instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Teaduskoja, Tartu Ülikooli Ametiühingu ja Tallinna Ülikooli Ametiühingu hinnangul on siseminister Mart Helme 30. juunil tehtud "eriskummalised kommentaarid" Tallinna Ülikooli õppe- ja teadustegevuse kohta destruktiivsed.
"Sellelaadsed fakte eiravad avaldused Eesti teadus- ja haridusasutuste kohta ministripositsioonil oleva inimese suust on mitteaksepteeritavad ja destruktiivsed. Ministri laimav seisukoht solvab nii ülikooli kui sealt hariduse saanud inimesi ning õõnestab Eesti vabariigi jaoks igapäevaselt olulist tööd tegevate inimeste motivatsiooni," märgitakse pöördumises.
Pöördujad tõdesid, et Eesti ülikoolide teaduslikku taset hinnatakse sõltumatute rahvusvaheliste ekspertide poolt, kõrgkoolide õppekvaliteedi hindamise ning akrediteerimisega tegeleb Eestis ekspertidest koosnev kompetentsikeskus Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur.
"Minister on oma väljaütlemisega seadnud kahtluse alla ka nimetatud asutuse ja ekspertide töö. Leiame, et Eesti Vabariiki valitsema valitud inimeste väljaütlemised teadus- ja haridusinstitutsioonide kohta peaksid olema tõesed, lugupidavad ning haridust ja haritust väärtustavad. Kutsume peaministrit üles suunama valitsuskabineti liikmeid end positsioonile sobivalt väljendama, iseenda töövaldkonnale kindlaks jääma ja Eesti ülikoolide ees vabandama," märgitakse pöördumises.
EKRE esimees ütles pühapäeval Pärnus erakonna volikogul peetud poliitilises sõnavõtus, et Tallinna Ülikool on selline asutus, kuhu teaduse raha ei tohiks anda.
"Täiesti olematu teaduse tasemega ja ilmselgeks propagandaasutuseks muutunud Tallinna Ülikooli nuumata hobusevaraste koolitamiseks? See ei ole raha, mis väärib teadusesse paigutamist," ütles Helme.
Lisaks tõi Helme põhjenduseks viimasel ajal üles tõstatanud plagiaadiskandaalid, mis on seotud paljuski Tallinna Ülikooliga.
Helme hinnangul tuleb raha paigutada teadusasutustesse, mis tegelevad rakendusteadusega. | Teadlaste ühendused taunivad ühispöördumises Mart Helme sõnavõtte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Teaduskoja, Tartu Ülikooli Ametiühingu ja Tallinna Ülikooli Ametiühingu hinnangul on siseminister Mart Helme 30. juunil tehtud "eriskummalised kommentaarid" Tallinna Ülikooli õppe- ja teadustegevuse kohta destruktiivsed.
"Sellelaadsed fakte eiravad avaldused Eesti teadus- ja haridusasutuste kohta ministripositsioonil oleva inimese suust on mitteaksepteeritavad ja destruktiivsed. Ministri laimav seisukoht solvab nii ülikooli kui sealt hariduse saanud inimesi ning õõnestab Eesti vabariigi jaoks igapäevaselt olulist tööd tegevate inimeste motivatsiooni," märgitakse pöördumises.
Pöördujad tõdesid, et Eesti ülikoolide teaduslikku taset hinnatakse sõltumatute rahvusvaheliste ekspertide poolt, kõrgkoolide õppekvaliteedi hindamise ning akrediteerimisega tegeleb Eestis ekspertidest koosnev kompetentsikeskus Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur.
"Minister on oma väljaütlemisega seadnud kahtluse alla ka nimetatud asutuse ja ekspertide töö. Leiame, et Eesti Vabariiki valitsema valitud inimeste väljaütlemised teadus- ja haridusinstitutsioonide kohta peaksid olema tõesed, lugupidavad ning haridust ja haritust väärtustavad. Kutsume peaministrit üles suunama valitsuskabineti liikmeid end positsioonile sobivalt väljendama, iseenda töövaldkonnale kindlaks jääma ja Eesti ülikoolide ees vabandama," märgitakse pöördumises.
EKRE esimees ütles pühapäeval Pärnus erakonna volikogul peetud poliitilises sõnavõtus, et Tallinna Ülikool on selline asutus, kuhu teaduse raha ei tohiks anda.
"Täiesti olematu teaduse tasemega ja ilmselgeks propagandaasutuseks muutunud Tallinna Ülikooli nuumata hobusevaraste koolitamiseks? See ei ole raha, mis väärib teadusesse paigutamist," ütles Helme.
Lisaks tõi Helme põhjenduseks viimasel ajal üles tõstatanud plagiaadiskandaalid, mis on seotud paljuski Tallinna Ülikooliga.
Helme hinnangul tuleb raha paigutada teadusasutustesse, mis tegelevad rakendusteadusega.
### Response:
Teadlaste ühendused taunivad ühispöördumises Mart Helme sõnavõtte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina rahvavabastusarmeel (PLA) on garnison Hongkongis olnud alates sellest, kui linn 1997. aastal Hiinale tagastati, kuid selle sõjaväelased on linnas hoidnud madalat profiili ja rutiinsed õppused ei ole varem palju tähelepanu äratanud.
PLA-ga seotud ajaleht avaldas pildid läinud nädala õppusest päev pärast seda, kui demokraatiameelsed protestijad rüüstasid Hongkongi parlamenti ja sodisid selle seintele pekingivastaseid sõnumeid.
Poolautonoomses linnas algasid massimeeleavaldused läinud kuul vastusena eelnõule, millega taheti lubada inimeste väljaandmist Mandri-Hiinale.
PLA päevaleht kirjutas Twitteri laadsel Weibo platvormil, et eelmise nädala õppuse, kus osalesid maavägi, merevägi ja õhuvägi, eesmärk oli "vaadata üle ja tõsta üksuste lahingvalmidust eriolukordades".
"Selle õppuse eesmärk on ilmselge. See on hoiatada Hongkongi iseseisvuslikke elemente ja heidutada välissekkumist Hongkongi asjadesse," ütles Ni Lexiong Shanghai kaitsestrateegia instituudist.
"Kui asjad arenevad äärmuslikumale tasandile ja Hongkongi valitsus ei suuda olukorraga toime tulla, siis keskvalitsus võib oma sõdureid kasutada," lisas ta.
Õppusel osalenud mereväe komandör Zhu Yonghua ütles Kommunistliku Partei hääletorule People's Daily, et õppused aitavad parandada Hiina sõjaväe võimekust "aidata Hongkongi valitsusel kaitsta oma kodanike elusid ja vara".
"Teade PLA õppusest Hiina riigimeedia poolt on mitte väga peen sõnum Hongkongile ja maailmale, et Hiina on lõpuks valmis kasutama jõudu, et kaitsta oma huvisid Hongkongis," ütles Austraalia Macquarie ülikooli Hiina välis- ja julgeolekupoliitika uurija Adam Ni.
Hiina süüdistab Briti välisministrit kolonialismifantaasiates
Hiina esitas Londonile ametliku kaebuse seoses Briti välisministri Jeremy Hunti hoiatusega, et Pekingit ootavad "tõsised tagajärjed", kui see rikub Hongkongi üleandmise lepet.
"Ta näib fantaseerivat Briti kolonialismi kadunud hiilgusest ja žestikuleerivat halvast kombest samal ajal teiste riikide siseasjadele alla vaadates," ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang.
See on teine järjestikune päev, kui Hiina on Hunti tema Hongkongi teemaliste sõnavõttute pärast sarjanud.
Vastavalt 1997. lepingule millega Ühendkuningriik linna Hiinale tagasi andis, on Hongkongil Mandri-Hiinast rohkem vabadusi ja õigusi. Linnas käivad aga massimeeleavaldused Pekingi võimu suurenemise vastu.
"Hongkong on osa Hiinast ja me peame seda tunnistama. Aga Hongkongi vabadused on kirjutatud ühisdeklaratsiooni", mis endise valitsejaga sõlmiti, ütles Hunt teisipäeval.
"Ootame, et seda õiguslikult siduvat lepet austataks ja kui mitte, siis on sellel tõsised tagajärjed," hoiatas ta.
May väljendas Hiina liidritele muret Hongkongi pärast
Briti peaminister Theresa May ütles kolmapäeval, et väljendas Hiina liidritele muret autonoomia pärast Hongkongis, kus on puhkenud ulatuslikud demokraatia pooldajate meeleavaldused.
"Ma esitasin oma mure otse Hiina liidritele," ütles May parlamendi alamkojas.
"On väga tähtis, et austataks Hongkongi suurt autonoomiat ning õigusi ja vabadusi, mis pandi paika Hiina-Briti ühisdeklaratsioonis," lisas ta.
May ütles, et on šokeeritud vägivaldsetest protestist Hongkongi parlamendihoones, kuid rõhutas, et sajad tuhanded teised protestijad avaldavad meelt "rahumeelselt ja seaduslikult". | Hiina korraldas Hongkongi protesti taustal sõjaväeõppuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina rahvavabastusarmeel (PLA) on garnison Hongkongis olnud alates sellest, kui linn 1997. aastal Hiinale tagastati, kuid selle sõjaväelased on linnas hoidnud madalat profiili ja rutiinsed õppused ei ole varem palju tähelepanu äratanud.
PLA-ga seotud ajaleht avaldas pildid läinud nädala õppusest päev pärast seda, kui demokraatiameelsed protestijad rüüstasid Hongkongi parlamenti ja sodisid selle seintele pekingivastaseid sõnumeid.
Poolautonoomses linnas algasid massimeeleavaldused läinud kuul vastusena eelnõule, millega taheti lubada inimeste väljaandmist Mandri-Hiinale.
PLA päevaleht kirjutas Twitteri laadsel Weibo platvormil, et eelmise nädala õppuse, kus osalesid maavägi, merevägi ja õhuvägi, eesmärk oli "vaadata üle ja tõsta üksuste lahingvalmidust eriolukordades".
"Selle õppuse eesmärk on ilmselge. See on hoiatada Hongkongi iseseisvuslikke elemente ja heidutada välissekkumist Hongkongi asjadesse," ütles Ni Lexiong Shanghai kaitsestrateegia instituudist.
"Kui asjad arenevad äärmuslikumale tasandile ja Hongkongi valitsus ei suuda olukorraga toime tulla, siis keskvalitsus võib oma sõdureid kasutada," lisas ta.
Õppusel osalenud mereväe komandör Zhu Yonghua ütles Kommunistliku Partei hääletorule People's Daily, et õppused aitavad parandada Hiina sõjaväe võimekust "aidata Hongkongi valitsusel kaitsta oma kodanike elusid ja vara".
"Teade PLA õppusest Hiina riigimeedia poolt on mitte väga peen sõnum Hongkongile ja maailmale, et Hiina on lõpuks valmis kasutama jõudu, et kaitsta oma huvisid Hongkongis," ütles Austraalia Macquarie ülikooli Hiina välis- ja julgeolekupoliitika uurija Adam Ni.
Hiina süüdistab Briti välisministrit kolonialismifantaasiates
Hiina esitas Londonile ametliku kaebuse seoses Briti välisministri Jeremy Hunti hoiatusega, et Pekingit ootavad "tõsised tagajärjed", kui see rikub Hongkongi üleandmise lepet.
"Ta näib fantaseerivat Briti kolonialismi kadunud hiilgusest ja žestikuleerivat halvast kombest samal ajal teiste riikide siseasjadele alla vaadates," ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang.
See on teine järjestikune päev, kui Hiina on Hunti tema Hongkongi teemaliste sõnavõttute pärast sarjanud.
Vastavalt 1997. lepingule millega Ühendkuningriik linna Hiinale tagasi andis, on Hongkongil Mandri-Hiinast rohkem vabadusi ja õigusi. Linnas käivad aga massimeeleavaldused Pekingi võimu suurenemise vastu.
"Hongkong on osa Hiinast ja me peame seda tunnistama. Aga Hongkongi vabadused on kirjutatud ühisdeklaratsiooni", mis endise valitsejaga sõlmiti, ütles Hunt teisipäeval.
"Ootame, et seda õiguslikult siduvat lepet austataks ja kui mitte, siis on sellel tõsised tagajärjed," hoiatas ta.
May väljendas Hiina liidritele muret Hongkongi pärast
Briti peaminister Theresa May ütles kolmapäeval, et väljendas Hiina liidritele muret autonoomia pärast Hongkongis, kus on puhkenud ulatuslikud demokraatia pooldajate meeleavaldused.
"Ma esitasin oma mure otse Hiina liidritele," ütles May parlamendi alamkojas.
"On väga tähtis, et austataks Hongkongi suurt autonoomiat ning õigusi ja vabadusi, mis pandi paika Hiina-Briti ühisdeklaratsioonis," lisas ta.
May ütles, et on šokeeritud vägivaldsetest protestist Hongkongi parlamendihoones, kuid rõhutas, et sajad tuhanded teised protestijad avaldavad meelt "rahumeelselt ja seaduslikult".
### Response:
Hiina korraldas Hongkongi protesti taustal sõjaväeõppuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korruptsiooni ja finantskuritegusid uurivad politseinikud otsisid läbi Renault peakontori Pariisi äärelinnas, ütlesid asjaga kursis allikad.
Renault' kõneisik kinnitas läbiotsimist ja teatas, et firma "teeb ametivõimudega igakülgset koostööd".
Priiskava eluviisiga Ghosn rentis 2016. aasta oktoobris oma pulmapeoks terve Versailles' lossi.
Kahtluste järgi sai ta loa Päikesekuninga üüratu kodu kasutamiseks pakkudes riigile kuuluvale paleele Renault' sponsorluslepet.
Versailles' loobus sponsorlusleppe tõttu tavapärasest 50 000 eurosest rendist Marie Antoinette'i teemalise pulmapeo jaoks. Juhul kui kasu ei deklareeritud Prantsuse ametivõimudele, võib see olla ettevõtte raha väärkasutamine ja maksupettus.
Ghosni advokaat Jean-Yves Le Borgne ütles veebruaris AFP-le, et ärimees "arvas, et see on tasuta", sest Versailles ei esitanud talle kunagi arvet ja oli valmis raha tagasi maksma.
Juunis otsis politsei osana uurimisest läbi Ghosni Pariisi kodu.
Novembris vahistati Ghosn Jaapanis. Teda süüdistatakse oma Nissani sissetuleku kümnete miljonite ulatuses aladeklareerimises ja ettevõtte raha eraotstarbelises kasutamises. | Prantsuse politsei otsis seoses Ghosni pulmaga läbi Renault' peakontori | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korruptsiooni ja finantskuritegusid uurivad politseinikud otsisid läbi Renault peakontori Pariisi äärelinnas, ütlesid asjaga kursis allikad.
Renault' kõneisik kinnitas läbiotsimist ja teatas, et firma "teeb ametivõimudega igakülgset koostööd".
Priiskava eluviisiga Ghosn rentis 2016. aasta oktoobris oma pulmapeoks terve Versailles' lossi.
Kahtluste järgi sai ta loa Päikesekuninga üüratu kodu kasutamiseks pakkudes riigile kuuluvale paleele Renault' sponsorluslepet.
Versailles' loobus sponsorlusleppe tõttu tavapärasest 50 000 eurosest rendist Marie Antoinette'i teemalise pulmapeo jaoks. Juhul kui kasu ei deklareeritud Prantsuse ametivõimudele, võib see olla ettevõtte raha väärkasutamine ja maksupettus.
Ghosni advokaat Jean-Yves Le Borgne ütles veebruaris AFP-le, et ärimees "arvas, et see on tasuta", sest Versailles ei esitanud talle kunagi arvet ja oli valmis raha tagasi maksma.
Juunis otsis politsei osana uurimisest läbi Ghosni Pariisi kodu.
Novembris vahistati Ghosn Jaapanis. Teda süüdistatakse oma Nissani sissetuleku kümnete miljonite ulatuses aladeklareerimises ja ettevõtte raha eraotstarbelises kasutamises.
### Response:
Prantsuse politsei otsis seoses Ghosni pulmaga läbi Renault' peakontori |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juunis kohtus Eesti U-20 rahvusmeeskond Riias peetud sõprusmängudes Hiina ja Läti U-19 vanuseklassi koondistega. Hiinlaseid võideti toona tulemusega 75:63 ja lõunanaabritel tehti selg prügiseks 69:60.
Sel nädalal toimuvad mängud on aga gramm tugevama vastasega, sest lätlaste U-20 koondis valmistub FIBA Euroopa meistrivõistluste kõrgeima ehk A-divisjoni turniiriks. Möödunud aastal teenisid lõunanaabrid B-divisjonis kolmanda koha, kui pronksimängus alistati Venemaa numbritega 76:62. Eesti lõpetas sama turniiri 14. kohaga.
Eestlased alustasid ühistreeningutega 17. juunil ning maavõistlusmängud Lätiga on viimaseks proovikiviks enne Euroopa meistrivõistlusi.
Kokku võttis ettevalmistusest osa 20 korvpallurit, kellest Läti vastu astuvad väljakule järgmised 12: Karl-Kristjan Karpin, Kristian Kullamäe, Mikk Jurkatamm, Hugo Erkmaa, Gregor Ilves, Märt Rosenthal, Robin Kivi, Sten Saaremäel, Mark-Andreas Jaakson, Kirill Koršunov, Matthias Tass ja Hendry Engelbrecht.
Koondist juhendavad peatreener Aivar Kuusmaa ja treenerid Toomas Kandimaa ning Arkko Pakkas.
Reedene mäng peetakse algusega kell 18Tallinnas Audentese Spordikeskuses ja laupäeval pannakse pall mängu kell 16 Paikuse Spordikeskuses Pärnumaal. | EM-iks valmistuv korvpallikoondis kohtub Läti eakaaslastega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juunis kohtus Eesti U-20 rahvusmeeskond Riias peetud sõprusmängudes Hiina ja Läti U-19 vanuseklassi koondistega. Hiinlaseid võideti toona tulemusega 75:63 ja lõunanaabritel tehti selg prügiseks 69:60.
Sel nädalal toimuvad mängud on aga gramm tugevama vastasega, sest lätlaste U-20 koondis valmistub FIBA Euroopa meistrivõistluste kõrgeima ehk A-divisjoni turniiriks. Möödunud aastal teenisid lõunanaabrid B-divisjonis kolmanda koha, kui pronksimängus alistati Venemaa numbritega 76:62. Eesti lõpetas sama turniiri 14. kohaga.
Eestlased alustasid ühistreeningutega 17. juunil ning maavõistlusmängud Lätiga on viimaseks proovikiviks enne Euroopa meistrivõistlusi.
Kokku võttis ettevalmistusest osa 20 korvpallurit, kellest Läti vastu astuvad väljakule järgmised 12: Karl-Kristjan Karpin, Kristian Kullamäe, Mikk Jurkatamm, Hugo Erkmaa, Gregor Ilves, Märt Rosenthal, Robin Kivi, Sten Saaremäel, Mark-Andreas Jaakson, Kirill Koršunov, Matthias Tass ja Hendry Engelbrecht.
Koondist juhendavad peatreener Aivar Kuusmaa ja treenerid Toomas Kandimaa ning Arkko Pakkas.
Reedene mäng peetakse algusega kell 18Tallinnas Audentese Spordikeskuses ja laupäeval pannakse pall mängu kell 16 Paikuse Spordikeskuses Pärnumaal.
### Response:
EM-iks valmistuv korvpallikoondis kohtub Läti eakaaslastega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Ülikooli arstiteaduskond soovis tänavu võtta residentuuri 35 tulevast perearsti. Avaldusi tuli lausa 46, mis on viimaste aastate rekord. Seejuures oli 29 huvilisel märgitud perearsti eriala esimese ja 17 teise eelistusena.
Pärast eksami sooritamist võeti residentuuri vastu 28 tudengit ehk seitsme võrra vähem kui kohti, sest kõik ei sooritanud eksamit ja muist läks õppima esimese eelistusena märgitud erialale, kuid vastuvõtukomisjoni juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja perearst dr Ruth Kalda sõnul on need 28, kes sõelale jäid, see-eest "väga-väga-väga head", kui kasutada tema sõnu.
"Hästi suur vahe oli nendega, kes välja jäid. Kes sisse said, on tõesti maksimaalselt head," kinnitas Kalda ERR-ile.
Et aga residentuurikohti on siiski 35, kuulutab arstiteaduskond augustis välja järelkonkursi, et ka ülejäänud kohad tulevaste perearstidega täita.
"Meiega on paar huvilist juba ka ühendust võtnud ja selle kohta küsinud. Nad arvasid, et on nii palju soovijaid, et ei julgenud isegi proovida," on Kalda optimistlik, et loodetav arv saadakse täis.
Möödunud aastal kuulutas ülikool konkursi 30 koha täitmiseks. Siis tuli avaldusi 38, ent kuivõrd tase oli väga hea, võeti residentuuri vastu lausa 33 tudengit ehk rohkem kui kohti.
Veel seitse-kaheksa aastat tagasi oli aga olukord vastupidine: perearsti eriala maine oli madal, taotlusi residentuuri tuli kogu aeg vähem kui kohti oli ja nii kärises lõhe vajaduse ja tegelikkuse vahel iga aastaga.
Kalda põhjendab positiivset muutust sellega, et mõned aastad tagasi muutus arstide väljaõpe. Varem oli see väga haiglakeskne, ent siis tehti kuues õppeaasta puhtalt praktika-aastaks, millest kaks kuud veedavad kõik arstitudengid ka perearstikeskustes.
"Sedasi nad näevad seda tööd ja neil tekib ettekujutus, mis see perearsti töö on. Siis nad saidki aru sellest, et see on see, mida nad tegelikult tahavad teha, oskavad oma erialana ette kujutada. Teine asi on see, et väärtustatakse seda, et me, perearstid, töötame juba meeskondadena, mitte see ei ole enam üksi töötamine. Tervisekeskuste tulek aitab populaarsuse tõstmisele kaasa," kinnitas Kalda.
Seda, et perearste kiiresti juurde on vaja, on palju jutuks olnud. Näiteks Valgas on kaheksast perearstist kuus pensioniealised, nii et peatselt on vajadus kuue uue perearsti järele. Et aga noored perearstid ei taha maakohtadesse üksi tööle minna, on nimistud pensioniealiste arstide käe all tükk aega uusi tulijaid oodanud.
Inkubatsiooniprojekt seisab rahastusotsuse taga
Juba mitu aastat loodavad perearstid käivitada nn inkubatsiooniprojekti, mis tähendab, et noored perearstid saaksid pensionile minevate perearstidega paar aastat paralleelselt töötada ja järk-järgult nimistut üle võtta. Siis jääb ära ilma ettevalmistuseta võõrasse kogukonda viskamine, mis noori perearste hirmutab. Ent see projekt vajab lisaraha, mistõttu ongi see terviseametis ja sotsiaalministeeriumis otsuse ootel. Seda, et vajadus niisuguse ülemineku järele on, ei eita keegi.
Paraku aga ei ole see projekt valitsuses rohelist tuld saanud.
"Selleks pole raha riigieelarvest leitud, nii et see on ootel," nentis sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Oskar Lepik. | Perearstide maine tõusuteel: eriala tahab õppida järjest enam noori | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Ülikooli arstiteaduskond soovis tänavu võtta residentuuri 35 tulevast perearsti. Avaldusi tuli lausa 46, mis on viimaste aastate rekord. Seejuures oli 29 huvilisel märgitud perearsti eriala esimese ja 17 teise eelistusena.
Pärast eksami sooritamist võeti residentuuri vastu 28 tudengit ehk seitsme võrra vähem kui kohti, sest kõik ei sooritanud eksamit ja muist läks õppima esimese eelistusena märgitud erialale, kuid vastuvõtukomisjoni juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja perearst dr Ruth Kalda sõnul on need 28, kes sõelale jäid, see-eest "väga-väga-väga head", kui kasutada tema sõnu.
"Hästi suur vahe oli nendega, kes välja jäid. Kes sisse said, on tõesti maksimaalselt head," kinnitas Kalda ERR-ile.
Et aga residentuurikohti on siiski 35, kuulutab arstiteaduskond augustis välja järelkonkursi, et ka ülejäänud kohad tulevaste perearstidega täita.
"Meiega on paar huvilist juba ka ühendust võtnud ja selle kohta küsinud. Nad arvasid, et on nii palju soovijaid, et ei julgenud isegi proovida," on Kalda optimistlik, et loodetav arv saadakse täis.
Möödunud aastal kuulutas ülikool konkursi 30 koha täitmiseks. Siis tuli avaldusi 38, ent kuivõrd tase oli väga hea, võeti residentuuri vastu lausa 33 tudengit ehk rohkem kui kohti.
Veel seitse-kaheksa aastat tagasi oli aga olukord vastupidine: perearsti eriala maine oli madal, taotlusi residentuuri tuli kogu aeg vähem kui kohti oli ja nii kärises lõhe vajaduse ja tegelikkuse vahel iga aastaga.
Kalda põhjendab positiivset muutust sellega, et mõned aastad tagasi muutus arstide väljaõpe. Varem oli see väga haiglakeskne, ent siis tehti kuues õppeaasta puhtalt praktika-aastaks, millest kaks kuud veedavad kõik arstitudengid ka perearstikeskustes.
"Sedasi nad näevad seda tööd ja neil tekib ettekujutus, mis see perearsti töö on. Siis nad saidki aru sellest, et see on see, mida nad tegelikult tahavad teha, oskavad oma erialana ette kujutada. Teine asi on see, et väärtustatakse seda, et me, perearstid, töötame juba meeskondadena, mitte see ei ole enam üksi töötamine. Tervisekeskuste tulek aitab populaarsuse tõstmisele kaasa," kinnitas Kalda.
Seda, et perearste kiiresti juurde on vaja, on palju jutuks olnud. Näiteks Valgas on kaheksast perearstist kuus pensioniealised, nii et peatselt on vajadus kuue uue perearsti järele. Et aga noored perearstid ei taha maakohtadesse üksi tööle minna, on nimistud pensioniealiste arstide käe all tükk aega uusi tulijaid oodanud.
Inkubatsiooniprojekt seisab rahastusotsuse taga
Juba mitu aastat loodavad perearstid käivitada nn inkubatsiooniprojekti, mis tähendab, et noored perearstid saaksid pensionile minevate perearstidega paar aastat paralleelselt töötada ja järk-järgult nimistut üle võtta. Siis jääb ära ilma ettevalmistuseta võõrasse kogukonda viskamine, mis noori perearste hirmutab. Ent see projekt vajab lisaraha, mistõttu ongi see terviseametis ja sotsiaalministeeriumis otsuse ootel. Seda, et vajadus niisuguse ülemineku järele on, ei eita keegi.
Paraku aga ei ole see projekt valitsuses rohelist tuld saanud.
"Selleks pole raha riigieelarvest leitud, nii et see on ootel," nentis sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Oskar Lepik.
### Response:
Perearstide maine tõusuteel: eriala tahab õppida järjest enam noori |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitseministeeriumi teatel juhtus intsident esmaspäeval, sellest teavitati alles teisipäeval ning kolmapäevaks pole endiselt ametlikult teada isegi seda, kas nimetatud allveeaparaat liikus tuumajõul või mitte, vahendas Reuters.
Ministeeriumi selgituste kohaselt oli tegu süvavee uuringuteks kasutatatava allveeaparaadiga, mis uuris Arktikas Venemaa territoriaalvetes mere põhja ning kus puhkes tulekahju, mis õnnestus lõpuks kustutada. 14 meremehe surma põhjuseks olevat olnud põlengust tekkinud mürgised ained.
Ametkonna teatel viidi põlenud aparaat Põhjalaevastiku tähtsaimasse baasi Severomorskis. Lošarik toimeti sihtkohta nn emaallveelaeva, tuumajõul liikuva Orenburgi külge kinnitatuna.
Ministeerium lisas, et laevameeskonna ennastsalgava tegutsemise tulemusena põlemiskolle kustutati, kuid selle põhjust ei täpsustanud.
Täpsemaid detaile allveesõiduki ja intsidendi asjaolude kohta aga ei jagatud.
"Mitte midagi pole hetkel teada - kes, mis... Ma ei saa aru ühest asjast: miks kulus päev ja alles siis tehti avaldus hukkunute kohta? Miks me ei tea nende nimesid? kas see on normaalne?" küsis raadiojaama Ehho Moskvõ ajakirjanik Jevgeni Buntman.
Kremli-kriitiline uudisteportaal The Bell kirjutas aga nii: "Päevase hilinemisega saabunud informatsioon õnnetusest tuumaobjektis ning vajadus uurida radiatsioonitaseme kohta Norra teateid peaks tekitama külmavärinaid kõikides, kes mäletavad Tšernobõli tuumaelektrijaama."
Norra võimud teatasid, et nemad pole kiirgustaseme tõusu täheldanud.
Kolmapäeval esitati sellel teemal küsimusi ka Kremli pressiesindajale Dmitri Peskovile, kes soovitas täpsemaid kommentaare küsida kaitseministeeriumilt.
Küll aga tunnistas ta, et osa intsidenti puudutavast informatsioonist on tõepoolest riigisaladus ning seda ei jagata avalikkusega ka hiljem. Avaldamist võimaldav informatsioon olevat tema hinnangul aga õigeaegselt edastatud.
Väljaanne RBK viitas teisipäeval allikale relvajõududes, kelle sõnul on tegu allveesõidukiga AS-12, hüüdnimega Lošarik, millele annab energiat tuumareaktor ning mis on mõeldud salajasteks operatsioonideks väga suurtes sügavustes. 2003. aastal kasutusse võetud allveesõiduk kuulub Venemaa salajasemate aluste hulka.
Allveelaeva nimi tuleneb ilmselt aluse väliskesta unikaalsest ülesehitusest, see koosneb mitmest titaansfäärist, mis suudavad vastu pidada tohutule survele suurtes sügavustes.
2012. aastal osales Lošarik uuringutes, mille eesmärk oli tõestada Venemaa nõudeid suurtele merepõhja aladele Arktikas. Allveelaev kogus materjale 2500 meetri sügavuselt. Tavalised allveelaevad sukelduvad kuni 600 meetri sügavusele.
Mõnede ekspertide hinnangul võib Lošarik sukelduda isegi kuni 6000 meetri sügavusele, kuid sõltumatud allikad ei ole seda kinnitanud. Analüütikute sõnul võib allveelaeva üheks missiooniks olla sidekaablite häirimine ookeanipõhjas.
Intsidendi näol on tegu ühe tõsisema allveelaevaõnnetusega pärast 2000. aasta augusti, mil Barentsi meres uppus allveelaev Kursk 118 meremehega pardal. Ka tookord süüdistati võime aeglases reaktsioonis ja puudulikus teavitustöös.
Putin nimetas juhtunut suureks kaotuseks
Vene president Vladimir Putin nimetas teisipäeval suureks kaotuseks 14 mereväeohvitseri surma allveeaparaadi tulekahjus, andes korralduse viia juhtunu osas läbi täiemahuline uurimine.
"See on suur kaotus meie mereväele ja kogu relvajõududele," ütles Putin televisioonis üle kantud kohtumisel kaitseminister Sergei Šoigule.
Putin ei kinnitanud aluse tüüpi, kuid märkis, et see oli tavatu.
"See ei ole tavaline laev, nagu me teame, see on teadusuuringute alus, selle meeskond on äärmiselt professionaalne," lausus Putin, kelle sõnul oli ohvrite seas seitse esimese järgu kaptenit.
"Ma avaldan oma kõige siiramat kaastunnet ohvrite peredele," ütles Putin, andes Šoigule korralduse sõita Severomorskisse. "Ma palun teil minna Severomorskisse, et isiklikult kuulata ära raportid ja juhtida komisjoni selle tragöödia asjaolude väljaselgitamiseks."
Šoigu: osa allveelaevnikke pääses tulekahjust
Vene kaitseministri Sergei Šoigu sõnul õnnestus osal allveeaparaadi meeskonnast tulekahjust eluga pääseda.
"14 meeskonna liiget hukkus, ülejäänud õnnestus päästa," ütles Šoigu Severomorskis, avades allveeaparaadi õnnetuse põhjuste uurimise komisjoni istungit.
"Leidis aset suur tragöödia. Hukkusid meie seltsimehed, kaasteenijad. Laevastiku teaduslikus süvaveeaparaadis tekkis Venemaa territoriaalvetesse kuuluva Barentsi mere põhja kavajärgsete uuringute käigus tulekahju," ütles kaitseminister.
Vene allveeaparaadi õnnetuses hukkunud olid Peterburi väeosast
Vene allveeaparaadi õnnetuses hukkunud 14 mereväelast kuulusid Peterburis baseeruvasse sõjaväeossa ja suundusid oma viimaseks jäänud missioonile samast linnast, ütles Peterburi kuberneri kohusetäitja Aleksandr Beglov kolmapäeval.
"Minu sügav kaastunne Barentsi merel surnud allveelaevnike peredele. Meeskond kuulus meie sõjaväeossa ja läks oma viimasele retkele Peterburist. Me ei unusta kunagi oma kangelasi," ütles Beglov sotsiaalmeedias VKontakte.
Vene meedia andmetel teenisid hukkunud täpsemalt Petehofis asuvas väeosas. RBK on teinud ka pikema ülevaate sellest, kes võisid allveelaeva meeskonda kuuluda ning tõepolest on tegu teenekate mereväelastega.
Hukkunute seas olid näiteks esimese järgu kaptenid, Antarktika ja Arktika uurimise eest Venemaa kangelaseks saanud Nikolai Filin ja Deniss Dolonski, kes teenisid süvavee uuringutele keskendunud Peterhofi väeosas nr 45707.
Leht: Vene allveelaeva tulekahjul oli pealtnägijaid
Vene ajaleht Kommersant kirjutab, et Vene allveeaparaadi, õigemini süvavee tuumajaama (glubokovodnaja atomnaja stantsija, GAS) õnnetusel oli pealtnägijaid.
Portaali SeverPost teatel juhtusid anonüümseks jääda soovivad röövpüüdjad 1. juulil umbes poole kümne paiku õhtul nägema, kuidas veepinnale tõusis suur allveelaev, mille juurde saabusid kiiruga sõjalaev ja kaks puksiiri. "Kohe täielikult tuleb pinnale. Mitte kunagi ei ole taolist näinud," seletas kalur.
Pealtnägijate sõnutsi nägid nad pardal ringijooksvaid inimesi.
"Küsisime pärast sõjaväelastelt, mis see oli. Kostsid: Ura lähedal tuli allveelaev pinnale, põhjustest ei räägitud, see veeti pärast Kolskajasse," lisas üks pealtnägija.
Seejärel liikus allveelaev omal jõul Olenja Guba poole, kus Aleksandrovski kinnises haldusüksuses asub tuumaallveelaevade baas. Pealtnägijate sõnul nad tulekahju tunnuseid ei näinud.
"Laev liikus kiiresti: järelikult avariid ei ole, kui liigub ise ja kiiresti. Pärast rääkis keegi, et nägi, kuidas Uras toodi surnukehi välja," rääkis pealtnägija.
Kohalike pealtnägijate ja suhtlusvõrgustike sõnul oli pinnaletõusnud allveelaev 2016. aastal üliväikeste allveelaevade baaslaevaks ümberehitatud tuumaallveelaev Podmoskovje, ilmselt ühel taolisel tulekahju süttiski.
Vene kaitseministeeriumi teatel sai vahejuhtumis surma 14 mereväelast ja osa meeskonnast pääses eluga. | Meedia: Vene allveelaeva juhtum meenutab Tšernobõli-aegset teavitustööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitseministeeriumi teatel juhtus intsident esmaspäeval, sellest teavitati alles teisipäeval ning kolmapäevaks pole endiselt ametlikult teada isegi seda, kas nimetatud allveeaparaat liikus tuumajõul või mitte, vahendas Reuters.
Ministeeriumi selgituste kohaselt oli tegu süvavee uuringuteks kasutatatava allveeaparaadiga, mis uuris Arktikas Venemaa territoriaalvetes mere põhja ning kus puhkes tulekahju, mis õnnestus lõpuks kustutada. 14 meremehe surma põhjuseks olevat olnud põlengust tekkinud mürgised ained.
Ametkonna teatel viidi põlenud aparaat Põhjalaevastiku tähtsaimasse baasi Severomorskis. Lošarik toimeti sihtkohta nn emaallveelaeva, tuumajõul liikuva Orenburgi külge kinnitatuna.
Ministeerium lisas, et laevameeskonna ennastsalgava tegutsemise tulemusena põlemiskolle kustutati, kuid selle põhjust ei täpsustanud.
Täpsemaid detaile allveesõiduki ja intsidendi asjaolude kohta aga ei jagatud.
"Mitte midagi pole hetkel teada - kes, mis... Ma ei saa aru ühest asjast: miks kulus päev ja alles siis tehti avaldus hukkunute kohta? Miks me ei tea nende nimesid? kas see on normaalne?" küsis raadiojaama Ehho Moskvõ ajakirjanik Jevgeni Buntman.
Kremli-kriitiline uudisteportaal The Bell kirjutas aga nii: "Päevase hilinemisega saabunud informatsioon õnnetusest tuumaobjektis ning vajadus uurida radiatsioonitaseme kohta Norra teateid peaks tekitama külmavärinaid kõikides, kes mäletavad Tšernobõli tuumaelektrijaama."
Norra võimud teatasid, et nemad pole kiirgustaseme tõusu täheldanud.
Kolmapäeval esitati sellel teemal küsimusi ka Kremli pressiesindajale Dmitri Peskovile, kes soovitas täpsemaid kommentaare küsida kaitseministeeriumilt.
Küll aga tunnistas ta, et osa intsidenti puudutavast informatsioonist on tõepoolest riigisaladus ning seda ei jagata avalikkusega ka hiljem. Avaldamist võimaldav informatsioon olevat tema hinnangul aga õigeaegselt edastatud.
Väljaanne RBK viitas teisipäeval allikale relvajõududes, kelle sõnul on tegu allveesõidukiga AS-12, hüüdnimega Lošarik, millele annab energiat tuumareaktor ning mis on mõeldud salajasteks operatsioonideks väga suurtes sügavustes. 2003. aastal kasutusse võetud allveesõiduk kuulub Venemaa salajasemate aluste hulka.
Allveelaeva nimi tuleneb ilmselt aluse väliskesta unikaalsest ülesehitusest, see koosneb mitmest titaansfäärist, mis suudavad vastu pidada tohutule survele suurtes sügavustes.
2012. aastal osales Lošarik uuringutes, mille eesmärk oli tõestada Venemaa nõudeid suurtele merepõhja aladele Arktikas. Allveelaev kogus materjale 2500 meetri sügavuselt. Tavalised allveelaevad sukelduvad kuni 600 meetri sügavusele.
Mõnede ekspertide hinnangul võib Lošarik sukelduda isegi kuni 6000 meetri sügavusele, kuid sõltumatud allikad ei ole seda kinnitanud. Analüütikute sõnul võib allveelaeva üheks missiooniks olla sidekaablite häirimine ookeanipõhjas.
Intsidendi näol on tegu ühe tõsisema allveelaevaõnnetusega pärast 2000. aasta augusti, mil Barentsi meres uppus allveelaev Kursk 118 meremehega pardal. Ka tookord süüdistati võime aeglases reaktsioonis ja puudulikus teavitustöös.
Putin nimetas juhtunut suureks kaotuseks
Vene president Vladimir Putin nimetas teisipäeval suureks kaotuseks 14 mereväeohvitseri surma allveeaparaadi tulekahjus, andes korralduse viia juhtunu osas läbi täiemahuline uurimine.
"See on suur kaotus meie mereväele ja kogu relvajõududele," ütles Putin televisioonis üle kantud kohtumisel kaitseminister Sergei Šoigule.
Putin ei kinnitanud aluse tüüpi, kuid märkis, et see oli tavatu.
"See ei ole tavaline laev, nagu me teame, see on teadusuuringute alus, selle meeskond on äärmiselt professionaalne," lausus Putin, kelle sõnul oli ohvrite seas seitse esimese järgu kaptenit.
"Ma avaldan oma kõige siiramat kaastunnet ohvrite peredele," ütles Putin, andes Šoigule korralduse sõita Severomorskisse. "Ma palun teil minna Severomorskisse, et isiklikult kuulata ära raportid ja juhtida komisjoni selle tragöödia asjaolude väljaselgitamiseks."
Šoigu: osa allveelaevnikke pääses tulekahjust
Vene kaitseministri Sergei Šoigu sõnul õnnestus osal allveeaparaadi meeskonnast tulekahjust eluga pääseda.
"14 meeskonna liiget hukkus, ülejäänud õnnestus päästa," ütles Šoigu Severomorskis, avades allveeaparaadi õnnetuse põhjuste uurimise komisjoni istungit.
"Leidis aset suur tragöödia. Hukkusid meie seltsimehed, kaasteenijad. Laevastiku teaduslikus süvaveeaparaadis tekkis Venemaa territoriaalvetesse kuuluva Barentsi mere põhja kavajärgsete uuringute käigus tulekahju," ütles kaitseminister.
Vene allveeaparaadi õnnetuses hukkunud olid Peterburi väeosast
Vene allveeaparaadi õnnetuses hukkunud 14 mereväelast kuulusid Peterburis baseeruvasse sõjaväeossa ja suundusid oma viimaseks jäänud missioonile samast linnast, ütles Peterburi kuberneri kohusetäitja Aleksandr Beglov kolmapäeval.
"Minu sügav kaastunne Barentsi merel surnud allveelaevnike peredele. Meeskond kuulus meie sõjaväeossa ja läks oma viimasele retkele Peterburist. Me ei unusta kunagi oma kangelasi," ütles Beglov sotsiaalmeedias VKontakte.
Vene meedia andmetel teenisid hukkunud täpsemalt Petehofis asuvas väeosas. RBK on teinud ka pikema ülevaate sellest, kes võisid allveelaeva meeskonda kuuluda ning tõepolest on tegu teenekate mereväelastega.
Hukkunute seas olid näiteks esimese järgu kaptenid, Antarktika ja Arktika uurimise eest Venemaa kangelaseks saanud Nikolai Filin ja Deniss Dolonski, kes teenisid süvavee uuringutele keskendunud Peterhofi väeosas nr 45707.
Leht: Vene allveelaeva tulekahjul oli pealtnägijaid
Vene ajaleht Kommersant kirjutab, et Vene allveeaparaadi, õigemini süvavee tuumajaama (glubokovodnaja atomnaja stantsija, GAS) õnnetusel oli pealtnägijaid.
Portaali SeverPost teatel juhtusid anonüümseks jääda soovivad röövpüüdjad 1. juulil umbes poole kümne paiku õhtul nägema, kuidas veepinnale tõusis suur allveelaev, mille juurde saabusid kiiruga sõjalaev ja kaks puksiiri. "Kohe täielikult tuleb pinnale. Mitte kunagi ei ole taolist näinud," seletas kalur.
Pealtnägijate sõnutsi nägid nad pardal ringijooksvaid inimesi.
"Küsisime pärast sõjaväelastelt, mis see oli. Kostsid: Ura lähedal tuli allveelaev pinnale, põhjustest ei räägitud, see veeti pärast Kolskajasse," lisas üks pealtnägija.
Seejärel liikus allveelaev omal jõul Olenja Guba poole, kus Aleksandrovski kinnises haldusüksuses asub tuumaallveelaevade baas. Pealtnägijate sõnul nad tulekahju tunnuseid ei näinud.
"Laev liikus kiiresti: järelikult avariid ei ole, kui liigub ise ja kiiresti. Pärast rääkis keegi, et nägi, kuidas Uras toodi surnukehi välja," rääkis pealtnägija.
Kohalike pealtnägijate ja suhtlusvõrgustike sõnul oli pinnaletõusnud allveelaev 2016. aastal üliväikeste allveelaevade baaslaevaks ümberehitatud tuumaallveelaev Podmoskovje, ilmselt ühel taolisel tulekahju süttiski.
Vene kaitseministeeriumi teatel sai vahejuhtumis surma 14 mereväelast ja osa meeskonnast pääses eluga.
### Response:
Meedia: Vene allveelaeva juhtum meenutab Tšernobõli-aegset teavitustööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõni aasta tagasi korraldas Eesti Jalgpalli Liit (EJL) staadionilaulupidusid. Ühel koondisemängul aastas kutsuti poolehoidjad varem kohale ning Tomi Rahula (kes on ka EJLi hümni helilooja) eestvedamisel lõõritati rahvuslikke, rahvalikke ning jalgpallilaule. Taustaks mängis orkester. See on vaid üks näide, kuidas jalgpall ning muusika sümbioosis hingavad.
Ehk siis alati ei inspireeri armastus, vaid vahepeal kirjutatakse laule ka nahkkera äsamisest. Eriti tuleb kiigata Brasiiliasse, kus vutilugusid võib leida kohalike suurnimede Jorge Beni, Caetano Veloso ja Marcos Valle repertuaarist.
Kuidas olla kindel, et sinu riigi koondis lööb konkurendid suurturniiril murumättasse kinni? Kirjuta lugu! Eredaim näide on siinkohal 1996. aasta EMiks valminud The Lightning Seedsi "Three Lions", mis saavutas mullusel MMil megameemi mõõtmed ning viis Inglismaa poolfinaali. Kummalisimaks näiteks on samuti Inglismaa! Kaks aastat hiljem panid postpungi heerose Echo & the Bunnymeni ninamees Ian McCulloch ning jangle pop 'i suurkuju, The Smithsi võlurist kitarrist Johnny Marr inglaste MMil abistamiseks kokku loo, mille esitajate hulka kuulus epiteeti mittevajav Spice Girls. Jah, jalgpallis ja muusikas on kõik võimalik. Sama näitavad ka suurvõistluste ametlikud palad ning staadionitel kõlavad jalgpallilaulud.
Peab kõigile meeldima
Ülemaailmseks hitiks kujunenud 2010. aasta jalgpalli MMi tunnuslugu Shakira "Waka Waka" on koloriitne kõrvauss, kuid tihti ägavad ning murduvad muusikapalad turniiri üüratu populaarsuse all – mullu Venemaal toimunud võistlust jälgis ligi 3,6 miljardit inimest. Nii üritataksegi panna kokku miski, mis meeldiks kõigile, kuid see on juba eos võimatu ülesanne. Laululeivale määritakse tükike parasjagu populaarset žanri, näpuotsatäis korraldajamaa kultuuri ning motivatsiooniplakatite juustustest inspiratsioonipaukudest piinlikumaid sõnu. Tulemus on mittekuulatav segapuder, mis lihtsalt ei kõneta vastupidi (sama valemi järgi loodud) "Waka Wakale" rahvast piisavalt.
Superhiti "Despacito" laineharjal reggaeton 'i võtmes valminud MMi eelmise aasta ametlikku laulu "Live It Up" esitasid ameeriklane Nicky Jam, järjekordne kosovo-albaania popstaar Era Istrefi ning … Will Smith. Korralik kompott, aga ajalugu tunneb metsikumaidki kooslusi: viis aastat tagasi toimunud Brasiilia MMi hümnis figureerisid Carlos Santana, Wyclef Jean, Avicii ja kohalik esineja Alexandre Pires. Ja see oli vaid hümn. Brasiilia MMi jaoks valmis ka kaks ametlikku laulu ja ametlik maskotilugu ning lisaks tootsid oma jalgpallipala Coca-Cola, UNICEF ja telekanal beIN SPORTS. Kõik tahavad haarata oma priskete kämmaldega tükikest pirukast. Viimati oli MMil vaid üks tunnuslugu Itaalias aastal 1990.
MMide ja muusika puhul torkab silma aasta 1986. Kui varem kirjutati pigem korraldajamaad iseloomustavaid kerge kiiksuga lugusid, siis Mehhikos pallitud turniiri ametlikuks lauluks sai Montserrati muusiku Arrow ' "Hot Hot Hot", mis avalikustati esimest korda juba neli aastat varem ning figureeris ka briti singliedetabelis. Tinglikult võib seda nimetada MMi ja peavoolu sõbrunemise alguseks.
Turniiri jaoks lugusid kirjutanud muusikute ja heliloojate nimistu on mõnuga mitmekesine: Ennio Morricone (1978), Rick Wakeman (1982), Giorgio Moroder (1990), Jean-Michel Jarre (1998), Dario G (1998), Vangelis (2002), Anastacia (2002), R. Kelly (2010) ja RedOne (2014).
Rohkem kui üks Fred Smith
Kui esimene jalgpalli MM peeti 1930. aastal, siis teemalaulu traditsioon sai alguse aastal 1962. Tšiilis toimunud tiitlivõistluse lugu "El Rock Del Mundial" esitas kohalik rokibänd Los Ramblers ning sellest sai koduriigi üks enim müüdud singleid. Samal kümnendil leidsid muusika ning jalgpall üksteist lõplikult ning staadionil kaikuvad fännilaulud said vutikultuuri lahutamatuks osaks. Usutakse, et põhjused peituvad noortekultuuri arenemises ja asjaolus, et seni tavaks olnud mängueelse meelelahutusliku puhkpillibändi asemele kerkis singliedetabeli kõige kuumemaid radu esitav helisüsteem[1]. Nii jõudis levimuusika staadionitele ning punus seal endale kindla pesa.
Vutiajaloo ühe suurima klubi Liverpooli hümniks kujunes kärmelt "You'll Never Walk Alone". Originaalis on tegemist muusikalilooga aastast 1945, kuid Gerry and the Pacemakersi 1963. aasta töötlus tõusis briti singliedetabelis esikohale ning kõlas seetõttu klubi kodustaadionil Anfieldil, kus viisijuppi jäädi laulma ka pärast seda, kui see oli edetabelist välja langenud ning enam enne matše kõlaritest ei kostunud. Muusikalid olid Liverpoolis väga populaarsed ning parimaid palu ümiseti pubides hoolega kaasa[2]. Seepärast pole ime, et loost sai mõne aastaga klubi sümbol.
Üks esimesi fännilauluna oma elu elama hakanud lugusid oli kuubalaste ajatu klassika "Guantanamera", mis kerkis ingliskeelses maailmas 1966. aastal hitiks folkpopise The Sandpipersi esituses [3]. Sellel on olemas fännilaulu kõige tähtsamad omadused: see on naeruväärselt meeldejääv ning lihtsa ja rahvaliku meloodiaga. Poolehoidjate huultelt lahkus refräänis "guantanamera" asemel staadionikatlasse ringlema "there's only one" ehk "on ainult üks". Näiteks Portsmouthi fännid jorutasid 1966. aastal, et on ainult üks Fred Smith. Tegelikkuses oli Fred Smith üsna keskpärane äärekaitsja ning on siililegi selge, et Inglismaal on Fred Smithide kontsentratsioon suurem. Eestis on lauldud sama motiiviga meie jalgpallikoondise kõigi aegade edukaimast ründajast Andres Operist.
Väravast sündis teos
Esimesed teadaolevad jalgpallipalad pärinevad juba 19. sajandi lõpust. Toona ei olnud need lihtsalt nii laialt levinud. Inglismaa vutiklubi Norwich City fännide armastatud, 1890ndatel sündinud "On the Ball, City" on väidetavalt vanim siiani kasutuses olev vutilugu. Sama kümnendi alguses ammutas pallimängust inspiratsiooni šoti muusik James Curran, kes kirjutas praeguseks unustusehõlma vajunud lood "The Football Match" ning "At the Football Match Last Saturday".
Hinnatud briti helilooja Sir Edward Elgar oli kirglik jalgpallifänn, kes pidi oma lemmikklubi Wolverhampton Wanderersi matšide külastamiseks tavaliselt rattaga üle 60 kilomeetri väntama. 1898. aastal vaimustus ta niivõrd Billy Malpassi sooritusest Stoke City vastu, et kirjutas selle auks lühikese klaveriteose "He Banged the Leather For Goal". Just nii – "kõmmutas nahkkera väravasse" – iseloomustasid sportlast järgmisel päeval mängust kirjutanud ajalehed. Spordist lõõritati tegelikult varemgi. Oxfordi ja Cambridge'i legendaarse ülikoolidevahelise sõudevõistluse teemadel pandi kokku viisijuppe juba 1870ndatel[4].
Olgu EM või MM, küll keegi mõne puise (või harvemini sootuks särava) tunnusloo treib. Olgu see surematu rivaliteet Rootsi, Ecuadori, Serbia või Malaisia liigas, poolehoidjad on kohal ning laulusuiste toetajate abiga elab muusikatraditsioon jalgpalli kõrval säravat elu.
——
It's coming home! Mullusel MMil meemina möllanud Lightning Seedsi "Three Lions (Football's Coming Home)" on aegumatu klassika, Smilersi "Jalgpall on parem kui seks" täidab eesti pea olematus jalgpallilaulude skeenes väärt rolli. Aga on ka palju jalgpallilugusid, millest keegi suurt midagi ei tea. Järgnevalt subjektiivne valik ühel või teisel moel eristuvatest vutipaladest.
Barcelona – Kasey Keller
Erakordne kahel põhjusel. Esiteks, ameeriklased laulavad aastal 2000 jalgpallist!? Teiseks, väga ei meenu rohkem lugusid, mis on kirjutatud ühe palluri esitusest ühes konkreetses mängus. Kasey Keller on endine ameerika väravavaht, kes esindas koondist 102 korda. Oma ilmselt parima koondisematši mängis ta 1998. aastal, mil USA kohtus Brasiiliaga ning võitis 1:0! Kõik ülejäänud 19 omavahelist heitlust on võitnud sambamaa jalgpallurid. Keller tegi mängus ühe hea tõrje teise otsa ning ühel hetkel sattus brasiillaste ründestaar Romario niivõrd segadusse, et surus pärast järjekordset tõrjet Kelleril kätt. Sest Keller oli lihtsalt nii hea. Virginia osariigi muusikud ansamblist Barcelona otsustasid seepeale ühe sündise indie-roki loo kirjutada, mis kõlab nagu varumehe Grandaddy. Aga ikkagi vahva.
Marcos Valle – Flamengo Até Morrer
Brasiilia sambalegendi sõnum on selge: Flamengo surmani! Valle loetleb ses oivalises 1973. aasta loos ette osa Flamengo koosseisust ja teatab siis, et isegi president on Flamengo fänn! Samuti ei suuda ta ära imestada, kui õnnelik ta on, et ikkagi Brasiilias sündis.
Lord Kitchener – Manchester Football Double
Jalgpallihuvilised teavad: Manchester City ja Manchester Unitedi poolehoidjad vihkavad üksteist. Aga suhted on ka rahulikumad olnud. Trinidad ja Tobago kalüpsokunni Lord Kitcheneri pala "Manchester Football Double" kiidab mõlemat tiimi korraga ning rõkkab, et Manchesterile ei saa jalgpallis keegi vastu. Kui te varem ei teadnud, keda Manchester City 1934. aasta Inglismaa karikavõistluste finaalis võitis, siis Lord Kitchener aitab hädast välja.
Meindert Talma & de Rode Kaarten – Oekie Hoekema
Tobe altrokk-folk- vaudeville - Americana kõige ilusamate nimedega Hollandi jalgpalluritest (jah, kõigi lemmik Jan Vennegoor of Hesselink on ka mainitud), mis teatab, et kellelgi pole kaunimat nime kui 1971. aastal korra koondist esindanud Oeki Hoekemal. Talma ning ansambel nimega punased kaardid andsid 2012. aastal välja terve albumi, kus iga lugu (v.a üks, mis räägib legendaarsest puurivahist Edwin van der Sarist) on pühendatud palluritele, kes said Hollandi koondises kirja vaid ühe mängu.
Plixid – Jalgpall
Naivistlik feminilistlik girl power Laguja küla teismelistelt tüdrukutelt anno 2006. Universumi parim mäng! Vaadake naiste jalgpalli MMi, praegu käib!
[1] Armstrong, G.; Young, M. 1999. Fanatical football chants: Creating and controlling the carnival. – Sport in Society, nr 2 (3), lk 173–211.
[2] Schoonderwoerd, P. 2011. "Shall we sing a song for you?": mediation, migration and identity in football chants and fandom. – Soccer & Society, nr 12 (1), lk 120–141.
[3] Chornik, K. 2018. How a Cuban song became a football favourite. – 1843 Magazine, 14.06.
[4] Russell, D. 2014. "See, the conquering hero comes! Sound the trumpets, beat the drums": music and sport in England, 1880–1939. – Sport in Society, nr 17 (3), lk 303–319. | Siim Kera. Väntav helilooja ja Kuuba klassika ehk kuidas muusika spordi ära võlus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõni aasta tagasi korraldas Eesti Jalgpalli Liit (EJL) staadionilaulupidusid. Ühel koondisemängul aastas kutsuti poolehoidjad varem kohale ning Tomi Rahula (kes on ka EJLi hümni helilooja) eestvedamisel lõõritati rahvuslikke, rahvalikke ning jalgpallilaule. Taustaks mängis orkester. See on vaid üks näide, kuidas jalgpall ning muusika sümbioosis hingavad.
Ehk siis alati ei inspireeri armastus, vaid vahepeal kirjutatakse laule ka nahkkera äsamisest. Eriti tuleb kiigata Brasiiliasse, kus vutilugusid võib leida kohalike suurnimede Jorge Beni, Caetano Veloso ja Marcos Valle repertuaarist.
Kuidas olla kindel, et sinu riigi koondis lööb konkurendid suurturniiril murumättasse kinni? Kirjuta lugu! Eredaim näide on siinkohal 1996. aasta EMiks valminud The Lightning Seedsi "Three Lions", mis saavutas mullusel MMil megameemi mõõtmed ning viis Inglismaa poolfinaali. Kummalisimaks näiteks on samuti Inglismaa! Kaks aastat hiljem panid postpungi heerose Echo & the Bunnymeni ninamees Ian McCulloch ning jangle pop 'i suurkuju, The Smithsi võlurist kitarrist Johnny Marr inglaste MMil abistamiseks kokku loo, mille esitajate hulka kuulus epiteeti mittevajav Spice Girls. Jah, jalgpallis ja muusikas on kõik võimalik. Sama näitavad ka suurvõistluste ametlikud palad ning staadionitel kõlavad jalgpallilaulud.
Peab kõigile meeldima
Ülemaailmseks hitiks kujunenud 2010. aasta jalgpalli MMi tunnuslugu Shakira "Waka Waka" on koloriitne kõrvauss, kuid tihti ägavad ning murduvad muusikapalad turniiri üüratu populaarsuse all – mullu Venemaal toimunud võistlust jälgis ligi 3,6 miljardit inimest. Nii üritataksegi panna kokku miski, mis meeldiks kõigile, kuid see on juba eos võimatu ülesanne. Laululeivale määritakse tükike parasjagu populaarset žanri, näpuotsatäis korraldajamaa kultuuri ning motivatsiooniplakatite juustustest inspiratsioonipaukudest piinlikumaid sõnu. Tulemus on mittekuulatav segapuder, mis lihtsalt ei kõneta vastupidi (sama valemi järgi loodud) "Waka Wakale" rahvast piisavalt.
Superhiti "Despacito" laineharjal reggaeton 'i võtmes valminud MMi eelmise aasta ametlikku laulu "Live It Up" esitasid ameeriklane Nicky Jam, järjekordne kosovo-albaania popstaar Era Istrefi ning … Will Smith. Korralik kompott, aga ajalugu tunneb metsikumaidki kooslusi: viis aastat tagasi toimunud Brasiilia MMi hümnis figureerisid Carlos Santana, Wyclef Jean, Avicii ja kohalik esineja Alexandre Pires. Ja see oli vaid hümn. Brasiilia MMi jaoks valmis ka kaks ametlikku laulu ja ametlik maskotilugu ning lisaks tootsid oma jalgpallipala Coca-Cola, UNICEF ja telekanal beIN SPORTS. Kõik tahavad haarata oma priskete kämmaldega tükikest pirukast. Viimati oli MMil vaid üks tunnuslugu Itaalias aastal 1990.
MMide ja muusika puhul torkab silma aasta 1986. Kui varem kirjutati pigem korraldajamaad iseloomustavaid kerge kiiksuga lugusid, siis Mehhikos pallitud turniiri ametlikuks lauluks sai Montserrati muusiku Arrow ' "Hot Hot Hot", mis avalikustati esimest korda juba neli aastat varem ning figureeris ka briti singliedetabelis. Tinglikult võib seda nimetada MMi ja peavoolu sõbrunemise alguseks.
Turniiri jaoks lugusid kirjutanud muusikute ja heliloojate nimistu on mõnuga mitmekesine: Ennio Morricone (1978), Rick Wakeman (1982), Giorgio Moroder (1990), Jean-Michel Jarre (1998), Dario G (1998), Vangelis (2002), Anastacia (2002), R. Kelly (2010) ja RedOne (2014).
Rohkem kui üks Fred Smith
Kui esimene jalgpalli MM peeti 1930. aastal, siis teemalaulu traditsioon sai alguse aastal 1962. Tšiilis toimunud tiitlivõistluse lugu "El Rock Del Mundial" esitas kohalik rokibänd Los Ramblers ning sellest sai koduriigi üks enim müüdud singleid. Samal kümnendil leidsid muusika ning jalgpall üksteist lõplikult ning staadionil kaikuvad fännilaulud said vutikultuuri lahutamatuks osaks. Usutakse, et põhjused peituvad noortekultuuri arenemises ja asjaolus, et seni tavaks olnud mängueelse meelelahutusliku puhkpillibändi asemele kerkis singliedetabeli kõige kuumemaid radu esitav helisüsteem[1]. Nii jõudis levimuusika staadionitele ning punus seal endale kindla pesa.
Vutiajaloo ühe suurima klubi Liverpooli hümniks kujunes kärmelt "You'll Never Walk Alone". Originaalis on tegemist muusikalilooga aastast 1945, kuid Gerry and the Pacemakersi 1963. aasta töötlus tõusis briti singliedetabelis esikohale ning kõlas seetõttu klubi kodustaadionil Anfieldil, kus viisijuppi jäädi laulma ka pärast seda, kui see oli edetabelist välja langenud ning enam enne matše kõlaritest ei kostunud. Muusikalid olid Liverpoolis väga populaarsed ning parimaid palu ümiseti pubides hoolega kaasa[2]. Seepärast pole ime, et loost sai mõne aastaga klubi sümbol.
Üks esimesi fännilauluna oma elu elama hakanud lugusid oli kuubalaste ajatu klassika "Guantanamera", mis kerkis ingliskeelses maailmas 1966. aastal hitiks folkpopise The Sandpipersi esituses [3]. Sellel on olemas fännilaulu kõige tähtsamad omadused: see on naeruväärselt meeldejääv ning lihtsa ja rahvaliku meloodiaga. Poolehoidjate huultelt lahkus refräänis "guantanamera" asemel staadionikatlasse ringlema "there's only one" ehk "on ainult üks". Näiteks Portsmouthi fännid jorutasid 1966. aastal, et on ainult üks Fred Smith. Tegelikkuses oli Fred Smith üsna keskpärane äärekaitsja ning on siililegi selge, et Inglismaal on Fred Smithide kontsentratsioon suurem. Eestis on lauldud sama motiiviga meie jalgpallikoondise kõigi aegade edukaimast ründajast Andres Operist.
Väravast sündis teos
Esimesed teadaolevad jalgpallipalad pärinevad juba 19. sajandi lõpust. Toona ei olnud need lihtsalt nii laialt levinud. Inglismaa vutiklubi Norwich City fännide armastatud, 1890ndatel sündinud "On the Ball, City" on väidetavalt vanim siiani kasutuses olev vutilugu. Sama kümnendi alguses ammutas pallimängust inspiratsiooni šoti muusik James Curran, kes kirjutas praeguseks unustusehõlma vajunud lood "The Football Match" ning "At the Football Match Last Saturday".
Hinnatud briti helilooja Sir Edward Elgar oli kirglik jalgpallifänn, kes pidi oma lemmikklubi Wolverhampton Wanderersi matšide külastamiseks tavaliselt rattaga üle 60 kilomeetri väntama. 1898. aastal vaimustus ta niivõrd Billy Malpassi sooritusest Stoke City vastu, et kirjutas selle auks lühikese klaveriteose "He Banged the Leather For Goal". Just nii – "kõmmutas nahkkera väravasse" – iseloomustasid sportlast järgmisel päeval mängust kirjutanud ajalehed. Spordist lõõritati tegelikult varemgi. Oxfordi ja Cambridge'i legendaarse ülikoolidevahelise sõudevõistluse teemadel pandi kokku viisijuppe juba 1870ndatel[4].
Olgu EM või MM, küll keegi mõne puise (või harvemini sootuks särava) tunnusloo treib. Olgu see surematu rivaliteet Rootsi, Ecuadori, Serbia või Malaisia liigas, poolehoidjad on kohal ning laulusuiste toetajate abiga elab muusikatraditsioon jalgpalli kõrval säravat elu.
——
It's coming home! Mullusel MMil meemina möllanud Lightning Seedsi "Three Lions (Football's Coming Home)" on aegumatu klassika, Smilersi "Jalgpall on parem kui seks" täidab eesti pea olematus jalgpallilaulude skeenes väärt rolli. Aga on ka palju jalgpallilugusid, millest keegi suurt midagi ei tea. Järgnevalt subjektiivne valik ühel või teisel moel eristuvatest vutipaladest.
Barcelona – Kasey Keller
Erakordne kahel põhjusel. Esiteks, ameeriklased laulavad aastal 2000 jalgpallist!? Teiseks, väga ei meenu rohkem lugusid, mis on kirjutatud ühe palluri esitusest ühes konkreetses mängus. Kasey Keller on endine ameerika väravavaht, kes esindas koondist 102 korda. Oma ilmselt parima koondisematši mängis ta 1998. aastal, mil USA kohtus Brasiiliaga ning võitis 1:0! Kõik ülejäänud 19 omavahelist heitlust on võitnud sambamaa jalgpallurid. Keller tegi mängus ühe hea tõrje teise otsa ning ühel hetkel sattus brasiillaste ründestaar Romario niivõrd segadusse, et surus pärast järjekordset tõrjet Kelleril kätt. Sest Keller oli lihtsalt nii hea. Virginia osariigi muusikud ansamblist Barcelona otsustasid seepeale ühe sündise indie-roki loo kirjutada, mis kõlab nagu varumehe Grandaddy. Aga ikkagi vahva.
Marcos Valle – Flamengo Até Morrer
Brasiilia sambalegendi sõnum on selge: Flamengo surmani! Valle loetleb ses oivalises 1973. aasta loos ette osa Flamengo koosseisust ja teatab siis, et isegi president on Flamengo fänn! Samuti ei suuda ta ära imestada, kui õnnelik ta on, et ikkagi Brasiilias sündis.
Lord Kitchener – Manchester Football Double
Jalgpallihuvilised teavad: Manchester City ja Manchester Unitedi poolehoidjad vihkavad üksteist. Aga suhted on ka rahulikumad olnud. Trinidad ja Tobago kalüpsokunni Lord Kitcheneri pala "Manchester Football Double" kiidab mõlemat tiimi korraga ning rõkkab, et Manchesterile ei saa jalgpallis keegi vastu. Kui te varem ei teadnud, keda Manchester City 1934. aasta Inglismaa karikavõistluste finaalis võitis, siis Lord Kitchener aitab hädast välja.
Meindert Talma & de Rode Kaarten – Oekie Hoekema
Tobe altrokk-folk- vaudeville - Americana kõige ilusamate nimedega Hollandi jalgpalluritest (jah, kõigi lemmik Jan Vennegoor of Hesselink on ka mainitud), mis teatab, et kellelgi pole kaunimat nime kui 1971. aastal korra koondist esindanud Oeki Hoekemal. Talma ning ansambel nimega punased kaardid andsid 2012. aastal välja terve albumi, kus iga lugu (v.a üks, mis räägib legendaarsest puurivahist Edwin van der Sarist) on pühendatud palluritele, kes said Hollandi koondises kirja vaid ühe mängu.
Plixid – Jalgpall
Naivistlik feminilistlik girl power Laguja küla teismelistelt tüdrukutelt anno 2006. Universumi parim mäng! Vaadake naiste jalgpalli MMi, praegu käib!
[1] Armstrong, G.; Young, M. 1999. Fanatical football chants: Creating and controlling the carnival. – Sport in Society, nr 2 (3), lk 173–211.
[2] Schoonderwoerd, P. 2011. "Shall we sing a song for you?": mediation, migration and identity in football chants and fandom. – Soccer & Society, nr 12 (1), lk 120–141.
[3] Chornik, K. 2018. How a Cuban song became a football favourite. – 1843 Magazine, 14.06.
[4] Russell, D. 2014. "See, the conquering hero comes! Sound the trumpets, beat the drums": music and sport in England, 1880–1939. – Sport in Society, nr 17 (3), lk 303–319.
### Response:
Siim Kera. Väntav helilooja ja Kuuba klassika ehk kuidas muusika spordi ära võlus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajaloo kolmandale hooajale vastu minev HC Tallinn osaleb algaval hooajal Eesti meeste meistriliigas, Eesti karikavõistlustel, Balti liigas ning ka Challenge Cup nimelises eurosarjas. Augustis alustab meeskond kontrollmängudega ning septembris algavad ametlikud mängud erinevates sarjades.
"Eelmisel hooajal näitasime juba päris head minekut. Eesti karikavõistluste esikoht, meistriliiga hõbe ning ilusad kodumängud nii kodu kui Balti liigas näitasid, et oleme õigel teel. Mängijad ja taustajõud on kaks hooaega kõva vaeva näinud. Eelmine hooaeg toimus juba teatud mõttes mängijate avanemine, mis realiseerus ka tulemuseks. Sel hooajal jätkame mängijate arendamist nii füüsiliselt, vaimselt kui ka veel detailsemalt palliplatsil. Ilmselgelt on meil ambitsiooni iga päev paremaks saada ning arengut jätkata. Sihid ja standardid on klubis väga kõrged, nii et ei imestaks, kui võistkonna alustamise pressikonverentsil 2017 kevadel välja öeldud Eesti meeste meistritiitel aastal 2020 pealinna tuleks", rääkis tegevjuht Risto Lepp.
Eelmise hooaja põhituumik on meeskonnas jätkamas ning lähiajal saab koosseis lõplikult paika. Meeskonna taustajõududena on jätkamas ka kõik eelmisel hooajal seotud isikud, kuid täpsed rollid selguvad lähiajal. Juuli esimestel nädalatel viib üldkehalise ettevalmistuse treeninguid läbi üldkehalise ettevalmistuse treener Jürgen Soo (25). Eelmisel hooajal oli meeskonna peatreener Jüri Lepp (60), väravavahtide treener Martin Lillepea (39), treener/tegevjuht Risto Lepp (36) ning partnerpakkumiste juht Ergo Rohi (25).
"Sel hooajal tõstame treeningkoormusi, kuna meestel on juba kahest hooajast tugev põhi all. Mängupilti soovime saada veel aktraktiivsemaks ning kindlasti saame lisada agressiivust kaitses, kiirust vasturünnakutel ning mängutarkust positsioonirünnakutel", lausus tegevjuht Risto Lepp.
Hooaja esimese kontrollmängu peab HC Tallinn laupäeval, 3. augustil Soomes, kui valitsev Soome meister, Balti liiga võitja ning Euroopa Meistrite liiga alagrupiturniiril osalev Riihimäki Cocks kutsus tallinlased Riihimäki uue käsipallisaali avamänguks kontrollmängu pidama. | Hooaja ettevalmistust alustanud HC Tallinn osaleb ka tänavu eurosarjas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajaloo kolmandale hooajale vastu minev HC Tallinn osaleb algaval hooajal Eesti meeste meistriliigas, Eesti karikavõistlustel, Balti liigas ning ka Challenge Cup nimelises eurosarjas. Augustis alustab meeskond kontrollmängudega ning septembris algavad ametlikud mängud erinevates sarjades.
"Eelmisel hooajal näitasime juba päris head minekut. Eesti karikavõistluste esikoht, meistriliiga hõbe ning ilusad kodumängud nii kodu kui Balti liigas näitasid, et oleme õigel teel. Mängijad ja taustajõud on kaks hooaega kõva vaeva näinud. Eelmine hooaeg toimus juba teatud mõttes mängijate avanemine, mis realiseerus ka tulemuseks. Sel hooajal jätkame mängijate arendamist nii füüsiliselt, vaimselt kui ka veel detailsemalt palliplatsil. Ilmselgelt on meil ambitsiooni iga päev paremaks saada ning arengut jätkata. Sihid ja standardid on klubis väga kõrged, nii et ei imestaks, kui võistkonna alustamise pressikonverentsil 2017 kevadel välja öeldud Eesti meeste meistritiitel aastal 2020 pealinna tuleks", rääkis tegevjuht Risto Lepp.
Eelmise hooaja põhituumik on meeskonnas jätkamas ning lähiajal saab koosseis lõplikult paika. Meeskonna taustajõududena on jätkamas ka kõik eelmisel hooajal seotud isikud, kuid täpsed rollid selguvad lähiajal. Juuli esimestel nädalatel viib üldkehalise ettevalmistuse treeninguid läbi üldkehalise ettevalmistuse treener Jürgen Soo (25). Eelmisel hooajal oli meeskonna peatreener Jüri Lepp (60), väravavahtide treener Martin Lillepea (39), treener/tegevjuht Risto Lepp (36) ning partnerpakkumiste juht Ergo Rohi (25).
"Sel hooajal tõstame treeningkoormusi, kuna meestel on juba kahest hooajast tugev põhi all. Mängupilti soovime saada veel aktraktiivsemaks ning kindlasti saame lisada agressiivust kaitses, kiirust vasturünnakutel ning mängutarkust positsioonirünnakutel", lausus tegevjuht Risto Lepp.
Hooaja esimese kontrollmängu peab HC Tallinn laupäeval, 3. augustil Soomes, kui valitsev Soome meister, Balti liiga võitja ning Euroopa Meistrite liiga alagrupiturniiril osalev Riihimäki Cocks kutsus tallinlased Riihimäki uue käsipallisaali avamänguks kontrollmängu pidama.
### Response:
Hooaja ettevalmistust alustanud HC Tallinn osaleb ka tänavu eurosarjas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui praegu saab veebipoest krediitkaardiga oste teha, sisestades pangakaardi numbri, aegumiskuupäeva ja turvakoodi, siis 14. septembril jõustuva direktiivi kohaselt tuleb lisaks sellele isik tuvastada ka kasutajatunnuste või SMS-iga saabunud ühekordse parooliga.
Kui klient üritab pärast muudatuse jõustumist teha ostu e-poest, mis niisugust isikutuvastust ei paku, ei õnnestu tõenäoliselt maksmine ja tehing lükatakse tagasi.
Yle teatel ei ole osa Soome internetikauplusi reformi jaoks valmis ja seetõttu ei saa neis pärast muudatuse jõustumist enam krediitkaardiga oste teha. Euroopa veebipoed võivad väljaande teatel niiviisi jääda ilma miljarditest eurodest.
