instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Superstaari saatest tuntuks saanud Taukar ei ole siiani oma bändiga Soomes veel esinenud. Esmakordselt on võimalik Soomes elavatel eestlastel näha seda pöörast koosseisu üles astumas Eestlaste jaanitulel.
Armastatud ansambel Smilers sai alguse just Soomes aastal 1993. Praeguseks on nad välja andnud juba 15 stuudioalbumit ning on menukaim Eesti ansambel.
Karavan on tuntud ja armastatud Eesti ansambel, kes esmakordselt esines Soomes juba 1990ndate alguses ning nüüd üle pika-pika aja on võimalik neid taas Soomes kuulata.
Traditsioonilisi jaanimänge nii suurtele kui ka väikestele viib läbi Venno Loosaar. Pere pisematele on üritusel lõbus Lasteala ning tegevusi pika päeva jooksul jätkub kõigile. Festivali toitlustusala täidab külastajate kõhud hea ja paremaga kodumaalt. Väravad avatakse juba 15.00.
Üritus toimub 11. juunil 70 km kaugusel Helsingist, Riihimäe Messupuisto festivaliplatsil. | Karl-Erik Taukar esineb bändiga esmakordselt Soomes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Superstaari saatest tuntuks saanud Taukar ei ole siiani oma bändiga Soomes veel esinenud. Esmakordselt on võimalik Soomes elavatel eestlastel näha seda pöörast koosseisu üles astumas Eestlaste jaanitulel.
Armastatud ansambel Smilers sai alguse just Soomes aastal 1993. Praeguseks on nad välja andnud juba 15 stuudioalbumit ning on menukaim Eesti ansambel.
Karavan on tuntud ja armastatud Eesti ansambel, kes esmakordselt esines Soomes juba 1990ndate alguses ning nüüd üle pika-pika aja on võimalik neid taas Soomes kuulata.
Traditsioonilisi jaanimänge nii suurtele kui ka väikestele viib läbi Venno Loosaar. Pere pisematele on üritusel lõbus Lasteala ning tegevusi pika päeva jooksul jätkub kõigile. Festivali toitlustusala täidab külastajate kõhud hea ja paremaga kodumaalt. Väravad avatakse juba 15.00.
Üritus toimub 11. juunil 70 km kaugusel Helsingist, Riihimäe Messupuisto festivaliplatsil.
### Response:
Karl-Erik Taukar esineb bändiga esmakordselt Soomes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastavas nimistus on neli Sotši olümpiavõitjat: murdmaasuusataja Aleksandr Legkov, bobisõitjad Aleksandr Zubkov ja Aleksei Vojevoda ning skeletonisõitja Aleksandr Tretjakov. Kogu "dopingunimekiri" võitis Venemaa teenitud 33-st medalist kolmandiku. Endise Moskva dopingulabori juhi doktor Grigori Rodtšenkovi sõnul kuulusid programmi veel Venemaa naiste hokikoondis, kes lõpetas mängud kuuendana ja lausa 14 murdmaasuusatajat.
Esimest korda avalikult rääkinud Rodtšenkovi sõnul leiutas ta kolmest keelatud ainest koostatud "kokteili", segas seda alkoholiga ja andis edasi kümnetele Venemaa sportlastele. Samuti kirjeldas Rodtšenkov ajalehele, kuidas 2014. aasta olümpiamängudel dopinguproovidega manipuleerimine käis. Nimelt vahetasid koos julgeolekutöötajatega proovid öösiti labori seinas olnud augu kaudu puhta uriini vastu, seejuures kuidagimoodi suudeti kinnised purgid lahti saada. Sportlased tegid aga eelnevalt prooviga kaasas käivatest ankeetidest fotod, nii et proove sai sel teel isikustada ja ära vahetada.
Mängude lõpuks olevat tema sõnul sel viisil "ära kaotatud" sadakond positiivset dopinguproovi. Mitte ükski neist sportlastest ei jäänud vahele ja Venemaa tõusis medalitabelis esimesele kohale. "Inimesed tähistasid olümpiavõitusid, aga meie istusime ja vahetasime uriini," tsiteeris ajaleht Rodtšenkovi. "Kujutate ette, kuidas olümpiasport on organiseeritud?"
New York Times püüdis paljude nimekirjas olevate sportlastega isiklikult ühendust saada, kuid see ei õnnestunud. Mitmed spordiorganisatsioonid vastasid väljaandele, et nende sportlased pole midagi valesti teinud, teiste seas ka sealne bobiliit. | NYT: Venemaal oli Sotšis riiklik dopinguplaan, tumedad pilved Legkovi ja bobisõitjate kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastavas nimistus on neli Sotši olümpiavõitjat: murdmaasuusataja Aleksandr Legkov, bobisõitjad Aleksandr Zubkov ja Aleksei Vojevoda ning skeletonisõitja Aleksandr Tretjakov. Kogu "dopingunimekiri" võitis Venemaa teenitud 33-st medalist kolmandiku. Endise Moskva dopingulabori juhi doktor Grigori Rodtšenkovi sõnul kuulusid programmi veel Venemaa naiste hokikoondis, kes lõpetas mängud kuuendana ja lausa 14 murdmaasuusatajat.
Esimest korda avalikult rääkinud Rodtšenkovi sõnul leiutas ta kolmest keelatud ainest koostatud "kokteili", segas seda alkoholiga ja andis edasi kümnetele Venemaa sportlastele. Samuti kirjeldas Rodtšenkov ajalehele, kuidas 2014. aasta olümpiamängudel dopinguproovidega manipuleerimine käis. Nimelt vahetasid koos julgeolekutöötajatega proovid öösiti labori seinas olnud augu kaudu puhta uriini vastu, seejuures kuidagimoodi suudeti kinnised purgid lahti saada. Sportlased tegid aga eelnevalt prooviga kaasas käivatest ankeetidest fotod, nii et proove sai sel teel isikustada ja ära vahetada.
Mängude lõpuks olevat tema sõnul sel viisil "ära kaotatud" sadakond positiivset dopinguproovi. Mitte ükski neist sportlastest ei jäänud vahele ja Venemaa tõusis medalitabelis esimesele kohale. "Inimesed tähistasid olümpiavõitusid, aga meie istusime ja vahetasime uriini," tsiteeris ajaleht Rodtšenkovi. "Kujutate ette, kuidas olümpiasport on organiseeritud?"
New York Times püüdis paljude nimekirjas olevate sportlastega isiklikult ühendust saada, kuid see ei õnnestunud. Mitmed spordiorganisatsioonid vastasid väljaandele, et nende sportlased pole midagi valesti teinud, teiste seas ka sealne bobiliit.
### Response:
NYT: Venemaal oli Sotšis riiklik dopinguplaan, tumedad pilved Legkovi ja bobisõitjate kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Suured tänud animaatoritele Ave Taavetile ja Terje Henkile - koostöö teiega on olnud väga meeldiv. Samad sõnad operaator Sten-Johan Lillele, helirežii teinud Matis Reile ja Kris Ti Peetsile, kes mind riidesse pani," kirjutas Meisterjaan oma Facebooki lehel. | Meisterjaani "Bambusest laev" sai põneva muusikavideo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Suured tänud animaatoritele Ave Taavetile ja Terje Henkile - koostöö teiega on olnud väga meeldiv. Samad sõnad operaator Sten-Johan Lillele, helirežii teinud Matis Reile ja Kris Ti Peetsile, kes mind riidesse pani," kirjutas Meisterjaan oma Facebooki lehel.
### Response:
Meisterjaani "Bambusest laev" sai põneva muusikavideo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zakarin sai kuuendal etapil kolmanda koha ja tõusis samale positsioonile ka üldarvestuses. Taaramäed edestab ta hetkel 38 sekundiga.
"Tundub et Zakarin liigub kindlalt poodiumi suunal ja ka roosa särk paistab, nii et enda ambitsioone pean ilmselt edaspidi alla suruma ja keskenduma rohkem Zakale, kes on tore ja sōbralik poiss ja kelle jaoks nühin hea meelega tööd," kirjutas Taaramäe Facebooki vahendusel.
"Ta oskab meeskonda hinnata ning ta tundub rohkem sõber kui tiimi liider, seega teeb see olukorra veel nauditavamaks."
Eilsel etapil Taaramäe kukkus ja tunnistas nüüd, et teadis juba hommikul, et tuleb raske päev. "Ei tahtnud hommikul kedagi ehmatada, aga kere oli täna hommikul päris kange ja teadsin, et tuleb raske päev, kus ma pean emotsioonid ja keha tahte alla suruma ning targalt sõitma."
21. kohaga lõpetanud eestlase sõnul võttis ta olukorrast maksimumi. "Edasi peaks asi paremaks minema, sest kondiväänaja saabub täna, st kahjuks pole mind veel sirgeks tõmmatud."
Seitsmes etapp peetakse homme marsruudil Sulmona - Foligno (211 km), kus seisab ees üks teise ja üks neljanda kategooria tõus, kuid viimased paarkümmend kilomeetrit sõidetakse tasasel maal. | Taaramäe: pean ilmselt edaspidi enda ambitsioone alla suruma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zakarin sai kuuendal etapil kolmanda koha ja tõusis samale positsioonile ka üldarvestuses. Taaramäed edestab ta hetkel 38 sekundiga.
"Tundub et Zakarin liigub kindlalt poodiumi suunal ja ka roosa särk paistab, nii et enda ambitsioone pean ilmselt edaspidi alla suruma ja keskenduma rohkem Zakale, kes on tore ja sōbralik poiss ja kelle jaoks nühin hea meelega tööd," kirjutas Taaramäe Facebooki vahendusel.
"Ta oskab meeskonda hinnata ning ta tundub rohkem sõber kui tiimi liider, seega teeb see olukorra veel nauditavamaks."
Eilsel etapil Taaramäe kukkus ja tunnistas nüüd, et teadis juba hommikul, et tuleb raske päev. "Ei tahtnud hommikul kedagi ehmatada, aga kere oli täna hommikul päris kange ja teadsin, et tuleb raske päev, kus ma pean emotsioonid ja keha tahte alla suruma ning targalt sõitma."
21. kohaga lõpetanud eestlase sõnul võttis ta olukorrast maksimumi. "Edasi peaks asi paremaks minema, sest kondiväänaja saabub täna, st kahjuks pole mind veel sirgeks tõmmatud."
Seitsmes etapp peetakse homme marsruudil Sulmona - Foligno (211 km), kus seisab ees üks teise ja üks neljanda kategooria tõus, kuid viimased paarkümmend kilomeetrit sõidetakse tasasel maal.
### Response:
Taaramäe: pean ilmselt edaspidi enda ambitsioone alla suruma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plahvatuse Istanbuli Sancaktepe linnaosas põhjustas kaugjuhitav autopomm, mis õhiti hetkel, kui sellest möödus sõjaväelaste sõiduk, vahendas BNS Vasip Sahini kantselei.
Telekanali NTV andmetel sai kannatada viis sõjaväelast ja kolm tsiviilisikut, neist üks on raskes seisundis.
Uudisteagentuuri Dogan teatel kärgatas plahvatus hetkel, kui armeesõiduk oli jõudnud juba umbes 20 meetri kaugusele autopommist.
Esialgu ei ole keegi toimunu eest vastutust võtnud.
Türgit on käesoleval aastal tabanud suur hulk terrorirünnakuid, on olnud nii suitsiiditerroriste kui ka autopomme. Vastutuse rünnakute eest on võtnud kas äärmusorganisatsioon ISIS või erinevad kurdi mässuliste rühmitused, vahendas Reuters.
Kõige rohkem rahvusvahelist tähelepanu on pälvinud kaks ISIS-e rünnakut Istanbulis, turistide seas populaarsetes piirkondades, ning kaks kurdi mässuliste poolt korraldatud autopommiplahvatust Ankaras. | Istanbulis plahvatas armeebarakkide juures autopomm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plahvatuse Istanbuli Sancaktepe linnaosas põhjustas kaugjuhitav autopomm, mis õhiti hetkel, kui sellest möödus sõjaväelaste sõiduk, vahendas BNS Vasip Sahini kantselei.
Telekanali NTV andmetel sai kannatada viis sõjaväelast ja kolm tsiviilisikut, neist üks on raskes seisundis.
Uudisteagentuuri Dogan teatel kärgatas plahvatus hetkel, kui armeesõiduk oli jõudnud juba umbes 20 meetri kaugusele autopommist.
Esialgu ei ole keegi toimunu eest vastutust võtnud.
Türgit on käesoleval aastal tabanud suur hulk terrorirünnakuid, on olnud nii suitsiiditerroriste kui ka autopomme. Vastutuse rünnakute eest on võtnud kas äärmusorganisatsioon ISIS või erinevad kurdi mässuliste rühmitused, vahendas Reuters.
Kõige rohkem rahvusvahelist tähelepanu on pälvinud kaks ISIS-e rünnakut Istanbulis, turistide seas populaarsetes piirkondades, ning kaks kurdi mässuliste poolt korraldatud autopommiplahvatust Ankaras.
### Response:
Istanbulis plahvatas armeebarakkide juures autopomm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koduväljakul mänginud Miedz sai alates 26. minutist mängida arvulises enamuses. Minut hiljem realiseeris kodumeeskond 11 meetri karistuslöögi ning poolaja lõpus duubeldati eduseisu. Teise poolaja algul suutsid vastased ühe tagasi lüüa, kuid 52. minuti värav tõi tabloole 3:1 lõppskoori Miedzi kauks, vahendab Soccernet.ee.
Võiduga tõusti liigatabelis jagama 8.-10. kohta ning väljalangemistsooni edestatakse kuue punktiga. Tänase mänguga lõppes Miedzi imeline seeria, kui endale ei oldud lastud väravat lüüa viimases kuues mängus. Võitmatuna on Miedz püsinud viimases kaheksas mängus.
Eesti koondislased alustasid kohtumist varumeeste pingilt. Omad minutid sai kirja Subbotin, kui sekkus vahetusest 85. minutil. | Artjuninil ja Subbotinil napib Poolas mänguaega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koduväljakul mänginud Miedz sai alates 26. minutist mängida arvulises enamuses. Minut hiljem realiseeris kodumeeskond 11 meetri karistuslöögi ning poolaja lõpus duubeldati eduseisu. Teise poolaja algul suutsid vastased ühe tagasi lüüa, kuid 52. minuti värav tõi tabloole 3:1 lõppskoori Miedzi kauks, vahendab Soccernet.ee.
Võiduga tõusti liigatabelis jagama 8.-10. kohta ning väljalangemistsooni edestatakse kuue punktiga. Tänase mänguga lõppes Miedzi imeline seeria, kui endale ei oldud lastud väravat lüüa viimases kuues mängus. Võitmatuna on Miedz püsinud viimases kaheksas mängus.
Eesti koondislased alustasid kohtumist varumeeste pingilt. Omad minutid sai kirja Subbotin, kui sekkus vahetusest 85. minutil.
### Response:
Artjuninil ja Subbotinil napib Poolas mänguaega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31-aastase Sundby tüdruksõber Marieke Heggeland sünnitas poja, kellele pandi nimeks Max. Juba varem kasvab peres kolme-aastane Markus.
Viimasel kolmel hooajal on Sundby võitnud Tour de Ski ja ka maailma karikasarja kokkuvõttes. | Viimaste aastate parim suusataja sai taas isaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastase Sundby tüdruksõber Marieke Heggeland sünnitas poja, kellele pandi nimeks Max. Juba varem kasvab peres kolme-aastane Markus.
Viimasel kolmel hooajal on Sundby võitnud Tour de Ski ja ka maailma karikasarja kokkuvõttes.
### Response:
Viimaste aastate parim suusataja sai taas isaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuues etapp lõppes teise kategooria mäefinišiga ja esimesena jõudis tippu jooksikutegrupist põgenenud Wellens, kellele järgnesid taanlane Jakob Fuglsang (Astana) ja venelane Ilnur Zakarin (Katjuša). Mõlemad kaotasid Wellensile 1.19.
Neljandana lõpetas Giro üldliider Tom Dumoulin (Giant - Alpecin; +1.22) ja suurfavoriit Vincenzo Nibali (Astana) sai 17. koha (+1.43).
Üldarvestuses hoidis Dumoulin liidrikohta, kuid teiseks kerkis Fuglsang (+0.26) ja kolmandaks Zakarin (0.28). Nibali kukkus üheksandaks (+0.47), Taaramäe hoiab 14. (+1.06) ja Kangert 24. kohta (+1.59).
Seitsmes etapp peetakse homme marsruudil Sulmona - Foligno (211 km), kus seisab ees üks teise ja üks neljanda kategooria tõus, kuid viimased paarkümmend kilomeetrit sõidetakse tasasel maal. | Girol teenis etapivõidu belglane, Taaramäe hoiab 14. kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuues etapp lõppes teise kategooria mäefinišiga ja esimesena jõudis tippu jooksikutegrupist põgenenud Wellens, kellele järgnesid taanlane Jakob Fuglsang (Astana) ja venelane Ilnur Zakarin (Katjuša). Mõlemad kaotasid Wellensile 1.19.
Neljandana lõpetas Giro üldliider Tom Dumoulin (Giant - Alpecin; +1.22) ja suurfavoriit Vincenzo Nibali (Astana) sai 17. koha (+1.43).
Üldarvestuses hoidis Dumoulin liidrikohta, kuid teiseks kerkis Fuglsang (+0.26) ja kolmandaks Zakarin (0.28). Nibali kukkus üheksandaks (+0.47), Taaramäe hoiab 14. (+1.06) ja Kangert 24. kohta (+1.59).
Seitsmes etapp peetakse homme marsruudil Sulmona - Foligno (211 km), kus seisab ees üks teise ja üks neljanda kategooria tõus, kuid viimased paarkümmend kilomeetrit sõidetakse tasasel maal.
### Response:
Girol teenis etapivõidu belglane, Taaramäe hoiab 14. kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | A-grupis liidrina jätkav Tšehhi alistas Norra 7:0 (3:0, 4:0, 0:0) ja USA oli B-grupis parem Prantsusmaast 4:0 (0:0, 3:0, 1:0). Tšehhide kasuks viskas kaks väravat Lukas Kaspar.
Õhtustes mängudes tulevad jääle Venemaa - Taani (A-grupp) ja Kanada - Saksamaa (B-grupp). | Jäähoki MM: Heas hoos tšehhid viskasid Norrale seitse väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
A-grupis liidrina jätkav Tšehhi alistas Norra 7:0 (3:0, 4:0, 0:0) ja USA oli B-grupis parem Prantsusmaast 4:0 (0:0, 3:0, 1:0). Tšehhide kasuks viskas kaks väravat Lukas Kaspar.
Õhtustes mängudes tulevad jääle Venemaa - Taani (A-grupp) ja Kanada - Saksamaa (B-grupp).
### Response:
Jäähoki MM: Heas hoos tšehhid viskasid Norrale seitse väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kespank langetas selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,2-lt protsendilt kahele protsendile.
Briti peaminister David Cameron vastas panga avaldusele, et võimalik majanduslangus on väga selge näide Brexiti ohtudest, vahendas BBC.
Need, kes pooldavad Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust, nimetasid keskpanga hoiatust hüsteeria tekitamiseks. | Briti keskpank: EL-ist lahkumine võib viia majanduslanguseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kespank langetas selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,2-lt protsendilt kahele protsendile.
Briti peaminister David Cameron vastas panga avaldusele, et võimalik majanduslangus on väga selge näide Brexiti ohtudest, vahendas BBC.
Need, kes pooldavad Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust, nimetasid keskpanga hoiatust hüsteeria tekitamiseks.
### Response:
Briti keskpank: EL-ist lahkumine võib viia majanduslanguseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba kahekümneüheksandat korda toimuv Eesti ja Baltimaade suurim naiste liikumis- ja tervisesündmus SEB Maijooks toob Tallinna Lauluväljakule taas arvukalt tublisid naisi, neidusid ja tütarlapsi. Üheksa päeva pärast toimuvale SEB Maijooksule registreerinute arv on jõudnud juba kümne tuhandeni ja aktiivne registreerimine jätkub kuni 20. maini suursündmuse kodulehel www.jooks.ee.
Sel aastal võetakse kõigil ajavõtuga distantside läbijatel netoaega, mis tähendab, et finišeerujad saavad teada raja läbimise aja stardijoonest finišijooneni. Sarnaselt eelmistele aastatele on kasutusele võetud viitstardid, et rajal oleks rohkem ruumi liikuda. Osavõtjad jagatakse viieminutiliste vahedega startivateks gruppideks, mis tagab rajal kõigile parema liikumisvõimaluse ja muudab lahedamaks joogipunkti külastamise.
Lisaks naistele mõeldud seitsmekilomeetrisele ajavõtuga ning ilma ajata jooksmisele, käimisele ja kepikõnnile toimuvad lõbusad Draakoni Lastejooksud. Lastejooksudest osavõtt on kõigile tasuta. Korraldajad soovitavad aja kokkuhoiuks lapsed eelregistreerida ürituse kodulehel.
Tegevust jagub ka meestele, sest terve päev on avatud Tallink Meestehoid, kus on nii sportlikke mõõduvõtmisi, mitmeid meeleolukaid tegevusi kui ka võimalus kasutada juuksuri teenuseid. Meeste peamine roll sel päeval on aga naistele kaasa elada. Päeva lõpetab traditsiooniline SEB Maijooksu kevadkontsert, kus astub üles äsja Eestit Eurovisioonil esindanud Jüri Pootsmann.
Arvestades suurt osalejate arvu, tasub Maijooksule tulla aegsasti. Mõistlik on auto koju jätta ning kohale sõita ühistranspordiga või tulla tervisliku päeva puhul üldse jalgsi. Saabuda võib ka jalgrattaga, sest lauluväljaku Mere värava juures on avatud rattaparkla. Kui siiski tullakse autoga, peab jälgima liiklusreguleerijate märguandeid ning parkima selleks ettenähtud parklates ja parkimiskohtadel Pirita teel või Eesti Näituste parklas.
SEB Maijooksu programm:
10:00 – Võistluskeskuse avamine
11:30 – Draakoni Lastejooksud
12:45 – My Fitness soojendusvõimlemine
SEB Maijooksu STARDIAJAD:
13:00 – 7 km START ajavõtuga jooksjad 1. grupp
13:05 – 7 km START ajavõtuga jooksjad 2. grupp
13:10 – 7 km START ilma ajavõtuta jooksjad
13:15 – 7 km START kepikõndijad
13:20 – 7 km START käijad 1. grupp
13:25 – 7 km START käijad 2. grupp
13:30 – 7 km START käijad 3. grupp
14:00 – Esinevad Brasiilia akrobaadid
14:30 – Autasustamine
14:45 – Kontsert Jüri Pootsmann
Kogu päev on avatud Tervise- ja Sporditurg ning eksklusiivne Tallink Meestehoid! | Maijooksule on registreerinud juba üle kümne tuhande liikumisharrastaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba kahekümneüheksandat korda toimuv Eesti ja Baltimaade suurim naiste liikumis- ja tervisesündmus SEB Maijooks toob Tallinna Lauluväljakule taas arvukalt tublisid naisi, neidusid ja tütarlapsi. Üheksa päeva pärast toimuvale SEB Maijooksule registreerinute arv on jõudnud juba kümne tuhandeni ja aktiivne registreerimine jätkub kuni 20. maini suursündmuse kodulehel www.jooks.ee.
Sel aastal võetakse kõigil ajavõtuga distantside läbijatel netoaega, mis tähendab, et finišeerujad saavad teada raja läbimise aja stardijoonest finišijooneni. Sarnaselt eelmistele aastatele on kasutusele võetud viitstardid, et rajal oleks rohkem ruumi liikuda. Osavõtjad jagatakse viieminutiliste vahedega startivateks gruppideks, mis tagab rajal kõigile parema liikumisvõimaluse ja muudab lahedamaks joogipunkti külastamise.
Lisaks naistele mõeldud seitsmekilomeetrisele ajavõtuga ning ilma ajata jooksmisele, käimisele ja kepikõnnile toimuvad lõbusad Draakoni Lastejooksud. Lastejooksudest osavõtt on kõigile tasuta. Korraldajad soovitavad aja kokkuhoiuks lapsed eelregistreerida ürituse kodulehel.
Tegevust jagub ka meestele, sest terve päev on avatud Tallink Meestehoid, kus on nii sportlikke mõõduvõtmisi, mitmeid meeleolukaid tegevusi kui ka võimalus kasutada juuksuri teenuseid. Meeste peamine roll sel päeval on aga naistele kaasa elada. Päeva lõpetab traditsiooniline SEB Maijooksu kevadkontsert, kus astub üles äsja Eestit Eurovisioonil esindanud Jüri Pootsmann.
Arvestades suurt osalejate arvu, tasub Maijooksule tulla aegsasti. Mõistlik on auto koju jätta ning kohale sõita ühistranspordiga või tulla tervisliku päeva puhul üldse jalgsi. Saabuda võib ka jalgrattaga, sest lauluväljaku Mere värava juures on avatud rattaparkla. Kui siiski tullakse autoga, peab jälgima liiklusreguleerijate märguandeid ning parkima selleks ettenähtud parklates ja parkimiskohtadel Pirita teel või Eesti Näituste parklas.
SEB Maijooksu programm:
10:00 – Võistluskeskuse avamine
11:30 – Draakoni Lastejooksud
12:45 – My Fitness soojendusvõimlemine
SEB Maijooksu STARDIAJAD:
13:00 – 7 km START ajavõtuga jooksjad 1. grupp
13:05 – 7 km START ajavõtuga jooksjad 2. grupp
13:10 – 7 km START ilma ajavõtuta jooksjad
13:15 – 7 km START kepikõndijad
13:20 – 7 km START käijad 1. grupp
13:25 – 7 km START käijad 2. grupp
13:30 – 7 km START käijad 3. grupp
14:00 – Esinevad Brasiilia akrobaadid
14:30 – Autasustamine
14:45 – Kontsert Jüri Pootsmann
Kogu päev on avatud Tervise- ja Sporditurg ning eksklusiivne Tallink Meestehoid!
### Response:
Maijooksule on registreerinud juba üle kümne tuhande liikumisharrastaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste arvestuses võitis Marje Viirmann ajaga 20.25. Järgnesid Siiri Poopuu ja Rita Ojala.
Meestest võitis Sergei Rjabõškin, kelle ajaks märgiti 17.38. Teisena lõpetas Markus Rene Pae ja kolmandana Ats Sõnajalg.
Teistes klassides võitsid Kaidi Alamaa, Gert Saaman ja August Albert. Järvamaa meistriteks sprindis tulid Kaidy Kaasiku ja Kaarel Kallas. | Aravetel võitsid Viirmann ja Rjabõškin | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste arvestuses võitis Marje Viirmann ajaga 20.25. Järgnesid Siiri Poopuu ja Rita Ojala.
Meestest võitis Sergei Rjabõškin, kelle ajaks märgiti 17.38. Teisena lõpetas Markus Rene Pae ja kolmandana Ats Sõnajalg.
Teistes klassides võitsid Kaidi Alamaa, Gert Saaman ja August Albert. Järvamaa meistriteks sprindis tulid Kaidy Kaasiku ja Kaarel Kallas.
### Response:
Aravetel võitsid Viirmann ja Rjabõškin |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 34-aastane Federer on sel aastal olnud hädas põlve- ja seljatraumadega ning ta ei suutnud tosin aastat noorema austerlase vastu piisavalt head tennist näidata.
Varem neli korda Roomas finaali jõudnud Federer käis pärast Austraalia lahtisi artroskoopilisel põlveoperatsioonil ja naases platsile alles kümne nädala pärast Monte Carlo turniiril. | Noor konkurent peatas Roomas Fedederi edenemise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
34-aastane Federer on sel aastal olnud hädas põlve- ja seljatraumadega ning ta ei suutnud tosin aastat noorema austerlase vastu piisavalt head tennist näidata.
Varem neli korda Roomas finaali jõudnud Federer käis pärast Austraalia lahtisi artroskoopilisel põlveoperatsioonil ja naases platsile alles kümne nädala pärast Monte Carlo turniiril.
### Response:
Noor konkurent peatas Roomas Fedederi edenemise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil ei jää muud üle, kui alustada jõulisi juriidilisi samme, et kaitsta end tegude eest, millel on kriminaalkuriteo tunnused ja mis tuleb seetõttu anda vastavatele õigusorganitele menetlemiseks," vahendas Yle Mossack Fonseca pressiteadet.
Pressiteates ei täpsustata, millises riigis Mossack Fonseca kohtuprotsessi alustada kavatseb.
ICIJ teatas vastuseks, et organisatsioon kavatseb end advokaadibüroo kaebuste eest järjekindlalt kaitsta. Samuti rõhutas ICIJ, et nende ajakirjanikud on Panama dokumente käsitlenud korrektselt ja usaldusväärselt.
"ICIJ kaitseb oma tööd, mis on toonud kaasa juhtivate poliitikute ja teiste oluliste isikute tagasiastumisi ning ametlikke juurdlusi. Lisaks on see aidanud kaasa pürgimustele uuendada maksuparadiise puudutavat seadusandlust," märgiti konsortsiumi avalduses.
Nn Panama paberid, mida on kokku 11,5 miljonit dokumenti, sai umbes aasta aega tagasi enda kätte Saksa ajaleht Süddeutsche Zeitung ning sellest ajast saadik on neid uurinud ligi 400 ajakirjanikku 80 erinevast riigist. | Mossack Fonseca kavatseb uurivate ajakirjanike konsortsiumi kohtusse kaevata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil ei jää muud üle, kui alustada jõulisi juriidilisi samme, et kaitsta end tegude eest, millel on kriminaalkuriteo tunnused ja mis tuleb seetõttu anda vastavatele õigusorganitele menetlemiseks," vahendas Yle Mossack Fonseca pressiteadet.
Pressiteates ei täpsustata, millises riigis Mossack Fonseca kohtuprotsessi alustada kavatseb.
ICIJ teatas vastuseks, et organisatsioon kavatseb end advokaadibüroo kaebuste eest järjekindlalt kaitsta. Samuti rõhutas ICIJ, et nende ajakirjanikud on Panama dokumente käsitlenud korrektselt ja usaldusväärselt.
"ICIJ kaitseb oma tööd, mis on toonud kaasa juhtivate poliitikute ja teiste oluliste isikute tagasiastumisi ning ametlikke juurdlusi. Lisaks on see aidanud kaasa pürgimustele uuendada maksuparadiise puudutavat seadusandlust," märgiti konsortsiumi avalduses.
Nn Panama paberid, mida on kokku 11,5 miljonit dokumenti, sai umbes aasta aega tagasi enda kätte Saksa ajaleht Süddeutsche Zeitung ning sellest ajast saadik on neid uurinud ligi 400 ajakirjanikku 80 erinevast riigist.
### Response:
Mossack Fonseca kavatseb uurivate ajakirjanike konsortsiumi kohtusse kaevata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kliima muutumist, eelkõige kliima soojenemist peetakse tänapäeva globaalprobleemide hulgas üheks suuremaks ohuks. Kliimamuutuste tekkepõhjused ja selle tagajärjed on teadlased ammu tõestatud, ka poliitilistes debattides ja diskussioonides pööratakse neile järjest suuremat tähelepanu.
Kannatavad eelkõige vaesed arengumaad
Meediakanalite kaudu jõuab meieni üha enam teateid ekstreemsetest ilmastikunähtustest ja katastroofilistest loodusõnnetustest. Üldiselt on teada, et kliimamuutused mõjutavad enim vaeseid arengumaid. Sealsete elanike igapäevane toimetulek sõltub suuresti just looduskeskkonna tingimustest, samas on neil aga äärmiselt vähe vahendeid kliimamuutustega toimetulekuks. Näiteks ähvardab Aafrika riike enim põuapiirkondade laienemine ja sellest tingitud joogivee nappus, kuid ka suur põllusaagikuse vähenemine. Järjest suurenevaks probleemiks on tugevasti saastunud vesi, mis põhjustab erinevate nakkushaiguste levikut.
Aasias loetakse suurima ohuga piirkondade hulka Bangladeshi, Vietnami, aga ka Indiat oma suure rahvaarvuga. Riikide vaesustase ühelt poolt ning sõltuvus rannikuäärsetest suurasulatest teiselt poolt teeb nad haavatavaks globaalse soojenemisega kaasnevatele nähtustele - üleujutustele ning troopiliste tsüklonite laastavale mõjule.
Haavatavad on ka väikesed saareriigid (nagu Kariibi mere saared, Filipiinid). Saari ohustavad eelkõige globaalne veetaseme tõus ja keeristormid, mis hävitavad näiteks rannikualade infrastruktuuri. Soojeneva kliima mõju on eriti tuntav ja suur ka mägipiirkondades. Näiteks Alpides on kliima soojenemine nähtav järjest taanduva jääliustiku ja lumikatte järgi. Praeguseks on mitmed suusapiirkonnad suletud, sest olud on muutunud liiga vesiseks ja lund ei saja piisavalt juurde.
Leping tulevikuga
2015. aasta 12. detsember oli maailmale ajaloolise tähtsusega – 195 riiki võtsid Pariisis vastu globaalse kokkulepe kliima soojenemise pidurdamiseks. Kokkuleppe eesmärk on hoida ülemaailmse temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C võrreldes tööstuseelse ajastu temperatuuriga. Selleks lasub riikidel kohustus võtta meetmeid oma saastenumbrite (õhku paisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguste) tuntavaks vähendamiseks.
Pariisi kliimakokkuleppele kirjutas 22. aprillil 2016 New Yorgis alla rekordiline arv liikmeid – 175. Mitte kunagi varem ei ole nii palju riike allkirjastanud rahvusvahelist kokkulepet juba esimesel päeval.
''See on ajalooline hetk,'' ütles ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ÜRO Peaassambleele kogunenud liidritele: ''Täna allkirjastate uue lepingu tulevikuga''. Teiste seas kirjutasid kokkuleppele alla maailma suurimad kasvuhoonegaaside õhkupaiskajad Hiina ja Ameerika Ühendriigid. Ka Euroopa Liit ja selle liikmesriigid allkirjastasid kokkuleppe. Eestit esindas keskkonnaminister Marko Pomerants.
Kokkulepe kannab endas üht ja kindlat sõnumit – kogu maailmas tuleb üle minna madala süsinikuga majandusele. Peamiselt tähendab see, et tuleb hakata loobuma fossiilsete kütuste kasutamisest ja järk-järgult liikuda keskkonda säästvale taastuvenergiale. Üleminek vähesaastavale ressursitõhusale majandusele nõuab olulisi muudatusi tehnoloogia, energeetika, majanduse ja rahanduse valdkonnas, ehk seniseid käitumismustreid tuleb muuta terves maailmas.
Kuna igal piirkonnal ja riigil on oma majandustegevuse ajalugu oma erisuste ja iseärasustega, saavad eripärased ja ainuomased olema ka edasised tegevused madala süsinikuga majandusele üleminekul. Pariisis saavutatigi eelkõige see, et eri probleemide ja võimekusega riigid pandi viimaks ülemaailmse kokkuleppe nimel tegutsema.
Eesti väljakutsed
Maailma mastaabis on Eesti saastenumbrid tagasihoidlikud ja saaste vähendamise osas liigume kliimapoliitika plaanidega kindlalt puhtama tootmise suunas, mis tagab Eesti elanikele parema õhukvaliteedi ja tervislikuma keskkonna. Positiivseks muutuseks võib Pariisi kokkuleppe järgselt lugeda üleüldise tähelepanu ja huvi kasvu nii maailma kui ka meie endi kliimapoliitika käekäigu vastu.
Selgitusi on jaganud poliitikud ja valdkondlikud eksperdid, tekkinud on diskussioone ja eriarvamusi, kuid mis veelgi olulisem, erinevatesse meediakanalitesse on järjest enam informatsiooni ja teadmisi jagama kutsutud meie akadeemilise kraadiga teadlased. Oleme jõudnud justkui valgustavasse ajajärku, kus eri infokanalite kaudu suunatakse ja õpetatakse inimesi keskkonna- ja kliimaprobleeme märkama, neist aru saama, olukorda hindama ja olema valmis ka muutusteks.
Pariisis kokkulepitu markeerib rohetehnoloogiate võidukäiku ja valdkonna innovatsiooni. Eesti, kui nutika IT riigi jaoks, loob kokkuleppe uusi ärivõimalusi taastuvate energiaallikate, energiatõhususe edendamise ning vähese süsihappegaasi heitega tehnoloogiate arendamise valdkonnas. Uued tehnoloogilised lahendused ei pea peituma enam pelgalt päikese- ja hüdroenergias. Näiteks on Hollandi ettevõte Plant-e arendamas tehnoloogiat, mis võimaldab energiat toota elustaimedest.
Ainuke eeldus on see, et taimedel peab olema maa, kus kasvada ning piisavalt vett. Rohetehnoloogia areng ja innovatsioon saavad kliimapoliitikas võtmeteemadeks juba lähiaastatel ning mida kiiremini me selle valdkonna võimalusi suudame ära kasutada, seda kasulikum meile endile.
Hirmutavad teaduslikud prognoosid sajandi lõpuks ei anna enam aega pikalt muutustega venitada – tegutseda tuleb kohe. See peaks meid kõiki panema mõtlema ja tegutsema nii kogu maailma kui väikese Eesti tervise pärast. Kodanike suurem teadlikkus kutsub survet ja seeläbi positiivset mõju avaldama ka energiatootmise ettevõtetele. Kõik me oleme seotud energiatarbimise kammitsatega, kuid püüame selles keskkonnas ka ellu jääda – hingata värsket õhku, puhata täis kõhuga soojas toas ja nautida elektroonikaseadmete võimekust.
Et me sellistest oludest edaspidi ilma ei jääks, peame kodanikena tundma meid ümbritseva vastu huvi ning avaldama julgemalt meelt puhtama ja keskkonnasäästlikuma tootmise kasuks.
Teaduspõhine ettevõtlus
Sellel teel aitavad meid teadlased, kelle roll kliimamuutuste teadvustamise ja ohjamise protsessis on hakanud järjest enam esile kerkima – ikka teadus ees ja mõtestatud tegevus järgi! Puhtale tehnoloogiale üleminekuoludes püütakse esmalt olemasolevaid tehnoloogiaid säästlikumaks ja efektiivsemaks arendada. Paralleelselt tegeletakse üha intensiivsemalt ka uute tehnoloogiate väljatöötamise ja arendamisega.
Võtmesõnaks ja suunaks on siin teaduse ja ettevõtluse omavaheline koostöö. Jõulisem suunamuutus teaduse toel tõstab usaldusväärsust ja tagab potentsiaalsete investorite jaoks kindluse, et suured kulutused uutesse tehnoloogiatesse ja tootmise ümberkorraldamisse ei ole tehtud umbropsu. Surve uusi tehnoloogiad kasutusele võtta on Pariisi kliimakokkuleppe järgselt kasvanud ka Eestis.
On tõsiasi, et kliimamuutused toimuvad meist sõltumatult niikuinii, olgu põhjuseks Maa telje võnklemine ja Maa iga-aastane trajektooride muutumine tiirlemisel ümber Päikese või päikeseenergia aktiivsuse muutused. Maad mõjutavaid asjaolusid ja protsesse on ülimalt palju ja meil napib veel teadmisi, et kõiki asjaolusid arvesse võtta.
Seetõttu ongi oluline saavutada muutusi selles, milles me oleme ise osalised ja mis on põhjustanud kliimamuutuste kiirenemise ja keskkonnaolude järsu halvenemise. Selles valguses on iga saastetegevust piirav ettevõtmine teretulnud. Vähemalt jääb siis lootus, et inimene ise oma tegevusega ei võimenda või lausa ei kutsu edaspidi esile tagasipöördumatuid protsesse, mida me tulevikus enam ohjata ei suuda. | Katre Kets: kliimamuutuste ohjamine seob koostööle kõik riigid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kliima muutumist, eelkõige kliima soojenemist peetakse tänapäeva globaalprobleemide hulgas üheks suuremaks ohuks. Kliimamuutuste tekkepõhjused ja selle tagajärjed on teadlased ammu tõestatud, ka poliitilistes debattides ja diskussioonides pööratakse neile järjest suuremat tähelepanu.
Kannatavad eelkõige vaesed arengumaad
Meediakanalite kaudu jõuab meieni üha enam teateid ekstreemsetest ilmastikunähtustest ja katastroofilistest loodusõnnetustest. Üldiselt on teada, et kliimamuutused mõjutavad enim vaeseid arengumaid. Sealsete elanike igapäevane toimetulek sõltub suuresti just looduskeskkonna tingimustest, samas on neil aga äärmiselt vähe vahendeid kliimamuutustega toimetulekuks. Näiteks ähvardab Aafrika riike enim põuapiirkondade laienemine ja sellest tingitud joogivee nappus, kuid ka suur põllusaagikuse vähenemine. Järjest suurenevaks probleemiks on tugevasti saastunud vesi, mis põhjustab erinevate nakkushaiguste levikut.
Aasias loetakse suurima ohuga piirkondade hulka Bangladeshi, Vietnami, aga ka Indiat oma suure rahvaarvuga. Riikide vaesustase ühelt poolt ning sõltuvus rannikuäärsetest suurasulatest teiselt poolt teeb nad haavatavaks globaalse soojenemisega kaasnevatele nähtustele - üleujutustele ning troopiliste tsüklonite laastavale mõjule.
Haavatavad on ka väikesed saareriigid (nagu Kariibi mere saared, Filipiinid). Saari ohustavad eelkõige globaalne veetaseme tõus ja keeristormid, mis hävitavad näiteks rannikualade infrastruktuuri. Soojeneva kliima mõju on eriti tuntav ja suur ka mägipiirkondades. Näiteks Alpides on kliima soojenemine nähtav järjest taanduva jääliustiku ja lumikatte järgi. Praeguseks on mitmed suusapiirkonnad suletud, sest olud on muutunud liiga vesiseks ja lund ei saja piisavalt juurde.
Leping tulevikuga
2015. aasta 12. detsember oli maailmale ajaloolise tähtsusega – 195 riiki võtsid Pariisis vastu globaalse kokkulepe kliima soojenemise pidurdamiseks. Kokkuleppe eesmärk on hoida ülemaailmse temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C võrreldes tööstuseelse ajastu temperatuuriga. Selleks lasub riikidel kohustus võtta meetmeid oma saastenumbrite (õhku paisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguste) tuntavaks vähendamiseks.
Pariisi kliimakokkuleppele kirjutas 22. aprillil 2016 New Yorgis alla rekordiline arv liikmeid – 175. Mitte kunagi varem ei ole nii palju riike allkirjastanud rahvusvahelist kokkulepet juba esimesel päeval.
''See on ajalooline hetk,'' ütles ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ÜRO Peaassambleele kogunenud liidritele: ''Täna allkirjastate uue lepingu tulevikuga''. Teiste seas kirjutasid kokkuleppele alla maailma suurimad kasvuhoonegaaside õhkupaiskajad Hiina ja Ameerika Ühendriigid. Ka Euroopa Liit ja selle liikmesriigid allkirjastasid kokkuleppe. Eestit esindas keskkonnaminister Marko Pomerants.
Kokkulepe kannab endas üht ja kindlat sõnumit – kogu maailmas tuleb üle minna madala süsinikuga majandusele. Peamiselt tähendab see, et tuleb hakata loobuma fossiilsete kütuste kasutamisest ja järk-järgult liikuda keskkonda säästvale taastuvenergiale. Üleminek vähesaastavale ressursitõhusale majandusele nõuab olulisi muudatusi tehnoloogia, energeetika, majanduse ja rahanduse valdkonnas, ehk seniseid käitumismustreid tuleb muuta terves maailmas.
Kuna igal piirkonnal ja riigil on oma majandustegevuse ajalugu oma erisuste ja iseärasustega, saavad eripärased ja ainuomased olema ka edasised tegevused madala süsinikuga majandusele üleminekul. Pariisis saavutatigi eelkõige see, et eri probleemide ja võimekusega riigid pandi viimaks ülemaailmse kokkuleppe nimel tegutsema.
Eesti väljakutsed
Maailma mastaabis on Eesti saastenumbrid tagasihoidlikud ja saaste vähendamise osas liigume kliimapoliitika plaanidega kindlalt puhtama tootmise suunas, mis tagab Eesti elanikele parema õhukvaliteedi ja tervislikuma keskkonna. Positiivseks muutuseks võib Pariisi kokkuleppe järgselt lugeda üleüldise tähelepanu ja huvi kasvu nii maailma kui ka meie endi kliimapoliitika käekäigu vastu.
Selgitusi on jaganud poliitikud ja valdkondlikud eksperdid, tekkinud on diskussioone ja eriarvamusi, kuid mis veelgi olulisem, erinevatesse meediakanalitesse on järjest enam informatsiooni ja teadmisi jagama kutsutud meie akadeemilise kraadiga teadlased. Oleme jõudnud justkui valgustavasse ajajärku, kus eri infokanalite kaudu suunatakse ja õpetatakse inimesi keskkonna- ja kliimaprobleeme märkama, neist aru saama, olukorda hindama ja olema valmis ka muutusteks.
Pariisis kokkulepitu markeerib rohetehnoloogiate võidukäiku ja valdkonna innovatsiooni. Eesti, kui nutika IT riigi jaoks, loob kokkuleppe uusi ärivõimalusi taastuvate energiaallikate, energiatõhususe edendamise ning vähese süsihappegaasi heitega tehnoloogiate arendamise valdkonnas. Uued tehnoloogilised lahendused ei pea peituma enam pelgalt päikese- ja hüdroenergias. Näiteks on Hollandi ettevõte Plant-e arendamas tehnoloogiat, mis võimaldab energiat toota elustaimedest.
Ainuke eeldus on see, et taimedel peab olema maa, kus kasvada ning piisavalt vett. Rohetehnoloogia areng ja innovatsioon saavad kliimapoliitikas võtmeteemadeks juba lähiaastatel ning mida kiiremini me selle valdkonna võimalusi suudame ära kasutada, seda kasulikum meile endile.
Hirmutavad teaduslikud prognoosid sajandi lõpuks ei anna enam aega pikalt muutustega venitada – tegutseda tuleb kohe. See peaks meid kõiki panema mõtlema ja tegutsema nii kogu maailma kui väikese Eesti tervise pärast. Kodanike suurem teadlikkus kutsub survet ja seeläbi positiivset mõju avaldama ka energiatootmise ettevõtetele. Kõik me oleme seotud energiatarbimise kammitsatega, kuid püüame selles keskkonnas ka ellu jääda – hingata värsket õhku, puhata täis kõhuga soojas toas ja nautida elektroonikaseadmete võimekust.
Et me sellistest oludest edaspidi ilma ei jääks, peame kodanikena tundma meid ümbritseva vastu huvi ning avaldama julgemalt meelt puhtama ja keskkonnasäästlikuma tootmise kasuks.
Teaduspõhine ettevõtlus
Sellel teel aitavad meid teadlased, kelle roll kliimamuutuste teadvustamise ja ohjamise protsessis on hakanud järjest enam esile kerkima – ikka teadus ees ja mõtestatud tegevus järgi! Puhtale tehnoloogiale üleminekuoludes püütakse esmalt olemasolevaid tehnoloogiaid säästlikumaks ja efektiivsemaks arendada. Paralleelselt tegeletakse üha intensiivsemalt ka uute tehnoloogiate väljatöötamise ja arendamisega.
Võtmesõnaks ja suunaks on siin teaduse ja ettevõtluse omavaheline koostöö. Jõulisem suunamuutus teaduse toel tõstab usaldusväärsust ja tagab potentsiaalsete investorite jaoks kindluse, et suured kulutused uutesse tehnoloogiatesse ja tootmise ümberkorraldamisse ei ole tehtud umbropsu. Surve uusi tehnoloogiad kasutusele võtta on Pariisi kliimakokkuleppe järgselt kasvanud ka Eestis.
On tõsiasi, et kliimamuutused toimuvad meist sõltumatult niikuinii, olgu põhjuseks Maa telje võnklemine ja Maa iga-aastane trajektooride muutumine tiirlemisel ümber Päikese või päikeseenergia aktiivsuse muutused. Maad mõjutavaid asjaolusid ja protsesse on ülimalt palju ja meil napib veel teadmisi, et kõiki asjaolusid arvesse võtta.
Seetõttu ongi oluline saavutada muutusi selles, milles me oleme ise osalised ja mis on põhjustanud kliimamuutuste kiirenemise ja keskkonnaolude järsu halvenemise. Selles valguses on iga saastetegevust piirav ettevõtmine teretulnud. Vähemalt jääb siis lootus, et inimene ise oma tegevusega ei võimenda või lausa ei kutsu edaspidi esile tagasipöördumatuid protsesse, mida me tulevikus enam ohjata ei suuda.
### Response:
Katre Kets: kliimamuutuste ohjamine seob koostööle kõik riigid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koorijuht ja muusikapedagoog Uno Järvela (1926–2012) töötas koorijuhtimisõppejõuna Tallinna muusikakoolis, hiljem oli Tallinna riiklikus konservatooriumis koolikoorikateedri juhataja, aastast 1988 professor ja aastast 1994 emeriitprofessor. Uno Järvela on olnud Jaan Tombi nim Kultuuripalee poistekoori peadirigent, RAMi dirigent ja Estonia teatri peakoormeister, lisaks on ta juhatanud isetegevuskoore, konservatooriumi koorikooli naiskoori ja Soomepoiste meeskoori.
1965–1975 oli Uno Järvela üldlaulupidude poistekooride üldjuht, 1980–1990 üldlaulupeo üld- või aujuht ning dirigeeris ka mitmel noortelaulupeol.
Uno Järvela 90. sünniaastapäevale pühendatud kontserdi korraldab Eesti kooriühing, kunstiline juht on Raul Talmar.
Kontserdil esinevad:
Eesti rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja
EMTA koor, dirigendid Ieva Lavrinoviča ja Miina Pärn
Meeskoor kaaderilaulajat (Soome), dirigent Matti Orlamo
Püha Miikaeli poistekoor, dirigendid Kadri Hunt ja Karin Veissmann
RO Estonia ooperikoor, dirigent Elmo Tiisvald
Segakoor K.O.O.R., dirigent Raul Talmar
Vene koorikapell, dirigent Olga Tungal
Kontserti juhivad Arne Mikk ja Raul Talmar.
Kontsert toimub 18. mail kell 19.00. | Uno Järvela 90. sünniaastapäeva tähistatakse kontserdiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koorijuht ja muusikapedagoog Uno Järvela (1926–2012) töötas koorijuhtimisõppejõuna Tallinna muusikakoolis, hiljem oli Tallinna riiklikus konservatooriumis koolikoorikateedri juhataja, aastast 1988 professor ja aastast 1994 emeriitprofessor. Uno Järvela on olnud Jaan Tombi nim Kultuuripalee poistekoori peadirigent, RAMi dirigent ja Estonia teatri peakoormeister, lisaks on ta juhatanud isetegevuskoore, konservatooriumi koorikooli naiskoori ja Soomepoiste meeskoori.
1965–1975 oli Uno Järvela üldlaulupidude poistekooride üldjuht, 1980–1990 üldlaulupeo üld- või aujuht ning dirigeeris ka mitmel noortelaulupeol.
Uno Järvela 90. sünniaastapäevale pühendatud kontserdi korraldab Eesti kooriühing, kunstiline juht on Raul Talmar.
Kontserdil esinevad:
Eesti rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja
EMTA koor, dirigendid Ieva Lavrinoviča ja Miina Pärn
Meeskoor kaaderilaulajat (Soome), dirigent Matti Orlamo
Püha Miikaeli poistekoor, dirigendid Kadri Hunt ja Karin Veissmann
RO Estonia ooperikoor, dirigent Elmo Tiisvald
Segakoor K.O.O.R., dirigent Raul Talmar
Vene koorikapell, dirigent Olga Tungal
Kontserti juhivad Arne Mikk ja Raul Talmar.
Kontsert toimub 18. mail kell 19.00.
### Response:
Uno Järvela 90. sünniaastapäeva tähistatakse kontserdiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 33-aastane Kangur liitus Varesega selle hooaja keskel, kuid on mänginud klubis ka aastatel 2010-2012 ja 2014-2015.
Lisaks proovib meeskond palgata Valerio Mazzolat (keskmängija), kes sai vabaagendiks pärast Bologna Virtuse pudenemist kõrgliigast ja Michele Ruzzieri (tagamängija), kes mängib Venezias. | Ajaleht: Varese soovib Kanguri jätkamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
33-aastane Kangur liitus Varesega selle hooaja keskel, kuid on mänginud klubis ka aastatel 2010-2012 ja 2014-2015.
Lisaks proovib meeskond palgata Valerio Mazzolat (keskmängija), kes sai vabaagendiks pärast Bologna Virtuse pudenemist kõrgliigast ja Michele Ruzzieri (tagamängija), kes mängib Venezias.
### Response:
Ajaleht: Varese soovib Kanguri jätkamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Regati esimestel päevadel liidriseisust nautinud eestlane pidi täna leppima sõitudes 19., 23. ja 16. kohaga. Kokkuvõttes kukkus ta 75 kohapunktiga kümnendale positsioonile, mis siiski annab koha medalisõidus.
Võrreldes mõne eelmise päevaga valitsesid täna võistluspaigas juba tugevamad tuuled, alates 15-st kuni 20-25 sõlmeni.
Teine eestlane Lauri Väinsalu sai täna esimeses sõidus 31. ja teises 43. koha. Kolmandas sõidus ta tulemust kirja ei saanudki. Üldarvestuses kuulub talle hetkel 51. positsioon.
Liidriks tõusis täna kaks viimast sõitu võitnud britt Giles Scott (17), kellele järgnevad taanlane Jonas Hogh-Christensen (38) ja hollandlane Pieter Jan Postma (52).
Võistlus kestab reedeni, mil avaseeria tulemuste põhjal selgunud 10 parimat purjetavad topeltpunktid andvas medalisõidus ning ülejäänud sportlased seilavad tavapärase punktiarvestusega viimase võistlussõidu. | Karpak kukkus Finni MM-il kümnendaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Regati esimestel päevadel liidriseisust nautinud eestlane pidi täna leppima sõitudes 19., 23. ja 16. kohaga. Kokkuvõttes kukkus ta 75 kohapunktiga kümnendale positsioonile, mis siiski annab koha medalisõidus.
Võrreldes mõne eelmise päevaga valitsesid täna võistluspaigas juba tugevamad tuuled, alates 15-st kuni 20-25 sõlmeni.
Teine eestlane Lauri Väinsalu sai täna esimeses sõidus 31. ja teises 43. koha. Kolmandas sõidus ta tulemust kirja ei saanudki. Üldarvestuses kuulub talle hetkel 51. positsioon.
Liidriks tõusis täna kaks viimast sõitu võitnud britt Giles Scott (17), kellele järgnevad taanlane Jonas Hogh-Christensen (38) ja hollandlane Pieter Jan Postma (52).
Võistlus kestab reedeni, mil avaseeria tulemuste põhjal selgunud 10 parimat purjetavad topeltpunktid andvas medalisõidus ning ülejäänud sportlased seilavad tavapärase punktiarvestusega viimase võistlussõidu.
