel olnud Meriküla dessandi mälestusmärgilt eraldatud ankur ja mälestuskivi.
"Narva ja Narva-Jõesuu avalikust ruumist sõjamonumentide eemaldamise eesmärk oli tagada siseturvalisus," ütles siseminister Lauri Läänemets pressiteate vahendusel. "Need monumendid olid Ukraina sõja kontekstis muutunud ühiskondlike pingete allikaks, mistõttu tuli avaliku korra tagamiseks need kiiremas korras teisaldada. Samas on need monumendid kahetsusväärne, ent siiski Eesti ajaloo ja mälu osa. Seetõttu peame neile leidma koha kontekstis, kus võõrvõimu monumentide ajalooline tähendus on adekvaatselt lahti seletatud. Eesti sõjaajaloo ja kultuuripärandi uurimise ning tutvustamisega tegeleb Eesti sõjamuuseum, mistõttu ongi järgmine loogiline samm seni politseis hoiustatud monumendid ja esemed anda riigi omandisse ning sealt omakorda edasi muuseumi eksponaatide hulka," ütles siseminister, kes valitsusele vastava ettepaneku tegi.
Valitsus otsustas 16. augusti hommikul Nõukogude Liidu sõjamonumendid Narva avalikust ruumist ära viia ning pärastlõunaks oli kuus monumenti teisaldatud ja Narva jõe ja Viktoria bastioni vahelisel alal paiknev Teises maailmasõjas hukkunute ühishaua tähis kohandatud neutraalseks.
Valitsus võttis juba varem vastu põhimõttelise otsuse teisaldada Nõukogude okupatsioonivõimu sõjamonumendid Eesti avalikust ruumist selle aasta lõpuks.
Narva poliitikud tegid valitsusele sel nädalal pöördumise, et tank ja teised mälestusmärgid linnale tagastatakse
"Kõige tähtsam on see, et mälestusmärgid ja tank on Narva linna omand ja tank võeti politsei poolt hoiule. See annab lootust, et me võiksime kokku leppida selles, et tank võiks olla tagastatud. Me ei räägi sellest, et paigaldame neid vanadele kohtadele. Ei, me räägime praegu nendest kui museaalidest," ütles esmaspäeval ERR-ile Narva volikogu opositsiooni liige Aleksei Jevgrafov, kes juhib linna ajaloolise pärandiga tegeleva ajutise komisjoni tööd. | Riik võtab Narva tanki endale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsus andis politsei- ja piirivalveametile nõusoleku võtta 16. augustil Narvas teisaldatud sõjamonumentide osad riigi omandisse. Politsei- ja piirivalveamet annab omakorda vara üle kaitseministeeriumile, kes talletab selle Eesti sõjamuuseumis, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo teisipäeval.
Lisaks juba Viimsis asuvas Eesti sõjamuuseumis hoiustatavale tankile T-34 arvatakse riigi omandina muuseumi varade hulka ka Narva lossipargis olnud punaarmeelaste mälestussambalt eraldatud punatäht ja kaks mälestustahvlit; Narva-Jõesuu maanteel olnud mälestusmärgilt "Kolm tääki" eraldatud metallpannoo; Narva jõe ja Viktoria bastioni vahelisel alal paikneva Teises maailmasõjas hukkunute ühishaualt eemaldatud punatäht ja mälestustahvel ning Narva-Jõesuu Hiiemetsa teel olnud Meriküla dessandi mälestusmärgilt eraldatud ankur ja mälestuskivi.
"Narva ja Narva-Jõesuu avalikust ruumist sõjamonumentide eemaldamise eesmärk oli tagada siseturvalisus," ütles siseminister Lauri Läänemets pressiteate vahendusel. "Need monumendid olid Ukraina sõja kontekstis muutunud ühiskondlike pingete allikaks, mistõttu tuli avaliku korra tagamiseks need kiiremas korras teisaldada. Samas on need monumendid kahetsusväärne, ent siiski Eesti ajaloo ja mälu osa. Seetõttu peame neile leidma koha kontekstis, kus võõrvõimu monumentide ajalooline tähendus on adekvaatselt lahti seletatud. Eesti sõjaajaloo ja kultuuripärandi uurimise ning tutvustamisega tegeleb Eesti sõjamuuseum, mistõttu ongi järgmine loogiline samm seni politseis hoiustatud monumendid ja esemed anda riigi omandisse ning sealt omakorda edasi muuseumi eksponaatide hulka," ütles siseminister, kes valitsusele vastava ettepaneku tegi.
