instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üksteist tiitlivõistluste medalit võitnud Gerd Kanter teeb sel aastal tippspordis oma viimase hooaja. Reedene võistlus on olümpiavõitja enda initsiatiivil toimuv algatus, mille eesmärgiks on teha Raplamaa inimeste ees oma eduka sportlaskarjääri viimane sportlik etteaste ja oma kodukandile sümboolne kummardus.
Miks just Raplamaa ja miks just Kohila?
Olümpiavõitja Gerd Kanteri lapsepõlvekodu oli Tiduvere külas ja koolitee algas Vana-Vigala põhikoolis. Just siit Raplamaalt said tehtud esimesed sammud suurte tegude poole.
25. juunil 2009 Kohila staadionil toimunud kõrgetasemelisel rahvusvahelisel Kergejüõustiku Kuldliiga etapil heitis Kanter kahekilose ketta 71 meetri ja 64 sentimeetri kaugusele. Kohilas heidetud tulemus jäigi 2009. aastal maailma edetabeli parimaks tulemuseks. Samuti ei ole keegi enne ega pärast seda suutnud Eestimaal ketast kaugemale lennutada. Sellest võistlusest sai alguse legend Kohilast, kui Eesti parimast kettaheiteareenist.
Mida on oodata reedel ja 13. juulil?
Kevadel vigastusega kimpus olnud olümpiavõitja on tõusnud lubavasse vormi. Äsja Poolas püstitatud hooaja tippmark 64.46 annab Euroopa edetabelis 16. koha. Eesti parimal kettaheitestaadionil Kohilas loodab Gerd kodupubliku toel tänavuse aasta edetabelitulemust tublisti parandada. Edetabelis on vahetult Kanteri ees meie mehe igipõlised rivaalid maailma- ja Euroopa meister poolakas Piotr Malachowski (64.97) ning kolmekordne maailmameister ja Londoni olümpiavõitja sakslane Robert Harting (65.13). Euroopa edetabeli 10. koha tulemus on hetkel rootslase Simon Pettersoni 65.84. Nendele resultaatidele soovib Raplamaa mees reedel koduseinte toel kindlasti tuule alla teha ja miks-mitte veelgi kaugemale heita. Kanteriga koos astub Kohilas heiteringi Rio olümpia neljas Martin Kupper ja teised Eesti paremad kettaheitjad.
Autogrammid ja fotod viimase kümnendi Eesti edukaima sportlasega.
Kõigil soovijail on võimalik pärast võistlust saada Eesti seni viimaselt olümpiavõitjalt kodusel Raplamaa staadionil toimuva lahkumisvõistluse unikaalne autogramm ja teha mälestuseks fotojäädvustus.
Kettaheitevõistlus Kohila staadionil algab reedel, 13. juulil, kell 18.00.
Sissepääs võistlustele on kõigile tasuta. | Gerd Kanter teeb kodumaakonna publiku ees oma viimase võistluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üksteist tiitlivõistluste medalit võitnud Gerd Kanter teeb sel aastal tippspordis oma viimase hooaja. Reedene võistlus on olümpiavõitja enda initsiatiivil toimuv algatus, mille eesmärgiks on teha Raplamaa inimeste ees oma eduka sportlaskarjääri viimane sportlik etteaste ja oma kodukandile sümboolne kummardus.
Miks just Raplamaa ja miks just Kohila?
Olümpiavõitja Gerd Kanteri lapsepõlvekodu oli Tiduvere külas ja koolitee algas Vana-Vigala põhikoolis. Just siit Raplamaalt said tehtud esimesed sammud suurte tegude poole.
25. juunil 2009 Kohila staadionil toimunud kõrgetasemelisel rahvusvahelisel Kergejüõustiku Kuldliiga etapil heitis Kanter kahekilose ketta 71 meetri ja 64 sentimeetri kaugusele. Kohilas heidetud tulemus jäigi 2009. aastal maailma edetabeli parimaks tulemuseks. Samuti ei ole keegi enne ega pärast seda suutnud Eestimaal ketast kaugemale lennutada. Sellest võistlusest sai alguse legend Kohilast, kui Eesti parimast kettaheiteareenist.
Mida on oodata reedel ja 13. juulil?
Kevadel vigastusega kimpus olnud olümpiavõitja on tõusnud lubavasse vormi. Äsja Poolas püstitatud hooaja tippmark 64.46 annab Euroopa edetabelis 16. koha. Eesti parimal kettaheitestaadionil Kohilas loodab Gerd kodupubliku toel tänavuse aasta edetabelitulemust tublisti parandada. Edetabelis on vahetult Kanteri ees meie mehe igipõlised rivaalid maailma- ja Euroopa meister poolakas Piotr Malachowski (64.97) ning kolmekordne maailmameister ja Londoni olümpiavõitja sakslane Robert Harting (65.13). Euroopa edetabeli 10. koha tulemus on hetkel rootslase Simon Pettersoni 65.84. Nendele resultaatidele soovib Raplamaa mees reedel koduseinte toel kindlasti tuule alla teha ja miks-mitte veelgi kaugemale heita. Kanteriga koos astub Kohilas heiteringi Rio olümpia neljas Martin Kupper ja teised Eesti paremad kettaheitjad.
Autogrammid ja fotod viimase kümnendi Eesti edukaima sportlasega.
Kõigil soovijail on võimalik pärast võistlust saada Eesti seni viimaselt olümpiavõitjalt kodusel Raplamaa staadionil toimuva lahkumisvõistluse unikaalne autogramm ja teha mälestuseks fotojäädvustus.
Kettaheitevõistlus Kohila staadionil algab reedel, 13. juulil, kell 18.00.
Sissepääs võistlustele on kõigile tasuta.
### Response:
Gerd Kanter teeb kodumaakonna publiku ees oma viimase võistluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Allik ütles ERR-ile, et juhtkonna vahetust sotsid ette võtma ei peaks. "Kindlasti mitte, sest see tekitaks ainult konkurentidele tohutu rõõmu ja midagi paremat sellest ei saaks. See tekitaks ainult segadust. Valimistele tuleb minna ikka ühtselt ja koos," ütles Allik.
"Minu teada jõuti erakonna juhatuses arusaamisele, et valimisteni on ainult pool aastat ja tegeleda tuleks oma valimisnimekirja üles ehitamisega. Mingit sisevõitlust ja konkurentsi arendada ei ole praegu kindlasti mõtet," lisas Allik.
Seega arvas Allik, et valimistele tuleks edasi minna ikkagi praeguse esimehe Jevgeni Ossinovski juhtimise all. "Täiesti selgelt. Ja Ossinovski on ka väga autoriteetne nii noorte seas kui ka venekeelse valijaskonna seas. Nii, et selles ei ole mingit probleemi minu jaoks," lausus Allik.
Ka Ivari Padar soovib Ossinovski eestvedamisel valimistele minna. "Mina pean õigeks minna edasi Jevgeniga. Tal on häid külgi ja ka vigu, aga antud juhul on mõistlikum Jevgeniga edasi minna ja anda Jevgenile võimalus neid asju, mis on viltu läinud, parandada," sõnas Padar.
Padari sõnul ei ole sotsidel kommunikatsioon hästi välja tulnud. "Asjad, mida on tahetud õigesti teha, on kuidagi halvasti kommunikeeritud. Kuidagi oleme endale liiga palju lasknud pähe määrida asju, mis ei ole meie asjad," rääkis Padar. | Allik: igasugune sotside sisevõitlus tuleb kasuks vaid konkurentidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Allik ütles ERR-ile, et juhtkonna vahetust sotsid ette võtma ei peaks. "Kindlasti mitte, sest see tekitaks ainult konkurentidele tohutu rõõmu ja midagi paremat sellest ei saaks. See tekitaks ainult segadust. Valimistele tuleb minna ikka ühtselt ja koos," ütles Allik.
"Minu teada jõuti erakonna juhatuses arusaamisele, et valimisteni on ainult pool aastat ja tegeleda tuleks oma valimisnimekirja üles ehitamisega. Mingit sisevõitlust ja konkurentsi arendada ei ole praegu kindlasti mõtet," lisas Allik.
Seega arvas Allik, et valimistele tuleks edasi minna ikkagi praeguse esimehe Jevgeni Ossinovski juhtimise all. "Täiesti selgelt. Ja Ossinovski on ka väga autoriteetne nii noorte seas kui ka venekeelse valijaskonna seas. Nii, et selles ei ole mingit probleemi minu jaoks," lausus Allik.
Ka Ivari Padar soovib Ossinovski eestvedamisel valimistele minna. "Mina pean õigeks minna edasi Jevgeniga. Tal on häid külgi ja ka vigu, aga antud juhul on mõistlikum Jevgeniga edasi minna ja anda Jevgenile võimalus neid asju, mis on viltu läinud, parandada," sõnas Padar.
Padari sõnul ei ole sotsidel kommunikatsioon hästi välja tulnud. "Asjad, mida on tahetud õigesti teha, on kuidagi halvasti kommunikeeritud. Kuidagi oleme endale liiga palju lasknud pähe määrida asju, mis ei ole meie asjad," rääkis Padar.
### Response:
Allik: igasugune sotside sisevõitlus tuleb kasuks vaid konkurentidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lehe andmetel leiab EL-i konkurentsiamet, et Google väidetavalt seadis takistusi võimalikele konkurentidele selleks, et kaitsta oma mobiilireklaamide äri.
Allikate hinnangul võib võimalik trahv ületada eelmist, 2,4 miljardi euro suurust trahvi, mille EL kehtestas Google'ile eelmisel aastal enda otsingumootori domineeriva positsiooni kuritarvitamise pärast.
Brüsseli täpsed nõudmised ei ole veel teada. Liit võib nõuda seda, et Google muudaks lepinguid, mida sõlmib Androidi telefone tootvate ettevõtetega.
EL väidab, et Google nõuab telefonitootjatelt Google Searchi ja Chrome'i internetilehitseja eellaadimist telefonidesse, sidudes need kokku Androidi rakenduste jaoks mõeldud Play teenusega. Samuti väidab liit, et mõnikord Google maksab tootjatele selle eest.
Juhtum võib anda löögi Google'i reklaamiärile, mis ettevõtte sõnul kasvab mobiiltelefonides palju kiiremini kui lauaarvutites. Otsus, mis ei luba Google'il nõuda tootjatelt Google'i rakenduste eellaadimist Androidi telefonidesse, võib analüütikute hinnangul mõjutada ettevõtte tulusid.
Google'i pressiesindaja The Wall Street Journalile teemat ei kommenteerinud. Varem on Google Euroopa Liidu väiteid eitanud. | Leht: EL võib trahvida Google'it konkurentsireeglite rikkumise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lehe andmetel leiab EL-i konkurentsiamet, et Google väidetavalt seadis takistusi võimalikele konkurentidele selleks, et kaitsta oma mobiilireklaamide äri.
Allikate hinnangul võib võimalik trahv ületada eelmist, 2,4 miljardi euro suurust trahvi, mille EL kehtestas Google'ile eelmisel aastal enda otsingumootori domineeriva positsiooni kuritarvitamise pärast.
Brüsseli täpsed nõudmised ei ole veel teada. Liit võib nõuda seda, et Google muudaks lepinguid, mida sõlmib Androidi telefone tootvate ettevõtetega.
EL väidab, et Google nõuab telefonitootjatelt Google Searchi ja Chrome'i internetilehitseja eellaadimist telefonidesse, sidudes need kokku Androidi rakenduste jaoks mõeldud Play teenusega. Samuti väidab liit, et mõnikord Google maksab tootjatele selle eest.
Juhtum võib anda löögi Google'i reklaamiärile, mis ettevõtte sõnul kasvab mobiiltelefonides palju kiiremini kui lauaarvutites. Otsus, mis ei luba Google'il nõuda tootjatelt Google'i rakenduste eellaadimist Androidi telefonidesse, võib analüütikute hinnangul mõjutada ettevõtte tulusid.
Google'i pressiesindaja The Wall Street Journalile teemat ei kommenteerinud. Varem on Google Euroopa Liidu väiteid eitanud.
### Response:
Leht: EL võib trahvida Google'it konkurentsireeglite rikkumise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Madese Boys'i vastu 5:1 võidetud hooaja avamängus tegi Mets kaasa teise poolaja, siis kohtumiseks Victoriaga ülendati ta algrivistusse ja 22. minutil lõi eestlane nurgalöögist peaga mängu esimese värava. Puhkama võeti Mets 65. minutil, kui seis oli 4:0, lõpuks võitis Breda 7:1. Mõlemad vastased olid amatöörmeeskonnad, kirjutab Soccernet.ee.
Nädalavahetusel teatas Breda ka uuest mehest keskkaitses - Manchester Citylt laenati 21-aastane ameeriklane Erik Palmer-Brown, kes tegi mais debüüdi USA koondises. Varasema karjääri jooksul on Palmer-Brown jõudnud mängida MLS-is, FC Porto duublis ja viimati Belgia kõrgliigas Kortrijkis. | Mets lõi värava ja sai Manchester Cityst konkurendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Madese Boys'i vastu 5:1 võidetud hooaja avamängus tegi Mets kaasa teise poolaja, siis kohtumiseks Victoriaga ülendati ta algrivistusse ja 22. minutil lõi eestlane nurgalöögist peaga mängu esimese värava. Puhkama võeti Mets 65. minutil, kui seis oli 4:0, lõpuks võitis Breda 7:1. Mõlemad vastased olid amatöörmeeskonnad, kirjutab Soccernet.ee.
Nädalavahetusel teatas Breda ka uuest mehest keskkaitses - Manchester Citylt laenati 21-aastane ameeriklane Erik Palmer-Brown, kes tegi mais debüüdi USA koondises. Varasema karjääri jooksul on Palmer-Brown jõudnud mängida MLS-is, FC Porto duublis ja viimati Belgia kõrgliigas Kortrijkis.
### Response:
Mets lõi värava ja sai Manchester Cityst konkurendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andrus Kivirähki hitt-teosel "Rehepapp" põhinev linateos "November" paigutus tabelis 15. kohale - tahapoole jäid näiteks Marveli koomiksifilm "Must panter" ("Black Panther") 18. kohal ja Wes Andersoni "Koerte saar" ("Isle of Dogs") 19. kohal.
Esquire'i sõnul suudavad "Novembri" piiritule hullusele vastata vähesed linateosed. Sarneti film segab nende arvates Tšehhi animaatori Jan Svankmajeri ja Itaalia õuduslegendi Mario Bava käekirja Grimmi muinasjuttudega.
Tabelisse on teiste seas jõudnud ka John Krasikski õudusfilm "Kena vaikne kohake" ("A Quiet Place"), möödunud aasta lõpus PÖFFil linastunud "Kättemaks" ("Revenge") ja "Lõputu" ("The Endless"), hiljuti kino Sõpruse dokiõhtu raames ekraanile jõudnud "Filmitöötaja" ("Filmworker") ja Eestiksi Netflixis nähtav Alex Garlandi ulmefilm "Annihilation". Vaata kogu tabelit siit. | Ajakiri Esquire valis Rainer Sarneti "Novembri" aasta parimate filmide hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andrus Kivirähki hitt-teosel "Rehepapp" põhinev linateos "November" paigutus tabelis 15. kohale - tahapoole jäid näiteks Marveli koomiksifilm "Must panter" ("Black Panther") 18. kohal ja Wes Andersoni "Koerte saar" ("Isle of Dogs") 19. kohal.
Esquire'i sõnul suudavad "Novembri" piiritule hullusele vastata vähesed linateosed. Sarneti film segab nende arvates Tšehhi animaatori Jan Svankmajeri ja Itaalia õuduslegendi Mario Bava käekirja Grimmi muinasjuttudega.
Tabelisse on teiste seas jõudnud ka John Krasikski õudusfilm "Kena vaikne kohake" ("A Quiet Place"), möödunud aasta lõpus PÖFFil linastunud "Kättemaks" ("Revenge") ja "Lõputu" ("The Endless"), hiljuti kino Sõpruse dokiõhtu raames ekraanile jõudnud "Filmitöötaja" ("Filmworker") ja Eestiksi Netflixis nähtav Alex Garlandi ulmefilm "Annihilation". Vaata kogu tabelit siit.
### Response:
Ajakiri Esquire valis Rainer Sarneti "Novembri" aasta parimate filmide hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 18. juulist jõuavad ajaloosarjas"Katariina" ETV ekraanile pöördelised sündmused, mis kujundasid arglikust saksa tüdrukust Venemaa väljapaistvaima keisrinna Katariina Suure. Draamasari on ETV-s eetris esmaspäevast neljapäevani kell 22.15.
Ajaloo suurima impeeriumi valitsejanna, kuninganna Victoria lugu jätkub laupäeviti ning selle kõrval jõuab 22. juulist ETV vaatajate ette põnev kuueosaline dokumentaalsari " Elu Victoria ajastu talus". Pühapäeviti kell 18.45 saab kaasa elada kolme tänapäevaste mugavustega harjunud Briti ajaloolase katsumustele läbi teha terve aastaring, järgides 1885. aasta tavasid ja võimalusi.
Nädal hiljem, 29. juulil alustab ETV-s tõsielusündmustel põhinev südamlik BBC draamasari "Chesteri loomaaed", mis räägib Suurbritannia kuulsaima loomapargi sünniloo.