### Response:
Karpak kukkus Finni MM-il kümnendaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kevadpühal 1. mail alustasid Arvo Pärdi muusikalist maikuud kaks kontserdikava USAs, mõlemad naisdirigentide käe all. Harvemesitatud teose „Cantate Domino canticum novum“ (1977/1996) laulis kammerkoor Cantemus Jeffrey Meadi orelisaatel, ettekandepaigaks Newburyporti (MA) Central Congregational Church. Juhatas Jane Ring Frank, sama kava esitati ka 30. aprillil.
Pärdi „Cantus in Memory of Benjamin Britten“ kõlas 1. mail ka Appalachia Sümfooniaorkestri ettekandes, orkestris mängimas 76 tudengit Appalachia Hayesi Muusikakoolist, keda juhatab Cornelia Laemmli Orth. Teise dirigendi käe all kanti samal õhtul ette veel Dmitri Šostakovitši Sümfoonia nr 5 d-moll op. 47. Kontsert leidis aset Appalachia Riikliku Ülikooli Rosen Concert Hallis.
2. mail esitati Pärti Saksamaal Frankfurti Püha Vaimu kirikus, kus astusid üles Cäcilienchor Frankfurt ja organist Regine Schleret, kavas olid „Berliini missa“ ja „Seitse magnificat-antifooni“, dirigeeris Christian Kabitz. Siin oli ettekandel Pärdi muusika kõrvale sobivana ka keskaegset muusikat.
Pidupäevasarjas „Herdenkingsconcerts“ Hollandis 4. mail laulis Groot Nicolaaskoor Paul Mircki juhatusel Pärdi „De profundist“ ja „Magnificati“, kontsert toimus Baarnis Paaskerkis.
4.-6. mail etendas trupp Ballet Kelowna Kanadas Vancouveris Chutzpah! Festivalil Norman Rothsteini teatris Arvo Pärdi teose „Fratres“ muusikale lavastatud balletti „Split House Geometric“ 1991. aastast, mille koreograafia on teinud John Alleyne. Mängis ansambel Continuum Contemporary Music.
5. mai oli rõõmustav päev, mil Arvo Pärti esitasid rahvusvaheliselt Eesti muusikud. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esmakordsel külaliskontserdil Kölni Filharmoonia suures saalis esitasid „Lamentate“ pianist Olga Scheps ja ERSO, juhatas noor hollandi dirigent Bas Wiegers. Arvo Pärt viibis ise kontserdieelsel proovil Estonias. Kontsert sai teoks festivalisarjas „Acht Brücken“, mille teemaks oli tänavu „Muusika ja usk“.
Kennedy keskuse Millennium Stage'il Washingtonis D.C. tegi 5. mail oma debüüdi noor viiuldaja Mari-Liis Uibo, tema kavas oli Pärdilt „Fratres“, klaveripartneriks Shuhui Zhoi.
Hiinas Shanghais korraldas oma esitlusfestivali kuulus Saksa plaadifirma ECM (Edition of Contemporary Music). Shanghai Sümfooniaorkester mängis 6. mail Symphony Hallis Pärdilt kaks teost, „Credo“ ja „Fratres“, juhatas nimekas korea maestro Myung-Whun Chung.
7. mail tulid ettekanded USAst Chicagost ja Austriast Innsbruckist. Chicago Fulton Hallis asetleidnud kontserdil mängis Spektral Quartet Chicago Ülikooli 125. aastapäevale pühendatud kontserdisarjas pala „Fratres“. Innsbrucki Kõigi Pühakute kirikus laulis Brixenis resideeriv 18-liikmeline vokaalansambel AllaBreve „Magnificati“. Ansamblit juhatab Davide Lorenzato.
Kolmapäevast 11. maist jätkab nelja kontserdiga oma 33-kontserdilist mammutturneed „The Choral Pilgrimage“ Briti saartel kammerkoor The Sixteen Harry Christophersi juhatusel – nüüd Croydoni Minsteris, Exeteri katedraalis, Cornwallis Truro katedraalis ja 14. mail Cardiffis Llandaffi katedraalis. Kavas on kõikjal kolm Arvo Pärdi teost, „The Deer's Cry“, „The Woman with the Alabaster Box“ ning „Nunc dimittis“.
Nicholas McGegani käe all 1981. aastast San Franciscos tegutsev Philharmonia Baroque Orchestra esines 11. mail maestro McGegani tööjuubeli puhul Los Angeleses Walt Disney kontserdisaalis piduliku kavaga, kus olid Arvo Pärdi teosed Georg Friedrich Händeli muusikaga kava esipoole järel. Solistid olid rootsi metsosopran Anne Sofie von Otter ja saksa kontratenor Andreas Scholl, ettekandel „Es sang vor langen Jahren“, kus Pärt on teinud tuntud solistide jaoks uue seade, veel kõlasid „Summa“ ja „Vater unser“.
Kuulus Baseli kammerorkester, tulnud just Lõuna-Ameerika reisilt, esineb 12. mail Saksamaal Tuttlingeni linnahallis, kus Daniel Hope viiulisolistina mängib Pärdi teose „Darf ich...“ ja kus dirigeerib Anders Kjellberg Nilsson. Kava pealkirja all „Best of Hope!“ korratakse 14. mail Dresdeni Martin Lutheri kirikus, 16. mail Baseli Martinskirches, 17. mail Baden-Badeni Festivalimajas ning 18. mail Dornbirni Kultuurihoones.
Neljapäeval, 12. mail laulab Türgis Istanbulis Austria Kultuuri foorumis kava „Nordic a cappella“ kammerkoor Rezonans Burak Onur Erdemi juhatusel. Arvo Pärdilt on kavas „Da pacem Domine“. Sama kava laulsid nad aprilli lõpul ka Istanbuli Borusan Music House'is.
Reedel, 13. mail sünnib harukordne Arvo Pärdi muusika ettekanne: Iraanis, Tabrizi Siami Auditoriumis tuleb Iraani (s.o regionaalsele) esiettekandele orkestripala „Orient & Occident“. Selle mängib Iraani rahvuslik orkester Hengam, juhatab Ali Rahmjoo.
Läti Raadio koor laulab laupäeval, 14. mail Belgias, andes kontserdi oma peadirigendi Sigvards Kļava juhatusel kuulsal festivalil „Tenso Days“ Mecheleni Püha Humboldi katedraalis. Repertuaari kuulub mitme läti autori teoseid ning veel ukrainlase Valentin Silvestrovi „Diptühh“ ja „Vaikne öö“. Arvo Pärdilt on ettekandel „Solfeggio“, „Virgencita“ ning kava lõpunumbrina „Da pacem Domine“. Kontsert kannab pealkirja „Across the Baltic Sea, straight to the Soul“.
Austrias Melki Stiftskirches toimuval barokkmuusika festivalil esineb 15. mail Arnold Schoenbergi koor Viinist oma peadirigendi Erwin Ortneri käe all. Nad laulavad esmakordsel avalikul ettekandel Arvo Pärdi ühe värskema teose „Kleine Litanei“, mille maailmaesiettekande nad tegid ka Viinis hiljaaegu. Selle pala kõrval kõlab kolme helilooja Bachi muusikat.
Samal päeval laulab Varssavi Meditsiiniülikooli naiskoor oma kavas Varssavi katedraalis St. John the Baptist Arvo Pärdi pala „Morning Star“, juhatab Daniel Synowiec.
Austraalias St. Laurence'i anglikaani kirikus esitab Sydneys resideeriv kammerkoor Bel a cappella 15. mail oma kavas „Beatus“ Pärdi teose „The Beatitudes“, juhatab noor (tiitliga „Rising Star in Australia's choral scene“ 2015) koorijuht Anthony Pasquill. Selles kavas kantakse ette ka laule Urmas Sisaski 24-osalisest hümnide tsüklist „Gloria Patri“.
Väikese hilinemisega meenutame, et esimene poistekoor, kes oma plaadi ainult Arvo Pärdi muusikaga on üllitanud, on Euroopa vanimate poistekooride hulka kuuluv Wiltener Sängerknaben Austriast Innsbruckist, keda juhatab ja ka orelil saadab Johannes Stecher. Sellel on ka esmaplaadistusi, plaat ilmus Pärdi juubeli puhuks Col legno firmamärgi all ning kannab nimetust „Babel“. CD oli 2015. aasta Deutsche Schallplattenpreis'i nominent ja selle kava valiti välja koostöös maestro Arvo Pärdi endaga. | Lehekuu alguspoolel kõlab Arvo Pärdi muusika Iraanist Austraaliani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kevadpühal 1. mail alustasid Arvo Pärdi muusikalist maikuud kaks kontserdikava USAs, mõlemad naisdirigentide käe all. Harvemesitatud teose „Cantate Domino canticum novum“ (1977/1996) laulis kammerkoor Cantemus Jeffrey Meadi orelisaatel, ettekandepaigaks Newburyporti (MA) Central Congregational Church. Juhatas Jane Ring Frank, sama kava esitati ka 30. aprillil.
Pärdi „Cantus in Memory of Benjamin Britten“ kõlas 1. mail ka Appalachia Sümfooniaorkestri ettekandes, orkestris mängimas 76 tudengit Appalachia Hayesi Muusikakoolist, keda juhatab Cornelia Laemmli Orth. Teise dirigendi käe all kanti samal õhtul ette veel Dmitri Šostakovitši Sümfoonia nr 5 d-moll op. 47. Kontsert leidis aset Appalachia Riikliku Ülikooli Rosen Concert Hallis.
2. mail esitati Pärti Saksamaal Frankfurti Püha Vaimu kirikus, kus astusid üles Cäcilienchor Frankfurt ja organist Regine Schleret, kavas olid „Berliini missa“ ja „Seitse magnificat-antifooni“, dirigeeris Christian Kabitz. Siin oli ettekandel Pärdi muusika kõrvale sobivana ka keskaegset muusikat.
Pidupäevasarjas „Herdenkingsconcerts“ Hollandis 4. mail laulis Groot Nicolaaskoor Paul Mircki juhatusel Pärdi „De profundist“ ja „Magnificati“, kontsert toimus Baarnis Paaskerkis.
4.-6. mail etendas trupp Ballet Kelowna Kanadas Vancouveris Chutzpah! Festivalil Norman Rothsteini teatris Arvo Pärdi teose „Fratres“ muusikale lavastatud balletti „Split House Geometric“ 1991. aastast, mille koreograafia on teinud John Alleyne. Mängis ansambel Continuum Contemporary Music.
5. mai oli rõõmustav päev, mil Arvo Pärti esitasid rahvusvaheliselt Eesti muusikud. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esmakordsel külaliskontserdil Kölni Filharmoonia suures saalis esitasid „Lamentate“ pianist Olga Scheps ja ERSO, juhatas noor hollandi dirigent Bas Wiegers. Arvo Pärt viibis ise kontserdieelsel proovil Estonias. Kontsert sai teoks festivalisarjas „Acht Brücken“, mille teemaks oli tänavu „Muusika ja usk“.
Kennedy keskuse Millennium Stage'il Washingtonis D.C. tegi 5. mail oma debüüdi noor viiuldaja Mari-Liis Uibo, tema kavas oli Pärdilt „Fratres“, klaveripartneriks Shuhui Zhoi.
Hiinas Shanghais korraldas oma esitlusfestivali kuulus Saksa plaadifirma ECM (Edition of Contemporary Music). Shanghai Sümfooniaorkester mängis 6. mail Symphony Hallis Pärdilt kaks teost, „Credo“ ja „Fratres“, juhatas nimekas korea maestro Myung-Whun Chung.
7. mail tulid ettekanded USAst Chicagost ja Austriast Innsbruckist. Chicago Fulton Hallis asetleidnud kontserdil mängis Spektral Quartet Chicago Ülikooli 125. aastapäevale pühendatud kontserdisarjas pala „Fratres“. Innsbrucki Kõigi Pühakute kirikus laulis Brixenis resideeriv 18-liikmeline vokaalansambel AllaBreve „Magnificati“. Ansamblit juhatab Davide Lorenzato.
Kolmapäevast 11. maist jätkab nelja kontserdiga oma 33-kontserdilist mammutturneed „The Choral Pilgrimage“ Briti saartel kammerkoor The Sixteen Harry Christophersi juhatusel – nüüd Croydoni Minsteris, Exeteri katedraalis, Cornwallis Truro katedraalis ja 14. mail Cardiffis Llandaffi katedraalis. Kavas on kõikjal kolm Arvo Pärdi teost, „The Deer's Cry“, „The Woman with the Alabaster Box“ ning „Nunc dimittis“.
Nicholas McGegani käe all 1981. aastast San Franciscos tegutsev Philharmonia Baroque Orchestra esines 11. mail maestro McGegani tööjuubeli puhul Los Angeleses Walt Disney kontserdisaalis piduliku kavaga, kus olid Arvo Pärdi teosed Georg Friedrich Händeli muusikaga kava esipoole järel. Solistid olid rootsi metsosopran Anne Sofie von Otter ja saksa kontratenor Andreas Scholl, ettekandel „Es sang vor langen Jahren“, kus Pärt on teinud tuntud solistide jaoks uue seade, veel kõlasid „Summa“ ja „Vater unser“.
Kuulus Baseli kammerorkester, tulnud just Lõuna-Ameerika reisilt, esineb 12. mail Saksamaal Tuttlingeni linnahallis, kus Daniel Hope viiulisolistina mängib Pärdi teose „Darf ich...“ ja kus dirigeerib Anders Kjellberg Nilsson. Kava pealkirja all „Best of Hope!“ korratakse 14. mail Dresdeni Martin Lutheri kirikus, 16. mail Baseli Martinskirches, 17. mail Baden-Badeni Festivalimajas ning 18. mail Dornbirni Kultuurihoones.
Neljapäeval, 12. mail laulab Türgis Istanbulis Austria Kultuuri foorumis kava „Nordic a cappella“ kammerkoor Rezonans Burak Onur Erdemi juhatusel. Arvo Pärdilt on kavas „Da pacem Domine“. Sama kava laulsid nad aprilli lõpul ka Istanbuli Borusan Music House'is.
Reedel, 13. mail sünnib harukordne Arvo Pärdi muusika ettekanne: Iraanis, Tabrizi Siami Auditoriumis tuleb Iraani (s.o regionaalsele) esiettekandele orkestripala „Orient & Occident“. Selle mängib Iraani rahvuslik orkester Hengam, juhatab Ali Rahmjoo.
Läti Raadio koor laulab laupäeval, 14. mail Belgias, andes kontserdi oma peadirigendi Sigvards Kļava juhatusel kuulsal festivalil „Tenso Days“ Mecheleni Püha Humboldi katedraalis. Repertuaari kuulub mitme läti autori teoseid ning veel ukrainlase Valentin Silvestrovi „Diptühh“ ja „Vaikne öö“. Arvo Pärdilt on ettekandel „Solfeggio“, „Virgencita“ ning kava lõpunumbrina „Da pacem Domine“. Kontsert kannab pealkirja „Across the Baltic Sea, straight to the Soul“.
Austrias Melki Stiftskirches toimuval barokkmuusika festivalil esineb 15. mail Arnold Schoenbergi koor Viinist oma peadirigendi Erwin Ortneri käe all. Nad laulavad esmakordsel avalikul ettekandel Arvo Pärdi ühe värskema teose „Kleine Litanei“, mille maailmaesiettekande nad tegid ka Viinis hiljaaegu. Selle pala kõrval kõlab kolme helilooja Bachi muusikat.
Samal päeval laulab Varssavi Meditsiiniülikooli naiskoor oma kavas Varssavi katedraalis St. John the Baptist Arvo Pärdi pala „Morning Star“, juhatab Daniel Synowiec.
Austraalias St. Laurence'i anglikaani kirikus esitab Sydneys resideeriv kammerkoor Bel a cappella 15. mail oma kavas „Beatus“ Pärdi teose „The Beatitudes“, juhatab noor (tiitliga „Rising Star in Australia's choral scene“ 2015) koorijuht Anthony Pasquill. Selles kavas kantakse ette ka laule Urmas Sisaski 24-osalisest hümnide tsüklist „Gloria Patri“.
Väikese hilinemisega meenutame, et esimene poistekoor, kes oma plaadi ainult Arvo Pärdi muusikaga on üllitanud, on Euroopa vanimate poistekooride hulka kuuluv Wiltener Sängerknaben Austriast Innsbruckist, keda juhatab ja ka orelil saadab Johannes Stecher. Sellel on ka esmaplaadistusi, plaat ilmus Pärdi juubeli puhuks Col legno firmamärgi all ning kannab nimetust „Babel“. CD oli 2015. aasta Deutsche Schallplattenpreis'i nominent ja selle kava valiti välja koostöös maestro Arvo Pärdi endaga.
### Response:
Lehekuu alguspoolel kõlab Arvo Pärdi muusika Iraanist Austraaliani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Debuchy sai vigastada kolmapäeval, kui tema meeskond Girondins de Bordeaux viigistas Prantsusmaa liigas Pariisi Saint-Germainiga 1:1.
30-aastane Debuchy on mänginud Prantsusmaa koondises 27 korda ja löönud kaks väravat. Finaalturniiri võõrustajatel tuleb astuda alagrupis vastamisi Rumeenia, Albaania ja Šveitsiga. | Prantsusmaa kaotas koduseks finaalturniiriks kaitsja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Debuchy sai vigastada kolmapäeval, kui tema meeskond Girondins de Bordeaux viigistas Prantsusmaa liigas Pariisi Saint-Germainiga 1:1.
30-aastane Debuchy on mänginud Prantsusmaa koondises 27 korda ja löönud kaks väravat. Finaalturniiri võõrustajatel tuleb astuda alagrupis vastamisi Rumeenia, Albaania ja Šveitsiga.
### Response:
Prantsusmaa kaotas koduseks finaalturniiriks kaitsja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Komisjoni avaldatud kaasuses kirjeldatakse, et naine oli seksuaalse ahistamise ohver viiendast 15. eluaastani. Ta kannatas posttraumaatilise stressihäire, raske anoreksia ja hallutsinatsioonide all, kirjutas The Independent.
Arstide hinnangul oli tema seisund ravimatu, olgugi, et pärast intensiivset teraapiat läks naise vaimne seisund pisut stabiilsemaks. Otsuse vaagimisel märkisid arstid, et naine oli komisjoni poole pöördudes teovõimeline ning et tal ei olnud mõtlemist segavaid vaimseid häireid.
Komisjoni kuulusid lisaks arstidele ka psühhiaatrid.
Suurbritannias on teema tekitanud taaskord tulise arutelu selle üle, kas halastussurmad peaks olema lubatud või mitte.
Saareriigi puuetega inimeste õiguste eest seisva grupi esindaja Nikki Kenward sõnas, et temale on Hollandi otsus ühtaegu hirmus ja murettekitav, sest kaasuses on vaimse tervise spetsialistid kasutanud eutanaasiat seksuaalsest vägistamisest tekkinud keerulise ja sügava trauma ravimise asemel.
Briti parlamendiliige Robert Fello leidis, et taoline otsus saadaks justkui sõnumi, et inimesi, kel on väärkohtlemise ohvritena tekkinud vaimne haigus, karistatakse surmaga. "Et sa sind karistatakse surmaga seetõttu, et sa oled ohver," märkis Fello, kelle hinnangul tõestab Hollandi kaasus taaskord, miks võib halastussurma seadustamine väga ohtlik olla.
Eutanaasia ehk halastussurm on lisaks Hollandile lubatud Euroopas ka Belgias ja Luksemburgis. | Holland andis seksuaalvägivalla ohvrile loa eutanaasiaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Komisjoni avaldatud kaasuses kirjeldatakse, et naine oli seksuaalse ahistamise ohver viiendast 15. eluaastani. Ta kannatas posttraumaatilise stressihäire, raske anoreksia ja hallutsinatsioonide all, kirjutas The Independent.
Arstide hinnangul oli tema seisund ravimatu, olgugi, et pärast intensiivset teraapiat läks naise vaimne seisund pisut stabiilsemaks. Otsuse vaagimisel märkisid arstid, et naine oli komisjoni poole pöördudes teovõimeline ning et tal ei olnud mõtlemist segavaid vaimseid häireid.
Komisjoni kuulusid lisaks arstidele ka psühhiaatrid.
Suurbritannias on teema tekitanud taaskord tulise arutelu selle üle, kas halastussurmad peaks olema lubatud või mitte.
Saareriigi puuetega inimeste õiguste eest seisva grupi esindaja Nikki Kenward sõnas, et temale on Hollandi otsus ühtaegu hirmus ja murettekitav, sest kaasuses on vaimse tervise spetsialistid kasutanud eutanaasiat seksuaalsest vägistamisest tekkinud keerulise ja sügava trauma ravimise asemel.
Briti parlamendiliige Robert Fello leidis, et taoline otsus saadaks justkui sõnumi, et inimesi, kel on väärkohtlemise ohvritena tekkinud vaimne haigus, karistatakse surmaga. "Et sa sind karistatakse surmaga seetõttu, et sa oled ohver," märkis Fello, kelle hinnangul tõestab Hollandi kaasus taaskord, miks võib halastussurma seadustamine väga ohtlik olla.
Eutanaasia ehk halastussurm on lisaks Hollandile lubatud Euroopas ka Belgias ja Luksemburgis.
### Response:
Holland andis seksuaalvägivalla ohvrile loa eutanaasiaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel aastal on võetud sarjas kasutusele senisest jäigemad nõudmised ning rohkem kui kolm hooaega F3 masinat roolinud piloote rajale ei lasta. FIA põhjendab seda asjaoluga, et F3 on mõeldud pigem tulevikutalentidele astmeks F1 sarja.
Piquet juunior sõitis vormel-3 masinatel nullindate alguses ja krooniti ka 2002. aastal Lõuna-Ameerika ja 2004. aastal Briti meistriks. Hiljem jõudis ta F1 sarja, kus pidas 28 võistlussõitu ja teenis 19 punkti.
Brasiillase oma autosse lubanud Carlini võistkonna juht Trevor Carlin oli FIA keelust kuuldes pettunud. "Ma arvan, et Nelsoni mitte võistlema lubamine oli nädalalõpu üritusele suur tagasilöök."
"Olles vormel-3 meeskonda juhtinud 30 aastat, siis olen enam kui teadlik selle tähtsusest noorte sõitjate arendamisel," kommenteeris ta. "Nelsoni ühekordne osavõtt sarjast oleks olnud sõitjatele tema ümber suureks stiimuliks ning oleks heitnud sarjale ja sõitjatele positiivset tähelepanu. Mitte mingil juhul ei tähendanuks see meistrivõistluste või selle eetose diskrediteerimist."
Vormel-3 eurosarjas sõidab Prema võistkonnas ka eestlane Ralf Aron, kes kahe esimese etapi peale on võitnud ühe võistlussõidu ning hoiab üldarvestuses viiendat kohta. Sarja juhib eestlase tiimikaaslane Maximilian Günther Saksamaalt. | Ralf Aron siiski ei saa Nelson Piquet juunioriga võidu kihutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel aastal on võetud sarjas kasutusele senisest jäigemad nõudmised ning rohkem kui kolm hooaega F3 masinat roolinud piloote rajale ei lasta. FIA põhjendab seda asjaoluga, et F3 on mõeldud pigem tulevikutalentidele astmeks F1 sarja.
Piquet juunior sõitis vormel-3 masinatel nullindate alguses ja krooniti ka 2002. aastal Lõuna-Ameerika ja 2004. aastal Briti meistriks. Hiljem jõudis ta F1 sarja, kus pidas 28 võistlussõitu ja teenis 19 punkti.
Brasiillase oma autosse lubanud Carlini võistkonna juht Trevor Carlin oli FIA keelust kuuldes pettunud. "Ma arvan, et Nelsoni mitte võistlema lubamine oli nädalalõpu üritusele suur tagasilöök."
"Olles vormel-3 meeskonda juhtinud 30 aastat, siis olen enam kui teadlik selle tähtsusest noorte sõitjate arendamisel," kommenteeris ta. "Nelsoni ühekordne osavõtt sarjast oleks olnud sõitjatele tema ümber suureks stiimuliks ning oleks heitnud sarjale ja sõitjatele positiivset tähelepanu. Mitte mingil juhul ei tähendanuks see meistrivõistluste või selle eetose diskrediteerimist."
Vormel-3 eurosarjas sõidab Prema võistkonnas ka eestlane Ralf Aron, kes kahe esimese etapi peale on võitnud ühe võistlussõidu ning hoiab üldarvestuses viiendat kohta. Sarja juhib eestlase tiimikaaslane Maximilian Günther Saksamaalt.
### Response:
Ralf Aron siiski ei saa Nelson Piquet juunioriga võidu kihutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kinnitatud andmetel jõudis Soome vaimuhaiglast põgenenud noormees Eestisse laevaga juba laupäeva õhtul. Soome kolleegid teavitasid Eesti politseid sellest alles teisipäeva pärastlõunal. Kuivõrd ERR avastas uudise Soome meediast, jõudis see ka Eesti meediasse, mistõttu käis soomlase tabamine kiiresti.
Eesti Politsei Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre kinnitas ERR-i uudisteportaalile, et neil oli olemas info, et noormees läheb ööseks Koplis asuvasse kodutute varjupaika. Seetõttu olid ka politseipatrullid juba sinna kanti valmis saadetud. Samuti olid lisapatrullid sadamaalal, sest vahepeal oli õhus võimalus, et noormees sõidab tagasi Soome.
Tambre ei tõtta kivi oma Soome kolleegide kapsaaeda viskama. "Me ju tegelikult ei tea, millal nemad sellest üldse teada said," tõdes ta, pidades võimalikuks, et ka haiglast polnud politseid jooksus ja ilma vajalike ravimiteta patsiendist koheselt teavitatud.
Tambre kinnitas, et politsei saab tegutsema asuda alles siis, kui on tulnud teade, et midagi ohtlikku on juhtunud või kui raviarst kinnitab, et ilma ravimiteta muutub inimene ohtlikuks, sest küsimuse all on alati ka inimõigused.
Tambre tõdes, et ka politsei on mures inimeste pärast, kes ausõna peale lubavad ravimeid võtta, kuid jätavad selle tegemata - traagiliste tagajärgedega juhtumeid on olnud mitmeid, neist viimane möödunud kuul Viljandis, kus noormees tulistas surnuks teda rahustama tulnud võõra inimese.
Rahvusvaheline teavitussüsteem on olemas
Tambre kinnitab, et rahvusvahelisi teavitussüsteeme on mitmeid, nii Schengeni süsteem kui ka Interpoli andmebaas, Soomega on aga ohuhoiatus vaid ühe telefonikõne kaugusel. Nende võimaluste kasutamine sõltub aga menetlust juhtivast politseiametnikust - kui kõrgeks ta ohtu hindab, et inimene üle piiri liigub. Kesk-Soomest pärit noormehe puhul ei pruugitud seda ohtu kuigi kõrgeks hinnata.
Ka erakätes olevad laevafirmad saavad neid ohuhoiatusi, kui on alust arvata, et keegi just laevaga üle piiri kavatseb liikuda. Kuna aga sellise detailsusega antud ohtu näha ei osatud, ei tugevdatud ka piirikontrolli, mis Schengenis toimib vaikimisi pistelisena. Nõnda saigi mõrtsukast vaimuhaige noormees vabalt üle piiri tulla.
Kas ja kus keegi vigu tegi, tuleb soome kolleegidega alles arutamisele. Selline on tava pärast iga juhtumit. "See on vajalik selleks, et süsteemi paremaks muuta ja juhtumist õppida," kinnitas Tambre.
Eesti Politsei püüdis Soomest põgenenud ohtliku mehe kinni teisipäeva õhtul pärast meedias ilmunud uudiseid, mis inimesed valvsaks tegi ning õiged vihjed politseini viis. | Rahvusvaheline kokkulepe ohtlikest inimestest teavitamiseks puudub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kinnitatud andmetel jõudis Soome vaimuhaiglast põgenenud noormees Eestisse laevaga juba laupäeva õhtul. Soome kolleegid teavitasid Eesti politseid sellest alles teisipäeva pärastlõunal. Kuivõrd ERR avastas uudise Soome meediast, jõudis see ka Eesti meediasse, mistõttu käis soomlase tabamine kiiresti.
Eesti Politsei Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre kinnitas ERR-i uudisteportaalile, et neil oli olemas info, et noormees läheb ööseks Koplis asuvasse kodutute varjupaika. Seetõttu olid ka politseipatrullid juba sinna kanti valmis saadetud. Samuti olid lisapatrullid sadamaalal, sest vahepeal oli õhus võimalus, et noormees sõidab tagasi Soome.
Tambre ei tõtta kivi oma Soome kolleegide kapsaaeda viskama. "Me ju tegelikult ei tea, millal nemad sellest üldse teada said," tõdes ta, pidades võimalikuks, et ka haiglast polnud politseid jooksus ja ilma vajalike ravimiteta patsiendist koheselt teavitatud.
Tambre kinnitas, et politsei saab tegutsema asuda alles siis, kui on tulnud teade, et midagi ohtlikku on juhtunud või kui raviarst kinnitab, et ilma ravimiteta muutub inimene ohtlikuks, sest küsimuse all on alati ka inimõigused.
Tambre tõdes, et ka politsei on mures inimeste pärast, kes ausõna peale lubavad ravimeid võtta, kuid jätavad selle tegemata - traagiliste tagajärgedega juhtumeid on olnud mitmeid, neist viimane möödunud kuul Viljandis, kus noormees tulistas surnuks teda rahustama tulnud võõra inimese.
Rahvusvaheline teavitussüsteem on olemas
Tambre kinnitab, et rahvusvahelisi teavitussüsteeme on mitmeid, nii Schengeni süsteem kui ka Interpoli andmebaas, Soomega on aga ohuhoiatus vaid ühe telefonikõne kaugusel. Nende võimaluste kasutamine sõltub aga menetlust juhtivast politseiametnikust - kui kõrgeks ta ohtu hindab, et inimene üle piiri liigub. Kesk-Soomest pärit noormehe puhul ei pruugitud seda ohtu kuigi kõrgeks hinnata.
Ka erakätes olevad laevafirmad saavad neid ohuhoiatusi, kui on alust arvata, et keegi just laevaga üle piiri kavatseb liikuda. Kuna aga sellise detailsusega antud ohtu näha ei osatud, ei tugevdatud ka piirikontrolli, mis Schengenis toimib vaikimisi pistelisena. Nõnda saigi mõrtsukast vaimuhaige noormees vabalt üle piiri tulla.
Kas ja kus keegi vigu tegi, tuleb soome kolleegidega alles arutamisele. Selline on tava pärast iga juhtumit. "See on vajalik selleks, et süsteemi paremaks muuta ja juhtumist õppida," kinnitas Tambre.
Eesti Politsei püüdis Soomest põgenenud ohtliku mehe kinni teisipäeva õhtul pärast meedias ilmunud uudiseid, mis inimesed valvsaks tegi ning õiged vihjed politseini viis.
### Response:
Rahvusvaheline kokkulepe ohtlikest inimestest teavitamiseks puudub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AfD (Alternative für Deutschland) oli varem reserveerinud Hofbräukelleri nime kandva õllesaali selleks, et erakonna juht Frauke Petry saaks seal homme oma poolehoidjatele kõnet pidada. Kui aga partei võttis vastu islamivastase manifesti, mille kohaselt pole islamil Saksamaal kohta, otsustas õllesaali omanik Ricky Steinberg reserveeringu tühistada, vahendas BBC.
Steinberg põhjendas oma otsust eelkõige kartusega, et õllesaali juures võivad hakata toimuma meeleavaldused ja rahutused. Omaniku hinnangul võimaldas leping reserveeringut julgeolekukaalutlustel tühistada.
Müncheni ringkonnakohus nii aga ei arvanud, eriti mängis rolli asjaolu, et partei oli õllesaalile juba 6100 eurot ette deposiidiks maksnud. Samuti väitsid AfD esindajad, et õllesaali oli teistele parteidele üüritud spetsiaalselt selleks, et AfD ei saaks seal üritust korraldada.
Lisaks rõhutas AfD, et neil oli kavas ürituse jaoks turvafirma tellida ning samuti pole keegi praeguseks teatanud mingite meeleavalduste korraldamisest.
Steinberg on Hofbräukellerit juhtinud ligi 20 aastat ning seal on varem toimunud nii paremtsentristliku CSU (Liidukantsler Angela Merkeli CDU liitlased Baieri liidumaal - Toim.) kui ka sotsiaaldemokraadid (SPD) üritusi. Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on AfD jõudnud SPD-le üsna lähedale - SPD-d toetus on 20, AfD oma 15 protsenti.
AfD, mis oli varem küllaltki marginaalne euroskeptiline partei, pöördus möödunud aastal poliitilisel skaalal tugevalt paremale ning seetõttu astus ametist tagasi ka partei asutaja ja senine juht, majandusprofessor Bernd Lucke. AfD tõusu peamiseks põhjuseks on nende sisserände ja islamiusu vastu tehtud avaldused, mis on hakanud viimase aja rändekriisi jooksul valijatele üha rohkem meeldima.
Hofbräukeller on muuhulgas tuntud selle poolest, et 1919. aastal astus seal oma esimese poliitilise kõnega üles tulevane natsiliider Adolf Hitler. | Saksa kohtu hinnangul peab Müncheni õllesaal islamivastast parteid teenindama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AfD (Alternative für Deutschland) oli varem reserveerinud Hofbräukelleri nime kandva õllesaali selleks, et erakonna juht Frauke Petry saaks seal homme oma poolehoidjatele kõnet pidada. Kui aga partei võttis vastu islamivastase manifesti, mille kohaselt pole islamil Saksamaal kohta, otsustas õllesaali omanik Ricky Steinberg reserveeringu tühistada, vahendas BBC.
Steinberg põhjendas oma otsust eelkõige kartusega, et õllesaali juures võivad hakata toimuma meeleavaldused ja rahutused. Omaniku hinnangul võimaldas leping reserveeringut julgeolekukaalutlustel tühistada.
Müncheni ringkonnakohus nii aga ei arvanud, eriti mängis rolli asjaolu, et partei oli õllesaalile juba 6100 eurot ette deposiidiks maksnud. Samuti väitsid AfD esindajad, et õllesaali oli teistele parteidele üüritud spetsiaalselt selleks, et AfD ei saaks seal üritust korraldada.
Lisaks rõhutas AfD, et neil oli kavas ürituse jaoks turvafirma tellida ning samuti pole keegi praeguseks teatanud mingite meeleavalduste korraldamisest.
Steinberg on Hofbräukellerit juhtinud ligi 20 aastat ning seal on varem toimunud nii paremtsentristliku CSU (Liidukantsler Angela Merkeli CDU liitlased Baieri liidumaal - Toim.) kui ka sotsiaaldemokraadid (SPD) üritusi. Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on AfD jõudnud SPD-le üsna lähedale - SPD-d toetus on 20, AfD oma 15 protsenti.
AfD, mis oli varem küllaltki marginaalne euroskeptiline partei, pöördus möödunud aastal poliitilisel skaalal tugevalt paremale ning seetõttu astus ametist tagasi ka partei asutaja ja senine juht, majandusprofessor Bernd Lucke. AfD tõusu peamiseks põhjuseks on nende sisserände ja islamiusu vastu tehtud avaldused, mis on hakanud viimase aja rändekriisi jooksul valijatele üha rohkem meeldima.
Hofbräukeller on muuhulgas tuntud selle poolest, et 1919. aastal astus seal oma esimese poliitilise kõnega üles tulevane natsiliider Adolf Hitler.
### Response:
Saksa kohtu hinnangul peab Müncheni õllesaal islamivastast parteid teenindama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eden Hazard on kapten, aga meil on tiimis palju liidreid," kommenteeris peatreener Marc Wilmots. "Ma soovin, et Kevin de Bruyne mängiks kahe ründaja taga number kümne koha peal. Tal on selleks kõik vajalikud omadused."
Koondisesse on nimetatud ka üheksa kaitsjat, kellest Nicolas Lombaertsil ja Thomas Vermaelenil on hetkel probleeme vigastustega. Kindlasti jääb aga trauma tõttu koosseisust välja Vincent Kompany.
Mai lõpuks peab Wilmots nimekirjas ühe mehe maha tõmbama, sest EM-ile võib sõita 23 jalgpalluriga.
Väravavahid: Thibaut Courtois (Chelsea), Jean-Francois Gillett (Mechelen), Simon Mignolet (Liverpool)
Kaitsjad: Toby Alderweireld (Tottenham Hotspur), Dedryck Boyata (Celtic), Jason Denayer (Galatasaray), Bjorn Engels (Club Brügge), Nicolas Lombaerts (Peterburi Zeniit), Jordan Lukaku (Oostende), Thomas Meunier (Club Brügge), Thomas Vermaelen (Barcelona), Jan Vertonghen (Tottenham Hotspur)
Poolkaitsjad: Moussa Dembele (Tottenham Hotspur), Marouane Fellaini (Manchester United), Radja Nainggolan (AS Roma), Axel Witsel (Peterburi Zeniit)
Ründajad: Michy Batshauyi (Marseille Olympique), Christian Benteke (Liverpool), Yannick Carrasco (Madridi Atletico), Kevin de Bruyne (Manchester City), Eden Hazard (Chelsea), Romelu Lukaku (Everton), Dries Mertens (Napoli), Divock Origi (Liverpool). | Selgus Belgia koosseis EM-finaalturniiriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eden Hazard on kapten, aga meil on tiimis palju liidreid," kommenteeris peatreener Marc Wilmots. "Ma soovin, et Kevin de Bruyne mängiks kahe ründaja taga number kümne koha peal. Tal on selleks kõik vajalikud omadused."
Koondisesse on nimetatud ka üheksa kaitsjat, kellest Nicolas Lombaertsil ja Thomas Vermaelenil on hetkel probleeme vigastustega. Kindlasti jääb aga trauma tõttu koosseisust välja Vincent Kompany.
Mai lõpuks peab Wilmots nimekirjas ühe mehe maha tõmbama, sest EM-ile võib sõita 23 jalgpalluriga.
Väravavahid: Thibaut Courtois (Chelsea), Jean-Francois Gillett (Mechelen), Simon Mignolet (Liverpool)
Kaitsjad: Toby Alderweireld (Tottenham Hotspur), Dedryck Boyata (Celtic), Jason Denayer (Galatasaray), Bjorn Engels (Club Brügge), Nicolas Lombaerts (Peterburi Zeniit), Jordan Lukaku (Oostende), Thomas Meunier (Club Brügge), Thomas Vermaelen (Barcelona), Jan Vertonghen (Tottenham Hotspur)
Poolkaitsjad: Moussa Dembele (Tottenham Hotspur), Marouane Fellaini (Manchester United), Radja Nainggolan (AS Roma), Axel Witsel (Peterburi Zeniit)
Ründajad: Michy Batshauyi (Marseille Olympique), Christian Benteke (Liverpool), Yannick Carrasco (Madridi Atletico), Kevin de Bruyne (Manchester City), Eden Hazard (Chelsea), Romelu Lukaku (Everton), Dries Mertens (Napoli), Divock Origi (Liverpool).
### Response:
Selgus Belgia koosseis EM-finaalturniiriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Soovime väärikalt tunnustada Eesti jäähoki arengusse silmapaistva panuse andnud tublisid inimesi. Sarnastelt teistele hokiriikidele sai nüüd ka Eesti jäähoki oma kuulsuste halli. Kuna jäähokimängu alustavad kuus mängijat, siis sai ka Eesti jäähoki kuulsuste kall endale tänavu kuus esimest auväärset liiget. Järgnevatel aastatel tuleb neile kindlasti väärikat lisa,” ütles Eesti Jäähokiliidu president Rauno Parras alaliidu kodulehekülje vahendusel. | Eesti jäähoki kuulsuste halli valiti esimesed liikmed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Soovime väärikalt tunnustada Eesti jäähoki arengusse silmapaistva panuse andnud tublisid inimesi. Sarnastelt teistele hokiriikidele sai nüüd ka Eesti jäähoki oma kuulsuste halli. Kuna jäähokimängu alustavad kuus mängijat, siis sai ka Eesti jäähoki kuulsuste kall endale tänavu kuus esimest auväärset liiget. Järgnevatel aastatel tuleb neile kindlasti väärikat lisa,” ütles Eesti Jäähokiliidu president Rauno Parras alaliidu kodulehekülje vahendusel.
### Response:
Eesti jäähoki kuulsuste halli valiti esimesed liikmed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeskondade tänavune seis on 3:3, mis tõotab tulist seeriat.
Käesoleval hooajal on TLÜ/Kalev ja AVIS Rapla Alexela KMLis kohtunud neljal korral, seis on 2:2. Esimest korda kohtusid klubid 20. novembril ning siis tuli Rapla meeskonnal kodusaalis vastu võtta kindel 76:97 kaotus. Järgmised kaks mängu kuulusid kindlalt raplakatele 80:61 ja 78:71. Viimase, play-off'ide eelse kohtumise võitis TLÜ/Kalev lisaajal 90:88.
Lisaks kohtusid meeskonnad kaks korda Balti liiga põhiturniiril ning ka antud sarjas jäid omavahelised mängud viiki. Esimene mäng TLÜ/Kalevile 83:57 ja teine Raplale 78:71. Seega omavaheliste mängude seis kahe liiga peale on viigis 3:3.
Omavahelistest mängudest aga võib välja tuua, et Johnny Berhanemeskel on vaid ühes kohtumises visanud üle 18 punkti (90:88 lisaajal võidetud mängus 28 p). Samas, Thomas Droney on kuues mängus Rapla vastu saanud keskmiselt kirja 14,2p+5lp+4,2rs (muidu keskmiselt 11,7 p). Rapla stabiilseim on neis kuues mängus olnud olnud Indrek Kajupank 13,7 p.
Tänane avamäng peetakse Tallinnas, 15. mail kohtutakse Raplas ning 17. mail taas Tallinnas. | TLÜ/Kalev ja Rapla alustavad pronksiseeriat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeskondade tänavune seis on 3:3, mis tõotab tulist seeriat.
Käesoleval hooajal on TLÜ/Kalev ja AVIS Rapla Alexela KMLis kohtunud neljal korral, seis on 2:2. Esimest korda kohtusid klubid 20. novembril ning siis tuli Rapla meeskonnal kodusaalis vastu võtta kindel 76:97 kaotus. Järgmised kaks mängu kuulusid kindlalt raplakatele 80:61 ja 78:71. Viimase, play-off'ide eelse kohtumise võitis TLÜ/Kalev lisaajal 90:88.
Lisaks kohtusid meeskonnad kaks korda Balti liiga põhiturniiril ning ka antud sarjas jäid omavahelised mängud viiki. Esimene mäng TLÜ/Kalevile 83:57 ja teine Raplale 78:71. Seega omavaheliste mängude seis kahe liiga peale on viigis 3:3.
Omavahelistest mängudest aga võib välja tuua, et Johnny Berhanemeskel on vaid ühes kohtumises visanud üle 18 punkti (90:88 lisaajal võidetud mängus 28 p). Samas, Thomas Droney on kuues mängus Rapla vastu saanud keskmiselt kirja 14,2p+5lp+4,2rs (muidu keskmiselt 11,7 p). Rapla stabiilseim on neis kuues mängus olnud olnud Indrek Kajupank 13,7 p.
Tänane avamäng peetakse Tallinnas, 15. mail kohtutakse Raplas ning 17. mail taas Tallinnas.
### Response:
TLÜ/Kalev ja Rapla alustavad pronksiseeriat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olete nüüd neli plaati välja andnud. Kreatiivmootori muusikat saab pidada mitmekülgseks, kuna 13 tegutsemisaasta jooksul ei ole suudetud teile ühist stiili omistada. Kuidas selgitaksid tavakuulajale, mis muusikat Kreatiivmootor teeb?
Märksõnaga mitmekülgne on juba suur osa vastusest antud. Tavaliselt klassifitseeritakse meid ikka selliste siltide alla nagu "alternatiivne". On moodustatud ka pikki sidekriipsudega ühendatud määratlusi, mis on kõik muusikakriitikute leiutatud, nagu näiteks jazz-dada-impro. Sõltuvalt sellest, mis release ’iga on parasjagu tegemist, on ka erinevaid nimetusi kasutatud. Üks mu lemmikuid läbi aegade on Siim Nestori väljend " weird shit".
Mõned leiavad, et muusika ei peagi olema lihtne kuulata. Kuidas sellesse suhtud?
See on mõnes mõttes maitse asi. Mis on selge meie puhul, on muidugi see, et me ei ole kunagi taotlenud täiuslikkust mingis kindlas žanris. Seda oleme küll teadlikult või ka teadmatult kogu aeg vältinud. Kui ta pole kindlaks määratud žanrimuusika, siis ta on juba selle võrra teatud mõttes keerulisem. Isegi kui ta on struktuurilt lihtne, nagu meie puhul alguses kindlasti oli, on teda raske määratleda. Ma ei tea, mis tunne on Kreatiivmootorit fännata. Mida sa seal ikkagi siis fännad? Tõenäoliselt teatud mõttes seda määratlematust. Ilmselt jah, seda, mis meile endale ka meeldib.
Kust tulevad Kreatiivmootoril ideed?
Kui me otsustasime bändi tegema hakata, olles ise juba parajalt küpses eas, siis oli algusest peale eesmärk luua muusikat nii nagu torust tuleb. Mina olen olnud kogu aeg vastutav vokaali ja suuremal määral laulusõnade või siis ka nende puudumise eest. Aga kust need ideed mul tulevad...
Ajapikku on mul kindlasti välja kujunenud käekiri nagu igal muusikul, kes piisavalt kaua oma instrumenti kasutab. Lihtsalt tekivad uued kombinatsioonid ja seosed, mis bändi puhul tõukuvad palju sellest materjalist, mida ma teistelt bändiliikmetelt saan või mida nad toodavad. Kui meenutada päris algseid katsetusi, siis asi nägi välja nii, et minu meilikasti tuli mingi kummaline nihkes, rütmiline või mitte, elektrooniline pludin, mida mu bändikaaslane Allan Plekksepp oma arvutis valmis tegi. Ma siis kuulasin seda nii kaua kuni tekkis mingi reaktsioon. See võis seisneda mingis fraasis, teatud häälitsustes ja kui tegemist oli lõppkokkuvõttes laulu moodi loominguga, siis tuli ka laulutekst ja vokaalmeloodia. Aga selleks tuli tükk aega ringi käia ja mõtet peas veeretada.
Sedapidi on see alati Kreatiivmootoris käinud, et instrumentaalne põhi on olemas ja siis ma lasen sel end kuhugi kanda. Ja need üksikud fraasid alguses, needsamad laused, et "niiske kääbik mudib traati kogu öö"... No kust see tuli?! Mingis sügavamas mõttes ma ei oska öelda (naerab). Samamoodi on loos "Irratsionaalne" kasutatud lällutamine ja refrään "olen irratsionaalne" ju kusagilt tulnud või "sadist masinist".
Hüpates korra Kreatiivmootori ühe tuntuima ja vanima laulu ning võib vast öelda, et ka lähtepunkti juurde, siis mida tähendab sinu jaoks "Irratsionaalne"?
See on ühtlasi teaduslik ja filosoofiline probleem, millest on kirjutatud artikleid ja isegi raamatuid. Tavaliselt on teemaks ratsionaalsus ehk siis inimene, kes püüab olla võimalikult kaalutletud. Irratsionaalne on sellest lähtepunktilt midagi taunitut ja kuna see on taunitud, mida ei taotleta, siis mina tõstsin selle just esiplaanile kui mingisuguse väljendusviisi, mis hülgab tavamõttes normaalse tähendusliku kõne.
Kuidas on lood irratsionaalsusega uue plaadi puhul?
Nii ja naa... Selle uue plaadi peal on lugu natuke teistmoodi, sest seal on kasutatud arvutimanipulatsiooni. Asi nägi välja nii, et alustuseks lugesin sisse hulga sõnu, mis olid kindla struktuuri järgi ritta pandud ja seejärel kombineeris arvutiprogramm neid vabalt. Selle tulemusel on siis laused "algne sülg esitab" ja "malbe küür kaob". Inimese ja masina koostöös on sündinud midagi nii totrat, mida on raske isegi inimliku fantaasiaga luua. (toimetaja kriips, mitte kõneleja karje). See koostöö toimib uuel plaadil irratsionaalselt hästi.
Missugune on uue plaadi struktuur?
See on väga lihtne skeem – kõigepealt tuleb omadussõna, siis nimisõna ja tegusõna. Igas kategoorias lugesin sisse hulga sõnu ja siis arvutiprogramm, mille Kaur Garšnek tegi, kombineeris vabalt neid sõnu kolmes eri kategoorias. Mina ise ei oleks osanud selliseid kombinatsioone luua või see osutunuks keeruliseks. Kuna arvutil on aga antud juhul täiesti ükspuha igasugusest tähendusest ja tähenduslikust seosest, siis ta kombineeris neid piirangutega. Tähendus minu jaoks on teatud mõttes piirav... Ka loomingut piirav asjaolu.
Kas oled arvutipõhist sõnademängu harrastanud kogu aeg?
See konkreetne arvutimanipulatsioon seostub ainult viimase plaadiga, aga varem olen neid sõnu ja mittesõnu ritta seadnud.
Kas kõlapildi järgi? Mõtlen, et kui kuulata Kreatiivmootorit saamata aru eesti keelest, tundub justkui oleksid sõnad valitud laulule omavahel haakuva kõla järgi.
Sellesse saab suhtuda erinevalt... Meil on ikkagi päris mitu rohkem või vähem bändilugu nagu näiteks "Avanejad", "Werner enne põlengut" ja "Claudia". Sellistel puhkudel on tegemist lihtsalt laulutekstiga, millel on oma kindel kujunemislugu - iga salm või fraas seostub mingite kohtade, asjaolude, inimestega. Mõnikord isegi jutustatakse teatud story ’t, aga mõnikord mitte... Samas lugudes, kus on niisama sõnu või häälitsusi kombineeritud, seal on raske öelda, et jah miks see just selline sai. | Roomet Jakapi: tähendus piirab loomingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olete nüüd neli plaati välja andnud. Kreatiivmootori muusikat saab pidada mitmekülgseks, kuna 13 tegutsemisaasta jooksul ei ole suudetud teile ühist stiili omistada. Kuidas selgitaksid tavakuulajale, mis muusikat Kreatiivmootor teeb?
Märksõnaga mitmekülgne on juba suur osa vastusest antud. Tavaliselt klassifitseeritakse meid ikka selliste siltide alla nagu "alternatiivne". On moodustatud ka pikki sidekriipsudega ühendatud määratlusi, mis on kõik muusikakriitikute leiutatud, nagu näiteks jazz-dada-impro. Sõltuvalt sellest, mis release ’iga on parasjagu tegemist, on ka erinevaid nimetusi kasutatud. Üks mu lemmikuid läbi aegade on Siim Nestori väljend " weird shit".
Mõned leiavad, et muusika ei peagi olema lihtne kuulata. Kuidas sellesse suhtud?
See on mõnes mõttes maitse asi. Mis on selge meie puhul, on muidugi see, et me ei ole kunagi taotlenud täiuslikkust mingis kindlas žanris. Seda oleme küll teadlikult või ka teadmatult kogu aeg vältinud. Kui ta pole kindlaks määratud žanrimuusika, siis ta on juba selle võrra teatud mõttes keerulisem. Isegi kui ta on struktuurilt lihtne, nagu meie puhul alguses kindlasti oli, on teda raske määratleda. Ma ei tea, mis tunne on Kreatiivmootorit fännata. Mida sa seal ikkagi siis fännad? Tõenäoliselt teatud mõttes seda määratlematust. Ilmselt jah, seda, mis meile endale ka meeldib.
Kust tulevad Kreatiivmootoril ideed?
Kui me otsustasime bändi tegema hakata, olles ise juba parajalt küpses eas, siis oli algusest peale eesmärk luua muusikat nii nagu torust tuleb. Mina olen olnud kogu aeg vastutav vokaali ja suuremal määral laulusõnade või siis ka nende puudumise eest. Aga kust need ideed mul tulevad...
Ajapikku on mul kindlasti välja kujunenud käekiri nagu igal muusikul, kes piisavalt kaua oma instrumenti kasutab. Lihtsalt tekivad uued kombinatsioonid ja seosed, mis bändi puhul tõukuvad palju sellest materjalist, mida ma teistelt bändiliikmetelt saan või mida nad toodavad. Kui meenutada päris algseid katsetusi, siis asi nägi välja nii, et minu meilikasti tuli mingi kummaline nihkes, rütmiline või mitte, elektrooniline pludin, mida mu bändikaaslane Allan Plekksepp oma arvutis valmis tegi. Ma siis kuulasin seda nii kaua kuni tekkis mingi reaktsioon. See võis seisneda mingis fraasis, teatud häälitsustes ja kui tegemist oli lõppkokkuvõttes laulu moodi loominguga, siis tuli ka laulutekst ja vokaalmeloodia. Aga selleks tuli tükk aega ringi käia ja mõtet peas veeretada.
Sedapidi on see alati Kreatiivmootoris käinud, et instrumentaalne põhi on olemas ja siis ma lasen sel end kuhugi kanda. Ja need üksikud fraasid alguses, needsamad laused, et "niiske kääbik mudib traati kogu öö"... No kust see tuli?! Mingis sügavamas mõttes ma ei oska öelda (naerab). Samamoodi on loos "Irratsionaalne" kasutatud lällutamine ja refrään "olen irratsionaalne" ju kusagilt tulnud või "sadist masinist".
Hüpates korra Kreatiivmootori ühe tuntuima ja vanima laulu ning võib vast öelda, et ka lähtepunkti juurde, siis mida tähendab sinu jaoks "Irratsionaalne"?
See on ühtlasi teaduslik ja filosoofiline probleem, millest on kirjutatud artikleid ja isegi raamatuid. Tavaliselt on teemaks ratsionaalsus ehk siis inimene, kes püüab olla võimalikult kaalutletud. Irratsionaalne on sellest lähtepunktilt midagi taunitut ja kuna see on taunitud, mida ei taotleta, siis mina tõstsin selle just esiplaanile kui mingisuguse väljendusviisi, mis hülgab tavamõttes normaalse tähendusliku kõne.
Kuidas on lood irratsionaalsusega uue plaadi puhul?
Nii ja naa... Selle uue plaadi peal on lugu natuke teistmoodi, sest seal on kasutatud arvutimanipulatsiooni. Asi nägi välja nii, et alustuseks lugesin sisse hulga sõnu, mis olid kindla struktuuri järgi ritta pandud ja seejärel kombineeris arvutiprogramm neid vabalt. Selle tulemusel on siis laused "algne sülg esitab" ja "malbe küür kaob". Inimese ja masina koostöös on sündinud midagi nii totrat, mida on raske isegi inimliku fantaasiaga luua. (toimetaja kriips, mitte kõneleja karje). See koostöö toimib uuel plaadil irratsionaalselt hästi.
Missugune on uue plaadi struktuur?
See on väga lihtne skeem – kõigepealt tuleb omadussõna, siis nimisõna ja tegusõna. Igas kategoorias lugesin sisse hulga sõnu ja siis arvutiprogramm, mille Kaur Garšnek tegi, kombineeris vabalt neid sõnu kolmes eri kategoorias. Mina ise ei oleks osanud selliseid kombinatsioone luua või see osutunuks keeruliseks. Kuna arvutil on aga antud juhul täiesti ükspuha igasugusest tähendusest ja tähenduslikust seosest, siis ta kombineeris neid piirangutega. Tähendus minu jaoks on teatud mõttes piirav... Ka loomingut piirav asjaolu.