Kui Soome kaubandusliidu hinnangul on sealne e-kaubandus üldiselt üsna hästi muudatusteks valmis, ehkki nende tehniline rakendamine on olnud keeruline, siis kauplejate arusaam olukorrast on pessimistlikum.
Jaemüügihiiu SOK arendusjuht Mia Laakso ütles Ylele, et suurem osa Soome väikestest ja keskmise suurusega veebipoodidest ei ole isegi kursis, et midagi tuleb kiiresti ette võtta. Ka suured poed on tema sõnul hädas, sest turvalisema isikutuvastuse nõue sai teatavaks alles paar kuud enne reformi jõustumist.
Eesti e-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät rääkis ERR-ile, et Eestis niisugust probleemi pole, sest Eestis on maksevahendajad juba poole aasta või aasta eest uutele sertifikaatidele üle läinud.
"See on pigem Lääne-Euroopa poole mingites riikides, aga Eesti on suhteliselt turvaline ja väga hästi arenenud just nende makselahenduste poolest, meil ei ole ühtegi muret sellega," sõnas ta.
Väädi hinnangul on Soome uudis veidi ülepaisutatud, sest ka seal ei kasuta kaks kolmandikku makselahenduse pakkujaist enam selliseid sertifikaate, mis muret tekitaksid.
Samas võib pärast muudatuse jõustumist tekkida tõrkeid mõne teise riigi e-poest tellimisel. Väät märkis, et Eestis tellitakse peaaegu pool pakkidest piiriüleselt igasugu imeriikidest ja sel puhul pole probleemid välistatud. Soome makselahenduste pakkujad teevad aga asjad septembriks korda, usub ta.
"Suuri tuntud e-poode see kindlasti enamikus riikides ei puuduta," kinnitas Väät. | Mõne riigi e-kauplejais muret tekitavad muudatused Eesti e-poode ei hirmuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui praegu saab veebipoest krediitkaardiga oste teha, sisestades pangakaardi numbri, aegumiskuupäeva ja turvakoodi, siis 14. septembril jõustuva direktiivi kohaselt tuleb lisaks sellele isik tuvastada ka kasutajatunnuste või SMS-iga saabunud ühekordse parooliga.
Kui klient üritab pärast muudatuse jõustumist teha ostu e-poest, mis niisugust isikutuvastust ei paku, ei õnnestu tõenäoliselt maksmine ja tehing lükatakse tagasi.
Yle teatel ei ole osa Soome internetikauplusi reformi jaoks valmis ja seetõttu ei saa neis pärast muudatuse jõustumist enam krediitkaardiga oste teha. Euroopa veebipoed võivad väljaande teatel niiviisi jääda ilma miljarditest eurodest.
Kui Soome kaubandusliidu hinnangul on sealne e-kaubandus üldiselt üsna hästi muudatusteks valmis, ehkki nende tehniline rakendamine on olnud keeruline, siis kauplejate arusaam olukorrast on pessimistlikum.
Jaemüügihiiu SOK arendusjuht Mia Laakso ütles Ylele, et suurem osa Soome väikestest ja keskmise suurusega veebipoodidest ei ole isegi kursis, et midagi tuleb kiiresti ette võtta. Ka suured poed on tema sõnul hädas, sest turvalisema isikutuvastuse nõue sai teatavaks alles paar kuud enne reformi jõustumist.
Eesti e-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät rääkis ERR-ile, et Eestis niisugust probleemi pole, sest Eestis on maksevahendajad juba poole aasta või aasta eest uutele sertifikaatidele üle läinud.
"See on pigem Lääne-Euroopa poole mingites riikides, aga Eesti on suhteliselt turvaline ja väga hästi arenenud just nende makselahenduste poolest, meil ei ole ühtegi muret sellega," sõnas ta.
Väädi hinnangul on Soome uudis veidi ülepaisutatud, sest ka seal ei kasuta kaks kolmandikku makselahenduse pakkujaist enam selliseid sertifikaate, mis muret tekitaksid.
Samas võib pärast muudatuse jõustumist tekkida tõrkeid mõne teise riigi e-poest tellimisel. Väät märkis, et Eestis tellitakse peaaegu pool pakkidest piiriüleselt igasugu imeriikidest ja sel puhul pole probleemid välistatud. Soome makselahenduste pakkujad teevad aga asjad septembriks korda, usub ta.
"Suuri tuntud e-poode see kindlasti enamikus riikides ei puuduta," kinnitas Väät.
### Response:
Mõne riigi e-kauplejais muret tekitavad muudatused Eesti e-poode ei hirmuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma olen aastaid kuulunud imelisse meeskonda, kus ma saan koostööd teha motiveeritud kolleegidega," ütles Dumoulin Hollandi väljaandele De Telegraaf. "Klubi vahetus on hetkel välistatud."
Dumoulini leping kehtib Team Sunwebiga 2021. aasta lõpuni. Varasemalt on Hollandi väljaanne kirjutanud, et kaks aastat tagasi Itaalia velotuuril võidutsenud rattur ei ole rahul meeskonna otsustega ning teda on häirinud koostöö põlvevigastuse järel, mis jätab mehe kõrvale laupäeval algavast Tour de France'ist.
Team Sunweb on varemgi lubanud oma sõitjadel meeskonnast lahkuda enne lepingu tähtaega. Näiteks 2016. aastal tegi seda Marcel Kittel, kes liitus QuickStepiga ning kaks aastat hiljem vahetas Warren Barguil Team Sunwebi välja Askea-Samsici vastu. | Dumoulin lükkab ümber klubi vahetamise mõtted | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma olen aastaid kuulunud imelisse meeskonda, kus ma saan koostööd teha motiveeritud kolleegidega," ütles Dumoulin Hollandi väljaandele De Telegraaf. "Klubi vahetus on hetkel välistatud."
Dumoulini leping kehtib Team Sunwebiga 2021. aasta lõpuni. Varasemalt on Hollandi väljaanne kirjutanud, et kaks aastat tagasi Itaalia velotuuril võidutsenud rattur ei ole rahul meeskonna otsustega ning teda on häirinud koostöö põlvevigastuse järel, mis jätab mehe kõrvale laupäeval algavast Tour de France'ist.
Team Sunweb on varemgi lubanud oma sõitjadel meeskonnast lahkuda enne lepingu tähtaega. Näiteks 2016. aastal tegi seda Marcel Kittel, kes liitus QuickStepiga ning kaks aastat hiljem vahetas Warren Barguil Team Sunwebi välja Askea-Samsici vastu.
### Response:
Dumoulin lükkab ümber klubi vahetamise mõtted |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jaanus kutsus üks päev stuudiosse, et noh, on üks lugu. Ehitasime ja voolisime ja tuli välja selline nali. Päris vahva ralli oli," kommenteeris Johannson loo sündi Facebookis.
Laulu sõnad on kirjutanud Jaanus Saks, muusika autorid on Siim Ilves ja Jaanus Saks. Muusikavideo autor on Georg Madis Puhm. | Jana Liisa Johannson ja Jaanus Saks avaldasid koostöösingli "Kaotatud" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jaanus kutsus üks päev stuudiosse, et noh, on üks lugu. Ehitasime ja voolisime ja tuli välja selline nali. Päris vahva ralli oli," kommenteeris Johannson loo sündi Facebookis.
Laulu sõnad on kirjutanud Jaanus Saks, muusika autorid on Siim Ilves ja Jaanus Saks. Muusikavideo autor on Georg Madis Puhm.
### Response:
Jana Liisa Johannson ja Jaanus Saks avaldasid koostöösingli "Kaotatud" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Europarlamendi valimistel kandideerinud kandidaadid kulutasid summa summarum reklaamile 156 000 eurot, selgus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile esitatud aruannetest.
Suurima osa sellest moodustas internetireklaam - 64 000 eurot, sellest omakorda ligi 42 000 eurot oli reklaam Facebookis ja Google´is.
Neist enim kulutas isikliku kampaaniaga reklaamile Facebookis ja Googles üksikkandidaadina kandideerinud Raimond Kaljulaid - vastavalt Facebookis 20 993 eurot ja Google´is 5492 eurot.
Usin Facebooki reklaamija oli ka Urmas Paet (Reformierakond) kokku 5679 euroga. Seevastu edukaim kandidaat Marina Kaljurand (SDE) kulutas reklaamile Facebookis vaid 74 eurot.
Telereklaamile kulutasid kandidaadid ligi 41 000 eurot, raadioreklaamile 24 000 eurot ja reklaamile trükipressis ligi 10 000 eurot.
Välireklaamile panustasid kandidaadid ise napilt 1500 eurot.
Suur kulu oli reklaamtrükised, millele kokku panustati 35 000 eurot, avalikele üritustele kulutati kokku veidi üle 1000 euro. | Kandidaadid andsid iga kolmanda reklaamieuro Facebookile või Google´ile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Europarlamendi valimistel kandideerinud kandidaadid kulutasid summa summarum reklaamile 156 000 eurot, selgus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile esitatud aruannetest.
Suurima osa sellest moodustas internetireklaam - 64 000 eurot, sellest omakorda ligi 42 000 eurot oli reklaam Facebookis ja Google´is.
Neist enim kulutas isikliku kampaaniaga reklaamile Facebookis ja Googles üksikkandidaadina kandideerinud Raimond Kaljulaid - vastavalt Facebookis 20 993 eurot ja Google´is 5492 eurot.
Usin Facebooki reklaamija oli ka Urmas Paet (Reformierakond) kokku 5679 euroga. Seevastu edukaim kandidaat Marina Kaljurand (SDE) kulutas reklaamile Facebookis vaid 74 eurot.
Telereklaamile kulutasid kandidaadid ligi 41 000 eurot, raadioreklaamile 24 000 eurot ja reklaamile trükipressis ligi 10 000 eurot.
Välireklaamile panustasid kandidaadid ise napilt 1500 eurot.
Suur kulu oli reklaamtrükised, millele kokku panustati 35 000 eurot, avalikele üritustele kulutati kokku veidi üle 1000 euro.
### Response:
Kandidaadid andsid iga kolmanda reklaamieuro Facebookile või Google´ile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elamusmaratonide korraldaja Kunnar Karu sõnul on maailma karika etapi starti oodata külalisi üle kogu maailma: "Lisaks eestlastele on rajal osalejad Prantsusmaalt, Jaapanist, Lätist, Venemaalt, Suurbritanniast, Pakistanist, Soomest ning Bosnia ja Hertsegoviinast. Koos tavadistantsidel startijatega sammub Lahemaa radadele üle 500 osaleja."
Lahemaa elamusmaraton on Eesti vanim kepikõnni- ja käimismaraton, mis toimub juba 12. korda. Põhirada on 42 kilomeetrit pikk, kuid saab valida ka 21 või 10 kilomeetri pikkuse distantsi. Võistluskõndijatele mõeldud maailma karika etapp toimub 21 ja 10 kilomeetri rajal nii meeste, naiste kui võistkondlikus arvestuses. Võistluskõndijad stardivad kümme minutit enne rahvasportlasi.
Lahemaa kepikõnni- ja käimismaraton leiab aset Lahemaa looduspargi unikaalsel maastikul, enamus rajast kulgeb kaunis männimetsas ja Valgejõe kallastel. Põhilised vaatamisväärsused on Valgejõe ürgorg ning kolm juga – Vasaristi, Nõmmeveski ja Joaveski. | Pühapäeval toimub Eestis esimene kepikõnni MK-etapp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elamusmaratonide korraldaja Kunnar Karu sõnul on maailma karika etapi starti oodata külalisi üle kogu maailma: "Lisaks eestlastele on rajal osalejad Prantsusmaalt, Jaapanist, Lätist, Venemaalt, Suurbritanniast, Pakistanist, Soomest ning Bosnia ja Hertsegoviinast. Koos tavadistantsidel startijatega sammub Lahemaa radadele üle 500 osaleja."
Lahemaa elamusmaraton on Eesti vanim kepikõnni- ja käimismaraton, mis toimub juba 12. korda. Põhirada on 42 kilomeetrit pikk, kuid saab valida ka 21 või 10 kilomeetri pikkuse distantsi. Võistluskõndijatele mõeldud maailma karika etapp toimub 21 ja 10 kilomeetri rajal nii meeste, naiste kui võistkondlikus arvestuses. Võistluskõndijad stardivad kümme minutit enne rahvasportlasi.
Lahemaa kepikõnni- ja käimismaraton leiab aset Lahemaa looduspargi unikaalsel maastikul, enamus rajast kulgeb kaunis männimetsas ja Valgejõe kallastel. Põhilised vaatamisväärsused on Valgejõe ürgorg ning kolm juga – Vasaristi, Nõmmeveski ja Joaveski.
### Response:
Pühapäeval toimub Eestis esimene kepikõnni MK-etapp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me ei saa määrata kliimamuutuste rolli veel kõigi äärmuslike ilmastikusündmuste juures, kuid kuumalainete, äärmuslike hoovihmade ja põudade puhul saame olla oma tulemustes äärmiselt kindlad," märkis ERR Novaatorile saadetud kommentaaris Friederike Otto, Oxfordi Ülikooli kliimauuringute programmi dotsent.
Võimaliku inimmõju leidmiseks kõrvutas Otto kolleegidega selle aasta juunikuus mõõdetud temperatuure varasemate mõõtmistulemustega ja kliimamudelite ennustustega. Töörühm mudeldas maailma nii koos kui ka ilma inimestest tingitud planeedi keskmise õhutemperatuuri tõusuta.
Tulemuste kohaselt näeb võrreldavaid kuumalaineid praegusel ajal Prantsusmaal keskmiselt iga 30 aasta tagant. Saja aasta eest oleks olnud nii sageli esinevad kuumalained keskmiselt 4 ºC võrra malbemad.
Töörühm nentis, et mudelites käitusid kuumalained reaalses maailmas nähtust mõnevõrra erinevalt. Omajagu määramatust lisasid alusanalüüsis kasutatud andmed. Teadlastel oli ligipääs alates 1947. aastast mõõdetud temperatuuriandmestikele.
Tagasihoidlikuma hinnangu kohaselt kasvatasid inimtekkelised kliimamuutused seega tõenäosust Prantsusmaa kuumalaine esinemiseks vähemalt viis korda. "Alampiir peab väga kindlalt paika, tõenäoliselt on kliimamuutused kasvatanud nende esinemissagedust veel palju rohkem," lisas Otto.
Töörühma kiiranalüüsi põhjal võib olla kasvanud see kuni sada korda. Samuti tõid teadlased välja, et 2 ºC'ni ulatuva keskmise õhutemperatuuri tõusu korral võib näha võrreldavalt kuumi ilmu Prantsusmaal igas juunis. Seejuures on viimastel kümnenditel päris maailmas nähtud tõusutrend ennustatust tugevam.
Hiljutise kuumalaine haripunktis püstitati uusi temperatuurirekordeid mitmel pool Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Näiteks tõusis Prantsusmaal temperatuur 28. juunil 45,9 °C, mis ületas eelmist rekordit 1,5 °C võrra. Samuti püstitati uusi rekordeid Hispaanias, Tšehhis ja Šveitsis. Austrias ja Hollandis oli möödunud juuni suuresti kuumalaine tõttu kõige soojem, mida alates regulaarsete ilmavaatluste algusest nähtud.
Tutvu analüüsiga. | Inimmõju kasvatas Euroopa kuumalaine nägemise võimalust viis korda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me ei saa määrata kliimamuutuste rolli veel kõigi äärmuslike ilmastikusündmuste juures, kuid kuumalainete, äärmuslike hoovihmade ja põudade puhul saame olla oma tulemustes äärmiselt kindlad," märkis ERR Novaatorile saadetud kommentaaris Friederike Otto, Oxfordi Ülikooli kliimauuringute programmi dotsent.
Võimaliku inimmõju leidmiseks kõrvutas Otto kolleegidega selle aasta juunikuus mõõdetud temperatuure varasemate mõõtmistulemustega ja kliimamudelite ennustustega. Töörühm mudeldas maailma nii koos kui ka ilma inimestest tingitud planeedi keskmise õhutemperatuuri tõusuta.
Tulemuste kohaselt näeb võrreldavaid kuumalaineid praegusel ajal Prantsusmaal keskmiselt iga 30 aasta tagant. Saja aasta eest oleks olnud nii sageli esinevad kuumalained keskmiselt 4 ºC võrra malbemad.
Töörühm nentis, et mudelites käitusid kuumalained reaalses maailmas nähtust mõnevõrra erinevalt. Omajagu määramatust lisasid alusanalüüsis kasutatud andmed. Teadlastel oli ligipääs alates 1947. aastast mõõdetud temperatuuriandmestikele.
Tagasihoidlikuma hinnangu kohaselt kasvatasid inimtekkelised kliimamuutused seega tõenäosust Prantsusmaa kuumalaine esinemiseks vähemalt viis korda. "Alampiir peab väga kindlalt paika, tõenäoliselt on kliimamuutused kasvatanud nende esinemissagedust veel palju rohkem," lisas Otto.
Töörühma kiiranalüüsi põhjal võib olla kasvanud see kuni sada korda. Samuti tõid teadlased välja, et 2 ºC'ni ulatuva keskmise õhutemperatuuri tõusu korral võib näha võrreldavalt kuumi ilmu Prantsusmaal igas juunis. Seejuures on viimastel kümnenditel päris maailmas nähtud tõusutrend ennustatust tugevam.
Hiljutise kuumalaine haripunktis püstitati uusi temperatuurirekordeid mitmel pool Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Näiteks tõusis Prantsusmaal temperatuur 28. juunil 45,9 °C, mis ületas eelmist rekordit 1,5 °C võrra. Samuti püstitati uusi rekordeid Hispaanias, Tšehhis ja Šveitsis. Austrias ja Hollandis oli möödunud juuni suuresti kuumalaine tõttu kõige soojem, mida alates regulaarsete ilmavaatluste algusest nähtud.
Tutvu analüüsiga.
### Response:
Inimmõju kasvatas Euroopa kuumalaine nägemise võimalust viis korda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Programm hõlmab endas meelelahutuslikke üritusi, nagu perepäevad ja kontserdid, rääkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".
Täpne programm on alles koostamisel, kuid on teada, et üks üritus toimub Tallinna lauluväljakul ja üks Lasnamäel, ütles Kõlvart.
Programmi eelarve on Kõlvarti sõnul 37 000 eurot ja üritused maksab suures osas kinni Nolani meeskond.
Nolani suurfilmi "Tenet" filmitakse suvekuudel erinevates Tallinna piirkondades. Lisaks Eestile toimuvad võtted veel kuues riigis.
"Tenet" jõuab kinodesse 17. juulil 2020.
Vaata saadet "Otse uudistemajast", kus külas oli Mihhail Kõlvart | Nolan lubas tallinlastele kultuuriprogrammi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Programm hõlmab endas meelelahutuslikke üritusi, nagu perepäevad ja kontserdid, rääkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".
Täpne programm on alles koostamisel, kuid on teada, et üks üritus toimub Tallinna lauluväljakul ja üks Lasnamäel, ütles Kõlvart.
Programmi eelarve on Kõlvarti sõnul 37 000 eurot ja üritused maksab suures osas kinni Nolani meeskond.
Nolani suurfilmi "Tenet" filmitakse suvekuudel erinevates Tallinna piirkondades. Lisaks Eestile toimuvad võtted veel kuues riigis.
"Tenet" jõuab kinodesse 17. juulil 2020.
Vaata saadet "Otse uudistemajast", kus külas oli Mihhail Kõlvart
### Response:
Nolan lubas tallinlastele kultuuriprogrammi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kirt uuendas tänavu Eesti rekordit kahel nädalavahetusel järjest. Esmalt Ostravas, kui uueks rahvusrekordiks ja maailma hooaja tippmargiks sai 90.34 meetrit ning seejärel Soomes Kuortanes toimunud kergejõustikuvõistlusel, kus eestlane nihutas numbrid 90.61-ni.
Kirdi kõrval nomineeriti kandidaatideks veel:
-Poola vasaraheitja Pawel Fajdek, kes võitis juunis kolm võistlust ning asus maailma edetablit juhtima tulemusega 80.87.
-Rootsi kettaheitja Daniel Stahl, kes sai juunis kirja läbi aegade neljanda tulemuse ja asub endiselt tänavuse edetabeli tipus tulemusega 71.68.
-Itaalia käija Massimo Stano, kes purustas oma riigi rahvusrekordi 20 kilomeetri kiirkäimises ning mis on ühtlasi ka Euroopa sportlaste seas tänavu parim aeg.
-Norra tõkkejooksja Karsten Warholm, kes sai jagu 400 m tõkkejooksu Euroopa rekordist Oslo Teemantliiga etapil ajaga 47,33. | Kirt nimetati Euroopa kergejõustiku kuu parima sportlase kandidaadiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirt uuendas tänavu Eesti rekordit kahel nädalavahetusel järjest. Esmalt Ostravas, kui uueks rahvusrekordiks ja maailma hooaja tippmargiks sai 90.34 meetrit ning seejärel Soomes Kuortanes toimunud kergejõustikuvõistlusel, kus eestlane nihutas numbrid 90.61-ni.
Kirdi kõrval nomineeriti kandidaatideks veel:
-Poola vasaraheitja Pawel Fajdek, kes võitis juunis kolm võistlust ning asus maailma edetablit juhtima tulemusega 80.87.
-Rootsi kettaheitja Daniel Stahl, kes sai juunis kirja läbi aegade neljanda tulemuse ja asub endiselt tänavuse edetabeli tipus tulemusega 71.68.
-Itaalia käija Massimo Stano, kes purustas oma riigi rahvusrekordi 20 kilomeetri kiirkäimises ning mis on ühtlasi ka Euroopa sportlaste seas tänavu parim aeg.
-Norra tõkkejooksja Karsten Warholm, kes sai jagu 400 m tõkkejooksu Euroopa rekordist Oslo Teemantliiga etapil ajaga 47,33.
### Response:
Kirt nimetati Euroopa kergejõustiku kuu parima sportlase kandidaadiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkurentsiamet tuvastas, et Jõelähtme vallas ja Elva vallas on universaalse postiteenuse postkontorite arv kummaski vallas ühe võrra väiksem, kui olema peab.
Amet kohustas Eesti Posti avama ühe täiendava postkontori Jõelähtme vallas hiljemalt 1. jaanuariks 2020 ja ühe täiendava postkontori Elva vallas tänavu 1. oktoobriks.
Teiseks leidis konkurentsiamet, et Eesti Post ei täida kirju kohale toimetades seadust, sest osa lihtkirju jõuab postkasti liiga hilja.
Postiseaduse kohaselt tuleb vähemalt 90 protsenti siseriiklikest lihtkirjadest toimetada saajale kätte järgmisel tööpäeval pärast kirja üleandmist teenuse osutajale. Konkurentsiameti andmetel viidi 2018. aastal vaid 76 protsenti kirjadest saajale kätte järgmiseks tööpäevaks. Tulemus ei paranenud ka 2019. aasta alguses.
Amet kohustas ettevõtjat viima kirisaadetiste edastamise teenuse kvaliteedi postiseadusega vastavusse hiljemalt 2020. aasta 1. jaanuariks. | Amet kohustas Eesti Posti avama kaks uut postkontorit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkurentsiamet tuvastas, et Jõelähtme vallas ja Elva vallas on universaalse postiteenuse postkontorite arv kummaski vallas ühe võrra väiksem, kui olema peab.
Amet kohustas Eesti Posti avama ühe täiendava postkontori Jõelähtme vallas hiljemalt 1. jaanuariks 2020 ja ühe täiendava postkontori Elva vallas tänavu 1. oktoobriks.
Teiseks leidis konkurentsiamet, et Eesti Post ei täida kirju kohale toimetades seadust, sest osa lihtkirju jõuab postkasti liiga hilja.
Postiseaduse kohaselt tuleb vähemalt 90 protsenti siseriiklikest lihtkirjadest toimetada saajale kätte järgmisel tööpäeval pärast kirja üleandmist teenuse osutajale. Konkurentsiameti andmetel viidi 2018. aastal vaid 76 protsenti kirjadest saajale kätte järgmiseks tööpäevaks. Tulemus ei paranenud ka 2019. aasta alguses.
Amet kohustas ettevõtjat viima kirisaadetiste edastamise teenuse kvaliteedi postiseadusega vastavusse hiljemalt 2020. aasta 1. jaanuariks.
### Response:
Amet kohustas Eesti Posti avama kaks uut postkontorit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Merkel oli enne eurovalimisi Euroopa Komisjoni järgmise presidendina toetamas oma sõsarparteisse kuuluvat Manfred Weberit, kes oli seni olnud Euroopa Parlamendi paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni esimees. Kuna eurovalimiste tulemusel ei olnud kahel suurfraktsioonil - EPP-l ja sotsiaaldemokraatidel (S&D) - enam europarlamendis enamust, tuli kaasata ka liberaalid ja tsentristid ning sõlmida mingi kokkulepe. Pühapäeval sündiski G20 tippkohtumise ajal Euroopa riikide juhtide vahel kokkulepe, mille kohaselt oleks sõlmitud kokkulepe, mis andnuks Euroopa Komisjoni presidendi koha hoopis Hollandi sotsiaaldemokraadile, senisele asepresidendile Frans Timmermansile. See plaan ei läinud aga läbi ning teisipäeva õhtuks sõlmiti uus kokkulepe, millega kuulututati Euroopa Komisjoni juhi kandidaadiks, Merkeli lähedane kaasvõitleja, EPP liige ning Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen.
Saksamaa sotsiaaldemokraatide seas, kes toetasid Timmermansi, tekitas asjade selline areng pahameeletormi.
Juba teisipäeva õhtul avaldas Saksa sotsiaaldemokraatide kunagine juht ja Euroopa Parlamendi endine president Martin Schulz Twitteris arvamust, et Von der Leyeni näol on tegu Saksamaa halvima ministriga, kuid "ilmselt paistab see olevat piisav, et saada Euroopa Komisjoni presidendiks".
Kriitikaga jätkas väljaandes Der Spiegel teine sotsiaaldemokraatide eksjuht Sigmar Gabriel, vahendas Reuters.
"Kui Merkel esitab Von der Leyeni kandidatuuri ilma valitsuskabineti nõusolekute, siis on see valitsuse reeglite rikkumine ja selge põhjus sellest valitsusest lahkuda," selgitas ta.
Merkel rõhutas teisipäeval, et ta ise loobus Von der Leyeni kandidatuuri asjus hääletamast ning oli sellega ainus EL-i liikmesriigi valitsusjuht, kes Saksa kaitseministrit lõpuks ei toetanud. Merkeli sõnul käitus ta nii just seetõttu, et valitsuses polnud selles küsimuses üksmeelt.
Gabriel aga nimetas Von der Leyeni kandidatuuri "pretsedendituks poliitiliseks trikiks".
Samas pole SPD praegused juhid ja otseselt praeguses Saksa valitsuses kaasa löövad liikmed veel nii konkreetseid ähvardusi edastanud. | Saksa sotsid ähvardavad Von der Leyeni tõttu Merkeli valitsusest lahkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Merkel oli enne eurovalimisi Euroopa Komisjoni järgmise presidendina toetamas oma sõsarparteisse kuuluvat Manfred Weberit, kes oli seni olnud Euroopa Parlamendi paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni esimees. Kuna eurovalimiste tulemusel ei olnud kahel suurfraktsioonil - EPP-l ja sotsiaaldemokraatidel (S&D) - enam europarlamendis enamust, tuli kaasata ka liberaalid ja tsentristid ning sõlmida mingi kokkulepe. Pühapäeval sündiski G20 tippkohtumise ajal Euroopa riikide juhtide vahel kokkulepe, mille kohaselt oleks sõlmitud kokkulepe, mis andnuks Euroopa Komisjoni presidendi koha hoopis Hollandi sotsiaaldemokraadile, senisele asepresidendile Frans Timmermansile. See plaan ei läinud aga läbi ning teisipäeva õhtuks sõlmiti uus kokkulepe, millega kuulututati Euroopa Komisjoni juhi kandidaadiks, Merkeli lähedane kaasvõitleja, EPP liige ning Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen.
Saksamaa sotsiaaldemokraatide seas, kes toetasid Timmermansi, tekitas asjade selline areng pahameeletormi.
Juba teisipäeva õhtul avaldas Saksa sotsiaaldemokraatide kunagine juht ja Euroopa Parlamendi endine president Martin Schulz Twitteris arvamust, et Von der Leyeni näol on tegu Saksamaa halvima ministriga, kuid "ilmselt paistab see olevat piisav, et saada Euroopa Komisjoni presidendiks".
Kriitikaga jätkas väljaandes Der Spiegel teine sotsiaaldemokraatide eksjuht Sigmar Gabriel, vahendas Reuters.
"Kui Merkel esitab Von der Leyeni kandidatuuri ilma valitsuskabineti nõusolekute, siis on see valitsuse reeglite rikkumine ja selge põhjus sellest valitsusest lahkuda," selgitas ta.
Merkel rõhutas teisipäeval, et ta ise loobus Von der Leyeni kandidatuuri asjus hääletamast ning oli sellega ainus EL-i liikmesriigi valitsusjuht, kes Saksa kaitseministrit lõpuks ei toetanud. Merkeli sõnul käitus ta nii just seetõttu, et valitsuses polnud selles küsimuses üksmeelt.
Gabriel aga nimetas Von der Leyeni kandidatuuri "pretsedendituks poliitiliseks trikiks".
Samas pole SPD praegused juhid ja otseselt praeguses Saksa valitsuses kaasa löövad liikmed veel nii konkreetseid ähvardusi edastanud.
### Response:
Saksa sotsid ähvardavad Von der Leyeni tõttu Merkeli valitsusest lahkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kogu Kiwi Rekordsi senine diskograafia
Ma ei tea, kuidas see juhtus, aga üllataval kombel on UK garage teinud viimase aastaga meeletu tagasituleku. Tõsi, Disclosure suutis seda 2013. aastal korraks samuti, aga nende juhitud future garage liikumine hääbus vaikselt ja täna ei mäleta seda enam eriti keegi. Uus suund on aga seikluslik ja julge, põimides tiheda sünteesina kokku Briti bassimuusika, grime 'i ja särtsaka popi. See ei ole ka mingi ühe-kahe artisti katsetamine, vaid erinevaid produtsente on meeletu hulk.
Conducta juhitud plaadifirma Kiwi Rekords on asunud taaselustamise etteotsa, andes viimase aastaga välja kolm singlit (Sharda, Sammy Virji, Mind of a Dragon) ja ühe lühikese kogumikplaadi. Arvestades, et plaadifirma juht andis just välja tunnise mixtape 'i kolmekümne seniavaldamata looga 28 eri artistilt, siis suuremad asjad alles ootavad ees. Mina olen valmis!
Rian Treanor - "Ataxia" (Planet Mu)
Rian Treanor läheb oma debüütalbumil "Ataxia" tagasi elektroonika juurte juurde ehk robotliku masinamuusikani, kus ta üritab kaotada (või siis vähemalt professionaalselt peita) inimfaktorit. Üheksa nimetut lugu vajutavad kohati põhja reiviandmise, aga vajuvad sekund hiljem lihtsalt roidunud tiksumiseks – selline vastandlik rütm ei järgi tantsumuusika klassikalist järgnevust, aga ongi just seetõttu huvitav. Korduvad vokaalkatked ja hullud rütmid hakkavad proovimise teel looma lõpuks mustreid ja kujundeid ning tekib tugev tervik.
Ühe võõrkeha eneseotsing, mida "Ataxia" avab, meenutab Jonathan Glazeri ulmefilmi "Under the Skin", kus tulnukas pidi harjuma inimkehaga. Ka Treanor näitab, kuidas robot harjub inimkeele ja -muusikaga, kohati selle vastu võideldes, aga lõpuks ikkagi leppides. Pöörane sissevaade tehisintellekti ajju, mille taga seisab tegelt üks punapäine Briti jorss. Hull!
King Midas Sound - "Solitude" (Cosmo Rhythmatic)
On mõned plaadid, mis nõuavad õiget aega ja kohta. Ei soovita kellelgi kuulata King Midas Soundi uut albumit "Solitude" ilusal suvepäeval päevitades, see oleks nagu lumehanges istudes jäätist süüa või tuld bensiiniga kustutada. Läbipaistmatu tumekosmos, mille nad oma muusikas loovad, nõuab hilist öötundi, rämedat paduvihma või mõnd suvist äikesetormi.
Kokku saavad spoken word, dylanthomaslik depressiivluule ning kosmiline elektroonikaudu, mis provotseerib, surub end peale ning paneb meelega kuulaja ebamugavalt tundma. Kui kirjandus ja muusika saavad kokku, peaks sündima just midagi sellist.
James Blake - "Assume Form" (Polydor)
James Blake'i värske album "Assume Form" on popmuusika kvintessents, olemata samas hetkekski selline pop, mida mõni normaalne raadiojaam mängida tahaks. Küsimus pole selles, et see ei sobiks sinna – "Barefoot In The Park" Rosaliaga või "Mile High" Travis Scotti ja Metro Boominiga on superhitid, aga midagi on seal valesti. Või isegi mitte valesti, Blake on lihtsalt võtnud popmuusika status quo ja pannud kõik tuttavad elemendid meisterliku produtsendikäega teistmoodi kokku.
Sarnaselt Samphale ja tema debüütplaadile "Process" näitab ka "Assume Form", kui ilus ja samas erakordselt lihtne võib olla autoripop. Vähem on rohkem.
Mick Moon - "Trallinn" (ise välja antud)
Millest Mick Moon oma selle aasta esimesel (!) plaadil laulab? Ma ei tea ega tahagi teada. See on lihtsalt 23 minutit lollitamist, veiderdamist, jorisemist, ülbitsemist, swag 'i ja üleolekut. Aga kui tihti kipuvad räpparid liiga palju jutustama, siis siin ei ole jutuvada probleemiks.
Mooni autotune 'iga töödeldud häälitsemine on lõbus ja toimib kui eraldi instrument. Fraaside reaalne tähendus pole oluline, hoopis tähtsam on kõla ja rütm. Autotune 'iga lämisemine ei mata ka minimalistlikke taustasid, vaid vokaal ja muusika töötavad kooskõlas. "Trallinn" on hullumeelne katsetus, mis ilmselt sündis lihtsalt stuudios proovides ja mängides, aga just nii ongi kõige parem.
William Basinski - "On Time Out of Time" (Musex)
Pahatihti kasutatakse (ja kasutan ka ise!) muusika kohta sõna "kosmos". Maalib see ju kohe mingi pildi ootamatust helikeelest, sügavatest bassidest, elektroonilistest kilinatest-kulinatest, kuigi tegelikult on selles ettekujutuses sama palju kosmilisust kui "Tähesõdades" või "Star Trekis". See on popkultuuriline illusioon, hea turvaline lihtsustus, millega kirjeldada kõike vähegi võõrapärast või tehnitsistlikku.
Ambientilegend William Basinski näitab uuel plaadil "On Time Out of Time", kuidas kõlab kosmos tegelikult. Kogu plaat põhineb 1,6 miljardit aastat tagasi kahe musta augu ühinemisel tekkinud lainetel, mida Basinski töötles ja manipuleeris. "On Time Out of Time" südameks jäi ikkagi just see ürgessents, mistõttu ei toimu albumil just muusikaliselt eriti palju. Vaid üksikud lõputult kajavad tilinad-kilinad ning täiesti ootamatult esile tõusvad bassihoovused, mis samas mõjuvad justkui läbi alateadvuse. Me ei pea mõistma nende helide algallikat (kas saab üldse hoomata mustade aukude ühinemist?), tajumaks seda piiritut ilu, mis seal taga peitub.
The Chemical Brothers - "No Geography" (Universal)
Tundub ootamatu, et ajal, mil tantsumuusikas tekib pidevalt lühiajalisi mikrožanre ning uuendustest puudust pole, saavad aasta (vähemalt seni!) parima tantsuplaadiga hakkama täielikud legendid. The Chemical Brothers ja nende uus kauamängiv "No Geography" on üle pika aja kõige tantsukam, aga samal ajal ka värvikirevam ja maitsekam plaat. Raju reiviküte, aga mitte suvaline kitš, vaid täiesti tõsiseltvõetav kunst.
Huvitaval kombel saab mõttelise silla tõmmata "No Geography" ning The Prodigy viimase albumi "No Tourists" vahele. Mõlemad on Briti reiviskene kultustegelased, kes mõtestasid oma viimastel plaatidel lahti tantsukultuuri juuri – võib ju öelda, et see on retro, aga pigem mitte. Eesmärk on hoopis võtta mingi essents, mis töötas aastaid tagasi, ning teha selle mudeli alusel moodsat ekstaatilist tantsumalakat. Ja see töötab, kuradi hästi töötab!
Bendik Giske - "Surrender" (Smalltown Supersound)
Värske, praktiliselt eikuskilt tekkinud trend eksperimentaalmuusikas on saksofonistid, kes murravad täielikult selle lembepilli traditsioone ja kääksutavad-tuututavad välja abstraktseid ja ulmelisi helisid. See võiks pealtnäha kalduda free jazz 'i veidruste poole, aga kaugel sellest – nii Ben Vince, kes andis hiljuti Tallinnas Kauplus Aasias ka ekstaatilise kontserdi, kui ka Bendik Giske vaatavad hoopis elektroonika poole.
Saksofonitörtsatused on ehitusklotsid, millest ehitada pööraseid helimaastikke, kus kammermuusika põrkab technoga – ning see on pigem lihtsustus nende piiritust visioonist. Kuigi Bendik Giske meenutab helipildilt kohati Arcat – ilma androgüüne vokaalita, ent sama sügavalt ürgelektroonikasse sukeldudes –, siis põhiline võlu seisneb just ootamatuses. Produktsioon hoiab "Surrenderit" koos ning kogu hullusele vaatamata on tegu igati tervikliku plaadiga, kuid see on 34 minutit kõige veidramat dissonantsi, mis hakkab lõpuks isegi loogilisena tunduma.
Msylma - "Dhil-un Taht Shajarat Al-Zaqum" (Halcyon Veil)
Teoreetiliselt on Saudi Araabia produtsendi Msylma juures palju seda, mis on outsider -popi ja äkilisema elektroonika puhul juba klišeeks muutunud. Technobiit tuksumas justkui pihitoolis istuva vokaali taustal – võib ju öelda, et see on James Blake'i mudeli kopeerimine, aga on selles midagi halba? Oleks keegi kunagi ette kujutanud araabiakeelset James Blake'i? Läheb väljateenitult kategooriasse "ma isegi ei teadnud, et sellist asja kuulda tahaksin".
Album "Dhil-un Taht Shajaraty Al-Zaqum" ei ole tegelikult meeldiv kuulamine – ülitumedad taustad ja religioossed tekstid (millest ilmselgetel põhjustel midagi tegelikult aru ei saa) suruvad kuulaja nurka ega anna hingamiseks ruumi. Msylma looming ei sobi kindlasti igaühele, kuid kiire sissevaatena võõrasse kultuuri on see igati rikastav. Ilmselt ei satu enamik inimesi eales Saudi Araabiasse, seega viige end vähemalt 44 minutiks kuulamisreisile.
Ariana Grande - "thank u, next" (UMG)
Kui paljude artistide puhul tahaksin, et nad mulle rohkem meeldiksid, siis Ariana Grande puhul on pigem vastupidi. Teda on lihtsalt meediaruumis kogu aeg liiga palju ning enamik temaga seonduv on tühi-tähi, mis jätab ta paratamatult pigem halba valgusesse. Aga kui jätame kõrvale Grande kui persooni, siis üllataval kombel on temast mitme igava albumi järel saanud üks põnevamaid ja maitsekamaid popartiste.
"thank u, next" ei eksperimenteeri ega tee midagi otseselt uut, aga siin on kerges trap 'i ja R&B kastmes reliseeritud tipptasemel laulukirjutus ja sulnis vokaal. Grande teeb popmuusikat, mis on ühelt poolt reljeefne ja jääb meelde, kuid ei peleta ka ühtki kuulajat eemale. Lihtne meelelahutus, mis ei kaota ajas oma väärtust, vaid avanebki täielikult alles korduvalt kuulamisel.
DJ Nate - "Take Off Mode" (Planet Mu)
Footwork on tänaseni üks veidramaid tantsumuusikafenomene, mis on oma sünnist saadik jäänud justkui kapslisse. Ühelt poolt pole kunagi saatnud sealseid artiste suur edu - tuntuim artist ja žanri pioneer DJ Rashad suri vaid 34-aastaselt – ning teisalt ei toimu seal ka drastilisi arenguid. Ikka need samad trummimustrid, soul isämplid ja meeletult kiire tempo, aga samas muteerub footwork just selle žanri piirides vaat et iga albumiga. Kohati lähevad asjad liiga käest ära ja muutuvad friigikraamiks, aga tipphetkedel – nagu Jlini "Black Origami" – sünnib midagi eriti ilusat.
Lähenemisnurga poolest on DJ Nate küllalt sarnane Jlinile – selle asemel, et kogu aeg hoogu juurde keerata ja lood maaniat ning hullust täis süstida, laseb ta vokaalsämplitel rahulikult särada ja hoiab oma taustad pigem hõredad. Ei teagi, kas footwork on kunagi varem nii sulnilt kõlanud kui "Take Off Mode'i" kõige ilusamatel hetkedel. Sinna kõrvale jagub näpuotsaga ka raju nätakat, aga tugevamad momendid on just rauged, otsekui pohmelli käes vaevlevad lood. Laisk, aga imeilus tantsumuusika.
Gram-Of-Fun - "Second Breakfast EP" (Sony Music)
See kõlab ehk küüniliselt, aga just viimasel paaril aastal on Eesti popmuusika jõudnud tasemele, kus üha tihedamini tuleb endamisi küsida: "Kas see on tõesti kodumaine muusika?". Küsimus ei ole isegi mitte niivõrd laulukirjutuses, mis on alati tasemel olnud. Just produktsioon ja järeltöötlus on tänaseks üliprofil tasemel kättesaadavad igaühele, mis annab võimaluse süstida oma muusikasse glamuuri ja glämmi, mida seal ehk muidu niivõrd polegi.
Gram-Of-Fun on just selline näide. Nägin neid aasta tagasi esinemas ja nad ei jäänud kuidagi meelde. Vahepeal stuudios veedetud kuud on aga andnud juurde mahla ja särtsu, sest esimene lühialbum "Second Breakfast" on tantsupopi kvintessents, vaat et isegi õpikunäide. Säravad vokaalid, nakkavad bassid ja nilerodgreslik funkvõnge loovad terviku, mis sobiks mõne Euroopa suvefestivali pealavale. Eufooriline moodne pop, mis ei tüüta ka korduval kuulamisel.
Prince - "Originals" (Warner)
Prince'i eluajal ilmunud viimased albumid ("Hitnrun", "Art Official Age") ei säranud eriti ja mõjusid loomingulise tupikuna. Oli raske mõista, kuhu suunas ta liigub ja mida tahab saavutada, eriti arvestades, milline hull muusikaline geenius ta tegelikult oli. Seetõttu mõjuvad eriti drastiliselt tema postuumselt avaldatud plaadid. "Purple Raini" uusversiooniga kaasa tulnud B-pooled on justkui hulk miniplahvatusi, millest igaüks lööb omaette pahviks. Intiimne "Piano & A Microphone 1983" mõjub kui geeniuse põlve peal istumine, need on laulud, mis pole mõeldud miljonitele kuulajatele, aga õnneks on meil see võimalus.
Ka värske album "Originals", kuhu on koondatud Prince'i lood, mis olid algselt kirjutatud teistele artistidele, töötab kui külmajudinaidtekitav sissevaade muusikalise geeniuse loomingu paremikku. Seksist ja ekstaasist nõrguv funk, valusad balladid, imalad poplood, mis iganes – vahet pole, mida Prince teeb, kõik hakkab tema käes särama. Kuula vaid mõnd fraasi igast loost ja saad aru, kuidas Prince elas muusikat. See polnud töö ega hobi, vaid ta valas igasse loosse kogu oma hinge. On vähe muusikuid, kes oma loomingu kaudu nii aktiivselt edasi elavad...
Cassius - "Dreems" (Love Supreme)
Muidugi, Cassiuse värsket kauamängivat võib – ja lausa peab – kuulama juba seetõttu, et duo liige Philippe Zdar hukkus traagiliselt kaks päeva enne albumi ilmumist. Aga see kurb sündmus saab olla vaid lisapõhjus, sest tegelikult on french house 'i pioneerid sellele unustatud žanrile täielikult eluvaimu sisse puhunud. "Dreems" on suvi ja päike ja rõõm ja lust ja kõik muu hea, mida elul pakkuda on.
Ühtlaselt, justkui mixtape 'ina kulgev "Dreems" on tugev autoriplaat, mis vaba käega segab hullu klubikütet pehme raadiopopiga. Sulni hittloo "Don't Let Me Be" järel tuleb maitsekas piano house 'i pärl "Chuffed", aga selline üleminek tundub normaalne. Kogu plaat on kokku põimitud ühtlase käekirjaga ning midagi pole ülearu, vaid iga nurga tagant paistab just parasjagu põrkavad basskitarre ja mesimagusaid vokaale.
Kellel Cassiusest veel väheks jääb, siis võib kuulata ka Hot Chipi uut albumit "A Bath Full of Ecstasy". Plaat võtab küll kohati liiga imelikke pöördeid ja mõjub poseerivalt, aga produtsendina kaasa löönud Philippe Zdar kattis lood särava suhkruglasuuriga. Sellest aga piisab, et suvi südamesse tuua!
Cherushii & Maria Minerva - "Cherushii & Maria Minerva" (100% Silk)
Juba aastaid on Maria Minerva eksperimenteerinud magamistoapopi kõige tumedamates ja veidramates soppides – kohtades, kus see "pop" on ikka nii tinglik kui üldse olla saab. "Tallinn at Dawn" ja "Cabaret Cixous" on pigem ambientelektroonika julged katsetused, kus käekirja poolest on rohkem ühist Ariel Pinkiga. Plaat-plaadi järel on Minerva küll liikunud lähemale popile, kuid pole sinna päriselt kunagi jõudnud. Elektroonikaudu, mis teda ümbritseb, on selleks lihtsalt liiga paks.
Aga nüüd on ta kohal. Või vähemalt teoreetiliselt kohal, sest "Cherushii & Maria Minerva" kõlab nagu reis ajamasinaga 1980. aastate staadionipopi. On see Madonna? Või siis vähemalt Madonna, keda ei huvita, kas ta päriselt kellelegi korda läheb. Kuid Minerva ja tema 2016. aastal ööklubipõlengus hukkunud sõbranna Cherushii eesmärk pole olla retro, vaid nad kasutavad lihtsalt popklišeesid enda kasuks ära. Kokku sünnib nõtke ja plastiline pop-house, mis tantsib prožektoritevalguses nii, nagu homset polekski.
Moodymann - "Sinner" (KDJ Records)
Kui on keegi, kes on läbi ja lõhki cool, siis just Moodymann. Ta on house 'i ebajumal, kes teeb asju nii, nagu teised ei tee. Aga miks peakski? Võtame kasvõi lugu-loo haaval tema uue albumi "Sinner". Avalugu "I'll Provide" kõlab nagu Nine Inch Nails oleks üritanud klubihitti teha ja sellega imehästi õnnestunud. "Downtown" seisab mingil õhkõrnal piiril house 'i ja lounge jazz 'i vahel, et kohati tundub isegi uskumatu, kuidas see saab olla Moodymann. Seitsmelooline plaat mängibki jaburate vastuoludega, aga kogu aja on tajutav moodymannlik ürgfunk, mingi tabamatu essents.
Koos Prince'iga on just Moodymann üks neid väheseid, kes elab oma muusikat kogu ihu ja hingega läbi. Vinguvad vokaaljorisemised, laisad trummirütmid ("Got Me Coming Back Rite Now") ja hullumeelne psühhedeelia ("If I Gave U My Love") on just see, mida temalt oodata. "Sinner" ei ole küll plaat, mis paistaks Moodymanni diskograafias tohutult silma, aga üle aastate on see esimene võimalus tema uut materjali kuulata. Ja tahaks veel-veel-veel, sest house 'is ei saa piiritu hulluse poolest keegi teine Moodymannile vastu.
SINNER | KDJ-48 by Moodymann
Sip€lga 14 - "Traplaif" (Legendaarne)
Eesti Soundcloudi-räpp kasvas lõpuks suureks. Jah, meil on Nublu ja veel mõned väiksemad edulood, aga Sip€lga 14 – kes vist oligi kodumaise mõminaräpi skene pioneer? – andis välja esimese päris Soundcloudi-räpi albumi. See pole mingi põlve otsas kokku klopsitud mixtape, vaid profilt produtseeritud ning sekund-sekundi haaval läbimõeldud tervik. Midagi pole ülearu, 23 minutit kestev album ei tundu ka kui kiire ruttamine või EP, vaid ikkagi ideedest tulvil ning värvikirev kauamängiv. Vähesed plaadid suudavad nii lühikese ajaga sedavõrd palju ära teha.
Plaadifirma Legendaarne alt ilmunud "Traplaif" kaugeneb vähemalt esmapilgul Soundcloudi-räpist. Ei kõla hullu andmist nagu Sip€lga 14 esimestes lugudes ("ma laadisin lolli peaga enda nuded netti üles") ning kõik nurgad on justkui maha lihvitud, aga mingi alateadlik essents on ikka alles. Mõminaräpp ei peagi kasutama tasuta biite ja salvestama muusika 5-eurose Maxima mikrofoniga – võlu peitub hoopis kusagil mujal. Kõlapildilt mõjub plaat hoopis mõttelise järjena Genka ja Põhjamaade Hirmu projekti 12EEK Monkey kosmilis-idamaisele rännakule "Xibalba Spa". Sügavatest bassiandmistest jõuab Sip€lga 14 plaadi lõpuks isegi punkparoodiani, tõestades, et mõminaräpis on kõik lubatud.
Murlo - "Dolos" (Coil Records)
Samal ajal, kui n-ö funktsionaalne Briti tantsumuusika teeb tagasitulekut, kerkivad pinnale ka abstraktsemad ja veidramad tegijad. Neist kõige säravam on Murlo, end koomiksitegelasena esitlev produtsent, kelle mõjutused on äärmiselt laiad. Midagi tuleb moodsast Briti bassimuusikast, veidi grime 'ist ja garage 'ist, aga samas küllalt palju ka kammermuusikast ja kunstelektroonikast. Ta on teinud muidugi ka tantsumuusikat, kuigi enamik normaalsed inimesed selle muusika järgi ei tantsiks.
Tema esimene täispikk album "Dolos" on eepiline suurteos. Bassid, mis kõlavad kui kumminuiadega hiiglaslike õhupallide tagumine, saadavad lõputut kilinate-tilinate laviini. Sellest tekib multifilmilik, ehk isegi paroodiline maailm, mis on samas nii värvikirev ja särtsakas, et kisub endasse ja hoiab küljes. Aga mida lugu edasi, seda kummalisemaks kõik muutub. Speed garage teeb äkkpöörde piiksuvasse autotune -gospelisse, et jõuda mõni lugu hiljem vaat et konservatiivse koorimuusikani. Kuidas see nii läks? Ma ei tea, aga Murlo jaburas koomiksimaailmas tundub see kõik okei.
Liisi Koikson - "Bittersweet EP" (Lista OÜ)
Huvitav, kuidas mõned muusikud defineerivad end aastate jooksul ühe külje pealt, ehitavad endale kindla publiku ja saavad tänu sellele igati edukaks, ent otsustavad ühel hetkel ootamatult kõik laiali lammutada ja täiesti pahupidi uuesti otsast alustada. Liisi Koikson tegi just seda – teadsime teda pehme eestikeelse popjazzi poolest, kuid ühel heal päeval hakkas ta tegema hoopis ingliskeelset elektroonikat ja tantsukamat popi. Usun, et paljusid tema varasemaid fänne pani see kulmu kortsutama, mulle isiklikult aga sobis väga hästi. Ei näe just tihti, et üks artist nii julgelt oma loomingulise teraviku vastassuunda pööraks.
Samas ei juhtunud see üleöö. Mäletan juba aastaid tagasi Liisi Koiksoni Soundcloudist avastatud demolugu "I'm The Only One", mille hea sündiliin ja mahlakas vokaal jäid meelde ja panid küsima: millal midagi sellist rohkem saab kuulda? 2017. aastal ilmuski album "Coffee for One", kus saidki kokku pehme jazz, täpne produktsioon ja moodne elektrooniline pop. Värske lühialbumi "Bittersweet" valguses tundub toonane kauamängiv aga pigem käeharjutus, sest uuel plaadil on samad motiivid veel mõjuvamad. Varasemad koostööd Jaan Tätte ja Imre Sooäärega on asendunud tänaseks Sander Möldriga ("Can't Stop Dancing") ning usun, et suuremad asjad ootavad veel ees.
Durand Jones & the Indications - "American Love Call" (Dead Oceans)
Soul on küll 1960. aastatest alates korduvalt muteerunud ja uusi kihistusi juurde saanud, kuid ka žanri nn algkuju pole kuhugi kadunud. Hiljuti meie seast lahkunud Charles Bradley ja Sharon Jones tegid mõlemad oma elu lõpuni soul 'i ajastutruult, viies ajas mitu head aastakümmet tagasi. Ka noored tüübid Michael Kiwanuka, Curtis Harding ja Leon Bridges pööravad pilgu pigem minevikku, jäädes truuks traditsioonidele, kuid lisades sinna piisavalt ka tänapäevast produktsiooni ja mõjutusi moodsast popist.
Tihti võib selline lähenemine, kus rohkem laenatakse minevikust kui olevikust, muutuda kopeerivaks ja põhjendamatuks, ent õnneks on palju positiivsed erandeid. Kõik eelpool nimetatud artistid ning ka Durand Jones & The Indicatons paistab silma just hea laulukirjutuse poolest. Ja oi kui palju häid lugusid on plaadil "American Love Call"! 2019. aastal on see muidugi poolensti nurgatagune plaat, mida teavad vaid üksikud inimesed, aga mõelda, kui see oleks ilmunud a la 1972. aastal? See oleks album, mis kuuluks souliklassikasse ning mille põhisinglid kõlaksid tänaseni raadiotes. Laulukirjutuse tippklass ja lihtsalt imeilus muusika.
Marvin Gaye - "You're The Man" (UMG)
Durand Jonesi soovituses välja toodud 1972. aastal ei olnud tegelikult juhuslik. Soulilegendi Marvin Gaye album "You're The Man", mis jõudis kuulajate ette alles sel aastal, oleks pidanud tegelikult ilmuma just 1972. aastal. Albumi avasinglit ei võetud aga toona hästi vastu ja Gaye loobus plaadi avaldamisest. Artisti kuldaega jäänud "kadunud album" aga esindab just neid samu väärtusi, mida "American Love Call" praegu – jõulised vokaalid, imehead lood ja värvikirev muusika. Mida rohkemat võiks veel ühelt plaadilt tahta?
"You're The Man" on tõesti üks selliseid albumeid, mida kuulad paar lugu ja seal on kõik nii hästi paigas, et vajud mingisesse õndsasse pilve. Tahaks diivani peale pikali visata, Gaye sulnilt taustaks laulmas, ja suikuda mingisse õnneuima. Heatujumuusika parimas mõttes, mis näitab üht artisti tema parimas vormis. Jääb ainult loota, et ehk on teistelgi legendidel sellised pärlid kusagil arhiivis tolmu kogumas...
Vaiko Eplik - "Sireleis" (Vaiguviiul)
Kui Vaiko Epliku kaks eelmist plaati – "Kirevase" ja "Uus karjäär uues linnas" – olid eksperimenteerivad ja kaugenesid tema nakkava retropopi mudelist, siis nüüd on muusik justkui taas kodusadamasse tagasi sõudnud. Värske album "Sireleis" on suures osas pärit juba 2014. aasta plaadile "Nõgesed" ja "Nelgid" ajast, lihtsalt tervikuna jõudis see kuulajate ette alles nüüd. Need, kes vähegi Epliku kontsertidele sattunud, on mitmeid lugusid ilmselt juba ka kuulnud. Mitte, et see muidugi selle materjali väärtust kuidagi vähendaks – üks Epliku suurimaid väärtusi ongi selles, et lood ei anna end kohe kätte ning avanevad vahel alles mitmekümnendal kuulamisel.
Võime ju küsida, et kas meil on vaja veel rohkem Epliku muusikat? Üle kümne sooloplaadi ja mitmed kõrvaprojektid on loonud juba nii suure diskograafia, et kõhu saab igati täis. Ja eks mul tekkiski see küsimus pärast esimest paari-kolme "Sireleis" kuulamist, aga iga järgmise kuulamiskorraga see tunne väheneb – Eplik on lihtsalt nii hea laulukirjutaja, et neile lugudele on võimatu vastu panna. Seal pole võib-olla tõesti enam midagi eriti uut ning enamik trikid on juba varasemalt plaatidel nähtud, aga mis siis? Eesti popmuusikas ei suuda keegi teine Vaiko Eplikule vastu astuda ning hea, kui ta seda meile korra aastas meelde tuletab.
Jamila Woods - "Legacy! Legacy!" (Jagjaguwar)
Tore on kuulata muusikat, mis sünnib justkui muuseas. Ma ei pea silmas, et see peaks olema kuidagi lõdvalt või ükskõikselt tehtud, vaid kui tegijad tunnevad end niivõrd kindlalt, et suudavad n-ö võltsida laiskust, siis muutub see graatsiliseks. Oma teisel kauamängival "Legacy! Legacy" suudab Jamila Woods just täpselt seda. Ta ei ürita isegi midagi eriti moodsat teha – teda saadab jazzitunnetusega taustabänd, pole superstaaridest kaasautoreid ega ka tugeva bassiga peohitte. See aga ei tähenda, et Woodsi muusika poleks meeletult võluv.
"Legacy! Legacy!" on R&B tipptase, mis ei jää kaugele maha Eryhah Badu, D'Angelo või Lauryn Hilli parimatest töödest. Iga lugu särab nii eraldi kui ka osana tugevast tervikust, Jamila Woodsi vokaal justkui heljub nõtkete taustade peal ja põimib kõik omavahel kokku. Raske on isegi täpselt näppu peale panna, miks see muusika nii hästi töötab – seal on lihtsalt paras kogus ilu, badass 'i ja cool 'i, aga samas ka popmuusikale vajalikku naivismi. Ilmselt aasta parim musta muusika album, mis teeb pika puuga ära Solange'i paljuräägitud veiderdavale albumile "When I Get Home".
Thom Yorke - "Anima" (XL)
Vaatamata sellele, et Radiohead on praeguse aja üks ambitsioonikamaid ja armastatumaid rockbände, on neil olnud alati tugev side ka elektroonika ja tantsumuusikaga. Nende keerukates kompositsioonides on oma osa avaral elektroonilisel produktsioonil ning nad lasevad julgelt ka kõiksugu techno - ja house -produtsentidel enda muusikat remix 'ida. Bändi ninamees Thom Yorke on oma sooloprojektis elektroonikaga veel julgemalt katsetanud, eriti aga just värskel albumi "Anima". Rock on täielikult hajunud ning järgi on jäänud julge autorielektroonika, kus tantsulisus kohtub mitmetähendusliku lüürika ja yorkeliku abstraktse veiderdamisega.
"Anima" ei ole lihtne plaat – kas Thom Yorke'ilt saaks üldse oodata midagi lihtlabast? – ning nõuab tähelepanu, kuid samas ei mõju seejuures lämmatavana. Tänu heale rütmigrupile on lugudes olemas kaasakiskuv meloodia, mille peale Yorke hakkab ehitama erinevaid muusikaliseid kujundeid. Lood ei jää kordagi pidama, vaiksest ballaadist võib areneda lõpuks kõige rajum ambient-techno andmine. Avarale tähendusväljale annab lisadoosi ka albumiga koos ilmunud režissöör Paul Thomas Andersoni lavastud 15-minutiline lühifilm, milles kujundeid, mida lahti murda, on rohkem kui paljudes täispikkades filmides. Seikluslik rännak Thom Yorke'i kõhedatel tantsuradadel.
Bibio - "Ribbons" (Warp)
Produtsent Stephen Wilkinson, kes avaldab plaadifirma Warp alt muusikat juba pea 15 aastat, on tabanud ära imetäpse tasakaalu folgi ja elektroonika vahel. Võime seda ju tinglikult nimetada tema loomingut folktroonikaks – omalaadne mugavustermin, mis on tekkinud Eesti popmuusikas –, aga see ei päde täielikult. Wilkinsoni muusika, mida ta artistinime Bibio alt avaldab, on nii läbikasvanud ja tervilik, et elektroonikat ja folki on seal võimatu eraldiseisvatena vaadata. Kui näiteks Trad.Attack! keevitab n-ö tänapäevast võnget tehislikult vanale pärandile külge, siis Bibio elabki mingis lillelapse folkunelmas. Lihtsalt tema muusikalises keeles kõiksugu traditsiooniliste pillide kõrval ka mõjutusi elektroonikast, house 'ist ja ambient 'ist.
Bibio eelmine täispikk album "A Mineral Love" – kui arvestame, et vahepealne ambienteksperiment "Phantom Brickworks" oli pigem singlikogumik – on viimase kümnendi üks ilusamaid plaate, mis on täis lapselikku elurõõmu, millesarnast ei leia vaat et kusagilt mujalt. See ilu on ka niivõrd universaalne, et olen seda kuulnud mängimas nii Eestis kaubanduskeskuses kui Hispaanias basseinibaaris. Uus album "Ribbons" jätkab samalt pinnaselt, kus olulisel kohal on Wilkinsoni õhkõrn vokaal, lihtsakoelised kitarrimeloodiad ja pehmelt põrkavad süntesaatorid. Suvemuusika, mille saatel kõige ilusamal päeval elu nautida. | Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 25 muusikapärli esimesest poolaastast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kogu Kiwi Rekordsi senine diskograafia
Ma ei tea, kuidas see juhtus, aga üllataval kombel on UK garage teinud viimase aastaga meeletu tagasituleku. Tõsi, Disclosure suutis seda 2013. aastal korraks samuti, aga nende juhitud future garage liikumine hääbus vaikselt ja täna ei mäleta seda enam eriti keegi. Uus suund on aga seikluslik ja julge, põimides tiheda sünteesina kokku Briti bassimuusika, grime 'i ja särtsaka popi. See ei ole ka mingi ühe-kahe artisti katsetamine, vaid erinevaid produtsente on meeletu hulk.
Conducta juhitud plaadifirma Kiwi Rekords on asunud taaselustamise etteotsa, andes viimase aastaga välja kolm singlit (Sharda, Sammy Virji, Mind of a Dragon) ja ühe lühikese kogumikplaadi. Arvestades, et plaadifirma juht andis just välja tunnise mixtape 'i kolmekümne seniavaldamata looga 28 eri artistilt, siis suuremad asjad alles ootavad ees. Mina olen valmis!
Rian Treanor - "Ataxia" (Planet Mu)
Rian Treanor läheb oma debüütalbumil "Ataxia" tagasi elektroonika juurte juurde ehk robotliku masinamuusikani, kus ta üritab kaotada (või siis vähemalt professionaalselt peita) inimfaktorit. Üheksa nimetut lugu vajutavad kohati põhja reiviandmise, aga vajuvad sekund hiljem lihtsalt roidunud tiksumiseks – selline vastandlik rütm ei järgi tantsumuusika klassikalist järgnevust, aga ongi just seetõttu huvitav. Korduvad vokaalkatked ja hullud rütmid hakkavad proovimise teel looma lõpuks mustreid ja kujundeid ning tekib tugev tervik.
Ühe võõrkeha eneseotsing, mida "Ataxia" avab, meenutab Jonathan Glazeri ulmefilmi "Under the Skin", kus tulnukas pidi harjuma inimkehaga. Ka Treanor näitab, kuidas robot harjub inimkeele ja -muusikaga, kohati selle vastu võideldes, aga lõpuks ikkagi leppides. Pöörane sissevaade tehisintellekti ajju, mille taga seisab tegelt üks punapäine Briti jorss. Hull!
King Midas Sound - "Solitude" (Cosmo Rhythmatic)
On mõned plaadid, mis nõuavad õiget aega ja kohta. Ei soovita kellelgi kuulata King Midas Soundi uut albumit "Solitude" ilusal suvepäeval päevitades, see oleks nagu lumehanges istudes jäätist süüa või tuld bensiiniga kustutada. Läbipaistmatu tumekosmos, mille nad oma muusikas loovad, nõuab hilist öötundi, rämedat paduvihma või mõnd suvist äikesetormi.
Kokku saavad spoken word, dylanthomaslik depressiivluule ning kosmiline elektroonikaudu, mis provotseerib, surub end peale ning paneb meelega kuulaja ebamugavalt tundma. Kui kirjandus ja muusika saavad kokku, peaks sündima just midagi sellist.
James Blake - "Assume Form" (Polydor)
James Blake'i värske album "Assume Form" on popmuusika kvintessents, olemata samas hetkekski selline pop, mida mõni normaalne raadiojaam mängida tahaks. Küsimus pole selles, et see ei sobiks sinna – "Barefoot In The Park" Rosaliaga või "Mile High" Travis Scotti ja Metro Boominiga on superhitid, aga midagi on seal valesti. Või isegi mitte valesti, Blake on lihtsalt võtnud popmuusika status quo ja pannud kõik tuttavad elemendid meisterliku produtsendikäega teistmoodi kokku.
Sarnaselt Samphale ja tema debüütplaadile "Process" näitab ka "Assume Form", kui ilus ja samas erakordselt lihtne võib olla autoripop. Vähem on rohkem.
Mick Moon - "Trallinn" (ise välja antud)
Millest Mick Moon oma selle aasta esimesel (!) plaadil laulab? Ma ei tea ega tahagi teada. See on lihtsalt 23 minutit lollitamist, veiderdamist, jorisemist, ülbitsemist, swag 'i ja üleolekut. Aga kui tihti kipuvad räpparid liiga palju jutustama, siis siin ei ole jutuvada probleemiks.
Mooni autotune 'iga töödeldud häälitsemine on lõbus ja toimib kui eraldi instrument. Fraaside reaalne tähendus pole oluline, hoopis tähtsam on kõla ja rütm. Autotune 'iga lämisemine ei mata ka minimalistlikke taustasid, vaid vokaal ja muusika töötavad kooskõlas. "Trallinn" on hullumeelne katsetus, mis ilmselt sündis lihtsalt stuudios proovides ja mängides, aga just nii ongi kõige parem.
William Basinski - "On Time Out of Time" (Musex)
Pahatihti kasutatakse (ja kasutan ka ise!) muusika kohta sõna "kosmos". Maalib see ju kohe mingi pildi ootamatust helikeelest, sügavatest bassidest, elektroonilistest kilinatest-kulinatest, kuigi tegelikult on selles ettekujutuses sama palju kosmilisust kui "Tähesõdades" või "Star Trekis". See on popkultuuriline illusioon, hea turvaline lihtsustus, millega kirjeldada kõike vähegi võõrapärast või tehnitsistlikku.
Ambientilegend William Basinski näitab uuel plaadil "On Time Out of Time", kuidas kõlab kosmos tegelikult. Kogu plaat põhineb 1,6 miljardit aastat tagasi kahe musta augu ühinemisel tekkinud lainetel, mida Basinski töötles ja manipuleeris. "On Time Out of Time" südameks jäi ikkagi just see ürgessents, mistõttu ei toimu albumil just muusikaliselt eriti palju. Vaid üksikud lõputult kajavad tilinad-kilinad ning täiesti ootamatult esile tõusvad bassihoovused, mis samas mõjuvad justkui läbi alateadvuse. Me ei pea mõistma nende helide algallikat (kas saab üldse hoomata mustade aukude ühinemist?), tajumaks seda piiritut ilu, mis seal taga peitub.
The Chemical Brothers - "No Geography" (Universal)
Tundub ootamatu, et ajal, mil tantsumuusikas tekib pidevalt lühiajalisi mikrožanre ning uuendustest puudust pole, saavad aasta (vähemalt seni!) parima tantsuplaadiga hakkama täielikud legendid. The Chemical Brothers ja nende uus kauamängiv "No Geography" on üle pika aja kõige tantsukam, aga samal ajal ka värvikirevam ja maitsekam plaat. Raju reiviküte, aga mitte suvaline kitš, vaid täiesti tõsiseltvõetav kunst.
Huvitaval kombel saab mõttelise silla tõmmata "No Geography" ning The Prodigy viimase albumi "No Tourists" vahele. Mõlemad on Briti reiviskene kultustegelased, kes mõtestasid oma viimastel plaatidel lahti tantsukultuuri juuri – võib ju öelda, et see on retro, aga pigem mitte. Eesmärk on hoopis võtta mingi essents, mis töötas aastaid tagasi, ning teha selle mudeli alusel moodsat ekstaatilist tantsumalakat. Ja see töötab, kuradi hästi töötab!
Bendik Giske - "Surrender" (Smalltown Supersound)
Värske, praktiliselt eikuskilt tekkinud trend eksperimentaalmuusikas on saksofonistid, kes murravad täielikult selle lembepilli traditsioone ja kääksutavad-tuututavad välja abstraktseid ja ulmelisi helisid. See võiks pealtnäha kalduda free jazz 'i veidruste poole, aga kaugel sellest – nii Ben Vince, kes andis hiljuti Tallinnas Kauplus Aasias ka ekstaatilise kontserdi, kui ka Bendik Giske vaatavad hoopis elektroonika poole.
Saksofonitörtsatused on ehitusklotsid, millest ehitada pööraseid helimaastikke, kus kammermuusika põrkab technoga – ning see on pigem lihtsustus nende piiritust visioonist. Kuigi Bendik Giske meenutab helipildilt kohati Arcat – ilma androgüüne vokaalita, ent sama sügavalt ürgelektroonikasse sukeldudes –, siis põhiline võlu seisneb just ootamatuses. Produktsioon hoiab "Surrenderit" koos ning kogu hullusele vaatamata on tegu igati tervikliku plaadiga, kuid see on 34 minutit kõige veidramat dissonantsi, mis hakkab lõpuks isegi loogilisena tunduma.
Msylma - "Dhil-un Taht Shajarat Al-Zaqum" (Halcyon Veil)
Teoreetiliselt on Saudi Araabia produtsendi Msylma juures palju seda, mis on outsider -popi ja äkilisema elektroonika puhul juba klišeeks muutunud. Technobiit tuksumas justkui pihitoolis istuva vokaali taustal – võib ju öelda, et see on James Blake'i mudeli kopeerimine, aga on selles midagi halba? Oleks keegi kunagi ette kujutanud araabiakeelset James Blake'i? Läheb väljateenitult kategooriasse "ma isegi ei teadnud, et sellist asja kuulda tahaksin".
Album "Dhil-un Taht Shajaraty Al-Zaqum" ei ole tegelikult meeldiv kuulamine – ülitumedad taustad ja religioossed tekstid (millest ilmselgetel põhjustel midagi tegelikult aru ei saa) suruvad kuulaja nurka ega anna hingamiseks ruumi. Msylma looming ei sobi kindlasti igaühele, kuid kiire sissevaatena võõrasse kultuuri on see igati rikastav. Ilmselt ei satu enamik inimesi eales Saudi Araabiasse, seega viige end vähemalt 44 minutiks kuulamisreisile.
Ariana Grande - "thank u, next" (UMG)
Kui paljude artistide puhul tahaksin, et nad mulle rohkem meeldiksid, siis Ariana Grande puhul on pigem vastupidi. Teda on lihtsalt meediaruumis kogu aeg liiga palju ning enamik temaga seonduv on tühi-tähi, mis jätab ta paratamatult pigem halba valgusesse. Aga kui jätame kõrvale Grande kui persooni, siis üllataval kombel on temast mitme igava albumi järel saanud üks põnevamaid ja maitsekamaid popartiste.
"thank u, next" ei eksperimenteeri ega tee midagi otseselt uut, aga siin on kerges trap 'i ja R&B kastmes reliseeritud tipptasemel laulukirjutus ja sulnis vokaal. Grande teeb popmuusikat, mis on ühelt poolt reljeefne ja jääb meelde, kuid ei peleta ka ühtki kuulajat eemale. Lihtne meelelahutus, mis ei kaota ajas oma väärtust, vaid avanebki täielikult alles korduvalt kuulamisel.
DJ Nate - "Take Off Mode" (Planet Mu)
Footwork on tänaseni üks veidramaid tantsumuusikafenomene, mis on oma sünnist saadik jäänud justkui kapslisse. Ühelt poolt pole kunagi saatnud sealseid artiste suur edu - tuntuim artist ja žanri pioneer DJ Rashad suri vaid 34-aastaselt – ning teisalt ei toimu seal ka drastilisi arenguid. Ikka need samad trummimustrid, soul isämplid ja meeletult kiire tempo, aga samas muteerub footwork just selle žanri piirides vaat et iga albumiga. Kohati lähevad asjad liiga käest ära ja muutuvad friigikraamiks, aga tipphetkedel – nagu Jlini "Black Origami" – sünnib midagi eriti ilusat.
Lähenemisnurga poolest on DJ Nate küllalt sarnane Jlinile – selle asemel, et kogu aeg hoogu juurde keerata ja lood maaniat ning hullust täis süstida, laseb ta vokaalsämplitel rahulikult särada ja hoiab oma taustad pigem hõredad. Ei teagi, kas footwork on kunagi varem nii sulnilt kõlanud kui "Take Off Mode'i" kõige ilusamatel hetkedel. Sinna kõrvale jagub näpuotsaga ka raju nätakat, aga tugevamad momendid on just rauged, otsekui pohmelli käes vaevlevad lood. Laisk, aga imeilus tantsumuusika.
Gram-Of-Fun - "Second Breakfast EP" (Sony Music)
See kõlab ehk küüniliselt, aga just viimasel paaril aastal on Eesti popmuusika jõudnud tasemele, kus üha tihedamini tuleb endamisi küsida: "Kas see on tõesti kodumaine muusika?". Küsimus ei ole isegi mitte niivõrd laulukirjutuses, mis on alati tasemel olnud. Just produktsioon ja järeltöötlus on tänaseks üliprofil tasemel kättesaadavad igaühele, mis annab võimaluse süstida oma muusikasse glamuuri ja glämmi, mida seal ehk muidu niivõrd polegi.
Gram-Of-Fun on just selline näide. Nägin neid aasta tagasi esinemas ja nad ei jäänud kuidagi meelde. Vahepeal stuudios veedetud kuud on aga andnud juurde mahla ja särtsu, sest esimene lühialbum "Second Breakfast" on tantsupopi kvintessents, vaat et isegi õpikunäide. Säravad vokaalid, nakkavad bassid ja nilerodgreslik funkvõnge loovad terviku, mis sobiks mõne Euroopa suvefestivali pealavale. Eufooriline moodne pop, mis ei tüüta ka korduval kuulamisel.