Augustist viib sari "Hotell Halcyon" glamuuri ja intriigide keerisesse teise maailmasõja algusaastate Londoni luksushotellis. Hoopis teistsuguse pildi maalib aga "Badehotellet", muhe Taani ajastusari kodusest rannahotellist, kus sündmused hargnevad 1920-1930. aastatel.
Augusti lõpus alustab ETV-s veel stiilne Briti draamasari "The Split", mille tegevus keerleb advokaatide maailmas. Pineva töö ja nõudlike klientide kõrval toovad päevadesse värvi omavahelised suhted, pereelu ja armastus.
ETV2 jätkab tippsarjade näitamisega. Alates 12. juulist saab neljapäeva õhtuti vaadata hinnatud ulmesarja "Westworld" avahooaega, mis toob ekraanile Anthony Hopkinsi, Evan Rachel Woodi, Ed Harrise ja teised tunnustatud näitlejad.
16. juuli õhtul kell 19.30 jõuab eetrisse ajaloolise draamasarja "Sõda ja rahu" esimene osa. Sarja lavastas režissöör Tom Harper Lev Tolstoi romaani ainetel. 18. juulil kell 22 toob ETV2 filmisõpradeni rohkelt auhinnatud mängufilmi "Sils Maria pilved", kus psühholoogiliselt põneva draama peaosades on Juliette Binoche ja Kristen Stewart. | Suvi toob kvaliteetsarjad ETV ja ETV2 eetrisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 18. juulist jõuavad ajaloosarjas"Katariina" ETV ekraanile pöördelised sündmused, mis kujundasid arglikust saksa tüdrukust Venemaa väljapaistvaima keisrinna Katariina Suure. Draamasari on ETV-s eetris esmaspäevast neljapäevani kell 22.15.
Ajaloo suurima impeeriumi valitsejanna, kuninganna Victoria lugu jätkub laupäeviti ning selle kõrval jõuab 22. juulist ETV vaatajate ette põnev kuueosaline dokumentaalsari " Elu Victoria ajastu talus". Pühapäeviti kell 18.45 saab kaasa elada kolme tänapäevaste mugavustega harjunud Briti ajaloolase katsumustele läbi teha terve aastaring, järgides 1885. aasta tavasid ja võimalusi.
Nädal hiljem, 29. juulil alustab ETV-s tõsielusündmustel põhinev südamlik BBC draamasari "Chesteri loomaaed", mis räägib Suurbritannia kuulsaima loomapargi sünniloo.
Augustist viib sari "Hotell Halcyon" glamuuri ja intriigide keerisesse teise maailmasõja algusaastate Londoni luksushotellis. Hoopis teistsuguse pildi maalib aga "Badehotellet", muhe Taani ajastusari kodusest rannahotellist, kus sündmused hargnevad 1920-1930. aastatel.
Augusti lõpus alustab ETV-s veel stiilne Briti draamasari "The Split", mille tegevus keerleb advokaatide maailmas. Pineva töö ja nõudlike klientide kõrval toovad päevadesse värvi omavahelised suhted, pereelu ja armastus.
ETV2 jätkab tippsarjade näitamisega. Alates 12. juulist saab neljapäeva õhtuti vaadata hinnatud ulmesarja "Westworld" avahooaega, mis toob ekraanile Anthony Hopkinsi, Evan Rachel Woodi, Ed Harrise ja teised tunnustatud näitlejad.
16. juuli õhtul kell 19.30 jõuab eetrisse ajaloolise draamasarja "Sõda ja rahu" esimene osa. Sarja lavastas režissöör Tom Harper Lev Tolstoi romaani ainetel. 18. juulil kell 22 toob ETV2 filmisõpradeni rohkelt auhinnatud mängufilmi "Sils Maria pilved", kus psühholoogiliselt põneva draama peaosades on Juliette Binoche ja Kristen Stewart.
### Response:
Suvi toob kvaliteetsarjad ETV ja ETV2 eetrisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 49erFX klassis praegu Euroopa riikide arvestuses 25. ning avatud arvestuses 33. positsioonil olevad Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp finišeerisid kvalifikatsioonisõitudes valdavalt teise kümne kohtadega, parimaks tulemuseks on neile seni olnud 8. koht. Tänasest algavates finaalsõitudes purjetavad neiud hõbelaevastikus.
49er klassis on Juuso ja Henri Roihu kvalifikatsiooni järel EM-i arvestuses 57. ja avatud arvestuses 77. kohal, millega nad seilavad edasi pronksfliidis.
49erFX-il juhivad norralannad Helene Naess ja Marie Ronningen ning 49er-il poolakad Lukasz Przybytek ja Pawel Kolodzinski.
EM-i formaat koosneb pühapäevast teisipäevani toimunud kvalifikatsioonisõitudest, mille alusel mõlema klassi 25 parimat paatkonda pääsevad kuldgruppi ja ülejäänud purjetavad edasi hõbe- ja pronksgruppides, kolmapäevast reedeni toimuvatest finaalsõitudest ning reede pärastlõunal peetavatest medalisõitudest, kus osalevad mõlema klassi kümme parimat paatkonda. | 49erFX ja 49er klasside EM-il lõppes kvalifikatsioon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
49erFX klassis praegu Euroopa riikide arvestuses 25. ning avatud arvestuses 33. positsioonil olevad Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp finišeerisid kvalifikatsioonisõitudes valdavalt teise kümne kohtadega, parimaks tulemuseks on neile seni olnud 8. koht. Tänasest algavates finaalsõitudes purjetavad neiud hõbelaevastikus.
49er klassis on Juuso ja Henri Roihu kvalifikatsiooni järel EM-i arvestuses 57. ja avatud arvestuses 77. kohal, millega nad seilavad edasi pronksfliidis.
49erFX-il juhivad norralannad Helene Naess ja Marie Ronningen ning 49er-il poolakad Lukasz Przybytek ja Pawel Kolodzinski.
EM-i formaat koosneb pühapäevast teisipäevani toimunud kvalifikatsioonisõitudest, mille alusel mõlema klassi 25 parimat paatkonda pääsevad kuldgruppi ja ülejäänud purjetavad edasi hõbe- ja pronksgruppides, kolmapäevast reedeni toimuvatest finaalsõitudest ning reede pärastlõunal peetavatest medalisõitudest, kus osalevad mõlema klassi kümme parimat paatkonda.
### Response:
49erFX ja 49er klasside EM-il lõppes kvalifikatsioon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnevalt on kahtlustatud, et öövahetused ja ebaregulaarsetel aegadel töötamine mõjutab ajus paiknevate aja üle arvet pidavate rakkude tööd. Üle terve keha asuvate kudede ja organite tööd reguleerivat kontrollkella kalibreeritakse omakorda silma jõudva valguse hulga ja lainepikkuste põhjal. Nagu näitasid 1950. ja 1980. aastatel punkrites tehtud katsed, võib pikeneda ööpäeva pikkus pikalt päikest nägemata isegi 33-tunniseks. See jätab paratamatult kehale oma jälje.
Washingtoni osariigiülikooli ja Surrey ülikooli teadlaste tehtud katsete põhjal mõjutab maksa, soolestiku ja kõhunäärme tööd aga ka organites endis asuvad molekulaarsed kellad.
Töörühm eesotsas Hans van Dongeniga uuris kolleegidega katsealuste veres leiduvaid 142 ainevahetussaadust. Nende põhjal keerati kehakella kolme öövahetuse mõjul 12 tunni jagu. Ajus aja üle arvet pidavate rakkude saadetavate signaalide põhjal sattusid inimesed aga loomuliku ajavööndi suhtes nihkesse vaid kaks tundi.
Töörühm sõnul polnud varem teada, et inimeste seedeelundkond kohaneb muutuvate oludega sedavõrd kiiresti. Paratamatult tekitab see kehas konflikti. Mõned bioloogilised signaalid viitavad, et parasjagu on öö, teiste signaalide põhjal päev. Van Dongeni hinnangul võib ainevahetushäirete tekkimist kannustada just selline ebakõla. Ainevahetusega seotud haigused kergitavad omakorda südame-vereskoonkonna haiguste, infarkti ja vähi esinemisriski.
Järgmise sammuna loodab töörühm välja selgitada, kas organites asuvate molekulaarsete kellade töös tekitas häireid tavapärasest erineval ajal einestamine või nihkesse sattuv uneaeg. Esimese korral võib olla võimalik leevendada öövahetuste mõju hoolikalt valitud söögiaegadega.
Uute uuringute paralleelselt on tarvis aga kontrollida, kas Van Dongeni leiud peavad vett ka sõltumatutes katsetes. Uuringus osales vaid 14 inimest, kellest töötasid simuleeritud öövahetuses pooled.
Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes. | Öövahetus paiskab aju ja soolestiku eri ajavöönditesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnevalt on kahtlustatud, et öövahetused ja ebaregulaarsetel aegadel töötamine mõjutab ajus paiknevate aja üle arvet pidavate rakkude tööd. Üle terve keha asuvate kudede ja organite tööd reguleerivat kontrollkella kalibreeritakse omakorda silma jõudva valguse hulga ja lainepikkuste põhjal. Nagu näitasid 1950. ja 1980. aastatel punkrites tehtud katsed, võib pikeneda ööpäeva pikkus pikalt päikest nägemata isegi 33-tunniseks. See jätab paratamatult kehale oma jälje.
Washingtoni osariigiülikooli ja Surrey ülikooli teadlaste tehtud katsete põhjal mõjutab maksa, soolestiku ja kõhunäärme tööd aga ka organites endis asuvad molekulaarsed kellad.
Töörühm eesotsas Hans van Dongeniga uuris kolleegidega katsealuste veres leiduvaid 142 ainevahetussaadust. Nende põhjal keerati kehakella kolme öövahetuse mõjul 12 tunni jagu. Ajus aja üle arvet pidavate rakkude saadetavate signaalide põhjal sattusid inimesed aga loomuliku ajavööndi suhtes nihkesse vaid kaks tundi.
Töörühm sõnul polnud varem teada, et inimeste seedeelundkond kohaneb muutuvate oludega sedavõrd kiiresti. Paratamatult tekitab see kehas konflikti. Mõned bioloogilised signaalid viitavad, et parasjagu on öö, teiste signaalide põhjal päev. Van Dongeni hinnangul võib ainevahetushäirete tekkimist kannustada just selline ebakõla. Ainevahetusega seotud haigused kergitavad omakorda südame-vereskoonkonna haiguste, infarkti ja vähi esinemisriski.
Järgmise sammuna loodab töörühm välja selgitada, kas organites asuvate molekulaarsete kellade töös tekitas häireid tavapärasest erineval ajal einestamine või nihkesse sattuv uneaeg. Esimese korral võib olla võimalik leevendada öövahetuste mõju hoolikalt valitud söögiaegadega.
Uute uuringute paralleelselt on tarvis aga kontrollida, kas Van Dongeni leiud peavad vett ka sõltumatutes katsetes. Uuringus osales vaid 14 inimest, kellest töötasid simuleeritud öövahetuses pooled.
Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
### Response:
Öövahetus paiskab aju ja soolestiku eri ajavöönditesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirjas Journal of Applied Ecology ilmunud ülevaateartiklist selgub erinevate uuringute andmeid kõrvutades, et ka väike kogus putukamürki mõjutab töömesilaste võimet jätta meelde nektari lõhna. Viimane on aga mesilastele eluliselt oluline komponent toidu otsingul.
Nektari lõhna järgi leiavad mesilased üles õiged taimed, suudavad meelde jätta, kus need kasvavad ning kuidas sinna saada. Samuti on mälu ja õppimine oluline roll, et mesilased jõuaksid korjelt tagasi tarru.
Varasematest uuringutest on teada, et neonikotinoidide hulka kuuluv mürk nimega imidaklopriid häirib mesilaste orienteerumisvõimet ja võimet koju tulla.
Uuringu esimene autor Harry Siviter Londoni Royal Holloway Ülikoolist sedastab, et kui poliitikakujundajad tahavad taimekaitsevahenditega tagada mesilaste eluvõimelisuse, peavad regulatsioonid olema selgesõnalisemad putukamürkide mõju osas tolmeldajatele.
Ei saa öelda, et poliitikakujundajad ei ole midagi ette võtnud: Euroopa Komisjon pani tänavu aprillis hääletamisele eelnõud, mille kohaselt keelustatakse peaaegu kogu Euroopas tugevaid närvimürke ehk neonikotinoide sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine põllumaadel ning Eesti toetas seda keeldu. Keeld hakkab kehtima tänavu detsembris.
Eestis mõjutab selline piirang peamiselt suvirapsikasvatust, kus neonikotinoidseid toimeaineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid kasutatakse külvatava seemne puhtimiseks, et ennetada maakirbukahjustusi. Kasvuhoonetes võib neonikotinoidseid taimekaitsevahendeid siiski jätkuvalt kasutada.
Harry Siviter aga märgib, et neonikotinoidide keeld on küll hea, kuid ka teistel putukamürkidel on tugev mõju mesilaste õppimisvõimele ja mälule. Seega ei pruugi ainult neonikotinoidide keelustamine hoida ära mesilaste ja teiste tolmeldajate massilist hukkumist, mis on üha kasvav probleem.
Artikli autorid pakuvad välja ka konkreetse soovituse. Nimelt tuleb praegu Euroopas uue taimekaitsevahendi turule toomiseks esitada ka toote riskihindamise käigus võimalik mõju tolmeldajale. Paraku tehakse aga riskihindamiseks katsed lühikese aja jooksul ja väikesel hulgal tolmeldajatel.
Teadlased teevad ettepaneku, et uute taimekaitsevahendite turule toomisel nõutaks ka pikemajalist järelkatsetamist ning andmete kogumist, sest see annab tegeliku pildi putukamürgi mõjust. | Taimekaitsevahendid pärsivad mesilaste õppimisvõimet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirjas Journal of Applied Ecology ilmunud ülevaateartiklist selgub erinevate uuringute andmeid kõrvutades, et ka väike kogus putukamürki mõjutab töömesilaste võimet jätta meelde nektari lõhna. Viimane on aga mesilastele eluliselt oluline komponent toidu otsingul.
Nektari lõhna järgi leiavad mesilased üles õiged taimed, suudavad meelde jätta, kus need kasvavad ning kuidas sinna saada. Samuti on mälu ja õppimine oluline roll, et mesilased jõuaksid korjelt tagasi tarru.
Varasematest uuringutest on teada, et neonikotinoidide hulka kuuluv mürk nimega imidaklopriid häirib mesilaste orienteerumisvõimet ja võimet koju tulla.
Uuringu esimene autor Harry Siviter Londoni Royal Holloway Ülikoolist sedastab, et kui poliitikakujundajad tahavad taimekaitsevahenditega tagada mesilaste eluvõimelisuse, peavad regulatsioonid olema selgesõnalisemad putukamürkide mõju osas tolmeldajatele.
Ei saa öelda, et poliitikakujundajad ei ole midagi ette võtnud: Euroopa Komisjon pani tänavu aprillis hääletamisele eelnõud, mille kohaselt keelustatakse peaaegu kogu Euroopas tugevaid närvimürke ehk neonikotinoide sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine põllumaadel ning Eesti toetas seda keeldu. Keeld hakkab kehtima tänavu detsembris.
Eestis mõjutab selline piirang peamiselt suvirapsikasvatust, kus neonikotinoidseid toimeaineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid kasutatakse külvatava seemne puhtimiseks, et ennetada maakirbukahjustusi. Kasvuhoonetes võib neonikotinoidseid taimekaitsevahendeid siiski jätkuvalt kasutada.
Harry Siviter aga märgib, et neonikotinoidide keeld on küll hea, kuid ka teistel putukamürkidel on tugev mõju mesilaste õppimisvõimele ja mälule. Seega ei pruugi ainult neonikotinoidide keelustamine hoida ära mesilaste ja teiste tolmeldajate massilist hukkumist, mis on üha kasvav probleem.
Artikli autorid pakuvad välja ka konkreetse soovituse. Nimelt tuleb praegu Euroopas uue taimekaitsevahendi turule toomiseks esitada ka toote riskihindamise käigus võimalik mõju tolmeldajale. Paraku tehakse aga riskihindamiseks katsed lühikese aja jooksul ja väikesel hulgal tolmeldajatel.
Teadlased teevad ettepaneku, et uute taimekaitsevahendite turule toomisel nõutaks ka pikemajalist järelkatsetamist ning andmete kogumist, sest see annab tegeliku pildi putukamürgi mõjust.
### Response:
Taimekaitsevahendid pärsivad mesilaste õppimisvõimet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EKI teatas teise kvartali majandusseisu uuringus, et Eesti majandusolukord püsib hea. Statistika esimese kvartali kohta näitab, et käesolev aasta algas 3,6-protsendilise majanduskasvuga, mida on toetanud soodne rahapoliitiline keskkond ja eelarvepoliitika.
Võrreldes eelmise aastaga on EKI ekspertide hinnangul Eesti praegune majandusolukord parem. Soodne majandusolukord püsib uuringu kohaselt ka aasta lõpus.
