instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lobai alustas oma jalgpallurikarjääri 2013. aastal UFK Lvivi ridades ning tegi oma kõrgliiga debüüdi Lvivi Karpatõ eest 2014. aastal, olles 18-aastane. Karpatõ eest käis Lobai väljakul 56 korral ning lõi ka ühe värava. Pärast Karpatõs veedetud viit aastat liikus Lobai 2018. aastal Ukraina esiliigas mängivasse Vinniki Ruhhi, kus noorele kaitsjale kogunes aastaga 16 mängu. Lobai on esindanud erinevaid Ukraina noortekoondisi, alates U-16 koondisest kuni U-21 tasemeni, vahendab Kalju koduleht.
Oma esimesi tundeid Kaljuga liitumisest kirjeldas Lobai järgmiselt: "Emotsioonid on väga positiivsed. Tean nii treenerit kui ka mängijaid, klubis on väga hea kollektiiv. Mind on väga hästi vastu võetud ja kõik on väga meeldiv."
"Iga mängija tahab tõsta enda pea kohale karikat. Tahan võita tiitleid ja areneda nii mängija kui ka inimesena. Arvan, et Kalju on selleks suurepärane koht. Olen esindanud Ukrainat erinevates noortekoondistes ja olen seadnud endale eesmärgiks mängida ka Ukraina A-koondise eest," kommenteeris oma isiklikke eesmärke Lobai.
Eesti jalgpallist oli värskelt liitunud mängijal ka mõningaid teadmisi: "Tean, et mõned aastad tagasi on tulnud siia mängima mitmeid Ukraina jalgpallureid. Seetõttu olen silma peal hoidnud ka kohalikul liigal."
Uut täiendust kommenteeris peatreener Roman Kožuhhovski: "Tean Ivani juba ammusest ajast. Töötasime koos Lvivi Karpatõs, kus olin tema treeneriks. Seetõttu tean tema kvaliteeti hästi ja olen kindel, et ta on meeskonnale heaks täienduseks. Me võtame mängijaid selleks, et nad saaksid kohe meeskonnaga liituda. Ivan on noor, aga arvan, et tema kvaliteet lubab temal pikema harjumisajata lülituda meeskonda ja seda edasi aidata." | Kaljuga liitus veel üks Ukraina mängija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lobai alustas oma jalgpallurikarjääri 2013. aastal UFK Lvivi ridades ning tegi oma kõrgliiga debüüdi Lvivi Karpatõ eest 2014. aastal, olles 18-aastane. Karpatõ eest käis Lobai väljakul 56 korral ning lõi ka ühe värava. Pärast Karpatõs veedetud viit aastat liikus Lobai 2018. aastal Ukraina esiliigas mängivasse Vinniki Ruhhi, kus noorele kaitsjale kogunes aastaga 16 mängu. Lobai on esindanud erinevaid Ukraina noortekoondisi, alates U-16 koondisest kuni U-21 tasemeni, vahendab Kalju koduleht.
Oma esimesi tundeid Kaljuga liitumisest kirjeldas Lobai järgmiselt: "Emotsioonid on väga positiivsed. Tean nii treenerit kui ka mängijaid, klubis on väga hea kollektiiv. Mind on väga hästi vastu võetud ja kõik on väga meeldiv."
"Iga mängija tahab tõsta enda pea kohale karikat. Tahan võita tiitleid ja areneda nii mängija kui ka inimesena. Arvan, et Kalju on selleks suurepärane koht. Olen esindanud Ukrainat erinevates noortekoondistes ja olen seadnud endale eesmärgiks mängida ka Ukraina A-koondise eest," kommenteeris oma isiklikke eesmärke Lobai.
Eesti jalgpallist oli värskelt liitunud mängijal ka mõningaid teadmisi: "Tean, et mõned aastad tagasi on tulnud siia mängima mitmeid Ukraina jalgpallureid. Seetõttu olen silma peal hoidnud ka kohalikul liigal."
Uut täiendust kommenteeris peatreener Roman Kožuhhovski: "Tean Ivani juba ammusest ajast. Töötasime koos Lvivi Karpatõs, kus olin tema treeneriks. Seetõttu tean tema kvaliteeti hästi ja olen kindel, et ta on meeskonnale heaks täienduseks. Me võtame mängijaid selleks, et nad saaksid kohe meeskonnaga liituda. Ivan on noor, aga arvan, et tema kvaliteet lubab temal pikema harjumisajata lülituda meeskonda ja seda edasi aidata."
### Response:
Kaljuga liitus veel üks Ukraina mängija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vähendame 8600-le ja vaatame siis sealt edasi," lausus Trump meediakanali Fox News raadiole. "Meil saab alati olema kohalolek," lisas ta.
Kui aga Afganistanist peaks tulema mõni rünnak USA-le, siis "tuleme tagasi sellise jõuga..., mida pole varem nähtud", hoiatas ta.
Trump ütleb nüüd, et vähendab sõdurite arvu vaid siis, kui Taliban tagab, et tema territooriumi ei hakka kasutama ei Al-Qaeda ega ükski teine rahvusvaheline džihadistlik rühmitus.
Taliban tahab kõikide sõdurite lahkumist, kuid president rõhutas, et seda ei tule. Selle asemel kavatseb ta seal hoida "suurt luuret" andma hakkava üksuse. "Kohalolek peab olema."
Avaldus toob pisut selgust USA kavatsuste kohta kõnelustel Talibaniga.
Washington saatis oma sõdurid Afganistani pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s. Rünnaku tegi terrorivõrgustik Al-Qaeda, millele tollane Talibani režiim varjupaika andis.
Kuigi USA-l on Talibanist sõjalist jõudu kõvasti rohkem, siis edu see toonud pole. Lisaks on seal surma saanud umbes 2400 Ühendriikide sõdurit ja haavata veel umbes 20 000.
Nüüd tahab Washington oma sõjalise sekkumise Afganistanis lõpetada ning peab Talibaniga kõnelusi vähemalt 2018. aastast. Trump loodab kuulutada sõja lõppenuks enne 2020. aasta USA presidendivalimisi.
USA-l oli sõja tippajal Afganistanis umbes 100 000 sõjaväelast, kuid praegu on neid seal umbes 14 000.
Pole selge, mida tähendab USA sõdurite arvu vähendamine Afganistani valitsusele. Tema sõdurid on välja õpetanud USA, kuid neil on sõjas Talibani vastu suuri raskusi.
Praeguseks näib Valge Maja keskenduvat USA julgeoleku tagamisele. Eriti tahab ta tagada, et Taliban peab oma lubadustest kinni.
"Tunneme vägagi hästi Talibani ajalugu... ning tema keerulist ajalugu Al-Qaeda. Täpselt seepärast hakatakse pingsalt ja tuvastatavalt jälgima mis tahes Talibaniga sõlmitud lepet, kui selleni jõutakse," ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja.
"Lepe, mille kallal me töötame, ei põhine usaldusel. See saab põhinema selgetel nõuetel ja lubadustel, mida me hakkame jälgima ja tuvastama." | Trump: USA sõdurid püsivad Afganistanis ka Talibaniga leppe sõlmimisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vähendame 8600-le ja vaatame siis sealt edasi," lausus Trump meediakanali Fox News raadiole. "Meil saab alati olema kohalolek," lisas ta.
Kui aga Afganistanist peaks tulema mõni rünnak USA-le, siis "tuleme tagasi sellise jõuga..., mida pole varem nähtud", hoiatas ta.
Trump ütleb nüüd, et vähendab sõdurite arvu vaid siis, kui Taliban tagab, et tema territooriumi ei hakka kasutama ei Al-Qaeda ega ükski teine rahvusvaheline džihadistlik rühmitus.
Taliban tahab kõikide sõdurite lahkumist, kuid president rõhutas, et seda ei tule. Selle asemel kavatseb ta seal hoida "suurt luuret" andma hakkava üksuse. "Kohalolek peab olema."
Avaldus toob pisut selgust USA kavatsuste kohta kõnelustel Talibaniga.
Washington saatis oma sõdurid Afganistani pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s. Rünnaku tegi terrorivõrgustik Al-Qaeda, millele tollane Talibani režiim varjupaika andis.
Kuigi USA-l on Talibanist sõjalist jõudu kõvasti rohkem, siis edu see toonud pole. Lisaks on seal surma saanud umbes 2400 Ühendriikide sõdurit ja haavata veel umbes 20 000.
Nüüd tahab Washington oma sõjalise sekkumise Afganistanis lõpetada ning peab Talibaniga kõnelusi vähemalt 2018. aastast. Trump loodab kuulutada sõja lõppenuks enne 2020. aasta USA presidendivalimisi.
USA-l oli sõja tippajal Afganistanis umbes 100 000 sõjaväelast, kuid praegu on neid seal umbes 14 000.
Pole selge, mida tähendab USA sõdurite arvu vähendamine Afganistani valitsusele. Tema sõdurid on välja õpetanud USA, kuid neil on sõjas Talibani vastu suuri raskusi.
Praeguseks näib Valge Maja keskenduvat USA julgeoleku tagamisele. Eriti tahab ta tagada, et Taliban peab oma lubadustest kinni.
"Tunneme vägagi hästi Talibani ajalugu... ning tema keerulist ajalugu Al-Qaeda. Täpselt seepärast hakatakse pingsalt ja tuvastatavalt jälgima mis tahes Talibaniga sõlmitud lepet, kui selleni jõutakse," ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja.
"Lepe, mille kallal me töötame, ei põhine usaldusel. See saab põhinema selgetel nõuetel ja lubadustel, mida me hakkame jälgima ja tuvastama."
### Response:
Trump: USA sõdurid püsivad Afganistanis ka Talibaniga leppe sõlmimisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korduskohtumine toimub nädala pärast Põlvas, Mesikäpa hallis. Selle paari võitjat ootab järgmises ringis põlvalaste "vana tuttav" ehk Valgevene meistrivõistluste hõbe ja pikaaegne Serviti konkurent Balti liigas Minski SKA.
Serviti osaleb eurosarjas juba 19ndat hooaega järjest. Kahel korral jõuti 16 tugevama hulka, hooajal 2006/07 läbiti edukalt kolm ringi just EHF Cupil ja jäädi kaheksandikfinaalis alla Hispaania klubile Iruni CD Bidasoa. Mullu pudeneti EHF Cupi avaringis napilt šveitslaste BSV Berni vastu, kui kodus tehti 26:26 viik, ent võõrsil kaotati 25:27.
"Kontrollturniir Põlvas sujus üldjoontes hästi ning loodan, et suudame näidata seda mängu, milleks täna võimelised oleme. Kaitse on kindlasti võtmesõna ja see oli ka mänguelement, millega Põlva Cupil kõige enam rahule võis jääda. Loomulikult saab määravaks ka väravavahtide tegevus kaitseliini taga," lausus Serviti peatreener Kalmer Musting.
"Meil on mitmeid noori, kelle jaoks tegu esimese euromänguga ja seda veel võõrsil. On tähtis, et nad pinge ja vastaste surve all vastu peaksid, sest nii mõnelgi neist on juba oluline roll meeskonnas. Põlva Cupi finaalis Piiteri Neva vastu lipsas sisse liigselt tehnilist praaki, eurosarjas tuleb seda vähendada," lisas põlvalaste juhendaja.
Ribnica RD Riko on juba 1956. aastal asutatud käsipalliklubi, kes vaikselt, aga kindlalt tipu suunas liikunud. Iseseisva Sloveenia kõrgliigas jõuti esmakordselt medaliteni neli aastat tagasi ja pole esikolmikust välja langetudki. Tunamullu saadi kohaliku liiga valitseja Celje RK Pivovarna Laško järel hõbe, eelmisel hooajal lõpetati kolmandana.
Kolm viimast aastat mängib Lõuna-Sloveenia väikelinna Ribnica klubi kaasa ka EHF Cupil. Debüüthooajal jõuti alagrupiturniirile, kus kaotati kõik kuus mängu. Tunamullu jäädi kahe mängu kokkuvõttes kolme väravaga alla Riihimäe Cocksile ning eelmisel hooajal pudeneti sama napi kaotusega Islandi klubi UMF Selfoss vastu.
"Vastase kohta oleme vaadanud eelmise hooaja videosid ja kuna tiim neil suurt muutunud pole, siis mingi pilt on ees. Riko mängib väga aktiivset kaitset ja on ühtlaselt tugeva koosseisuga. Aga peame keskenduma oma tegemistele. Tasub mainida, et vist esimest korda ajaloos kohtume meeskonnaga, kelle kodulinn on Põlvast väiksem," vihjas Musting Ribnica 3500-pealisele elanikkonnale.
Varasemalt on Eesti klubid sloveenidega eurosarjas kolmel korral kohtunud ning seni ollakse võiduta. 2005. aastal tegi Serviti kordusmängus 32:32 viigi Koperi RK Cimosega, kuid oli avakohtumise üheksa väravaga kaotanud. Neli aastat varem kaotasid põlvalased Velenje RK Gorenjele ning 2011. aastal jäi HC Kehra kahel korral alla suurklubi Pivovarna Laškole.
Põlva Serviti koosseis EHF Cupi avamänguks: Eston Varusk, Denis Lõokene, Kristjan Muuga, Sander Sarapuu, Henri Sillaste, Mathias Rebane, Arturs Meikšans, Ülljo Pihus, Indrek Neeme, Anatoli Tšezlov, Tõnis Kase, Stanislav Holodjuk, Otto Karl Kont, Alfred Timmo, Carl-Eric Uibo, Henri Hiiend, peatreener Kalmer Musting, treener Rein Suvi. | Põlva Serviti stardib eurosarjas võõrsil sloveenide vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korduskohtumine toimub nädala pärast Põlvas, Mesikäpa hallis. Selle paari võitjat ootab järgmises ringis põlvalaste "vana tuttav" ehk Valgevene meistrivõistluste hõbe ja pikaaegne Serviti konkurent Balti liigas Minski SKA.
Serviti osaleb eurosarjas juba 19ndat hooaega järjest. Kahel korral jõuti 16 tugevama hulka, hooajal 2006/07 läbiti edukalt kolm ringi just EHF Cupil ja jäädi kaheksandikfinaalis alla Hispaania klubile Iruni CD Bidasoa. Mullu pudeneti EHF Cupi avaringis napilt šveitslaste BSV Berni vastu, kui kodus tehti 26:26 viik, ent võõrsil kaotati 25:27.
"Kontrollturniir Põlvas sujus üldjoontes hästi ning loodan, et suudame näidata seda mängu, milleks täna võimelised oleme. Kaitse on kindlasti võtmesõna ja see oli ka mänguelement, millega Põlva Cupil kõige enam rahule võis jääda. Loomulikult saab määravaks ka väravavahtide tegevus kaitseliini taga," lausus Serviti peatreener Kalmer Musting.
"Meil on mitmeid noori, kelle jaoks tegu esimese euromänguga ja seda veel võõrsil. On tähtis, et nad pinge ja vastaste surve all vastu peaksid, sest nii mõnelgi neist on juba oluline roll meeskonnas. Põlva Cupi finaalis Piiteri Neva vastu lipsas sisse liigselt tehnilist praaki, eurosarjas tuleb seda vähendada," lisas põlvalaste juhendaja.
Ribnica RD Riko on juba 1956. aastal asutatud käsipalliklubi, kes vaikselt, aga kindlalt tipu suunas liikunud. Iseseisva Sloveenia kõrgliigas jõuti esmakordselt medaliteni neli aastat tagasi ja pole esikolmikust välja langetudki. Tunamullu saadi kohaliku liiga valitseja Celje RK Pivovarna Laško järel hõbe, eelmisel hooajal lõpetati kolmandana.
Kolm viimast aastat mängib Lõuna-Sloveenia väikelinna Ribnica klubi kaasa ka EHF Cupil. Debüüthooajal jõuti alagrupiturniirile, kus kaotati kõik kuus mängu. Tunamullu jäädi kahe mängu kokkuvõttes kolme väravaga alla Riihimäe Cocksile ning eelmisel hooajal pudeneti sama napi kaotusega Islandi klubi UMF Selfoss vastu.
"Vastase kohta oleme vaadanud eelmise hooaja videosid ja kuna tiim neil suurt muutunud pole, siis mingi pilt on ees. Riko mängib väga aktiivset kaitset ja on ühtlaselt tugeva koosseisuga. Aga peame keskenduma oma tegemistele. Tasub mainida, et vist esimest korda ajaloos kohtume meeskonnaga, kelle kodulinn on Põlvast väiksem," vihjas Musting Ribnica 3500-pealisele elanikkonnale.
Varasemalt on Eesti klubid sloveenidega eurosarjas kolmel korral kohtunud ning seni ollakse võiduta. 2005. aastal tegi Serviti kordusmängus 32:32 viigi Koperi RK Cimosega, kuid oli avakohtumise üheksa väravaga kaotanud. Neli aastat varem kaotasid põlvalased Velenje RK Gorenjele ning 2011. aastal jäi HC Kehra kahel korral alla suurklubi Pivovarna Laškole.
Põlva Serviti koosseis EHF Cupi avamänguks: Eston Varusk, Denis Lõokene, Kristjan Muuga, Sander Sarapuu, Henri Sillaste, Mathias Rebane, Arturs Meikšans, Ülljo Pihus, Indrek Neeme, Anatoli Tšezlov, Tõnis Kase, Stanislav Holodjuk, Otto Karl Kont, Alfred Timmo, Carl-Eric Uibo, Henri Hiiend, peatreener Kalmer Musting, treener Rein Suvi.
### Response:
Põlva Serviti stardib eurosarjas võõrsil sloveenide vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelistatud on Rail Balticu trass, mis kulgeks läbi Tartu või olemasoleva Pärnusuunalise raudteetrassi, nii arvas vastavalt 35 ja 21 protsenti vastanutest Samal ajal näitab küsitlus, et on vähenenud raudtee vastaste hulk, keda on 18 protsento.
Erinevalt Rail Balticu projekti üldist toetust uurivatest küsitlustest on kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust uurinud, milline elanike eelistus erinevatele Rail Balticu trassialternatiividele. Alternatiivide visualiseerimiseks kasutati küsitluses lisatud kaarti, millel on pruunide ruutudega illustreeritud elanike asustustihedus.
"On huvitav, et praeguseks kokku lepitud uue trassi ehitamine ei saavuta ülekaalu mitte ühegi erakonna valijate seas," ütles Turu-uuringute AS-i uuringujuht ja sotsioloog Juhan Kivirähk. "Kõige rohkem toetajaid on sellele Eesti 200 ja Reformierakonna valijate hulgas, kuid ka nende erakondade valijate enamik eelistaks alternatiivseid trasse."
Seni ongi avalikku arvamust Rail Balticu suhtes küsitud üksnes trassi verbaalse kirjeldamise kaudu või, veelgi sagedamini, on piirdutud küsimusega, kui suur osa elanikkonnast toetab ametlikult kavandatud trassi ehitamist.
"Vastanud on nõus ka raudtee kiiruse vähendamisega 160 km/h tingimusel, et see läbib olemasolevas koridoris paiknedes rohkem asustatud punkte," kommenteeris Kivirähk. "Küllap lähtub avalik arvamus oma hinnangutes ikkagi sellest, kui suur osa Eesti elanikkonnast kavandatavast projektist osa saab."
Uute raudteede rajamisel olemasolevate raudteede kasutamise ebapiisavat analüüsimist on välja toonud ka Euroopa Kontrollikoda oma raportis.
"Olemasolevate raudteekoridoride kasutamist on kodanikud soovinud algusest peale ning küsitlus näitab, et see soov on süvenenud koos projekti edenemisega," ütles kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal. "Rail Balticu otsetrassile on tehtud praguseks kulutusi ligikaudu üks protsent ulatuses projekti maksumuset. Tehniliselt ei ole probleem projekti muuta, kuid juba tehtud otsuste ümber vaatamine ei ole ametnikele mugav ja tähendab tunnistamist, et kuskil ja kunagi on tehtud ka vigu," lisas Humal. | Uuring: Rail Balticut valitsuse kavandatuna toetab 15 protsenti elanikest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelistatud on Rail Balticu trass, mis kulgeks läbi Tartu või olemasoleva Pärnusuunalise raudteetrassi, nii arvas vastavalt 35 ja 21 protsenti vastanutest Samal ajal näitab küsitlus, et on vähenenud raudtee vastaste hulk, keda on 18 protsento.
Erinevalt Rail Balticu projekti üldist toetust uurivatest küsitlustest on kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust uurinud, milline elanike eelistus erinevatele Rail Balticu trassialternatiividele. Alternatiivide visualiseerimiseks kasutati küsitluses lisatud kaarti, millel on pruunide ruutudega illustreeritud elanike asustustihedus.
"On huvitav, et praeguseks kokku lepitud uue trassi ehitamine ei saavuta ülekaalu mitte ühegi erakonna valijate seas," ütles Turu-uuringute AS-i uuringujuht ja sotsioloog Juhan Kivirähk. "Kõige rohkem toetajaid on sellele Eesti 200 ja Reformierakonna valijate hulgas, kuid ka nende erakondade valijate enamik eelistaks alternatiivseid trasse."
Seni ongi avalikku arvamust Rail Balticu suhtes küsitud üksnes trassi verbaalse kirjeldamise kaudu või, veelgi sagedamini, on piirdutud küsimusega, kui suur osa elanikkonnast toetab ametlikult kavandatud trassi ehitamist.
"Vastanud on nõus ka raudtee kiiruse vähendamisega 160 km/h tingimusel, et see läbib olemasolevas koridoris paiknedes rohkem asustatud punkte," kommenteeris Kivirähk. "Küllap lähtub avalik arvamus oma hinnangutes ikkagi sellest, kui suur osa Eesti elanikkonnast kavandatavast projektist osa saab."
Uute raudteede rajamisel olemasolevate raudteede kasutamise ebapiisavat analüüsimist on välja toonud ka Euroopa Kontrollikoda oma raportis.
"Olemasolevate raudteekoridoride kasutamist on kodanikud soovinud algusest peale ning küsitlus näitab, et see soov on süvenenud koos projekti edenemisega," ütles kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal. "Rail Balticu otsetrassile on tehtud praguseks kulutusi ligikaudu üks protsent ulatuses projekti maksumuset. Tehniliselt ei ole probleem projekti muuta, kuid juba tehtud otsuste ümber vaatamine ei ole ametnikele mugav ja tähendab tunnistamist, et kuskil ja kunagi on tehtud ka vigu," lisas Humal.
### Response:
Uuring: Rail Balticut valitsuse kavandatuna toetab 15 protsenti elanikest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jooksikute grupis kukkusid veel Lotto Soudali, Deceuninck-Quick Stepi, Jumbo-Visma ja EF Education Firsti ratturid. Tuuri jätsid lisaks Roche'ile pooleli veel üldarvestuses kuuendat positsiooni hoidnud kolumblasest favoriit Rigoberto Uran, britt Hugh Carthy (EF Education First) ja hispaanlane Victor de la Parte (CCC Team).
Täna etapivõidu teeninud Jesus Herrada edestas teiseks tulnud belglast Dylan Teunsi (Bahrain Merida) seitsme sekundiga. Kolmandaks tuli prantslane Dorian Godon (AG2R La Mondiale), kes kaotas võitjale 21 sekundiga.
Vuelta üldliidriks tõusis 21 kohta kerkinud Dylan Teuns, kes edestab teiseks kerkinud hispaanlast David de la Cruzi (Team INEOS) 38 sekundiga. Kolmandaks langes kolumblane Miguel Angel Lopez (Astana), kes jääb Teunsist maha ühe minutiga.
La Vuelta jätkub reedel sõidetava 183,2-kilomeetrise etapiga Ondast Mas de la Costasse. | Vueltal katkestas suure kukkumise järel neli ratturit, sealhulgas Roche | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jooksikute grupis kukkusid veel Lotto Soudali, Deceuninck-Quick Stepi, Jumbo-Visma ja EF Education Firsti ratturid. Tuuri jätsid lisaks Roche'ile pooleli veel üldarvestuses kuuendat positsiooni hoidnud kolumblasest favoriit Rigoberto Uran, britt Hugh Carthy (EF Education First) ja hispaanlane Victor de la Parte (CCC Team).
Täna etapivõidu teeninud Jesus Herrada edestas teiseks tulnud belglast Dylan Teunsi (Bahrain Merida) seitsme sekundiga. Kolmandaks tuli prantslane Dorian Godon (AG2R La Mondiale), kes kaotas võitjale 21 sekundiga.
Vuelta üldliidriks tõusis 21 kohta kerkinud Dylan Teuns, kes edestab teiseks kerkinud hispaanlast David de la Cruzi (Team INEOS) 38 sekundiga. Kolmandaks langes kolumblane Miguel Angel Lopez (Astana), kes jääb Teunsist maha ühe minutiga.
La Vuelta jätkub reedel sõidetava 183,2-kilomeetrise etapiga Ondast Mas de la Costasse.
### Response:
Vueltal katkestas suure kukkumise järel neli ratturit, sealhulgas Roche |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Volikirja üleandmisele järgnenud vestluses puudutati nii kahepoolset kui ka regionaalset temaatikat. Suursaadik Unga andis edasi president Kersti Kaljulaidi tervitused ja parimad soovid president Xi'le ja Hiina rahvale, president Xi meenutas soojalt Eesti presidendi mullust visiiti Hiinasse.
Uus suursaadik ja president arutasid ka suhete positiivset arengut nii Eesti kui ka teiste Balti riikidega. Suursaadik Unga avaldas lootust, et kahepoolsed poliitilised ja majandussuhted kasvavad hoogsalt, jätkuvad kõrgel tasemel visiidid ja konsultatsioonid ning ettevõtted leiavad uusi koostöövorme. President Xi edastas tervitused president Kaljulaidile ning märkis, et peaminister Jüri Ratas on järgmisel aastal oodatud Hiinasse, Hiina ja Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tippkohtumisele.
Andres Unga sündis 29. aprillil 1966. aastal Viljandis. 1991. aastal lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli ja ka Eesti Diplomaatide Kooli. Pärast ülikooli lõpetamist asus Unga tööle välisministeeriumi protokolliosakonda ning töötas seal juhataja asetäitja, juhataja ja peadirektorina 1996. aastani. Aastatel 1996-2000 oli Unga Eesti suursaadik Rootsis ning seejärel töötas ta välisministeeriumi personaliosakonna peadirektorina.
Aastatel 2003-2007 oli Andres Unga Eesti suursaadik Kreekas. Aastatel 2004-2007 oli ta Eesti mitteresideeriv suursaadik Küprosel ja aastatel 2003-2008 mitteresideeriv suursaadik Armeenias. Aastatel 2012–2015 töötas Andres Unga ministeeriumi peamajas Tallinnas mitteresideeriva suursaadikuna Kagu-Aasia ja Okeaania riikides ning ta oli akrediteeritud Austraalia Ühenduse juurde, Filipiini Vabariiki (alates 2013), Indoneesia Vabariiki, Malaisiasse, Singapuri Vabariiki, Tai Kuningriiki ja Uus-Meremaale. Aastatel 2015-2019 oli Andres Unga erakorraline ja täievoliline suursaadik Austraalias, resideerudes alaliselt Canberras, ning oli akrediteeritud ka Uus-Meremaale, Indoneesiasse, ASEANi juurde ja Vaikse ookeani saareriikidesse.
Unga oli Eesti suursaadik Hiinas ka aastatel 2007-2012. | Eesti suursaadik Hiinas andis üle volikirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Volikirja üleandmisele järgnenud vestluses puudutati nii kahepoolset kui ka regionaalset temaatikat. Suursaadik Unga andis edasi president Kersti Kaljulaidi tervitused ja parimad soovid president Xi'le ja Hiina rahvale, president Xi meenutas soojalt Eesti presidendi mullust visiiti Hiinasse.
Uus suursaadik ja president arutasid ka suhete positiivset arengut nii Eesti kui ka teiste Balti riikidega. Suursaadik Unga avaldas lootust, et kahepoolsed poliitilised ja majandussuhted kasvavad hoogsalt, jätkuvad kõrgel tasemel visiidid ja konsultatsioonid ning ettevõtted leiavad uusi koostöövorme. President Xi edastas tervitused president Kaljulaidile ning märkis, et peaminister Jüri Ratas on järgmisel aastal oodatud Hiinasse, Hiina ja Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tippkohtumisele.
Andres Unga sündis 29. aprillil 1966. aastal Viljandis. 1991. aastal lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli ja ka Eesti Diplomaatide Kooli. Pärast ülikooli lõpetamist asus Unga tööle välisministeeriumi protokolliosakonda ning töötas seal juhataja asetäitja, juhataja ja peadirektorina 1996. aastani. Aastatel 1996-2000 oli Unga Eesti suursaadik Rootsis ning seejärel töötas ta välisministeeriumi personaliosakonna peadirektorina.
Aastatel 2003-2007 oli Andres Unga Eesti suursaadik Kreekas. Aastatel 2004-2007 oli ta Eesti mitteresideeriv suursaadik Küprosel ja aastatel 2003-2008 mitteresideeriv suursaadik Armeenias. Aastatel 2012–2015 töötas Andres Unga ministeeriumi peamajas Tallinnas mitteresideeriva suursaadikuna Kagu-Aasia ja Okeaania riikides ning ta oli akrediteeritud Austraalia Ühenduse juurde, Filipiini Vabariiki (alates 2013), Indoneesia Vabariiki, Malaisiasse, Singapuri Vabariiki, Tai Kuningriiki ja Uus-Meremaale. Aastatel 2015-2019 oli Andres Unga erakorraline ja täievoliline suursaadik Austraalias, resideerudes alaliselt Canberras, ning oli akrediteeritud ka Uus-Meremaale, Indoneesiasse, ASEANi juurde ja Vaikse ookeani saareriikidesse.
Unga oli Eesti suursaadik Hiinas ka aastatel 2007-2012.
### Response:
Eesti suursaadik Hiinas andis üle volikirja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jüri-Mikk Udam ja Sten-Erik Anderson said kirja aja 6.27,980, millega kaotati sõidu võitnud Itaalia paatkonnale 14,74 sekundiga. Itaalia järel pääsesid C-finaali veel Kanada (+0,01) ning Valgevene (+3,57).
Samuti Eestit edestanud Sloveenia (+5,99) ja Tšiili (+11,46) jätkavad MM-i D-finaalis, mis peetakse laupäeval.
Ühepaadil sõitev Andrei Jämsä oli neljapäeval võistlustules G-poolfinaalis, kus sai nelja paatkonna seas kolmanda koha. Esimeseks tulnud Javier Insfranile (Paraguay) kaotas Eesti sõudja 15,23 sekundiga. Jämsat edestas veel Lukas Babac (Slovakkia; +8,02), neljandaks tuli Vanuatu sõudja Rillio Rii (+19,08).
Jämsä sõidab laupäeval G-finaalis, kus tal on võimalus saavutada maksimaalselt 37. koht. | Eesti kahepaat jäi MM-il ka poolfinaalis viimaseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jüri-Mikk Udam ja Sten-Erik Anderson said kirja aja 6.27,980, millega kaotati sõidu võitnud Itaalia paatkonnale 14,74 sekundiga. Itaalia järel pääsesid C-finaali veel Kanada (+0,01) ning Valgevene (+3,57).
Samuti Eestit edestanud Sloveenia (+5,99) ja Tšiili (+11,46) jätkavad MM-i D-finaalis, mis peetakse laupäeval.
Ühepaadil sõitev Andrei Jämsä oli neljapäeval võistlustules G-poolfinaalis, kus sai nelja paatkonna seas kolmanda koha. Esimeseks tulnud Javier Insfranile (Paraguay) kaotas Eesti sõudja 15,23 sekundiga. Jämsat edestas veel Lukas Babac (Slovakkia; +8,02), neljandaks tuli Vanuatu sõudja Rillio Rii (+19,08).
Jämsä sõidab laupäeval G-finaalis, kus tal on võimalus saavutada maksimaalselt 37. koht.
### Response:
Eesti kahepaat jäi MM-il ka poolfinaalis viimaseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Esimesed kolm võistluspäeva on olnud minu jaoks üsna keerulised. Esimesel päeval tegin rutakaid otsuseid, mis ei olnud piisavalt läbimõeldud ning panid mind väga rasketesse olukordadesse, kust oli kiirusega 2-4 m/s puhunud vaikse tuulega keeruline tagasi tulla," kommenteeris Puusta kelle 11., 14., 10., 18., 13., 14., 13. ja 17. finišitulemus asetavad hetkel 24 naise teravas konkurentsis 15. reale.
"Eile sõitsime suurtes, 2-2,5-meetristes lainetes ning väga tugeva meretuulega, mis puhus kiirusega 15 m/s. Esimeses sõidus sain stardist hästi minema, kuid lained olid väga suured, mis tegi märgi nähtavuse raskeks ning märk oli ka ebatavaliselt lähedal. Nii sõitsin kahjuks märgist kõvasti kaugemale, kui oli vaja. Peale seda eksimust purunes mul jala-aas, mis on hädavajalik tugevas tuules. Järgmises sõidus oli pagid veel tugevamad ning enamus grupist oli mitu korda vees, samuti ka mina."
Võistlust juhib naiste RS:X klassis hiinlanna Yunxiu Lu.
Laser Standard klassis on Karl-Martin Rammo lõpetanud senised sõidud 30., 41., 25., 8. ja 33. resultaadiga ning on kokkuvõttes 51 mehe seas 31. kohal.
"Olen eelolümpia kuumarabandusest saadik üritanud end uuesti leida ja kehale tuure sisse ajada. Täna oli esimene päev, kus hetkedel end paadis juba hästi tundsin. Kuna tegu on ka üsna keeruliste oludega, siis on praegu minu jaoks veidi liiga palju muutujaid, et stabiilselt etteotsa trügida ja veatult sõita. Õppimise eesmärgil on see muidugi senini olnud OM-iks ideaalne võistlusreis, kus paljud kitsaskohad on luubiga otse silme ette toodud," sõnas Rammo.
Laser Standardil on liidriks Pavlos Kontides Küproselt.
Enoshima MK etapp toimub Jaapanis Enoshimas 27. augustist 1. septembrini. RS:X klassi avaseeria lõpeb reedel ning topeltpunktid andev medalisõit kümnele paremale peetakse laupäeval. Laser Standard klassi avaseeria kestab laupäevani ning medalisõit toimub pühapäeval. | Ingrid Puusta jätkab MK-etapil 15. kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Esimesed kolm võistluspäeva on olnud minu jaoks üsna keerulised. Esimesel päeval tegin rutakaid otsuseid, mis ei olnud piisavalt läbimõeldud ning panid mind väga rasketesse olukordadesse, kust oli kiirusega 2-4 m/s puhunud vaikse tuulega keeruline tagasi tulla," kommenteeris Puusta kelle 11., 14., 10., 18., 13., 14., 13. ja 17. finišitulemus asetavad hetkel 24 naise teravas konkurentsis 15. reale.
"Eile sõitsime suurtes, 2-2,5-meetristes lainetes ning väga tugeva meretuulega, mis puhus kiirusega 15 m/s. Esimeses sõidus sain stardist hästi minema, kuid lained olid väga suured, mis tegi märgi nähtavuse raskeks ning märk oli ka ebatavaliselt lähedal. Nii sõitsin kahjuks märgist kõvasti kaugemale, kui oli vaja. Peale seda eksimust purunes mul jala-aas, mis on hädavajalik tugevas tuules. Järgmises sõidus oli pagid veel tugevamad ning enamus grupist oli mitu korda vees, samuti ka mina."
Võistlust juhib naiste RS:X klassis hiinlanna Yunxiu Lu.
Laser Standard klassis on Karl-Martin Rammo lõpetanud senised sõidud 30., 41., 25., 8. ja 33. resultaadiga ning on kokkuvõttes 51 mehe seas 31. kohal.
"Olen eelolümpia kuumarabandusest saadik üritanud end uuesti leida ja kehale tuure sisse ajada. Täna oli esimene päev, kus hetkedel end paadis juba hästi tundsin. Kuna tegu on ka üsna keeruliste oludega, siis on praegu minu jaoks veidi liiga palju muutujaid, et stabiilselt etteotsa trügida ja veatult sõita. Õppimise eesmärgil on see muidugi senini olnud OM-iks ideaalne võistlusreis, kus paljud kitsaskohad on luubiga otse silme ette toodud," sõnas Rammo.
Laser Standardil on liidriks Pavlos Kontides Küproselt.
Enoshima MK etapp toimub Jaapanis Enoshimas 27. augustist 1. septembrini. RS:X klassi avaseeria lõpeb reedel ning topeltpunktid andev medalisõit kümnele paremale peetakse laupäeval. Laser Standard klassi avaseeria kestab laupäevani ning medalisõit toimub pühapäeval.
### Response:
Ingrid Puusta jätkab MK-etapil 15. kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vaatamata kogu kära, mis teie reisi ümber käib, on siin palju head, eriti Valgevene jaoks," ütles Lukašenko haruldasel kohtumisel kõrge USA ametnikuga. Ta nimetas Boltoni visiiti ajalooliseks.
"Hea seisneb selles, ja keegi ei saa meile seda ette heita, ja teie ilmselt seda teate, et pärast USA-ga suhete halvenemist tegime pidevalt ettepanekuid see lehekülg halvana eest ära keerata ja alustada puhtalt lehelt," lisas president.
"Enne teie tulekut on meil siin USA-st väga palju asjatundjaid käinud. Kohtusin nendega isiklikult, vestlesin. See annab tunnistust, et meie suhete taaskäivitamisel on mingi ajalugu," märkis ta.
Lisaks tegi Lukašenko Boltonile ettepaneku "arutada üksikasjalikult, lausa sõbralikult kõiki meie suhete üksikasju". "Olgu nad Valgevene jaoks ebameeldivad, kuid me peame need ära märkima," rõhutas ta.
"Sama otsekoheselt ja ausalt märgin ma ära küsimused, mida pean vajalikuks edasise koostöö jaoks paika panna, sh need, mis ei pruugi USA-le väga meeldida. See võimaldab meil luua aluse meie suhete tulevikule," lausus Lukašenko.
Boltoni visiit on mitmes mõttes ajalooline, sest tegu on kõige kõrgema tasemega USA visiidiga käesoleval sajandil, ning see annab taas märku, et suhted omal ajal "Euroopa viimaseks diktaatoriks" nimetatud Lukašenko ja Lääne vahel on soojenemas. Seetõttu võib nimetatud visiit kaudselt ärritada ka Venemaad, nentis Foreign Policy.
Sel nädalal külastas Bolton Ukrainat, kus kohtus nii president Volodõmor Zelenski kui ka mitmete ametnikega. Washingtoni kinnitusel oli Boltoni visiidi näol tegu USA sooviga rõhutada toetust Ukraina suveräänsusele ja läänesuunalisele arengule.
Muuhulgas kinnitas Bolton, et parajasti valmistatakse ette Zelenski ja USA presidendi Donald Trumpi kohtumist Varssavis Teise maailmasõja algusega seotud ürituste ajal. Svobodale antud intervjuus aga märkis Bolton muuhulgas, et Ukraina president ei peaks praegu kiirustama ühegi Donbassi puudutava otsusega.
Bolton: USA kavatseb teha Ukraina ja Moldovaga tihedamat sõjalist koostööd
Bolton ütles varem Chisinaus, et USA valitsus kavatseb hakata aktiivsemalt tegelema sõjalise koostööga Moldova ja Ukrainaga.
"Loomulikult on USA ja Moldova vahel loodud suurepärane sõjaline koostöö, USA tahaks sellega tõsisemalt tegeleda, see käib ka Ukraina kohta," lausus ta.
"Me usume, et Moldova praegune olukord võimaldab sel langetada iseseisvaid otsuseid, mis aitavad tugevdada selle sõltumatust, mitte seda nõrgendada. See on Moldova võimude asi - arendada koostööd teiste riikidega. Meil ei ole mingeid erilisi taotlusi selles piirkonnas, soovime näha Moldovat sõltumatuna," ütles Bolton.
Ta rõhutas, et Vene kaitseministri Sergei Šoigu äsjane Chisinau visiit on Moldova võimude asi.
"Igal riigil on õigus langetada sõjalise koostöö osas teiste riikidega omaenda iseseisvaid otsuseid," kinnitas Bolton.
Transnistria tüli lahendamise kohta mainis ta, et "seda küsimust arutati juba 1992. aastal James Bakeri visiidi ajal (Bolton oli toona tema abi), ja see on siiamaani lahendamata".
"Selles asjas me toetame vankumatult Moldova valitsuse pingutusi lahendada see küsimus, et Moldova saaks tõepoolest ühtseks riigiks, mitte mingiks välismõjude lavaks. Selle küsimuse peab lahendama riigi rahvas, kuid Moldova terviklikkuse ja iseseisvuse säilitamine on selles protsessis kriitilise tähtsusega," ütles Bolton. | Lukašenko Boltonile: USA ja Valgevene suhetes võiks keerata uue lehe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vaatamata kogu kära, mis teie reisi ümber käib, on siin palju head, eriti Valgevene jaoks," ütles Lukašenko haruldasel kohtumisel kõrge USA ametnikuga. Ta nimetas Boltoni visiiti ajalooliseks.
"Hea seisneb selles, ja keegi ei saa meile seda ette heita, ja teie ilmselt seda teate, et pärast USA-ga suhete halvenemist tegime pidevalt ettepanekuid see lehekülg halvana eest ära keerata ja alustada puhtalt lehelt," lisas president.
"Enne teie tulekut on meil siin USA-st väga palju asjatundjaid käinud. Kohtusin nendega isiklikult, vestlesin. See annab tunnistust, et meie suhete taaskäivitamisel on mingi ajalugu," märkis ta.
Lisaks tegi Lukašenko Boltonile ettepaneku "arutada üksikasjalikult, lausa sõbralikult kõiki meie suhete üksikasju". "Olgu nad Valgevene jaoks ebameeldivad, kuid me peame need ära märkima," rõhutas ta.
"Sama otsekoheselt ja ausalt märgin ma ära küsimused, mida pean vajalikuks edasise koostöö jaoks paika panna, sh need, mis ei pruugi USA-le väga meeldida. See võimaldab meil luua aluse meie suhete tulevikule," lausus Lukašenko.
Boltoni visiit on mitmes mõttes ajalooline, sest tegu on kõige kõrgema tasemega USA visiidiga käesoleval sajandil, ning see annab taas märku, et suhted omal ajal "Euroopa viimaseks diktaatoriks" nimetatud Lukašenko ja Lääne vahel on soojenemas. Seetõttu võib nimetatud visiit kaudselt ärritada ka Venemaad, nentis Foreign Policy.
Sel nädalal külastas Bolton Ukrainat, kus kohtus nii president Volodõmor Zelenski kui ka mitmete ametnikega. Washingtoni kinnitusel oli Boltoni visiidi näol tegu USA sooviga rõhutada toetust Ukraina suveräänsusele ja läänesuunalisele arengule.
Muuhulgas kinnitas Bolton, et parajasti valmistatakse ette Zelenski ja USA presidendi Donald Trumpi kohtumist Varssavis Teise maailmasõja algusega seotud ürituste ajal. Svobodale antud intervjuus aga märkis Bolton muuhulgas, et Ukraina president ei peaks praegu kiirustama ühegi Donbassi puudutava otsusega.
Bolton: USA kavatseb teha Ukraina ja Moldovaga tihedamat sõjalist koostööd
Bolton ütles varem Chisinaus, et USA valitsus kavatseb hakata aktiivsemalt tegelema sõjalise koostööga Moldova ja Ukrainaga.
"Loomulikult on USA ja Moldova vahel loodud suurepärane sõjaline koostöö, USA tahaks sellega tõsisemalt tegeleda, see käib ka Ukraina kohta," lausus ta.
"Me usume, et Moldova praegune olukord võimaldab sel langetada iseseisvaid otsuseid, mis aitavad tugevdada selle sõltumatust, mitte seda nõrgendada. See on Moldova võimude asi - arendada koostööd teiste riikidega. Meil ei ole mingeid erilisi taotlusi selles piirkonnas, soovime näha Moldovat sõltumatuna," ütles Bolton.
Ta rõhutas, et Vene kaitseministri Sergei Šoigu äsjane Chisinau visiit on Moldova võimude asi.
"Igal riigil on õigus langetada sõjalise koostöö osas teiste riikidega omaenda iseseisvaid otsuseid," kinnitas Bolton.
Transnistria tüli lahendamise kohta mainis ta, et "seda küsimust arutati juba 1992. aastal James Bakeri visiidi ajal (Bolton oli toona tema abi), ja see on siiamaani lahendamata".
"Selles asjas me toetame vankumatult Moldova valitsuse pingutusi lahendada see küsimus, et Moldova saaks tõepoolest ühtseks riigiks, mitte mingiks välismõjude lavaks. Selle küsimuse peab lahendama riigi rahvas, kuid Moldova terviklikkuse ja iseseisvuse säilitamine on selles protsessis kriitilise tähtsusega," ütles Bolton.
### Response:
Lukašenko Boltonile: USA ja Valgevene suhetes võiks keerata uue lehe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on kogenud spordijuhiga, sest lisaks asepresidendi ametile aastatel 2014-2019 ja Aafrika korvpallielu tüürimisele on ta varem olnud ka kodumaal Mali korvpalliliidu juht ja spordiminister.
Viimased viis aastat oli FIBA president argentiinlane Horacio Muratore. Viimase eurooplasena oli selles ametis aastatel 2010-2014 prantslane Yvan Mainini. Alaliidu peasekretärina jätkab kreeklane Andreas Zagklis.
Lisaks valiti Pekingis ka uus FIBA nõukogu, mille 13 liikme hulka kuulub teiste seas soomlane Antti Zitting. | FIBA sai aafriklasest presidendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on kogenud spordijuhiga, sest lisaks asepresidendi ametile aastatel 2014-2019 ja Aafrika korvpallielu tüürimisele on ta varem olnud ka kodumaal Mali korvpalliliidu juht ja spordiminister.
Viimased viis aastat oli FIBA president argentiinlane Horacio Muratore. Viimase eurooplasena oli selles ametis aastatel 2010-2014 prantslane Yvan Mainini. Alaliidu peasekretärina jätkab kreeklane Andreas Zagklis.
Lisaks valiti Pekingis ka uus FIBA nõukogu, mille 13 liikme hulka kuulub teiste seas soomlane Antti Zitting.
### Response:
FIBA sai aafriklasest presidendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2014. aastal tegevust alustanud Estategurul, mis tegutseb lisaks Eestile ka Lätis, Leedus, Soomes ja Hispaanias ning on andnud välja laene üle 125 miljoni euro mahus, on ligi 25 000 investorit. Tänavu 1. juuli seisuga oli Estateguru vahendatud laenude jääk ligi 73 miljonit eurot.
2018. aastal oli ettevõtte käive 1,65 miljonit eurot ja puhaskasum üle 119 000 eurot. Käibekasv oli aastaga rohkem kui kahekordne, sest 2017. aasta käibenumber jäi veidi alla 747 000 euro.
Estategurus töötas mullu keskmiselt 10 inimest ja tööjõukulud koos maksudega olid ligi 334 000 eurot. Reklaamile kulutas Estateguru üle 124 000 euro ja turundusele üle 2600 euro.
Estateguru kuulub Estateguru Holding OÜ-le, mille omanikud on Marek Pärtel, Kristjan Thor Vähi ja šveitslane Joao Pinto da Silva Monteiro. Kõiki tegelikke kasusaajaid ei ole Krediidiinfo andmetel võimalik tuvastada, sest nende seas on ettevõte, mille omanikke pole teada.
Loit Linnupõllule kuuluva kinnisvara ühisrahastusplatvormi Crowdestate käive kasvas samuti enam kui kaks korda. Kui 2017. aastal oli see üle 654 000 ja kasum ligi 182 000 eurot, siis mullu ulatus käive 1,37 miljoni euroni ja kasum oli üle 493 000 euro. Käibest suurima osa tegi Crowdestate Holding Eestis, üle 139 000 euro sellest moodustas aga Läti müük.
Kodulehe järgi on neil 36 164 kasutajat 110 riigist. Eelmise aasta lõpu seisuga on ettevõttel töötajad Eestis, Lätis ja Itaalias.
Crowdestate'is oli mullu keskmiselt viis töötajat, kelle töötasudeks kulus koos maksudega veidi üle 168 000 euro. Kaheliikmeline juhatus sai aastas töötasu kokku 48 000 eurot.
2017. aastal esimest korda kasumisse jõudnud Bondora lõpetas majandusaasta ligi 100 000 euro suuruse kasumiga.
Kontserni käive kasvas 2017. aastaga võrreldes 51 protsenti 10,3 miljoni euroni, väljastatud laenude maht suurenes 74 protsenti ja ulatus ligi 61 miljoni euroni.
See omakorda saavutati aruande kohaselt eelkõige tootearenduse ja aktiivse turundustegevuse abil. Enim kasvas kontserni käive Eestis. Müük välisturgudel moodustas kogukäibest 40 protsenti.
Töötajate arv kasvas eelnenud aastaga võrreldes 38 inimeselt keskmiselt 54-ni ning tööjõukulud olid ligi 2,4 miljonit eurot.
Bondora omanikeks on Pärtel Tomberg, Briti ettevõte Mosaic Capital Partners LTD ning Saksamaal registreeritud European Founders Fund GMBH & Co. Beteiligungs Kg Nr. 1. Kõiki ettevõtte tegelikke kasusaajaid ei ole aga Krediitiinfo andmetel teada.
Ettevõtetele suunatud ühisrahastusplatvormide tulemused on tagasihoidlikumad. Henri Laupmaale ja hulgale väikese osalusprotsendiga osanikele kuuluva Fundwise'i mullune majandusaasta tõi ligi 100 700 eurot kahjumit, aasta varem olid nad kahjumis üle 6700 euroga ning ka 2016. aastal jäid ligi 9000 euroga kahjumisse. Käive on Fundwise'il aga järjest kasvanud: 2017. aastal oli see üle 37 800 euro, eelmisel aastal aga üle 65 000 euro.
Eelmisel aastal oli neil kolm töötajat ja tööjõukulud olid ligi 93 000 eurot.
Funderbeami käive kasvas küll 490 333 euroni, kuid nende kahjum, mis eelmisel aastal ulatus üle 1,9 miljoni euro, mullu küll vähenes, ent oli siiski ligi 1,5 miljonit eurot.
Töötajaid oli ettevõttes mullu keskmiselt 25 ning tööjõukulud olid koos maksudega ligi 1,5 miljonit eurot. Juhtkonnale masti tasudena välja ligi 127 000 eurot.
Funderbeam OÜ on Inglismaal ja Walesis registreeritud ühingu Funderbeam
Limited tütarettevõte. | Kinnisvara ühisrahastusplatvormide käive tegi aastaga hüppe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2014. aastal tegevust alustanud Estategurul, mis tegutseb lisaks Eestile ka Lätis, Leedus, Soomes ja Hispaanias ning on andnud välja laene üle 125 miljoni euro mahus, on ligi 25 000 investorit. Tänavu 1. juuli seisuga oli Estateguru vahendatud laenude jääk ligi 73 miljonit eurot.
2018. aastal oli ettevõtte käive 1,65 miljonit eurot ja puhaskasum üle 119 000 eurot. Käibekasv oli aastaga rohkem kui kahekordne, sest 2017. aasta käibenumber jäi veidi alla 747 000 euro.
Estategurus töötas mullu keskmiselt 10 inimest ja tööjõukulud koos maksudega olid ligi 334 000 eurot. Reklaamile kulutas Estateguru üle 124 000 euro ja turundusele üle 2600 euro.
Estateguru kuulub Estateguru Holding OÜ-le, mille omanikud on Marek Pärtel, Kristjan Thor Vähi ja šveitslane Joao Pinto da Silva Monteiro. Kõiki tegelikke kasusaajaid ei ole Krediidiinfo andmetel võimalik tuvastada, sest nende seas on ettevõte, mille omanikke pole teada.
Loit Linnupõllule kuuluva kinnisvara ühisrahastusplatvormi Crowdestate käive kasvas samuti enam kui kaks korda. Kui 2017. aastal oli see üle 654 000 ja kasum ligi 182 000 eurot, siis mullu ulatus käive 1,37 miljoni euroni ja kasum oli üle 493 000 euro. Käibest suurima osa tegi Crowdestate Holding Eestis, üle 139 000 euro sellest moodustas aga Läti müük.
Kodulehe järgi on neil 36 164 kasutajat 110 riigist. Eelmise aasta lõpu seisuga on ettevõttel töötajad Eestis, Lätis ja Itaalias.
Crowdestate'is oli mullu keskmiselt viis töötajat, kelle töötasudeks kulus koos maksudega veidi üle 168 000 euro. Kaheliikmeline juhatus sai aastas töötasu kokku 48 000 eurot.
2017. aastal esimest korda kasumisse jõudnud Bondora lõpetas majandusaasta ligi 100 000 euro suuruse kasumiga.
Kontserni käive kasvas 2017. aastaga võrreldes 51 protsenti 10,3 miljoni euroni, väljastatud laenude maht suurenes 74 protsenti ja ulatus ligi 61 miljoni euroni.
See omakorda saavutati aruande kohaselt eelkõige tootearenduse ja aktiivse turundustegevuse abil. Enim kasvas kontserni käive Eestis. Müük välisturgudel moodustas kogukäibest 40 protsenti.
Töötajate arv kasvas eelnenud aastaga võrreldes 38 inimeselt keskmiselt 54-ni ning tööjõukulud olid ligi 2,4 miljonit eurot.
Bondora omanikeks on Pärtel Tomberg, Briti ettevõte Mosaic Capital Partners LTD ning Saksamaal registreeritud European Founders Fund GMBH & Co. Beteiligungs Kg Nr. 1. Kõiki ettevõtte tegelikke kasusaajaid ei ole aga Krediitiinfo andmetel teada.
Ettevõtetele suunatud ühisrahastusplatvormide tulemused on tagasihoidlikumad. Henri Laupmaale ja hulgale väikese osalusprotsendiga osanikele kuuluva Fundwise'i mullune majandusaasta tõi ligi 100 700 eurot kahjumit, aasta varem olid nad kahjumis üle 6700 euroga ning ka 2016. aastal jäid ligi 9000 euroga kahjumisse. Käive on Fundwise'il aga järjest kasvanud: 2017. aastal oli see üle 37 800 euro, eelmisel aastal aga üle 65 000 euro.
Eelmisel aastal oli neil kolm töötajat ja tööjõukulud olid ligi 93 000 eurot.
Funderbeami käive kasvas küll 490 333 euroni, kuid nende kahjum, mis eelmisel aastal ulatus üle 1,9 miljoni euro, mullu küll vähenes, ent oli siiski ligi 1,5 miljonit eurot.
Töötajaid oli ettevõttes mullu keskmiselt 25 ning tööjõukulud olid koos maksudega ligi 1,5 miljonit eurot. Juhtkonnale masti tasudena välja ligi 127 000 eurot.
Funderbeam OÜ on Inglismaal ja Walesis registreeritud ühingu Funderbeam
Limited tütarettevõte.
### Response:
Kinnisvara ühisrahastusplatvormide käive tegi aastaga hüppe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kofkin märkis esmalt, et tunneb Savisaart 1980. aastate lõpust, kui ta asutas firma Estkompexim, ning on kõik need aastad olnud Savisaarega sõbralikes suhetes. Kofkin märkis, et on oma ettevõtete ainuomanik, kuid nende otsese juhtimisega juba pikka aega ei tegele, nimetades kaitsja suunamisel Meriton Hotelsit ja Estkompexim Toitlustust.
Kofkin meenutas, et juba 1997. aastal loodud Estkompexim on algusest peale tegutsenud Tallinnas Raekoja platsil asuvates ruumides, kus Nõukogude aja lõpus asus "haisev kartuli ja kapsa" müügipunkt. Sealjuures sai ta ruumid valitsuse korraldusega. Kofkini sõnul tuli kogu ruumide sisustus ümber vahetada, et luua kaasaegne müügikoht, ja investeerida tuli ligi pool miljonit dollarit. Hiljem, kui ruumid läksid üle Tallinna linnale, hakkas linn sõlmima üürilepinguid ja neid pikendama. Ühtlasi võttis linn osa renoveeritud ruume endale infopunkti loomiseks, meenutas Kofkin. "Tulime vastu, kuigi soovisime saada kindlust, et rohkem meid enam ei segataks, ja nii ka meile vastati," rääkis Kofkin ajast, kui Tallinna linnapea oli Ardo Aasmäe.
Ühtlasi meenutas Kofkin, et tema ettevõttel oli veel mitmeid pindu Tallinna kesklinnas, mille linn tema käest hiljem ülekohtuselt ära võttis, jättes renoveerimisele kulunud miljonid hüvitamata.
Raekoja platsi ruumid õnnestus Kofkini fimal endale säilitada, samas kinnitas Kofkin, et ta ei teagi üksikasjaliselt, kuidas rendipindade üürilepingute pikendamine aasta aastalt käis. "Selleks, et kõnesolevaid üürilepinguid pikendada, pole ma ühtegi korda ühegi ametnikuga kohtunud ega ühelgi nõupidamisel osalenud. See pole minu töö üldse," rääkis Kofkin, lisades, et nende küsimustega tegelesid tema alluvad Peedu Zeiger ja Kristjan Kasak.
Kofkin meenutas, et ta on ka Savisaarele kurtnud, et oma ettevõtluse ajaloos on linn temaga ülekohtuselt käitunud. "Võib-olla on sellega seotud ka see restorani Balalaika jutt (kohtumine Savisaarega - BNS), et ta võimaluse korral hoiaks olukorral silma peal. Ma ei näe selles midagi halba, kuna ma pole midagi palunud tal teha," rääkis Kofkin. "Me vestlesime alati palju poliitikast. Meil oli juttu ka menüüdest ja toiduvalikutest. Rääkisime tervisest ja jagasime teatud kogemusi. Loomulikult jutuajamise lõpuks tuletasin ka meelde, et me tahame, et ikka kümneaastane leping läheks läbi. Minu soov oli, et ta kontrolliks, et ametnikud ei korraldaks midagi sellist, mis ei ole korras," rääkis Kofkin.
Küsimusele, kas Kofkini huvides oleks olnud mõjutada linnaametnikke või kallutada neid endale sobilike otsuste suunas, vastas Kofkin, et see on absurd ja "ma suudan ise omi asju korraldada".
Kofkin kinnitas, et pole kohtumisel Savisaarega kunagi pakkunud talle mingeid hüvesid. "Hispaania reisist rääkimise tagamõte oli see, et ma tean, et tal (Savisaar - BNS) oli tervisega probleeme ja ta tahab pingeid maha võtta," meenutas Kofkin. Ärimehe sõnul soovis ta Savisaart kui sõpra aidata ja organiseeris talle lennu Hispaaniasse.
Küsimusele, kas Savisaare Hispaaniasse lennu eelduseks oli, et linnavõim on eelnevalt pikendanud Estkompeximi üürilepingut, vastas Kofkin, et see on absurd. Kofkin kinnitas, et ta on võõrustanud mitmeid teisigi sõpru, näiteks Eino Baskinit ja Epp Maria Kokamäge, ja migeid vastuteeneid neilt pole eeldanud. "See poleks ju kohane," rääkis Kofkin.
INTA konverentsi korraldamist meenutades märkis Kofkin, et kuulis sellest ilmselt 2014. aasta sügisel, kui Savisaar sellest talle rääkis. "Ta oli väga uhke, et ta valiti sinna asepresidendiks ja et ta suutis veenda kolleege, et järgmine INTA konverents toimuks Eestis," meenutas Kofkin. "Ja siis küsis, et kas ma ka tahaks osaleda selles pakkumises," ütles Kofkin, lisades, et see jutuajamine toimus pärast Savisaare Hispaania reisi. "Ma ei tea, kuidas neid protsesse korraldati," ütles Kofkin, lisades, et ta pole kunagi palunud Savisaarelt abi INTA kongressi toomisel Meritoni hotelli.