Valitsus otsustas 16. augusti hommikul Nõukogude Liidu sõjamonumendid Narva avalikust ruumist ära viia ning pärastlõunaks oli kuus monumenti teisaldatud ja Narva jõe ja Viktoria bastioni vahelisel alal paiknev Teises maailmasõjas hukkunute ühishaua tähis kohandatud neutraalseks.
Valitsus võttis juba varem vastu põhimõttelise otsuse teisaldada Nõukogude okupatsioonivõimu sõjamonumendid Eesti avalikust ruumist selle aasta lõpuks.
Narva poliitikud tegid valitsusele sel nädalal pöördumise, et tank ja teised mälestusmärgid linnale tagastatakse
"Kõige tähtsam on see, et mälestusmärgid ja tank on Narva linna omand ja tank võeti politsei poolt hoiule. See annab lootust, et me võiksime kokku leppida selles, et tank võiks olla tagastatud. Me ei räägi sellest, et paigaldame neid vanadele kohtadele. Ei, me räägime praegu nendest kui museaalidest," ütles esmaspäeval ERR-ile Narva volikogu opositsiooni liige Aleksei Jevgrafov, kes juhib linna ajaloolise pärandiga tegeleva ajutise komisjoni tööd.
### Response:
Riik võtab Narva tanki endale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25. augustil esineb Lury koos slaidkitarrist Andres Rootsiga Tartu kultuuriklubis Salong, 26. augustil Võru restoranis Pubi 17 ning 27. augustil Pärnu hotellis Alex Maja. Roots astub kõigil õhtutel üles ka sissejuhatava akustilise soolosetiga.
Steve Lury muusikutee algas 1960ndate esimesel poolel koos briti bluusibuumiga. Ta on mänginud ansamblis The Carruthers Brothers Band ja teinud koostööd ka David Loftsiga. 2006. aastal juhtus ta Londonis jämmima Eesti trioga Bullfrog Brown, järgnesid ühiskontserdid Suurbritannias, Soomes, Poolas ja Eestis ning 2009. aastal ilmus album "Bullfrog Brown with Steve Lury".
Koostöö Bullfrog Browni kitarristi Andres Rootsiga jätkus ka pärast bändi lagunemist; Suurbritannia põhjapoolseimal bluusifestivalil Shetlandi saartel salvestatud CD Steve Lury & Andres Roots "Live In Lerwick" ilmus 2014. aastal ja valiti Kanada veebiajakirja Blues Underground Network poolt aasta parimaks Euroopas tehtud bluusiplaadiks. Lury tegi kaasa ka Rootsi LP-l "Roots Music", mis pälvis 2017. aastal Kuldse Plaadi auhinna ning on tänini ainus Eesti albumitabeli tippu tõusnud bluusiplaat. | Briti suupillivirtuoos Steve Lury esineb üle aastate taas Eestis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25. augustil esineb Lury koos slaidkitarrist Andres Rootsiga Tartu kultuuriklubis Salong, 26. augustil Võru restoranis Pubi 17 ning 27. augustil Pärnu hotellis Alex Maja. Roots astub kõigil õhtutel üles ka sissejuhatava akustilise soolosetiga.
Steve Lury muusikutee algas 1960ndate esimesel poolel koos briti bluusibuumiga. Ta on mänginud ansamblis The Carruthers Brothers Band ja teinud koostööd ka David Loftsiga. 2006. aastal juhtus ta Londonis jämmima Eesti trioga Bullfrog Brown, järgnesid ühiskontserdid Suurbritannias, Soomes, Poolas ja Eestis ning 2009. aastal ilmus album "Bullfrog Brown with Steve Lury".