EKI andmetel inflatsioon selle aasta lõpus aeglustub, intressimäärad ja aktsiahinnad tõusevad. Tänavuseks keskmiseks inflatsioonitasemeks prognoosib EKI 3,1 protsenti, eelmisel aastal kiirenes hinnatõus 3,4 protsendini.
EKI peab Eesti kolmeks suuremaks majandusprobleemiks jätkuvalt vähest innovatsiooni, oskustööjõu puudust ja ebapiisavat rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Lähiaastateks prognoosib EKI töötuse määra mõõdukat tõusu. Sel aastal on EKI hinnangul töötuse määr 7,2 protsenti.
Keskmine palk on EKI andmetel sel aastal 1290 eurot, eelmisel aastal oli see 1221 eurot.
Eesti konkurentsivõime langes
Maikuus avaldas Lausanne'i juhtimise arendamise instituut (IMD) järjekordse riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise tulemused. Eesti on tänavu IMD edetabelis 31. kohal, mis on koha võrra halvem kui mullu.
Euroopa Liidu liikmesriikide arvestuses on Eesti tänavu IMD edetabelis 13. kohal. Sama koht oli Eestil ka eelmisel aastal. | EKI prognoosib tänavuseks majanduskasvuks neli protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EKI teatas teise kvartali majandusseisu uuringus, et Eesti majandusolukord püsib hea. Statistika esimese kvartali kohta näitab, et käesolev aasta algas 3,6-protsendilise majanduskasvuga, mida on toetanud soodne rahapoliitiline keskkond ja eelarvepoliitika.
Võrreldes eelmise aastaga on EKI ekspertide hinnangul Eesti praegune majandusolukord parem. Soodne majandusolukord püsib uuringu kohaselt ka aasta lõpus.
EKI andmetel inflatsioon selle aasta lõpus aeglustub, intressimäärad ja aktsiahinnad tõusevad. Tänavuseks keskmiseks inflatsioonitasemeks prognoosib EKI 3,1 protsenti, eelmisel aastal kiirenes hinnatõus 3,4 protsendini.
EKI peab Eesti kolmeks suuremaks majandusprobleemiks jätkuvalt vähest innovatsiooni, oskustööjõu puudust ja ebapiisavat rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Lähiaastateks prognoosib EKI töötuse määra mõõdukat tõusu. Sel aastal on EKI hinnangul töötuse määr 7,2 protsenti.
Keskmine palk on EKI andmetel sel aastal 1290 eurot, eelmisel aastal oli see 1221 eurot.
Eesti konkurentsivõime langes
Maikuus avaldas Lausanne'i juhtimise arendamise instituut (IMD) järjekordse riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise tulemused. Eesti on tänavu IMD edetabelis 31. kohal, mis on koha võrra halvem kui mullu.
Euroopa Liidu liikmesriikide arvestuses on Eesti tänavu IMD edetabelis 13. kohal. Sama koht oli Eestil ka eelmisel aastal.
### Response:
EKI prognoosib tänavuseks majanduskasvuks neli protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EKI uuringust selgus, et toidukorv maksis juunis 76.23 eurot ning on märtsiga võrreldes 1,4 protsenti (1,04 eurot) kallim.
Võrreldes märtsiga kallinesid enim puuvili ja kala, odavnesid või, juurvili ja kanamunad.
Lihasaaduste ostukulud toidukorvis on suurimad, moodustades 27 protsenti kogu neljaliikmelise pere ühe nädala toidukorvi maksumusest.
Aastaga on EKI toidukorv kallinenud kuus protsenti ehk 4,33 eurot. Piimasaadused kokku on aastavõrdluses 7,3 protsenti kallimad. Või kallines aastaga 22 protsenti, koor 8,9, piimkeefir 3 ja kohupiim 1,4 protsenti. Juustu ostukulud olid sendi võrra väiksemad kui 2017. aasta juunis.
Lihasaaduste maksumus ostukorvis oli 2018. aasta juunis aastatagusest 4,2 protsenti suurem. Värske liha kallines 5,9 protsenti, hakkliha 4 ja suitsulihatooted 3,6, keeduvorst odavnes 0,5 protsenti.
Aiasaaduste ostmisele tehtavad kulutused suurenesid aastaga 28,8 protsenti. Kartuli ostukulud neljaliikmelise pere nädala toidukorvis olid 12,2 ja õunte ostukulud 67,7 protsenti suuremad kui aasta tagasi. Juurvilja hind oli aastatagusest 0,8 protsenti väiksem.
Teraviljasaaduste ostukulud toidukorvis suurenesid aastavõrdluses 12 sendi võrra. Kulutused kalale on aastaga vähenenud 6,8 protsenti. Kanamunade ostukulud toidukorvis suurenesid 24 protsenti. Margariini hind tõusis aastavõrdluses 8,3, limonaadil 7,1, teel 1,1 ja kondiitritoodetel 0,1 protsenti. Kohvi ostukulud olid 1,9 protsenti väiksemad.
EKI hinnangul võib toidukorv kallineda tänavu kolmandas kvartalis 1,5 protsenti.
Kange salaalkoholi turg on suurenenud
Eesti eelmise aasta alkoholiturgu iseloomustab nii tootmis- kui ka väliskaubandusmahtude oluline vähenemine. Märgatavalt on langenud alkoholi siseriiklik müük, kuid tulenevalt Läti piirikaubandusest ei ole see elanike alkoholitarbimist vähendanud.
EKI andmetel on kange salaalkoholi turg suurenenud Lätist toodud jookide edasimüümise läbi.
Mullu vähenes peaaegu kõikide alkohoolsete jookide toodang, välja arvatud lahjad alkohoolsed joogid, mille tootmine suurenes üheksa protsenti. Kangeid alkohoolseid jooke toodeti 2017. aastal 12,1 miljonit liitrit, mida oli 28 protsenti vähem kui aasta varem. Langesid kõikide kangete jookide tootmismahud peale viski, mille tootmine kasvas 23 protsenti. Viina tootmine vähenes rohkem kui kolmandiku võrra (38%), likööri tootmine vähenes kuus protsenti, brändi (konjaki) tootmine 41 ja rummi tootmine kaks protsenti.
Õlletoodang moodustas 2017. aastal 136,9 miljonit liitrit, mida oli kolm protsenti vähem kui aasta tagasi. Õlle väiksema toodangu põhjus oli nõudluse langus siseturul ja sellest tulenev müügimahtude vähenemine.
Kangeid alkohoolseid jooke müüdi mullu Eestis 13,4 miljonit liitrit ehk 23 protsenti vähem kui aasta tagasi. Viina müük vähenes veelgi enam - 27 protsenti. Õlut müüdi 2017. aastal 103,3 miljonit liitrit ehk 15 protsenti vähem kui aasta varem. Lahjasid alkohoolseid jooke müüdi 27,9 miljonit liitrit ehk 21 protsenti vähem.
Küsitluse järgi oli eelmisel aastal illegaalset alkoholi ostnud viis protsenti kõigist alkoholitarbijatest (2016. aastal kolm protsenti).
Kui eelnevatel aastatel on illegaalse alkoholi ostjate osakaal püsinud stabiilsena kolme-nelja protsendi piirides kõigist alkoholitarbijatest, siis 2017. aastal toimus suurenemine. Üheks peamiseks põhjuseks on EKI hinnangul Lätist ostetud alkoholi edasimüümine. Nii näitasid küsitlustulemused, et Lätist alkoholi ostnud inimestest 24 protsenti ostis alkoholi kaasa kellegi tellimuse täitmiseks ning 0,5 protsenti oli toonud Lätist alkoholi edasimüümise eesmärgil.
Võrreldes 2016. aastaga suurenes alkoholi tellimise peale kaasaostnute osakaal seitsme protsendipunkti võrra.
Kõige enam mõjutab salaalkoholi ostmist selle madalam hinnatase võrreldes legaalse alkoholiga.
Tulenevalt sellest, et kange alkoholi aktsiis Eestis ei tõusnud mullu enam nii palju kui kahel eelneval aastal, langes mõnevõrra kange alkoholi jaehindade kasvutempo.
Kangete jookide ostmine Lätist kolmekordistus
Kui Eesti elanike alkoholitarbimine alates 2013. aastast järjest vähenes, siis 2017. aastal tarbimise langustrend peatus. Alkohoolsetest jookidest vähenes vaid kange alkoholi tarbimine (3%).
Tarbimist mõjutasid välismaalt, põhiliselt Lätist ostetud varasemast märgatavalt suuremad alkohoolsete jookide kogused. Kangete jookide (sh viina) Lätist ostetud kogused aastaga kolmekordistusid. | Toidukorv kallines aastaga kuus protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EKI uuringust selgus, et toidukorv maksis juunis 76.23 eurot ning on märtsiga võrreldes 1,4 protsenti (1,04 eurot) kallim.
Võrreldes märtsiga kallinesid enim puuvili ja kala, odavnesid või, juurvili ja kanamunad.
Lihasaaduste ostukulud toidukorvis on suurimad, moodustades 27 protsenti kogu neljaliikmelise pere ühe nädala toidukorvi maksumusest.
Aastaga on EKI toidukorv kallinenud kuus protsenti ehk 4,33 eurot. Piimasaadused kokku on aastavõrdluses 7,3 protsenti kallimad. Või kallines aastaga 22 protsenti, koor 8,9, piimkeefir 3 ja kohupiim 1,4 protsenti. Juustu ostukulud olid sendi võrra väiksemad kui 2017. aasta juunis.
Lihasaaduste maksumus ostukorvis oli 2018. aasta juunis aastatagusest 4,2 protsenti suurem. Värske liha kallines 5,9 protsenti, hakkliha 4 ja suitsulihatooted 3,6, keeduvorst odavnes 0,5 protsenti.
Aiasaaduste ostmisele tehtavad kulutused suurenesid aastaga 28,8 protsenti. Kartuli ostukulud neljaliikmelise pere nädala toidukorvis olid 12,2 ja õunte ostukulud 67,7 protsenti suuremad kui aasta tagasi. Juurvilja hind oli aastatagusest 0,8 protsenti väiksem.
Teraviljasaaduste ostukulud toidukorvis suurenesid aastavõrdluses 12 sendi võrra. Kulutused kalale on aastaga vähenenud 6,8 protsenti. Kanamunade ostukulud toidukorvis suurenesid 24 protsenti. Margariini hind tõusis aastavõrdluses 8,3, limonaadil 7,1, teel 1,1 ja kondiitritoodetel 0,1 protsenti. Kohvi ostukulud olid 1,9 protsenti väiksemad.
EKI hinnangul võib toidukorv kallineda tänavu kolmandas kvartalis 1,5 protsenti.
Kange salaalkoholi turg on suurenenud
Eesti eelmise aasta alkoholiturgu iseloomustab nii tootmis- kui ka väliskaubandusmahtude oluline vähenemine. Märgatavalt on langenud alkoholi siseriiklik müük, kuid tulenevalt Läti piirikaubandusest ei ole see elanike alkoholitarbimist vähendanud.
EKI andmetel on kange salaalkoholi turg suurenenud Lätist toodud jookide edasimüümise läbi.
Mullu vähenes peaaegu kõikide alkohoolsete jookide toodang, välja arvatud lahjad alkohoolsed joogid, mille tootmine suurenes üheksa protsenti. Kangeid alkohoolseid jooke toodeti 2017. aastal 12,1 miljonit liitrit, mida oli 28 protsenti vähem kui aasta varem. Langesid kõikide kangete jookide tootmismahud peale viski, mille tootmine kasvas 23 protsenti. Viina tootmine vähenes rohkem kui kolmandiku võrra (38%), likööri tootmine vähenes kuus protsenti, brändi (konjaki) tootmine 41 ja rummi tootmine kaks protsenti.
Õlletoodang moodustas 2017. aastal 136,9 miljonit liitrit, mida oli kolm protsenti vähem kui aasta tagasi. Õlle väiksema toodangu põhjus oli nõudluse langus siseturul ja sellest tulenev müügimahtude vähenemine.
Kangeid alkohoolseid jooke müüdi mullu Eestis 13,4 miljonit liitrit ehk 23 protsenti vähem kui aasta tagasi. Viina müük vähenes veelgi enam - 27 protsenti. Õlut müüdi 2017. aastal 103,3 miljonit liitrit ehk 15 protsenti vähem kui aasta varem. Lahjasid alkohoolseid jooke müüdi 27,9 miljonit liitrit ehk 21 protsenti vähem.
Küsitluse järgi oli eelmisel aastal illegaalset alkoholi ostnud viis protsenti kõigist alkoholitarbijatest (2016. aastal kolm protsenti).
Kui eelnevatel aastatel on illegaalse alkoholi ostjate osakaal püsinud stabiilsena kolme-nelja protsendi piirides kõigist alkoholitarbijatest, siis 2017. aastal toimus suurenemine. Üheks peamiseks põhjuseks on EKI hinnangul Lätist ostetud alkoholi edasimüümine. Nii näitasid küsitlustulemused, et Lätist alkoholi ostnud inimestest 24 protsenti ostis alkoholi kaasa kellegi tellimuse täitmiseks ning 0,5 protsenti oli toonud Lätist alkoholi edasimüümise eesmärgil.
Võrreldes 2016. aastaga suurenes alkoholi tellimise peale kaasaostnute osakaal seitsme protsendipunkti võrra.
Kõige enam mõjutab salaalkoholi ostmist selle madalam hinnatase võrreldes legaalse alkoholiga.
Tulenevalt sellest, et kange alkoholi aktsiis Eestis ei tõusnud mullu enam nii palju kui kahel eelneval aastal, langes mõnevõrra kange alkoholi jaehindade kasvutempo.
Kangete jookide ostmine Lätist kolmekordistus
Kui Eesti elanike alkoholitarbimine alates 2013. aastast järjest vähenes, siis 2017. aastal tarbimise langustrend peatus. Alkohoolsetest jookidest vähenes vaid kange alkoholi tarbimine (3%).
Tarbimist mõjutasid välismaalt, põhiliselt Lätist ostetud varasemast märgatavalt suuremad alkohoolsete jookide kogused. Kangete jookide (sh viina) Lätist ostetud kogused aastaga kolmekordistusid.
### Response:
Toidukorv kallines aastaga kuus protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pure Flix tegi uudise teatavaks vähem kui 24 tundi pärast seda, kui viimased poisid koopast välja aidati, vahendas The Hollywood Reporter.
Seni on teada, et tulemas on täispikk film, mis räägib jalgpallitiimist Metssead (Wild Boars), mille liikmed ja treener oli 18 päeva lõksus sügaval Tai koopas.
Pure Flixi stuudio juht Michael Scott käis ka ise Tais päästeoperatsiooni jälgimas ning kiitis vaprust ja kangelaslikkust, mida ta kohapeal nägi.
Scott vestles päästeoperatsiooni käigus sukeldujate ja päästjatega, tänu kellele poisid ja nende treener koopast välja pääsesid ning poiste pereliikmetega. Scott on enda sõnul ka sukelduja Saman Kunani, kes uppus poisse päästes, peresõber.
Pure Flix joins the rest of the world in thanking God for answering prayers for the successful rescue of those trapped in the cave in Thailand.
Managing partner Michael Scott, from his home in Thailand, has been helping at the cave rescue in Chiang Rai the past 4 days. pic.twitter.com/htt1vN9oU1
— Pure Flix (@PureFlix) July 10, 2018
Filmi eelarve on 30-60 miljonit dollarit ning filmistuudio on juba leppinud kokku kohtumised võimalike stsenaristidega. Filmistuudio on lubanud, et võtted toimuvad Tais.
Poisid vanuses 11-16 aastat ja nende 25-aastane jalgpallitreener läksid koopaid uurima pärast jalgpalli sõpruskohtumist 23. juunil. Retke ajal aga sadas vihma ning vesi tõkestas nende väljapääsu. Grupp oli pimedas koobastikus üheksa päeva, enne kui kaks Briti tuukrit nad leidsid. Nende päästmiseks kulus 18 päeva. | Filmitootja kuulutas välja linateose Tais koopas lõksus olnud poistest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pure Flix tegi uudise teatavaks vähem kui 24 tundi pärast seda, kui viimased poisid koopast välja aidati, vahendas The Hollywood Reporter.
Seni on teada, et tulemas on täispikk film, mis räägib jalgpallitiimist Metssead (Wild Boars), mille liikmed ja treener oli 18 päeva lõksus sügaval Tai koopas.
Pure Flixi stuudio juht Michael Scott käis ka ise Tais päästeoperatsiooni jälgimas ning kiitis vaprust ja kangelaslikkust, mida ta kohapeal nägi.
Scott vestles päästeoperatsiooni käigus sukeldujate ja päästjatega, tänu kellele poisid ja nende treener koopast välja pääsesid ning poiste pereliikmetega. Scott on enda sõnul ka sukelduja Saman Kunani, kes uppus poisse päästes, peresõber.
Pure Flix joins the rest of the world in thanking God for answering prayers for the successful rescue of those trapped in the cave in Thailand.
Managing partner Michael Scott, from his home in Thailand, has been helping at the cave rescue in Chiang Rai the past 4 days. pic.twitter.com/htt1vN9oU1
— Pure Flix (@PureFlix) July 10, 2018
Filmi eelarve on 30-60 miljonit dollarit ning filmistuudio on juba leppinud kokku kohtumised võimalike stsenaristidega. Filmistuudio on lubanud, et võtted toimuvad Tais.