Mis puudutab Savisaare poolt hotellitoa kasutamist Meritoni hotellis, märkis Kofkin, et tal pole kunagi olnud Savisaarega jutuks, et talle peaks võimaldama tasuta toa kasutamist. Mis aga puudutab hotelliarvet Savisaare majutamise kohta, mis leiti Kofkini valdusest, märkis Kofkin, et ilmselt andis Savisaar talle arve koos rahaga ja hiljem tasuti see hotelli kassasse.
Küsimusele, et miks Kofkin tegeles Savisaare ja Siret Kotka hotelli broneeringuga Hispaanias, vastas Kofkin, et Savisaare üksi tuleku korral oleks ta saanud peatuda ka Kofkini kodus, kuid Savisaar ütles, et ta võtab kellegi kaasa. "Siis võttis Savisaar taskust 1500 eurot ja küsis, kas sellest majutuseks piisab," rääkis ärimees. Kofkini sõnul võttis ta raha vastu ja andis selle hiljem oma autojuhile Stanislav Andrejevile, et viimane hotellis broneeringu teeks. "Ma isegi ütlesin talle, et see on raha, mille andis mulle härra Savisaar, et broneerida hotell," lisas Kofkin.
Savisaare ja Kotka Hispaaniasse jõudes arutasid nad, milliseid terviseprotseduure saaks teha. Üks kõne all olnud kliinik oli Savisaare jaoks liiga kallis, kuid siis mindi tegema protseduure, mis Kofkinil juba endale tellitud oli, meenutas ärimees. Kuna oli teada, et hotellibroneerigust jäi osa raha üle, mis oli Kofkini käes, siis sellest finantseeris Kofkin terviseprotseduure, tunnistas ärimees, rõhutades, et pole mingeid hüvesid Savisaarele ja Kotkale pakkunud. "Tean, et Kotka tasus oma ravi eest ise," rõhutas Kofkin, lisades, et muud ta sellest ei tea. "Ei!" oli Kofkin resoluutne, vastates küsimusele, kas ta läks Savisaare ja Kotkaga tuttava arsti juurde, et neile tasuta meditsiiniteenuseid pakkuda.
Kofkin meenutas, et Savisaarega oli kokkulepe, et võimalusel aitab ta Savisaart Hispaanias transpordiga, kuid kindlasti polnud konkreetset lubadust, et Savisaarele ja Kotkale oleks tagatud 100 protsenti autotransport kogu nende Hispaanias viibimise ajal. "Olen neid kutsunud ja toitlustanud, kuid see pole mingi altkäemaksu afäär," rääkis Kofkin. Ta lisas, et mõnede teiste külalistega on ta palju rohkem tegelenud. "Nendega polnud vaja, nad olid noor armunud paar," rääkis Kofkin Savisaare ja Kotka Hispaanias viibimisest. Savisaare ja Kotka tagasilennu piletite eest, mille Kofkin oma töötajate kaudu organiseeris, maksis Savisaar sularahas, meenutas Kofkin. "Ta maksis ikka sularahas," lisas ärimees. "Me oleme liiga heas sõbralikus vahekorras, et me peaks omavahel äri tegema," kirjeldas Kofkin oma suhteid Savisaarega. "Kui ma ütlen, et ma aitan midagi organiseerida, siis ei tähenda see, et ma tahan selle eest maksta."
Ärimees kirjeldas kaitsja küsimustele vastates ka Estkompeximi ja Raekoja platsi ruumide allrentniku Amintor OÜ ärisuhteid, kinnitades, et need olid väga head hetkeni, kui ilmus meedias, et Kofkin on sattunud kriminaaluurimise alla. Siis hakkas Amintor tõstatama lepingu osas küsimusi, samas pole Kofkin enda sõnul kunagi Amintoriga läbirääkimisi pidanud ega nende juhtidega vahetult kohtunud. Küsimusele, kas ta on kasutanud Amintorilt saadud vahendeid Keskerakonna või Savisaare toetamiseks, vastas Kofkin eitavalt. Pärast seda, kui Amintor keeldus oma lepingujärgseid kohustusi täitmast, on Estkompexim öelnud allrendilepigu üles ja nõuab tsiviilhagiga saamata jäänud raha maksmist.
Mis puudutab Savisaarele laenatud 500 000 krooni, meenutas Kofkin, et toona oli Savisaarel käimas lahutusprotsess Vilja Savisaarega ja Viljale tuli raha maksta. 2015. aasta oktoobriks pidi Savisaar laenu tagastama, kuid siis ta seda teha ei saanud, kuna toimus läbiotsimine ja Savisaarelt võeti sularaha ära. Seetõttu pikendas Kofkin laenu tagasimakse tähtaega. "Tema positsioon, maine ja väärikus ei andnud mingisugust põhjust arvata, et ta ei maksa mulle raha tagasi," lisas Kofkin, märkides, et laenu tagasimakse tähtaega sai pikendatud kolme aasta võrra. Samas on laen senini tagastamata. "Ma pole nagu väga pressinud ka, see pole mulle elu küsimus, kas ta maksab varem või hiljem," ütles Kofkin, märkides, et laenunõude kustutamiseks pole põhjust.
Neljapäeval andis Harju maakohtus videosilla vahendusel Hispaaniast tunnistusi ka Hispaania hotellides meditsiinitöötajana praktiseeriv Ursula Bernerth, kes meenutas, et Savisaare raviprotseduuride eest tasus Kofkin, samas ei tundunud talle, et see oleks olnud tasu mõne varasema teene eest.
Neljapäeval andis kohtus tunnistusi ka Kofkini assistent-autojuht Stanislav Andrejev, kes kinnitas, et kulutused, mille tegid Savisaar ja Siret Kotka Hispaanias Kofkinil külas olles, tasusid nad ise.
Mõned nädalad tagasi andis kohtule tunnistusi Savisaarele meelehea pakkumises süüdistatav ettevõtja Vello Kunman, kes eitas tutvust Savisaarega ja talle raha pakkumist.
Enne seda pidas kohus istungi 19. juunil, kui Kunmani kaitsja vandeadvokaat Paul Keres taotles täiendava tunnistaja kutsumist, et tõendada 2014. aasta lõpus jõulupeol Villu Reiljani purjutamist enne tema kohtumist Savisaarega. Kohus selle taotluse ka rahuldas, kuid hiljem loobus kaitsja täiendava tunnistaja kutsumisest.
18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder peab tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.
Ühtlasi tegi kohus juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei on avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele.
Mullu detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt.
Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.
Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna.
Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatuna on kohtu all veel ettevõtjad Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman.
Tallinna linnavolikogu endist esimeest ja praegust riigikogu liiget Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani.
Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga.
Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. Vaid kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.
2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro. | Kofkin kohtus linnaametnike mõjutamisest: see on absurd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kofkin märkis esmalt, et tunneb Savisaart 1980. aastate lõpust, kui ta asutas firma Estkompexim, ning on kõik need aastad olnud Savisaarega sõbralikes suhetes. Kofkin märkis, et on oma ettevõtete ainuomanik, kuid nende otsese juhtimisega juba pikka aega ei tegele, nimetades kaitsja suunamisel Meriton Hotelsit ja Estkompexim Toitlustust.
Kofkin meenutas, et juba 1997. aastal loodud Estkompexim on algusest peale tegutsenud Tallinnas Raekoja platsil asuvates ruumides, kus Nõukogude aja lõpus asus "haisev kartuli ja kapsa" müügipunkt. Sealjuures sai ta ruumid valitsuse korraldusega. Kofkini sõnul tuli kogu ruumide sisustus ümber vahetada, et luua kaasaegne müügikoht, ja investeerida tuli ligi pool miljonit dollarit. Hiljem, kui ruumid läksid üle Tallinna linnale, hakkas linn sõlmima üürilepinguid ja neid pikendama. Ühtlasi võttis linn osa renoveeritud ruume endale infopunkti loomiseks, meenutas Kofkin. "Tulime vastu, kuigi soovisime saada kindlust, et rohkem meid enam ei segataks, ja nii ka meile vastati," rääkis Kofkin ajast, kui Tallinna linnapea oli Ardo Aasmäe.
Ühtlasi meenutas Kofkin, et tema ettevõttel oli veel mitmeid pindu Tallinna kesklinnas, mille linn tema käest hiljem ülekohtuselt ära võttis, jättes renoveerimisele kulunud miljonid hüvitamata.
Raekoja platsi ruumid õnnestus Kofkini fimal endale säilitada, samas kinnitas Kofkin, et ta ei teagi üksikasjaliselt, kuidas rendipindade üürilepingute pikendamine aasta aastalt käis. "Selleks, et kõnesolevaid üürilepinguid pikendada, pole ma ühtegi korda ühegi ametnikuga kohtunud ega ühelgi nõupidamisel osalenud. See pole minu töö üldse," rääkis Kofkin, lisades, et nende küsimustega tegelesid tema alluvad Peedu Zeiger ja Kristjan Kasak.
Kofkin meenutas, et ta on ka Savisaarele kurtnud, et oma ettevõtluse ajaloos on linn temaga ülekohtuselt käitunud. "Võib-olla on sellega seotud ka see restorani Balalaika jutt (kohtumine Savisaarega - BNS), et ta võimaluse korral hoiaks olukorral silma peal. Ma ei näe selles midagi halba, kuna ma pole midagi palunud tal teha," rääkis Kofkin. "Me vestlesime alati palju poliitikast. Meil oli juttu ka menüüdest ja toiduvalikutest. Rääkisime tervisest ja jagasime teatud kogemusi. Loomulikult jutuajamise lõpuks tuletasin ka meelde, et me tahame, et ikka kümneaastane leping läheks läbi. Minu soov oli, et ta kontrolliks, et ametnikud ei korraldaks midagi sellist, mis ei ole korras," rääkis Kofkin.
Küsimusele, kas Kofkini huvides oleks olnud mõjutada linnaametnikke või kallutada neid endale sobilike otsuste suunas, vastas Kofkin, et see on absurd ja "ma suudan ise omi asju korraldada".
Kofkin kinnitas, et pole kohtumisel Savisaarega kunagi pakkunud talle mingeid hüvesid. "Hispaania reisist rääkimise tagamõte oli see, et ma tean, et tal (Savisaar - BNS) oli tervisega probleeme ja ta tahab pingeid maha võtta," meenutas Kofkin. Ärimehe sõnul soovis ta Savisaart kui sõpra aidata ja organiseeris talle lennu Hispaaniasse.
Küsimusele, kas Savisaare Hispaaniasse lennu eelduseks oli, et linnavõim on eelnevalt pikendanud Estkompeximi üürilepingut, vastas Kofkin, et see on absurd. Kofkin kinnitas, et ta on võõrustanud mitmeid teisigi sõpru, näiteks Eino Baskinit ja Epp Maria Kokamäge, ja migeid vastuteeneid neilt pole eeldanud. "See poleks ju kohane," rääkis Kofkin.
INTA konverentsi korraldamist meenutades märkis Kofkin, et kuulis sellest ilmselt 2014. aasta sügisel, kui Savisaar sellest talle rääkis. "Ta oli väga uhke, et ta valiti sinna asepresidendiks ja et ta suutis veenda kolleege, et järgmine INTA konverents toimuks Eestis," meenutas Kofkin. "Ja siis küsis, et kas ma ka tahaks osaleda selles pakkumises," ütles Kofkin, lisades, et see jutuajamine toimus pärast Savisaare Hispaania reisi. "Ma ei tea, kuidas neid protsesse korraldati," ütles Kofkin, lisades, et ta pole kunagi palunud Savisaarelt abi INTA kongressi toomisel Meritoni hotelli.
Mis puudutab Savisaare poolt hotellitoa kasutamist Meritoni hotellis, märkis Kofkin, et tal pole kunagi olnud Savisaarega jutuks, et talle peaks võimaldama tasuta toa kasutamist. Mis aga puudutab hotelliarvet Savisaare majutamise kohta, mis leiti Kofkini valdusest, märkis Kofkin, et ilmselt andis Savisaar talle arve koos rahaga ja hiljem tasuti see hotelli kassasse.
Küsimusele, et miks Kofkin tegeles Savisaare ja Siret Kotka hotelli broneeringuga Hispaanias, vastas Kofkin, et Savisaare üksi tuleku korral oleks ta saanud peatuda ka Kofkini kodus, kuid Savisaar ütles, et ta võtab kellegi kaasa. "Siis võttis Savisaar taskust 1500 eurot ja küsis, kas sellest majutuseks piisab," rääkis ärimees. Kofkini sõnul võttis ta raha vastu ja andis selle hiljem oma autojuhile Stanislav Andrejevile, et viimane hotellis broneeringu teeks. "Ma isegi ütlesin talle, et see on raha, mille andis mulle härra Savisaar, et broneerida hotell," lisas Kofkin.
Savisaare ja Kotka Hispaaniasse jõudes arutasid nad, milliseid terviseprotseduure saaks teha. Üks kõne all olnud kliinik oli Savisaare jaoks liiga kallis, kuid siis mindi tegema protseduure, mis Kofkinil juba endale tellitud oli, meenutas ärimees. Kuna oli teada, et hotellibroneerigust jäi osa raha üle, mis oli Kofkini käes, siis sellest finantseeris Kofkin terviseprotseduure, tunnistas ärimees, rõhutades, et pole mingeid hüvesid Savisaarele ja Kotkale pakkunud. "Tean, et Kotka tasus oma ravi eest ise," rõhutas Kofkin, lisades, et muud ta sellest ei tea. "Ei!" oli Kofkin resoluutne, vastates küsimusele, kas ta läks Savisaare ja Kotkaga tuttava arsti juurde, et neile tasuta meditsiiniteenuseid pakkuda.
Kofkin meenutas, et Savisaarega oli kokkulepe, et võimalusel aitab ta Savisaart Hispaanias transpordiga, kuid kindlasti polnud konkreetset lubadust, et Savisaarele ja Kotkale oleks tagatud 100 protsenti autotransport kogu nende Hispaanias viibimise ajal. "Olen neid kutsunud ja toitlustanud, kuid see pole mingi altkäemaksu afäär," rääkis Kofkin. Ta lisas, et mõnede teiste külalistega on ta palju rohkem tegelenud. "Nendega polnud vaja, nad olid noor armunud paar," rääkis Kofkin Savisaare ja Kotka Hispaanias viibimisest. Savisaare ja Kotka tagasilennu piletite eest, mille Kofkin oma töötajate kaudu organiseeris, maksis Savisaar sularahas, meenutas Kofkin. "Ta maksis ikka sularahas," lisas ärimees. "Me oleme liiga heas sõbralikus vahekorras, et me peaks omavahel äri tegema," kirjeldas Kofkin oma suhteid Savisaarega. "Kui ma ütlen, et ma aitan midagi organiseerida, siis ei tähenda see, et ma tahan selle eest maksta."
Ärimees kirjeldas kaitsja küsimustele vastates ka Estkompeximi ja Raekoja platsi ruumide allrentniku Amintor OÜ ärisuhteid, kinnitades, et need olid väga head hetkeni, kui ilmus meedias, et Kofkin on sattunud kriminaaluurimise alla. Siis hakkas Amintor tõstatama lepingu osas küsimusi, samas pole Kofkin enda sõnul kunagi Amintoriga läbirääkimisi pidanud ega nende juhtidega vahetult kohtunud. Küsimusele, kas ta on kasutanud Amintorilt saadud vahendeid Keskerakonna või Savisaare toetamiseks, vastas Kofkin eitavalt. Pärast seda, kui Amintor keeldus oma lepingujärgseid kohustusi täitmast, on Estkompexim öelnud allrendilepigu üles ja nõuab tsiviilhagiga saamata jäänud raha maksmist.
Mis puudutab Savisaarele laenatud 500 000 krooni, meenutas Kofkin, et toona oli Savisaarel käimas lahutusprotsess Vilja Savisaarega ja Viljale tuli raha maksta. 2015. aasta oktoobriks pidi Savisaar laenu tagastama, kuid siis ta seda teha ei saanud, kuna toimus läbiotsimine ja Savisaarelt võeti sularaha ära. Seetõttu pikendas Kofkin laenu tagasimakse tähtaega. "Tema positsioon, maine ja väärikus ei andnud mingisugust põhjust arvata, et ta ei maksa mulle raha tagasi," lisas Kofkin, märkides, et laenu tagasimakse tähtaega sai pikendatud kolme aasta võrra. Samas on laen senini tagastamata. "Ma pole nagu väga pressinud ka, see pole mulle elu küsimus, kas ta maksab varem või hiljem," ütles Kofkin, märkides, et laenunõude kustutamiseks pole põhjust.
Neljapäeval andis Harju maakohtus videosilla vahendusel Hispaaniast tunnistusi ka Hispaania hotellides meditsiinitöötajana praktiseeriv Ursula Bernerth, kes meenutas, et Savisaare raviprotseduuride eest tasus Kofkin, samas ei tundunud talle, et see oleks olnud tasu mõne varasema teene eest.
Neljapäeval andis kohtus tunnistusi ka Kofkini assistent-autojuht Stanislav Andrejev, kes kinnitas, et kulutused, mille tegid Savisaar ja Siret Kotka Hispaanias Kofkinil külas olles, tasusid nad ise.
Mõned nädalad tagasi andis kohtule tunnistusi Savisaarele meelehea pakkumises süüdistatav ettevõtja Vello Kunman, kes eitas tutvust Savisaarega ja talle raha pakkumist.
Enne seda pidas kohus istungi 19. juunil, kui Kunmani kaitsja vandeadvokaat Paul Keres taotles täiendava tunnistaja kutsumist, et tõendada 2014. aasta lõpus jõulupeol Villu Reiljani purjutamist enne tema kohtumist Savisaarega. Kohus selle taotluse ka rahuldas, kuid hiljem loobus kaitsja täiendava tunnistaja kutsumisest.
18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder peab tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.
Ühtlasi tegi kohus juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei on avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele.
Mullu detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt.
Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.
Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna.
Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatuna on kohtu all veel ettevõtjad Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman.
Tallinna linnavolikogu endist esimeest ja praegust riigikogu liiget Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani.
Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga.
Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. Vaid kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.
2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro.
### Response:
Kofkin kohtus linnaametnike mõjutamisest: see on absurd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikus alustanud ja korralikult mänguaega saanud Drell viskas klubi kodulehe andmetel lõpuks 14 punkti ja oli oma tiimis ca 500 pealtvaataja ees resultatiivsuselt kolmas.
Korvpall24.ee portaalil õnnestus kiire kommentaar saada ka Henri Drellilt, kelle sõnul debüüdi võib lugeda õnnestunuks: "Läks hästi, sai veidi hullata. Mängisime madalama liiga meeskonna vastu ja seetõttu domineerisime täielikult."
Pesaro meeskonna komplekteerituse kohta sõnas eestlane: "Individuaalselt on meil väga head mehed koos, aga tiimina on loomulikult veel väga pikk tee minna." Mängustiili kohta andis Drell sirgjoonelise hinnangu: "Meil on tempo, tempo ja tempo. Kogu aeg kiirelt, jookse ja viska ning üha uuesti."
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Henri Drell debüteeris Itaalia kõrgliigaklubis 14 punktiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikus alustanud ja korralikult mänguaega saanud Drell viskas klubi kodulehe andmetel lõpuks 14 punkti ja oli oma tiimis ca 500 pealtvaataja ees resultatiivsuselt kolmas.
Korvpall24.ee portaalil õnnestus kiire kommentaar saada ka Henri Drellilt, kelle sõnul debüüdi võib lugeda õnnestunuks: "Läks hästi, sai veidi hullata. Mängisime madalama liiga meeskonna vastu ja seetõttu domineerisime täielikult."
Pesaro meeskonna komplekteerituse kohta sõnas eestlane: "Individuaalselt on meil väga head mehed koos, aga tiimina on loomulikult veel väga pikk tee minna." Mängustiili kohta andis Drell sirgjoonelise hinnangu: "Meil on tempo, tempo ja tempo. Kogu aeg kiirelt, jookse ja viska ning üha uuesti."
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Henri Drell debüteeris Itaalia kõrgliigaklubis 14 punktiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministeeriumi andmeil kasvas USA sisemajanduse koguprodukt (SKP) aprillist juuni lõpuni kaks protsenti, mis oli oluliselt väiksem esimese kvartali 3,1 protsendist.
Paljude ökonomistide arvates jätkub aeglustumine ka aasta teises pooles ning see võib saada peavaluks president Donald Trumpile, kes loodab 2020. aasta presidendivalimiste eel majanduse heale tervisele.
Trump on lubanud tõsta SKP kasvu üle kolme protsendi. Eelmisel aastal kasvas majandus 2,9 protsenti, kuid paljude ökonomistide arvates on SKP kasv järsult aeglustumas. | USA majandus aeglustus teises kvartalis kahele protsendile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministeeriumi andmeil kasvas USA sisemajanduse koguprodukt (SKP) aprillist juuni lõpuni kaks protsenti, mis oli oluliselt väiksem esimese kvartali 3,1 protsendist.
Paljude ökonomistide arvates jätkub aeglustumine ka aasta teises pooles ning see võib saada peavaluks president Donald Trumpile, kes loodab 2020. aasta presidendivalimiste eel majanduse heale tervisele.
Trump on lubanud tõsta SKP kasvu üle kolme protsendi. Eelmisel aastal kasvas majandus 2,9 protsenti, kuid paljude ökonomistide arvates on SKP kasv järsult aeglustumas.
### Response:
USA majandus aeglustus teises kvartalis kahele protsendile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dunst ütles raadiointervjuus SiriusXM-ile, et paljud tema filmid on jäänud pärast linastumist kriitikatule alla, kuid saanud hiljem kultusfilmideks, vahendas Independent. Dunst tõi näiteks filmid nagu "Marie Antoinette" ja "Drop Dead Gorgeous".
"Mind ei ole filmitööstuses kunagi märgatud," arutles Dunst, et ilmselt seostatakse teda ikka veel 2000. aasta noortefilmiga "Bring It On". "Ma mõtlen, et mis ma valesti tegin. Ma olen nii rahulik, ilmselt ei oska ma seda mängu õigesti mängida," lausus ta.
Dunst lisas, et ei ole kunagi ka auhindu pälvinud. "Mind pole kunagi millelegi nomineeritud. Võib-olla paar korda Kuldgloobusele, kui ma olin väga väike ja siis, kui olin "Fargos"," lausus Dunst.
Oma karjääri jooksul on Dunst teeninud kaks nominatsiooni Kuldgloobusele ja 66 auhinnanominatsiooni kokku. Esimese Kuldgloobuse nominatsiooni pälvis ta 1994. aasta filmi "Interview with the Vampire: The Vampire Chronicles" eest ja teise 2015. aastal osatäitmise eest seriaalis "Fargo". Lisaks on näitleja võitnud 2011. aastal maineka Cannes'i filmifestivali parima naisnäitleja preemia filmi "Melanhoolia" eest.
Praegu saab Dunsti näha teleseriaalis "On Becoming a God in Central Florida". | Kirsten Dunst: Hollywood ei ole mind kunagi märganud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dunst ütles raadiointervjuus SiriusXM-ile, et paljud tema filmid on jäänud pärast linastumist kriitikatule alla, kuid saanud hiljem kultusfilmideks, vahendas Independent. Dunst tõi näiteks filmid nagu "Marie Antoinette" ja "Drop Dead Gorgeous".
"Mind ei ole filmitööstuses kunagi märgatud," arutles Dunst, et ilmselt seostatakse teda ikka veel 2000. aasta noortefilmiga "Bring It On". "Ma mõtlen, et mis ma valesti tegin. Ma olen nii rahulik, ilmselt ei oska ma seda mängu õigesti mängida," lausus ta.
Dunst lisas, et ei ole kunagi ka auhindu pälvinud. "Mind pole kunagi millelegi nomineeritud. Võib-olla paar korda Kuldgloobusele, kui ma olin väga väike ja siis, kui olin "Fargos"," lausus Dunst.
Oma karjääri jooksul on Dunst teeninud kaks nominatsiooni Kuldgloobusele ja 66 auhinnanominatsiooni kokku. Esimese Kuldgloobuse nominatsiooni pälvis ta 1994. aasta filmi "Interview with the Vampire: The Vampire Chronicles" eest ja teise 2015. aastal osatäitmise eest seriaalis "Fargo". Lisaks on näitleja võitnud 2011. aastal maineka Cannes'i filmifestivali parima naisnäitleja preemia filmi "Melanhoolia" eest.
Praegu saab Dunsti näha teleseriaalis "On Becoming a God in Central Florida".
### Response:
Kirsten Dunst: Hollywood ei ole mind kunagi märganud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi tegu on nii Macroni liitlase kui ka Euroopa Liidu poliitikat väga hästi tundva kandidaadiga, on tegu riskantse valikuga, sest omal ajal tsentristliku erakonna MoDem ridades Euroopa Parlamendis saadikuks olnuna tabas teda sarnaselt paljude teiste Prantsuse poliitikutega nn libatöökohtade skandaal. Kuigi see oli juhtunud enne Macroni ametiaega, astus Goulard surve tulemusena kaitseministri ametikohalt tagasi. Kahtlustustest pole ta tänaseni täielikult vaba ning seega on võimalik, et teema tõstatub ka Euroopa Parlamendi kuulamisel, kirjutab Politico.
Hiljem tuli Goulard siis juba Macroni erakonna liikmena tagasi poliitikasse ning hetkel on ta Prantsuse keskpanga asejuhiks.
Prantsuse presidendi kantselei põhjendas Goulard'i valimist tema pikaaegse tööga Euroopa Liidus - enne Euroopa Parlamendi liikmeks olemisele oli ta näiteks kunagise Euroopa Komisjoni presidendi Romano Prodi nõunikuks. Lisaks prantsuse ja inglise keelele räägib Goulard vabalt ka saksa ning itaalia keelt. Tõenäoliselt tuleb tema kandidatuurile kasuks ka see, et ta tunneb hästi Saksamaa endist kaitseministrit ja tulevast Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit.
Praeguses Euroopa Komisjonis on prantslastest majandusküsimuste volinik Pierre Moscovici.
Nn libatöökohtade skandaal puudutas paljusid Prantsuse poliitikuid - teiste seas näiteks Marine Le Peni ja François Filloni - kes olid kas Euroopa Parlamendis või Prantsusmaa parlamendis rahvasaadikuks olles maksnud maksumaksja raha nõunikele või abidele, kes reaalsuses neid ülesandeid ei täitnud või tegelesid hoopis erakonna asjadega. Macron ja tema erakond jäid skandaalist suures osas puutumata, sest väga paljud erakonna liikmed polnud nendel aastatel isegi veel aktiivselt poliitikas, kuid endiste tsentristide liitumisel lisandus ka skandaalist puudutatud poliitikuid. | Prantsusmaa nimetas eurovoliniku kandidaadiks endise kaitseministri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi tegu on nii Macroni liitlase kui ka Euroopa Liidu poliitikat väga hästi tundva kandidaadiga, on tegu riskantse valikuga, sest omal ajal tsentristliku erakonna MoDem ridades Euroopa Parlamendis saadikuks olnuna tabas teda sarnaselt paljude teiste Prantsuse poliitikutega nn libatöökohtade skandaal. Kuigi see oli juhtunud enne Macroni ametiaega, astus Goulard surve tulemusena kaitseministri ametikohalt tagasi. Kahtlustustest pole ta tänaseni täielikult vaba ning seega on võimalik, et teema tõstatub ka Euroopa Parlamendi kuulamisel, kirjutab Politico.
Hiljem tuli Goulard siis juba Macroni erakonna liikmena tagasi poliitikasse ning hetkel on ta Prantsuse keskpanga asejuhiks.
Prantsuse presidendi kantselei põhjendas Goulard'i valimist tema pikaaegse tööga Euroopa Liidus - enne Euroopa Parlamendi liikmeks olemisele oli ta näiteks kunagise Euroopa Komisjoni presidendi Romano Prodi nõunikuks. Lisaks prantsuse ja inglise keelele räägib Goulard vabalt ka saksa ning itaalia keelt. Tõenäoliselt tuleb tema kandidatuurile kasuks ka see, et ta tunneb hästi Saksamaa endist kaitseministrit ja tulevast Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit.
Praeguses Euroopa Komisjonis on prantslastest majandusküsimuste volinik Pierre Moscovici.
Nn libatöökohtade skandaal puudutas paljusid Prantsuse poliitikuid - teiste seas näiteks Marine Le Peni ja François Filloni - kes olid kas Euroopa Parlamendis või Prantsusmaa parlamendis rahvasaadikuks olles maksnud maksumaksja raha nõunikele või abidele, kes reaalsuses neid ülesandeid ei täitnud või tegelesid hoopis erakonna asjadega. Macron ja tema erakond jäid skandaalist suures osas puutumata, sest väga paljud erakonna liikmed polnud nendel aastatel isegi veel aktiivselt poliitikas, kuid endiste tsentristide liitumisel lisandus ka skandaalist puudutatud poliitikuid.
### Response:
Prantsusmaa nimetas eurovoliniku kandidaadiks endise kaitseministri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Adomas Drungilas oli 18 punktiga võitjate parim. Robert Valge kogus 13 punkti, Kregor Hermet ja Grantas Vasiliauskas said mõlemad kirja 11 punkti.
Samad võistkonnad kohtuvad laupäeval Valmieras uuesti.
Eelmisel hooajal lõpetas Tartu Ülikooli võistkond Eesti-Läti liiga põhihooaja kuuendal ja Valmiera 12. kohal. Mõlemad omavahelised mängud võitis aga Läti klubi. | TÜ korvpallurid olid treeningkohtumises üle Valmierast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Adomas Drungilas oli 18 punktiga võitjate parim. Robert Valge kogus 13 punkti, Kregor Hermet ja Grantas Vasiliauskas said mõlemad kirja 11 punkti.
Samad võistkonnad kohtuvad laupäeval Valmieras uuesti.
Eelmisel hooajal lõpetas Tartu Ülikooli võistkond Eesti-Läti liiga põhihooaja kuuendal ja Valmiera 12. kohal. Mõlemad omavahelised mängud võitis aga Läti klubi.
### Response:
TÜ korvpallurid olid treeningkohtumises üle Valmierast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tarva resultatiivsemad olid Renato Lindmets 17 ning Rain Veideman, Kristo Saage ja Janis Vahter 14 punktiga. Saage jagas ka kaheksa tulemuslikku söötu.
Tarva peatreener Juris Umbraško lausus klubi Facebooki lehekülje vahendusel, et esimese mängu põhjal on vara kaugeleulatuvaid järeldusi teha, kuid mingi pildi see hetkeolukorrast andis.
"Peame tööd edasi tegema ja treenima. Selge see, et meil jätkub mängulisi elemente, mis vajavad parandamist," ütles juhendaja.
Umbraško sõnul püütakse järjest enam treeningurütmi sisse elada ja seeläbi mänguliselt paremaks minna. "Kogenud mängijaid on meil piisavalt, nüüd on vaja hakata nende mängutarkust rohkem ellu rakendama, sest ainult kaugvisetele me lootma jääda ei saa," märkis ta. | Rakvere Tarvas pidi treeningmängus lätlaste paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tarva resultatiivsemad olid Renato Lindmets 17 ning Rain Veideman, Kristo Saage ja Janis Vahter 14 punktiga. Saage jagas ka kaheksa tulemuslikku söötu.
Tarva peatreener Juris Umbraško lausus klubi Facebooki lehekülje vahendusel, et esimese mängu põhjal on vara kaugeleulatuvaid järeldusi teha, kuid mingi pildi see hetkeolukorrast andis.
"Peame tööd edasi tegema ja treenima. Selge see, et meil jätkub mängulisi elemente, mis vajavad parandamist," ütles juhendaja.
Umbraško sõnul püütakse järjest enam treeningurütmi sisse elada ja seeläbi mänguliselt paremaks minna. "Kogenud mängijaid on meil piisavalt, nüüd on vaja hakata nende mängutarkust rohkem ellu rakendama, sest ainult kaugvisetele me lootma jääda ei saa," märkis ta.
### Response:
Rakvere Tarvas pidi treeningmängus lätlaste paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastast sõitjat seostati pikalt Mercedese põhipiloodi positsiooniga, aga täna tuli uudis, et Saksamaa võistkond jätkab siiski senise duo Lewis Hamiltoni ja Valtteri Bottasega.
Paar tundi hiljem kuuluti aga Ocon välja Renault' meeskonna 2020. aasta põhisõitjaks. Tegemist pole talle uue keskkonnaga, sest täitis 2016. aastal Prantsusmaa autotootja tiimi varupiloodi rolli.
Oconi karjäär vormel-1 sarjas hoogustus just 2016. aastal, kui ta sai hooaja keskel Manori tiimi põhipiloodiks. Järgmised kaks aastat esindas prantslane Force Indiat, sõites stabiilselt punktikohale.
Sel hooajal Mercedese testisõitjaks olnud Ocon vahetab Renault's välja sakslase Nico Hülkenbergi.
Tänavu vaid neljal korral punktidele jõudnud 32-aastase piloodi tulevikuväljavaateid seostatakse enim Haasiga, kes võib loobuda prantslase Romain Grosjeani teenetest. | Mercedesega seostatud Esteban Ocon leidis endale F1 sarjas põhisõitja koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastast sõitjat seostati pikalt Mercedese põhipiloodi positsiooniga, aga täna tuli uudis, et Saksamaa võistkond jätkab siiski senise duo Lewis Hamiltoni ja Valtteri Bottasega.
Paar tundi hiljem kuuluti aga Ocon välja Renault' meeskonna 2020. aasta põhisõitjaks. Tegemist pole talle uue keskkonnaga, sest täitis 2016. aastal Prantsusmaa autotootja tiimi varupiloodi rolli.
Oconi karjäär vormel-1 sarjas hoogustus just 2016. aastal, kui ta sai hooaja keskel Manori tiimi põhipiloodiks. Järgmised kaks aastat esindas prantslane Force Indiat, sõites stabiilselt punktikohale.
Sel hooajal Mercedese testisõitjaks olnud Ocon vahetab Renault's välja sakslase Nico Hülkenbergi.
Tänavu vaid neljal korral punktidele jõudnud 32-aastase piloodi tulevikuväljavaateid seostatakse enim Haasiga, kes võib loobuda prantslase Romain Grosjeani teenetest.
### Response:
Mercedesega seostatud Esteban Ocon leidis endale F1 sarjas põhisõitja koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellise kavatsuse olemasolu on Politicole kinnitanud mitmed euroametnikest allikad.
Praeguses Euroopa Komisjonides on asepresidentidel peale kõlava ametinimetuse üsnagi vähe võimu ning mõni tavavolinik, kes juhib olulist valdkonda, on praktikas osutunud mõjuvõimsamaks kui laiemalt sama teemat kureeriv asepresident. Üheks näiteks on peetud seda, kuidas hispaanlasest energia- ja kliimavolinik Miguel Arias Canete omas sageli suuremat mõju kui ametinimetuse poolest temast kõrgemal olev slovakist energialiidu asepresident Maroš Ševcovic.
Üheks olulisemaks põhjuseks oli see, et mingit valdkonda juhtival asepresidendil ei olnud reaalset ligipääsu samas valdkonnas tegutsevate eurovolinike ametnikele ning oma igapäevatöös tuli neil nendes küsimustes toetuda peasekretariaadi poolt pakutavale väiksemale ametnike meeskonnale.
Seega Jean-Claude Junckeri tollase kabinetiülema Martin Selmayri välja mõeldud süsteem, mille üheks eesmärgiks oli ka luua tasakaal vanade ja uute ning suurte ja väikese liikmesriikide vahel, tekitas praktikas olukorra, kus tuli sageli ette segadust ja võimuvõitlust.
Von der Leyeni plaan näebki muuhulgas ette, et asepresidentidel, eriti esimestel asepresidentidel Frans Timmermansil ja Margrethe Vestageril, oleks otsene ligipääs ka kõikidele teemaga tegelevatele Euroopa Komisjoni ametnikele.
Samas polevat hetkel struktuuri veel nö lukku löödud ning plaan võib mingites nüanssides muutuda. | Politico: uues Euroopa Komisjonis võib asepresidentidel rohkem võimu olla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellise kavatsuse olemasolu on Politicole kinnitanud mitmed euroametnikest allikad.
Praeguses Euroopa Komisjonides on asepresidentidel peale kõlava ametinimetuse üsnagi vähe võimu ning mõni tavavolinik, kes juhib olulist valdkonda, on praktikas osutunud mõjuvõimsamaks kui laiemalt sama teemat kureeriv asepresident. Üheks näiteks on peetud seda, kuidas hispaanlasest energia- ja kliimavolinik Miguel Arias Canete omas sageli suuremat mõju kui ametinimetuse poolest temast kõrgemal olev slovakist energialiidu asepresident Maroš Ševcovic.
Üheks olulisemaks põhjuseks oli see, et mingit valdkonda juhtival asepresidendil ei olnud reaalset ligipääsu samas valdkonnas tegutsevate eurovolinike ametnikele ning oma igapäevatöös tuli neil nendes küsimustes toetuda peasekretariaadi poolt pakutavale väiksemale ametnike meeskonnale.
Seega Jean-Claude Junckeri tollase kabinetiülema Martin Selmayri välja mõeldud süsteem, mille üheks eesmärgiks oli ka luua tasakaal vanade ja uute ning suurte ja väikese liikmesriikide vahel, tekitas praktikas olukorra, kus tuli sageli ette segadust ja võimuvõitlust.
Von der Leyeni plaan näebki muuhulgas ette, et asepresidentidel, eriti esimestel asepresidentidel Frans Timmermansil ja Margrethe Vestageril, oleks otsene ligipääs ka kõikidele teemaga tegelevatele Euroopa Komisjoni ametnikele.
Samas polevat hetkel struktuuri veel nö lukku löödud ning plaan võib mingites nüanssides muutuda.
### Response:
Politico: uues Euroopa Komisjonis võib asepresidentidel rohkem võimu olla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andrejev meenutas, et tunneb Kofkinit juba 12 aastat ning viimasel ajal on ta täitnud oma tööülesandeid Hispaanias. Ta meenutas, et viibis Hispaanias ka 2014. aasta septembris ja oktoobris, kui ta kohtus pidevalt ka oma tööandja Kofkiniga. Ühtlasi kinnitas Andrejev, et mäletab toona ka kohtumist Edgar Savisaare ja Siret Kotkaga, kes tulid Hispaaniasse. Ka broneeris ta Kofkini ülesandel Savisaarele ja Kotkale hotellitoa, tehes seda paar kuud enne külaliste saabumist. Broneeringu tegi Andrejev enda nimele. Maksmiseks kasutas Andrejev enda sõnul sularaha, 1500 eurot, mille andis talle Kofkin, kes oli omakorda saanud summa paar kuud varem Savisaarelt. "Ma ei näinud isiklikult, et Savisaar oleks selle raha Kofkinile andnud, aga nii ütles mulle suuliselt Kofkin," tunnistas Andrejev.
1180 eurot kulus rahast hotelli peale ja mis järele jäi, selle Andrejev tagastas Kofkinile. Küsimusele, miks Andrejev järele jäänud raha otse Savisaarele ei tagastanud, vastas Andrejev, et hotellibroneeringust järele jäänud raha andis ta Kofkinile tagasi juba enne kohtumist Savisaarega.
Ühtlasi märkis Andrejev, et ta ei tea, kelle initsiatiivil Savisaar Hispaaniasse saabus. Küsimusele, kas ta oli infot, et Savisaare reis Hispaaniasse oli Kofkini poolt tänuavaldus Tallinna toonasele linnapeale, vastas Andrejev, et tal selline info puudus.
Savisaare Hispaanias viibimise ajal tegeles Andrejev enda sõnul veel Savisaare ja Kotka sõidutamisega, muu hulgas paaril korral nende meditisiiniasutusse viimisega, samuti tegeles ta Savisaare kaduma läinud pagasiga. Prokuröri küsimuse peale meenus Andrejevile, et ta tegeles ka Savisaare sooviga saada massaaži teenust, mille eest tema teada tasus Savisaar ise. "Need olid minu tavalised tööülesanded," selgitas Andrejev, märkides, et on palju Kofkini külalisi vastu võtnud, aidanud erinevates küsimustes ja sõidutanud, näiteks dirigent Eri Klasi, teatrijuht Eino Baskinit ja kunstnik Epp Maria Kokamäge. Ka sõidutas ta Kofkinit nii enne kui ka pärast Savisaare visiiti samadesse terviseasutustesse.
Küsimusele, kas ta kuulis jutuajamist, et Kofkin kavatseb maksta meditsiiniteenuste eest Savisaare ja Kotka arveid, kinnitas Andrejev, et sellist juttu polnud, samuti ei kuulnud ta, et Saviaare ja Kotka visiidid arstide juurde oleks olnud Kofkini-poolne kingitus külalistele. Samuti ei saanud Andrejev enda sõnul oma tööandjalt korraldust tasuda Savisaare ja Kotka muid arveid, näiteks kulutusi toitlustusele. Küll aga tõdes Andrejev, et Savisaare sõidutamiseks kulunud kütuse eest tasus tema tööandja ning tal puudub info, et Savisaar oleks selle hüvitanud.
Andrejevi sõnul ei olnud ta seotud Savisaare ja Kotka tagasilennu korraldamisega, samuti ei tea ta, kes selle eest maksis. "Mina viisin vaid Savisaare ja Kotka tagasi lennujaama," täpsustas Andrejev.
Küsimusele, kas ta tajus, et Savisaarele ja Kotkale tuli osutada mingeid erilisi teenuseid võrreldes teiste Kofkini külalistega, siis vastas Andrejev, et nii see polnud. Ta lisas, et hiljem tal Savisaare ja Kotkaga kokkupuudet pole olnud.
Neljapäeval asub kohtus tunnistusi andma ka ärimees Alexander Kofkin.
Tunnistaja Hispaaniast: Savisaare ravi eest maksis Kofkin
Neljapäeval andis Harju maakohtus videosilla vahendusel Hispaaniast tunnistusi ka Hispaania hotellides meditsiinitöötajana praktiseeriv Ursula Bernerth, kes meenutas, et 2014. aastal oli tema juures ravil ka Savisaar, kelle ravi eest tasus Alexander Kofkin.
Bernerth kinnitas, et töötas 2014. aastal Hispaanias Atalaya Parki hotellis ja ta teab juba vähemalt kümme aastat Alexander Kofkinit kui patsienti, kes käis tema tööandja juures ravil. Bernerth lisas, et korra olid Kofkiniga kaasas ka Edgar Savisaar ja üks naine, kusjuures Savisaar sai sarnast ravi nagu varasemalt oli saanud ka Kofkin.
Bernerth märkis, et osutatud teenused on tasulised, kuid Savisaar ei maksnud midagi, kuna rahalise poole ajas korda Kofkin. "Kuna Kofkinil olid oma raviprotseduurid pooleli, sai kokku lepitud, et lõpuks maksab kõigi eest kokku Kofkin," tunnistas Bernerth, lisades prokuröri täpsustava küsimuse peale, et Kofkin pidi tasuma ka Savisaare ravi eest. Savisaarele osutatud meditsiiniteenuse eest oli arve 140 eurot, Savisaarega kaasas olnud naise (Siret Kotka - BNS) osas aga arvet ei esitatud, kuna tegemist oli pelgalt konsultatsiooniga, meenutas tunnistaja. Bernerth lisas, et Kofkin tasus lõpuks arve sularahas.
Bernerth rääkis, et kui Kofkin soovis ise või oma tuttavatega tulla meditsiinilisi protseduure läbi viima, siis suhtles Kofkin selles osas teenuse pakkujaga ise. Savisaarega vestles Bernerth enda sõnul aga Kofkini vahendusel, kusjuures talle ei tundunud, et Kofkin soovis Savisaart aidata mingi varasema teene eest.
Mõned nädalad tagasi andis kohtule tunnistusi Savisaarele meelehea pakkumises süüdistatav ettevõtja Vello Kunman, kes eitas tutvust Savisaarega ja talle raha pakkumist.
Enne seda pidas kohus istungi 19. juunil, kui Kunmani kaitsja vandeadvokaat Paul Keres taotles täiendava tunnistaja kutsumist, et tõendada 2014. aasta lõpus jõulupeol Villu Reiljani purjutamist enne tema kohtumist Savisaarega. Kohus selle taotluse ka rahuldas, kuid hiljem loobus kaitsja täiendava tunnistaja kutsumisest.
18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder peab tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.
Ühtlasi tegi kohus juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei on avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele.
Mullu detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt.
Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.
Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna.
Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatuna on kohtu all veel ettevõtjad Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman.
Tallinna linnavolikogu endist esimeest ja praegust riigikogu liiget Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani.
Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga.
Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. Vaid kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.
2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro. | Kofkini sohver: hotellibroneeringuks tuli tema teada raha Savisaarelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andrejev meenutas, et tunneb Kofkinit juba 12 aastat ning viimasel ajal on ta täitnud oma tööülesandeid Hispaanias. Ta meenutas, et viibis Hispaanias ka 2014. aasta septembris ja oktoobris, kui ta kohtus pidevalt ka oma tööandja Kofkiniga. Ühtlasi kinnitas Andrejev, et mäletab toona ka kohtumist Edgar Savisaare ja Siret Kotkaga, kes tulid Hispaaniasse. Ka broneeris ta Kofkini ülesandel Savisaarele ja Kotkale hotellitoa, tehes seda paar kuud enne külaliste saabumist. Broneeringu tegi Andrejev enda nimele. Maksmiseks kasutas Andrejev enda sõnul sularaha, 1500 eurot, mille andis talle Kofkin, kes oli omakorda saanud summa paar kuud varem Savisaarelt. "Ma ei näinud isiklikult, et Savisaar oleks selle raha Kofkinile andnud, aga nii ütles mulle suuliselt Kofkin," tunnistas Andrejev.
1180 eurot kulus rahast hotelli peale ja mis järele jäi, selle Andrejev tagastas Kofkinile. Küsimusele, miks Andrejev järele jäänud raha otse Savisaarele ei tagastanud, vastas Andrejev, et hotellibroneeringust järele jäänud raha andis ta Kofkinile tagasi juba enne kohtumist Savisaarega.
Ühtlasi märkis Andrejev, et ta ei tea, kelle initsiatiivil Savisaar Hispaaniasse saabus. Küsimusele, kas ta oli infot, et Savisaare reis Hispaaniasse oli Kofkini poolt tänuavaldus Tallinna toonasele linnapeale, vastas Andrejev, et tal selline info puudus.
Savisaare Hispaanias viibimise ajal tegeles Andrejev enda sõnul veel Savisaare ja Kotka sõidutamisega, muu hulgas paaril korral nende meditisiiniasutusse viimisega, samuti tegeles ta Savisaare kaduma läinud pagasiga. Prokuröri küsimuse peale meenus Andrejevile, et ta tegeles ka Savisaare sooviga saada massaaži teenust, mille eest tema teada tasus Savisaar ise. "Need olid minu tavalised tööülesanded," selgitas Andrejev, märkides, et on palju Kofkini külalisi vastu võtnud, aidanud erinevates küsimustes ja sõidutanud, näiteks dirigent Eri Klasi, teatrijuht Eino Baskinit ja kunstnik Epp Maria Kokamäge. Ka sõidutas ta Kofkinit nii enne kui ka pärast Savisaare visiiti samadesse terviseasutustesse.
Küsimusele, kas ta kuulis jutuajamist, et Kofkin kavatseb maksta meditsiiniteenuste eest Savisaare ja Kotka arveid, kinnitas Andrejev, et sellist juttu polnud, samuti ei kuulnud ta, et Saviaare ja Kotka visiidid arstide juurde oleks olnud Kofkini-poolne kingitus külalistele. Samuti ei saanud Andrejev enda sõnul oma tööandjalt korraldust tasuda Savisaare ja Kotka muid arveid, näiteks kulutusi toitlustusele. Küll aga tõdes Andrejev, et Savisaare sõidutamiseks kulunud kütuse eest tasus tema tööandja ning tal puudub info, et Savisaar oleks selle hüvitanud.
Andrejevi sõnul ei olnud ta seotud Savisaare ja Kotka tagasilennu korraldamisega, samuti ei tea ta, kes selle eest maksis. "Mina viisin vaid Savisaare ja Kotka tagasi lennujaama," täpsustas Andrejev.
Küsimusele, kas ta tajus, et Savisaarele ja Kotkale tuli osutada mingeid erilisi teenuseid võrreldes teiste Kofkini külalistega, siis vastas Andrejev, et nii see polnud. Ta lisas, et hiljem tal Savisaare ja Kotkaga kokkupuudet pole olnud.
Neljapäeval asub kohtus tunnistusi andma ka ärimees Alexander Kofkin.
Tunnistaja Hispaaniast: Savisaare ravi eest maksis Kofkin
Neljapäeval andis Harju maakohtus videosilla vahendusel Hispaaniast tunnistusi ka Hispaania hotellides meditsiinitöötajana praktiseeriv Ursula Bernerth, kes meenutas, et 2014. aastal oli tema juures ravil ka Savisaar, kelle ravi eest tasus Alexander Kofkin.
Bernerth kinnitas, et töötas 2014. aastal Hispaanias Atalaya Parki hotellis ja ta teab juba vähemalt kümme aastat Alexander Kofkinit kui patsienti, kes käis tema tööandja juures ravil. Bernerth lisas, et korra olid Kofkiniga kaasas ka Edgar Savisaar ja üks naine, kusjuures Savisaar sai sarnast ravi nagu varasemalt oli saanud ka Kofkin.
Bernerth märkis, et osutatud teenused on tasulised, kuid Savisaar ei maksnud midagi, kuna rahalise poole ajas korda Kofkin. "Kuna Kofkinil olid oma raviprotseduurid pooleli, sai kokku lepitud, et lõpuks maksab kõigi eest kokku Kofkin," tunnistas Bernerth, lisades prokuröri täpsustava küsimuse peale, et Kofkin pidi tasuma ka Savisaare ravi eest. Savisaarele osutatud meditsiiniteenuse eest oli arve 140 eurot, Savisaarega kaasas olnud naise (Siret Kotka - BNS) osas aga arvet ei esitatud, kuna tegemist oli pelgalt konsultatsiooniga, meenutas tunnistaja. Bernerth lisas, et Kofkin tasus lõpuks arve sularahas.
Bernerth rääkis, et kui Kofkin soovis ise või oma tuttavatega tulla meditsiinilisi protseduure läbi viima, siis suhtles Kofkin selles osas teenuse pakkujaga ise. Savisaarega vestles Bernerth enda sõnul aga Kofkini vahendusel, kusjuures talle ei tundunud, et Kofkin soovis Savisaart aidata mingi varasema teene eest.
Mõned nädalad tagasi andis kohtule tunnistusi Savisaarele meelehea pakkumises süüdistatav ettevõtja Vello Kunman, kes eitas tutvust Savisaarega ja talle raha pakkumist.
Enne seda pidas kohus istungi 19. juunil, kui Kunmani kaitsja vandeadvokaat Paul Keres taotles täiendava tunnistaja kutsumist, et tõendada 2014. aasta lõpus jõulupeol Villu Reiljani purjutamist enne tema kohtumist Savisaarega. Kohus selle taotluse ka rahuldas, kuid hiljem loobus kaitsja täiendava tunnistaja kutsumisest.
18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder peab tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.
Ühtlasi tegi kohus juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei on avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele.
Mullu detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt.
Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.
Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna.
Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatuna on kohtu all veel ettevõtjad Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman.
Tallinna linnavolikogu endist esimeest ja praegust riigikogu liiget Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani.
Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga.
Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. Vaid kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.
2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro.
### Response:
Kofkini sohver: hotellibroneeringuks tuli tema teada raha Savisaarelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiisler asub tööle uudistetoimetuses ja ta igapäevatöö jaotub Delfi TV intervjuude, LP persoonilugude ja arvamuslugude vahel, vahendab Delfi.
"Delfi, Eesti Päevalehe ja LP toimetusel on väga hea meel, et meiega liitub nii kogenud ja professionaalne ajakirjanik. Vilja on terav ja täpne, ta erakordne reageerimiskiirus aitab meil olla veelgi kiirem, tabavam, informeeritum ja tsiteeritum," ütles Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald.
Kiisler on varem lisaks Postimehele töötanud Sõnumilehes, Delfis ja Äripäevas. Samuti on ta olnud kaassaatejuht Raadio 2 pühapäevases saates "Olukorrast riigis". | Vilja Kiisler naaseb tööle Delfi/EPL toimetusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiisler asub tööle uudistetoimetuses ja ta igapäevatöö jaotub Delfi TV intervjuude, LP persoonilugude ja arvamuslugude vahel, vahendab Delfi.
"Delfi, Eesti Päevalehe ja LP toimetusel on väga hea meel, et meiega liitub nii kogenud ja professionaalne ajakirjanik. Vilja on terav ja täpne, ta erakordne reageerimiskiirus aitab meil olla veelgi kiirem, tabavam, informeeritum ja tsiteeritum," ütles Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald.
Kiisler on varem lisaks Postimehele töötanud Sõnumilehes, Delfis ja Äripäevas. Samuti on ta olnud kaassaatejuht Raadio 2 pühapäevases saates "Olukorrast riigis".
### Response:
Vilja Kiisler naaseb tööle Delfi/EPL toimetusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meeskond juhtis kodusel turniiril veel pisut enam kui kaks minutit enne mängu lõppu 5:3, aga siis lõid külalised neljanda tabamuse ja viigiväravani jõudsid vastased lausa viimasel sekundil.
Kahel korral tegi Viimsi kasuks skoori ukrainlane Aleksei Fetko, korra tabasid Artur Makarov, Sergei Kostin ja Andrei Tšudnov.
Järgmise mängu peab Viimsi täna õhtul, kui vastaseks tuleb Albaania klubi Tirana, kes avamängu kaotas Soome meeskonnale Kampuksen Dynamo 0:1.
Neljaliikmelisest grupist pääseb põhiturniirile üksnes parim. | Viimsi lasi Meistrite liigas viimasel hetkel võidu käest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meeskond juhtis kodusel turniiril veel pisut enam kui kaks minutit enne mängu lõppu 5:3, aga siis lõid külalised neljanda tabamuse ja viigiväravani jõudsid vastased lausa viimasel sekundil.
Kahel korral tegi Viimsi kasuks skoori ukrainlane Aleksei Fetko, korra tabasid Artur Makarov, Sergei Kostin ja Andrei Tšudnov.
Järgmise mängu peab Viimsi täna õhtul, kui vastaseks tuleb Albaania klubi Tirana, kes avamängu kaotas Soome meeskonnale Kampuksen Dynamo 0:1.
Neljaliikmelisest grupist pääseb põhiturniirile üksnes parim.
### Response:
Viimsi lasi Meistrite liigas viimasel hetkel võidu käest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Maaülikooli aianduse professor Kadri Karp ütles ERR-ile, et linnud on oma söögilaua osas väga valivad ning tihti mõjutab nende toiduvalikut ka elu ise, näiteks ilmavalgust nägevad järeltulijad ning kohad ja aeg, kust poegadele sel hetkel süüa tuua. Peamine põhjus, miks linnud just kirsside järgi hullud on, on Karbi sõnul see, et kirsid valmivad ajal, mil muid valikuid on vähe.
"Juulikuus ei ole nende toidulaud veel nii lai, aga samas rästastel on juba pojad suured, kes kõik vanematega juba koos ringi käivad, nad on parvedes. Nüüd, kui see suvi meil edeneb ja läheb edasi ja toidulaud läheb rikkamaks, siis samuti on ka pesakonnas pojad juba tugevamad, saab lennata kaugemale, otsida toitu. Me näeme suve teisel poolel, ka siis, kui on ploomid valmis ja kuldnokad on ju parves, nad liiguvadki ringi ja lähevad sinna sööma, kus suur seltskond süüa saab. Ma arvan, et tõesti, kui oleks juulikuus esimesed ploomid, küll nad siis toksiksid neid ka," rääkis Karp.
Samale põhjusele ehk ploomide nii öelda valele valmimisajale viitab ka Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi ornitoloog Marko Mägi. Ta ütles, et lindudele meeldivad magusad marjad, millest kiiresti energiat saada, mida siis omakorda näiteks lendamiseks kasutada ja tegelikult pole Mäe sõnul ploomid oma energiasisalduse või väljanägemise poolest kirssidest sugugi kehvemad.
"Kui vaadata, mis ploomipuude otsas toimub, siis kindlasti leiab sealt suurel hulgal nokitud ploome, see sõltub konkreetse aasta saagist, aga nüüd otseselt öelda, et lindudele nii palju ploomid ei meeldi, võib-olla tuleneb see sellest, et lindudel on lihtsalt teisi valikuid samal ajal. Nad valivad võib-olla natukene tasuvamad marjad ja ploomid jätavad siis viimaseks, kui enam midagi muud võtta pole," selgitas Mägi.
Kõige maiamad on kirsside peale nii Mäe kui Karbi sõnul rästad, kes halvemal juhul teevad puud puhtaks paari tunniga. Viljapuude kaitseks soovitab Mägi puud- ja põõsad katta näiteks võrkudega, mis raskendab lindude füüsilist ligipääsu saagile. Samas on Mäe sõnul maailmapraktikas levinud ka mitmeid teisi meetodeid, millest üks efektiivsemaid on röövlindude kasutamine.
"Eestist ma ei tea selliseid näiteid, aga mujalt maailmast on teada, et kui õnnestub pesitsema meelitada enda aia lähedusse mõni röövlind, mõni pistrik näiteks, siis ka selline, ühe väikse röövlinnu kohalolu võib täitsa positiivselt mõjuda, sest et pelgalt oma kohaloluga hirmutavad nad teised, väiksemad linnud, minema." | Teadlased selgitavad: miks linnud koduaedades kirsse ploomidele eelistavad? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Maaülikooli aianduse professor Kadri Karp ütles ERR-ile, et linnud on oma söögilaua osas väga valivad ning tihti mõjutab nende toiduvalikut ka elu ise, näiteks ilmavalgust nägevad järeltulijad ning kohad ja aeg, kust poegadele sel hetkel süüa tuua. Peamine põhjus, miks linnud just kirsside järgi hullud on, on Karbi sõnul see, et kirsid valmivad ajal, mil muid valikuid on vähe.
"Juulikuus ei ole nende toidulaud veel nii lai, aga samas rästastel on juba pojad suured, kes kõik vanematega juba koos ringi käivad, nad on parvedes. Nüüd, kui see suvi meil edeneb ja läheb edasi ja toidulaud läheb rikkamaks, siis samuti on ka pesakonnas pojad juba tugevamad, saab lennata kaugemale, otsida toitu. Me näeme suve teisel poolel, ka siis, kui on ploomid valmis ja kuldnokad on ju parves, nad liiguvadki ringi ja lähevad sinna sööma, kus suur seltskond süüa saab. Ma arvan, et tõesti, kui oleks juulikuus esimesed ploomid, küll nad siis toksiksid neid ka," rääkis Karp.
Samale põhjusele ehk ploomide nii öelda valele valmimisajale viitab ka Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi ornitoloog Marko Mägi. Ta ütles, et lindudele meeldivad magusad marjad, millest kiiresti energiat saada, mida siis omakorda näiteks lendamiseks kasutada ja tegelikult pole Mäe sõnul ploomid oma energiasisalduse või väljanägemise poolest kirssidest sugugi kehvemad.
"Kui vaadata, mis ploomipuude otsas toimub, siis kindlasti leiab sealt suurel hulgal nokitud ploome, see sõltub konkreetse aasta saagist, aga nüüd otseselt öelda, et lindudele nii palju ploomid ei meeldi, võib-olla tuleneb see sellest, et lindudel on lihtsalt teisi valikuid samal ajal. Nad valivad võib-olla natukene tasuvamad marjad ja ploomid jätavad siis viimaseks, kui enam midagi muud võtta pole," selgitas Mägi.
