instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlus algab Eesti aja järgi kell 21.45.
Balta nimel olev Eesti rekord on 6.87. Stardinimekirjas on 11 naist, neist parima isikliku rekordiga on ameeriklanna Tianna Bartoletta, kes on hüpanud 7.14, tänavu on tal kirjas 6.75.
Sel aastal on Oslos võistlejaist parima tulemuse teinud serblanna Ivana Španovic, kes hüppas mais Shanghais 6.95, millega on hooaja edetabelis neljas.
Oslos võistlevad:
Ksenija Balta (Eesti) – isiklik rekord 6.87
Erica Jarder (Roots) – isiklik rekord 6.70, hooaja tippmark 6.49
Nadia Assa (Norra) – isiklik rekord ja hooaja tippmark 6.50
Funmi Jimoh (USA) – isiklik rekord 6.96, hooaja tippmark 6.63
Margrethe Renstrøm (Norra) – isiklik rekord 6.68, hooaja tippmark 6.28
Alexandra Wester (Saksamaa) – isiklik rekord ja hooaja tippmark 6.79
Janay Deloach (USA) – isiklik rekord 7.03, hooaja tippmark 6.64
Shara Proctor (Suurbritannia) – isiklik rekord 7.07, hooaja tippmark 6.46
Christabel Nettey (Kanada) – isiklik rekord 6.99, hooaja tippmark 6.75
Tianna Bartoletta (USA) – isiklik rekord 7.14, hooaja tippmark 6.75
Ivana Španovic (Serbia) – isiklik rekord 7.02, hooaja tippmark 6.95 | Balta teeb täna Oslo Teemantliiga etapil hooaja avastardi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlus algab Eesti aja järgi kell 21.45.
Balta nimel olev Eesti rekord on 6.87. Stardinimekirjas on 11 naist, neist parima isikliku rekordiga on ameeriklanna Tianna Bartoletta, kes on hüpanud 7.14, tänavu on tal kirjas 6.75.
Sel aastal on Oslos võistlejaist parima tulemuse teinud serblanna Ivana Španovic, kes hüppas mais Shanghais 6.95, millega on hooaja edetabelis neljas.
Oslos võistlevad:
Ksenija Balta (Eesti) – isiklik rekord 6.87
Erica Jarder (Roots) – isiklik rekord 6.70, hooaja tippmark 6.49
Nadia Assa (Norra) – isiklik rekord ja hooaja tippmark 6.50
Funmi Jimoh (USA) – isiklik rekord 6.96, hooaja tippmark 6.63
Margrethe Renstrøm (Norra) – isiklik rekord 6.68, hooaja tippmark 6.28
Alexandra Wester (Saksamaa) – isiklik rekord ja hooaja tippmark 6.79
Janay Deloach (USA) – isiklik rekord 7.03, hooaja tippmark 6.64
Shara Proctor (Suurbritannia) – isiklik rekord 7.07, hooaja tippmark 6.46
Christabel Nettey (Kanada) – isiklik rekord 6.99, hooaja tippmark 6.75
Tianna Bartoletta (USA) – isiklik rekord 7.14, hooaja tippmark 6.75
Ivana Španovic (Serbia) – isiklik rekord 7.02, hooaja tippmark 6.95
### Response:
Balta teeb täna Oslo Teemantliiga etapil hooaja avastardi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viljandimaa Lõõtspilliklubi on loodud eesmärgiga populariseerida teppo tüüpi lõõtspilli mängu, olla kokkusaamis- ja koosmängukohaks kohalikele entusiastidele ning taaselustada piirkondlikku repertuaari. 38-liikmelise klubi tegevuste hulka kuulub ka kursuste korraldamine, aga Lõõtspillipäev on nende vaieldamatult populaarseim ettevõtmine – eelmistel aastatel on osalejate hulk küündinud 500 inimeseni.
Lõõtspillipäeval on võimalus teha pilliga nii esmatutvust kui ka arendada oma huvi edasi või lihtsalt lüüa tantsu, kuulata kontserte ning vestelda lõõtspillihulludega.
Viljandimaa lõõtspilliklubi kuulutab välja lõõtspillimeistrite konkursi, mille auhinnafondiks on 5000 eurot. Konkursi eesmärgiks on väärtustada Eesti lõõtspillivalmistamise kultuuri ning julgustada meistreid rohkem katsetama ning tegelema arendustööga, mis loodetavasti annab tulevikus veel paremaid pille, mis rõõmustaksid nii mängijaid kui kuulajaid.
Konkursil osalemise tingimused avaldatakse 2. juulil, Lõõtspillipäeva programmi raames.
Päev algab kell 11.00 ja tegemist jagub kuni hiliste õhtutundideni - vestlusringidest-kontsertidest kuni suure peoõhtuni lõõtspillimuusika saatel.
Lõõtspillipäeva tegevused:
· Õpitoad nii algajatele kui edasijõudnutele
· Lõõtspillimängijate kontserdid: Kert Krüsban, Richard Ott Leitham, Mart Kirotar, Rasmus Kadaja vs Harri Lindmets, Endel Koppel, Duo Janne Suits/Kristi Kool
· Vaba lava
· Stiilsema külapillimehe valimine
· Peoõhtu Oravapoistega
Oma lõõtsaga on osalemine tasuta. | Suure-Jaani vallas peetakse Viljandimaa Lõõtspillipäev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viljandimaa Lõõtspilliklubi on loodud eesmärgiga populariseerida teppo tüüpi lõõtspilli mängu, olla kokkusaamis- ja koosmängukohaks kohalikele entusiastidele ning taaselustada piirkondlikku repertuaari. 38-liikmelise klubi tegevuste hulka kuulub ka kursuste korraldamine, aga Lõõtspillipäev on nende vaieldamatult populaarseim ettevõtmine – eelmistel aastatel on osalejate hulk küündinud 500 inimeseni.
Lõõtspillipäeval on võimalus teha pilliga nii esmatutvust kui ka arendada oma huvi edasi või lihtsalt lüüa tantsu, kuulata kontserte ning vestelda lõõtspillihulludega.
Viljandimaa lõõtspilliklubi kuulutab välja lõõtspillimeistrite konkursi, mille auhinnafondiks on 5000 eurot. Konkursi eesmärgiks on väärtustada Eesti lõõtspillivalmistamise kultuuri ning julgustada meistreid rohkem katsetama ning tegelema arendustööga, mis loodetavasti annab tulevikus veel paremaid pille, mis rõõmustaksid nii mängijaid kui kuulajaid.
Konkursil osalemise tingimused avaldatakse 2. juulil, Lõõtspillipäeva programmi raames.
Päev algab kell 11.00 ja tegemist jagub kuni hiliste õhtutundideni - vestlusringidest-kontsertidest kuni suure peoõhtuni lõõtspillimuusika saatel.
Lõõtspillipäeva tegevused:
· Õpitoad nii algajatele kui edasijõudnutele
· Lõõtspillimängijate kontserdid: Kert Krüsban, Richard Ott Leitham, Mart Kirotar, Rasmus Kadaja vs Harri Lindmets, Endel Koppel, Duo Janne Suits/Kristi Kool
· Vaba lava
· Stiilsema külapillimehe valimine
· Peoõhtu Oravapoistega
Oma lõõtsaga on osalemine tasuta.
### Response:
Suure-Jaani vallas peetakse Viljandimaa Lõõtspillipäev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lufthansa lennuk pidi Frankfurdist Tallinna saabuma öösel kell 00:10, kuid hilines saabumisega ligi tunni, mistõttu ei olnud enam võimalik Tallinnas maanduda. Seega suunati maandumine ümber Helsingisse, vahendas Postimees.
Lennujaama avalike ja välissuhete juht Priit Koffi sõnul oli lennuki saabumise hetkel maandumisrada ehitustööde tõttu suletud.
"Lennufirmasid ja avalikkust on sellest teavitatud, et on käimas lennuraja pikenduse ehitustööd. Olenevalt tööde iseloomust kui on võimalik hilinevaid lende vastu võtta, siis võetakse, aga teatud öödel on lennurada öösel suletud kella poole ühest kuni kuueni hommikul. See on lennufirmadele kui ka reisijatele teadaolev info," kinnitas Koff.
Maikuus algasid Tallinna lennujaamas suuremahulised lennuliiklusala laiendus- ning rekonstrueerimistööd, mis toovad endaga kaasa järgneva pooleteise aasta jooksul piiranguid öisele lennutegevusele, kuid plaanilist lennuliiklust need piirangud ei mõjuta.
"Lennuliiklusala rekonstrueerimine on üks lähiaja keerukamaid ehitusprojekte Eestis, sest paralleelselt ehitamisega tuleb meil tagada ka lennuohutus ning lennutegevuse regulaarne toimimine,“ märkis lennujaama käitusdirektori ja juhatuse liige Einari Bambus ERR-ile aprilli lõpus.
"Graafikujärgsete lendude puhul ei tohiks lennuliikluses tõrkeid tekkida, kuid hilinemiste korral võib esineda olukordi, kus hilinev lend suunatakse maanduma Tallinna lennujaama asemel Helsingis või Riias," lisas Bambus.
Lennuliiklusala projekti raames rekonstrueeritakse olemasoleva lennuraja 20 aasta vanune kattekonstruktsioon, pikendatakse lennurada 3480 meetrini ning parendatakse ruleerimisteede ja õhusõidukite perroonialade taristut.
Ehitustegevuse käigus asendatakse praegune lennuvälja tuledesüsteem uute energia- ja keskkonnasäästlike lahendustega ning paigaldatakse senisest kõrgema kategooria navigatsioonitehnika. | Hilinenud Frankfurdi lend pidi Tallinna lennujaama ehitustööde tõttu maanduma Helsingis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lufthansa lennuk pidi Frankfurdist Tallinna saabuma öösel kell 00:10, kuid hilines saabumisega ligi tunni, mistõttu ei olnud enam võimalik Tallinnas maanduda. Seega suunati maandumine ümber Helsingisse, vahendas Postimees.
Lennujaama avalike ja välissuhete juht Priit Koffi sõnul oli lennuki saabumise hetkel maandumisrada ehitustööde tõttu suletud.
"Lennufirmasid ja avalikkust on sellest teavitatud, et on käimas lennuraja pikenduse ehitustööd. Olenevalt tööde iseloomust kui on võimalik hilinevaid lende vastu võtta, siis võetakse, aga teatud öödel on lennurada öösel suletud kella poole ühest kuni kuueni hommikul. See on lennufirmadele kui ka reisijatele teadaolev info," kinnitas Koff.
Maikuus algasid Tallinna lennujaamas suuremahulised lennuliiklusala laiendus- ning rekonstrueerimistööd, mis toovad endaga kaasa järgneva pooleteise aasta jooksul piiranguid öisele lennutegevusele, kuid plaanilist lennuliiklust need piirangud ei mõjuta.
"Lennuliiklusala rekonstrueerimine on üks lähiaja keerukamaid ehitusprojekte Eestis, sest paralleelselt ehitamisega tuleb meil tagada ka lennuohutus ning lennutegevuse regulaarne toimimine,“ märkis lennujaama käitusdirektori ja juhatuse liige Einari Bambus ERR-ile aprilli lõpus.
"Graafikujärgsete lendude puhul ei tohiks lennuliikluses tõrkeid tekkida, kuid hilinemiste korral võib esineda olukordi, kus hilinev lend suunatakse maanduma Tallinna lennujaama asemel Helsingis või Riias," lisas Bambus.
Lennuliiklusala projekti raames rekonstrueeritakse olemasoleva lennuraja 20 aasta vanune kattekonstruktsioon, pikendatakse lennurada 3480 meetrini ning parendatakse ruleerimisteede ja õhusõidukite perroonialade taristut.
Ehitustegevuse käigus asendatakse praegune lennuvälja tuledesüsteem uute energia- ja keskkonnasäästlike lahendustega ning paigaldatakse senisest kõrgema kategooria navigatsioonitehnika.
### Response:
Hilinenud Frankfurdi lend pidi Tallinna lennujaama ehitustööde tõttu maanduma Helsingis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Kaitseväe õhuväe teabeohvitser Alar Laats ütles ERR.ee-le, et lennuk tõusis õhku Itaaliast ja tegi Euroopale ringi peale [ vaata lennutrajektoori ].
"Ta tuli Itaaliast ja lendas ringiga tagasi. Põhieesmärk oli harjutuslend ehk harjutus koostööks Tallinna lennujuhtide ja kõikide teiste riikide lennujuhtidega," selgitas Laats.
"See on üsna keeruline ja nõuab meie enda tsiviilennujuhtidelt harjutamist ja samuti selle Global Hawki piloodile, kes istub kabinetis ekraani taga," lisas Laats.
Laatsile teadaolevalt on see kolmas kord, kui Global Hawk üle Eesti lendab.
RQ-4 Global Hawk on USA ettevõtte Northrop Grumman poolt toodetav kõrgtehnoloogiline mehitamata luurelennuk, mida kasutavad peamiselt USA õhujõud. Esimese lennu tegi see 1998. aastal. Üks Global Hawk võib maksta rohkem kui 222 miljonit USA dollarit. | USA mehitamata luurelennuk harjutas üle Eesti lennates koostööd Tallinna lennujuhtidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Kaitseväe õhuväe teabeohvitser Alar Laats ütles ERR.ee-le, et lennuk tõusis õhku Itaaliast ja tegi Euroopale ringi peale [ vaata lennutrajektoori ].
"Ta tuli Itaaliast ja lendas ringiga tagasi. Põhieesmärk oli harjutuslend ehk harjutus koostööks Tallinna lennujuhtide ja kõikide teiste riikide lennujuhtidega," selgitas Laats.
"See on üsna keeruline ja nõuab meie enda tsiviilennujuhtidelt harjutamist ja samuti selle Global Hawki piloodile, kes istub kabinetis ekraani taga," lisas Laats.
Laatsile teadaolevalt on see kolmas kord, kui Global Hawk üle Eesti lendab.
RQ-4 Global Hawk on USA ettevõtte Northrop Grumman poolt toodetav kõrgtehnoloogiline mehitamata luurelennuk, mida kasutavad peamiselt USA õhujõud. Esimese lennu tegi see 1998. aastal. Üks Global Hawk võib maksta rohkem kui 222 miljonit USA dollarit.
### Response:
USA mehitamata luurelennuk harjutas üle Eesti lennates koostööd Tallinna lennujuhtidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me peatasime õppused, sest oli märke tundmatu veealuse tegevuse kohta," ütles pressiesindaja Jesper Tengroth sõnastuses, mida sõjavägi kasutab välisriigi allveelaevadest rääkides.
Ta ei täpsustanud, millised märgid allveelaevale osutasid.
2014. aasta oktoobris käivitas Rootsi Stockholmi saarestikus ulatusliku jahi arvatavale Vene allveelaevale. Hiljem kinnitati, et "üks miniallveelaev" rikkus territoriaalvetes piiri, kuid ei suudetud välja selgitada, missugusele riigile see kuulus.
Tengroth ütles neljapäeval, et pärast 21.-24. aprilli õppuste katkestamist korraldas merevägi piirkonna jälgimise ja tuukrid saadeti välja asja uurima.
"Mere põhjas leiti jälgi, aga neis ei olnud midagi sellist, mis võimaldanuks neid vihjetega seostada," ütles Tengroth.
Ta rõhutas, et "tundmatu veealune tegevus" on lai määratlus ega pruugi tähendada ainult allveelaevu. | Rootsi peatas aprillis allveelaevahirmus sõjaväeõppused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me peatasime õppused, sest oli märke tundmatu veealuse tegevuse kohta," ütles pressiesindaja Jesper Tengroth sõnastuses, mida sõjavägi kasutab välisriigi allveelaevadest rääkides.
Ta ei täpsustanud, millised märgid allveelaevale osutasid.
2014. aasta oktoobris käivitas Rootsi Stockholmi saarestikus ulatusliku jahi arvatavale Vene allveelaevale. Hiljem kinnitati, et "üks miniallveelaev" rikkus territoriaalvetes piiri, kuid ei suudetud välja selgitada, missugusele riigile see kuulus.
Tengroth ütles neljapäeval, et pärast 21.-24. aprilli õppuste katkestamist korraldas merevägi piirkonna jälgimise ja tuukrid saadeti välja asja uurima.
"Mere põhjas leiti jälgi, aga neis ei olnud midagi sellist, mis võimaldanuks neid vihjetega seostada," ütles Tengroth.
Ta rõhutas, et "tundmatu veealune tegevus" on lai määratlus ega pruugi tähendada ainult allveelaevu.
### Response:
Rootsi peatas aprillis allveelaevahirmus sõjaväeõppused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tagajärjed olid karmid – viis ratturit sai koheselt surma, neli inimest viidi kriitilises olukorras haiglasse, vahendab Spordipartner.ee.
Ratturid sõitsid Kalamazoo põhjaosas asuval maanteel, kui auto, mida juhtis 50-aastane mees, neile otsa sõitis.
Kalamazoo maakonna prokurör Jeff Getting ütles, et mitu võimuesindajate osakonda said 30 minuti jooksul enne õnnetust kõnesid kõnealuse auto sõidustiili kohta. Maakonna šerif Paul Matyas ütles, et juht põgenes pärast õnnetust jalgsi, kuid ta saadi lähedalt kätte. | USA-s sai treeningul surma viis ratturit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tagajärjed olid karmid – viis ratturit sai koheselt surma, neli inimest viidi kriitilises olukorras haiglasse, vahendab Spordipartner.ee.
Ratturid sõitsid Kalamazoo põhjaosas asuval maanteel, kui auto, mida juhtis 50-aastane mees, neile otsa sõitis.
Kalamazoo maakonna prokurör Jeff Getting ütles, et mitu võimuesindajate osakonda said 30 minuti jooksul enne õnnetust kõnesid kõnealuse auto sõidustiili kohta. Maakonna šerif Paul Matyas ütles, et juht põgenes pärast õnnetust jalgsi, kuid ta saadi lähedalt kätte.
### Response:
USA-s sai treeningul surma viis ratturit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pikamäe tõdes, et kuna Eesti elanikkonna vähenemine on rahvastikuprognooside kohaselt tulevikus jätkuv protsess, siis sarnaselt riikluse muude valdkondadega tuleb ka kohtusüsteemil uute oludega kohaneda, kuid riik peab õigusemõistmise kui põhiõiguse tagama kooskõlas põhiseaduse ja rahvusvaheliste standarditega.
"Õigus saada kohtulikku kaitset on põhiseaduse kohaselt üks kõige fundamentaalsemaid põhiõigusi. Mida suurem on mingist eluvaldkonnast võrsuvate kohtuvaidluste hulk, seda kergemini peab ka vahemaade mõttes olema kättesaadav kohtusüsteem," ütles Pikamäe.
Pikamäe sõnul tuleb kohtute töökoormuse vähendamisel silmas pidada, et kohtusse pöördumisele ei tehtaks põhjendamatuid takistusi ning meenutas, et sellisel põhiseadusvastasel moel püüdis seadusandja kohtute töökoormust reguleerida 2009. aastal kohtulõive kordades suurendades.
"Kohtusse pöördumise õiguse väljasuretamine võib anda kuluefektiivsema riigi, kuid see poleks enam õigusriik. Kuna kohtute ülesanne on ühiskonnast võrsuvate vaidluste lahendamine, siis peab igaüks, kellel on bona fide mõistlik juriidiline nõue, saama seda kohtulikult maksma panna. Meenutan, et kohtusüsteemi töövõimelisusest ei sõltu ainult põhiõiguste kaitstus, vaid laiemalt ka kogu Eesti majanduskeskkond," tõdes Pikamäe.
Pikamäe sõnul ei ole ta seda meelt, et kohtusüsteem vajab riigivalitsemise reformi raames radikaalset ümberkorraldamist, sest õigusemõistmine on juba olemuselt heas mõttes konservatiivne ning mistahes muudatused selles vallas peavad olema mitte üksnes põhjalikult, vaid igakülgselt põhjalikult läbi kaalutud.
"Öeldes, et kohtusüsteem ei eelda drastilist uuendamist, ei pea ma siiski silmas seda, nagu poleks siin üldse mitte mingeid muutusi tarvis. Nii nagu kõiki muusikainstrumente tuleb aegajalt häälestada, vajab ka kohtusüsteemi töövõime perioodilist hindamist. Teisalt, analoogiliselt pillide häälestamisega tuleb ka siin olla äärmiselt ettevaatlik, et keeli mitte liigselt pingutada ja neid lõhkuda," ütles Pikamäe.
Riigikohtu esimees on seisukohal, et kohtusüsteemi lähiaastate piirarvuks seatud 1012 teenistujat hõlmab nii kohtunikke kui ka teisi õigusemõistmisega seotud töötajaid, kuid olukorras, kus näiteks riigikogu ja valitsuse puhul eeldab personalikärbe üksnes haldusaparaadi töötajate arvu vähendamist, kuid kohtusüsteemi korral sisaldab endas ka kohtunike arvu, ei kohtle kõnealune programm riigivõimuharusid võrdselt.
"Kuna kohtuvõimule teistsuguste standardite kehtestamisele pole võimalik leida mõistlikku põhjendust, tuleb kohtunikke vaadelda eraldi teenistusgrupina ning loobuda nende lugemisest kohtusüsteemile ette nähtud kvoodi alla," leidis Pikamäe ja lisas, et kohtusüsteemiga hõivatud inimeste arvu piirates tuleb arvestada ka sellega, et elanikkonna vähenemise ja kohtuasjade arvu vahel puudub üksühene seos.
"Teisisõnu, vähem inimesi ei tähenda tingimata ka kohtusse pöördumiste arvu vähenemist. Iseäranis kehtib see kohtuasjade liikumise kohta eri kohtuastmete vahel," kinnitas Pikamäe. | Riigikohtu esimees manitses parlamenti kohtusüsteemi reformimisega mitte kiirustama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pikamäe tõdes, et kuna Eesti elanikkonna vähenemine on rahvastikuprognooside kohaselt tulevikus jätkuv protsess, siis sarnaselt riikluse muude valdkondadega tuleb ka kohtusüsteemil uute oludega kohaneda, kuid riik peab õigusemõistmise kui põhiõiguse tagama kooskõlas põhiseaduse ja rahvusvaheliste standarditega.
"Õigus saada kohtulikku kaitset on põhiseaduse kohaselt üks kõige fundamentaalsemaid põhiõigusi. Mida suurem on mingist eluvaldkonnast võrsuvate kohtuvaidluste hulk, seda kergemini peab ka vahemaade mõttes olema kättesaadav kohtusüsteem," ütles Pikamäe.
Pikamäe sõnul tuleb kohtute töökoormuse vähendamisel silmas pidada, et kohtusse pöördumisele ei tehtaks põhjendamatuid takistusi ning meenutas, et sellisel põhiseadusvastasel moel püüdis seadusandja kohtute töökoormust reguleerida 2009. aastal kohtulõive kordades suurendades.
"Kohtusse pöördumise õiguse väljasuretamine võib anda kuluefektiivsema riigi, kuid see poleks enam õigusriik. Kuna kohtute ülesanne on ühiskonnast võrsuvate vaidluste lahendamine, siis peab igaüks, kellel on bona fide mõistlik juriidiline nõue, saama seda kohtulikult maksma panna. Meenutan, et kohtusüsteemi töövõimelisusest ei sõltu ainult põhiõiguste kaitstus, vaid laiemalt ka kogu Eesti majanduskeskkond," tõdes Pikamäe.
Pikamäe sõnul ei ole ta seda meelt, et kohtusüsteem vajab riigivalitsemise reformi raames radikaalset ümberkorraldamist, sest õigusemõistmine on juba olemuselt heas mõttes konservatiivne ning mistahes muudatused selles vallas peavad olema mitte üksnes põhjalikult, vaid igakülgselt põhjalikult läbi kaalutud.
"Öeldes, et kohtusüsteem ei eelda drastilist uuendamist, ei pea ma siiski silmas seda, nagu poleks siin üldse mitte mingeid muutusi tarvis. Nii nagu kõiki muusikainstrumente tuleb aegajalt häälestada, vajab ka kohtusüsteemi töövõime perioodilist hindamist. Teisalt, analoogiliselt pillide häälestamisega tuleb ka siin olla äärmiselt ettevaatlik, et keeli mitte liigselt pingutada ja neid lõhkuda," ütles Pikamäe.
Riigikohtu esimees on seisukohal, et kohtusüsteemi lähiaastate piirarvuks seatud 1012 teenistujat hõlmab nii kohtunikke kui ka teisi õigusemõistmisega seotud töötajaid, kuid olukorras, kus näiteks riigikogu ja valitsuse puhul eeldab personalikärbe üksnes haldusaparaadi töötajate arvu vähendamist, kuid kohtusüsteemi korral sisaldab endas ka kohtunike arvu, ei kohtle kõnealune programm riigivõimuharusid võrdselt.
"Kuna kohtuvõimule teistsuguste standardite kehtestamisele pole võimalik leida mõistlikku põhjendust, tuleb kohtunikke vaadelda eraldi teenistusgrupina ning loobuda nende lugemisest kohtusüsteemile ette nähtud kvoodi alla," leidis Pikamäe ja lisas, et kohtusüsteemiga hõivatud inimeste arvu piirates tuleb arvestada ka sellega, et elanikkonna vähenemise ja kohtuasjade arvu vahel puudub üksühene seos.
"Teisisõnu, vähem inimesi ei tähenda tingimata ka kohtusse pöördumiste arvu vähenemist. Iseäranis kehtib see kohtuasjade liikumise kohta eri kohtuastmete vahel," kinnitas Pikamäe.
### Response:
Riigikohtu esimees manitses parlamenti kohtusüsteemi reformimisega mitte kiirustama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Briti helilooja Martin Harrington ja ameeriklane Thomas Leonard väidavad, et Sheerani "Photograph" kõlab sarnaselt nende 2009. aastal ilmunud loole "Amazing", vahendas BBC.
Mehed nõuavad kuulsalt muusikult väidetava loominguvarguse eest 20 miljonit dollarit.
Harrington ja Leonard tõid välja ka dokumendid, mis tõestavad, et mõlemas loos kõlab 39 identset nooti. Meeste sõnul on sarnasus koheselt märgatav ka kõrvalisele isikule.
Ed Sheerani megahitti "Photograph" on Youtube'i vahendusel vaadatud üle 200 miljoni korra. Lugu on müünud rohkem kui 3,5 miljonit koopiat kogu maailmas ning kõlab Sheerani 2014. aasta albumil "x".
Harringtoni ja Leonardi laul "Amazing" on kirjutatud 2010. aasta talendisaate "The X Factor" võitjale Matt Cardle'ile. Cardle'i laulu on Youtube'i keskkonnas vaadatud veidi üle miljoni korra.
Ed Sheeran - "Photograph"
Matt Cardle - "Amazing" | Ed Sheerani kuulsat hitti peetakse plagiaadiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Briti helilooja Martin Harrington ja ameeriklane Thomas Leonard väidavad, et Sheerani "Photograph" kõlab sarnaselt nende 2009. aastal ilmunud loole "Amazing", vahendas BBC.
Mehed nõuavad kuulsalt muusikult väidetava loominguvarguse eest 20 miljonit dollarit.
Harrington ja Leonard tõid välja ka dokumendid, mis tõestavad, et mõlemas loos kõlab 39 identset nooti. Meeste sõnul on sarnasus koheselt märgatav ka kõrvalisele isikule.
Ed Sheerani megahitti "Photograph" on Youtube'i vahendusel vaadatud üle 200 miljoni korra. Lugu on müünud rohkem kui 3,5 miljonit koopiat kogu maailmas ning kõlab Sheerani 2014. aasta albumil "x".
Harringtoni ja Leonardi laul "Amazing" on kirjutatud 2010. aasta talendisaate "The X Factor" võitjale Matt Cardle'ile. Cardle'i laulu on Youtube'i keskkonnas vaadatud veidi üle miljoni korra.
Ed Sheeran - "Photograph"
Matt Cardle - "Amazing"
### Response:
Ed Sheerani kuulsat hitti peetakse plagiaadiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reformierakonna fraktsiooni liige Martin Kukk ütles ERR-i uudisteportaalile, et fraktsioon rääkis Nestoriga põhiliselt sellest, kuidas ta näeb presidendi rolli Eestis täna.
"Kuna Eiki Nestor on kandidaat ja kahtlemata tuleb tulevikus hakata otsima erakondade vahel ühisosa, siis oli hea kuulata ära, millised on tema vaated presidendi ametile otse allikast," lisas Kukk.
Kuke sõnul presidendi ameti kontekstis ei olnudki selliseid vaateid, mis ei ühtinud. "Me ei laskunud sellel kohtumisel näiteks majandusdebattidesse. Pole ju mingit saladust, et Reformierakonnal ja sotsiaaldemokraatidel on erinevad seisukohad majandusküsimustes. Aga kuna presidendi roll on selles osas suhteliselt piiratud, siis me rääkisime pigem sellest ja seal väga palju erinevusi ei ole," lausus Kukk. | Reformierakonna fraktsioon kohtus Nestoriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reformierakonna fraktsiooni liige Martin Kukk ütles ERR-i uudisteportaalile, et fraktsioon rääkis Nestoriga põhiliselt sellest, kuidas ta näeb presidendi rolli Eestis täna.
"Kuna Eiki Nestor on kandidaat ja kahtlemata tuleb tulevikus hakata otsima erakondade vahel ühisosa, siis oli hea kuulata ära, millised on tema vaated presidendi ametile otse allikast," lisas Kukk.
Kuke sõnul presidendi ameti kontekstis ei olnudki selliseid vaateid, mis ei ühtinud. "Me ei laskunud sellel kohtumisel näiteks majandusdebattidesse. Pole ju mingit saladust, et Reformierakonnal ja sotsiaaldemokraatidel on erinevad seisukohad majandusküsimustes. Aga kuna presidendi roll on selles osas suhteliselt piiratud, siis me rääkisime pigem sellest ja seal väga palju erinevusi ei ole," lausus Kukk.
### Response:
Reformierakonna fraktsioon kohtus Nestoriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsuse artist David Guetta esineb Eiffeli torni jalamil päev enne seda, kui reedel tehakse Prantsusmaa ja Rumeenia vahelises kohtumises kuu aega kestva turniiri avalöök.
Turniiri ümbritsevad Prantsusmaal viimastel aastatel toimunud terrorirünnakute tõttu julgeolekukartused. Omapoolse reisihoiatuse on väljastanud nii Suurbritannia kui ka USA.
Turniiri valvab teiste seas 90 000 politseinikku ja eraturvafirmade töötajat.
Esmaspäeval peeti Ukrainas kinni väidetavate paremäärmuslike vaadetega ja relvastatud prantslane. Väidetavalt soovis 25-aastane Gregoire Moutaux' rünnata turniirile eelnevalt ja selle ajal erinevaid sihtmärke, sealhulgas mošeesid ja sünagooge.
Olukorda raskendavad ka tööreformide vastased ulatuslikud streigid, millest võtavad teiste seas osa raudteetöölised ja prügikoristajad.
Otseülekande kontserdist teevad kell 23.50 nii ETV kui ka ETV+. | Prantsusmaa võimudel seisab täna ees EM-i julgeoleku tagamise peaproov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsuse artist David Guetta esineb Eiffeli torni jalamil päev enne seda, kui reedel tehakse Prantsusmaa ja Rumeenia vahelises kohtumises kuu aega kestva turniiri avalöök.
Turniiri ümbritsevad Prantsusmaal viimastel aastatel toimunud terrorirünnakute tõttu julgeolekukartused. Omapoolse reisihoiatuse on väljastanud nii Suurbritannia kui ka USA.
Turniiri valvab teiste seas 90 000 politseinikku ja eraturvafirmade töötajat.
Esmaspäeval peeti Ukrainas kinni väidetavate paremäärmuslike vaadetega ja relvastatud prantslane. Väidetavalt soovis 25-aastane Gregoire Moutaux' rünnata turniirile eelnevalt ja selle ajal erinevaid sihtmärke, sealhulgas mošeesid ja sünagooge.
Olukorda raskendavad ka tööreformide vastased ulatuslikud streigid, millest võtavad teiste seas osa raudteetöölised ja prügikoristajad.
Otseülekande kontserdist teevad kell 23.50 nii ETV kui ka ETV+.
### Response:
Prantsusmaa võimudel seisab täna ees EM-i julgeoleku tagamise peaproov |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei pressiesindaja Uku Tampere ütles ERR.ee-le, et kella 9.30 paiku tuli teade kahtlasest kohvrist Gonsiori 8 juures.
Kuni päästeametnikud kohvrit kontrollisid oli Lasnamäe-suunaline liiklus suletud.
Kell 10. 33 avati liiklus, kui oli selgunud, et kohver oli tühi ja ohtu ei ole. | Tallinna kesklinnas segas liiklust pommikahtlusega kohver | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei pressiesindaja Uku Tampere ütles ERR.ee-le, et kella 9.30 paiku tuli teade kahtlasest kohvrist Gonsiori 8 juures.
Kuni päästeametnikud kohvrit kontrollisid oli Lasnamäe-suunaline liiklus suletud.
Kell 10. 33 avati liiklus, kui oli selgunud, et kohver oli tühi ja ohtu ei ole.
### Response:
Tallinna kesklinnas segas liiklust pommikahtlusega kohver |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus määras istungi 5. oktoobrile ning kriminaalasi lahendatakse lühimenetluses, kus arvatakse süüdimõistmisel määratavast karistusest kohe maha üks kolmandik, ütles maakohtu pressieisndaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab 23-aastast Gregorit liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest kannatanutele raskete tervisekahjustuste tekitamises, milles süüdimõistmisel näeb karistusseadustik ette kuni viieaastase vangistuse.
Süüdistuse järgi juhtis Gregor mullu 16. mail kella 9.30 paiku oma BMW-d olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Kuigi noormees oli tarvitanud alkoholi, siis ei olnud tegemist ekspertiisi kohaselt kriminaalse joobega.
Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikule jõudes põles Gregorile punane tuli, kuid ta otsustas seda eirata ning ristmiku keelava tulega ületada ning seetõttu sõitis ta otsa lubava fooritulega Tartu maanteele vasakpööret teinud Mercedesele.
Kokkupõrke tõttu paiskusid mõlemad autod tee keskele ohutussaarele, kus oli sel hetkel seitse jalakäijat.
Uurimine tuvastas, et avarii hetkel oli Gregori auto sõidukiiruseks umbes 100 km/h.
Avariis said raskeid tervisekahjustusi kokku neli inimest – kaks jalakäijat ja kaks Mercedeses olnud inimest ning kergemaid vigastusi sai veel üheksa inimest, kellest kolm olid jalakäijad, kolm aga BMW-s ja kolm Mercedeses olnud inimesed.
Kriminaaluurimist juhtinud prokurör Rainer Amur märkis, et süüdistatava käitumine oli väga vastutustundetu.
"Ebakaines olekus hommikusel ajal läbi kesklinna kihutamist ei ole võimalik õigustada justnimelt selle pärast, et siis on linn täis liikuvaid inimesi ning õnnetuse põhjustamise oht on eriti kõrge," nentis prokurör.
Prokuröri sõnul oli antud juhul puhas õnn, et esmapilgul šokeeriva suurel kiirusel toimunud avarii tagajärjel keegi ei hukkunud ning 13 vigastatust tuvastati eluohtlikke vigastusi vaid ühel inimesel ning raskeid vigastusi kolmel. | Tallinna kesklinnas 13 vigastatuga avarii põhjustanud noormees astub kohtu ette sügisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus määras istungi 5. oktoobrile ning kriminaalasi lahendatakse lühimenetluses, kus arvatakse süüdimõistmisel määratavast karistusest kohe maha üks kolmandik, ütles maakohtu pressieisndaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab 23-aastast Gregorit liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest kannatanutele raskete tervisekahjustuste tekitamises, milles süüdimõistmisel näeb karistusseadustik ette kuni viieaastase vangistuse.
Süüdistuse järgi juhtis Gregor mullu 16. mail kella 9.30 paiku oma BMW-d olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Kuigi noormees oli tarvitanud alkoholi, siis ei olnud tegemist ekspertiisi kohaselt kriminaalse joobega.
Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikule jõudes põles Gregorile punane tuli, kuid ta otsustas seda eirata ning ristmiku keelava tulega ületada ning seetõttu sõitis ta otsa lubava fooritulega Tartu maanteele vasakpööret teinud Mercedesele.
Kokkupõrke tõttu paiskusid mõlemad autod tee keskele ohutussaarele, kus oli sel hetkel seitse jalakäijat.
Uurimine tuvastas, et avarii hetkel oli Gregori auto sõidukiiruseks umbes 100 km/h.
Avariis said raskeid tervisekahjustusi kokku neli inimest – kaks jalakäijat ja kaks Mercedeses olnud inimest ning kergemaid vigastusi sai veel üheksa inimest, kellest kolm olid jalakäijad, kolm aga BMW-s ja kolm Mercedeses olnud inimesed.
Kriminaaluurimist juhtinud prokurör Rainer Amur märkis, et süüdistatava käitumine oli väga vastutustundetu.
"Ebakaines olekus hommikusel ajal läbi kesklinna kihutamist ei ole võimalik õigustada justnimelt selle pärast, et siis on linn täis liikuvaid inimesi ning õnnetuse põhjustamise oht on eriti kõrge," nentis prokurör.
Prokuröri sõnul oli antud juhul puhas õnn, et esmapilgul šokeeriva suurel kiirusel toimunud avarii tagajärjel keegi ei hukkunud ning 13 vigastatust tuvastati eluohtlikke vigastusi vaid ühel inimesel ning raskeid vigastusi kolmel.
### Response:
Tallinna kesklinnas 13 vigastatuga avarii põhjustanud noormees astub kohtu ette sügisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui me vaatame maailma parimaid teatrikoole, siis paistab silma, et peaaegu kusagil ei õpetata näitlejaid neli aastat. Põhiliselt kestab koolitus kolm aastat. Meie oleme venitanud õppeaja neljale aastale, venitame, venitame, aga tulemused ikka ei parane. Ei ole viimase paarikümne aasta jooksul tulnud koolist suuri näitlejaid, ikka keskmikud.
Milles on viga? Kas õppemetoodikas, keskpärastes õppejõududes või annete puudumises?
Kõigepealt õppemeetodist. Esimene aasta kulutatakse etüüdide peale, mida mujal küll ei tehta. See oleks kõlvuline dramaturgidele, kes loovad näidendite tekste, mitte näitlejatele, kes neid interpreteerivad. Nii ongi üks aasta mahavisatud aeg. Selmet aktiivselt tegelda hääle ja kehaga, panna rõhk just tehnikale ja näidendikatkendite esitamisele ning interpreteerimisele, jamatakse etüüdidega, mis midagi ei anna. Kujutlusvõimet on ikkagi vaja arendada kooskõlas näidenditega, mitte armetu sõnamulinaga oma peast.
Muidugi on küsitav ka iga kahe aasta tagant toimuv vastuvõtt teatrikooli. Meie väike rahvaarv ei võimalda nii tihti leida suuri talente. Aitaks kolmeaastane kursus ning siis vahetegemist vähemalt neli aastat uue kursuse kogumiseni.
Veel: kuulsates näitekoolides (Juilliardi Kool, LAMDA, RADA, Yale`i Draamakool jt) ei tegelda teoreetiliste ainetega. Kui näitleja tahab uurida teatriajalugu, siis võib ta teha seda omal käel, harida end iseseisvalt. Teatrikoolis peaks põhirõhk olema ikka spetsiifilisel näitlemise õpetamisel, mitte teoreetilisel targutamisel. Jah, soovitatakse, millised näidendid peaks alustav näitleja läbi lugema, kuid need on igal pool erinevad. Meil muidugi on vaja tunda peale maailmaklassika ka oma näitekirjanikke. Kuid näitlejast ei pea saama kirjanduskriitik või teatriteadlane, temast peab tulema vägevate omadustega ja võimetega näitleja - professionaal.
Maailmas on peale Stanislavski ka muid meetodeid, seega ei tohi takerduda ainult ühte süsteemi. On ju veel Meierholdi biomehaanika, J. Copeau kool, Saint-Denis` meetod, Grotowski tehnika jpm. Kooli tuleks kutsuda erinevaid lavastajaid, et näitlejahakatised tutvuksid mitmesuguste meetoditega. Iga algajat näitlejat peab kohtlema kui isiksust, kui erilist nähtust eriandega, kui potentsiaalset loojat.
On aeg kardinaalselt muuta kogu näitlemisõpetust koolis. Selleks peaks kooli juhtima tooma kellegi, kes ei ripu praegusest kohalikust õppemetoodikast, vaid vaatab uute silmega meie näitlejate õpetamisele ning muudab julgelt kogu tardunud "süsteemi". Selleks - jõudu ! | Jaan Tooming: on aeg kardinaalselt muuta näitlemisõpetust lavakunstikoolis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui me vaatame maailma parimaid teatrikoole, siis paistab silma, et peaaegu kusagil ei õpetata näitlejaid neli aastat. Põhiliselt kestab koolitus kolm aastat. Meie oleme venitanud õppeaja neljale aastale, venitame, venitame, aga tulemused ikka ei parane. Ei ole viimase paarikümne aasta jooksul tulnud koolist suuri näitlejaid, ikka keskmikud.
Milles on viga? Kas õppemetoodikas, keskpärastes õppejõududes või annete puudumises?
Kõigepealt õppemeetodist. Esimene aasta kulutatakse etüüdide peale, mida mujal küll ei tehta. See oleks kõlvuline dramaturgidele, kes loovad näidendite tekste, mitte näitlejatele, kes neid interpreteerivad. Nii ongi üks aasta mahavisatud aeg. Selmet aktiivselt tegelda hääle ja kehaga, panna rõhk just tehnikale ja näidendikatkendite esitamisele ning interpreteerimisele, jamatakse etüüdidega, mis midagi ei anna. Kujutlusvõimet on ikkagi vaja arendada kooskõlas näidenditega, mitte armetu sõnamulinaga oma peast.
Muidugi on küsitav ka iga kahe aasta tagant toimuv vastuvõtt teatrikooli. Meie väike rahvaarv ei võimalda nii tihti leida suuri talente. Aitaks kolmeaastane kursus ning siis vahetegemist vähemalt neli aastat uue kursuse kogumiseni.
Veel: kuulsates näitekoolides (Juilliardi Kool, LAMDA, RADA, Yale`i Draamakool jt) ei tegelda teoreetiliste ainetega. Kui näitleja tahab uurida teatriajalugu, siis võib ta teha seda omal käel, harida end iseseisvalt. Teatrikoolis peaks põhirõhk olema ikka spetsiifilisel näitlemise õpetamisel, mitte teoreetilisel targutamisel. Jah, soovitatakse, millised näidendid peaks alustav näitleja läbi lugema, kuid need on igal pool erinevad. Meil muidugi on vaja tunda peale maailmaklassika ka oma näitekirjanikke. Kuid näitlejast ei pea saama kirjanduskriitik või teatriteadlane, temast peab tulema vägevate omadustega ja võimetega näitleja - professionaal.
Maailmas on peale Stanislavski ka muid meetodeid, seega ei tohi takerduda ainult ühte süsteemi. On ju veel Meierholdi biomehaanika, J. Copeau kool, Saint-Denis` meetod, Grotowski tehnika jpm. Kooli tuleks kutsuda erinevaid lavastajaid, et näitlejahakatised tutvuksid mitmesuguste meetoditega. Iga algajat näitlejat peab kohtlema kui isiksust, kui erilist nähtust eriandega, kui potentsiaalset loojat.
On aeg kardinaalselt muuta kogu näitlemisõpetust koolis. Selleks peaks kooli juhtima tooma kellegi, kes ei ripu praegusest kohalikust õppemetoodikast, vaid vaatab uute silmega meie näitlejate õpetamisele ning muudab julgelt kogu tardunud "süsteemi". Selleks - jõudu !
### Response:
Jaan Tooming: on aeg kardinaalselt muuta näitlemisõpetust lavakunstikoolis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia prokuratuuri arvates on nende käes praegu 35-aastane Eritrea kodanik Mered Medhanie, kes kannab hüüdnime Kindral ning keda kahtlustatakse tuhandete aafriklaste Euroopasse smugeldamises, vahendas BBC.
Mees peeti maikuus kinni Sudaanis ja toodi eile lennukiga Rooma.
Nüüd aga väidavad mitmed eritrealased, kellest osa elab praegu Euroopas, et eile fotodel näidatud mees on hoopis nende sõber Mered Tesfamariam, kes pole milleski süüdi. Tegemist olevat vaid Hartumis elanud eritrealasest põgenikuga.
Operatsiooniga seotud Briti riikliku uurimisagentuuri (NCA) kõneisik tunnistas, et praegu uurivad nad neid väiteid koos oma koostööpartneritega. "See oli keeruline mitme osapoolega operatsioon ning hetkel on selliste väidete asjus spekuleerimiseks liiga vara," märkis pressiesindaja.
Itaalia politsei esindaja kinnitas BBC toimetusele, et nemad pole kinnipeetu isiku kontrollimiseks algatatud uurimisest teadlikud. Seega on Itaalia võimud endiselt veendunud, et nende käes on õige mees.
Medhanied peetakse Vahemere inimsmugeldajate üheks võtmeisikuks
Itaalia uudisteagentuuri Ansa teatel süüdistatakse Medhanied selles, et ta juhtis üht suuremaist kuritegelikest rühmitustest, mis Aafrika ja Liibüa vahel migrantide liikumist korraldas, saates inimesi Vahemerele vaevu meresõiduks kõlbulikes paatides. Prokurörid süüdistavad Medhanied, et ta juhtis kuritegelikku võrgustikku koos ühe senini tagaotsitava etioopialasega.
NCA teatel võttis Medhanie eeskuju Liibüa endisest diktaatorist Muammar Gaddafist, püüdis temaga väliselt sarnaneda ja kasutas liiklemiseks tanki. Itaalia väljaanne La Repubblica kirjutas aga, et uurijate valduses olevad telefonisalvestised näitavad Medhanied üheltpoolt kui lahket ja taktitundelist meest suhetes oma Rootsis elava abikaasa ja lastega, teisalt aga tööasjades kui küünilist ja halastamatut inimest.
Telefonisalvestistest ilmneb, et Medhanie smugeldas Euroopasse 7000-8000 inimest. Ühes telefonikõnes heidab ta paatide ülerahvastamise üle nalja.
Migrandid maksid Mehdaniele Aafrikast Euroopasse pääsemiseks kuni 5000 USA dollarit.
2014. aastal saabus Itaaliasse 170 000 migranti, mullu oli neid 153 800. Tänavu on Itaaliasse jõudnud ligi 40 000 sisserändajat. | Allikad: Itaaliale anti üle vale mees, tegu pole kurikuulsa inimsmugeldajaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia prokuratuuri arvates on nende käes praegu 35-aastane Eritrea kodanik Mered Medhanie, kes kannab hüüdnime Kindral ning keda kahtlustatakse tuhandete aafriklaste Euroopasse smugeldamises, vahendas BBC.
Mees peeti maikuus kinni Sudaanis ja toodi eile lennukiga Rooma.
Nüüd aga väidavad mitmed eritrealased, kellest osa elab praegu Euroopas, et eile fotodel näidatud mees on hoopis nende sõber Mered Tesfamariam, kes pole milleski süüdi. Tegemist olevat vaid Hartumis elanud eritrealasest põgenikuga.
Operatsiooniga seotud Briti riikliku uurimisagentuuri (NCA) kõneisik tunnistas, et praegu uurivad nad neid väiteid koos oma koostööpartneritega. "See oli keeruline mitme osapoolega operatsioon ning hetkel on selliste väidete asjus spekuleerimiseks liiga vara," märkis pressiesindaja.
Itaalia politsei esindaja kinnitas BBC toimetusele, et nemad pole kinnipeetu isiku kontrollimiseks algatatud uurimisest teadlikud. Seega on Itaalia võimud endiselt veendunud, et nende käes on õige mees.
Medhanied peetakse Vahemere inimsmugeldajate üheks võtmeisikuks
Itaalia uudisteagentuuri Ansa teatel süüdistatakse Medhanied selles, et ta juhtis üht suuremaist kuritegelikest rühmitustest, mis Aafrika ja Liibüa vahel migrantide liikumist korraldas, saates inimesi Vahemerele vaevu meresõiduks kõlbulikes paatides. Prokurörid süüdistavad Medhanied, et ta juhtis kuritegelikku võrgustikku koos ühe senini tagaotsitava etioopialasega.
NCA teatel võttis Medhanie eeskuju Liibüa endisest diktaatorist Muammar Gaddafist, püüdis temaga väliselt sarnaneda ja kasutas liiklemiseks tanki. Itaalia väljaanne La Repubblica kirjutas aga, et uurijate valduses olevad telefonisalvestised näitavad Medhanied üheltpoolt kui lahket ja taktitundelist meest suhetes oma Rootsis elava abikaasa ja lastega, teisalt aga tööasjades kui küünilist ja halastamatut inimest.
Telefonisalvestistest ilmneb, et Medhanie smugeldas Euroopasse 7000-8000 inimest. Ühes telefonikõnes heidab ta paatide ülerahvastamise üle nalja.
Migrandid maksid Mehdaniele Aafrikast Euroopasse pääsemiseks kuni 5000 USA dollarit.
2014. aastal saabus Itaaliasse 170 000 migranti, mullu oli neid 153 800. Tänavu on Itaaliasse jõudnud ligi 40 000 sisserändajat.
### Response:
Allikad: Itaaliale anti üle vale mees, tegu pole kurikuulsa inimsmugeldajaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pohlak ütles Delfile, et tema arvates puudub praegu vajadus asuda arutama, kas peatreener Magnus Pehrssoni on õige mees koondise tüüri juures jätkama. „Hinnangu praegusele meeskonnale anname sügisel algava valiktsükli põhjal. Klassikuid tsiteerides võib tänane sitt olla ka tuleviku väetiseks ja need on mängud, milleks valmistutakse,” kasutas Pohlak Lennart Meri kuulsat ütelust. „Me ei tohi käituda nagu oligarhid, kelle jaoks on jalgpall emotsionaalne mänguasi ja kes vallandavad treeneri iga tagasilöögi järel. Samas mõistame fännide ja huviliste pettumust ning tunneme ise sama.” | Aivar Pohlak: me ei tohi käituda nagu oligarhid, kes vallandavad treeneri iga tagasilöögi järel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pohlak ütles Delfile, et tema arvates puudub praegu vajadus asuda arutama, kas peatreener Magnus Pehrssoni on õige mees koondise tüüri juures jätkama. „Hinnangu praegusele meeskonnale anname sügisel algava valiktsükli põhjal. Klassikuid tsiteerides võib tänane sitt olla ka tuleviku väetiseks ja need on mängud, milleks valmistutakse,” kasutas Pohlak Lennart Meri kuulsat ütelust. „Me ei tohi käituda nagu oligarhid, kelle jaoks on jalgpall emotsionaalne mänguasi ja kes vallandavad treeneri iga tagasilöögi järel. Samas mõistame fännide ja huviliste pettumust ning tunneme ise sama.”
### Response:
Aivar Pohlak: me ei tohi käituda nagu oligarhid, kes vallandavad treeneri iga tagasilöögi järel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jürgenstein rääkis, et arutas eilse päeva jooksul asja koolis, Tartu sotsiaaldemokraatidega ja pere keskel. "Oli selline mõtlemise päev ja eile õhtul oli otsus tehtud," ütles Jürgenstein ERR-i uudisteportaalile.
"Kui oled juba kandideerinud, siis peab see otsus kusagil kuklas valmis olema. Et kui osutud valituks, siis oleks see mõneti valijate altvedamine, kui mitte minna," põhjendas Jürgenstein.
Samas tunnistas Jürgenstein, et kui otsus oleks tulnud langetada kooliaasta keskel, siis ta oleks pigem loobunud.
"Hariduse alal on mul päris palju praktilist kogemust, mul on kohaliku omavalitsuse kogemust. Äkki ma oskan midagi oma panusena anda," lõpetas Jürgenstein. | Raua asendusliige Toomas Jürgenstein otsustas riigikokku minna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jürgenstein rääkis, et arutas eilse päeva jooksul asja koolis, Tartu sotsiaaldemokraatidega ja pere keskel. "Oli selline mõtlemise päev ja eile õhtul oli otsus tehtud," ütles Jürgenstein ERR-i uudisteportaalile.
"Kui oled juba kandideerinud, siis peab see otsus kusagil kuklas valmis olema. Et kui osutud valituks, siis oleks see mõneti valijate altvedamine, kui mitte minna," põhjendas Jürgenstein.
Samas tunnistas Jürgenstein, et kui otsus oleks tulnud langetada kooliaasta keskel, siis ta oleks pigem loobunud.
"Hariduse alal on mul päris palju praktilist kogemust, mul on kohaliku omavalitsuse kogemust. Äkki ma oskan midagi oma panusena anda," lõpetas Jürgenstein.
### Response:
Raua asendusliige Toomas Jürgenstein otsustas riigikokku minna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Jalgpalli Liidu juhatus arutas küsimust esmaspäeval, 6. juunil ja otsustas toetada Põhjamaade algatust.
„Aleksander Čeferini nägemus UEFA ja Euroopa jalgpalli tulevikust sarnaneb meie nägemusele ja on loomulik, et sellises olukorras asume teda toetama. Euroopa jalgpalli katusorganisatsioon vajab pikaajalise ja selge visiooniga juhti ja seda mitte ainult poolelioleva valimistsükli lõpuni. UEFA ees seisab lähiaegadel mitu tõsist ülesannet ja on oluline, et need lahendatakse parimal moel nii lühikesest kui pikast perspektiivist vaadatuna,” lausus Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. | Eesti ühines UEFA presidendi valimistel Põhjamaade algatusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Jalgpalli Liidu juhatus arutas küsimust esmaspäeval, 6. juunil ja otsustas toetada Põhjamaade algatust.
„Aleksander Čeferini nägemus UEFA ja Euroopa jalgpalli tulevikust sarnaneb meie nägemusele ja on loomulik, et sellises olukorras asume teda toetama. Euroopa jalgpalli katusorganisatsioon vajab pikaajalise ja selge visiooniga juhti ja seda mitte ainult poolelioleva valimistsükli lõpuni. UEFA ees seisab lähiaegadel mitu tõsist ülesannet ja on oluline, et need lahendatakse parimal moel nii lühikesest kui pikast perspektiivist vaadatuna,” lausus Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.