Prince - "Originals" (Warner)
Prince'i eluajal ilmunud viimased albumid ("Hitnrun", "Art Official Age") ei säranud eriti ja mõjusid loomingulise tupikuna. Oli raske mõista, kuhu suunas ta liigub ja mida tahab saavutada, eriti arvestades, milline hull muusikaline geenius ta tegelikult oli. Seetõttu mõjuvad eriti drastiliselt tema postuumselt avaldatud plaadid. "Purple Raini" uusversiooniga kaasa tulnud B-pooled on justkui hulk miniplahvatusi, millest igaüks lööb omaette pahviks. Intiimne "Piano & A Microphone 1983" mõjub kui geeniuse põlve peal istumine, need on laulud, mis pole mõeldud miljonitele kuulajatele, aga õnneks on meil see võimalus.
Ka värske album "Originals", kuhu on koondatud Prince'i lood, mis olid algselt kirjutatud teistele artistidele, töötab kui külmajudinaidtekitav sissevaade muusikalise geeniuse loomingu paremikku. Seksist ja ekstaasist nõrguv funk, valusad balladid, imalad poplood, mis iganes – vahet pole, mida Prince teeb, kõik hakkab tema käes särama. Kuula vaid mõnd fraasi igast loost ja saad aru, kuidas Prince elas muusikat. See polnud töö ega hobi, vaid ta valas igasse loosse kogu oma hinge. On vähe muusikuid, kes oma loomingu kaudu nii aktiivselt edasi elavad...
Cassius - "Dreems" (Love Supreme)
Muidugi, Cassiuse värsket kauamängivat võib – ja lausa peab – kuulama juba seetõttu, et duo liige Philippe Zdar hukkus traagiliselt kaks päeva enne albumi ilmumist. Aga see kurb sündmus saab olla vaid lisapõhjus, sest tegelikult on french house 'i pioneerid sellele unustatud žanrile täielikult eluvaimu sisse puhunud. "Dreems" on suvi ja päike ja rõõm ja lust ja kõik muu hea, mida elul pakkuda on.
Ühtlaselt, justkui mixtape 'ina kulgev "Dreems" on tugev autoriplaat, mis vaba käega segab hullu klubikütet pehme raadiopopiga. Sulni hittloo "Don't Let Me Be" järel tuleb maitsekas piano house 'i pärl "Chuffed", aga selline üleminek tundub normaalne. Kogu plaat on kokku põimitud ühtlase käekirjaga ning midagi pole ülearu, vaid iga nurga tagant paistab just parasjagu põrkavad basskitarre ja mesimagusaid vokaale.
Kellel Cassiusest veel väheks jääb, siis võib kuulata ka Hot Chipi uut albumit "A Bath Full of Ecstasy". Plaat võtab küll kohati liiga imelikke pöördeid ja mõjub poseerivalt, aga produtsendina kaasa löönud Philippe Zdar kattis lood särava suhkruglasuuriga. Sellest aga piisab, et suvi südamesse tuua!
Cherushii & Maria Minerva - "Cherushii & Maria Minerva" (100% Silk)
Juba aastaid on Maria Minerva eksperimenteerinud magamistoapopi kõige tumedamates ja veidramates soppides – kohtades, kus see "pop" on ikka nii tinglik kui üldse olla saab. "Tallinn at Dawn" ja "Cabaret Cixous" on pigem ambientelektroonika julged katsetused, kus käekirja poolest on rohkem ühist Ariel Pinkiga. Plaat-plaadi järel on Minerva küll liikunud lähemale popile, kuid pole sinna päriselt kunagi jõudnud. Elektroonikaudu, mis teda ümbritseb, on selleks lihtsalt liiga paks.
Aga nüüd on ta kohal. Või vähemalt teoreetiliselt kohal, sest "Cherushii & Maria Minerva" kõlab nagu reis ajamasinaga 1980. aastate staadionipopi. On see Madonna? Või siis vähemalt Madonna, keda ei huvita, kas ta päriselt kellelegi korda läheb. Kuid Minerva ja tema 2016. aastal ööklubipõlengus hukkunud sõbranna Cherushii eesmärk pole olla retro, vaid nad kasutavad lihtsalt popklišeesid enda kasuks ära. Kokku sünnib nõtke ja plastiline pop-house, mis tantsib prožektoritevalguses nii, nagu homset polekski.
Moodymann - "Sinner" (KDJ Records)
Kui on keegi, kes on läbi ja lõhki cool, siis just Moodymann. Ta on house 'i ebajumal, kes teeb asju nii, nagu teised ei tee. Aga miks peakski? Võtame kasvõi lugu-loo haaval tema uue albumi "Sinner". Avalugu "I'll Provide" kõlab nagu Nine Inch Nails oleks üritanud klubihitti teha ja sellega imehästi õnnestunud. "Downtown" seisab mingil õhkõrnal piiril house 'i ja lounge jazz 'i vahel, et kohati tundub isegi uskumatu, kuidas see saab olla Moodymann. Seitsmelooline plaat mängibki jaburate vastuoludega, aga kogu aja on tajutav moodymannlik ürgfunk, mingi tabamatu essents.
Koos Prince'iga on just Moodymann üks neid väheseid, kes elab oma muusikat kogu ihu ja hingega läbi. Vinguvad vokaaljorisemised, laisad trummirütmid ("Got Me Coming Back Rite Now") ja hullumeelne psühhedeelia ("If I Gave U My Love") on just see, mida temalt oodata. "Sinner" ei ole küll plaat, mis paistaks Moodymanni diskograafias tohutult silma, aga üle aastate on see esimene võimalus tema uut materjali kuulata. Ja tahaks veel-veel-veel, sest house 'is ei saa piiritu hulluse poolest keegi teine Moodymannile vastu.
SINNER | KDJ-48 by Moodymann
Sip€lga 14 - "Traplaif" (Legendaarne)
Eesti Soundcloudi-räpp kasvas lõpuks suureks. Jah, meil on Nublu ja veel mõned väiksemad edulood, aga Sip€lga 14 – kes vist oligi kodumaise mõminaräpi skene pioneer? – andis välja esimese päris Soundcloudi-räpi albumi. See pole mingi põlve otsas kokku klopsitud mixtape, vaid profilt produtseeritud ning sekund-sekundi haaval läbimõeldud tervik. Midagi pole ülearu, 23 minutit kestev album ei tundu ka kui kiire ruttamine või EP, vaid ikkagi ideedest tulvil ning värvikirev kauamängiv. Vähesed plaadid suudavad nii lühikese ajaga sedavõrd palju ära teha.
Plaadifirma Legendaarne alt ilmunud "Traplaif" kaugeneb vähemalt esmapilgul Soundcloudi-räpist. Ei kõla hullu andmist nagu Sip€lga 14 esimestes lugudes ("ma laadisin lolli peaga enda nuded netti üles") ning kõik nurgad on justkui maha lihvitud, aga mingi alateadlik essents on ikka alles. Mõminaräpp ei peagi kasutama tasuta biite ja salvestama muusika 5-eurose Maxima mikrofoniga – võlu peitub hoopis kusagil mujal. Kõlapildilt mõjub plaat hoopis mõttelise järjena Genka ja Põhjamaade Hirmu projekti 12EEK Monkey kosmilis-idamaisele rännakule "Xibalba Spa". Sügavatest bassiandmistest jõuab Sip€lga 14 plaadi lõpuks isegi punkparoodiani, tõestades, et mõminaräpis on kõik lubatud.
Murlo - "Dolos" (Coil Records)
Samal ajal, kui n-ö funktsionaalne Briti tantsumuusika teeb tagasitulekut, kerkivad pinnale ka abstraktsemad ja veidramad tegijad. Neist kõige säravam on Murlo, end koomiksitegelasena esitlev produtsent, kelle mõjutused on äärmiselt laiad. Midagi tuleb moodsast Briti bassimuusikast, veidi grime 'ist ja garage 'ist, aga samas küllalt palju ka kammermuusikast ja kunstelektroonikast. Ta on teinud muidugi ka tantsumuusikat, kuigi enamik normaalsed inimesed selle muusika järgi ei tantsiks.
Tema esimene täispikk album "Dolos" on eepiline suurteos. Bassid, mis kõlavad kui kumminuiadega hiiglaslike õhupallide tagumine, saadavad lõputut kilinate-tilinate laviini. Sellest tekib multifilmilik, ehk isegi paroodiline maailm, mis on samas nii värvikirev ja särtsakas, et kisub endasse ja hoiab küljes. Aga mida lugu edasi, seda kummalisemaks kõik muutub. Speed garage teeb äkkpöörde piiksuvasse autotune -gospelisse, et jõuda mõni lugu hiljem vaat et konservatiivse koorimuusikani. Kuidas see nii läks? Ma ei tea, aga Murlo jaburas koomiksimaailmas tundub see kõik okei.
Liisi Koikson - "Bittersweet EP" (Lista OÜ)
Huvitav, kuidas mõned muusikud defineerivad end aastate jooksul ühe külje pealt, ehitavad endale kindla publiku ja saavad tänu sellele igati edukaks, ent otsustavad ühel hetkel ootamatult kõik laiali lammutada ja täiesti pahupidi uuesti otsast alustada. Liisi Koikson tegi just seda – teadsime teda pehme eestikeelse popjazzi poolest, kuid ühel heal päeval hakkas ta tegema hoopis ingliskeelset elektroonikat ja tantsukamat popi. Usun, et paljusid tema varasemaid fänne pani see kulmu kortsutama, mulle isiklikult aga sobis väga hästi. Ei näe just tihti, et üks artist nii julgelt oma loomingulise teraviku vastassuunda pööraks.
Samas ei juhtunud see üleöö. Mäletan juba aastaid tagasi Liisi Koiksoni Soundcloudist avastatud demolugu "I'm The Only One", mille hea sündiliin ja mahlakas vokaal jäid meelde ja panid küsima: millal midagi sellist rohkem saab kuulda? 2017. aastal ilmuski album "Coffee for One", kus saidki kokku pehme jazz, täpne produktsioon ja moodne elektrooniline pop. Värske lühialbumi "Bittersweet" valguses tundub toonane kauamängiv aga pigem käeharjutus, sest uuel plaadil on samad motiivid veel mõjuvamad. Varasemad koostööd Jaan Tätte ja Imre Sooäärega on asendunud tänaseks Sander Möldriga ("Can't Stop Dancing") ning usun, et suuremad asjad ootavad veel ees.
Durand Jones & the Indications - "American Love Call" (Dead Oceans)
Soul on küll 1960. aastatest alates korduvalt muteerunud ja uusi kihistusi juurde saanud, kuid ka žanri nn algkuju pole kuhugi kadunud. Hiljuti meie seast lahkunud Charles Bradley ja Sharon Jones tegid mõlemad oma elu lõpuni soul 'i ajastutruult, viies ajas mitu head aastakümmet tagasi. Ka noored tüübid Michael Kiwanuka, Curtis Harding ja Leon Bridges pööravad pilgu pigem minevikku, jäädes truuks traditsioonidele, kuid lisades sinna piisavalt ka tänapäevast produktsiooni ja mõjutusi moodsast popist.
Tihti võib selline lähenemine, kus rohkem laenatakse minevikust kui olevikust, muutuda kopeerivaks ja põhjendamatuks, ent õnneks on palju positiivsed erandeid. Kõik eelpool nimetatud artistid ning ka Durand Jones & The Indicatons paistab silma just hea laulukirjutuse poolest. Ja oi kui palju häid lugusid on plaadil "American Love Call"! 2019. aastal on see muidugi poolensti nurgatagune plaat, mida teavad vaid üksikud inimesed, aga mõelda, kui see oleks ilmunud a la 1972. aastal? See oleks album, mis kuuluks souliklassikasse ning mille põhisinglid kõlaksid tänaseni raadiotes. Laulukirjutuse tippklass ja lihtsalt imeilus muusika.
Marvin Gaye - "You're The Man" (UMG)
Durand Jonesi soovituses välja toodud 1972. aastal ei olnud tegelikult juhuslik. Soulilegendi Marvin Gaye album "You're The Man", mis jõudis kuulajate ette alles sel aastal, oleks pidanud tegelikult ilmuma just 1972. aastal. Albumi avasinglit ei võetud aga toona hästi vastu ja Gaye loobus plaadi avaldamisest. Artisti kuldaega jäänud "kadunud album" aga esindab just neid samu väärtusi, mida "American Love Call" praegu – jõulised vokaalid, imehead lood ja värvikirev muusika. Mida rohkemat võiks veel ühelt plaadilt tahta?
"You're The Man" on tõesti üks selliseid albumeid, mida kuulad paar lugu ja seal on kõik nii hästi paigas, et vajud mingisesse õndsasse pilve. Tahaks diivani peale pikali visata, Gaye sulnilt taustaks laulmas, ja suikuda mingisse õnneuima. Heatujumuusika parimas mõttes, mis näitab üht artisti tema parimas vormis. Jääb ainult loota, et ehk on teistelgi legendidel sellised pärlid kusagil arhiivis tolmu kogumas...
Vaiko Eplik - "Sireleis" (Vaiguviiul)
Kui Vaiko Epliku kaks eelmist plaati – "Kirevase" ja "Uus karjäär uues linnas" – olid eksperimenteerivad ja kaugenesid tema nakkava retropopi mudelist, siis nüüd on muusik justkui taas kodusadamasse tagasi sõudnud. Värske album "Sireleis" on suures osas pärit juba 2014. aasta plaadile "Nõgesed" ja "Nelgid" ajast, lihtsalt tervikuna jõudis see kuulajate ette alles nüüd. Need, kes vähegi Epliku kontsertidele sattunud, on mitmeid lugusid ilmselt juba ka kuulnud. Mitte, et see muidugi selle materjali väärtust kuidagi vähendaks – üks Epliku suurimaid väärtusi ongi selles, et lood ei anna end kohe kätte ning avanevad vahel alles mitmekümnendal kuulamisel.
Võime ju küsida, et kas meil on vaja veel rohkem Epliku muusikat? Üle kümne sooloplaadi ja mitmed kõrvaprojektid on loonud juba nii suure diskograafia, et kõhu saab igati täis. Ja eks mul tekkiski see küsimus pärast esimest paari-kolme "Sireleis" kuulamist, aga iga järgmise kuulamiskorraga see tunne väheneb – Eplik on lihtsalt nii hea laulukirjutaja, et neile lugudele on võimatu vastu panna. Seal pole võib-olla tõesti enam midagi eriti uut ning enamik trikid on juba varasemalt plaatidel nähtud, aga mis siis? Eesti popmuusikas ei suuda keegi teine Vaiko Eplikule vastu astuda ning hea, kui ta seda meile korra aastas meelde tuletab.
Jamila Woods - "Legacy! Legacy!" (Jagjaguwar)
Tore on kuulata muusikat, mis sünnib justkui muuseas. Ma ei pea silmas, et see peaks olema kuidagi lõdvalt või ükskõikselt tehtud, vaid kui tegijad tunnevad end niivõrd kindlalt, et suudavad n-ö võltsida laiskust, siis muutub see graatsiliseks. Oma teisel kauamängival "Legacy! Legacy" suudab Jamila Woods just täpselt seda. Ta ei ürita isegi midagi eriti moodsat teha – teda saadab jazzitunnetusega taustabänd, pole superstaaridest kaasautoreid ega ka tugeva bassiga peohitte. See aga ei tähenda, et Woodsi muusika poleks meeletult võluv.
"Legacy! Legacy!" on R&B tipptase, mis ei jää kaugele maha Eryhah Badu, D'Angelo või Lauryn Hilli parimatest töödest. Iga lugu särab nii eraldi kui ka osana tugevast tervikust, Jamila Woodsi vokaal justkui heljub nõtkete taustade peal ja põimib kõik omavahel kokku. Raske on isegi täpselt näppu peale panna, miks see muusika nii hästi töötab – seal on lihtsalt paras kogus ilu, badass 'i ja cool 'i, aga samas ka popmuusikale vajalikku naivismi. Ilmselt aasta parim musta muusika album, mis teeb pika puuga ära Solange'i paljuräägitud veiderdavale albumile "When I Get Home".
Thom Yorke - "Anima" (XL)
Vaatamata sellele, et Radiohead on praeguse aja üks ambitsioonikamaid ja armastatumaid rockbände, on neil olnud alati tugev side ka elektroonika ja tantsumuusikaga. Nende keerukates kompositsioonides on oma osa avaral elektroonilisel produktsioonil ning nad lasevad julgelt ka kõiksugu techno - ja house -produtsentidel enda muusikat remix 'ida. Bändi ninamees Thom Yorke on oma sooloprojektis elektroonikaga veel julgemalt katsetanud, eriti aga just värskel albumi "Anima". Rock on täielikult hajunud ning järgi on jäänud julge autorielektroonika, kus tantsulisus kohtub mitmetähendusliku lüürika ja yorkeliku abstraktse veiderdamisega.
"Anima" ei ole lihtne plaat – kas Thom Yorke'ilt saaks üldse oodata midagi lihtlabast? – ning nõuab tähelepanu, kuid samas ei mõju seejuures lämmatavana. Tänu heale rütmigrupile on lugudes olemas kaasakiskuv meloodia, mille peale Yorke hakkab ehitama erinevaid muusikaliseid kujundeid. Lood ei jää kordagi pidama, vaiksest ballaadist võib areneda lõpuks kõige rajum ambient-techno andmine. Avarale tähendusväljale annab lisadoosi ka albumiga koos ilmunud režissöör Paul Thomas Andersoni lavastud 15-minutiline lühifilm, milles kujundeid, mida lahti murda, on rohkem kui paljudes täispikkades filmides. Seikluslik rännak Thom Yorke'i kõhedatel tantsuradadel.
Bibio - "Ribbons" (Warp)
Produtsent Stephen Wilkinson, kes avaldab plaadifirma Warp alt muusikat juba pea 15 aastat, on tabanud ära imetäpse tasakaalu folgi ja elektroonika vahel. Võime seda ju tinglikult nimetada tema loomingut folktroonikaks – omalaadne mugavustermin, mis on tekkinud Eesti popmuusikas –, aga see ei päde täielikult. Wilkinsoni muusika, mida ta artistinime Bibio alt avaldab, on nii läbikasvanud ja tervilik, et elektroonikat ja folki on seal võimatu eraldiseisvatena vaadata. Kui näiteks Trad.Attack! keevitab n-ö tänapäevast võnget tehislikult vanale pärandile külge, siis Bibio elabki mingis lillelapse folkunelmas. Lihtsalt tema muusikalises keeles kõiksugu traditsiooniliste pillide kõrval ka mõjutusi elektroonikast, house 'ist ja ambient 'ist.
Bibio eelmine täispikk album "A Mineral Love" – kui arvestame, et vahepealne ambienteksperiment "Phantom Brickworks" oli pigem singlikogumik – on viimase kümnendi üks ilusamaid plaate, mis on täis lapselikku elurõõmu, millesarnast ei leia vaat et kusagilt mujalt. See ilu on ka niivõrd universaalne, et olen seda kuulnud mängimas nii Eestis kaubanduskeskuses kui Hispaanias basseinibaaris. Uus album "Ribbons" jätkab samalt pinnaselt, kus olulisel kohal on Wilkinsoni õhkõrn vokaal, lihtsakoelised kitarrimeloodiad ja pehmelt põrkavad süntesaatorid. Suvemuusika, mille saatel kõige ilusamal päeval elu nautida.
### Response:
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 25 muusikapärli esimesest poolaastast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahandusminister Martin Helme ütles kolmapäeval Postimehes ilmunud intervjuus, et tema hinnangul ei tohiks Eesti kohtusüsteemist kõrgemal üldse mingit instantsi olla, viidates EKRE seisukohale, et Eestil pole mingit kasu kuuluda Euroopa Nõukogu Parlamentaarsesse Assambleesse, isegi kui see annab Eesti kodanikele võimaluse pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
"Minu hinnang on et meil on kindlasti vaja Euroopa Inimõiguste Kohust. See tagab euroopalikest väärtustest lugupidamise ka Eesti vabariigis. See on minu arvates lausa üks osa põhiõigustest, et kohtupidamine oleks lõpuni igakülgne ja et kaebeõigus oleks tagatud. Euroopasse pöördumise õigus on väga oluline," ütles Aeg.
Erakonna Isamaa liikmest justiitsministri sõnul pole ta sel teemal Martine Helme ega ühegi teise koalitsioonipartneri EKRE liikmega varem rääkinud.
"Minu jaoks tuleb see (Helme seisukoht – toim.) täiesti uudisena, sellepärast et see on üks osa õigusriigist, pöörduda oma probleemidega inimõiguste kohtusse, kui inimesele tundub, et siseriiklik kohtuotsus ei ole tema eesmärke rahuldanud," märkis Aeg.
"Seda, kas inimõiguste kohust on meil vaja või mitte, seda me arutanud ei ole me ei oma fraktsioonis ega koalitsioonipartneritega, sest me oleme seda siiani pidanud iseenesestmõistetavaks," lisas minister.
Helme oli Postimehe intervjuus kriitiline ka riigikohtu suhtes, öeldes, et "kohtunikud poliitikat tehes selgelt väljuvad oma tööpõllult ja võtavad endale õiguse olla parlament". Helme avaldas lisaks arvamust, et kui kohtunikud teevad poliitikute arvates poliitilisi kohtuotsuseid, siis poliitikud ei pea hakkama neid rakendama.
Aegi hinnangul ei tee riigikohus kindlasti poliitilisi otsuseid.
"Meil on põhiseadusega väga selgelt võimude lahusus paika pandud ja põhiseaduslik järelevalve funktsioon on riigikohtul olemas, nii et see ei ole mingisuguse poliitilise privileegi võtmine, vaid nende seadusest tulenev kohustus põhiseadusega vastavust hinnata ja oma seisukohta väljendada. Aga kindlasti ei tee riigikohus poliitilisi otsuseid, nad teevad õiguslike otsuseid," ütles ta.
Aegi sõnul võib mõnel poliitikul riigikohtu politiseerituse mulje tekkida, kui kohus annab hinnangu mõnele parlamendi vastuvõetud seadusele.
"See veelahe mõnikord tekib, kui kohus hindab parlamendis ehk seadusandlikus kogus vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele ja asub teisele seisukohale," märkis ta.
Paet peab Euroopa Inimõiguste Kohut eestlastele vajalikuks
Ka Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti hinnangul on inimõiguste täieliku tagamise kindlustamiseks vajalik Euroopa Inimõiguste Kohus.
"Inimõiguste kaitse tagamiseks ei saa olla midagi liiga palju. Euroopa Inimõiguste Kohus on oma objektiivsust ja tõhusust väga hästi tõestanud," ütles Paet.
"Samas kui mõni Eesti valitsuse liige ei ole sellega rahul, minugi pärast – reformime seda valitsust, vahetame inimesi välja. Aga öelda, et Euroopa Inimõiguste Kohus pole Eestile vajalik, on tegelikult piinlik," lausus Paet.
Samuti on piinlikud katsed järjekindlalt Eesti kohtusüsteemi sõltumatust õõnestada, lisas ta. | Aeg: Euroopa Inimõiguste Kohus on enesestmõistetav ja vajalik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahandusminister Martin Helme ütles kolmapäeval Postimehes ilmunud intervjuus, et tema hinnangul ei tohiks Eesti kohtusüsteemist kõrgemal üldse mingit instantsi olla, viidates EKRE seisukohale, et Eestil pole mingit kasu kuuluda Euroopa Nõukogu Parlamentaarsesse Assambleesse, isegi kui see annab Eesti kodanikele võimaluse pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
"Minu hinnang on et meil on kindlasti vaja Euroopa Inimõiguste Kohust. See tagab euroopalikest väärtustest lugupidamise ka Eesti vabariigis. See on minu arvates lausa üks osa põhiõigustest, et kohtupidamine oleks lõpuni igakülgne ja et kaebeõigus oleks tagatud. Euroopasse pöördumise õigus on väga oluline," ütles Aeg.
Erakonna Isamaa liikmest justiitsministri sõnul pole ta sel teemal Martine Helme ega ühegi teise koalitsioonipartneri EKRE liikmega varem rääkinud.
"Minu jaoks tuleb see (Helme seisukoht – toim.) täiesti uudisena, sellepärast et see on üks osa õigusriigist, pöörduda oma probleemidega inimõiguste kohtusse, kui inimesele tundub, et siseriiklik kohtuotsus ei ole tema eesmärke rahuldanud," märkis Aeg.
"Seda, kas inimõiguste kohust on meil vaja või mitte, seda me arutanud ei ole me ei oma fraktsioonis ega koalitsioonipartneritega, sest me oleme seda siiani pidanud iseenesestmõistetavaks," lisas minister.
Helme oli Postimehe intervjuus kriitiline ka riigikohtu suhtes, öeldes, et "kohtunikud poliitikat tehes selgelt väljuvad oma tööpõllult ja võtavad endale õiguse olla parlament". Helme avaldas lisaks arvamust, et kui kohtunikud teevad poliitikute arvates poliitilisi kohtuotsuseid, siis poliitikud ei pea hakkama neid rakendama.
Aegi hinnangul ei tee riigikohus kindlasti poliitilisi otsuseid.
"Meil on põhiseadusega väga selgelt võimude lahusus paika pandud ja põhiseaduslik järelevalve funktsioon on riigikohtul olemas, nii et see ei ole mingisuguse poliitilise privileegi võtmine, vaid nende seadusest tulenev kohustus põhiseadusega vastavust hinnata ja oma seisukohta väljendada. Aga kindlasti ei tee riigikohus poliitilisi otsuseid, nad teevad õiguslike otsuseid," ütles ta.
Aegi sõnul võib mõnel poliitikul riigikohtu politiseerituse mulje tekkida, kui kohus annab hinnangu mõnele parlamendi vastuvõetud seadusele.
"See veelahe mõnikord tekib, kui kohus hindab parlamendis ehk seadusandlikus kogus vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele ja asub teisele seisukohale," märkis ta.
Paet peab Euroopa Inimõiguste Kohut eestlastele vajalikuks
Ka Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti hinnangul on inimõiguste täieliku tagamise kindlustamiseks vajalik Euroopa Inimõiguste Kohus.
"Inimõiguste kaitse tagamiseks ei saa olla midagi liiga palju. Euroopa Inimõiguste Kohus on oma objektiivsust ja tõhusust väga hästi tõestanud," ütles Paet.
"Samas kui mõni Eesti valitsuse liige ei ole sellega rahul, minugi pärast – reformime seda valitsust, vahetame inimesi välja. Aga öelda, et Euroopa Inimõiguste Kohus pole Eestile vajalik, on tegelikult piinlik," lausus Paet.
Samuti on piinlikud katsed järjekindlalt Eesti kohtusüsteemi sõltumatust õõnestada, lisas ta.
### Response:
Aeg: Euroopa Inimõiguste Kohus on enesestmõistetav ja vajalik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Skoda Fabia R5 autoga, mis on ette valmistatud Läti meeskonna Sports Racing Technology poolt tulevad Rally Estonia starti Raul Jeets ja Andrus Toom. Tehase Auto värvides sõitev Raul Jeets on osalenud kõigil Rally Estonia võistlustel ja korra on Andrus Toomi asendanud Erik Lepikson. R5 klassi autoga on ta startinud viimasel neljal rallil. Parim tulemus on neil aastast 2016, kui Rally Estonia oli FIA ERC Euroopa meistrivõistlustluste etapp ja nende koht oli neljas. Tänavust aastat, kui stardinimekiri on nii WRC autode kui R5 autode osas väga esinduslik, ootab Jeets suure põnevusega.
"Esmalt kiidusõnad korraldajatele, et selline olulise tiitliga võistlus Eestis toimub," ütles Raul Jeets. "Meie kogemus R5 klassi autoga on Rally Estonial selline, mille pealt saame minna püüdma head tulemust. Viru ralli oli meile heaks kontrolliks ja seal kahe WRC auto järel saavutatud kolmas koht näitas, et liigume meeskonnaga õiges suunas. Auto on hea ja meeskond teeb korralikku tööd ja oleme valmis võitlema kõrgete kohtade eest R5 klassis. See, et rohkem eestlasi osaleb selles klassis annab meile ainult hoogu juurde!"
Priit Koik stardib Rally Estoniale kuuendat korda. Varasemalt on ta osalenud nii tagaveolise BMW kui Ford Fiesta Proto autoga. Alates sellest hooajast sõidab ta Kaur Motorsport meeskonna ettevalmistatud Ford Fiesta R5 autoga, millega on tänavu teinud kaks starti. Alates Viru rallist on autos ka uus kaardilugeja Kristo Tamm.
"Seltskond, kellega Rally Estonial hakkame võidu sõitma on muljetavaldav," rääkis Priit Koik. "Esimese võrdluse saime kätte Liepaja rallil, kus oli kohal FIA ERC sarja paremik ja sealt tuli 12. koht. Võrdlus esiotsaga aja osas oli mõistlik. Viru rallil ei saanud väljasõidu tõttu vajalikke kilomeetreid, mida oleks vaja olnud, eriti kuna on uus kaardilugeja. Enne Rally Estoniat saame teha ka korraliku testi ja usun, et oleme valmis. Vaadates konkurentsi, siis koht R5 autode TOP10 sees oleks hea. Teed on siin tuttavad ja usun, et tänavused katsed saavad olema ägedad."
Oma debüüdi nii neljaveolise auto kui R5 klassi autoga teeb Rally Estonial Karl Martin Volver, kelle kaardilugejaks on Margus Jõerand. Endise WRC sõitja Toni Gardemeisteri meeskonnalt TGS Worldwide saab ta enda käsutusse Skoda Fabia R5 auto ja tema sõnul on Rally Estonia just õige koht selline debüüt teha.
"Eelmise aasta lõppedes, mil olime tulnud Saksamaal ADAC Opel Rallye Cup kolmandale kohale ei olnud meil selleks aastaks kindlat plaani," rääkis Karl Martin Volver. Krosskardiga võistlustel osalemise kõrval panime paika, et seame panused Rally Estonia peale, kus stardiksime R5 autoga. Tegu on Eesti olulisema võistlusega ja ka toetajad tulid selle mõttega kaasa. Kohal on palju tippmeeskondi ja hea tulemus siin võib aidata tulevikus õigeid uksi avada. Meie eesmärk on kindlalt lõpetada ja võtta rallit katse-katse haaval. Neljaveolise auto kogemust meil ei ole ja kindlasti on vaja palju eeltööd, näiteks ka legendiga teha."
R5 klassis pakuvad Rally Estonial rahvusvahelist konkurentsi uue M-Sport meeskonna Ford Fiesta R5 autoga Teemu Suninen, Volkswagen Polo R5 autoga Oliver Solberg, Skoda Fabia R5 autodega Eerik Pietarinen ja Nikolai Grjazin ja paljud teised. | Eesti sõitjad on Rally Estonial valmis tugevaks konkurentsiks R5 klassis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Skoda Fabia R5 autoga, mis on ette valmistatud Läti meeskonna Sports Racing Technology poolt tulevad Rally Estonia starti Raul Jeets ja Andrus Toom. Tehase Auto värvides sõitev Raul Jeets on osalenud kõigil Rally Estonia võistlustel ja korra on Andrus Toomi asendanud Erik Lepikson. R5 klassi autoga on ta startinud viimasel neljal rallil. Parim tulemus on neil aastast 2016, kui Rally Estonia oli FIA ERC Euroopa meistrivõistlustluste etapp ja nende koht oli neljas. Tänavust aastat, kui stardinimekiri on nii WRC autode kui R5 autode osas väga esinduslik, ootab Jeets suure põnevusega.
"Esmalt kiidusõnad korraldajatele, et selline olulise tiitliga võistlus Eestis toimub," ütles Raul Jeets. "Meie kogemus R5 klassi autoga on Rally Estonial selline, mille pealt saame minna püüdma head tulemust. Viru ralli oli meile heaks kontrolliks ja seal kahe WRC auto järel saavutatud kolmas koht näitas, et liigume meeskonnaga õiges suunas. Auto on hea ja meeskond teeb korralikku tööd ja oleme valmis võitlema kõrgete kohtade eest R5 klassis. See, et rohkem eestlasi osaleb selles klassis annab meile ainult hoogu juurde!"
Priit Koik stardib Rally Estoniale kuuendat korda. Varasemalt on ta osalenud nii tagaveolise BMW kui Ford Fiesta Proto autoga. Alates sellest hooajast sõidab ta Kaur Motorsport meeskonna ettevalmistatud Ford Fiesta R5 autoga, millega on tänavu teinud kaks starti. Alates Viru rallist on autos ka uus kaardilugeja Kristo Tamm.
"Seltskond, kellega Rally Estonial hakkame võidu sõitma on muljetavaldav," rääkis Priit Koik. "Esimese võrdluse saime kätte Liepaja rallil, kus oli kohal FIA ERC sarja paremik ja sealt tuli 12. koht. Võrdlus esiotsaga aja osas oli mõistlik. Viru rallil ei saanud väljasõidu tõttu vajalikke kilomeetreid, mida oleks vaja olnud, eriti kuna on uus kaardilugeja. Enne Rally Estoniat saame teha ka korraliku testi ja usun, et oleme valmis. Vaadates konkurentsi, siis koht R5 autode TOP10 sees oleks hea. Teed on siin tuttavad ja usun, et tänavused katsed saavad olema ägedad."
Oma debüüdi nii neljaveolise auto kui R5 klassi autoga teeb Rally Estonial Karl Martin Volver, kelle kaardilugejaks on Margus Jõerand. Endise WRC sõitja Toni Gardemeisteri meeskonnalt TGS Worldwide saab ta enda käsutusse Skoda Fabia R5 auto ja tema sõnul on Rally Estonia just õige koht selline debüüt teha.
"Eelmise aasta lõppedes, mil olime tulnud Saksamaal ADAC Opel Rallye Cup kolmandale kohale ei olnud meil selleks aastaks kindlat plaani," rääkis Karl Martin Volver. Krosskardiga võistlustel osalemise kõrval panime paika, et seame panused Rally Estonia peale, kus stardiksime R5 autoga. Tegu on Eesti olulisema võistlusega ja ka toetajad tulid selle mõttega kaasa. Kohal on palju tippmeeskondi ja hea tulemus siin võib aidata tulevikus õigeid uksi avada. Meie eesmärk on kindlalt lõpetada ja võtta rallit katse-katse haaval. Neljaveolise auto kogemust meil ei ole ja kindlasti on vaja palju eeltööd, näiteks ka legendiga teha."
R5 klassis pakuvad Rally Estonial rahvusvahelist konkurentsi uue M-Sport meeskonna Ford Fiesta R5 autoga Teemu Suninen, Volkswagen Polo R5 autoga Oliver Solberg, Skoda Fabia R5 autodega Eerik Pietarinen ja Nikolai Grjazin ja paljud teised.
### Response:
Eesti sõitjad on Rally Estonial valmis tugevaks konkurentsiks R5 klassis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paljud poliitikud ja poliitikavaatlejad on juhtinud juhtinud tähelepanu sellele, et eurovalimiste tulemuseks olnud senisest killustatum Euroopa Parlament eeldas ka laiemat koalitsioonimoodustamist, sest enam ei piisanud kahe suurfraktsiooni - paremtsentristliku EPP ja sotsiaaldemokraatide - omavahelisest kokkuleppest. Suure koalitsiooni moodustamine eeldab omakorda pikka aega kaalutud ja läbi mõeldud kokkuleppeid, kuid teisipäeva õhtuks sõlmitud kiirkorras tekkinud kompromiss oli paljude arvates aga kõike muud kui seda, nendib Politico oma ülevaates.
Eriti silmatorkav on kiirelt tehtud kompromissi puhul see, et tulemus on tugevalt Lääne-Euroopa kasuks kaldu.
Kokkulepe näeb välja järgnevalt:
* Euroopa Komisjoni president sakslanna Ursula von der Leyen (EPP);
* Euroopa Komisjoni asepresidendid hollandlane Frans Timmermans (S&D), taanlanna Margrethe Vestager (Uuenev Euroopa);
* Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja belglane Charles Michel (Uuenev Euroopa);
* Euroopa Liidu välispoliitikajuht hispaanlane Josep Borrell (S&D);
* Euroopa Keskpanga juht prantslanna Christine Lagarde, kes juhib hetkel IMF-i. Poliitiliselt on ta paremtsentristliku EPP ridades;
* Euroopa Parlamendi võimalikuks presidendiks pakuti bulgaarlasest sotsialisti Sergej Staniševi, kuid europarlamendi vasakpoolsed käisid hiljem tema asemel
kandidaadina välja hoopis Itaalia sotsiaaldemokraadi David-Maria Sassoli.
Ursula von der Leyen
Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks esitati kokkuleppe kohaselt Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen.
Ursula von der Leyeni kahjuks räägib kõige rohkem see, kuidas ta üldse valituks osutus - mitte oma senise töö või avalikult esitatud seisukohtade põhjal, vaid tänu sellele, et kui pühapäeval sõlmitud esialgne kokkulepe läbi kukkus, oli vaja Manfred Weberi tagasilükkamise kompenseerimiseks tulla vastu Euroopa Rahvaparteile (EPP), mille liikmeks ta Angela Merkeli Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liidu (CDU) liikmena ka on.
Samuti mängis ilmselt rolli ka soov saavutada juhtide seas sooline tasakaal.
Kuigi Von der Leyen on Brüsselis saksa ametniku peres sündinud, siis karjääri Euroopa Liidu institutsioonides tal ette näidata ei ole.
Samas on 60-aastasel Von der Leyenil esmapilgul olemas kõik, mida üks edukas (nais)poliitik vajab, ja teda on seetõttu kutsutud ka Wunderfrau -ks. Ta räägib palju keeli, enne poliitikasse siirdumist sai arstiks ning kasvatas üles seitse last. Ta on hea avalik esineja ning sobib igati foto-ja telekaamerate ette.
Alam-Saksi liidumaalt alustanud poliitikuna on ta olnud Merkeli valitsustes algusest peale ehk 2005. aastast. Enne kaitseministriks saamist oli ta perede ja noorte minister (2005-2009) ning töö- ja sotsiaalminister (2009-2013).
Kodumaal on tal aga hulgaliselt kriitikuid.
"Von der Leyen on meie nõrgim minister. Tundub, et sellest piisab Euroopa Komisjoni presidendiks saamiseks," teatas Euroopa Parlamendi endine president, sotsiaaldemokraat Martin Schulz teisipäeval.
Kuigi Schulzi kommentaari taustaks on osaliselt kindlasti ka pettumus, et Euroopa Komisjoni juhiks ei saanud Hollandi sotsiaaldemokraat Frans Timmermans, ei ole Schulz paraku oma arvamusega üksi ning Von der Leyenil on ohtralt kriitikuid ka CDU-s.
Peamiseks etteheiteks Von der Leyenile on olukord Saksamaa relvajõududes. Kuigi ta on probleemides süüdistanud sageli oma eelkäijaid, on ta olnud kaitseministriks juba 2013. aastast.
Saksamaa relvajõududes on olnud tema ametiajal rohkelt skandaale. Näiteks sagedased probleemid varustusenappusega ja töökorras sõjatehnika puudumine. Näiteks 2015. aastal selgus, et Saksamaa sõjalennukitest on tegutsemisvalmis vähem kui pooled; 2017. aastal selgus, et Saksa mereväel pole ühtegi töökorras allveelaeva; 2018. aasta raport, mille kohaselt on lahinguvalmidus halvenenud ja Saksa sõjaväel pole NATO missiooni jaoks tanke ning muud põhivarustust, sama nentis ka 2019. aasta jaanuaris avaldatud raport.
"Pole piisavalt ei personali ega ka varustust ning puudujääk järgneb puudujäägile," nentis Bundeswehri parlamentaarse järelevalve eest vastutav sotsiaaldemokraadist rahvasaadik Hans-Peter Bartels jaanuari lõpus avaldatud raportis. "Sõdurid on kaugel sellest, et neil oleks täismahus varustus."
Samuti on Von der Leyeni ametiaega varjutanud skandaal seoses teenistusrelvaks valitud Heckler & Kochi automaadi G36-ga, mille puhul selgus, et kuumenenud relvast lennanud kuul ei liigu enam otse. Eriti suurt piinlikkust on valmistanud kolmemastilise purjeka Gorch Fock ülikulukas ehk esialgu arvatust kümme korda kallim remondisaaga. Nendest kõikdiest probleemidest tingituna on mõned analüütikud märkinud, et Saksamaa relvajõud meenutavat tänapäeval pigem vabatahtlikku päästekomandot.
Eraldi teemaks on ka asjaolu, et rikas riik Saksamaa on endiselt kaugel NATO eesmärgist kulutada kaks protsenti SKP-st riigikaitsele ning selle eest on Berliin pälvinud Washingtoni teravat kriitikat. Kuigi selline otsus ei ole Von der Leyeni enda teha, vaid vastutus sellise olukorra eest lasub kogu Saksa valitsusel, võib sellel olla oma mõju, kui Euroopa Komisjoni president Von der Leyen kohtub näiteks USA presidendi Donald Trumpiga.
Kaitseministrit on kritiseeritud ka selle eest, et ta on kasutanud väliskonsultante, sealhulgas firmasid Accenture ja McKinsey, ning sellel teemal on parlamendis
algatatud ka uurimisi võimaliku korruptsiooni asjus.
Tagasiastumist pole nimetatud skandaalid aga toonud, sest Von der Leyenil on mõjuvõimsad toetajad nagu Bundestagi spiiker Wolfgang Schäuble ja liidukantsler Merkel ise. Küll aga on skandaalid kukutanud ta Saksamaa populaarsemate poliitikute seast ning temast ei räägitud enam kui Merkeli tõenäolisest mantlipärijast.
Von Der Leyenit on tabanud süüdistused akadeemilises plagiaadis. Selles pole ta Saksamaal, kus on tavaks eeldada ministritelt kõrgeid akadeemilisi kraade, loomulikult üksi.
Kunagine Saksamaa kaitseminister Karl-Theodor zu Guttenberg pidi omal ajal just plagiaadi asjus tagasi astuma. 2013. aastal astus plagiaadiskandaali tõttu tagasi aga lausa haridusminister Annette Schavan. Von der Leyenil läks lõpuks siiski paremini - ülikooli komisjon tunnistas, et ta oli oma meditsiiniõpingute doktoritöös jätnud mõnes kohas nõuetekohaselt viitamata, kuid need vead polevat olnud siiski tahtlikud ega mõjutanud tema töö keskset sisu.
Seega on võimalik, et paljud Saksamaa CDU liikmed näevad hea meelega, et Von der Leyen Brüsselisse lahkub. Muuhulgas vabastab see olulise ministrikoha mõnele erakonna tõusvale tähele.
Eesti jaoks on Von der Leyeni näol siiski pigem positiivse valikuga, sest kaitseministrina on ta lähedalt kokku puutunud NATO küsimustega ning on paratamatult kursis ka siinse piirkonna julgeolekuprobleemidega. Ta on hiljuti korduvalt Eestis käinud - külastanud Ämari õhuväebaasi nii 2017. kui ka 2019. aastal. Käesoleva aasta mais osales ta ka Lennart Meri konverentsil.
Märkimisväärne on ka see, et Ursula von der Leyen on kuulsa töösturi, Narva Kreenholmi Manufaktuuri omaniku, parun Ludwig Knoopi järeltulija.
Peaminister Jüri Ratas ütles Brüsselis Euroopa Liidu juhtkonna kandidaatide kohta, et nii Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks esitatud Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyenil kui ka Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja kandidaadiks esitatud Belgia peaminister Charles Michelil on Eestiga head suhted ja nad tunnevad ka siinset julgeolekuolukorda.
Kaitseminister Jüri Luik peab kolleeg Von der Leyenit Eesti jaoks väga heaks valikuks.
Kolmapäeva pärastlõunal saabub Von der Leyen juba Strasbourg'i toetust koguma ja eurosaadikute kohtuma. | Von der Leyen on kodumaal kritiseeritud, kuid Eestit tunneb ta hästi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljud poliitikud ja poliitikavaatlejad on juhtinud juhtinud tähelepanu sellele, et eurovalimiste tulemuseks olnud senisest killustatum Euroopa Parlament eeldas ka laiemat koalitsioonimoodustamist, sest enam ei piisanud kahe suurfraktsiooni - paremtsentristliku EPP ja sotsiaaldemokraatide - omavahelisest kokkuleppest. Suure koalitsiooni moodustamine eeldab omakorda pikka aega kaalutud ja läbi mõeldud kokkuleppeid, kuid teisipäeva õhtuks sõlmitud kiirkorras tekkinud kompromiss oli paljude arvates aga kõike muud kui seda, nendib Politico oma ülevaates.
Eriti silmatorkav on kiirelt tehtud kompromissi puhul see, et tulemus on tugevalt Lääne-Euroopa kasuks kaldu.
Kokkulepe näeb välja järgnevalt:
* Euroopa Komisjoni president sakslanna Ursula von der Leyen (EPP);
* Euroopa Komisjoni asepresidendid hollandlane Frans Timmermans (S&D), taanlanna Margrethe Vestager (Uuenev Euroopa);
* Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja belglane Charles Michel (Uuenev Euroopa);
* Euroopa Liidu välispoliitikajuht hispaanlane Josep Borrell (S&D);
* Euroopa Keskpanga juht prantslanna Christine Lagarde, kes juhib hetkel IMF-i. Poliitiliselt on ta paremtsentristliku EPP ridades;
* Euroopa Parlamendi võimalikuks presidendiks pakuti bulgaarlasest sotsialisti Sergej Staniševi, kuid europarlamendi vasakpoolsed käisid hiljem tema asemel
kandidaadina välja hoopis Itaalia sotsiaaldemokraadi David-Maria Sassoli.
Ursula von der Leyen
Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks esitati kokkuleppe kohaselt Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen.
Ursula von der Leyeni kahjuks räägib kõige rohkem see, kuidas ta üldse valituks osutus - mitte oma senise töö või avalikult esitatud seisukohtade põhjal, vaid tänu sellele, et kui pühapäeval sõlmitud esialgne kokkulepe läbi kukkus, oli vaja Manfred Weberi tagasilükkamise kompenseerimiseks tulla vastu Euroopa Rahvaparteile (EPP), mille liikmeks ta Angela Merkeli Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liidu (CDU) liikmena ka on.
Samuti mängis ilmselt rolli ka soov saavutada juhtide seas sooline tasakaal.
Kuigi Von der Leyen on Brüsselis saksa ametniku peres sündinud, siis karjääri Euroopa Liidu institutsioonides tal ette näidata ei ole.
Samas on 60-aastasel Von der Leyenil esmapilgul olemas kõik, mida üks edukas (nais)poliitik vajab, ja teda on seetõttu kutsutud ka Wunderfrau -ks. Ta räägib palju keeli, enne poliitikasse siirdumist sai arstiks ning kasvatas üles seitse last. Ta on hea avalik esineja ning sobib igati foto-ja telekaamerate ette.
Alam-Saksi liidumaalt alustanud poliitikuna on ta olnud Merkeli valitsustes algusest peale ehk 2005. aastast. Enne kaitseministriks saamist oli ta perede ja noorte minister (2005-2009) ning töö- ja sotsiaalminister (2009-2013).
Kodumaal on tal aga hulgaliselt kriitikuid.
"Von der Leyen on meie nõrgim minister. Tundub, et sellest piisab Euroopa Komisjoni presidendiks saamiseks," teatas Euroopa Parlamendi endine president, sotsiaaldemokraat Martin Schulz teisipäeval.
Kuigi Schulzi kommentaari taustaks on osaliselt kindlasti ka pettumus, et Euroopa Komisjoni juhiks ei saanud Hollandi sotsiaaldemokraat Frans Timmermans, ei ole Schulz paraku oma arvamusega üksi ning Von der Leyenil on ohtralt kriitikuid ka CDU-s.
Peamiseks etteheiteks Von der Leyenile on olukord Saksamaa relvajõududes. Kuigi ta on probleemides süüdistanud sageli oma eelkäijaid, on ta olnud kaitseministriks juba 2013. aastast.
Saksamaa relvajõududes on olnud tema ametiajal rohkelt skandaale. Näiteks sagedased probleemid varustusenappusega ja töökorras sõjatehnika puudumine. Näiteks 2015. aastal selgus, et Saksamaa sõjalennukitest on tegutsemisvalmis vähem kui pooled; 2017. aastal selgus, et Saksa mereväel pole ühtegi töökorras allveelaeva; 2018. aasta raport, mille kohaselt on lahinguvalmidus halvenenud ja Saksa sõjaväel pole NATO missiooni jaoks tanke ning muud põhivarustust, sama nentis ka 2019. aasta jaanuaris avaldatud raport.
"Pole piisavalt ei personali ega ka varustust ning puudujääk järgneb puudujäägile," nentis Bundeswehri parlamentaarse järelevalve eest vastutav sotsiaaldemokraadist rahvasaadik Hans-Peter Bartels jaanuari lõpus avaldatud raportis. "Sõdurid on kaugel sellest, et neil oleks täismahus varustus."
Samuti on Von der Leyeni ametiaega varjutanud skandaal seoses teenistusrelvaks valitud Heckler & Kochi automaadi G36-ga, mille puhul selgus, et kuumenenud relvast lennanud kuul ei liigu enam otse. Eriti suurt piinlikkust on valmistanud kolmemastilise purjeka Gorch Fock ülikulukas ehk esialgu arvatust kümme korda kallim remondisaaga. Nendest kõikdiest probleemidest tingituna on mõned analüütikud märkinud, et Saksamaa relvajõud meenutavat tänapäeval pigem vabatahtlikku päästekomandot.
Eraldi teemaks on ka asjaolu, et rikas riik Saksamaa on endiselt kaugel NATO eesmärgist kulutada kaks protsenti SKP-st riigikaitsele ning selle eest on Berliin pälvinud Washingtoni teravat kriitikat. Kuigi selline otsus ei ole Von der Leyeni enda teha, vaid vastutus sellise olukorra eest lasub kogu Saksa valitsusel, võib sellel olla oma mõju, kui Euroopa Komisjoni president Von der Leyen kohtub näiteks USA presidendi Donald Trumpiga.
Kaitseministrit on kritiseeritud ka selle eest, et ta on kasutanud väliskonsultante, sealhulgas firmasid Accenture ja McKinsey, ning sellel teemal on parlamendis
algatatud ka uurimisi võimaliku korruptsiooni asjus.
Tagasiastumist pole nimetatud skandaalid aga toonud, sest Von der Leyenil on mõjuvõimsad toetajad nagu Bundestagi spiiker Wolfgang Schäuble ja liidukantsler Merkel ise. Küll aga on skandaalid kukutanud ta Saksamaa populaarsemate poliitikute seast ning temast ei räägitud enam kui Merkeli tõenäolisest mantlipärijast.
Von Der Leyenit on tabanud süüdistused akadeemilises plagiaadis. Selles pole ta Saksamaal, kus on tavaks eeldada ministritelt kõrgeid akadeemilisi kraade, loomulikult üksi.
Kunagine Saksamaa kaitseminister Karl-Theodor zu Guttenberg pidi omal ajal just plagiaadi asjus tagasi astuma. 2013. aastal astus plagiaadiskandaali tõttu tagasi aga lausa haridusminister Annette Schavan. Von der Leyenil läks lõpuks siiski paremini - ülikooli komisjon tunnistas, et ta oli oma meditsiiniõpingute doktoritöös jätnud mõnes kohas nõuetekohaselt viitamata, kuid need vead polevat olnud siiski tahtlikud ega mõjutanud tema töö keskset sisu.
Seega on võimalik, et paljud Saksamaa CDU liikmed näevad hea meelega, et Von der Leyen Brüsselisse lahkub. Muuhulgas vabastab see olulise ministrikoha mõnele erakonna tõusvale tähele.
Eesti jaoks on Von der Leyeni näol siiski pigem positiivse valikuga, sest kaitseministrina on ta lähedalt kokku puutunud NATO küsimustega ning on paratamatult kursis ka siinse piirkonna julgeolekuprobleemidega. Ta on hiljuti korduvalt Eestis käinud - külastanud Ämari õhuväebaasi nii 2017. kui ka 2019. aastal. Käesoleva aasta mais osales ta ka Lennart Meri konverentsil.
Märkimisväärne on ka see, et Ursula von der Leyen on kuulsa töösturi, Narva Kreenholmi Manufaktuuri omaniku, parun Ludwig Knoopi järeltulija.
Peaminister Jüri Ratas ütles Brüsselis Euroopa Liidu juhtkonna kandidaatide kohta, et nii Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks esitatud Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyenil kui ka Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja kandidaadiks esitatud Belgia peaminister Charles Michelil on Eestiga head suhted ja nad tunnevad ka siinset julgeolekuolukorda.
Kaitseminister Jüri Luik peab kolleeg Von der Leyenit Eesti jaoks väga heaks valikuks.
Kolmapäeva pärastlõunal saabub Von der Leyen juba Strasbourg'i toetust koguma ja eurosaadikute kohtuma.
### Response:
Von der Leyen on kodumaal kritiseeritud, kuid Eestit tunneb ta hästi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2. juuli Postimehe saates "Otse Postimehest" ja 3. juuli Postimehe paberlehes järeldas Helme ekslikult, et riigikohus seadustas 21. juuni otsusega samast soost inimeste õiguse sõlmida abielu. "Riigikohus ei tegelenud oma otsuses küsimusega, kas samast soost inimesed peaksid Eestis saama sõlmida abielu. Nii on väär ja eksitav väide, et riigikohus otsustas, et Eestis on ka samast soost inimestel abielu õigus," teatas riigikohtu esindaja.
Riigikohus tunnistas välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab tähtajalise elamisloa andmise välismaalasele Eesti Vabariigi kodanikust samast soost registreeritud elukaaslase juurde Eestisse elama asumiseks. Riigikohus asus seisukohale, et samast soost püsivas partnerluses elavad inimesed võivad moodustada perekonna põhiseaduse mõttes.
Riigikohtu üldkogu ei tegelenud oma otsuses küsimusega, kas samast soost inimesed peaksid Eestis saama sõlmida abielu. Riigikohus keskendus üksnes registreeritud kooselupartneritele ning seda olukorras, kus Eesti seadusandja on kooseluseadust vastu võttes tunnustanud samast soost – aga ka erinevast soost – inimeste õigust sõlmida Eestis kooseluleping.
Ka ei tegelenud riigikohus küsimusega, milliste tingimuste täidetuse korral tuleb samast soost inimeste välismaal sõlmitud abielu lugeda Eestis kehtivaks. Riigikohus osutas üksnes, et "kuigi perekonnaseaduse järgi saavad abielu sõlmida üksnes naine ja mees (PKS § 1 lõige 1), siis loetakse Eestis kehtivaks ka välismaal sõlmitud samast soost inimeste abielu, mis on sõlmitud vastavalt rahvusvahelise eraõiguse reeglitele […]. Ka Euroopa Liidu õigusest võib tuleneda Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme (sh samast soost abikaasa, registreeritud või faktilise partneri) tähtajaline elamisõigus liikmesriigis".
Riigikohus järgis otsusega põhiseadust, mis kohustab õigust mõistma kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (§ 146).
Ajakirjanik Elo Mõttus-Leppik nentis teisipäevases saates "Otse Postimehest" Martin Helmet intervjueerides, et Mart Helme rääkis nädalavahetusel EKRE volikogus esinedes järjekordselt kohtunike peade veeretamisest, ning küsis, miks EKRE kohtunikke ähvardab.
"Kontekst oli ju väga konkreetne: meil on jälle järjekordne riigikohtu otsus, mis sisuliselt kehtestab Eestis homoabielude jõustamiseks seadusandlust. See ei ole isegi mitte kooseluseaduse rakendamine, see on välismaal sõlmitud samasoolise abielu, mis Eesti seaduste järgi on mittekehtiv, siis riigikohus otsustas nüüd, et meil on samasooliste abielu õigus Eestis ka. Ja see on poliitika tegemine. Kohtunikud poliitikat tehes selgelt väljuvad oma tööpõllult ja võtavad endale õiguse olla kas parlament või muu riigivalitseja. See õõnestab võimude lahusust ja usku õigusriiki.," vastas Helme. | Riigikohus Helmele: riigikohus ei seadustanud samasooliste õigust abielluda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2. juuli Postimehe saates "Otse Postimehest" ja 3. juuli Postimehe paberlehes järeldas Helme ekslikult, et riigikohus seadustas 21. juuni otsusega samast soost inimeste õiguse sõlmida abielu. "Riigikohus ei tegelenud oma otsuses küsimusega, kas samast soost inimesed peaksid Eestis saama sõlmida abielu. Nii on väär ja eksitav väide, et riigikohus otsustas, et Eestis on ka samast soost inimestel abielu õigus," teatas riigikohtu esindaja.
Riigikohus tunnistas välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab tähtajalise elamisloa andmise välismaalasele Eesti Vabariigi kodanikust samast soost registreeritud elukaaslase juurde Eestisse elama asumiseks. Riigikohus asus seisukohale, et samast soost püsivas partnerluses elavad inimesed võivad moodustada perekonna põhiseaduse mõttes.
Riigikohtu üldkogu ei tegelenud oma otsuses küsimusega, kas samast soost inimesed peaksid Eestis saama sõlmida abielu. Riigikohus keskendus üksnes registreeritud kooselupartneritele ning seda olukorras, kus Eesti seadusandja on kooseluseadust vastu võttes tunnustanud samast soost – aga ka erinevast soost – inimeste õigust sõlmida Eestis kooseluleping.
Ka ei tegelenud riigikohus küsimusega, milliste tingimuste täidetuse korral tuleb samast soost inimeste välismaal sõlmitud abielu lugeda Eestis kehtivaks. Riigikohus osutas üksnes, et "kuigi perekonnaseaduse järgi saavad abielu sõlmida üksnes naine ja mees (PKS § 1 lõige 1), siis loetakse Eestis kehtivaks ka välismaal sõlmitud samast soost inimeste abielu, mis on sõlmitud vastavalt rahvusvahelise eraõiguse reeglitele […]. Ka Euroopa Liidu õigusest võib tuleneda Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme (sh samast soost abikaasa, registreeritud või faktilise partneri) tähtajaline elamisõigus liikmesriigis".
Riigikohus järgis otsusega põhiseadust, mis kohustab õigust mõistma kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (§ 146).
Ajakirjanik Elo Mõttus-Leppik nentis teisipäevases saates "Otse Postimehest" Martin Helmet intervjueerides, et Mart Helme rääkis nädalavahetusel EKRE volikogus esinedes järjekordselt kohtunike peade veeretamisest, ning küsis, miks EKRE kohtunikke ähvardab.
"Kontekst oli ju väga konkreetne: meil on jälle järjekordne riigikohtu otsus, mis sisuliselt kehtestab Eestis homoabielude jõustamiseks seadusandlust. See ei ole isegi mitte kooseluseaduse rakendamine, see on välismaal sõlmitud samasoolise abielu, mis Eesti seaduste järgi on mittekehtiv, siis riigikohus otsustas nüüd, et meil on samasooliste abielu õigus Eestis ka. Ja see on poliitika tegemine. Kohtunikud poliitikat tehes selgelt väljuvad oma tööpõllult ja võtavad endale õiguse olla kas parlament või muu riigivalitseja. See õõnestab võimude lahusust ja usku õigusriiki.," vastas Helme.
### Response:
Riigikohus Helmele: riigikohus ei seadustanud samasooliste õigust abielluda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 182 cm pikkune "number neli" on üks kuuest uuest mängijast Cal Poly 2019/20 hooaja nimekirjas ning erinevates noortekoondistes mänginud eestlanna toodi ülikooli peamiselt lauavõitlust tugevdama, kirjutab Korvpall24.ee.
"(Katie) Nunnelley lahkumisega vajasime naiskonda juurde tõsist jõudu lauavõitlusesse. Anna on väsimatu lauavõitleja ning kartmatu kaitsemängija," kommenteeris koguni 22 hooaega järjest tiimi juhendanud Faith Mimnaugh ülikooli kodulehele.
"Lisaks on tal juba olemas ka võimekus visata kolmepunktiviskeid ning korvi all hea jalgadetöö. See tähendab, et ta suudab skoori teha nii selg korvi poole mängides kui ka nägu ees rünnates," lisas peatreener, kelle ajalooline võitude-kaotuste suhe on 298-341.
Ehala pallis eelmisel hooajal Audentese SK särgis Eesti-Läti-Leedu ühisliigas ning kogus 26 mänguga keskmiselt 21,7 minutit, 5,3 punkti, viis lauapalli ja 1,1 resultatiivset söötu. Neiu visketabavus väljakult oli 43,4% ning vabavisetel 78,3%.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | 19-aastane eestlanna läheb USA ülikoolinaiskonna lauavõitlust tugevdama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
182 cm pikkune "number neli" on üks kuuest uuest mängijast Cal Poly 2019/20 hooaja nimekirjas ning erinevates noortekoondistes mänginud eestlanna toodi ülikooli peamiselt lauavõitlust tugevdama, kirjutab Korvpall24.ee.
"(Katie) Nunnelley lahkumisega vajasime naiskonda juurde tõsist jõudu lauavõitlusesse. Anna on väsimatu lauavõitleja ning kartmatu kaitsemängija," kommenteeris koguni 22 hooaega järjest tiimi juhendanud Faith Mimnaugh ülikooli kodulehele.
"Lisaks on tal juba olemas ka võimekus visata kolmepunktiviskeid ning korvi all hea jalgadetöö. See tähendab, et ta suudab skoori teha nii selg korvi poole mängides kui ka nägu ees rünnates," lisas peatreener, kelle ajalooline võitude-kaotuste suhe on 298-341.
Ehala pallis eelmisel hooajal Audentese SK särgis Eesti-Läti-Leedu ühisliigas ning kogus 26 mänguga keskmiselt 21,7 minutit, 5,3 punkti, viis lauapalli ja 1,1 resultatiivset söötu. Neiu visketabavus väljakult oli 43,4% ning vabavisetel 78,3%.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
19-aastane eestlanna läheb USA ülikoolinaiskonna lauavõitlust tugevdama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jüri Luik ütles ERR-ile, et von der Leyeni näol on tegemist väga hea kandidaadiga Euroopa Komisjoni juhi kohale.
"Tema kompetentsus ja professionaalsus on väljapool igasugust kahtlust. Võin seda kinnitada, olles temaga nüüdseks juba pikalt koos töötanud. Lisaks on tegu väga suure Balti riikide toetajaga. See puudutab Saksa vägede toomist Balti riikidesse - meenutan, et sakslased on korduvalt õhuturvet teinud Ämari lennubaasis. See kõik on ühel või teisel viisil juhitud ja korraldatud Ursula von der Leyeni poolt."
Luik lisas, et von der Leyen on Eestile kasulik variant nii poliitilises, strateegilises kui ka praktilises plaanis.
"Lisaks on tegu erakordselt meeldiva inimesega, kellel on poliitikas harva esinev inimlik mõõde - suutlikkus erinevaid poliitilisi jõude ja inimesi kokku tuua. Kuigi tema kandidatuur oli algselt üllatus, siis nüüd ei üllata, et väga paljude erinevate riikide esindajad, kes ei suutnud ühegi teise inimese peale kokku leppida, leidsid, et Ursula von der Leyen on just sobiv kandidaat," sõnas Luik.
Madison: Leyen viis Saksa relvajõud madaltasemele
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ridades Euroopa Parlamenti valitud Jaak Madison ütles ERR-ile, et tema von der Leyeni kandidatuuri europarlamendis ei toeta.
"Tegemist on isikuga, kes on olnud Angela Merkeli parem käsi, mis puudutab Euroopa föderaliseerumise protsessi kiirendamist, samal ajal lagundades Saksamaa kaitsevõimet. Sellega kahjustades ta meie koostööd NATO-s," ütles Madison.
EKRE saadiku sõnul igoneeries von der Leyen Ameerika Ühendriikide tungivaid soovitusi tõsta kaitsekulutusi, et Euroopa oleks rohkem kaitstud ja suuremate relvajõududega.
"Kahjuks Ursula von der Leyen on kõike seda eiranud. Ja hetkel on Saksamaa olukorras, kus nende Bundeswehr ehk nende kaitsejõud on ajaloo kontekstis kõige kriitilisemal madaltasemel. Seetõttu ma arvan, et tema valik ei oleks hea ei Euroopa Liidule ega liikmesriikide suveräänsetele huvidele," sõnas Madison.
Gräzin: meie aju ja süda peaksid olema Leyeni poolel
Keskerakonna nimekirjas europarlamenti kandideerinud Igor Gräzin ütles ERR-ile, et Ursula von der Leyenit üksi ja eraldi hinnata ei oleks õige, kuna Eesti isiklik suhe Leyeniga on peamiselt riigikaitse tasandil.
"Teine teema on see, et erinevalt näiteks Angela Merkelist isiklikult ja tema poolt pakutavatest kandidaatidest, Ursula von der Leyen ei ole kunagi olnud ida- ja keskeurooplaste vastu," ütles ta.
Gräzin lisas, et ka pagulaste teemal ei ole Leyen Balti riikide kohta midagi halvasti öelnud. "Nii et mina ütleksin nii, et meie aju, aga ka süda peaksid olema ikkagi tema poolel," rääkis Gräzin.
Ursula von der Leyen on Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat ja Saksamaa kaitseminister. | Luik peab von der Leyenit Eestile väga heaks, Madison halvaks valikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jüri Luik ütles ERR-ile, et von der Leyeni näol on tegemist väga hea kandidaadiga Euroopa Komisjoni juhi kohale.
"Tema kompetentsus ja professionaalsus on väljapool igasugust kahtlust. Võin seda kinnitada, olles temaga nüüdseks juba pikalt koos töötanud. Lisaks on tegu väga suure Balti riikide toetajaga. See puudutab Saksa vägede toomist Balti riikidesse - meenutan, et sakslased on korduvalt õhuturvet teinud Ämari lennubaasis. See kõik on ühel või teisel viisil juhitud ja korraldatud Ursula von der Leyeni poolt."
Luik lisas, et von der Leyen on Eestile kasulik variant nii poliitilises, strateegilises kui ka praktilises plaanis.
"Lisaks on tegu erakordselt meeldiva inimesega, kellel on poliitikas harva esinev inimlik mõõde - suutlikkus erinevaid poliitilisi jõude ja inimesi kokku tuua. Kuigi tema kandidatuur oli algselt üllatus, siis nüüd ei üllata, et väga paljude erinevate riikide esindajad, kes ei suutnud ühegi teise inimese peale kokku leppida, leidsid, et Ursula von der Leyen on just sobiv kandidaat," sõnas Luik.
Madison: Leyen viis Saksa relvajõud madaltasemele
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ridades Euroopa Parlamenti valitud Jaak Madison ütles ERR-ile, et tema von der Leyeni kandidatuuri europarlamendis ei toeta.
"Tegemist on isikuga, kes on olnud Angela Merkeli parem käsi, mis puudutab Euroopa föderaliseerumise protsessi kiirendamist, samal ajal lagundades Saksamaa kaitsevõimet. Sellega kahjustades ta meie koostööd NATO-s," ütles Madison.
EKRE saadiku sõnul igoneeries von der Leyen Ameerika Ühendriikide tungivaid soovitusi tõsta kaitsekulutusi, et Euroopa oleks rohkem kaitstud ja suuremate relvajõududega.
"Kahjuks Ursula von der Leyen on kõike seda eiranud. Ja hetkel on Saksamaa olukorras, kus nende Bundeswehr ehk nende kaitsejõud on ajaloo kontekstis kõige kriitilisemal madaltasemel. Seetõttu ma arvan, et tema valik ei oleks hea ei Euroopa Liidule ega liikmesriikide suveräänsetele huvidele," sõnas Madison.
Gräzin: meie aju ja süda peaksid olema Leyeni poolel
Keskerakonna nimekirjas europarlamenti kandideerinud Igor Gräzin ütles ERR-ile, et Ursula von der Leyenit üksi ja eraldi hinnata ei oleks õige, kuna Eesti isiklik suhe Leyeniga on peamiselt riigikaitse tasandil.
"Teine teema on see, et erinevalt näiteks Angela Merkelist isiklikult ja tema poolt pakutavatest kandidaatidest, Ursula von der Leyen ei ole kunagi olnud ida- ja keskeurooplaste vastu," ütles ta.
Gräzin lisas, et ka pagulaste teemal ei ole Leyen Balti riikide kohta midagi halvasti öelnud. "Nii et mina ütleksin nii, et meie aju, aga ka süda peaksid olema ikkagi tema poolel," rääkis Gräzin.
Ursula von der Leyen on Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat ja Saksamaa kaitseminister.
### Response:
Luik peab von der Leyenit Eestile väga heaks, Madison halvaks valikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimest korda festivali ajaloos, esineb Põlva metsapargi laval Lõuna-Korea bänd IDIOTAPE.
Välismaiseteks peaesinejateks on sel aastal Londoni sensatsioon Superorganism, Prantsuse räpipunt Chinese Man, Tel Avivi duo Lola Marsh, Ida-Euroopa suurim tõusev täht Ivan Dorn ja hüpnootilist tantsumuusikat viljelev Hollandi-Uus-Meremaa trio MY BABY.
Kodumaisetest artistidest on festivalile tulemas kirev seltskond ning muusikat jagub igale maitsele. Publiku tõmbavad käima Soundcloud'i räpparid Pluuto ja Villemdrillem, kauneid vokaale pakuvad Lenna ja Anett, kosmilisi helisid loob Mick Pedaja, roki žanri erinevaid külgi näitavad Miljardid ja Talbot jpt. Üles astuvad ka välismaal edu saavutanud Ewert and The Two Dragons ja Kadri Voorand in Duo with Mihkel Mälgand.
Üheks oodatumaks peaesinejaks sel aastal on Eesti maailmamuusika kaardile viinud Kerli, kes annab Intsikurmus selle suve ainsa kontserdi kodumaa publikule. | Intsikurmu avaldas festivali lõpliku programmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimest korda festivali ajaloos, esineb Põlva metsapargi laval Lõuna-Korea bänd IDIOTAPE.
Välismaiseteks peaesinejateks on sel aastal Londoni sensatsioon Superorganism, Prantsuse räpipunt Chinese Man, Tel Avivi duo Lola Marsh, Ida-Euroopa suurim tõusev täht Ivan Dorn ja hüpnootilist tantsumuusikat viljelev Hollandi-Uus-Meremaa trio MY BABY.
Kodumaisetest artistidest on festivalile tulemas kirev seltskond ning muusikat jagub igale maitsele. Publiku tõmbavad käima Soundcloud'i räpparid Pluuto ja Villemdrillem, kauneid vokaale pakuvad Lenna ja Anett, kosmilisi helisid loob Mick Pedaja, roki žanri erinevaid külgi näitavad Miljardid ja Talbot jpt. Üles astuvad ka välismaal edu saavutanud Ewert and The Two Dragons ja Kadri Voorand in Duo with Mihkel Mälgand.
Üheks oodatumaks peaesinejaks sel aastal on Eesti maailmamuusika kaardile viinud Kerli, kes annab Intsikurmus selle suve ainsa kontserdi kodumaa publikule.
### Response:
Intsikurmu avaldas festivali lõpliku programmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pisarenko pälvis selle tulemusega EM-ilt 21. koha. Eelmine Eesti juunioride rekord kuulus Silver Heinale, kes 2016. aasta juunis ujus Briisis 200 m rinnulidistantsi ajaga 2.19,12.
Uue isikliku rekordi 200 m seliliujumises sai kirja Laura-Liis Valdmaa, kes pääses ajaga 2.17,78 poolfinaali. Alex Ahtlainenil jäi 50 m liblikujumise poolfinaalist seejuures puudu vaid 0,04 sekundit ning pälvis tulemusega 24,77 sekundit 19. koha. | Pisarenko püstitas juunioride EM-il Eesti rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pisarenko pälvis selle tulemusega EM-ilt 21. koha. Eelmine Eesti juunioride rekord kuulus Silver Heinale, kes 2016. aasta juunis ujus Briisis 200 m rinnulidistantsi ajaga 2.19,12.
Uue isikliku rekordi 200 m seliliujumises sai kirja Laura-Liis Valdmaa, kes pääses ajaga 2.17,78 poolfinaali. Alex Ahtlainenil jäi 50 m liblikujumise poolfinaalist seejuures puudu vaid 0,04 sekundit ning pälvis tulemusega 24,77 sekundit 19. koha.
### Response:
Pisarenko püstitas juunioride EM-il Eesti rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Narvas teist korda toimuva toimuva festivali Station Narva üks toimumiskoht on Kreenholmi manufaktuur, kus toimuvad festivali jooksul spetsiaalselt kureeritud ekskursioonid. 19. sajandist pärineva arhitektuurse pärandi esiletoomiseks on välja kuulutatud avalik kunstikonkurss. Oma ideid Kreenholmi kujundamiseks on oodatud esitama erinevate erialade ja meediumide esindajaist kunstitudengid ja tegevkunstnikud. Iseäranis teretulnud on interaktiivseid elemente ja valguslahendusi hõlmavad kontseptsioonid.
Konkursil osalemiseks tuleb idee lühikirjeldus koos illustratsioonidega esitada 26. juuliks aadressile [email protected]. Tulemused avaldatakse augusti esimesel nädalal.
Võitjaprojektile eraldatakse 3000 euro suurune toetus projekti elluviimiseks ja tootmiskuludeks. Samuti kaetakse asjaosaliste transpordi, majutuse ja toitlustuse kulud projekti tootmisperioodil ja festivali vältel. Soovi korral saab enne projekti esitamist kokku leppida ka Kreenholmi külastuse, et kohaga põhjalikumalt tutvuda.
Tänavuse Station Narva festivali toimumispaigad on lisaks Kreenholmile etenduskunstide keskus Vaba Lava, kultuuriklubi Ro-Ro ja Narva Aleksandri kirik. Kokku esineb festivalil ligi 25 artisti, kellest tänaseks on välja kuulutatud teiste seas Islandi klubimuusika novaator GusGus ja Vene neoklassika täht Kirill Richter.
Kreenholmi manufaktuur oli 19. sajandi teisel poolel kõige kaasaegsem tööstusettevõte Venemaa Keisririigis ning mitu aastakümmet suurim tekstiilivabrik kogu Euroopas. | Station Narva kuulutas välja Kreenholmi manufaktuuri kujundamise ideekonkursi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Narvas teist korda toimuva toimuva festivali Station Narva üks toimumiskoht on Kreenholmi manufaktuur, kus toimuvad festivali jooksul spetsiaalselt kureeritud ekskursioonid. 19. sajandist pärineva arhitektuurse pärandi esiletoomiseks on välja kuulutatud avalik kunstikonkurss. Oma ideid Kreenholmi kujundamiseks on oodatud esitama erinevate erialade ja meediumide esindajaist kunstitudengid ja tegevkunstnikud. Iseäranis teretulnud on interaktiivseid elemente ja valguslahendusi hõlmavad kontseptsioonid.