Kas oled arvutipõhist sõnademängu harrastanud kogu aeg?
See konkreetne arvutimanipulatsioon seostub ainult viimase plaadiga, aga varem olen neid sõnu ja mittesõnu ritta seadnud.
Kas kõlapildi järgi? Mõtlen, et kui kuulata Kreatiivmootorit saamata aru eesti keelest, tundub justkui oleksid sõnad valitud laulule omavahel haakuva kõla järgi.
Sellesse saab suhtuda erinevalt... Meil on ikkagi päris mitu rohkem või vähem bändilugu nagu näiteks "Avanejad", "Werner enne põlengut" ja "Claudia". Sellistel puhkudel on tegemist lihtsalt laulutekstiga, millel on oma kindel kujunemislugu - iga salm või fraas seostub mingite kohtade, asjaolude, inimestega. Mõnikord isegi jutustatakse teatud story ’t, aga mõnikord mitte... Samas lugudes, kus on niisama sõnu või häälitsusi kombineeritud, seal on raske öelda, et jah miks see just selline sai.
### Response:
Roomet Jakapi: tähendus piirab loomingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ankaras peetud kõnes väitis Erdogan, et Türgi kutsus riigist tagasi oma suursaadiku.
Bangladeshi suurima islamistliku erakonna juht Motiur Rahman Nizami (73) hukati kolmapäeva hommikul, süüdistatuna genotsiidis ja sõjakuritegudes riigi iseseisvussõja ajal Pakistaniga 1971. aastal.
Samuti kritiseeris Erdogan Euroopat, kes ei mõistnud surmanuhtlust hukka.
"Kas te polnud hukkamiste vastu?" sõnas Erdogan. "(EL-ilt) ei olnud midagi kuulda, kuna hukatud isikuks oli moslem."
Nizamit süüdistati kokku 480 inimese surmas. | Erdogan taunis islamistide liidri hukkamist Bangladeshis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ankaras peetud kõnes väitis Erdogan, et Türgi kutsus riigist tagasi oma suursaadiku.
Bangladeshi suurima islamistliku erakonna juht Motiur Rahman Nizami (73) hukati kolmapäeva hommikul, süüdistatuna genotsiidis ja sõjakuritegudes riigi iseseisvussõja ajal Pakistaniga 1971. aastal.
Samuti kritiseeris Erdogan Euroopat, kes ei mõistnud surmanuhtlust hukka.
"Kas te polnud hukkamiste vastu?" sõnas Erdogan. "(EL-ilt) ei olnud midagi kuulda, kuna hukatud isikuks oli moslem."
Nizamit süüdistati kokku 480 inimese surmas.
### Response:
Erdogan taunis islamistide liidri hukkamist Bangladeshis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reali väärtuseks hinnati üle kolme miljardi euro, teisel kohal jääb napilt alla Barcelona. Esikolmiku lõpetab Manchester United, kokku on esikümnes kuus Inglismaa klubi, lisaks mahuvad sinna Müncheni Bayern ja Juventus. Tähelepanuväärselt ei mahu seltskonda Meistrite liiga finalist Madridi Atletico, vahendab Soccernet.ee.
Mängijate arvestuses nimetati enimteenivaks jalgpalluriks nimetati Cristiano Ronaldo (Madridi Real) Lionel Messi (Barcelona) ees. Ronaldo on pärast poksija Floyd Mayweatheri karjääri lõppemist ka maailma enimteeniv sportlane.
Enimteenivate jalgpallurite esikolmiku lõpetab Zlatan Ibrahimovic (PSG), järgnevad Neymar (Barcelona) ja Gareth Bale (Madridi Real). | Real nimetati neljandat aastat järjest kõige väärtuslikumaks jalgpalliklubiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reali väärtuseks hinnati üle kolme miljardi euro, teisel kohal jääb napilt alla Barcelona. Esikolmiku lõpetab Manchester United, kokku on esikümnes kuus Inglismaa klubi, lisaks mahuvad sinna Müncheni Bayern ja Juventus. Tähelepanuväärselt ei mahu seltskonda Meistrite liiga finalist Madridi Atletico, vahendab Soccernet.ee.
Mängijate arvestuses nimetati enimteenivaks jalgpalluriks nimetati Cristiano Ronaldo (Madridi Real) Lionel Messi (Barcelona) ees. Ronaldo on pärast poksija Floyd Mayweatheri karjääri lõppemist ka maailma enimteeniv sportlane.
Enimteenivate jalgpallurite esikolmiku lõpetab Zlatan Ibrahimovic (PSG), järgnevad Neymar (Barcelona) ja Gareth Bale (Madridi Real).
### Response:
Real nimetati neljandat aastat järjest kõige väärtuslikumaks jalgpalliklubiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna, päev enne peaassambleed toimus Põhja- ja Baltimaade regiooni spordiorganisatsioonide seminar, kus üks peaesineja oli EOK asepresident Jüri Tamm. Tamm tutvustas ettekandes Eesti spordimudelit, selle kujunemist ning muutusi viimase 25 aasta jooksul.
Tamme sõnul on leedulased oma spordimudeli edasisel arendamisel aina enam suunamas pilku kolmanda sektori poole. „Teades, et Eestil on 90-ndate lõpust sarnane kogemus olemas, paluti meie abi, et jagaksime oma kogemust. Oma ettekandes tutvustasin Eesti spordijuhtimise aluseid ja põhimõtet, et spordis on tähtsaimad sportlane ja klubi,” andis Tamm ülevaate toimunud seminari sisust. „See on esmatasand, kus luuakse tingimused ja pakutakse võimalusi spordiga tegelemiseks. Riigi ja selle spordi katusorganisatsiooni panus spordi arengusse peaks olema seadusloome ja ühtsete regulatsioonide loomise tasandil ning ka spordi toetuseks lisaressursside leidmisel.”
„Seminarilt saime hea ülevaate ka teiste riikide tegevusest spordi arendamisel ja liikumisharrastuse edendamisel. Selgelt on näha, et kõikide arenenud riikide prioriteediks ja suurimaks eesmärgiks on kasvatada sportivate inimeste arvu,” jätkas Tamm. „Sama eesmärgi on seadnud ka Euroopas liikumisharrastajate arvuga juba täna esirinnas olevad Taani ja Rootsi. Eesti Olümpiakomitee eesmärgiks liikumisharrastuse valdkonnas on, et aastaks 2030 kasvaks aktiivselt sportivate inimeste arv 3x ehk klubides registreeritud spordiharrastajate arv jõuaks 400 000-ni.”
ENGSO on Euroopa spordiorganisatsioonide ühendus, millel on liikmeid 33 Euroopa riigist ja mis on piirkondlikuks katusorganisatsiooniks rahvuslikele spordiorganisatsioonidele ja olümpiakomiteedele. | Jüri Tamm: kõik arenenud riigid on seadnud prioriteediks kasvatada sportivate inimeste arvu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna, päev enne peaassambleed toimus Põhja- ja Baltimaade regiooni spordiorganisatsioonide seminar, kus üks peaesineja oli EOK asepresident Jüri Tamm. Tamm tutvustas ettekandes Eesti spordimudelit, selle kujunemist ning muutusi viimase 25 aasta jooksul.
Tamme sõnul on leedulased oma spordimudeli edasisel arendamisel aina enam suunamas pilku kolmanda sektori poole. „Teades, et Eestil on 90-ndate lõpust sarnane kogemus olemas, paluti meie abi, et jagaksime oma kogemust. Oma ettekandes tutvustasin Eesti spordijuhtimise aluseid ja põhimõtet, et spordis on tähtsaimad sportlane ja klubi,” andis Tamm ülevaate toimunud seminari sisust. „See on esmatasand, kus luuakse tingimused ja pakutakse võimalusi spordiga tegelemiseks. Riigi ja selle spordi katusorganisatsiooni panus spordi arengusse peaks olema seadusloome ja ühtsete regulatsioonide loomise tasandil ning ka spordi toetuseks lisaressursside leidmisel.”
„Seminarilt saime hea ülevaate ka teiste riikide tegevusest spordi arendamisel ja liikumisharrastuse edendamisel. Selgelt on näha, et kõikide arenenud riikide prioriteediks ja suurimaks eesmärgiks on kasvatada sportivate inimeste arvu,” jätkas Tamm. „Sama eesmärgi on seadnud ka Euroopas liikumisharrastajate arvuga juba täna esirinnas olevad Taani ja Rootsi. Eesti Olümpiakomitee eesmärgiks liikumisharrastuse valdkonnas on, et aastaks 2030 kasvaks aktiivselt sportivate inimeste arv 3x ehk klubides registreeritud spordiharrastajate arv jõuaks 400 000-ni.”
ENGSO on Euroopa spordiorganisatsioonide ühendus, millel on liikmeid 33 Euroopa riigist ja mis on piirkondlikuks katusorganisatsiooniks rahvuslikele spordiorganisatsioonidele ja olümpiakomiteedele.
### Response:
Jüri Tamm: kõik arenenud riigid on seadnud prioriteediks kasvatada sportivate inimeste arvu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on Homsi ja Hama linna ühendava maantee ääres asuva al-Zara külaga, vahendas Reuters.
Väidetavalt jätkavad valitsusväed ja nende liitlased asula lähistel mässulistega võitlemist, sealhulgas viiakse läbi ka õhurünnakuid. Väidetavalt on vastase kätte langenud ka valitsusvägede sõdureid.
Pealetungi korraldasid mässulised jõud, mille hulgas on ka terrorirühmituse al-Qaeda kohalik haru al-Nusra Rinne.
Vaatluskeskuse andmetel oli küla vallutamine osa mässuliste operatsioonist "Kättemaks Aleppo eest".
Jätkuv võitlus Aleppos on olnud peamiseks relvarahu püsimist takistavaks asjaoluks. Linnas, mille erinevaid osi kontrollivad kodusõja erinevad osapooled, on viimastel nädalatel tapetud sadu inimesi ning ÜRO ja erinevad abiorganisatsioonid on hoiatanud ulatusliku humanitaarkatastroofi eest.
Alaviidid on moslemite usurühm, mida loetakse mõnikord šiiitide hulka kuuluvaks, kuid mõned moslemid ei pea neid aga üldse islamiusulisteks.
Alaviitide hulka kuuluvad ka president Bashar al-Assad ning suur osa tema lähematest liitlastest. Alaviidid moodustavad Süüria sunniitliku enamusega elanikkonnast umbes 20%, kuid neil on olnud riigis pikka aega määrava tähtsusega poliitiline võim. | Vaatluskeskus: Süüria mässulised vallutasid alaviitide küla ning viisid elanikud vangidena kaasa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on Homsi ja Hama linna ühendava maantee ääres asuva al-Zara külaga, vahendas Reuters.
Väidetavalt jätkavad valitsusväed ja nende liitlased asula lähistel mässulistega võitlemist, sealhulgas viiakse läbi ka õhurünnakuid. Väidetavalt on vastase kätte langenud ka valitsusvägede sõdureid.
Pealetungi korraldasid mässulised jõud, mille hulgas on ka terrorirühmituse al-Qaeda kohalik haru al-Nusra Rinne.
Vaatluskeskuse andmetel oli küla vallutamine osa mässuliste operatsioonist "Kättemaks Aleppo eest".
Jätkuv võitlus Aleppos on olnud peamiseks relvarahu püsimist takistavaks asjaoluks. Linnas, mille erinevaid osi kontrollivad kodusõja erinevad osapooled, on viimastel nädalatel tapetud sadu inimesi ning ÜRO ja erinevad abiorganisatsioonid on hoiatanud ulatusliku humanitaarkatastroofi eest.
Alaviidid on moslemite usurühm, mida loetakse mõnikord šiiitide hulka kuuluvaks, kuid mõned moslemid ei pea neid aga üldse islamiusulisteks.
Alaviitide hulka kuuluvad ka president Bashar al-Assad ning suur osa tema lähematest liitlastest. Alaviidid moodustavad Süüria sunniitliku enamusega elanikkonnast umbes 20%, kuid neil on olnud riigis pikka aega määrava tähtsusega poliitiline võim.
### Response:
Vaatluskeskus: Süüria mässulised vallutasid alaviitide küla ning viisid elanikud vangidena kaasa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kommunikatsioonibüroo juhi Helin Vaheri sõnul kutsus kaitsevägi mõned kuud tagasi Raagi taas oma missioonile tõlgiks põhjusel, et 2014. aastal läbis ta edukalt Kesk-Aafrika operatsiooni ning varemgi on tema side kaitseväega olnud tihe.
„Kuna Mali missiooni on ette valmistatud juba alates veebruarist ja selle kestus on pikk, siis tuleb meil suve lõpuks leida strateegilise kommunikatsiooni nõuniku kohale uus inimene,“ lausus Vaher.
Ilmar Raag ütles, et tema jaoks on Mali missioon väljakutse, millest ei saa keelduda. „Ma olen juba 15 aastat reservohvitser ja alati kui kaitsevägi kutsub, siis ma lähen. Paraku ei saa sellest täna veel pikemalt rääkida, sest missioon ise stardib alles suve lõpus,“ nentis Raag, kes lubas toetada uut nõunikku ametisse sisseelamisel. | Ilmar Raag lahkub valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõuniku kohalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kommunikatsioonibüroo juhi Helin Vaheri sõnul kutsus kaitsevägi mõned kuud tagasi Raagi taas oma missioonile tõlgiks põhjusel, et 2014. aastal läbis ta edukalt Kesk-Aafrika operatsiooni ning varemgi on tema side kaitseväega olnud tihe.
„Kuna Mali missiooni on ette valmistatud juba alates veebruarist ja selle kestus on pikk, siis tuleb meil suve lõpuks leida strateegilise kommunikatsiooni nõuniku kohale uus inimene,“ lausus Vaher.
Ilmar Raag ütles, et tema jaoks on Mali missioon väljakutse, millest ei saa keelduda. „Ma olen juba 15 aastat reservohvitser ja alati kui kaitsevägi kutsub, siis ma lähen. Paraku ei saa sellest täna veel pikemalt rääkida, sest missioon ise stardib alles suve lõpus,“ nentis Raag, kes lubas toetada uut nõunikku ametisse sisseelamisel.
### Response:
Ilmar Raag lahkub valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõuniku kohalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Virge Joamets on koostanud ulatusliku loo Eesti Kontserdi koolikontsertidest. Seal toimuvast räägib lähemalt valdkonna produtsent Ülle Lehtmäe, oma muljeid jagavad koolide huvijuhid ning kontsertidel esinenud muusikud Madis Kari ja Mihkel Kallip ansamblist “Brassical”.
Riina Luik intervjueeris tšellisti ja kontserdikorraldajat Aare Tammesalut, kes avab lähemalt kontserdikorraldaja rõõme ja muresid.
Heli Reimannil valmis eelmisel aastal doktoritöö Eesti nõukogudeaegsest džässist "Jazz in Soviet Estonia from 1944 to 1953: meanings, spaces and paradoxes". Oma intervjuus räägib ta lähemalt selle kirjutamisest ning džässiuurimisest maailmas.
Eesti imelise klaveririkkuse ja klaverimeistrite uurija Alo Põldmäe on kirjutanud põneva loo esimesest Eesti soost klaverimeistrist Hans Heinrich Falckist, kes on muuhulgas teinud rohkesti Tallinna linna heaks ja kelle tegusid linnas siiani näha saab.
Joosep Sang võtab kokku tänavusel Tallinn Music Weekil kuuldu ning Monika Helme arvustab “Lucia di Lammermoori” uuslavastust Vanemuises.
Muusikauudistes Eestist on juttu üleriigilisest muusikaolümpiaadist, rohketest konkurssidest, MustonenFestist Iisraelis ja paljust muust.
Muusikas läbi mitme aasta kestnud "Jazzisessiooni" sarja lõpetab Anne Erm. | Muusika mainumbris: intervjuu Ants Sootsiga, Jordi Savall, Eesti Kontserdi koolikontsertidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Virge Joamets on koostanud ulatusliku loo Eesti Kontserdi koolikontsertidest. Seal toimuvast räägib lähemalt valdkonna produtsent Ülle Lehtmäe, oma muljeid jagavad koolide huvijuhid ning kontsertidel esinenud muusikud Madis Kari ja Mihkel Kallip ansamblist “Brassical”.
Riina Luik intervjueeris tšellisti ja kontserdikorraldajat Aare Tammesalut, kes avab lähemalt kontserdikorraldaja rõõme ja muresid.
Heli Reimannil valmis eelmisel aastal doktoritöö Eesti nõukogudeaegsest džässist "Jazz in Soviet Estonia from 1944 to 1953: meanings, spaces and paradoxes". Oma intervjuus räägib ta lähemalt selle kirjutamisest ning džässiuurimisest maailmas.
Eesti imelise klaveririkkuse ja klaverimeistrite uurija Alo Põldmäe on kirjutanud põneva loo esimesest Eesti soost klaverimeistrist Hans Heinrich Falckist, kes on muuhulgas teinud rohkesti Tallinna linna heaks ja kelle tegusid linnas siiani näha saab.
Joosep Sang võtab kokku tänavusel Tallinn Music Weekil kuuldu ning Monika Helme arvustab “Lucia di Lammermoori” uuslavastust Vanemuises.
Muusikauudistes Eestist on juttu üleriigilisest muusikaolümpiaadist, rohketest konkurssidest, MustonenFestist Iisraelis ja paljust muust.
Muusikas läbi mitme aasta kestnud "Jazzisessiooni" sarja lõpetab Anne Erm.
### Response:
Muusika mainumbris: intervjuu Ants Sootsiga, Jordi Savall, Eesti Kontserdi koolikontsertidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Berliinis ja Eestis üles võetud "Polaarpoiss" on ühe noore suhte lugu - Mattias (Roland Laos) lõpetab gümnaasiumi ja teeb sisseastumiskatseid Berliini fotokunstikooli, kohtumine bipolaarsust põdeva Hannaga (Jaanika Arum) lööb ta maailma uppi ja paneb suure küsimärgi plaanidele.
Mattiase ja Hanna lugu on üles võetud Eestimaa valitud paigus, rõhuga Tallinnal. Õigupoolest on Tallinna siin isegi raske ära tunda - Kultuurikatlast, Kalarannast, Rotermanni kvartalist, Pärnu maanteest ja teistest kohtadest tekib kuvand põnevast ning arenevast urbanistlikust keskkonnast, maailmalinnast, kus on liivarand, steampunk -kunstisaal, moodne arhitektuur ning palju noori inimesi. "Polaarpoisi" Tallinn erineb filmi algul vilksatavast Berliinist vaid suuruse poolest. Tõdemus, milleks mängufilmi vaja pole. Keeruline on aga leida linatööd, mis oleks Tallinna ja Eestit samamoodi portreteerinud. Keskkonnal on "Polaarpoisis" ka sisuline roll - see ongi Mattiase ja Hanna maailm, nende noorte maailm, kellele Eesti on kodune osake suuremast pildist. Linn pole "Polaarpoisis" mitte ainult keskkond, ta on ka kõrvalosaline, koht, mis vormib suhteid ja avab uusi võimalusi.
Samas pole "Polaarpoiss" ainult linnafilm, ta on film noortest, kelle kasvulava on urbanistlik keskkond sellest tuleneva avatuse ja suletusega. Vastandus kodu ja muu ilma vahel tuleb ilmsiks ka karakteritasandil - Mattias on uje, kohusetundlik ja andekas poiss, kes Berliinis teeb ilmetuid arhitektuurikaadreid, kodulinnas aga armub ja asub pildistama Hannat, jäädvustades keskformaati ühtlasi nende suhte. Heiko Sikka kaamera võtab Mattiase ja Hanna loo üles rikastes värvides, hoolikalt läbi mõeldud kompositsiooni ning valgusega. Hall linn saab piltilusaks metropoliks ja noorte lugu järgib meeleolult 1960ndate lõpu 1970ndate alguse filme. Tahtmata turgatavad pähe paralleelid Michelangelo Antonioni "Blow-up'ist" (1966) ja Miloš Formani haigladraamast "Lendas üle käopesa" (1975); armustseen Kalarannas meenutab aga teksareklaame 1970-1980ndatel, mille autorid olid samuti kas filmitegijad või fotograafid. "Polaarpoisi" fotod tegi Renee Altrov.
"Polaarpoiss" teebki reveransi fotograafiale kui kunstiliigile, andes digiajastu lapsele Mattiasele kätte Hasselbladti keskformaatkaamera. Oma elu varjatuimate hetkede jäädvustamine ja representeerimine küsitleb kunstniku eetikat, pöörates tähelepanu õhkõrnale piirile isikliku ning avaliku vahel. Mattiase ees on valik - kas karjäär või seotus haige sõbrannaga ja tema eest hoolitsemine. Anu Aun jätab filmi lõpu lahtiseks, võimaldades vaatajal see omatahtsi kokku panna. Eneseteostuse, armastus- ja kasvamisloo kõrval on "Polaarpoiss" ka katse tegelda Eesti filmis esmakordselt bipolaarsushäirega, psüühilise haigusega, mille ulatus võib olla laiem, kui registrites seisab. Jaanika Arum Hannana teeb siin ääretult usutava rolli, kandes välja kogu spektri veetlevalt hullust kaunitarist depressioonis end inetuks nutnud tüdrukuni. Roland Laos tasakaaluka Mattiasena ei jää sedavõrd meelde, kuid see seabki filmi balanssi – see pole ainult Mattiase, vaid ka Hanna lugu, mitte üksnes jutustus loomingulise inimese eneseleidmisest, vaid ka arutlus psüühilise häirega inimese kohandumisest ühiskonnaga ja tema lähedaste ees seisvatest raskustest.
Anu Aun on "Polaarpoissi" arendanud kaheksa aastat. Võibolla olnuks tulemus terviklikum, toorem ja mõjusam, kui film oleks valminud kohe, rahastusmudelid aga seda kahjuks ei võimaldanud, nagu seda on nentinud ka režissöör. "Polaarpoiss" 2016 on pildiliselt äärmiselt lihvitud ja sisuliselt läbi toimetatud linalugu, mis võib festivalidel rinda pista suuremate filmimaade noortefilmidega. Filmi puuduseks ongi ehk liigne konstrueeritus, reeglistatus ja läbilavastatus, mis ilmneb nii dialoogides kui tegevuses. Samas on mõistetav, et noortefilm ei peagi olema ehmatavalt tõsieluline. Nagu näha ka pildikeelest, on siin eesmärk olnud tuua lugu vaatajani pilkupüüdvas ja emotsionaalsel tasandil mõistetavas vormis laskumata šokeerivatesse elulistesse äärmustesse. Esimese täispika mängufilmina on see lavastajalt igatahes tugev töö ja kinnitus uutest talentidest Eesti filmis. | Tõnu Karjatse filmikomm: äärmiselt lihvitud linalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Berliinis ja Eestis üles võetud "Polaarpoiss" on ühe noore suhte lugu - Mattias (Roland Laos) lõpetab gümnaasiumi ja teeb sisseastumiskatseid Berliini fotokunstikooli, kohtumine bipolaarsust põdeva Hannaga (Jaanika Arum) lööb ta maailma uppi ja paneb suure küsimärgi plaanidele.
Mattiase ja Hanna lugu on üles võetud Eestimaa valitud paigus, rõhuga Tallinnal. Õigupoolest on Tallinna siin isegi raske ära tunda - Kultuurikatlast, Kalarannast, Rotermanni kvartalist, Pärnu maanteest ja teistest kohtadest tekib kuvand põnevast ning arenevast urbanistlikust keskkonnast, maailmalinnast, kus on liivarand, steampunk -kunstisaal, moodne arhitektuur ning palju noori inimesi. "Polaarpoisi" Tallinn erineb filmi algul vilksatavast Berliinist vaid suuruse poolest. Tõdemus, milleks mängufilmi vaja pole. Keeruline on aga leida linatööd, mis oleks Tallinna ja Eestit samamoodi portreteerinud. Keskkonnal on "Polaarpoisis" ka sisuline roll - see ongi Mattiase ja Hanna maailm, nende noorte maailm, kellele Eesti on kodune osake suuremast pildist. Linn pole "Polaarpoisis" mitte ainult keskkond, ta on ka kõrvalosaline, koht, mis vormib suhteid ja avab uusi võimalusi.
Samas pole "Polaarpoiss" ainult linnafilm, ta on film noortest, kelle kasvulava on urbanistlik keskkond sellest tuleneva avatuse ja suletusega. Vastandus kodu ja muu ilma vahel tuleb ilmsiks ka karakteritasandil - Mattias on uje, kohusetundlik ja andekas poiss, kes Berliinis teeb ilmetuid arhitektuurikaadreid, kodulinnas aga armub ja asub pildistama Hannat, jäädvustades keskformaati ühtlasi nende suhte. Heiko Sikka kaamera võtab Mattiase ja Hanna loo üles rikastes värvides, hoolikalt läbi mõeldud kompositsiooni ning valgusega. Hall linn saab piltilusaks metropoliks ja noorte lugu järgib meeleolult 1960ndate lõpu 1970ndate alguse filme. Tahtmata turgatavad pähe paralleelid Michelangelo Antonioni "Blow-up'ist" (1966) ja Miloš Formani haigladraamast "Lendas üle käopesa" (1975); armustseen Kalarannas meenutab aga teksareklaame 1970-1980ndatel, mille autorid olid samuti kas filmitegijad või fotograafid. "Polaarpoisi" fotod tegi Renee Altrov.
"Polaarpoiss" teebki reveransi fotograafiale kui kunstiliigile, andes digiajastu lapsele Mattiasele kätte Hasselbladti keskformaatkaamera. Oma elu varjatuimate hetkede jäädvustamine ja representeerimine küsitleb kunstniku eetikat, pöörates tähelepanu õhkõrnale piirile isikliku ning avaliku vahel. Mattiase ees on valik - kas karjäär või seotus haige sõbrannaga ja tema eest hoolitsemine. Anu Aun jätab filmi lõpu lahtiseks, võimaldades vaatajal see omatahtsi kokku panna. Eneseteostuse, armastus- ja kasvamisloo kõrval on "Polaarpoiss" ka katse tegelda Eesti filmis esmakordselt bipolaarsushäirega, psüühilise haigusega, mille ulatus võib olla laiem, kui registrites seisab. Jaanika Arum Hannana teeb siin ääretult usutava rolli, kandes välja kogu spektri veetlevalt hullust kaunitarist depressioonis end inetuks nutnud tüdrukuni. Roland Laos tasakaaluka Mattiasena ei jää sedavõrd meelde, kuid see seabki filmi balanssi – see pole ainult Mattiase, vaid ka Hanna lugu, mitte üksnes jutustus loomingulise inimese eneseleidmisest, vaid ka arutlus psüühilise häirega inimese kohandumisest ühiskonnaga ja tema lähedaste ees seisvatest raskustest.
Anu Aun on "Polaarpoissi" arendanud kaheksa aastat. Võibolla olnuks tulemus terviklikum, toorem ja mõjusam, kui film oleks valminud kohe, rahastusmudelid aga seda kahjuks ei võimaldanud, nagu seda on nentinud ka režissöör. "Polaarpoiss" 2016 on pildiliselt äärmiselt lihvitud ja sisuliselt läbi toimetatud linalugu, mis võib festivalidel rinda pista suuremate filmimaade noortefilmidega. Filmi puuduseks ongi ehk liigne konstrueeritus, reeglistatus ja läbilavastatus, mis ilmneb nii dialoogides kui tegevuses. Samas on mõistetav, et noortefilm ei peagi olema ehmatavalt tõsieluline. Nagu näha ka pildikeelest, on siin eesmärk olnud tuua lugu vaatajani pilkupüüdvas ja emotsionaalsel tasandil mõistetavas vormis laskumata šokeerivatesse elulistesse äärmustesse. Esimese täispika mängufilmina on see lavastajalt igatahes tugev töö ja kinnitus uutest talentidest Eesti filmis.
### Response:
Tõnu Karjatse filmikomm: äärmiselt lihvitud linalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2800 elanikuga linn on uut korrakaitsjat otsinud juba kolme avaliku konkursi abil, kuid uut seadusesilma pole kuskilt leitud, vahendas The Local.
Itaalia meedias on elanikud aga kurtnud linnatänavatele saabunud "anarhia" üle. Peamiselt on probleeme sellega, et liiklejad, kes pole sageli üldse linna elanikud, pargivad oma autosid linnakese kitsastel tänavatel seal, kus parajasti parkimise tuju tuleb. Lisaks on sagenenud kihutamine ning muud ohtlikud liiklusmanöövrid.
Murelikud linnaelanikud on loonud grupi ka Facebookis, kus avaldavad fotosid liiklushuligaanidest ning imestavad, kas tõesti ei taha Morsanosse enam ükski politseinik tulla.
Lisaks tuletatakse meelde, et vaid kaks aastat tagasi oli linnas ja lähedal asuvates külades seaduskuulekust tagamas lausa neli politseinikku. | Itaalia väikelinna saabus "anarhia", sest viimane politseinik läks pensionile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2800 elanikuga linn on uut korrakaitsjat otsinud juba kolme avaliku konkursi abil, kuid uut seadusesilma pole kuskilt leitud, vahendas The Local.
Itaalia meedias on elanikud aga kurtnud linnatänavatele saabunud "anarhia" üle. Peamiselt on probleeme sellega, et liiklejad, kes pole sageli üldse linna elanikud, pargivad oma autosid linnakese kitsastel tänavatel seal, kus parajasti parkimise tuju tuleb. Lisaks on sagenenud kihutamine ning muud ohtlikud liiklusmanöövrid.
Murelikud linnaelanikud on loonud grupi ka Facebookis, kus avaldavad fotosid liiklushuligaanidest ning imestavad, kas tõesti ei taha Morsanosse enam ükski politseinik tulla.
Lisaks tuletatakse meelde, et vaid kaks aastat tagasi oli linnas ja lähedal asuvates külades seaduskuulekust tagamas lausa neli politseinikku.
### Response:
Itaalia väikelinna saabus "anarhia", sest viimane politseinik läks pensionile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veerandfinaalides mängiti nii:
KK Viimsi/Kesklinna KK - BC Raplamaa (56:64) (77:48) ning edasi poolfinaali sai KK Viimsi/Kesklinna (+21 p)
Keila KK - Salva/Rock I (54:73) (69:76) ning poolfinaali sai Salva/Rock I (+26 p)
BC Kalev/Cramo - KK Paulus (89:62) (87:64) ning poolfinaali sai BC Kalev/Cramo (+50 p)
KA Tallinna Kalev - Audentese SK (91:67) (80:76) ning poolfinaali sai KA Tallinna Kalev (+28 p)
Poolfinaalid ja finaalid toimuvad Viljandi Spordihoones.
Vastamisi lähevad:
KK Viimsi/Kesklinna KK - Salva/Rock I
BC Kalev/Cramo - KA Tallinna Kalev | U-16 paremik jagab noorteliiga medalid nädalavahetusel Viljandis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veerandfinaalides mängiti nii:
KK Viimsi/Kesklinna KK - BC Raplamaa (56:64) (77:48) ning edasi poolfinaali sai KK Viimsi/Kesklinna (+21 p)
Keila KK - Salva/Rock I (54:73) (69:76) ning poolfinaali sai Salva/Rock I (+26 p)
BC Kalev/Cramo - KK Paulus (89:62) (87:64) ning poolfinaali sai BC Kalev/Cramo (+50 p)
KA Tallinna Kalev - Audentese SK (91:67) (80:76) ning poolfinaali sai KA Tallinna Kalev (+28 p)
Poolfinaalid ja finaalid toimuvad Viljandi Spordihoones.
Vastamisi lähevad:
KK Viimsi/Kesklinna KK - Salva/Rock I
BC Kalev/Cramo - KA Tallinna Kalev
### Response:
U-16 paremik jagab noorteliiga medalid nädalavahetusel Viljandis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõtlusminister Liisa Oviir (SDE) tuli sel nädalal välja jutuga riiklike üüripindade ehitamisest, mis on ka koalitsioonileppe osa. Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman nimetas seda plaani kõige rumalamaks, mida ta viimasel ajal on kohanud ning nimetas seda otsesõnu turusolkimiseks, kuid Oviiri erakonnakaaslane, eelmine ettevõtlusminister Urve Palo Soomani hinnanguga ei nõustu.
"Eestis on enamik eluasemeid ehitatud üldiselt enne 90ndaid aastaid ja väga amortiseerunud. OECD raporti kohaselt on Eesti inimeste üks suuremaid probleeme vananenud ja mittekaasaegne eluase. Kui vaatame ringi EL-is, siis näeme, et riigid tegelevad väga aktiivselt eluasemetega ja Eesti on siin mitte heas mõttes erand," selgitas Urve Palo Vikerraadio saates "Uudis+".
"Inimestel tekib võimalus kortereid ka väljaspool oma linna üürida, nad ei taha elada amortiseerunud korteris. Seal ei ole niivõrd hinnakomponent, kuivõrd mobiilsus, et inimene üldse saaks töökoha vastu võtta, sest ta tahab elada kaasaegses korteris," põhjendas Palo.
Palo kinnitas, et inimlikult saab ta ettevõtjatest aru, kuid leidis, et antud olukorras on tegemist turutõrkega, kuhu riik peab sekkuma.
"Siin on kaks aspekti: väljaspool Tallinat ja lähiümbrust ehitatakse väga vähe korterelamuid ja põhjus on selles, et väiksemates piirkondades on elamuehituskulud sageli palju kõrgemad kui selle ehitise hilisem turuväärtus ning inimesed ei jaksa neid endale soetada. Kui ettevõtja soovib aretada ettevõtlust väikeses piirkonnas, siis tal ei ole tööjõudu seal võtta ja tuua neid sinna ka ei saa, sest inimestel ei ole kusagil seal elada. Tööjõumobiilsus on Eestis väga väike," sõnastas Palo probleemi.
Teiseks aspektiks pidas ta olukorda suuremates linnades, kus uusi kortermaju ehitatakse palju, kuid nende hinnad jäävad madalapalgalistele - politseinikud, õpetajad, medõed, aga ka alles ellu astuvad noored - kättesaamatuks, samas aga tahavad kõik elada kaasaegsetel pindadel.
"Mis siis on riigile odavam, kas aidata neil oma eluase siin sisse seada või nad vaatavad suuna ülelahe ja elavad siis seal riiklikult toetatud üüripindadel?" küsis Palo retooriliselt. "Suuremates linnades oleksid need ühetaolise projektiga väikesed korterid, mis küllap lööksid ka Õismäe renoveerimata korterite üürihinnad alla," uskus endine minister.
Uute elupindade asemel amortiseerunud majad korda?
Soomani kriitika puudutas amortiseerunud elupindu, mille võiks uute asemel riiklikult korda teha - tuleks ka odavam, kui uusi ehitada. Palo leiab, et üks ei välista teist.
"Näiteks Valga, kus on palju vanu amortiseerunud kortermaju, kus üksikutes korterites elatakse. Sinna me tegime ka nende jaoks spetsiaalse toetusmeetme - lammutusmeetme, sest tihti on odavam vana maja maha lammutada ja uus ehitada," näitlikustas Palo. Ta kinnitas, et kui suures amortiseerunud hoones on vaid mõni üksik korter hõivatud, on väga keeruline eraomanikega kokkuleppele jõuda, et riigi toel kogu maja korda teha.
"Eesti on siiani olnud põhimõttega, et elamuehitus on erasektori käes ja riik sinna ei sekku ning tulemusi me näeme. See ei tähenda, et ei võiks teha teisi toetusmeetmeid juurde, kuidas vanu maju renoveerida," rõhutas Palo. Tema kinnitusel on viis miljonit eurot riikliku üürikorterite projekti nö sisseelamisraha, mis peaks aitama selle vastu ka usaldust tekitada.
"Ettevõtlust ei saa sinna tuuagi, kui inimesi pole võimalik sinna kolida. See kõik käib käsikäes," selgitas Palo riigi sekkumist. "Vastu kohaliku omavalitsuse tahtmist ei hakka riik ise midagi ehitama," rahustas ta skeptikuid. | Palo: riik ei solgi üüriturgu, vaid laseb hindadest õhu välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtlusminister Liisa Oviir (SDE) tuli sel nädalal välja jutuga riiklike üüripindade ehitamisest, mis on ka koalitsioonileppe osa. Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman nimetas seda plaani kõige rumalamaks, mida ta viimasel ajal on kohanud ning nimetas seda otsesõnu turusolkimiseks, kuid Oviiri erakonnakaaslane, eelmine ettevõtlusminister Urve Palo Soomani hinnanguga ei nõustu.
"Eestis on enamik eluasemeid ehitatud üldiselt enne 90ndaid aastaid ja väga amortiseerunud. OECD raporti kohaselt on Eesti inimeste üks suuremaid probleeme vananenud ja mittekaasaegne eluase. Kui vaatame ringi EL-is, siis näeme, et riigid tegelevad väga aktiivselt eluasemetega ja Eesti on siin mitte heas mõttes erand," selgitas Urve Palo Vikerraadio saates "Uudis+".
"Inimestel tekib võimalus kortereid ka väljaspool oma linna üürida, nad ei taha elada amortiseerunud korteris. Seal ei ole niivõrd hinnakomponent, kuivõrd mobiilsus, et inimene üldse saaks töökoha vastu võtta, sest ta tahab elada kaasaegses korteris," põhjendas Palo.
Palo kinnitas, et inimlikult saab ta ettevõtjatest aru, kuid leidis, et antud olukorras on tegemist turutõrkega, kuhu riik peab sekkuma.
"Siin on kaks aspekti: väljaspool Tallinat ja lähiümbrust ehitatakse väga vähe korterelamuid ja põhjus on selles, et väiksemates piirkondades on elamuehituskulud sageli palju kõrgemad kui selle ehitise hilisem turuväärtus ning inimesed ei jaksa neid endale soetada. Kui ettevõtja soovib aretada ettevõtlust väikeses piirkonnas, siis tal ei ole tööjõudu seal võtta ja tuua neid sinna ka ei saa, sest inimestel ei ole kusagil seal elada. Tööjõumobiilsus on Eestis väga väike," sõnastas Palo probleemi.
Teiseks aspektiks pidas ta olukorda suuremates linnades, kus uusi kortermaju ehitatakse palju, kuid nende hinnad jäävad madalapalgalistele - politseinikud, õpetajad, medõed, aga ka alles ellu astuvad noored - kättesaamatuks, samas aga tahavad kõik elada kaasaegsetel pindadel.
"Mis siis on riigile odavam, kas aidata neil oma eluase siin sisse seada või nad vaatavad suuna ülelahe ja elavad siis seal riiklikult toetatud üüripindadel?" küsis Palo retooriliselt. "Suuremates linnades oleksid need ühetaolise projektiga väikesed korterid, mis küllap lööksid ka Õismäe renoveerimata korterite üürihinnad alla," uskus endine minister.
Uute elupindade asemel amortiseerunud majad korda?
Soomani kriitika puudutas amortiseerunud elupindu, mille võiks uute asemel riiklikult korda teha - tuleks ka odavam, kui uusi ehitada. Palo leiab, et üks ei välista teist.
"Näiteks Valga, kus on palju vanu amortiseerunud kortermaju, kus üksikutes korterites elatakse. Sinna me tegime ka nende jaoks spetsiaalse toetusmeetme - lammutusmeetme, sest tihti on odavam vana maja maha lammutada ja uus ehitada," näitlikustas Palo. Ta kinnitas, et kui suures amortiseerunud hoones on vaid mõni üksik korter hõivatud, on väga keeruline eraomanikega kokkuleppele jõuda, et riigi toel kogu maja korda teha.
"Eesti on siiani olnud põhimõttega, et elamuehitus on erasektori käes ja riik sinna ei sekku ning tulemusi me näeme. See ei tähenda, et ei võiks teha teisi toetusmeetmeid juurde, kuidas vanu maju renoveerida," rõhutas Palo. Tema kinnitusel on viis miljonit eurot riikliku üürikorterite projekti nö sisseelamisraha, mis peaks aitama selle vastu ka usaldust tekitada.
"Ettevõtlust ei saa sinna tuuagi, kui inimesi pole võimalik sinna kolida. See kõik käib käsikäes," selgitas Palo riigi sekkumist. "Vastu kohaliku omavalitsuse tahtmist ei hakka riik ise midagi ehitama," rahustas ta skeptikuid.
### Response:
Palo: riik ei solgi üüriturgu, vaid laseb hindadest õhu välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Istungi tööaja lõpp ei tähenda seda, et sellega katkeks ka pooliku haldusreformi vastu seismine. Muudatusettepanekud pole veel poole pealegi jõudnud ning see tähendab, et ka järgmise nädala teisipäevane ning kolmapäevane istung möödub meil haldusreformi tähe all," rääkis fraktsiooni aseesimees Mailis Reps.
"Vaatamata sellele, et öösel oli meil mitmeid töiseid nõupidamisi, ei ole me kahjuks kompromissile lähemale jõudnud. Me oleme valmis vaheaegade võtmist katkestama, kuid seda vaid juhul, kui valitsus viib seadusesse sisse muudatused, mis meie hinnangul on haldusreformi edukaks rakenduseks hädavajalikud. Hetkel pole nende poolt mingisugust sisulist arutelugi näha, rääkimata kompromissist. Seega tuleb jätkata ka obstruktsioonimeetmete rakendamisega," lausus Reps.
Riigikogus jätkus haldusreformi seaduse eelnõu teine lugemine
Riigikogu jätkas haldusreformi seaduse eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamist. Istungi tööaja lõpuks oli riigikogul läbi vaadatud 121 muudatusettepanekust 55.
Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused.
Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.
Eelnõu kohaselt on kohalikel omavalitsustel kuni käesoleva aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust, milleks on kokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot. Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.
Haldusreformi arutelu jätkatakse järgmisel töönädalal. | Keskfraktsioon lubab ööistungitega järgmisel nädalal jätkata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Istungi tööaja lõpp ei tähenda seda, et sellega katkeks ka pooliku haldusreformi vastu seismine. Muudatusettepanekud pole veel poole pealegi jõudnud ning see tähendab, et ka järgmise nädala teisipäevane ning kolmapäevane istung möödub meil haldusreformi tähe all," rääkis fraktsiooni aseesimees Mailis Reps.
"Vaatamata sellele, et öösel oli meil mitmeid töiseid nõupidamisi, ei ole me kahjuks kompromissile lähemale jõudnud. Me oleme valmis vaheaegade võtmist katkestama, kuid seda vaid juhul, kui valitsus viib seadusesse sisse muudatused, mis meie hinnangul on haldusreformi edukaks rakenduseks hädavajalikud. Hetkel pole nende poolt mingisugust sisulist arutelugi näha, rääkimata kompromissist. Seega tuleb jätkata ka obstruktsioonimeetmete rakendamisega," lausus Reps.
Riigikogus jätkus haldusreformi seaduse eelnõu teine lugemine
Riigikogu jätkas haldusreformi seaduse eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamist. Istungi tööaja lõpuks oli riigikogul läbi vaadatud 121 muudatusettepanekust 55.
Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused.
Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.
Eelnõu kohaselt on kohalikel omavalitsustel kuni käesoleva aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust, milleks on kokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot. Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.
Haldusreformi arutelu jätkatakse järgmisel töönädalal.
### Response:
Keskfraktsioon lubab ööistungitega järgmisel nädalal jätkata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Müügitulu suurenes seejuures aastatagusega võrreldes 2,7 miljoni euro võrra ehk 1,4%. Kahjum vähenes 1,3 miljoni euro võrra ehk 10%.
Esimeses kvartalis, mis on ühtlasi madalhooaeg, kasvas reisijate arv kõikidel opereeritavatel liinidel.
Kokku veeti kolme kuuga ligi kaks miljonit reisijat, mida on eelmise aastaga võrreldes 9% rohkem. | Tallink jäi I kvartalis ehk madalhooajal 12 miljoniga kahjumisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Müügitulu suurenes seejuures aastatagusega võrreldes 2,7 miljoni euro võrra ehk 1,4%. Kahjum vähenes 1,3 miljoni euro võrra ehk 10%.
Esimeses kvartalis, mis on ühtlasi madalhooaeg, kasvas reisijate arv kõikidel opereeritavatel liinidel.
Kokku veeti kolme kuuga ligi kaks miljonit reisijat, mida on eelmise aastaga võrreldes 9% rohkem.
### Response:
Tallink jäi I kvartalis ehk madalhooajal 12 miljoniga kahjumisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti kolme ja poole nädala pikkusest lõunalaagrist naasnud 26-aastane Kirt teeb olümpiahooaja esimese võistluse laupäeval Saksamaal.
„Selle hooaja ettevalmistus on kulgenud plaanipäraselt. Mõned külmetushaigused on jäänud jälle puhkenädalale, aga õlg on sel aastal lubanud oluliselt rohkem viskeid teha, viskemaht on suurem. Muidugi, see ei eelda, et nüüd on kõik superhästi, kindlasti tuleb võistlustel ennast kokku võtta ja tehniliselt häid katseid näidata. Aga vähemalt midagi tegemata ei ole jäänud, kripeldusi hinges ei ole,” rääkis Kirt Vikerraadiole. „Tänu sellele, et olen terve püsinud, olen saanud visata suuremas mahus ja ülesehitus jõusaalitreeningutel on olnud natuke teistsugune.”
Kui palju on treeningutel saatnud mõte sellest suurepärasest tulemusest, mille sügisel viskasid? „Kui hooaeg läbi sai, siis selle tulemuse mingil määral kustutasin peast, iga hooaeg algab uuesti pihta. Ja kui selle tulemusega pole võidetud mingeid medaleid, siis rahvas unustab selle väga kiirelt ja uue hooaja alguses hakkan nullist pihta. Võib-olla see on kõige parem ka, see hoiab ennast motiveerituna ja natuke on kerge närv sees, mis aitab kaasa, ma loodan,” sõnas Kirt. „Olümpianorm oli peas juba pärast eelmise aasta 82 meetrit. Kui see ei oleks tulnud eelmisel aastal, oleksin pidanud seda sel aastal püüdma hakkama, aga see ei tähenda kindlasti ka seda, et ma sel aastal ei taha enne olümpiat näidata häid tulemusi. Mida paremaid tulemusi enne olümpiat näitan, seda enesekindlamalt on võimalik olümpiale peale minna. Kui enne olümpiat olen väga kehvas seisus, on ilmselt närvipinge olümpial suurem.”
Kas koostöö treeneri ja treeningkaaslase Risto Mätasega on jätkuvalt hea? „Jaa, kõik klapib. Eks ta on muidugi tööl ja mõned treeningud olen pidanud tegema iseseisvalt, aga visketrennides on nad sajaprotsendiliselt vennaga kohal olnud ja oleme saanud teha tehniliselt väga häid trenne,” mõtiskles Kirt.
Kui mõelda rekordviskele, siis mis on see, mida peaks tegema, et stabiilselt selliseid tulemusi visata? „Üks asi on kindlasti see, et kui seda viset vaadata videost, siis on näha, et hoojooksu kiirus oli oluliselt suurem ja ristsammudel negatiivseid nurki peaaegu ei tekkinudki. Talvel oleme selle kallal tööd teinud, et sel aastal ka suure hoo pealt visata ja tehniliselt võimalikult hästi. Need on kaks punkti, milles võiks saavutada stabiilsuse,” sõnas Kirt.
Kas esimeseks võistluseks on ka mingi konkreetne eesmärk? „Mida paremini, seda parem. Kindlasti ei lähe ma sinna viskama 86 meetrit. Kui see muidugi tuleb, siis tuleb, aga arvan, et laagrist on nii vähe möödas ja senine välisvõistluste parim tulemus on 79.50, pigem läheme proovima mõningaid tehnilisi nüansse, et pärast saaks teha vigade parandust,” arutles Kirt. „See on nii varajase hooaja järgus, et sel võitlusel pigem vaadata, mida teen võistlussituatsioonis.”
Alanud hooajal on kaks tiitlivõistlust, olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused. Kas pikem plaan on täpsemalt paigal, tead, kus ja mida tahad teha? „Niivõrd-kuivõrd. Seda olen alati mõelnud, et tahan palju võistelda, nii enne EM-i kui enne olümpiat,” lausus Kirt. „Eelmine hooaeg näitas, et just välisvõistlused viivad mind vormi ja annavad psühholoogilist enesekindlust. Eelmisel hooajal see sobib, loodetavasti sobib ka sel hooajal.”
Kui olulised on sinu jaoks olümpiahooajal Euroopa meistrivõistlused? „Väga tähtsad. Kaks aastat tagasi alles pääsesid esimest korda Euroopa meistrivõistlustele. Mõlemad võistlused on minu jaoks väga tähtsad ja terve ettevalmistusperioodi ma selle nimel ka treenisin, et suudaksin terve hooaja vältel olla füüsiliselt heas vormis,” rääkis Kirt. | Kirt: mida paremaid tulemusi enne olümpiat näitan, seda enesekindlamalt on võimalik Riosse minna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti kolme ja poole nädala pikkusest lõunalaagrist naasnud 26-aastane Kirt teeb olümpiahooaja esimese võistluse laupäeval Saksamaal.
„Selle hooaja ettevalmistus on kulgenud plaanipäraselt. Mõned külmetushaigused on jäänud jälle puhkenädalale, aga õlg on sel aastal lubanud oluliselt rohkem viskeid teha, viskemaht on suurem. Muidugi, see ei eelda, et nüüd on kõik superhästi, kindlasti tuleb võistlustel ennast kokku võtta ja tehniliselt häid katseid näidata. Aga vähemalt midagi tegemata ei ole jäänud, kripeldusi hinges ei ole,” rääkis Kirt Vikerraadiole. „Tänu sellele, et olen terve püsinud, olen saanud visata suuremas mahus ja ülesehitus jõusaalitreeningutel on olnud natuke teistsugune.”
Kui palju on treeningutel saatnud mõte sellest suurepärasest tulemusest, mille sügisel viskasid? „Kui hooaeg läbi sai, siis selle tulemuse mingil määral kustutasin peast, iga hooaeg algab uuesti pihta. Ja kui selle tulemusega pole võidetud mingeid medaleid, siis rahvas unustab selle väga kiirelt ja uue hooaja alguses hakkan nullist pihta. Võib-olla see on kõige parem ka, see hoiab ennast motiveerituna ja natuke on kerge närv sees, mis aitab kaasa, ma loodan,” sõnas Kirt. „Olümpianorm oli peas juba pärast eelmise aasta 82 meetrit. Kui see ei oleks tulnud eelmisel aastal, oleksin pidanud seda sel aastal püüdma hakkama, aga see ei tähenda kindlasti ka seda, et ma sel aastal ei taha enne olümpiat näidata häid tulemusi. Mida paremaid tulemusi enne olümpiat näitan, seda enesekindlamalt on võimalik olümpiale peale minna. Kui enne olümpiat olen väga kehvas seisus, on ilmselt närvipinge olümpial suurem.”
Kas koostöö treeneri ja treeningkaaslase Risto Mätasega on jätkuvalt hea? „Jaa, kõik klapib. Eks ta on muidugi tööl ja mõned treeningud olen pidanud tegema iseseisvalt, aga visketrennides on nad sajaprotsendiliselt vennaga kohal olnud ja oleme saanud teha tehniliselt väga häid trenne,” mõtiskles Kirt.
Kui mõelda rekordviskele, siis mis on see, mida peaks tegema, et stabiilselt selliseid tulemusi visata? „Üks asi on kindlasti see, et kui seda viset vaadata videost, siis on näha, et hoojooksu kiirus oli oluliselt suurem ja ristsammudel negatiivseid nurki peaaegu ei tekkinudki. Talvel oleme selle kallal tööd teinud, et sel aastal ka suure hoo pealt visata ja tehniliselt võimalikult hästi. Need on kaks punkti, milles võiks saavutada stabiilsuse,” sõnas Kirt.
Kas esimeseks võistluseks on ka mingi konkreetne eesmärk? „Mida paremini, seda parem. Kindlasti ei lähe ma sinna viskama 86 meetrit. Kui see muidugi tuleb, siis tuleb, aga arvan, et laagrist on nii vähe möödas ja senine välisvõistluste parim tulemus on 79.50, pigem läheme proovima mõningaid tehnilisi nüansse, et pärast saaks teha vigade parandust,” arutles Kirt. „See on nii varajase hooaja järgus, et sel võitlusel pigem vaadata, mida teen võistlussituatsioonis.”
Alanud hooajal on kaks tiitlivõistlust, olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused. Kas pikem plaan on täpsemalt paigal, tead, kus ja mida tahad teha? „Niivõrd-kuivõrd. Seda olen alati mõelnud, et tahan palju võistelda, nii enne EM-i kui enne olümpiat,” lausus Kirt. „Eelmine hooaeg näitas, et just välisvõistlused viivad mind vormi ja annavad psühholoogilist enesekindlust. Eelmisel hooajal see sobib, loodetavasti sobib ka sel hooajal.”
Kui olulised on sinu jaoks olümpiahooajal Euroopa meistrivõistlused? „Väga tähtsad. Kaks aastat tagasi alles pääsesid esimest korda Euroopa meistrivõistlustele. Mõlemad võistlused on minu jaoks väga tähtsad ja terve ettevalmistusperioodi ma selle nimel ka treenisin, et suudaksin terve hooaja vältel olla füüsiliselt heas vormis,” rääkis Kirt.
### Response:
Kirt: mida paremaid tulemusi enne olümpiat näitan, seda enesekindlamalt on võimalik Riosse minna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivali avamisel pidid osalema ka Eesti, Soome ja Ungari suursaadikud Venemaal, vahendas Postimees uudisteagentuuri Udmurtia.
Festivali organisaator, Iževski kinoklubi direktor Andrei Smirnov ütles kohalikule uudisteagentuurile, et otsuse jätta festival ära tegi kino omanik, kes andis sellest teada kolmapäeval. "Paistab, et kellelegi ei meeldinud soome-ugri liikumisele osaks saav tähelepanu, mis oleks festivaliga kaasnenud," rääkis ta.
Festivali programmis olevaid filme Iževski kinos küll näidatakse, kuid seda mitte festivalil vaid niinimetatud "esmaspäevase kino" formaadis. | Venemaal jäi ootamatult ära soome-ugri filmide festival | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivali avamisel pidid osalema ka Eesti, Soome ja Ungari suursaadikud Venemaal, vahendas Postimees uudisteagentuuri Udmurtia.
Festivali organisaator, Iževski kinoklubi direktor Andrei Smirnov ütles kohalikule uudisteagentuurile, et otsuse jätta festival ära tegi kino omanik, kes andis sellest teada kolmapäeval. "Paistab, et kellelegi ei meeldinud soome-ugri liikumisele osaks saav tähelepanu, mis oleks festivaliga kaasnenud," rääkis ta.
Festivali programmis olevaid filme Iževski kinos küll näidatakse, kuid seda mitte festivalil vaid niinimetatud "esmaspäevase kino" formaadis.