Poisid vanuses 11-16 aastat ja nende 25-aastane jalgpallitreener läksid koopaid uurima pärast jalgpalli sõpruskohtumist 23. juunil. Retke ajal aga sadas vihma ning vesi tõkestas nende väljapääsu. Grupp oli pimedas koobastikus üheksa päeva, enne kui kaks Briti tuukrit nad leidsid. Nende päästmiseks kulus 18 päeva.
### Response:
Filmitootja kuulutas välja linateose Tais koopas lõksus olnud poistest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastane ja 190 cm pikkune Briscoe tegi Cramos hea aasta, kui kogus Ühisliigas 16 mänguga keskmiselt 29,6 minutit, 22 punkti, neli korvisöötu, 3,3 lauapalli ja 1,3 vaheltlõiget. Korvpalli meistriliigas olid ameeriklase samad näitajad 23 matši, 16 punkti, 4,3 korvisöötu, 3,5 lauapalli ja 1,9 vaheltlõiget.
Briscoe teatas üleminekust sotsiaalmeedia vahendusel, kirjutades "Aitäh, Orlando, see on ametlik!"
this game took alot out of me but that makes the reward that much sweeter... thank you Orlando it's official!!!!!
A post shared by Isaiah Briscoe (@zaaay_) on Jul 10, 2018 at 1:33pm PDT | Kalev/Cramo mängumees siirdus NBA-sse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane ja 190 cm pikkune Briscoe tegi Cramos hea aasta, kui kogus Ühisliigas 16 mänguga keskmiselt 29,6 minutit, 22 punkti, neli korvisöötu, 3,3 lauapalli ja 1,3 vaheltlõiget. Korvpalli meistriliigas olid ameeriklase samad näitajad 23 matši, 16 punkti, 4,3 korvisöötu, 3,5 lauapalli ja 1,9 vaheltlõiget.
Briscoe teatas üleminekust sotsiaalmeedia vahendusel, kirjutades "Aitäh, Orlando, see on ametlik!"
this game took alot out of me but that makes the reward that much sweeter... thank you Orlando it's official!!!!!
A post shared by Isaiah Briscoe (@zaaay_) on Jul 10, 2018 at 1:33pm PDT
### Response:
Kalev/Cramo mängumees siirdus NBA-sse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21st Century Fox omab 39 protsenti Sky-st ning pakkumine on mõeldud ülejäänud 61 protsendi ülevõtmiseks. Kui Foxi esialgne pakkumine oli 10,75 naela aktsia kohta, siis uus pakkumine on 14 naela aktsia kohta.
Teate järel langes Sky aktsia börsil 1,3 protsenti 14,81 naelale, ületades aga sellega jätkuvalt ülevõtmispakkumise hinda.
Foxi uue pakkumise kohaselt kujuneb Sky väärtuseks 24,5 miljardit naela ehk ligi 27,7 miljardit eurot, ületades sellega USA meediakontserni Comcasti 22 miljardi naelase pakkumise.
Briti valitsus andis juuni alguses nii Comcastile kui 21st Century Foxile loa võtta üle meediakontsern Sky, kuid Foxi puhul seati ülevõtmise tingimuseks, et müüakse maha telekanal Sky News.
Ühendkuningriigi kultuuriminister Matt Hancock ütles toona, et avalikkuse huvisid silmas pidades oleks kõige efektiivsem lahendus Foxi puhul divesteerida Sky News Disney'le, nagu Fox on ka pakkunud, või otsida mõni teine sobiv ostja.
Mais teatas Comcast ka, et plaanib teha ülevõtmispakkumise 21st Century Foxile, mis möödunud aastal nõustus Disney tehtud 52,3 miljardi dollarise ülevõtmispakkumisega. | Fox suurendas Sky-le tehtud ülevõtmispakkumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21st Century Fox omab 39 protsenti Sky-st ning pakkumine on mõeldud ülejäänud 61 protsendi ülevõtmiseks. Kui Foxi esialgne pakkumine oli 10,75 naela aktsia kohta, siis uus pakkumine on 14 naela aktsia kohta.
Teate järel langes Sky aktsia börsil 1,3 protsenti 14,81 naelale, ületades aga sellega jätkuvalt ülevõtmispakkumise hinda.
Foxi uue pakkumise kohaselt kujuneb Sky väärtuseks 24,5 miljardit naela ehk ligi 27,7 miljardit eurot, ületades sellega USA meediakontserni Comcasti 22 miljardi naelase pakkumise.
Briti valitsus andis juuni alguses nii Comcastile kui 21st Century Foxile loa võtta üle meediakontsern Sky, kuid Foxi puhul seati ülevõtmise tingimuseks, et müüakse maha telekanal Sky News.
Ühendkuningriigi kultuuriminister Matt Hancock ütles toona, et avalikkuse huvisid silmas pidades oleks kõige efektiivsem lahendus Foxi puhul divesteerida Sky News Disney'le, nagu Fox on ka pakkunud, või otsida mõni teine sobiv ostja.
Mais teatas Comcast ka, et plaanib teha ülevõtmispakkumise 21st Century Foxile, mis möödunud aastal nõustus Disney tehtud 52,3 miljardi dollarise ülevõtmispakkumisega.
### Response:
Fox suurendas Sky-le tehtud ülevõtmispakkumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jürgen Klopp saatis neljandas divisjonis palliva Tranmere'i vastu kummalgi poolajal väljakule kaks erinevat koosseisu. Avapoolajal tegi kaasa ka Ragnar Klavan ning Liverpool võidutses 3:0, kui väravad lõid Rafael Camacho, Sheyi Ojo ja Adam Lallana.
Teisel poolajal, kui väravasuul seisis Liverpooli esikinnas Loris Karius, suutis Tranmere kaks väravat tagasi lüüa. Oliver Norburni 1:3 värav sündis Kariuse eksimusest, kui Saksa puurilukk pillas karistuslöögi järel palli enda ette ning Tranmere'i mängumees mänguvahendi Liverpooli väravasse saatis.
Loris Karius sai suure kriitika osaliseks pärast mais peetud Meistrite liiga finaali, kus sakslase kaks eksimust kinkisid Madridi Realile väravad. Hiljem tuvastasid arstid, et väravavahil oli peapõrutus.
Liverpooli järgmine treeningmäng on laupäeval neljanda divisjoni meeskonna Bury FC vastu. | Liverpool teenis sõprusmängus napi võidu, Kariuselt jäme eksimus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jürgen Klopp saatis neljandas divisjonis palliva Tranmere'i vastu kummalgi poolajal väljakule kaks erinevat koosseisu. Avapoolajal tegi kaasa ka Ragnar Klavan ning Liverpool võidutses 3:0, kui väravad lõid Rafael Camacho, Sheyi Ojo ja Adam Lallana.
Teisel poolajal, kui väravasuul seisis Liverpooli esikinnas Loris Karius, suutis Tranmere kaks väravat tagasi lüüa. Oliver Norburni 1:3 värav sündis Kariuse eksimusest, kui Saksa puurilukk pillas karistuslöögi järel palli enda ette ning Tranmere'i mängumees mänguvahendi Liverpooli väravasse saatis.
Loris Karius sai suure kriitika osaliseks pärast mais peetud Meistrite liiga finaali, kus sakslase kaks eksimust kinkisid Madridi Realile väravad. Hiljem tuvastasid arstid, et väravavahil oli peapõrutus.
Liverpooli järgmine treeningmäng on laupäeval neljanda divisjoni meeskonna Bury FC vastu.
### Response:
Liverpool teenis sõprusmängus napi võidu, Kariuselt jäme eksimus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas teie hinnangul on otstarbekas ja põhjendatud, et Eesti idapiiri väljaehitamiseks on valitsus otsustanud maksta hinnanguliselt 250 miljonit eurot, millele lisandub aastate jooksul veel ülalpidamiskulu?
Minu hinnangul on tegemist riigivalitsemise seisukohalt kahjurliku tegevusega. Esiteks need asjad, mis sinna on planeeritud on osad väga küsitavad. Toon ühe lihtsa näite, et mis on sinna planeeritud. Täiesti arusaamatu on, et miks on vaja inimestel maad välja osta. Selle jaoks on vaja teha lihtne seadusemuudatus, mis tekitab servituudi.
Inimestele jääb maa alles, aga nad teavad, et riigil on seal omad õigused. See on väga suur summa, mis läheb nende väljaostmiseks. Teiseks, mis on väga arusaamatu - plaan tekitada piiri äärde täiesti uus teedevõrgustik, kuigi me teame, et 25 aastat tagasi oli piirivalvel oma teed olemas, kuigi seal rasketehnikaga igal pool sõita ei saanud.
Kui paneme siia kõrvale ühe väga mõtlemapaneva numbri, siis iseseisva piirivalve taastamine läheks Eestile igal aastal maksma umbes 25-30 miljonit ja nüüd me räägime kümme korda suuremast piirirajatise tegemiseks, millel pole juurde planeeritud sisuliselt mehitatud valvet.
Kunagi küsis Lenin oma tuntud üleskutses - mis teha? Küsin siis nii minagi.
Nii. Esmalt ehitatakse tohutu larakas ehitist valmis, mida siis keegi kuskilt kaugelt staabist vaatab, kuidas siis meil salakaubavedajad üle piiri käivad. Tegelikult ehitatakse valmis kallis asi, mida valvama ei hakata.
Ja see tähendab, et meil tehakse asju tagurpidi Antsla moodi. Tegelikult oleks meil vaja piiril füüsilist patrullimist ja keerulisemates kohtades loomulikult ka reaalset tara, aga mina näen siin selgelt, kuidas lüpstakse erinevate hangetega riigieelarvest raha ja räägitakse, kuidas see suurendab turvalisust, aga tegelikult ju ei suurenda.
Kalli piiri ehitamisega pannakse magama ressurss, mis muudab tegeliku piiri valvamise võimatuks. Riigile tundub, et 100 või 200 miljonit on saiaraha. 200 miljonit viskame Lätti, 100 miljonit maksame sohu. Tegelikult me teame, et riigieelarve on kogu aeg pingeline ja meile räägitakse, kuidas tuleb kinni panna haiglaid Põlvas, Võrus ja Valgas.
Sellepärast tulebki kinni panna, sest Elmar Vaher näitab, kuidas ta ei oska arvutada, kui ta ostab endale 300 euro eest kõrvaklapid ja siis pole imestada, et ta ka suuremates küsimustes ei oska eelarvestada, vaid lihtsalt laamendab rahaga, mis on vasakpoolse valitsuse puhul ka tüüpiline.
Tegelikult on vaja kahte asja - taastada piirivalve, mis patrullib piiril, sest sellest pole meile kasu, kui kusagilt ekraanilt vaatame, et kuidas mingid tondid jalutavad piiri peal. Neid pole vaja lihtsalt fikseerida, vaid nende piiriületust on vaja füüsiliselt takistada.
Ja seda ei tee mitte tara, vaid patrull.
Ja teine, mida me räägime, et põhivool inimesi saabub Eestisse läbi sadamate ehk mitte mööda maanteid Lätist. Sadamates dokumendikontrolli taastamine on esimene koht, kus me alustame terrorismi ärahoidmist Eestis.
Kas sõjalise konflikti korral oleks niinimetatud uhkest piirist ikka kasu?
Sõjaväelise konflikti korral aitaks ikkagi sõjaväestatud piirivalve, kus neid oleks võimalik kriisiolukorras sõjaväestada. Võtaksid esimese löögi enda peale ja teeks esimesed tõrjelahingud. Ning sellest oleks kasu. Aga kui paneme kuhugile tara ja betooni, siis sellest kindlasti ei ole kasu. | Martin Helme idapiiri maksumusest: tegemist on kahjurliku tegevusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas teie hinnangul on otstarbekas ja põhjendatud, et Eesti idapiiri väljaehitamiseks on valitsus otsustanud maksta hinnanguliselt 250 miljonit eurot, millele lisandub aastate jooksul veel ülalpidamiskulu?
Minu hinnangul on tegemist riigivalitsemise seisukohalt kahjurliku tegevusega. Esiteks need asjad, mis sinna on planeeritud on osad väga küsitavad. Toon ühe lihtsa näite, et mis on sinna planeeritud. Täiesti arusaamatu on, et miks on vaja inimestel maad välja osta. Selle jaoks on vaja teha lihtne seadusemuudatus, mis tekitab servituudi.
Inimestele jääb maa alles, aga nad teavad, et riigil on seal omad õigused. See on väga suur summa, mis läheb nende väljaostmiseks. Teiseks, mis on väga arusaamatu - plaan tekitada piiri äärde täiesti uus teedevõrgustik, kuigi me teame, et 25 aastat tagasi oli piirivalvel oma teed olemas, kuigi seal rasketehnikaga igal pool sõita ei saanud.
Kui paneme siia kõrvale ühe väga mõtlemapaneva numbri, siis iseseisva piirivalve taastamine läheks Eestile igal aastal maksma umbes 25-30 miljonit ja nüüd me räägime kümme korda suuremast piirirajatise tegemiseks, millel pole juurde planeeritud sisuliselt mehitatud valvet.
Kunagi küsis Lenin oma tuntud üleskutses - mis teha? Küsin siis nii minagi.
Nii. Esmalt ehitatakse tohutu larakas ehitist valmis, mida siis keegi kuskilt kaugelt staabist vaatab, kuidas siis meil salakaubavedajad üle piiri käivad. Tegelikult ehitatakse valmis kallis asi, mida valvama ei hakata.
Ja see tähendab, et meil tehakse asju tagurpidi Antsla moodi. Tegelikult oleks meil vaja piiril füüsilist patrullimist ja keerulisemates kohtades loomulikult ka reaalset tara, aga mina näen siin selgelt, kuidas lüpstakse erinevate hangetega riigieelarvest raha ja räägitakse, kuidas see suurendab turvalisust, aga tegelikult ju ei suurenda.
Kalli piiri ehitamisega pannakse magama ressurss, mis muudab tegeliku piiri valvamise võimatuks. Riigile tundub, et 100 või 200 miljonit on saiaraha. 200 miljonit viskame Lätti, 100 miljonit maksame sohu. Tegelikult me teame, et riigieelarve on kogu aeg pingeline ja meile räägitakse, kuidas tuleb kinni panna haiglaid Põlvas, Võrus ja Valgas.
Sellepärast tulebki kinni panna, sest Elmar Vaher näitab, kuidas ta ei oska arvutada, kui ta ostab endale 300 euro eest kõrvaklapid ja siis pole imestada, et ta ka suuremates küsimustes ei oska eelarvestada, vaid lihtsalt laamendab rahaga, mis on vasakpoolse valitsuse puhul ka tüüpiline.
Tegelikult on vaja kahte asja - taastada piirivalve, mis patrullib piiril, sest sellest pole meile kasu, kui kusagilt ekraanilt vaatame, et kuidas mingid tondid jalutavad piiri peal. Neid pole vaja lihtsalt fikseerida, vaid nende piiriületust on vaja füüsiliselt takistada.
Ja seda ei tee mitte tara, vaid patrull.
Ja teine, mida me räägime, et põhivool inimesi saabub Eestisse läbi sadamate ehk mitte mööda maanteid Lätist. Sadamates dokumendikontrolli taastamine on esimene koht, kus me alustame terrorismi ärahoidmist Eestis.
Kas sõjalise konflikti korral oleks niinimetatud uhkest piirist ikka kasu?
Sõjaväelise konflikti korral aitaks ikkagi sõjaväestatud piirivalve, kus neid oleks võimalik kriisiolukorras sõjaväestada. Võtaksid esimese löögi enda peale ja teeks esimesed tõrjelahingud. Ning sellest oleks kasu. Aga kui paneme kuhugile tara ja betooni, siis sellest kindlasti ei ole kasu.
### Response:
Martin Helme idapiiri maksumusest: tegemist on kahjurliku tegevusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eeloleval nädalavahetusel osaleb Piht koos Legia U-19 võistkonnaga Tšehhis Plzenis toimuval turniiril, kus lisaks kohalikule meeskonnale ja Legiale teevad kaasa Glasgow Rangersi, Berliini Hertha, West Bromwich Albioni ja MŠK Žilina noored, vahendab Soccernet.ee.
Piht, kes tähistab 18. sünnipäeva alles järgmise aasta aprillis, tegi Premium liiga debüüdi aasta tagasi. Praeguseks on ta kontol 23 mängu ja kolm väravat. U-19 koondises on Pihti saldo 8/0, U17 koondises 21/5.
Legia võitis tänavu kevadel oma 13. Poola meistritiitli, lisaks on klubi 19-kordne Poola karikavõitja. 2013/14 hooajal, kui samuti meistriks tuldi, esindas Legiat Henrik Ojamaa. | Poola meister testib Paide noort ründajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eeloleval nädalavahetusel osaleb Piht koos Legia U-19 võistkonnaga Tšehhis Plzenis toimuval turniiril, kus lisaks kohalikule meeskonnale ja Legiale teevad kaasa Glasgow Rangersi, Berliini Hertha, West Bromwich Albioni ja MŠK Žilina noored, vahendab Soccernet.ee.
