instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Baranov tegi kaasa kõik 90 minutit. Võitjate kasuks lõid värava Dame Diop, Aras Özbiliz ja Renzo Zambrano, vahendab Soccernet.ee.
Kuue liigamänguga neli võitu ja kaks kaotust saanud tiitlikaitsja Pjunik paikneb tabelis neljandal kohal.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Vigastusest paranenud Baranov tegi võiduka naasmismängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Baranov tegi kaasa kõik 90 minutit. Võitjate kasuks lõid värava Dame Diop, Aras Özbiliz ja Renzo Zambrano, vahendab Soccernet.ee.
Kuue liigamänguga neli võitu ja kaks kaotust saanud tiitlikaitsja Pjunik paikneb tabelis neljandal kohal.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Vigastusest paranenud Baranov tegi võiduka naasmismängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Osade Slovakkia põhiseadusekspertide sõnul ei ole rahvahääletusega valitsuse tagasikutsumine põhiseaduspärane.
President Caputova plaanib ettepaneku põhiseaduspärasuse kinnitamiseks pöörduda riigi põhiseaduskohtu poole.
Caputova kinnitas, et austab täiel määral põhiseaduskohtu hinnangut.
President kinnitas, et kui põhiseaduskohus referendumi korraldamise ettepaneku heaks kiidab, siis korraldatakse Slovakkia valitsuse tagasikutsumise küsimuses rahvahääletus.
Valitsuse tagasikutsumine ei tähenda automaatselt veel erakorralisi valimisi. Valitsuse taandumisel on presidendil õigus kinnitada uus valitsus sama parlamendikoosseisuga.
Caputova eitas riigi opositsiooni väiteid nagu venitaks ta presidendina referendumi korraldamisega. Rahvahääletuse korraldamiseks koguti riigis üle 300 000 allkirja, millega taheti riigis erakorralisi valimisi.
Petitsioonil oli kaks küsimust. Esimene küsimus seisneb Slovakkia valitsuse tagasikutsumise toetamises. Teise küsimuse kohaselt tuleks vähendada praeguse parlamendikoosseisu ametiaega, mis tähendaks ka erakorralisi valimisi.
Slovakkia politoloogi Jozef Lenci sõnul kasutab petisiooni algatanud erakond Smer võimalust olla pildis ning tegelikult erakond ei taha erakorralisi valimisi. | Slovakkias võib tulla referendum valitsuse tagasikutsumiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Osade Slovakkia põhiseadusekspertide sõnul ei ole rahvahääletusega valitsuse tagasikutsumine põhiseaduspärane.
President Caputova plaanib ettepaneku põhiseaduspärasuse kinnitamiseks pöörduda riigi põhiseaduskohtu poole.
Caputova kinnitas, et austab täiel määral põhiseaduskohtu hinnangut.
President kinnitas, et kui põhiseaduskohus referendumi korraldamise ettepaneku heaks kiidab, siis korraldatakse Slovakkia valitsuse tagasikutsumise küsimuses rahvahääletus.
Valitsuse tagasikutsumine ei tähenda automaatselt veel erakorralisi valimisi. Valitsuse taandumisel on presidendil õigus kinnitada uus valitsus sama parlamendikoosseisuga.
Caputova eitas riigi opositsiooni väiteid nagu venitaks ta presidendina referendumi korraldamisega. Rahvahääletuse korraldamiseks koguti riigis üle 300 000 allkirja, millega taheti riigis erakorralisi valimisi.
Petitsioonil oli kaks küsimust. Esimene küsimus seisneb Slovakkia valitsuse tagasikutsumise toetamises. Teise küsimuse kohaselt tuleks vähendada praeguse parlamendikoosseisu ametiaega, mis tähendaks ka erakorralisi valimisi.
Slovakkia politoloogi Jozef Lenci sõnul kasutab petisiooni algatanud erakond Smer võimalust olla pildis ning tegelikult erakond ei taha erakorralisi valimisi.
### Response:
Slovakkias võib tulla referendum valitsuse tagasikutsumiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm ja pool aastat tagasi kogunes Eesti esimene metsakogu. Loosi teel valitud huvilised andsid oma panuse, et sünniks metsanduse arengukava stsenaariumid "Hunt", "Rebane", "Ilves" ja "Karu". Kuus keskkonnaministrit hiljem on loomanimed dokumentidest kadunud.
Nelja pisut igavama nimega stsenaariumi kallal murti pead ka metsanduse arengukava keskkonnamõjude hindamisel. Omavahel võrreldi ideid, kus aastased raiemahud ulatusid seitsmest üheksateistkümne miljoni tihumeetrini. Keskkonnaminister Madis Kallasel pole 100 000 eurot maksma läinud tööle otseseid etteheiteid. Siiski tõdeb ta, et tulemus oli metoodikasse sisse kirjutatud. Ehk äärmuslikud stsenaariumid võinuks välistada ka ilma põhjaliku analüüsita.
Mõjuhindamise autor OÜ Maves kuulutas ülekaalukaks võitjaks stsenaariumi, mille järgi raiutaks aastas keskmiselt 10 miljonit tihumeetrit metsa. Võrdluseks, 2010-2019 aastatel raiuti keskmiselt 10,3 miljonit tihumeetrit aastas. Viimase nelja aasta keskmine on 11,6 miljonit tihumeetrit.
Kallas: raske on edasi minna
Kui bürokraatiamasinal rahulikult käia lasta, valmiks peagi arengukava lõplik eelnõu, see tiirutaks veel pisut ministeeriumide vahel ja siis võiks keskkonnaminister selle valitsusse viia. Sealt riigikoguni on ainult üks poliitiline otsus. Kuid Kallase sõnul on praegu väga raske edasi minna.
"Metsanduse arengukava ideeline olemus on ju selles, et tekitada dokument, mis on ühiskondlikku kokkuleppe aluseks, et kuidas me Eesti metsa majandame või hoiame," märkis Kallas. Aga hetkel seda kokkulepet meil ju ühiskonnas ei ole."
Kallas tõstis esile 43 keskkonnaühenduse ühispöördumise, mis heidab arengukavale ette pealiskaudsust ja probleemide ignoreerimist.
"Meil on veel väga palju eksperte, kes samuti ei toeta seda sellisel kujul. Ehk me peame mingeid muudatusi tegema, kui me soovime arengukava peamist eesmärki kuidagi rakendada," lisas Kallas.
Ühiskondliku kokkuleppeni on veel pikk maa. Mõjukaid ettevõtjaid koondav Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liit on keskkonnaühendustega nõus: ka nende hinnangul tuleb metsanduse arengukava ning mõjuhindamine põhjalikult ringi teha.
Soovitus teadlasi kuulata ei tee valikut lihtsamaks
Liidu õigusloome teemajuhil Jaan Lindmäel on välja valitud "Ühtlase metsakasutuse" alternatiivi jaoks oma nimetus. "Kümnemiljonilise raiemahu korral aastas on tegemist metsade poliitiliselt reguleeritud mittemajandamisega," ütles Lindmäe.
Tema sõnul ei arvesta niisugune raiemaht teadlaste arvamusega. "Kes leiavad, et metsa raiemahud peaksid lähtuma sellest, palju meil on sellist puitu, mis on raieküps," selgitas Lindmäe.
Soovitusega teadlasi kuulata on aga pisut keeruline. Näiteks Maaülikool saatis keskkonnaministeeriumile harvaesineva kiidukirja. "Keskkonnamõjude analüüs on teaduspõhine ja tugineb ekspertide kõrgele kompetentsile," leidis ülikooli rektor Mait Klaasen.
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudilt saabus aga hoopis murelikum pöördumine. Selles märgivad teadlased, et raiemahu arvestamisel võeti aluseks vananenud andmed näiteks selle kohta, kui palju meie metsad süsinikku seovad. Pealekauba ignoreerivat metsanduse arengukava seniseid probleeme.
"Selles olukorras on raske aru saada, kuidas sisuliselt sama olukorra jätkamist nähakse mõjuhinnangus realistliku viisina edasi minna," kurtsid teadlased.
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo ütles samuti, et kümne miljoni tihumeetrine raiemaht on liiast. Et pärast kolme- ja poole aastast arutelu just niisuguse tulemuseni jõuti, on Kuresoo hinnangul keskkonnaministeeriumi teene.
"Kõik kasulik, mis nendest etappidest on saadud, on kriitilistel hetkedel kõrvale heidetud. Just selle pärast, et keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja vastutav asekantsler ei näi soosivat sellist metsandust, mis tegelikult toetaks elurikkust," märkis Kuresoo.
Ehkki Kuresoo hinnangul on ametnike südames just metsa majanduslik külg, leiab Jaan Lindmäe , et kümme miljonit tihumeetrit aastaks kogu majandusharule tohutu löögi. "Raiemahtude vähenemise korral tuleb vähendada kaheksa tuhat töökohta maapiirkondades," sõnab Lindmäe.
Appi võetakse omavalitsused ja uus Metsakogu
Kõigele vaatamata usub keskkonnaminister Madis Kallas, et ideed ühiskondlikust kokkuleppest ei tohi nurka visata. Enne kui ministeerium hakkab eelnõu viimast varianti kokku kirjutama, pannakse käima uued kaasamisringid. Kõigepealt räägitakse kõigi kohalike omavalitsustega.
"Kõik Eesti metsad kuuluvad kohalike omavalitsuste territooriumitele," märkis Kallas. "Kohalikud omavalitsused näevad võib-olla kõige tasakaalustatumalt seda, missugune rõhk on metsa kaitsmisel, missugune on metsa majanduslik osakaal."
Kallase sõnul peaks paralleelselt toimuma arutelu ka RMK kõrgendatud avaliku huviga alade, ehk KAH-alade saatuse üle. Ning novembris, kui üksjagu mõtteid on juba kogutud, soovib ta kokku kutsuda metsakogu.
Tegu poleks siiski enam loositud metsakoguga ning karusid-ilveseid-hunte välja ei kaevata. Kallas ütles, et uus metsakogu peaks olema väiksem ja kaasama neid, kellel on oma sõna öelda arengukava kõige tulisemate vaidluspunktide kohta. Ta nimetas näiteks raiemahtu, linnurahu ja lankide suurust.
Kes täpselt uude kogusse kuulub ja missuguse jõuga saab olema nende sisend arengukavasse, on praegu veel lahtine. "Kui me praegu ütleme ära, et need või teised või kolmandad osapooled on seal komisjonis, siis me võib-olla loome jälle vale stardipositsiooni ja me ei saa sellega edasi. Nii et me teeme sammhaaval," sõnas Kallas ning lisas: "Meie eesmärk on lahendus."
Minister viiks aasta keskmise raiemahu alla 10 miljoni tihumeetri
Kallas möönis, et sellist varianti, mis kõikidele meeldiks, tõenäoliselt välja mõelda ei suudeta. Siiski soovib ta kompromissi otsida. Ta lisas, et kokkuleppekoht peaks olema allpool kümmet miljonit tihumeetrit aastas.
"Kui me tahame seda kokkulepet saavutada, siis ta peaks liikuma allapoole," rõhutas Kallas. Ta lisas, et eraldi tuleb vaadata kõige lähemaid aastaid, kus energiakriis võib nõuda ka suuremaid raienumbreid. Aga pikas plaanis ja arengukava vaates peab ta siiski oluliseks raiemahu langust.
Kallase sõnul ei saa mööda vaadata ka Eestile seatud LULUCF-i eesmärkidest. Ta kinnitas, et ka need suvel Euroopa Liidu keskkonnaministrite poolt kokku lepitud süsinikusidumise sihid eeldavad, et Eesti aastane raiemaht langeks alla kümne miljoni tihumeetri.
"Aga see ei ole ainult ka raiemahus kinni. Oluline on ka see, mida, kuidas ja kus me raiume," märkis Kallas.
Ka Siim Kuresoo Eestimaa Looduse Fondist usub, et Euroopa Liidus kokkulepitu eeldab meilt raiemahu vähendamist. Ettevõtjate esindaja Jaan Lindmäe jälle rõhutas, et niimoodi teeks Eesti endale hoopis karuteene. "Vananev puit enam ei seo CO2-e. Selle asemel ta hakkab CO2-e emiteerima," ütles Lindmäe. | Minister Kallas soovib viia aastase raiemahu alla 10 miljoni tihumeetri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm ja pool aastat tagasi kogunes Eesti esimene metsakogu. Loosi teel valitud huvilised andsid oma panuse, et sünniks metsanduse arengukava stsenaariumid "Hunt", "Rebane", "Ilves" ja "Karu". Kuus keskkonnaministrit hiljem on loomanimed dokumentidest kadunud.
Nelja pisut igavama nimega stsenaariumi kallal murti pead ka metsanduse arengukava keskkonnamõjude hindamisel. Omavahel võrreldi ideid, kus aastased raiemahud ulatusid seitsmest üheksateistkümne miljoni tihumeetrini. Keskkonnaminister Madis Kallasel pole 100 000 eurot maksma läinud tööle otseseid etteheiteid. Siiski tõdeb ta, et tulemus oli metoodikasse sisse kirjutatud. Ehk äärmuslikud stsenaariumid võinuks välistada ka ilma põhjaliku analüüsita.
Mõjuhindamise autor OÜ Maves kuulutas ülekaalukaks võitjaks stsenaariumi, mille järgi raiutaks aastas keskmiselt 10 miljonit tihumeetrit metsa. Võrdluseks, 2010-2019 aastatel raiuti keskmiselt 10,3 miljonit tihumeetrit aastas. Viimase nelja aasta keskmine on 11,6 miljonit tihumeetrit.
Kallas: raske on edasi minna
Kui bürokraatiamasinal rahulikult käia lasta, valmiks peagi arengukava lõplik eelnõu, see tiirutaks veel pisut ministeeriumide vahel ja siis võiks keskkonnaminister selle valitsusse viia. Sealt riigikoguni on ainult üks poliitiline otsus. Kuid Kallase sõnul on praegu väga raske edasi minna.
"Metsanduse arengukava ideeline olemus on ju selles, et tekitada dokument, mis on ühiskondlikku kokkuleppe aluseks, et kuidas me Eesti metsa majandame või hoiame," märkis Kallas. Aga hetkel seda kokkulepet meil ju ühiskonnas ei ole."
Kallas tõstis esile 43 keskkonnaühenduse ühispöördumise, mis heidab arengukavale ette pealiskaudsust ja probleemide ignoreerimist.
"Meil on veel väga palju eksperte, kes samuti ei toeta seda sellisel kujul. Ehk me peame mingeid muudatusi tegema, kui me soovime arengukava peamist eesmärki kuidagi rakendada," lisas Kallas.
Ühiskondliku kokkuleppeni on veel pikk maa. Mõjukaid ettevõtjaid koondav Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liit on keskkonnaühendustega nõus: ka nende hinnangul tuleb metsanduse arengukava ning mõjuhindamine põhjalikult ringi teha.
Soovitus teadlasi kuulata ei tee valikut lihtsamaks
Liidu õigusloome teemajuhil Jaan Lindmäel on välja valitud "Ühtlase metsakasutuse" alternatiivi jaoks oma nimetus. "Kümnemiljonilise raiemahu korral aastas on tegemist metsade poliitiliselt reguleeritud mittemajandamisega," ütles Lindmäe.
Tema sõnul ei arvesta niisugune raiemaht teadlaste arvamusega. "Kes leiavad, et metsa raiemahud peaksid lähtuma sellest, palju meil on sellist puitu, mis on raieküps," selgitas Lindmäe.
Soovitusega teadlasi kuulata on aga pisut keeruline. Näiteks Maaülikool saatis keskkonnaministeeriumile harvaesineva kiidukirja. "Keskkonnamõjude analüüs on teaduspõhine ja tugineb ekspertide kõrgele kompetentsile," leidis ülikooli rektor Mait Klaasen.
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudilt saabus aga hoopis murelikum pöördumine. Selles märgivad teadlased, et raiemahu arvestamisel võeti aluseks vananenud andmed näiteks selle kohta, kui palju meie metsad süsinikku seovad. Pealekauba ignoreerivat metsanduse arengukava seniseid probleeme.
"Selles olukorras on raske aru saada, kuidas sisuliselt sama olukorra jätkamist nähakse mõjuhinnangus realistliku viisina edasi minna," kurtsid teadlased.
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo ütles samuti, et kümne miljoni tihumeetrine raiemaht on liiast. Et pärast kolme- ja poole aastast arutelu just niisuguse tulemuseni jõuti, on Kuresoo hinnangul keskkonnaministeeriumi teene.
"Kõik kasulik, mis nendest etappidest on saadud, on kriitilistel hetkedel kõrvale heidetud. Just selle pärast, et keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja vastutav asekantsler ei näi soosivat sellist metsandust, mis tegelikult toetaks elurikkust," märkis Kuresoo.
Ehkki Kuresoo hinnangul on ametnike südames just metsa majanduslik külg, leiab Jaan Lindmäe , et kümme miljonit tihumeetrit aastaks kogu majandusharule tohutu löögi. "Raiemahtude vähenemise korral tuleb vähendada kaheksa tuhat töökohta maapiirkondades," sõnab Lindmäe.
Appi võetakse omavalitsused ja uus Metsakogu
Kõigele vaatamata usub keskkonnaminister Madis Kallas, et ideed ühiskondlikust kokkuleppest ei tohi nurka visata. Enne kui ministeerium hakkab eelnõu viimast varianti kokku kirjutama, pannakse käima uued kaasamisringid. Kõigepealt räägitakse kõigi kohalike omavalitsustega.
"Kõik Eesti metsad kuuluvad kohalike omavalitsuste territooriumitele," märkis Kallas. "Kohalikud omavalitsused näevad võib-olla kõige tasakaalustatumalt seda, missugune rõhk on metsa kaitsmisel, missugune on metsa majanduslik osakaal."
Kallase sõnul peaks paralleelselt toimuma arutelu ka RMK kõrgendatud avaliku huviga alade, ehk KAH-alade saatuse üle. Ning novembris, kui üksjagu mõtteid on juba kogutud, soovib ta kokku kutsuda metsakogu.
Tegu poleks siiski enam loositud metsakoguga ning karusid-ilveseid-hunte välja ei kaevata. Kallas ütles, et uus metsakogu peaks olema väiksem ja kaasama neid, kellel on oma sõna öelda arengukava kõige tulisemate vaidluspunktide kohta. Ta nimetas näiteks raiemahtu, linnurahu ja lankide suurust.
Kes täpselt uude kogusse kuulub ja missuguse jõuga saab olema nende sisend arengukavasse, on praegu veel lahtine. "Kui me praegu ütleme ära, et need või teised või kolmandad osapooled on seal komisjonis, siis me võib-olla loome jälle vale stardipositsiooni ja me ei saa sellega edasi. Nii et me teeme sammhaaval," sõnas Kallas ning lisas: "Meie eesmärk on lahendus."
Minister viiks aasta keskmise raiemahu alla 10 miljoni tihumeetri
Kallas möönis, et sellist varianti, mis kõikidele meeldiks, tõenäoliselt välja mõelda ei suudeta. Siiski soovib ta kompromissi otsida. Ta lisas, et kokkuleppekoht peaks olema allpool kümmet miljonit tihumeetrit aastas.
"Kui me tahame seda kokkulepet saavutada, siis ta peaks liikuma allapoole," rõhutas Kallas. Ta lisas, et eraldi tuleb vaadata kõige lähemaid aastaid, kus energiakriis võib nõuda ka suuremaid raienumbreid. Aga pikas plaanis ja arengukava vaates peab ta siiski oluliseks raiemahu langust.
Kallase sõnul ei saa mööda vaadata ka Eestile seatud LULUCF-i eesmärkidest. Ta kinnitas, et ka need suvel Euroopa Liidu keskkonnaministrite poolt kokku lepitud süsinikusidumise sihid eeldavad, et Eesti aastane raiemaht langeks alla kümne miljoni tihumeetri.
"Aga see ei ole ainult ka raiemahus kinni. Oluline on ka see, mida, kuidas ja kus me raiume," märkis Kallas.
Ka Siim Kuresoo Eestimaa Looduse Fondist usub, et Euroopa Liidus kokkulepitu eeldab meilt raiemahu vähendamist. Ettevõtjate esindaja Jaan Lindmäe jälle rõhutas, et niimoodi teeks Eesti endale hoopis karuteene. "Vananev puit enam ei seo CO2-e. Selle asemel ta hakkab CO2-e emiteerima," ütles Lindmäe.
### Response:
Minister Kallas soovib viia aastase raiemahu alla 10 miljoni tihumeetri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Twitteri aktsionärid on tõenäoliselt valmis toetama Elon Muski plaani osta ära Twitter 44 miljardi dollari eest. Aktsionäride seas läbi viidud hääletused näitavad suurt toetust Twitteri müügiks.
Musk on varem teatanud, et soovib tehingust taanduda.
Ostutehingu puhul on määrav Delawares asuva kohtunik, kelle otsus võib sundida Muski tehingut lõpuni viima.
Elon Musk on Twitteri suurim osanik, kellele kuulub ettevõttest kümnendik.
Samas Musk ise aktsionärina ei ole enda Twitteri ostu osas veel otsust teinud. Asjaga kursis olevate inimeste hinnangul ei pruugi Musk ka selles küsimuses hääletada, kuna tema sõnul rikkus Twitter ostukokkulepet.
Ostukokkuleppe kohaselt peaks Musk aktsionärina tehingu poolt hääletama, kuid tema toetus ei ole vajalik kui seda toetavad piisaval määral teised aktsionärid.
Teised Twitteri osanikud, sh suurosanikest indeksfondid toetavad allikate sõnul ostutehingut.
Musk lubas aprillis maksta 54,20 dollarit ühe Twitteri aktsia kohta. Sotsiaalmeediahiiu aktsiad aga on börsil sestsaadik väärtust kaotanud, mille on tinginud muuhulgas Muski otsus ostutehing peatada.
Analüütikute sõnul võivad Twitteri aktsiad taas väärtust kaotada kui Musk leiab taaskord viisi kuidas tehingust taanduda nõnda, et ta ei pea maksma kopsakat trahvi.
Juulis teatas Musk, et taandub Twitteri ostu tehingust, kuna tema sõnul ei edastanud Twitter talle kui palju on sotsiaalmeedia platvormil spämm-kontosid.
Peale seda kaebas Twitter Elon Muski kohtusse – ettevõtte sõnul tulenes Muski otsus tehingust taganeda hoopis turuolukorra muutusest.
Elon Muski ja Twitteri kohtuvaidlus algab 17. oktoober Delaware osariigi kohtus. | Twitteri aktsionärid võivad toetada Elon Muski Twitteri-ostu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Twitteri aktsionärid on tõenäoliselt valmis toetama Elon Muski plaani osta ära Twitter 44 miljardi dollari eest. Aktsionäride seas läbi viidud hääletused näitavad suurt toetust Twitteri müügiks.
Musk on varem teatanud, et soovib tehingust taanduda.
Ostutehingu puhul on määrav Delawares asuva kohtunik, kelle otsus võib sundida Muski tehingut lõpuni viima.
Elon Musk on Twitteri suurim osanik, kellele kuulub ettevõttest kümnendik.
Samas Musk ise aktsionärina ei ole enda Twitteri ostu osas veel otsust teinud. Asjaga kursis olevate inimeste hinnangul ei pruugi Musk ka selles küsimuses hääletada, kuna tema sõnul rikkus Twitter ostukokkulepet.
Ostukokkuleppe kohaselt peaks Musk aktsionärina tehingu poolt hääletama, kuid tema toetus ei ole vajalik kui seda toetavad piisaval määral teised aktsionärid.
Teised Twitteri osanikud, sh suurosanikest indeksfondid toetavad allikate sõnul ostutehingut.
Musk lubas aprillis maksta 54,20 dollarit ühe Twitteri aktsia kohta. Sotsiaalmeediahiiu aktsiad aga on börsil sestsaadik väärtust kaotanud, mille on tinginud muuhulgas Muski otsus ostutehing peatada.
Analüütikute sõnul võivad Twitteri aktsiad taas väärtust kaotada kui Musk leiab taaskord viisi kuidas tehingust taanduda nõnda, et ta ei pea maksma kopsakat trahvi.
Juulis teatas Musk, et taandub Twitteri ostu tehingust, kuna tema sõnul ei edastanud Twitter talle kui palju on sotsiaalmeedia platvormil spämm-kontosid.
Peale seda kaebas Twitter Elon Muski kohtusse – ettevõtte sõnul tulenes Muski otsus tehingust taganeda hoopis turuolukorra muutusest.
Elon Muski ja Twitteri kohtuvaidlus algab 17. oktoober Delaware osariigi kohtus.
### Response:
Twitteri aktsionärid võivad toetada Elon Muski Twitteri-ostu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kallas ütles ERR-ile, et Eesti kaugkütjad on väga suurte väljakutsete ees ning hakkepuidu hind on kõrgel. Samas rõhutas ta, et pikas plaanis peaks raiemahud, muuhulgas ka riigimetsa raiemahud, langema.
"Aga ajutiselt me oleme uuesti võtnud kasutusele põlevkivi. Ajutiselt me peame võib-olla tegema mingeid otsuseid seoses metsa raiemahu suurendamisega. Need on kõik seotud sellega, et hetkel me ei ela tavapärases ajas," märkis keskkonnaminister.
Järgmise nädala neljapäeval arutatakse RMK raiemahtusid valitsuses. Vaidlus nende üle sai hoo sisse eelmise aasta novembris, kui üle-eelmine keskkonnaminister Tõnis Möder riigimetsa harvesteridel hoo maha võttis.
Kui läinud aastal raiuti riigimetsa enam kui 11 000 hektaril, siis selleks aastaks kärpis Mölder raielanke 9880 hektarile. Möldri erakonnakaaslane ja mantlipärija Erki Savisaar aga lubas masinatele uuesti vatti anda. Tema käskkiri lubas RMK-l raiuda 10 886 hektaril.
Värske valitsuskoalitsioon leppis kokku, et minister üksi enam niisuguseid otsuseid langetada ei tohiks. Kallase sõnul on tal valmis memo, kus tutvustatakse kolme võimalikku lahendust. Neist üks on siiski eelistatum. "Me pigem näeme, et see maht võiks jääda tänastele tasemetele," sõnas Kallas.
Tema sõnul mängivad otsuses olulist rolli nii üraskikahjud kui energiakriis. "Pigem tahaks männi raiet vähendada ja teisi vajadusel hakke ja biomassi saamiseks kasvatada. Summa summarum ta jääks tänasesse mahtu," märkis Kallas.
Ministri sõnul hinnatakse RMK raiemaht üle vastavalt olukorrale. "Oleme valmis seda muutma ka aastasiseselt," lisas Kallas. | Keskkonnaminister Kallas RMK raiemahtusid praegu ei vähenda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kallas ütles ERR-ile, et Eesti kaugkütjad on väga suurte väljakutsete ees ning hakkepuidu hind on kõrgel. Samas rõhutas ta, et pikas plaanis peaks raiemahud, muuhulgas ka riigimetsa raiemahud, langema.
"Aga ajutiselt me oleme uuesti võtnud kasutusele põlevkivi. Ajutiselt me peame võib-olla tegema mingeid otsuseid seoses metsa raiemahu suurendamisega. Need on kõik seotud sellega, et hetkel me ei ela tavapärases ajas," märkis keskkonnaminister.
Järgmise nädala neljapäeval arutatakse RMK raiemahtusid valitsuses. Vaidlus nende üle sai hoo sisse eelmise aasta novembris, kui üle-eelmine keskkonnaminister Tõnis Möder riigimetsa harvesteridel hoo maha võttis.
Kui läinud aastal raiuti riigimetsa enam kui 11 000 hektaril, siis selleks aastaks kärpis Mölder raielanke 9880 hektarile. Möldri erakonnakaaslane ja mantlipärija Erki Savisaar aga lubas masinatele uuesti vatti anda. Tema käskkiri lubas RMK-l raiuda 10 886 hektaril.
Värske valitsuskoalitsioon leppis kokku, et minister üksi enam niisuguseid otsuseid langetada ei tohiks. Kallase sõnul on tal valmis memo, kus tutvustatakse kolme võimalikku lahendust. Neist üks on siiski eelistatum. "Me pigem näeme, et see maht võiks jääda tänastele tasemetele," sõnas Kallas.
Tema sõnul mängivad otsuses olulist rolli nii üraskikahjud kui energiakriis. "Pigem tahaks männi raiet vähendada ja teisi vajadusel hakke ja biomassi saamiseks kasvatada. Summa summarum ta jääks tänasesse mahtu," märkis Kallas.
Ministri sõnul hinnatakse RMK raiemaht üle vastavalt olukorrale. "Oleme valmis seda muutma ka aastasiseselt," lisas Kallas.
### Response:
Keskkonnaminister Kallas RMK raiemahtusid praegu ei vähenda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskkriminaalpolitsei otsib nädalavahetusel läbi kahtlusaluse firmaga seotud objektid ning operatsiooni on kaasatud sadu politseinikke, kaitsejõud ja rannavalve, kirjutab Helsingin Sanomat.
Kriminaalpolitseinikud on seni pidanud kinni kaks inimest ja kuulanud üle seitse inimest.
Lehe andmetel on rahapesu kahtluse all kinnisvaraäris tegutsev Vene taustaga firma Airiston Helmi. Firma registreeriti 2007. aastal Turus ning selle endiste omanike hulgas on olnud Venemaa kodanikke.
Firma on taotlenud luba, et rajada Venemaa kodaniku kopterilendudega seoses maandumisplats.
"See on erakordselt suur operatsioon ja ilmselgelt tõsine finantspettus, maksudest kõrvalehoidumine ja rahapesu," ütles Soome peaminister Juha Sipilä.
Iltalehti on kirjutanud, et firma on omandanud Turu saarestikus hulga saari ja kinnisvaraobjekte ning ka mahakantud mereväevarustust.
Lehe väitel on firma saanud kinnisvaraostudega oma kontrolli alla Turu ja Naantali sadamatesse viivad veeteed. Ekspertide hinnangul on firma tegevus olnud selgelt strateegilise suunitlusega.
Helsingin Sanomate allikas kaitsejõududest kinnitas, et Airiston Helmi on aastaid olnud kaitsejõudude ja kaitsepolitsei jälgimise all.
"Nemad omandavad strateegilisi kohti ja meie oleme rumalad, et oleme neile neid müünud," märkis ta.
Politseid abistavad operatsioonil lisaks kaitsejõududele ka rannavalve kaatrid, lennukid ja helikopterid. Seetõttu on piiratud kohalike puhkajate paadiliiklust ning kehtestatud ka lennukeeld.
Keskkriminaalpolitsei kinnitas, et operatsioon käivitati rahapesu ja musta tööjõu kasutamise ja maksupettuse kahtluse tõttu, kuid ei avalda, mis firmaga on tegemist.
Kuigi firma on registreeritud Soomes, siis kahtluse all oleva firma omanikud on politsei kinnitusel muust EL-i riigist pärit välismaalased. Lehe andmetel on tegemist siiski venelastega. | Soome kriminaalpolitsei kahtlustab Vene taustaga firmat suures rahapesus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskkriminaalpolitsei otsib nädalavahetusel läbi kahtlusaluse firmaga seotud objektid ning operatsiooni on kaasatud sadu politseinikke, kaitsejõud ja rannavalve, kirjutab Helsingin Sanomat.
Kriminaalpolitseinikud on seni pidanud kinni kaks inimest ja kuulanud üle seitse inimest.
Lehe andmetel on rahapesu kahtluse all kinnisvaraäris tegutsev Vene taustaga firma Airiston Helmi. Firma registreeriti 2007. aastal Turus ning selle endiste omanike hulgas on olnud Venemaa kodanikke.
Firma on taotlenud luba, et rajada Venemaa kodaniku kopterilendudega seoses maandumisplats.
"See on erakordselt suur operatsioon ja ilmselgelt tõsine finantspettus, maksudest kõrvalehoidumine ja rahapesu," ütles Soome peaminister Juha Sipilä.
Iltalehti on kirjutanud, et firma on omandanud Turu saarestikus hulga saari ja kinnisvaraobjekte ning ka mahakantud mereväevarustust.
Lehe väitel on firma saanud kinnisvaraostudega oma kontrolli alla Turu ja Naantali sadamatesse viivad veeteed. Ekspertide hinnangul on firma tegevus olnud selgelt strateegilise suunitlusega.
Helsingin Sanomate allikas kaitsejõududest kinnitas, et Airiston Helmi on aastaid olnud kaitsejõudude ja kaitsepolitsei jälgimise all.
"Nemad omandavad strateegilisi kohti ja meie oleme rumalad, et oleme neile neid müünud," märkis ta.
Politseid abistavad operatsioonil lisaks kaitsejõududele ka rannavalve kaatrid, lennukid ja helikopterid. Seetõttu on piiratud kohalike puhkajate paadiliiklust ning kehtestatud ka lennukeeld.
Keskkriminaalpolitsei kinnitas, et operatsioon käivitati rahapesu ja musta tööjõu kasutamise ja maksupettuse kahtluse tõttu, kuid ei avalda, mis firmaga on tegemist.
Kuigi firma on registreeritud Soomes, siis kahtluse all oleva firma omanikud on politsei kinnitusel muust EL-i riigist pärit välismaalased. Lehe andmetel on tegemist siiski venelastega.
### Response:
Soome kriminaalpolitsei kahtlustab Vene taustaga firmat suures rahapesus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zenjovi tööandja oli kaheksandal minutil juhtima asunud, kui Eesti koondislane 19. minutil edu kahekordistas. Vasakult äärelt alanud rünnaku järel tegi Zenjov kavala pausi ja liikus siis penaltipunktile madala palli peale, mille väravavahile püüdmatult lati alla saatis, kirjutab Soccernet.ee.
Teise poolaja alguses lõid külalised ühe tagasi, kuid lõpuks võitis Cracovia 3:1. Zenjov tegi kaasa kõik 90 minutit. | Zenjov lõi Poola kõrgliigas hooaja esimese värava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zenjovi tööandja oli kaheksandal minutil juhtima asunud, kui Eesti koondislane 19. minutil edu kahekordistas. Vasakult äärelt alanud rünnaku järel tegi Zenjov kavala pausi ja liikus siis penaltipunktile madala palli peale, mille väravavahile püüdmatult lati alla saatis, kirjutab Soccernet.ee.
Teise poolaja alguses lõid külalised ühe tagasi, kuid lõpuks võitis Cracovia 3:1. Zenjov tegi kaasa kõik 90 minutit.
### Response:
Zenjov lõi Poola kõrgliigas hooaja esimese värava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avakohtumisel haaras Tartu Ülikool initsiatiivi kohe enda kätte ja võitis esimese veerandi 22:16. Poolajaks oli seis juba 54:38 ja seda edu Tartu meeskond enam käest ei lasknud, lõpetades mängu kindla 102:77 võiduga (22:16, 32:22, 22:21, 26:18), kirjutab Korvpall24.ee.
Üleplatsimeheks osutus augustis Žalgirisest laenulepingu alusel Tartu meeskonnaga liitunud 18-aastane Arnas Velicka, kes viskas 30 punkti, võttis viis lauapalli ja jagas üheksa resultatiivset söötu. TLÜ/Kalevi parimad skooritegijad olid Bamba Fall ja Damarcus Harrison 16 punktiga.
Teises kohtumises alistas Pärnu Sadama korvpallimeeskond Soome võistkonna KTP Kotka 89:80.
Loe täispikka artiklit Korvpall24.ee -st. | Tartu Ülikool alustas Sadama turniiri noore leedulase toel võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avakohtumisel haaras Tartu Ülikool initsiatiivi kohe enda kätte ja võitis esimese veerandi 22:16. Poolajaks oli seis juba 54:38 ja seda edu Tartu meeskond enam käest ei lasknud, lõpetades mängu kindla 102:77 võiduga (22:16, 32:22, 22:21, 26:18), kirjutab Korvpall24.ee.
Üleplatsimeheks osutus augustis Žalgirisest laenulepingu alusel Tartu meeskonnaga liitunud 18-aastane Arnas Velicka, kes viskas 30 punkti, võttis viis lauapalli ja jagas üheksa resultatiivset söötu. TLÜ/Kalevi parimad skooritegijad olid Bamba Fall ja Damarcus Harrison 16 punktiga.
Teises kohtumises alistas Pärnu Sadama korvpallimeeskond Soome võistkonna KTP Kotka 89:80.
Loe täispikka artiklit Korvpall24.ee -st.
### Response:
Tartu Ülikool alustas Sadama turniiri noore leedulase toel võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Flora asus mängu juhtima esimese poolaja lõpus, kui 44. mänguminutil leidis värava üles Mark Anders Lepik. Teisel poolajal sahistas 60. minutil võrku Frank Liivak ja teisel üleminutil vormistas Florale 3:0 võidu Zakaria Beglarishvili.
Kolm võidupunkti kergitasid Flora edetabelis teisele kohale tagasi ning 66 punktiga kaotatakse liidrikohal jätkavale Nõmme Kaljule nelja punktiga. Ühe kohtumise rohkem pidnaud Levadia jääb Florast ühe punkti kaugusele. Pärnu Vaprus jätkab 13 punktiga tabeli viimasel real. | Flora kostitas külla sõitnud Pärnut kolme väravaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Flora asus mängu juhtima esimese poolaja lõpus, kui 44. mänguminutil leidis värava üles Mark Anders Lepik. Teisel poolajal sahistas 60. minutil võrku Frank Liivak ja teisel üleminutil vormistas Florale 3:0 võidu Zakaria Beglarishvili.
Kolm võidupunkti kergitasid Flora edetabelis teisele kohale tagasi ning 66 punktiga kaotatakse liidrikohal jätkavale Nõmme Kaljule nelja punktiga. Ühe kohtumise rohkem pidnaud Levadia jääb Florast ühe punkti kaugusele. Pärnu Vaprus jätkab 13 punktiga tabeli viimasel real.
### Response:
Flora kostitas külla sõitnud Pärnut kolme väravaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene veerandaeg algas tasavägiselt, kuid seejärel pani Kalev/Cramo oma paremuse maksma ja teisele veerandajale mindi 31:24 eduseisust. Kodus mänginud eestlasi ei suutnud vastased üllatada ka teisel neljandikulja nii lõppes esimene poolaeg Kalev/Cramo juhtimisel seisuga 59:38. Kui kolmandal veerandil lasid soomlased veel eestlastel domineerida, siis viimane neljandik mängiti viiki.
Kalev/Cramo resultatiivseim mängija oli 24 punkti visanud Chavaughn Lewis. Talle lisas 20 silma Branko Mirkovic ja 17 punkti Janari Jõesaar. Vastaste parim oli 24 punkti visanud DJ Fenner.
Järgmisel reedel alustab Kalev/Cramo hooaegaOlybet Eesti-Läti korvpalliliiga kohtumisega Läti meistri BC Ventspilsi vastu. | Kalev/Cramo võitis Soome hõbedameeskonda suure ülekaaluga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene veerandaeg algas tasavägiselt, kuid seejärel pani Kalev/Cramo oma paremuse maksma ja teisele veerandajale mindi 31:24 eduseisust. Kodus mänginud eestlasi ei suutnud vastased üllatada ka teisel neljandikulja nii lõppes esimene poolaeg Kalev/Cramo juhtimisel seisuga 59:38. Kui kolmandal veerandil lasid soomlased veel eestlastel domineerida, siis viimane neljandik mängiti viiki.
Kalev/Cramo resultatiivseim mängija oli 24 punkti visanud Chavaughn Lewis. Talle lisas 20 silma Branko Mirkovic ja 17 punkti Janari Jõesaar. Vastaste parim oli 24 punkti visanud DJ Fenner.
Järgmisel reedel alustab Kalev/Cramo hooaegaOlybet Eesti-Läti korvpalliliiga kohtumisega Läti meistri BC Ventspilsi vastu.
### Response:
Kalev/Cramo võitis Soome hõbedameeskonda suure ülekaaluga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Manchester United alustas kohtumist koduväljakul edukalt, kui 18. mänguminutil sahistas võrku Fred ning teisele poolajale mingi vastu 1:0 eduseisust. Viigiväravat ei tulnud seejärel kaua oodata, sest 53. minutil oli täpne Joao Moutinho. Rohkem väravaid selles kohtumises ei löödud ja nii lepiti 1:1 viigia.
Liverpool kostitas koduväljakul Southamptonit kolme väravaga. Kohtumise 10. minutil lendas Southamptoni väravasse pall nende oma mängijast Wesley Hoedtist. 21. minutil sahistas võrku Joel Matip ja ja kolmandal üleminutil sai jala valgeks Mohamed Salah. Teine poolaeg möödus väravateta.
Tiitlikaitsja Manchester City pakkus Cardiffile võõrsil viis vastuseta jäänud väravat. Täpsed olid 32., 35., 44. 67. ja 89. mänguminutil Sergio Agüero, Bernardo Silva, Ilkay Gundogan ja viimasel kahel korral Riyad Mahrez.
Kuue vooru järel jätkab esikohal Liverpool maksimaalse 18 punktiga. Teisel kohal on Manchester City 16 ja kolmandal ühe kohtumise vähem mänginud Chelsea 15 silmaga. Manchester United asub tabelis viiendal real.
Tulemused:
Fulham - Watford 1:1
Burnley - Bournemouth 4:0
Cardiff City - Manchester City 0:5
Crystal Palace - Newcastle United 0:0
Leicester City - Huddersfield Town 3:1
Liverpool - Southampton 3:0
Manchester United - Wolverhampton Wanderers 1:1 | Liverpool jätkab kaotuseta, Manchester United leppis koduväljakul viigiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Manchester United alustas kohtumist koduväljakul edukalt, kui 18. mänguminutil sahistas võrku Fred ning teisele poolajale mingi vastu 1:0 eduseisust. Viigiväravat ei tulnud seejärel kaua oodata, sest 53. minutil oli täpne Joao Moutinho. Rohkem väravaid selles kohtumises ei löödud ja nii lepiti 1:1 viigia.
Liverpool kostitas koduväljakul Southamptonit kolme väravaga. Kohtumise 10. minutil lendas Southamptoni väravasse pall nende oma mängijast Wesley Hoedtist. 21. minutil sahistas võrku Joel Matip ja ja kolmandal üleminutil sai jala valgeks Mohamed Salah. Teine poolaeg möödus väravateta.
Tiitlikaitsja Manchester City pakkus Cardiffile võõrsil viis vastuseta jäänud väravat. Täpsed olid 32., 35., 44. 67. ja 89. mänguminutil Sergio Agüero, Bernardo Silva, Ilkay Gundogan ja viimasel kahel korral Riyad Mahrez.
Kuue vooru järel jätkab esikohal Liverpool maksimaalse 18 punktiga. Teisel kohal on Manchester City 16 ja kolmandal ühe kohtumise vähem mänginud Chelsea 15 silmaga. Manchester United asub tabelis viiendal real.
Tulemused:
Fulham - Watford 1:1
Burnley - Bournemouth 4:0
Cardiff City - Manchester City 0:5
Crystal Palace - Newcastle United 0:0
Leicester City - Huddersfield Town 3:1
Liverpool - Southampton 3:0
Manchester United - Wolverhampton Wanderers 1:1
### Response:
Liverpool jätkab kaotuseta, Manchester United leppis koduväljakul viigiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmised kaks hooaega Inglismaa tippklubis Liverpoolis veetnud Klavan otsustas suve lõpus võtta vastu uue väljakutse ja kolis Itaaliasse Sardiinia saarele, kohaliku kõrgliiga mullusesse 16. meeskonda Cagliarisse, vahendab Soccernet.ee.
"Näen Itaalias, et tase on kõrgem kui Inglismaa jalgpallis ja lisaks tõusuteel," vahendavad Itaalia väljaanded 32-aastane Eesti koondise kapteni intervjuud. "Mängulises mõttes eelistan Juventuse ja Napoli stiile. Ei ole juhus, et Juventus on viimase nelja aasta jooksul kaks korda Meistrite liiga finaalis mänginud."
"Jalgpall siin ei ole teistsugune sellest, mida Inglismaal mängitakse, aga küsimus on mõtlemises. Sa võid olla väga talendikas, aga kui sa ei keskendu tööle piisavalt, siis kannatad isegi kehvemate mängijate vastu." | Klavan: Itaalias on tase parem kui Inglismaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmised kaks hooaega Inglismaa tippklubis Liverpoolis veetnud Klavan otsustas suve lõpus võtta vastu uue väljakutse ja kolis Itaaliasse Sardiinia saarele, kohaliku kõrgliiga mullusesse 16. meeskonda Cagliarisse, vahendab Soccernet.ee.
"Näen Itaalias, et tase on kõrgem kui Inglismaa jalgpallis ja lisaks tõusuteel," vahendavad Itaalia väljaanded 32-aastane Eesti koondise kapteni intervjuud. "Mängulises mõttes eelistan Juventuse ja Napoli stiile. Ei ole juhus, et Juventus on viimase nelja aasta jooksul kaks korda Meistrite liiga finaalis mänginud."
"Jalgpall siin ei ole teistsugune sellest, mida Inglismaal mängitakse, aga küsimus on mõtlemises. Sa võid olla väga talendikas, aga kui sa ei keskendu tööle piisavalt, siis kannatad isegi kehvemate mängijate vastu."
### Response:
Klavan: Itaalias on tase parem kui Inglismaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud MK-etapil pjedestaalile jõudnud Kivioja ujus 1500-meetrise distantsi 20 minuti ja 54 sekundiga, 40 kilomeetrit ratast sõitis tund aega, 12 minutit ja 27 sekundit ning kümme kilomeetrit jooksis ajaga 37 minutit ja viis sekundit. Koguajaks tuli Kiviojal kaks tundi, 11 minutit ja 59 sekundit, mis andis eestlannale 15. koha.
"Tänane võistlus oli väga raske. Ujumine toimus meres, rattas tegime kuus ringi, millel oli 1,2 kilomeetri pikkune tõus ja tehniline laskumine sees ning ilm oli väga kuum ja niiske," kommenteeris Kivioja ERR-ile. "Sellistes tingimustes ja sellisel rajal hästi võistlemiseks peab ennast tundma 100% hästi. Ma andsin endast kõik, mis minus oli, aga kahjuks täna ei olnud väga palju anda. Palju võistlemist ja reisimist on ilmselt oma jälje jätnud ja olin lihtsalt väsinud. Samas 15. koht ei ole läbikukkumine, aga peale eelmise etapi suurt õnnestumist olen natuke pettunud küll."
Ujumisdistantsilt väljus veest kuueliikmeline juhgrupp, mis jäi teistele püüdmatuks lõpuni. Esikoha teenis number ühe alt startinud ameeriklanna Taylor Spivey ajaga 2:08.02 (19.44; 1:11.12; 35.38), teine koht läks 11 sekundit hiljem finišijoone ületanud itaallanna Annamaria Mazzettile (19.43; 1:11.16; 35.43) ja kolmanda koha teenis hispaanlanna Miriam Casillas Garcia ajaga 2:09.07 (19.52; 1:11.09; 36.36).
Pühapäeval lendab Kivioja Ameerika Ühendriikidesse laagrisse, kus arutab treeneriga edasiseid plaane. Kõigi eelduste kohaselt peaks Kivioja kalendrisse kuuluma 27. oktoobril Tongyeongis toimuv maailmakarikaetapp. | Kaidi Kivioja teenis Hiinas toimunud MK-etapil 15. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud MK-etapil pjedestaalile jõudnud Kivioja ujus 1500-meetrise distantsi 20 minuti ja 54 sekundiga, 40 kilomeetrit ratast sõitis tund aega, 12 minutit ja 27 sekundit ning kümme kilomeetrit jooksis ajaga 37 minutit ja viis sekundit. Koguajaks tuli Kiviojal kaks tundi, 11 minutit ja 59 sekundit, mis andis eestlannale 15. koha.
"Tänane võistlus oli väga raske. Ujumine toimus meres, rattas tegime kuus ringi, millel oli 1,2 kilomeetri pikkune tõus ja tehniline laskumine sees ning ilm oli väga kuum ja niiske," kommenteeris Kivioja ERR-ile. "Sellistes tingimustes ja sellisel rajal hästi võistlemiseks peab ennast tundma 100% hästi. Ma andsin endast kõik, mis minus oli, aga kahjuks täna ei olnud väga palju anda. Palju võistlemist ja reisimist on ilmselt oma jälje jätnud ja olin lihtsalt väsinud. Samas 15. koht ei ole läbikukkumine, aga peale eelmise etapi suurt õnnestumist olen natuke pettunud küll."
Ujumisdistantsilt väljus veest kuueliikmeline juhgrupp, mis jäi teistele püüdmatuks lõpuni. Esikoha teenis number ühe alt startinud ameeriklanna Taylor Spivey ajaga 2:08.02 (19.44; 1:11.12; 35.38), teine koht läks 11 sekundit hiljem finišijoone ületanud itaallanna Annamaria Mazzettile (19.43; 1:11.16; 35.43) ja kolmanda koha teenis hispaanlanna Miriam Casillas Garcia ajaga 2:09.07 (19.52; 1:11.09; 36.36).
Pühapäeval lendab Kivioja Ameerika Ühendriikidesse laagrisse, kus arutab treeneriga edasiseid plaane. Kõigi eelduste kohaselt peaks Kivioja kalendrisse kuuluma 27. oktoobril Tongyeongis toimuv maailmakarikaetapp.
### Response:
Kaidi Kivioja teenis Hiinas toimunud MK-etapil 15. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Räppo jooksis viis kilomeetrit ajaga 17.19, sõitis 20 kilomeetrit ratast 31.25-ga ja jooksis 2,5 kilomeetrit ajaga 8.43. Koguaeg 58 minutit ja kuus sekundit kindlustas Räppole duatloni Eesti meistri tiitli. Teise koha teenis Mart Suurkivi ajaga 1:00.01 (17.57; 32.44; 8.41) ja pronksmedali sai kaela Kevin Vabaorg ajaga 1:00.15 (18.27; 31.27; 9.31).
Kivimets jooksis viis kilomeetrit ajaga 20.58, rattadistantsi sõitis 37.22-ga ja teise jooksudistantsi läbis 10.37-ga. Koguaeg 1:09.40 oli piisav Eesti meistritiitli võitmiseks. Hõbemedali pälvis Aveli Tättar ajaga 1:14.46 ja kolmanda koha sai Vanessa Viiding (1:15.33). | Duatloni Eesti meistriteks krooniti Räppo ja Kivimets | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Räppo jooksis viis kilomeetrit ajaga 17.19, sõitis 20 kilomeetrit ratast 31.25-ga ja jooksis 2,5 kilomeetrit ajaga 8.43. Koguaeg 58 minutit ja kuus sekundit kindlustas Räppole duatloni Eesti meistri tiitli. Teise koha teenis Mart Suurkivi ajaga 1:00.01 (17.57; 32.44; 8.41) ja pronksmedali sai kaela Kevin Vabaorg ajaga 1:00.15 (18.27; 31.27; 9.31).
Kivimets jooksis viis kilomeetrit ajaga 20.58, rattadistantsi sõitis 37.22-ga ja teise jooksudistantsi läbis 10.37-ga. Koguaeg 1:09.40 oli piisav Eesti meistritiitli võitmiseks. Hõbemedali pälvis Aveli Tättar ajaga 1:14.46 ja kolmanda koha sai Vanessa Viiding (1:15.33).
### Response:
Duatloni Eesti meistriteks krooniti Räppo ja Kivimets |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jeremy Hunt ütles Briti ringhäälingule BBC, et EL peaks tegema Ühendkuningriigiga koostööd, eesmärgiga leida viis, kuidas saada Briti peaministri Theresa May "mõistlikud ja konkreetsed ettepanekud tegelikkuses tööle".
Hunt võttis sõna päev pärast seda, kui May kasutas haruldast telepöördumist, et süüdistada EL-i halvas usus käitumises, kui lükkas tagasi tema Brexiti-plaani sellele alternatiivi pakkumata. May sõnul on EL-ÜK kaubandussuhte ja Iiri-Põhja-Iiri piiri olukorra lahendamise kõnelused "patiseisus".
Neljapäeval Austrias Salzburgis toimunud EL-i tippkohtumisel ei suudetud ühegi lahenduseni jõuda ning istung lõppes halvas tujus. Kohtumise järel on reeglina vaoshoitud May tavatult otsekoheselt nurisenud, et EL-i liidrid ei võta tema ettepanekuid tõsiselt.
Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk postitas Instagrami pildi, kus ta pakub Mayle maiustusi. Pildi all on kiri: "Andesta, kirsse pole." See on viide sellele, et EL ei luba ÜK-l kindlustada endale Brexiti järel EL-i liikmesuse eeliseid ilma nendega kaasaskäivate kohustusteta.
Kohtumise järel süüdistas Prantsuse president Emmanuel Macroni Briti Brexiti-kampaania juhte "valetamises", sest nad ütlesid, et Brexit saab olema lihtne.
Hunti sõnul pole selline lähenemine produktiivne.
"Tema (May) solvamine sotsiaalmeedias, sellistesse vastasseisudesse asumine, milles nimetad inimesi valetajaks ja muuks taoliseks, pole see tee, mis viib meid selles raskes olukorras lahenduseni," lausus Hunt. | Briti välisminister ärgitab EL-i Brexiti-kõnelustel kompromissile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jeremy Hunt ütles Briti ringhäälingule BBC, et EL peaks tegema Ühendkuningriigiga koostööd, eesmärgiga leida viis, kuidas saada Briti peaministri Theresa May "mõistlikud ja konkreetsed ettepanekud tegelikkuses tööle".
Hunt võttis sõna päev pärast seda, kui May kasutas haruldast telepöördumist, et süüdistada EL-i halvas usus käitumises, kui lükkas tagasi tema Brexiti-plaani sellele alternatiivi pakkumata. May sõnul on EL-ÜK kaubandussuhte ja Iiri-Põhja-Iiri piiri olukorra lahendamise kõnelused "patiseisus".
Neljapäeval Austrias Salzburgis toimunud EL-i tippkohtumisel ei suudetud ühegi lahenduseni jõuda ning istung lõppes halvas tujus. Kohtumise järel on reeglina vaoshoitud May tavatult otsekoheselt nurisenud, et EL-i liidrid ei võta tema ettepanekuid tõsiselt.
Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk postitas Instagrami pildi, kus ta pakub Mayle maiustusi. Pildi all on kiri: "Andesta, kirsse pole." See on viide sellele, et EL ei luba ÜK-l kindlustada endale Brexiti järel EL-i liikmesuse eeliseid ilma nendega kaasaskäivate kohustusteta.
Kohtumise järel süüdistas Prantsuse president Emmanuel Macroni Briti Brexiti-kampaania juhte "valetamises", sest nad ütlesid, et Brexit saab olema lihtne.
Hunti sõnul pole selline lähenemine produktiivne.
"Tema (May) solvamine sotsiaalmeedias, sellistesse vastasseisudesse asumine, milles nimetad inimesi valetajaks ja muuks taoliseks, pole see tee, mis viib meid selles raskes olukorras lahenduseni," lausus Hunt.
### Response:
Briti välisminister ärgitab EL-i Brexiti-kõnelustel kompromissile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teise koha teenis Sparta SS ja kolmandaks tuli Sparta SS teine võistkond, kelle lõpptulemused olid vastavalt 2:29.11 ja 2:32.57.
Võitja võistkonda kuulusid Priit Lehismets, Kaisa Kukk, Viivi-Anne Soots, Mark Abner, Kristiina Nurk ja Jaanus Kallaste. Sparta SS võistkonnas andsid oma panuse Ats Sõnajalg, Pille Hinn, Maria Veskla, Roman Fosti, Brit Rammul ja Roman Hvalõnski. Sparta SS II kooseisus jooksid Martin Vilismäe, Dana Suun, Õnne-Liina Jakobson, Sander Jürs, Katrina Stepanova ja Tõnu Lillelaid.
Kui võistluse koht oli traditsiooniline, siis formaat uudne - esmakordselt oli kavas segateatejooks, kus ühte võistkonda kuulus kolm nais- ja kolm meesjooksjat. Etappide jaotus oli järgmine: 5 km (mees) + 10 km (naine) + 5 km (naine) + 10 km (mees ) + 5 km (naine) + 7,195 km (mees), mis annab kokku maratoni distantsi – 42,195 km. | Ekideni Eesti meistrivõistlused võitis Treeningpartneri võistkond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teise koha teenis Sparta SS ja kolmandaks tuli Sparta SS teine võistkond, kelle lõpptulemused olid vastavalt 2:29.11 ja 2:32.57.
Võitja võistkonda kuulusid Priit Lehismets, Kaisa Kukk, Viivi-Anne Soots, Mark Abner, Kristiina Nurk ja Jaanus Kallaste. Sparta SS võistkonnas andsid oma panuse Ats Sõnajalg, Pille Hinn, Maria Veskla, Roman Fosti, Brit Rammul ja Roman Hvalõnski. Sparta SS II kooseisus jooksid Martin Vilismäe, Dana Suun, Õnne-Liina Jakobson, Sander Jürs, Katrina Stepanova ja Tõnu Lillelaid.
Kui võistluse koht oli traditsiooniline, siis formaat uudne - esmakordselt oli kavas segateatejooks, kus ühte võistkonda kuulus kolm nais- ja kolm meesjooksjat. Etappide jaotus oli järgmine: 5 km (mees) + 10 km (naine) + 5 km (naine) + 10 km (mees ) + 5 km (naine) + 7,195 km (mees), mis annab kokku maratoni distantsi – 42,195 km.
### Response:
Ekideni Eesti meistrivõistlused võitis Treeningpartneri võistkond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel poolajal läks taas kõrgesse mängu kerkinud Parma Roberto Inglesese väravast mängu juhtima 1:0. Teise poolaja alguses muutis Gagliari Calcio elu veelgi raskemaks Gervinho, kelle täpne tabamus viis Parma kodumurul 2:0 eduseisu. Rohkem väravaid selles kohtumises ei löödud ja nii pidi Gagliari võtma vastu teise kaotuse tänavuses Itaalia kõrgliigas. Kuna Klavan esimeses kaotatud kohtumises ei mänginud, siis oli tänane kaotus tema jaoks esimene. Viie vooru järel on Gagliaril seega üks võit, kaks viiki ja kaks kaotust ning viie punktiga jätkatakse 13. kohal. Parma tõusis oma teise võidu ja seitsme punktiga seitsmendale kohale.
Enne kohtumist: Nädala eest koduväljakul AC Milani vastu 1:1 viigi teeninud Cagliari asub liigatabelis viie punktiga 12. kohal, Parma on kogunud neli silma ja on praegu 16. kohal. Eile teatas Cagliari, et viimasel ajal vigastuste küüsis olnud Klavan kuulub tänaseks mänguks klubi koosseisu.
1990. aastatel ja 2000. aastate alguses kuulus Parma Itaalia tippude hulka, mängijate nagu Hernan Crespo, Juan Sebastian Veroni, Faustino Asprilla, Fabio Cannavaro, Lilian Thurami ja Gianluigi Buffoni abiga võideti 1999. aastal UEFA karikas. Seejärel tabasid Parmat kaks finantskriisi ning meeskond läks kahel korral pankrotti. 2015. aasta sügisel pidi klubi hooaega alustama tugevuselt neljandas liigas, aga tõusis kolmel järgmisel kevadel astme võrra kõrgemale ning lööb sellel hooajal taas kaasa Itaalia kõrgeimas divisjonis.
"Rolando Marani meeskonnad on alati hästi organiseeritud ja pressivad kõrgelt, nad ei anna sulle aega mõelda," rääkis Cagliarist Parma juhendaja Roberto D'Aversa. "Cagliari on tugev meeskond ja me peame mängu alustama sama mõtteviisiga nagu Juventuse ja Interi vastu. Ma usun, et Cagliari võitleb sellel hooajal koha eest tabeli keskmike hulgas, mitte ei jää väljalangemistsooni." | Parma lõpetas Klavani Itaalia kõrgliiga kaotusteta seeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel poolajal läks taas kõrgesse mängu kerkinud Parma Roberto Inglesese väravast mängu juhtima 1:0. Teise poolaja alguses muutis Gagliari Calcio elu veelgi raskemaks Gervinho, kelle täpne tabamus viis Parma kodumurul 2:0 eduseisu. Rohkem väravaid selles kohtumises ei löödud ja nii pidi Gagliari võtma vastu teise kaotuse tänavuses Itaalia kõrgliigas. Kuna Klavan esimeses kaotatud kohtumises ei mänginud, siis oli tänane kaotus tema jaoks esimene. Viie vooru järel on Gagliaril seega üks võit, kaks viiki ja kaks kaotust ning viie punktiga jätkatakse 13. kohal. Parma tõusis oma teise võidu ja seitsme punktiga seitsmendale kohale.
Enne kohtumist: Nädala eest koduväljakul AC Milani vastu 1:1 viigi teeninud Cagliari asub liigatabelis viie punktiga 12. kohal, Parma on kogunud neli silma ja on praegu 16. kohal. Eile teatas Cagliari, et viimasel ajal vigastuste küüsis olnud Klavan kuulub tänaseks mänguks klubi koosseisu.
1990. aastatel ja 2000. aastate alguses kuulus Parma Itaalia tippude hulka, mängijate nagu Hernan Crespo, Juan Sebastian Veroni, Faustino Asprilla, Fabio Cannavaro, Lilian Thurami ja Gianluigi Buffoni abiga võideti 1999. aastal UEFA karikas. Seejärel tabasid Parmat kaks finantskriisi ning meeskond läks kahel korral pankrotti. 2015. aasta sügisel pidi klubi hooaega alustama tugevuselt neljandas liigas, aga tõusis kolmel järgmisel kevadel astme võrra kõrgemale ning lööb sellel hooajal taas kaasa Itaalia kõrgeimas divisjonis.
"Rolando Marani meeskonnad on alati hästi organiseeritud ja pressivad kõrgelt, nad ei anna sulle aega mõelda," rääkis Cagliarist Parma juhendaja Roberto D'Aversa. "Cagliari on tugev meeskond ja me peame mängu alustama sama mõtteviisiga nagu Juventuse ja Interi vastu. Ma usun, et Cagliari võitleb sellel hooajal koha eest tabeli keskmike hulgas, mitte ei jää väljalangemistsooni."
### Response:
Parma lõpetas Klavani Itaalia kõrgliiga kaotusteta seeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paide alustas kodumurul edukalt, kui juba viiendal minutil toimetas Tarmo Neemelo palli vastase väravasse. 38. mänguminutil viigistas Viktor Plotnikov penaltist seisu ja kolm minutit hiljem läks Narva Trans Eduard Golovljovi väravast 2:1 juhtima.
Teisel poolajal sahistas võrku Denis Poliakov ning viis Transi lähima rivaali ees 3:1 eduseisu. Väravatesadu Paide Linnameeskonna väravasse jätkus 77. ja 85. minutil, kui täpsed oli taaskord Plotnikov ja Golovljov. Paide Linnameeskonnale lõi ühe värava penaltist tagasi Dejan Djermanovic, kellele see oli sel hooajal neljandaks väravaks.
29 vooru järel hoiab Narva Trans neljandat kohta 52 punktiga. Paide Linnameeskond jätkab Narva selja taga 39 punktiga. Esikohal on 28 mänguga 70 punkti teeninud Nõmme Kalju.
Enne kohtumist: Linnameeskond tuleb kohtumisele vastu võõrsil saadud 2:7 kaotusega FC Florale. Trans sai eelmises voorus üleminutite väravast kirja magusa 2:1 võidu Tartu Tammeka üle ja suurendas sellega edu Tammeka ees.
Kaheksa vooru enne hooaja lõppu lahutab viiendal kohal paiknevat Paidet ja neist eespool olevat Transi kümme punkti.
Kolmest omavahelisest mängust kaks on sel aastal võitnud Trans. Esmalt saadi kirja 1:0 ja seejärel 2:0 võit. Viimati mindi vastamisi augusti alguses, kui Paide suutis võõrsil kirja saada 2:1 võidu.
Paide poolelt jätab kaartide tõttu kohtumise vahele Martin Kase, Transi poolelt Vadim Mihhailov.
Paide peatreener Vjatšeslav Zahovaiko: "Peame valmis olema kõikideks üllatusteks ja edasi võitlema!"
Kaitsja Märten Pajunurm: "Ees ootamas ülitähtis mäng Narvaga, kus on veel viimane võimalus neljanda koha võitlusesse elu tagasi tuua. Flora tulemus tuleb kiirelt ära unustada ning keskenduda sellele, mis ees ootab. Narva on uue hoo leidnud, kuid saame üle pika aja taaskord kodupubliku ees mängida, kellele üritame pakkuda kvaliteetset mängu ning võidu Paidesse jätta! Ootan kõiki fänne staadionile, et üheskoos alustada uut võiduseeriat!"
Transi peatreener Cenk Özcan: "Loodan, et Barkov tuleb kiiresti tagasi. Ta on meeskonna üks olulisematest mängijatest. Noormees, kes tuleb tema asemel, on väga andekas, aga meie idee, et terve meeskond mängib ühtlaselt, seega see pole väga tähtis kes mängib ja kes mitte. Meie võit Tammeka vastu oli väga oluline meie jaoks. Ning võiduvärav viimastel minutitel loomulikult tõi meid isegi rohkem kokku. Järgmine mäng on tugeva vastasega. Mängime positiivselt ning loodan, et tuleb meeldiv mäng ka publiku jaoks."
Ründaja Eduard Golovljov: "Peale võitu on meie tuju eriti hea. Muidugi on eriti meeldiv võiduväravaid lüüa, aga see ongi ründajate töö. See võit suurendas meie punktide vahe, aga peame jätkama sama tööd. Paide vastu tuleb raske mäng. Nende meeskond on tugev ning nad võitlevad viimase hetkeni. Anname endast parima, et võita."
Kohtumist vilistab Roomer Tarajev, teda abistavad Sten Klaasen ja Artur Telling. Neljas kohtunik on Elar Tarkus. | Trans alistas Premium liigas väravatesajuga oma lähima jälitaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paide alustas kodumurul edukalt, kui juba viiendal minutil toimetas Tarmo Neemelo palli vastase väravasse. 38. mänguminutil viigistas Viktor Plotnikov penaltist seisu ja kolm minutit hiljem läks Narva Trans Eduard Golovljovi väravast 2:1 juhtima.
Teisel poolajal sahistas võrku Denis Poliakov ning viis Transi lähima rivaali ees 3:1 eduseisu. Väravatesadu Paide Linnameeskonna väravasse jätkus 77. ja 85. minutil, kui täpsed oli taaskord Plotnikov ja Golovljov. Paide Linnameeskonnale lõi ühe värava penaltist tagasi Dejan Djermanovic, kellele see oli sel hooajal neljandaks väravaks.
29 vooru järel hoiab Narva Trans neljandat kohta 52 punktiga. Paide Linnameeskond jätkab Narva selja taga 39 punktiga. Esikohal on 28 mänguga 70 punkti teeninud Nõmme Kalju.
Enne kohtumist: Linnameeskond tuleb kohtumisele vastu võõrsil saadud 2:7 kaotusega FC Florale. Trans sai eelmises voorus üleminutite väravast kirja magusa 2:1 võidu Tartu Tammeka üle ja suurendas sellega edu Tammeka ees.
Kaheksa vooru enne hooaja lõppu lahutab viiendal kohal paiknevat Paidet ja neist eespool olevat Transi kümme punkti.
Kolmest omavahelisest mängust kaks on sel aastal võitnud Trans. Esmalt saadi kirja 1:0 ja seejärel 2:0 võit. Viimati mindi vastamisi augusti alguses, kui Paide suutis võõrsil kirja saada 2:1 võidu.
Paide poolelt jätab kaartide tõttu kohtumise vahele Martin Kase, Transi poolelt Vadim Mihhailov.
Paide peatreener Vjatšeslav Zahovaiko: "Peame valmis olema kõikideks üllatusteks ja edasi võitlema!"
Kaitsja Märten Pajunurm: "Ees ootamas ülitähtis mäng Narvaga, kus on veel viimane võimalus neljanda koha võitlusesse elu tagasi tuua. Flora tulemus tuleb kiirelt ära unustada ning keskenduda sellele, mis ees ootab. Narva on uue hoo leidnud, kuid saame üle pika aja taaskord kodupubliku ees mängida, kellele üritame pakkuda kvaliteetset mängu ning võidu Paidesse jätta! Ootan kõiki fänne staadionile, et üheskoos alustada uut võiduseeriat!"
Transi peatreener Cenk Özcan: "Loodan, et Barkov tuleb kiiresti tagasi. Ta on meeskonna üks olulisematest mängijatest. Noormees, kes tuleb tema asemel, on väga andekas, aga meie idee, et terve meeskond mängib ühtlaselt, seega see pole väga tähtis kes mängib ja kes mitte. Meie võit Tammeka vastu oli väga oluline meie jaoks. Ning võiduvärav viimastel minutitel loomulikult tõi meid isegi rohkem kokku. Järgmine mäng on tugeva vastasega. Mängime positiivselt ning loodan, et tuleb meeldiv mäng ka publiku jaoks."
Ründaja Eduard Golovljov: "Peale võitu on meie tuju eriti hea. Muidugi on eriti meeldiv võiduväravaid lüüa, aga see ongi ründajate töö. See võit suurendas meie punktide vahe, aga peame jätkama sama tööd. Paide vastu tuleb raske mäng. Nende meeskond on tugev ning nad võitlevad viimase hetkeni. Anname endast parima, et võita."
Kohtumist vilistab Roomer Tarajev, teda abistavad Sten Klaasen ja Artur Telling. Neljas kohtunik on Elar Tarkus.
### Response:
Trans alistas Premium liigas väravatesajuga oma lähima jälitaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleva nädala alguses avaldasid seitse inimest ajakirjanduses omapoolse nägemuse sellest, kuidas taastada Tartu korvpallimeeskonna kümnendi tagune populaarsus ja mänguline tase. Saates räägib initsiatiivgrupi ettepanekutest grupi liige Tanel Tein, Tartu linna soovidest ja võimalustest sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp ning Tartu Ülikooli visioonist kantsler Meelis Luht.
Lisaks võtame vaatluse alla Eesti kõige paremad pallimängijad, kes omal alal igapäevaselt kõrges konkurentsis kaasa löömas. Tippliigade hooajad on hoo, kas juba sisse saanud või peagi sisse saamas. Jalgpalliajakirjanik Angelo Palmeri mõtestab lahti Ragnar Klavani liitumist Itaalia kõrgliigaklubi Calgiar'iga. Peatume aga ka võrkpallil ja käsipallil.
"Spordipühapäeva" panevad kokku Johannes Vedru, Ragnar Kaasik ja Juhan Kilumets. Kuula saadet Vikerraadios pühapäeval kell 18:15. | "Spordipühapäev" võtab luubi alla Tartu korvpalli ja Klavani uue koduklubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleva nädala alguses avaldasid seitse inimest ajakirjanduses omapoolse nägemuse sellest, kuidas taastada Tartu korvpallimeeskonna kümnendi tagune populaarsus ja mänguline tase. Saates räägib initsiatiivgrupi ettepanekutest grupi liige Tanel Tein, Tartu linna soovidest ja võimalustest sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp ning Tartu Ülikooli visioonist kantsler Meelis Luht.
Lisaks võtame vaatluse alla Eesti kõige paremad pallimängijad, kes omal alal igapäevaselt kõrges konkurentsis kaasa löömas. Tippliigade hooajad on hoo, kas juba sisse saanud või peagi sisse saamas. Jalgpalliajakirjanik Angelo Palmeri mõtestab lahti Ragnar Klavani liitumist Itaalia kõrgliigaklubi Calgiar'iga. Peatume aga ka võrkpallil ja käsipallil.