Konkursil osalemiseks tuleb idee lühikirjeldus koos illustratsioonidega esitada 26. juuliks aadressile [email protected]. Tulemused avaldatakse augusti esimesel nädalal.
Võitjaprojektile eraldatakse 3000 euro suurune toetus projekti elluviimiseks ja tootmiskuludeks. Samuti kaetakse asjaosaliste transpordi, majutuse ja toitlustuse kulud projekti tootmisperioodil ja festivali vältel. Soovi korral saab enne projekti esitamist kokku leppida ka Kreenholmi külastuse, et kohaga põhjalikumalt tutvuda.
Tänavuse Station Narva festivali toimumispaigad on lisaks Kreenholmile etenduskunstide keskus Vaba Lava, kultuuriklubi Ro-Ro ja Narva Aleksandri kirik. Kokku esineb festivalil ligi 25 artisti, kellest tänaseks on välja kuulutatud teiste seas Islandi klubimuusika novaator GusGus ja Vene neoklassika täht Kirill Richter.
Kreenholmi manufaktuur oli 19. sajandi teisel poolel kõige kaasaegsem tööstusettevõte Venemaa Keisririigis ning mitu aastakümmet suurim tekstiilivabrik kogu Euroopas.
### Response:
Station Narva kuulutas välja Kreenholmi manufaktuuri kujundamise ideekonkursi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vesteldes kliendiga telefoni teel, ei saa olla kindlust, et kõrvalised isikud ei kuula advokaadi ja kliendi vahelist vestlust pealt. Suhtlus kaitsjaga peab toimuma vahetult, segamatult ja ilma sisulise kontrollita," märkis Eesti Advokatuur siseministeeriumile saadetud kirjas.
Advokatuur märkis, et advokaadil on kutsesaladuse hoidmise kohustus, kuid uus kord ei võimaldaks seda kohustust täita, sest advokaadi ja kliendi suhtlus poleks enam vahetu, vaid toimub läbi klaasseina ja telefoni vahendusel.
Määruse muutmise eelnõu seletuskirjas on küll märgitud, et advokaadil võidakse lubada eraldamiseta kokkusaamist, kui see on vajalik, kuid advokatuur märkis, et eelnõus pole selgitatud, kes vastava loa peaks andma.
Advokaatidele uued kohtumisajad ei sobi
Advokatuuri hinnangul muudab kinnipeetavatega kohtumise senisest keerulisemaks eelnõus esitatud muudatus, millega määratakse kohtumise ajaks arestimaja päevakavas ettenähtud ajavahemikud. Arestimajas on aegadeks märgitud 9.00 kuni 17.00 tööpäevadel. Kuivõrd advokaadid on päevasel ajal enamasti hõivatud kohtuistungitega või muude menetlustoimingutega, ei ole neil tihti võimalik nendel kellaaegadel kaitsealustega kohtuda, märgitakse advokatuuri kirjas. Lisaks osutavad paljud advokaadid õigusabi erinevates piirkondades ja arestimajja jõudmine võtab oma aja.
Advokatuur soovib, et arestimajas oleks võimalik kohtuda tööpäevadel ka peale 17.00 ning samuti puhkepäevadel. "Teadaolevalt võidakse isikud kinni pidada ka puhkepäevadel ning isikutele peab olema tagatud võimalus kohtuda kaitsjaga viivitamatult," märkis advokatuur.
Erakorraliseks kohtumiseks saab määruse eelnõu järgi küsida luba arestimaja juhilt, kuid too ei pruugi olla puhkepäevadel kättesaadav, mis võib kaasa tuua olukorra, kus advokaadist esindajal ei õnnestugi oma kaitsealusega kohtuda, leidis advokatuur. | Advokaadid ei taha kinnipeetavaga suhelda telefoniga läbi klaasseina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vesteldes kliendiga telefoni teel, ei saa olla kindlust, et kõrvalised isikud ei kuula advokaadi ja kliendi vahelist vestlust pealt. Suhtlus kaitsjaga peab toimuma vahetult, segamatult ja ilma sisulise kontrollita," märkis Eesti Advokatuur siseministeeriumile saadetud kirjas.
Advokatuur märkis, et advokaadil on kutsesaladuse hoidmise kohustus, kuid uus kord ei võimaldaks seda kohustust täita, sest advokaadi ja kliendi suhtlus poleks enam vahetu, vaid toimub läbi klaasseina ja telefoni vahendusel.
Määruse muutmise eelnõu seletuskirjas on küll märgitud, et advokaadil võidakse lubada eraldamiseta kokkusaamist, kui see on vajalik, kuid advokatuur märkis, et eelnõus pole selgitatud, kes vastava loa peaks andma.
Advokaatidele uued kohtumisajad ei sobi
Advokatuuri hinnangul muudab kinnipeetavatega kohtumise senisest keerulisemaks eelnõus esitatud muudatus, millega määratakse kohtumise ajaks arestimaja päevakavas ettenähtud ajavahemikud. Arestimajas on aegadeks märgitud 9.00 kuni 17.00 tööpäevadel. Kuivõrd advokaadid on päevasel ajal enamasti hõivatud kohtuistungitega või muude menetlustoimingutega, ei ole neil tihti võimalik nendel kellaaegadel kaitsealustega kohtuda, märgitakse advokatuuri kirjas. Lisaks osutavad paljud advokaadid õigusabi erinevates piirkondades ja arestimajja jõudmine võtab oma aja.
Advokatuur soovib, et arestimajas oleks võimalik kohtuda tööpäevadel ka peale 17.00 ning samuti puhkepäevadel. "Teadaolevalt võidakse isikud kinni pidada ka puhkepäevadel ning isikutele peab olema tagatud võimalus kohtuda kaitsjaga viivitamatult," märkis advokatuur.
Erakorraliseks kohtumiseks saab määruse eelnõu järgi küsida luba arestimaja juhilt, kuid too ei pruugi olla puhkepäevadel kättesaadav, mis võib kaasa tuua olukorra, kus advokaadist esindajal ei õnnestugi oma kaitsealusega kohtuda, leidis advokatuur.
### Response:
Advokaadid ei taha kinnipeetavaga suhelda telefoniga läbi klaasseina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moskva dopingulaborist saadi kätte 2262 proovi, millest positiivsed olid 578. Seetõttu on tugeva kahtluse alla seatud 298 sportlast, kellele antud proovid kuuluvad. Kordustestimised viiakse läbi WADA poolt akredeeritud ja heaks kiidetud laborites.
"Me oleme õiglusele ühe sammu lähemale astunud, kuid teha on veel palju tööd," ütles WADA uurimisüksuse direktor Gunter Younger. Hetkel on veelkord üle kontrollitud 150 proovi, mis kuuluvad 43 erinevale sportlasele. Pädevad juhtorganisatsioonid on asunud hindama tõendeid, et kindlaks määrata, milliste juhtumite puhul saab olla täiesti kindel, et tegemist on dopingureeglite rikkumisega.
Venemaa lubas WADA ametnikud Moskva dopingulaborisse, et taastada oma riigi liikmelisus organisatsioonis, mis peatati, kui saadi teada, et Venemaa on dopingu kasutamist riiklikult sponsoreerinud ja paljude proovidega manipuleerinud. Kui WADA taastas Venemaa liikmelisuse, siis Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) seda ei teinud.
WADA soovib andmete analüüsiga lõpetada tänavu aasta lõpuks. | WADA on leidnud tõendeid ligi 300 potentsiaalse dopingukasutaja kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moskva dopingulaborist saadi kätte 2262 proovi, millest positiivsed olid 578. Seetõttu on tugeva kahtluse alla seatud 298 sportlast, kellele antud proovid kuuluvad. Kordustestimised viiakse läbi WADA poolt akredeeritud ja heaks kiidetud laborites.
"Me oleme õiglusele ühe sammu lähemale astunud, kuid teha on veel palju tööd," ütles WADA uurimisüksuse direktor Gunter Younger. Hetkel on veelkord üle kontrollitud 150 proovi, mis kuuluvad 43 erinevale sportlasele. Pädevad juhtorganisatsioonid on asunud hindama tõendeid, et kindlaks määrata, milliste juhtumite puhul saab olla täiesti kindel, et tegemist on dopingureeglite rikkumisega.
Venemaa lubas WADA ametnikud Moskva dopingulaborisse, et taastada oma riigi liikmelisus organisatsioonis, mis peatati, kui saadi teada, et Venemaa on dopingu kasutamist riiklikult sponsoreerinud ja paljude proovidega manipuleerinud. Kui WADA taastas Venemaa liikmelisuse, siis Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) seda ei teinud.
WADA soovib andmete analüüsiga lõpetada tänavu aasta lõpuks.
### Response:
WADA on leidnud tõendeid ligi 300 potentsiaalse dopingukasutaja kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "HIV-st pole võimalik täielikult lahti saada isegi kõige tõhusamate antiretroviirusravimitega. Teisalt paljundab viirus end organismis liiga kiiresti, et jõuaksime HI-viiruse DNA välja lõigata kõigi nakatatud rakkude genoomist," selgitas uurimuse kaasautor Larisa Poluektova, kes sai doktorikraadi Riias Läti meditsiini akadeemias. Farmakoloogia ja eksperimentaalse ajuteaduse professor keskendub inimlikustatud hiirtele, kellega katseid tehti.
Immunpuudulikkust põhjustava viiruse välja ravimiseks otsustasid ühendada oma jõud Kamel Khalili Temple'i Ülikoolist ja Howard Gendelman Nebraska Ülikooli meditsiinikeskusest.
Khalili oli leidnud varem meetodi, kuidas kasutada geenimuutmistehnikat CRISPR/Cas9 viiruste vastu võitlemiseks. Bakterite immuunsüsteemist inspireeritud tehnika sarnaneb otsi-ja-asenda tööriistale. Lühike pärilikkusaine jupp annab valgust koosnevatele kääridele teada, kus tuleks DNA ahel katkestada. Gendelman oli töötanud välja aga uudse HIV-ravimi. Toimeaineid ümbritsevad nanokristallid aitasid jõuda sellel kehaosadesse, kus ootasid HIV-viiruse osakesed suikunud olekus enda paljundamiseks paremaid aegu.
Nüüd kirjeldatud katseseerias otsustas töörühm hävitada kõigepealt uue LASER-ART ravimiga end parasjagu organismis paljundavad HI-viiruse osakesed. Samuti takistas see HIV-l paljundamast end luuüdis ja lümfisõlmedes. Viimaks nakatas töörühm loomad geenimuutmissüsteemi kandva viirusega. "Me ei leidnud kaks kuud hiljem HI-viirusest jälgegi kolmandiku loomade organismis. Varasemate teadmiste põhjal poleks kummastki raviviisist üksinda piisanud," märkis Poluektova.
Järgmise sammuna teeb töörühm katseid ahvidega, kes sarnanevad inimestele rohkem. Esialgsed vahetulemused on Poluektova sõnul paljulubavad. Nõnda lootis Kamel Khalili, et esimese inimkatsetega saab teha algust juba järgmise aasta suvel. Huvi on mõistetav. Neuroviroloogi asutatud firmal Excision BioTherapeutics on teraapiale ainuõigused.
Poluektova oletas, et enne inimkatseid annab teraapiat muuta veelgi tõhusamaks. Täiustada annab nii pikatoimelisi ravimeid kui ka CRISPR/Cas9 süsteemi. Kuna HIV pärilikkusaine jõuab pärast inimese nakatamist veidi muutuda, tuleks seda ideaalis iga kord isikustada. Tõenäoliselt tõstab teraapia tõhusust ka inimeste enda immuunsüsteem.
Mitmes viimase paari aasta jooksul avaldatud teadustöös on peljatud, et genoomi muutmisel tehtavad eksimused võivad viia vähi tekkeni. Poluektova viitas, et geenimuutmistehnika ohutuses pole põhjust kahelda. "Järjestasime tähthaaval kõigi hiirte pärilikkusaine ja me ei näinud, et viiruse DNA välja lõikamisega oleks loomade DNA kahjustada saanud," sõnas professor. Sellegipoolest plaanib jälgida töörühm hiirte tervist pikema aja vältel.
USA ravimi- ja toiduohutusamet pole kujundanud CRISPR-Cas9-l põhinevate teraapiate suhtes ühest seisukohta. Möödunud aasta keskpaigas keelas amet sirprakulise aneemia ravi tõhususe kontrollimiseks mõeldud inimkatse läbiviimise. Samas andis see möödunud aasta lõpus rohelise tule kliinilisele katsele, millega üritatakse ravida lapsepõlves pimedust tekitavat pärilikku haigust.
Seeläbi võivad jõuda enne HIV välja ravimiseks sobivate meetodeid turule järgmise põlvkonna antiretroviirusravimid, mis on pikema toimega. Iga päev ravimite võtmise asemel võiks piisata kord aastas tehtavast süstist. Värskes katses kasutatud nanokristallidel põhinevaid LASER-ART ravimeid saaks kasutada samal viisil ka näiteks hepatiit-B vastu.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications. | Uudne teraapia päästis hiired HIV-st | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"HIV-st pole võimalik täielikult lahti saada isegi kõige tõhusamate antiretroviirusravimitega. Teisalt paljundab viirus end organismis liiga kiiresti, et jõuaksime HI-viiruse DNA välja lõigata kõigi nakatatud rakkude genoomist," selgitas uurimuse kaasautor Larisa Poluektova, kes sai doktorikraadi Riias Läti meditsiini akadeemias. Farmakoloogia ja eksperimentaalse ajuteaduse professor keskendub inimlikustatud hiirtele, kellega katseid tehti.
Immunpuudulikkust põhjustava viiruse välja ravimiseks otsustasid ühendada oma jõud Kamel Khalili Temple'i Ülikoolist ja Howard Gendelman Nebraska Ülikooli meditsiinikeskusest.
Khalili oli leidnud varem meetodi, kuidas kasutada geenimuutmistehnikat CRISPR/Cas9 viiruste vastu võitlemiseks. Bakterite immuunsüsteemist inspireeritud tehnika sarnaneb otsi-ja-asenda tööriistale. Lühike pärilikkusaine jupp annab valgust koosnevatele kääridele teada, kus tuleks DNA ahel katkestada. Gendelman oli töötanud välja aga uudse HIV-ravimi. Toimeaineid ümbritsevad nanokristallid aitasid jõuda sellel kehaosadesse, kus ootasid HIV-viiruse osakesed suikunud olekus enda paljundamiseks paremaid aegu.
Nüüd kirjeldatud katseseerias otsustas töörühm hävitada kõigepealt uue LASER-ART ravimiga end parasjagu organismis paljundavad HI-viiruse osakesed. Samuti takistas see HIV-l paljundamast end luuüdis ja lümfisõlmedes. Viimaks nakatas töörühm loomad geenimuutmissüsteemi kandva viirusega. "Me ei leidnud kaks kuud hiljem HI-viirusest jälgegi kolmandiku loomade organismis. Varasemate teadmiste põhjal poleks kummastki raviviisist üksinda piisanud," märkis Poluektova.
Järgmise sammuna teeb töörühm katseid ahvidega, kes sarnanevad inimestele rohkem. Esialgsed vahetulemused on Poluektova sõnul paljulubavad. Nõnda lootis Kamel Khalili, et esimese inimkatsetega saab teha algust juba järgmise aasta suvel. Huvi on mõistetav. Neuroviroloogi asutatud firmal Excision BioTherapeutics on teraapiale ainuõigused.
Poluektova oletas, et enne inimkatseid annab teraapiat muuta veelgi tõhusamaks. Täiustada annab nii pikatoimelisi ravimeid kui ka CRISPR/Cas9 süsteemi. Kuna HIV pärilikkusaine jõuab pärast inimese nakatamist veidi muutuda, tuleks seda ideaalis iga kord isikustada. Tõenäoliselt tõstab teraapia tõhusust ka inimeste enda immuunsüsteem.
Mitmes viimase paari aasta jooksul avaldatud teadustöös on peljatud, et genoomi muutmisel tehtavad eksimused võivad viia vähi tekkeni. Poluektova viitas, et geenimuutmistehnika ohutuses pole põhjust kahelda. "Järjestasime tähthaaval kõigi hiirte pärilikkusaine ja me ei näinud, et viiruse DNA välja lõikamisega oleks loomade DNA kahjustada saanud," sõnas professor. Sellegipoolest plaanib jälgida töörühm hiirte tervist pikema aja vältel.
USA ravimi- ja toiduohutusamet pole kujundanud CRISPR-Cas9-l põhinevate teraapiate suhtes ühest seisukohta. Möödunud aasta keskpaigas keelas amet sirprakulise aneemia ravi tõhususe kontrollimiseks mõeldud inimkatse läbiviimise. Samas andis see möödunud aasta lõpus rohelise tule kliinilisele katsele, millega üritatakse ravida lapsepõlves pimedust tekitavat pärilikku haigust.
Seeläbi võivad jõuda enne HIV välja ravimiseks sobivate meetodeid turule järgmise põlvkonna antiretroviirusravimid, mis on pikema toimega. Iga päev ravimite võtmise asemel võiks piisata kord aastas tehtavast süstist. Värskes katses kasutatud nanokristallidel põhinevaid LASER-ART ravimeid saaks kasutada samal viisil ka näiteks hepatiit-B vastu.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
### Response:
Uudne teraapia päästis hiired HIV-st |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal oli 29 Kantar Emori poolt mõõdetavas telekanalis eetris 6724 üksiksaadet. Enim vaadati otse või eetripäeval järele saadet "Aktuaalne kaamera" (133 000). Vaadatavuselt teisel kohal oli ETV "Sport" (97 000) ning kolmandal kohal ETV "Sport. Sport" (87 000), teatas Kantar Emor.
XXXIII Pärnu filmifestivali erisaade ETV-s oli tabeli neljandal kohal 72 000 vaatajaga ja "Tule tulemine" tema järel 68 000 vaatajaga viies. ETV saadetest mahtusid tabelisse veel "ENSV" 64 000 ja dokfilm "Armastatu" 62 000 vaatajaga.
Live + VOSDAL tabel sisaldab saadete otsevaatamist koos eetripäeval järelvaatamisega.
Live tabelis on kuvatud ainult otsevaatamine. | "Aktuaalne kaamera" hoiab teletabeli vaadatuima saate kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal oli 29 Kantar Emori poolt mõõdetavas telekanalis eetris 6724 üksiksaadet. Enim vaadati otse või eetripäeval järele saadet "Aktuaalne kaamera" (133 000). Vaadatavuselt teisel kohal oli ETV "Sport" (97 000) ning kolmandal kohal ETV "Sport. Sport" (87 000), teatas Kantar Emor.
XXXIII Pärnu filmifestivali erisaade ETV-s oli tabeli neljandal kohal 72 000 vaatajaga ja "Tule tulemine" tema järel 68 000 vaatajaga viies. ETV saadetest mahtusid tabelisse veel "ENSV" 64 000 ja dokfilm "Armastatu" 62 000 vaatajaga.
Live + VOSDAL tabel sisaldab saadete otsevaatamist koos eetripäeval järelvaatamisega.
Live tabelis on kuvatud ainult otsevaatamine.
### Response:
"Aktuaalne kaamera" hoiab teletabeli vaadatuima saate kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juubelipeole pühendatud välikino pakub ainulaadse võimaluse vaadata suurelt ekraanile kodumaist filmiklassikat "Mehed ei nuta". 1968. aastal Sulev Nõmmiku käe all valminud komöödias teevad kaasa kõik omaaegsed tippnäitlejad, teiste seas Ervin Abel, Endel Pärn, Ants Lauter, Lia Laats jpt.
Veel enne kullafondi, algusega kell 19 jõuavad ekraanile laulu- ja tantsupidude erinevaid tahke avavad dokumentaalfilmid. Kolmapäevases filmiprogrammis linastuvad:
eluloofilm "Carl Robert Jakobson" (1982)
ajaloo teisest koolinoorte laulu- ja tantsupeost rääkiv "Vikerkaar" (1967)
rahvapilliorkestrile pühendatud lühidokk"Mahtra pillimehed" (1981)
dokumentaalfilm "Laulutuli" (1990) Gustav Ernesaksa viimasest laulupeost
Välikino on külastajatele tasuta. Vihma korral näeb filme Filmimuuseumi sisesaalis. | ERR-i välikinos näeb Sulev Nõmmiku komöödiat "Mehed ei nuta" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juubelipeole pühendatud välikino pakub ainulaadse võimaluse vaadata suurelt ekraanile kodumaist filmiklassikat "Mehed ei nuta". 1968. aastal Sulev Nõmmiku käe all valminud komöödias teevad kaasa kõik omaaegsed tippnäitlejad, teiste seas Ervin Abel, Endel Pärn, Ants Lauter, Lia Laats jpt.
Veel enne kullafondi, algusega kell 19 jõuavad ekraanile laulu- ja tantsupidude erinevaid tahke avavad dokumentaalfilmid. Kolmapäevases filmiprogrammis linastuvad:
eluloofilm "Carl Robert Jakobson" (1982)
ajaloo teisest koolinoorte laulu- ja tantsupeost rääkiv "Vikerkaar" (1967)
rahvapilliorkestrile pühendatud lühidokk"Mahtra pillimehed" (1981)
dokumentaalfilm "Laulutuli" (1990) Gustav Ernesaksa viimasest laulupeost
Välikino on külastajatele tasuta. Vihma korral näeb filme Filmimuuseumi sisesaalis.
### Response:
ERR-i välikinos näeb Sulev Nõmmiku komöödiat "Mehed ei nuta" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brasiilia koondise eest olid resultatiivsed Gabriel Jesus ja Roberto Firmino. Seejuures on siiani Brasiilia pallurid peatreener Tite all kaotanud 42 mängust vaid kaks. "Gabriel avaldab muljet kõikidele, sest ta ei anna kunagi alla," kiitis Tite mängu järel oma mängijat. "Ta peab oma mängu arendama, sest ta on veel noor, aga kui ma palun tal harjututst teha 50 korda, siis tema teeb 51. See ongi tema kaubamärk."
Argentina ei ole seejuures Brasiiliat suurvõistlustel alistanud alates 2005. aastast. Nende ründaja Lionel Messi on küll koos Barcelona klubiga võitnud 29 karikat, kuid koondise eest võisteldes on palluri ainsaks triumfiks 2008. aastal pälvitud olümpiakuld.
Finaalis kohtub Brasiilia kas Peru või Tšiiliga. | Brasiilia alistas Argentina ja jõudis Copa America finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brasiilia koondise eest olid resultatiivsed Gabriel Jesus ja Roberto Firmino. Seejuures on siiani Brasiilia pallurid peatreener Tite all kaotanud 42 mängust vaid kaks. "Gabriel avaldab muljet kõikidele, sest ta ei anna kunagi alla," kiitis Tite mängu järel oma mängijat. "Ta peab oma mängu arendama, sest ta on veel noor, aga kui ma palun tal harjututst teha 50 korda, siis tema teeb 51. See ongi tema kaubamärk."
Argentina ei ole seejuures Brasiiliat suurvõistlustel alistanud alates 2005. aastast. Nende ründaja Lionel Messi on küll koos Barcelona klubiga võitnud 29 karikat, kuid koondise eest võisteldes on palluri ainsaks triumfiks 2008. aastal pälvitud olümpiakuld.
Finaalis kohtub Brasiilia kas Peru või Tšiiliga.
### Response:
Brasiilia alistas Argentina ja jõudis Copa America finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta 31. juulil sai politsei kell 14.20 teate, et Väike-Karja tänaval tungisid kaks meest kellapoodi, lasid teenindajale gaasi näkku, lõhkusid kapiklaasi, võtsid kaasa käekellad ja põgenesid. Kahju oli 63 000 eurot.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Varese sõnul reageeris politsei röövlite tabamiseks suurte jõududega, hakates Tallinna erinevates piirkondades kontrollima inimesi ja aadresse, kuid toona ei õnnestunud kahtlustavaid kinni pidada.
Politseinikud jätkasid tööd kuriteo avastamiseks, muu hulgas vaadati läbi ja salvestati videomaterjali rohkem kui 50 erinevast Tallinna vanalinnas ja selle ümbruses asuvast turvakaamerast.
Varese sõnul võib läbi vaadatud videomaterjali pikkust võrrelda umbes saja "Tõe ja õiguse" filmiga. Videomaterjali läbivaatamiseks, analüüsimiseks ning esialgse pildi ettesaamiseks kulus uurijatel üle kolme nädala.
"Lõpuks kandis sihipärane töö vilja ning uurijatel õnnestus taastada kurjategijate liikumistrajektoor Tallinna kesklinnas nii mitu päeva enne röövi, röövi ajal kui ka pärast toime pandud kuritegu," kirjeldas politseinik. "Nende sihitu liikumine ja välimus viitasid sellele, et tegemist ei ole kohalike inimestega. Palusime abi teiste riikide ametivendadelt, jätkasime tõendite kogumist ja analüüsimist kohapeal ning selgitasime välja, et röövi konkreetsed toimepanijad olid külalised välismaalt. Politseinikud tuvastasid, et välismaalasi abistasid röövi toimepanemisel kohalikud kurjategijad."
Politseinikud pidasid kohalikud kaasosalistest abistajad kaalukate tõendite alusel mõned kuud pärast röövi kinni ja nad on juba oma karistused kätte saanud. Praeguseks on ka mõlema röövis kahtlustatava välismaalase isikud kindlaks tehtud. Neist üks peeti kinni Austrias Eesti palvel Euroopa vahistamismääruse alusel ning loovutati Eestile juuni lõpus.
Eestis toime pandud röövimiste arv on aastast aastasse vähenenud. "Jõhkraid ette kavatsetud röövkallaletunge tavakodanike vastu praktiliselt ei esine. On üksikjuhtumeid, kuid röövidest elatuvaid kurjategijaid Eesti ei ole," rääkis Hisko Vares.
2018. aastal toimus 2008. aastaga võrreldes viis korda vähem röövimisi. Mullu registreeriti 154 röövimist, millest valdav enamus pandi toime tänaval kannatanu abitut seisundit ära kasutades, näiteks oli kannatanu joobes. Röövimises süüdimõistmise korral ootab kurjategijaid 2–15 aastat vangistust. | Austria andis Eestile välja aastataguses röövis kahtlustatava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta 31. juulil sai politsei kell 14.20 teate, et Väike-Karja tänaval tungisid kaks meest kellapoodi, lasid teenindajale gaasi näkku, lõhkusid kapiklaasi, võtsid kaasa käekellad ja põgenesid. Kahju oli 63 000 eurot.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Varese sõnul reageeris politsei röövlite tabamiseks suurte jõududega, hakates Tallinna erinevates piirkondades kontrollima inimesi ja aadresse, kuid toona ei õnnestunud kahtlustavaid kinni pidada.
Politseinikud jätkasid tööd kuriteo avastamiseks, muu hulgas vaadati läbi ja salvestati videomaterjali rohkem kui 50 erinevast Tallinna vanalinnas ja selle ümbruses asuvast turvakaamerast.
Varese sõnul võib läbi vaadatud videomaterjali pikkust võrrelda umbes saja "Tõe ja õiguse" filmiga. Videomaterjali läbivaatamiseks, analüüsimiseks ning esialgse pildi ettesaamiseks kulus uurijatel üle kolme nädala.
"Lõpuks kandis sihipärane töö vilja ning uurijatel õnnestus taastada kurjategijate liikumistrajektoor Tallinna kesklinnas nii mitu päeva enne röövi, röövi ajal kui ka pärast toime pandud kuritegu," kirjeldas politseinik. "Nende sihitu liikumine ja välimus viitasid sellele, et tegemist ei ole kohalike inimestega. Palusime abi teiste riikide ametivendadelt, jätkasime tõendite kogumist ja analüüsimist kohapeal ning selgitasime välja, et röövi konkreetsed toimepanijad olid külalised välismaalt. Politseinikud tuvastasid, et välismaalasi abistasid röövi toimepanemisel kohalikud kurjategijad."
Politseinikud pidasid kohalikud kaasosalistest abistajad kaalukate tõendite alusel mõned kuud pärast röövi kinni ja nad on juba oma karistused kätte saanud. Praeguseks on ka mõlema röövis kahtlustatava välismaalase isikud kindlaks tehtud. Neist üks peeti kinni Austrias Eesti palvel Euroopa vahistamismääruse alusel ning loovutati Eestile juuni lõpus.
Eestis toime pandud röövimiste arv on aastast aastasse vähenenud. "Jõhkraid ette kavatsetud röövkallaletunge tavakodanike vastu praktiliselt ei esine. On üksikjuhtumeid, kuid röövidest elatuvaid kurjategijaid Eesti ei ole," rääkis Hisko Vares.
2018. aastal toimus 2008. aastaga võrreldes viis korda vähem röövimisi. Mullu registreeriti 154 röövimist, millest valdav enamus pandi toime tänaval kannatanu abitut seisundit ära kasutades, näiteks oli kannatanu joobes. Röövimises süüdimõistmise korral ootab kurjategijaid 2–15 aastat vangistust.
### Response:
Austria andis Eestile välja aastataguses röövis kahtlustatava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel päevadel on Varro Vooglaid levitanud minu suhtes ohtralt valeväiteid ("SAPTK tahab politsei abil Tarandilt raha kätte saada" - toim). Tundub, et väidetavalt perekonda ja traditsiooni kaitsev sihtasutus on oma juhi isikus kergelt eksiteele sattunud. Miks muidu sekkuda kolmanda osapoolena protsessi, mille iseloomuks on rangelt kahe osapoole omavaheline kokkulepe?
Igatahes on Varro Vooglaid seda teinud ning säärase tegevuse ohtlikkusele on tähelepanu juhtinud ka kohus, sest kokkuleppe rikkumise korral näeb seadus ette prokuröri kohustust alustada uuesti kriminaalprotsessi.
Kui Varro Vooglaid jätkab minu kiusamist, siis võivad tema tegevuse tulemusena kannatada Meelis Osa ja Mart Rieberg, kes võivad halvimal juhul leida end uuesti süüpingist. Kas viis kuulsuseminutit on tõepoolest Varro Vooglaiule olulisemad, kui Osa ja Riebergi käekäik?
Varro Vooglaid väidab, et mina olevat omastanud tema raha. Mina väidan, et Varro Vooglaid ise kandis mulle 2000 eurot "M.Osa ja M.Riebergi toetuseks". Edasi väidab Vooglaid, et ma "lükkasin selle kiuslikult tagasi".
Juhin tähelepanu, et mina olen selles protsessis püüdnud küll kõige vähem kiuslikult käituda. Mina käitun alati kristlasena – kui kõigeväeline Jumal on otsustanud õndsa Varro käe läbi minu kontole raha asetada, siis ma mitte ei lükka seda kiuslikult tagasi, vaid võtan tänumeeles vastu.
"Kui kõigeväeline Jumal on otsustanud õndsa Varro käe läbi minu kontole raha asetada, siis ma ei lükka seda kiuslikult taga-si, vaid võtan tänumeeles vastu."
Varro Vooglaid väldib vastust küsimusele, kustkohast ta minu pangakonto numbri sai, kirjutades minu sellekohasele küsimusele vastuseks vaid et ta "ei ole mõttevahetusest huvitatud". Osutan, et mõtteid saab vahetada vaid selliste isikutega, kellel juhtub mõni mõte olema.
Mõttetu on advokaat Urmas Simoni ja Varro Vooglaiu tegevus minu käest kokkuleppemenetluse käigus kogutud isikuandmete edastamisel ja avaldamisel, sest see on järsus vastuolus isikuandmete kaitse seadusega. Ning ka lepitusmenetluse ja kokkuleppega, mis selge sõnaga keelab kolmandate isikute sekkumise vägivallatsejate ja nende ohvri vahelistesse suhetesse.
Kõik Eesti kodanikud võivad pöörduda oma probleemidega nii politsei kui ka kohtu poole. Kui keegi läheb kasiinosse ja paneb oma raha ruletilauas valele ruudule, siis politsei ei saa olla abiks raha tagasi saamisel. Ise tegid sellise finantsotsuse ja ise elad selle tagajärgedega. Ning minu pärast pole vaja Traditsiooni kaitsjatel muretseda.
Just samal päeval kui Varro Vooglaid oma vinguvas toonis valepostitusi tegema hakkas, saabus minu postkasti traditsiooniline postkaart. Sellega tänatakse nii mind kui ka minu abikaasat, et oleme toetanud "nende perede lapsi, kellel muidu raske majandusliku olukorra tõttu meie koolis õppida poleks võimalik". Alla on kirjutanud Vanalinna Hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen. Kes kõige muu hea hulgas on ka Varro Vooglaiu ema! | Indrek Tarand: vastus Varro Vooglaiule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel päevadel on Varro Vooglaid levitanud minu suhtes ohtralt valeväiteid ("SAPTK tahab politsei abil Tarandilt raha kätte saada" - toim). Tundub, et väidetavalt perekonda ja traditsiooni kaitsev sihtasutus on oma juhi isikus kergelt eksiteele sattunud. Miks muidu sekkuda kolmanda osapoolena protsessi, mille iseloomuks on rangelt kahe osapoole omavaheline kokkulepe?
Igatahes on Varro Vooglaid seda teinud ning säärase tegevuse ohtlikkusele on tähelepanu juhtinud ka kohus, sest kokkuleppe rikkumise korral näeb seadus ette prokuröri kohustust alustada uuesti kriminaalprotsessi.
Kui Varro Vooglaid jätkab minu kiusamist, siis võivad tema tegevuse tulemusena kannatada Meelis Osa ja Mart Rieberg, kes võivad halvimal juhul leida end uuesti süüpingist. Kas viis kuulsuseminutit on tõepoolest Varro Vooglaiule olulisemad, kui Osa ja Riebergi käekäik?
Varro Vooglaid väidab, et mina olevat omastanud tema raha. Mina väidan, et Varro Vooglaid ise kandis mulle 2000 eurot "M.Osa ja M.Riebergi toetuseks". Edasi väidab Vooglaid, et ma "lükkasin selle kiuslikult tagasi".
Juhin tähelepanu, et mina olen selles protsessis püüdnud küll kõige vähem kiuslikult käituda. Mina käitun alati kristlasena – kui kõigeväeline Jumal on otsustanud õndsa Varro käe läbi minu kontole raha asetada, siis ma mitte ei lükka seda kiuslikult tagasi, vaid võtan tänumeeles vastu.
"Kui kõigeväeline Jumal on otsustanud õndsa Varro käe läbi minu kontole raha asetada, siis ma ei lükka seda kiuslikult taga-si, vaid võtan tänumeeles vastu."
Varro Vooglaid väldib vastust küsimusele, kustkohast ta minu pangakonto numbri sai, kirjutades minu sellekohasele küsimusele vastuseks vaid et ta "ei ole mõttevahetusest huvitatud". Osutan, et mõtteid saab vahetada vaid selliste isikutega, kellel juhtub mõni mõte olema.
Mõttetu on advokaat Urmas Simoni ja Varro Vooglaiu tegevus minu käest kokkuleppemenetluse käigus kogutud isikuandmete edastamisel ja avaldamisel, sest see on järsus vastuolus isikuandmete kaitse seadusega. Ning ka lepitusmenetluse ja kokkuleppega, mis selge sõnaga keelab kolmandate isikute sekkumise vägivallatsejate ja nende ohvri vahelistesse suhetesse.
Kõik Eesti kodanikud võivad pöörduda oma probleemidega nii politsei kui ka kohtu poole. Kui keegi läheb kasiinosse ja paneb oma raha ruletilauas valele ruudule, siis politsei ei saa olla abiks raha tagasi saamisel. Ise tegid sellise finantsotsuse ja ise elad selle tagajärgedega. Ning minu pärast pole vaja Traditsiooni kaitsjatel muretseda.
Just samal päeval kui Varro Vooglaid oma vinguvas toonis valepostitusi tegema hakkas, saabus minu postkasti traditsiooniline postkaart. Sellega tänatakse nii mind kui ka minu abikaasat, et oleme toetanud "nende perede lapsi, kellel muidu raske majandusliku olukorra tõttu meie koolis õppida poleks võimalik". Alla on kirjutanud Vanalinna Hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen. Kes kõige muu hea hulgas on ka Varro Vooglaiu ema!
### Response:
Indrek Tarand: vastus Varro Vooglaiule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeval Minskis lõppenud 2. Euroopa mängud toimusid küll meist üksnes linnulennu kaugusel, kuid infot neist tuli üksnes tänu Eesti sportlaste medalivõitudele. Mis teha, kui elame just säärasel rahvusvaheliste suhete ajal, mil ka meediakajastuse ja üldse suhtumise toimuvasse määrab paljus see, kes korraldab ja kus midagi korraldatakse.
Otsus Euroopa mängude korraldamiseks aasta enne korralisi olümpiamänge langetati detsembris 2012 ja esimesed mängud peeti juunis 2015 Bakuus. Otsustamise ajal lõõmas kogu Lähis- ja Kesk-Ida sõdadest ja revolutsioonidest ning kohe tuli ilmale kalifaat, 2014. aastal algas Ukraina epopöa. Ehk siis saab tõdeda, et need mängud tulid ilmale poliitiliselt halval ajal.
Aserbaidžaan maailmakaardile
Igal juhul tuleb tunnistada naftarikka Aserbaidžaani liidri Ilham Alijevi ponnistusi, et tuua oma riik positiivselt maailmakaardile, selleks rahvusvahelisi suurüritusi (tänavu novembris tuleb Bakuus 120 riiki ühendava mitteühinemisliikumise tippkohtumine) ja just spordiüritusi korraldades.
Tehes viimast võidu Pärsia lahe äärsete naftariikidega ja panustades selgelt Aserbaidžaani kuulumisele Euroopasse. (Tasub mäletada Brüsseli mõttetarkade programmdokumenti aastast 2003, mis kuulutas, et "Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ei asu Euroopas"). Tulenevalt domineerivast elulaadist ja demokraatia traditsioonidest (1918. aastal sai Aserbaidžaanist esimene moslemite vabariik maailmas ja seda kohe ka naiste valimisõigusega).
Tänu ROKi presidendi Thomas Bachi toetusele sai ainsana kandideerinud Bakuust esimeste Euroopa mängude toimumispaik. Osales 6000 sportlast - neist 58 Eestist - 50 riigist. Seda hoolimata tohutust poliitilisest vastutöötamisest mängude toimumisele, mis lõppes toona sellega, et Aserbaidžaan saatis pärast mänge riigist välja inimõiguste pidevast rikkumisest rääkiva OSCE missiooni.
Tegelikult oli selleks hetkeks otsustatud Euroopa mängude jätkamine Hollandis. Kuu hiljem aga loobus Hollandi valitsus toetusest "seitsme-linna-EM-ile" ja novembris 2015 läks õigus just Sotši OM-i korraldanud Venemaale. Parasjagu vallandas WADA Venemaa sporti põhjalikult raputanud dopinguskandaali ja oktoobris 2016 otsustati, et 2. Euroopa mängud toimuvad Minskis.
Ida-Lääne vastasseisus on viimane oma inimõiguste raportiga veelgi halvemas seisus kui Aserbaidžaan. Valgevenet on pikalt peetud "Euroopa viimase diktaatori" (George W. Bushi määratlus) maaks, mis paraku on pigem desorienteeriv määratlus.
Aastast 1994 võimul olev batka Aleksander Lukašenka oli kindlasti diktaator võrrelduna Venemaa presidendi Boriss Jeltsiniga.
Valgevene režiimi kuulutamine hullemaks Vladimir Putini omast on aga kogu aeg teeninud vaid ühte propagandistlikku eesmärki – aidata väita, et Putini oma polegi Euroopas kõige hullem. Ehk siis – temaga saab suhelda, sest on ju veel üks hullem, keda johtuvalt demokraatia nappimisest, inimõiguste rikkumisest karistatakse, isoleeritakse jne.
Sellest ka suhteliselt napp info 21.-30. juunil Minskis toimunud 2. Euroopa mängudest, kus võistlesid 50 riigi sportlased, kokku 4000, neist 68 olid eestlased, kes võitsid neli medalit.
Kremli "pehme jõud"
Nagu teada, oli sedapuhku kümnel võistlusalal võimalik täita Tokio OM-i norme. Lisagem sedagi, et järgmised Euroopa mängud peetakse 2023 aastal. Poolas Krakowis ehk Brüsselis domineeriva arvamuse järgi jällegi vales kohas, sest Euroopa Komisjon ja ka europarlament on korduvalt Poola praeguse valitsuse tegevust arvustanud. Ent lootkem, et eesseisvad aastad toovad muutusi praegu domineerivatesse kujutelmadesse poliitikast ja poliitilistest eesmärkidest.
Minski valimine 2. EM-i asupaigaks rahuldas Putinit täielikult, sest Venemaa ja Valgevene moodustavad ka liitriigi (aastast 1997) ja kuna Minsk vajas materiaalset abi mängude korraldamiseks, avanes Kremlil automaatselt võimalus lasta käiku oma "pehme jõu" poliitika.
Teadupärast tõi selle termini kasutusse USA presidendi Bill Clintoni administratsioon ja selle all mõeldakse oma riigi maine kujundamist ja parendamist välismaal, selleks parimat oma kultuuri- ja teadussaavutustest ning elulaadist eksponeerides.
Tahes-tahtmata on riikide visiitkaardiks ka nende võime korraldada suuri rahvusvahelisi üritusi või neid vajadusel ka endale n-ö osta (mida kinnitab rulluv skandaal FIFA turniiri korraldamisega Qataris).
Kui Bakuu EM-il rabati pealtvaatajaid sellega, et 100 miljonit dollarit maksnud avatseremoonial esines Lady Gaga John Lennoni lauluga "Imagine", siis Minski avasõu jõudis tutvustada ka Valgevenemaalt pärit kunstnikke Marc Chagalli ja Léon Baksti, lennukikonstruktorit Pavel Sukhoid ja Nobeli teaduspreemia laureaati Žoress Alfjorovit. Jääb vaid kahetseda, et seda vaatemängu ja ka lõputseremooniat ei jagatud juba mainitud põhjustel kogu maailmale.
Traditsiooniliselt sõidavad olümpiamängudele kokku mitte ainult sportlased, vaid ka poliitikud. Sestap tasub teada, kes on seni väisanud n-ö vales kohas, Venemaa ja tema liitlaste seisukohalt aga Suveräänsete Riikide ühenduse pealinnades toimunud Euroopa mänge.
Bakuus olid kõigest aasta pärast sõja algust Ukrainas aukülalistena kohal Putin, Türgi president Recep Tayyip Erdogan, Valgevene Lukašenka, Turkmenistani Gurbangulõ Berdõmuhammedov ja teised, kuid ei ühtegi samaväärset tegelast Euroopa Liidust.
Põhimõtteliselt sama pilt avanes Minskis EM-i avamisel - Venemaa peaminister Dmitri Medvedev, Aserbaidžaani liidrit esindas tema tütar Leyla ja parlamendi esimees Asadov, Serbia ja Moldova presidendid Aleksandar Vucic ja Igor Dodon, Bosnia serbide president Milorad Dodik ehk siis tuntud Kremli-meelne seltskond.
Pluss Läänes kurikuulsaks hinnatav Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov, kes sai batkalt Rahvaste sõpruse ordeni. Ent esimest korda oli kohal ka Gruusia uus (detsembrist 2018) president Salome Zurabišvili, kes Tbilisis puhkenud meeleavalduste tõttu kiiresti koju tagasi pöördus.
Nüüd alustatakse uudiseid ka spordivõitudest
Ukraina sündmustest alates sanktsioonide all kannatav ja vastusanktsioone rakendav Kreml tegi selle aasta algul oma telepropagandas radikaalse pöörde, kui päevauudistes hakati esimesena mainima ka oma riigi sportlaste medalivõite.
Värskendav käik seisus, kus aastakümneid oli esimeses järjekorras räägitud riigipea toimetamistest, seejärel vaheldumisi oma elust-olust ja edust/tagasilöökidest rahvusvahelisel areenil. Nüüd alustatakse uudiseid ka spordivõitudest, kusjuures Putin ise on varmas ka iga kuldmedalivõitjat õnnitlema.
"Nüüd alustatakse uudiseid ka spordivõitudest, kusjuures Putin ise on varmas ka iga kuldmedalivõitjat õnnitlema."
Säärase päevauudistele uudse lähenemise seni huvitavamad kajastuspäevad olid 24.-26. juuni, kui Kremli propagandamasin läks võtma hoolikalt ettevalmistatud esimest poliitilist võitu Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel.
Teadupärast taastati Venemaa osalemine ENPA töös nii nagu poleks Krimmi okupeerimist ja jätkuvat sõjategevust Donbassis – mille tõttu Venemaa delegatsioon 2014. aastal ukse taha saadeti – olemaski.
Strasbourgis vaieldi pikalt ja hääletati kümneid kordi. Samal ajal toimusid EM-i võistlused, kus Venemaa sportlased korjasid medalid. Sestap rullus televaatajate ette tõeline pudru võitudest poliitika ja spordirindel ehk räägiti esimeses järjekorras just nii, nagu hetkel oli – nüüd uus võit poliitikarindel, nüüd uus võit spordirindel!
Poliitikas vajus võitude seeria küll öhe, sest kui Ukraina delegatsiooni lahkumist ENPA-lt veel mainiti, siis Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Gruusia kaasaminekut Kiieviga saatis vaid fraas "ja mõned veel". Aga võit jäi tõesti kõlama ja seda kinnistati järgmistel päeval teadetega sportlaste võitudest Minski EM-il.
Nagu teada, jõudis Putin Osakas toimunud G20 kohtumiselt – kus ta olla olnud vaid edukas – tagasi ka Minski EM-i viimastele võistlustele ja andis isiklikult üle medaleid sportlastele. Sedapsi sai lihtsalt kinnitatud niigi tajutav, et Kremlile on sport selgelt pehme jõud poliitikas, sportlaste võidud osa Venemaa poliitika edenemisest maailmas.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Toomas Alatalu: spordivõit kui pehme jõud Venemaa poliitikas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeval Minskis lõppenud 2. Euroopa mängud toimusid küll meist üksnes linnulennu kaugusel, kuid infot neist tuli üksnes tänu Eesti sportlaste medalivõitudele. Mis teha, kui elame just säärasel rahvusvaheliste suhete ajal, mil ka meediakajastuse ja üldse suhtumise toimuvasse määrab paljus see, kes korraldab ja kus midagi korraldatakse.
Otsus Euroopa mängude korraldamiseks aasta enne korralisi olümpiamänge langetati detsembris 2012 ja esimesed mängud peeti juunis 2015 Bakuus. Otsustamise ajal lõõmas kogu Lähis- ja Kesk-Ida sõdadest ja revolutsioonidest ning kohe tuli ilmale kalifaat, 2014. aastal algas Ukraina epopöa. Ehk siis saab tõdeda, et need mängud tulid ilmale poliitiliselt halval ajal.
Aserbaidžaan maailmakaardile
Igal juhul tuleb tunnistada naftarikka Aserbaidžaani liidri Ilham Alijevi ponnistusi, et tuua oma riik positiivselt maailmakaardile, selleks rahvusvahelisi suurüritusi (tänavu novembris tuleb Bakuus 120 riiki ühendava mitteühinemisliikumise tippkohtumine) ja just spordiüritusi korraldades.
Tehes viimast võidu Pärsia lahe äärsete naftariikidega ja panustades selgelt Aserbaidžaani kuulumisele Euroopasse. (Tasub mäletada Brüsseli mõttetarkade programmdokumenti aastast 2003, mis kuulutas, et "Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ei asu Euroopas"). Tulenevalt domineerivast elulaadist ja demokraatia traditsioonidest (1918. aastal sai Aserbaidžaanist esimene moslemite vabariik maailmas ja seda kohe ka naiste valimisõigusega).
Tänu ROKi presidendi Thomas Bachi toetusele sai ainsana kandideerinud Bakuust esimeste Euroopa mängude toimumispaik. Osales 6000 sportlast - neist 58 Eestist - 50 riigist. Seda hoolimata tohutust poliitilisest vastutöötamisest mängude toimumisele, mis lõppes toona sellega, et Aserbaidžaan saatis pärast mänge riigist välja inimõiguste pidevast rikkumisest rääkiva OSCE missiooni.
Tegelikult oli selleks hetkeks otsustatud Euroopa mängude jätkamine Hollandis. Kuu hiljem aga loobus Hollandi valitsus toetusest "seitsme-linna-EM-ile" ja novembris 2015 läks õigus just Sotši OM-i korraldanud Venemaale. Parasjagu vallandas WADA Venemaa sporti põhjalikult raputanud dopinguskandaali ja oktoobris 2016 otsustati, et 2. Euroopa mängud toimuvad Minskis.
Ida-Lääne vastasseisus on viimane oma inimõiguste raportiga veelgi halvemas seisus kui Aserbaidžaan. Valgevenet on pikalt peetud "Euroopa viimase diktaatori" (George W. Bushi määratlus) maaks, mis paraku on pigem desorienteeriv määratlus.
Aastast 1994 võimul olev batka Aleksander Lukašenka oli kindlasti diktaator võrrelduna Venemaa presidendi Boriss Jeltsiniga.
Valgevene režiimi kuulutamine hullemaks Vladimir Putini omast on aga kogu aeg teeninud vaid ühte propagandistlikku eesmärki – aidata väita, et Putini oma polegi Euroopas kõige hullem. Ehk siis – temaga saab suhelda, sest on ju veel üks hullem, keda johtuvalt demokraatia nappimisest, inimõiguste rikkumisest karistatakse, isoleeritakse jne.
Sellest ka suhteliselt napp info 21.-30. juunil Minskis toimunud 2. Euroopa mängudest, kus võistlesid 50 riigi sportlased, kokku 4000, neist 68 olid eestlased, kes võitsid neli medalit.
Kremli "pehme jõud"
Nagu teada, oli sedapuhku kümnel võistlusalal võimalik täita Tokio OM-i norme. Lisagem sedagi, et järgmised Euroopa mängud peetakse 2023 aastal. Poolas Krakowis ehk Brüsselis domineeriva arvamuse järgi jällegi vales kohas, sest Euroopa Komisjon ja ka europarlament on korduvalt Poola praeguse valitsuse tegevust arvustanud. Ent lootkem, et eesseisvad aastad toovad muutusi praegu domineerivatesse kujutelmadesse poliitikast ja poliitilistest eesmärkidest.
Minski valimine 2. EM-i asupaigaks rahuldas Putinit täielikult, sest Venemaa ja Valgevene moodustavad ka liitriigi (aastast 1997) ja kuna Minsk vajas materiaalset abi mängude korraldamiseks, avanes Kremlil automaatselt võimalus lasta käiku oma "pehme jõu" poliitika.
Teadupärast tõi selle termini kasutusse USA presidendi Bill Clintoni administratsioon ja selle all mõeldakse oma riigi maine kujundamist ja parendamist välismaal, selleks parimat oma kultuuri- ja teadussaavutustest ning elulaadist eksponeerides.
Tahes-tahtmata on riikide visiitkaardiks ka nende võime korraldada suuri rahvusvahelisi üritusi või neid vajadusel ka endale n-ö osta (mida kinnitab rulluv skandaal FIFA turniiri korraldamisega Qataris).
Kui Bakuu EM-il rabati pealtvaatajaid sellega, et 100 miljonit dollarit maksnud avatseremoonial esines Lady Gaga John Lennoni lauluga "Imagine", siis Minski avasõu jõudis tutvustada ka Valgevenemaalt pärit kunstnikke Marc Chagalli ja Léon Baksti, lennukikonstruktorit Pavel Sukhoid ja Nobeli teaduspreemia laureaati Žoress Alfjorovit. Jääb vaid kahetseda, et seda vaatemängu ja ka lõputseremooniat ei jagatud juba mainitud põhjustel kogu maailmale.
Traditsiooniliselt sõidavad olümpiamängudele kokku mitte ainult sportlased, vaid ka poliitikud. Sestap tasub teada, kes on seni väisanud n-ö vales kohas, Venemaa ja tema liitlaste seisukohalt aga Suveräänsete Riikide ühenduse pealinnades toimunud Euroopa mänge.
Bakuus olid kõigest aasta pärast sõja algust Ukrainas aukülalistena kohal Putin, Türgi president Recep Tayyip Erdogan, Valgevene Lukašenka, Turkmenistani Gurbangulõ Berdõmuhammedov ja teised, kuid ei ühtegi samaväärset tegelast Euroopa Liidust.
Põhimõtteliselt sama pilt avanes Minskis EM-i avamisel - Venemaa peaminister Dmitri Medvedev, Aserbaidžaani liidrit esindas tema tütar Leyla ja parlamendi esimees Asadov, Serbia ja Moldova presidendid Aleksandar Vucic ja Igor Dodon, Bosnia serbide president Milorad Dodik ehk siis tuntud Kremli-meelne seltskond.
Pluss Läänes kurikuulsaks hinnatav Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov, kes sai batkalt Rahvaste sõpruse ordeni. Ent esimest korda oli kohal ka Gruusia uus (detsembrist 2018) president Salome Zurabišvili, kes Tbilisis puhkenud meeleavalduste tõttu kiiresti koju tagasi pöördus.
Nüüd alustatakse uudiseid ka spordivõitudest
Ukraina sündmustest alates sanktsioonide all kannatav ja vastusanktsioone rakendav Kreml tegi selle aasta algul oma telepropagandas radikaalse pöörde, kui päevauudistes hakati esimesena mainima ka oma riigi sportlaste medalivõite.
Värskendav käik seisus, kus aastakümneid oli esimeses järjekorras räägitud riigipea toimetamistest, seejärel vaheldumisi oma elust-olust ja edust/tagasilöökidest rahvusvahelisel areenil. Nüüd alustatakse uudiseid ka spordivõitudest, kusjuures Putin ise on varmas ka iga kuldmedalivõitjat õnnitlema.
"Nüüd alustatakse uudiseid ka spordivõitudest, kusjuures Putin ise on varmas ka iga kuldmedalivõitjat õnnitlema."
Säärase päevauudistele uudse lähenemise seni huvitavamad kajastuspäevad olid 24.-26. juuni, kui Kremli propagandamasin läks võtma hoolikalt ettevalmistatud esimest poliitilist võitu Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel.
Teadupärast taastati Venemaa osalemine ENPA töös nii nagu poleks Krimmi okupeerimist ja jätkuvat sõjategevust Donbassis – mille tõttu Venemaa delegatsioon 2014. aastal ukse taha saadeti – olemaski.
Strasbourgis vaieldi pikalt ja hääletati kümneid kordi. Samal ajal toimusid EM-i võistlused, kus Venemaa sportlased korjasid medalid. Sestap rullus televaatajate ette tõeline pudru võitudest poliitika ja spordirindel ehk räägiti esimeses järjekorras just nii, nagu hetkel oli – nüüd uus võit poliitikarindel, nüüd uus võit spordirindel!
Poliitikas vajus võitude seeria küll öhe, sest kui Ukraina delegatsiooni lahkumist ENPA-lt veel mainiti, siis Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Gruusia kaasaminekut Kiieviga saatis vaid fraas "ja mõned veel". Aga võit jäi tõesti kõlama ja seda kinnistati järgmistel päeval teadetega sportlaste võitudest Minski EM-il.
Nagu teada, jõudis Putin Osakas toimunud G20 kohtumiselt – kus ta olla olnud vaid edukas – tagasi ka Minski EM-i viimastele võistlustele ja andis isiklikult üle medaleid sportlastele. Sedapsi sai lihtsalt kinnitatud niigi tajutav, et Kremlile on sport selgelt pehme jõud poliitikas, sportlaste võidud osa Venemaa poliitika edenemisest maailmas.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Toomas Alatalu: spordivõit kui pehme jõud Venemaa poliitikas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Beglarišvili liitus Ungari kõrgliigaklubiga jaanuari keskpaigas, kuid veebruari alguses saadud roideluu vigastuse tõttu ta üheski ametlikus mängus kaasa ei teinud, kirjutab Soccernet.ee.
Kas mees ka Flora eest mängima hakkab, on tänase seisuga veel vara öelda, kuid tõenäoliselt keskväljamaestro Eesti kõrgliigas siiski ei jätka.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Beglarišvili naasis pooleaastase laenuperioodi järel Florasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Beglarišvili liitus Ungari kõrgliigaklubiga jaanuari keskpaigas, kuid veebruari alguses saadud roideluu vigastuse tõttu ta üheski ametlikus mängus kaasa ei teinud, kirjutab Soccernet.ee.
Kas mees ka Flora eest mängima hakkab, on tänase seisuga veel vara öelda, kuid tõenäoliselt keskväljamaestro Eesti kõrgliigas siiski ei jätka.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Beglarišvili naasis pooleaastase laenuperioodi järel Florasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks võistlejatele on kaasas treenerid Janno Jürgenson ja Riho Aljand, füsioterapeut Liisi Sakala, EULi esindaja Toni Meijel ja Aarne-Vello Kersa.
Ujujate alad päevade kaupa:
3. juuli:
50 m liblikat: Alex Ahtiainen ja Mark Sovtsa
100 m vabalt: Laurika Lint ja Kertu Kaare
200 m rinnuli: Nikita Pisarenko
200 m selili: Laura-Liis Valdmaa
4. juuli:
200 m kompleksi: Nikita Pisarenko
4 x 100 m vabalt teateujumine: Eesti võistkond (osalemine on veel lahtine)
5. juuli:
50 m selili: Laura-Liis Valdmaa ja Kertu Kaare
50 m rinnuli: Mark Sovtsa
200 m vabalt: Laurika Lint
6. juuli:
50 m vabalt: Kertu Kaare
100 m selili: Laura-Liis Valdmaa ja Kertu Kaare
100 m liblikat: Alex Ahtiainen
100 m rinnuli: Mark Sovtsa ja Nikita Pisarenko
4 x 100 m kombineeritud teateujumine: Eesti võistkond (osalemine on veel lahtine)
7. juuli:
50 m vabalt: Alex Ahitainen
50 m liblikat: Laura-Liis Valdmaa | Eesti noored ujujad asuvad võistlustulle Kaasanis toimuval EM-il | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks võistlejatele on kaasas treenerid Janno Jürgenson ja Riho Aljand, füsioterapeut Liisi Sakala, EULi esindaja Toni Meijel ja Aarne-Vello Kersa.
Ujujate alad päevade kaupa:
3. juuli:
50 m liblikat: Alex Ahtiainen ja Mark Sovtsa
100 m vabalt: Laurika Lint ja Kertu Kaare
200 m rinnuli: Nikita Pisarenko
200 m selili: Laura-Liis Valdmaa
4. juuli:
200 m kompleksi: Nikita Pisarenko
4 x 100 m vabalt teateujumine: Eesti võistkond (osalemine on veel lahtine)
5. juuli:
50 m selili: Laura-Liis Valdmaa ja Kertu Kaare
50 m rinnuli: Mark Sovtsa
200 m vabalt: Laurika Lint
6. juuli:
50 m vabalt: Kertu Kaare
100 m selili: Laura-Liis Valdmaa ja Kertu Kaare
100 m liblikat: Alex Ahtiainen
100 m rinnuli: Mark Sovtsa ja Nikita Pisarenko
4 x 100 m kombineeritud teateujumine: Eesti võistkond (osalemine on veel lahtine)
7. juuli:
50 m vabalt: Alex Ahitainen
50 m liblikat: Laura-Liis Valdmaa
### Response:
Eesti noored ujujad asuvad võistlustulle Kaasanis toimuval EM-il |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti jaekettide hulgas on suurima müügituluga Coop, Maxima, Selver, Rimi ja Prisma.
Coopi jaekaubanduse netokäive oli eelmisel aastal 589 miljonit eurot, eelnenud aasta käibest oli see 35,2 miljonit eurot ehk üle kuue protsendi suurem. Ettevõtte ärikasum oli 11,6 miljonit eurot ehk veidi vähem kui aasta varem, mil see küündis 14,8 miljoni euroni.
"Aasta oli Coop Eestile väga edukas. Tehti läbi aegade parimad müügitulemused. Eesti toidu- ja esmatarbekaupade turul hoidis Coop Eesti 2018. aastal jätkuvalt turuliidri positsiooni, kasvatades turuosa 22,5 protsendi peale," sedastas ettevõte oma aastaaruandes.
Coopil oli eelmise aasta lõpus 340 müügikohta ehk kolme võrra vähem kui 2017. aastal. Lisandus kolm uut supermarketit ja kaks hüpermarketit.
Coop Eesti Keskühistu kontsernis moodustasid palgatulud koos sotsiaalmaksuga 15,2 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv oli 715.
Maxima käive oli mullu 482 miljonit eurot ning eelnenud aastaga võrreldes kasvas see 3,8 protsenti. Eestis 79 poega esindatud ettevõtte puhaskasum oli 7,4 miljonit eurot.
Täistööajaga töötajaid oli aasta lõpu seisuga 3559 ja tööjõukulud olid 47,3 miljonit eurot. Poode oli jaeketil 79 ja turuosalt jäid nad Eestis 18,6 protsendiga teisele kohale. Avati ka kolm uut kauplust: üks Tallinnas, üks Tartus ja üks Sillamäel.
"Koguseliselt seisis jaekaubandusturg põhimõtteliselt paigal, mis oli ja on ettevõtte jaoks peamiseks väljakutseks," kirjutab ettevõte möödunud majandusaasta aruandes. "Selle kõrval on Eesti jaekaubandusturul aga veel teisigi väljakutseid. Tihe konkurents sunnib turuosalisi üha uusi kauplusi avama, mis muudab turuolukorra veelgi keerulisemaks ning kahandab kasumimarginaale."
Lisaks valitseb jaemüügisektoris pidev tööjõupuudus ja Maxima pakub selle leevendamiseks Kirde-Eesti elanikele võimalust käia Tallina poodides tööl, kattes nende transpordi- ja majutuskulud.
Selveri käive oli mullu 452 miljonit eurot, ettevõtte konsolideeritud müügitulu koos tütarettevõtte Kulinaaria OÜ ehk Selveri Köögiga oli 455 miljonit eurot. Kasumit teenis Selver 14,6 miljonit eurot. Poode oli Selveril aasta lõpu seisuga 53, lisaks sellele ka Hiiumaa rändpood, kohvik ja e-Selver. Töötajaid oli poeketil keskmiselt 2636 ja palkadeks kulus 26,36 miljonit eurot. Selveri turuosa oli 17,6 protsenti.
Edukas oli Selveri e-kaubanduse valdkond, mis kasvas aastaga 38 protsenti.
Rimi Eesti käibenumber oli eelmisel aastal 374 miljonit eurot. Võrreldes eelnenud aastaga Rimi käive vähenes 0,9 protsendi võrra. Poeketi aruandeaasta ärikasum oli 2,4 miljonit eurot. Poode oli neil aasta lõpu seisuga 84 ning töötajaid keskmiselt 2130.
Rimi turuosa oli selle emafirma ICA Grupi aastaaruande kohaselt 16 protsenti. Selveri andmed näitavad samas Rimi turuosaks 14,4 protsenti. Eesti kohta tuuakse Rimi aruandes välja üha karmistuvat konkurentsi jaekettide vahel.
Prisma käive on mitu aastat järjest vähenenud ja mullune käibenumber 171 miljonit eurot oli eelnenud aastast üle kuue protsendi väiksem. Käibest 140 miljonit eurot tuli toidukaupade ja 31 miljonit eurot tarbekaupade müügist.
Langusteel on ka kasuminumber, mis oli eelmisel aastal 615 000 eurot, 2017. aastal aga 1,2 miljonit eurot. Poode on Prismal kaheksa. Ettevõttes töötas 2018. aastal keskmiselt 711 töötajat ning palgakulu koos sotsiaalmaksudega oli kokku 11 miljonit eurot.
"2018. aastal Prisma Peremarket ühtegi uut üksust ei avanud, kuid plaanib lähima nelja aasta jooksul avada 8-10 uut supermarketit," teatas pood 2018. aasta aruandes.
Prisma turuosa oli 6,6 protsenti ning neile astub kandadele Grossi poode pidav OG Elektra 5,4-protsendilise turuosaga. Grossi poodide käive oli 141 miljonit eurot ja kasum seitse miljonit eurot.
Meie poode pidav RR Lektus teenis 51 miljoni euro suuruse käibe juures 2,7 miljonit eurot kasumit. | Jaekettide seas hoiab turuliidri positsiooni Coop | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti jaekettide hulgas on suurima müügituluga Coop, Maxima, Selver, Rimi ja Prisma.
Coopi jaekaubanduse netokäive oli eelmisel aastal 589 miljonit eurot, eelnenud aasta käibest oli see 35,2 miljonit eurot ehk üle kuue protsendi suurem. Ettevõtte ärikasum oli 11,6 miljonit eurot ehk veidi vähem kui aasta varem, mil see küündis 14,8 miljoni euroni.
"Aasta oli Coop Eestile väga edukas. Tehti läbi aegade parimad müügitulemused. Eesti toidu- ja esmatarbekaupade turul hoidis Coop Eesti 2018. aastal jätkuvalt turuliidri positsiooni, kasvatades turuosa 22,5 protsendi peale," sedastas ettevõte oma aastaaruandes.
Coopil oli eelmise aasta lõpus 340 müügikohta ehk kolme võrra vähem kui 2017. aastal. Lisandus kolm uut supermarketit ja kaks hüpermarketit.
Coop Eesti Keskühistu kontsernis moodustasid palgatulud koos sotsiaalmaksuga 15,2 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv oli 715.
Maxima käive oli mullu 482 miljonit eurot ning eelnenud aastaga võrreldes kasvas see 3,8 protsenti. Eestis 79 poega esindatud ettevõtte puhaskasum oli 7,4 miljonit eurot.
Täistööajaga töötajaid oli aasta lõpu seisuga 3559 ja tööjõukulud olid 47,3 miljonit eurot. Poode oli jaeketil 79 ja turuosalt jäid nad Eestis 18,6 protsendiga teisele kohale. Avati ka kolm uut kauplust: üks Tallinnas, üks Tartus ja üks Sillamäel.
"Koguseliselt seisis jaekaubandusturg põhimõtteliselt paigal, mis oli ja on ettevõtte jaoks peamiseks väljakutseks," kirjutab ettevõte möödunud majandusaasta aruandes. "Selle kõrval on Eesti jaekaubandusturul aga veel teisigi väljakutseid. Tihe konkurents sunnib turuosalisi üha uusi kauplusi avama, mis muudab turuolukorra veelgi keerulisemaks ning kahandab kasumimarginaale."
Lisaks valitseb jaemüügisektoris pidev tööjõupuudus ja Maxima pakub selle leevendamiseks Kirde-Eesti elanikele võimalust käia Tallina poodides tööl, kattes nende transpordi- ja majutuskulud.
Selveri käive oli mullu 452 miljonit eurot, ettevõtte konsolideeritud müügitulu koos tütarettevõtte Kulinaaria OÜ ehk Selveri Köögiga oli 455 miljonit eurot. Kasumit teenis Selver 14,6 miljonit eurot. Poode oli Selveril aasta lõpu seisuga 53, lisaks sellele ka Hiiumaa rändpood, kohvik ja e-Selver. Töötajaid oli poeketil keskmiselt 2636 ja palkadeks kulus 26,36 miljonit eurot. Selveri turuosa oli 17,6 protsenti.
Edukas oli Selveri e-kaubanduse valdkond, mis kasvas aastaga 38 protsenti.
Rimi Eesti käibenumber oli eelmisel aastal 374 miljonit eurot. Võrreldes eelnenud aastaga Rimi käive vähenes 0,9 protsendi võrra. Poeketi aruandeaasta ärikasum oli 2,4 miljonit eurot. Poode oli neil aasta lõpu seisuga 84 ning töötajaid keskmiselt 2130.
Rimi turuosa oli selle emafirma ICA Grupi aastaaruande kohaselt 16 protsenti. Selveri andmed näitavad samas Rimi turuosaks 14,4 protsenti. Eesti kohta tuuakse Rimi aruandes välja üha karmistuvat konkurentsi jaekettide vahel.
Prisma käive on mitu aastat järjest vähenenud ja mullune käibenumber 171 miljonit eurot oli eelnenud aastast üle kuue protsendi väiksem. Käibest 140 miljonit eurot tuli toidukaupade ja 31 miljonit eurot tarbekaupade müügist.
Langusteel on ka kasuminumber, mis oli eelmisel aastal 615 000 eurot, 2017. aastal aga 1,2 miljonit eurot. Poode on Prismal kaheksa. Ettevõttes töötas 2018. aastal keskmiselt 711 töötajat ning palgakulu koos sotsiaalmaksudega oli kokku 11 miljonit eurot.
"2018. aastal Prisma Peremarket ühtegi uut üksust ei avanud, kuid plaanib lähima nelja aasta jooksul avada 8-10 uut supermarketit," teatas pood 2018. aasta aruandes.
Prisma turuosa oli 6,6 protsenti ning neile astub kandadele Grossi poode pidav OG Elektra 5,4-protsendilise turuosaga. Grossi poodide käive oli 141 miljonit eurot ja kasum seitse miljonit eurot.
Meie poode pidav RR Lektus teenis 51 miljoni euro suuruse käibe juures 2,7 miljonit eurot kasumit.
### Response:
Jaekettide seas hoiab turuliidri positsiooni Coop |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Norra kavatseb diisel- ja bensiinimootoriga autod keelata 2025., Saksamaa, Rootsi ja Holland 2030., Inglismaa, Šotimaa, Iirimaa ja Prantsusmaa 2040. aastaks.
Eestil taolist eesmärki pole. "Eestil konkreetset plaani diiselautode keelustamiseks ei ole, meie eesmärgiks on transpordisaaste üleüldine vähendamine," ütles ERR-ile keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Heiko Heitur.
Kuivõrd diiselautode kasutamist saab piirata ka omavalitsuste kaupa, pöördus ERR sama küsimusega ka Tallinna linna poole. Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul ei plaani ka Tallinn diiselautodele piiranguid seada.
Eestisse vanade autode voog
Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillati sõnul tekitavad Lääne-Euroopa riikide plaanid olukorra, kus Ida-Euroopasse, sh Eestisse, suureneb märkimisväärselt kasutatud diiselautode import.
Sillat ütles ERR-ile, et Eestil ei tasu Lääne-Euroopa riikide eeskujul hakata fossiilkütusega sõitvaid autosid keelustama, küll aga tuleks mõelda, mis hakkab toimuma, kui sellised keelud mujal rakenduvad.
"Hakkab toimuma vanade diiselautode eksport Ida-Euroopasse, mis juba toimub, sest Lääne-Euroopas on need nii odavad – me võtame endale CO2 hunniku kaela, võtame vanad rehvid ja kõik muu," märkis ta.
Sillati sõnul mõjutab see Eesti autoturgu negatiivselt, kui ei võeta midagi ette, et seda voogu pidurdada.
Kui varem oli Eestis uute ja kasutatud autode müügis diisel- ja bensiiniautode müük protsentides enam-vähem võrdne, siis juba nüüd on märkimisväärselt kasvanud kasutatud diiselautode osakaal.
"Kasutatud autodel just seetõttu, et nad on läinud Euroopas drastiliselt odavamaks. (Lääne-)Euroopa suunab nad enda juurest Ida-Euroopasse ja lööb ühe hoobiga mitu kärbest korraga – tulevikus on Euroopa Liidu riikidel CO2 heite vähendamise kohustus, millega ka Eesti on ühinenud, et aastaks 2030 nii palju ja aastaks 2050 nii palju. Kui teised vähendavad, siis meil CO2 heide suureneb," kirjeldas Sillat.
Sillati sõnul pole see ainult Eesti, vaid kogu Ida-Euroopa probleem. "Bulgaaria on seda Euroopa Parlamendis ka väga tõsiselt tõstatanud, et kulla sõbrad vanadest Euroopa riikidest, te suunate (CO2) meile ära, aga me peame samamoodi täitma kõiki neid vähendamise kvoote," rääkis ta.
Koos vanade autodega tulevad riiki ka vanad rehvid, millega kaasneb omakorda käitlemise probleem. "Meil on Raadil hunnik, mis on täpselt samadel põhjustel tekkinud," märkis Sillat, kelle sõnul on AMTEL seda teemat tõstatanud nii keskkonnaministeeriumis kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM).
"Kui me toome sisse ühe või viie aasta vanuse kasutatud auto, siis see vähendab (autopargi) keskmist vanust, seda või isegi mõistlikuks pidada. Kui aga sisse tuua 15 aastat vana auto teadmata läbisõidu ja avariilisusega, vanade rehvidega, siis see on probleem," rääkis Sillat.
"Meie häda on, et me oleme natuke liiga kummargil Euroopa ees. Meie esindajad Euroopa Parlamendis pole tõstatanud probleemi, et kuulge, kuidas me saame oma norme täita, kui teie vanad autod tulevad meile," ütles Sillat, kelle sõnul peaks Eesti riik midagi ette võtma.
"Ilmselt mingid lahendused leitakse. Aga ma võrdleks seda olmetasandiga – kui vann on täis, siis me võime kuitahes palju rätikutega kuivatada, aga kui kraan on lahti, siis ta voolab ikka üle – kraan tuleb kinni keerata," ütles ta.
Riigi tasandil on siiani CO2 heite vähendamise aruteludel otsustanud, et autode importi reguleerima ei hakata. AMTEL on omalt poolt reguleerimise vajaduse ettepanekud MKM-ile teinud, kuid siiani pole need otsusteni viinud.
"Ettevõtlust ei pea takistama, aga regulatsioonidega saaks panna vanemat masinat põhjalikumalt kontrollima," ütles Sillat.
Riik keelama ei hakka
Heiko Heitur keskkonnaministeeriumist täpsustas, et CO2 normid on sätestatud autotootjatele, mitte liikmesriikidele.
"Selge on see, et kõik ostavad ökonoomsemaid ja uuemaid autosid ning vanad jõuavad vaesematesse riikidesse, nagu Eesti," ütles Heitur, kelle sõnul on sellise stsenaariumi tõkestamiseks kaks moodust: teadlikkuse tõstmine - riik muudab kohustuslikuks isegi kasutatud autode puhul CO2 näitaja kuvamise - ja teine on maksuline meede - kui auto emiteerib vähem CO2, siis tema registreerimise tasu on madalam ja see peaks suunama tarbijaid ostma säästlikemaid sõiduvahendeid.
"Viimast ei ole meil võimalik teha ja seetõttu on meie ainukeseks variandiks teadlikkuse tõstmine, aga kes seda CO2 märgist ikka vahib, kui raha ei ole, et paremat autot osta," kommenteeris Heitur.