Piht, kes tähistab 18. sünnipäeva alles järgmise aasta aprillis, tegi Premium liiga debüüdi aasta tagasi. Praeguseks on ta kontol 23 mängu ja kolm väravat. U-19 koondises on Pihti saldo 8/0, U17 koondises 21/5.
Legia võitis tänavu kevadel oma 13. Poola meistritiitli, lisaks on klubi 19-kordne Poola karikavõitja. 2013/14 hooajal, kui samuti meistriks tuldi, esindas Legiat Henrik Ojamaa.
### Response:
Poola meister testib Paide noort ründajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühtegi rääkis Politicole, et 2008. aasta Gruusia sõja puhul räägitakse viiepäevasest sõjast, kuid tema sõnul algas hübriidkampaania riigi vastu juba palju varem, keegi ei tahtnud seda aga näha.
"Kaasaegne sõjapidamine on oma loomult asümmeetriline. Vaenlase jõude on maalt keeruline leida. Neid ja nende positsioone on raske tuvastada ning hävitada. Kuid selleks me peame siin valmis olema. Nagu Afganistanis ja Iraagis, aga siin," ütles Ühtegi.
Koloneli sõnul ei soovinud Venemaa 2008. aastal ära võtta Thbilisit - kuigi väed olid pealinnast vaid 50 kilomeetri kaugusele -, kuna grusiinid oleksid vastu võidelnud ning mõte võitmatust asümmeetrilisest sõjast venelastele ei meeldinud.
Ühtegi meenutas, et Eesti puhul räägitakse, et Venemaa võib Tallinna endale võtta kahe päevaga.
"Võib-olla. Aga nad ei saa kogu Eestit kahe päevaga. Nad võivad jõuda Tallinnani, aga nende selja taga me lõikame läbi nende kommunikatsioonid ja varustusteed ja kõik muu. Nad võivad jõuda Tallinnani kahe päevaga. Kuid nad surevad Tallinnas. Ja nad teavad seda. Nad saavad tuld igast nurgast ja igal sammul," rääkis Ühtegi.
Koloneli sõnul on taasiseseisvunud Eesti juba olnud konfliktis Venemaaga. "Kõik Eesti ja Venemaa konfliktid on olnud hübriidkonfliktid - 1924. aasta oma oli sama kui 2014. aastal," ütles ta. 1924. aastal imbusid Nõukogude Liidust Eestisse tollased nn rohelised mehikesed, kes hõivasid 2014. aastal Krimmi, ja püüdsid läbi viia riigipöörde, et asendada demokraatlik valitsus kommunistliku režiimiga.
Vaatamata Kaitseliidu ja erioperatsioonide väejuhatuse olemasolule usub Ühtegi, et Venemaa heidutamiseks on vaja iga eestlase osalust, mitte ainult sõjaväge.
"Paanika on halb asi. Me püüame inimestele selgitada, et vastupanu sõja ajal algab juba täna. See algab vastupidavusega. Me peame olema valmis kõigeks ja õpetama inimestele, mida teha juhul, kui midagi juhtub," rääkis kolonel.
Tsiviilelanike roll heidutuses jaguneb kolmeks: ettevalmistus, ellujäämine, vastupanu. Ettevalmistus tähendab seda, et inimesed peavad juba praegu mõistma, mida neilt kriisi korral nõutakse. Ellujäämine ei ole vaid sõjaväeline mõiste, vaid see on kõigi jaoks: mida teha sõja ajal, et teha paremaid ellujäämisotsuseid? Vastupanu tähendab, et inimesed peavad aru saama, kuidas jätkata võitlemist, kui ei ole kindel, kas ja millal keegi teine tuleb appi.
"Ma ei tea, mis juhtuks, kui venelased tõepoolest alustaksid lahingut. Ainult seda, et iga eestlane võitleks," ütles Ühtegi Politicole. | Kolonel: Vene väed võivad jõuda Tallinna kahe päevaga, kuid kogu Eestit nad ei saa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühtegi rääkis Politicole, et 2008. aasta Gruusia sõja puhul räägitakse viiepäevasest sõjast, kuid tema sõnul algas hübriidkampaania riigi vastu juba palju varem, keegi ei tahtnud seda aga näha.
"Kaasaegne sõjapidamine on oma loomult asümmeetriline. Vaenlase jõude on maalt keeruline leida. Neid ja nende positsioone on raske tuvastada ning hävitada. Kuid selleks me peame siin valmis olema. Nagu Afganistanis ja Iraagis, aga siin," ütles Ühtegi.
Koloneli sõnul ei soovinud Venemaa 2008. aastal ära võtta Thbilisit - kuigi väed olid pealinnast vaid 50 kilomeetri kaugusele -, kuna grusiinid oleksid vastu võidelnud ning mõte võitmatust asümmeetrilisest sõjast venelastele ei meeldinud.
Ühtegi meenutas, et Eesti puhul räägitakse, et Venemaa võib Tallinna endale võtta kahe päevaga.
"Võib-olla. Aga nad ei saa kogu Eestit kahe päevaga. Nad võivad jõuda Tallinnani, aga nende selja taga me lõikame läbi nende kommunikatsioonid ja varustusteed ja kõik muu. Nad võivad jõuda Tallinnani kahe päevaga. Kuid nad surevad Tallinnas. Ja nad teavad seda. Nad saavad tuld igast nurgast ja igal sammul," rääkis Ühtegi.
Koloneli sõnul on taasiseseisvunud Eesti juba olnud konfliktis Venemaaga. "Kõik Eesti ja Venemaa konfliktid on olnud hübriidkonfliktid - 1924. aasta oma oli sama kui 2014. aastal," ütles ta. 1924. aastal imbusid Nõukogude Liidust Eestisse tollased nn rohelised mehikesed, kes hõivasid 2014. aastal Krimmi, ja püüdsid läbi viia riigipöörde, et asendada demokraatlik valitsus kommunistliku režiimiga.
Vaatamata Kaitseliidu ja erioperatsioonide väejuhatuse olemasolule usub Ühtegi, et Venemaa heidutamiseks on vaja iga eestlase osalust, mitte ainult sõjaväge.
"Paanika on halb asi. Me püüame inimestele selgitada, et vastupanu sõja ajal algab juba täna. See algab vastupidavusega. Me peame olema valmis kõigeks ja õpetama inimestele, mida teha juhul, kui midagi juhtub," rääkis kolonel.
Tsiviilelanike roll heidutuses jaguneb kolmeks: ettevalmistus, ellujäämine, vastupanu. Ettevalmistus tähendab seda, et inimesed peavad juba praegu mõistma, mida neilt kriisi korral nõutakse. Ellujäämine ei ole vaid sõjaväeline mõiste, vaid see on kõigi jaoks: mida teha sõja ajal, et teha paremaid ellujäämisotsuseid? Vastupanu tähendab, et inimesed peavad aru saama, kuidas jätkata võitlemist, kui ei ole kindel, kas ja millal keegi teine tuleb appi.
"Ma ei tea, mis juhtuks, kui venelased tõepoolest alustaksid lahingut. Ainult seda, et iga eestlane võitleks," ütles Ühtegi Politicole.
### Response:
Kolonel: Vene väed võivad jõuda Tallinna kahe päevaga, kuid kogu Eestit nad ei saa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas teadsite, et küsimusele, miks sebral on triibud, otsis vastust juba Charles Darwin, kuid aegade jooksul on vähemalt kaheksateist erinevat teooriat. Teaduskirjanduses levinumad on näiteks:
Triibud on kaitsemuster kiskjate vastu, sest tekitab vaatamisel segadust.
Triibud toetavad sebradevahelist sotsiaalset suhtlemist.
Triibud kaitsevad tüütute putukate vastu.
Triibud reguleerivad sebra kehatemperatuuri.
Lundi Ülikooli bioloogile Susanne Åkessonile ei andnud see aga rahu ning ta tegi katsed, mis seadis kahtluse alla triipude mõju temperatuurile.
Tema uurimisrühm alustas sellest, et uuris käsitlusi, kus seda kehatemperatuuri reguleerimist väidetakse. Neis oli välja toodud selgitus, et mustad triibud lähevad päikese käes olles kuumemaks kui valged triibud ning sel põhjusel tekivad triipude piirialadel väikesed õhukeerised. Need õhukeerised peaksid toimima kui väikesed ventilaatorid, mis keha jahutavad.
Åkessonil ei jäänudki muud üle kui ise katsetada. Teadlased täitsid suured metalltünnid veega ning katsid need erinevat värvi nahaimitatsioonidega. Nahatriipe oli nii musta, valget, pruuni kui halli värvi.
Seejärel panid nad tünnid päikese kätte ning mõõtsid hiljem iga tünni veetemperatuuri. Ei tule vist üllatusena, et kõige rohkem kuumenes musta kunstnahaga kaetud tünn, kõige vähem aga valgega kaetu. Hallide ja pruunide triipudega tünnides soojenes vesi enam-vähem sama kiiresti.
Termoregulatsiooni hüpoteesi kohaselt on sebra tumeda triibud päikese käes kuumemad kui valged. Triipude kohal võiksid hüpoteesis mainitud õhukeerised ka tekkida, kuid see toimiks vast ainult horisontaalsetel pindadel. Sebra kehakuju tõttu aga tekivad tõusvad ja langevad õhuvoolud, mis ühtlustab temperatuuri nii, et sel ei ole tegelikult jahutavat mõju.
Joonise autor: Horváth et al 2018
Ilmselt ei muutu sebrade elus sellest uuringust midagi. Inimeste omas aga vahest nii palju, et tegu on ühe sellise teadustööga, mis alguses ajab naerma ja pärast paneb mõtlema. Just selliste, teaduslikult täiesti korrektsete uuringute eest antakse igal aastal välja pilanobeli preemia ehk Ig Nobeli preemia.
Susanne Åkesson on oma ungarlasest kolleegi Gábor Horváthiga selle preemia juba korra pälvinud ning preemia tuli hüpoteesi eest, et sebra triibud peletavad eemale putukaid.
Ega jäägi üle muud kui oodata naljakaks teadusuuringuks tunnistamist – Ig Nobeleid jagatakse 2018. aastal 13. septembril. | Lükati ümber müüt sebra triipude kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas teadsite, et küsimusele, miks sebral on triibud, otsis vastust juba Charles Darwin, kuid aegade jooksul on vähemalt kaheksateist erinevat teooriat. Teaduskirjanduses levinumad on näiteks:
Triibud on kaitsemuster kiskjate vastu, sest tekitab vaatamisel segadust.
Triibud toetavad sebradevahelist sotsiaalset suhtlemist.
Triibud kaitsevad tüütute putukate vastu.
Triibud reguleerivad sebra kehatemperatuuri.
Lundi Ülikooli bioloogile Susanne Åkessonile ei andnud see aga rahu ning ta tegi katsed, mis seadis kahtluse alla triipude mõju temperatuurile.
Tema uurimisrühm alustas sellest, et uuris käsitlusi, kus seda kehatemperatuuri reguleerimist väidetakse. Neis oli välja toodud selgitus, et mustad triibud lähevad päikese käes olles kuumemaks kui valged triibud ning sel põhjusel tekivad triipude piirialadel väikesed õhukeerised. Need õhukeerised peaksid toimima kui väikesed ventilaatorid, mis keha jahutavad.
Åkessonil ei jäänudki muud üle kui ise katsetada. Teadlased täitsid suured metalltünnid veega ning katsid need erinevat värvi nahaimitatsioonidega. Nahatriipe oli nii musta, valget, pruuni kui halli värvi.
Seejärel panid nad tünnid päikese kätte ning mõõtsid hiljem iga tünni veetemperatuuri. Ei tule vist üllatusena, et kõige rohkem kuumenes musta kunstnahaga kaetud tünn, kõige vähem aga valgega kaetu. Hallide ja pruunide triipudega tünnides soojenes vesi enam-vähem sama kiiresti.
Termoregulatsiooni hüpoteesi kohaselt on sebra tumeda triibud päikese käes kuumemad kui valged. Triipude kohal võiksid hüpoteesis mainitud õhukeerised ka tekkida, kuid see toimiks vast ainult horisontaalsetel pindadel. Sebra kehakuju tõttu aga tekivad tõusvad ja langevad õhuvoolud, mis ühtlustab temperatuuri nii, et sel ei ole tegelikult jahutavat mõju.
Joonise autor: Horváth et al 2018
Ilmselt ei muutu sebrade elus sellest uuringust midagi. Inimeste omas aga vahest nii palju, et tegu on ühe sellise teadustööga, mis alguses ajab naerma ja pärast paneb mõtlema. Just selliste, teaduslikult täiesti korrektsete uuringute eest antakse igal aastal välja pilanobeli preemia ehk Ig Nobeli preemia.
Susanne Åkesson on oma ungarlasest kolleegi Gábor Horváthiga selle preemia juba korra pälvinud ning preemia tuli hüpoteesi eest, et sebra triibud peletavad eemale putukaid.
Ega jäägi üle muud kui oodata naljakaks teadusuuringuks tunnistamist – Ig Nobeleid jagatakse 2018. aastal 13. septembril.
### Response:
Lükati ümber müüt sebra triipude kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Siim Vaikmaa põhjendas ERR-ile alkoholipoe valimist maksukogumiskohaks vajadusega luua suuremate piiripunktide lähedale maksepunktid, kus saab lihtsal ja kättesaadaval moel teekasutustasu maksta.
Kuigi ligi 77 protsenti tehingutest sooritatakse läbi teetasu veebiportaali, siis taolised füüsilised maksepunktid on suunatud eelkõige välismaa veokijuhtidele, kes pole tasu muid kanaleid pidi tasunud.
Ettevõttega SIA Aldar Latvia on leping töös ning seda veel allkirjastatud pole. Maksepunkt tuleks Superalko Murati-Veclaicene piiripunkti kauplusesse.
Praegu saab teekasutustasu lisaks veebiportaalile maksta näiteks Westoili tanklates, Luhama ja Koidula Collade Tolliagentuuri terminalides ning Lätis AS VIRŠI-A tanklates ja Leedus UAB Medicinos Bankas müügipunktides.
"Seega ei ole kindlasti eesmärk veoautojuhte suunata alkoholi ostma, vaid anda neile võimalus maksta teekasutustasu enne piiri ületamist," selgitas Vaikmaa.
Teekasutustasu peavad maksma kõik veoautod, mis kaaluvad rohkem kui 3,5 tonni ja sõidavad avalike teede võrgustikul. Tasu summa sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, heitgaasiklassist ja teglede arvust. | Riigiametid pakuvad rekajuhtidele teekasutustasu maksmiseks SuperAlko poodi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Siim Vaikmaa põhjendas ERR-ile alkoholipoe valimist maksukogumiskohaks vajadusega luua suuremate piiripunktide lähedale maksepunktid, kus saab lihtsal ja kättesaadaval moel teekasutustasu maksta.
Kuigi ligi 77 protsenti tehingutest sooritatakse läbi teetasu veebiportaali, siis taolised füüsilised maksepunktid on suunatud eelkõige välismaa veokijuhtidele, kes pole tasu muid kanaleid pidi tasunud.
Ettevõttega SIA Aldar Latvia on leping töös ning seda veel allkirjastatud pole. Maksepunkt tuleks Superalko Murati-Veclaicene piiripunkti kauplusesse.
Praegu saab teekasutustasu lisaks veebiportaalile maksta näiteks Westoili tanklates, Luhama ja Koidula Collade Tolliagentuuri terminalides ning Lätis AS VIRŠI-A tanklates ja Leedus UAB Medicinos Bankas müügipunktides.
"Seega ei ole kindlasti eesmärk veoautojuhte suunata alkoholi ostma, vaid anda neile võimalus maksta teekasutustasu enne piiri ületamist," selgitas Vaikmaa.
Teekasutustasu peavad maksma kõik veoautod, mis kaaluvad rohkem kui 3,5 tonni ja sõidavad avalike teede võrgustikul. Tasu summa sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, heitgaasiklassist ja teglede arvust.
### Response:
Riigiametid pakuvad rekajuhtidele teekasutustasu maksmiseks SuperAlko poodi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nagu tänavusel MM-il, peeti prantslasi ka kodusel EM-il liiga nooreks ja kogenematuks, kuid juba siis suutsid Deschampsi hoolealused end otsustavasse mängu vedada. Seal jäädi aga "nõrgemalt" tabelipoolelt tulnud Portugalile 0:1 alla, kirjutab Soccernet.ee.
"Jah, oleme jälle finaalis nagu kaks aastat tagasi - mäletan hästi, mis kaks aastat tagasi juhtus," tõdes Deschamps TF1-le. "Läheme finaali mängima, et võita, sest me ei ole kahe aasta tagusest veel üle saanud."
"See on midagi erilist, olen oma mängijate üle väga õnnelik. Nad on noored, aga meil on karakterit ja õige mentaliteet. Selle Belgiaga ei olnud lihtne, aga kogu au kuulub mängijatele."