"Spordipühapäeva" panevad kokku Johannes Vedru, Ragnar Kaasik ja Juhan Kilumets. Kuula saadet Vikerraadios pühapäeval kell 18:15.
### Response:
"Spordipühapäev" võtab luubi alla Tartu korvpalli ja Klavani uue koduklubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Raske ja palav oli," olid Roose võistlusjärgsed emotsioonid 37-kraadises kuumuses. "Võistlus edenes tasemele vastavalt, aga lõpus võtsin tüdimusest kaks korda sajameetrist tõusu liiast."
Võistluse võitis koduradadel sõitnud Davide Machado ajaga 1:59.14. Portugaallane edestas soomlast Pekka Niemit (2:01.06) ja austerlast Andreas Waldmanni (2:03.08). Roose lõpuaeg oli 2:19.49. Reedel lühirajal teise koha teeninud Lauri Malsroos katkestas võistluse, et jõudu säästa oma lemmikalaks, sprindiks, mille start antakse pühapäeval.
Naiste parim oli taanlanna Camilla Soegaard ajaga 1:47.22. Teise ja kolmanda koha viisid Tšehhi Martina Tichovska (1:50.04) ja Veronika Kubinova (1:51.19). | Eesti rattaorienteeruja saavutas Portugali MK-etapil karjääri parima koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Raske ja palav oli," olid Roose võistlusjärgsed emotsioonid 37-kraadises kuumuses. "Võistlus edenes tasemele vastavalt, aga lõpus võtsin tüdimusest kaks korda sajameetrist tõusu liiast."
Võistluse võitis koduradadel sõitnud Davide Machado ajaga 1:59.14. Portugaallane edestas soomlast Pekka Niemit (2:01.06) ja austerlast Andreas Waldmanni (2:03.08). Roose lõpuaeg oli 2:19.49. Reedel lühirajal teise koha teeninud Lauri Malsroos katkestas võistluse, et jõudu säästa oma lemmikalaks, sprindiks, mille start antakse pühapäeval.
Naiste parim oli taanlanna Camilla Soegaard ajaga 1:47.22. Teise ja kolmanda koha viisid Tšehhi Martina Tichovska (1:50.04) ja Veronika Kubinova (1:51.19).
### Response:
Eesti rattaorienteeruja saavutas Portugali MK-etapil karjääri parima koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "On tiblad ja on venelased." See oli õpetaja vastus lennukaaslasele, kes avaldas kahtlust kohalike venelaste lojaalsuses. Edasine jutt oli samuti korrektne: venelastel on veel säilinud austus mundri vastu, mistõttu on nad ajateenistuses agarad; ka venelane võib olla Eesti patrioot – Igor Kopõtin on suurepärane näide; rahvus ei määra ideoloogiat jne. Jäin tollal vastusega rahule – russofoobist koolivend pandi argumentidega paika –, kuid ega mind see teema väga ei huvitanudki. Mis venelane ma ometi olen oma semiitliku näo, segadust tekitava nime ja sõprade sõnul aktsenditu eesti keelega?
Igal valimiste aastal
Mulle on jäänud mulje, et enamiku teiste "integratsiooni musternäidiste" suhtumine on üsna sarnane. Reeglina saab neljast aastast kolm elada nii, et rahvusküsimus ei tule eesti sõprusringkonnas ega slaavi sugulastega jutukski (seda muidugi tingimusel, et ei hakka üksteisele Postimehe kommentaariumi sisu ümber jutustama). Neljandal aastal nii kergelt ei pääse, kuna siis tulevad valimised. Viisakamad inimesed kinnitavad küll endiselt, et kõik venelased ei ole tiblad, kuid pead tõstab ka teine leer, mis meenutab, et kõik tiblad on ikkagi venelased.
Arvan, et mu õpetaja püüdis tollal siiralt venelaste eest seista, mille eest olen talle tänulik. Tagasi vaadates aga leian, et tema valitud repliik oli ikkagi kummaline. Kujutage ette mõnda Ameerika õpetajat vastamas õpilase rassistlikule kommentaarile midagi stiilis: "on nigger'id ja on normaalsed mustanahalised". Idee, et leidub inimesi, keda üldse tohib n-sõnaga hüüda, on nii liberaalidele kui ka konservatiividele mõeldamatu. Asi ei ole muidugi selles, et USA mustanahaliste seas poleks inimesi, kes vastavad rassistlikele stereotüüpidele – marginaalne "pahade" esindajate hulk leidub igas sotsiaalses grupis. Küsimus on pigem ühiskonna üldises suhtumises. See määrab ära, kellele langeb tõestamiskoorem: kas vähemuse esindaja peab näitama, et ta on tubli kogukonna liige, enne kui tema arvamust kuulda võetakse, või a priori arvestatakse iga seaduskuuleka kodanikuga.
Siin saab muidugi vaielda, et võrdlus Ameerika mustanahalistega pole korrektne. Kui nemad olid pikka aega rõhutud, siis meil olid 1991. aastani venelased hoopis rõhujate rollis. Selles võtmes on Venemaalt okupatsioonikahjude hüvitamise nõudmine moraalselt igati õigustatud. Kollektiivse vastutuse põhimõttest lähtudes saaks ehk rääkida isegi kohalike venelaste ühistest vabandustest, kui oleks olemas seda vähemust esindav organ. Punase terrori, golodomori ja 1937. aasta mahalaskmiste ohvrite järglasena pole mul isiklikult mingeid raskusi Nõukogude režiimi kuritegude hukkamõistmisega. Kahjuks paistab, et venelase-tibla dihhotoomia lahendamisel oleks ainuüksi sellest vähe abi.
Kui vaadata viimase aja debatte rahvusküsimuse teemal, ei leia sealt kuigi palju viiteid ajaloolisele konfliktile. Näiteks kui suvel püüdsid äärmusrahvuslased luua narratiivi tuhandetest ukraina migrantidest, kes tulevad eestlaste töökohti ära võtma, polekski nad saanud möödanikust etteheiteid tuua. Oli ju Ukraina Eesti kombelgi Vene ja hiljem Nõukogude imperialismi ohver. Ka käesolev poliitiline olukord justkui välistab igasuguse Venemaa-lembesuse ukrainlaste poolel. Ometi muutuvad nad meie kollektiivses alateadvuses samuti venelasteks, sissetungijateks, kelle suhtes tuleb end peremehena kehtestada.
Keskmisest ei piisa
Siinjuures venelase definitsioon aina hägustub. Kui sul on õnnetus olla Jevgeni Ossinovski, pole lootust, et võid kunagi eestluse mõtestajale Mihkel Mutile omaks saada,* olgugi et räägid eesti keelt, tunnistad Eesti rahvusriiklikku olemust ja nimetad ennast eestlaseks. Kui pole eesti juuri ette näidata, siis pead lojaalsuse tõestamiseks olema vagam kui Rooma paavst. Ei piisa mõõdukast patriotismist, eesti kultuuri nautimisest ja kommete ülevõtmisest. Pead olema keskmisest innukam rahvuslane. Kui eestlane võib toetada liberaalset immigratsioonipoliitikat, kahelda vene koolide likvideerimise vajaduses või edendada globaliseerumisprotsesse, ilma et keegi tema päritolu kohta küsimusi esitaks, siis "omaks" pürgiv slaavi juurtega eestimaalane seda teha ei tohi.
Mida aga teha neil slaavi päritolu Eesti inimestel, kes ei soovi vastavatele seisukohtadele alla kirjutada? Kuhu minna siis, kui ühelt poolt viibid pidevalt eestlaste keskel, mõistad neid paremini kui ühtki teist rahvast, ent ometi ei taha oma päritolust lahti öelda? Inimesed, kes ei nõustu eestlasi ja eestivenelasi omadeks ja võõrasteks jaotama seisavad vastamisi kummalise dilemmaga. Neile, kes pole rahul sellega, kuidas kulgeb hariduspoliitiline või kodakondsusteemaline debatt, pakutakse liitumist kahtlaste Putini-meelsete organisatsioonidega, nagu Kaasmaalaste Liit või MTÜ Vene Kool. Peab kas vaikima või hakkama kasulikuks idioodiks, kaotades seejuures võimaluse inimesi aidata.
Neil, kes seostavad oma saatust nii eesti kui ka kohalike slaavi kogukondadega ja hoolivad võrdselt mõlema grupi heaolust, peaks olema alternatiiv. Tuleb leida viis, kuidas kõnelda probleemidest, millega rahvusvähemused meil igapäevaselt kokku puutuvad, muutumata selle käigus Vene uusimperialismi agendiks. Eesmärk pole süvendada lõhesid või tekitada uut vastandumist, vaid laiendada eestluse mõistet, ajakohastada arusaama rahvuslikest huvidest. Mul oleks hea meel, kui vastuseks neile vastuoludele kerkiks esile uus slaavi-eestlase identiteet.
Absurdne vastuolu
Esmapilgul oksüümoronina tunduda võiv termin lähtub ideest, et kultuuri praktiseerimine pole nulli jääv mäng. See, kes armastab Dostojevskit, ei kaota oma võimet A. H. Tammsaaret mõista. Ruja järel võib vabalt Kino'd kuulata ja kalamarjaga pannkook õhtusöögiks ei välista võimalust lõuna ajal paar kiluvõileiba nahka pista. Tungiv vajadus kõike omaks ja võõraks jaotada on ehk oluline mõne indiviidi elu kontekstis, kuid tundub kahtlase universaalse kategooriana. Pole selge, kuidas midagi sellist kvantifitseerida. Kui kellelgi on venelasest ema ja eestlasest abikaasa, siis kumb on tema jaoks rohkem "oma"? Mida ta kaotab sellest, et ei saa ellu vastavat liigitust tuua?
Slaavi-eestlane ongi eelkõige see, kes tunnistab niisuguse jaotuse absurdsust. Teda ei määratle etnilised piirid – ta vanemad võivad olla venelased, valgevenelased, ukrainlased, aga miks mitte ka puhtad eestlased –, vaid võrdne hool eestlaste ja kohalike muukeelsete kogukondade üle. Ta ei näe võimalust rääkida nende tulevikust lahutatult. Slaavi-eestlane pole mingi vahesamm "tõeliseks" eestlaseks saamise poole, vaid omaette terviklik enesemääratluse viis, eestluse alaliik. Tema popikooniks on Tommy Cash, Kopli ja Telliskivi subkultuuride süntees, magala гопник'u ülimoodne paroodia, kes on oma kunstilises kosmopoliitsuses siiski midagi puhteestilikku. Slaavi-eestlase vaimseks eeskujuks on Arvo Pärt, kes töötleb tohutu andekusega nii armsate eesti rahvaviiside hellust kui ka vanaslaavi õigeusklike patukahetsuslaulude pieteeti. Slaavi-eestlane ei ole ei tibla ega venelane – tema on üks neist, kes eesti rahvuslikke huvisid defineerivad.
Romaanis "Neverland" kujutas Urmas Vadi tabavalt assimileerunud slaavlase katseid n-ö päris eestlaseks saada. Roman, üks raamatu peategelasi, astub Kaitseliitu, lõhub plaate Venemaa sõpradeks saanud Seagalli ja Depardieu filmidega, tutvustab end nimega Andres ja läheb oma liiga veneliku perega riidu. Tema vend Aleks võtab vastupidise hoiaku, õigustades abikaasa umbkeelsust, vaadates Vene kanaleid ja toetades Putinit. Järjest suuremaks kasvab kogukond, keda ei meelita kumbki neist äärmustest. Slaavi-eestlased peavad loobuma katsetest end kuidagi õigustada või oma eestilikkust tõestada. Meil pole aega vaielda, sest me kujundame Eesti tulevikku.
* Mihkel Mutt, Kes meist on õige eestlane? – Postimees 8. III 2018.
Loe artiklit Sirbist. | Mikael Raihhelgauz: Slaavi-eestlase valikud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"On tiblad ja on venelased." See oli õpetaja vastus lennukaaslasele, kes avaldas kahtlust kohalike venelaste lojaalsuses. Edasine jutt oli samuti korrektne: venelastel on veel säilinud austus mundri vastu, mistõttu on nad ajateenistuses agarad; ka venelane võib olla Eesti patrioot – Igor Kopõtin on suurepärane näide; rahvus ei määra ideoloogiat jne. Jäin tollal vastusega rahule – russofoobist koolivend pandi argumentidega paika –, kuid ega mind see teema väga ei huvitanudki. Mis venelane ma ometi olen oma semiitliku näo, segadust tekitava nime ja sõprade sõnul aktsenditu eesti keelega?
Igal valimiste aastal
Mulle on jäänud mulje, et enamiku teiste "integratsiooni musternäidiste" suhtumine on üsna sarnane. Reeglina saab neljast aastast kolm elada nii, et rahvusküsimus ei tule eesti sõprusringkonnas ega slaavi sugulastega jutukski (seda muidugi tingimusel, et ei hakka üksteisele Postimehe kommentaariumi sisu ümber jutustama). Neljandal aastal nii kergelt ei pääse, kuna siis tulevad valimised. Viisakamad inimesed kinnitavad küll endiselt, et kõik venelased ei ole tiblad, kuid pead tõstab ka teine leer, mis meenutab, et kõik tiblad on ikkagi venelased.
Arvan, et mu õpetaja püüdis tollal siiralt venelaste eest seista, mille eest olen talle tänulik. Tagasi vaadates aga leian, et tema valitud repliik oli ikkagi kummaline. Kujutage ette mõnda Ameerika õpetajat vastamas õpilase rassistlikule kommentaarile midagi stiilis: "on nigger'id ja on normaalsed mustanahalised". Idee, et leidub inimesi, keda üldse tohib n-sõnaga hüüda, on nii liberaalidele kui ka konservatiividele mõeldamatu. Asi ei ole muidugi selles, et USA mustanahaliste seas poleks inimesi, kes vastavad rassistlikele stereotüüpidele – marginaalne "pahade" esindajate hulk leidub igas sotsiaalses grupis. Küsimus on pigem ühiskonna üldises suhtumises. See määrab ära, kellele langeb tõestamiskoorem: kas vähemuse esindaja peab näitama, et ta on tubli kogukonna liige, enne kui tema arvamust kuulda võetakse, või a priori arvestatakse iga seaduskuuleka kodanikuga.
Siin saab muidugi vaielda, et võrdlus Ameerika mustanahalistega pole korrektne. Kui nemad olid pikka aega rõhutud, siis meil olid 1991. aastani venelased hoopis rõhujate rollis. Selles võtmes on Venemaalt okupatsioonikahjude hüvitamise nõudmine moraalselt igati õigustatud. Kollektiivse vastutuse põhimõttest lähtudes saaks ehk rääkida isegi kohalike venelaste ühistest vabandustest, kui oleks olemas seda vähemust esindav organ. Punase terrori, golodomori ja 1937. aasta mahalaskmiste ohvrite järglasena pole mul isiklikult mingeid raskusi Nõukogude režiimi kuritegude hukkamõistmisega. Kahjuks paistab, et venelase-tibla dihhotoomia lahendamisel oleks ainuüksi sellest vähe abi.
Kui vaadata viimase aja debatte rahvusküsimuse teemal, ei leia sealt kuigi palju viiteid ajaloolisele konfliktile. Näiteks kui suvel püüdsid äärmusrahvuslased luua narratiivi tuhandetest ukraina migrantidest, kes tulevad eestlaste töökohti ära võtma, polekski nad saanud möödanikust etteheiteid tuua. Oli ju Ukraina Eesti kombelgi Vene ja hiljem Nõukogude imperialismi ohver. Ka käesolev poliitiline olukord justkui välistab igasuguse Venemaa-lembesuse ukrainlaste poolel. Ometi muutuvad nad meie kollektiivses alateadvuses samuti venelasteks, sissetungijateks, kelle suhtes tuleb end peremehena kehtestada.
Keskmisest ei piisa
Siinjuures venelase definitsioon aina hägustub. Kui sul on õnnetus olla Jevgeni Ossinovski, pole lootust, et võid kunagi eestluse mõtestajale Mihkel Mutile omaks saada,* olgugi et räägid eesti keelt, tunnistad Eesti rahvusriiklikku olemust ja nimetad ennast eestlaseks. Kui pole eesti juuri ette näidata, siis pead lojaalsuse tõestamiseks olema vagam kui Rooma paavst. Ei piisa mõõdukast patriotismist, eesti kultuuri nautimisest ja kommete ülevõtmisest. Pead olema keskmisest innukam rahvuslane. Kui eestlane võib toetada liberaalset immigratsioonipoliitikat, kahelda vene koolide likvideerimise vajaduses või edendada globaliseerumisprotsesse, ilma et keegi tema päritolu kohta küsimusi esitaks, siis "omaks" pürgiv slaavi juurtega eestimaalane seda teha ei tohi.
Mida aga teha neil slaavi päritolu Eesti inimestel, kes ei soovi vastavatele seisukohtadele alla kirjutada? Kuhu minna siis, kui ühelt poolt viibid pidevalt eestlaste keskel, mõistad neid paremini kui ühtki teist rahvast, ent ometi ei taha oma päritolust lahti öelda? Inimesed, kes ei nõustu eestlasi ja eestivenelasi omadeks ja võõrasteks jaotama seisavad vastamisi kummalise dilemmaga. Neile, kes pole rahul sellega, kuidas kulgeb hariduspoliitiline või kodakondsusteemaline debatt, pakutakse liitumist kahtlaste Putini-meelsete organisatsioonidega, nagu Kaasmaalaste Liit või MTÜ Vene Kool. Peab kas vaikima või hakkama kasulikuks idioodiks, kaotades seejuures võimaluse inimesi aidata.
Neil, kes seostavad oma saatust nii eesti kui ka kohalike slaavi kogukondadega ja hoolivad võrdselt mõlema grupi heaolust, peaks olema alternatiiv. Tuleb leida viis, kuidas kõnelda probleemidest, millega rahvusvähemused meil igapäevaselt kokku puutuvad, muutumata selle käigus Vene uusimperialismi agendiks. Eesmärk pole süvendada lõhesid või tekitada uut vastandumist, vaid laiendada eestluse mõistet, ajakohastada arusaama rahvuslikest huvidest. Mul oleks hea meel, kui vastuseks neile vastuoludele kerkiks esile uus slaavi-eestlase identiteet.
Absurdne vastuolu
Esmapilgul oksüümoronina tunduda võiv termin lähtub ideest, et kultuuri praktiseerimine pole nulli jääv mäng. See, kes armastab Dostojevskit, ei kaota oma võimet A. H. Tammsaaret mõista. Ruja järel võib vabalt Kino'd kuulata ja kalamarjaga pannkook õhtusöögiks ei välista võimalust lõuna ajal paar kiluvõileiba nahka pista. Tungiv vajadus kõike omaks ja võõraks jaotada on ehk oluline mõne indiviidi elu kontekstis, kuid tundub kahtlase universaalse kategooriana. Pole selge, kuidas midagi sellist kvantifitseerida. Kui kellelgi on venelasest ema ja eestlasest abikaasa, siis kumb on tema jaoks rohkem "oma"? Mida ta kaotab sellest, et ei saa ellu vastavat liigitust tuua?
Slaavi-eestlane ongi eelkõige see, kes tunnistab niisuguse jaotuse absurdsust. Teda ei määratle etnilised piirid – ta vanemad võivad olla venelased, valgevenelased, ukrainlased, aga miks mitte ka puhtad eestlased –, vaid võrdne hool eestlaste ja kohalike muukeelsete kogukondade üle. Ta ei näe võimalust rääkida nende tulevikust lahutatult. Slaavi-eestlane pole mingi vahesamm "tõeliseks" eestlaseks saamise poole, vaid omaette terviklik enesemääratluse viis, eestluse alaliik. Tema popikooniks on Tommy Cash, Kopli ja Telliskivi subkultuuride süntees, magala гопник'u ülimoodne paroodia, kes on oma kunstilises kosmopoliitsuses siiski midagi puhteestilikku. Slaavi-eestlase vaimseks eeskujuks on Arvo Pärt, kes töötleb tohutu andekusega nii armsate eesti rahvaviiside hellust kui ka vanaslaavi õigeusklike patukahetsuslaulude pieteeti. Slaavi-eestlane ei ole ei tibla ega venelane – tema on üks neist, kes eesti rahvuslikke huvisid defineerivad.
Romaanis "Neverland" kujutas Urmas Vadi tabavalt assimileerunud slaavlase katseid n-ö päris eestlaseks saada. Roman, üks raamatu peategelasi, astub Kaitseliitu, lõhub plaate Venemaa sõpradeks saanud Seagalli ja Depardieu filmidega, tutvustab end nimega Andres ja läheb oma liiga veneliku perega riidu. Tema vend Aleks võtab vastupidise hoiaku, õigustades abikaasa umbkeelsust, vaadates Vene kanaleid ja toetades Putinit. Järjest suuremaks kasvab kogukond, keda ei meelita kumbki neist äärmustest. Slaavi-eestlased peavad loobuma katsetest end kuidagi õigustada või oma eestilikkust tõestada. Meil pole aega vaielda, sest me kujundame Eesti tulevikku.
* Mihkel Mutt, Kes meist on õige eestlane? – Postimees 8. III 2018.
Loe artiklit Sirbist.
### Response:
Mikael Raihhelgauz: Slaavi-eestlase valikud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Lastevanemate Liit nimetas kaks Aasta Tervisetegu 2018. Ühe teoga tänatakse Eesi Ujumisliitu kõigile lastele ujuma õppimiseks võimaluste loomise e. kooliujumise edendamise eest ja teise teoga Villem Linki lastele ujuma õppimisel eeskujuks olemise eest.
Eesti Ujumisliidu president Karol Kovanen võttis Tervisemessi raames toimunud auhinnagalal vastu Aasta Tervisetegu 2018 tunnustuse.
"Meil on just Lapsevanemate Liidu tunnustuse üle väga hea meel, kuna see annab meile kinnitust, et lapsevanemad väärtustavad laste ujuma õppimist koolis," rääkis Eesti Ujumisliidu ujumise algõpetuse projektijuht Helen Link. "Meile on see väga oluline, sest ujuma õppimisel on vaja lapsevanema panust nii julgustuse kui ka toetuse näol."
Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige Kristiine Vahtramäe lisas: "Eesti Lastevanemate Liit on üle-eestiline organisatsioon ja meie valikuks oli Eesti Ujumisliit ja kooliujumise edendamine just selle tõttu, et see puudutab kõiki Eesti lapsi. Me peame oluliseks, et lapsed liiguks ja elaks tervislikult ja ujumise puhul on veel olulisem nende turvalisus."
Igal aastal toimuval Eesti tervisemessil pärjatakse tervisevaldkonnas tegutsevate erialaliitude ja organisatsioonide arvates suuremat tunnustust ja avalikkuse tähelepanu ja austust väärivad teod auhinnaga ja tunnustusmärgi avaliku kasutamise õigusega. | Eesti Ujumisliit sai tunnustuse Aasta Tervisetegu 2018 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Lastevanemate Liit nimetas kaks Aasta Tervisetegu 2018. Ühe teoga tänatakse Eesi Ujumisliitu kõigile lastele ujuma õppimiseks võimaluste loomise e. kooliujumise edendamise eest ja teise teoga Villem Linki lastele ujuma õppimisel eeskujuks olemise eest.
Eesti Ujumisliidu president Karol Kovanen võttis Tervisemessi raames toimunud auhinnagalal vastu Aasta Tervisetegu 2018 tunnustuse.
"Meil on just Lapsevanemate Liidu tunnustuse üle väga hea meel, kuna see annab meile kinnitust, et lapsevanemad väärtustavad laste ujuma õppimist koolis," rääkis Eesti Ujumisliidu ujumise algõpetuse projektijuht Helen Link. "Meile on see väga oluline, sest ujuma õppimisel on vaja lapsevanema panust nii julgustuse kui ka toetuse näol."
Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige Kristiine Vahtramäe lisas: "Eesti Lastevanemate Liit on üle-eestiline organisatsioon ja meie valikuks oli Eesti Ujumisliit ja kooliujumise edendamine just selle tõttu, et see puudutab kõiki Eesti lapsi. Me peame oluliseks, et lapsed liiguks ja elaks tervislikult ja ujumise puhul on veel olulisem nende turvalisus."
Igal aastal toimuval Eesti tervisemessil pärjatakse tervisevaldkonnas tegutsevate erialaliitude ja organisatsioonide arvates suuremat tunnustust ja avalikkuse tähelepanu ja austust väärivad teod auhinnaga ja tunnustusmärgi avaliku kasutamise õigusega.
### Response:
Eesti Ujumisliit sai tunnustuse Aasta Tervisetegu 2018 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid nad ei pane kätt ette teistelegi muusikastiilidele. Nelja ja poole aasta jooksul on ansambel andnud juba üle 500 esinemise.
"Algaval tuuril tuleb kindlasti esitlusele palju uusi lugusid, millest enamus on pärit meie vastilmunult plaadilt "#Kolmaz". Kuna me enamus oleme ansamblis ikkagi noored poisid siis saame omale veel lubada seda, et laulame hästi palju naistest ja armastusest, sest see on teema mis ikkagi enamikku kõnetab ja kuulama paneb. Kindlasti tuleb kontserditel esitlusele ka vanu häid lugusid meie repertuaarist ja esitamata ei jää ka meie hittlood," sõnas Lõõtsavägilaste liider Andres Eelmaa.
Ansambel Lõõtsavägilased on loodud 2013. aasta detsembrikuus ning ansamblisse kuuluvad kolm noort muusikut Andres Eelmaa, Rasmus Kadaja, Tobias Tae ja ansambli "isa" Margus Põldsepp. Kõik poisid on omandanud muusikalisi oskusi Karksi-Nuia muusikakoolis. | Lõõtsavägilased lähevad tuurile esitlema plaati "#Kolmaz" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid nad ei pane kätt ette teistelegi muusikastiilidele. Nelja ja poole aasta jooksul on ansambel andnud juba üle 500 esinemise.
"Algaval tuuril tuleb kindlasti esitlusele palju uusi lugusid, millest enamus on pärit meie vastilmunult plaadilt "#Kolmaz". Kuna me enamus oleme ansamblis ikkagi noored poisid siis saame omale veel lubada seda, et laulame hästi palju naistest ja armastusest, sest see on teema mis ikkagi enamikku kõnetab ja kuulama paneb. Kindlasti tuleb kontserditel esitlusele ka vanu häid lugusid meie repertuaarist ja esitamata ei jää ka meie hittlood," sõnas Lõõtsavägilaste liider Andres Eelmaa.
Ansambel Lõõtsavägilased on loodud 2013. aasta detsembrikuus ning ansamblisse kuuluvad kolm noort muusikut Andres Eelmaa, Rasmus Kadaja, Tobias Tae ja ansambli "isa" Margus Põldsepp. Kõik poisid on omandanud muusikalisi oskusi Karksi-Nuia muusikakoolis.
### Response:
Lõõtsavägilased lähevad tuurile esitlema plaati "#Kolmaz" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui eelmisel nädalal pidi Šlein oma debüütmatšis leppima kaotusega otsesele rivaalile, siis täna võeti kodus 894 pealtvaataja ees kindel 3:0 võit Vlašimi üle, vahendab Soccernet. Vysocina läks juhtima 62. minutil, duubeldas eduseisu 70. ning vormistas lõppskoori 89. minutil.
Florast Tšehhis jaanuari lõpuni laenul olev Šlein sekkus mängu oma võistkonna esimese vahetusmehena 73. minutil.
Liigatabelis tõusis üheksa vooruga 17 punkti kojunud Jihlava meeskond hetkel teiseks, ent suurel osal jälitajatest on oma selle vooru kohtumine veel pidamata. Nädala pärast läheb Šlein vastamisi Mikk Reintami koduklubi Trineciga, kes peab oma selle vooru matši pühapäeval. | German Šlein ja Jihlava tõusid Tšehhis kindla võiduga teiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui eelmisel nädalal pidi Šlein oma debüütmatšis leppima kaotusega otsesele rivaalile, siis täna võeti kodus 894 pealtvaataja ees kindel 3:0 võit Vlašimi üle, vahendab Soccernet. Vysocina läks juhtima 62. minutil, duubeldas eduseisu 70. ning vormistas lõppskoori 89. minutil.
Florast Tšehhis jaanuari lõpuni laenul olev Šlein sekkus mängu oma võistkonna esimese vahetusmehena 73. minutil.
Liigatabelis tõusis üheksa vooruga 17 punkti kojunud Jihlava meeskond hetkel teiseks, ent suurel osal jälitajatest on oma selle vooru kohtumine veel pidamata. Nädala pärast läheb Šlein vastamisi Mikk Reintami koduklubi Trineciga, kes peab oma selle vooru matši pühapäeval.
### Response:
German Šlein ja Jihlava tõusid Tšehhis kindla võiduga teiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Islandi amatsoon" ("Kona fer í stríð") on tragikoomiline põnevik ühe naise võitlusest Islandi looduse säilimise nimel. Islandi, Prantsusmaa ja Ukraina koostöös valminud linalugu esilinastus kevadel Cannes'i filmifestivalil.
Islandi huumorit valdava režissööri Benedikt Erlingssoni eelmine film rääkis hobustest ja inimestest, seekord on luubi all pealtnäha tavaline naine, kes on otsustanud tõestada, et kui kaalul on kogu maailma saatus, siis on ka üks võitlusväljal sõdur. Selleks naissõdalaseks on 49-aastane koorijuht Halla, lugupeetud linnakodanik, kes toob kõigile naeratuse näole. Peaaegu keegi ei tea, et ta on ka salapärane vibuga naine mägedest, kes on Islandi looduse säilimise nimel alustanud võitlust tööstuse pealetungi vastu. Halla eraelugi on üsna keeruline ‒ ta on just saanud teate, et taotlus Ukrainast orb lapsendada on läbi läinud, samas on ta kaksikõde Ása lahkumas kodumaalt Indiasse eneseotsingutele. Kui riik investeeringute kaotuse kartuses tagasihoidliku maailmaparandaja sõjakäigule vastupropagandat tegema hakkab, otsustab Halla korraldada viimase vastulöögi.
Kuna Island ei ole päris tavaline maa, siis ei ole ka sealsed amatsoonid sarnased mütoloogiliste meestevaenulike sõdalastega. Islandi kampsunis koorijuhil on täita võimatu missioon – takistada tööstuse levimist Islandi puutumata looduse keskele, et järeltulevatel põlvedel oleks koht, täpsemalt planeet, kus elada. Kangelassaagas põimuvad väga erinevad filmižanrid. Justkui loodusfilmist pärit panoraamid vahelduvad absurdihuumoriga, tagaajamisstseenid droonide ja helikopteritega annavad silmad ette igale põnevusfilmile. "Islandi amatsoonis" ilmuvad saatebänd ja Ukraina lauljannad ekraanile just siis, kui Hallal nende muusikalist kommentaari vaja on.
Film esilinastus 2018. aastal Cannes'i filmifestivali kriitikute nädalal, kus ta võitis Prantsuse autorite ühingu auhinna. "Islandi amatsoon" on lisatud ka Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide nimekirja, mille hulgas valitakse filmiauhindade kandidaadid. Samuti kuulub film Euroopa Parlamendi auhinna LUX Prize viimase kolme nominendi hulka ning kandideerib Põhjamaade nõukogu filmiauhinnle. Äsja saabus ka uudis, et Island on valinud "Islandi amatsooni" oma riigi kandidaadiks parima võõrkeelse filmi Oscarile.
"Islandi amatsoon" on Eestis kinodes alates 21. septembrist. | Eestis linastus Islandi võõrkeelse filmi Oscarikandidaat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Islandi amatsoon" ("Kona fer í stríð") on tragikoomiline põnevik ühe naise võitlusest Islandi looduse säilimise nimel. Islandi, Prantsusmaa ja Ukraina koostöös valminud linalugu esilinastus kevadel Cannes'i filmifestivalil.
Islandi huumorit valdava režissööri Benedikt Erlingssoni eelmine film rääkis hobustest ja inimestest, seekord on luubi all pealtnäha tavaline naine, kes on otsustanud tõestada, et kui kaalul on kogu maailma saatus, siis on ka üks võitlusväljal sõdur. Selleks naissõdalaseks on 49-aastane koorijuht Halla, lugupeetud linnakodanik, kes toob kõigile naeratuse näole. Peaaegu keegi ei tea, et ta on ka salapärane vibuga naine mägedest, kes on Islandi looduse säilimise nimel alustanud võitlust tööstuse pealetungi vastu. Halla eraelugi on üsna keeruline ‒ ta on just saanud teate, et taotlus Ukrainast orb lapsendada on läbi läinud, samas on ta kaksikõde Ása lahkumas kodumaalt Indiasse eneseotsingutele. Kui riik investeeringute kaotuse kartuses tagasihoidliku maailmaparandaja sõjakäigule vastupropagandat tegema hakkab, otsustab Halla korraldada viimase vastulöögi.
Kuna Island ei ole päris tavaline maa, siis ei ole ka sealsed amatsoonid sarnased mütoloogiliste meestevaenulike sõdalastega. Islandi kampsunis koorijuhil on täita võimatu missioon – takistada tööstuse levimist Islandi puutumata looduse keskele, et järeltulevatel põlvedel oleks koht, täpsemalt planeet, kus elada. Kangelassaagas põimuvad väga erinevad filmižanrid. Justkui loodusfilmist pärit panoraamid vahelduvad absurdihuumoriga, tagaajamisstseenid droonide ja helikopteritega annavad silmad ette igale põnevusfilmile. "Islandi amatsoonis" ilmuvad saatebänd ja Ukraina lauljannad ekraanile just siis, kui Hallal nende muusikalist kommentaari vaja on.
Film esilinastus 2018. aastal Cannes'i filmifestivali kriitikute nädalal, kus ta võitis Prantsuse autorite ühingu auhinna. "Islandi amatsoon" on lisatud ka Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide nimekirja, mille hulgas valitakse filmiauhindade kandidaadid. Samuti kuulub film Euroopa Parlamendi auhinna LUX Prize viimase kolme nominendi hulka ning kandideerib Põhjamaade nõukogu filmiauhinnle. Äsja saabus ka uudis, et Island on valinud "Islandi amatsooni" oma riigi kandidaadiks parima võõrkeelse filmi Oscarile.
"Islandi amatsoon" on Eestis kinodes alates 21. septembrist.
### Response:
Eestis linastus Islandi võõrkeelse filmi Oscarikandidaat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kirill Nesterovi, Cem Feleki ja Marko Lipu väravate järel juhtis Levadia esimese pooltunni järel juba 3:0, lõppseisu vormistasid teisel poolajal Roman Debelko ja Rasmus Peetsoni väravad.
Samal ajal toimunud mängus oli Viljandi Tulevik koduväljakul 3:2 üle Tartu Tammekast. Andre Paju viis külalismeeskonna 18. minutil küll juhtima, aga Tulevik vastas Rainer Peipsi ühe ja Kristen Kähri kahe tabamusega. Matši teisel üleminutil vähendas vahe minimaalseks Akim Saeed Sairinen.
Ainsa meeskonnana kaotuseta püsiv Kalju on 28 mänguga kogunud 70 punkti, 29 kohtumist pidanud Levadial on 65 punkti. Kell 19 algavas mängus Pärnu Vaprust võõrustav Flora on 27 mänguga kogunud 63 silma. | Kuressaares viis väravat löönud Levadia tõusis Florast mööda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirill Nesterovi, Cem Feleki ja Marko Lipu väravate järel juhtis Levadia esimese pooltunni järel juba 3:0, lõppseisu vormistasid teisel poolajal Roman Debelko ja Rasmus Peetsoni väravad.
Samal ajal toimunud mängus oli Viljandi Tulevik koduväljakul 3:2 üle Tartu Tammekast. Andre Paju viis külalismeeskonna 18. minutil küll juhtima, aga Tulevik vastas Rainer Peipsi ühe ja Kristen Kähri kahe tabamusega. Matši teisel üleminutil vähendas vahe minimaalseks Akim Saeed Sairinen.
Ainsa meeskonnana kaotuseta püsiv Kalju on 28 mänguga kogunud 70 punkti, 29 kohtumist pidanud Levadial on 65 punkti. Kell 19 algavas mängus Pärnu Vaprust võõrustav Flora on 27 mänguga kogunud 63 silma.
### Response:
Kuressaares viis väravat löönud Levadia tõusis Florast mööda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanuaris puusaoperatsioonil käinud 31-aastane šotlane, kes jättis suvel viimasel hetkel vahele Wimbledoni turniiri ning kaotas US Openil teises ringis, loodab järgmiseks hooajaks naasta parimas võimalikus vormis.
"Ma vajan pikka trenni- ja taastumisperioodi, et 2019. aasta alguses olla heas vormis ja teha kaasa kõigil suurtel turniiridel," sõnas maailma edetabelis 308. kohale langenud Murray sotsiaalmeedias. "Paaril viimasel kuul on kõik hästi läinud, tunnen, et olen taastusravil teinud palju edusamme ja saaksin veel ühe tugeva treeningperioodi toel teha veelgi suurema edasimineku. Loodetavasti lähevad järgmised paar nädalat Hiinas hästi." | Andy Murray lõpetab tagasitulekuhooaja varakult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanuaris puusaoperatsioonil käinud 31-aastane šotlane, kes jättis suvel viimasel hetkel vahele Wimbledoni turniiri ning kaotas US Openil teises ringis, loodab järgmiseks hooajaks naasta parimas võimalikus vormis.
"Ma vajan pikka trenni- ja taastumisperioodi, et 2019. aasta alguses olla heas vormis ja teha kaasa kõigil suurtel turniiridel," sõnas maailma edetabelis 308. kohale langenud Murray sotsiaalmeedias. "Paaril viimasel kuul on kõik hästi läinud, tunnen, et olen taastusravil teinud palju edusamme ja saaksin veel ühe tugeva treeningperioodi toel teha veelgi suurema edasimineku. Loodetavasti lähevad järgmised paar nädalat Hiinas hästi."
### Response:
Andy Murray lõpetab tagasitulekuhooaja varakult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jõuda Hiiu saarelt juubelipäevaks Londonisse, saada kuulsas Wigmore Hallis osa suurepärasest kontserdist ning ka ise Londonis saksofonil üles astuda – seda pole juhtunud ammugi iga pillimehega, ka elu tähtsaimal hetkel," meenutas Avo Tamme oma äsjast, kõige värskemat elamust. "Selle kingituse tegi mulle kui oma esimesele õpetajale mu omaaegne õpilane saarelt Joonas Lepna. Tema kutsus mind sünnipäevaks Londonisse ühe silmapaistvama, Ameerika saksofonisti Joshua Redmani kontserdile, kes seal mängis koos norra džässiviiuldaja Ola Kvernbergiga. Joonas tutvustas mind Redmanile, kes mind ka 80. sünnipäeval õnnitles. Pärast mängisime Londoni ühes pargis koos Joonaga kontserdi, tema sopransaksofonil, mina tenorsaksofonil ja scatil," lisas ta.
Avo Tamme kutselise pillimehe tegevus on kestnud juba ligemale kuus aastakümmet. Tema repertuaaris on olnud eelistatult Eesti muusika, mis ühe džässimehe puhul pole sugugi tavaline. Siin on palju ta enda loomingut, tema enda pillidest sündinud ning neile loodud džässipalu, sagedasti mõjutustega meie rahvamuusikast, viimastel kümnenditel ka paikkonnast, kus ta elab, Hiiumaalt. Avo Tammele kuulub au olla esimene omaenda loominguga džässikava autor ja esineja heliplaadil, LP "Eesti loits" ilmus firmalt "Melodija" 1991. aastal. Tema kaaslasteks on siin Tiit Paulus kitarril ja Toivo Unt kontrabassil. Tamme looming on valdavas osas pillimehelik-instrumentaalne džässmuusika, vaid nii saab sündida üks tõeline džässitunnetus, arvab Avo Tamme ise. Tema selles žanris kirjapandud teoste koguhulka tuleb arvestada mitte sadade, vaid juba tuhandetega.
Avo Tamme on sündinud 11. septembril 1938. aastal Tallinnas. Varakult oma pillihuviga silma paistnud noormees tegi debüüdi saksofonistina 1959, mil ta hakkas mängima Tallinna Autobussipargi ansamblis Uno Loobi juhatusel. Loobi käest sai ta ka juhtnööre pillimänguks. Nüüd järgnesid mängimised Ants Müüri, Raivo Tammiku ansamblites, Juveelitehase bigbändis, ansamblis Omega, samuti Horre Zeigeri ja Tallinna Otsa kooli bigbändis. Muusikaõpetust sai ta 1968 Uno Naissoo džässiharmoonia kursustelt.
Kutselise muusiku teed alustas Avo Tamme 1964. aastal restorani Gloria ansamblis, mängis ka Tallinna varietees, restorani Kungla ansamblis selle juhina, omanimelises džässikvintetis jt ansamblites. Töö restoranis Kungla jäi talle viimaseks, järgnes vabakutselise muusiku elu. Mäletan, ansamblis basskitarril kaasa tehes – ja nii oli tal ka mujal – et muusikaõhtut alustas alati kontserttund, kus Avo sai ennast džässi suunal "välja" mängida ja midagi põnevamat proovida. Ta oli väga nõudlik, tahtes parimini teha seda, mis hetkel ees ootas.
1971. aastal korraldas Avo Tamme Harjumaal Kirovi-kolhoosi klubis esmakordse põrandaaluse džässifestivali, millel osalesid peaaegu kõik meie tollal silmapaistnud džässimuusikud. Sõna džäss oli okupatsioonivõimu ideoloogide silmis läänelik ja ebasoovitav, selle üritused, kokkutulekud ja kontserdid mõnigi kord lausa keelatud. Aastail 1982-1991 sai Avo Tamme erinevate ansamblitega mängida ka festivalidel väljaspool Eestit. Sageli võiski juhtuda nii, et kui mõnd üritust ei lubatud Eestis korraldada, viidi see mujale, ja mujal keelatut oli vahel võimalik Eestis teha. Saadi käia džässiüritustel Vitebskis, Minskis, Leningradis, Thbilisis, Bakuus, Klaipėdas, Soomes Poris, Joensuus, Kotkas jm. Vitebskis mängis ta esimese meie muusikuna soolokava saksofonil. Neil aegadel täienes ka tema pillivalik, Avo Tammest sai tunnustatud multiinstrumentalist: saksofonide kõrval hakkas ta mängima flööte, löökpille, klahvpille, parmupilli, torupilli ja muud, esinedes neil pillidel oma džässikavades. Džässile on Avo Tamme pühendanud olulisima osa oma tegevusest ning loomingust. "Džäss on minu suurim ja igavene armastus," on Tamme öelnud. Hea pillimehena on ta olnud hinnatud ka lauljana. Paljud tema lugudest ja esinemistest on jäänud salve raadios ning heliplaatidel. Nii on ta mängu ning loomingut vahendanud ka mitmed raadioprogrammid välisriikides. Kolmel aastal on Avo Tamme endanimelise ansambliga kutsutud mängima ka Jazzkaarel, viimati 2001. aastal. Paljude teoste hulgas, mida vääriks esile tuua, on mitmel aastal mängitud sariteos "Kõpu loojangumuusika", selle algusosa mängis Andres Mustoneni džässkvartett 2005. aastal, see on Kõpu tuletorni päikeseloojangu kontserdisari.
Pillilugude vahel sündisid vähemdžässilikud lood, laulud, ka laule on tal rohkem kui sadakond. Mitmed neist on saanud populaarseks ning meeles meil siiani. Avo Tamme laulud noppisid võite ja auhindu Arne Oidi nimelistel ning "Tippmeloodia" konkurssidel. Need on laulnud populaarseteks eeskätt Heidy Tamme, ja nimetada vääriks neist päris mitmeid: "Aeg annab kõik", "Mustamäe valss", "Me pole enam väikesed", "Kui me lapsed on kord suured", "Hällilaul", "On õigus muutuda", "Mis on õnn?", "Üks paat oli lagedal merel" jt. Tema lihtsana tunduvais lauludes väljendub meie kodutunne, meie rahvapärane olme ja eluviis, see rahvalik toon, mis on jätnud mitmed tema loodud laulud, vahel nii viisi kui sõnadki, väga paljude südamesse. Laulutekstide autorina tegi ka temaga koostööd, nagu meie nimekate Uno Naissoo, Arne Oidi, Valter Ojakääru ja teistega, andekas laulusõnameister Heldur Karmo. Sõnad sündisid heliloojate tellimisel sageli kombel, et viis või teema olid heliloojal juba olemas, ja sõnad kirjutas Karmo nende peale. Võiks öelda, et Avo Tamme laulud on enamjaolt stiilis, mida M-me Ingrid Rüütel on muusikateadlase-folkloristina põhjalikult uurinud, see on nn uuem rahvalaul. Nende laulude tuntust ei kahanda ka helilooja enda humoristlik hinnang, et need on tema "laadalaulud". Tore on meenutada, et Uno Naissoo laulu "Lõputa ring" sõnade autoriks on omakorda Avo Tamme, see oli maestro Naissoo soovil, kes Tamme tegevust kõrgelt hindas.
Ammu enne Eesti taasvabaks saamist, 1970ndate keskpaiku, jättis Avo Tamme pealinna ja oma sünnilinna maha ning asutas enda elu Hiiu saarele. Hiiumaalt, täpsemini Saarnaki eksootiliselt laiult on pärit Avo Tamme emapoolsed esivanemad. Avo Tamme pere praegune metsatalu asub aga Kitsa külas, krundi piir ulatub mereni. See on Emmaste vallas (praegu Hiiu vald) Nurste lähistel. Kes Avo Tammet paremini tunneb, ütleb, et ega tal polekski vaja kodusaarelt välja sõita, sest tal on kodus kõrgel tasemel kõik tehnilised võimalused muusika tegemiseks olemas. Ta tunneb muret Hiiumaa kultuurilise olukorra pärast ning lööb ka ise kaasa mitmel pool: peale muusikutegevuse on ta olnud tasemel fotograaf, ka skulptor, ning ajakirjanik, ja luuletaja ning jutukirjanik.
Kui Avo Tammele kingiti torupill, hakkas ta ka sellele pillile kirjutama, ja nüüdseks on tal torupillipalu enam kui 500. Kaheksal õppeaastal (kuni 2004) töötas ta saksofoni- ja torupilliõpetajana Käina kaunite kunstide koolis. Kui muusikafestivalide buum jõudis ka Hiiumaale ning Kassarisse ja Muhule, kutsuti Avo Tamme neil osalema, ta mängis ansamblis kas oma õpilaste või omaenda poegadega. Saksofonistist pillimeistrina tundis Tamme muret, et Hiiumaal pole ühtki rahvalikku puhkpilli, ja ta hakkas valmistama sealsest puust hiiu pasunat, millele andis nimeks "omnus". Neid pille on mängitud mitmel pool ja erinevatel puhkudel ning nad on olnud väljas näitustel. Avo Tammel on kodus ka unikaalne, väga rikkalik plaadikogu.
Rudolf Tobiase mälestuspäevadel, mille korraldajaid oli Vardo Rumessen, on Tobiase maja-muuseumi õuel Käinas esinenud torupillil tema õpilane Joonas Lepna. Koos Joonaga on nad üles astunud mitmel festivalil ja muul üritusel. Joonas on lennanud kaugele, nüüd on ta lõpetanud saksofoni erialal Kuningliku Muusikakõrgkooli Stockholmis, tegutseb saksofoniõpetajana ning mängib mitmes ansamblis Rootsis.
Avo Tamme meenutab oma viimaste aegade esinemisi. "Möödunud aastal tegin koos oma poegade Arty ja Vellega kolm etendust Hiiumaal, ühe neist koos lavastaja ja kirjaniku Andres Noormetsaga. Arty mängis viiulil, Velle kitarril, mina ikka saksofonil. Sel suvel tegime etenduse Vellega Adilas, Tom Valsbergi täiskasvanute laagris, kus laulsin oma laule, mängisin oma lugusid ja rääkisin rahvale oma omnilisi muinasjutte," meenutas ta.
Mõni päev tagasi, 19. septembril leidis põneva sündmusena aset Velle Tamme debüütsoolokontsert Tallinnas, nagu juubelikingitusena isale – Telliskivi loomelinnakus Vaba Lava sarjas "Wednesday Live", esinemispaigaks Kärbes Kitchen & Bar. Velle on Avo Tamme noorim poeg, lõpetanud Otsa-kooli kitarri erialal Mart Soo õpilasena.
Ja taas oma järgmise raamatu trükis avaldamisest: "Mõtlesin selle välja anda oma juubeliks, kuid asi osutus liiga kalliks. See on täiesti uus žanr, omniline proosatuste kogumik pealkirjaga "Hiiumaal on sõnadel hea olla". Nüüd, kui sain kultuuriministrilt tänukirja koos väikese preemiaga, saan selle avaldada. Mul on ilmumata käsikirju veel mitmeid, näiteks "Hiiumaa muinasjutud", ka torupillilugude kogumik, kuid Hiiumaal ei tunta nende vastu huvi. Siinne kultuur on kuhugi kaldunud ja vohab oma rada," ütles Avo Tamme. | Saksofonist Avo Tamme tähistab septembris 80. sünnipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jõuda Hiiu saarelt juubelipäevaks Londonisse, saada kuulsas Wigmore Hallis osa suurepärasest kontserdist ning ka ise Londonis saksofonil üles astuda – seda pole juhtunud ammugi iga pillimehega, ka elu tähtsaimal hetkel," meenutas Avo Tamme oma äsjast, kõige värskemat elamust. "Selle kingituse tegi mulle kui oma esimesele õpetajale mu omaaegne õpilane saarelt Joonas Lepna. Tema kutsus mind sünnipäevaks Londonisse ühe silmapaistvama, Ameerika saksofonisti Joshua Redmani kontserdile, kes seal mängis koos norra džässiviiuldaja Ola Kvernbergiga. Joonas tutvustas mind Redmanile, kes mind ka 80. sünnipäeval õnnitles. Pärast mängisime Londoni ühes pargis koos Joonaga kontserdi, tema sopransaksofonil, mina tenorsaksofonil ja scatil," lisas ta.
Avo Tamme kutselise pillimehe tegevus on kestnud juba ligemale kuus aastakümmet. Tema repertuaaris on olnud eelistatult Eesti muusika, mis ühe džässimehe puhul pole sugugi tavaline. Siin on palju ta enda loomingut, tema enda pillidest sündinud ning neile loodud džässipalu, sagedasti mõjutustega meie rahvamuusikast, viimastel kümnenditel ka paikkonnast, kus ta elab, Hiiumaalt. Avo Tammele kuulub au olla esimene omaenda loominguga džässikava autor ja esineja heliplaadil, LP "Eesti loits" ilmus firmalt "Melodija" 1991. aastal. Tema kaaslasteks on siin Tiit Paulus kitarril ja Toivo Unt kontrabassil. Tamme looming on valdavas osas pillimehelik-instrumentaalne džässmuusika, vaid nii saab sündida üks tõeline džässitunnetus, arvab Avo Tamme ise. Tema selles žanris kirjapandud teoste koguhulka tuleb arvestada mitte sadade, vaid juba tuhandetega.
Avo Tamme on sündinud 11. septembril 1938. aastal Tallinnas. Varakult oma pillihuviga silma paistnud noormees tegi debüüdi saksofonistina 1959, mil ta hakkas mängima Tallinna Autobussipargi ansamblis Uno Loobi juhatusel. Loobi käest sai ta ka juhtnööre pillimänguks. Nüüd järgnesid mängimised Ants Müüri, Raivo Tammiku ansamblites, Juveelitehase bigbändis, ansamblis Omega, samuti Horre Zeigeri ja Tallinna Otsa kooli bigbändis. Muusikaõpetust sai ta 1968 Uno Naissoo džässiharmoonia kursustelt.
Kutselise muusiku teed alustas Avo Tamme 1964. aastal restorani Gloria ansamblis, mängis ka Tallinna varietees, restorani Kungla ansamblis selle juhina, omanimelises džässikvintetis jt ansamblites. Töö restoranis Kungla jäi talle viimaseks, järgnes vabakutselise muusiku elu. Mäletan, ansamblis basskitarril kaasa tehes – ja nii oli tal ka mujal – et muusikaõhtut alustas alati kontserttund, kus Avo sai ennast džässi suunal "välja" mängida ja midagi põnevamat proovida. Ta oli väga nõudlik, tahtes parimini teha seda, mis hetkel ees ootas.
1971. aastal korraldas Avo Tamme Harjumaal Kirovi-kolhoosi klubis esmakordse põrandaaluse džässifestivali, millel osalesid peaaegu kõik meie tollal silmapaistnud džässimuusikud. Sõna džäss oli okupatsioonivõimu ideoloogide silmis läänelik ja ebasoovitav, selle üritused, kokkutulekud ja kontserdid mõnigi kord lausa keelatud. Aastail 1982-1991 sai Avo Tamme erinevate ansamblitega mängida ka festivalidel väljaspool Eestit. Sageli võiski juhtuda nii, et kui mõnd üritust ei lubatud Eestis korraldada, viidi see mujale, ja mujal keelatut oli vahel võimalik Eestis teha. Saadi käia džässiüritustel Vitebskis, Minskis, Leningradis, Thbilisis, Bakuus, Klaipėdas, Soomes Poris, Joensuus, Kotkas jm. Vitebskis mängis ta esimese meie muusikuna soolokava saksofonil. Neil aegadel täienes ka tema pillivalik, Avo Tammest sai tunnustatud multiinstrumentalist: saksofonide kõrval hakkas ta mängima flööte, löökpille, klahvpille, parmupilli, torupilli ja muud, esinedes neil pillidel oma džässikavades. Džässile on Avo Tamme pühendanud olulisima osa oma tegevusest ning loomingust. "Džäss on minu suurim ja igavene armastus," on Tamme öelnud. Hea pillimehena on ta olnud hinnatud ka lauljana. Paljud tema lugudest ja esinemistest on jäänud salve raadios ning heliplaatidel. Nii on ta mängu ning loomingut vahendanud ka mitmed raadioprogrammid välisriikides. Kolmel aastal on Avo Tamme endanimelise ansambliga kutsutud mängima ka Jazzkaarel, viimati 2001. aastal. Paljude teoste hulgas, mida vääriks esile tuua, on mitmel aastal mängitud sariteos "Kõpu loojangumuusika", selle algusosa mängis Andres Mustoneni džässkvartett 2005. aastal, see on Kõpu tuletorni päikeseloojangu kontserdisari.
Pillilugude vahel sündisid vähemdžässilikud lood, laulud, ka laule on tal rohkem kui sadakond. Mitmed neist on saanud populaarseks ning meeles meil siiani. Avo Tamme laulud noppisid võite ja auhindu Arne Oidi nimelistel ning "Tippmeloodia" konkurssidel. Need on laulnud populaarseteks eeskätt Heidy Tamme, ja nimetada vääriks neist päris mitmeid: "Aeg annab kõik", "Mustamäe valss", "Me pole enam väikesed", "Kui me lapsed on kord suured", "Hällilaul", "On õigus muutuda", "Mis on õnn?", "Üks paat oli lagedal merel" jt. Tema lihtsana tunduvais lauludes väljendub meie kodutunne, meie rahvapärane olme ja eluviis, see rahvalik toon, mis on jätnud mitmed tema loodud laulud, vahel nii viisi kui sõnadki, väga paljude südamesse. Laulutekstide autorina tegi ka temaga koostööd, nagu meie nimekate Uno Naissoo, Arne Oidi, Valter Ojakääru ja teistega, andekas laulusõnameister Heldur Karmo. Sõnad sündisid heliloojate tellimisel sageli kombel, et viis või teema olid heliloojal juba olemas, ja sõnad kirjutas Karmo nende peale. Võiks öelda, et Avo Tamme laulud on enamjaolt stiilis, mida M-me Ingrid Rüütel on muusikateadlase-folkloristina põhjalikult uurinud, see on nn uuem rahvalaul. Nende laulude tuntust ei kahanda ka helilooja enda humoristlik hinnang, et need on tema "laadalaulud". Tore on meenutada, et Uno Naissoo laulu "Lõputa ring" sõnade autoriks on omakorda Avo Tamme, see oli maestro Naissoo soovil, kes Tamme tegevust kõrgelt hindas.
Ammu enne Eesti taasvabaks saamist, 1970ndate keskpaiku, jättis Avo Tamme pealinna ja oma sünnilinna maha ning asutas enda elu Hiiu saarele. Hiiumaalt, täpsemini Saarnaki eksootiliselt laiult on pärit Avo Tamme emapoolsed esivanemad. Avo Tamme pere praegune metsatalu asub aga Kitsa külas, krundi piir ulatub mereni. See on Emmaste vallas (praegu Hiiu vald) Nurste lähistel. Kes Avo Tammet paremini tunneb, ütleb, et ega tal polekski vaja kodusaarelt välja sõita, sest tal on kodus kõrgel tasemel kõik tehnilised võimalused muusika tegemiseks olemas. Ta tunneb muret Hiiumaa kultuurilise olukorra pärast ning lööb ka ise kaasa mitmel pool: peale muusikutegevuse on ta olnud tasemel fotograaf, ka skulptor, ning ajakirjanik, ja luuletaja ning jutukirjanik.
Kui Avo Tammele kingiti torupill, hakkas ta ka sellele pillile kirjutama, ja nüüdseks on tal torupillipalu enam kui 500. Kaheksal õppeaastal (kuni 2004) töötas ta saksofoni- ja torupilliõpetajana Käina kaunite kunstide koolis. Kui muusikafestivalide buum jõudis ka Hiiumaale ning Kassarisse ja Muhule, kutsuti Avo Tamme neil osalema, ta mängis ansamblis kas oma õpilaste või omaenda poegadega. Saksofonistist pillimeistrina tundis Tamme muret, et Hiiumaal pole ühtki rahvalikku puhkpilli, ja ta hakkas valmistama sealsest puust hiiu pasunat, millele andis nimeks "omnus". Neid pille on mängitud mitmel pool ja erinevatel puhkudel ning nad on olnud väljas näitustel. Avo Tammel on kodus ka unikaalne, väga rikkalik plaadikogu.
Rudolf Tobiase mälestuspäevadel, mille korraldajaid oli Vardo Rumessen, on Tobiase maja-muuseumi õuel Käinas esinenud torupillil tema õpilane Joonas Lepna. Koos Joonaga on nad üles astunud mitmel festivalil ja muul üritusel. Joonas on lennanud kaugele, nüüd on ta lõpetanud saksofoni erialal Kuningliku Muusikakõrgkooli Stockholmis, tegutseb saksofoniõpetajana ning mängib mitmes ansamblis Rootsis.
Avo Tamme meenutab oma viimaste aegade esinemisi. "Möödunud aastal tegin koos oma poegade Arty ja Vellega kolm etendust Hiiumaal, ühe neist koos lavastaja ja kirjaniku Andres Noormetsaga. Arty mängis viiulil, Velle kitarril, mina ikka saksofonil. Sel suvel tegime etenduse Vellega Adilas, Tom Valsbergi täiskasvanute laagris, kus laulsin oma laule, mängisin oma lugusid ja rääkisin rahvale oma omnilisi muinasjutte," meenutas ta.
Mõni päev tagasi, 19. septembril leidis põneva sündmusena aset Velle Tamme debüütsoolokontsert Tallinnas, nagu juubelikingitusena isale – Telliskivi loomelinnakus Vaba Lava sarjas "Wednesday Live", esinemispaigaks Kärbes Kitchen & Bar. Velle on Avo Tamme noorim poeg, lõpetanud Otsa-kooli kitarri erialal Mart Soo õpilasena.
Ja taas oma järgmise raamatu trükis avaldamisest: "Mõtlesin selle välja anda oma juubeliks, kuid asi osutus liiga kalliks. See on täiesti uus žanr, omniline proosatuste kogumik pealkirjaga "Hiiumaal on sõnadel hea olla". Nüüd, kui sain kultuuriministrilt tänukirja koos väikese preemiaga, saan selle avaldada. Mul on ilmumata käsikirju veel mitmeid, näiteks "Hiiumaa muinasjutud", ka torupillilugude kogumik, kuid Hiiumaal ei tunta nende vastu huvi. Siinne kultuur on kuhugi kaldunud ja vohab oma rada," ütles Avo Tamme.
### Response:
Saksofonist Avo Tamme tähistab septembris 80. sünnipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ütlesin Iljale õige mitu korda, et kui sa seda ikka nii väga tahad, võid sa proovida sealt midagi kätte saada, aga sa ei leia mitte kui midagi. Kuid otseloomulikult olin ma rõõmus, kui me laborist tulemused lõpuks kätte saime," meenutas Joschen Brocks, Austraalia Riikliku Ülikooli paleobiokeemiadotsent ja uurimuse kaasautor.
Väike, kuid mainimisväärne osa oli mängida leiu juures ka Eestil. Just siinsamas kohtus Brochs esimest korda töö esimese autori Ilja Bobrovskiga, kelle peas "kõige-rumalam-idee-mida-eales-kuulnud-olen" sündis. Doktorant oli küll varem Brochsi e-kirju vahetanud, kuid ühisprojekti alustamine eeldas põhjalikumat kohtumist. Nii laskiski ta noorteadlase ühe Eestis toimunud paleontoloogiakonverentsi ajal otse Moskvast Tallinnasse lennutada.
Brochs ei kahetse toonast otsust põrmugi. Koostöö tulemusel sündinud uurimus lahendab enam kui 70 aasta vanuse mõistatuse. Maailma meredes elutses hulgaliselt erinevaid organisme juba enne elu plahvatuslikke mitmekesistumist kambriumi ajastu alguses. Ediacara olendid olid võrreldes nende kõrval elanud mikroobidega hiiglaslikud. "Häda oli selles, et mitte keegi teadnud, kas nad olid taimed, seened, loomad või hoopis täiesti väljasurnud riik. Nüüdisaegsete standardite järgi võiksid nad elada teisel planeedil," selgitas Brochs.
Näiteks Dickinsonia, millele keskendusid Brochs, Bobrovski ja nende kolleegid, näeb välja nagu ovaalne uksematt, mille läbimõõt ulatub sõltuvalt isendist paarist millimeetrist 1,4 meetrini. Noorel venelasel tuli debati lahendamiseks uudne idee. Mõned Dickinsonia säilmed olid sedavõrd tumedad, et Bobrovski arvates võisid need peita isegi 540 miljoni aastat pärast olendite surma orgaanilisi molekule. Täpsemalt huvitasid teda steroidid. Kuigi argikõnes seostatakse neid eeskätt jõusaali ja ebaseaduslike tegevustega, leidub neid tegelikult kõigis keerukamates organismides.
Töörühm ei tundunud end siiski piisavalt kindlalt, et minna happe ja skalpelliga kohe Valge mere rannikult päevavalgele tulnud Dickinsonia fossiilide kallale. "Kui sa üritaksid neid endale eBayst hankida, peaksid nad nende eest välja käima umbes 30 000 dollarit – jah, ma vaatasin järgi – ja peale selle on neil muidugi hindamatu ajalooline väärtus," märkis Brochs. Nõnda tegi töörühm esmalt katseid väiksemate ja laialt levinumate ediacara ajastust pärit fossilidega, mis koonduvad nime alla Beltanelliformis. Tulemused olid paljutõotavad – säilmetes leidus keerukaid molekule. Dickinsonia säilmetest kasuliku info eraldamine nõudis ligikaudu 30 000 dollarit maksvate fossiilide osalist hävitamist. Autor: Ilja Bobrovski/Austraalia riiklik ülikool
Viimaks Dickinsonia fossiile uurides selgus, et 93 protsendi eraldatud molekulide selgroo moodustasid 27 süsiniku aatomit. Täpsemalt oli tegu kolesteroididega. Samasse keemilisse rühma kuulub ka laiemalt tuntud kolesterool. Olulisena leiab neid teadaolevalt vaid loomarakkudest. Võrdluseks vahetult Dickinsonia fossiilide kõrvalt paiknevatest säilmetest võetud proovid sisaldasid 70 protsendi ulatuses stigmasteroide. Nüüdisajal leiab 29 süsiniku aatomist koosnevaid molekule eeskätt rohevetikatest.
"Olen töö järel kindel, et saame uurida sama tehnikaga veelgi vanemaid organisme. Selle eeldusena peavad olema nende fossiilid muidugi piisavalt hästi säilinud. Suur osa kõige vanematest säilmetest on justkui ahjust läbi käinud ja nagu oletada võid – orgaanika ja kõrge temperatuur pole väga head sõbrad," märkis Brochs. Dotsent nentis, et sel viisil saadava info hulk on siiski piiratud. Teisalt võiksid viidata suuremad keemilised erisused sama fossiili piires näiteks soolestiku ja teiste organite olemasolule.
Samas jääb lahtiseks küsimus, millist rolli mängis Dickinsonia loomade edasises arengus. Tegu võis olla nii evolutsiooni nurjunud katsega kui ka sillutada teed veelgi keerukamate loomade tekkele. Igal juhul ulatub loomariigi ajalugu analüüsi põhjal Brochsi sõnul kaugemale minevikku, kui paljud tema kolleegid arvata oskasid. Samuti saab kuulutada juba 558 miljoni aasta eest maailmameres elutsenud Dickinsonia praeguse seisuga üheks kõige vanemaks loomaks, mis kunagi maailmas eksisteerinud.
Tõenäoliselt maailma vanimat looma kirjeldav uurimistöö ilmus ajakirjas Science. | Maailma esimese looma tiitel vahetas omanikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ütlesin Iljale õige mitu korda, et kui sa seda ikka nii väga tahad, võid sa proovida sealt midagi kätte saada, aga sa ei leia mitte kui midagi. Kuid otseloomulikult olin ma rõõmus, kui me laborist tulemused lõpuks kätte saime," meenutas Joschen Brocks, Austraalia Riikliku Ülikooli paleobiokeemiadotsent ja uurimuse kaasautor.
Väike, kuid mainimisväärne osa oli mängida leiu juures ka Eestil. Just siinsamas kohtus Brochs esimest korda töö esimese autori Ilja Bobrovskiga, kelle peas "kõige-rumalam-idee-mida-eales-kuulnud-olen" sündis. Doktorant oli küll varem Brochsi e-kirju vahetanud, kuid ühisprojekti alustamine eeldas põhjalikumat kohtumist. Nii laskiski ta noorteadlase ühe Eestis toimunud paleontoloogiakonverentsi ajal otse Moskvast Tallinnasse lennutada.
Brochs ei kahetse toonast otsust põrmugi. Koostöö tulemusel sündinud uurimus lahendab enam kui 70 aasta vanuse mõistatuse. Maailma meredes elutses hulgaliselt erinevaid organisme juba enne elu plahvatuslikke mitmekesistumist kambriumi ajastu alguses. Ediacara olendid olid võrreldes nende kõrval elanud mikroobidega hiiglaslikud. "Häda oli selles, et mitte keegi teadnud, kas nad olid taimed, seened, loomad või hoopis täiesti väljasurnud riik. Nüüdisaegsete standardite järgi võiksid nad elada teisel planeedil," selgitas Brochs.
Näiteks Dickinsonia, millele keskendusid Brochs, Bobrovski ja nende kolleegid, näeb välja nagu ovaalne uksematt, mille läbimõõt ulatub sõltuvalt isendist paarist millimeetrist 1,4 meetrini. Noorel venelasel tuli debati lahendamiseks uudne idee. Mõned Dickinsonia säilmed olid sedavõrd tumedad, et Bobrovski arvates võisid need peita isegi 540 miljoni aastat pärast olendite surma orgaanilisi molekule. Täpsemalt huvitasid teda steroidid. Kuigi argikõnes seostatakse neid eeskätt jõusaali ja ebaseaduslike tegevustega, leidub neid tegelikult kõigis keerukamates organismides.
Töörühm ei tundunud end siiski piisavalt kindlalt, et minna happe ja skalpelliga kohe Valge mere rannikult päevavalgele tulnud Dickinsonia fossiilide kallale. "Kui sa üritaksid neid endale eBayst hankida, peaksid nad nende eest välja käima umbes 30 000 dollarit – jah, ma vaatasin järgi – ja peale selle on neil muidugi hindamatu ajalooline väärtus," märkis Brochs. Nõnda tegi töörühm esmalt katseid väiksemate ja laialt levinumate ediacara ajastust pärit fossilidega, mis koonduvad nime alla Beltanelliformis. Tulemused olid paljutõotavad – säilmetes leidus keerukaid molekule. Dickinsonia säilmetest kasuliku info eraldamine nõudis ligikaudu 30 000 dollarit maksvate fossiilide osalist hävitamist. Autor: Ilja Bobrovski/Austraalia riiklik ülikool
Viimaks Dickinsonia fossiile uurides selgus, et 93 protsendi eraldatud molekulide selgroo moodustasid 27 süsiniku aatomit. Täpsemalt oli tegu kolesteroididega. Samasse keemilisse rühma kuulub ka laiemalt tuntud kolesterool. Olulisena leiab neid teadaolevalt vaid loomarakkudest. Võrdluseks vahetult Dickinsonia fossiilide kõrvalt paiknevatest säilmetest võetud proovid sisaldasid 70 protsendi ulatuses stigmasteroide. Nüüdisajal leiab 29 süsiniku aatomist koosnevaid molekule eeskätt rohevetikatest.
"Olen töö järel kindel, et saame uurida sama tehnikaga veelgi vanemaid organisme. Selle eeldusena peavad olema nende fossiilid muidugi piisavalt hästi säilinud. Suur osa kõige vanematest säilmetest on justkui ahjust läbi käinud ja nagu oletada võid – orgaanika ja kõrge temperatuur pole väga head sõbrad," märkis Brochs. Dotsent nentis, et sel viisil saadava info hulk on siiski piiratud. Teisalt võiksid viidata suuremad keemilised erisused sama fossiili piires näiteks soolestiku ja teiste organite olemasolule.
Samas jääb lahtiseks küsimus, millist rolli mängis Dickinsonia loomade edasises arengus. Tegu võis olla nii evolutsiooni nurjunud katsega kui ka sillutada teed veelgi keerukamate loomade tekkele. Igal juhul ulatub loomariigi ajalugu analüüsi põhjal Brochsi sõnul kaugemale minevikku, kui paljud tema kolleegid arvata oskasid. Samuti saab kuulutada juba 558 miljoni aasta eest maailmameres elutsenud Dickinsonia praeguse seisuga üheks kõige vanemaks loomaks, mis kunagi maailmas eksisteerinud.
Tõenäoliselt maailma vanimat looma kirjeldav uurimistöö ilmus ajakirjas Science.
### Response:
Maailma esimese looma tiitel vahetas omanikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm aastat järjest cyclo-crossi maailmameistriks kroonitud van Aertile ei meeldinud, et Veranda's Willems-Crelan liitub temaga nõu pidamata Roompot-Nederlandse Loterijga ning paljud head sõitjad ja taustajõudude liikmed on tiimist lahkunud, kirjutab Spordipartner.
24-aastane belglane stardib pühapäeval Waterloo MK-etapil iseseisva ratturina ja siis on näha, millise jälje on vaidlus tema vormile jätnud. Van Aert liitub 2020. aastal LottoNL-Jumbo tiimiga, kuid kus ta pärast cyclo-crossi hooaja lõppu sõitma hakkab, on praegu suur küsimärk. | Klubi kaebas lepingu lõpetanud cyclo-crossi maailmameistri kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm aastat järjest cyclo-crossi maailmameistriks kroonitud van Aertile ei meeldinud, et Veranda's Willems-Crelan liitub temaga nõu pidamata Roompot-Nederlandse Loterijga ning paljud head sõitjad ja taustajõudude liikmed on tiimist lahkunud, kirjutab Spordipartner.