Koostöö Bullfrog Browni kitarristi Andres Rootsiga jätkus ka pärast bändi lagunemist; Suurbritannia põhjapoolseimal bluusifestivalil Shetlandi saartel salvestatud CD Steve Lury & Andres Roots "Live In Lerwick" ilmus 2014. aastal ja valiti Kanada veebiajakirja Blues Underground Network poolt aasta parimaks Euroopas tehtud bluusiplaadiks. Lury tegi kaasa ka Rootsi LP-l "Roots Music", mis pälvis 2017. aastal Kuldse Plaadi auhinna ning on tänini ainus Eesti albumitabeli tippu tõusnud bluusiplaat.
### Response:
Briti suupillivirtuoos Steve Lury esineb üle aastate taas Eestis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endist maailma neljandat reketit on kahe viimase aasta jooksul seganud erinevad tervisemured, näiteks pimesoolepõletik ja pahkluuvigastus, mille tõttu jäid tal tänavu vahele nii Prantsusmaa lahtised kui Wimbledoni slämmiturniir ning ameeriklanna kukkus maailma edetabelis esimese 400 seast välja.
Selle hooaja jooksul on Kenin (WTA 415.) ametlikes mängudes väljakul käinud 12 korda, mille jooksul saanud vaid kolm võitu: jaanuari alguses võitis ta kaks kohtumist Adelaide'is ning nüüd esmaspäeval alistas ta Clevelandis 6:4, 6:3 kaasmaalanna Dalayna Hewitti (WTA 437.). Sinna vahele jäi üheksa järjestikust kaotust.
Mullu võitis Clevelandi turniiri Anett Kontaveit, kes tänavu seal kaasa ei löö. Nimekirjast võttis vahetult enne turniiri algust end maha ka Eesti teine reket Kaia Kanepi. Clevelandis on kõrgeima asetusega mängijaks maailma edetabelis 23. kohal olev tšehhitar Barbora Krejcikova. | Tunamullune Austraalia lahtiste võitja lõpetas üheksamängulise nukra seeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endist maailma neljandat reketit on kahe viimase aasta jooksul seganud erinevad tervisemured, näiteks pimesoolepõletik ja pahkluuvigastus, mille tõttu jäid tal tänavu vahele nii Prantsusmaa lahtised kui Wimbledoni slämmiturniir ning ameeriklanna kukkus maailma edetabelis esimese 400 seast välja.
Selle hooaja jooksul on Kenin (WTA 415.) ametlikes mängudes väljakul käinud 12 korda, mille jooksul saanud vaid kolm võitu: jaanuari alguses võitis ta kaks kohtumist Adelaide'is ning nüüd esmaspäeval alistas ta Clevelandis 6:4, 6:3 kaasmaalanna Dalayna Hewitti (WTA 437.). Sinna vahele jäi üheksa järjestikust kaotust.
Mullu võitis Clevelandi turniiri Anett Kontaveit, kes tänavu seal kaasa ei löö. Nimekirjast võttis vahetult enne turniiri algust end maha ka Eesti teine reket Kaia Kanepi. Clevelandis on kõrgeima asetusega mängijaks maailma edetabelis 23. kohal olev tšehhitar Barbora Krejcikova.
### Response:
Tunamullune Austraalia lahtiste võitja lõpetas üheksamängulise nukra seeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaast sai esimene Euroopa riik, kus fossiilkütuste reklaamid keelustati. President Emmanuel Macron lubas valimiskampaanias, et seab keskkonnakaitse oma teise ametiaja fookusesse, vahendas The Times.
Keskkonnaaktivistid pole uue meetmega rahul. Nad leiavad, et fossiilkütuste reklaamide keeld ei lähe piisavalt kaugele.
Reklaamide keelamise idee käidi välja 2019. aastal toimunud kliimakonventsioonil, kus osales 150 inimest. Macron lubas ellu viia nende ettepanekud, et vähendada heitkoguseid.
Rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace aktivist Francois Chartier väljendas pettumust keelu ulatuse üle.
"Kliimakonventsiooni esialgne ettepanek oli keelata naftafirmade jaoks kogu reklaam. Praktikas on meede leebem. Samuti ei kuulu keelu alla sponsorlus," ütles Chartier.
Chartieri sõnul saab naftafirma Total olla 2023. aasta ragbi maailmameistrivõistluste sponsor. Chartierile ei meeldi samuti, et Total saab jätkata Louvre'i rahastamist.