Prantsusmaa läheb 15. juulil peetavas finaalis vastamisi Horvaatia ja Inglismaa omavahelise matši võitjaga. | Deschamps: mäletan küll, mis kaks aastat tagasi juhtus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nagu tänavusel MM-il, peeti prantslasi ka kodusel EM-il liiga nooreks ja kogenematuks, kuid juba siis suutsid Deschampsi hoolealused end otsustavasse mängu vedada. Seal jäädi aga "nõrgemalt" tabelipoolelt tulnud Portugalile 0:1 alla, kirjutab Soccernet.ee.
"Jah, oleme jälle finaalis nagu kaks aastat tagasi - mäletan hästi, mis kaks aastat tagasi juhtus," tõdes Deschamps TF1-le. "Läheme finaali mängima, et võita, sest me ei ole kahe aasta tagusest veel üle saanud."
"See on midagi erilist, olen oma mängijate üle väga õnnelik. Nad on noored, aga meil on karakterit ja õige mentaliteet. Selle Belgiaga ei olnud lihtne, aga kogu au kuulub mängijatele."
Prantsusmaa läheb 15. juulil peetavas finaalis vastamisi Horvaatia ja Inglismaa omavahelise matši võitjaga.
### Response:
Deschamps: mäletan küll, mis kaks aastat tagasi juhtus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Korraga on valminud mitu suurepärast kirjanike elulugu käsitlevat filmi ja kus mujal oleks neid veel asjakohasem näidata, kui mitte kirjanduslinnas Tartus," ütles Tartuffi programmijuht Dagmar Raudam.
Nii astuvad juba kolm aastat maailma 28 kirjanduslinna hulka kuuluvas Tartus ekraani vahendusel publiku ette Astrid Lindgren ja Oscar Wilde. Viimast kujutab teatavasti ka Tartus asuv humoorikalt spekulatiivne skulptuur, millel maailmakuulus kirjanik ajab juttu Eduard Vildega.
Taani režissööri Pernille Fischer Christenseni film "Astrid Lindgreni rääkimata lugu" näitab armastuse ja soojusega noore Astridi kirjanikuks kujunemist, ilma et teda kordagi kirjutamas näeks, nagu tavalise eluloofilmi puhul tavaks. Näeb hoopis seda, kuidas noor naine võtab vastu otsuse trotsida 1920ndate aastate Rootsi ühiskondlikke reegleid ja järgida oma südant, pannes ennast väga raskesse olukorda. Läbielatu ajel sünnivad hiljem Pipid, Lotad ja Karlssonid, aga ka paljud teised iseseisvad, suure südamega tegelased, kes katsumustele vaatamata on meie kõigi õnneks tulvil armastust ja hoolt nõrgemate vastu. Tartuffil leiab aset filmi Eesti esilinastus, aasta teisel poolel on seda oodata ka siinsetesse kinodesse.
Briti näitleja ja režissööri Rupert Everetti film "Õnnelik prints" keskendub aga Oscar Wilde'i elu viimastele aastatele, kui põlatud kirjanik pärast vanglakaristust tolmu kodumaa jalgadelt pühib ja välismaale pageb, heideldes juba murtud mehena oma mineviku varjudega. Wilde'i kehastab Everett ise ja mõjukas Briti päevaleht The Times on seda juba nimetanud Oscari-vääriliseks meistriteoseks.
Ekraniseeringuid esindavad Tartuffi kavas Karen Blixeni raamatul "Aafrika äärel" põhinev "Minu Aafrika" - maailma armastusfilmide klassikasse kuuluv Sydney Pollacki linateos, peaosades Meryl Streep ja Robert Redford, aga ka Hollandi režissööri Rene Elleri film "Meie", mille aluseks on Elvis Peetersi samanimeline raamat. Provokatiivne linateos räägib teismelistest, kelle tüdimus igapäevaelu hallusest ja seksuaalne uudishimu kaotavad peagi õige ja vale piiri. Kirjandusliku algupäraga - Louis de Bernières´i raamatust pärit – on ka austraallase Kriv Stendersi filmi "Punane Koer: tõeline sõber" peategelane – populaarse perefilmi järg jutustab sellest, kuidas Punasest Koerast sai Austraalia armastatuim koer.
PÖFFi armastusfilmide festival Tartuff leiab tänavu aset 13.-18. augustini, kui Tartu Raekoja plats muutub taas Eesti suurimaks vabaõhukinoks. Kokku jõuab kuue päeva jooksul hiiglaslikule väliekraanile 11 armastusest kõnelevat filmi.
Traditsiooniliselt näidatakse lisaks mängufilmidele Athena keskuses dokumentaal- ja lastefilme ja osaleda saab arvukatel eriüritustel. Kõik seansid on vaatajatele tasuta.
Kogu programmi avalikustab Tartuff juuli lõpus.
Eelmisel aastal kogus festival 17 000 külastust ja populaarseim film tõi raeplatsile korraga üle 2600 vaataja. | Tartuff teeb kummarduse kirjanduslinnale Tartule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Korraga on valminud mitu suurepärast kirjanike elulugu käsitlevat filmi ja kus mujal oleks neid veel asjakohasem näidata, kui mitte kirjanduslinnas Tartus," ütles Tartuffi programmijuht Dagmar Raudam.
Nii astuvad juba kolm aastat maailma 28 kirjanduslinna hulka kuuluvas Tartus ekraani vahendusel publiku ette Astrid Lindgren ja Oscar Wilde. Viimast kujutab teatavasti ka Tartus asuv humoorikalt spekulatiivne skulptuur, millel maailmakuulus kirjanik ajab juttu Eduard Vildega.
Taani režissööri Pernille Fischer Christenseni film "Astrid Lindgreni rääkimata lugu" näitab armastuse ja soojusega noore Astridi kirjanikuks kujunemist, ilma et teda kordagi kirjutamas näeks, nagu tavalise eluloofilmi puhul tavaks. Näeb hoopis seda, kuidas noor naine võtab vastu otsuse trotsida 1920ndate aastate Rootsi ühiskondlikke reegleid ja järgida oma südant, pannes ennast väga raskesse olukorda. Läbielatu ajel sünnivad hiljem Pipid, Lotad ja Karlssonid, aga ka paljud teised iseseisvad, suure südamega tegelased, kes katsumustele vaatamata on meie kõigi õnneks tulvil armastust ja hoolt nõrgemate vastu. Tartuffil leiab aset filmi Eesti esilinastus, aasta teisel poolel on seda oodata ka siinsetesse kinodesse.
Briti näitleja ja režissööri Rupert Everetti film "Õnnelik prints" keskendub aga Oscar Wilde'i elu viimastele aastatele, kui põlatud kirjanik pärast vanglakaristust tolmu kodumaa jalgadelt pühib ja välismaale pageb, heideldes juba murtud mehena oma mineviku varjudega. Wilde'i kehastab Everett ise ja mõjukas Briti päevaleht The Times on seda juba nimetanud Oscari-vääriliseks meistriteoseks.
Ekraniseeringuid esindavad Tartuffi kavas Karen Blixeni raamatul "Aafrika äärel" põhinev "Minu Aafrika" - maailma armastusfilmide klassikasse kuuluv Sydney Pollacki linateos, peaosades Meryl Streep ja Robert Redford, aga ka Hollandi režissööri Rene Elleri film "Meie", mille aluseks on Elvis Peetersi samanimeline raamat. Provokatiivne linateos räägib teismelistest, kelle tüdimus igapäevaelu hallusest ja seksuaalne uudishimu kaotavad peagi õige ja vale piiri. Kirjandusliku algupäraga - Louis de Bernières´i raamatust pärit – on ka austraallase Kriv Stendersi filmi "Punane Koer: tõeline sõber" peategelane – populaarse perefilmi järg jutustab sellest, kuidas Punasest Koerast sai Austraalia armastatuim koer.
PÖFFi armastusfilmide festival Tartuff leiab tänavu aset 13.-18. augustini, kui Tartu Raekoja plats muutub taas Eesti suurimaks vabaõhukinoks. Kokku jõuab kuue päeva jooksul hiiglaslikule väliekraanile 11 armastusest kõnelevat filmi.
Traditsiooniliselt näidatakse lisaks mängufilmidele Athena keskuses dokumentaal- ja lastefilme ja osaleda saab arvukatel eriüritustel. Kõik seansid on vaatajatele tasuta.
Kogu programmi avalikustab Tartuff juuli lõpus.
Eelmisel aastal kogus festival 17 000 külastust ja populaarseim film tõi raeplatsile korraga üle 2600 vaataja.
### Response:
Tartuff teeb kummarduse kirjanduslinnale Tartule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PRANTSUSE MEEDIA:
Le Figaro:"Sinine unelm saab Venemaal jätku ning see pole ammu olnud nii ilus ega niivõrd lähedal: Prantsusmaa alistas suurepärase Belgia ja pärast 20 aastat saame taas unistada teisest MM-tiitlist."
Le Parisien:"Sinisärgid on jõudnud kolmandat korda 20 aasta jooksul MM-finaali. Finaalis saab see noor meeskond olema favoriit. Palume vaid üht – pange pall pühapäeval nurgalöögist Umtiti pea peale ja MM-tiitel ongi kotis!"
Le Monde:"Pariisi tänavail valitseb 1998. aasta õhkkond. Tänavail lehvivad trikoloorid ja kõlab La Marseillase. Pariisi elanik Pierre pakub välja uue Prantuse moto: vabadus, võrdsus, Mbappe."
L'Equipe:"See on pöörane! Prantsusmaa on esimest korda pärast 2006. aastat MM-finaalis ja seda tugeva Belgia meeskonna arvelt!"
BELGIA MEEDIA:
Het Laatste Nieuws:"Ei, me ei mängi pühapäeval MM-finaalis. Kavalad prantslased rikkusid meie unistuse ning peame leppima pronksimatšiga. Kurat!"
Nieuwsblad:"MM-i seiklus on lõppenud. Belgia oli küll tükk aega parem meeskond, kuid ühest veast piisas, et jääda kaotusseisu. Prantslased olid kavalad, tehes vigu ja venitades aega."
VRT NWS:"Prantslased on enda ajaloost õppinud: Napoleon Venemaad ei vallutanud, aga Prantsusmaa koondis võib teha vigade paranduse. Belgia jaoks sai Peterburist meie Waterloo." | Prantsuse meedia: sinisärgid on paradiisi lävel! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PRANTSUSE MEEDIA:
Le Figaro:"Sinine unelm saab Venemaal jätku ning see pole ammu olnud nii ilus ega niivõrd lähedal: Prantsusmaa alistas suurepärase Belgia ja pärast 20 aastat saame taas unistada teisest MM-tiitlist."
Le Parisien:"Sinisärgid on jõudnud kolmandat korda 20 aasta jooksul MM-finaali. Finaalis saab see noor meeskond olema favoriit. Palume vaid üht – pange pall pühapäeval nurgalöögist Umtiti pea peale ja MM-tiitel ongi kotis!"
Le Monde:"Pariisi tänavail valitseb 1998. aasta õhkkond. Tänavail lehvivad trikoloorid ja kõlab La Marseillase. Pariisi elanik Pierre pakub välja uue Prantuse moto: vabadus, võrdsus, Mbappe."
L'Equipe:"See on pöörane! Prantsusmaa on esimest korda pärast 2006. aastat MM-finaalis ja seda tugeva Belgia meeskonna arvelt!"
BELGIA MEEDIA:
Het Laatste Nieuws:"Ei, me ei mängi pühapäeval MM-finaalis. Kavalad prantslased rikkusid meie unistuse ning peame leppima pronksimatšiga. Kurat!"
Nieuwsblad:"MM-i seiklus on lõppenud. Belgia oli küll tükk aega parem meeskond, kuid ühest veast piisas, et jääda kaotusseisu. Prantslased olid kavalad, tehes vigu ja venitades aega."
VRT NWS:"Prantslased on enda ajaloost õppinud: Napoleon Venemaad ei vallutanud, aga Prantsusmaa koondis võib teha vigade paranduse. Belgia jaoks sai Peterburist meie Waterloo."
### Response:
Prantsuse meedia: sinisärgid on paradiisi lävel! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ETV2 vahendusel vaadati enim Kolumbia-Inglismaa (117 000), Venemaa-Horvaatia (114 000), Belgia-Jaapani (106 000) ja Brasiilia-Belgia (105 000) mänge.
ETV kanalil olid vaadatuimad Uruguay-Prantsusmaa (90 000) ja Brasiilia-Mehhiko (88 000) mängud.
Jalgpalli kõrval mahtusid teletabeli esikümnesse veel ETV "Aktuaalne kaamera" (101 000), Kanal 2 "Suvereporter" (80 000), ETV "Ringvaade suvel" (78 000) ja Kanal 2 "Merevaade Matverega" (76 000).
Teletabel Autor: Kantar Emor | Jalgpalli MM tegi teletabelis puhta töö | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ETV2 vahendusel vaadati enim Kolumbia-Inglismaa (117 000), Venemaa-Horvaatia (114 000), Belgia-Jaapani (106 000) ja Brasiilia-Belgia (105 000) mänge.
ETV kanalil olid vaadatuimad Uruguay-Prantsusmaa (90 000) ja Brasiilia-Mehhiko (88 000) mängud.
Jalgpalli kõrval mahtusid teletabeli esikümnesse veel ETV "Aktuaalne kaamera" (101 000), Kanal 2 "Suvereporter" (80 000), ETV "Ringvaade suvel" (78 000) ja Kanal 2 "Merevaade Matverega" (76 000).
Teletabel Autor: Kantar Emor
### Response:
Jalgpalli MM tegi teletabelis puhta töö |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastane van Aert on valitsev cyclo-crossi maailmameister ning saavutas Strade Bianchel kolmanda ja Flandria tuuril kümnenda koha. Van Aert langetab otsuse pärast käimasolevat Austria tuuri, kirjutab Spordipartner.ee.
Tegemist oleks tehinguga, mis katab kenasti nii sportlikud kui ka turunduslikud huvid. Nimelt on supermarketiketil Jumbo plaanis avada järgmisel aastal Belgias 30 poodi ning van Aert oleks ettevõttele suurepärane reklaamnägu. Tiimi esimene valik oli Tim Wellens, kuid pärast seda, kui ta pikendas lepingut Lotto-Soudaliga, pöörati pilk van Aerti poole.
Van Aerti värbamisest on huvitatud ka LottoNL-Jumbo rattasponsor Bianchi, kes tahab tippratturi abiga välja arendada uue cyclo-crossi ratta. Van Aertil on mitu pakkumist laual - teiste seas on temast huvitatud ka Bahrain-Merida. | Hollandi klubi ostab Wout van Aerti lepingu välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastane van Aert on valitsev cyclo-crossi maailmameister ning saavutas Strade Bianchel kolmanda ja Flandria tuuril kümnenda koha. Van Aert langetab otsuse pärast käimasolevat Austria tuuri, kirjutab Spordipartner.ee.
Tegemist oleks tehinguga, mis katab kenasti nii sportlikud kui ka turunduslikud huvid. Nimelt on supermarketiketil Jumbo plaanis avada järgmisel aastal Belgias 30 poodi ning van Aert oleks ettevõttele suurepärane reklaamnägu. Tiimi esimene valik oli Tim Wellens, kuid pärast seda, kui ta pikendas lepingut Lotto-Soudaliga, pöörati pilk van Aerti poole.
Van Aerti värbamisest on huvitatud ka LottoNL-Jumbo rattasponsor Bianchi, kes tahab tippratturi abiga välja arendada uue cyclo-crossi ratta. Van Aertil on mitu pakkumist laual - teiste seas on temast huvitatud ka Bahrain-Merida.
### Response:
Hollandi klubi ostab Wout van Aerti lepingu välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistkonna "Värvilised" nimekirjas asub turniiril võistlustulle ka Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, kes viimati mängis 3x3 tänavakorvpalli 2009. aastal Tallinnas, Vabaduse väljakul.
Internetist leiab video, kus 21-aastat tagasi Lauluväljakul peetud "Adidas Streeball 1997" turniiril oli tänane peaminister U-19 noorte sarja võitjavõistkonna liige, kes pääses Adidas Streetballi finaalturniirile Milanos.
Võistluste korraldaja Martin Dorbek ütles, et Allan Dorbeku mälestusvõistluse eesmärk on vanad Illuste kämpakaaslased kokku kutsuda ja legendaarsel puuväljakul veidi korkat teha.
Martin rõhutab, et tegemist ei ole vaid profimängijatele mõeldud turniiriga, kus osaleda saaavad vaid Eesti võistkonnad ning lisas intrigeerivalt, et sellel on rohkem publikut kui mõnel meistriliiga mängul.
Eesti Korvpalliliidu 3x3 valdkonna juht Reigo Kimmel tunnustab Martin Dorbekut initsatiivi eest: "Kuu aega tagasi arutasime Martiniga Filipiinidel toimunud FIBA 3x3 MM-il, et Illustes, kus ma isegi 21-aastat tagasi Allan Dorbeku suvises laagris trenni tegin, võiks sel suvel ühe 3x3 turniiri korraldada. Näitasin Martinile, kui lihtne on FIBA 3x3 võistluste korralduse süsteem, Martini ülesanne on võistlusele nii osalejad kui sponsorid vähem kui ühe nädalaga kokku ajada – tundub, et tal on see juba õnnestunud, kuna nimekirjas on nii peaminister, kui kokku on saadud ka korralik auhinnafond, mis lähipäevil täieneb veelgi." | Allan Dorbeku mälestusturniiril osaleb ka Jüri Ratas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistkonna "Värvilised" nimekirjas asub turniiril võistlustulle ka Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, kes viimati mängis 3x3 tänavakorvpalli 2009. aastal Tallinnas, Vabaduse väljakul.