### Response:
Venemaal jäi ootamatult ära soome-ugri filmide festival |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus mõistis KredEx Krediidikindlustuselt välja kindlustusmaksed 144 791,01 eurot ja viivise 4515,19 eurot Windoori kasuks ning KredEx Krediidikindlustuselt veel viivised kindlustusmaksetelt 12. maist kuni kindlustusmaksete tagastamiseni Windoori kasuks, ütles kohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Kohus jättis Swedbanki ja Nordea Finance Estonia menetluskulud nende endi kanda.
Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis AS-ilt Windoor välja menetluskulud summas 23 047,99 eurot AS-i KredEx Krediidikindlustus kasuks ning AS-ilt KredEx Krediidikindlustus välja menetluskulud 122,50 eurot AS-i Windoor kasuks.
Kohtuotsus ei ole jõustunud ja selle saab vaidlustada 30 päeva jooksul Tallinna ringkonnakohtus.
Kohus nõustus KredEx Krediidikindlustuse seisukohaga, et Windoori kindlustusleping oli tühistatud õiguspäraselt ja põhjendatult ning kindlustusandjal puudub seoses Windoori Kasahstani tehingutega kohustus kindlustushüvitist maksta.
"Kohtus leidis kinnitust asjaolu, et Windoor sõlmis kindlustuslepingud pettuse teel, varjates teadlikult täiendavaid kõrvalkokkuleppeid," ütles KredExi pressiesindaja Joonas Kerge ERR.ee-le.
Kindlustushüvitise maksmise kohustus puudub eelkõige seetõttu, et vastavalt Eesti seadustele on kindlustusleping tühistatud. KredEx Krediidikindlustus tühistas Windoori kindlustuslepingu kuna, lepingu sõlmimisel varjas Windoor oma muid kokkuleppeid Kasahstanis.
"Windoori esindaja tunnistas kohtus, et on sõlminud investeerimislepingu, mis on andnud ostjale aluse oma maksekohustuse täitmisest keelduda. Sellest lepingust ei informeeritud teadlikult. Lisaks puudub meie arvates antud juhul ka selge nõue ostja vastu ehk teisisõnu ei saagi realiseeruda risk, mille vastu sooviti end kindlustada," selgitas KredEx Krediidikindlustuse juhatuse esimees Meelis Tambla.
KredEx Krediidikindlustus ei pea vastavalt kohtuotsusele Windoorile kindlustushüvitist maksma. Küll aga tuleb maksta tagasi see osa kindlustuspreemiast, mis ületab tehinguga seoses KredEx Krediidikindlustusele kaasnenud kulusid. "Sellega oleme arvestanud," sõnas Tambla.
Tambla sõnul tuleb kindlustuslepingu tühistamist ette haruharva ning KredEx Krediidikindlustuse jaoks on tegemist esmakordse juhtumiga.
"See on äärmuslik otsus, mida ei tehta ilma alust omamata ja mõtlematult. Tegemist on seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendiga, mis lubab eksimuse või pettuse teel sõlmitud lepingust välja astuda poolel, keda on kas eksimusse viidud või petetud. On hea meel, et ka Harju maakohus leidis, et lepingu tühistamine oli antud juhul põhjendatud,“ lisas Tambla.
KredEx Krediidikindlustuse ja AS Windoor vaheline kohtuvaidlus puudutab 2014. aasta detsembris tühistatud krediidikindlustuslepingut. Kohtuvaidlus käib kindlustushüvitise maksmise kohustuse üle. Windoor nõuab KredEx Krediidikindlustuselt ligi 14 miljoni euro maksmist. | KredEx võitis kindlustuslepingu tühistamise vaidluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus mõistis KredEx Krediidikindlustuselt välja kindlustusmaksed 144 791,01 eurot ja viivise 4515,19 eurot Windoori kasuks ning KredEx Krediidikindlustuselt veel viivised kindlustusmaksetelt 12. maist kuni kindlustusmaksete tagastamiseni Windoori kasuks, ütles kohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Kohus jättis Swedbanki ja Nordea Finance Estonia menetluskulud nende endi kanda.
Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis AS-ilt Windoor välja menetluskulud summas 23 047,99 eurot AS-i KredEx Krediidikindlustus kasuks ning AS-ilt KredEx Krediidikindlustus välja menetluskulud 122,50 eurot AS-i Windoor kasuks.
Kohtuotsus ei ole jõustunud ja selle saab vaidlustada 30 päeva jooksul Tallinna ringkonnakohtus.
Kohus nõustus KredEx Krediidikindlustuse seisukohaga, et Windoori kindlustusleping oli tühistatud õiguspäraselt ja põhjendatult ning kindlustusandjal puudub seoses Windoori Kasahstani tehingutega kohustus kindlustushüvitist maksta.
"Kohtus leidis kinnitust asjaolu, et Windoor sõlmis kindlustuslepingud pettuse teel, varjates teadlikult täiendavaid kõrvalkokkuleppeid," ütles KredExi pressiesindaja Joonas Kerge ERR.ee-le.
Kindlustushüvitise maksmise kohustus puudub eelkõige seetõttu, et vastavalt Eesti seadustele on kindlustusleping tühistatud. KredEx Krediidikindlustus tühistas Windoori kindlustuslepingu kuna, lepingu sõlmimisel varjas Windoor oma muid kokkuleppeid Kasahstanis.
"Windoori esindaja tunnistas kohtus, et on sõlminud investeerimislepingu, mis on andnud ostjale aluse oma maksekohustuse täitmisest keelduda. Sellest lepingust ei informeeritud teadlikult. Lisaks puudub meie arvates antud juhul ka selge nõue ostja vastu ehk teisisõnu ei saagi realiseeruda risk, mille vastu sooviti end kindlustada," selgitas KredEx Krediidikindlustuse juhatuse esimees Meelis Tambla.
KredEx Krediidikindlustus ei pea vastavalt kohtuotsusele Windoorile kindlustushüvitist maksma. Küll aga tuleb maksta tagasi see osa kindlustuspreemiast, mis ületab tehinguga seoses KredEx Krediidikindlustusele kaasnenud kulusid. "Sellega oleme arvestanud," sõnas Tambla.
Tambla sõnul tuleb kindlustuslepingu tühistamist ette haruharva ning KredEx Krediidikindlustuse jaoks on tegemist esmakordse juhtumiga.
"See on äärmuslik otsus, mida ei tehta ilma alust omamata ja mõtlematult. Tegemist on seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendiga, mis lubab eksimuse või pettuse teel sõlmitud lepingust välja astuda poolel, keda on kas eksimusse viidud või petetud. On hea meel, et ka Harju maakohus leidis, et lepingu tühistamine oli antud juhul põhjendatud,“ lisas Tambla.
KredEx Krediidikindlustuse ja AS Windoor vaheline kohtuvaidlus puudutab 2014. aasta detsembris tühistatud krediidikindlustuslepingut. Kohtuvaidlus käib kindlustushüvitise maksmise kohustuse üle. Windoor nõuab KredEx Krediidikindlustuselt ligi 14 miljoni euro maksmist.
### Response:
KredEx võitis kindlustuslepingu tühistamise vaidluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Umbes sagedusega iga kuue kuu tagant näen ma selliseid uudiseid lehes. Mul peaks siis juba rohkem lapsi olema kui Hannes Hansol. Mõelege järele, kust need allikad tulevad või kes selliseid asju välja mõtlevad," kõlas Rõivase soovitus ajakirjanikele tänasel valitsuse pressikonverentsil.
Rõivase vasakul käel istunud Hannes Hanso, kes on isaks neljale lapsele, ütles: "Mina võin kinnitada, et juulis ootab meie pere tõesti lisandust ja see on väga tore uudis." | Rõivas: kui pidevad jutud tõele vastaks, peaks mul rohkem lapsi olema kui Hansol | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Umbes sagedusega iga kuue kuu tagant näen ma selliseid uudiseid lehes. Mul peaks siis juba rohkem lapsi olema kui Hannes Hansol. Mõelege järele, kust need allikad tulevad või kes selliseid asju välja mõtlevad," kõlas Rõivase soovitus ajakirjanikele tänasel valitsuse pressikonverentsil.
Rõivase vasakul käel istunud Hannes Hanso, kes on isaks neljale lapsele, ütles: "Mina võin kinnitada, et juulis ootab meie pere tõesti lisandust ja see on väga tore uudis."
### Response:
Rõivas: kui pidevad jutud tõele vastaks, peaks mul rohkem lapsi olema kui Hansol |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Antud teema on muutunud järjest aktuaalsemaks ning seetõttu on oluline, et kõik treenerid, mängijad, kohtunikud, klubide esindajad ning lapsevanemad oleksid kursis toimuvaga. Sellest tulenevalt alustatakse seminaride seeriaga, et harida korvpallirahvast kokkuleppemängudega seotud teemadel.
Francesco Baranca, hispaanlasest FederBet peasekretär teeb näitlikuks, kui lihtne on reaalsuses tuvastada pettust, kuidas kõik vähegi „kahtlased” panused on alati terase jälgimise all, kuni IP-aadresside temaatikani välja. „Tuvastada niidistik ja jõuda juurteni – kes tegelikult hoobasid liigutab, pole sugugi nii keeruline kui arvatakse,” lausus Baranca, kellel on tuua rida näiteid.
Kristiina Tukk, EKL-i poolne projekti juht, sõnas: „Tegu on Eestis alles esimese sellelaadse suurema seminariga. Siit algab koolituste seeria, mis meie jaoks on ääretult oluline, et ennetada teadmatusest tingitud probleeme. Tunnistame endale, et probleem on ka korvpalli puhul olemas, me ei eira seda ning üritame juhtida kokkuleppemängude ohtudele suurt tähelepanu. Mida rohkem inimesed on sellest informeeritud, seda vähem on arusaamatust, samas seda rohkem on teadmist – kus on piirid. EKL paneb südamele, et see on koostöös teiste aladega meie ühine püüdlus sport puhtana hoida.”
Peaesinejad on üritusel Francesco Baranca ja Mihkel Uiboleht. Jalgpalliliit on kihlveopettuste vastu võitlemisega juba pikemat aega tegelenud ning nende alaliidu kogemustest on õppida paljudel teistel.
Esimene seminar toimub 18. mail kell 12-15 Original Sokos Hotel Viru Grande III saalis (Viru väljak 4, Tallinn).
Seminarile on kutsutud järgnevad esinejad:
Lasma Zandere – „True Basketball. Real Games” projektijuht
Mihkel Uiboleht - Eesti Jalgpalli Liit
Francesco Baranca – FederBet peasekretär
Ettekanded toimuvad nii eesti kui ka inglise keeles.
Seminar on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud. Registreerida saab siit. | Korvpalliliit korraldab seminari kokkuleppemängude ennetamise ja ohtude teemal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Antud teema on muutunud järjest aktuaalsemaks ning seetõttu on oluline, et kõik treenerid, mängijad, kohtunikud, klubide esindajad ning lapsevanemad oleksid kursis toimuvaga. Sellest tulenevalt alustatakse seminaride seeriaga, et harida korvpallirahvast kokkuleppemängudega seotud teemadel.
Francesco Baranca, hispaanlasest FederBet peasekretär teeb näitlikuks, kui lihtne on reaalsuses tuvastada pettust, kuidas kõik vähegi „kahtlased” panused on alati terase jälgimise all, kuni IP-aadresside temaatikani välja. „Tuvastada niidistik ja jõuda juurteni – kes tegelikult hoobasid liigutab, pole sugugi nii keeruline kui arvatakse,” lausus Baranca, kellel on tuua rida näiteid.
Kristiina Tukk, EKL-i poolne projekti juht, sõnas: „Tegu on Eestis alles esimese sellelaadse suurema seminariga. Siit algab koolituste seeria, mis meie jaoks on ääretult oluline, et ennetada teadmatusest tingitud probleeme. Tunnistame endale, et probleem on ka korvpalli puhul olemas, me ei eira seda ning üritame juhtida kokkuleppemängude ohtudele suurt tähelepanu. Mida rohkem inimesed on sellest informeeritud, seda vähem on arusaamatust, samas seda rohkem on teadmist – kus on piirid. EKL paneb südamele, et see on koostöös teiste aladega meie ühine püüdlus sport puhtana hoida.”
Peaesinejad on üritusel Francesco Baranca ja Mihkel Uiboleht. Jalgpalliliit on kihlveopettuste vastu võitlemisega juba pikemat aega tegelenud ning nende alaliidu kogemustest on õppida paljudel teistel.
Esimene seminar toimub 18. mail kell 12-15 Original Sokos Hotel Viru Grande III saalis (Viru väljak 4, Tallinn).
Seminarile on kutsutud järgnevad esinejad:
Lasma Zandere – „True Basketball. Real Games” projektijuht
Mihkel Uiboleht - Eesti Jalgpalli Liit
Francesco Baranca – FederBet peasekretär
Ettekanded toimuvad nii eesti kui ka inglise keeles.
Seminar on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud. Registreerida saab siit.
### Response:
Korvpalliliit korraldab seminari kokkuleppemängude ennetamise ja ohtude teemal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siingi on erandeid – alles hiljuti toimus Haapsalus järjekordne õudus- ja fantaasiafilmide festival, aga eks see üritus olegi paljude pealinna filmigurmaanide jaoks pigem väljasõit rohelisse, kus võrdselt filmidega tunti rõõmu kevadise väikelinna ilust.
Aga jah, tundub, et suvi on muusika, teatri ja kindlasti ka kirjanduse aeg. Paradoksaalsel kombel soodustab viimast tõsiasi, et suvel ilmub vähem raamatuid, kui muudel aastaaegadel ning kirjastused reeglina ei säti teoste ilmumisaega suve peale, mil paljud inimesed viibivad raamatupoodidest kaugel. Tean paljusid, kes ütlevadki, et katsuvad suvel läbi lugeda kõik vahepeal virna kogunenud raamatud. Mina päris nii ei tee. Mis viibki olulise küsimuseni – kui ühelt poolt on suvi küll lugemisele soodne aeg, siis milline kirjandus suvel lugemiseks sobib?
Ja see on paras pähkel. Ühelt poolt võiks ju arvata, et nii nagu on olemas selgelt talvised toidud, on ka talviseid raamatuid. Ometi see raamatute puhul vist päris nii ei käi, kuigi vahel ilmub kevadeti teoseid, mis ongi kirjutatud ja avaldatud kui suvelugemine või rannaraamatud. Samas on see ikkagi rohkem müügitrikk kui midagi enamat. Kujutan ette, et mõnikord toimib hoopis vastupidine.
Kui palaval suvisel päeval võrkkiiges lesides ajab mõte rasvasest verivorstist ja ahjukartulitest ilmselt iiveldama ning soov on süüa ära näiteks hoopis üks mahlane õun, siis kuuma päeva võib just aidata kergemaks muuta mõni talvist kargust kirjeldav raamat. Mitte võib-olla just Vilde "Külmale maale", aga Tove Janssoni "Trollitalv" vahest küll. Ja samas võib tegelikult ikkagi ka teistpidi – raamatus kirjeldatavaga sarnane keskkond, sarnased ilmastiku- ja loodusolud võivad aidata jõuda teosega samale lainele. Kohe tuleb pähe Jerome K. Jerome'i "Kolm meest paadis, koerast rääkimata".
Ise ma tegelikult päris nii raamatuid ei vali. Tegeledes sügisest kevadeni peamiselt värskelt ilmuva ilukirjanduse vahendamisega kallitele kuulajatele, on mulle endale suvine aeg kuulajatest kallimgi veel ning püüan siis lugeda neid teoseid, mida saan lugeda lihtsalt oma lõbuks – või, kui soovite, silmaringi avardamiseks. Ehk siis, võtan üldjuhul suviti ette midagi klassikalist. Nii kulus möödunud aasta august Lev Tolstoi "Sõja ja rahu" tähe all. Varasemal paaril aastal lugesin Gogolit ja Puškini lühiproosat.
Need on teosed, mis ei vanane iial. Paradoksaalselt on just selle pärast nende lugemiseks raske aega leida, sest kogu aeg pressib peale uudiskirjandus. Selline see asjade korraldus juba on – ajatute asjade poole tuleb püüelda väevõimuga, igapäeva elu sekeldusi teadlikult eemale tõrjudes. Samas ümbritseb see, mille ajatus alles ootab enda teoks saamist – ja enamasti ei juhtu seda ju iialgi – meid vohava müürina. Hea, et on suvi, mil loodus vohab, kirjastajad teevad aga väikese pausi ning lubavad pöörduda möödunud aegade meistrite loomingu poole. | Peeter Helme: ajatute asjade poole tuleb püüelda argisekeldusi teadlikult tõrjudes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siingi on erandeid – alles hiljuti toimus Haapsalus järjekordne õudus- ja fantaasiafilmide festival, aga eks see üritus olegi paljude pealinna filmigurmaanide jaoks pigem väljasõit rohelisse, kus võrdselt filmidega tunti rõõmu kevadise väikelinna ilust.
Aga jah, tundub, et suvi on muusika, teatri ja kindlasti ka kirjanduse aeg. Paradoksaalsel kombel soodustab viimast tõsiasi, et suvel ilmub vähem raamatuid, kui muudel aastaaegadel ning kirjastused reeglina ei säti teoste ilmumisaega suve peale, mil paljud inimesed viibivad raamatupoodidest kaugel. Tean paljusid, kes ütlevadki, et katsuvad suvel läbi lugeda kõik vahepeal virna kogunenud raamatud. Mina päris nii ei tee. Mis viibki olulise küsimuseni – kui ühelt poolt on suvi küll lugemisele soodne aeg, siis milline kirjandus suvel lugemiseks sobib?
Ja see on paras pähkel. Ühelt poolt võiks ju arvata, et nii nagu on olemas selgelt talvised toidud, on ka talviseid raamatuid. Ometi see raamatute puhul vist päris nii ei käi, kuigi vahel ilmub kevadeti teoseid, mis ongi kirjutatud ja avaldatud kui suvelugemine või rannaraamatud. Samas on see ikkagi rohkem müügitrikk kui midagi enamat. Kujutan ette, et mõnikord toimib hoopis vastupidine.
Kui palaval suvisel päeval võrkkiiges lesides ajab mõte rasvasest verivorstist ja ahjukartulitest ilmselt iiveldama ning soov on süüa ära näiteks hoopis üks mahlane õun, siis kuuma päeva võib just aidata kergemaks muuta mõni talvist kargust kirjeldav raamat. Mitte võib-olla just Vilde "Külmale maale", aga Tove Janssoni "Trollitalv" vahest küll. Ja samas võib tegelikult ikkagi ka teistpidi – raamatus kirjeldatavaga sarnane keskkond, sarnased ilmastiku- ja loodusolud võivad aidata jõuda teosega samale lainele. Kohe tuleb pähe Jerome K. Jerome'i "Kolm meest paadis, koerast rääkimata".
Ise ma tegelikult päris nii raamatuid ei vali. Tegeledes sügisest kevadeni peamiselt värskelt ilmuva ilukirjanduse vahendamisega kallitele kuulajatele, on mulle endale suvine aeg kuulajatest kallimgi veel ning püüan siis lugeda neid teoseid, mida saan lugeda lihtsalt oma lõbuks – või, kui soovite, silmaringi avardamiseks. Ehk siis, võtan üldjuhul suviti ette midagi klassikalist. Nii kulus möödunud aasta august Lev Tolstoi "Sõja ja rahu" tähe all. Varasemal paaril aastal lugesin Gogolit ja Puškini lühiproosat.
Need on teosed, mis ei vanane iial. Paradoksaalselt on just selle pärast nende lugemiseks raske aega leida, sest kogu aeg pressib peale uudiskirjandus. Selline see asjade korraldus juba on – ajatute asjade poole tuleb püüelda väevõimuga, igapäeva elu sekeldusi teadlikult eemale tõrjudes. Samas ümbritseb see, mille ajatus alles ootab enda teoks saamist – ja enamasti ei juhtu seda ju iialgi – meid vohava müürina. Hea, et on suvi, mil loodus vohab, kirjastajad teevad aga väikese pausi ning lubavad pöörduda möödunud aegade meistrite loomingu poole.
### Response:
Peeter Helme: ajatute asjade poole tuleb püüelda argisekeldusi teadlikult tõrjudes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Inimõiguste Instituut pöördus Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete poole ettepanekuga pakkuda Sahharovi preemia kandidaadiks välja Džemilev.
Paeti sõnul oleks Mustafa Džemilevi nomineerimine kaalukale inimõiguste auhinnale tunnustus mitte ainult Džemilevile ja tema tööle krimmitatarlaste õiguste eest seismisel, vaid Euroopa Liidu sõnum kõigile krimmitatarlastele, et EL ei ole neid unustanud ning mõistab hukka Krimmi okupeerimise.
Ta lisas, et krimmitatarlaste olukord on järjest halvenenud pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt. "Löögi alla on sattunud ka krimmitatarlaste täitevorgan Mejlis, mitmetel krimmitatarlaste liidritel, nende hulgas Mustafa Džemilevil on keelatud Krimmi siseneda. Möödunud aastal sunniti sulgema krimmitatarlaste meediakanal ATR, mis on nende jaoks oluline oma keele ja kultuuri säilitamisel," ütles Paet.
Krimmi ebaseaduslik annekteerimine Venemaa poolt ja Venemaa tegevus Ukrainas ei tohi jääda muude sündmuste taustal tagaplaanile. "Krimmi okupeerimine on vastuolus rahvusvahelise õigusega ning Krimm tuleb tagastada Ukrainale," lisas ta.
Euroopa Parlamendi liikmed arutasid täna Strasbourgis täiskogu istungil krimmitatarlaste inimõiguste olukorra üle.
Euroopa Parlament tunnustab Sahharovi auhinnaga isikuid, kes on väljapaistval moel aidanud kaasa võitlusele inimõiguste eest. Auhinda antakse välja 1988. aastast. Kandidaate võivad esitada fraktsioonid või vähemalt 40 Euroopa Parlamendi liiget. | Paet esitas Sahharovi preemia kandidaadiks krimmitatarlaste juhi Mustafa Džemilevi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Inimõiguste Instituut pöördus Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete poole ettepanekuga pakkuda Sahharovi preemia kandidaadiks välja Džemilev.
Paeti sõnul oleks Mustafa Džemilevi nomineerimine kaalukale inimõiguste auhinnale tunnustus mitte ainult Džemilevile ja tema tööle krimmitatarlaste õiguste eest seismisel, vaid Euroopa Liidu sõnum kõigile krimmitatarlastele, et EL ei ole neid unustanud ning mõistab hukka Krimmi okupeerimise.
Ta lisas, et krimmitatarlaste olukord on järjest halvenenud pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt. "Löögi alla on sattunud ka krimmitatarlaste täitevorgan Mejlis, mitmetel krimmitatarlaste liidritel, nende hulgas Mustafa Džemilevil on keelatud Krimmi siseneda. Möödunud aastal sunniti sulgema krimmitatarlaste meediakanal ATR, mis on nende jaoks oluline oma keele ja kultuuri säilitamisel," ütles Paet.
Krimmi ebaseaduslik annekteerimine Venemaa poolt ja Venemaa tegevus Ukrainas ei tohi jääda muude sündmuste taustal tagaplaanile. "Krimmi okupeerimine on vastuolus rahvusvahelise õigusega ning Krimm tuleb tagastada Ukrainale," lisas ta.
Euroopa Parlamendi liikmed arutasid täna Strasbourgis täiskogu istungil krimmitatarlaste inimõiguste olukorra üle.
Euroopa Parlament tunnustab Sahharovi auhinnaga isikuid, kes on väljapaistval moel aidanud kaasa võitlusele inimõiguste eest. Auhinda antakse välja 1988. aastast. Kandidaate võivad esitada fraktsioonid või vähemalt 40 Euroopa Parlamendi liiget.
### Response:
Paet esitas Sahharovi preemia kandidaadiks krimmitatarlaste juhi Mustafa Džemilevi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui me võtame sellise situatsiooni, et Pärnus juhtub mitmesaja kannatanuga suurõnnetus, siis kindlasti ei piisa sellest kiirabi ressursist, mis piirkonnas on olemas, vaid üle riigi tuleb hakata saatma kiirabibrigaade. Siin aga tekibki küsimus, kes otsustab, kui palju kiirabibrigaade vaja on," selgitas Nero Raadio 2 saatele "Agenda" antud intervjuus.
Tema sõnul näevad eksperdid seda asja erinevalt. "Ühed arvavad, et see on häirekeskuse roll, kuid teised arvavad, et see on terviseameti roll. Seega ühest selgust antud küsimuses pole," kinnitas Nero, kelle hinnangul on tegemist üsna alarmeeriv puudujääk.
Sisekaitseakadeemia magister lisas, et praegu on keeruline anda hinnata, kust jookseb see piir, millest alates ei jätku Eestis meditsiinilist personali, tehnikat ja muid vahendeid. "See sõltub piirkonnast, kriisi toimumise ajast, olukorra tõsidusest ja paljudest muudest asjaoludest," rääkis Nero.
Riik ei tunne piisavalt vastutust
Tema sõnul nähakse suurte kriisolukordade lahendamist riikliku ülesandena. "Tervishoiusüsteem koosneb erinevalt päästeametist ja politsei struktuurist paljudest erinevatest asutustest, millest paljud on eraõiguslikud, mistõttu on hädaolukorras nende juhtimine ja koordineerimine hoopis teistsugune väljakutse," märkis Nero.
Sisekaitseakadeemia eksperdi hinnangul on vaja kriisijuhtimise valdkonda tervishoius rohkem teadvustada ja väärtustada. "Eestis on detsentraliseeritud kriisijuhtimise süsteem, kus iga ministeerium tegeleb oma valdkonna kriisireguleerimise tegevuste ja väga oluline on, et nad seda valdkonda tähtsustaksid," toonitas Nero.
Tema magistritöö tarbeks intervjuusid andnud eksperdid tõid välja, et probleemne on just riiklik suhtumine antud küsimusse. "Praegustes strateegiadokumentides pole püstitatud konkreetseid eesmärke ja selles osas saab veel kindlasti palju ära teha," kinnitas Nero.
Tema sõnul ootavad eksperdid juhtrolli võtmist sotsiaalministeeriumilt ja terviseametilt. "Kuidas seda juhtimist aga korraldada on keerulisem küsimus. Kindlasti oleks mõistlik kaasata Eesti tippspetsialistid katastroofi meditsiini alal ja terviseamet pole täna asutus, millele oleks 24/7 reageerimisvõimekus, kuid küsimus on ka see, et kas võimekuse loomine on otstarbekas," märkis Nero. | Kristi Nero: Eesti tervishoiusüsteem pole suurteks kriisideks valmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui me võtame sellise situatsiooni, et Pärnus juhtub mitmesaja kannatanuga suurõnnetus, siis kindlasti ei piisa sellest kiirabi ressursist, mis piirkonnas on olemas, vaid üle riigi tuleb hakata saatma kiirabibrigaade. Siin aga tekibki küsimus, kes otsustab, kui palju kiirabibrigaade vaja on," selgitas Nero Raadio 2 saatele "Agenda" antud intervjuus.
Tema sõnul näevad eksperdid seda asja erinevalt. "Ühed arvavad, et see on häirekeskuse roll, kuid teised arvavad, et see on terviseameti roll. Seega ühest selgust antud küsimuses pole," kinnitas Nero, kelle hinnangul on tegemist üsna alarmeeriv puudujääk.
Sisekaitseakadeemia magister lisas, et praegu on keeruline anda hinnata, kust jookseb see piir, millest alates ei jätku Eestis meditsiinilist personali, tehnikat ja muid vahendeid. "See sõltub piirkonnast, kriisi toimumise ajast, olukorra tõsidusest ja paljudest muudest asjaoludest," rääkis Nero.
Riik ei tunne piisavalt vastutust
Tema sõnul nähakse suurte kriisolukordade lahendamist riikliku ülesandena. "Tervishoiusüsteem koosneb erinevalt päästeametist ja politsei struktuurist paljudest erinevatest asutustest, millest paljud on eraõiguslikud, mistõttu on hädaolukorras nende juhtimine ja koordineerimine hoopis teistsugune väljakutse," märkis Nero.
Sisekaitseakadeemia eksperdi hinnangul on vaja kriisijuhtimise valdkonda tervishoius rohkem teadvustada ja väärtustada. "Eestis on detsentraliseeritud kriisijuhtimise süsteem, kus iga ministeerium tegeleb oma valdkonna kriisireguleerimise tegevuste ja väga oluline on, et nad seda valdkonda tähtsustaksid," toonitas Nero.
Tema magistritöö tarbeks intervjuusid andnud eksperdid tõid välja, et probleemne on just riiklik suhtumine antud küsimusse. "Praegustes strateegiadokumentides pole püstitatud konkreetseid eesmärke ja selles osas saab veel kindlasti palju ära teha," kinnitas Nero.
Tema sõnul ootavad eksperdid juhtrolli võtmist sotsiaalministeeriumilt ja terviseametilt. "Kuidas seda juhtimist aga korraldada on keerulisem küsimus. Kindlasti oleks mõistlik kaasata Eesti tippspetsialistid katastroofi meditsiini alal ja terviseamet pole täna asutus, millele oleks 24/7 reageerimisvõimekus, kuid küsimus on ka see, et kas võimekuse loomine on otstarbekas," märkis Nero.
### Response:
Kristi Nero: Eesti tervishoiusüsteem pole suurteks kriisideks valmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajateenistusse plaaniti kutsuda 2015. aastal 3 176 kutsealust ja 24 vabatahtlikult ajateenistusse astuda soovinud naist. Ajateenistuskohustust asus täitma 3 332 kutsealust ja 17 naist.
Teenistuse läbis eelmisel aastal 2 652 ajateenijat. Tervisliku seisundi ning muudel põhjustel vabastati 2015. aastal ennetähtaegselt teenistusest 685 ajateenijat.
Ehk kokkuvõtvalt: kahe kolmandiku terviseseisund ei lubanud neil teenistuskohustust täitma asuda. Neist, kelle tervis seda lubas, saadeti iga viies enne ajateenistuse lõppu ennetähtaegselt koju.
Hanso: inimmaterjal ei ole kiita
Kaitseminister Hannes Hanso ütles valitsuse pressikonverentsil, et esmatähtis on riigikaitset planeerides see, et üksused oleks lahinguvõimelised ja komplekteeritud. "Praegu saame sellega hakkama. Aga tõepoolest see, et inimmaterjal, kui nii öelda tohib, ei ole kiita. See on probleem," tunnistas ta.
"Rääkisin hiljuti ühe pikaajalise kogemusega lasteaiakasvatajaga, kes ütles, et lapsed ei ripu enam asjade küljes nii kaua kui vanasti. Ei lähe nad enam metsa mängima ega aja teineteist taga ja tegelevad rohkem pöialde ja nimetissõrmedega," tõdes kaitseminister.
Hanso tuletas meelde, et 2013. aastal juba mõnevõrra langetati tervisenõudeid ja edasine langetamine päevakorrale ei peaks tulema. "Sest lõpuks me tahame ajateenistusega vormida sõjaks võimelisi inimesi. See ei ole mingi mängu tegemine."
Hanso tõi ülevaatest esile ka positiivset. 2015. aasta arvamusuuringu kohaselt pidas kutsealustest ajateenistust vajalikuks 70% ning reservväelastest 96 protsenti.
Läbitud ajateenistusega jäi täiesti või üldiselt rahule kokku 70% reservväelastest ning pigem ei jäänud või üldse ei jäänud rahule 28%.
81% ajateenistuse läbinutest tunneb ennast teenistusaja järel targema ja kogenenumana, 80% enesekindlamana ning 72% füüsiliselt tugevamana. | Vaid iga kolmanda noormehe tervis lubab kaitseväekohustust täita, iga viies langeb teenistuse ajal rivist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajateenistusse plaaniti kutsuda 2015. aastal 3 176 kutsealust ja 24 vabatahtlikult ajateenistusse astuda soovinud naist. Ajateenistuskohustust asus täitma 3 332 kutsealust ja 17 naist.
Teenistuse läbis eelmisel aastal 2 652 ajateenijat. Tervisliku seisundi ning muudel põhjustel vabastati 2015. aastal ennetähtaegselt teenistusest 685 ajateenijat.
Ehk kokkuvõtvalt: kahe kolmandiku terviseseisund ei lubanud neil teenistuskohustust täitma asuda. Neist, kelle tervis seda lubas, saadeti iga viies enne ajateenistuse lõppu ennetähtaegselt koju.
Hanso: inimmaterjal ei ole kiita
Kaitseminister Hannes Hanso ütles valitsuse pressikonverentsil, et esmatähtis on riigikaitset planeerides see, et üksused oleks lahinguvõimelised ja komplekteeritud. "Praegu saame sellega hakkama. Aga tõepoolest see, et inimmaterjal, kui nii öelda tohib, ei ole kiita. See on probleem," tunnistas ta.
"Rääkisin hiljuti ühe pikaajalise kogemusega lasteaiakasvatajaga, kes ütles, et lapsed ei ripu enam asjade küljes nii kaua kui vanasti. Ei lähe nad enam metsa mängima ega aja teineteist taga ja tegelevad rohkem pöialde ja nimetissõrmedega," tõdes kaitseminister.
Hanso tuletas meelde, et 2013. aastal juba mõnevõrra langetati tervisenõudeid ja edasine langetamine päevakorrale ei peaks tulema. "Sest lõpuks me tahame ajateenistusega vormida sõjaks võimelisi inimesi. See ei ole mingi mängu tegemine."
Hanso tõi ülevaatest esile ka positiivset. 2015. aasta arvamusuuringu kohaselt pidas kutsealustest ajateenistust vajalikuks 70% ning reservväelastest 96 protsenti.
Läbitud ajateenistusega jäi täiesti või üldiselt rahule kokku 70% reservväelastest ning pigem ei jäänud või üldse ei jäänud rahule 28%.
81% ajateenistuse läbinutest tunneb ennast teenistusaja järel targema ja kogenenumana, 80% enesekindlamana ning 72% füüsiliselt tugevamana.
### Response:
Vaid iga kolmanda noormehe tervis lubab kaitseväekohustust täita, iga viies langeb teenistuse ajal rivist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt on Nacka vallas asuvas Saltsjö Boo piirkonnas puhkenud elanike seas tuline arutelu motoklubi Hells Angels (Põrguinglid) poolt üüritud maja asjus, kirjutab leht.
Vald soovib praegu maja ära osta ning tahab sellest teha noorte varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse. Kohalikud elanikud aga peavad motoklubi, mis on ajaloo jooksul ja mitmel pool maailmas äratanud tähelepanu kriminaalse tegevusega, varjupaigataotlejatest paremateks naabriteks ning on asunud häälekalt vallavalitsuse plaanide vastu tegutsema.
"See kõlab tõepoolest kummaliselt, kuid nii see on," nentis motomeeste naabriks olev ehitusärimees Daniel, kes on põgenikekeskuse rajamise vastu.
Daniel tunnistas, et kohalikud inimesed on hakanud isegi kaaluma seda, et Põrguinglite liikmeid võiks palgata elanikele turvateenust osutama, kui vald siiski oma tahtmise saab ja vaidlusalusest majast põgenikekeskus tehakse. "Nii see ilmselt ka läheb, kui siin mingeid probleeme tekkima hakkab," lisas ta.
Vaidlus maja üle leiab aset ajal, kui samasuguseid vastasseise on tekkinud mitmel pool Rootsis. Ka Nacka vallas pole tegu esimese juhtumiga, kui kohalikud elanikud vastuvõtukeskuste rajamise vastu häält tõstavad. Näiteks üht suuremat vastuvõtukeskust kavandav ettevõtte oli kohalike elanike surve tõttu sunnitud hankest loobuma.
Protestilaine taustaks on ka see, et 1. märtsist hakkas kehtima uus seadus, millega kohustatakse kohalikke omavalitsusi põgenikke vastu võtma. Seaduse kohaselt peavad omavalitsused pakkuma põgenikele elamispinna ning võimaldama neile vajalikke sotsiaalteenuseid. Inimesi paigutatakse omavalitsustesse kvootide alusel.
Eelmisel aastal sai 98 000 elanikuga Nacka vallas koha 135 põgenikku või varjupaigataotlejat, mis oli Rootsi keskmist arvestades suhteliselt vähe. Käesoleval aastal on aga saabujaid üle kahe korra rohkem.
Elanikel motojõugule etteheiteid pole
Saltsjö Boo on piirkond, kus on peamiselt eramajad, mis kuuluvad rikkama keskklassi inimestele.
Põrguinglite poolt üüritud punase maja uksel on silt, mille kohaselt lastakse sissetungijad maha ning kullerid ja võimuesindajad võivad kasutada tagumist ust.
"Varem oli siin palju pisikuritegusid, kuid nüüd, kui nemad siin on, on väga rahulik," ütles omakorda üks naabritest, kes soovis anonüümseks jääda.
Tema arvates pole motojõuguga seoses mingeid probleeme olnud, kuid varjupaigataotlejaid ta oma kodukandis näha ei tahaks. "Kunagi ei tea, mis juhtuda võib. Mul on väiksed lapselapsed ning ma mõtlen, mis nendega kooliteel juhtuda võib," selgitas ta.
Samuti kardavad elanikud, et nende kinnisvara hind hakkab keskuse tõttu langema.
Vallajuhid peavad elanike argumente šokeerivateks
Vallavalitsusele on Saltsjö Boost saabunud kümneid protestikirju uue põgenikekeskuse vastu.
Vallajuhte teeb murelikuks aga elanike poolt esitatud argumentide toon.
"Midagi on toimumas meie ühiskonnas ning see on minu arvates muret tekitav. Seisukohad on muutumas vähem tolerantsemaks ning ilma mingi põhjuseta hiilib mure oma julgeoleku pärast meie sekka," rääkis vallavalitsuse liige Jan-Eric Jansson, kes on käinud elanikele asjaolusid selgitamas.
Jansson rõhutas, et vald ei kavatse vastuseisust hoolimata oma plaanist loobuda. Küll polevat tema sõnul veel selge, mida ostetud majaga tehakse, sest väidetavalt polevat noorte varjupaigataotlejate keskuse asjus veel kindlat otsust tehtud.
Eriti šokeerib Janssonit väärtushinnangute muutumine ja asjaolu, et elanikud kavatsevad motojõugult turvateenust ostma hakata.
"Minu arvates on need väärtushinnangud hirmutavad. Rootsi saabujad nimetatakse kohe potentsiaalseteks vägistajateks ja kurjategijateks, see on täiesti hullumeelne," lausus ta.
Rootsi saabus möödunud aastal 160 000 varjupaigataotlejat. Kui arvestada Rootsi rahvaarvu, siis saabub sinna ühe inimese kohta kõige rohkem varjupaigataotlejaid Euroopa Liidu arvestuses. | Ajaleht: Rootsi keskklassi linnaosa protestib põgenikekeskuse vastu, abi loodetakse motojõugult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt on Nacka vallas asuvas Saltsjö Boo piirkonnas puhkenud elanike seas tuline arutelu motoklubi Hells Angels (Põrguinglid) poolt üüritud maja asjus, kirjutab leht.
Vald soovib praegu maja ära osta ning tahab sellest teha noorte varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse. Kohalikud elanikud aga peavad motoklubi, mis on ajaloo jooksul ja mitmel pool maailmas äratanud tähelepanu kriminaalse tegevusega, varjupaigataotlejatest paremateks naabriteks ning on asunud häälekalt vallavalitsuse plaanide vastu tegutsema.
"See kõlab tõepoolest kummaliselt, kuid nii see on," nentis motomeeste naabriks olev ehitusärimees Daniel, kes on põgenikekeskuse rajamise vastu.
Daniel tunnistas, et kohalikud inimesed on hakanud isegi kaaluma seda, et Põrguinglite liikmeid võiks palgata elanikele turvateenust osutama, kui vald siiski oma tahtmise saab ja vaidlusalusest majast põgenikekeskus tehakse. "Nii see ilmselt ka läheb, kui siin mingeid probleeme tekkima hakkab," lisas ta.
Vaidlus maja üle leiab aset ajal, kui samasuguseid vastasseise on tekkinud mitmel pool Rootsis. Ka Nacka vallas pole tegu esimese juhtumiga, kui kohalikud elanikud vastuvõtukeskuste rajamise vastu häält tõstavad. Näiteks üht suuremat vastuvõtukeskust kavandav ettevõtte oli kohalike elanike surve tõttu sunnitud hankest loobuma.
Protestilaine taustaks on ka see, et 1. märtsist hakkas kehtima uus seadus, millega kohustatakse kohalikke omavalitsusi põgenikke vastu võtma. Seaduse kohaselt peavad omavalitsused pakkuma põgenikele elamispinna ning võimaldama neile vajalikke sotsiaalteenuseid. Inimesi paigutatakse omavalitsustesse kvootide alusel.
Eelmisel aastal sai 98 000 elanikuga Nacka vallas koha 135 põgenikku või varjupaigataotlejat, mis oli Rootsi keskmist arvestades suhteliselt vähe. Käesoleval aastal on aga saabujaid üle kahe korra rohkem.
Elanikel motojõugule etteheiteid pole
Saltsjö Boo on piirkond, kus on peamiselt eramajad, mis kuuluvad rikkama keskklassi inimestele.
Põrguinglite poolt üüritud punase maja uksel on silt, mille kohaselt lastakse sissetungijad maha ning kullerid ja võimuesindajad võivad kasutada tagumist ust.
"Varem oli siin palju pisikuritegusid, kuid nüüd, kui nemad siin on, on väga rahulik," ütles omakorda üks naabritest, kes soovis anonüümseks jääda.
Tema arvates pole motojõuguga seoses mingeid probleeme olnud, kuid varjupaigataotlejaid ta oma kodukandis näha ei tahaks. "Kunagi ei tea, mis juhtuda võib. Mul on väiksed lapselapsed ning ma mõtlen, mis nendega kooliteel juhtuda võib," selgitas ta.
Samuti kardavad elanikud, et nende kinnisvara hind hakkab keskuse tõttu langema.
Vallajuhid peavad elanike argumente šokeerivateks
Vallavalitsusele on Saltsjö Boost saabunud kümneid protestikirju uue põgenikekeskuse vastu.
Vallajuhte teeb murelikuks aga elanike poolt esitatud argumentide toon.
"Midagi on toimumas meie ühiskonnas ning see on minu arvates muret tekitav. Seisukohad on muutumas vähem tolerantsemaks ning ilma mingi põhjuseta hiilib mure oma julgeoleku pärast meie sekka," rääkis vallavalitsuse liige Jan-Eric Jansson, kes on käinud elanikele asjaolusid selgitamas.
Jansson rõhutas, et vald ei kavatse vastuseisust hoolimata oma plaanist loobuda. Küll polevat tema sõnul veel selge, mida ostetud majaga tehakse, sest väidetavalt polevat noorte varjupaigataotlejate keskuse asjus veel kindlat otsust tehtud.
Eriti šokeerib Janssonit väärtushinnangute muutumine ja asjaolu, et elanikud kavatsevad motojõugult turvateenust ostma hakata.
"Minu arvates on need väärtushinnangud hirmutavad. Rootsi saabujad nimetatakse kohe potentsiaalseteks vägistajateks ja kurjategijateks, see on täiesti hullumeelne," lausus ta.
Rootsi saabus möödunud aastal 160 000 varjupaigataotlejat. Kui arvestada Rootsi rahvaarvu, siis saabub sinna ühe inimese kohta kõige rohkem varjupaigataotlejaid Euroopa Liidu arvestuses.
### Response:
Ajaleht: Rootsi keskklassi linnaosa protestib põgenikekeskuse vastu, abi loodetakse motojõugult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolme sõltumatu töörühma uurimused ilmusid ajakirjades Cell, Nature ja Cell Stem Cell. Kuigi hiina, brasiilia ja ameerika teadlaste katsed erinevad nii meetodikas kui ka tehtud tähelepanekute üksikasjade osas, on üldine pilt on aga selge – nakatamise järel tungivad viirusosakesed lootesse ja alles arenevasse ajju.
Näiteks leiti ühes töös, et tiinete hiirte platsentas on viirusosakeste suhteline sisaldus keskmiselt tuhat korda kõrgem kui emashiire veres, kahjustades sellega ka elundit ennast. Teises uurimuses nähti aga, kuidas viirusosakeste arv kasvas kolme päeva vältel pärast loote nakatamist kolm korda. Sageli päädis Zika viiruse sissetung tiinuse katkemisega. Teistel puhkudel lõpetas vastsündinud hiirepoegade elu ema ise. Nakkus viis neuronite väärarengu ja aju kahanemiseni. Haigete või arenguhäiretega järeltulijate söömine on aga hiirte seas tavapärane nähtus.
Inimeste tüvirakkude ja šimpasite rakkudest koosnevate ajuorganoididega tehtud katsed viitasid samal ajal, et võrreldes Zika viiruse Aafrika tüvega nakatab hetkel Brasiilias ringlev tüvi loodete ajurakke kergemini. Samuti olid Brasiilia viiruse poolt põhjustatud moonded oluliselt ulatuslikumad. Tähelepanek vihjab, et tüvi on enam kui poole sajandi vältel pärast Aafrikast lahkumist kohastunud end paljundama just inimestes.
Teisalt ilmnes erinevate hiiremudelite kasutamisel, et vähemalt ühe tõu puhul ei suutnud viirusosakesed platsentat läbistada. Ajakirjas Nature ilmunud töö autorid spekuleerivad seetõttu, et viirus ei suuda nakatada kõiki hiiri ja tõenäoliselt ka inimesi geneetiliste või immuunsüsteemi eripärade tõttu võrdse kergusega.
Kuigi tööde tulemused kinnitavad kahtlusi, et mikrotsefaalia ja Zika viiruse vahel on põhjuslik seos, märgivad näiteks viimase töö autorid, et meedia ja mitme riigi terviseameti haiguspuhangu algfaasis tehtud järeldused olid toona ennatlikud. Samuti viidatakse vajadusele teha veel täiendavaid loomkatseid ahvidega, kelle füsioloogia on inimestele hiirte omast sarnasem. | Esimesed loomkatsed kinnitavad Zika viiruse ohtlikkust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolme sõltumatu töörühma uurimused ilmusid ajakirjades Cell, Nature ja Cell Stem Cell. Kuigi hiina, brasiilia ja ameerika teadlaste katsed erinevad nii meetodikas kui ka tehtud tähelepanekute üksikasjade osas, on üldine pilt on aga selge – nakatamise järel tungivad viirusosakesed lootesse ja alles arenevasse ajju.
Näiteks leiti ühes töös, et tiinete hiirte platsentas on viirusosakeste suhteline sisaldus keskmiselt tuhat korda kõrgem kui emashiire veres, kahjustades sellega ka elundit ennast. Teises uurimuses nähti aga, kuidas viirusosakeste arv kasvas kolme päeva vältel pärast loote nakatamist kolm korda. Sageli päädis Zika viiruse sissetung tiinuse katkemisega. Teistel puhkudel lõpetas vastsündinud hiirepoegade elu ema ise. Nakkus viis neuronite väärarengu ja aju kahanemiseni. Haigete või arenguhäiretega järeltulijate söömine on aga hiirte seas tavapärane nähtus.
Inimeste tüvirakkude ja šimpasite rakkudest koosnevate ajuorganoididega tehtud katsed viitasid samal ajal, et võrreldes Zika viiruse Aafrika tüvega nakatab hetkel Brasiilias ringlev tüvi loodete ajurakke kergemini. Samuti olid Brasiilia viiruse poolt põhjustatud moonded oluliselt ulatuslikumad. Tähelepanek vihjab, et tüvi on enam kui poole sajandi vältel pärast Aafrikast lahkumist kohastunud end paljundama just inimestes.
Teisalt ilmnes erinevate hiiremudelite kasutamisel, et vähemalt ühe tõu puhul ei suutnud viirusosakesed platsentat läbistada. Ajakirjas Nature ilmunud töö autorid spekuleerivad seetõttu, et viirus ei suuda nakatada kõiki hiiri ja tõenäoliselt ka inimesi geneetiliste või immuunsüsteemi eripärade tõttu võrdse kergusega.
Kuigi tööde tulemused kinnitavad kahtlusi, et mikrotsefaalia ja Zika viiruse vahel on põhjuslik seos, märgivad näiteks viimase töö autorid, et meedia ja mitme riigi terviseameti haiguspuhangu algfaasis tehtud järeldused olid toona ennatlikud. Samuti viidatakse vajadusele teha veel täiendavaid loomkatseid ahvidega, kelle füsioloogia on inimestele hiirte omast sarnasem.
### Response:
Esimesed loomkatsed kinnitavad Zika viiruse ohtlikkust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Mäe etapi eel on minuga kõik korras, eilne kukkumine polnud tõsine, tundsin hetke, mil esiratas lihtsalt libisema hakkas ja närvidega alt ei läinud, vaid suutsin teha liigutuse, tänu millele kukkusin seljale ja rangluu jäi puutumata,” kirjutas Taaramäe enda Facebookis. „Kindlasti on küsimus, miks ma üldse nii ees sprindifinišis olin, aga sellepärast, et jalad olid head ja oleks tahtnud midagi sel ühekilomeetrisel munakivitõusul üritada, rasked ajad on õpetanud, et kui tunne hea, siis ära oota homset, sest homme ei pruugi hea olla ja siis nutad häid aegu taga.”
„Olenemata sellest, et praegu istun heal 14. kohal ja ka jalad on olnud head, hõiskamiseks siiski põhjust pole,” jätkas Taaramäe. „Giro on alles alguses ja jõuan veel viis korda maha surra ja siis jälle tuhast tõusta, päris selgeks saavad jõuvahekorrad alles viimasel nädalal. Lisaks sellele, et täna tuleb ronida mägesid, on +25 ja päike vahetunud jaheda vihma vastu, tuleb karm päev.” | Taaramäe: kukkumine polnud tõsine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Mäe etapi eel on minuga kõik korras, eilne kukkumine polnud tõsine, tundsin hetke, mil esiratas lihtsalt libisema hakkas ja närvidega alt ei läinud, vaid suutsin teha liigutuse, tänu millele kukkusin seljale ja rangluu jäi puutumata,” kirjutas Taaramäe enda Facebookis. „Kindlasti on küsimus, miks ma üldse nii ees sprindifinišis olin, aga sellepärast, et jalad olid head ja oleks tahtnud midagi sel ühekilomeetrisel munakivitõusul üritada, rasked ajad on õpetanud, et kui tunne hea, siis ära oota homset, sest homme ei pruugi hea olla ja siis nutad häid aegu taga.”
„Olenemata sellest, et praegu istun heal 14. kohal ja ka jalad on olnud head, hõiskamiseks siiski põhjust pole,” jätkas Taaramäe. „Giro on alles alguses ja jõuan veel viis korda maha surra ja siis jälle tuhast tõusta, päris selgeks saavad jõuvahekorrad alles viimasel nädalal. Lisaks sellele, et täna tuleb ronida mägesid, on +25 ja päike vahetunud jaheda vihma vastu, tuleb karm päev.”
### Response:
Taaramäe: kukkumine polnud tõsine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jutustus algab talupere laste – ehk siis eurooplaste – tungimisega võõrale territooriumile (metsa), kusjuures nende motiiv on saagiahnus marjade (nafta?) korjamisel. Loomulikult jäävad eurooplased võõral maal hätta – eksivad ära. Ööseks suure kivi juurde magama jäänud lapsed leiab Metsamoor ning viib nad oma koju, kus rakendab nad tööle.
Kas Metsamoor röövis lapsed (st pani toime terroriakti) või hoopis päästis nad huntidest kubisevast metsast? Vastus sõltub vastaja vaatevinklist, kuid küla meediakanalites käivitunud lihtsustatud propaganda tembeldab metsaelanikud muidugi terroristideks.
Igal juhul on selge, et metsaelanikud on hoopis teisest rassist: nad on tõmmud, sakris juustega ning neist juustest paistavad lausa sarvenukid. Nende kodune kombestik, menüü ja hügieen erineb euroopalikest tavadest. Eurooplastes võtab kohe maad tugev rassiline eelarvamus, mis ei kohku tagasi ka metsaelanike dehumaniseerimisest.
„Kas tead, Iti,“ sosistab Kusti õele tasahiljukesi kõrva sisse, „asi on halb. Meie oleme vist mõne kurja nõia küüsi sattunud. Inimesest vanaeided ei ole kunagi nii tigedad. Ja siis nägin ma veel, et sel vanamehel, kes seal ahju peal pikutab, niisugused kühmud pääs on, justkui väikesed sarved. See ei tähenda head.“
Tõsi, rassilistest eelarvamustest pole vabad ka metsaelanikud ise – Mõhk ja Tölpa avaldavad soovi lapsed ära süüa lihtsalt seepärast, et nad inimesed. Kuid oma kodus karmi diktaatorina valitsev Metsamoor ei luba neil lapsi puutuda, teisisõnu ta talitseb äärmuslasi.
Väga tänapäevaselt mõjub asjaolu, et muidugi on kogu segaduse põhjustanud sotsiaaldemokraadid. Eurooplaste juhi Kusti parteilise kuuluvuse paljastab Metsamoor. „Vaata, kus mul sots!“ hüüatab ta, kui Kusti nõuab kaheksatunnilist tööpäeva. „Mina arvasin seniajani ikka, et ega sotsid sortside – või hmh, näh nüüd! ptüi, ptüi, ptüi! – nojah, et ega sotsid nii sügavale metsa ometi ei tule, aga näe: juba üks otsaga siin!“
Sots Kusti saavutabki töötingimuste mõningase paranemise, kuid laste vabanemisele ei aita tema meetmed kuidagi kaasa, vastupidi, need hoopis süvendavad vangistust – Iti hakkab tasapisi metsaeluga ära harjuma ja Metsamoori juures kodunema. Pääsemise toob hoopis valdurmikitalik kontakti taastamine loodusega, metsa n-ö lugemise oskuse omandamine. Kusti hakkab eneselegi ootamatult mõistma lindude keelt, ta saab sõbralikult linnukeselt täpsed juhised põgenemiseks.
Kusjuures on tähelepanuväärne, et nõukogude ajal „Nukitsamehe“ põhjal vändatud filmis on sõbralikust ja päästvast linnust (soomeugri ürgsest veelinnust?) tehtud hoopis metsakollide teener. Kommunistid nähtavasti kartsid, et rahvas võib taibata, et tee vabaduseni viib looduse kaudu, nii nagu Luts ja Mikita juhatavad ning fosforiidisõjast välja kasvanud laulev revolutsioon ka selgesti tõestas.
Ent põgenemisel ärkab Iti kristlik südametunnistus – tema hoole alla usaldatud Metsamoori väikest poega Nukitsameest ei saa jätta üksinda maha, sest oma metsiku loomuse tõttu teeks ta endale nähtavasti viga. Täiskasvanud kollid on ju kõik tormanud metsa rahapada kaevama. Kustit väikest Nukitsameest kaasa võtma veendes tüdruk sisuliselt tsiteerib Mäejutlust: „Ära parem löö. Katsume heaga. Tead, Kusti – sa oled alati tubli poiss olnud –, mis sa arvad, kui me ta õige ühes võtaks? Kangesti kahju on teda siia maha jätta, pealegi kus ta nii karjub.“
Iti tegelaskujus on jutustuses nähtavasti ennustatud kristlikku demokraati Angela Merkelit, pagulastele Euroopas varjupaiga andmise suurimat eestkõnelejat. Itil õnnestubki Kusti nõusse saada, nii et poiss soostub Nukitsamehe lausa oma kukil külasse kandma.