Leclerci supermarketite keti juht Edouard Leclerc leidis samas, et reklaamikeeld takistab tema firmal soodushinnaga bensiini müüa. "Kui meil on bensiini hind odavam, siis on natukene totter, et me ei saa seda kellelegi öelda," ütles Leclerc. | Prantsusmaa keelustas fossiilkütuste reklaamid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaast sai esimene Euroopa riik, kus fossiilkütuste reklaamid keelustati. President Emmanuel Macron lubas valimiskampaanias, et seab keskkonnakaitse oma teise ametiaja fookusesse, vahendas The Times.
Keskkonnaaktivistid pole uue meetmega rahul. Nad leiavad, et fossiilkütuste reklaamide keeld ei lähe piisavalt kaugele.
Reklaamide keelamise idee käidi välja 2019. aastal toimunud kliimakonventsioonil, kus osales 150 inimest. Macron lubas ellu viia nende ettepanekud, et vähendada heitkoguseid.
Rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace aktivist Francois Chartier väljendas pettumust keelu ulatuse üle.
"Kliimakonventsiooni esialgne ettepanek oli keelata naftafirmade jaoks kogu reklaam. Praktikas on meede leebem. Samuti ei kuulu keelu alla sponsorlus," ütles Chartier.
Chartieri sõnul saab naftafirma Total olla 2023. aasta ragbi maailmameistrivõistluste sponsor. Chartierile ei meeldi samuti, et Total saab jätkata Louvre'i rahastamist.
Leclerci supermarketite keti juht Edouard Leclerc leidis samas, et reklaamikeeld takistab tema firmal soodushinnaga bensiini müüa. "Kui meil on bensiini hind odavam, siis on natukene totter, et me ei saa seda kellelegi öelda," ütles Leclerc.
### Response:
Prantsusmaa keelustas fossiilkütuste reklaamid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel hooajal mängis 25-aastane ja 206 cm pikk mängumees Soomes Kauhajokis Karhu Basketi meeskonnas. 16 mänguga teenis ta keskmiselt 15,3 mänguminutit, mille jooksul viskas 8,1 punkti ning võttis 4,1 lauapalli.
"Olen väga tänulik, et saan liituda Viimsi korvpalliklubiga," rääkis USA-st pärit mängija. "Minu agendi kirjelduste põhjal on Eesti-Läti ühisliigas tugev tase ning soovin end kõrgel tasemel proovile panna. Pärast hooaja lõppu Soomes oli võimalus Tallinna külastada. Imeilus linn ning nüüd on mul suurepärane võimalus näha ja õppida Eestit lähemalt tundma."
"Kõige olulisem on olla kasulik oma meeskonna jaoks. Soome liigas ei saanud ma ülemäära palju mänguaega, kuna meie meeskonnas oli kokku viis välismängijat. Platsile saades andsin endast parima, kuid ei realiseerinud kogu potentsiaali. Mul on hea meel, et saan mängida Viimsis," on Toppin enne hooaja algust elevil.
Treener Kristjan Evart: "Malik toob kindlasti korvialusesse tsooni jõudu juurde ning temast on palju abi laua kontrollimisel. Mees on võimeline hoidma kiiret mängutempot." | Viimsi toob korvialust kindlustama Soome meistri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel hooajal mängis 25-aastane ja 206 cm pikk mängumees Soomes Kauhajokis Karhu Basketi meeskonnas. 16 mänguga teenis ta keskmiselt 15,3 mänguminutit, mille jooksul viskas 8,1 punkti ning võttis 4,1 lauapalli.
"Olen väga tänulik, et saan liituda Viimsi korvpalliklubiga," rääkis USA-st pärit mängija. "Minu agendi kirjelduste põhjal on Eesti-Läti ühisliigas tugev tase ning soovin end kõrgel tasemel proovile panna. Pärast hooaja lõppu Soomes oli võimalus Tallinna külastada. Imeilus linn ning nüüd on mul suurepärane võimalus näha ja õppida Eestit lähemalt tundma."