### Response:
Eesti ühines UEFA presidendi valimistel Põhjamaade algatusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel kevadel on Yale’i ülikooli kirikumuusika instituut oma tudengitega Baltikumis tuuril, kontserdid toimuvad lisaks Tallinnale ka Peterburis ja Helsingis.
Üle kümne aasta tegutsenud koori repertuaari kuulub muusika 16. sajandist tänapäevani. Kuigi tegemist on tudengikooslusega, ei jää nad sugugi alla paljudele professionaalsetele kollektiividele. Kooriga teevad koostööd erinevad maailmas hinnatud dirigendid. Nii on koori juhatanud näiteks Stephen Layton, Paul Hillier, Krzystof Penderecki, Helmuth Rilling, Dale Warland jpt. Lisaks Eestile on nad tuuritanud näiteks Ungaris, Prantsusmaal, Hiinas, Itaalias, Türgis ja Jaapanis.
Koori asutas 2003. aastal dirigent ja laulja Simon Carrington (UK). Koori praegune peakülalisdirigent on Masaaki Suzuki ja peadirigent David Hill. Viimane dirigeerib ka Tallinna kontserti.
Kontsert toimub koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga.
Sissepääs tasuta. | USA tunnustatud kammerkoori Yale Schola Cantorum esituses kõlab Tallinnas Arvo Pärdi "Passio" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel kevadel on Yale’i ülikooli kirikumuusika instituut oma tudengitega Baltikumis tuuril, kontserdid toimuvad lisaks Tallinnale ka Peterburis ja Helsingis.
Üle kümne aasta tegutsenud koori repertuaari kuulub muusika 16. sajandist tänapäevani. Kuigi tegemist on tudengikooslusega, ei jää nad sugugi alla paljudele professionaalsetele kollektiividele. Kooriga teevad koostööd erinevad maailmas hinnatud dirigendid. Nii on koori juhatanud näiteks Stephen Layton, Paul Hillier, Krzystof Penderecki, Helmuth Rilling, Dale Warland jpt. Lisaks Eestile on nad tuuritanud näiteks Ungaris, Prantsusmaal, Hiinas, Itaalias, Türgis ja Jaapanis.
Koori asutas 2003. aastal dirigent ja laulja Simon Carrington (UK). Koori praegune peakülalisdirigent on Masaaki Suzuki ja peadirigent David Hill. Viimane dirigeerib ka Tallinna kontserti.
Kontsert toimub koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga.
Sissepääs tasuta.
### Response:
USA tunnustatud kammerkoori Yale Schola Cantorum esituses kõlab Tallinnas Arvo Pärdi "Passio" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõik ramadaaniks väljastatud sissepääsuload Juudamaalt ja Samaariast Iisraeli on külmutatud," teatas oma avalduses COGAT ehk ametkond, mis tegeleb tsiviilküsimustega okupeeritud Läänekaldal.
Ametkonna teatel puudutab see 83 000 palestiinlast. Külmutatud on 200 Gaza elanikule sugulaste külastamiseks ramadaani ajal väljastatud load.
Kaks palestiinlast lasid kolmapäeval Tel Avivi kesklinnas restoranide ja baaride piirkonnas maha kolm ja haavasid kuut inimest, üks haavatu suri hiljem haiglas, ründajad vahistati. | Iisrael peatas 83 000 palestiinlasele ramadaaniks väljastatud load | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõik ramadaaniks väljastatud sissepääsuload Juudamaalt ja Samaariast Iisraeli on külmutatud," teatas oma avalduses COGAT ehk ametkond, mis tegeleb tsiviilküsimustega okupeeritud Läänekaldal.
Ametkonna teatel puudutab see 83 000 palestiinlast. Külmutatud on 200 Gaza elanikule sugulaste külastamiseks ramadaani ajal väljastatud load.
Kaks palestiinlast lasid kolmapäeval Tel Avivi kesklinnas restoranide ja baaride piirkonnas maha kolm ja haavasid kuut inimest, üks haavatu suri hiljem haiglas, ründajad vahistati.
### Response:
Iisrael peatas 83 000 palestiinlasele ramadaaniks väljastatud load |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Idapoolsete soomeugri rahvaste mütoloogiates elab maa all mammut, kes uuristab kihvade või sarvedega jõgede kaldajäärakuid, mis varisevad ja kust pärast leitakse mammuti kihvu ja luid. Mansidel on see maahar, hantidel ves, komidel muhor. Udmurdi mütoloogias elab maa all aga suur härg, kes maad sarvede otsas kannab – muz'em utis' oš. Sealt meie regilaulude suure härjani pole enam palju maad...
Sümpoosioni kava:
13.00
Hasso Krull „Soome sild“
Madis Arukask „Ebakohased surnud, ebakohased esivanemad“
Art Leete „Handi jumalate maa“
15.00
Mall Hiiemäe „Milleks meile mõistatamine?“
Ergo-Hart Västrik „Usundiliste arusaamade edasiandmisest (Aado innustusel ja Peko
näitel)“
16.00
Raamatuesitlused.
Aado Lintrop „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust“ (ERA toimetused, 35)
Aado Lintrop „Päev on ulakas plika“ Luulet aastaist 2013 – 2015 (Ilmamaa)
Aado Lintropi näituse „1000 kilomeetrit Himaalajas“ avamine Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis | Tänasel Aado Lintropi juubelisümpoosionil räägitakse, kust tuli meie regilaulu suur härg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Idapoolsete soomeugri rahvaste mütoloogiates elab maa all mammut, kes uuristab kihvade või sarvedega jõgede kaldajäärakuid, mis varisevad ja kust pärast leitakse mammuti kihvu ja luid. Mansidel on see maahar, hantidel ves, komidel muhor. Udmurdi mütoloogias elab maa all aga suur härg, kes maad sarvede otsas kannab – muz'em utis' oš. Sealt meie regilaulude suure härjani pole enam palju maad...
Sümpoosioni kava:
13.00
Hasso Krull „Soome sild“
Madis Arukask „Ebakohased surnud, ebakohased esivanemad“
Art Leete „Handi jumalate maa“
15.00
Mall Hiiemäe „Milleks meile mõistatamine?“
Ergo-Hart Västrik „Usundiliste arusaamade edasiandmisest (Aado innustusel ja Peko
näitel)“
16.00
Raamatuesitlused.
Aado Lintrop „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust“ (ERA toimetused, 35)
Aado Lintrop „Päev on ulakas plika“ Luulet aastaist 2013 – 2015 (Ilmamaa)
Aado Lintropi näituse „1000 kilomeetrit Himaalajas“ avamine Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis
### Response:
Tänasel Aado Lintropi juubelisümpoosionil räägitakse, kust tuli meie regilaulu suur härg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Heategevuslik kogupereüritus saab alguse kell 12.00 ning on kõigile tasuta. Päeva keskmes on tuhandete kummipartide ujumisvõistlus ehk pardiralli. Kadrioru pargi kanalis lastakse vette 10 000 vanniparti, mis läbivad seal kindlaksmääratud distantsi. Partidele annavad hoogu juurde "spordikommentaatorid" Gaute Kivistik ja Margo Mitt.
Vannipartide rallile eelneb ja järgneb meeleolukas kontsert, kus astuvad üles puhkpillikvintett Reval Wind, rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit, Laine Mägi tantsukooli tantsijad ning peaesinejana Ott Lepland. Terve päeva jooksul saavad lapsed lustida batuutidel ja erinevates töötubades ning nautida doktor Klounide ja õhupallimeistrite etteasteid. Kohal on ka näomaalijad ja vahvad maskotid.
Pardiralliga kogutakse annetusi vähihaigete laste ja nende perede tugikeskuse teenuste rahastamiseks ning sonditoitu vajavate laste toetamiseks. Veel kuni täna, 9. juuni südaööni on kõigil headel inimestel võimalik anda selleks oma panus Pardiralli kodulehel. Kuigi Internetis müüdavad rallipardinumbrid on tänaseks otsas, saab endale annetuse eest lunastada järjekorranumbri, mille alusel osaletakse heade sponsorite poolt annetatud rohkem kui 140 kingituse loosis.
Pardiralli projektijuht Ragnar Põllukivi on kõikidele juba oma panuse andnutele väga tänulik. "Oleme liigutatud, kui paljud juba meie algatusega kaasa on tulnud ning tänulikud ka neile, kes ei pea paljuks veel järjekorranumbri soetamisega Pardiralliga liituda," sõnas ta. "Kes aga soovib väga just võistluspardiga rallis kaasa lüüa, sel tasub tulla 11. juunil Kadrioru parki kohale, sest 700 võistlusnumbrit jagatakse annetuste eest välja üritusel kohapeal," lisas ta.
Auhinnalistele kohtadele tulnud pardinumbrid ning kingituste võitjad tehakse teatavaks nii üritusel kohapeal kui Pardiralli kodulehel. Kohalviibivad võitjad saavad oma võidud ka koheselt kätte, teistega võetakse ühendust ning toimetatakse auhinnad Itella abiga neile sobivasse pakiautomaati.
Kel pole mitte kuidagi võimalust 11. juunil Kadriorgu kohale tulla, saavad vaadata ürituse otseülekannet Pardiralli kodulehelt. | Laupäeval toimub Kadrioru pargis heategevusüritus Pardiralli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Heategevuslik kogupereüritus saab alguse kell 12.00 ning on kõigile tasuta. Päeva keskmes on tuhandete kummipartide ujumisvõistlus ehk pardiralli. Kadrioru pargi kanalis lastakse vette 10 000 vanniparti, mis läbivad seal kindlaksmääratud distantsi. Partidele annavad hoogu juurde "spordikommentaatorid" Gaute Kivistik ja Margo Mitt.
Vannipartide rallile eelneb ja järgneb meeleolukas kontsert, kus astuvad üles puhkpillikvintett Reval Wind, rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit, Laine Mägi tantsukooli tantsijad ning peaesinejana Ott Lepland. Terve päeva jooksul saavad lapsed lustida batuutidel ja erinevates töötubades ning nautida doktor Klounide ja õhupallimeistrite etteasteid. Kohal on ka näomaalijad ja vahvad maskotid.
Pardiralliga kogutakse annetusi vähihaigete laste ja nende perede tugikeskuse teenuste rahastamiseks ning sonditoitu vajavate laste toetamiseks. Veel kuni täna, 9. juuni südaööni on kõigil headel inimestel võimalik anda selleks oma panus Pardiralli kodulehel. Kuigi Internetis müüdavad rallipardinumbrid on tänaseks otsas, saab endale annetuse eest lunastada järjekorranumbri, mille alusel osaletakse heade sponsorite poolt annetatud rohkem kui 140 kingituse loosis.
Pardiralli projektijuht Ragnar Põllukivi on kõikidele juba oma panuse andnutele väga tänulik. "Oleme liigutatud, kui paljud juba meie algatusega kaasa on tulnud ning tänulikud ka neile, kes ei pea paljuks veel järjekorranumbri soetamisega Pardiralliga liituda," sõnas ta. "Kes aga soovib väga just võistluspardiga rallis kaasa lüüa, sel tasub tulla 11. juunil Kadrioru parki kohale, sest 700 võistlusnumbrit jagatakse annetuste eest välja üritusel kohapeal," lisas ta.
Auhinnalistele kohtadele tulnud pardinumbrid ning kingituste võitjad tehakse teatavaks nii üritusel kohapeal kui Pardiralli kodulehel. Kohalviibivad võitjad saavad oma võidud ka koheselt kätte, teistega võetakse ühendust ning toimetatakse auhinnad Itella abiga neile sobivasse pakiautomaati.
Kel pole mitte kuidagi võimalust 11. juunil Kadriorgu kohale tulla, saavad vaadata ürituse otseülekannet Pardiralli kodulehelt.
### Response:
Laupäeval toimub Kadrioru pargis heategevusüritus Pardiralli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Kui aus olla, siis ma ei tea, mis valesti läks,” vahendab Soccernet.ee Londaku sõnu. „Esimesed pool tundi mängisime väga hästi – hoidsime palli ja kaitse oli väga kindel. Aga pärast... ma ei tea. Esimene viga, siis teine ja kõik läks meie käest ära.”
„Ma arvan, et see on kõige halvem päev minu jaoks viimase nelja aasta jooksul, võib-olla veel rohkema,” lisas Londak. „Kõik on pettunud, sest kõik tahtsid täna mängida ja näidata end heast küljest ja esimesed pool tundi mängisime väga hästi, aga pärast... kõik on pettunud!” | Löödud Londak: see oli mu kõige halvem päev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Kui aus olla, siis ma ei tea, mis valesti läks,” vahendab Soccernet.ee Londaku sõnu. „Esimesed pool tundi mängisime väga hästi – hoidsime palli ja kaitse oli väga kindel. Aga pärast... ma ei tea. Esimene viga, siis teine ja kõik läks meie käest ära.”
„Ma arvan, et see on kõige halvem päev minu jaoks viimase nelja aasta jooksul, võib-olla veel rohkema,” lisas Londak. „Kõik on pettunud, sest kõik tahtsid täna mängida ja näidata end heast küljest ja esimesed pool tundi mängisime väga hästi, aga pärast... kõik on pettunud!”
### Response:
Löödud Londak: see oli mu kõige halvem päev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andrus Ansip teatas teisipäeval Vikerraadio saates Reporteritund, et tema praegune Euroopa komisjoni voliniku aemetiaeg jääb esimeseks ja viimaseks. Euroopa parlamendi Eestist valitud saadikute sõnul on Ansipil piisavalt aega ümber mõelda ja leida motivatsiooni jätkata, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Yana Toomi sõnul võib Ansipi puhul olla erinevaid aspekte, miks ta selle avalduse just nüüd tegi.
"Võib-olla on see lihtsalt märk sellest, et ta on väsinud, tal on kõrini. Või siis see on sõnum teistele, et tema sõltumatus nüüd on natuke kasvanud. Aga tegelikult on kahju, sest ausalt ausalt öeldes, nagu te teate, ma pole Ansipi suur fänn, aga on ikka hea, kui on selline kodumaine inimene, kellega saab asju ajada ja arutada. Ja tal on väga selge arusaam sellest valdkonnast, millega ta tegeleb. Paraku ma ei näe siin ühtegi teist liikmesriiki, kellel oleks selline pädevus selles valdkonnas," ütles Toom.
Ansipi erakonnakaaslane, Kaja Kallas ütles, et temale tuli Ansipi avaldus üllatusena, varem sellest juttu pole olnud.
"Tegelikult on alles teine aasta ja ma arvan, et Andrus Ansip võib ka väga palju oma meelt muuta selle aja jooksul, kui ta sellesse töösse võibolla paremini sisse elab. Nii, et miks mitte teist ametiaega proovida? Võib-olla tal on mingid paremad plaanid muidugi," kommenteeris Kallas.
Kallase sõnul on Ansipil digitaalse ühisturu teemadega väga palju tegemist ning varajane teade, et ta teist ametiaega ei soovi volinik olla, Kallase hinnangul Ansipi algatusi kuidagi pärssima ega forsseerima ei asu.
Marju Lauristini sõnul ei tea ta Ansipi otsuse tagamaid, ent kõrvaltvaadates on Ansipi töö pingeline ja eriti veel praeguses suurte algatuste käivitamise faasis.
"See töö, mis ta siin teeb ja üldse see tegevus siin, on erakordselt pingeline. Ma arvan, et inimesed Eestis tegelikult ei kujutagi ette, kui pingeline see on ja kuidas see inimese mingis mõttes tühjaks pigistab. Andrus Ansipil on ka selline kahe aasta sündroom, kaks esimest aastat on väga raske. Kuidas nüüd see asi kahe aasta pärast on, mida ta ise siis mõtleb, ei oska mina, ega ka tema ette ütlelda. Inimese jaoks, kelle juures on tugevalt kodus, on see väga kurnav ka emotsionaalselt. Ma saan temast aru, aga ma ei ole sugugi kindel, et ta ka kahe aasta pärast sedasama tunneb," rääkis Lauristin.
Ansip ise tunnistas Vikerraadio Reporteritunnis, et näiteks sellel aastal on ta Eestisse sattunud vaid kolmel korral. | Eurosaadikud: Ansipi avaldust volinikuna jätkamise teemal ei tasu võtta lõpliku tõena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andrus Ansip teatas teisipäeval Vikerraadio saates Reporteritund, et tema praegune Euroopa komisjoni voliniku aemetiaeg jääb esimeseks ja viimaseks. Euroopa parlamendi Eestist valitud saadikute sõnul on Ansipil piisavalt aega ümber mõelda ja leida motivatsiooni jätkata, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Yana Toomi sõnul võib Ansipi puhul olla erinevaid aspekte, miks ta selle avalduse just nüüd tegi.
"Võib-olla on see lihtsalt märk sellest, et ta on väsinud, tal on kõrini. Või siis see on sõnum teistele, et tema sõltumatus nüüd on natuke kasvanud. Aga tegelikult on kahju, sest ausalt ausalt öeldes, nagu te teate, ma pole Ansipi suur fänn, aga on ikka hea, kui on selline kodumaine inimene, kellega saab asju ajada ja arutada. Ja tal on väga selge arusaam sellest valdkonnast, millega ta tegeleb. Paraku ma ei näe siin ühtegi teist liikmesriiki, kellel oleks selline pädevus selles valdkonnas," ütles Toom.
Ansipi erakonnakaaslane, Kaja Kallas ütles, et temale tuli Ansipi avaldus üllatusena, varem sellest juttu pole olnud.
"Tegelikult on alles teine aasta ja ma arvan, et Andrus Ansip võib ka väga palju oma meelt muuta selle aja jooksul, kui ta sellesse töösse võibolla paremini sisse elab. Nii, et miks mitte teist ametiaega proovida? Võib-olla tal on mingid paremad plaanid muidugi," kommenteeris Kallas.
Kallase sõnul on Ansipil digitaalse ühisturu teemadega väga palju tegemist ning varajane teade, et ta teist ametiaega ei soovi volinik olla, Kallase hinnangul Ansipi algatusi kuidagi pärssima ega forsseerima ei asu.
Marju Lauristini sõnul ei tea ta Ansipi otsuse tagamaid, ent kõrvaltvaadates on Ansipi töö pingeline ja eriti veel praeguses suurte algatuste käivitamise faasis.
"See töö, mis ta siin teeb ja üldse see tegevus siin, on erakordselt pingeline. Ma arvan, et inimesed Eestis tegelikult ei kujutagi ette, kui pingeline see on ja kuidas see inimese mingis mõttes tühjaks pigistab. Andrus Ansipil on ka selline kahe aasta sündroom, kaks esimest aastat on väga raske. Kuidas nüüd see asi kahe aasta pärast on, mida ta ise siis mõtleb, ei oska mina, ega ka tema ette ütlelda. Inimese jaoks, kelle juures on tugevalt kodus, on see väga kurnav ka emotsionaalselt. Ma saan temast aru, aga ma ei ole sugugi kindel, et ta ka kahe aasta pärast sedasama tunneb," rääkis Lauristin.
Ansip ise tunnistas Vikerraadio Reporteritunnis, et näiteks sellel aastal on ta Eestisse sattunud vaid kolmel korral.
### Response:
Eurosaadikud: Ansipi avaldust volinikuna jätkamise teemal ei tasu võtta lõpliku tõena |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | De Maeseneer leiab raportis, et Eesti tuleks jagada 13-15 perearstiabi piirkonnaks, et ühes piirkonnas oleks 75 000-125 000 elanikku, sest nii saab teenusepakkujate vastutus selgemaks ja ükski elanik ei jääks abi saamise võimalusest kõrvale, kirjutab Eesti Päevaleht.
Samuti peaks tema hinnangul olema elanikel perearstipraksis, mitte tingimata oma perearst ning praksises oleks võimalik valida kaks eelistatud arsti, et tagada ravi ja kohtumiste järjepidevus ning 2020. aastaks peaks 50 protsenti perearste töötama tervisekeskustes.
EMO-sse pöördumise reeglid peavad olema selged ja tööle peaksid asuma valveperearstid ja soovitatavalt ööpäev läbi, leidis ekspert.
De Maeseneeri sõnul tuleb järgmise 10 aasta jooksul Eestis koolitada 50 perearsti aastas, mitte 35, nagu on peremeditsiini residentuurikohti tänavu.
2014. aastal kulus haigekassa eelarvest 9,1 protsenti perearsti- ja 58,3 protsenti eriarstiabile, kuid De Maeseneeri arvates peaksid perearstiabi ressursid suurenema 17-protsendini ja eriarstiabi vähenema 50,4-protsendini. | WHO tervishoiuekspert: Eestis tuleb EMO-de koormuse vähendamiseks panna tööle valveperearstid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
De Maeseneer leiab raportis, et Eesti tuleks jagada 13-15 perearstiabi piirkonnaks, et ühes piirkonnas oleks 75 000-125 000 elanikku, sest nii saab teenusepakkujate vastutus selgemaks ja ükski elanik ei jääks abi saamise võimalusest kõrvale, kirjutab Eesti Päevaleht.
Samuti peaks tema hinnangul olema elanikel perearstipraksis, mitte tingimata oma perearst ning praksises oleks võimalik valida kaks eelistatud arsti, et tagada ravi ja kohtumiste järjepidevus ning 2020. aastaks peaks 50 protsenti perearste töötama tervisekeskustes.
EMO-sse pöördumise reeglid peavad olema selged ja tööle peaksid asuma valveperearstid ja soovitatavalt ööpäev läbi, leidis ekspert.
De Maeseneeri sõnul tuleb järgmise 10 aasta jooksul Eestis koolitada 50 perearsti aastas, mitte 35, nagu on peremeditsiini residentuurikohti tänavu.
2014. aastal kulus haigekassa eelarvest 9,1 protsenti perearsti- ja 58,3 protsenti eriarstiabile, kuid De Maeseneeri arvates peaksid perearstiabi ressursid suurenema 17-protsendini ja eriarstiabi vähenema 50,4-protsendini.
### Response:
WHO tervishoiuekspert: Eestis tuleb EMO-de koormuse vähendamiseks panna tööle valveperearstid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brasiilia eest tegi kübaratriki Philippe Coutinho, kaks väravat sai kirja Renato Augusto ning korra olid täpsed Gabriel ja Lucas Lima. Haiti auvärava lõi Marcelin 70. minutil.
B-alagrupi õhtu teises kohtumises mängisid Ecuador ja Peruu 2:2 viiki.
Brasiilia lõpetab alagrupiturniiri Peruu vastu, Ecuador mängib Haitiga. | Brasiilia lõi Copa Americal Haitile seitse väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brasiilia eest tegi kübaratriki Philippe Coutinho, kaks väravat sai kirja Renato Augusto ning korra olid täpsed Gabriel ja Lucas Lima. Haiti auvärava lõi Marcelin 70. minutil.
B-alagrupi õhtu teises kohtumises mängisid Ecuador ja Peruu 2:2 viiki.
Brasiilia lõpetab alagrupiturniiri Peruu vastu, Ecuador mängib Haitiga.
### Response:
Brasiilia lõi Copa Americal Haitile seitse väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bachi koorimotette on kontsertidel esitatud harvemini kui tema teisi vokaalseid suurteoseid, Eesti saartel pole neid suurejoonelisi ja virtuoosseid teoseid teadaolevalt varem esitatud.
"Bachi motetid on kõige komplitseeritumad ja suurimat väljakutset esitavad teosed muusikaajaloos. Nendega treeniti noori professionaalseid lauljaid Leipzigi Tooma-kirikus 18. sajandi esimeses pooles. Need on monumentaalseimad ja virtuoosseimad kooriteosed terves muusikaajaloos," tutvustas kontserti dirigent Risto Joost.
Juba 16 hooaega edukalt tegutsenud kammerkoori Voces Musicales asutas praegune Tallinna filharmoonia kunstiline juht, dirigent ja kontratenor Risto Joost. Kammerkoor Voces Musicales pälvis 2015. aasta kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia muusikaelu rikastavate kõrgetasemeliste kontsertide eest.
Kontserdid toimuvad:
10.06 kell 19.00 Kärdla Püha Ristija Johannese kirikus
11.06 kell 20.00 Muhu Katariina kirikus
12.06 kell 17.00 Kuressaare Laurentiuse kirikus
Kammerkooris Voces Musicales musitseerivad Imbi Tarum (positiivorel), Imre Eenma (violoon) ja dirigent Risto Joost. | Kammerkoor Voces Musicales esitab saartel Bachi motette | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bachi koorimotette on kontsertidel esitatud harvemini kui tema teisi vokaalseid suurteoseid, Eesti saartel pole neid suurejoonelisi ja virtuoosseid teoseid teadaolevalt varem esitatud.
"Bachi motetid on kõige komplitseeritumad ja suurimat väljakutset esitavad teosed muusikaajaloos. Nendega treeniti noori professionaalseid lauljaid Leipzigi Tooma-kirikus 18. sajandi esimeses pooles. Need on monumentaalseimad ja virtuoosseimad kooriteosed terves muusikaajaloos," tutvustas kontserti dirigent Risto Joost.
Juba 16 hooaega edukalt tegutsenud kammerkoori Voces Musicales asutas praegune Tallinna filharmoonia kunstiline juht, dirigent ja kontratenor Risto Joost. Kammerkoor Voces Musicales pälvis 2015. aasta kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia muusikaelu rikastavate kõrgetasemeliste kontsertide eest.
Kontserdid toimuvad:
10.06 kell 19.00 Kärdla Püha Ristija Johannese kirikus
11.06 kell 20.00 Muhu Katariina kirikus
12.06 kell 17.00 Kuressaare Laurentiuse kirikus
Kammerkooris Voces Musicales musitseerivad Imbi Tarum (positiivorel), Imre Eenma (violoon) ja dirigent Risto Joost.
### Response:
Kammerkoor Voces Musicales esitab saartel Bachi motette |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saluri alustas võistlust 100 m jooksu alavõiduga, püstitades uue isikliku rekordi 10,52. Uibo sai kirja 17. aja, joostes 11,16-ga. Kaugushüppes hüppas Saluri 7.40 ja Uibo 7.39.
Kuulitõukes oli eestlastest taas parem Saluri, kes tõukas 14.42, Uibo parima katse pikkuseks mõõdeti 14.36. Kõrgushüppes ületas Saluri 1.86 ja Uibo 2.07, päeva viimasel alal ehk 400 m jooksus püstitas Saluri taas isikliku rekordi, joostes 48,12, Uibo jooksis ajaga 50,85.
Viie alaga on Saluri kogunud 4216 punkti, edestades enda rekordigraafikut 54 punktiga – aprillis püstitas Saluri enda tippmargiks 8108 punkti, millega täitis ka Rio olümpianormi.
Uibo on kogunud 4127 punkti ja jääb enda rekordigraafikule (8356 punkti) alla 82 punktiga.
Avapäeva järel on liider Zach Ziemek (Wisconsin) 4338 punktiga, teine on London Victor (Texas A&M) 4308) ja kolmas Devon Williams (Georgia) 4232 punktiga. | Saluri liigub USA üliõpilasmeistrivõistlustel isikliku rekordi suunas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saluri alustas võistlust 100 m jooksu alavõiduga, püstitades uue isikliku rekordi 10,52. Uibo sai kirja 17. aja, joostes 11,16-ga. Kaugushüppes hüppas Saluri 7.40 ja Uibo 7.39.
Kuulitõukes oli eestlastest taas parem Saluri, kes tõukas 14.42, Uibo parima katse pikkuseks mõõdeti 14.36. Kõrgushüppes ületas Saluri 1.86 ja Uibo 2.07, päeva viimasel alal ehk 400 m jooksus püstitas Saluri taas isikliku rekordi, joostes 48,12, Uibo jooksis ajaga 50,85.
Viie alaga on Saluri kogunud 4216 punkti, edestades enda rekordigraafikut 54 punktiga – aprillis püstitas Saluri enda tippmargiks 8108 punkti, millega täitis ka Rio olümpianormi.
Uibo on kogunud 4127 punkti ja jääb enda rekordigraafikule (8356 punkti) alla 82 punktiga.
Avapäeva järel on liider Zach Ziemek (Wisconsin) 4338 punktiga, teine on London Victor (Texas A&M) 4308) ja kolmas Devon Williams (Georgia) 4232 punktiga.
### Response:
Saluri liigub USA üliõpilasmeistrivõistlustel isikliku rekordi suunas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,9 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes muutumatuks ja kasvas 2015. aasta esimese kvartaliga võrreldes 1,8 protsenti, teatas statistikaamet.
Majanduse kasvule aitas kaasa netotootemaksude laekumise suurenemine, mida mõjutas oluliselt alkoholi- ja kütuseaktsiisi laekumise kasvu nihkumine eelmise aasta lõpust esimesse kvartalisse. Maksulaekumiste nihke põhjuseks oli aktsiisimäärade tõusu jõustumise tähtaja nihutamine kuu aega hilisemaks.
Tegevusaladest mõjutas 2016. aasta esimeses kvartalis SKP-d positiivselt enim kaubanduse tegevusala lisandväärtuse suurenemine tänu hulgi- ja jaekaubandusele. Samas oli majanduskasvu suurim pidurdaja energeetika tegevusala lisandväärtuse kahanemine.
SKP kasvas kiiremini kui hõivatute ja töötatud tundide arv. Hõivatute arv kasvas 0,9 protsenti ja töötatud tundide arv kahanes 0,1 protsenti. Seega suurenes tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta. SKP loomiseks tehtud tööjõukulud kasvasid.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kahanes esimeses kvartalis kogumajanduse eksport. Kaupade ja teenuste eksport vähenes hinnamõjusid arvesse võttes neljandat kvartalit järjest peamiselt elektroonikakaupade ja mineraalsete toodete väljaveo kahanemise tõttu.
Kuigi kaupade ja teenuste eksport vähenes, andis mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete väljavedu olulise positiivse panuse Eesti kaubavahetusse.
Pärast neli kvartalit kestnud vähenemist suurenes tänavu esimeses kvartalis kaupade ja teenuste sissevedu hinnamõjusid arvesse võttes 2,6 protsenti eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes.
Kasv toimus peamiselt mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete, mootorsõidukite ning mineraalsete toodete impordi suurenemise tõttu. Netoeksport oli esimeses kvartalis positiivne, moodustades SKP-st 0,6 protsenti.
Sisenõudlus panustas SKP kasvu positiivselt. Sisenõudlus suurenes hinnamõjusid arvesse võttes 3 protsenti peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste tõttu. Samuti suurenesid valitsemissektori ning mittetulundusühingute lõpptarbimiskulutused, kuid nende kasv aeglustus.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 5,5 protsenti peamiselt eluasemele, vabale ajale, kultuurile ja väljaspool kodu söömisele tehtud kulutuste toel. Kapitali kogumahutus põhivarasse kahanes reaalarvestuses esimeses kvartalis 5,8 protsenti, olles enim mõjutatud ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse. | Statistikaamet kinnitas esimese kvartali SKP kasvuks 1,7 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,9 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes muutumatuks ja kasvas 2015. aasta esimese kvartaliga võrreldes 1,8 protsenti, teatas statistikaamet.
Majanduse kasvule aitas kaasa netotootemaksude laekumise suurenemine, mida mõjutas oluliselt alkoholi- ja kütuseaktsiisi laekumise kasvu nihkumine eelmise aasta lõpust esimesse kvartalisse. Maksulaekumiste nihke põhjuseks oli aktsiisimäärade tõusu jõustumise tähtaja nihutamine kuu aega hilisemaks.
Tegevusaladest mõjutas 2016. aasta esimeses kvartalis SKP-d positiivselt enim kaubanduse tegevusala lisandväärtuse suurenemine tänu hulgi- ja jaekaubandusele. Samas oli majanduskasvu suurim pidurdaja energeetika tegevusala lisandväärtuse kahanemine.
SKP kasvas kiiremini kui hõivatute ja töötatud tundide arv. Hõivatute arv kasvas 0,9 protsenti ja töötatud tundide arv kahanes 0,1 protsenti. Seega suurenes tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta. SKP loomiseks tehtud tööjõukulud kasvasid.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kahanes esimeses kvartalis kogumajanduse eksport. Kaupade ja teenuste eksport vähenes hinnamõjusid arvesse võttes neljandat kvartalit järjest peamiselt elektroonikakaupade ja mineraalsete toodete väljaveo kahanemise tõttu.
Kuigi kaupade ja teenuste eksport vähenes, andis mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete väljavedu olulise positiivse panuse Eesti kaubavahetusse.
Pärast neli kvartalit kestnud vähenemist suurenes tänavu esimeses kvartalis kaupade ja teenuste sissevedu hinnamõjusid arvesse võttes 2,6 protsenti eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes.
Kasv toimus peamiselt mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete, mootorsõidukite ning mineraalsete toodete impordi suurenemise tõttu. Netoeksport oli esimeses kvartalis positiivne, moodustades SKP-st 0,6 protsenti.
Sisenõudlus panustas SKP kasvu positiivselt. Sisenõudlus suurenes hinnamõjusid arvesse võttes 3 protsenti peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste tõttu. Samuti suurenesid valitsemissektori ning mittetulundusühingute lõpptarbimiskulutused, kuid nende kasv aeglustus.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 5,5 protsenti peamiselt eluasemele, vabale ajale, kultuurile ja väljaspool kodu söömisele tehtud kulutuste toel. Kapitali kogumahutus põhivarasse kahanes reaalarvestuses esimeses kvartalis 5,8 protsenti, olles enim mõjutatud ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse.
### Response:
Statistikaamet kinnitas esimese kvartali SKP kasvuks 1,7 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jörberg rääkis Vikerraadio saates "Stuudios on Sten Teppan", et talle sünnipäevi pidada ei meeldi. "Eriti mingit tähistamist ei ole, võib-olla mõni lähedasem tuleb, käin söömas ja joon kohvi. Sünnipäevad mulle ei meeldi, päev on selline nagu ikka, harilik päev," kirjeldas Jörberg, mida ta tänasel tähtsal päeval ette võtab.
Kuulus muusik meenutas saates aegu, mil temast laulja sai, ning tunnistas, et selle taga oli suur juhus. "Olgugi, et ma koolipõlves meeskvartetis ja segakooris laulsin, siis see, mis siin Tartus minuga toimus, toimus ootamatult," tõdes muusik.
Jörbergi lauljakarjäär sai alguse 1967. aastal restoranist Kaseke, kuhu ta sõbraga läks ning kus teda juba järgmisel päeval tööle paluti. "Tööd oli vaja ja ma mõtlesin, et kui ma nüüd laulmisega ei alusta, siis kes teab, millal see aeg tuleb," rääkis Jörberg.
Lava on Jörbergi jaoks olnud kodune paik, kus tulid esitusele tolle aja popimad lood. "Mul oli bändis väga palju mehi ja eks me kasutasime ka kitarrimuusikat. Repertuaar oli selline, mis tol ajal oli moes ja kui oli vaja uusi asju teha, tegime kohe proovi ja tegime uusi asju," meenutas Jörberg.
Oma tööd lauljana nimetab Jörberg aga huvitavaks ja kauniks. Restoranides esinemist Jörberg ohtlikuks ei pidanud, sest bändimehi turvasid kliendid. "Meid pillimehi keegi ei puudutanud, meil olid kaitsjad olemas, kui keegi tuli õiendama, sai keegi vahetevahel tappa kah," tõdes Jörberg.
Jörberg lisas, et kuulsus tuli siiski läbi raskuste. "Enne kui rahvas sai mind teada, lugusid ei saanud lindistada nii nagu praegu, aga kui üksik lugu tuli, viisin selle raadiosse ja sealt lasti ka neid," kirjeldas Jörberg, kes sai tuntuks eelkõige siiski Kaunase ja Kasekese restoranides esinedes.
Karjääris peab Jörberg oluliseks Kaunase varieteeprogrammi, kus on üles astunud nii Tarmo Pihlap kui ka Ivo Linna. "Iga õhtu andis juurde, kuus korda nädalas ja üks puhkeõhtu, seal pidid olema vormis," selgitas Jörberg.
Karjääri jooksul on Jörberg avaldanud umbes 600 laulu, millest suurem osa on mehel ka peas. | 75-aastaseks saav Üllar Jörberg: sünnipäevad mulle ei meeldi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jörberg rääkis Vikerraadio saates "Stuudios on Sten Teppan", et talle sünnipäevi pidada ei meeldi. "Eriti mingit tähistamist ei ole, võib-olla mõni lähedasem tuleb, käin söömas ja joon kohvi. Sünnipäevad mulle ei meeldi, päev on selline nagu ikka, harilik päev," kirjeldas Jörberg, mida ta tänasel tähtsal päeval ette võtab.
Kuulus muusik meenutas saates aegu, mil temast laulja sai, ning tunnistas, et selle taga oli suur juhus. "Olgugi, et ma koolipõlves meeskvartetis ja segakooris laulsin, siis see, mis siin Tartus minuga toimus, toimus ootamatult," tõdes muusik.
Jörbergi lauljakarjäär sai alguse 1967. aastal restoranist Kaseke, kuhu ta sõbraga läks ning kus teda juba järgmisel päeval tööle paluti. "Tööd oli vaja ja ma mõtlesin, et kui ma nüüd laulmisega ei alusta, siis kes teab, millal see aeg tuleb," rääkis Jörberg.
Lava on Jörbergi jaoks olnud kodune paik, kus tulid esitusele tolle aja popimad lood. "Mul oli bändis väga palju mehi ja eks me kasutasime ka kitarrimuusikat. Repertuaar oli selline, mis tol ajal oli moes ja kui oli vaja uusi asju teha, tegime kohe proovi ja tegime uusi asju," meenutas Jörberg.
Oma tööd lauljana nimetab Jörberg aga huvitavaks ja kauniks. Restoranides esinemist Jörberg ohtlikuks ei pidanud, sest bändimehi turvasid kliendid. "Meid pillimehi keegi ei puudutanud, meil olid kaitsjad olemas, kui keegi tuli õiendama, sai keegi vahetevahel tappa kah," tõdes Jörberg.
Jörberg lisas, et kuulsus tuli siiski läbi raskuste. "Enne kui rahvas sai mind teada, lugusid ei saanud lindistada nii nagu praegu, aga kui üksik lugu tuli, viisin selle raadiosse ja sealt lasti ka neid," kirjeldas Jörberg, kes sai tuntuks eelkõige siiski Kaunase ja Kasekese restoranides esinedes.
Karjääris peab Jörberg oluliseks Kaunase varieteeprogrammi, kus on üles astunud nii Tarmo Pihlap kui ka Ivo Linna. "Iga õhtu andis juurde, kuus korda nädalas ja üks puhkeõhtu, seal pidid olema vormis," selgitas Jörberg.
Karjääri jooksul on Jörberg avaldanud umbes 600 laulu, millest suurem osa on mehel ka peas.
### Response:
75-aastaseks saav Üllar Jörberg: sünnipäevad mulle ei meeldi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 171 miljonit eurot, 2015. aasta aprillis oli see 92 miljonit eurot, teatas statistikaamet.
Aprillis olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi, mis moodustas 19 protsenti Eesti koguekspordist, järgnesid 16 protsendiga Soome ja 8 protsendiga Läti. Eksport suurenes enim Rootsi, Saudi Araabiasse, Nigeeriasse ja Taani. Rootsi eksporditi rohkem elektriseadmeid, kokkupandavaid ehitisi ja mehaanilisi masinaid, Saudi Araabiasse veeti teravilja, Nigeeriasse kütust ning Taani elektriseadmeid ja puitu. Eksport vähenes enim Türki.
Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, mitmesuguseid tööstustooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Ekspordi kasvu mõjutas elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveo suurenemine. Elektriseadmete grupis suurenes telekommunikatsiooni seadmete ja tarkvara väljavedu ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade jaotises suurenes teravilja väljavedu. Enim kahanes mineraalsete toodete ning metalli ja metalltoodete eksport.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas aprillis 72 protsenti kogu ekspordist. Enim ehk 16 miljoni euro võrra kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Rootsi, järgnesid 10 miljoni euro suuruse kasvuga Saudi Araabia ning 7 miljoni eurose kasvuga Keeniasse. Eesti päritolu toodete osatähtsus oli suurim puidu ja puittoodete, paberi ja pabertoodete ning mitmesuguste tööstustoodete ekspordis, moodustades vastavalt 97, 93 ja 88 protsenti.-
Aprillis imporditi kõige enam kaupu Soomest, mis moodustas 14 protsenti Eesti koguimpordist, järgnesid 11 protsendiga Saksamaa ja 9 protsendiga Leedu. Võrreldes eelmise aasta aprilliga kasvas kõige enam import USA-st, Poolast ja Saksamaalt. Enim kahanes import Valgevenest ja Venemaalt. Impordi langust nendest riikidest mõjutas enim mineraalsete toodete ja kütuse komponentide sisseveo vähenemine.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid ning transpordivahendeid. Impordi väärtus suurenes peaaegu kõigis kaubajaotistes, ainukesena toimus langus mineraalsete toodete sisseveos. Enim mõjutas impordi kasvu elektriseadmete sisseveo kasv 26 miljoni ja mehaaniliste masinate impordi tõus 22 miljoni euro võrra.
Võrreldes märtsiga suurenes aprillis eksport üks protsent ja import kolm protsenti. | Aprillis oli Eesti kaubavahetuse puudujääk 171 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 171 miljonit eurot, 2015. aasta aprillis oli see 92 miljonit eurot, teatas statistikaamet.
Aprillis olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi, mis moodustas 19 protsenti Eesti koguekspordist, järgnesid 16 protsendiga Soome ja 8 protsendiga Läti. Eksport suurenes enim Rootsi, Saudi Araabiasse, Nigeeriasse ja Taani. Rootsi eksporditi rohkem elektriseadmeid, kokkupandavaid ehitisi ja mehaanilisi masinaid, Saudi Araabiasse veeti teravilja, Nigeeriasse kütust ning Taani elektriseadmeid ja puitu. Eksport vähenes enim Türki.
Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, mitmesuguseid tööstustooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Ekspordi kasvu mõjutas elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveo suurenemine. Elektriseadmete grupis suurenes telekommunikatsiooni seadmete ja tarkvara väljavedu ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade jaotises suurenes teravilja väljavedu. Enim kahanes mineraalsete toodete ning metalli ja metalltoodete eksport.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas aprillis 72 protsenti kogu ekspordist. Enim ehk 16 miljoni euro võrra kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Rootsi, järgnesid 10 miljoni euro suuruse kasvuga Saudi Araabia ning 7 miljoni eurose kasvuga Keeniasse. Eesti päritolu toodete osatähtsus oli suurim puidu ja puittoodete, paberi ja pabertoodete ning mitmesuguste tööstustoodete ekspordis, moodustades vastavalt 97, 93 ja 88 protsenti.-
Aprillis imporditi kõige enam kaupu Soomest, mis moodustas 14 protsenti Eesti koguimpordist, järgnesid 11 protsendiga Saksamaa ja 9 protsendiga Leedu. Võrreldes eelmise aasta aprilliga kasvas kõige enam import USA-st, Poolast ja Saksamaalt. Enim kahanes import Valgevenest ja Venemaalt. Impordi langust nendest riikidest mõjutas enim mineraalsete toodete ja kütuse komponentide sisseveo vähenemine.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid ning transpordivahendeid. Impordi väärtus suurenes peaaegu kõigis kaubajaotistes, ainukesena toimus langus mineraalsete toodete sisseveos. Enim mõjutas impordi kasvu elektriseadmete sisseveo kasv 26 miljoni ja mehaaniliste masinate impordi tõus 22 miljoni euro võrra.
Võrreldes märtsiga suurenes aprillis eksport üks protsent ja import kolm protsenti.
### Response:
Aprillis oli Eesti kaubavahetuse puudujääk 171 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korteri müügikuulutus on üleval kinnisvaraportaalis kv.ee ja ligi 113-ruutmeetrise eluaseme hind on 249 000 eurot, mille kogudus oli kaks aastat tagasi ostnud 186 700 euro eest, kirjutab Eesti Päevaleht.
Korterisse on ametlikult sisse kirjutatud Eesti islami kogudus, kuid ühel hetkel avastasid koguduse liikmed, et justkui külaliste jaoks ostetud korteris elab imaam ise.
Eesti islami koguduse esimehe Aghanum Allahverdijeva sõnul oli imaam korteri neljast toast kaks võtnud üürile ja maksis selle eest kogudusele 200 eurot.
"Maksuamet ütles meile aasta alguses, et 200 eurot on sellise korteri eest vähe," märkis Allahverdijeva ning kogudus arutas asja ja otsustas korteri müüki panna. | Eesti islami kogudus müüb imaami koduks muutunud luksuskorterit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korteri müügikuulutus on üleval kinnisvaraportaalis kv.ee ja ligi 113-ruutmeetrise eluaseme hind on 249 000 eurot, mille kogudus oli kaks aastat tagasi ostnud 186 700 euro eest, kirjutab Eesti Päevaleht.
Korterisse on ametlikult sisse kirjutatud Eesti islami kogudus, kuid ühel hetkel avastasid koguduse liikmed, et justkui külaliste jaoks ostetud korteris elab imaam ise.
Eesti islami koguduse esimehe Aghanum Allahverdijeva sõnul oli imaam korteri neljast toast kaks võtnud üürile ja maksis selle eest kogudusele 200 eurot.
"Maksuamet ütles meile aasta alguses, et 200 eurot on sellise korteri eest vähe," märkis Allahverdijeva ning kogudus arutas asja ja otsustas korteri müüki panna.
### Response:
Eesti islami kogudus müüb imaami koduks muutunud luksuskorterit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Supergrupilt Take 6 on ilmunud 14 albumit, mille eest on nad pälvinud kümme Grammy auhinda, 19 Grammy nominatsiooni ja kümme gospelmuusika kõrgeimat auhinda Dove. Take 6 liidripositsiooni vokaaljazzis pole suutnud murda veel keegi. Nad ei tee hinnaalandust ühegi heliplaadi ega kontserdi osas ning on eeskujuks paljudele tänastele vokaalansamblitele.
Ansambli unikaalsus seisneb erakordses häälte kooskõlas ja alati uutele väljakutsetele avatud repertuaarivalikus. Oma kordumatu stiili on Take 6 rajanud avarale muusikalisele skaalale, mis ulatub gospelist hip-hopini ning jazzist popini. Vaimukaid vokaalseadeid esitab kuuik mängleva kerguse ja absoluutse tehnilise meisterlikkusega, olles teerajajaks ka paljudele tänastele vokaalansamblitele.
Mehine kuuik on oodatud kõikjal maailmas. Korduvalt on nad esinenud Valges Majas ja olnud USA kultuurisaadikud paljudes riikides. Hiljuti, USA-Kuuba suhete taastamise järel, esinesid nad saareriigis esimese vokaalansamblina. Eriti oodatud on Take 6 jõuluturneed, sest nende jõulu show on haarav ja südamlik. Ansambel üllatab iga uue heliplaadiga, nende värskeim album "Believe" ilmus tänavu ja see sisaldab nii ansambli liikmete originaalloomingut kui ka kavereid. Eestis esitab ansambel kõrvuti oma menulugudega ja tuntud jõululauludega ka uue heliplaadi materjali.
Kontsertidel ja heliplaatidel on kuuik koos musitseerinud Ameerika absoluutsete tippudega nagu Ella Fitzgerald, George Benson, Al Jarreau, Ray Charles, Stevie Wonder, Whitney Houston ja kümned teised. Sel korral esinetakse kontserdil koos meie vokaalansambliga Estonian Voices. Debüütalbumi "Ole hea" ilmumise järel on meie kuuik väga oodatud Eesti kontserdilavadel, kuid nende esinemiste geograafia ulatub ka mitmetesse Euroopa riikidesse. Ansambli loominguline liider on Kadri Voorand, kelle sulest on pärit ka enamus ansambli vaimustavatest seadetest.
2002. aastal esines Take 6 Jõulujazzil väljamüüdud Linnahallis ja 2010. aastal Kaarli kirikus. 21. Jõulujazz toimub 25. novembrist 11. detsembrini. Festivali peaesinejad Take 6 & Estonian Voices annavad sel korral kaks kontserti – 3. detsembril Tartus Vanemuise kontserdimajas ja 4. detsembril Tallinnas Nordea kontserdimajas. | Jõulujazzi peaesineja on kümne Grammy võitja Take 6 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Supergrupilt Take 6 on ilmunud 14 albumit, mille eest on nad pälvinud kümme Grammy auhinda, 19 Grammy nominatsiooni ja kümme gospelmuusika kõrgeimat auhinda Dove. Take 6 liidripositsiooni vokaaljazzis pole suutnud murda veel keegi. Nad ei tee hinnaalandust ühegi heliplaadi ega kontserdi osas ning on eeskujuks paljudele tänastele vokaalansamblitele.
Ansambli unikaalsus seisneb erakordses häälte kooskõlas ja alati uutele väljakutsetele avatud repertuaarivalikus. Oma kordumatu stiili on Take 6 rajanud avarale muusikalisele skaalale, mis ulatub gospelist hip-hopini ning jazzist popini. Vaimukaid vokaalseadeid esitab kuuik mängleva kerguse ja absoluutse tehnilise meisterlikkusega, olles teerajajaks ka paljudele tänastele vokaalansamblitele.
Mehine kuuik on oodatud kõikjal maailmas. Korduvalt on nad esinenud Valges Majas ja olnud USA kultuurisaadikud paljudes riikides. Hiljuti, USA-Kuuba suhete taastamise järel, esinesid nad saareriigis esimese vokaalansamblina. Eriti oodatud on Take 6 jõuluturneed, sest nende jõulu show on haarav ja südamlik. Ansambel üllatab iga uue heliplaadiga, nende värskeim album "Believe" ilmus tänavu ja see sisaldab nii ansambli liikmete originaalloomingut kui ka kavereid. Eestis esitab ansambel kõrvuti oma menulugudega ja tuntud jõululauludega ka uue heliplaadi materjali.
Kontsertidel ja heliplaatidel on kuuik koos musitseerinud Ameerika absoluutsete tippudega nagu Ella Fitzgerald, George Benson, Al Jarreau, Ray Charles, Stevie Wonder, Whitney Houston ja kümned teised. Sel korral esinetakse kontserdil koos meie vokaalansambliga Estonian Voices. Debüütalbumi "Ole hea" ilmumise järel on meie kuuik väga oodatud Eesti kontserdilavadel, kuid nende esinemiste geograafia ulatub ka mitmetesse Euroopa riikidesse. Ansambli loominguline liider on Kadri Voorand, kelle sulest on pärit ka enamus ansambli vaimustavatest seadetest.
2002. aastal esines Take 6 Jõulujazzil väljamüüdud Linnahallis ja 2010. aastal Kaarli kirikus. 21. Jõulujazz toimub 25. novembrist 11. detsembrini. Festivali peaesinejad Take 6 & Estonian Voices annavad sel korral kaks kontserti – 3. detsembril Tartus Vanemuise kontserdimajas ja 4. detsembril Tallinnas Nordea kontserdimajas.
### Response:
Jõulujazzi peaesineja on kümne Grammy võitja Take 6 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahes esimeses mängus kindlalt kaotanud Cavaliersi parimana tõi LeBron James 32 punkti ja võttis 11 lauapalli, Kyrie Irving lisas 30 punkti ja andis kaheksa lauasöötu ning J.R. Smith viskas 20 punkti.
Warriorsi ridades viskas Stephen Curry 19 ja Harrison Barnes 18 punkti, lisaks võttis Barnes kaheksa lauapalli.
Warriors juhib nelja võiduni mängitavat seeriat 2:1, järgmine kohtumine peetakse reedel samuti Clevelandi kodusaalis.
NBA play-off ’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 4:3
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 4:3
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 4:2
1-Cleveland Cavaliers - 4-Atlanta Hawks 4:0
2- Toronto Raptors - 3-Miami Heat 4:3
1-Cleveland Cavaliers - 2-Toronto Raptors 4:2
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 4:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:4
1-Golden State Warriors - 5-Portland Trail Blazers 4:1
2-San Antonio Spurs - 3-Oklahoma City Thunder 2:4
1-Golden State Warriors - 3-Oklahoma City Thunder 4:3
FINAALSEERIA
Golden State Warriors – Cleveland Cavaliers 2:1 | Cavaliers võttis Warriorsi üle 30-punktilise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahes esimeses mängus kindlalt kaotanud Cavaliersi parimana tõi LeBron James 32 punkti ja võttis 11 lauapalli, Kyrie Irving lisas 30 punkti ja andis kaheksa lauasöötu ning J.R. Smith viskas 20 punkti.
Warriorsi ridades viskas Stephen Curry 19 ja Harrison Barnes 18 punkti, lisaks võttis Barnes kaheksa lauapalli.
Warriors juhib nelja võiduni mängitavat seeriat 2:1, järgmine kohtumine peetakse reedel samuti Clevelandi kodusaalis.
NBA play-off ’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 4:3
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 4:3
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 4:2
1-Cleveland Cavaliers - 4-Atlanta Hawks 4:0
2- Toronto Raptors - 3-Miami Heat 4:3
1-Cleveland Cavaliers - 2-Toronto Raptors 4:2
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 4:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:4
1-Golden State Warriors - 5-Portland Trail Blazers 4:1
2-San Antonio Spurs - 3-Oklahoma City Thunder 2:4
1-Golden State Warriors - 3-Oklahoma City Thunder 4:3
FINAALSEERIA
Golden State Warriors – Cleveland Cavaliers 2:1
### Response:
Cavaliers võttis Warriorsi üle 30-punktilise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabaduse tänaval rivistuvad üles üksused Võrumaa, Tartu, Sakala, Põlva, ja Valgamaa malevatest, lisaks on kompanii suuruste üksustega väljas Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred ning liputoimkonnad Küberkaitseüksusest ning Kaitseliidu koolist ning politsei- ja piirivalveametist tuleb paraadile rühm ning taktsammu hoiavad Kaitseliidu orkestrid ja kaitseväe orkester.
USA üksustest on paraadil kohal Strykeri rühm ehk neli soomusmasinat, lisaks üks soomuk miinipildujaga, meditsiinisoomuk ja juhtimissoomuk. Taasiseseisvunud Eestis peetud Võidupüha paraadidel ei ole varem ükski välisüksus oma tehnikaga väljas olnud.
Kaitseliidu sõsarorganisatsioonidest osalevad paraadil Leedu KASP ja Läti Zemessardze rühma suuruste üksustega ning Taanist osaleb paraadil liputoimkond.
Võidupüha sündmused Võrus saavad alguse 22. juunil kell 17 Carolin Illenzeeri Fondi heategevusliku kontsertiga "Laulud sõdurile 2016" Võru Spordihallis.