Internetist leiab video, kus 21-aastat tagasi Lauluväljakul peetud "Adidas Streeball 1997" turniiril oli tänane peaminister U-19 noorte sarja võitjavõistkonna liige, kes pääses Adidas Streetballi finaalturniirile Milanos.
Võistluste korraldaja Martin Dorbek ütles, et Allan Dorbeku mälestusvõistluse eesmärk on vanad Illuste kämpakaaslased kokku kutsuda ja legendaarsel puuväljakul veidi korkat teha.
Martin rõhutab, et tegemist ei ole vaid profimängijatele mõeldud turniiriga, kus osaleda saaavad vaid Eesti võistkonnad ning lisas intrigeerivalt, et sellel on rohkem publikut kui mõnel meistriliiga mängul.
Eesti Korvpalliliidu 3x3 valdkonna juht Reigo Kimmel tunnustab Martin Dorbekut initsatiivi eest: "Kuu aega tagasi arutasime Martiniga Filipiinidel toimunud FIBA 3x3 MM-il, et Illustes, kus ma isegi 21-aastat tagasi Allan Dorbeku suvises laagris trenni tegin, võiks sel suvel ühe 3x3 turniiri korraldada. Näitasin Martinile, kui lihtne on FIBA 3x3 võistluste korralduse süsteem, Martini ülesanne on võistlusele nii osalejad kui sponsorid vähem kui ühe nädalaga kokku ajada – tundub, et tal on see juba õnnestunud, kuna nimekirjas on nii peaminister, kui kokku on saadud ka korralik auhinnafond, mis lähipäevil täieneb veelgi."
### Response:
Allan Dorbeku mälestusturniiril osaleb ka Jüri Ratas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fotograaf Peeter Sirge jääb oma näitusest kirjutades napisõnaliseks. "Aktinäituste seeria sai alguse 2013. aastal, tahtsin teha üht suurt, aga kukkus välja mitu väikest. Ja lõppu pole neil veel näha," rääkis ta.
Varasematel "Maastiku" pildiseeriatel saime näha aktimodelli pingestatud suhestumist tagaplaanile jääva looduse või arhitektuuriga. Nüüd on fotograaf liikunud ülesvõtetega stuudiosse, loobudes taustast ja luues uusi dialoogivorme.
Peeter Sirge on fotograafiaga tegelenud üle 40 aasta ja lugematute grupinäituste kõrval on see tema 11. isikunäitus. Näitus on avatud 12. juuli–19. august. | Avatakse Peeter Sirge neljas näitus seeriast "Maastikud" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fotograaf Peeter Sirge jääb oma näitusest kirjutades napisõnaliseks. "Aktinäituste seeria sai alguse 2013. aastal, tahtsin teha üht suurt, aga kukkus välja mitu väikest. Ja lõppu pole neil veel näha," rääkis ta.
Varasematel "Maastiku" pildiseeriatel saime näha aktimodelli pingestatud suhestumist tagaplaanile jääva looduse või arhitektuuriga. Nüüd on fotograaf liikunud ülesvõtetega stuudiosse, loobudes taustast ja luues uusi dialoogivorme.
Peeter Sirge on fotograafiaga tegelenud üle 40 aasta ja lugematute grupinäituste kõrval on see tema 11. isikunäitus. Näitus on avatud 12. juuli–19. august.
### Response:
Avatakse Peeter Sirge neljas näitus seeriast "Maastikud" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaatamata hommikusele tuulevaikusele ja suurepärasele rannailmale Tallinnas paisus kirdetuul lõunaks 6-7 meetrini sekundis ja seda tuuletugevust jagus kuni päikeseloojanguni kui Kärdla sadamasse oli jõudnud suurem enamus Muhu Väina regati jahtidest. Gruppide kaupa olid Kakumäe-Kärdla etapi võitjad Sugar 2, Adele, Lagle III, Guru, Deja Vu, Vindöga ja Tee Chee.
Kakumäe-Kärdla etapi esikolmikud gruppide kaupa:
ORC I
1. SUGAR 2 EST711 Marjaliisa Umb, Pärnu Jahtklubi
2. NIDA III LTU1111 Arunas Burksas, Vetrungis Nida
3. FORTE EST475 Tammo Otsasoo, Kalevi Jahtklubi
ORC II
1. ADELE EST467 Aleksandr Karboinov, JK Baltsail
2. AMSERV TOYOTA ST EST379 Margus Žuravljov, Kalevi Jahtklubi
3. EVELYN III EST477 Kristen Pugi, Saaremaa Merispordi Selts / Kalevi Jahtklubi
ORC III
1. LAGLE III EST554 Ülari Velviste, Saaremaa Merispordi Selts
2. PRIZRAK RUS331 Dmitry Mostovoy, Vodnik
3. BAILARINA LAT350 Andrejs Buls, RSSC
ESTLYS I
1. GURU LAT352 Arnis Remess, Latvian Y/C
2. EXTRA BRUT LAT577 Alexei Alexeev, Latvian YC
3. LE MANS LAT771 Kristaps Remess, Latvijan Y/C
ESTLYS II
1. DEJAVU EST542 Peeter Siniväli, Kalevi Jahtklubi
2. SINYAYA PTICA RUS630 Dmitry Diakov, SPbRYC
3. KRISTI EST66 Kaarel Lehtsalu, Kalevi Jahtklubi
ESTLYS III
1. VINDÖGA EST640 Mikas Miniotas, Kalevi Jahtklubi
2. MERCURIUS EST45 Margus Tasa, Saaremaa Merispordi Selts
3. OLÕ-IQ KIPÕT EST429 Karl Kruuse, Kalevi Jahtklubi
FOLKBOOT
1. TEE CHEE EST38 Peeter Välkmann, Kalevi Jahtklubi
2. LIND EST32 Tiit Riisalo, Kalevi Jahtklubi
3. LINDA EST42 Pertti Neero, Kalevi Jahtklubi
Pärast kolme etappi hakkavad tekkima ka liidrid, kes on hetkel gruppide kaupa vastavalt:
ORC I – Sugar 2 EST711, Marjaliisa Umb – Pärnu Jahktlubi
ORC II – Jazz EST465, Viljar Sepp – Kalevi Jahtklubi
ORC III – Bailarina LAT350, Andrejs Buls – RSSC
ESTLYS I – Katarina Jee EST464, Mart Tamm – Saaremaa Merispordi Selts
ESTLYS II – Sinyaya Ptica RUS630, Dmitry Diakov – SPbRYC
ESTLYS III – Mercurius EST45, Margus Tasa - Saaremaa Merispordi Selts
Folkboot – Lind EST32, Tiit Riisalo, Kalevi Jahtklubi
61. Muhu Väina regatt jätkub kolmapäeval, 11. juulil Kärdlas kui päeval kell 14 on plaanis startida 10-miilisele Hiiu valla ringile. | Ühtlaselt tugev purjetuul viis Muhu Väina laevastiku Kärdlasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaatamata hommikusele tuulevaikusele ja suurepärasele rannailmale Tallinnas paisus kirdetuul lõunaks 6-7 meetrini sekundis ja seda tuuletugevust jagus kuni päikeseloojanguni kui Kärdla sadamasse oli jõudnud suurem enamus Muhu Väina regati jahtidest. Gruppide kaupa olid Kakumäe-Kärdla etapi võitjad Sugar 2, Adele, Lagle III, Guru, Deja Vu, Vindöga ja Tee Chee.
Kakumäe-Kärdla etapi esikolmikud gruppide kaupa:
ORC I
1. SUGAR 2 EST711 Marjaliisa Umb, Pärnu Jahtklubi
2. NIDA III LTU1111 Arunas Burksas, Vetrungis Nida
3. FORTE EST475 Tammo Otsasoo, Kalevi Jahtklubi
ORC II
1. ADELE EST467 Aleksandr Karboinov, JK Baltsail
2. AMSERV TOYOTA ST EST379 Margus Žuravljov, Kalevi Jahtklubi
3. EVELYN III EST477 Kristen Pugi, Saaremaa Merispordi Selts / Kalevi Jahtklubi
ORC III
1. LAGLE III EST554 Ülari Velviste, Saaremaa Merispordi Selts
2. PRIZRAK RUS331 Dmitry Mostovoy, Vodnik
3. BAILARINA LAT350 Andrejs Buls, RSSC
ESTLYS I
1. GURU LAT352 Arnis Remess, Latvian Y/C
2. EXTRA BRUT LAT577 Alexei Alexeev, Latvian YC
3. LE MANS LAT771 Kristaps Remess, Latvijan Y/C
ESTLYS II
1. DEJAVU EST542 Peeter Siniväli, Kalevi Jahtklubi
2. SINYAYA PTICA RUS630 Dmitry Diakov, SPbRYC
3. KRISTI EST66 Kaarel Lehtsalu, Kalevi Jahtklubi
ESTLYS III
1. VINDÖGA EST640 Mikas Miniotas, Kalevi Jahtklubi
2. MERCURIUS EST45 Margus Tasa, Saaremaa Merispordi Selts
3. OLÕ-IQ KIPÕT EST429 Karl Kruuse, Kalevi Jahtklubi
FOLKBOOT
1. TEE CHEE EST38 Peeter Välkmann, Kalevi Jahtklubi
2. LIND EST32 Tiit Riisalo, Kalevi Jahtklubi
3. LINDA EST42 Pertti Neero, Kalevi Jahtklubi
Pärast kolme etappi hakkavad tekkima ka liidrid, kes on hetkel gruppide kaupa vastavalt:
ORC I – Sugar 2 EST711, Marjaliisa Umb – Pärnu Jahktlubi
ORC II – Jazz EST465, Viljar Sepp – Kalevi Jahtklubi
ORC III – Bailarina LAT350, Andrejs Buls – RSSC
ESTLYS I – Katarina Jee EST464, Mart Tamm – Saaremaa Merispordi Selts
ESTLYS II – Sinyaya Ptica RUS630, Dmitry Diakov – SPbRYC
ESTLYS III – Mercurius EST45, Margus Tasa - Saaremaa Merispordi Selts
Folkboot – Lind EST32, Tiit Riisalo, Kalevi Jahtklubi
61. Muhu Väina regatt jätkub kolmapäeval, 11. juulil Kärdlas kui päeval kell 14 on plaanis startida 10-miilisele Hiiu valla ringile.
### Response:
Ühtlaselt tugev purjetuul viis Muhu Väina laevastiku Kärdlasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äriseadustiku muudatusettepanekud näevad osaühingute puhul ette kogu jaotuskõlbliku kasumi dividendidena väljamaksmist, kuid seda ei tehta ainult juhul, kui vastu on vähemalt 75 protsenti osanikest, kirjutab Eesti Ekspress.
Eraettevõtluse sunddividendistamine tooks riigieelarvesse raha juurde, sest väljamakstud dividendide pealt tuleb tasuda 20 protsenti tulumaksu.
Eelnõu algatajad põhjendavad sunddividendide kehtestamist ettevõtete väikeosanike ja -aktsionäride huvide kaitsmisega.
ERR-i andmetel on eelnõu algatajad Liisa Oviir, Enn Meri, Külliki Kübarsepp, Jüri Adams, Heljo Pikhof, Oudekki Loone, Andres Herkel, Heimar Lenk, Marika Tuus-Laul, Krista Aru, Monika Haukanõmm, Hardi Volmer, Hannes Hanso, Artur Talvik, Henn Põlluaas, Rainer Vakra, Jaak Madison, Uno Kaskpeit, Barbi Pilvre, Inara Luigast, Tanel Talve, Marianne Mikko. | Sotside ja EKRE eelnõu kehtestaks ettevõtjatele sunddividendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äriseadustiku muudatusettepanekud näevad osaühingute puhul ette kogu jaotuskõlbliku kasumi dividendidena väljamaksmist, kuid seda ei tehta ainult juhul, kui vastu on vähemalt 75 protsenti osanikest, kirjutab Eesti Ekspress.
Eraettevõtluse sunddividendistamine tooks riigieelarvesse raha juurde, sest väljamakstud dividendide pealt tuleb tasuda 20 protsenti tulumaksu.
Eelnõu algatajad põhjendavad sunddividendide kehtestamist ettevõtete väikeosanike ja -aktsionäride huvide kaitsmisega.
ERR-i andmetel on eelnõu algatajad Liisa Oviir, Enn Meri, Külliki Kübarsepp, Jüri Adams, Heljo Pikhof, Oudekki Loone, Andres Herkel, Heimar Lenk, Marika Tuus-Laul, Krista Aru, Monika Haukanõmm, Hardi Volmer, Hannes Hanso, Artur Talvik, Henn Põlluaas, Rainer Vakra, Jaak Madison, Uno Kaskpeit, Barbi Pilvre, Inara Luigast, Tanel Talve, Marianne Mikko.
### Response:
Sotside ja EKRE eelnõu kehtestaks ettevõtjatele sunddividendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA võimud on avaldanud uue nimekirja Hiina kaupadest, mida ähvardatakse maksustada 200 miljardi USA dollari väärtuses.
Imporditollid võivad jõustuda kõige varem septembris.
Hiina lubas USA uue ähvarduse järel vastumeetmeid
Peking lubas kolmapäeval vasatumeetmeid USA uutele ähvardustele kehtestada imporditollid 200 miljardi dollari väärtuses Hiina inpordile.
"Hiina valitsusel ei ole teist võimalust kui rakendada vajalikke vastumeetmeid," teatas Hiina kaubandusministeerium avalduses.
Minister protestis Washingtoni viimase imporditollide nimekirja vastu, nimetades seda "täiesti vastuvõetamatuks". | USA ähvardas Hiina kaupadele veelgi imporditolle kehtestada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA võimud on avaldanud uue nimekirja Hiina kaupadest, mida ähvardatakse maksustada 200 miljardi USA dollari väärtuses.
Imporditollid võivad jõustuda kõige varem septembris.
Hiina lubas USA uue ähvarduse järel vastumeetmeid
Peking lubas kolmapäeval vasatumeetmeid USA uutele ähvardustele kehtestada imporditollid 200 miljardi dollari väärtuses Hiina inpordile.
"Hiina valitsusel ei ole teist võimalust kui rakendada vajalikke vastumeetmeid," teatas Hiina kaubandusministeerium avalduses.
Minister protestis Washingtoni viimase imporditollide nimekirja vastu, nimetades seda "täiesti vastuvõetamatuks".
### Response:
USA ähvardas Hiina kaupadele veelgi imporditolle kehtestada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakava:
13.01 videost seto naiste leelokoor Helmekaala – haldusreformi teemaline laul
13.05-13.15 Avasõnad - riigihalduse minister Janek Mäggi (Keskerakond)
13.15-14.15 Kuus autorit avab igaüks oma teemat lühiloenguna kuni kümme minutit
14.15-14.50 Miks "võimatu missioon" seekord õnnestus? Vestlusringis endised ministrid Arto Aas (Reformierakond), Jaak Aab (Keskerakond), Siim Kiisler (Isamaa). Juhib ajakirjanik Urmas Vaino.
14.50-15 Mõni sõna kogumiku koostamisest ja tänusõnad autoritele – Sulev Valner | Otse kell 13: mis on tänaseks saanud haldusreformist? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakava:
13.01 videost seto naiste leelokoor Helmekaala – haldusreformi teemaline laul
13.05-13.15 Avasõnad - riigihalduse minister Janek Mäggi (Keskerakond)
13.15-14.15 Kuus autorit avab igaüks oma teemat lühiloenguna kuni kümme minutit
14.15-14.50 Miks "võimatu missioon" seekord õnnestus? Vestlusringis endised ministrid Arto Aas (Reformierakond), Jaak Aab (Keskerakond), Siim Kiisler (Isamaa). Juhib ajakirjanik Urmas Vaino.
14.50-15 Mõni sõna kogumiku koostamisest ja tänusõnad autoritele – Sulev Valner
### Response:
Otse kell 13: mis on tänaseks saanud haldusreformist? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prokuratuur uurib väidetavalt ühe kuriteoteate alusel Kaspia-äärsetesse maadesse investeerinud võlausaldajate tegusid, kirjutab Postimees.
Kaebaja palus prokuratuuril uurida, kas peamised võlausaldajad pole loonud pankrotihaldurile pankrotivaradest valet ettekujutust ehk seda, kas pankrotivara ei maksnud rohkem, kui näidati.
Suurimad võlausaldajad olid ettevõtja Marcel Vichmann nelja miljoni euro ja Ekspress Grupi enamusosanik Hans H. Luik kolme miljoni euroga.
Ligi 30 peamiselt Eesti investorit lootsid omandada 147 hektari suuruse maa kasutamise õiguse ja investeerisid sinna kokku üle 12 miljoni euro, kuid jäid oma rahast ja ka maast ilma. | Prokuratuur käivitas Bakuu-afääri asjas uue uurimise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prokuratuur uurib väidetavalt ühe kuriteoteate alusel Kaspia-äärsetesse maadesse investeerinud võlausaldajate tegusid, kirjutab Postimees.