Kõige maiamad on kirsside peale nii Mäe kui Karbi sõnul rästad, kes halvemal juhul teevad puud puhtaks paari tunniga. Viljapuude kaitseks soovitab Mägi puud- ja põõsad katta näiteks võrkudega, mis raskendab lindude füüsilist ligipääsu saagile. Samas on Mäe sõnul maailmapraktikas levinud ka mitmeid teisi meetodeid, millest üks efektiivsemaid on röövlindude kasutamine.
"Eestist ma ei tea selliseid näiteid, aga mujalt maailmast on teada, et kui õnnestub pesitsema meelitada enda aia lähedusse mõni röövlind, mõni pistrik näiteks, siis ka selline, ühe väikse röövlinnu kohalolu võib täitsa positiivselt mõjuda, sest et pelgalt oma kohaloluga hirmutavad nad teised, väiksemad linnud, minema."
### Response:
Teadlased selgitavad: miks linnud koduaedades kirsse ploomidele eelistavad? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sünopsis:
Kesk-Doonau mahajäetud külamaastikul aset leidev lugu toob lugejani apokalüptilise pildi inimese vaimsest äraostetavusest ja allakäigust maailmas, millel puudub nii moraalne selgroog kui ka visioon oma tulevikust. Lunastuse ootuses ollakse valmis igat lõppu aktsepteerima kui lunastust.
László Krasznahorkai on pärjatud paljude Ungari kirjandus- ja kultuuriauhindadega, 2015. aaastal pälvis ta ka rahvusvahelise Man Bookeri preemia. 2018. aastal ilmus Loomingu Raamatukogus ka Krasznahorkai jutustus "Viime hunt".
Raamatu esitlused toimuvad 3. septembril kl 18 Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19) ning 4. septembril kl 18 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju tn 1). | Eesti keeles ilmub László Krasznahorkai tuntuim teos "Saatana tango" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sünopsis:
Kesk-Doonau mahajäetud külamaastikul aset leidev lugu toob lugejani apokalüptilise pildi inimese vaimsest äraostetavusest ja allakäigust maailmas, millel puudub nii moraalne selgroog kui ka visioon oma tulevikust. Lunastuse ootuses ollakse valmis igat lõppu aktsepteerima kui lunastust.
László Krasznahorkai on pärjatud paljude Ungari kirjandus- ja kultuuriauhindadega, 2015. aaastal pälvis ta ka rahvusvahelise Man Bookeri preemia. 2018. aastal ilmus Loomingu Raamatukogus ka Krasznahorkai jutustus "Viime hunt".
Raamatu esitlused toimuvad 3. septembril kl 18 Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19) ning 4. septembril kl 18 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju tn 1).
### Response:
Eesti keeles ilmub László Krasznahorkai tuntuim teos "Saatana tango" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | McConaughey hakkab tudengeid õpetama, kuidas jõuda stsenaariumist kinolinale, vahendas Huffington Post.
Varem on ta osalenud loengutes külalisõppejõuna koos filmimehe ja professori Scott Rice'iga.
McConaughey sai Texase ülikoolis kõrghariduse filmiosakonnas 1993. aastal ning tunnistas, et tudengina igatses ta sellesisulist loengut. "Töötades tudengitega loenguruumis annab mulle võimaluse nad ette valmistada. Filmide tegemine ja sõnade muutmine linateoseks on teadus ja kunst, pole oluline, mis ajal või generatsioonis," selgitas McConaughey, et filmikunst on ajatu. "See saab olema meie klassiruumi fookus," lausus ta.
Paljud sotsiaalmeediakasutajad on väljendanud oma rõõmu, et Kuldgloobuse ja Oscari pälvinud näitleja õppejõuametit proovib.
please let me see Matthew McConaughey on campus this year pic.twitter.com/cE5idkOZW5
— Alé (@_untALEnted) August 28, 2019
Oscar-winning actor Matthew McConaughey (@McConaughey) will join the University of Texas as a professor and will teach this fall in the university's Department of Radio-Television-Film https://t.co/TGw7LE7aQp
— Hollywood Reporter (@THR) August 29, 2019 | Oscari-võitja Matthew McConaughey hakkab filmiõppejõuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
McConaughey hakkab tudengeid õpetama, kuidas jõuda stsenaariumist kinolinale, vahendas Huffington Post.
Varem on ta osalenud loengutes külalisõppejõuna koos filmimehe ja professori Scott Rice'iga.
McConaughey sai Texase ülikoolis kõrghariduse filmiosakonnas 1993. aastal ning tunnistas, et tudengina igatses ta sellesisulist loengut. "Töötades tudengitega loenguruumis annab mulle võimaluse nad ette valmistada. Filmide tegemine ja sõnade muutmine linateoseks on teadus ja kunst, pole oluline, mis ajal või generatsioonis," selgitas McConaughey, et filmikunst on ajatu. "See saab olema meie klassiruumi fookus," lausus ta.
Paljud sotsiaalmeediakasutajad on väljendanud oma rõõmu, et Kuldgloobuse ja Oscari pälvinud näitleja õppejõuametit proovib.
please let me see Matthew McConaughey on campus this year pic.twitter.com/cE5idkOZW5
— Alé (@_untALEnted) August 28, 2019
Oscar-winning actor Matthew McConaughey (@McConaughey) will join the University of Texas as a professor and will teach this fall in the university's Department of Radio-Television-Film https://t.co/TGw7LE7aQp
— Hollywood Reporter (@THR) August 29, 2019
### Response:
Oscari-võitja Matthew McConaughey hakkab filmiõppejõuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ka Tartul ei õnnestunud esimest korda, 2011. aastal sai kultuuripealinnaks Tallinn. Tartu pingutas ja tulemus on käes. Ka meie, narvakad, peame pingutama ja mitte ainult paarkümmend ülitubli ja -aktiivset inimest, vaid kõik koos. Ja mitte paar kuud, vaid kümme aastat.
Usun, et kümne aasta pärast ei vaja Narva enam konfliktile tuginevat loosungit "Narva is next!" ("Narva on järgmine!") nagu seekord oli. Olen kindel, et siis räägime Narvast kui Euroopa sillast, kui esimesest sillast. Oleme nii kogu Euroopale paremini arusaadavad.
"Nii palju armastust Narva vastu pole ma Eestis kunagi näinud. Ju pole seda kombeks välja näidata."
Aga kõigepealt kiitus Narva 2024 meeskonnale, kes andis endast parima. Aitäh, linnaarhitekt Ivan Sergejev Kindlasti väärib tunnustust linnapea Aleksei Jevgrafov, kes meeskonda toetas. Ja aitäh kõigile, ka tartlastele, kes Narvat enne eilset toetasid ja tänagi seda teevad. Nii palju armastust Narva vastu pole ma Eestis kunagi näinud. Ju pole seda kombeks välja näidata.
Kohalik volikogu ja paljud linnaametnikud peavad aga vaatama peeglisse. Mina vaatasin ja püüan rahulikult arutada, millistele tunnustele peab kultuuripealinnaks pürgiv linn vastama. Need nõuded kehtivad kõigile kandidaatidele, ka meile, meie endi arvates maailma kõige erilisemale linnale.
Esimene nõue kultuuripealinna projektile on, et see aidaku kaasa linna pikaajalise strateegia elluviimisele. Selline dokument peab olema lihtne ja selge, kõigile linnaelanikele teada ning Narva puhul seotud tema asukoha väärtustamisega. Olgem ausad, linna praegust kultuuristrateegiat, kus on kõikvõimalikud ideed kirjas, väänati viimasel hetkel kultuuripealinna idee raamidesse. Nii asjad ei käi.
Pikka aega on otsitud Narvale ühte ilusa ideed. Paremat ideed kui IT Akadeemia loomine Narva ei ole leitud. Tegeleme siis aktiivselt ka sellega.
Teiseks peab kultuuripealinna kandidaadi vaatel olema Euroopa mõõde. See ei saa olla vaid koostöö oma partnerlinnadega ning Ivangorodi, Kingissepa ja ühe Peterburi linnaosaga. Euroopa mõõde tähendab muuhulgas tihedat ja süsteemset koostööd vene kultuuri paremikuga Peterburis. Üheks heaks näiteks on siin septembri alguses toimuv kinofestival Kreenholmis.
Euroopa mõõde tähendab ka koostööprojekte sarnaste linnadega Euroopas. Narva kolledžil lõppes just Sloveenias, Austrias ja Saksamaal asuvate ülikoolidega koostööprojekt, mis oli pühendatud piirialadele iseloomulikule mitmekeelsusele.
Valmis nii üliõpilastele kui ka vanaemadele mõeldud veebikursus, mis tõsi küll on ingliskeelne. Selliseid projekte peab olema kümneid.
Kolmas nõue puudutab kultuurilist ja kunstilist sisu. Seda osa Narva taotluses kiitis komisjon ka nüüd. Ja pange tähele: kirja said just Narva enda inimeste ideed. Kiiruga korraldati super ideekorje.
Neljas nõue kandidaadile on see, et ta peab suutma projekti teostada. Vahest peitus just siin kõige tõsisem kitsaskoht. Linnavalitsus, kohalikud poliitikud nii koalitsioonist kui ka opositsioonist peavad ideed igati toetama. Linn peab õigel ajal ja piisaval määral panustama. Kultuuripealinnaks saamine peab olema linna prioriteet. Paraku oli see praegu Narva nõrkus.
Viiendaks nõudeks on kaasamine. See tähendab, et ka Pähklimäel elav vanaproua ja Tallinna maanteel elav vanahärra teavad, et Narva kandideerib kultuuripealinna tiitlile.
Kaasamine tähendab seda, et kõik piirkonna linnad on tegelikult kaasa haaratud ja teevad igapäevaselt koostööd. Kaasamine on pikk ja vaevaline protsess ega sünni paari kuuga. Kaasamine ei ole tumedates ülikondades lipsudega mehed linnavalitsuse laua ümber. Ei Narvas ega mujal.
"Ainult heast tahtest nii suurt liikumist eest ei vea. Linnavõim peab olema kaasas, peab olema juhtiv jõud."
Kuues ja viimane nõue räägib korraldamisest. Mina usun, et praegune aktiivne meeskond suudab mägesid kohalt liigutada. Ja kahtlemata lisandub uusi inimesi. Korraldamisega saab Narva hakkama. Aga ainult heast tahtest nii suurt liikumist eest ei vea. Linnavõim peab olema kaasas, peab olema juhtiv jõud. Eestvedajate töö peab olema linna poolt tasustatud.
Narva seekord ei võitnud, aga Narva ka ei kaotanud. Narva avab oma ukse järgmisena. Iga tagasilöök tuleb pöörata oma kasuks. Keegi ei muuda Narva tugevusi, tema erilisi inimesi ja asukohta kahe maailma piiril. Praegu on Narval võimalus teha tõhusat koostööd Tartuga, seda enam, et meil on linnas Tartu ülikooli kolledž ja hea koostöö Tartu Uue Teatriga Kreenholmi etenduste kaudu.
Narva on järgmine, see on kindel. Narva on sild Venemaa ja Euroopa vahel, ka see on selge. Narva on eriline. Narva, see oleme meie. | Katri Raik: Narva on järgmine, Narva on sild | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ka Tartul ei õnnestunud esimest korda, 2011. aastal sai kultuuripealinnaks Tallinn. Tartu pingutas ja tulemus on käes. Ka meie, narvakad, peame pingutama ja mitte ainult paarkümmend ülitubli ja -aktiivset inimest, vaid kõik koos. Ja mitte paar kuud, vaid kümme aastat.
Usun, et kümne aasta pärast ei vaja Narva enam konfliktile tuginevat loosungit "Narva is next!" ("Narva on järgmine!") nagu seekord oli. Olen kindel, et siis räägime Narvast kui Euroopa sillast, kui esimesest sillast. Oleme nii kogu Euroopale paremini arusaadavad.
"Nii palju armastust Narva vastu pole ma Eestis kunagi näinud. Ju pole seda kombeks välja näidata."
Aga kõigepealt kiitus Narva 2024 meeskonnale, kes andis endast parima. Aitäh, linnaarhitekt Ivan Sergejev Kindlasti väärib tunnustust linnapea Aleksei Jevgrafov, kes meeskonda toetas. Ja aitäh kõigile, ka tartlastele, kes Narvat enne eilset toetasid ja tänagi seda teevad. Nii palju armastust Narva vastu pole ma Eestis kunagi näinud. Ju pole seda kombeks välja näidata.
Kohalik volikogu ja paljud linnaametnikud peavad aga vaatama peeglisse. Mina vaatasin ja püüan rahulikult arutada, millistele tunnustele peab kultuuripealinnaks pürgiv linn vastama. Need nõuded kehtivad kõigile kandidaatidele, ka meile, meie endi arvates maailma kõige erilisemale linnale.
Esimene nõue kultuuripealinna projektile on, et see aidaku kaasa linna pikaajalise strateegia elluviimisele. Selline dokument peab olema lihtne ja selge, kõigile linnaelanikele teada ning Narva puhul seotud tema asukoha väärtustamisega. Olgem ausad, linna praegust kultuuristrateegiat, kus on kõikvõimalikud ideed kirjas, väänati viimasel hetkel kultuuripealinna idee raamidesse. Nii asjad ei käi.
Pikka aega on otsitud Narvale ühte ilusa ideed. Paremat ideed kui IT Akadeemia loomine Narva ei ole leitud. Tegeleme siis aktiivselt ka sellega.
Teiseks peab kultuuripealinna kandidaadi vaatel olema Euroopa mõõde. See ei saa olla vaid koostöö oma partnerlinnadega ning Ivangorodi, Kingissepa ja ühe Peterburi linnaosaga. Euroopa mõõde tähendab muuhulgas tihedat ja süsteemset koostööd vene kultuuri paremikuga Peterburis. Üheks heaks näiteks on siin septembri alguses toimuv kinofestival Kreenholmis.
Euroopa mõõde tähendab ka koostööprojekte sarnaste linnadega Euroopas. Narva kolledžil lõppes just Sloveenias, Austrias ja Saksamaal asuvate ülikoolidega koostööprojekt, mis oli pühendatud piirialadele iseloomulikule mitmekeelsusele.
Valmis nii üliõpilastele kui ka vanaemadele mõeldud veebikursus, mis tõsi küll on ingliskeelne. Selliseid projekte peab olema kümneid.
Kolmas nõue puudutab kultuurilist ja kunstilist sisu. Seda osa Narva taotluses kiitis komisjon ka nüüd. Ja pange tähele: kirja said just Narva enda inimeste ideed. Kiiruga korraldati super ideekorje.
Neljas nõue kandidaadile on see, et ta peab suutma projekti teostada. Vahest peitus just siin kõige tõsisem kitsaskoht. Linnavalitsus, kohalikud poliitikud nii koalitsioonist kui ka opositsioonist peavad ideed igati toetama. Linn peab õigel ajal ja piisaval määral panustama. Kultuuripealinnaks saamine peab olema linna prioriteet. Paraku oli see praegu Narva nõrkus.
Viiendaks nõudeks on kaasamine. See tähendab, et ka Pähklimäel elav vanaproua ja Tallinna maanteel elav vanahärra teavad, et Narva kandideerib kultuuripealinna tiitlile.
Kaasamine tähendab seda, et kõik piirkonna linnad on tegelikult kaasa haaratud ja teevad igapäevaselt koostööd. Kaasamine on pikk ja vaevaline protsess ega sünni paari kuuga. Kaasamine ei ole tumedates ülikondades lipsudega mehed linnavalitsuse laua ümber. Ei Narvas ega mujal.
"Ainult heast tahtest nii suurt liikumist eest ei vea. Linnavõim peab olema kaasas, peab olema juhtiv jõud."
Kuues ja viimane nõue räägib korraldamisest. Mina usun, et praegune aktiivne meeskond suudab mägesid kohalt liigutada. Ja kahtlemata lisandub uusi inimesi. Korraldamisega saab Narva hakkama. Aga ainult heast tahtest nii suurt liikumist eest ei vea. Linnavõim peab olema kaasas, peab olema juhtiv jõud. Eestvedajate töö peab olema linna poolt tasustatud.
Narva seekord ei võitnud, aga Narva ka ei kaotanud. Narva avab oma ukse järgmisena. Iga tagasilöök tuleb pöörata oma kasuks. Keegi ei muuda Narva tugevusi, tema erilisi inimesi ja asukohta kahe maailma piiril. Praegu on Narval võimalus teha tõhusat koostööd Tartuga, seda enam, et meil on linnas Tartu ülikooli kolledž ja hea koostöö Tartu Uue Teatriga Kreenholmi etenduste kaudu.
Narva on järgmine, see on kindel. Narva on sild Venemaa ja Euroopa vahel, ka see on selge. Narva on eriline. Narva, see oleme meie.
### Response:
Katri Raik: Narva on järgmine, Narva on sild |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti hoidis veel poolel maal neljandat kohta, kuid distantsi teisel poolel lasti mööda nii Suurbritannia kui ka Ukraina paatkond.
Kolm kohta A-finaalis võtsid Itaalia (5.33,22), Poola (5.34,08) ja Austraalia (5.36,86). Eestiga (5.43,68) koos sõidavad B-finaalis seega Suurbritannia (5.39,86) ja Ukraina (5.42,97).
Teisest poolfinaalist pääsesid A-finaali Holland (5.33,59), Saksamaa (5.36,61) ja Hiina (5.37,96). B-finaalis jätkavad Norra (5.38,27), Uus-Meremaa (5.42,79) ja Venemaa (5.43,29).
Olümpiapileti lunastamiseks peab Eesti neljapaat lõpetama laupäeval B-finaali vähemalt teisena ehk üldarvestuses kaheksa parema hulgas. | Eesti neljapaat jäi MM-i poolfinaalis viimaseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti hoidis veel poolel maal neljandat kohta, kuid distantsi teisel poolel lasti mööda nii Suurbritannia kui ka Ukraina paatkond.
Kolm kohta A-finaalis võtsid Itaalia (5.33,22), Poola (5.34,08) ja Austraalia (5.36,86). Eestiga (5.43,68) koos sõidavad B-finaalis seega Suurbritannia (5.39,86) ja Ukraina (5.42,97).
Teisest poolfinaalist pääsesid A-finaali Holland (5.33,59), Saksamaa (5.36,61) ja Hiina (5.37,96). B-finaalis jätkavad Norra (5.38,27), Uus-Meremaa (5.42,79) ja Venemaa (5.43,29).
Olümpiapileti lunastamiseks peab Eesti neljapaat lõpetama laupäeval B-finaali vähemalt teisena ehk üldarvestuses kaheksa parema hulgas.
### Response:
Eesti neljapaat jäi MM-i poolfinaalis viimaseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Pank teatas neljapäeval, et alates 30. septembrist peavad Swedbank ja SEB Pank riskivarade hindamisel arvestama hüpoteeklaene vähemalt 15-protsendise riskikaaluga.
Leppänen ütles ERR-ile, et kuna uudis on värske, nõuab selle võimalik mõju täpsemat kaalumist, kuid piirangute laiem mõte on üldiselt turu jahutamine ja klientide jaoks võib see tähendada eluasemelaenude marginaali võimalikku tõusu.
"Pankadele toob muudatus kaasa selle, et pangad peavad hoidma eluasemelaenude jaoks senisest enam kapitali," lisas SEB esindaja.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul ei mõjuta see uudis Swedbankist kodulaenu võtvate klientide tingimusi otseselt, sest nad arvestavad juba riskikaalu nõutud määras.
Ta märkis, et uute kinnisvaraga tagatud kodulaenude keskmine marginaal on 2,2 protsenti ning marginaal sõltub laenuvõtja varasemate laenukohustuste täitmise korrektsusest, finantsharjumustest, sissetulekust ja laenusummast.
"Keskmiselt võetakse kodulaen kuni 23 aastaks," sõnas Pärgma.
Eesti Pank põhjendas muudatust vajadusega tagada, et pankadel oleks eluasemelaenudega seotud riskide katteks piisavalt kapitali. Muudatused puudutavad Eestis ainult Swedbanki ja SEB-d, sest nad kasutavad riskivarade hindamiseks sisemudeleid, kus riskiarvestust mõjutab tunduvalt varasem laenukahjumite maht.
Teised kommertspangad kasutavad Eestis lihtsamat standardmudelit, kus hüpoteeklaenude riskisust arvestatakse ühetaolise riskikaaluga ning neile uus nõue ei laiene.
Eluasemelaenude aastakasv on viimasel kahel aastal olnud umbes seitse protsenti. | SEB: kodulaenude karmim riskiarvestus võib laenumarginaali kergitada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Pank teatas neljapäeval, et alates 30. septembrist peavad Swedbank ja SEB Pank riskivarade hindamisel arvestama hüpoteeklaene vähemalt 15-protsendise riskikaaluga.
Leppänen ütles ERR-ile, et kuna uudis on värske, nõuab selle võimalik mõju täpsemat kaalumist, kuid piirangute laiem mõte on üldiselt turu jahutamine ja klientide jaoks võib see tähendada eluasemelaenude marginaali võimalikku tõusu.
"Pankadele toob muudatus kaasa selle, et pangad peavad hoidma eluasemelaenude jaoks senisest enam kapitali," lisas SEB esindaja.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul ei mõjuta see uudis Swedbankist kodulaenu võtvate klientide tingimusi otseselt, sest nad arvestavad juba riskikaalu nõutud määras.
Ta märkis, et uute kinnisvaraga tagatud kodulaenude keskmine marginaal on 2,2 protsenti ning marginaal sõltub laenuvõtja varasemate laenukohustuste täitmise korrektsusest, finantsharjumustest, sissetulekust ja laenusummast.
"Keskmiselt võetakse kodulaen kuni 23 aastaks," sõnas Pärgma.
Eesti Pank põhjendas muudatust vajadusega tagada, et pankadel oleks eluasemelaenudega seotud riskide katteks piisavalt kapitali. Muudatused puudutavad Eestis ainult Swedbanki ja SEB-d, sest nad kasutavad riskivarade hindamiseks sisemudeleid, kus riskiarvestust mõjutab tunduvalt varasem laenukahjumite maht.
Teised kommertspangad kasutavad Eestis lihtsamat standardmudelit, kus hüpoteeklaenude riskisust arvestatakse ühetaolise riskikaaluga ning neile uus nõue ei laiene.
Eluasemelaenude aastakasv on viimasel kahel aastal olnud umbes seitse protsenti.
### Response:
SEB: kodulaenude karmim riskiarvestus võib laenumarginaali kergitada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ragn-Sells tahtis oma päringus teada, kas prügiveoki laadija võib tehase poolt paigaldatud spetsiaalsel astmelaual väljaspool autot sõita.
Ministeeriumi poolt vastati, et vastavalt liiklusseaduse järgi tohib sõitjaid sõidukis vedada ainult selleks ettenähtud kohtadel ja viisil.
"Jäätmete veoks valmistatud auto tagaosas olevad väljaspool sõiduki keret paiknevad astmed ei ole mõeldud tavaliikluses sõitjate veoks, vaid on pigem ette nähtud teatud tingimustel tööülesannete täitmiseks," märkis ministeeriumi teede ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.
Tatter viitas, et kehtiv liiklusseadus ei võimalda Ragn-Sellsi poolt välja toodud kujul sõitjate vedu.
Ragn-Sells ei mõista ministeeriumit
Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti ütles ERR-ile, et nende jaoks on ministeerumi seisukoht üllatav, sest varem oli maanteeamet Ragn-Sellsile nõusoleku andnud. Pesti sõnul on Skandinaavias ja mujal Euroopas prügiautodel lubatud laadijat astmelaual sõidutada.
"See on hästi oluline just tiheasustuses, linnas. See on tähtis sellepärast, et laadija ei peaks 300 korda kabiini ronima, kui käiakse konteinereid tühjendamas. Astmelaual on turvaseadmed olemas, mis võimaldavad kohe reageerida, kui midagi muutub ohtlikuks," rääkis Pesti, ja lisas, et ettevõte sai just kätte uued Scania prügiveokid, kus kõik vajalikud seadmed olemas.
Peale maanteeameti, kes loa andis, küsis Ragn-Sells nõusolekut ka politsei- ja piirivalveametilt, kes luba ei andnud. Kuivõrd kahe ameti hinnangud olid vastukäivad, pöörduski Ragn-Sells lahenduse saamiseks MKM-i poole.
Ministeerum kaalub seaduse muutmist
Tatter tõi oma vastuses Ragn-Sellsile analoogia bussis seisvate reisijate veoga, mis on liiklusseaduses hinnatud ohtlikumaks kui istuvate reisijate vedu. Kuivõrd veoautos seisvate sõitjate vedu eraldi reglementeeritud pole, lähtus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) hinnangus bussidele kehtestatud reeglitest – kui astmelaudadel kedagi vedada, siis saaks seda teha ainult lubatud sõidukiirusest väiksema kiirusega, kuid pigem üldse mitte.
MKM-i hinnangul peaks astmelaudadel inimeste veo jaoks kehtestama eraldi nõuded, kuid senikaua on tegu mittelubatud tegevusega. "Kuna neid nõudeid jäätmete veoks ettenähtud veoautole ei ole kehtestatud, ei ole seadusandja tahe seni olnud lubada sõidutada sõitjaid väljaspool veoauto keret paiknevatel astmelaudadel," märkis Tatter.
MKM algatas mullu liiklusseaduse muutmise seaduse ja kuivõrd astmelaual sõidu kohta on huvi tundnud ka teised ettevõtted peale Ragn-Sellsi, kaalub ministeerium vastava muudatuse lisamist menetluses oleva eelnõu juurde, märkis Ain Tatter.
Pesti ütles, et nad tutvuvad täpsemalt ministeeriumi vastusega ning otsustavad siis, mida järgmiseks tehakse. | Ragn-Sells ja ministeerium vaidlevad prügiauto astmelaual sõitmise üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ragn-Sells tahtis oma päringus teada, kas prügiveoki laadija võib tehase poolt paigaldatud spetsiaalsel astmelaual väljaspool autot sõita.
Ministeeriumi poolt vastati, et vastavalt liiklusseaduse järgi tohib sõitjaid sõidukis vedada ainult selleks ettenähtud kohtadel ja viisil.
"Jäätmete veoks valmistatud auto tagaosas olevad väljaspool sõiduki keret paiknevad astmed ei ole mõeldud tavaliikluses sõitjate veoks, vaid on pigem ette nähtud teatud tingimustel tööülesannete täitmiseks," märkis ministeeriumi teede ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.
Tatter viitas, et kehtiv liiklusseadus ei võimalda Ragn-Sellsi poolt välja toodud kujul sõitjate vedu.
Ragn-Sells ei mõista ministeeriumit
Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti ütles ERR-ile, et nende jaoks on ministeerumi seisukoht üllatav, sest varem oli maanteeamet Ragn-Sellsile nõusoleku andnud. Pesti sõnul on Skandinaavias ja mujal Euroopas prügiautodel lubatud laadijat astmelaual sõidutada.
"See on hästi oluline just tiheasustuses, linnas. See on tähtis sellepärast, et laadija ei peaks 300 korda kabiini ronima, kui käiakse konteinereid tühjendamas. Astmelaual on turvaseadmed olemas, mis võimaldavad kohe reageerida, kui midagi muutub ohtlikuks," rääkis Pesti, ja lisas, et ettevõte sai just kätte uued Scania prügiveokid, kus kõik vajalikud seadmed olemas.
Peale maanteeameti, kes loa andis, küsis Ragn-Sells nõusolekut ka politsei- ja piirivalveametilt, kes luba ei andnud. Kuivõrd kahe ameti hinnangud olid vastukäivad, pöörduski Ragn-Sells lahenduse saamiseks MKM-i poole.
Ministeerum kaalub seaduse muutmist
Tatter tõi oma vastuses Ragn-Sellsile analoogia bussis seisvate reisijate veoga, mis on liiklusseaduses hinnatud ohtlikumaks kui istuvate reisijate vedu. Kuivõrd veoautos seisvate sõitjate vedu eraldi reglementeeritud pole, lähtus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) hinnangus bussidele kehtestatud reeglitest – kui astmelaudadel kedagi vedada, siis saaks seda teha ainult lubatud sõidukiirusest väiksema kiirusega, kuid pigem üldse mitte.
MKM-i hinnangul peaks astmelaudadel inimeste veo jaoks kehtestama eraldi nõuded, kuid senikaua on tegu mittelubatud tegevusega. "Kuna neid nõudeid jäätmete veoks ettenähtud veoautole ei ole kehtestatud, ei ole seadusandja tahe seni olnud lubada sõidutada sõitjaid väljaspool veoauto keret paiknevatel astmelaudadel," märkis Tatter.
MKM algatas mullu liiklusseaduse muutmise seaduse ja kuivõrd astmelaual sõidu kohta on huvi tundnud ka teised ettevõtted peale Ragn-Sellsi, kaalub ministeerium vastava muudatuse lisamist menetluses oleva eelnõu juurde, märkis Ain Tatter.
Pesti ütles, et nad tutvuvad täpsemalt ministeeriumi vastusega ning otsustavad siis, mida järgmiseks tehakse.
### Response:
Ragn-Sells ja ministeerium vaidlevad prügiauto astmelaual sõitmise üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politseil on alust arvata, et kanepitoodetega kauplevates poodides müügil olevad tooted võivad sisaldada lubatust suuremal määral psühhotroopset THC toimeainet.
Nimelt ei tohi THC kogus olla toodetes kõrgem kui 0,2 protsenti. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre sõnul on uurimist alustatud aga erinevatel alustel.
"'Internetikaupluste puhul on tegemist sellega, et keegi on sealt toote ostnud ja me oleme vahelt paki kätte saanud,'' ütles Tambre. ''Mõnel kauplusel on üks uuringuakt aluseks ja teisel teine, ei pruugi olla üks tervikalus.''
Läbiotsimisel konfiskeerisiti kanepiõisikuid ja -taimi ning hašišit. Juhul kui THC kogus pole siiski lubatust kõrgem, siis kaup tagastatakse. Samas kui ainet siiski on lubatust suuremal määral, siis võib olenevalt asjaoludest järgneda pikk vanglakaristus.
''Sõltub asjaoludest, et kas müüa või siis see, kes tellis, oli tõesti heas usus ja arvas, et selle toote THC sisaldus on madalam kui 0,2 protsenti või ta tegelikult oli teadlik ja möönis seda,'' sõnas ta. ''Kõike seda selgitab uurimine sellisel juhul välja, aga karistuseks võib olla kuni kümme aastat vabadusekaotust, kui seda teadlikult või vähemalt kaudselt tehakse.''
Müüjal lasub kauba nõuetele vastamisel suurim vastutus, kuid püsib ka võimalus, et müüjale süüdistust ei esitata.
''Sõltub sellest, mida müüa teadis selleks hetkeks. Kui näiteks kauplusemüüjale selgitab omanik, et siin on sertifikaat ja kõik muu, siis võib tõesti juhtuda see, et müüja tõesti ei tea, mida ta müüb ja siis ei järgne ka vastutust,'' lausus Tambre. '
'Väga oluline on, et inimene peab ise tegema kõik selleks, et asjast teada saada ja see, kas ta siis viidi eksiteele ongi uurimise eesmärk. Kes mida teadis ja mis on THC sisaldus eelkõige muidugi.''
Läbi otsiti kokku kaheksa kauplust Tallinnas ning üks Pärnus. Eestis müüakse CBD-d ehk kannabidiooli sisaldava ainega kanepit, mis ei ole teadaolevalt psühhotroopse mõjuga. | Kanepipoodides kangema kraami müüjaid ähvardab vanglakaristus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politseil on alust arvata, et kanepitoodetega kauplevates poodides müügil olevad tooted võivad sisaldada lubatust suuremal määral psühhotroopset THC toimeainet.
Nimelt ei tohi THC kogus olla toodetes kõrgem kui 0,2 protsenti. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre sõnul on uurimist alustatud aga erinevatel alustel.
"'Internetikaupluste puhul on tegemist sellega, et keegi on sealt toote ostnud ja me oleme vahelt paki kätte saanud,'' ütles Tambre. ''Mõnel kauplusel on üks uuringuakt aluseks ja teisel teine, ei pruugi olla üks tervikalus.''
Läbiotsimisel konfiskeerisiti kanepiõisikuid ja -taimi ning hašišit. Juhul kui THC kogus pole siiski lubatust kõrgem, siis kaup tagastatakse. Samas kui ainet siiski on lubatust suuremal määral, siis võib olenevalt asjaoludest järgneda pikk vanglakaristus.
''Sõltub asjaoludest, et kas müüa või siis see, kes tellis, oli tõesti heas usus ja arvas, et selle toote THC sisaldus on madalam kui 0,2 protsenti või ta tegelikult oli teadlik ja möönis seda,'' sõnas ta. ''Kõike seda selgitab uurimine sellisel juhul välja, aga karistuseks võib olla kuni kümme aastat vabadusekaotust, kui seda teadlikult või vähemalt kaudselt tehakse.''
Müüjal lasub kauba nõuetele vastamisel suurim vastutus, kuid püsib ka võimalus, et müüjale süüdistust ei esitata.
''Sõltub sellest, mida müüa teadis selleks hetkeks. Kui näiteks kauplusemüüjale selgitab omanik, et siin on sertifikaat ja kõik muu, siis võib tõesti juhtuda see, et müüja tõesti ei tea, mida ta müüb ja siis ei järgne ka vastutust,'' lausus Tambre. '
'Väga oluline on, et inimene peab ise tegema kõik selleks, et asjast teada saada ja see, kas ta siis viidi eksiteele ongi uurimise eesmärk. Kes mida teadis ja mis on THC sisaldus eelkõige muidugi.''
Läbi otsiti kokku kaheksa kauplust Tallinnas ning üks Pärnus. Eestis müüakse CBD-d ehk kannabidiooli sisaldava ainega kanepit, mis ei ole teadaolevalt psühhotroopse mõjuga.
### Response:
Kanepipoodides kangema kraami müüjaid ähvardab vanglakaristus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Merejalaväes on tavaks öelda: kui lähed lahingusse, võta kaasa kõik oma sõbrad, kel on relvad," kirjutas Mattis Wall Street Journalis oma esimeses avalikus sõnavõtus pärast seda, kui ta poliitiliste erimeelsuste tõttu detsembris valitsusest lahkus.
"Liider peab omama strateegilist arukust, mis hõlmab austust nende riikide vastu, mis seisid raskel hetkel meie kõrval," kirjutas Mattis.
"Liitlastega riigid arenevad, liitlasteta närbuvad. Üksi ei suuda Ameerika kaitsta meie rahvast ja majandust."
Mattise arvamuslugu ilmus vaid mõni tund enne, kui tema mantlipärija Mark Esper pidi andma kaitseministrina oma esimese pressibriifingu kaamera ees.
Esperil lasub vastutus teha teoks Trumpi nõudmine tuua Ühendriikide väed välja Afganistanist, Iraagist ja Süüriast -- poliitika, mille pärast Mattis presidendiga tülli läks.
Merejalaväe erukindral Mattis märkis, et astus tagasi pärast seda, kui tema konkreetsed lahendused ja strateegilised nõuanded, eelkõige usalduslike suhete hoidmine liitlastega USA juhtkonnas enam vastukaja ei leidnud.
Mattis sarjas hüperparteilist õhkkonda Washingtonis, mis tema sõnul õõnestab Ühendriikide juhirolli maailmas, lisades, et Washingtonis praktiseeritav poliitiline vennatapp ei olnud just tema maitse järgi.
"Sõjaväelasena ei tee mulle enim muret välisvaenlased, vaid meie sisemised lahkhelid," tõdes ta.
"Erinevalt varasemast, kui me olime ühtsed ja meelitasime ligi liitlasi, näib meie praegune ainus ühisosa olevat lahkulöömine."
"Säilitamaks oma liidrirolli, on meil vaja esmalt omaenda riik üheskoos tegutsema panna, eriti kui me soovime teisi aidata."
Pikemalt on Mattisest, tema lahkumisest kaitseministri ametist ja tema uuest raamatust kirjutanud ka värske Atlantic. | Pentagoni eksjuht Mattis: USA ei jää liitlasteta ellu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Merejalaväes on tavaks öelda: kui lähed lahingusse, võta kaasa kõik oma sõbrad, kel on relvad," kirjutas Mattis Wall Street Journalis oma esimeses avalikus sõnavõtus pärast seda, kui ta poliitiliste erimeelsuste tõttu detsembris valitsusest lahkus.
"Liider peab omama strateegilist arukust, mis hõlmab austust nende riikide vastu, mis seisid raskel hetkel meie kõrval," kirjutas Mattis.
"Liitlastega riigid arenevad, liitlasteta närbuvad. Üksi ei suuda Ameerika kaitsta meie rahvast ja majandust."
Mattise arvamuslugu ilmus vaid mõni tund enne, kui tema mantlipärija Mark Esper pidi andma kaitseministrina oma esimese pressibriifingu kaamera ees.
Esperil lasub vastutus teha teoks Trumpi nõudmine tuua Ühendriikide väed välja Afganistanist, Iraagist ja Süüriast -- poliitika, mille pärast Mattis presidendiga tülli läks.
Merejalaväe erukindral Mattis märkis, et astus tagasi pärast seda, kui tema konkreetsed lahendused ja strateegilised nõuanded, eelkõige usalduslike suhete hoidmine liitlastega USA juhtkonnas enam vastukaja ei leidnud.
Mattis sarjas hüperparteilist õhkkonda Washingtonis, mis tema sõnul õõnestab Ühendriikide juhirolli maailmas, lisades, et Washingtonis praktiseeritav poliitiline vennatapp ei olnud just tema maitse järgi.
"Sõjaväelasena ei tee mulle enim muret välisvaenlased, vaid meie sisemised lahkhelid," tõdes ta.
"Erinevalt varasemast, kui me olime ühtsed ja meelitasime ligi liitlasi, näib meie praegune ainus ühisosa olevat lahkulöömine."
"Säilitamaks oma liidrirolli, on meil vaja esmalt omaenda riik üheskoos tegutsema panna, eriti kui me soovime teisi aidata."
Pikemalt on Mattisest, tema lahkumisest kaitseministri ametist ja tema uuest raamatust kirjutanud ka värske Atlantic.
### Response:
Pentagoni eksjuht Mattis: USA ei jää liitlasteta ellu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laulja Freddy Tomingas kirjeldas, et suure töö ja pühendumise tulemusena on valminud helikandja, mille üle kogu bänd võib sirge seljaga uhkust tunda. "Me ei valinud ainult üht valemit, vaid lubasime omale stiililiselt kõvasti piire kombata, et oleks huvitavam nii endal kui ka kuulajal."
Marko Atso lisab, et albumi loomise protsess algas juba veebruarikuus ja vältas augustini, tänu millele oli võimalik pühenduda igale loole eraldi. "Meil oli aega korralikult keskenduda nii muusikalisele kui ka kõlalisele poolele. Täname bändiga veel Keijo Koppelit, kes need sajad tunnid meiega vastu pidas ja Vahur Valgmaad, kes tegi plaadile sellise lõppviimistluse, mis on heliliselt suur samm edasi võrreldes varasemate albumitega, kus kunagi trumme olen mänginud," lausus ta.
Lisaks nimiloole kõlavad 12 lauluga albumil kõik ansambli uue koosseisu singlid nagu "Suudluskindlad huuled", "Tuletooja" ning senikuulmata palad.
Plaadi esitluskontsert toimub Muinastulede ööl laupäeval, 31. augustil Vergi sadamas. | Must Hunt avaldab uue albumi "Oota mind ära" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulja Freddy Tomingas kirjeldas, et suure töö ja pühendumise tulemusena on valminud helikandja, mille üle kogu bänd võib sirge seljaga uhkust tunda. "Me ei valinud ainult üht valemit, vaid lubasime omale stiililiselt kõvasti piire kombata, et oleks huvitavam nii endal kui ka kuulajal."
Marko Atso lisab, et albumi loomise protsess algas juba veebruarikuus ja vältas augustini, tänu millele oli võimalik pühenduda igale loole eraldi. "Meil oli aega korralikult keskenduda nii muusikalisele kui ka kõlalisele poolele. Täname bändiga veel Keijo Koppelit, kes need sajad tunnid meiega vastu pidas ja Vahur Valgmaad, kes tegi plaadile sellise lõppviimistluse, mis on heliliselt suur samm edasi võrreldes varasemate albumitega, kus kunagi trumme olen mänginud," lausus ta.
Lisaks nimiloole kõlavad 12 lauluga albumil kõik ansambli uue koosseisu singlid nagu "Suudluskindlad huuled", "Tuletooja" ning senikuulmata palad.
Plaadi esitluskontsert toimub Muinastulede ööl laupäeval, 31. augustil Vergi sadamas.
### Response:
Must Hunt avaldab uue albumi "Oota mind ära" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõpetasin farmaatsia eriala 25 aastat tagasi ja teenindan igal aastal üle 60 000 apteegikülastaja. Ma olen nii päris proviisor kui olla saab. Sel nädalal sain ma aga sotsiaalministri Tanel Kiige suu kaudu üllatuslikult teada, et mind tuleb tervishoidu tagasi tuua. Üllatuslikult seetõttu, et ma pole tervishoiust ära läinudki!
Endiselt on kuskil otsustajate peades kummaline konstruktsioon, et proviisor saab "tervishoidu toodud" siis, kui ta lisaks proviisori erialasele tööle hakkab veel ka ettevõtjaks.
"Ehk et proviisor hakkaks tegema kõiki neid asju, mis ei ole proviisori töö. Tänan väga!"
See tähendab, et hakkab ruume rentima, raamatupidamist tegema, hulgimüüjatega läbirääkimisi pidama, töötajaid värbama, koolitama, konkureerima, reklaami tegema, majandusaasta aruandeid esitama, tulusid ja kulusid kokku lappima jne. Ehk et proviisor hakkaks tegema kõiki neid asju, mis ei ole proviisori töö. Tänan väga!
Ma juba olen proviisor, juba töötan tervishoius ja juba osutan igapäevaselt apteegiteenust, nõustades patsiente ja müües neile ravimeid. Kirjutasin sellest kõigest avaliku kirja kaks aastat tagasi ja lootsin, et ei pea teema juurde tagasi pöörduma, aga eksisin.
Endiselt annavad avalikkuses tooni proviisorite eestkõnelejaid, kelle ühingusse kuulub ainult murdosa proviisoritest ja kes jutustavad, kui hea oleks olla ärimees. Ning endiselt ei ole ma näinud kedagi pöördumas nende enam kui 800 proviisori poole, kes töötavad töövõtjatena ja kes ei oota "tervishoidu tagasi toomist" läbi selle, et tuleb laenud peale võtta ja ettevõtjaks hakata.
Kõik see oli õudne juba enne, aga nüüdne perearstide seltsi pöördumine sotsiaalministri Tanel Kiige poole keeras pildi veel absurdsemaks. Perearstid ütlesid ametlikult ja kõva häälega välja selle, et nad on ülekoormatud, väsinud, kvaliteet kannatab, töö tapab, maal pole perearste kuskilt võtta ning suur hulk arste on juba pensionieas.
Mis te arvate, mis juhtub proviisoritega, kui nad mingi ime läbi õnnestukski üleöö ettevõtjateks teha ja kogu apteegiteenuse eest vastutama panna?
Need proviisorid, kes praegu rakendavad oma energia patsientide teenindamisele, võtaksid lisaks omanikuna äri juhtimise vastutuse - kuidas see mõjuks nende koormusele ja erialase töö kvaliteedile?
Ei ole ju ka saladus, et apteegireformi eestkõnelejate unistus on apteekide arvu vähendamine, et neile jääv supp oleks rasvasem. Mis te arvate, mis juhtub nende proviisorite töö kvaliteediga, kes näiteks 2000 elaniku asemel peaks edaspidi teenindama 6000 elanikku?
Iga apteegireformi läbi aja on põhjendatud sellega, et nüüd meie tuleme ja tagame selle, et maapiirkondades oleks palju apteeke. Mis te arvate, kust kaovad tänasest apteegivõrgustikust apteegid, kui alles saavad jääda ainult tugevamad ja kasumlikumad ja kui me teame, et maapiirkondades pole proviisoreid võtta?
"Reformi sisuliselt sisse kirjutatud apteekide arvu vähendamise eesmärk saab tulla just maakohtade arvelt, kus leem on lahjem ja tööjõudu pole võtta."
Kas postkontorite ja pangakontorite ja sularahaautomaatide ja maapoodide näited ei ole juba olnud piisavad, et tõestada - kui läheb kärpimiseks, tehakse seda maapiirkondade arvelt. Reformi sisuliselt sisse kirjutatud apteekide arvu vähendamise eesmärk saab tulla just maakohtade arvelt, kus leem on lahjem ja tööjõudu pole võtta.
Mis te arvate, mis on Eestis proviisori keskmine vanus ja kas valdavalt 50. eluaasta ületanud proviisorkond on valmis ja võimeline ettevõtjaks ümber muutuma?
Kõik need perearstidele akuutsed probleemid, millele nad oma pöördumises viitasid, on proviisorkonnas praegu juba olemas. Meil on lihtsalt veel peiteaeg ja mured avalduvad alles siis, kui koormus organismile kasvab.
Aga seda me teame juba ju ka, et ega sotsiaalministeerium apteegireformi mõjusid ennetavalt uurima ei hakanud! Tulgu mis tuleb! Ka siis kui sama ministeeriumi hoiatati piirikaubanduse käima tõmbamise eest, arvati kabinetis, et nemad teavad paremini kui inimesed "põllul".
Kuigi paralleelid on ilmsed ning perearstide probleemid võinuks sotsiaalministrit ettevaatlikuks teha ka apteegireformi osas, oli ministeerium esmaspäevasele apteegireformi õigustamise ettekandele kutsunud esinema kelle? Perearstide seltsi! Ja nad tegidki seda!
Seltsi esinaine teatas, et perearstid ootavad, et proviisorid muutuksid professionaalseks, hakkaksid lähtuma patsiendi huvidest ja alles siis saaks proviisoritega üheskoos korralikult tööle hakata.
Minimaalselt on selline jutt Eesti 800 palgatöölisest proviisori aadressil ülekohtune ja solvav. Aga sisuliselt on see sama absurdne kui taksojuhtide üleskutse trammijuhtidele, et võtke teie ka oma sõiduk liisingusse, sest alles siis saab teiega üheskoos ja professionaalselt ühistransporditeenust osutada.
Apteegiteenus on Eestis juba väga hea. Seda kinnitavad kõik uuringud. Proviisorid on meil väga head. Jah, nad on valdavalt palgatöötajad, nad on ise selle valiku teinud, kuid nad on professionaalid, lähtuvad patsiendi huvidest ja leiaksid hoobilt uue töökoha, kui keegi püüaks nende sõltumatust õõnestada.
Kuskil ministeeriumi koridorides elab aga müüt pärisorjast proviisorist, kes täidab mõisniku käsku ja ohustab sellega igapäevaselt rahva tervist. Selle tõestuseks ei ole ühtegi fakti.
Apteegireform lahendab olematut probleemi ning tekitab selle kõrvale hoopis uusi ja päris probleeme. Kui kõik on juba hästi, siis milleks lõhkuda ja uuesti proovida? Seda enam, et ebaõnnestumine on juba ette teada. | Astrid Oolberg: apteegireform lahendab olematut probleemi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõpetasin farmaatsia eriala 25 aastat tagasi ja teenindan igal aastal üle 60 000 apteegikülastaja. Ma olen nii päris proviisor kui olla saab. Sel nädalal sain ma aga sotsiaalministri Tanel Kiige suu kaudu üllatuslikult teada, et mind tuleb tervishoidu tagasi tuua. Üllatuslikult seetõttu, et ma pole tervishoiust ära läinudki!
Endiselt on kuskil otsustajate peades kummaline konstruktsioon, et proviisor saab "tervishoidu toodud" siis, kui ta lisaks proviisori erialasele tööle hakkab veel ka ettevõtjaks.
"Ehk et proviisor hakkaks tegema kõiki neid asju, mis ei ole proviisori töö. Tänan väga!"
See tähendab, et hakkab ruume rentima, raamatupidamist tegema, hulgimüüjatega läbirääkimisi pidama, töötajaid värbama, koolitama, konkureerima, reklaami tegema, majandusaasta aruandeid esitama, tulusid ja kulusid kokku lappima jne. Ehk et proviisor hakkaks tegema kõiki neid asju, mis ei ole proviisori töö. Tänan väga!
Ma juba olen proviisor, juba töötan tervishoius ja juba osutan igapäevaselt apteegiteenust, nõustades patsiente ja müües neile ravimeid. Kirjutasin sellest kõigest avaliku kirja kaks aastat tagasi ja lootsin, et ei pea teema juurde tagasi pöörduma, aga eksisin.
Endiselt annavad avalikkuses tooni proviisorite eestkõnelejaid, kelle ühingusse kuulub ainult murdosa proviisoritest ja kes jutustavad, kui hea oleks olla ärimees. Ning endiselt ei ole ma näinud kedagi pöördumas nende enam kui 800 proviisori poole, kes töötavad töövõtjatena ja kes ei oota "tervishoidu tagasi toomist" läbi selle, et tuleb laenud peale võtta ja ettevõtjaks hakata.
Kõik see oli õudne juba enne, aga nüüdne perearstide seltsi pöördumine sotsiaalministri Tanel Kiige poole keeras pildi veel absurdsemaks. Perearstid ütlesid ametlikult ja kõva häälega välja selle, et nad on ülekoormatud, väsinud, kvaliteet kannatab, töö tapab, maal pole perearste kuskilt võtta ning suur hulk arste on juba pensionieas.
Mis te arvate, mis juhtub proviisoritega, kui nad mingi ime läbi õnnestukski üleöö ettevõtjateks teha ja kogu apteegiteenuse eest vastutama panna?
Need proviisorid, kes praegu rakendavad oma energia patsientide teenindamisele, võtaksid lisaks omanikuna äri juhtimise vastutuse - kuidas see mõjuks nende koormusele ja erialase töö kvaliteedile?
Ei ole ju ka saladus, et apteegireformi eestkõnelejate unistus on apteekide arvu vähendamine, et neile jääv supp oleks rasvasem. Mis te arvate, mis juhtub nende proviisorite töö kvaliteediga, kes näiteks 2000 elaniku asemel peaks edaspidi teenindama 6000 elanikku?
Iga apteegireformi läbi aja on põhjendatud sellega, et nüüd meie tuleme ja tagame selle, et maapiirkondades oleks palju apteeke. Mis te arvate, kust kaovad tänasest apteegivõrgustikust apteegid, kui alles saavad jääda ainult tugevamad ja kasumlikumad ja kui me teame, et maapiirkondades pole proviisoreid võtta?
"Reformi sisuliselt sisse kirjutatud apteekide arvu vähendamise eesmärk saab tulla just maakohtade arvelt, kus leem on lahjem ja tööjõudu pole võtta."
Kas postkontorite ja pangakontorite ja sularahaautomaatide ja maapoodide näited ei ole juba olnud piisavad, et tõestada - kui läheb kärpimiseks, tehakse seda maapiirkondade arvelt. Reformi sisuliselt sisse kirjutatud apteekide arvu vähendamise eesmärk saab tulla just maakohtade arvelt, kus leem on lahjem ja tööjõudu pole võtta.
Mis te arvate, mis on Eestis proviisori keskmine vanus ja kas valdavalt 50. eluaasta ületanud proviisorkond on valmis ja võimeline ettevõtjaks ümber muutuma?
Kõik need perearstidele akuutsed probleemid, millele nad oma pöördumises viitasid, on proviisorkonnas praegu juba olemas. Meil on lihtsalt veel peiteaeg ja mured avalduvad alles siis, kui koormus organismile kasvab.
Aga seda me teame juba ju ka, et ega sotsiaalministeerium apteegireformi mõjusid ennetavalt uurima ei hakanud! Tulgu mis tuleb! Ka siis kui sama ministeeriumi hoiatati piirikaubanduse käima tõmbamise eest, arvati kabinetis, et nemad teavad paremini kui inimesed "põllul".
Kuigi paralleelid on ilmsed ning perearstide probleemid võinuks sotsiaalministrit ettevaatlikuks teha ka apteegireformi osas, oli ministeerium esmaspäevasele apteegireformi õigustamise ettekandele kutsunud esinema kelle? Perearstide seltsi! Ja nad tegidki seda!
Seltsi esinaine teatas, et perearstid ootavad, et proviisorid muutuksid professionaalseks, hakkaksid lähtuma patsiendi huvidest ja alles siis saaks proviisoritega üheskoos korralikult tööle hakata.
Minimaalselt on selline jutt Eesti 800 palgatöölisest proviisori aadressil ülekohtune ja solvav. Aga sisuliselt on see sama absurdne kui taksojuhtide üleskutse trammijuhtidele, et võtke teie ka oma sõiduk liisingusse, sest alles siis saab teiega üheskoos ja professionaalselt ühistransporditeenust osutada.
Apteegiteenus on Eestis juba väga hea. Seda kinnitavad kõik uuringud. Proviisorid on meil väga head. Jah, nad on valdavalt palgatöötajad, nad on ise selle valiku teinud, kuid nad on professionaalid, lähtuvad patsiendi huvidest ja leiaksid hoobilt uue töökoha, kui keegi püüaks nende sõltumatust õõnestada.
Kuskil ministeeriumi koridorides elab aga müüt pärisorjast proviisorist, kes täidab mõisniku käsku ja ohustab sellega igapäevaselt rahva tervist. Selle tõestuseks ei ole ühtegi fakti.
Apteegireform lahendab olematut probleemi ning tekitab selle kõrvale hoopis uusi ja päris probleeme. Kui kõik on juba hästi, siis milleks lõhkuda ja uuesti proovida? Seda enam, et ebaõnnestumine on juba ette teada.
### Response:
Astrid Oolberg: apteegireform lahendab olematut probleemi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korvpalliliidu presidendi Jaak Salumetsa sõnul on mõlema mehe näol tegemist kogenud korvpalliasjatundjatega, kes näinud spordiala erinevaid tahkusid.
"Howard Frier on tõestanud ennast nii mängija kui treenerina," lausus Salumets korvpalliliidu pressiteate vahendusel. "Juba aastaid on ta lisaks noortega tegelemisele jaganud paljudele Eesti tippkorvpalluritele individuaalse töö osas näpunäiteid. Tema kogemuste pagas ja teadmised tulevad kogu Maarjamaa korvpallile ainult kasuks."
Frieril on üle 25 aasta kogemusi nii sportlase kui treenerina. Mängijana krooniti ta kahel korral Eesti meistriks (2005 ja 2006). Aastal 2005 nimetati Frier Eesti korvpalli meistriliiga kõige väärtuslikumaks mängijaks. Ta on kolmel korral valitud naiste meistriliiga aasta treeneriks (2015, 2016 ja 2017). 2001. aastal omandas ta Colorado Ülikoolis bakalaureusekraadi kommunikatsioonijuhtimises.
Nii mängija kui treenerina Eesti meistriliigas kogemusi saanud Roos on Salumetsa hinnangul koondiste juhi kohale hea valik. "Olles meie noortekoondiste juures juba vana kala, on Raidol hea arusaam, kuidas neid asju ajada. Samuti on tal erinevate projektide juhtimise ja spordialaliidus töötamise kogemus. Kindlasti on ta meile väärt täiendus," rääkis Salumets.
Roos mängis aastatel 2002-2015 Eesti meistriliigas. Treenerina on ta töötanud alates 2009. aastast. Alates 2010. aastast on ta Heategevusliku Teatejooksu Talllinna võistluse korraldaja ning on hankinud kogemusi erinevate kergejõustikuvõistluste korraldamisel. Eelmisel suvel oli Roos Eesti noormeeste U-20 korvpallikoondise peatreener.
Mõlemad mehed asuvad tööle 2. septembril. | Korvpalliliit lõi käed Howard Frieri ja Raido Roosiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korvpalliliidu presidendi Jaak Salumetsa sõnul on mõlema mehe näol tegemist kogenud korvpalliasjatundjatega, kes näinud spordiala erinevaid tahkusid.
"Howard Frier on tõestanud ennast nii mängija kui treenerina," lausus Salumets korvpalliliidu pressiteate vahendusel. "Juba aastaid on ta lisaks noortega tegelemisele jaganud paljudele Eesti tippkorvpalluritele individuaalse töö osas näpunäiteid. Tema kogemuste pagas ja teadmised tulevad kogu Maarjamaa korvpallile ainult kasuks."
Frieril on üle 25 aasta kogemusi nii sportlase kui treenerina. Mängijana krooniti ta kahel korral Eesti meistriks (2005 ja 2006). Aastal 2005 nimetati Frier Eesti korvpalli meistriliiga kõige väärtuslikumaks mängijaks. Ta on kolmel korral valitud naiste meistriliiga aasta treeneriks (2015, 2016 ja 2017). 2001. aastal omandas ta Colorado Ülikoolis bakalaureusekraadi kommunikatsioonijuhtimises.
Nii mängija kui treenerina Eesti meistriliigas kogemusi saanud Roos on Salumetsa hinnangul koondiste juhi kohale hea valik. "Olles meie noortekoondiste juures juba vana kala, on Raidol hea arusaam, kuidas neid asju ajada. Samuti on tal erinevate projektide juhtimise ja spordialaliidus töötamise kogemus. Kindlasti on ta meile väärt täiendus," rääkis Salumets.
Roos mängis aastatel 2002-2015 Eesti meistriliigas. Treenerina on ta töötanud alates 2009. aastast. Alates 2010. aastast on ta Heategevusliku Teatejooksu Talllinna võistluse korraldaja ning on hankinud kogemusi erinevate kergejõustikuvõistluste korraldamisel. Eelmisel suvel oli Roos Eesti noormeeste U-20 korvpallikoondise peatreener.
Mõlemad mehed asuvad tööle 2. septembril.
### Response:
Korvpalliliit lõi käed Howard Frieri ja Raido Roosiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väljaandega Politico rääkinud kõrge ametniku sõnul on Trump andnud oma julgeolekuametnikele korralduse vaadata üle Ukraina toetamiseks mõeldud programm (Ukraine Security Assistance Initiative). Väidetavalt on korralduse eesmärgiks tagada, et raha kasutataks nii, et see täidaks kõige paremini USA huve.
Ukraina toetamise aeglustamist puudutavad teated saabuvad paraku ajal, mil Trump on teinud taas järjekindlalt sõbralikke avaldusi Kremli suunal. Möödunud nädalavahetusel Prantsusmaal toimunud G7 tippkohtumisel teatas Trump korduvalt, et Venemaa tuleks grupi liikmeks tagasi kutsuda, ning väidetavalt tekkis tal teiste riigijuhtidega sellel teemal ka äge vaidlus. Kusjuures Venemaa tagasikutsumist põhjendades keskendus Trump oma eelkäija Barack Obama kritiseerimisele ning jättis kõrvale olukorra Ukrainas, mis oli põhjuseks, mille tõttu Venemaa juhtivate tööstusriikide grupi hulgast omal ajal välja arvati.
Samas on teada, et Ukraina toetamiseks mõeldud raha küsimus on esile kerkinud ajal, mil Trumpi administratsioon on asunud välisabiks kasutatavat raha laiemalt üle vaatama.
USA sõjalist abi Ukrainale on juba pikemat aega tõlgendatud kui märki selle kohta, kui palju on administratsioon valmis Moskvale vastu astuma.
Trumpi ametiajal ehk 2017. aastal tehti näiteks samm, mida Obama administratsioon polnud kunagi teinud, ehk kiideti heaks otsus tarnida Ukrainale ka nn surmavat relvastust, näiteks tankitõrjesüsteeme Javelin. Kuigi see samm oli eelkõige kongressi parteiülese surve tagajärg, nähti otsuses siiski märki, et presidendi enda retoorikast hoolimata on tema administratsioon on võtnud revanšistliku Venemaa suhtes karmi hoiaku. Vastupidine algatus ehk selle otsuse mingil kujul kärpimine võib ja tegelikult juba on vallandanud Trumpi Venemaa-poliitika kriitikute pahameele.