Kell 19.30 on rahvapidu Tamula rannas. Rahvapeo raames süütavad noorkotkad kell 22 tikkude või välgumihkli abita muinastule.
23. juuni hommikul kell 9 asetatakse pärjad Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile Võru linnakalmistul. Eelmisel päeval Toris süüdatud Mälestustuli ja Tamula rannas süüdatud Muinastuli ühendatakse siin Võidutuleks ning tuletoojatele antakse üle Võidutule medalid. Tuletoojateks on tänavu parimad noorkotkad ja kodutütred.
Kell 10 algab Võidupüha oikumeeniline jumalateenistus EELK Võru Katariina kirikus.
Paraad algab kell 11 ning pärast paraadi, alates kella 12-st on Tamula rannahoone ees avatud Kaitseliidu ja kaitseväe lahingutehnika näitus ning samast saadetakse Võrumaa valdadesse võidutuli. | Võidupüha paraad toimub Võrus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabaduse tänaval rivistuvad üles üksused Võrumaa, Tartu, Sakala, Põlva, ja Valgamaa malevatest, lisaks on kompanii suuruste üksustega väljas Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred ning liputoimkonnad Küberkaitseüksusest ning Kaitseliidu koolist ning politsei- ja piirivalveametist tuleb paraadile rühm ning taktsammu hoiavad Kaitseliidu orkestrid ja kaitseväe orkester.
USA üksustest on paraadil kohal Strykeri rühm ehk neli soomusmasinat, lisaks üks soomuk miinipildujaga, meditsiinisoomuk ja juhtimissoomuk. Taasiseseisvunud Eestis peetud Võidupüha paraadidel ei ole varem ükski välisüksus oma tehnikaga väljas olnud.
Kaitseliidu sõsarorganisatsioonidest osalevad paraadil Leedu KASP ja Läti Zemessardze rühma suuruste üksustega ning Taanist osaleb paraadil liputoimkond.
Võidupüha sündmused Võrus saavad alguse 22. juunil kell 17 Carolin Illenzeeri Fondi heategevusliku kontsertiga "Laulud sõdurile 2016" Võru Spordihallis.
Kell 19.30 on rahvapidu Tamula rannas. Rahvapeo raames süütavad noorkotkad kell 22 tikkude või välgumihkli abita muinastule.
23. juuni hommikul kell 9 asetatakse pärjad Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile Võru linnakalmistul. Eelmisel päeval Toris süüdatud Mälestustuli ja Tamula rannas süüdatud Muinastuli ühendatakse siin Võidutuleks ning tuletoojatele antakse üle Võidutule medalid. Tuletoojateks on tänavu parimad noorkotkad ja kodutütred.
Kell 10 algab Võidupüha oikumeeniline jumalateenistus EELK Võru Katariina kirikus.
Paraad algab kell 11 ning pärast paraadi, alates kella 12-st on Tamula rannahoone ees avatud Kaitseliidu ja kaitseväe lahingutehnika näitus ning samast saadetakse Võrumaa valdadesse võidutuli.
### Response:
Võidupüha paraad toimub Võrus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 7.40 Tallinna-Rapla-Türi maantee 24. kilomeetril, kus 62-aastase Jüri juhitud Volkswagen Passatile jooksis teele ette põder ning kokkupõrkes sai viga autos kaasreisijana olnud 45-aastane Andrei.
Mees toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Põdraga kokku põrganud autos sai mees viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 7.40 Tallinna-Rapla-Türi maantee 24. kilomeetril, kus 62-aastase Jüri juhitud Volkswagen Passatile jooksis teele ette põder ning kokkupõrkes sai viga autos kaasreisijana olnud 45-aastane Andrei.
Mees toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Põdraga kokku põrganud autos sai mees viga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võimuliidu lagunemine on hoop koalitsiooni kavandatud 18-kuisele teekaardile Hispaaniast eraldumiseks 2017. aastal, mille iseseisvusmeelne koalitsioon tegi teatavaks pärast parlamendivalimiste võitu eelmise aasta septembris.
Kataloonia võimud on seni teinud vähe plaani jõustamiseks. Plaan kutsub regionaalvalitsust vastu võtma alusseadusi, looma maksusüsteemi ja riikliku struktuurid.
Vasakäärmuslik kapitalismivastane väikepartei CUP, kelle toetusest sõltub iseseisvuslaste parlamendienamus, keeldus kolmapäeval võimuliidu 2016. aasta eelarvet toetamast, pidades seda liigselt kokkuhoiule suuantuks.
CUP ühines Hispaania ühtsust toetavate erakondadega, hääletades selle parlamendis arutusele võtmise vastu.
"Me ei saa neis tingimustes jätkata. Nii muutliku aluspinnaga ei liigu me kuhugi," ütles Kataloonia iseseisvusmeelne president Carles Puigdemont hääletuse järel.
"Minu valitsus on kaotanud töövõimeks ja valitsuse plaani elluviimiseks vajaliku enamuse," sõnas ta, lisades, et kuulutab enda vastu septembriks välja usaldushääletuse.
Opositsiooniparteid hääletavad ilmselt Puigdemonti vastu ning kui nendega peaks liituma ka CUP, tähendab see presidendi umbusaldamist. See toob kaasa kõnelused uue regionaalvalitsuse üle või ennetähtaegsed valimised.
CUP-i seadusandja Joan Garriga sõnul ei blokeerinud erakonna otsus eelarve tagasi lükata teed Hispaaniast eraldumiseks.
Kataloonia valitsus on sunnitud nüüd 2015. aasta eelarvet pikendama. See piirab regionaalvalitsuse manööverdamisruumi, eriti iseseisvumisplaaniga seonduva osas.
7,5 miljoni elanikuga Kataloonia annab Hispaania majandustoodangust viiendiku ja selle majandus on umbes Portugali suurune.
Piirkonna eraldumise korral kaotaks Hispaania 16 protsenti elanikkonnast, veerandi ekspordist, viiendiku majandustoodangust ja sadade kilomeetrite ulatuses Vahemere rannikualasid. Regioonil on ka oma keel, mida suruti maha kindral Francisco Franco 1939.-75. aastani kestnud diktatuuri ajal.
Kataloonial on juba ulatuslik autonoomia haridus-, tervishoiu- ja politsei valdkonnas, kuid selle juhid soovivad autonoomiat suurendada, sest nende hinnangul antakse keskvõimule rohkem, kui sealt vastu saadakse. | Kataloonia iseseisvusmeelne võimuliit lagunes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võimuliidu lagunemine on hoop koalitsiooni kavandatud 18-kuisele teekaardile Hispaaniast eraldumiseks 2017. aastal, mille iseseisvusmeelne koalitsioon tegi teatavaks pärast parlamendivalimiste võitu eelmise aasta septembris.
Kataloonia võimud on seni teinud vähe plaani jõustamiseks. Plaan kutsub regionaalvalitsust vastu võtma alusseadusi, looma maksusüsteemi ja riikliku struktuurid.
Vasakäärmuslik kapitalismivastane väikepartei CUP, kelle toetusest sõltub iseseisvuslaste parlamendienamus, keeldus kolmapäeval võimuliidu 2016. aasta eelarvet toetamast, pidades seda liigselt kokkuhoiule suuantuks.
CUP ühines Hispaania ühtsust toetavate erakondadega, hääletades selle parlamendis arutusele võtmise vastu.
"Me ei saa neis tingimustes jätkata. Nii muutliku aluspinnaga ei liigu me kuhugi," ütles Kataloonia iseseisvusmeelne president Carles Puigdemont hääletuse järel.
"Minu valitsus on kaotanud töövõimeks ja valitsuse plaani elluviimiseks vajaliku enamuse," sõnas ta, lisades, et kuulutab enda vastu septembriks välja usaldushääletuse.
Opositsiooniparteid hääletavad ilmselt Puigdemonti vastu ning kui nendega peaks liituma ka CUP, tähendab see presidendi umbusaldamist. See toob kaasa kõnelused uue regionaalvalitsuse üle või ennetähtaegsed valimised.
CUP-i seadusandja Joan Garriga sõnul ei blokeerinud erakonna otsus eelarve tagasi lükata teed Hispaaniast eraldumiseks.
Kataloonia valitsus on sunnitud nüüd 2015. aasta eelarvet pikendama. See piirab regionaalvalitsuse manööverdamisruumi, eriti iseseisvumisplaaniga seonduva osas.
7,5 miljoni elanikuga Kataloonia annab Hispaania majandustoodangust viiendiku ja selle majandus on umbes Portugali suurune.
Piirkonna eraldumise korral kaotaks Hispaania 16 protsenti elanikkonnast, veerandi ekspordist, viiendiku majandustoodangust ja sadade kilomeetrite ulatuses Vahemere rannikualasid. Regioonil on ka oma keel, mida suruti maha kindral Francisco Franco 1939.-75. aastani kestnud diktatuuri ajal.
Kataloonial on juba ulatuslik autonoomia haridus-, tervishoiu- ja politsei valdkonnas, kuid selle juhid soovivad autonoomiat suurendada, sest nende hinnangul antakse keskvõimule rohkem, kui sealt vastu saadakse.
### Response:
Kataloonia iseseisvusmeelne võimuliit lagunes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Öösel kell 01.12 teatati häirekeskusele tulekahjust Harju maakonnas Nissi vallas Vilumäe külas.
Päästjate saabudes põles Alexela tankla kaupluse hoone lahtise leegiga, mis hävis täielikult.
Hoiti ära tulelevik metsale. Kustutustööd lõpetati kell 03.18. | Nissi vallas põles tankla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Öösel kell 01.12 teatati häirekeskusele tulekahjust Harju maakonnas Nissi vallas Vilumäe külas.
Päästjate saabudes põles Alexela tankla kaupluse hoone lahtise leegiga, mis hävis täielikult.
Hoiti ära tulelevik metsale. Kustutustööd lõpetati kell 03.18.
### Response:
Nissi vallas põles tankla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sakslased asusid mängu juhtima ning veerandi keskpaigaks olid nad kasvatanud edu 11 punktile. Kreeklased hakkasid seejärel lähemale tulema, kuid kaotasid ikkagi veerandaja 27:31.
Ka teisel poolajal viskasid mõlemad meeskonnad palju punkte. Kostas Sloukas (Kreeka) tabas keskjoonelt viske koos poolajasireeniga ning puhkepausile läks Kreeka 61:57 eduseisul.
Teise poolaja algul ei suutnud kreeklased esimese kolme minuti jooksul skoori teha ning sakslased said hoo sisse. Seitse minutit enne veerandaja lõppu oli Kreeka visanud kõigest ühe punkti ning Saksamaa 20, mis tähendas, et sakslased juhtisid juba 15 punktiga. Kreeka liider Giannis Antetokounmpo tõi siiski mõned punktid juurde ning veerandaeg lõppes sakslaste 26:10 võiduga.
Viimasel veerandajal ei suutnud suurfavoriit Kreeka enam lähemale tulla ning nende viimane lootus kadus siis, kui Giannis Antetokounmpo eemaldati mängust teise ebasportliku vea pärast.
Giannis Antetokounmpo viskas 31 punkti, võttis seitse lauapalli ja andis kaheksa resultatiivset söötu. Sakslaste liider Dennis Schröder viskas 26 punkti, võttis kolm lauapalli ja andis kaheksa resultatiivset söötu. Ka tema pidi väljakult varem lahkuma, kuna tal sai viis viga täis. Andreas Obst ja Franz Wagner (mõlemad Saksamaa) lisasid mõlemad 19 silma. | Sakslased võitsid ning lõpetasid EM-i Kreeka ja Giannise jaoks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sakslased asusid mängu juhtima ning veerandi keskpaigaks olid nad kasvatanud edu 11 punktile. Kreeklased hakkasid seejärel lähemale tulema, kuid kaotasid ikkagi veerandaja 27:31.
Ka teisel poolajal viskasid mõlemad meeskonnad palju punkte. Kostas Sloukas (Kreeka) tabas keskjoonelt viske koos poolajasireeniga ning puhkepausile läks Kreeka 61:57 eduseisul.
Teise poolaja algul ei suutnud kreeklased esimese kolme minuti jooksul skoori teha ning sakslased said hoo sisse. Seitse minutit enne veerandaja lõppu oli Kreeka visanud kõigest ühe punkti ning Saksamaa 20, mis tähendas, et sakslased juhtisid juba 15 punktiga. Kreeka liider Giannis Antetokounmpo tõi siiski mõned punktid juurde ning veerandaeg lõppes sakslaste 26:10 võiduga.
Viimasel veerandajal ei suutnud suurfavoriit Kreeka enam lähemale tulla ning nende viimane lootus kadus siis, kui Giannis Antetokounmpo eemaldati mängust teise ebasportliku vea pärast.
Giannis Antetokounmpo viskas 31 punkti, võttis seitse lauapalli ja andis kaheksa resultatiivset söötu. Sakslaste liider Dennis Schröder viskas 26 punkti, võttis kolm lauapalli ja andis kaheksa resultatiivset söötu. Ka tema pidi väljakult varem lahkuma, kuna tal sai viis viga täis. Andreas Obst ja Franz Wagner (mõlemad Saksamaa) lisasid mõlemad 19 silma.
### Response:
Sakslased võitsid ning lõpetasid EM-i Kreeka ja Giannise jaoks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 13. septembril kell 22.47:
- Zelenski: Ukraina käes on täielik kontroll 4000 vabastatud ruutkilomeetril;
- Ukraina välisminister kritiseeris Saksamaad, öeldes, et Berliin väldib Kiievi palveid saada Leopardi tanke ja jalaväe lahingumasinaid;
- Haidai: Vene väed on Kreminnast lahkunud;
- Ukraina peastaap: Venemaa ei saada Ukrainasse enam uusi üksuseid;
- ISW: Vene väed ei pruugi enam suuta Hersoni kaitsta;
- Vene väed ei saa enam Antonivka silda kasutada;
- Kiiev: Ukraina armee tulistas alla Iraanis toodetud drooni;
- Ukraina: Vene luureohvitserid ja sõjaväejuhid põgenevad Krimmist;
- Zelenski: Ukraina on alates septembrist vabastanud üle 6000 ruutkilomeetri;
- Zaporižžja tuumajaama teine tagavaraliin taastati;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 350 sõdurit ja tulistati alla 17 Vene tiibraketti.
Zelenski: Ukraina käes on täielik kontroll 4000 vabastatud ruutkilomeetril
Ukraina on saavutanud täieliku kontrolli 4000 ruutkilomeetril okupantide käest vabastatud territooriumil, ütles teisipäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Lisaks on 4000 ruutkilomeetril Ukraina väed olukorda stabiliseerimas, lisas Zelenski.
Zelenski ütles varem teisipäeval, et Ukraina väed on vabastanud vasturünnakutega 6000 ruutkilomeetrit territooriumi.
Ukraina ametnikud on samas märkinud, et on suur vahe, kas territoorium on okupantide käest tagasi võetud või suudetakse seal tagada täielik julgeolek, vahendas Reuters,
Kuleba: Saksamaa otsib vabandusi meile soovitud relvade mitte andmiseks
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kritiseeris teisipäeval Saksamaad, öeldes, et Berliin väldib Kiievi palveid saada Leopardi tanke ja Marderi jalaväe lahingumasinaid.
"Saksamaalt tulevad pettumust valmistavad märgid, samas kui Ukraina vajab praegu Leoparde ja Mardereid, et vabastada oma inimesed ja päästa nad genotsiidist," kirjutas Kuleba sotsiaalmeedias.
"Pole mitte ühtki ratsionaalset argumenti, miks neid relvi ei saa anda, ainult abstraktsed hirmud ja vabandused. Mida Berliin kardab, mida Kiiev ei karda?" lisas ta.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz teatas Venemaa täiemahulise sissetungi alguses pöördest kaitsekulutuste ja surmavate relvade eksportimise poliitikast, lubades saata Ukrainale appi rakette ja tankitõrjerelvi. Praeguseks pole Ukraina aga paljusid loodetud relvi saanud.
Saksamaa välisminister Annalena Baerbock saabub kolmapäeval Ukrainasse visiidile.
Haidai: Vene väed on Kreminnast lahkunud
Luhanski oblasti juht Serhi Haidai teatas, et Vene väed on Kreminnast lahkunud, kuid Ukraina väed pole veel linna jõudnud. Partisanide poolt on linna kohale heisatud Ukraina lipp, mis on seal segamatult kolm päeva lehvinud, vahendas Ukraina uudisteagentuur Unian.
Kreminna asub Luhanski oblastis, Severodonetski rajoonis.
Haidai hinnangul vabastatakse varsti ka Lõman. Peale seda on Ukraina vägedel võimalik edasi tungida Luhanski oblastisse. See eeldaks ka Svatove vabastamist.
Svatovest hakkasid Vene väed Ukraina Harkivi vastupealetungi lõpus hakkasid taanduma, kuid on nüüdseks naasnud.
Haidai sõnul moodustab Venemaa uue kaitseliini Svatove-Troitskoje liinil. Viimane asub Vene piiri ääres. Uus kaitseliin oleks ida pool Harkivi oblasti oblastipiirist Luhanski oblasti territooriumil.
Ukraina peastaap: Venemaa ei saada Ukrainasse enam uusi üksuseid
Ukraina relvajõudude peastaap teatas esmaspäevaõhtuses rindeülevaates, et Vene väed on praegu otsustanud mitte saata uusi täisformeeritud üksuseid Ukrainasse.
Väidetavalt rindeolukorra ning Vene sõjalise juhtkonna mitteusaldamise tõttu ei soovi mitmed vabatahtlikud osaleda sõjategevuses. Soovimatust sõdida olevat mõjutanud ka teated Vene vägede kaotustest Ukrainas.
Lisaks on vabatahtlike indu vähendanud teated vähesest meditsiinilisest abist kui nad peaks sõjas haavata saama ning Vene väejuhatuse survest saata rindele ka need, kes pole haavata saamisest taastunud.
Peastaap teatas ka uutest rünnakutest Ukraina tsiviiltaristule mitmes linnas, mille käigus rünnati elektrijaamu, veetaristut, tehaseid ja eluhooneid.
Kiiev: Ukraina armee tulistas alla Iraanis toodetud drooni
Ukraina kaitseministeerium teatas teisipäeval, et tulistas Harkivi piirkonnas alla Iraanis toodetud drooni, mida kasutasid Venemaa sõjaväelased. Teheran eitab droonide tarnimist Venemaale.
FT: USA ja liitlased kaaluvad Ukraina varustamist hävitajatega
"USA ja liitlased arutavad Ukraina pikaajalisi vajadusi, nad arutavad, kas oleks vajalik varustada keskmises või pikemas perspektiivis Ukrainat hävitajatega," ütles üks USA kõrge kaitseametnik ajalehele Financial Times.
Ukraina kohus mõistis 12 aastaks vangi Venemaad abistanud riigireeturi
Ukraina prokuratuuri teatel andis riigireetur Venemaale informatsiooni Ukraina vägede kohta. Riigireeturi abiga sai Venemaa teada, kus paiknevad Ukraina väed ja sõjatehnika, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina: Vene luureohvitserid ja sõjaväejuhid põgenevad Krimmist
"Venemaa poolt okupeeritud Krimmis ja Lõuna-Ukrainas on Venemaa ametnikud, luureohvitserid ja sõjaväejuhid alustanud põgenemist ja viivad oma perekonnad tagasi Venemaa territooriumile," teatas Ukraina sõjaväeluure.
Podoljak: Ukraina vajab juurde õhutõrjesüsteeme, kaitsta riigi taristut
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et riik vajab juurde õhutõrjesüsteeme. Venemaa jätkab Ukraina tsiviiltaristu pommitamist.
Ukraina luure teatel plaanib Venemaa jätkata Zaporižžja tuumajaama pommitamist.
"Venemaa kavatseb tekitada humanitaarkriisi, võttes sihikule kogu Ukraina energiasüsteemi," teatas Ukraina luure.
ISW: Vene väed ei pruugi enam suuta Hersoni kaitsta
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas satelliidipiltide abil, et Vene väed ei pruugi enam suuta kaitsta enda positsioone Hersoni linnas.
Piltidelt on näha, et Hersoni linnas 15 kilomeetrit loodes asuvas Kõselovkas on ainult neli Vene sõjamasinat. Varem ringlesid kuulujutud, et separatistliku Donetski "rahvavabariigi" väed on asula hüljanud ja liikunud Dnepri jõe äärde.
Kõselovka on Vene vägedele oluline asula E58 maanteel. Sealt taandumine võib ohtu seada Hersoni linna ääres olevad kaitseliinid.
NEW: #Ukrainian forces are continuing to make impactful gains in #Kherson Oblast and are steadily degrading the morale and combat capabilities of #Russian forces in this area.
The latest with @criticalthreats: https://t.co/gjDA0Mp2kt pic.twitter.com/xk3L3VkVfL
— ISW (@TheStudyofWar) September 13, 2022
Ukraina sõnul ei ole saa Vene väed Antonivka silda kasutada
Ukraina lõunaringkonna staabi sõnul ei saa Vene väed Antonivka silda kasutada. Ringkond teatas ka, et viimase ööpäeva jooksul kaotasid Vene väed 59 sõdurit ning ukrainlased hävitasid viis 152 mm haubitsat ning 12 soomukit.
Zelenski: Ukraina on alates septembrist vabastanud üle 6000 ruutkilomeetri
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma õhtuses videopöördumises, et Ukraina väed on vabastanud üle 6000 ruutkilomeetri riigi lõuna- ja idaosas.
Zelenski kutsus ka Euroopa Liitu ülesse kehtestama Venemaa suhtes 8. sanktsioonide pakett. Samuti soovis Ukraina president kiiremat relvaabi ning konkreetselt rohkem õhukaitset.
Ukraina sõdurid Harkivi oblastis Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Kostiantyn Liberov
WaPo: Vene taganemine Harkivist võib olla sõja pöördepunkt
Lääneriikide ametiisikute sõnul võib Vene vägede rutakas taandumine Ukraina Harkivi oblastist olla pöördepunkt Vene-Ukraina sõjas, vahendab The Washington Post.
Lehe hinnangul sõltub Ukraina rindeedu püsivus Venemaa järgmistest sammudest, millest üks võimalik on mobilisatsiooni väljakuulutamine. Sellega saaks korvata seni Ukrainas kaotatud üksuste isikkoosseisu.
Ühe USA ametiisiku sõnul on Vene vägede nõrkus paljastatud ning neil pole suuri reserve ei elavjõus ega tehnikas.
Lehega suhelnud ametiisikute sõnul ei usu nad, et Putin oleks valmis kasutama keemia- või tuumarelva.
Ühe teise allika sõnul on veel liiga vara, et hinnata kas Harkivi oblasti kaotus on Vene vägede jaoks ka strateegilisel tasandil tagasilöök. Mõned ametiisikud hoiatasid, et Vene väed suudavad veel oma olemasolevaid vägesid ümber grupeerida ja teha vasturünnakuid.
Zaporižžja tuumajaama teine tagavaraliin taastati
Taastati teine tagavara elektriliin Zaporižžja tuumajaamani. Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) teatel võimaldab kahe elektriühenduse olemasolu hoida ühte vajadusel reservis. Samal ajal teise elektriühenduse kaudu saab tagada jaamale vajalikku elektrit tuumareaktori jahutamiseks ja teisteks ohutuse tagamiseks vajalikeks funktsioonideks.
Esmaspäeval seisati ohutuse tagamiseks viimane Zaporižžja tuumajaama tuumareaktor. Nüüd on kõik jaama reaktorid minimaalse töö seisundis, mille käigus vajab reaktor jahutuseks elektrit minimaalselt.
Briti luure: Vene 1. kaardiväe tankiarmee on tõsiselt kahju saanud
Briti kaitseministeeriumi luureülevaate kohaselt taandus Harkivi oblastist muuhulgas ka Vene 1. kaardiväe tankiarmee. Üksus on mõeldud Moskva kaitseks võimalikus sõjas NATO vastu.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 13 September 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/BYZhjLmtmf
#StandWithUkraine pic.twitter.com/r0Cf3z3wab
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) September 13, 2022
Brittide hinnangul läheb Venemaal aastaid selle sõjalise võimekuse taastamiseks.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 350 sõdurit ja tulistati alla 17 Vene tiibraketti
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 53300 (võrdlus eelmise päevaga +350);
- tankid 2175 (+7);
- jalaväe lahingumasinad 4662 (+22);
- lennukid 244 (+1);
- kopterid 213 (+0);
- suurtükisüsteemid 1279 (+10);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 311 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 162 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 904 (+1);
- tiibraketid 233 (+17);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3469 (+6);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 117 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Harkivi ja Donetski suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 202. päev: Venemaa ei saada sõtta enam uusi üksuseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 13. septembril kell 22.47:
- Zelenski: Ukraina käes on täielik kontroll 4000 vabastatud ruutkilomeetril;
- Ukraina välisminister kritiseeris Saksamaad, öeldes, et Berliin väldib Kiievi palveid saada Leopardi tanke ja jalaväe lahingumasinaid;
- Haidai: Vene väed on Kreminnast lahkunud;
- Ukraina peastaap: Venemaa ei saada Ukrainasse enam uusi üksuseid;
- ISW: Vene väed ei pruugi enam suuta Hersoni kaitsta;
- Vene väed ei saa enam Antonivka silda kasutada;
- Kiiev: Ukraina armee tulistas alla Iraanis toodetud drooni;
- Ukraina: Vene luureohvitserid ja sõjaväejuhid põgenevad Krimmist;
- Zelenski: Ukraina on alates septembrist vabastanud üle 6000 ruutkilomeetri;
- Zaporižžja tuumajaama teine tagavaraliin taastati;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 350 sõdurit ja tulistati alla 17 Vene tiibraketti.
Zelenski: Ukraina käes on täielik kontroll 4000 vabastatud ruutkilomeetril
Ukraina on saavutanud täieliku kontrolli 4000 ruutkilomeetril okupantide käest vabastatud territooriumil, ütles teisipäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Lisaks on 4000 ruutkilomeetril Ukraina väed olukorda stabiliseerimas, lisas Zelenski.
Zelenski ütles varem teisipäeval, et Ukraina väed on vabastanud vasturünnakutega 6000 ruutkilomeetrit territooriumi.
Ukraina ametnikud on samas märkinud, et on suur vahe, kas territoorium on okupantide käest tagasi võetud või suudetakse seal tagada täielik julgeolek, vahendas Reuters,
Kuleba: Saksamaa otsib vabandusi meile soovitud relvade mitte andmiseks
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kritiseeris teisipäeval Saksamaad, öeldes, et Berliin väldib Kiievi palveid saada Leopardi tanke ja Marderi jalaväe lahingumasinaid.
"Saksamaalt tulevad pettumust valmistavad märgid, samas kui Ukraina vajab praegu Leoparde ja Mardereid, et vabastada oma inimesed ja päästa nad genotsiidist," kirjutas Kuleba sotsiaalmeedias.
"Pole mitte ühtki ratsionaalset argumenti, miks neid relvi ei saa anda, ainult abstraktsed hirmud ja vabandused. Mida Berliin kardab, mida Kiiev ei karda?" lisas ta.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz teatas Venemaa täiemahulise sissetungi alguses pöördest kaitsekulutuste ja surmavate relvade eksportimise poliitikast, lubades saata Ukrainale appi rakette ja tankitõrjerelvi. Praeguseks pole Ukraina aga paljusid loodetud relvi saanud.
Saksamaa välisminister Annalena Baerbock saabub kolmapäeval Ukrainasse visiidile.
Haidai: Vene väed on Kreminnast lahkunud
Luhanski oblasti juht Serhi Haidai teatas, et Vene väed on Kreminnast lahkunud, kuid Ukraina väed pole veel linna jõudnud. Partisanide poolt on linna kohale heisatud Ukraina lipp, mis on seal segamatult kolm päeva lehvinud, vahendas Ukraina uudisteagentuur Unian.
Kreminna asub Luhanski oblastis, Severodonetski rajoonis.
Haidai hinnangul vabastatakse varsti ka Lõman. Peale seda on Ukraina vägedel võimalik edasi tungida Luhanski oblastisse. See eeldaks ka Svatove vabastamist.
Svatovest hakkasid Vene väed Ukraina Harkivi vastupealetungi lõpus hakkasid taanduma, kuid on nüüdseks naasnud.
Haidai sõnul moodustab Venemaa uue kaitseliini Svatove-Troitskoje liinil. Viimane asub Vene piiri ääres. Uus kaitseliin oleks ida pool Harkivi oblasti oblastipiirist Luhanski oblasti territooriumil.
Ukraina peastaap: Venemaa ei saada Ukrainasse enam uusi üksuseid
Ukraina relvajõudude peastaap teatas esmaspäevaõhtuses rindeülevaates, et Vene väed on praegu otsustanud mitte saata uusi täisformeeritud üksuseid Ukrainasse.
Väidetavalt rindeolukorra ning Vene sõjalise juhtkonna mitteusaldamise tõttu ei soovi mitmed vabatahtlikud osaleda sõjategevuses. Soovimatust sõdida olevat mõjutanud ka teated Vene vägede kaotustest Ukrainas.
Lisaks on vabatahtlike indu vähendanud teated vähesest meditsiinilisest abist kui nad peaks sõjas haavata saama ning Vene väejuhatuse survest saata rindele ka need, kes pole haavata saamisest taastunud.
Peastaap teatas ka uutest rünnakutest Ukraina tsiviiltaristule mitmes linnas, mille käigus rünnati elektrijaamu, veetaristut, tehaseid ja eluhooneid.
Kiiev: Ukraina armee tulistas alla Iraanis toodetud drooni
Ukraina kaitseministeerium teatas teisipäeval, et tulistas Harkivi piirkonnas alla Iraanis toodetud drooni, mida kasutasid Venemaa sõjaväelased. Teheran eitab droonide tarnimist Venemaale.
FT: USA ja liitlased kaaluvad Ukraina varustamist hävitajatega
"USA ja liitlased arutavad Ukraina pikaajalisi vajadusi, nad arutavad, kas oleks vajalik varustada keskmises või pikemas perspektiivis Ukrainat hävitajatega," ütles üks USA kõrge kaitseametnik ajalehele Financial Times.
Ukraina kohus mõistis 12 aastaks vangi Venemaad abistanud riigireeturi
Ukraina prokuratuuri teatel andis riigireetur Venemaale informatsiooni Ukraina vägede kohta. Riigireeturi abiga sai Venemaa teada, kus paiknevad Ukraina väed ja sõjatehnika, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina: Vene luureohvitserid ja sõjaväejuhid põgenevad Krimmist
"Venemaa poolt okupeeritud Krimmis ja Lõuna-Ukrainas on Venemaa ametnikud, luureohvitserid ja sõjaväejuhid alustanud põgenemist ja viivad oma perekonnad tagasi Venemaa territooriumile," teatas Ukraina sõjaväeluure.
Podoljak: Ukraina vajab juurde õhutõrjesüsteeme, kaitsta riigi taristut
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et riik vajab juurde õhutõrjesüsteeme. Venemaa jätkab Ukraina tsiviiltaristu pommitamist.
Ukraina luure teatel plaanib Venemaa jätkata Zaporižžja tuumajaama pommitamist.
"Venemaa kavatseb tekitada humanitaarkriisi, võttes sihikule kogu Ukraina energiasüsteemi," teatas Ukraina luure.
ISW: Vene väed ei pruugi enam suuta Hersoni kaitsta
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas satelliidipiltide abil, et Vene väed ei pruugi enam suuta kaitsta enda positsioone Hersoni linnas.
Piltidelt on näha, et Hersoni linnas 15 kilomeetrit loodes asuvas Kõselovkas on ainult neli Vene sõjamasinat. Varem ringlesid kuulujutud, et separatistliku Donetski "rahvavabariigi" väed on asula hüljanud ja liikunud Dnepri jõe äärde.
Kõselovka on Vene vägedele oluline asula E58 maanteel. Sealt taandumine võib ohtu seada Hersoni linna ääres olevad kaitseliinid.
NEW: #Ukrainian forces are continuing to make impactful gains in #Kherson Oblast and are steadily degrading the morale and combat capabilities of #Russian forces in this area.
The latest with @criticalthreats: https://t.co/gjDA0Mp2kt pic.twitter.com/xk3L3VkVfL
— ISW (@TheStudyofWar) September 13, 2022
Ukraina sõnul ei ole saa Vene väed Antonivka silda kasutada
Ukraina lõunaringkonna staabi sõnul ei saa Vene väed Antonivka silda kasutada. Ringkond teatas ka, et viimase ööpäeva jooksul kaotasid Vene väed 59 sõdurit ning ukrainlased hävitasid viis 152 mm haubitsat ning 12 soomukit.
Zelenski: Ukraina on alates septembrist vabastanud üle 6000 ruutkilomeetri
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma õhtuses videopöördumises, et Ukraina väed on vabastanud üle 6000 ruutkilomeetri riigi lõuna- ja idaosas.
Zelenski kutsus ka Euroopa Liitu ülesse kehtestama Venemaa suhtes 8. sanktsioonide pakett. Samuti soovis Ukraina president kiiremat relvaabi ning konkreetselt rohkem õhukaitset.
Ukraina sõdurid Harkivi oblastis Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Kostiantyn Liberov
WaPo: Vene taganemine Harkivist võib olla sõja pöördepunkt
Lääneriikide ametiisikute sõnul võib Vene vägede rutakas taandumine Ukraina Harkivi oblastist olla pöördepunkt Vene-Ukraina sõjas, vahendab The Washington Post.
Lehe hinnangul sõltub Ukraina rindeedu püsivus Venemaa järgmistest sammudest, millest üks võimalik on mobilisatsiooni väljakuulutamine. Sellega saaks korvata seni Ukrainas kaotatud üksuste isikkoosseisu.
Ühe USA ametiisiku sõnul on Vene vägede nõrkus paljastatud ning neil pole suuri reserve ei elavjõus ega tehnikas.
Lehega suhelnud ametiisikute sõnul ei usu nad, et Putin oleks valmis kasutama keemia- või tuumarelva.
Ühe teise allika sõnul on veel liiga vara, et hinnata kas Harkivi oblasti kaotus on Vene vägede jaoks ka strateegilisel tasandil tagasilöök. Mõned ametiisikud hoiatasid, et Vene väed suudavad veel oma olemasolevaid vägesid ümber grupeerida ja teha vasturünnakuid.
Zaporižžja tuumajaama teine tagavaraliin taastati
Taastati teine tagavara elektriliin Zaporižžja tuumajaamani. Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) teatel võimaldab kahe elektriühenduse olemasolu hoida ühte vajadusel reservis. Samal ajal teise elektriühenduse kaudu saab tagada jaamale vajalikku elektrit tuumareaktori jahutamiseks ja teisteks ohutuse tagamiseks vajalikeks funktsioonideks.
Esmaspäeval seisati ohutuse tagamiseks viimane Zaporižžja tuumajaama tuumareaktor. Nüüd on kõik jaama reaktorid minimaalse töö seisundis, mille käigus vajab reaktor jahutuseks elektrit minimaalselt.
Briti luure: Vene 1. kaardiväe tankiarmee on tõsiselt kahju saanud
Briti kaitseministeeriumi luureülevaate kohaselt taandus Harkivi oblastist muuhulgas ka Vene 1. kaardiväe tankiarmee. Üksus on mõeldud Moskva kaitseks võimalikus sõjas NATO vastu.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 13 September 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/BYZhjLmtmf
#StandWithUkraine pic.twitter.com/r0Cf3z3wab
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) September 13, 2022
Brittide hinnangul läheb Venemaal aastaid selle sõjalise võimekuse taastamiseks.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 350 sõdurit ja tulistati alla 17 Vene tiibraketti
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 53300 (võrdlus eelmise päevaga +350);
- tankid 2175 (+7);
- jalaväe lahingumasinad 4662 (+22);
- lennukid 244 (+1);
- kopterid 213 (+0);
- suurtükisüsteemid 1279 (+10);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 311 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 162 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 904 (+1);
- tiibraketid 233 (+17);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3469 (+6);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 117 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Harkivi ja Donetski suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 202. päev: Venemaa ei saada sõtta enam uusi üksuseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tottenham alistas nädal tagasi avavoorus 2:0 Prantsusmaa klubi Marseille'. Ka Lissaboni Sporting oli nädal tagasi võidukas, kui 3:0 alistati eelmisel hooajal Euroopa liiga võitnud Frankfurdi Eintracht.
Tottenham ja Sporting olid juba viiki mängimas, kuid alles 90+1. minutil tegi skoori Paulinho (Lissaboni Sporting) ning kaks minutit hiljem löödi teinegi värav, kui täpne oli Arthur.
Selle võiduga jätkab Sporting tabeliliidrina. Nad on võitnud kahest mängust kaks ja kogunud sellega kuus punkti. Tottenham on teisel kohal kolme punktiga.
C-alagrupis sai Inter kindla võidu. Mängu mindi 20. minutil Edin Dzeko tabamusest juhtima. Teisel poolajal teenis Plzeni mängija Pavel Bucha punase kaardi ning seejärel pidi meeskond kümnekesi hakkama saama.
Inter suurendas 71. minutil eduseisu Denzel Dumfriesi väravast. Väravasöödu sai kirja Dzeko.
Inter on tabelis kolmandal kohal kolme punktiga. Neist eespool on Müncheni Bayern ja Barcelona, kes kohtuvad hiljem omavahel. | Sporting lõi Tottenhamile lisaminutitel kaks väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tottenham alistas nädal tagasi avavoorus 2:0 Prantsusmaa klubi Marseille'. Ka Lissaboni Sporting oli nädal tagasi võidukas, kui 3:0 alistati eelmisel hooajal Euroopa liiga võitnud Frankfurdi Eintracht.
Tottenham ja Sporting olid juba viiki mängimas, kuid alles 90+1. minutil tegi skoori Paulinho (Lissaboni Sporting) ning kaks minutit hiljem löödi teinegi värav, kui täpne oli Arthur.
Selle võiduga jätkab Sporting tabeliliidrina. Nad on võitnud kahest mängust kaks ja kogunud sellega kuus punkti. Tottenham on teisel kohal kolme punktiga.
C-alagrupis sai Inter kindla võidu. Mängu mindi 20. minutil Edin Dzeko tabamusest juhtima. Teisel poolajal teenis Plzeni mängija Pavel Bucha punase kaardi ning seejärel pidi meeskond kümnekesi hakkama saama.
Inter suurendas 71. minutil eduseisu Denzel Dumfriesi väravast. Väravasöödu sai kirja Dzeko.
Inter on tabelis kolmandal kohal kolme punktiga. Neist eespool on Müncheni Bayern ja Barcelona, kes kohtuvad hiljem omavahel.
### Response:
Sporting lõi Tottenhamile lisaminutitel kaks väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäng toimub TNTK staadionil algusega kell 16.00, vahendab jalgpall.ee.
U-19 koondise nimekiri:
Väravavahid
Oskar Hendrikson (19.09.2004) - Tallinna FC Flora
Ott Nõmm (23.10.2004) - Pärnu JK Vaprus
Kaitsjad
Samuel Merilai (25.11.2004) - FC Nõmme United
Oliver Niit (03.06.2004) - Tallinna FC Flora
Alexander Kapitan Bergman (08.12.2004) - FC Nõmme United (laenul klubist JK Tallinna Kalev)
Hugo Palutaja (02.04.2004) - JK Tallinna Kalev
Robin Tiigiste (23.04.2004) - FC Nõmme United
Rico Ernits (31.01.2004) - FC Nõmme United
Oliver-Aleksander Otti (14.05.2004) - Tallinna FC Flora
Artur Voilenko (17.06.2004) - Tallinna FCI Levadia
Poolkaitsjad ja ründajad
Karel Eerme (22.04.2004) - Harju JK Laagri
Gregor Lehtmets (15.01.2004) - Viimsi JK
Markus Riisenberg (15.07.2004) - FC Nõmme United (laenul klubist JK Tallinna Kalev)
Artur Sakarias (22.07.2004) - Tallinna FCI Levadia
Aleksander Švedovski (26.11.2004) - Tallinna JK Legion
Kevin Burov (27.04.2004) - Tartu JK Tammeka
Nikita Kondratski (07.05.2004) - TJK Legion (laenul klubist KSK Štrommi)
Ramol Sillamaa (17.10.2004) - JK Tallinna Kalev
Kristofer Robin Grün (04.05.2004) - Tallinna FC Flora
Egert Õunapuu (30.04.2005) - FC Nõmme United
Simon Usar (04.11.2004) - Paide Linnameeskond
Igor Sokolov (20.04.2004) - Tallinna FCI Levadia
Daniel Luts (25.01.2004) - Tallinna FCI Levadia
Personal
Peatreener: Alo Bärengrub
Abitreener: Siim Valtna
Väravavahtide treener: Rait Oja
Füsioterapeudid: Priit Ailt, Tarmo Tikk
Mänedžer: Freddy Karpov
U-18 koondise nimekiri:
Väravavahid
Gregor Pürg (07.12.2005) - FC Nõmme United
Rihard Meesit (16.10.2005) - FC Nõmme United
Kaitsjad
Aleksandr Alteberg (02.06.2005) - FC Nõmme United (laenul klubist Maardu Linnameeskond)
Alex Boronilštšikov (11.10.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Ramaz Kardava (03.09.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Robert Veering (01.12.2005) - Tallinna FC Flora
Mihkel Sepp (17.02.2005) - Tartu JK Tammeka
Poolkaitsjad ja ründajad
Kristjan Kriis (16.03.2005) - Harju JK Laagri
Emir Dikajev (27.03.2005) - Nõmme Kalju FC
Dimitri Jepihhin (28.10.2005) - FC Nõmme United
Anton Volossatov (11.03.2005) - Tallinna FC Flora U21 (laenul Ida-Virumaa FC Alliance'ist)
Oskar Hõim (01.07.2005) - JK Tabasalu
Tristan Pajo (19.11.2005) - JK Tabasalu
Joosep Põder (31.05.2005) - JK Tabasalu
Sander Soo (14.01.2005) - Paide Linnameeskond JK
Bruno Vain (15.09.2005) - Tallinna FC Flora
Henri Käblik (19.04.2005) - Tartu JK Tammeka
Herman Pedmanson (12.08.2005) - Tartu JK Tammeka
Mark William Mugra (28.01.2005) - Tartu JK Welco
Personal
Peatreener: Joel Indermitte
Abitreener: Joonas Ljaš
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Füsioterapeut: Margus Parts
Koondise mänedžer: Even Laanemaa | Noormeeste U-19 ja U-18 koondised peavad treeningmängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäng toimub TNTK staadionil algusega kell 16.00, vahendab jalgpall.ee.
U-19 koondise nimekiri:
Väravavahid
Oskar Hendrikson (19.09.2004) - Tallinna FC Flora
Ott Nõmm (23.10.2004) - Pärnu JK Vaprus
Kaitsjad
Samuel Merilai (25.11.2004) - FC Nõmme United
Oliver Niit (03.06.2004) - Tallinna FC Flora
Alexander Kapitan Bergman (08.12.2004) - FC Nõmme United (laenul klubist JK Tallinna Kalev)
Hugo Palutaja (02.04.2004) - JK Tallinna Kalev
Robin Tiigiste (23.04.2004) - FC Nõmme United
Rico Ernits (31.01.2004) - FC Nõmme United
Oliver-Aleksander Otti (14.05.2004) - Tallinna FC Flora
Artur Voilenko (17.06.2004) - Tallinna FCI Levadia
Poolkaitsjad ja ründajad
Karel Eerme (22.04.2004) - Harju JK Laagri
Gregor Lehtmets (15.01.2004) - Viimsi JK
Markus Riisenberg (15.07.2004) - FC Nõmme United (laenul klubist JK Tallinna Kalev)
Artur Sakarias (22.07.2004) - Tallinna FCI Levadia
Aleksander Švedovski (26.11.2004) - Tallinna JK Legion
Kevin Burov (27.04.2004) - Tartu JK Tammeka
Nikita Kondratski (07.05.2004) - TJK Legion (laenul klubist KSK Štrommi)
Ramol Sillamaa (17.10.2004) - JK Tallinna Kalev
Kristofer Robin Grün (04.05.2004) - Tallinna FC Flora
Egert Õunapuu (30.04.2005) - FC Nõmme United
Simon Usar (04.11.2004) - Paide Linnameeskond
Igor Sokolov (20.04.2004) - Tallinna FCI Levadia
Daniel Luts (25.01.2004) - Tallinna FCI Levadia
Personal
Peatreener: Alo Bärengrub
Abitreener: Siim Valtna
Väravavahtide treener: Rait Oja
Füsioterapeudid: Priit Ailt, Tarmo Tikk
Mänedžer: Freddy Karpov
U-18 koondise nimekiri:
Väravavahid
Gregor Pürg (07.12.2005) - FC Nõmme United
Rihard Meesit (16.10.2005) - FC Nõmme United
Kaitsjad
Aleksandr Alteberg (02.06.2005) - FC Nõmme United (laenul klubist Maardu Linnameeskond)
Alex Boronilštšikov (11.10.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Ramaz Kardava (03.09.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Robert Veering (01.12.2005) - Tallinna FC Flora
Mihkel Sepp (17.02.2005) - Tartu JK Tammeka
Poolkaitsjad ja ründajad
Kristjan Kriis (16.03.2005) - Harju JK Laagri
Emir Dikajev (27.03.2005) - Nõmme Kalju FC
Dimitri Jepihhin (28.10.2005) - FC Nõmme United
Anton Volossatov (11.03.2005) - Tallinna FC Flora U21 (laenul Ida-Virumaa FC Alliance'ist)
Oskar Hõim (01.07.2005) - JK Tabasalu
Tristan Pajo (19.11.2005) - JK Tabasalu
Joosep Põder (31.05.2005) - JK Tabasalu
Sander Soo (14.01.2005) - Paide Linnameeskond JK
Bruno Vain (15.09.2005) - Tallinna FC Flora
Henri Käblik (19.04.2005) - Tartu JK Tammeka
Herman Pedmanson (12.08.2005) - Tartu JK Tammeka
Mark William Mugra (28.01.2005) - Tartu JK Welco
Personal
Peatreener: Joel Indermitte
Abitreener: Joonas Ljaš
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Füsioterapeut: Margus Parts
Koondise mänedžer: Even Laanemaa
### Response:
Noormeeste U-19 ja U-18 koondised peavad treeningmängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa maagaasi hind langeb järgmise aasta esimese kvartali lõpuks alla 100 euro megavatt-tunni kohta, prognoosis Goldman Sachs.
Euroopa riigid täidavad üha kiiremas tempos oma gaasihoidlaid, kuna Venemaa vähendab energiatarneid. Hiljuti peatas Venemaa gaasimonopol Gazprom gaasitarned Nord Stream 1 kaudu.
Panga analüütikud eeldavad, et Euroopa gaasihoidlad on oktoobri lõpuks täis umbes 90 protsendi ulatuses. Euroopa riigid proovivad luua puhvrit, et olla valmis, kui Venemaa peatab täielikult gaasitarned.
Euroopa riigid vähendavad ka gaasi kasutamist. Goldman Sachs eeldab, et järgmise aasta märtsi lõpuks on gaasihoidlad täidetud umbes 20 protsendi ulatuses, vahendas The Guardian. | Goldman Sachs: Euroopa gaasihinnad langevad sel talvel järsult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa maagaasi hind langeb järgmise aasta esimese kvartali lõpuks alla 100 euro megavatt-tunni kohta, prognoosis Goldman Sachs.
Euroopa riigid täidavad üha kiiremas tempos oma gaasihoidlaid, kuna Venemaa vähendab energiatarneid. Hiljuti peatas Venemaa gaasimonopol Gazprom gaasitarned Nord Stream 1 kaudu.
Panga analüütikud eeldavad, et Euroopa gaasihoidlad on oktoobri lõpuks täis umbes 90 protsendi ulatuses. Euroopa riigid proovivad luua puhvrit, et olla valmis, kui Venemaa peatab täielikult gaasitarned.
Euroopa riigid vähendavad ka gaasi kasutamist. Goldman Sachs eeldab, et järgmise aasta märtsi lõpuks on gaasihoidlad täidetud umbes 20 protsendi ulatuses, vahendas The Guardian.
### Response:
Goldman Sachs: Euroopa gaasihinnad langevad sel talvel järsult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päeva põnevaimate klasside MX Pro ja MX A ühisstardis andsid hea lahingu
esikohale Gert Krestinov ja Karel Kutsar. Kolmanda kuni viienda koha peale võistlesid Tanel Rauk, Hans Priidel, Mikk Martin Lõhmus ja Kairo Katkosilt. Krestinov võitis esimese sõidu, edestades Kutsarit ja kolmandaks tõusis Hans Priidel Rait Kaimeri ees.
Teises stardis alustati sama tugevalt, kuid ka siin suutis Krestinov oma paremust tõestada ja ka etapivõidu võtta. Teise koha sai Karel Kutsar ja kolmas oli Hans Priidel. MX A klassi arvestuses oli kiireim Marten Enok, jagades samu punkte teise koha omaniku Kennert Nurjaga ja kolmas Madis Lepikov.
Retro/EVO/MX60 ja Naised klasside ühisstart, kus kohe algusest haaras ohjad ja näitas domineerivat kiirust Karleen Randveer. Esimeses sõidus järgnesid talle Kristo Saar (Retro) ja Celiin Jõesaar (Naised). Teises sõidus aga haaras üldarvestuse kolmanda koha Priit Laur (EVO). Punktide liitmisel polnud kahtlust Randveeri võidus, teine Celiin Jõesaar ja kolmas Avely Villand, vahendab Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon.
Retro klassi parim oli Kristo Saar, teine Juku Saar ja kolmas Olegs Kaseckins (Läti). EVO arvestuse võit läks sel korral Priit Laurile, Janek Lootuse ja Tarmo Tindi ees. MX60 ehk üle kuuekümneaastaste parim oli Pertti Salonen (Soome), teine Toivo Ilves ja kolmas Madis Pool.
85AMA tõi rajale päeva noorimad võistlejad, kus käis tihe võitlus Sven Kevin
Toomela ja Hugo Sireli vahel. Kui esimene sõit lõppes lähestikku finišijoont ületades, siis teises sõidus oli Sirel tugevam ning edestas juba turvalise edumaaga finišis Toomelat. Päeva kokkuvõttes sai esimese koha Sirel, teine Toomela ja kolmas Raul Liivlaid.
MX Y, mis on kõige aeglasem klass, tõi rajale sõidu, mille järjestus selgus alles teise sõidu finišis. Esikohale tõusis Janar Sädeme, teiseks Aakon Hakkaja ja kolmas Harmo Grossberg. Kõik kolm võistlejat tagasid sellega ka oma edasipääsu MX X klassi võistlejate sekka järgmiseks etapiks.
MX40/50 ehk veteranide arvestused vastavalt vanusele toob rajale alati suure hulga võistlejaid ja põnevat võiduajamist. Sel korral tegi parima tulemuse Priit Palatu, edestades Erki Tärnot ja Janis Kaljast. MX50 arvestuses ei andnudliidripositsiooni käest Aivo Rabbi, edestades Raul Orumaad ja Jaan Tangu.
MX X klassi esikoht läks meestega jõudu katsuma asunud Karleen Randverile, kes edestas Enari Eprot ja Janar Jaanit. MX30 klassis domineeris Robert Niido, jättes teise koha Sam Jonesile ja kolmanda Reimo Aedverile.
MX15 klassis oli samuti üks päeva põnevamaid võistlusi, kui esikohale kandideerisid Karl Kiil, Hendrik Urbanik ja Kenneth Kallasmaa. Kui Kiil võitis esimese sõidu, siis Urbanik võidutses teises, mis andis päeva kokkuvõttes napi esikoha Urbanikule. Karl Kiil võttis teise koha ning kolmanda Kallasmaa.
EHKK karikasarja viimane etapp toimub juba 1. oktoobril Saku-Männiku krossirajal. | EHKK viienda etapi võitis Gert Krestinov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päeva põnevaimate klasside MX Pro ja MX A ühisstardis andsid hea lahingu
esikohale Gert Krestinov ja Karel Kutsar. Kolmanda kuni viienda koha peale võistlesid Tanel Rauk, Hans Priidel, Mikk Martin Lõhmus ja Kairo Katkosilt. Krestinov võitis esimese sõidu, edestades Kutsarit ja kolmandaks tõusis Hans Priidel Rait Kaimeri ees.
Teises stardis alustati sama tugevalt, kuid ka siin suutis Krestinov oma paremust tõestada ja ka etapivõidu võtta. Teise koha sai Karel Kutsar ja kolmas oli Hans Priidel. MX A klassi arvestuses oli kiireim Marten Enok, jagades samu punkte teise koha omaniku Kennert Nurjaga ja kolmas Madis Lepikov.
Retro/EVO/MX60 ja Naised klasside ühisstart, kus kohe algusest haaras ohjad ja näitas domineerivat kiirust Karleen Randveer. Esimeses sõidus järgnesid talle Kristo Saar (Retro) ja Celiin Jõesaar (Naised). Teises sõidus aga haaras üldarvestuse kolmanda koha Priit Laur (EVO). Punktide liitmisel polnud kahtlust Randveeri võidus, teine Celiin Jõesaar ja kolmas Avely Villand, vahendab Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon.
Retro klassi parim oli Kristo Saar, teine Juku Saar ja kolmas Olegs Kaseckins (Läti). EVO arvestuse võit läks sel korral Priit Laurile, Janek Lootuse ja Tarmo Tindi ees. MX60 ehk üle kuuekümneaastaste parim oli Pertti Salonen (Soome), teine Toivo Ilves ja kolmas Madis Pool.
85AMA tõi rajale päeva noorimad võistlejad, kus käis tihe võitlus Sven Kevin
Toomela ja Hugo Sireli vahel. Kui esimene sõit lõppes lähestikku finišijoont ületades, siis teises sõidus oli Sirel tugevam ning edestas juba turvalise edumaaga finišis Toomelat. Päeva kokkuvõttes sai esimese koha Sirel, teine Toomela ja kolmas Raul Liivlaid.
MX Y, mis on kõige aeglasem klass, tõi rajale sõidu, mille järjestus selgus alles teise sõidu finišis. Esikohale tõusis Janar Sädeme, teiseks Aakon Hakkaja ja kolmas Harmo Grossberg. Kõik kolm võistlejat tagasid sellega ka oma edasipääsu MX X klassi võistlejate sekka järgmiseks etapiks.