Kodutallu (Euroopasse, Eestisse) jõudes on kõik rõõmsad laste pääsemise üle, kuid nendega kaasa tulnud pagulane põhjustab paksu verd, eriti vanemas põlvkonnas. „Laps on laps küll,“ vastab Ema (rahvas), „aga see laps on niisugune veider… must teine ja… ja need nukitsad, mis tal pääs on – nendega ei taha ma nõus olla. Mina ei ole niisuguseid lapsi enne näinud ja ei taha tema külge nagu hästi puutuda. Ma kardan koguni, et see õige laps ei olegi.“
Külakogukonnas esineb vihakõnetki – Nukitsameest narritakse mustlaseks ja Mooramaa meheks ning tal soovitatakse oma tõmmu nahk ometi kord veega puhtaks pesta.
Nukitsamees jääb Isa (riigivõimu) otsusel küll tallu, kuid tema kasvatamise kogu raskus langeb halastava südamega Iti õlule. Esineb tõsiseid integratsiooniprobleeme – Nukitsamees teeb pahandust, peab end ebaviisakalt ülal, kaldub koguni agressiivsusele.
„Ma ei tea, mis teha,“ kaebab Iti vennale pisarsilmil. „Ta oli üksvahe juba kaunis sõnakuulelik poisike, aga praegu on päris käest ära. Mida suuremaks kasvab – seda koeremaks läheb. Ma õmblesin talle ema abil püksikesed jalga, et ehk jääb vähe taltsamaks – aga ei aita midagi: püksid on ühtelugu märjad, mind aga lööb ja katkub juukseist veel rohkem kui enne.“
Sügisel saab Kusti linnult teada, et Metsamoori pere on oma elukoha maha jätnud ning teadmata kadunud. Metsamajake on tühi. Saab selgeks, et pagulase tagasipöördumine kodumaale ei ole enam võimalik, kokkupuude lastega (st Lääne tsivilisatsiooniga) on selle hävitanud.
Alles nüüd hakkab talupere pagulase integreerimist tõsiselt võtma. Sots Kusti hakkab kasvatustööst rohkem osa võtma, rakendades vajadusel ka rangemaid korrakaitsemeetmeid, st vopse ja plakse. Algul Nukitsameest võõristanud Ema ja Vanaisa saavad vastumeelsusest üle ning hakkavad temasse suhtuma nagu lihtsalt lapsesse ehk nagu inimesse.
Kui Kusti ja Iti ükskord õuna pärast tülli lähevad (st puhkeb traditsiooniline erakondlik kemplus riigieelarveliste vahendite jagamisel), siis seab Ema neile Nukitsameest koguni eeskujuks ning annab õuna talle. Jõuluõhtul (Kristuse sünnipäeval) saab Nukitsamees kinke võrdselt teiste lastega. Ning säärane võrdne kohtlemine teeb imet – Nukitsamehe tume nahk hakkab heledamaks muutuma ja nukitsad, mis ei allunud sotsi katsetele neid jõuga maha viilida, murenevad iseenesest.
Nukitsamees integreerub viimaks täiesti kooliküpseks ja saab ühiskonna täisväärtuslikuks liimkeks, vaja on vaid toimetada viimased formaalsused: ristimine ja sünnitunnistuse väljastamine. See põrkub konservatiivsete kirikuringkondade vastuseisule. Kirikisand teatab, et „niisugust poissi ta igatahes ristida ei või“. Kuid Tallinna piiskop sekkub ja teatab: „Et meil on demokraatlik vabariik, siis on kirikuõpetajate kohus ristida iga last, kui lapse vanemad seda soovivad.“
Inimõigused ja kristlikud põhimõtted on jalule seatud, vanameelsed seljatatud. Ristimisel muutub Nukitsamees lõplikult külalapseks, saab nimeks Ants ja läheb kooli.
Kui me käime Lutsu juhatatud teed, siis läheb ka meil kõik hästi.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Alo Lõhmus: mida teha pagulastega ”Nukitsamehe” näitel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jutustus algab talupere laste – ehk siis eurooplaste – tungimisega võõrale territooriumile (metsa), kusjuures nende motiiv on saagiahnus marjade (nafta?) korjamisel. Loomulikult jäävad eurooplased võõral maal hätta – eksivad ära. Ööseks suure kivi juurde magama jäänud lapsed leiab Metsamoor ning viib nad oma koju, kus rakendab nad tööle.
Kas Metsamoor röövis lapsed (st pani toime terroriakti) või hoopis päästis nad huntidest kubisevast metsast? Vastus sõltub vastaja vaatevinklist, kuid küla meediakanalites käivitunud lihtsustatud propaganda tembeldab metsaelanikud muidugi terroristideks.
Igal juhul on selge, et metsaelanikud on hoopis teisest rassist: nad on tõmmud, sakris juustega ning neist juustest paistavad lausa sarvenukid. Nende kodune kombestik, menüü ja hügieen erineb euroopalikest tavadest. Eurooplastes võtab kohe maad tugev rassiline eelarvamus, mis ei kohku tagasi ka metsaelanike dehumaniseerimisest.
„Kas tead, Iti,“ sosistab Kusti õele tasahiljukesi kõrva sisse, „asi on halb. Meie oleme vist mõne kurja nõia küüsi sattunud. Inimesest vanaeided ei ole kunagi nii tigedad. Ja siis nägin ma veel, et sel vanamehel, kes seal ahju peal pikutab, niisugused kühmud pääs on, justkui väikesed sarved. See ei tähenda head.“
Tõsi, rassilistest eelarvamustest pole vabad ka metsaelanikud ise – Mõhk ja Tölpa avaldavad soovi lapsed ära süüa lihtsalt seepärast, et nad inimesed. Kuid oma kodus karmi diktaatorina valitsev Metsamoor ei luba neil lapsi puutuda, teisisõnu ta talitseb äärmuslasi.
Väga tänapäevaselt mõjub asjaolu, et muidugi on kogu segaduse põhjustanud sotsiaaldemokraadid. Eurooplaste juhi Kusti parteilise kuuluvuse paljastab Metsamoor. „Vaata, kus mul sots!“ hüüatab ta, kui Kusti nõuab kaheksatunnilist tööpäeva. „Mina arvasin seniajani ikka, et ega sotsid sortside – või hmh, näh nüüd! ptüi, ptüi, ptüi! – nojah, et ega sotsid nii sügavale metsa ometi ei tule, aga näe: juba üks otsaga siin!“
Sots Kusti saavutabki töötingimuste mõningase paranemise, kuid laste vabanemisele ei aita tema meetmed kuidagi kaasa, vastupidi, need hoopis süvendavad vangistust – Iti hakkab tasapisi metsaeluga ära harjuma ja Metsamoori juures kodunema. Pääsemise toob hoopis valdurmikitalik kontakti taastamine loodusega, metsa n-ö lugemise oskuse omandamine. Kusti hakkab eneselegi ootamatult mõistma lindude keelt, ta saab sõbralikult linnukeselt täpsed juhised põgenemiseks.
Kusjuures on tähelepanuväärne, et nõukogude ajal „Nukitsamehe“ põhjal vändatud filmis on sõbralikust ja päästvast linnust (soomeugri ürgsest veelinnust?) tehtud hoopis metsakollide teener. Kommunistid nähtavasti kartsid, et rahvas võib taibata, et tee vabaduseni viib looduse kaudu, nii nagu Luts ja Mikita juhatavad ning fosforiidisõjast välja kasvanud laulev revolutsioon ka selgesti tõestas.
Ent põgenemisel ärkab Iti kristlik südametunnistus – tema hoole alla usaldatud Metsamoori väikest poega Nukitsameest ei saa jätta üksinda maha, sest oma metsiku loomuse tõttu teeks ta endale nähtavasti viga. Täiskasvanud kollid on ju kõik tormanud metsa rahapada kaevama. Kustit väikest Nukitsameest kaasa võtma veendes tüdruk sisuliselt tsiteerib Mäejutlust: „Ära parem löö. Katsume heaga. Tead, Kusti – sa oled alati tubli poiss olnud –, mis sa arvad, kui me ta õige ühes võtaks? Kangesti kahju on teda siia maha jätta, pealegi kus ta nii karjub.“
Iti tegelaskujus on jutustuses nähtavasti ennustatud kristlikku demokraati Angela Merkelit, pagulastele Euroopas varjupaiga andmise suurimat eestkõnelejat. Itil õnnestubki Kusti nõusse saada, nii et poiss soostub Nukitsamehe lausa oma kukil külasse kandma.
Kodutallu (Euroopasse, Eestisse) jõudes on kõik rõõmsad laste pääsemise üle, kuid nendega kaasa tulnud pagulane põhjustab paksu verd, eriti vanemas põlvkonnas. „Laps on laps küll,“ vastab Ema (rahvas), „aga see laps on niisugune veider… must teine ja… ja need nukitsad, mis tal pääs on – nendega ei taha ma nõus olla. Mina ei ole niisuguseid lapsi enne näinud ja ei taha tema külge nagu hästi puutuda. Ma kardan koguni, et see õige laps ei olegi.“
Külakogukonnas esineb vihakõnetki – Nukitsameest narritakse mustlaseks ja Mooramaa meheks ning tal soovitatakse oma tõmmu nahk ometi kord veega puhtaks pesta.
Nukitsamees jääb Isa (riigivõimu) otsusel küll tallu, kuid tema kasvatamise kogu raskus langeb halastava südamega Iti õlule. Esineb tõsiseid integratsiooniprobleeme – Nukitsamees teeb pahandust, peab end ebaviisakalt ülal, kaldub koguni agressiivsusele.
„Ma ei tea, mis teha,“ kaebab Iti vennale pisarsilmil. „Ta oli üksvahe juba kaunis sõnakuulelik poisike, aga praegu on päris käest ära. Mida suuremaks kasvab – seda koeremaks läheb. Ma õmblesin talle ema abil püksikesed jalga, et ehk jääb vähe taltsamaks – aga ei aita midagi: püksid on ühtelugu märjad, mind aga lööb ja katkub juukseist veel rohkem kui enne.“
Sügisel saab Kusti linnult teada, et Metsamoori pere on oma elukoha maha jätnud ning teadmata kadunud. Metsamajake on tühi. Saab selgeks, et pagulase tagasipöördumine kodumaale ei ole enam võimalik, kokkupuude lastega (st Lääne tsivilisatsiooniga) on selle hävitanud.
Alles nüüd hakkab talupere pagulase integreerimist tõsiselt võtma. Sots Kusti hakkab kasvatustööst rohkem osa võtma, rakendades vajadusel ka rangemaid korrakaitsemeetmeid, st vopse ja plakse. Algul Nukitsameest võõristanud Ema ja Vanaisa saavad vastumeelsusest üle ning hakkavad temasse suhtuma nagu lihtsalt lapsesse ehk nagu inimesse.
Kui Kusti ja Iti ükskord õuna pärast tülli lähevad (st puhkeb traditsiooniline erakondlik kemplus riigieelarveliste vahendite jagamisel), siis seab Ema neile Nukitsameest koguni eeskujuks ning annab õuna talle. Jõuluõhtul (Kristuse sünnipäeval) saab Nukitsamees kinke võrdselt teiste lastega. Ning säärane võrdne kohtlemine teeb imet – Nukitsamehe tume nahk hakkab heledamaks muutuma ja nukitsad, mis ei allunud sotsi katsetele neid jõuga maha viilida, murenevad iseenesest.
Nukitsamees integreerub viimaks täiesti kooliküpseks ja saab ühiskonna täisväärtuslikuks liimkeks, vaja on vaid toimetada viimased formaalsused: ristimine ja sünnitunnistuse väljastamine. See põrkub konservatiivsete kirikuringkondade vastuseisule. Kirikisand teatab, et „niisugust poissi ta igatahes ristida ei või“. Kuid Tallinna piiskop sekkub ja teatab: „Et meil on demokraatlik vabariik, siis on kirikuõpetajate kohus ristida iga last, kui lapse vanemad seda soovivad.“
Inimõigused ja kristlikud põhimõtted on jalule seatud, vanameelsed seljatatud. Ristimisel muutub Nukitsamees lõplikult külalapseks, saab nimeks Ants ja läheb kooli.
Kui me käime Lutsu juhatatud teed, siis läheb ka meil kõik hästi.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Alo Lõhmus: mida teha pagulastega ”Nukitsamehe” näitel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kaitseväelased ei hakka osalema vahetus lahingutegevuses, ei eraldi üksusena ega ka Iraagi või teiste riikide üksuste koosseisus.
Alates juulist kuni aasta lõpuni kehtiva mandaadiga osaleks kuus kaitseväe instruktorit Ameerika Ühendriikide juhitaval operatsioonil Inherent Resolve Taani kontingendi koosseisus. Kaitseväelaste teenistuskohaks saab olema Anbari provints Lääne-Iraagis.
Kaitseminister Hannes Hanso sõnul jätkab Eesti koostöös liitlastega rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku tagamist ka meist kaugemates piirkondades, tagades seeläbi enda julgeolekut. | Valitsus küsib mandaati kuni kümne kaitseväelase saatmiseks Iraaki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kaitseväelased ei hakka osalema vahetus lahingutegevuses, ei eraldi üksusena ega ka Iraagi või teiste riikide üksuste koosseisus.
Alates juulist kuni aasta lõpuni kehtiva mandaadiga osaleks kuus kaitseväe instruktorit Ameerika Ühendriikide juhitaval operatsioonil Inherent Resolve Taani kontingendi koosseisus. Kaitseväelaste teenistuskohaks saab olema Anbari provints Lääne-Iraagis.
Kaitseminister Hannes Hanso sõnul jätkab Eesti koostöös liitlastega rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku tagamist ka meist kaugemates piirkondades, tagades seeläbi enda julgeolekut.
### Response:
Valitsus küsib mandaati kuni kümne kaitseväelase saatmiseks Iraaki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Eks sellised otsused tulevad ikka raskelt ja juunis oleksin soovinud poisse aidata küll. Samas oli mul juba otsus tehtud, et kui peaksime olümpiale jõudma, siis annan oma koha ära, kuna tunnen, et vähese treenituse tõttu ei oleks ma suutnud olümpial seda tulemust teha, mida sooviksin,” lausus Vesik volley.ee -le.
Pole kahtlustki, et temast jääb Eesti rannavõrkpalli ajalukku tohutult suur jalajälg. Olümpiale viisid Eesti rannavõrkpalli esmakordselt küll Avo Keel ja Kaido Kreen 1996. aastal, ent tõeliselt murdis Eesti alaga maailmakaardile ikkagi Rivo Vesiku ja Kristjan Kaisiga. Pekingi olümpiamängudel teenis duo 19. koha, 2005. ja 2007. aasta maailmameistrivõistlused lõpetati viienda kohaga ja 2007. aasta Euroopa meistrivõistlused neljandatena. Valencias oldi väga lähedal ka medalitele ja kui oleks mängitud puhtalt konkurente tabanud õnnetuse peale, võinuks eestlased suure tõenäosusega ka finaali jõuda. Valiti aga teine variant ja teeniti kogu rannavolle maailma austus.
Mängides poolfinaalis hilisemate tšempionite Clemens Doppleri ja Peter Gartmayeriga, tabas üks eestlaste ründelöök Dopllerit näkku. Austerlase päikeseprillid läksid katki ja lõhkusid ta kulmu. Pärast õmblusi ja arstide keelu eiramist oli Doppler platsil tagasi. Seni olid Vesik ja Kais edukalt just Doppleri peale mänginud, ent vahejuhtumi järel otsustati rõhuda aususele ja muudeti taktikat.
Karjääri jooksul võistles Vesik 111 MK-etapil ja jõudis neist enam kui kolmandikul (39) esikümnesse. Täistabamus tuli 2007. aasta juunis, kui Zagrebis toimunud etapil noppisid nad Kaisiga etapivõidu. Kustumatuna on Vesiku mällu sööbinud ka 2006. aasta Klagenfurti etapi matš Ateena olümpiavõitjate ja toonaste maailma esinumbrite Ricardo Santose ja Emanuel Regoga. Kohtumine kestis 85 (!) minutit ja lõppes uskumatuna tunduvate numbritega 27:29, 29:27, 27:29.
Alguses oli Vesiku paariliseks Kais, pärast tema karjääri lõppu Karl Jaani ja viimasena Kristo Kollo.
„On olnud au mängida koos Rivoga! Saadud kogemustepagas ja teadmised – neile hinnasilti külge juba ei pane. Rivo on Sportlane suure tähega! Jõudu ja jaksu talle treeneritöös ning muudes tegemistes,” tunnustas Kollo oma Facebooki kontol kauaaegset paarimeest.
Milliseid saavutusi Vesik ise kõige kõrgemalt hindab? „Olümpiale pääsemist ja MK-sarja etapivõitu. Ka MM-i viiendad ja EM-i neljas koht on kindlasti head tulemused,” sõnas ta. „Karjäärile tagasi vaadates tahan kindlasti tänada oma peret, toetajaid ja sõpru,” lisas Vesik.
Kuigi aktiivne spordimehe karjääri sai Vesiku jaoks läbi, ei kao ta rannavolle juurest kuhugi. Nagu vollesõbrad hästi teavad, on ta juba mõnda aega ametis Venemaa paari Artjom Jarzutkin-Oleg Stojanovski treenerina. Loomulikult aitab ta nõu ja jõuga igal võimalusel ka meie paare teel maailma tipu suunas. „Üheks määravaks kaalukausi kõigutajaks karjäärimuutusel oli Vessa suur kirg rannavõrkpalli vastu ning soov jätkata selle edendamist Eestis ja ka meid aidata nii palju kui tema võimuses. Müts maha muljetavaldava karjääri ees ja katsume neid suuri saapaid täita,” kirjutasid Facebookis Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar. | Karjääri lõpetanud Rivo Vesik: üks kustumatumaid elamusi on maratonmatš Rego ja Santosega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Eks sellised otsused tulevad ikka raskelt ja juunis oleksin soovinud poisse aidata küll. Samas oli mul juba otsus tehtud, et kui peaksime olümpiale jõudma, siis annan oma koha ära, kuna tunnen, et vähese treenituse tõttu ei oleks ma suutnud olümpial seda tulemust teha, mida sooviksin,” lausus Vesik volley.ee -le.
Pole kahtlustki, et temast jääb Eesti rannavõrkpalli ajalukku tohutult suur jalajälg. Olümpiale viisid Eesti rannavõrkpalli esmakordselt küll Avo Keel ja Kaido Kreen 1996. aastal, ent tõeliselt murdis Eesti alaga maailmakaardile ikkagi Rivo Vesiku ja Kristjan Kaisiga. Pekingi olümpiamängudel teenis duo 19. koha, 2005. ja 2007. aasta maailmameistrivõistlused lõpetati viienda kohaga ja 2007. aasta Euroopa meistrivõistlused neljandatena. Valencias oldi väga lähedal ka medalitele ja kui oleks mängitud puhtalt konkurente tabanud õnnetuse peale, võinuks eestlased suure tõenäosusega ka finaali jõuda. Valiti aga teine variant ja teeniti kogu rannavolle maailma austus.
Mängides poolfinaalis hilisemate tšempionite Clemens Doppleri ja Peter Gartmayeriga, tabas üks eestlaste ründelöök Dopllerit näkku. Austerlase päikeseprillid läksid katki ja lõhkusid ta kulmu. Pärast õmblusi ja arstide keelu eiramist oli Doppler platsil tagasi. Seni olid Vesik ja Kais edukalt just Doppleri peale mänginud, ent vahejuhtumi järel otsustati rõhuda aususele ja muudeti taktikat.
Karjääri jooksul võistles Vesik 111 MK-etapil ja jõudis neist enam kui kolmandikul (39) esikümnesse. Täistabamus tuli 2007. aasta juunis, kui Zagrebis toimunud etapil noppisid nad Kaisiga etapivõidu. Kustumatuna on Vesiku mällu sööbinud ka 2006. aasta Klagenfurti etapi matš Ateena olümpiavõitjate ja toonaste maailma esinumbrite Ricardo Santose ja Emanuel Regoga. Kohtumine kestis 85 (!) minutit ja lõppes uskumatuna tunduvate numbritega 27:29, 29:27, 27:29.
Alguses oli Vesiku paariliseks Kais, pärast tema karjääri lõppu Karl Jaani ja viimasena Kristo Kollo.
„On olnud au mängida koos Rivoga! Saadud kogemustepagas ja teadmised – neile hinnasilti külge juba ei pane. Rivo on Sportlane suure tähega! Jõudu ja jaksu talle treeneritöös ning muudes tegemistes,” tunnustas Kollo oma Facebooki kontol kauaaegset paarimeest.
Milliseid saavutusi Vesik ise kõige kõrgemalt hindab? „Olümpiale pääsemist ja MK-sarja etapivõitu. Ka MM-i viiendad ja EM-i neljas koht on kindlasti head tulemused,” sõnas ta. „Karjäärile tagasi vaadates tahan kindlasti tänada oma peret, toetajaid ja sõpru,” lisas Vesik.
Kuigi aktiivne spordimehe karjääri sai Vesiku jaoks läbi, ei kao ta rannavolle juurest kuhugi. Nagu vollesõbrad hästi teavad, on ta juba mõnda aega ametis Venemaa paari Artjom Jarzutkin-Oleg Stojanovski treenerina. Loomulikult aitab ta nõu ja jõuga igal võimalusel ka meie paare teel maailma tipu suunas. „Üheks määravaks kaalukausi kõigutajaks karjäärimuutusel oli Vessa suur kirg rannavõrkpalli vastu ning soov jätkata selle edendamist Eestis ja ka meid aidata nii palju kui tema võimuses. Müts maha muljetavaldava karjääri ees ja katsume neid suuri saapaid täita,” kirjutasid Facebookis Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar.
### Response:
Karjääri lõpetanud Rivo Vesik: üks kustumatumaid elamusi on maratonmatš Rego ja Santosega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhja prefektuuri piiri-ja migratsioonijärelevalvetalituse teabetöö vanempiiriametnik Tõnu Strandson ütles ERR.ee-le, et üks kinnipidamiskeskusest vabanenud noormeestest ei ole järginud talle kohustuseks pandud järelevalvemeetmeid alates 2. maist ning 9. maist pole end registreerimas käinud ka kaks ülejäänud Guineast pärit noormeest.
"Oleme info meeste lahkumise kohta edastanud koostööpartneritele lähiriikides ja nende asukohta püüab kindlaks teha ka politsei- ja piirivalveamet," kinnitas Strandson.
Tema sõnul on võimalik, et noormehed on riigist lahkunud valedokumente kasutades või üle EL-i sisepiiri, kus piirikontrolli ei toimu.
"Meeste avastamisel mõnes teises riigis viibivad nad ka selles riigis ebaseaduslikult ja neil on võimalus taotleda seal varjupaika või alustab teine riik nende päritolumaale välja saatmist," tõdes Strandson.
Politsei kinnitusel pole aga registreerimisele ilmumata jätmine süütegu ning samuti ei ole võimalik kinnipidamiskeskusest vabanenut väljasaatmise korraldamiseks uuesti kinni pidada.
ERR teatas aprillis samade noormeeste teemal, et nad vabastati kinnipidamiskeskusest, kuna täitus nende väljasaatmise korraldamiseks lubatud maksimaalne 18-kuuline periood.
"Ebaseaduslikult riiki tulnud mehi pole võimalik välja saata seetõttu, et nende isikuandmed pole tõsikindlalt tuvastatud. Mehed on kinnipidamise algusest peale andnud korduvalt valeütlusi oma isikuandmete kohta, neil pole ühtki dokumenti ning keegi neist pole astunud samme, mis aitaks isikuid tuvastada," selgitas toona PPA migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp ERR.ee-le.
Lepa sõnul väitsid noormehed Eestisse jõudes, et on alaealised, kuid kohtuekspertiisi instituudis tehtud ekspertiis välistas selle.
"Meestelt võetud selgituste kohaselt oli nende Eestisse tulemise eesmärk jõuda Rootsi, Soome või Norrasse ning nad esitasid paar päeva pärast Eestisse jõudmist varjupaigataotluse, kuid saades aru, et see tähendab Eestisse jäämist, võtsid avaldused tagasi. Kinnipidamise ajal ei osalenud mehed ka neile pakutud keeleõppes – kaks neist külastas esimest keeletundi ning mõlemad loobusid seejärel õppes osalemast," kinnitas Lepp. | Eestis kinnipidamiskeskusest vabastatud Guinea noormehed võisid riigist lahkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhja prefektuuri piiri-ja migratsioonijärelevalvetalituse teabetöö vanempiiriametnik Tõnu Strandson ütles ERR.ee-le, et üks kinnipidamiskeskusest vabanenud noormeestest ei ole järginud talle kohustuseks pandud järelevalvemeetmeid alates 2. maist ning 9. maist pole end registreerimas käinud ka kaks ülejäänud Guineast pärit noormeest.
"Oleme info meeste lahkumise kohta edastanud koostööpartneritele lähiriikides ja nende asukohta püüab kindlaks teha ka politsei- ja piirivalveamet," kinnitas Strandson.
Tema sõnul on võimalik, et noormehed on riigist lahkunud valedokumente kasutades või üle EL-i sisepiiri, kus piirikontrolli ei toimu.
"Meeste avastamisel mõnes teises riigis viibivad nad ka selles riigis ebaseaduslikult ja neil on võimalus taotleda seal varjupaika või alustab teine riik nende päritolumaale välja saatmist," tõdes Strandson.
Politsei kinnitusel pole aga registreerimisele ilmumata jätmine süütegu ning samuti ei ole võimalik kinnipidamiskeskusest vabanenut väljasaatmise korraldamiseks uuesti kinni pidada.
ERR teatas aprillis samade noormeeste teemal, et nad vabastati kinnipidamiskeskusest, kuna täitus nende väljasaatmise korraldamiseks lubatud maksimaalne 18-kuuline periood.
"Ebaseaduslikult riiki tulnud mehi pole võimalik välja saata seetõttu, et nende isikuandmed pole tõsikindlalt tuvastatud. Mehed on kinnipidamise algusest peale andnud korduvalt valeütlusi oma isikuandmete kohta, neil pole ühtki dokumenti ning keegi neist pole astunud samme, mis aitaks isikuid tuvastada," selgitas toona PPA migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp ERR.ee-le.
Lepa sõnul väitsid noormehed Eestisse jõudes, et on alaealised, kuid kohtuekspertiisi instituudis tehtud ekspertiis välistas selle.
"Meestelt võetud selgituste kohaselt oli nende Eestisse tulemise eesmärk jõuda Rootsi, Soome või Norrasse ning nad esitasid paar päeva pärast Eestisse jõudmist varjupaigataotluse, kuid saades aru, et see tähendab Eestisse jäämist, võtsid avaldused tagasi. Kinnipidamise ajal ei osalenud mehed ka neile pakutud keeleõppes – kaks neist külastas esimest keeletundi ning mõlemad loobusid seejärel õppes osalemast," kinnitas Lepp.
### Response:
Eestis kinnipidamiskeskusest vabastatud Guinea noormehed võisid riigist lahkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Orlandos Floridas toimuvatel Võitmatute mängudel võistlesid eestlased kolmapäeval ujumises. Osaleti nii individuaalkategooriates kui ka võistkonnana teateujumises. Kokku õnnestus Eesti kaitseväe sportlastel võita neli medalit.
Nooremveebel Martin Piisang jõudis jalavigastustega meeste kategoorias finaali kõigil kolmel alal, millel võistles: 50 m selili, 50 m vabaujumine ja 100 m vabaujumine.
Kõigil kolmel alal oli Piisangi peakonkurendiks Suurbritannia sportlane David Wiseman. 50 meetri vabaujumise finaalis võitis Wiseman ajaga 26,27 ja Martin Piisang jäi hõbemedalile ajaga 27,41. Pronksmedalile jäi USA sportlane Rhoden Galloway ajaga 28,21.
Uuesti olid rivaalid vastakuti 50 meetri seliliujumises, milles eestlane suutiski Suurbritannia sportlase Wisemani alistada. Nooremveebel Piisang sai kuldmedali ajaga 32,77 sekundit, hõbemedalile jäänud Wisemani aeg oli 33,84 sekundit. Pronksi sai USA sportlane Sean Walsh, kelle seliliujumise aeg oli 34,83.
100 meetri vabaujumises olid rivaalid nooremveebel Piisang ja David Wiseman taas vastamisi ning seekord saavutas Piisang hõbemedali. Wisemani 100 meetri vabaujumise aeg oli 59,31 sekundit, mis tagas talle kuldmedali. Nooremveebel Piisangi aeg oli 1.00,62, mis andis hõbemedali. Pronksmedal jäi taas USA sportlasele Rhoden Gallowayle, kelle aeg oli 1.03,67.
4x50 meetri teateujumises saavutas Eesti meeskond koosseisus Martin Piisang, Margus Hoop, Toomas Mikk ja Georg Allik pronksmedali. Kuldmedali võitis Suurbritannia võistkond koosseisus David Wiseman, Fergus Hurst, Luke Reeson ja Michael Goody ajaga 1.48,48. Hõbemedali sai USA võistkond koosseisus Sean Walsh, Brett Parks, Sven Perryman ja Rhoden Galloway ajaga 2.00,46. Eesti võistkond jäi pronksile ajaga 2.14,47.
Eesti võistlejad nentisid pärast teatevõistlust, et päeva viimase võistlusena oli teateujumine kurnav pingutus, kuid senistest saavutustest saadud tugev motivatsioon aitas seegi kord medalini pürgida.
Ujumine oli Eesti koondisele viimane ala, millel Võitmatute mängudel üles astuti. Kokku osales mängudel 13 sõjalistel operatsioonidel vigastada saanud Eesti kaitseväelast, kes suutsid võita kokku kaheksa medalit põhivõistlustelt. Lisaks ujumises võidetud neljale medalile on varasematel päevadel võidetud kaks kulda sõudmises, üks hõbemedal kettaheites ja üks pronksmedal kuulitõukes. Sõudmises saavutas medalid nooremveebel Ergo Mets ja kuulitõukes ning kettaheites veebel Jaune Engel.
Võitmatute sportmängudel (Invictus Games) osaleb üle 500 Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide liitlaste vigastatud sõjaväelase kokku 15 riigist. Võistluste kavas on 10 ala, mängude lõputseremoonia on täna, 12. mail, kaitseväelased jõuavad Eestisse pühapäeval, 15. mail. | Eesti kaitseväelased võitsid Võitmatute sportmängudel ujumises neli medalit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Orlandos Floridas toimuvatel Võitmatute mängudel võistlesid eestlased kolmapäeval ujumises. Osaleti nii individuaalkategooriates kui ka võistkonnana teateujumises. Kokku õnnestus Eesti kaitseväe sportlastel võita neli medalit.
Nooremveebel Martin Piisang jõudis jalavigastustega meeste kategoorias finaali kõigil kolmel alal, millel võistles: 50 m selili, 50 m vabaujumine ja 100 m vabaujumine.
Kõigil kolmel alal oli Piisangi peakonkurendiks Suurbritannia sportlane David Wiseman. 50 meetri vabaujumise finaalis võitis Wiseman ajaga 26,27 ja Martin Piisang jäi hõbemedalile ajaga 27,41. Pronksmedalile jäi USA sportlane Rhoden Galloway ajaga 28,21.
Uuesti olid rivaalid vastakuti 50 meetri seliliujumises, milles eestlane suutiski Suurbritannia sportlase Wisemani alistada. Nooremveebel Piisang sai kuldmedali ajaga 32,77 sekundit, hõbemedalile jäänud Wisemani aeg oli 33,84 sekundit. Pronksi sai USA sportlane Sean Walsh, kelle seliliujumise aeg oli 34,83.
100 meetri vabaujumises olid rivaalid nooremveebel Piisang ja David Wiseman taas vastamisi ning seekord saavutas Piisang hõbemedali. Wisemani 100 meetri vabaujumise aeg oli 59,31 sekundit, mis tagas talle kuldmedali. Nooremveebel Piisangi aeg oli 1.00,62, mis andis hõbemedali. Pronksmedal jäi taas USA sportlasele Rhoden Gallowayle, kelle aeg oli 1.03,67.
4x50 meetri teateujumises saavutas Eesti meeskond koosseisus Martin Piisang, Margus Hoop, Toomas Mikk ja Georg Allik pronksmedali. Kuldmedali võitis Suurbritannia võistkond koosseisus David Wiseman, Fergus Hurst, Luke Reeson ja Michael Goody ajaga 1.48,48. Hõbemedali sai USA võistkond koosseisus Sean Walsh, Brett Parks, Sven Perryman ja Rhoden Galloway ajaga 2.00,46. Eesti võistkond jäi pronksile ajaga 2.14,47.
Eesti võistlejad nentisid pärast teatevõistlust, et päeva viimase võistlusena oli teateujumine kurnav pingutus, kuid senistest saavutustest saadud tugev motivatsioon aitas seegi kord medalini pürgida.
Ujumine oli Eesti koondisele viimane ala, millel Võitmatute mängudel üles astuti. Kokku osales mängudel 13 sõjalistel operatsioonidel vigastada saanud Eesti kaitseväelast, kes suutsid võita kokku kaheksa medalit põhivõistlustelt. Lisaks ujumises võidetud neljale medalile on varasematel päevadel võidetud kaks kulda sõudmises, üks hõbemedal kettaheites ja üks pronksmedal kuulitõukes. Sõudmises saavutas medalid nooremveebel Ergo Mets ja kuulitõukes ning kettaheites veebel Jaune Engel.
Võitmatute sportmängudel (Invictus Games) osaleb üle 500 Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide liitlaste vigastatud sõjaväelase kokku 15 riigist. Võistluste kavas on 10 ala, mängude lõputseremoonia on täna, 12. mail, kaitseväelased jõuavad Eestisse pühapäeval, 15. mail.
### Response:
Eesti kaitseväelased võitsid Võitmatute sportmängudel ujumises neli medalit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arengukava on täpsustatud tuginedes 2015. aastal läbi viidud Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu tulemustele ning ekspertrühma ettepanekutele.
Lõimumiskava elluviimisega toetab valitsus muu hulgas Eestis elavate rahvusvähemuste omakultuurilist tegevust ja kogukondade koostööd.
Olulise uue tegevusena on lõimumiskava rakendusplaani lisatud täiendavate tööturuteenuste ja töökoha loomise toetuse pakkumine Ida-Virumaa suurkoondamistele reageerimiseks, et aidata tööle piirkonnas töö kaotanud inimesi ja vähendada kõrget regionaalset tööpuudust. | Ühiskonna sidususe suurendamiseks nähakse ette ligi 60 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arengukava on täpsustatud tuginedes 2015. aastal läbi viidud Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu tulemustele ning ekspertrühma ettepanekutele.
Lõimumiskava elluviimisega toetab valitsus muu hulgas Eestis elavate rahvusvähemuste omakultuurilist tegevust ja kogukondade koostööd.
Olulise uue tegevusena on lõimumiskava rakendusplaani lisatud täiendavate tööturuteenuste ja töökoha loomise toetuse pakkumine Ida-Virumaa suurkoondamistele reageerimiseks, et aidata tööle piirkonnas töö kaotanud inimesi ja vähendada kõrget regionaalset tööpuudust.
### Response:
Ühiskonna sidususe suurendamiseks nähakse ette ligi 60 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastane põlvalane läheb USA ülikoolide kagu-meistrivõistlustele vastu korralike üksikalade tulemuste pealt. Ta on võistelnud tänavusel välishooaja 400 meetri jooksus (51,37), 110 meetri tõkkejooksus (14,61, rekord), teivashüppes (5.25, rekord), kaugushüppes (7.22), kuulitõukes (14.22) ning kettaheites (46.77), vahendab Delfi.
Uibo plaanib tänavu kümnevõistlust teha kokku neljal korral: lisaks selle nädala võistlusele ka juunis Eugene'is USA üliõpilasmeistrivõistlustel, juulis Amsterdami EM-il ning augustis Rio olümpial.
Sarnaselt Uibole Georgia ülikoolis Petros Kyprianou käe alla treeniv Karl Robert Saluri võistleb Tuscaloosas esialgsete plaanide kohaselt kahel üksikalal, 400 meetri jooksus ja kaugushüppes. | Maicel Uibo alustab täna hooaja esimest kümnevõistlust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastane põlvalane läheb USA ülikoolide kagu-meistrivõistlustele vastu korralike üksikalade tulemuste pealt. Ta on võistelnud tänavusel välishooaja 400 meetri jooksus (51,37), 110 meetri tõkkejooksus (14,61, rekord), teivashüppes (5.25, rekord), kaugushüppes (7.22), kuulitõukes (14.22) ning kettaheites (46.77), vahendab Delfi.
Uibo plaanib tänavu kümnevõistlust teha kokku neljal korral: lisaks selle nädala võistlusele ka juunis Eugene'is USA üliõpilasmeistrivõistlustel, juulis Amsterdami EM-il ning augustis Rio olümpial.
Sarnaselt Uibole Georgia ülikoolis Petros Kyprianou käe alla treeniv Karl Robert Saluri võistleb Tuscaloosas esialgsete plaanide kohaselt kahel üksikalal, 400 meetri jooksus ja kaugushüppes.
### Response:
Maicel Uibo alustab täna hooaja esimest kümnevõistlust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hoolimata sellest, et eelmisel nädalal teatas USA presidendikandidaadiks pürginud Ted Cruz kampaania lõpetamisest, on Texase senaator otsustanud koduosariigis toimuvatel delegaatide valimistel töötada Donald Trumpi automaatse nomineerimise vastu, vahendab Politico.
"Meil on planeeritud tihe nädalalõpp," teatas Cruzi kampaania plaanidest teadlik allikas. Cruz, kes nädala eest vihjas, et võib oma kampaania taaskäivitada, peaks esinema Texase osariigis toimuval vabariiklaste delegaatide valimistel avaldusega. Tõenäoliselt soovitab senaator Cruz Texase delegaatidel nurjata New Yorgist pärit Trumpi automaatne nimetamine vabariiklaste presidendikandidaadi kohale. Ühtlasi on saatnud Cruz kongressile ühe makstud nõuniku, kes peaks tegema delegaatide seas lobby -tööd.
Donald Trump on seevastu saatnud kongressile kolm "nõunikku". Kinnisvaramagnaat soovib Texase osariigis esineda rahusõnumiga ja rõhutada vajadust suurema partei ühtsuse järgi. Seeläbi proovitakse võita delegaate, kes eelvalimiste ajal toetasid Texase senaatorit. Kuid Cruzi meeskond ei valmistu Trumpi takistama mitte üksnes Texases, vaid Cruzi esindajad on aktiivsed veel kaheksas osariigis.
Kui Cruz soovib taaskäivitada oma kampaania ja takistada Trumpil automaatse nominatsiooni saamist peab Cruz kindlustama eelvalimiste käigus saadud delegaatide hääled sel nädalavahetusel üheksas osariigis toimuvatel delegaatide valimistel, kus valitakse 389 delegaati, kes esindavad enda osariiki juulis toimuval riiklikul vabariiklaste üldkongressil, kus kinnitatakse või valitakse vabariiklaste presidendikandidaat.
Trump proovib vabariiklasi ühendada
"Trumpi kampaania peab kindlasti ühendama vabariiklasi," ütles Mississipi osariigi vabariiklaste juht Austin Barbour. "Ma arvan, et Trump peab rääkima nii Cruzi kui ka Bushi inimestega ja sel nädalavahetusel eesseisvad delegaatide valimised on hea võimalus vabariiklaste ühendamist alustada," lisas Barbour.
Trump on seda nõu kuulda võtnud, kuna tema kampaaniameeskond on saatnud saadikuid suhteid parandama nii Kapitooliumi mäele ja muudetud on mitmeid vastuolulisi poliitilisi seisukohti. Samuti plaanib Trump kohtuda nii vabariiklaste juhtidega. Nende hulka kuulub ka tänane koos istumine esindajatekoja spiikri Paul Ryaniga.
Texase delegaatide saavad olema siiski erakonda ühendava Trumpi jaoks peamiseks proovikiviks. Texase osariigi vabariiklaste endise juhi Steve Munisteri sõnul pole Cruzi liitlased delegaatide seas osariigi senaatorile väga avalikult toetust siiani otsinud. Pigem proovitakse osariigi 155-liikmelisse delegatsiooni saata paar tosinat Cruzi kindlat toetajat ning lasta asjadel minna n-ö loomulikku teed pidi, kuna enamus Texase kongressist osavõtjaid on niikuinii Cruzi pooldajad.
Munisteri väitel on ka Trumpi nõunikud olnud suhteliselt tagasihoidlikud toetuse otsimisel. "Nad on siin oliivioksadega, kuna teavad, et Cruzil on Texases meeletu toetust ning nad ei soovi seda vastandumisega rõhutada. Trumpi inimesed on tulnud ennast tutvustama ning ühtsusküsimusega tegelema," leidis Texase vabariiklane.
Ühtlasi märkis Munisteri, et vähene lobby -töö on vähendanud Texase vabariiklaste entusiasmi kongressilt osa võtta, sest tuhanded potentsiaalsed Texase osariigi vabariiklastest delegaadid on teatanud oma puudumisest. | Ted Cruz proovib nädalavahetusel toimuvatel delegaatide valimistel nurjata Trumpi automaatse nominatsiooni saamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hoolimata sellest, et eelmisel nädalal teatas USA presidendikandidaadiks pürginud Ted Cruz kampaania lõpetamisest, on Texase senaator otsustanud koduosariigis toimuvatel delegaatide valimistel töötada Donald Trumpi automaatse nomineerimise vastu, vahendab Politico.
"Meil on planeeritud tihe nädalalõpp," teatas Cruzi kampaania plaanidest teadlik allikas. Cruz, kes nädala eest vihjas, et võib oma kampaania taaskäivitada, peaks esinema Texase osariigis toimuval vabariiklaste delegaatide valimistel avaldusega. Tõenäoliselt soovitab senaator Cruz Texase delegaatidel nurjata New Yorgist pärit Trumpi automaatne nimetamine vabariiklaste presidendikandidaadi kohale. Ühtlasi on saatnud Cruz kongressile ühe makstud nõuniku, kes peaks tegema delegaatide seas lobby -tööd.
Donald Trump on seevastu saatnud kongressile kolm "nõunikku". Kinnisvaramagnaat soovib Texase osariigis esineda rahusõnumiga ja rõhutada vajadust suurema partei ühtsuse järgi. Seeläbi proovitakse võita delegaate, kes eelvalimiste ajal toetasid Texase senaatorit. Kuid Cruzi meeskond ei valmistu Trumpi takistama mitte üksnes Texases, vaid Cruzi esindajad on aktiivsed veel kaheksas osariigis.
Kui Cruz soovib taaskäivitada oma kampaania ja takistada Trumpil automaatse nominatsiooni saamist peab Cruz kindlustama eelvalimiste käigus saadud delegaatide hääled sel nädalavahetusel üheksas osariigis toimuvatel delegaatide valimistel, kus valitakse 389 delegaati, kes esindavad enda osariiki juulis toimuval riiklikul vabariiklaste üldkongressil, kus kinnitatakse või valitakse vabariiklaste presidendikandidaat.
Trump proovib vabariiklasi ühendada
"Trumpi kampaania peab kindlasti ühendama vabariiklasi," ütles Mississipi osariigi vabariiklaste juht Austin Barbour. "Ma arvan, et Trump peab rääkima nii Cruzi kui ka Bushi inimestega ja sel nädalavahetusel eesseisvad delegaatide valimised on hea võimalus vabariiklaste ühendamist alustada," lisas Barbour.
Trump on seda nõu kuulda võtnud, kuna tema kampaaniameeskond on saatnud saadikuid suhteid parandama nii Kapitooliumi mäele ja muudetud on mitmeid vastuolulisi poliitilisi seisukohti. Samuti plaanib Trump kohtuda nii vabariiklaste juhtidega. Nende hulka kuulub ka tänane koos istumine esindajatekoja spiikri Paul Ryaniga.
Texase delegaatide saavad olema siiski erakonda ühendava Trumpi jaoks peamiseks proovikiviks. Texase osariigi vabariiklaste endise juhi Steve Munisteri sõnul pole Cruzi liitlased delegaatide seas osariigi senaatorile väga avalikult toetust siiani otsinud. Pigem proovitakse osariigi 155-liikmelisse delegatsiooni saata paar tosinat Cruzi kindlat toetajat ning lasta asjadel minna n-ö loomulikku teed pidi, kuna enamus Texase kongressist osavõtjaid on niikuinii Cruzi pooldajad.
Munisteri väitel on ka Trumpi nõunikud olnud suhteliselt tagasihoidlikud toetuse otsimisel. "Nad on siin oliivioksadega, kuna teavad, et Cruzil on Texases meeletu toetust ning nad ei soovi seda vastandumisega rõhutada. Trumpi inimesed on tulnud ennast tutvustama ning ühtsusküsimusega tegelema," leidis Texase vabariiklane.
Ühtlasi märkis Munisteri, et vähene lobby -töö on vähendanud Texase vabariiklaste entusiasmi kongressilt osa võtta, sest tuhanded potentsiaalsed Texase osariigi vabariiklastest delegaadid on teatanud oma puudumisest.
### Response:
Ted Cruz proovib nädalavahetusel toimuvatel delegaatide valimistel nurjata Trumpi automaatse nominatsiooni saamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seega on nüüd viie tüki puhul kinnitatud, et nad on seotud või on väga tõenäoliselt seotud lennuga MH370, vahendas BBC.
Esimesena leiti 2015. aasta juulis lennuki tiivatükk Prantsusmaale kuuluva Réunioni saare rannast. Järgnesid kaks leidu Mosambiigis, eelmise aasta detsembris ja käesoleva aasta veebruaris. Äsja kinnituse saanud tükid leiti käesoleva aasta märtsis Mossel Bayst Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Mauritiusele kuuluvalt Rodriguesi saarelt.
Tükid on leitud üksteisest tuhandete kilomeetrite kauguselt, kuid väidetavalt on leiukohad kooskõlas India ookeani hoovuste liikumisega.
Kõiki tükke on uurinud Austraalia transpordiohutuse büroo (ATSB) ja mitmete teiste asutuste eksperdid.
Malaisia transpordiminister Liow Tiong Lai rääkis täna, et uurimisrühm on veendunud, et nii Lõuna-Aafrikast kui ka Mauritiuselt leitud tükid on peaagu kindlalt pärit MH370 küljest.
Märkimisväärne asjaolu kogu uurimisprotsessi juures on ka see, et lõunapoolkeral pole kunagi Boeing 777-200ER lennukit alla kukkunud. Samuti pole kordagi teatatud, et mõni seda tüüpi lennuk on mõne oma osa mere kohal ära kaotanud.
Malaysian Airlinesi reisilennuk 239 inimesega pardal oli 2014. aasta 8. märtsil teel Kuala Lumpurist Pekingisse. Ootamatult kadus lennuk radarite ekraanilt ning ulatuslikud otsingud pole seni tulemust andnud.
Eksperdid usuvad, et mingil põhjusel kursilt kõrvale kaldunud lennuk kukkus merre. MH370 juhtumit on meedias peetud üheks lennundusajaloo suuremaks müsteeriumiks.
India ookeani lõunaosas asuval, umbes 120 000 ruutkilomeetri suurusel alal otsivad lennukit endiselt kolm laeva, kuid juhtumiga seotud riigid on kokku leppinud, et käesoleva aasta keskel kuulutatakse ametlik otsinguoperatsioon lõppenuks. | Lõuna-Aafrikast ja Mauritiuselt leitud tükid on "peaaegu kindlasti" pärit MH370 küljest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seega on nüüd viie tüki puhul kinnitatud, et nad on seotud või on väga tõenäoliselt seotud lennuga MH370, vahendas BBC.
Esimesena leiti 2015. aasta juulis lennuki tiivatükk Prantsusmaale kuuluva Réunioni saare rannast. Järgnesid kaks leidu Mosambiigis, eelmise aasta detsembris ja käesoleva aasta veebruaris. Äsja kinnituse saanud tükid leiti käesoleva aasta märtsis Mossel Bayst Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Mauritiusele kuuluvalt Rodriguesi saarelt.
Tükid on leitud üksteisest tuhandete kilomeetrite kauguselt, kuid väidetavalt on leiukohad kooskõlas India ookeani hoovuste liikumisega.
Kõiki tükke on uurinud Austraalia transpordiohutuse büroo (ATSB) ja mitmete teiste asutuste eksperdid.
Malaisia transpordiminister Liow Tiong Lai rääkis täna, et uurimisrühm on veendunud, et nii Lõuna-Aafrikast kui ka Mauritiuselt leitud tükid on peaagu kindlalt pärit MH370 küljest.
Märkimisväärne asjaolu kogu uurimisprotsessi juures on ka see, et lõunapoolkeral pole kunagi Boeing 777-200ER lennukit alla kukkunud. Samuti pole kordagi teatatud, et mõni seda tüüpi lennuk on mõne oma osa mere kohal ära kaotanud.
Malaysian Airlinesi reisilennuk 239 inimesega pardal oli 2014. aasta 8. märtsil teel Kuala Lumpurist Pekingisse. Ootamatult kadus lennuk radarite ekraanilt ning ulatuslikud otsingud pole seni tulemust andnud.
Eksperdid usuvad, et mingil põhjusel kursilt kõrvale kaldunud lennuk kukkus merre. MH370 juhtumit on meedias peetud üheks lennundusajaloo suuremaks müsteeriumiks.
India ookeani lõunaosas asuval, umbes 120 000 ruutkilomeetri suurusel alal otsivad lennukit endiselt kolm laeva, kuid juhtumiga seotud riigid on kokku leppinud, et käesoleva aasta keskel kuulutatakse ametlik otsinguoperatsioon lõppenuks.
### Response:
Lõuna-Aafrikast ja Mauritiuselt leitud tükid on "peaaegu kindlasti" pärit MH370 küljest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rääkida filmidest nagu “Behind the Green Door” ning püüda jooksu pealt prokuröri nõudmisel välja mõelda, kuidas võiks olla eesti keeles “money shot”. Seletada, milline nägi välja Marcus Harvey “Myra” ja miks see sellise skandaali tekitas. Kirjeldada, kuidas Von Krahli “Sex Pistols” lavastuses näitlejad lavale saabudes esimese asjana ämbrisse oksendasid, kuidas Rasmus Kaljujärv “Kõntsas” kaht naist seksuaalselt alandas, kuidas näitlejad seal näoli mudas roomasid, kuidas Taavi Eelmaa ühes teises 90ndate lavastuses endal laval persest eesti lipu välja tõmbas – ja kuidas see oli tsitaat ning omakorda viide Hermann Nitschile ning Günter Brusile. Ja nii edasi ja nii edasi.
Kõige kummalisem kogu selle kummalise asja juures oli minu jaoks kohtuniku ning prokuröri siiras arusaamatus ja hämmeldus, mille saab kokku võtta ühteainsasse sõnasse: “MIKS?!??” Miks inimesed kõike seda teevad, miks nad – kui kasutada prokuröri sõnu – “raiskavad oma elu ära piiride ületamisele”?
Ma pean ausalt tunnistama, et olin sellest küsimusest rabatud ning hiljem veidi järele mõelnuna adusin, et ise pole ma seda osanud juba väga, väga ammu esitada. Aga see on tegelikult huvitav ja oluline küsimus – tõepoolest, MIKS??!!? Miks seda kõike teha? Miks roomata nägupidi mudas, miks oksendada laval, miks loopida toitu, miks joosta alasti ringi ja röökida, miks onaneerida riigilipu peale, miks lõigata end žiletiteradega, miks pritsida publikut verega, miks sittuda purki, miks teha filme ning kirjutada romaane, kus tegelased piinavad, vägistavad ja tükeldavad teisi inimesi – ja miks kirjeldada “detailselt ja pealetükkivalt seksuaalvahekorda mehe ja lapse vahel”? Enamgi veel, miks peaks keegi tahtma kõike seda vaadata, lugeda ja muul moel kogeda, ja miks sellest akadeemilisi artikleid kirjutada ning kohtus tunnistusi anda? Miks peaks kellelgi tulema pähe varastada näituselt purk sitaga? Miks on lugematud, pealtnäha täiesti tavalised, mõistlikud ja haritud inimesed kõiki selliseid asju teinud?!
Kui sellele küsimusele vastuseid otsima hakata, siis kõigepealt oleks hea mõte vaadata veidi lähemalt seda, mis on kunst ja kuidas suhtub see maailma, milles me elame. Lääne esteetikas on läbi ajaloo olnud üheks fundamentaalseks printsiibiks arusaam kunstist kui mimêsis'est. Selle, juba vähemalt Platonilt pärineva arusaama järgi, matkib kunst päris elu – ning mida täiuslikum on imitatsioon, seda parema kunsti/kunstnikuga on tegu. Platon ise oli muide mimeetilise kunsti suhtes väga kriitiline: kuivõrd tema arust oli meid ümbritsev maailm pelgalt koopia täiuslike ideaalide maailmast, saab kunst parimal juhul olla ebatäiusliku koopia ebatäiuslik koopia. Sellel arusaamal on väga sügavad juured – kui me räägime millestki, mis ei ole “päris”, “tegelik” või “autentne”, siis me kasutame selleks ju sõna “kunstlik” (artificial, artificiel, artificiale, künstlich, искусственный, jne.) Kuidas ületada seda kunsti ja tegelikkuse vahelist lõhet, on seega olnud kunstnike jaoks täiesti fundamentaalseks küsimuseks läbi kogu Lääne kultuuri ajaloo ning suurema osa selle ajaloo vältel oli vastuseks aina täiuslikum representatsioon. Mõeldagu siinkohal näiteks ruumilise perspektiivi kasutuselevõtust renessansiajastu kunstis või baroki trompe-l’œil vaimustusest.
Tervel hulgal erinevail põhjustel hakkas 18. sajandi lõpul ning 19. sajandi alguses arusaam kunsti kui perfektse imitatsiooni võimalikkusest murenema. Selle kõrvale – ning peatselt asemele – tekkisid teooriad kunstist kui väljendusest, kui kommunikatsioonist, kui “art pour l’art” puhtast vormist, kui millest iganes mis tekitab “esteetilise reaktsiooni”. Kui klassikaline esteetika (mille mõjuväljas me elame suuresti tänaseni) lähtus eeldusest, et “ilu” on objektiivne ning universaalne, siis tasapisi kerkis selle osas aina enam kahtlusi ning vastuhääli. 18. sajandi lõpul üritas Immanuel Kant erinevaid esteetika-teooriad ühendada, väites, et ilu on “subjektiivne universaal” ning rõhutades, et esteetiline hinnang peab lähtuma teatud “huvitust heameelest” (saksa k. interesseloses Wohlgefallen), sest ainult nii saame me rääkida “ilust” kui objekti omadusest ja mitte pelgalt meie subjektiivsete eelistuste või tõekspidamiste projektsioonist.