2019. aasta eelarves on rahvasaadikud näinud ette, et Ukraina julgeoleku toetuseks eraldatakse 250 miljonit dollarit, mille eest saab nii relvi, väljaõpet, varustust ja tuge luurevaldkonnas. Sellest summast 50 miljonit dollarit on kongress eraldanud otseselt relvastuse jaoks.
Anonüümseks jääda soovinud kõrge ametnik selgitas, et president Trump on avaldanud soovi tagada, et USA huvid seataks välisabi andes esikohale, ning et ta saaks kinnituse, et "teised riigid maksaksid oma õiglase osa". Ukrainale antava sõjalise abi analüüsimises osalevad muuhulgas ka kaitseminister Mark Esper ja Valge Maja julgeolekunõunik John Bolton.
Selline selgitus kongressi liikmeid ei rahulda ning mõlema partei esindajad nõuavad hoopis, et sõjalist toetust Ukrainale suurendataks.
Oluline on see, et Ukrainale julgeolekuabiks eraldatud raha ei saa kulutada ajal, kui maksed on analüüsi huvides külmutatud. Eelarveaasta saab aga 30. septembriga läbi ning seega võib juhtuda, et summa jääbki kulutamata. | Politico: Trump külmutas Ukrainale antava julgeolekuabi, et seda analüüsida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väljaandega Politico rääkinud kõrge ametniku sõnul on Trump andnud oma julgeolekuametnikele korralduse vaadata üle Ukraina toetamiseks mõeldud programm (Ukraine Security Assistance Initiative). Väidetavalt on korralduse eesmärgiks tagada, et raha kasutataks nii, et see täidaks kõige paremini USA huve.
Ukraina toetamise aeglustamist puudutavad teated saabuvad paraku ajal, mil Trump on teinud taas järjekindlalt sõbralikke avaldusi Kremli suunal. Möödunud nädalavahetusel Prantsusmaal toimunud G7 tippkohtumisel teatas Trump korduvalt, et Venemaa tuleks grupi liikmeks tagasi kutsuda, ning väidetavalt tekkis tal teiste riigijuhtidega sellel teemal ka äge vaidlus. Kusjuures Venemaa tagasikutsumist põhjendades keskendus Trump oma eelkäija Barack Obama kritiseerimisele ning jättis kõrvale olukorra Ukrainas, mis oli põhjuseks, mille tõttu Venemaa juhtivate tööstusriikide grupi hulgast omal ajal välja arvati.
Samas on teada, et Ukraina toetamiseks mõeldud raha küsimus on esile kerkinud ajal, mil Trumpi administratsioon on asunud välisabiks kasutatavat raha laiemalt üle vaatama.
USA sõjalist abi Ukrainale on juba pikemat aega tõlgendatud kui märki selle kohta, kui palju on administratsioon valmis Moskvale vastu astuma.
Trumpi ametiajal ehk 2017. aastal tehti näiteks samm, mida Obama administratsioon polnud kunagi teinud, ehk kiideti heaks otsus tarnida Ukrainale ka nn surmavat relvastust, näiteks tankitõrjesüsteeme Javelin. Kuigi see samm oli eelkõige kongressi parteiülese surve tagajärg, nähti otsuses siiski märki, et presidendi enda retoorikast hoolimata on tema administratsioon on võtnud revanšistliku Venemaa suhtes karmi hoiaku. Vastupidine algatus ehk selle otsuse mingil kujul kärpimine võib ja tegelikult juba on vallandanud Trumpi Venemaa-poliitika kriitikute pahameele.
2019. aasta eelarves on rahvasaadikud näinud ette, et Ukraina julgeoleku toetuseks eraldatakse 250 miljonit dollarit, mille eest saab nii relvi, väljaõpet, varustust ja tuge luurevaldkonnas. Sellest summast 50 miljonit dollarit on kongress eraldanud otseselt relvastuse jaoks.
Anonüümseks jääda soovinud kõrge ametnik selgitas, et president Trump on avaldanud soovi tagada, et USA huvid seataks välisabi andes esikohale, ning et ta saaks kinnituse, et "teised riigid maksaksid oma õiglase osa". Ukrainale antava sõjalise abi analüüsimises osalevad muuhulgas ka kaitseminister Mark Esper ja Valge Maja julgeolekunõunik John Bolton.
Selline selgitus kongressi liikmeid ei rahulda ning mõlema partei esindajad nõuavad hoopis, et sõjalist toetust Ukrainale suurendataks.
Oluline on see, et Ukrainale julgeolekuabiks eraldatud raha ei saa kulutada ajal, kui maksed on analüüsi huvides külmutatud. Eelarveaasta saab aga 30. septembriga läbi ning seega võib juhtuda, et summa jääbki kulutamata.
### Response:
Politico: Trump külmutas Ukrainale antava julgeolekuabi, et seda analüüsida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmandat hooaega Mercedese võistkonda esindav Bottas on selle aja jooksul teeninud viis etapivõitu, saavutas 2017. aastal MM-sarja kokkuvõttes kolmanda koha ja hoiab tänavusel hooajal hetkel teist positsiooni.
Mercedese tiimi esinumber on ka järgmisel aastal britt Lewis Hamilton, kes on viimasest viiest hooajast neli lõpetanud maailmameistrina.
Kui Hamiltoni tuleviku kohal küsimärke pole olnud, siis Bottase asemel on tänavu palju spekuleeritud ka prantslase Esteban Oconi nimega. 22-aastane sõidumees on eelnevatel hooaegadel esindanud erinevaid võistkondi, aga kihutab praegu Mercedese testipiloodina.
Järgmisel aastal tuleb sõitjatel läbi teha rekordiline 22-etapiline hooaeg. | Valtteri Bottase tulevik Mercedeses sai kindlaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmandat hooaega Mercedese võistkonda esindav Bottas on selle aja jooksul teeninud viis etapivõitu, saavutas 2017. aastal MM-sarja kokkuvõttes kolmanda koha ja hoiab tänavusel hooajal hetkel teist positsiooni.
Mercedese tiimi esinumber on ka järgmisel aastal britt Lewis Hamilton, kes on viimasest viiest hooajast neli lõpetanud maailmameistrina.
Kui Hamiltoni tuleviku kohal küsimärke pole olnud, siis Bottase asemel on tänavu palju spekuleeritud ka prantslase Esteban Oconi nimega. 22-aastane sõidumees on eelnevatel hooaegadel esindanud erinevaid võistkondi, aga kihutab praegu Mercedese testipiloodina.
Järgmisel aastal tuleb sõitjatel läbi teha rekordiline 22-etapiline hooaeg.
### Response:
Valtteri Bottase tulevik Mercedeses sai kindlaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plakateid näitasid kodumeeskonna poolehoidjad ja Prantsusmaa meedia teatel oli kosta ka vastavaid hõikeid.
Tegemist on sel kuul juba teise Prantsusmaa liiga mänguga, mis säärastel põhjustel ajutiselt katkestatud. Nii peeti kinni ka tugevuselt teise liiga kohtumine Nancy ja Le Mans'i vahel.
Pärast väikest pausi tulid Nice'i ja Marseille' pallurid väljakule tagasi ja külalismeeskond võitis oma uue peatreeneri Andre Villas-Boasi käe all matši 2:1.
Homofoobia Prantsusmaa jalgpallis kerkis fookusesse tänavu märtsis, kui liiga president Nathalie Boy de la Tour kaitses vastavasisulisi hõikeid ja nimetas neid osaks spordifolkloorist.
Tänavuse hooaja eel on aga kohtunikele antud juhised mänge selliste intsidentide ilmnemisel mänge peatada. Samuti on koostatud nimekiri sõnadest, mille kasutamine on staadionil keelatud. | Homofoobsed sõnumid katkestasid Prantsusmaa kõrgliiga mängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plakateid näitasid kodumeeskonna poolehoidjad ja Prantsusmaa meedia teatel oli kosta ka vastavaid hõikeid.
Tegemist on sel kuul juba teise Prantsusmaa liiga mänguga, mis säärastel põhjustel ajutiselt katkestatud. Nii peeti kinni ka tugevuselt teise liiga kohtumine Nancy ja Le Mans'i vahel.
Pärast väikest pausi tulid Nice'i ja Marseille' pallurid väljakule tagasi ja külalismeeskond võitis oma uue peatreeneri Andre Villas-Boasi käe all matši 2:1.
Homofoobia Prantsusmaa jalgpallis kerkis fookusesse tänavu märtsis, kui liiga president Nathalie Boy de la Tour kaitses vastavasisulisi hõikeid ja nimetas neid osaks spordifolkloorist.
Tänavuse hooaja eel on aga kohtunikele antud juhised mänge selliste intsidentide ilmnemisel mänge peatada. Samuti on koostatud nimekiri sõnadest, mille kasutamine on staadionil keelatud.
### Response:
Homofoobsed sõnumid katkestasid Prantsusmaa kõrgliiga mängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel õppeaastal valiti konkursiga välja 10 Tallinna ja 12 Ida-Virumaa lasteaeda, kust osales programmis kokku 53 rühma Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Sillamäel ja Toilas. Kõik 53 õpetajaga seotud kulud tasus riik.
Haridusminister Mailis Reps ütles ERR-ile, et esimesed 53 õpetajat, kes ütlesid kohe, et jah, selline võimalus huvitab neid, leiti piltlikult öeldes mõne tunniga. Kuivõrd erinevalt kooliõpetajatest lasteaiaõpetajatest Eesti puudu pole, ei teki ministri sõnul probleeme ka lisanduvasse 30 rühma inimeste leidmisega.
"Lasteaiaõpetajate puhul me võime öelda, et tegelikult tuleb noori kogu aeg peale. Ka tänavu oli see eriala Tartu ülikoolis üks kõige kõrgema konkursiga üldse, kaheksa ühele. Huvilisi on rohkem kui me täna suudame vastu võtta," rääkis Reps.
Ida-Virumaal lasteaiarühmades lastega eesti keeles suhtlev õpetaja ei pruugi ise rahvuselt eestlane olla. Enamik 53 õpetajast räägivad ka kodus eesti keeles, kuid nende hulgas on ka neid, kelle kodune keel pole eesti keel, kuid kes valdavad keelt väga hästi, C1 tasemel, kinnitas minister.
Repsi sõnul on see siiski pigem erand. "Me ei tahtnud, et tekiks olukord, kus meile lasteaiast öeldakse, et me teeme (nagu nõutud), aga tegelikult ei tehta," märkis ta.
Eestikeelse õpetaja lastaias viibimine aitab ka venekeelsetel õpetajatel oma eesti keele sõnavara täiendada, näitas esimese aasta tagasiside.
"Lasteaiad on märku andnud ka viimaste päevade jooksul, et nad tahaksid laiendada programmi teistesse rühmadesse. Nii laste kui lapsevanemate tagasiside on äärmiselt positiivne. Eks me teame, et umbusk ühiskonnas on ikkagi üsna tugev, aga see projekt on siiani saanud küll ainult kiidusõnu," rääkis Reps.
Repsi sõnul andis esimese aasta positiivne tagasiside ministeeriumile piisavalt julgust, et sama programmiga liikuda edasi algklassidesse.
Eesmärk jõuda kõikidesse rühmadesse
Ministeeriumit praegune eesmärk on sada taolist rühma aastas; kui tahta programmiga kiiremini laieneda, oleks vaja rohkem raha ja suuremat tellimust ülikoolidele.
"Oleme leidnud, et see on optimaalne, sest on vaja tagada ka õpetajate vastav koolitus ja tugi. Kui oleks sellised rühmad lasteaedades ja ka juba klassid algkoolides, see oleks suurus, mida ka ülikoolid suudaksid toetada," ütles ta.
Repsi sõnul on ministeeriumi eesmärk ikkagi, et programmiga jõutaks kõigi muukeelsete lasteaiarühmadeni ja algklassideni.
"Jah, see on meie soov, aga me ei välista, et osa lasteaedu ja koole võtavad teise võimaluse: kas minnakse üleüldse üle eesti keeles õppele – mõned koolid jõuavad ka sellise tempoga liikuda – või siis jätkatakse keelekümblusega, sest ka sellel programmil on palju positiivseid tulemusi," rääkis ta.
Keel hakkas ka õpetajatele külge
Eestikeelsel õpetajal rühmas on lasteaias täiskoormus. Temale lisaks jääb lasteaeda alles ka eesti keele õpetaja, kes tegeleb grammatika õpetamisega.
HTM-i üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson selgitas, et eestikeelne õpetaja jälgib ja toetab venekeelses rühmas laste arengut eesti keeles, tagab eestikeelse suhtlemise iga lapsega igapäevategevustes, teeb koostööd lapse pere ja rühmameeskonnaga, organiseerib lasteaiarühmas igapäevaselt lastele eesti keele omandamiseks mängulisi õppe- ja kasvatustegevusi ning kujundab lastele rühmas eesti keele omandamiseks sobiva õpi- ja kasvukeskkonna.
Et teada saada, kuidas meetod töötab, tegi Tallinna ülikool mullusel õppeaastal uuringu pilootprojekti rakendumisest. Uurimistulemuste järgi hindasid lasteaedade õpetajad ja juhid kõrgelt eestikeelse õpetaja mõju laste eesti keele omandamisele.
"Eestikeelsed õpetajad on venekeelsesse meeskonda väga oodatud, neid iseloomustatakse kui innovaatilisi ja professionaalseid õpetajaid ning avatud suhtlejaid, kes lisaks lastele eesti keele õpetamisele suhtlevad meeleldi eesti keeles ka kolleegidega, aidates kaasa nende eesti keele oskuse paranemisele," märkis Peterson.
Idee on pärit Euroopa riikidest, täpsemalt Soomes, Hollandist ja Saksamaalt, kus taolist meetodit kasutatakse uusimmigrantide lasteaedades. | Eestikeelseid õpetajaid pannakse vene lasteaiarühmadesse aina juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel õppeaastal valiti konkursiga välja 10 Tallinna ja 12 Ida-Virumaa lasteaeda, kust osales programmis kokku 53 rühma Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Sillamäel ja Toilas. Kõik 53 õpetajaga seotud kulud tasus riik.
Haridusminister Mailis Reps ütles ERR-ile, et esimesed 53 õpetajat, kes ütlesid kohe, et jah, selline võimalus huvitab neid, leiti piltlikult öeldes mõne tunniga. Kuivõrd erinevalt kooliõpetajatest lasteaiaõpetajatest Eesti puudu pole, ei teki ministri sõnul probleeme ka lisanduvasse 30 rühma inimeste leidmisega.
"Lasteaiaõpetajate puhul me võime öelda, et tegelikult tuleb noori kogu aeg peale. Ka tänavu oli see eriala Tartu ülikoolis üks kõige kõrgema konkursiga üldse, kaheksa ühele. Huvilisi on rohkem kui me täna suudame vastu võtta," rääkis Reps.
Ida-Virumaal lasteaiarühmades lastega eesti keeles suhtlev õpetaja ei pruugi ise rahvuselt eestlane olla. Enamik 53 õpetajast räägivad ka kodus eesti keeles, kuid nende hulgas on ka neid, kelle kodune keel pole eesti keel, kuid kes valdavad keelt väga hästi, C1 tasemel, kinnitas minister.
Repsi sõnul on see siiski pigem erand. "Me ei tahtnud, et tekiks olukord, kus meile lasteaiast öeldakse, et me teeme (nagu nõutud), aga tegelikult ei tehta," märkis ta.
Eestikeelse õpetaja lastaias viibimine aitab ka venekeelsetel õpetajatel oma eesti keele sõnavara täiendada, näitas esimese aasta tagasiside.
"Lasteaiad on märku andnud ka viimaste päevade jooksul, et nad tahaksid laiendada programmi teistesse rühmadesse. Nii laste kui lapsevanemate tagasiside on äärmiselt positiivne. Eks me teame, et umbusk ühiskonnas on ikkagi üsna tugev, aga see projekt on siiani saanud küll ainult kiidusõnu," rääkis Reps.
Repsi sõnul andis esimese aasta positiivne tagasiside ministeeriumile piisavalt julgust, et sama programmiga liikuda edasi algklassidesse.
Eesmärk jõuda kõikidesse rühmadesse
Ministeeriumit praegune eesmärk on sada taolist rühma aastas; kui tahta programmiga kiiremini laieneda, oleks vaja rohkem raha ja suuremat tellimust ülikoolidele.
"Oleme leidnud, et see on optimaalne, sest on vaja tagada ka õpetajate vastav koolitus ja tugi. Kui oleks sellised rühmad lasteaedades ja ka juba klassid algkoolides, see oleks suurus, mida ka ülikoolid suudaksid toetada," ütles ta.
Repsi sõnul on ministeeriumi eesmärk ikkagi, et programmiga jõutaks kõigi muukeelsete lasteaiarühmadeni ja algklassideni.
"Jah, see on meie soov, aga me ei välista, et osa lasteaedu ja koole võtavad teise võimaluse: kas minnakse üleüldse üle eesti keeles õppele – mõned koolid jõuavad ka sellise tempoga liikuda – või siis jätkatakse keelekümblusega, sest ka sellel programmil on palju positiivseid tulemusi," rääkis ta.
Keel hakkas ka õpetajatele külge
Eestikeelsel õpetajal rühmas on lasteaias täiskoormus. Temale lisaks jääb lasteaeda alles ka eesti keele õpetaja, kes tegeleb grammatika õpetamisega.
HTM-i üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson selgitas, et eestikeelne õpetaja jälgib ja toetab venekeelses rühmas laste arengut eesti keeles, tagab eestikeelse suhtlemise iga lapsega igapäevategevustes, teeb koostööd lapse pere ja rühmameeskonnaga, organiseerib lasteaiarühmas igapäevaselt lastele eesti keele omandamiseks mängulisi õppe- ja kasvatustegevusi ning kujundab lastele rühmas eesti keele omandamiseks sobiva õpi- ja kasvukeskkonna.
Et teada saada, kuidas meetod töötab, tegi Tallinna ülikool mullusel õppeaastal uuringu pilootprojekti rakendumisest. Uurimistulemuste järgi hindasid lasteaedade õpetajad ja juhid kõrgelt eestikeelse õpetaja mõju laste eesti keele omandamisele.
"Eestikeelsed õpetajad on venekeelsesse meeskonda väga oodatud, neid iseloomustatakse kui innovaatilisi ja professionaalseid õpetajaid ning avatud suhtlejaid, kes lisaks lastele eesti keele õpetamisele suhtlevad meeleldi eesti keeles ka kolleegidega, aidates kaasa nende eesti keele oskuse paranemisele," märkis Peterson.
Idee on pärit Euroopa riikidest, täpsemalt Soomes, Hollandist ja Saksamaalt, kus taolist meetodit kasutatakse uusimmigrantide lasteaedades.
### Response:
Eestikeelseid õpetajaid pannakse vene lasteaiarühmadesse aina juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eeskätt kirikliku tartu kirjakeele raamid ulatuvad Tothi käsitluse järgi 17. sajandi keskpaigast kuni 1913. aastani. "Tartu keele väljasuremise aega määrates kontseptualiseerisin 1913. aasta õpiku "Kodolaste raamatˮ viimase tartukeelse raamatuna. Tartu keele tuum on vastavalt minu kontseptsioonile Wastne Testament (ilmunud aastatel 1686 - 1905), millele vastavalt olen tartu keele perioodid määranud," selgitas doktorant.
Doktoritöö raames üritas Toth sõeluda välja selles leiduvaid murdekeele elemente ja eristada neid keelekorralduse käigus tekkinud kirjakeele elementidest. Samuti käsitles ta tartu keele lugu globaliseerumise nähtusena.
Esimese lõunaeesti grammatika autor oli kirikuõpetaja ja piiblitõlkija Johannes Gutslaff. Toth tõi välja, et Gutslaffi erinevates eestikeelsetes tekstides saab eristada kaht kirjaviisi süsteemi. Tema enda grammatika kirjaviisi iseloomustas diakriitikute (tähtedele lisatav märk häälduse esitamiseks) kasutamine. Vana Testamendi tõlke kirjaviisile oli aga tüüpiline pikendus-h rakendamine.
Toth ei nõustunud tuntud keele- ja murdeuurija Hella Keema arvamusega, et Lõuna-Eestile omane vokaalharmoonia oli Gutslaffile võõras nähtus. Keeleteadlase ja TLÜ emeriitprofessori Mati Hindi järgi osutab doktoritöö autor Gutslaffi ortograafia fonoloogilisusele: järgsilbis ei tähistatud vokaali kvaliteeti nii täpselt kui rõhusilbis.
Samuti käsitles doktorant tartu keele lugu oma aja globaliseerumise ilminguna. Autori sõnul on tartu keel sündinud tänu tolle aja üleilmastumisele. Mikroglobaliseerumine ilmnes tookord Euroopa suurtes piirkondades saksastumisena, makroglobaliseerumine aga antiikaja varemetel tekkinud kristliku Euroopa kultuuri levimisena.
Szilard Tibor Tothi väitekirjaga " Tartu kirjakeele raamid Johannes Gutslaffi grammatikast (1648) "Kodolaste raamatuni" (1913) saab tutvuda TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA. Töö juhendajad on TLÜ professor Reili Argus ning Tartu Ülikooli professor Helle Metslang. Oponendid on Tartu Ülikooli dotsent Külli Habicht ning TLÜ emeriitdotsent Jüri Viikberg. | Doktoritöö: tartu keel sündis tänu üleilmastumisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eeskätt kirikliku tartu kirjakeele raamid ulatuvad Tothi käsitluse järgi 17. sajandi keskpaigast kuni 1913. aastani. "Tartu keele väljasuremise aega määrates kontseptualiseerisin 1913. aasta õpiku "Kodolaste raamatˮ viimase tartukeelse raamatuna. Tartu keele tuum on vastavalt minu kontseptsioonile Wastne Testament (ilmunud aastatel 1686 - 1905), millele vastavalt olen tartu keele perioodid määranud," selgitas doktorant.
Doktoritöö raames üritas Toth sõeluda välja selles leiduvaid murdekeele elemente ja eristada neid keelekorralduse käigus tekkinud kirjakeele elementidest. Samuti käsitles ta tartu keele lugu globaliseerumise nähtusena.
Esimese lõunaeesti grammatika autor oli kirikuõpetaja ja piiblitõlkija Johannes Gutslaff. Toth tõi välja, et Gutslaffi erinevates eestikeelsetes tekstides saab eristada kaht kirjaviisi süsteemi. Tema enda grammatika kirjaviisi iseloomustas diakriitikute (tähtedele lisatav märk häälduse esitamiseks) kasutamine. Vana Testamendi tõlke kirjaviisile oli aga tüüpiline pikendus-h rakendamine.
Toth ei nõustunud tuntud keele- ja murdeuurija Hella Keema arvamusega, et Lõuna-Eestile omane vokaalharmoonia oli Gutslaffile võõras nähtus. Keeleteadlase ja TLÜ emeriitprofessori Mati Hindi järgi osutab doktoritöö autor Gutslaffi ortograafia fonoloogilisusele: järgsilbis ei tähistatud vokaali kvaliteeti nii täpselt kui rõhusilbis.
Samuti käsitles doktorant tartu keele lugu oma aja globaliseerumise ilminguna. Autori sõnul on tartu keel sündinud tänu tolle aja üleilmastumisele. Mikroglobaliseerumine ilmnes tookord Euroopa suurtes piirkondades saksastumisena, makroglobaliseerumine aga antiikaja varemetel tekkinud kristliku Euroopa kultuuri levimisena.
Szilard Tibor Tothi väitekirjaga " Tartu kirjakeele raamid Johannes Gutslaffi grammatikast (1648) "Kodolaste raamatuni" (1913) saab tutvuda TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA. Töö juhendajad on TLÜ professor Reili Argus ning Tartu Ülikooli professor Helle Metslang. Oponendid on Tartu Ülikooli dotsent Külli Habicht ning TLÜ emeriitdotsent Jüri Viikberg.
### Response:
Doktoritöö: tartu keel sündis tänu üleilmastumisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1:1 seisuga lõppes nii avapoolaeg kui ka teine. See tähendas lisaaega, kus jäid samuti väravad löömata, vahendab Soccernet.ee.
Penaltiseeriat alustas Palanga, kes oli kohe resultatiivne. Džiugas suutis oma esimese löögi samuti võrku saata, ent teise löögiga eksiti.
Seejärel läks palli taha 120 minutit rüganud Eesti mees Sergei Mošnikov, kes saatis väravavahi ühte ja palli madalalt teise nurka.
Sealt edasi olid kõik lööjad täpsed ehk Palanga sai 5:3 võiduga poolfinaali.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Mošnikov realiseeris penalti ja aitas Palanga karika poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1:1 seisuga lõppes nii avapoolaeg kui ka teine. See tähendas lisaaega, kus jäid samuti väravad löömata, vahendab Soccernet.ee.
Penaltiseeriat alustas Palanga, kes oli kohe resultatiivne. Džiugas suutis oma esimese löögi samuti võrku saata, ent teise löögiga eksiti.
Seejärel läks palli taha 120 minutit rüganud Eesti mees Sergei Mošnikov, kes saatis väravavahi ühte ja palli madalalt teise nurka.
Sealt edasi olid kõik lööjad täpsed ehk Palanga sai 5:3 võiduga poolfinaali.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Mošnikov realiseeris penalti ja aitas Palanga karika poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Müütiline elulugu
Winterson on Eestis ilmselt päris hästi tuntud ja tema taustalugu on omaette müüt: fanaatiliste nelipühilaste peres kasvanud laps, kelle kodus oli peamine lugemisvara piibel, ent kes avastas omal käel ka muude raamatute lugemise rõõmu, ja 16-aastasena, et talle meeldivad tüdrukud. Temast pidi saama misjonär, õigemini ta juba oli seda, ent hiljem hoidis ta endal hinge sees juhutöödega ja õppis kirjandust. Loovkirjutamise õppejõud on ta tänini. Oma esimese romaani avaldas ta 25-aastaselt – selle sama "Apelsinid …", – ning ta on sellest ajast peale kirjutanud ja võtnud sõna selle eest, mis talle korda läheb. 90. aastatel sai ta kõmumeedias perekonnalõhkujast lesbi maine, samuti kogus ta tuntust kui kirjanik, kes peab end parimaks inglise keeles kirjutajaks.
"Apelsinide…" ilmumisest on möödas 34 aastat ja Winterson saab 27. augustil 60-aastaseks. Natuke pikema ülevaate tema eluloost on kirja pannud teda intervjueerinud Kätlin Kaldmaa, nii et mina võtan endale voli juubeli puhul peamiselt lugemismuljeid jagada. Õigemini muljeid sellest, kuidas Wintersoni lugemine on parandanud mu suhteid iseendaga.
Selles samas intervjuus on Kaldmaa üles tähendanud ühe mõtte, mis mind muide pea alati Wintersoni enda kohta lugedes tabab: "Kohtumine nii olulise inimesega on väga ohtlik. Kuigi sa seda ühest küljest väga ihkad, jääb ikka väike kartus, et kohtumine võib selle ühepoolse ideaalsuhte ära rikkuda."
Mis siis, et mina pole kirjanikku eales näost näkku kohanud, ettevaatlikkus rakendub ka siis, kui loen kellegi teise kirja pandud tekste oma lemmikautoritest, kes on korraga nii lähedal ja samal ajal kusagil kaugel. Või vaatan temaga tehtud videointervjuusid. Ei sooviks ju, et lemmik osutub mölakaks. Kuigi tahaks uskuda, et kui midagi sellist juhtub, suudan uue teadmise ikkagi kuidagi omaks võtta, ega lange suurde eitusse. Igal juhul on Wintersoniga seni õnneks läinud.
Pole alguseid ega lõppe
Minu lähedane suhe Jeanette Wintersoniga sai alguse tänu Canongate'i müüdisarjas ilmunud raamatule "Taak" – Atlase lugu Wintersoni võtmes, kus ükskord ometi sai väikese õnnetu kosmosesse saadetud Laika lugu natuke õnnelikuma lõpu.
Winterson meenutab aga oma tegelaste kaudu ikka ja jälle, et neid pole. Mitte et poleks õnnelikke lõppe, lõppe kui selliseid pole. Lood rulluvad omasoodu ja sa ei tea kunagi, kuhu need viia võivad. "Algus, keskpaik ja lõpp on kohane viis ühe loo jutustamisel, ent minul on sellega raskusi," teatab näiteks ühe peatüki pealkiri romaanis "Tuletornipidamine". Kas ei sarnane see ka viisiga, kuidas midagi mäletame? Kuigi samas kordab Winterson oma esinemistes pidevalt muidugi sedagi, et heal lool on ainult kolm võimalikku lõppu: kättemaks, tragöödia või andestamine.
Pärast "Taaka" otsisin üles kõik, mida eestikeelsena leida oli – tolleks ajaks "Kirg", "Tuletornipidamine", "Kehale kirjutatud", kohe ka "Apelsinid pole ainsad viljad", ja miski minus avanes. Kui palju tundeid seal oli, kui palju kirge, kui palju sõnades välja öeldut, kui palju sõnade taga. Tihti lausa barokse küllusega, pea tülgastuseni, ent samas nii õhuliseks jäävalt. Hiljem olen ostnud ja lugenud veel paljut, ent need esimesed jätsid kahtlemata kõige tugevama jälje.
"Mitte nagu teised tüdrukud"
Varasest teismeeast saadik (teate küll, aeg, kuhu kuulub sageli üleüldiselt naeruvääristatav tüdrukutekultuur) hakkasin tundma rõõmu sellest, kui ma polnud "nagu teised tüdrukud". Enne valmistasid samasisulised äratundmishetked eelkõige piina.
Mus tekitasid teatavaid judinaid kõik pastelsed värvitoonid, kiljumised, konnakartmised, õhkamised, poistebändid ja Barbara Cartlandid. Mulle meeldis must, bioloogia ja ulmekad ja ma ei tundnud ühtegi teist päris samade huvidega endaealist tüdrukut. Ma ei tundnud ka ühtegi samade huvidega poissi, aga see ei takistanud mul toona sõnastamata tüdrukupõlgust kultiveerimast. Sellega koos käis muidugi ka kõikvõimaliku tundlemise põlgamine, kuigi ei saa mitte kuidagi väita, et mul poleks olnud tundeid või tundlemiskatseid.
Mõned aastad hiljem oli "ma pole nagu teised tüdrukud" veel tugevamalt juurdunud, mis siis, et mu ajju kinni kiilunud stereotüüpidest vabu tüdrukuid oli mu ümber üha enam. Ei, usk ja lootus, et ma võiks elada vähemalt iseenda jaoks eriliselt ja tähenduslikult ei lasknud miskipärast elada oma rõõmsat ja vaba elu ilma soopõlguseta. Ma ei ole ometigi mingi tundleja!
Ja siis ütles ühe kirjandi pähe esitatud lookese peale mu kirjandusõpetaja midagi, mille katke sööbis aastateks ajju: "Eks sa oledki sentimentaalsusele kalduv." Olin pahviks löödud! Sentimentaalsusele kalduv, need on ju need kihistavad tüdrukud, see ei ole mina! Milline solvang!
Olemise julgus
Möödusid veel mõned aastad ja siis tuli Winterson. Kohe kindlasti tüdruk, aga ka kõike muud, kohe kindlasti tundeline ja kui häbitult! "Kehale kirjutatud" kirjeldab armastatut bioloogilise detailsusega, ent mitte bioloogilisus ei rabanud mind, kuigi see oli kindlasti midagi lähedast, vaid kõik need kirja pandud tunded, mis samas olid hoopis midagi muud kui kõik see, mida ma põlgustväärivaks tundlemiseks olin pidanud. Wintersonis saavad kokku klišeed ja värskus, robustsus ning õhulisus ja lugedes tundub, et teda ei huvita teps mitte, mida keegi arvab temast või tema raamatutest.
Ning kuidas veel kirjutab ta naise kirest ja seksuaalsusest. Olen alati näinud enda ümber küllalt konservatiivseid vaateid naiseks olemisele. Sooga peale surutava piiratuse tajumine ja samal ajal sellest välja murdmine ning tunde- ja kirejulgus, mida esindab Winterson, olid mu ellu vägagi teretulnud. Naised, kes on seksuaalsed, olemata sealjuures kohustatud vastama mehe pilgule, naised, kes vaatavad ja sealjuures ei sulge silmi ka iseenda ees. Inimesed, kes liiguvad seal, kuhu nende sugu neid lubada ei tahaks. Sugu on Wintersoni tegelaste puhul tihti vägagi oluline, ent see pole üks ega kindel, fikseeritud ega piirav. Pealegi on kõigil oma valu, oma igatsused ja oma koha otsingud.
Elusolemistunne
Peagi soovitasin "Kehale kirjutatut" ühele heale tuttavale, kes ise Poognasse armastusluulet kirjutas. Ta luges ja nentis, et siiski tema jaoks liiga sentimentaalne. Oi, milline hoop! Ilmselt puhisesin mitu õhtut omaette kui siil. "Ise sa oled sentimentaalne," mõtlesin kohe kindlasti.
Wintersonist see mind muidugi eemale ei peletanud. Pealegi olin vaikselt saanud selgeks, et seda va sentimentaalsustki pole ehk vaja häbeneda ja ei kuulu see sugugi vaid tüdrukutele. Niisamuti nagu olin hakanud taipama, et ükskõik millisesse sookasti kuulumiseks on ohtralt viise ja "sa pole nagu teised tüdrukud" ei ole sugugi maailma suurim kompliment, vaid sisaldab korraga nii väga jäika arusaama ühest soost kui ka põlgust sellega seonduva suhtes.
Winterson kirjutab pidevalt ka iseenda võimalikest olemisviisidest. Õigemini rõhutab ta, et iseenda väljamõeldud tegelasena kasutamine annab iseäraliku vabadustunde. "End ei tohiks lasta piirata pelgast tõigast, et oled olemas," ütleb ta sageli, kui küsitakse, kui palju ühes või teises raamatus on autobiograafilisust. "Olen alati arvanud, et kui inimesed loevad iseennast korraga kui fakti ja fiktsiooni, on neil elus palju rohkem võimalusi. Võid muuta lugu, mis sulle ei meeldi ja kui räägid ise enda lugu, ei räägi seda keegi sinu eest." Seda viimast võib muidugi võtta nii intensiivse elamise õppetundi kui ka suhtekorraldusnippi. Veel on korduvalt välja toonud seda, kuidas naissoost kirjaniku mänge enda eluga haakuvate lugude jutustamisel peetakse alati autobiograafiaks, ent mehed võivad isegi endanimelistest tegelastest kirjutades rahumeeli öelda, et tegemist on metakirjandusega.
Tema lugude mitmekihilisus ja sõnavoog tekitab teatavat iseäralikku elusolemisetunnet. See ärgitab iseennastki lennutama nii paljudesse lugudesse, kui parasjagu fantaasia lubab, täpselt sellisel moel, nagu parasjagu hea on. See tunne on korraga mänguline, kirgas ja samas melanhoolne. Tunne, mida on hea kaasas kanda isegi siis, kui suvi on jälle läbi ja me pole päästetud mitte millestki. Oleme endiselt me ise ja maailmaga, kus võidutsevad ohtlike ideedega populistid ning lõõmavad metsatulekahjud, mida keegi ei kustuta. Needki osa nähtustest, mille pärast ka Winterson suurt muret on väljendanud.
PS. Juubelit saab tänavu tähistada Wintersoni uue romaani lugemisega. "Frankissstein. A love story". Taas on kokku saanud hulk pretensioonikaid märksõnu ja juba tuntud lugusid: Brexit, tehisintelligents, krüoonika, seksirobotid ja Frankenstein. | Liisa Tagel. Wintersoni vabadus tunda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Müütiline elulugu
Winterson on Eestis ilmselt päris hästi tuntud ja tema taustalugu on omaette müüt: fanaatiliste nelipühilaste peres kasvanud laps, kelle kodus oli peamine lugemisvara piibel, ent kes avastas omal käel ka muude raamatute lugemise rõõmu, ja 16-aastasena, et talle meeldivad tüdrukud. Temast pidi saama misjonär, õigemini ta juba oli seda, ent hiljem hoidis ta endal hinge sees juhutöödega ja õppis kirjandust. Loovkirjutamise õppejõud on ta tänini. Oma esimese romaani avaldas ta 25-aastaselt – selle sama "Apelsinid …", – ning ta on sellest ajast peale kirjutanud ja võtnud sõna selle eest, mis talle korda läheb. 90. aastatel sai ta kõmumeedias perekonnalõhkujast lesbi maine, samuti kogus ta tuntust kui kirjanik, kes peab end parimaks inglise keeles kirjutajaks.
"Apelsinide…" ilmumisest on möödas 34 aastat ja Winterson saab 27. augustil 60-aastaseks. Natuke pikema ülevaate tema eluloost on kirja pannud teda intervjueerinud Kätlin Kaldmaa, nii et mina võtan endale voli juubeli puhul peamiselt lugemismuljeid jagada. Õigemini muljeid sellest, kuidas Wintersoni lugemine on parandanud mu suhteid iseendaga.
Selles samas intervjuus on Kaldmaa üles tähendanud ühe mõtte, mis mind muide pea alati Wintersoni enda kohta lugedes tabab: "Kohtumine nii olulise inimesega on väga ohtlik. Kuigi sa seda ühest küljest väga ihkad, jääb ikka väike kartus, et kohtumine võib selle ühepoolse ideaalsuhte ära rikkuda."
Mis siis, et mina pole kirjanikku eales näost näkku kohanud, ettevaatlikkus rakendub ka siis, kui loen kellegi teise kirja pandud tekste oma lemmikautoritest, kes on korraga nii lähedal ja samal ajal kusagil kaugel. Või vaatan temaga tehtud videointervjuusid. Ei sooviks ju, et lemmik osutub mölakaks. Kuigi tahaks uskuda, et kui midagi sellist juhtub, suudan uue teadmise ikkagi kuidagi omaks võtta, ega lange suurde eitusse. Igal juhul on Wintersoniga seni õnneks läinud.
Pole alguseid ega lõppe
Minu lähedane suhe Jeanette Wintersoniga sai alguse tänu Canongate'i müüdisarjas ilmunud raamatule "Taak" – Atlase lugu Wintersoni võtmes, kus ükskord ometi sai väikese õnnetu kosmosesse saadetud Laika lugu natuke õnnelikuma lõpu.
Winterson meenutab aga oma tegelaste kaudu ikka ja jälle, et neid pole. Mitte et poleks õnnelikke lõppe, lõppe kui selliseid pole. Lood rulluvad omasoodu ja sa ei tea kunagi, kuhu need viia võivad. "Algus, keskpaik ja lõpp on kohane viis ühe loo jutustamisel, ent minul on sellega raskusi," teatab näiteks ühe peatüki pealkiri romaanis "Tuletornipidamine". Kas ei sarnane see ka viisiga, kuidas midagi mäletame? Kuigi samas kordab Winterson oma esinemistes pidevalt muidugi sedagi, et heal lool on ainult kolm võimalikku lõppu: kättemaks, tragöödia või andestamine.
Pärast "Taaka" otsisin üles kõik, mida eestikeelsena leida oli – tolleks ajaks "Kirg", "Tuletornipidamine", "Kehale kirjutatud", kohe ka "Apelsinid pole ainsad viljad", ja miski minus avanes. Kui palju tundeid seal oli, kui palju kirge, kui palju sõnades välja öeldut, kui palju sõnade taga. Tihti lausa barokse küllusega, pea tülgastuseni, ent samas nii õhuliseks jäävalt. Hiljem olen ostnud ja lugenud veel paljut, ent need esimesed jätsid kahtlemata kõige tugevama jälje.
"Mitte nagu teised tüdrukud"
Varasest teismeeast saadik (teate küll, aeg, kuhu kuulub sageli üleüldiselt naeruvääristatav tüdrukutekultuur) hakkasin tundma rõõmu sellest, kui ma polnud "nagu teised tüdrukud". Enne valmistasid samasisulised äratundmishetked eelkõige piina.
Mus tekitasid teatavaid judinaid kõik pastelsed värvitoonid, kiljumised, konnakartmised, õhkamised, poistebändid ja Barbara Cartlandid. Mulle meeldis must, bioloogia ja ulmekad ja ma ei tundnud ühtegi teist päris samade huvidega endaealist tüdrukut. Ma ei tundnud ka ühtegi samade huvidega poissi, aga see ei takistanud mul toona sõnastamata tüdrukupõlgust kultiveerimast. Sellega koos käis muidugi ka kõikvõimaliku tundlemise põlgamine, kuigi ei saa mitte kuidagi väita, et mul poleks olnud tundeid või tundlemiskatseid.
Mõned aastad hiljem oli "ma pole nagu teised tüdrukud" veel tugevamalt juurdunud, mis siis, et mu ajju kinni kiilunud stereotüüpidest vabu tüdrukuid oli mu ümber üha enam. Ei, usk ja lootus, et ma võiks elada vähemalt iseenda jaoks eriliselt ja tähenduslikult ei lasknud miskipärast elada oma rõõmsat ja vaba elu ilma soopõlguseta. Ma ei ole ometigi mingi tundleja!
Ja siis ütles ühe kirjandi pähe esitatud lookese peale mu kirjandusõpetaja midagi, mille katke sööbis aastateks ajju: "Eks sa oledki sentimentaalsusele kalduv." Olin pahviks löödud! Sentimentaalsusele kalduv, need on ju need kihistavad tüdrukud, see ei ole mina! Milline solvang!
Olemise julgus
Möödusid veel mõned aastad ja siis tuli Winterson. Kohe kindlasti tüdruk, aga ka kõike muud, kohe kindlasti tundeline ja kui häbitult! "Kehale kirjutatud" kirjeldab armastatut bioloogilise detailsusega, ent mitte bioloogilisus ei rabanud mind, kuigi see oli kindlasti midagi lähedast, vaid kõik need kirja pandud tunded, mis samas olid hoopis midagi muud kui kõik see, mida ma põlgustväärivaks tundlemiseks olin pidanud. Wintersonis saavad kokku klišeed ja värskus, robustsus ning õhulisus ja lugedes tundub, et teda ei huvita teps mitte, mida keegi arvab temast või tema raamatutest.
Ning kuidas veel kirjutab ta naise kirest ja seksuaalsusest. Olen alati näinud enda ümber küllalt konservatiivseid vaateid naiseks olemisele. Sooga peale surutava piiratuse tajumine ja samal ajal sellest välja murdmine ning tunde- ja kirejulgus, mida esindab Winterson, olid mu ellu vägagi teretulnud. Naised, kes on seksuaalsed, olemata sealjuures kohustatud vastama mehe pilgule, naised, kes vaatavad ja sealjuures ei sulge silmi ka iseenda ees. Inimesed, kes liiguvad seal, kuhu nende sugu neid lubada ei tahaks. Sugu on Wintersoni tegelaste puhul tihti vägagi oluline, ent see pole üks ega kindel, fikseeritud ega piirav. Pealegi on kõigil oma valu, oma igatsused ja oma koha otsingud.
Elusolemistunne
Peagi soovitasin "Kehale kirjutatut" ühele heale tuttavale, kes ise Poognasse armastusluulet kirjutas. Ta luges ja nentis, et siiski tema jaoks liiga sentimentaalne. Oi, milline hoop! Ilmselt puhisesin mitu õhtut omaette kui siil. "Ise sa oled sentimentaalne," mõtlesin kohe kindlasti.
Wintersonist see mind muidugi eemale ei peletanud. Pealegi olin vaikselt saanud selgeks, et seda va sentimentaalsustki pole ehk vaja häbeneda ja ei kuulu see sugugi vaid tüdrukutele. Niisamuti nagu olin hakanud taipama, et ükskõik millisesse sookasti kuulumiseks on ohtralt viise ja "sa pole nagu teised tüdrukud" ei ole sugugi maailma suurim kompliment, vaid sisaldab korraga nii väga jäika arusaama ühest soost kui ka põlgust sellega seonduva suhtes.
Winterson kirjutab pidevalt ka iseenda võimalikest olemisviisidest. Õigemini rõhutab ta, et iseenda väljamõeldud tegelasena kasutamine annab iseäraliku vabadustunde. "End ei tohiks lasta piirata pelgast tõigast, et oled olemas," ütleb ta sageli, kui küsitakse, kui palju ühes või teises raamatus on autobiograafilisust. "Olen alati arvanud, et kui inimesed loevad iseennast korraga kui fakti ja fiktsiooni, on neil elus palju rohkem võimalusi. Võid muuta lugu, mis sulle ei meeldi ja kui räägid ise enda lugu, ei räägi seda keegi sinu eest." Seda viimast võib muidugi võtta nii intensiivse elamise õppetundi kui ka suhtekorraldusnippi. Veel on korduvalt välja toonud seda, kuidas naissoost kirjaniku mänge enda eluga haakuvate lugude jutustamisel peetakse alati autobiograafiaks, ent mehed võivad isegi endanimelistest tegelastest kirjutades rahumeeli öelda, et tegemist on metakirjandusega.
Tema lugude mitmekihilisus ja sõnavoog tekitab teatavat iseäralikku elusolemisetunnet. See ärgitab iseennastki lennutama nii paljudesse lugudesse, kui parasjagu fantaasia lubab, täpselt sellisel moel, nagu parasjagu hea on. See tunne on korraga mänguline, kirgas ja samas melanhoolne. Tunne, mida on hea kaasas kanda isegi siis, kui suvi on jälle läbi ja me pole päästetud mitte millestki. Oleme endiselt me ise ja maailmaga, kus võidutsevad ohtlike ideedega populistid ning lõõmavad metsatulekahjud, mida keegi ei kustuta. Needki osa nähtustest, mille pärast ka Winterson suurt muret on väljendanud.
PS. Juubelit saab tänavu tähistada Wintersoni uue romaani lugemisega. "Frankissstein. A love story". Taas on kokku saanud hulk pretensioonikaid märksõnu ja juba tuntud lugusid: Brexit, tehisintelligents, krüoonika, seksirobotid ja Frankenstein.
### Response:
Liisa Tagel. Wintersoni vabadus tunda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üritusel esitletakse näitusega kaasnevat raamatut ning viiakse läbi performance, mille käigus kunstnik signeerib freskost teisaldatud, iseseisvat järelelu elavaid fragmente. Kell 18:30 linastub Hoffmanni loometegevust jälgiv dokumentaalfilm "Jagatud valgus", filmi juhatavad sisse režissöör Kullar Viimne ja produtsent Erik Norkroos.
Augusti alguses avatud näituse Rahutu "Hommik" keskmes on lammutatud Rahu kinost päästetud Dolores Hoffmanni seinapannoo "Hommik". Teadaolevalt on tegu Eesti varaseima nõukogude perioodist pärineva freskotehnikas monumentaalmaaliga, mis valmis 1963. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi diplomitöö kavandi põhjal.
Kokku demonteeriti ja säilitati ligikaudu 50% maalingust, osa sellest on jõudnud EKA muuseumi kogudesse. Näitusel eksponeeritakse hävinud pannood projektsioonina, mille sisse on "istutatud" päästetud fragmendid. Väljapanek võimaldab vaadelda tingliku tervikuna teost, mida täna enam ei eksisteeri.
Näitust Rahutu "Hommik" saab EKA galeriis külastada 7. septembrini. | EKA galerii sügishooaaja avab Dolores Hoffmanni freskole "Hommik" pühendatud üritus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üritusel esitletakse näitusega kaasnevat raamatut ning viiakse läbi performance, mille käigus kunstnik signeerib freskost teisaldatud, iseseisvat järelelu elavaid fragmente. Kell 18:30 linastub Hoffmanni loometegevust jälgiv dokumentaalfilm "Jagatud valgus", filmi juhatavad sisse režissöör Kullar Viimne ja produtsent Erik Norkroos.
Augusti alguses avatud näituse Rahutu "Hommik" keskmes on lammutatud Rahu kinost päästetud Dolores Hoffmanni seinapannoo "Hommik". Teadaolevalt on tegu Eesti varaseima nõukogude perioodist pärineva freskotehnikas monumentaalmaaliga, mis valmis 1963. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi diplomitöö kavandi põhjal.
Kokku demonteeriti ja säilitati ligikaudu 50% maalingust, osa sellest on jõudnud EKA muuseumi kogudesse. Näitusel eksponeeritakse hävinud pannood projektsioonina, mille sisse on "istutatud" päästetud fragmendid. Väljapanek võimaldab vaadelda tingliku tervikuna teost, mida täna enam ei eksisteeri.
Näitust Rahutu "Hommik" saab EKA galeriis külastada 7. septembrini.
### Response:
EKA galerii sügishooaaja avab Dolores Hoffmanni freskole "Hommik" pühendatud üritus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väidetavalt võib Sentsovi ületoomine Moskvasse olla seotud juba pikemat aega oodatud vangidevahetusega Ukraina ja Venemaa vahel, vahendasid Raadio Vaba Euroopa ja Meduza.
Interfaxi allikad ütlesid, et Sentsov viibib hetkel Moskvas asuvas Butõrka vanglas. Baza ja Unian seevastu teatavad, et ta on hoopis Lefortovo vanglas.
Sentsovi advokaat Dmitri Dizne pole teateid ei kinnitanud ega ümber lükanud.
Uniani allika sõnul hakkasid asjad Sentsovi teemal liikuma pärast Venemaa presidendi Vladimir Putini ja tema kolleegi Emmanuel Macroni kohtumist.
Käesoleva kuu alguses hakkasid meediasse saabuma teated, et Moskva ja Kiiev on kavandamas ulatuslikumat vangidevahetust. Väidetavalt toimuks operatsioon augusti lõpus ning puudutaks 66 inimest. Sentsovi ja näiteks Ukrainas kinni peetud Vene meediatöötajat Kirill Võšinskit esialgu võimalikeks väljavahetatavateks ei peetud ning kõige rohkem räägiti hoopis Ukraina meremeestest, kes eelmise aasta novembris Kertši väinas Vene eriüksuslaste poolt vangi võeti.
Kolmapäeval aga langetas Kiievi apellatsioonikohus otsuse, millega RIA Novosti Ukraina haru peatoimetaja Võšinski pääses eeluurimisvanglast allkirja vastu vabadusse. Seda peeti koheselt ajakirjanike poolt märgiks lähenevast vangidevahetusest.
Võšinski peeti Ukraina võimude poolt kinni eelmisel aastal ja teda süüdistatakse riigireetmises ja Donbassi Kremli-meelsete jõudude toetamises. Süüdimõistmise korral ähvardab teda kuni 15 aastat vabadusekaotust.
Võimaliku vangidevahetuse lähenemise kohta on andnud märku näiteks president Volodõmõr Zelenski telefonikõned Vladimir Putiniga ning Vene inimõigusvoliniku, kindral Tatjana Moskalkova reis Kiievisse.
Sentsov peeti kinni Venemaa annekteeritud Krimmis ning mõisteti 2015. aastal terrorismisüüdistuse alusel 20 aastaks vangi. Ukraina ja lääneriigid peavad Sentsovile esitatud süüdistust lavastatuks ning teda ennast poliitvangiks. Euroopa Parlament andis talle eelmisel aastal Sahharovi auhinna. | Meedia: Oleg Sentsov toodi üle Moskva vanglasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väidetavalt võib Sentsovi ületoomine Moskvasse olla seotud juba pikemat aega oodatud vangidevahetusega Ukraina ja Venemaa vahel, vahendasid Raadio Vaba Euroopa ja Meduza.
Interfaxi allikad ütlesid, et Sentsov viibib hetkel Moskvas asuvas Butõrka vanglas. Baza ja Unian seevastu teatavad, et ta on hoopis Lefortovo vanglas.
Sentsovi advokaat Dmitri Dizne pole teateid ei kinnitanud ega ümber lükanud.
Uniani allika sõnul hakkasid asjad Sentsovi teemal liikuma pärast Venemaa presidendi Vladimir Putini ja tema kolleegi Emmanuel Macroni kohtumist.
Käesoleva kuu alguses hakkasid meediasse saabuma teated, et Moskva ja Kiiev on kavandamas ulatuslikumat vangidevahetust. Väidetavalt toimuks operatsioon augusti lõpus ning puudutaks 66 inimest. Sentsovi ja näiteks Ukrainas kinni peetud Vene meediatöötajat Kirill Võšinskit esialgu võimalikeks väljavahetatavateks ei peetud ning kõige rohkem räägiti hoopis Ukraina meremeestest, kes eelmise aasta novembris Kertši väinas Vene eriüksuslaste poolt vangi võeti.
Kolmapäeval aga langetas Kiievi apellatsioonikohus otsuse, millega RIA Novosti Ukraina haru peatoimetaja Võšinski pääses eeluurimisvanglast allkirja vastu vabadusse. Seda peeti koheselt ajakirjanike poolt märgiks lähenevast vangidevahetusest.
Võšinski peeti Ukraina võimude poolt kinni eelmisel aastal ja teda süüdistatakse riigireetmises ja Donbassi Kremli-meelsete jõudude toetamises. Süüdimõistmise korral ähvardab teda kuni 15 aastat vabadusekaotust.
Võimaliku vangidevahetuse lähenemise kohta on andnud märku näiteks president Volodõmõr Zelenski telefonikõned Vladimir Putiniga ning Vene inimõigusvoliniku, kindral Tatjana Moskalkova reis Kiievisse.
Sentsov peeti kinni Venemaa annekteeritud Krimmis ning mõisteti 2015. aastal terrorismisüüdistuse alusel 20 aastaks vangi. Ukraina ja lääneriigid peavad Sentsovile esitatud süüdistust lavastatuks ning teda ennast poliitvangiks. Euroopa Parlament andis talle eelmisel aastal Sahharovi auhinna.
### Response:
Meedia: Oleg Sentsov toodi üle Moskva vanglasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mainekas Berwaldhalleni kontserdisaalis kõlavad teosed Arvo Pärdi muusikalise vaikimise järgsest perioodist. Kavas on 1976. aastal kirjutatud "Für Alina" ja uuemad - kuni 2011. aastal kirjutatud "Vater unser" teoseni.
Pärdi loomingut esitavad Maria Listra (sopran), Harry Traksmann (viiul), Robert Traksmann (viiul), Leho Karin (tšello), Marrit Gerretz-Traksmann (klaver) ja Tallinna Kammerorkester dirigent Tõnu Kaljuste juhtimisel.
Tõnu Kaljuste on maailma mõjukamaid Pärdi muusika eksperte ja interpreete. Kogenud dirigendina on tal võime tuua Pärdi muusikas esile üha uusi emotsioone ja varjundeid, üllatades sellega nii kuulajaid kui muusikuid.
Ligi kahetunninse kontserdi kannab üle Rootsi Raadio P2 ning on jälgitav mitmest Põhjamaade kultuurikeskusest: Oslo Voksenåseni Kontserdimajast, Södertörni Ülikoolist, Reykjavík Põhjamaade Majast ja Helsingi Hanasaari/Hanaholmeni Kultuurikeskusest. Viimases toimub enne kontsertülekande algust Soome kauaaegse presidendi Tarja Haloneni ja viiuldaja Pekka Kuusisto arutelu keskkonna ja kultuuri teemadel. Arutelu kantakse üle Berwaldhalleni kontserdisaali, kus seejärel Eesti muusikud annavad kontserdi "Pärt according to Kaljuste".
Kontsert toimub pikkade traditsioonidega Baltic Sea Festivalil. Lisaks eksklusiivsele kontserdikavale arutletakse tänavu keskkonna ja jätkusuutlikkuse ning kultuuri teemadel.
1993. aastal asutatud Tallinna Kammerorkester on Eesti üks esindusorkestreid ja oodatud esineja kontserdilavadel üle maailma. Tallinna Kammerorkestri asutaja ja kunstiline juht on Tõnu Kaljuste. | Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkester esitavad Stockholmis Arvo Pärdi loomingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mainekas Berwaldhalleni kontserdisaalis kõlavad teosed Arvo Pärdi muusikalise vaikimise järgsest perioodist. Kavas on 1976. aastal kirjutatud "Für Alina" ja uuemad - kuni 2011. aastal kirjutatud "Vater unser" teoseni.
Pärdi loomingut esitavad Maria Listra (sopran), Harry Traksmann (viiul), Robert Traksmann (viiul), Leho Karin (tšello), Marrit Gerretz-Traksmann (klaver) ja Tallinna Kammerorkester dirigent Tõnu Kaljuste juhtimisel.
Tõnu Kaljuste on maailma mõjukamaid Pärdi muusika eksperte ja interpreete. Kogenud dirigendina on tal võime tuua Pärdi muusikas esile üha uusi emotsioone ja varjundeid, üllatades sellega nii kuulajaid kui muusikuid.
Ligi kahetunninse kontserdi kannab üle Rootsi Raadio P2 ning on jälgitav mitmest Põhjamaade kultuurikeskusest: Oslo Voksenåseni Kontserdimajast, Södertörni Ülikoolist, Reykjavík Põhjamaade Majast ja Helsingi Hanasaari/Hanaholmeni Kultuurikeskusest. Viimases toimub enne kontsertülekande algust Soome kauaaegse presidendi Tarja Haloneni ja viiuldaja Pekka Kuusisto arutelu keskkonna ja kultuuri teemadel. Arutelu kantakse üle Berwaldhalleni kontserdisaali, kus seejärel Eesti muusikud annavad kontserdi "Pärt according to Kaljuste".
Kontsert toimub pikkade traditsioonidega Baltic Sea Festivalil. Lisaks eksklusiivsele kontserdikavale arutletakse tänavu keskkonna ja jätkusuutlikkuse ning kultuuri teemadel.
1993. aastal asutatud Tallinna Kammerorkester on Eesti üks esindusorkestreid ja oodatud esineja kontserdilavadel üle maailma. Tallinna Kammerorkestri asutaja ja kunstiline juht on Tõnu Kaljuste.
### Response:
Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkester esitavad Stockholmis Arvo Pärdi loomingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siim-Sander Vene arvele jäi üheksa punkti. Võrdselt Venega sai üheksa silma kirja ka Nicola Natali. Meeskonna parim skooritegija oli ameeriklasest korvialune jõud Jeremy Simmons 19 punktiga, Josh Mayo järgnes 12 punktiga, vahendab Korvpall24.ee.
Vastaste resultatiivseimaks kerkis Ayber Olmaz 12 punktiga ning Aaron Harrison tõi üheksa silma.
24. augustil teenis Varese kontrollkohtumises Varese Coelsanuse vastu suure 111:42 võidu. Vene viskas kümme punkti, võrdselt 14 punktiga olid edukaimad L.J. Peak ja Jeremy Simmons.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Siim-Sander Vene hea esitus aitas Varese Türgi tippklubi üle kindla võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siim-Sander Vene arvele jäi üheksa punkti. Võrdselt Venega sai üheksa silma kirja ka Nicola Natali. Meeskonna parim skooritegija oli ameeriklasest korvialune jõud Jeremy Simmons 19 punktiga, Josh Mayo järgnes 12 punktiga, vahendab Korvpall24.ee.
Vastaste resultatiivseimaks kerkis Ayber Olmaz 12 punktiga ning Aaron Harrison tõi üheksa silma.
24. augustil teenis Varese kontrollkohtumises Varese Coelsanuse vastu suure 111:42 võidu. Vene viskas kümme punkti, võrdselt 14 punktiga olid edukaimad L.J. Peak ja Jeremy Simmons.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Siim-Sander Vene hea esitus aitas Varese Türgi tippklubi üle kindla võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui näed fakti, unusta lojaalsus
Rahvaspordiks muutunud valetamine ennustab kaose saabumist.