"Kõige olulisem on olla kasulik oma meeskonna jaoks. Soome liigas ei saanud ma ülemäära palju mänguaega, kuna meie meeskonnas oli kokku viis välismängijat. Platsile saades andsin endast parima, kuid ei realiseerinud kogu potentsiaali. Mul on hea meel, et saan mängida Viimsis," on Toppin enne hooaja algust elevil.
Treener Kristjan Evart: "Malik toob kindlasti korvialusesse tsooni jõudu juurde ning temast on palju abi laua kontrollimisel. Mees on võimeline hoidma kiiret mängutempot."
### Response:
Viimsi toob korvialust kindlustama Soome meistri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil oli koalitsiooniläbirääkimistel sellest pikalt juttu, aga selles me kokkuleppele ei saanud, seega praeguses koalitsioonis seda ei tule," ütles Reformierakonna esimees vastuseks Postimehe küsimusele.
Kallas viitas, et Eestis on linnu, kus Eesti kodanike osakaal on madal ning kui väga väike vähemus hakkab otsustama enamuse üle, siis tekitab see pingeid.
"On eri asi, kui sellist õigust kohe algusest peale ei ole, nagu näiteks Lätis, või kui see õigus on ja seda minnakse ära võtma," märkis peaminister.
Ka välisminister ja Isamaa erakonna liige Urmas Reinsalu ütles esmaspäeval Vikerraadio hommikusaates, et koalitsioon ei jõudnud valimisseaduse muutmises kokkuleppele ning seetõttu ei muudeta kohalikel valimistel osaleda võivate inimeste ringi.
Praeguse koalitsiooni moodustamise eel teatasid Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), et pooldavad Vene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse äravõtmist. | Kallase kinnitusel ei võta see valitsus Vene kodanikelt valimisõigust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil oli koalitsiooniläbirääkimistel sellest pikalt juttu, aga selles me kokkuleppele ei saanud, seega praeguses koalitsioonis seda ei tule," ütles Reformierakonna esimees vastuseks Postimehe küsimusele.
Kallas viitas, et Eestis on linnu, kus Eesti kodanike osakaal on madal ning kui väga väike vähemus hakkab otsustama enamuse üle, siis tekitab see pingeid.
"On eri asi, kui sellist õigust kohe algusest peale ei ole, nagu näiteks Lätis, või kui see õigus on ja seda minnakse ära võtma," märkis peaminister.
Ka välisminister ja Isamaa erakonna liige Urmas Reinsalu ütles esmaspäeval Vikerraadio hommikusaates, et koalitsioon ei jõudnud valimisseaduse muutmises kokkuleppele ning seetõttu ei muudeta kohalikel valimistel osaleda võivate inimeste ringi.
Praeguse koalitsiooni moodustamise eel teatasid Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), et pooldavad Vene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse äravõtmist.
### Response:
Kallase kinnitusel ei võta see valitsus Vene kodanikelt valimisõigust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Nurmely Mitrahovitši sõnul soovib riik mitmekesistada abipolitseinike töövõimalusi, sest nende panus korrakaitsesse suureneb iga aastaga.
,,Vabatahtlikud on kõige enam kaasatud patrulltegevusse. Samas on politsei- ja piirivalveametil (PPA) ka selliseid tegevusi, mis ei ole seotud korrakaitsega, kus vabatahtlikud saaksid anda panuse," rääkis Mitrahovitš.
PPA vabatahtlike kaasamise teenuse juhi Leena Puki sõnul ei ole niivõrd tegemist abipolitseinikele õiguste juurde andmisega, kuivõrd tegevusulatuse laiendamisega.
,,Praegu on kehtiv seadus väga patrulltegevusekeskne ja ei võimalda kaasata mõnesse tugitegevusse, olgu näiteks laotegevusse, vormiriietuse väljastamisesse. Aga kui abipolitseinik ei taha minna patrulli, siis ta ju ei pea sinna minema,'' ütles Pukk.
Eesti Abipolitseinike Kogu juhatuse esimees Illimar Reinbusch ütles, et abipolitseinikud soovivad oma õigusi ja staatust täpsustada.
,,Mõnedes rollides abipolitseinikud sooviksid aidata, aga tänase seaduse kohaselt nad ei saa," märkis ta.