Probleemiks on siin aga see, et selline vaade rõhutab veelkordselt kunsti ja tegelikkuse eraldatust, kunsti hermeetilisust. Kunst saab selliselt käsitleda ainult väikest osa sellest, mida me kogeme, ning peab seda väikest osa käsitlema moel, mis lubab meil hoida oma “huvitut” positsiooni. Kunst jääb sellisel moel alati “kunstlikuks”, selle sõna “mittetegelikus”, “võltsis” ja “tehislikus” mõistes. Ja see tundus paljude kunstnike jaoks väga ahistav väljavaade. Kui kunstil on üldse midagi öelda selle kohta, milline on meie elamise-kogemus, siis ei saa see olla piiratud ainult sellega, mis on kaunis, ülev või sulnis – kuna meie kõigi elud sisaldavad väga palju sellist, mis seda ilmselgelt ei ole. Kui kunst tahab olla “tõeline”, siis peab ta suutma tekitada meis tundeid ja emotsioone lisaks “huvitule heameelele”. Kunst peab suutma käsitleda mitte ainult ilu, vaid ka inetust, mitte ainult kõrget, vaid ka madalat, mitte ainult üllast ja head, vaid ka alatut ja kurja, mitte ainult püha, vaid ka profaanset, mitte ainult sulnist, vaid ka rõvedat, mitte ainult lubatut, vaid ka lubamatut. Kõikide nende paaride tumedamad pooled on samavõrd inimlikud emotsioonid kui helged – ning nagu kaasaegse kunsti ajalugu on näidanud, on nad mitmes mõttes vast isegi tugevamad ja olulisemad.
Kunsti võime tekitada tugevaid emotsioone ning seeläbi mõjutada meie hinnanguid ja ka tegusid oli tuttav muidugi juba vanadele kreeklastele, sealhulgas, taaskord, Platonile, kes oli ka selle kunsti aspekti suhtes väga kahtlustav ning leidis, et seetõttu tuleks ideaalses riigis kaitsta noori “ebapuhta” kunsti korrumpeerivate mõjude eest. Nii ei ole üllatav, et pea iga uue kunstiliigi esilekerkimist on saatnud tulised vaidlused. 19. sajandi lõpu impressioniste ja sümboliste, 20. sajandi alguse ekspressioniste, kubiste, abstraktsioniste, sürrealiste, dadaiste; sajandi keskpaiga rokkmuusikuid, punkareid; sajandi lõpu performance-kunstnikke, räppareid jne jne. on kõiki, vähemalt algselt, süüdistatud “ilu” perverteerimises, sündsusetuses ja lihtsalt mõttetuses. Kõik nad lõhkusid ja rikkusid ühel või teisel moel kehtivaid esteetilisi norme ja tõekspidamisi – ja reeglina mitte selleks, et neid lõhkuda lihtsalt lõhkumise rõõmust, vaid selleks, et pääseda välja mimeesise, representatsiooni ning “huvitu heameele” hullusärgist, et saada kuidagi lähemale tegelikkusele, sellele, mis on “päris”.
Ja siin on ka üks võimalik võti transgressiooni juurde kunstis ja kirjanduses. See on moodus jõuda välja lugeja, vaataja ja kuulajani otsesel moel, ilma vahenduse ja representatsioonita. Von Krahli “Sex pistolsis” oleks näitlejad võinud tulla lavale, pista pea ämbrisse ja öökida – ning iga inimene publikus oleks saanud aru, et neile tahetakse näidata inimest, kes oksendab. Kui aga lavale astub inimene ja oksendabki päriselt, siis toob see meie poolt kaasa täiesti fundamentaalselt inimliku reaktsiooni: jälestuse. See jõuab meieni, tahame me seda või mitte, sest see on päris. Kui Marina Abramović lõikab end laval istudes žiletiga nii, et veri voolab üle ta näo, on see päris. Me teame, et ta tunneb lõike valu ja vere soolast maitset päriselt, mitte lihtsalt ei palu meil seda olukorda endale ette kujutada.
See on see, kuidas mina vastaks küsimusele “MIKS?!?”. Aga ma muidugi ei tea, kas see vastus prokuröri jaoks veenev või isegi üldse relevantne oleks. Ma kahtlustan, et ei oleks.
Siis aga tuli mulle pähe veel üks teine, palju lühem võimalik vastus. Kui keegi küsib, miks peaks inimesed raiskama oma elu sellele, et ületada piire, võiksin ma vastata George Mallory sõnadega, kui temalt 1923. aastal küsiti, et miks ta tahab Mount Everesti otsa ronida.
“Because it’s there,” vastas Mallory.
Arvamusartikkel ilmus Memokraadis. | Kenderi kohtuprotsessil tunnistajaks käinud Tarmo Jüristo: miks?!?? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rääkida filmidest nagu “Behind the Green Door” ning püüda jooksu pealt prokuröri nõudmisel välja mõelda, kuidas võiks olla eesti keeles “money shot”. Seletada, milline nägi välja Marcus Harvey “Myra” ja miks see sellise skandaali tekitas. Kirjeldada, kuidas Von Krahli “Sex Pistols” lavastuses näitlejad lavale saabudes esimese asjana ämbrisse oksendasid, kuidas Rasmus Kaljujärv “Kõntsas” kaht naist seksuaalselt alandas, kuidas näitlejad seal näoli mudas roomasid, kuidas Taavi Eelmaa ühes teises 90ndate lavastuses endal laval persest eesti lipu välja tõmbas – ja kuidas see oli tsitaat ning omakorda viide Hermann Nitschile ning Günter Brusile. Ja nii edasi ja nii edasi.
Kõige kummalisem kogu selle kummalise asja juures oli minu jaoks kohtuniku ning prokuröri siiras arusaamatus ja hämmeldus, mille saab kokku võtta ühteainsasse sõnasse: “MIKS?!??” Miks inimesed kõike seda teevad, miks nad – kui kasutada prokuröri sõnu – “raiskavad oma elu ära piiride ületamisele”?
Ma pean ausalt tunnistama, et olin sellest küsimusest rabatud ning hiljem veidi järele mõelnuna adusin, et ise pole ma seda osanud juba väga, väga ammu esitada. Aga see on tegelikult huvitav ja oluline küsimus – tõepoolest, MIKS??!!? Miks seda kõike teha? Miks roomata nägupidi mudas, miks oksendada laval, miks loopida toitu, miks joosta alasti ringi ja röökida, miks onaneerida riigilipu peale, miks lõigata end žiletiteradega, miks pritsida publikut verega, miks sittuda purki, miks teha filme ning kirjutada romaane, kus tegelased piinavad, vägistavad ja tükeldavad teisi inimesi – ja miks kirjeldada “detailselt ja pealetükkivalt seksuaalvahekorda mehe ja lapse vahel”? Enamgi veel, miks peaks keegi tahtma kõike seda vaadata, lugeda ja muul moel kogeda, ja miks sellest akadeemilisi artikleid kirjutada ning kohtus tunnistusi anda? Miks peaks kellelgi tulema pähe varastada näituselt purk sitaga? Miks on lugematud, pealtnäha täiesti tavalised, mõistlikud ja haritud inimesed kõiki selliseid asju teinud?!
Kui sellele küsimusele vastuseid otsima hakata, siis kõigepealt oleks hea mõte vaadata veidi lähemalt seda, mis on kunst ja kuidas suhtub see maailma, milles me elame. Lääne esteetikas on läbi ajaloo olnud üheks fundamentaalseks printsiibiks arusaam kunstist kui mimêsis'est. Selle, juba vähemalt Platonilt pärineva arusaama järgi, matkib kunst päris elu – ning mida täiuslikum on imitatsioon, seda parema kunsti/kunstnikuga on tegu. Platon ise oli muide mimeetilise kunsti suhtes väga kriitiline: kuivõrd tema arust oli meid ümbritsev maailm pelgalt koopia täiuslike ideaalide maailmast, saab kunst parimal juhul olla ebatäiusliku koopia ebatäiuslik koopia. Sellel arusaamal on väga sügavad juured – kui me räägime millestki, mis ei ole “päris”, “tegelik” või “autentne”, siis me kasutame selleks ju sõna “kunstlik” (artificial, artificiel, artificiale, künstlich, искусственный, jne.) Kuidas ületada seda kunsti ja tegelikkuse vahelist lõhet, on seega olnud kunstnike jaoks täiesti fundamentaalseks küsimuseks läbi kogu Lääne kultuuri ajaloo ning suurema osa selle ajaloo vältel oli vastuseks aina täiuslikum representatsioon. Mõeldagu siinkohal näiteks ruumilise perspektiivi kasutuselevõtust renessansiajastu kunstis või baroki trompe-l’œil vaimustusest.
Tervel hulgal erinevail põhjustel hakkas 18. sajandi lõpul ning 19. sajandi alguses arusaam kunsti kui perfektse imitatsiooni võimalikkusest murenema. Selle kõrvale – ning peatselt asemele – tekkisid teooriad kunstist kui väljendusest, kui kommunikatsioonist, kui “art pour l’art” puhtast vormist, kui millest iganes mis tekitab “esteetilise reaktsiooni”. Kui klassikaline esteetika (mille mõjuväljas me elame suuresti tänaseni) lähtus eeldusest, et “ilu” on objektiivne ning universaalne, siis tasapisi kerkis selle osas aina enam kahtlusi ning vastuhääli. 18. sajandi lõpul üritas Immanuel Kant erinevaid esteetika-teooriad ühendada, väites, et ilu on “subjektiivne universaal” ning rõhutades, et esteetiline hinnang peab lähtuma teatud “huvitust heameelest” (saksa k. interesseloses Wohlgefallen), sest ainult nii saame me rääkida “ilust” kui objekti omadusest ja mitte pelgalt meie subjektiivsete eelistuste või tõekspidamiste projektsioonist.
Probleemiks on siin aga see, et selline vaade rõhutab veelkordselt kunsti ja tegelikkuse eraldatust, kunsti hermeetilisust. Kunst saab selliselt käsitleda ainult väikest osa sellest, mida me kogeme, ning peab seda väikest osa käsitlema moel, mis lubab meil hoida oma “huvitut” positsiooni. Kunst jääb sellisel moel alati “kunstlikuks”, selle sõna “mittetegelikus”, “võltsis” ja “tehislikus” mõistes. Ja see tundus paljude kunstnike jaoks väga ahistav väljavaade. Kui kunstil on üldse midagi öelda selle kohta, milline on meie elamise-kogemus, siis ei saa see olla piiratud ainult sellega, mis on kaunis, ülev või sulnis – kuna meie kõigi elud sisaldavad väga palju sellist, mis seda ilmselgelt ei ole. Kui kunst tahab olla “tõeline”, siis peab ta suutma tekitada meis tundeid ja emotsioone lisaks “huvitule heameelele”. Kunst peab suutma käsitleda mitte ainult ilu, vaid ka inetust, mitte ainult kõrget, vaid ka madalat, mitte ainult üllast ja head, vaid ka alatut ja kurja, mitte ainult püha, vaid ka profaanset, mitte ainult sulnist, vaid ka rõvedat, mitte ainult lubatut, vaid ka lubamatut. Kõikide nende paaride tumedamad pooled on samavõrd inimlikud emotsioonid kui helged – ning nagu kaasaegse kunsti ajalugu on näidanud, on nad mitmes mõttes vast isegi tugevamad ja olulisemad.
Kunsti võime tekitada tugevaid emotsioone ning seeläbi mõjutada meie hinnanguid ja ka tegusid oli tuttav muidugi juba vanadele kreeklastele, sealhulgas, taaskord, Platonile, kes oli ka selle kunsti aspekti suhtes väga kahtlustav ning leidis, et seetõttu tuleks ideaalses riigis kaitsta noori “ebapuhta” kunsti korrumpeerivate mõjude eest. Nii ei ole üllatav, et pea iga uue kunstiliigi esilekerkimist on saatnud tulised vaidlused. 19. sajandi lõpu impressioniste ja sümboliste, 20. sajandi alguse ekspressioniste, kubiste, abstraktsioniste, sürrealiste, dadaiste; sajandi keskpaiga rokkmuusikuid, punkareid; sajandi lõpu performance-kunstnikke, räppareid jne jne. on kõiki, vähemalt algselt, süüdistatud “ilu” perverteerimises, sündsusetuses ja lihtsalt mõttetuses. Kõik nad lõhkusid ja rikkusid ühel või teisel moel kehtivaid esteetilisi norme ja tõekspidamisi – ja reeglina mitte selleks, et neid lõhkuda lihtsalt lõhkumise rõõmust, vaid selleks, et pääseda välja mimeesise, representatsiooni ning “huvitu heameele” hullusärgist, et saada kuidagi lähemale tegelikkusele, sellele, mis on “päris”.
Ja siin on ka üks võimalik võti transgressiooni juurde kunstis ja kirjanduses. See on moodus jõuda välja lugeja, vaataja ja kuulajani otsesel moel, ilma vahenduse ja representatsioonita. Von Krahli “Sex pistolsis” oleks näitlejad võinud tulla lavale, pista pea ämbrisse ja öökida – ning iga inimene publikus oleks saanud aru, et neile tahetakse näidata inimest, kes oksendab. Kui aga lavale astub inimene ja oksendabki päriselt, siis toob see meie poolt kaasa täiesti fundamentaalselt inimliku reaktsiooni: jälestuse. See jõuab meieni, tahame me seda või mitte, sest see on päris. Kui Marina Abramović lõikab end laval istudes žiletiga nii, et veri voolab üle ta näo, on see päris. Me teame, et ta tunneb lõike valu ja vere soolast maitset päriselt, mitte lihtsalt ei palu meil seda olukorda endale ette kujutada.
See on see, kuidas mina vastaks küsimusele “MIKS?!?”. Aga ma muidugi ei tea, kas see vastus prokuröri jaoks veenev või isegi üldse relevantne oleks. Ma kahtlustan, et ei oleks.
Siis aga tuli mulle pähe veel üks teine, palju lühem võimalik vastus. Kui keegi küsib, miks peaks inimesed raiskama oma elu sellele, et ületada piire, võiksin ma vastata George Mallory sõnadega, kui temalt 1923. aastal küsiti, et miks ta tahab Mount Everesti otsa ronida.
“Because it’s there,” vastas Mallory.
Arvamusartikkel ilmus Memokraadis.
### Response:
Kenderi kohtuprotsessil tunnistajaks käinud Tarmo Jüristo: miks?!?? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šostakovitšile järgneb Pjotr Tšaikovski heliseade järgi lavastatud etenduste trio – "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" ning "Luikede järv". Lisaks tuuakse hooaja lõpus lavale ballett "Kaasajaõhtu", mis on täis moodsat tantsu koreograafidelt Hans van Manenilt, Sol Leónilt, Paul Lightfootilt ja Aleksei Ratmanskilt.
Hooaja lõpetab aprillis Mihhail Lermontovi traagilise meistriteose "Meie aja kangelane" ainetel loodud etendus, mille koreograafia pärineb Juri Possohhovilt ning muusika noorelt heliloojalt Ilja Demutskilt.
Forum Cinemas kinodes on alates 2010. aastast võimalik osa saada Moskva Suure Teatri balletietendustest. Selle aasta aprillis lõppes kuues ülekannetehooaeg, mida külastas kokku pea 3500 balletiaustajat. Populaarseimateks ülekanneteks osutusid Aram Hatšaturjani "Spartacus“, Dmitri Šostakovitši "Tõrksa taltsutus" ja Ludwig Minkuse "Don Quijote".
Moskva Suure Teatri ülekandeid näeb rohkem kui 50 riigis ja 1600 kinos üle maailma. Eesti balletisõpradel on võimalik etendustest osa saada Tallinnas Coca-Cola Plazas ja Tartus kinos Ekraan. | Eesti kinodesse jõuab Moskva Suure Teatri uus balletihooaeg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šostakovitšile järgneb Pjotr Tšaikovski heliseade järgi lavastatud etenduste trio – "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" ning "Luikede järv". Lisaks tuuakse hooaja lõpus lavale ballett "Kaasajaõhtu", mis on täis moodsat tantsu koreograafidelt Hans van Manenilt, Sol Leónilt, Paul Lightfootilt ja Aleksei Ratmanskilt.
Hooaja lõpetab aprillis Mihhail Lermontovi traagilise meistriteose "Meie aja kangelane" ainetel loodud etendus, mille koreograafia pärineb Juri Possohhovilt ning muusika noorelt heliloojalt Ilja Demutskilt.
Forum Cinemas kinodes on alates 2010. aastast võimalik osa saada Moskva Suure Teatri balletietendustest. Selle aasta aprillis lõppes kuues ülekannetehooaeg, mida külastas kokku pea 3500 balletiaustajat. Populaarseimateks ülekanneteks osutusid Aram Hatšaturjani "Spartacus“, Dmitri Šostakovitši "Tõrksa taltsutus" ja Ludwig Minkuse "Don Quijote".
Moskva Suure Teatri ülekandeid näeb rohkem kui 50 riigis ja 1600 kinos üle maailma. Eesti balletisõpradel on võimalik etendustest osa saada Tallinnas Coca-Cola Plazas ja Tartus kinos Ekraan.
### Response:
Eesti kinodesse jõuab Moskva Suure Teatri uus balletihooaeg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Intensiivse tööperioodi ja suurenenud töökoormuse kompenseerimiseks ning ametnike motiveerimiseks nähakse ette kuni 10-kalendripäevase lisapuhkuse andmise võimalus ja võimalus maksta kehtivast korrast suuremat lisatasu.
Kehtiv kord ei näe ette tööpanusest sõltuvat lisapuhkust ja võimaldab täiendavate teenistusülesannete täitmise eest maksta lisatasu kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast.
Kõik seadusesse viidavad erisused kehtivad kuni 2018. aasta lõpuni ja puudutavad vaid neid ametnikke, kes täidavad Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud teenistusülesandeid.
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise personalistrateegia kohaselt kasvab hinnanguliselt 300–400 inimesel töökoormus tuntavalt ning ülejäänutel ehk umbes 700 inimesel hajuvad eesistumisega seotud ülesanded kümne kuu peale, sisaldades intensiivsemaid ajavahemikke.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana peab Eesti 2018. aasta esimeses pooles korraldama üle 200 erinevat sündmust, mille raames saabub siia kuni 30 000 väliskülalist.
Suurem osa, ehk ligi 180 sündmust 200-st, on ministeeriumite korraldada. Sellele lisandub paarkümmend kõrgetasemelist üritust, mille raames saabuvad siia teiste riikide ministrid ja EL-i tippametnikud.
Kõrgetasemelistest üritustest peab Eesti näiteks korraldama kümme ministrite mitteametlikku kohtumist ning kümme kõrgetasemelist konverentsi.
Erialadiplomaadi leebem keelenõue
Valitsus kiitis täna heaks ka muudatuse välisteenistuse seaduses. Eesti eesistumine nõuab rohkemate diplomaatide palkamist, leebemaid keelenõudeid neile ning välisministeeriumile langeva koormuse hajutamist.
Praegu võib välisteenistusse võtta isiku, kes valdab vähemalt kahte võõrkeelt, millest üks on inglise või prantsuse keel, valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud ulatuses. Nüüd tehakse välisteenistuse seadusesse erand, mis luba erialadiplomaadiks võtta ka ainult üht võõrkeelt valdava inimese.
Karjääridiplomaatide välisteenistusse võtmisel nõutakse jätkuvalt kahe võõrkeele oskust, aga erialadiplomaatide puhul on välisministeeriumi hinnangul olulisemad nende erialased teadmised.
"Erialadiplomaadi puhul on tegemist oma valdkonna spetsialistiga, kelle puhul on kõige olulisem tema erialased teadmised ning piisab ka ühe võõrkeele oskusest. Muudatus on seega vajalik selleks, et kahe võõrkeele oskuse nõue ei saaks takistuseks muus osas igati pädeva spetsialisti lähetamisel erialadiplomaadina," seisab eelnõu seletuskirjas.
Teise võõrkeele oskus tuleb välisministeeriumi arvates küll kasuks, kuid ei ole tööülesannete täitmisel sageli hädavajalik.
Siiski, kui lähetajaministeerium leiab, et vaja on vähemalt kahe võõrkeele oskust, kehtestatakse see nõue näiteks ametijuhendis.
Oluline muudatus võrreldes kehtiva seadusega on ka see, et riigikantselei võrdsustatakse lähetajaministeeriumiga.
See on tingitud asjaolust, et riigikantselei on hakanud oma funktsiooni täitma Brüsselis, alalise EL-i esinduse juures ehk välisministeeriumi struktuuriüksuse kaudu, nagu teevad kõik ministeeriumid oma esindajaid lähetades.
Praegune seadus ei luba riigikantseleil lähetada oma spetsialisti erialadiplomaadina, vaid teenistuja lähetatakse välisministeeriumi koosseisulise teenistujana. See tähendab, et välisministeerium on sunnitud teise asutuse funktsiooni täitmiseks suurendama oma koosseisu nii ametikohtade kui teenistujate mõttes.
Muudatuse tulemusena väheneb välisministeeriumi ja riigikantselei rahandusosakondade koormus, sest ära jääb vastastikune aruannete esitamine, kulude ja laekumiste võrdlemine ning rahaline arveldamine. | EL-i eesistumisega seoses nähakse ametnikele ette lisatasu ja -puhkust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Intensiivse tööperioodi ja suurenenud töökoormuse kompenseerimiseks ning ametnike motiveerimiseks nähakse ette kuni 10-kalendripäevase lisapuhkuse andmise võimalus ja võimalus maksta kehtivast korrast suuremat lisatasu.
Kehtiv kord ei näe ette tööpanusest sõltuvat lisapuhkust ja võimaldab täiendavate teenistusülesannete täitmise eest maksta lisatasu kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast.
Kõik seadusesse viidavad erisused kehtivad kuni 2018. aasta lõpuni ja puudutavad vaid neid ametnikke, kes täidavad Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud teenistusülesandeid.
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise personalistrateegia kohaselt kasvab hinnanguliselt 300–400 inimesel töökoormus tuntavalt ning ülejäänutel ehk umbes 700 inimesel hajuvad eesistumisega seotud ülesanded kümne kuu peale, sisaldades intensiivsemaid ajavahemikke.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana peab Eesti 2018. aasta esimeses pooles korraldama üle 200 erinevat sündmust, mille raames saabub siia kuni 30 000 väliskülalist.
Suurem osa, ehk ligi 180 sündmust 200-st, on ministeeriumite korraldada. Sellele lisandub paarkümmend kõrgetasemelist üritust, mille raames saabuvad siia teiste riikide ministrid ja EL-i tippametnikud.
Kõrgetasemelistest üritustest peab Eesti näiteks korraldama kümme ministrite mitteametlikku kohtumist ning kümme kõrgetasemelist konverentsi.
Erialadiplomaadi leebem keelenõue
Valitsus kiitis täna heaks ka muudatuse välisteenistuse seaduses. Eesti eesistumine nõuab rohkemate diplomaatide palkamist, leebemaid keelenõudeid neile ning välisministeeriumile langeva koormuse hajutamist.
Praegu võib välisteenistusse võtta isiku, kes valdab vähemalt kahte võõrkeelt, millest üks on inglise või prantsuse keel, valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud ulatuses. Nüüd tehakse välisteenistuse seadusesse erand, mis luba erialadiplomaadiks võtta ka ainult üht võõrkeelt valdava inimese.
Karjääridiplomaatide välisteenistusse võtmisel nõutakse jätkuvalt kahe võõrkeele oskust, aga erialadiplomaatide puhul on välisministeeriumi hinnangul olulisemad nende erialased teadmised.
"Erialadiplomaadi puhul on tegemist oma valdkonna spetsialistiga, kelle puhul on kõige olulisem tema erialased teadmised ning piisab ka ühe võõrkeele oskusest. Muudatus on seega vajalik selleks, et kahe võõrkeele oskuse nõue ei saaks takistuseks muus osas igati pädeva spetsialisti lähetamisel erialadiplomaadina," seisab eelnõu seletuskirjas.
Teise võõrkeele oskus tuleb välisministeeriumi arvates küll kasuks, kuid ei ole tööülesannete täitmisel sageli hädavajalik.
Siiski, kui lähetajaministeerium leiab, et vaja on vähemalt kahe võõrkeele oskust, kehtestatakse see nõue näiteks ametijuhendis.
Oluline muudatus võrreldes kehtiva seadusega on ka see, et riigikantselei võrdsustatakse lähetajaministeeriumiga.
See on tingitud asjaolust, et riigikantselei on hakanud oma funktsiooni täitma Brüsselis, alalise EL-i esinduse juures ehk välisministeeriumi struktuuriüksuse kaudu, nagu teevad kõik ministeeriumid oma esindajaid lähetades.
Praegune seadus ei luba riigikantseleil lähetada oma spetsialisti erialadiplomaadina, vaid teenistuja lähetatakse välisministeeriumi koosseisulise teenistujana. See tähendab, et välisministeerium on sunnitud teise asutuse funktsiooni täitmiseks suurendama oma koosseisu nii ametikohtade kui teenistujate mõttes.
Muudatuse tulemusena väheneb välisministeeriumi ja riigikantselei rahandusosakondade koormus, sest ära jääb vastastikune aruannete esitamine, kulude ja laekumiste võrdlemine ning rahaline arveldamine.
### Response:
EL-i eesistumisega seoses nähakse ametnikele ette lisatasu ja -puhkust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üheteistkümnest tiitlist seitse on Serviti võitnud Mustingu käe all. Lisaks Mustingule on viimasest kümnendist seitsmekordsed Eesti meistrid treener Rein Suvi ja mängijad Eston Varusk, Kristjan Muuga, Henri Sillaste ja Siivo Sokk.
Musting meenutas Eesti Käsipalliliidu palvel seitset meistritiitliga lõppenud finaalseeriat.
2007: Põlva Serviti vs Chocolate Boys 4:3
„Riho-Bruno Bramanise juhendatud Chocolate Boysil oli koduväljakueelis ja alates esimest mängust kaotasime me võõrsil kõik mängud päris kindlalt, aga kodumängud võitsime küllaltki napilt. Kodupubliku tugi oli suur, sest alanud oli periood, kus saali ei tahtnud rahvas ära mahtuda.
Seitsmendat finaalmängu sõitis Kiilisse Põlvast vaatama kolm bussitäit rahvast. Lisaks muidugi läks palju inimesi autodega. Enne mängu lõppu olime veel päris kindlalt kaotusseisus, aga lõpus mängis Chocolate Boys edu maha ja Mait Patraili imevisete toel võtsime üheväravalise võidu ning lõpetasime Serviti viieaastase tiitlipõua.”
2008: Põlva Serviti vs HC Kehra 4:1
„Sel aastal oli jõudude vahekord tugevalt meie kasuks. Kui aasta varem olime üllatuslikult kullale tõusnud, siis 2008. aastal suutsime kogu tuumiku säilitada ning tegime hästi kõva arengu edasi. Vahetult enne Eesti meistrivõistluste otsustavaid mänge võitsime ka Balti liiga, kus Patrail säras uskumatute soolodega: 13 ja 15 väravat mängus oli tavaline.
Finaalseerias saime muidu turvalisi võite, aga ühe mängu ikka kaotasime ka. Hiljem on mängijad väitnud, et see kaotus võis olla salaplaan, et kodus seeria lõpetada. Ma ei tea, kas see jutt vastab tõele, aga tõepoolest oli viimane finaalmäng Mait Patraili seni viimane mäng Põlva Serviti särgis. Samuti lahkusid seejärel klubist Marius Lepp ja toonaste tiitlivõitude kangelane: väravavaht Igor Rapovet.”
2010: Põlva Serviti vs Chocolate Boys 3:1
„2009. aastal olime jäänud pronksile ja 2010. aastal oli Chocolate Boysi peatreener Bramanisi asemel juba Ain Pinnonen. See finaalseeria oli meie jaoks küllaltki närviline, sest olime küll hooaja põhjal favoriidid, aga kaotasime finaalseerias alustuseks kodumängu. Seejärel õnnestus küll kolm mängu järjest võita, aga mitte väga suure ülekaaluga.”
2011 ja 2013: Põlva Serviti vs HC Kehra 3:0
„Nendes finaalseeriates väga suurt pinget polnud. Kodumängud suutsime kindlalt võita. Oma kodus andis Kehra meile kõvemaid lahinguid, aga ei suutnud koduväljakut siiski ära kasutada. Mingisugust analoogiat võib tuua tänavuse finaalseeriaga, kus suutsime Viljandist 3:0 jagu saada.”
2015: Põlva Serviti vs HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 3:2
„See seeria on 2007. aasta finaali kõrval kõige eredamalt meelde jäänud. Esimest neljast mängust kaks võitsime küllaltki nibin-nabin, aga kaotasime kaks üpris kindlalt. Viimases mängus olime võõrsil suures kaotusseisus, aga kogu finaalseerias head mängu näidanud väravavaht Eston Varusk hakkas vaikselt mängu pöörama. Normaalaja lõpus olime vähemuses, kaotusseisus ja palli omas ka veel vastane, aga suutsime viigistada ning lisaajal juba kindla võidu võtta.”
2016: Põlva Serviti vs Viljandi HC 3:0
„Kuigi ütlesin, et finaalseeria sarnanes 2011. ja 2013. aastaga, siis hooaeg tervikuna oli keeruline. Veebruarikuus olime seisus, kus pool koosseisu oli mitmenädalaste või veel pikemate traumadega väljas. Samas teab treener, et mängud kogu aeg tulevad ja mõistab, et kui nii õhukese koosseisuga mängid, siis kuluvad kevadeks viimased terved mängijad ka katki.
Nendes olukordades tuleb rahu säilitada ja mingitel perioodidel mänge võimalikult vähekulutavalt mängida. Kui saad võimalikult väikese energiakuluga rutiinsed mängud peetud, siis ehk jääb võistkond ellu. Tänavu suutsime sellise rahu säilitada ja finaalseeriaks mehed kokku korjata. Aga hooaeg oli tõesti vigastuste osas raske. Näiteks ma ei mäleta, et ühel hooajal oleks kaks mängijat saanud nii tõsiseid põlvetraumasid nagu Carl-Eric Uibo ja Ardo Puna sel hooajal said.
Au meestele, et selle hooaja taustal suudeti pea külmana hoida ja end kokku võtta!” | Kalmer Musting meenutab: Serviti seitse tiitlit kümne aastaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üheteistkümnest tiitlist seitse on Serviti võitnud Mustingu käe all. Lisaks Mustingule on viimasest kümnendist seitsmekordsed Eesti meistrid treener Rein Suvi ja mängijad Eston Varusk, Kristjan Muuga, Henri Sillaste ja Siivo Sokk.
Musting meenutas Eesti Käsipalliliidu palvel seitset meistritiitliga lõppenud finaalseeriat.
2007: Põlva Serviti vs Chocolate Boys 4:3
„Riho-Bruno Bramanise juhendatud Chocolate Boysil oli koduväljakueelis ja alates esimest mängust kaotasime me võõrsil kõik mängud päris kindlalt, aga kodumängud võitsime küllaltki napilt. Kodupubliku tugi oli suur, sest alanud oli periood, kus saali ei tahtnud rahvas ära mahtuda.
Seitsmendat finaalmängu sõitis Kiilisse Põlvast vaatama kolm bussitäit rahvast. Lisaks muidugi läks palju inimesi autodega. Enne mängu lõppu olime veel päris kindlalt kaotusseisus, aga lõpus mängis Chocolate Boys edu maha ja Mait Patraili imevisete toel võtsime üheväravalise võidu ning lõpetasime Serviti viieaastase tiitlipõua.”
2008: Põlva Serviti vs HC Kehra 4:1
„Sel aastal oli jõudude vahekord tugevalt meie kasuks. Kui aasta varem olime üllatuslikult kullale tõusnud, siis 2008. aastal suutsime kogu tuumiku säilitada ning tegime hästi kõva arengu edasi. Vahetult enne Eesti meistrivõistluste otsustavaid mänge võitsime ka Balti liiga, kus Patrail säras uskumatute soolodega: 13 ja 15 väravat mängus oli tavaline.
Finaalseerias saime muidu turvalisi võite, aga ühe mängu ikka kaotasime ka. Hiljem on mängijad väitnud, et see kaotus võis olla salaplaan, et kodus seeria lõpetada. Ma ei tea, kas see jutt vastab tõele, aga tõepoolest oli viimane finaalmäng Mait Patraili seni viimane mäng Põlva Serviti särgis. Samuti lahkusid seejärel klubist Marius Lepp ja toonaste tiitlivõitude kangelane: väravavaht Igor Rapovet.”
2010: Põlva Serviti vs Chocolate Boys 3:1
„2009. aastal olime jäänud pronksile ja 2010. aastal oli Chocolate Boysi peatreener Bramanisi asemel juba Ain Pinnonen. See finaalseeria oli meie jaoks küllaltki närviline, sest olime küll hooaja põhjal favoriidid, aga kaotasime finaalseerias alustuseks kodumängu. Seejärel õnnestus küll kolm mängu järjest võita, aga mitte väga suure ülekaaluga.”
2011 ja 2013: Põlva Serviti vs HC Kehra 3:0
„Nendes finaalseeriates väga suurt pinget polnud. Kodumängud suutsime kindlalt võita. Oma kodus andis Kehra meile kõvemaid lahinguid, aga ei suutnud koduväljakut siiski ära kasutada. Mingisugust analoogiat võib tuua tänavuse finaalseeriaga, kus suutsime Viljandist 3:0 jagu saada.”
2015: Põlva Serviti vs HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 3:2
„See seeria on 2007. aasta finaali kõrval kõige eredamalt meelde jäänud. Esimest neljast mängust kaks võitsime küllaltki nibin-nabin, aga kaotasime kaks üpris kindlalt. Viimases mängus olime võõrsil suures kaotusseisus, aga kogu finaalseerias head mängu näidanud väravavaht Eston Varusk hakkas vaikselt mängu pöörama. Normaalaja lõpus olime vähemuses, kaotusseisus ja palli omas ka veel vastane, aga suutsime viigistada ning lisaajal juba kindla võidu võtta.”
2016: Põlva Serviti vs Viljandi HC 3:0
„Kuigi ütlesin, et finaalseeria sarnanes 2011. ja 2013. aastaga, siis hooaeg tervikuna oli keeruline. Veebruarikuus olime seisus, kus pool koosseisu oli mitmenädalaste või veel pikemate traumadega väljas. Samas teab treener, et mängud kogu aeg tulevad ja mõistab, et kui nii õhukese koosseisuga mängid, siis kuluvad kevadeks viimased terved mängijad ka katki.
Nendes olukordades tuleb rahu säilitada ja mingitel perioodidel mänge võimalikult vähekulutavalt mängida. Kui saad võimalikult väikese energiakuluga rutiinsed mängud peetud, siis ehk jääb võistkond ellu. Tänavu suutsime sellise rahu säilitada ja finaalseeriaks mehed kokku korjata. Aga hooaeg oli tõesti vigastuste osas raske. Näiteks ma ei mäleta, et ühel hooajal oleks kaks mängijat saanud nii tõsiseid põlvetraumasid nagu Carl-Eric Uibo ja Ardo Puna sel hooajal said.
Au meestele, et selle hooaja taustal suudeti pea külmana hoida ja end kokku võtta!”
### Response:
Kalmer Musting meenutab: Serviti seitse tiitlit kümne aastaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on kahjulik ja ekslik otsus, sest võib rikkuda strateegilist stabiilsust," ütles Interfaxile välisministeeriumi relvastuskontrolli osakonna juhataja Mihhail Uljanov.
"Sel viisil puudutatakse vahetult meie huvisid, julgeolekuhuvisid," lisas ta.
Diplomaadi sõnul on "ärevuse täiendavaks aluseks ja põhjuseks tõsiasi, et Rumeeniasse paigutatud Mark-41 laskeseadmeid kasutati eelnevalt keskmaarakettide tulistamiseks USA sõjalaevadelt, st need suudavad tulistada mitte ainult tõrjerakette, vaid ka tiibrakette".
"Meie seisukohast lähtudes rikub see kesk- ja lähimaarakettide lepingut," rõhutas Uljanov.
Ta selgitas, et võttes kasutusele raketitõrjesüsteemid Rumeenias, "alustab USA Euroopa raketitõrjesüsteemi moodustamise uut järku".
Neljapäeval kinnitatakse USA Rumeeniasse Deveselusse rajatud maapealse raketitõrjekompleksi operatiivvalmidust ja reedel toimub Poolas Redzikowos samasuguse Aegise kompleksi nurgakivipanemise tseremoonia.
Vaatlejad märgivad, et neljapäeval käivitatakse põhimõtteliselt NATO Euroopa riikide USA raketitõrjekilp.
Mõlemad mainitud baasid luuakse USA ja NATO Euroopa raketitõrjevõimekuse kava teise ja kolmanda järgu raames. | Venemaa: USA raketitõrjesüsteem Rumeenias rikub tasakaalu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on kahjulik ja ekslik otsus, sest võib rikkuda strateegilist stabiilsust," ütles Interfaxile välisministeeriumi relvastuskontrolli osakonna juhataja Mihhail Uljanov.
"Sel viisil puudutatakse vahetult meie huvisid, julgeolekuhuvisid," lisas ta.
Diplomaadi sõnul on "ärevuse täiendavaks aluseks ja põhjuseks tõsiasi, et Rumeeniasse paigutatud Mark-41 laskeseadmeid kasutati eelnevalt keskmaarakettide tulistamiseks USA sõjalaevadelt, st need suudavad tulistada mitte ainult tõrjerakette, vaid ka tiibrakette".
"Meie seisukohast lähtudes rikub see kesk- ja lähimaarakettide lepingut," rõhutas Uljanov.
Ta selgitas, et võttes kasutusele raketitõrjesüsteemid Rumeenias, "alustab USA Euroopa raketitõrjesüsteemi moodustamise uut järku".
Neljapäeval kinnitatakse USA Rumeeniasse Deveselusse rajatud maapealse raketitõrjekompleksi operatiivvalmidust ja reedel toimub Poolas Redzikowos samasuguse Aegise kompleksi nurgakivipanemise tseremoonia.
Vaatlejad märgivad, et neljapäeval käivitatakse põhimõtteliselt NATO Euroopa riikide USA raketitõrjekilp.
Mõlemad mainitud baasid luuakse USA ja NATO Euroopa raketitõrjevõimekuse kava teise ja kolmanda järgu raames.
### Response:
Venemaa: USA raketitõrjesüsteem Rumeenias rikub tasakaalu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linn küll toetab algatust luua õiguslik raamistik uuenduslikule sõitjate tasu eest vedamise viisile, kuid leiab, et eelnõus esitatud ühistranspordiseaduse muudatused ei ole selle eesmärgi saavutamiseks põhjendatud.
Linnavalitsus osutab arvamuses riigikogu majanduskomisjonile, et sätestades nõuded kokkuleppeveole ja vähendades nõudeid taksoveo teenuse osutajatele, jääb ebaselgeks kahe analoogse teenuse erineva regulatsiooni vajadus ja tekitab õigustatud küsimuse ebavõrdse kohtlemise põhjendatusest - sisuliselt on mõlemal juhul tegemist sõitjate tasu eest vedamisega punktist A punkti B.
Majanduskomisjonilt soovitakse vastust küsimusele, miks ühel juhul (kokkuleppeveod) peetakse vajalikuks teenuse pakkumise võimaldamist võimalikult suures ulatuses ilma riikliku sekkumiseta ja vastavalt turutingimustele ning leitakse, et üksikute nõuete esitamisega kokkuleppeveo teenuse osutajale suudetakse tagada teenuse turvalisus ja usaldusväärsus, teisel juhul (taksoveod) aga peetakse vajalikuks säilitada teenuse osutajatele loa- ja rahalisi kohustusi sisaldavad nõuded ning leitakse, et see on piisav teenuse turu avamiseks konkurentsile.
Kui leitakse, et minimaalsete nõuetega saavutatakse turvaline ja usaldusväärne teenus, tuleks Tartu linnavalitsuse arvates hinnata ka vajadust taksoveo detailse regulatsiooni järele või siis vaadata üle kehtivad taksoveo nõuded ning lihtsustada ja muuta need kaasaegsemaks, uusi digitaalseid võimalusi arvestavaks, et puuduks vajadus kokkuleppevedude eraldi regulatsiooniks.
Sõitjate jaoks muutub teenus linna hinnangul keerulisemaks: "Äppide vahendusel saab tellida nii kokkuleppevedusid kui ka taksoteenust. Sõitja peab ise kindlaks tegema, kas tegemist on taksoveoga või kokkuleppeveoga, kas kokkuleppevedude teostajaks on äriregistrisse kantud ettevõtja või lihtsalt füüsiline isik, kelle teenuse kasutamisel on sõitjate õiguste kaitse piiratud."
Eelnõu seletuskirjas on mõjuna kohalike omavalitsuse ametite töökorraldusele nimetatud ainult seda, et reguleerides elektroonilise kokkuleppeveo süsteemi operaatoreid, on ametiasutustel üks kontaktpunkt selle sektori ja juhtidega suhtlemisel.
"Olukorras, kus seadusandja loob võimaluse osutada tasu eest sõitjate vedu minimaalselt kehtestatud nõuetega, jääb arusaamatuks, miks peaksid autojuhid soovima osutada taksoteenust ja allutama sellega ennast rangemale regulatsioonile ehk taotlema teenindajakaarte, tegema täiendavaid kulutusi: tasuma riigilõivu, investeerima taksotunnuste soetamisse," seisab kirjas komisjonile.
Eelnõus on loobutud sõidukikaardi ja teeninduspiirkonna nõudest. Sõidukikaardist loobumist ei ole eelnõu seletuskirjas põhjendatud, teeninduspiirkonna kaotamist on põhjendatud sellega, et nimetatud nõude rakendamine praktikas ja järelevalve selle üle on problemaatiline.
Kehtiva ühistranspordiseaduses on sätestatud valla või linnavolikogu õigus kehtestada määrusega taksoveol kasutatavatele sõidukitele teenuse kvaliteeti, sealhulgas sõitjate mugavust ja keskkonnasäästlikkust, näiteks heitgaase ja mürataset tagavad nõuded.
Nende nõuete kehtestamine muutub eelnõu vastuvõtmisel Tartu linnavalitsuse hinnangul ebamõistlikuks, sest sõidukikaardist loobumisega muutub sõidukite vastavuse kontroll kehtestatud nõuetele keeruliseks kui mitte võimatuks, samuti riivaks nõuete kehtestamine võrdse kohtlemise põhimõtteid, sest kokkuleppevedude teostamisel neid nõudeid arvestama ei pea.
Samuti leiab Tartu, et teeninduspiirkonna ärakaotamine tekitab mitmeid küsimusi. Jääb selgusetuks, kes teostab riiklikku järelevalvet juhul, kui näiteks Tartu linnavalitsus on andnud taksoveoloa ja teenindajakaardi, taksoteenust osutatakse aga Tallinnas.
Kõike arvesse võttes on Tartu linnavalitsus seisukohal, et juhul, kui soovitakse vastu võtta kokkuleppevedude regulatsioon ja taksoteenuse regulatsioon eelnõus esitatud kujul, tuleks eelnõud täiendada ja jätta välja kohaliku omavalitsuse taksoveoteenuse osutamisega seotud ülesanded, nagu taksoveolubade, sõidukijuhi teenindajakaartide väljaandmine, järelevalve korraldamine, taksoveol kasutatavatele sõidukitele teenuse kvaliteeti, sealhulgas sõitjate mugavust ja keskkonnasäästlikkust tagavate nõuete kehtestamine.
"Leiame, et eelnõu jõustumise järgselt muutub kohalike omavalitsuste poolt nimetatud ülesannete täitmine sisuliselt võimatuks ja
mõttetuks," rõhutab omavalitsus.
Linnajuhtide hinnangul on sellises olukorras lubamatu tekitada inimestes põhjendamatuid ootusi, et kohalike omavalitsuste sekkumise tulemusena oleks vastavat valdkonda justkui võimalik korrastada ja kontrollida.
Tallinna transpordiameti kümme vastuseta küsimust
Näib, et plaanitav seadusemuudatus on tekitanud segadust ka pealinnas, sest Tallinna transpordiamet saatis komisjonile kümme küsimust, millele eelnõuga selget vastust otsitakse.
Näiteks soovib amet teada, kas kokkuleppevedu on sõitja tasuline vedu teeliikluses tellija soovitud sihtkohta või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine?
Ka Tallinnale jääb arusaamatuks, milline on sisuline vahe kokkuleppeveo ja taksoveo sõidul punktist A punkti B, kui jätta välja sõiduki kohandamine ühissõidukiks, sõidu eest tasumise eripära, töömahu mõõtmine ja riiklike maksude maksmine.
Transpordiamet ei mõista ka seda, miks kokkuleppevedu soovitakse reguleerida ühistranspordiseadusega, kuid eelnõu sätestab otsesõnu, et kokkuleppevedu ei ole ühistransport.
Muuhulgas küsib amet, kas seadusandja on arvestanud asjaoluga, et sõitusid võib hakata jagama ka suuremate sõidukitega kui sõiduauto, näiteks bussidega. | Tartu hinnangul on sõidujagamise eelnõu toores ja täis praaki, Tallinnal on rida küsimusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linn küll toetab algatust luua õiguslik raamistik uuenduslikule sõitjate tasu eest vedamise viisile, kuid leiab, et eelnõus esitatud ühistranspordiseaduse muudatused ei ole selle eesmärgi saavutamiseks põhjendatud.
Linnavalitsus osutab arvamuses riigikogu majanduskomisjonile, et sätestades nõuded kokkuleppeveole ja vähendades nõudeid taksoveo teenuse osutajatele, jääb ebaselgeks kahe analoogse teenuse erineva regulatsiooni vajadus ja tekitab õigustatud küsimuse ebavõrdse kohtlemise põhjendatusest - sisuliselt on mõlemal juhul tegemist sõitjate tasu eest vedamisega punktist A punkti B.
Majanduskomisjonilt soovitakse vastust küsimusele, miks ühel juhul (kokkuleppeveod) peetakse vajalikuks teenuse pakkumise võimaldamist võimalikult suures ulatuses ilma riikliku sekkumiseta ja vastavalt turutingimustele ning leitakse, et üksikute nõuete esitamisega kokkuleppeveo teenuse osutajale suudetakse tagada teenuse turvalisus ja usaldusväärsus, teisel juhul (taksoveod) aga peetakse vajalikuks säilitada teenuse osutajatele loa- ja rahalisi kohustusi sisaldavad nõuded ning leitakse, et see on piisav teenuse turu avamiseks konkurentsile.
Kui leitakse, et minimaalsete nõuetega saavutatakse turvaline ja usaldusväärne teenus, tuleks Tartu linnavalitsuse arvates hinnata ka vajadust taksoveo detailse regulatsiooni järele või siis vaadata üle kehtivad taksoveo nõuded ning lihtsustada ja muuta need kaasaegsemaks, uusi digitaalseid võimalusi arvestavaks, et puuduks vajadus kokkuleppevedude eraldi regulatsiooniks.
Sõitjate jaoks muutub teenus linna hinnangul keerulisemaks: "Äppide vahendusel saab tellida nii kokkuleppevedusid kui ka taksoteenust. Sõitja peab ise kindlaks tegema, kas tegemist on taksoveoga või kokkuleppeveoga, kas kokkuleppevedude teostajaks on äriregistrisse kantud ettevõtja või lihtsalt füüsiline isik, kelle teenuse kasutamisel on sõitjate õiguste kaitse piiratud."
Eelnõu seletuskirjas on mõjuna kohalike omavalitsuse ametite töökorraldusele nimetatud ainult seda, et reguleerides elektroonilise kokkuleppeveo süsteemi operaatoreid, on ametiasutustel üks kontaktpunkt selle sektori ja juhtidega suhtlemisel.
"Olukorras, kus seadusandja loob võimaluse osutada tasu eest sõitjate vedu minimaalselt kehtestatud nõuetega, jääb arusaamatuks, miks peaksid autojuhid soovima osutada taksoteenust ja allutama sellega ennast rangemale regulatsioonile ehk taotlema teenindajakaarte, tegema täiendavaid kulutusi: tasuma riigilõivu, investeerima taksotunnuste soetamisse," seisab kirjas komisjonile.
Eelnõus on loobutud sõidukikaardi ja teeninduspiirkonna nõudest. Sõidukikaardist loobumist ei ole eelnõu seletuskirjas põhjendatud, teeninduspiirkonna kaotamist on põhjendatud sellega, et nimetatud nõude rakendamine praktikas ja järelevalve selle üle on problemaatiline.
Kehtiva ühistranspordiseaduses on sätestatud valla või linnavolikogu õigus kehtestada määrusega taksoveol kasutatavatele sõidukitele teenuse kvaliteeti, sealhulgas sõitjate mugavust ja keskkonnasäästlikkust, näiteks heitgaase ja mürataset tagavad nõuded.
Nende nõuete kehtestamine muutub eelnõu vastuvõtmisel Tartu linnavalitsuse hinnangul ebamõistlikuks, sest sõidukikaardist loobumisega muutub sõidukite vastavuse kontroll kehtestatud nõuetele keeruliseks kui mitte võimatuks, samuti riivaks nõuete kehtestamine võrdse kohtlemise põhimõtteid, sest kokkuleppevedude teostamisel neid nõudeid arvestama ei pea.
Samuti leiab Tartu, et teeninduspiirkonna ärakaotamine tekitab mitmeid küsimusi. Jääb selgusetuks, kes teostab riiklikku järelevalvet juhul, kui näiteks Tartu linnavalitsus on andnud taksoveoloa ja teenindajakaardi, taksoteenust osutatakse aga Tallinnas.
Kõike arvesse võttes on Tartu linnavalitsus seisukohal, et juhul, kui soovitakse vastu võtta kokkuleppevedude regulatsioon ja taksoteenuse regulatsioon eelnõus esitatud kujul, tuleks eelnõud täiendada ja jätta välja kohaliku omavalitsuse taksoveoteenuse osutamisega seotud ülesanded, nagu taksoveolubade, sõidukijuhi teenindajakaartide väljaandmine, järelevalve korraldamine, taksoveol kasutatavatele sõidukitele teenuse kvaliteeti, sealhulgas sõitjate mugavust ja keskkonnasäästlikkust tagavate nõuete kehtestamine.
"Leiame, et eelnõu jõustumise järgselt muutub kohalike omavalitsuste poolt nimetatud ülesannete täitmine sisuliselt võimatuks ja
mõttetuks," rõhutab omavalitsus.
Linnajuhtide hinnangul on sellises olukorras lubamatu tekitada inimestes põhjendamatuid ootusi, et kohalike omavalitsuste sekkumise tulemusena oleks vastavat valdkonda justkui võimalik korrastada ja kontrollida.
Tallinna transpordiameti kümme vastuseta küsimust
Näib, et plaanitav seadusemuudatus on tekitanud segadust ka pealinnas, sest Tallinna transpordiamet saatis komisjonile kümme küsimust, millele eelnõuga selget vastust otsitakse.
Näiteks soovib amet teada, kas kokkuleppevedu on sõitja tasuline vedu teeliikluses tellija soovitud sihtkohta või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine?
Ka Tallinnale jääb arusaamatuks, milline on sisuline vahe kokkuleppeveo ja taksoveo sõidul punktist A punkti B, kui jätta välja sõiduki kohandamine ühissõidukiks, sõidu eest tasumise eripära, töömahu mõõtmine ja riiklike maksude maksmine.
Transpordiamet ei mõista ka seda, miks kokkuleppevedu soovitakse reguleerida ühistranspordiseadusega, kuid eelnõu sätestab otsesõnu, et kokkuleppevedu ei ole ühistransport.
Muuhulgas küsib amet, kas seadusandja on arvestanud asjaoluga, et sõitusid võib hakata jagama ka suuremate sõidukitega kui sõiduauto, näiteks bussidega.
### Response:
Tartu hinnangul on sõidujagamise eelnõu toores ja täis praaki, Tallinnal on rida küsimusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sari "Romantika” algab hooaja avakontserdiga 9. septembril, kui orkestri ees on ERSO peadirigent Neeme Järvi koos vioolamängijate Zemtsovide perekonnaga. Galakontserdiga 28. oktoobril tähistatakse Tallinna Muusikakeskkooli 55. aastapäeva ning sarja kaunistavad kaks sümfoonilise muusika tippteost: Mahleri IX ja Dvořáki IX sümfoonia.
Juubelisarja "ERSO 90” kontserte juhatavad lisaks Neeme Järvile orkestri endised peadirigendid Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev, sarja viimase kontserdiga tähistatakse ERSO kauaaegse peadirigendi Roman Matsovi 100. sünniaastapäeva. Heategevuskontserdiga 16. septembril toetatakse aga hukkunud või raskesti viga saanud kaitseväelaste laste haridusteed ja huvitegevust.
"Harmoonia” esimene kontsert on pühendatud Vene helilooja Sofia Gubaidulina 85. sünnipäevale, kolmel kontserdil kõlab Brahmsi looming ning sari lõppeb Eesti muusika suurkuju Heino Elleri 130. sünniaastapäeva tähistamise ja"Klassikatähtede” konkursi võitjate kolmikkontserdiga.
"Tulevikumuusika” on ERSO uue hooaja värske ja eksperimentaalne kontserdisari inimesele, kellel on sügavam huvi moodsa kultuuri vastu. Esiettekanded, uued seaded, DJ ja sümfooniaorkester, alternatiivne energia ja tumedad unistused, Rahvusvaheline Nüüdismuusika Festival "Afekt” ja Eesti Muusika Päevad – tulevikumuusika jõuab kuulajateni Kristiina Poska, Kristjan Järvi, Olari Eltsi ja Michael Wendebergi juhatusel. Kultuur on elus!
Sari "Suurlinna tuled” algab kontserdiga "Tallinn –> Peking”, mis lennutab ERSO esimesele Hiina-turneele, kuhu suundutakse koos Neeme ja Kristjan Järviga. Lisaks kõlavad Šostakovitši V ja Prokofjevi V sümfoonia, soleerib "Klassikatähtede” 2016. aasta konkursil ERSO eripreemia võitnud pianist Kristiina Rokaševitš ning tehakse sümfooniaorkestri jaoks pisut ootamatu kõrvalepõige barokiajastusse.
"Maestro” sarjas kõlab muusikaajaloo üks enim esitatud teos, Tšaikovski I klaverikontsert Ivari Ilja soleerimisel, suurejooneline Mahleri "Laul maast” Olari Eltsi dirigeerimisel ning Šostakovitši XIII sümfoonia "Babi Jar” Nikolai Aleksejevi juhatusel. Sari kulmineerub maestro Neeme Järvi 80. juubelisünnipäeva kontserdiga. | ERSO 90. juubelihooaeg tuleb baroki, DJ'de ning klassikatähtedega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sari "Romantika” algab hooaja avakontserdiga 9. septembril, kui orkestri ees on ERSO peadirigent Neeme Järvi koos vioolamängijate Zemtsovide perekonnaga. Galakontserdiga 28. oktoobril tähistatakse Tallinna Muusikakeskkooli 55. aastapäeva ning sarja kaunistavad kaks sümfoonilise muusika tippteost: Mahleri IX ja Dvořáki IX sümfoonia.