KAAREL TARAND
Olid ajad – ja mitte ürgammused –, mil avalikkusele valetamine võttis riigijuhilt ametikoha kindlamini kui halbade tagajärgedega või mõtlematu tegu. Vale sõna kaal oli suurem vale teo omast, kusjuures mitte ainult poliitikas: valetamise eest maksti kallist hinda äris, vähemal määral ka ajakirjanduses, kus pettust harrastasid üksikud reamehed, mitte juhtivad jõud. Kuigi põhjusi oli rohkem kui üks, viis just valetamine rublatehingu kohta Mart Laari 1994. aasta septembris peaministri ametikohalt. Aasta pärast poliitilise tormi põhjustanud lindiskandaalis valetas Vilja Laanaru küll vapralt oma tulevase abikaasa puhtakspesemise nimel, kuid Tiit Vähi saatis patuse siseministri ja kogu Keskerakonna valetamise pärast meelekindlalt pikaks ajaks opositsiooni. Mittevaletamisel (mida tõekummardamiseks nimetada oleks siiski liialdus) oli pikema võimulpüsimise juures kulla hind ning näis kehtivat Michel de Montaigne'i sajanditetagune nõue, et valetamist kui õudseimat kuritegude seas peab jälitama tule ja mõõgaga.
ASKO LÕHMUS: Metsapoleemika kolmandal aastal ronisid kollid kapist välja
Eestlaste võimetus kolme aasta jooksul metsatüli lahendada seostub üldisema moraaliprobleemiga ja paljastab riigi keskkonnapoliitilise mahajäämuse.
Kolm aastat tagasi laienes Eestis avalikuks poleemikaks mure, et metsi, see tähendab, poolt meie riigi pindalast, ei majandata ametlikule metsapoliitikale (1997) vastaval säästlikul moel. Selle eest vastutav keskkonnaministeerium on kriitikat tõrjunud: metsa tulevat raiest hoolimata isegi juurde ning loodus- ja kultuuriväärtused olevat kaitstud. Riigi kurss metsanduses jäi samaks ja pingeseisund muutus krooniliseks. Varasemate aastaülevaadete, jätkuloos selgitan, et hangunud tüli varjus toimuvad mõjukad ühiskondlikud ja kultuuriprotsessid.
Eesti metsa kohta tõi eelnenud aasta vähe uut teavet. Jätkus tuntud muster: tööstus ja raied kasvasid ning erametsad libisesid füüsilistelt isikutelt suurfirmade kätte, samal ajal kui metsaloodus, kultuuripärand ja maakogukondade elukeskkond taandusid. Uudseim oli ehk keskkonnaagentuuri 19. veebruari seminar Eesti metsade majandamisest Euroopa Liidu kliimapoliitikast lähtuvalt – neid ettekandematerjale soovitan süvahuvilistel küll vaadata.
FILIPP KRUUSVALL: Autori surm, kavatsetud ja juhuslik
Aasta tagasi Aafrikas tapetud dokumentalist Aleksandr Rastorgujev nägi dokumentaalfilmis poeetilist terroriakti, mille eesmärk on võtta pantvangi nii peategelased kui ka vaatajad.
Augustis sai aasta ühe väljapaistvama vene dokumentalisti Aleksandr Rastorgujevi tapmisest Kesk-Aafrika Vabariigis. Sel sündmusel on mitu mõõdet. Hiljuti ilmunud sõltumatu uurimise tulemuse kohaselt oli tõenäoliselt tegu ettekavatsetud mõrvaga, millesse olid segatud nii Kesk-Aafrika Vabariigi kui ka Venemaa valitsus ning mida koordineeris kurikuulus vene palgasõduritega seotud Wagneri grupp. Hukkusid selle valitsusega tihedalt läbi põimunud ettevõtte äritegevust uurima läinud tuntud sõjaajakirjanik Orhan Džemal, operaator Kirill Radtšenko ning režissöör Aleksandr Rastorgujev. Kuigi ajakirjanike hukkumine nii sõjatandril kui ka uurimistegevuse tõttu on paraku Venemaal, aga ka mujal korduv nähtus, on maailmatasemel režissööri mõrv enneolematu sündmus.
Valides vabamat Venemaad
Tuntud vene dokumentalisti Aleksandr Rastorgujevi viimaseks jäänud dokumentaalfilm "Valides Venemaad" linastus augusti keskpaigas Käsmus aruteluõhtu "Venemaa hääled" raames. Intervjuu filmi produtsendi Jevgeni Gindilisega. Jevgeni Gindilis: "Dokis saab reageerida palju kiiremini ja puudutada teemasid, mida mängufilmis ei puudutata."
Kuidas kategooriaid nagu juut ja palestiinlane luuakse? Intervjuu Jeruusalemma heebrea ülikooli antropoloogi Zvi Bekermaniga. Zvi Bekerman: " Palestiina haridussüsteemis ei ole lubatud õpetada palestiinlaste rahvusnarratiivi, juudi koolides ei kuule isegi seda, et palestiinlastel üldse mingi rahvusnarratiiv on."
TRIIN METSLA: Kunstimess kui efektiivne platvorm
Meie kunstnike edu messidel on elav tõestus, et mess on kohtumispaik, mis aitab kaasa eesti kunsti üleilmsele tutvustamisele.
Kui keegi küsib, mida kujutab endast üks kunstimess, siis esmapilgul on seda lihtne selgitada: rahvusvahelised galeriid on koondunud ühe katuse alla, et müüa mõne päeva jooksul galerii poolt esindatud kunstnike töid. Igal galeriil on katta väike osa messipinnast, nn boks, mille sisemus on omamoodi väike kureeritud näitus. Suuremad kunstimessid – Art Basel, TEFAF, Frieze Art Fair, Armory Show – leiavad aset aasta ringi üle kogu maailma, sarnanedes globaalse kattuvuse poolest juba tavaliste kunstiinstitutsioonidega.
ANDRES LEVALD: Tatari tänava ärastatud jalakäiguruum
Tatari tänava lõik Pärnu mnt ja Vana-Lõuna tn vahel on arengule jalgu jäänud. Tänaval liikujad väärivad, et nende soovide ja vajadustega arvestataks.
Pärnu maantee oli eelmisel sajandil üsna kitsuke. Liiklusmagistraalina laienes tänav Lutheri vabriku vastas Vineeri peatuse juures tänapäevaste hooneseinteni 1960. aastate keskpaigaks. Autoliiklus oli toona hõre ja tänava ületamine oli jalakäijale jõukohane. 1990. aastatel hakkas autode arv kiiresti kasvama. Tänava läänepoolsele küljele rajati tänavahaljastuse arvelt sõiduradadest eraldatud parkimistasku, mis eraldas bussi- ja trammipeatuse ning ülekäiguraja kõnniteest. Koos sellega laoti juhuslikesse kohtadesse paar kitsast treppi, et pääseks läbi parkla kõnniteele. Trepile pääsu takistavad aga parkivad autod. Lapsevankriga trepist ei sõida, ratastoolist rääkimata. Jalgsi liikujad turnivad sealt, kus autode vahele veidi ruumi on jäänud.
Arvustamisel
Carl Gustav Jungi "Vastus Iiobile"
Rémi Brague'i essee "Euroopa, rooma tee"
J. M. Coetzee "Elizabeth Costello"
Sally Rooney "Vestlused sõpradega"
Anneli Banneri "Eesti aia ajalugu"
Priisle park ja Tatari tänav
Theatrumi ja EMTA lavakunstikooli "Godot'd oodates", Kellerteatri "Armunud alkeemik" ja Rakvere teatri "Miks Jeppe joob?"
Haapsalu akvarellinäitused
Kris Lemsalu "Birth V – Hi and Bye" Veneetsia biennaalil
ERSO kontsert "Alpisümfoonia" | Sirbis: valetamine ennustab kaost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui näed fakti, unusta lojaalsus
Rahvaspordiks muutunud valetamine ennustab kaose saabumist.
KAAREL TARAND
Olid ajad – ja mitte ürgammused –, mil avalikkusele valetamine võttis riigijuhilt ametikoha kindlamini kui halbade tagajärgedega või mõtlematu tegu. Vale sõna kaal oli suurem vale teo omast, kusjuures mitte ainult poliitikas: valetamise eest maksti kallist hinda äris, vähemal määral ka ajakirjanduses, kus pettust harrastasid üksikud reamehed, mitte juhtivad jõud. Kuigi põhjusi oli rohkem kui üks, viis just valetamine rublatehingu kohta Mart Laari 1994. aasta septembris peaministri ametikohalt. Aasta pärast poliitilise tormi põhjustanud lindiskandaalis valetas Vilja Laanaru küll vapralt oma tulevase abikaasa puhtakspesemise nimel, kuid Tiit Vähi saatis patuse siseministri ja kogu Keskerakonna valetamise pärast meelekindlalt pikaks ajaks opositsiooni. Mittevaletamisel (mida tõekummardamiseks nimetada oleks siiski liialdus) oli pikema võimulpüsimise juures kulla hind ning näis kehtivat Michel de Montaigne'i sajanditetagune nõue, et valetamist kui õudseimat kuritegude seas peab jälitama tule ja mõõgaga.
ASKO LÕHMUS: Metsapoleemika kolmandal aastal ronisid kollid kapist välja
Eestlaste võimetus kolme aasta jooksul metsatüli lahendada seostub üldisema moraaliprobleemiga ja paljastab riigi keskkonnapoliitilise mahajäämuse.
Kolm aastat tagasi laienes Eestis avalikuks poleemikaks mure, et metsi, see tähendab, poolt meie riigi pindalast, ei majandata ametlikule metsapoliitikale (1997) vastaval säästlikul moel. Selle eest vastutav keskkonnaministeerium on kriitikat tõrjunud: metsa tulevat raiest hoolimata isegi juurde ning loodus- ja kultuuriväärtused olevat kaitstud. Riigi kurss metsanduses jäi samaks ja pingeseisund muutus krooniliseks. Varasemate aastaülevaadete, jätkuloos selgitan, et hangunud tüli varjus toimuvad mõjukad ühiskondlikud ja kultuuriprotsessid.
Eesti metsa kohta tõi eelnenud aasta vähe uut teavet. Jätkus tuntud muster: tööstus ja raied kasvasid ning erametsad libisesid füüsilistelt isikutelt suurfirmade kätte, samal ajal kui metsaloodus, kultuuripärand ja maakogukondade elukeskkond taandusid. Uudseim oli ehk keskkonnaagentuuri 19. veebruari seminar Eesti metsade majandamisest Euroopa Liidu kliimapoliitikast lähtuvalt – neid ettekandematerjale soovitan süvahuvilistel küll vaadata.
FILIPP KRUUSVALL: Autori surm, kavatsetud ja juhuslik
Aasta tagasi Aafrikas tapetud dokumentalist Aleksandr Rastorgujev nägi dokumentaalfilmis poeetilist terroriakti, mille eesmärk on võtta pantvangi nii peategelased kui ka vaatajad.
Augustis sai aasta ühe väljapaistvama vene dokumentalisti Aleksandr Rastorgujevi tapmisest Kesk-Aafrika Vabariigis. Sel sündmusel on mitu mõõdet. Hiljuti ilmunud sõltumatu uurimise tulemuse kohaselt oli tõenäoliselt tegu ettekavatsetud mõrvaga, millesse olid segatud nii Kesk-Aafrika Vabariigi kui ka Venemaa valitsus ning mida koordineeris kurikuulus vene palgasõduritega seotud Wagneri grupp. Hukkusid selle valitsusega tihedalt läbi põimunud ettevõtte äritegevust uurima läinud tuntud sõjaajakirjanik Orhan Džemal, operaator Kirill Radtšenko ning režissöör Aleksandr Rastorgujev. Kuigi ajakirjanike hukkumine nii sõjatandril kui ka uurimistegevuse tõttu on paraku Venemaal, aga ka mujal korduv nähtus, on maailmatasemel režissööri mõrv enneolematu sündmus.
Valides vabamat Venemaad
Tuntud vene dokumentalisti Aleksandr Rastorgujevi viimaseks jäänud dokumentaalfilm "Valides Venemaad" linastus augusti keskpaigas Käsmus aruteluõhtu "Venemaa hääled" raames. Intervjuu filmi produtsendi Jevgeni Gindilisega. Jevgeni Gindilis: "Dokis saab reageerida palju kiiremini ja puudutada teemasid, mida mängufilmis ei puudutata."
Kuidas kategooriaid nagu juut ja palestiinlane luuakse? Intervjuu Jeruusalemma heebrea ülikooli antropoloogi Zvi Bekermaniga. Zvi Bekerman: " Palestiina haridussüsteemis ei ole lubatud õpetada palestiinlaste rahvusnarratiivi, juudi koolides ei kuule isegi seda, et palestiinlastel üldse mingi rahvusnarratiiv on."
TRIIN METSLA: Kunstimess kui efektiivne platvorm
Meie kunstnike edu messidel on elav tõestus, et mess on kohtumispaik, mis aitab kaasa eesti kunsti üleilmsele tutvustamisele.
Kui keegi küsib, mida kujutab endast üks kunstimess, siis esmapilgul on seda lihtne selgitada: rahvusvahelised galeriid on koondunud ühe katuse alla, et müüa mõne päeva jooksul galerii poolt esindatud kunstnike töid. Igal galeriil on katta väike osa messipinnast, nn boks, mille sisemus on omamoodi väike kureeritud näitus. Suuremad kunstimessid – Art Basel, TEFAF, Frieze Art Fair, Armory Show – leiavad aset aasta ringi üle kogu maailma, sarnanedes globaalse kattuvuse poolest juba tavaliste kunstiinstitutsioonidega.
ANDRES LEVALD: Tatari tänava ärastatud jalakäiguruum
Tatari tänava lõik Pärnu mnt ja Vana-Lõuna tn vahel on arengule jalgu jäänud. Tänaval liikujad väärivad, et nende soovide ja vajadustega arvestataks.
Pärnu maantee oli eelmisel sajandil üsna kitsuke. Liiklusmagistraalina laienes tänav Lutheri vabriku vastas Vineeri peatuse juures tänapäevaste hooneseinteni 1960. aastate keskpaigaks. Autoliiklus oli toona hõre ja tänava ületamine oli jalakäijale jõukohane. 1990. aastatel hakkas autode arv kiiresti kasvama. Tänava läänepoolsele küljele rajati tänavahaljastuse arvelt sõiduradadest eraldatud parkimistasku, mis eraldas bussi- ja trammipeatuse ning ülekäiguraja kõnniteest. Koos sellega laoti juhuslikesse kohtadesse paar kitsast treppi, et pääseks läbi parkla kõnniteele. Trepile pääsu takistavad aga parkivad autod. Lapsevankriga trepist ei sõida, ratastoolist rääkimata. Jalgsi liikujad turnivad sealt, kus autode vahele veidi ruumi on jäänud.
Arvustamisel
Carl Gustav Jungi "Vastus Iiobile"
Rémi Brague'i essee "Euroopa, rooma tee"
J. M. Coetzee "Elizabeth Costello"
Sally Rooney "Vestlused sõpradega"
Anneli Banneri "Eesti aia ajalugu"
Priisle park ja Tatari tänav
Theatrumi ja EMTA lavakunstikooli "Godot'd oodates", Kellerteatri "Armunud alkeemik" ja Rakvere teatri "Miks Jeppe joob?"
Haapsalu akvarellinäitused
Kris Lemsalu "Birth V – Hi and Bye" Veneetsia biennaalil
ERSO kontsert "Alpisümfoonia"
### Response:
Sirbis: valetamine ennustab kaost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Arvutuste kohaselt oleksid süsiniknanotorudel põhinevad arvutid praegustest suurusjärgu võrra tõhusamad. Need jooksutaksid programme kolm korda kiiremini, kuid kasutaks samal ajal kolm korda vähem energiat. See mõjutaks meie elu kõiki valdkondi," selgitas ERR Novaatorile uurimuse juhtivautor Max Shulaker, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi arvutiteaduse professor.
Ühe süsiniku aatomi paksustest lehtedest kokku keeratud torudel on mitmeid ebaharilikke omadusi. Muu hulgas muudavad need selle üheks tugevamaks inimestele teadaolevaks materjaliks. Sama saab öelda selle elektriliste omaduste kohta. Sõltuvalt sellest, kuidas torukesed kokku keerduvad, saavad need nii elektrit juhtida kui ka laengukandjate liikumist takistada. Nende käitumist mõjutab ka elektrivoolu tugevus, muutes need tillukesteks lülititeks ehk transistoriteks.
Praktiliste arvutite ehitamine oli jäänud aga seni ülesaamatuks väljakutseks. Näiteks tohtis leiduda keetmata spagettide hunnikuid meenutavates transistorides elektrit juhtivaid nanotorusid alla 0,000001 protsendi. Shulaker leidis aga kolleegidega, et see on tegelikult oluline vaid teatud tehete ja loogikaväravate kombinatsiooni korral. Piirangust mööda hiilides õnnestus ehitada töörühmal 14 000 transistorist koosnev süsiniknanotoru-arvuti. Esimene selle taoline arvu koosnes vaid mõnesajast transistorist.
"Protsessor sarnaneb oma võimekuselt vägagi neile, mida saab osta poest näiteks väikeste robotite kontrollimiseks. Esimesed sarnased ränil põhinevad kiibid ilmusid turule umbes 1980. aastate keskpaigas," asetas Shulaker saavutuse laiemasse konteksti. Esimene protsessoril jooksutatud programm printis sõnumi " Hello, World! I am RV16XNano, made from CNTs.", (ing k "Tere, Maailm! Mina olen RV16XNano, tehtud süsiniknanotorudest".
Shulaker rõhutas, et kasutasid protsessori valmistamiseks samu tehnikaid, mille abil ehitatakse praegu ränikiipe. "Mõtlesime kohe algusest peale sellele, kuidas saaksid tootjad neid võimalikult lihtsalt kasutusele võtta ja süsiniknanotoru-transistorid ühilduvad räniga täielikult. Nõnda võib näha tulevikus arvutikiipe, mis pole mitte kahe-, vaid kolmemõõtmelised," laiendas professor. Süsiniknanotorudest transistore saab valmistada juba mõnesaja kraadi juures, enam kui 1000°C madalamal temperatuuril kui nende ränist koosnevaid analooge.
Nii pea süsiniknanotoru-arvutit siiski veel osta ei saa. Praegu ulatub iga transistori läbimõõt ühe mikromeetrini. Tipptasemel ränitransistorid on ligikaudu sada korda väiksemad. Samuti saab lülitada neid sekundis sisse-välja vaid miljon, mitte miljard korda sekundis. "Akadeemilistes teadusasutustes on taoliste täiustustega tegelemine väga raske, kuid teeme tihedat koostööd tööstuspartneritega, et süsiniknanotorude eelised jõuaksid poelettidele paari aasta jooksul," sõnas Shulaker.
"Alusteaduse vallas ei pea me aga jääma ainult praeguste kiipide täiustamise juurde, vaid saame hakata mõtlema täiesti uut süsteemide peale. Süsiniknanotorud võivad muuta täielikult seda, kuidas me mikrokiipe üleüldse ette kujutame," lisas professor.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature. | Teadlased ehitasid süsiniknanotorudest esimese praktilise arvuti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Arvutuste kohaselt oleksid süsiniknanotorudel põhinevad arvutid praegustest suurusjärgu võrra tõhusamad. Need jooksutaksid programme kolm korda kiiremini, kuid kasutaks samal ajal kolm korda vähem energiat. See mõjutaks meie elu kõiki valdkondi," selgitas ERR Novaatorile uurimuse juhtivautor Max Shulaker, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi arvutiteaduse professor.
Ühe süsiniku aatomi paksustest lehtedest kokku keeratud torudel on mitmeid ebaharilikke omadusi. Muu hulgas muudavad need selle üheks tugevamaks inimestele teadaolevaks materjaliks. Sama saab öelda selle elektriliste omaduste kohta. Sõltuvalt sellest, kuidas torukesed kokku keerduvad, saavad need nii elektrit juhtida kui ka laengukandjate liikumist takistada. Nende käitumist mõjutab ka elektrivoolu tugevus, muutes need tillukesteks lülititeks ehk transistoriteks.
Praktiliste arvutite ehitamine oli jäänud aga seni ülesaamatuks väljakutseks. Näiteks tohtis leiduda keetmata spagettide hunnikuid meenutavates transistorides elektrit juhtivaid nanotorusid alla 0,000001 protsendi. Shulaker leidis aga kolleegidega, et see on tegelikult oluline vaid teatud tehete ja loogikaväravate kombinatsiooni korral. Piirangust mööda hiilides õnnestus ehitada töörühmal 14 000 transistorist koosnev süsiniknanotoru-arvuti. Esimene selle taoline arvu koosnes vaid mõnesajast transistorist.
"Protsessor sarnaneb oma võimekuselt vägagi neile, mida saab osta poest näiteks väikeste robotite kontrollimiseks. Esimesed sarnased ränil põhinevad kiibid ilmusid turule umbes 1980. aastate keskpaigas," asetas Shulaker saavutuse laiemasse konteksti. Esimene protsessoril jooksutatud programm printis sõnumi " Hello, World! I am RV16XNano, made from CNTs.", (ing k "Tere, Maailm! Mina olen RV16XNano, tehtud süsiniknanotorudest".
Shulaker rõhutas, et kasutasid protsessori valmistamiseks samu tehnikaid, mille abil ehitatakse praegu ränikiipe. "Mõtlesime kohe algusest peale sellele, kuidas saaksid tootjad neid võimalikult lihtsalt kasutusele võtta ja süsiniknanotoru-transistorid ühilduvad räniga täielikult. Nõnda võib näha tulevikus arvutikiipe, mis pole mitte kahe-, vaid kolmemõõtmelised," laiendas professor. Süsiniknanotorudest transistore saab valmistada juba mõnesaja kraadi juures, enam kui 1000°C madalamal temperatuuril kui nende ränist koosnevaid analooge.
Nii pea süsiniknanotoru-arvutit siiski veel osta ei saa. Praegu ulatub iga transistori läbimõõt ühe mikromeetrini. Tipptasemel ränitransistorid on ligikaudu sada korda väiksemad. Samuti saab lülitada neid sekundis sisse-välja vaid miljon, mitte miljard korda sekundis. "Akadeemilistes teadusasutustes on taoliste täiustustega tegelemine väga raske, kuid teeme tihedat koostööd tööstuspartneritega, et süsiniknanotorude eelised jõuaksid poelettidele paari aasta jooksul," sõnas Shulaker.
"Alusteaduse vallas ei pea me aga jääma ainult praeguste kiipide täiustamise juurde, vaid saame hakata mõtlema täiesti uut süsteemide peale. Süsiniknanotorud võivad muuta täielikult seda, kuidas me mikrokiipe üleüldse ette kujutame," lisas professor.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
### Response:
Teadlased ehitasid süsiniknanotorudest esimese praktilise arvuti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma meistriliiga debüüdi tegi Kajupank 19-aastasena hooajal 2007/2008 Triobet/Dalkia meeskonna eest, aasta hiljem jooksis mees väljakule BC Kalev/Cramo ridades.
Rapla särki kandis Kajupank esimest korda hooajal 2010/2011, kuid naasis seejärel 2012/2013 hooaja jooksul BC Kalev/Cramo ridadesse. Tagasi Raplasse seadis mees sammud hooajaks 2015/2016 ja pole tänaseni lahkunud.
Kajupanka ei ole kõrvale jäetud ka Eesti koondise tegemistest, esimest korda sai ta meeste seas väljakul käia hooaja 2013/2014 jooksul.
"Ega siin pikka juttu ei ole - Indrekut peetakse meie korvpallikogukonnas juba põliseks raplakaks ja tema jätkamise uudis on kindlasti oodatud," ütles Rapla klubi juht Jaak Karp.
"Kevadel saadud vigastus on nüüdseks selja taga ja uue hooaja ettevalmistus käib täie hooga. Tean, et Indrek on lisaks platsil tehtule ka meie meeskonna vaimu hoidja ja iga meeskond vajab kogemustepagasit, mis temal on."
2018/2019 hooajal mängis Kajupank Rapla eest keskmiselt umbes 30 minutit. Eesti-Läti korvpalliliigas jäid keskmisteks näitajateks 11,7 punkti, 3,4 lauapalli ja 1,4 korvisöötu. Korvpalli meistriliigas tõi mees Raplale keskmiselt 9,3 punkti, noppis 3,8 lauapalli ja andis 2,5 resultatiivset söötu. | Indrek Kajupank jätkab Rapla ääre tugevdamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma meistriliiga debüüdi tegi Kajupank 19-aastasena hooajal 2007/2008 Triobet/Dalkia meeskonna eest, aasta hiljem jooksis mees väljakule BC Kalev/Cramo ridades.
Rapla särki kandis Kajupank esimest korda hooajal 2010/2011, kuid naasis seejärel 2012/2013 hooaja jooksul BC Kalev/Cramo ridadesse. Tagasi Raplasse seadis mees sammud hooajaks 2015/2016 ja pole tänaseni lahkunud.
Kajupanka ei ole kõrvale jäetud ka Eesti koondise tegemistest, esimest korda sai ta meeste seas väljakul käia hooaja 2013/2014 jooksul.
"Ega siin pikka juttu ei ole - Indrekut peetakse meie korvpallikogukonnas juba põliseks raplakaks ja tema jätkamise uudis on kindlasti oodatud," ütles Rapla klubi juht Jaak Karp.
"Kevadel saadud vigastus on nüüdseks selja taga ja uue hooaja ettevalmistus käib täie hooga. Tean, et Indrek on lisaks platsil tehtule ka meie meeskonna vaimu hoidja ja iga meeskond vajab kogemustepagasit, mis temal on."
2018/2019 hooajal mängis Kajupank Rapla eest keskmiselt umbes 30 minutit. Eesti-Läti korvpalliliigas jäid keskmisteks näitajateks 11,7 punkti, 3,4 lauapalli ja 1,4 korvisöötu. Korvpalli meistriliigas tõi mees Raplale keskmiselt 9,3 punkti, noppis 3,8 lauapalli ja andis 2,5 resultatiivset söötu.
### Response:
Indrek Kajupank jätkab Rapla ääre tugevdamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 20. augusti hommikul leiti Tallinnas Õismäe teel asuva kortermaja juurest mehe vägivallatunnustega surnukeha. Tegemist oli 53-aastase asotsiaalse eluviisiga mehega, kes kohtuarsti hinnangul suri peksmise tagajärjel, ütles PPA pressiesindaja Marie Aava.
"Sündmuskohal töötasid politseinikud, kes kogusid tõendeid ja jälgi ning asusid saadud info pinnalt võimalikke kahtlusaluseid selgitama ning 23. augustil pidasid uurijad kinni 15- ja 16-aastase noormehe kahtlustatavana tapmises," lausus Aava.
Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juhi Hisko Varese sõnul on tegemist kriminaalkorras karistamata, kuid politseile varasemast tuttavate noormeestega.
"Mõlema poisiga on noorsoopolitseinikud varasemalt kokku puutunud. Nad on lõhkunud võõraste vara ning olnud jooksus kodust. Neil on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega ning ühel poisil on viimase aasta jooksul olnud kokkupuuteid ka narkootikumidega. Mõlema poisi suhtes on käimas kriminaalmenetlused vägivalla episoodide pärast," ütles Vares.
Ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi sõnul taotleb prokuratuur raskete kuritegude puhul ka alaealiste kahtlustatavate vahistamist.
"Alaealiste kahtlustatavate suhtes kehtib erikohtlemine ehk prokuratuuri esmane eesmärk on leida selline mõjutusvahend, mis paneks alaealise oma teo üle järele mõtlema ning edaspidi õiguskuulekalt käituma. Siiski on igal asjal oma piirid ning võttes arvesse nii kahtlustatavate tausta kui ka kuriteo raskust oli paraku ainuvõimalikuks sammuks taotleda nende vahistamist. Viime tõendite kogumise lõpuni võimalikult kiiresti, et juba sügisel saaks kriminaalasja kohtusse saata," lisas prokurör Kruusimägi.
Kriminaalmenetlust viib läbi Põhja prefektuuri kriminaalbüroo ja juhib Põhja ringkonnaprokuratuur. | Politsei kahtlustab alaealisi noorukeid Õismäel mehe tapmises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
20. augusti hommikul leiti Tallinnas Õismäe teel asuva kortermaja juurest mehe vägivallatunnustega surnukeha. Tegemist oli 53-aastase asotsiaalse eluviisiga mehega, kes kohtuarsti hinnangul suri peksmise tagajärjel, ütles PPA pressiesindaja Marie Aava.
"Sündmuskohal töötasid politseinikud, kes kogusid tõendeid ja jälgi ning asusid saadud info pinnalt võimalikke kahtlusaluseid selgitama ning 23. augustil pidasid uurijad kinni 15- ja 16-aastase noormehe kahtlustatavana tapmises," lausus Aava.
Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juhi Hisko Varese sõnul on tegemist kriminaalkorras karistamata, kuid politseile varasemast tuttavate noormeestega.
"Mõlema poisiga on noorsoopolitseinikud varasemalt kokku puutunud. Nad on lõhkunud võõraste vara ning olnud jooksus kodust. Neil on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega ning ühel poisil on viimase aasta jooksul olnud kokkupuuteid ka narkootikumidega. Mõlema poisi suhtes on käimas kriminaalmenetlused vägivalla episoodide pärast," ütles Vares.
Ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi sõnul taotleb prokuratuur raskete kuritegude puhul ka alaealiste kahtlustatavate vahistamist.
"Alaealiste kahtlustatavate suhtes kehtib erikohtlemine ehk prokuratuuri esmane eesmärk on leida selline mõjutusvahend, mis paneks alaealise oma teo üle järele mõtlema ning edaspidi õiguskuulekalt käituma. Siiski on igal asjal oma piirid ning võttes arvesse nii kahtlustatavate tausta kui ka kuriteo raskust oli paraku ainuvõimalikuks sammuks taotleda nende vahistamist. Viime tõendite kogumise lõpuni võimalikult kiiresti, et juba sügisel saaks kriminaalasja kohtusse saata," lisas prokurör Kruusimägi.
Kriminaalmenetlust viib läbi Põhja prefektuuri kriminaalbüroo ja juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.
### Response:
Politsei kahtlustab alaealisi noorukeid Õismäel mehe tapmises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mina ei saa ju ise endale kutseid tekitada! /---/ Ei ole minu valdkonnas tööreise olnud, selliseid, kuhu ministrit oleks kutsutud või oodatud kohale. Neid ei saa ise tekitada," ütles Kingo vastuseks ERR-i küsimusele, miks väliskaubandusminister on nii vähe välisvisiitidel käinud.
Kingo sõnul tuleb septembri alguses ministeeriumis koosolek, kus vaadatakse temale saadetud kutsed läbi ja tehakse otsus, millistest üritustest ta osa võtab.
"Minu välisvisiidid selguvad septembris, kui on kõik teemad laual! Ega minule ei tule ju kõik kutsed ja mina neid kõiki ei otsusta, mul on eraldi inimesed, kellele saadetakse need kutsed ja sealt tehakse siis sõel, kui jõuab lõpuks minuni, et vaat, seal on kohtumine ja seal on kohtumine! Kui te arvate, et minister saab meili postkasti ja tema ise otsustab kõike, et lähen sinna ja sinna, siis nii need asjad ei ole. Selleks on ju terve ministeerium!" rääkis Kingo teisipäeval ERR-ile.
Ministri sõnul ei ole tal suve jooksul välisivisiite olnud, kuna on puhkuste aeg.
Kingo osales 29.-31. maini Kanadas Ottawas toimunud Avatud Valitsemise Partnerluse tippsündmusel. Ta jättis aga minemata 28. mail toimunud Euroopa Liidu väliskaubanduse teemalisele ministrite kohtumisele, mis peeti Brüsselis.
Samas kirjutas portaal geenius.ee neljapäeval, et Kingo on loobunud osalemisest mitmel rahvusvahelisel üritusel, kuhu teda nimeliselt või ametipositsioonist lähtuvalt on kutsutud.
Nii jätab minister Kingo minemata Poolas toimuvale olulisele majandusfoorumile, mida mitteametlikult kutsutakse Ida-Davosiks ja kus varem on Eestist osalenud näiteks president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Hannes Hanso, rahandusminister Jürgen Ligi ning riigikogu esimees Ene Ergma.
Lisaks ei lähe minister Kingo Serbias toimuvale Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kohtumisele, kus peaks osalema ka Hiina teadus- ja tehnoloogiaminister ning millel varem on Eestit esindanud peaminister Jüri Ratas ja enne teda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Samuti ei ole tähtajaks vastatud Läti peaministri kutsele, kus palutakse Kingol leida aega osalemaks Riias toimuval meie regioonile keskenduval 5G foorumil.
Kingo on Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister alates 16. maist 2019. Ta kuulub Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda.
Ühe päeva ametis olla jõudnud ning perevägivalla kahtluste tõttu lahkunud Marti Kuusiku asemel ministriks saanud Kingo teatas juba ametisse astudes, et kavatseb ministrina välismaal käia võimalikult vähe. | Minister Kingo täidab oma lubadust ja hoidub välisivisiitidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mina ei saa ju ise endale kutseid tekitada! /---/ Ei ole minu valdkonnas tööreise olnud, selliseid, kuhu ministrit oleks kutsutud või oodatud kohale. Neid ei saa ise tekitada," ütles Kingo vastuseks ERR-i küsimusele, miks väliskaubandusminister on nii vähe välisvisiitidel käinud.
Kingo sõnul tuleb septembri alguses ministeeriumis koosolek, kus vaadatakse temale saadetud kutsed läbi ja tehakse otsus, millistest üritustest ta osa võtab.
"Minu välisvisiidid selguvad septembris, kui on kõik teemad laual! Ega minule ei tule ju kõik kutsed ja mina neid kõiki ei otsusta, mul on eraldi inimesed, kellele saadetakse need kutsed ja sealt tehakse siis sõel, kui jõuab lõpuks minuni, et vaat, seal on kohtumine ja seal on kohtumine! Kui te arvate, et minister saab meili postkasti ja tema ise otsustab kõike, et lähen sinna ja sinna, siis nii need asjad ei ole. Selleks on ju terve ministeerium!" rääkis Kingo teisipäeval ERR-ile.
Ministri sõnul ei ole tal suve jooksul välisivisiite olnud, kuna on puhkuste aeg.
Kingo osales 29.-31. maini Kanadas Ottawas toimunud Avatud Valitsemise Partnerluse tippsündmusel. Ta jättis aga minemata 28. mail toimunud Euroopa Liidu väliskaubanduse teemalisele ministrite kohtumisele, mis peeti Brüsselis.
Samas kirjutas portaal geenius.ee neljapäeval, et Kingo on loobunud osalemisest mitmel rahvusvahelisel üritusel, kuhu teda nimeliselt või ametipositsioonist lähtuvalt on kutsutud.
Nii jätab minister Kingo minemata Poolas toimuvale olulisele majandusfoorumile, mida mitteametlikult kutsutakse Ida-Davosiks ja kus varem on Eestist osalenud näiteks president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Hannes Hanso, rahandusminister Jürgen Ligi ning riigikogu esimees Ene Ergma.
Lisaks ei lähe minister Kingo Serbias toimuvale Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kohtumisele, kus peaks osalema ka Hiina teadus- ja tehnoloogiaminister ning millel varem on Eestit esindanud peaminister Jüri Ratas ja enne teda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Samuti ei ole tähtajaks vastatud Läti peaministri kutsele, kus palutakse Kingol leida aega osalemaks Riias toimuval meie regioonile keskenduval 5G foorumil.
Kingo on Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister alates 16. maist 2019. Ta kuulub Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda.
Ühe päeva ametis olla jõudnud ning perevägivalla kahtluste tõttu lahkunud Marti Kuusiku asemel ministriks saanud Kingo teatas juba ametisse astudes, et kavatseb ministrina välismaal käia võimalikult vähe.
### Response:
Minister Kingo täidab oma lubadust ja hoidub välisivisiitidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Ratasepp on stardis kui kahekordse ultratriatloni maailmarekordi tiitli hoidja, siis ühtegi maailmameistritiitlit tal veel ette näidata ei ole. Maailmameistrivõistlustelt on Ratasepal ette näidata kaks hõbemedalit. Hiljemalt laupäeva varahommikuks on selge, kellest saab kahekordse ultratriatloni maailmameister.
Panevėžys ei ole Ratasepale võõras. Viimati osales ta seal kahekordse ultratriatloni MK-etapil 2015. aastal. Siis õnnestus see tal ajaga 22:34.46 võita. Nüüd on aga Ratasepa sportlik ettevalmistus teinud tohutu hüppe ning mehe finišiajad viidud uuele tasemele. Juunis toimunud kahekordse ultratriatloni MK-etapil läbis Ratasepp 7,6 km vees, 360 km rattal ja 84,4 km joostes ajaga 19:42.57, mis ühtlasi tähistas ka kahekordse ultratriatloni maailmarekordit. Ka sel korral on Ratasepa eesmärk anda võistlusel endast parim ning alistada 20 tunni piir.
Ratasepa jaoks on võistlusel edasiviivaks jõuks konkurents, kes on sel korral väga tugev. "Võistlusele on end kirja pannud poolakas Robert Karaś, taanlane Michael Plahn, prantslane Arnaud Selukov, taanlane Jesper Madsen ja poolakas Adam Sulowski. Lisaks võib alati olla uustulijaid, kes oma sportliku sooritusega üllatavad," rääkis Ratasepp.
Ratasepp lisas, et enamus nimetatutest peaks temast kiiremad ujujad olema: "Seega olen tagaajaja rollis ja see sobib mulle. Loodan juba rattasõiduga eesolijatega vahesid vähendada, et jooksudistantsil oma paremus maksma panna."
7,6 km ujumine toimub Panevėžyse järves. Ujutakse kümme 760 meetrist ringi. Ujumine toimub stiilis "Australian exit" ehk iga ringi järel peavad võistlejad järvest välja tulema, ületama ajavõtujoone ning alles siis uuele ringile minema.
360 km ratast sõidetakse 3,1 km ringil. Distantsi läbimiseks tuleb sportlastel teha 116 ringi.
84,4 km jooks toimub peamiselt ümber Panevėžyse järve ja selle lähiümbruses. 1,64 km ringi peavad sportlased läbima 52 korda.
Panevėžyses toimuv MM on Ratasepa kolmas võistlus sellel suvel. Lisaks Saksamaa kahekordsele ultratriatlonile läbis läbis Ratasepp juulis Austrias viiekordse ultratriatloni. 19 km ujumise, 900 km rattadistantsi ja 211 km jooksuks kulus tal aega 72:55.29. Sellega purustas Ratasepp küll 2005. aastast püsinud maailmarekordi, ent jäi alla samal võistlusel osalenud Richard Jungile, kes sai ajaga 71:07.24 enda nimele viiekordse ultratriatloni maailmarekordi tiitli.
28. septembril stardib Ratasepp hooaja põhikatsumusel, 40-kordsel ultratriatlonil Fuerteventural. Katsumusel ujub ta 152 km, sõidab rattal 7200 km ja jookseb 1688 km. Distants tuleb kokku, kui ta läbib 40 järjestikusel päeval 3,8 km vees, 180 km rattal ja jookseb maratoni. | Ratasepp stardib kahekordse ultratriatloni maailmameistrivõistlustel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Ratasepp on stardis kui kahekordse ultratriatloni maailmarekordi tiitli hoidja, siis ühtegi maailmameistritiitlit tal veel ette näidata ei ole. Maailmameistrivõistlustelt on Ratasepal ette näidata kaks hõbemedalit. Hiljemalt laupäeva varahommikuks on selge, kellest saab kahekordse ultratriatloni maailmameister.
Panevėžys ei ole Ratasepale võõras. Viimati osales ta seal kahekordse ultratriatloni MK-etapil 2015. aastal. Siis õnnestus see tal ajaga 22:34.46 võita. Nüüd on aga Ratasepa sportlik ettevalmistus teinud tohutu hüppe ning mehe finišiajad viidud uuele tasemele. Juunis toimunud kahekordse ultratriatloni MK-etapil läbis Ratasepp 7,6 km vees, 360 km rattal ja 84,4 km joostes ajaga 19:42.57, mis ühtlasi tähistas ka kahekordse ultratriatloni maailmarekordit. Ka sel korral on Ratasepa eesmärk anda võistlusel endast parim ning alistada 20 tunni piir.
Ratasepa jaoks on võistlusel edasiviivaks jõuks konkurents, kes on sel korral väga tugev. "Võistlusele on end kirja pannud poolakas Robert Karaś, taanlane Michael Plahn, prantslane Arnaud Selukov, taanlane Jesper Madsen ja poolakas Adam Sulowski. Lisaks võib alati olla uustulijaid, kes oma sportliku sooritusega üllatavad," rääkis Ratasepp.
Ratasepp lisas, et enamus nimetatutest peaks temast kiiremad ujujad olema: "Seega olen tagaajaja rollis ja see sobib mulle. Loodan juba rattasõiduga eesolijatega vahesid vähendada, et jooksudistantsil oma paremus maksma panna."
7,6 km ujumine toimub Panevėžyse järves. Ujutakse kümme 760 meetrist ringi. Ujumine toimub stiilis "Australian exit" ehk iga ringi järel peavad võistlejad järvest välja tulema, ületama ajavõtujoone ning alles siis uuele ringile minema.
360 km ratast sõidetakse 3,1 km ringil. Distantsi läbimiseks tuleb sportlastel teha 116 ringi.
84,4 km jooks toimub peamiselt ümber Panevėžyse järve ja selle lähiümbruses. 1,64 km ringi peavad sportlased läbima 52 korda.
Panevėžyses toimuv MM on Ratasepa kolmas võistlus sellel suvel. Lisaks Saksamaa kahekordsele ultratriatlonile läbis läbis Ratasepp juulis Austrias viiekordse ultratriatloni. 19 km ujumise, 900 km rattadistantsi ja 211 km jooksuks kulus tal aega 72:55.29. Sellega purustas Ratasepp küll 2005. aastast püsinud maailmarekordi, ent jäi alla samal võistlusel osalenud Richard Jungile, kes sai ajaga 71:07.24 enda nimele viiekordse ultratriatloni maailmarekordi tiitli.
28. septembril stardib Ratasepp hooaja põhikatsumusel, 40-kordsel ultratriatlonil Fuerteventural. Katsumusel ujub ta 152 km, sõidab rattal 7200 km ja jookseb 1688 km. Distants tuleb kokku, kui ta läbib 40 järjestikusel päeval 3,8 km vees, 180 km rattal ja jookseb maratoni.
### Response:
Ratasepp stardib kahekordse ultratriatloni maailmameistrivõistlustel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel nädalatel on sõna "õigusriik" olnud poliitikute, aga ka ajakirjanike sõnavara hulgas tavalisest sagedamini. Pühapäevase Vikerraadio saate "Samost ja Sildam" refereering tõstab mitmel korral esiplaanile Anvar Samosti öeldu, et kuigi president kinnitab, et Eestis on mingi probleem õigusriigiga, siis "tegelikult ikka ei ole küll Eestis probleeme õigusriigiga". Pigem olevat probleeme presidendi institutsiooniga.
On siis või ei ole probleeme õigusriigiga? Raske on väite õigsuse üle arutleda, kui pole teada, mida kõneleja õigusriigi all mõtleb. Oleme harjunud sõnu "demokraatia" ja "õigusriik" sagedasti kasutama, ilma et isegi mõtleksime, mida need mõisted tähendavad. Teisisõnu, oleme harjunud neid kasutama loosungitena.
Ma ei kirjuta neid ridu selleks, et arutleda, kas meil on õigusriigiga probleeme, vaid püüan pisut heita valgust mõnele õigusriigi põhimõtte olulisele tunnusele.
Just nimelt olulisele, sest kuigi näiteks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni preambulis nimetatakse õigusriigi põhimõtet ühena Euroopa Nõukogu kolmest sambast demokraatia ja inimõiguste kõrval ning ka põhiseaduse paragrahvis 10 mainitakse, et õigused, vabadused ja kohustused peavad vastama demokraatliku õigusriigi põhimõtetele, pole seni terminile suudetud leida universaalset määratlust.
Tuntud on aga mõiste kõikides demokraatlikes riikides. Angloameerika õiguses tähistavad sarnast põhimõtet termin " rule of law", Saksa õiguses " Rechtsstaat" ja Prantsuse õiguses " Etat de droit". Ilmselt just nende riikide kaudu jõudis termin meie õiguskorda.
Erinevad inimesed mõtlevad õigusriigi all erinevaid asju. Sellegipoolest pole põhjust väita, et liialt ebamäärasel ja subjektiivsel väljendil puudub tähendus. Õigusriigi põhimõtte tuuma osas on siiski mingi kokkulepe.
Kindlasti pole õigusriik võrdsustatav seadusriigiga, kuigi mõnigi poliitik on rõhutanud, et meil on õigusriik, sest seadus toimib. Iga seadusriik ei pruugi vastata õigusriigi tunnustele. Üks kõige selgemaid õigusriigi tuuma sõnastusi pärineb Inglismaa ja Walesi peakohtuniku Lord Bingham of Cornhilli sulest. Raamatus "The Rule of Law" (2010) esitab ta järgmise loetelu õigusriigi põhimõtte olulistest tunnustest:
Õigus peab olema kättesaadav ning võimalikult arusaadav, selge ja ettenähtav.
Õigused ja kohustused tuleb harilikult otsustada seaduse põhjal, mitte diskretsiooni alusel.
Riigi seadusi tuleb kohaldada kõigile ühteviisi, vahetegemist õigustavad vaid objektiivsed erinevused.
Ministrid ja kõigi tasandite avaliku võimu esindajad peavad kasutama neile antud võimuvolitusi heas usus ning ausalt nende eesmärkide saavutamiseks, milleks neile võimuvolitusi on antud, ega tohi neid volitusi ületada.
Seadus peab tagama põhiõiguste kohase kaitse.
Tsiviilvaidluste, milles asjaosalised ei suuda kokku leppida, lahendamiseks tuleb ette näha vahendid, mis pole pooltele üleliia kulukad ning mille kestus pole ebamõistlikult pikk.
Kohtumenetlus peab olema aus.
Riik peab täitma rahvusvahelise- ja riigisisese õigusega võetud kohustusi.
Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon püüdis 2011. aastal leida kompromissi erinevate riikide õigusriigi põhimõtete vahel. Komisjoni ettekandes toodud loetelu erineb detailides eespool esitatud Lord Bingham of Cornhilli pakutust.
Seaduslikkus, kaasa arvatud läbipaistev, aruandekohustuslik ning demokraatlik seadusandlik protsess.
Õiguskindlus.
Omavoli keeld.
Võimalus pöörduda sõltumatusse ja erapooletusse kohtusse. Haldusaktide kohtulik kontroll.
Inimõiguste austamine.
Võrdsus seaduse ees ning mittediskrimineerimine.
Ehk aitab see lühiülevaade lugejal poliitikut või ajakirjanikku paremini mõista, sõna kasutajat aga läbi mõelda, mida ta sõnaga "õigusriik" öelda soovib. | Uno Lõhmus: lühikursus õigusriigist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel nädalatel on sõna "õigusriik" olnud poliitikute, aga ka ajakirjanike sõnavara hulgas tavalisest sagedamini. Pühapäevase Vikerraadio saate "Samost ja Sildam" refereering tõstab mitmel korral esiplaanile Anvar Samosti öeldu, et kuigi president kinnitab, et Eestis on mingi probleem õigusriigiga, siis "tegelikult ikka ei ole küll Eestis probleeme õigusriigiga". Pigem olevat probleeme presidendi institutsiooniga.
On siis või ei ole probleeme õigusriigiga? Raske on väite õigsuse üle arutleda, kui pole teada, mida kõneleja õigusriigi all mõtleb. Oleme harjunud sõnu "demokraatia" ja "õigusriik" sagedasti kasutama, ilma et isegi mõtleksime, mida need mõisted tähendavad. Teisisõnu, oleme harjunud neid kasutama loosungitena.
Ma ei kirjuta neid ridu selleks, et arutleda, kas meil on õigusriigiga probleeme, vaid püüan pisut heita valgust mõnele õigusriigi põhimõtte olulisele tunnusele.
Just nimelt olulisele, sest kuigi näiteks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni preambulis nimetatakse õigusriigi põhimõtet ühena Euroopa Nõukogu kolmest sambast demokraatia ja inimõiguste kõrval ning ka põhiseaduse paragrahvis 10 mainitakse, et õigused, vabadused ja kohustused peavad vastama demokraatliku õigusriigi põhimõtetele, pole seni terminile suudetud leida universaalset määratlust.
Tuntud on aga mõiste kõikides demokraatlikes riikides. Angloameerika õiguses tähistavad sarnast põhimõtet termin " rule of law", Saksa õiguses " Rechtsstaat" ja Prantsuse õiguses " Etat de droit". Ilmselt just nende riikide kaudu jõudis termin meie õiguskorda.
Erinevad inimesed mõtlevad õigusriigi all erinevaid asju. Sellegipoolest pole põhjust väita, et liialt ebamäärasel ja subjektiivsel väljendil puudub tähendus. Õigusriigi põhimõtte tuuma osas on siiski mingi kokkulepe.
Kindlasti pole õigusriik võrdsustatav seadusriigiga, kuigi mõnigi poliitik on rõhutanud, et meil on õigusriik, sest seadus toimib. Iga seadusriik ei pruugi vastata õigusriigi tunnustele. Üks kõige selgemaid õigusriigi tuuma sõnastusi pärineb Inglismaa ja Walesi peakohtuniku Lord Bingham of Cornhilli sulest. Raamatus "The Rule of Law" (2010) esitab ta järgmise loetelu õigusriigi põhimõtte olulistest tunnustest:
Õigus peab olema kättesaadav ning võimalikult arusaadav, selge ja ettenähtav.
Õigused ja kohustused tuleb harilikult otsustada seaduse põhjal, mitte diskretsiooni alusel.
Riigi seadusi tuleb kohaldada kõigile ühteviisi, vahetegemist õigustavad vaid objektiivsed erinevused.
Ministrid ja kõigi tasandite avaliku võimu esindajad peavad kasutama neile antud võimuvolitusi heas usus ning ausalt nende eesmärkide saavutamiseks, milleks neile võimuvolitusi on antud, ega tohi neid volitusi ületada.
Seadus peab tagama põhiõiguste kohase kaitse.
Tsiviilvaidluste, milles asjaosalised ei suuda kokku leppida, lahendamiseks tuleb ette näha vahendid, mis pole pooltele üleliia kulukad ning mille kestus pole ebamõistlikult pikk.
Kohtumenetlus peab olema aus.
Riik peab täitma rahvusvahelise- ja riigisisese õigusega võetud kohustusi.
Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon püüdis 2011. aastal leida kompromissi erinevate riikide õigusriigi põhimõtete vahel. Komisjoni ettekandes toodud loetelu erineb detailides eespool esitatud Lord Bingham of Cornhilli pakutust.
Seaduslikkus, kaasa arvatud läbipaistev, aruandekohustuslik ning demokraatlik seadusandlik protsess.
Õiguskindlus.
Omavoli keeld.
Võimalus pöörduda sõltumatusse ja erapooletusse kohtusse. Haldusaktide kohtulik kontroll.
Inimõiguste austamine.
Võrdsus seaduse ees ning mittediskrimineerimine.
Ehk aitab see lühiülevaade lugejal poliitikut või ajakirjanikku paremini mõista, sõna kasutajat aga läbi mõelda, mida ta sõnaga "õigusriik" öelda soovib.
### Response:
Uno Lõhmus: lühikursus õigusriigist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuivõrd elektritõukerataste ja jalakäijatele mõeldud muude sarnaste elektriliste abivahendite valdkond on kiirelt arenenud ning kaasnenud on ka kasutusaktiivsuse hüppeline kasv, siis nõustume, et see toob kaasa ka vajaduse kehtivad liiklusreeglid üle vaadata," seisab majandusministeeriumi vastuses Tallinna linnavalitsusele.
Linnavalitsus palus lisada liiklusseadusesse tõukerattaga liiklemise regulatsioon, sest praegu ei ole teised kergliiklejad suurt kiirust arendavate elektritõukerataste eest piisavalt kaitstud. Tõukeratta maksimaalseks sõidukiiruseks pakub linn 20 km/h.
Majandusministeerium kinnitas, et on elektritõukerataste kasutamisele täpsemate reeglite loomise töösse võtnud ning planeerib vastavad ettepanekud lisada eelmise aasta oktoobris algatatud liiklusseaduse jt seaduste muutmise eelnõu juurde.
"Oleme palunud osapooltelt erinevaid ettepanekuid liiklusseaduse muutmiseks, toimunud ja toimumas on arutelusid erinevate ekspertide ja huvigruppidega ning saadud sisendite pinnalt koostame omapoolsed ettepanekud. Omalt poolt töötame selle nimel, et järgmiseks elektritõukerataste hooajaks oleksid reeglid seaduses selgemad," seisab ministeeriumis vastuses Tallinna linnavalitsusele.
"Milline saab olema liiklusseaduse lõplik regulatsioon, on hetkel veel vara öelda, kuid Teie kirjas tehtud ettepanekud kattuvad suures osas ka seni laekunud seisukohtadega ning võtame need reeglite väljatöötamisel kindlasti arutlusele," teatas majandusministeerium. | Elektritõukerataste kasutamisele on oodata liiklusseaduses piiranguid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuivõrd elektritõukerataste ja jalakäijatele mõeldud muude sarnaste elektriliste abivahendite valdkond on kiirelt arenenud ning kaasnenud on ka kasutusaktiivsuse hüppeline kasv, siis nõustume, et see toob kaasa ka vajaduse kehtivad liiklusreeglid üle vaadata," seisab majandusministeeriumi vastuses Tallinna linnavalitsusele.
Linnavalitsus palus lisada liiklusseadusesse tõukerattaga liiklemise regulatsioon, sest praegu ei ole teised kergliiklejad suurt kiirust arendavate elektritõukerataste eest piisavalt kaitstud. Tõukeratta maksimaalseks sõidukiiruseks pakub linn 20 km/h.
Majandusministeerium kinnitas, et on elektritõukerataste kasutamisele täpsemate reeglite loomise töösse võtnud ning planeerib vastavad ettepanekud lisada eelmise aasta oktoobris algatatud liiklusseaduse jt seaduste muutmise eelnõu juurde.
"Oleme palunud osapooltelt erinevaid ettepanekuid liiklusseaduse muutmiseks, toimunud ja toimumas on arutelusid erinevate ekspertide ja huvigruppidega ning saadud sisendite pinnalt koostame omapoolsed ettepanekud. Omalt poolt töötame selle nimel, et järgmiseks elektritõukerataste hooajaks oleksid reeglid seaduses selgemad," seisab ministeeriumis vastuses Tallinna linnavalitsusele.
"Milline saab olema liiklusseaduse lõplik regulatsioon, on hetkel veel vara öelda, kuid Teie kirjas tehtud ettepanekud kattuvad suures osas ka seni laekunud seisukohtadega ning võtame need reeglite väljatöötamisel kindlasti arutlusele," teatas majandusministeerium.
### Response:
Elektritõukerataste kasutamisele on oodata liiklusseaduses piiranguid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hollandi suurklubi oli otsustava eelringi korduskohtumises Küprose klubist APOEL üle tulemusega 2:0 (43. Edson Alvarez, 80. Dušan Tadic). Avamäng Nicosias väravaid ei toonud.
Alagrupiturniirile pääses ka Hollandi naaberriigi Belgia meeskond Club Brügge, kes oli avamängus võõrsil alistanud austerlast Linzi LASK-i 1:0. Korduskohtumises oli Brügge üle 2:1 (70. Hans Vanaken, 89. Emmanuel Dennis - 74. pen Joao Klauss De Mello).
Kolmanda meeskonnaga tagas eile õhtul edasipääsu tšehhide Praha Slavia, kes võitis nii eelmisel nädalal võõrsil kui ka sel nädalal kodus Rumeenia klubi CFR Cluj tulemusega 1:0. Eile lõi 66. minutil värava Jan Boril.
Teisipäeval olid edasipääsu taganud Zagrebi Dinamo, Belgradi Crvena Zvezda ja Pireuse Olympiakos.
Täna loositakse Monacos alagruppide koosseisud. | Kolmapäeval selgusid viimased Meistrite liiga alagrupiturniiril osalejad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hollandi suurklubi oli otsustava eelringi korduskohtumises Küprose klubist APOEL üle tulemusega 2:0 (43. Edson Alvarez, 80. Dušan Tadic). Avamäng Nicosias väravaid ei toonud.
Alagrupiturniirile pääses ka Hollandi naaberriigi Belgia meeskond Club Brügge, kes oli avamängus võõrsil alistanud austerlast Linzi LASK-i 1:0. Korduskohtumises oli Brügge üle 2:1 (70. Hans Vanaken, 89. Emmanuel Dennis - 74. pen Joao Klauss De Mello).
Kolmanda meeskonnaga tagas eile õhtul edasipääsu tšehhide Praha Slavia, kes võitis nii eelmisel nädalal võõrsil kui ka sel nädalal kodus Rumeenia klubi CFR Cluj tulemusega 1:0. Eile lõi 66. minutil värava Jan Boril.
Teisipäeval olid edasipääsu taganud Zagrebi Dinamo, Belgradi Crvena Zvezda ja Pireuse Olympiakos.
Täna loositakse Monacos alagruppide koosseisud.
### Response:
Kolmapäeval selgusid viimased Meistrite liiga alagrupiturniiril osalejad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahtlustuse kohaselt tõi eestlasest kapten Saksamaalt Soome umbes 1,1 miljonit sigaretti ja rohkem kui 1200 liitrit kanget alkoholi, mis oli mõeldud edasimüümiseks, vahendas Helsingin Sanomat.
Väidetavaid smugeldamisreise oli kokku 48 ja need leidsid aset aastatel 2013-2014.
Maksuameti hinnangul jäi kapteni tegevuse tõttu Soome riigil saamata umbes 230 000 eurot aktsiisitulu. Samuti on maksuamet seisukohal, et salaja Soome toodud kauba edasimüük oli nii ulatuslik, et seda võib käsitleda kui äritegevust.
Võimude väitel kasutati smugeldamise raames võimalust, kus meeskonna liikmetel on seadusega lubatud hankida maksu- ja tollivabalt kaupa enda kasutuseks. Eeluurimine toob aga välja, et rohkem kui miljonist sigaretist oli meeskonna kasutuses reaalselt vaid 37 000 sigaretti. Alkoholi polnud meeskonna käes üldse ja seda polnud laeval pardal lubatud ka tarbida.
Juurdlusandmete kohaselt oli kahtlustatav pannud Saksamaal sigaretid ja alkoholi oma pakiautosse ning Soomes sõitnud autoga laevast välja, toimetanud kauba edasi ja naasnud siis laevale.
Tolliamet uuris sama teemat juba viis aastat tagasi, kuid tookord esitas kapten lahkumisavalduse ning lahkus Soomest enne eeluurimise algust. Aastal 2017 tegi kohus siiski tagaselja otsuse kapten vahi alla võtta ning tema suhtes väljastati ka Euroopa vahistamismäärus.
Käesoleva aasta juunis peeti mees Eestis kinni ning anti Soomele välja kui kahtlustatu raskes maksupettuses. Kapten viibib endiselt vahi all.
Eeluurimise kohaselt ei olnud kaubalaeva omanikfirma maksupettusega seotud.
Juhtumit hakatakse arutama Päris-Soome esimese astme kohtus. | Soome kahtlustab Eesti kodanikust kaptenit ulatuslikus maksupettuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahtlustuse kohaselt tõi eestlasest kapten Saksamaalt Soome umbes 1,1 miljonit sigaretti ja rohkem kui 1200 liitrit kanget alkoholi, mis oli mõeldud edasimüümiseks, vahendas Helsingin Sanomat.
Väidetavaid smugeldamisreise oli kokku 48 ja need leidsid aset aastatel 2013-2014.
Maksuameti hinnangul jäi kapteni tegevuse tõttu Soome riigil saamata umbes 230 000 eurot aktsiisitulu. Samuti on maksuamet seisukohal, et salaja Soome toodud kauba edasimüük oli nii ulatuslik, et seda võib käsitleda kui äritegevust.