MX40/50 ehk veteranide arvestused vastavalt vanusele toob rajale alati suure hulga võistlejaid ja põnevat võiduajamist. Sel korral tegi parima tulemuse Priit Palatu, edestades Erki Tärnot ja Janis Kaljast. MX50 arvestuses ei andnudliidripositsiooni käest Aivo Rabbi, edestades Raul Orumaad ja Jaan Tangu.
MX X klassi esikoht läks meestega jõudu katsuma asunud Karleen Randverile, kes edestas Enari Eprot ja Janar Jaanit. MX30 klassis domineeris Robert Niido, jättes teise koha Sam Jonesile ja kolmanda Reimo Aedverile.
MX15 klassis oli samuti üks päeva põnevamaid võistlusi, kui esikohale kandideerisid Karl Kiil, Hendrik Urbanik ja Kenneth Kallasmaa. Kui Kiil võitis esimese sõidu, siis Urbanik võidutses teises, mis andis päeva kokkuvõttes napi esikoha Urbanikule. Karl Kiil võttis teise koha ning kolmanda Kallasmaa.
EHKK karikasarja viimane etapp toimub juba 1. oktoobril Saku-Männiku krossirajal.
### Response:
EHKK viienda etapi võitis Gert Krestinov |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie, Venemaa omavalitsuste saadikud, leiame, et Venemaa presidendi Vladimir Putini tegevus kahjustab Venemaa ja selle kodanike tulevikku. Nõuame Vladimir Putini tagasiastumist Venemaa Föderatsiooni presidendi ametikohalt," seisab petitsioonis.
"Nüüd on meil 47 allkirja. Soovisime kolleegidega toetada Smolninskoje saadikuid, kes kutsuti hiljuti politseisse ja keda ootab peagi kohus," ütles üks Vene ametnik telekanalile CNN.
"Otsustasime teha oma pöördumise nii lühikeseks, et võimud leiaksid sealt võimalikult vähe vigu ja et võimalikult palju saadikuid saaksid avaldusele alla kirjutada," lisas ametnik.
Sel nädalal tegid sarnase avalduse ka Peterburi Smolninskoje valla omavalitsuse saadikud. Nende tegevusele reageeris politsei, kes saadikud välja kutsus armee diskrediteerimise eest. | CNN: 47 Vene poliitikut paluvad Putinil tagasi astuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie, Venemaa omavalitsuste saadikud, leiame, et Venemaa presidendi Vladimir Putini tegevus kahjustab Venemaa ja selle kodanike tulevikku. Nõuame Vladimir Putini tagasiastumist Venemaa Föderatsiooni presidendi ametikohalt," seisab petitsioonis.
"Nüüd on meil 47 allkirja. Soovisime kolleegidega toetada Smolninskoje saadikuid, kes kutsuti hiljuti politseisse ja keda ootab peagi kohus," ütles üks Vene ametnik telekanalile CNN.
"Otsustasime teha oma pöördumise nii lühikeseks, et võimud leiaksid sealt võimalikult vähe vigu ja et võimalikult palju saadikuid saaksid avaldusele alla kirjutada," lisas ametnik.
Sel nädalal tegid sarnase avalduse ka Peterburi Smolninskoje valla omavalitsuse saadikud. Nende tegevusele reageeris politsei, kes saadikud välja kutsus armee diskrediteerimise eest.
### Response:
CNN: 47 Vene poliitikut paluvad Putinil tagasi astuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Madridi Real lõpetas viimase hooaja majandusaasta 13 miljoni eurose kasumiga, kuid COVID-19 pandeemia mõjutab endiselt tulusid, teatas Hispaania klubi.
Lisati, et klubil on õnnestunud COVID-19 pandeemiast mõjutatud kolme majandusaasta jooksul kasumit hoida.
Hooajal 2021–2022 võitis Real 14. korda Meistrite liiga, kui finaalis alistati 1:0 Liverpool ning võideti ka Hispaania liiga ja Hispaania superkarikas
Klubi teatel oli rahajääk 30. juunil, 2022. aastal 425 miljonit eurot, kui jätta välja staadioni ümberehitusprojekt.
"2021-2022. majandusaasta tegevustulu on jõudnud 722 miljoni euroni, mis on 69 miljonit eurot (10%) rohkem kui aasta varem, kuna pandeemia majanduslikud mõjud on järk-järgult vaibumas," seisis klubi teates.
Avalduses lisati, et klubi netovõlg ulatus 30. juuni 2022. aasta seisuga 263 miljoni euroni, kui jätta välja staadioni ümberehitusprojekt. | Madridi Real lõpetas eelmise hooaja 13 miljoni eurose kasumiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Madridi Real lõpetas viimase hooaja majandusaasta 13 miljoni eurose kasumiga, kuid COVID-19 pandeemia mõjutab endiselt tulusid, teatas Hispaania klubi.
Lisati, et klubil on õnnestunud COVID-19 pandeemiast mõjutatud kolme majandusaasta jooksul kasumit hoida.
Hooajal 2021–2022 võitis Real 14. korda Meistrite liiga, kui finaalis alistati 1:0 Liverpool ning võideti ka Hispaania liiga ja Hispaania superkarikas
Klubi teatel oli rahajääk 30. juunil, 2022. aastal 425 miljonit eurot, kui jätta välja staadioni ümberehitusprojekt.
"2021-2022. majandusaasta tegevustulu on jõudnud 722 miljoni euroni, mis on 69 miljonit eurot (10%) rohkem kui aasta varem, kuna pandeemia majanduslikud mõjud on järk-järgult vaibumas," seisis klubi teates.
Avalduses lisati, et klubi netovõlg ulatus 30. juuni 2022. aasta seisuga 263 miljoni euroni, kui jätta välja staadioni ümberehitusprojekt.
### Response:
Madridi Real lõpetas eelmise hooaja 13 miljoni eurose kasumiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Matš algas rahulikult ning mõlemad vastased otsisid oma võimalust. Mäe läks 1:0 juhtima, kuna egiptlanna sai passiivsuse eest hoiatuse ning 30 sekundi järel ta võtteni ei jõudnud. Esimene periood lõppeski eestlanna 1:0 eduseisul.
Hamza sai teise hoiatuse ning eestlanna teenis sealt ka teise punkti. Seejärel teenis egiptlanna kaks punkti, kuna ta sai Mäe haardesse ning lisaks ei teinud Mäe 30 sekundi jooksul ühtegi võtet ehk Hamza teenis sealt veel punkti juurde. Matš lõppes 3:2 egiptlanna võiduga.
Finaalis tuleb Hamzale vastu türklanna Yasemin Adar, kellele Mäe kaotas kevadel Euroopa meistrivõistlustel. Pronksimatšis tuleb Mäele vastu lohutusringi matši Justina Renay Di Stasio (Kanada) ja Martina Kuenzi (Austria) võitja.
Medalimatšid toimuvad kolmapäeva õhtul.
Enne poolfinaali:
Esimeses ringis oli eestlanna vaba ja alistas seejärel seljavõiduga Mongoolia esindaja Ariunjargal Ganbati. Punktiskoor jäi 4:3 Mäele.
Järgmises ringis sai Mäe ukrainlanna Anastassija Osniatš Šustova vastu punktivõidu 5:3. Mullu oli Osniatš Šustova teeninud MM-ilt viienda ja EM-ilt seitsmenda koha.
Poolfinaalis ootab eestlannat Egiptuse maadleja Samar Amer Ibrahim Hamza, kes oli veerandfinaalis üle austerlannast Martina Kuenzist. Hamza tuli mullustel maailmameistrivõistlustel pronksile.
30-aastane Mäe on teeninud maailmameistrivõistlustel kolm medalit: mullu hõbeda, 2015. ja 2019. aastal pronksi. | Epp Mäe jäi MM-i poolfinaalis egiptlannale alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Matš algas rahulikult ning mõlemad vastased otsisid oma võimalust. Mäe läks 1:0 juhtima, kuna egiptlanna sai passiivsuse eest hoiatuse ning 30 sekundi järel ta võtteni ei jõudnud. Esimene periood lõppeski eestlanna 1:0 eduseisul.
Hamza sai teise hoiatuse ning eestlanna teenis sealt ka teise punkti. Seejärel teenis egiptlanna kaks punkti, kuna ta sai Mäe haardesse ning lisaks ei teinud Mäe 30 sekundi jooksul ühtegi võtet ehk Hamza teenis sealt veel punkti juurde. Matš lõppes 3:2 egiptlanna võiduga.
Finaalis tuleb Hamzale vastu türklanna Yasemin Adar, kellele Mäe kaotas kevadel Euroopa meistrivõistlustel. Pronksimatšis tuleb Mäele vastu lohutusringi matši Justina Renay Di Stasio (Kanada) ja Martina Kuenzi (Austria) võitja.
Medalimatšid toimuvad kolmapäeva õhtul.
Enne poolfinaali:
Esimeses ringis oli eestlanna vaba ja alistas seejärel seljavõiduga Mongoolia esindaja Ariunjargal Ganbati. Punktiskoor jäi 4:3 Mäele.
Järgmises ringis sai Mäe ukrainlanna Anastassija Osniatš Šustova vastu punktivõidu 5:3. Mullu oli Osniatš Šustova teeninud MM-ilt viienda ja EM-ilt seitsmenda koha.
Poolfinaalis ootab eestlannat Egiptuse maadleja Samar Amer Ibrahim Hamza, kes oli veerandfinaalis üle austerlannast Martina Kuenzist. Hamza tuli mullustel maailmameistrivõistlustel pronksile.
30-aastane Mäe on teeninud maailmameistrivõistlustel kolm medalit: mullu hõbeda, 2015. ja 2019. aastal pronksi.
### Response:
Epp Mäe jäi MM-i poolfinaalis egiptlannale alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tokajevi üks esimesi otsuseid pärast Nazarbajevi järglaseks saamist 2019. aastal oli pealinna nime muutmine. Vaid kolm aastat hiljem muutis Tokajev aga meelt ja taastab pealinna endise nime.
Astana tähendab kasahhi keeles pealinna. Nazarbajev kolis riigi pealinna Almatõst Astanasse 1997. aastal. Nazarbajev juhtis Kasahstani 29 aastat peale riigi iseseisvumist Nõukogude Liidu koosseisust.
Tokajev on aga asunud oma võimu kindlustama. Jaanuaris puhkesid riigis suured rahutused, kuid Tokajev surus need Vene vägede abil maha. Pärast seda jäi Nazarbajev ilma "rahvusliku liidri" tiitlist. Tokajev tagandas Nazarbajevi ka Kasahstani julgeolekunõukogu juhi kohalt.
Septembris kuulutas Tokajev välja ennetähtaegsed presidendivalimised ja teatas, et pikendab seda ametiaega seitsmele aastale. | Tokajev nimetab Kasahstani pealinna tagasi Astanaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tokajevi üks esimesi otsuseid pärast Nazarbajevi järglaseks saamist 2019. aastal oli pealinna nime muutmine. Vaid kolm aastat hiljem muutis Tokajev aga meelt ja taastab pealinna endise nime.
Astana tähendab kasahhi keeles pealinna. Nazarbajev kolis riigi pealinna Almatõst Astanasse 1997. aastal. Nazarbajev juhtis Kasahstani 29 aastat peale riigi iseseisvumist Nõukogude Liidu koosseisust.
Tokajev on aga asunud oma võimu kindlustama. Jaanuaris puhkesid riigis suured rahutused, kuid Tokajev surus need Vene vägede abil maha. Pärast seda jäi Nazarbajev ilma "rahvusliku liidri" tiitlist. Tokajev tagandas Nazarbajevi ka Kasahstani julgeolekunõukogu juhi kohalt.
Septembris kuulutas Tokajev välja ennetähtaegsed presidendivalimised ja teatas, et pikendab seda ametiaega seitsmele aastale.
### Response:
Tokajev nimetab Kasahstani pealinna tagasi Astanaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Serhi Pavlov liitus Pärnu Sadama meeskonnaga treeningutega juba teisipäeval.
Makiivka linnast pärit 24-aastane Pavlov on mängis eelmisel hooajal Hispaanias, Leb Gold liigas (Melillo meeskond), enne seda oli ta Ukraina meistriliiga DNIPRO nimekirjas. Melilla eest mängis ta 12 mängu, keskmiselt kogus ta 6,6 punkti. Ukraina liigas tõi ta keskmiselt ühes mängus kümme punkti.
Pavlov on 209 cm pikkune ning on esindanud ka Ukraina koondist. Pavlov aitas Ukraina koondisel pääseda korvpalli EM-ile, mis hetkel veel toimumas. Lõplikku koondise nimekirja, mis sõitis EM-ile, ta siiski ei pääsenud.
Viimases neljas koondise mängus sai ta keskmiselt mänguaega 18 ja pool minutit, tõi 7,3 punkti ja andis 1,8 resultatiivset söötu.
Laiemalt on võimalik Pavlovi statistikaga tutvuda siin. | Pärnu Sadam täiendas jõude Ukraina mängumehega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Serhi Pavlov liitus Pärnu Sadama meeskonnaga treeningutega juba teisipäeval.
Makiivka linnast pärit 24-aastane Pavlov on mängis eelmisel hooajal Hispaanias, Leb Gold liigas (Melillo meeskond), enne seda oli ta Ukraina meistriliiga DNIPRO nimekirjas. Melilla eest mängis ta 12 mängu, keskmiselt kogus ta 6,6 punkti. Ukraina liigas tõi ta keskmiselt ühes mängus kümme punkti.
Pavlov on 209 cm pikkune ning on esindanud ka Ukraina koondist. Pavlov aitas Ukraina koondisel pääseda korvpalli EM-ile, mis hetkel veel toimumas. Lõplikku koondise nimekirja, mis sõitis EM-ile, ta siiski ei pääsenud.
Viimases neljas koondise mängus sai ta keskmiselt mänguaega 18 ja pool minutit, tõi 7,3 punkti ja andis 1,8 resultatiivset söötu.
Laiemalt on võimalik Pavlovi statistikaga tutvuda siin.
### Response:
Pärnu Sadam täiendas jõude Ukraina mängumehega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia endisele peaministrile Silvio Berlusconile kuuluv Monza klubi teenis eelmisel hooajal esimest korda pääsme kõrgliigasse.
Esimest hooaega Serie A-s tegev klubi vallandas peatreeneri pärast ebaõnnestunud hooaja algust. Monza pole suutnud esimese kuue mänguga võita mitte ühtegi kohtumist.
Kuue mänguga on suudetud lüüa kolm väravat, kuid endale on lastud lüüa lausa 14.
"AC Monza teatab, et vabastas Giovanni Stroppa põhimeeskonna peatreeneri kohalt," seisis Monza avalduses.
"Klubi tänab treenerit koos läbitud teekonna eest, mis kulmineerus ajaloolise Serie A-sse tõusmisega. Soovime talle edu edaspidiseks."
Monza võõrustab pühapäeval Juventust. | Esimest hooaega Serie A-s mängiv klubi vallandas peatreeneri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia endisele peaministrile Silvio Berlusconile kuuluv Monza klubi teenis eelmisel hooajal esimest korda pääsme kõrgliigasse.
Esimest hooaega Serie A-s tegev klubi vallandas peatreeneri pärast ebaõnnestunud hooaja algust. Monza pole suutnud esimese kuue mänguga võita mitte ühtegi kohtumist.
Kuue mänguga on suudetud lüüa kolm väravat, kuid endale on lastud lüüa lausa 14.
"AC Monza teatab, et vabastas Giovanni Stroppa põhimeeskonna peatreeneri kohalt," seisis Monza avalduses.
"Klubi tänab treenerit koos läbitud teekonna eest, mis kulmineerus ajaloolise Serie A-sse tõusmisega. Soovime talle edu edaspidiseks."
Monza võõrustab pühapäeval Juventust.
### Response:
Esimest hooaega Serie A-s mängiv klubi vallandas peatreeneri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist saab olema esimese Xi välisreisiga pärast seda, kui Hiinas Wuhani linnas puhkes koroonaviiruse epideemia. Peking tahab nii kinnitada oma pühendumust Vene ja Hiina omavahelistele suhetele, vahendas T he Wall Street Journal.
Analüütikute hinnangul on Venemaa sõjaline ebaedu Ukrainas tugevdanud Pekingi positsioone Moskvaga suhtlemisel. Siiski tahavad mõlemad riigid jätkata koostööd lääneriikidele vastu seismisel.
"Ükskõik, kas Venemaa võidab või kaotab, see ei muuda Hiina valmisolekut Venemaaga edaspidi suhteid edasi arendada. Nende suhtluse määrab üldine geopoliitiline dünaamika, eriti USA-Hiina suhete halvenemine," ütles Washingtonis asuva mõttekoja Stimson Center Hiina ekspert Yun Sun.
"Kui Venemaa võidab, saab Hiina võimsa liitlase. Kui Venemaa kaotab, saab Moskvast tõenäoliselt Hiina vasall," märkis Yun Sun.
Kaks liidrit kohtusid viimati veebruaris Pekingis, vahetult enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. Pärast seda kehtestasid lääneriigid karmid Moskva-vastased sanktsioonid. Hiina majandust aga räsib kompartei karm koroonapoliitika.
Moskva võib nüüd paluda, et Peking tarniks Venemaale kõrgtehnoloogilisi kaupasid. Siiski ei pruugi Peking Kremlit aidata, kuna Hiina võimud tahavad vältida lääneriikide sanktsioonide nimekirja sattumist.
Vaatamata Venemaa sõjalisele ebaedule, hoiatasid Hiina eksperdid, et veel ei saa ennustada sõja tulemust.
"Keegi ei tohiks reaalselt uskuda, et sõda Ukrainas lõpeb Venemaa täieliku lüüasaamisega," ütles üks Hiina endine diplomaat Victor Gao ajalehele The Wall Street Journal.
Carnegie Keskuse teaduri Aleksandr Gabujevi sõnul jälgib Peking hoolikalt, kuidas sõda mõjutab Putini režiimi stabiilsust.
"Kuigi Pekingile meeldib Putin, ei proovi nad teda aktiivselt toetada. Pekingi ametnikud vaatavad, mis juhtub ja siis kohaneb vastavalt olukorrale," märkis Gabujev. | Xi ja Putin kohtuvad sel nädalal Usbekistanis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist saab olema esimese Xi välisreisiga pärast seda, kui Hiinas Wuhani linnas puhkes koroonaviiruse epideemia. Peking tahab nii kinnitada oma pühendumust Vene ja Hiina omavahelistele suhetele, vahendas T he Wall Street Journal.
Analüütikute hinnangul on Venemaa sõjaline ebaedu Ukrainas tugevdanud Pekingi positsioone Moskvaga suhtlemisel. Siiski tahavad mõlemad riigid jätkata koostööd lääneriikidele vastu seismisel.
"Ükskõik, kas Venemaa võidab või kaotab, see ei muuda Hiina valmisolekut Venemaaga edaspidi suhteid edasi arendada. Nende suhtluse määrab üldine geopoliitiline dünaamika, eriti USA-Hiina suhete halvenemine," ütles Washingtonis asuva mõttekoja Stimson Center Hiina ekspert Yun Sun.
"Kui Venemaa võidab, saab Hiina võimsa liitlase. Kui Venemaa kaotab, saab Moskvast tõenäoliselt Hiina vasall," märkis Yun Sun.
Kaks liidrit kohtusid viimati veebruaris Pekingis, vahetult enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. Pärast seda kehtestasid lääneriigid karmid Moskva-vastased sanktsioonid. Hiina majandust aga räsib kompartei karm koroonapoliitika.
Moskva võib nüüd paluda, et Peking tarniks Venemaale kõrgtehnoloogilisi kaupasid. Siiski ei pruugi Peking Kremlit aidata, kuna Hiina võimud tahavad vältida lääneriikide sanktsioonide nimekirja sattumist.
Vaatamata Venemaa sõjalisele ebaedule, hoiatasid Hiina eksperdid, et veel ei saa ennustada sõja tulemust.
"Keegi ei tohiks reaalselt uskuda, et sõda Ukrainas lõpeb Venemaa täieliku lüüasaamisega," ütles üks Hiina endine diplomaat Victor Gao ajalehele The Wall Street Journal.
Carnegie Keskuse teaduri Aleksandr Gabujevi sõnul jälgib Peking hoolikalt, kuidas sõda mõjutab Putini režiimi stabiilsust.
"Kuigi Pekingile meeldib Putin, ei proovi nad teda aktiivselt toetada. Pekingi ametnikud vaatavad, mis juhtub ja siis kohaneb vastavalt olukorrale," märkis Gabujev.
### Response:
Xi ja Putin kohtuvad sel nädalal Usbekistanis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaanlasel opereeriti juunis paremat kätt, mistõttu jättis ta viimased kuus etappi vahele. Hiljuti tegi ta peale Misano etappi seal samal rajal kaks testipäeva, mis andis meeskonnale ja hispaanlasele lootust võistlustulle naasta.
Marquezil on probleeme olnud pärast seda, kui ta 2020. aasta Hispaania GP-l käe murdis. Sellest ajast saadik on tal olnud mitu operatsiooni. Ta pole võistelnud alates maikuus Itaalias toimunud Mugello etappi.
"Pärast paremale õlavarreluule tehtud neljanda operatsiooni läbimist on kaheksakordne maailmameister järginud oma meditsiinimeeskonna rangeid juhiseid, et kiirendada täielikku paranemist," seisis Honda meeskonna avalduses.
"Pärast arvukaid kontrolle, konsultatsioone ja teste on kõik asjaosalised paranemisega rahul ja Marquez astub nüüd oma taastusravis järgmise sammu, milleks on võistlustulle naasmine."
Marquez postitas sotsiaalmeediasse ka video, edastades uudise oma kauaoodatud tagasitulekust.
"Oleme pärast arstide ja meeskonnaga rääkimist otsustanud, et minu paranemiseks on parim just rattaga edasi sõitmine," sõnas Marquez ise.
"Teha seda Aragoni etapil kõigi fännide silme all on hindamatu. Ootan põnevusega, et saaksin ratta seljas olla ja täisgaasiga sõita," lisas Marquez. | Kuuekordne MotoGP maailmameister asub Aragonis taas võistlustulle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaanlasel opereeriti juunis paremat kätt, mistõttu jättis ta viimased kuus etappi vahele. Hiljuti tegi ta peale Misano etappi seal samal rajal kaks testipäeva, mis andis meeskonnale ja hispaanlasele lootust võistlustulle naasta.
Marquezil on probleeme olnud pärast seda, kui ta 2020. aasta Hispaania GP-l käe murdis. Sellest ajast saadik on tal olnud mitu operatsiooni. Ta pole võistelnud alates maikuus Itaalias toimunud Mugello etappi.
"Pärast paremale õlavarreluule tehtud neljanda operatsiooni läbimist on kaheksakordne maailmameister järginud oma meditsiinimeeskonna rangeid juhiseid, et kiirendada täielikku paranemist," seisis Honda meeskonna avalduses.
"Pärast arvukaid kontrolle, konsultatsioone ja teste on kõik asjaosalised paranemisega rahul ja Marquez astub nüüd oma taastusravis järgmise sammu, milleks on võistlustulle naasmine."
Marquez postitas sotsiaalmeediasse ka video, edastades uudise oma kauaoodatud tagasitulekust.
"Oleme pärast arstide ja meeskonnaga rääkimist otsustanud, et minu paranemiseks on parim just rattaga edasi sõitmine," sõnas Marquez ise.
"Teha seda Aragoni etapil kõigi fännide silme all on hindamatu. Ootan põnevusega, et saaksin ratta seljas olla ja täisgaasiga sõita," lisas Marquez.
### Response:
Kuuekordne MotoGP maailmameister asub Aragonis taas võistlustulle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juulis tõusid tarbijahinnad 8,5 protsenti ja juunis 9,1 protsenti, mis oli viimase 40 aasta kõrgeim inflatsiooni näitaja, vahendas The Wall Street Journal.
Igakuiselt tõusis tarbijahinnaindeks eelmisel kuul 0,1 protsenti, vaatamata bensiini hinna järsule langusele. Inflatsioon näitab siiski mõningate kaupade ja teenuste puhul leevenemise märke. Augustis oli bensiini hind keskmiselt 26 protsenti odavam kui juunis.
"Tarbijad saavad bensiini hinna languse tõttu kergemalt hingata. Toidu jaoks on üks suurimaid kulusid selle transport," ütles reitinguagentuuri Moody's analüütik Ryan Sweet.
"Inflatsiooni dünaamika paraneb ja liigub õiges suunas," märkis Oxford Economicsi ökonomist Kathy Bostjancic.
USA föderaalreserv karmistab riigis rahapoliitikat, et pidurdada hinnatõusu. Föderaalreservi juht Jerome Powell andis augusti lõpus märku, et USA jätkab intressimäärade tõstmist ja jätab need mõneks ajaks kõrgele tasemele. Powell hoiatas, et ettevõtjad ja tarbijad võivad seetõttu kannatada.
"Keskmine leibkond kulutab iga kuu 460 dollarit rohkem, et osta neid samu kaupasid ja tarbida teenuseid, kui eelmisel aastal," ütles Sweet. | USA tarbijahinnaindeks tõusis augustis 8,3 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juulis tõusid tarbijahinnad 8,5 protsenti ja juunis 9,1 protsenti, mis oli viimase 40 aasta kõrgeim inflatsiooni näitaja, vahendas The Wall Street Journal.
Igakuiselt tõusis tarbijahinnaindeks eelmisel kuul 0,1 protsenti, vaatamata bensiini hinna järsule langusele. Inflatsioon näitab siiski mõningate kaupade ja teenuste puhul leevenemise märke. Augustis oli bensiini hind keskmiselt 26 protsenti odavam kui juunis.
"Tarbijad saavad bensiini hinna languse tõttu kergemalt hingata. Toidu jaoks on üks suurimaid kulusid selle transport," ütles reitinguagentuuri Moody's analüütik Ryan Sweet.
"Inflatsiooni dünaamika paraneb ja liigub õiges suunas," märkis Oxford Economicsi ökonomist Kathy Bostjancic.
USA föderaalreserv karmistab riigis rahapoliitikat, et pidurdada hinnatõusu. Föderaalreservi juht Jerome Powell andis augusti lõpus märku, et USA jätkab intressimäärade tõstmist ja jätab need mõneks ajaks kõrgele tasemele. Powell hoiatas, et ettevõtjad ja tarbijad võivad seetõttu kannatada.
"Keskmine leibkond kulutab iga kuu 460 dollarit rohkem, et osta neid samu kaupasid ja tarbida teenuseid, kui eelmisel aastal," ütles Sweet.
### Response:
USA tarbijahinnaindeks tõusis augustis 8,3 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sofia võõrustab iluvõimlemise maailmameistrivõistluseid, mille raames teenitakse esimesed pääsmed Pariisi olümpiamängudele. Eestit esindab võistlusel iluvõimlemise rühmkava rahvuskoondis ning individuaalarvestuse valitsev Eesti meister Melany Keler.
Eesti Võimlemisliidu peasekretär Natalja Inno kinnitas, et selle olümpiatsükli iluvõimlemise kvalifikatsioon on sarnane eelmisega. "Olümpiakohad jagatakse kolme aasta jooksul ning sellel nädalal toimuval MM-il on lisaks maailma parima tiitlile võimalik välja teenida esimesed Pariisi olümpiamängude kohad. 2024. aasta olümpiamängude kohad kindlustavad oma riikidele mitmevõistluse kolm parimat individuaalvõimlejat ja kolm parimat mitmevõistluse rühmakava võistkonda. Järgmised OM punktid teenitakse 2023. aasta MM-il, mis toimub Bakuus. Kokku pääseb 2024. aasta olümpiamängudele 14 rühmkava ja 24 individuaalvõimlejat," selgitas Inno.
Sofia iluvõimlemise MM-il võistlevad Eesti lipu all Melany Keler ja rühmkava rahvuskoondis. "Keler sai juunis Euroopa meistrivõistlustel kõrge 21. koha ning ka sellel tiitlivõistlusel läheb püüdma mitmevõistluse finaalikohta, kuhu pääsevad kvalifikatsiooni 18 parimat. Rühmkava koondis tegi korraliku suvise ettevalmistuse ning asub võistlustulle heas vormis. Treenerid on sättinud treeningud õhtusele ajale. Treeniti samas formaadis nagu MM-il ehk kaks kava ühel päeval. Oleme tegelenud ka võimlejate psühholoogilise poolega. Kavad on rasked, kuid tööd on tehtud palju ja vigadeta esitus annaks võimaluse pääseda finaali," sõnas Inno.
Rahvuskoondise koosseisu kuuluvad Arina Okamantšuk, Alina Vesselova, Evelin Naptal, Mirtel Korbelainen, Kiara Oja ja suve alguses liitunud Adelina Beljajeva.
Keler stardib iluvõimlemise individuaalarvestuse kvalifikatsioonis 14. septembril, rühmkava koondis 16. septembril. Finaalid toimuvad nädalavahetusel 17.- 18.septembril. Kokku võistleb Sofias 89 individuaalvõimlejat ja 30 rühma. | Sofias algaval iluvõimlemise MM-il esindab Eestit seitse sportlast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sofia võõrustab iluvõimlemise maailmameistrivõistluseid, mille raames teenitakse esimesed pääsmed Pariisi olümpiamängudele. Eestit esindab võistlusel iluvõimlemise rühmkava rahvuskoondis ning individuaalarvestuse valitsev Eesti meister Melany Keler.
Eesti Võimlemisliidu peasekretär Natalja Inno kinnitas, et selle olümpiatsükli iluvõimlemise kvalifikatsioon on sarnane eelmisega. "Olümpiakohad jagatakse kolme aasta jooksul ning sellel nädalal toimuval MM-il on lisaks maailma parima tiitlile võimalik välja teenida esimesed Pariisi olümpiamängude kohad. 2024. aasta olümpiamängude kohad kindlustavad oma riikidele mitmevõistluse kolm parimat individuaalvõimlejat ja kolm parimat mitmevõistluse rühmakava võistkonda. Järgmised OM punktid teenitakse 2023. aasta MM-il, mis toimub Bakuus. Kokku pääseb 2024. aasta olümpiamängudele 14 rühmkava ja 24 individuaalvõimlejat," selgitas Inno.
Sofia iluvõimlemise MM-il võistlevad Eesti lipu all Melany Keler ja rühmkava rahvuskoondis. "Keler sai juunis Euroopa meistrivõistlustel kõrge 21. koha ning ka sellel tiitlivõistlusel läheb püüdma mitmevõistluse finaalikohta, kuhu pääsevad kvalifikatsiooni 18 parimat. Rühmkava koondis tegi korraliku suvise ettevalmistuse ning asub võistlustulle heas vormis. Treenerid on sättinud treeningud õhtusele ajale. Treeniti samas formaadis nagu MM-il ehk kaks kava ühel päeval. Oleme tegelenud ka võimlejate psühholoogilise poolega. Kavad on rasked, kuid tööd on tehtud palju ja vigadeta esitus annaks võimaluse pääseda finaali," sõnas Inno.
Rahvuskoondise koosseisu kuuluvad Arina Okamantšuk, Alina Vesselova, Evelin Naptal, Mirtel Korbelainen, Kiara Oja ja suve alguses liitunud Adelina Beljajeva.
Keler stardib iluvõimlemise individuaalarvestuse kvalifikatsioonis 14. septembril, rühmkava koondis 16. septembril. Finaalid toimuvad nädalavahetusel 17.- 18.septembril. Kokku võistleb Sofias 89 individuaalvõimlejat ja 30 rühma.
### Response:
Sofias algaval iluvõimlemise MM-il esindab Eestit seitse sportlast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1967. aastal Pariisis lavastab uue laine staar Jean-Luc Godard filmi "Hiinlanna", peaosas temast 20 aastat noorem kallim. Pinged tugevnevad nii režissööri eraelus kui poliitilisel väljal – 1968. aasta tudengirahutused Pariisis, Cannes'i festivali katkestamine poliitilistel põhjustel jne… Godard'i tabab kriis ning tema vaated jäävad süveneva surve alla.
Režissöör, stsenarist ja filmikriitik Jean-Luc Godard on Prantsuse filmikunsti nn uue laine tuntuim esindaja. 1950.–1960. sündinud uue laine tegijad (André Bazin, François Truffaut, Agnès Varda jt.) said mõjutusi Itaalia neorealismist (Roberto Rossellini, Luchino Visconti, Vittorio De Sica) ja ka Hollywoodi filmidest, ajalukku läksid nad aga filmikeele radikaalsete uuendajatena.
Möödunud sajandi kuuekümnendate kultuurielu pulbitses võimsalt ja uue laine nooruslik energia pööras pea peale klassikalised arusaamad loo jutustamisest ja selle kangelastest. Tänaseks kuuluvad mitmed toonased uuendused filmitegemise "standardvarustusse".
"Aukartust äratav" kandideeris Cannes'is Kuldsele Palmioksale. Režissöör Michel Hazanavicius, osades Louis Garrel, Stacy Martin, Bérénice Bejo jt.
"Aukartust äratav" on vaadatav Jupiteris. | Kultuuriportaal soovitab: Jean-Luc Godard'ist rääkiv "Aukartust äratav" Jupiteris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1967. aastal Pariisis lavastab uue laine staar Jean-Luc Godard filmi "Hiinlanna", peaosas temast 20 aastat noorem kallim. Pinged tugevnevad nii režissööri eraelus kui poliitilisel väljal – 1968. aasta tudengirahutused Pariisis, Cannes'i festivali katkestamine poliitilistel põhjustel jne… Godard'i tabab kriis ning tema vaated jäävad süveneva surve alla.
Režissöör, stsenarist ja filmikriitik Jean-Luc Godard on Prantsuse filmikunsti nn uue laine tuntuim esindaja. 1950.–1960. sündinud uue laine tegijad (André Bazin, François Truffaut, Agnès Varda jt.) said mõjutusi Itaalia neorealismist (Roberto Rossellini, Luchino Visconti, Vittorio De Sica) ja ka Hollywoodi filmidest, ajalukku läksid nad aga filmikeele radikaalsete uuendajatena.
Möödunud sajandi kuuekümnendate kultuurielu pulbitses võimsalt ja uue laine nooruslik energia pööras pea peale klassikalised arusaamad loo jutustamisest ja selle kangelastest. Tänaseks kuuluvad mitmed toonased uuendused filmitegemise "standardvarustusse".
"Aukartust äratav" kandideeris Cannes'is Kuldsele Palmioksale. Režissöör Michel Hazanavicius, osades Louis Garrel, Stacy Martin, Bérénice Bejo jt.
"Aukartust äratav" on vaadatav Jupiteris.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: Jean-Luc Godard'ist rääkiv "Aukartust äratav" Jupiteris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Produtsent Tanel Tatter kinnitas, et täpne esilinastuse kuupäev ei ole veel paigas, kuna otsus on värske. "Publiku kinokäitumine on pärast viimast koroonalainet kardinaalselt muutunud ja filmid vajavad väga pikka kinoakent, et vajaliku vaatajanumbrini jõuda," selgitas ta ja lisas, et esimene "Apteeker Melchiori" film on tänaseks juba 22. nädalat järjest kinodes ja kogub endiselt vaatajaid. "See on kinolevi jaoks väga pikk aeg."
"Teine film "Apteeker Melchior. Viirastus" on kinos alles neljandat nädalat ja kohe sinna otsa kolmanda osa välja toomine lööb vaatajal silme eest kirjuks," tõdes Tatter ja mainis, et esialgne plaan tuua kõik kolm filmi lühikese perioodi jooksul välja nägi paberil hea välja, kuid muutunud kinokülastajate käitumine tõi nad reaalsusesse tagasi. "Selleks teemegi ruumi, et publik saaks rahulikult esimese ja teise osa ilma surveta ära vaadata ning ära seedida."
Kolmanda filmi "Apteeker Melchior. Timuka tütar" kinolevi on plaanitud esialgsete plaanide kohaselt 2023. aasta esimesse kvartalisse, täpsem kuupäev selgub tegijate sõnul lähiajal. | Kolmas "Apteeker Melchiori" film lükkub järgmisesse aastasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Produtsent Tanel Tatter kinnitas, et täpne esilinastuse kuupäev ei ole veel paigas, kuna otsus on värske. "Publiku kinokäitumine on pärast viimast koroonalainet kardinaalselt muutunud ja filmid vajavad väga pikka kinoakent, et vajaliku vaatajanumbrini jõuda," selgitas ta ja lisas, et esimene "Apteeker Melchiori" film on tänaseks juba 22. nädalat järjest kinodes ja kogub endiselt vaatajaid. "See on kinolevi jaoks väga pikk aeg."
"Teine film "Apteeker Melchior. Viirastus" on kinos alles neljandat nädalat ja kohe sinna otsa kolmanda osa välja toomine lööb vaatajal silme eest kirjuks," tõdes Tatter ja mainis, et esialgne plaan tuua kõik kolm filmi lühikese perioodi jooksul välja nägi paberil hea välja, kuid muutunud kinokülastajate käitumine tõi nad reaalsusesse tagasi. "Selleks teemegi ruumi, et publik saaks rahulikult esimese ja teise osa ilma surveta ära vaadata ning ära seedida."
Kolmanda filmi "Apteeker Melchior. Timuka tütar" kinolevi on plaanitud esialgsete plaanide kohaselt 2023. aasta esimesse kvartalisse, täpsem kuupäev selgub tegijate sõnul lähiajal.
### Response:
Kolmas "Apteeker Melchiori" film lükkub järgmisesse aastasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2022. aasta Euroopa meistriks tuli rootslane Jan Ericsson (Chevrolet Camaro), teine oli hollandlane David Vegter (Chevrolet Camaro).
"Oli õppimise aasta, sest sõitsime ju Euroopa meistrivõistluste hooaja kaasa esmakordselt," rääkis Arnover. "Äärmiselt oluline on stabiilsus, sageli ei võida üksikute sõitude kiireim, vaid just see, kes suudab näidata stabiilseid tulemusi. Olen väga tänulik suurepärast tööd teinud meeskonnale. Auto oli väga hea. Lisaks tänan muidugi toetajaid, kelleta poleks EM-il osalemine kõne alla tulnud," lisas Arnover.
Viimasel etapil Suurbritannias Santa Podi rajal sai Arnover kvalifikatsioonist edasi kuuenda ajaga, kuid esimeses väljalangemissõidus purunes tema 4000 hobujõulisel Mustangil kardaan ning järgmistesse startidesse ta ei pääsenud. Pärast klassi finaali lubasid kohtunikud tal teha remonditud autoga proovisõidu, mis lõppes Arnoveri isikliku rekordiga veerandmiilil - 5,84 sekundit (kiirus 406 km/h).
Arnover lisas, et järgmise aasta plaanidesse kuulub samuti osalemine Euroopa meistrivõistlustel. "Valmistame auto ette, otsime juurde toetajaid ja läheme tagasi tugevamana kui olime tänavu," sõnas ta.
2022. aasta kiirendusspordi Euroopa meistrivõistlused koosnesid neljast etapist, millest kaks sõideti Suurbritannias, üks Rootsis ja üks Saksamaal. | Kiirendusspordi EM-il võitis Andres Arnover pronksmedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2022. aasta Euroopa meistriks tuli rootslane Jan Ericsson (Chevrolet Camaro), teine oli hollandlane David Vegter (Chevrolet Camaro).
"Oli õppimise aasta, sest sõitsime ju Euroopa meistrivõistluste hooaja kaasa esmakordselt," rääkis Arnover. "Äärmiselt oluline on stabiilsus, sageli ei võida üksikute sõitude kiireim, vaid just see, kes suudab näidata stabiilseid tulemusi. Olen väga tänulik suurepärast tööd teinud meeskonnale. Auto oli väga hea. Lisaks tänan muidugi toetajaid, kelleta poleks EM-il osalemine kõne alla tulnud," lisas Arnover.
Viimasel etapil Suurbritannias Santa Podi rajal sai Arnover kvalifikatsioonist edasi kuuenda ajaga, kuid esimeses väljalangemissõidus purunes tema 4000 hobujõulisel Mustangil kardaan ning järgmistesse startidesse ta ei pääsenud. Pärast klassi finaali lubasid kohtunikud tal teha remonditud autoga proovisõidu, mis lõppes Arnoveri isikliku rekordiga veerandmiilil - 5,84 sekundit (kiirus 406 km/h).
Arnover lisas, et järgmise aasta plaanidesse kuulub samuti osalemine Euroopa meistrivõistlustel. "Valmistame auto ette, otsime juurde toetajaid ja läheme tagasi tugevamana kui olime tänavu," sõnas ta.
2022. aasta kiirendusspordi Euroopa meistrivõistlused koosnesid neljast etapist, millest kaks sõideti Suurbritannias, üks Rootsis ja üks Saksamaal.
### Response:
Kiirendusspordi EM-il võitis Andres Arnover pronksmedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See komisjoni meede vähendaks energiafirmade üha kasvavat kasumit. Seda raha saaks siis kasutada tarbijate abistamiseks, kes seisavad silmitsi üha suuremate energiaarvetega. Samuti saaks raha kasutada raskustesse sattunud ettevõtete abistamiseks, vahendas Reuters.
Elektri hind on viimase aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud, kuna see on seotud gaasi hinnaga. Gaasi hind on praegu umbes kümme korda kõrgem kui aasta tagasi.
Euroopa Liidu (EL) energiaministrid jõudsid eelmisel nädalal üksmeelele, et gaasi hind seotakse lahti elektri hinnast, ent detailides jäädi eriarvamusele. Ministrid nõuavad Euroopa Komisjonilt ka kiireid ettepanekuid, et kehtestada elektritootjate kasumile ülempiir.
Komisjon avalikustab üksikasjad kolmapäeval. EL-i ministrid arutavad komisjoni ettepanekuid 30. septembril. | Reuters: EL soovib elektri hinnale ülempiiri 180 eurot MWh | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See komisjoni meede vähendaks energiafirmade üha kasvavat kasumit. Seda raha saaks siis kasutada tarbijate abistamiseks, kes seisavad silmitsi üha suuremate energiaarvetega. Samuti saaks raha kasutada raskustesse sattunud ettevõtete abistamiseks, vahendas Reuters.
Elektri hind on viimase aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud, kuna see on seotud gaasi hinnaga. Gaasi hind on praegu umbes kümme korda kõrgem kui aasta tagasi.
Euroopa Liidu (EL) energiaministrid jõudsid eelmisel nädalal üksmeelele, et gaasi hind seotakse lahti elektri hinnast, ent detailides jäädi eriarvamusele. Ministrid nõuavad Euroopa Komisjonilt ka kiireid ettepanekuid, et kehtestada elektritootjate kasumile ülempiir.
Komisjon avalikustab üksikasjad kolmapäeval. EL-i ministrid arutavad komisjoni ettepanekuid 30. septembril.
### Response:
Reuters: EL soovib elektri hinnale ülempiiri 180 eurot MWh |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1930. aasta 3. augustil Kuressaares sündinud Õispuu õppis 1937-1941 Saaremaal Vätta ja Kuressaare algkoolis, keskhariduse sai Kuressaares ja Piiril ning Venemaal Kirovi oblastis Nagorskis. Õispuu küüditati Siberisse kaks korda.
Kõrghariduse omandas ta Permi Põllumajandusinstituudis mehhaniseerimise ning 1954-1960 Uurali Polütehnilises Instituudis ja Tallinna Polütehnilises Instituudis masinatehnoloogia erialal ning lõpetas viimase mehaanikainsenerina.
Aastal 1966 kaitses Õispuu TPI-s tehnikakandidaadi väitekirja teemal Eesti põlevkivi jahvatamine.
Ta töötas aastatel 1958-1962 Tallinnas tehases Ilmarine konstruktorina ning aastast 1965 Tallinna Tehnikaülikoolis soojusenergeetika kateedri assistendi ja vanemõpetajana, 1968-1970 energeetikateaduskonna prodekaanina, seejärel vanemteaduri ja dotsendina.
Leo Õispuu avaldas elu jooksul üle 135 teadusartikli, erialaseid raamatuid ning osales ka raamatute "Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani", "Poliitilised arreteerimised Eestis 1940-1988" ja "Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis" koostamises.
Ta oli Tallinna Tehnikaülikooli muinsuskaitse klubi aseesimees, Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Rahvarinde, Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liidu Memento ja Eesti Liberaaldemokraatliku Partei asutajaid, Memento teabe- ja ajalootoimkonna aseesimees, Eesti Rahvuslik-demokraatlike Jõudude Koostöökoja liige ning Eesti Memento Liidu auesimees. Õispuu oli üliõpilaskorporatsiooni Vironia vilistlane.
1962. aastal sai Õispuu NSV Liidu rahvamajanduse näituse väikese hõbemedali, 1970 Nõukogude Eesti preemia (kollektiivi liikmena põlevkivi energeetika teaduslike aluste eest) ja 1998. aastal Eesti Punase Risti IV klassi ordeni. | Suri vabadusvõitleja Leo Õispuu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1930. aasta 3. augustil Kuressaares sündinud Õispuu õppis 1937-1941 Saaremaal Vätta ja Kuressaare algkoolis, keskhariduse sai Kuressaares ja Piiril ning Venemaal Kirovi oblastis Nagorskis. Õispuu küüditati Siberisse kaks korda.
Kõrghariduse omandas ta Permi Põllumajandusinstituudis mehhaniseerimise ning 1954-1960 Uurali Polütehnilises Instituudis ja Tallinna Polütehnilises Instituudis masinatehnoloogia erialal ning lõpetas viimase mehaanikainsenerina.
Aastal 1966 kaitses Õispuu TPI-s tehnikakandidaadi väitekirja teemal Eesti põlevkivi jahvatamine.
Ta töötas aastatel 1958-1962 Tallinnas tehases Ilmarine konstruktorina ning aastast 1965 Tallinna Tehnikaülikoolis soojusenergeetika kateedri assistendi ja vanemõpetajana, 1968-1970 energeetikateaduskonna prodekaanina, seejärel vanemteaduri ja dotsendina.
Leo Õispuu avaldas elu jooksul üle 135 teadusartikli, erialaseid raamatuid ning osales ka raamatute "Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani", "Poliitilised arreteerimised Eestis 1940-1988" ja "Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis" koostamises.
Ta oli Tallinna Tehnikaülikooli muinsuskaitse klubi aseesimees, Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Rahvarinde, Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liidu Memento ja Eesti Liberaaldemokraatliku Partei asutajaid, Memento teabe- ja ajalootoimkonna aseesimees, Eesti Rahvuslik-demokraatlike Jõudude Koostöökoja liige ning Eesti Memento Liidu auesimees. Õispuu oli üliõpilaskorporatsiooni Vironia vilistlane.
1962. aastal sai Õispuu NSV Liidu rahvamajanduse näituse väikese hõbemedali, 1970 Nõukogude Eesti preemia (kollektiivi liikmena põlevkivi energeetika teaduslike aluste eest) ja 1998. aastal Eesti Punase Risti IV klassi ordeni.
### Response:
Suri vabadusvõitleja Leo Õispuu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartus korvpallurina tuule tiibadesse saanud Sutt on koduses kõrgliigas aastate jooksul mänginud Tartu Ülikooli, Pärnu Sadama ja Avis Utilitas Rapla särgis ning hooajal 2019/20 sai ta ennast proovile panna Austria kõrgliigas Oberwarti meeskonnas, vahendab basket.ee.
Austria meistriliigas olid Suti põhiturniiri keskmised numbrid 19 mänguga 23,1 minutit, 11,1 punkti, 3,2 lauapalli ja 2,2 söötu. Hooajal 2020/21 Raplas mängides kogus ta Paf Eesti-Läti liigas keskmiselt 31,2 minutit, 11,5 punkti, 3,9 lauapalli ja neli söötu.
Mullu sai tagamees kirja vaid kolm karikamängu ja kolm kohtumist Eesti-Läti liigas ning pidi seejärel seljatrauma tõttu hooaja lõpetama. | Saimon Sutt hakkab uuel hooajal mängima Islandi kõrgliigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartus korvpallurina tuule tiibadesse saanud Sutt on koduses kõrgliigas aastate jooksul mänginud Tartu Ülikooli, Pärnu Sadama ja Avis Utilitas Rapla särgis ning hooajal 2019/20 sai ta ennast proovile panna Austria kõrgliigas Oberwarti meeskonnas, vahendab basket.ee.
Austria meistriliigas olid Suti põhiturniiri keskmised numbrid 19 mänguga 23,1 minutit, 11,1 punkti, 3,2 lauapalli ja 2,2 söötu. Hooajal 2020/21 Raplas mängides kogus ta Paf Eesti-Läti liigas keskmiselt 31,2 minutit, 11,5 punkti, 3,9 lauapalli ja neli söötu.
Mullu sai tagamees kirja vaid kolm karikamängu ja kolm kohtumist Eesti-Läti liigas ning pidi seejärel seljatrauma tõttu hooaja lõpetama.
### Response:
Saimon Sutt hakkab uuel hooajal mängima Islandi kõrgliigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Galal esinevad R&B ja soulilaulja Rita Ray ning raadiokuulajate lemmikud Pur Mudd ja Grete Paia. Lisaks astub üle pika aja taas suurele lavale Eesti hiphopilegend A-rühm.
Programmi juhib Tõnis Niinemets.
Pidulik galaõhtu toimub reedel, 16. septembril Alexela kontserdimajas. Otseülekannet saab jälgida ETV ja ETV2 vahendusel. Gala esimene osa algab ETV2 eetris kell 18.30. Teise osa otseülekanne algab ETV-s kell 20 ja kolmas osa ETV-s kell 21.40.
EFTA gala toimub tänavu juba kuuendat korda – sel aastal esitati konkursile 148 tööd filmi- ja 113 tööd telekategoorias. Galal antakse välja kokku 30 auhinda, neist 15 filmi- ja 15 telekategoorias. Auhinnasaajad valib erialaspetsialistidest koosnev žürii.
Esimest korda saab sel aastal osaleda ka rahvas, kes valib sotsiaalmeedias välja publiku lemmikmängufilmi ja -teleseriaali. | EFTA galal astuvad üles Rita Ray, Pur Mudd, Grete Paia ja A-rühm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Galal esinevad R&B ja soulilaulja Rita Ray ning raadiokuulajate lemmikud Pur Mudd ja Grete Paia. Lisaks astub üle pika aja taas suurele lavale Eesti hiphopilegend A-rühm.
Programmi juhib Tõnis Niinemets.
Pidulik galaõhtu toimub reedel, 16. septembril Alexela kontserdimajas. Otseülekannet saab jälgida ETV ja ETV2 vahendusel. Gala esimene osa algab ETV2 eetris kell 18.30. Teise osa otseülekanne algab ETV-s kell 20 ja kolmas osa ETV-s kell 21.40.
EFTA gala toimub tänavu juba kuuendat korda – sel aastal esitati konkursile 148 tööd filmi- ja 113 tööd telekategoorias. Galal antakse välja kokku 30 auhinda, neist 15 filmi- ja 15 telekategoorias. Auhinnasaajad valib erialaspetsialistidest koosnev žürii.
Esimest korda saab sel aastal osaleda ka rahvas, kes valib sotsiaalmeedias välja publiku lemmikmängufilmi ja -teleseriaali.
### Response:
EFTA galal astuvad üles Rita Ray, Pur Mudd, Grete Paia ja A-rühm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates augusti algusest on McConnelli juhitud Pac kulutanud reklaamidele 25,5 miljonit dollarit, selgub Financial Timesi poolt läbi vaadatud föderaalse valimiskomisjoni (FEC) dokumentidest.
McConnelli Pac on teatanud samuti 23 miljoni dollari suurusest uutest kulutustest reklaamidele. See raha on määratud New Hampshire'i osariigi senaatorile Maggie Hassanile.
Tavaliselt juhib vabariiklaste kampaania rahakogumist vabariiklaste rahvuslik senatikomisjon (NRSC). FEC-i andmetel on NRSC alates augusti algusest kulutanud reklaamidele vaid 7,5 miljonit dollarit.
NRSC juht on Florida senaator Rick Scott. NRSC tugineb väikeannetajatele ja komisjoni finantsiline seis on üha ebakindlam, hindas Financial Times.
NRSC on sel aastal kogunud umbes 60 miljonit dollarit. Samas on NRSC kulutanud juba 86 miljonit dollarit. NRSC kommunikatsioonijuht Chris Hartline ütles, et FEC-i andmed ei anna täielikku ülevaadet.
"NRSC finantsiline seis tulenes strateegilisest otsusest kulutada palju raha varakult, teades, et teised komisjonid kulutavad raha alati hiljem," ütles Hartline.
Paljud vabariiklased aga kritiseerivad NRSC tegevust.
"McConnell ja tema meeskond pole NRSC tegevusega rahul. Scott tekitas segaduse ja McConnell peab selle nüüd ära lahendama," ütles vabariiklaste partei rahastaja Dan Eberhart.
McConnelli ja Scotti vahel on ka poliitilised erimeelsused. Scotti peetakse vabariiklaste võimalikuks 2024. aasta presidendivalimiste kandidaadiks. Scott tahab tõsta makse, McConnell seda plaani ei toeta.
Vabariiklased on praegu raskustes, et koguda raha üleriigilistele kampaaniatele. Demokraatidel seda probleemi pole. USA ülemkohus otsustas juunis taganeda ajaloolisest Roe vs. Wade otsusest, millega 1973. aastal seadustati abort kogu riigis. See suurendas rohujuuretasandil vasakpoolsete rahastajate toetust demokraatlikule parteile. | FT: McConnelli meeskond kontrollib vabariiklaste kulutusi reklaamidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates augusti algusest on McConnelli juhitud Pac kulutanud reklaamidele 25,5 miljonit dollarit, selgub Financial Timesi poolt läbi vaadatud föderaalse valimiskomisjoni (FEC) dokumentidest.
McConnelli Pac on teatanud samuti 23 miljoni dollari suurusest uutest kulutustest reklaamidele. See raha on määratud New Hampshire'i osariigi senaatorile Maggie Hassanile.
Tavaliselt juhib vabariiklaste kampaania rahakogumist vabariiklaste rahvuslik senatikomisjon (NRSC). FEC-i andmetel on NRSC alates augusti algusest kulutanud reklaamidele vaid 7,5 miljonit dollarit.
NRSC juht on Florida senaator Rick Scott. NRSC tugineb väikeannetajatele ja komisjoni finantsiline seis on üha ebakindlam, hindas Financial Times.
NRSC on sel aastal kogunud umbes 60 miljonit dollarit. Samas on NRSC kulutanud juba 86 miljonit dollarit. NRSC kommunikatsioonijuht Chris Hartline ütles, et FEC-i andmed ei anna täielikku ülevaadet.