Reinbuschi sõnul ei tohi eraisikuna rikkumist pealt näinud abipolitseinik korrakaitsjana reageerida, kuigi politseiametnik tohib. Staatuse täpsustamine annaks tema sõnal võimaluse tagatiseks tööõnnetuse korral.
Kuigi riik soovib abipolitseinike tööpõldu laiendada, on Mitrahovitši sõnul abipolitseinikud siiski politseinike abistajad, kes ei peaks täitma politsei ülesandeid nagu näiteks karistuse määramine. Ka Pukk leiab, et abipolitseinik peab olema abistaja.
Puki sõnul toob tööpõllu laienemine endaga kaasa uusi kohustusi. ,,See [tööpõllu laienemine - toim] ei saa sündida iseenesest. Sellega kindlasti kaasneb koolituskohustuse ja vastutuse suurenemine.''
Reinbuschi sõnul on abipolitseinikud valmis lisakoolitusi läbima, sest ka praeguse korra järgi tuleb iga loa jaoks esmalt läbida koolitus. Näiteks on enne alarmsõidukiga sõitmist vaja läbida väljaõpe. Reinbusch ütles, et koolituskohustuse mõju on raske ennustada. Samas tõi ta näite Hollandist, kus abipolitseinikud läbivad politseiametnikega identse, nelja-aastase õppe.
"Selle tulemusena neil abipolitseinike arv vähenes, küll aga suurenes sisuline panustamine'," märkis Reinbusch.
Siseministeerium hakkab eelnõu koostama järgmisel aastal. | Abipolitseinike tööpõld laieneb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Nurmely Mitrahovitši sõnul soovib riik mitmekesistada abipolitseinike töövõimalusi, sest nende panus korrakaitsesse suureneb iga aastaga.
,,Vabatahtlikud on kõige enam kaasatud patrulltegevusse. Samas on politsei- ja piirivalveametil (PPA) ka selliseid tegevusi, mis ei ole seotud korrakaitsega, kus vabatahtlikud saaksid anda panuse," rääkis Mitrahovitš.
PPA vabatahtlike kaasamise teenuse juhi Leena Puki sõnul ei ole niivõrd tegemist abipolitseinikele õiguste juurde andmisega, kuivõrd tegevusulatuse laiendamisega.
,,Praegu on kehtiv seadus väga patrulltegevusekeskne ja ei võimalda kaasata mõnesse tugitegevusse, olgu näiteks laotegevusse, vormiriietuse väljastamisesse. Aga kui abipolitseinik ei taha minna patrulli, siis ta ju ei pea sinna minema,'' ütles Pukk.
Eesti Abipolitseinike Kogu juhatuse esimees Illimar Reinbusch ütles, et abipolitseinikud soovivad oma õigusi ja staatust täpsustada.
,,Mõnedes rollides abipolitseinikud sooviksid aidata, aga tänase seaduse kohaselt nad ei saa," märkis ta.
Reinbuschi sõnul ei tohi eraisikuna rikkumist pealt näinud abipolitseinik korrakaitsjana reageerida, kuigi politseiametnik tohib. Staatuse täpsustamine annaks tema sõnal võimaluse tagatiseks tööõnnetuse korral.
Kuigi riik soovib abipolitseinike tööpõldu laiendada, on Mitrahovitši sõnul abipolitseinikud siiski politseinike abistajad, kes ei peaks täitma politsei ülesandeid nagu näiteks karistuse määramine. Ka Pukk leiab, et abipolitseinik peab olema abistaja.
Puki sõnul toob tööpõllu laienemine endaga kaasa uusi kohustusi. ,,See [tööpõllu laienemine - toim] ei saa sündida iseenesest. Sellega kindlasti kaasneb koolituskohustuse ja vastutuse suurenemine.''
Reinbuschi sõnul on abipolitseinikud valmis lisakoolitusi läbima, sest ka praeguse korra järgi tuleb iga loa jaoks esmalt läbida koolitus. Näiteks on enne alarmsõidukiga sõitmist vaja läbida väljaõpe. Reinbusch ütles, et koolituskohustuse mõju on raske ennustada. Samas tõi ta näite Hollandist, kus abipolitseinikud läbivad politseiametnikega identse, nelja-aastase õppe.