Heituri sõnul on autode impordi reguleerimiseks vaja poliitilist otsust.
"Hetkel ühtegi konkreetset otsust ei ole, et hakkaksime vanemate diiselautode importi Eestisse keelama või maksustama viisil, mis suunaks tarbijat langetama otsuse keskkonnasäästlikuma sõiduki heaks. Meie arvates peaks esimese sammuna tõstma tarbijate teadlikkust selles vallas. Samas on kõrgemad kütusehinnad pannud tarbijaid langetama otsuseid just kütusekulu järgi ja meile teadaolevalt on Eestisse toodud autode puhul näha positiivset tendentsi kütusekulu langemise osas," rääkis ta.
Elektriauto osakaal on Eestis täna null
Euroopa Liit on võtnud suuna CO2 heite ja sisepõlemismootoriga autode tootmise vähendamiseks ning see tähendab, et aina rohkem tootjad teatab elektriautode osatähtsuse suurenemisest. Nii on nt Volkswagen lubanud, et aastal 2025 on neil plaanis toota kolm miljonit elektriautot aastas.
Sillati sõnul muutub elektriauto ostmine taskukohaseks aastaks 2021, kui autotootjad peavad tooma massiliselt elektriautosid turule, et mitte maksta CO2 trahve Euroopa Liidule. "Minu hinnangul 15 protsenti kogu Euroopa uute sõiduautode turust läheb elektri peale, ja et neid müüa, peavad tootjad elektriauto müüki doteerima, müüvad väikese kasumiga või üldse kasumita ja katavad selle bensiini- ja diiselautode müügist," rääkis ta.
Täna on elektriautode turuosa kogu Euroopas, aga eriti Eestis väga väike.
"Elektriautode müügiosa on (Eestis) täna null. Igasugune ümardamine viib nullini. Mullu müüdi 80 uut elektriautot. Samas hübriid müüb suhteliselt hästi, turosa uutes kõigub viie ja seitsme protsendi vahel," ütles ta.
Sillati sõnul ei tasu tänasel päeval võtta liiga tõsiselt neid keelde, mida Euroopa riigid on tulevikku silmas pidades fossiilkütusega autode kohta kehtestanud või kehtestamas. "Aastal 2030, 2040 ja 2050 on enamus tänaseid otsustajaid "risti alla pandud". Elu teeb oma korrektiivid. Diisel on täna suhteliselt puhas ja kõige efektiivsem edasiviimise viis. Mitte et ma tahaks tehnilisele progressile kätt ette panna. Loomulikult on elekter tulevik, aga elekter peab selleks veel kasvama," märkis ta. | Uus oht Lääne-Euroopast: vanad ja odavad diiselautod uputavad Ida-Euroopa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Norra kavatseb diisel- ja bensiinimootoriga autod keelata 2025., Saksamaa, Rootsi ja Holland 2030., Inglismaa, Šotimaa, Iirimaa ja Prantsusmaa 2040. aastaks.
Eestil taolist eesmärki pole. "Eestil konkreetset plaani diiselautode keelustamiseks ei ole, meie eesmärgiks on transpordisaaste üleüldine vähendamine," ütles ERR-ile keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Heiko Heitur.
Kuivõrd diiselautode kasutamist saab piirata ka omavalitsuste kaupa, pöördus ERR sama küsimusega ka Tallinna linna poole. Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul ei plaani ka Tallinn diiselautodele piiranguid seada.
Eestisse vanade autode voog
Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillati sõnul tekitavad Lääne-Euroopa riikide plaanid olukorra, kus Ida-Euroopasse, sh Eestisse, suureneb märkimisväärselt kasutatud diiselautode import.
Sillat ütles ERR-ile, et Eestil ei tasu Lääne-Euroopa riikide eeskujul hakata fossiilkütusega sõitvaid autosid keelustama, küll aga tuleks mõelda, mis hakkab toimuma, kui sellised keelud mujal rakenduvad.
"Hakkab toimuma vanade diiselautode eksport Ida-Euroopasse, mis juba toimub, sest Lääne-Euroopas on need nii odavad – me võtame endale CO2 hunniku kaela, võtame vanad rehvid ja kõik muu," märkis ta.
Sillati sõnul mõjutab see Eesti autoturgu negatiivselt, kui ei võeta midagi ette, et seda voogu pidurdada.
Kui varem oli Eestis uute ja kasutatud autode müügis diisel- ja bensiiniautode müük protsentides enam-vähem võrdne, siis juba nüüd on märkimisväärselt kasvanud kasutatud diiselautode osakaal.
"Kasutatud autodel just seetõttu, et nad on läinud Euroopas drastiliselt odavamaks. (Lääne-)Euroopa suunab nad enda juurest Ida-Euroopasse ja lööb ühe hoobiga mitu kärbest korraga – tulevikus on Euroopa Liidu riikidel CO2 heite vähendamise kohustus, millega ka Eesti on ühinenud, et aastaks 2030 nii palju ja aastaks 2050 nii palju. Kui teised vähendavad, siis meil CO2 heide suureneb," kirjeldas Sillat.
Sillati sõnul pole see ainult Eesti, vaid kogu Ida-Euroopa probleem. "Bulgaaria on seda Euroopa Parlamendis ka väga tõsiselt tõstatanud, et kulla sõbrad vanadest Euroopa riikidest, te suunate (CO2) meile ära, aga me peame samamoodi täitma kõiki neid vähendamise kvoote," rääkis ta.
Koos vanade autodega tulevad riiki ka vanad rehvid, millega kaasneb omakorda käitlemise probleem. "Meil on Raadil hunnik, mis on täpselt samadel põhjustel tekkinud," märkis Sillat, kelle sõnul on AMTEL seda teemat tõstatanud nii keskkonnaministeeriumis kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM).
"Kui me toome sisse ühe või viie aasta vanuse kasutatud auto, siis see vähendab (autopargi) keskmist vanust, seda või isegi mõistlikuks pidada. Kui aga sisse tuua 15 aastat vana auto teadmata läbisõidu ja avariilisusega, vanade rehvidega, siis see on probleem," rääkis Sillat.
"Meie häda on, et me oleme natuke liiga kummargil Euroopa ees. Meie esindajad Euroopa Parlamendis pole tõstatanud probleemi, et kuulge, kuidas me saame oma norme täita, kui teie vanad autod tulevad meile," ütles Sillat, kelle sõnul peaks Eesti riik midagi ette võtma.
"Ilmselt mingid lahendused leitakse. Aga ma võrdleks seda olmetasandiga – kui vann on täis, siis me võime kuitahes palju rätikutega kuivatada, aga kui kraan on lahti, siis ta voolab ikka üle – kraan tuleb kinni keerata," ütles ta.
Riigi tasandil on siiani CO2 heite vähendamise aruteludel otsustanud, et autode importi reguleerima ei hakata. AMTEL on omalt poolt reguleerimise vajaduse ettepanekud MKM-ile teinud, kuid siiani pole need otsusteni viinud.
"Ettevõtlust ei pea takistama, aga regulatsioonidega saaks panna vanemat masinat põhjalikumalt kontrollima," ütles Sillat.
Riik keelama ei hakka
Heiko Heitur keskkonnaministeeriumist täpsustas, et CO2 normid on sätestatud autotootjatele, mitte liikmesriikidele.
"Selge on see, et kõik ostavad ökonoomsemaid ja uuemaid autosid ning vanad jõuavad vaesematesse riikidesse, nagu Eesti," ütles Heitur, kelle sõnul on sellise stsenaariumi tõkestamiseks kaks moodust: teadlikkuse tõstmine - riik muudab kohustuslikuks isegi kasutatud autode puhul CO2 näitaja kuvamise - ja teine on maksuline meede - kui auto emiteerib vähem CO2, siis tema registreerimise tasu on madalam ja see peaks suunama tarbijaid ostma säästlikemaid sõiduvahendeid.
"Viimast ei ole meil võimalik teha ja seetõttu on meie ainukeseks variandiks teadlikkuse tõstmine, aga kes seda CO2 märgist ikka vahib, kui raha ei ole, et paremat autot osta," kommenteeris Heitur.
Heituri sõnul on autode impordi reguleerimiseks vaja poliitilist otsust.
"Hetkel ühtegi konkreetset otsust ei ole, et hakkaksime vanemate diiselautode importi Eestisse keelama või maksustama viisil, mis suunaks tarbijat langetama otsuse keskkonnasäästlikuma sõiduki heaks. Meie arvates peaks esimese sammuna tõstma tarbijate teadlikkust selles vallas. Samas on kõrgemad kütusehinnad pannud tarbijaid langetama otsuseid just kütusekulu järgi ja meile teadaolevalt on Eestisse toodud autode puhul näha positiivset tendentsi kütusekulu langemise osas," rääkis ta.
Elektriauto osakaal on Eestis täna null
Euroopa Liit on võtnud suuna CO2 heite ja sisepõlemismootoriga autode tootmise vähendamiseks ning see tähendab, et aina rohkem tootjad teatab elektriautode osatähtsuse suurenemisest. Nii on nt Volkswagen lubanud, et aastal 2025 on neil plaanis toota kolm miljonit elektriautot aastas.
Sillati sõnul muutub elektriauto ostmine taskukohaseks aastaks 2021, kui autotootjad peavad tooma massiliselt elektriautosid turule, et mitte maksta CO2 trahve Euroopa Liidule. "Minu hinnangul 15 protsenti kogu Euroopa uute sõiduautode turust läheb elektri peale, ja et neid müüa, peavad tootjad elektriauto müüki doteerima, müüvad väikese kasumiga või üldse kasumita ja katavad selle bensiini- ja diiselautode müügist," rääkis ta.
Täna on elektriautode turuosa kogu Euroopas, aga eriti Eestis väga väike.
"Elektriautode müügiosa on (Eestis) täna null. Igasugune ümardamine viib nullini. Mullu müüdi 80 uut elektriautot. Samas hübriid müüb suhteliselt hästi, turosa uutes kõigub viie ja seitsme protsendi vahel," ütles ta.
Sillati sõnul ei tasu tänasel päeval võtta liiga tõsiselt neid keelde, mida Euroopa riigid on tulevikku silmas pidades fossiilkütusega autode kohta kehtestanud või kehtestamas. "Aastal 2030, 2040 ja 2050 on enamus tänaseid otsustajaid "risti alla pandud". Elu teeb oma korrektiivid. Diisel on täna suhteliselt puhas ja kõige efektiivsem edasiviimise viis. Mitte et ma tahaks tehnilisele progressile kätt ette panna. Loomulikult on elekter tulevik, aga elekter peab selleks veel kasvama," märkis ta.
### Response:
Uus oht Lääne-Euroopast: vanad ja odavad diiselautod uputavad Ida-Euroopa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täisnime Kossi Romeo Stephane Da-Costa kandev mängumees kasvas üles Benini lääneosa väikekülas Duidah's. Juba 12-aastaselt lahkus ta perekonna juurest, alustamaks õpinguid jalgpalliakadeemias Alodo Sport Academie. Käesoleva aastani esindas ta laenulepingu alusel AS Cotonou klubi Benini esiliigas. Tänavu kevadel teenis noor mängumees kutse katsetele Portugali kõrgliigaklubis Belenenses SAD, kust liikus aprillis edasi Viljandisse.
Romeo Da-Costa ütles klubi pressiteenistusele, et on lepinguni jõudmise üle väga rõõmus.
"Juba väikese poisina Benini pisikeses külas unistasin jalgpallurikarjäärist ning nüüd olen selle suunas esimese suure sammu teinud," kõneles ta. "Viljandisse jõudes olin väga suure pinge all, tahtsin end tõestada, ent ei osanud arvata, mis mind ees ootab. Õnneks selgus kiiresti, et klubi ja meeskond on väga töökas ja sõbralik, linn kaunis ja tingimused klubis suurepärased."
"Mind võeti juba esimesest päevast omaks ning tunnen end igati hästi," lisas Da-Costa. "Tahan nüüd anda endast kõik, et võiksime koos meeskonnaga hooaja võimalikult kõrgel kohal lõpetada. Tänan südamest kõiki inimesi Beninis ja Viljandis, kes mind lepinguni jõudmisel on toetanud."
Peatreener Sander Post, kelle käe all Romeo Da-Costa viimased kaks ja pool kuud treenis, kinnitas, et mängumees täitis katseperioodi vältel kõik talle pandud ootused.
"Valisin Romeo isiklikult välja, sest näen temas suurt potentsiaali. Tema töömoraal on väga kõrge, temas pulbitseb soov end jalgpalliväljakul tõestada ning treeningutel on ta andnud endast kõik," rääkis Post. "Ta on kiire, tehniline ning keskendunud meeskonnamängija. Loodan, et meie klubi ja linna kogukond võtab kollast särki kandma hakkava Romeo sama kiiresti omaks, nagu on võetud kõik teised meiega väljastpoolt liitunud mängumehed."
Klubi president Raiko Mutle lisas, et kui alguses Da-Costat lihtsalt prooviti, siis töö tema liitumiseks meeskonnaga algas üsna kiiresti, kuna nähti, et mees toob meeskonda vajaliku lisakäigu.
"Lõpuks ometi on kõik asjad paigas: paberimajandus korras ning Romeo meeskonda igati sisse sulandunud. Kõik see, mida ta on treeningutel näidanud, tekitab positiivset ootusärevust tulevaste mängude eel," lausus Mutle.
Romeo Da-Costa hakkab Viljandi esindusmeeskonnas kandma särki numbriga 7. | Viljandi Tulevikuga liitus Benini ääreründaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täisnime Kossi Romeo Stephane Da-Costa kandev mängumees kasvas üles Benini lääneosa väikekülas Duidah's. Juba 12-aastaselt lahkus ta perekonna juurest, alustamaks õpinguid jalgpalliakadeemias Alodo Sport Academie. Käesoleva aastani esindas ta laenulepingu alusel AS Cotonou klubi Benini esiliigas. Tänavu kevadel teenis noor mängumees kutse katsetele Portugali kõrgliigaklubis Belenenses SAD, kust liikus aprillis edasi Viljandisse.
Romeo Da-Costa ütles klubi pressiteenistusele, et on lepinguni jõudmise üle väga rõõmus.
"Juba väikese poisina Benini pisikeses külas unistasin jalgpallurikarjäärist ning nüüd olen selle suunas esimese suure sammu teinud," kõneles ta. "Viljandisse jõudes olin väga suure pinge all, tahtsin end tõestada, ent ei osanud arvata, mis mind ees ootab. Õnneks selgus kiiresti, et klubi ja meeskond on väga töökas ja sõbralik, linn kaunis ja tingimused klubis suurepärased."
"Mind võeti juba esimesest päevast omaks ning tunnen end igati hästi," lisas Da-Costa. "Tahan nüüd anda endast kõik, et võiksime koos meeskonnaga hooaja võimalikult kõrgel kohal lõpetada. Tänan südamest kõiki inimesi Beninis ja Viljandis, kes mind lepinguni jõudmisel on toetanud."
Peatreener Sander Post, kelle käe all Romeo Da-Costa viimased kaks ja pool kuud treenis, kinnitas, et mängumees täitis katseperioodi vältel kõik talle pandud ootused.
"Valisin Romeo isiklikult välja, sest näen temas suurt potentsiaali. Tema töömoraal on väga kõrge, temas pulbitseb soov end jalgpalliväljakul tõestada ning treeningutel on ta andnud endast kõik," rääkis Post. "Ta on kiire, tehniline ning keskendunud meeskonnamängija. Loodan, et meie klubi ja linna kogukond võtab kollast särki kandma hakkava Romeo sama kiiresti omaks, nagu on võetud kõik teised meiega väljastpoolt liitunud mängumehed."
Klubi president Raiko Mutle lisas, et kui alguses Da-Costat lihtsalt prooviti, siis töö tema liitumiseks meeskonnaga algas üsna kiiresti, kuna nähti, et mees toob meeskonda vajaliku lisakäigu.
"Lõpuks ometi on kõik asjad paigas: paberimajandus korras ning Romeo meeskonda igati sisse sulandunud. Kõik see, mida ta on treeningutel näidanud, tekitab positiivset ootusärevust tulevaste mängude eel," lausus Mutle.
Romeo Da-Costa hakkab Viljandi esindusmeeskonnas kandma särki numbriga 7.
### Response:
Viljandi Tulevikuga liitus Benini ääreründaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sassoli ongi nüüd kõige tõenäolisem uus europarlamendi president. Teda toetavad nii sotsiaaldemokraatide ja demokraatide grupp kui EPP (Euroopa Rahvapartei).
Varem oli Euroopa Parlamendi võimalikuks presidendiks pakutud Bulgaaria endist peaministrit Sergej Staniševi.
"Stanišev on olnud Euroopa sotsiaaldemokraatide katuseorganisatsiooni juht ja on seda tööd teinud hästi. Sassoli on väga tugeva parlamendi kogemusega mees, kes on ka varem olnud ametis Euroopa Parlamendi asepresidendina," rääkis europarlamendi saadik, sotsiaaldemokraat Sven Mikser ERRile.
Mikseri sõnul kujunes neljapäevasel sotsiaaldemokraatide grupi koosolekul emotsionaalseks kogu paketi arutelu.
"Meie grupi tippkandidaat (hollandlane Frans) Timmermans lootis kompromissi tulemusena jõuda Euroopa Komisjoni juhi kohale, aga võib-olla need lootused olid liiga optimistlikud, vaadates praeguse ülemkogu koosseisu poliitilises mõttes," ütles Mikser.
Mikseri sõnul tekitas Ursula von der Leyeni nimi Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadina palju küsimusi ja nõutust, sest tegu oli mõnevõrra ootamatu nimega. "Ja see, et Timmermans peab leppima komisjoni esimese asepresidendi kohaga, oli mõningaseks pettumuseks. Seejärel arutasime, kas sotsiaaldemokraadid peaksid sellise pakkumise peale esitama oma kandidaadi ka parlamendi presidendi kohale. Arvati, et Euroopa Parlamendi president võiks olla sotsiaaldemokraat ja seejärel jõuti David Sassoli nimeni," rääkis Mikser.
Mikseri sõnul pole võimatu, et kahe ja poole aasta pärast, kui parlamendikoosseis on töötabnud pool ametiajast, vahetub europarlamendi president. "Seda, et presidendi koht võib poole parlamendi tööajaga liikuda teise grupi kätte, seda on juhtunud ka varasemate parlamentide puhul," märkis ta. | Sotsiaaldemokraadid esitasid europarlamendi presidendiks hoopis Sassoli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sassoli ongi nüüd kõige tõenäolisem uus europarlamendi president. Teda toetavad nii sotsiaaldemokraatide ja demokraatide grupp kui EPP (Euroopa Rahvapartei).
Varem oli Euroopa Parlamendi võimalikuks presidendiks pakutud Bulgaaria endist peaministrit Sergej Staniševi.
"Stanišev on olnud Euroopa sotsiaaldemokraatide katuseorganisatsiooni juht ja on seda tööd teinud hästi. Sassoli on väga tugeva parlamendi kogemusega mees, kes on ka varem olnud ametis Euroopa Parlamendi asepresidendina," rääkis europarlamendi saadik, sotsiaaldemokraat Sven Mikser ERRile.
Mikseri sõnul kujunes neljapäevasel sotsiaaldemokraatide grupi koosolekul emotsionaalseks kogu paketi arutelu.
"Meie grupi tippkandidaat (hollandlane Frans) Timmermans lootis kompromissi tulemusena jõuda Euroopa Komisjoni juhi kohale, aga võib-olla need lootused olid liiga optimistlikud, vaadates praeguse ülemkogu koosseisu poliitilises mõttes," ütles Mikser.
Mikseri sõnul tekitas Ursula von der Leyeni nimi Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadina palju küsimusi ja nõutust, sest tegu oli mõnevõrra ootamatu nimega. "Ja see, et Timmermans peab leppima komisjoni esimese asepresidendi kohaga, oli mõningaseks pettumuseks. Seejärel arutasime, kas sotsiaaldemokraadid peaksid sellise pakkumise peale esitama oma kandidaadi ka parlamendi presidendi kohale. Arvati, et Euroopa Parlamendi president võiks olla sotsiaaldemokraat ja seejärel jõuti David Sassoli nimeni," rääkis Mikser.
Mikseri sõnul pole võimatu, et kahe ja poole aasta pärast, kui parlamendikoosseis on töötabnud pool ametiajast, vahetub europarlamendi president. "Seda, et presidendi koht võib poole parlamendi tööajaga liikuda teise grupi kätte, seda on juhtunud ka varasemate parlamentide puhul," märkis ta.
### Response:
Sotsiaaldemokraadid esitasid europarlamendi presidendiks hoopis Sassoli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | E-alagrupis alistas Mali 37. minuti tabamusest Angola. Värava autor oli Amadou Haidara. Võit andis Malile kolm punkti, millega võideti oma alagrupp. Teisena sai edasi Tuneesia, kes mängis Mauritaaniaga 0:0 viiki. Õnnelike kolmanda koha omanikena pääsesid 16 parema hulka Guinea, Kongo DV, Benin ja Lõuna-Aafrika Vabariik.
Sellega on selgunud kõik kaheksandikfinaalpaarid:
Uganda - Senegal
Maroko - Benin
Madagaskar - Kongo DV
Alžeeria - Guinea
Nigeeria - Kamerun
Ghana - Tuneesia
Mali - Elevandiluurannik
Egiptus - Lõuna-Aafrika Vabariik
Kaheksandikfinaalid mängitakse 5.-8. juulini. | Mali lõpetas Rahvuste karika alagrupiturniiri võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
E-alagrupis alistas Mali 37. minuti tabamusest Angola. Värava autor oli Amadou Haidara. Võit andis Malile kolm punkti, millega võideti oma alagrupp. Teisena sai edasi Tuneesia, kes mängis Mauritaaniaga 0:0 viiki. Õnnelike kolmanda koha omanikena pääsesid 16 parema hulka Guinea, Kongo DV, Benin ja Lõuna-Aafrika Vabariik.
Sellega on selgunud kõik kaheksandikfinaalpaarid:
Uganda - Senegal
Maroko - Benin
Madagaskar - Kongo DV
Alžeeria - Guinea
Nigeeria - Kamerun
Ghana - Tuneesia
Mali - Elevandiluurannik
Egiptus - Lõuna-Aafrika Vabariik
Kaheksandikfinaalid mängitakse 5.-8. juulini.
### Response:
Mali lõpetas Rahvuste karika alagrupiturniiri võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viljakas eas naistel ja meestel, keda ootab ees viljakust kahjustav ravi, tekib nüüd võimalus oma muna- või seemnerakke külmutada. Haigekassa tasub nii nende inimeste sugurakkude külmutamise kui ka külmsäilitamise eest. Haigekassa hinnangul vajab sugurakkude külmutamist igal aastal umbes 50 patsienti.
"Enne viljakust kahjustava ravi alustamist võib olla vajalik sugurakkude külmutamine, et siis hiljem, kui ravi õnnestub ja inimesel on soov lapsi saada, oleks tal võimalik oma sugurakke kasutada," selgitas haigekassa eriarstiabi teenuste spetsialist Malle Avarsoo.
Ida-Tallinna keskhaigla viljatusravikeskuse naistearsti Kai Haldre sõnul vajavad sugurakkude külmutamist eelkõige onkoloogilise või autoimmuunse haigusega patsiendid. Teenuse vajaduse ja võimalikkuse üle otsustab arstide konsiilium, kuhu kuulub patsiendi raviarst ja viljatusraviarst.
Ettepaneku lisada viljakuse säilitamise teenus tervishoiuteenuste loetellu esitas haigekassale Eesti Naistearstide Seltsi töörühm. Koostöös haigekassaga leiti, et muna- ja seemnerakkude külmutamine on viljatusravist soodsam nii ravikindlustuse eelarvele kui ka patsiendile, kelle jaoks võib hiljem olla juba liiga hilja.
Haldre nentis samas, et sugurakkude külmutamine ei garanteeri tulevikus tingimata rasedust ning sünnitust. "Viljakusravi edukus sõltub väga paljudest teguritest, sealhulgas sugurakkude arvust ja kvaliteedist, naise vanusest ning muudest kaasuvatest haigustest. Otsus sugurakke külmutada ei pruugi olla lihtne. Selleni jõudmine sõltub paljuski ka inimese toetusvõrgustikust, kes aitab tal raske haiguse diagnoosimisel ning ravi planeerimisel lisaks ka seda teekonda ette võtta," selgitas arst.
Samuti lisati haigekassa tervishoiuteenuste loetellu emakasisese viljastamise teenus, mis seni oli patsientide jaoks tasuline. Emakasisese viljastamise puhul on haigekassa arvestanud igal aastal umbes saja patsiendiga, kellele teenuse osutamiseks kulub ligi 64 000 eurot.
"Emakasisese viljastamise protseduuril viiakse seemnerakud kateetri abil naise emakasse. See tähendab, et viljastumine toimub loomulikus keskkonnas looduslikul moel. Selline meetod ei vaja kirurgilist sekkumist ja on mõnede viljakushäirete korral eelistatud valik," kirjeldas Malle Avarsoo. | Haigekassa hakkas rahastama muna- ja seemnerakkude külmutamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viljakas eas naistel ja meestel, keda ootab ees viljakust kahjustav ravi, tekib nüüd võimalus oma muna- või seemnerakke külmutada. Haigekassa tasub nii nende inimeste sugurakkude külmutamise kui ka külmsäilitamise eest. Haigekassa hinnangul vajab sugurakkude külmutamist igal aastal umbes 50 patsienti.
"Enne viljakust kahjustava ravi alustamist võib olla vajalik sugurakkude külmutamine, et siis hiljem, kui ravi õnnestub ja inimesel on soov lapsi saada, oleks tal võimalik oma sugurakke kasutada," selgitas haigekassa eriarstiabi teenuste spetsialist Malle Avarsoo.
Ida-Tallinna keskhaigla viljatusravikeskuse naistearsti Kai Haldre sõnul vajavad sugurakkude külmutamist eelkõige onkoloogilise või autoimmuunse haigusega patsiendid. Teenuse vajaduse ja võimalikkuse üle otsustab arstide konsiilium, kuhu kuulub patsiendi raviarst ja viljatusraviarst.
Ettepaneku lisada viljakuse säilitamise teenus tervishoiuteenuste loetellu esitas haigekassale Eesti Naistearstide Seltsi töörühm. Koostöös haigekassaga leiti, et muna- ja seemnerakkude külmutamine on viljatusravist soodsam nii ravikindlustuse eelarvele kui ka patsiendile, kelle jaoks võib hiljem olla juba liiga hilja.
Haldre nentis samas, et sugurakkude külmutamine ei garanteeri tulevikus tingimata rasedust ning sünnitust. "Viljakusravi edukus sõltub väga paljudest teguritest, sealhulgas sugurakkude arvust ja kvaliteedist, naise vanusest ning muudest kaasuvatest haigustest. Otsus sugurakke külmutada ei pruugi olla lihtne. Selleni jõudmine sõltub paljuski ka inimese toetusvõrgustikust, kes aitab tal raske haiguse diagnoosimisel ning ravi planeerimisel lisaks ka seda teekonda ette võtta," selgitas arst.
Samuti lisati haigekassa tervishoiuteenuste loetellu emakasisese viljastamise teenus, mis seni oli patsientide jaoks tasuline. Emakasisese viljastamise puhul on haigekassa arvestanud igal aastal umbes saja patsiendiga, kellele teenuse osutamiseks kulub ligi 64 000 eurot.
"Emakasisese viljastamise protseduuril viiakse seemnerakud kateetri abil naise emakasse. See tähendab, et viljastumine toimub loomulikus keskkonnas looduslikul moel. Selline meetod ei vaja kirurgilist sekkumist ja on mõnede viljakushäirete korral eelistatud valik," kirjeldas Malle Avarsoo.
### Response:
Haigekassa hakkas rahastama muna- ja seemnerakkude külmutamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sünopsis:
Pelgulinnas leiab aset psüühiline rünnak, mille tulemusena rakendatakse Tartu Ülikooli psühholoogiaprofessori poolt tööle eriliste võimetega inimeste uurimisgrupp. Nüüd peavad skisofreenik, nõiasaatest väljakukkunu ja laenunõustaja töötama koos nähtamatu vaenlase vastu, kes omab võimu nii aja kui ruumi üle. Nõukogude maagia, Uku Masingu astraalkeha ja teadvuses peituvad kosmilised õudused – kõik see ootab avastamist!
Varem on Mikk Pärnits kirjutanud romaanid "Hundikutsikaeetika", "Külmad on nende nimed" ja "Kaotaja" ning lühijutukogumikud "Symboolne Eesti pimedus" ja "Näiv on jääv". 2017. aastal andis ta välja ka luulekogu "Nemad ehivad sind". Tema viimane luulekogu "Kõikide asjade valgus" ilmus tänavu mais. | Mikk Pärnits avaldas uue raamatu "Must mägi" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sünopsis:
Pelgulinnas leiab aset psüühiline rünnak, mille tulemusena rakendatakse Tartu Ülikooli psühholoogiaprofessori poolt tööle eriliste võimetega inimeste uurimisgrupp. Nüüd peavad skisofreenik, nõiasaatest väljakukkunu ja laenunõustaja töötama koos nähtamatu vaenlase vastu, kes omab võimu nii aja kui ruumi üle. Nõukogude maagia, Uku Masingu astraalkeha ja teadvuses peituvad kosmilised õudused – kõik see ootab avastamist!
Varem on Mikk Pärnits kirjutanud romaanid "Hundikutsikaeetika", "Külmad on nende nimed" ja "Kaotaja" ning lühijutukogumikud "Symboolne Eesti pimedus" ja "Näiv on jääv". 2017. aastal andis ta välja ka luulekogu "Nemad ehivad sind". Tema viimane luulekogu "Kõikide asjade valgus" ilmus tänavu mais.
### Response:
Mikk Pärnits avaldas uue raamatu "Must mägi" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me aktsepteerime pr. Lagarde'i otsust loobuda nominatsiooniperioodiks ajutiselt oma kohustustest IMF-is," märkis juhatus.
"Me usaldame täielikult tegevdirektori esimest asetäitjat David Liptonit IMF-i tegevdirektori kohusetäitjana."
Euroopa Liidu liidrid jõudsid pärast pingelisi kohtumisi Brüsselis lõpuks uues tippjuhtkonnas kokkuleppele, teatas Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teisipäeva õhtul. Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks esitati Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen.
Kokkulepe näeb välja järgnevalt:
* Euroopa Komisjoni president sakslanna Ursula von der Leyen (EPP);
* Euroopa Komisjoni asepresidendid hollandlane Frans Timmermans (S&D), taanlanna Margrethe Vestager (Uuenev Euroopa);
* Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja belglane Charles Michel (Uuenev Euroopa);
* Euroopa Liidu välispoliitikajuht hispaanlane Josep Borrell (S&D);
* Euroopa Keskpanga juht prantslanna Christine Lagarde, kes juhib hetkel IMF-i. Poliitiliselt on ta paremtsentristliku EPP ridades;
* Euroopa Parlamendi võimalikuks presidendiks oleks bulgaarlane Sergej Stanišev, kuid kuna europarlament ei pea ilmtingimata liikmesriikide juhtide kokkuleppest lähtuma, võib sellele kohale tõusta ka keegi teine. | IMF-i ajutiseks juhiks Lagarde'i asemel saab ameeriklane David Lipton | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me aktsepteerime pr. Lagarde'i otsust loobuda nominatsiooniperioodiks ajutiselt oma kohustustest IMF-is," märkis juhatus.
"Me usaldame täielikult tegevdirektori esimest asetäitjat David Liptonit IMF-i tegevdirektori kohusetäitjana."
Euroopa Liidu liidrid jõudsid pärast pingelisi kohtumisi Brüsselis lõpuks uues tippjuhtkonnas kokkuleppele, teatas Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teisipäeva õhtul. Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks esitati Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen.
Kokkulepe näeb välja järgnevalt:
* Euroopa Komisjoni president sakslanna Ursula von der Leyen (EPP);
* Euroopa Komisjoni asepresidendid hollandlane Frans Timmermans (S&D), taanlanna Margrethe Vestager (Uuenev Euroopa);
* Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja belglane Charles Michel (Uuenev Euroopa);
* Euroopa Liidu välispoliitikajuht hispaanlane Josep Borrell (S&D);
* Euroopa Keskpanga juht prantslanna Christine Lagarde, kes juhib hetkel IMF-i. Poliitiliselt on ta paremtsentristliku EPP ridades;
* Euroopa Parlamendi võimalikuks presidendiks oleks bulgaarlane Sergej Stanišev, kuid kuna europarlament ei pea ilmtingimata liikmesriikide juhtide kokkuleppest lähtuma, võib sellele kohale tõusta ka keegi teine.
### Response:
IMF-i ajutiseks juhiks Lagarde'i asemel saab ameeriklane David Lipton |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Regati viimase võistluspäeva ilmaolud ja purjetamistingimused olid neljast päevast vast et kõige paremad ja soosisid neid, kellele sobivad rohkem keskmisest tugevamad tuuled. Kella 11 paiku, kui anti start esimesele sõidule, puhus läänetuul ca 9 m/s, kuid see paisus teise sõidu ajal 11 meetrini sekundis. See sai ka põhjuseks, miks esialgu plaanitud kolmas sõit Optimist klassile ära otsustati jätta. Zoom8 klassi purjetajad said aga sõidetud kolm võistlussõitu, kogudes koguseeriasse üksteist sõitu. Optimist klassi kuld- ja hõbelaevastiku saagiks jäi kokku kaheksas ja pronkslaevastikule seitse sõitu.
Nii nagu ka esmaspäevane eriti tugeva tuule päev näitas, sobisid sellised olud väga hästi Türgist Istanbuli Purjetamisklubist pärit 2006. aastal sündinud Yigit Ozbasoglu'le. Kahel päeval peetud finaalsõitude seeria 3-1-(10)-1-2 oli konkurentistult kõige stabiilsem ja parimate tulemustega võrreldes konkurentidega. Nii oligi Ozbasoglu ainuke, kelle võiduseerias pärast kümne punkti mahaviset vaid ühekohalised numbrid ja kokku 18 punkti. Regati võitjale meeldis Tallinnas väga nii purjetada kui vaba aega veeta.
"Saime siin igasugustes tuultes purjetada, aga mulle meeldisid rohkem tugevate tuultega päevad, sest need aitasid mul ka võita. Loodan, et tulen Tallinnasse tagasi ka aasta pärast, kui siin toimuvad Optimist klassi Euroopa meistrivõistlused. Tallinn on ilus linn – käisime siin olles nii vanalinna avastamas kui ka Tallinna Teletornis," lausus võitja rõõmsalt.
Esmaspäeval kaks sõiduvõitu teeninud Aleksandr Minibaev Venemaalt St Peterburgi Purjetamisakadeemiast (s. 2005) sai kahest sõidust kirja 19. ja 32. tulemuse ning langes liidrikohalt teisele pjedestaaliastmele 40 punktiga. Kolmanda koha säilitas Philip Cripsey (s. 2007) Austraaliast klubist ASC/RBYC, kes esimeses sõidus ei võistelnud, kuid teisest sõidust sai kirja 5. koha. Talle kokku 41 punkti ja kolmas koht.
Teisipäevaste kohtadega 9-1 hoidis neljanda koha endale Oscar Morgan-Harris Suurbritanniast ja eilsega võrreldes tõusis viiendaks Onni Kylävainio Soomest (täna 6-3, klubi HSS). Venemaa purjetaja Ivan Okhotnikovile kuues koht (täna 7-8) ja seitsmes koht Robert Mawdsley'le Suurbritanniast (4-14). Esikümnesse jõudsid veel Ece Tuzun Türgist (16-7), Artem Gunker (3-9) ja Alissa Ivanovskaja (5-4) Venemaalt vastavalt kaheksanda, üheksanda ja kümnendana.
Eesti purjetajate parimana sai Siim Siimson (s. 2005) klubist TMPS esimeses sõidus 12. koha, kuid teises sõidus pidi leppima 54. tulemusega. Talle üldkokkuvõttes 12. koht. Hugo-Mart Reisner Rein Ottosoni Purjespordikoolist lõpetas sõidud tulemustega 59-50 ja sai regati kokkuvõttes 59. koha.
Hõbelaevastiku võit läks Venemaale klubi RAUTU't esindavale Demian Baranov'ile (s. 2007) ja pronkslaevastiku võidu võttis Egor Denisov (s. 2007) Venemaalt St Peterburgi Purjetamisakadeemiast.
Zoom8 klassi tipus püsis konkurents eriti tihedana kuni viimase päevani. Kaks võistluspäeva juhtis regatti Sofia Held Soomest klubist BSS, kuid viimased kaks tugevate tuulte päeva olid eriti sobivad Aleksander Kuusikule Rein Ottosoni Purjespordikoolist, kes enne teisipäeva oli liidriga võrdse arvu punktidega veel teisel kohal, kuid näitas lõpuks oma tugevust kohtadega 2-1-1 ja kindlustas endale 34 punktiga ülekaalukalt 43. Spinnakeri regati võidu.
Pärast autasustamist ütles Aleksander, et regatt oli väga hea ja meeldis talle väga. "Puhusid nii vaiksed, keskmised kui ka tugevad tuuled ja igaühel oli võimalus. Kõige parem oli see, kes oli universaalne purjetaja ja sai kõikide tuultega hakkama. Soome tüdrukul Sofial oli minuga võrreldes kehakaalu pärast vaiksete tuultega kindlasti väike eelis, kuid tugevate tuultega sain ma temast paremini ette. Eelmise aastaga võrreldes, kui ma tulin siinsamas regatil teiseks, on mu areng kindlasti tubli olnud ja võidu üle on mul väga hea meel. See on mul ka viimane aasta purjetada Zoom8 klassis ja seetõttu teeb võit sellisel suurel regatil eriti rõõmsaks. Väga hea meel on mul ka lõpuks kolmandaks tulnud Karolin Härmi üle ja ka selle üle, et esikümnesse mahtus kokku viis Eest purjetajat!"
Sofia Held Soomest klubist BSS (kohad 9-624) sai kokku 60 punkti ja teise koha. Karolin Härm Kalevi Jahtklubi Purjespordikoolist sai sõitudes kohad 8-2-7 ja tõusis Zoom8 klassis pjedestaali kolmandale astmele, jäädes teisest kohast maha vaid ühe punktiga. Venemaa purjetaja Daniil Serdukov oli samuti tugev teisipäevastes tuultes ja tõusis kohtadega 3-8-11 neljandaks, kokkuvõttes talle 72 punkti. Ka Tristan Šaraškin Kalevi Jahtklubi Purjespordikoolist jätkas tubli seeriaga 13-3-5 ja tõusis kokkuvõttes viiendale kohale 81 punktiga. Esmaspäevast üheksandalt kohalt kokkuvõttes kuuendaks tõusis ka Jorgen Kuivonen Dago/Tallinna Jahtklubist, võttes sõiduvõidu, teise ja neljanda koha. Seitsmenda ja kaheksanda koha said vastavalt Stepan Zapoev Venemaalt ja Jaakko Haataja Soomest. Teisipäevasel tõusulainel jätkas hea seeriaga 5-10-3 ka Romi Safin Kalevi Jahtlubi Purjespordikoolist, tõustes lõppkokkuvõttes üheksandaks. Esikümne lõpetas Simon Karlemo Soomest. | Aleksander Kuusik jättis Spinnakeri regati võidu koju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Regati viimase võistluspäeva ilmaolud ja purjetamistingimused olid neljast päevast vast et kõige paremad ja soosisid neid, kellele sobivad rohkem keskmisest tugevamad tuuled. Kella 11 paiku, kui anti start esimesele sõidule, puhus läänetuul ca 9 m/s, kuid see paisus teise sõidu ajal 11 meetrini sekundis. See sai ka põhjuseks, miks esialgu plaanitud kolmas sõit Optimist klassile ära otsustati jätta. Zoom8 klassi purjetajad said aga sõidetud kolm võistlussõitu, kogudes koguseeriasse üksteist sõitu. Optimist klassi kuld- ja hõbelaevastiku saagiks jäi kokku kaheksas ja pronkslaevastikule seitse sõitu.
Nii nagu ka esmaspäevane eriti tugeva tuule päev näitas, sobisid sellised olud väga hästi Türgist Istanbuli Purjetamisklubist pärit 2006. aastal sündinud Yigit Ozbasoglu'le. Kahel päeval peetud finaalsõitude seeria 3-1-(10)-1-2 oli konkurentistult kõige stabiilsem ja parimate tulemustega võrreldes konkurentidega. Nii oligi Ozbasoglu ainuke, kelle võiduseerias pärast kümne punkti mahaviset vaid ühekohalised numbrid ja kokku 18 punkti. Regati võitjale meeldis Tallinnas väga nii purjetada kui vaba aega veeta.
"Saime siin igasugustes tuultes purjetada, aga mulle meeldisid rohkem tugevate tuultega päevad, sest need aitasid mul ka võita. Loodan, et tulen Tallinnasse tagasi ka aasta pärast, kui siin toimuvad Optimist klassi Euroopa meistrivõistlused. Tallinn on ilus linn – käisime siin olles nii vanalinna avastamas kui ka Tallinna Teletornis," lausus võitja rõõmsalt.
Esmaspäeval kaks sõiduvõitu teeninud Aleksandr Minibaev Venemaalt St Peterburgi Purjetamisakadeemiast (s. 2005) sai kahest sõidust kirja 19. ja 32. tulemuse ning langes liidrikohalt teisele pjedestaaliastmele 40 punktiga. Kolmanda koha säilitas Philip Cripsey (s. 2007) Austraaliast klubist ASC/RBYC, kes esimeses sõidus ei võistelnud, kuid teisest sõidust sai kirja 5. koha. Talle kokku 41 punkti ja kolmas koht.
Teisipäevaste kohtadega 9-1 hoidis neljanda koha endale Oscar Morgan-Harris Suurbritanniast ja eilsega võrreldes tõusis viiendaks Onni Kylävainio Soomest (täna 6-3, klubi HSS). Venemaa purjetaja Ivan Okhotnikovile kuues koht (täna 7-8) ja seitsmes koht Robert Mawdsley'le Suurbritanniast (4-14). Esikümnesse jõudsid veel Ece Tuzun Türgist (16-7), Artem Gunker (3-9) ja Alissa Ivanovskaja (5-4) Venemaalt vastavalt kaheksanda, üheksanda ja kümnendana.
Eesti purjetajate parimana sai Siim Siimson (s. 2005) klubist TMPS esimeses sõidus 12. koha, kuid teises sõidus pidi leppima 54. tulemusega. Talle üldkokkuvõttes 12. koht. Hugo-Mart Reisner Rein Ottosoni Purjespordikoolist lõpetas sõidud tulemustega 59-50 ja sai regati kokkuvõttes 59. koha.
Hõbelaevastiku võit läks Venemaale klubi RAUTU't esindavale Demian Baranov'ile (s. 2007) ja pronkslaevastiku võidu võttis Egor Denisov (s. 2007) Venemaalt St Peterburgi Purjetamisakadeemiast.
Zoom8 klassi tipus püsis konkurents eriti tihedana kuni viimase päevani. Kaks võistluspäeva juhtis regatti Sofia Held Soomest klubist BSS, kuid viimased kaks tugevate tuulte päeva olid eriti sobivad Aleksander Kuusikule Rein Ottosoni Purjespordikoolist, kes enne teisipäeva oli liidriga võrdse arvu punktidega veel teisel kohal, kuid näitas lõpuks oma tugevust kohtadega 2-1-1 ja kindlustas endale 34 punktiga ülekaalukalt 43. Spinnakeri regati võidu.
Pärast autasustamist ütles Aleksander, et regatt oli väga hea ja meeldis talle väga. "Puhusid nii vaiksed, keskmised kui ka tugevad tuuled ja igaühel oli võimalus. Kõige parem oli see, kes oli universaalne purjetaja ja sai kõikide tuultega hakkama. Soome tüdrukul Sofial oli minuga võrreldes kehakaalu pärast vaiksete tuultega kindlasti väike eelis, kuid tugevate tuultega sain ma temast paremini ette. Eelmise aastaga võrreldes, kui ma tulin siinsamas regatil teiseks, on mu areng kindlasti tubli olnud ja võidu üle on mul väga hea meel. See on mul ka viimane aasta purjetada Zoom8 klassis ja seetõttu teeb võit sellisel suurel regatil eriti rõõmsaks. Väga hea meel on mul ka lõpuks kolmandaks tulnud Karolin Härmi üle ja ka selle üle, et esikümnesse mahtus kokku viis Eest purjetajat!"
Sofia Held Soomest klubist BSS (kohad 9-624) sai kokku 60 punkti ja teise koha. Karolin Härm Kalevi Jahtklubi Purjespordikoolist sai sõitudes kohad 8-2-7 ja tõusis Zoom8 klassis pjedestaali kolmandale astmele, jäädes teisest kohast maha vaid ühe punktiga. Venemaa purjetaja Daniil Serdukov oli samuti tugev teisipäevastes tuultes ja tõusis kohtadega 3-8-11 neljandaks, kokkuvõttes talle 72 punkti. Ka Tristan Šaraškin Kalevi Jahtklubi Purjespordikoolist jätkas tubli seeriaga 13-3-5 ja tõusis kokkuvõttes viiendale kohale 81 punktiga. Esmaspäevast üheksandalt kohalt kokkuvõttes kuuendaks tõusis ka Jorgen Kuivonen Dago/Tallinna Jahtklubist, võttes sõiduvõidu, teise ja neljanda koha. Seitsmenda ja kaheksanda koha said vastavalt Stepan Zapoev Venemaalt ja Jaakko Haataja Soomest. Teisipäevasel tõusulainel jätkas hea seeriaga 5-10-3 ka Romi Safin Kalevi Jahtlubi Purjespordikoolist, tõustes lõppkokkuvõttes üheksandaks. Esikümne lõpetas Simon Karlemo Soomest.
### Response:
Aleksander Kuusik jättis Spinnakeri regati võidu koju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sakslanna Rackete peeti kinni pärast seda, kui ta oma 40 migranti vedanud laevaga rammis laupäeval politseikaatrit, mis püüdis tema teed tõkestada. Sellega lõppes ka kaks nädalat kestnud vastasseis merel.
Kohtuniku otsuse kohaselt ei ole Itaalia julgeolekumäärus päästeoperatsioonide puhul kohaldatav.
Itaalia siseminister Matteo Salvini reageeris kohtu otsusele Twitteris raevukalt.
"Ta naaseb koju Saksamaale, kus nad ei oleks nii sallivad itaallase suhtes, kes seadnuks Saksa politsei ohtu," märkis ta.
"Itaalia on ajanud oma pea püsti -- me kaitseme uhkusega oma riiki ja erineme teistest väikestest Euroopa liidritest, kes arvavad endiselt, et võivad meid kohelda oma kolooniana," lisas Salvini.
31-aastane Rackete kaitses oma teguviisi, öeldes, et oli kohustatud ära hoidma inimlikku tragöödiat ja tooma kaldale üle kahe nädala merel olnud migrandid.
"See ei olnud vägivallaakt, vaid üksnes allumatus," ütles Rackete pühapäeval Itaalia päevalehes Corriere della Sera avaldatud usutluses.
Racketet süüdistati illegaalse rände soodustamises ja teda takistada püüdnud politseialusest jõuga möödumises. Viimane tegu olnuks süüdimõistmise korral karistatav kuni kümneaastase vabaduskaotusega.
Juhtum tekitas diplomaatilise tüli Rooma ja Berliini vahel olukorras, kus Euroopa Liidus ei suudeta jätkuvalt rändepoliitikat koordineerida.
Saksa välisminister Heiko Maas kutsus esmaspäeval Racketet õigusriigi põhimõtetest lähtudes vabastama.
Salvini vastas Maasile, et too peaks pigem ärgitama oma kaasmaalasi mitte Itaalia seadusi rikkuma.
Migrantidel lubati Lampedusal maale tulla, et toimetada nad vastuvõtukeskustesse, kus nad omakorda viiakse edasi kas Prantsusmaale, Saksamaale, Soome, Luksemburgi või Portugali. | Itaalia kohtunik vabastas päästelaeva Sea-Watch 3 kapteni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sakslanna Rackete peeti kinni pärast seda, kui ta oma 40 migranti vedanud laevaga rammis laupäeval politseikaatrit, mis püüdis tema teed tõkestada. Sellega lõppes ka kaks nädalat kestnud vastasseis merel.
Kohtuniku otsuse kohaselt ei ole Itaalia julgeolekumäärus päästeoperatsioonide puhul kohaldatav.
Itaalia siseminister Matteo Salvini reageeris kohtu otsusele Twitteris raevukalt.
"Ta naaseb koju Saksamaale, kus nad ei oleks nii sallivad itaallase suhtes, kes seadnuks Saksa politsei ohtu," märkis ta.
"Itaalia on ajanud oma pea püsti -- me kaitseme uhkusega oma riiki ja erineme teistest väikestest Euroopa liidritest, kes arvavad endiselt, et võivad meid kohelda oma kolooniana," lisas Salvini.
31-aastane Rackete kaitses oma teguviisi, öeldes, et oli kohustatud ära hoidma inimlikku tragöödiat ja tooma kaldale üle kahe nädala merel olnud migrandid.
"See ei olnud vägivallaakt, vaid üksnes allumatus," ütles Rackete pühapäeval Itaalia päevalehes Corriere della Sera avaldatud usutluses.
Racketet süüdistati illegaalse rände soodustamises ja teda takistada püüdnud politseialusest jõuga möödumises. Viimane tegu olnuks süüdimõistmise korral karistatav kuni kümneaastase vabaduskaotusega.
Juhtum tekitas diplomaatilise tüli Rooma ja Berliini vahel olukorras, kus Euroopa Liidus ei suudeta jätkuvalt rändepoliitikat koordineerida.
Saksa välisminister Heiko Maas kutsus esmaspäeval Racketet õigusriigi põhimõtetest lähtudes vabastama.
Salvini vastas Maasile, et too peaks pigem ärgitama oma kaasmaalasi mitte Itaalia seadusi rikkuma.
Migrantidel lubati Lampedusal maale tulla, et toimetada nad vastuvõtukeskustesse, kus nad omakorda viiakse edasi kas Prantsusmaale, Saksamaale, Soome, Luksemburgi või Portugali.
### Response:
Itaalia kohtunik vabastas päästelaeva Sea-Watch 3 kapteni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui me ei ole sellega rahul, minugi pärast - reformime seda, vahetame inimesi välja või muudame seadusi. Aga öelda, et me ei saa oma kohtu kaudu inimeste inimõiguste kaitsega hakkama, on tegelikult piinlik," ütles Helme vastuseks Postimehe küsimusele, kas EKRE võtaks ENPA-st lahkumisega eestlastelt võimaluse pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Helme on jätkuvalt kriitiline ka riigikohtu suhtes öeldes, et "kohtunikud poliitikat tehes selgelt väljuvad oma tööpõllult ja võtavad endale õiguse olla parlament".
Helme avaldas ka arvamust, et kui kohtunikud teevad poliitikute arvates poliitilisi kohtuotsuseid, siis poliitikud ei pea hakkama neid rakendama. | Helme peab Euroopa Inimõiguste Kohut eestlastele mittevajalikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui me ei ole sellega rahul, minugi pärast - reformime seda, vahetame inimesi välja või muudame seadusi. Aga öelda, et me ei saa oma kohtu kaudu inimeste inimõiguste kaitsega hakkama, on tegelikult piinlik," ütles Helme vastuseks Postimehe küsimusele, kas EKRE võtaks ENPA-st lahkumisega eestlastelt võimaluse pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Helme on jätkuvalt kriitiline ka riigikohtu suhtes öeldes, et "kohtunikud poliitikat tehes selgelt väljuvad oma tööpõllult ja võtavad endale õiguse olla parlament".
Helme avaldas ka arvamust, et kui kohtunikud teevad poliitikute arvates poliitilisi kohtuotsuseid, siis poliitikud ei pea hakkama neid rakendama.
### Response:
Helme peab Euroopa Inimõiguste Kohut eestlastele mittevajalikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tööd algavad 2019. aasta juulis ja tööde üleandmine on planeeritud 2020. aasta lõpuks. Lepingu maksumus on 10,1 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.
"Riigi kaitseinvesteeringute keskusega sõlmitud lepingu raames rajab Nordecon Tapa kaitseväelinnakusse laohoone, mis on hoidlakompleks koos abihoonete, teede ja muude rajatistega," ütles Nordecon AS-i juhatuse liige Ando Voogma.
"Kaitseväelinnakusse rajatavad hooned ja rajatised on alati väga spetsiifilised – militaarehitustel omandatud kogemused tulevad ehitajale kasuks igal objektil, sest pakuvad alati nõudlikku ja keerulist teostamisvõimalust."
Kaitseväe Tapa linnakusse rajatava hanke raames teostab Nordecon laohoone asendiplaanilise osa, hoidlate, abihoone ja rajatiste uuendatud tööprojektid, kõikide objektide asendiplaanilise sidumise asukohta ja nende põhjal kogu territooriumi ja objektide ehituse.
Territooriumil hakkab olema tsoonidesse jaotatud maa-ala, millel on raudbetoonist hoidlad ning nende juures teedevõrgustikud, platsid ja abihooned.
Nordecon on varasemalt ehitanud Tapa kaitseväelinnakusse toitlustuskompleksi (2017), neli kasarmut (2016–2018), hooldus- ja õppehalle, remondihalli ja varjualuseid (2017–2018). Praegu on ehitusjärgus komplekteerimisala, mille üleandmine on planeeritud 2020. aasta jaanuari.
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Rootsis, Soomes ja Ukrainas. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas. Kontserni 2018. aasta konsolideeritud müügitulu oli 223 miljonit eurot ning kontsern annabhetkel tööd ligi 660 inimesele. | Nordecon ehitab Tapa sõjaväelinnakusse 10 miljoni eest hoidlakompleksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tööd algavad 2019. aasta juulis ja tööde üleandmine on planeeritud 2020. aasta lõpuks. Lepingu maksumus on 10,1 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.
"Riigi kaitseinvesteeringute keskusega sõlmitud lepingu raames rajab Nordecon Tapa kaitseväelinnakusse laohoone, mis on hoidlakompleks koos abihoonete, teede ja muude rajatistega," ütles Nordecon AS-i juhatuse liige Ando Voogma.
"Kaitseväelinnakusse rajatavad hooned ja rajatised on alati väga spetsiifilised – militaarehitustel omandatud kogemused tulevad ehitajale kasuks igal objektil, sest pakuvad alati nõudlikku ja keerulist teostamisvõimalust."
Kaitseväe Tapa linnakusse rajatava hanke raames teostab Nordecon laohoone asendiplaanilise osa, hoidlate, abihoone ja rajatiste uuendatud tööprojektid, kõikide objektide asendiplaanilise sidumise asukohta ja nende põhjal kogu territooriumi ja objektide ehituse.
Territooriumil hakkab olema tsoonidesse jaotatud maa-ala, millel on raudbetoonist hoidlad ning nende juures teedevõrgustikud, platsid ja abihooned.
Nordecon on varasemalt ehitanud Tapa kaitseväelinnakusse toitlustuskompleksi (2017), neli kasarmut (2016–2018), hooldus- ja õppehalle, remondihalli ja varjualuseid (2017–2018). Praegu on ehitusjärgus komplekteerimisala, mille üleandmine on planeeritud 2020. aasta jaanuari.
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Rootsis, Soomes ja Ukrainas. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas. Kontserni 2018. aasta konsolideeritud müügitulu oli 223 miljonit eurot ning kontsern annabhetkel tööd ligi 660 inimesele.
### Response:
Nordecon ehitab Tapa sõjaväelinnakusse 10 miljoni eest hoidlakompleksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavale astub 14 kollektiivi: Metsatöll, Velikije Luki, Intact, Psychoterror, Kurjam, Pööloy Gläänz, Tankist, Sitaharakas, Zahir, Swamp Mina, Desert Queen, Pedigree, SS Robot ja Wunda-Ment.
Festivali järelpidu toimub rokibaaris Underground koos ansamblitega J.M.K.E, Vimka ja Lobotoomia. | Tartus toimub neljandat korda Punk & Rock festival | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavale astub 14 kollektiivi: Metsatöll, Velikije Luki, Intact, Psychoterror, Kurjam, Pööloy Gläänz, Tankist, Sitaharakas, Zahir, Swamp Mina, Desert Queen, Pedigree, SS Robot ja Wunda-Ment.
Festivali järelpidu toimub rokibaaris Underground koos ansamblitega J.M.K.E, Vimka ja Lobotoomia.
### Response:
Tartus toimub neljandat korda Punk & Rock festival |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pirita jahtklubi akna taga sajab kevadist vihma, tuul kõigutab kai ääres seisvaid jahte. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi mereökoloogia juhtivteadur Jonne Kotta on just andnud ühe intervjuu, mille teema kandub üle meiegi vestlusse.
Karpe, mis on suurepärased valguallikad, on meie vetes rohkesti, kuid üldsus ei tea sellest kasutamata ressursist kuigi palju.
Nimelt tuleb välja, et mereökoloog Kotta on aktiivselt seotud karbikasvatuse valdkonna arendamisega. Karpe, mis on suurepärased valguallikad, on meie vetes rohkesti, kuid üldsus ei tea sellest kasutamata ressursist kuigi palju.
Ühe teadusuuringu kohaselt jääb Läänemeri suhteliselt kesise keskkonnaseisundiga veekoguks veel vähemalt sajaks aastaks, isegi kui piirame jõgedest, linnadest ja atmosfäärist merre jõudvaid toitaineid.
Karbifarmid aitaksid meie kodumerd aga sellesse ladestunud toitainetest puhastada. Karbid on looduslikud filtrid. Kui Kotta uuris ühe hiljutise projekti käigus karpides sisalduvaid toksiine, ilmnes üllatuslikult, et karbid olid kõigist teadaolevatest mürkainetest täiesti puhtad.
Karbikasvatusel on häid külgi veelgi: vesiviljelus annab tööd ja rikastab ettevõtlust. Mere puhtamaks muutmine ja maitsva toidu kasvatamine looks juurde töökohti näiteks Saaremaal, Hiiumaal ja mujal mere lähedal, kus praegu tööd ülearu palju pole.
Uks Antarktikasse
Läheme aga tagasi meie intervjuu põhiteema juurde. Kottal on palju rahvusvahelist töökogemust. Alles mullu detsembris võisid ETV saate "Osoon" vaatajad jälgida mereteadlase tegemisi Antarktikas.
Jäisele mandrile viis Kotta kümmekond aastat tagasi tekkinud küsimus, miks paljud Austraalia ja Lõuna-Ameerika merebioloogilised teadustulemused erinevad Põhja-Ameerika ja Euroopa omadest.
Üks põhjus võib olla evolutsiooniline, sest Austraalia eraldus teistest kontinentidest väga ammu. Ent lahknevused võivad olla tingitud ka sellest, et eri koolkonnad kirjeldavad sama fakti eri moodi.
Selle kontrollimiseks tekkis Kottal mõte hakata eri piirkondades kordama ühte ja sama eksperimenti, et saadud andmed oleksid omavahel võrreldavad.
Kümnendi jooksul kujunes teadlasel väga suur andmekogu, mis sisaldas teavet kõigilt mandritelt peale Antarktika. Et valgeid laike oli ka Lõuna-Ameerika andmekogus, valis Kotta oma järgmiseks sihtpunktiks Tšiili.
Kui sealgi said eksperimendid tehtud ja proovid kohalikus ülikoolis analüüsitud, aitas Kotta Tšiili teadlastel koostada Antarktika uurimisinstituudi kümneaastase teadusprogrammi taotlust. Kui programm mõni aeg hiljem heaks kiideti, avaneski Kottale uks Antarktikasse. Põhjuseid sinna minna oli tal mitu.
Ulmelised tingimused
Tšiili Antarktika välibaas on ainulaadne selle poolest, et kogu logistikat toetab Tšiili sõjavägi.
Esiteks on Kotta spetsiifiline uurimisvaldkond madalmere taimestik ja loomastik, mis on Antarktikas veel sisuliselt uurimata. Teiseks innustas teda keelehuvilisena võimalus elada hispaaniakeelses kultuuriruumis. Kolmas põhjus olid aga üle mõistuse head töötingimused: nimelt on Tšiili Antarktika välibaas ainulaadne selle poolest, et kogu logistikat toetab Tšiili sõjavägi.
"Kui soovid merele minna, siis helistad kohalikule valvurile, kes annab sobivate olude korral kohe loa, ent välistab olukorra, et hull teadlane läheks merele koleda ilmaga," kirjeldab juhtivteadur.
Telefonikõnest mereleminekuni kulub seal kolm minutit, mis teadlase hinnangul oleks Euroopa või Põhja-Ameerika teaduskeskustes peaaegu võimatu. See on seotud Antarktika eripäraga: vaatlusi saab teha väga üksikutes kohtades, lühikest aega ja ainult suvekuudel.
Antarktikas toimuv mõjutab väga palju seda, mis juhtub mujal maailmameres. See on otsekui maakera süda, mis juhib kogu vereringet.
"Sellest on väga kahju, et vaatlusi on võimalik teha nii vähe ja nii lühikest aega. Antarktikas toimuv mõjutab väga palju seda, mis juhtub mujal maailmameres. See on otsekui maakera süda, mis juhib kogu vereringet," tõdeb Kotta.
Sestap tuli leida võimalused, kuidas nende väheste vaatluste põhjal panna kokku kogu Antarktika madalmere elustiku leviku pusle või kirjeldada selle dünaamikat. Kotta leidis, et abi võiks olla kaugseirest, mida saab teha ka tormiste ilmadega ja mille vaatlused kataksid väga suure osa uuritavast mandrist. Peagi selgus aga tõsiasi, et kuigi seiret tegevad satelliidid on kosmosesse lennutatud, ei edasta need pilti Antarktikast.
Euroopa Kosmoseagentuuriga suheldes selgus, et enne Kottat polnud keegi selle võimaluse vastu huvi tundnud. Nüüd jõuab pilt Antarktika rannikumerest ilusa ilma korral teadlasteni iga kolme päeva tagant.
Pärast võimaluste uurimist ja satelliidipiltide hankimist oligi aeg minna ise Antarktikasse välitöid tegema, et satelliidisignaal merevetikate ja -loomade keelde tõlkida. Tulemuseks sai valem, mis näitab taimede ja loomade elupaiku, nende arvukust ja ajas toimuvaid muutusi.
Pärast sukeldumisreisi soojendas Jonne Kotta end maailma kõige külmemal mandril isetehtud kuumavannis. Autor/allikas: Erakogu
Põnev ja eksootiline elu
"Oleme teadlaskonnaga Antarktikas samal tasemel nagu Charles Darwin kunagi Beagle'i reisidel: alguses vaatleme, üritame liike kirjeldada ja kui oleme elustiku levimustrite kohta teavet saanud, siis hakkame otsima vastuseid küsimustele miks, kuidas ja millal," kirjeldas Kotta jäise mandriga tutvumist.
Seda, et Antarktikaski on ilm muutumas, sai mereökoloog ka sõna otseses mõttes omal nahal tunda. Nimelt õnnestus tal korduvalt päevitada, mis näis seal aastakümneid viibinud inimestele täiesti fenomenaalsena.
Muutunud ilmastik tähendab paraku, et liustikud taanduvad tohutu kiirusega, kohati kuni kümneid meetreid aastas. Mõnes paigas võivad ebastabiilseks muutunud liustikud aga lahti murduda ja ookeani kukkuda.
"Me istume pidevalt justkui dünamiidi otsas ja seda olukorda pole võimalik lähiajal muuta."
"Me istume pidevalt justkui dünamiidi otsas ja seda olukorda pole võimalik lähiajal muuta. Mida enam on musta maad, seda kiiremaks läheb sulamine. Samuti on Antarktikasse saabunud võõrliigid, näiteks vetikaspoorid, mis ei saaks vohada, kui vesi poleks juba muutunud soojemaks. Sellest tekivad täiesti uued elukooslused," maalib mereteadlane ahelreaktsioonist üsna tumedates toonides pildi.
Bürokraatiaahelatest eemale
Koos tšiillastega Lõuna-Ameerikas ja Antarktikas töötamine pakkus Eesti teadlasele aga ka palju rõõmustavat. Erinevalt põhjaeuroopalikust töönarkomaaniast võetakse seal elu palju kergemalt ja aega jagub ka enda jaoks.
"Olen Eestis oma valdkonda arendanud 25 aastat ja meil on väga vahva meeskond. Tingimused muutuvad aga üha ahistavamaks, sest rahastust leida on aina keerulisem," kõneleb juhtivteadur. Nii tuleb tagasi kodumaal olles teadusrühma kooshoidmiseks õhtuti ja nädalavahetustel ületunde teha.
Kotta hindab kõrgelt tõika, et kogu kaks kuud kestnud Antarktika-ekspeditsiooni vältel ei kogenud ta ühtki tüli. "Inimesed räägivad omavahel ega lase konfliktil eskaleeruda, sest väikestel aladel koos elades ei lõppeks põhjamaise spliini arendamine hästi," muigab ta.
Elu Antarktikas tähendas ka puhkust pidevast infomürast. Kotta sõnul oli tagantjärele lausa hämmastav, kuidas iga päevaga saabus kirjakasti vähem teateid ja keerulised probleemid said justkui iseenesest lahenduse.
"Tavaelus me sellele ei mõtle ja tegeleme liiga palju asjadega, mis ei toida hinge."
"Tundsin selget vahet nii-öelda tsivilisatsioonis elamisega. Tavaelus me sellele ei mõtle ja tegeleme liiga palju asjadega, mis ei toida hinge," tõdeb ta.
Muutuvad ökosüsteemid
Ühes hiljutises teadlaskonna koostatud ÜRO aruandes tõdeti, et inimtegevuse tagajärjel on muutunud koguni kaks kolmandikku mereökosüsteemidest. Kas pilt on tõesti nii hull?
"Kui me ei õpi kasvatama taimi ja loomi elukeskkonda hävitamata või tootma toitu laborites, siis tuleviku muredele meil häid lahendusi polegi."
"Kui jätkame senist teed, siis kaevame põhimõtteliselt ise endale auku. Kindlasti on looduses organisme, kes suudavad meist paremini ellu jääda. Kui me ei õpi kasvatama taimi ja loomi elukeskkonda hävitamata või tootma toitu laborites, siis tuleviku muredele meil häid lahendusi polegi," lausub Kotta.
Maailmamere kõige kriitilisemaks probleemiks peab ta praegu kalade ülepüüki, mis muutub üha massilisemaks. Seetõttu loodetaksegi, et vesiviljelusest saab abi. Aga ka siin on palju takistusi ja olukorra normaliseerumine võib aega võtta aastasadu.
Teine põhimure on eutrofeerumine ehk veekogude rikastumine toitainetega ja sellega kaasnev veetaimestiku vohamine. See põhjustab liigilise mitmekesisuse vähenemist ning tundlike liikide, nagu korallide ja suurvetikate hävimist. Ennustamatuid protsesse käivitavad ka üha levivad võõrliigid.
"Kui varem pidime muretsema paari inimtegevuse mõjuliigi, ülepüügi ja eutrofeerumise pärast, siis nüüd peame tegelema 15 erisuguse mõjuavaldusega ning me ei tea, milliseid muresid need võivad koos tekitada. Inimtegevuse mõju muutub järjest intensiivsemaks ja mitmekesisemaks," hoiatab Kotta.
Inimesed on oma keskkonda muutnud niivõrd palju, et looduse algolekusse tagasiminek on võimatu. Sellest olenemata usub Kotta, et iga inimene saab teha midagi, et protsessi edasist halvenemist ära hoida. Alustada võib näiteks sellest, et vähem tarbida.
ÜRO kliimaraportites on näiteks öeldud, et väiksem lihatarbimine võimaldab tublisti vähendada süsihappegaasi heitkogust. Nii üllatuslik kui see ka ei tundu, on toidu keskkonnamõju suurem kui transpordi oma.
"Iga inimene saab midagi teha: toetada mahepõllumajandust, tarvitada fosforivabu pesuvahendeid või võtta kasutusele taastuvenergia," innustab Kotta meid kõiki seisma paremate muutuste eest. | Mereökoloog Jonne Kotta: istume dünamiidi otsas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pirita jahtklubi akna taga sajab kevadist vihma, tuul kõigutab kai ääres seisvaid jahte. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi mereökoloogia juhtivteadur Jonne Kotta on just andnud ühe intervjuu, mille teema kandub üle meiegi vestlusse.
Karpe, mis on suurepärased valguallikad, on meie vetes rohkesti, kuid üldsus ei tea sellest kasutamata ressursist kuigi palju.
Nimelt tuleb välja, et mereökoloog Kotta on aktiivselt seotud karbikasvatuse valdkonna arendamisega. Karpe, mis on suurepärased valguallikad, on meie vetes rohkesti, kuid üldsus ei tea sellest kasutamata ressursist kuigi palju.
Ühe teadusuuringu kohaselt jääb Läänemeri suhteliselt kesise keskkonnaseisundiga veekoguks veel vähemalt sajaks aastaks, isegi kui piirame jõgedest, linnadest ja atmosfäärist merre jõudvaid toitaineid.
Karbifarmid aitaksid meie kodumerd aga sellesse ladestunud toitainetest puhastada. Karbid on looduslikud filtrid. Kui Kotta uuris ühe hiljutise projekti käigus karpides sisalduvaid toksiine, ilmnes üllatuslikult, et karbid olid kõigist teadaolevatest mürkainetest täiesti puhtad.
Karbikasvatusel on häid külgi veelgi: vesiviljelus annab tööd ja rikastab ettevõtlust. Mere puhtamaks muutmine ja maitsva toidu kasvatamine looks juurde töökohti näiteks Saaremaal, Hiiumaal ja mujal mere lähedal, kus praegu tööd ülearu palju pole.
Uks Antarktikasse
Läheme aga tagasi meie intervjuu põhiteema juurde. Kottal on palju rahvusvahelist töökogemust. Alles mullu detsembris võisid ETV saate "Osoon" vaatajad jälgida mereteadlase tegemisi Antarktikas.
Jäisele mandrile viis Kotta kümmekond aastat tagasi tekkinud küsimus, miks paljud Austraalia ja Lõuna-Ameerika merebioloogilised teadustulemused erinevad Põhja-Ameerika ja Euroopa omadest.
Üks põhjus võib olla evolutsiooniline, sest Austraalia eraldus teistest kontinentidest väga ammu. Ent lahknevused võivad olla tingitud ka sellest, et eri koolkonnad kirjeldavad sama fakti eri moodi.
Selle kontrollimiseks tekkis Kottal mõte hakata eri piirkondades kordama ühte ja sama eksperimenti, et saadud andmed oleksid omavahel võrreldavad.
Kümnendi jooksul kujunes teadlasel väga suur andmekogu, mis sisaldas teavet kõigilt mandritelt peale Antarktika. Et valgeid laike oli ka Lõuna-Ameerika andmekogus, valis Kotta oma järgmiseks sihtpunktiks Tšiili.
Kui sealgi said eksperimendid tehtud ja proovid kohalikus ülikoolis analüüsitud, aitas Kotta Tšiili teadlastel koostada Antarktika uurimisinstituudi kümneaastase teadusprogrammi taotlust. Kui programm mõni aeg hiljem heaks kiideti, avaneski Kottale uks Antarktikasse. Põhjuseid sinna minna oli tal mitu.
Ulmelised tingimused
Tšiili Antarktika välibaas on ainulaadne selle poolest, et kogu logistikat toetab Tšiili sõjavägi.
Esiteks on Kotta spetsiifiline uurimisvaldkond madalmere taimestik ja loomastik, mis on Antarktikas veel sisuliselt uurimata. Teiseks innustas teda keelehuvilisena võimalus elada hispaaniakeelses kultuuriruumis. Kolmas põhjus olid aga üle mõistuse head töötingimused: nimelt on Tšiili Antarktika välibaas ainulaadne selle poolest, et kogu logistikat toetab Tšiili sõjavägi.
"Kui soovid merele minna, siis helistad kohalikule valvurile, kes annab sobivate olude korral kohe loa, ent välistab olukorra, et hull teadlane läheks merele koleda ilmaga," kirjeldab juhtivteadur.
Telefonikõnest mereleminekuni kulub seal kolm minutit, mis teadlase hinnangul oleks Euroopa või Põhja-Ameerika teaduskeskustes peaaegu võimatu. See on seotud Antarktika eripäraga: vaatlusi saab teha väga üksikutes kohtades, lühikest aega ja ainult suvekuudel.
Antarktikas toimuv mõjutab väga palju seda, mis juhtub mujal maailmameres. See on otsekui maakera süda, mis juhib kogu vereringet.
"Sellest on väga kahju, et vaatlusi on võimalik teha nii vähe ja nii lühikest aega. Antarktikas toimuv mõjutab väga palju seda, mis juhtub mujal maailmameres. See on otsekui maakera süda, mis juhib kogu vereringet," tõdeb Kotta.
Sestap tuli leida võimalused, kuidas nende väheste vaatluste põhjal panna kokku kogu Antarktika madalmere elustiku leviku pusle või kirjeldada selle dünaamikat. Kotta leidis, et abi võiks olla kaugseirest, mida saab teha ka tormiste ilmadega ja mille vaatlused kataksid väga suure osa uuritavast mandrist. Peagi selgus aga tõsiasi, et kuigi seiret tegevad satelliidid on kosmosesse lennutatud, ei edasta need pilti Antarktikast.
Euroopa Kosmoseagentuuriga suheldes selgus, et enne Kottat polnud keegi selle võimaluse vastu huvi tundnud. Nüüd jõuab pilt Antarktika rannikumerest ilusa ilma korral teadlasteni iga kolme päeva tagant.
Pärast võimaluste uurimist ja satelliidipiltide hankimist oligi aeg minna ise Antarktikasse välitöid tegema, et satelliidisignaal merevetikate ja -loomade keelde tõlkida. Tulemuseks sai valem, mis näitab taimede ja loomade elupaiku, nende arvukust ja ajas toimuvaid muutusi.
Pärast sukeldumisreisi soojendas Jonne Kotta end maailma kõige külmemal mandril isetehtud kuumavannis. Autor/allikas: Erakogu
Põnev ja eksootiline elu
"Oleme teadlaskonnaga Antarktikas samal tasemel nagu Charles Darwin kunagi Beagle'i reisidel: alguses vaatleme, üritame liike kirjeldada ja kui oleme elustiku levimustrite kohta teavet saanud, siis hakkame otsima vastuseid küsimustele miks, kuidas ja millal," kirjeldas Kotta jäise mandriga tutvumist.