Võimude väitel kasutati smugeldamise raames võimalust, kus meeskonna liikmetel on seadusega lubatud hankida maksu- ja tollivabalt kaupa enda kasutuseks. Eeluurimine toob aga välja, et rohkem kui miljonist sigaretist oli meeskonna kasutuses reaalselt vaid 37 000 sigaretti. Alkoholi polnud meeskonna käes üldse ja seda polnud laeval pardal lubatud ka tarbida.
Juurdlusandmete kohaselt oli kahtlustatav pannud Saksamaal sigaretid ja alkoholi oma pakiautosse ning Soomes sõitnud autoga laevast välja, toimetanud kauba edasi ja naasnud siis laevale.
Tolliamet uuris sama teemat juba viis aastat tagasi, kuid tookord esitas kapten lahkumisavalduse ning lahkus Soomest enne eeluurimise algust. Aastal 2017 tegi kohus siiski tagaselja otsuse kapten vahi alla võtta ning tema suhtes väljastati ka Euroopa vahistamismäärus.
Käesoleva aasta juunis peeti mees Eestis kinni ning anti Soomele välja kui kahtlustatu raskes maksupettuses. Kapten viibib endiselt vahi all.
Eeluurimise kohaselt ei olnud kaubalaeva omanikfirma maksupettusega seotud.
Juhtumit hakatakse arutama Päris-Soome esimese astme kohtus.
### Response:
Soome kahtlustab Eesti kodanikust kaptenit ulatuslikus maksupettuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Robert Lõvi andis äsja plaadifirma Royal Records-i alt välja oma debüütalbumi, mis valmis koostöös Robert Stanley Montesega, kes vastutas kogu albumi mixi eest. Produtsent Robert Stanley Montes on varasemalt koostööd teinud tuntud Hollywoodi staaridega nagu Justin Timberlake, Katy Perry, Stevie Wonder jpt.
Plaat kannab nime "Ainult udu" ning koondab endas kogu Lõvi viimaste aastate loomingulise varamu. 11 lugu sisaldav plaat on Lõvi enda sõnul sama mitmekülgne nagu ta isegi. "Eemärk oli luua plaat, mis oleks minulik, mitmekülgne ning kus oleks esindatud nii räppmuusika pehmem kui ka veidi karmim pool. Eriti oluliseks pidasin leida plaadile kaasa tegema artistid, kelle loomingut ma ise naudin," selgitas ta.
Kauamängival teevad lisaks Lõvile kaasa veel Beebilõust, Bad Art, Kozinak, Ingmar Gailit ja Jana Liisa Johannson.
"Ainult udu" on Robert Lõvi esimene stuudioalbum ning selle valmimine osutus artisti sõnul oodatust keerulisemaks, kuid tagantjärele mõeldes ka mõneti humoorikaks. "Tahtsin kaasa rääkida igas võimalikus protsessis, olla biitide valmimise, lugude miximise ja iga detaili planeerimise juures. Au on olnud töötada koos erinevate professionaalidega ning näha, kui palju tööd üks album nõuab. Tagantjärele on see küll naljakas, kuid tegelikult elasime üle ka mõned korralikud ehmatused. Lausa kahel korral põlesid läbi produtsentide kõvakettad, mis endas kogu albumi materjali kandsid. Õnneks on tänaseks album kenasti valmis ning tagasiside on olnud väga hea," lausus Lõvi. | Robert Lõvi debüütplaat ilmus koostöös Hollywoodi produtsendiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Robert Lõvi andis äsja plaadifirma Royal Records-i alt välja oma debüütalbumi, mis valmis koostöös Robert Stanley Montesega, kes vastutas kogu albumi mixi eest. Produtsent Robert Stanley Montes on varasemalt koostööd teinud tuntud Hollywoodi staaridega nagu Justin Timberlake, Katy Perry, Stevie Wonder jpt.
Plaat kannab nime "Ainult udu" ning koondab endas kogu Lõvi viimaste aastate loomingulise varamu. 11 lugu sisaldav plaat on Lõvi enda sõnul sama mitmekülgne nagu ta isegi. "Eemärk oli luua plaat, mis oleks minulik, mitmekülgne ning kus oleks esindatud nii räppmuusika pehmem kui ka veidi karmim pool. Eriti oluliseks pidasin leida plaadile kaasa tegema artistid, kelle loomingut ma ise naudin," selgitas ta.
Kauamängival teevad lisaks Lõvile kaasa veel Beebilõust, Bad Art, Kozinak, Ingmar Gailit ja Jana Liisa Johannson.
"Ainult udu" on Robert Lõvi esimene stuudioalbum ning selle valmimine osutus artisti sõnul oodatust keerulisemaks, kuid tagantjärele mõeldes ka mõneti humoorikaks. "Tahtsin kaasa rääkida igas võimalikus protsessis, olla biitide valmimise, lugude miximise ja iga detaili planeerimise juures. Au on olnud töötada koos erinevate professionaalidega ning näha, kui palju tööd üks album nõuab. Tagantjärele on see küll naljakas, kuid tegelikult elasime üle ka mõned korralikud ehmatused. Lausa kahel korral põlesid läbi produtsentide kõvakettad, mis endas kogu albumi materjali kandsid. Õnneks on tänaseks album kenasti valmis ning tagasiside on olnud väga hea," lausus Lõvi.
### Response:
Robert Lõvi debüütplaat ilmus koostöös Hollywoodi produtsendiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seejuures jäi Djokovic avasetis ühe ja teises koguni kahe murdega taha, aga tuli mõlemal korral keerulisest seisust edukalt välja. Teises setis võitis 0:3 kaotusseisust tervelt viis geimi järjest, murdes kahel korral argentiinlase pallingu.
32-aastane Djokovic saabus USA lahtistele tiitlikaitsjana. Lisaks on ta selle suure slämmi turniiri võitnud ka 2011. ja 2015. aastal. Kui 2017. aasta vahelejäänud turniiri mitte arvestada, pole serblane alates 2007. aastast kordagi enne poolfinaale konkurentsist langenud. | Djokovic jõudis USA lahtistel kolmandasse ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seejuures jäi Djokovic avasetis ühe ja teises koguni kahe murdega taha, aga tuli mõlemal korral keerulisest seisust edukalt välja. Teises setis võitis 0:3 kaotusseisust tervelt viis geimi järjest, murdes kahel korral argentiinlase pallingu.
32-aastane Djokovic saabus USA lahtistele tiitlikaitsjana. Lisaks on ta selle suure slämmi turniiri võitnud ka 2011. ja 2015. aastal. Kui 2017. aasta vahelejäänud turniiri mitte arvestada, pole serblane alates 2007. aastast kordagi enne poolfinaale konkurentsist langenud.
### Response:
Djokovic jõudis USA lahtistel kolmandasse ringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskpanga teatel soovitakse riskikaalu alampiiri kehtestamisega tagada, et pankadel oleks eluasemelaenudega seotud riskide katteks piisavalt kapitali.
Kiire palgakasvu ja inimeste tugeva kindlustunde mõjul on eluasemelaenude aastakasv viimase kahe aasta jooksul püsinud üsna kiire – umbes 7 protsenti. Kuna kliendid on eluasemelaenude tagasimaksmisega hästi hakkama saanud ja viimaste aastate laenukahjumid olnud väga väikesed, on suuremad pangad hinnanud ka riskide katteks kapitali hoidmise vajadust aina väiksemaks.
Kui Eesti majanduskeskkond peaks halvenema, võivad laenukahjumid aga märgatavalt suureneda. Seetõttu peab Eesti Pank oluliseks, et pankade kapitaliseeritus ei väheneks.
Muudatused puudutavad Eestis Swedbanki ja SEB Panka, kes kasutavad riskivarade hindamiseks sisemudeleid, mille puhul riskiarvestust mõjutab oluliselt varasem laenukahjumite maht. Teised kommertspangad kasutavad Eestis lihtsamat standardmudelit, kus hüpoteeklaenude riskisust arvestatakse ühetaolise riskikaaluga, mis on 35 protsenti, ning neile uus nõue ei laiene.
Eluasemelaenudega seotud riskide maandamiseks kehtivad pankadele veel kolm nõuet: laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest, laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust ja eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks. | Eesti Pank karmistab eluasemelaenude riskiarvestust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskpanga teatel soovitakse riskikaalu alampiiri kehtestamisega tagada, et pankadel oleks eluasemelaenudega seotud riskide katteks piisavalt kapitali.
Kiire palgakasvu ja inimeste tugeva kindlustunde mõjul on eluasemelaenude aastakasv viimase kahe aasta jooksul püsinud üsna kiire – umbes 7 protsenti. Kuna kliendid on eluasemelaenude tagasimaksmisega hästi hakkama saanud ja viimaste aastate laenukahjumid olnud väga väikesed, on suuremad pangad hinnanud ka riskide katteks kapitali hoidmise vajadust aina väiksemaks.
Kui Eesti majanduskeskkond peaks halvenema, võivad laenukahjumid aga märgatavalt suureneda. Seetõttu peab Eesti Pank oluliseks, et pankade kapitaliseeritus ei väheneks.
Muudatused puudutavad Eestis Swedbanki ja SEB Panka, kes kasutavad riskivarade hindamiseks sisemudeleid, mille puhul riskiarvestust mõjutab oluliselt varasem laenukahjumite maht. Teised kommertspangad kasutavad Eestis lihtsamat standardmudelit, kus hüpoteeklaenude riskisust arvestatakse ühetaolise riskikaaluga, mis on 35 protsenti, ning neile uus nõue ei laiene.
Eluasemelaenudega seotud riskide maandamiseks kehtivad pankadele veel kolm nõuet: laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest, laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust ja eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.
### Response:
Eesti Pank karmistab eluasemelaenude riskiarvestust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maria Stuart avaldab septembris oma teise albumi "Kollaaž", millel on 12 uut laulu. Bändi esimene plaat "Emotsioonid" ilmus 2017. aasta kevadel.
Kadrinast pärit räppar Vesikas on teinud koostööd mitmete erinevate artistidega ning avaldanud 2017. aastal albumi "Veevärk".
Loo teksti autorid on Liana Zeigo ja Vesikas. Muusika on kirjutanud Liana Zeigo, Ragnar Häide, Margus Sekk, Hanna-Roosi Karro ja Ralf Erik Kollom. | Maria Stuart avaldas koos räppar Vesikaga loo "Sa mängisid indiet" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maria Stuart avaldab septembris oma teise albumi "Kollaaž", millel on 12 uut laulu. Bändi esimene plaat "Emotsioonid" ilmus 2017. aasta kevadel.
Kadrinast pärit räppar Vesikas on teinud koostööd mitmete erinevate artistidega ning avaldanud 2017. aastal albumi "Veevärk".
Loo teksti autorid on Liana Zeigo ja Vesikas. Muusika on kirjutanud Liana Zeigo, Ragnar Häide, Margus Sekk, Hanna-Roosi Karro ja Ralf Erik Kollom.
### Response:
Maria Stuart avaldas koos räppar Vesikaga loo "Sa mängisid indiet" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 17-aastane McNally murdis Williamsi pallingugeimi avaseti 11. geimis ja kuigi jäi järgmises 0:40 taha, ei lasknud ta võimalust käest ja võitis esimese seti 7:5.
Teise seti teises pooles oli McNallyl juba raskusi oma servigeimide hoidmisega ja kuuendas geimis õnnestuski kogenud konkurendil murda. Kolmas sett kulges juba üsna ühepoolselt.
Edasi kolmandasse ringi jõudis ka maailma teine reket Ashleigh Barty. Austraallanna oli 6:2, 7:6 (7:2) üle ameeriklannast Lauren Davisest (WTA 73.). | 17-aastane tennisist osutas Serena Williamsile kõva vastupanu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
17-aastane McNally murdis Williamsi pallingugeimi avaseti 11. geimis ja kuigi jäi järgmises 0:40 taha, ei lasknud ta võimalust käest ja võitis esimese seti 7:5.
Teise seti teises pooles oli McNallyl juba raskusi oma servigeimide hoidmisega ja kuuendas geimis õnnestuski kogenud konkurendil murda. Kolmas sett kulges juba üsna ühepoolselt.
Edasi kolmandasse ringi jõudis ka maailma teine reket Ashleigh Barty. Austraallanna oli 6:2, 7:6 (7:2) üle ameeriklannast Lauren Davisest (WTA 73.).
### Response:
17-aastane tennisist osutas Serena Williamsile kõva vastupanu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arhitektuuri ja linna teemat laiemalt vaadeldes heidab käesolev näitus värske pilgu jaapani arhitektide ettepanekutele 1960ndail aastail, mil Jaapanis leidis aset suurlinnade arengule pühendatud ideede ja tegevuste õitseng.
Kenzo Tange "Plaan Tokyole-1960", Kiyonori Kikutake, Kisho Kurokawa, Masato Ohtaka, Fumihiko Maki ja Noboru Kawazoe metabolistlikud skeemid, Arata Isozaki "Linnad õhus" – kõik need olid linnastumisest tekitatud probleemidele suunatud ambitsioonikad ideed. Olgugi märgatavalt sarnased linna laienemise teema käsitluses ja et need on loodud lühikese aja jooksul omavahel üsna lähedalt seotud arhitektide poolt, on need skeemid sisult üksteisest väga erinevad. Neis erinevustes on tajutavad linnastumisprotsessist tingitud toimetulekuraskused.
Oma vägagi ambitsioonika olemuse tõttu kalduti nende ettepanekute esilekerkimist pidama erijuhtumiteks. Tegelikult võib seda vaadelda kui vaid üht aspekti laiemast linnateemalise uue visiooni otsingust, mis tõuseks kõrgemale moodsast arhitektuuri ajastust, mida iseloomustab üleilmne ühesuguste ehitiste vohamine. Kuigi 1960ndate Jaapanis olid nii radikaalsed ettepanekud haruldased, võib samal ajal mitmeis maailma paigus leida võrdväärseid plaane. Linnade laienemiseperspektiivist, mis käis kaasas moderniseerimisega kui maailma ajaloo nähtusega, on Jaapani ettepanekud vastused paljude maade ühistele muredele.
Kaugeltki mitte ainult minevikunähtusena on linnastumise probleem kasvanud aja jooksul intensiivsemaks. ÜRO hinnangul oli aastaks 2010 maailma rahvastikust 50 protsenti linnaelanikud. Vajadus maadelda kiire linnastumise pretsedenditute probleemidega konkreetsete meetmete abil Tokyo näitel (see linn teadvustas neid probleeme võrdlemisi varakult) ja lahendusettepanekute abil, mis otseselt nende probleemidega vastakuti seisid, võime piiritleda väljakutseid ja raskusi kaasaegses linnas üleilmse nähtusena.
Vaadeldes ülalmainitud ettepanekuid juhtumi uuringutena on käesolev näitus kujundatud tõstatama võtmeküsimusi, mis on omased Tokyole kui maailma kõige rahvarohkemale kuhjatisele, rakendub näitus samas ka spetsiifilistele olukordadele antud maades, kus see on üles pandud.
"Raskustes suurlinnad: Jaapani linnaprojektidest 1960ndatel" avatakse 10. septembril, näitus on avatud 11. septembrist 13. oktoobrini. | Uue Kunsti muuseumis avatakse arhitektuurinäitus raskustes suurlinnast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arhitektuuri ja linna teemat laiemalt vaadeldes heidab käesolev näitus värske pilgu jaapani arhitektide ettepanekutele 1960ndail aastail, mil Jaapanis leidis aset suurlinnade arengule pühendatud ideede ja tegevuste õitseng.
Kenzo Tange "Plaan Tokyole-1960", Kiyonori Kikutake, Kisho Kurokawa, Masato Ohtaka, Fumihiko Maki ja Noboru Kawazoe metabolistlikud skeemid, Arata Isozaki "Linnad õhus" – kõik need olid linnastumisest tekitatud probleemidele suunatud ambitsioonikad ideed. Olgugi märgatavalt sarnased linna laienemise teema käsitluses ja et need on loodud lühikese aja jooksul omavahel üsna lähedalt seotud arhitektide poolt, on need skeemid sisult üksteisest väga erinevad. Neis erinevustes on tajutavad linnastumisprotsessist tingitud toimetulekuraskused.
Oma vägagi ambitsioonika olemuse tõttu kalduti nende ettepanekute esilekerkimist pidama erijuhtumiteks. Tegelikult võib seda vaadelda kui vaid üht aspekti laiemast linnateemalise uue visiooni otsingust, mis tõuseks kõrgemale moodsast arhitektuuri ajastust, mida iseloomustab üleilmne ühesuguste ehitiste vohamine. Kuigi 1960ndate Jaapanis olid nii radikaalsed ettepanekud haruldased, võib samal ajal mitmeis maailma paigus leida võrdväärseid plaane. Linnade laienemiseperspektiivist, mis käis kaasas moderniseerimisega kui maailma ajaloo nähtusega, on Jaapani ettepanekud vastused paljude maade ühistele muredele.
Kaugeltki mitte ainult minevikunähtusena on linnastumise probleem kasvanud aja jooksul intensiivsemaks. ÜRO hinnangul oli aastaks 2010 maailma rahvastikust 50 protsenti linnaelanikud. Vajadus maadelda kiire linnastumise pretsedenditute probleemidega konkreetsete meetmete abil Tokyo näitel (see linn teadvustas neid probleeme võrdlemisi varakult) ja lahendusettepanekute abil, mis otseselt nende probleemidega vastakuti seisid, võime piiritleda väljakutseid ja raskusi kaasaegses linnas üleilmse nähtusena.
Vaadeldes ülalmainitud ettepanekuid juhtumi uuringutena on käesolev näitus kujundatud tõstatama võtmeküsimusi, mis on omased Tokyole kui maailma kõige rahvarohkemale kuhjatisele, rakendub näitus samas ka spetsiifilistele olukordadele antud maades, kus see on üles pandud.
"Raskustes suurlinnad: Jaapani linnaprojektidest 1960ndatel" avatakse 10. septembril, näitus on avatud 11. septembrist 13. oktoobrini.
### Response:
Uue Kunsti muuseumis avatakse arhitektuurinäitus raskustes suurlinnast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Müügitulu suurenes enamikel tegevusaladel, vähenenud oli see vaid mäetööstuse, energeetika ja veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse ettevõtetel. Suurima panuse sektori müügitulusse andsid kaubanduse ja töötleva tööstuse ettevõtted, mõlema tegevusala kasv oli kuus protsenti.
Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga olid ettevõtete kulud kuus protsenti suuremad, sh tööjõukulud 10 protsenti. Hõivatute arv kasvas kolme ja töötatud tundide arv ühe protsendi. Müügitulu alusel arvutatud ettevõtlussektori tööviljakus oli hõivatu kohta keskmiselt 34 600 eurot kvartalis ehk neli protsenti rohkem.
Ettevõtted investeerisid 796 miljonit eurot, mida on kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Peamiselt investeeriti masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse.
Ligi poole koguinvesteeringutest tegid töötleva tööstuse, energeetika- ja kaubandusettevõtted. Investeeringud maasse jäid 2018. aasta teise kvartaliga võrreldes samale tasemele, ülejäänud investeeringud suurenesid. | Ettevõtlussektori müügitulu suurenes teises kvartalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Müügitulu suurenes enamikel tegevusaladel, vähenenud oli see vaid mäetööstuse, energeetika ja veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse ettevõtetel. Suurima panuse sektori müügitulusse andsid kaubanduse ja töötleva tööstuse ettevõtted, mõlema tegevusala kasv oli kuus protsenti.
Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga olid ettevõtete kulud kuus protsenti suuremad, sh tööjõukulud 10 protsenti. Hõivatute arv kasvas kolme ja töötatud tundide arv ühe protsendi. Müügitulu alusel arvutatud ettevõtlussektori tööviljakus oli hõivatu kohta keskmiselt 34 600 eurot kvartalis ehk neli protsenti rohkem.
Ettevõtted investeerisid 796 miljonit eurot, mida on kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Peamiselt investeeriti masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse.
Ligi poole koguinvesteeringutest tegid töötleva tööstuse, energeetika- ja kaubandusettevõtted. Investeeringud maasse jäid 2018. aasta teise kvartaliga võrreldes samale tasemele, ülejäänud investeeringud suurenesid.
### Response:
Ettevõtlussektori müügitulu suurenes teises kvartalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajalehe teatel tekitas suuri küsitavusi audiitorites VKK lahke suhtumine aastast 2014 tallinlastele ka ohvitseride majana tuntud hoones kohvikut pidanud Savello OÜ-sse. Viieks aastaks sõlmitud lepingu järgi oleks kohvik pidanud igal suvel maksma väliterrassi kasutamise eest kultuurikeskusele lisatasu, kuid seletamatutel põhjustel ei küsinud VKK seda tasu ühelgi aastal.
VKK läbipaistmatu ja kontrollimatu viis oma ruume välja üürida paistis välja mitmest otsast - näiteks oli keskusel olemas küll ruumide üürile andmise hinnakiri, ent seal kirjas olnud hind korrutati veel koefitsiendiga, mis võis varieeruda vahemikus 0,1–1. Mis arv sellest vahemikust võtta, sai iga administraator põhimõtteliselt ise vabalt valida. | Audit tuvastas Vene Kultuurikeskuses korralageduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajalehe teatel tekitas suuri küsitavusi audiitorites VKK lahke suhtumine aastast 2014 tallinlastele ka ohvitseride majana tuntud hoones kohvikut pidanud Savello OÜ-sse. Viieks aastaks sõlmitud lepingu järgi oleks kohvik pidanud igal suvel maksma väliterrassi kasutamise eest kultuurikeskusele lisatasu, kuid seletamatutel põhjustel ei küsinud VKK seda tasu ühelgi aastal.
VKK läbipaistmatu ja kontrollimatu viis oma ruume välja üürida paistis välja mitmest otsast - näiteks oli keskusel olemas küll ruumide üürile andmise hinnakiri, ent seal kirjas olnud hind korrutati veel koefitsiendiga, mis võis varieeruda vahemikus 0,1–1. Mis arv sellest vahemikust võtta, sai iga administraator põhimõtteliselt ise vabalt valida.
### Response:
Audit tuvastas Vene Kultuurikeskuses korralageduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kliimamuutuste põhjuseks on üha suurenev süsiniku kogus atmosfääris, mis põhjustab inimkonnale ebamugavusi. Siinkohal on palju räägitud fossiilkütuste põletamisel vabanevast süsinikust, kuid see on vaid osa globaalsest süsinikuringest. Valdav osa süsinikust asub hoopis mullas – seal on süsinikku rohkem kui atmosfääris ja taimedes kokku.
Metsamullad on ühed suurimad orgaanilise süsiniku reservuaarid – kõik maailma metsamullad sisaldavad kokku umbes 700 miljardit tonni süsinikku, Eesti metsamuldades leidub seda umbes 0,314 miljardit tonni. See on põhjus, miks juba väikesed muutused mullas võivad mõjutada nii regionaalset kui ka globaalset süsinikuringet ning seeläbi ka kliimat.
Paraku on metsamulla süsinikuvarude muutus riikideüleselt, sealhulgas ka Eestis, üks kõige puudulikumalt raporteeritud valdkondi.
Süsinikuvarude muutuseid erinevates sektorites, ka metsas, on oluline teada selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Tulenevalt rahvusvahelisest kliimapoliitikast ja Pariisi kliimakokkuleppest on kasvuhoonegaaside vähendamine ja süsinikuvarudest raporteerimine kohustuslik kõikidele riikidele. Paraku on metsamulla süsinikuvarude muutus riikideüleselt, sealhulgas ka Eestis, üks kõige puudulikumalt raporteeritud valdkondi.
"Minu doktoriõpingute üheks ajendiks oligi täpsustada Eesti kasvuhoonegaaside raporti metsandussektori andmeid, parandada andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust ning toetada seeläbi teaduspõhist kliimapoliitika arengut," selgitas TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudis geograafia erialal doktorikraadi kaitsnud Kaie Kriiska.
Tema üks juhendajatest, TÜ maastikuökoloogia vanemteadur Ivika Ostonen ütles, et kuna Eestil oma mõõtmispõhised andmed puuduvad või ei ole need piisavalt täpsed, kasutatakse siiani kasvuhoonegaaside aruande koostamisel metsamulla süsinikuvarude muutuste arvutamisel põhjamaade koefitsiente. "Eesti metsade iseloomu arvestades, ei ole see aga õige," sõnas Ostonen. "Seega sai selle doktoritöö üheks olulisemaks eesmärgiks muutuvates kliima‐ ja keskkonnatingimustes toimivate indikaatorite leidmine, mis iseloomustaksid just juurtes ja mullas seotud süsiniku muutust."
Selleks korraldas Kriiska mitme aasta jooksul rea katseid mineraalmullal kasvavate ja viimase 20 aasta jooksul majandamata Eesti kuuse- ja männienamusega metsade mulle süsinikuringi uurimiseks.
Mis on metsa süsinikuringe?
Metsadest rääkides mõeldakse eelkõige puudest, põõsastest, marjadest ja seentest. Kuid metsa süsinikuringe uuringud on keskendunud eelkõige maa-alustele süsinikuvoogudele. Metsa aastasest juurdekasvust võib 23–63% moodustada peenjuurte kasv. Näiteks meie regiooni metsades on mullas ja kõdus hinnanguliselt 85% kogu metsaökosüsteemi süsinikust ning vaid 15% maapealses biomassis.
Süsinikuringe ulatust aitab hoomata ka tõik, et umbes pool aastasest taimede kasvust jõuab mulda tagasi kas maapealse- või aluse varisena (mahavarisenud taimeosad). Seejuures vabaneb lagunemise käigus umbes 20% varisesse talletunud süsinikust, mis lendub atmosfääri.
Kohalike metsade süsinikuringest aitasid Kriiskal ülevaate saada peotäis peenikesi juuri, okkad ja teepuru. Nende abil uuris ta rohkem kui kolme aasta jooksul metsamulla süsinikubilanssi mõjutavaid tegureid ning ajas kiiresti muutuvaid süsinikuvoogusid.
Uurija selgitas, et ühe aasta mõõtmised ei anna usaldusväärseid tulemusi, sest aastad erinevad sademete ja temperatuuri, tormide ning tugevate tuulte poolest – kõik need mõjutavad aga metsa süsinikuvoogusid.
"Näiteks siseneb mulda tugeva tuule järgselt rohkem süsinikku, sest maha variseb suurem hulk okkaid ja oksi, põua tõttu sureb aga mullas rohkem peenjuuri. Ka mullahingamine sõltub temperatuurist ja niiskusest – mida soojem ja niiskem on muld, seda rohkem süsihappegaasi sellest eraldub, sest siis on mikroobidele soodsad tingimused orgaanilise aine lagundamiseks," selgitas Kriiska.
Nii analüüsis ta aastas varisevat okaste ja alustaimestiku ning peenjuurte (läbimõõt alla 2mm) hulka, mis talletavad süsinikku mulda. Pealse selle uuris ta ka laguprotsesside käigus eralduvat süsiniku hulka ehk mullahingamist.
Varisekogumine jänesekapsa kuusiku katseala Tõraveres. Autor/allikas: Kaie Kriiska
Hariliku kuuse peenjuured sissekasvuvõrgus. Autor/allikas: Ivika Ostonen-Märtin
Kriiska võrdles ka rohelise ja punase tee ning alfa-tselluloosi (aine, mida leidub ohtralt taimekudedes) lagunemist kuuse- ja männiokaste ning peenjuurte lagunemisega.
"Kui okaste ja peenjuurte omadused sõltuvad keskkonnast, näiteks on viljakamas kasvukohas okastes ja peenjuurtes rohkem lämmastikku, siis tee ja tselluloos on standardsed ja seetõttu saab hinnata just kasvukoha mulla ja teiste tingimuste mõju orgaanilise aine lagunemisele," selgitas Kriiska.
Teekottide lagunemise uuring kestis kolm aastat, just nii kaua aega kulub rohelise tee lagunemiseks. See oli globaalne uuring, milles osales kokku üle 230 töörühma 336 proovialaga üle maailma.
"Meie eesmärk oli leida orgaanilise aine lagunemist enim mõjutavad tegureid. Sademete ja temperatuuri kõrval analüüsisime näiteks eraldi maa-kasutuse, mulla- ja bioomitüübi tegurite mõju," selgitas Kriiska, kelle sõnul koguti viimased teekotid mullast alles käesoleval aastal.
Uuringu tulemused näitasid, et eelkõige sõltub lagunemine materjalist. Temperatuuri ning sademete mõju avaldus ainult ebasoodsates, näiteks väga kuivades tingimustes. Peenjuured lagunesid okastest kolm korda aeglasemalt ja ka lämmastiku vabanemine toimus peenjuurtest aeglasemalt. See näitab, et peenjuurte moodustumine ja lagunemine on ühed olulisemad mullasüsiniku varu määrajad. Peenjuurtel on oluline roll nii süsiniku kui lämmastiku mulda akumuleerumisel ning vastavalt nende varude moodustumisel.
Seiklusrohked välitööd
"Andmeid kaotasime ka hiirte ja teiste metsloomade tõttu, kes närisid isukalt nii sensori juhtmeid kui ka maha kaevatud taimset materjali."
Tulemusteni jõudmiseks kasutasid uurijad katsealadel mullatemperatuuri ja -niiskuse andureid. Kriiska sõnul tuli andureid mulla ja sambla alla peita korduvalt, sest uudishimulikud sõralised, aga teinekord ka seenelised, kaevasid need tihti välja. "Andmeid kaotasime ka hiirte ja teiste metsloomade tõttu, kes närisid isukalt nii sensori juhtmeid kui ka maha kaevatud taimset materjali," meenutas Kriiska.
Kord sattus Kriiska metsa aga sügisel ajujahihooajal. "Nägin küll, et minu katseala kõrval maanteel on reas jahimehed, kuid ega üks väike jaht ju teadustöö läbiviimist sega ... kuni selle hetkeni, mil põõsa all proove kaevates kihutas minust mööda siga, kellele mõne aja pärast järgnes hasartne jahimees. Viimane oli juba valmis püssi minu suunas tõstma, kui ma hirmuga põõsast välja hüppasin, käed üles tõstsin ja hõikasin, et palun mind mitte maha lasta."
Kord Saaremaal oli jällegi juhus, mille kohta Kriiska tögamisi ütleb, et juhendaja jättis ta pulmameeleolus soku meelevalda. "Olime Kuusnõmme metsas, kui kuulsime aina läheneva soku "haukumist". Juhendaja läks tee äärde pargitud autosse mullaproove viima, mina aga jäin metsa mullahingamist mõõtma. Lõpuks muutus sokk nii julgeks ja agressiivseks, et juhendaja pidas vajalikuks autost signaali lasta. Seepeale haarasin kogu masinapargi selga ja tegin metsast väljudes elu kiireima sprindi."
Erinevate materjalide lagunemine kolme aasta vältel. Autor/allikas: Kaie Kriiska
Tähtis küsimus: kuidas metsa majandamine mõjutab metsa süsinikuringet?
Vastab Kaie Kriiska:
"Lageraied kahtlemata mõjutavad metsamulla süsinikuringet oluliselt, sest katkeb süsiniku salvestamine ja hakkab vabanema metsakõdusse ning mulda salvestunud süsinik.
Kände juurimata on kahju metsamullale väiksem ning ka süsinikku lendub mullast vähem. Mulda jäetud kännud ja juured lagunevad aeglaselt, aitavad säilitada mullastruktuuri ning sealset mullaelustikku, mistõttu hakkab langi taasmetsastamisel noor mets üsna pea jälle süsinikku siduma.
Metsal on palju rohkem funktsioone, kui vaid süsiniku sidumine. Ökoloogilises mõttes on vana mets eelkõige rohke elustiku ja erinevate mikroelupaikade mitmekesisuse tõttu noorendikust väärtuslikum.
Lageraie järgselt on süsinikuringe seisukohast oluline häiringujärgsed taimed: ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, puhmad, näiteks vaarikad, aga ka põõsad või kiirekasvulised lehtpuud, sest need seovad samamoodi süsinikku ning puhverdavad seega lageraiel tekkinud süsinikukadu, kuni domineerima hakkavad aeglasema kasvuga okaspuud. Seejuures aga ei saa mainimata jätta, et metsal on palju rohkem funktsioone, kui vaid süsiniku sidumine. Ökoloogilises mõttes on vana mets eelkõige rohke elustiku ja erinevate mikroelupaikade mitmekesisuse tõttu noorendikust väärtuslikum.
Kui noor mets seob süsinikku kiiremini puude intensiivse kasvu tõttu, siis vanas metsas tagab süsiniku sidumise ja seotuse vanuseline ja liigiline mitmekesisus: erivanuselised puud, erinevad liigid ja vanas puistus tekkivad häilud, kus noored puud tagavad vana metsa elupaikade mitmekesisuse ja stabiilse süsiniku sidumise. Lisaks tasub meeles pidada, et puu seob süsinikku kogu elu jooksul ning selle nurga alt vaadates on kumulatiivne süsiniku sidumine vanemas puus ikkagi suurem kui noores."
Selline näeb välja mullakaeve Vihula mustika männiku katsealal. Autor/allikas: Endla Asi | Tartu Ülikooli doktoritöö toetab teaduspõhise kliimapoliitika arengut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kliimamuutuste põhjuseks on üha suurenev süsiniku kogus atmosfääris, mis põhjustab inimkonnale ebamugavusi. Siinkohal on palju räägitud fossiilkütuste põletamisel vabanevast süsinikust, kuid see on vaid osa globaalsest süsinikuringest. Valdav osa süsinikust asub hoopis mullas – seal on süsinikku rohkem kui atmosfääris ja taimedes kokku.
Metsamullad on ühed suurimad orgaanilise süsiniku reservuaarid – kõik maailma metsamullad sisaldavad kokku umbes 700 miljardit tonni süsinikku, Eesti metsamuldades leidub seda umbes 0,314 miljardit tonni. See on põhjus, miks juba väikesed muutused mullas võivad mõjutada nii regionaalset kui ka globaalset süsinikuringet ning seeläbi ka kliimat.
Paraku on metsamulla süsinikuvarude muutus riikideüleselt, sealhulgas ka Eestis, üks kõige puudulikumalt raporteeritud valdkondi.
Süsinikuvarude muutuseid erinevates sektorites, ka metsas, on oluline teada selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Tulenevalt rahvusvahelisest kliimapoliitikast ja Pariisi kliimakokkuleppest on kasvuhoonegaaside vähendamine ja süsinikuvarudest raporteerimine kohustuslik kõikidele riikidele. Paraku on metsamulla süsinikuvarude muutus riikideüleselt, sealhulgas ka Eestis, üks kõige puudulikumalt raporteeritud valdkondi.
"Minu doktoriõpingute üheks ajendiks oligi täpsustada Eesti kasvuhoonegaaside raporti metsandussektori andmeid, parandada andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust ning toetada seeläbi teaduspõhist kliimapoliitika arengut," selgitas TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudis geograafia erialal doktorikraadi kaitsnud Kaie Kriiska.
Tema üks juhendajatest, TÜ maastikuökoloogia vanemteadur Ivika Ostonen ütles, et kuna Eestil oma mõõtmispõhised andmed puuduvad või ei ole need piisavalt täpsed, kasutatakse siiani kasvuhoonegaaside aruande koostamisel metsamulla süsinikuvarude muutuste arvutamisel põhjamaade koefitsiente. "Eesti metsade iseloomu arvestades, ei ole see aga õige," sõnas Ostonen. "Seega sai selle doktoritöö üheks olulisemaks eesmärgiks muutuvates kliima‐ ja keskkonnatingimustes toimivate indikaatorite leidmine, mis iseloomustaksid just juurtes ja mullas seotud süsiniku muutust."
Selleks korraldas Kriiska mitme aasta jooksul rea katseid mineraalmullal kasvavate ja viimase 20 aasta jooksul majandamata Eesti kuuse- ja männienamusega metsade mulle süsinikuringi uurimiseks.
Mis on metsa süsinikuringe?
Metsadest rääkides mõeldakse eelkõige puudest, põõsastest, marjadest ja seentest. Kuid metsa süsinikuringe uuringud on keskendunud eelkõige maa-alustele süsinikuvoogudele. Metsa aastasest juurdekasvust võib 23–63% moodustada peenjuurte kasv. Näiteks meie regiooni metsades on mullas ja kõdus hinnanguliselt 85% kogu metsaökosüsteemi süsinikust ning vaid 15% maapealses biomassis.
Süsinikuringe ulatust aitab hoomata ka tõik, et umbes pool aastasest taimede kasvust jõuab mulda tagasi kas maapealse- või aluse varisena (mahavarisenud taimeosad). Seejuures vabaneb lagunemise käigus umbes 20% varisesse talletunud süsinikust, mis lendub atmosfääri.
Kohalike metsade süsinikuringest aitasid Kriiskal ülevaate saada peotäis peenikesi juuri, okkad ja teepuru. Nende abil uuris ta rohkem kui kolme aasta jooksul metsamulla süsinikubilanssi mõjutavaid tegureid ning ajas kiiresti muutuvaid süsinikuvoogusid.
Uurija selgitas, et ühe aasta mõõtmised ei anna usaldusväärseid tulemusi, sest aastad erinevad sademete ja temperatuuri, tormide ning tugevate tuulte poolest – kõik need mõjutavad aga metsa süsinikuvoogusid.
"Näiteks siseneb mulda tugeva tuule järgselt rohkem süsinikku, sest maha variseb suurem hulk okkaid ja oksi, põua tõttu sureb aga mullas rohkem peenjuuri. Ka mullahingamine sõltub temperatuurist ja niiskusest – mida soojem ja niiskem on muld, seda rohkem süsihappegaasi sellest eraldub, sest siis on mikroobidele soodsad tingimused orgaanilise aine lagundamiseks," selgitas Kriiska.
Nii analüüsis ta aastas varisevat okaste ja alustaimestiku ning peenjuurte (läbimõõt alla 2mm) hulka, mis talletavad süsinikku mulda. Pealse selle uuris ta ka laguprotsesside käigus eralduvat süsiniku hulka ehk mullahingamist.
Varisekogumine jänesekapsa kuusiku katseala Tõraveres. Autor/allikas: Kaie Kriiska
Hariliku kuuse peenjuured sissekasvuvõrgus. Autor/allikas: Ivika Ostonen-Märtin
Kriiska võrdles ka rohelise ja punase tee ning alfa-tselluloosi (aine, mida leidub ohtralt taimekudedes) lagunemist kuuse- ja männiokaste ning peenjuurte lagunemisega.
"Kui okaste ja peenjuurte omadused sõltuvad keskkonnast, näiteks on viljakamas kasvukohas okastes ja peenjuurtes rohkem lämmastikku, siis tee ja tselluloos on standardsed ja seetõttu saab hinnata just kasvukoha mulla ja teiste tingimuste mõju orgaanilise aine lagunemisele," selgitas Kriiska.
Teekottide lagunemise uuring kestis kolm aastat, just nii kaua aega kulub rohelise tee lagunemiseks. See oli globaalne uuring, milles osales kokku üle 230 töörühma 336 proovialaga üle maailma.
"Meie eesmärk oli leida orgaanilise aine lagunemist enim mõjutavad tegureid. Sademete ja temperatuuri kõrval analüüsisime näiteks eraldi maa-kasutuse, mulla- ja bioomitüübi tegurite mõju," selgitas Kriiska, kelle sõnul koguti viimased teekotid mullast alles käesoleval aastal.
Uuringu tulemused näitasid, et eelkõige sõltub lagunemine materjalist. Temperatuuri ning sademete mõju avaldus ainult ebasoodsates, näiteks väga kuivades tingimustes. Peenjuured lagunesid okastest kolm korda aeglasemalt ja ka lämmastiku vabanemine toimus peenjuurtest aeglasemalt. See näitab, et peenjuurte moodustumine ja lagunemine on ühed olulisemad mullasüsiniku varu määrajad. Peenjuurtel on oluline roll nii süsiniku kui lämmastiku mulda akumuleerumisel ning vastavalt nende varude moodustumisel.
Seiklusrohked välitööd
"Andmeid kaotasime ka hiirte ja teiste metsloomade tõttu, kes närisid isukalt nii sensori juhtmeid kui ka maha kaevatud taimset materjali."
Tulemusteni jõudmiseks kasutasid uurijad katsealadel mullatemperatuuri ja -niiskuse andureid. Kriiska sõnul tuli andureid mulla ja sambla alla peita korduvalt, sest uudishimulikud sõralised, aga teinekord ka seenelised, kaevasid need tihti välja. "Andmeid kaotasime ka hiirte ja teiste metsloomade tõttu, kes närisid isukalt nii sensori juhtmeid kui ka maha kaevatud taimset materjali," meenutas Kriiska.
Kord sattus Kriiska metsa aga sügisel ajujahihooajal. "Nägin küll, et minu katseala kõrval maanteel on reas jahimehed, kuid ega üks väike jaht ju teadustöö läbiviimist sega ... kuni selle hetkeni, mil põõsa all proove kaevates kihutas minust mööda siga, kellele mõne aja pärast järgnes hasartne jahimees. Viimane oli juba valmis püssi minu suunas tõstma, kui ma hirmuga põõsast välja hüppasin, käed üles tõstsin ja hõikasin, et palun mind mitte maha lasta."
Kord Saaremaal oli jällegi juhus, mille kohta Kriiska tögamisi ütleb, et juhendaja jättis ta pulmameeleolus soku meelevalda. "Olime Kuusnõmme metsas, kui kuulsime aina läheneva soku "haukumist". Juhendaja läks tee äärde pargitud autosse mullaproove viima, mina aga jäin metsa mullahingamist mõõtma. Lõpuks muutus sokk nii julgeks ja agressiivseks, et juhendaja pidas vajalikuks autost signaali lasta. Seepeale haarasin kogu masinapargi selga ja tegin metsast väljudes elu kiireima sprindi."
Erinevate materjalide lagunemine kolme aasta vältel. Autor/allikas: Kaie Kriiska
Tähtis küsimus: kuidas metsa majandamine mõjutab metsa süsinikuringet?
Vastab Kaie Kriiska:
"Lageraied kahtlemata mõjutavad metsamulla süsinikuringet oluliselt, sest katkeb süsiniku salvestamine ja hakkab vabanema metsakõdusse ning mulda salvestunud süsinik.
Kände juurimata on kahju metsamullale väiksem ning ka süsinikku lendub mullast vähem. Mulda jäetud kännud ja juured lagunevad aeglaselt, aitavad säilitada mullastruktuuri ning sealset mullaelustikku, mistõttu hakkab langi taasmetsastamisel noor mets üsna pea jälle süsinikku siduma.
Metsal on palju rohkem funktsioone, kui vaid süsiniku sidumine. Ökoloogilises mõttes on vana mets eelkõige rohke elustiku ja erinevate mikroelupaikade mitmekesisuse tõttu noorendikust väärtuslikum.
Lageraie järgselt on süsinikuringe seisukohast oluline häiringujärgsed taimed: ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, puhmad, näiteks vaarikad, aga ka põõsad või kiirekasvulised lehtpuud, sest need seovad samamoodi süsinikku ning puhverdavad seega lageraiel tekkinud süsinikukadu, kuni domineerima hakkavad aeglasema kasvuga okaspuud. Seejuures aga ei saa mainimata jätta, et metsal on palju rohkem funktsioone, kui vaid süsiniku sidumine. Ökoloogilises mõttes on vana mets eelkõige rohke elustiku ja erinevate mikroelupaikade mitmekesisuse tõttu noorendikust väärtuslikum.
Kui noor mets seob süsinikku kiiremini puude intensiivse kasvu tõttu, siis vanas metsas tagab süsiniku sidumise ja seotuse vanuseline ja liigiline mitmekesisus: erivanuselised puud, erinevad liigid ja vanas puistus tekkivad häilud, kus noored puud tagavad vana metsa elupaikade mitmekesisuse ja stabiilse süsiniku sidumise. Lisaks tasub meeles pidada, et puu seob süsinikku kogu elu jooksul ning selle nurga alt vaadates on kumulatiivne süsiniku sidumine vanemas puus ikkagi suurem kui noores."
Selline näeb välja mullakaeve Vihula mustika männiku katsealal. Autor/allikas: Endla Asi
### Response:
Tartu Ülikooli doktoritöö toetab teaduspõhise kliimapoliitika arengut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samuti on kavas videosilla kaudu kuulata Hispaanias asuvaid prokuratuuri poolt kutsutud tunnistajaid.
Mõned nädalad tagasi andis kohtule tunnistusi Savisaarele meelehea pakkumises süüdistatav ettevõtja Vello Kunman, kes eitas tutvust Savisaarega ja talle raha pakkumist.
Enne seda pidas kohus istungi 19. juunil, kui Kunmani kaitsja vandeadvokaat Paul Keres taotles täiendava tunnistaja kutsumist, et tõendada 2014. aasta lõpus jõulupeol Villu Reiljani purjutamist enne tema kohtumist Savisaarega. Kohus selle taotluse ka rahuldas, kuid hiljem loobus kaitsja täiendava tunnistaja kutsumisest.
18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder peab tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.
Ühtlasi tegi kohus juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei on avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele.
Mullu detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt.
Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises. | Kohus asub Savisaare korruptsiooniasjas kuulama Kofkini ütluseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samuti on kavas videosilla kaudu kuulata Hispaanias asuvaid prokuratuuri poolt kutsutud tunnistajaid.
Mõned nädalad tagasi andis kohtule tunnistusi Savisaarele meelehea pakkumises süüdistatav ettevõtja Vello Kunman, kes eitas tutvust Savisaarega ja talle raha pakkumist.
Enne seda pidas kohus istungi 19. juunil, kui Kunmani kaitsja vandeadvokaat Paul Keres taotles täiendava tunnistaja kutsumist, et tõendada 2014. aasta lõpus jõulupeol Villu Reiljani purjutamist enne tema kohtumist Savisaarega. Kohus selle taotluse ka rahuldas, kuid hiljem loobus kaitsja täiendava tunnistaja kutsumisest.
18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder peab tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.
Ühtlasi tegi kohus juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei on avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele.
Mullu detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt.
Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.
### Response:
Kohus asub Savisaare korruptsiooniasjas kuulama Kofkini ütluseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu juulis kirjutas ERR, kuidas osaühing Dikapro palus Nõmme Rännaku puiestee elanikelt kooskõlastust, et muuta mitmed Pääsküla rabametsa äärsed kinnistud praeguse metsa- ja pargiala asemel elamumaaks ja sinna elumaju ehitada. Detailplaneeringut elamute ehitamiseks on seal üritatud algatada korduvalt, kuid Nõmme linnaosa valitsus ei ole plaani põhjendatuks pidanud ning Tallinna linnaplaneerimise amet jättis ka nüüd menetluse algatamata.
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak soovis linnapea Mihhail Kõlvartilt kirjalikus arupärimises teada, kuidas annab linnavalitsus Nõmme linnaosa elanikele tulevikuks kindlustunde, et Nõmme säilib aedlinnaosana ning sealseid metsatukkasid ega rabaääri ei ehitata täis.
Kõlvart vastas, et vastu võetud Nõmme linnaosa üldplaneeringus on kõnealused kinnistud ehk Rännaku puiestee 30, 30a, 32 ning Lemmiku 50 ja Nugise 19 määratud rohealadeks ning lisaks on need alad Tallinna kehtivas üldplaneeringus määratud metsade, parkide ja looduslike haljasalade alaks. Kuna juba Tallinna üldplaneeringus on piirkond rohealaks määratud, siis puudub kinnistute omanikel Kõlvarti hinnangul igasugune õigustatud ootus kinnistute sihtotstarvet muuta.
Linnaosa üldplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitasid kinnistute omanikud vastuväited, kus ei nõustunud nende kinnistute rohealadeks määramisega, linnaplaneerimise amet ei nõustunud aga ühegi vastuväitega.
"Küll aga soovisid vastuväidete esitajad oma vastuväidete suunamist rahandusministeeriumisse üldplaneeringu järelevalvesse, kus lahendamata erimeelsustele peab lõpuks andma oma seisukoha riigihalduse minister. Üldplaneeringu järelevalve on hetkel käimas," lausus Kõlvart.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talituse juhataja Leevi Laever ütles ERR-ile, et Nõmme linnaosa üldplaneeringu järelevalvemenetlust viib rahandusministeeriumis läbi regionaalhalduse osakonna Harju talitus. Praeguseks on vastuväited ära kuulatud.
"Riigihalduse minister annab seisukoha septembri jooksul," sõnas Laever.
Minister hindab seisukoha kujundamiseks kõiki lahendamata jäänud vastuväiteid ja seejärel edastatakse planeeringumaterjalid koos seisukohaga Tallinna linnale. Üldplaneeringu kehtestab linnavolikogu.
"Kui keegi leiab, et üldplaneeringuga on tema õigusi rikutud, siis on võimalik pöörduda kohtusse ning vaidlustada kehtestamise otsus," lisas Laever. | Riigihaldusminister vaeb Pääsküla rabametsa elamumaaks muutmise võimalikkust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu juulis kirjutas ERR, kuidas osaühing Dikapro palus Nõmme Rännaku puiestee elanikelt kooskõlastust, et muuta mitmed Pääsküla rabametsa äärsed kinnistud praeguse metsa- ja pargiala asemel elamumaaks ja sinna elumaju ehitada. Detailplaneeringut elamute ehitamiseks on seal üritatud algatada korduvalt, kuid Nõmme linnaosa valitsus ei ole plaani põhjendatuks pidanud ning Tallinna linnaplaneerimise amet jättis ka nüüd menetluse algatamata.
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak soovis linnapea Mihhail Kõlvartilt kirjalikus arupärimises teada, kuidas annab linnavalitsus Nõmme linnaosa elanikele tulevikuks kindlustunde, et Nõmme säilib aedlinnaosana ning sealseid metsatukkasid ega rabaääri ei ehitata täis.
Kõlvart vastas, et vastu võetud Nõmme linnaosa üldplaneeringus on kõnealused kinnistud ehk Rännaku puiestee 30, 30a, 32 ning Lemmiku 50 ja Nugise 19 määratud rohealadeks ning lisaks on need alad Tallinna kehtivas üldplaneeringus määratud metsade, parkide ja looduslike haljasalade alaks. Kuna juba Tallinna üldplaneeringus on piirkond rohealaks määratud, siis puudub kinnistute omanikel Kõlvarti hinnangul igasugune õigustatud ootus kinnistute sihtotstarvet muuta.
Linnaosa üldplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitasid kinnistute omanikud vastuväited, kus ei nõustunud nende kinnistute rohealadeks määramisega, linnaplaneerimise amet ei nõustunud aga ühegi vastuväitega.
"Küll aga soovisid vastuväidete esitajad oma vastuväidete suunamist rahandusministeeriumisse üldplaneeringu järelevalvesse, kus lahendamata erimeelsustele peab lõpuks andma oma seisukoha riigihalduse minister. Üldplaneeringu järelevalve on hetkel käimas," lausus Kõlvart.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talituse juhataja Leevi Laever ütles ERR-ile, et Nõmme linnaosa üldplaneeringu järelevalvemenetlust viib rahandusministeeriumis läbi regionaalhalduse osakonna Harju talitus. Praeguseks on vastuväited ära kuulatud.
"Riigihalduse minister annab seisukoha septembri jooksul," sõnas Laever.
Minister hindab seisukoha kujundamiseks kõiki lahendamata jäänud vastuväiteid ja seejärel edastatakse planeeringumaterjalid koos seisukohaga Tallinna linnale. Üldplaneeringu kehtestab linnavolikogu.
"Kui keegi leiab, et üldplaneeringuga on tema õigusi rikutud, siis on võimalik pöörduda kohtusse ning vaidlustada kehtestamise otsus," lisas Laever.
### Response:
Riigihaldusminister vaeb Pääsküla rabametsa elamumaaks muutmise võimalikkust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pärast enam kui kaheksat uskumatut kuud lõpetan ma oma presidendikampaania," ütles Gillibrand videos. "Ma tean, et see ei olnud tulemus, mida me tahtsime. Me tahtsime võita seda heitlust. Kuid on tähtis teada, kui ei ole sinu aeg."
52-aastane Gillibrand on arvamusuuringutes harva ületanud ühe protsendi piiri. Ilmselt ei oleks ta täitnud ka Demokraatliku Partei karmimaid nõudmisi, et pääseda osalema 12. septembriks kavandatud järgmises väitluses.
Gillibrand oli püüdnud esitada väljakutse demokraatide soosikule endisele asepresidendile Joe Bidenile seoses tema varasema poliitikaga naistega seotud küsimustes, eriti tema poolehoidu senaatorina seadusele, mis keeles abordi riikliku rahastamise.
Kuid ka paljud tema konkurendid, sealhulgas kolm naissenaatorit, on samuti häälekad naiste õiguste toetajad, ning Gillibrandi teisedki poliitlised lubadused, ka need, mis puudutasid töötavaid peresid, ei innustanud kuigivõrd valijaid.
Gillibrand, kes pääses 2006. aastal esindajatekotta suuresti vabariiklikust piirkonnast, enne kui ta senatisse siirdus, ütles oma missiooniks olevat nüüd aidata demokraatide nominendil alistada ametisolevat presidenti.
"Ma arvan, et minust on kõige enam kasu, kui aitan meid ühendada Donald Trumpi alistamiseks 2020. aastal," lausus ta.
Trump, kellele on ikka meeldinud opositsioonierakonna kandidaatide üle nalja heita, nimetas Gillibrandi loobumist "kurvaks päevaks demokraatidele". "Mul on hea meel, et nad ei saanudki teada, et ta oli ainus, keda ma tõepoolest kartsin!"
Gillibrand on viies arvukatest demokraatide kandidaatidest, kes on rätiku ringi visanud, ning lähipäevadel on debati lähenedes oodata veelgi loobumisi.
Vaid kümme alles jäänud 20 kandidaadist on täitnud väitluses osalemise kriteeriumid küsitlustulemuste ja rahaogumise osas ning neistki suuremal osal on tõsiseid probleeme pakkuda konkurentsi liidritele -- Bidenile, Elizabeth Warrenie ja Bernie Sandersile.
Neljapäeval peaks erakond tegema teatavaks, millised kandidaadid on ametlikult ära teeninud koha septembrikuisel väitlusel. | Senaator Gillibrand loobus pürgimast Valgesse Majja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pärast enam kui kaheksat uskumatut kuud lõpetan ma oma presidendikampaania," ütles Gillibrand videos. "Ma tean, et see ei olnud tulemus, mida me tahtsime. Me tahtsime võita seda heitlust. Kuid on tähtis teada, kui ei ole sinu aeg."
52-aastane Gillibrand on arvamusuuringutes harva ületanud ühe protsendi piiri. Ilmselt ei oleks ta täitnud ka Demokraatliku Partei karmimaid nõudmisi, et pääseda osalema 12. septembriks kavandatud järgmises väitluses.
Gillibrand oli püüdnud esitada väljakutse demokraatide soosikule endisele asepresidendile Joe Bidenile seoses tema varasema poliitikaga naistega seotud küsimustes, eriti tema poolehoidu senaatorina seadusele, mis keeles abordi riikliku rahastamise.
Kuid ka paljud tema konkurendid, sealhulgas kolm naissenaatorit, on samuti häälekad naiste õiguste toetajad, ning Gillibrandi teisedki poliitlised lubadused, ka need, mis puudutasid töötavaid peresid, ei innustanud kuigivõrd valijaid.
Gillibrand, kes pääses 2006. aastal esindajatekotta suuresti vabariiklikust piirkonnast, enne kui ta senatisse siirdus, ütles oma missiooniks olevat nüüd aidata demokraatide nominendil alistada ametisolevat presidenti.
"Ma arvan, et minust on kõige enam kasu, kui aitan meid ühendada Donald Trumpi alistamiseks 2020. aastal," lausus ta.
Trump, kellele on ikka meeldinud opositsioonierakonna kandidaatide üle nalja heita, nimetas Gillibrandi loobumist "kurvaks päevaks demokraatidele". "Mul on hea meel, et nad ei saanudki teada, et ta oli ainus, keda ma tõepoolest kartsin!"
Gillibrand on viies arvukatest demokraatide kandidaatidest, kes on rätiku ringi visanud, ning lähipäevadel on debati lähenedes oodata veelgi loobumisi.
Vaid kümme alles jäänud 20 kandidaadist on täitnud väitluses osalemise kriteeriumid küsitlustulemuste ja rahaogumise osas ning neistki suuremal osal on tõsiseid probleeme pakkuda konkurentsi liidritele -- Bidenile, Elizabeth Warrenie ja Bernie Sandersile.
Neljapäeval peaks erakond tegema teatavaks, millised kandidaadid on ametlikult ära teeninud koha septembrikuisel väitlusel.
### Response:
Senaator Gillibrand loobus pürgimast Valgesse Majja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametnike sõnul sai üheksa inimest raskelt viga.
Paljud ohvrid olid asutuse juhtide sõnul klubis töötanud tantsijad.
Coatzacoalcos asub Veracruzi osariigis, kus Mehhiko narkojõugud sõdivad omavahel äri ja mõjuvõimu pärast ning lokkab korruptsioon. Kaheksa aastat tagasi hukkus riigi põhjaosas Monterrey linna kasiinos tulekahjus 52 inimest. Selle rünnaku võttis omaks narkokartell Zetas.
President Andrés Manuel López Obrador mõistis rünnaku hukka. Tema sõnul asusid föderaalvõimud uurima väiteid, et rünnaku alged võivad olla kohalike võimude ja organiseeritud kuritegevuse kokkumängus.
Pealtnägijate sõnul astusid relvastatud isikud klubisse Caballo Blanco. Seal sulgesid nad väljapääsud, hakkasid tulistama ning panid rajatise põlema. Mõnede ellujäänute sõnul süütasid ründajad hoone bensiiniga.
Kuna sees mängis vali muusika, siis märkasid paljud pidutsejad ja tantsijad rünnakut alles siis, kui klubi oli juba leekides.
Võimude sõnul paljud inimesed lämbusid surnuks. Esialgu pole selge, kas mõnele sai saatuslikuks ka püssikuul.
Veracruzi kuberneri Cuitlahuac Garcia sõnul tuvastasid võimud ühe ründaja - Ricardo N, hüüdnimega "Hullumeelne". Võimud pidasid ta juulis kinni, kuid prokuratuur lasi ta 48 tunni jooksul vabaks, lausus Garcia.
President López Obradori sõnul asuvad võimud uurima vabastamise põhjust.
Mehhikos lõi vägivald iseäranis lokkama pärast sõja kuulutamist narkootikumidele 2006. aastal ning sõjaväe saatmist mõjuvõimsate kartellide vastu.
Sestsaadik on mõrvatud üle 250 000 inimese, sealhulgas rekordilised 33 753 möödunud aastal. | Mehhikos sai rünnakus stripiklubile surma 28 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametnike sõnul sai üheksa inimest raskelt viga.
Paljud ohvrid olid asutuse juhtide sõnul klubis töötanud tantsijad.
Coatzacoalcos asub Veracruzi osariigis, kus Mehhiko narkojõugud sõdivad omavahel äri ja mõjuvõimu pärast ning lokkab korruptsioon. Kaheksa aastat tagasi hukkus riigi põhjaosas Monterrey linna kasiinos tulekahjus 52 inimest. Selle rünnaku võttis omaks narkokartell Zetas.
President Andrés Manuel López Obrador mõistis rünnaku hukka. Tema sõnul asusid föderaalvõimud uurima väiteid, et rünnaku alged võivad olla kohalike võimude ja organiseeritud kuritegevuse kokkumängus.
Pealtnägijate sõnul astusid relvastatud isikud klubisse Caballo Blanco. Seal sulgesid nad väljapääsud, hakkasid tulistama ning panid rajatise põlema. Mõnede ellujäänute sõnul süütasid ründajad hoone bensiiniga.