24-aastane belglane stardib pühapäeval Waterloo MK-etapil iseseisva ratturina ja siis on näha, millise jälje on vaidlus tema vormile jätnud. Van Aert liitub 2020. aastal LottoNL-Jumbo tiimiga, kuid kus ta pärast cyclo-crossi hooaja lõppu sõitma hakkab, on praegu suur küsimärk.
### Response:
Klubi kaebas lepingu lõpetanud cyclo-crossi maailmameistri kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plymouthi jaoks algas kohtumine hästi ning esimese veerandaja lõppedes juhiti 22:17, kirjutab Korvpall24. Poolajaks suutis aga Worcester seisu viigistada ning neljanda veerandaja alguseks ka viie punktiga ette pääseda. Järgmise kümne minutiga viskasid võõrustajad veel 28 silma Plymouthi 21 vastu ning seega pidid viimased leppima 12-punktilise kaotusega.
Joonas Järveläinen teenis mänguaega ligi 28,5 minutit ning viskas 12 punkti (kolmesed 2/4, kahesed 3/8). Tema nimele jäi veel 3 lauapalli, üks korvisööt ja vaheltlõige ning 2 pallikaotust ja isiklikku viga.
Plymouthi parim oli Donte Nicholas 22 punkti ja 6 lauapalliga, Jamal Williams lisas 14 silma. Vaid seitsme mehega mänginud Worcesteri kasuks tõi 28 punkti ja 6 lauapalli Robert Crawford.
Hooaeg jätkub Plymouthi jaoks juba pühapäeval, kui koduväljakul võetakse vastu London Lions. | Järveläinen kerkis hooaja avamängus Plymouthi resultatiivseimate sekka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plymouthi jaoks algas kohtumine hästi ning esimese veerandaja lõppedes juhiti 22:17, kirjutab Korvpall24. Poolajaks suutis aga Worcester seisu viigistada ning neljanda veerandaja alguseks ka viie punktiga ette pääseda. Järgmise kümne minutiga viskasid võõrustajad veel 28 silma Plymouthi 21 vastu ning seega pidid viimased leppima 12-punktilise kaotusega.
Joonas Järveläinen teenis mänguaega ligi 28,5 minutit ning viskas 12 punkti (kolmesed 2/4, kahesed 3/8). Tema nimele jäi veel 3 lauapalli, üks korvisööt ja vaheltlõige ning 2 pallikaotust ja isiklikku viga.
Plymouthi parim oli Donte Nicholas 22 punkti ja 6 lauapalliga, Jamal Williams lisas 14 silma. Vaid seitsme mehega mänginud Worcesteri kasuks tõi 28 punkti ja 6 lauapalli Robert Crawford.
Hooaeg jätkub Plymouthi jaoks juba pühapäeval, kui koduväljakul võetakse vastu London Lions.
### Response:
Järveläinen kerkis hooaja avamängus Plymouthi resultatiivseimate sekka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kalev tundub olevat võistkond, kellega oleme võimelised saavutama midagi enamat," rääkis Lewis intervjuus portaalile Korvpall24. "Midagi sellist, milleni ma seni küündinud pole. Ma tahaksin midagi korda saata Ühisliigas. Ja ma ei pea silmas üksnes play-off'i jõudmist, vaid veel kaugemale purjetamist. Ma tahaksin üllatada mitmeid liiga tippe ja mängida Ühisliigas medali eest. Ma tean, et tänavune Kalevi võistkond on selleks võimeline."
"Ma võin juba täna öelda, et Donaldas Kairys on mulle sobiv treener," jätkas Lewis. "Seda, et tegu on hea treeneriga, teadsin ma juba varem, sest ta oli juhendanud varasemalt Slupski meeskonda. Küsisin mitmetelt Kairyse all Poolas mänginud meestelt, mida nad temast arvavad. Vastuseks kuulsin vaid kiidusõnu. Nad ütlesid, et tema meeskonnas on võitja mentaliteet."
Loe pikka intervjuud portaalist Korvpall24. | Kalev/Cramo leegionär: oleme võimelised Ühisliiga medali eest mängima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kalev tundub olevat võistkond, kellega oleme võimelised saavutama midagi enamat," rääkis Lewis intervjuus portaalile Korvpall24. "Midagi sellist, milleni ma seni küündinud pole. Ma tahaksin midagi korda saata Ühisliigas. Ja ma ei pea silmas üksnes play-off'i jõudmist, vaid veel kaugemale purjetamist. Ma tahaksin üllatada mitmeid liiga tippe ja mängida Ühisliigas medali eest. Ma tean, et tänavune Kalevi võistkond on selleks võimeline."
"Ma võin juba täna öelda, et Donaldas Kairys on mulle sobiv treener," jätkas Lewis. "Seda, et tegu on hea treeneriga, teadsin ma juba varem, sest ta oli juhendanud varasemalt Slupski meeskonda. Küsisin mitmetelt Kairyse all Poolas mänginud meestelt, mida nad temast arvavad. Vastuseks kuulsin vaid kiidusõnu. Nad ütlesid, et tema meeskonnas on võitja mentaliteet."
Loe pikka intervjuud portaalist Korvpall24.
### Response:
Kalev/Cramo leegionär: oleme võimelised Ühisliiga medali eest mängima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirjanik Mirko Ojakivi võttis esimese teemana üles rahvusvahelise Eesti maine ja Eesti panganduse seisukohast kõige olulisema sündmuse - Kopenhaagenis tutvustas Danske pank Eesti filiaalis aastatel 2008-2015 toimunud rahapesu uurimise raporti avalikku osa.
"Seda raportit lugedes saab aimu sellest, mis tehti Eesti filiaalis valesti, aga tundub, et ei selgu see, mida tegid valesti panga riskijuht, millised riskihaldamise mehhanismid ei töötanud, mida tegi valesti filiaalijuht ja mida tegi valesti Danske emapank Taanis," rääkis Ojakivi saates.
Äripäeva ajakirjanik Aivar Hundimägi hinnangul on põhiküsimus edaspidiseks, et milline saab olema mõju kogu Danske pangale ja mis juhtub siis kui USA peaks otsustama Dansket trahvida.
Heidit Kaio lisas, et rahvusvahelises ajakirjanduses pälvib Danske panga juhtum tähelepanu sellega, et erinevates riikides finantsinspektsioonid asuvad jälitama seda, kas vastava riigi firmad olid selle Danske rahapesuga seotud.
Kaio sõnul tekitab Danske skandaal paljudes Eesti kodanikes rahvusliku süütunde küsimuse. "Et kas me peame end Eestina kuidagi halvasti tundma? Kas see panem meile mingisuguse Metsiku Ida templi külge või mitte? Seda templit mina küll praegu kusagil paistmas ei näe. Selline "musta raha" liikumine on ikkagi mitte ainult Ida teema, vaid väga globaalne probleem," lausus Kaio.
Hundimägi sõnul võivad sellised juhtumid saada pankadele saatuslikuks ja kui suurte pankadega midagi juhtub, siis see mõju kogu laiemale majandusele võib olla väga valus.
Mirko Ojakivi rõhutas, et kogu skandaali eest vastutavad juriidiliselt Danske Panga omanikud ja juhtkond. "Kui nad ei suutnud täita seadusest tulenevat kohustust tagada "tunne oma klienti" põhimõttest kinni pidamine. Nad ei teadnud, kust on pärit nende klientide raha ja kuhu see läheb, siis see pole ainult telleri ja kliendihalduri vastutus, see on kogu panga vastutus," sõnas Ojakivi. | "Rahva teenrid": Danske panga skandaal ei pane Eestile Metsiku Ida templit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirjanik Mirko Ojakivi võttis esimese teemana üles rahvusvahelise Eesti maine ja Eesti panganduse seisukohast kõige olulisema sündmuse - Kopenhaagenis tutvustas Danske pank Eesti filiaalis aastatel 2008-2015 toimunud rahapesu uurimise raporti avalikku osa.
"Seda raportit lugedes saab aimu sellest, mis tehti Eesti filiaalis valesti, aga tundub, et ei selgu see, mida tegid valesti panga riskijuht, millised riskihaldamise mehhanismid ei töötanud, mida tegi valesti filiaalijuht ja mida tegi valesti Danske emapank Taanis," rääkis Ojakivi saates.
Äripäeva ajakirjanik Aivar Hundimägi hinnangul on põhiküsimus edaspidiseks, et milline saab olema mõju kogu Danske pangale ja mis juhtub siis kui USA peaks otsustama Dansket trahvida.
Heidit Kaio lisas, et rahvusvahelises ajakirjanduses pälvib Danske panga juhtum tähelepanu sellega, et erinevates riikides finantsinspektsioonid asuvad jälitama seda, kas vastava riigi firmad olid selle Danske rahapesuga seotud.
Kaio sõnul tekitab Danske skandaal paljudes Eesti kodanikes rahvusliku süütunde küsimuse. "Et kas me peame end Eestina kuidagi halvasti tundma? Kas see panem meile mingisuguse Metsiku Ida templi külge või mitte? Seda templit mina küll praegu kusagil paistmas ei näe. Selline "musta raha" liikumine on ikkagi mitte ainult Ida teema, vaid väga globaalne probleem," lausus Kaio.
Hundimägi sõnul võivad sellised juhtumid saada pankadele saatuslikuks ja kui suurte pankadega midagi juhtub, siis see mõju kogu laiemale majandusele võib olla väga valus.
Mirko Ojakivi rõhutas, et kogu skandaali eest vastutavad juriidiliselt Danske Panga omanikud ja juhtkond. "Kui nad ei suutnud täita seadusest tulenevat kohustust tagada "tunne oma klienti" põhimõttest kinni pidamine. Nad ei teadnud, kust on pärit nende klientide raha ja kuhu see läheb, siis see pole ainult telleri ja kliendihalduri vastutus, see on kogu panga vastutus," sõnas Ojakivi.
### Response:
"Rahva teenrid": Danske panga skandaal ei pane Eestile Metsiku Ida templit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Real Sociedad läks mängule vastu favoriidina, aga leidis end juba varakult raskustes, vahendab kohtumise käiku Soccernet. Huesca teenis esimese poole jooksul paremaid võimalusi ja Alex Gallar sai 25. minutil kasti äärest löögile, aga palli ette jäi Sociedadi mängija.
Teine pool algas Sociedadi jaoks paremini ja 52. minutil sai hea võimaluse Juanmi, kelle löögi tõrjus siiski väravavaht. 64. minutil sai Sociedad esimese värava kätte, kui Mikel Merino lõi palli kasti äärest värava vasakusse nurka.
Sociedad üritas mängu kontrollida, aga 71. minutil andis kohtunik Juanmile kollase kaardi, mille üle ründaja vaidlema hakkas. Kohtunik andis Juanmile vaidlemise eest teise kollase ja Sociedad jäi väljakul kümnekesi.
Kümme minutit hiljem läks Sociedadi olukord veel hullemaks, kui Theo Hernandez sai otsese punase kaardi vea eest. Üheksa mehega Sociedad pidas siiski vastu ja võttis kodust eemal väärtusliku võidu. | Kaks punast saanud Real Sociedad teenis uustulnuka üle raske võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Real Sociedad läks mängule vastu favoriidina, aga leidis end juba varakult raskustes, vahendab kohtumise käiku Soccernet. Huesca teenis esimese poole jooksul paremaid võimalusi ja Alex Gallar sai 25. minutil kasti äärest löögile, aga palli ette jäi Sociedadi mängija.
Teine pool algas Sociedadi jaoks paremini ja 52. minutil sai hea võimaluse Juanmi, kelle löögi tõrjus siiski väravavaht. 64. minutil sai Sociedad esimese värava kätte, kui Mikel Merino lõi palli kasti äärest värava vasakusse nurka.
Sociedad üritas mängu kontrollida, aga 71. minutil andis kohtunik Juanmile kollase kaardi, mille üle ründaja vaidlema hakkas. Kohtunik andis Juanmile vaidlemise eest teise kollase ja Sociedad jäi väljakul kümnekesi.
Kümme minutit hiljem läks Sociedadi olukord veel hullemaks, kui Theo Hernandez sai otsese punase kaardi vea eest. Üheksa mehega Sociedad pidas siiski vastu ja võttis kodust eemal väärtusliku võidu.
### Response:
Kaks punast saanud Real Sociedad teenis uustulnuka üle raske võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suure tõenäosusega kohtutakse USA-s, ametlik kinnitus toimumiskohast saabub uuel nädalal. 32-aastane ameeriklane Wilder ja temast kaks aastat noorem britt nõustusid matši toimumisega augustis.
"Kaks parimat raskekaallast üksteise vastu võitlemas - parimatest parimad annavad rahvale seda, mida nad tahavad," sõnas Wilder sotsiaalmeedias. Fury naasis tänavu juunis 924-päevalise pausi järel ringi, alistades albaanlase Sefer Seferi. Augustis sai ta Põhja-Iirimaal Belfastis peetud matšis jagu itaallasest Francesco Pianetast. Wilder on WBC tiitlivööd enda käes hoidnud alates 2015. aasta jaanuarist.
Kumbki mees pole profikarjääri jooksul veel kaotust tunnistanud - Fury on võitnud 27 kohtumist, Wilder on 40 võidust 39 saanud nokaudi teel.
Matši promotuur algab 1. oktoobril Londonis ja jätkub seejärel New Yorgis ja Los Angeleses. | Selgus Tyson Fury ja Deontay Wilderi matši toimumisaeg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suure tõenäosusega kohtutakse USA-s, ametlik kinnitus toimumiskohast saabub uuel nädalal. 32-aastane ameeriklane Wilder ja temast kaks aastat noorem britt nõustusid matši toimumisega augustis.
"Kaks parimat raskekaallast üksteise vastu võitlemas - parimatest parimad annavad rahvale seda, mida nad tahavad," sõnas Wilder sotsiaalmeedias. Fury naasis tänavu juunis 924-päevalise pausi järel ringi, alistades albaanlase Sefer Seferi. Augustis sai ta Põhja-Iirimaal Belfastis peetud matšis jagu itaallasest Francesco Pianetast. Wilder on WBC tiitlivööd enda käes hoidnud alates 2015. aasta jaanuarist.
Kumbki mees pole profikarjääri jooksul veel kaotust tunnistanud - Fury on võitnud 27 kohtumist, Wilder on 40 võidust 39 saanud nokaudi teel.
Matši promotuur algab 1. oktoobril Londonis ja jätkub seejärel New Yorgis ja Los Angeleses.
### Response:
Selgus Tyson Fury ja Deontay Wilderi matši toimumisaeg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maikuu keskel asutas 28 ettevõtjat üheaastase elueaga Riigireformi Sihtasutuse, mille eesmärgiks on sõnastada Eesti riigikorralduse uuendamiseks riigireformi kontseptsioon ning reformi elluviimiseks vajalikud eelnõude kavandid ja seletuskirjade teesid. Pärast pole teist enam kuulda olnud. Millega tegelete?
Vahetult pärast sihtasutuse asutamist oli meist väga palju kuulda. Teadsime, et enda kontseptsiooni ettevalmistamiseks tuleb korraldada idee korje, mille ajakirjandus ja avalikkus korraldasid meie eest. Nimelt, riigireformi teemal ei ole meedias olnud enne nii laia debatti, nagu oli kolme nädala jooksul pärast sihtasutuse asutamist...
Võib-olla, aga see kõik toimus enne suvepuhkusi ja – olgem ausad – paljud on unustatud.
Just. Aga vahepeal ei ole meie jaoks olnud rääkimise aeg, vaid uurimise, mõtlemise, sisemise arutelu ja kirjutamise aeg. Pean tunnistama, et viimase 25 aasta kõik suved on mul olnud töised, aga nii pöörast suve nagu see, pole olnud. Teisisõnu – selle aja, mil oleme olnud avalikust ruumist justkui eemal, pühendasime põhjalikult sisulise töö tegemisele.
Täna on küll esimest korda, kui sellest räägin, kuigi võibolla teen seda kaks-kolm nädalat liiga vara. Mulle meeldib rääkida siis, kui mingi asi on olemas. Ja kindlasti ei saa ma veel kõiki meie ettepanekuid üles loetleda, sest omavahel pole need veel lõpuni selgeks räägitud. Küll aga saan rääkida ideedest ja võimalikest ettepanekutest, mis on sihtasutuses arutamisel, mitte veel lõpuni viimistletud seisukohtadest.
Vabandust, kevadel võtsite endale eesmärgiks anda kodanikupäeval, 26. novembril, riigikogu esimehele, valitsusele ja parlamendierakondadele üle riigireformi kontseptsiooni. Praegu teil seda veel valmis ei ole?
Tegelikult on kontseptsiooni esimene projekt meil juba olemas. Valimiseelsest situatsioonist tulenevatel kaalutlustel oleme oma ettevalmistusprotsessi kõvasti kiirendanud.
Millised need kaalutlused on?
Meie eesmärk on, et riigireformi kontseptsioon leiaks ühel või teisel viisil käsitlust [riigikogu] valimiste eelses debatis. Loomulikult unistame, et teatud põhimõtted võiksid leida kajastamist erakondade valimisplatvormides. Selleks kõigeks on 26. november liiga hilja.
Ja mis on uus kuupäev?
Uus kuupäev... Püüame jõuda kontseptsiooni põhiteksti heakskiitmiseni sihtasutuse nõukogus 17. oktoobril. Pärast seda hakkame kontseptsiooni peatükkide kaupa avaldama. 26. novembril tahame korraldada riigireformi konverentsi, kui anname lõpliku kontseptsiooni – mille põhitekst ei ole pikem kui 50 lehekülge – parlamendierakondadele ja kutsume nende esindajaid selle üle arutama.
Ning annate võimaluse neil öelda: "Riigireformijate jutud Eesti riigikorralduse hukust on emotsionaalselt võimsad, ent neil on teiste viimsepäevakuulutustega ühine omadus – need ei vasta tõele." Nii ütles sotside esimees Jevgeni Ossinovski mai keskel.
Poliitilistel liidritel on sageli probleem, et ekraanil olemiseks tahavad nad esineda väga löövate metafooridega.
Meie oleme optimistid ja entusiastid, aga me ei ole naiivsed. Tegelikult olen suvega muutunud veelgi entusiastlikumaks ja optimistlikumaks. Meil on olnud väljaspool mikrofone ja kaameraid erinevaid diskussioone tipp-poliitikutega ja, mis eriti oluline, tippametnikega. Seal on näha, kuidas suurt osa meie riigireformi kontseptsioonist peetakse vajalikuks ja mõistlikuks. Veelgi enam, mitmete asjade puhul, mis alguses leidsid ajakirjanduses vastandamist, näiteks ametnikkonna vähendamine kui pealtnäha populistlik teema, olid mitmed tippametnikud meist veelgi radikaalsemad.
Nii, et ametnikke vähendaksitegi poole võrra, nagu juba maikuus ütlesite?
Ametnike vähendamine ei ole eesmärk iseeneses. Ametnikkonna vähendamine on meede, et riigi efektiivsus saaks tõusta. See tugineb kahele teesile. Minu silmis on Eesti ametnikkonna kvaliteet viimase 15-20 aastaga kordades tõusnud ja tervikuna on see suurepärane. Mis omakorda tähendab, et ametnikkond suudab oma tööd teha ka väiksema arvu inimestega. Teiselt meeldib meil ennast hellitada vestlustega Eesti e-riigi edulugudest.
Niisiis, ühelt poolt ametnike professionaalsus ja teisalt e-riigi edulugu peaksid kokku andma sümbioosi, kus väiksema hulga ametnikega ongi võimalik töö ilusasti ära teha.
Kindlasti ütlevad mõnedki teile vastu, et teedele ja tänavatele oleks vaja rohkem politseinikke.
Õige. Aga juba kevadel välistasime ja välistame praegu – ei mingit politseinike, kaitseväelaste, õpetajate, arstide vähendamist. Meie teemaks on avaliku võimu organisatsioon, riigi keskvalitsuse, põhiseaduslike institutsioonide ja omavalitsuste tasand.
Seega peaksid teid kartma presidendi kantselei, riigikantselei ja ministeeriumite ametnikud?
Vaat nüüd läks küsimus viltu. Absoluutselt mitte. Keegi ei pea kedagi kartma.
Ma ei saa aru. Kas teie arvates tuleb ametnike arvu vähendada?
Jah, selle juurde olen ma jäänud.
Kust võtta siis ametnikke, keda vähendada?
Üks on see, mis puudutab õigusloomet. Õiguskantsler Ülle Madise pidas kolmapäeval riigikogus suurepärase kõne, mille mõnele osale kirjutan mina kahe käega alla. Ka sellele, mis puudutas õigusloome vohamist ja asendustegevust. Neil teemadel on nii kaua ja nii palju räägitud, kahetsusväärselt on aga tulemus... see pole veel nulli jõudnud, on jätkuvalt negatiivsel poolel. Järelikult pole muud varianti vohava õigusloome ohjeldamiseks, kui sellega tegelevate ametnike hulka vähenda ja neid mujal kasutada.
Justiitsministeerium kaotaks teie plaaniga pooled ametnikud?
Justiitsministeerium ja teiste ministeeriumide õigusosakonnad ei ole vähendamise spetsiifilised eesmärgid. Meie ei toeta kirvepoliitikat, vaid esmalt teenuste- ja segmentide põhist analüüsi ja seejärel, jah, vähendamine. See oleks kaheksa aasta programm, sest neli aastat, nagu alguses arvasime, oleks liiga kiire.
E-riik tuleb mängu siis, kui räägime täitmisest, lubamisest, keelamisest. Meie asutajate hulgas ja nõukogus on mitmed tugevad IT-spetsialistid, kes praegu töötavad selle nimel, et täitmist ja lubamist algoritmistada.
Praegu kaotas suur osa lugejatest igasuguse mõttelõnga. Nad ei saa aru, millest te räägite.
Järelikult olen ma halvasti asja seletanud, ei saa muud järeldust teha.
Palun mõni konkreetne näide, kus on Eestis liiga palju ametnikke?
Need on ministeeriumid ja ametid. Arutleme praegu ka teemal, kuid lõplikku otsust veel ei ole, et tulla välja ettepanekuga konsolideerida ministeeriumid ühtseks valitsusasutuseks,
Praegused ministeeriumid kaoksid ja tekiks... Mis?
Ma ei ole öelnud, et kaoksid ära., Minu sõnade valik oli väga täpne.
Teie väljend oli "konsolideerimine".
Täpselt. Me kasutame oma mõtte edasiarendamiseks mudelit, mille märksõnaks on Rootsi ja Šotimaa. OSCD andis juba aastal 2011 soovituse edendada Eestis riigi horisontaalset koostöömudelit.
Lisaks sellele, minu suureks üllatuseks, saime oma sihtasutuse lähtevisiooni avalikustamise järel tunda riigihalduse ministri Janek Mäggi toetust. Ta avaldas nimelt artikli, kus kirjutas ministeeriumide kaotamisest, ehk konsolideerimisest üheks valitsusasutuseks. See oli minule ja mitmele kolleegile päästikuks, et hakata teemat põhjalikumalt uurima. Mitu tippametnikku tõestasid kohtumistel, et sellele arukale ideele on olemas väga suur toetus. Ja see tähendaks ka ametnikkonna märkimisväärset kahanemist.
Ühtne valitsusasutus seniste ministeeriumide asemel?
Ministeeriumid on selle ühtse valitsusasutuse sees, kõikidel ametnikel on üks ja ühine tööandja, ühtset valitsusasutust juhib üks ametnik, olgu ta nimeks riigisekretär või kantsler. Kui on üks tööandja, siis praegust silotornistamist haralitõmbunud ministeeriumide vahel enam ei ole või see minimiseeritakse, rotatsiooni erinevatele ametnikele erinevate valdkondade vahel saab rahulikult läbi viia.
Peaminister on inimene, kes seda ühtset valitsusasutust juhib, tema roll suureneb märkimisväärselt, ka strateegiakeskus – millest olen kuus-seitse aastat rääkinud – leiaks koha selles valitsusasutuses ning kaasnevaks tulemuseks oleks eelarvestamine ehk rahastamine poliitika tegevusvaldkondade, mitte asutuste kaupa.
Saan ma õigesti aru, et teie skeemil on üleval peaminister, siis tuleb kümmekond noolt alla ministrite juurde, sealt jooksevad need omakorda kokku riigisekretärini, kes juhib valitsusasutust, mis liidab endasse kõik tänased ministeeriumid?
Graafiliselt võib seda peaaegu niimoodi kujutada, kuigi eks noolte kulgemine ole veidi keerulisem. Aga põhimõtteliselt jah, niisugune kiire ettekujutus meie arutlusest on adekvaatne pilt.
Kindla peale on kõik tugiteenistused ühendatud, mitte igal ministeeriumil oma. Ülisuure tõenäosusega saab siis olema nagu Rootsis: kui valitsuskoalitsioon saab valimiste järel kokku, määratleb ta oma poliitilised prioriteedid ja sellest sõltub ka ministeeriumide kujundamine ühtsesse valitsusasutusesse. On muidugi mõned erandid, kes ei saa muutuda, ehk kaitse-, välis-, sise-, rahandusministeerium. Suur hulk teisi ministeeriume saab muutuda sõltuvalt poliitilistest prioriteetidest.
Meie arvates tuleb ka ministrite ja ministeeriumide arvu hoida mõistlikkuse piirides ning see võiks olla 1+10, üks peaminister ja kümme ministrit. Kusjuures portfellita ministrite kohad tuleks kaotada, sest sageli pole see kahetsusväärsel kombel olnud vajadusepõhine, vaid koalitsioonilepete sõlmimise instrumendiks, et saavutada personaalias tasakaalu. Sel ei ole just väga palju pistmist riiklike huvidega.
Kas see tähendab ministrite senise võimu vähenemist?
Ei. Kuid see tähendab väga selgelt ministrite ja peaministri omavahelise koostöö tugevnemist ja tihendamist, peaministrile suurema rolli andmist. Ma ei suhtu seejuures tõsiselt etteheidetesse nagu see võiks tähendada liikumist autokraatia poole. Mitte mingil juhul, sest on ülisuur tõenäosus, et ka tulevikus valitsevad Eestis koalitsioonivalitsused ja peaminister peab alati hoolitsema, et tema juhitud võimuliit koos püsiks. Koalitsioonipartnerite seisukohad tuleb läbi arutada viisil, et koalitsioon suudab oma poliitikat ellu viia.
Täpsustan eelmist küsimust: teie idee tähendab, et ministrite võim ametnike üle väheneb, ministrite poliitiline võim ja kaalukus suurenevad?
Olen seda meelt, et ministritel ei peagi olema ministeeriumi juhtimisel administratiivset võimu. Põhiseaduse säte, et minister juhib ministeeriumi, on eksitav ja hägustav. Minister juhib poliitikaid. Minister peab ministeeriumis esindama valitsuse poliitikat, mitte aga valitsuses ministeeriumi poliitikat. Siin on põhimõtteline vahe. Ministeeriumi juhib kantsler, see on tema ülesanne. Kui meie ettepanek sünnib ja läheb käiku, siis on selleks inimeseks riigisekretär. Aga mitte minister.
Kui suureks hindate ise tõenäosust, et need lennukad ja radikaalsed ideed ka kuhugi jõuavad? Lisaks teie trükitud esitlusmaterjalidele.
(Naerab) Tavaliselt on nii, et kui advokaat tahab kohtus küsimusele vastamiseks aega võita, siis ta tõuseb oma toolilt hästi aeglaselt ja sel ajal mõtleb. Kui kodanik vastab ajakirjanikule ja tal on vaja aega võita, ütleb ta, et see oli hea või väga hea küsimus.
See oligi väga hea küsimus. Kevadel olin pessimistlikum kui praegu. Minu optimismi on tõstnud suvised konsultatsioonid tipp-poliitikute ja tipp-ametnikega. Neis selgus, et konstruktiivses ja meediavälises ruumis on pilt märkimisväärselt soodsam kui ajaleheveergudel või televisioonis. Ent seegi ei ole veel koht, mis sunniks mind minema naiivseks. Arvame, et suur hulk meie ideedest ja ettepanekutest leiab tõepoolsest järgmise kaheksa aasta jooksul realiseerimist.
Miks kaheksa aastat?
Põhiseaduse muutmise ettepanekuid teeme nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vältimatult vajalik meie ettepanekute jõustumiseks. Põhiseaduse iluraviga me ei tegele, kuigi professionaalselt see mulle väga meeldiks. Mitmed ettepanekud põhiseaduse muutmiseks siiski tulevad ja siit tulebki ajaline dimensioon 4+4 aastat.
Et põhiseadust saab muuta riigikogu kahe järjestikuse koosseisu nõusolekul?
Jah. Ma ei toeta põhiseaduse muutmise kiirendatud meetodit, riigireform peab olema põhjalikult läbi kaalutud.
Riigireformi käivitamiseks tahame välja tulla nii, et kui 26. novembril on meie kõik ettepanekud üle antud ja poliitiliste liidritega esimene debatiring maha peetud, siis sõelume välja teemad, mille kohta koostame eelnõude kavandid ja nende kavandite seletuskirjade teesid. Vabandan selle ülimalt kantseliitliku sõnakasutuse eest, kuid see on teadlikult väljamõõdetud sõnakasutus. Me ei ole võimelised ja keegi ka ei oota, et töötaksime välja seaduseelnõude ja seletuskirjade lõplikud eelnõud,. Seda võiks riigi poolt vaadates pidada isegi halvaks tooniks. Kui kodanikuorganisatsioonid muutuvad liiga aktiivseks, ei pruugi see poliitilisele eliidile olla meeltmööda.
Samas tahate rahvaküsitluste ja –hääletuste laiemat kasutamist?
Meie üks ettepanek toetab tõesti rahvaküsitluse kasutamist nii riigi kui ka omavalitsuse tasandil. Ma räägin justnimelt rahvaküsitlusest, mitte rahvaalgatusest, mida juba põhiseaduse assamblee ajal pidasin riskantseks võtteks.
Miks?
Mul jagub nii palju vaprust, et kinnitada: ma ei julge seda ettepanekut omalt poolt soovitada. Praegusel digi- ja meediaajastul on olemasolevatel või tekkivatel poliitilistel jõududel võimalik ühiskondliku arvamuse manipuleerimine, mille lõpptulemus võib kujuneda riiklust kahjustavaks, isegi kui alguses sellist kavatsust ei olnud.
Põhiseaduses on ju niigi teatud hulk valdkondi, mida ei saa rahvahääletusele panna – nende hulka kuuluvad maksuseadused. Kujutagem ette, et sellist pidurit põhiseaduses poleks ja Eestis oleks võimalik panna maksuseadused rahvahääletusele. Kaldun arvama, et meie demokraatiakiht ja kultuurikiht ei ole veel nii paksud, et rahvas lükkaks suure teadlikkusega tagasi maksuseadused, mis viiksid maksud siin riigis nulli lähedale või päriselt nulli.
Seetõttu on minu ettepanek Riigireformi Sihtasutusele viia sisse võimalus rahvaküsitluse korraldamiseks, mida teeksid kas riik või kohalik omavalitsus ning mis oleks ametlik, õiguslik, poliitiline aktsioon.
Rahvaküsitluse tulemus ei ole ju juriidiliselt siduv?
Aga on päevselge, et kui rahvaküsitlus näitab, kuidas rahvas midagi tahab, siis peab riigikogu seda arvestama. Või, kui ei arvesta, peab suutma rahvale selgitada, miks ei arvesta.
See viimane on väga keeruline.
On keeruline, tõesti. Aga kui on tegemist riiklikult olulisele teemale ebasoovitava või ohtliku tulemusega, siis on võimalik seda rahvale selgitada. Mina ei ole seda meelt, et rahvas ei mõista poliitikat. Mõistab küll. Ja mõistab õigesti, kui seda talle õigesti selgitatakse.
Räägime veel põhiseaduse võimalikust muutmisest. Presidendile üks ametiaeg, senise kahe asemele?
Oleme arutanud, et presidendil oleks tõesti üks 7-aastane ametiaeg. Oleme arutanud, et presidendi valiks ainult valimiskogu.
Arutame neil teemadel seepärast, et presidendile anda oluliselt suurem poliitiline sõltumatus, et ta saaks täita paremini talle põhiseadusega pandud poliitilise tasakaalustaja rolli.
Viimastel aastatel – sõltumata riigipea nimest – on president kaduvväike arv kordi pöördunud riigikohtu poole seoses mõne seaduse põhiseadusele mittevastavuse küsimuses. Küll aga kuulutas president välja kurikuulsa kobareelnõu, millega kehtestati kui mitte üleöö, siis ülenädala uus käibemaksumäär. Samal ajal lisas president sellele [seaduse väljakuulutamise otsusele] poliitilise avalduse, kus oli näpuviide riigikogu poole, et head daamid ja härrad, nii ei tohi teha. Aga see on ju kõige selgem näide, et kuulutati välja seadus, mida president ise pidas põhiseadusega vastuolus olevaks.
Võib-olla president kasutas oma poliitilist võimu, et seadus välja kuulutada, mis oli sel hetkel – kümme aastat tagasi majanduskriisi ajal – riiklikult õigem kui minna vetostamise pikka teed?
Sel hetkel käitus president [Toomas Hendrik Ilves] poliitiliselt õigesti. Kuid see ei tähenda, et see olnuks õiguslikult õige. Loomulikult algas probleem riigikogust, mitte presidendist, sest parlament oli kaval, mida ei saa tunnustada, sidus eelnõud kokku kobaraks, pani sinna satelliidid juurde. President oli väljapääsmatus olukorras: majanduskriisi tõttu tuli teatud meetmed ilmtingimata välja kuulutada, vastasel juhul olnuks see ohtlik riigi majandusele ja ehk isegi riiklikule stabiilsusele. Ma ei kritiseeri siin niivõrd presidenti, kuivõrd väljakujunenud situatsiooni.
Meie tahame presidendile anda juurde tasakaalustavat jõudu, et ta ei peaks muretsema enda tagasivalimise pärast ega mõtlema seepärast võimalikele kompromissidele sisepoliitilisel väljal.
Valimiskogu peaks olema 201 liikmeline, kus 101 liiget on riigikogust ja 100 omavalitsusest. Miks 100? Sest suuremate omavalitsuste hääl presidendi valimistel ei tohiks olla oluliselt jõulisem väiksematest. Vabariigi President peab olema president samamoodi Kihnu saarele nagu Viimsi vallale või Tallinna linnale. Täna on 73 omavalitsust, igaüks neist saab valimiskogus ühe kohe ja ülejäänud jaotatakse suuremate linnade-valdade vahel, et oleks ka teatud proportsionaalsus tagatud.
Me pakume välja [valimiskogus] häälte arvutamise sellise lahenduse, kus igal juhul saab Eesti Vabariik valimispäeval endale uue presidendi. Ja Estonia kontserdimajast ei minda õhtul ilma presidendita laiali [nagu juhtus sügisel 2016, kui pärast riigikogu ebaõnnestumist ei suutnud ka valimiskogu presidenti valida ning valimised läksid tagasi parlamenti].
Omavalitsuste arvu tahate kärpida piirini "üks maakond = üks omavalitsus", erandiks mõned suuremad linnad?
See loodetavasti muutub meie ametlikuks mõtteks 17. oktoobril, aga täna julgen arvata, et sihtasutuse nõukogu on oma sentimendi andnud. Meie ettepanek saab sel juhul olema tõesti "maakonnad omavalitsusteks", tekib omavalitsuslik maavanem, nagu Lehola Lembitu aegadel, kui keegi nostalgia laksu vajab...
Kas rahvas valib maavanema?
See on olnud minu mõte ja ettepanek, mis kahetsusväärsel kombel ei ole leidnud laiemat toetust. Ülisuure tõenäosusega ei tule meie ettepanekutes kohaliku omavalitsuse juhi ehk maavanema otsevalimist.
Aga maakondlik põhimõte tuleb, ka see, et kaks või neli linna oleksid omavalitsuslikud ja ülejäänud maakondlikud.
See pole vaid riigireformilik, vaid regionaalpoliitiline küsimus. Viimastel aastatel näeme, kuidas tegelike gravitatsioonikeskuste hulk Eestis pidevalt väheneb ja mitmed maakonnakeskused on tõmbekeskuse staatust kaotamas. On vaja säilitada maakondlikud tõmbekeskused ja et tulevikus ei oleks meil tegemist ühe või kahe linna Eestiga, aga territoriaalselt hõlmatud Eestiga.
Ja riigikogu liikmete arvu tuleb samuti vähendada?
See on küsimus, mille puhul olin kindel, et see ei jää tulemata. Küsimus ei ole, kui palju eelarves kokku hoitakse, siit ei tule erilist kokkuhoidu. Kõige tähtsam on rollimudeli küsimus. Olen senise karjääri jooksul teadnud, et efektiivne juhtimine on siis, kui sa tõmbad, mitte ei tõuka. Riigikogu ei suuda täita riigireformi tõmbekeskuse rolli kui ta ise endaga midagi ette ei võta. Ega vähenda enda liikmete arvu 10 võrra.
Seda on nimetatud populistlikuks ettepanekuks. Vale. Meie ei kandideeri kusagile, ei võistle ega võitle kellegagi.
Seda viimast on raske ette kujutada, mõeldes vastuhoovustele, mis teie suunas liiguvad?
Meie tahame kaitsta ja argumenteerida oma ettepanekuid, meie teemaks ei ole poliitiline võitlus.
Reformierakonna kunagi mõjukas poliitik Meelis Atonen ütles teie kohta: "Need ettevõtjad on teada tuntud erakondade toetajad ka olnud. Milline erakond ütleb oma toetajale: käi raha välja, aga muidu ole vait." Mida erakonnad teile ütlesid, kui nendega kohtusite?
Ise kohtusin paari-kolme erakonna tippjuhiga enne, kui sihtasutuse tegime. Ütlen siin mikrofoni ees ausalt, et need oli pinnase kompimise kohtumised, et kas on üldse mõtet asjaga tegelema hakata. Tagasiside oli julgustav: on mõtet tegeleda ning et kui kodanikuühiskonnast tulevad konkreetsed ettepanekud ja põhjendused, mitte üldine jutt, siis on tegu materjaliga, mida erakonnad saavad ka praktiliselt kasutada.
Teise ringi kohtumisi tegime erakondadega pärast sihtasutuse asutamist. Seal joonistus välja äraootav neutraliteet. Ühelgi kohtumisel ei tunnetanud aga vaenulikkust, et mis te tulete meie mängumaale. 14. juunil käisime valitsuskabinetis, ehk kolme koalitsioonierakonna ees. Oli palju küsimusi, seletamist ja selgitamist, aga väga heatahtlik õhkkond.
Kui me nüüd enda kontseptsiooni avaldame, siis loodame sellele erakondade ülest huvi. Nii nagu on kaitsepoliitikas erakondade ülene positsioon, teatud ulatuses ka välispoliitikas. Kuid riikluse pikka perspektiivi, tänu pidevatele valimistsüklitele ei ole siiani tunnistatud. Aga loodan, et lähemate aastate jooksul on võimalik teadvustada, et sellisel viisil jätkates ei ole võimalik väga pikalt Eesti riiki nii kallilt võimalik pidada. Ühiskond ei jaksa.
Meelis Atoneni meenutades – kui erakonnad ei võta oma valimisprogrammidesse Riigireformi Sihtasutuse ettepanekuid, kas nad jäävad siis 28 ettevõtja valimiseelsetest annetustest ilma?
Riigireformi kontseptsioonil ja sihtasutuse koostatud dokumentidel ei ole küljes hinnasilti. Ükskõik kes ja kus kedagi toetab või on varem toetanud – ei oska mina kommentaarida. Kuid need [valimiste eelsed] annetused või nende puudumine ei saa olla seotud riigireformiga.
Ennustagem – kui mitme erakonna valimisprogrammis me näeme riigikorralduse uuendamise lubadusi, mis on võetud teie ettepanekutest?
Loodan ja arvan, et riigikorralduse uuendamise mõtteid leiame päris paljude erakondade programmidest. Küsimus on selles, et millisena ja kui detailsena. Meie kiirendasime enda kontseptsiooni valmimist just põhjusel, et veelkord erakondadega kohtuda ja oma ettepanekuid neile valimiste eel presenteerida.
Kui erakondade valimisprogrammides ei ole riigireformist ridagi, isegi mitte fragmentaarseid ideid, siis on see minule ja sihtasutusele kurb seisund. Erakonnad saavad ju pärast öelda, ja mitte ettekäändena, vaid tõsise põhjusena – neil ei ole [riigireformiks] rahva mandaati.
Ehk teisisõnu, meie kindel arusaam, lootus ja soov on, et riigireform muutuks ka pärast meie ettepanekuid valimisdebati oluliseks osaks. Meie eesmärk on, et tekiks debatt, sest ilma debatita pole võimalik rahvalt mandaati saada.
Kas teile on tõe kriteerium järgmise valitsuse koalitsioonileping?
On küll, jah. Vähemalt järgmiseks neljaks aastaks. Kui riigireformi konkreetsed sammud ei jõua koalitsioonilepingusse, siis ma kahtlen, et järgmise nelja aasta jooksul saaksid need muul viisil tehtud.
Kas teil pole kordagi tulnud mõtet ühineda Eesti 200-ga, kes muretseb samuti selle üle, kuidas ka 100 aasta pärast meie riiki elus hoida, ja sealtkaudu oma ideid ellu viia? Teil on ju nendega äärmiselt lähedased mõtted.
Vastus on, et absoluutselt mitte. Me mitte ainult ei deklareerinud, vaid ka otsustasime, et erakondlikkuse ja erakondliku poliitika suhtes oleme absoluutselt apoliitilised. Et kellelgi ei saaks isegi kahtlust tekkida, asutasime sihtasutuse ainult üheks aastaks ja 14. mail 2019 alustame selle likvideerimisega. Meie loodame oma ideede realiseerimisel mitte poliitilisele jõule, vaid vaimu jõule. See ei olnud öeldud muigega, muide.
Me loodame, et suudame poliitikutele selgeks teha, et Eesti ei saa oma plaane pidada nelja aasta kaupa, valimistest valimisteni, vaid vähemalt 40 aastat ettepoole.
Selleks, et Eesti riik kestaks ka järgmised 400 aastat?
Isegi oma advokaadibüroos räägin 1000-aastasest büroost. Eesti riik peab 1000 aastat kindlasti püsima.
Riigireformi Sihtasutuse asutajateks on ettevõtjad Andres Saame, Armin Kõomägi, Enn Kunila, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits, Jaak Nigul, Jaan Pillesaar, Jaan Puusaag, Jaanus Otsa, Jüri Käo, Jüri Mõis, Koit Uus, Lembit Lump, Mark Berman, Mati Polli, Olari Taal, Olav Miil, Parvel Pruunsild, Peeter Mänd, Priit Kessa, Priit Piilmann, Raivo Hein, Tiina Mõis, Tiit Pruuli, Tiit Kuuli, Toomas Sildmäe, Viljar Arakas ja Vjatšeslav Leedo. Kõik asutajad panustavad sihtasutuse tegevuskulude katmiseks raha.
Sihtasutuse juhatuse liikmed on Jüri Käo, Olari Taal ja Rait Maruste.
Sihtasutuse nõukogu liikmed on Aivo Adamson, Alar Karis, David Vseviov, Jaak Aaviksoo, Jüri Raidla, Kristi Liiva, Marek Helm, Raivo Vare, Riina Varts, Ringa Raudla, Tarmo Jüristo, Tiit Pruuli, Toomas Tamsar, Urmas Varblane ja Viljar Arakas. | Jüri Raidla pakub püssirohtu erakondade valimisprogrammidesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maikuu keskel asutas 28 ettevõtjat üheaastase elueaga Riigireformi Sihtasutuse, mille eesmärgiks on sõnastada Eesti riigikorralduse uuendamiseks riigireformi kontseptsioon ning reformi elluviimiseks vajalikud eelnõude kavandid ja seletuskirjade teesid. Pärast pole teist enam kuulda olnud. Millega tegelete?
Vahetult pärast sihtasutuse asutamist oli meist väga palju kuulda. Teadsime, et enda kontseptsiooni ettevalmistamiseks tuleb korraldada idee korje, mille ajakirjandus ja avalikkus korraldasid meie eest. Nimelt, riigireformi teemal ei ole meedias olnud enne nii laia debatti, nagu oli kolme nädala jooksul pärast sihtasutuse asutamist...
Võib-olla, aga see kõik toimus enne suvepuhkusi ja – olgem ausad – paljud on unustatud.
Just. Aga vahepeal ei ole meie jaoks olnud rääkimise aeg, vaid uurimise, mõtlemise, sisemise arutelu ja kirjutamise aeg. Pean tunnistama, et viimase 25 aasta kõik suved on mul olnud töised, aga nii pöörast suve nagu see, pole olnud. Teisisõnu – selle aja, mil oleme olnud avalikust ruumist justkui eemal, pühendasime põhjalikult sisulise töö tegemisele.
Täna on küll esimest korda, kui sellest räägin, kuigi võibolla teen seda kaks-kolm nädalat liiga vara. Mulle meeldib rääkida siis, kui mingi asi on olemas. Ja kindlasti ei saa ma veel kõiki meie ettepanekuid üles loetleda, sest omavahel pole need veel lõpuni selgeks räägitud. Küll aga saan rääkida ideedest ja võimalikest ettepanekutest, mis on sihtasutuses arutamisel, mitte veel lõpuni viimistletud seisukohtadest.
Vabandust, kevadel võtsite endale eesmärgiks anda kodanikupäeval, 26. novembril, riigikogu esimehele, valitsusele ja parlamendierakondadele üle riigireformi kontseptsiooni. Praegu teil seda veel valmis ei ole?
Tegelikult on kontseptsiooni esimene projekt meil juba olemas. Valimiseelsest situatsioonist tulenevatel kaalutlustel oleme oma ettevalmistusprotsessi kõvasti kiirendanud.
Millised need kaalutlused on?
Meie eesmärk on, et riigireformi kontseptsioon leiaks ühel või teisel viisil käsitlust [riigikogu] valimiste eelses debatis. Loomulikult unistame, et teatud põhimõtted võiksid leida kajastamist erakondade valimisplatvormides. Selleks kõigeks on 26. november liiga hilja.
Ja mis on uus kuupäev?
Uus kuupäev... Püüame jõuda kontseptsiooni põhiteksti heakskiitmiseni sihtasutuse nõukogus 17. oktoobril. Pärast seda hakkame kontseptsiooni peatükkide kaupa avaldama. 26. novembril tahame korraldada riigireformi konverentsi, kui anname lõpliku kontseptsiooni – mille põhitekst ei ole pikem kui 50 lehekülge – parlamendierakondadele ja kutsume nende esindajaid selle üle arutama.
Ning annate võimaluse neil öelda: "Riigireformijate jutud Eesti riigikorralduse hukust on emotsionaalselt võimsad, ent neil on teiste viimsepäevakuulutustega ühine omadus – need ei vasta tõele." Nii ütles sotside esimees Jevgeni Ossinovski mai keskel.
Poliitilistel liidritel on sageli probleem, et ekraanil olemiseks tahavad nad esineda väga löövate metafooridega.
Meie oleme optimistid ja entusiastid, aga me ei ole naiivsed. Tegelikult olen suvega muutunud veelgi entusiastlikumaks ja optimistlikumaks. Meil on olnud väljaspool mikrofone ja kaameraid erinevaid diskussioone tipp-poliitikutega ja, mis eriti oluline, tippametnikega. Seal on näha, kuidas suurt osa meie riigireformi kontseptsioonist peetakse vajalikuks ja mõistlikuks. Veelgi enam, mitmete asjade puhul, mis alguses leidsid ajakirjanduses vastandamist, näiteks ametnikkonna vähendamine kui pealtnäha populistlik teema, olid mitmed tippametnikud meist veelgi radikaalsemad.
Nii, et ametnikke vähendaksitegi poole võrra, nagu juba maikuus ütlesite?
Ametnike vähendamine ei ole eesmärk iseeneses. Ametnikkonna vähendamine on meede, et riigi efektiivsus saaks tõusta. See tugineb kahele teesile. Minu silmis on Eesti ametnikkonna kvaliteet viimase 15-20 aastaga kordades tõusnud ja tervikuna on see suurepärane. Mis omakorda tähendab, et ametnikkond suudab oma tööd teha ka väiksema arvu inimestega. Teiselt meeldib meil ennast hellitada vestlustega Eesti e-riigi edulugudest.
Niisiis, ühelt poolt ametnike professionaalsus ja teisalt e-riigi edulugu peaksid kokku andma sümbioosi, kus väiksema hulga ametnikega ongi võimalik töö ilusasti ära teha.
Kindlasti ütlevad mõnedki teile vastu, et teedele ja tänavatele oleks vaja rohkem politseinikke.
Õige. Aga juba kevadel välistasime ja välistame praegu – ei mingit politseinike, kaitseväelaste, õpetajate, arstide vähendamist. Meie teemaks on avaliku võimu organisatsioon, riigi keskvalitsuse, põhiseaduslike institutsioonide ja omavalitsuste tasand.
Seega peaksid teid kartma presidendi kantselei, riigikantselei ja ministeeriumite ametnikud?
Vaat nüüd läks küsimus viltu. Absoluutselt mitte. Keegi ei pea kedagi kartma.
Ma ei saa aru. Kas teie arvates tuleb ametnike arvu vähendada?
Jah, selle juurde olen ma jäänud.
Kust võtta siis ametnikke, keda vähendada?
Üks on see, mis puudutab õigusloomet. Õiguskantsler Ülle Madise pidas kolmapäeval riigikogus suurepärase kõne, mille mõnele osale kirjutan mina kahe käega alla. Ka sellele, mis puudutas õigusloome vohamist ja asendustegevust. Neil teemadel on nii kaua ja nii palju räägitud, kahetsusväärselt on aga tulemus... see pole veel nulli jõudnud, on jätkuvalt negatiivsel poolel. Järelikult pole muud varianti vohava õigusloome ohjeldamiseks, kui sellega tegelevate ametnike hulka vähenda ja neid mujal kasutada.
Justiitsministeerium kaotaks teie plaaniga pooled ametnikud?
Justiitsministeerium ja teiste ministeeriumide õigusosakonnad ei ole vähendamise spetsiifilised eesmärgid. Meie ei toeta kirvepoliitikat, vaid esmalt teenuste- ja segmentide põhist analüüsi ja seejärel, jah, vähendamine. See oleks kaheksa aasta programm, sest neli aastat, nagu alguses arvasime, oleks liiga kiire.
E-riik tuleb mängu siis, kui räägime täitmisest, lubamisest, keelamisest. Meie asutajate hulgas ja nõukogus on mitmed tugevad IT-spetsialistid, kes praegu töötavad selle nimel, et täitmist ja lubamist algoritmistada.
Praegu kaotas suur osa lugejatest igasuguse mõttelõnga. Nad ei saa aru, millest te räägite.
Järelikult olen ma halvasti asja seletanud, ei saa muud järeldust teha.
Palun mõni konkreetne näide, kus on Eestis liiga palju ametnikke?
Need on ministeeriumid ja ametid. Arutleme praegu ka teemal, kuid lõplikku otsust veel ei ole, et tulla välja ettepanekuga konsolideerida ministeeriumid ühtseks valitsusasutuseks,
Praegused ministeeriumid kaoksid ja tekiks... Mis?
Ma ei ole öelnud, et kaoksid ära., Minu sõnade valik oli väga täpne.
Teie väljend oli "konsolideerimine".
Täpselt. Me kasutame oma mõtte edasiarendamiseks mudelit, mille märksõnaks on Rootsi ja Šotimaa. OSCD andis juba aastal 2011 soovituse edendada Eestis riigi horisontaalset koostöömudelit.
Lisaks sellele, minu suureks üllatuseks, saime oma sihtasutuse lähtevisiooni avalikustamise järel tunda riigihalduse ministri Janek Mäggi toetust. Ta avaldas nimelt artikli, kus kirjutas ministeeriumide kaotamisest, ehk konsolideerimisest üheks valitsusasutuseks. See oli minule ja mitmele kolleegile päästikuks, et hakata teemat põhjalikumalt uurima. Mitu tippametnikku tõestasid kohtumistel, et sellele arukale ideele on olemas väga suur toetus. Ja see tähendaks ka ametnikkonna märkimisväärset kahanemist.
Ühtne valitsusasutus seniste ministeeriumide asemel?
Ministeeriumid on selle ühtse valitsusasutuse sees, kõikidel ametnikel on üks ja ühine tööandja, ühtset valitsusasutust juhib üks ametnik, olgu ta nimeks riigisekretär või kantsler. Kui on üks tööandja, siis praegust silotornistamist haralitõmbunud ministeeriumide vahel enam ei ole või see minimiseeritakse, rotatsiooni erinevatele ametnikele erinevate valdkondade vahel saab rahulikult läbi viia.
Peaminister on inimene, kes seda ühtset valitsusasutust juhib, tema roll suureneb märkimisväärselt, ka strateegiakeskus – millest olen kuus-seitse aastat rääkinud – leiaks koha selles valitsusasutuses ning kaasnevaks tulemuseks oleks eelarvestamine ehk rahastamine poliitika tegevusvaldkondade, mitte asutuste kaupa.
Saan ma õigesti aru, et teie skeemil on üleval peaminister, siis tuleb kümmekond noolt alla ministrite juurde, sealt jooksevad need omakorda kokku riigisekretärini, kes juhib valitsusasutust, mis liidab endasse kõik tänased ministeeriumid?
Graafiliselt võib seda peaaegu niimoodi kujutada, kuigi eks noolte kulgemine ole veidi keerulisem. Aga põhimõtteliselt jah, niisugune kiire ettekujutus meie arutlusest on adekvaatne pilt.
Kindla peale on kõik tugiteenistused ühendatud, mitte igal ministeeriumil oma. Ülisuure tõenäosusega saab siis olema nagu Rootsis: kui valitsuskoalitsioon saab valimiste järel kokku, määratleb ta oma poliitilised prioriteedid ja sellest sõltub ka ministeeriumide kujundamine ühtsesse valitsusasutusesse. On muidugi mõned erandid, kes ei saa muutuda, ehk kaitse-, välis-, sise-, rahandusministeerium. Suur hulk teisi ministeeriume saab muutuda sõltuvalt poliitilistest prioriteetidest.
Meie arvates tuleb ka ministrite ja ministeeriumide arvu hoida mõistlikkuse piirides ning see võiks olla 1+10, üks peaminister ja kümme ministrit. Kusjuures portfellita ministrite kohad tuleks kaotada, sest sageli pole see kahetsusväärsel kombel olnud vajadusepõhine, vaid koalitsioonilepete sõlmimise instrumendiks, et saavutada personaalias tasakaalu. Sel ei ole just väga palju pistmist riiklike huvidega.
Kas see tähendab ministrite senise võimu vähenemist?
Ei. Kuid see tähendab väga selgelt ministrite ja peaministri omavahelise koostöö tugevnemist ja tihendamist, peaministrile suurema rolli andmist. Ma ei suhtu seejuures tõsiselt etteheidetesse nagu see võiks tähendada liikumist autokraatia poole. Mitte mingil juhul, sest on ülisuur tõenäosus, et ka tulevikus valitsevad Eestis koalitsioonivalitsused ja peaminister peab alati hoolitsema, et tema juhitud võimuliit koos püsiks. Koalitsioonipartnerite seisukohad tuleb läbi arutada viisil, et koalitsioon suudab oma poliitikat ellu viia.
Täpsustan eelmist küsimust: teie idee tähendab, et ministrite võim ametnike üle väheneb, ministrite poliitiline võim ja kaalukus suurenevad?
Olen seda meelt, et ministritel ei peagi olema ministeeriumi juhtimisel administratiivset võimu. Põhiseaduse säte, et minister juhib ministeeriumi, on eksitav ja hägustav. Minister juhib poliitikaid. Minister peab ministeeriumis esindama valitsuse poliitikat, mitte aga valitsuses ministeeriumi poliitikat. Siin on põhimõtteline vahe. Ministeeriumi juhib kantsler, see on tema ülesanne. Kui meie ettepanek sünnib ja läheb käiku, siis on selleks inimeseks riigisekretär. Aga mitte minister.
Kui suureks hindate ise tõenäosust, et need lennukad ja radikaalsed ideed ka kuhugi jõuavad? Lisaks teie trükitud esitlusmaterjalidele.
(Naerab) Tavaliselt on nii, et kui advokaat tahab kohtus küsimusele vastamiseks aega võita, siis ta tõuseb oma toolilt hästi aeglaselt ja sel ajal mõtleb. Kui kodanik vastab ajakirjanikule ja tal on vaja aega võita, ütleb ta, et see oli hea või väga hea küsimus.
See oligi väga hea küsimus. Kevadel olin pessimistlikum kui praegu. Minu optimismi on tõstnud suvised konsultatsioonid tipp-poliitikute ja tipp-ametnikega. Neis selgus, et konstruktiivses ja meediavälises ruumis on pilt märkimisväärselt soodsam kui ajaleheveergudel või televisioonis. Ent seegi ei ole veel koht, mis sunniks mind minema naiivseks. Arvame, et suur hulk meie ideedest ja ettepanekutest leiab tõepoolsest järgmise kaheksa aasta jooksul realiseerimist.
Miks kaheksa aastat?
Põhiseaduse muutmise ettepanekuid teeme nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vältimatult vajalik meie ettepanekute jõustumiseks. Põhiseaduse iluraviga me ei tegele, kuigi professionaalselt see mulle väga meeldiks. Mitmed ettepanekud põhiseaduse muutmiseks siiski tulevad ja siit tulebki ajaline dimensioon 4+4 aastat.
Et põhiseadust saab muuta riigikogu kahe järjestikuse koosseisu nõusolekul?
Jah. Ma ei toeta põhiseaduse muutmise kiirendatud meetodit, riigireform peab olema põhjalikult läbi kaalutud.
Riigireformi käivitamiseks tahame välja tulla nii, et kui 26. novembril on meie kõik ettepanekud üle antud ja poliitiliste liidritega esimene debatiring maha peetud, siis sõelume välja teemad, mille kohta koostame eelnõude kavandid ja nende kavandite seletuskirjade teesid. Vabandan selle ülimalt kantseliitliku sõnakasutuse eest, kuid see on teadlikult väljamõõdetud sõnakasutus. Me ei ole võimelised ja keegi ka ei oota, et töötaksime välja seaduseelnõude ja seletuskirjade lõplikud eelnõud,. Seda võiks riigi poolt vaadates pidada isegi halvaks tooniks. Kui kodanikuorganisatsioonid muutuvad liiga aktiivseks, ei pruugi see poliitilisele eliidile olla meeltmööda.
Samas tahate rahvaküsitluste ja –hääletuste laiemat kasutamist?
Meie üks ettepanek toetab tõesti rahvaküsitluse kasutamist nii riigi kui ka omavalitsuse tasandil. Ma räägin justnimelt rahvaküsitlusest, mitte rahvaalgatusest, mida juba põhiseaduse assamblee ajal pidasin riskantseks võtteks.
Miks?
Mul jagub nii palju vaprust, et kinnitada: ma ei julge seda ettepanekut omalt poolt soovitada. Praegusel digi- ja meediaajastul on olemasolevatel või tekkivatel poliitilistel jõududel võimalik ühiskondliku arvamuse manipuleerimine, mille lõpptulemus võib kujuneda riiklust kahjustavaks, isegi kui alguses sellist kavatsust ei olnud.
Põhiseaduses on ju niigi teatud hulk valdkondi, mida ei saa rahvahääletusele panna – nende hulka kuuluvad maksuseadused. Kujutagem ette, et sellist pidurit põhiseaduses poleks ja Eestis oleks võimalik panna maksuseadused rahvahääletusele. Kaldun arvama, et meie demokraatiakiht ja kultuurikiht ei ole veel nii paksud, et rahvas lükkaks suure teadlikkusega tagasi maksuseadused, mis viiksid maksud siin riigis nulli lähedale või päriselt nulli.
Seetõttu on minu ettepanek Riigireformi Sihtasutusele viia sisse võimalus rahvaküsitluse korraldamiseks, mida teeksid kas riik või kohalik omavalitsus ning mis oleks ametlik, õiguslik, poliitiline aktsioon.
Rahvaküsitluse tulemus ei ole ju juriidiliselt siduv?
Aga on päevselge, et kui rahvaküsitlus näitab, kuidas rahvas midagi tahab, siis peab riigikogu seda arvestama. Või, kui ei arvesta, peab suutma rahvale selgitada, miks ei arvesta.
See viimane on väga keeruline.
On keeruline, tõesti. Aga kui on tegemist riiklikult olulisele teemale ebasoovitava või ohtliku tulemusega, siis on võimalik seda rahvale selgitada. Mina ei ole seda meelt, et rahvas ei mõista poliitikat. Mõistab küll. Ja mõistab õigesti, kui seda talle õigesti selgitatakse.
Räägime veel põhiseaduse võimalikust muutmisest. Presidendile üks ametiaeg, senise kahe asemele?
Oleme arutanud, et presidendil oleks tõesti üks 7-aastane ametiaeg. Oleme arutanud, et presidendi valiks ainult valimiskogu.
Arutame neil teemadel seepärast, et presidendile anda oluliselt suurem poliitiline sõltumatus, et ta saaks täita paremini talle põhiseadusega pandud poliitilise tasakaalustaja rolli.
Viimastel aastatel – sõltumata riigipea nimest – on president kaduvväike arv kordi pöördunud riigikohtu poole seoses mõne seaduse põhiseadusele mittevastavuse küsimuses. Küll aga kuulutas president välja kurikuulsa kobareelnõu, millega kehtestati kui mitte üleöö, siis ülenädala uus käibemaksumäär. Samal ajal lisas president sellele [seaduse väljakuulutamise otsusele] poliitilise avalduse, kus oli näpuviide riigikogu poole, et head daamid ja härrad, nii ei tohi teha. Aga see on ju kõige selgem näide, et kuulutati välja seadus, mida president ise pidas põhiseadusega vastuolus olevaks.
Võib-olla president kasutas oma poliitilist võimu, et seadus välja kuulutada, mis oli sel hetkel – kümme aastat tagasi majanduskriisi ajal – riiklikult õigem kui minna vetostamise pikka teed?
Sel hetkel käitus president [Toomas Hendrik Ilves] poliitiliselt õigesti. Kuid see ei tähenda, et see olnuks õiguslikult õige. Loomulikult algas probleem riigikogust, mitte presidendist, sest parlament oli kaval, mida ei saa tunnustada, sidus eelnõud kokku kobaraks, pani sinna satelliidid juurde. President oli väljapääsmatus olukorras: majanduskriisi tõttu tuli teatud meetmed ilmtingimata välja kuulutada, vastasel juhul olnuks see ohtlik riigi majandusele ja ehk isegi riiklikule stabiilsusele. Ma ei kritiseeri siin niivõrd presidenti, kuivõrd väljakujunenud situatsiooni.
Meie tahame presidendile anda juurde tasakaalustavat jõudu, et ta ei peaks muretsema enda tagasivalimise pärast ega mõtlema seepärast võimalikele kompromissidele sisepoliitilisel väljal.
Valimiskogu peaks olema 201 liikmeline, kus 101 liiget on riigikogust ja 100 omavalitsusest. Miks 100? Sest suuremate omavalitsuste hääl presidendi valimistel ei tohiks olla oluliselt jõulisem väiksematest. Vabariigi President peab olema president samamoodi Kihnu saarele nagu Viimsi vallale või Tallinna linnale. Täna on 73 omavalitsust, igaüks neist saab valimiskogus ühe kohe ja ülejäänud jaotatakse suuremate linnade-valdade vahel, et oleks ka teatud proportsionaalsus tagatud.
Me pakume välja [valimiskogus] häälte arvutamise sellise lahenduse, kus igal juhul saab Eesti Vabariik valimispäeval endale uue presidendi. Ja Estonia kontserdimajast ei minda õhtul ilma presidendita laiali [nagu juhtus sügisel 2016, kui pärast riigikogu ebaõnnestumist ei suutnud ka valimiskogu presidenti valida ning valimised läksid tagasi parlamenti].
Omavalitsuste arvu tahate kärpida piirini "üks maakond = üks omavalitsus", erandiks mõned suuremad linnad?
See loodetavasti muutub meie ametlikuks mõtteks 17. oktoobril, aga täna julgen arvata, et sihtasutuse nõukogu on oma sentimendi andnud. Meie ettepanek saab sel juhul olema tõesti "maakonnad omavalitsusteks", tekib omavalitsuslik maavanem, nagu Lehola Lembitu aegadel, kui keegi nostalgia laksu vajab...
Kas rahvas valib maavanema?
See on olnud minu mõte ja ettepanek, mis kahetsusväärsel kombel ei ole leidnud laiemat toetust. Ülisuure tõenäosusega ei tule meie ettepanekutes kohaliku omavalitsuse juhi ehk maavanema otsevalimist.
Aga maakondlik põhimõte tuleb, ka see, et kaks või neli linna oleksid omavalitsuslikud ja ülejäänud maakondlikud.
See pole vaid riigireformilik, vaid regionaalpoliitiline küsimus. Viimastel aastatel näeme, kuidas tegelike gravitatsioonikeskuste hulk Eestis pidevalt väheneb ja mitmed maakonnakeskused on tõmbekeskuse staatust kaotamas. On vaja säilitada maakondlikud tõmbekeskused ja et tulevikus ei oleks meil tegemist ühe või kahe linna Eestiga, aga territoriaalselt hõlmatud Eestiga.
Ja riigikogu liikmete arvu tuleb samuti vähendada?
See on küsimus, mille puhul olin kindel, et see ei jää tulemata. Küsimus ei ole, kui palju eelarves kokku hoitakse, siit ei tule erilist kokkuhoidu. Kõige tähtsam on rollimudeli küsimus. Olen senise karjääri jooksul teadnud, et efektiivne juhtimine on siis, kui sa tõmbad, mitte ei tõuka. Riigikogu ei suuda täita riigireformi tõmbekeskuse rolli kui ta ise endaga midagi ette ei võta. Ega vähenda enda liikmete arvu 10 võrra.
Seda on nimetatud populistlikuks ettepanekuks. Vale. Meie ei kandideeri kusagile, ei võistle ega võitle kellegagi.
Seda viimast on raske ette kujutada, mõeldes vastuhoovustele, mis teie suunas liiguvad?
Meie tahame kaitsta ja argumenteerida oma ettepanekuid, meie teemaks ei ole poliitiline võitlus.
Reformierakonna kunagi mõjukas poliitik Meelis Atonen ütles teie kohta: "Need ettevõtjad on teada tuntud erakondade toetajad ka olnud. Milline erakond ütleb oma toetajale: käi raha välja, aga muidu ole vait." Mida erakonnad teile ütlesid, kui nendega kohtusite?
Ise kohtusin paari-kolme erakonna tippjuhiga enne, kui sihtasutuse tegime. Ütlen siin mikrofoni ees ausalt, et need oli pinnase kompimise kohtumised, et kas on üldse mõtet asjaga tegelema hakata. Tagasiside oli julgustav: on mõtet tegeleda ning et kui kodanikuühiskonnast tulevad konkreetsed ettepanekud ja põhjendused, mitte üldine jutt, siis on tegu materjaliga, mida erakonnad saavad ka praktiliselt kasutada.
Teise ringi kohtumisi tegime erakondadega pärast sihtasutuse asutamist. Seal joonistus välja äraootav neutraliteet. Ühelgi kohtumisel ei tunnetanud aga vaenulikkust, et mis te tulete meie mängumaale. 14. juunil käisime valitsuskabinetis, ehk kolme koalitsioonierakonna ees. Oli palju küsimusi, seletamist ja selgitamist, aga väga heatahtlik õhkkond.
Kui me nüüd enda kontseptsiooni avaldame, siis loodame sellele erakondade ülest huvi. Nii nagu on kaitsepoliitikas erakondade ülene positsioon, teatud ulatuses ka välispoliitikas. Kuid riikluse pikka perspektiivi, tänu pidevatele valimistsüklitele ei ole siiani tunnistatud. Aga loodan, et lähemate aastate jooksul on võimalik teadvustada, et sellisel viisil jätkates ei ole võimalik väga pikalt Eesti riiki nii kallilt võimalik pidada. Ühiskond ei jaksa.
Meelis Atoneni meenutades – kui erakonnad ei võta oma valimisprogrammidesse Riigireformi Sihtasutuse ettepanekuid, kas nad jäävad siis 28 ettevõtja valimiseelsetest annetustest ilma?
Riigireformi kontseptsioonil ja sihtasutuse koostatud dokumentidel ei ole küljes hinnasilti. Ükskõik kes ja kus kedagi toetab või on varem toetanud – ei oska mina kommentaarida. Kuid need [valimiste eelsed] annetused või nende puudumine ei saa olla seotud riigireformiga.
Ennustagem – kui mitme erakonna valimisprogrammis me näeme riigikorralduse uuendamise lubadusi, mis on võetud teie ettepanekutest?
Loodan ja arvan, et riigikorralduse uuendamise mõtteid leiame päris paljude erakondade programmidest. Küsimus on selles, et millisena ja kui detailsena. Meie kiirendasime enda kontseptsiooni valmimist just põhjusel, et veelkord erakondadega kohtuda ja oma ettepanekuid neile valimiste eel presenteerida.
Kui erakondade valimisprogrammides ei ole riigireformist ridagi, isegi mitte fragmentaarseid ideid, siis on see minule ja sihtasutusele kurb seisund. Erakonnad saavad ju pärast öelda, ja mitte ettekäändena, vaid tõsise põhjusena – neil ei ole [riigireformiks] rahva mandaati.
Ehk teisisõnu, meie kindel arusaam, lootus ja soov on, et riigireform muutuks ka pärast meie ettepanekuid valimisdebati oluliseks osaks. Meie eesmärk on, et tekiks debatt, sest ilma debatita pole võimalik rahvalt mandaati saada.
Kas teile on tõe kriteerium järgmise valitsuse koalitsioonileping?
On küll, jah. Vähemalt järgmiseks neljaks aastaks. Kui riigireformi konkreetsed sammud ei jõua koalitsioonilepingusse, siis ma kahtlen, et järgmise nelja aasta jooksul saaksid need muul viisil tehtud.
Kas teil pole kordagi tulnud mõtet ühineda Eesti 200-ga, kes muretseb samuti selle üle, kuidas ka 100 aasta pärast meie riiki elus hoida, ja sealtkaudu oma ideid ellu viia? Teil on ju nendega äärmiselt lähedased mõtted.
Vastus on, et absoluutselt mitte. Me mitte ainult ei deklareerinud, vaid ka otsustasime, et erakondlikkuse ja erakondliku poliitika suhtes oleme absoluutselt apoliitilised. Et kellelgi ei saaks isegi kahtlust tekkida, asutasime sihtasutuse ainult üheks aastaks ja 14. mail 2019 alustame selle likvideerimisega. Meie loodame oma ideede realiseerimisel mitte poliitilisele jõule, vaid vaimu jõule. See ei olnud öeldud muigega, muide.
Me loodame, et suudame poliitikutele selgeks teha, et Eesti ei saa oma plaane pidada nelja aasta kaupa, valimistest valimisteni, vaid vähemalt 40 aastat ettepoole.
Selleks, et Eesti riik kestaks ka järgmised 400 aastat?
Isegi oma advokaadibüroos räägin 1000-aastasest büroost. Eesti riik peab 1000 aastat kindlasti püsima.