Seda, et Antarktikaski on ilm muutumas, sai mereökoloog ka sõna otseses mõttes omal nahal tunda. Nimelt õnnestus tal korduvalt päevitada, mis näis seal aastakümneid viibinud inimestele täiesti fenomenaalsena.
Muutunud ilmastik tähendab paraku, et liustikud taanduvad tohutu kiirusega, kohati kuni kümneid meetreid aastas. Mõnes paigas võivad ebastabiilseks muutunud liustikud aga lahti murduda ja ookeani kukkuda.
"Me istume pidevalt justkui dünamiidi otsas ja seda olukorda pole võimalik lähiajal muuta."
"Me istume pidevalt justkui dünamiidi otsas ja seda olukorda pole võimalik lähiajal muuta. Mida enam on musta maad, seda kiiremaks läheb sulamine. Samuti on Antarktikasse saabunud võõrliigid, näiteks vetikaspoorid, mis ei saaks vohada, kui vesi poleks juba muutunud soojemaks. Sellest tekivad täiesti uued elukooslused," maalib mereteadlane ahelreaktsioonist üsna tumedates toonides pildi.
Bürokraatiaahelatest eemale
Koos tšiillastega Lõuna-Ameerikas ja Antarktikas töötamine pakkus Eesti teadlasele aga ka palju rõõmustavat. Erinevalt põhjaeuroopalikust töönarkomaaniast võetakse seal elu palju kergemalt ja aega jagub ka enda jaoks.
"Olen Eestis oma valdkonda arendanud 25 aastat ja meil on väga vahva meeskond. Tingimused muutuvad aga üha ahistavamaks, sest rahastust leida on aina keerulisem," kõneleb juhtivteadur. Nii tuleb tagasi kodumaal olles teadusrühma kooshoidmiseks õhtuti ja nädalavahetustel ületunde teha.
Kotta hindab kõrgelt tõika, et kogu kaks kuud kestnud Antarktika-ekspeditsiooni vältel ei kogenud ta ühtki tüli. "Inimesed räägivad omavahel ega lase konfliktil eskaleeruda, sest väikestel aladel koos elades ei lõppeks põhjamaise spliini arendamine hästi," muigab ta.
Elu Antarktikas tähendas ka puhkust pidevast infomürast. Kotta sõnul oli tagantjärele lausa hämmastav, kuidas iga päevaga saabus kirjakasti vähem teateid ja keerulised probleemid said justkui iseenesest lahenduse.
"Tavaelus me sellele ei mõtle ja tegeleme liiga palju asjadega, mis ei toida hinge."
"Tundsin selget vahet nii-öelda tsivilisatsioonis elamisega. Tavaelus me sellele ei mõtle ja tegeleme liiga palju asjadega, mis ei toida hinge," tõdeb ta.
Muutuvad ökosüsteemid
Ühes hiljutises teadlaskonna koostatud ÜRO aruandes tõdeti, et inimtegevuse tagajärjel on muutunud koguni kaks kolmandikku mereökosüsteemidest. Kas pilt on tõesti nii hull?
"Kui me ei õpi kasvatama taimi ja loomi elukeskkonda hävitamata või tootma toitu laborites, siis tuleviku muredele meil häid lahendusi polegi."
"Kui jätkame senist teed, siis kaevame põhimõtteliselt ise endale auku. Kindlasti on looduses organisme, kes suudavad meist paremini ellu jääda. Kui me ei õpi kasvatama taimi ja loomi elukeskkonda hävitamata või tootma toitu laborites, siis tuleviku muredele meil häid lahendusi polegi," lausub Kotta.
Maailmamere kõige kriitilisemaks probleemiks peab ta praegu kalade ülepüüki, mis muutub üha massilisemaks. Seetõttu loodetaksegi, et vesiviljelusest saab abi. Aga ka siin on palju takistusi ja olukorra normaliseerumine võib aega võtta aastasadu.
Teine põhimure on eutrofeerumine ehk veekogude rikastumine toitainetega ja sellega kaasnev veetaimestiku vohamine. See põhjustab liigilise mitmekesisuse vähenemist ning tundlike liikide, nagu korallide ja suurvetikate hävimist. Ennustamatuid protsesse käivitavad ka üha levivad võõrliigid.
"Kui varem pidime muretsema paari inimtegevuse mõjuliigi, ülepüügi ja eutrofeerumise pärast, siis nüüd peame tegelema 15 erisuguse mõjuavaldusega ning me ei tea, milliseid muresid need võivad koos tekitada. Inimtegevuse mõju muutub järjest intensiivsemaks ja mitmekesisemaks," hoiatab Kotta.
Inimesed on oma keskkonda muutnud niivõrd palju, et looduse algolekusse tagasiminek on võimatu. Sellest olenemata usub Kotta, et iga inimene saab teha midagi, et protsessi edasist halvenemist ära hoida. Alustada võib näiteks sellest, et vähem tarbida.
ÜRO kliimaraportites on näiteks öeldud, et väiksem lihatarbimine võimaldab tublisti vähendada süsihappegaasi heitkogust. Nii üllatuslik kui see ka ei tundu, on toidu keskkonnamõju suurem kui transpordi oma.
"Iga inimene saab midagi teha: toetada mahepõllumajandust, tarvitada fosforivabu pesuvahendeid või võtta kasutusele taastuvenergia," innustab Kotta meid kõiki seisma paremate muutuste eest.
### Response:
Mereökoloog Jonne Kotta: istume dünamiidi otsas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Isamaa toetus oli Norstati küsitluse järgi 7,8 protsenti ehk esimest korda pärast märtsikuiseid riigikogu valimisi alla kaheksa protsendi. Valimiste järel oli see 11 protsendi juures ning veel juuni esimeses pooles üheksa protsenti.
Võrreldes enne jaanipäeva avaldatud küsitlustulemustega pole teiste erakondade toetusprotsentides märkimisväärseid muutusi toimunud.
Populaarseium partei oli endiselt Reformierakond, keda toetas 33,3 protsenti. Teisel kohal oli Keskerakond 21,4 protsendi suuruse toetusega.
Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) toetas 17,5 protsenti küsitletutest ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 11,1 protsenti.
Norstati uuringu tellis MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja see peegeldab 4011 valimisealise Eesti kodaniku seisukohta. | Norstat: Isamaa on toetust kaotamas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Isamaa toetus oli Norstati küsitluse järgi 7,8 protsenti ehk esimest korda pärast märtsikuiseid riigikogu valimisi alla kaheksa protsendi. Valimiste järel oli see 11 protsendi juures ning veel juuni esimeses pooles üheksa protsenti.
Võrreldes enne jaanipäeva avaldatud küsitlustulemustega pole teiste erakondade toetusprotsentides märkimisväärseid muutusi toimunud.
Populaarseium partei oli endiselt Reformierakond, keda toetas 33,3 protsenti. Teisel kohal oli Keskerakond 21,4 protsendi suuruse toetusega.
Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) toetas 17,5 protsenti küsitletutest ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 11,1 protsenti.
Norstati uuringu tellis MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja see peegeldab 4011 valimisealise Eesti kodaniku seisukohta.
### Response:
Norstat: Isamaa on toetust kaotamas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 32-aastasel Taschleril spordialaselt väga suuri saavutusi ette näidata ei ole. Kahel korral võistles ta juunioride maailmameistrivõistlustel, kus individuaalselt jäi tema parimaks 26. koht tavadistantsil. MK-sarjas tegi ta debüüdi 2011. aastal kodusel Anterselva etapil, kõrgeima koha sõitis ta välja 2013. aastal Östersundis, kui sai tavadistantsil 53. koha. IBU karikasarjas jõudis ta mitmel korral esikümnesse. Enda rahvusvahelise karjääri viimase stardi tegi Taschler 2014. aasta jaanuaris Anterselva MK-etapil.
Sama aasta detsembris kerkis Taschleri nimi esile mustemas valguses – Itaalia spordileht La Gazzetta dello Sport avaldas, et Rahvusvahelise Laskesuusatamisliidu (IBU) toonane asepresident ja Anterselva MK-etapi korraldaja Gottlieb Taschler oli korduvalt ühenduses kurikuulsa dopinguarsti Michele Ferrariga, et korraldada kohtumine enda poja Danieli jaoks. Daniel Taschler ja Ferrari kohtusid 2010. aastal kolmel korral ja uurijate sõnul tuli telefonikõnedest selgelt välja, et kohtumiste eesmärk oli sportlasele EPO süstimine.
Pärast selle info ilmsikstulekut soovis rahvusvaheline antidopinguagentuur (WADA) meeste karistamist ja pöördus Itaalias kohtusse. Bolzano kohus otsustas Gottlieb Taschlerile määrata aastase tingimisi vanglakaristuse ning 4000 euro suuruse rahatrahvi. Ferrarile mõistis kohus 18-kuulise tingimisi karistuse, 4500-eurose rahatrahvi ja tema arstilitsents peatati 18 kuuks. Daniel Taschler sai üheksa kuud tingimisi ja 3600 euro suuruse rahatrahvi. Daniel Taschler kaebas otsuse edasi ja tänavu juuni alguses mõisteti ta kõrgemas kohtus üllatuslikult õigeks.
Nüüd teatas ARD dopingutoimetus, et Daniel Taschler on Erfurdi spordiarsti Mark Schmidti klient ja ta tarvitas veredopingut. Välja on veel selgitamata, kas ta oli ainult klient või aitas dopinguarstini ka teisi sportlasi. Advokaat Giancarlo Bramante on Daniel Tascheri uurimist kinnitanud.
Seefeldi MM-i ajal võeti "Aadrilaskmise" nime kandnud operatsiooni käigus kinni ka Eesti suusatajad Andreas Veerpalu ja Karel Tammjärv, ajakirjanduse vahendusel tunnistas veredopingu kasutamist ka Algo Kärp. Tammjärv ja Kärp ütlesid, et said Erfurdi spordiarsti kontakti treener Mati Alaverilt, kelle suhtes Eesti prokuratuur esitas kahtlustuse dopingule kallutamises.
Dopinguskandaali keskmes on Saksa arst Mark Schmidt, kes vahistati Erfurdis. Schmidti on väidetavalt suure võrgustiku ninamees. Saksamaa prokuratuuri teatel on Erfurdi võrgustikuga seotud vähemalt 21 sportlast kaheksast rahvusest ja viielt erinevalt spordialalt. | Kinnitati esimene Seefeldi dopinguskandaaliga seotud Itaalia laskesuusataja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
32-aastasel Taschleril spordialaselt väga suuri saavutusi ette näidata ei ole. Kahel korral võistles ta juunioride maailmameistrivõistlustel, kus individuaalselt jäi tema parimaks 26. koht tavadistantsil. MK-sarjas tegi ta debüüdi 2011. aastal kodusel Anterselva etapil, kõrgeima koha sõitis ta välja 2013. aastal Östersundis, kui sai tavadistantsil 53. koha. IBU karikasarjas jõudis ta mitmel korral esikümnesse. Enda rahvusvahelise karjääri viimase stardi tegi Taschler 2014. aasta jaanuaris Anterselva MK-etapil.
Sama aasta detsembris kerkis Taschleri nimi esile mustemas valguses – Itaalia spordileht La Gazzetta dello Sport avaldas, et Rahvusvahelise Laskesuusatamisliidu (IBU) toonane asepresident ja Anterselva MK-etapi korraldaja Gottlieb Taschler oli korduvalt ühenduses kurikuulsa dopinguarsti Michele Ferrariga, et korraldada kohtumine enda poja Danieli jaoks. Daniel Taschler ja Ferrari kohtusid 2010. aastal kolmel korral ja uurijate sõnul tuli telefonikõnedest selgelt välja, et kohtumiste eesmärk oli sportlasele EPO süstimine.
Pärast selle info ilmsikstulekut soovis rahvusvaheline antidopinguagentuur (WADA) meeste karistamist ja pöördus Itaalias kohtusse. Bolzano kohus otsustas Gottlieb Taschlerile määrata aastase tingimisi vanglakaristuse ning 4000 euro suuruse rahatrahvi. Ferrarile mõistis kohus 18-kuulise tingimisi karistuse, 4500-eurose rahatrahvi ja tema arstilitsents peatati 18 kuuks. Daniel Taschler sai üheksa kuud tingimisi ja 3600 euro suuruse rahatrahvi. Daniel Taschler kaebas otsuse edasi ja tänavu juuni alguses mõisteti ta kõrgemas kohtus üllatuslikult õigeks.
Nüüd teatas ARD dopingutoimetus, et Daniel Taschler on Erfurdi spordiarsti Mark Schmidti klient ja ta tarvitas veredopingut. Välja on veel selgitamata, kas ta oli ainult klient või aitas dopinguarstini ka teisi sportlasi. Advokaat Giancarlo Bramante on Daniel Tascheri uurimist kinnitanud.
Seefeldi MM-i ajal võeti "Aadrilaskmise" nime kandnud operatsiooni käigus kinni ka Eesti suusatajad Andreas Veerpalu ja Karel Tammjärv, ajakirjanduse vahendusel tunnistas veredopingu kasutamist ka Algo Kärp. Tammjärv ja Kärp ütlesid, et said Erfurdi spordiarsti kontakti treener Mati Alaverilt, kelle suhtes Eesti prokuratuur esitas kahtlustuse dopingule kallutamises.
Dopinguskandaali keskmes on Saksa arst Mark Schmidt, kes vahistati Erfurdis. Schmidti on väidetavalt suure võrgustiku ninamees. Saksamaa prokuratuuri teatel on Erfurdi võrgustikuga seotud vähemalt 21 sportlast kaheksast rahvusest ja viielt erinevalt spordialalt.
### Response:
Kinnitati esimene Seefeldi dopinguskandaaliga seotud Itaalia laskesuusataja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Regulaarselt Pärnu lahe keskkonnaseisundit jälgivad Eesti mereinstituudi teadlased leidsid juba 2012. aastal ühest Pärnu jõe suudme lähedal asuvast seirejaamast kummalise looma - tegemist oli hulkharjasussiga, kelle sarnast polnud nad läänemeres varem näinud.
Mereinstituudi juhtteadur Jonne Kotta ütles Pärnu Postimehele, et praegu võib vaid oletada, et liik on meile saabunud Aasiast või Austraaliast ning et tegemist on väga kiirelt paljuneva liigiga, kes juba invasioonile järgneval aastal vallutas sisuliselt kogu Pärnu lahe merepõhja ja kujunes meil kõige arvukamaks põhjaloomastiku liigiks.
Kotta sõnul ussike inimese tervisele ohtlik pole, küll aga hakkab ta ökosüsteemile mõju avaldama.
"Täpset arengut näitab tulevik, aga eeldatavasti väheneb selle ussikese tõttu kalavarude toidubaas ja seega ka kalasaak," ütles Kotta ja lisas, et peale selle muutub mere isepuhastusvõime kehvemaks ja tuleb üha rohkem pingutada, et hoida seda vähestki looduslikku tasakaalu, mis praegu Pärnu lahes valitseb. | Ussike võib häirida Pärnu lahe tasakaalu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Regulaarselt Pärnu lahe keskkonnaseisundit jälgivad Eesti mereinstituudi teadlased leidsid juba 2012. aastal ühest Pärnu jõe suudme lähedal asuvast seirejaamast kummalise looma - tegemist oli hulkharjasussiga, kelle sarnast polnud nad läänemeres varem näinud.
Mereinstituudi juhtteadur Jonne Kotta ütles Pärnu Postimehele, et praegu võib vaid oletada, et liik on meile saabunud Aasiast või Austraaliast ning et tegemist on väga kiirelt paljuneva liigiga, kes juba invasioonile järgneval aastal vallutas sisuliselt kogu Pärnu lahe merepõhja ja kujunes meil kõige arvukamaks põhjaloomastiku liigiks.
Kotta sõnul ussike inimese tervisele ohtlik pole, küll aga hakkab ta ökosüsteemile mõju avaldama.
"Täpset arengut näitab tulevik, aga eeldatavasti väheneb selle ussikese tõttu kalavarude toidubaas ja seega ka kalasaak," ütles Kotta ja lisas, et peale selle muutub mere isepuhastusvõime kehvemaks ja tuleb üha rohkem pingutada, et hoida seda vähestki looduslikku tasakaalu, mis praegu Pärnu lahes valitseb.
### Response:
Ussike võib häirida Pärnu lahe tasakaalu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See kindlasti ei tundu õiglane. Eriti kui teame, et siiani pole tegemist väga eduka ärimudeliga. Maksta selle ettevõtte juhile kolmekordset peaministri palka ei tundu õiglane," rääkis Saar pikemas usutluses Eesti Päevalehele.
Sotsiaaldemokraatide esimees avaldas ka arvamust, et oleme rahvusliku lennukompaniiga "näinud soperdamist erinevate skeemide kaudu" ja et "oleme juba piisavalt vastu näppe saanud selle eest, et oleme pidevalt üritanud rehepappi teha". | Saar: Nordica juhi 15 000-eurone palk ei tundu õiglane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See kindlasti ei tundu õiglane. Eriti kui teame, et siiani pole tegemist väga eduka ärimudeliga. Maksta selle ettevõtte juhile kolmekordset peaministri palka ei tundu õiglane," rääkis Saar pikemas usutluses Eesti Päevalehele.
Sotsiaaldemokraatide esimees avaldas ka arvamust, et oleme rahvusliku lennukompaniiga "näinud soperdamist erinevate skeemide kaudu" ja et "oleme juba piisavalt vastu näppe saanud selle eest, et oleme pidevalt üritanud rehepappi teha".
### Response:
Saar: Nordica juhi 15 000-eurone palk ei tundu õiglane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juuni esimeses pooles sai leetrivaktsiin Eestist otsa, kuid uus partii saabus 20. juunil ja 21. juunil jõudsid vaktsiinid vaktsineerimiskabinettidesse. Vaktsiiniannuseid oli 1568, kuid 2. juuliks oli suurem osa neist juba otsa saanud.
"Praeguse seisuga on M-M-Rvaxpro saadaval kahjuks vaid üksikutes apteekides," ütles ravimiameti inspektsiooniosakonna vaneminspektor Marko Tiisler ERR-ile.
Ta lisas, et müügiloa hoidja MSD Vaccins on teatanud leetrite, mumpsi ja punetiste elusvaktsiini tarneraskusest, mis algas 7. juunil.
"Tarneraskus puudutab vaid eraturu jaoks planeeritud koguseid, laste vaktsineerimiseks riikliku immuniseerimiskava raames on vaktsiin saadaval," rõhutas Tiisler.
Uus kogus vaktsiini saabub Eestisse müügiloa hoidja viimase prognoosi kohaselt 12. juulil.
Sel aastal on Eestis leetritesse haigestunud 25 inimest. Kõige rohkem on haigestunuid olnud Tallinnas. Harjumaal on leetritesse nakatunud neli ning nii Pärnus kui ka Tartus kaks inimest.
Terviseameti kommunikatsioonijuhi Simmo Saare sõnul pole pärast seda, kui jaanipäevaeelsel nädalal neli uut haigestunut registreeriti, Eestis rohkem leetreid diagnoositud.
Leetrite esimesed haigusnähud on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik neli-viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.
Lapsi vaktsineeritakse Eestis ühe- ja 13 aastaselt MMR-vaktsiinidoosiga, mis annab pikaajalise kaitse leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Täiskasvanutest peaksid end uuesti vaktsineerima need, kes on vaktsineeritud ainult ühe doosiga või kes said kaitsesüsti ajavahemikus 1980-1992.
Raseduse ajal MMR-vaktsiini teha ei tohi ja pärast vaktsineerimist soovitatakse ühe kuu vältel rasestumisest hoiduda. | Pooleteise nädala eest Eestisse jõudnud leetrivaktsiin on taas otsakorral | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juuni esimeses pooles sai leetrivaktsiin Eestist otsa, kuid uus partii saabus 20. juunil ja 21. juunil jõudsid vaktsiinid vaktsineerimiskabinettidesse. Vaktsiiniannuseid oli 1568, kuid 2. juuliks oli suurem osa neist juba otsa saanud.
"Praeguse seisuga on M-M-Rvaxpro saadaval kahjuks vaid üksikutes apteekides," ütles ravimiameti inspektsiooniosakonna vaneminspektor Marko Tiisler ERR-ile.
Ta lisas, et müügiloa hoidja MSD Vaccins on teatanud leetrite, mumpsi ja punetiste elusvaktsiini tarneraskusest, mis algas 7. juunil.
"Tarneraskus puudutab vaid eraturu jaoks planeeritud koguseid, laste vaktsineerimiseks riikliku immuniseerimiskava raames on vaktsiin saadaval," rõhutas Tiisler.
Uus kogus vaktsiini saabub Eestisse müügiloa hoidja viimase prognoosi kohaselt 12. juulil.
Sel aastal on Eestis leetritesse haigestunud 25 inimest. Kõige rohkem on haigestunuid olnud Tallinnas. Harjumaal on leetritesse nakatunud neli ning nii Pärnus kui ka Tartus kaks inimest.
Terviseameti kommunikatsioonijuhi Simmo Saare sõnul pole pärast seda, kui jaanipäevaeelsel nädalal neli uut haigestunut registreeriti, Eestis rohkem leetreid diagnoositud.
Leetrite esimesed haigusnähud on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik neli-viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.
Lapsi vaktsineeritakse Eestis ühe- ja 13 aastaselt MMR-vaktsiinidoosiga, mis annab pikaajalise kaitse leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Täiskasvanutest peaksid end uuesti vaktsineerima need, kes on vaktsineeritud ainult ühe doosiga või kes said kaitsesüsti ajavahemikus 1980-1992.
Raseduse ajal MMR-vaktsiini teha ei tohi ja pärast vaktsineerimist soovitatakse ühe kuu vältel rasestumisest hoiduda.
### Response:
Pooleteise nädala eest Eestisse jõudnud leetrivaktsiin on taas otsakorral |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses seti alguses murdis Jabeur Rõbakina servi ning asus 3:1 juhtima. Seejärel vahetasid naised kordamööda geimivõite kuni üheksanda geimini, kui Jabeur murdis teist korda Rõbakina servi ning võttis 6:3 setivõidu.
Teise seti alguses asus Rõbakina murdega juhtima. Jabeur vastas küll geimivõiduga, ent Rõbakina jätkas kindla rütmiga. Viiendas geimis murdis ta uuesti ning lõpuks võttis maailma 23. reket kindla 6:2 setivõidu.
Otsustavas setis alustas paremini Rõbakina, kes asus seti alguses taas murdega juhtima. Peagi jõudis Jabeur Rõbakinast geimi kaugusele, kuid Rõbakinat see ei heidutanud ja kolme järjestikuse geimivõiduga võitis ta seti 6:2 ning kindlustas oma esimese suure slämmi turniiri võidu.
"Ausalt öeldes olen sõnatu, sest enne mängu ja samuti mängu ajal olin väga närvis. Mul on hea meel, et see on läbi. Ma pole kunagi elus midagi sellist kogenud ja tahaksin lihtsalt rahvast nende toetuse eest tänada. Terve kahe nädala jooksul on see olnud uskumatu. Tahan õnnitleda Onsi suurepärase mängu eest, ta on hämmastav mängija ja tema vastu oli rõõm mängida," rääkis Rõbakina pärast mängu.
Tund ja 51 minutit väldanud finaalis lõi Rõbakina neli serviässa, tegi 33 lihtviga ja kolm topeltviga ning lõi 29 äralööki. Jabeuril kogunes lihtvigu 24, tegi ühe topeltvea ja lõi äralööki 17.
23 years old. Wimbledon champion.
Elena Rybakina, the youngest player to lift the Venus Rosewater Dish since 2011 #Wimbledon | #CentreCourt100 pic.twitter.com/U7C6GzFGQ8
— Wimbledon (@Wimbledon) July 9, 2022 | Kaotusseisust välja tulnud Rõbakina võitis karjääri esimese suure slämmi tiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses seti alguses murdis Jabeur Rõbakina servi ning asus 3:1 juhtima. Seejärel vahetasid naised kordamööda geimivõite kuni üheksanda geimini, kui Jabeur murdis teist korda Rõbakina servi ning võttis 6:3 setivõidu.
Teise seti alguses asus Rõbakina murdega juhtima. Jabeur vastas küll geimivõiduga, ent Rõbakina jätkas kindla rütmiga. Viiendas geimis murdis ta uuesti ning lõpuks võttis maailma 23. reket kindla 6:2 setivõidu.
Otsustavas setis alustas paremini Rõbakina, kes asus seti alguses taas murdega juhtima. Peagi jõudis Jabeur Rõbakinast geimi kaugusele, kuid Rõbakinat see ei heidutanud ja kolme järjestikuse geimivõiduga võitis ta seti 6:2 ning kindlustas oma esimese suure slämmi turniiri võidu.
"Ausalt öeldes olen sõnatu, sest enne mängu ja samuti mängu ajal olin väga närvis. Mul on hea meel, et see on läbi. Ma pole kunagi elus midagi sellist kogenud ja tahaksin lihtsalt rahvast nende toetuse eest tänada. Terve kahe nädala jooksul on see olnud uskumatu. Tahan õnnitleda Onsi suurepärase mängu eest, ta on hämmastav mängija ja tema vastu oli rõõm mängida," rääkis Rõbakina pärast mängu.
Tund ja 51 minutit väldanud finaalis lõi Rõbakina neli serviässa, tegi 33 lihtviga ja kolm topeltviga ning lõi 29 äralööki. Jabeuril kogunes lihtvigu 24, tegi ühe topeltvea ja lõi äralööki 17.
23 years old. Wimbledon champion.
Elena Rybakina, the youngest player to lift the Venus Rosewater Dish since 2011 #Wimbledon | #CentreCourt100 pic.twitter.com/U7C6GzFGQ8
— Wimbledon (@Wimbledon) July 9, 2022
### Response:
Kaotusseisust välja tulnud Rõbakina võitis karjääri esimese suure slämmi tiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reede hommik algas kvalifikatsiooniga, kus Robin Jäätma saavutas 707 silmalise tulemusega kaheksanda koha. Pärastlõunal alustasid kõigepealt segavõistkonnad ja pärast alustati individuaalsete duellidega.
Päev venis väga pikaks, sest peale nelja seerialist võistlust anti äiksehoiatus ja võistlus lükati tunni võrra edasi. Pärast pausi tulid sportlased tagasi platsile ja võistlus jätkus kahe prooviseeriaga. Kahjuks tuli võistlusesse jälle pooletunnine paus teha äikese tõttu. Pärast viimast edasi lükkamist said atleedid lõpuks võistluse lõpuni lasta.
Jäätma esimene vastane oli Lõuna-Aafrikast pärit sportlane, kelle Jäätma alistas kindlalt 148:142. Kaheksandikfinaalis tuli tal vastamisi seista tugeva India laskuriga Abhishek Vermaga.
Matš oli väga tasavägine, Robinil oli enne viimast seeriat maksimum punktid ja vastasel üks punkt alla maksimumi. Kahjuks tuli eestlasel viimases seerias kaks nappi 9-silmalist tabamust sisse ja ta kaotas duelli ühe punktiga: 148:149. Kokkuvõttes saavutas Jäätma oma esimestel Maailmamängudel üheksanda koha.
"Mis siin salata, ma tahtsin seda medalit, hirmsasti tahtsin. Võib-olla tahtsin liiga palju, ei oska öelda," rääkis Jäätma. "Väga väike detail jääb veel puudu, et võita neid kõvasid matše ja laskjaid. Ma ei lasknud halvasti, aga tunnen, et kvalifikatsioonis on veel vähemalt viie punkti jagu varu. Duellides, jah, kahjuks meeste konkurents on nii kõva, et sa võid maksimum punktidega ka kaotada. Olen pettunud, et ei suutnud seda viimast seeriat rahulikult ära lasta, paras närvide mäng, aga noh mis teha, mis ei tapa teeb tugevaks. Loodan leida selle puudu oleva detaili järgmiseks hooajaks." | Robin Jäätma saavutas maailmamängudel üheksanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reede hommik algas kvalifikatsiooniga, kus Robin Jäätma saavutas 707 silmalise tulemusega kaheksanda koha. Pärastlõunal alustasid kõigepealt segavõistkonnad ja pärast alustati individuaalsete duellidega.
Päev venis väga pikaks, sest peale nelja seerialist võistlust anti äiksehoiatus ja võistlus lükati tunni võrra edasi. Pärast pausi tulid sportlased tagasi platsile ja võistlus jätkus kahe prooviseeriaga. Kahjuks tuli võistlusesse jälle pooletunnine paus teha äikese tõttu. Pärast viimast edasi lükkamist said atleedid lõpuks võistluse lõpuni lasta.
Jäätma esimene vastane oli Lõuna-Aafrikast pärit sportlane, kelle Jäätma alistas kindlalt 148:142. Kaheksandikfinaalis tuli tal vastamisi seista tugeva India laskuriga Abhishek Vermaga.
Matš oli väga tasavägine, Robinil oli enne viimast seeriat maksimum punktid ja vastasel üks punkt alla maksimumi. Kahjuks tuli eestlasel viimases seerias kaks nappi 9-silmalist tabamust sisse ja ta kaotas duelli ühe punktiga: 148:149. Kokkuvõttes saavutas Jäätma oma esimestel Maailmamängudel üheksanda koha.
"Mis siin salata, ma tahtsin seda medalit, hirmsasti tahtsin. Võib-olla tahtsin liiga palju, ei oska öelda," rääkis Jäätma. "Väga väike detail jääb veel puudu, et võita neid kõvasid matše ja laskjaid. Ma ei lasknud halvasti, aga tunnen, et kvalifikatsioonis on veel vähemalt viie punkti jagu varu. Duellides, jah, kahjuks meeste konkurents on nii kõva, et sa võid maksimum punktidega ka kaotada. Olen pettunud, et ei suutnud seda viimast seeriat rahulikult ära lasta, paras närvide mäng, aga noh mis teha, mis ei tapa teeb tugevaks. Loodan leida selle puudu oleva detaili järgmiseks hooajaks."
### Response:
Robin Jäätma saavutas maailmamängudel üheksanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline kell 21.09:
- Venemaa pommitamistes sai surma vähemalt kaks inimest;
- Vene raketirünnak tabas Harkivi kesklinna;
- Severodonetskis halvenevad elamistingimused;
- NYT: Putin panustab lääneriikide kärsitusele;
- Ukraina: Vene väed hävitavad sihipäraselt viljasaaki;
- Ukraina relvajõudude hinnang Venemaa kaotustele;
- Ukraina sõdurid saabusid väljaõppele Suurbritanniasse;
- Ukrainasse jõuab veel neli HIMARS-i;
- Ukraina sõdurid hävitasid Mõkolajivi lähedal Vene tanke;
- Leedu Bayraktar jõudis Ukrainasse;
- Briti kaitseministeerium: Venemaa paneb uued jalaväeüksused 50-ndatest pärit soomustransportööridesse;
- Sõjauuringute instituut: Venemaa on võtnud operatiivpausi
Vene raketirünnak tabas Harkivi kesklinna
Ukraina parlamendisaadik Kira Rudik teatas, et raketid tabasid Harkivi kesklinna, haavates nelja inimest, kes viidi haiglasse. Vigastatute seas oli ka laps.
Rocket attacks on the centre of #Kharkiv. 4 civilians were injured and hospitalised. One of them is a child. And a young woman who suffered shelling in #KryvyiRih died in hospital. We ask the whole world to help us stop the #russian terrorists! #StopPutinNOW
— Kira Rudik (@kiraincongress) July 9, 2022
Venemaa pommitamistes sai surma vähemalt kaks inimest
Venemaa pommitas Ukraina keskosas asuvat Krõvõi Rihi linna, hukkus kaks ja vigastada sai kolm inimest, teatas Dnipropetrovski kuberner Valentin Reznitšenko.
Samuti pommitas Venemaa Ida-Ukraina Donetski piirkonda. Donetski kuberneri Pavlo Kõrõlenko ütles, et raketirünnak tabas Družkivka linna. Viga said kultuurimaja, elumajad ja laste mänguväljak. Ohvrite kohta veel info puudub.
Slovjanskis jäi eramaja tabamuse tulemusena kodu omanik rusude alla. Kohal on päästeteenistus.
Tšasovoi Jar-is sai tabamuse rongijaam, kus mitu inimest sai viga. Hirnõki linnas said tule alla jäänud kaks inimest vigastada.
Luhanski oblasti juht Serhi Haidai ütles, et venelased teevad Ida-Ukrainas rünnakuid kogu rindejoone ulatuses.
Haidai märkis, et üleöö tulistasid Vene väed välja kaheksa suurtükimürsku, kolm miinipildujamürsku ja tegid üheksa raketilööki.
Ukraina: Vene väed hävitavad sihipäraselt viljasaaki
Vene väed hävitavad sihilikult Hersoni oblastis viljasaaki ega luba kohalikel tulekahjusid kustutada, ütles Odessa oblastivalitsuse pressiesindaja Serhi Bratšuk.
"Pommitamise tõttu on suured tulekahjud põldudel ja metsades igapäevased. Lisaks sellele ei luba Vene väed kohalikel tuld kustutada, hävitavad viljahoidlaid ja põllutehnikat," lausus Bratšuk.
Kohalik politsei alustas asja uurimiseks kriminaalmenetlust, öeldes, et tulekahjud hävitavad sadu hektareid nisu- ja odrapõlde.
NYT: Putin panustab lääneriikide kärsitusele
Sõda Ukrainas võib muutuda pikaks kurnamissõjaks, prognoosis New York Times põhjalikus analüüsis, ning Venemaa president Vladimir Putin panustab sellele, et suudab välja kurnata ka kärsitud lääneriigid.
Sõja tulemus sõltub väljaande hinnangul sellest, kas USA koos liitlastega suudab ka edaspidi toetada Ukrainat nii sõjaliselt, poliitiliselt kui finantsiliselt. NYT märkis, et USA on seni kinnitanud Ukrainale kõiksugu abi 54 miljardi USA dollari eest ning sellest peaks jätkuma järgmise aastani, kuid tõenäoliselt ei tasu oodata samasuguse toetuse jätkumist, kui Ukrainal lõppevad lääneliitlastelt saadud relvad.
Demokraadist senaator Chris Coons ütles ajalehele, et teda muudab murelikuks paljude liitlasriikide puhul ilmnev väsimus, sest Ukraina abistamine on kallis. "Kui kaua see jätkub, me praegu ei tea. Aga me teame, et kui me Ukraina toetamist ei jätka, on tulemus USA jaoks palju hullem," lausus ta.
Luhanski oblasti juht hoiatab halvenevate elamustingimuste eest Severodonetskis
Luhanski oblasti juht Serhi Haidai hoiatas kiiresti halvenevate elamistingimuste eest Venemaa poolt vallutatud Severodonetski linnas. Tema sõnul ei ole linnas vett, elektrit ega töötavat kanalisatsiooni, samal ajal lagunevad surnukehad kuumades kortermajades.
Haidai ütles, et kuigi Venemaa vallutas enamuse Luhanski oblastist, käivad mitmes piiriasulas endiselt ägedad lahingud.
Ukraina relvajõudude hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 37 200 (võrdlus eelmise päevaga + 300);
- tankid 1638 (+1);
- soomustransportöörid 3815 (+4);
- lennukid 217 (+0);
- kopterid 187 (+0);
- suurtükisüsteemid 832 (+4);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 247 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 108 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 674 (+5);
- tiibraketid 155 (+2);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2687 (+2);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 66 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Ukraina sõdurid saabusid väljaõppele Suurbritanniasse
Suurbritanniasse väljaõppele läinud Ukraina sõdurid kohtusid kaitseminister Ben Wallace´iga, vahendas The Guardian.
"Kasutades Briti armee maailmatasemel teadmisi, aitame Ukrainal oma vägesid uuesti üles ehitada ja suurendada vastupanu, kui nad kaitsevad oma riigi suveräänsust ja õigust ise oma tulevikku valida," ütles Wallace.
Lähikuudel läbivad umbes 1050 Briti instruktori käe all koolituse kuni 10 000 ukrainlast.
Koolitus annab vähese või puuduva sõjalise kogemusega vabatahtlikele oskused, et olla tõhusad rindevõitluses. Ühendkuningriigi sõduri baaskoolitusel põhinev kursus hõlmab relvade käsitsemist, lahinguväljal antavat esmaabi, välisõidukite ning patrulli taktikat ja relvakonfliktide seadust.
Valitsus on hankinud programmi jaoks tuhandeid AK automaatrelvi, mis tähendab, et Ukraina sõdurid saavad treenida relvadega, mida nad rindel kasutama hakkavad.
HIMARS Ukrainas. Autor/allikas: SCANPIX/Armed Forces of Ukraine/Cover Images
Ukrainasse jõuab veel neli HIMARS-i
USA hinnangul aitavad mitmikraketiheitjad ukrainlastel võidelda Vene vägede ülekaaluka suurtükiväega. Venemaa on varem süüdistanud, et Ukraina kasutab HIMARS-e Venemaa territooriumi pommitamiseks, kuid USA kaitseministeerium lükkas reedel selle väite ümber. Üks tingimusi HIMARS-i süsteemide üleandmiseks USA poolt oli, et Ukraina ei kasuta neid Venemaal asuvate sihtmärkide ründamiseks.
"Kui Venemaa arvab, et nad suudavad ukrainlased ära kurnata, siis mõelgu korra veel. Me juba mõtleme sellele, kuidas varustada ukrainlasi sellega, mida nad vajavad lähimatel kuudel ja aastatel," ütles USA kaitseministeeriumi ametnik.
Paketis on lisaks suurtükkide laskemoonale kolm soomussõidukit, lõhkemoona, radarisüsteeme ja varuosi.
Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu peasekretär Oleksi Danilov ütles reedel Reutersile, et USA-lt saadud HIMARS mitmikraketiheitjatega suudetigi vabastada Vene vägedest Maosaar.
Ukraina võimud kutsuvad inimesi Venemaa okupeeritud aladelt lahkuma
Ukraina asepeaminister irina Verestšuk palub kõigil Venemaa poolt okupeeritud Hersoni ja Zaporižžija piirkondade elanikel evakueeruda kõikvõimalike vahenditega.
"Palun lahkuge – meie armee hakkab neid alasid tagasi võtma. Meie otsusekindlus on kivikindel. Ja hiljem on väga raske avada humanitaarkoridore, kui lapsed on kaasatud," ütles Irina Vereštšuk Ukraina meedia teatel.
Ukraina sõdurid hävitasid Mõkolajivi lähedal Vene tanke
Ukraina relvajõudude teatel hävitasid Ukraina sõdurid Mõkolajivi lähedal viis Vene tanki ning võtsid ellujäänud Vene sõdurid vangi.
Ukraina relvajõudude sõnul käivad lahingud edasi Slovjanski, Kramatorski ja Bahmuti suunal, kus venelased on üritanud mitmeid rünnakuid.
Samuti teatas Ukraina kahe Vene juhtimispunkti hävitamisest Hersoni lähedal.
Leedu Bayraktar jõudis Ukrainasse
Leedulased kogusid veebitelevisiooni ajakirjaniku Andrius Tapinase algatusel juba maikuus kuus miljonit eurot Ukrainale Türgi ründedrooni Bayraktar ostmiseks.
Türgi firma Baykar otsustas aga drooni tasuta Ukrainale annetada. Kogutud raha kasutatakse nüüd drooni relvastamiseks ja humanitaarabiks Ukrainas.
President Volodõmõr Zelenski kabinetiülem Andri Jermak teatas, et droon on Ukrainasse jõudnud.
Briti kaitseministeerium: Venemaa paneb uued jalaväeüksused 50-ndatest pärit soomustransportööridesse
Suurbritannia kaitseministeeriumi sõnul tegelev Venemaa reservvägede liigutamisega kogu riigis eesmärgiga koondada need Ukraina lähedale tulevaste pealetungioperatsioonide jaoks.
Suur osa uutest jalaväeüksustest on brittide hinnangul ilmselt kasutusele võtmas pikaajaliselt laos seisnud MT-LB soomustransportrööre. Seni on Venemaa neid jalaväelaste transpordiks eesliinile sobimatuks pidanud.
MT-LB oli 1950-ndatel aastatel loodud algselt suurtükkide vedamiseks, need on väga nõrgalt soomustatud ning kaitseks on paigaldatud vaid kuulipilduja.
Seevastu enamik Venemaa esimestest ešeloni rünnakuüksustest varustati veebruaris jalaväe lahingumasinatega BMP-2, millel oli kuni 33 mm paksune soomus ja võimas 30 mm kahur ja tankitõrje raketiheitja.
Suurbritannia kaitseministeerium märgib, et hoolimata president Putini 7. juuli väitest, et Venemaa sõjavägi pole Ukrainas oma jõupingutusi isegi alustanud, on paljud tema appi saadetud vägedest ajutised rühmitused, mis kasutavad aegunud või sobimatut varustust.
Sõjauuringute instituut: Venemaa on võtnud operatiivpausi
USA sõjauuringute instituut märgib oma ülevaates, et Venemaa on võtnud sõjas operatiivpausi, et lahingujõudu taastada.
Instituudi hinnangul on vajadust pausi järele teadvustanud Vene sõjaväe juhtkond.
Ekspertide sõnul jätkavad Vene väed piiratud rünnakuoperatsioonidega, laiaulatuslikemate rünnakutega tekiks neil risk Ukraina initsiatiivile. | Sõja 136. päev: Venemaa on asunud pommitama Kesk- ja Ida-Ukrainat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline kell 21.09:
- Venemaa pommitamistes sai surma vähemalt kaks inimest;
- Vene raketirünnak tabas Harkivi kesklinna;
- Severodonetskis halvenevad elamistingimused;
- NYT: Putin panustab lääneriikide kärsitusele;
- Ukraina: Vene väed hävitavad sihipäraselt viljasaaki;
- Ukraina relvajõudude hinnang Venemaa kaotustele;
- Ukraina sõdurid saabusid väljaõppele Suurbritanniasse;
- Ukrainasse jõuab veel neli HIMARS-i;
- Ukraina sõdurid hävitasid Mõkolajivi lähedal Vene tanke;
- Leedu Bayraktar jõudis Ukrainasse;
- Briti kaitseministeerium: Venemaa paneb uued jalaväeüksused 50-ndatest pärit soomustransportööridesse;
- Sõjauuringute instituut: Venemaa on võtnud operatiivpausi
Vene raketirünnak tabas Harkivi kesklinna
Ukraina parlamendisaadik Kira Rudik teatas, et raketid tabasid Harkivi kesklinna, haavates nelja inimest, kes viidi haiglasse. Vigastatute seas oli ka laps.
Rocket attacks on the centre of #Kharkiv. 4 civilians were injured and hospitalised. One of them is a child. And a young woman who suffered shelling in #KryvyiRih died in hospital. We ask the whole world to help us stop the #russian terrorists! #StopPutinNOW
— Kira Rudik (@kiraincongress) July 9, 2022
Venemaa pommitamistes sai surma vähemalt kaks inimest
Venemaa pommitas Ukraina keskosas asuvat Krõvõi Rihi linna, hukkus kaks ja vigastada sai kolm inimest, teatas Dnipropetrovski kuberner Valentin Reznitšenko.
Samuti pommitas Venemaa Ida-Ukraina Donetski piirkonda. Donetski kuberneri Pavlo Kõrõlenko ütles, et raketirünnak tabas Družkivka linna. Viga said kultuurimaja, elumajad ja laste mänguväljak. Ohvrite kohta veel info puudub.
Slovjanskis jäi eramaja tabamuse tulemusena kodu omanik rusude alla. Kohal on päästeteenistus.
Tšasovoi Jar-is sai tabamuse rongijaam, kus mitu inimest sai viga. Hirnõki linnas said tule alla jäänud kaks inimest vigastada.
Luhanski oblasti juht Serhi Haidai ütles, et venelased teevad Ida-Ukrainas rünnakuid kogu rindejoone ulatuses.
Haidai märkis, et üleöö tulistasid Vene väed välja kaheksa suurtükimürsku, kolm miinipildujamürsku ja tegid üheksa raketilööki.
Ukraina: Vene väed hävitavad sihipäraselt viljasaaki
Vene väed hävitavad sihilikult Hersoni oblastis viljasaaki ega luba kohalikel tulekahjusid kustutada, ütles Odessa oblastivalitsuse pressiesindaja Serhi Bratšuk.
"Pommitamise tõttu on suured tulekahjud põldudel ja metsades igapäevased. Lisaks sellele ei luba Vene väed kohalikel tuld kustutada, hävitavad viljahoidlaid ja põllutehnikat," lausus Bratšuk.
Kohalik politsei alustas asja uurimiseks kriminaalmenetlust, öeldes, et tulekahjud hävitavad sadu hektareid nisu- ja odrapõlde.
NYT: Putin panustab lääneriikide kärsitusele
Sõda Ukrainas võib muutuda pikaks kurnamissõjaks, prognoosis New York Times põhjalikus analüüsis, ning Venemaa president Vladimir Putin panustab sellele, et suudab välja kurnata ka kärsitud lääneriigid.
Sõja tulemus sõltub väljaande hinnangul sellest, kas USA koos liitlastega suudab ka edaspidi toetada Ukrainat nii sõjaliselt, poliitiliselt kui finantsiliselt. NYT märkis, et USA on seni kinnitanud Ukrainale kõiksugu abi 54 miljardi USA dollari eest ning sellest peaks jätkuma järgmise aastani, kuid tõenäoliselt ei tasu oodata samasuguse toetuse jätkumist, kui Ukrainal lõppevad lääneliitlastelt saadud relvad.
Demokraadist senaator Chris Coons ütles ajalehele, et teda muudab murelikuks paljude liitlasriikide puhul ilmnev väsimus, sest Ukraina abistamine on kallis. "Kui kaua see jätkub, me praegu ei tea. Aga me teame, et kui me Ukraina toetamist ei jätka, on tulemus USA jaoks palju hullem," lausus ta.
Luhanski oblasti juht hoiatab halvenevate elamustingimuste eest Severodonetskis
Luhanski oblasti juht Serhi Haidai hoiatas kiiresti halvenevate elamistingimuste eest Venemaa poolt vallutatud Severodonetski linnas. Tema sõnul ei ole linnas vett, elektrit ega töötavat kanalisatsiooni, samal ajal lagunevad surnukehad kuumades kortermajades.
Haidai ütles, et kuigi Venemaa vallutas enamuse Luhanski oblastist, käivad mitmes piiriasulas endiselt ägedad lahingud.
Ukraina relvajõudude hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 37 200 (võrdlus eelmise päevaga + 300);
- tankid 1638 (+1);
- soomustransportöörid 3815 (+4);
- lennukid 217 (+0);
- kopterid 187 (+0);
- suurtükisüsteemid 832 (+4);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 247 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 108 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 674 (+5);
- tiibraketid 155 (+2);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2687 (+2);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 66 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Ukraina sõdurid saabusid väljaõppele Suurbritanniasse
Suurbritanniasse väljaõppele läinud Ukraina sõdurid kohtusid kaitseminister Ben Wallace´iga, vahendas The Guardian.
"Kasutades Briti armee maailmatasemel teadmisi, aitame Ukrainal oma vägesid uuesti üles ehitada ja suurendada vastupanu, kui nad kaitsevad oma riigi suveräänsust ja õigust ise oma tulevikku valida," ütles Wallace.
Lähikuudel läbivad umbes 1050 Briti instruktori käe all koolituse kuni 10 000 ukrainlast.
Koolitus annab vähese või puuduva sõjalise kogemusega vabatahtlikele oskused, et olla tõhusad rindevõitluses. Ühendkuningriigi sõduri baaskoolitusel põhinev kursus hõlmab relvade käsitsemist, lahinguväljal antavat esmaabi, välisõidukite ning patrulli taktikat ja relvakonfliktide seadust.
Valitsus on hankinud programmi jaoks tuhandeid AK automaatrelvi, mis tähendab, et Ukraina sõdurid saavad treenida relvadega, mida nad rindel kasutama hakkavad.
HIMARS Ukrainas. Autor/allikas: SCANPIX/Armed Forces of Ukraine/Cover Images
Ukrainasse jõuab veel neli HIMARS-i
USA hinnangul aitavad mitmikraketiheitjad ukrainlastel võidelda Vene vägede ülekaaluka suurtükiväega. Venemaa on varem süüdistanud, et Ukraina kasutab HIMARS-e Venemaa territooriumi pommitamiseks, kuid USA kaitseministeerium lükkas reedel selle väite ümber. Üks tingimusi HIMARS-i süsteemide üleandmiseks USA poolt oli, et Ukraina ei kasuta neid Venemaal asuvate sihtmärkide ründamiseks.
"Kui Venemaa arvab, et nad suudavad ukrainlased ära kurnata, siis mõelgu korra veel. Me juba mõtleme sellele, kuidas varustada ukrainlasi sellega, mida nad vajavad lähimatel kuudel ja aastatel," ütles USA kaitseministeeriumi ametnik.
Paketis on lisaks suurtükkide laskemoonale kolm soomussõidukit, lõhkemoona, radarisüsteeme ja varuosi.
Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu peasekretär Oleksi Danilov ütles reedel Reutersile, et USA-lt saadud HIMARS mitmikraketiheitjatega suudetigi vabastada Vene vägedest Maosaar.
Ukraina võimud kutsuvad inimesi Venemaa okupeeritud aladelt lahkuma
Ukraina asepeaminister irina Verestšuk palub kõigil Venemaa poolt okupeeritud Hersoni ja Zaporižžija piirkondade elanikel evakueeruda kõikvõimalike vahenditega.
"Palun lahkuge – meie armee hakkab neid alasid tagasi võtma. Meie otsusekindlus on kivikindel. Ja hiljem on väga raske avada humanitaarkoridore, kui lapsed on kaasatud," ütles Irina Vereštšuk Ukraina meedia teatel.
Ukraina sõdurid hävitasid Mõkolajivi lähedal Vene tanke
Ukraina relvajõudude teatel hävitasid Ukraina sõdurid Mõkolajivi lähedal viis Vene tanki ning võtsid ellujäänud Vene sõdurid vangi.
Ukraina relvajõudude sõnul käivad lahingud edasi Slovjanski, Kramatorski ja Bahmuti suunal, kus venelased on üritanud mitmeid rünnakuid.
Samuti teatas Ukraina kahe Vene juhtimispunkti hävitamisest Hersoni lähedal.
Leedu Bayraktar jõudis Ukrainasse
Leedulased kogusid veebitelevisiooni ajakirjaniku Andrius Tapinase algatusel juba maikuus kuus miljonit eurot Ukrainale Türgi ründedrooni Bayraktar ostmiseks.
Türgi firma Baykar otsustas aga drooni tasuta Ukrainale annetada. Kogutud raha kasutatakse nüüd drooni relvastamiseks ja humanitaarabiks Ukrainas.
President Volodõmõr Zelenski kabinetiülem Andri Jermak teatas, et droon on Ukrainasse jõudnud.
Briti kaitseministeerium: Venemaa paneb uued jalaväeüksused 50-ndatest pärit soomustransportööridesse
Suurbritannia kaitseministeeriumi sõnul tegelev Venemaa reservvägede liigutamisega kogu riigis eesmärgiga koondada need Ukraina lähedale tulevaste pealetungioperatsioonide jaoks.
Suur osa uutest jalaväeüksustest on brittide hinnangul ilmselt kasutusele võtmas pikaajaliselt laos seisnud MT-LB soomustransportrööre. Seni on Venemaa neid jalaväelaste transpordiks eesliinile sobimatuks pidanud.
MT-LB oli 1950-ndatel aastatel loodud algselt suurtükkide vedamiseks, need on väga nõrgalt soomustatud ning kaitseks on paigaldatud vaid kuulipilduja.
Seevastu enamik Venemaa esimestest ešeloni rünnakuüksustest varustati veebruaris jalaväe lahingumasinatega BMP-2, millel oli kuni 33 mm paksune soomus ja võimas 30 mm kahur ja tankitõrje raketiheitja.
Suurbritannia kaitseministeerium märgib, et hoolimata president Putini 7. juuli väitest, et Venemaa sõjavägi pole Ukrainas oma jõupingutusi isegi alustanud, on paljud tema appi saadetud vägedest ajutised rühmitused, mis kasutavad aegunud või sobimatut varustust.
Sõjauuringute instituut: Venemaa on võtnud operatiivpausi
USA sõjauuringute instituut märgib oma ülevaates, et Venemaa on võtnud sõjas operatiivpausi, et lahingujõudu taastada.
Instituudi hinnangul on vajadust pausi järele teadvustanud Vene sõjaväe juhtkond.
Ekspertide sõnul jätkavad Vene väed piiratud rünnakuoperatsioonidega, laiaulatuslikemate rünnakutega tekiks neil risk Ukraina initsiatiivile.
### Response:
Sõja 136. päev: Venemaa on asunud pommitama Kesk- ja Ida-Ukrainat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsioonis teise koha teeninud Vips alustas sprindisõitu üheksandalt kohalt ning ta tõusis avaringiga kuuendale kohale. Kaheksandal ringil möödus Vips Richard Verschoorist (Trident), misjärel asus ta jahtima Felipe Drugovichi (MP) poolt hõivatud neljandat kohta.
Brasiillast Vips siiski kätte ei saanud ja 28 ringi järel ületas ta finišijoone viiendana. Sprindisõidu võitis Vipsi tiimikaaslane Marcus Armstrong, teise koha pälvis Theo Pourchaire (ART) ning kolmanda koha sai Jack Doohan (Virtuosi).
Vips teenis viienda koha eest neli punkti, sarja üldarvestuses paikneb ta 63 punktiga seitsmendal kohal. Põhisõit on kavas pühapäeval algusega kell 11.00. | Jüri Vips saavutas sprindisõidus viienda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsioonis teise koha teeninud Vips alustas sprindisõitu üheksandalt kohalt ning ta tõusis avaringiga kuuendale kohale. Kaheksandal ringil möödus Vips Richard Verschoorist (Trident), misjärel asus ta jahtima Felipe Drugovichi (MP) poolt hõivatud neljandat kohta.
Brasiillast Vips siiski kätte ei saanud ja 28 ringi järel ületas ta finišijoone viiendana. Sprindisõidu võitis Vipsi tiimikaaslane Marcus Armstrong, teise koha pälvis Theo Pourchaire (ART) ning kolmanda koha sai Jack Doohan (Virtuosi).
Vips teenis viienda koha eest neli punkti, sarja üldarvestuses paikneb ta 63 punktiga seitsmendal kohal. Põhisõit on kavas pühapäeval algusega kell 11.00.
### Response:
Jüri Vips saavutas sprindisõidus viienda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarnaselt hooaja esimesele sprindisõidule Imola ringrajal, näitas ka Spielbergi sprindisõidus parimat minekut Verstappen, kes juhtis sõitu algusest lõpuni. Teiseks tuli Charles Leclerc (Ferrari) ning kolmanda koha teenis monacolase tiimikaaslane Carlos Sainz.
Punktikohtadel ehk esikaheksas lõpetasid veel George Russell (Mercedes), Sergio Perez (Red Bull), Esteban Ocon (Alpine), Kevin Magnussen (Haas) ja Lewis Hamilton (Mercedes).
Sprindisõiduga pandi paika ka pühapäevase põhisõidu stardijärjestus, mis tähendab, et esireast stardivad Verstappen ja Leclerc. Põhisõit algab pühapäeval kell 16.00.
Sprindisõidu lõppjärjestus:
#F1SPRINT CLASSIFICATION (LAP 23/23) #AustrianGP #F1 pic.twitter.com/HgGJdiVo0O
— Formula 1 (@F1) July 9, 2022 | Verstappen võttis sprindisõidus kindla võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarnaselt hooaja esimesele sprindisõidule Imola ringrajal, näitas ka Spielbergi sprindisõidus parimat minekut Verstappen, kes juhtis sõitu algusest lõpuni. Teiseks tuli Charles Leclerc (Ferrari) ning kolmanda koha teenis monacolase tiimikaaslane Carlos Sainz.
Punktikohtadel ehk esikaheksas lõpetasid veel George Russell (Mercedes), Sergio Perez (Red Bull), Esteban Ocon (Alpine), Kevin Magnussen (Haas) ja Lewis Hamilton (Mercedes).
Sprindisõiduga pandi paika ka pühapäevase põhisõidu stardijärjestus, mis tähendab, et esireast stardivad Verstappen ja Leclerc. Põhisõit algab pühapäeval kell 16.00.
Sprindisõidu lõppjärjestus:
#F1SPRINT CLASSIFICATION (LAP 23/23) #AustrianGP #F1 pic.twitter.com/HgGJdiVo0O
— Formula 1 (@F1) July 9, 2022
### Response:
Verstappen võttis sprindisõidus kindla võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jefimova (1.07,37) pääses neidude 100 m rinnuliujumises parima ajaga finaali, tema edu lähimate konkurentide ees oli ligikaudu kaks sekundit. Eestlanna järel teenis teise koha rootslanna Olivia Klint Ipsa (+1,95) ja kolmandaks tuli prantslanna Justine Delmas (+2,09). Teises poolfinaalis ujus parima aja taanlanna Ida Skov Kragh, kes oli Jefimovast 1,85 sekundit aeglasem.
Noormeeste 100 m poolfinaalis teenis Ralf Roose enda vahetuses uue isikliku rekordiga 1.02,18 kolmanda koha (+0,68) ning pääses kokkuvõttes paremuselt kuuenda ajaga finaali. Võrreldes eelujumisega oli Roose poolfinaalis enam kui sekundi võrra kiirem. Poolfinaalide parima aja ujus eestlasega samas poolfinaalis võistelnud ukrainlane Volodõmõr Lisovets (1.01,50).
Finaalid peetakse pühapäeval, neidude finaal algab kell 17.19 ning noormeeste finaal kell 17.45.
Enne poolfinaale:
Jefimova läbis kaks basseinipikkust ajaga 1.07,77 ning oli eelujumiste kokkuvõttes teise koha saanud Sienna Robinsonist peaaegu kaks sekundit kiirem: britt sai kirja aja 1.09,67, kolmas oli prantslanna Justine Delmas 1.09,75-ga. Jekaterina Vorontsova tulemuseks jäi 1.15,69, mis andis talle 32. koha ning pääsu poolfinaali ei taganud.
Noormeeste 100 meetri rinnuliujumises oli Ralf Roose ajaga 1.03,51 kokkuvõttes 15. ning pääses samuti õhtusesse poolfinaali. Eelujumiste parimad olid hollandlased, Koen De Groot sai kirja aja 1.02,12 ning Steijn Louter 1.02,16. 50 meetri liblikujumises pääses ajaga 24,74 poolfinaali ka Daniil Drozdov. | Jefimova ja Roose pääsesid EM-il finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jefimova (1.07,37) pääses neidude 100 m rinnuliujumises parima ajaga finaali, tema edu lähimate konkurentide ees oli ligikaudu kaks sekundit. Eestlanna järel teenis teise koha rootslanna Olivia Klint Ipsa (+1,95) ja kolmandaks tuli prantslanna Justine Delmas (+2,09). Teises poolfinaalis ujus parima aja taanlanna Ida Skov Kragh, kes oli Jefimovast 1,85 sekundit aeglasem.
Noormeeste 100 m poolfinaalis teenis Ralf Roose enda vahetuses uue isikliku rekordiga 1.02,18 kolmanda koha (+0,68) ning pääses kokkuvõttes paremuselt kuuenda ajaga finaali. Võrreldes eelujumisega oli Roose poolfinaalis enam kui sekundi võrra kiirem. Poolfinaalide parima aja ujus eestlasega samas poolfinaalis võistelnud ukrainlane Volodõmõr Lisovets (1.01,50).
Finaalid peetakse pühapäeval, neidude finaal algab kell 17.19 ning noormeeste finaal kell 17.45.
Enne poolfinaale:
Jefimova läbis kaks basseinipikkust ajaga 1.07,77 ning oli eelujumiste kokkuvõttes teise koha saanud Sienna Robinsonist peaaegu kaks sekundit kiirem: britt sai kirja aja 1.09,67, kolmas oli prantslanna Justine Delmas 1.09,75-ga. Jekaterina Vorontsova tulemuseks jäi 1.15,69, mis andis talle 32. koha ning pääsu poolfinaali ei taganud.
Noormeeste 100 meetri rinnuliujumises oli Ralf Roose ajaga 1.03,51 kokkuvõttes 15. ning pääses samuti õhtusesse poolfinaali. Eelujumiste parimad olid hollandlased, Koen De Groot sai kirja aja 1.02,12 ning Steijn Louter 1.02,16. 50 meetri liblikujumises pääses ajaga 24,74 poolfinaali ka Daniil Drozdov.
### Response:
Jefimova ja Roose pääsesid EM-il finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa meistritiitli nimel asus võitlusse 17 riigi koondised, kes olid jagatud nelja alagrupp. Nelja mängu kokkuvõttes tuli Eesti koondis oma alagrupis võiduga Läti üle neljandale kohale hilisema hõbemedali omaniku Rumeenia, kolmanda koha saavutanud Prantsusmaa ja Sloveenia järel ning Läti ees. Kui alagrupi kolm paremat liikusid edasi kohamängudele, siis Eesti koondis jätkas turniiri viimases grupis koos Islandi, Soome, Läti ja Fääri saartega.
"Saadud kogemus on koondisele hindamatu. Atmosfäär koondises on hea ning koondisele oli see esimene välismaa turniir, mõnele mängijale ka üldse esimesed mängud välismaal. Tüdrukud on kokkuvõttes head, meil on head väravate viskajad Karina (Vaiksaar) ja Alina (Simacheva).
Ka meie väravavahid arenesid viimasel aastal kõvasti ning tegid turniiril kohati väga häid perioode tugevates mängudes. Sofia (Sittšenko) mängis kõvasti Sloveenia vastu, hoidis vastast isegi kuni 15 minutit ilma väravateta, mis üllatas Sloveeniat. Ka tõrjusid väravavahid Fääri saarte koondise vastu hästi 7-meetri karistusviskeid.
Kahjuks ei ole täna meil veel kiirrünnakuid, nende olukordade ära kasutamise oskus sõltub palju ka väravavahist ja see vajab arendamist. Arendamist vajab ka koostöö, peab leidma väravavõimalusi ja ei tohi individuaalselt kiirustada," üheaegselt tunnustas ja tõi välja võistkonna kitsaskohti peatreener Ella Kungurtseva.
Noores koondises tõusid väravateviskajatena esile Aruküla SK kasvandik Karina Vaiksaar ja Spordiklubi Reval/Sport kasvandik Alina Simascheva, kes saavutasid turniiri väravaskajate edetabelis väärikad kohad, Karina Vaiksaar 36 väravaga seitsmes koht ja Alina Simacheva 34 väravaga kümnes koht.
Turniir tõi välja koondise nõrgad kohad. Treenerite sõnul on mängijate käsipalli mängimiseks vajalikud oskused olemas ning nad suudavad neid ka mängus rakendada, siis suuri probleeme valmistas mängijate üldine füüsiline vorm. Kõrgemal tasemel mängimist mängijate üldfüüsiline vorm veel ei toeta. Väsimuse foonil tekivad mänguvead ning raskused mänguskeemist kinnipidamisel.
Kungurtseva näeb edaspidise vajadust tüdrukutel teadlikult üldfüüsilise ettevalmistusega tegeleda: "Üldfüüsilist vormi tuleb tõsta ja selle nimel tuleb tööd teha. Edaspidikoostame ka selles osas tegevusplaani ja tuleb vaid loota, et saadud kogemuse põhjal tüdrukud seda jälgivad. Kui saame edaspidi mängida ka sõprusmänge Soome ja Lätiga, siis liigume loodetavasti ka rohkem edasi. Esimene turniirikogemus on kätte saadud."
Peatreener tunnustas kogu tugimeeskonda: "Teeme Ragnari (Põldma) ja Triinuga (Kont) kõvasti tööd. Ka Pirje (Orasson) toetab meid palju."
Euroopa meistrivõistlustel osaleti koosseisus:
Katarina Übner, Kristiin Kink, Nora Randmäe, Stella Jepiselg, Karola Lisette Epner, Susan Soikka (kõik Spordiklubi Kehra Käsipall), Alina Simacheva, Sofja Vainik, Anna Dievskaja, Miia Milana Sulkovskaja, Marianna Kireeva, Maria Saveljeva, Anastassia Lissovenko, Maarja Moler, Sofia Sittšenko, (kõik Spordiklubi Reval/Sport), Helena-Liis Metsala (HC Tabasalu), Karmen Vaiksaar (Aruküla Spordiklubi).
Treenerid Ella Kungurtseva ja Ragnar Põldma, füsioterapeut Triin Kont, delekatsiooni juht Pirje Orasson. | Tütarlaste käsipallikoondis omandas EM-il väärtuslikke kogemusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa meistritiitli nimel asus võitlusse 17 riigi koondised, kes olid jagatud nelja alagrupp. Nelja mängu kokkuvõttes tuli Eesti koondis oma alagrupis võiduga Läti üle neljandale kohale hilisema hõbemedali omaniku Rumeenia, kolmanda koha saavutanud Prantsusmaa ja Sloveenia järel ning Läti ees. Kui alagrupi kolm paremat liikusid edasi kohamängudele, siis Eesti koondis jätkas turniiri viimases grupis koos Islandi, Soome, Läti ja Fääri saartega.
"Saadud kogemus on koondisele hindamatu. Atmosfäär koondises on hea ning koondisele oli see esimene välismaa turniir, mõnele mängijale ka üldse esimesed mängud välismaal. Tüdrukud on kokkuvõttes head, meil on head väravate viskajad Karina (Vaiksaar) ja Alina (Simacheva).
Ka meie väravavahid arenesid viimasel aastal kõvasti ning tegid turniiril kohati väga häid perioode tugevates mängudes. Sofia (Sittšenko) mängis kõvasti Sloveenia vastu, hoidis vastast isegi kuni 15 minutit ilma väravateta, mis üllatas Sloveeniat. Ka tõrjusid väravavahid Fääri saarte koondise vastu hästi 7-meetri karistusviskeid.
Kahjuks ei ole täna meil veel kiirrünnakuid, nende olukordade ära kasutamise oskus sõltub palju ka väravavahist ja see vajab arendamist. Arendamist vajab ka koostöö, peab leidma väravavõimalusi ja ei tohi individuaalselt kiirustada," üheaegselt tunnustas ja tõi välja võistkonna kitsaskohti peatreener Ella Kungurtseva.
Noores koondises tõusid väravateviskajatena esile Aruküla SK kasvandik Karina Vaiksaar ja Spordiklubi Reval/Sport kasvandik Alina Simascheva, kes saavutasid turniiri väravaskajate edetabelis väärikad kohad, Karina Vaiksaar 36 väravaga seitsmes koht ja Alina Simacheva 34 väravaga kümnes koht.
Turniir tõi välja koondise nõrgad kohad. Treenerite sõnul on mängijate käsipalli mängimiseks vajalikud oskused olemas ning nad suudavad neid ka mängus rakendada, siis suuri probleeme valmistas mängijate üldine füüsiline vorm. Kõrgemal tasemel mängimist mängijate üldfüüsiline vorm veel ei toeta. Väsimuse foonil tekivad mänguvead ning raskused mänguskeemist kinnipidamisel.
Kungurtseva näeb edaspidise vajadust tüdrukutel teadlikult üldfüüsilise ettevalmistusega tegeleda: "Üldfüüsilist vormi tuleb tõsta ja selle nimel tuleb tööd teha. Edaspidikoostame ka selles osas tegevusplaani ja tuleb vaid loota, et saadud kogemuse põhjal tüdrukud seda jälgivad. Kui saame edaspidi mängida ka sõprusmänge Soome ja Lätiga, siis liigume loodetavasti ka rohkem edasi. Esimene turniirikogemus on kätte saadud."
Peatreener tunnustas kogu tugimeeskonda: "Teeme Ragnari (Põldma) ja Triinuga (Kont) kõvasti tööd. Ka Pirje (Orasson) toetab meid palju."
Euroopa meistrivõistlustel osaleti koosseisus:
Katarina Übner, Kristiin Kink, Nora Randmäe, Stella Jepiselg, Karola Lisette Epner, Susan Soikka (kõik Spordiklubi Kehra Käsipall), Alina Simacheva, Sofja Vainik, Anna Dievskaja, Miia Milana Sulkovskaja, Marianna Kireeva, Maria Saveljeva, Anastassia Lissovenko, Maarja Moler, Sofia Sittšenko, (kõik Spordiklubi Reval/Sport), Helena-Liis Metsala (HC Tabasalu), Karmen Vaiksaar (Aruküla Spordiklubi).
Treenerid Ella Kungurtseva ja Ragnar Põldma, füsioterapeut Triin Kont, delekatsiooni juht Pirje Orasson.
### Response:
Tütarlaste käsipallikoondis omandas EM-il väärtuslikke kogemusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvaheline kergejõustikuliit otsustas 2018. aastal, et keskmaajooksu ausa konkurentsi tagamiseks peavad kõrge loomuliku testosteroonitasemega naised võtma ravimeid testosterooni vähendamiseks.
Semenya, kes on otsuse vastu ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördunud, on nõutud ravimite võtmisest keeldunud, mistõttu ei saa ta oma tavapärastel distantsidel enam võistelda.
31-aastane Semenya esialgu Lõuna-Aafrika Vabariigi MM-i koondisesse ei kuulunud, kuid kuna paljud edetabelis temast eespool asuvad sportlased on võistlemisest loobunud, pääses ta 5000 m jooksu osalejate nimekirja.
Praeguseks pole veel selge, kas Semenya võimalusest kinni haarab. Juhul kui kahekordne olümpiavõitja otsustab MM-il võistlustulle asuda, siis tõenäoliselt ei heitle ta medalite eest. Aprillis püstitas lõuna-aafriklanna 5000 m distantsil isikliku rekordi ajaga 15.31,5, kuid MM-i normatiiv on 15.10,0.
Kergejõustiku MM Eugene'is toimub 15.-24. juulini, naiste 5000 m eeljooksud peetakse 20. juulil ning finaal 23. juulil. | Semenya saab MM-il tavapäratul distantsil osaleda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvaheline kergejõustikuliit otsustas 2018. aastal, et keskmaajooksu ausa konkurentsi tagamiseks peavad kõrge loomuliku testosteroonitasemega naised võtma ravimeid testosterooni vähendamiseks.
Semenya, kes on otsuse vastu ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördunud, on nõutud ravimite võtmisest keeldunud, mistõttu ei saa ta oma tavapärastel distantsidel enam võistelda.
31-aastane Semenya esialgu Lõuna-Aafrika Vabariigi MM-i koondisesse ei kuulunud, kuid kuna paljud edetabelis temast eespool asuvad sportlased on võistlemisest loobunud, pääses ta 5000 m jooksu osalejate nimekirja.
Praeguseks pole veel selge, kas Semenya võimalusest kinni haarab. Juhul kui kahekordne olümpiavõitja otsustab MM-il võistlustulle asuda, siis tõenäoliselt ei heitle ta medalite eest. Aprillis püstitas lõuna-aafriklanna 5000 m distantsil isikliku rekordi ajaga 15.31,5, kuid MM-i normatiiv on 15.10,0.
Kergejõustiku MM Eugene'is toimub 15.-24. juulini, naiste 5000 m eeljooksud peetakse 20. juulil ning finaal 23. juulil.
### Response:
Semenya saab MM-il tavapäratul distantsil osaleda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | U-23 vanuseklassis võib oodata põnevaid jookse meeste sprindidistantsidel, stardinimekirjas on üles antud Lukas Lessel (TÜASK), Henri Sai (Pärnu SK Altius), Ken-Mark Minkovski (Audentese SK), Ats Kivimets (Audentese SK) ja Robin Sapar (Rakvere KJK ViKe). Heitealadel teeb kaasa Kevin Sakson (Audentese SK), vahendab EKJL.ee
Naiste sprindis võib häid jookse oodata täiskasvanute arvestuses Eesti meistriks tulnud Ann Marii Kivikaselt (Pärnu SK Altius). Kaugus- ja kolmikhüppes on üles antud Lishanna Ilves (Rakvere KJK ViKe) ning teivashüppes saame kaasa elada Eesti rekordiomanikule Marleen Müllale (Rakvere KJK ViKe).
5000 m käimises tuleb starti Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev-Sillamäe), kes kaks nädalat tagasi uuendas poole pikema distantsi Eesti rekordit. Odaviskes teeb kaasa Gedly Tugi (Audentese SK). Mitmevõistleja Katre Sofia Palm (Audentese SK) osaleb kaugushüppes ja kuulitõukes.
U-20 vanuseklassis näeme võistlemas sportlasi, kes on täitnud augustikuus toimuva U-20 MM-i normi. Mitmevõistleja Liisa-Maria Lusti (Audentese SK) on üles antud viiel erineval alal. Anna Maria Millend (Audentese SK) teeb kaasa nii tõkkesprindis kui ilma tõketeta sprindidistantsidel. Kõrgushüppes osaleb Elisabeth Pihela (Audentese SK).
Noormeeste kaugus- ja kolmikhüppes asub võistlustulle Viktor Morozov (KJK Atleetika). Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev) tuleb starti 400 ja 800 m jooksus. Andri Matrov (Audentese SK) osaleb kuulitõukes ja kettaheites ning Andreas Hantson (Viljandi VAK Staier) on üles antud kõrgus- ja kaugushüppes ning kettaheites.
U-18 vanuseklassis näeme võistlemas peaaegu kõiki Jeruusalemmas Euroopa meistrivõistlustel osalenud sportlasi ning osa nendest sõidab kahe nädala pärast Slovakkiasse Euroopa Noorte Olümpiafestivalile.
U-18 EM-il seitsmevõistluses kuuenda koha saavutanud Viola Hambidge (Pärnu SK Altius) on Eesti meistrivõistlustel üles antud jooksualadel. Miia Tillmann (Võru KJK Lõunalõvi) teeb kaasa teivashüppes, Anna Panenkot (KJK Atleetika) näeme kaugus- ja kolmikhüppes ning Greete-Liis Krapp (Pärnu SK Altius) teeb kaasa kuulitõukes.
Noormeestest näeme mitmel alal kaasa löömas EM-il kümnevõistluses kuuenda koha saavutanud Harry Richard Jäägerit (SK Elite Sport). Heitealadel on üles antud Tristan Aik Sild (Treeningpartner) ja Manfred Männamaa (Audentese SK). Sprindidistantsidel tuleb starti Andreas Kase (KJK Järvala). Romet Kivi (SK Viraaž) teeb kaasa sprindi- ja keskmaadistantsidel ning Robert Kompus (SK Elite Sport) teeb kaasa teivashüppes ja jooksualadel.
Vaata täielikku osalejate nimekirja siit.