Kuna sees mängis vali muusika, siis märkasid paljud pidutsejad ja tantsijad rünnakut alles siis, kui klubi oli juba leekides.
Võimude sõnul paljud inimesed lämbusid surnuks. Esialgu pole selge, kas mõnele sai saatuslikuks ka püssikuul.
Veracruzi kuberneri Cuitlahuac Garcia sõnul tuvastasid võimud ühe ründaja - Ricardo N, hüüdnimega "Hullumeelne". Võimud pidasid ta juulis kinni, kuid prokuratuur lasi ta 48 tunni jooksul vabaks, lausus Garcia.
President López Obradori sõnul asuvad võimud uurima vabastamise põhjust.
Mehhikos lõi vägivald iseäranis lokkama pärast sõja kuulutamist narkootikumidele 2006. aastal ning sõjaväe saatmist mõjuvõimsate kartellide vastu.
Sestsaadik on mõrvatud üle 250 000 inimese, sealhulgas rekordilised 33 753 möödunud aastal.
### Response:
Mehhikos sai rünnakus stripiklubile surma 28 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Surma täpne põhjus selgitatakse ekspertiisi käigus, kuid välisel vaatlusel surnukehal vägivalla tundemärke ei olnud. Samuti märkis politsei, et kadumise asjaolusid hinnates ei ole esialgu põhjust kahtlustada, et mehe surma taga võiks olla kuritegu.
Viimati oli mees telefonitsi kontaktis pühapäeva õhtul, kui ta oli väidetavasti liikvel Tartu linnas.
Kogutud andmetele tuginedes oli politseil alust arvata, et mehe elu võib olla ohus. Sellest johtuvalt asus politsei kohe kadumisteate laekudes mehe asukohta selgitama. Otsingusse kaasati patrullid ning lisaks kontrolliti linna valvekaameraid, et selgitada nende kaudu tema võimalikku liikumissuunda. | Politsei leidis Emajõkke uppunud mehe surnukeha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Surma täpne põhjus selgitatakse ekspertiisi käigus, kuid välisel vaatlusel surnukehal vägivalla tundemärke ei olnud. Samuti märkis politsei, et kadumise asjaolusid hinnates ei ole esialgu põhjust kahtlustada, et mehe surma taga võiks olla kuritegu.
Viimati oli mees telefonitsi kontaktis pühapäeva õhtul, kui ta oli väidetavasti liikvel Tartu linnas.
Kogutud andmetele tuginedes oli politseil alust arvata, et mehe elu võib olla ohus. Sellest johtuvalt asus politsei kohe kadumisteate laekudes mehe asukohta selgitama. Otsingusse kaasati patrullid ning lisaks kontrolliti linna valvekaameraid, et selgitada nende kaudu tema võimalikku liikumissuunda.
### Response:
Politsei leidis Emajõkke uppunud mehe surnukeha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hommikune tugev vihmasadu ja kuus soojapügalat üle nulli Võrtsjärve ääres ei meenutanud kuidagi talveala võistlust. Kell 11 toimuma pidanud start lükati esialgu edasi, kuid keskpäeva järel alustasid võistlemist esmalt kelgud ja tiivad ning siis ka lohed. Peavõistlusjuht Madis Ausmani sõnul oli järvel nii vihma kui päikest ja tuult 10 sõlme jagu. Päeva distsipliiniks oli rajasõit, mis purjetajate keeles tähendab "vorsti" läbimist vastutuule-allatuule distantsil kaks korda ühe võistlussõidu jooksul.
Kelkude klassis võidutses 2014. a kahekordne WISSA maailmameister nii kursisõidus kui slaalomis – Aleksandrs Leontjevs klubist Surfline. Tema kontole kogunes kolm esikohta, neljas ja seitsmes koht ning kokkuvõttes 6,1 punkti. 0,3 punkti kaugusele jääb 2013. aasta WISSA MM-i slaalomisõidu hõbe – Paulius Voverys Leedust (klubi A.R.V.), kes nädalavahetusel Eesti meistrivõistluste etapil siinsamas Võrtsjärvel tuli kolmandaks. Paulius võitis täna kaks esikohta, teise ja kaks kolmandat kohta. Kolmandal kohal on Eesti MV etapil kuuendaks tulnud teine leedukas klubist A.R.V., Audrius Voverys, sõites välja kolm teist kohta, ühe kolmanda ja ühe seitsmenda koha. Parima eestlasena lõpetas esimese võistluspäeva Artur Gross – 2014. aasta WISSA MM-i kursisõidu distsipliini teine. Parima naisena kelkude klassi kursisõidus lõpetas esimese võistluspäeva soomlane Marianne Rautelin kahekümne neljandal positsioonil. Kelkude klassis osaleb 54 võistlejat.
Tiibade klassis on 4,1 punktiga liidrikohal Johan Sjöstrand klubist Blackens Isseglare, kes sõitis välja kolm esikohta ja kaks teist kohta. Teisel kohal on 6,7 punktiga teine rootslane Carl James klubist ÖKF, kellele järgneb Rainer Salo Soomest, jäädes teisest kohast maha kolm punkti. Tiibade klassis on võistlejaid 12.
Lohesuuskade klassis kursisõidu distsipliinis on esikolmiku kohad hõivanud Šveitsi surfarid. Ühe esikoha ja kolme teise koha järel on liider Ronny Bollhalder, kaks punkti jääb temast maha Michael Kaspar ning 15 punktiga on kolmandal kohal Jonas Lengwiler. Lohesuuskade Eesti parimana on Madis Kallas klubis Kite Team Estonia kaheteistkümnendal kohal. Lohesuuskade klassis on 20 osavõtjat.
Lohe-lumelaudade klassi kursisõidu parimad tulevad Venemaalt. Täna kolm esikohta ja ühe teise koha välja sõitnud Alexey Burukhin juhib võistlust 4,1 punktiga, ühe esikoha ja kolme teise kohaga on teisel kohal Igor Danilov ja neli kolmandat kohta saanud Igor Zakhartsev on kolmandal kohal.
Talisurfi maailmameistrivõistlused WISSA 2016 jätkuvad kolmapäeval, 10. veebruaril kell 10 hommikul. Päeva distsipliiniks on lühiraja slaalom – Short Track Slalom. | Talisurfi maailmameistrivõistluste esimese päeva liidrid tulevad Lätist, Rootsist ja Šveitsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hommikune tugev vihmasadu ja kuus soojapügalat üle nulli Võrtsjärve ääres ei meenutanud kuidagi talveala võistlust. Kell 11 toimuma pidanud start lükati esialgu edasi, kuid keskpäeva järel alustasid võistlemist esmalt kelgud ja tiivad ning siis ka lohed. Peavõistlusjuht Madis Ausmani sõnul oli järvel nii vihma kui päikest ja tuult 10 sõlme jagu. Päeva distsipliiniks oli rajasõit, mis purjetajate keeles tähendab "vorsti" läbimist vastutuule-allatuule distantsil kaks korda ühe võistlussõidu jooksul.
Kelkude klassis võidutses 2014. a kahekordne WISSA maailmameister nii kursisõidus kui slaalomis – Aleksandrs Leontjevs klubist Surfline. Tema kontole kogunes kolm esikohta, neljas ja seitsmes koht ning kokkuvõttes 6,1 punkti. 0,3 punkti kaugusele jääb 2013. aasta WISSA MM-i slaalomisõidu hõbe – Paulius Voverys Leedust (klubi A.R.V.), kes nädalavahetusel Eesti meistrivõistluste etapil siinsamas Võrtsjärvel tuli kolmandaks. Paulius võitis täna kaks esikohta, teise ja kaks kolmandat kohta. Kolmandal kohal on Eesti MV etapil kuuendaks tulnud teine leedukas klubist A.R.V., Audrius Voverys, sõites välja kolm teist kohta, ühe kolmanda ja ühe seitsmenda koha. Parima eestlasena lõpetas esimese võistluspäeva Artur Gross – 2014. aasta WISSA MM-i kursisõidu distsipliini teine. Parima naisena kelkude klassi kursisõidus lõpetas esimese võistluspäeva soomlane Marianne Rautelin kahekümne neljandal positsioonil. Kelkude klassis osaleb 54 võistlejat.
Tiibade klassis on 4,1 punktiga liidrikohal Johan Sjöstrand klubist Blackens Isseglare, kes sõitis välja kolm esikohta ja kaks teist kohta. Teisel kohal on 6,7 punktiga teine rootslane Carl James klubist ÖKF, kellele järgneb Rainer Salo Soomest, jäädes teisest kohast maha kolm punkti. Tiibade klassis on võistlejaid 12.
Lohesuuskade klassis kursisõidu distsipliinis on esikolmiku kohad hõivanud Šveitsi surfarid. Ühe esikoha ja kolme teise koha järel on liider Ronny Bollhalder, kaks punkti jääb temast maha Michael Kaspar ning 15 punktiga on kolmandal kohal Jonas Lengwiler. Lohesuuskade Eesti parimana on Madis Kallas klubis Kite Team Estonia kaheteistkümnendal kohal. Lohesuuskade klassis on 20 osavõtjat.
Lohe-lumelaudade klassi kursisõidu parimad tulevad Venemaalt. Täna kolm esikohta ja ühe teise koha välja sõitnud Alexey Burukhin juhib võistlust 4,1 punktiga, ühe esikoha ja kolme teise kohaga on teisel kohal Igor Danilov ja neli kolmandat kohta saanud Igor Zakhartsev on kolmandal kohal.
Talisurfi maailmameistrivõistlused WISSA 2016 jätkuvad kolmapäeval, 10. veebruaril kell 10 hommikul. Päeva distsipliiniks on lühiraja slaalom – Short Track Slalom.
### Response:
Talisurfi maailmameistrivõistluste esimese päeva liidrid tulevad Lätist, Rootsist ja Šveitsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolakad võeti kinni esmaspäeval vihje peale, mis rääkis plaanist rünnata varjupaigataotlejate keskust Stockholmist 60 kilomeetrit lõunas Nynashamnis.
"Nad on kõik Poola kodanikud ja kuuluvad paremäärmuslikku sfääri," ütles politsei pressiesindaja Lars Alvarsjö Rootsi raadiole.
"Usutavasti oli nende rünnaku sihtmärgiks põgenikekeskus."
Ajalehe Aftonbladet andmetel elasid ja töötasid mõned kahtlusalused Rootsis.
Jaanuaris kogunesid kümned maskides mehed Stockholmi kesklinna ja jagasid lendlehti üleskutsega rünnata noori migrante. Esmaspäeval kinni peetud 14 mehest kolme seostatakse jaanuarikuise neonatside ettevõtmisega, ütles Alvarsjö.
9,8 miljoni elanikuga Rootsi võttis eelmisel aastal vastu umbes 163 000 varjupaigataotlejat. | Rootsi asüülikeskuse ründamisplaanis kahtlustatakse poolakatest paremäärmuslasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolakad võeti kinni esmaspäeval vihje peale, mis rääkis plaanist rünnata varjupaigataotlejate keskust Stockholmist 60 kilomeetrit lõunas Nynashamnis.
"Nad on kõik Poola kodanikud ja kuuluvad paremäärmuslikku sfääri," ütles politsei pressiesindaja Lars Alvarsjö Rootsi raadiole.
"Usutavasti oli nende rünnaku sihtmärgiks põgenikekeskus."
Ajalehe Aftonbladet andmetel elasid ja töötasid mõned kahtlusalused Rootsis.
Jaanuaris kogunesid kümned maskides mehed Stockholmi kesklinna ja jagasid lendlehti üleskutsega rünnata noori migrante. Esmaspäeval kinni peetud 14 mehest kolme seostatakse jaanuarikuise neonatside ettevõtmisega, ütles Alvarsjö.
9,8 miljoni elanikuga Rootsi võttis eelmisel aastal vastu umbes 163 000 varjupaigataotlejat.
### Response:
Rootsi asüülikeskuse ründamisplaanis kahtlustatakse poolakatest paremäärmuslasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsust pikendada eriolukorda mai lõpuni toetas 316 senaatorit ja vastu hääletas 28. Parlamendi alamkoda rahvusassamblee peaks hääletama järgmisel teisipäeval.
Eriolukorra seadus, mis võeti vastu 1955. aastal ning kaasajastati mullu novembris, tugevdab politsei volitusi, lihtsustab läbiotsimisteks orderite andmist, keelab avalikud kogunemised ning näeb ette kahtlusaluste panemise koduaresti.
Eriolukord kehtestati pärast 13. novembril 130 inimese elu nõudnud rünnakuid täitevmäärusega ning seejärel kiitis parlament heaks selle kehtimise 26. veebruarini. | Prantsuse senat toetas eriolukorra pikendamist kolme kuu võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsust pikendada eriolukorda mai lõpuni toetas 316 senaatorit ja vastu hääletas 28. Parlamendi alamkoda rahvusassamblee peaks hääletama järgmisel teisipäeval.
Eriolukorra seadus, mis võeti vastu 1955. aastal ning kaasajastati mullu novembris, tugevdab politsei volitusi, lihtsustab läbiotsimisteks orderite andmist, keelab avalikud kogunemised ning näeb ette kahtlusaluste panemise koduaresti.
Eriolukord kehtestati pärast 13. novembril 130 inimese elu nõudnud rünnakuid täitevmäärusega ning seejärel kiitis parlament heaks selle kehtimise 26. veebruarini.
### Response:
Prantsuse senat toetas eriolukorra pikendamist kolme kuu võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kella 17.40 ajal Punasel tänaval Lasnamäe Centrumi juures.
Esialgsetel andmetel liikus sõiduauto Opel Astra, mida juhtis kaine ja vastava kategooria juhtimisõigust omav 28-aastane mees mööda Punast tänavat suunaga Mustakivi tee poolt Taevakivi tänava poole ning sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud jalakäija ees olnud lapsevankrile.
Kokkupõrke tagajärjel paiskus lapsevankrist välja 1-aastane laps, kes viidi tervisekontrolliks haiglasse. Tema seisund on selgitamisel. Jalakäija ületas sõiduteed sõidukijuhi suhtes vasakult paremale.
Täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks palub politsei liiklusõnnetuse pealtnägijatel võtta ühendust infotelefonil 612 3000 või saata e-kiri aadressile [email protected]. | Tallinnas sõitis autojuht otsa lapsevankrile, 1-aastane laps viidi haiglasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kella 17.40 ajal Punasel tänaval Lasnamäe Centrumi juures.
Esialgsetel andmetel liikus sõiduauto Opel Astra, mida juhtis kaine ja vastava kategooria juhtimisõigust omav 28-aastane mees mööda Punast tänavat suunaga Mustakivi tee poolt Taevakivi tänava poole ning sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud jalakäija ees olnud lapsevankrile.
Kokkupõrke tagajärjel paiskus lapsevankrist välja 1-aastane laps, kes viidi tervisekontrolliks haiglasse. Tema seisund on selgitamisel. Jalakäija ületas sõiduteed sõidukijuhi suhtes vasakult paremale.
Täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks palub politsei liiklusõnnetuse pealtnägijatel võtta ühendust infotelefonil 612 3000 või saata e-kiri aadressile [email protected].
### Response:
Tallinnas sõitis autojuht otsa lapsevankrile, 1-aastane laps viidi haiglasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keenia sportlased võitsid nelja aasta eest Londoni olümpial kokku 11 medalit - kõik kergejõustikus. Nüüd teatas olümpiakomitee, et nad ei hakka oma maailmaklassi jooksjate viimisega Rio olümpiale riskima, kui sääskedega edasi kanduv Zika viirus jõuab epideemilise levikuni.
"Brasiilia riik peab enne garanteerima, et sportlastel on seal turvaline olla," ütles Keenia olümpiakomitee juht, kahekordne olümpiavõitja Kipchoge Keino. | Keenia sportlased võivad Rio olümpialt kõrvale jääda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keenia sportlased võitsid nelja aasta eest Londoni olümpial kokku 11 medalit - kõik kergejõustikus. Nüüd teatas olümpiakomitee, et nad ei hakka oma maailmaklassi jooksjate viimisega Rio olümpiale riskima, kui sääskedega edasi kanduv Zika viirus jõuab epideemilise levikuni.
"Brasiilia riik peab enne garanteerima, et sportlastel on seal turvaline olla," ütles Keenia olümpiakomitee juht, kahekordne olümpiavõitja Kipchoge Keino.
### Response:
Keenia sportlased võivad Rio olümpialt kõrvale jääda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kehralased alistas Tallinnas Audentes SK 35:18 (17:12). Võitjate resultatiivseimad olid Kaspar Lees 7, Viktor Skrõpak 5 ja Kaupo Liiva 4 tabamusega, kaotajate parimateks osutusid Martin Grištsuk 10 ning Jesper Bruno Bramanis ja Rainer Kelk 3 väravaga.
Kehra/Horizon Pulp&Paperi peatreener Indrek Lillsoo: "Audentese noortel oli alguses jaksu, kuid kui teisel poolajal järgmise käigu sisse lülitasime, siis läks tempo nende jaoks liiga kiireks. Nad lihtsalt vajavad aega, et mängumeesteks kasvada. Enne nädalavahetusel toimuvaid euromatše saime teatud asju proovida, kuid mitte kõike mida tahtnuks. Portugallased viljelevad aktiivset kaitset, mida Audentes ei mänginud ja nii proovisime hoopis ise seda. Siiski said mehed mängutunde kätte ning suuremat sorti vigastused ka kedagi ei vaeva."
Audentese juhendaja Martin Noodla: "Esimesel poolajal suutsime tänu rotatsioonile skoori tasakaalus hoida, kuid teiseks poolajaks meid enam ei jätkunud, sest tunda andis eelmisel nädalal meeskonda laastanud haiguste laine. Siiski pidi Kehra avapoolajal pingutama, ent pärast vaheaega jooksid nad meist lihtsalt üle, kuna meil polnud jõudu."
Viljandi oli kahes esimeses ringis saanud Aruküla SK-st jagu 21 tabamusega, kuid nüüd võeti 31:26 (16:13) võit. Võitjate parimad olid Kristo Järve 7 ning Ott Varik ja Karl Toom 5 väravaga. Kaotajate suurimateks skooritegijateks kerkisid Rauno Esop ja Kristjan Järv 6 ning Mihkel-Matteus Luik 5 tabamusega.
Viljandi peatreener Marko Koks: "Vangerdasime juba algkoosseisuga ja andsime mänguaega neile, kes seda olid vähem saanud. Paraku tegutsesime ebakindlalt ning jäime hätta realiseerimisega. Näiteks 6-meetrilt eksisime ligi 12 korda, aga kokkuvõttes olid mänguohjad meie käes. Nüüd on meil põhiturniiril jäänud pidada veel üks kohtumine, mille järel jätkame tugevamas vahegrupis ning ees ootavad ka Balti liiga matšid. Üritame ennast selleks ajaks üles turgutada."
Aruküla juhendaja Toivo Järv: "Meeskond areneb. Olime tublid ja esitasime hea partii. Kõik pingutasid ning tegutsesid kaitses hästi, seega pole kurta midagi. Võinuksime ka saada parema tulemuse, kuid tasavägistes duellides sõltub kõik pisiasjadest. Kokkuvõttes oli üldpilt hea ja kui mängiksime koguaeg nii, siis võiks päris rahul olla."
Vooru viimases mängus on neljapäeval vastamisi SK Tapa ja põhiturniiri võidu juba kindlustanud Põlva Serviti.
Tabeliseis: Põlva Serviti 30 (17-st mängust), HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 28 (17), Viljandi HC 24 (17), HC Viimsi/Tööriistamarket 16 (17), Aruküla SK 11 (17), SK Tapa 5 (16), Audentes SK 4 (17) punkti. | Käsipalliliigas olid võidukad Kehra ja Viljandi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kehralased alistas Tallinnas Audentes SK 35:18 (17:12). Võitjate resultatiivseimad olid Kaspar Lees 7, Viktor Skrõpak 5 ja Kaupo Liiva 4 tabamusega, kaotajate parimateks osutusid Martin Grištsuk 10 ning Jesper Bruno Bramanis ja Rainer Kelk 3 väravaga.
Kehra/Horizon Pulp&Paperi peatreener Indrek Lillsoo: "Audentese noortel oli alguses jaksu, kuid kui teisel poolajal järgmise käigu sisse lülitasime, siis läks tempo nende jaoks liiga kiireks. Nad lihtsalt vajavad aega, et mängumeesteks kasvada. Enne nädalavahetusel toimuvaid euromatše saime teatud asju proovida, kuid mitte kõike mida tahtnuks. Portugallased viljelevad aktiivset kaitset, mida Audentes ei mänginud ja nii proovisime hoopis ise seda. Siiski said mehed mängutunde kätte ning suuremat sorti vigastused ka kedagi ei vaeva."
Audentese juhendaja Martin Noodla: "Esimesel poolajal suutsime tänu rotatsioonile skoori tasakaalus hoida, kuid teiseks poolajaks meid enam ei jätkunud, sest tunda andis eelmisel nädalal meeskonda laastanud haiguste laine. Siiski pidi Kehra avapoolajal pingutama, ent pärast vaheaega jooksid nad meist lihtsalt üle, kuna meil polnud jõudu."
Viljandi oli kahes esimeses ringis saanud Aruküla SK-st jagu 21 tabamusega, kuid nüüd võeti 31:26 (16:13) võit. Võitjate parimad olid Kristo Järve 7 ning Ott Varik ja Karl Toom 5 väravaga. Kaotajate suurimateks skooritegijateks kerkisid Rauno Esop ja Kristjan Järv 6 ning Mihkel-Matteus Luik 5 tabamusega.
Viljandi peatreener Marko Koks: "Vangerdasime juba algkoosseisuga ja andsime mänguaega neile, kes seda olid vähem saanud. Paraku tegutsesime ebakindlalt ning jäime hätta realiseerimisega. Näiteks 6-meetrilt eksisime ligi 12 korda, aga kokkuvõttes olid mänguohjad meie käes. Nüüd on meil põhiturniiril jäänud pidada veel üks kohtumine, mille järel jätkame tugevamas vahegrupis ning ees ootavad ka Balti liiga matšid. Üritame ennast selleks ajaks üles turgutada."
Aruküla juhendaja Toivo Järv: "Meeskond areneb. Olime tublid ja esitasime hea partii. Kõik pingutasid ning tegutsesid kaitses hästi, seega pole kurta midagi. Võinuksime ka saada parema tulemuse, kuid tasavägistes duellides sõltub kõik pisiasjadest. Kokkuvõttes oli üldpilt hea ja kui mängiksime koguaeg nii, siis võiks päris rahul olla."
Vooru viimases mängus on neljapäeval vastamisi SK Tapa ja põhiturniiri võidu juba kindlustanud Põlva Serviti.
Tabeliseis: Põlva Serviti 30 (17-st mängust), HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 28 (17), Viljandi HC 24 (17), HC Viimsi/Tööriistamarket 16 (17), Aruküla SK 11 (17), SK Tapa 5 (16), Audentes SK 4 (17) punkti.
### Response:
Käsipalliliigas olid võidukad Kehra ja Viljandi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alkoholi kättesaadavuse piiramine ja reklaami keelamine on valitsuse muude teemade hulgas tõsiselt proovile pannud. Kas ettevõtlusvabadus kaalub üles inimeste tervise või need kaks asja pole üldse omavahel seotud? Ning milline peaks olema riigi alkoholipoliitika, et see ka oma eesmärgid saavutaks, küsis ETV saade "Vabariigi kodanikud".
Riin Savi rääkis saates, et Eesti alkoholipoliitika on olnud pikaajaline protsess, mitte viimasel ajal arenenud valdkond.
"Kaupmeeste liit on koostöös Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumiga juba eelmisel aastal töötanud välja alkoholimüügi juhendi. Me oleme huvitatud, et kaupmehed oleks vastutustundlikud alkoholi müügis, et rahva tervis oleks kaitstud, et riskigrupid, eriti noored oleksid kaitstud. Me teeme ise ka mitmeid tegevusi eneseregulatsiooni käigus. Mis puudutab ka viimast seaduseelnõu, siis me pole enamusele meetmetele vastu, vaid oleme paljude asjade poolt. See, et meil oleks terve alkoholikultuur, vastutustundlik suhtumine alkoholi, on kogu rahva huvides," rääkis Savi.
Tema sõnul määrab inimeste joomise tarbimiskultuur.
"Eesti alkoholipoliitika konverentsi raames tegi itaallanna Sara Rolando ettekande, milles võrdles Itaalia ja Soome alkoholi tarbimise mustreid. Põhivahe on selles, kuidas me suhtume alkoholi, kuidas me mõistame alkoholi, kuidas teadvustame ohte ja rolle. Ta tõi välja ka, et Soomes on alkohol keelatud, varjatud, häbitekitav, seda tarbitakse salaja, vanemad keelavad, nad ei jaga noortega, oma täiskasvanud lastega esmatarbimise kogemust - seal jäävad kriitilised aspektid, mis suunavad noore alkoholi tarbimist kogu elu ja alkoholi nähakse isikliku probleemina. Itaalias on see ühiskondlik probleem," selgitas ta. | Riin Savi: alkoholi joomist määrab tarbimiskultuur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alkoholi kättesaadavuse piiramine ja reklaami keelamine on valitsuse muude teemade hulgas tõsiselt proovile pannud. Kas ettevõtlusvabadus kaalub üles inimeste tervise või need kaks asja pole üldse omavahel seotud? Ning milline peaks olema riigi alkoholipoliitika, et see ka oma eesmärgid saavutaks, küsis ETV saade "Vabariigi kodanikud".
Riin Savi rääkis saates, et Eesti alkoholipoliitika on olnud pikaajaline protsess, mitte viimasel ajal arenenud valdkond.
"Kaupmeeste liit on koostöös Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumiga juba eelmisel aastal töötanud välja alkoholimüügi juhendi. Me oleme huvitatud, et kaupmehed oleks vastutustundlikud alkoholi müügis, et rahva tervis oleks kaitstud, et riskigrupid, eriti noored oleksid kaitstud. Me teeme ise ka mitmeid tegevusi eneseregulatsiooni käigus. Mis puudutab ka viimast seaduseelnõu, siis me pole enamusele meetmetele vastu, vaid oleme paljude asjade poolt. See, et meil oleks terve alkoholikultuur, vastutustundlik suhtumine alkoholi, on kogu rahva huvides," rääkis Savi.
Tema sõnul määrab inimeste joomise tarbimiskultuur.
"Eesti alkoholipoliitika konverentsi raames tegi itaallanna Sara Rolando ettekande, milles võrdles Itaalia ja Soome alkoholi tarbimise mustreid. Põhivahe on selles, kuidas me suhtume alkoholi, kuidas me mõistame alkoholi, kuidas teadvustame ohte ja rolle. Ta tõi välja ka, et Soomes on alkohol keelatud, varjatud, häbitekitav, seda tarbitakse salaja, vanemad keelavad, nad ei jaga noortega, oma täiskasvanud lastega esmatarbimise kogemust - seal jäävad kriitilised aspektid, mis suunavad noore alkoholi tarbimist kogu elu ja alkoholi nähakse isikliku probleemina. Itaalias on see ühiskondlik probleem," selgitas ta.
### Response:
Riin Savi: alkoholi joomist määrab tarbimiskultuur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alkoholi kättesaadavuse piiramine ja reklaami keelamine on valitsuse muude teemade hulgas tõsiselt proovile pannud. Kas ettevõtlusvabadus kaalub üles inimeste tervise või need kaks asja pole üldse omavahel seotud? Ning milline peaks olema riigi alkoholipoliitika, et see ka oma eesmärgid saavutaks, küsis ETV saade "Vabariigi kodanikud".
Beekman ütles saates, et Eesti alkoholipoliitika on olnud väga pikaajaline protsess, kuid suur osa sellest protsessist on olnud kui kännu taga seismine. "Me arutleme ja vaidleme ja püüame leida ühist usku teatud meetmtetesse ja see ei toimi," rääkis ta ja lisas, et tema sõnul on vaja selgelt mõelda, kes on alkoholipoliitika kujundamises osapooled, keda tuleks kaasata.
Beekmann selgitas, et alkoholipiiranguid puudutava seaduseelnõu eesmärk pole reguleerida alkoholitootjate tegevust seoses toodete eriomadustega nagu maitse, kangus või pakendamine.
"See alkoholipoliitika, mis praegu on eelnõus, on alkoholikahjude poliitika. Siin ma ei näe mingilgi moel, et need osapooled, kes on alkoholitööstusest rahaliselt huvitatud, kelle puhul on nii tugev ja selge, vastuvaidlematu huvide konflikt olemas, oleksid selleks osapooleks, kellega tuleb rääkida. Osapooled on hoopis rühmad, kes selle kahjuga kokku puutuvad, alates arstidest, politseist, päästeametist, sotsiaaltöötajatest jne. Need on osapooled, kellelt tuleb küsida, kuidas minna edasi, et need kahjud võiks väheneda," rääkis ta.
Tema hinnangul tuleb alkoholipoliitikat muuta sellepärast, et me oleme "hiiglaslikus hädas".
"See, kas me täna joome eelmise aastaga võrreldes 0,2 või 0,5 või isegi liiter vähem, ei vähenda kuidagi seda, et meil nüüd ja praegu, sel aastal sureb teatud arv inimesi, elavad lapsed ja inimesed perekonnas, kus keegi terroriseerib oma alkoholitarbitamise mõju tõttu ja need pole väikesed arvud, vaid hiiglaslikud arvud, mis mõjutavad meie ühiskondlikku toimimist, kaasa arvatud majanduslikku võimekust ja konkurentsivõimet," selgitas Beekmann.
Ta lisas, et praeguses seaduseelnõus ei ole tõepoolest laual kõige paremad meetmed, sest neis ei jõuta lihtsalt kokkuleppele. "Me tahaksime näha, et alkoholi kättesaadavuse piiramine oleks palju efektiivsem, aga me ei jõua kokkuleppele, ei jõua osapooltega ega poliitikute seas kokkuleppele," ütles ta. | Lauri Beekmann alkoholipoliitika muutmisest: oleme hiiglaslikus hädas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alkoholi kättesaadavuse piiramine ja reklaami keelamine on valitsuse muude teemade hulgas tõsiselt proovile pannud. Kas ettevõtlusvabadus kaalub üles inimeste tervise või need kaks asja pole üldse omavahel seotud? Ning milline peaks olema riigi alkoholipoliitika, et see ka oma eesmärgid saavutaks, küsis ETV saade "Vabariigi kodanikud".
Beekman ütles saates, et Eesti alkoholipoliitika on olnud väga pikaajaline protsess, kuid suur osa sellest protsessist on olnud kui kännu taga seismine. "Me arutleme ja vaidleme ja püüame leida ühist usku teatud meetmtetesse ja see ei toimi," rääkis ta ja lisas, et tema sõnul on vaja selgelt mõelda, kes on alkoholipoliitika kujundamises osapooled, keda tuleks kaasata.
Beekmann selgitas, et alkoholipiiranguid puudutava seaduseelnõu eesmärk pole reguleerida alkoholitootjate tegevust seoses toodete eriomadustega nagu maitse, kangus või pakendamine.
"See alkoholipoliitika, mis praegu on eelnõus, on alkoholikahjude poliitika. Siin ma ei näe mingilgi moel, et need osapooled, kes on alkoholitööstusest rahaliselt huvitatud, kelle puhul on nii tugev ja selge, vastuvaidlematu huvide konflikt olemas, oleksid selleks osapooleks, kellega tuleb rääkida. Osapooled on hoopis rühmad, kes selle kahjuga kokku puutuvad, alates arstidest, politseist, päästeametist, sotsiaaltöötajatest jne. Need on osapooled, kellelt tuleb küsida, kuidas minna edasi, et need kahjud võiks väheneda," rääkis ta.
Tema hinnangul tuleb alkoholipoliitikat muuta sellepärast, et me oleme "hiiglaslikus hädas".
"See, kas me täna joome eelmise aastaga võrreldes 0,2 või 0,5 või isegi liiter vähem, ei vähenda kuidagi seda, et meil nüüd ja praegu, sel aastal sureb teatud arv inimesi, elavad lapsed ja inimesed perekonnas, kus keegi terroriseerib oma alkoholitarbitamise mõju tõttu ja need pole väikesed arvud, vaid hiiglaslikud arvud, mis mõjutavad meie ühiskondlikku toimimist, kaasa arvatud majanduslikku võimekust ja konkurentsivõimet," selgitas Beekmann.
Ta lisas, et praeguses seaduseelnõus ei ole tõepoolest laual kõige paremad meetmed, sest neis ei jõuta lihtsalt kokkuleppele. "Me tahaksime näha, et alkoholi kättesaadavuse piiramine oleks palju efektiivsem, aga me ei jõua kokkuleppele, ei jõua osapooltega ega poliitikute seas kokkuleppele," ütles ta.
### Response:
Lauri Beekmann alkoholipoliitika muutmisest: oleme hiiglaslikus hädas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastane Nõmme hüppas 106,5 meetrit ja teenis 78,1 punkti, mis andis 47 võistleja konkurentsis 46. koha. Viimasena jõudis põhivõistlusele venelane Deniss Kornilov, kes hüppas 118,5 meetrit ja teenis 1003, punkti.
Kvalifikatsiooni parimad olid jaapanlane Daiki Ito (135,5 m; 137,9 p), poolakas Kamil Stoch (134 m; 134,9 p) ja poolakas Dawid Kubacki (132 m; 129,8 p). | Martti Nõmme jäi MK-etapi kvalifikatsioonis eelviimaseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane Nõmme hüppas 106,5 meetrit ja teenis 78,1 punkti, mis andis 47 võistleja konkurentsis 46. koha. Viimasena jõudis põhivõistlusele venelane Deniss Kornilov, kes hüppas 118,5 meetrit ja teenis 1003, punkti.
Kvalifikatsiooni parimad olid jaapanlane Daiki Ito (135,5 m; 137,9 p), poolakas Kamil Stoch (134 m; 134,9 p) ja poolakas Dawid Kubacki (132 m; 129,8 p).
### Response:
Martti Nõmme jäi MK-etapi kvalifikatsioonis eelviimaseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane Paartalu liitus Melbourne'i klubiga tunamullu, kuid ei suutnud klubi suurte tulemusteni juhtida ja lubati lepingust vabaks, et liituda Lõuna-Korea hiiu Jeonbuk Hyundai Motorsiga, vahendab Soccernet.ee.
Jeonbuk on kahel viimasel hooajal kroonitud Lõuna-Korea meistriks ja kuulub favoriitide ringi ka Aasia Meistrite liigas, kust ette näidata 2006. aasta meistritiitel ja 2011. aasta finaalikaotus. "Praegu on Jeonbuk üks Aasia tippklubisid ja olen põnevil, et sellest osa saan," rääkis Paartalu FourFourTwo'le. "Tahan siin midagi võita ja kui võimalik, siis absoluutselt kõik."
Paartalu, kelle isa Priit põgenes Eestist II maailmasõja ajal, karjääri senised tipphetked jäävad selle kümnendi algusesse, kui ta Brisbane Roari eest kahel aastal järjest Austraalia meistritiitli võitis. 2013. aastal tegi ta debüüdi ka Austraalia rahvuskoondises. | Eesti juurtega jalgpallur liitus Aasia tippklubiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane Paartalu liitus Melbourne'i klubiga tunamullu, kuid ei suutnud klubi suurte tulemusteni juhtida ja lubati lepingust vabaks, et liituda Lõuna-Korea hiiu Jeonbuk Hyundai Motorsiga, vahendab Soccernet.ee.
Jeonbuk on kahel viimasel hooajal kroonitud Lõuna-Korea meistriks ja kuulub favoriitide ringi ka Aasia Meistrite liigas, kust ette näidata 2006. aasta meistritiitel ja 2011. aasta finaalikaotus. "Praegu on Jeonbuk üks Aasia tippklubisid ja olen põnevil, et sellest osa saan," rääkis Paartalu FourFourTwo'le. "Tahan siin midagi võita ja kui võimalik, siis absoluutselt kõik."
Paartalu, kelle isa Priit põgenes Eestist II maailmasõja ajal, karjääri senised tipphetked jäävad selle kümnendi algusesse, kui ta Brisbane Roari eest kahel aastal järjest Austraalia meistritiitli võitis. 2013. aastal tegi ta debüüdi ka Austraalia rahvuskoondises.
### Response:
Eesti juurtega jalgpallur liitus Aasia tippklubiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valga-Valka parimad olid Jurijs Aleksejevs 19, Kristaps Kanbergs 18, Kristo Saage 14, Jekabs Rozitis 13 ja Viljar Veski 10 punktiga. Aleksejevs võttis ka 11 lauapalli, Saage jagas üheksa ja Martins Berkis seitse tulemuslikku söötu.
Audentese ridades olid resultatiivseimad Kregor Hermet 14, Sander Raieste 13, Carlos Jürgens ja Henri Drell kumbki 12 punktiga.
Tabeliseis: 1. Kalev/Cramo 13-0, 2. TÜ/Rock 13-4, 3. Avis Rapla 11-6, 4. TLÜ/Kalev 10-7, 5. Pärnu Sadam 8-9, 6. Rakvere Tarvas 7-9, 7. Valga-Valka/Maks&Moorits 7-12, 8. TTÜ KK 7-12, 9. Audentese SG/Noortekoondis 0-17. | Valga-Valka loopis Audentesele 103 punkti jagu korve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valga-Valka parimad olid Jurijs Aleksejevs 19, Kristaps Kanbergs 18, Kristo Saage 14, Jekabs Rozitis 13 ja Viljar Veski 10 punktiga. Aleksejevs võttis ka 11 lauapalli, Saage jagas üheksa ja Martins Berkis seitse tulemuslikku söötu.
Audentese ridades olid resultatiivseimad Kregor Hermet 14, Sander Raieste 13, Carlos Jürgens ja Henri Drell kumbki 12 punktiga.
Tabeliseis: 1. Kalev/Cramo 13-0, 2. TÜ/Rock 13-4, 3. Avis Rapla 11-6, 4. TLÜ/Kalev 10-7, 5. Pärnu Sadam 8-9, 6. Rakvere Tarvas 7-9, 7. Valga-Valka/Maks&Moorits 7-12, 8. TTÜ KK 7-12, 9. Audentese SG/Noortekoondis 0-17.
### Response:
Valga-Valka loopis Audentesele 103 punkti jagu korve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuse pressiesindaja Olga Gerovasili ütles, et Tsipras arutas asja teisipäeval telefonitsi Saksa kantsleri Angela Merkeliga.
Euroopa Liit nõuab Kreekalt piirikaitse tugevdamist ja Euroopast varjupaika taotlevate põgenike tõhusamat kontrolli.
Esmaspäeval tegi kaitseminister Panos Kammenos ettepaneku, et Euroopa Liidu piirivalveagentuur Frontex võiks patrullida Türgi vetes ning põgenikepaadid tagasi saata. | Kreeka: NATO sekkumine rändekriisi peab piirduma patrulliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuse pressiesindaja Olga Gerovasili ütles, et Tsipras arutas asja teisipäeval telefonitsi Saksa kantsleri Angela Merkeliga.
Euroopa Liit nõuab Kreekalt piirikaitse tugevdamist ja Euroopast varjupaika taotlevate põgenike tõhusamat kontrolli.
Esmaspäeval tegi kaitseminister Panos Kammenos ettepaneku, et Euroopa Liidu piirivalveagentuur Frontex võiks patrullida Türgi vetes ning põgenikepaadid tagasi saata.
### Response:
Kreeka: NATO sekkumine rändekriisi peab piirduma patrulliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hetkel Malaga Unicajas suurepärast hooaega tegev Kuzminskas võib ka kevadel võistkonnast lahkuda, kui ta sooviks NBA-sse siirduda. Lisaks Celticsile on ajalehe teatel pisut väiksem huvi ka Oklahoma City Thunderil.
26-aastane Kuzminskas mängib Unicajas 2013. aastast. Kaks aastat varem oli ta üles antud ka NBA draft 'is, kuid jäeti valimata. Leedu koondisega on ta võitnud kaks EM-hõbedat. | Boston Celtics huvitub Hispaanias tegusid tegevast leedulasest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hetkel Malaga Unicajas suurepärast hooaega tegev Kuzminskas võib ka kevadel võistkonnast lahkuda, kui ta sooviks NBA-sse siirduda. Lisaks Celticsile on ajalehe teatel pisut väiksem huvi ka Oklahoma City Thunderil.
26-aastane Kuzminskas mängib Unicajas 2013. aastast. Kaks aastat varem oli ta üles antud ka NBA draft 'is, kuid jäeti valimata. Leedu koondisega on ta võitnud kaks EM-hõbedat.
### Response:
Boston Celtics huvitub Hispaanias tegusid tegevast leedulasest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ban pöördus enne mais Istanbulis peetavat esimest ülemaailmset humanitaartippkohtumist maailma liidrite poole üleskutsega hoida ära ja lõpetada konfliktid, mis nõuavad humanitaarorganisatsioonide kogu vaeva ja sunnivad miljoneid inimesi kodunt põgenema.
Bani esitatud andmetel vajab praegu maailmas humanitaarabi 120 miljonit inimest ja see läheb maksma 19,5 miljardit dollarit. Arvud on kõigi aegade suurimad.
Vahe vajamineva ja saadava raha vahel kasvas 2015. aastal 47 protsenti ehk 9,3 miljardi dollarini.
Selle vahe tasategemise eest vastutab kogu maailm, rõhutas Ban ja juhtis tähelepanu, et selles ei ole 78 triljoni dollari suuruse maailmamajanduse puhul midagi võimatut.
ÜRO juht viitas Majandus- ja Rahuinstituudi hinnangule, mille järgi läksid maailma konfliktid ja vägivald 2014. aastal maksma 14,3 triljonit dollarit.
Konfliktid on üha komplekssemad ja neist põhjustatud inimkannatused rängemad, osutas Ban.
Ta rõhutas, et lahendus ei peitu humanitaarabis ja rahuvalvajate konfliktikolletesse viimises, vaid "maailma liidrid peavad suhtuma olemasolevate konfliktide poliitilistesse lahendustesse ja uute konfliktide ärahoidmisse palju suurema omanikutundega". | ÜRO juht: tehkem lõpp humanitaarkriise põhjustavatele konfliktidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ban pöördus enne mais Istanbulis peetavat esimest ülemaailmset humanitaartippkohtumist maailma liidrite poole üleskutsega hoida ära ja lõpetada konfliktid, mis nõuavad humanitaarorganisatsioonide kogu vaeva ja sunnivad miljoneid inimesi kodunt põgenema.
Bani esitatud andmetel vajab praegu maailmas humanitaarabi 120 miljonit inimest ja see läheb maksma 19,5 miljardit dollarit. Arvud on kõigi aegade suurimad.
Vahe vajamineva ja saadava raha vahel kasvas 2015. aastal 47 protsenti ehk 9,3 miljardi dollarini.
Selle vahe tasategemise eest vastutab kogu maailm, rõhutas Ban ja juhtis tähelepanu, et selles ei ole 78 triljoni dollari suuruse maailmamajanduse puhul midagi võimatut.
ÜRO juht viitas Majandus- ja Rahuinstituudi hinnangule, mille järgi läksid maailma konfliktid ja vägivald 2014. aastal maksma 14,3 triljonit dollarit.
Konfliktid on üha komplekssemad ja neist põhjustatud inimkannatused rängemad, osutas Ban.
Ta rõhutas, et lahendus ei peitu humanitaarabis ja rahuvalvajate konfliktikolletesse viimises, vaid "maailma liidrid peavad suhtuma olemasolevate konfliktide poliitilistesse lahendustesse ja uute konfliktide ärahoidmisse palju suurema omanikutundega".
### Response:
ÜRO juht: tehkem lõpp humanitaarkriise põhjustavatele konfliktidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane Udras alistas esimesel katsel kõrgused 1.74, 1.78 ja 1.81, kuid 1.84 enam jõukohane polnud. Teiseks tuli 1.78-ga lätlanna Madara Onuzane ja kolmandaks 1.74-ga Teele Palumaa.
2011. aastal hüppas Udras just Tartus oma isiklikuks rekordiks 1.92. Eesti kõigi aegade edetabelis on temast kõrgemal üksnes Anna Iljuštšenko (1.96) ja Eleriin Haas (1.94). | Grete Udras piirdus Tartus tulemusega 1.81 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane Udras alistas esimesel katsel kõrgused 1.74, 1.78 ja 1.81, kuid 1.84 enam jõukohane polnud. Teiseks tuli 1.78-ga lätlanna Madara Onuzane ja kolmandaks 1.74-ga Teele Palumaa.
2011. aastal hüppas Udras just Tartus oma isiklikuks rekordiks 1.92. Eesti kõigi aegade edetabelis on temast kõrgemal üksnes Anna Iljuštšenko (1.96) ja Eleriin Haas (1.94).
### Response:
Grete Udras piirdus Tartus tulemusega 1.81 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastast Joshua Jamesi süüdistatakse selles, et ta viskas elusa alligaatori läbi Wendy'se drive-in 'i luugi, vahendas BBC.
Jamesi ema ütles, et poja tegevus oli "rumal vemp", sest väidetavalt tahtis mees teha nalja oma sõbrale, kes kiirtoidurestoranis töötab.
Florida kalandus- ja loodushoiu komisjoni selgituse kohaselt leidis James alligaatori tee äärest ja meelitas selle oma auto kasti. Seejärel sõitis ta Royal Palm Beachis asuvasse restorani, kus esitas tellimuse. Saades tellitud joogi kätte, viskas ta 1 meetri pikkuse looma läbi ostuakna, vahendas WPTV.
Alligaator võeti kinni ja vabastati loodusesse.
Juhtum leidis aset oktoobris, kuid kahtlusalune võeti vahi alla alles nüüd.
Mees seisab ilmselt silmitsi ka süüdistusega alligaatori ebaseaduslikus omamises ja transportimises.
Telekanal WPTV postitas oma Twitteri kontole ka foto juhtumist.
Florida man charged on assault with deadly weapon after tossing gator in Wendy’s drive-thru https://t.co/womNaAHj2m pic.twitter.com/fDSIgjF9lM
— WPTV (@WPTV) February 8, 2016 | Florida meest süüdistatakse alligaatori viskamises kiirtoidurestorani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastast Joshua Jamesi süüdistatakse selles, et ta viskas elusa alligaatori läbi Wendy'se drive-in 'i luugi, vahendas BBC.
Jamesi ema ütles, et poja tegevus oli "rumal vemp", sest väidetavalt tahtis mees teha nalja oma sõbrale, kes kiirtoidurestoranis töötab.
Florida kalandus- ja loodushoiu komisjoni selgituse kohaselt leidis James alligaatori tee äärest ja meelitas selle oma auto kasti. Seejärel sõitis ta Royal Palm Beachis asuvasse restorani, kus esitas tellimuse. Saades tellitud joogi kätte, viskas ta 1 meetri pikkuse looma läbi ostuakna, vahendas WPTV.
Alligaator võeti kinni ja vabastati loodusesse.
Juhtum leidis aset oktoobris, kuid kahtlusalune võeti vahi alla alles nüüd.
Mees seisab ilmselt silmitsi ka süüdistusega alligaatori ebaseaduslikus omamises ja transportimises.
Telekanal WPTV postitas oma Twitteri kontole ka foto juhtumist.
Florida man charged on assault with deadly weapon after tossing gator in Wendy’s drive-thru https://t.co/womNaAHj2m pic.twitter.com/fDSIgjF9lM
— WPTV (@WPTV) February 8, 2016
### Response:
Florida meest süüdistatakse alligaatori viskamises kiirtoidurestorani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mis sind ajendas seda otsust tegema - kas tundsid, et see staatus survestab liialt?
Kas just survestab, aga kohustab. Ma ei ole kunagi tahtnud, et kirjutamine oleks mulle mingi avalik kohustus. Nii et lõpuks mõistsingi: see palk pole siiski mulle, las mulle jääda mu vabadus, sealhulgas vabadus vaikida. Ilma selleta ma kirjutada ei saa. Kirjutamine on mulle lihtsalt väga isiklik asi, aga palk lõhnab ikkagi palgatöö järele. Ma ei taha üldistada ja loodan, et teised "palgalised" oskavad seda staatust kergemalt võtta.
Millal selle otsuse tegid ja kas see tuli raskelt?
Palkade väljakuulutamise ja lepingu sõlmimise vahele jäi kuu aega, mille jooksul sai mõtteliselt elada palgalise kirjanikuna, tegelikult veel palka saamata. Sellest kuust oli mulle arusaamiseks küllalt. Otsutada oli väga kerge.
Kirjutasid Varraku ajakirjas, et peaks mingi teise tööga vahepeal tegelema. Kas jätad kirjanikutöö vahelduseks ootele?
Kirjutamine on mul alati ootel. Ega sellest ei pääse.
Mida arvad Triin Soometsast, kes sai sinu asemele kirjanikupalgale?
Arvan, et suurepärane valik. Soovin talle õnne ja edu.
Millal sult järgmist teost võib oodata ning mis see endast kujutab?
Teos just ilmus, poeem "Klaasveranda". Edasised plaanid jätan enda teada. Ei ole mulle neist kunagi rääkida meeldinud. See on alati tundunud valetamisena. Sest tegelikult ei tea ju. | Tõnu Õnnepalu: ma ei ole kunagi tahtnud, et kirjutamine oleks mulle mingi avalik kohustus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mis sind ajendas seda otsust tegema - kas tundsid, et see staatus survestab liialt?
Kas just survestab, aga kohustab. Ma ei ole kunagi tahtnud, et kirjutamine oleks mulle mingi avalik kohustus. Nii et lõpuks mõistsingi: see palk pole siiski mulle, las mulle jääda mu vabadus, sealhulgas vabadus vaikida. Ilma selleta ma kirjutada ei saa. Kirjutamine on mulle lihtsalt väga isiklik asi, aga palk lõhnab ikkagi palgatöö järele. Ma ei taha üldistada ja loodan, et teised "palgalised" oskavad seda staatust kergemalt võtta.
Millal selle otsuse tegid ja kas see tuli raskelt?
Palkade väljakuulutamise ja lepingu sõlmimise vahele jäi kuu aega, mille jooksul sai mõtteliselt elada palgalise kirjanikuna, tegelikult veel palka saamata. Sellest kuust oli mulle arusaamiseks küllalt. Otsutada oli väga kerge.
Kirjutasid Varraku ajakirjas, et peaks mingi teise tööga vahepeal tegelema. Kas jätad kirjanikutöö vahelduseks ootele?
Kirjutamine on mul alati ootel. Ega sellest ei pääse.
Mida arvad Triin Soometsast, kes sai sinu asemele kirjanikupalgale?
Arvan, et suurepärane valik. Soovin talle õnne ja edu.
Millal sult järgmist teost võib oodata ning mis see endast kujutab?
Teos just ilmus, poeem "Klaasveranda". Edasised plaanid jätan enda teada. Ei ole mulle neist kunagi rääkida meeldinud. See on alati tundunud valetamisena. Sest tegelikult ei tea ju.
### Response:
Tõnu Õnnepalu: ma ei ole kunagi tahtnud, et kirjutamine oleks mulle mingi avalik kohustus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mis puudutab eelmisel nädalal avaldatud raportit, siis tahan rõhutada, et see ei muuda minu varasemat hinnangut juurdluses," ütles Marianne Ny avalduses, lisades, et "teeb tööd uue taotlusega Julian Assange'i küsitlemiseks Ecuadori Londoni saatkonnas".
ÜRO ekspertkogu leidis, et Rootsi ja Suurbritannia on võtnud Ecuadori saatkonnas redutavalt Austraalia kodanikult Assange'ilt vabaduse ebaseaduslikult ja peavad kahjud hüvitama.
Töörühm nõudis Assange'i "kinnipidamise" lõpetamist, tema füüsilise puutumatuse ja liikumisvabaduse austamist ning leidsid, et tal on õigus hüvitusele. Viiest sõltumatust õiguseksperdist hääletas otsuse poolt kolm ja vastu üks. Rühma austraallasest liige taandas ennast.
Ecuador andis Assange 'ile 2012. aastal asüüli pärast seda, kui WikiLeaksi asutaja otsis väljasaatmishirmus Rootsile riigi Londoni saatkonnas varjupaika.
Briti võimud on lubanud ta saatkonnast lahkumise korral vahistada. Rootsis süüdistatakse Assange'i vägistamises ning Rootsi prokurörid on avaldanud soovi teda saatkonnas küsitleda.
Assange esitas 2014. aasta septembris ÜRO omavolilise kinnipidamise töörühmale kaebuse, väites, et tema sundviibimine saatkonnas võrdub ebaseadusliku kinnipidamisega. | Rootsi prokurör soovib endiselt Assange'i Londonis küsitleda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mis puudutab eelmisel nädalal avaldatud raportit, siis tahan rõhutada, et see ei muuda minu varasemat hinnangut juurdluses," ütles Marianne Ny avalduses, lisades, et "teeb tööd uue taotlusega Julian Assange'i küsitlemiseks Ecuadori Londoni saatkonnas".
ÜRO ekspertkogu leidis, et Rootsi ja Suurbritannia on võtnud Ecuadori saatkonnas redutavalt Austraalia kodanikult Assange'ilt vabaduse ebaseaduslikult ja peavad kahjud hüvitama.
Töörühm nõudis Assange'i "kinnipidamise" lõpetamist, tema füüsilise puutumatuse ja liikumisvabaduse austamist ning leidsid, et tal on õigus hüvitusele. Viiest sõltumatust õiguseksperdist hääletas otsuse poolt kolm ja vastu üks. Rühma austraallasest liige taandas ennast.
Ecuador andis Assange 'ile 2012. aastal asüüli pärast seda, kui WikiLeaksi asutaja otsis väljasaatmishirmus Rootsile riigi Londoni saatkonnas varjupaika.
Briti võimud on lubanud ta saatkonnast lahkumise korral vahistada. Rootsis süüdistatakse Assange'i vägistamises ning Rootsi prokurörid on avaldanud soovi teda saatkonnas küsitleda.
Assange esitas 2014. aasta septembris ÜRO omavolilise kinnipidamise töörühmale kaebuse, väites, et tema sundviibimine saatkonnas võrdub ebaseadusliku kinnipidamisega.
### Response:
Rootsi prokurör soovib endiselt Assange'i Londonis küsitleda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui tänases esimeses sõidus olid Kolgid viiendad, siis teises sõidus teeniti sarnaselt avapäevale võit. Kokkuvõttes juhivad eestlased seitsme miinuspunktiga. Järgnevad kaks Venemaa duot Oleg Vassiljev - Igor Kovalenko (-9) ja Vadim Bikler - Aleks Vostronosov (-9).
Indrek Aavik - Olev Oolup olid tänases esimeses sõidus kolmandad, kuid teises alles kaheteistkümnendad ja hoiavad kokkuvõttes viiendat kohta (-22), Meelis Saarlaid ja Urmas Kruusmägi on kuuendad (-25). | Eesti jääpurjetajad hoiavad EM-il liidripositsiooni ka teise päeva järel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui tänases esimeses sõidus olid Kolgid viiendad, siis teises sõidus teeniti sarnaselt avapäevale võit. Kokkuvõttes juhivad eestlased seitsme miinuspunktiga. Järgnevad kaks Venemaa duot Oleg Vassiljev - Igor Kovalenko (-9) ja Vadim Bikler - Aleks Vostronosov (-9).
Indrek Aavik - Olev Oolup olid tänases esimeses sõidus kolmandad, kuid teises alles kaheteistkümnendad ja hoiavad kokkuvõttes viiendat kohta (-22), Meelis Saarlaid ja Urmas Kruusmägi on kuuendad (-25).
### Response:
Eesti jääpurjetajad hoiavad EM-il liidripositsiooni ka teise päeva järel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrumaa talveralli ralli pidi olema Eesti autoralli meistrivõistluste, Leedu autoralli meistrivõistluste ja Alexela Dmack Trophy teine etapp.
Meistrivõistluste kalendris asendatakse ära jäänud etapp augustis toimuva Lõuna-Eesti ralliga. | Võrumaa talveralli jääb ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrumaa talveralli ralli pidi olema Eesti autoralli meistrivõistluste, Leedu autoralli meistrivõistluste ja Alexela Dmack Trophy teine etapp.
Meistrivõistluste kalendris asendatakse ära jäänud etapp augustis toimuva Lõuna-Eesti ralliga.
### Response:
Võrumaa talveralli jääb ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa mängib OM-valikturniiri 5.-10. juulil Filipiinidel Manilas, et pääseda Rio de Janeiro olümpiale, mille mängud peetakse vahemikus 5.-21. august.
"Me rääkisime sellest Axelle'iga põhjalikult ja jõudsime kokkuleppele. Ta teab, kui tähtis see minu jaoks on," sõnas Parker ajalehele L'Equipe. "Nii et jah, ma olen valikturniiril ja mängin ka olümpial, kui sinna kvalifitseeruma. Ma tahan mängida Prantsusmaa eest."
Prantsusmaa mängib Filipiinidel samas alagrupis võõrustajate ja Uus-Meremaaga. Teises alagrupis alustavad Türgi, Senegal ja Kanada.
Nelja aasta eest Londonis viskas Parker keskmiselt 15,7 punkti mängus, kuid meeskond kaotas veerandfinaalis Hispaaniale. | Isaks saav Tony Parker lubas siiski Prantsusmaa koondisega olümpiale pürgida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa mängib OM-valikturniiri 5.-10. juulil Filipiinidel Manilas, et pääseda Rio de Janeiro olümpiale, mille mängud peetakse vahemikus 5.-21. august.
"Me rääkisime sellest Axelle'iga põhjalikult ja jõudsime kokkuleppele. Ta teab, kui tähtis see minu jaoks on," sõnas Parker ajalehele L'Equipe. "Nii et jah, ma olen valikturniiril ja mängin ka olümpial, kui sinna kvalifitseeruma. Ma tahan mängida Prantsusmaa eest."
Prantsusmaa mängib Filipiinidel samas alagrupis võõrustajate ja Uus-Meremaaga. Teises alagrupis alustavad Türgi, Senegal ja Kanada.
Nelja aasta eest Londonis viskas Parker keskmiselt 15,7 punkti mängus, kuid meeskond kaotas veerandfinaalis Hispaaniale.
### Response:
Isaks saav Tony Parker lubas siiski Prantsusmaa koondisega olümpiale pürgida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Jalgpalli Liidu (EJL), UEFA ja Lausanne’i ülikooli koostöös toimuvas Certificate in Football Management programmis koolitavad vutiametnikke lektorid Glasgow ülikoolist (Šotimaa), Londoni ülikooli Birkbecki kolledžist (Inglismaa), IESE ärikoolist Barcelonast (Hispaania), Poitiers’ ülikoolist (Prantsusmaa), Coventry ülikoolist (Inglismaa) ning SDA Bocconi ärikoolist (Itaalia). Kursuse edukad lõpetajad saavad Lausanne’i ülikooli sertifikaadi, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud.
Ingliskeelne koolitusprogramm toimub kolme seminari ja kuue e-õppe mooduli vormis. Kui esimesed õppepäevad leiavad aset 16. ja 17. veebruaril, siis järgmised 30. ja 31. mail ning viimased 18. ja 19. oktoobril. Õppeprogrammis on sissejuhatus jalgpallijuhtimisse, jalgpalliprotsessid, strateegiline juhtimine, turundus ja kommunikatsioon, sponsorlus, avalikud suhted ja ajakirjandus, ürituste korraldamine ja vabatahtlike töö korraldus.
"Tegemist on väga ainulaadse ettevõtmisega, kus jalgpalliorganisatsioonid on ühendanud jõud akadeemilise maailmaga ja loonud spetsiaalselt jalgpallis töötavate inimeste vajadusi arvestava programmi," märkis EJLi peasekretär Anne Rei pressiteate vahendusel. "Kui räägime targast jalgpallist, siis üks selle osa on tark juhtimine, tark võistluste ja klubi haldamine. See õppeprogramm paneb osalejaid praktilistesse olukordadesse ja annab neile oma tööks vajalikke oskusi."