Riigireformi Sihtasutuse asutajateks on ettevõtjad Andres Saame, Armin Kõomägi, Enn Kunila, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits, Jaak Nigul, Jaan Pillesaar, Jaan Puusaag, Jaanus Otsa, Jüri Käo, Jüri Mõis, Koit Uus, Lembit Lump, Mark Berman, Mati Polli, Olari Taal, Olav Miil, Parvel Pruunsild, Peeter Mänd, Priit Kessa, Priit Piilmann, Raivo Hein, Tiina Mõis, Tiit Pruuli, Tiit Kuuli, Toomas Sildmäe, Viljar Arakas ja Vjatšeslav Leedo. Kõik asutajad panustavad sihtasutuse tegevuskulude katmiseks raha.
Sihtasutuse juhatuse liikmed on Jüri Käo, Olari Taal ja Rait Maruste.
Sihtasutuse nõukogu liikmed on Aivo Adamson, Alar Karis, David Vseviov, Jaak Aaviksoo, Jüri Raidla, Kristi Liiva, Marek Helm, Raivo Vare, Riina Varts, Ringa Raudla, Tarmo Jüristo, Tiit Pruuli, Toomas Tamsar, Urmas Varblane ja Viljar Arakas.
### Response:
Jüri Raidla pakub püssirohtu erakondade valimisprogrammidesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Abstraktsioon kui avatud eksperiment" on radikaalselt lihtsustatud vormidele ja kunstniku üldistava mõtte sihikindlale rakendamisele pühendatud näitus. Selle eesmärk on näidata, kuidas formaalsetele eksperimentidele rajatud kunstipraktika viib suhestumiseni ühiskondliku ruumiga, inimese enesemääratlusega keskkonnas, mis teda ümbritseb.
Näitus ühendab Sirje Runge (s. 1950) 1970. aastate keskpaiku valminud joonistused ja maaliseeriad tema kui disaineri hariduse saanu linnakujunduslike töödega, näidates kunstniku püüdluste seost loomingulise mõttega mujal maailmas. Runge teoste dialoog Dóra Maureri (s. 1936 Ungaris), Zofia Kuliku (s. 1947 Poolas), ja Falke Pisano (s. 1978 Hollandis) loominguga annab võimaluse mõtiskleda geomeetriliskonstruktiivse abstraktsiooni ja formaalsete eksperimentide tähendusvälja üle laiemalt.
SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul – Tallinna Kunstihoones ning samas lähedal asuvates Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis.
Tallinna Kunstihoone on avatud kolmapäevast pühapäevani 12–19. | Tallinna kunstihoone kutsub pühapäeval tasuta näitusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Abstraktsioon kui avatud eksperiment" on radikaalselt lihtsustatud vormidele ja kunstniku üldistava mõtte sihikindlale rakendamisele pühendatud näitus. Selle eesmärk on näidata, kuidas formaalsetele eksperimentidele rajatud kunstipraktika viib suhestumiseni ühiskondliku ruumiga, inimese enesemääratlusega keskkonnas, mis teda ümbritseb.
Näitus ühendab Sirje Runge (s. 1950) 1970. aastate keskpaiku valminud joonistused ja maaliseeriad tema kui disaineri hariduse saanu linnakujunduslike töödega, näidates kunstniku püüdluste seost loomingulise mõttega mujal maailmas. Runge teoste dialoog Dóra Maureri (s. 1936 Ungaris), Zofia Kuliku (s. 1947 Poolas), ja Falke Pisano (s. 1978 Hollandis) loominguga annab võimaluse mõtiskleda geomeetriliskonstruktiivse abstraktsiooni ja formaalsete eksperimentide tähendusvälja üle laiemalt.
SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul – Tallinna Kunstihoones ning samas lähedal asuvates Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis.
Tallinna Kunstihoone on avatud kolmapäevast pühapäevani 12–19.
### Response:
Tallinna kunstihoone kutsub pühapäeval tasuta näitusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolfinaalis alistas 20-aastane maailma seitsmes reket üheksa ässa toel 6:2, 6:3 itaallanna Camila Giorgi. Osaka jaoks oli see juba kümnendaks järjestikuseks võiduks. Kahe aasta eest Tokyo turniiri finaalis Caroline Wozniackile kaotanud Osaka pole sellel nädalal loovutanud veel ühtegi setti ning on lubanud oma servi murda vaid ühel korral.
Finaalis kohtub Osaka endast maailma edetabelis ühe koha võrra tagapool oleva tšehhitari Karolina Pliškovaga, kes oli poolfinaalis 6:2, 4:6, 6:3 üle Horvaatia tennisistist Donna Vekicist. Kuigi Pliškova oli esimeses ringis vaba, on ta Tokyos väljakul veetnud rohkem aega kui ükski teine tennisist (420 minutit, Osaka näiteks 222 minutit). Tänanegi kohtumine venis enam kui kahe tunni pikkuseks. | Kümnenda järjestikuse võidu saanud Osaka pääses Tokyos finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolfinaalis alistas 20-aastane maailma seitsmes reket üheksa ässa toel 6:2, 6:3 itaallanna Camila Giorgi. Osaka jaoks oli see juba kümnendaks järjestikuseks võiduks. Kahe aasta eest Tokyo turniiri finaalis Caroline Wozniackile kaotanud Osaka pole sellel nädalal loovutanud veel ühtegi setti ning on lubanud oma servi murda vaid ühel korral.
Finaalis kohtub Osaka endast maailma edetabelis ühe koha võrra tagapool oleva tšehhitari Karolina Pliškovaga, kes oli poolfinaalis 6:2, 4:6, 6:3 üle Horvaatia tennisistist Donna Vekicist. Kuigi Pliškova oli esimeses ringis vaba, on ta Tokyos väljakul veetnud rohkem aega kui ükski teine tennisist (420 minutit, Osaka näiteks 222 minutit). Tänanegi kohtumine venis enam kui kahe tunni pikkuseks.
### Response:
Kümnenda järjestikuse võidu saanud Osaka pääses Tokyos finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olle Laulil on ilmunud uus romaan, "Kuristik". Nagu varem romaanides "Niguliste õpilased" ja "Kodutus", huvitavad autorit siingi piirsituatsioonid – neis paistab ilmekamalt välja inimese olemus.
Aeg, keha, nimi
Tahaksin puudutada mõningaid korduvaid teemasid teie romaanides. Esiteks, teie romaanide üks keskseid teemasid on aeg. See võib olla "ära kadunud" või "puudu", ajad ja ajastud võivad segi minna, ühte sulada, aja seiskumine surmalähedastes kogemustes (neid on teie romaanides mitu) võib olla õndsuslik. Kuidas sellega on?
Eks aeg kannab romaanis endas sama kõikeläbivust nagu inimese ja kogu muu loodu olemasolus. Ajal iseenesest puudub ju sisu, samuti nagu ruumil puuduks sisu, kui seal midagi poleks. Nende nähtuste üle saab filosofeerida, neid käsitleb otsevaates ulme ja esoteerika; enamasti on ajast ja ruumist otse rääkimine siiski suhteliselt banaalne. Ja eks nõnda peabki kirjanik täitma oma loodava maailma (aja ja ruumi) tegelaste ja sündmustega, lasta juhtuda ja jälgida üksisilmi neid juhtumisi, tajudes ometi olemasoleva sündmusvoo taga põhjatust (ja leidmata selle põhjatuse jaoks õiget sõna). Sellist sügavikku, aega või ajatust, mis ei lase, jah, ennast otse kirjeldada ja mille reaalsus, tõelisus tuleb kuidagi kaude lugejani tuua igapäevamaailma tegelaste ja juhtumiste kaudu. Teades, et loo jutustamisest on siiski olulisem see, mida jutustada ei saa.
"Niguliste õpilaste" (mille tegelik pealkiri on "Niguliste") mõistmiseks annavad kammertooni, nagu ikka, pealkiri ja moto.* Ajalik ja samal ajal siiski ajatu sümbol. Vaatab ülalt inimeste rutu ja sebimise peale. "Need sebisid kogu aeg innukalt; mingi elu käis seal, täiesti oma elu oli seal … Mõttetu …" Tsitaat kuulub romaani ühele peategelasele, kes frustreerununa jälgib sipelgate toimetamist rohus. Ja kes ei saa maailmast aru. Nii nagu iga intelligentne inimene, kui ta seda endale tunnistada julgeb. "Rahu, mõtles ta. Ta korrutas seda muudkui … Ma lähen linna, istun Niguliste juurde murule ja … ja panen selle pildi kokku. Aga ta läks turule tagasi ja ostis viski. Mis pildi? mõtles ta." Nii elus kui romaanis jäävad vastused ikka pildi taha, kättesaamatusse, ajatusse. Kirjanik saab näidata vastuste otsingut, olla mõistev oma tegelaste suhtes ka siis, kui nad jumala asemel viski valivad. Ja loota, et alati on neid, kes otsivad.
"Kodutuses" on selline lõik: "Kuigi ajast, jah, oli raske aru saada; aeg näis siin kohati puuduvat, tal polnud otstarvet; aega võis vabalt kujutleda järve kohal rippuva niiske udupilvena. Siis tuli tuulehoog ja viis ta ära …" Aja otstarve … Mis on ajaga peale hakata, kui sündmused kaovad, midagi ei juhtu? Õnneks ei lase tubli tervemõistuslik inimene säärasel olukorral sündida.
"Kuristik" on oma tehniliselt kontseptsioonilt mõneti teistsugune – üks suur juhtumiste, aegade ja ajastute virvarr. Aeg on täidetud, ajab üle. "Kuristikus" on selline lõik: "… ta tõmbus seina äärde ja vaatas hingeldades mööda tormlevaid inimhulki, vaatas neid mehi, naisi ja lapsi, püüdis aru saada, kuhu nad lähevad, miks nad nii teevad, kuid ei suutnud midagi mõista: inimesed ei olnud enam eristatavad, liikuvad kehad ja näod, hääled, hüüded – kõik oli muutunud ühesuguseks, justkui üheks vooluks, inimjõeks. Ajajõeks." Selline seina äärde tõmbumine, distantseerimine end ajavoost (ajaloost), toimuva jälgimine, mõista püüdmine ja aktsepteerimine aitab autorit ja ehk ka tundliku vaimuga lugejat suurema helguse ja rahu poole kulgemisel.
Teiseks, keha. Kehalised aistingud ja asendid on teie romaanides sageli tematiseeritud. Üks veidramaid stseene on Maaraga "Kodutuse" kolmandas osas, kus ta on kummaliselt krõnksus trepi vahel külmas ruumis ja jääb vabatahtlikult sellisesse asendisse väga pikaks ajaks.
Sarnaselt ajaga on küllap ka inimese keha selline, mida inimene ise kõiksugu kriisiolukordades ja piirisituatsioonides kohati üldse ei märka. Ollakse lihtsalt toimiv ja tajuv ja piinlev "miski". See, mida keha neil aegadel teeb (nutab, oksendab, püherdab maas, karjub või muutub hoopis vaikseks), on inimese vaimu, meeleseisundi peegeldus. Kirjanik neid situatsioone luues ei mõtle ka enamasti otseselt tegelase kehaasendite peale, ei konstrueeri neid, vaid püüab tegelasi lihtsalt mõista, laseb neil käituda ja olla ka füüsiliselt nii, nagu tegelane olla tahab.
Maara puhul annab selline täielik kehaline abitus võimaluse mõneti keha unustada ja keskenduda muule – lugude rääkimisele. Sarnaselt meditatsiooniseisundiga kaotab keha tähenduse, keha nagu polekski enam olemas ja seega on üks tavaolukorras end pidevalt meelde tuletav dimensioon lakanud eksisteerimast ning vabastanud koha vaimule, teadvusele.
Kolmandaks, nimed. Teie tegelastel on tihti mitu nimekuju. Miks?
Inimese identiteedi loomine algab ju nimest. Saad sündides kohe märgi külge. Ja siis konstrueerid seda identiteeti elu jooksul aina tugevamaks, siduvamaks – teed endale nime. Seega, nimed on teatud tegelaste puhul rohkem kui nimed. Mitte kõigi puhul, sest enamik inimestest kannab (nii elus kui romaanis) oma nime rahulikult turjal seda õieti märkamatagi. Aga leidub neid, kellele on isegi säärane kandam koorem ja parem oleks tast vaba olla. No miks ma pean …?! "Kodutuse" peategelane on niisugune. Vastus küsimusele, miks ta selline on, tähendab vastuse otsimist romaani süvaküsimusele – selle peab lugeja ise üles leidma.
Teatud nimede kasutamine on n-ö tehniliselt vajalik. Jaan-Jan-Ivan; mõnede (vene) nimede puhul (Vera, Ljubov) tekivad lugejal tõenäoliselt assotsiatsioonid seoses nime tähendusega. "Kuristiku" tegelase Andrei olemuse ja välimuse peale mõeldes võib mõnel lugejal silme ette kerkida Andrei Bolkonski kuju, paljud oleksid aga üllatunud säärasest tähelepanekust. Tegelikult suububki see nimede teema romaani suurde tervikusse; detaile (jah, nimesid ning muid sümboleid) võib sealt uurimiseks välja tõsta, aga eks see on nagu kala veest kuivale õngitsemine – ega ta pole ju peos see, mis järves ringi ujudes.
"Kuristik"
"Kuristik" on mosaiiksem ja rohkemate tegelastega kui kaks varasemat romaani. Kas te võiksite sellest pikemalt rääkida?
Kuigi kõigi kolme käsitletava romaani puhul on täheldatav mosaiiksus, tegelaste ja vaatenurkade paljusus, siis "Kuristik" on ka kogu ülesehituselt fragmentaarne. Sellise romaani loomine on alati keeruline ja vastuoluline. Samuti lugemine. Hakitus, märgatavad üleminekud, kindla peategelase puudumine, tegevusliinide esiletõus ja kadumine – kompositsioon, mis lugejale kiiresti märgatavaks saab. Sellise romaani käekiri erineb lineaarsest jutustamisstiilist, mis on muidugi iseenesestmõistetav tõdemus, aga mitte alati ei pruugi lugeja seda iseenesestmõistetavust romaani lugedes arvesse võtta.
Teose mõistmine eeldab eeltoodud fragmentaarse ülesehituse mõistmist. Ja aktsepteerimist. See annab lähenemisvõtme, mittemõistmine peaks ideaalis tingima otsuse raamat käest panna, mis olekski sel juhul mõistlik, sest vastasel korral tõenäoliselt häirib ja ärritab lugemisel kõik. Loo sisu tingib vormi, "Kuristiku" puhul tundus antud käsitus ainumõeldav. Miks? Sest pilt, mida inimene maailmast näeb, ongi olemuselt fragmentaarne, kaootiline, hakitud tükkideks, mida siis teadvus lakkamatult nii unes kui ilmsi terviklikuks narratiiviks kokku üritab panna. Et inimelule mõte tekiks.
Ka teie varasemad romaanid on üsna kuristikulised: tegelased liiguvad sageli kuristiku serval. See teeb teie raamatute lugemise intensiivseks, teravaks. Kuhu te tahtsite oma uue romaaniga liikuda?
Võib-olla tahtsin sealt kuristiku servalt veel sammu edasi astuda? Nagu, mulle tundub, varasemateski töödes. Et aru saada, mis see kuristik on ja kas ta ikka on olemas. Aga piirsituatsioonid muidugi on need, kus inimese olemus ilmekamalt välja paistab.
Iseasi, kuidas piirsituatsioone defineerida, piiritleda. Inimese kui bioloogilise ja vaimse nähtuse olemasolu, selle märkamine, tajumine peaks ju iseenesest olema vapustus. Igal hommikul. Ometi pesen hambaid ja teen tassi kohvi. Haigutan. Tuimus tagab ellujäämise, olemasolu mõtte otsimine paneb otsija alati riskitsooni.
"Kuristiku" puhul on selle otsimise aktsent nihkunud veidi üksikisiku "lunastuse otsimiselt" laiemale sotsiaalsele ja rahvust puudutavale maastikule, kuigi lõpptulemusena on olulisem ikkagi see, mis saab inimestest, tema hingest, mitte niivõrd riikidest ja ühiskondadest.
"Kuristiku" üks märkimisväärne asjaolu on Eesti-Vene piir Narva ja Ivangorodi vahel. Kuidas piir paistab?
Ehk siis selline piir, mille olemasolus pole võimalik kahelda. Püüan "Kuristikus" näidata piiri suuresti eestivenelase aspektist. Kui eestlasele on riigipiir enamasti nagu müür maailma lõpus (piiri taga on mingi suur hall maalarakas, millel puudub, peale ohutunde, adekvaatne seos meie tähendusruumiga), siis eestivenelasele on see piir otsekui läbi tema elutoa tiritud lollakas ebamugav tõke – eks ajapikku sellega muidugi harjub, nu ladno, kui peab …
Ühtaegu stilistiline ja temaatiline eripära teie teostes on seotud venega: mitmed tegelased on venelased (neist suur osa eestivenelased), nende kõnes esineb vene tsitaatsõnu, "Kuristikus" toimub osa tegevust Venemaal jne. Rääkige, kuidas see teema teid inspireerib.
Tõenäoliselt võib mõnele lugejale "Kuristik" suuresti jäädagi eestivenelaste raamatuks, s.t vene teema jääb kõige selgemalt silma. Eks romaan ongi nagu sibul, mis koosneb kihtidest ja kusagil seal keskel on siis südamik, tuum. Mulle ei ole vene teema see tuum. Ega ka eesti teema.
Need on kihid (samuti nagu Ameerika teema), mis peaksid kuidagi kirjeldama, avama tuuma. Ja tuum on ikka Inimese saatus. Inimene, kes on küll alati erinev, aga ikka seesama, ükskõik, kus ta elab ja millistel aegadel, ajastutel.
Kohalikku vene maailma tema vastuolulisuses ja haaramatuses on aga üleüldse raske adekvaatselt käsitleda. Ühiskondlikes ja poliitilistes protsessides eriti. Mingi riikliku poliitika raames kuidagi. Kuna probleem on suures osas lahendamatu, tuleb otsida lihtsaid lahedusi (otsida kadunud võtmeid sealt, kust mugav otsida). Tõelised lahendused ületavad hästi pikalt valimistsükli(d), on ebamugavad, tüütud, raskeid kompromisse nõudvad. Lihtsate lahenduste tagajärjena näeb värvikat läbimõtlematust, rohmakust, kampaanialikkust, loosungeid ja lihtsameelsust, populismi. Seega – kõike inimkooslusele omast.
Romaanikirjanikule on säärane olukord (ja see pole ühiskonnakriitika) rammus varasalv, meepott. Kodanikuna ootan, et Kristina Kallase või Irene Käosaare suguseid adekvaatseid ja probleemi mõistvaid professionaale oleks rohkem, kirjanikuna saan aru, et mis meepott see ikka ilma tõrvata on! Ühiskond ei saa objektiivselt olla teistsugune, kui see mingil ajahetkel on. Kirjanikuna on mõistlik end ühiskonna hea ja kurja suhtes pigem vaatlejaks seada. Olla kõrval nagu võõras. Või läbikukkunu. Või venelane.
"Kuristik" ei ole poliitiliselt laetud teos, kuigi ahvatleb võib-olla säärast dimensiooni endale külge kleepima. Soovin lihtsalt vaadelda ja mõista inimest sellisena, nagu ta siin maailmas on, mitte anda hinnanguid, panna hindeid. Sveta "Kuristikus" on sündinud Eestis. Mismoodi see on, kui su (vene) lapseteadvus hakkab kogema (vene) maailma su ümber Pirita-Kosel, sul tekivad (vene) sõbrad; vene kool Kalevi staadioni läheduses, vene õpetajad, vene paigad Tallinnas ja mujal, kus sa käid. Kui Musumägi on patseluika ja kannab endas mingit teistsugust (vene) tähendust. Seega, eestlastel ja venelastel on samad kohad, sama füüsiline ruum, aga märkide, tähenduste ja narratiivide kiht selle ruumi kohal või sees on erinev. Ja sa (Sveta) oled siin sündinud. Ja sulle öeldakse, et sa oled siin võõras.
Mõiste "võõras" ja sellega seostuv "piir" on inimkogemuse süvakihtides istuv tunnetus; ja samal ajal taju, et see võõras ei ole tegelikult ju võõras ning piir on rumal ja inetu asi, mida ei peaks üldse olema. Mainitud vene tsitaatsõnade ja lausete toomine teksti on miski, mis lõhub lauseehitust, tõenäoliselt ärritab eesti (ja ka võimalikku vene) lugejat, aga näitab selle eri kogukondade vahelise vastiku võõrsuse selgelt välja, rõhutab mustvalgeks. Võõrad koledad märgid minu keele lausete sees ja vahel! Ei taha!
Mind see küll ei ärritanud, vastupidi, kasvatas huvi. Aga veel, "Kuristikus" on üks ilma nimeta tegelane, kellest me ei tea palju faktilist peale selle, et ta on Hennu kasuema ja Alberti ema ning et ta suri sünnitusel. Kes ta on?
Tekstis on ta "ema". "Vaarema", "eesti ema", kes "viib aga hälli … alle-aa-alle-aa". Seega ema sümboli tähenduses, mingi kole apokalüptiline nähtus sellest, kes ema ei tohiks olla; ema, kes "viib oma rahva hukatusse". Kontekstist väljarebituna mõjub see selgitus muidugi võikana, ei selgita midagi, ei saagi, nii nagu ka üksik heli ei selgitaks sümfoonia kohta midagi. Muuseas, Andrei Tarkovski on oma filmidest rääkides öelnud: "Filmi sajas kaader on oma mõttelt ja toimelt eelmiste kaadrite summa pluss veel midagi [—]. Film on ajas hargnev teos, tervik kujuneb kogu filmi jooksul."
Täpselt samuti on romaaniga. Lõik "Kuristiku" leheküljel 267 lõpeb nii: "Oli õhtu, päike hakkas loojuma ja siis nad läksidki kõik koos edasi sinna punase päikese poole." Eks samalaadnenägemus nagu Prokopil romaani alguses (lapsed tulevad rodus nurmel, ja mis neist lastest sai!); lapsed (inimesed) pudenevad Venemaa põhjast üle ilma laiali, jõuavad ka Eestisse ja siit edasi. Ja siia tagasi jne. Kulg. Mingi suur kulg, mis saab kunagi alguse motos mainitud "esivanemate (ja nende esivanemate ja …) eksiarvamustest" ja nii ikka edasi-edasi. Seda kulgu ratsionaalselt analüüsida on võimatu, teda saab näidata.
Aga jah, sellise (nimetu) sümboolsusse kalduva tegelase kasutamine on keeruline; mulle tundub, et sümbolid üldse ei tohiks ületada seda piiri, kus lugeja nad nähtavalt ära tunneb. Pigem peaks lugejale jääma kripeldus, nõnda et ta ei oska seda täpselt sõnastada, aga on taju, et tegelane või sündmus kannab endas midagi suuremat, arhetüüpsemat. Olen säärase varjatu väljatoomiseks kasutanud ka unenägusid, samuti hulle, hullukesi. Teatud motiivid, sümbolid teostes võivad lugejale siiski silma jääda, näiteks: "Niguliste õpilastes" Tallinna Niguliste kirik, "Kodutuses" roos ja "Kuristikus" kohver.
Autori vaates on kõik need roosid ja kohvrid ja muu (jah, Niguliste on sümbolina eriline, nagu eespool mainitud) loos ühes tervikus naeratuste, õunapuude, nälja, pilvede ja pilvelõhkujate, iivelduse ja muuga, s.t lõputu hulga igasugu maailma asjadega, mis inimese elusolemist kirjeldavad ja teda ümbritsevad. Need kõik mängivad teoses rolli, oma olulist rolli, nii nagu iga viimane kui sõna ja koma omab tähtsust, ometi ei ole üks sõna või koma suurem kui teised, ei kannaks eraldi kaadrina mingit mõtet.
Romaan
Mis on romaanikirjutamise ülesanne?
Mulle meeldib Milan Kundera arvamus, et romaan on midagi, mis ei ole sündinud mitte filosoofiast, vaid "jumala naerust" (tuntud juudi vanasõna: inimene mõtleb, jumal naerab). Romaan on sündinud jumala naeru kajast. Sest inimene mõtleb, aga kunagi tõde kätte ei saa.
Oma tuntud kõnes "Romaan ja Euroopa" ütleb Kundera: "Flaubert avastas rumaluse. Julgen öelda, et just see on suurim avastus sajandil, mis on nii uhke oma teadusliku mõtte üle." Ja veel: "Ent kõige vapustavam, kõige skandaalsem Flaubert'i rumalusenägemuses on see: teaduse, tehnika, progressi ja modernsuse ees rumalus ei tagane, vaid progresseerub koos progressiga!"
Küllap on neile mõtetele kirglikke vastuvaidlejaid ja ega Kundera peagi rumaluse all silmas solvavat puudust või vigasust, vaid pigem midagi väga inimeksistentsist lahutamatut: käibetõdede, kitši, mõttelageduse jne vohamist. Siin ei ole hinnangut, vaid on ikka ainult tõdemus.
Muuseas, tsiteeritud Kundera kõne on aastast 1985. Neuroteadus ei suuda mõista inimteadvuse süvaolemust; ometi on kõik, mida enda ümber või enda sees näeme selle (mõistetamatu) teadvuse peegeldus. Inimene on mõistatus. Vahendid, millega seda mõistatust käsitleda, ei saa olla läbinisti ratsionaalsed. Oma tuumas peaks romaan olemuslikult lähenema muusikale. Sümfooniale näiteks. Tekitama lugejas, kuulajas mõtteid, tundeid, aimdusi, mida ei osata otseselt seletada, mis pole üheselt mõistetavad, aga mis mingil kombel aitavad erksa vaimuga inimolenditlähemale mõistmisele … Mõistmisele? Et mille? Mis siin mõista!?
Kui eelöeldu taustal vastata küsimusele romaanikirjutamise ülesande kohta (mida muidugi kirjanik endale ei esita), siis võiks arvata, et ülesanne on aidata kaasa sellele, et inimesi, kes arvavad, et "mis siin mõista?!", jääks vähemaks. Et neid ei oleks ometi nii hirmus palju! Kirjaniku asi on üritada mingit (tegelikult, jah mõistetamatut) elamise, elusolemise koodi ära tabada ja üles joonistada. Teha nii, et lugeja selle koodi, maailma mustri ridade vahelt ära tunneks. Ja iseendas, oma elus ära tunneks.
Kuna enamik lugejaid ei ilmuta huvi säärase kasutu inimhinge kuristikku süüvimise vastu, kirjeldab eeltoodud ülesandepüstitus vaid kirjaniku parandamatut naiivsust. Lugeja ootab raamatult selgemaid vastuseid. Sest keerulistele küsimustele peavad ometi olema lihtsad ja selged vastused.
"Oli kord aeg, kui kirjutamine näis mulle tähtsa asjana. Kõigist mu uskumustest ja eelarvamustest paistab see kõige häbiväärsem ja arusaamatum." Tsiteeritud groteskne pessimismiavaldus kuulub Emil Cioranile. Tsitaati võib mõista. Jah … Ning jätkata kirjutamist.
Mis teid kirjutama ajendab, mida kirjutamine teile tähendab?
Kindlasti ei ajenda kirjutama soov mingeid seisukohti, kontseptsioone, programme, tõdesid või filosoofiaid kirjanduse kaudu südamelt ära öelda. Albert Camus on (emotsionaalselt) kirjutanud: "Teesromaan, teos, mis midagi tõestab, kõige vihkamisväärsem, mis üldse on, toitub enamasti enesega rahulolevast mõttest. Selles demonstreeritakse tõde, mille valdajaks end peetakse." Tegelikult peab tunnistama, et ega romaan ei lasegi end mingiks kontseptsiooniks kujundada. Ta on liiga isepäine selleks; tegelasi ei saa painutada autori tahte järgi tegutsema, kummalisel kombel sellest asja ei saa.
Milan Kundera on kasutanud mõistet "romaani tarkus" ehk siis "üleisikuline elutarkus", mida kirjanik peab "hoolega kuulama". Seega – romaan on oma autorist üle. Kundera: "Romaanikirjanikud, kes on oma teostest targemad, peaksid ametit vahetama." Nii tulebki tunnistada, et autori hilisemad selgitused ja targutused oma teose kohta ei oma suuremat tähtsust – ta on need selgitused lihtsalt tagantjärele välja mõelnud, et asi soliidsem ja tõsiseltvõetavam tunduks.
Tegelik kirjutamisprotsess sarnaneb pigem foto ilmutamisega pimikus, kus ollakse paberi kohal kummargil ja hoitakse hinge kinni ning vaadatakse põnevuse ja hämmastusega seda, kuidas tühjusest ilmuvad kujundid, moodustub pilt. Muidugi on kirjeldatu irratsionaalne vaade loomeprotsessile; ratsionaalne osa oma faktitäpsuse ja tehniliste lahenduste, tegelaste ja paikade võimalikkuse, aegade korrektsuse ja muu säärasega on samuti elementaarselt oluline, kuid siiski ainult tehniline tugi millegi suurema, põhilisema teenistuses.
Ja ikka: millise suurema? Emil Cioran: "Iga kord, kui ma mõtlen põhilisele, usun teda aimavat vaikuses või plahvatuses, tummas ehmatuses või karjes. Mitte kunagi sõnades." Jah, romaan ei ole kirjapandud sõnad ja laused. Mitte ainult.
* "Mis Sa oled – seda Sa ei näe; / Mida Sa näed, see on Su vari." (Tagore)
Olle Lauli
ROMAAN
2007 "Niguliste õpilased"
2011 "Kodutus"
2018 "Kuristik"
Lauli "Kodutus" on saanud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna ilukirjandusliku proosa kategoorias.
Loe artiklit Sirbist. | Olle Lauli: inimene on mõistatus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olle Laulil on ilmunud uus romaan, "Kuristik". Nagu varem romaanides "Niguliste õpilased" ja "Kodutus", huvitavad autorit siingi piirsituatsioonid – neis paistab ilmekamalt välja inimese olemus.
Aeg, keha, nimi
Tahaksin puudutada mõningaid korduvaid teemasid teie romaanides. Esiteks, teie romaanide üks keskseid teemasid on aeg. See võib olla "ära kadunud" või "puudu", ajad ja ajastud võivad segi minna, ühte sulada, aja seiskumine surmalähedastes kogemustes (neid on teie romaanides mitu) võib olla õndsuslik. Kuidas sellega on?
Eks aeg kannab romaanis endas sama kõikeläbivust nagu inimese ja kogu muu loodu olemasolus. Ajal iseenesest puudub ju sisu, samuti nagu ruumil puuduks sisu, kui seal midagi poleks. Nende nähtuste üle saab filosofeerida, neid käsitleb otsevaates ulme ja esoteerika; enamasti on ajast ja ruumist otse rääkimine siiski suhteliselt banaalne. Ja eks nõnda peabki kirjanik täitma oma loodava maailma (aja ja ruumi) tegelaste ja sündmustega, lasta juhtuda ja jälgida üksisilmi neid juhtumisi, tajudes ometi olemasoleva sündmusvoo taga põhjatust (ja leidmata selle põhjatuse jaoks õiget sõna). Sellist sügavikku, aega või ajatust, mis ei lase, jah, ennast otse kirjeldada ja mille reaalsus, tõelisus tuleb kuidagi kaude lugejani tuua igapäevamaailma tegelaste ja juhtumiste kaudu. Teades, et loo jutustamisest on siiski olulisem see, mida jutustada ei saa.
"Niguliste õpilaste" (mille tegelik pealkiri on "Niguliste") mõistmiseks annavad kammertooni, nagu ikka, pealkiri ja moto.* Ajalik ja samal ajal siiski ajatu sümbol. Vaatab ülalt inimeste rutu ja sebimise peale. "Need sebisid kogu aeg innukalt; mingi elu käis seal, täiesti oma elu oli seal … Mõttetu …" Tsitaat kuulub romaani ühele peategelasele, kes frustreerununa jälgib sipelgate toimetamist rohus. Ja kes ei saa maailmast aru. Nii nagu iga intelligentne inimene, kui ta seda endale tunnistada julgeb. "Rahu, mõtles ta. Ta korrutas seda muudkui … Ma lähen linna, istun Niguliste juurde murule ja … ja panen selle pildi kokku. Aga ta läks turule tagasi ja ostis viski. Mis pildi? mõtles ta." Nii elus kui romaanis jäävad vastused ikka pildi taha, kättesaamatusse, ajatusse. Kirjanik saab näidata vastuste otsingut, olla mõistev oma tegelaste suhtes ka siis, kui nad jumala asemel viski valivad. Ja loota, et alati on neid, kes otsivad.
"Kodutuses" on selline lõik: "Kuigi ajast, jah, oli raske aru saada; aeg näis siin kohati puuduvat, tal polnud otstarvet; aega võis vabalt kujutleda järve kohal rippuva niiske udupilvena. Siis tuli tuulehoog ja viis ta ära …" Aja otstarve … Mis on ajaga peale hakata, kui sündmused kaovad, midagi ei juhtu? Õnneks ei lase tubli tervemõistuslik inimene säärasel olukorral sündida.
"Kuristik" on oma tehniliselt kontseptsioonilt mõneti teistsugune – üks suur juhtumiste, aegade ja ajastute virvarr. Aeg on täidetud, ajab üle. "Kuristikus" on selline lõik: "… ta tõmbus seina äärde ja vaatas hingeldades mööda tormlevaid inimhulki, vaatas neid mehi, naisi ja lapsi, püüdis aru saada, kuhu nad lähevad, miks nad nii teevad, kuid ei suutnud midagi mõista: inimesed ei olnud enam eristatavad, liikuvad kehad ja näod, hääled, hüüded – kõik oli muutunud ühesuguseks, justkui üheks vooluks, inimjõeks. Ajajõeks." Selline seina äärde tõmbumine, distantseerimine end ajavoost (ajaloost), toimuva jälgimine, mõista püüdmine ja aktsepteerimine aitab autorit ja ehk ka tundliku vaimuga lugejat suurema helguse ja rahu poole kulgemisel.
Teiseks, keha. Kehalised aistingud ja asendid on teie romaanides sageli tematiseeritud. Üks veidramaid stseene on Maaraga "Kodutuse" kolmandas osas, kus ta on kummaliselt krõnksus trepi vahel külmas ruumis ja jääb vabatahtlikult sellisesse asendisse väga pikaks ajaks.
Sarnaselt ajaga on küllap ka inimese keha selline, mida inimene ise kõiksugu kriisiolukordades ja piirisituatsioonides kohati üldse ei märka. Ollakse lihtsalt toimiv ja tajuv ja piinlev "miski". See, mida keha neil aegadel teeb (nutab, oksendab, püherdab maas, karjub või muutub hoopis vaikseks), on inimese vaimu, meeleseisundi peegeldus. Kirjanik neid situatsioone luues ei mõtle ka enamasti otseselt tegelase kehaasendite peale, ei konstrueeri neid, vaid püüab tegelasi lihtsalt mõista, laseb neil käituda ja olla ka füüsiliselt nii, nagu tegelane olla tahab.
Maara puhul annab selline täielik kehaline abitus võimaluse mõneti keha unustada ja keskenduda muule – lugude rääkimisele. Sarnaselt meditatsiooniseisundiga kaotab keha tähenduse, keha nagu polekski enam olemas ja seega on üks tavaolukorras end pidevalt meelde tuletav dimensioon lakanud eksisteerimast ning vabastanud koha vaimule, teadvusele.
Kolmandaks, nimed. Teie tegelastel on tihti mitu nimekuju. Miks?
Inimese identiteedi loomine algab ju nimest. Saad sündides kohe märgi külge. Ja siis konstrueerid seda identiteeti elu jooksul aina tugevamaks, siduvamaks – teed endale nime. Seega, nimed on teatud tegelaste puhul rohkem kui nimed. Mitte kõigi puhul, sest enamik inimestest kannab (nii elus kui romaanis) oma nime rahulikult turjal seda õieti märkamatagi. Aga leidub neid, kellele on isegi säärane kandam koorem ja parem oleks tast vaba olla. No miks ma pean …?! "Kodutuse" peategelane on niisugune. Vastus küsimusele, miks ta selline on, tähendab vastuse otsimist romaani süvaküsimusele – selle peab lugeja ise üles leidma.
Teatud nimede kasutamine on n-ö tehniliselt vajalik. Jaan-Jan-Ivan; mõnede (vene) nimede puhul (Vera, Ljubov) tekivad lugejal tõenäoliselt assotsiatsioonid seoses nime tähendusega. "Kuristiku" tegelase Andrei olemuse ja välimuse peale mõeldes võib mõnel lugejal silme ette kerkida Andrei Bolkonski kuju, paljud oleksid aga üllatunud säärasest tähelepanekust. Tegelikult suububki see nimede teema romaani suurde tervikusse; detaile (jah, nimesid ning muid sümboleid) võib sealt uurimiseks välja tõsta, aga eks see on nagu kala veest kuivale õngitsemine – ega ta pole ju peos see, mis järves ringi ujudes.
"Kuristik"
"Kuristik" on mosaiiksem ja rohkemate tegelastega kui kaks varasemat romaani. Kas te võiksite sellest pikemalt rääkida?
Kuigi kõigi kolme käsitletava romaani puhul on täheldatav mosaiiksus, tegelaste ja vaatenurkade paljusus, siis "Kuristik" on ka kogu ülesehituselt fragmentaarne. Sellise romaani loomine on alati keeruline ja vastuoluline. Samuti lugemine. Hakitus, märgatavad üleminekud, kindla peategelase puudumine, tegevusliinide esiletõus ja kadumine – kompositsioon, mis lugejale kiiresti märgatavaks saab. Sellise romaani käekiri erineb lineaarsest jutustamisstiilist, mis on muidugi iseenesestmõistetav tõdemus, aga mitte alati ei pruugi lugeja seda iseenesestmõistetavust romaani lugedes arvesse võtta.
Teose mõistmine eeldab eeltoodud fragmentaarse ülesehituse mõistmist. Ja aktsepteerimist. See annab lähenemisvõtme, mittemõistmine peaks ideaalis tingima otsuse raamat käest panna, mis olekski sel juhul mõistlik, sest vastasel korral tõenäoliselt häirib ja ärritab lugemisel kõik. Loo sisu tingib vormi, "Kuristiku" puhul tundus antud käsitus ainumõeldav. Miks? Sest pilt, mida inimene maailmast näeb, ongi olemuselt fragmentaarne, kaootiline, hakitud tükkideks, mida siis teadvus lakkamatult nii unes kui ilmsi terviklikuks narratiiviks kokku üritab panna. Et inimelule mõte tekiks.
Ka teie varasemad romaanid on üsna kuristikulised: tegelased liiguvad sageli kuristiku serval. See teeb teie raamatute lugemise intensiivseks, teravaks. Kuhu te tahtsite oma uue romaaniga liikuda?
Võib-olla tahtsin sealt kuristiku servalt veel sammu edasi astuda? Nagu, mulle tundub, varasemateski töödes. Et aru saada, mis see kuristik on ja kas ta ikka on olemas. Aga piirsituatsioonid muidugi on need, kus inimese olemus ilmekamalt välja paistab.
Iseasi, kuidas piirsituatsioone defineerida, piiritleda. Inimese kui bioloogilise ja vaimse nähtuse olemasolu, selle märkamine, tajumine peaks ju iseenesest olema vapustus. Igal hommikul. Ometi pesen hambaid ja teen tassi kohvi. Haigutan. Tuimus tagab ellujäämise, olemasolu mõtte otsimine paneb otsija alati riskitsooni.
"Kuristiku" puhul on selle otsimise aktsent nihkunud veidi üksikisiku "lunastuse otsimiselt" laiemale sotsiaalsele ja rahvust puudutavale maastikule, kuigi lõpptulemusena on olulisem ikkagi see, mis saab inimestest, tema hingest, mitte niivõrd riikidest ja ühiskondadest.
"Kuristiku" üks märkimisväärne asjaolu on Eesti-Vene piir Narva ja Ivangorodi vahel. Kuidas piir paistab?
Ehk siis selline piir, mille olemasolus pole võimalik kahelda. Püüan "Kuristikus" näidata piiri suuresti eestivenelase aspektist. Kui eestlasele on riigipiir enamasti nagu müür maailma lõpus (piiri taga on mingi suur hall maalarakas, millel puudub, peale ohutunde, adekvaatne seos meie tähendusruumiga), siis eestivenelasele on see piir otsekui läbi tema elutoa tiritud lollakas ebamugav tõke – eks ajapikku sellega muidugi harjub, nu ladno, kui peab …
Ühtaegu stilistiline ja temaatiline eripära teie teostes on seotud venega: mitmed tegelased on venelased (neist suur osa eestivenelased), nende kõnes esineb vene tsitaatsõnu, "Kuristikus" toimub osa tegevust Venemaal jne. Rääkige, kuidas see teema teid inspireerib.
Tõenäoliselt võib mõnele lugejale "Kuristik" suuresti jäädagi eestivenelaste raamatuks, s.t vene teema jääb kõige selgemalt silma. Eks romaan ongi nagu sibul, mis koosneb kihtidest ja kusagil seal keskel on siis südamik, tuum. Mulle ei ole vene teema see tuum. Ega ka eesti teema.
Need on kihid (samuti nagu Ameerika teema), mis peaksid kuidagi kirjeldama, avama tuuma. Ja tuum on ikka Inimese saatus. Inimene, kes on küll alati erinev, aga ikka seesama, ükskõik, kus ta elab ja millistel aegadel, ajastutel.
Kohalikku vene maailma tema vastuolulisuses ja haaramatuses on aga üleüldse raske adekvaatselt käsitleda. Ühiskondlikes ja poliitilistes protsessides eriti. Mingi riikliku poliitika raames kuidagi. Kuna probleem on suures osas lahendamatu, tuleb otsida lihtsaid lahedusi (otsida kadunud võtmeid sealt, kust mugav otsida). Tõelised lahendused ületavad hästi pikalt valimistsükli(d), on ebamugavad, tüütud, raskeid kompromisse nõudvad. Lihtsate lahenduste tagajärjena näeb värvikat läbimõtlematust, rohmakust, kampaanialikkust, loosungeid ja lihtsameelsust, populismi. Seega – kõike inimkooslusele omast.
Romaanikirjanikule on säärane olukord (ja see pole ühiskonnakriitika) rammus varasalv, meepott. Kodanikuna ootan, et Kristina Kallase või Irene Käosaare suguseid adekvaatseid ja probleemi mõistvaid professionaale oleks rohkem, kirjanikuna saan aru, et mis meepott see ikka ilma tõrvata on! Ühiskond ei saa objektiivselt olla teistsugune, kui see mingil ajahetkel on. Kirjanikuna on mõistlik end ühiskonna hea ja kurja suhtes pigem vaatlejaks seada. Olla kõrval nagu võõras. Või läbikukkunu. Või venelane.
"Kuristik" ei ole poliitiliselt laetud teos, kuigi ahvatleb võib-olla säärast dimensiooni endale külge kleepima. Soovin lihtsalt vaadelda ja mõista inimest sellisena, nagu ta siin maailmas on, mitte anda hinnanguid, panna hindeid. Sveta "Kuristikus" on sündinud Eestis. Mismoodi see on, kui su (vene) lapseteadvus hakkab kogema (vene) maailma su ümber Pirita-Kosel, sul tekivad (vene) sõbrad; vene kool Kalevi staadioni läheduses, vene õpetajad, vene paigad Tallinnas ja mujal, kus sa käid. Kui Musumägi on patseluika ja kannab endas mingit teistsugust (vene) tähendust. Seega, eestlastel ja venelastel on samad kohad, sama füüsiline ruum, aga märkide, tähenduste ja narratiivide kiht selle ruumi kohal või sees on erinev. Ja sa (Sveta) oled siin sündinud. Ja sulle öeldakse, et sa oled siin võõras.
Mõiste "võõras" ja sellega seostuv "piir" on inimkogemuse süvakihtides istuv tunnetus; ja samal ajal taju, et see võõras ei ole tegelikult ju võõras ning piir on rumal ja inetu asi, mida ei peaks üldse olema. Mainitud vene tsitaatsõnade ja lausete toomine teksti on miski, mis lõhub lauseehitust, tõenäoliselt ärritab eesti (ja ka võimalikku vene) lugejat, aga näitab selle eri kogukondade vahelise vastiku võõrsuse selgelt välja, rõhutab mustvalgeks. Võõrad koledad märgid minu keele lausete sees ja vahel! Ei taha!
Mind see küll ei ärritanud, vastupidi, kasvatas huvi. Aga veel, "Kuristikus" on üks ilma nimeta tegelane, kellest me ei tea palju faktilist peale selle, et ta on Hennu kasuema ja Alberti ema ning et ta suri sünnitusel. Kes ta on?
Tekstis on ta "ema". "Vaarema", "eesti ema", kes "viib aga hälli … alle-aa-alle-aa". Seega ema sümboli tähenduses, mingi kole apokalüptiline nähtus sellest, kes ema ei tohiks olla; ema, kes "viib oma rahva hukatusse". Kontekstist väljarebituna mõjub see selgitus muidugi võikana, ei selgita midagi, ei saagi, nii nagu ka üksik heli ei selgitaks sümfoonia kohta midagi. Muuseas, Andrei Tarkovski on oma filmidest rääkides öelnud: "Filmi sajas kaader on oma mõttelt ja toimelt eelmiste kaadrite summa pluss veel midagi [—]. Film on ajas hargnev teos, tervik kujuneb kogu filmi jooksul."
Täpselt samuti on romaaniga. Lõik "Kuristiku" leheküljel 267 lõpeb nii: "Oli õhtu, päike hakkas loojuma ja siis nad läksidki kõik koos edasi sinna punase päikese poole." Eks samalaadnenägemus nagu Prokopil romaani alguses (lapsed tulevad rodus nurmel, ja mis neist lastest sai!); lapsed (inimesed) pudenevad Venemaa põhjast üle ilma laiali, jõuavad ka Eestisse ja siit edasi. Ja siia tagasi jne. Kulg. Mingi suur kulg, mis saab kunagi alguse motos mainitud "esivanemate (ja nende esivanemate ja …) eksiarvamustest" ja nii ikka edasi-edasi. Seda kulgu ratsionaalselt analüüsida on võimatu, teda saab näidata.
Aga jah, sellise (nimetu) sümboolsusse kalduva tegelase kasutamine on keeruline; mulle tundub, et sümbolid üldse ei tohiks ületada seda piiri, kus lugeja nad nähtavalt ära tunneb. Pigem peaks lugejale jääma kripeldus, nõnda et ta ei oska seda täpselt sõnastada, aga on taju, et tegelane või sündmus kannab endas midagi suuremat, arhetüüpsemat. Olen säärase varjatu väljatoomiseks kasutanud ka unenägusid, samuti hulle, hullukesi. Teatud motiivid, sümbolid teostes võivad lugejale siiski silma jääda, näiteks: "Niguliste õpilastes" Tallinna Niguliste kirik, "Kodutuses" roos ja "Kuristikus" kohver.
Autori vaates on kõik need roosid ja kohvrid ja muu (jah, Niguliste on sümbolina eriline, nagu eespool mainitud) loos ühes tervikus naeratuste, õunapuude, nälja, pilvede ja pilvelõhkujate, iivelduse ja muuga, s.t lõputu hulga igasugu maailma asjadega, mis inimese elusolemist kirjeldavad ja teda ümbritsevad. Need kõik mängivad teoses rolli, oma olulist rolli, nii nagu iga viimane kui sõna ja koma omab tähtsust, ometi ei ole üks sõna või koma suurem kui teised, ei kannaks eraldi kaadrina mingit mõtet.
Romaan
Mis on romaanikirjutamise ülesanne?
Mulle meeldib Milan Kundera arvamus, et romaan on midagi, mis ei ole sündinud mitte filosoofiast, vaid "jumala naerust" (tuntud juudi vanasõna: inimene mõtleb, jumal naerab). Romaan on sündinud jumala naeru kajast. Sest inimene mõtleb, aga kunagi tõde kätte ei saa.
Oma tuntud kõnes "Romaan ja Euroopa" ütleb Kundera: "Flaubert avastas rumaluse. Julgen öelda, et just see on suurim avastus sajandil, mis on nii uhke oma teadusliku mõtte üle." Ja veel: "Ent kõige vapustavam, kõige skandaalsem Flaubert'i rumalusenägemuses on see: teaduse, tehnika, progressi ja modernsuse ees rumalus ei tagane, vaid progresseerub koos progressiga!"
Küllap on neile mõtetele kirglikke vastuvaidlejaid ja ega Kundera peagi rumaluse all silmas solvavat puudust või vigasust, vaid pigem midagi väga inimeksistentsist lahutamatut: käibetõdede, kitši, mõttelageduse jne vohamist. Siin ei ole hinnangut, vaid on ikka ainult tõdemus.
Muuseas, tsiteeritud Kundera kõne on aastast 1985. Neuroteadus ei suuda mõista inimteadvuse süvaolemust; ometi on kõik, mida enda ümber või enda sees näeme selle (mõistetamatu) teadvuse peegeldus. Inimene on mõistatus. Vahendid, millega seda mõistatust käsitleda, ei saa olla läbinisti ratsionaalsed. Oma tuumas peaks romaan olemuslikult lähenema muusikale. Sümfooniale näiteks. Tekitama lugejas, kuulajas mõtteid, tundeid, aimdusi, mida ei osata otseselt seletada, mis pole üheselt mõistetavad, aga mis mingil kombel aitavad erksa vaimuga inimolenditlähemale mõistmisele … Mõistmisele? Et mille? Mis siin mõista!?
Kui eelöeldu taustal vastata küsimusele romaanikirjutamise ülesande kohta (mida muidugi kirjanik endale ei esita), siis võiks arvata, et ülesanne on aidata kaasa sellele, et inimesi, kes arvavad, et "mis siin mõista?!", jääks vähemaks. Et neid ei oleks ometi nii hirmus palju! Kirjaniku asi on üritada mingit (tegelikult, jah mõistetamatut) elamise, elusolemise koodi ära tabada ja üles joonistada. Teha nii, et lugeja selle koodi, maailma mustri ridade vahelt ära tunneks. Ja iseendas, oma elus ära tunneks.
Kuna enamik lugejaid ei ilmuta huvi säärase kasutu inimhinge kuristikku süüvimise vastu, kirjeldab eeltoodud ülesandepüstitus vaid kirjaniku parandamatut naiivsust. Lugeja ootab raamatult selgemaid vastuseid. Sest keerulistele küsimustele peavad ometi olema lihtsad ja selged vastused.
"Oli kord aeg, kui kirjutamine näis mulle tähtsa asjana. Kõigist mu uskumustest ja eelarvamustest paistab see kõige häbiväärsem ja arusaamatum." Tsiteeritud groteskne pessimismiavaldus kuulub Emil Cioranile. Tsitaati võib mõista. Jah … Ning jätkata kirjutamist.
Mis teid kirjutama ajendab, mida kirjutamine teile tähendab?
Kindlasti ei ajenda kirjutama soov mingeid seisukohti, kontseptsioone, programme, tõdesid või filosoofiaid kirjanduse kaudu südamelt ära öelda. Albert Camus on (emotsionaalselt) kirjutanud: "Teesromaan, teos, mis midagi tõestab, kõige vihkamisväärsem, mis üldse on, toitub enamasti enesega rahulolevast mõttest. Selles demonstreeritakse tõde, mille valdajaks end peetakse." Tegelikult peab tunnistama, et ega romaan ei lasegi end mingiks kontseptsiooniks kujundada. Ta on liiga isepäine selleks; tegelasi ei saa painutada autori tahte järgi tegutsema, kummalisel kombel sellest asja ei saa.
Milan Kundera on kasutanud mõistet "romaani tarkus" ehk siis "üleisikuline elutarkus", mida kirjanik peab "hoolega kuulama". Seega – romaan on oma autorist üle. Kundera: "Romaanikirjanikud, kes on oma teostest targemad, peaksid ametit vahetama." Nii tulebki tunnistada, et autori hilisemad selgitused ja targutused oma teose kohta ei oma suuremat tähtsust – ta on need selgitused lihtsalt tagantjärele välja mõelnud, et asi soliidsem ja tõsiseltvõetavam tunduks.
Tegelik kirjutamisprotsess sarnaneb pigem foto ilmutamisega pimikus, kus ollakse paberi kohal kummargil ja hoitakse hinge kinni ning vaadatakse põnevuse ja hämmastusega seda, kuidas tühjusest ilmuvad kujundid, moodustub pilt. Muidugi on kirjeldatu irratsionaalne vaade loomeprotsessile; ratsionaalne osa oma faktitäpsuse ja tehniliste lahenduste, tegelaste ja paikade võimalikkuse, aegade korrektsuse ja muu säärasega on samuti elementaarselt oluline, kuid siiski ainult tehniline tugi millegi suurema, põhilisema teenistuses.
Ja ikka: millise suurema? Emil Cioran: "Iga kord, kui ma mõtlen põhilisele, usun teda aimavat vaikuses või plahvatuses, tummas ehmatuses või karjes. Mitte kunagi sõnades." Jah, romaan ei ole kirjapandud sõnad ja laused. Mitte ainult.
* "Mis Sa oled – seda Sa ei näe; / Mida Sa näed, see on Su vari." (Tagore)
Olle Lauli
ROMAAN
2007 "Niguliste õpilased"
2011 "Kodutus"
2018 "Kuristik"
Lauli "Kodutus" on saanud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna ilukirjandusliku proosa kategoorias.
Loe artiklit Sirbist.
### Response:
Olle Lauli: inimene on mõistatus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedene võistlus toimus Pirital absoluutselt ideaalsetes tingimustes - ilm oli mõnusalt päikesepaisteline, tuul oli lõunamaiselt soe ja puhus kiirusega 10-15 m/s, olles kohati ka päris pagiline ning laine meres oli selgelt hoomatav. Nii pidasid ka kõik võistlusklassid kavandatud kolm sõitu. Esimese päeva tulemuste põhjal jaotuvad klasside esimesed positsioonid järgmiselt:
Ühepaadiklassid:
Laser Standard klassis on avapäeval esikohal oodatult Karl-Martin Rammo, teine Tavo Annus ja kolmandal Bo Aaron Kooser.
Laser Radial klassis kuuluvad esimene ja teine koht lätlannadele Estere Kumpinale ja Agija Elertele, kolmas on Anna Pohlak.
Kahepaadiklassid:
RS Feva klassis on esimese päeva tulemuste põhjal liidrid Katariina Roihu/Johanna Triinu Kazjava, teisel kohal Mikk Oliver Kõiv/Cristopher Kase, kolmandale kohale purjetasid end täna Angeliina Maria Isabel Õunap/Lisbeth Taggu.
470 klassi esikohta hoiavad tänase tulemusena Uko Rasmus Tiidemann/Hugo Rasmus Vaino, teisel kohal on Richard Lilp/Jakob Haud.
49er klassi liidriteks on Juuso Roihu/Henri Roihu, positsioonil kaks on Kristo Õunap/Lenart Kivistik.
29er klassis on esimesel kohal paatkond Kaarel Paal/Mihkel Paal, teisel kohal on Jasper Rufus Rytövaara/Tobias Reiter, kolmandat kohta hoiavad Madis Mik/Martin Mik.
F18 klassi parimad on Uku Kuusk/Aivar Soo, teised soomlased Antssi Muikku/Petri Forsman, kolmas koht kuulub samuti soomlastele Mikko Räisänen/Kirsikka Räisänen.
Purjelauaklassid:
Formula klassis on liider Aivar Kajakas, positsioonil kaks on Renar Roolaht.
Techno U15 klassi parimaks on reedese tulemusena Romek Roolaht, teine on Joonas Mik, kolmas Jakob Heinrich Tuubel.
Techno U17 klassi esimesel kohal on Joonas Väär, teisel Daniel Schneider, kolmandal Marili Ringo.
RS:X klassi liidrikohal on taaskord Ingrid Puusta, teisel kohal Rainer Kasekivi, kolmandal Raul Mihkel Anton.
Laupäevaks on sõitude algus planeeritud kell 12 ning pühapäeval kell 11 ja finaalsõitude kavandatav algusaeg on kell 14. | Purjetamise EMV hooaja viimane regatt sai avastardi ideaalsetes tingimustes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedene võistlus toimus Pirital absoluutselt ideaalsetes tingimustes - ilm oli mõnusalt päikesepaisteline, tuul oli lõunamaiselt soe ja puhus kiirusega 10-15 m/s, olles kohati ka päris pagiline ning laine meres oli selgelt hoomatav. Nii pidasid ka kõik võistlusklassid kavandatud kolm sõitu. Esimese päeva tulemuste põhjal jaotuvad klasside esimesed positsioonid järgmiselt:
Ühepaadiklassid:
Laser Standard klassis on avapäeval esikohal oodatult Karl-Martin Rammo, teine Tavo Annus ja kolmandal Bo Aaron Kooser.
Laser Radial klassis kuuluvad esimene ja teine koht lätlannadele Estere Kumpinale ja Agija Elertele, kolmas on Anna Pohlak.
Kahepaadiklassid:
RS Feva klassis on esimese päeva tulemuste põhjal liidrid Katariina Roihu/Johanna Triinu Kazjava, teisel kohal Mikk Oliver Kõiv/Cristopher Kase, kolmandale kohale purjetasid end täna Angeliina Maria Isabel Õunap/Lisbeth Taggu.
470 klassi esikohta hoiavad tänase tulemusena Uko Rasmus Tiidemann/Hugo Rasmus Vaino, teisel kohal on Richard Lilp/Jakob Haud.
49er klassi liidriteks on Juuso Roihu/Henri Roihu, positsioonil kaks on Kristo Õunap/Lenart Kivistik.
29er klassis on esimesel kohal paatkond Kaarel Paal/Mihkel Paal, teisel kohal on Jasper Rufus Rytövaara/Tobias Reiter, kolmandat kohta hoiavad Madis Mik/Martin Mik.
F18 klassi parimad on Uku Kuusk/Aivar Soo, teised soomlased Antssi Muikku/Petri Forsman, kolmas koht kuulub samuti soomlastele Mikko Räisänen/Kirsikka Räisänen.
Purjelauaklassid:
Formula klassis on liider Aivar Kajakas, positsioonil kaks on Renar Roolaht.
Techno U15 klassi parimaks on reedese tulemusena Romek Roolaht, teine on Joonas Mik, kolmas Jakob Heinrich Tuubel.
Techno U17 klassi esimesel kohal on Joonas Väär, teisel Daniel Schneider, kolmandal Marili Ringo.
RS:X klassi liidrikohal on taaskord Ingrid Puusta, teisel kohal Rainer Kasekivi, kolmandal Raul Mihkel Anton.
Laupäevaks on sõitude algus planeeritud kell 12 ning pühapäeval kell 11 ja finaalsõitude kavandatav algusaeg on kell 14.
### Response:
Purjetamise EMV hooaja viimane regatt sai avastardi ideaalsetes tingimustes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgse plaani kohaselt pidi Assange Ecuadori Londoni saatkonnast välja viidama diplomaadi sõidukisse peidetuna ja edasi riigist minema toimetatama.
Lõppeesmärgiks oli allikate andmetel Venemaa, kus meest ei ohustaks väljaandmine Ühendriikidele. Plaan siiski hüljati liialt ohtlikuna. Põgenemine oleks pidanud aset leidma 2017. aasta jõulude ajal. Assangele kavatseti muu hulgas anda dokumendid, mille kohaselt Ecuador oleks saanud väita, et Assange on diplomaatiliselt puutumatu. Kaalumisel oli ka Assange laevaga Ecuadori toimetamine.
Guardiani kahe allika andmetel oli venelaste ühendusisikuks Assange lähikonda kuuuluv Fidel Narvaez, kes töötab Ecuadori konsulina Londonis. Narvaez lükkas väljaande usutluses tagasi, et ta oleks venelastega rääkinud Assange minematoimetamisest.
Ecuadori president Lenín Moreno on öelnud, et ta kavatseb 46-aastase Assange varjupaigast Londoni saatkonnas ilma jätta ja ta Briti võimudele välja anda.
Assange taotles varjupaika Ecuadori Londoni saatkonnas, et vältida väljaandmist Rootsile seoses süüdistustega seksuaalrünnakus, mida ta ise eitab.
Assange 'i sõnul on süüdistused poliitiliselt motiveeritud ja võivad viia tema väljaandmiseni USA-le, kus teda ähvardaks vangistus seoses Ühendriikide salajaste sõjaliste dokumentide ja diplomaatiliste kirjavahetuse avaldamise eest WikiLeaksis 2010. aastal. | Vene diplomaadid arutasid Assange Londonist põgenema aitamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgse plaani kohaselt pidi Assange Ecuadori Londoni saatkonnast välja viidama diplomaadi sõidukisse peidetuna ja edasi riigist minema toimetatama.
Lõppeesmärgiks oli allikate andmetel Venemaa, kus meest ei ohustaks väljaandmine Ühendriikidele. Plaan siiski hüljati liialt ohtlikuna. Põgenemine oleks pidanud aset leidma 2017. aasta jõulude ajal. Assangele kavatseti muu hulgas anda dokumendid, mille kohaselt Ecuador oleks saanud väita, et Assange on diplomaatiliselt puutumatu. Kaalumisel oli ka Assange laevaga Ecuadori toimetamine.
Guardiani kahe allika andmetel oli venelaste ühendusisikuks Assange lähikonda kuuuluv Fidel Narvaez, kes töötab Ecuadori konsulina Londonis. Narvaez lükkas väljaande usutluses tagasi, et ta oleks venelastega rääkinud Assange minematoimetamisest.
Ecuadori president Lenín Moreno on öelnud, et ta kavatseb 46-aastase Assange varjupaigast Londoni saatkonnas ilma jätta ja ta Briti võimudele välja anda.
Assange taotles varjupaika Ecuadori Londoni saatkonnas, et vältida väljaandmist Rootsile seoses süüdistustega seksuaalrünnakus, mida ta ise eitab.
Assange 'i sõnul on süüdistused poliitiliselt motiveeritud ja võivad viia tema väljaandmiseni USA-le, kus teda ähvardaks vangistus seoses Ühendriikide salajaste sõjaliste dokumentide ja diplomaatiliste kirjavahetuse avaldamise eest WikiLeaksis 2010. aastal.
### Response:
Vene diplomaadid arutasid Assange Londonist põgenema aitamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avageimi 25:16 võitnud Poola kaotas teise üllatavalt kindlalt 19:25, seejärel võitsid mõlemad geimi tulemusega 25:23. Otsustavas läks tiitlikaitsja ette 14:11, ei suutnud seda ära kasutada ja järgmised viis punkti enda kasuks pööranud Argentina sai koondiseajaloo ühe magusaima võidu. Seda juba ka seetõttu, et meeskondade viimases 27 omavahelises kohtumises on edu saatnud poolakaid.
Argentina ???????? made an incredible comeback after losing 11-14 in the tie-breaker with Poland ????????. An intense five-setter (16-25, 25-19, 25-23, 23-25, 16-14) in pool H in Varna!
Watch the highlights!
Match centre: https://t.co/S85TljYssW #FIVBMensWCH #volleyballWCHs #volleyball pic.twitter.com/e5vwTFtkgL
— Volleyball World (@FIVBVolleyball) September 21, 2018
Ka teine H-grupis toimunud mäng kujunes viiegeimiliseks, kui Serbia alistas Prantsusmaa otsustavas geimis 18:16. Koguni 38 punkti toonud serblane Aleksandar Atanasijevic kordas Hector Soto 2006. aastal püstitatud ühe MM-mängu punktirekordit. Stephen Boyer tõi prantslastele 34 punkti.
Vaatamata kaotusele jätkab 16 punkti kogunud Poola H-vahegrupi liidrina, Serbial on teisena 14 ja Prantsusmaal 12 silma. Argentinal on koos kaheksa punkti. E-grupis jätkab täiseduga eile soomlased 3:0 seljatanud Itaalia, 13 silma on kogunud Hollandi sama skooriga alistanud Venemaa.
Ka F-grupis lõppesid mõlemad eilsed mängud tulemusega 3:0, 14 punkti peal olev vahegrupi liider Brasiilia oli üle Austraaliast ning 12 punktiga teist kohta hoidev Sloveenia kümne silmaga kolmandaks olevast Belgiast. G-grupis loovutas USA põhjanaabrile Kanadale ühe geimi, aga kuus võitu kuuest mängust tähistab nende jaoks ikkagi ajaloo parimat algust MM-finaalturniiril. | VIDEO | Matšpallid kasutamata jätnud tiitlikaitsja sai MM-il üllatuskaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avageimi 25:16 võitnud Poola kaotas teise üllatavalt kindlalt 19:25, seejärel võitsid mõlemad geimi tulemusega 25:23. Otsustavas läks tiitlikaitsja ette 14:11, ei suutnud seda ära kasutada ja järgmised viis punkti enda kasuks pööranud Argentina sai koondiseajaloo ühe magusaima võidu. Seda juba ka seetõttu, et meeskondade viimases 27 omavahelises kohtumises on edu saatnud poolakaid.
Argentina ???????? made an incredible comeback after losing 11-14 in the tie-breaker with Poland ????????. An intense five-setter (16-25, 25-19, 25-23, 23-25, 16-14) in pool H in Varna!
Watch the highlights!
Match centre: https://t.co/S85TljYssW #FIVBMensWCH #volleyballWCHs #volleyball pic.twitter.com/e5vwTFtkgL
— Volleyball World (@FIVBVolleyball) September 21, 2018
Ka teine H-grupis toimunud mäng kujunes viiegeimiliseks, kui Serbia alistas Prantsusmaa otsustavas geimis 18:16. Koguni 38 punkti toonud serblane Aleksandar Atanasijevic kordas Hector Soto 2006. aastal püstitatud ühe MM-mängu punktirekordit. Stephen Boyer tõi prantslastele 34 punkti.
Vaatamata kaotusele jätkab 16 punkti kogunud Poola H-vahegrupi liidrina, Serbial on teisena 14 ja Prantsusmaal 12 silma. Argentinal on koos kaheksa punkti. E-grupis jätkab täiseduga eile soomlased 3:0 seljatanud Itaalia, 13 silma on kogunud Hollandi sama skooriga alistanud Venemaa.
Ka F-grupis lõppesid mõlemad eilsed mängud tulemusega 3:0, 14 punkti peal olev vahegrupi liider Brasiilia oli üle Austraaliast ning 12 punktiga teist kohta hoidev Sloveenia kümne silmaga kolmandaks olevast Belgiast. G-grupis loovutas USA põhjanaabrile Kanadale ühe geimi, aga kuus võitu kuuest mängust tähistab nende jaoks ikkagi ajaloo parimat algust MM-finaalturniiril.
### Response:
VIDEO | Matšpallid kasutamata jätnud tiitlikaitsja sai MM-il üllatuskaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti Vabariigi juubeliaasta septembri kolmandaks nädalaks on ligi pooltuhat Eesti skauti alustanud oma sügisest tegevushooaega. Lisaks üle Eesti toimuvatele kohalike skaudüksuste tegevustele on osaletud ka üleilmsetes ettvõtmistes ja nii olid ka skaudid osaliseks möödunud nädalavahetusel maailma koristuspäeval," ütles Eesti Skautide Ühingu peaskaut Kristjan Pomm.
Ülemaailmsel koristuspäeval andsid oma panuse lipkonnad Ökoskaudid, Keila Pantrid, Tormilind ja Tartu skaudid. Skaudivormides ja -kaelarättides noori ning vanemaid oli näha koristamas nii Ääsmäe parklas, Tallinnas Astangu laskemoonaladude juures, Koplirannas ning Tartu maakonnas Rõhu lähistel.
"Eeloleval tegevushooajal on eeldatavaks aktiivsete skautide koguarvuks tuhatkond. Suurimaks maailma skautluse ürituseks saab olema järgmise aasta suvel toimuv Skautide Maailmaalaager ehk Maailmajamboree Ameerika Ühendriikides, kuhu on osalema minemas ka Eesti skaudid. Olulisim on aga regulaarne tegevus kohalikes skaudiüksustes, et pakkuda noortele ühist tegutsemisrõõmu ja anda ellu kaasa nutikust, teadmisi ja oskusi, et end parimal moel teostada ja olla tubliks kogukonnakonnaliikmeks," lisas Pomm.
"Eesti Skautide Ühinguna saame rõõmustada ka selle üle, et lisaks eestlastele on meie liikmeskonnas arvestatav osas vene keelt rääkivaid noori ja nende tegevuse tunnustustuse märgiks on kindlasti ka Vabariigi President Kersti Kaljulaidi kohtumine Narva skautidega oma Narvas töötamise perioodil paar nädalat tagasi," ütles ta veel.
Skautlik liikumine tugineb ennekõike vabatahtlikule tegevusele ja skaudijuhtideks on Eesti inimesed väga erinevatelt elualadelt ja just käesoleval nädalavahetusel on uute tegevust alustavate skaudijuhtide koolitus Tallinnas.
Eesti Skautide Ühing on enam kui tuhande liikmega noorteorganisatsioon, mis kuulub Skautide Maailmaorganisatsiooni, mille liikmeskonnas on kokku üle 40 miljoni skaudi üle kogu maailma, olles sellega maailma suurim mitteformaalset haridust andev noorte liikumine. Skautluse juurde ulatuvad Inglismaale ja sel aastal möödus 111 aastat skautluse sünnist. | Skaudid alustasid oma sügisest tegutsemishooaega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti Vabariigi juubeliaasta septembri kolmandaks nädalaks on ligi pooltuhat Eesti skauti alustanud oma sügisest tegevushooaega. Lisaks üle Eesti toimuvatele kohalike skaudüksuste tegevustele on osaletud ka üleilmsetes ettvõtmistes ja nii olid ka skaudid osaliseks möödunud nädalavahetusel maailma koristuspäeval," ütles Eesti Skautide Ühingu peaskaut Kristjan Pomm.
Ülemaailmsel koristuspäeval andsid oma panuse lipkonnad Ökoskaudid, Keila Pantrid, Tormilind ja Tartu skaudid. Skaudivormides ja -kaelarättides noori ning vanemaid oli näha koristamas nii Ääsmäe parklas, Tallinnas Astangu laskemoonaladude juures, Koplirannas ning Tartu maakonnas Rõhu lähistel.
"Eeloleval tegevushooajal on eeldatavaks aktiivsete skautide koguarvuks tuhatkond. Suurimaks maailma skautluse ürituseks saab olema järgmise aasta suvel toimuv Skautide Maailmaalaager ehk Maailmajamboree Ameerika Ühendriikides, kuhu on osalema minemas ka Eesti skaudid. Olulisim on aga regulaarne tegevus kohalikes skaudiüksustes, et pakkuda noortele ühist tegutsemisrõõmu ja anda ellu kaasa nutikust, teadmisi ja oskusi, et end parimal moel teostada ja olla tubliks kogukonnakonnaliikmeks," lisas Pomm.
"Eesti Skautide Ühinguna saame rõõmustada ka selle üle, et lisaks eestlastele on meie liikmeskonnas arvestatav osas vene keelt rääkivaid noori ja nende tegevuse tunnustustuse märgiks on kindlasti ka Vabariigi President Kersti Kaljulaidi kohtumine Narva skautidega oma Narvas töötamise perioodil paar nädalat tagasi," ütles ta veel.
Skautlik liikumine tugineb ennekõike vabatahtlikule tegevusele ja skaudijuhtideks on Eesti inimesed väga erinevatelt elualadelt ja just käesoleval nädalavahetusel on uute tegevust alustavate skaudijuhtide koolitus Tallinnas.
Eesti Skautide Ühing on enam kui tuhande liikmega noorteorganisatsioon, mis kuulub Skautide Maailmaorganisatsiooni, mille liikmeskonnas on kokku üle 40 miljoni skaudi üle kogu maailma, olles sellega maailma suurim mitteformaalset haridust andev noorte liikumine. Skautluse juurde ulatuvad Inglismaale ja sel aastal möödus 111 aastat skautluse sünnist.