Võistlused algavad pühapäeval, 10.juulil kell 11.45 ning esmaspäeval, 11. juulil kell 11.00. Eesti meistrivõistluste käigus selgub ka järgmisel nädalavahetusel (16.-17. juuli) Vilniusesse U-18 ja U-20 Balti meistrivõistlustele sõitev Eesti koondis. | Rakveres selguvad U-18, U-20 ja U-23 vanuseklasside Eesti meistrid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
U-23 vanuseklassis võib oodata põnevaid jookse meeste sprindidistantsidel, stardinimekirjas on üles antud Lukas Lessel (TÜASK), Henri Sai (Pärnu SK Altius), Ken-Mark Minkovski (Audentese SK), Ats Kivimets (Audentese SK) ja Robin Sapar (Rakvere KJK ViKe). Heitealadel teeb kaasa Kevin Sakson (Audentese SK), vahendab EKJL.ee
Naiste sprindis võib häid jookse oodata täiskasvanute arvestuses Eesti meistriks tulnud Ann Marii Kivikaselt (Pärnu SK Altius). Kaugus- ja kolmikhüppes on üles antud Lishanna Ilves (Rakvere KJK ViKe) ning teivashüppes saame kaasa elada Eesti rekordiomanikule Marleen Müllale (Rakvere KJK ViKe).
5000 m käimises tuleb starti Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev-Sillamäe), kes kaks nädalat tagasi uuendas poole pikema distantsi Eesti rekordit. Odaviskes teeb kaasa Gedly Tugi (Audentese SK). Mitmevõistleja Katre Sofia Palm (Audentese SK) osaleb kaugushüppes ja kuulitõukes.
U-20 vanuseklassis näeme võistlemas sportlasi, kes on täitnud augustikuus toimuva U-20 MM-i normi. Mitmevõistleja Liisa-Maria Lusti (Audentese SK) on üles antud viiel erineval alal. Anna Maria Millend (Audentese SK) teeb kaasa nii tõkkesprindis kui ilma tõketeta sprindidistantsidel. Kõrgushüppes osaleb Elisabeth Pihela (Audentese SK).
Noormeeste kaugus- ja kolmikhüppes asub võistlustulle Viktor Morozov (KJK Atleetika). Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev) tuleb starti 400 ja 800 m jooksus. Andri Matrov (Audentese SK) osaleb kuulitõukes ja kettaheites ning Andreas Hantson (Viljandi VAK Staier) on üles antud kõrgus- ja kaugushüppes ning kettaheites.
U-18 vanuseklassis näeme võistlemas peaaegu kõiki Jeruusalemmas Euroopa meistrivõistlustel osalenud sportlasi ning osa nendest sõidab kahe nädala pärast Slovakkiasse Euroopa Noorte Olümpiafestivalile.
U-18 EM-il seitsmevõistluses kuuenda koha saavutanud Viola Hambidge (Pärnu SK Altius) on Eesti meistrivõistlustel üles antud jooksualadel. Miia Tillmann (Võru KJK Lõunalõvi) teeb kaasa teivashüppes, Anna Panenkot (KJK Atleetika) näeme kaugus- ja kolmikhüppes ning Greete-Liis Krapp (Pärnu SK Altius) teeb kaasa kuulitõukes.
Noormeestest näeme mitmel alal kaasa löömas EM-il kümnevõistluses kuuenda koha saavutanud Harry Richard Jäägerit (SK Elite Sport). Heitealadel on üles antud Tristan Aik Sild (Treeningpartner) ja Manfred Männamaa (Audentese SK). Sprindidistantsidel tuleb starti Andreas Kase (KJK Järvala). Romet Kivi (SK Viraaž) teeb kaasa sprindi- ja keskmaadistantsidel ning Robert Kompus (SK Elite Sport) teeb kaasa teivashüppes ja jooksualadel.
Vaata täielikku osalejate nimekirja siit.
Võistlused algavad pühapäeval, 10.juulil kell 11.45 ning esmaspäeval, 11. juulil kell 11.00. Eesti meistrivõistluste käigus selgub ka järgmisel nädalavahetusel (16.-17. juuli) Vilniusesse U-18 ja U-20 Balti meistrivõistlustele sõitev Eesti koondis.
### Response:
Rakveres selguvad U-18, U-20 ja U-23 vanuseklasside Eesti meistrid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põlva vallavalitsuse avalike suhete juhi Annely Eesmaa sõnul soovitakse peoga tagasi tuua vana traditsioon, kus laulmine oli kollektiivse koosviibimise loomulik osa.
"Eestlased on laulurahvas ning laulame kuni elame. Veel mõni aeg tagasi polnud perekondlikku pidu, kus ei võetud laulu üles ning tähtis polnud seejuures mitte niivõrd muusikaliselt igati korrektne esitus, vaid laulmine kui loomulik kollektiivne olek. Nüüd hakkab see komme vaikselt kaduma ning soovime seda traditsiooni taas üles õhutada," sõnas Eesmaa.
Laupäeva õhtul Põlva Intsikurmu metsapargis ja lauluväljakul tõmbavad lõõtsad lahti ning laulu võtavad üles lõõtspillide koondorkester, lõõtsamängijate meeskvintett, Juhan Uppin, Ants Järv ning Heino Tartes. Samuti astuvad üles Jan Uuspõld, külalised Pärnu Lõõtspillihaigete Seltsist, Leedust ja Austriast.
Pidu algab kell 18 ja kontsert lõppeb Untsakate kontserdi saatel. | Põlvas toimub traditsiooniline lõõtspillipidu Harmoonika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põlva vallavalitsuse avalike suhete juhi Annely Eesmaa sõnul soovitakse peoga tagasi tuua vana traditsioon, kus laulmine oli kollektiivse koosviibimise loomulik osa.
"Eestlased on laulurahvas ning laulame kuni elame. Veel mõni aeg tagasi polnud perekondlikku pidu, kus ei võetud laulu üles ning tähtis polnud seejuures mitte niivõrd muusikaliselt igati korrektne esitus, vaid laulmine kui loomulik kollektiivne olek. Nüüd hakkab see komme vaikselt kaduma ning soovime seda traditsiooni taas üles õhutada," sõnas Eesmaa.
Laupäeva õhtul Põlva Intsikurmu metsapargis ja lauluväljakul tõmbavad lõõtsad lahti ning laulu võtavad üles lõõtspillide koondorkester, lõõtsamängijate meeskvintett, Juhan Uppin, Ants Järv ning Heino Tartes. Samuti astuvad üles Jan Uuspõld, külalised Pärnu Lõõtspillihaigete Seltsist, Leedust ja Austriast.
Pidu algab kell 18 ja kontsert lõppeb Untsakate kontserdi saatel.
### Response:
Põlvas toimub traditsiooniline lõõtspillipidu Harmoonika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lastekurmu alal on võimalik kunstistuudio Maru Karu seltsis ehitada onne, meisterdada metsamaske ning äratada endas ürgloom, kunstnik Okeiko koos pojaga loob müstilisi näomaalinguid ja kõmisevaid kõlasid ning kuna üheltki Intsikurmu festivalilt ei puudu tants ja rütmid, panevad Kärt Tõnissoni juhendatud sammud metsapargi elama. Samuti astub üles muusik Silver Sepp koos oma Sisemaailma Purjekaga, mille ümber valmivad isemoodi instrumendid ja helid.
"Selgi aastal pakume mitmeid äratundmisrõõme staažikatele külastajatele, aga et ka endal Lastekurmut luues ikka huvitav oleks, oleme genereerinud taas mitmeid uusi kiiksuga tegevusi ja lustlikke alasid. Näiteks pakume tatramassaaži ja töötube, kus laps saab ka päriselt mõnusalt tööd rühkida," kirjeldas Lastekurmu korraldaja Bianka Soe.
Lisaks on Lastekurmul oma koht muinasjuttudel, metsaköögil, oksabuduaaril, kännukabel, raamatutel ja raamidel ning programmist ei puudu ka kalavõrgust metsabatuut ja võimalus käbisid vastu ripp-panne kõmistada.
5–6. augustil toimuv Intsikurmu festival toimub tänavu 10. korda ning lisaks muusikaprogrammile leiavad metsapargi erinevates nurkades aset festivalisõpradele tuttavad Lastekurmu, maleala, metsakino, tänavatoiduala ning alternatiivala. | Lastekurmu täidab festivalimetsa rütmide, onnide ja Silver Sepa muusikaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lastekurmu alal on võimalik kunstistuudio Maru Karu seltsis ehitada onne, meisterdada metsamaske ning äratada endas ürgloom, kunstnik Okeiko koos pojaga loob müstilisi näomaalinguid ja kõmisevaid kõlasid ning kuna üheltki Intsikurmu festivalilt ei puudu tants ja rütmid, panevad Kärt Tõnissoni juhendatud sammud metsapargi elama. Samuti astub üles muusik Silver Sepp koos oma Sisemaailma Purjekaga, mille ümber valmivad isemoodi instrumendid ja helid.
"Selgi aastal pakume mitmeid äratundmisrõõme staažikatele külastajatele, aga et ka endal Lastekurmut luues ikka huvitav oleks, oleme genereerinud taas mitmeid uusi kiiksuga tegevusi ja lustlikke alasid. Näiteks pakume tatramassaaži ja töötube, kus laps saab ka päriselt mõnusalt tööd rühkida," kirjeldas Lastekurmu korraldaja Bianka Soe.
Lisaks on Lastekurmul oma koht muinasjuttudel, metsaköögil, oksabuduaaril, kännukabel, raamatutel ja raamidel ning programmist ei puudu ka kalavõrgust metsabatuut ja võimalus käbisid vastu ripp-panne kõmistada.
5–6. augustil toimuv Intsikurmu festival toimub tänavu 10. korda ning lisaks muusikaprogrammile leiavad metsapargi erinevates nurkades aset festivalisõpradele tuttavad Lastekurmu, maleala, metsakino, tänavatoiduala ning alternatiivala.
### Response:
Lastekurmu täidab festivalimetsa rütmide, onnide ja Silver Sepa muusikaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ruddick teeb 35 km distantsil oma MM-debüüdi, 2015. aastal pidi ta Pekingi MM-ist kõrvainfektsiooni tõttu eemale jääma. Austraalia saadab Oregoni ka selle MM-i noorima võistleja, kui naiste 800 meetri jooksus lööb kaasa 17-aastane Claudia Hollingsworth.
"Iga kord, kui tal on võimalus avanenud, on midagi valesti läinud," rääkis Ruddicki isa Austraalia ajalehele Courier. "Ta arvas, et kõik on läbi. On uskumatu saavutus, et pärast kõiki neid aastaid on ta ikka seal."
Vanim kergejõustiku MM-il osalenud sportlane on Hispaania käija Jesus Angel Garcia, kes sai kolm aastat tagasi Dohas samuti 49-aastasena kaheksanda koha. Garcia on ainsaks kergejõustiklaseks, kes on osalenud kaheksatel suveolümpiamängudel. | 49-aastane austraallanna teeb kergejõustiku MM-il ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ruddick teeb 35 km distantsil oma MM-debüüdi, 2015. aastal pidi ta Pekingi MM-ist kõrvainfektsiooni tõttu eemale jääma. Austraalia saadab Oregoni ka selle MM-i noorima võistleja, kui naiste 800 meetri jooksus lööb kaasa 17-aastane Claudia Hollingsworth.
"Iga kord, kui tal on võimalus avanenud, on midagi valesti läinud," rääkis Ruddicki isa Austraalia ajalehele Courier. "Ta arvas, et kõik on läbi. On uskumatu saavutus, et pärast kõiki neid aastaid on ta ikka seal."
Vanim kergejõustiku MM-il osalenud sportlane on Hispaania käija Jesus Angel Garcia, kes sai kolm aastat tagasi Dohas samuti 49-aastasena kaheksanda koha. Garcia on ainsaks kergejõustiklaseks, kes on osalenud kaheksatel suveolümpiamängudel.
### Response:
49-aastane austraallanna teeb kergejõustiku MM-il ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wallace oli tooride seas populaarseim kandidaat uueks peaministriks, möödudes viimastel kuudel küsitlustes välisminister Liz Trussist, vahendas Reuters. Wallace`i populaarsuse tõusu peamiseks põhjuseks peetakse head Ukraina kriisiga toimetulekut. Samas on ühe favoriidina märgitud ka rahandusministrit Rishi Sunakit, kes on olnud populaarseim valik üldistes küsitlustes.
Wallace teatas aga sotsiaalmeedias, et ei soovi kandideerida.
"Pärast hoolikat kaalumist ja arutelu kolleegide ning perega võtsin ma vastu otsuse mitte osaleda tooride juhi valimistel," ütles Wallace.
"See polnud lihtne otsus, kuid tahan keskenduda oma praegusele tööle ning tagada julgeolek sellele suurepärasele riigile," lisas ta.
Ka endised ministrid Michael Gove ja Dominic Raab on kinnitanud, et nemad peaministri tooli ei soovi.
Praeguseks on teatanud oma kandideerimissoovist neli toori, ootuste järgi peaks kandidaate lisanduma veel tosina jagu.
Johnson teatas neljapäeval, et astub konservatiivide juhi kohalt tagasi, kuid jätkab peaministrina kuni uue tooride juhi selgumiseni. | Wallace teatas, et ei kandideeri Suurbritannia peaministriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wallace oli tooride seas populaarseim kandidaat uueks peaministriks, möödudes viimastel kuudel küsitlustes välisminister Liz Trussist, vahendas Reuters. Wallace`i populaarsuse tõusu peamiseks põhjuseks peetakse head Ukraina kriisiga toimetulekut. Samas on ühe favoriidina märgitud ka rahandusministrit Rishi Sunakit, kes on olnud populaarseim valik üldistes küsitlustes.
Wallace teatas aga sotsiaalmeedias, et ei soovi kandideerida.
"Pärast hoolikat kaalumist ja arutelu kolleegide ning perega võtsin ma vastu otsuse mitte osaleda tooride juhi valimistel," ütles Wallace.
"See polnud lihtne otsus, kuid tahan keskenduda oma praegusele tööle ning tagada julgeolek sellele suurepärasele riigile," lisas ta.
Ka endised ministrid Michael Gove ja Dominic Raab on kinnitanud, et nemad peaministri tooli ei soovi.
Praeguseks on teatanud oma kandideerimissoovist neli toori, ootuste järgi peaks kandidaate lisanduma veel tosina jagu.
Johnson teatas neljapäeval, et astub konservatiivide juhi kohalt tagasi, kuid jätkab peaministrina kuni uue tooride juhi selgumiseni.
### Response:
Wallace teatas, et ei kandideeri Suurbritannia peaministriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti paatkond sai teises poolfinaalis ajaga 5.46,11 viienda koha. Poolfinaali parim oli Rumeenia (5.37,21), teine oli Ukraina ajaga 5.39,70 ning viimasena viis Hiina A-finaali tulemus 5.40,30.
Eestit edestas poolfinaalis veel ka Leedu (5.44,58). Nii peab Eesti neljapaat pühapäeva hommikul võistlema B-finaalis, kus nende vastasteks on Tšehhi, Saksamaa, Belgia ja Šveits.
Paarisaerulisel kahepaadil tegid teist etappi järjest kaasa Ander Koppel (Pärnu SK Kalev) ja Elar Loot (SAK Tartu). Poznanis väikese finaali kuuendana lõpetanud paar pidi seekord leppima kohaga C-finaalis, kus jäädi ajaga 6.39,84 viimaseks ehk neljandaks. Kolmandal kohal lõpetanud Mehhikole kaotasid Koppel ja Loot 12 sekundiga. | Neljapaat jäi MK-etapil suurest finaalist välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti paatkond sai teises poolfinaalis ajaga 5.46,11 viienda koha. Poolfinaali parim oli Rumeenia (5.37,21), teine oli Ukraina ajaga 5.39,70 ning viimasena viis Hiina A-finaali tulemus 5.40,30.
Eestit edestas poolfinaalis veel ka Leedu (5.44,58). Nii peab Eesti neljapaat pühapäeva hommikul võistlema B-finaalis, kus nende vastasteks on Tšehhi, Saksamaa, Belgia ja Šveits.
Paarisaerulisel kahepaadil tegid teist etappi järjest kaasa Ander Koppel (Pärnu SK Kalev) ja Elar Loot (SAK Tartu). Poznanis väikese finaali kuuendana lõpetanud paar pidi seekord leppima kohaga C-finaalis, kus jäädi ajaga 6.39,84 viimaseks ehk neljandaks. Kolmandal kohal lõpetanud Mehhikole kaotasid Koppel ja Loot 12 sekundiga.
### Response:
Neljapaat jäi MK-etapil suurest finaalist välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedese koroonatestimise järel pidid velotuurilt lahkuma Geoffrey Bouchard (AG2R Citroen) ja Vegard Stake Längen (UAE Team Emirates). AG2R kinnitas, et ülejäänud tiimi proovid olid nii neljapäeva õhtul kui reede hommikul negatiivsed, Längenil ilmnesid sümptomid reedel ning norralane andis positiivse proovi laupäeva hommikul kaheksanda etapi eel.
Ratturitest on Touri pooleli pidanud jätma ka karmil viiendal etapil kukkunud Jack Haig (Bahrain Victorious), Daniel Oss (TotalEnergies) ja Michael Gogl (Alpecin-Deceuninck) ning kuuendal etapil kõrvale astunud Alex Kirsch (Trek-Segafredo).
Nädala alguses andsid positiivse proovi QuickStep-AlphaVinyli spordidirektorid Wilfred Peeters ja Klaas Lodewyck, Tourile ei ole veel jõudnud enne võistluse algust koroonaga nakatunud Jumbo-Visma spordidirektor Merijn Zeeman ja mitmed teised QuickStepi taustajõud. | Koroonaviirus jõudis Prantsusmaa velotuuri kimbutama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedese koroonatestimise järel pidid velotuurilt lahkuma Geoffrey Bouchard (AG2R Citroen) ja Vegard Stake Längen (UAE Team Emirates). AG2R kinnitas, et ülejäänud tiimi proovid olid nii neljapäeva õhtul kui reede hommikul negatiivsed, Längenil ilmnesid sümptomid reedel ning norralane andis positiivse proovi laupäeva hommikul kaheksanda etapi eel.
Ratturitest on Touri pooleli pidanud jätma ka karmil viiendal etapil kukkunud Jack Haig (Bahrain Victorious), Daniel Oss (TotalEnergies) ja Michael Gogl (Alpecin-Deceuninck) ning kuuendal etapil kõrvale astunud Alex Kirsch (Trek-Segafredo).
Nädala alguses andsid positiivse proovi QuickStep-AlphaVinyli spordidirektorid Wilfred Peeters ja Klaas Lodewyck, Tourile ei ole veel jõudnud enne võistluse algust koroonaga nakatunud Jumbo-Visma spordidirektor Merijn Zeeman ja mitmed teised QuickStepi taustajõud.
### Response:
Koroonaviirus jõudis Prantsusmaa velotuuri kimbutama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veerandaegade kaupa käest-kätte kulgenud kohtumises kerkis Eesti resultatiivseimaks 14 punkti visanud Sverre Aav. Gregor Kuuba panustas 13 silmaga, Joonas Riismaa kogus 11 punkti, seitse lauapalli ja seitse resultatiivset söötu ning Markus Ilveri kontole kogunes kümme punkti ja kaheksa lauapalli.
Läti parimana kogus Hispaania kõrgliigaklubi Badalona Joventuti süsteemi kuuluv Krišs Helmanis 15 punkti, viimati Hispaania tugevuselt kolmandas liigas toimetanud Toms Skuja arvele kanti 12 silma ning Ventspilsi klubi mängumees Kristians Šulcs tõi 11 punkti ja kuus lauapalli.
Eesti U-20 koondis kuulub B-divisjoni EM-turniiril A-alagruppi koos Rumeenia, Islandi, Hollandi ja Luksemburgi eakaaslastega. Esimene kohtumine on Eestil reedel, 15. juulil Islandi vastu. | U-20 korvpallikoondis sai nädal enne EM-i jagu Läti eakaaslastest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veerandaegade kaupa käest-kätte kulgenud kohtumises kerkis Eesti resultatiivseimaks 14 punkti visanud Sverre Aav. Gregor Kuuba panustas 13 silmaga, Joonas Riismaa kogus 11 punkti, seitse lauapalli ja seitse resultatiivset söötu ning Markus Ilveri kontole kogunes kümme punkti ja kaheksa lauapalli.
Läti parimana kogus Hispaania kõrgliigaklubi Badalona Joventuti süsteemi kuuluv Krišs Helmanis 15 punkti, viimati Hispaania tugevuselt kolmandas liigas toimetanud Toms Skuja arvele kanti 12 silma ning Ventspilsi klubi mängumees Kristians Šulcs tõi 11 punkti ja kuus lauapalli.
Eesti U-20 koondis kuulub B-divisjoni EM-turniiril A-alagruppi koos Rumeenia, Islandi, Hollandi ja Luksemburgi eakaaslastega. Esimene kohtumine on Eestil reedel, 15. juulil Islandi vastu.
### Response:
U-20 korvpallikoondis sai nädal enne EM-i jagu Läti eakaaslastest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jump" ilmus pärast Republic Recordsi ja Uptown Recordsiga koostöölepingu sõlmimist. Ciara peagi ilmavalgust nägev kaheksas album ilmub laulja isikliku plaadifirma Beauty Marks Entertainment alt.
"[Republic Recordsi kaaspresident] Wendy [Goldstein] ja mina oleme juba mõnda aega arutlenud koostöö üle ning entusiasm, mida tema ja kogu meeskond on uue projekti suhtes välja näidanud, tähistab uut põnevat peatükki minu karjääris," sõnas Ciara.
"Olen tänulik, et saan jätkata oma missiooni panna maailm tantsima meeskonnaga, keda imetlen ja kes on artistide jõustamise esirinnas." | Ciara ja Coast Contra avaldasid uue singli "Jump" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jump" ilmus pärast Republic Recordsi ja Uptown Recordsiga koostöölepingu sõlmimist. Ciara peagi ilmavalgust nägev kaheksas album ilmub laulja isikliku plaadifirma Beauty Marks Entertainment alt.
"[Republic Recordsi kaaspresident] Wendy [Goldstein] ja mina oleme juba mõnda aega arutlenud koostöö üle ning entusiasm, mida tema ja kogu meeskond on uue projekti suhtes välja näidanud, tähistab uut põnevat peatükki minu karjääris," sõnas Ciara.
"Olen tänulik, et saan jätkata oma missiooni panna maailm tantsima meeskonnaga, keda imetlen ja kes on artistide jõustamise esirinnas."
### Response:
Ciara ja Coast Contra avaldasid uue singli "Jump" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vatikani alati rahvarohkes Sixtuse kabelis töötab range lõuajoone ja hoolikalt kammitud vuntsidega turvamees, kellele on tema kolleegidega võrreldes usaldatud rohkem kohustusi. Iga seitsme-kaheksa minuti tagant astub ta mikrofoni juurde ja lausub kašpirovskilikult 1 sisendava häälega: " Silence!" Ning pärast kandvat pausi: " No photos! No video!" Kui õnnestuks see vaikust nõudev ja fotosid-videoid keelav sõnavõtt salvestada ning miksida Depeche Mode'i looga "Enjoy the Silence", kujuneks sellest kindlasti raadiojaamade üks selle suve hitte.
Omamoodi vaikelu valitseb tänavu ka suveteatris. Kaugeltki küll mitte mahu mõttes: mängitakse ligi 150 lavastust, millest peaaegu poolsada on uuslavastused ehk jõudnud või jõudmas esietenduseni sel suvel. Eelmise suve rohkem kui 80 uuslavastusega võrreldes on seda tõesti vähem, ent juba aastaid olen pooldanud leninlikku põhimõtet "pigem vähem, aga paremini". Kirsten Simmo Eesti Teatri Agentuurist on põhjendanud seda kohatist kahanemist asjaoluga, et kurjast viirusest tingitud piirangute ajal teatritel-truppidel tööd aina kuhjusid ja pääsesid siis mullu suvel paisu tagant korraga välja.
"Nüüd aga on teatrid võtnud pragmaatilisema joone ja mängitakse hea meelega juba läinud suvel esietendunud lavastusi," selgitas ta. 2
Küllap nii see ongi. Näiteks Tartu Uus teater, kelle "Serafima + Bogdan" tõi Ivar Põllule märtsis lavastajaauhinna, mängib seda lavastust Peipsi ääres menukalt selgi suvel ja midagi uut suuremat ei ole seekord ette võtnud.
Milles siis asi? Olukorras, kui pool teatrisuve hakkab kohe-kohe mööda saama ja teise poole plaanid on samuti avalikud, tuleb öelda, et see vaikus ei ole küll kõrvulukustav, kuid midagi meeliülendavat kostab harva – kuulata kuhupoole tahes, ette või taha. Mõistagi tuleb endale aru anda, et suveteater on isevärki nähtus, mille puhul kunstilised eesmärgid ei pruugi kapata etendamispaika esimesel kaarikul. Eesmärk võib olla hoopiski meelt lahutada, jagada kultuuriloolist vaimuvara, meelitada inimesi põnevatesse ja tähenduslikesse kohtadesse ning seeläbi seal elu käima tõmmata, ent kindlasti ei ole vähetähtis ka teenida teatrile lisaraha ja anda selleks võimalus näitlejatelegi, kes molutaksid suve muidu niisama maha. Eks võimalikke põhjusi, miks suvel teatrit teha, leia veelgi, kuid tänavu paistab puudus olevat põnevatest materjalidest ja ootamatutest vormidest, kuhu see materjal valada.
Teatriturundajad on püüdnud tänavust maha müüa kui kangelaste suve. Eks ta seda ongi. Ühes rivis kappavad siin Ugala "Kolm musketäri", Rakvere teatri "Robin Hood", Karakteri "Ivo Schenkenberg ja Hannibali rahvas" ning mingi kandi pealt ka Kesk-Eesti teatritrupi "Ai, velled …", ehkki viimase vastukajas on rõhutatud, et Hirmsast Antsust ja teistest metsavendadest pole seal püütud teha üheplaanilisi kangelaslikke vabadusvõitlejaid. Vaprusest, usust ja armastusest räägitakse siiski tolleski lavaloos. Kahtlemata on need lavastused, mis annavad kambas koos sellele teatrisuvele näo ja aitavad seda meelde jätta, kuid kunstilistesse sügavustesse sukeldumine pole olnud nende puhul peamine eesmärk.
Tallinna Linnateatri "Kalaranna 28" pani ennast õige mitmel põhjusel ootama, kuid neist on realiseerunud vaid köitev ruumiloome Patarei merekindluse õuel. Kui Endla teatri keset kevadet esietendunud "Suvitajad", kas või pealkirja tõttu suvelavastuseks arvata, siis omas värvikas napakuses on tegemist õnnestumisega. EMTA lavakunstikooli ja Theatrumi "Stalker" väärib kiitust põneva materjalivaliku eest, ent on jäänud kahjuks Tarkovski filmi kaksikvennaks. Kui nüüd suunata oma selgeltnägija pilk veel esietendumata lavastustele, siis head-paremat julgen loota R.A.A.A.Mi lavastusest "Diktaator, naljamees ja liiderdaja" ning Ekspeditsiooni ja Von Krahli teatri tükist "Ainult jõed voolavad vabalt" – nõudlikumasse vaatajasse süstivad usku just lavastajad. Mine tea, võib-olla tuleb mõni õnnestumine veel. Aga nii või teisiti on tänavuse lahjapoolse teatrisuve peamine päästja praegu Rakveres mürtsuv festival "Baltoscandal", kus näidatakse etenduskunste, mis on nagu Juhan Liivi luule, mida iga päev ei kuule.
1 Venemaa psühhoterapeut Anatoli Kašpirovski sai tuntuks 1989. aastal NSV Liidu Kesktelevisioonis edastatud teleraviseanssidega.
2 Gerli Nõmm, Eesti teatrid toovad lavale 150 suvelavastust. – ERRi kultuuriportaal 14. VI 2022. | Tambet Kaugema: suveteatris valitseb vaikelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vatikani alati rahvarohkes Sixtuse kabelis töötab range lõuajoone ja hoolikalt kammitud vuntsidega turvamees, kellele on tema kolleegidega võrreldes usaldatud rohkem kohustusi. Iga seitsme-kaheksa minuti tagant astub ta mikrofoni juurde ja lausub kašpirovskilikult 1 sisendava häälega: " Silence!" Ning pärast kandvat pausi: " No photos! No video!" Kui õnnestuks see vaikust nõudev ja fotosid-videoid keelav sõnavõtt salvestada ning miksida Depeche Mode'i looga "Enjoy the Silence", kujuneks sellest kindlasti raadiojaamade üks selle suve hitte.
Omamoodi vaikelu valitseb tänavu ka suveteatris. Kaugeltki küll mitte mahu mõttes: mängitakse ligi 150 lavastust, millest peaaegu poolsada on uuslavastused ehk jõudnud või jõudmas esietenduseni sel suvel. Eelmise suve rohkem kui 80 uuslavastusega võrreldes on seda tõesti vähem, ent juba aastaid olen pooldanud leninlikku põhimõtet "pigem vähem, aga paremini". Kirsten Simmo Eesti Teatri Agentuurist on põhjendanud seda kohatist kahanemist asjaoluga, et kurjast viirusest tingitud piirangute ajal teatritel-truppidel tööd aina kuhjusid ja pääsesid siis mullu suvel paisu tagant korraga välja.
"Nüüd aga on teatrid võtnud pragmaatilisema joone ja mängitakse hea meelega juba läinud suvel esietendunud lavastusi," selgitas ta. 2
Küllap nii see ongi. Näiteks Tartu Uus teater, kelle "Serafima + Bogdan" tõi Ivar Põllule märtsis lavastajaauhinna, mängib seda lavastust Peipsi ääres menukalt selgi suvel ja midagi uut suuremat ei ole seekord ette võtnud.
Milles siis asi? Olukorras, kui pool teatrisuve hakkab kohe-kohe mööda saama ja teise poole plaanid on samuti avalikud, tuleb öelda, et see vaikus ei ole küll kõrvulukustav, kuid midagi meeliülendavat kostab harva – kuulata kuhupoole tahes, ette või taha. Mõistagi tuleb endale aru anda, et suveteater on isevärki nähtus, mille puhul kunstilised eesmärgid ei pruugi kapata etendamispaika esimesel kaarikul. Eesmärk võib olla hoopiski meelt lahutada, jagada kultuuriloolist vaimuvara, meelitada inimesi põnevatesse ja tähenduslikesse kohtadesse ning seeläbi seal elu käima tõmmata, ent kindlasti ei ole vähetähtis ka teenida teatrile lisaraha ja anda selleks võimalus näitlejatelegi, kes molutaksid suve muidu niisama maha. Eks võimalikke põhjusi, miks suvel teatrit teha, leia veelgi, kuid tänavu paistab puudus olevat põnevatest materjalidest ja ootamatutest vormidest, kuhu see materjal valada.
Teatriturundajad on püüdnud tänavust maha müüa kui kangelaste suve. Eks ta seda ongi. Ühes rivis kappavad siin Ugala "Kolm musketäri", Rakvere teatri "Robin Hood", Karakteri "Ivo Schenkenberg ja Hannibali rahvas" ning mingi kandi pealt ka Kesk-Eesti teatritrupi "Ai, velled …", ehkki viimase vastukajas on rõhutatud, et Hirmsast Antsust ja teistest metsavendadest pole seal püütud teha üheplaanilisi kangelaslikke vabadusvõitlejaid. Vaprusest, usust ja armastusest räägitakse siiski tolleski lavaloos. Kahtlemata on need lavastused, mis annavad kambas koos sellele teatrisuvele näo ja aitavad seda meelde jätta, kuid kunstilistesse sügavustesse sukeldumine pole olnud nende puhul peamine eesmärk.
Tallinna Linnateatri "Kalaranna 28" pani ennast õige mitmel põhjusel ootama, kuid neist on realiseerunud vaid köitev ruumiloome Patarei merekindluse õuel. Kui Endla teatri keset kevadet esietendunud "Suvitajad", kas või pealkirja tõttu suvelavastuseks arvata, siis omas värvikas napakuses on tegemist õnnestumisega. EMTA lavakunstikooli ja Theatrumi "Stalker" väärib kiitust põneva materjalivaliku eest, ent on jäänud kahjuks Tarkovski filmi kaksikvennaks. Kui nüüd suunata oma selgeltnägija pilk veel esietendumata lavastustele, siis head-paremat julgen loota R.A.A.A.Mi lavastusest "Diktaator, naljamees ja liiderdaja" ning Ekspeditsiooni ja Von Krahli teatri tükist "Ainult jõed voolavad vabalt" – nõudlikumasse vaatajasse süstivad usku just lavastajad. Mine tea, võib-olla tuleb mõni õnnestumine veel. Aga nii või teisiti on tänavuse lahjapoolse teatrisuve peamine päästja praegu Rakveres mürtsuv festival "Baltoscandal", kus näidatakse etenduskunste, mis on nagu Juhan Liivi luule, mida iga päev ei kuule.
1 Venemaa psühhoterapeut Anatoli Kašpirovski sai tuntuks 1989. aastal NSV Liidu Kesktelevisioonis edastatud teleraviseanssidega.
2 Gerli Nõmm, Eesti teatrid toovad lavale 150 suvelavastust. – ERRi kultuuriportaal 14. VI 2022.
### Response:
Tambet Kaugema: suveteatris valitseb vaikelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wimbledoni turniir keelas Venemaa ja Valgevene tennisistidel pärast Ukraina invasiooni Londonis mängimast. Ühe põhjusena toodi välja ka see, et sellisel juhul ei paku Briti kuninglik perekond Venemaa sportlase triumfi puhul talle trofeed ulatades Vladimir Putinile nn tasuta propagandat.
Küll läheb laupäevases naiste üksikmänguturniiri finaalis maailma teise reketi Ons Jabeuriga vastamisi Jelena Rõbakina, kes sündis Moskvas ning esindas Venemaad kuni 2018. aastani. Veidi pärast oma 19. sünnipäeva võttis ta Kasahstani kodakondsuse.
"Lena elab Moskvas, kasvas siin üles ning sirgus siin mängijaks," rääkis Rõbakinaga koostööd teinud tennisetreener Andrei Tšesnokov portaalile championat.com. "Õnnitleme kuninglikku perekonda, sest nemad peavad õnnitlema kedagi Venemaalt," lisas ta.
"Vaatamata Suurbritannia võimude vastupanule jõudis Venemaa tennisist ikka tähtsaimal muruturniiril finaali," kirjutas championat reedeses finaali eelvaates. "Moskvalanna Rõbakina pääses Wimbledonis finaali," seisab Gazeta.ru pealkirjas, samamoodi vormistas pealkirja ka Sports.ru.
Küll kirjutab Sports.ru kolumnist Pavel Nitkin, et Rõbakina pääses maailma tippu just Kasahstani esindades ja sealse alaliidu toetusele tuginedes. Lisaks pole tal suure tõenäosusega alles ka Vene passi, sest Kasahstanis on topeltkodakondsus keelatud. "Võime pikalt vaielda selle üle, kas Wimbledoni otsus oli õige või mitte, aga on absurdne arvata, et Rõbakina edu on Venemaa spordi kaudne triumf või löök Briti korraldajatele," tõdes Nitkin.
Rõbakina on viimase nädala jooksul pressikonverentsidel pidanud rohkem rääkima oma kodakondsusest kui väljakul pakutud esitustest, pärast veerandfinaalis Ajla Tomljanovici üle saadud võitu võttis 23-aastane maailma 23. reket sõna ka Ukrainas toimuva teemal. "Tahan lihtsalt, et sõda lõppeks võimalikult ruttu; tahan rahu," ütles Rõbakina.
Sealjuures on Venemaaga kaudselt seotud ka Jabeur, sest tema endisest vehklejast abikaasa ja treener Karim Kamoun on pooleldi venelane, räägib vene keelt ning on seda õpetanud ka laupäeval esimese Aafrika naisena slämmiturniiri finaalis mängivale Jabeurile. | Venelased provotseerivad: Vene tennisist jõudis keelule vaatamata Wimbledoni finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wimbledoni turniir keelas Venemaa ja Valgevene tennisistidel pärast Ukraina invasiooni Londonis mängimast. Ühe põhjusena toodi välja ka see, et sellisel juhul ei paku Briti kuninglik perekond Venemaa sportlase triumfi puhul talle trofeed ulatades Vladimir Putinile nn tasuta propagandat.
Küll läheb laupäevases naiste üksikmänguturniiri finaalis maailma teise reketi Ons Jabeuriga vastamisi Jelena Rõbakina, kes sündis Moskvas ning esindas Venemaad kuni 2018. aastani. Veidi pärast oma 19. sünnipäeva võttis ta Kasahstani kodakondsuse.
"Lena elab Moskvas, kasvas siin üles ning sirgus siin mängijaks," rääkis Rõbakinaga koostööd teinud tennisetreener Andrei Tšesnokov portaalile championat.com. "Õnnitleme kuninglikku perekonda, sest nemad peavad õnnitlema kedagi Venemaalt," lisas ta.
"Vaatamata Suurbritannia võimude vastupanule jõudis Venemaa tennisist ikka tähtsaimal muruturniiril finaali," kirjutas championat reedeses finaali eelvaates. "Moskvalanna Rõbakina pääses Wimbledonis finaali," seisab Gazeta.ru pealkirjas, samamoodi vormistas pealkirja ka Sports.ru.
Küll kirjutab Sports.ru kolumnist Pavel Nitkin, et Rõbakina pääses maailma tippu just Kasahstani esindades ja sealse alaliidu toetusele tuginedes. Lisaks pole tal suure tõenäosusega alles ka Vene passi, sest Kasahstanis on topeltkodakondsus keelatud. "Võime pikalt vaielda selle üle, kas Wimbledoni otsus oli õige või mitte, aga on absurdne arvata, et Rõbakina edu on Venemaa spordi kaudne triumf või löök Briti korraldajatele," tõdes Nitkin.
Rõbakina on viimase nädala jooksul pressikonverentsidel pidanud rohkem rääkima oma kodakondsusest kui väljakul pakutud esitustest, pärast veerandfinaalis Ajla Tomljanovici üle saadud võitu võttis 23-aastane maailma 23. reket sõna ka Ukrainas toimuva teemal. "Tahan lihtsalt, et sõda lõppeks võimalikult ruttu; tahan rahu," ütles Rõbakina.
Sealjuures on Venemaaga kaudselt seotud ka Jabeur, sest tema endisest vehklejast abikaasa ja treener Karim Kamoun on pooleldi venelane, räägib vene keelt ning on seda õpetanud ka laupäeval esimese Aafrika naisena slämmiturniiri finaalis mängivale Jabeurile.
### Response:
Venelased provotseerivad: Vene tennisist jõudis keelule vaatamata Wimbledoni finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängufilm "Must telefon" ("The Black Phone", USA 2021), režissöör Scott Derrickson, stsenaristid Scott Derrickson ja C. Robert Cargill, operaator Brett Jutkiewicz, helilooja Mark Korven. Osades Mason Thames, Madeleine McGraw, Ethan Hawke, Jeremy Davies, E. Roger Mitchell jt.
Mängufilm "Mõnele meeldib toorelt" ("Barbaque", Prantsusmaa 2021), režissöör Fabrice Eboué, stsenaristid Fabrice Eboué ja Vincent Solignac, helilooja Guillaume Roussel. Osades Marina Foïs, Fabrice Eboué, Jean-François Cayrey, Lisa Do Couto Texeira jt.
Mis neid kaht filmi ühendab? Esmapilgul suurt mitte midagi: "Mõnele meeldib toorelt" on totakas prantsuse õuduskomöödia, "Must telefon" aga rõhutatult tume retrotriller, kui tahate, siis isegi stiihiline slasher. Küll aga peitub nende filmide sarnasus ja ühisosa sügavamal identiteedis, sest nii Scott Derrickson kui ka Fabrice Eboué ei karda murda žanrifilmi traditsiooni liigestest lahti ning uhmris peeneks pulbriks jahvatada, et segada kokku rosolje, mis mõjub kui filmikaleidoskoop. Erilaadne esteetika ja ajastud põrkuvad ning sulavad üheks, nii et üht polegi lõpuks võimalik teisest eristada.
Kuid selleski pole otseselt midagi erilist: žanrifilmi vundament on alati olnud laenamine, klassikutele austuse avaldamine, isegi omamoodi taastootmine. Antud juhul on küsimus aga paindlikkuses, millega seda on tehtud. Alatihti on jäänud õudusfilmid – eriti just õuduskomöödiad – kangeks ja rabedaks, sest kiputakse end liiga tõsiselt võtma, satutakse algmaterjalist hullupööra vaimustusse ja väsitatakse seega vaataja kiirelt ära. Kaua sa ikka jaksad vaadata, kuidas kari inimesi ekraanil tõsimeeli mingi täieliku jaburusega tegeleb? Antud juhul on aga kõik särtsakas ja hoogne, pole kardetud ka elutervet eneseirooniat ning irvitatakse selle üle, mida tehakse.
"Mustast telefonist" ja "Mõnele meeldib toorelt" rääkima hakates tuleb esmalt markeerida veel üht põhimõtet, mille poolest on need üksteisele üpris lähedal: mõlema puhul on taandatud filmist kõik üleliigne. Küllalt vägivaldselt on maha lõigatud kõik jäsemed, millel eeltöö käigus funktsiooni ei nähtud, alles on jäetud vaid tihe ning konkreetne tõmmis. Julmalt väljendudes võib isegi öelda, et seetõttu on valminud kaks täiesti, khm, mõttetut filmi.
Kui iga normaalse ja täisverelise filmižanri puhul oleks see suurim solvang, siis õudusfilmivallas on see omamoodi nirvaana, kuhu jõuda. Kinosaalis istujat ei hakata tüütama keeruka sisu, käändude ega pööretega, isegi mitte ootamatustega. Suuresti teatakse juba ette, mida neist filmidest saada on, sest mõlema filmi sisu annab avada ühe lausega. "Mustas telefonis" tegutseb müstiline mõrvar, kes röövib vaid ühe väikelinna lapsi. "Mõnele meeldib toorelt" räägib lihunikest, kes hakkavad veganitest sinki tegema. Kõik on öeldud: nüüd on sada protsenti kindel, mida kinos saate.
Žanrifännidele on see aga hea uudis, sest mida paremat võikski ühelt õudusfilmilt suvel tahta. Pärast pikka puhkusepäeva, kui oled lesinud laisalt päikese käes ja õhtuks peast täiesti kapsas, mõjuvad need filmid kui sahmakas jäävett näkku, värskendavalt ja kargelt. Meel saab lahutatud ja jahutatud. Ja näpuotsaga jagub ka hirmu, mõistagi.
Totakas prantsuse komöödia steroididel
"Mõnele meeldib toorelt" on prantsuse klassika, film, millesuguseid on sealmail tehtud juba aastakümneid. Mingil imekombel võtavad nad aga ikka needsamad komponendid, keeravad neist vaata et sama roa kokku, aga ikka sööme ja naeratame õndsalt. Kummaline ja eklektiline, totakas ja naiivne – üks tõupuhas prantsuse komöödia peab ikka neist reeglitest lähtuma. Fabrice Eboué on olnud oma ülesande kõrgusel, sest kõik see on tema filmis olemas, ning mitte lihtsalt olemas, vaid kümnekordselt alla joonitud ja punasega üle kirjutatud.
Kuigi, nagu olen juba maininud, peitub žanrifilmi tugevus tihti selles, et vaatajale pakutakse täpselt seda, mida ta ootab, siis on "Mõnele meeldib toorelt" puhul aluseks võetud siiski üsna vähelevinud nišš – inimsööjafilm. Viimastel aastatel on sellest saanud küll omamoodi trenditeema, meenutagem näiteks Julia Ducournau "Toorest" või ka tänavu valminud Mimi Cave'i "Värsket". 1 Ent kui enamasti on nende filmide algimpulsiks omamoodi hälve, mõte, et inimsöömine on midagi ebainimlikku ja värdjalikku, siis filmis "Mõnele meeldib toorelt" ei viitsita sellise pateetilise jamaga üldse vaeva näha. Noh, kui inimliha maitseb, mis siis sellest on?
Tänu sellele, et Eboué hüppab sujuvalt üle tüütutest stampküsimustest, millega inimsööjafilmides alati vaatajat väsitatakse, saab ka "Mõnele meeldib toorelt" kiirelt hea hoo sisse ning kohe liigutakse palju huvitavamate küsimuste juurde. Näiteks see, et lihtne on ju müüa inimliha – mis siis sellest ikka, kõik kohad on inimesi täis. Aga mõelda vaid, kui hõrk võib olla vegani liha. Lihunikud Vincent ja Sophie satuvad selle peale tegelikult juhuslikult, kui poolkogemata läheb nende poes müügile inimlihast sink ja sellest saab kiirelt meeletu hitt. Seega tulevad nad kavala mõtte peale, et hakkavad inimliha müüma hoopiski haruldase Iraani sealiha nime all, mida saab vaid nende poest. Suure menu tõttu tuleb aga hakata pidevalt toorainet juurde hankima.
Kui filmi esimene kolmandik juhatab vaataja üsna rahulikult sellesse pöörasesse sündmustikku, siis ootamatult vajutatakse gaas põhja ja sõidetakse täiskiirusel läbi seina. Film saab oma kappava hoo sisse ja tulemus meenutab midagi Quentin Dupieux' filmograafiast. Maailm nende veidrikest peategelaste ümber on pealtnäha normaalne, aga tõesti vaid pealtnäha, sest tegelikult on seal ikkagi mingi sügavam, silmale nähtamatu nihe, mis muudab kõik kuidagi imelikuks ja ebanormaalseks. Seetõttu on ka huumor nagu briti mocumentary's: tahaksid naerda, aga ei tea, kas ikka sobib nii lollide asjade üle irvitada.
Kõige selle totruse ja ebanormaalsuse juures püsib "Mõnele meeldib toorelt" siiski lõpuni fookuses ning seda suuresti tänu varem mainitud filtreeritusele. Kuigi nende mõne sõgeda ideega mängitakse filmis julgelt ja väänatakse neid igat võimalikku pidi, liigub lugu ikkagi konkreetses suunas ning otsad põimitakse efektselt ja kummalisel kombel isegi üsna liigutavalt kokku. 80 minutiga pakutakse vaatajale kõike, alates purskavast verest ja lollist naljast kuni ajuvaba prantsuse krimkani. Seega, kui teile meeldib Dupieux, siis meeldib ka Eboué.
Sarimõrvaritriller kõverpeeglis
Režissöör Scott Derrickson on kogu oma karjääri jooksul olnud tegev žanrifilmivallas ("Pahaendeline", "Emily Rose'i vaimude väljaajamine") ning kuigi ta põikas vahepeal Marveli manu ja lavastas "Doktor Strange'i", 2 siis on ta taas uhkusega õudusfilmi juures tagasi. Kuid kas tema värske linateos "Must telefon" on üldse õudusfilm? Puristid võiksid selle üle kindlasti päevi vaielda, kuid tõsiasi on see, et kuigi siin on slasher'i elemente, pole režissööri huvitanud ükski konkreetne žanr ega reeglite järgimine, vaid pigem neist teadlik möödapõikamine ja nende omamoodi remiksimine.
Kui üritada "Musta telefoni" kuidagi lahti muukida, siis on see eelkõige kui 1990ndate krimitrilleri värskendus, midagi "Voonakeste vaikimise" ja "Seitsme" vahepealset, 3 kus vaatajale ei esitleta lõputuid mõrvu ja veristamist, vaid oleme mõrtsukast pidevalt üks-kaks-kolm sammu maas, näeme vaid tagajärgi, nii-öelda saiapuru, mille ta on kavalalt endast maha jätnud. Ega seegi ole Derricksoni eesmärk, sest sarimõrvaritrilleritega soovitakse enamasti psühhopaatide tegevust seletada ja ratsionaliseerida, kuid antud juhul seda just trotsitakse sihilikult.
See aga toobki sisse sarnasuse slasher'iga: Ethan Hawke'i kehastatud pahalasest saame filmi jooksul teada umbes sama palju kui filmi plakatit vaadates. On mingi haige inimene, kes paneb endale ette kummalise maski ja tapab lapsi. Miks ta seda teeb? Mis tal viga on? Need küsimused kummitavad vaatajat terve filmi aja ning ehk peitubki just selles Scott Derricksoni filmi sügavam sisu. Tema õudus algab vaataja pimeduses hoidmisest, sest just nii ongi kõige hirmsam. Öösel toas veiklevad varjud võivad vabalt olla deemonid või muud sorti kollid, aga seda ainult hetkeni, kui saame aru, et need on lihtsalt aknataguse puu tuules kõikuvad oksad. Ka "Musta telefoni" müstiline Krabaja on hirmus just seetõttu, et vaataja ei tea temast mitte vähimatki.
Tõsi, seda salapärase mõrvari köitvat ideed on rikastatud ka stephenkingliku (noh, filmi aluseks oleva lühijutu autor on ikkagi Kingi poeg Joe Hill!) tegelaste virvarriga, mis mõjub aga filmi lõppeesmärgi valguses lihtsalt ebavajaliku lisakoormana. Loosse segatakse üle kümne tegelase, kelle kõigi puhul joonistatakse välja lai taustalugu, erinevad isikuomadused ja ühiskondlik positsioon selles väikelinnas. Derrickson pole aga osanud selle kõigega midagi eriti tarka peale hakata: enamiku tegelaste abil on ta loonud lihtsalt hulga valesid teeotsi ja tupikusse jooksvaid teemaarendusi, millega antakse loole pisut õhku juurde. Kõigis neis kõrvaltegelastes on aga paraku liiga vähe hinge, et nende tegevus vaatajale päriselt korda läheks.
Aga ärge saage valesti aru: "Must telefon" on suurepärane žanrifilm, kus jäetaksegi targu loo ebavajalikud osad kõrvale (need on filmis küll olemas, ent neile ei pöörata suuremat tähelepanu) ning teravik suunatakse iseenesest lihtsale, aga oma julguses ja otsekohesuses ootamatule lahendusele. Scott Derrickson on kujutanud kurjust, mis on õudusfilmi puhul tavaline ja argine, mõneti isegi banaalne, aga ilma igasuguse konteksti ja selgituseta muutub see hirmsamaks kui mis tahes ebamaised limukad.
1 "Raw", Julia Ducournau, 2016; "Fresh" Mimi Cave, 2022.
2 "Sinister", 2012; "The Exorcism of Emily Rose", 2005; "Doctor Strange", 2016.
3 "The Silence of the Lambs", Jonathan Demme, 1991; "Seven", David Fincher, 1995. | Arvustus. "Must telefon" ja "Mõnele meeldib toorelt" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängufilm "Must telefon" ("The Black Phone", USA 2021), režissöör Scott Derrickson, stsenaristid Scott Derrickson ja C. Robert Cargill, operaator Brett Jutkiewicz, helilooja Mark Korven. Osades Mason Thames, Madeleine McGraw, Ethan Hawke, Jeremy Davies, E. Roger Mitchell jt.
Mängufilm "Mõnele meeldib toorelt" ("Barbaque", Prantsusmaa 2021), režissöör Fabrice Eboué, stsenaristid Fabrice Eboué ja Vincent Solignac, helilooja Guillaume Roussel. Osades Marina Foïs, Fabrice Eboué, Jean-François Cayrey, Lisa Do Couto Texeira jt.
Mis neid kaht filmi ühendab? Esmapilgul suurt mitte midagi: "Mõnele meeldib toorelt" on totakas prantsuse õuduskomöödia, "Must telefon" aga rõhutatult tume retrotriller, kui tahate, siis isegi stiihiline slasher. Küll aga peitub nende filmide sarnasus ja ühisosa sügavamal identiteedis, sest nii Scott Derrickson kui ka Fabrice Eboué ei karda murda žanrifilmi traditsiooni liigestest lahti ning uhmris peeneks pulbriks jahvatada, et segada kokku rosolje, mis mõjub kui filmikaleidoskoop. Erilaadne esteetika ja ajastud põrkuvad ning sulavad üheks, nii et üht polegi lõpuks võimalik teisest eristada.
Kuid selleski pole otseselt midagi erilist: žanrifilmi vundament on alati olnud laenamine, klassikutele austuse avaldamine, isegi omamoodi taastootmine. Antud juhul on küsimus aga paindlikkuses, millega seda on tehtud. Alatihti on jäänud õudusfilmid – eriti just õuduskomöödiad – kangeks ja rabedaks, sest kiputakse end liiga tõsiselt võtma, satutakse algmaterjalist hullupööra vaimustusse ja väsitatakse seega vaataja kiirelt ära. Kaua sa ikka jaksad vaadata, kuidas kari inimesi ekraanil tõsimeeli mingi täieliku jaburusega tegeleb? Antud juhul on aga kõik särtsakas ja hoogne, pole kardetud ka elutervet eneseirooniat ning irvitatakse selle üle, mida tehakse.
"Mustast telefonist" ja "Mõnele meeldib toorelt" rääkima hakates tuleb esmalt markeerida veel üht põhimõtet, mille poolest on need üksteisele üpris lähedal: mõlema puhul on taandatud filmist kõik üleliigne. Küllalt vägivaldselt on maha lõigatud kõik jäsemed, millel eeltöö käigus funktsiooni ei nähtud, alles on jäetud vaid tihe ning konkreetne tõmmis. Julmalt väljendudes võib isegi öelda, et seetõttu on valminud kaks täiesti, khm, mõttetut filmi.
Kui iga normaalse ja täisverelise filmižanri puhul oleks see suurim solvang, siis õudusfilmivallas on see omamoodi nirvaana, kuhu jõuda. Kinosaalis istujat ei hakata tüütama keeruka sisu, käändude ega pööretega, isegi mitte ootamatustega. Suuresti teatakse juba ette, mida neist filmidest saada on, sest mõlema filmi sisu annab avada ühe lausega. "Mustas telefonis" tegutseb müstiline mõrvar, kes röövib vaid ühe väikelinna lapsi. "Mõnele meeldib toorelt" räägib lihunikest, kes hakkavad veganitest sinki tegema. Kõik on öeldud: nüüd on sada protsenti kindel, mida kinos saate.
Žanrifännidele on see aga hea uudis, sest mida paremat võikski ühelt õudusfilmilt suvel tahta. Pärast pikka puhkusepäeva, kui oled lesinud laisalt päikese käes ja õhtuks peast täiesti kapsas, mõjuvad need filmid kui sahmakas jäävett näkku, värskendavalt ja kargelt. Meel saab lahutatud ja jahutatud. Ja näpuotsaga jagub ka hirmu, mõistagi.
Totakas prantsuse komöödia steroididel
"Mõnele meeldib toorelt" on prantsuse klassika, film, millesuguseid on sealmail tehtud juba aastakümneid. Mingil imekombel võtavad nad aga ikka needsamad komponendid, keeravad neist vaata et sama roa kokku, aga ikka sööme ja naeratame õndsalt. Kummaline ja eklektiline, totakas ja naiivne – üks tõupuhas prantsuse komöödia peab ikka neist reeglitest lähtuma. Fabrice Eboué on olnud oma ülesande kõrgusel, sest kõik see on tema filmis olemas, ning mitte lihtsalt olemas, vaid kümnekordselt alla joonitud ja punasega üle kirjutatud.
Kuigi, nagu olen juba maininud, peitub žanrifilmi tugevus tihti selles, et vaatajale pakutakse täpselt seda, mida ta ootab, siis on "Mõnele meeldib toorelt" puhul aluseks võetud siiski üsna vähelevinud nišš – inimsööjafilm. Viimastel aastatel on sellest saanud küll omamoodi trenditeema, meenutagem näiteks Julia Ducournau "Toorest" või ka tänavu valminud Mimi Cave'i "Värsket". 1 Ent kui enamasti on nende filmide algimpulsiks omamoodi hälve, mõte, et inimsöömine on midagi ebainimlikku ja värdjalikku, siis filmis "Mõnele meeldib toorelt" ei viitsita sellise pateetilise jamaga üldse vaeva näha. Noh, kui inimliha maitseb, mis siis sellest on?
Tänu sellele, et Eboué hüppab sujuvalt üle tüütutest stampküsimustest, millega inimsööjafilmides alati vaatajat väsitatakse, saab ka "Mõnele meeldib toorelt" kiirelt hea hoo sisse ning kohe liigutakse palju huvitavamate küsimuste juurde. Näiteks see, et lihtne on ju müüa inimliha – mis siis sellest ikka, kõik kohad on inimesi täis. Aga mõelda vaid, kui hõrk võib olla vegani liha. Lihunikud Vincent ja Sophie satuvad selle peale tegelikult juhuslikult, kui poolkogemata läheb nende poes müügile inimlihast sink ja sellest saab kiirelt meeletu hitt. Seega tulevad nad kavala mõtte peale, et hakkavad inimliha müüma hoopiski haruldase Iraani sealiha nime all, mida saab vaid nende poest. Suure menu tõttu tuleb aga hakata pidevalt toorainet juurde hankima.
Kui filmi esimene kolmandik juhatab vaataja üsna rahulikult sellesse pöörasesse sündmustikku, siis ootamatult vajutatakse gaas põhja ja sõidetakse täiskiirusel läbi seina. Film saab oma kappava hoo sisse ja tulemus meenutab midagi Quentin Dupieux' filmograafiast. Maailm nende veidrikest peategelaste ümber on pealtnäha normaalne, aga tõesti vaid pealtnäha, sest tegelikult on seal ikkagi mingi sügavam, silmale nähtamatu nihe, mis muudab kõik kuidagi imelikuks ja ebanormaalseks. Seetõttu on ka huumor nagu briti mocumentary's: tahaksid naerda, aga ei tea, kas ikka sobib nii lollide asjade üle irvitada.
Kõige selle totruse ja ebanormaalsuse juures püsib "Mõnele meeldib toorelt" siiski lõpuni fookuses ning seda suuresti tänu varem mainitud filtreeritusele. Kuigi nende mõne sõgeda ideega mängitakse filmis julgelt ja väänatakse neid igat võimalikku pidi, liigub lugu ikkagi konkreetses suunas ning otsad põimitakse efektselt ja kummalisel kombel isegi üsna liigutavalt kokku. 80 minutiga pakutakse vaatajale kõike, alates purskavast verest ja lollist naljast kuni ajuvaba prantsuse krimkani. Seega, kui teile meeldib Dupieux, siis meeldib ka Eboué.
Sarimõrvaritriller kõverpeeglis
Režissöör Scott Derrickson on kogu oma karjääri jooksul olnud tegev žanrifilmivallas ("Pahaendeline", "Emily Rose'i vaimude väljaajamine") ning kuigi ta põikas vahepeal Marveli manu ja lavastas "Doktor Strange'i", 2 siis on ta taas uhkusega õudusfilmi juures tagasi. Kuid kas tema värske linateos "Must telefon" on üldse õudusfilm? Puristid võiksid selle üle kindlasti päevi vaielda, kuid tõsiasi on see, et kuigi siin on slasher'i elemente, pole režissööri huvitanud ükski konkreetne žanr ega reeglite järgimine, vaid pigem neist teadlik möödapõikamine ja nende omamoodi remiksimine.
Kui üritada "Musta telefoni" kuidagi lahti muukida, siis on see eelkõige kui 1990ndate krimitrilleri värskendus, midagi "Voonakeste vaikimise" ja "Seitsme" vahepealset, 3 kus vaatajale ei esitleta lõputuid mõrvu ja veristamist, vaid oleme mõrtsukast pidevalt üks-kaks-kolm sammu maas, näeme vaid tagajärgi, nii-öelda saiapuru, mille ta on kavalalt endast maha jätnud. Ega seegi ole Derricksoni eesmärk, sest sarimõrvaritrilleritega soovitakse enamasti psühhopaatide tegevust seletada ja ratsionaliseerida, kuid antud juhul seda just trotsitakse sihilikult.
See aga toobki sisse sarnasuse slasher'iga: Ethan Hawke'i kehastatud pahalasest saame filmi jooksul teada umbes sama palju kui filmi plakatit vaadates. On mingi haige inimene, kes paneb endale ette kummalise maski ja tapab lapsi. Miks ta seda teeb? Mis tal viga on? Need küsimused kummitavad vaatajat terve filmi aja ning ehk peitubki just selles Scott Derricksoni filmi sügavam sisu. Tema õudus algab vaataja pimeduses hoidmisest, sest just nii ongi kõige hirmsam. Öösel toas veiklevad varjud võivad vabalt olla deemonid või muud sorti kollid, aga seda ainult hetkeni, kui saame aru, et need on lihtsalt aknataguse puu tuules kõikuvad oksad. Ka "Musta telefoni" müstiline Krabaja on hirmus just seetõttu, et vaataja ei tea temast mitte vähimatki.
Tõsi, seda salapärase mõrvari köitvat ideed on rikastatud ka stephenkingliku (noh, filmi aluseks oleva lühijutu autor on ikkagi Kingi poeg Joe Hill!) tegelaste virvarriga, mis mõjub aga filmi lõppeesmärgi valguses lihtsalt ebavajaliku lisakoormana. Loosse segatakse üle kümne tegelase, kelle kõigi puhul joonistatakse välja lai taustalugu, erinevad isikuomadused ja ühiskondlik positsioon selles väikelinnas. Derrickson pole aga osanud selle kõigega midagi eriti tarka peale hakata: enamiku tegelaste abil on ta loonud lihtsalt hulga valesid teeotsi ja tupikusse jooksvaid teemaarendusi, millega antakse loole pisut õhku juurde. Kõigis neis kõrvaltegelastes on aga paraku liiga vähe hinge, et nende tegevus vaatajale päriselt korda läheks.
Aga ärge saage valesti aru: "Must telefon" on suurepärane žanrifilm, kus jäetaksegi targu loo ebavajalikud osad kõrvale (need on filmis küll olemas, ent neile ei pöörata suuremat tähelepanu) ning teravik suunatakse iseenesest lihtsale, aga oma julguses ja otsekohesuses ootamatule lahendusele. Scott Derrickson on kujutanud kurjust, mis on õudusfilmi puhul tavaline ja argine, mõneti isegi banaalne, aga ilma igasuguse konteksti ja selgituseta muutub see hirmsamaks kui mis tahes ebamaised limukad.
1 "Raw", Julia Ducournau, 2016; "Fresh" Mimi Cave, 2022.
2 "Sinister", 2012; "The Exorcism of Emily Rose", 2005; "Doctor Strange", 2016.
3 "The Silence of the Lambs", Jonathan Demme, 1991; "Seven", David Fincher, 1995.
### Response:
Arvustus. "Must telefon" ja "Mõnele meeldib toorelt" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastuse keskmes on Einsteini (Peeter Tammearu) süümepiinad seoses tema rolliga USA eduka tuumaprogrammi realiseerimisel. Süümepiinade leevendamiseks hakkab teadlane otsima võimalusi inimkonna päästmiseks reaalseks muutunud tuumakatastroofis, mis omakorda kutsub esile keerulise psühholoogilise vahekorra Einsteini viimase armastuse, maailmakuulsa vene skulptori Sergei Konjonkovi abikaasa Margaritaga (Triinu Meriste).
"Kahevaatuselises draamas avaneb 20. sajandi geniaalseima teadlase viimase veerandi isiku- ja tööelu. Mida hakata peale teadlase vastutusega või selle piiri äratajumisega, milleni võib sinu rahumeelne avastus viia, kui oled täiesti tahtmatult selle koletise puurist lahti lasknud? Kuidas olla, kuidas käituda siis, kui džinn on pudelist väljas ning teadlased ei suuda seda enam tagasi panna?" sõnas lavastaja Peeter Tammearu.
"Pole väga kuulda, et riigimehed võtaksid praegu kuulda teadlaste, suurte maailmavaimude või kultuuri- ja kunstiinimeste arvamust selle koha pealt. See on aga see, mille üle minu meelest peaks praeguses maailmas teravalt mõtlema. Einstein unistas ülemaailmsest valitsusest, mis selliseid relvi kontrolliks. Mingil kujul on see isegi toiminud, mingi tasakaal on säilinud," lisas ta.
Aleksander Gelmani näidendi originaalpealkiri "Almar" on lühend Albertist ja Margaritast, mille tegelased endile ühiselt panid. Näidendi on tõlkinud Jaak Allik, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Martin Aulis ja valguskujundaja Karolin Tamm.
Etendused toimuvad 8. juulist 4. augustini Viljandimaal Olustvere mõisas ning kestavad koos vaheajaga kaks tundi. | Olustvere mõisas esietendus TEMUFI "Einstein ja Margarita" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastuse keskmes on Einsteini (Peeter Tammearu) süümepiinad seoses tema rolliga USA eduka tuumaprogrammi realiseerimisel. Süümepiinade leevendamiseks hakkab teadlane otsima võimalusi inimkonna päästmiseks reaalseks muutunud tuumakatastroofis, mis omakorda kutsub esile keerulise psühholoogilise vahekorra Einsteini viimase armastuse, maailmakuulsa vene skulptori Sergei Konjonkovi abikaasa Margaritaga (Triinu Meriste).
"Kahevaatuselises draamas avaneb 20. sajandi geniaalseima teadlase viimase veerandi isiku- ja tööelu. Mida hakata peale teadlase vastutusega või selle piiri äratajumisega, milleni võib sinu rahumeelne avastus viia, kui oled täiesti tahtmatult selle koletise puurist lahti lasknud? Kuidas olla, kuidas käituda siis, kui džinn on pudelist väljas ning teadlased ei suuda seda enam tagasi panna?" sõnas lavastaja Peeter Tammearu.
"Pole väga kuulda, et riigimehed võtaksid praegu kuulda teadlaste, suurte maailmavaimude või kultuuri- ja kunstiinimeste arvamust selle koha pealt. See on aga see, mille üle minu meelest peaks praeguses maailmas teravalt mõtlema. Einstein unistas ülemaailmsest valitsusest, mis selliseid relvi kontrolliks. Mingil kujul on see isegi toiminud, mingi tasakaal on säilinud," lisas ta.
Aleksander Gelmani näidendi originaalpealkiri "Almar" on lühend Albertist ja Margaritast, mille tegelased endile ühiselt panid. Näidendi on tõlkinud Jaak Allik, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Martin Aulis ja valguskujundaja Karolin Tamm.
Etendused toimuvad 8. juulist 4. augustini Viljandimaal Olustvere mõisas ning kestavad koos vaheajaga kaks tundi.
### Response:
Olustvere mõisas esietendus TEMUFI "Einstein ja Margarita" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolteist kuud tagasi pakkus Keskerakonna Valga osakond, et Jaan Toots võiks hakata juhtima erakonna volikogu. Ehkki lõpphääletusel jäi Toots alla endisele keskkonnaministrile Tõnis Möldrile, oli vahe kõigest üks hääl.
"Peale seda hakati mulle piirkondadest helistama, et kas ma ei mõtleks selle peale, et ma võiks ka erakonna esimeheks kandideerida," rääkis Toots, kes on nüüd mõne nädalaga praktiliselt kogu Eesti läbi sõitnud.
Esialgu mõtles ta rohkem juhatuse liikme kohale. Toots arvutas reede õhtupoolikul, et sinna on teda pakkunud vähemalt 19 piirkonda. Teada on, et vähemalt Mustamäe, Saaremaa ja Tartu piirkond on Tootsi ka juhatuse esimehena üles seadnud. Mustamäe ja Saaremaa esitasid korraga ka Jüri Ratase kandidatuuri.
Toots rõhutas juba mitmendat korda, et ta ei kandideeri kellegi vastu. Aga tal on enda sõnul mitmeid mõtteid. "Keskerakonnas on see asi, et meil peab selgelt välja joonistuma, et mille eest me võitleme. Viimasel ajal on see suhteliselt segaseks jäänud," selgitas Toots.
Tartu juhatuse liige: asjad on ligadi-logadi
Mida ta täpselt sellega mõtleb, lubas esimehekandidaat avada 13. augustil, kui tema koduväljakul Tartus Keskerakonna kongressi peetakse.
Ka Saaremaa piirkonna esimees Mihkel Undrest ootab Tootsi kõnet. Enne ta mehe häid ja halbu külgi välja tooma ei hakka. "Demokraatlikus ühiskonnas on alati parem, kui on mitu kandidaati," ütles Undrest.
Niisamuti põhjendas Tootsi ja Ratase korraga esitamist Mustamäe piirkonna juht Lauri Laats. Tartu piirkonna juhatuse liige Olev Raju aga näeb sarnaselt Tootsile, et erakonna fookus peaks täpsemaks saama.
"Üle poole erakonna liikmeid on seeniorieas," rääkis teenekas majandusteadlane Raju. "Aga need põhilised seenioride punktid, mis väga valusad on, need vanade hooldekodud ja muu, need on lahendamata," ütles Raju.
Tartu piirkond esitas juhatuse esimehe kandidaadiks ainult Jaan Tootsi. "Tartu piirkond ei ole praeguse olukorraga rahul, mis erakonnas on," põhjendas Raju. "Paljud asjad on ligadi-logadi," lisas ta.
Raju sõnul teeb tartlastele tuska see, Jüri Ratas pole väga paljudesse piirkondadesse kaua aega jõudnud. "Kuidagi on asi läinud valitsuse-Toompea-Tallinna keskseks," selgitas Raju. Jaan Toots aga on käinud nii Põlva-, Võru-, Valga-, kui Tartumaa kõige olulisematel erakondlikel sündmustel ehk konverentsidel. Lõuna- ja Kagu-Eesti on talle olulised.
Toots viiks Keskerakonna hääle raadiosse
"Ma tahtsin juba kaks aastat tagasi, et me äkki kõik koos suudaksime teha veebis Tartu televisiooni vähemalt tund aega nädalas," rääkis Toots ning lisas, et ei loobu ka unistusest rajada Tartusse linnahall.
Tartu televisioon polnud niisama valimiste-eelne mängukann. Jaan Toots selgitas, et erakond vajab väljundit. "Meil ei ole ajalehte, meil ei ole raadiot, meie toetajad kuulevad meist ainult läbi üldajakirjanduse," ütles Toots.
Ka erakonna legendaarne ajaleht Kesknädal ilmub ränkade eelarvekärbete tõttu ainult veebis. Toots selgitas, et Kesknädala tagasitoomisega ei tohiks piirduda. Televisioon on kallis, aga raadio oleks erakonnale jõukohane.
"Mina toon siin väga eeskujuks EKRE-t, kes igal pühapäeval esinevad ja pärast kolm päeva seda arutatakse ja kommenteeritakse. Mina leian, et selline raadio peab ka Keskerakonnal olema," rääkis Toots.
Segadust tekiavad koalitsioonide lagunemised
Nii Raju kui Toots räägivad, et erakonnas on neid, kes ootavadki rohkem suhtlust. Mitte ainult raadio või ajalehe teel vaid otse, nii, et asju läbi arutataks. Nii näiteks on paljudele segaseks jäänud, mis valikuid riigi tasandil tehakse.
"Kas oli õige omaaegne EKRE valitsusest lahkumine?" küsis Raju. "Sest mis puutub reformierakonnaga valitsuses olekusse, siis minule tehti 25 aastat tagasi väga ilusti selgeks, et Reformierakonnaga koos valitseda ei ole võimalik."
EKRE ja Isamaaga hoitud võimuliidu lagunemise kohta on küsimusi teistelgi Keskerakondlastel, tõdeb Toots. "Kui valitsusest välja minnakse, oleks pidanud arutama seda juhatusega, tegema kollegiaalse otsuse, aga seda tehti väga väikses ringis," märkis Toots, kelle sõnul tegi see muret ka juhatuse liikmetele.
"Jüri Ratasel on hästi hea suur omadus, ta oskab hästi koalitsioone kokku panna," kiitis Toots. "Iseasi, kuidas nendest välja tullakse."
Keskerakonna peasekretäri Andre Hanimägi andmetel on Jaan Tootsi kandidatuuri esitanud Keskerakonna Tartu linna piirkonna seenioride juhatus, Tartu linna piirkonna juhatus, Seenioride kogu juhatus, Valgamaa piirkonna Valga osakonna juhatus, Mustamäe piirkonna juhatus, Saaremaa piirkonna juhatus, Ida-Virumaa piirkonna Toila osakonna juhatus, Ida-Virumaa piirkonna Alutaguse osakonna juhatus ja Haabersti piirkonna juhatus.
Jüri Ratase kandidatuuri on esitanud Lääne-Virumaa piirkonna juhatus, Viljandimaa piirkonna juhatus, Kohtla-Järve piirkonna juhatus, Kristiine piirkonna juhatus, Viljandimaa piirkonna Põhja-Sakala osakonna üldkoosolek, Harjumaa piirkonna juhatus, Tartumaa piirkonna juhatus, Läänemaa piirkonna juhatus, Ida-Virumaa piirkonna juhatus, Pärnumaa piirkonna juhatus, Narva piirkonna juhatus, Hiiumaa piirkonna juhatus, Naiskogu KENA juhatus, Võrumaa piirkonna juhatus, Põlvamaa piirkonna juhatus, Põhja-Tallinna piirkonna juhatus, Jõgevamaa piirkonna juhatus, Raplamaa piirkonna juhatus, Lasnamäe piirkonna juhatus, Järvamaa piirkonna juhatus, Seenioride kogu juhatus, Pirita piirkonna juhatus
Valgamaa piirkonna juhatus, Mustamäe piirkonna juhatus, Ida-Virumaa piirkonna Sillamäe osakonna juhatus, Noortekogu juhatus, Saaremaa piirkonna juhatus, Nõmme piirkonna juhatus, Kesklinna piirkonna juhatus, Vilju Arna Valgamaa piirkonnast ja Haabersti piirkonna juhatus. | Jaan Toots: peab selgeks saama, mille eest Keskerakond võitleb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolteist kuud tagasi pakkus Keskerakonna Valga osakond, et Jaan Toots võiks hakata juhtima erakonna volikogu. Ehkki lõpphääletusel jäi Toots alla endisele keskkonnaministrile Tõnis Möldrile, oli vahe kõigest üks hääl.
"Peale seda hakati mulle piirkondadest helistama, et kas ma ei mõtleks selle peale, et ma võiks ka erakonna esimeheks kandideerida," rääkis Toots, kes on nüüd mõne nädalaga praktiliselt kogu Eesti läbi sõitnud.
Esialgu mõtles ta rohkem juhatuse liikme kohale. Toots arvutas reede õhtupoolikul, et sinna on teda pakkunud vähemalt 19 piirkonda. Teada on, et vähemalt Mustamäe, Saaremaa ja Tartu piirkond on Tootsi ka juhatuse esimehena üles seadnud. Mustamäe ja Saaremaa esitasid korraga ka Jüri Ratase kandidatuuri.
Toots rõhutas juba mitmendat korda, et ta ei kandideeri kellegi vastu. Aga tal on enda sõnul mitmeid mõtteid. "Keskerakonnas on see asi, et meil peab selgelt välja joonistuma, et mille eest me võitleme. Viimasel ajal on see suhteliselt segaseks jäänud," selgitas Toots.