"NRSC finantsiline seis tulenes strateegilisest otsusest kulutada palju raha varakult, teades, et teised komisjonid kulutavad raha alati hiljem," ütles Hartline.
Paljud vabariiklased aga kritiseerivad NRSC tegevust.
"McConnell ja tema meeskond pole NRSC tegevusega rahul. Scott tekitas segaduse ja McConnell peab selle nüüd ära lahendama," ütles vabariiklaste partei rahastaja Dan Eberhart.
McConnelli ja Scotti vahel on ka poliitilised erimeelsused. Scotti peetakse vabariiklaste võimalikuks 2024. aasta presidendivalimiste kandidaadiks. Scott tahab tõsta makse, McConnell seda plaani ei toeta.
Vabariiklased on praegu raskustes, et koguda raha üleriigilistele kampaaniatele. Demokraatidel seda probleemi pole. USA ülemkohus otsustas juunis taganeda ajaloolisest Roe vs. Wade otsusest, millega 1973. aastal seadustati abort kogu riigis. See suurendas rohujuuretasandil vasakpoolsete rahastajate toetust demokraatlikule parteile.
### Response:
FT: McConnelli meeskond kontrollib vabariiklaste kulutusi reklaamidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viljandi rahvas võib üksjagu elevust tunda, sest kohaliku volikogu juhi Helmen Küti sõnul ei tulnud seitsmenda omavalitsuspäeva tähistamine sinna sugugi ilma vaevata. Korraldamisõiguse peale olevat tubli konkurents.
"See, et see toimub Viljandis, tegelikult on tänu eelmisele volikogu esimehele Helir-Valdor Seederile," rääkis Kütt.
Kohale on kutsutud vallavanemad-linnapead, aga ka volikogude juhid ja ametnikud. Poolteise septembrilõpu päeva jooksul kõlab arutelusid ja ettekandeid igale maitsele. Kes soovib, võib rääkida ühiskonna sidususest, kel tahtmist, võib arutleda koostöö või sotsiaalteenuste üle.
Ametlikke sisuarutelusid jagub kokku vähemalt kaheksaks tunniks. Vähem raamidesse surutud kuid siiski töist juttu jätkub kindlasti kauemaks. Helmen Kütt loodab, et kohale tuleb 150 inimest.
"Vahetame häid kogemusi ja valmistume väga raskeks sügiseks ja talveks," sõnas Kütt, kelle sõnul on väga tähtis, et eri kohtades töötavad inimesed omavahel suhtleks. "Lihtsalt selle pärast, et saada ka ise veidi jõudu, et nende raskete probleemidega kohapeal tegeleda."
Päris koolilõunaga võrrelda ei saa
Maksumaksja panustab omavalitsustegelaste kogunemisse 45 000 euroga. Sellest osa leiti Viljandi linna eelarvest, teine osa tuleb riigikassast ning 13 000-eurone toiduarve jaotub ühtlaselt teiste omavalitsuste vahel. Nimelt maksab toitlustamise kinni iga osaleja, praktikas tema kodune linn või vald.
Mida tähtsal üritusel süüa pakutakse, jäägu osalejatele üllatuseks. Kavast nad muidugi juba teavad, et ees ootab neli kohvipausi väikeste suupistetega, üks toekam lõunasöök, millest Küti sõnul kõhu korralikult täis saab ja muidugi ürituse nael – esimese päeva pidulik õhtusöök.
Helmen Kütt möönis, et muidugi võinuks saada ka pisut odavamalt. Näiteks Viljandi laste koolilõunad maksavad euro ja 60 senti. "Võrrelda nüüd koolilõunat selle üritusega... ilmselt on võimalik," arutles Kütt. "Aga päris võrreldavad nad ei ole."
Eelmise omavalitsuspäeva korraldaja, toonane Tartu linnavolikogu esimees Lemmit Kaplinski tuli selgitamisega appi. Ta ütles, et koolitoidu hind on suure riigihanke tulemus.
"Kui me korraldaksime iga jumala päev omavalitsuspäeva 15 000 osalejale, ma usun, et need hinnad oleks ilmselgelt odavamad. Aga kui sa teed ühekordset üritust, siis turult catering -i sa saad sellise hinnaga," teadis Kaplinski rääkida.
Pealegi võivad koolitoidu pakkujad mõne kulurea juba eos maha tõmmata. Näiteks Tartus pakutud avatud baar, kus sai tasuta nii õlut kui veini, paneks lasteasutuses parimal juhul kulmu kergitama.
Koosolekud koondatakse lipu alla
Väärika linnana pakub Viljandi oma külalistele ka kultuurilist naudingut. Pidulikul õhtusöögil mängib tantsuks Väikeste Lõõtspillide Ühing.
"Meil on ka ürituse alguses muusikaline tervitus. Ja tegelikult on meil läbi selle ürituse ka muusika," rääkis Kütt, kelle sõnul pärimuslinnas, veel enam Pärimusaidas teisiti ei saagi. "Me oleme ju pärimuslinnas Viljandis. Me oleme Pärimusaidas."
Tänu kaht päeva läbivale meeleolukale kavale panustatakse kultuuri koguni 4000 euroga. Kusjuures pidulikku vastuvõttu plaanivad viljandlased igati mitmekülgsena. Kui kehale pakub rõõmu hea toit ja hinge eest hoolitsevad pillimehed, siis vaimu turgutamiseks on kavandatud tervitussõnavõtud. Teiste seas esineb kõnega president Arnold Rüütel. "Arnold Rüütel on olnud väga väärikalt nende päevade korraldamise juures algusest peale," kiitis Kütt.
Ilusaid asju ja hetki on veel terve hulk. Juba esimese päeva hommikul, enne kui istutatakse omavalitsuspuu, toimub lipu heiskamise tseremoonia. Valla- ja linnajuhtidele aga ka ametnikele on tegemist tähtsa sündmusega, rääkis Kütt. Nimelt pole omavalitsuspäeval veel kunagi oma lippu olnud.
"Sel korral on tõesti tellitud lipp. "OVP" valgel taustal, sini-must-valgega on tähed peal. See antakse üle järgmisele korraldajale. Ja see on terve ürituse vältel laval," selgitas Kütt.
Lipu, spetsiaalse pitsati ja veel pisut asjakohast atribuutikat saab kätte 1600 euro eest. Lihtsameelselt võib küll küsida, et miks läheb koosolekute korraldamiseks spetsiaalset lippu tarvis kuid Helmen Kütt selgitab, et lippu ei tasu alahinnata. "See annab sellele päevale tähtsust. MTÜ-del ja seltsingutel on oma lipud. Me arvasime korralduskomiteega, et oleks väga mõistlik, kui oleks ka omavalitsuspäeval oma lipp," ütles Kütt.
Päevajuhtimine jäetakse proffide hooleks
Kes on sellise avaliku raha eest toimuva ürituse korraldamise juures olnud, teab, kui palju kõik võib maksma minna. Pelgalt meeneid külaliste ja panelistide jaoks tuleb osta 1500 euro eest. Kujundusele ja disainile kulub veel 1200 eurot.
"Kogu see ruum vajab ju kujundust," selgitas Kütt, kelle sõnul tuleb mõelda nii omavalitsuspäeva logo paigutamisele kui lilledele. "See on see kujundus, mis hoones on, et oleks selge, et seal toimub omavalitsuspäev."
Hea kujundus ongi kallis. Näiteks tartlastel kulus paarsada eurot pelgalt viitadele. Aga viitadest veel enam panustavad ürituste korraldajad inimestesse. Näiteks personalile, kes hoolitseb, et kõik 150 külalist sujuvalt töötada saaks, kulub pooleteise päeva jooksul 4000 eurot.
"Personali hulka kuuluvad muidugi need inimesed, kes aitavad registreerimisel, käepaelte jagamisel. Et kui on muret, siis need oleksid lahendatud," rääkis Kütt.
Lisaks tuleb palgata ka need, kes tuju üleval, mõtte terava ja hoo sees hoiavad. Siin annab inflatsioon ehk kõige enam tunda. Tartlased tulid läinud aastal pisut vähemaga toime. Päevajuhiks palgatud näitleja palus kahe päeva eest 1750 eurot, kogenud ajakirjanik, kes erakonnajuhtide debatti vedas, sai 750 eurot. Viljandlastel kulub nende ülesannete jagamisele 3600 eurot.
Omaette eelarvereal on veel kõikvõimaliku tehnika rent ja see, et üritus üldse väärikalt korraldatud saaks. Näiteks tartlastel läks pelgalt projektijuhtimisele üle 5000 euro. Tartu eelarve tuli ka üksjagu suurem, kokku 67 000 eurot. Lemmit Kaplinski rääkis, et raha läinuks rohkemgi, kuid 10 000-eurosest hübriidkonverentsi versioonist siiski loobuti.
Toredat sügispäeva jäävad meenutama kenad fotod
Aga lõpuks on see kõik vajalik, kinnitas nii Helmen Kütt kui Lemmit Kaplinski. Viimane selgitas, et ilma esinejate, hea toidu ja pidulikkuseta oleks omavalitsusjuhtide kohtumine lihtsalt järjekordne töökoosolek.
"Suurema sümboolse kultuurilise väärtusega kokkusaamised on see sotsiaalne liim, mis teeb hilisemad töökoosolekud palju lihtsamaks ja loob ka uusi kontakte," rääkis Kaplinski. "Mina usun, et tulevad toredad kaks sügispäeva," ütles Kütt.
Ja et need kaks sügispäeva ära ei ununeks, on Viljandisse palgatud ka fotograaf, kes kõik 150 omavalitsustegelast ja esinejad jõudumööda üles pildistab. Spetsiaalse fotoseina ette saab astuda esimese koosolekupäeva hommikul aga ka õhtul, kui külalised on end pidulikumalt riidesse sättinud.
Kui keegi siiski unustab või ei jõua, siis ka teisel päeval, kui pakutakse hommikukohvi, on nii fotograaf kui fotosein kenasti olemas. Need olid olemas ka läinud aastal. Lemmit Kaplinski usub, et kvaliteetsetele piltidele kulutatud 1700 eurot läksid igati asja ette. Fotod on tal senini arvutis. "Ma vaatan oma fotosid ikka aeg-ajalt üle," sõnas Kaplinski. | Omavalitsustegelaste kohtumine süstib majandusse 45 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viljandi rahvas võib üksjagu elevust tunda, sest kohaliku volikogu juhi Helmen Küti sõnul ei tulnud seitsmenda omavalitsuspäeva tähistamine sinna sugugi ilma vaevata. Korraldamisõiguse peale olevat tubli konkurents.
"See, et see toimub Viljandis, tegelikult on tänu eelmisele volikogu esimehele Helir-Valdor Seederile," rääkis Kütt.
Kohale on kutsutud vallavanemad-linnapead, aga ka volikogude juhid ja ametnikud. Poolteise septembrilõpu päeva jooksul kõlab arutelusid ja ettekandeid igale maitsele. Kes soovib, võib rääkida ühiskonna sidususest, kel tahtmist, võib arutleda koostöö või sotsiaalteenuste üle.
Ametlikke sisuarutelusid jagub kokku vähemalt kaheksaks tunniks. Vähem raamidesse surutud kuid siiski töist juttu jätkub kindlasti kauemaks. Helmen Kütt loodab, et kohale tuleb 150 inimest.
"Vahetame häid kogemusi ja valmistume väga raskeks sügiseks ja talveks," sõnas Kütt, kelle sõnul on väga tähtis, et eri kohtades töötavad inimesed omavahel suhtleks. "Lihtsalt selle pärast, et saada ka ise veidi jõudu, et nende raskete probleemidega kohapeal tegeleda."
Päris koolilõunaga võrrelda ei saa
Maksumaksja panustab omavalitsustegelaste kogunemisse 45 000 euroga. Sellest osa leiti Viljandi linna eelarvest, teine osa tuleb riigikassast ning 13 000-eurone toiduarve jaotub ühtlaselt teiste omavalitsuste vahel. Nimelt maksab toitlustamise kinni iga osaleja, praktikas tema kodune linn või vald.
Mida tähtsal üritusel süüa pakutakse, jäägu osalejatele üllatuseks. Kavast nad muidugi juba teavad, et ees ootab neli kohvipausi väikeste suupistetega, üks toekam lõunasöök, millest Küti sõnul kõhu korralikult täis saab ja muidugi ürituse nael – esimese päeva pidulik õhtusöök.
Helmen Kütt möönis, et muidugi võinuks saada ka pisut odavamalt. Näiteks Viljandi laste koolilõunad maksavad euro ja 60 senti. "Võrrelda nüüd koolilõunat selle üritusega... ilmselt on võimalik," arutles Kütt. "Aga päris võrreldavad nad ei ole."
Eelmise omavalitsuspäeva korraldaja, toonane Tartu linnavolikogu esimees Lemmit Kaplinski tuli selgitamisega appi. Ta ütles, et koolitoidu hind on suure riigihanke tulemus.
"Kui me korraldaksime iga jumala päev omavalitsuspäeva 15 000 osalejale, ma usun, et need hinnad oleks ilmselgelt odavamad. Aga kui sa teed ühekordset üritust, siis turult catering -i sa saad sellise hinnaga," teadis Kaplinski rääkida.
Pealegi võivad koolitoidu pakkujad mõne kulurea juba eos maha tõmmata. Näiteks Tartus pakutud avatud baar, kus sai tasuta nii õlut kui veini, paneks lasteasutuses parimal juhul kulmu kergitama.
Koosolekud koondatakse lipu alla
Väärika linnana pakub Viljandi oma külalistele ka kultuurilist naudingut. Pidulikul õhtusöögil mängib tantsuks Väikeste Lõõtspillide Ühing.
"Meil on ka ürituse alguses muusikaline tervitus. Ja tegelikult on meil läbi selle ürituse ka muusika," rääkis Kütt, kelle sõnul pärimuslinnas, veel enam Pärimusaidas teisiti ei saagi. "Me oleme ju pärimuslinnas Viljandis. Me oleme Pärimusaidas."
Tänu kaht päeva läbivale meeleolukale kavale panustatakse kultuuri koguni 4000 euroga. Kusjuures pidulikku vastuvõttu plaanivad viljandlased igati mitmekülgsena. Kui kehale pakub rõõmu hea toit ja hinge eest hoolitsevad pillimehed, siis vaimu turgutamiseks on kavandatud tervitussõnavõtud. Teiste seas esineb kõnega president Arnold Rüütel. "Arnold Rüütel on olnud väga väärikalt nende päevade korraldamise juures algusest peale," kiitis Kütt.
Ilusaid asju ja hetki on veel terve hulk. Juba esimese päeva hommikul, enne kui istutatakse omavalitsuspuu, toimub lipu heiskamise tseremoonia. Valla- ja linnajuhtidele aga ka ametnikele on tegemist tähtsa sündmusega, rääkis Kütt. Nimelt pole omavalitsuspäeval veel kunagi oma lippu olnud.
"Sel korral on tõesti tellitud lipp. "OVP" valgel taustal, sini-must-valgega on tähed peal. See antakse üle järgmisele korraldajale. Ja see on terve ürituse vältel laval," selgitas Kütt.
Lipu, spetsiaalse pitsati ja veel pisut asjakohast atribuutikat saab kätte 1600 euro eest. Lihtsameelselt võib küll küsida, et miks läheb koosolekute korraldamiseks spetsiaalset lippu tarvis kuid Helmen Kütt selgitab, et lippu ei tasu alahinnata. "See annab sellele päevale tähtsust. MTÜ-del ja seltsingutel on oma lipud. Me arvasime korralduskomiteega, et oleks väga mõistlik, kui oleks ka omavalitsuspäeval oma lipp," ütles Kütt.
Päevajuhtimine jäetakse proffide hooleks
Kes on sellise avaliku raha eest toimuva ürituse korraldamise juures olnud, teab, kui palju kõik võib maksma minna. Pelgalt meeneid külaliste ja panelistide jaoks tuleb osta 1500 euro eest. Kujundusele ja disainile kulub veel 1200 eurot.
"Kogu see ruum vajab ju kujundust," selgitas Kütt, kelle sõnul tuleb mõelda nii omavalitsuspäeva logo paigutamisele kui lilledele. "See on see kujundus, mis hoones on, et oleks selge, et seal toimub omavalitsuspäev."
Hea kujundus ongi kallis. Näiteks tartlastel kulus paarsada eurot pelgalt viitadele. Aga viitadest veel enam panustavad ürituste korraldajad inimestesse. Näiteks personalile, kes hoolitseb, et kõik 150 külalist sujuvalt töötada saaks, kulub pooleteise päeva jooksul 4000 eurot.
"Personali hulka kuuluvad muidugi need inimesed, kes aitavad registreerimisel, käepaelte jagamisel. Et kui on muret, siis need oleksid lahendatud," rääkis Kütt.
Lisaks tuleb palgata ka need, kes tuju üleval, mõtte terava ja hoo sees hoiavad. Siin annab inflatsioon ehk kõige enam tunda. Tartlased tulid läinud aastal pisut vähemaga toime. Päevajuhiks palgatud näitleja palus kahe päeva eest 1750 eurot, kogenud ajakirjanik, kes erakonnajuhtide debatti vedas, sai 750 eurot. Viljandlastel kulub nende ülesannete jagamisele 3600 eurot.
Omaette eelarvereal on veel kõikvõimaliku tehnika rent ja see, et üritus üldse väärikalt korraldatud saaks. Näiteks tartlastel läks pelgalt projektijuhtimisele üle 5000 euro. Tartu eelarve tuli ka üksjagu suurem, kokku 67 000 eurot. Lemmit Kaplinski rääkis, et raha läinuks rohkemgi, kuid 10 000-eurosest hübriidkonverentsi versioonist siiski loobuti.
Toredat sügispäeva jäävad meenutama kenad fotod
Aga lõpuks on see kõik vajalik, kinnitas nii Helmen Kütt kui Lemmit Kaplinski. Viimane selgitas, et ilma esinejate, hea toidu ja pidulikkuseta oleks omavalitsusjuhtide kohtumine lihtsalt järjekordne töökoosolek.
"Suurema sümboolse kultuurilise väärtusega kokkusaamised on see sotsiaalne liim, mis teeb hilisemad töökoosolekud palju lihtsamaks ja loob ka uusi kontakte," rääkis Kaplinski. "Mina usun, et tulevad toredad kaks sügispäeva," ütles Kütt.
Ja et need kaks sügispäeva ära ei ununeks, on Viljandisse palgatud ka fotograaf, kes kõik 150 omavalitsustegelast ja esinejad jõudumööda üles pildistab. Spetsiaalse fotoseina ette saab astuda esimese koosolekupäeva hommikul aga ka õhtul, kui külalised on end pidulikumalt riidesse sättinud.
Kui keegi siiski unustab või ei jõua, siis ka teisel päeval, kui pakutakse hommikukohvi, on nii fotograaf kui fotosein kenasti olemas. Need olid olemas ka läinud aastal. Lemmit Kaplinski usub, et kvaliteetsetele piltidele kulutatud 1700 eurot läksid igati asja ette. Fotod on tal senini arvutis. "Ma vaatan oma fotosid ikka aeg-ajalt üle," sõnas Kaplinski.
### Response:
Omavalitsustegelaste kohtumine süstib majandusse 45 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaak Lõhmuse sõnul oli Jean-Luc Godard paljuräägitud prantsuse uue laine juhtfiguur ja ideoloog. "Ta uuendas väga oluliselt filmikeelt ja seda, kuidas film näitab aja kulgemist," ütles ja lisas, et oma esimeses ja kõige tuntumas filmis "Viimsel hingetõmbel" lõikab ta hoo juurde andmiseks aega välja. "Mees jookseb, siis on tükk vahelt väljasa ja ta jookseb edasi juba teises kohas, seal pole mingit montaažireeglite järgimist, lihtsalt tükk vahelt välja."
Tema arvates on ideoloogiliselt märkimisväärne ka see, millised süžeed ta valis. "Ta oli väga ühiskonnakriitiline, kui vana aegunud sõna võib kasutada ning vahel läks ta natukene hulluks ka, nagu üks suur kunstnik peabki minema," tõdes ta ja tõi välja, et 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses oli ta Mao Zedongist vaimustunud. "Siis ta tegi plakatlikke ideoloogilist karjatusi, need on tohutult tüütud, ma olen neid ühe seansi vaadanud."
"Pärast seda ta pöördus uuesti kunstilise filmi juurde tagasi ja korjas mitmeid suuri auhindu," ütles Lõhmus ja mainis, et oma 1960. aastate filmidega oli ta üks prantsuse kino säravamaid tähti. "Ta elas küll peamiselt Šveitsis, aga filmid on ikkagi prantsuse filmid."
"1960. aastatel käis iga tema filmiga kaasas ka väike skandaal, kui mitte suur," nentis ta ja tõdes, et üks õige filmitudeng peaks ära vaatama vähemalt kümme Jean-Luc Godard'i filmi. | Jaak Lõhmus: vahel läks Jean-Luc Godard natukene hulluks ka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaak Lõhmuse sõnul oli Jean-Luc Godard paljuräägitud prantsuse uue laine juhtfiguur ja ideoloog. "Ta uuendas väga oluliselt filmikeelt ja seda, kuidas film näitab aja kulgemist," ütles ja lisas, et oma esimeses ja kõige tuntumas filmis "Viimsel hingetõmbel" lõikab ta hoo juurde andmiseks aega välja. "Mees jookseb, siis on tükk vahelt väljasa ja ta jookseb edasi juba teises kohas, seal pole mingit montaažireeglite järgimist, lihtsalt tükk vahelt välja."
Tema arvates on ideoloogiliselt märkimisväärne ka see, millised süžeed ta valis. "Ta oli väga ühiskonnakriitiline, kui vana aegunud sõna võib kasutada ning vahel läks ta natukene hulluks ka, nagu üks suur kunstnik peabki minema," tõdes ta ja tõi välja, et 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses oli ta Mao Zedongist vaimustunud. "Siis ta tegi plakatlikke ideoloogilist karjatusi, need on tohutult tüütud, ma olen neid ühe seansi vaadanud."
"Pärast seda ta pöördus uuesti kunstilise filmi juurde tagasi ja korjas mitmeid suuri auhindu," ütles Lõhmus ja mainis, et oma 1960. aastate filmidega oli ta üks prantsuse kino säravamaid tähti. "Ta elas küll peamiselt Šveitsis, aga filmid on ikkagi prantsuse filmid."
"1960. aastatel käis iga tema filmiga kaasas ka väike skandaal, kui mitte suur," nentis ta ja tõdes, et üks õige filmitudeng peaks ära vaatama vähemalt kümme Jean-Luc Godard'i filmi.
### Response:
Jaak Lõhmus: vahel läks Jean-Luc Godard natukene hulluks ka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval langes hind Eesti hinnapiirkonnas Eesti-Läti ühenduse hooldustööde tõttu 74,80 eurole.
Kolmapäeval on kõige odavam tund varahommikul kella neljast viieni, mil megavatt-tunni hind on 28,49 eurot.
Kõige kallim on elekter börsil õhtul kella viiest kuueni, mil hind ulatub 189,26 euroni megavatt-tunnist. Ka hommikul kella kaheksast kuni päeval kella üheni ning õhtul kella kaheksast üheksani ületab hind 100 eurot.
Möödunud nädalal kujunes Eesti hinnapiirkonnas keskmiseks hinnaks 298,47 eurot megavatt-tunnist, mis oli samal tasemel ka Soomes.
Soomes on päeva keskmine hind kolmapäeval 87,32 eurot megavatt-tunnist. Lätis ja Leedus on hind vastavalt 470,38 ja 478,16 eurot megavatt-tunnist.
Teisipäevast reedeni on hoolduses Eesti ja Läti vahelised 330-kilovoldised ülekandeliinid, mille tõttu on teatud aegadel saadaval alla poole tavapärasest ülekandevõimsusest. | Elektri börsihind tõuseb kolmapäeval 94,62 euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval langes hind Eesti hinnapiirkonnas Eesti-Läti ühenduse hooldustööde tõttu 74,80 eurole.
Kolmapäeval on kõige odavam tund varahommikul kella neljast viieni, mil megavatt-tunni hind on 28,49 eurot.
Kõige kallim on elekter börsil õhtul kella viiest kuueni, mil hind ulatub 189,26 euroni megavatt-tunnist. Ka hommikul kella kaheksast kuni päeval kella üheni ning õhtul kella kaheksast üheksani ületab hind 100 eurot.
Möödunud nädalal kujunes Eesti hinnapiirkonnas keskmiseks hinnaks 298,47 eurot megavatt-tunnist, mis oli samal tasemel ka Soomes.
Soomes on päeva keskmine hind kolmapäeval 87,32 eurot megavatt-tunnist. Lätis ja Leedus on hind vastavalt 470,38 ja 478,16 eurot megavatt-tunnist.
Teisipäevast reedeni on hoolduses Eesti ja Läti vahelised 330-kilovoldised ülekandeliinid, mille tõttu on teatud aegadel saadaval alla poole tavapärasest ülekandevõimsusest.
### Response:
Elektri börsihind tõuseb kolmapäeval 94,62 euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuskoalitsiooni leppes on kirjas punkt, mille puhul vaadatakse üle Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahud, arvestades keskkonna, sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke. 2021. aastal oli RMK uuendusraie pindala 11 267 hektarit, käesolevaks aastaks vähendasin raiemahtu oluliselt alla 10 000 hektari ehk viisin RMK raiemahud tagasi 2014. aasta tasemini.
Pärast minu ministriametist lahkumist survestasid metsatöösturid minister Erki Savisaart ja keskkonnaministeeriumi mahtusid taaskord üle vaatama ning selle tulemusel suurenesid raiemahud 15 protsenti ehk reaalset poliitilist stabiilsust ja mahtude vähendamist ei saanudki tekkida. RMK heakskiidul raiuti olulises mahus meile südamelähedasi kogukonna ja majandusmetsi rohkem võrreldes esialgse kokkuleppega.
Uue koalitsiooni sündides oli mul lootus, et minister suudab hoida oma pea külmana ning mitte alluda metsatöösturite survele. Paraku on Madis Kallas andnud taas kord avalikkusele halbu uudiseid. Minister ei näe vajadust RMK raiemahtusid vähendada, vaid lubab neid hoida samal tasemel või suurendada, tuues ettekäändeks biomassi puuduse ja suurenenud üraskikahjud. Kogu probleemi olemuses kinnitab minister RMK uuendusraie pindalad, mille sisse ei ole arvestatud hooldus- ega sanitaarraieid, mis on just peamine meetod saamaks puiduhaket ja tõrjumaks üraskikahjusid meie metsades.
Teatud ringkonnad levitavad arvamust, et energiakriisi tingimustes on meil vaja talve üleelamiseks kasutada koostootmisjaamades täiendavas mahus biomassi, siis selle probleemi lahendamiseks on kaks kiiret lahendust. Tuleks rohkemal määral võtta kasutusele nn teise ringi puitu ehk prügi või piirata biomassi ja pelletite eksporti.
Varustuskindluse, toasooja ja RMK raiemahtude vahel pole mingit seost. Tegemist on metsatöösturite suure lobi võiduga, sest soovitakse saada rohkem väärtuslikku palki, arvestades just hetkel kõrgeid puiduhindasid maailmaturul.
Tuletan meelde, et RMK müüb ca 90 protsenti oma ümarpalgist kestvuslepingute alusel, kus puidu tihumeetri hind on fikseeritud olulisel määral allapoole maailmaturu hinda. Veel kord: RMK raiemahud peavad vähenema ja seda oluliselt alla 10 000 ha uuendusraie pindala.
Me peame oma rikkust ehk Eesti metsa kaitsma ja heaperemehelikult majandama. Raiemahud peavad vähenema ning olema stabiilsed, et meie metsade tervis ja tagavara suureneks. Vastasel juhul ei ole meil ühel päeval enam ühtegi metsa, kuhu seenele või marjule minna, rääkimata looduse enda hoidmisest.
Küsimus on, kas koalitsioon näitab, et ta hoolib Eesti loodusest või mitte. Otsuse ning vastutuse selle eest peavad võtma poliitikud eesotsas ministriga. Madis Kallase viimatised intervjuud, milles ta on avaldanud soovi omavalitsusi ühiskondlikku kokkuleppesse kaasata, kinnitab vaid seda, et minister panustab jututubadesse ja reaalseid otsuseid enne 2023. aasta riigikogu valimisi ta vastu võtta ei julge. | Tõnis Mölder: varustuskindluse ja RMK raiemahtude vahel puudub seos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuskoalitsiooni leppes on kirjas punkt, mille puhul vaadatakse üle Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahud, arvestades keskkonna, sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke. 2021. aastal oli RMK uuendusraie pindala 11 267 hektarit, käesolevaks aastaks vähendasin raiemahtu oluliselt alla 10 000 hektari ehk viisin RMK raiemahud tagasi 2014. aasta tasemini.
Pärast minu ministriametist lahkumist survestasid metsatöösturid minister Erki Savisaart ja keskkonnaministeeriumi mahtusid taaskord üle vaatama ning selle tulemusel suurenesid raiemahud 15 protsenti ehk reaalset poliitilist stabiilsust ja mahtude vähendamist ei saanudki tekkida. RMK heakskiidul raiuti olulises mahus meile südamelähedasi kogukonna ja majandusmetsi rohkem võrreldes esialgse kokkuleppega.
Uue koalitsiooni sündides oli mul lootus, et minister suudab hoida oma pea külmana ning mitte alluda metsatöösturite survele. Paraku on Madis Kallas andnud taas kord avalikkusele halbu uudiseid. Minister ei näe vajadust RMK raiemahtusid vähendada, vaid lubab neid hoida samal tasemel või suurendada, tuues ettekäändeks biomassi puuduse ja suurenenud üraskikahjud. Kogu probleemi olemuses kinnitab minister RMK uuendusraie pindalad, mille sisse ei ole arvestatud hooldus- ega sanitaarraieid, mis on just peamine meetod saamaks puiduhaket ja tõrjumaks üraskikahjusid meie metsades.
Teatud ringkonnad levitavad arvamust, et energiakriisi tingimustes on meil vaja talve üleelamiseks kasutada koostootmisjaamades täiendavas mahus biomassi, siis selle probleemi lahendamiseks on kaks kiiret lahendust. Tuleks rohkemal määral võtta kasutusele nn teise ringi puitu ehk prügi või piirata biomassi ja pelletite eksporti.
Varustuskindluse, toasooja ja RMK raiemahtude vahel pole mingit seost. Tegemist on metsatöösturite suure lobi võiduga, sest soovitakse saada rohkem väärtuslikku palki, arvestades just hetkel kõrgeid puiduhindasid maailmaturul.
Tuletan meelde, et RMK müüb ca 90 protsenti oma ümarpalgist kestvuslepingute alusel, kus puidu tihumeetri hind on fikseeritud olulisel määral allapoole maailmaturu hinda. Veel kord: RMK raiemahud peavad vähenema ja seda oluliselt alla 10 000 ha uuendusraie pindala.
Me peame oma rikkust ehk Eesti metsa kaitsma ja heaperemehelikult majandama. Raiemahud peavad vähenema ning olema stabiilsed, et meie metsade tervis ja tagavara suureneks. Vastasel juhul ei ole meil ühel päeval enam ühtegi metsa, kuhu seenele või marjule minna, rääkimata looduse enda hoidmisest.
Küsimus on, kas koalitsioon näitab, et ta hoolib Eesti loodusest või mitte. Otsuse ning vastutuse selle eest peavad võtma poliitikud eesotsas ministriga. Madis Kallase viimatised intervjuud, milles ta on avaldanud soovi omavalitsusi ühiskondlikku kokkuleppesse kaasata, kinnitab vaid seda, et minister panustab jututubadesse ja reaalseid otsuseid enne 2023. aasta riigikogu valimisi ta vastu võtta ei julge.
### Response:
Tõnis Mölder: varustuskindluse ja RMK raiemahtude vahel puudub seos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne viimast etappi oli Lusbo sarja kokkuvõttes üsna kindlalt kolmandal kohal, hea tulemuse korral oleks olnud võimalik püüda ka teisel kohal olnud Juuso Matikainenit. Ajasõidus näitas Lusbo viiendat ringiaega, Matikainen oli kohe tema ees neljas. Avasõidu stardi järel võttis Lusbo sisse viienda koha. Enamuse sõidust püsiski ta viiendal positsioonil. Sõidu lõpus õnnestus Anderol Sampo Rainiost mööduda ning meie mees lõpetas sõidu neljandana. Konkurent teisele kohale Matikainen oli sõidus aga kolmas ja sellega sisuliselt kadusid juba lootused sarja kokkuvõttes kõrgemale tõusta. Avasõidu võitis Jere Haavisto, teine oli Emil Silander, vahendab Msport.ee.
Teise sõidu start oli Lusbol kõvasti kehvem ja sõitu tuli tal alustada esikümne piirilt. Lõpuks õnnestus Anderol sealt viiendale kohale tõusta. Sõidu võitis taas Haavisto, teise koha sai Emil Silander ja kolmanda koha Matikainen.
Etapi kokkuvõttes tuli Lusbo 34 punktiga neljandale kohale. Etapivõidu teenis 50 punktiga Haavisto, teine oli 44 punktiga Silander ja kolmas 40 punktiga Matikainen. Hooaja kokkuvõttes tuli Lusbo MX1 klassis 223 punktiga kolmandaks. Meistriks tuli 297 punktiga Haavisto, teine oli 244 punktiga Matikainen.
Andero Lusbo: "Kogu päeva ei leidnud head rütmi rajal ning olid väikesed tehnilised viperused. Sõitudes tulemused 4-5 ja etapi kokkuvõttes 4. koht. See tähendas seda, et peale kuute etappi kindlustasin endale Soome meistrivõistluste MX1 pronksmedali."
85cc klassis võitis viimase etapi Jan Jasper Kõiv. Avasõidus oli Kõiv teine, kuid teise sõidu ta võitis ja see andis talle 47 punktiga etapivõidu. Samade punktidega jäi teiseks Matias Miettinen. Kolmas oli 40 punktiga Eemil Pesonen. Hooaja kokkuvõttes jäi Kõiv kõige napimalt teisele kohale (267 punkti). Soome meistriks tuli ühepunktilise eduga Kõivu ees Pesonen. Kolmanda koha teenis 240 punktiga Miettinen.
Naiste klassis tuli Carita Lomp viimasel etapil 36 punktiga neljandale kohale. Sõitudes oli Lomp kahel korral neljas. Etapivõidu sai 50 punktiga Hanna Mertsalmi, teine oli 44 punktiga Melissa Mäntylä. Sarja kokkuvõttes teenis Lomp 203 punktiga kolmanda koha. Soome meistriks tuli 291 punktiga Mäntylä, teine oli 256 punktiga Noora Uro. | Andero Lusbo lõpetas Soome meistrivõistlused kolmandana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne viimast etappi oli Lusbo sarja kokkuvõttes üsna kindlalt kolmandal kohal, hea tulemuse korral oleks olnud võimalik püüda ka teisel kohal olnud Juuso Matikainenit. Ajasõidus näitas Lusbo viiendat ringiaega, Matikainen oli kohe tema ees neljas. Avasõidu stardi järel võttis Lusbo sisse viienda koha. Enamuse sõidust püsiski ta viiendal positsioonil. Sõidu lõpus õnnestus Anderol Sampo Rainiost mööduda ning meie mees lõpetas sõidu neljandana. Konkurent teisele kohale Matikainen oli sõidus aga kolmas ja sellega sisuliselt kadusid juba lootused sarja kokkuvõttes kõrgemale tõusta. Avasõidu võitis Jere Haavisto, teine oli Emil Silander, vahendab Msport.ee.
Teise sõidu start oli Lusbol kõvasti kehvem ja sõitu tuli tal alustada esikümne piirilt. Lõpuks õnnestus Anderol sealt viiendale kohale tõusta. Sõidu võitis taas Haavisto, teise koha sai Emil Silander ja kolmanda koha Matikainen.
Etapi kokkuvõttes tuli Lusbo 34 punktiga neljandale kohale. Etapivõidu teenis 50 punktiga Haavisto, teine oli 44 punktiga Silander ja kolmas 40 punktiga Matikainen. Hooaja kokkuvõttes tuli Lusbo MX1 klassis 223 punktiga kolmandaks. Meistriks tuli 297 punktiga Haavisto, teine oli 244 punktiga Matikainen.
Andero Lusbo: "Kogu päeva ei leidnud head rütmi rajal ning olid väikesed tehnilised viperused. Sõitudes tulemused 4-5 ja etapi kokkuvõttes 4. koht. See tähendas seda, et peale kuute etappi kindlustasin endale Soome meistrivõistluste MX1 pronksmedali."
85cc klassis võitis viimase etapi Jan Jasper Kõiv. Avasõidus oli Kõiv teine, kuid teise sõidu ta võitis ja see andis talle 47 punktiga etapivõidu. Samade punktidega jäi teiseks Matias Miettinen. Kolmas oli 40 punktiga Eemil Pesonen. Hooaja kokkuvõttes jäi Kõiv kõige napimalt teisele kohale (267 punkti). Soome meistriks tuli ühepunktilise eduga Kõivu ees Pesonen. Kolmanda koha teenis 240 punktiga Miettinen.
Naiste klassis tuli Carita Lomp viimasel etapil 36 punktiga neljandale kohale. Sõitudes oli Lomp kahel korral neljas. Etapivõidu sai 50 punktiga Hanna Mertsalmi, teine oli 44 punktiga Melissa Mäntylä. Sarja kokkuvõttes teenis Lomp 203 punktiga kolmanda koha. Soome meistriks tuli 291 punktiga Mäntylä, teine oli 256 punktiga Noora Uro.
### Response:
Andero Lusbo lõpetas Soome meistrivõistlused kolmandana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sulev Valner on vaieldamatult ekspert, kes tunneb meediamaastikku ja on tuttav ka Eesti Rahvusringhäälinguga," ütles kultuurikomisjoni aseesimees Liina Kersna.
Kersna avaldas heameelt, et ERR-i nõukogu liikme kohale olid tugevad kandidaadid. "Valikuprotsess oli pikk, et jõuda otsuseni. Sõelale jäi kaks tugevat kandidaati, kellest sai hääletuse tulemusel valituks Valner," ütles Kersna.
Ametlikult kinnitamata andmetel olid ERR-i nõukogu liikme kandidaatideks ka Merit Kopli, Andres Jõesaar ja Maarja Vaino.
Komisjon esitab Sulev Valneri ERR-i nõukogu liikmeks nimetamiseks eelnõu, mida arutatakse riigikogu täiskogus 22. septembri istungil ühel lugemisel. Eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vaja täiskogu poolthäälteenamust. Komisjonipoolne ettekandja on Heidy Purga.
ERR-i nõukokku kuulub üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.
ERR-i nõukogu asjatundjaist liikmed on veel Peeter Espak, Viktor Trasberg ja nõukogu esimees Rein Veidemann. Samuti kuuluvad nõukokku riigikogu liikmed Anti Poolamets, Valdo Randpere, Indrek Saar, Priit Sibul ja Marika Tuus-Laul. | ERR-i nõukogu ekspertliikmeks valiti Sulev Valner | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sulev Valner on vaieldamatult ekspert, kes tunneb meediamaastikku ja on tuttav ka Eesti Rahvusringhäälinguga," ütles kultuurikomisjoni aseesimees Liina Kersna.
Kersna avaldas heameelt, et ERR-i nõukogu liikme kohale olid tugevad kandidaadid. "Valikuprotsess oli pikk, et jõuda otsuseni. Sõelale jäi kaks tugevat kandidaati, kellest sai hääletuse tulemusel valituks Valner," ütles Kersna.
Ametlikult kinnitamata andmetel olid ERR-i nõukogu liikme kandidaatideks ka Merit Kopli, Andres Jõesaar ja Maarja Vaino.
Komisjon esitab Sulev Valneri ERR-i nõukogu liikmeks nimetamiseks eelnõu, mida arutatakse riigikogu täiskogus 22. septembri istungil ühel lugemisel. Eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vaja täiskogu poolthäälteenamust. Komisjonipoolne ettekandja on Heidy Purga.
ERR-i nõukokku kuulub üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.
ERR-i nõukogu asjatundjaist liikmed on veel Peeter Espak, Viktor Trasberg ja nõukogu esimees Rein Veidemann. Samuti kuuluvad nõukokku riigikogu liikmed Anti Poolamets, Valdo Randpere, Indrek Saar, Priit Sibul ja Marika Tuus-Laul.
### Response:
ERR-i nõukogu ekspertliikmeks valiti Sulev Valner |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Aktuaalset kaamerat" vaatas möödunud nädalal 173 000 televaatajat. Teleedetabeli teisele kohale platseerus nädalat kokkuvõttev saade "Aktuaalne kaamera. Nädal" (153 000 televaatajaga) ja kolmandale kohale "Pealtnägija" (151 000 teevaatajaga).
ETV saadetest olid teleedetabelis veel "Sport", "Siin me oleme", "Sport. Sport", "Esimene stuudio" ja "Välisilm".
Samuti jõudsid teleedetabelisse Kanal 2 saade "Kuldvillak" ja sama kanali eetris olnud mängufilm "Eesti matus". | Möödunud nädala teleedetabeli esikolmiku moodustasid ETV saated | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Aktuaalset kaamerat" vaatas möödunud nädalal 173 000 televaatajat. Teleedetabeli teisele kohale platseerus nädalat kokkuvõttev saade "Aktuaalne kaamera. Nädal" (153 000 televaatajaga) ja kolmandale kohale "Pealtnägija" (151 000 teevaatajaga).
ETV saadetest olid teleedetabelis veel "Sport", "Siin me oleme", "Sport. Sport", "Esimene stuudio" ja "Välisilm".
Samuti jõudsid teleedetabelisse Kanal 2 saade "Kuldvillak" ja sama kanali eetris olnud mängufilm "Eesti matus".
### Response:
Möödunud nädala teleedetabeli esikolmiku moodustasid ETV saated |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Aserbaidžaanil võib olla konkreetne eesmärk - tal on vaja transpordikoridori Nahhitševani oblastiga, mis on Iraani ja Armeenia vahel paiknev eksklaav, millel ei ole ühispiiri Aserbaidžaaniga. See on eraldi oblast ja nende vahel on Armeenia territoorium. Aserbaidžaani huvides on see transpordikoridor luua ja ehitada. Aga armeenlased on sellele vastu ja vastu on samuti ka Iraan," rääkis Aleksejev
Tema hinnangul näeb praegune sõjaline tegevus välja märgina, et Aserbaidžaan, mis lubab Armeeniale transpordikoridori pealinnast Jerevanist Mägi-Karabahhi pealinna Stepanakerti, soovib ka otseteed Aserbaidžaanist Nahhitševani.
"Ja sõjategevus lihtsalt näitab, et tal on piisavalt palju ressursse, et oma seisukohta armeenlastele esitada," tõdes Aleksejev.
Tema sõnul ei tekkinud 2020. aasta septembris toimunud konflikti järel püsivat rahu. "Põhimõtteliselt iga kuu me kuuleme sellest, et jälle on mingid pinged, jälle on tulistamine ja nüüd, kui juba hakkasid töötama kahurid, siis on selge, et see regioon ei ole veel rahulik," rääkis ta.
"Aserbaidžaanlastel on motivatsioon võtta see, mida nad peavad enda omaks, oma kontrolli alla ja see oli selge ja kindlameelne, absoluutselt seisukoht," ütles Aleksejev.
Lisaks võis neid julgustada ka see, et Karabahhis paiknevate Vene rahuvalveüksuste, mille rolli täitis Uljanovski linnas baseeruv dessantdiviis, mõned allüksused saadeti Ukrainasse, kui Venemaa sinna sisse tungis.
"Need, kes seal praegu on, need Vene rahuvalvajad ei saa ega suuda kuidagi peatada Aserbaidžaani pealetungi. Samuti ei suuda nad ära hoida Armeenia diversioonigruppide sisenemist Aserbaidžaani kontrolli all olevale territooriumile," rääkis Aleksejev. "Ehk see, mis paistis kaks aastat tagasi Venemaa jõuline kohalolek - Vene sõdur tuli ja taastas korra - siis nüüd paistab, et nii lihtne see asi ei ole. Ma usun küll, et aserid nägid, et Vene kaitseministeeriumil ja Vene sõjaväelastel on palju tegemist mujal ehk Ukrainas ning muidugi kasutasid selle ära ja arvestasid selle asjaoluga, et viia ellu oma plaanid," ütles Aleksejev.
Ta ütles ka, et ei usu lääneriikide suutlikkusse konflikti vaigistada.
"Praegu on küsimus, kas Venemaa tuleb Armeeniale appi ja kuidagi mõjutab Aserbaidžaani, et nad peataksid sõjategevuse. Aga Venemaal, nagu me teame, on praegu palju muud tegemist Ukrainas. Praegu me ei tea, kas Venemaa tuleb Armeeniale appi," tõdes Aleksejev. | Anton Aleksejev: Aserbaidžaan võib tahta Armeenialt koridori Nahhitševani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Aserbaidžaanil võib olla konkreetne eesmärk - tal on vaja transpordikoridori Nahhitševani oblastiga, mis on Iraani ja Armeenia vahel paiknev eksklaav, millel ei ole ühispiiri Aserbaidžaaniga. See on eraldi oblast ja nende vahel on Armeenia territoorium. Aserbaidžaani huvides on see transpordikoridor luua ja ehitada. Aga armeenlased on sellele vastu ja vastu on samuti ka Iraan," rääkis Aleksejev
Tema hinnangul näeb praegune sõjaline tegevus välja märgina, et Aserbaidžaan, mis lubab Armeeniale transpordikoridori pealinnast Jerevanist Mägi-Karabahhi pealinna Stepanakerti, soovib ka otseteed Aserbaidžaanist Nahhitševani.
"Ja sõjategevus lihtsalt näitab, et tal on piisavalt palju ressursse, et oma seisukohta armeenlastele esitada," tõdes Aleksejev.
Tema sõnul ei tekkinud 2020. aasta septembris toimunud konflikti järel püsivat rahu. "Põhimõtteliselt iga kuu me kuuleme sellest, et jälle on mingid pinged, jälle on tulistamine ja nüüd, kui juba hakkasid töötama kahurid, siis on selge, et see regioon ei ole veel rahulik," rääkis ta.
"Aserbaidžaanlastel on motivatsioon võtta see, mida nad peavad enda omaks, oma kontrolli alla ja see oli selge ja kindlameelne, absoluutselt seisukoht," ütles Aleksejev.
Lisaks võis neid julgustada ka see, et Karabahhis paiknevate Vene rahuvalveüksuste, mille rolli täitis Uljanovski linnas baseeruv dessantdiviis, mõned allüksused saadeti Ukrainasse, kui Venemaa sinna sisse tungis.
"Need, kes seal praegu on, need Vene rahuvalvajad ei saa ega suuda kuidagi peatada Aserbaidžaani pealetungi. Samuti ei suuda nad ära hoida Armeenia diversioonigruppide sisenemist Aserbaidžaani kontrolli all olevale territooriumile," rääkis Aleksejev. "Ehk see, mis paistis kaks aastat tagasi Venemaa jõuline kohalolek - Vene sõdur tuli ja taastas korra - siis nüüd paistab, et nii lihtne see asi ei ole. Ma usun küll, et aserid nägid, et Vene kaitseministeeriumil ja Vene sõjaväelastel on palju tegemist mujal ehk Ukrainas ning muidugi kasutasid selle ära ja arvestasid selle asjaoluga, et viia ellu oma plaanid," ütles Aleksejev.
Ta ütles ka, et ei usu lääneriikide suutlikkusse konflikti vaigistada.
"Praegu on küsimus, kas Venemaa tuleb Armeeniale appi ja kuidagi mõjutab Aserbaidžaani, et nad peataksid sõjategevuse. Aga Venemaal, nagu me teame, on praegu palju muud tegemist Ukrainas. Praegu me ei tea, kas Venemaa tuleb Armeeniale appi," tõdes Aleksejev.
### Response:
Anton Aleksejev: Aserbaidžaan võib tahta Armeenialt koridori Nahhitševani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne viimast etappi oli Kullasel veel väike lootus ka tiitlivõitjaks tõusta, kuid selleks oleks olnud vaja sarja liidri Tommy Searle'i mõningast ebaõnne. Päeva alustas Searle aga suurepäraselt ja võitis ajasõidu, Kullas suutis välja sõita kolmanda aja. Esimest võistlussõitu alustas kõige paremini Searle, kes stardi järel liidrikoha enda kätte võttis. Hea stardi tegi ka Kullas, kes oli sõidu alguses kolmas. Rajal oli Harri aga kõige kiirem ja paari ringiga tõusis ta juba sõidu liidriks. Liidrikohta suutis Harri enda käes hoida finišini. Searle lõpetas sõidu teisena ja Josh Gilbert kolmandana, vahendab Msport.ee.
Teises sõidus oli stardis taas kõige nobedam Searle, talle järgnesid Kullas ja Gilbert. Mõne ringi järel möödus Gilbert nii Kullasest kui ka Searlest ning asus sõitu juhtima. Kullas sai samuti Searle'ist mööda ja võttis sisse teise koha. Harri pidas Gilbertiga esikohale kõva võitluse, kuid britt jäi sel korral napi 0,7 sekundiga peale. Kolmandana lõpetas sõidu Conrad Mewse. Viimases sõidus riske vältinud Searle tuli finišisse neljandana ja sellest talle piisas, et tulla hooaja kokkuvõttes esimeseks.
Etapi kokkuvõttes sai 47 punktiga esikoha Kullas, teiseks tuli 45 punktiga Gilbert ja kolmandaks 40 punktiga Searle. MX1 klassi üldvõit kuulus 364 punktiga Searle'ile. Harri Kullas tuli 356 punktiga teisele kohale ja Shaun Simpson 301 punktiga kolmandale kohale.
MX2 klassis oli rajal taas Jörgen-Matthias Talviku. Ajasõidus neljandat ringiaega näidanud Talviku tegi avasõidus korraliku stardi ja võttis sisse neljanda koha. Sõidu esimeses pooles oli Jörgen-Matthias suurepärases hoos ja tegi kolm möödasõitu ning asus sõitu juhtima. Kahjuks tuli kohe seejärel sisse sõiduviga ja ta langes taas neljandaks. Lõpuks suutis Talviku kolmandaks tõusta. Esikoha võttis Dylan Walsh, teine oli James Carpenter.
Teises sõidus Talviku ebaõnnestus täielikult start ja avaringil oli ta alles 15. kohal. Sõidus oli ta aga rajal üks kiiremaid mehi ja hulganisti möödasõite teinud Talviku jõudis finišisse kolmandana. Esikoha sai Carpenter, teine oli Walsh.
Etapi kokkuvõttes tuli Talviku 40 punktiga kolmandale kohale. 47 punktiga sai esikoha Carpenter, samade punktidega jäi teiseks Walsh. Vaid kolmel etapil osalenud Talviku tõusis hooaja kokkuvõttes 109 punktiga 13. kohale. MX2 klassis võitis tiitli 276 punktiga Mewse, teine oli 270 punktiga Carpenter ja kolmas 223 punktiga Tom Grimshaw. | Kullas võitis Briti MV viimase etapi ja tuli kokkuvõttes teiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne viimast etappi oli Kullasel veel väike lootus ka tiitlivõitjaks tõusta, kuid selleks oleks olnud vaja sarja liidri Tommy Searle'i mõningast ebaõnne. Päeva alustas Searle aga suurepäraselt ja võitis ajasõidu, Kullas suutis välja sõita kolmanda aja. Esimest võistlussõitu alustas kõige paremini Searle, kes stardi järel liidrikoha enda kätte võttis. Hea stardi tegi ka Kullas, kes oli sõidu alguses kolmas. Rajal oli Harri aga kõige kiirem ja paari ringiga tõusis ta juba sõidu liidriks. Liidrikohta suutis Harri enda käes hoida finišini. Searle lõpetas sõidu teisena ja Josh Gilbert kolmandana, vahendab Msport.ee.
Teises sõidus oli stardis taas kõige nobedam Searle, talle järgnesid Kullas ja Gilbert. Mõne ringi järel möödus Gilbert nii Kullasest kui ka Searlest ning asus sõitu juhtima. Kullas sai samuti Searle'ist mööda ja võttis sisse teise koha. Harri pidas Gilbertiga esikohale kõva võitluse, kuid britt jäi sel korral napi 0,7 sekundiga peale. Kolmandana lõpetas sõidu Conrad Mewse. Viimases sõidus riske vältinud Searle tuli finišisse neljandana ja sellest talle piisas, et tulla hooaja kokkuvõttes esimeseks.
Etapi kokkuvõttes sai 47 punktiga esikoha Kullas, teiseks tuli 45 punktiga Gilbert ja kolmandaks 40 punktiga Searle. MX1 klassi üldvõit kuulus 364 punktiga Searle'ile. Harri Kullas tuli 356 punktiga teisele kohale ja Shaun Simpson 301 punktiga kolmandale kohale.
MX2 klassis oli rajal taas Jörgen-Matthias Talviku. Ajasõidus neljandat ringiaega näidanud Talviku tegi avasõidus korraliku stardi ja võttis sisse neljanda koha. Sõidu esimeses pooles oli Jörgen-Matthias suurepärases hoos ja tegi kolm möödasõitu ning asus sõitu juhtima. Kahjuks tuli kohe seejärel sisse sõiduviga ja ta langes taas neljandaks. Lõpuks suutis Talviku kolmandaks tõusta. Esikoha võttis Dylan Walsh, teine oli James Carpenter.
Teises sõidus Talviku ebaõnnestus täielikult start ja avaringil oli ta alles 15. kohal. Sõidus oli ta aga rajal üks kiiremaid mehi ja hulganisti möödasõite teinud Talviku jõudis finišisse kolmandana. Esikoha sai Carpenter, teine oli Walsh.
Etapi kokkuvõttes tuli Talviku 40 punktiga kolmandale kohale. 47 punktiga sai esikoha Carpenter, samade punktidega jäi teiseks Walsh. Vaid kolmel etapil osalenud Talviku tõusis hooaja kokkuvõttes 109 punktiga 13. kohale. MX2 klassis võitis tiitli 276 punktiga Mewse, teine oli 270 punktiga Carpenter ja kolmas 223 punktiga Tom Grimshaw.
### Response:
Kullas võitis Briti MV viimase etapi ja tuli kokkuvõttes teiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "30. septembril lõpetame selle, millega eelmisel nädalal alustasime. Kutsusin kokku erakorralise energianõukogu, et arutada komisjoni ettepanekuid, kuidas tegeleda kõrgete energiahindadega," kirjutas sotsiaalmeedias Sikela.