### Response:
Skaudid alustasid oma sügisest tegutsemishooaega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | BNSi ja Postimehe tellitud Kantar Emori küsitlus näitab, et eestlastest toetaks kaitsekulude suurendamist neljandik küsitletutest, muust rahvusest inimestest vaid kaks protsenti. Kokku arvestades tähendab see, et kaitsekulutuste suurendamist toetab viiendik meie elanikest, kirjutas Postimees.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov ütles, et Kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) on ilus number, aga protsendiga sa ei osta ühtegi püssi ega raketti.
"Me ei ela enam sellises maailmas nagu kümme aastat tagasi, kus kaks protsenti SKTst oli see, mille üle rõõmu tunda," rõhutas ta vajadust kaitsekulutuste tõstmise järele. | Uuring: Iga neljas Eesti inimene sooviks kärpimist riigikaitse arvelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
BNSi ja Postimehe tellitud Kantar Emori küsitlus näitab, et eestlastest toetaks kaitsekulude suurendamist neljandik küsitletutest, muust rahvusest inimestest vaid kaks protsenti. Kokku arvestades tähendab see, et kaitsekulutuste suurendamist toetab viiendik meie elanikest, kirjutas Postimees.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov ütles, et Kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) on ilus number, aga protsendiga sa ei osta ühtegi püssi ega raketti.
"Me ei ela enam sellises maailmas nagu kümme aastat tagasi, kus kaks protsenti SKTst oli see, mille üle rõõmu tunda," rõhutas ta vajadust kaitsekulutuste tõstmise järele.
### Response:
Uuring: Iga neljas Eesti inimene sooviks kärpimist riigikaitse arvelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Toomi nime taha jäid statistikasse nullid, siis Jaanimaa viskas koos Marian Orlowskiga külaliste resultatiivseimatena kaheksa väravat, vahendab Käsipall24. Mõlemad mehed tegid ka kuus möödaviset ning andsid kaks tulemuslikku söötu.
Emsdetten hakkas N-Lübbeckelt eest ära nihkuma 21:20 eduseisul, kui läks juhtima 26:21. Külalised jõudsid veel ühe tabamuse kaugusele 28:29, kuid mängu lõpus olid kindlamad võõrustajad, kes võtsid hooaja alguses karikavõistluste avaringis lisaajal saadud üheväravalise kaotuse eest revanši.
Mõlemad meeskonnad on kogunud nüüd neli punkti, kuid N-Lübbecke viiest ja Emsdetten kolmest mängust. Tänu paremale väravate vahele hoiab Jaanimaa koduklubi turniiritabelis seitsmendat ning Toomi meeskond 11. kohta. Juhib viiest vastasest neli alistanud TuSEM Essen kaheksa silmaga. | Jaanimaa resultatiivne mäng Toomi koduklubi ei murdnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Toomi nime taha jäid statistikasse nullid, siis Jaanimaa viskas koos Marian Orlowskiga külaliste resultatiivseimatena kaheksa väravat, vahendab Käsipall24. Mõlemad mehed tegid ka kuus möödaviset ning andsid kaks tulemuslikku söötu.
Emsdetten hakkas N-Lübbeckelt eest ära nihkuma 21:20 eduseisul, kui läks juhtima 26:21. Külalised jõudsid veel ühe tabamuse kaugusele 28:29, kuid mängu lõpus olid kindlamad võõrustajad, kes võtsid hooaja alguses karikavõistluste avaringis lisaajal saadud üheväravalise kaotuse eest revanši.
Mõlemad meeskonnad on kogunud nüüd neli punkti, kuid N-Lübbecke viiest ja Emsdetten kolmest mängust. Tänu paremale väravate vahele hoiab Jaanimaa koduklubi turniiritabelis seitsmendat ning Toomi meeskond 11. kohta. Juhib viiest vastasest neli alistanud TuSEM Essen kaheksa silmaga.
### Response:
Jaanimaa resultatiivne mäng Toomi koduklubi ei murdnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringud näitavad, et mitte kõik Eestis õpetajakoolituse lõpetanud ei asu õpetajana tööle või kui asuvad, siis lahkuvad peagi. Teada on seegi, et võrreldes klassiõpetajatega jätavad oma ameti sagedamini aineõpetajad. Kas teadsite, et 3+2 süsteemi lõpetanud tunnevad end võrreldes integreeritud õppekava läbinutega vähem õpetajana töötamiseks ettevalmistununa?
Tiina Anspal kaitses Tartu Ülikoolis augusti lõpus doktoritöö, milles uuris õpetaja identiteeti ja selle kujunemist klassiõpetaja ja aineõpetaja õppekavadel. Ta analüüsis, kuidas tudengid saavad aru õpetaja rollist ja millised pinged tekivad õpetaja rolli(de)ga siis, kui asutakse tööle kooli.
Õpetajate identiteeti võiks selgitada kui seda, kuidas õpetajad end tajuvad ja identiteedi kujunemise jooksul peaks õpetaja leidma tasakaalu enda kui isiku ja kui professionaali vahel.
Anspali doktoritööst selgus, et klassiõpetajad näevad oma rolli teisiti kui aineõpetajad. Aineõpetajad näevad õpetaja rolli tüüpiliselt pisut ainekesksemalt kui klassiõpetajad. Oluline on siinjuures see, milline roll on pedagoogilisel praktikal õpetaja identiteedile.
"On üsna loomulik, et aineõpetajad kipuvad olema rohkem ainekesksema suhtumisega."
Tiina Anspal selgitas, et klassiõpetajad õpivad enamasti 5-aastasel integreeritud õppekaval ning nende õpingutes on omavahel pedagoogilised ja ainealased teadmised sidustatud. Samas aineõpetajad omandavad pedagoogikateadmised 2-aastases õppes pärast 3-aastast aineõpet. "Ilmselt kui õpitakse kolm aastat ainet, siis seostatakse enda identiteet rohkem selle ainega, sest minnakse ju õppima ka huvist selle aine vastu. On üsna loomulik, et aineõpetajad kipuvad olema rohkem ainekesksema suhtumisega, klassiõpetajate tarkus seisneb aga selles, et nad keskenduvad õppija arengule," selgitas Anspal.
Klassiõpetajad peavad teadma küll paljusid erinevaid aineid, kuid ennekõike peavad nad oskama toetada õpilast õppimisel ja õppijaks kujunemisel. Samas aineõpetajatel on võrdlemisi head teadmised näiteks keemiast, kuid mitte nii head teadmised sellest, kuidas inimest õppijana toetada.
Ettekujutus heast õpetajast ja olla hea õpetaja on erinevad asjad
Eelmainitud konflikt ootuste ja tegelikkuse vahel on natuke erinev ka õpetajati. Aineõpetajatel kipub eeskuju tulema ikka oma kunagistelt aineõpetajatelt ning klassiõpetajad meenutavad hea õpetajana pigem oma klassiõpetajaid. Nagu kõigil inimestel, on ka õpetajatel oma ettekujutus heast õpetajast. Paraku võib osutuda raskeks olla see hea õpetaja tegelikus koolikeskkonnas.
"Õpetaja ei tunneta ennast õpetajana enne, kui ta on päriselt õpetajaametit proovinud."
Keerulised ja raskesti lahenevad on pinged, mille puhul üliõpilane tajub, et ta isiksus või olemus ei lähe õpetajatööga kokku või kui õpetaja rolli kogetakse väga mitmetahulisena ning õpetajatööd palju aega nõudvana.
"Õpetaja ei tunneta ennast õpetajana enne, kui ta on päriselt õpetajaametit proovinud," võttis Anspal kokku. Seetõttu on vaja kindlasti õpetajakoolituses tudengid võimalikult varakult saata koolidesse praktikale. Ajal, mil selle doktoritöö jaoks materjali koguti, käidi õpetajakoolituses praktikal alles stuudiumi lõpuosas. See on praeguseks muutunud ning tudengid puutuvad koolieluga lähedalt kokku juba esimesel kooliaastal.
Seega on üks Tiina Anspali doktoritöö soovitustest juba teoks saanud: õpetajakoolituse tudengid peavad võimalikult palju olema praktikal, et selle kaudu kujuneks õpetajaidentiteet ning noor inimene leiaks tasakaalu isiku ja enda kui professionaali vahel.
Doktoritöö uuringute tulemused näitavad, et üliõpilaste esialgne veidi idealistlik arusaam õpetaja rollist mitmekesistub õpingute jooksul.
Noored õpetajad vajavad aega
Õpetajakoolituses, aga ka noortele alustavatele õpetajatele on oluline oma kogemuste mõtestamiseks rohkem aega anda, et nende õpetajaidentiteet saaks kujuneda, leiab Tiina Anspal doktoritöös. Õpetajakoolituse üliõpilased peavad omakorda teadvustama, et õpetajaks kujunemine nõuab pühendumist õpitu ja kogetu mõtestamiseks.
Tiina Anspal teeb ettepaneku, et värskelt kooli tulnud õpetajad vajavad aega, et valmistada ette tunde, töötada välja enda õppematerjale. Sageli aga leiab alustav õpetaja end koolis tegemas kõike lisaks õpetamisele ning see tähendab, et tal jääb vähem võimalusi teadlikult oma identiteeti välja kujundada.
"Ta ei tunne ennast veel nii kompetentsena ja on vaja mingeid asju juurde õppida, mis on ka loomulik, sest viie või kahe aastaga ei ole võimalik õppida kõiki maailma asju selgeks." Tiina Anspal leiab, et alustavatel õpetajatel võiks olla paar esimest aastat oluliselt väiksem koormus, kuid täiskoha sissetulek. Nii oleks võimalik rahulikult ametisse sisse elada, hakata end selles kindlalt tundma ning samas oleks tagatud ka sissetulek.
Tiina Anspali doktoritööst võiks rakendada vähemalt kaht ettepanekut, et noored õpetajad otsustaksid pedagoogitööle jääda ka kauemaks:
Toetada tuleb õpetajaidentiteedi väljakujunemist ning selleks on vaja rohkem praktikat juba õpetajaks õppimise ajal.
Alustavatele õpetajatele tuleb luua tingimused, et nad saaksid harjuda oma tööga ning neil kujuneks välja selge identiteet. Selleks on vaja alustada rahulikult ja eritingimustes. Alustav õpetaja peaks saama küll täispalka, kuid töökoormus võiks olla veidi väiksem, kuna alguses võtab töö rohkem aega ning eneseleidmine õpetajana nõuab samuti aega ja toetavat keskkonda. Kõik see, mõistagi nõuab raha, kuid ehk on see ettepanek hea idee seeme ministeeriumile, kui otsitakse viise, kuidas haridusse tehtavaid kulutusi tõhusamalt kasutada.
Tiina Anspali doktoritööd " Õpetajaidentiteedi kujunemine erialase rolli ja minakontseptsiooni kaudu õpetajakoolituse esmaõppes" juhendasid Tartu Ülikooli professor Äli Leijen ja Helsinki Ülikooli professor Erika Löfström, oponent Helsinki Ülikooli dotsent Katriina Maaranen.
Tiina Anspal rääkis oma doktoritööst Vikerraadio saates "Huvitaja", mida saab järelkuulata siit:
Lisaks soovitame lugeda ka seotud artiklit, millest selgub, millise rolli võitab Eesti õpetaja võrreldes Soome ja Saksamaa õpetajaga.
Uuring õpetaja autonoomiast: vabadus õpetada õppekava või mõjutada hariduselu
Eesti ja Baierimaa õpetajad peavad autonoomiaks ehk vabaduseks ise otsustada seda, kui saavad klassiruumis valida õpetamisviise ja õpetatavat sisu. Soome õpetajad seevastu räägivad õpetaja autonoomiast kui vabadusest olla hariduselu kujundaja ja korraldaja. Nii selgub hiljutisest Tallinna ja Tartu Ülikooli teadlaste ühisuuringust. | Kaks ettepanekut doktoritööst, et noored õpetajad ei lahkuks ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringud näitavad, et mitte kõik Eestis õpetajakoolituse lõpetanud ei asu õpetajana tööle või kui asuvad, siis lahkuvad peagi. Teada on seegi, et võrreldes klassiõpetajatega jätavad oma ameti sagedamini aineõpetajad. Kas teadsite, et 3+2 süsteemi lõpetanud tunnevad end võrreldes integreeritud õppekava läbinutega vähem õpetajana töötamiseks ettevalmistununa?
Tiina Anspal kaitses Tartu Ülikoolis augusti lõpus doktoritöö, milles uuris õpetaja identiteeti ja selle kujunemist klassiõpetaja ja aineõpetaja õppekavadel. Ta analüüsis, kuidas tudengid saavad aru õpetaja rollist ja millised pinged tekivad õpetaja rolli(de)ga siis, kui asutakse tööle kooli.
Õpetajate identiteeti võiks selgitada kui seda, kuidas õpetajad end tajuvad ja identiteedi kujunemise jooksul peaks õpetaja leidma tasakaalu enda kui isiku ja kui professionaali vahel.
Anspali doktoritööst selgus, et klassiõpetajad näevad oma rolli teisiti kui aineõpetajad. Aineõpetajad näevad õpetaja rolli tüüpiliselt pisut ainekesksemalt kui klassiõpetajad. Oluline on siinjuures see, milline roll on pedagoogilisel praktikal õpetaja identiteedile.
"On üsna loomulik, et aineõpetajad kipuvad olema rohkem ainekesksema suhtumisega."
Tiina Anspal selgitas, et klassiõpetajad õpivad enamasti 5-aastasel integreeritud õppekaval ning nende õpingutes on omavahel pedagoogilised ja ainealased teadmised sidustatud. Samas aineõpetajad omandavad pedagoogikateadmised 2-aastases õppes pärast 3-aastast aineõpet. "Ilmselt kui õpitakse kolm aastat ainet, siis seostatakse enda identiteet rohkem selle ainega, sest minnakse ju õppima ka huvist selle aine vastu. On üsna loomulik, et aineõpetajad kipuvad olema rohkem ainekesksema suhtumisega, klassiõpetajate tarkus seisneb aga selles, et nad keskenduvad õppija arengule," selgitas Anspal.
Klassiõpetajad peavad teadma küll paljusid erinevaid aineid, kuid ennekõike peavad nad oskama toetada õpilast õppimisel ja õppijaks kujunemisel. Samas aineõpetajatel on võrdlemisi head teadmised näiteks keemiast, kuid mitte nii head teadmised sellest, kuidas inimest õppijana toetada.
Ettekujutus heast õpetajast ja olla hea õpetaja on erinevad asjad
Eelmainitud konflikt ootuste ja tegelikkuse vahel on natuke erinev ka õpetajati. Aineõpetajatel kipub eeskuju tulema ikka oma kunagistelt aineõpetajatelt ning klassiõpetajad meenutavad hea õpetajana pigem oma klassiõpetajaid. Nagu kõigil inimestel, on ka õpetajatel oma ettekujutus heast õpetajast. Paraku võib osutuda raskeks olla see hea õpetaja tegelikus koolikeskkonnas.
"Õpetaja ei tunneta ennast õpetajana enne, kui ta on päriselt õpetajaametit proovinud."
Keerulised ja raskesti lahenevad on pinged, mille puhul üliõpilane tajub, et ta isiksus või olemus ei lähe õpetajatööga kokku või kui õpetaja rolli kogetakse väga mitmetahulisena ning õpetajatööd palju aega nõudvana.
"Õpetaja ei tunneta ennast õpetajana enne, kui ta on päriselt õpetajaametit proovinud," võttis Anspal kokku. Seetõttu on vaja kindlasti õpetajakoolituses tudengid võimalikult varakult saata koolidesse praktikale. Ajal, mil selle doktoritöö jaoks materjali koguti, käidi õpetajakoolituses praktikal alles stuudiumi lõpuosas. See on praeguseks muutunud ning tudengid puutuvad koolieluga lähedalt kokku juba esimesel kooliaastal.
Seega on üks Tiina Anspali doktoritöö soovitustest juba teoks saanud: õpetajakoolituse tudengid peavad võimalikult palju olema praktikal, et selle kaudu kujuneks õpetajaidentiteet ning noor inimene leiaks tasakaalu isiku ja enda kui professionaali vahel.
Doktoritöö uuringute tulemused näitavad, et üliõpilaste esialgne veidi idealistlik arusaam õpetaja rollist mitmekesistub õpingute jooksul.
Noored õpetajad vajavad aega
Õpetajakoolituses, aga ka noortele alustavatele õpetajatele on oluline oma kogemuste mõtestamiseks rohkem aega anda, et nende õpetajaidentiteet saaks kujuneda, leiab Tiina Anspal doktoritöös. Õpetajakoolituse üliõpilased peavad omakorda teadvustama, et õpetajaks kujunemine nõuab pühendumist õpitu ja kogetu mõtestamiseks.
Tiina Anspal teeb ettepaneku, et värskelt kooli tulnud õpetajad vajavad aega, et valmistada ette tunde, töötada välja enda õppematerjale. Sageli aga leiab alustav õpetaja end koolis tegemas kõike lisaks õpetamisele ning see tähendab, et tal jääb vähem võimalusi teadlikult oma identiteeti välja kujundada.
"Ta ei tunne ennast veel nii kompetentsena ja on vaja mingeid asju juurde õppida, mis on ka loomulik, sest viie või kahe aastaga ei ole võimalik õppida kõiki maailma asju selgeks." Tiina Anspal leiab, et alustavatel õpetajatel võiks olla paar esimest aastat oluliselt väiksem koormus, kuid täiskoha sissetulek. Nii oleks võimalik rahulikult ametisse sisse elada, hakata end selles kindlalt tundma ning samas oleks tagatud ka sissetulek.
Tiina Anspali doktoritööst võiks rakendada vähemalt kaht ettepanekut, et noored õpetajad otsustaksid pedagoogitööle jääda ka kauemaks:
Toetada tuleb õpetajaidentiteedi väljakujunemist ning selleks on vaja rohkem praktikat juba õpetajaks õppimise ajal.
Alustavatele õpetajatele tuleb luua tingimused, et nad saaksid harjuda oma tööga ning neil kujuneks välja selge identiteet. Selleks on vaja alustada rahulikult ja eritingimustes. Alustav õpetaja peaks saama küll täispalka, kuid töökoormus võiks olla veidi väiksem, kuna alguses võtab töö rohkem aega ning eneseleidmine õpetajana nõuab samuti aega ja toetavat keskkonda. Kõik see, mõistagi nõuab raha, kuid ehk on see ettepanek hea idee seeme ministeeriumile, kui otsitakse viise, kuidas haridusse tehtavaid kulutusi tõhusamalt kasutada.
Tiina Anspali doktoritööd " Õpetajaidentiteedi kujunemine erialase rolli ja minakontseptsiooni kaudu õpetajakoolituse esmaõppes" juhendasid Tartu Ülikooli professor Äli Leijen ja Helsinki Ülikooli professor Erika Löfström, oponent Helsinki Ülikooli dotsent Katriina Maaranen.
Tiina Anspal rääkis oma doktoritööst Vikerraadio saates "Huvitaja", mida saab järelkuulata siit:
Lisaks soovitame lugeda ka seotud artiklit, millest selgub, millise rolli võitab Eesti õpetaja võrreldes Soome ja Saksamaa õpetajaga.
Uuring õpetaja autonoomiast: vabadus õpetada õppekava või mõjutada hariduselu
Eesti ja Baierimaa õpetajad peavad autonoomiaks ehk vabaduseks ise otsustada seda, kui saavad klassiruumis valida õpetamisviise ja õpetatavat sisu. Soome õpetajad seevastu räägivad õpetaja autonoomiast kui vabadusest olla hariduselu kujundaja ja korraldaja. Nii selgub hiljutisest Tallinna ja Tartu Ülikooli teadlaste ühisuuringust.
### Response:
Kaks ettepanekut doktoritööst, et noored õpetajad ei lahkuks ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 5. märtsil peetakse A-turniir, kus omavahel kohtuvad eelmise hooaja neli paremat naiskonda: Pärnu JK, Tallinna FC Flora, Tallinna FC Levadia ja JK Tallinna Kalev. 19. märtsil toimub B-turniir, kus mängivad eelmise aasta tabeli alumine pool: Tartu JK Tammeka, Tartu SK 10 Premium, Noortekoondis ning uueks aastaks meistriliigasse tõusnud Põlva FC Lootos.
Halliturniiril turniiritabelit ei peeta ning ühe poolaja pikkuseks on 25 minutit. Vahetuste arv ei ole piiratud ning lubatud on ka edasi-tagasi vahetused.
A-turniiri ajakava (5. märts):
12.00-13.00 JK Tallinna Kalev - Tallinna FC Levadia
13.00-14.00 Pärnu JK - Tallinna FC Flora
14.00-15.00 Tallinna FC Flora - JK Tallinna Kalev
15.00-16.00 Tallinna FC Levadia - Pärnu JK
16.00-17.00 Pärnu JK - JK Tallinna Kalev
17.00-18.00 Tallinna FC Flora - Tallinna FC Levadia
B-turniiri ajakava (19. märts):
12.00-13.00 Tartu JK Tammeka - Tartu SK 10 Premium
13.00-14.00 Noortekoondis - Põlva FC Lootos
14.00-15.00 Tartu SK 10 Premium - Noortekoondis
15.00-16.00 Põlva FC Lootos - Tartu JK Tammeka
16.00-17.00 Tartu JK Tammeka - Noortekoondis
17.00-18.00 Tartu SK 10 Premium - Põlva FC Lootos | Naiste meistriliiga klubid mängivad Taliturniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
5. märtsil peetakse A-turniir, kus omavahel kohtuvad eelmise hooaja neli paremat naiskonda: Pärnu JK, Tallinna FC Flora, Tallinna FC Levadia ja JK Tallinna Kalev. 19. märtsil toimub B-turniir, kus mängivad eelmise aasta tabeli alumine pool: Tartu JK Tammeka, Tartu SK 10 Premium, Noortekoondis ning uueks aastaks meistriliigasse tõusnud Põlva FC Lootos.
Halliturniiril turniiritabelit ei peeta ning ühe poolaja pikkuseks on 25 minutit. Vahetuste arv ei ole piiratud ning lubatud on ka edasi-tagasi vahetused.
A-turniiri ajakava (5. märts):
12.00-13.00 JK Tallinna Kalev - Tallinna FC Levadia
13.00-14.00 Pärnu JK - Tallinna FC Flora
14.00-15.00 Tallinna FC Flora - JK Tallinna Kalev
15.00-16.00 Tallinna FC Levadia - Pärnu JK
16.00-17.00 Pärnu JK - JK Tallinna Kalev
17.00-18.00 Tallinna FC Flora - Tallinna FC Levadia
B-turniiri ajakava (19. märts):
12.00-13.00 Tartu JK Tammeka - Tartu SK 10 Premium
13.00-14.00 Noortekoondis - Põlva FC Lootos
14.00-15.00 Tartu SK 10 Premium - Noortekoondis
15.00-16.00 Põlva FC Lootos - Tartu JK Tammeka
16.00-17.00 Tartu JK Tammeka - Noortekoondis
17.00-18.00 Tartu SK 10 Premium - Põlva FC Lootos
### Response:
Naiste meistriliiga klubid mängivad Taliturniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marko Kaldoja näol on tegu kirgliku golfariga, kes on ala harrastanud juba 12 aastat, ta on 2 aastat olnud EGCC juhatuse liige ning viimased 3 aastat arendanud golfiväljakuid koos sinna juurde kuuluvate restoranidega Saaremaal ja Pärnus. Indrek Hirvlaan on olnud üle 15 aasta tegev tehnoloogiasektoris, viimase 7 aasta jooksul on ta asutanud 3 firmat, nendest 2 startup ettevõtet. Tema hobideks on golf, kulinaaria ja fotograafia.
"Tahan kogu golfikogukonda usalduse eest tänada," ütleb vastne golfiliidu president Marko Kaldoja. "Pean nii presidendi ametit kui ka Eesti Golfi Liidu rolli tervikuna Eesti golfimaastiku kujundamisel väga oluliseks. Tänavu täitub EGL-il 25 aastat, seega üksjagu kogemust on antud sektoris juba kogunenud, kuid siiski on meil veel palju tööd ja palju võimalusi ees ootamas. Minu siiraks sooviks on järgnevate aastatega anda oma panus, et golf nii elustiili, tervisespordi, kui ka tippspordina saavutaks laiemat kandepinda. Seda nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuna golfi unikaalsus peitub just selles, et seda ala võib harrastada läbi kogu elu ja sõltumata inimese mängutasemest, on nauding garanteeritud.
Tänan eelmist presidenti hr. Marko Kaljuveeri ning juhatust senise panuse eest. Soovime neile edu uutes väljakutsetes ning loodame, et nad jäävad golfi lähedale ka tulevikus, kasvõi harrastajatena!"
Uus golfiliidu president on koostöös uue peasekretäriga detailset tegevuskava alles koostamas, kuid mõningad märksõnad selle kohta, millele kavatsetakse tähelepanu pöörata, saab tema sõnul juba täna välja tuua. Esimeseks neist on harrastajate arvu kasvatamine, mis võimaldab tugevdada nii klubide kui ka väljakute positsioone selleks, et oleks võimalus jätkuvaks arendustegevuseks ning üldise kvaliteedi ja elamuse tõstmiseks.
Teiseks märksõnaks on noortetöö. "Noored on meie tulevik igas mõttes ja nendega süsteemne ning köitev tegelemine loob eeldused ka helgemaks tulevikuks," selgitab Marko Kaldoja. Väga oluliseks alaliidu eesmärgiks lisaks golfi üldisele populariseerimisele on ka tippspordi arendamine, sest head tulemused on presidendi sõnul eeskujuks ja innustuseks kõigile. Viimase märksõnana nimetab ta kommunikatsiooni, ühtse inforuumi loomist ja kommunikatsiooni parandamist nii golfisektori sees kui ka väljaspoole suunatult. | Eesti Golfi Liit valis uued juhid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marko Kaldoja näol on tegu kirgliku golfariga, kes on ala harrastanud juba 12 aastat, ta on 2 aastat olnud EGCC juhatuse liige ning viimased 3 aastat arendanud golfiväljakuid koos sinna juurde kuuluvate restoranidega Saaremaal ja Pärnus. Indrek Hirvlaan on olnud üle 15 aasta tegev tehnoloogiasektoris, viimase 7 aasta jooksul on ta asutanud 3 firmat, nendest 2 startup ettevõtet. Tema hobideks on golf, kulinaaria ja fotograafia.
"Tahan kogu golfikogukonda usalduse eest tänada," ütleb vastne golfiliidu president Marko Kaldoja. "Pean nii presidendi ametit kui ka Eesti Golfi Liidu rolli tervikuna Eesti golfimaastiku kujundamisel väga oluliseks. Tänavu täitub EGL-il 25 aastat, seega üksjagu kogemust on antud sektoris juba kogunenud, kuid siiski on meil veel palju tööd ja palju võimalusi ees ootamas. Minu siiraks sooviks on järgnevate aastatega anda oma panus, et golf nii elustiili, tervisespordi, kui ka tippspordina saavutaks laiemat kandepinda. Seda nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuna golfi unikaalsus peitub just selles, et seda ala võib harrastada läbi kogu elu ja sõltumata inimese mängutasemest, on nauding garanteeritud.
Tänan eelmist presidenti hr. Marko Kaljuveeri ning juhatust senise panuse eest. Soovime neile edu uutes väljakutsetes ning loodame, et nad jäävad golfi lähedale ka tulevikus, kasvõi harrastajatena!"
Uus golfiliidu president on koostöös uue peasekretäriga detailset tegevuskava alles koostamas, kuid mõningad märksõnad selle kohta, millele kavatsetakse tähelepanu pöörata, saab tema sõnul juba täna välja tuua. Esimeseks neist on harrastajate arvu kasvatamine, mis võimaldab tugevdada nii klubide kui ka väljakute positsioone selleks, et oleks võimalus jätkuvaks arendustegevuseks ning üldise kvaliteedi ja elamuse tõstmiseks.
Teiseks märksõnaks on noortetöö. "Noored on meie tulevik igas mõttes ja nendega süsteemne ning köitev tegelemine loob eeldused ka helgemaks tulevikuks," selgitab Marko Kaldoja. Väga oluliseks alaliidu eesmärgiks lisaks golfi üldisele populariseerimisele on ka tippspordi arendamine, sest head tulemused on presidendi sõnul eeskujuks ja innustuseks kõigile. Viimase märksõnana nimetab ta kommunikatsiooni, ühtse inforuumi loomist ja kommunikatsiooni parandamist nii golfisektori sees kui ka väljaspoole suunatult.
### Response:
Eesti Golfi Liit valis uued juhid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alagrupis teenis Loit viis võitu ja ühe kaotuse. 64 parema seas alistas ta tasavägise heitluse järel serblanna Marta Grijaki 15:14 ning seejärel Suurbritannia vehkleja Avery Louis’e 15:11. Loidi lähim konkurent Euroopa karikasarja esikohale venelanna Aizanat Murtazaeva pidi täna samuti kaotuse vastu võtma 16 parema seas.
Loit saavutas 2016/2017 hooajal kadettide Euroopa karikasarjas etapivõidud Zrenjaninis ja Genfis, Kopenhaagenis oli ta kolmas. Loit kogus sarja kokkuvõttes 324 punkti, Murtazaeva jäi temast 52 punkti kaugusele.
Karoliine Loidi arvesse läinud tulemused 2016/2017 hooajal kadettide Euroopa karikasarjas:
Zrenjanin 17.09.2016 – 1. koht (80 punkti)
Genf 08.10.2016 – 1. koht (80 punkti)
Grenoble 26.11.2016 – 5. koht (42 punkti)
Kopenhaagen 10.12.2016 – 3. koht (60 punkti)
Luksemburg 21.01.2017 – 5. koht (42 punkti)
EM Plovdiv 02.03.2017 – 11. koht (20 punkti)
Sandra Skoblov kogus alagrupiturniiril neli võitu ja kaks kaotust. 64 parema seas alistas ta prantslanna Emma Lauvray 15:13, kuid pidi siis alla vanduma Jaakkolale 12:15. Kokkuvõttes sai Skoblov 24. koha.
Carmen-Lii Targamaa ja Karoliina Komissarova said alagrupis kirja kolm võitu ja kolm kaotust. Komissarova kaotas 128 parema seas Iisraeli vehklejale Nikol Feyginile 14:15 ja sai 67. koha. Targamaa pidi 64 parema seas tunnistama rumeenlanna Zsuzsa Schlieri 15:14 paremust. Targamaa lõppkohaks jäi 49. Kokku osales 96 vehklejat. | EM-il 11. koha saanud Karoliine Loit võttis Euroopa karikasarjas üldvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alagrupis teenis Loit viis võitu ja ühe kaotuse. 64 parema seas alistas ta tasavägise heitluse järel serblanna Marta Grijaki 15:14 ning seejärel Suurbritannia vehkleja Avery Louis’e 15:11. Loidi lähim konkurent Euroopa karikasarja esikohale venelanna Aizanat Murtazaeva pidi täna samuti kaotuse vastu võtma 16 parema seas.
Loit saavutas 2016/2017 hooajal kadettide Euroopa karikasarjas etapivõidud Zrenjaninis ja Genfis, Kopenhaagenis oli ta kolmas. Loit kogus sarja kokkuvõttes 324 punkti, Murtazaeva jäi temast 52 punkti kaugusele.
Karoliine Loidi arvesse läinud tulemused 2016/2017 hooajal kadettide Euroopa karikasarjas:
Zrenjanin 17.09.2016 – 1. koht (80 punkti)
Genf 08.10.2016 – 1. koht (80 punkti)
Grenoble 26.11.2016 – 5. koht (42 punkti)
Kopenhaagen 10.12.2016 – 3. koht (60 punkti)
Luksemburg 21.01.2017 – 5. koht (42 punkti)
EM Plovdiv 02.03.2017 – 11. koht (20 punkti)
Sandra Skoblov kogus alagrupiturniiril neli võitu ja kaks kaotust. 64 parema seas alistas ta prantslanna Emma Lauvray 15:13, kuid pidi siis alla vanduma Jaakkolale 12:15. Kokkuvõttes sai Skoblov 24. koha.
Carmen-Lii Targamaa ja Karoliina Komissarova said alagrupis kirja kolm võitu ja kolm kaotust. Komissarova kaotas 128 parema seas Iisraeli vehklejale Nikol Feyginile 14:15 ja sai 67. koha. Targamaa pidi 64 parema seas tunnistama rumeenlanna Zsuzsa Schlieri 15:14 paremust. Targamaa lõppkohaks jäi 49. Kokku osales 96 vehklejat.
### Response:
EM-il 11. koha saanud Karoliine Loit võttis Euroopa karikasarjas üldvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates järgmise aasta jaanuarist tõuseb koolilõuna toetuse päevane summa ühe euroni ehk aastane koolilõuna toetus õpilase kohta 136,5 eurolt 175 euroni.
Omavalitsustele ja erakoolide koolilõunatoetuseks ning riigikoolides kvaliteetse lõuna pakkumiseks eraldatav summa kasvab järgmisest aastast enam kui 26 miljoni euroni. Käesoleval õppeaastal saavad linnad ja vallad riigilt koolilõunatoetust 17,8 miljonit eurot ning erakoolid 1 miljon eurot.
Toetuse kasv annab omavalitsustele ja erakoolidele suuremad võimalused kõikidele lastele tasuta tervislikuma koolilõuna pakkumiseks. Lisaks saavad koolid jätkuvalt koolipiimatoetust ning koolipuuvilja- ja köögiviljatoetust. | Koolilõuna toetus kasvab uuest aastast ühe euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates järgmise aasta jaanuarist tõuseb koolilõuna toetuse päevane summa ühe euroni ehk aastane koolilõuna toetus õpilase kohta 136,5 eurolt 175 euroni.
Omavalitsustele ja erakoolide koolilõunatoetuseks ning riigikoolides kvaliteetse lõuna pakkumiseks eraldatav summa kasvab järgmisest aastast enam kui 26 miljoni euroni. Käesoleval õppeaastal saavad linnad ja vallad riigilt koolilõunatoetust 17,8 miljonit eurot ning erakoolid 1 miljon eurot.
Toetuse kasv annab omavalitsustele ja erakoolidele suuremad võimalused kõikidele lastele tasuta tervislikuma koolilõuna pakkumiseks. Lisaks saavad koolid jätkuvalt koolipiimatoetust ning koolipuuvilja- ja köögiviljatoetust.
### Response:
Koolilõuna toetus kasvab uuest aastast ühe euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Serviti oli võõras saalis 34:23 (14:12) üle HC Tallasest. Henri Sillaste viskas Serviti parimana 6 väravat ning Roman Aizatullov ja Martin Grishtsuk lisasid 5 tabamust. Markus Viitkar oli 5 väravaga Tallase edukaim.
Viljandi oli samuti võõrsil 32:17 (13:8) parem SK Tapast. Ott Varik viskas võitjate kasuks 9 ja Kristo Voika 8 väravat. Martin Adamson viskas Tapa kasuks 7 väravat.
Uuel nädalal alustatakse neljanda ringiga, kus turniiritabeli neli paremat ja kolm tagumist mängivad omavahel.
Liigatabel:
1. Põlva Serviti (31 punkti/18 mängu)
2. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (28/18)
3. Viimsi/Tööriistamarket (25/18)
4. Viljandi HC (24/18)
...
5. HC Tallas (8/18)
6. SK Tapa (6/18)
7. Aruküla (4/18) | Käsipalliliiga kolmas ring lõppes mullustele finalistidele võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Serviti oli võõras saalis 34:23 (14:12) üle HC Tallasest. Henri Sillaste viskas Serviti parimana 6 väravat ning Roman Aizatullov ja Martin Grishtsuk lisasid 5 tabamust. Markus Viitkar oli 5 väravaga Tallase edukaim.
Viljandi oli samuti võõrsil 32:17 (13:8) parem SK Tapast. Ott Varik viskas võitjate kasuks 9 ja Kristo Voika 8 väravat. Martin Adamson viskas Tapa kasuks 7 väravat.
Uuel nädalal alustatakse neljanda ringiga, kus turniiritabeli neli paremat ja kolm tagumist mängivad omavahel.
Liigatabel:
1. Põlva Serviti (31 punkti/18 mängu)
2. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (28/18)
3. Viimsi/Tööriistamarket (25/18)
4. Viljandi HC (24/18)
...
5. HC Tallas (8/18)
6. SK Tapa (6/18)
7. Aruküla (4/18)
### Response:
Käsipalliliiga kolmas ring lõppes mullustele finalistidele võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erinevad allikad ütlesid AFP-le, et läbiotsimine leidis aset varem päeval pealinna keskosa prestiižses linnajaos ning lõppes juba mitu tundi tagasi. Üks allikatest oli Filloni kampaaniameeskonna liige, kes kinnitas samasisulist teavet juurdlusega seotud allikalt.
François ja Penelope Fillon on ameti uurimise all seoses väidetega, et naisele ja kahele lastele maksti aastate jooksul ligi miljoni euro ulatuses palka nõunikutöö eest, mida ta reaalselt ei teinud. Samuti on teada, et Fillon palkas senaatoriks oleku ajal end abistama ka kaks oma last. | Prantsuse politsei otsis läbi presidendikandidaat Filloni Pariisi-kodu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erinevad allikad ütlesid AFP-le, et läbiotsimine leidis aset varem päeval pealinna keskosa prestiižses linnajaos ning lõppes juba mitu tundi tagasi. Üks allikatest oli Filloni kampaaniameeskonna liige, kes kinnitas samasisulist teavet juurdlusega seotud allikalt.
François ja Penelope Fillon on ameti uurimise all seoses väidetega, et naisele ja kahele lastele maksti aastate jooksul ligi miljoni euro ulatuses palka nõunikutöö eest, mida ta reaalselt ei teinud. Samuti on teada, et Fillon palkas senaatoriks oleku ajal end abistama ka kaks oma last.
### Response:
Prantsuse politsei otsis läbi presidendikandidaat Filloni Pariisi-kodu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Janno Jürgenson on ujumiskoondise peatreenerina ametis olnud kaks kuud ning jõudnud selle ajaga üldpildi koondislaste käekäigust ette saada. "Meil on mõtteid, kuidas paremaks saada ning oleme sportlasi põhjalikult testinud ja teinud analüüsi," ütles Jürgenson ETV spordisaatele.
Rahvusvahelise ujumisliidu punktide arvu järgi moodustatud A-koondisse kuulub 21 sportlast. Mis on peamised uuendused, millega Jürgenson soovib eelmisest peatreenerist eristuda. "Intrigeeriv küsimus, aga trenni teeme edasi ikka samamoodi," sõnas Jürgenson. "Välja tooksin testimise ja analüüsimise poole, mis puudutab koostööd erinevate teadlaste, spordiarstide ning laboritega. Muu treening jätkub samas vaimus."
Tänavused prioriteedid on suunatud muidugi tiitlivõistlustele - ujumise maailmameistrivõsitlustele Budapestis ja juunioride Euroopa meistrivõistlustele. | Ujumiskoondise uus peatreener läheneb alale teaduslikust küljest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Janno Jürgenson on ujumiskoondise peatreenerina ametis olnud kaks kuud ning jõudnud selle ajaga üldpildi koondislaste käekäigust ette saada. "Meil on mõtteid, kuidas paremaks saada ning oleme sportlasi põhjalikult testinud ja teinud analüüsi," ütles Jürgenson ETV spordisaatele.
Rahvusvahelise ujumisliidu punktide arvu järgi moodustatud A-koondisse kuulub 21 sportlast. Mis on peamised uuendused, millega Jürgenson soovib eelmisest peatreenerist eristuda. "Intrigeeriv küsimus, aga trenni teeme edasi ikka samamoodi," sõnas Jürgenson. "Välja tooksin testimise ja analüüsimise poole, mis puudutab koostööd erinevate teadlaste, spordiarstide ning laboritega. Muu treening jätkub samas vaimus."
Tänavused prioriteedid on suunatud muidugi tiitlivõistlustele - ujumise maailmameistrivõsitlustele Budapestis ja juunioride Euroopa meistrivõistlustele.
### Response:
Ujumiskoondise uus peatreener läheneb alale teaduslikust küljest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liit seisab täna suurte väljakutsete ees. Märksõnadeks on Brexiti referendum, põgenikekriis, kasvavad pinged EL-i ja Venemaa vahel ning Euroopa-vaenulike parteide mõju. Millist rolli peaks Saksamaa Euroopas mängima ja millisena Te näete Euroopa tulevikku Rooma lepingute 60. aastapäeva eel?
Kõigepealt tuleks meenutada, miks ühine Euroopa üldse olemas on. Euroopa tekkis rahu ja heaolu tagamiseks ning me näeme, et seal, kuhu Euroopa rahukäsi ei küüni, pole ka rahu ega stabiilsust. Me peame meelde tuletama, et Euroopa ajaloos pole sugugi enesestmõistetav, et meil valitseb suures osas Euroopast rahu ja kasvav heaolu. See pole tulnud iseenesest, vaid selleks on meie isad ja emad, vanaisad ja vanaemad palju ära teinud.
Põhjalikult muutuvas maailmas, kus Hiina muutub järjest tähtsamaks, kasvab Aasia ja Ladina-Ameerika mõju, suureneb Aafrika roll ning Euroopa jääb vastavalt väiksemaks, saab meil olla vaid üheskoos maailmas oma hääl. Meie lapsi ja lapselapsi võetakse maailmas kuulda vaid siis, kui me kõneleme tugeva ühise häälega. Üksinda ei võeta enam kuulda ka suhteliselt tugevat Saksamaad.
Me peame meeles pidama, et meil on oma Euroopa kodanike ees kohustusi, me peame kõnelema nende nimel ja meid võetakse kuulda vaid üheskoos. Saksamaa teeb kõik, et Euroopat koos hoida ja me oleme väga rõõmsad, et Eesti on meie hea sõber, esindab Põhja-Euroopa riigina samu väärtusi ja teeb tihedat koostööd.
Ka see ei ole enesestmõistetav, sest meie ajalukku pole jätnud jälge ainult head ajad. Seepärast oleme väga tänulikud teie riigi sõpruse ja avatuse eest partnerlussuhetes Saksamaaga.
Mida Te arvate kahekiiruselise Euroopa ideest?
Meil ongi juba kaks kiirust. Osas Euroopast on rahaliit, teine osa pole selle liige. Osas Euroopast kehtib Schengeni leping ühiste välispiiride kohta, teised riigid selles ei osale.
Meil on juba erinevad kiirused. Kuid me peame valvel olema, et kiirused ei muutuks nii erinevaks, et kõik polegi enam koos, vaid mõned jäävad maha ja Euroopa lõheneb. Seda ei tohi lubada. Peab hoolitsema selle eest, et kõik liiguksid koos samas suunas, ja Saksamaa teeb palju selleks, et nii ka läheks.
Praegu on selgelt näha, et paremradikaalsed populistid omandavad Euroopas üha suuremat mõju. Me näeme seda Hollandis, Prantsusmaal ning ka Eestis ja Saksamaal. Kas see probleem peaks jääma iga riigi enda lahendada või on ka ühine Euroopa lahendus?
Selle eest peab igaüks mõistagi ise hoolitsema. Keegi ei saa öelda, et see pole tema ülesanne ja las Euroopa tegeleb. Kuid on mõndagi, mida me peame koos tegema. See ei puuduta teie maad, mis on nii Euroopa-meelne, et siin selliseid lugusid ei jutustata, kuid ka minu kodumaal on räägitud Euroopa kohta kaua valelugusid.
Näiteks üks lugu on see, et Saksamaa olevat netomaksja, et me anname Euroopale rohkem raha, kui tagasi saame. See pole tõsi. See on õige, kui vaadata makseid. Jah, kuna meil on tugev riik, anname suure osa oma majandustulust teiste Euroopa riikide abistamiseks, kuid tõde on selline, et meie maa on ekspordile orienteeritud tööstusriik. Ainult siis, kui kõigil läheb hästi, ostavad teised meie autosid, masinaid, elektrotehnikat, ja seepärast on Saksamaal palju töökohti.
Tegelikult oleme netovõitjad. Saksamaa saab ühtsest Euroopast kasu. Me oleme rääkinud sakslastena liiga kaua lugu, et Saksamaa on koormaeesel, kes peab kõike kandma. See ei ole tõsi. Me oleme suur kasusaaja ja peaksime rääkima lugusid Euroopa ühisest abistamisest.
Silma tuleb hoida peal neil, kes kõnelevad Euroopa nimel rahvuslikke lugusid. See abistab valesid poliitikuid ja mida enam me näitame, et Euroopa tagab rahu, stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu, seda enam suudame inimesi veenda.
Kuni osas Euroopast on 40 protsenti noori töötud, ei suuda me veenda, et Euroopa on midagi head. Kui mina noor olin, tähendas Euroopa meile lootust, midagi toredat. Nüüd on meil suure tööpuudusega riike, kus noored ei oska Euroopaga midagi peale hakata. Seda tuleb muuta.
Kui jutt on juba Saksamaast, siis mida saaks teha AfD, populistliku Alternatiiv Saksamaale retoorika vastu?
Olukord näib olevat selline, et nad jõuavad kindlasti Bundestagi. Nad korraldavad praegu küsitlust ja eks näeb. Esiteks võiks teha nii, et me AfD-st pidevalt ei räägiks. Saksamaal käib 90 protsenti elanikest usinalt tööl, tegeleb vabal ajal auametite, spordi ja tuletõrjega, loeb lastele õhtuti unejutte. Hoolitseda tuleb just selle 90 protsendi eest.
Vahel räägime liiga palju 10 protsendist kisakõridest ja liiga vähe 90 protsendist tublidest, kes ehitavad riiki üles. Kui me hoolitseme nende eest ja näitame, et poliitika on selleks, et nende elu parandada, riiki tugevdada ja sõbralikult koos elada, siis ei ole ka parempopulistidel kuigi suurt eduvõimalust.
Naastes eelnevalt öeldu juurde, tuleb vastu astuda propagandale, et Euroopa teeb meile kahju ja omaette oleks palju parem. Paremäärmuslaste ja -populistide tahtmise täitumine läheks Saksamaale maksma miljoneid töökohti. Iga investeering Euroopa stabiilsusse loob meie riigis töökohti.
Ma kordan: kui kõigil läheb ümberringi hästi, ostetakse ka Saksa autosid. Ent kui paljud inimesed on töötud ja Euroopa laguneb koost, mõjutab see ka Saksamaa tööolusid ja majandust. 60 protsenti Saksamaa kaupadest eksporditakse Euroopa Liitu, mitte USA-sse ega Hiinasse. Seepärast tuleb inimestele näidata, kui suur on Euroopa Liidu tähtsus.
Ja veel kord: ainult siis, kui me kõik hoiame Euroopas kokku, saame kindlustada rahu ja julgeoleku. Meil on keerulisi naabreid, kes peavad samuti nägema, et me hoiame Euroopas ühte. Eesti julgeolek on ka meie julgeolek. Sakslased teavad, et see, mis ohustab Eestit, ohustab lõpuks ka meid. Seepärast astume ühiselt ohu vastu.
Kui jutt on juba naabritest, siis milline oleks Venemaaga sidemete parandamise põhitingimus ja milline oleks selle mõju Eestile?
Me oleme praegu keerulises olukorras. Vene valitsus on oma sekkumise ja sõjalise agressiooniga Ukraina vastu rikkunud esimest korda 1975. aasta Helsingi lõppakti, millega tõotati Euroopa riigipiire austada ja sõjaliselt mitte sekkuda.
Nüüd on Venemaa esimest korda pärast 1975. aastat Krimmi annekteerimise ja sõjalise sekkumisega Ida-Ukrainas seda lepingut rikkunud. See on rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine. Seepärast kehtestati sanktsioonid ning Prantsusmaa, Saksamaa ja Euroopa eesistujariigid püüavad Venemaa ja Ukrainaga Minski rahu- või konflikti lahendamise kokkulepetega edasi liikuda, mis on kahjuks väga vaevaline.
Kuni see pole lahendust leidnud, ei saa olla ka suhete normaliseerimist Venemaaga.
Teisest küljest teate teie ju paremini kui meie, et Venemaa on hiiglaslik naaber, kellega peab hakkama saama. Sakslased soovivad ühest küljest selgeks teha, et sedalaadi sõjaline sekkumine on täiesti mõeldamatu ja Ukraina terviklikkus tuleb taastada.
Teisest küljest tahame otsida Venemaaga dialoogivõimalusi, sest me ei saa oma naabreid valida. Venemaa on keeruline, kuid ka suur ja võimas riik ning me otsime ikka ja jälle võimalusi Venemaa valitsusega kõnelusteni jõuda. Mõlemad on tähtsad.
Kas võib ette näha või usute Te, et ka suhted USA-ga muutuvad?
Tahaks loota, et ei muutu, sest need on olnud traditsiooniliselt head. Mina kuulun põlvkonda, kellel oli erinevalt Ida-Euroopa ja Kirde-Euroopa elanikest õnn kasvada üles Ühendriikide kaitse all vabal maal.
Kui ameeriklased poleks tollase Lääne-Saksamaa julgeolekut taganud, siis kes teab, mis meist oleks saanud. Seepärast tean, kui tähtsad on Ameerika Ühendriigid.
Teisest küljest vaatame suure murega Ameerika poliitika muutumist. Ma olen rõõmus, et nüüd nad siiski tunnustavad NATO-t, mis polnud algul sugugi nii selge.
Kuid mulle teeb suurt muret, et Euroopat ei võeta tõsiselt. Tahetakse kõnelda vaid Saksamaaga ja meie väidame vastu, et Euroopa ei koosne Saksamaast. Euroopa koosneb suurematest ja väiksematest riikidest, kuid me moodustame koos Euroopa.
Kui kõneldakse Saksamaaga, ei kõnelda Euroopaga. Meil on väikesi liikmesriike rohkem kui suuri ja me ei soovi, et ameeriklased meid lõhestaksid. Seepärast püüame USA valitsusele selgeks teha, et oleme Euroopas koos ja Euroopat tuleks tõsiselt võtta. See teeb muret.
Lisaks on muresid ka rahvusvahelise kaubanduse pärast. Kaitsetollid ja isolatsioon ei rikasta riike, vaid vaesestavad. Selles osas on meil Eestiga usutavasti ühine seisukoht ja me seisame avatud maailmakaubanduse eest.
Millisena Te näete Eesti ja Saksamaa suhete arengut poliitika ja majanduse valdkonnas?
Meid võib pidada headeks sõpradeks, sest pole just eriti palju riike, mis oleksid nii tihedates ja sõbralikes suhetes. Eesti ja Saksamaa majanduslikud ja poliitilised suhted on suurepärased. Ma kordan, et Eestimaa julgeolek on ka meie julgeolek, et me tahame teineteise eest seista. Meil on sarnased või peaaegu kattuvad arusaamad Euroopast kui väärtuste ühiskonnast.
Eesti on Põhja-Euroopa riik ja samadel seisukohtadel Skandinaaviaga. Me jagame Skandinaaviaga paljusid traditsioonilisi väärtushinnanguid, mis tingib ka ladusa ja tiheda koostöö.
Kahe välisministri ühisavaldusega 17. aprillil 2015 teatasid meie riigid tugevdatud koostööst, mille tähtis punkt oli Eesti sõltumatu meedia ja kodanikuühiskonna tugevdamine. Kas Te näete siin edusamme ja milline võiks olla koostöö jätk?
See küsimus omandab Euroopas järjest suuremat tähtsust. Me peame võimaldama sõltumatut informatsiooni. Praegu võivad inimesed saada palju teavet, kuid kas see on ka õige? Kuidas aru saada, kas tegu on tõe või väljamõeldistega?
Seda on sageli raske hinnata ja seepärast on sõltumatu meedia praegu ehk veelgi tähtsam kui kunagi varem. See tähendab koostööd ajakirjanike väljaõpetamisel, rahastamist, mis võimaldab sõltumatuks jääda, avatud kodanikuühiskonda. Need on asjad, mida peaksime ühiselt edasi arendama, nagu ühisavaldus ka eesmärgiks seab.
Me oleme juba palju saavutanud, kuid usutavasti saab rohkem teha. Valgustatud demokraatias peavad inimesed kujundama oma arvamuse ise, kuid neil peab olema ka võimalus erinevat informatsiooni hinnata, võrrelda, kas tegu võiks olla tõega või on see pigem ebatõenäoline ja meile valetatakse. Seal on meedial ülisuur roll ja ma usun, et selles valdkonnas on koostöö eriti tähtis.
Vaata täispikka intervjuud ka artiklile lisatud videost. | Gabriel ERR-ile: sakslased teavad, et see, mis ohustab Eestit, ohustab lõpuks ka meid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liit seisab täna suurte väljakutsete ees. Märksõnadeks on Brexiti referendum, põgenikekriis, kasvavad pinged EL-i ja Venemaa vahel ning Euroopa-vaenulike parteide mõju. Millist rolli peaks Saksamaa Euroopas mängima ja millisena Te näete Euroopa tulevikku Rooma lepingute 60. aastapäeva eel?
Kõigepealt tuleks meenutada, miks ühine Euroopa üldse olemas on. Euroopa tekkis rahu ja heaolu tagamiseks ning me näeme, et seal, kuhu Euroopa rahukäsi ei küüni, pole ka rahu ega stabiilsust. Me peame meelde tuletama, et Euroopa ajaloos pole sugugi enesestmõistetav, et meil valitseb suures osas Euroopast rahu ja kasvav heaolu. See pole tulnud iseenesest, vaid selleks on meie isad ja emad, vanaisad ja vanaemad palju ära teinud.
Põhjalikult muutuvas maailmas, kus Hiina muutub järjest tähtsamaks, kasvab Aasia ja Ladina-Ameerika mõju, suureneb Aafrika roll ning Euroopa jääb vastavalt väiksemaks, saab meil olla vaid üheskoos maailmas oma hääl. Meie lapsi ja lapselapsi võetakse maailmas kuulda vaid siis, kui me kõneleme tugeva ühise häälega. Üksinda ei võeta enam kuulda ka suhteliselt tugevat Saksamaad.
Me peame meeles pidama, et meil on oma Euroopa kodanike ees kohustusi, me peame kõnelema nende nimel ja meid võetakse kuulda vaid üheskoos. Saksamaa teeb kõik, et Euroopat koos hoida ja me oleme väga rõõmsad, et Eesti on meie hea sõber, esindab Põhja-Euroopa riigina samu väärtusi ja teeb tihedat koostööd.
Ka see ei ole enesestmõistetav, sest meie ajalukku pole jätnud jälge ainult head ajad. Seepärast oleme väga tänulikud teie riigi sõpruse ja avatuse eest partnerlussuhetes Saksamaaga.
Mida Te arvate kahekiiruselise Euroopa ideest?
Meil ongi juba kaks kiirust. Osas Euroopast on rahaliit, teine osa pole selle liige. Osas Euroopast kehtib Schengeni leping ühiste välispiiride kohta, teised riigid selles ei osale.
Meil on juba erinevad kiirused. Kuid me peame valvel olema, et kiirused ei muutuks nii erinevaks, et kõik polegi enam koos, vaid mõned jäävad maha ja Euroopa lõheneb. Seda ei tohi lubada. Peab hoolitsema selle eest, et kõik liiguksid koos samas suunas, ja Saksamaa teeb palju selleks, et nii ka läheks.
Praegu on selgelt näha, et paremradikaalsed populistid omandavad Euroopas üha suuremat mõju. Me näeme seda Hollandis, Prantsusmaal ning ka Eestis ja Saksamaal. Kas see probleem peaks jääma iga riigi enda lahendada või on ka ühine Euroopa lahendus?
Selle eest peab igaüks mõistagi ise hoolitsema. Keegi ei saa öelda, et see pole tema ülesanne ja las Euroopa tegeleb. Kuid on mõndagi, mida me peame koos tegema. See ei puuduta teie maad, mis on nii Euroopa-meelne, et siin selliseid lugusid ei jutustata, kuid ka minu kodumaal on räägitud Euroopa kohta kaua valelugusid.
Näiteks üks lugu on see, et Saksamaa olevat netomaksja, et me anname Euroopale rohkem raha, kui tagasi saame. See pole tõsi. See on õige, kui vaadata makseid. Jah, kuna meil on tugev riik, anname suure osa oma majandustulust teiste Euroopa riikide abistamiseks, kuid tõde on selline, et meie maa on ekspordile orienteeritud tööstusriik. Ainult siis, kui kõigil läheb hästi, ostavad teised meie autosid, masinaid, elektrotehnikat, ja seepärast on Saksamaal palju töökohti.
Tegelikult oleme netovõitjad. Saksamaa saab ühtsest Euroopast kasu. Me oleme rääkinud sakslastena liiga kaua lugu, et Saksamaa on koormaeesel, kes peab kõike kandma. See ei ole tõsi. Me oleme suur kasusaaja ja peaksime rääkima lugusid Euroopa ühisest abistamisest.
Silma tuleb hoida peal neil, kes kõnelevad Euroopa nimel rahvuslikke lugusid. See abistab valesid poliitikuid ja mida enam me näitame, et Euroopa tagab rahu, stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu, seda enam suudame inimesi veenda.
Kuni osas Euroopast on 40 protsenti noori töötud, ei suuda me veenda, et Euroopa on midagi head. Kui mina noor olin, tähendas Euroopa meile lootust, midagi toredat. Nüüd on meil suure tööpuudusega riike, kus noored ei oska Euroopaga midagi peale hakata. Seda tuleb muuta.
Kui jutt on juba Saksamaast, siis mida saaks teha AfD, populistliku Alternatiiv Saksamaale retoorika vastu?
Olukord näib olevat selline, et nad jõuavad kindlasti Bundestagi. Nad korraldavad praegu küsitlust ja eks näeb. Esiteks võiks teha nii, et me AfD-st pidevalt ei räägiks. Saksamaal käib 90 protsenti elanikest usinalt tööl, tegeleb vabal ajal auametite, spordi ja tuletõrjega, loeb lastele õhtuti unejutte. Hoolitseda tuleb just selle 90 protsendi eest.
Vahel räägime liiga palju 10 protsendist kisakõridest ja liiga vähe 90 protsendist tublidest, kes ehitavad riiki üles. Kui me hoolitseme nende eest ja näitame, et poliitika on selleks, et nende elu parandada, riiki tugevdada ja sõbralikult koos elada, siis ei ole ka parempopulistidel kuigi suurt eduvõimalust.
Naastes eelnevalt öeldu juurde, tuleb vastu astuda propagandale, et Euroopa teeb meile kahju ja omaette oleks palju parem. Paremäärmuslaste ja -populistide tahtmise täitumine läheks Saksamaale maksma miljoneid töökohti. Iga investeering Euroopa stabiilsusse loob meie riigis töökohti.
Ma kordan: kui kõigil läheb ümberringi hästi, ostetakse ka Saksa autosid. Ent kui paljud inimesed on töötud ja Euroopa laguneb koost, mõjutab see ka Saksamaa tööolusid ja majandust. 60 protsenti Saksamaa kaupadest eksporditakse Euroopa Liitu, mitte USA-sse ega Hiinasse. Seepärast tuleb inimestele näidata, kui suur on Euroopa Liidu tähtsus.
Ja veel kord: ainult siis, kui me kõik hoiame Euroopas kokku, saame kindlustada rahu ja julgeoleku. Meil on keerulisi naabreid, kes peavad samuti nägema, et me hoiame Euroopas ühte. Eesti julgeolek on ka meie julgeolek. Sakslased teavad, et see, mis ohustab Eestit, ohustab lõpuks ka meid. Seepärast astume ühiselt ohu vastu.
Kui jutt on juba naabritest, siis milline oleks Venemaaga sidemete parandamise põhitingimus ja milline oleks selle mõju Eestile?
Me oleme praegu keerulises olukorras. Vene valitsus on oma sekkumise ja sõjalise agressiooniga Ukraina vastu rikkunud esimest korda 1975. aasta Helsingi lõppakti, millega tõotati Euroopa riigipiire austada ja sõjaliselt mitte sekkuda.
Nüüd on Venemaa esimest korda pärast 1975. aastat Krimmi annekteerimise ja sõjalise sekkumisega Ida-Ukrainas seda lepingut rikkunud. See on rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine. Seepärast kehtestati sanktsioonid ning Prantsusmaa, Saksamaa ja Euroopa eesistujariigid püüavad Venemaa ja Ukrainaga Minski rahu- või konflikti lahendamise kokkulepetega edasi liikuda, mis on kahjuks väga vaevaline.
Kuni see pole lahendust leidnud, ei saa olla ka suhete normaliseerimist Venemaaga.
Teisest küljest teate teie ju paremini kui meie, et Venemaa on hiiglaslik naaber, kellega peab hakkama saama. Sakslased soovivad ühest küljest selgeks teha, et sedalaadi sõjaline sekkumine on täiesti mõeldamatu ja Ukraina terviklikkus tuleb taastada.
Teisest küljest tahame otsida Venemaaga dialoogivõimalusi, sest me ei saa oma naabreid valida. Venemaa on keeruline, kuid ka suur ja võimas riik ning me otsime ikka ja jälle võimalusi Venemaa valitsusega kõnelusteni jõuda. Mõlemad on tähtsad.
Kas võib ette näha või usute Te, et ka suhted USA-ga muutuvad?
Tahaks loota, et ei muutu, sest need on olnud traditsiooniliselt head. Mina kuulun põlvkonda, kellel oli erinevalt Ida-Euroopa ja Kirde-Euroopa elanikest õnn kasvada üles Ühendriikide kaitse all vabal maal.
Kui ameeriklased poleks tollase Lääne-Saksamaa julgeolekut taganud, siis kes teab, mis meist oleks saanud. Seepärast tean, kui tähtsad on Ameerika Ühendriigid.
Teisest küljest vaatame suure murega Ameerika poliitika muutumist. Ma olen rõõmus, et nüüd nad siiski tunnustavad NATO-t, mis polnud algul sugugi nii selge.
Kuid mulle teeb suurt muret, et Euroopat ei võeta tõsiselt. Tahetakse kõnelda vaid Saksamaaga ja meie väidame vastu, et Euroopa ei koosne Saksamaast. Euroopa koosneb suurematest ja väiksematest riikidest, kuid me moodustame koos Euroopa.
Kui kõneldakse Saksamaaga, ei kõnelda Euroopaga. Meil on väikesi liikmesriike rohkem kui suuri ja me ei soovi, et ameeriklased meid lõhestaksid. Seepärast püüame USA valitsusele selgeks teha, et oleme Euroopas koos ja Euroopat tuleks tõsiselt võtta. See teeb muret.
Lisaks on muresid ka rahvusvahelise kaubanduse pärast. Kaitsetollid ja isolatsioon ei rikasta riike, vaid vaesestavad. Selles osas on meil Eestiga usutavasti ühine seisukoht ja me seisame avatud maailmakaubanduse eest.
Millisena Te näete Eesti ja Saksamaa suhete arengut poliitika ja majanduse valdkonnas?
Meid võib pidada headeks sõpradeks, sest pole just eriti palju riike, mis oleksid nii tihedates ja sõbralikes suhetes. Eesti ja Saksamaa majanduslikud ja poliitilised suhted on suurepärased. Ma kordan, et Eestimaa julgeolek on ka meie julgeolek, et me tahame teineteise eest seista. Meil on sarnased või peaaegu kattuvad arusaamad Euroopast kui väärtuste ühiskonnast.
Eesti on Põhja-Euroopa riik ja samadel seisukohtadel Skandinaaviaga. Me jagame Skandinaaviaga paljusid traditsioonilisi väärtushinnanguid, mis tingib ka ladusa ja tiheda koostöö.
Kahe välisministri ühisavaldusega 17. aprillil 2015 teatasid meie riigid tugevdatud koostööst, mille tähtis punkt oli Eesti sõltumatu meedia ja kodanikuühiskonna tugevdamine. Kas Te näete siin edusamme ja milline võiks olla koostöö jätk?
See küsimus omandab Euroopas järjest suuremat tähtsust. Me peame võimaldama sõltumatut informatsiooni. Praegu võivad inimesed saada palju teavet, kuid kas see on ka õige? Kuidas aru saada, kas tegu on tõe või väljamõeldistega?
Seda on sageli raske hinnata ja seepärast on sõltumatu meedia praegu ehk veelgi tähtsam kui kunagi varem. See tähendab koostööd ajakirjanike väljaõpetamisel, rahastamist, mis võimaldab sõltumatuks jääda, avatud kodanikuühiskonda. Need on asjad, mida peaksime ühiselt edasi arendama, nagu ühisavaldus ka eesmärgiks seab.
Me oleme juba palju saavutanud, kuid usutavasti saab rohkem teha. Valgustatud demokraatias peavad inimesed kujundama oma arvamuse ise, kuid neil peab olema ka võimalus erinevat informatsiooni hinnata, võrrelda, kas tegu võiks olla tõega või on see pigem ebatõenäoline ja meile valetatakse. Seal on meedial ülisuur roll ja ma usun, et selles valdkonnas on koostöö eriti tähtis.
Vaata täispikka intervjuud ka artiklile lisatud videost.
### Response:
Gabriel ERR-ile: sakslased teavad, et see, mis ohustab Eestit, ohustab lõpuks ka meid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel, kus päevakorrapunkte on kokku 20, et väljapoole pealinna töökohtade tekke soodustamiseks tuleb anda panus ka sealsesse elukeskkonda.
Meetmest toetatakse uute elamute püstitamist ja olemasolevate renoveerimist, et kasutada hooneid üürielamutena. Toetuse määr on kuni 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma on kuni 2,5 miljonit eurot taotleja kohta, sealjuures sel aastal saab taotleda maksimaalselt kuni üks miljon eurot.
Omavalitsus, kes toetust taotleb, peab esitama projekti majandusliku analüüsi ja hoone energiaklassi, näitama planeeringu sobivust ümbritsevasse keskkonda, tooma välja mobiilse tööjõu osakaalu ehitatavas korterelamus. Lisapunkte annab korterelamu rajamine Ida-Virumaale või Kagu-Eestisse.
Eesti elamumajanduse arengukava 2008–2013 nägi ette munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetamist vähemalt 150 eluruumi võrra aastas, kuid plaanitu jäi ellu viimata.
Tol ajal hindas majandusministeerium, et lisaüürikortereid on kokku vaja 6000. Hiljuti valitsuses heaks kiidetud energiamajanduse arengukava 2030 näeb ette riiklikult toetatud energiatõhusa üürielamufondi loomise tasemeks samuti 6000 korterit.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud Eesti elanike hoiakute ja eluasemeturu olukorra uuringu kohaselt on avaliku sektori toetatud üürielamispinnale valmis elama asuma 26 protsenti kõigist vastajatest. | Omavalitsused saavad elamufondi uuendamiseks 62,5 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel, kus päevakorrapunkte on kokku 20, et väljapoole pealinna töökohtade tekke soodustamiseks tuleb anda panus ka sealsesse elukeskkonda.
Meetmest toetatakse uute elamute püstitamist ja olemasolevate renoveerimist, et kasutada hooneid üürielamutena. Toetuse määr on kuni 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma on kuni 2,5 miljonit eurot taotleja kohta, sealjuures sel aastal saab taotleda maksimaalselt kuni üks miljon eurot.
Omavalitsus, kes toetust taotleb, peab esitama projekti majandusliku analüüsi ja hoone energiaklassi, näitama planeeringu sobivust ümbritsevasse keskkonda, tooma välja mobiilse tööjõu osakaalu ehitatavas korterelamus. Lisapunkte annab korterelamu rajamine Ida-Virumaale või Kagu-Eestisse.
Eesti elamumajanduse arengukava 2008–2013 nägi ette munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetamist vähemalt 150 eluruumi võrra aastas, kuid plaanitu jäi ellu viimata.
Tol ajal hindas majandusministeerium, et lisaüürikortereid on kokku vaja 6000. Hiljuti valitsuses heaks kiidetud energiamajanduse arengukava 2030 näeb ette riiklikult toetatud energiatõhusa üürielamufondi loomise tasemeks samuti 6000 korterit.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud Eesti elanike hoiakute ja eluasemeturu olukorra uuringu kohaselt on avaliku sektori toetatud üürielamispinnale valmis elama asuma 26 protsenti kõigist vastajatest.
### Response:
Omavalitsused saavad elamufondi uuendamiseks 62,5 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Al-Qaeda harud Magribis ja Araabia poolsaarel tegid avalduse, mille kohaselt hukkus nende liider droonirünnakus, vahendas Reuters.
Avalduses nimetati rünnakut reetlikuks ning öeldi, et tegu on koalitsiooni uue kuriteoga.
Anonüümse ametiniku sõnul kuulus 59-aastane al-Masri al-Qaeda šuurade nõukokku. Ametniku teatel palus al-Masri pärast 11. septembri 2001 rünnakuid USAs Iraanilt varjupaika. USA oli teda tabada püüdnud juba ligi 19 aastat. | Al-Qaeda kinnitas ühe oma liidri hukkumist Süüria rünnakus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Al-Qaeda harud Magribis ja Araabia poolsaarel tegid avalduse, mille kohaselt hukkus nende liider droonirünnakus, vahendas Reuters.
Avalduses nimetati rünnakut reetlikuks ning öeldi, et tegu on koalitsiooni uue kuriteoga.
Anonüümse ametiniku sõnul kuulus 59-aastane al-Masri al-Qaeda šuurade nõukokku. Ametniku teatel palus al-Masri pärast 11. septembri 2001 rünnakuid USAs Iraanilt varjupaika. USA oli teda tabada püüdnud juba ligi 19 aastat.
### Response:
Al-Qaeda kinnitas ühe oma liidri hukkumist Süüria rünnakus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Austerlase järel hõbeda võttis sakslane Andreas Wellinger, kellele 127,5 ja 129 meetri pikkused hüpped tõid 278 silma. Kolmas oli poolakas Piotr Zyla 127,5 ning 131 meetriste õhulendude eest kogutud 276,7 punktiga. Neljandaks jäänud norralane Andreas Stjernen kaotas medali 0,6 silmaga.
Ka normaalmäel võidutsenud Kraft ja taas hõbedaga rahulduma pidanud Wellinger olid juba avavooru järel kahel esimesel kohal, Zyla hoidis kuuendat positsiooni. Kolmas oli Stjernen.
Martti Nõmme sai kokkuvõttes 44. ja Kaarel Nurmsalu 45. koha. | Teise kulla võitnud Kraft edestas tihedas konkurentsis taas Wellingeri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austerlase järel hõbeda võttis sakslane Andreas Wellinger, kellele 127,5 ja 129 meetri pikkused hüpped tõid 278 silma. Kolmas oli poolakas Piotr Zyla 127,5 ning 131 meetriste õhulendude eest kogutud 276,7 punktiga. Neljandaks jäänud norralane Andreas Stjernen kaotas medali 0,6 silmaga.
Ka normaalmäel võidutsenud Kraft ja taas hõbedaga rahulduma pidanud Wellinger olid juba avavooru järel kahel esimesel kohal, Zyla hoidis kuuendat positsiooni. Kolmas oli Stjernen.
Martti Nõmme sai kokkuvõttes 44. ja Kaarel Nurmsalu 45. koha.
### Response:
Teise kulla võitnud Kraft edestas tihedas konkurentsis taas Wellingeri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soomlasele järgnesid hollandlane Max Verstappen Red Bullil 1.21,769 ja britt Joylon Palmer Renaultäl 1.21,778-ga. Täna testiti Pirelli vihmarehve, mille tarbeks rada kasteti hommikul veega.