Juubelisarja "ERSO 90” kontserte juhatavad lisaks Neeme Järvile orkestri endised peadirigendid Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev, sarja viimase kontserdiga tähistatakse ERSO kauaaegse peadirigendi Roman Matsovi 100. sünniaastapäeva. Heategevuskontserdiga 16. septembril toetatakse aga hukkunud või raskesti viga saanud kaitseväelaste laste haridusteed ja huvitegevust.
"Harmoonia” esimene kontsert on pühendatud Vene helilooja Sofia Gubaidulina 85. sünnipäevale, kolmel kontserdil kõlab Brahmsi looming ning sari lõppeb Eesti muusika suurkuju Heino Elleri 130. sünniaastapäeva tähistamise ja"Klassikatähtede” konkursi võitjate kolmikkontserdiga.
"Tulevikumuusika” on ERSO uue hooaja värske ja eksperimentaalne kontserdisari inimesele, kellel on sügavam huvi moodsa kultuuri vastu. Esiettekanded, uued seaded, DJ ja sümfooniaorkester, alternatiivne energia ja tumedad unistused, Rahvusvaheline Nüüdismuusika Festival "Afekt” ja Eesti Muusika Päevad – tulevikumuusika jõuab kuulajateni Kristiina Poska, Kristjan Järvi, Olari Eltsi ja Michael Wendebergi juhatusel. Kultuur on elus!
Sari "Suurlinna tuled” algab kontserdiga "Tallinn –> Peking”, mis lennutab ERSO esimesele Hiina-turneele, kuhu suundutakse koos Neeme ja Kristjan Järviga. Lisaks kõlavad Šostakovitši V ja Prokofjevi V sümfoonia, soleerib "Klassikatähtede” 2016. aasta konkursil ERSO eripreemia võitnud pianist Kristiina Rokaševitš ning tehakse sümfooniaorkestri jaoks pisut ootamatu kõrvalepõige barokiajastusse.
"Maestro” sarjas kõlab muusikaajaloo üks enim esitatud teos, Tšaikovski I klaverikontsert Ivari Ilja soleerimisel, suurejooneline Mahleri "Laul maast” Olari Eltsi dirigeerimisel ning Šostakovitši XIII sümfoonia "Babi Jar” Nikolai Aleksejevi juhatusel. Sari kulmineerub maestro Neeme Järvi 80. juubelisünnipäeva kontserdiga.
### Response:
ERSO 90. juubelihooaeg tuleb baroki, DJ'de ning klassikatähtedega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus tunnistas Vjatšeslavi (71) süüdi lapsporno valmistamises ning rahalise tasu või muu hüve eest alla 18-aastase ja noorema kui 14-aastase neiuga suguühtesse astumises ning karistas teda kolmeaastase vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati kohe ühe kolmandiku võra.
Mehelt mõisteti riigituludesse sundraha esimese astme kuriteo eest 1075 eurot ja infotehnoloogiaekspertiisi eest 451 eurot. Mees peab rahakohustused tasuma ositi aasta jooksul.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistuse järgi tegi Vjatšeslav 2014. ja 2015. aastal 12-15-aastastele tüdrukutele ettepanekuid sularaha ja muude hüvede eest - riided, erinevad esemed, ehted, teda seksuaalselt rahuldada.
Süüdistuse järgi olid viiest tüdrukust kaks ka sellega nõus.
Lisaks sai mees süüdistuse selles, et ta filmis oma seksuaalvahekordi ühe tüdrukuga ehk valmistas lapspornot ning ostis ka alaealistele alkohoolseid jooke.
Mehe karistusaja algust arvestatakse tema kinnipidamisest mullu 3. novembril. | Alaealisi neide raha ja asjadega seksile meelitanud eakas mees pandi vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus tunnistas Vjatšeslavi (71) süüdi lapsporno valmistamises ning rahalise tasu või muu hüve eest alla 18-aastase ja noorema kui 14-aastase neiuga suguühtesse astumises ning karistas teda kolmeaastase vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati kohe ühe kolmandiku võra.
Mehelt mõisteti riigituludesse sundraha esimese astme kuriteo eest 1075 eurot ja infotehnoloogiaekspertiisi eest 451 eurot. Mees peab rahakohustused tasuma ositi aasta jooksul.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistuse järgi tegi Vjatšeslav 2014. ja 2015. aastal 12-15-aastastele tüdrukutele ettepanekuid sularaha ja muude hüvede eest - riided, erinevad esemed, ehted, teda seksuaalselt rahuldada.
Süüdistuse järgi olid viiest tüdrukust kaks ka sellega nõus.
Lisaks sai mees süüdistuse selles, et ta filmis oma seksuaalvahekordi ühe tüdrukuga ehk valmistas lapspornot ning ostis ka alaealistele alkohoolseid jooke.
Mehe karistusaja algust arvestatakse tema kinnipidamisest mullu 3. novembril.
### Response:
Alaealisi neide raha ja asjadega seksile meelitanud eakas mees pandi vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fourcade on viiel järjestikusel hooajal kroonitud MK-sarja üldvõitjaks, lisaks on tal kaks olümpia- ja kümme MM-kulda, tema edus on suur osa olnud kaheksa aastat Prantsusmaa koondises töötanud Mazet’l.
Juba märtsi lõpus liikusid jutud, et Mazet andis oma jah-sõna Norra koondisele ja liitub nendega vähemalt 2018. aasta olümpiani, kuid siis lükkasid selle ümber nii 37-aastane prantslane kui Norra alaliit. „Natuke imelik oli Prantsusmaa koondisest lahkuda pärast nii edukat MM-i,” tõdes Mazet nüüd Norras peetud pressikonverentsil. „Aga ma ei ole kunagi varjanud, et tahan ka välismaal töötada, tahan seda kogemust.”
Lisaks Mazet’le liitus Norra meestekoondisega Egil Kristiansen, kes siiani oli Norra murdmaanaiste treener. Tema käe all võitsid norralannad alates 2006. aastast 47 medalit olümpiamängudelt ja maailmameistrivõistlustelt.
50-aastane Kristiansen hakkab laskesuusakoondises vastutama meeste füüsilise ettevalmistuse eest. „Väga eriline on midagi uut alustada. Mul on murdmaakoondise treenerina palju kogemusi, mida saan nüüd ära kasutada. Mõistan, et murdmaasuusatamine ja laskesuusatamine on erinevad alad, see ei ole ainult suusatamine, seetõttu pean natuke muudatusi tegema,” sõnas Kristiansen.
„Usun, et see on väga hea, et meil on nüüd koondises murdmaatreener ja kogenud laskesuusatreener,” kommenteeris Norra koondislane, neljakordne olümpiavõitja ja 12-kordne maailmameister Emil Hegle Svendsen.
Norra naislaskesuusatajate treeneritetiimis muudatusi ei toimunud, peatreenerina jätkab Stian Eckhoff ning tema abiline on Steinar Mundal. Geir Ole Steinslett jätkab koostööd nii meeste kui naiste koondistega. | Fourcade’i tippu aidanud treener liituski Norra koondisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fourcade on viiel järjestikusel hooajal kroonitud MK-sarja üldvõitjaks, lisaks on tal kaks olümpia- ja kümme MM-kulda, tema edus on suur osa olnud kaheksa aastat Prantsusmaa koondises töötanud Mazet’l.
Juba märtsi lõpus liikusid jutud, et Mazet andis oma jah-sõna Norra koondisele ja liitub nendega vähemalt 2018. aasta olümpiani, kuid siis lükkasid selle ümber nii 37-aastane prantslane kui Norra alaliit. „Natuke imelik oli Prantsusmaa koondisest lahkuda pärast nii edukat MM-i,” tõdes Mazet nüüd Norras peetud pressikonverentsil. „Aga ma ei ole kunagi varjanud, et tahan ka välismaal töötada, tahan seda kogemust.”
Lisaks Mazet’le liitus Norra meestekoondisega Egil Kristiansen, kes siiani oli Norra murdmaanaiste treener. Tema käe all võitsid norralannad alates 2006. aastast 47 medalit olümpiamängudelt ja maailmameistrivõistlustelt.
50-aastane Kristiansen hakkab laskesuusakoondises vastutama meeste füüsilise ettevalmistuse eest. „Väga eriline on midagi uut alustada. Mul on murdmaakoondise treenerina palju kogemusi, mida saan nüüd ära kasutada. Mõistan, et murdmaasuusatamine ja laskesuusatamine on erinevad alad, see ei ole ainult suusatamine, seetõttu pean natuke muudatusi tegema,” sõnas Kristiansen.
„Usun, et see on väga hea, et meil on nüüd koondises murdmaatreener ja kogenud laskesuusatreener,” kommenteeris Norra koondislane, neljakordne olümpiavõitja ja 12-kordne maailmameister Emil Hegle Svendsen.
Norra naislaskesuusatajate treeneritetiimis muudatusi ei toimunud, peatreenerina jätkab Stian Eckhoff ning tema abiline on Steinar Mundal. Geir Ole Steinslett jätkab koostööd nii meeste kui naiste koondistega.
### Response:
Fourcade’i tippu aidanud treener liituski Norra koondisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaadake "MI-d" täna, 12. mail, kell 21.40 ETV-st.
Saatejuht on helilooja Timo Steiner, toimetaja Joonas Hellerma, režissöör on Ülle Õun ja produtsent Silja Kala. | "MI" tutvustab Maria Fausti ja Maarja Nuudi värsket muusikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaadake "MI-d" täna, 12. mail, kell 21.40 ETV-st.
Saatejuht on helilooja Timo Steiner, toimetaja Joonas Hellerma, režissöör on Ülle Õun ja produtsent Silja Kala.
### Response:
"MI" tutvustab Maria Fausti ja Maarja Nuudi värsket muusikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bobe.me ning Baltimaade ja Soome kontserdikorraldajad kuulutasid välja võistluse, mille jooksul valivad Kanada bändi Simple Plani liikmed endale soojendusartisti. Võistlus toimub Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Võistluse võitja saab oma repertuaari esitada Kanada punk-pop grupi fännidele kõikides Balti riikides ja Soomes.
Konkursist osavõtmiseks tuleb saata e-kiri aadressile [email protected] hiljemalt 18. maiks.
* Kirjuta oma kollektiivi lühitutvustus
* Lisa bändi foto
* Jaga videolinke bändi esinemisest
Professionaalne eelžürii sõelub välja viis artisti, kelle seast Simple Plani liikmed valivad oma lemmiku. Võitja saab Simple Planiga ühisele lavale astuda 28. mail Helsingis, 30. mail Tallinnas, 31. mail Riias ja 1. juunil Vilniuses. Simple Plani lemmikartist kuulutatakse välja 20. mail.
Simple Plan on Kanada punk-pop kooslus, mille asutasid kunagised koolikaaslased Pierre Bouvier (vokaal), Jeff Stinco (kitarr), David Desrosiers (bass), Sebastien Lefebvre (kitarr) ja Chuck Comeau (trummid). Simple Plani suurimate hittide hulka kuuluvad singlid "Your Love Is A Lie", "Summer Paradise", "When I’m Gone", "Perfect" , "I Don't Wanna Go To Bed" jpt.
Simple Plan esineb Tallinnas Club Factorys 30. mail. Kontsert on vanusepiiranguta. | Simple Plan otsib Baltimaadesse ja Soome soojendusesinejat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bobe.me ning Baltimaade ja Soome kontserdikorraldajad kuulutasid välja võistluse, mille jooksul valivad Kanada bändi Simple Plani liikmed endale soojendusartisti. Võistlus toimub Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Võistluse võitja saab oma repertuaari esitada Kanada punk-pop grupi fännidele kõikides Balti riikides ja Soomes.
Konkursist osavõtmiseks tuleb saata e-kiri aadressile [email protected] hiljemalt 18. maiks.
* Kirjuta oma kollektiivi lühitutvustus
* Lisa bändi foto
* Jaga videolinke bändi esinemisest
Professionaalne eelžürii sõelub välja viis artisti, kelle seast Simple Plani liikmed valivad oma lemmiku. Võitja saab Simple Planiga ühisele lavale astuda 28. mail Helsingis, 30. mail Tallinnas, 31. mail Riias ja 1. juunil Vilniuses. Simple Plani lemmikartist kuulutatakse välja 20. mail.
Simple Plan on Kanada punk-pop kooslus, mille asutasid kunagised koolikaaslased Pierre Bouvier (vokaal), Jeff Stinco (kitarr), David Desrosiers (bass), Sebastien Lefebvre (kitarr) ja Chuck Comeau (trummid). Simple Plani suurimate hittide hulka kuuluvad singlid "Your Love Is A Lie", "Summer Paradise", "When I’m Gone", "Perfect" , "I Don't Wanna Go To Bed" jpt.
Simple Plan esineb Tallinnas Club Factorys 30. mail. Kontsert on vanusepiiranguta.
### Response:
Simple Plan otsib Baltimaadesse ja Soome soojendusesinejat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedu põllumajandusministeeriumi teatel on Leedu valitsusel kavas tänavu siseriiklikust eelarvest maksta kohalikele piimatootjatele 35 miljonit eurot toetusi. Toetuse maksmisega alustati 5. mail, mil piimatootjateni jõudis 18 miljonit eurot. Põllumajandustootjaid kavatsetakse toetada ka juunis, mil riigi vahenditest makstakse tootjatele 17,2 miljonit eurot.
"Paratamatult mõjutavad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste sammud oma tootjate toetamisel ka meie piimatootjate konkurentsivõimet. Leedu on viimaste aastate jooksul leidnud võimalusi kodumaise piimatootmise toetamiseks üleminekutoetuste maksmise kaudu," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Ta lisas, et Leedu on kahel korral Euroopa Liidu erakorralisele toetusele riigieelarvest lisanud maksimaalses lubatud mahus oma osa. "Selles osas on leedulaste põllumajanduspoliitika olnud Eesti valikutest kardinaalselt erinev," märkis Sõrmus.
Ka Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimehe Vahur Tõnissoo hinnangul on Leedu ja Eesti valitsuste erinevate poliitikate mõjusid ilmekalt näha mõlema riigi piimakarja arvukust kajastavates numbrites.
Kui Eestis vähenes mullu piimakari üle 5 protsenti 90 200 piimalehmani, siis Leedus, kus mullu oli Euroopa Komisjoni andmetel 301 000 looma, jäi lehmi vähemaks vaid pisut üle 2 protsenti, mis on võrreldav Leedu piimakarjade tavapärase keskmise vähenemisega viimase 15 aasta jooksul.
"Eesti valitsus peab lõpuks mõistma, et meie loomakasvatuse hävimisel on tõsised tagajärjed kogu riigi majandusele," lisas Tõnissoo.
Leedus makstakse tänavu ka piimatootjatele Euroopa Liidu otsetoetuste vahenditest 25,3 miljonit eurot piimatootmisega seotud toetusi piimalehmade ning 4,6 miljonit eurot piimatõugu pullide pidajatele.
Eesti valitsus maksis tänavu veebruaris kohalikele piimatootjatele erakorralist abi 4 miljonit eurot, ühtlasi on valitsus lubanud aasta lõpus sõltuvalt riigi finantsseisundist kaaluda toetamise lisavõimalusi.
Euroopa Liidu otsetoetuste raames planeerib maaeluministeerium tänavu maksta piimalehma kasvatamise otsetoetust ca 2 miljonit eurot nendele karjadele, kus on vähem kui 100 piimalehma.
Seejuures on viimased valitsuskoalitsioonid on piimatootjate toetusi vähendanud ligi kolmandiku võrra, mis tänases tootjate hinnangul keerulises olukorras avaldab olulist negatiivset lisasurvet piimatootmise lõpetamiseks.
Alates 2014. aasta suvest on kriis piimandussektoris viinud Eesti piimakarjade vähenemiseni kümnendiku võrra. | Sõrmus: Leedu otsus toetada oma piimatootjaid vähendab Eesti põllumeeste konkurentsivõimet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedu põllumajandusministeeriumi teatel on Leedu valitsusel kavas tänavu siseriiklikust eelarvest maksta kohalikele piimatootjatele 35 miljonit eurot toetusi. Toetuse maksmisega alustati 5. mail, mil piimatootjateni jõudis 18 miljonit eurot. Põllumajandustootjaid kavatsetakse toetada ka juunis, mil riigi vahenditest makstakse tootjatele 17,2 miljonit eurot.
"Paratamatult mõjutavad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste sammud oma tootjate toetamisel ka meie piimatootjate konkurentsivõimet. Leedu on viimaste aastate jooksul leidnud võimalusi kodumaise piimatootmise toetamiseks üleminekutoetuste maksmise kaudu," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Ta lisas, et Leedu on kahel korral Euroopa Liidu erakorralisele toetusele riigieelarvest lisanud maksimaalses lubatud mahus oma osa. "Selles osas on leedulaste põllumajanduspoliitika olnud Eesti valikutest kardinaalselt erinev," märkis Sõrmus.
Ka Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimehe Vahur Tõnissoo hinnangul on Leedu ja Eesti valitsuste erinevate poliitikate mõjusid ilmekalt näha mõlema riigi piimakarja arvukust kajastavates numbrites.
Kui Eestis vähenes mullu piimakari üle 5 protsenti 90 200 piimalehmani, siis Leedus, kus mullu oli Euroopa Komisjoni andmetel 301 000 looma, jäi lehmi vähemaks vaid pisut üle 2 protsenti, mis on võrreldav Leedu piimakarjade tavapärase keskmise vähenemisega viimase 15 aasta jooksul.
"Eesti valitsus peab lõpuks mõistma, et meie loomakasvatuse hävimisel on tõsised tagajärjed kogu riigi majandusele," lisas Tõnissoo.
Leedus makstakse tänavu ka piimatootjatele Euroopa Liidu otsetoetuste vahenditest 25,3 miljonit eurot piimatootmisega seotud toetusi piimalehmade ning 4,6 miljonit eurot piimatõugu pullide pidajatele.
Eesti valitsus maksis tänavu veebruaris kohalikele piimatootjatele erakorralist abi 4 miljonit eurot, ühtlasi on valitsus lubanud aasta lõpus sõltuvalt riigi finantsseisundist kaaluda toetamise lisavõimalusi.
Euroopa Liidu otsetoetuste raames planeerib maaeluministeerium tänavu maksta piimalehma kasvatamise otsetoetust ca 2 miljonit eurot nendele karjadele, kus on vähem kui 100 piimalehma.
Seejuures on viimased valitsuskoalitsioonid on piimatootjate toetusi vähendanud ligi kolmandiku võrra, mis tänases tootjate hinnangul keerulises olukorras avaldab olulist negatiivset lisasurvet piimatootmise lõpetamiseks.
Alates 2014. aasta suvest on kriis piimandussektoris viinud Eesti piimakarjade vähenemiseni kümnendiku võrra.
### Response:
Sõrmus: Leedu otsus toetada oma piimatootjaid vähendab Eesti põllumeeste konkurentsivõimet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saadet juhib Peeter Helme.
"Loetud ja kirjutatud" on eetris sel pühapäeval kell 13.05. | Asko Künnap räägib, kuidas peaks üks raamat välja nägema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saadet juhib Peeter Helme.
"Loetud ja kirjutatud" on eetris sel pühapäeval kell 13.05.
### Response:
Asko Künnap räägib, kuidas peaks üks raamat välja nägema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu ülikooli arvutiteaduse bakalaureuseõppe üliõpilase Janek Timmase sõnul on võistlusel osalemise soov ilmselge igale tarkvaraga tegelevale aktiivsele tudengile: „TransferWise hackathon on paljude arvates kõige prestiižsem software-only hackathon Eestis. Juba eelvoorudesse saamiseks on kolm kandidaati koha kohta.“
Timmase sõnul tekkis platvormi idee, kui meeskond arutas omavahel digitaalsete nomaadide elustiili plusse ja miinuseid. Digitaalsed nomaadid on spetsialistid, kes rändavad ja töötavad samal ajal, liikudes keskmiselt kord kuus uude riiki või linna.
Timmas kirjeldas, et digitaalne nomaadlus on praegu kasvav trend: „Järjest rohkem inimesi taipavad, et 3500 dollarilise ühetoalise korteri asemel San Franciscos võivad nad saada lennupiletid Taisse, Airbnb maja, kontoripinna ja 2000 dollarit jääb veel ülegi. Ja elamiskulud on ka väiksemad. Firmad saavad ka aru, et neil on odavam oma töötajad rändama saata, kui kontoripinda rentida.“
Kuigi sarnaseid platvorme on olemas küll, siis üliõpilaste platvormi idee on uudse lähenemisega. „Lähim meie platvormile on üpris sarnase süsteemiga Copass, kuid see keskendub Euroopa ja USA tööpindadele, mis on meie andmetel kohad, kust inimesed just eemale rändavad. Lisaks on neil kallim hind ja nad müüvad seda otse nomaadile, mitte tema firmale,“ kirjeldas Timmas.
Üliõpilaste loodud rakenduse eelis on, et NomadCardi ühe liitumise teel saab ligipääsu arvukatele jagatavatele tööpindadele üle maailma.
Timmas rääkis, et nende meeskonna soov on näha maailma, kus inimene valib firma, kus töötada selle järgi, kas see firma pakub NomadCardi või mitte. „Me mõistame, et kõigi firmade põhimõtetega ei lähe meie tulevikunägemus kokku ja see ei peagi nii olema. Kuid siiski on palju firmasid, kes juba praegu seda võimalust pakuvad.“
Keda teema rohkem huvitab, soovitab Timmas vaadata GitHubi tarkvaraarendaja Coby Chapple'i ettekannet "Remote by default" sellest, kuidas Githubis, 245 inimesega firmas, saab 75 protsenti töötajatest olla kaugtöötajad.
Tutvu NomadCardiga thenomadcard.com.
TransferWise’i hackathon ’i finaalis viivad meeskonnad 24 tunni jooksul ellu tarkvaraprojekti, mille käigus jõutakse ideest prototüübini. | IT-tudengid lõid rahvusvahelise töörände edendamiseks võiduka platvormi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu ülikooli arvutiteaduse bakalaureuseõppe üliõpilase Janek Timmase sõnul on võistlusel osalemise soov ilmselge igale tarkvaraga tegelevale aktiivsele tudengile: „TransferWise hackathon on paljude arvates kõige prestiižsem software-only hackathon Eestis. Juba eelvoorudesse saamiseks on kolm kandidaati koha kohta.“
Timmase sõnul tekkis platvormi idee, kui meeskond arutas omavahel digitaalsete nomaadide elustiili plusse ja miinuseid. Digitaalsed nomaadid on spetsialistid, kes rändavad ja töötavad samal ajal, liikudes keskmiselt kord kuus uude riiki või linna.
Timmas kirjeldas, et digitaalne nomaadlus on praegu kasvav trend: „Järjest rohkem inimesi taipavad, et 3500 dollarilise ühetoalise korteri asemel San Franciscos võivad nad saada lennupiletid Taisse, Airbnb maja, kontoripinna ja 2000 dollarit jääb veel ülegi. Ja elamiskulud on ka väiksemad. Firmad saavad ka aru, et neil on odavam oma töötajad rändama saata, kui kontoripinda rentida.“
Kuigi sarnaseid platvorme on olemas küll, siis üliõpilaste platvormi idee on uudse lähenemisega. „Lähim meie platvormile on üpris sarnase süsteemiga Copass, kuid see keskendub Euroopa ja USA tööpindadele, mis on meie andmetel kohad, kust inimesed just eemale rändavad. Lisaks on neil kallim hind ja nad müüvad seda otse nomaadile, mitte tema firmale,“ kirjeldas Timmas.
Üliõpilaste loodud rakenduse eelis on, et NomadCardi ühe liitumise teel saab ligipääsu arvukatele jagatavatele tööpindadele üle maailma.
Timmas rääkis, et nende meeskonna soov on näha maailma, kus inimene valib firma, kus töötada selle järgi, kas see firma pakub NomadCardi või mitte. „Me mõistame, et kõigi firmade põhimõtetega ei lähe meie tulevikunägemus kokku ja see ei peagi nii olema. Kuid siiski on palju firmasid, kes juba praegu seda võimalust pakuvad.“
Keda teema rohkem huvitab, soovitab Timmas vaadata GitHubi tarkvaraarendaja Coby Chapple'i ettekannet "Remote by default" sellest, kuidas Githubis, 245 inimesega firmas, saab 75 protsenti töötajatest olla kaugtöötajad.
Tutvu NomadCardiga thenomadcard.com.
TransferWise’i hackathon ’i finaalis viivad meeskonnad 24 tunni jooksul ellu tarkvaraprojekti, mille käigus jõutakse ideest prototüübini.
### Response:
IT-tudengid lõid rahvusvahelise töörände edendamiseks võiduka platvormi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meistrite liiga ja Euroopa liiga esimeste ringide paarid loositakse UEFA peakorteris Nyonis kaks päeva varem, 20. juunil.
Sõprusmängu vastane FC St.Gallen, 1879. aastal asutatud klubi, pallib Šveitsi kõrgliigas Swiss Super League ning lõpetas möödunud hooaja kuuendal kohal, asudes hetkel peale 32 mängitud vooru seitsmendal tabelireal.
Kahel korral Šveitsi meistritiitliga (viimati 1999-2000 hooajal) pärjatud tugeva klubi viimane euroliigakogemus pärineb aga hooajast 2013-2014, mil play-off mängudes alistati Moskva Spartak ja jõuti alagrupiturniirile, kus jäädi neljandaks. Sealjuures alistas St.Gallen alagrupimängudes ühel korral nii Krasnodari Kubani kui Swansea City.
Sõpruskohtumine tähendab, et FC Floraga Šveitsi sõitvad mängijad ei saa paraku osaleda 22. juunil toimuvatel Eesti maavõistlustel. | FC Flora peab Meistrite liiga kohtumise eel sõprusmängu Šveitsi klubiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meistrite liiga ja Euroopa liiga esimeste ringide paarid loositakse UEFA peakorteris Nyonis kaks päeva varem, 20. juunil.
Sõprusmängu vastane FC St.Gallen, 1879. aastal asutatud klubi, pallib Šveitsi kõrgliigas Swiss Super League ning lõpetas möödunud hooaja kuuendal kohal, asudes hetkel peale 32 mängitud vooru seitsmendal tabelireal.
Kahel korral Šveitsi meistritiitliga (viimati 1999-2000 hooajal) pärjatud tugeva klubi viimane euroliigakogemus pärineb aga hooajast 2013-2014, mil play-off mängudes alistati Moskva Spartak ja jõuti alagrupiturniirile, kus jäädi neljandaks. Sealjuures alistas St.Gallen alagrupimängudes ühel korral nii Krasnodari Kubani kui Swansea City.
Sõpruskohtumine tähendab, et FC Floraga Šveitsi sõitvad mängijad ei saa paraku osaleda 22. juunil toimuvatel Eesti maavõistlustel.
### Response:
FC Flora peab Meistrite liiga kohtumise eel sõprusmängu Šveitsi klubiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brüsseli ametnikud Frans Timmermans ja Dimitris Avramopoulus läbisid eile õhtul mitmetunnise küsitlusvooru, kui pidid Euroopa Parlamendi ees kaitsma Komisjoni strateegiat rändekriisi ohjeldamisel, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Nende plaan kasseerida põgenike ümberpaigutamise suhtes tõrksatelt liikmesriikidelt solidaarsusmaksu võeti vastu umbusklikult. Malta konservatiivse saadiku Roberta Metsola sõnul on Komisjoni idee, mille kohaselt saavad riigid end ümberpaigutamisest "välja" osta, on provokatiivne. "See näitab kui kaugel on Euroopa pealinnad tõelise vastutuse jagamisest," ütles Metsola.
250 000 euro suurune solidaarsusmaks igast ümberpaigutatavast põgenikust keeldumise korral tööle ei hakka, leiab Tunne Kelam. "Paljude parlamendiliikmete arvamus on, et see idee on surnult sündinud ja tegelikult see ellu ei rakendu sarnaselt eelmisel aastal välja pakutud kvoodisüsteemile," sõnas Kelam.
Tema sõnul näitas eelmine aasta, et Euroopa on saavutanud rändekriisi puhul taluvuspiiri. Seitse riiki on taastanud omal algatusel ajutise piirkontrolli, mis on vastuolus vabaliikumise põhimõttega. Kelami arvates peaks vabaliikumise piiramise pikendamise praegu legaliseerima.
"Schengeni ruumi kitsendusi talutakse selle aasta lõpuni. See tähendab, et praeguste takistuste ja kitsenduste kõrvaldamiseks on pool aastat. Selle õnnestumise suhtes ei tasu olla väga optimistlik," möönis Kelam.
Urmas Paeti sõnul tuleb Schengeni päästmiseks tööle panna põgenike vastuvõtukeskused. "Kui vaadata ka viimaseid arve, siis need väga kehvad. Euroopa Komisjon on soovinud liikmesriikidelt täiendavalt appi 472 piirivalveohvitseri, kuid ainult 31 on reaalselt läinud ning 1500 soovitud politseinikust suudetud saata ainult 339 korrakaitsjat," selgitas Paet.
"Kui liikmesriigid nii leigelt suhtuvad põgenikevastuvõtukeskuste professionaalsesse töölepanekusse, siis muidugi on raske eeldada, et see mure väheneb," nentis Paet. | Kelam: Euroopa Komisjoni solidaarsusmaks on surnult sündinud ettepanek | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brüsseli ametnikud Frans Timmermans ja Dimitris Avramopoulus läbisid eile õhtul mitmetunnise küsitlusvooru, kui pidid Euroopa Parlamendi ees kaitsma Komisjoni strateegiat rändekriisi ohjeldamisel, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Nende plaan kasseerida põgenike ümberpaigutamise suhtes tõrksatelt liikmesriikidelt solidaarsusmaksu võeti vastu umbusklikult. Malta konservatiivse saadiku Roberta Metsola sõnul on Komisjoni idee, mille kohaselt saavad riigid end ümberpaigutamisest "välja" osta, on provokatiivne. "See näitab kui kaugel on Euroopa pealinnad tõelise vastutuse jagamisest," ütles Metsola.
250 000 euro suurune solidaarsusmaks igast ümberpaigutatavast põgenikust keeldumise korral tööle ei hakka, leiab Tunne Kelam. "Paljude parlamendiliikmete arvamus on, et see idee on surnult sündinud ja tegelikult see ellu ei rakendu sarnaselt eelmisel aastal välja pakutud kvoodisüsteemile," sõnas Kelam.
Tema sõnul näitas eelmine aasta, et Euroopa on saavutanud rändekriisi puhul taluvuspiiri. Seitse riiki on taastanud omal algatusel ajutise piirkontrolli, mis on vastuolus vabaliikumise põhimõttega. Kelami arvates peaks vabaliikumise piiramise pikendamise praegu legaliseerima.
"Schengeni ruumi kitsendusi talutakse selle aasta lõpuni. See tähendab, et praeguste takistuste ja kitsenduste kõrvaldamiseks on pool aastat. Selle õnnestumise suhtes ei tasu olla väga optimistlik," möönis Kelam.
Urmas Paeti sõnul tuleb Schengeni päästmiseks tööle panna põgenike vastuvõtukeskused. "Kui vaadata ka viimaseid arve, siis need väga kehvad. Euroopa Komisjon on soovinud liikmesriikidelt täiendavalt appi 472 piirivalveohvitseri, kuid ainult 31 on reaalselt läinud ning 1500 soovitud politseinikust suudetud saata ainult 339 korrakaitsjat," selgitas Paet.
"Kui liikmesriigid nii leigelt suhtuvad põgenikevastuvõtukeskuste professionaalsesse töölepanekusse, siis muidugi on raske eeldada, et see mure väheneb," nentis Paet.
### Response:
Kelam: Euroopa Komisjoni solidaarsusmaks on surnult sündinud ettepanek |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päästeamet sai kell 21.33 teate, et Kopli tänaval hakkas tavapärase õhtuse vanniskäigu ajal halb 1,8-aastasel ja 4,7-aastasel lapsel.
Korteris kasutatakse vannivee soojendamiseks gaasiveesoojendit. Pereema kutsus koheselt kiirabi ja päästjad ning avas korteri aknad.
Lapsed viidi lastehaiglasse kontrolli, kus neil tuvastati vingumürgitus. Lapsed jäeti ööseks haiglasse jälgimisele.
Põhja-Tallinnas on sel aastal olnud mitu lastega juhtunud ülirasket õnnetust, mis on saanud alguse gaasiveesoojendi kasutamisest.
Päästjad soovitavad gaasiveesoojendi kasutamisel soetada kindlasti õhust vingugaasi (CO) taset mõõtev vinguandur.
Kuna vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu, on see äärmiselt ohtlik ja võib inimese tappa või põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. | Lapsed said vanniskäigu ajal vingumürgituse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päästeamet sai kell 21.33 teate, et Kopli tänaval hakkas tavapärase õhtuse vanniskäigu ajal halb 1,8-aastasel ja 4,7-aastasel lapsel.
Korteris kasutatakse vannivee soojendamiseks gaasiveesoojendit. Pereema kutsus koheselt kiirabi ja päästjad ning avas korteri aknad.
Lapsed viidi lastehaiglasse kontrolli, kus neil tuvastati vingumürgitus. Lapsed jäeti ööseks haiglasse jälgimisele.
Põhja-Tallinnas on sel aastal olnud mitu lastega juhtunud ülirasket õnnetust, mis on saanud alguse gaasiveesoojendi kasutamisest.
Päästjad soovitavad gaasiveesoojendi kasutamisel soetada kindlasti õhust vingugaasi (CO) taset mõõtev vinguandur.
Kuna vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu, on see äärmiselt ohtlik ja võib inimese tappa või põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi.
### Response:
Lapsed said vanniskäigu ajal vingumürgituse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Levski on värske Eesti ansambel, mille taga seisavad Konstantin Tsõbulevski (vokaal ja basskitarr), Raul Ojamaa (kitarr), Arno Tamm (vokaal ja elektroonika), Martin Kuut (vokaal ja kitarr) ning Kallervo Karu (trummid). Nende muusika on dünaamiline ja emotsioonidest tulvil, mida kirjeldab ka esimene suvine singel "Pehme huul" - õhuline ja pehme, kus võib tajuda nii kunagist Eesti estraadi kui ka sädelevat vaikoepliklikku-martenkuningalikku meeleolu.
Olles neid näinud laivis ning kuulnud nüüd esimest singlit, siis tasub kindlasti ootama jääda, mida nad edasi teevad. Saundide poolest on nad Eesti mastaabis täiesti teisel tasemel. Palju edu! | Päeva video: Levski - "Pehme huul" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Levski on värske Eesti ansambel, mille taga seisavad Konstantin Tsõbulevski (vokaal ja basskitarr), Raul Ojamaa (kitarr), Arno Tamm (vokaal ja elektroonika), Martin Kuut (vokaal ja kitarr) ning Kallervo Karu (trummid). Nende muusika on dünaamiline ja emotsioonidest tulvil, mida kirjeldab ka esimene suvine singel "Pehme huul" - õhuline ja pehme, kus võib tajuda nii kunagist Eesti estraadi kui ka sädelevat vaikoepliklikku-martenkuningalikku meeleolu.
Olles neid näinud laivis ning kuulnud nüüd esimest singlit, siis tasub kindlasti ootama jääda, mida nad edasi teevad. Saundide poolest on nad Eesti mastaabis täiesti teisel tasemel. Palju edu!
### Response:
Päeva video: Levski - "Pehme huul" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bluesi eest tegid skoori Robby Fabbri, Paul Stasny, Patrik Berglund, David Backes, Troy Brouwer ja Vladimir Tarasenko, väravas tegi Brian Elliot 31 tõrjet. Starsi auvärava viskas viimasel perioodil Patrick Eaves.
Läänekonverentsi finaalis läheb Blues vastamisi San Jose Sharksi või Nashville Predatorsiga, kes mängivad neljapäeval enda seeria otsustava kohtumise. Finaali esimene mäng peetakse pühapäeval St. Louisis.
Stanley karikavõistlused:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 2:4
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 4:1
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 4:2
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 4:1
Tampa Bay Lightning – New York Islanders 4:1
Pittsburgh Penguins – Washington Capitals 4:2
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 4:2
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 4:3
Anaheim Ducks – Nashville Predators 3:4
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 1:4
Dallas Stars - St. Louis Blues 3:4
San Jose Sharks - Nasvhille Predators 3:3 | St. Louis Blues jõudis 15-aastase vaheaja järel konverentsi finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bluesi eest tegid skoori Robby Fabbri, Paul Stasny, Patrik Berglund, David Backes, Troy Brouwer ja Vladimir Tarasenko, väravas tegi Brian Elliot 31 tõrjet. Starsi auvärava viskas viimasel perioodil Patrick Eaves.
Läänekonverentsi finaalis läheb Blues vastamisi San Jose Sharksi või Nashville Predatorsiga, kes mängivad neljapäeval enda seeria otsustava kohtumise. Finaali esimene mäng peetakse pühapäeval St. Louisis.
Stanley karikavõistlused:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 2:4
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 4:1
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 4:2
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 4:1
Tampa Bay Lightning – New York Islanders 4:1
Pittsburgh Penguins – Washington Capitals 4:2
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 4:2
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 4:3
Anaheim Ducks – Nashville Predators 3:4
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 1:4
Dallas Stars - St. Louis Blues 3:4
San Jose Sharks - Nasvhille Predators 3:3
### Response:
St. Louis Blues jõudis 15-aastase vaheaja järel konverentsi finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgmise aasta juunis lõpeb Tartu linnal praegu reisijatevedu korraldava aktsiaselts Sebega. Uueks perioodiks, mis kestab kuni 2027. aasta juulini, soovib linn leida vedajat, kes jätkaks Tartus reisijate teenindamist madalapõhjaliste gaasibussidega, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Esitatud nõue kõigile pakkujatele meelt mööda aga ei ole. Linnasekretäri Jüri Mölderi sõnul plaanitavas mahus gaasibusside tankimiseks vajalik taristu praegu Tartus puudub.
"Gaasimüüjad on küll kinnitanud, et nad oleksid võimelised alles jäänud aja jooksul tankimistaristu välja ehitama, kuid bussiettevõtjad on leidnud, et nemad samuti ei taha võtta riski ja vastutust selles osas, et tankimistaristu olemas oleks," rääkis Mölder.
Osaühing Eesti Buss ei ole rahul nõude teise poole ehk madalapõhjaliste gaasibusside kasutusele võtmisega. Vaidlustuse kohaselt on hanke eesmärgiks teenuse osutamine võimalikult madala hinnaga, kuid gaasibusside soetamine tähendaks pakkujale suuri lisakulutusi.
"Üks gaasibuss võib maksta enam kui 50 000 eurot, aga Tartu linn on rohelise mõtlemisega, mistõttu on meie hinnangul see loodussäästlik nõue täiesti põhjendatud ning oleme valmis selle teenuse eest rohkem maksma," märkis linnasekretär.
Kui 14. juuniks olukord paranenud ei ole, siis muutub reaalseks variant, et kehtivat lepingut pikendatakse praeguse vedajaga. Osaühing Eesti Buss on praeguse vedaja AS Sebe tütarettevõtte. | Sebe võib tütarfirma Eesti Bussi vaidlustuse tõttu jätkata Tartu linnaliinidel reisijatevedu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgmise aasta juunis lõpeb Tartu linnal praegu reisijatevedu korraldava aktsiaselts Sebega. Uueks perioodiks, mis kestab kuni 2027. aasta juulini, soovib linn leida vedajat, kes jätkaks Tartus reisijate teenindamist madalapõhjaliste gaasibussidega, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Esitatud nõue kõigile pakkujatele meelt mööda aga ei ole. Linnasekretäri Jüri Mölderi sõnul plaanitavas mahus gaasibusside tankimiseks vajalik taristu praegu Tartus puudub.
"Gaasimüüjad on küll kinnitanud, et nad oleksid võimelised alles jäänud aja jooksul tankimistaristu välja ehitama, kuid bussiettevõtjad on leidnud, et nemad samuti ei taha võtta riski ja vastutust selles osas, et tankimistaristu olemas oleks," rääkis Mölder.
Osaühing Eesti Buss ei ole rahul nõude teise poole ehk madalapõhjaliste gaasibusside kasutusele võtmisega. Vaidlustuse kohaselt on hanke eesmärgiks teenuse osutamine võimalikult madala hinnaga, kuid gaasibusside soetamine tähendaks pakkujale suuri lisakulutusi.
"Üks gaasibuss võib maksta enam kui 50 000 eurot, aga Tartu linn on rohelise mõtlemisega, mistõttu on meie hinnangul see loodussäästlik nõue täiesti põhjendatud ning oleme valmis selle teenuse eest rohkem maksma," märkis linnasekretär.
Kui 14. juuniks olukord paranenud ei ole, siis muutub reaalseks variant, et kehtivat lepingut pikendatakse praeguse vedajaga. Osaühing Eesti Buss on praeguse vedaja AS Sebe tütarettevõtte.
### Response:
Sebe võib tütarfirma Eesti Bussi vaidlustuse tõttu jätkata Tartu linnaliinidel reisijatevedu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati 10. aprillil kaotanud Sunderland teenis viie mängu jooksul juba kolmanda võidu, alistades Evertoni koguni 3:0, sellega kindlustati püsimajäämine, vahendab Soccernet.ee.
Premier League'ist on seega kõik langejad selged: tvõidust polnud abi Norwich Cityle ja teised kukkujad on Aston Villa ning Newcastle United.
Samal ajal toimus vähemalt paberil ka suurte meeskondade duell, kui Liverpool viigistas kodus Chelseaga 1:1.
Tulemused:
Liverpool – Chelsea 1:1 (0:1)
90+2. Christian Benteke – 32. Eden Hazard
Norwich – Watford 4:2 (3:1)
15. Nathan Redmond, 18., 57. Dieumerci Mbokani, 37. ov. Craig Cathcart – 11. Troy Deeney, 51. Odion Ighalo
Sunderland – Everton 3:0 (2:0)
38. Patrick van Aanholt, 42., 56. Lamine Kone | Sunderland kindlustas püsimajäämise, Liverpool viigistas Chelseaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati 10. aprillil kaotanud Sunderland teenis viie mängu jooksul juba kolmanda võidu, alistades Evertoni koguni 3:0, sellega kindlustati püsimajäämine, vahendab Soccernet.ee.
Premier League'ist on seega kõik langejad selged: tvõidust polnud abi Norwich Cityle ja teised kukkujad on Aston Villa ning Newcastle United.
Samal ajal toimus vähemalt paberil ka suurte meeskondade duell, kui Liverpool viigistas kodus Chelseaga 1:1.
Tulemused:
Liverpool – Chelsea 1:1 (0:1)
90+2. Christian Benteke – 32. Eden Hazard
Norwich – Watford 4:2 (3:1)
15. Nathan Redmond, 18., 57. Dieumerci Mbokani, 37. ov. Craig Cathcart – 11. Troy Deeney, 51. Odion Ighalo
Sunderland – Everton 3:0 (2:0)
38. Patrick van Aanholt, 42., 56. Lamine Kone
### Response:
Sunderland kindlustas püsimajäämise, Liverpool viigistas Chelseaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lettidele jõuab "Külmale maale" vinüüliversioon, mis varem pole kunagi ilmunud - kuna vinüüliversioon ilmus 1989. aastal Soomes ning kandis seeläbi ka pealkirja "Kylmälle Maalle", siis nüüd avaldatakse versioon, mille kaanefoto on sarnane nii 1993. aastal ilmunud CD-versioonile kui ka 1999. aastal ilmunud kassetiversioonile ning mis kannab eestikeelseid kirju.
Soomes ilmunud "Külmale maale" vinüüliversioon oli ka fännide seas üks tagaotsitumaid plaate, mille hinnad kerkisid tihti sadadesse eurodesse. Albumi muusika ning sõnade autoriks on Villu Tamme, välja arvatud lool "Meid aitab psühhiaatria", mille sõnad kirjutas Lembit Krull.
"Külmale maale" uusversioon jõuab poelettidele 13. mail.
Vaata loo "Tere perestroika" videot: | Eesti parimaks albumiks valitud J.M.K.E. "Külmale maale" ilmub taas vinüülil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lettidele jõuab "Külmale maale" vinüüliversioon, mis varem pole kunagi ilmunud - kuna vinüüliversioon ilmus 1989. aastal Soomes ning kandis seeläbi ka pealkirja "Kylmälle Maalle", siis nüüd avaldatakse versioon, mille kaanefoto on sarnane nii 1993. aastal ilmunud CD-versioonile kui ka 1999. aastal ilmunud kassetiversioonile ning mis kannab eestikeelseid kirju.
Soomes ilmunud "Külmale maale" vinüüliversioon oli ka fännide seas üks tagaotsitumaid plaate, mille hinnad kerkisid tihti sadadesse eurodesse. Albumi muusika ning sõnade autoriks on Villu Tamme, välja arvatud lool "Meid aitab psühhiaatria", mille sõnad kirjutas Lembit Krull.
"Külmale maale" uusversioon jõuab poelettidele 13. mail.
Vaata loo "Tere perestroika" videot:
### Response:
Eesti parimaks albumiks valitud J.M.K.E. "Külmale maale" ilmub taas vinüülil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapoolaja viie punktiga kaotanud Warriors läks viimasele veerandajale juba kahepunktilises eduseisus ja seal suudeti nappi edu lõpuni hoida.
Võitjate parimana viskas Klay Thompson 33 punkti, taas põhihooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Stephen Curry lisas 29 punkti ja võttis 11 lauapalli.
Stephen Curry sai enne mängu kätte MVP auhinna. Foto: Reuters/Scanpix
Trail Blazersi ridades viskas Damian Lillard 28 ja CJ McCollum 27 punkti.
Läänekonverentsi teises poolfinaalseerias juhib Oklahoma City Thunder San Antonio Spursi vastu 3:2.
Teises läinudöises kohtumises alistas Toronto Raptors kodusaalis Miami Heati 99:91 ja asus seeriat 3:2 juhtima. Võitjate resultatiivseim oli DeMar DeRozan 34 punktiga.
NBA play-off ’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 4:3
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 4:3
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 4:2
1-Cleveland Cavaliers - 4-Atlanta Hawks 4:0
2-Toronto Raptors - 3-Miami Heat 3:2
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 4:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:4
1-Golden State Warriors - 5-Portland Trail Blazers 4:1
2-San Antonio Spurs - 3-Oklahoma City Thunder 2:3 | Warriors jõudis läänekonverentsi finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolaja viie punktiga kaotanud Warriors läks viimasele veerandajale juba kahepunktilises eduseisus ja seal suudeti nappi edu lõpuni hoida.
Võitjate parimana viskas Klay Thompson 33 punkti, taas põhihooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Stephen Curry lisas 29 punkti ja võttis 11 lauapalli.
Stephen Curry sai enne mängu kätte MVP auhinna. Foto: Reuters/Scanpix
Trail Blazersi ridades viskas Damian Lillard 28 ja CJ McCollum 27 punkti.
Läänekonverentsi teises poolfinaalseerias juhib Oklahoma City Thunder San Antonio Spursi vastu 3:2.
Teises läinudöises kohtumises alistas Toronto Raptors kodusaalis Miami Heati 99:91 ja asus seeriat 3:2 juhtima. Võitjate resultatiivseim oli DeMar DeRozan 34 punktiga.
NBA play-off ’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 4:3
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 4:3
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 4:2
1-Cleveland Cavaliers - 4-Atlanta Hawks 4:0
2-Toronto Raptors - 3-Miami Heat 3:2
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 4:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:4
1-Golden State Warriors - 5-Portland Trail Blazers 4:1
2-San Antonio Spurs - 3-Oklahoma City Thunder 2:3
### Response:
Warriors jõudis läänekonverentsi finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ''Kui 2013. aastal leidsime vaid kolm lookust ja bioloogia jäi häguseks, siis praegu on see kristallselge. Geenide bioloogiline taust sobib ideaalselt ajufunktsioonide ja ajus avalduvate geenidega. Mitmeid piirkondi on seostatud varem autismi, vaimse mahajäämuse, bipolaarse häire jms,'' sõnas Tõnu Esko, Tartu ülikooli Eesti geenivaramu vanemteadur.
Numbrimäng
Haridusalase edukusega seostatud geeniteisendite hüppelise kasvu saab kanda suurema uuritavate arvu arvele. Kui 2013. aastal ilmunud töö haaras umbes 125 000 inimest, siis nüüd oli neid juba üle 400 000. Esko märkis, et eile ajakirjas Nature avaldatud leidu kajastavas uurimuses kirjeldatakse tegelikult vaid 74 lookust. Piirkondade arvu võimaldas kahekordistada 100 000 täiendava inimese töö esitamise järel saadud geeniandmed. Kasv pole mitte lineaarne, vaid eksponentsiaalne.
Uurimus annab sellega aimu nüüdisaegse teaduse telgitagustest. ''Kui teadus areneb ja andmeid lisandub nii kiiresti, siis poole aastaga, mis kulub artikli kokku kirjutamiseks ja eelretsenseerimisele, võib tulla nii palju lisateadmust, et see ei keera järeldusi pea peale, vaid teeb uuringu kaks korda paremaks,'' selgitas vanemteadur. See toob omakorda välja vajaduse kasutada tulemuste jagamiseks traditsiooniliste teadusajakirjade kõrval ka teisi kanaleid.
Üksikuna on sõelale jäänud piirkondade mõju vaevumärgatav. Isegi kõige suurema mõjuga üksiku nukleotiidi polümorfism (SNP) seletab haridusalase edukuse variatsioonidest vaid 0,035 protsenti. Teisisõnu oleks vahe ühegi vastava SNP ja sellest kahte koopiat kandva inimese haridustee pikkuses keskmiselt vaid üheksa nädalat. Eelnevate tööde põhjal võib pärilikkus määrata sellest kokku umbes viiendiku. Oma panuse peavad seega andma tuhanded kui mitte miljonid genoomi piirkonnad. Kõiki, näiteks teiste geenide avaldumist reguleerivaid lookusi, tõenäoliselt ei leitagi.
Kuula ka Priit Enneti teadusuudist.
Küsimus taandub seega pigem sellele, kui põhjalikult on vaja uurida genoomi tunnuse taga oleva bioloogia mõistmiseks. ''Kui kasutada pikkuse analoogiat, kus vaatasime 10 000 kõige olulisemat sellega seotud genoomi piirkonda, siis esimese 5000 ja tagumise 5000 vahelised seosed olid väga tugevad. Väga palju uut me viimasest 5000st bioloogia kohta ei õppinud. Koed olid teada, korduma hakkasid signaalrajad ja suuresti ka geenid,'' tõmbas vanemteadur paralleeli.
Esko spekuleerib, et haridustee pikkuse puhul läheb sarnase olukorra saavutamiseks tarvis umbes miljonit inimest. Esimest taolist uuringut võib näha juba selle aasta lõpus – sügisel teeb oma ligikaudu 400 000-pealise valimi kättesaadavaks Suurbritannia biopank.
Haridusest harva esinevate haigusteni
''Mõnes mõttes pole see nii üllatav, kuid geenid, mis mõjutavad tervel inimesel seda, kui kiiresti nupp nokib, on teada-tuntud geenid, kus väga lõhkuva mõjuga mutatsioonid on seotud raskete harva esinevate haigustega nagu autism jt,'' märkis vanemteadur. Lisaks näitas Esko kolleegidega, et väga tugev geneetiline korrelatsioon on ka haridust mõjutavate geenide ning vaimse mahajäämuse Alzheimeri tõve, skisofreenia ja bipolaarse häire riski vahel.
Tähelepanek võiks hõlbustada haiguste geneetilise aluse või päriliku komponendi mõistmist. ''Kui võtame näiteks autismi ja bipolaarse häire, siis haigusjuhtudega valimi kokku saamine on väga keeruline. Neid ei esine nii sageli. Teisalt on nende puhul informeeritud nõusoleku saamine raskendatud. Haridusega, mis on kõigil olemas, on suurte numbrite saavutamine palju lihtsam,'' selgitas Esko.
Teiste sõnadega, hariduslik fenotüüp tekib sisuliselt iseeneslikult ehk selle kogumiseks ei pea nägema väga palju vaeva. Vaja on vaid piisavalt palju inimesi. ''Kui näiteks fenotüübi ja huvitavate tunnuste vaheline korrelatsioon 0,5, läheb sama võimsa uuringu tegemiseks tarvis kaks korda suuremat valimit. Teisalt võib spetsiifiliste vaimsete võimete IQ-testiga hindamiseks kuluda terve päev ehk profileerimiseks kuluv aeg ja ressurss pole võrreldavad,'' tõi vanemteadur näite.
Kõigil puhkudel ei pruugi taoline lähenemine aga vilja kanda või viia isegi eksiteele. ''Näiteks seostub haridustee pikkus ka vanemas eas nähtava vaimsete võimete langusega. Bioloogiliselt võivad aga nende juures rolli mängivad mehhanismid olla hoopis teistsugused,'' laiendas Esko.
Võti koostöös
Nii või teisiti peab ta viimaseid aastaid genoomiüleste assotsiatsiooni uuringute mõttes revolutsioonilisteks. ''Teadlastel on olnud haridustee pikkusega mõjutavate geenivariantide leidmisega olnud probleeme aastakümneid. Kuid nüüd võime näha hüppeliselt arengut – kui aastal 2011 polnud meil veel peaaegu mitte midagi teada, siis nüüd on meil neid piirkondi 160. Töö toob välja rahvusvahelise koostöö möödapääsmatuse ja on kergelt märgilise tähtsusega. Ma ei taha seda üles kiita, aga tean, kui palju karjääre on läinud selle nahka, et midagi ei leitud,'' mõtiskles Esko.
Lisaks Eskole leiab ajakirjas Nature ilmunud uurimuse enam kui 250 autori seast veel kuus Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadlast: Evelin Mihailovi, Natalia Pervjakova, Reedik Mägi, Lili Milani, Andres Metspalu ja Markus Perola. | Geenidega rumalust ei vabanda, pärilikkus määrab haridusedukusest viiendiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
''Kui 2013. aastal leidsime vaid kolm lookust ja bioloogia jäi häguseks, siis praegu on see kristallselge. Geenide bioloogiline taust sobib ideaalselt ajufunktsioonide ja ajus avalduvate geenidega. Mitmeid piirkondi on seostatud varem autismi, vaimse mahajäämuse, bipolaarse häire jms,'' sõnas Tõnu Esko, Tartu ülikooli Eesti geenivaramu vanemteadur.
Numbrimäng
Haridusalase edukusega seostatud geeniteisendite hüppelise kasvu saab kanda suurema uuritavate arvu arvele. Kui 2013. aastal ilmunud töö haaras umbes 125 000 inimest, siis nüüd oli neid juba üle 400 000. Esko märkis, et eile ajakirjas Nature avaldatud leidu kajastavas uurimuses kirjeldatakse tegelikult vaid 74 lookust. Piirkondade arvu võimaldas kahekordistada 100 000 täiendava inimese töö esitamise järel saadud geeniandmed. Kasv pole mitte lineaarne, vaid eksponentsiaalne.