Tšehhi on praegu EL-i eesistujariik.
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson kirjutas samuti sotsiaalmeedias, et ministrid saavad kokku 30.septembril.
The #EU energy ministers will convene again on the 30th of September to discuss the emergency #energy package & measures proposed by the @EU_Commission. Thankful for the quick reaction. https://t.co/M2JBxNTXMq
— Kadri Simson (@KadriSimson) September 13, 2022 | EL-i energiaministrid arutavad komisjoni ettepanekuid 30. septembril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"30. septembril lõpetame selle, millega eelmisel nädalal alustasime. Kutsusin kokku erakorralise energianõukogu, et arutada komisjoni ettepanekuid, kuidas tegeleda kõrgete energiahindadega," kirjutas sotsiaalmeedias Sikela.
Tšehhi on praegu EL-i eesistujariik.
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson kirjutas samuti sotsiaalmeedias, et ministrid saavad kokku 30.septembril.
The #EU energy ministers will convene again on the 30th of September to discuss the emergency #energy package & measures proposed by the @EU_Commission. Thankful for the quick reaction. https://t.co/M2JBxNTXMq
— Kadri Simson (@KadriSimson) September 13, 2022
### Response:
EL-i energiaministrid arutavad komisjoni ettepanekuid 30. septembril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Öeldakse, et eestlaste identiteet on keelepõhine ning oleme oma keele üle uhked. Paradoksaalsel kombel kohtame avalikus ruumis rohkem café 'sid kui kohvikuid ning keelereeglite üle nurisemine on omaette rahvussport.
Nüüd on Eesti Keele Instituut ehk EKI võtnud ette suured muutused eesti kirjakeele normi kujundamisel. Õigekeelsussõnaraamat ehk ÕS ei ilmu enam senisel kujul, vaid saab osaks ühendsõnastikust. Seni teadaolevate muudatuste põhjal läheb keel vabamaks ning kirjakeele norm võrdsustub justkui ühiskeelega, mis lähtub sellest, kuidas inimesed keelt kasutavad.
Mis eesti kirjakeelega saama hakkab ning milleks see hea või halb on, räägivad kolmapäeval, 14. septembril saates "Kultuuristuudio. Arutelu" kell 21.30 Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast ning keeleteadlane, emeriitprofessor ja Wiedemanni preemia laureaat Krista Kerge. Saatejuht on Maarja Vaino. | "Kultuuristuudio. Arutelu" küsib, kas eesti kirjakeele normi aeg on ümber | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Öeldakse, et eestlaste identiteet on keelepõhine ning oleme oma keele üle uhked. Paradoksaalsel kombel kohtame avalikus ruumis rohkem café 'sid kui kohvikuid ning keelereeglite üle nurisemine on omaette rahvussport.
Nüüd on Eesti Keele Instituut ehk EKI võtnud ette suured muutused eesti kirjakeele normi kujundamisel. Õigekeelsussõnaraamat ehk ÕS ei ilmu enam senisel kujul, vaid saab osaks ühendsõnastikust. Seni teadaolevate muudatuste põhjal läheb keel vabamaks ning kirjakeele norm võrdsustub justkui ühiskeelega, mis lähtub sellest, kuidas inimesed keelt kasutavad.
Mis eesti kirjakeelega saama hakkab ning milleks see hea või halb on, räägivad kolmapäeval, 14. septembril saates "Kultuuristuudio. Arutelu" kell 21.30 Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast ning keeleteadlane, emeriitprofessor ja Wiedemanni preemia laureaat Krista Kerge. Saatejuht on Maarja Vaino.
### Response:
"Kultuuristuudio. Arutelu" küsib, kas eesti kirjakeele normi aeg on ümber |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See, kes, kus ja kuidas täpselt ründab, vajab alles selgitamist. Selge, et on olnud suhteliselt suuremahulised tulevahetused Armeenia-Aserbaidžaani piiril, kus on ka rohkesti hukkunuid. Ja see tähendab, et seekord on tegemist oluliselt suuremamahulisemate kokkupõrgetega, kui on olnud viimasel ajal pärast 2020. aasta sõda," rääkis Klaar, kes on EL-i eriesindaja Lõuna-Kaukaasias ja Gruusia kriisis.
Tema sõnul ei saa siiski veel täpselt öelda, kas ohvreid võib olla juba üle saja ning kui palju nende seas on tsiviilelanikke.
Klaari hinnangul ei saa siiski öelda, et Aserbaidžaan alustas rünnakut, kuna Armeenia liitlane Venemaa on Ukrainas raskustesse sattunud.
"Ma usun, et päris nii üks-üheselt seda seostada kindlasti ei saa. Ma arvan, et siin on pigem tegemist kohaliku dünaamikaga," rääkis ta. "Kohalik dünaamika seisneb selles, et pärast 2020. aasta sõda ei ole ju tegelikult jõutud lõplike lahendusteni, mis puudutab rahulepingut kahe riigi vahel, mis puudutab Karabahhi armeenlaste õigusi ja nende julgeolekut, ei ole kahe riigi vahelist piirilepingut, küsimused on lahtised transiidikoridorides – igasuguseid küsimusi on lahti," selgitas Klaar.
"Nii et selles mõttes on seal pinged õhus. Ja need pinged vahel tõusevad ja vahel vähenevad. Antud juhul on kindlasti asjaolu, et nendes küsimustes ei ole olnud viimase ajal märgatavat edasiminekut, tekitanud olukorra, kus pinged on kõrgemal, kui nad on olnud veel mõni aeg tagasi. Sellel on kindlasti mingi seos tänaste sündmustega," ütles Klaar.
Klaar tõdes, et kuna ta ei asu ise konfliktipiirkonnas, siis ka seetõttu ei saa ta täpsemalt öelda, mis järjestuses öised sündmused toimusid.
"Selge on see, et tulevahetus peab lõppema ja mingit sõjalist lahendust ei ole võimalik saavutada. Läbirääkimised on ainukene viis, kuidas saavutada püsiv rahu. See on see, mida meie kõige kõrgemal tasemel teeme. Täna hommikul kutsus Euroopa Ülemkogu president Charles Michel pooli üles tulema läbirääkimistelaua taha, sest see on ainuke mõeldav viis pingete leevendamiseks," rääkis EL-i esindaja Klaar. | Klaar Aserbaidžaani-Armeenia konfliktist: ohvreid on palju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See, kes, kus ja kuidas täpselt ründab, vajab alles selgitamist. Selge, et on olnud suhteliselt suuremahulised tulevahetused Armeenia-Aserbaidžaani piiril, kus on ka rohkesti hukkunuid. Ja see tähendab, et seekord on tegemist oluliselt suuremamahulisemate kokkupõrgetega, kui on olnud viimasel ajal pärast 2020. aasta sõda," rääkis Klaar, kes on EL-i eriesindaja Lõuna-Kaukaasias ja Gruusia kriisis.
Tema sõnul ei saa siiski veel täpselt öelda, kas ohvreid võib olla juba üle saja ning kui palju nende seas on tsiviilelanikke.
Klaari hinnangul ei saa siiski öelda, et Aserbaidžaan alustas rünnakut, kuna Armeenia liitlane Venemaa on Ukrainas raskustesse sattunud.
"Ma usun, et päris nii üks-üheselt seda seostada kindlasti ei saa. Ma arvan, et siin on pigem tegemist kohaliku dünaamikaga," rääkis ta. "Kohalik dünaamika seisneb selles, et pärast 2020. aasta sõda ei ole ju tegelikult jõutud lõplike lahendusteni, mis puudutab rahulepingut kahe riigi vahel, mis puudutab Karabahhi armeenlaste õigusi ja nende julgeolekut, ei ole kahe riigi vahelist piirilepingut, küsimused on lahtised transiidikoridorides – igasuguseid küsimusi on lahti," selgitas Klaar.
"Nii et selles mõttes on seal pinged õhus. Ja need pinged vahel tõusevad ja vahel vähenevad. Antud juhul on kindlasti asjaolu, et nendes küsimustes ei ole olnud viimase ajal märgatavat edasiminekut, tekitanud olukorra, kus pinged on kõrgemal, kui nad on olnud veel mõni aeg tagasi. Sellel on kindlasti mingi seos tänaste sündmustega," ütles Klaar.
Klaar tõdes, et kuna ta ei asu ise konfliktipiirkonnas, siis ka seetõttu ei saa ta täpsemalt öelda, mis järjestuses öised sündmused toimusid.
"Selge on see, et tulevahetus peab lõppema ja mingit sõjalist lahendust ei ole võimalik saavutada. Läbirääkimised on ainukene viis, kuidas saavutada püsiv rahu. See on see, mida meie kõige kõrgemal tasemel teeme. Täna hommikul kutsus Euroopa Ülemkogu president Charles Michel pooli üles tulema läbirääkimistelaua taha, sest see on ainuke mõeldav viis pingete leevendamiseks," rääkis EL-i esindaja Klaar.
### Response:
Klaar Aserbaidžaani-Armeenia konfliktist: ohvreid on palju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Formaalselt ei ole tegemist toimingupiirangu rikkumisega. Sisulisest poolest oli olemas poliitiline tahe esitada Keit Pentus-Rosimannus kontrollikoja liikme kandidaadiks," sõnas Peterkop.
Peterkop märkis, et kandidaadi saab esitada valitsus ning valitsusse saavad oma ettepanekuga minna vaid ministrid või peaministri volitusel riigisekretär.
"Antud kontekstis, selle juhtumi puhul ma arvan, tuleks kasutada rahandusministrit kui postiljoni, kes need materjalid toob, et valitsus saaks otsustada. Et ei oleks ka näilist rikkumist, tegi seda asendusminister, aga ei ole ka minu hinnangul sisuliselt mindud vastuollu korruptsioonivastase seadusega, sest poliitiline tahe oli olemas, peaminister oli see, kes teema käsitlemist valitsuses soovis, rahandusministeerium valmistas ette materjalid ja asendusminister selle valitsusse tõi," ütles Peterkop.
Kunagine riigi peaprokurör, vandeadvokaat Norman Aas ütles kommentaaris Vikerraadiole, et küsimusi võib tekitada see, mil määral osales Pentus-Rosimannus poliitilises kokkuleppes.
Peterkopi sõnul saab protsessi õiguspärasust hinnata vaid selle otsuse formaalsete protsesside puhul ning poliitilise kokkuleppe sünnist tal ülevaadet ei ole, sellest peavad ülevaate andma protsessis osalenud poliitikud.
"Sellisetele poliitilistele tavadele saavad hinnangu anda teised poliitikud ja ajakirjanikud, seal õiguskaitsemehhanisme võib-olla polegi kohane rakendada," ütles Peterkop. | Peterkop: kontrollikoja liikme esitamine oli formaalselt õiguspärane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Formaalselt ei ole tegemist toimingupiirangu rikkumisega. Sisulisest poolest oli olemas poliitiline tahe esitada Keit Pentus-Rosimannus kontrollikoja liikme kandidaadiks," sõnas Peterkop.
Peterkop märkis, et kandidaadi saab esitada valitsus ning valitsusse saavad oma ettepanekuga minna vaid ministrid või peaministri volitusel riigisekretär.
"Antud kontekstis, selle juhtumi puhul ma arvan, tuleks kasutada rahandusministrit kui postiljoni, kes need materjalid toob, et valitsus saaks otsustada. Et ei oleks ka näilist rikkumist, tegi seda asendusminister, aga ei ole ka minu hinnangul sisuliselt mindud vastuollu korruptsioonivastase seadusega, sest poliitiline tahe oli olemas, peaminister oli see, kes teema käsitlemist valitsuses soovis, rahandusministeerium valmistas ette materjalid ja asendusminister selle valitsusse tõi," ütles Peterkop.
Kunagine riigi peaprokurör, vandeadvokaat Norman Aas ütles kommentaaris Vikerraadiole, et küsimusi võib tekitada see, mil määral osales Pentus-Rosimannus poliitilises kokkuleppes.
Peterkopi sõnul saab protsessi õiguspärasust hinnata vaid selle otsuse formaalsete protsesside puhul ning poliitilise kokkuleppe sünnist tal ülevaadet ei ole, sellest peavad ülevaate andma protsessis osalenud poliitikud.
"Sellisetele poliitilistele tavadele saavad hinnangu anda teised poliitikud ja ajakirjanikud, seal õiguskaitsemehhanisme võib-olla polegi kohane rakendada," ütles Peterkop.
### Response:
Peterkop: kontrollikoja liikme esitamine oli formaalselt õiguspärane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sven Soiver tegi 26. aprillil 2007 pronkssõduri juurest kanalile TV3 tähendusliku loo. See tõestas, kuidas Vene telekanal RTR sündmust lavastas. Neil oli ette valmistatud Armin, mees, kes pidi lammutama pronksmeest ümbritsevat aeda. Kaameramees aga ei olnud valmis ja Armin ootas rahulikult korraldust. Kui käsklus tuli, siis ta ründas, teised tormasid teda rahustama ja tuligi välja süžee "rahva õilsast vihast".
Intervjuus puistas too Armin nagu varrukast eetrisse kõik baasmüüdid: "Tahan asetada lilled langenute auks, kes langesid vabastades Eestit ja kogu Euroopat pruunist katkust, fašismist. Ma olen Nõukogude Liidust, ma olen nõukogude inimene, ma kaitsen nõukogude korda. Ma seisan siin lõpuni!".
Armini nõukogude kiidulaulu viisi kirjutas Venemaa peamine poliitiline helilooja mõni kuu varem. 10. veebruaril pidas Vladimir Putin Münchenis oma kuulsa kõne, mille rääkis NSVL-i lagunemisest kui suurimast geopoliitilisest katastroofist. See oli stardipauk Nõukogude Liidu taastamise sammudele, järgnesid Gruusia 2008, Krimm 2014 ja Ukraina 2022.
Kui paljudele nõukogude minevik on elutähtis ja kas see ikka on NSVL, mida tahetakse? Ei pruugi olla.
Nüüdseks on Moskva ametlikus retoorikas ja sotsiaalmeedias NSVL ja Venemaa samaks kasvanud. Keegi ei teeskle enam, nagu oleks ka teistel liiduvabariikidel NSVL-i tegemistes vähegi oluline osa olnud. Teiste peamine roll oli olla ülalpeetav, kellele Moskva ehitas tehaseid ja tõi kultuuri. Nõukogude Liidust on nüüdseks saanud Venemaa helge mineviku müütiline unistus, kus juhtroll oli alati "riigi moodustaval rahvusel", mida teinekord nimetatakse vene tsivilisatsiooniks.
Stalini toost 24. mail 1945 sõja lõpetamise peol andis suuna praeguseni: "Ma tõstan selle toosti vene rahva terviseks, kes on kõige silmapaistavam kõikidest NSVL rahvastest!" Selle ideoloogia praktiliseks väljenduseks oli massiivne poliitiline, hariduslik ja kultuuriline venestamine, mis toimus eranditult kõikides liiduvabariikides, linnades ja külades. Tänavad nimetati ringi, enamik kirjandust tuli vene autoritelt, enamik kangelasi loodi Moskvas, kuigi neil ei olnud kohaliku elu ja ajalooga mingit pistmist.
Välismaale NSVL-ist ei lubatud, Euroopat ja Ameerikat alandati ja mõnitati. Osa inimesi mõjutab see jätkuvalt, sest enamik pole siiani Venemaalt väljas käinud. Youtube'is ilmunud küsitluses on uuritud, et kas te tahaksite välismaal elada. Ei taheta, sest Venemaa on maailma kõige ilusam ja kõige paremate inimestega riik, lahke ja sõbralik, kunagi sõdu ei alusta, ainult lõpetab neid, toob rahu ja õigust, ka praegu Ukrainas.
Paljud inimesed, eriti vanemad, usuvad seda ilmselt siiralt. Samuti on mõne jaoks tähtsad NSVL-i aegadest pärinevad fantaasiad, et Popov leiutas raadio, Polzunov aurumasina ja Lomonossov kõik ülejäänu.
Loomulikult leidub suurel Venemaal miljoneid inimesi, kellele kogu see šovinistlik kiidulaul on vastuvõetamatu. Nad kardavad Venemaal oma elu pärast või on põgenenud välismaale. Väga paljud neist on aktiivsed Putini-vastased ja oma kodumaa käitumise tõttu meeleheitel.
"Paljud neist ei saa lihtsalt aru, miks lääs ei lase neil rahulikult Ukrainat vallutada ja ukrainlasi tappa."
Välismaalt protestijate vastas on aga palju rohkem miljoneid, kes on üles kasvanud enda erilisuse ja üleoleku imagoga. Paljud neist ei saa lihtsalt aru, miks lääs ei lase neil rahulikult Ukrainat vallutada ja ukrainlasi tappa. Neid inimesi on põlvkondade kaupa petetud küll kommunistlike, küll Venemaa erilisuse ja võimsuse utoopiatega ja see on üks praeguste teravate vastasseisude peamisi põhjusi.
Venemaale ei meeldi, et aastakümnete pikkune domineerimine on löönud kõikuma. See toob kaasa täiesti pööraseid seisukohavõtte. Oscari võitnud režissöör ja näitleja Nikita Mihhalkov, kes on muutunud Kremli üheks väärtuslikumaks (loomulikult ka rikkamaks) hääletoruks, visandas 25. augustil maailma ja Venemaa tulevikku Moskva oblasti õpetajate foorumil.
See oli üks kohutavamaid tekste, mida mõni intellektuaal esitanud on. See sisaldas ettepanekuid ukraina keele täielikuks hävitamiseks ja surmanuhtluse taastamiseks. Loomulikult tuleb suunduda sügavale õigeusklikku keskaega, lõpetada igasugune liberaalsus igasuguste vähemuste suhtes jne.
On raske aru saada, mis viha peab inimeses olema, et tõemeeli ja avalikult unistada 40 miljoni inimese suuruse rahva keele ja kultuuri likvideerimisest. Mihhalkovi ja temasarnaste ideoloogia on nüüdseks saanud nime rašism, mis on fašismi vene versioon.
Maskid on langenud. 24. veebruar viis meid olukorda, kus on kaks teineteist välistavat ajalugu, nagu 20. augusti kõnes hoiatas president Alar Karis. NSVL-i nostalgia on tegelikult Vene impeeriumi – praegu putinliku impeeriumi – taastamise strateegia. See olekski see helge minevik, mille eest võitlus käib. Kui tugevad need impeeriumiinstinkid on, näitas see, kuidas Moskvas suhtuti Mihhail Gorbatšovi pärast tema surma. Riigi ametliku eliidi poolt tehti ta üheselt "impeeriumi lammutajaks".
Nüüdseks saavad kõik aru, et uus impeerium oleks surmaotsus väga paljudele rahvastele ja keeltele, loomulikult ka meile. Nüüd liiduvabariikidega keegi jändama ei hakkaks, tuleks lihtsalt üks suur Venemaa koos keele, meele, kuberneride ja oligarhidega. Stanisław Jerzy Lec on öelnud, et armastus oma kodumaa vastu ei tunne võõraid piire ja Venemaa on selle ütluse jälle ellu viinud. Samuti on osutunud prohvetlikuks üks nõukogudeaegne anekdoot.
- Välismaal oled käinud?
- Ei ole.
- Minna tahad?
- Ei taha.
- Aga kui võimalus oleks, kuidas läheksid?
- Tankiga muidugi...
Ukrainasse mindigi tankiga, aga ei saadud aru, et nende vastas ei ole enam segaduses riik nagu 2014. aastal, vaid oma kultuuri ja keelt kaitsev rahvas. Taskust tuli välja ka NATO rusikas, mis kogu aeg suuremaks kasvab.
Meil ja meiega sarnastes riikides on sõjasse suhtuda kõige lihtsam. See on võitlus Kremli imperialismi vastu ja võitlus iseseisvuse säilimise eest. Ukrainas sealsete kümnete tuhandete hukkunutega on see aga reaalne ellujäämissõda.
Kõige raskemas seisus on need, kes siiani Vene propagandat usuvad ega saa aru, kui palju see sõda saatust muudab. Neid on veel piisavalt, ka meil. Tanki-, viisa-, gaasi- ja muud konfliktid näitavad, et mõnedki inimesed kujutavad ette, et äkki saab edasi elada nii, nagu sõda ei oleks. Et võiks olla Euroopa õigused ja elustandard, aga Kremli väärtused. Mitte Venemaa Eesti, vaid Eesti Venemaa. Siiani ju sai...
Enam ei saa, aga protsess pole lihtne ja lühike. Nõukogude impeeriumi müüt on väga tugev ja läbi võimsa propagandasüsteemi hoiti seda elus ka mujal. Tuletame meelde, kui aktiivselt veel veebruarikuus Eestis võideldi Moskva vihakanalite edastamise jätkamise eest. Palju õpetas Narva tanki lugu. Narva linnavolikogu ei tajunud sõjast tingitud olukorra muutust ja katsetas, et äkki õnnestub ja kõik jääb, nagu oli varem. Ei jäänud, olukorda arvestades oli see võimatu.
Ka riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ei saanud muutustest aru ja vaenas vihase Nõukogude retoorikaga praegust Eestit. Nüüd visati ta erakonnast välja. Ka Vene Draamateatri endine kunstiline juht Filipp Loss võttis Eestit iseloomustades välja kõige karmimad sõnad holokaustini välja. Elada riigis, mille rahvast sa nii vihkad, on muidugi väga raske.
Eestist valitud eurosaadik Yana Toom käis veel kümme päeva enne sõda esinemas RTR-i Vladimir Solovjovi saates. See on viimane koht maailmas, kuhu eetiline Eesti poliitik minna võiks, aga Toom läks. Nüüd võitleb ta Euroopas Venemaa Föderatsiooni kodanike viisavabaduse eest.
Selline "keha Eestis, süda Moskvas" nähtus on nii meil kui ka mujal päris levinud. Viimaste uuringute järgi toetab Eesti venelastest Putinit 32 protsenti. Positiivne on muidugi see, et paljud nooremad Eesti venelased on oma valiku teinud ja see on selgelt seotud Eesti ja Euroopaga, tulevikuga, mitte KGB punavanakeste illusioonidega saada tagasi oma kaduv mõju.
Eesti jaoks on Ukraina sõjaga alanud uue tsükli arengud järjest ilmsemad. Venemaal ei õnnestu oma imperiaalset minevikku taastada ja ei õnnestu meile peale suruda oma ajalookäsitlust. Sõda lõpetas järsult ka Moskvas populaarse ideoloogia "kus on venelane, seal on Venemaa".
Ei ole, Venemaa on Venemaal. Miljonid venelased elavad ka mujal, kas Saksamaal, Lätis, Soomes, Eestis või Portugalis, aga need riigid ei ole Venemaa. Neil on oma ajalugu, kultuur ja identiteet, mida nad praegu kaitsevad eriti visalt. Mida kiiremini see lihtne tõde kohale jõuab, seda parem. | Raul Rebane: Venemaa lootusetu võitlus helge mineviku eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sven Soiver tegi 26. aprillil 2007 pronkssõduri juurest kanalile TV3 tähendusliku loo. See tõestas, kuidas Vene telekanal RTR sündmust lavastas. Neil oli ette valmistatud Armin, mees, kes pidi lammutama pronksmeest ümbritsevat aeda. Kaameramees aga ei olnud valmis ja Armin ootas rahulikult korraldust. Kui käsklus tuli, siis ta ründas, teised tormasid teda rahustama ja tuligi välja süžee "rahva õilsast vihast".
Intervjuus puistas too Armin nagu varrukast eetrisse kõik baasmüüdid: "Tahan asetada lilled langenute auks, kes langesid vabastades Eestit ja kogu Euroopat pruunist katkust, fašismist. Ma olen Nõukogude Liidust, ma olen nõukogude inimene, ma kaitsen nõukogude korda. Ma seisan siin lõpuni!".
Armini nõukogude kiidulaulu viisi kirjutas Venemaa peamine poliitiline helilooja mõni kuu varem. 10. veebruaril pidas Vladimir Putin Münchenis oma kuulsa kõne, mille rääkis NSVL-i lagunemisest kui suurimast geopoliitilisest katastroofist. See oli stardipauk Nõukogude Liidu taastamise sammudele, järgnesid Gruusia 2008, Krimm 2014 ja Ukraina 2022.
Kui paljudele nõukogude minevik on elutähtis ja kas see ikka on NSVL, mida tahetakse? Ei pruugi olla.
Nüüdseks on Moskva ametlikus retoorikas ja sotsiaalmeedias NSVL ja Venemaa samaks kasvanud. Keegi ei teeskle enam, nagu oleks ka teistel liiduvabariikidel NSVL-i tegemistes vähegi oluline osa olnud. Teiste peamine roll oli olla ülalpeetav, kellele Moskva ehitas tehaseid ja tõi kultuuri. Nõukogude Liidust on nüüdseks saanud Venemaa helge mineviku müütiline unistus, kus juhtroll oli alati "riigi moodustaval rahvusel", mida teinekord nimetatakse vene tsivilisatsiooniks.
Stalini toost 24. mail 1945 sõja lõpetamise peol andis suuna praeguseni: "Ma tõstan selle toosti vene rahva terviseks, kes on kõige silmapaistavam kõikidest NSVL rahvastest!" Selle ideoloogia praktiliseks väljenduseks oli massiivne poliitiline, hariduslik ja kultuuriline venestamine, mis toimus eranditult kõikides liiduvabariikides, linnades ja külades. Tänavad nimetati ringi, enamik kirjandust tuli vene autoritelt, enamik kangelasi loodi Moskvas, kuigi neil ei olnud kohaliku elu ja ajalooga mingit pistmist.
Välismaale NSVL-ist ei lubatud, Euroopat ja Ameerikat alandati ja mõnitati. Osa inimesi mõjutab see jätkuvalt, sest enamik pole siiani Venemaalt väljas käinud. Youtube'is ilmunud küsitluses on uuritud, et kas te tahaksite välismaal elada. Ei taheta, sest Venemaa on maailma kõige ilusam ja kõige paremate inimestega riik, lahke ja sõbralik, kunagi sõdu ei alusta, ainult lõpetab neid, toob rahu ja õigust, ka praegu Ukrainas.
Paljud inimesed, eriti vanemad, usuvad seda ilmselt siiralt. Samuti on mõne jaoks tähtsad NSVL-i aegadest pärinevad fantaasiad, et Popov leiutas raadio, Polzunov aurumasina ja Lomonossov kõik ülejäänu.
Loomulikult leidub suurel Venemaal miljoneid inimesi, kellele kogu see šovinistlik kiidulaul on vastuvõetamatu. Nad kardavad Venemaal oma elu pärast või on põgenenud välismaale. Väga paljud neist on aktiivsed Putini-vastased ja oma kodumaa käitumise tõttu meeleheitel.
"Paljud neist ei saa lihtsalt aru, miks lääs ei lase neil rahulikult Ukrainat vallutada ja ukrainlasi tappa."
Välismaalt protestijate vastas on aga palju rohkem miljoneid, kes on üles kasvanud enda erilisuse ja üleoleku imagoga. Paljud neist ei saa lihtsalt aru, miks lääs ei lase neil rahulikult Ukrainat vallutada ja ukrainlasi tappa. Neid inimesi on põlvkondade kaupa petetud küll kommunistlike, küll Venemaa erilisuse ja võimsuse utoopiatega ja see on üks praeguste teravate vastasseisude peamisi põhjusi.
Venemaale ei meeldi, et aastakümnete pikkune domineerimine on löönud kõikuma. See toob kaasa täiesti pööraseid seisukohavõtte. Oscari võitnud režissöör ja näitleja Nikita Mihhalkov, kes on muutunud Kremli üheks väärtuslikumaks (loomulikult ka rikkamaks) hääletoruks, visandas 25. augustil maailma ja Venemaa tulevikku Moskva oblasti õpetajate foorumil.
See oli üks kohutavamaid tekste, mida mõni intellektuaal esitanud on. See sisaldas ettepanekuid ukraina keele täielikuks hävitamiseks ja surmanuhtluse taastamiseks. Loomulikult tuleb suunduda sügavale õigeusklikku keskaega, lõpetada igasugune liberaalsus igasuguste vähemuste suhtes jne.
On raske aru saada, mis viha peab inimeses olema, et tõemeeli ja avalikult unistada 40 miljoni inimese suuruse rahva keele ja kultuuri likvideerimisest. Mihhalkovi ja temasarnaste ideoloogia on nüüdseks saanud nime rašism, mis on fašismi vene versioon.
Maskid on langenud. 24. veebruar viis meid olukorda, kus on kaks teineteist välistavat ajalugu, nagu 20. augusti kõnes hoiatas president Alar Karis. NSVL-i nostalgia on tegelikult Vene impeeriumi – praegu putinliku impeeriumi – taastamise strateegia. See olekski see helge minevik, mille eest võitlus käib. Kui tugevad need impeeriumiinstinkid on, näitas see, kuidas Moskvas suhtuti Mihhail Gorbatšovi pärast tema surma. Riigi ametliku eliidi poolt tehti ta üheselt "impeeriumi lammutajaks".
Nüüdseks saavad kõik aru, et uus impeerium oleks surmaotsus väga paljudele rahvastele ja keeltele, loomulikult ka meile. Nüüd liiduvabariikidega keegi jändama ei hakkaks, tuleks lihtsalt üks suur Venemaa koos keele, meele, kuberneride ja oligarhidega. Stanisław Jerzy Lec on öelnud, et armastus oma kodumaa vastu ei tunne võõraid piire ja Venemaa on selle ütluse jälle ellu viinud. Samuti on osutunud prohvetlikuks üks nõukogudeaegne anekdoot.
- Välismaal oled käinud?
- Ei ole.
- Minna tahad?
- Ei taha.
- Aga kui võimalus oleks, kuidas läheksid?
- Tankiga muidugi...
Ukrainasse mindigi tankiga, aga ei saadud aru, et nende vastas ei ole enam segaduses riik nagu 2014. aastal, vaid oma kultuuri ja keelt kaitsev rahvas. Taskust tuli välja ka NATO rusikas, mis kogu aeg suuremaks kasvab.
Meil ja meiega sarnastes riikides on sõjasse suhtuda kõige lihtsam. See on võitlus Kremli imperialismi vastu ja võitlus iseseisvuse säilimise eest. Ukrainas sealsete kümnete tuhandete hukkunutega on see aga reaalne ellujäämissõda.
Kõige raskemas seisus on need, kes siiani Vene propagandat usuvad ega saa aru, kui palju see sõda saatust muudab. Neid on veel piisavalt, ka meil. Tanki-, viisa-, gaasi- ja muud konfliktid näitavad, et mõnedki inimesed kujutavad ette, et äkki saab edasi elada nii, nagu sõda ei oleks. Et võiks olla Euroopa õigused ja elustandard, aga Kremli väärtused. Mitte Venemaa Eesti, vaid Eesti Venemaa. Siiani ju sai...
Enam ei saa, aga protsess pole lihtne ja lühike. Nõukogude impeeriumi müüt on väga tugev ja läbi võimsa propagandasüsteemi hoiti seda elus ka mujal. Tuletame meelde, kui aktiivselt veel veebruarikuus Eestis võideldi Moskva vihakanalite edastamise jätkamise eest. Palju õpetas Narva tanki lugu. Narva linnavolikogu ei tajunud sõjast tingitud olukorra muutust ja katsetas, et äkki õnnestub ja kõik jääb, nagu oli varem. Ei jäänud, olukorda arvestades oli see võimatu.
Ka riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ei saanud muutustest aru ja vaenas vihase Nõukogude retoorikaga praegust Eestit. Nüüd visati ta erakonnast välja. Ka Vene Draamateatri endine kunstiline juht Filipp Loss võttis Eestit iseloomustades välja kõige karmimad sõnad holokaustini välja. Elada riigis, mille rahvast sa nii vihkad, on muidugi väga raske.
Eestist valitud eurosaadik Yana Toom käis veel kümme päeva enne sõda esinemas RTR-i Vladimir Solovjovi saates. See on viimane koht maailmas, kuhu eetiline Eesti poliitik minna võiks, aga Toom läks. Nüüd võitleb ta Euroopas Venemaa Föderatsiooni kodanike viisavabaduse eest.
Selline "keha Eestis, süda Moskvas" nähtus on nii meil kui ka mujal päris levinud. Viimaste uuringute järgi toetab Eesti venelastest Putinit 32 protsenti. Positiivne on muidugi see, et paljud nooremad Eesti venelased on oma valiku teinud ja see on selgelt seotud Eesti ja Euroopaga, tulevikuga, mitte KGB punavanakeste illusioonidega saada tagasi oma kaduv mõju.
Eesti jaoks on Ukraina sõjaga alanud uue tsükli arengud järjest ilmsemad. Venemaal ei õnnestu oma imperiaalset minevikku taastada ja ei õnnestu meile peale suruda oma ajalookäsitlust. Sõda lõpetas järsult ka Moskvas populaarse ideoloogia "kus on venelane, seal on Venemaa".
Ei ole, Venemaa on Venemaal. Miljonid venelased elavad ka mujal, kas Saksamaal, Lätis, Soomes, Eestis või Portugalis, aga need riigid ei ole Venemaa. Neil on oma ajalugu, kultuur ja identiteet, mida nad praegu kaitsevad eriti visalt. Mida kiiremini see lihtne tõde kohale jõuab, seda parem.
### Response:
Raul Rebane: Venemaa lootusetu võitlus helge mineviku eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegusel kujul ei võimalda eelnõu maksta lasterikka pere toetust senisest kauem ning lõpetada selle maksmine etapiviisiliselt, märkis minister.
Lasterikka pere toetuse etapiviisilise vähenemise sätete välja jäämist eelnõust on sotsiaalministeerium seni põhjendanud IT-arenduste pikkade tähtaegadega. Justiitsminister juhtis sotsiaalministeeriumi tähelepanu, et seoses lasterikka pere toetuse saamise õiguse pikenemisega laste 24. eluaastani tekib vajadus toetuse etapiviisilise vähenemise sätete kasutusele võtmiseks alles mitme aasta möödumisel. "Toetuse maksmise pikenemise tõttu peaks seega tekkima piisav ajavaru, et vajalikud IT-arendustööd ära teha," märkis justiitsminister.
"Seni on aasta jooksul lõppenud lasterikka pere toetust saanud umbes 1600 pere, kellele tuleks uue korra järgi toetuse maksmist jätkata. Kuna tegu ei ole väga suure arvu toetuse saajatega, peaks selle maksmise jätkamine laste 24-aastaseks saamiseni olema võimalik ka ilma automaatset menetlust tagava IT-süsteemi toeta. Seega saab kavandatud muudatusi rakendada 1. jaanuarist 2023, nagu koalitsioonilepingus oli kokku lepitud," rääkis Lea Danilson-Järg.
Justiitsministri sõnul oli tema erakonna algne ettepanek koalitsioonikõnelustel, et igakuise toetuse määr oleks suurem, kuid läbirääkimistel tuli teha järeleandmisi. "Kompromissina leidis toetust lahendus, et perele makstava toetuse summa on väiksem, kuid seda makstakse perele pikemalt ehk kuni laste 24-aastaseks saamiseni. Kui selline kokkulepe tehti, siis tuleks üheskoos teha ka jõupingutusi kokkulepitu elluviimiseks," ütles justiitsminister. | Justiitsminister: lasterikka pere toetuse IT-tööd jõuab aegsasti ära teha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegusel kujul ei võimalda eelnõu maksta lasterikka pere toetust senisest kauem ning lõpetada selle maksmine etapiviisiliselt, märkis minister.
Lasterikka pere toetuse etapiviisilise vähenemise sätete välja jäämist eelnõust on sotsiaalministeerium seni põhjendanud IT-arenduste pikkade tähtaegadega. Justiitsminister juhtis sotsiaalministeeriumi tähelepanu, et seoses lasterikka pere toetuse saamise õiguse pikenemisega laste 24. eluaastani tekib vajadus toetuse etapiviisilise vähenemise sätete kasutusele võtmiseks alles mitme aasta möödumisel. "Toetuse maksmise pikenemise tõttu peaks seega tekkima piisav ajavaru, et vajalikud IT-arendustööd ära teha," märkis justiitsminister.
"Seni on aasta jooksul lõppenud lasterikka pere toetust saanud umbes 1600 pere, kellele tuleks uue korra järgi toetuse maksmist jätkata. Kuna tegu ei ole väga suure arvu toetuse saajatega, peaks selle maksmise jätkamine laste 24-aastaseks saamiseni olema võimalik ka ilma automaatset menetlust tagava IT-süsteemi toeta. Seega saab kavandatud muudatusi rakendada 1. jaanuarist 2023, nagu koalitsioonilepingus oli kokku lepitud," rääkis Lea Danilson-Järg.
Justiitsministri sõnul oli tema erakonna algne ettepanek koalitsioonikõnelustel, et igakuise toetuse määr oleks suurem, kuid läbirääkimistel tuli teha järeleandmisi. "Kompromissina leidis toetust lahendus, et perele makstava toetuse summa on väiksem, kuid seda makstakse perele pikemalt ehk kuni laste 24-aastaseks saamiseni. Kui selline kokkulepe tehti, siis tuleks üheskoos teha ka jõupingutusi kokkulepitu elluviimiseks," ütles justiitsminister.
### Response:
Justiitsminister: lasterikka pere toetuse IT-tööd jõuab aegsasti ära teha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tervislikel põhjustel jäävad koondisest eemale kaitsjad Ragnar Klavan, Maksim Paskotši ja Marco Lukka ning poolkaitsja Markus Poom. Ründajal Sergei Zenjovil täitub aga platsile pääsemise korral sada mängu Eesti koondises.
Septembrikuu esimene kohtumine toimub 23. septembril kell 19 A. Le Coq Arenal, kui Rahvuste liiga otsustavas mängus läheb Eesti koondis vastamisi Maltaga. Kaks tundi enne mängu, kell 17 avatakse festivaliala, kus esineb räppar villemdrillem. Kolm päeva hiljem, 26. septembril mängitakse võõrsil San Marinoga.
Eesti koondise koosseis septembri mängudeks:
Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 14/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 14/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 91/0
Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 80/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 52/0
Joonas Tamm (02.02.1992) – FCSB (ROU) 48/3
Nikita Baranov (19.08.1992) – FC Pyunik Yerevan (ARM) 43/0
Märten Kuusk (05.04.1996) – Újpest FC (HUN) 20/0
Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 9/0
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 3/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 142/26
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 99/14
Henri Anier (17.12.1990) – Muangthong United FC (THA) 82/18
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 52/1
Rauno Sappinen (23.01.1996) - Piast Gliwice (POL) 45/8
Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 43/8
Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 21/4
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 19/0
Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 17/1
Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 13/1
Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 8/0
Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Stal Mielec (POL) 7/0
Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 6/0
Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 1/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Füsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets
Kokk: Peeter Pihel
Fotograaf: Jana Pipar
Pressiesindaja: Eva Nõmme
Varustaja: Timo Künnapas, Merily Toom
Mänedžer: Miko Pupart | Eestil Rahvuste liiga eel mitu kaitsjat puudu, Zenjov võib jõuda maagilise piirini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tervislikel põhjustel jäävad koondisest eemale kaitsjad Ragnar Klavan, Maksim Paskotši ja Marco Lukka ning poolkaitsja Markus Poom. Ründajal Sergei Zenjovil täitub aga platsile pääsemise korral sada mängu Eesti koondises.
Septembrikuu esimene kohtumine toimub 23. septembril kell 19 A. Le Coq Arenal, kui Rahvuste liiga otsustavas mängus läheb Eesti koondis vastamisi Maltaga. Kaks tundi enne mängu, kell 17 avatakse festivaliala, kus esineb räppar villemdrillem. Kolm päeva hiljem, 26. septembril mängitakse võõrsil San Marinoga.
Eesti koondise koosseis septembri mängudeks:
Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 14/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 14/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 91/0
Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 80/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 52/0
Joonas Tamm (02.02.1992) – FCSB (ROU) 48/3
Nikita Baranov (19.08.1992) – FC Pyunik Yerevan (ARM) 43/0
Märten Kuusk (05.04.1996) – Újpest FC (HUN) 20/0
Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 9/0
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 3/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 142/26
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 99/14
Henri Anier (17.12.1990) – Muangthong United FC (THA) 82/18
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 52/1
Rauno Sappinen (23.01.1996) - Piast Gliwice (POL) 45/8
Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 43/8
Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 21/4
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 19/0
Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 17/1
Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 13/1
Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 8/0
Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Stal Mielec (POL) 7/0
Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 6/0
Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 1/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Füsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets
Kokk: Peeter Pihel
Fotograaf: Jana Pipar
Pressiesindaja: Eva Nõmme
Varustaja: Timo Künnapas, Merily Toom
Mänedžer: Miko Pupart
### Response:
Eestil Rahvuste liiga eel mitu kaitsjat puudu, Zenjov võib jõuda maagilise piirini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Chengdus registreeriti esmaspäeval ametlike andmete kohaselt 44 uut koroonajuhtu. Eelmisel päeval registreerisid võimud 41 uut juhtu. Need on väiksemad arvud, kui piirangute kehtima hakkamise ajal. Viirus levib aga jälle üha kiiremini ja inimesed ei tohi endiselt kodust lahkuda, vahendas Financial Times.
Chengdu võimud loodavad masstestimisega nakkuskolded leida ja isoleerida enne, kui need laieneda jõuavad. Inimesed kurdavad sotsiaalmeedias, et nad ei saa enam toitu hankida.
Chengdu on Hiina edelaosas asuva Sichuani provintsi pealinn. Piirkonda tabas augustis karm kuumalaine, mis põhjustas suure energiakriisi. Selle kuu alguses raputas provintsi ka tugev maavärin, milles sai surma 93 inimest.
USA suurpanga Goldman Sachs analüütikud eeldavad, et Hiina kompartei jätkab karmi koroonapoliitikat vähemalt kuni 2023. aastani. | Suletud Chengdu linnas kiireneb koroonaviiruse levik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Chengdus registreeriti esmaspäeval ametlike andmete kohaselt 44 uut koroonajuhtu. Eelmisel päeval registreerisid võimud 41 uut juhtu. Need on väiksemad arvud, kui piirangute kehtima hakkamise ajal. Viirus levib aga jälle üha kiiremini ja inimesed ei tohi endiselt kodust lahkuda, vahendas Financial Times.
Chengdu võimud loodavad masstestimisega nakkuskolded leida ja isoleerida enne, kui need laieneda jõuavad. Inimesed kurdavad sotsiaalmeedias, et nad ei saa enam toitu hankida.
Chengdu on Hiina edelaosas asuva Sichuani provintsi pealinn. Piirkonda tabas augustis karm kuumalaine, mis põhjustas suure energiakriisi. Selle kuu alguses raputas provintsi ka tugev maavärin, milles sai surma 93 inimest.
USA suurpanga Goldman Sachs analüütikud eeldavad, et Hiina kompartei jätkab karmi koroonapoliitikat vähemalt kuni 2023. aastani.
### Response:
Suletud Chengdu linnas kiireneb koroonaviiruse levik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Põhimõtteliselt täielikku keeldu ei ole, rahandusminister või mõni teine minister võib saada kontrollikoja liikmeks. Tõsi on see, et korruptsioonivastane seadus keelab protsesside mõjutamise, mis inimest ennast puudutavad ja tuleb olla tähelepanelik, et inimene täielikult taandaks end sellest nimetamise protsessist," rääkis Aas.
Aas märkis, et ministrid saavad üksteist asendada, mis annab võimaluse ka rahandusministri kandidatuuri esitamiseks.
Juriidiliselt oleks kõige läbipaistvam see, kui minister oleks enne tema kandidatuuri kinnitamist ametist tagasi astunud. Seadus ametist lahkumist aga ei eelda ning kohane on ka otsuse langetamisest enda taandamine, ütles Aas.
Aasa hinnangul pole ametlik otsuse ette valmistamine probleemne ning otsuse langetamine poliitilise kokkuleppe käigus pole ebaseaduslik.
"Probleem minu jaoks on see, kui palju praegune rahandusminister poliitilist kokkulepet mõjutas. Selle kohta mul info puudub. Probleem pole tehnilises vormistamises, kus tuleb end taandada, aga kui tegelikult otsus oli varasemalt ära tehtud poliitilisel tasandil, tuleks vaadata, kuidas see otsus sündis," ütles ta.
"Rahandusministeeriumi ametkonna poolt vaadates on raske midagi õpetuseks öelda, kui korraldus vastavad dokumendid ette valmistada tuli näiteks riigikantseleist, ega neil muud üle ei jäänud. Kui korraldus oleks tulnud ametis olevalt rahandusministrilt endalt, oleks see pidanud punased tuled põlema panema," rääkis Aas.
Kontrollikoja liikme positsioon on Aasa hinnangul kujunenud poliitiliseks ametikohaks, kuigi see ei peaks nii olema. "Selliste pigem mittepoliitiliste ametikohtade täitmine poliitiliste kokkulepete korras – ega see paratamatult kergitab küsimusi ja eriti kui isikud on seotud, oleks protsessi pidanud paremini läbi mõtlema," ütles Aas.
Aasa sõnul oleks avaliku kuvandina mõjunud paremini, kui Pentus-Rosimannus oleks enne otsuse langetamist suundunud tagasi riigikogusse.
"Kui ma üldse siin juriidilist probleemi näen korruptsioonivastase seaduse valguses, siis tegelikult on küsimus see, kuivõrd Keit Pentus-Rosimannus osales poliitilise kokkuleppe sõlmimise juures. Loomulikult ta pidi sellega nõus olema, oma CV esitama, aga kui palju tema tegelikult panustas selle poliitilise kokkuleppe sõlmimisse – sealt võib tekkida see küsimus, et tekkis huvide konflikt. Aga selle kohta meil paraku infot ei ole, kuidas täpselt see poliitiline kokkulepe sõlmiti ja kui suurt rolli Pentus-Rosimannus ise selles kandis," ütles Aas.
Konkreetseid viiteid võimalikule kuriteole või väärteole, mis sunniks menetlust alustama, Aas ei näe. "Loomulikult loodan vähemalt seda, et poliitikute enda poolt seda tagamaade avamist tuleb, et kuidas selline poliitiline kokkulepe ja kelle poolt sõlmiti," sõnas ta. | Norman Aas: küsimus on, kas rahandusminister osales poliitilises kokkuleppes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Põhimõtteliselt täielikku keeldu ei ole, rahandusminister või mõni teine minister võib saada kontrollikoja liikmeks. Tõsi on see, et korruptsioonivastane seadus keelab protsesside mõjutamise, mis inimest ennast puudutavad ja tuleb olla tähelepanelik, et inimene täielikult taandaks end sellest nimetamise protsessist," rääkis Aas.
Aas märkis, et ministrid saavad üksteist asendada, mis annab võimaluse ka rahandusministri kandidatuuri esitamiseks.
Juriidiliselt oleks kõige läbipaistvam see, kui minister oleks enne tema kandidatuuri kinnitamist ametist tagasi astunud. Seadus ametist lahkumist aga ei eelda ning kohane on ka otsuse langetamisest enda taandamine, ütles Aas.
Aasa hinnangul pole ametlik otsuse ette valmistamine probleemne ning otsuse langetamine poliitilise kokkuleppe käigus pole ebaseaduslik.
"Probleem minu jaoks on see, kui palju praegune rahandusminister poliitilist kokkulepet mõjutas. Selle kohta mul info puudub. Probleem pole tehnilises vormistamises, kus tuleb end taandada, aga kui tegelikult otsus oli varasemalt ära tehtud poliitilisel tasandil, tuleks vaadata, kuidas see otsus sündis," ütles ta.
"Rahandusministeeriumi ametkonna poolt vaadates on raske midagi õpetuseks öelda, kui korraldus vastavad dokumendid ette valmistada tuli näiteks riigikantseleist, ega neil muud üle ei jäänud. Kui korraldus oleks tulnud ametis olevalt rahandusministrilt endalt, oleks see pidanud punased tuled põlema panema," rääkis Aas.
Kontrollikoja liikme positsioon on Aasa hinnangul kujunenud poliitiliseks ametikohaks, kuigi see ei peaks nii olema. "Selliste pigem mittepoliitiliste ametikohtade täitmine poliitiliste kokkulepete korras – ega see paratamatult kergitab küsimusi ja eriti kui isikud on seotud, oleks protsessi pidanud paremini läbi mõtlema," ütles Aas.
Aasa sõnul oleks avaliku kuvandina mõjunud paremini, kui Pentus-Rosimannus oleks enne otsuse langetamist suundunud tagasi riigikogusse.
"Kui ma üldse siin juriidilist probleemi näen korruptsioonivastase seaduse valguses, siis tegelikult on küsimus see, kuivõrd Keit Pentus-Rosimannus osales poliitilise kokkuleppe sõlmimise juures. Loomulikult ta pidi sellega nõus olema, oma CV esitama, aga kui palju tema tegelikult panustas selle poliitilise kokkuleppe sõlmimisse – sealt võib tekkida see küsimus, et tekkis huvide konflikt. Aga selle kohta meil paraku infot ei ole, kuidas täpselt see poliitiline kokkulepe sõlmiti ja kui suurt rolli Pentus-Rosimannus ise selles kandis," ütles Aas.
Konkreetseid viiteid võimalikule kuriteole või väärteole, mis sunniks menetlust alustama, Aas ei näe. "Loomulikult loodan vähemalt seda, et poliitikute enda poolt seda tagamaade avamist tuleb, et kuidas selline poliitiline kokkulepe ja kelle poolt sõlmiti," sõnas ta.
### Response:
Norman Aas: küsimus on, kas rahandusminister osales poliitilises kokkuleppes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastane Abdelwahed sai kuu aja eest toimunud Euroopa meistrivõistlustel Münchenis 3000 meetri takistusjooksus kaasmaalase Osama Zoghlami ees teise koha. Mullu oli ta Tokyo olümpiamängudel 14. ja tänavu Oregoni maailmameistrivõistlustel 12.
Meldoonium kuulub rahvusvahelise antidopingu (WADA) keelatud ainete nimekirja alates 2016. aastast. Sama ainega põrus tol aastal teiste seas ka endine tennise maailma esireket Maria Šarapova.
Kergejõustikus dopingupuhtuse eest hoolitsev ühendus Athletics Integrity Unit (AIU) ei täpsustanud, millal Abdelwahed positiivse dopinguproovi andis, aga suure tõenäosusega jääb ta EM-i medalist ilma. | Äsja kergejõustiku EM-il hõbeda võitnud itaallane andis positiivse dopinguproovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastane Abdelwahed sai kuu aja eest toimunud Euroopa meistrivõistlustel Münchenis 3000 meetri takistusjooksus kaasmaalase Osama Zoghlami ees teise koha. Mullu oli ta Tokyo olümpiamängudel 14. ja tänavu Oregoni maailmameistrivõistlustel 12.
Meldoonium kuulub rahvusvahelise antidopingu (WADA) keelatud ainete nimekirja alates 2016. aastast. Sama ainega põrus tol aastal teiste seas ka endine tennise maailma esireket Maria Šarapova.
Kergejõustikus dopingupuhtuse eest hoolitsev ühendus Athletics Integrity Unit (AIU) ei täpsustanud, millal Abdelwahed positiivse dopinguproovi andis, aga suure tõenäosusega jääb ta EM-i medalist ilma.
### Response:
Äsja kergejõustiku EM-il hõbeda võitnud itaallane andis positiivse dopinguproovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hortus Musicus on üks kahest Eesti Kontserdi koosseisu kuuluvast loomingulisest kollektiivist. Ansambel asutati toonase Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni eestvedamisel ja on omal alal vanim tänini katkematult tegutsev ansambel Ida-Euroopas ning üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Nende repertuaaris on nii vanamuusika, varajased sonaadid ja 17.–18. sajandi vaimulikud suurvormid kui ka nüüdisautorite looming, mis sageli loodud just neile.
"Eesti on 30 aastat taas vaba olnud, Hortus Musicuse viiekümnest aastast on see olnud suurem osa, aga alustati hoopis teistes oludes. Viiskümmend on väärikas tähtpäev ja Hortus on teinud väga ilusat tööd – seda suuresti tänu igipõlemismootori Andres Mustoneni püssirohule," ütles Eesti Kontserdi juht Kertu Orro.
Sünnipäevakontserdid saavad alguse 13. septembril Pärnu kontserdimajas, edasi liigutakse 14. septembril Jõhvi kontserdimajja ja 16. septembril Vanemuise kontserdimajja. Sünnipäevapidu koos raamatuesitlusega peetakse 17. septembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis.
Samuti esitletakse Tallinnas kontserdi eel raamatut, mis kajastab ansambli ajalugu, inimesi, tegevust ja rolli Eesti kultuuriloos. Raamatu autor on Saale Fischer, toimetanud Tiina Mattisen ja kujundanud Kaire van der Toorn-Guthan.
Lisaks on ajaloomuuseumis avatud näitus "Muusika aed. Hortus Musicus 50". Näituse kuraator ja lavastaja on Jaanika Juhanson, väljapanek on avatud kuni 29. jaanuarini. | Hortus Musicus tähistab sel nädalal 50. tegutsemisaastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hortus Musicus on üks kahest Eesti Kontserdi koosseisu kuuluvast loomingulisest kollektiivist. Ansambel asutati toonase Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni eestvedamisel ja on omal alal vanim tänini katkematult tegutsev ansambel Ida-Euroopas ning üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Nende repertuaaris on nii vanamuusika, varajased sonaadid ja 17.–18. sajandi vaimulikud suurvormid kui ka nüüdisautorite looming, mis sageli loodud just neile.
"Eesti on 30 aastat taas vaba olnud, Hortus Musicuse viiekümnest aastast on see olnud suurem osa, aga alustati hoopis teistes oludes. Viiskümmend on väärikas tähtpäev ja Hortus on teinud väga ilusat tööd – seda suuresti tänu igipõlemismootori Andres Mustoneni püssirohule," ütles Eesti Kontserdi juht Kertu Orro.
Sünnipäevakontserdid saavad alguse 13. septembril Pärnu kontserdimajas, edasi liigutakse 14. septembril Jõhvi kontserdimajja ja 16. septembril Vanemuise kontserdimajja. Sünnipäevapidu koos raamatuesitlusega peetakse 17. septembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis.
Samuti esitletakse Tallinnas kontserdi eel raamatut, mis kajastab ansambli ajalugu, inimesi, tegevust ja rolli Eesti kultuuriloos. Raamatu autor on Saale Fischer, toimetanud Tiina Mattisen ja kujundanud Kaire van der Toorn-Guthan.