Kokkuvõttes vastutas aga testisõitude parima tulemuse eest samuti soomlane, Mercedese rooli keerav Valtteri Bottas, kes sai eile kirja aja 1.19,705.
Tulemused:
1. Kimi Räikkönen Ferrari 93 ringi 1.20,872
2. Max Verstappen Red Bull 85 ringi 1.21,769
3. Jolyon Palmer Renault 39 ringi 1.21,778
4. Romain Grosjean Haas 118 ringi 1.22,309
5. Antonio Giovinazzi Sauber 84 ringi 1.22,401
6. Sergio Perez Force India 82 ringi 1.22,534
7. Stoffel Vandoorne McLaren 67 ringi 1.22,576
8. Valtteri Bottas Mercedes 68 ringi 1.23,443
9. Nico Hulkenberg Renault 51 ringi 1.24,974
10. Daniil Kvjat Toro Rosso 1 ring 0 | Soomlased valitsesid Barcelona vormel-1 testisõite | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soomlasele järgnesid hollandlane Max Verstappen Red Bullil 1.21,769 ja britt Joylon Palmer Renaultäl 1.21,778-ga. Täna testiti Pirelli vihmarehve, mille tarbeks rada kasteti hommikul veega.
Kokkuvõttes vastutas aga testisõitude parima tulemuse eest samuti soomlane, Mercedese rooli keerav Valtteri Bottas, kes sai eile kirja aja 1.19,705.
Tulemused:
1. Kimi Räikkönen Ferrari 93 ringi 1.20,872
2. Max Verstappen Red Bull 85 ringi 1.21,769
3. Jolyon Palmer Renault 39 ringi 1.21,778
4. Romain Grosjean Haas 118 ringi 1.22,309
5. Antonio Giovinazzi Sauber 84 ringi 1.22,401
6. Sergio Perez Force India 82 ringi 1.22,534
7. Stoffel Vandoorne McLaren 67 ringi 1.22,576
8. Valtteri Bottas Mercedes 68 ringi 1.23,443
9. Nico Hulkenberg Renault 51 ringi 1.24,974
10. Daniil Kvjat Toro Rosso 1 ring 0
### Response:
Soomlased valitsesid Barcelona vormel-1 testisõite |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastatel 2014 kuni 2016 saabus üle Vahemere EL-i 1,6 miljonit põgenikku ja migranti. Nüüd püüab liit takistada nende saabumist ja saata rohkem inimesi tagasi nende kodumaale, vahendas Reuters.
"Tagasisaatmiste hulk peab suurenema," ütles Avramopoulos uute Euroopa Komisjoni ettepanekute esitlemisel.
"Liikmesriigid peaksid kasutama võimalust paigutada migrandid kinnipidamisasutustesse, kui on oht, et nad põgenevad, või ajaks, mil kestab tagasisaatmise protseduur," lisas ta.
Inimõiguste organisatsioon Amnesty International kritiseeris seda ettepanekut. "Ebaseaduslike sisserändajate kinnipidamine peaks olema viimane variant," ütles organisatsiooni Euroopa Liidu osakonna juht Iverna McGowan.
Brüsseli hinnangul on praegu EL-is umbes miljon inimest, kes tuleks välja saata, kuid vaid umbes kolmandik neist saadetakse ka päriselt nende kodumaale tagasi.
Samal ajal kui EL-il on oma minimaalsed standardid tagasisaatmiseks, on osadel liikmesriikidel rangemad reeglid, mida võiks Komisjoni hinnangul protsessi kiirendamiseks leevendada.
Komisjon soovitab muu hulgas lühendada kaebuste tähtaegu ning anda välja tagasisaatmise otsuseid, millel pole aegumistähtaegu. Komisjon märkis ka, et EL-i liikmesriigid peaksid olema julgemad kasutama võimalust pidada migrante enne nende väljasaatmist kinni vajadusel maksimaalselt lubatud ajaks ehk 18 kuuks.
"Seda ei tohiks kunagi pidada millekski koonduslaagri sarnaseks," ütles Avramopoulos.
"Need, kellel pole õigus saada pagulase staatust, tuleb tagasi saata. Seniks aga peavad nad kuskil olema - väga inimväärikates tingimustes -, et vältida nende põgenemist," lisas ta. | Volinik: EL-i riigid võiks julgemalt väljasaatmist ootavaid migrante kinni pidada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastatel 2014 kuni 2016 saabus üle Vahemere EL-i 1,6 miljonit põgenikku ja migranti. Nüüd püüab liit takistada nende saabumist ja saata rohkem inimesi tagasi nende kodumaale, vahendas Reuters.
"Tagasisaatmiste hulk peab suurenema," ütles Avramopoulos uute Euroopa Komisjoni ettepanekute esitlemisel.
"Liikmesriigid peaksid kasutama võimalust paigutada migrandid kinnipidamisasutustesse, kui on oht, et nad põgenevad, või ajaks, mil kestab tagasisaatmise protseduur," lisas ta.
Inimõiguste organisatsioon Amnesty International kritiseeris seda ettepanekut. "Ebaseaduslike sisserändajate kinnipidamine peaks olema viimane variant," ütles organisatsiooni Euroopa Liidu osakonna juht Iverna McGowan.
Brüsseli hinnangul on praegu EL-is umbes miljon inimest, kes tuleks välja saata, kuid vaid umbes kolmandik neist saadetakse ka päriselt nende kodumaale tagasi.
Samal ajal kui EL-il on oma minimaalsed standardid tagasisaatmiseks, on osadel liikmesriikidel rangemad reeglid, mida võiks Komisjoni hinnangul protsessi kiirendamiseks leevendada.
Komisjon soovitab muu hulgas lühendada kaebuste tähtaegu ning anda välja tagasisaatmise otsuseid, millel pole aegumistähtaegu. Komisjon märkis ka, et EL-i liikmesriigid peaksid olema julgemad kasutama võimalust pidada migrante enne nende väljasaatmist kinni vajadusel maksimaalselt lubatud ajaks ehk 18 kuuks.
"Seda ei tohiks kunagi pidada millekski koonduslaagri sarnaseks," ütles Avramopoulos.
"Need, kellel pole õigus saada pagulase staatust, tuleb tagasi saata. Seniks aga peavad nad kuskil olema - väga inimväärikates tingimustes -, et vältida nende põgenemist," lisas ta.
### Response:
Volinik: EL-i riigid võiks julgemalt väljasaatmist ootavaid migrante kinni pidada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühe uuendusena on sellest aastast moodustatud rahvusvahelise ujumisliidu (FINA) punktide arvu järgi A-koondis, kuhu kuulub 21 sportlast. Ürituse avas EOK tippspordi komisjoni kuuluv Tõnu Tõniste, kes rääkis koondislastele oma kogemustest tippspordiga ja innustas endast maksimumi andma. Lisaks sellele tutvustas ta ka EOK uut suunda, milleks on noorte talendikate sportlaste toetamine.
Alles kaks kuud ametis olnud Eesti Ujumisliidu peatreener Janno Jürgenson tutvustas plaane, millega loodetakse sportlastele anda võimalikult head lisatuge tiitlivõistlusteks ettevalmistumisel.
Janno Jürgensoni sõnul on väga tähtis erinevate lülide liitmine, nagu näiteks vigastuste ennetamine, videoanalüüsid, laktaadi testid, liiges-ja lihasjõutestid, ühislaagrid, koormustestid jms. Need võimaldavad välja selgitada hetke olukorra ning leida üles nõrgad kohad, millele seejärel suunata tähelepanu ning töö fookus.
Janno algatusel on käivitatud spetsiaalne töögrupp ehk ujumise tippspordikomisjon, kus erinevad koondislaste treenerid saavad kaasa rääkida ja ettepanekuid teha. “Püüame hoida head kontakti ja koostegemise vaimu. Kindlasti on väga tähtis ka sportlastega kontaktis olemine ning nende töö tunnustamine ja neile toeks olemine,” räägib Janno töögrupi olulisusest.
Lisaks töögrupile on uue peatreeneri algatusel hakatud suurt rõhku panema ka testimisele. “Testimised võimaldavad meil välja selgitada nn riskigruppi kuuluvad sportlased ja nende nõrgad kohad. Eesmärk on anda tagasisidet treeneritele ja sportlastele, millega nad peaksid tegelema,” räägib Janno testimiste olulisusest.
Juba eelmisel nädalavahetusel toimusid koondislaste testimised, millest saab juba järeldusi teha. Janno toob näite skeletilihassüsteemi probleemide seisust: “Kogu koondise peale esineb 6% hüppeliigese vigastusi, 50% põlvevalusid, 33% õlavalusid ja 22% alaselja valusid. Näiteks õlavalude vähendamiseks on meil välja töötatud spetsiaalne soojendusprogramm, mille järgimisel saab kindlasti tulemusi parandada.”
Testimised toimuvad iga poole aasta tagant ning nii kuni Olümpiani välja. “Proovime ujujate miinused muuta plussideks!” lisab Janno.
Peatreeneril on kõrged ootused tiitlivõistlusteks ning tema sõnul ei ole põhiliseks eesmärgiks mitte võimalikult paljude ujujate tiitlivõistlustele saatmine, kui et just võimalikult tugevad ujujad, lisades: “Eesmärk on pigem ikka nende sportlaste tegevuse maksimaalne toetamine ja geneetilise potensiaali realiseerimine.” | Eesti ujumiskoondis panustab sel olümpiatsüklil testimisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühe uuendusena on sellest aastast moodustatud rahvusvahelise ujumisliidu (FINA) punktide arvu järgi A-koondis, kuhu kuulub 21 sportlast. Ürituse avas EOK tippspordi komisjoni kuuluv Tõnu Tõniste, kes rääkis koondislastele oma kogemustest tippspordiga ja innustas endast maksimumi andma. Lisaks sellele tutvustas ta ka EOK uut suunda, milleks on noorte talendikate sportlaste toetamine.
Alles kaks kuud ametis olnud Eesti Ujumisliidu peatreener Janno Jürgenson tutvustas plaane, millega loodetakse sportlastele anda võimalikult head lisatuge tiitlivõistlusteks ettevalmistumisel.
Janno Jürgensoni sõnul on väga tähtis erinevate lülide liitmine, nagu näiteks vigastuste ennetamine, videoanalüüsid, laktaadi testid, liiges-ja lihasjõutestid, ühislaagrid, koormustestid jms. Need võimaldavad välja selgitada hetke olukorra ning leida üles nõrgad kohad, millele seejärel suunata tähelepanu ning töö fookus.
Janno algatusel on käivitatud spetsiaalne töögrupp ehk ujumise tippspordikomisjon, kus erinevad koondislaste treenerid saavad kaasa rääkida ja ettepanekuid teha. “Püüame hoida head kontakti ja koostegemise vaimu. Kindlasti on väga tähtis ka sportlastega kontaktis olemine ning nende töö tunnustamine ja neile toeks olemine,” räägib Janno töögrupi olulisusest.
Lisaks töögrupile on uue peatreeneri algatusel hakatud suurt rõhku panema ka testimisele. “Testimised võimaldavad meil välja selgitada nn riskigruppi kuuluvad sportlased ja nende nõrgad kohad. Eesmärk on anda tagasisidet treeneritele ja sportlastele, millega nad peaksid tegelema,” räägib Janno testimiste olulisusest.
Juba eelmisel nädalavahetusel toimusid koondislaste testimised, millest saab juba järeldusi teha. Janno toob näite skeletilihassüsteemi probleemide seisust: “Kogu koondise peale esineb 6% hüppeliigese vigastusi, 50% põlvevalusid, 33% õlavalusid ja 22% alaselja valusid. Näiteks õlavalude vähendamiseks on meil välja töötatud spetsiaalne soojendusprogramm, mille järgimisel saab kindlasti tulemusi parandada.”
Testimised toimuvad iga poole aasta tagant ning nii kuni Olümpiani välja. “Proovime ujujate miinused muuta plussideks!” lisab Janno.
Peatreeneril on kõrged ootused tiitlivõistlusteks ning tema sõnul ei ole põhiliseks eesmärgiks mitte võimalikult paljude ujujate tiitlivõistlustele saatmine, kui et just võimalikult tugevad ujujad, lisades: “Eesmärk on pigem ikka nende sportlaste tegevuse maksimaalne toetamine ja geneetilise potensiaali realiseerimine.”
### Response:
Eesti ujumiskoondis panustab sel olümpiatsüklil testimisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülestõusuga lõppes 88-aastase Mubaraki 30 aastat kestnud valitsusaeg Egiptuses, vahendas Reuters.
Pärast kogu päeva kestnud istungit teatas kohtunik Ahmed Abdel Qawi: "Kohus otsustas, et kaebealune ei ole süüdi".
Samuti lükkas kohus tagasi ohvrite advokaatide taotlused taasavada tsiviilasjad, mistõttu ei ole otsuse edasikaebamine ega uus kohtuasi võimalik. | Hosni Mubarak mõisteti meeleavaldajate tapmise kohtuasjas õigeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ülestõusuga lõppes 88-aastase Mubaraki 30 aastat kestnud valitsusaeg Egiptuses, vahendas Reuters.
Pärast kogu päeva kestnud istungit teatas kohtunik Ahmed Abdel Qawi: "Kohus otsustas, et kaebealune ei ole süüdi".
Samuti lükkas kohus tagasi ohvrite advokaatide taotlused taasavada tsiviilasjad, mistõttu ei ole otsuse edasikaebamine ega uus kohtuasi võimalik.
### Response:
Hosni Mubarak mõisteti meeleavaldajate tapmise kohtuasjas õigeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitseväe Tapa linnakus on alustatud Eestisse paigutatava NATO pataljoni lahingugrupi tarbeks püstitatava konteinerlinnaku rajamist, ütles BNS-ile riigi kaitseinvesteeringute keskuse pressiesindaja. Tegemist on suurima Eestis rajatud militaarotstarbelise konteinerlinnakuga, kus hakkab paiknema üle saja staabi-, meditsiini- ja toetuskonteineri. Konteinerlinnak valmib aprillis.
NATO kontingendi ülem, Ühendkuningriigi relvajõudude kolonel Giles R. Harris ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et umbes 1200 Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa kaitseväelasest koosnev pataljon jõuab Eestisse järgmise kuue nädalal jooksul ehk aprilli keskpaigaks ning sama aja jooksul jõuab Eestisse ka üksuse tehnika.
NATO pataljoni lahingugrupp hakkab paiknema Tapal ja tegutsema koos 1. jalaväebrigaadiga. Ühendkuningriik panustab üksusesse 800 sõduriga, jalaväe lahingumasinatega Warrior, tankidega Challenger 2 ja taktikaliste luuredroonidega. Aasta esimeses pooles osaleb üksuses Prantsusmaa. Prantsusmaa on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on 300 kaitseväelasest koosnev üksus, mille relvastuses on tankid Leclerc ja soomukid.
Mais võtab pataljon osa kolm nädalalt kestvast suurõppusest Kevadtorm. | Liitlaspataljoni tarbeks kerkib Tapale Eesti suurim konteinerlinnak | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitseväe Tapa linnakus on alustatud Eestisse paigutatava NATO pataljoni lahingugrupi tarbeks püstitatava konteinerlinnaku rajamist, ütles BNS-ile riigi kaitseinvesteeringute keskuse pressiesindaja. Tegemist on suurima Eestis rajatud militaarotstarbelise konteinerlinnakuga, kus hakkab paiknema üle saja staabi-, meditsiini- ja toetuskonteineri. Konteinerlinnak valmib aprillis.
NATO kontingendi ülem, Ühendkuningriigi relvajõudude kolonel Giles R. Harris ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et umbes 1200 Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa kaitseväelasest koosnev pataljon jõuab Eestisse järgmise kuue nädalal jooksul ehk aprilli keskpaigaks ning sama aja jooksul jõuab Eestisse ka üksuse tehnika.
NATO pataljoni lahingugrupp hakkab paiknema Tapal ja tegutsema koos 1. jalaväebrigaadiga. Ühendkuningriik panustab üksusesse 800 sõduriga, jalaväe lahingumasinatega Warrior, tankidega Challenger 2 ja taktikaliste luuredroonidega. Aasta esimeses pooles osaleb üksuses Prantsusmaa. Prantsusmaa on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on 300 kaitseväelasest koosnev üksus, mille relvastuses on tankid Leclerc ja soomukid.
Mais võtab pataljon osa kolm nädalalt kestvast suurõppusest Kevadtorm.
### Response:
Liitlaspataljoni tarbeks kerkib Tapale Eesti suurim konteinerlinnak |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamat kannab nime "Uncommon Type: Some Stories" ning see koosneb 17 jutust, teatas kirjastaja Independenti veergudel.
Iga lugu valmib erineval kirjutusmasinal ning Hanksil neist puudu ei tule - näitleja omab üle saja kirjutusmasina.
"Olen lugude kallal tööd teinud kaks aastat ning samal ajal olnud filmivõtetel New Yorgis, Berliinis, Budapestis ja Atlantas. Ma kirjutasin igas kohas - ma kirjutasin hotellides keset pressituure ning puhkusel olles, ma kirjutasin lennukis sõites, kodus ja kontoris. Kui ma sain oma graafikust kinni pidada, kirjutasin ma hommikul kella üheksast kuni üheni päeval," kommenteeris Hanks.
Raamatus on lugusid seinast seina ning peategelasteks on näiteks profikorvpallur, näitleja või New Yorki saabunud immigrant.
Kirjastuse tegevtoimetaja Sonny Mehta paljastas, et sattus esmalt Hanksi New Yorkeri veergudel ilmunud kirjutise otsa mõned aastat tagasi. "Ma lootsin, et tal on veel avaldamata lugusid ning lugejate rõõmuks oligi," lausus Mehta. | Tom Hanks avaldab ilukirjandusliku raamatu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamat kannab nime "Uncommon Type: Some Stories" ning see koosneb 17 jutust, teatas kirjastaja Independenti veergudel.
Iga lugu valmib erineval kirjutusmasinal ning Hanksil neist puudu ei tule - näitleja omab üle saja kirjutusmasina.
"Olen lugude kallal tööd teinud kaks aastat ning samal ajal olnud filmivõtetel New Yorgis, Berliinis, Budapestis ja Atlantas. Ma kirjutasin igas kohas - ma kirjutasin hotellides keset pressituure ning puhkusel olles, ma kirjutasin lennukis sõites, kodus ja kontoris. Kui ma sain oma graafikust kinni pidada, kirjutasin ma hommikul kella üheksast kuni üheni päeval," kommenteeris Hanks.
Raamatus on lugusid seinast seina ning peategelasteks on näiteks profikorvpallur, näitleja või New Yorki saabunud immigrant.
Kirjastuse tegevtoimetaja Sonny Mehta paljastas, et sattus esmalt Hanksi New Yorkeri veergudel ilmunud kirjutise otsa mõned aastat tagasi. "Ma lootsin, et tal on veel avaldamata lugusid ning lugejate rõõmuks oligi," lausus Mehta.
### Response:
Tom Hanks avaldab ilukirjandusliku raamatu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iidne linn on kahel korral ISIS-e kätte langenud, kuid Süüria armee võttis linna Vene õhujõudude abil tagasi, ütles Peskov Reutersi teatel.
ISIS vallutas Tadmuri ja Palmyra varemed kaks aastat tagasi, kuid löödi mullu märtsis sealt välja. Nad vallutasid piirkonna üllatusrünnakuga uuesti detsembris.
Esmaspäeval avalikustasid Vene relvajõud droonivideod värsketest purustustest UNESCO maailmapärandisse kuuluvas Palmyras. | Kreml: Süüria armee vallutas Palmyra täielikult ISIS-elt tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iidne linn on kahel korral ISIS-e kätte langenud, kuid Süüria armee võttis linna Vene õhujõudude abil tagasi, ütles Peskov Reutersi teatel.
ISIS vallutas Tadmuri ja Palmyra varemed kaks aastat tagasi, kuid löödi mullu märtsis sealt välja. Nad vallutasid piirkonna üllatusrünnakuga uuesti detsembris.
Esmaspäeval avalikustasid Vene relvajõud droonivideod värsketest purustustest UNESCO maailmapärandisse kuuluvas Palmyras.
### Response:
Kreml: Süüria armee vallutas Palmyra täielikult ISIS-elt tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme lõpetamas keskustega läbirääkimisi poodide sulgemiskuupäevade üle," ütles Marks & Spenceri Euroopa, Hiina ja India piirkonna direktor Jonathan Glenister BNS-ile.
Ta lisas, et praguses staadiumis on ettevõtte edasisi samme selles osas veel liiga vara kommenteerida.
Marks & Spencer teatas novembri alguses, et alustab läbirääkimisi oma kahe Eestis asuva poe sulgemiseks. Lisaks Eesti poodidele soovib ettevõte veel kümnel turul sulgeda 53 kauplust, sealhulgas kümme kauplust Hiinas, seitse Prantsusmaal, samuti kauplused Ungaris, Leedus, Poolas, Slovakkias, Rumeenias, Hollandis ja Belgias.
"Tänane teade kavatsusest sulgeda Eesti kauplused on osa ettevõtte rahvusvahelise tegevuse põhjalikust ümberhindamisest. Analüüs on näidanud, et meil on viimase viie aasta jooksul olnud Eesti turul raskusi kasumisse jõudmisega ja turu kasvuvõimalused on piiratud. Teadvustame, milline mõju võib tänasel teatel olla meie inimestele, ning seetõttu konsulteerime oma kolleegidega Eestis ja kuulame hoolikalt nende tagasisidet," ütles Glenister toona.
Eelmisel aastal olid kontsernile kuuluvad kauplused kümnel turul 171 miljoni naelase käibe juures 45 miljoni naelaga kahjumis, kusjuures mõnedel turgudel on äritegevus olnud kahjumis juba vähemalt viis aastat. Analüüs tõi põhjustena välja mitmeid tegureid, sealhulgas kontserni omanduses oleva kauplusteportfelli killustatuse ja piisavate mastaapide puudumise, lisaks on nendel turgudel piiratud kasvuvõimalused tulevikuks.
Kui Marks & Spencer pärast läbirääkimisi sulgemiskavatsuse ellu viib, toob see kontserni tasemel kaasa hinnanguliselt 150-200 miljonit naela kulusid, millest enamik on seotud kinnisvara- ja koondamistasudega.
Marks & Spencer kavatseb edaspidi tegutseda väiksemal arvul sellistel turgudel, kus kauplused kuuluvad ettevõtte ainuomandisse, ning keskenduda rohkem olemasolevatele ühisettevõtetele ja frantsiisidele. Kontsern jätkab enda omanduses olevate äridega Iirimaal, Hong Kongis ja Tšehhi Vabariigis, mis on kasumlikumad ning kus on tugev bränditeadlikkus, sissetöötatud asukohad ja lojaalne kliendibaas.
Tallinnas asuvad Marks & Spenceri poed Kristiine ja Rocca al Mare keskuses. | Marks & Spencer pole oma Tallinna poodide sulgemisaega lukku löönud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme lõpetamas keskustega läbirääkimisi poodide sulgemiskuupäevade üle," ütles Marks & Spenceri Euroopa, Hiina ja India piirkonna direktor Jonathan Glenister BNS-ile.
Ta lisas, et praguses staadiumis on ettevõtte edasisi samme selles osas veel liiga vara kommenteerida.
Marks & Spencer teatas novembri alguses, et alustab läbirääkimisi oma kahe Eestis asuva poe sulgemiseks. Lisaks Eesti poodidele soovib ettevõte veel kümnel turul sulgeda 53 kauplust, sealhulgas kümme kauplust Hiinas, seitse Prantsusmaal, samuti kauplused Ungaris, Leedus, Poolas, Slovakkias, Rumeenias, Hollandis ja Belgias.
"Tänane teade kavatsusest sulgeda Eesti kauplused on osa ettevõtte rahvusvahelise tegevuse põhjalikust ümberhindamisest. Analüüs on näidanud, et meil on viimase viie aasta jooksul olnud Eesti turul raskusi kasumisse jõudmisega ja turu kasvuvõimalused on piiratud. Teadvustame, milline mõju võib tänasel teatel olla meie inimestele, ning seetõttu konsulteerime oma kolleegidega Eestis ja kuulame hoolikalt nende tagasisidet," ütles Glenister toona.
Eelmisel aastal olid kontsernile kuuluvad kauplused kümnel turul 171 miljoni naelase käibe juures 45 miljoni naelaga kahjumis, kusjuures mõnedel turgudel on äritegevus olnud kahjumis juba vähemalt viis aastat. Analüüs tõi põhjustena välja mitmeid tegureid, sealhulgas kontserni omanduses oleva kauplusteportfelli killustatuse ja piisavate mastaapide puudumise, lisaks on nendel turgudel piiratud kasvuvõimalused tulevikuks.
Kui Marks & Spencer pärast läbirääkimisi sulgemiskavatsuse ellu viib, toob see kontserni tasemel kaasa hinnanguliselt 150-200 miljonit naela kulusid, millest enamik on seotud kinnisvara- ja koondamistasudega.
Marks & Spencer kavatseb edaspidi tegutseda väiksemal arvul sellistel turgudel, kus kauplused kuuluvad ettevõtte ainuomandisse, ning keskenduda rohkem olemasolevatele ühisettevõtetele ja frantsiisidele. Kontsern jätkab enda omanduses olevate äridega Iirimaal, Hong Kongis ja Tšehhi Vabariigis, mis on kasumlikumad ning kus on tugev bränditeadlikkus, sissetöötatud asukohad ja lojaalne kliendibaas.
Tallinnas asuvad Marks & Spenceri poed Kristiine ja Rocca al Mare keskuses.
### Response:
Marks & Spencer pole oma Tallinna poodide sulgemisaega lukku löönud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruari Reaktoris intervjueeritakse ulmelisi teatritükke lavastavat Jaanika Juhansoni (kes jagab seal ka väärt nõuandeid algajale näitekirjanikule). Mairi kirjutab noortest, kosmosest, düstoopiast ja ka mõnest raamatust. Onu Kalver on lisaks tavapärasele õnnesoovi rubriigile kirjutanud ka ühe raamatuarvustuse ja teinud mini-intervjuu, Reidar arvustab Enn Vetemaa romaani, Leila Mairi uut teost ja Ratsanik Melchiori uustrükki. Raux aga on võtnud ette samizdat-romaani, mis pole kordagi paberil ilmunud. Juttudest jätkub Rait Piiri "Pilvelinna bluus" ning samuti ei puudu ulmedebüüt, milleks Silver Türki "Kultuurirevolutsioon". | Veebruari Reaktoris: Jaanika Juhansoni teater, Enn Vetemaa romaan jm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruari Reaktoris intervjueeritakse ulmelisi teatritükke lavastavat Jaanika Juhansoni (kes jagab seal ka väärt nõuandeid algajale näitekirjanikule). Mairi kirjutab noortest, kosmosest, düstoopiast ja ka mõnest raamatust. Onu Kalver on lisaks tavapärasele õnnesoovi rubriigile kirjutanud ka ühe raamatuarvustuse ja teinud mini-intervjuu, Reidar arvustab Enn Vetemaa romaani, Leila Mairi uut teost ja Ratsanik Melchiori uustrükki. Raux aga on võtnud ette samizdat-romaani, mis pole kordagi paberil ilmunud. Juttudest jätkub Rait Piiri "Pilvelinna bluus" ning samuti ei puudu ulmedebüüt, milleks Silver Türki "Kultuurirevolutsioon".
### Response:
Veebruari Reaktoris: Jaanika Juhansoni teater, Enn Vetemaa romaan jm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Muidugi minu otsus pärast 12 aastat avalik-õiguslikust televisioonist lahkuda ei sündinud kergelt ja see ei olnud kindlasti hetkeemotsioonil põhinev otsus, ma kaalusin ja kalkuleerisin seda päris mitu head aastat," ütles Johannson Vikerraadio saates "Stuudios on Sten Teppan".
Samas tõdes saatejuht, et tema valulävi "Pealtnägijas" sai kaheksa aastaga otsa. "Ma tõepoolest isegi paar aastat enne oma lõplikku lahkumist käisin väga selgelt ETV seitsmendal korrusel juhatuse juures ja mõningate toimetuste juhtide juures rääkimas sellest, et ma olen väsinud ühest formaadist, ma olen väsinud "Pealtnägijast" ja nädalast nädalasse selle tegemisest, et ma tahaksin väga jätkata ETV-s, aga mingi muu formaadiga. Paraku siis, paar aastat enne minu lahkumist ei jõudnud see info päriselt nende inimeste peadesse, ma nägin. Eks põhjuseid on mitmeid, aga mulle tundus tollal loomingulise inimesena, et see läks ühest kõrvast sisse ja teisest välja," selgitas Johannson.
Tollal otsustas Johannson siiski "Pealtnägijat" paar aastat edasi teha. "Mul olid "Pealtnägijas" suhteliselt vabad käed, aga siis ma tundsin, et ma ei taha seda 15, 20 või 25 aastat teha. Siis ma rääkisin uuesti. Siis me rääkisime juba sõber Rasmus Kaggega, töötasime paar konkreetset ideed välja, mida me välja pakkusime programmijuhile, peatoimetajale ja peaprodutsendile. Selline mantraks kujunenud "raha ei ole" lõi ka mulle vastu nägu reaalsusena. Ei tundunud mul loomingulise inimesena olevat väga palju väljundeid selles majas," selgitas Johannson, miks sündis lõplik otsus ERR-ist lahkuda.
2015. aasta kevadel otsustaski Johannson oma loomingulist sädet kuskil mujal välja elada. Tänaseks on Johannson nautinud kaks aastat vabakutselise leiba. "Ma pole seda põrmugi kahetsenud. Mu võimalused on kindlasti suuremad igas mõttes ja mul on hea meel, et ma selle otsuse vastu võtsin," kinnitas Johannson. | Roald Johannson ETV-st lahkumist ei kahetse: mu võimalused on igas mõttes suuremad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Muidugi minu otsus pärast 12 aastat avalik-õiguslikust televisioonist lahkuda ei sündinud kergelt ja see ei olnud kindlasti hetkeemotsioonil põhinev otsus, ma kaalusin ja kalkuleerisin seda päris mitu head aastat," ütles Johannson Vikerraadio saates "Stuudios on Sten Teppan".
Samas tõdes saatejuht, et tema valulävi "Pealtnägijas" sai kaheksa aastaga otsa. "Ma tõepoolest isegi paar aastat enne oma lõplikku lahkumist käisin väga selgelt ETV seitsmendal korrusel juhatuse juures ja mõningate toimetuste juhtide juures rääkimas sellest, et ma olen väsinud ühest formaadist, ma olen väsinud "Pealtnägijast" ja nädalast nädalasse selle tegemisest, et ma tahaksin väga jätkata ETV-s, aga mingi muu formaadiga. Paraku siis, paar aastat enne minu lahkumist ei jõudnud see info päriselt nende inimeste peadesse, ma nägin. Eks põhjuseid on mitmeid, aga mulle tundus tollal loomingulise inimesena, et see läks ühest kõrvast sisse ja teisest välja," selgitas Johannson.
Tollal otsustas Johannson siiski "Pealtnägijat" paar aastat edasi teha. "Mul olid "Pealtnägijas" suhteliselt vabad käed, aga siis ma tundsin, et ma ei taha seda 15, 20 või 25 aastat teha. Siis ma rääkisin uuesti. Siis me rääkisime juba sõber Rasmus Kaggega, töötasime paar konkreetset ideed välja, mida me välja pakkusime programmijuhile, peatoimetajale ja peaprodutsendile. Selline mantraks kujunenud "raha ei ole" lõi ka mulle vastu nägu reaalsusena. Ei tundunud mul loomingulise inimesena olevat väga palju väljundeid selles majas," selgitas Johannson, miks sündis lõplik otsus ERR-ist lahkuda.
2015. aasta kevadel otsustaski Johannson oma loomingulist sädet kuskil mujal välja elada. Tänaseks on Johannson nautinud kaks aastat vabakutselise leiba. "Ma pole seda põrmugi kahetsenud. Mu võimalused on kindlasti suuremad igas mõttes ja mul on hea meel, et ma selle otsuse vastu võtsin," kinnitas Johannson.
### Response:
Roald Johannson ETV-st lahkumist ei kahetse: mu võimalused on igas mõttes suuremad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valdav osa saatekülalisi tõdes, et venekeelne kooliharidus Eestis peab jääma, sest see erinevus rikastab Eesti ühiskonda ja aitab lastel säilitada oma kultuuri ja identiteeti.
Riigikogu liikme ja endise haridusministri Jürgen Ligi sõnul lahutab kaks erinevat koolisüsteemi Eestis rahvaid, kultuure, sotsiaalvõrgustikke, inforuumi ja kahjustab vene noorte konkurentsivôimet tööturul. Ligi märkis, et jätkates kahe koolisüsteemiga, taastoodetakse sotsiaalset erinevust.
Samas tõdes Ligi, et reformidega on vene koolides hiljaks jäädud, sest paljudel poliitikutel ei jätkunud omal ajal julgust teha radikaalseid muudatusi. "Eesti keele süvendatud õppega tuleb alustada lasteaias ning põhikoolis. Gümnaasiumite erisused, kus õpe on üles ehitatud mudelile 60 protsenti eesti keeles ja 40 protsenti vene keeles, oli tegelikult mingis mõttes kompromiss," lausus reformierakondlane Ligi.
Ligile oponeerinud Keskerakonda kuuluv Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul pole 60/40 õppemudelile ühtegi teaduslikku põhjendust ega analüüsi. "Me näeme, et vene koolide vastu puudub usaldus. Neil ei lasta iseseisvalt otsustada, milliseid aineid saaks või tuleks õpetada vene või eesti keeles. Vene koolid on pidevate muutustega stressis ja ei saa normaalselt eksisteerida ja keskenduda oma pühitegevusele – laste harimisele ja õpetamisele. Eesti riigis pole kahjuks 20 aasta jooksul suudetud välja töötada kvaliteetset keeleõppe metoodikat vene koolidele,’’ rääkis Kõlvart.
Innove keelekümbluse keskuse juhataja Natalja Mjalitsina sõnul on just keelekümblus üks tõhusamaid kakskeelse õppe viisidest. "Eesti keelekümblusprogrammi võib lugeda meie edulooks. Keelekümblusõpilaste keskmised tulemused on kõrgemad kui tavaklasside õpilastel. Samas on programmiga liitumine õpilastele vabatahtlik," lausus ta.
Mjalitsina sõnul pole põhjust karta, et intensiivsele eesti keele õppele kannataks vene laste emakeel. "Väga paljud varajases keelekümbluses osalenud lapsed on võitnud Venemaa aineolümpiaadidel väga kõrgeid kohti."
Uisukooli juhi Anna Levandi sõnul peavad lapsed õppima riigikeeles, sest see ühendab lapsi ja tekitab meeskonnatunde. "Minu uisukoolis õpivad nii eesi kui vene keelt kõnelevad lapsed. Koos tehakse trenni ja koos tuntakse rõõmu sportlike saavutuste üle. Kapseldades eri rahvustest lapsi viib selleni, et nad ei oska tulevikus koos elada. Vene lapsed omandavad minu koolis suurepäraselt eesti keele ja saavad edaspidises elus suurepäraselt hakkama,’’ lausus Levandi.
Läti tegi kakskeelse õpetusega algust kaheksa aastat enne Eestit. 2004. aasta reform tõi kõigile vene gümnaasiumidele Lätis seadusliku kohustuse minna 60 protsendi ulatuses üle lätikeelsele õppele. Nüüd toimub Läti muukeelsetes koolides õpe gümnaasiumiastmes 60 protsendi ulatuses läti ja 40 protsendi ulatuses mõnes muus keeles. Haridussüsteem seisab nii Eestis kui ka Lätis suurte reformide lävel. PISA testid näitasid, et Eesti on oma hariduse kvaliteediga Lätist kaugele ette läinud, tervelt 28 koha võrra.
Saate ajal said televaatajad anda oma hääle venekeelse koolihariduse poolt või vastu. Ligi 90 protsenti hääletanutest toetas vene kooli säilimist Eestis. | Tallinna-Riia telesillas osalejad: eesti keele õppega on vaja alustada lasteaias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valdav osa saatekülalisi tõdes, et venekeelne kooliharidus Eestis peab jääma, sest see erinevus rikastab Eesti ühiskonda ja aitab lastel säilitada oma kultuuri ja identiteeti.
Riigikogu liikme ja endise haridusministri Jürgen Ligi sõnul lahutab kaks erinevat koolisüsteemi Eestis rahvaid, kultuure, sotsiaalvõrgustikke, inforuumi ja kahjustab vene noorte konkurentsivôimet tööturul. Ligi märkis, et jätkates kahe koolisüsteemiga, taastoodetakse sotsiaalset erinevust.
Samas tõdes Ligi, et reformidega on vene koolides hiljaks jäädud, sest paljudel poliitikutel ei jätkunud omal ajal julgust teha radikaalseid muudatusi. "Eesti keele süvendatud õppega tuleb alustada lasteaias ning põhikoolis. Gümnaasiumite erisused, kus õpe on üles ehitatud mudelile 60 protsenti eesti keeles ja 40 protsenti vene keeles, oli tegelikult mingis mõttes kompromiss," lausus reformierakondlane Ligi.
Ligile oponeerinud Keskerakonda kuuluv Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul pole 60/40 õppemudelile ühtegi teaduslikku põhjendust ega analüüsi. "Me näeme, et vene koolide vastu puudub usaldus. Neil ei lasta iseseisvalt otsustada, milliseid aineid saaks või tuleks õpetada vene või eesti keeles. Vene koolid on pidevate muutustega stressis ja ei saa normaalselt eksisteerida ja keskenduda oma pühitegevusele – laste harimisele ja õpetamisele. Eesti riigis pole kahjuks 20 aasta jooksul suudetud välja töötada kvaliteetset keeleõppe metoodikat vene koolidele,’’ rääkis Kõlvart.
Innove keelekümbluse keskuse juhataja Natalja Mjalitsina sõnul on just keelekümblus üks tõhusamaid kakskeelse õppe viisidest. "Eesti keelekümblusprogrammi võib lugeda meie edulooks. Keelekümblusõpilaste keskmised tulemused on kõrgemad kui tavaklasside õpilastel. Samas on programmiga liitumine õpilastele vabatahtlik," lausus ta.
Mjalitsina sõnul pole põhjust karta, et intensiivsele eesti keele õppele kannataks vene laste emakeel. "Väga paljud varajases keelekümbluses osalenud lapsed on võitnud Venemaa aineolümpiaadidel väga kõrgeid kohti."
Uisukooli juhi Anna Levandi sõnul peavad lapsed õppima riigikeeles, sest see ühendab lapsi ja tekitab meeskonnatunde. "Minu uisukoolis õpivad nii eesi kui vene keelt kõnelevad lapsed. Koos tehakse trenni ja koos tuntakse rõõmu sportlike saavutuste üle. Kapseldades eri rahvustest lapsi viib selleni, et nad ei oska tulevikus koos elada. Vene lapsed omandavad minu koolis suurepäraselt eesti keele ja saavad edaspidises elus suurepäraselt hakkama,’’ lausus Levandi.
Läti tegi kakskeelse õpetusega algust kaheksa aastat enne Eestit. 2004. aasta reform tõi kõigile vene gümnaasiumidele Lätis seadusliku kohustuse minna 60 protsendi ulatuses üle lätikeelsele õppele. Nüüd toimub Läti muukeelsetes koolides õpe gümnaasiumiastmes 60 protsendi ulatuses läti ja 40 protsendi ulatuses mõnes muus keeles. Haridussüsteem seisab nii Eestis kui ka Lätis suurte reformide lävel. PISA testid näitasid, et Eesti on oma hariduse kvaliteediga Lätist kaugele ette läinud, tervelt 28 koha võrra.
Saate ajal said televaatajad anda oma hääle venekeelse koolihariduse poolt või vastu. Ligi 90 protsenti hääletanutest toetas vene kooli säilimist Eestis.
### Response:
Tallinna-Riia telesillas osalejad: eesti keele õppega on vaja alustada lasteaias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiirudes vaid korra eksinud Külm (0+0+1+0) kaotas võitjale 3.11,8 sekundit ning saavutas 16. koha. Meril Beilmann tegi samuti tubli sõidu, olles 36. (+4.39,6; 0+1+0+0).
15 km tavadistantsil oli võidukas venelanna Jekaterina Šumilova (46.57,9; 0+0+0+2). Teise koha sai samuti Venemaa esindaja. Tiirudes kahel korral eksinud Uljana Kaiševa (1+0+1+0) kaotas võitjale 22,2 sekundit. Kolmanda koha oälvis Rootsi esindaja Olga Alifiravets (+39,5; 0+0+0+1).
Laupäeval on Kontiolahti IBU karikaetapil kavas sprindidistantsid. | Susan Külm sai IBU karikasarja etapil 16. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiirudes vaid korra eksinud Külm (0+0+1+0) kaotas võitjale 3.11,8 sekundit ning saavutas 16. koha. Meril Beilmann tegi samuti tubli sõidu, olles 36. (+4.39,6; 0+1+0+0).
15 km tavadistantsil oli võidukas venelanna Jekaterina Šumilova (46.57,9; 0+0+0+2). Teise koha sai samuti Venemaa esindaja. Tiirudes kahel korral eksinud Uljana Kaiševa (1+0+1+0) kaotas võitjale 22,2 sekundit. Kolmanda koha oälvis Rootsi esindaja Olga Alifiravets (+39,5; 0+0+0+1).
Laupäeval on Kontiolahti IBU karikaetapil kavas sprindidistantsid.
### Response:
Susan Külm sai IBU karikasarja etapil 16. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses vahetuses tõusid medalikonkurentsi neli koondist, kui esimesena andis teate edasi Norra, 7,1 sekundit hiljem Soome, 7,9 sekundit hiljem Poola ja 8,1 sekundit hiljem Rootsi. Laura Alba tõi Eesti naiskonna vahetusalasse 14. kohal, kaotust liidrile oli juba 1.50,8.
Teise vahetuse lõpuks tõstis Kerttu Niskanen soomlannad korra ka liidriks, kui ta andis vahetuse kogenud Laura Mononenile 0,4 sekundite enne Norrat. Anette Veerpalu suutis Eesti kohta hoida, kuid kaotus suurenes juba 3.26,0 peale.
Mononen aga kustus oma distantsi teisel poolel ja Marit Björgen sai viimasele viiele kilomeetrile minna uhkes üksinduses. Rootsi naiskond jäi maha juba 56,7 ning Soome 58,3 sekundiga. Tatjana Mannima lasi Austraalia endast mööda ja kaotas kolmanda vahetuse lõpus liidrile 4.45,3.
Finišis edestas Norra naiskond lõpuks lähimaid konkurente Rootsit ja Soomet vastavalt 1.01,6 ja 1.02,1-ga. Eesti naiskonnal, kelle ankrunaisena tuli finišisse Mariel Merlii Pulles, kogunes lõpuks kaotust 7.09,6. | Norra teatenaiskond tõi riigile läbi aegade 100. MM-kulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses vahetuses tõusid medalikonkurentsi neli koondist, kui esimesena andis teate edasi Norra, 7,1 sekundit hiljem Soome, 7,9 sekundit hiljem Poola ja 8,1 sekundit hiljem Rootsi. Laura Alba tõi Eesti naiskonna vahetusalasse 14. kohal, kaotust liidrile oli juba 1.50,8.
Teise vahetuse lõpuks tõstis Kerttu Niskanen soomlannad korra ka liidriks, kui ta andis vahetuse kogenud Laura Mononenile 0,4 sekundite enne Norrat. Anette Veerpalu suutis Eesti kohta hoida, kuid kaotus suurenes juba 3.26,0 peale.
Mononen aga kustus oma distantsi teisel poolel ja Marit Björgen sai viimasele viiele kilomeetrile minna uhkes üksinduses. Rootsi naiskond jäi maha juba 56,7 ning Soome 58,3 sekundiga. Tatjana Mannima lasi Austraalia endast mööda ja kaotas kolmanda vahetuse lõpus liidrile 4.45,3.
Finišis edestas Norra naiskond lõpuks lähimaid konkurente Rootsit ja Soomet vastavalt 1.01,6 ja 1.02,1-ga. Eesti naiskonnal, kelle ankrunaisena tuli finišisse Mariel Merlii Pulles, kogunes lõpuks kaotust 7.09,6.
### Response:
Norra teatenaiskond tõi riigile läbi aegade 100. MM-kulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üks kinnipeetuist on 35-aastane Abdalfatah H. A, keda süüdistatakse sõjakuritegudes. Väidetavalt tappis ta al-Nusra üksusega 2013. aasta märtsis 36 Süüria valitsusametnikku, selgub prokuratuuri teatest, vahendas Politico.
Teine vahistatu, 26-aastane Abdulrahman A. A osales Süürias relvastatud lahingus valitsusvägede vastu sama al-Nusra üksuse liikmena.
Mõlemad mehed liitusid al-Nusraga 2013. aastal.
Mehed võeti kinni Düsseldorfis ja Giessenis kolmapäeval ja neljapäeval. | Saksa politsei vahistas kaks terrorismis kahtlustatavat süürlast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üks kinnipeetuist on 35-aastane Abdalfatah H. A, keda süüdistatakse sõjakuritegudes. Väidetavalt tappis ta al-Nusra üksusega 2013. aasta märtsis 36 Süüria valitsusametnikku, selgub prokuratuuri teatest, vahendas Politico.
Teine vahistatu, 26-aastane Abdulrahman A. A osales Süürias relvastatud lahingus valitsusvägede vastu sama al-Nusra üksuse liikmena.
Mõlemad mehed liitusid al-Nusraga 2013. aastal.
Mehed võeti kinni Düsseldorfis ja Giessenis kolmapäeval ja neljapäeval.
### Response:
Saksa politsei vahistas kaks terrorismis kahtlustatavat süürlast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2015. aastal Londoni Arsenalist Türki siirdunud ründaja lööb käed möödunud hooajal Jaapani meistriliigas seitsmendana lõpetanud Vissel Kobe'iga, vahendab Soccernet.ee.
"Saan kinnitada, et liitun tänavuse hooaja järel Jaapani klubiga Vissel Kobe. See on otsus, mille ma tegin uue väljakutse nimel ning selgitan seda rohkem siis, kui selleks on õige aeg," kirjutas Podolski sotsiaalmeedias.
Lisaks Galatasarayle ja Arsenalile on 31-aastane ründaja kandnud Müncheni Bayerni ja Kölni vormi. Saksamaa koondises mängis mees koguni 129 korda ning lõi 48 väravat. | Saksamaa koondises 48 väravat löönud ründaja jätkab karjääri Jaapanis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2015. aastal Londoni Arsenalist Türki siirdunud ründaja lööb käed möödunud hooajal Jaapani meistriliigas seitsmendana lõpetanud Vissel Kobe'iga, vahendab Soccernet.ee.
"Saan kinnitada, et liitun tänavuse hooaja järel Jaapani klubiga Vissel Kobe. See on otsus, mille ma tegin uue väljakutse nimel ning selgitan seda rohkem siis, kui selleks on õige aeg," kirjutas Podolski sotsiaalmeedias.
Lisaks Galatasarayle ja Arsenalile on 31-aastane ründaja kandnud Müncheni Bayerni ja Kölni vormi. Saksamaa koondises mängis mees koguni 129 korda ning lõi 48 väravat.
### Response:
Saksamaa koondises 48 väravat löönud ründaja jätkab karjääri Jaapanis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plahvatuse hetkel oli 550 meetri sügavusel kaevanduses 172 kaevurit, kellest plahvatuspiirkonnas töötas 34, vahendas Reuters.
Interfaxi teatel toodi kaevandusest välja ka kuus haavatut, kuid 20 kaevuri saatus on teadmata.
Ukraina riigipea pressisekretäri teatel on president Petro Porošenkot juhtunust teavitatud.
Ukraina vabade ametiühingu juht Mihhail Volõnets kirjutas Facebookis, et hukkunute arv on 11. | Ukraina kaevandusplahvatuses hukkus vähemalt kaheksa inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plahvatuse hetkel oli 550 meetri sügavusel kaevanduses 172 kaevurit, kellest plahvatuspiirkonnas töötas 34, vahendas Reuters.
Interfaxi teatel toodi kaevandusest välja ka kuus haavatut, kuid 20 kaevuri saatus on teadmata.
Ukraina riigipea pressisekretäri teatel on president Petro Porošenkot juhtunust teavitatud.
Ukraina vabade ametiühingu juht Mihhail Volõnets kirjutas Facebookis, et hukkunute arv on 11.
### Response:
Ukraina kaevandusplahvatuses hukkus vähemalt kaheksa inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me ei pea häbiväärseks kasutada varem ehitatud lahingualuseid. Need ristlejad kuuluvad süvamoderniseerimisele. Need saavad teenida veel pikki aastaid," ütles valitsuses kaitsetööstuse eest vastutav Rogozin.
"Need ei ole vanad. See on lahingutegevuse jaoks igati kohane tehnika. Nende peale saab paigutada uued löögirelvad, uusimad helikopterid. Meil on suurepärased helikopterid Ka-52K, mille tiivikutesüsteem peab vastu ükskõik millisele tuulekoormusele," ütles Rogozin.
"Mõned "diivanivägede" asjatundjad arvavad ekslikult, et kõige tähtsam on kandja. Tegelikult on tähtis aga relvastus. Nõukogudeaegsetel raskeristlejatel on ainult üks puudus - nad on nähtavad. Nende peal ei ole kasutataud tänapäevaseid peitetehnoloogiaid," ütles asepeaminister.
"USA kasutab mõnd oma lennukitüüpi aastakümneid - kisuvad sisustuse välja ja panevad kõik uue. Kõik see lendab ja teenib. See on tavaline säästlik lähenemine," tõdes ta.
Vene merevägi kavatseb moderniseerida Süüria rannikult naasnud lennukikandja Admiral Kuznetsovi ja ristleja Admiral Nahhimovi. | Rogozin: Vene raskeristlejad tuleb moderniseerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me ei pea häbiväärseks kasutada varem ehitatud lahingualuseid. Need ristlejad kuuluvad süvamoderniseerimisele. Need saavad teenida veel pikki aastaid," ütles valitsuses kaitsetööstuse eest vastutav Rogozin.
"Need ei ole vanad. See on lahingutegevuse jaoks igati kohane tehnika. Nende peale saab paigutada uued löögirelvad, uusimad helikopterid. Meil on suurepärased helikopterid Ka-52K, mille tiivikutesüsteem peab vastu ükskõik millisele tuulekoormusele," ütles Rogozin.
"Mõned "diivanivägede" asjatundjad arvavad ekslikult, et kõige tähtsam on kandja. Tegelikult on tähtis aga relvastus. Nõukogudeaegsetel raskeristlejatel on ainult üks puudus - nad on nähtavad. Nende peal ei ole kasutataud tänapäevaseid peitetehnoloogiaid," ütles asepeaminister.
"USA kasutab mõnd oma lennukitüüpi aastakümneid - kisuvad sisustuse välja ja panevad kõik uue. Kõik see lendab ja teenib. See on tavaline säästlik lähenemine," tõdes ta.
Vene merevägi kavatseb moderniseerida Süüria rannikult naasnud lennukikandja Admiral Kuznetsovi ja ristleja Admiral Nahhimovi.
### Response:
Rogozin: Vene raskeristlejad tuleb moderniseerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistluse võitis sakslanna Laura Dahlmeier, kes edestas 8,4 sekundiga norralannat Tirill Eckhoffi ning 41,6 sekundiga prantslannat Anais Chevalier'd. Kogu esikolmik läbis lasketiirud ilma eksimusteta.
Kadri Lehtla lõpetas meie parimana 70. kohal, kui kaotas ühe möödalasu juures võitjale 3.16,0. Grete Gaim sai 93 lõpetaja hulgas 87. koha (+5.06,3; 2) ning Kristel Viigipuu oli 91. (+6.22,5; 5).
Reedel sõidetakse MK-etapil meeste 10 km sprint. | Kadri Lehtla sai Dahlmeieri võiduga lõppenud MK-etapil 70. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistluse võitis sakslanna Laura Dahlmeier, kes edestas 8,4 sekundiga norralannat Tirill Eckhoffi ning 41,6 sekundiga prantslannat Anais Chevalier'd. Kogu esikolmik läbis lasketiirud ilma eksimusteta.
Kadri Lehtla lõpetas meie parimana 70. kohal, kui kaotas ühe möödalasu juures võitjale 3.16,0. Grete Gaim sai 93 lõpetaja hulgas 87. koha (+5.06,3; 2) ning Kristel Viigipuu oli 91. (+6.22,5; 5).
Reedel sõidetakse MK-etapil meeste 10 km sprint.
### Response:
Kadri Lehtla sai Dahlmeieri võiduga lõppenud MK-etapil 70. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõikidele suusamaratonile registreerunutele pakutakse võimalust oma osalusõigus kanda üle 22. aprillil toimuvale Sportland Kõrvemaa kevadjooksule või osaleda aastal 2018 Sportland Kõrvemaa suusamaratonil tasuta.
Sõltuvalt ilmaoludest on võimalik tulla Kõrvemaale siiski viimaseid suusarõõme nautima 3 km ja 1,5 km suusarajale. 19 km suusarajale soovitame minna jooksma või suusakeppidega matkama.
Keskus on avatud kell 10.00 - 18.00. | Kõrvemaa suusamaraton jääb lumepuuduse tõttu ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõikidele suusamaratonile registreerunutele pakutakse võimalust oma osalusõigus kanda üle 22. aprillil toimuvale Sportland Kõrvemaa kevadjooksule või osaleda aastal 2018 Sportland Kõrvemaa suusamaratonil tasuta.
Sõltuvalt ilmaoludest on võimalik tulla Kõrvemaale siiski viimaseid suusarõõme nautima 3 km ja 1,5 km suusarajale. 19 km suusarajale soovitame minna jooksma või suusakeppidega matkama.
Keskus on avatud kell 10.00 - 18.00.
### Response:
Kõrvemaa suusamaraton jääb lumepuuduse tõttu ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lobigrupi London First ja PWC avaldatud raporti eesmärk oli anda ülevaade, kuidas Euroopast ja mujalt Londonisse tulnud tööjõud aastatel 2005-2015 on sealset elanikkonda, tööjõudu ja majandust mõjutanud, vahendas Politico.
Raporti kohaselt on migrantidest Londonile ja kogu Suurbritanniale kasu: keskmiselt annab iga võõrtööline Londoni majandusele aastas 46 000 naela lisandväärtust. Samuti aitab väljaspool Suurbritanniat sündinud töötajate panus luua Londonis lisatöökohti: lisandväärtus, mille tekitab kümme tööle võetud migranti, võimaldab majanduses tekkida veel nelja töökohal.
Raport avaldati päev pärast seda, kui parlamendi ülemkoda oli hääletanud selle kasuks, et Brexiti-eelnõusse lisataks parandused, mis kaitsevad Suurbritannias elavate Euroopa Liidu kodanike õigusi.
37 protsenti Londoni elanikest on sündinud väljaspool Suurbritanniat, mis on võrreldav teiste lääneriikide suurlinnadega. Ülejäänud Suurbritannias on migrantide osakaal elanikkonnast keskmiselt 10 protsenti.
Migrandid ei jaotu Londoni piirkondades ühtlaselt, näiteks Newhami linnaosas on neid kõige enam - üle 55 protsendi, Haveringis aga kõige vähem ehk veidi üle 13 protsendi. Umbes pooled kõigist EList saabunud migrantidest on Londonisse kolinud töö tõttu, umbes 15 protsenti aga tulnud õppima. | Raport: Londonis toovad migrandid majandusse 83 miljardit naela aastas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lobigrupi London First ja PWC avaldatud raporti eesmärk oli anda ülevaade, kuidas Euroopast ja mujalt Londonisse tulnud tööjõud aastatel 2005-2015 on sealset elanikkonda, tööjõudu ja majandust mõjutanud, vahendas Politico.
Raporti kohaselt on migrantidest Londonile ja kogu Suurbritanniale kasu: keskmiselt annab iga võõrtööline Londoni majandusele aastas 46 000 naela lisandväärtust. Samuti aitab väljaspool Suurbritanniat sündinud töötajate panus luua Londonis lisatöökohti: lisandväärtus, mille tekitab kümme tööle võetud migranti, võimaldab majanduses tekkida veel nelja töökohal.
Raport avaldati päev pärast seda, kui parlamendi ülemkoda oli hääletanud selle kasuks, et Brexiti-eelnõusse lisataks parandused, mis kaitsevad Suurbritannias elavate Euroopa Liidu kodanike õigusi.
37 protsenti Londoni elanikest on sündinud väljaspool Suurbritanniat, mis on võrreldav teiste lääneriikide suurlinnadega. Ülejäänud Suurbritannias on migrantide osakaal elanikkonnast keskmiselt 10 protsenti.
Migrandid ei jaotu Londoni piirkondades ühtlaselt, näiteks Newhami linnaosas on neid kõige enam - üle 55 protsendi, Haveringis aga kõige vähem ehk veidi üle 13 protsendi. Umbes pooled kõigist EList saabunud migrantidest on Londonisse kolinud töö tõttu, umbes 15 protsenti aga tulnud õppima.
### Response:
Raport: Londonis toovad migrandid majandusse 83 miljardit naela aastas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Et Tristan Priimäge ja Anti Aaverit – kaht metalmuusika mõju all sirgunud Bizarre ´i juhtfiguuri – ei õnnestunud nädala-kahe jooksul samasse ruumi koondada, rääkisin mõlemaga eraldi. Sain kinnitust sellele, et iga inimese individuaalses minevikupildis on asjade rõhuasetused varieeruvad. Eks osava sõnaseadjana tuntud Priimäe informatsioon ole kordades mahukam, aga kõike kristalse tõe pähe loomulikult võtta ei saa. Ühtlasi kutsuks üles inimesi oma meenutusi omaaegsest underground ´ist arhiveerima, sest oleks ju viimane aeg. 10-20 aasta pärast võib see kõik veel hägusema tolmukihi alla kaetuna meile juba kättesaamatuna näida. "Ma ei mäleta" oli selgelt kõige rohkem korduma hakanud fraas intervjueeritavate arsenalis. Kõigepealt siis pikem intekas Tristaniga ja seejärel märksõnade alla koondatud Anti kommentaarid lühivormes. Fookuseks ikka Bizarre´i "Beautica" ja sellele eelnenud aeg, kui just ei ole märgitud teisiti.
Bizarre´i algusaeg oli 1992, eks.
Ma vaatasin vinüülide andmestikku. Mina sain sealt teada, et algus oli 1993. Mäletan, et üks lugu lindistati enne ja ülejäänud pärast albumi jaoks. 1993. aasta kevadel oli esimene lindistus. Arvutasin välja, et ma olin siis 16-aastane.
Mis laadi materjal see päris alguses oli? Olid siis lood kohe sellised nagu "Beautical"?
Kõik need lood on algusest peale sellised olnud. Mingisugust katsetamist väga ei olnud. Tegime kohe nii nagu oskasime. Kui mõni üritab tagantjärgi väita, et 16-aastaselt sai tehtud õudselt teadlikke valikuid kõigis küsimustes, siis ma kardan, et see on jama. See on ikkagi pooleldi sisetunne: lihtsalt seljaaju pealt teed midagi, mis tundub õige ja samamoodi teed ka vigu. Oleks ka saanud paremini. Kuna me Antiga tulime mõlemad metalist, siis lugude struktuurid ja kontekst on võib-olla natuke imelikum kui muidu väga stiilipuhastel indiebändidel oli.
Kuuled sa siis "Beautical" mingeid metalmõjutusi?
Ma kuulen seal mingit tumedust küll, mida shoegaze ´is siis võib-olla nii palju ei olnud. Nii lüürikas kui ka olekus – ilu all ikka on see mingisugune kaduviku kõdu olemas. Teisalt, me oleksime võinud olla julgemad. Kui me oleks võtnud metali saundi ja tõstnud selle oma muusikasse, siis me oleks saanud teha Jesut neist kümme aastat varem. Seda julgust ei olnud. Kui sa oled 16, siis sa ikkagi päris kõigest ei julge lahti lasta ja tahad, et mingisugune tugistruktuur ikkagi jääks. Kahju.
Lüürika on Bizarre´is puhtalt sinu looming. Suurt midagi sõnadest aru saada pole. Millest need kõnelevad?
Kuidagi juhtus nii, et mina hakkasin kirjutama ja jäingi kirjutama. See, et sõnadest aru ei saa, töötab praegu meie kasuks (naerab – toim). Sõnade kohta võiks teha sama üldistuse nagu muusika kohta: oluline ei ole niivõrd konkreetne sõnum või point, vaid kõik asjad on õhustiku teenistuses. Üldise atmosfääri teenistuses. Kuna me ju ei osanud alguses kitarri mängida, siis pidime hakkama katsetama mingite saundidega ja erinevate häälestustega, proovima kitarrist midagi pillimänguoskuse asemel teiste vahenditega kätte saada. Jällegi, klassikaline mõte kehtib: limitatsioon avab uued uksed.
Milline teie instrumendipark oli? 90ndate algus oli veel piisavalt vana aeg, et võiks pärida, kust te pillid saite.
Minul oli hästi kole kirsipunane labidakujuline sakiline hevikitarr, mille ma lasin Tallinnas mingil tüübil teha. See pillipark kui selline tundub vist praeguses kontekstis üsna hoomamatu. Muidugi mingite 60ndate tüüpidega võrreldes oli meil ilmselt luksus, aga ma ikkagi mäletan, kuidas juhtmeid joodeti kahest erinevast jupist kokku, et need kuhugi ulatuks. Selles, mis puudutab plokke ja efekte, töötas viga jällegi meie kasuks. Need plokid olid kõik mingites Nõukogude Liidu tehastes tehtud, kus ei olnud lõpuni selge, mida seal ikkagi tehti. Mingid poolmilitaarsetest tehastest tulnud kitarriplokid. Sama asja on rääkinud Aivar Tõnso ka süntide kohta. Selline efektiplokk ei ole lõpuni kontrollitav. Ta muutub ise nagu üheks osaliseks muusika loomisel. " Painting the Silence ’i" lõpus lasime lihtsalt müravoo plokist läbi ja heeblitega püüdsime imiteerida loo meloodiat. Meie muusika iseloom õnneks soosis seda. Igasugune anomaalne müra ei pruukinud tingimata halb olla.
Tartu alternatiivmuusikamaailma vedaja oli Sally Cinnamon Music Lauri Liivaku juhtimisel, eks. Milliseid sõlmpunkte, sündmusi, koosseise, isikuid peaks veel Bizarre´i alguse juures mainima?
Minu mälestuste kohaselt oli indieskeene Tartus väga tugev. Bände oli võrdlemisi palju. Erinevad subkultuurid suhtlesid ka omavahel suurima heameelega. See käis kuidagi inimeste pidi ja võib-olla ideoloogilises plaanis mingil moel üksteisele vastanduti, aga need erisused ei laienenud isiklikule suhtlusele praktiliselt üldse. Punkarid ja futud ja hevimehed ja indiemehed ning juba sel ajal vaikselt tärganud tantsukultuur, mis meid täielikult endasse tõmbas kuskil 1994. aastal – kõik kuidagi segunes ja inimesed olid avatud ja otsiva meelega, niipalju kui ma mäletan.
Kui skeene on tervislik, siis on ka suurem tõenäosus, et sa muust stiilist tulijana sellega mingil moel kokku puutud ja nakatud. Võib-olla me olime selle metali juures natukene liiga kaua olnud tolleks hetkeks. Oli vaja radikaalset väärtuste ümberhindamist. Me hakkasime üheteistkümneselt kuulama seda värki või isegi veel varem. Death ja black metal underground, tape trading. Metalis me teadsime kõiki bände enne seda, kui neil üldse plaat välja tuli – huvitav aeg. Ühel hetkel oli aga juba midagi muud vaja, mingit laadi eskapism ilmselt köitis. Tagantjärgi mõeldes võiks vedamiseks lugeda seda, et Lauri meil nii palju lindistada lubas. Hästi paljudelt bändidelt on alles jäänud ainult üks lugu või pole ühtki.
Äkki oskad neist mingi nimekirja välja tuua.
Tallinnast FM Violet, Suck & Blow, Abigail. Tartus St. Anthonys Trucking Co. vist tegi ühe loo linti. Siis oli veel Colored Musical Express, mis ei teinud minu arust ühtegi lugu linti. Alberts oli superhea, aga neil on ka ainult mingisugused keldrilindistused säilinud, vist kaks lugu. Põhimõtteliselt, mida väiksem linn, subkultuur ja kogukond, seda rohkem sõltub see eestvedajast. Kui on üks hull, kes viitsib järjekindlalt aega ja raha investeerida oma kirge või hobisse, siis sellest võidab kogu kommuun. Tartus ei oleks ilmselt indievallas, või üldse underground -kitarrimuusika vallas toimunud, kui seal ei oleks Liivakut aktivistina olnud.
"Beautica" on kirjade järgi salvestanud Paavo Pihlak stuudios Heli Jälg.
Liivak üüris seda stuudiot, et ta saaks väikseid bände lindistada. Ja huvitaval kombel ta neid terve hulga kokku ajas.
Kas te maksite ka selle eest?
Meie ei maksnud. Liivak maksis küll. Aga seal oli mõnus, sest ajapiirangut nii väga ei tundnud. Me saime ikka päris palju katsetada. Ja nagu iga loomeprotsessiga, hästi palju sündis kohapeal, kogemata. Nagu laboris, suurem osa edukaid avastusi on olnud juhuslikud.
Millest see olenes, et mingid bändid said salvestama ja mingid mitte?
Põhimõtteliselt Liivaku maitsest.
Kas te läksite teadlikult plaaniga albumit salvestada või lood lihtsalt järk-järgult kogunesid ja koondusid albumiks?
Alguses me tegime " Brocéliande ´i", mis pidi minema "Sue Darling 2" kogumiku peale, mis kunagi välja ei tulnudki (hiljem ilmus aga "Sue Darling Is Back To Meet Forwards" – toim). Siis ühel hetkel, kui ma õigesti mäletan, tegime kontserdi Illusioonis, all, ja pärast seda tuli Liivak juurde ja küsis, kas me ei tahaks rohkem salvestada. Siis läks see jutt lahti, et võiks plaadi teha. Kahjuks ei ole säilinud mõned lood, mis olid väga head, aga kukkusid justkui komplektist välja. Jällegi tuli meie enda piirang ette. Me ei julgenud paari vastuolulisemat asja sinna albumi peale panna. Me lihtsalt tegime mingi valiku ära, lugusid oli tegelikult rohkem.
Kui suur oli "Beautica" kasseti tiraaž?
Ei tea. Kuna kassetindus on nüüd jälle teemas, siis kassetihullud andsid mulle natuke aega tagasi teada, et vist on isegi kaks erinevat pressi olemas. Pealetrükk on kassettidel erinev. See ajab asja veel keerulisemaks. Kogujatele peavalu juurde, kui kedagi siuke asi üldse kunagi huvitama peaks.
Mitu laivi te kokku andsite?
Võib-olla kümmekond.
Miks nii vähe?
Ei oska öelda. Eks võib-olla ise ei ajanud seda asja ka nii jõuliselt kui oleks pidanud. Või siis oligi toona keerulisem kontserte teha.
Kuidas teil narkootikumidega lood olid? Kas osa teie muusikalisest atmosfäärist võib selle arvele kirjutada?
No ikka, jah, võib. Eesti 90ndad olid nagu USA 60ndate esimene pool, kus keegi ei saanud veel aru, milline see meelemürke puudutav reeglistik on. Need olid nagu mänguasjad. Hiljem, nagu ikka asja populariseerudes, muutus see tööstusharuks, kriminaalsus ja muu tekkis sinna juurde. Aga me mingis mõttes ennetasime seda, mis oli hea. Saime üsna siiralt oma asja ajada.
Kui palju te suurte bändidega nagu Röövel Ööbik, Jim Arrow & The Anachrones ja Metro Luminal läbi käisite?
Metro Luminaliga oli meil küll koos laiv, Rohelises Salongis Pärnus. Kui ma õigesti mäletan, siis nemad soojendasid meid, aga ma pole selles lõpuni kindel. Ma mäletan igat kontserti, rutiinsust ei tekkinud, iga kord tegime laividel prooviks mingeid uusi lugusid. Kahju on sellest, et Depeche Mode´i kaver " The Things You Said", on igaveseks kadunud. Mängisime seda ainult ühel kontserdil, kellelgi oli sellest väidetavalt jäänud lindistus kassetile. Ma mäletan selle inimese nime, kelle käest ma peaksin seda küsima, aga ma ei tea, kust teda kätte saada.
Mingit videosalvestust ei ole alles mõnest esinemisest?
Minu arust käidi kunagi "7 vapras" mingit lugu tegemas, aga mina magasin sisse ja bussi peale ei jõudnud nii et mind seal ei olnud. Ma pole seda kunagi näinud, aga ma tean, et seal käidi küll. Ainus video on see " Scene Supreme ´i" video, kus meid ennast ei ole, mis on Youtube´is minu arust üleval ka (ei leidnud videot – toim). See on lihtsalt mingi kokkulõigatud udu. Ma ei mäleta, mille jaoks see oli. Võib-olla oli see Alo TV, kes küsis.
Kuidas Bizarre´i laiv välja nägi?
Nii eskapistlik kui võimalik. Null suhet rahvaga. Vahel seisime seljaga rahva poole. Nii poosi mõttes kui ka täielikust kabuhirmust. Proovisime lasta muusikal enda eest kõnelda. Laivide puhul võiks olla iseloomustavaks sõnaks ebastabiilsus, sest mõni laiv läks väga hästi korda ja mõni ei läinud üldse.
Milline see täpne koosseis laval oli?
Kaks lauljat (Mart Eller, Inga Jagomäe), kaks kitarri (Anti Aaver, Tristan Priimägi), bass (Leo Tamm) ja trummar (kas Siq ehk Mait Rebane või Priit Reiman). Trummarid vahetusid.
Liivak siis kordagi teiega laivi ei teinud?
Mkm. Kui teine plaat tuli ("Café de Flor" – toim) siis see oli juba enam-vähem puhtalt stuudio teema. Tol ajal tundus niivõrd võimatu, kuidas sämplite ja mingite selliste asjadega saaks laivi teha. Me eelistasime selle kuidagi lihtsalt ära blokkida.
Neuronphase ´i hakkasite tegema.
Neuronphase oli tolleaegne DJ-de rühmitus n-ö. Ma ei ole täpselt kindel, millal me hakkasime pidusid tegema, aga ma pakuksin, et 1994 või 1993.
Siis hakkas Bizarre kaduma?
Ta kadus niimoodi ära, et me andsime "Beautica" välja ja kõik oli äge, tolm settis maha, saime uue prooviruumi, hakkasime seal proovi tegema ja saime aru, et see kõik on täiesti mõttetu. Kui oled kasvueas, teismeaastate teine pool, siis sa imed nii palju kõiki uusi signaale sisse... mulle tundub, et sel hetkel juhtus muusikas nii kohutavalt palju. Sa kuidagi segasid need asjad kokku, ühed asjad jäid kõrvale ja teised jälle huvitasid rohkem ja kõik vana unustati hetkega, sest uus oli palju põnevam. Bizarre´i pildilt kadumise ja "Café de Flori" esimeste lindistuste vahel oli pool aastat või aasta vaikust, kus me ei teinud mitte midagi. Mina isiklikult arvasin, et selle ühe plaadiga ongi that´s it. Ja siis kuidagi tuli see tunne, et peaks tegema, aga teistmoodi, taas Lauri Liivaku initsiatiivil hakkasime justkui jälle täiesti nullist peale. Teise plaadi tegemisel oli tema juba ka kesksel kohal liikme ja vedajana. Ilma kire, tohutu kamikaze ´liku panustamiseta ei ole mõtet üldse midagi tehagi.