Tartu juhatuse liige: asjad on ligadi-logadi
Mida ta täpselt sellega mõtleb, lubas esimehekandidaat avada 13. augustil, kui tema koduväljakul Tartus Keskerakonna kongressi peetakse.
Ka Saaremaa piirkonna esimees Mihkel Undrest ootab Tootsi kõnet. Enne ta mehe häid ja halbu külgi välja tooma ei hakka. "Demokraatlikus ühiskonnas on alati parem, kui on mitu kandidaati," ütles Undrest.
Niisamuti põhjendas Tootsi ja Ratase korraga esitamist Mustamäe piirkonna juht Lauri Laats. Tartu piirkonna juhatuse liige Olev Raju aga näeb sarnaselt Tootsile, et erakonna fookus peaks täpsemaks saama.
"Üle poole erakonna liikmeid on seeniorieas," rääkis teenekas majandusteadlane Raju. "Aga need põhilised seenioride punktid, mis väga valusad on, need vanade hooldekodud ja muu, need on lahendamata," ütles Raju.
Tartu piirkond esitas juhatuse esimehe kandidaadiks ainult Jaan Tootsi. "Tartu piirkond ei ole praeguse olukorraga rahul, mis erakonnas on," põhjendas Raju. "Paljud asjad on ligadi-logadi," lisas ta.
Raju sõnul teeb tartlastele tuska see, Jüri Ratas pole väga paljudesse piirkondadesse kaua aega jõudnud. "Kuidagi on asi läinud valitsuse-Toompea-Tallinna keskseks," selgitas Raju. Jaan Toots aga on käinud nii Põlva-, Võru-, Valga-, kui Tartumaa kõige olulisematel erakondlikel sündmustel ehk konverentsidel. Lõuna- ja Kagu-Eesti on talle olulised.
Toots viiks Keskerakonna hääle raadiosse
"Ma tahtsin juba kaks aastat tagasi, et me äkki kõik koos suudaksime teha veebis Tartu televisiooni vähemalt tund aega nädalas," rääkis Toots ning lisas, et ei loobu ka unistusest rajada Tartusse linnahall.
Tartu televisioon polnud niisama valimiste-eelne mängukann. Jaan Toots selgitas, et erakond vajab väljundit. "Meil ei ole ajalehte, meil ei ole raadiot, meie toetajad kuulevad meist ainult läbi üldajakirjanduse," ütles Toots.
Ka erakonna legendaarne ajaleht Kesknädal ilmub ränkade eelarvekärbete tõttu ainult veebis. Toots selgitas, et Kesknädala tagasitoomisega ei tohiks piirduda. Televisioon on kallis, aga raadio oleks erakonnale jõukohane.
"Mina toon siin väga eeskujuks EKRE-t, kes igal pühapäeval esinevad ja pärast kolm päeva seda arutatakse ja kommenteeritakse. Mina leian, et selline raadio peab ka Keskerakonnal olema," rääkis Toots.
Segadust tekiavad koalitsioonide lagunemised
Nii Raju kui Toots räägivad, et erakonnas on neid, kes ootavadki rohkem suhtlust. Mitte ainult raadio või ajalehe teel vaid otse, nii, et asju läbi arutataks. Nii näiteks on paljudele segaseks jäänud, mis valikuid riigi tasandil tehakse.
"Kas oli õige omaaegne EKRE valitsusest lahkumine?" küsis Raju. "Sest mis puutub reformierakonnaga valitsuses olekusse, siis minule tehti 25 aastat tagasi väga ilusti selgeks, et Reformierakonnaga koos valitseda ei ole võimalik."
EKRE ja Isamaaga hoitud võimuliidu lagunemise kohta on küsimusi teistelgi Keskerakondlastel, tõdeb Toots. "Kui valitsusest välja minnakse, oleks pidanud arutama seda juhatusega, tegema kollegiaalse otsuse, aga seda tehti väga väikses ringis," märkis Toots, kelle sõnul tegi see muret ka juhatuse liikmetele.
"Jüri Ratasel on hästi hea suur omadus, ta oskab hästi koalitsioone kokku panna," kiitis Toots. "Iseasi, kuidas nendest välja tullakse."
Keskerakonna peasekretäri Andre Hanimägi andmetel on Jaan Tootsi kandidatuuri esitanud Keskerakonna Tartu linna piirkonna seenioride juhatus, Tartu linna piirkonna juhatus, Seenioride kogu juhatus, Valgamaa piirkonna Valga osakonna juhatus, Mustamäe piirkonna juhatus, Saaremaa piirkonna juhatus, Ida-Virumaa piirkonna Toila osakonna juhatus, Ida-Virumaa piirkonna Alutaguse osakonna juhatus ja Haabersti piirkonna juhatus.
Jüri Ratase kandidatuuri on esitanud Lääne-Virumaa piirkonna juhatus, Viljandimaa piirkonna juhatus, Kohtla-Järve piirkonna juhatus, Kristiine piirkonna juhatus, Viljandimaa piirkonna Põhja-Sakala osakonna üldkoosolek, Harjumaa piirkonna juhatus, Tartumaa piirkonna juhatus, Läänemaa piirkonna juhatus, Ida-Virumaa piirkonna juhatus, Pärnumaa piirkonna juhatus, Narva piirkonna juhatus, Hiiumaa piirkonna juhatus, Naiskogu KENA juhatus, Võrumaa piirkonna juhatus, Põlvamaa piirkonna juhatus, Põhja-Tallinna piirkonna juhatus, Jõgevamaa piirkonna juhatus, Raplamaa piirkonna juhatus, Lasnamäe piirkonna juhatus, Järvamaa piirkonna juhatus, Seenioride kogu juhatus, Pirita piirkonna juhatus
Valgamaa piirkonna juhatus, Mustamäe piirkonna juhatus, Ida-Virumaa piirkonna Sillamäe osakonna juhatus, Noortekogu juhatus, Saaremaa piirkonna juhatus, Nõmme piirkonna juhatus, Kesklinna piirkonna juhatus, Vilju Arna Valgamaa piirkonnast ja Haabersti piirkonna juhatus.
### Response:
Jaan Toots: peab selgeks saama, mille eest Keskerakond võitleb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval, 14. juulil lähevad Jerevanis vastamisi Armeenia klubi Jerevani Ararat ja Põhja Makedoonia klubi FK Škendija. Mängu delegaat on Eesti Jalgpalli Liidu koondiste administraator Raili Ellermaa.
Tórshavnis toimuval mängul B36 Torshavni (Fääri saared) ja FK Borac Banja Luka (Bosnia ja Hertsegoviina) vahel on peakohtunik Joonas Jaanovits. Õigusemõistjate brigaadi kuuluvad ka abikohtunikud Aron Härsing ja Neeme Neemlaid ning neljas kohtunik Karl Koppel.
Chisinaus kohtuvad omavahel Petrocub-Hincești (Moldova) ja Floriana FC (Malta), kus kohtunike vaatleja on EJL-i distsiplinaarkomisjoni esimees Uno Tutk. Tutki vaatluse all on Kasahstanist pärit kohtunikud: peakohtunik Artjom Kõtšin, abikohtunikud Juri Tihhonõk ja Samat Tergeisizov ning neljas kohtunik Aidõn Tasõbajev.
Korduskohtumistes saab pöialt hoida kahele Eesti klubile. Paide Linnameeskond mängib 14. juulil kell 19:00 Pärnu Rannastaadionil. Nende vastasteks on Tbilisi Dinamo Gruusiast, kellest saadi esimeses vaatuses jagu seisuga 3:2. Mängu kohtunikud tulevad Norrast: peakohtunik on Svein Oddvar Moen, abikohtunikud Ole Andreas Skogsrud Haukasen ja Magnus Lundberg ning neljas kohtunik Marius Hansen Grötta. Mängu delegaat on Olivier Chovaux (Prantsusmaa). Kohtunike vaatleja on Elmir Pilav (Bosnia ja Hertsegoviina).
Tallinna FC Flora mängib samal ajal Soomes OmaSp staadionil SJK Seinäjoki vastu, kes alistati koduväljakul Martin Milleri tabamusest 1:0. Mängu kohtunikud tulevad Taanist: peakohtunik on Jörgen Daugbjerg Burchardt, abikohtunikud Jakob Lodal Lynge Mastrup ja Deniz Yurdakul ning neljas kohtunik Aydin Uslu. Mängu delegaat on Miroslaw Ryszka (Poola). Kohtunike vaatleja on Leslie Irvine (Põhja-Iirimaa) | Konverentsiliigas täidavad ametikohustusi kuus eestlast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval, 14. juulil lähevad Jerevanis vastamisi Armeenia klubi Jerevani Ararat ja Põhja Makedoonia klubi FK Škendija. Mängu delegaat on Eesti Jalgpalli Liidu koondiste administraator Raili Ellermaa.
Tórshavnis toimuval mängul B36 Torshavni (Fääri saared) ja FK Borac Banja Luka (Bosnia ja Hertsegoviina) vahel on peakohtunik Joonas Jaanovits. Õigusemõistjate brigaadi kuuluvad ka abikohtunikud Aron Härsing ja Neeme Neemlaid ning neljas kohtunik Karl Koppel.
Chisinaus kohtuvad omavahel Petrocub-Hincești (Moldova) ja Floriana FC (Malta), kus kohtunike vaatleja on EJL-i distsiplinaarkomisjoni esimees Uno Tutk. Tutki vaatluse all on Kasahstanist pärit kohtunikud: peakohtunik Artjom Kõtšin, abikohtunikud Juri Tihhonõk ja Samat Tergeisizov ning neljas kohtunik Aidõn Tasõbajev.
Korduskohtumistes saab pöialt hoida kahele Eesti klubile. Paide Linnameeskond mängib 14. juulil kell 19:00 Pärnu Rannastaadionil. Nende vastasteks on Tbilisi Dinamo Gruusiast, kellest saadi esimeses vaatuses jagu seisuga 3:2. Mängu kohtunikud tulevad Norrast: peakohtunik on Svein Oddvar Moen, abikohtunikud Ole Andreas Skogsrud Haukasen ja Magnus Lundberg ning neljas kohtunik Marius Hansen Grötta. Mängu delegaat on Olivier Chovaux (Prantsusmaa). Kohtunike vaatleja on Elmir Pilav (Bosnia ja Hertsegoviina).
Tallinna FC Flora mängib samal ajal Soomes OmaSp staadionil SJK Seinäjoki vastu, kes alistati koduväljakul Martin Milleri tabamusest 1:0. Mängu kohtunikud tulevad Taanist: peakohtunik on Jörgen Daugbjerg Burchardt, abikohtunikud Jakob Lodal Lynge Mastrup ja Deniz Yurdakul ning neljas kohtunik Aydin Uslu. Mängu delegaat on Miroslaw Ryszka (Poola). Kohtunike vaatleja on Leslie Irvine (Põhja-Iirimaa)
### Response:
Konverentsiliigas täidavad ametikohustusi kuus eestlast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurima annetuse tegi Sven Mihhailov, kes annetas parteile 10 000 eurot. Sergei Geller annetas 8500 eurot.
Andres Lõhmus annetas 7500 ja Irina Averjanova 6500 eurot. Ago Vingissar annetas 6000 eurot ja Siim Saareväli 5000 eurot.
Tuntumatest Keskerakonna poliitikutest tegid suuremad annetused Andrei Korobeinik, kes annetas 5000 eurot ja Jaak Aab, kes annetas 4000 eurot.
Tarmo Tamm annetas 3500 eurot ning Kersti Sarapuu, Mihhail Korb ja Yana Toom annetasid 3000 eurot.
Liikmemaksust sai Keskerakond 20 326 eurot.
Riigi toetust sai Keskerakond 330 830 eurot. | Keskerakond sai rahalisi annetusi 126 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurima annetuse tegi Sven Mihhailov, kes annetas parteile 10 000 eurot. Sergei Geller annetas 8500 eurot.
Andres Lõhmus annetas 7500 ja Irina Averjanova 6500 eurot. Ago Vingissar annetas 6000 eurot ja Siim Saareväli 5000 eurot.
Tuntumatest Keskerakonna poliitikutest tegid suuremad annetused Andrei Korobeinik, kes annetas 5000 eurot ja Jaak Aab, kes annetas 4000 eurot.
Tarmo Tamm annetas 3500 eurot ning Kersti Sarapuu, Mihhail Korb ja Yana Toom annetasid 3000 eurot.
Liikmemaksust sai Keskerakond 20 326 eurot.
Riigi toetust sai Keskerakond 330 830 eurot.
### Response:
Keskerakond sai rahalisi annetusi 126 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paul Lettens "Suursaadiku memo. 70 aastat rahu koos NATOga" (Energiahoid OÜ)
Nojah. Eks see raamat sai valmis väheke enne seda aega, kui rahu mõiste – ja NATO mõiste – terake teised tähendused saivad ning pahad ehk rumalad võtsivad jälle sõda pidada. Nii et pealkirja tuleb vaadata omas ajas ning loota, et rahu tuleb tagasi ja kestab edasi.
Paul Lettens alustab maailma ja iseenese lahtikirjutamist oma sünniaastast (1949) ja struktureerib mälestustiku väga kaunisti ühes NATOga ajateljele. Märkides iga aasta sündmused nii iseoma kui kohalikus kui suure ilma elus ära. Mis loob raami. Ja siis ta räägib tolle tai töise aasta sees juhtunust. Vahel imetabaselt, vahel ülelibisevalt, alati omamoodi. Mõne mehe elu sisse mahub mitu elu ja igaüks ei peagi kirjanik olema. Kirjaoskaja küll. Haritud inimene ei kipu kunstilistesse kõrgustesse, ta räägib meile oma elust ja elu on olnud huvitav. Tostap ka raamat. Kes vähegi tahab viimast seitsetkümmet aastat läbi mõnusa normaalse sõbraliku inimese pilgu põgusalt uuesti elada, see võtku Lettensi teos julgesti lugeda. Elu on liiga palju väljakutseid vastu võtma pannud, et elualadel ülimasse tippu jõuda – ning nimelt seepärast saame teada kõigest sellest, millest tipust tulijad ei oska, julge, taha, jaksa ega viitsi kirjutada. Vajadust valetada ei ole, ajalugu oma kere järgi ümber õmblema ei pea - suurepärane raamat. Otsigu vigu nood, kes selle töö affid.
Igatahes selge on, et ekskirurgist eksdiplomaadiga julgeb minna ka ilmaruumi hämaramatesse ungastesse noitama – kui juhtubki, et diplomaat ei suuda kamaraks kiskuvast olukorrast välja rääkida, siis kirurg lahendab tumedate tegelaste tekitet probleemi terariista abil lõplikult ja elegantselt. Tohtritega ei tasu jamada, lugeda võib neid küll.
"Edasi novell. 33 lühijuttu" (Rahva Raamat)
Taas üks suurepärane suvelugemine, sealhulgas pikemat lugu pelgavale lugejale. "Edasis" on aastate jooksul nii mõnigi väärt uudisjutt trükivalgust näinud ning nende kaante vahele on nad kokku kogutud. Raamatu põhiosa koosneb siiski mineva sügisel välja kuulutet "Edasi" novellivõistlusele laekunud tööde paremikust. Ja kena läbilõige (vast mitte siiski ülevaade) eestikeelse jutukirjanduse hetkeseisust teos ongi.
Novell on mugav žanr lugejale ja kaunis keeruline kirjutajale. Lugu kõigi oma krutskitega tuleb mahutada küllaltki lühikesse vormi. Vormivigurdused aga väga hästi ei toimi, jutuvestmisekunsti tuleb vallata, konkreetsus on oluline. Samas teemapiire pole, saab visata nalja, panna hullu, lasta fantaasial lendu tõusta, mida iganes. Fantaasiaelemendid on tänapäevases kirjanduses juba nii peavool, et pigem üllataks padurealistlik agraarlugu sellest, kuidas naabrimees uue traktori järel käis. Lõpuks oleks põlisele linnainimesele seegi paras ulme. Jah, paarikümne aasta eest oleks küllap ulmeks liigitunud paljugi säherdust, mis täna igapäevase normaalse kirjandusena tundub.
Igatahes on siin väga erinevaid jutte väga erinevatelt autoritelt, päris tuntutest täitsa tundmatuteni ja seega võiks igasuguse maitsega lugeja siit vähemalt midagi meeldivat leida. Huvitavad on nad igal juhul kõik. Ja eks tasu silm peal hoida ka "Edasi" ajakirjal ning selle raamatusarjal – "Edasi" lood ei lähe üldjuhul hapuks, kannatavad rõõmuga lugeda ka aastate pärast. Mul ongi siin paar viimast aastakäiku laual, et suvel põhjalikumalt tutvust teha. Tasub käia neid kas või raamatukogus lappamas. Targemaks saab. Või – lollimaks ei jää, nagu ajakiri ise end kunagi reklaamis.
Kuulsin, et internetis ei pidanud ruum sel nädalal veel otsa saama, seega tipin siia kogumikus avaldet autorite nimed sisukorra järjekorras. Et kui kõnetab (ju kõnetab), siis on juba kiire põhjus pöörata tähelepanu eelsoovitet koguteosele. Nüüd autorid tulevad mürinal kõik: Kertu Moppel, Mudlum, Ave Taavet, Piret Raud, Kristel Mägedi-Vaik, Mait Vaik, Mari-Liis Müürsepp, Eva Koff, Timo Treit, Mari-Ann Kass, Triin Tasuja, Peeter Sauter, Urmo Jaanimägi, Aurelia Aasa, Jan Kaus, Vahur Afanasjev, Meiu Münt, Tiit Lukki, Olav Osolin, Toomas Jürgens, Piret Paluteder, Indrek Mustimets, Merilin Jürjo, Paul Hubert Kotli, Diana Luik, Laura Kalle, Andra Teede, Olev Remsu, Ilona Piirimägi, Ester Urbala, Susan Luitsalu, Jüri Kolk, Armin Kõomägi. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: suursaadiku memo ja 33 lühijuttu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paul Lettens "Suursaadiku memo. 70 aastat rahu koos NATOga" (Energiahoid OÜ)
Nojah. Eks see raamat sai valmis väheke enne seda aega, kui rahu mõiste – ja NATO mõiste – terake teised tähendused saivad ning pahad ehk rumalad võtsivad jälle sõda pidada. Nii et pealkirja tuleb vaadata omas ajas ning loota, et rahu tuleb tagasi ja kestab edasi.
Paul Lettens alustab maailma ja iseenese lahtikirjutamist oma sünniaastast (1949) ja struktureerib mälestustiku väga kaunisti ühes NATOga ajateljele. Märkides iga aasta sündmused nii iseoma kui kohalikus kui suure ilma elus ära. Mis loob raami. Ja siis ta räägib tolle tai töise aasta sees juhtunust. Vahel imetabaselt, vahel ülelibisevalt, alati omamoodi. Mõne mehe elu sisse mahub mitu elu ja igaüks ei peagi kirjanik olema. Kirjaoskaja küll. Haritud inimene ei kipu kunstilistesse kõrgustesse, ta räägib meile oma elust ja elu on olnud huvitav. Tostap ka raamat. Kes vähegi tahab viimast seitsetkümmet aastat läbi mõnusa normaalse sõbraliku inimese pilgu põgusalt uuesti elada, see võtku Lettensi teos julgesti lugeda. Elu on liiga palju väljakutseid vastu võtma pannud, et elualadel ülimasse tippu jõuda – ning nimelt seepärast saame teada kõigest sellest, millest tipust tulijad ei oska, julge, taha, jaksa ega viitsi kirjutada. Vajadust valetada ei ole, ajalugu oma kere järgi ümber õmblema ei pea - suurepärane raamat. Otsigu vigu nood, kes selle töö affid.
Igatahes selge on, et ekskirurgist eksdiplomaadiga julgeb minna ka ilmaruumi hämaramatesse ungastesse noitama – kui juhtubki, et diplomaat ei suuda kamaraks kiskuvast olukorrast välja rääkida, siis kirurg lahendab tumedate tegelaste tekitet probleemi terariista abil lõplikult ja elegantselt. Tohtritega ei tasu jamada, lugeda võib neid küll.
"Edasi novell. 33 lühijuttu" (Rahva Raamat)
Taas üks suurepärane suvelugemine, sealhulgas pikemat lugu pelgavale lugejale. "Edasis" on aastate jooksul nii mõnigi väärt uudisjutt trükivalgust näinud ning nende kaante vahele on nad kokku kogutud. Raamatu põhiosa koosneb siiski mineva sügisel välja kuulutet "Edasi" novellivõistlusele laekunud tööde paremikust. Ja kena läbilõige (vast mitte siiski ülevaade) eestikeelse jutukirjanduse hetkeseisust teos ongi.
Novell on mugav žanr lugejale ja kaunis keeruline kirjutajale. Lugu kõigi oma krutskitega tuleb mahutada küllaltki lühikesse vormi. Vormivigurdused aga väga hästi ei toimi, jutuvestmisekunsti tuleb vallata, konkreetsus on oluline. Samas teemapiire pole, saab visata nalja, panna hullu, lasta fantaasial lendu tõusta, mida iganes. Fantaasiaelemendid on tänapäevases kirjanduses juba nii peavool, et pigem üllataks padurealistlik agraarlugu sellest, kuidas naabrimees uue traktori järel käis. Lõpuks oleks põlisele linnainimesele seegi paras ulme. Jah, paarikümne aasta eest oleks küllap ulmeks liigitunud paljugi säherdust, mis täna igapäevase normaalse kirjandusena tundub.
Igatahes on siin väga erinevaid jutte väga erinevatelt autoritelt, päris tuntutest täitsa tundmatuteni ja seega võiks igasuguse maitsega lugeja siit vähemalt midagi meeldivat leida. Huvitavad on nad igal juhul kõik. Ja eks tasu silm peal hoida ka "Edasi" ajakirjal ning selle raamatusarjal – "Edasi" lood ei lähe üldjuhul hapuks, kannatavad rõõmuga lugeda ka aastate pärast. Mul ongi siin paar viimast aastakäiku laual, et suvel põhjalikumalt tutvust teha. Tasub käia neid kas või raamatukogus lappamas. Targemaks saab. Või – lollimaks ei jää, nagu ajakiri ise end kunagi reklaamis.
Kuulsin, et internetis ei pidanud ruum sel nädalal veel otsa saama, seega tipin siia kogumikus avaldet autorite nimed sisukorra järjekorras. Et kui kõnetab (ju kõnetab), siis on juba kiire põhjus pöörata tähelepanu eelsoovitet koguteosele. Nüüd autorid tulevad mürinal kõik: Kertu Moppel, Mudlum, Ave Taavet, Piret Raud, Kristel Mägedi-Vaik, Mait Vaik, Mari-Liis Müürsepp, Eva Koff, Timo Treit, Mari-Ann Kass, Triin Tasuja, Peeter Sauter, Urmo Jaanimägi, Aurelia Aasa, Jan Kaus, Vahur Afanasjev, Meiu Münt, Tiit Lukki, Olav Osolin, Toomas Jürgens, Piret Paluteder, Indrek Mustimets, Merilin Jürjo, Paul Hubert Kotli, Diana Luik, Laura Kalle, Andra Teede, Olev Remsu, Ilona Piirimägi, Ester Urbala, Susan Luitsalu, Jüri Kolk, Armin Kõomägi.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: suursaadiku memo ja 33 lühijuttu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 34-aastane ääremängija pallis viimased seitse hooaega Pariisi Saint-Germanis, kellega ta tuli viiel korral Prantsusmaa meistriks, võitis viis karikat ning jõudis korra ka Meistrite liiga finaali.
Profikarjääri alustas Di Maria kodumaal Rosario Centralis, liikus siis Portugali Benficasse ning mängis aastatel 2010-14 Madridi Realis. 2014. aasta augustis liitus argentiinlane toonast Suurbritannia rekordit tähistanud 75,6 miljoni euro eest Manchester Unitediga, kuid mängis Inglismaal vaid ühe hooaja, enne kui siirdus PSG-sse.
Juventus on samal ajal vormistamas teisegi kuulsa vabaagendi üleminekut, kui klubiga on taasliitumas seal aastatel 2012-16 mänginud maailmameister Paul Pogba. | Argentina täht liitus Juventusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
34-aastane ääremängija pallis viimased seitse hooaega Pariisi Saint-Germanis, kellega ta tuli viiel korral Prantsusmaa meistriks, võitis viis karikat ning jõudis korra ka Meistrite liiga finaali.
Profikarjääri alustas Di Maria kodumaal Rosario Centralis, liikus siis Portugali Benficasse ning mängis aastatel 2010-14 Madridi Realis. 2014. aasta augustis liitus argentiinlane toonast Suurbritannia rekordit tähistanud 75,6 miljoni euro eest Manchester Unitediga, kuid mängis Inglismaal vaid ühe hooaja, enne kui siirdus PSG-sse.
Juventus on samal ajal vormistamas teisegi kuulsa vabaagendi üleminekut, kui klubiga on taasliitumas seal aastatel 2012-16 mänginud maailmameister Paul Pogba.
### Response:
Argentina täht liitus Juventusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2017. aastal alustati kolmes Tallinna venekeelses koolis pilootprojektiga "Eesti keel selgeks".
Projekt pidi kestma 2023. aastani ning maksma kuus miljonit eurot. Iga kool sai aastas 250 000 eurot eestikeelse õppe metoodikate arendamiseks ja seireks. Projekti lõpuks pidid õpilased saavutama eesti keeles C1 taseme.
Projektiga liitusid Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ja Lasnamäe Gümnaasiumi 7. klassid.
Haridusministeeriumi hinnangul pole koolid eesmärke täitnud ja ministeerium projektiga jätkata ei soovi.
"Me saime aru, et tegelikult ei ole võimalik seda projekti enam päästa sellepärast, et valmisolekut teha muudatusi või näidata konkreetseid tegevusi ja tulemusi selle raha eest, ei ole olnud Tallinna linnal," ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
Haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juhi Ingar Dubolazovi sõnul esitasid koolid puudulikke aruandeid ja tegevuskavasid juba 2018. aastal. Kuluaruannetest selgub, et raha pole kasutatud sihtotstarbeliselt. Näiteks on raha kasutatud projektis mitte osalevatele klassidele.
"Võib öelda, et on küsimusi just sihtrühma osas, kelle suunas on mingeid kulutusi tehtud ja teine millele kaudselt viitaks on see, kas kõik need kulud, mis on tehtud panustavad just keeleõppesse," lausus Dubolazov.
Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul tuli haridusministeeriumi avaldus üllatusena ning otsus võib olla poliitiline. "Tekib selline mulje nagu oleks otsus tehtud ja siis hakati otsima neid põhjusi ja põhjendusi, et miks see otsus selline on," ütles ta.
Belobrovtsevi sõnul ei teinud haridusministeerium linnaga aktiivset koostööd ning projekti kitsaskohtadest ei räägitud. "Ma küll ei mäleta, et ministeerium oleks meile kuidagi väga konkreetselt rääkinud, et see või see oli kasutatud valesti. Ma ei mäleta, et meile oleks mingisuguseid suuniseid antud," rääkis Belobrovtsev.
Liina Kersna sõnul oli suurimaks probleemiks projektijuhi puudumine ja koolid pidid ise hakkama saama. Vadim Belobrovtsevi sõnul suhtles haridusamet koolidega otse ja süsteem toimis.
"Eraldi palgata veel inimene, kes hakkaks sellega projektijuhina tegelema, oleks natuke palju," sõnas Belobrovtsev.
Projekti vastu on huvi üles näidanud ka riigikontroll. Algavad läbirääkimised Tallinna linna, haridusministeeriumi ja koolide vahel, et teha selgeks, kuidas raha kasutati ning mis saab projektist edasi. Pole kindel, kas haridusministeerium esitab tagasinõude Tallinna linnale, võimalik et raha nõuab hoopis linn.
"Täiesti võimalik, et me ise läheme seda raha ministeeriumilt nõudma, mis koolid sellel aastal on selle projekti raames investeerinud, kuna ministeeriumi kirjast neil eelnevalt polnud mitte mingit informatsiooni. Järelikult nad kasutasid raha vastavalt sellele kehtivale lepingule," rääkis Belobrovtsev.
Projektile kulus kokku ligikaudu 3,7 miljonit eurot. Liina Kersna sõnul kasutatakse projektist alles jäänud 1,5 miljonit eurot edaspidi sihtotstarbeliselt ja laiendatakse kõikidele venekeelsetele koolidele.
"Kindlasti see raha jääb eestikeelse hariduse arendamisse ja sellesse valdkonda - metoodikate arendamisse, õppevara arendamisse. Seda kõike tegelikult ongi vaja teha," ütles Kersna. | Ministeerium: Tallinna vene koolid kasutasid keeleõppe raha muul eesmärgil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2017. aastal alustati kolmes Tallinna venekeelses koolis pilootprojektiga "Eesti keel selgeks".
Projekt pidi kestma 2023. aastani ning maksma kuus miljonit eurot. Iga kool sai aastas 250 000 eurot eestikeelse õppe metoodikate arendamiseks ja seireks. Projekti lõpuks pidid õpilased saavutama eesti keeles C1 taseme.
Projektiga liitusid Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ja Lasnamäe Gümnaasiumi 7. klassid.
Haridusministeeriumi hinnangul pole koolid eesmärke täitnud ja ministeerium projektiga jätkata ei soovi.
"Me saime aru, et tegelikult ei ole võimalik seda projekti enam päästa sellepärast, et valmisolekut teha muudatusi või näidata konkreetseid tegevusi ja tulemusi selle raha eest, ei ole olnud Tallinna linnal," ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
Haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juhi Ingar Dubolazovi sõnul esitasid koolid puudulikke aruandeid ja tegevuskavasid juba 2018. aastal. Kuluaruannetest selgub, et raha pole kasutatud sihtotstarbeliselt. Näiteks on raha kasutatud projektis mitte osalevatele klassidele.
"Võib öelda, et on küsimusi just sihtrühma osas, kelle suunas on mingeid kulutusi tehtud ja teine millele kaudselt viitaks on see, kas kõik need kulud, mis on tehtud panustavad just keeleõppesse," lausus Dubolazov.
Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul tuli haridusministeeriumi avaldus üllatusena ning otsus võib olla poliitiline. "Tekib selline mulje nagu oleks otsus tehtud ja siis hakati otsima neid põhjusi ja põhjendusi, et miks see otsus selline on," ütles ta.
Belobrovtsevi sõnul ei teinud haridusministeerium linnaga aktiivset koostööd ning projekti kitsaskohtadest ei räägitud. "Ma küll ei mäleta, et ministeerium oleks meile kuidagi väga konkreetselt rääkinud, et see või see oli kasutatud valesti. Ma ei mäleta, et meile oleks mingisuguseid suuniseid antud," rääkis Belobrovtsev.
Liina Kersna sõnul oli suurimaks probleemiks projektijuhi puudumine ja koolid pidid ise hakkama saama. Vadim Belobrovtsevi sõnul suhtles haridusamet koolidega otse ja süsteem toimis.
"Eraldi palgata veel inimene, kes hakkaks sellega projektijuhina tegelema, oleks natuke palju," sõnas Belobrovtsev.
Projekti vastu on huvi üles näidanud ka riigikontroll. Algavad läbirääkimised Tallinna linna, haridusministeeriumi ja koolide vahel, et teha selgeks, kuidas raha kasutati ning mis saab projektist edasi. Pole kindel, kas haridusministeerium esitab tagasinõude Tallinna linnale, võimalik et raha nõuab hoopis linn.
"Täiesti võimalik, et me ise läheme seda raha ministeeriumilt nõudma, mis koolid sellel aastal on selle projekti raames investeerinud, kuna ministeeriumi kirjast neil eelnevalt polnud mitte mingit informatsiooni. Järelikult nad kasutasid raha vastavalt sellele kehtivale lepingule," rääkis Belobrovtsev.
Projektile kulus kokku ligikaudu 3,7 miljonit eurot. Liina Kersna sõnul kasutatakse projektist alles jäänud 1,5 miljonit eurot edaspidi sihtotstarbeliselt ja laiendatakse kõikidele venekeelsetele koolidele.
"Kindlasti see raha jääb eestikeelse hariduse arendamisse ja sellesse valdkonda - metoodikate arendamisse, õppevara arendamisse. Seda kõike tegelikult ongi vaja teha," ütles Kersna.
### Response:
Ministeerium: Tallinna vene koolid kasutasid keeleõppe raha muul eesmärgil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastane Warholm tegi juuni esimesel nädalavahetusel Rabati Teemantliiga etapil oma välihooaja avavõistluse, kuid vigastas juba esimesel tõkkel reielihast.
"Olen pidanud targalt treenima ja õigeid asju tegema," rääkis Warholm reedel ajakirjanikele. "Usun, et olen heas vormis, aga kui mu reied ei pea koormusele vastu, on meil suur probleem. Treeningul olen jooksnud 96-protsendilise jõuga ja pole midagi tundnud, aga finaali jõudes annan endast sada protsenti. Ma ei tea, mis on 96 ja saja vahel, selle saan teada viimastel päevadel enne MM-i algust."
Kergejõustiku MM algab Oregonis Eugene'is 15. juulil, meeste 400 meetri tõkkejooksu eelringid joostakse järgmisel päeval. | Vigastusest paranev Warholm pole MM-i eel veel täie koormusega treeninud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastane Warholm tegi juuni esimesel nädalavahetusel Rabati Teemantliiga etapil oma välihooaja avavõistluse, kuid vigastas juba esimesel tõkkel reielihast.
"Olen pidanud targalt treenima ja õigeid asju tegema," rääkis Warholm reedel ajakirjanikele. "Usun, et olen heas vormis, aga kui mu reied ei pea koormusele vastu, on meil suur probleem. Treeningul olen jooksnud 96-protsendilise jõuga ja pole midagi tundnud, aga finaali jõudes annan endast sada protsenti. Ma ei tea, mis on 96 ja saja vahel, selle saan teada viimastel päevadel enne MM-i algust."
Kergejõustiku MM algab Oregonis Eugene'is 15. juulil, meeste 400 meetri tõkkejooksu eelringid joostakse järgmisel päeval.
### Response:
Vigastusest paranev Warholm pole MM-i eel veel täie koormusega treeninud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue kardiraja sünd on Eestis harukordne sündmus. Taasiseseisvumise ajal oli täiesti uuena rajatud vaid üks kardirada, nüüdseks on aga Lange kompleksi kõrvale lisandunud Käina rada. Algne Käina kardirada Hiiumaal nägi ilmavalgust 1991. aastal. 2020. aasta rada likvideeriti ning selle asemele rajati kaubanduskeskus, Käina uus rada asub vana asukoha naaberkrundil.
Kaks aastat väldanud projekteerimis- ja ehitustööd on andnud tulemuseks Eesti moodsaima kardiraja, mis vastab ühtlasi viimastele rahvusvahelise autoliidu FIA standarditele. Ehkki lõplikust valmimisest lahutab kompleksi hetkel puuduolev hoonestus, on rada sõitmiseks hobi- või võistluskardiga täielikult valmis.
"Eesmärgiks oli luua Eesti parim kardirada, mis suudab pakkuda nii sportlastele kui külastajatele suurepärase kasutus- ja elamuskogemuse," ütles raja haldaja ning arhitekt Heikki Hõbemägi. "Kompleksi valmimisel on olnud kriitilise tähtsusega olnud Hiiumaa valla, Hiiumaa tarbijate ühistu ning kohaliku kogukonna suur toetus."
Kardiraja olulisust rõhutas avamisüritusel ka Käina osavallavanem Omar Jõpiselg: "Uue kardiraja näol pole tegemist üksnes spordikompleksiga, vaid selle väärtus on tunduvalt laiakülgsem - moodne kardirada on atraktiivne vabaajaveetmiskoht nii kohalikele kui turistidele."
Neljapäeva õhtul toimunud raja avamise avakõne pidanud Eesti Autospordi Liidu president Toivo Asmer hindas vastvalminud rajakompleksi juures tehtud koostööd arendaja ja kohaliku omavalitsuse vahel äärmiselt kõrgelt.
"Suurepärased asjad saavad sündida heas koostöös. Kiidan nii Heikkit kui Hiiumaa valda tehtu eest - tegemist on ajaloolise sündmuse ja ajaloolise ehitisega, kuhu on sisse pandud paljude inimeste töö ja energia. Olen juba saanud sõitjatelt tagasisidet, et valminu on absoluutne tipptase ning selle üle on ainult hea meel, et Käina on taas tagasi Eesti mootorispordi maastikul," sõnas Asmer.
Käina kardiraja avas sümboolselt võistluskardiga linti läbi sõites TARK Racing noorvõistleja Franziska Mesikäpp. Laupäeval sõidetakse Käina uue kardiraja avavõistlus. | Käinas avati uus kardirada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue kardiraja sünd on Eestis harukordne sündmus. Taasiseseisvumise ajal oli täiesti uuena rajatud vaid üks kardirada, nüüdseks on aga Lange kompleksi kõrvale lisandunud Käina rada. Algne Käina kardirada Hiiumaal nägi ilmavalgust 1991. aastal. 2020. aasta rada likvideeriti ning selle asemele rajati kaubanduskeskus, Käina uus rada asub vana asukoha naaberkrundil.
Kaks aastat väldanud projekteerimis- ja ehitustööd on andnud tulemuseks Eesti moodsaima kardiraja, mis vastab ühtlasi viimastele rahvusvahelise autoliidu FIA standarditele. Ehkki lõplikust valmimisest lahutab kompleksi hetkel puuduolev hoonestus, on rada sõitmiseks hobi- või võistluskardiga täielikult valmis.
"Eesmärgiks oli luua Eesti parim kardirada, mis suudab pakkuda nii sportlastele kui külastajatele suurepärase kasutus- ja elamuskogemuse," ütles raja haldaja ning arhitekt Heikki Hõbemägi. "Kompleksi valmimisel on olnud kriitilise tähtsusega olnud Hiiumaa valla, Hiiumaa tarbijate ühistu ning kohaliku kogukonna suur toetus."
Kardiraja olulisust rõhutas avamisüritusel ka Käina osavallavanem Omar Jõpiselg: "Uue kardiraja näol pole tegemist üksnes spordikompleksiga, vaid selle väärtus on tunduvalt laiakülgsem - moodne kardirada on atraktiivne vabaajaveetmiskoht nii kohalikele kui turistidele."
Neljapäeva õhtul toimunud raja avamise avakõne pidanud Eesti Autospordi Liidu president Toivo Asmer hindas vastvalminud rajakompleksi juures tehtud koostööd arendaja ja kohaliku omavalitsuse vahel äärmiselt kõrgelt.
"Suurepärased asjad saavad sündida heas koostöös. Kiidan nii Heikkit kui Hiiumaa valda tehtu eest - tegemist on ajaloolise sündmuse ja ajaloolise ehitisega, kuhu on sisse pandud paljude inimeste töö ja energia. Olen juba saanud sõitjatelt tagasisidet, et valminu on absoluutne tipptase ning selle üle on ainult hea meel, et Käina on taas tagasi Eesti mootorispordi maastikul," sõnas Asmer.
Käina kardiraja avas sümboolselt võistluskardiga linti läbi sõites TARK Racing noorvõistleja Franziska Mesikäpp. Laupäeval sõidetakse Käina uue kardiraja avavõistlus.
### Response:
Käinas avati uus kardirada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa kontrollis kohtumise käiku algusest peale ja saatis mängu lõpuks Taani raamidesse kümme pealelööki. Esimese 13 minuti jooksul lõi vasakkaitsja Felicitas Rauch kaks korda latti, juhtima läksid sakslannad 21. minutil, kui võrku sahistas Lina Magull.
Taani peatreener Lars Söndergaard tegi 56. minutil kolm vahetust korraga, aga sisuliselt järgmisel rünnakul suurendas Saksamaa edu Lea Schüller; 78. minutil tõi Lena Lattwein tabloole seisu 3:0 ja lõppskoori vormistas Alexandra Popp 86. minutil. Mängu viiendal lisaminutil jäi Taani veel kümnekesi, sest Kathrine Möller Kühl sai teise kollase kaardi.
Teises reedeses B-grupi kohtumises alistas Hispaania Soome 4:1. Laupäeval pannakse pall mängu C-grupis, kui Eesti aja järgi kell 19 kohtuvad Portugal ja Šveits ning kell 22 Holland ja Rootsi. Kõiki alagrupimänge näeb tasuta UEFA.tv vahendusel. | Saksamaa alustas EM-i korraliku jõudemonstratsiooniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa kontrollis kohtumise käiku algusest peale ja saatis mängu lõpuks Taani raamidesse kümme pealelööki. Esimese 13 minuti jooksul lõi vasakkaitsja Felicitas Rauch kaks korda latti, juhtima läksid sakslannad 21. minutil, kui võrku sahistas Lina Magull.
Taani peatreener Lars Söndergaard tegi 56. minutil kolm vahetust korraga, aga sisuliselt järgmisel rünnakul suurendas Saksamaa edu Lea Schüller; 78. minutil tõi Lena Lattwein tabloole seisu 3:0 ja lõppskoori vormistas Alexandra Popp 86. minutil. Mängu viiendal lisaminutil jäi Taani veel kümnekesi, sest Kathrine Möller Kühl sai teise kollase kaardi.
Teises reedeses B-grupi kohtumises alistas Hispaania Soome 4:1. Laupäeval pannakse pall mängu C-grupis, kui Eesti aja järgi kell 19 kohtuvad Portugal ja Šveits ning kell 22 Holland ja Rootsi. Kõiki alagrupimänge näeb tasuta UEFA.tv vahendusel.
### Response:
Saksamaa alustas EM-i korraliku jõudemonstratsiooniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muski sõnul ei ole Twitter andnud talle piisavalt infot valekontode ja veebirobotite kohta.
Musk leiab, et Twitteri esitatud andmed kontode arvu kohta ei ole tõepärased ja ettevõte ei ole täitnud eellepingu tingimusi.
Musk usub, et valekontod moodustavad 20 protsenti kõikidest Twitteri kontodest.
Twitter eitab lepingu rikkumist ja on lubanud lepingu jõustamiseks kohtusse pöörduda. | Elon Musk kavatseb loobuda Twitteri ostmisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muski sõnul ei ole Twitter andnud talle piisavalt infot valekontode ja veebirobotite kohta.
Musk leiab, et Twitteri esitatud andmed kontode arvu kohta ei ole tõepärased ja ettevõte ei ole täitnud eellepingu tingimusi.
Musk usub, et valekontod moodustavad 20 protsenti kõikidest Twitteri kontodest.
Twitter eitab lepingu rikkumist ja on lubanud lepingu jõustamiseks kohtusse pöörduda.
### Response:
Elon Musk kavatseb loobuda Twitteri ostmisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kurits (2:56.30) edestas 129,5-kilomeetrisel Kontichi teedel sõidetud etapil belglasi Steffen de Schuyteneeri (Avia-Rudyco Cycling Team), kes kannab kollast liidrisärki, ja Thomas Vuerinckxi (ACROG-Tormans). Teistest Eesti koondise liikmetest lõpetas Virgo Mitt 37., Martti Lenzius 56., Gabriel Helmut Aduson 58., Evar Saul 68. ja Johann Mattias Puuorg 97. kohal. Kurits sai enda selga ka rohelise parima sprinteri särgi.
Kokkuvõttes jätkab liidrina De Schuyteneer, kellele järgnevad meeskonnakaaslased Mauro Cuylits (+0.12) ja Yarno Heymans (+0.15). Kurits kerkis 18. kohale (+0.45), Lenzius jätkab 21. (+0.55), Aduson 22. (+0.55), Mitt 25. (+1.00), Saul 29. (+1.00) ja Puuorg 31. (+1.00) positsioonil. Meeskondade arvestuses hoiab Eesti koondis kuuendat kohta.
Laupäeval on velotuuril kavas 121,7-kilomeetrine etapp Antwerpenist Kontichi. | Kurits võitis Belgias etapi ja sai selga parima sprinteri rohelise särgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kurits (2:56.30) edestas 129,5-kilomeetrisel Kontichi teedel sõidetud etapil belglasi Steffen de Schuyteneeri (Avia-Rudyco Cycling Team), kes kannab kollast liidrisärki, ja Thomas Vuerinckxi (ACROG-Tormans). Teistest Eesti koondise liikmetest lõpetas Virgo Mitt 37., Martti Lenzius 56., Gabriel Helmut Aduson 58., Evar Saul 68. ja Johann Mattias Puuorg 97. kohal. Kurits sai enda selga ka rohelise parima sprinteri särgi.
Kokkuvõttes jätkab liidrina De Schuyteneer, kellele järgnevad meeskonnakaaslased Mauro Cuylits (+0.12) ja Yarno Heymans (+0.15). Kurits kerkis 18. kohale (+0.45), Lenzius jätkab 21. (+0.55), Aduson 22. (+0.55), Mitt 25. (+1.00), Saul 29. (+1.00) ja Puuorg 31. (+1.00) positsioonil. Meeskondade arvestuses hoiab Eesti koondis kuuendat kohta.
Laupäeval on velotuuril kavas 121,7-kilomeetrine etapp Antwerpenist Kontichi.
### Response:
Kurits võitis Belgias etapi ja sai selga parima sprinteri rohelise särgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalministeeriumi tellitud haiglavõrgu arengu raporti koostanud ekspertgrupi juhi Jaanus Pikani sõnul mõjutab Eesti haiglavõrgu tulevikku kõige enam rahvastiku vananemine.
"Võtsime aluseks statistikaameti prognoosi, millest tuleb välja, et Eesti elanikkond vananeb. Kui meil praegu on üle 60-aastaseid inimesi 20 protsenti rahvastikust, siis aastaks 2040 tõuseb see 26 protsendini ehk 60 000 inimese võrra 330 000 ringi. Samuti väheneb rahvastik mõne protsendi võrra ja inimesed siirduvad elama Harjumaale ja Tallinnasse. Mujal Eestis rahvastik väheneb, Ida-Virus kõige markantsemalt. Sellest tingitult peame vaatama, kus peab olema tervishoiuteenuse ressurss," rääkis Pikani.
Olulise tingimusena toovad eksperdid raportis välja, et paljud kroonilised haigused või enam levinud haigused, nagu südamehaigused, vähk, silmahaigused, on vanusega seotud ja see mõjutab ka nende ravi iseloomu. "Kui inimesed saavad vanemaks, siis neil haigestumus kasvab ja inimestel on ka mitu kroonilist haigust korraga. Tänapäeval annab ka vähiravi tervenemist, aga see toob kaasa, et nii saab inimene elu jooksul mitu pahaloomulist kasvajat läbi põdeda. Vanusega kaasnevaid haigusi ei pea aga alati ravima just haiglas," rõhutas Pikani.
"Seetõttu on meie töögrupi järeldus, et tänu haigestumise muutumisele, peame võtma eesmärgiks, et suurendaksime võimekust inimeste abistamiseks väljaspool haiglat. Nii teevad ka paljud arenenud riigid Euroopas," selgitas Pikani.
Seega prognoosivad eksperdid haiglate voodikohtade vähenemist 2040. aastaks 2000 koha võrra võrreldes 2018. aastaga. Vastavalt elanikkonna vananemisele ja vähenemisele muutub aastaks 2040 ka meditsiinitöötajate erialane profiil: näiteks väheneb vajadus lastearstide järele, kelle arv kahaneb 18 protsendi võrra, samal ajal kui vähiraviarstide arv tõuseb 14 protsenti.
Tallinna haigla probleeme ei lahendaks
Eksperdid pakuvad välja kogukonnahaigla mudeli. "Paljudes riikides on see juba rakendatud. See on haigla, kus perearstid saavad ajutiselt hospitaliseerida patsiente, kes vajavad ravi mingi kroonilise haiguse ägenemise puhul. Selleks tuleb muidugi perearstide võimekust ja arvu kasvatada," sõnas Pikani.
Perearstide võimekuse tõstmiseks tasemele, kus nad suudaksid esmatasandi arstiabi koordineerida, kulub aga vähemalt kümmekond või enamgi aastat, kirjutatakse raportis.
Inimeste tõhusamaks ravimiseks peaks Eesti arendama ka terviseandmete digitaalset baasi. "Täna pole kliinilised andmed standardiseeritud, et arvutid saaksid neid töödelda. Samuti pole nad kättesaadavad reaalajas," nentis Pikani.
Viimasel ajal kirgi kütnud Tallinna haigla teemat raport otseselt ei puuduta, aga Pikani leidis, et kuna Eesti tervishoiu oodatavad valupunktid on seotud väljaspool haiglat ravitavate haigustega, siis Tallinnasse uue haigla rajamine siin ei aitaks.
"Tänased Tallinna haiglate hooned on üldiselt kaasaegselt renoveeritud, aga kui saame valida, kas investeerime perearstisüsteemi arendamisse ja digilahendustesse või betooni, siis meie soovitus on ikkagi esimesena mainitud variant. Haiglatesse tuleb ka tulevikus investeerida, aga kui vaatame kõnealust massiivset investeeringut, siis tuleb küsida, kas selle kõrval jätkub ka teisteks, olulisemateks asjadeks," ütles Pikani.
Muidugi on Tallinna haigla küsimuses palju huvigruppe, kes esindavad seda positsiooni, kus nad parajasti asuvad, nentis Pikani. "Mõistlik oleks, et seisukohad kujundataks ja otsused tehtaks tasakaalustatud analüüsi, mitte ühe huvigrupi vaatest. Äsja kahe ja poole aasta töö tulemusena valminud haiglate arengukava raport sellist võimalust pakub," ütles Pikani.
Haiglate arengukava raporti valmimist rahastas Euroopa Komisjon. Analüüsi teostajaks oli Iiri konsultatsioonifirma AARC. AARC rahvusvahelisse projektimeeskonda kuulusid tervishoiueksperdid nii Eestist kui ka teistest riikidest. | Haiglavõrgu arengukava asetab Eesti arstiabi tuleviku perearstide õlgadele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalministeeriumi tellitud haiglavõrgu arengu raporti koostanud ekspertgrupi juhi Jaanus Pikani sõnul mõjutab Eesti haiglavõrgu tulevikku kõige enam rahvastiku vananemine.
"Võtsime aluseks statistikaameti prognoosi, millest tuleb välja, et Eesti elanikkond vananeb. Kui meil praegu on üle 60-aastaseid inimesi 20 protsenti rahvastikust, siis aastaks 2040 tõuseb see 26 protsendini ehk 60 000 inimese võrra 330 000 ringi. Samuti väheneb rahvastik mõne protsendi võrra ja inimesed siirduvad elama Harjumaale ja Tallinnasse. Mujal Eestis rahvastik väheneb, Ida-Virus kõige markantsemalt. Sellest tingitult peame vaatama, kus peab olema tervishoiuteenuse ressurss," rääkis Pikani.
Olulise tingimusena toovad eksperdid raportis välja, et paljud kroonilised haigused või enam levinud haigused, nagu südamehaigused, vähk, silmahaigused, on vanusega seotud ja see mõjutab ka nende ravi iseloomu. "Kui inimesed saavad vanemaks, siis neil haigestumus kasvab ja inimestel on ka mitu kroonilist haigust korraga. Tänapäeval annab ka vähiravi tervenemist, aga see toob kaasa, et nii saab inimene elu jooksul mitu pahaloomulist kasvajat läbi põdeda. Vanusega kaasnevaid haigusi ei pea aga alati ravima just haiglas," rõhutas Pikani.
"Seetõttu on meie töögrupi järeldus, et tänu haigestumise muutumisele, peame võtma eesmärgiks, et suurendaksime võimekust inimeste abistamiseks väljaspool haiglat. Nii teevad ka paljud arenenud riigid Euroopas," selgitas Pikani.
Seega prognoosivad eksperdid haiglate voodikohtade vähenemist 2040. aastaks 2000 koha võrra võrreldes 2018. aastaga. Vastavalt elanikkonna vananemisele ja vähenemisele muutub aastaks 2040 ka meditsiinitöötajate erialane profiil: näiteks väheneb vajadus lastearstide järele, kelle arv kahaneb 18 protsendi võrra, samal ajal kui vähiraviarstide arv tõuseb 14 protsenti.
Tallinna haigla probleeme ei lahendaks
Eksperdid pakuvad välja kogukonnahaigla mudeli. "Paljudes riikides on see juba rakendatud. See on haigla, kus perearstid saavad ajutiselt hospitaliseerida patsiente, kes vajavad ravi mingi kroonilise haiguse ägenemise puhul. Selleks tuleb muidugi perearstide võimekust ja arvu kasvatada," sõnas Pikani.
Perearstide võimekuse tõstmiseks tasemele, kus nad suudaksid esmatasandi arstiabi koordineerida, kulub aga vähemalt kümmekond või enamgi aastat, kirjutatakse raportis.
Inimeste tõhusamaks ravimiseks peaks Eesti arendama ka terviseandmete digitaalset baasi. "Täna pole kliinilised andmed standardiseeritud, et arvutid saaksid neid töödelda. Samuti pole nad kättesaadavad reaalajas," nentis Pikani.
Viimasel ajal kirgi kütnud Tallinna haigla teemat raport otseselt ei puuduta, aga Pikani leidis, et kuna Eesti tervishoiu oodatavad valupunktid on seotud väljaspool haiglat ravitavate haigustega, siis Tallinnasse uue haigla rajamine siin ei aitaks.
"Tänased Tallinna haiglate hooned on üldiselt kaasaegselt renoveeritud, aga kui saame valida, kas investeerime perearstisüsteemi arendamisse ja digilahendustesse või betooni, siis meie soovitus on ikkagi esimesena mainitud variant. Haiglatesse tuleb ka tulevikus investeerida, aga kui vaatame kõnealust massiivset investeeringut, siis tuleb küsida, kas selle kõrval jätkub ka teisteks, olulisemateks asjadeks," ütles Pikani.
Muidugi on Tallinna haigla küsimuses palju huvigruppe, kes esindavad seda positsiooni, kus nad parajasti asuvad, nentis Pikani. "Mõistlik oleks, et seisukohad kujundataks ja otsused tehtaks tasakaalustatud analüüsi, mitte ühe huvigrupi vaatest. Äsja kahe ja poole aasta töö tulemusena valminud haiglate arengukava raport sellist võimalust pakub," ütles Pikani.
Haiglate arengukava raporti valmimist rahastas Euroopa Komisjon. Analüüsi teostajaks oli Iiri konsultatsioonifirma AARC. AARC rahvusvahelisse projektimeeskonda kuulusid tervishoiueksperdid nii Eestist kui ka teistest riikidest.
### Response:
Haiglavõrgu arengukava asetab Eesti arstiabi tuleviku perearstide õlgadele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Osa Valgamaa Lüllemäe põhikooli lapsevanemaid ei saatnud esmaspäeval oma lapsi kooli, vaid korraldasid kahepäevase alternatiivõppe. Sellega nõuti vanematele suuremat sõnaõigust haridusküsimustes ja kooli direktori valimisel. Veebikeskkonnas petitsioon.ee hakati koguma allkirju põhiseaduse sätte toetuseks, mille järgi on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel.
Teised vanemad aga leiavad, et laste kaasamine protestiaktsioonidesse on sobimatu.
Pöördumises seisab, et väikese kogukonna sisene ja kontrolli alt väljunud võimutüli on paisunud nii suureks, et üleriigilise meediatähelepanu tõttu on seatud löögi alla nii lapsed kui ka kooli ja valla maine tervikuna.
Pöördumisele allakirjutanute sõnul ei aktsepteeri nad laste kasutamist mõjutusvahendina oma seisukohtade väljendamisel ja avalikkuse tähelepanu tõmbamisel. Samuti toetavad nad koolipidaja valitud suunda ja tasakaalustatud dialoogi pidamist.
Lapsevanemate seniseid kaasarääkimisvõimalusi hindavad pöördujad heaks, seda saab nende sõnul teha läbi hoolekogu.
Pöördujad soovivad koolis õpperahu taastamist ja uue direktori leidmist.
Pöördumist saab täismahus lugeda SIIT!
Päev hiljem teatati ministeeriumist, et minister sai kirja ehk tagasisidet Lüllemäelt, et lapsed koolist võtnud vanemate algatuse vastulausega on liitunud praeguseks hetkeks 220 inimest, neist 51 on lapsevanemad, 36 Lüllemäe põhikooli vilistlased ning ülejäänud on Karula valla elanikud.
Toetus pöördumisele on arvudes ligikaudu 25% valla täisealistest elanikest. | Lüllemäe kooliga rahul olevad lapsevanemad saatsid ministrile vastulause | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Osa Valgamaa Lüllemäe põhikooli lapsevanemaid ei saatnud esmaspäeval oma lapsi kooli, vaid korraldasid kahepäevase alternatiivõppe. Sellega nõuti vanematele suuremat sõnaõigust haridusküsimustes ja kooli direktori valimisel. Veebikeskkonnas petitsioon.ee hakati koguma allkirju põhiseaduse sätte toetuseks, mille järgi on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel.
Teised vanemad aga leiavad, et laste kaasamine protestiaktsioonidesse on sobimatu.
Pöördumises seisab, et väikese kogukonna sisene ja kontrolli alt väljunud võimutüli on paisunud nii suureks, et üleriigilise meediatähelepanu tõttu on seatud löögi alla nii lapsed kui ka kooli ja valla maine tervikuna.
Pöördumisele allakirjutanute sõnul ei aktsepteeri nad laste kasutamist mõjutusvahendina oma seisukohtade väljendamisel ja avalikkuse tähelepanu tõmbamisel. Samuti toetavad nad koolipidaja valitud suunda ja tasakaalustatud dialoogi pidamist.
Lapsevanemate seniseid kaasarääkimisvõimalusi hindavad pöördujad heaks, seda saab nende sõnul teha läbi hoolekogu.
Pöördujad soovivad koolis õpperahu taastamist ja uue direktori leidmist.
Pöördumist saab täismahus lugeda SIIT!
Päev hiljem teatati ministeeriumist, et minister sai kirja ehk tagasisidet Lüllemäelt, et lapsed koolist võtnud vanemate algatuse vastulausega on liitunud praeguseks hetkeks 220 inimest, neist 51 on lapsevanemad, 36 Lüllemäe põhikooli vilistlased ning ülejäänud on Karula valla elanikud.
Toetus pöördumisele on arvudes ligikaudu 25% valla täisealistest elanikest.
### Response:
Lüllemäe kooliga rahul olevad lapsevanemad saatsid ministrile vastulause |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ämari lennubaasist õhku tõusnud Briti hävituslennukid läksid tuvastama Vene õhusõidukeid, mis ei saatnud määrustekohast tunnuskoodi ega reageerinud sidekutsetele, vahendab Reuters.
Tegemist oli kolme Vene transpordilennukiga - An-26, An-12 ja Il-76.
"Suutsime koheselt sellele Venemaa agressioonile vastata ja tõestada sellega oma pühendumust NATO kollektiivkaitsele," ütles Briti kaitseminister Michael Fallon oma avalduses.
Õhuväest öeldi ERR.ee-le, et tegu oli täiesti rutiinse tuvastuslennuga, millesuguseid tuleb nädalas ette mitmeid kordi. Samuti rõhutas õhuvägi, et lennukid ei olnud Balti õhuruumi sisenemas.
Suurbritannia kuningliku õhuväe lennusalk nelja hävituslennukiga Eurofighter Typhoon võttis Balti õhuturbemissiooni Belgialt üle käesoleva aasta aprillis. | Briti hävitajad tuvastasid Balti õhuruumi lähistel Vene sõjalennukite liikumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ämari lennubaasist õhku tõusnud Briti hävituslennukid läksid tuvastama Vene õhusõidukeid, mis ei saatnud määrustekohast tunnuskoodi ega reageerinud sidekutsetele, vahendab Reuters.
Tegemist oli kolme Vene transpordilennukiga - An-26, An-12 ja Il-76.
"Suutsime koheselt sellele Venemaa agressioonile vastata ja tõestada sellega oma pühendumust NATO kollektiivkaitsele," ütles Briti kaitseminister Michael Fallon oma avalduses.
Õhuväest öeldi ERR.ee-le, et tegu oli täiesti rutiinse tuvastuslennuga, millesuguseid tuleb nädalas ette mitmeid kordi. Samuti rõhutas õhuvägi, et lennukid ei olnud Balti õhuruumi sisenemas.
Suurbritannia kuningliku õhuväe lennusalk nelja hävituslennukiga Eurofighter Typhoon võttis Balti õhuturbemissiooni Belgialt üle käesoleva aasta aprillis.
### Response:
Briti hävitajad tuvastasid Balti õhuruumi lähistel Vene sõjalennukite liikumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 100 m:
Uibo sai 0,6-sekundilise tuule toel kirja 11,13 sekundit (isiklik rekord 10,99). Kõige kiiremalt läbis distantsi tema koolikaaslane Devon Williams (10,70).
Kaugushüpe:
Uibo hüppas parimal katsel 7.36 (isiklik rekord 7.82). Avakatsel sai eestlane kirja 7.23 ja viimasel katsel nulli.
Kuulitõuge:
Uibo alustas 13.96-ga, tõukas seejärel juba suurepärase 14.44, mis jäi vaid sentimeetriga alla mehe isiklikule rekordile ning seejärel juba suurepärase 14.98 ehk isiklik tippmark paranes lausa 43 sentimeetriga!
Kõrgushüpe:
Uibo alustas 1.93 pealt ja alistas selle esimesel katsel nagu ka 1.99 ja 2.05. Alles kolmandal katsel sai ta üle 2.08-st ja teisel katsel parimaks jäänud 2.11-st. Isiklikust rekordist jäi kaheksa sentimeetrit puudu ja rekordigraafikus hüppas ta kolm sentimeetrit enam.
400 m jooks
400 m jooksus sai Uibo kirja aja 50,97, mis oli päeva 10. tulemus. Isiklikust rekordist jäi eestlane kaugele, sest tema eelmisel suvel Pekingis joostud tippmark on 50,24 sekundit. Parimat kiirust näitas Lindon Victor, kes läbis distantsi 48,33 sekundiga ning oli üks kolmest mitmevõistlejast, kes suutis 49 sekundi piiri alistada.
Kokkuvõttes langes Uibo sellega teisele kohale just Victori selja taha. Texas A&M ülikooli esindaval Victoril on viie ala järel koos 4309 punkti ning Uibol teisena 4196 silma. Järgnevad Devon Williams (Georgia) 4187, Ibn Short (Kentucky) 4125 silma ning Tim Duckworth (Kentucky) 4036 silmaga. | Kesine 400 m jooks kukutas Maicel Uibo avapäeva lõpetuseks teisele kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
100 m:
Uibo sai 0,6-sekundilise tuule toel kirja 11,13 sekundit (isiklik rekord 10,99). Kõige kiiremalt läbis distantsi tema koolikaaslane Devon Williams (10,70).
Kaugushüpe:
Uibo hüppas parimal katsel 7.36 (isiklik rekord 7.82). Avakatsel sai eestlane kirja 7.23 ja viimasel katsel nulli.
Kuulitõuge:
Uibo alustas 13.96-ga, tõukas seejärel juba suurepärase 14.44, mis jäi vaid sentimeetriga alla mehe isiklikule rekordile ning seejärel juba suurepärase 14.98 ehk isiklik tippmark paranes lausa 43 sentimeetriga!
Kõrgushüpe:
Uibo alustas 1.93 pealt ja alistas selle esimesel katsel nagu ka 1.99 ja 2.05. Alles kolmandal katsel sai ta üle 2.08-st ja teisel katsel parimaks jäänud 2.11-st. Isiklikust rekordist jäi kaheksa sentimeetrit puudu ja rekordigraafikus hüppas ta kolm sentimeetrit enam.
400 m jooks
400 m jooksus sai Uibo kirja aja 50,97, mis oli päeva 10. tulemus. Isiklikust rekordist jäi eestlane kaugele, sest tema eelmisel suvel Pekingis joostud tippmark on 50,24 sekundit. Parimat kiirust näitas Lindon Victor, kes läbis distantsi 48,33 sekundiga ning oli üks kolmest mitmevõistlejast, kes suutis 49 sekundi piiri alistada.
Kokkuvõttes langes Uibo sellega teisele kohale just Victori selja taha. Texas A&M ülikooli esindaval Victoril on viie ala järel koos 4309 punkti ning Uibol teisena 4196 silma. Järgnevad Devon Williams (Georgia) 4187, Ibn Short (Kentucky) 4125 silma ning Tim Duckworth (Kentucky) 4036 silmaga.
### Response:
Kesine 400 m jooks kukutas Maicel Uibo avapäeva lõpetuseks teisele kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ohtlikuks tunnistatud Toivo Jouko Puranen tabati Tallinnas Koplis teisipäeval. Täna tuli Soome politsei kodanikule Eestisse järgi.
Postimehe teatel tänab Soome politsei Eesti ametivendi hea koostöö eest.
Eestis tabati mees tänu tähelepanelikule linlasele, kes oli otsitava mehe pilti meedias näinud ja tundis ta seetõttu tänaval ära.
Soome meedia andmetel lahkus Puranen laupäeva hommikul Kuopio linnas asuvast Niuvanniemi psühhiaatriahaiglast. Mees on ettearvamatu ning vägivaldne ning näiteks 2014. aastal tappis ta pärast raviasutusest vabanemist tema jaoks võõra naise.
Mehel on diagnoositud paranoiline skisofreenia ning tapmisjuhtumi puhul tunnistas kohus ta süüdimatuks. | Soome politsei viis Eestis kinni peetud Soome vaimuhaige tagasi kodumaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ohtlikuks tunnistatud Toivo Jouko Puranen tabati Tallinnas Koplis teisipäeval. Täna tuli Soome politsei kodanikule Eestisse järgi.
Postimehe teatel tänab Soome politsei Eesti ametivendi hea koostöö eest.
Eestis tabati mees tänu tähelepanelikule linlasele, kes oli otsitava mehe pilti meedias näinud ja tundis ta seetõttu tänaval ära.
Soome meedia andmetel lahkus Puranen laupäeva hommikul Kuopio linnas asuvast Niuvanniemi psühhiaatriahaiglast. Mees on ettearvamatu ning vägivaldne ning näiteks 2014. aastal tappis ta pärast raviasutusest vabanemist tema jaoks võõra naise.
Mehel on diagnoositud paranoiline skisofreenia ning tapmisjuhtumi puhul tunnistas kohus ta süüdimatuks.
### Response:
Soome politsei viis Eestis kinni peetud Soome vaimuhaige tagasi kodumaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanimaa väravaid ei visanud, meeskonna resultatiivseimad olid Domagoj Duvnjak seitsme ja Marko Vujin kuue väravaga. Michael Damgaard viskas võitjate kasuks üheksa tabamust.
Mait Patraili koduklubi TSV Hannover Burgdorf oli kodus 25:22 (11:11) parem Berliini Füchsest. Eestlane oli kuue tabamusega võitjate parim.
Liigatabelis hoiab THW Kiel nüüd 28-st mängust kogutud 46 punktiga Rhein-Neckar Löweni (29 mängu; 50 punkti) ja Flensburg-Handewitti (28; 47) järel kolmandat kohta. Hannover Burgdorf (29; 33) on kaheksas. | Jaanimaa klubi kaotas Bundesligas esimest korda viimase seitsme kuu jooksul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanimaa väravaid ei visanud, meeskonna resultatiivseimad olid Domagoj Duvnjak seitsme ja Marko Vujin kuue väravaga. Michael Damgaard viskas võitjate kasuks üheksa tabamust.
Mait Patraili koduklubi TSV Hannover Burgdorf oli kodus 25:22 (11:11) parem Berliini Füchsest. Eestlane oli kuue tabamusega võitjate parim.
Liigatabelis hoiab THW Kiel nüüd 28-st mängust kogutud 46 punktiga Rhein-Neckar Löweni (29 mängu; 50 punkti) ja Flensburg-Handewitti (28; 47) järel kolmandat kohta. Hannover Burgdorf (29; 33) on kaheksas.
### Response:
Jaanimaa klubi kaotas Bundesligas esimest korda viimase seitsme kuu jooksul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tabeliseis A-grupis pärast 4. vooru: 1. Tšehhi 11 punkti, 2. Venemaa 9, 3. Rootsi 8, 4. Šveits 7, 5. Norra 5, 6. Taani 4, 7. Kasahstan 2, 8. Läti 2.
B-grupi hilisemas kohtumises alistas Kanada 5:2 (1:0, 1:2, 3:0) Saksamaa koondise. Kaks väravat viskas Edmonton Oilersi ründaja Taylor Hall.
Tabeliseis B-grupis pärast 4. vooru: 1. Kanada 12, 2. Soome 12, 3. USA 6, 4. Slovakkia 6, 5. Prantsusmaa 5, 6. Saksamaa 4, 7. Valgevene 3, 8. Ungari 0. | Venemaa hokikoondis kostitas Taanit kümne väravaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tabeliseis A-grupis pärast 4. vooru: 1. Tšehhi 11 punkti, 2. Venemaa 9, 3. Rootsi 8, 4. Šveits 7, 5. Norra 5, 6. Taani 4, 7. Kasahstan 2, 8. Läti 2.
B-grupi hilisemas kohtumises alistas Kanada 5:2 (1:0, 1:2, 3:0) Saksamaa koondise. Kaks väravat viskas Edmonton Oilersi ründaja Taylor Hall.
Tabeliseis B-grupis pärast 4. vooru: 1. Kanada 12, 2. Soome 12, 3. USA 6, 4. Slovakkia 6, 5. Prantsusmaa 5, 6. Saksamaa 4, 7. Valgevene 3, 8. Ungari 0.
### Response:
Venemaa hokikoondis kostitas Taanit kümne väravaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Temer nimetas keskpanga endise juhi Henrique Meirellesi rahandusministriks ja endise Sao Paulo kuberneri Jose Serra välisministriks, ütles tema nõunik AFP-le. | Brasiilia presidendi kohusetäitja asus uusi ministreid nimetama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Temer nimetas keskpanga endise juhi Henrique Meirellesi rahandusministriks ja endise Sao Paulo kuberneri Jose Serra välisministriks, ütles tema nõunik AFP-le.
### Response:
Brasiilia presidendi kohusetäitja asus uusi ministreid nimetama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajaleht New York Times avaldas kolmapäeval artikli, mille kohaselt kuulus riigi organiseeritud dopinguprogrammi tervelt 15 hiljem medali võitnud Venemaa sportlast.
Mutko asus otsemaid oma sportlaste kaitsele. "Ma usun neid poisse, nad on suurepärased sportlased. Süüdistused on nonsenss," vahendas agentuur TASS tema sõnu. "Need süüdistused on alusetud. Me uurime seda artiklit ja vaatame, kuidas reageerida."
Timesi artikli aluseks oli endise Venemaa kõrge dopinguametniku Grigori Rodtšenkovi ütlused, mille järgi eksisteeris riiklik nimekiri sportlastest, kellele dopinguaineid anda ja kelle proovid hiljem laboris ära vahetati. | Venemaa spordiminister: Timesi artiklis esitatud süüdistused on nonsenss | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajaleht New York Times avaldas kolmapäeval artikli, mille kohaselt kuulus riigi organiseeritud dopinguprogrammi tervelt 15 hiljem medali võitnud Venemaa sportlast.
Mutko asus otsemaid oma sportlaste kaitsele. "Ma usun neid poisse, nad on suurepärased sportlased. Süüdistused on nonsenss," vahendas agentuur TASS tema sõnu. "Need süüdistused on alusetud. Me uurime seda artiklit ja vaatame, kuidas reageerida."
Timesi artikli aluseks oli endise Venemaa kõrge dopinguametniku Grigori Rodtšenkovi ütlused, mille järgi eksisteeris riiklik nimekiri sportlastest, kellele dopinguaineid anda ja kelle proovid hiljem laboris ära vahetati.
### Response:
Venemaa spordiminister: Timesi artiklis esitatud süüdistused on nonsenss |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väravavahid: Hugo Lloris (Tottenham Hotspur), Steve Mandanda (Olympique Marseille), Benoit Costil (Stade Rennes)
Kaitsjad: Raphael Varane (Madridi Real), Laurent Koscielny (Arsenal), Eliaquim Mangala (Manchester City), Jeremy Mathieu (Barcelona), Patrice Evra (Juventus), Bacary Sagna (Manchester City), Lucas Digne (AS Roma), Christophe Jallet (Olympique Lyon)
Poolkaitsjad: Paul Pogba (Juventus), Blaise Matuidi (Pariisi St Germain), Lassana Diarra (Olympique Marseille), N'Golo Kante (Leicester City), Yohan Cabaye (Crystal Palace), Moussa Sissoko (Newcastle United)
Ründajad: Antoine Griezmann (Madridi Atletico), Dimitri Payet (West Ham United), Anthony Martial (Manchester United), Kingsley Coman (Müncheni Bayern), Olivier Giroud (Arsenal), Andre-Pierre Gignac (UANL Tigres)
Varud: Alphonse Areola (Villarreal), Hatem Ben Arfa (Nice), Kevin Gameiro (Sevilla), Alexandre Lacazette (Olympique Lyon), Adrien Rabiot (Pariisi St Germain), Morgan Schneiderlin (Manchester United), Djibril Sidibe (Lille), Samuel Umtiti (Olympique Lyon) | Selgus Prantsusmaa koosseis EM-finaalturniiriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väravavahid: Hugo Lloris (Tottenham Hotspur), Steve Mandanda (Olympique Marseille), Benoit Costil (Stade Rennes)
Kaitsjad: Raphael Varane (Madridi Real), Laurent Koscielny (Arsenal), Eliaquim Mangala (Manchester City), Jeremy Mathieu (Barcelona), Patrice Evra (Juventus), Bacary Sagna (Manchester City), Lucas Digne (AS Roma), Christophe Jallet (Olympique Lyon)
Poolkaitsjad: Paul Pogba (Juventus), Blaise Matuidi (Pariisi St Germain), Lassana Diarra (Olympique Marseille), N'Golo Kante (Leicester City), Yohan Cabaye (Crystal Palace), Moussa Sissoko (Newcastle United)
Ründajad: Antoine Griezmann (Madridi Atletico), Dimitri Payet (West Ham United), Anthony Martial (Manchester United), Kingsley Coman (Müncheni Bayern), Olivier Giroud (Arsenal), Andre-Pierre Gignac (UANL Tigres)
Varud: Alphonse Areola (Villarreal), Hatem Ben Arfa (Nice), Kevin Gameiro (Sevilla), Alexandre Lacazette (Olympique Lyon), Adrien Rabiot (Pariisi St Germain), Morgan Schneiderlin (Manchester United), Djibril Sidibe (Lille), Samuel Umtiti (Olympique Lyon)
### Response:
Selgus Prantsusmaa koosseis EM-finaalturniiriks |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.