"See on tõepoolest väga eriline programm – just seetõttu, et kõik on üles ehitatud jalgpalliametniku vajadustest lähtuvalt. Näiteks sponsorlus jalgpallis erineb märgatavalt tavapärasest reklaami- või ettevõtlusloogikast," lausus 2012. aastal UEFA juures sama kursuse lõpetanud EJL-i võistluste osakonna juhataja Kadri Jägel. "Õppekava katab kõik erinevaid jalgpalli osad ja aitab seeläbi mõista suurt pilti ja näitab, kuidas teemad on omavahel seoses. Praktiline, selge, huvitav, hästi läbimõeldud – nende sõnadega iseloomustaksin mina kogu programmi."
Osalejate hulgas on jalgpalliliidu erinevate osakondade töötajad Teet Allas, Eve Altroff, Raily Anter, Raili Ellermaa, Sander Jürjens, Siim Kera, Kert Küttis, Even Laanemaa, Katrin Lagerest, Maris Maripuu, Kertu-Kirit Sild, Veiko Soo, Juss Tamming, Birgit Veebel ja Evely Veski-Palu ning klubide poole pealt Marek Naaris (FC Elva), Andrei Leškin (Tallinna FC Infonet), Pelle Pohlak (Tallinna FC Flora), Konstantin Burdakov (JK Narva Trans), Juri Žukov (JK Sillamäe Kalev), Ehte Eamets (Nõmme Kalju FC), Karl Palatu (Pärnu Linnameeskond), Jaak Prints (Tallinna FC Flora), Indrek Petersoo (Tallinna FC Levadia), Sergei Hohlov-Simson (Tallinna FC Levadia), Kristjan Tiirik (Tartu JK Tammeka), Kalle Paas (Tartu JK Tammeka), Jaanus Pruuli (Paide Linnameeskond), Raiko Mutle (Viljandi JK Tulevik) ja Rain Tölpus (Viljandi JK Tulevik). Lisaks Eesti jalgpalliametnikele on kaks osalejat Lätist, üks Leedust ja üks Türgist. | Eestis algab jalgpalliametnike akadeemiline koolitusprogramm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Jalgpalli Liidu (EJL), UEFA ja Lausanne’i ülikooli koostöös toimuvas Certificate in Football Management programmis koolitavad vutiametnikke lektorid Glasgow ülikoolist (Šotimaa), Londoni ülikooli Birkbecki kolledžist (Inglismaa), IESE ärikoolist Barcelonast (Hispaania), Poitiers’ ülikoolist (Prantsusmaa), Coventry ülikoolist (Inglismaa) ning SDA Bocconi ärikoolist (Itaalia). Kursuse edukad lõpetajad saavad Lausanne’i ülikooli sertifikaadi, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud.
Ingliskeelne koolitusprogramm toimub kolme seminari ja kuue e-õppe mooduli vormis. Kui esimesed õppepäevad leiavad aset 16. ja 17. veebruaril, siis järgmised 30. ja 31. mail ning viimased 18. ja 19. oktoobril. Õppeprogrammis on sissejuhatus jalgpallijuhtimisse, jalgpalliprotsessid, strateegiline juhtimine, turundus ja kommunikatsioon, sponsorlus, avalikud suhted ja ajakirjandus, ürituste korraldamine ja vabatahtlike töö korraldus.
"Tegemist on väga ainulaadse ettevõtmisega, kus jalgpalliorganisatsioonid on ühendanud jõud akadeemilise maailmaga ja loonud spetsiaalselt jalgpallis töötavate inimeste vajadusi arvestava programmi," märkis EJLi peasekretär Anne Rei pressiteate vahendusel. "Kui räägime targast jalgpallist, siis üks selle osa on tark juhtimine, tark võistluste ja klubi haldamine. See õppeprogramm paneb osalejaid praktilistesse olukordadesse ja annab neile oma tööks vajalikke oskusi."
"See on tõepoolest väga eriline programm – just seetõttu, et kõik on üles ehitatud jalgpalliametniku vajadustest lähtuvalt. Näiteks sponsorlus jalgpallis erineb märgatavalt tavapärasest reklaami- või ettevõtlusloogikast," lausus 2012. aastal UEFA juures sama kursuse lõpetanud EJL-i võistluste osakonna juhataja Kadri Jägel. "Õppekava katab kõik erinevaid jalgpalli osad ja aitab seeläbi mõista suurt pilti ja näitab, kuidas teemad on omavahel seoses. Praktiline, selge, huvitav, hästi läbimõeldud – nende sõnadega iseloomustaksin mina kogu programmi."
Osalejate hulgas on jalgpalliliidu erinevate osakondade töötajad Teet Allas, Eve Altroff, Raily Anter, Raili Ellermaa, Sander Jürjens, Siim Kera, Kert Küttis, Even Laanemaa, Katrin Lagerest, Maris Maripuu, Kertu-Kirit Sild, Veiko Soo, Juss Tamming, Birgit Veebel ja Evely Veski-Palu ning klubide poole pealt Marek Naaris (FC Elva), Andrei Leškin (Tallinna FC Infonet), Pelle Pohlak (Tallinna FC Flora), Konstantin Burdakov (JK Narva Trans), Juri Žukov (JK Sillamäe Kalev), Ehte Eamets (Nõmme Kalju FC), Karl Palatu (Pärnu Linnameeskond), Jaak Prints (Tallinna FC Flora), Indrek Petersoo (Tallinna FC Levadia), Sergei Hohlov-Simson (Tallinna FC Levadia), Kristjan Tiirik (Tartu JK Tammeka), Kalle Paas (Tartu JK Tammeka), Jaanus Pruuli (Paide Linnameeskond), Raiko Mutle (Viljandi JK Tulevik) ja Rain Tölpus (Viljandi JK Tulevik). Lisaks Eesti jalgpalliametnikele on kaks osalejat Lätist, üks Leedust ja üks Türgist.
### Response:
Eestis algab jalgpalliametnike akadeemiline koolitusprogramm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu septembris teatas Pyongyang, et Yongbyoni tuumareaktoris taastus tavapärane tegevus, vahendas BBC.
Sealses reaktoris on toodetud riigi tuumarelvade programmile plutooniumit.
"Meie hinnangul laiendas Põhja-Korea Yongbyoni reaktori tegevust ja taaskäivitas selle plutooniumi tootmise reaktori," ütles Clapper senati relvateenistuste komisjonis. "Lisaks on reaktor töötanud piisavalt kaua, et hakata seal plutooniumit eraldama lähinädalail või -kuudel," lisas ta.
Eelmise aasta jaanuaris viis Põhja-Korea läbi neljanda tuumakatsetuse.
Clapperi sõnul on Põhja-Korea astunud ka samme mandritevahelise ballistilise raketisüsteemi loomiseks, mis võib otseselt ohustada ka USA-d.
Ekspertide sõnul võib Yongbyoni reaktor toota ühe tuumapommi jagu plutooniumit aastas. 20-kilotonnise jõuga pommi valmistamiseks on vaja umbes 4 kilogrammi plutooniumit.
Pyongyang on mitu korda lubanud lõpetada Yongbyoni tegevuse ja hävitas 2008. aastal isegi selle jahutustorni. 2013. aasta märtsis aga, pärast tüli USA-ga ja ÜRO sanktsioone seoses kolmanda tuumakatsetusega lubas riik kõik Yongbyoni reaktorid taaskäivitada.
Vaid mõni päev tagasi tulistas Põhja-Korea välja kaugmaaraketi. Kriitikute hinnangul on tegemist keelatud raketitehnoloogia katsetusega. | USA luurejuht: Põhja-Korea taaskäivitas tuumareaktori | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu septembris teatas Pyongyang, et Yongbyoni tuumareaktoris taastus tavapärane tegevus, vahendas BBC.
Sealses reaktoris on toodetud riigi tuumarelvade programmile plutooniumit.
"Meie hinnangul laiendas Põhja-Korea Yongbyoni reaktori tegevust ja taaskäivitas selle plutooniumi tootmise reaktori," ütles Clapper senati relvateenistuste komisjonis. "Lisaks on reaktor töötanud piisavalt kaua, et hakata seal plutooniumit eraldama lähinädalail või -kuudel," lisas ta.
Eelmise aasta jaanuaris viis Põhja-Korea läbi neljanda tuumakatsetuse.
Clapperi sõnul on Põhja-Korea astunud ka samme mandritevahelise ballistilise raketisüsteemi loomiseks, mis võib otseselt ohustada ka USA-d.
Ekspertide sõnul võib Yongbyoni reaktor toota ühe tuumapommi jagu plutooniumit aastas. 20-kilotonnise jõuga pommi valmistamiseks on vaja umbes 4 kilogrammi plutooniumit.
Pyongyang on mitu korda lubanud lõpetada Yongbyoni tegevuse ja hävitas 2008. aastal isegi selle jahutustorni. 2013. aasta märtsis aga, pärast tüli USA-ga ja ÜRO sanktsioone seoses kolmanda tuumakatsetusega lubas riik kõik Yongbyoni reaktorid taaskäivitada.
Vaid mõni päev tagasi tulistas Põhja-Korea välja kaugmaaraketi. Kriitikute hinnangul on tegemist keelatud raketitehnoloogia katsetusega.
### Response:
USA luurejuht: Põhja-Korea taaskäivitas tuumareaktori |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alustan kahjuks siiski ABC-st, see on mu enda jaoks, ja natuke suurte joonte mahamärkimiseks: et kuhu meil üldse minna on, kuidas me saaksime minna retkele, tähendab, leida end kohe täna juba retkelt, mis tähendaks sügavuseotsingut, mis tähendaks olemasolutunnet, julgust olla metsik, loov, täistähenduslik, valus, elus.
1.
Mis on kultuuritehased?
Helsingis Kaablitehases asub uue tantsu keskus Zodiak. Kaablitehas on täiesti toimiv kultuuritehas, kus on väga palju nurgataguseid, alati kohtab inimene mõnd väikest või suurt näitust, tegutseb hulk igasugu loomekeskusi ja trennikohti, toimub pisemaid ja suuremaid festivale (ka nt Eesti-sõprade orgunnitud igasügisene Mardilaat), rahvalikke ja suisa avangardseid, siin pesitseb fotomuuseum. Kultuurikatlal on säärase avatuse ja tuntuseni pikk maa minna, ses mõttes on me Telliskivi kvartal praegu ehk täpsem vaste, loova mõtte pesitsuspaik (näituse- ja avatud pindu võiks enam olla!).
Muide, kultuuritehased on üleilmne nähtus – suurtootmine on mitmes vallas lõplikult möödanik, tohutud, sakraalehitiste mõõtu ja laadi – aga robustsemad, industriaalsemad, töölismineviku taagaga või laenguga (kuigas vaadata) – hooned vabanevad, et neis saaks omakorda toota, vabandust, luua kunsti (eks ole kunstiski omad masstootmised, tüüpproduktid jne). Kultuur kolib sisse: see on loonud uusi tööviise ja -pindu. Igasugu inkubaatoreid, laboratooriume, koostööviise, festivalivorme, teistsuguseid teatri- ja näituseruume jne.
Kultuuritehased on ka puhtpraktilised investeeringud – kui munitsipaal- või riiklik poliitika loob kunstnikele säärase võimaluse, nt tasuta prooviruumid noortele teatritruppidele ja bändidele (seda oleks nii kerge meilgi teha!), tasuta näitusepinnad kunstnikele, odavamad esinemisruumid jne, siis tasub see peagi ära – Eesti võib loomemajandusest ja kultuuriekspordist jaurata palju tahab, praegu on see kõik meil kultuuris (ja spordiski) partisanisõda, sõltub isiklikest võimetest, annetest, sidemetest. Teadlik poliitika võimaldaks seda, et saame Norra, Rootsi ja Soome eeskujul mõne aasta pärast tõesti rääkida loomemajandusest, millel on SKT-s oma oluline osa, ja mis toob riigile nii mainekujundusena, sisima vaimu loomisega kui lõppeks ka täiesti arvestatava maksurahana tagasi märgatavalt rohkem, kui need väiksed summad, mis alustuseks sisse tuleb panna.
2.
Kaasaegse tantsu roll
Zodiak, keskus, mis juba mõnikümmend aastat nüüdistantsuga tegeleb (1990ndail toimus väike nimemuutus), on endale eesmärgiks seadnud Soome ägedamate uute tegijate ja tänase tantsumaailma tippude kohtumis- ja tutvumis- ja võrdlemispaiga loomise. Festivali "Sivuaskel" ("Samm kõrvale") korraldatakse juba 1996. aastast saati ... see ei ole Bradbury moodi eksisamm, kus ajarännul rajalt kõrvale astumine võib väänata kõverpeeglisse kogu me maailma, see ei ole ka kõrvalhüpe, reetmine, petmine.
Samm kõrvale on mingi paradoks, mis kaasaegses lavakunstis peitub: koreograafia on küll üks kogu selle lavalise kunsti uue oleku, seisundi alusmõiste, aga samas puudutab see kõiki valdkondi. Kunst on rohkem performance-kunst, muusikud lavastavad oma show'd, teater liigub samuti selle loomismeetodi ja vabaduse poole, mida nüüdistants pakub. Isegi osa kirjandusest on kolinud lavadele, saanud spoken word'iks. Suures plaanis on see modernistliku uue kunsti otsimise projekti jätk. Ainult et see pole enam too veidrik-imelik-äbarik laps, keda vaatamata tema veidrusele sallitakse või aksepteeritakse või keda isegi just seekaudu imeliseks peetakse. Kaasaegne tants on väga häälekas, tugev, iseteadlik baastard, kes julgeb öelda: mina defineeringi uue (lava)kunsti!
Ses mõttes on Zodiak'i töö ülimalt tänuväärne – nende ruumes annavad aastaringi töötube nii Soome kui muuilma koreograafid-etenduskunstnikud, lisaks praegu toimunud festivalile tuuakse lavale kogu aeg uusi tükki, selgi kevadel on tulemas veel mitu esikat.
Ühesõnaga: siinsamas ülelahe on neil käsi üsna hästi kaasaegse tantsu pulsil, ja eks säält käi meiegi tegijad otsimas-nuhutamas (STL ja Kanuti peavad kahe pääle kokku püüdma – vahendeid ja tegijaid on lihtsalt sedavõrd vähem).
Eesti ei ole enam ka nii vaeslapse osas, meil õnnestub siia meelitada ägedaid asju – sekka muidugi näpuotsaga seda jama ka, mis ainult aimab matkimisi järgi toda uue lavakunsti segamelska-vaimu, suutmata tungida pinna alla.
3.
Ivo Dimchevi fenomen – kunstnik kui selline
Bulgaaria päritolu koreograaf Ivo Dimchev (s 1976) on täna üks kummalisem, jõulisem, raputavam lavakuju. Ta resideerib praegu suurema osa ajast Bulgaarias, pidas sääl aastakese ka oma pinda, kus ta esitas pea kõike, mida suutis – iga nädal (vahel iga päev) mõni etendus või improvisatsiooniõhtu või kontsert või ...
Ta küll tunnistab, et tänane Bulgaaria ei ole kõige inspireerivam, avangardsem teatri- ja tantsumaa. Aga eks Dimchev – vastuolulise ja vahel raskestiseeditava loojana – käigi ammutamas toda kütist mujalt (nt on ta olnud igasuvise Viini festivali ImpulsTanz žüriis, kes valib välja ägedamad noorte lavastajate tööd kogu Euroopast), ja samas teame me isegi, et vahel sumbumus, stagnatsioon me ümber just inspireeribki metsikut ja vaba vaimu ja kunsti.
Kui Dimchev on tuntud rohkem oma monotükkide poolest, kus ta on loonud androgüünse, veidi kuratliku, veidi hüsteerilise, väga jõulise ja ootamatusi, huumorit ja kriipavat kurbust täis groteskse lavakuju (millele annab vunki ta võimas, koolitatud, falsetti pürgiv lauluhääl), siis seekord Helsingis mängitud "Fest" (teine show oli tal ühine, lõdvemalt raamistet impro-etendus publikuga) on mingis mõttes isegi väga klassikaline teater – narratiivne mustast huumorist kantud lugu, kus peategelane Ivo Dimchev kutsutakse Kopenhaagenisse tantsufestivalile esinema (päriselt on see pea ainus paik Euroopas, kuhu teda EI OLE kutsutud), ja mis siis edasi saab.
See on lugu, aga tegelikult esitab Dimchev olulisi küsimusi kunstniku kui sellise kohta: kas korraldajad saavad "osta" või "üürida" radikaalset mainet/tuntust, kui nad kutsuvad säärase "hullu" esinema, ja kas siis hull peab koguaeg mängima hullu? Kellel peab kunstnik suhu võtma, ja miks, et ta saaks oma tööd nii teha, nagu ta tahab, mis on eseseväärikuse hind või tuleb kunstnikul sellest niikuinii lahti lasta? Kui kriitik "tapab" kunstniku, siis mis on kriitiku panus ta töösse, milline on kriitiku ja kunstniku suhe, kas kriitik tahab tegelikult, et kunstnik ta viljastaks (ses mõttes, et ilma kunstnikuta ei ole kriitikul mingit elu, seega siis ... tahab ta kunstniku hävitada, et elada tolle kollapsist)? Kui terve ja tugev peab kunstnik olema – et ta nt suudaks omaenese varasemate, südamevere ja kirega tehtud tööde üle uues tükis ilkuda-naerda? Või siis oma homoidentiteedi üle poliitiliselt mittekorrektset nalja teha?
Kõiki neid küsimusi esitab Dimchev seekord malbelt groteskses (oksümoroonlikus), sarkastilises-iroonilises, 18+ vanusele mõeldud lavakeeles neljaliikmelise trupiga, neljas pildis. Inspiratsiooni ammutas ta kõige igavamast: igavesti korduvatest (pea samasõnalistest) suhtlusaktidest korraldajate, tehnikute ja ajakirjanikega. Ainult et ta pöörab selle kõik pea peale: mis oleks, kui teeksime täpselt vastupidi, "ebaviisakalt", ootamatult, lähtudes noist tumedaist hetketungidest või absurdinaljamõtetest või seksuaalsetest võngetest, mille me normaalses olukorras maha vaikime?
"Fest" on üks paremaid-räpasemaid lavahuumoripalasid, mis on samas täiesti tõsiseltvõetav arutlus (lava)kunstniku tööst tänapäeva "võrgustikus" ja "turul". Lisaks saab Dimchev aru põhilisest: ei ole mõtet teha kahe-kolmetunnist loheteatrit, kui saad midagi öelda tunni ajaga ja nii, et see raputab. Mis ei tähenda, et tagi ei võiks kunagi teha mõnd päeva-paar vältavat tükki. Püssirohtu on ses mehes tohutult ...
4.
Viga, eksimus, luhtaminek on kunsti mootorid
Ana Borralho ja Joao Galante "sexyMF" on seda sorti nüüdisteater või -tants, mis tekitab publikus teadlikult ebamugavustunnet. 12 kohalikku esitajat, s.t antud juhul soome vabatahtlikku lavakunstnikku, läbivad n.ö näolise soovahetusoperatsiooni, nad meigitakse vähemalt teise sugupoole sarnaseks. Samas astuvad nad etendusruumi alasti, istuvad diivanile ja jäävad ootama.
Publik võib eemalt vuajeristlikult piiluda, aga ka üle paari tunni vältava performance'iga ühineda: igaüks võib minna mõne veidralt "transsoolise" olendi vastu teisele diivanile istuma (nii kauaks kui soovib), siis suhtleb etendaja otse vaid tolle ühe vastasistujaga, silmast silma (tegelikult jaguneti diivanite järgi kolmesteks gruppideks, oli kompaktsem ja ehk ka julgem olla). Võrgutab teda.
Mõni kunstnik kasutas silmavaatamistaktikat. Mõni võttis meelaid poose, mõni eksponeeris otse oma suguelundeid või ahvatles kuidagi füüsilisemalt.
Võiks öelda, et mingis mõttes "sexyMF" Soomes luhtus – ja see polnud kellegi süü. Nimelt vaid mõned üksikud esinejad olid tõeliselt androgüünsed või hämarasoolised, äkki on ses kuidagi süüdi eriomane soome füsiogonoomia, aga ilusad tüdrukud, kel karvaude ülahuultel ja lõual, olid ikkagi liiga ilusate tüdrukute moodi ... mehed vast mõjusid veidi veidramalt, ambivalentsemalt, aga laia lõuga ja mehelike näojooni lõpuni ei peida.
Flirtimistaktikad said esimese pooltunniga nähtud ja otsa. Põnevam aga oli jälgida publikut, vastasdiivani väisajaid. Noored poisid, kes kõik piigad püüdsid läbi käia, himurad vanemad mehed, kes (tahtlikult-mänguliselt, esinejaid järgi katsudes?) mõjusid perversselt, selgelt põhjamaise feministliku vaimuga kunstihuvilised noored ja vanemad naised, mõni neist mehelikult/poisilikult rõivastunud. Pikkades kleitides kenad tüdrukud, kellest mõni paistis lausa armuvat oma vaatlusobjekti.
Mina lavastajana oleks keelanud füüsilise läheduse, katsumise, aga see muutiski tüki mingis mõttes ka ohtlikuks, et mõne paari vahel (vähemasti üks neist oli vist päriseluski paar: malbe tüdruk, kelle jalale oli tätoveeritud "Santeri", muutus pääle teda pea suudelnud poisi lahkumist nii kurvaks, et ülejäänd õhtu kandiski tema silmade nukrus toda flirtimismaratoni) tekkis intiimsemaid hetki, eiei, otse mitte üliseksuaalset, aga ikkagi, füüsilist lähedust ja ...
Õhtu jooksul hakkas etendus kõigile esinejatele (s.t ka publikule, kes ise esines) rusuvamalt mõjuma, kõigis oli ajuti näha väsimust-kurbust. Kes tundis end hoorana või sunnitud flirtijana, kes ei leidnud enam uut keelt, kes vaatas otsa inimestele, kes teda ei köitnud (vanim mees-etendaja sattus alustuseks pikaks ajaks vastamisi poisiga, kes vahtis pigem lähedal istuvaid tüdrukuid, nii et neil ei tekkinud isegi silmsidet, see võis tuju ära võtta, etenduse mõtte veidi lahustada).
Aga just see ebakindlus, luhtumisvõimalus, väsimus, (avaliku, massilise, teenustuva) erootika tühjaksimeva mõju paljastumine, erootika asendumine inimliku silmapilgu otsimise või kurbusega, see teadmatus, kuidas ja kas etendus inimeste pääl töötab, see ongi too võluv mootor. Meist üks sai tükist rohkem osa, teine tunduvalt vähem, üks mõistis seda mängu paremini, teisel tekkis sügavam tõrge ... ma ei saa öelda, et ma tundsin end hästi või turvaliselt, sülleronimisteatrit olen ma sageli peljanud, lavalist erootikat on mul (kummalisel kombel) vahel raske vastu võtta. Mingid intiimsuselukud ja blokid on mus väga tugevad.
Alastus, erootiliselt julge käitumine n.ö lavaruumis ei ole muidugi mingi väga piiripäälne, tohutu julgus – kuigi võiks arvata, arvestades nt Doris Uhlichi lavastuse "Alastusest enam" retseptsiooni ja kommentaariumi Eestis, et meil võetaks seda tükki üsna umbusklikult ja ehk isegi õela sõnaga vastu. Aga mingeid olulisi piire "sexyFM" kompab. Vaataja julguse ja osalemise piire – sest nii sellest ebamugavustundest kui võimalikust erootikast saab osaliseks ainult siis, kui ise endal lased. Ja etendaja julguse ja osalemise ja enese ära-andmise piire – kuhu maani kunsti pärast või kunstiga minna, kas saab luua tinglikus, etenduse ruumis intiimset lavalist suhet võhivõõraga, kas on võimalik saavutada see soolise segaduse seisund, ambivalentsus, ja see häirimine/häirivus ületada?
Kusjuures: kas peabki ületama? Alati on midagi, mis kriipab. See, kes on täiesti vaba, kardab, et tas võib peidus olla miski, mis teeb ta vähem vabaks. See, kes hoiab kinni mingist alus- või baasidentideedist, enesemääratlustest, võib tõesti sattuda juba etendusesituatsioonist ärevusse, ta ei pruugi jõudagi tolle kogemuse või tajumiseni, enese seksuaalsuse järgi küsimiseni.
5.
Kuhu vudid?
Seekord me röövkaladena festivalisügavikest rohkem ohvreid välja tarida ei saand-jõudnud. Kuid miski ütleb, et kaasaegsest tantsust/lavakunstidest (kas neid peabki edasi nõnda sünonüümselt ja pararreelselt pruukima, et kõik oleks rahul?) kõnelemiseks on Dimchev kunstnikuna ja "sexyMF" rahutu teosena ideaalsed näited.
Esiteks võiks Eestiski olla rohkem julgust rääkida koreograafiast – laienenud lavakunstivormist, mis katusmõistena on neelanud enda alla suure jao tänasest (rahatumast, mittedraama, mitte 100% narratiivsest) lavaruumist.
Teiseks on Eestis ja siin lähikonnas olemas imeilusad ja ilmselged stagnatsiooni-ilmingud, mida tuleb inspiratsiooniallikana ja kunsti käivitava mootorina ära kasutada.
Kolmandaks: midagi ei õpi, kuhugi ei arene, kui ei tea, ei näe, mis laval toimub. Seepärast tuleb ära vaadata ka mõni tükk, mis ei köida (nt sama Zodiak-keskusega soetud soomlaste hiljuti Kanutis etendunud "Dirty Dancing" kisendas lavastajakäe või nüüdistantsu välistest atribuutidest veidigi neelavama sisu järgi, jäi pealiskaudseks ja ebakindlalt harali – ebakindlusel ja ebakindlusel on vaks vahet!, kuigi säälgi oli lõppeks oma võlu olemas, aga alles lõppeks).
Muidugi tekib vahel väsimus ja tülgastus, aga vähemasti praegu on maailm sellel teel, et lavakunstide osakaal suureneb, et selles ruumis luuakse olulisi, tänaseid teoseid. Meil jääb ainult valida, kas olla sääl osaline või mitte. Mitteolemine võib vabalt olla üks eksistentsi vorme, lihtsalt mitte poolt nii paeluv-lummav. Ja täna ja praegu on ainukene igavene ja ajatu mõõdupuu, mis meil on. Kui me praegu ei tee kunsti, ei õnnestu see meil kunagi, kui me praegu ei tunne end elavana, ega hommegi hakka tundma, kui ma täna ei tee seda, mis mind vaimustab, ei otsi sügavust, siis jääbki too leidmata. | Jürgen Rooste: kes kardab kaasaegset tantsu? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alustan kahjuks siiski ABC-st, see on mu enda jaoks, ja natuke suurte joonte mahamärkimiseks: et kuhu meil üldse minna on, kuidas me saaksime minna retkele, tähendab, leida end kohe täna juba retkelt, mis tähendaks sügavuseotsingut, mis tähendaks olemasolutunnet, julgust olla metsik, loov, täistähenduslik, valus, elus.
1.
Mis on kultuuritehased?
Helsingis Kaablitehases asub uue tantsu keskus Zodiak. Kaablitehas on täiesti toimiv kultuuritehas, kus on väga palju nurgataguseid, alati kohtab inimene mõnd väikest või suurt näitust, tegutseb hulk igasugu loomekeskusi ja trennikohti, toimub pisemaid ja suuremaid festivale (ka nt Eesti-sõprade orgunnitud igasügisene Mardilaat), rahvalikke ja suisa avangardseid, siin pesitseb fotomuuseum. Kultuurikatlal on säärase avatuse ja tuntuseni pikk maa minna, ses mõttes on me Telliskivi kvartal praegu ehk täpsem vaste, loova mõtte pesitsuspaik (näituse- ja avatud pindu võiks enam olla!).
Muide, kultuuritehased on üleilmne nähtus – suurtootmine on mitmes vallas lõplikult möödanik, tohutud, sakraalehitiste mõõtu ja laadi – aga robustsemad, industriaalsemad, töölismineviku taagaga või laenguga (kuigas vaadata) – hooned vabanevad, et neis saaks omakorda toota, vabandust, luua kunsti (eks ole kunstiski omad masstootmised, tüüpproduktid jne). Kultuur kolib sisse: see on loonud uusi tööviise ja -pindu. Igasugu inkubaatoreid, laboratooriume, koostööviise, festivalivorme, teistsuguseid teatri- ja näituseruume jne.
Kultuuritehased on ka puhtpraktilised investeeringud – kui munitsipaal- või riiklik poliitika loob kunstnikele säärase võimaluse, nt tasuta prooviruumid noortele teatritruppidele ja bändidele (seda oleks nii kerge meilgi teha!), tasuta näitusepinnad kunstnikele, odavamad esinemisruumid jne, siis tasub see peagi ära – Eesti võib loomemajandusest ja kultuuriekspordist jaurata palju tahab, praegu on see kõik meil kultuuris (ja spordiski) partisanisõda, sõltub isiklikest võimetest, annetest, sidemetest. Teadlik poliitika võimaldaks seda, et saame Norra, Rootsi ja Soome eeskujul mõne aasta pärast tõesti rääkida loomemajandusest, millel on SKT-s oma oluline osa, ja mis toob riigile nii mainekujundusena, sisima vaimu loomisega kui lõppeks ka täiesti arvestatava maksurahana tagasi märgatavalt rohkem, kui need väiksed summad, mis alustuseks sisse tuleb panna.
2.
Kaasaegse tantsu roll
Zodiak, keskus, mis juba mõnikümmend aastat nüüdistantsuga tegeleb (1990ndail toimus väike nimemuutus), on endale eesmärgiks seadnud Soome ägedamate uute tegijate ja tänase tantsumaailma tippude kohtumis- ja tutvumis- ja võrdlemispaiga loomise. Festivali "Sivuaskel" ("Samm kõrvale") korraldatakse juba 1996. aastast saati ... see ei ole Bradbury moodi eksisamm, kus ajarännul rajalt kõrvale astumine võib väänata kõverpeeglisse kogu me maailma, see ei ole ka kõrvalhüpe, reetmine, petmine.
Samm kõrvale on mingi paradoks, mis kaasaegses lavakunstis peitub: koreograafia on küll üks kogu selle lavalise kunsti uue oleku, seisundi alusmõiste, aga samas puudutab see kõiki valdkondi. Kunst on rohkem performance-kunst, muusikud lavastavad oma show'd, teater liigub samuti selle loomismeetodi ja vabaduse poole, mida nüüdistants pakub. Isegi osa kirjandusest on kolinud lavadele, saanud spoken word'iks. Suures plaanis on see modernistliku uue kunsti otsimise projekti jätk. Ainult et see pole enam too veidrik-imelik-äbarik laps, keda vaatamata tema veidrusele sallitakse või aksepteeritakse või keda isegi just seekaudu imeliseks peetakse. Kaasaegne tants on väga häälekas, tugev, iseteadlik baastard, kes julgeb öelda: mina defineeringi uue (lava)kunsti!
Ses mõttes on Zodiak'i töö ülimalt tänuväärne – nende ruumes annavad aastaringi töötube nii Soome kui muuilma koreograafid-etenduskunstnikud, lisaks praegu toimunud festivalile tuuakse lavale kogu aeg uusi tükki, selgi kevadel on tulemas veel mitu esikat.
Ühesõnaga: siinsamas ülelahe on neil käsi üsna hästi kaasaegse tantsu pulsil, ja eks säält käi meiegi tegijad otsimas-nuhutamas (STL ja Kanuti peavad kahe pääle kokku püüdma – vahendeid ja tegijaid on lihtsalt sedavõrd vähem).
Eesti ei ole enam ka nii vaeslapse osas, meil õnnestub siia meelitada ägedaid asju – sekka muidugi näpuotsaga seda jama ka, mis ainult aimab matkimisi järgi toda uue lavakunsti segamelska-vaimu, suutmata tungida pinna alla.
3.
Ivo Dimchevi fenomen – kunstnik kui selline
Bulgaaria päritolu koreograaf Ivo Dimchev (s 1976) on täna üks kummalisem, jõulisem, raputavam lavakuju. Ta resideerib praegu suurema osa ajast Bulgaarias, pidas sääl aastakese ka oma pinda, kus ta esitas pea kõike, mida suutis – iga nädal (vahel iga päev) mõni etendus või improvisatsiooniõhtu või kontsert või ...
Ta küll tunnistab, et tänane Bulgaaria ei ole kõige inspireerivam, avangardsem teatri- ja tantsumaa. Aga eks Dimchev – vastuolulise ja vahel raskestiseeditava loojana – käigi ammutamas toda kütist mujalt (nt on ta olnud igasuvise Viini festivali ImpulsTanz žüriis, kes valib välja ägedamad noorte lavastajate tööd kogu Euroopast), ja samas teame me isegi, et vahel sumbumus, stagnatsioon me ümber just inspireeribki metsikut ja vaba vaimu ja kunsti.
Kui Dimchev on tuntud rohkem oma monotükkide poolest, kus ta on loonud androgüünse, veidi kuratliku, veidi hüsteerilise, väga jõulise ja ootamatusi, huumorit ja kriipavat kurbust täis groteskse lavakuju (millele annab vunki ta võimas, koolitatud, falsetti pürgiv lauluhääl), siis seekord Helsingis mängitud "Fest" (teine show oli tal ühine, lõdvemalt raamistet impro-etendus publikuga) on mingis mõttes isegi väga klassikaline teater – narratiivne mustast huumorist kantud lugu, kus peategelane Ivo Dimchev kutsutakse Kopenhaagenisse tantsufestivalile esinema (päriselt on see pea ainus paik Euroopas, kuhu teda EI OLE kutsutud), ja mis siis edasi saab.
See on lugu, aga tegelikult esitab Dimchev olulisi küsimusi kunstniku kui sellise kohta: kas korraldajad saavad "osta" või "üürida" radikaalset mainet/tuntust, kui nad kutsuvad säärase "hullu" esinema, ja kas siis hull peab koguaeg mängima hullu? Kellel peab kunstnik suhu võtma, ja miks, et ta saaks oma tööd nii teha, nagu ta tahab, mis on eseseväärikuse hind või tuleb kunstnikul sellest niikuinii lahti lasta? Kui kriitik "tapab" kunstniku, siis mis on kriitiku panus ta töösse, milline on kriitiku ja kunstniku suhe, kas kriitik tahab tegelikult, et kunstnik ta viljastaks (ses mõttes, et ilma kunstnikuta ei ole kriitikul mingit elu, seega siis ... tahab ta kunstniku hävitada, et elada tolle kollapsist)? Kui terve ja tugev peab kunstnik olema – et ta nt suudaks omaenese varasemate, südamevere ja kirega tehtud tööde üle uues tükis ilkuda-naerda? Või siis oma homoidentiteedi üle poliitiliselt mittekorrektset nalja teha?
Kõiki neid küsimusi esitab Dimchev seekord malbelt groteskses (oksümoroonlikus), sarkastilises-iroonilises, 18+ vanusele mõeldud lavakeeles neljaliikmelise trupiga, neljas pildis. Inspiratsiooni ammutas ta kõige igavamast: igavesti korduvatest (pea samasõnalistest) suhtlusaktidest korraldajate, tehnikute ja ajakirjanikega. Ainult et ta pöörab selle kõik pea peale: mis oleks, kui teeksime täpselt vastupidi, "ebaviisakalt", ootamatult, lähtudes noist tumedaist hetketungidest või absurdinaljamõtetest või seksuaalsetest võngetest, mille me normaalses olukorras maha vaikime?
"Fest" on üks paremaid-räpasemaid lavahuumoripalasid, mis on samas täiesti tõsiseltvõetav arutlus (lava)kunstniku tööst tänapäeva "võrgustikus" ja "turul". Lisaks saab Dimchev aru põhilisest: ei ole mõtet teha kahe-kolmetunnist loheteatrit, kui saad midagi öelda tunni ajaga ja nii, et see raputab. Mis ei tähenda, et tagi ei võiks kunagi teha mõnd päeva-paar vältavat tükki. Püssirohtu on ses mehes tohutult ...
4.
Viga, eksimus, luhtaminek on kunsti mootorid
Ana Borralho ja Joao Galante "sexyMF" on seda sorti nüüdisteater või -tants, mis tekitab publikus teadlikult ebamugavustunnet. 12 kohalikku esitajat, s.t antud juhul soome vabatahtlikku lavakunstnikku, läbivad n.ö näolise soovahetusoperatsiooni, nad meigitakse vähemalt teise sugupoole sarnaseks. Samas astuvad nad etendusruumi alasti, istuvad diivanile ja jäävad ootama.
Publik võib eemalt vuajeristlikult piiluda, aga ka üle paari tunni vältava performance'iga ühineda: igaüks võib minna mõne veidralt "transsoolise" olendi vastu teisele diivanile istuma (nii kauaks kui soovib), siis suhtleb etendaja otse vaid tolle ühe vastasistujaga, silmast silma (tegelikult jaguneti diivanite järgi kolmesteks gruppideks, oli kompaktsem ja ehk ka julgem olla). Võrgutab teda.
Mõni kunstnik kasutas silmavaatamistaktikat. Mõni võttis meelaid poose, mõni eksponeeris otse oma suguelundeid või ahvatles kuidagi füüsilisemalt.
Võiks öelda, et mingis mõttes "sexyMF" Soomes luhtus – ja see polnud kellegi süü. Nimelt vaid mõned üksikud esinejad olid tõeliselt androgüünsed või hämarasoolised, äkki on ses kuidagi süüdi eriomane soome füsiogonoomia, aga ilusad tüdrukud, kel karvaude ülahuultel ja lõual, olid ikkagi liiga ilusate tüdrukute moodi ... mehed vast mõjusid veidi veidramalt, ambivalentsemalt, aga laia lõuga ja mehelike näojooni lõpuni ei peida.
Flirtimistaktikad said esimese pooltunniga nähtud ja otsa. Põnevam aga oli jälgida publikut, vastasdiivani väisajaid. Noored poisid, kes kõik piigad püüdsid läbi käia, himurad vanemad mehed, kes (tahtlikult-mänguliselt, esinejaid järgi katsudes?) mõjusid perversselt, selgelt põhjamaise feministliku vaimuga kunstihuvilised noored ja vanemad naised, mõni neist mehelikult/poisilikult rõivastunud. Pikkades kleitides kenad tüdrukud, kellest mõni paistis lausa armuvat oma vaatlusobjekti.
Mina lavastajana oleks keelanud füüsilise läheduse, katsumise, aga see muutiski tüki mingis mõttes ka ohtlikuks, et mõne paari vahel (vähemasti üks neist oli vist päriseluski paar: malbe tüdruk, kelle jalale oli tätoveeritud "Santeri", muutus pääle teda pea suudelnud poisi lahkumist nii kurvaks, et ülejäänd õhtu kandiski tema silmade nukrus toda flirtimismaratoni) tekkis intiimsemaid hetki, eiei, otse mitte üliseksuaalset, aga ikkagi, füüsilist lähedust ja ...
Õhtu jooksul hakkas etendus kõigile esinejatele (s.t ka publikule, kes ise esines) rusuvamalt mõjuma, kõigis oli ajuti näha väsimust-kurbust. Kes tundis end hoorana või sunnitud flirtijana, kes ei leidnud enam uut keelt, kes vaatas otsa inimestele, kes teda ei köitnud (vanim mees-etendaja sattus alustuseks pikaks ajaks vastamisi poisiga, kes vahtis pigem lähedal istuvaid tüdrukuid, nii et neil ei tekkinud isegi silmsidet, see võis tuju ära võtta, etenduse mõtte veidi lahustada).
Aga just see ebakindlus, luhtumisvõimalus, väsimus, (avaliku, massilise, teenustuva) erootika tühjaksimeva mõju paljastumine, erootika asendumine inimliku silmapilgu otsimise või kurbusega, see teadmatus, kuidas ja kas etendus inimeste pääl töötab, see ongi too võluv mootor. Meist üks sai tükist rohkem osa, teine tunduvalt vähem, üks mõistis seda mängu paremini, teisel tekkis sügavam tõrge ... ma ei saa öelda, et ma tundsin end hästi või turvaliselt, sülleronimisteatrit olen ma sageli peljanud, lavalist erootikat on mul (kummalisel kombel) vahel raske vastu võtta. Mingid intiimsuselukud ja blokid on mus väga tugevad.
Alastus, erootiliselt julge käitumine n.ö lavaruumis ei ole muidugi mingi väga piiripäälne, tohutu julgus – kuigi võiks arvata, arvestades nt Doris Uhlichi lavastuse "Alastusest enam" retseptsiooni ja kommentaariumi Eestis, et meil võetaks seda tükki üsna umbusklikult ja ehk isegi õela sõnaga vastu. Aga mingeid olulisi piire "sexyFM" kompab. Vaataja julguse ja osalemise piire – sest nii sellest ebamugavustundest kui võimalikust erootikast saab osaliseks ainult siis, kui ise endal lased. Ja etendaja julguse ja osalemise ja enese ära-andmise piire – kuhu maani kunsti pärast või kunstiga minna, kas saab luua tinglikus, etenduse ruumis intiimset lavalist suhet võhivõõraga, kas on võimalik saavutada see soolise segaduse seisund, ambivalentsus, ja see häirimine/häirivus ületada?
Kusjuures: kas peabki ületama? Alati on midagi, mis kriipab. See, kes on täiesti vaba, kardab, et tas võib peidus olla miski, mis teeb ta vähem vabaks. See, kes hoiab kinni mingist alus- või baasidentideedist, enesemääratlustest, võib tõesti sattuda juba etendusesituatsioonist ärevusse, ta ei pruugi jõudagi tolle kogemuse või tajumiseni, enese seksuaalsuse järgi küsimiseni.
5.
Kuhu vudid?
Seekord me röövkaladena festivalisügavikest rohkem ohvreid välja tarida ei saand-jõudnud. Kuid miski ütleb, et kaasaegsest tantsust/lavakunstidest (kas neid peabki edasi nõnda sünonüümselt ja pararreelselt pruukima, et kõik oleks rahul?) kõnelemiseks on Dimchev kunstnikuna ja "sexyMF" rahutu teosena ideaalsed näited.
Esiteks võiks Eestiski olla rohkem julgust rääkida koreograafiast – laienenud lavakunstivormist, mis katusmõistena on neelanud enda alla suure jao tänasest (rahatumast, mittedraama, mitte 100% narratiivsest) lavaruumist.
Teiseks on Eestis ja siin lähikonnas olemas imeilusad ja ilmselged stagnatsiooni-ilmingud, mida tuleb inspiratsiooniallikana ja kunsti käivitava mootorina ära kasutada.
Kolmandaks: midagi ei õpi, kuhugi ei arene, kui ei tea, ei näe, mis laval toimub. Seepärast tuleb ära vaadata ka mõni tükk, mis ei köida (nt sama Zodiak-keskusega soetud soomlaste hiljuti Kanutis etendunud "Dirty Dancing" kisendas lavastajakäe või nüüdistantsu välistest atribuutidest veidigi neelavama sisu järgi, jäi pealiskaudseks ja ebakindlalt harali – ebakindlusel ja ebakindlusel on vaks vahet!, kuigi säälgi oli lõppeks oma võlu olemas, aga alles lõppeks).
Muidugi tekib vahel väsimus ja tülgastus, aga vähemasti praegu on maailm sellel teel, et lavakunstide osakaal suureneb, et selles ruumis luuakse olulisi, tänaseid teoseid. Meil jääb ainult valida, kas olla sääl osaline või mitte. Mitteolemine võib vabalt olla üks eksistentsi vorme, lihtsalt mitte poolt nii paeluv-lummav. Ja täna ja praegu on ainukene igavene ja ajatu mõõdupuu, mis meil on. Kui me praegu ei tee kunsti, ei õnnestu see meil kunagi, kui me praegu ei tunne end elavana, ega hommegi hakka tundma, kui ma täna ei tee seda, mis mind vaimustab, ei otsi sügavust, siis jääbki too leidmata.
### Response:
Jürgen Rooste: kes kardab kaasaegset tantsu? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väljaande väitel on tennisekohtunikud Kasahstanist, Türgist ja Ukrainast võtnud altkäemaksu ja manipuleerinud vastutasuks ITF-i Futures turniiride interneti otseskooridega, mis võimaldab ennustajatel panustada hetkel, kui nad juba teavad, kes võidab järgmise punkti.
Firma Sportradar süsteemi kohaselt on kohtunikel kohustus ametlike tahvelarvutite kaudu pidevalt interneti otseskoore uuendada, kust neid kasutavad edasi juba mitmed otseskoori leheküljed üle maailma. Ennustajad saavad aga reaalajas panuseid teha. Guardiani uurimine selgitas välja, et mõned kohtunikud on andnud tekstisõnumiga osadele panustajatele märku, kes punkti võitis ning alles seejärel sisestanud tulemuse süsteemi.
Guardiani teatel mõisteti kasahh Kirill Parfenovile mullu veebruaris eluaegne õigusemõistmise keeld, kuna ta üritas Facebooki vahendusel skeemi kaasata üht teist kohtunikku. Samas polnud rahvusvaheline tenniseliit seda infot kunagi avalikustanud ja teavitati vaid väikest ringi võistluste korraldajaid ja rahvuslikke alaliite. Sama lugu käib ka horvaat Denis Pitneri kohta, kes teenis mullu augustis aastase tegutsemiskeelu, kuna logis regulaarselt sisse kontoga, kust tehti panuseid tennisemängudele. Ka ei ole ITF kunagi avalikustanud, et tõsised korruptsioonisüüdistused on veel nelja kohtuniku kohal. Vastava infoga tuldi lagedale alles ajalehe surve peale.
Guardiani uurimistöö on tõstnud uusi küsimuse rahvusvahelise tenniseliidu, selle avatuse ja korruptsioonikahtlustuste osas. | Guardian: tenniseliit varjas kihlveopetturitest kohtunike tegevust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väljaande väitel on tennisekohtunikud Kasahstanist, Türgist ja Ukrainast võtnud altkäemaksu ja manipuleerinud vastutasuks ITF-i Futures turniiride interneti otseskooridega, mis võimaldab ennustajatel panustada hetkel, kui nad juba teavad, kes võidab järgmise punkti.
Firma Sportradar süsteemi kohaselt on kohtunikel kohustus ametlike tahvelarvutite kaudu pidevalt interneti otseskoore uuendada, kust neid kasutavad edasi juba mitmed otseskoori leheküljed üle maailma. Ennustajad saavad aga reaalajas panuseid teha. Guardiani uurimine selgitas välja, et mõned kohtunikud on andnud tekstisõnumiga osadele panustajatele märku, kes punkti võitis ning alles seejärel sisestanud tulemuse süsteemi.
Guardiani teatel mõisteti kasahh Kirill Parfenovile mullu veebruaris eluaegne õigusemõistmise keeld, kuna ta üritas Facebooki vahendusel skeemi kaasata üht teist kohtunikku. Samas polnud rahvusvaheline tenniseliit seda infot kunagi avalikustanud ja teavitati vaid väikest ringi võistluste korraldajaid ja rahvuslikke alaliite. Sama lugu käib ka horvaat Denis Pitneri kohta, kes teenis mullu augustis aastase tegutsemiskeelu, kuna logis regulaarselt sisse kontoga, kust tehti panuseid tennisemängudele. Ka ei ole ITF kunagi avalikustanud, et tõsised korruptsioonisüüdistused on veel nelja kohtuniku kohal. Vastava infoga tuldi lagedale alles ajalehe surve peale.
Guardiani uurimistöö on tõstnud uusi küsimuse rahvusvahelise tenniseliidu, selle avatuse ja korruptsioonikahtlustuste osas.
### Response:
Guardian: tenniseliit varjas kihlveopetturitest kohtunike tegevust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dijoni linnas elav noormees, keda Prantsuse meedias on hakatud kutsuma "nooreks häkkeriks", leiti üles tänu IP-aadressile, vahendas The Local.
Praeguseks on noormees ja tema kodust leitud arvuti juba Pariisi toodud. Uurijad üritavad nüüd välja selgitada tema seotuse ulatust, samuti seda, kas mitmed Lyonis, Inglismaal ja Austraalias tehtud pommiähvardused on omavahel seotud.
26. jaanuarist kuni 1. veebruarini tehti paljudele Pariisi koolidele ähvardusi. Ette salvestatud telefonikõnedes anti teada, et lapsed tuleb koolimajast välja viia, sest kohe plahvatavad seal pommid.
Politsei ühestki hoonest mingeid pomme või lõhkeainet ei leidnud.
Pärast 13. novembri Pariisi terrorirünnakuid on Prantsuse võimud kõrgendatud valmisolekus ja kõikidesse ähvardustesse suhtutakse väga tõsiselt. | Prantsuse võimud pidasid kinni arvatava "telefoniterroristi" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dijoni linnas elav noormees, keda Prantsuse meedias on hakatud kutsuma "nooreks häkkeriks", leiti üles tänu IP-aadressile, vahendas The Local.
Praeguseks on noormees ja tema kodust leitud arvuti juba Pariisi toodud. Uurijad üritavad nüüd välja selgitada tema seotuse ulatust, samuti seda, kas mitmed Lyonis, Inglismaal ja Austraalias tehtud pommiähvardused on omavahel seotud.
26. jaanuarist kuni 1. veebruarini tehti paljudele Pariisi koolidele ähvardusi. Ette salvestatud telefonikõnedes anti teada, et lapsed tuleb koolimajast välja viia, sest kohe plahvatavad seal pommid.
Politsei ühestki hoonest mingeid pomme või lõhkeainet ei leidnud.
Pärast 13. novembri Pariisi terrorirünnakuid on Prantsuse võimud kõrgendatud valmisolekus ja kõikidesse ähvardustesse suhtutakse väga tõsiselt.
### Response:
Prantsuse võimud pidasid kinni arvatava "telefoniterroristi" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hüpete järel 37. kohal asunud Ilves kaotas rajal kuus positsiooni ja viimaseks asunud Piho suutis positsiooni parandada vaid tšehh Miroslav Dvoraki arvelt, kes murdmaarajale ei startinud.
Võistluse võitis norralane Jörgen Graabak (24.26,2), kes edestas MK-sarja üldliider Eric Frenzelit (+5,1) ja hüppevooru parimat Jarl Magnus Riiberit (+19,7).
Kaheksa hulka jõudsid veel jaapanlane Akito Watabe (+42,6), sakslane Johannes Rydzek (+53,3), sakslane Fabian Riessle (+59,9), norralane Haavard Klemetsen (+1.01,2) ja sakslane Manuel Faisst (+1.02,7).
MK-sarja kokkuvõttes juhib 811 punktiga Frenzel, kellele järgnevad Watabe (684) ja Riessle (643). Ainsa eestlasena punktidele jõudnud Kristjan Ilves on seitsme silmaga 47. | Eesti kahevõistlejad jäid Trondheimis viimaste hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hüpete järel 37. kohal asunud Ilves kaotas rajal kuus positsiooni ja viimaseks asunud Piho suutis positsiooni parandada vaid tšehh Miroslav Dvoraki arvelt, kes murdmaarajale ei startinud.
Võistluse võitis norralane Jörgen Graabak (24.26,2), kes edestas MK-sarja üldliider Eric Frenzelit (+5,1) ja hüppevooru parimat Jarl Magnus Riiberit (+19,7).
Kaheksa hulka jõudsid veel jaapanlane Akito Watabe (+42,6), sakslane Johannes Rydzek (+53,3), sakslane Fabian Riessle (+59,9), norralane Haavard Klemetsen (+1.01,2) ja sakslane Manuel Faisst (+1.02,7).
MK-sarja kokkuvõttes juhib 811 punktiga Frenzel, kellele järgnevad Watabe (684) ja Riessle (643). Ainsa eestlasena punktidele jõudnud Kristjan Ilves on seitsme silmaga 47.
### Response:
Eesti kahevõistlejad jäid Trondheimis viimaste hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haigla ei anna teavet Kalev Kallo tervisliku seisundi ega ravi kohta kellelegi teisele kui tema lähisugulastele.
Tallinna linnavolikogu esimehe kohustusi täidab Kalev Kallo haiguse ajal linnavolikogu aseesimees Lauri Laats. | Kalev Kallo viibib raskes seisundis Ida-Tallinna keskhaiglas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haigla ei anna teavet Kalev Kallo tervisliku seisundi ega ravi kohta kellelegi teisele kui tema lähisugulastele.
Tallinna linnavolikogu esimehe kohustusi täidab Kalev Kallo haiguse ajal linnavolikogu aseesimees Lauri Laats.
### Response:
Kalev Kallo viibib raskes seisundis Ida-Tallinna keskhaiglas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reeglite kohaselt ähvardas Katjušat 15-45-päevane võistluskeeld, kuid juhtumit menetlenud UCI iseseisev distsiplinaarkomisjon otsustas seda mitte rakendada, vahendab Spordipartner.
Mäletatavasti jäi Katjuša rattur Eduard Vorganov hiljuti vahele meldoniumi kasutamisega. Mullusel Tour de France'il andis aga kokaiini sisaldanud proovi Luca Paolini.
Küll ei pruugi Katjuša võistluskeelust siiski pääseda, sest Venemaa klubi kuulub dopingu vastu võitlevasse ühingusse MPCC, mille reeglid näevad ette, et 12 kuu jooksul antud kahe positiivse dopinguproovi järel peab meeskond ise end kaheksaks päevaks võistlustelt eemaldama. | UCI halastas Katjušale, kuid võistluskeeld võib tulla ikkagi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reeglite kohaselt ähvardas Katjušat 15-45-päevane võistluskeeld, kuid juhtumit menetlenud UCI iseseisev distsiplinaarkomisjon otsustas seda mitte rakendada, vahendab Spordipartner.
Mäletatavasti jäi Katjuša rattur Eduard Vorganov hiljuti vahele meldoniumi kasutamisega. Mullusel Tour de France'il andis aga kokaiini sisaldanud proovi Luca Paolini.
Küll ei pruugi Katjuša võistluskeelust siiski pääseda, sest Venemaa klubi kuulub dopingu vastu võitlevasse ühingusse MPCC, mille reeglid näevad ette, et 12 kuu jooksul antud kahe positiivse dopinguproovi järel peab meeskond ise end kaheksaks päevaks võistlustelt eemaldama.
### Response:
UCI halastas Katjušale, kuid võistluskeeld võib tulla ikkagi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanuaris pidi Rakvere kahest Balkani mehest loobuma, kuna klubi maksuvõlgnevuste tõttu ei andnud migratsiooniamet neile töölubasid. Hetkel otseselt uusi mängumehi ei otsita. "Need, kes on, saavad rohkem minuteid. Tihtipeale on efekt, et kõik pingutavad ja tekib parem ühistunne. Võidudki on meil tulnud, kui serblased ära läksid. Aga ma praegu ei kiirusta. Meil on õnneks aega ka veebruari lõpuni. Brandon Goode on Eesti parim kahepunktiviskeja. David Haughton on üks parimaid lauavõitlejaid. Kui ma tahaks pikka juurde võtta, siis keegi saab vähem minuteid," sõnas Sõber intervjuus Vikerraadiole.
Pärast Kalev/Cramost lahkumist ka Leedu kõrgliigas tagasihoidlike numbreid näitav Brandis Raley-Ross, kelle auks on Rakvere spordihoone lakke tõmmatud tema ameeriklase särk, on klubiga olnud ühenduses, kuid pigem siiski Eestisse ei naase. "Sahinad käivad, et äkki mõni tuleb Leedust tagasi ja paneb särgi selga, millega on ta visanud kohati 40 punkti ja rohkemgi. Eks me ikka suhtleme kogu aeg. Praegu on see asi, et nagu ma ise mainisin, et ma ei näe varianti ja võimalust. Ta on ise paar korda helistanud ja siis on vaikus olnud. Tundub, et tal kõige parem seis seal ei ole, aga meiega ei ole küll midagi kokku lepitud."
Andres Sõber on viimasel ajal olnud Balti liiga osas üsna kriitiline. Ühelt poolt ei näe ta põhjust kogenud mängijatega seda liigat pallida, teisalt nõuavad sõidud Baltikumi eri otstesse ka raha. "Võib-olla see kriitilisus tuleb sellepärast, et kasvõi see viimane reis - Jekabpils ja Prienai - see oli nii ränk sõitmine, kaheksa tundi bussiga ja pärast mängu neli tundi Leetu ja kaheksa tundi koju. Kui rikas klubi oled, siis elad hotellis ja nii edasi. Eks see väheke 50-50 ole, kas sel alati mõtetki on. Aga kui sügis hakkab, siis ikka paned jälle oma nime kirja ja läheb. Kui oleks mõni noorem mees veel juures peale Janari Jõesaare, kes saaks sellest tolku... need väljamaalased - nende pärast ei ole mul mõtet seda mängida. Elu on näidanud, et Balti liiga ei too mingit rahvast ka saali. Kui Rock oli viimati nädal aega tagasi, siis saal oli jälle rahvast täis." | Sõber: eks me ikka suhtleme kogu aeg Raley-Rossiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanuaris pidi Rakvere kahest Balkani mehest loobuma, kuna klubi maksuvõlgnevuste tõttu ei andnud migratsiooniamet neile töölubasid. Hetkel otseselt uusi mängumehi ei otsita. "Need, kes on, saavad rohkem minuteid. Tihtipeale on efekt, et kõik pingutavad ja tekib parem ühistunne. Võidudki on meil tulnud, kui serblased ära läksid. Aga ma praegu ei kiirusta. Meil on õnneks aega ka veebruari lõpuni. Brandon Goode on Eesti parim kahepunktiviskeja. David Haughton on üks parimaid lauavõitlejaid. Kui ma tahaks pikka juurde võtta, siis keegi saab vähem minuteid," sõnas Sõber intervjuus Vikerraadiole.
Pärast Kalev/Cramost lahkumist ka Leedu kõrgliigas tagasihoidlike numbreid näitav Brandis Raley-Ross, kelle auks on Rakvere spordihoone lakke tõmmatud tema ameeriklase särk, on klubiga olnud ühenduses, kuid pigem siiski Eestisse ei naase. "Sahinad käivad, et äkki mõni tuleb Leedust tagasi ja paneb särgi selga, millega on ta visanud kohati 40 punkti ja rohkemgi. Eks me ikka suhtleme kogu aeg. Praegu on see asi, et nagu ma ise mainisin, et ma ei näe varianti ja võimalust. Ta on ise paar korda helistanud ja siis on vaikus olnud. Tundub, et tal kõige parem seis seal ei ole, aga meiega ei ole küll midagi kokku lepitud."
Andres Sõber on viimasel ajal olnud Balti liiga osas üsna kriitiline. Ühelt poolt ei näe ta põhjust kogenud mängijatega seda liigat pallida, teisalt nõuavad sõidud Baltikumi eri otstesse ka raha. "Võib-olla see kriitilisus tuleb sellepärast, et kasvõi see viimane reis - Jekabpils ja Prienai - see oli nii ränk sõitmine, kaheksa tundi bussiga ja pärast mängu neli tundi Leetu ja kaheksa tundi koju. Kui rikas klubi oled, siis elad hotellis ja nii edasi. Eks see väheke 50-50 ole, kas sel alati mõtetki on. Aga kui sügis hakkab, siis ikka paned jälle oma nime kirja ja läheb. Kui oleks mõni noorem mees veel juures peale Janari Jõesaare, kes saaks sellest tolku... need väljamaalased - nende pärast ei ole mul mõtet seda mängida. Elu on näidanud, et Balti liiga ei too mingit rahvast ka saali. Kui Rock oli viimati nädal aega tagasi, siis saal oli jälle rahvast täis."
### Response:
Sõber: eks me ikka suhtleme kogu aeg Raley-Rossiga |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.