Kus te proovi tegite?
Illusiooni all mingis toas, mis oli nii väike, et ma ei saa aru, kuidas me trummide ja kõigega sinna ära mahtusime. Prooviruumis sees oli tualett huvitaval kombel. Üks laulja laulis peldikus kui kõik kohal olid ja ruumi ei olnud (naerab – toim). Liigutada eriti ei tohtinud, igal pool olid juhtmepusad. Siis saime uue proovika, aga seal me tegime ühe või kaks proovi. Jällegi, õige asi oli see, kui võimalusi ei olnud, töötas kõige paremini. Nii kui mingid võimalused tekkisid ei olnud asi enam päris see.
"Café de Flori" materjali siis laivis kordagi kuulda ei saanud?
Paar laivi oli, aga need olid disaster minu mäletamist mööda. Me pidime seda ju põhjadega tegema, me olime lihtsalt liiga laisad. Oleks võinud mingi trummari võtta ja hakata proovi tegema, aga ei viitsinud teha. Põhjade osas oli nii, et tol ajal oli tehnika nii ebakindel, et asjad ei töötanud väga hästi.
"Beauticas" on ikka rohkem sellist pop-orientatsiooni. Kas teil oli mingil hetkel tõsine ambitsioon sellega kuhugi välismaale ka jõuda?
Kui oleks rohkem sebinud, siis ilmselt oleks kuhugi ka saanud võib-olla. Paar plaadilepingut jäi lihtsalt soiku. Olen kuulnud – ka teiste bändide kohta, olenemata stiilist –, et jõulisema suhtlemise puhul oleks võinud midagi tekkida. Aga probleem oli ka selles, kui ma tagantjärgi mõtlen, et me kukkusime digirevolutsiooni arengu tühja aknasse, mis ida ja lääne vahel tekkis. See rebenes ühel hetkel pooleks. Kui metali ajal oli hästi tugev tape trading ´u traditsioon – ma kirjutasin suure osa nädalast inimestele pikki kirju, mis kassetiga kaasas käisid –, siis ühel hetkel tekkis läänemaailmas selline asi nagu e-mail, mida meil lihtsalt ei olnud. Selleks, et ma oleks suutnud kuskilt neid meile saata, pidanuks tegema jälle mingi ekstra pingutuse ja kahjuks vajus kõik see ära. Selleks ajaks kui tasakaal tagasi tuli, oli see momentum juba mingis mõttes käest läinud. Mul on tunne, et kogu tegevust siin Eesti Vabariigis iseloomustas subtiitrina tugev alaväärsuskompleks. Võib-olla oli see kultuuriline, võib-olla ajastupõhine. Tegelikult ei peetud ennast vääriliseks, seetõttu ei tehtud neid samme, mida oleks võinud teha. Keegi rääkis, et meie musa oli jõudnud Slowdive´i tüüpide kätte, nad olid millestki huvitatud, aga meie jaoks see kõlas sama hästi, et Lumekuninganna palub audientsile – see on mingi muinasjutt. Mis te jama ajate! See ei ole reaalne! Ühesõnaga jutt oli, osaliselt oli see liin vist isegi lahti, aga me ei teinud midagi. Ja ma arvan, et see iseloomustas tegelikult väga paljusid bände tol ajal. Nüüd on kõik ühe nupuvajutuse kaugusel, mille nimi on Add Friend.
Slowdive´il tuli just üle 22 aasta uus lugu välja. Mis sa arvad sellest?
Ma ei ole kuulanud. Kui tuleb mingi Slowdive´i lugu, siis see on ikka natuke juba ära olnud omas aegruumis. Kui see vägivaldselt tõsta tänapäeva, siis mul tekib mingi ülekandeerror, ma ei saa sellega päris mugavalt hakkama. "Beautica" re-reliis on minu jaoks eetilises ja esteetilises plaanis fine, sest seal ei ole midagi muudetud. See on nagu mingi ajakapsel, mis on tervikuna tõstetud uude kohta. Seda ei ole mingil moel modifitseeritud. Kogu see shoegaze ´i revival on minu jaoks nii kummaline asi. Kõik tüübid on kokku tulnud. Ride mängib Primaveral, Slowdive annab mingi plaadi välja. Aga mul on hea meel nende pärast. Slowdive´i tüübid ütlesid vähemalt seda, et nad ei ole kunagi olnud nii populaarsed kui praegu. Naljakas, et Briti küünilisus oli see, mis selle tappis ja Ameerika naiivsus või siirus oli see, mis selle elus hoidis. Selles suhtes ollakse vist suht ühte meelt, et shoegaze on elus tänu ameeriklastele.
Mis sa Eesti nu-gaze ´ist arvad? She Bit Her Lip näiteks.
Mulle iseenesest see muusika meeldib, aga see on mingis mõttes nii puhtalt traditsionalistlik, et ma ei näe sealt väga mingit teed välja. Ma hindan kõige rohkem neid artiste, kes suudavad alistada endale uusi alasid. See on nagu mingi arvutimäng. Sa lähed võõrale vaenlase territooriumile ja sa võtad sealt tüki ära ja teed selle enda omaks. Ja siis on see osa sinu impeeriumist. Nick Cave näiteks, osaliselt ka näiteks Morrissey. Nick Cave on väga hea näide, ta suudab võtta ballaadidest, siis kuskilt kantrist mingi tüki ja Grindermaniga võtab kuskilt rockabilly ´st või millest iganes. Bowie, onju, samamoodi. See on see mõttelaad, mida ma hindan muusikategemise puhul. Ma ise kuulan väga palju black metal ´it ja seal on suund pidevalt laienemisele, aga teisest küljest on hästi puritaanlik attitude ka levinud.
Kas Bizarre oli Eesti esimene shoegaze -ansambel?
Vist ei olnud. Ma nüüd ei mäleta eriti hästi seda muusikat, aga minu arust Colored Musical Express oli väga shoegaze. Aga ta oli aktiivsem, umbes nagu Curve minu mäletamist mööda. Aga siis oli muidugi kogu kitarrimusa suht udune. See oli ju enne seda, kui käis murrang indierocki suunas: The Verve, Suede, The Auteurs – pre-britpop, see päris britpop veel ei olnud. Enne seda oli kõlapilt üsnagi udune ja siis läks üsnagi rockiseks.
Kas "Beautica" oli Eesti esimene shoegaze -album?
Seda ma arvan küll, jah. See oli ikkagi mega vedamine. Tol ajal ei olnud noorte bändide puhul kombeks, et keegi albumi välja annaks. Rääkimata CDdest, mis oli totaalselt käeulatusest väljas olev asi. Isegi kasseti väljalaskmine oli eriti keeruline.
Bizarre suvel aastal 1993, seekord neljakesi: Inga Jagomäe, Tristan Priimägi, Anti Aaver ja Leo Tamm. Foto: Jaak Nilson
Kui kindlalt võib öelda seda, et "Beautica" rajas otseteed Pia Frausile?
Rein (Rein Fuks – toim) vist ei ole sellest suuremat saladust teinud. Ma ei ütle, et nad meie järgi oleks teinud, aga nad mingis mõttes jätkasid seda loogikat küll. Ja seos on lihtne, Lauri lindistas ka Pia Frausi. Aga jällegi, miks nad sinna Lauri juurde läksid? Ilmselt seetõttu, et nad teadsid, et Lauri saab nende maailmast aru. Ma olen kuulnud küll, kuidas väga spetsiifilise esteetikaga bändid käivad kuskil Linnahallis lindistamas mingisuguste tüüpidega, kes on à la Rock Hotelli miksinud 20 aastat. Eriti võimatu ja mõttetu on sealt läbi närida mingisuguste nõudmistega, mis tunduvad nii absurdsed – me keerame vokaalid nii sisse, siis pole ju mitte midagi kuulda (naerab – toim).
Eskapism, underground -ideoloogia, pressipõlgus – sellised asjad on välja toodud ka Youtube´is paari Bizarre´i loo aluses kirjelduses. See on kõige pikem kirjeldav tekst Bizarre´i kohta, mis internetis saadaval. Mis asjaoludel selline poos ikkagi tekkis ja kes selle kirjelduse kirjutas?
Kui midagi on kirjutatud, siis olen mina seda teinud. See võib olla minu ja Anti metali mõju. Black metal ´is on tavaline, et mitte ainult ei tehta fotosid ega anta intervjuusid, vaid ei panda ka plaadi peale mingit infot jne. Praegu on igasugust metalit, aga toona oli see väga brutaalne ja maskuliinne, jõuline ja energiline viis ennast väljendada. Seetõttu kogu Bizarre´i mõte, kogu selle indienduse mõte, oli meie jaoks anti-rock, kuigi ta on kitarridega tehtud. Oma koostisosadelt on ta rock, aga attitude ´ilt täitsa vastupidine. Ta ei otsi rambivalgust, vaid võimalust ära kaduda, pihustuda, lahustuda ümbrusse ja saada osaks sellest. Seepärast oli ka tantsumuusika või ambiendi tulek sinna otsa väga orgaaniline, sest tantsumuusika ka tegelikult opereeris ainult anonüümsusel. See, kes loo on teinud, kaotas tähtsuse, staar-DJd tulid hiljem. Lisaks meeldis meile see, et kadus ära lugu kui mingisugune tekstiühik. Jäi ainult amorfne, postmodernne plöga, mis võis kesta ükskõik kui kaua. Sel polnud algust ega lõppu, see lihtsalt pandi vahepeal kinni ja siis jälle käima. Tantsumuusika oli veel samm edasi sellest, mis meile tol hetkel imponeeris. Selles oli midagi väga nihilistlikku kui sulle surutakse kätte mikrofon ja sa ei ütle mitte midagi. See oli meie jaoks ultimatiivne steitment. Tol ajal me ei suutnud seda nii sõnastada, aga nüüd ma mõtlen, et see võis niimoodi olla.
Milline oli paar aastat varem Ühendkuningriigist alguse saanud dreampop -laine ja Eesti sotsiaalse-ühiskondliku olukorra mõjutuste vahekord Bizarre´ile?
Ma arvan, et see oli nii 50/60. Ma mäletan, kuidas me lindistasime esimest lugu ja mingi Lauri sõber tuli sisse ja ütles: noh, keegi on palju Slowdive´i kuulanud. Me küsisime, et mis Slowdive, mis asi see on... ja siis hilljem kuulasime Slowdive´i. Jällegi, ilmselt on nii, et mingisugune ideestik on mingil ajahetkel õhus. Teatud bände loomulikult teadsime, aga me ilmselt püüdlesime ka iseseisvalt mingisuguse samasuguse mõtte poole. Aga me laenasime tegelikult ka kaugemalt. Sarnast esteetikat propageeris 4AD väga edukalt juba 80ndate keskel: Dif Juz, The Durutti Column, Cocteau Twins, This Mortal Coil. Mingis mõttes võib-olla panime nad kuidagi kokku. Me kuulasime kõike, mis kätte juhtus, aga meie enda eelistused vajusid sinna udusemasse otsa. Teises otsas olid rockbändid nagu The Wedding Present või Pixies, isegi Sonic Youth. Meile tundusid alati põnevamad täpselt vastupidised bändid kui Tallinnale tegelikult. Ma saan aru, et Tallinnat huvitas ikkagi rohkem selline pungilik attitude, rockipoos. Meid huvitas pigem kuidagi lüürilisem lähenemine sellele asjale ja selles võib-olla tuleb ka Tartu ja Tallinna vahe väga ilusti välja.
AllMusicus on teie kohta lühidalt kirjutanud Ned Raggett, päris tuntud popmuusikaloolane.
Ma olin mega üllatunud kui ma selle leidsin, olin ise muusikakriitikahuvilisena AllMusicu igapäevane kasutaja. Lihtsalt huvi pärast vaatasin, kas meie oleme ka olemas. Sellel hetkel ma ei suutnud tuvastada ühtegi teist Eesti bändi seal andmebaasis. Nüüd on neid ilmselt rohkem juba. Ma ei tea, kuidas see temani jõudis.
Milline näeks Bizarre välja kaasaja Eesti muusikamaastikul? Kas seda annaks suruda Tallinn Music Weeki raamistikku?
Ma arvan, et me oleks teinud vea ära ja siis seda korrigeerinud. Me oleks läinud sinna Tallinn Music Weekile, pooletunnisest slot ´ist 15 minutit kitarre häälestanud, siis veel viis minutit ajanud kajasagedusi paika ja siis oleks teinud ühe loo. Pillid olnuks häälest ära, meil oleks sellest kõigest trauma ja siis me oleks saanud aru, et see pole meie jaoks. Rohkem ei oleks sinna läinud. Ma arvan, et see oleks reaalne Bizarre´i teguviis: alguses ikka heausklikult minna tegema asja, mis ei tundu õige.
Kuidas oleks praegu sellisel ansamblil kõige õigem oma asja ajada?
Mina olen stiilist olenemata alati olnud underground ´i ja DIY-suhtumise toetaja. Ülemaailmne fanaatikute ja aktivistide võrgustik on see, mis toimib ja vahetab infot, tegeleb skeene elushoidmisega. Ma usun, et indie teemas on see siiani vägagi säilinud, kuigi suur osa indiest on liikunud mainstream ´i ja segunenud mingisuguste rihannadega ning muutunud mingis mõttes ideoloogilises plaanis tühiseks. Aga underground on väga elujõuline. See on see, mida näiteks Seksound väga edukalt teeb: on distribuutorite, koostööpartnerite, leibelite võrk, mis edastab sedasama ideoloogiat või sõnumit. Seksound on mingis mõttes isegi üllatavalt täpne selles sõnumis, mida ta edastada tahab. Seal oleks võib-olla ruumi ka väiksele variatsioonile. Aga põhimõtteliselt läheks mina konkreetselt seda teed, et iga bänd peab ise tegema laive, ise voltima seitsmetolliseid, ise saatma ja ise suhtlema. Loomemajanduse mudel, kus bändil on mänedžer, jurist ja raamatupidaja – sellest ma pole kunagi aru saanud. Võib-olla see tuleb bändile kasuks, aga ma usun, et kui bänd hakkab liiga palju iseenda tehtavat tööd outsource ´ima, siis ta ei suuda enam tunda või katsuda seda maailma, milles ta elab. Pihta hakates tuleb rahulikult võtta: väiksest suureks. Mitte nii, et kohe tuleb mingi Universal Music, kirjutan lepingule alla ja järgmisel hetkel olen juba Õllesummeril jazzitelgis ja ei saa ise ka aru, kuidas ma sinna sattusin.
Mis sa arvad, kas me hakkame "Beauticast" ja Bizarre´ist nüüd välisajakirjanduses ka rohkem kuulma?
Mulle on märksa olulisem, et 25 aastat hiljem tuli see plaat vinüülil välja. See tähendab, et on lootust, et ka 25 aasta pärast on see mingil kujul kusagil eksisteerimas. See n-ö pikasabavaade on mulle märksa olulisem kui mingisugune hetkeline tähelepanu. Kui see suudab jääda kultuuritekstiks, mille juurde pöördutakse tagasi, millele viidatakse, mille olemasolust ollakse teadlik ja see on kinnistanud ennast kuitahes kitsasse ühismällu, siis see ongi minu arust kõige olulisem. Kassett tuleb ka kohe uuesti välja, Lovington Industries annab selle välja 100-tiraažis kas veebruaris või märtsis.
Anti Aaver hiljem Skype´is:
Taustast. Me käisime kõik ühes koolis. Liivak tegi kunagi bändi nimega Alberts. Selle kaudu vist teadsime Liivakut kuidagi. Koolis oli ta meist vanem. Minu arust ei olnud Tartus üldse mitte midagi. Mingit punki ja metalit oli. The Claymakers oli, rokenrolli oli, aga indiebände ei olnud sel ajal küll mitte ühtegi minu arust Tartus. Aaaa... Colored Musical Express ikkagi oli ennem Tartus, mida tegid Siq ja Juss (Juhan Peedimaa), kes käis ka meie koolis. Bassi mängis seal inimene, kes tuli ka meile bassi mängima, Leo. Aga Colored Musical Express ei teinud shoegaze ´i. Nad tegid sellist hoogsamat indievärki. Siq mängis meil mingites lugudes "Beautica" peal trumme. Meil trummaritega oli kogu aeg mingi jama, nad vahetusid.
Lindistamisest. Liivak rentis kaheks nädalaks stuudio – ma ei tea, kust ta selle jaoks raha sai, see maksis jube palju – ja ajas kõik Eesti alternatiivbändid sinna kokku. "Beautica" on lindistatud kolmes satsis. Ma pakun, et kõigilt, kel midagigi lindistamisväärset oli, midagi linti ka sai. Mul ei tule ükski bänd pähe, kellest midagi alles ei oleks. Sheripov tegi bändi 1983, sellest on lindistused olemas, Morning Rise ´ist on olemas. Enne seda oli Pärnus The Choice. Kõik on lindistanud midagigi vähemalt.
Sõnadest "Beautical". Seda, mida need sõnad tähendavad, ei tea ilmselt keegi. Võib-olla Tristan ise teab. Mul pole küll aimugi ja ega neid sõnu seal just väga palju polegi.
Pillidest. Tristani pill on ühe tüübi tehtud, kes Tallinnas pille tegi tervele Eestile. Minul oli ühe tuttava tehtud kitarr. Aga plokid ja siuke värk... mina ei tea, kust me need saime. Sellega oli üks õudne jama. Mingid vanad Vene asjad, mida kasutati millekski muuks tegelikult, aga me mängisime neist kitarri läbi. Kontserdile minek oli küll nii, et ikka andis tassida, raisk. "Café de Flori" ajal oli Liivak Ummamuudu helimees ja neil oli mingi pull sünt, mida sai kasutada. Selle taha küll kunagi midagi ei jäänud, et poleks millega mussi teha.
Kuidas nägi välja Bizarre´i laiv? See oli ikka korralik nohikute värk, me ei teinud seal mitte midagi, mingit mosh ´imist ei toimunud.
Shoegaze ´i mõjust. Me ikka kuulasime My Bloody Valentine´i, Slowdive´i, Cocteau Twinsi, ega me seda ise ei leiutanud.
Black metal ´i mõjust. Me kuulasime kõige karmimat asja üldse. Metali puhul jõudsid meile asjad kohale täpselt samal ajal kui igale poole mujale. Meil olid isiklikud kontaktid inimestega, kes saatsid meile mussi, kes seda mussi ise tegid. Delay puudus absoluutselt, see oli väga haruldane, aga me tegelesime sellega igapäevaselt. Kogu meie pillimänguoskus, nii palju kui seda oli, tuli metalit järgi mängides.
"Beautica" tiraaž. Pole aimugi, seda ei tea keegi. Selle andis välja ajakiri Favoriit, Kalle Müller andis tegelikult selle kasseti trükkimiseks raha. Käisime seal ja rääkisime temaga ja talle vist muusika lihtsalt meeldis. Igatahes, pärast ta oli hädas sellega, et kõik Eesti bändid hakkasid talle kassette saatma sooviga, et ta neid välja annaks.
Ambitsioon. Me ei saatnud muusikat kellelegi. " Sue Darlingut" mängis John Peel päris mitu korda, mängis Ööbikut ja Afternooning Plague Family t. Meil ei olnud seda Peeli seost tol ajal, mis oli Raulil (Raul Saaremets – toim) ja mille kaudu ta selle kasseti siis arvatavasti sai. Hiljem, kui me hakkasime elektrooniliselt tegema, me ikka saatsime kuhugi mingeid asju. Aga eks ikka ise pidurdasime sellega kõvasti, lihtsalt ei viitsinud jamada, ma arvan. See oli laiskus, mida me üritasime enda jaoks cool ´iks mõelda. Aga kui meile oleks keegi midagi pakkunud, siis me ei oleks elu sees sellele "ei" öelnud.
Narkootikumid. Dõupi võib-olla tehti, aga see ei puutunud otseselt teemasse. Siis ikka joodi koolis õlut, minu arust. 90ndate teisel poolel oli see küll teema, aga "Beautica" ajal polnud midagi. Kui ma mõtlen selle peale, kui vanad me olime, siis ma hästi ei usu. Ainuke asi, mida siis toodi, ma arvan, oli mingi jube Venemaa dõupi-puru. Aga see ei olnud asi, mis oleks mingit rolli mänginud. Ei puutunud üldse kokku.
Bizarre´i highlight. See, et me laiali läksime. Tegime kõige hitima loo viimaseks ja läksime laiali.
Slowdive andis just üle 22 aasta uue loo välja. Mis arvad? Poleks pidanud. Mulle ei meeldi need kambäkid. Ma ei saa aru sellest. Ma pole sellest kunagi aru saanud – 20 aastat istud kodus, mitte midagi ei tee ja siis järsku mõtled, et jube lahe, hakkaks tegema. Kedagi ei huvita see, kõik tahavad niikuinii ainult vanu lugusid kuulata. Minu jaoks on see kuidagi fail. Ma ei teeks seda ise elu sees.
Kuula "Beauticat" kasvõi siitsamast, aga tea, et see on vinüülil ka saadaval.
Beautica by Bizarre | Tristan Priimägi Bizarre´i "Beauticast": oleks me võtnud metali saundi, teinuks ehk Jesut neist kümme aastat varem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Et Tristan Priimäge ja Anti Aaverit – kaht metalmuusika mõju all sirgunud Bizarre ´i juhtfiguuri – ei õnnestunud nädala-kahe jooksul samasse ruumi koondada, rääkisin mõlemaga eraldi. Sain kinnitust sellele, et iga inimese individuaalses minevikupildis on asjade rõhuasetused varieeruvad. Eks osava sõnaseadjana tuntud Priimäe informatsioon ole kordades mahukam, aga kõike kristalse tõe pähe loomulikult võtta ei saa. Ühtlasi kutsuks üles inimesi oma meenutusi omaaegsest underground ´ist arhiveerima, sest oleks ju viimane aeg. 10-20 aasta pärast võib see kõik veel hägusema tolmukihi alla kaetuna meile juba kättesaamatuna näida. "Ma ei mäleta" oli selgelt kõige rohkem korduma hakanud fraas intervjueeritavate arsenalis. Kõigepealt siis pikem intekas Tristaniga ja seejärel märksõnade alla koondatud Anti kommentaarid lühivormes. Fookuseks ikka Bizarre´i "Beautica" ja sellele eelnenud aeg, kui just ei ole märgitud teisiti.
Bizarre´i algusaeg oli 1992, eks.
Ma vaatasin vinüülide andmestikku. Mina sain sealt teada, et algus oli 1993. Mäletan, et üks lugu lindistati enne ja ülejäänud pärast albumi jaoks. 1993. aasta kevadel oli esimene lindistus. Arvutasin välja, et ma olin siis 16-aastane.
Mis laadi materjal see päris alguses oli? Olid siis lood kohe sellised nagu "Beautical"?
Kõik need lood on algusest peale sellised olnud. Mingisugust katsetamist väga ei olnud. Tegime kohe nii nagu oskasime. Kui mõni üritab tagantjärgi väita, et 16-aastaselt sai tehtud õudselt teadlikke valikuid kõigis küsimustes, siis ma kardan, et see on jama. See on ikkagi pooleldi sisetunne: lihtsalt seljaaju pealt teed midagi, mis tundub õige ja samamoodi teed ka vigu. Oleks ka saanud paremini. Kuna me Antiga tulime mõlemad metalist, siis lugude struktuurid ja kontekst on võib-olla natuke imelikum kui muidu väga stiilipuhastel indiebändidel oli.
Kuuled sa siis "Beautical" mingeid metalmõjutusi?
Ma kuulen seal mingit tumedust küll, mida shoegaze ´is siis võib-olla nii palju ei olnud. Nii lüürikas kui ka olekus – ilu all ikka on see mingisugune kaduviku kõdu olemas. Teisalt, me oleksime võinud olla julgemad. Kui me oleks võtnud metali saundi ja tõstnud selle oma muusikasse, siis me oleks saanud teha Jesut neist kümme aastat varem. Seda julgust ei olnud. Kui sa oled 16, siis sa ikkagi päris kõigest ei julge lahti lasta ja tahad, et mingisugune tugistruktuur ikkagi jääks. Kahju.
Lüürika on Bizarre´is puhtalt sinu looming. Suurt midagi sõnadest aru saada pole. Millest need kõnelevad?
Kuidagi juhtus nii, et mina hakkasin kirjutama ja jäingi kirjutama. See, et sõnadest aru ei saa, töötab praegu meie kasuks (naerab – toim). Sõnade kohta võiks teha sama üldistuse nagu muusika kohta: oluline ei ole niivõrd konkreetne sõnum või point, vaid kõik asjad on õhustiku teenistuses. Üldise atmosfääri teenistuses. Kuna me ju ei osanud alguses kitarri mängida, siis pidime hakkama katsetama mingite saundidega ja erinevate häälestustega, proovima kitarrist midagi pillimänguoskuse asemel teiste vahenditega kätte saada. Jällegi, klassikaline mõte kehtib: limitatsioon avab uued uksed.
Milline teie instrumendipark oli? 90ndate algus oli veel piisavalt vana aeg, et võiks pärida, kust te pillid saite.
Minul oli hästi kole kirsipunane labidakujuline sakiline hevikitarr, mille ma lasin Tallinnas mingil tüübil teha. See pillipark kui selline tundub vist praeguses kontekstis üsna hoomamatu. Muidugi mingite 60ndate tüüpidega võrreldes oli meil ilmselt luksus, aga ma ikkagi mäletan, kuidas juhtmeid joodeti kahest erinevast jupist kokku, et need kuhugi ulatuks. Selles, mis puudutab plokke ja efekte, töötas viga jällegi meie kasuks. Need plokid olid kõik mingites Nõukogude Liidu tehastes tehtud, kus ei olnud lõpuni selge, mida seal ikkagi tehti. Mingid poolmilitaarsetest tehastest tulnud kitarriplokid. Sama asja on rääkinud Aivar Tõnso ka süntide kohta. Selline efektiplokk ei ole lõpuni kontrollitav. Ta muutub ise nagu üheks osaliseks muusika loomisel. " Painting the Silence ’i" lõpus lasime lihtsalt müravoo plokist läbi ja heeblitega püüdsime imiteerida loo meloodiat. Meie muusika iseloom õnneks soosis seda. Igasugune anomaalne müra ei pruukinud tingimata halb olla.
Tartu alternatiivmuusikamaailma vedaja oli Sally Cinnamon Music Lauri Liivaku juhtimisel, eks. Milliseid sõlmpunkte, sündmusi, koosseise, isikuid peaks veel Bizarre´i alguse juures mainima?
Minu mälestuste kohaselt oli indieskeene Tartus väga tugev. Bände oli võrdlemisi palju. Erinevad subkultuurid suhtlesid ka omavahel suurima heameelega. See käis kuidagi inimeste pidi ja võib-olla ideoloogilises plaanis mingil moel üksteisele vastanduti, aga need erisused ei laienenud isiklikule suhtlusele praktiliselt üldse. Punkarid ja futud ja hevimehed ja indiemehed ning juba sel ajal vaikselt tärganud tantsukultuur, mis meid täielikult endasse tõmbas kuskil 1994. aastal – kõik kuidagi segunes ja inimesed olid avatud ja otsiva meelega, niipalju kui ma mäletan.
Kui skeene on tervislik, siis on ka suurem tõenäosus, et sa muust stiilist tulijana sellega mingil moel kokku puutud ja nakatud. Võib-olla me olime selle metali juures natukene liiga kaua olnud tolleks hetkeks. Oli vaja radikaalset väärtuste ümberhindamist. Me hakkasime üheteistkümneselt kuulama seda värki või isegi veel varem. Death ja black metal underground, tape trading. Metalis me teadsime kõiki bände enne seda, kui neil üldse plaat välja tuli – huvitav aeg. Ühel hetkel oli aga juba midagi muud vaja, mingit laadi eskapism ilmselt köitis. Tagantjärgi mõeldes võiks vedamiseks lugeda seda, et Lauri meil nii palju lindistada lubas. Hästi paljudelt bändidelt on alles jäänud ainult üks lugu või pole ühtki.
Äkki oskad neist mingi nimekirja välja tuua.
Tallinnast FM Violet, Suck & Blow, Abigail. Tartus St. Anthonys Trucking Co. vist tegi ühe loo linti. Siis oli veel Colored Musical Express, mis ei teinud minu arust ühtegi lugu linti. Alberts oli superhea, aga neil on ka ainult mingisugused keldrilindistused säilinud, vist kaks lugu. Põhimõtteliselt, mida väiksem linn, subkultuur ja kogukond, seda rohkem sõltub see eestvedajast. Kui on üks hull, kes viitsib järjekindlalt aega ja raha investeerida oma kirge või hobisse, siis sellest võidab kogu kommuun. Tartus ei oleks ilmselt indievallas, või üldse underground -kitarrimuusika vallas toimunud, kui seal ei oleks Liivakut aktivistina olnud.
"Beautica" on kirjade järgi salvestanud Paavo Pihlak stuudios Heli Jälg.
Liivak üüris seda stuudiot, et ta saaks väikseid bände lindistada. Ja huvitaval kombel ta neid terve hulga kokku ajas.
Kas te maksite ka selle eest?
Meie ei maksnud. Liivak maksis küll. Aga seal oli mõnus, sest ajapiirangut nii väga ei tundnud. Me saime ikka päris palju katsetada. Ja nagu iga loomeprotsessiga, hästi palju sündis kohapeal, kogemata. Nagu laboris, suurem osa edukaid avastusi on olnud juhuslikud.
Millest see olenes, et mingid bändid said salvestama ja mingid mitte?
Põhimõtteliselt Liivaku maitsest.
Kas te läksite teadlikult plaaniga albumit salvestada või lood lihtsalt järk-järgult kogunesid ja koondusid albumiks?
Alguses me tegime " Brocéliande ´i", mis pidi minema "Sue Darling 2" kogumiku peale, mis kunagi välja ei tulnudki (hiljem ilmus aga "Sue Darling Is Back To Meet Forwards" – toim). Siis ühel hetkel, kui ma õigesti mäletan, tegime kontserdi Illusioonis, all, ja pärast seda tuli Liivak juurde ja küsis, kas me ei tahaks rohkem salvestada. Siis läks see jutt lahti, et võiks plaadi teha. Kahjuks ei ole säilinud mõned lood, mis olid väga head, aga kukkusid justkui komplektist välja. Jällegi tuli meie enda piirang ette. Me ei julgenud paari vastuolulisemat asja sinna albumi peale panna. Me lihtsalt tegime mingi valiku ära, lugusid oli tegelikult rohkem.
Kui suur oli "Beautica" kasseti tiraaž?
Ei tea. Kuna kassetindus on nüüd jälle teemas, siis kassetihullud andsid mulle natuke aega tagasi teada, et vist on isegi kaks erinevat pressi olemas. Pealetrükk on kassettidel erinev. See ajab asja veel keerulisemaks. Kogujatele peavalu juurde, kui kedagi siuke asi üldse kunagi huvitama peaks.
Mitu laivi te kokku andsite?
Võib-olla kümmekond.
Miks nii vähe?
Ei oska öelda. Eks võib-olla ise ei ajanud seda asja ka nii jõuliselt kui oleks pidanud. Või siis oligi toona keerulisem kontserte teha.
Kuidas teil narkootikumidega lood olid? Kas osa teie muusikalisest atmosfäärist võib selle arvele kirjutada?
No ikka, jah, võib. Eesti 90ndad olid nagu USA 60ndate esimene pool, kus keegi ei saanud veel aru, milline see meelemürke puudutav reeglistik on. Need olid nagu mänguasjad. Hiljem, nagu ikka asja populariseerudes, muutus see tööstusharuks, kriminaalsus ja muu tekkis sinna juurde. Aga me mingis mõttes ennetasime seda, mis oli hea. Saime üsna siiralt oma asja ajada.
Kui palju te suurte bändidega nagu Röövel Ööbik, Jim Arrow & The Anachrones ja Metro Luminal läbi käisite?
Metro Luminaliga oli meil küll koos laiv, Rohelises Salongis Pärnus. Kui ma õigesti mäletan, siis nemad soojendasid meid, aga ma pole selles lõpuni kindel. Ma mäletan igat kontserti, rutiinsust ei tekkinud, iga kord tegime laividel prooviks mingeid uusi lugusid. Kahju on sellest, et Depeche Mode´i kaver " The Things You Said", on igaveseks kadunud. Mängisime seda ainult ühel kontserdil, kellelgi oli sellest väidetavalt jäänud lindistus kassetile. Ma mäletan selle inimese nime, kelle käest ma peaksin seda küsima, aga ma ei tea, kust teda kätte saada.
Mingit videosalvestust ei ole alles mõnest esinemisest?
Minu arust käidi kunagi "7 vapras" mingit lugu tegemas, aga mina magasin sisse ja bussi peale ei jõudnud nii et mind seal ei olnud. Ma pole seda kunagi näinud, aga ma tean, et seal käidi küll. Ainus video on see " Scene Supreme ´i" video, kus meid ennast ei ole, mis on Youtube´is minu arust üleval ka (ei leidnud videot – toim). See on lihtsalt mingi kokkulõigatud udu. Ma ei mäleta, mille jaoks see oli. Võib-olla oli see Alo TV, kes küsis.
Kuidas Bizarre´i laiv välja nägi?
Nii eskapistlik kui võimalik. Null suhet rahvaga. Vahel seisime seljaga rahva poole. Nii poosi mõttes kui ka täielikust kabuhirmust. Proovisime lasta muusikal enda eest kõnelda. Laivide puhul võiks olla iseloomustavaks sõnaks ebastabiilsus, sest mõni laiv läks väga hästi korda ja mõni ei läinud üldse.
Milline see täpne koosseis laval oli?
Kaks lauljat (Mart Eller, Inga Jagomäe), kaks kitarri (Anti Aaver, Tristan Priimägi), bass (Leo Tamm) ja trummar (kas Siq ehk Mait Rebane või Priit Reiman). Trummarid vahetusid.
Liivak siis kordagi teiega laivi ei teinud?
Mkm. Kui teine plaat tuli ("Café de Flor" – toim) siis see oli juba enam-vähem puhtalt stuudio teema. Tol ajal tundus niivõrd võimatu, kuidas sämplite ja mingite selliste asjadega saaks laivi teha. Me eelistasime selle kuidagi lihtsalt ära blokkida.
Neuronphase ´i hakkasite tegema.
Neuronphase oli tolleaegne DJ-de rühmitus n-ö. Ma ei ole täpselt kindel, millal me hakkasime pidusid tegema, aga ma pakuksin, et 1994 või 1993.
Siis hakkas Bizarre kaduma?
Ta kadus niimoodi ära, et me andsime "Beautica" välja ja kõik oli äge, tolm settis maha, saime uue prooviruumi, hakkasime seal proovi tegema ja saime aru, et see kõik on täiesti mõttetu. Kui oled kasvueas, teismeaastate teine pool, siis sa imed nii palju kõiki uusi signaale sisse... mulle tundub, et sel hetkel juhtus muusikas nii kohutavalt palju. Sa kuidagi segasid need asjad kokku, ühed asjad jäid kõrvale ja teised jälle huvitasid rohkem ja kõik vana unustati hetkega, sest uus oli palju põnevam. Bizarre´i pildilt kadumise ja "Café de Flori" esimeste lindistuste vahel oli pool aastat või aasta vaikust, kus me ei teinud mitte midagi. Mina isiklikult arvasin, et selle ühe plaadiga ongi that´s it. Ja siis kuidagi tuli see tunne, et peaks tegema, aga teistmoodi, taas Lauri Liivaku initsiatiivil hakkasime justkui jälle täiesti nullist peale. Teise plaadi tegemisel oli tema juba ka kesksel kohal liikme ja vedajana. Ilma kire, tohutu kamikaze ´liku panustamiseta ei ole mõtet üldse midagi tehagi.
Kus te proovi tegite?
Illusiooni all mingis toas, mis oli nii väike, et ma ei saa aru, kuidas me trummide ja kõigega sinna ära mahtusime. Prooviruumis sees oli tualett huvitaval kombel. Üks laulja laulis peldikus kui kõik kohal olid ja ruumi ei olnud (naerab – toim). Liigutada eriti ei tohtinud, igal pool olid juhtmepusad. Siis saime uue proovika, aga seal me tegime ühe või kaks proovi. Jällegi, õige asi oli see, kui võimalusi ei olnud, töötas kõige paremini. Nii kui mingid võimalused tekkisid ei olnud asi enam päris see.
"Café de Flori" materjali siis laivis kordagi kuulda ei saanud?
Paar laivi oli, aga need olid disaster minu mäletamist mööda. Me pidime seda ju põhjadega tegema, me olime lihtsalt liiga laisad. Oleks võinud mingi trummari võtta ja hakata proovi tegema, aga ei viitsinud teha. Põhjade osas oli nii, et tol ajal oli tehnika nii ebakindel, et asjad ei töötanud väga hästi.
"Beauticas" on ikka rohkem sellist pop-orientatsiooni. Kas teil oli mingil hetkel tõsine ambitsioon sellega kuhugi välismaale ka jõuda?
Kui oleks rohkem sebinud, siis ilmselt oleks kuhugi ka saanud võib-olla. Paar plaadilepingut jäi lihtsalt soiku. Olen kuulnud – ka teiste bändide kohta, olenemata stiilist –, et jõulisema suhtlemise puhul oleks võinud midagi tekkida. Aga probleem oli ka selles, kui ma tagantjärgi mõtlen, et me kukkusime digirevolutsiooni arengu tühja aknasse, mis ida ja lääne vahel tekkis. See rebenes ühel hetkel pooleks. Kui metali ajal oli hästi tugev tape trading ´u traditsioon – ma kirjutasin suure osa nädalast inimestele pikki kirju, mis kassetiga kaasas käisid –, siis ühel hetkel tekkis läänemaailmas selline asi nagu e-mail, mida meil lihtsalt ei olnud. Selleks, et ma oleks suutnud kuskilt neid meile saata, pidanuks tegema jälle mingi ekstra pingutuse ja kahjuks vajus kõik see ära. Selleks ajaks kui tasakaal tagasi tuli, oli see momentum juba mingis mõttes käest läinud. Mul on tunne, et kogu tegevust siin Eesti Vabariigis iseloomustas subtiitrina tugev alaväärsuskompleks. Võib-olla oli see kultuuriline, võib-olla ajastupõhine. Tegelikult ei peetud ennast vääriliseks, seetõttu ei tehtud neid samme, mida oleks võinud teha. Keegi rääkis, et meie musa oli jõudnud Slowdive´i tüüpide kätte, nad olid millestki huvitatud, aga meie jaoks see kõlas sama hästi, et Lumekuninganna palub audientsile – see on mingi muinasjutt. Mis te jama ajate! See ei ole reaalne! Ühesõnaga jutt oli, osaliselt oli see liin vist isegi lahti, aga me ei teinud midagi. Ja ma arvan, et see iseloomustas tegelikult väga paljusid bände tol ajal. Nüüd on kõik ühe nupuvajutuse kaugusel, mille nimi on Add Friend.
Slowdive´il tuli just üle 22 aasta uus lugu välja. Mis sa arvad sellest?
Ma ei ole kuulanud. Kui tuleb mingi Slowdive´i lugu, siis see on ikka natuke juba ära olnud omas aegruumis. Kui see vägivaldselt tõsta tänapäeva, siis mul tekib mingi ülekandeerror, ma ei saa sellega päris mugavalt hakkama. "Beautica" re-reliis on minu jaoks eetilises ja esteetilises plaanis fine, sest seal ei ole midagi muudetud. See on nagu mingi ajakapsel, mis on tervikuna tõstetud uude kohta. Seda ei ole mingil moel modifitseeritud. Kogu see shoegaze ´i revival on minu jaoks nii kummaline asi. Kõik tüübid on kokku tulnud. Ride mängib Primaveral, Slowdive annab mingi plaadi välja. Aga mul on hea meel nende pärast. Slowdive´i tüübid ütlesid vähemalt seda, et nad ei ole kunagi olnud nii populaarsed kui praegu. Naljakas, et Briti küünilisus oli see, mis selle tappis ja Ameerika naiivsus või siirus oli see, mis selle elus hoidis. Selles suhtes ollakse vist suht ühte meelt, et shoegaze on elus tänu ameeriklastele.
Mis sa Eesti nu-gaze ´ist arvad? She Bit Her Lip näiteks.
Mulle iseenesest see muusika meeldib, aga see on mingis mõttes nii puhtalt traditsionalistlik, et ma ei näe sealt väga mingit teed välja. Ma hindan kõige rohkem neid artiste, kes suudavad alistada endale uusi alasid. See on nagu mingi arvutimäng. Sa lähed võõrale vaenlase territooriumile ja sa võtad sealt tüki ära ja teed selle enda omaks. Ja siis on see osa sinu impeeriumist. Nick Cave näiteks, osaliselt ka näiteks Morrissey. Nick Cave on väga hea näide, ta suudab võtta ballaadidest, siis kuskilt kantrist mingi tüki ja Grindermaniga võtab kuskilt rockabilly ´st või millest iganes. Bowie, onju, samamoodi. See on see mõttelaad, mida ma hindan muusikategemise puhul. Ma ise kuulan väga palju black metal ´it ja seal on suund pidevalt laienemisele, aga teisest küljest on hästi puritaanlik attitude ka levinud.
Kas Bizarre oli Eesti esimene shoegaze -ansambel?
Vist ei olnud. Ma nüüd ei mäleta eriti hästi seda muusikat, aga minu arust Colored Musical Express oli väga shoegaze. Aga ta oli aktiivsem, umbes nagu Curve minu mäletamist mööda. Aga siis oli muidugi kogu kitarrimusa suht udune. See oli ju enne seda, kui käis murrang indierocki suunas: The Verve, Suede, The Auteurs – pre-britpop, see päris britpop veel ei olnud. Enne seda oli kõlapilt üsnagi udune ja siis läks üsnagi rockiseks.
Kas "Beautica" oli Eesti esimene shoegaze -album?
Seda ma arvan küll, jah. See oli ikkagi mega vedamine. Tol ajal ei olnud noorte bändide puhul kombeks, et keegi albumi välja annaks. Rääkimata CDdest, mis oli totaalselt käeulatusest väljas olev asi. Isegi kasseti väljalaskmine oli eriti keeruline.
Bizarre suvel aastal 1993, seekord neljakesi: Inga Jagomäe, Tristan Priimägi, Anti Aaver ja Leo Tamm. Foto: Jaak Nilson
Kui kindlalt võib öelda seda, et "Beautica" rajas otseteed Pia Frausile?
Rein (Rein Fuks – toim) vist ei ole sellest suuremat saladust teinud. Ma ei ütle, et nad meie järgi oleks teinud, aga nad mingis mõttes jätkasid seda loogikat küll. Ja seos on lihtne, Lauri lindistas ka Pia Frausi. Aga jällegi, miks nad sinna Lauri juurde läksid? Ilmselt seetõttu, et nad teadsid, et Lauri saab nende maailmast aru. Ma olen kuulnud küll, kuidas väga spetsiifilise esteetikaga bändid käivad kuskil Linnahallis lindistamas mingisuguste tüüpidega, kes on à la Rock Hotelli miksinud 20 aastat. Eriti võimatu ja mõttetu on sealt läbi närida mingisuguste nõudmistega, mis tunduvad nii absurdsed – me keerame vokaalid nii sisse, siis pole ju mitte midagi kuulda (naerab – toim).
Eskapism, underground -ideoloogia, pressipõlgus – sellised asjad on välja toodud ka Youtube´is paari Bizarre´i loo aluses kirjelduses. See on kõige pikem kirjeldav tekst Bizarre´i kohta, mis internetis saadaval. Mis asjaoludel selline poos ikkagi tekkis ja kes selle kirjelduse kirjutas?
Kui midagi on kirjutatud, siis olen mina seda teinud. See võib olla minu ja Anti metali mõju. Black metal ´is on tavaline, et mitte ainult ei tehta fotosid ega anta intervjuusid, vaid ei panda ka plaadi peale mingit infot jne. Praegu on igasugust metalit, aga toona oli see väga brutaalne ja maskuliinne, jõuline ja energiline viis ennast väljendada. Seetõttu kogu Bizarre´i mõte, kogu selle indienduse mõte, oli meie jaoks anti-rock, kuigi ta on kitarridega tehtud. Oma koostisosadelt on ta rock, aga attitude ´ilt täitsa vastupidine. Ta ei otsi rambivalgust, vaid võimalust ära kaduda, pihustuda, lahustuda ümbrusse ja saada osaks sellest. Seepärast oli ka tantsumuusika või ambiendi tulek sinna otsa väga orgaaniline, sest tantsumuusika ka tegelikult opereeris ainult anonüümsusel. See, kes loo on teinud, kaotas tähtsuse, staar-DJd tulid hiljem. Lisaks meeldis meile see, et kadus ära lugu kui mingisugune tekstiühik. Jäi ainult amorfne, postmodernne plöga, mis võis kesta ükskõik kui kaua. Sel polnud algust ega lõppu, see lihtsalt pandi vahepeal kinni ja siis jälle käima. Tantsumuusika oli veel samm edasi sellest, mis meile tol hetkel imponeeris. Selles oli midagi väga nihilistlikku kui sulle surutakse kätte mikrofon ja sa ei ütle mitte midagi. See oli meie jaoks ultimatiivne steitment. Tol ajal me ei suutnud seda nii sõnastada, aga nüüd ma mõtlen, et see võis niimoodi olla.
Milline oli paar aastat varem Ühendkuningriigist alguse saanud dreampop -laine ja Eesti sotsiaalse-ühiskondliku olukorra mõjutuste vahekord Bizarre´ile?
Ma arvan, et see oli nii 50/60. Ma mäletan, kuidas me lindistasime esimest lugu ja mingi Lauri sõber tuli sisse ja ütles: noh, keegi on palju Slowdive´i kuulanud. Me küsisime, et mis Slowdive, mis asi see on... ja siis hilljem kuulasime Slowdive´i. Jällegi, ilmselt on nii, et mingisugune ideestik on mingil ajahetkel õhus. Teatud bände loomulikult teadsime, aga me ilmselt püüdlesime ka iseseisvalt mingisuguse samasuguse mõtte poole. Aga me laenasime tegelikult ka kaugemalt. Sarnast esteetikat propageeris 4AD väga edukalt juba 80ndate keskel: Dif Juz, The Durutti Column, Cocteau Twins, This Mortal Coil. Mingis mõttes võib-olla panime nad kuidagi kokku. Me kuulasime kõike, mis kätte juhtus, aga meie enda eelistused vajusid sinna udusemasse otsa. Teises otsas olid rockbändid nagu The Wedding Present või Pixies, isegi Sonic Youth. Meile tundusid alati põnevamad täpselt vastupidised bändid kui Tallinnale tegelikult. Ma saan aru, et Tallinnat huvitas ikkagi rohkem selline pungilik attitude, rockipoos. Meid huvitas pigem kuidagi lüürilisem lähenemine sellele asjale ja selles võib-olla tuleb ka Tartu ja Tallinna vahe väga ilusti välja.
AllMusicus on teie kohta lühidalt kirjutanud Ned Raggett, päris tuntud popmuusikaloolane.
Ma olin mega üllatunud kui ma selle leidsin, olin ise muusikakriitikahuvilisena AllMusicu igapäevane kasutaja. Lihtsalt huvi pärast vaatasin, kas meie oleme ka olemas. Sellel hetkel ma ei suutnud tuvastada ühtegi teist Eesti bändi seal andmebaasis. Nüüd on neid ilmselt rohkem juba. Ma ei tea, kuidas see temani jõudis.
Milline näeks Bizarre välja kaasaja Eesti muusikamaastikul? Kas seda annaks suruda Tallinn Music Weeki raamistikku?
Ma arvan, et me oleks teinud vea ära ja siis seda korrigeerinud. Me oleks läinud sinna Tallinn Music Weekile, pooletunnisest slot ´ist 15 minutit kitarre häälestanud, siis veel viis minutit ajanud kajasagedusi paika ja siis oleks teinud ühe loo. Pillid olnuks häälest ära, meil oleks sellest kõigest trauma ja siis me oleks saanud aru, et see pole meie jaoks. Rohkem ei oleks sinna läinud. Ma arvan, et see oleks reaalne Bizarre´i teguviis: alguses ikka heausklikult minna tegema asja, mis ei tundu õige.
Kuidas oleks praegu sellisel ansamblil kõige õigem oma asja ajada?
Mina olen stiilist olenemata alati olnud underground ´i ja DIY-suhtumise toetaja. Ülemaailmne fanaatikute ja aktivistide võrgustik on see, mis toimib ja vahetab infot, tegeleb skeene elushoidmisega. Ma usun, et indie teemas on see siiani vägagi säilinud, kuigi suur osa indiest on liikunud mainstream ´i ja segunenud mingisuguste rihannadega ning muutunud mingis mõttes ideoloogilises plaanis tühiseks. Aga underground on väga elujõuline. See on see, mida näiteks Seksound väga edukalt teeb: on distribuutorite, koostööpartnerite, leibelite võrk, mis edastab sedasama ideoloogiat või sõnumit. Seksound on mingis mõttes isegi üllatavalt täpne selles sõnumis, mida ta edastada tahab. Seal oleks võib-olla ruumi ka väiksele variatsioonile. Aga põhimõtteliselt läheks mina konkreetselt seda teed, et iga bänd peab ise tegema laive, ise voltima seitsmetolliseid, ise saatma ja ise suhtlema. Loomemajanduse mudel, kus bändil on mänedžer, jurist ja raamatupidaja – sellest ma pole kunagi aru saanud. Võib-olla see tuleb bändile kasuks, aga ma usun, et kui bänd hakkab liiga palju iseenda tehtavat tööd outsource ´ima, siis ta ei suuda enam tunda või katsuda seda maailma, milles ta elab. Pihta hakates tuleb rahulikult võtta: väiksest suureks. Mitte nii, et kohe tuleb mingi Universal Music, kirjutan lepingule alla ja järgmisel hetkel olen juba Õllesummeril jazzitelgis ja ei saa ise ka aru, kuidas ma sinna sattusin.
Mis sa arvad, kas me hakkame "Beauticast" ja Bizarre´ist nüüd välisajakirjanduses ka rohkem kuulma?
Mulle on märksa olulisem, et 25 aastat hiljem tuli see plaat vinüülil välja. See tähendab, et on lootust, et ka 25 aasta pärast on see mingil kujul kusagil eksisteerimas. See n-ö pikasabavaade on mulle märksa olulisem kui mingisugune hetkeline tähelepanu. Kui see suudab jääda kultuuritekstiks, mille juurde pöördutakse tagasi, millele viidatakse, mille olemasolust ollakse teadlik ja see on kinnistanud ennast kuitahes kitsasse ühismällu, siis see ongi minu arust kõige olulisem. Kassett tuleb ka kohe uuesti välja, Lovington Industries annab selle välja 100-tiraažis kas veebruaris või märtsis.
Anti Aaver hiljem Skype´is:
Taustast. Me käisime kõik ühes koolis. Liivak tegi kunagi bändi nimega Alberts. Selle kaudu vist teadsime Liivakut kuidagi. Koolis oli ta meist vanem. Minu arust ei olnud Tartus üldse mitte midagi. Mingit punki ja metalit oli. The Claymakers oli, rokenrolli oli, aga indiebände ei olnud sel ajal küll mitte ühtegi minu arust Tartus. Aaaa... Colored Musical Express ikkagi oli ennem Tartus, mida tegid Siq ja Juss (Juhan Peedimaa), kes käis ka meie koolis. Bassi mängis seal inimene, kes tuli ka meile bassi mängima, Leo. Aga Colored Musical Express ei teinud shoegaze ´i. Nad tegid sellist hoogsamat indievärki. Siq mängis meil mingites lugudes "Beautica" peal trumme. Meil trummaritega oli kogu aeg mingi jama, nad vahetusid.
Lindistamisest. Liivak rentis kaheks nädalaks stuudio – ma ei tea, kust ta selle jaoks raha sai, see maksis jube palju – ja ajas kõik Eesti alternatiivbändid sinna kokku. "Beautica" on lindistatud kolmes satsis. Ma pakun, et kõigilt, kel midagigi lindistamisväärset oli, midagi linti ka sai. Mul ei tule ükski bänd pähe, kellest midagi alles ei oleks. Sheripov tegi bändi 1983, sellest on lindistused olemas, Morning Rise ´ist on olemas. Enne seda oli Pärnus The Choice. Kõik on lindistanud midagigi vähemalt.
Sõnadest "Beautical". Seda, mida need sõnad tähendavad, ei tea ilmselt keegi. Võib-olla Tristan ise teab. Mul pole küll aimugi ja ega neid sõnu seal just väga palju polegi.
Pillidest. Tristani pill on ühe tüübi tehtud, kes Tallinnas pille tegi tervele Eestile. Minul oli ühe tuttava tehtud kitarr. Aga plokid ja siuke värk... mina ei tea, kust me need saime. Sellega oli üks õudne jama. Mingid vanad Vene asjad, mida kasutati millekski muuks tegelikult, aga me mängisime neist kitarri läbi. Kontserdile minek oli küll nii, et ikka andis tassida, raisk. "Café de Flori" ajal oli Liivak Ummamuudu helimees ja neil oli mingi pull sünt, mida sai kasutada. Selle taha küll kunagi midagi ei jäänud, et poleks millega mussi teha.
Kuidas nägi välja Bizarre´i laiv? See oli ikka korralik nohikute värk, me ei teinud seal mitte midagi, mingit mosh ´imist ei toimunud.
Shoegaze ´i mõjust. Me ikka kuulasime My Bloody Valentine´i, Slowdive´i, Cocteau Twinsi, ega me seda ise ei leiutanud.
Black metal ´i mõjust. Me kuulasime kõige karmimat asja üldse. Metali puhul jõudsid meile asjad kohale täpselt samal ajal kui igale poole mujale. Meil olid isiklikud kontaktid inimestega, kes saatsid meile mussi, kes seda mussi ise tegid. Delay puudus absoluutselt, see oli väga haruldane, aga me tegelesime sellega igapäevaselt. Kogu meie pillimänguoskus, nii palju kui seda oli, tuli metalit järgi mängides.
"Beautica" tiraaž. Pole aimugi, seda ei tea keegi. Selle andis välja ajakiri Favoriit, Kalle Müller andis tegelikult selle kasseti trükkimiseks raha. Käisime seal ja rääkisime temaga ja talle vist muusika lihtsalt meeldis. Igatahes, pärast ta oli hädas sellega, et kõik Eesti bändid hakkasid talle kassette saatma sooviga, et ta neid välja annaks.
Ambitsioon. Me ei saatnud muusikat kellelegi. " Sue Darlingut" mängis John Peel päris mitu korda, mängis Ööbikut ja Afternooning Plague Family t. Meil ei olnud seda Peeli seost tol ajal, mis oli Raulil (Raul Saaremets – toim) ja mille kaudu ta selle kasseti siis arvatavasti sai. Hiljem, kui me hakkasime elektrooniliselt tegema, me ikka saatsime kuhugi mingeid asju. Aga eks ikka ise pidurdasime sellega kõvasti, lihtsalt ei viitsinud jamada, ma arvan. See oli laiskus, mida me üritasime enda jaoks cool ´iks mõelda. Aga kui meile oleks keegi midagi pakkunud, siis me ei oleks elu sees sellele "ei" öelnud.
Narkootikumid. Dõupi võib-olla tehti, aga see ei puutunud otseselt teemasse. Siis ikka joodi koolis õlut, minu arust. 90ndate teisel poolel oli see küll teema, aga "Beautica" ajal polnud midagi. Kui ma mõtlen selle peale, kui vanad me olime, siis ma hästi ei usu. Ainuke asi, mida siis toodi, ma arvan, oli mingi jube Venemaa dõupi-puru. Aga see ei olnud asi, mis oleks mingit rolli mänginud. Ei puutunud üldse kokku.
Bizarre´i highlight. See, et me laiali läksime. Tegime kõige hitima loo viimaseks ja läksime laiali.
Slowdive andis just üle 22 aasta uue loo välja. Mis arvad? Poleks pidanud. Mulle ei meeldi need kambäkid. Ma ei saa aru sellest. Ma pole sellest kunagi aru saanud – 20 aastat istud kodus, mitte midagi ei tee ja siis järsku mõtled, et jube lahe, hakkaks tegema. Kedagi ei huvita see, kõik tahavad niikuinii ainult vanu lugusid kuulata. Minu jaoks on see kuidagi fail. Ma ei teeks seda ise elu sees.
Kuula "Beauticat" kasvõi siitsamast, aga tea, et see on vinüülil ka saadaval.
Beautica by Bizarre
### Response:
Tristan Priimägi Bizarre´i "Beauticast": oleks me võtnud metali saundi, teinuks ehk Jesut neist kümme aastat varem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alexander Tumasyan sündis 1992. aastal Sotšis. Oma mängijakarjääri jooksul on poolkaitsja jõudnud mängida sellistes klubides nagu Novotšerkasski MITOS, FC Rostov ja Sotši Žemtšužina. Alexander pidas ka Soome Veikkausliigas Pietarsaari Jaro FF ridades 24 mängu. Tema viimaseks klubiks oli Tornion TP-47, kirjutab FCI Tallinna kodulehekülg.
2014. aastal mängis Alexander kahes kohtumises Armeenia rahvuskoondise eest Alžeeria ja Saksamaa vastu.
Alexander Tumasyan: "Olen väga õnnelik FCI’ga liitumise üle! Mind on koheldud väga hästi ja paljude kuttidega olen eelmisest aastast saadik tuttav olnud. Ootan väga võimalust end ka platsil näidata ning annan endast kõik, et olla klubile kasulik. Sulandumine kollektiivi palju aega ei võta, sest õhkkond FCI’s on suurepärane!" | FCI Tallinna lisas koosseisu teisegi Tumasyani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alexander Tumasyan sündis 1992. aastal Sotšis. Oma mängijakarjääri jooksul on poolkaitsja jõudnud mängida sellistes klubides nagu Novotšerkasski MITOS, FC Rostov ja Sotši Žemtšužina. Alexander pidas ka Soome Veikkausliigas Pietarsaari Jaro FF ridades 24 mängu. Tema viimaseks klubiks oli Tornion TP-47, kirjutab FCI Tallinna kodulehekülg.
2014. aastal mängis Alexander kahes kohtumises Armeenia rahvuskoondise eest Alžeeria ja Saksamaa vastu.
Alexander Tumasyan: "Olen väga õnnelik FCI’ga liitumise üle! Mind on koheldud väga hästi ja paljude kuttidega olen eelmisest aastast saadik tuttav olnud. Ootan väga võimalust end ka platsil näidata ning annan endast kõik, et olla klubile kasulik. Sulandumine kollektiivi palju aega ei võta, sest õhkkond FCI’s on suurepärane!"
### Response:
FCI Tallinna lisas koosseisu teisegi Tumasyani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval andsid kandidaadid aimu oma visioonist Vikerraadio saates "Reporteritund".
Kõik kolm kandidaati olid nõus, et ERR-is on palju kasutamata potentsiaali. Saatejuht Mirko Ojakivi küsis juhikandidaatidelt, miks nad üldse rahvusringhäälingu etteotsa pürgivad.
Allar Tankler ütles, et ERR on tema hinnangul kõige suurema arengupotentsiaaliga meediaorganisatsioon Eestis. "Mis mind julgustab on see, et minu meelest ERR on täna piisavalt tugeva ja hea tervise juures, et tal on võimekus see muutus läbi teha ja need väljakutsed vastu võtta, mis puudutavad vaadet tulevikku ja tuleviku meediatarbimisele. Ja ka üleminekut sellele arusaamisele, et lisaks lineaarsele televiisori vaatamisele ja raadio kuulamisele on väga palju teisi viise, kuidas ERR-i head sisu tarbida," sõnas Tankler.
Erik Roose hindas kõige kriitilisemaks niiöelda digihüppe valdkonda. "See organisatsioon on sellises olukorras täna, et kogu maailm on nii suures muutumises ja meedia on selle eesliinil ja pannes juurde selle tohutu potentsiaali ja ka rahalise võimekuse võrreldes teiste konkurentidega, siis see võimalus ja väljakutse, mis siin on, on tohutu. Siin ebaõnnestuda lihtsalt ei tohi," lausus Roose.
"Ma näen, et minu kogemus erinevates meediates viimase 20 aasta jooksul on selline, millest oleks just nüüd ja praegu ringhäälingule abi. Kõige kriitilisem ja minu jaoks kõige tuttavam teema on digihüppe valdkond, millega me oma tiimiga Postimehes saime päris hästi hakkama," lisas ta.
Samuti tõi Roose esile ERR-i venekeelse temaatika kasutamata reservi.
Mart Luik nõustus kaaskandidaatidega ERR-i potentsiaali suhtes. "Ma olen 27 aastat ajakirjandusväljaannetes töötanud neljas erinevad riigis, ka telekanalit käivitanud. Ma olen oma kaaskandidaatidega nõus, et ERR on just potentsiaali mõttes hästi põnev organisatsioon. Seal on potentsiaali kordades rohkem, kui on täna suudetud realiseerida," ütles Luik. | ERR-i juhikandidaadid: potentsiaali on kordades rohkem kui täna on suudetud realiseerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval andsid kandidaadid aimu oma visioonist Vikerraadio saates "Reporteritund".
Kõik kolm kandidaati olid nõus, et ERR-is on palju kasutamata potentsiaali. Saatejuht Mirko Ojakivi küsis juhikandidaatidelt, miks nad üldse rahvusringhäälingu etteotsa pürgivad.
Allar Tankler ütles, et ERR on tema hinnangul kõige suurema arengupotentsiaaliga meediaorganisatsioon Eestis. "Mis mind julgustab on see, et minu meelest ERR on täna piisavalt tugeva ja hea tervise juures, et tal on võimekus see muutus läbi teha ja need väljakutsed vastu võtta, mis puudutavad vaadet tulevikku ja tuleviku meediatarbimisele. Ja ka üleminekut sellele arusaamisele, et lisaks lineaarsele televiisori vaatamisele ja raadio kuulamisele on väga palju teisi viise, kuidas ERR-i head sisu tarbida," sõnas Tankler.
Erik Roose hindas kõige kriitilisemaks niiöelda digihüppe valdkonda. "See organisatsioon on sellises olukorras täna, et kogu maailm on nii suures muutumises ja meedia on selle eesliinil ja pannes juurde selle tohutu potentsiaali ja ka rahalise võimekuse võrreldes teiste konkurentidega, siis see võimalus ja väljakutse, mis siin on, on tohutu. Siin ebaõnnestuda lihtsalt ei tohi," lausus Roose.
"Ma näen, et minu kogemus erinevates meediates viimase 20 aasta jooksul on selline, millest oleks just nüüd ja praegu ringhäälingule abi. Kõige kriitilisem ja minu jaoks kõige tuttavam teema on digihüppe valdkond, millega me oma tiimiga Postimehes saime päris hästi hakkama," lisas ta.
Samuti tõi Roose esile ERR-i venekeelse temaatika kasutamata reservi.
Mart Luik nõustus kaaskandidaatidega ERR-i potentsiaali suhtes. "Ma olen 27 aastat ajakirjandusväljaannetes töötanud neljas erinevad riigis, ka telekanalit käivitanud. Ma olen oma kaaskandidaatidega nõus, et ERR on just potentsiaali mõttes hästi põnev organisatsioon. Seal on potentsiaali kordades rohkem, kui on täna suudetud realiseerida," ütles Luik.
### Response:
ERR-i juhikandidaadid: potentsiaali on kordades rohkem kui täna on suudetud realiseerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fondi andmetel sai Medvedev ühe maja kingiks ettevõtjalt Ališer Usmanovilt. Ametlikult on see kirjas kui heategevusfond.
Selgub ka, et Medvedev juhib mitu heategevusorganisatsiooni, mis on saanud 70 miljardit rubla (1,2 miljardit dollarit). Ajavahemikku, mille jooksul raha on saadud, ettekandes ei täpsustata.
Navalnõi fondi töötajate väitel pärineb raha mitmest allikast ja sisaldab muu hulgas ka altkäemaksu Usmanovilt ja Leonid Mihhelsonilt ning Bašnefti tulusid.
Fondi andmetel on Medvedevil ka kaks jahti, mis seisavad tema Volga residentsi sadamas. Jahid kuuluvad kirjade järgi Medvedeviga tihedalt seotud organisatsioonile.
Vene peaministrile kuulub ka viinamägi Itaalias.
Navalnõi fondi tehtud videot Medvedevi varadest näeb siin. | Navalnõi fondi uurimine: Medvedevil on mitu maja Venemaal ja välismaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fondi andmetel sai Medvedev ühe maja kingiks ettevõtjalt Ališer Usmanovilt. Ametlikult on see kirjas kui heategevusfond.
Selgub ka, et Medvedev juhib mitu heategevusorganisatsiooni, mis on saanud 70 miljardit rubla (1,2 miljardit dollarit). Ajavahemikku, mille jooksul raha on saadud, ettekandes ei täpsustata.
Navalnõi fondi töötajate väitel pärineb raha mitmest allikast ja sisaldab muu hulgas ka altkäemaksu Usmanovilt ja Leonid Mihhelsonilt ning Bašnefti tulusid.
Fondi andmetel on Medvedevil ka kaks jahti, mis seisavad tema Volga residentsi sadamas. Jahid kuuluvad kirjade järgi Medvedeviga tihedalt seotud organisatsioonile.
Vene peaministrile kuulub ka viinamägi Itaalias.
Navalnõi fondi tehtud videot Medvedevi varadest näeb siin.
### Response:
Navalnõi fondi uurimine: Medvedevil on mitu maja Venemaal ja välismaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haabersti Vene Gümnaasiumis oli lapsi kolmes näidistrennis kokku 215. Kaasas olid G4S Noorteliiga mängijad Taavi Jurkatamm ja Karl-Robin Jürjens, lisaks TLÜ Kalevist olid abiks Vadim Gurjanov, Daniel Beilinson ning Ilves Tomi nahas U-18 KA Tallinna Kalev I/TSK mängija Pavel Ussov.
EKL-i poolne läbiviija Martin Rebane sõnas selle kogemuse kohta: "Vene noored trenni mõttes on enam-vähem samasugused, kui Eesti lapsed. Vahe oli pigem meiepoolses läbiviimises. Kui mina väga hästi hakkama ei saanud, siis oli abiks Eduard Beilinson ja KA Tallinna Kalevi noored. Mina rääkisin eesti keeles ning nemad vene keeles üle. Oli huvitav ja saime hakkama."
"Praeguse seisuga mulle tundub, et sel aastal on tundides rohkem lapsi kui eelmisel aastal," tõdes Raigo Häelme, EKL-i turundusjuht. Viiel päeval on kokku olnud kaasatud näidistundidesse 1285 last. Järgmisena on ees arvuka osavõtuga Tartumaa.
"100 Kooli" on korvpallipisiku levitamine algkoolides kuni kolmanda klassini. Koos juhendajate ning meistriliiga mängijate-treeneritega näidatakse lastele lihtsamaid harjutusi, antakse tunda, misasi see korvpall on. Kel huvi tekib, saab kohe ka nõu, kus on lähemad treeningvõimalused. "100 Kooli" hõlmab kõiki maakondi Hiiumaast Võrumaani.
Projekti viivad kohapeal läbi EKL-i töötajad Martin Rebane ja Rosemary Rits. Projekti koordineerivad Kristel Jurno ja Raigo Häelme. | "100 Kooli" veetis teisipäeva Haabersti Vene Gümnaasiumis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haabersti Vene Gümnaasiumis oli lapsi kolmes näidistrennis kokku 215. Kaasas olid G4S Noorteliiga mängijad Taavi Jurkatamm ja Karl-Robin Jürjens, lisaks TLÜ Kalevist olid abiks Vadim Gurjanov, Daniel Beilinson ning Ilves Tomi nahas U-18 KA Tallinna Kalev I/TSK mängija Pavel Ussov.
EKL-i poolne läbiviija Martin Rebane sõnas selle kogemuse kohta: "Vene noored trenni mõttes on enam-vähem samasugused, kui Eesti lapsed. Vahe oli pigem meiepoolses läbiviimises. Kui mina väga hästi hakkama ei saanud, siis oli abiks Eduard Beilinson ja KA Tallinna Kalevi noored. Mina rääkisin eesti keeles ning nemad vene keeles üle. Oli huvitav ja saime hakkama."
"Praeguse seisuga mulle tundub, et sel aastal on tundides rohkem lapsi kui eelmisel aastal," tõdes Raigo Häelme, EKL-i turundusjuht. Viiel päeval on kokku olnud kaasatud näidistundidesse 1285 last. Järgmisena on ees arvuka osavõtuga Tartumaa.
"100 Kooli" on korvpallipisiku levitamine algkoolides kuni kolmanda klassini. Koos juhendajate ning meistriliiga mängijate-treeneritega näidatakse lastele lihtsamaid harjutusi, antakse tunda, misasi see korvpall on. Kel huvi tekib, saab kohe ka nõu, kus on lähemad treeningvõimalused. "100 Kooli" hõlmab kõiki maakondi Hiiumaast Võrumaani.
Projekti viivad kohapeal läbi EKL-i töötajad Martin Rebane ja Rosemary Rits. Projekti koordineerivad Kristel Jurno ja Raigo Häelme.
### Response:
"100 Kooli" veetis teisipäeva Haabersti Vene Gümnaasiumis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Harris Interactive'i läbi viidud küsitluses osalenuist 83 protsenti usub, et Fillon jääb valimistel kaotajaks, vahendas Politico.
Küsitlus viidi läbi kolmapäeval pärast seda, kui Fillon oli teatanud, et ei loobu kandideerimisest, ehkki tema suhtes algatati raha väärkasutuse süüdistuse tõttu ametlik juurdlus.
77 protsenti vastanuist leidsid, et uurimist ei peaks valimiskampaania ajaks peatama.
Uuritud Vabariiklaste toetajaist pooldas Filloni kandideerimisest loobumist 53 protsenti.
Sõltumatu kandidaat Emmanuel Macron on küsitlustes Filloni teiselt kohalt tõuganud. Rahvusrinde juht Marine Le Pen on küsitluste järgi populaarseim kandidaat, kuid jääks presidendivalimiste teises voorus praeguste prognooside järgi teiseks.
Francois ja Penelope Fillon on ameti uurimise all seoses väidetega, et naisele ja kahele lastele maksti aastate jooksul ligi miljoni euro ulatuses palka nõunikutöö eest, mida ta reaalselt ei teinud. Samuti on teada, et Fillon palkas senaatoriks oleku ajal end abistama ka kaks oma last. | Uuring: enamik prantslasi soovib Filloni taandumist presidendirallist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Harris Interactive'i läbi viidud küsitluses osalenuist 83 protsenti usub, et Fillon jääb valimistel kaotajaks, vahendas Politico.
Küsitlus viidi läbi kolmapäeval pärast seda, kui Fillon oli teatanud, et ei loobu kandideerimisest, ehkki tema suhtes algatati raha väärkasutuse süüdistuse tõttu ametlik juurdlus.
77 protsenti vastanuist leidsid, et uurimist ei peaks valimiskampaania ajaks peatama.
Uuritud Vabariiklaste toetajaist pooldas Filloni kandideerimisest loobumist 53 protsenti.
Sõltumatu kandidaat Emmanuel Macron on küsitlustes Filloni teiselt kohalt tõuganud. Rahvusrinde juht Marine Le Pen on küsitluste järgi populaarseim kandidaat, kuid jääks presidendivalimiste teises voorus praeguste prognooside järgi teiseks.