Uurimus annab sellega aimu nüüdisaegse teaduse telgitagustest. ''Kui teadus areneb ja andmeid lisandub nii kiiresti, siis poole aastaga, mis kulub artikli kokku kirjutamiseks ja eelretsenseerimisele, võib tulla nii palju lisateadmust, et see ei keera järeldusi pea peale, vaid teeb uuringu kaks korda paremaks,'' selgitas vanemteadur. See toob omakorda välja vajaduse kasutada tulemuste jagamiseks traditsiooniliste teadusajakirjade kõrval ka teisi kanaleid.
Üksikuna on sõelale jäänud piirkondade mõju vaevumärgatav. Isegi kõige suurema mõjuga üksiku nukleotiidi polümorfism (SNP) seletab haridusalase edukuse variatsioonidest vaid 0,035 protsenti. Teisisõnu oleks vahe ühegi vastava SNP ja sellest kahte koopiat kandva inimese haridustee pikkuses keskmiselt vaid üheksa nädalat. Eelnevate tööde põhjal võib pärilikkus määrata sellest kokku umbes viiendiku. Oma panuse peavad seega andma tuhanded kui mitte miljonid genoomi piirkonnad. Kõiki, näiteks teiste geenide avaldumist reguleerivaid lookusi, tõenäoliselt ei leitagi.
Kuula ka Priit Enneti teadusuudist.
Küsimus taandub seega pigem sellele, kui põhjalikult on vaja uurida genoomi tunnuse taga oleva bioloogia mõistmiseks. ''Kui kasutada pikkuse analoogiat, kus vaatasime 10 000 kõige olulisemat sellega seotud genoomi piirkonda, siis esimese 5000 ja tagumise 5000 vahelised seosed olid väga tugevad. Väga palju uut me viimasest 5000st bioloogia kohta ei õppinud. Koed olid teada, korduma hakkasid signaalrajad ja suuresti ka geenid,'' tõmbas vanemteadur paralleeli.
Esko spekuleerib, et haridustee pikkuse puhul läheb sarnase olukorra saavutamiseks tarvis umbes miljonit inimest. Esimest taolist uuringut võib näha juba selle aasta lõpus – sügisel teeb oma ligikaudu 400 000-pealise valimi kättesaadavaks Suurbritannia biopank.
Haridusest harva esinevate haigusteni
''Mõnes mõttes pole see nii üllatav, kuid geenid, mis mõjutavad tervel inimesel seda, kui kiiresti nupp nokib, on teada-tuntud geenid, kus väga lõhkuva mõjuga mutatsioonid on seotud raskete harva esinevate haigustega nagu autism jt,'' märkis vanemteadur. Lisaks näitas Esko kolleegidega, et väga tugev geneetiline korrelatsioon on ka haridust mõjutavate geenide ning vaimse mahajäämuse Alzheimeri tõve, skisofreenia ja bipolaarse häire riski vahel.
Tähelepanek võiks hõlbustada haiguste geneetilise aluse või päriliku komponendi mõistmist. ''Kui võtame näiteks autismi ja bipolaarse häire, siis haigusjuhtudega valimi kokku saamine on väga keeruline. Neid ei esine nii sageli. Teisalt on nende puhul informeeritud nõusoleku saamine raskendatud. Haridusega, mis on kõigil olemas, on suurte numbrite saavutamine palju lihtsam,'' selgitas Esko.
Teiste sõnadega, hariduslik fenotüüp tekib sisuliselt iseeneslikult ehk selle kogumiseks ei pea nägema väga palju vaeva. Vaja on vaid piisavalt palju inimesi. ''Kui näiteks fenotüübi ja huvitavate tunnuste vaheline korrelatsioon 0,5, läheb sama võimsa uuringu tegemiseks tarvis kaks korda suuremat valimit. Teisalt võib spetsiifiliste vaimsete võimete IQ-testiga hindamiseks kuluda terve päev ehk profileerimiseks kuluv aeg ja ressurss pole võrreldavad,'' tõi vanemteadur näite.
Kõigil puhkudel ei pruugi taoline lähenemine aga vilja kanda või viia isegi eksiteele. ''Näiteks seostub haridustee pikkus ka vanemas eas nähtava vaimsete võimete langusega. Bioloogiliselt võivad aga nende juures rolli mängivad mehhanismid olla hoopis teistsugused,'' laiendas Esko.
Võti koostöös
Nii või teisiti peab ta viimaseid aastaid genoomiüleste assotsiatsiooni uuringute mõttes revolutsioonilisteks. ''Teadlastel on olnud haridustee pikkusega mõjutavate geenivariantide leidmisega olnud probleeme aastakümneid. Kuid nüüd võime näha hüppeliselt arengut – kui aastal 2011 polnud meil veel peaaegu mitte midagi teada, siis nüüd on meil neid piirkondi 160. Töö toob välja rahvusvahelise koostöö möödapääsmatuse ja on kergelt märgilise tähtsusega. Ma ei taha seda üles kiita, aga tean, kui palju karjääre on läinud selle nahka, et midagi ei leitud,'' mõtiskles Esko.
Lisaks Eskole leiab ajakirjas Nature ilmunud uurimuse enam kui 250 autori seast veel kuus Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadlast: Evelin Mihailovi, Natalia Pervjakova, Reedik Mägi, Lili Milani, Andres Metspalu ja Markus Perola.
### Response:
Geenidega rumalust ei vabanda, pärilikkus määrab haridusedukusest viiendiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Idee hakata korraldama taevakontserte tekkis soovist teha külastajatele meeleolukas juubelikingitus, mis jääks pikaks ajaks meelde. Kui kümme aastat tagasi oli olemas vaid kraanaga kõrgustesse tõstetav laud, siis aastate jooksul on taevarestoran muutunud üha mitmekülgsemaks. Loodame, et kontsertide sari rikastab meie poolt pakutavat elamust veelgi," rääkis taevarestorani eestvedaja Risto Meigas.
Taevakontserdid teeb muuhulgas eripäraseks intiimne õhkkond: üritustele mahub 22 kuulajat, kes istuvad ümber artisti. Muusika kõrval saab taevarestoranile omaselt nautida põnevaid roogi maailma tippkokkadelt.
Lisaks kontsertidele serveerivad Dinner in the Sky kokad ka sel aastal taevakõrgustes lõuna- ja õhtusööke ning suupisteid. Eksklusiivne taevarestoran on kõigile huvilistele avatud ajavahemikus 15.- 21. juuli. Chalice astub üles 18. juulil ning Laura nii 20. kui ka 21. juulil.
Kümne maailma kõige ebatavalisema restorani hulka nimetatud taevarestoran Dinner in the Sky sai alguse Belgias 2006. aastal ning on nüüdseks populaarsust kogunud igal pool maailmas - taevakõrgustes saab õhtusööki nautida lausa 46 riigis. Kümnenda tegevusaasta puhul toimuvad eriüritused mitmetes riikides, näiteks tõstetakse Belgias üheaegselt taeva alla koguni kümme lauda. | Viiekümne meetri kõrgusel toimuva Taevakontsertide sarja avavad Chalice ning Laura | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Idee hakata korraldama taevakontserte tekkis soovist teha külastajatele meeleolukas juubelikingitus, mis jääks pikaks ajaks meelde. Kui kümme aastat tagasi oli olemas vaid kraanaga kõrgustesse tõstetav laud, siis aastate jooksul on taevarestoran muutunud üha mitmekülgsemaks. Loodame, et kontsertide sari rikastab meie poolt pakutavat elamust veelgi," rääkis taevarestorani eestvedaja Risto Meigas.
Taevakontserdid teeb muuhulgas eripäraseks intiimne õhkkond: üritustele mahub 22 kuulajat, kes istuvad ümber artisti. Muusika kõrval saab taevarestoranile omaselt nautida põnevaid roogi maailma tippkokkadelt.
Lisaks kontsertidele serveerivad Dinner in the Sky kokad ka sel aastal taevakõrgustes lõuna- ja õhtusööke ning suupisteid. Eksklusiivne taevarestoran on kõigile huvilistele avatud ajavahemikus 15.- 21. juuli. Chalice astub üles 18. juulil ning Laura nii 20. kui ka 21. juulil.
Kümne maailma kõige ebatavalisema restorani hulka nimetatud taevarestoran Dinner in the Sky sai alguse Belgias 2006. aastal ning on nüüdseks populaarsust kogunud igal pool maailmas - taevakõrgustes saab õhtusööki nautida lausa 46 riigis. Kümnenda tegevusaasta puhul toimuvad eriüritused mitmetes riikides, näiteks tõstetakse Belgias üheaegselt taeva alla koguni kümme lauda.
### Response:
Viiekümne meetri kõrgusel toimuva Taevakontsertide sarja avavad Chalice ning Laura |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väljaande kohaselt viibis Giro direktor Mauro Vegni hiljaaegu tõusva päikese maal, kus ka esialgsed kokkulepped sõlmiti. Ametlik leping allkirjastatakse lähinädalatel, kui Jaapani delegatsioon aasta esimest suurtuuri väisab, vahendab Spordipartner.ee.
Stardi viimine Jaapanisse läheks maksma 35 miljonit eurot ning tiimidele makstakse 14-tunnise lennureisi talumise eest kompensatsiooni 250 000-500 000 eurot. | Giro starti tahetakse viia Jaapanisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väljaande kohaselt viibis Giro direktor Mauro Vegni hiljaaegu tõusva päikese maal, kus ka esialgsed kokkulepped sõlmiti. Ametlik leping allkirjastatakse lähinädalatel, kui Jaapani delegatsioon aasta esimest suurtuuri väisab, vahendab Spordipartner.ee.
Stardi viimine Jaapanisse läheks maksma 35 miljonit eurot ning tiimidele makstakse 14-tunnise lennureisi talumise eest kompensatsiooni 250 000-500 000 eurot.
### Response:
Giro starti tahetakse viia Jaapanisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Krimmi ebaseaduslik annekteerimine ja ja separatistide toetamine Ida-Ukrainas on Euroopa julgeolekukorraldusele suurim väljakutse alates selle loomisest 25 aastat tagasi," ütles reedel algaval Lennart Meri konverentsil osalev Hultqvist.
Olukord Euroopas on Venemaa Ukraina-vastase agressiooni ja provokatiivse käitumise tõttu muutunud selgelt ebakindlamaks, lausus Rootsi kaitseminister BNS-ile, lisades, et valitsus ei näe siiski vahetut sõjalise agressiooni ohtu Rootsile.
Euroopa on tema sõnul silmitsi senisest provokatiivsema ja destabiliseerivama Venemaaga, kes on langetanud sõjalise jõu kasutamise künnist, rikub rahvusvahelist õigust ja distantseerub lääne väärtustest.
"Selles mõttes on loomulik, et kaitse- ja julgeolekupoliitikat arutatakse värske huviga. Ma tervitan seda debatti ja me püüame olla võimalikul avatud selles osas, mida me teeme," ütles Rootsi kaitseminister BNS-ile.
Hultqvist lausus, et Rootsi relvajõud jälgivad tähelepanelikult olukorda Läänemere ümbruses ja kohandavad oma valmisolekut vastavalt olukorrale. "Samas on selge, et halvenenud julgeolekuolukord tähendab, et me peame oma sõjalisi võimeid kohandama."
Tänavune Lennart Meri konverents (LMK) kannab pealkirja "Luues uut normaalsust" ning keskendub Euroopa ja NATO tulevikule.
Reedest pühapäevani peetav, järjekorras juba kümnes, konverents toob Tallinnasse kokku tipp-poliitikuid ja säravamaid poliitilisi mõtlejaid kogu maailmast.
Konverentsi avapaneelis “Uus normaalsus: Lääne lõpp?” osaleb LMK patroon president Toomas Hendrik Ilves koos Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansi ja Prantsuse euroministri Harlem Désiriga.
Ebakindla rahvusvahelise olukorra taustal arutavad poliitikategijad ja analüütikud muu hulgas teemasid nagu põgenikekriis, mis ei ähvarda üksnes rebida puruks Euroopa Liitu vaid ka liikmesriike endid. Universaalsed liberaalsed väärtused, mis on Lääne demokraatiate nurgakiviks, on ühtäkki saanud külge hinnasildi, mida kõik valitsused ei ole valmis maksma. Kuidas võidelda massirände põhjustega ja kindlustada Euroopa piirid? Kuidas aidata piiririikidel põgenike sissevooluga toime tulla ja jagada vastuvõtvate riikide vahel koormat? Need küsimused nõuavad nii mõistust kui tundlikkust paneelilt, milles osalevad Timmermans, Eesti välisminister Marina Kaljurand, Makedoonia välisminister Nikola Poposki ja Saksa Ida-Euroopa Uuringute Ühingu president Ruprecht Polenz.
Kui Wales’i tippkohtumine suunas NATO fookuse tagasi territoriaalkaitsele, siis Varsssavi kohtumine juulis peab otsustama praktilise tegevuse üle. Piiririigid ootavad märgatavat üksuste kohalolekut, mis tagaks heidutuse ja sõjalise võimekuse Venemaa võimaliku rünnaku puhul. Teised leiavad, et see läheks vastuollu NATO-Venemaa kokkuleppega. Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist, NATO asepeasekretär Alexander Vershbow, Prantsuse kaitseministeeriumi kaitsepoliitika direktor Philippe Errera ja Poola välisminister Witold Waszczykowski arutlevad, millised võimalused on NATO otsustajatel, et neid vastakaid seisukohti lepitada.
Euroopa tuleviku üle arutavad endine Poola välisminister ja Harvardi Ülikooli vanemteadur Radosław Sikorski, Venemaa Rahvusvaheliste Suhete Nõukogu direktor Andrey Kortunov, Liberaalse Strateegia Keskuse esimees Ivan Krastev ja Euroopa Ülemkogu presidendi välispoliitika nõunik Riina Kionka.
McCain´i Instituut korraldab paneeldiskussiooni USA presidendivalimiste teemal, milles saavad sõna Atlandi Nõukogu vanemteadurid Ian Brzezinski ja Daniel Vajdich, Blue Star Strategies asutaja Sally Painter ja Trumani Rahvusliku Julgeoleku projekti poliitikadirektor Leigh O’Neill. Paneeli juhib McCain´i Instituudi tegevdirektor Kurt Volker.
Konverentsi ametliku avapäeva eel, 12. mail toimub LMK väljasõit Narva, et Narva kolledžis koos kohalike ekspertidega uurida, “mida kardab Narva.” Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete pingestumine pärast sündmusi Ukrainas 2014. aastal on tekitanud elavaid arutelusid kahe geopoliitilise jõu kokkupuutealal elavate kogukondade stabiilsusest ja hingeseisundist.
Julgeoleku- ja välispoliitika ringkondades on jätkuvalt suur huvi Venemaa infokanalite mõju vastu narvalastele. Mida arvavad pingestunud olukorrast narvalased ise? Diskussioonis Narva Kolledžis osalevad selle direktor Kristina Kallas, narvalanna Maria Ossipovskaja, USA Atlandi Nõukogu teadur Ben Nimmo ja Hudsoni Instituudi Venemaa analüütik Andrei Piontkovski. Vestlust modereerib analüütik ja telekanali CNN Moskva büroo endine juht Jill Dougherty.
Konverents algab reede, 13. mai õhtul kell 17 ning lõpeb pühapäeva 15. mai lõuna ajal.
Täpsema päevakavaga saab end kursis hoida Lennart Meri Konverentsi kodulehel. | Rootsi kaitseminister: Venemaa on langetanud sõjalise jõu kasutamise künnist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Krimmi ebaseaduslik annekteerimine ja ja separatistide toetamine Ida-Ukrainas on Euroopa julgeolekukorraldusele suurim väljakutse alates selle loomisest 25 aastat tagasi," ütles reedel algaval Lennart Meri konverentsil osalev Hultqvist.
Olukord Euroopas on Venemaa Ukraina-vastase agressiooni ja provokatiivse käitumise tõttu muutunud selgelt ebakindlamaks, lausus Rootsi kaitseminister BNS-ile, lisades, et valitsus ei näe siiski vahetut sõjalise agressiooni ohtu Rootsile.
Euroopa on tema sõnul silmitsi senisest provokatiivsema ja destabiliseerivama Venemaaga, kes on langetanud sõjalise jõu kasutamise künnist, rikub rahvusvahelist õigust ja distantseerub lääne väärtustest.
"Selles mõttes on loomulik, et kaitse- ja julgeolekupoliitikat arutatakse värske huviga. Ma tervitan seda debatti ja me püüame olla võimalikul avatud selles osas, mida me teeme," ütles Rootsi kaitseminister BNS-ile.
Hultqvist lausus, et Rootsi relvajõud jälgivad tähelepanelikult olukorda Läänemere ümbruses ja kohandavad oma valmisolekut vastavalt olukorrale. "Samas on selge, et halvenenud julgeolekuolukord tähendab, et me peame oma sõjalisi võimeid kohandama."
Tänavune Lennart Meri konverents (LMK) kannab pealkirja "Luues uut normaalsust" ning keskendub Euroopa ja NATO tulevikule.
Reedest pühapäevani peetav, järjekorras juba kümnes, konverents toob Tallinnasse kokku tipp-poliitikuid ja säravamaid poliitilisi mõtlejaid kogu maailmast.
Konverentsi avapaneelis “Uus normaalsus: Lääne lõpp?” osaleb LMK patroon president Toomas Hendrik Ilves koos Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansi ja Prantsuse euroministri Harlem Désiriga.
Ebakindla rahvusvahelise olukorra taustal arutavad poliitikategijad ja analüütikud muu hulgas teemasid nagu põgenikekriis, mis ei ähvarda üksnes rebida puruks Euroopa Liitu vaid ka liikmesriike endid. Universaalsed liberaalsed väärtused, mis on Lääne demokraatiate nurgakiviks, on ühtäkki saanud külge hinnasildi, mida kõik valitsused ei ole valmis maksma. Kuidas võidelda massirände põhjustega ja kindlustada Euroopa piirid? Kuidas aidata piiririikidel põgenike sissevooluga toime tulla ja jagada vastuvõtvate riikide vahel koormat? Need küsimused nõuavad nii mõistust kui tundlikkust paneelilt, milles osalevad Timmermans, Eesti välisminister Marina Kaljurand, Makedoonia välisminister Nikola Poposki ja Saksa Ida-Euroopa Uuringute Ühingu president Ruprecht Polenz.
Kui Wales’i tippkohtumine suunas NATO fookuse tagasi territoriaalkaitsele, siis Varsssavi kohtumine juulis peab otsustama praktilise tegevuse üle. Piiririigid ootavad märgatavat üksuste kohalolekut, mis tagaks heidutuse ja sõjalise võimekuse Venemaa võimaliku rünnaku puhul. Teised leiavad, et see läheks vastuollu NATO-Venemaa kokkuleppega. Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist, NATO asepeasekretär Alexander Vershbow, Prantsuse kaitseministeeriumi kaitsepoliitika direktor Philippe Errera ja Poola välisminister Witold Waszczykowski arutlevad, millised võimalused on NATO otsustajatel, et neid vastakaid seisukohti lepitada.
Euroopa tuleviku üle arutavad endine Poola välisminister ja Harvardi Ülikooli vanemteadur Radosław Sikorski, Venemaa Rahvusvaheliste Suhete Nõukogu direktor Andrey Kortunov, Liberaalse Strateegia Keskuse esimees Ivan Krastev ja Euroopa Ülemkogu presidendi välispoliitika nõunik Riina Kionka.
McCain´i Instituut korraldab paneeldiskussiooni USA presidendivalimiste teemal, milles saavad sõna Atlandi Nõukogu vanemteadurid Ian Brzezinski ja Daniel Vajdich, Blue Star Strategies asutaja Sally Painter ja Trumani Rahvusliku Julgeoleku projekti poliitikadirektor Leigh O’Neill. Paneeli juhib McCain´i Instituudi tegevdirektor Kurt Volker.
Konverentsi ametliku avapäeva eel, 12. mail toimub LMK väljasõit Narva, et Narva kolledžis koos kohalike ekspertidega uurida, “mida kardab Narva.” Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete pingestumine pärast sündmusi Ukrainas 2014. aastal on tekitanud elavaid arutelusid kahe geopoliitilise jõu kokkupuutealal elavate kogukondade stabiilsusest ja hingeseisundist.
Julgeoleku- ja välispoliitika ringkondades on jätkuvalt suur huvi Venemaa infokanalite mõju vastu narvalastele. Mida arvavad pingestunud olukorrast narvalased ise? Diskussioonis Narva Kolledžis osalevad selle direktor Kristina Kallas, narvalanna Maria Ossipovskaja, USA Atlandi Nõukogu teadur Ben Nimmo ja Hudsoni Instituudi Venemaa analüütik Andrei Piontkovski. Vestlust modereerib analüütik ja telekanali CNN Moskva büroo endine juht Jill Dougherty.
Konverents algab reede, 13. mai õhtul kell 17 ning lõpeb pühapäeva 15. mai lõuna ajal.
Täpsema päevakavaga saab end kursis hoida Lennart Meri Konverentsi kodulehel.
### Response:
Rootsi kaitseminister: Venemaa on langetanud sõjalise jõu kasutamise künnist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mais tehakse RMK juhatuses viimaseid otsuseid, kuidas ja kust saab kokku tõmmata, kirjutab Eesti Päevaleht.
Juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul saab plaanidest täpsemalt rääkida siis, kui jõustuma kavandatud muudatused on täies mahus ette valmistatud ja ellu viidud, kuid põhirõhk läheb metsamajandamistööde paremale planeerimisele ja sisekontrollile.
Just metsamajanduse valdkonnas töötavad praegu ligi pooled RMK inimesed ning selle aasta alguse seisuga olid neist 191 tavatöölised.
Kallase hinnangul jääb koondatavate ametikohtade arv 20-30 piiresse. | RMK hakkab suvel koondama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mais tehakse RMK juhatuses viimaseid otsuseid, kuidas ja kust saab kokku tõmmata, kirjutab Eesti Päevaleht.
Juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul saab plaanidest täpsemalt rääkida siis, kui jõustuma kavandatud muudatused on täies mahus ette valmistatud ja ellu viidud, kuid põhirõhk läheb metsamajandamistööde paremale planeerimisele ja sisekontrollile.
Just metsamajanduse valdkonnas töötavad praegu ligi pooled RMK inimesed ning selle aasta alguse seisuga olid neist 191 tavatöölised.
Kallase hinnangul jääb koondatavate ametikohtade arv 20-30 piiresse.
### Response:
RMK hakkab suvel koondama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 10. vooru kohtumises sai Valerenga tabelisse kolme võidu ja kuue kaotuse kõrvale esimese viigi, vahendab Soccernet.ee. Pavel Londaku endise koduklubi vastu skoori teha ei suudetud, kuid sama ei suutnud teha ka vastased – 0:0 viik ning üks punkt tabelisse juurde.
Jääger alustas kohtumist algkooseisus, kuid vahetati 65. minutil mängus saadud põlvevigastuse tõttu välja, kirjutab Valerenga kodulehekülg. Eesti koondislase vigastuse tõsidus ei ole veel teada.
Valerenga hoiab liigatabelis 10 punktiga 10. kohta. | Jääger vahetati viigimängus vigastuse tõttu välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
10. vooru kohtumises sai Valerenga tabelisse kolme võidu ja kuue kaotuse kõrvale esimese viigi, vahendab Soccernet.ee. Pavel Londaku endise koduklubi vastu skoori teha ei suudetud, kuid sama ei suutnud teha ka vastased – 0:0 viik ning üks punkt tabelisse juurde.
Jääger alustas kohtumist algkooseisus, kuid vahetati 65. minutil mängus saadud põlvevigastuse tõttu välja, kirjutab Valerenga kodulehekülg. Eesti koondislase vigastuse tõsidus ei ole veel teada.
Valerenga hoiab liigatabelis 10 punktiga 10. kohta.
### Response:
Jääger vahetati viigimängus vigastuse tõttu välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta lõpus pidas keskkriminaalpolitsei kinni viis maanteeameti liiklusregistri Tallinna büroo eksamineerijat, kellest nelja kahtlustati altkäemaksu võtmises ja üht altkäemaksu vahendamises, kirjutab Eesti Päevaleht.
See tingis olukorra, et praegu pole Tallinnas võimalik mootorratta juhi eksamit teha, Harjumaal on selleks ainus võimalus Sauel ning seda kinnitas ka maanteeameti klienditeenindus.
Mootorratta juhiloa soovija, kes tahab eksamit teha Harjumaal ja jõudis end eksamile registreerida eile, sai aja 28. juuniks.
Motokoolitajate hinnangul ulatuvad järgmisest nädalast järjekorrad juba juulini. Kuna motohooaeg alles algas, võib peagi tekkida olukord, et sel suvel koolituse läbiv inimene saab eksamit sooritada alles järgmisel aastal. | Altkäemaksuafääri tulemus: Harjumaal vaid üks mootorratturite eksamineerija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta lõpus pidas keskkriminaalpolitsei kinni viis maanteeameti liiklusregistri Tallinna büroo eksamineerijat, kellest nelja kahtlustati altkäemaksu võtmises ja üht altkäemaksu vahendamises, kirjutab Eesti Päevaleht.
See tingis olukorra, et praegu pole Tallinnas võimalik mootorratta juhi eksamit teha, Harjumaal on selleks ainus võimalus Sauel ning seda kinnitas ka maanteeameti klienditeenindus.
Mootorratta juhiloa soovija, kes tahab eksamit teha Harjumaal ja jõudis end eksamile registreerida eile, sai aja 28. juuniks.
Motokoolitajate hinnangul ulatuvad järgmisest nädalast järjekorrad juba juulini. Kuna motohooaeg alles algas, võib peagi tekkida olukord, et sel suvel koolituse läbiv inimene saab eksamit sooritada alles järgmisel aastal.
### Response:
Altkäemaksuafääri tulemus: Harjumaal vaid üks mootorratturite eksamineerija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukraina kultuurikeskuses toimuva üleandmistseremoonia käigus annab muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja-arendusdirektor Carolin Pihlap Ukraina kultuuriministeeriumi muuseumide ja kultuuriväärtuste valitsuse juhataja Vassili Rožkole üle viikingiaegse mõõga, mis on Ukraina territooriumilt ebaseaduslikult üles kaevatud ja välja viidud, ning mis mullu detsembris jõudis Venemaalt Eestisse ja konfiskeeriti rutiinse piirikontrolli käigus Luhamaa piiripunktis.
Mõõga vastuvõtmiseks saabus Eestisse Ukraina kultuuriministeeriumi kolmeliikmeline delegatsioon, kuhu lisaks Rožkole kuuluvad ka kaks ukraina eksperti.
Mõõga üleandmise tseremoonial esinevad sõnavõtuga Ukraina suursaadik Eestis Viktor Kryzhanivsky ja kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa.
Kultuuriministeeriumi esindaja, ministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa sõnul on juhtum, kus Ukrainas ebaseaduslikult välja kaevatud mõõk läbi Venemaa Eestisse jõudis, julgustavaks näiteks tõhusast rahvusvahelisest piiriülesest koostööst.
"Kultuuriväärtuste, eriti arheoloogiapärandi rüüstamine, ebaseaduslik väljavedu ja piiriülene kaubandus on tõsine ja kõiki riike kõnetav probleem, millega võitlemisel on operatiivne rahvusvaheline koostöö hädavajalik. Tunnustame Ukraina osapoole tõhusat eksperdikoostööd omaniku kindlakstegemise edukas lõpuleviimises,“ lisas Reimaa.
"Mida rohkem riigid omavahel operatiivselt infot vahetavad ja suhtlevad, seda suurema tõenäosusega saadakse ebaseaduslikud leiud kätte ja on võimalik nad algsele omanikule tagastada enne kui need interneti avarustes lugematutesse oksjonikeskondadesse kaovad,“ selgitas muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor ja mõõga omaniku kindlakstegemise töögrupi juhtivekspert Linda Lainvoo.
"Mõõga kinnipidamine ja tagastamine päritolumaale ei ole töövõit mitte üksnes Eestile ja Ukrainale, see on oluline sündmus võitluses ülemaailmse kultuuriväärtuste musta turuga," ütles Lainvoo.
Maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna peaspetsialisti Aleksander Miksjuki sõnul on avastatu mõõga puhul tegemist maksu- ja tolliameti jaoks seni ühe kõige haruldasema kultuuriväärtusliku leiuga seni avastatud müntide ja medalite kõrval.
2015. aasta detsembris konfiskeerisid Eesti tolliametnikud Luhamaa piiripunktis Venemaalt Eestisse saabunud veokist kahtlase terava eseme, mis ekspertiisi tulemusel osutus 10. või 11. sajandist pärinevaks viikingiaegseks mõõgaks.
Ukraina pöördus Eesti poole ning esitas tõendid, mille alusel tehtud ekspertiisi tulemusena leidis kinnitust fakt, et konfiskeeritud mõõk pärineb Ukrainast Volonõi oblastist, kust see illegaalselt maast välja on võetud ning seejärel mustale turule liikvele läinud.
Mõõk on tugevalt korrodeerunud ning Ukrainasse tagasi jõudes läheb koheselt ekspertide käe alla konserveerimisele. Ukraina delegatsioon lahkub Eestist koos tagastatud mõõgaga 13. mail. | Eesti annab Ukrainale üle piiril konfiskeeritud viikingiaegse mõõga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina kultuurikeskuses toimuva üleandmistseremoonia käigus annab muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja-arendusdirektor Carolin Pihlap Ukraina kultuuriministeeriumi muuseumide ja kultuuriväärtuste valitsuse juhataja Vassili Rožkole üle viikingiaegse mõõga, mis on Ukraina territooriumilt ebaseaduslikult üles kaevatud ja välja viidud, ning mis mullu detsembris jõudis Venemaalt Eestisse ja konfiskeeriti rutiinse piirikontrolli käigus Luhamaa piiripunktis.
Mõõga vastuvõtmiseks saabus Eestisse Ukraina kultuuriministeeriumi kolmeliikmeline delegatsioon, kuhu lisaks Rožkole kuuluvad ka kaks ukraina eksperti.
Mõõga üleandmise tseremoonial esinevad sõnavõtuga Ukraina suursaadik Eestis Viktor Kryzhanivsky ja kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa.
Kultuuriministeeriumi esindaja, ministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa sõnul on juhtum, kus Ukrainas ebaseaduslikult välja kaevatud mõõk läbi Venemaa Eestisse jõudis, julgustavaks näiteks tõhusast rahvusvahelisest piiriülesest koostööst.
"Kultuuriväärtuste, eriti arheoloogiapärandi rüüstamine, ebaseaduslik väljavedu ja piiriülene kaubandus on tõsine ja kõiki riike kõnetav probleem, millega võitlemisel on operatiivne rahvusvaheline koostöö hädavajalik. Tunnustame Ukraina osapoole tõhusat eksperdikoostööd omaniku kindlakstegemise edukas lõpuleviimises,“ lisas Reimaa.
"Mida rohkem riigid omavahel operatiivselt infot vahetavad ja suhtlevad, seda suurema tõenäosusega saadakse ebaseaduslikud leiud kätte ja on võimalik nad algsele omanikule tagastada enne kui need interneti avarustes lugematutesse oksjonikeskondadesse kaovad,“ selgitas muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor ja mõõga omaniku kindlakstegemise töögrupi juhtivekspert Linda Lainvoo.
"Mõõga kinnipidamine ja tagastamine päritolumaale ei ole töövõit mitte üksnes Eestile ja Ukrainale, see on oluline sündmus võitluses ülemaailmse kultuuriväärtuste musta turuga," ütles Lainvoo.
Maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna peaspetsialisti Aleksander Miksjuki sõnul on avastatu mõõga puhul tegemist maksu- ja tolliameti jaoks seni ühe kõige haruldasema kultuuriväärtusliku leiuga seni avastatud müntide ja medalite kõrval.
2015. aasta detsembris konfiskeerisid Eesti tolliametnikud Luhamaa piiripunktis Venemaalt Eestisse saabunud veokist kahtlase terava eseme, mis ekspertiisi tulemusel osutus 10. või 11. sajandist pärinevaks viikingiaegseks mõõgaks.
Ukraina pöördus Eesti poole ning esitas tõendid, mille alusel tehtud ekspertiisi tulemusena leidis kinnitust fakt, et konfiskeeritud mõõk pärineb Ukrainast Volonõi oblastist, kust see illegaalselt maast välja on võetud ning seejärel mustale turule liikvele läinud.
Mõõk on tugevalt korrodeerunud ning Ukrainasse tagasi jõudes läheb koheselt ekspertide käe alla konserveerimisele. Ukraina delegatsioon lahkub Eestist koos tagastatud mõõgaga 13. mail.
### Response:
Eesti annab Ukrainale üle piiril konfiskeeritud viikingiaegse mõõga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 7.47 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Randvere tee 79 juures, kus 23-aastane naine sõitis Škoda Octaviaga otsa reguleerimata ülekäigurajal jalgrattaga teed ületanud 11-aastasele poisile. Rattur toimetati Tallinna lastehaiglasse. Politsei palub õnnetust näinud inimestel helistada telefonil 6 123 000 või saata e-kiri aadressile [email protected].
Kell 8.33 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Gonsiori tänav 8 juures, kus reguleeritud ülekäigurajal punase keelava fooritulega teed ületanud jalakäija, 28-aastane naine sai löögi Ford Focuselt, mida juhtis 59-aastane naine. Jalakäija hoidis süles nelja-aastast poissi, kes löögi tagajärjel maha kukkus. Laps toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse kontrolli. | Liikluses sai viga kaks last | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 7.47 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Randvere tee 79 juures, kus 23-aastane naine sõitis Škoda Octaviaga otsa reguleerimata ülekäigurajal jalgrattaga teed ületanud 11-aastasele poisile. Rattur toimetati Tallinna lastehaiglasse. Politsei palub õnnetust näinud inimestel helistada telefonil 6 123 000 või saata e-kiri aadressile [email protected].
Kell 8.33 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Gonsiori tänav 8 juures, kus reguleeritud ülekäigurajal punase keelava fooritulega teed ületanud jalakäija, 28-aastane naine sai löögi Ford Focuselt, mida juhtis 59-aastane naine. Jalakäija hoidis süles nelja-aastast poissi, kes löögi tagajärjel maha kukkus. Laps toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse kontrolli.
### Response:
Liikluses sai viga kaks last |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plaani kohaselt lendavad keskpäeval üle Tartu kaks Eesti õhuväe reaktiivlennukit L-39, kaks USA õhuväe hävitajat F-15C, kaks Poola õhuväe ründe-lennukit Su-22 ning kaks Suurbritannia kuningliku õhuväe hävitajat Eurofighter Typhoon, vahendasid ERR-i teleuudised.
Veerand tundi hiljem lendab sama grupp madalalt üle Võru linna. Seejärel jäävad Eesti ja Briti lennukid õppuse alale, kuid USA ja Poola lennukid lendavad üle Pärnu ning Tallinna tagasi Ämari lennubaasi.
Eesti õhuväe reaktiivõppelennukid on mõeldud eelkõige treenimiseks. | NATO hävitajad teevad demonstratsioonlennu üle nelja Eesti linna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaani kohaselt lendavad keskpäeval üle Tartu kaks Eesti õhuväe reaktiivlennukit L-39, kaks USA õhuväe hävitajat F-15C, kaks Poola õhuväe ründe-lennukit Su-22 ning kaks Suurbritannia kuningliku õhuväe hävitajat Eurofighter Typhoon, vahendasid ERR-i teleuudised.
Veerand tundi hiljem lendab sama grupp madalalt üle Võru linna. Seejärel jäävad Eesti ja Briti lennukid õppuse alale, kuid USA ja Poola lennukid lendavad üle Pärnu ning Tallinna tagasi Ämari lennubaasi.
Eesti õhuväe reaktiivõppelennukid on mõeldud eelkõige treenimiseks.
### Response:
NATO hävitajad teevad demonstratsioonlennu üle nelja Eesti linna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turnbull on dokumentides ettevõtte Star Technology Services Limited endise juhatajana. Ettevõtte aitas 1990-ndatel rajada skandaali keskmes olev advokaadibüroo Mossack Fonseca.
Turbulli seosest kirjutas väljaanne Australian Financial Review.
Maksuparadiiside ettevõtete ja fondide kasutamises pole enamasti aga midagi ebaseaduslikku ja Turnbull lükkas koheselt tagasi nagu oleks ta midagi valesti teinud.
"Ma tahan vaid öelda, et artiklis endaski tunnistatakse, et sellega seoses pole isegi mingeid vihjeid mingisugusele kohatusele. Selles pole midagi uut. Tegemist oli avalikult tegutseva ja ametlikult registreeritud ettevõttega," ütles Turbull.
Turnbull teatas alles pühapäeval ennetähtaegsete parlamendivalimiste korraldamisest 2. juulil.
Kahe kuu eest parteipöördega oma eelkäija Tony Abbotti kukutanud 61-aastane endine pankur Turnbull taotleb nüüd endale mandaati ka rahvalt.
Pärast parteipööret ajutiselt kasvanud konservatiivse Liberaalse Partei toetus on kokku kuivamas, sest Turnbull ei ole suutnud kõrgeid ootusi täita.
Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on Liberaalse Partei reiting üsna võrdne vasaktsentristliku Tööpartei omaga, kuid valijad eelistavad peaministri kohal näha siiski pigem Turnbulli kui opositsioonijuhti Bill Shortenit. | Panama dokumentidest avastati Austraalia peaminister | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turnbull on dokumentides ettevõtte Star Technology Services Limited endise juhatajana. Ettevõtte aitas 1990-ndatel rajada skandaali keskmes olev advokaadibüroo Mossack Fonseca.
Turbulli seosest kirjutas väljaanne Australian Financial Review.
Maksuparadiiside ettevõtete ja fondide kasutamises pole enamasti aga midagi ebaseaduslikku ja Turnbull lükkas koheselt tagasi nagu oleks ta midagi valesti teinud.
"Ma tahan vaid öelda, et artiklis endaski tunnistatakse, et sellega seoses pole isegi mingeid vihjeid mingisugusele kohatusele. Selles pole midagi uut. Tegemist oli avalikult tegutseva ja ametlikult registreeritud ettevõttega," ütles Turbull.
Turnbull teatas alles pühapäeval ennetähtaegsete parlamendivalimiste korraldamisest 2. juulil.
Kahe kuu eest parteipöördega oma eelkäija Tony Abbotti kukutanud 61-aastane endine pankur Turnbull taotleb nüüd endale mandaati ka rahvalt.
Pärast parteipööret ajutiselt kasvanud konservatiivse Liberaalse Partei toetus on kokku kuivamas, sest Turnbull ei ole suutnud kõrgeid ootusi täita.
Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on Liberaalse Partei reiting üsna võrdne vasaktsentristliku Tööpartei omaga, kuid valijad eelistavad peaministri kohal näha siiski pigem Turnbulli kui opositsioonijuhti Bill Shortenit.
### Response:
Panama dokumentidest avastati Austraalia peaminister |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiskonnas jooksid Tuule Sireli Mäe, Eleri Etverk ja viimases vahetuses Kelly Nevolihhin, kes ei ole saanud põlve vigastuse tõttu vahepeal võistelda ja tegi oma tänavuse esimese stardi välishooajal staadionil. Ta läbis 800 m ajaga 2.10, mis ei ole sugugi paha tulemus, arvestades, et tema isiklik rekord on 2.08. Täna sai Nevolihhin tagasiside arstilt, kes andis teada, et midagi hullu põlvega õnneks lahti ei ole ja ta saab edasi harjutada, vahendab Jooksja Jooksuportaal.
Kergejõustikuklubi ViKe treeneri Väino Kondoja sõnul on varasematel aastatel lisaks Kelly Nevolihhinile (ta on olnud kõik viis korda naiskonnas – toim.) võistkonnas kaasa löönud praegune triatleet Kaidi Kivioja, Egle-Helene Ervin ja Eleri Zadonski. Neist viimane on tõsi küll tervise tõttu praegu treeningutest eemal.
"Tänavu osales naiskonnas triatlonile üle läinud maratoonari Erkki Etverki tütar Eleri Etverk ja Tuule Sireli Mäe, kes harjutab Tartus Mägide juures. Kui on võistkondlike aladega tegemist, siis õnnestub meil alati naiskond hästi komplekteerida. Oleme 3×800 m teatejooksu alati tõsiselt võtnud ning mõtlesime, et kui neli korda oleme võitnud, võidame ka viiendat korda," ütles Kondoja ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
ViKe on alati Eesti meistrivõistlusi tähtsaks pidanud ja väärtustanud. "Võistlejad saavad sealt ka hea positiivse laengu hooajaks," lisas Kondoja.
Meeste 4×1500 m teatejooksus tuli suure eduga Eesti meistriks spordiselts Sparta koosseisus Ats Sõnajalg, Taavi Tambur, Raido Mitt ja Roman Fosti. | Kergejõustikuklubi ViKe kaitses taas Eesti meistritiitlit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiskonnas jooksid Tuule Sireli Mäe, Eleri Etverk ja viimases vahetuses Kelly Nevolihhin, kes ei ole saanud põlve vigastuse tõttu vahepeal võistelda ja tegi oma tänavuse esimese stardi välishooajal staadionil. Ta läbis 800 m ajaga 2.10, mis ei ole sugugi paha tulemus, arvestades, et tema isiklik rekord on 2.08. Täna sai Nevolihhin tagasiside arstilt, kes andis teada, et midagi hullu põlvega õnneks lahti ei ole ja ta saab edasi harjutada, vahendab Jooksja Jooksuportaal.
Kergejõustikuklubi ViKe treeneri Väino Kondoja sõnul on varasematel aastatel lisaks Kelly Nevolihhinile (ta on olnud kõik viis korda naiskonnas – toim.) võistkonnas kaasa löönud praegune triatleet Kaidi Kivioja, Egle-Helene Ervin ja Eleri Zadonski. Neist viimane on tõsi küll tervise tõttu praegu treeningutest eemal.
"Tänavu osales naiskonnas triatlonile üle läinud maratoonari Erkki Etverki tütar Eleri Etverk ja Tuule Sireli Mäe, kes harjutab Tartus Mägide juures. Kui on võistkondlike aladega tegemist, siis õnnestub meil alati naiskond hästi komplekteerida. Oleme 3×800 m teatejooksu alati tõsiselt võtnud ning mõtlesime, et kui neli korda oleme võitnud, võidame ka viiendat korda," ütles Kondoja ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
ViKe on alati Eesti meistrivõistlusi tähtsaks pidanud ja väärtustanud. "Võistlejad saavad sealt ka hea positiivse laengu hooajaks," lisas Kondoja.
Meeste 4×1500 m teatejooksus tuli suure eduga Eesti meistriks spordiselts Sparta koosseisus Ats Sõnajalg, Taavi Tambur, Raido Mitt ja Roman Fosti.
### Response:
Kergejõustikuklubi ViKe kaitses taas Eesti meistritiitlit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaksikvõidu võtsid sellel Prantsuse karikasarja kuuluval sõidul FDJ ratturid – võidu noppis norralane Odd Christian Eiking ning 10 sekundit hiljem lõpetas sõidu teisena David Gaudu. Kolmanda koha teenis prantslane Laurent Pichon (Fortuneo – Vital Concept), vahendab Rattauudised.ee.
Jakin kaotas võitjale 40 sekundit ning sai 19. koha. | Alo Jakin jõudis Prantsusmaal 20 hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaksikvõidu võtsid sellel Prantsuse karikasarja kuuluval sõidul FDJ ratturid – võidu noppis norralane Odd Christian Eiking ning 10 sekundit hiljem lõpetas sõidu teisena David Gaudu. Kolmanda koha teenis prantslane Laurent Pichon (Fortuneo – Vital Concept), vahendab Rattauudised.ee.
Jakin kaotas võitjale 40 sekundit ning sai 19. koha.
### Response:
Alo Jakin jõudis Prantsusmaal 20 hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlastele kuulus võit BEC 4H ja S1600 klassides.
Nädalavahetuse kõige põnevam heitlus toimus BEC 4H ehk Baltikumi 4 tunni kestvussõidus, kus kuni viimaste ringideni heitlesid esikoha eest eestlaste EST1 Racing ja leedulaste BRUM BRUM Sport meeskonnad. Esimesse sõitjate vahetusse saabus liidrina Renault Megane Trophyl sõitnud Dainius Matijošaitis. Eestlaste teise vahetuse sõitja Sten Pentus vähendas leedukatega vahet jõudsalt ning peale kahetunnist sõitu oli kahe meeskonna vahe vaid seitse sekundit. Eestlaste kolmandat vahetust sõitis Raivo Tamm, kes andis Porsche Cayman GT4 viimaseks vahetuseks üle Raimo Kullile. BRUM BRUM Sport meeskonna viimane vahetus toimus 50 minutit enne sõidu finišit ning EST1 Racinguga oli selleks hetkeks vahe kärisenud 44 sekundile. Mõned hetked pärast leedukate viimast vahetust selgus aga, et nad peavad tulema kandma Stop&Go karistust. Sõidu liidriks tõusnud Kulli suutis viimastel ringidel Andrius Jasionauskase rünnakud edukalt tõrjuda ning EST1 Racingule sõiduvõidu tuua. EST1 Racingu ja BRUM BRUM Sport järel lõpetas kolmandana Nero-GSR Racing Team.
"Võistlus oli väga põnev ning võit tuli raskelt, aga tänu heale tiimitööle ning sõitjatele võtsime maksimumi. Järgmiseks sõiduks üritame veel lihvida boksipeatusi, kus hetkel natukene ajaliselt kaotame," võttis Kulli võiduka sõidu kokku.
Kui laupäeval oli auto24ring vaid BEC4H võistlejate päralt, siis pühapäeval võistlesid Baltic Touring Cars, Kumho Tyre Challenge ja ajalooliste autode Dzintara aplis klasside võistlejad.
Baltic Touring Car klasside erinevates arvestustes startis võistlusele 16 pilooti, kelle hulgas ka eestlane Oliver Tiirmaa. Kahe sõidu kokkuvõttes kuulus esikoht taanlasele Frederik Holmile (Renault Megane V6), kellele järgnesid Roberts Rode (Nissan 200sx) ja Ernesta Globyte (VW Golf GTI). BMW M3 autol võistelnud Tiirmaa sai kahe sõidu kokkuvõttes kaheksanda koha. Baltic GT arvestuses kuulus eestlasele kolmas koht.
Kumho Tyre Challenge ja S1600 klassi ühisstardi parim oli Steven Puust (Toyota Yaris), kes võttis ka ka S1600 arvestuse klassivõidu. Teine koht kuulus Jānis Vanksile (Opel Astra), kes võitis Kumho Tyre Challenge arvestuse. Kahe sõidu kokkuvõttes sai kolmanda koha Kristaps Mietulis (Honda Civic).
Uunikumide klassi Dzintara aplis klassivõitjad olid Andris Grikis (Formula Mondial), Roberts Toms (Formula Easter), Aivars Laipnieks (VAZ 1300), Pēteris Laipnieks (VAZ 1600), Normunds Dobums (Volga).
Balti ja Läti meistrivõistluste kolmas etapp "Riga Summer Race" sõidetakse 18.-20. augustini Riias Bikernieki ringrajal. | Eesti autosportlased võtsid Pärnust kaks klassivõitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlastele kuulus võit BEC 4H ja S1600 klassides.
Nädalavahetuse kõige põnevam heitlus toimus BEC 4H ehk Baltikumi 4 tunni kestvussõidus, kus kuni viimaste ringideni heitlesid esikoha eest eestlaste EST1 Racing ja leedulaste BRUM BRUM Sport meeskonnad. Esimesse sõitjate vahetusse saabus liidrina Renault Megane Trophyl sõitnud Dainius Matijošaitis. Eestlaste teise vahetuse sõitja Sten Pentus vähendas leedukatega vahet jõudsalt ning peale kahetunnist sõitu oli kahe meeskonna vahe vaid seitse sekundit. Eestlaste kolmandat vahetust sõitis Raivo Tamm, kes andis Porsche Cayman GT4 viimaseks vahetuseks üle Raimo Kullile. BRUM BRUM Sport meeskonna viimane vahetus toimus 50 minutit enne sõidu finišit ning EST1 Racinguga oli selleks hetkeks vahe kärisenud 44 sekundile. Mõned hetked pärast leedukate viimast vahetust selgus aga, et nad peavad tulema kandma Stop&Go karistust. Sõidu liidriks tõusnud Kulli suutis viimastel ringidel Andrius Jasionauskase rünnakud edukalt tõrjuda ning EST1 Racingule sõiduvõidu tuua. EST1 Racingu ja BRUM BRUM Sport järel lõpetas kolmandana Nero-GSR Racing Team.
"Võistlus oli väga põnev ning võit tuli raskelt, aga tänu heale tiimitööle ning sõitjatele võtsime maksimumi. Järgmiseks sõiduks üritame veel lihvida boksipeatusi, kus hetkel natukene ajaliselt kaotame," võttis Kulli võiduka sõidu kokku.
Kui laupäeval oli auto24ring vaid BEC4H võistlejate päralt, siis pühapäeval võistlesid Baltic Touring Cars, Kumho Tyre Challenge ja ajalooliste autode Dzintara aplis klasside võistlejad.
Baltic Touring Car klasside erinevates arvestustes startis võistlusele 16 pilooti, kelle hulgas ka eestlane Oliver Tiirmaa. Kahe sõidu kokkuvõttes kuulus esikoht taanlasele Frederik Holmile (Renault Megane V6), kellele järgnesid Roberts Rode (Nissan 200sx) ja Ernesta Globyte (VW Golf GTI). BMW M3 autol võistelnud Tiirmaa sai kahe sõidu kokkuvõttes kaheksanda koha. Baltic GT arvestuses kuulus eestlasele kolmas koht.
Kumho Tyre Challenge ja S1600 klassi ühisstardi parim oli Steven Puust (Toyota Yaris), kes võttis ka ka S1600 arvestuse klassivõidu. Teine koht kuulus Jānis Vanksile (Opel Astra), kes võitis Kumho Tyre Challenge arvestuse. Kahe sõidu kokkuvõttes sai kolmanda koha Kristaps Mietulis (Honda Civic).
Uunikumide klassi Dzintara aplis klassivõitjad olid Andris Grikis (Formula Mondial), Roberts Toms (Formula Easter), Aivars Laipnieks (VAZ 1300), Pēteris Laipnieks (VAZ 1600), Normunds Dobums (Volga).
Balti ja Läti meistrivõistluste kolmas etapp "Riga Summer Race" sõidetakse 18.-20. augustini Riias Bikernieki ringrajal.
### Response:
Eesti autosportlased võtsid Pärnust kaks klassivõitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste süstaklassis võttis kindla võidu SK Pirita esindaja Tarmo Peiker 81,52 punktiga. Talle järgnes 89,53 punktiga Ago Kastemäe huviklubist Nelson. Kolmandaks tuli Lembit Uudsemaa 103,37 punktiga SK Piritast.
Naiste süstaklassis oli võidukas Külli Raudsalu Nelsonist 101,72 punktiga. Marianne Klopets spordiklubist Veeslaalom oli 110,95 silmaga teine ja Kersti Pärnamägi SK Piritast 111,55-ga kolmas.
Kanuuklassis mahtus meeste vahel poodiumile ka Külli Raudsalu (Nelson), kes 122,79 punktiga teise koha vääriliseks tunnistati. Esikoht läks 88,54 punktiga Argo Raudsalule huviklubist Nelson. Tarmo Peiker SK Piritast oli 128,13-ga kolmas.
Meesjuunioridest võidutses süstaklassis 152,96 punktiga Agur Kastemäe huviklubist Nelson. Talle järgnesid Tannar Tähtsalu 185,86 ja Martin Peiker (SK Pirita) 267,29 punktiga.
Naisjuunioridest saavutas Marie Klopets spordiklubist Veeslaalom 193,58-ga esimese ja Helene Jentson SK Piritast 275,00 punktiga teise koha. | Võrumaal selgitati kärestikuslaalomi Eesti karikavõitjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste süstaklassis võttis kindla võidu SK Pirita esindaja Tarmo Peiker 81,52 punktiga. Talle järgnes 89,53 punktiga Ago Kastemäe huviklubist Nelson. Kolmandaks tuli Lembit Uudsemaa 103,37 punktiga SK Piritast.
Naiste süstaklassis oli võidukas Külli Raudsalu Nelsonist 101,72 punktiga. Marianne Klopets spordiklubist Veeslaalom oli 110,95 silmaga teine ja Kersti Pärnamägi SK Piritast 111,55-ga kolmas.
Kanuuklassis mahtus meeste vahel poodiumile ka Külli Raudsalu (Nelson), kes 122,79 punktiga teise koha vääriliseks tunnistati. Esikoht läks 88,54 punktiga Argo Raudsalule huviklubist Nelson. Tarmo Peiker SK Piritast oli 128,13-ga kolmas.
Meesjuunioridest võidutses süstaklassis 152,96 punktiga Agur Kastemäe huviklubist Nelson. Talle järgnesid Tannar Tähtsalu 185,86 ja Martin Peiker (SK Pirita) 267,29 punktiga.
Naisjuunioridest saavutas Marie Klopets spordiklubist Veeslaalom 193,58-ga esimese ja Helene Jentson SK Piritast 275,00 punktiga teise koha.
### Response:
Võrumaal selgitati kärestikuslaalomi Eesti karikavõitjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist oli õnneliku õnnetusega – karu läks oma teed ja Trentinile jääb õnnetust meenutama katkine kiiver. Suuremaid vigastusi ta ei saanud, vahendab Rattauudised.ee.
Karjääri jooksul Tour de France’il kaks ja Giro d’Italial ühe etapi võitnud Trentin postitas Instagrami pildi kiivrist ja kirjutas kommentaariks: "Sõbrad, kandke alati kiivrit! Võib juhtuda, et treeningul mäest laskudes võib teed ületada karu. Pidurdada polnud mahti ja seega sattusime mõlemad õnnetusse. Tegemist polnud koheva kaisukaruga."
Always wear a helmet fellas!!it can also happen that during training a bear cross your path when you are in a fast downhill. No space to brake so i got an accident with him!! He wasnt a fluffy teddybear ???? Thanks @iamspecialized_road for the fast replacement!! On the road again!!
A post shared by matteotrentin (@matteotrentin) on May 28, 2017 at 7:30am PDT | Itaalia rattur põrkas treeningul kokku karuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist oli õnneliku õnnetusega – karu läks oma teed ja Trentinile jääb õnnetust meenutama katkine kiiver. Suuremaid vigastusi ta ei saanud, vahendab Rattauudised.ee.
Karjääri jooksul Tour de France’il kaks ja Giro d’Italial ühe etapi võitnud Trentin postitas Instagrami pildi kiivrist ja kirjutas kommentaariks: "Sõbrad, kandke alati kiivrit! Võib juhtuda, et treeningul mäest laskudes võib teed ületada karu. Pidurdada polnud mahti ja seega sattusime mõlemad õnnetusse. Tegemist polnud koheva kaisukaruga."
Always wear a helmet fellas!!it can also happen that during training a bear cross your path when you are in a fast downhill. No space to brake so i got an accident with him!! He wasnt a fluffy teddybear ???? Thanks @iamspecialized_road for the fast replacement!! On the road again!!
A post shared by matteotrentin (@matteotrentin) on May 28, 2017 at 7:30am PDT
### Response:
Itaalia rattur põrkas treeningul kokku karuga |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.