Lisaks on ajaloomuuseumis avatud näitus "Muusika aed. Hortus Musicus 50". Näituse kuraator ja lavastaja on Jaanika Juhanson, väljapanek on avatud kuni 29. jaanuarini.
### Response:
Hortus Musicus tähistab sel nädalal 50. tegutsemisaastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eilseks tähtajaks laekusid dokumendid ühelt kandidaadilt," ütles riigikantselei kommunikatsiooninõunik Diana Lorents teisipäeval ERR-ile.
"Tippjuhtide valiku komisjonis on KRA peadirektori konkursi dokumendivoor praeguse plaani järgi 21. septembril, siis otsustatakse konkursi edasine käik," lisas ta.
Postimees kirjutas laupäeval, et kui ameti viimase peadirektori Marlen Piskunovi kandideerimise ajal nõuti KRA juhikandidaadilt kolmeaastast juhtimiskogemust ja "piisavat haridust", siis praegusel konkursil nõutakse kandidaatidelt õigusalast magistrikraadi ja sellele nõudele vastab praegune peadirektori kohusetäitja.
"Täna otsib amet uut direktorit konkursiga, millel asutuse eluga kursis olevate allikate hinnangul pole erilist mõtet: olemasolev kohusetäitja, kaitseväeteenistuse osakonna juhtaja ja endine advokatuuri liige Anu Rannaveski on ilmne soosik ja vastavalt tema haridusele nõutakse nüüd ka konkursil õigusalast magistrikraadi," seisis Postimehes.
Kaitseressursside ameti peadirektori vastutusalasse kuulub ajateenistusse ja tegevteenistusse kutsumise ja kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamise korraldamine, avalikkuse teadlikkuse tagamine riigikaitse olemusest, kaitseministeeriumi valitsemisalale tervikliku personaliteenuste osutamine ning panustamine oma vastutusvaldkonna õigusraamistiku kujundamisse, selgub peadirektori töökuulutusest.
Kaitseministeeriumi endine asekantsler Meelis Oidsalu väitis augustis korduvalt, et konkursid kõrgemate riigiametnike kohtadele on sageli fiktiivsed, kuna võitja on juba ette teada. Enda kinnitusel teadis Oidsalu kolmel korral asekantsleriks kandideerides juba ette, et saab selle koha. | KRA peadirektori konkursile laekus üks avaldus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eilseks tähtajaks laekusid dokumendid ühelt kandidaadilt," ütles riigikantselei kommunikatsiooninõunik Diana Lorents teisipäeval ERR-ile.
"Tippjuhtide valiku komisjonis on KRA peadirektori konkursi dokumendivoor praeguse plaani järgi 21. septembril, siis otsustatakse konkursi edasine käik," lisas ta.
Postimees kirjutas laupäeval, et kui ameti viimase peadirektori Marlen Piskunovi kandideerimise ajal nõuti KRA juhikandidaadilt kolmeaastast juhtimiskogemust ja "piisavat haridust", siis praegusel konkursil nõutakse kandidaatidelt õigusalast magistrikraadi ja sellele nõudele vastab praegune peadirektori kohusetäitja.
"Täna otsib amet uut direktorit konkursiga, millel asutuse eluga kursis olevate allikate hinnangul pole erilist mõtet: olemasolev kohusetäitja, kaitseväeteenistuse osakonna juhtaja ja endine advokatuuri liige Anu Rannaveski on ilmne soosik ja vastavalt tema haridusele nõutakse nüüd ka konkursil õigusalast magistrikraadi," seisis Postimehes.
Kaitseressursside ameti peadirektori vastutusalasse kuulub ajateenistusse ja tegevteenistusse kutsumise ja kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamise korraldamine, avalikkuse teadlikkuse tagamine riigikaitse olemusest, kaitseministeeriumi valitsemisalale tervikliku personaliteenuste osutamine ning panustamine oma vastutusvaldkonna õigusraamistiku kujundamisse, selgub peadirektori töökuulutusest.
Kaitseministeeriumi endine asekantsler Meelis Oidsalu väitis augustis korduvalt, et konkursid kõrgemate riigiametnike kohtadele on sageli fiktiivsed, kuna võitja on juba ette teada. Enda kinnitusel teadis Oidsalu kolmel korral asekantsleriks kandideerides juba ette, et saab selle koha.
### Response:
KRA peadirektori konkursile laekus üks avaldus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iisraeli peaminister Yair Lapid kohtus esmaspäeval Berliis Saksa kantsleri Olaf Scholziga. Lapid kinnitas Iisraeli suutlikkust tagada ligikaudu 10 protsenti Venemaa poolt Euroopale tarnitud gaasi mahust 2021. aastal, vahendab Deutche Welle.
Scholz kinnitas, et Saksamaa on rajamas uut taristut, mille abil saaks riik asendada Vene gaasi teiste tarneallikate vastu.
Iisrael ja Egiptus sõlmisid juunis Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni juuresolekul kokkuleppe, mille järgi lubasid ühiselt tarnida Euroopasse veeldatud maagaasi.
Kokkuleppe järgi tarnib Iisrael mööda gaasitoru maagaasi Egiptusesse, kus see muundatakse veeldatud maagaasiks, mis tankerlaevadega saadetakse Euroopasse.
Aserbaidžaan lubas 2022. aasta lõpuks tarnida Euroopasse pea 30 protsenti rohkem maagaasi võrrelduna 2021. aastaga. Riigi energiaministri Parviz Shahbazovi sõnul tähendaks see 12 miljardi kuupmeetri maagaasi tarnimist käesoleval aastal.
Brüssel ja Bakuu leppisid juulis kokku, et Aserbaidžaan kahekordistab lähiaastatel oma gaasitarneid Euroopasse.
Samuti on kavas pikendada gaasitorude võrgustikku, mis hakkaks kulgema Aserbaidžaanist Gruusiasse ja sealt Türki ning Kreekasse. Aserbaidžaanist lähtuvate gaasitorude maht peaks tõusma kuni 20 miljardi kuupmeetrini aastas.
Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentilon teatas 3. septembril Euroopa Liidu valmisolekust Vene gaasi tarnete lõppemiseks. | Iisrael ja Aserbaidžaan suurendavad gaasitarneid Euroopasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iisraeli peaminister Yair Lapid kohtus esmaspäeval Berliis Saksa kantsleri Olaf Scholziga. Lapid kinnitas Iisraeli suutlikkust tagada ligikaudu 10 protsenti Venemaa poolt Euroopale tarnitud gaasi mahust 2021. aastal, vahendab Deutche Welle.
Scholz kinnitas, et Saksamaa on rajamas uut taristut, mille abil saaks riik asendada Vene gaasi teiste tarneallikate vastu.
Iisrael ja Egiptus sõlmisid juunis Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni juuresolekul kokkuleppe, mille järgi lubasid ühiselt tarnida Euroopasse veeldatud maagaasi.
Kokkuleppe järgi tarnib Iisrael mööda gaasitoru maagaasi Egiptusesse, kus see muundatakse veeldatud maagaasiks, mis tankerlaevadega saadetakse Euroopasse.
Aserbaidžaan lubas 2022. aasta lõpuks tarnida Euroopasse pea 30 protsenti rohkem maagaasi võrrelduna 2021. aastaga. Riigi energiaministri Parviz Shahbazovi sõnul tähendaks see 12 miljardi kuupmeetri maagaasi tarnimist käesoleval aastal.
Brüssel ja Bakuu leppisid juulis kokku, et Aserbaidžaan kahekordistab lähiaastatel oma gaasitarneid Euroopasse.
Samuti on kavas pikendada gaasitorude võrgustikku, mis hakkaks kulgema Aserbaidžaanist Gruusiasse ja sealt Türki ning Kreekasse. Aserbaidžaanist lähtuvate gaasitorude maht peaks tõusma kuni 20 miljardi kuupmeetrini aastas.
Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentilon teatas 3. septembril Euroopa Liidu valmisolekust Vene gaasi tarnete lõppemiseks.
### Response:
Iisrael ja Aserbaidžaan suurendavad gaasitarneid Euroopasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Must periood tabas Vaštšuki klubi esimese poolaja viimasel kolmandikul, kui vastased lõid kolm väravat (32. Jesus Imaz, 37., 40. Marc Gual). Teise poolaja keskel lõi Imaz oma teise värava ja lõppseisuks jäi 0:4.
Vaštsuk tegi kaasa kaotusmängu esimese poolaja.
Viimasest neljast mängust kolm kaotanud Stal asub liigatabelis 13 punktiga kaheksandal positsioonil ehk täpselt Jagiellonia ees.
Järgmisena mängib meeskond laupäeval kodus Lodzi Widzewiga, kes asub tabelis täpselt Stali ees. | Stal sai suure kaotuse, Vaštšuk kutsuti poolajal pingile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Must periood tabas Vaštšuki klubi esimese poolaja viimasel kolmandikul, kui vastased lõid kolm väravat (32. Jesus Imaz, 37., 40. Marc Gual). Teise poolaja keskel lõi Imaz oma teise värava ja lõppseisuks jäi 0:4.
Vaštsuk tegi kaasa kaotusmängu esimese poolaja.
Viimasest neljast mängust kolm kaotanud Stal asub liigatabelis 13 punktiga kaheksandal positsioonil ehk täpselt Jagiellonia ees.
Järgmisena mängib meeskond laupäeval kodus Lodzi Widzewiga, kes asub tabelis täpselt Stali ees.
### Response:
Stal sai suure kaotuse, Vaštšuk kutsuti poolajal pingile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati mängis Davõdjuk kodumaa kõrgliigas Hmelnitski meeskonnas. Eelmine hooaeg jäi sõjategevuse tõttu pooleli, aga selleks hetkeks oli Davõdjuk 19,2 punktiga oma meeskonna resultatiivseim pallur, lauapalle haaras ta ühes mängus keskmiselt 7,2.
Ühtlasi teatas Rapla, et ukrainlase lisandumisega on meeskond hooajaks komplekteeritud. "Nüüd on ka keskmängija positsioonil kaks meest, mis tähendab kvaliteetsemaid treeninguid, kus kedagi ei pea jõuga treeningul liigutama positsioonile, kus ta võistlustel ei mängi," kommenteeris Rapla tegevjuht Jaak Karp.
"Me arvestasime, et selle koha peal peame leppima noorema ja vähemkogenud mängijaga, kuid õnnestus leida hoopis mängija, kes aastaid Ukraina Superliigas osalenud ja tema kogemus kulub meile kindlasti ära. Kuigi meeskond vajab kokku kasvamiseks aega, siis hinges ei jõua mänge juba ära oodata."
Davõdjuk tundis Raplasse tulemisest heameelt. "Ootan väljakule naasmist juba väga, et anda oma parim ja saavutada meeskonnaga väga häid tulemusi. Eesti on minu jaoks riik, kuhu ma veel sattunud ei ole, seega olen ma tänulik, et saan sellest osa tänu korvpallile," kommenteeris ukrainlane.
"Eestisse tulles on mul suur rõõm oma kodumaa Ukraina üle – kuigi sõda on väldanud juba kauem kui 200 päeva, on sõjavägi neil päevil saavutanud suurepäraseid edusamme. Olen tänulik Eestile ja Eesti rahvale teie tingimusteta toetuse eest Ukrainale sõja esimestest päevadest alates. Teie toetus inspireerib mind väljakul veelgi rohkem tegutsema!" | Rapla sai koosseisu paika, viimasena liitus ukrainlasest tsenter | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati mängis Davõdjuk kodumaa kõrgliigas Hmelnitski meeskonnas. Eelmine hooaeg jäi sõjategevuse tõttu pooleli, aga selleks hetkeks oli Davõdjuk 19,2 punktiga oma meeskonna resultatiivseim pallur, lauapalle haaras ta ühes mängus keskmiselt 7,2.
Ühtlasi teatas Rapla, et ukrainlase lisandumisega on meeskond hooajaks komplekteeritud. "Nüüd on ka keskmängija positsioonil kaks meest, mis tähendab kvaliteetsemaid treeninguid, kus kedagi ei pea jõuga treeningul liigutama positsioonile, kus ta võistlustel ei mängi," kommenteeris Rapla tegevjuht Jaak Karp.
"Me arvestasime, et selle koha peal peame leppima noorema ja vähemkogenud mängijaga, kuid õnnestus leida hoopis mängija, kes aastaid Ukraina Superliigas osalenud ja tema kogemus kulub meile kindlasti ära. Kuigi meeskond vajab kokku kasvamiseks aega, siis hinges ei jõua mänge juba ära oodata."
Davõdjuk tundis Raplasse tulemisest heameelt. "Ootan väljakule naasmist juba väga, et anda oma parim ja saavutada meeskonnaga väga häid tulemusi. Eesti on minu jaoks riik, kuhu ma veel sattunud ei ole, seega olen ma tänulik, et saan sellest osa tänu korvpallile," kommenteeris ukrainlane.
"Eestisse tulles on mul suur rõõm oma kodumaa Ukraina üle – kuigi sõda on väldanud juba kauem kui 200 päeva, on sõjavägi neil päevil saavutanud suurepäraseid edusamme. Olen tänulik Eestile ja Eesti rahvale teie tingimusteta toetuse eest Ukrainale sõja esimestest päevadest alates. Teie toetus inspireerib mind väljakul veelgi rohkem tegutsema!"
### Response:
Rapla sai koosseisu paika, viimasena liitus ukrainlasest tsenter |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1930. aastal Pariisis sündinud Godard kasvas üles ja käis koolis Nyonis, Genfi järve kaldal Šveitsis. Lõpetanud 1949. aastal kooli, kolis ta tagasi Pariisi ja leidis oma koha pärast sõda Prantsusmaa pealinnas õitsenud kinoklubides, mis mängisid olulist rolli prantsuse uue laine sünnis.
Godard, kes oli enim tuntud oma ikonoklastilise, näiliselt improviseeritud filmimisstiili ja paindumatu radikaalsuse poolest, jättis oma jälje 1960. aastatel ajas aina poliitilisemaks muutuvate linateostega, mis inspireerinud režissööre ka aastakümned hiljem.
Tema 1960. aastatel tehtud filmid murdsid prantsuse kino väljakujunenud tavasid ja aitasid käivitada uue filmitegemise viisi, mille juurde käisid käeshoitav kaameratöö, hüppelised lõiked ja eksistentsiaalne dialoog.
Viimastel aastatel sai tema karjäär sisse uue hoo filmidega "Film Socialisme" (2010) ja "Adieu au langage" (2012), kus ta katsetas digitehnoloogiaga. | Suri filmilavastaja Jean-Luc Godard | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1930. aastal Pariisis sündinud Godard kasvas üles ja käis koolis Nyonis, Genfi järve kaldal Šveitsis. Lõpetanud 1949. aastal kooli, kolis ta tagasi Pariisi ja leidis oma koha pärast sõda Prantsusmaa pealinnas õitsenud kinoklubides, mis mängisid olulist rolli prantsuse uue laine sünnis.
Godard, kes oli enim tuntud oma ikonoklastilise, näiliselt improviseeritud filmimisstiili ja paindumatu radikaalsuse poolest, jättis oma jälje 1960. aastatel ajas aina poliitilisemaks muutuvate linateostega, mis inspireerinud režissööre ka aastakümned hiljem.
Tema 1960. aastatel tehtud filmid murdsid prantsuse kino väljakujunenud tavasid ja aitasid käivitada uue filmitegemise viisi, mille juurde käisid käeshoitav kaameratöö, hüppelised lõiked ja eksistentsiaalne dialoog.
Viimastel aastatel sai tema karjäär sisse uue hoo filmidega "Film Socialisme" (2010) ja "Adieu au langage" (2012), kus ta katsetas digitehnoloogiaga.
### Response:
Suri filmilavastaja Jean-Luc Godard |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zubkova võistles kehakaalus kuni 63 kilo ja võitis neljast peetud kohtumisest kolm. "Olen MM-i tulemusega rahul. Oleks muidugi tahtnud tulla esikohale, kuid konkurents oli tugev," kommenteeris ta.
"Suurimaks väljakutseks oli minu jaoks võistluse mentaalne pool - vastased olid kogenud ning enne iga kohtumist pidin ennast kokku võtma, et mitte kaotada veel enne tatamile astumist. Vaimne pool on judos väga oluline ja see võitlus iseendaga õnnestus mul hästi."
MM-i võistluspäeva alustas Zubkova võidukalt, alistades esimeses ringis leedulanna Veronika Majauskiene. Teises ringis saavutas Eesti judoka võidu India judoka Smitha Shetty üle ja kolmandas ringis oli tema vastaseks samuti Indiast pärit judoka Shilpa Hemchandra Saliani.
Järgmises ringis pidi aga Zubkova tunnistama hilisema kuldmedalisti ja maailmameistri, sakslanna Daniela Kortmanni paremust.
Eesti judokad tõid Poolas peetud veteranide MM-il ka kuldmedali. Laupäeval võitis endine Eesti judokoondislane Juhan Mettis kuldmedali üle 100 kilo kategoorias (M1 vanuseklass ehk 30-34-aastased).
Eesti judo veteranide võistkond oli tänavusel MM-il läbi aegade suurim, kokku esindas Eestit seitse sportlast, kelle seas oli esmakordselt ka kaks naist. | Zubkova tegi veteranide MM-il Eesti naiste judo ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zubkova võistles kehakaalus kuni 63 kilo ja võitis neljast peetud kohtumisest kolm. "Olen MM-i tulemusega rahul. Oleks muidugi tahtnud tulla esikohale, kuid konkurents oli tugev," kommenteeris ta.
"Suurimaks väljakutseks oli minu jaoks võistluse mentaalne pool - vastased olid kogenud ning enne iga kohtumist pidin ennast kokku võtma, et mitte kaotada veel enne tatamile astumist. Vaimne pool on judos väga oluline ja see võitlus iseendaga õnnestus mul hästi."
MM-i võistluspäeva alustas Zubkova võidukalt, alistades esimeses ringis leedulanna Veronika Majauskiene. Teises ringis saavutas Eesti judoka võidu India judoka Smitha Shetty üle ja kolmandas ringis oli tema vastaseks samuti Indiast pärit judoka Shilpa Hemchandra Saliani.
Järgmises ringis pidi aga Zubkova tunnistama hilisema kuldmedalisti ja maailmameistri, sakslanna Daniela Kortmanni paremust.
Eesti judokad tõid Poolas peetud veteranide MM-il ka kuldmedali. Laupäeval võitis endine Eesti judokoondislane Juhan Mettis kuldmedali üle 100 kilo kategoorias (M1 vanuseklass ehk 30-34-aastased).
Eesti judo veteranide võistkond oli tänavusel MM-il läbi aegade suurim, kokku esindas Eestit seitse sportlast, kelle seas oli esmakordselt ka kaks naist.
### Response:
Zubkova tegi veteranide MM-il Eesti naiste judo ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal lisandus 2262 haigusjuhtu, nendest 914 laboratoorselt kinnitatud ja 1348 kliiniliselt diagnoositud. Üle-eelmise nädalaga võrreldes üldhaigestumus ei muutunud, samal ajal laboratoorselt kinnitatud juhtude arv suurenes 11,2 protsendi võrra ja kliiniliselt diagnoositud juhtude arv vähenes 7,5 protsendi võrra.
Eelmisel nädalal tehti 7073 testi, testide arv püsis kõikides vanusrühmades stabiilsena. Positiivsete testide osakaal kasvas laste seas keskmiselt 23,5 protsendi võrra. Üle 60-aastaste seas kasvas positiivsete testide osakaal 18,1 protsendi võrra. Haigestumus on kasvutrendis laste seas, suurem kasv oli 10-14- (sada protsenti) ja 5-9-aastaste (40 protsenti) seas.
Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine. Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste Covid-19 hospitaliseeritute arv on kasvanud 4,7 pealt 5,1 peale.
Esmaspäeva seisuga viibis haiglaravil 104 Covid-19 patsienti, neist intensiivravil on üks patsient, juhitaval hingamisel samuti üks patsient. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus 73 aastat. Tuleb arvestada, et kooliealiste seas toimunud haigestumise kasv võib mõne nädala möödudes avaldada mõju ka hospitaliseeritute arvule, märgiti epiidülevaates.
Eelmisel nädalal suri neli Covid-19 nakatunud inimest, kelle keskmine vanus oli 87,3 aastat. Neist vaktsineerimata oli kolm inimest. Vaktsineerimise kuur oli lõpetatud ühel inimesel. Kõikidel neil olid eri kaasuvad haigused või seisundid.
Eelmise nädala epiidülevaates puudus tavapärane riskimaatriks, sest terviseameti analüütik puhkas, ütles terviseameti pressiesindaja. Ta lubas, et järgmisel nädal on analüütik tagasi. | Koroonahaigete hulk püsis Eestis stabiilne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal lisandus 2262 haigusjuhtu, nendest 914 laboratoorselt kinnitatud ja 1348 kliiniliselt diagnoositud. Üle-eelmise nädalaga võrreldes üldhaigestumus ei muutunud, samal ajal laboratoorselt kinnitatud juhtude arv suurenes 11,2 protsendi võrra ja kliiniliselt diagnoositud juhtude arv vähenes 7,5 protsendi võrra.
Eelmisel nädalal tehti 7073 testi, testide arv püsis kõikides vanusrühmades stabiilsena. Positiivsete testide osakaal kasvas laste seas keskmiselt 23,5 protsendi võrra. Üle 60-aastaste seas kasvas positiivsete testide osakaal 18,1 protsendi võrra. Haigestumus on kasvutrendis laste seas, suurem kasv oli 10-14- (sada protsenti) ja 5-9-aastaste (40 protsenti) seas.
Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine. Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste Covid-19 hospitaliseeritute arv on kasvanud 4,7 pealt 5,1 peale.
Esmaspäeva seisuga viibis haiglaravil 104 Covid-19 patsienti, neist intensiivravil on üks patsient, juhitaval hingamisel samuti üks patsient. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus 73 aastat. Tuleb arvestada, et kooliealiste seas toimunud haigestumise kasv võib mõne nädala möödudes avaldada mõju ka hospitaliseeritute arvule, märgiti epiidülevaates.
Eelmisel nädalal suri neli Covid-19 nakatunud inimest, kelle keskmine vanus oli 87,3 aastat. Neist vaktsineerimata oli kolm inimest. Vaktsineerimise kuur oli lõpetatud ühel inimesel. Kõikidel neil olid eri kaasuvad haigused või seisundid.
Eelmise nädala epiidülevaates puudus tavapärane riskimaatriks, sest terviseameti analüütik puhkas, ütles terviseameti pressiesindaja. Ta lubas, et järgmisel nädal on analüütik tagasi.
### Response:
Koroonahaigete hulk püsis Eestis stabiilne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ametnikena ei olnud meie jaoks tegemist mingi erilise protsessiga. Ametnikud saavad tihti suuniseid, kuidas selliseid otsuseid vormistada. See, et seal taga on selline poliitiline vaidlus, sellesse meie ei sekku," ütles Saks.
"Meie kontrollime, kas kõik on vormiliselt ja õiguslikult korrektne," ütles Saks ja lisas, et rahandusministeeriumi juristide hinnangul Pentus-Rosimannuse kandidatuuri esitamisel mingeid vastuolusid ei olnud, kuna selle esitas rahandusministri ülesandeid täitnud maaeluminister.
Parts kinnitati kontrollikoja liikmeks 2017. aastal, enne kontrollikojas tööle asumist oli Parts ametis riigikogu liikmena.
Endise riigiprokuröri Steven Hristo Evestuse hinnangul võib rahandusministri ametisse määramisel olla tegu toimingupiirangu tahtliku rikkumisega, kui Keit Pentus-Rosimannus enda esitamise ettepaneku tegemisse sekkus.
Pentus-Rosimannuse sõnul tegi otsuse tema esitamiseks peaminister Kaja Kallas ning erakonna juhatus otsustas tema esitamise eelmisel neljapäeval, mil otsuse üle hääletas ka valitsus.
Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul soovis Reformierakond rahandusminister Keit Pentus-Rosimannust nimetada Euroopa Kontrollikoja liikmeks juba eelmise valitsuse ajal. | Saks: Pentus-Rosimannus esitati samamoodi nagu Parts | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ametnikena ei olnud meie jaoks tegemist mingi erilise protsessiga. Ametnikud saavad tihti suuniseid, kuidas selliseid otsuseid vormistada. See, et seal taga on selline poliitiline vaidlus, sellesse meie ei sekku," ütles Saks.
"Meie kontrollime, kas kõik on vormiliselt ja õiguslikult korrektne," ütles Saks ja lisas, et rahandusministeeriumi juristide hinnangul Pentus-Rosimannuse kandidatuuri esitamisel mingeid vastuolusid ei olnud, kuna selle esitas rahandusministri ülesandeid täitnud maaeluminister.
Parts kinnitati kontrollikoja liikmeks 2017. aastal, enne kontrollikojas tööle asumist oli Parts ametis riigikogu liikmena.
Endise riigiprokuröri Steven Hristo Evestuse hinnangul võib rahandusministri ametisse määramisel olla tegu toimingupiirangu tahtliku rikkumisega, kui Keit Pentus-Rosimannus enda esitamise ettepaneku tegemisse sekkus.
Pentus-Rosimannuse sõnul tegi otsuse tema esitamiseks peaminister Kaja Kallas ning erakonna juhatus otsustas tema esitamise eelmisel neljapäeval, mil otsuse üle hääletas ka valitsus.
Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul soovis Reformierakond rahandusminister Keit Pentus-Rosimannust nimetada Euroopa Kontrollikoja liikmeks juba eelmise valitsuse ajal.
### Response:
Saks: Pentus-Rosimannus esitati samamoodi nagu Parts |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval seisis Tšehhi kohtu ees endine riigi peaminister Andrej Babiš, kelle sõnul on süüdistused alusetud ning poliitiliselt motiveeritud.
Babiš võib kohtuotsuse tulemusena sattuda vangistusse, kuid praegu on prokuratuur piirdunud rahatrahvi ja tingimisi vangistuse nõudmisega.
Kohtuasi peaks kestma kuni oktoobrini.
Endist peaministrit süüdistatakse kahe miljoni euro ulatuses eurotoetuste omastamises seoses Stork's Nest puhkekoduga, mis asub Praha lähistel.
Puhkekodu kuulub Babiši lähedastele.
Babiš olevat ametis olles kiitnud heaks puhkekodu toetamise, varjates samas enda seoseid sellega, et kvalifitseerida eurotoetustele.
Süüdistus esitati Babišile käesoleval aastal peale aastaid kestnud juurdlust.
2020. aastal tuvastas Euroopa Komisjoni audit, et Babiš on eraldiseisva juhtumi puhul rikkunud Euroopa Liidu huvide konflikti vältimise reegleid.
Babiš on Tšehhis vastuoluline poliitik. Enne poliitikasse suundumist oli ta ärimees ning üks Tšehhi rikkamaid inimesi.
Babiš moodustas 2011. aastal populistliku ANO partei ning ta oli vahemikus 2017 kuni 2021 Tšehhi peaminister ja enne seda riigi rahandusminister. | Endine Tšehhi peaminister Babiš on kohtu all | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval seisis Tšehhi kohtu ees endine riigi peaminister Andrej Babiš, kelle sõnul on süüdistused alusetud ning poliitiliselt motiveeritud.
Babiš võib kohtuotsuse tulemusena sattuda vangistusse, kuid praegu on prokuratuur piirdunud rahatrahvi ja tingimisi vangistuse nõudmisega.
Kohtuasi peaks kestma kuni oktoobrini.
Endist peaministrit süüdistatakse kahe miljoni euro ulatuses eurotoetuste omastamises seoses Stork's Nest puhkekoduga, mis asub Praha lähistel.
Puhkekodu kuulub Babiši lähedastele.
Babiš olevat ametis olles kiitnud heaks puhkekodu toetamise, varjates samas enda seoseid sellega, et kvalifitseerida eurotoetustele.
Süüdistus esitati Babišile käesoleval aastal peale aastaid kestnud juurdlust.
2020. aastal tuvastas Euroopa Komisjoni audit, et Babiš on eraldiseisva juhtumi puhul rikkunud Euroopa Liidu huvide konflikti vältimise reegleid.
Babiš on Tšehhis vastuoluline poliitik. Enne poliitikasse suundumist oli ta ärimees ning üks Tšehhi rikkamaid inimesi.
Babiš moodustas 2011. aastal populistliku ANO partei ning ta oli vahemikus 2017 kuni 2021 Tšehhi peaminister ja enne seda riigi rahandusminister.
### Response:
Endine Tšehhi peaminister Babiš on kohtu all |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastasele Albonile tehti laupäeval edukas pimesoolelõikus, aga pärast seda tekkis tal narkoosi tõttu harvaesineva tüsistusena hingamispuudulikkus ja Taid esindav sõitja pandi hingamisaparaadi alla.
Williamsi teatel oli Alboni seisukord pühapäeva hommikuks siiski tunduvalt paranenud ja ta ei vajanud hingamiseks enam kõrvalist tuge. Hiljem viidi sportlane ka üldpalatisse, kust ta peaks teisipäeva jooksul välja kirjutatama.
Praeguse plaani kohaselt stardib Albon ülejärgmisel nädalal toimuval Singapuri GP-l. Monza ringrajal asendas teda hollandlane Nyck de Vries, kes sai üheksanda koha ehk kordas Alboni välja sõidetud Williamsi hooaja parimat tulemust. | Lõikusejärgne komplikatsioon viis F1 piloodi hingamisaparaadi alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastasele Albonile tehti laupäeval edukas pimesoolelõikus, aga pärast seda tekkis tal narkoosi tõttu harvaesineva tüsistusena hingamispuudulikkus ja Taid esindav sõitja pandi hingamisaparaadi alla.
Williamsi teatel oli Alboni seisukord pühapäeva hommikuks siiski tunduvalt paranenud ja ta ei vajanud hingamiseks enam kõrvalist tuge. Hiljem viidi sportlane ka üldpalatisse, kust ta peaks teisipäeva jooksul välja kirjutatama.
Praeguse plaani kohaselt stardib Albon ülejärgmisel nädalal toimuval Singapuri GP-l. Monza ringrajal asendas teda hollandlane Nyck de Vries, kes sai üheksanda koha ehk kordas Alboni välja sõidetud Williamsi hooaja parimat tulemust.
### Response:
Lõikusejärgne komplikatsioon viis F1 piloodi hingamisaparaadi alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koalitsioonileppes kokku lepitud eelnõuga lapsetoetuste ja lasterikka pere toetuse muutmiseks suureneb oluliselt ja põhjendamatult lõhe ühe ja kahe lapsega peredele ning kolme ja rohkem lapsega peredele makstavate hüvitiste vahel, nentis advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esimees Katrin Orav kirjas sotsiaalministeeriumile.
"Leiame, et eelnõuga kavandatud muudatused peretoetuste suuruses ei taga laste võrdselt kohtlemist," märkis advokatuuri esindaja. "Kui ühe ja kahe lapsega pere hakkab saama riigilt lapsega seotud kulutuste hüvitamiseks 80 eurot kuus lapse kohta, siis näiteks kolme lapsega pere hakkab riigilt saama ligikaudu 287 eurot ((600+80+80+100)/3) lapse kohta temaga seotud kulutuste hüvitamiseks. Osundatud juhul on vahe rohkem kui 200 eurot," kirjutas ta.
Advokatuur nendib, et eelnõust ei tule välja, et enne eelnõu koostamist oleks välja selgitatud, kas ja millises ulatuses on ühe lapse hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulud kolme ja rohkema lapsega peredes lapse kohta suuremad kui ühe ja kahe lapsega peredes. "Võimalik suurema eluaseme või transpordivahendi hankimise ja ülalpidamise vajadus ei põhjenda sedavõrd erinevaid igakuiseid toetusi lapse kohta," märgitakse kirjas.
Elukallidus mõjutab kõiki peresid
Lisaks näeb eelnõu ette lasterikka pere toetuse iga-aastase indekseerimise alates 2024. aastast, kuid lapsetoetuse ega teiste perehüvitiste seaduse lõige 16 loetletud peretoetuste indekseerimist eelnõu ette ei näe.
"Peretoetustest üksnes lasterikka pere toetuse indekseerimine ei taga laste ja perede võrdset kohtlemist. Elukalliduse kasvul on mõju kõikidele peretoetustele, mitte üksnes lasterikka pere toetusele. Mitte üksnes lasterikka pere toetuse, ka teiste peretoetuste väärtus hakkab aasta-aastalt palga- ja elukalliduse kasvule alla jääma," kirjutas advokatuuri esindaja.
Samuti kritiseeris advokatuur kavandatavat perekonnaseaduse muudatust, mis jätab elatist maksva vanema panuse laste ülalpidamisse sama suureks kui seni.
"Eelnõu näib lähtuvalt eeldusest, mille kohaselt ei osale nn lahuselavad vanemad
laste kasvatamises ja nende eest hoolitsemisel ning nende osalemine peaks
piirduma laste ülalpidamiseks raha maksmisega. Võrdse kohtlemise põhimõttega
kooskõlas olevaks ei saa lugeda lahendust, mille kohaselt toetab lasterikka pere
toetus vaid selle vanema, kellele lasterikka pere toetus laekub, toimetulekut," kirjutas advokatuuri esindaja.
Eelnõu koostamisel ei ole arvestatud sellega, et tänases Eestis on üha levinum, et lapsed viibivad vanemate juures võrdse aja, märkis advokatuuri esindaja.
Sarnaselt advokatuuriga on ka riigikohus juhtinud tähelepanu sellele, et õiguslikult ei saa pidada põhjendatuks, et kolme või enama lapsega pere puhul arvestatakse riigi makstavaid toetusi lastest lahus elava vanema makstava elatise suuruse määramisel teistel alustel, kui seda tehakse kuni kahe lapsega pere puhul.
Koalitsioonileppe lubadused:
Võtame 1. novembriks vastu seaduse, millega tõstetakse alates 1. jaanuarist 2023 Eesti lastega perede toimetulemise kindlustamiseks ning perede väärtustamiseks olulisi toetusi järgmiselt:
- esimese ja teise lapse toetus tõuseb 80 euroni kuus;
- üksikvanema lapse toetus tõuseb 80 euroni kuus;
- lasterikka pere toetus tõuseb 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus;
- lasterikka pere toetusele rakendub alates 2024. aastast indekseerimine pensioniindeksi alusel;
- lasterikka pere toetusest väljumine toimub etapiviisiliselt – kolmest lapsest vanema 24-aastaseks saamisel väheneb peretoetus 1/3 võrra ning sama mudel laieneb järgmistele lastele. | Advokatuur: kolme lapsega perede toetused suurendavad laste ebavõrdsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koalitsioonileppes kokku lepitud eelnõuga lapsetoetuste ja lasterikka pere toetuse muutmiseks suureneb oluliselt ja põhjendamatult lõhe ühe ja kahe lapsega peredele ning kolme ja rohkem lapsega peredele makstavate hüvitiste vahel, nentis advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esimees Katrin Orav kirjas sotsiaalministeeriumile.
"Leiame, et eelnõuga kavandatud muudatused peretoetuste suuruses ei taga laste võrdselt kohtlemist," märkis advokatuuri esindaja. "Kui ühe ja kahe lapsega pere hakkab saama riigilt lapsega seotud kulutuste hüvitamiseks 80 eurot kuus lapse kohta, siis näiteks kolme lapsega pere hakkab riigilt saama ligikaudu 287 eurot ((600+80+80+100)/3) lapse kohta temaga seotud kulutuste hüvitamiseks. Osundatud juhul on vahe rohkem kui 200 eurot," kirjutas ta.
Advokatuur nendib, et eelnõust ei tule välja, et enne eelnõu koostamist oleks välja selgitatud, kas ja millises ulatuses on ühe lapse hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulud kolme ja rohkema lapsega peredes lapse kohta suuremad kui ühe ja kahe lapsega peredes. "Võimalik suurema eluaseme või transpordivahendi hankimise ja ülalpidamise vajadus ei põhjenda sedavõrd erinevaid igakuiseid toetusi lapse kohta," märgitakse kirjas.
Elukallidus mõjutab kõiki peresid
Lisaks näeb eelnõu ette lasterikka pere toetuse iga-aastase indekseerimise alates 2024. aastast, kuid lapsetoetuse ega teiste perehüvitiste seaduse lõige 16 loetletud peretoetuste indekseerimist eelnõu ette ei näe.
"Peretoetustest üksnes lasterikka pere toetuse indekseerimine ei taga laste ja perede võrdset kohtlemist. Elukalliduse kasvul on mõju kõikidele peretoetustele, mitte üksnes lasterikka pere toetusele. Mitte üksnes lasterikka pere toetuse, ka teiste peretoetuste väärtus hakkab aasta-aastalt palga- ja elukalliduse kasvule alla jääma," kirjutas advokatuuri esindaja.
Samuti kritiseeris advokatuur kavandatavat perekonnaseaduse muudatust, mis jätab elatist maksva vanema panuse laste ülalpidamisse sama suureks kui seni.
"Eelnõu näib lähtuvalt eeldusest, mille kohaselt ei osale nn lahuselavad vanemad
laste kasvatamises ja nende eest hoolitsemisel ning nende osalemine peaks
piirduma laste ülalpidamiseks raha maksmisega. Võrdse kohtlemise põhimõttega
kooskõlas olevaks ei saa lugeda lahendust, mille kohaselt toetab lasterikka pere
toetus vaid selle vanema, kellele lasterikka pere toetus laekub, toimetulekut," kirjutas advokatuuri esindaja.
Eelnõu koostamisel ei ole arvestatud sellega, et tänases Eestis on üha levinum, et lapsed viibivad vanemate juures võrdse aja, märkis advokatuuri esindaja.
Sarnaselt advokatuuriga on ka riigikohus juhtinud tähelepanu sellele, et õiguslikult ei saa pidada põhjendatuks, et kolme või enama lapsega pere puhul arvestatakse riigi makstavaid toetusi lastest lahus elava vanema makstava elatise suuruse määramisel teistel alustel, kui seda tehakse kuni kahe lapsega pere puhul.
Koalitsioonileppe lubadused:
Võtame 1. novembriks vastu seaduse, millega tõstetakse alates 1. jaanuarist 2023 Eesti lastega perede toimetulemise kindlustamiseks ning perede väärtustamiseks olulisi toetusi järgmiselt:
- esimese ja teise lapse toetus tõuseb 80 euroni kuus;
- üksikvanema lapse toetus tõuseb 80 euroni kuus;
- lasterikka pere toetus tõuseb 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus;
- lasterikka pere toetusele rakendub alates 2024. aastast indekseerimine pensioniindeksi alusel;
- lasterikka pere toetusest väljumine toimub etapiviisiliselt – kolmest lapsest vanema 24-aastaseks saamisel väheneb peretoetus 1/3 võrra ning sama mudel laieneb järgmistele lastele.
### Response:
Advokatuur: kolme lapsega perede toetused suurendavad laste ebavõrdsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlust korraldava Boston kergejõustikuliidu (BAA) teatel saavad jooksma tulla need sportlased, kes praeguse kvalifikatsiooniperioodi (1. september 2021 kuni 16. september 2023) jooksul on läbinud või läbivad maratoni mittebinaarse osalejana.
Mittebinaarsete sportlaste jaoks on kvalifikatsioonistandardid samad mis naisteklassis. BAA siiski täpsustas, et tulevastel võistlustel uuendatakse tingimusi vastavalt vajadusele.
Mittebinaarsed ehk sooidentiteedilt väljaspoole traditsioonilist kaksikjaotust mees-naine jäävad jooksjad olid omaette kategoorias ka aprillis New Yorgis toimunud Brooklyni maratonil ja poolmaratonil. | Bostoni maraton loob mittebinaarsete jooksjate kategooria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlust korraldava Boston kergejõustikuliidu (BAA) teatel saavad jooksma tulla need sportlased, kes praeguse kvalifikatsiooniperioodi (1. september 2021 kuni 16. september 2023) jooksul on läbinud või läbivad maratoni mittebinaarse osalejana.
Mittebinaarsete sportlaste jaoks on kvalifikatsioonistandardid samad mis naisteklassis. BAA siiski täpsustas, et tulevastel võistlustel uuendatakse tingimusi vastavalt vajadusele.
Mittebinaarsed ehk sooidentiteedilt väljaspoole traditsioonilist kaksikjaotust mees-naine jäävad jooksjad olid omaette kategoorias ka aprillis New Yorgis toimunud Brooklyni maratonil ja poolmaratonil.
### Response:
Bostoni maraton loob mittebinaarsete jooksjate kategooria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kultuur, lapsed ja suur sport on ETV2 sügishooaja kesksed märksõnad. Argiõhtute kultuuriprogramm algab kell 21.30, seda kohe pärast "Aktuaalset kaamerat", mida nüüd saab korraga vaadata nii ETV kui ka ETV2 vahendusel. Päevauudistelt võtab esmaspäevast laupäevani järje üle kultuurisaade, mis tõstab fookusesse kas päevakajalised arutelud, ajatud vestlused, sissevaated loomingusse või ka meelelahutuslikumad teemad.
Esmaspäev on ETV2-s traditsiooniliselt Joonas Hellerma ja "Plekktrummi" päralt. Uus hooaeg saab alguse juba 19. septembril kell 21.30.
Teisipäeviti keskendub ETV2 kirjandusele. 13. septembril kell 21.30 esilinastub Tõnu Õnnepalu sünnipäeva puhul uus portreesaade "Õnnepalu aeg", autor on Joonas Hellerma. Kui vahepealsed nädalad saab kirjanduse teemadel kaasa mõtelda sarjas "Kirjanduse aeg 2022", siis alates 27. septembrist võtab ETV2 ekraanil koha sisse Mart Juur. Uues saates "Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures" viib Mart Juur seitsmel õhtul läbi meeleolukad vestlused tuntud kirjanikega. Külla tulevad Contra, Leelo Tungal, Urmas Vadi jt.
"Õnnepalu aeg" Autor/allikas: Hedi Rosma
Kolmapäev on aeg kultuuriteemalisteks aruteludeks. Kevadel alustanud "Kultuuristuudio. Arutelu" teine hooaeg keskendub alates 14. septembrist kell 21.30 päevakajalistele kultuuriteemadele koos saatejuhtide Maarja Vaino, Tarmo Tiisleri ja Kaupo Meieliga. Kodumaistelt aruteludelt võtavad kolmapäeva õhtuti järje üle maailmakino väärtfilmid.
Neljapäevadesse toob ETV2 oktoobrist uue saatesarja "Killud", mis dokumenteerib erinevaid loomisprotsesse ja loojaid, kes võtavad kaasa neile olulistesse paikadesse. Vaataja viiakse näiteks skulptor Jass Kaselaane ateljeesse, rännakule koos performance -kunstnik ja koreograaf Henri Hütiga ja maalikunstnik Kristi Kongi värvi ja valguse maailma. Neljapäev on ka kvaliteetsarjade päev, mis oktoobris toob kauaoodatud kolmanda hooaja kõikide menusarja "Minu geniaalne sõbranna" fännideni.
Nädalavahetuse meeleolud saavad hoo sisse reedel, kus oktoobris stardib huumorisaade "Koomikud ja küsimused". Comedy Estoniaga koostöös valmiv saade paneb küsimustele vastama noored püstijalakoomikud ja põnevad tegijad Eesti kultuuriruumist, sh Marta Laan, Ott Sepp, Estoni Kohver, Joosep Järvesaar, Kristel Aaslaid jt. Saadet juhivad Karl Alari Varma ja Kaspar Kikerpill ning kahe võistkonna pead on Mikael Meema ja Sander Õigus.
Laupäevadesse on ETV2 kogunud kultuuripärlid saadete, kontsertide ja filmide näol. 24. septembril alustab ETV2-s neljaosaline saatesari "Meie kirjanduse lugu", kus Ester Kuntu vahendab lugusid Eesti kirjanikest – tänapäevased kuulsad kirjanikud jagavad lõbusaid lugusid ja põnevaid sissevaateid Anton Hansen Tammsaare, Marie Underi, Oskar Lutsu, Eduard Vilde ja teiste märgiliste kirjanike loomesse ja eluteedesse. Oktoobris lisandub laupäevadesse meeleolukas ja hariduslik võistlussaade "Laske mind lavale", mis jälgib kuue noore teekonda lavale ja paneb nad proovile Eesti suurtes teatrimajades. Läbi sügise kostitab ETV2 laupäeviti vaatajaid ka eriliste muusikaelamustega, olgu siis kodumaiste kontsertide või haaravate muusikadokkidega.
Pühapäevad on ETV2-s traditsiooniliselt teemaõhtute päralt, et austada kodumaiste kultuuritegelaste tähtpäevi ja pärandit.
Kõrvuti kultuuriga on ETV2 parim kaaslane ka lastele ja noortele. Esmaspäevast neljapäevani on eeter noortesaate "Nova" päralt, septembri teisipäevadel ja kolmapäevadel saab sellest nädalast kaasa elada maitseküllase teadussaate "Magus molekul" uutele osadele. Oktoobris toob ETV2 eetrisse elevust uhiuus kodumaine lastesari "Homme põgeneme". Kaheksaosaline sari viib lastelaagrisse, kus põimuvad seiklused, põnevus ja sõprus.
Kui septembris ja oktoobris kostitab ETV2 kultuuriküllase programmiga, siis november ja detsember mööduvad suure spordi tähe all. ERR vahendab Kataris toimuvalt jalgpalli MM -ilt kokku 57 mängu ja neist suurem osa koonduvad just ETV2 ekraanile, sh avamäng ja finaal. Koos mängudega avab ERR taas ka jalgpallistuudio. | ETV2 kultuuriküllane sügis toob ekraanile uued saated | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kultuur, lapsed ja suur sport on ETV2 sügishooaja kesksed märksõnad. Argiõhtute kultuuriprogramm algab kell 21.30, seda kohe pärast "Aktuaalset kaamerat", mida nüüd saab korraga vaadata nii ETV kui ka ETV2 vahendusel. Päevauudistelt võtab esmaspäevast laupäevani järje üle kultuurisaade, mis tõstab fookusesse kas päevakajalised arutelud, ajatud vestlused, sissevaated loomingusse või ka meelelahutuslikumad teemad.
Esmaspäev on ETV2-s traditsiooniliselt Joonas Hellerma ja "Plekktrummi" päralt. Uus hooaeg saab alguse juba 19. septembril kell 21.30.
Teisipäeviti keskendub ETV2 kirjandusele. 13. septembril kell 21.30 esilinastub Tõnu Õnnepalu sünnipäeva puhul uus portreesaade "Õnnepalu aeg", autor on Joonas Hellerma. Kui vahepealsed nädalad saab kirjanduse teemadel kaasa mõtelda sarjas "Kirjanduse aeg 2022", siis alates 27. septembrist võtab ETV2 ekraanil koha sisse Mart Juur. Uues saates "Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures" viib Mart Juur seitsmel õhtul läbi meeleolukad vestlused tuntud kirjanikega. Külla tulevad Contra, Leelo Tungal, Urmas Vadi jt.
"Õnnepalu aeg" Autor/allikas: Hedi Rosma
Kolmapäev on aeg kultuuriteemalisteks aruteludeks. Kevadel alustanud "Kultuuristuudio. Arutelu" teine hooaeg keskendub alates 14. septembrist kell 21.30 päevakajalistele kultuuriteemadele koos saatejuhtide Maarja Vaino, Tarmo Tiisleri ja Kaupo Meieliga. Kodumaistelt aruteludelt võtavad kolmapäeva õhtuti järje üle maailmakino väärtfilmid.
Neljapäevadesse toob ETV2 oktoobrist uue saatesarja "Killud", mis dokumenteerib erinevaid loomisprotsesse ja loojaid, kes võtavad kaasa neile olulistesse paikadesse. Vaataja viiakse näiteks skulptor Jass Kaselaane ateljeesse, rännakule koos performance -kunstnik ja koreograaf Henri Hütiga ja maalikunstnik Kristi Kongi värvi ja valguse maailma. Neljapäev on ka kvaliteetsarjade päev, mis oktoobris toob kauaoodatud kolmanda hooaja kõikide menusarja "Minu geniaalne sõbranna" fännideni.
Nädalavahetuse meeleolud saavad hoo sisse reedel, kus oktoobris stardib huumorisaade "Koomikud ja küsimused". Comedy Estoniaga koostöös valmiv saade paneb küsimustele vastama noored püstijalakoomikud ja põnevad tegijad Eesti kultuuriruumist, sh Marta Laan, Ott Sepp, Estoni Kohver, Joosep Järvesaar, Kristel Aaslaid jt. Saadet juhivad Karl Alari Varma ja Kaspar Kikerpill ning kahe võistkonna pead on Mikael Meema ja Sander Õigus.
Laupäevadesse on ETV2 kogunud kultuuripärlid saadete, kontsertide ja filmide näol. 24. septembril alustab ETV2-s neljaosaline saatesari "Meie kirjanduse lugu", kus Ester Kuntu vahendab lugusid Eesti kirjanikest – tänapäevased kuulsad kirjanikud jagavad lõbusaid lugusid ja põnevaid sissevaateid Anton Hansen Tammsaare, Marie Underi, Oskar Lutsu, Eduard Vilde ja teiste märgiliste kirjanike loomesse ja eluteedesse. Oktoobris lisandub laupäevadesse meeleolukas ja hariduslik võistlussaade "Laske mind lavale", mis jälgib kuue noore teekonda lavale ja paneb nad proovile Eesti suurtes teatrimajades. Läbi sügise kostitab ETV2 laupäeviti vaatajaid ka eriliste muusikaelamustega, olgu siis kodumaiste kontsertide või haaravate muusikadokkidega.
Pühapäevad on ETV2-s traditsiooniliselt teemaõhtute päralt, et austada kodumaiste kultuuritegelaste tähtpäevi ja pärandit.
Kõrvuti kultuuriga on ETV2 parim kaaslane ka lastele ja noortele. Esmaspäevast neljapäevani on eeter noortesaate "Nova" päralt, septembri teisipäevadel ja kolmapäevadel saab sellest nädalast kaasa elada maitseküllase teadussaate "Magus molekul" uutele osadele. Oktoobris toob ETV2 eetrisse elevust uhiuus kodumaine lastesari "Homme põgeneme". Kaheksaosaline sari viib lastelaagrisse, kus põimuvad seiklused, põnevus ja sõprus.
Kui septembris ja oktoobris kostitab ETV2 kultuuriküllase programmiga, siis november ja detsember mööduvad suure spordi tähe all. ERR vahendab Kataris toimuvalt jalgpalli MM -ilt kokku 57 mängu ja neist suurem osa koonduvad just ETV2 ekraanile, sh avamäng ja finaal. Koos mängudega avab ERR taas ka jalgpallistuudio.
### Response:
ETV2 kultuuriküllane sügis toob ekraanile uued saated |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sellel teemal on minul olnud peaministriga tema initsiatiivil mitmel korral vestlus, et kas toonane koalitsioonipartner Keskerakond võiks toetada Keit Pentus-Rosimannuse kandidatuuri Euroopa Kontrollikotta. Kuna seda toonase valitsuskoalitsiooni sünni ajal kokku ei lepitud, siis ka ta eelmises koalitsioonis Keskerakonna poolt heakskiitu ei saanud," ütles Ratas.
Ratase sõnul ei olnud erakondadel koha suhtes kokkulepet, mistõttu polnud mõtet seda arutelu ka valitsuse laua taha tuua. "Eelmises koalitsioonis oli kokkulepe, et valitsuse istungitel ei hääletata," sõnas Ratas.
Keskerakonna esimehe sõnul arutas ta teemat peaministriga, kuid Ratas ise valitsuse koosseisu ei kuulunud ning ei tea, kas teema tõstatati ka kabinetiistungil.
"Meie sinna oma toetust, valmisolekut ei andnud. Põhjus oli see, et ühelt poolt me ei olnud seda kokku leppinud ja teiselt poolt, see on väga vastutusrikas ametikoht, kindlasti soovisime meie avaldada oma mõtteid ja ettepanekuid, aga selge on see, et nii kaugele see ei jõudnud ja eelmine koalitsioon lõppes enne," rääkis Ratas.
"Ma väga loodan, et need asjad on selliselt, nagu eeskätt reformierakondlased on öelnud, et see on juriidiliselt korras ja ei ole olnud tänase rahandusministri mõjutust selle protsessi ettevalmistamisel, rääkimata otsustamisel. Minul ei ole neid dokumente, mul on ainult Reformierakonna poliitikute sõna, kes on öelnud, et seal probleeme ei ole," ütles Ratas. | Ratas: Kallas soovis Pentus-Rosimannust nimetada juba eelmises valitsuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sellel teemal on minul olnud peaministriga tema initsiatiivil mitmel korral vestlus, et kas toonane koalitsioonipartner Keskerakond võiks toetada Keit Pentus-Rosimannuse kandidatuuri Euroopa Kontrollikotta. Kuna seda toonase valitsuskoalitsiooni sünni ajal kokku ei lepitud, siis ka ta eelmises koalitsioonis Keskerakonna poolt heakskiitu ei saanud," ütles Ratas.
Ratase sõnul ei olnud erakondadel koha suhtes kokkulepet, mistõttu polnud mõtet seda arutelu ka valitsuse laua taha tuua. "Eelmises koalitsioonis oli kokkulepe, et valitsuse istungitel ei hääletata," sõnas Ratas.
Keskerakonna esimehe sõnul arutas ta teemat peaministriga, kuid Ratas ise valitsuse koosseisu ei kuulunud ning ei tea, kas teema tõstatati ka kabinetiistungil.
"Meie sinna oma toetust, valmisolekut ei andnud. Põhjus oli see, et ühelt poolt me ei olnud seda kokku leppinud ja teiselt poolt, see on väga vastutusrikas ametikoht, kindlasti soovisime meie avaldada oma mõtteid ja ettepanekuid, aga selge on see, et nii kaugele see ei jõudnud ja eelmine koalitsioon lõppes enne," rääkis Ratas.
"Ma väga loodan, et need asjad on selliselt, nagu eeskätt reformierakondlased on öelnud, et see on juriidiliselt korras ja ei ole olnud tänase rahandusministri mõjutust selle protsessi ettevalmistamisel, rääkimata otsustamisel. Minul ei ole neid dokumente, mul on ainult Reformierakonna poliitikute sõna, kes on öelnud, et seal probleeme ei ole," ütles Ratas.
### Response:
Ratas: Kallas soovis Pentus-Rosimannust nimetada juba eelmises valitsuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Financial Timesi hinnangul oli Vene riigieelarve augustis miinuses, kuna tulud Vene energiakandjate ekspordist vähenesid tugevalt.