Francois ja Penelope Fillon on ameti uurimise all seoses väidetega, et naisele ja kahele lastele maksti aastate jooksul ligi miljoni euro ulatuses palka nõunikutöö eest, mida ta reaalselt ei teinud. Samuti on teada, et Fillon palkas senaatoriks oleku ajal end abistama ka kaks oma last.
### Response:
Uuring: enamik prantslasi soovib Filloni taandumist presidendirallist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seame esikohale tugeva riigikaitse ülesehitamise ja koostöö süvendamise teiste riikidega," ütles minister uudisteagentuurile TT.
Kui valitsus otsistab ajateenistuse taastada, kutsutakse tuleval suvel sõjaväkke 13 000 noort alates 18. eluaastast, kellest 4000 valitakse järgmisel aastal algavale põhikoolitusele. Kutsealusteks on nii mehed kui naised.
Hultqvist ütles usutluses SVT-le, et Rootsil on kavas luua Norraga sarnanev süsteem - ühendus ajateenistusest ja kutselisest sõjaväest.
Rootsi loobus kohustuslikust sõjaväeteenistusest 2010. aasta suvel, kuid ajateenistust oli koomale tõmmatud juba 1990. aastatest saadik. | Rootsi valitsus otsustas taastada sõjaväekohustuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seame esikohale tugeva riigikaitse ülesehitamise ja koostöö süvendamise teiste riikidega," ütles minister uudisteagentuurile TT.
Kui valitsus otsistab ajateenistuse taastada, kutsutakse tuleval suvel sõjaväkke 13 000 noort alates 18. eluaastast, kellest 4000 valitakse järgmisel aastal algavale põhikoolitusele. Kutsealusteks on nii mehed kui naised.
Hultqvist ütles usutluses SVT-le, et Rootsil on kavas luua Norraga sarnanev süsteem - ühendus ajateenistusest ja kutselisest sõjaväest.
Rootsi loobus kohustuslikust sõjaväeteenistusest 2010. aasta suvel, kuid ajateenistust oli koomale tõmmatud juba 1990. aastatest saadik.
### Response:
Rootsi valitsus otsustas taastada sõjaväekohustuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajaloolased Jaak Valge ja Art Johanson teevad komisjonile ettekande teemal „Eesti autoritaarrežiimi poliitilistest repressioonidest aastatel 1934-1940“ ning pakuvad välja oma õigusliku hinnangu toimunu kohta.
„Pean väga oluliseks, et enne kui minnakse mõne deklaratsiooni või otsuse juurde kuulatakse ajalooteadlaste seisukohti. Selline avalik kuulamine on esmakordne ja aitab meie ajaloo niinimetatud kinni kleepunud lehekülgi avada,“ ütles õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.
Karilaiu sõnul arutab komisjon pärast ajaloolastelt ülevaate saamist hinnangu andmist ligi 80 aastat tagasi toimunud sündmustele ning vabadussõjalaste võimalikku rehabiliteerimist.
Kell 13.40 algavat arutelu on võimalik jälgida veebiülekandes.
Eesti Vabadussõjalaste Liit asutati 1933. aastal, tema eelkäijaks oli 1929. aastal asutatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Aastatel 1934 ja 1936 arreteeriti paljud vabadussõjalaste juhid. | Õiguskomisjon arutab vabadussõjalaste võimalikku rehabiliteerimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajaloolased Jaak Valge ja Art Johanson teevad komisjonile ettekande teemal „Eesti autoritaarrežiimi poliitilistest repressioonidest aastatel 1934-1940“ ning pakuvad välja oma õigusliku hinnangu toimunu kohta.
„Pean väga oluliseks, et enne kui minnakse mõne deklaratsiooni või otsuse juurde kuulatakse ajalooteadlaste seisukohti. Selline avalik kuulamine on esmakordne ja aitab meie ajaloo niinimetatud kinni kleepunud lehekülgi avada,“ ütles õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.
Karilaiu sõnul arutab komisjon pärast ajaloolastelt ülevaate saamist hinnangu andmist ligi 80 aastat tagasi toimunud sündmustele ning vabadussõjalaste võimalikku rehabiliteerimist.
Kell 13.40 algavat arutelu on võimalik jälgida veebiülekandes.
Eesti Vabadussõjalaste Liit asutati 1933. aastal, tema eelkäijaks oli 1929. aastal asutatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Aastatel 1934 ja 1936 arreteeriti paljud vabadussõjalaste juhid.
### Response:
Õiguskomisjon arutab vabadussõjalaste võimalikku rehabiliteerimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Guljajev kogus alagrupiturniiril neli võitu ja kaks kaotust ning oli avaringis vaba. 64 parema seas alistas ta portugallase Tomas Sernadase 15:14.
Maksim Serhovets võitis alagrupis kõik kuus vastast ning sai tabelisse kolmanda asetuse. 64 parema seas tuli tal vastu võtta 15:13 kaotus Iisraeli vehklejalt Tomer Yarinovskylt. Serhovetsi lõppkohaks jäi 33. Ilian Bobrov kogus alagrupis kaks võitu ja kolm kaotust ning pidi 128 parema seas alla vanduma norralasele Benjamin Dahlbole 15:14. Bobrov sai kokkuvõttes 73. koha.
Jaron Kiiroja piirdus alagrupiturniiriga ning oli kokkuvõttes 103. Kokku osales 110 vehklejat. | Igor Guljajev sai kadettide Euroopa meistrivõistlustel 24. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Guljajev kogus alagrupiturniiril neli võitu ja kaks kaotust ning oli avaringis vaba. 64 parema seas alistas ta portugallase Tomas Sernadase 15:14.
Maksim Serhovets võitis alagrupis kõik kuus vastast ning sai tabelisse kolmanda asetuse. 64 parema seas tuli tal vastu võtta 15:13 kaotus Iisraeli vehklejalt Tomer Yarinovskylt. Serhovetsi lõppkohaks jäi 33. Ilian Bobrov kogus alagrupis kaks võitu ja kolm kaotust ning pidi 128 parema seas alla vanduma norralasele Benjamin Dahlbole 15:14. Bobrov sai kokkuvõttes 73. koha.
Jaron Kiiroja piirdus alagrupiturniiriga ning oli kokkuvõttes 103. Kokku osales 110 vehklejat.
### Response:
Igor Guljajev sai kadettide Euroopa meistrivõistlustel 24. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Personaliseeritud kehakreemi kasutamisel langes haigustekitajast stafüoloki Staphylococcus aureus arvukus 24 tunniga kolme patsiendi kätel. Kahe teise patsiendi jäsemetelt kadus bakter täielikult. "Mõneti võib tuua paralleele leivahallituse toodetava penitsilliini avastamisega. Tegu on väga tõhusate looduslike antibiootikumidega, mis tapavad küll haigustekitajatest baktereid, kuid ei kahjusta seejuures terve naha normaalset bakterikooslust," märkis uurimust eestvedanud California ülikooli dermatoloog Richard Gallo.
Kui S. aureus `t saab pidada üheks nahapõletiku tekitajaks, siis mitme selle suguvenna olemasolu seostub tervema nahaga. Täpsemalt püüdsid uuringute käigus Gallo ja ta kolleegide tähelepanu Staphylococcus epidermis ja Staphylococcus hominis.
Töörühm leidis, et osad bakteritest sünteesivad mikroobe tõhusalt tõrjuvaid peptiide. Ühendid suutsid tappa isegi metitsilliini suhtes resistentseks muutunud S. aureus `t. Seejuures töötas peptiidide ja inimnaha sünteesitavate mikroobide vastaste ainete kokkusegamisel saadud segu tõhusamalt kui selle üksikosad eraldi.
Kasulikke baktereid märgati ka ekseemi all kannatavate patsientide nahal. Nende arvukus oli võrreldes tervete inimeste nahal elavate samasse liiki kuuluvate mikroobidega suhteliselt väike. Nii otsustas Gallo paljundada kogutud proovidest eraldatud kasulikke tüvesid katseklaasis. Bakteritega täiendatud hooldusvahend parandas olulisel määral viie uurimise alla võetud patsiendi mikroobikooslust. Haigustekitajast S. aureus hakkas taanduma igal korral.
Dermatoloogi sõnul on kasutatud lahendusel võrreldes traditsioonilise antibiootikumidel põhineva kreemi ees selge eelis. "Ravi ei toetu vaid ühele kindlale looduslikult esinevale antibiootikumide klassile. Haigustekitajate vaid ühel viisil ründamine on aga resistentsuse tekkimise eelduseks. Kasutatud bakteriaalse teraapiaga teeme seda üheaegselt väga mitmest küljest," selgitas Gallo.
Mõneti sarnaneb mikrobioomi parandamisel põhinev lähenemine kaitsele, mis on keha haigustekitajate eest hoidnud miljoneid aastaid. Küsimus pole mitte niivõrd parasjagu kasutatavates keemilistes ühendites kui üldises strateegias. Nõnda loodab töörühm, et bakterite siirdamisega saab leevendada ka mitmeid teisi bakteritega seonduvaid nahahädasid, näiteks aknet.
Gallo nentis, et teadlased ei mõista veel täielikult, mis tegurid inimnaha mikroobikoosluse koosseisu mõjutab.Oma roll on isegi pärilikkusel. Naha pinnal elavatele bakteritele lisatoitu pakkuva nahaeritiste keemiline koostis sõltub erinevate geenide avaldumistest. Kindlatel bakteriliikidel on seega alati kasvueelis. Ent olulised on ka erinevad keskkonnategurid, näiteks õhuniiskus. Nõnda on raske anda kindlaid soovitusi, kuidas seda tervena hoida.
Sellegipoolest pole bakteriaalse teraapia näol tegu kauge tulevikumuusikaga. "Tegu on valdkonnaga, kus tehakse praegu tõsiselt tööd. Uuringute käigus võime leida võimalusi, kuidas toetada terve mikroobikoosluse tekkimist ja arengut," mõtiskles dermatoloog. Näiteks on Gallo ja ta kolleegide ajakirjas Science Translational Medicine kirjeldatud teraapia saanud juba Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiohutusametilt rohelise tule. | Bakteritel põhinev kreem tõrjub ekseemi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Personaliseeritud kehakreemi kasutamisel langes haigustekitajast stafüoloki Staphylococcus aureus arvukus 24 tunniga kolme patsiendi kätel. Kahe teise patsiendi jäsemetelt kadus bakter täielikult. "Mõneti võib tuua paralleele leivahallituse toodetava penitsilliini avastamisega. Tegu on väga tõhusate looduslike antibiootikumidega, mis tapavad küll haigustekitajatest baktereid, kuid ei kahjusta seejuures terve naha normaalset bakterikooslust," märkis uurimust eestvedanud California ülikooli dermatoloog Richard Gallo.
Kui S. aureus `t saab pidada üheks nahapõletiku tekitajaks, siis mitme selle suguvenna olemasolu seostub tervema nahaga. Täpsemalt püüdsid uuringute käigus Gallo ja ta kolleegide tähelepanu Staphylococcus epidermis ja Staphylococcus hominis.
Töörühm leidis, et osad bakteritest sünteesivad mikroobe tõhusalt tõrjuvaid peptiide. Ühendid suutsid tappa isegi metitsilliini suhtes resistentseks muutunud S. aureus `t. Seejuures töötas peptiidide ja inimnaha sünteesitavate mikroobide vastaste ainete kokkusegamisel saadud segu tõhusamalt kui selle üksikosad eraldi.
Kasulikke baktereid märgati ka ekseemi all kannatavate patsientide nahal. Nende arvukus oli võrreldes tervete inimeste nahal elavate samasse liiki kuuluvate mikroobidega suhteliselt väike. Nii otsustas Gallo paljundada kogutud proovidest eraldatud kasulikke tüvesid katseklaasis. Bakteritega täiendatud hooldusvahend parandas olulisel määral viie uurimise alla võetud patsiendi mikroobikooslust. Haigustekitajast S. aureus hakkas taanduma igal korral.
Dermatoloogi sõnul on kasutatud lahendusel võrreldes traditsioonilise antibiootikumidel põhineva kreemi ees selge eelis. "Ravi ei toetu vaid ühele kindlale looduslikult esinevale antibiootikumide klassile. Haigustekitajate vaid ühel viisil ründamine on aga resistentsuse tekkimise eelduseks. Kasutatud bakteriaalse teraapiaga teeme seda üheaegselt väga mitmest küljest," selgitas Gallo.
Mõneti sarnaneb mikrobioomi parandamisel põhinev lähenemine kaitsele, mis on keha haigustekitajate eest hoidnud miljoneid aastaid. Küsimus pole mitte niivõrd parasjagu kasutatavates keemilistes ühendites kui üldises strateegias. Nõnda loodab töörühm, et bakterite siirdamisega saab leevendada ka mitmeid teisi bakteritega seonduvaid nahahädasid, näiteks aknet.
Gallo nentis, et teadlased ei mõista veel täielikult, mis tegurid inimnaha mikroobikoosluse koosseisu mõjutab.Oma roll on isegi pärilikkusel. Naha pinnal elavatele bakteritele lisatoitu pakkuva nahaeritiste keemiline koostis sõltub erinevate geenide avaldumistest. Kindlatel bakteriliikidel on seega alati kasvueelis. Ent olulised on ka erinevad keskkonnategurid, näiteks õhuniiskus. Nõnda on raske anda kindlaid soovitusi, kuidas seda tervena hoida.
Sellegipoolest pole bakteriaalse teraapia näol tegu kauge tulevikumuusikaga. "Tegu on valdkonnaga, kus tehakse praegu tõsiselt tööd. Uuringute käigus võime leida võimalusi, kuidas toetada terve mikroobikoosluse tekkimist ja arengut," mõtiskles dermatoloog. Näiteks on Gallo ja ta kolleegide ajakirjas Science Translational Medicine kirjeldatud teraapia saanud juba Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiohutusametilt rohelise tule.
### Response:
Bakteritel põhinev kreem tõrjub ekseemi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Video pani kokku Kaisa Sammelselg.
Laul räägib kõiki ühendavast vaimsusest, mis inimesi eluteedel juhatab ning looma inspireerib. Ühtlasi tõmbab singel joone alla väga tähtsale ja rada loovale aastale ansambli eluloos. "Tee viib ainult edasi ning seltsiks anname omalt poolt lubaduse, et jätkame musitseerimist kogu hingega," lubasid bändimehed.
Bändis musitseerivad Rauno Vaher, Jonathan Flack, Hain Hoppe ja Tanel Liiberg. | The Jingles avaldas esimese live-video loole "Jingle Lady" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Video pani kokku Kaisa Sammelselg.
Laul räägib kõiki ühendavast vaimsusest, mis inimesi eluteedel juhatab ning looma inspireerib. Ühtlasi tõmbab singel joone alla väga tähtsale ja rada loovale aastale ansambli eluloos. "Tee viib ainult edasi ning seltsiks anname omalt poolt lubaduse, et jätkame musitseerimist kogu hingega," lubasid bändimehed.
Bändis musitseerivad Rauno Vaher, Jonathan Flack, Hain Hoppe ja Tanel Liiberg.
### Response:
The Jingles avaldas esimese live-video loole "Jingle Lady" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome raskustes riietepoodide kett Seppälä on esitanud taotluse ettevõtte saneerimiseks ja plaanib Soomes sulgeda 14 kauplust.
Peale seda kui ettevõte on sulgenud 14 poodi Soomes, mille rendileping niikuinii lõppemas oli, jätkab ettevõte tegevust kokku 78 kauplusega Soomes ja Eestis.
Mõnede suletavate kaupluste asemel võib ettevõte avada paremates asukohtades uusi, ütles Seppälä tegevjuht ja omanik Eveliina Melentjeff. Tema sõnul peab Seppälä läbirääkimisi uute pindade rentimiseks.
Suletavate kaupluste töötajatest osa koondatakse ja osa saavad tööd ettevõtte teistes poodides. Seppälä esitas kolmapäeval Helsingi ringkonnakohtule taotluse ettevõtte saneerimiseks.
Aasta alguses seisuga töötas Soomes Seppäläs 500 inimest ja maksimaalselt võib ettevõte koondada kuni 45 inimest. Täpne koondatavate arv ei ole samas veel teada.
Eveliina Melentjeff koos abikaasa Timo Melentjeffiga ostsid Seppälä 2015. aastal Stockmannilt. | Seppälä suleb majandusraskuste tõttu Soomes 14 poodi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome raskustes riietepoodide kett Seppälä on esitanud taotluse ettevõtte saneerimiseks ja plaanib Soomes sulgeda 14 kauplust.
Peale seda kui ettevõte on sulgenud 14 poodi Soomes, mille rendileping niikuinii lõppemas oli, jätkab ettevõte tegevust kokku 78 kauplusega Soomes ja Eestis.
Mõnede suletavate kaupluste asemel võib ettevõte avada paremates asukohtades uusi, ütles Seppälä tegevjuht ja omanik Eveliina Melentjeff. Tema sõnul peab Seppälä läbirääkimisi uute pindade rentimiseks.
Suletavate kaupluste töötajatest osa koondatakse ja osa saavad tööd ettevõtte teistes poodides. Seppälä esitas kolmapäeval Helsingi ringkonnakohtule taotluse ettevõtte saneerimiseks.
Aasta alguses seisuga töötas Soomes Seppäläs 500 inimest ja maksimaalselt võib ettevõte koondada kuni 45 inimest. Täpne koondatavate arv ei ole samas veel teada.
Eveliina Melentjeff koos abikaasa Timo Melentjeffiga ostsid Seppälä 2015. aastal Stockmannilt.
### Response:
Seppälä suleb majandusraskuste tõttu Soomes 14 poodi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seksuaalsete ihade presenteerimisel on oma ajalugu ja porno staatus tänapäeva ühiskonnas on tihedalt seotud kogu ühiskonna ning meelelahutustööstuse arenguga. Thierry Demaizière'i ja Alban Teurlai dokfilm "Rocco" (2016) käsitleb tänapäeva pornotööstuse Itaalia printsi Rocco Siffredi portreteerimise kaudu selle ihatud ja vihatud meelelahutusžanri vastuoksust, võimaldades ilustamata sissevaadet sellesse maailma kaasatud inimeste argipäeva.
"Rocco" avakaader on sümboolne – jõude rippuv jõuline fallos, taustaks näitleja pihtimus endast kui oma iha ohvrist. Filmitegijad säästavad vaatajat muudest graafilistest üksikasjadest, ehkki olulise osa filmist moodustavad Rocco projektide filmivõtted ja osaproovid. Pildiliselt lahendavad filmitegijad valgustkartvamad stseenid formaalselt, pornofilmide põhitegevust näidatakse higiste kehade ja nägude kaudu, hoidudes kaameranurkadest, mis liigitaks nende töö filmitavaga ühte kategooriasse.
Sisuliselt jaguneb film kolmeks - Rocco pihtimused ja meenutused, tema avameelne ülestunnistus sellest, miks ta seda tööd teeb; Rocco suhe oma perega – modellist abikaasa ja kahe teismeeast väljuva pojaga ning pornotööstuse praegune seis, mis ilmneb läbi endiste staaride ja praeguste staarihakatiste vastanduse. Põimuvad isiklik ja tööstuslik tasand, taustaks inimese kontrollimatud ihad ning žanr, mis võimaldab neid kuhugi kanaliseerida.
50aastaseks saav seksistööstuse staar tunnistab, et ei suudagi end lahutada raskest füüsilisest katsumusest, mida pornofilmides mängimine endast kujutab. Tema jaoks on see olnud enese seksuaalsuse avastamine äärmusteni. Samas on see suletud ring – Rocco ei ütle seda välja, kuid annab kogu olemusega mõista, et ta pole jõudnud kaugemale oma näitlejakarjääri algusest. Tõsi, ta on katsetanud kõike ja kõigiga, kuid tunneb, et ei suuda midagi kogetust ja omandatust anda edasi poegadele, keda ta tahaks pigem sellest masinavärgist eemal hoida.
Pere on ka põhjuseks, miks Rocco edasisest filmitegemisest deklaratiivselt loobub ja Demaizière ja Teurlai saavadki võimaluse kajastada ka Rocco viimase filmi valmimist. Rocco Siffredi viimane film toob ta taas kokku kunagise koostööpartneri Kelly Staffordiga, kes lisab Demaizière'i ja Teurlai filmile veel ühe tasandi. Kelly on endas ja oma valikuis kindel, sisemiselt tugev naine, kellele pornofilmides mängimine on samuti olnud osaks eneseteostusest. Kelly tahab enda rollide kaudu näidata naiseliku seksuaalsuse tugevust, mis vajab kõrvale sama võimsat partnerit.
Kelly ja Rocco vastanduvad oma jõulisuses noorematele "näitlejatele", kes on nõus igasuguste alandustega, et kuulsaks saada. Vananevad pornostaarid justkui irvitaksid nende noorte tõusikute üle, taandades nad pelgaks lihaks, vormiks, mida saab omatahtsi modelleerida "organiteta kehaks", mis Deleuze'i ja Quattari järgi väljendab iha immanentsust endale. See on iha, mis sööb seestpoolt. Nagu tunnistab ka Rocco, on ta oma seksuaalsuse ja füüsise vang, see on aidanud tal kuulsaks saada ja selleta poleks ta midagi. Samas loob endast loobumine, nagu selline kehaline kino näitlejalt nõuab, talle teatud maski või kilbi ning tal pole kaotada enam midagi ka sellises puhtsüdamlikus pihtimusloos nagu Demaizière'i-Teurlai film. Filmina on "Rocco" sedavõrd sujuv, et ta nagu teeks end ise, režissööridel ei ole muud ülesannet, kui kohal olla ja materjal ära toimetada. Samuti ei pea nad filmi tegelasi mõjutama, neile peale maksma ega muud moodi määrima, et saada soovitud resultaat, sest nad tegutsevad alal, mis kubiseb väljarääkimata lugudest.
"Rocco" pole ainult portreefilm ühest kurnavat elukutset esindavast õnnetust mehest, vaid ka ekskurss inimpsüühe tumedamale poolele, allasurutud ja teadvustamata ihade maailma, mis on olemas ka siis, kui me selle olemasolu endale tunnistada ei taha. | Tõnu Karjatse filmikomm: "Rocco" on ekskurss inimpsüühe tumedamale poolele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seksuaalsete ihade presenteerimisel on oma ajalugu ja porno staatus tänapäeva ühiskonnas on tihedalt seotud kogu ühiskonna ning meelelahutustööstuse arenguga. Thierry Demaizière'i ja Alban Teurlai dokfilm "Rocco" (2016) käsitleb tänapäeva pornotööstuse Itaalia printsi Rocco Siffredi portreteerimise kaudu selle ihatud ja vihatud meelelahutusžanri vastuoksust, võimaldades ilustamata sissevaadet sellesse maailma kaasatud inimeste argipäeva.
"Rocco" avakaader on sümboolne – jõude rippuv jõuline fallos, taustaks näitleja pihtimus endast kui oma iha ohvrist. Filmitegijad säästavad vaatajat muudest graafilistest üksikasjadest, ehkki olulise osa filmist moodustavad Rocco projektide filmivõtted ja osaproovid. Pildiliselt lahendavad filmitegijad valgustkartvamad stseenid formaalselt, pornofilmide põhitegevust näidatakse higiste kehade ja nägude kaudu, hoidudes kaameranurkadest, mis liigitaks nende töö filmitavaga ühte kategooriasse.
Sisuliselt jaguneb film kolmeks - Rocco pihtimused ja meenutused, tema avameelne ülestunnistus sellest, miks ta seda tööd teeb; Rocco suhe oma perega – modellist abikaasa ja kahe teismeeast väljuva pojaga ning pornotööstuse praegune seis, mis ilmneb läbi endiste staaride ja praeguste staarihakatiste vastanduse. Põimuvad isiklik ja tööstuslik tasand, taustaks inimese kontrollimatud ihad ning žanr, mis võimaldab neid kuhugi kanaliseerida.
50aastaseks saav seksistööstuse staar tunnistab, et ei suudagi end lahutada raskest füüsilisest katsumusest, mida pornofilmides mängimine endast kujutab. Tema jaoks on see olnud enese seksuaalsuse avastamine äärmusteni. Samas on see suletud ring – Rocco ei ütle seda välja, kuid annab kogu olemusega mõista, et ta pole jõudnud kaugemale oma näitlejakarjääri algusest. Tõsi, ta on katsetanud kõike ja kõigiga, kuid tunneb, et ei suuda midagi kogetust ja omandatust anda edasi poegadele, keda ta tahaks pigem sellest masinavärgist eemal hoida.
Pere on ka põhjuseks, miks Rocco edasisest filmitegemisest deklaratiivselt loobub ja Demaizière ja Teurlai saavadki võimaluse kajastada ka Rocco viimase filmi valmimist. Rocco Siffredi viimane film toob ta taas kokku kunagise koostööpartneri Kelly Staffordiga, kes lisab Demaizière'i ja Teurlai filmile veel ühe tasandi. Kelly on endas ja oma valikuis kindel, sisemiselt tugev naine, kellele pornofilmides mängimine on samuti olnud osaks eneseteostusest. Kelly tahab enda rollide kaudu näidata naiseliku seksuaalsuse tugevust, mis vajab kõrvale sama võimsat partnerit.
Kelly ja Rocco vastanduvad oma jõulisuses noorematele "näitlejatele", kes on nõus igasuguste alandustega, et kuulsaks saada. Vananevad pornostaarid justkui irvitaksid nende noorte tõusikute üle, taandades nad pelgaks lihaks, vormiks, mida saab omatahtsi modelleerida "organiteta kehaks", mis Deleuze'i ja Quattari järgi väljendab iha immanentsust endale. See on iha, mis sööb seestpoolt. Nagu tunnistab ka Rocco, on ta oma seksuaalsuse ja füüsise vang, see on aidanud tal kuulsaks saada ja selleta poleks ta midagi. Samas loob endast loobumine, nagu selline kehaline kino näitlejalt nõuab, talle teatud maski või kilbi ning tal pole kaotada enam midagi ka sellises puhtsüdamlikus pihtimusloos nagu Demaizière'i-Teurlai film. Filmina on "Rocco" sedavõrd sujuv, et ta nagu teeks end ise, režissööridel ei ole muud ülesannet, kui kohal olla ja materjal ära toimetada. Samuti ei pea nad filmi tegelasi mõjutama, neile peale maksma ega muud moodi määrima, et saada soovitud resultaat, sest nad tegutsevad alal, mis kubiseb väljarääkimata lugudest.
"Rocco" pole ainult portreefilm ühest kurnavat elukutset esindavast õnnetust mehest, vaid ka ekskurss inimpsüühe tumedamale poolele, allasurutud ja teadvustamata ihade maailma, mis on olemas ka siis, kui me selle olemasolu endale tunnistada ei taha.
### Response:
Tõnu Karjatse filmikomm: "Rocco" on ekskurss inimpsüühe tumedamale poolele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riias Skonto hallis toimunud matši esimene poolaeg lõppes 2:2 viigiga. Teisel kolmveerandtunnil läksid lätlased 4:2 juhtima, enne kui leedukad 86. minutil lõppseisu vormistasid, kirjutab Soccernet.ee.
Riia FC järgmiseks vastaseks on 4. märtsil Leedu esiliigaklubi Banga. Läti kõrgliigas alustatakse uut hooaega nädal aega hiljem. | Vaštšuk ja Riia FC võitsid sõprusmängus Leedu kõrgliigaklubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riias Skonto hallis toimunud matši esimene poolaeg lõppes 2:2 viigiga. Teisel kolmveerandtunnil läksid lätlased 4:2 juhtima, enne kui leedukad 86. minutil lõppseisu vormistasid, kirjutab Soccernet.ee.
Riia FC järgmiseks vastaseks on 4. märtsil Leedu esiliigaklubi Banga. Läti kõrgliigas alustatakse uut hooaega nädal aega hiljem.
### Response:
Vaštšuk ja Riia FC võitsid sõprusmängus Leedu kõrgliigaklubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suure panuse andis võitu ka Eesti rahvusmeeskonna keskblokeerija, kes säras 15 punktiga ja jäi üheteistkümnega plussi. Rünnakul oli Kreek peaaegu pidurdamatu. Vaid üks kuraditosinast tõstest jäi punktiks vormistamata. Lisaks temalt kaks blokeeringut ja üks ässpalling, kirjutab volley.ee.
Paar harvaesinevat numbrit ka teisest geimist. Juba omaette näitaja on, et sellisel tasemel lõppeb geim seisuga 25:9. Lisaks ka veidi statistikat: Vfb Friedrichshafeni vastuvõtt oli 86 protsenti ja rünnak 67, Pariisi võistkonnal 14 ja 24.
Hoolimata võidust ei õnnestunud alagrupiturniiri kokkuvõttes siiski sakslastest mööduda. Mõlemad klubid kogusid ühe võidu, ent Pariisi Volley´l oli punkte neli, Saksamaa võistkonnal viis.
Meistrite liiga sai läbi ka Taavi Nõmmistu koduklubi Maaseiki Noliko jaoks, kes jäi viimases voorus koduväljakul 2:3 (22:25, 25:18, 30:28, 18:25, 12:15) alla Moskva Dünamole. Eestlane kohtumises väljakul ei käinud. Kokkuvõttes sai Belgia klubi ühe võidu, kui kodus oldi 3:2 üle Istanbuli BBSK-st. Kolmas punkt tuli siis viimase vooru 2:3 allajäämise eest.
Debüüthooajal jäi maailma tugevaimas klubisarjas punktiarve avamata Anna Kajalinal ja Saint-Raphaël var Volleyball´il. Viimases voorus mindi võõrsil vastamisi Istanbuli Fenerbahçe´iga. Kajalina tõi kuus punkt ja jäi kahega plussi, ent see ei suutnud väärata koduvõistkonna 3:0 (27:25, 25:22, 25:21) edu.
Eestlaste jaoks jätkub eurosari neljapäeval õhtul kell 19:00, kui CEV Cup'i veerandfinaali avamängus läheb Henri Treiali meeskond ČEZ Karlovarsko vastamisi VB Toursiga Prantsusmaalt. | Pariisi Volley lõpetas Meistrite liiga võidukalt, Kreegilt 15 punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suure panuse andis võitu ka Eesti rahvusmeeskonna keskblokeerija, kes säras 15 punktiga ja jäi üheteistkümnega plussi. Rünnakul oli Kreek peaaegu pidurdamatu. Vaid üks kuraditosinast tõstest jäi punktiks vormistamata. Lisaks temalt kaks blokeeringut ja üks ässpalling, kirjutab volley.ee.
Paar harvaesinevat numbrit ka teisest geimist. Juba omaette näitaja on, et sellisel tasemel lõppeb geim seisuga 25:9. Lisaks ka veidi statistikat: Vfb Friedrichshafeni vastuvõtt oli 86 protsenti ja rünnak 67, Pariisi võistkonnal 14 ja 24.
Hoolimata võidust ei õnnestunud alagrupiturniiri kokkuvõttes siiski sakslastest mööduda. Mõlemad klubid kogusid ühe võidu, ent Pariisi Volley´l oli punkte neli, Saksamaa võistkonnal viis.
Meistrite liiga sai läbi ka Taavi Nõmmistu koduklubi Maaseiki Noliko jaoks, kes jäi viimases voorus koduväljakul 2:3 (22:25, 25:18, 30:28, 18:25, 12:15) alla Moskva Dünamole. Eestlane kohtumises väljakul ei käinud. Kokkuvõttes sai Belgia klubi ühe võidu, kui kodus oldi 3:2 üle Istanbuli BBSK-st. Kolmas punkt tuli siis viimase vooru 2:3 allajäämise eest.
Debüüthooajal jäi maailma tugevaimas klubisarjas punktiarve avamata Anna Kajalinal ja Saint-Raphaël var Volleyball´il. Viimases voorus mindi võõrsil vastamisi Istanbuli Fenerbahçe´iga. Kajalina tõi kuus punkt ja jäi kahega plussi, ent see ei suutnud väärata koduvõistkonna 3:0 (27:25, 25:22, 25:21) edu.
Eestlaste jaoks jätkub eurosari neljapäeval õhtul kell 19:00, kui CEV Cup'i veerandfinaali avamängus läheb Henri Treiali meeskond ČEZ Karlovarsko vastamisi VB Toursiga Prantsusmaalt.
### Response:
Pariisi Volley lõpetas Meistrite liiga võidukalt, Kreegilt 15 punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liikmesriigid on EL-i ümberasustamiskava kohasest 22 504 isikust juba 14 422 isikule pakkunud turvalisi ja seaduslikke võimalusi ümber asumiseks. Eesti, Soome, Iirimaa, Holland, Rootsi, Ühendkuningriik ning kavaga ühinenud Šveits, Liechtenstein ja Island on oma kohustused juba täitnud, teatas Euroopa Komisjon, lisades, et ümberasustamisel saavutatud edu on paljulubav.
Eesti lubas Euroopa Liidu Nõukogu järelduste alusel võtta väljastpoolt Euroopa Liitu asuvast riigist ümberasustamiskava alusel vastu 20 sõjapõgenikku ning need on tänaseks Eestisse jõudnud. Viimased üheksa süürlast saabusid Türgist Eestisse tänavu veebruaris, varasemad 11 Süüria põgenikku toodi Türgist Eestisse augustis.
Samas on Eesti lubanud Euroopa Liidu ja Türgi vahelise kokkuleppe alusel Türgist vastu võtta veel kuni 200 sõjapõgenikku. Eesti üldised vastuvõtukohustused sellega siiski ei kasva, kuna Türgist võetavad põgenikud arvestatakse nende 550 sisse, mis Eesti on lubanud vastu võtta Euroopa Liidu rändekava alusel.
EL ja Türgi sõlmisid eelmisel aastal kokkuleppe, mille järgi saadetakse kõik Kreekasse saabunud põgenikud Türgisse tagasi. EL on lubanud iga Kreekast tagasisaadetava süürlase eest otse Türgist vastu võtta kokku 72 000 ÜRO pagulaskriteeriumidele vastavat süürlast.
Kokku on Eesti aasta jooksul EL-i rändekava raames vastu võtnud 107 Süüria, Jeemeni ja Iraagi kodanikku, neist valdav osa on toodud Kreekast.
Euroopa Komisjon kutsub riike kiirendama pagulaste vastuvõtmist
Euroopa Komisjon kutsus neljapäeval liikmesriike kiirendama Euroopa rände tegevuskavas lubatud pagulaste vastuvõtmist, märkides, et vaid vähesed on oma kohustused täitnud.
„Rände haldamise parandamiseks peame jätkama tervikliku lähenemise rakendamist nii ümberpaigutamise, ümberasustamise, Euroopa piiri- ja rannikuvalve täieliku tegevusvalmiduse tagamise kui ka Türgiga tehtava koostöö alal. Kõikide nende meetmete keskmes on solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõte, mis kehtib kõikide liikmesriikide suhtes,“ märkis Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans pressiteate vahendusel.
Praegune tempo ei võimalda paigutada ümber kõiki Kreekas ja Itaalias viibivaid seaduspärast õigust omavaid taotlejaid 2017. aasta septembriks. Samas oleks see teostatav, märkis Euroopa Komisjon.
Siiani on ainult kaks liikmesriiki - Malta ja Soome - täitnud oma kohustusi nii Itaalia kui ka Kreeka puhul. Ungari, Austria ja Poola aga keelduvad endiselt kavas osalemast ning Tšehhi, Bulgaaria, Horvaatia ja Slovakkia osalevad väga piiratud ulatuses, märkis Komisjon.
Kuigi veebruar oli 1940 ümberpaigutamisega rekordiline kuu, jääb ümberpaigutamiste tempo siiski allapoole ootusi ning igakuiseid sihtmärke, milleks Euroopa Ülemkogu on Kreeka puhul määranud vähemalt 3000 ümberpaigutamist iga kuu ja Itaalia puhul vähemalt 1500 ümberpaigutamist iga kuu, selgitas Komisjon oma pressiteates.
Siiani on toimunud 13 546 ümberpaigutamist, millest 3936 Itaaliast ja 9610 Kreekast.
213 miljonit rahalist toetust
Seevastu ümberasustamisel saavutatud edu on endiselt paljulubav, märkis Komisjon, teatades, et Eesti, Soome, Iirimaa, Holland, Rootsi, Ühendkuningriik ning kavaga ühinenud EL-i mittekuuluvad Šveits, Liechtenstein ja Island on oma kohustused juba täitnud.
Samas on ka täiendavate ümberasustamisoperatsioonide ettevalmistamine liikmesriikides hästi edenenud ja üles on näidatud kavatsust võtta riiklike kavade alusel Türgist vastu veel 34 000 süürlast. Selle tulemusel on Komisjon vaadanud läbi asjaomaste liikmesriikide rahastamisprogrammid, et pakkuda neile ümberasustamiseks 213 miljoni euro ulatuses rahalist toetust.
Peaaegu aasta pärast ELi-Türgi 18. märtsi avalduse rakendamise algust on sellega keerulistest oludest hoolimata käegakatsutavaid tulemusi saavutatud. Iga päev Türgist Kreeka saartele saabunute arv on vähenenud 2015. aasta oktoobrist 10 000 inimeselt päevas 43 inimesele päevas. Egeuse merel hukkunute arv on alates kokkuleppe jõustumisest märkimisväärselt vähenenud. Tagasisaatmisoperatsioone on jätkatud ning avalduse jõustumisest on 1487 isikut tagasi saadetud. Siiski on Kreekast Türki tagasi saadetuid endiselt vähem kui saabunuid ja see on tekitanud Kreeka saartele lisasurvet.
Lisaks rännet puudutavatele eduaruannetele esitas Euroopa Komisjon neljapäeval ka EL-i uuendatud tagasisaatmisalase tegevuskava ning soovitused liikmesriikidele tagasisaatmismenetluste täiustamiseks. Samuti avaldas komisjon kolmanda aruande konkreetsete päritolu- ja transiidiriikidega sõlmitud partnerlusraamistiku raames tehtud edusammudest ning tutvustas esimesi samme Vahemere keskosa rändeteega seotud meetmete rakendamiseks. | Eesti on täitnud ühe EL-i rändekavas antud lubadustest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liikmesriigid on EL-i ümberasustamiskava kohasest 22 504 isikust juba 14 422 isikule pakkunud turvalisi ja seaduslikke võimalusi ümber asumiseks. Eesti, Soome, Iirimaa, Holland, Rootsi, Ühendkuningriik ning kavaga ühinenud Šveits, Liechtenstein ja Island on oma kohustused juba täitnud, teatas Euroopa Komisjon, lisades, et ümberasustamisel saavutatud edu on paljulubav.
Eesti lubas Euroopa Liidu Nõukogu järelduste alusel võtta väljastpoolt Euroopa Liitu asuvast riigist ümberasustamiskava alusel vastu 20 sõjapõgenikku ning need on tänaseks Eestisse jõudnud. Viimased üheksa süürlast saabusid Türgist Eestisse tänavu veebruaris, varasemad 11 Süüria põgenikku toodi Türgist Eestisse augustis.
Samas on Eesti lubanud Euroopa Liidu ja Türgi vahelise kokkuleppe alusel Türgist vastu võtta veel kuni 200 sõjapõgenikku. Eesti üldised vastuvõtukohustused sellega siiski ei kasva, kuna Türgist võetavad põgenikud arvestatakse nende 550 sisse, mis Eesti on lubanud vastu võtta Euroopa Liidu rändekava alusel.
EL ja Türgi sõlmisid eelmisel aastal kokkuleppe, mille järgi saadetakse kõik Kreekasse saabunud põgenikud Türgisse tagasi. EL on lubanud iga Kreekast tagasisaadetava süürlase eest otse Türgist vastu võtta kokku 72 000 ÜRO pagulaskriteeriumidele vastavat süürlast.
Kokku on Eesti aasta jooksul EL-i rändekava raames vastu võtnud 107 Süüria, Jeemeni ja Iraagi kodanikku, neist valdav osa on toodud Kreekast.
Euroopa Komisjon kutsub riike kiirendama pagulaste vastuvõtmist
Euroopa Komisjon kutsus neljapäeval liikmesriike kiirendama Euroopa rände tegevuskavas lubatud pagulaste vastuvõtmist, märkides, et vaid vähesed on oma kohustused täitnud.
„Rände haldamise parandamiseks peame jätkama tervikliku lähenemise rakendamist nii ümberpaigutamise, ümberasustamise, Euroopa piiri- ja rannikuvalve täieliku tegevusvalmiduse tagamise kui ka Türgiga tehtava koostöö alal. Kõikide nende meetmete keskmes on solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõte, mis kehtib kõikide liikmesriikide suhtes,“ märkis Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans pressiteate vahendusel.
Praegune tempo ei võimalda paigutada ümber kõiki Kreekas ja Itaalias viibivaid seaduspärast õigust omavaid taotlejaid 2017. aasta septembriks. Samas oleks see teostatav, märkis Euroopa Komisjon.
Siiani on ainult kaks liikmesriiki - Malta ja Soome - täitnud oma kohustusi nii Itaalia kui ka Kreeka puhul. Ungari, Austria ja Poola aga keelduvad endiselt kavas osalemast ning Tšehhi, Bulgaaria, Horvaatia ja Slovakkia osalevad väga piiratud ulatuses, märkis Komisjon.
Kuigi veebruar oli 1940 ümberpaigutamisega rekordiline kuu, jääb ümberpaigutamiste tempo siiski allapoole ootusi ning igakuiseid sihtmärke, milleks Euroopa Ülemkogu on Kreeka puhul määranud vähemalt 3000 ümberpaigutamist iga kuu ja Itaalia puhul vähemalt 1500 ümberpaigutamist iga kuu, selgitas Komisjon oma pressiteates.
Siiani on toimunud 13 546 ümberpaigutamist, millest 3936 Itaaliast ja 9610 Kreekast.
213 miljonit rahalist toetust
Seevastu ümberasustamisel saavutatud edu on endiselt paljulubav, märkis Komisjon, teatades, et Eesti, Soome, Iirimaa, Holland, Rootsi, Ühendkuningriik ning kavaga ühinenud EL-i mittekuuluvad Šveits, Liechtenstein ja Island on oma kohustused juba täitnud.
Samas on ka täiendavate ümberasustamisoperatsioonide ettevalmistamine liikmesriikides hästi edenenud ja üles on näidatud kavatsust võtta riiklike kavade alusel Türgist vastu veel 34 000 süürlast. Selle tulemusel on Komisjon vaadanud läbi asjaomaste liikmesriikide rahastamisprogrammid, et pakkuda neile ümberasustamiseks 213 miljoni euro ulatuses rahalist toetust.
Peaaegu aasta pärast ELi-Türgi 18. märtsi avalduse rakendamise algust on sellega keerulistest oludest hoolimata käegakatsutavaid tulemusi saavutatud. Iga päev Türgist Kreeka saartele saabunute arv on vähenenud 2015. aasta oktoobrist 10 000 inimeselt päevas 43 inimesele päevas. Egeuse merel hukkunute arv on alates kokkuleppe jõustumisest märkimisväärselt vähenenud. Tagasisaatmisoperatsioone on jätkatud ning avalduse jõustumisest on 1487 isikut tagasi saadetud. Siiski on Kreekast Türki tagasi saadetuid endiselt vähem kui saabunuid ja see on tekitanud Kreeka saartele lisasurvet.
Lisaks rännet puudutavatele eduaruannetele esitas Euroopa Komisjon neljapäeval ka EL-i uuendatud tagasisaatmisalase tegevuskava ning soovitused liikmesriikidele tagasisaatmismenetluste täiustamiseks. Samuti avaldas komisjon kolmanda aruande konkreetsete päritolu- ja transiidiriikidega sõlmitud partnerlusraamistiku raames tehtud edusammudest ning tutvustas esimesi samme Vahemere keskosa rändeteega seotud meetmete rakendamiseks.
### Response:
Eesti on täitnud ühe EL-i rändekavas antud lubadustest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Macron ütles ka, et vaja oleks rahvusvahelist plaani tulemuslikumaks võitluseks islamiekstremismiga Lähis-Idas ja Aafrikas.
Ta võtaks tööle 10 000 politseinikku praegusele lisaks ja looks 15 000 uut vanglakohta ning püüaks parandada politsei ja vähemusrühmade noorukite suhteid vaestes eeslinnades.
EL peab kõnelustel Suurbritanniaga ühisturgu kaitsma
Euroopa Liidu allesjäänud 27 liikmesriiki peavad Suurbritanniaga peetavatel lahkumiskõnelustel ühisturgu kindlalt kaitsma, märkis Macron. Ta kutsus EL-i üles eurotsoonile uut hoogu andma ja Euroopa koostööd süvendama.
EL ei tule toime "tegeliku Euroopa strateegiata", ütles Macron ja ärgitas ühisturule uut tõuget andma.
Paremäärmuslasest presidendikandidaat Marine Le Pen tahab Prantsusmaa EL-ist ja eurotsoonist välja viia ning EL-i vastased meeleolud on pärast Suurbritannia lahkumisotsust pead tõstnud ka teistes liikmesriikides. | Macron: Prantsusmaa peaks tõstma kaitsekulutused kahe protsendini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Macron ütles ka, et vaja oleks rahvusvahelist plaani tulemuslikumaks võitluseks islamiekstremismiga Lähis-Idas ja Aafrikas.
Ta võtaks tööle 10 000 politseinikku praegusele lisaks ja looks 15 000 uut vanglakohta ning püüaks parandada politsei ja vähemusrühmade noorukite suhteid vaestes eeslinnades.
EL peab kõnelustel Suurbritanniaga ühisturgu kaitsma
Euroopa Liidu allesjäänud 27 liikmesriiki peavad Suurbritanniaga peetavatel lahkumiskõnelustel ühisturgu kindlalt kaitsma, märkis Macron. Ta kutsus EL-i üles eurotsoonile uut hoogu andma ja Euroopa koostööd süvendama.
EL ei tule toime "tegeliku Euroopa strateegiata", ütles Macron ja ärgitas ühisturule uut tõuget andma.
Paremäärmuslasest presidendikandidaat Marine Le Pen tahab Prantsusmaa EL-ist ja eurotsoonist välja viia ning EL-i vastased meeleolud on pärast Suurbritannia lahkumisotsust pead tõstnud ka teistes liikmesriikides.
### Response:
Macron: Prantsusmaa peaks tõstma kaitsekulutused kahe protsendini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eile õhtul toimunud kohtumist asus Spartak juhtima juba seitsmendal minutil, kuid poolajavileks seisis tablool 1:1 viiginumbrid. Teisel kolmveerandtunnil Sogndal murdus ning Venemaa klubi lõi kolm väravat. Teniste kuulus Sogndali algkoosseisu, kirjutab Soccernet.ee.
Sogndali jaoks algab Norra kõrgliiga uus hooaeg 2. aprillil. Enne seda peetakse kolm kontrollmängu liigavastastega. | Taijo Teniste ja Sogndal said rammu katsuda Venemaa tippklubiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eile õhtul toimunud kohtumist asus Spartak juhtima juba seitsmendal minutil, kuid poolajavileks seisis tablool 1:1 viiginumbrid. Teisel kolmveerandtunnil Sogndal murdus ning Venemaa klubi lõi kolm väravat. Teniste kuulus Sogndali algkoosseisu, kirjutab Soccernet.ee.
Sogndali jaoks algab Norra kõrgliiga uus hooaeg 2. aprillil. Enne seda peetakse kolm kontrollmängu liigavastastega.
### Response:
Taijo Teniste ja Sogndal said rammu katsuda Venemaa tippklubiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Matusetoetuse maksmine nähakse ette kohaliku omavalitsuse toetusfondi kaudu, mis võimaldab toetust maksta senisest laiemale inimeste ringile. Uus regulatsioon viiakse sisse sotsiaalhoolekande seadusesse ning praegune matusetoetuse seadus tunnistatakse kehtetuks, teatas valitsuse pressibüroo.
Matusetoetuse määramine ja maksmine on olemuselt kohaliku omavalitsuse pädevus, kes saavad ise otsustada, kellele ja mis tingimustel toetust maksta. Riigi poolt on kavandatud toetusfondi summad 250 eurot matusejuhtumi kohta. Samas summas on makstud matusetoetust 2015. aasta maist inimestele, kes on saanud toimetulekutoetust viimase 12 kuu eest ja ka omavalitsustele omasteta inimeste matmise kuludeks.
2016. aastal maksti sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri andmetel matusetoetust 121 kohalikus omavalitsuses 4503 inimesele.
Edaspidi peavad omavalitsustele matuste korraldamisega seotud toetuste määramiseks kasutama sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit, mis on seni olnud vabatahtlik. Andmeregistri kaudu saab riik ülevaate, kas ja millisel määral omavalitsused neile eraldatud vahendeid kasutavad, mis on omakorda aluseks iga-aastase toetusfondi rahaliste vahendite jaotamisel.
Seaduse rakendamise kulu on aastas neli miljonit eurot. Ühekordse kuluna on täiendavalt vajalik 30 000 eurot sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri arenduseks. See kaetakse 2018. aastal matusetoetuse maksmiseks planeeritud vahenditest.
Riiklikku matusetoetust suurusega 3000 krooni maksti 2009. aastani. Majanduskriisist tingitud kärbete käigus kaotati aga matusetoetus sootuks ning alles jäi üksnes kohalikele omavalitsustele mõeldud toetus nende inimeste matmiseks, kel puudusid lähedased. Kodanikele asusid matusetoetust maksma kohalikud omavalitsused. | Seadusemuudatus laiendab matusetoetuse saajate ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Matusetoetuse maksmine nähakse ette kohaliku omavalitsuse toetusfondi kaudu, mis võimaldab toetust maksta senisest laiemale inimeste ringile. Uus regulatsioon viiakse sisse sotsiaalhoolekande seadusesse ning praegune matusetoetuse seadus tunnistatakse kehtetuks, teatas valitsuse pressibüroo.
Matusetoetuse määramine ja maksmine on olemuselt kohaliku omavalitsuse pädevus, kes saavad ise otsustada, kellele ja mis tingimustel toetust maksta. Riigi poolt on kavandatud toetusfondi summad 250 eurot matusejuhtumi kohta. Samas summas on makstud matusetoetust 2015. aasta maist inimestele, kes on saanud toimetulekutoetust viimase 12 kuu eest ja ka omavalitsustele omasteta inimeste matmise kuludeks.
2016. aastal maksti sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri andmetel matusetoetust 121 kohalikus omavalitsuses 4503 inimesele.
Edaspidi peavad omavalitsustele matuste korraldamisega seotud toetuste määramiseks kasutama sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit, mis on seni olnud vabatahtlik. Andmeregistri kaudu saab riik ülevaate, kas ja millisel määral omavalitsused neile eraldatud vahendeid kasutavad, mis on omakorda aluseks iga-aastase toetusfondi rahaliste vahendite jaotamisel.
Seaduse rakendamise kulu on aastas neli miljonit eurot. Ühekordse kuluna on täiendavalt vajalik 30 000 eurot sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri arenduseks. See kaetakse 2018. aastal matusetoetuse maksmiseks planeeritud vahenditest.
Riiklikku matusetoetust suurusega 3000 krooni maksti 2009. aastani. Majanduskriisist tingitud kärbete käigus kaotati aga matusetoetus sootuks ning alles jäi üksnes kohalikele omavalitsustele mõeldud toetus nende inimeste matmiseks, kel puudusid lähedased. Kodanikele asusid matusetoetust maksma kohalikud omavalitsused.
### Response:
Seadusemuudatus laiendab matusetoetuse saajate ringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liiga liidrite hulka kuuluvate klubide omavahelises heitluses sai Chicago Blackhawks kodujääl kindlalt 4:1 (0:0, 2:1, 2:0) jagu Pittsburgh Penguinsist. Kübaratrikiga sai hakkama Patrick Kane ning ühe värava lisas võitjate poolel ka Richard Panik.
Teises mängus läks Tampa Bay Lightningul koduväljakul võitmiseks tarvis lisaaega, kui 4:3 (1:2, 0:0, 2:1, 1:0) saadi jagu Carolina Hurricanesist. Kaks väravat, millest üks oli ka lisaaja võidutabamus, viskas rootslane Victor Hedman. Veel tegid skoori Tyler Johnson ja Nikita Kutšerov. | Blackhawks viskas Penguinsile neli väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liiga liidrite hulka kuuluvate klubide omavahelises heitluses sai Chicago Blackhawks kodujääl kindlalt 4:1 (0:0, 2:1, 2:0) jagu Pittsburgh Penguinsist. Kübaratrikiga sai hakkama Patrick Kane ning ühe värava lisas võitjate poolel ka Richard Panik.
Teises mängus läks Tampa Bay Lightningul koduväljakul võitmiseks tarvis lisaaega, kui 4:3 (1:2, 0:0, 2:1, 1:0) saadi jagu Carolina Hurricanesist. Kaks väravat, millest üks oli ka lisaaja võidutabamus, viskas rootslane Victor Hedman. Veel tegid skoori Tyler Johnson ja Nikita Kutšerov.
### Response:
Blackhawks viskas Penguinsile neli väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna riigkohus Anastassia Nastavnikova (24) advokaadi kaebust ei aruta, siis jõustus talle raske tervisekahjustuse tekitamise ja kehalise väärkohtlemise eest mõistetud kuueaastane vanglakaristus.
Viru ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt lõi Anastassia 2015. aasta 14. aprilli öösel Kohtla-Järvel asuvas korteris kööginoaga oma 25-aastast elukaaslast. Mees sai raskelt viga, kuid arstidel õnnestus tema elu päästa.
Samuti sai Anastassia süüdistuse selles, et 2015. aasta 7. juuni hilisõhtul lõi ta samas korteris kööginoaga oma tuttavat 37-aastast naist, kes sai kergelt viga.
Naise karistuse kandmise aja algust arvestatakse tema kinnipidamisest 2015. aasta 8. juunil. | Elukaaslast ja tuttavat naist pussitanud naine jääb kuueks aastaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna riigkohus Anastassia Nastavnikova (24) advokaadi kaebust ei aruta, siis jõustus talle raske tervisekahjustuse tekitamise ja kehalise väärkohtlemise eest mõistetud kuueaastane vanglakaristus.
Viru ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt lõi Anastassia 2015. aasta 14. aprilli öösel Kohtla-Järvel asuvas korteris kööginoaga oma 25-aastast elukaaslast. Mees sai raskelt viga, kuid arstidel õnnestus tema elu päästa.
Samuti sai Anastassia süüdistuse selles, et 2015. aasta 7. juuni hilisõhtul lõi ta samas korteris kööginoaga oma tuttavat 37-aastast naist, kes sai kergelt viga.
Naise karistuse kandmise aja algust arvestatakse tema kinnipidamisest 2015. aasta 8. juunil.
### Response:
Elukaaslast ja tuttavat naist pussitanud naine jääb kuueks aastaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõmps lõi programmi, mis suudab visuaalselt tuvastada jaapanikeelseid käsikirjalisi hieroglüüfe. Kuigi sarnaseid programme on ka varem loodud, suudab magistrandi loodud rakendus tuvastada käsikirju senisest suurema täpsusega. Selleks, et tõsta käekirja tuvastuse täpsust, uuris Lõmps, kuidas ja milliseid matemaatilise vormiõpetuse operatsioone kasutada.
Selle eest pälvis magistrant Hispaanias toimunud rahvusvahelisel konverentsil “ Multimedia, Scientific Information and Visualization for Information Systems and Metrics “ parima uurimistöö auhinna.
Täpsemalt keskendub uurimus jaapanikeelsete hieroglüüfide käsikirjalistele tekstidele, luues neist arvutite ja nutiseadmetega pilttuvastusi.
“Tegemist on kontekstivaba ja ainult visuaalsele sisendile toetuva tuvastusega, mille käigus arvuti tunneb ära tähemärgi selle kuju järgi,” selgitas Lõmps.
Magistrandi sõnul võimaldab rakendus näiteks eraldada piltidest teksti ja tähti ning digitaliseerida lihtsa vaevaga mahukaid dokumente. Turistidel aitab lahendus aga Jaapanis reisides silte tõlkida.
“Tulevikus plaanin sellest välja arendada ka nutitelefoni rakenduse, millega saab jaapani hieroglüüfidest kiiresti tõlkeid teha,“ rääkis Lõmps.
Töö juhendaja, hajussüsteemide lektori Amnir Hadachi sõnul on tegemist suunda näitava uurimusega. Ta ütles, et Lõmpsi töö oli esimene selles valdkonnas, mis andis kätte teadmise, et tegemist on üldse uurimisväärse teemaga. Samas näitas see, millised visuaalse tekstituvastuse võtted kõige tulemuslikumad on.
Pikas perspektiivis võib sellist pildituvastust rakendada ka näiteks isesõitvas transpordis, kus saaks läbi sõiduki akna tõlkida raalajas tänavate ja kohvikute nimesid.
Arvutiteadlastele aitas andmeid ehk käsitsi kirjutatud hieroglüüfe koguda Tartu ülikooli jaapani keele õpetaja Eri Miyano. | Tartu ülikooli magistrant õpetas arvuti jaapani hieroglüüfe tundma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõmps lõi programmi, mis suudab visuaalselt tuvastada jaapanikeelseid käsikirjalisi hieroglüüfe. Kuigi sarnaseid programme on ka varem loodud, suudab magistrandi loodud rakendus tuvastada käsikirju senisest suurema täpsusega. Selleks, et tõsta käekirja tuvastuse täpsust, uuris Lõmps, kuidas ja milliseid matemaatilise vormiõpetuse operatsioone kasutada.
Selle eest pälvis magistrant Hispaanias toimunud rahvusvahelisel konverentsil “ Multimedia, Scientific Information and Visualization for Information Systems and Metrics “ parima uurimistöö auhinna.
Täpsemalt keskendub uurimus jaapanikeelsete hieroglüüfide käsikirjalistele tekstidele, luues neist arvutite ja nutiseadmetega pilttuvastusi.
“Tegemist on kontekstivaba ja ainult visuaalsele sisendile toetuva tuvastusega, mille käigus arvuti tunneb ära tähemärgi selle kuju järgi,” selgitas Lõmps.
Magistrandi sõnul võimaldab rakendus näiteks eraldada piltidest teksti ja tähti ning digitaliseerida lihtsa vaevaga mahukaid dokumente. Turistidel aitab lahendus aga Jaapanis reisides silte tõlkida.
“Tulevikus plaanin sellest välja arendada ka nutitelefoni rakenduse, millega saab jaapani hieroglüüfidest kiiresti tõlkeid teha,“ rääkis Lõmps.
Töö juhendaja, hajussüsteemide lektori Amnir Hadachi sõnul on tegemist suunda näitava uurimusega. Ta ütles, et Lõmpsi töö oli esimene selles valdkonnas, mis andis kätte teadmise, et tegemist on üldse uurimisväärse teemaga. Samas näitas see, millised visuaalse tekstituvastuse võtted kõige tulemuslikumad on.
Pikas perspektiivis võib sellist pildituvastust rakendada ka näiteks isesõitvas transpordis, kus saaks läbi sõiduki akna tõlkida raalajas tänavate ja kohvikute nimesid.
Arvutiteadlastele aitas andmeid ehk käsitsi kirjutatud hieroglüüfe koguda Tartu ülikooli jaapani keele õpetaja Eri Miyano.
### Response:
Tartu ülikooli magistrant õpetas arvuti jaapani hieroglüüfe tundma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | In memoriam Tiit Tarlap (13.XI 1954 – 24.II 2017)
Mõneti on Tiit Tarlapist päris raske kirjutada, surm surmaks, aga ega ta palju endast ei rääkinud, pigem ikkagi raamatutest, nii loetuist kui ka kirjutatuist. Ulmeväliselt on Tiit Tarlap tuntud eelkõige oma sundkäiguga Tšornobõli tuumaelektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisele ning seda eluperioodi kajastava raamatuga "Tšernobõl 1986" (1993). See umbes 100-leheküljeline raamat on ilmunud tõlgetena nii inglise kui jaapani keeles.
Tiit Tarlap oli eelkõige siiski ulmekirjanik, kes kuulub Eesti viljakamate hulka. Debüteeris ta 1988. aastal, mil ajakirja Noorus juuninumbris ilmus jutt "Tänav akna taga". Nõukogude võimu hääbumine ja rahvusromantilised meeleolud polnud ulmele just parim aeg, aga kes seda juttu luges, sellele see meelde ka jäi.
Hoolimata esinduslikust avaldamiskohast ja jutu tasemest tuli autori järgmisi tekste oodata enam kui viis aastat. Eks oma osa mängisid siin n-ö olud, ühe riigikorra lõpp ja teise algus, elukoht provintsilinnas Sindis jne. Tarlap aga kirjutas ning alates 1993. aastast hakkasid ka seni sahtlis olnud tekstid ilmuma. Kõigepealt 1993. aasta märtsis-aprillis ajalehes Liivimaa Kuller jutt "Õnn kestab igaviku..." ja sama aasta lõpust järgmise suveni Pärnu tõlkija ja kirjastaja Matti Vaga väljaantud nädalalehes Kesknädal autori ehk üks olulisemaid tekste – romaan "Kurjuse tund". Samas lehes ja samal aastal ilmus ka romaan "Vampiirilõks". Matti Vaga poolt kirjastatud Pärnu Leht hakkas 1995. aasta juulis avaldama Tiit Tarlapi romaani "Väga pikk päev". Leht lõpetas ilmumise ning romaani ilmumine jäi pooleli, tervikuna ilmus tekst alles 2002. aastal ajalehes Lääne Elu. Lisaks Matti Vaga avaldatud n-ö koperatiivilehtedele avaldasid Tiit Tarlapi jutte eelkõige Tartus ilmuv kõmuleht Liivimaa Kuller ja rannapealinna n-ö ametlik leht Pärnu Postimees. Üksikud jutud ilmusid ka ajakirjades Favoriit ja Horisont.
Aastaid 1993–98 võibki pidada Tiit Tarlapi esimeseks n-ö loomeperioodiks, mis kulmineeris ulmeauhinna Stalker võiduga 1998. aastal. Võidulooks oli lühiromaan "Vihkamise suund" ning sellega seotud lühiromaan "Kaduviku paladiinid" jäi teiseks. Kahjuks ei toonud värskeltloodud auhinna võit edu raamatute avaldamisel. Ju polnud aeg veel küps. Kahjuks oli ilmumise lõpetanud tudengilinna kõmuleht ja rannalinna ajaleht oli lõpetanud ilukirjanduse avaldamise ning niimoodi vaikis Tiit Tarlap taas mitmeks aastaks.
Lew R. Berg ja Tiit Tarlap – nüüdseks mõlemad manalamehed. Foto: Taavi Tuvikene
Aastal 2000 osales Tiit Tarlap aukülalisena Eesti ulmefännide igasuvisel aastakokkutulekul Estcon ning ehk andis see ka uut energiat, sest juba järgmisel aastal avaldas Lääne Elu mehe lühiromaani "Liivakella kael" ning sama aasta lõpus ilmus autori esimene raamat: jutukogu "Viiking, kes armastas haisid". Järgmine aasta ilmus Raul Sulbi koostatud "Eesti ulme antoloogia", mis tegi laiemale üldsusele tuntuks Tarlapi debüütloo ning esimese Stalkeri võitnud ja teisele kohale jäänud lühiromaanid. Paar aastat veel ning ühtede kaante vahele said kaks varast romaani "Kurjuse tund. Koidiku lapsed". Sarnaselt esikraamatule oli ka see praktiliselt isekirjastatud, Pärnu Tšernobõli veteranide toel ilmunud.
Taas mõned aastad pausi ning Tiit Tarlapilt ilmus romaan "Meie, kromanjoonlased" (2009). See raamat murdis ka mõneti autori marginaalsuse, sest pärast seda avaldas Tiit Tarlap praktiliselt iga aasta ühe raamatu ning üksteise järel ilmusid romaanid: "Tuleriitade öö" (2010), "Roheliste lippude reservaat" (2012), "Lõhestusjoon" (2012), "Aegade julm laul" (2013), "Äraneetute pärijad" (2015) ja "Rajake tähetolmus" (2016) ning jutukogu "Haldjatants" (2014). Romaaniga "Lõhestusjoon" võitis Tiit Tarlap 2013. aastal teistkordselt Stalkeri.
Ilmselt on igal lugejal oma nägemus Tiit Tarlapi loomingust, aga iseloomustavalt võiks nimetada seikluslikkust, mehiste väärtuste ülistamist, ühiskonnakriitikat ning autori leppimatust maailmas vohava valskuse ja ebainimlikkusega. Tarlapi ulme üks iseloomustavaid jooni on ka tugev krimikirjanduslik alge, eriti see nn karmi koolkonna oma.
Lisaks ulmele on Tiit Tarlap kirjutanud ka mõne krimi- ja seiklusjutu. Ta oli ka kitarri- ja laulumees, kelle sedasorti loomingu näiteid võib ka Youtube 'ist leida.
Hoolimata east ja haigustest on iga surm raske. Inimest enam ei ole, lohutuseks jäävad teosed ning kirjaniku mälestamiseks pole midagi sobivamat, kui võtta kätte mõni ta raamat ja see (uuesti) läbi lugeda.
Tiit Tarlap: mõte kirjutada kromanjoonlastest tekkis praemuna süües
Tarlapi stalkerid
Järelehüüe ilmunud esmalt veebrarikuu Reaktoris. | Jüri Kallas: Tiit Tarlapi loomingut iseloomustas ühiskonna ja olude kriitika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
In memoriam Tiit Tarlap (13.XI 1954 – 24.II 2017)
Mõneti on Tiit Tarlapist päris raske kirjutada, surm surmaks, aga ega ta palju endast ei rääkinud, pigem ikkagi raamatutest, nii loetuist kui ka kirjutatuist. Ulmeväliselt on Tiit Tarlap tuntud eelkõige oma sundkäiguga Tšornobõli tuumaelektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisele ning seda eluperioodi kajastava raamatuga "Tšernobõl 1986" (1993). See umbes 100-leheküljeline raamat on ilmunud tõlgetena nii inglise kui jaapani keeles.
Tiit Tarlap oli eelkõige siiski ulmekirjanik, kes kuulub Eesti viljakamate hulka. Debüteeris ta 1988. aastal, mil ajakirja Noorus juuninumbris ilmus jutt "Tänav akna taga". Nõukogude võimu hääbumine ja rahvusromantilised meeleolud polnud ulmele just parim aeg, aga kes seda juttu luges, sellele see meelde ka jäi.
Hoolimata esinduslikust avaldamiskohast ja jutu tasemest tuli autori järgmisi tekste oodata enam kui viis aastat. Eks oma osa mängisid siin n-ö olud, ühe riigikorra lõpp ja teise algus, elukoht provintsilinnas Sindis jne. Tarlap aga kirjutas ning alates 1993. aastast hakkasid ka seni sahtlis olnud tekstid ilmuma. Kõigepealt 1993. aasta märtsis-aprillis ajalehes Liivimaa Kuller jutt "Õnn kestab igaviku..." ja sama aasta lõpust järgmise suveni Pärnu tõlkija ja kirjastaja Matti Vaga väljaantud nädalalehes Kesknädal autori ehk üks olulisemaid tekste – romaan "Kurjuse tund". Samas lehes ja samal aastal ilmus ka romaan "Vampiirilõks". Matti Vaga poolt kirjastatud Pärnu Leht hakkas 1995. aasta juulis avaldama Tiit Tarlapi romaani "Väga pikk päev". Leht lõpetas ilmumise ning romaani ilmumine jäi pooleli, tervikuna ilmus tekst alles 2002. aastal ajalehes Lääne Elu. Lisaks Matti Vaga avaldatud n-ö koperatiivilehtedele avaldasid Tiit Tarlapi jutte eelkõige Tartus ilmuv kõmuleht Liivimaa Kuller ja rannapealinna n-ö ametlik leht Pärnu Postimees. Üksikud jutud ilmusid ka ajakirjades Favoriit ja Horisont.
Aastaid 1993–98 võibki pidada Tiit Tarlapi esimeseks n-ö loomeperioodiks, mis kulmineeris ulmeauhinna Stalker võiduga 1998. aastal. Võidulooks oli lühiromaan "Vihkamise suund" ning sellega seotud lühiromaan "Kaduviku paladiinid" jäi teiseks. Kahjuks ei toonud värskeltloodud auhinna võit edu raamatute avaldamisel. Ju polnud aeg veel küps. Kahjuks oli ilmumise lõpetanud tudengilinna kõmuleht ja rannalinna ajaleht oli lõpetanud ilukirjanduse avaldamise ning niimoodi vaikis Tiit Tarlap taas mitmeks aastaks.
Lew R. Berg ja Tiit Tarlap – nüüdseks mõlemad manalamehed. Foto: Taavi Tuvikene
Aastal 2000 osales Tiit Tarlap aukülalisena Eesti ulmefännide igasuvisel aastakokkutulekul Estcon ning ehk andis see ka uut energiat, sest juba järgmisel aastal avaldas Lääne Elu mehe lühiromaani "Liivakella kael" ning sama aasta lõpus ilmus autori esimene raamat: jutukogu "Viiking, kes armastas haisid". Järgmine aasta ilmus Raul Sulbi koostatud "Eesti ulme antoloogia", mis tegi laiemale üldsusele tuntuks Tarlapi debüütloo ning esimese Stalkeri võitnud ja teisele kohale jäänud lühiromaanid. Paar aastat veel ning ühtede kaante vahele said kaks varast romaani "Kurjuse tund. Koidiku lapsed". Sarnaselt esikraamatule oli ka see praktiliselt isekirjastatud, Pärnu Tšernobõli veteranide toel ilmunud.
Taas mõned aastad pausi ning Tiit Tarlapilt ilmus romaan "Meie, kromanjoonlased" (2009). See raamat murdis ka mõneti autori marginaalsuse, sest pärast seda avaldas Tiit Tarlap praktiliselt iga aasta ühe raamatu ning üksteise järel ilmusid romaanid: "Tuleriitade öö" (2010), "Roheliste lippude reservaat" (2012), "Lõhestusjoon" (2012), "Aegade julm laul" (2013), "Äraneetute pärijad" (2015) ja "Rajake tähetolmus" (2016) ning jutukogu "Haldjatants" (2014). Romaaniga "Lõhestusjoon" võitis Tiit Tarlap 2013. aastal teistkordselt Stalkeri.
Ilmselt on igal lugejal oma nägemus Tiit Tarlapi loomingust, aga iseloomustavalt võiks nimetada seikluslikkust, mehiste väärtuste ülistamist, ühiskonnakriitikat ning autori leppimatust maailmas vohava valskuse ja ebainimlikkusega. Tarlapi ulme üks iseloomustavaid jooni on ka tugev krimikirjanduslik alge, eriti see nn karmi koolkonna oma.
Lisaks ulmele on Tiit Tarlap kirjutanud ka mõne krimi- ja seiklusjutu. Ta oli ka kitarri- ja laulumees, kelle sedasorti loomingu näiteid võib ka Youtube 'ist leida.
Hoolimata east ja haigustest on iga surm raske. Inimest enam ei ole, lohutuseks jäävad teosed ning kirjaniku mälestamiseks pole midagi sobivamat, kui võtta kätte mõni ta raamat ja see (uuesti) läbi lugeda.
Tiit Tarlap: mõte kirjutada kromanjoonlastest tekkis praemuna süües
Tarlapi stalkerid
Järelehüüe ilmunud esmalt veebrarikuu Reaktoris.
### Response:
Jüri Kallas: Tiit Tarlapi loomingut iseloomustas ühiskonna ja olude kriitika |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.