"Selle tulemusena neil abipolitseinike arv vähenes, küll aga suurenes sisuline panustamine'," märkis Reinbusch.
Siseministeerium hakkab eelnõu koostama järgmisel aastal.
### Response:
Abipolitseinike tööpõld laieneb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) uurijad korraldasid sel kuul Trumpi Mar-a-Lago kodus haarangu, mille käigus otsiti salastatud dokumente. Justiitsministeerium kahtlustab, et Trump hoidis dokumente oma kodus ebaseaduslikult.
FBI andmetel viidi Trumpi kodust minema 11 komplekti salastatud toimikuid.
Esmaspäeval palusid Trumpi advokaadid, et kohus määraks neutraalse advokaadi, et teha kindlaks, kas konfiskeeritud dokumendid kuuluvad täidesaatva privileegi alla, mis võimaldab presidentidel teatud suhtlust saladuses hoida, vahendas BBC.
Justiitsministeerium teatas lühikeses avalduses, et prokurörid on Trumpi hagist teadlikud.
27-leheküljeline hagi esitati Florida osariigis kohtunikule, kelle määras ametisse Trump. "President Trump on 2024. aasta vabariiklaste presidendikandidaadi valimiste ja 2024. aasta presidendivalimiste selge favoriit, kui ta peaks kandideerima. Õigussüsteem on kilp, mis kaitseb ameeriklasi. Seda ei saa kasutada relvana poliitilistel eesmärkidel," seisab hagis.
Eraldi avalduses väitis Trump, et pole midagi teinud valesti. Trumpi sõnul kustutas ta salastatuse kõikidelt dokumentidelt, mille ta 2021. aasta jaanuaris ametist lahkudes Valgest Majast kaasa võttis. "Kõikide dokumentide salastatus oli varem kustutatud," teatas Trump.
Kohtuavalduses väidab Trumpi meeskond, et endine president tegi FBI-ga koostööd juba enne tema kodu läbiotsimist. Tema advokaatide sõnul rikkus läbiotsimine neljandat konstitutsiooniparandust, mis kaitseb ameeriklasi põhjendamata läbiotsmise eest. | Trump kaebas justiitsministeeriumi Mar-a-Lago läbiotsimise pärast kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) uurijad korraldasid sel kuul Trumpi Mar-a-Lago kodus haarangu, mille käigus otsiti salastatud dokumente. Justiitsministeerium kahtlustab, et Trump hoidis dokumente oma kodus ebaseaduslikult.
FBI andmetel viidi Trumpi kodust minema 11 komplekti salastatud toimikuid.
Esmaspäeval palusid Trumpi advokaadid, et kohus määraks neutraalse advokaadi, et teha kindlaks, kas konfiskeeritud dokumendid kuuluvad täidesaatva privileegi alla, mis võimaldab presidentidel teatud suhtlust saladuses hoida, vahendas BBC.
Justiitsministeerium teatas lühikeses avalduses, et prokurörid on Trumpi hagist teadlikud.
27-leheküljeline hagi esitati Florida osariigis kohtunikule, kelle määras ametisse Trump. "President Trump on 2024. aasta vabariiklaste presidendikandidaadi valimiste ja 2024. aasta presidendivalimiste selge favoriit, kui ta peaks kandideerima. Õigussüsteem on kilp, mis kaitseb ameeriklasi. Seda ei saa kasutada relvana poliitilistel eesmärkidel," seisab hagis.
Eraldi avalduses väitis Trump, et pole midagi teinud valesti. Trumpi sõnul kustutas ta salastatuse kõikidelt dokumentidelt, mille ta 2021. aasta jaanuaris ametist lahkudes Valgest Majast kaasa võttis. "Kõikide dokumentide salastatus oli varem kustutatud," teatas Trump.
Kohtuavalduses väidab Trumpi meeskond, et endine president tegi FBI-ga koostööd juba enne tema kodu läbiotsimist. Tema advokaatide sõnul rikkus läbiotsimine neljandat konstitutsiooniparandust, mis kaitseb ameeriklasi põhjendamata läbiotsmise eest.
### Response:
Trump kaebas justiitsministeeriumi Mar-a-Lago läbiotsimise pärast kohtusse |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.