Vene riigieelarve defitsiit oli eelmine kuu hinnanguliselt peaaegu 360 miljardit rubla ehk 5,9 miljardit eurot.
Vene riigieelarve oli sõja esimese seitsme kuu jooksul pea 500 miljardi rublaga ülejäägis. Majandusteadlaste hinnangul tekitas praeguse defitsiidi nafta ja gaasi müügi tulude vähenemine.
Vene gaasitarned Euroopasse on vähenenud viiendikuni võrrelduna veebruarieelse perioodiga.
Venemaa teatas hiljuti, et Nord Stream 1 gaasitoru kaudu gaasi tarned Euroopasse on määramata ajaks lõpetatud.
Nafta ja gaasi tulud on käesoleval aastal olnud peaaegu pool Vene riigieelarvest. Tulud nendest energiakandjatest on vähenenud 18 protsenti võrrelduna eelmise aastaga.
Euroopa Liit on samuti keelustanud Vene kivisöe impordi. Samuti jõustub detsembrist Euroopa Liidu embargo Vene merd mööda tarnitavale toornaftale.
Tulud teistest allikatest vähenesid vahemikus jaanuarist augustini tervelt 37 protsenti võrrelduna eelmise aastaga.
Vene gaasimonopol Gazprom teatas sel kuul, et gaasitootmine vähenes võrrelduna eelmise aastaga 15 protsenti.
Eksport välisriikidesse on vähenenud üle kolmandiku. Enamus Vene eksporti enne veebruari invasiooni suundus Euroopasse.
Tõenäoliselt langevad Venemaa tulud energiakandjate müügist veelgi, kuna Nord Stream 1 kaudu lõpetati maagaasi tarned Saksamaale.
Venemaa majandusministeeriumi sõnul vähenes Vene majandus juulis 4,3 protsenti võrrelduna eelmise aasta juuliga. | Vene eelarveülejääk haihtus nafta- ja gaasitulude vähenemise tõttu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Financial Timesi hinnangul oli Vene riigieelarve augustis miinuses, kuna tulud Vene energiakandjate ekspordist vähenesid tugevalt.
Vene riigieelarve defitsiit oli eelmine kuu hinnanguliselt peaaegu 360 miljardit rubla ehk 5,9 miljardit eurot.
Vene riigieelarve oli sõja esimese seitsme kuu jooksul pea 500 miljardi rublaga ülejäägis. Majandusteadlaste hinnangul tekitas praeguse defitsiidi nafta ja gaasi müügi tulude vähenemine.
Vene gaasitarned Euroopasse on vähenenud viiendikuni võrrelduna veebruarieelse perioodiga.
Venemaa teatas hiljuti, et Nord Stream 1 gaasitoru kaudu gaasi tarned Euroopasse on määramata ajaks lõpetatud.
Nafta ja gaasi tulud on käesoleval aastal olnud peaaegu pool Vene riigieelarvest. Tulud nendest energiakandjatest on vähenenud 18 protsenti võrrelduna eelmise aastaga.
Euroopa Liit on samuti keelustanud Vene kivisöe impordi. Samuti jõustub detsembrist Euroopa Liidu embargo Vene merd mööda tarnitavale toornaftale.
Tulud teistest allikatest vähenesid vahemikus jaanuarist augustini tervelt 37 protsenti võrrelduna eelmise aastaga.
Vene gaasimonopol Gazprom teatas sel kuul, et gaasitootmine vähenes võrrelduna eelmise aastaga 15 protsenti.
Eksport välisriikidesse on vähenenud üle kolmandiku. Enamus Vene eksporti enne veebruari invasiooni suundus Euroopasse.
Tõenäoliselt langevad Venemaa tulud energiakandjate müügist veelgi, kuna Nord Stream 1 kaudu lõpetati maagaasi tarned Saksamaale.
Venemaa majandusministeeriumi sõnul vähenes Vene majandus juulis 4,3 protsenti võrrelduna eelmise aasta juuliga.
### Response:
Vene eelarveülejääk haihtus nafta- ja gaasitulude vähenemise tõttu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõda Ukrainas, sellest tulenev Teise maailmasõja monumentide eemaldamine ja osa (ja tõesti vaid osa) vene taustaga inimeste valuline reaktsioon sellele nii Eestis kui ka mujal on vallandanud elava arutelu aastakümneid Vene inforuumis elanud vene diasporaa identiteedist ja vaadetest nii Ida- kui Lääne-Euroopas.
Eriti terav on see probleem muidugi Balti riikides, kus sellised inimesed moodustavad arvestatava osa meie ühiskonnast. Selles arutelus jääb vajaka arusaamisest, kuidas on omavahel seotud kollektiivne mälu, monumendid, kui kohad, mis seda kinnistavad, ja identiteet.
Nagu on selgelt näha Narva tanki äraviimise järel, ei tee monumentide mahavõtmine iseenesest olematuks minevikunarratiive, mida need mälestusmärgid esindavad. Meie ülesanne ühiskonnana on tegeleda nende narratiividega.
Mälu sekuritiseerimine
Eesti politoloog Maria Mälksoo on juhtinud tähelepanu mälu sekuritiseerimise ehk julgeolekustamise negatiivsetele tahkudele nii Venemaal kui ka Balti riikides.
Mida tähendab mälu sekuritiseerimine? Seda, et mineviku küsimused seotakse otseselt kollektiivse identiteedi külge ja minevikunarratiivide kahtluse alla seadmist tajutakse kogu kollektiivse identiteedi kahtluse alla seadmisena.
Suure Isamaasõja müüt, mille Vladimir Putin Nõukogude Liidult üle võttis, on nõukogudejärgse Venemaa alust rajav narratiiv. Selle abil mõtestavad venelased end kui Euroopa päästjaid natside käest. See ei ole küsimus mitte lihtsalt Teise maailmasõja mäletamisest, vaid identiteedist, sellest, kes venemaalased enda arvates rahvana on.
Just seepärast kasutab Putin Ukraina sõja õigustamiseks sedasama venelastele armsat Suure Isamaasõja müüti, põhjendades sissetungi denatsifitseerimise vajadusega, sest ta teab, et see töötab.
Prantsuse sotsioloog Maurice Halbwachs, kes pani 20. sajandi esimesel poolel aluse kollektiivse mälu uuringutele, näitas juba siis, et üksikisikud ei saa mõtestada oma kohta ajaloos ilma sotsiaalsete mäluraamideta. Need kollektiivsed raamid, mida juurutavad reeglina riigid ja ühiskonnad, võimaldavad üksikisikutel mõista oma kohta ajaloos ja kohandada sellesse oma isiklikud mälestused minevikust.
Kuna arvestatav osa Eesti venelastest on elanud aastakümneid Vene inforuumis, on selge, et nad toetuvad neile kollektiivsetele raamidele, mis selles infokultuuris on olnud kättesaadavad. Raske on venelastele ette heita, et nad ei mäleta stalinistlikke repressioone, kui Venemaal ei ole kunagi loodud sotsiaalseid raame oma riigi vägivaldse mineviku mäletamiseks. Selle asemel on pakutud kangelaslikke müüte Euroopa päästmisest nende enda käest nii minevikus kui olevikus.
Just nii saab seletada kaadreid ära viidud tanki taga nutvatest naistest ja lastest, mis on suuremale osale Eesti avalikkusest siiralt arusaamatud. On kurb, et neil inimestel ei ole muid narratiive oma mineviku mõtestamiseks siin riigis, kui need, mida sümboliseerib see tank. Aga miks see nii on ja mida saame selles olukorras teha?
Praeguses avalikus arutelus on peamiselt kõlama jäänud üleskutsed lõputuks survestamiseks: võtame kõik monumendid maha, sunnime kõik eesti keelt rääkima, vähendame kodanikuõigusi jne.
Selles sõjaudus paratamatult äärmustesse kalduvas rahmimises kipub ähmastuma meie tegelik eesmärk. Kui Venemaa on meile viimaste kümnendite jooksul oma sissetungidega Grussiasse ja Ukrainasse midagi õpetanud, siis on see arusaam, et tugevaim relv meie imperialistliku naabri vastu on sidus ühiskond. See teeb Putini relvituks. Kuid kas valimatu survestamine nii retoorilisel kui ka poliitikate tasandil aitab meid sidusama ühiskonna poole?
Praeguses olukorras on Eestil laias laastus kaks võimalust.
Esimene puudutab küsimust, miks ei ole teatud osa venelastest võtnud omaks Eesti ühiskonnas levinud kollektiivset mälu ja sotsiaalseid raame oma mineviku mõtestamiseks. Üks põhjus on see, et Eesti viimase kolmekümne aasta jooksul samuti suuresti sekuritiseeritud arusaam minevikust on väga kitsas ja on jätnud kohalikele venelastele vaid okupandi rolli. Mõistagi, kes tahaks mõelda endast igavesti kui okupandist. Kas Eesti ühiskond oleks saanud ja endiselt saaks siin pakkuda mäluraame, mis mahutaks suurema hulga inimeste kogemusi? Kindlasti.
Kollektiivse mälu uurijad on üldiselt ühel nõul, et taasiseseisvunud Balti riikide probleem on olnud see, et kogu süü 20. sajandi vägivalla eest on pandud Nõukogude Liidule ja ei ole tahetud mäletada seda, et vägivald, mis tuli küll väljast, haaras endaga kaasa ka kohalikke.
Ühiskonnana mõistame end kui küüditatute ja represseeritute järeltulijaid ega ole tahtnud mäletada, et Nõukogude Liidul aitasid inimesi küüditada ja represseerida, natsidel juute tappa ja sõjakuritegusid toime panna, venelastel kasvõi sedasama Narvat maa pealt pühkida ka eestlased. Ükskõik millised on meie isiklikud perekonnalood, ühiskonnana peame võtma vastutuse ka selle ajaloo eest.
Ühiskondlik arutelu selle üle, mida meil on peale ohvrirolli Teise maailmasõja ajast veel õppida, pakuks võimalusi ka kohalikel venelastel selle minevikuga samastuda. Ka nende perekonnalood sisaldavad nii vägivalla ohvrite kui toimepanijate kogemusi.
"Vabanemisega 1990. aastate alguses ja riigi ülesehitamisega viimase kolmekümne aasta jooksul andsid Baltimaad maailmale suure õppetunni."
Teine võimalus on loobuda mälu sekuritiseerimisest, hoiakust, et need, kes ei samastu meie ohvrinarratiiviga Teisest maailmasõjast, on automaatselt meie vaenlased. Tuleks keskenduda olevikule ning otsida ühisosa. Vabanemisega 1990. aastate alguses ja riigi ülesehitamisega viimase kolmekümne aasta jooksul andsid Baltimaad maailmale suure õppetunni. Me tulime Nõukogude Liidu lagunemise protsessist läbi peaaegu ilma vägivallata ja oleme üles ehitanud Ida-Euroopa ühed edukamad riigid.
Selle õppetunni mõju näitas hiljuti Balti keti idee laenamine Hongkongi protestiliikumise poolt. Selle õppetunni jõud on viimastel kuudel kõlanud ka peaminister Kaja Kallase esinemistes rahvusvahelisel areenil. Selle saavutuse nimel on ohvreid toonud ja sellesse oma elutööga panustanud kõik inimesed, kes siin elavad.
Meie inimeste majanduslikud ohvrid on olnud eriti suured ja praegune olukord nõuab neid meilt jälle. Aga meil on vaba ja demokraatlik riik, kus saame usaldada nii valitsejaid kui ka ajakirjandust, ja – mis Ukraina sõja valguses on saanud eriti väärtuslikuks – kus valitseb rahu.
Me peame keskenduma neile väärtustele, mis aitavad hoida seda riiki ja meie inimeste viimase kolmekümne aasta jooksul tehtud elutööd. Seda saab teha vaid püüeldes sidusama ühiskonna poole, seda nii majandusliku võrdsuse kui ka ühiste väärtuste mõttes.
Ühtne Eesti kool
Eesti on mitmekultuuriline ühiskond, tahame me seda või mitte, ja tema tüürimisel tuleb seda arvestada. Seetõttu on praegu võtmetähtsusega liikuda edasi ühtse Eesti kooli loomisega, mida teadlased on juba aastaid pidanud Eesti arengu ja julgeoleku võtmeküsimuseks, aga mis on viimasel ajal olnud rohkem kui ühe partei poolt kahetsusväärselt politiseeritud.
Tuleb luua paremad võimalused erinevate kodukeeltega laste koos kasvamiseks ja õppimiseks, mis annaksid neile hiljem üksteisemõistmise ja võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks. Ühtne Eesti kool lahendaks iseenesest nii riigikeele oskuse kui ka vastakate minevikunarratiivide probleemi.
Paradoksaalselt näitab Ukraina meile siin mitmerahvuselise ja mitmekeelse ühiskonnana teed. Ukraina eest ei võitle selles sõjas mitte ainult etnilised ukrainlased või ukraina keelt rääkivad inimesed. Ukraina eest võitlevad ka venelased ja venekeelsed inimesed, ka paljudest teistest endistest Nõukogude Liidu vabariikidest pärit inimesed, kes on viimase kaheksa aasta jooksul, hiljemalt alates Krimmi annekteerimisest aru saanud, et elavad riigis, mis on parem kui poliitilise opositsioonita, vaba ajakirjanduseta, majanduslikult korrumpeerunud Venemaa.
Nii peab olema ka Eestis. Keskendugem väärtustele, mis teevad meist parema riigi, kui seda on Venemaa, ja kaasakem selle pidevasse loomisse ja hüvedest osa saamisse võimalikult palju inimesi hoolimata nende etnilisest rahvusest või kodukeelest. Ainult nii liigume sidusama ühiskonna poole, mida ei saa lõhestada isegi Putin.
Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse professor ja juhib aastatel 2020–2024 Euroopa Teadusnõukogu rahastatud teadusprojekti "Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil". | Eneken Laanes: sõda, mälu ja identiteet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõda Ukrainas, sellest tulenev Teise maailmasõja monumentide eemaldamine ja osa (ja tõesti vaid osa) vene taustaga inimeste valuline reaktsioon sellele nii Eestis kui ka mujal on vallandanud elava arutelu aastakümneid Vene inforuumis elanud vene diasporaa identiteedist ja vaadetest nii Ida- kui Lääne-Euroopas.
Eriti terav on see probleem muidugi Balti riikides, kus sellised inimesed moodustavad arvestatava osa meie ühiskonnast. Selles arutelus jääb vajaka arusaamisest, kuidas on omavahel seotud kollektiivne mälu, monumendid, kui kohad, mis seda kinnistavad, ja identiteet.
Nagu on selgelt näha Narva tanki äraviimise järel, ei tee monumentide mahavõtmine iseenesest olematuks minevikunarratiive, mida need mälestusmärgid esindavad. Meie ülesanne ühiskonnana on tegeleda nende narratiividega.
Mälu sekuritiseerimine
Eesti politoloog Maria Mälksoo on juhtinud tähelepanu mälu sekuritiseerimise ehk julgeolekustamise negatiivsetele tahkudele nii Venemaal kui ka Balti riikides.
Mida tähendab mälu sekuritiseerimine? Seda, et mineviku küsimused seotakse otseselt kollektiivse identiteedi külge ja minevikunarratiivide kahtluse alla seadmist tajutakse kogu kollektiivse identiteedi kahtluse alla seadmisena.
Suure Isamaasõja müüt, mille Vladimir Putin Nõukogude Liidult üle võttis, on nõukogudejärgse Venemaa alust rajav narratiiv. Selle abil mõtestavad venelased end kui Euroopa päästjaid natside käest. See ei ole küsimus mitte lihtsalt Teise maailmasõja mäletamisest, vaid identiteedist, sellest, kes venemaalased enda arvates rahvana on.
Just seepärast kasutab Putin Ukraina sõja õigustamiseks sedasama venelastele armsat Suure Isamaasõja müüti, põhjendades sissetungi denatsifitseerimise vajadusega, sest ta teab, et see töötab.
Prantsuse sotsioloog Maurice Halbwachs, kes pani 20. sajandi esimesel poolel aluse kollektiivse mälu uuringutele, näitas juba siis, et üksikisikud ei saa mõtestada oma kohta ajaloos ilma sotsiaalsete mäluraamideta. Need kollektiivsed raamid, mida juurutavad reeglina riigid ja ühiskonnad, võimaldavad üksikisikutel mõista oma kohta ajaloos ja kohandada sellesse oma isiklikud mälestused minevikust.
Kuna arvestatav osa Eesti venelastest on elanud aastakümneid Vene inforuumis, on selge, et nad toetuvad neile kollektiivsetele raamidele, mis selles infokultuuris on olnud kättesaadavad. Raske on venelastele ette heita, et nad ei mäleta stalinistlikke repressioone, kui Venemaal ei ole kunagi loodud sotsiaalseid raame oma riigi vägivaldse mineviku mäletamiseks. Selle asemel on pakutud kangelaslikke müüte Euroopa päästmisest nende enda käest nii minevikus kui olevikus.
Just nii saab seletada kaadreid ära viidud tanki taga nutvatest naistest ja lastest, mis on suuremale osale Eesti avalikkusest siiralt arusaamatud. On kurb, et neil inimestel ei ole muid narratiive oma mineviku mõtestamiseks siin riigis, kui need, mida sümboliseerib see tank. Aga miks see nii on ja mida saame selles olukorras teha?
Praeguses avalikus arutelus on peamiselt kõlama jäänud üleskutsed lõputuks survestamiseks: võtame kõik monumendid maha, sunnime kõik eesti keelt rääkima, vähendame kodanikuõigusi jne.
Selles sõjaudus paratamatult äärmustesse kalduvas rahmimises kipub ähmastuma meie tegelik eesmärk. Kui Venemaa on meile viimaste kümnendite jooksul oma sissetungidega Grussiasse ja Ukrainasse midagi õpetanud, siis on see arusaam, et tugevaim relv meie imperialistliku naabri vastu on sidus ühiskond. See teeb Putini relvituks. Kuid kas valimatu survestamine nii retoorilisel kui ka poliitikate tasandil aitab meid sidusama ühiskonna poole?
Praeguses olukorras on Eestil laias laastus kaks võimalust.
Esimene puudutab küsimust, miks ei ole teatud osa venelastest võtnud omaks Eesti ühiskonnas levinud kollektiivset mälu ja sotsiaalseid raame oma mineviku mõtestamiseks. Üks põhjus on see, et Eesti viimase kolmekümne aasta jooksul samuti suuresti sekuritiseeritud arusaam minevikust on väga kitsas ja on jätnud kohalikele venelastele vaid okupandi rolli. Mõistagi, kes tahaks mõelda endast igavesti kui okupandist. Kas Eesti ühiskond oleks saanud ja endiselt saaks siin pakkuda mäluraame, mis mahutaks suurema hulga inimeste kogemusi? Kindlasti.
Kollektiivse mälu uurijad on üldiselt ühel nõul, et taasiseseisvunud Balti riikide probleem on olnud see, et kogu süü 20. sajandi vägivalla eest on pandud Nõukogude Liidule ja ei ole tahetud mäletada seda, et vägivald, mis tuli küll väljast, haaras endaga kaasa ka kohalikke.
Ühiskonnana mõistame end kui küüditatute ja represseeritute järeltulijaid ega ole tahtnud mäletada, et Nõukogude Liidul aitasid inimesi küüditada ja represseerida, natsidel juute tappa ja sõjakuritegusid toime panna, venelastel kasvõi sedasama Narvat maa pealt pühkida ka eestlased. Ükskõik millised on meie isiklikud perekonnalood, ühiskonnana peame võtma vastutuse ka selle ajaloo eest.
Ühiskondlik arutelu selle üle, mida meil on peale ohvrirolli Teise maailmasõja ajast veel õppida, pakuks võimalusi ka kohalikel venelastel selle minevikuga samastuda. Ka nende perekonnalood sisaldavad nii vägivalla ohvrite kui toimepanijate kogemusi.
"Vabanemisega 1990. aastate alguses ja riigi ülesehitamisega viimase kolmekümne aasta jooksul andsid Baltimaad maailmale suure õppetunni."
Teine võimalus on loobuda mälu sekuritiseerimisest, hoiakust, et need, kes ei samastu meie ohvrinarratiiviga Teisest maailmasõjast, on automaatselt meie vaenlased. Tuleks keskenduda olevikule ning otsida ühisosa. Vabanemisega 1990. aastate alguses ja riigi ülesehitamisega viimase kolmekümne aasta jooksul andsid Baltimaad maailmale suure õppetunni. Me tulime Nõukogude Liidu lagunemise protsessist läbi peaaegu ilma vägivallata ja oleme üles ehitanud Ida-Euroopa ühed edukamad riigid.
Selle õppetunni mõju näitas hiljuti Balti keti idee laenamine Hongkongi protestiliikumise poolt. Selle õppetunni jõud on viimastel kuudel kõlanud ka peaminister Kaja Kallase esinemistes rahvusvahelisel areenil. Selle saavutuse nimel on ohvreid toonud ja sellesse oma elutööga panustanud kõik inimesed, kes siin elavad.
Meie inimeste majanduslikud ohvrid on olnud eriti suured ja praegune olukord nõuab neid meilt jälle. Aga meil on vaba ja demokraatlik riik, kus saame usaldada nii valitsejaid kui ka ajakirjandust, ja – mis Ukraina sõja valguses on saanud eriti väärtuslikuks – kus valitseb rahu.
Me peame keskenduma neile väärtustele, mis aitavad hoida seda riiki ja meie inimeste viimase kolmekümne aasta jooksul tehtud elutööd. Seda saab teha vaid püüeldes sidusama ühiskonna poole, seda nii majandusliku võrdsuse kui ka ühiste väärtuste mõttes.
Ühtne Eesti kool
Eesti on mitmekultuuriline ühiskond, tahame me seda või mitte, ja tema tüürimisel tuleb seda arvestada. Seetõttu on praegu võtmetähtsusega liikuda edasi ühtse Eesti kooli loomisega, mida teadlased on juba aastaid pidanud Eesti arengu ja julgeoleku võtmeküsimuseks, aga mis on viimasel ajal olnud rohkem kui ühe partei poolt kahetsusväärselt politiseeritud.
Tuleb luua paremad võimalused erinevate kodukeeltega laste koos kasvamiseks ja õppimiseks, mis annaksid neile hiljem üksteisemõistmise ja võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks. Ühtne Eesti kool lahendaks iseenesest nii riigikeele oskuse kui ka vastakate minevikunarratiivide probleemi.
Paradoksaalselt näitab Ukraina meile siin mitmerahvuselise ja mitmekeelse ühiskonnana teed. Ukraina eest ei võitle selles sõjas mitte ainult etnilised ukrainlased või ukraina keelt rääkivad inimesed. Ukraina eest võitlevad ka venelased ja venekeelsed inimesed, ka paljudest teistest endistest Nõukogude Liidu vabariikidest pärit inimesed, kes on viimase kaheksa aasta jooksul, hiljemalt alates Krimmi annekteerimisest aru saanud, et elavad riigis, mis on parem kui poliitilise opositsioonita, vaba ajakirjanduseta, majanduslikult korrumpeerunud Venemaa.
Nii peab olema ka Eestis. Keskendugem väärtustele, mis teevad meist parema riigi, kui seda on Venemaa, ja kaasakem selle pidevasse loomisse ja hüvedest osa saamisse võimalikult palju inimesi hoolimata nende etnilisest rahvusest või kodukeelest. Ainult nii liigume sidusama ühiskonna poole, mida ei saa lõhestada isegi Putin.
Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse professor ja juhib aastatel 2020–2024 Euroopa Teadusnõukogu rahastatud teadusprojekti "Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil".
### Response:
Eneken Laanes: sõda, mälu ja identiteet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Martin Klesment ja kaasautor Jan Van Bavel Leuveni Ülikoolist lähtuvad ajakirjas European Sociological Review avaldatud uurimuses ühest viimase poolsajandi olulisemast muutusest Euroopas – kõrghariduslõhe pöördumisest naiste kasuks.
Kui veel 20. sajandi teises pooles oli tavaliselt ülikoolide tudengite seas mehi naistest rohkem, siis 21. sajandi alguseks õppis peaaegu kõikides Euroopa riikides ülikoolis rohkem naisi kui mehi. Ka naiste tööhõive on hariduse tõusuga paralleelselt kasvanud. Seetõttu on järjest rohkem ka perekondi, kus naine teenib mehega sama suurt või isegi suuremat palka.
Klesment ja Van Bavel uurisid, kuidas muudab naiste suurenev suhteline sissetulek võrreldes abikaasaga nende rolli perekonna jaoks oluliste küsimuste otsustamisel. Uurimuse taustaks oli nende poolt 2017. aastal samas ajakirjas avaldatud artikkel. Toona leidsid nad, et Euroopas on arvestatav osa leibkondi, kus naise sissetulek ületab abikaasa oma. Selline olukord on Klesmenti sõnul üsna uus, sest traditsiooniliselt on mehed keskendunud palgatööle ja pere peamise sissetuleku teenimisele. Naised on aga rohkem pühendunud kodule ja lastele.
Mikromajanduslik pere toimimist puudutav teooria selgitab naise keskendumist kodule ja mehe keskendumist tööturule tööjaotuse efektiivsusega. See tähendab, et palgatööga tegeleb rohkem haritud ja suurema sissetulekupotentsiaaliga partner. Naiste kõrgem haridustase ja seega suurem sissetulek on hakanud niisugust rollijaotust muutma. See omakorda tõstatab küsimuse, kas naise suurenev suhteline sissetulek mehe suhtes muudab perekonnas ka naise roll.
Klesment selgitas, et mehe ja naise võrdsus peresisestes teemades on olnud pikka aega sotsiaalteadlaste huviorbiidis. Kuna naiste tööturul osalemine on nende rolli väljaspool kodu muutnud järjest sarnasemaks meestele, on ühiskond oodanud, et ka pere sees toimub kohustuste jaotumise ühtlustumine. Reaalsuses on kodune töödejaotus muutunud aga pigem visalt. Nõnda on naistele langenud sageli palgatöö ning kodutööde ja lastekasvatamise tõttu topeltkoormus, hoolimata nende panusest pere tuludesse.
Kodutööde ja lastekasvatamise jaotust mehe ja naise vahel on palju uuritud. "Sage tulemus on olnud, et kui naine teenib mehega sarnasemat sissetulekut, siis on ka kodutööde jaotus võrdsem. Siiski ei vii see tingimata selleni, et peredes, kus naine teenib kogu sissetuleku, teeb mees kõik kodused toimetused," lausus Klesment.
Muu hulgas on sotsiaalteadlased leidnud, kui naise ja mehe sissetulekute jaotus on traditsioonilisega võrreldes ümberpööratud ehk naine teenib peaaegu kogu pere tulust, võib meeste panus kodustesse kohustustesse isegi langeda. "Seda on selgitatud asjaoluga, et pere toitja rolli sattunud naised püüavad neutraliseerida oma hälbimist traditsioonilise koduperenaise rollist," sõnas Klesment.
Piltlikult tähendab see, et naised tunnevad oma edu üle piinlikkust. Ühiskonna tunnetavatele ootustele vastu tulemiseks teevad nad rohkem kodutöid.
Kes otsustab, kuidas rahaga käituda?
Sel aastal ilmunud 27 Euroopa riiki katva uurimuse jaoks said Martin Klesment ja Jan Van Bavel andmed Euroopa sissetulekute ja elamistingimuste uuringu 2010. aasta erimoodulist. Selles küsiti inimeste subjektiivset hinnangut oma leibkonna rahaasjade korralduse kohta. Muu hulgas seda, kes teeb tavaliselt peres finantsidega seotud otsused. Autorid analüüsisid enam kui 72 000 leibkonna naiste vastuseid küsimustele, kes peres peamiselt otsustab raha säästmise, laenude võtmise või suurte väljaminekute üle.
Selgus, et suurem osa perekondi langetab siiski otsused koos. Sõltuvalt suhtelisest sissetulekust väitsid nii umbes 75-80 protsenti naistest. Seejuures koos otsustajate osakaal oli mõnevõrra suurem enam-vähem võrdset palka teenivate abikaasade seas.
Ülejäänud 20-25 protsendi puhul oli otsustajaks sagedamini kas mees või naine ainuisikuliselt. Seda sõltuvalt sellest, kumma sissetulek moodustas pere kogusissetulekust suurema osa. Kui naine teenis rohkem kui mees, oli peamine otsustaja naine, ja vastupidi. "See näitab, et kui abikaasad ei otsusta rahaasju koos, on pere finantsides suurem sõnaõigus sellel, kes rohkem raha leibkonda toob," ütles Klesment.
Kuid sarnaselt eelpool kirjeldatud kodutööde jaotusele ei langeta ka finantsküsimustes naised otsuseid nii sageli, kui võiks oodata nende panuse põhjal pere kogusissetulekusse. "Kui naised teenivad 90 protsenti või rohkem kogu leibkonna tulust, siis need naised kalduvad sagedamini ütlema, et mees langetab nende peres rahalised otsused. Võrreldes siis naistega, kes teenivad mehest rohkem. Mingil põhjusel nad vastavad, et nende mees teeb finantsilisi otsuseid. Hoolimata sellest, et suurema osa sissetulekust teenib naine," lausus Klesment.
Sellele võib olla mitu selgitust. "Üks on see, et nagu kodutööde jaotuse puhul, naised, kes on pere peamise sissetuleku saajana sattunud ebatraditsioonilisse rolli, püüavad näidata oma peret nii-öelda normaalsena sellega, et jätavad suurte otsuste tegemise ikkagi mehele," ütles Klesment.
Teine võimalus on, et need naised on pere peamise palgateenija rolli sattunud ajutiselt, näiteks mees on kaotanud töö. "Otsustamise mustrid ehk nii kiiresti ei muutu, mistõttu mehe peamist rolli otsustamisel tuuakse esile, vaatamata tema väiksemale panusele pere sissetulekusse," selgitas Klesment.
Uurimuse tarbeks kasutatud erimooduli andmed kajastavad aastat 2009. Majanduskriis lõi mitmes riigis töötusega rohkem just mehi, mistõttu naiste hulk, kes olid pere peamised sissetuleku toojad, tõenäoliselt kasvas. "Me saame nende andmetega näidata ainult ühe aasta pilti," lausus ta. Peale selle kirjeldab mudel Euroopa riikide keskmist, üksikutes riikides võivad sissetulekute ja otsustamise seose mustrid olla mõnevõrra erinevad.
Miks üldse on peresisene sissetulekute või finantsotsuste ja kodutööde jaotus olulised teemad? "Mingil määral avaldab see mõju kooselus olevate inimeste käitumisele. Näiteks on leitud, et kooselud, kus naine teenib mehest rohkem, on ebastabiilsemad ja lahutavad suurema tõenäosusega. Kodutööde jaotus võib ka mõjutada otsust lapsi saada," sõnas Klesment.
Suuremas plaanis huvitab veel teadlasi, kuidas võivad sellised pere sees toimuvad majanduslike rollide nihked mõjutada suuremaid rahvastikuprotsesse, näiteks sündimust ja kooselude püsivust. | Mehest kõrgem palk annab naisele rahalise otsustusvabaduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Martin Klesment ja kaasautor Jan Van Bavel Leuveni Ülikoolist lähtuvad ajakirjas European Sociological Review avaldatud uurimuses ühest viimase poolsajandi olulisemast muutusest Euroopas – kõrghariduslõhe pöördumisest naiste kasuks.
Kui veel 20. sajandi teises pooles oli tavaliselt ülikoolide tudengite seas mehi naistest rohkem, siis 21. sajandi alguseks õppis peaaegu kõikides Euroopa riikides ülikoolis rohkem naisi kui mehi. Ka naiste tööhõive on hariduse tõusuga paralleelselt kasvanud. Seetõttu on järjest rohkem ka perekondi, kus naine teenib mehega sama suurt või isegi suuremat palka.
Klesment ja Van Bavel uurisid, kuidas muudab naiste suurenev suhteline sissetulek võrreldes abikaasaga nende rolli perekonna jaoks oluliste küsimuste otsustamisel. Uurimuse taustaks oli nende poolt 2017. aastal samas ajakirjas avaldatud artikkel. Toona leidsid nad, et Euroopas on arvestatav osa leibkondi, kus naise sissetulek ületab abikaasa oma. Selline olukord on Klesmenti sõnul üsna uus, sest traditsiooniliselt on mehed keskendunud palgatööle ja pere peamise sissetuleku teenimisele. Naised on aga rohkem pühendunud kodule ja lastele.
Mikromajanduslik pere toimimist puudutav teooria selgitab naise keskendumist kodule ja mehe keskendumist tööturule tööjaotuse efektiivsusega. See tähendab, et palgatööga tegeleb rohkem haritud ja suurema sissetulekupotentsiaaliga partner. Naiste kõrgem haridustase ja seega suurem sissetulek on hakanud niisugust rollijaotust muutma. See omakorda tõstatab küsimuse, kas naise suurenev suhteline sissetulek mehe suhtes muudab perekonnas ka naise roll.
Klesment selgitas, et mehe ja naise võrdsus peresisestes teemades on olnud pikka aega sotsiaalteadlaste huviorbiidis. Kuna naiste tööturul osalemine on nende rolli väljaspool kodu muutnud järjest sarnasemaks meestele, on ühiskond oodanud, et ka pere sees toimub kohustuste jaotumise ühtlustumine. Reaalsuses on kodune töödejaotus muutunud aga pigem visalt. Nõnda on naistele langenud sageli palgatöö ning kodutööde ja lastekasvatamise tõttu topeltkoormus, hoolimata nende panusest pere tuludesse.
Kodutööde ja lastekasvatamise jaotust mehe ja naise vahel on palju uuritud. "Sage tulemus on olnud, et kui naine teenib mehega sarnasemat sissetulekut, siis on ka kodutööde jaotus võrdsem. Siiski ei vii see tingimata selleni, et peredes, kus naine teenib kogu sissetuleku, teeb mees kõik kodused toimetused," lausus Klesment.
Muu hulgas on sotsiaalteadlased leidnud, kui naise ja mehe sissetulekute jaotus on traditsioonilisega võrreldes ümberpööratud ehk naine teenib peaaegu kogu pere tulust, võib meeste panus kodustesse kohustustesse isegi langeda. "Seda on selgitatud asjaoluga, et pere toitja rolli sattunud naised püüavad neutraliseerida oma hälbimist traditsioonilise koduperenaise rollist," sõnas Klesment.
Piltlikult tähendab see, et naised tunnevad oma edu üle piinlikkust. Ühiskonna tunnetavatele ootustele vastu tulemiseks teevad nad rohkem kodutöid.
Kes otsustab, kuidas rahaga käituda?
Sel aastal ilmunud 27 Euroopa riiki katva uurimuse jaoks said Martin Klesment ja Jan Van Bavel andmed Euroopa sissetulekute ja elamistingimuste uuringu 2010. aasta erimoodulist. Selles küsiti inimeste subjektiivset hinnangut oma leibkonna rahaasjade korralduse kohta. Muu hulgas seda, kes teeb tavaliselt peres finantsidega seotud otsused. Autorid analüüsisid enam kui 72 000 leibkonna naiste vastuseid küsimustele, kes peres peamiselt otsustab raha säästmise, laenude võtmise või suurte väljaminekute üle.
Selgus, et suurem osa perekondi langetab siiski otsused koos. Sõltuvalt suhtelisest sissetulekust väitsid nii umbes 75-80 protsenti naistest. Seejuures koos otsustajate osakaal oli mõnevõrra suurem enam-vähem võrdset palka teenivate abikaasade seas.
Ülejäänud 20-25 protsendi puhul oli otsustajaks sagedamini kas mees või naine ainuisikuliselt. Seda sõltuvalt sellest, kumma sissetulek moodustas pere kogusissetulekust suurema osa. Kui naine teenis rohkem kui mees, oli peamine otsustaja naine, ja vastupidi. "See näitab, et kui abikaasad ei otsusta rahaasju koos, on pere finantsides suurem sõnaõigus sellel, kes rohkem raha leibkonda toob," ütles Klesment.
Kuid sarnaselt eelpool kirjeldatud kodutööde jaotusele ei langeta ka finantsküsimustes naised otsuseid nii sageli, kui võiks oodata nende panuse põhjal pere kogusissetulekusse. "Kui naised teenivad 90 protsenti või rohkem kogu leibkonna tulust, siis need naised kalduvad sagedamini ütlema, et mees langetab nende peres rahalised otsused. Võrreldes siis naistega, kes teenivad mehest rohkem. Mingil põhjusel nad vastavad, et nende mees teeb finantsilisi otsuseid. Hoolimata sellest, et suurema osa sissetulekust teenib naine," lausus Klesment.
Sellele võib olla mitu selgitust. "Üks on see, et nagu kodutööde jaotuse puhul, naised, kes on pere peamise sissetuleku saajana sattunud ebatraditsioonilisse rolli, püüavad näidata oma peret nii-öelda normaalsena sellega, et jätavad suurte otsuste tegemise ikkagi mehele," ütles Klesment.
Teine võimalus on, et need naised on pere peamise palgateenija rolli sattunud ajutiselt, näiteks mees on kaotanud töö. "Otsustamise mustrid ehk nii kiiresti ei muutu, mistõttu mehe peamist rolli otsustamisel tuuakse esile, vaatamata tema väiksemale panusele pere sissetulekusse," selgitas Klesment.
Uurimuse tarbeks kasutatud erimooduli andmed kajastavad aastat 2009. Majanduskriis lõi mitmes riigis töötusega rohkem just mehi, mistõttu naiste hulk, kes olid pere peamised sissetuleku toojad, tõenäoliselt kasvas. "Me saame nende andmetega näidata ainult ühe aasta pilti," lausus ta. Peale selle kirjeldab mudel Euroopa riikide keskmist, üksikutes riikides võivad sissetulekute ja otsustamise seose mustrid olla mõnevõrra erinevad.
Miks üldse on peresisene sissetulekute või finantsotsuste ja kodutööde jaotus olulised teemad? "Mingil määral avaldab see mõju kooselus olevate inimeste käitumisele. Näiteks on leitud, et kooselud, kus naine teenib mehest rohkem, on ebastabiilsemad ja lahutavad suurema tõenäosusega. Kodutööde jaotus võib ka mõjutada otsust lapsi saada," sõnas Klesment.
Suuremas plaanis huvitab veel teadlasi, kuidas võivad sellised pere sees toimuvad majanduslike rollide nihked mõjutada suuremaid rahvastikuprotsesse, näiteks sündimust ja kooselude püsivust.
### Response:
Mehest kõrgem palk annab naisele rahalise otsustusvabaduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üles astuvad koreograafid Külli Roosna ja Kenneth Flak, Zuga Ühendatud Tantsijad, Sveta Grigorjeva, uute koreograafide sarja "Premiere" tantsukunstnikud Liisi Hint ja Unholy Trinity (Annabel Tanila, Daniela Privis, Kärt Koppel), Laura Cemin ja Bianca Hisse, Kadri Sirel, Keithy Kuuspu, Sigrid Savi, Valeria Januškevitš ja Keity Pook.
Esimese uuslavastusena jõuab 14. oktoobril publiku ette Külli Roosna ja Kenneth Flaki tantsulavastus "Singulaarsus", kus autorid tegelevad vabaduse ja paratamatuse küsimustega: kuidas isiklik reaalsustaju määrab meie mõtestamise ning selle, mida me üldse tähenduslikuks ja väärtuslikuks peame. Teosega jätkavad Roosna ja Flak interaktiivsete lavastuse-ökosüsteemide meetodit, milles tantsija liigutused loovad lavastuse heli, valguse ja video.
8. novembril esietenduv lavastus "Artefakturism: farsid ja varemed" kutsub küsima, kuidas suhestuvad postindustriaalsest ühiskonnast mõjutatud kehad (pre-)industriaalse keskkonna, artefaktide ja praktikatega. Koreograafid Valeria Januškevitš, Keity Pook, Sigrid Savi ja Kadri Sirel tõlgivad Eesti Vabaõhumuuseumis, Kreenholmi manufaktuuris ja Sõltumatu Tantsu Laval kogetu tantsulavastuseks. Kolme etappi seob töötava keha mõiste, mille konstrueeritust vaadeldakse aistingute ja mälu narratiiviloome kaudu.
Samuti on publikul on võimalus näha möödunud hooaegade lavastustusi Wauhausi "Fluids", Sveta Grigorjeva "Fakerz" ning Zuga Ühendatud Tantsijate "Suur teadmatus" ja "2 + 2 = 22".
Uue sündmusena toimuvad sel hooajal tantsukriitika uurimisresidentuuri loengud ja arutelud, mis võtavad fookusesse tantsust kirjutamise ning julgustavad analüüsima tantsukunsti, nüüdistantsu lavastusi ja koreograafide loomingut. Residentuur toimub osaliselt koostöös kunstiteadlase Maarin Mürgi veetava Proloogkooli Kriitikakooliga, ühiselt toimuvad kõigile avalikud, kriitika positsiooni erinevates valdkondades analüüsivad vestlusringid.
Taas jätkuvad Sõltumatu Tantsu Laval hooaja lavastustest tõukunud loomingulised liikumise töötoad kõigile huvilistele, lavastuse teemadest ajendatud arutelud ning vestlused etendusprogrammi koreograafide-lavastajatega.
STL-i lavastused osalevad ka erinevatel festivalidel nii Eestis kui võõrsil. Lavastus "Fluids" jõuab oktoobris Tampere Telakka Open Border festivalile ja Zuga Ühendatud Tantsijate "Suur teadmatus" etendub 7. novembril Paides Naks festivalil. | Sõltumatu Tantsu Lava sügishooaja avab kohtumisplatvorm Greenfield | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üles astuvad koreograafid Külli Roosna ja Kenneth Flak, Zuga Ühendatud Tantsijad, Sveta Grigorjeva, uute koreograafide sarja "Premiere" tantsukunstnikud Liisi Hint ja Unholy Trinity (Annabel Tanila, Daniela Privis, Kärt Koppel), Laura Cemin ja Bianca Hisse, Kadri Sirel, Keithy Kuuspu, Sigrid Savi, Valeria Januškevitš ja Keity Pook.
Esimese uuslavastusena jõuab 14. oktoobril publiku ette Külli Roosna ja Kenneth Flaki tantsulavastus "Singulaarsus", kus autorid tegelevad vabaduse ja paratamatuse küsimustega: kuidas isiklik reaalsustaju määrab meie mõtestamise ning selle, mida me üldse tähenduslikuks ja väärtuslikuks peame. Teosega jätkavad Roosna ja Flak interaktiivsete lavastuse-ökosüsteemide meetodit, milles tantsija liigutused loovad lavastuse heli, valguse ja video.
8. novembril esietenduv lavastus "Artefakturism: farsid ja varemed" kutsub küsima, kuidas suhestuvad postindustriaalsest ühiskonnast mõjutatud kehad (pre-)industriaalse keskkonna, artefaktide ja praktikatega. Koreograafid Valeria Januškevitš, Keity Pook, Sigrid Savi ja Kadri Sirel tõlgivad Eesti Vabaõhumuuseumis, Kreenholmi manufaktuuris ja Sõltumatu Tantsu Laval kogetu tantsulavastuseks. Kolme etappi seob töötava keha mõiste, mille konstrueeritust vaadeldakse aistingute ja mälu narratiiviloome kaudu.
Samuti on publikul on võimalus näha möödunud hooaegade lavastustusi Wauhausi "Fluids", Sveta Grigorjeva "Fakerz" ning Zuga Ühendatud Tantsijate "Suur teadmatus" ja "2 + 2 = 22".
Uue sündmusena toimuvad sel hooajal tantsukriitika uurimisresidentuuri loengud ja arutelud, mis võtavad fookusesse tantsust kirjutamise ning julgustavad analüüsima tantsukunsti, nüüdistantsu lavastusi ja koreograafide loomingut. Residentuur toimub osaliselt koostöös kunstiteadlase Maarin Mürgi veetava Proloogkooli Kriitikakooliga, ühiselt toimuvad kõigile avalikud, kriitika positsiooni erinevates valdkondades analüüsivad vestlusringid.
Taas jätkuvad Sõltumatu Tantsu Laval hooaja lavastustest tõukunud loomingulised liikumise töötoad kõigile huvilistele, lavastuse teemadest ajendatud arutelud ning vestlused etendusprogrammi koreograafide-lavastajatega.
STL-i lavastused osalevad ka erinevatel festivalidel nii Eestis kui võõrsil. Lavastus "Fluids" jõuab oktoobris Tampere Telakka Open Border festivalile ja Zuga Ühendatud Tantsijate "Suur teadmatus" etendub 7. novembril Paides Naks festivalil.
### Response:
Sõltumatu Tantsu Lava sügishooaja avab kohtumisplatvorm Greenfield |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Baltic Match Race 2022 regatt oli kaheteistkümnes ning Grade 1 tasemega osavõistlus World Match Racing Tour 2022 (WMRT) sarjas. Selle korraldas Tallinnas Haven Kakumäel Zuxu Sailing koostöös Eesti Match Race Liiduga, vahendab Eesti Jahtklubide Liidu kodulehekülg.
WMRT punktide eest võistles üheksa meeskonda, esindades Šveitsi, Suurbritanniat, Soomet ja Eestit. Oodatult kujunes kõige tugevamaks konkurents Eric Monnini ja Mati Sepa meeskonna vahel.
Maailma üheks parimaks ja andekamaks match race purjetajaks peetav Eric Monnin tiimiga Capvis Swiss Match Race Team ja WMRT 2022 edetabelis kolmandal kohal oma Clean Energy Sailing Teamiga olev Mati Sepp olid need, kes kolme kvalifikatsioonipäeva järel pääsesid finaali ning võitja selgitamiseks kulus kokku viis matši.
"Juhtisime maailma matšpurjetamise edetabeli liidri Eric Monnini vastu finaalis 2:0 ja oli vaja võtta matšpall, aga tugevnevas tuules leidis Monnin üles imelise kiiruse ja kahjuks ei õnnestunud meil stardis saadud edu hoida," lausus Mati Sepp.
"Tundub, et Eric Monnini otsus kasutada viieliikmelist meeskonda andis meile eelise vaiksemas tuules ja nendele eelise tugevamas tuules. Seekord saabus tugev tuul talle täpselt õigel hetkel, et veel rongi alt napilt välja pääseda," põhjendas Monnini viimase võistluspäeva edu Baltic Match Race 2022 regatil teise koha saanud Mati Sepp.
"Tänu sellel võistlusel saadud teisele kohale kindlustasime me endale koha WMRT hooaja lõppvõistlusel ehk MM-il, kus selgitatakse välja selle aasta maailmameister matšpurjetamises."
Poolfinaalis olid vastamisi 2020. aasta Baltic Match Race regati võitnud Harles Liivi meeskond ja Tallinna Jahtklubi esindav noortetiim Rufus Rytövaara juhtimisel. Veerandfinaalis ka Mati Seppa võitnud Rufus Rytövaara tiimil tuli alla vanduda kogenumale meeskonnale, kuid neljas koht Grade 1 taseme regatil on igal juhul märkimisväärne.
"Hea on tõdeda, et lõpuks ometi on hakanud pead tõstma järelkasv ja Rufus Rytövaara juhitud meeskonna südi purjetamine poolfinaalis annab lootust, et tulevikumehi ja noori võistkondi tuleb järjest juurde," kommenteeris Rytövaara meeskonna esitust Mati Sepp.
"Organisatoorse poole pealt oli tegemist väga keeruka ülesandega, et proovida käivitada pandeemiajärgset maailma, mis on põhjalikult sassi pööratud ja ei saa kuidagi väita, et see oleks olnud kerge ülesanne. Tänu meie pikaajalisele toetajale Tallinna linnale ja tublile korraldustiimile, kes nappide vahenditega balansseeris, saime siiski regati peetud ja loodame südamest, et meil õnnestub match race purjetamisele uuesti elu sisse puhuda nii Eestis kui välismaal!" võttis võistluse kokku Baltic Match Race 2022 üks korraldajaid Mati Sepp.
Baltic Match Race 2022 tulemused:
Eric Monnin, Luisa Krüger, Jann Schüpbach ja Simon Brügger – Capvis Swiss Match Race Team (Šveits)
Mati Sepp, Ago Rebane, Karl-Hannes Tagu ja Karl Kolk – Clean Energy Sailing Team / Eesti Match Race Liit
Harles Liiv, Janno Hool, Jaan Akermann ja August Luure – Shadow Sailing Team / Eesti Match Race Liit
Rufus Rytövaara, Maris Seersant, Kevin Melvin Aasav ja Mads Christian Taatø – Tallinna Jahtklubi
Mikke Stelander, Pasi Palmu, Marinella Laaksonen ja Michal Grylewski – Helsingfors Segelsällskap (Soome)
Patrick Croghan, Steve Carver, Alice Bradford ja Chloe Harding – University of East Anglia (UK)
Margus Uudam, Tiina-Liisa Uudam, Margus Kerma ja Eleny Kasemets – Nola Sailing Team
Tõnu Tõniste, Toomas Tõniste, Tammo Otsasoo, Marko Lilienthal – Lenny Sailing Team
Aleksei Žigadlo, Raul Grigorjev, Igor Orlov ja Daniel Ovsienko – Eesti Draakon Klassi Liit
Regati peavõistlusjuht oli Michal Pasik Poolast, kohtunike meeskonda kuulusid Pekka Nuutilainen (Soome), Juuso Leivonen (Soome), Manuel Huensch (Saksamaa), Michael Röllich (Soome), Paco Quinorero (Hispaania) ja Thibaut Gridel (Prantsusmaa). | Mati Sepa tiim kaotas Tallinnas eduseisust maailma edetabelijuhile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Baltic Match Race 2022 regatt oli kaheteistkümnes ning Grade 1 tasemega osavõistlus World Match Racing Tour 2022 (WMRT) sarjas. Selle korraldas Tallinnas Haven Kakumäel Zuxu Sailing koostöös Eesti Match Race Liiduga, vahendab Eesti Jahtklubide Liidu kodulehekülg.
WMRT punktide eest võistles üheksa meeskonda, esindades Šveitsi, Suurbritanniat, Soomet ja Eestit. Oodatult kujunes kõige tugevamaks konkurents Eric Monnini ja Mati Sepa meeskonna vahel.
Maailma üheks parimaks ja andekamaks match race purjetajaks peetav Eric Monnin tiimiga Capvis Swiss Match Race Team ja WMRT 2022 edetabelis kolmandal kohal oma Clean Energy Sailing Teamiga olev Mati Sepp olid need, kes kolme kvalifikatsioonipäeva järel pääsesid finaali ning võitja selgitamiseks kulus kokku viis matši.
"Juhtisime maailma matšpurjetamise edetabeli liidri Eric Monnini vastu finaalis 2:0 ja oli vaja võtta matšpall, aga tugevnevas tuules leidis Monnin üles imelise kiiruse ja kahjuks ei õnnestunud meil stardis saadud edu hoida," lausus Mati Sepp.
"Tundub, et Eric Monnini otsus kasutada viieliikmelist meeskonda andis meile eelise vaiksemas tuules ja nendele eelise tugevamas tuules. Seekord saabus tugev tuul talle täpselt õigel hetkel, et veel rongi alt napilt välja pääseda," põhjendas Monnini viimase võistluspäeva edu Baltic Match Race 2022 regatil teise koha saanud Mati Sepp.
"Tänu sellel võistlusel saadud teisele kohale kindlustasime me endale koha WMRT hooaja lõppvõistlusel ehk MM-il, kus selgitatakse välja selle aasta maailmameister matšpurjetamises."
Poolfinaalis olid vastamisi 2020. aasta Baltic Match Race regati võitnud Harles Liivi meeskond ja Tallinna Jahtklubi esindav noortetiim Rufus Rytövaara juhtimisel. Veerandfinaalis ka Mati Seppa võitnud Rufus Rytövaara tiimil tuli alla vanduda kogenumale meeskonnale, kuid neljas koht Grade 1 taseme regatil on igal juhul märkimisväärne.
"Hea on tõdeda, et lõpuks ometi on hakanud pead tõstma järelkasv ja Rufus Rytövaara juhitud meeskonna südi purjetamine poolfinaalis annab lootust, et tulevikumehi ja noori võistkondi tuleb järjest juurde," kommenteeris Rytövaara meeskonna esitust Mati Sepp.
"Organisatoorse poole pealt oli tegemist väga keeruka ülesandega, et proovida käivitada pandeemiajärgset maailma, mis on põhjalikult sassi pööratud ja ei saa kuidagi väita, et see oleks olnud kerge ülesanne. Tänu meie pikaajalisele toetajale Tallinna linnale ja tublile korraldustiimile, kes nappide vahenditega balansseeris, saime siiski regati peetud ja loodame südamest, et meil õnnestub match race purjetamisele uuesti elu sisse puhuda nii Eestis kui välismaal!" võttis võistluse kokku Baltic Match Race 2022 üks korraldajaid Mati Sepp.
Baltic Match Race 2022 tulemused:
Eric Monnin, Luisa Krüger, Jann Schüpbach ja Simon Brügger – Capvis Swiss Match Race Team (Šveits)
Mati Sepp, Ago Rebane, Karl-Hannes Tagu ja Karl Kolk – Clean Energy Sailing Team / Eesti Match Race Liit
Harles Liiv, Janno Hool, Jaan Akermann ja August Luure – Shadow Sailing Team / Eesti Match Race Liit
Rufus Rytövaara, Maris Seersant, Kevin Melvin Aasav ja Mads Christian Taatø – Tallinna Jahtklubi
Mikke Stelander, Pasi Palmu, Marinella Laaksonen ja Michal Grylewski – Helsingfors Segelsällskap (Soome)
Patrick Croghan, Steve Carver, Alice Bradford ja Chloe Harding – University of East Anglia (UK)
Margus Uudam, Tiina-Liisa Uudam, Margus Kerma ja Eleny Kasemets – Nola Sailing Team
Tõnu Tõniste, Toomas Tõniste, Tammo Otsasoo, Marko Lilienthal – Lenny Sailing Team
Aleksei Žigadlo, Raul Grigorjev, Igor Orlov ja Daniel Ovsienko – Eesti Draakon Klassi Liit
Regati peavõistlusjuht oli Michal Pasik Poolast, kohtunike meeskonda kuulusid Pekka Nuutilainen (Soome), Juuso Leivonen (Soome), Manuel Huensch (Saksamaa), Michael Röllich (Soome), Paco Quinorero (Hispaania) ja Thibaut Gridel (Prantsusmaa).
### Response:
Mati Sepa tiim kaotas Tallinnas eduseisust maailma edetabelijuhile |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.