Kaebaja palus prokuratuuril uurida, kas peamised võlausaldajad pole loonud pankrotihaldurile pankrotivaradest valet ettekujutust ehk seda, kas pankrotivara ei maksnud rohkem, kui näidati.
Suurimad võlausaldajad olid ettevõtja Marcel Vichmann nelja miljoni euro ja Ekspress Grupi enamusosanik Hans H. Luik kolme miljoni euroga.
Ligi 30 peamiselt Eesti investorit lootsid omandada 147 hektari suuruse maa kasutamise õiguse ja investeerisid sinna kokku üle 12 miljoni euro, kuid jäid oma rahast ja ka maast ilma.
### Response:
Prokuratuur käivitas Bakuu-afääri asjas uue uurimise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitme varasema vägivallakuriteoga seotud 70-aastane mees teatas kirjas, et tappis Harjumaal Kosa vallas Habaja alevikus oma korterikaaslase ja mattis laiba poe taha maha, kirjutab Postimees.
Ohver oli kohalikus korterelamus vallale kuuluval sotsiaalpinnal elanud mees, kes jäi kadunuks kuu aega tagasi.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo töötajad pidasid tapmises kahtlustatava kinni ning prokuratuurib taotlusel ja kohtu loal vahistati ta esialgu kuni kaheks kuuks.
Karistusseadustik näeb tapmises süüdimõistmisel ette kuue- kuni 15-aastase vangistuse. | Tapja saatis prokuratuurile ülestunnistuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitme varasema vägivallakuriteoga seotud 70-aastane mees teatas kirjas, et tappis Harjumaal Kosa vallas Habaja alevikus oma korterikaaslase ja mattis laiba poe taha maha, kirjutab Postimees.
Ohver oli kohalikus korterelamus vallale kuuluval sotsiaalpinnal elanud mees, kes jäi kadunuks kuu aega tagasi.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo töötajad pidasid tapmises kahtlustatava kinni ning prokuratuurib taotlusel ja kohtu loal vahistati ta esialgu kuni kaheks kuuks.
Karistusseadustik näeb tapmises süüdimõistmisel ette kuue- kuni 15-aastase vangistuse.
### Response:
Tapja saatis prokuratuurile ülestunnistuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 15.11 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Paldiski maantee 48A juures, kus 48-aastane mees sõitis Jeep Commanderiga ülekäigurajal otsa teed ületanud 48-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.52 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Keila vallas Tallinna–Paldiski maantee ja Vana tee ristmikul, kus 71-aastane mees sõitis Volkswagen Passat Variantiga tagant otsa vasakpööret teinud Audi Q7-le, mida juhtis 35-aastane mees. Volkswageni juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 20.50 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Anija vallas Kose-Jägala maantee 24. kilomeetril, kus 19-aastane mees jäi BMW roolis magama ja sõitis teelt välja kraavi. Autos olnud 16-aastane neiu toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga kolm inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 15.11 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Paldiski maantee 48A juures, kus 48-aastane mees sõitis Jeep Commanderiga ülekäigurajal otsa teed ületanud 48-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.52 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Keila vallas Tallinna–Paldiski maantee ja Vana tee ristmikul, kus 71-aastane mees sõitis Volkswagen Passat Variantiga tagant otsa vasakpööret teinud Audi Q7-le, mida juhtis 35-aastane mees. Volkswageni juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 20.50 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Anija vallas Kose-Jägala maantee 24. kilomeetril, kus 19-aastane mees jäi BMW roolis magama ja sõitis teelt välja kraavi. Autos olnud 16-aastane neiu toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Liikluses sai viga kolm inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna lennujaamast on otseühendus 41 rahvusvahelise sihtkohaga, millest 13 on aga hooajalised lennud. Riia lennujaamast, mis on ka Baltimaade suurim lennujaam, väljub aastaringselt 74 otselendu. Hooajalisi lende on 25 erinevasse sihtkohta, mis moodustab kogulendudest veerandi.
Vilniuse lennujaamast saab lennata otse 50 sihtkohta, millest vaid neli paika ehk kaheksa protsenti on hooajalised.
Tallinna lennujaama pressiesindaja Margot Holts ütles ERR-ile, et lennujaamade strateegia lendude määramisel sõltub suuresti lennujaama asukohast. Holts lisas, et Tallinn on lennujaamade mõistes suuresti ääremaa.
Hooajalisus sõltub sellest, millal kohalikud ise reisivad ning millal turistid saabuvad.
"Paljud lennud, mis algavad hooajaliste lendudena, saavad tihtilugu aastaringseteks," ütles Holts ning tõi välja Ryanairi näite, mille hooajaline reis Maltale muudeti aastaringseks liiniks.
Asukohad, kuhu lennata saab, valivad lõplikult välja lennufirmad, kuid Holtsi sõnul saab lennujaam koostöös EAS-iga teha firmadele palju ettepanekuid, kuhu potentsiaalselt lennata võiks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi ütles ERR-ile, et hooajalised otselennud ergutavad nii kohalikku kui sihtkoha majandust.
Linnamägi hinnangul on samas vajadus uute aastaringsete otselendude jaoks olemas.
"Ei reisi ainult turist, vaid ka äriklient," ütles Linnamägi ning lisas, et oluline on ühendus Euroopa pealinnadega.
Linnamägi sõnul tooks Eestisse rohkem otselende lennujaamade ja riigi turundustöö, mis lennufirmasid tõmbaks.
Ligi kaks kolmandikku Tallinnna lennujaama rahvusvahelistest otselendudest on Nordica lennud. Nendest omakorda veerand on hooajalised otseühendused.
Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo ütles ERR-ile, et hooajalised sihtkohad valitakse selle järgi, kus suviti puhkamas käiakse.
Uibo lisas, et sellesuvised uued sihtkohad on hästi vastu võetud ning lennufirmal on kogu aeg uusi plaane ja mõtteid, kuid praegu ühtegi hooajalist lendu aastaringseks muuta ei plaanita. Hiljuti lisandus Nordicale aastaringe otseühendus Kopenhaageniga.
Suvel saab Balti riikidest ainult Tallinnast sõita näiteks Ohridi Makedoonias ja Constantasse Rumeenias. Vilniusest saab Chaniasse Kreekas ning Riiast näiteks Malagasse Hispaanias, Sotšisse Venemaal, Lissaboni Portugalis ja Bordeaux'sse Prantsusmaal. Kõigist kolmest lennujaamast saab suvel sõita Ateenasse, Korfule ja Odessasse.
Samal ajal kui Tallinna lennujaamast on Briti saartele otseühendus vaid kahte linna, siis Vilniusest on otseühendusi seitse ja Riiast kaheksa.
Kõige kaugemad otselennud Riiast on Taškenti ja Almatõsse. Vilniusest sõidab lennuk otse Tel Avivi ja Agadiri. Kõige kaugem otselend on Tallinnast Paphosesse (Küpros). | Tallinnast väljub Balti pealinnade võrdluses palju vähem otselende | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna lennujaamast on otseühendus 41 rahvusvahelise sihtkohaga, millest 13 on aga hooajalised lennud. Riia lennujaamast, mis on ka Baltimaade suurim lennujaam, väljub aastaringselt 74 otselendu. Hooajalisi lende on 25 erinevasse sihtkohta, mis moodustab kogulendudest veerandi.
Vilniuse lennujaamast saab lennata otse 50 sihtkohta, millest vaid neli paika ehk kaheksa protsenti on hooajalised.
Tallinna lennujaama pressiesindaja Margot Holts ütles ERR-ile, et lennujaamade strateegia lendude määramisel sõltub suuresti lennujaama asukohast. Holts lisas, et Tallinn on lennujaamade mõistes suuresti ääremaa.
Hooajalisus sõltub sellest, millal kohalikud ise reisivad ning millal turistid saabuvad.
"Paljud lennud, mis algavad hooajaliste lendudena, saavad tihtilugu aastaringseteks," ütles Holts ning tõi välja Ryanairi näite, mille hooajaline reis Maltale muudeti aastaringseks liiniks.
Asukohad, kuhu lennata saab, valivad lõplikult välja lennufirmad, kuid Holtsi sõnul saab lennujaam koostöös EAS-iga teha firmadele palju ettepanekuid, kuhu potentsiaalselt lennata võiks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi ütles ERR-ile, et hooajalised otselennud ergutavad nii kohalikku kui sihtkoha majandust.
Linnamägi hinnangul on samas vajadus uute aastaringsete otselendude jaoks olemas.
"Ei reisi ainult turist, vaid ka äriklient," ütles Linnamägi ning lisas, et oluline on ühendus Euroopa pealinnadega.
Linnamägi sõnul tooks Eestisse rohkem otselende lennujaamade ja riigi turundustöö, mis lennufirmasid tõmbaks.
Ligi kaks kolmandikku Tallinnna lennujaama rahvusvahelistest otselendudest on Nordica lennud. Nendest omakorda veerand on hooajalised otseühendused.
Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo ütles ERR-ile, et hooajalised sihtkohad valitakse selle järgi, kus suviti puhkamas käiakse.
Uibo lisas, et sellesuvised uued sihtkohad on hästi vastu võetud ning lennufirmal on kogu aeg uusi plaane ja mõtteid, kuid praegu ühtegi hooajalist lendu aastaringseks muuta ei plaanita. Hiljuti lisandus Nordicale aastaringe otseühendus Kopenhaageniga.
Suvel saab Balti riikidest ainult Tallinnast sõita näiteks Ohridi Makedoonias ja Constantasse Rumeenias. Vilniusest saab Chaniasse Kreekas ning Riiast näiteks Malagasse Hispaanias, Sotšisse Venemaal, Lissaboni Portugalis ja Bordeaux'sse Prantsusmaal. Kõigist kolmest lennujaamast saab suvel sõita Ateenasse, Korfule ja Odessasse.
Samal ajal kui Tallinna lennujaamast on Briti saartele otseühendus vaid kahte linna, siis Vilniusest on otseühendusi seitse ja Riiast kaheksa.
Kõige kaugemad otselennud Riiast on Taškenti ja Almatõsse. Vilniusest sõidab lennuk otse Tel Avivi ja Agadiri. Kõige kaugem otselend on Tallinnast Paphosesse (Küpros).
### Response:
Tallinnast väljub Balti pealinnade võrdluses palju vähem otselende |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles teisipäeval, et 11.-12. juulil toimuva NATO tippkohtumise põhiteemad on liikmesriikide kaitse-eelarved, terroritõrje ja küberjulgeolek.
"Hinnangud näitavad, et ootuste kohaselt suudavad kaheksa liitlasriiki kulutada vähemalt 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) riigikaitsele, võrreldes pelgalt kolme riigiga 2014. aastal," ütles Stoltenberg. Ta tänas kõiki liikmesriike töö eest kulutuste suurendamisel ja USA presidenti Donald Trumpi tema juhtrolli eest NATO kaitserahastuse tõusus.
Stoltenberg lisas, et talle teeb rõõmu võimalus rääkida USA presidendi Donald Trumpiga NATO-Vene suhetest enne seda, kui Trump kohtub Vene presidendi Vladimir Putiniga.
"Mulle teeb head meelt tõsiasi, et meil on homme võimalus arutada õhtulauas president Trumpiga Vene-NATO suhteid, enne kui ta Putiniga kohtub," ütles Stoltenberg.
Trumpi-Putini kohtumine on tähtis, sest Venemaaga tuleb suhelda ja "kasutada igasuguseid meetmeid pingete maandamiseks", lisas peasekretär.
Trump teatas teisipäeval, et tema eelseisev kohtumine Venemaa presidendi Vladimir Putiniga võib kujuneda lihtsamaks kui kohtumised USA liitlastega NATO-s.
"Ausalt öeldes võib kohtumine Putiniga olla neist kõige lihtsam. Kes oleks osanud arvata?" küsis Trump mõni hetk enne lahkumist Brüsselisse NATO tippkohtumisele.
"NATO-s saavad kindlasti olema huvitavad ajad," ütles ta ajakirjanikele. "NATO pole kohelnud meid õiglaselt, kuid arvan, et mõtleme midagi välja. Meie maksame kaugelt liiga palju ja nemad maksavad kaugelt liiga vähe."
"Samas mõtleme midagi välja ja kõik riigid saavad olema rahul," ütles Trump.
Trump tõotas ka, et ei lase Euroopa Liidul USA-d "ära kasutada". Tema hinnangul ei toeta EL NATO-t piisavalt ning kaupleb USA-ga ebaausalt.
NATO tippkohtumine toimub 11.-12. juulil, Putiniga kohtub ta Helsingis 16. juulil. | USA president saabus NATO tippkohtumiseks Brüsselisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles teisipäeval, et 11.-12. juulil toimuva NATO tippkohtumise põhiteemad on liikmesriikide kaitse-eelarved, terroritõrje ja küberjulgeolek.
"Hinnangud näitavad, et ootuste kohaselt suudavad kaheksa liitlasriiki kulutada vähemalt 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) riigikaitsele, võrreldes pelgalt kolme riigiga 2014. aastal," ütles Stoltenberg. Ta tänas kõiki liikmesriike töö eest kulutuste suurendamisel ja USA presidenti Donald Trumpi tema juhtrolli eest NATO kaitserahastuse tõusus.
Stoltenberg lisas, et talle teeb rõõmu võimalus rääkida USA presidendi Donald Trumpiga NATO-Vene suhetest enne seda, kui Trump kohtub Vene presidendi Vladimir Putiniga.
"Mulle teeb head meelt tõsiasi, et meil on homme võimalus arutada õhtulauas president Trumpiga Vene-NATO suhteid, enne kui ta Putiniga kohtub," ütles Stoltenberg.
Trumpi-Putini kohtumine on tähtis, sest Venemaaga tuleb suhelda ja "kasutada igasuguseid meetmeid pingete maandamiseks", lisas peasekretär.
Trump teatas teisipäeval, et tema eelseisev kohtumine Venemaa presidendi Vladimir Putiniga võib kujuneda lihtsamaks kui kohtumised USA liitlastega NATO-s.
"Ausalt öeldes võib kohtumine Putiniga olla neist kõige lihtsam. Kes oleks osanud arvata?" küsis Trump mõni hetk enne lahkumist Brüsselisse NATO tippkohtumisele.
"NATO-s saavad kindlasti olema huvitavad ajad," ütles ta ajakirjanikele. "NATO pole kohelnud meid õiglaselt, kuid arvan, et mõtleme midagi välja. Meie maksame kaugelt liiga palju ja nemad maksavad kaugelt liiga vähe."
"Samas mõtleme midagi välja ja kõik riigid saavad olema rahul," ütles Trump.
Trump tõotas ka, et ei lase Euroopa Liidul USA-d "ära kasutada". Tema hinnangul ei toeta EL NATO-t piisavalt ning kaupleb USA-ga ebaausalt.
NATO tippkohtumine toimub 11.-12. juulil, Putiniga kohtub ta Helsingis 16. juulil.
### Response:
USA president saabus NATO tippkohtumiseks Brüsselisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mahrez, kes mängis kahe hooaja eest suurt rolli Leicesteri üllatuslikus tiitlivõidus, liitus Cityga klubi rekordit tähistava 68 miljoni euro eest ja sõlmis meeskonnaga viie aasta pikkuse lepingu.
"Pep Guardiola mängib Cityga ründavat jalgpalli ja nende esitused eelmisel hooajal olid hiilgavad," rääkis Mahrez. "Usun, et võime tulevatel aastatel olla edukad ja ka seda, et minu mäng võib Pepi käe all veelgi areneda."
2016. aasta kevadel nimetasid kaasmängijad ja fännid ta Inglismaa kõrgliiga parimaks jalgpalluriks, samal aastal valiti ta Aafrika parimaks vutimeheks. | Manchester City käis Leicesteri ime arhitekti eest välja klubi rekordsumma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mahrez, kes mängis kahe hooaja eest suurt rolli Leicesteri üllatuslikus tiitlivõidus, liitus Cityga klubi rekordit tähistava 68 miljoni euro eest ja sõlmis meeskonnaga viie aasta pikkuse lepingu.
"Pep Guardiola mängib Cityga ründavat jalgpalli ja nende esitused eelmisel hooajal olid hiilgavad," rääkis Mahrez. "Usun, et võime tulevatel aastatel olla edukad ja ka seda, et minu mäng võib Pepi käe all veelgi areneda."
2016. aasta kevadel nimetasid kaasmängijad ja fännid ta Inglismaa kõrgliiga parimaks jalgpalluriks, samal aastal valiti ta Aafrika parimaks vutimeheks.
### Response:
Manchester City käis Leicesteri ime arhitekti eest välja klubi rekordsumma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 44-aastane Ingrid Williams kaotas elu Oklahoma Citys toimunud avariis, kus tema juhitud auto põrkas kokku vastassuunda kaldunud sõidukiga. Williams viidi sündmuskohalt haiglasse, kuid suri kolmapäeva õhtul saadud vigastustesse. Teise auto juht kuulutati surnuks juba sündmuspaigal.
Williamsi autos oli ka pere kolm last, kes kõik pääsesid raskest õnnetusest ilma suuremate vigastusteta.
Thunder kohtub neljapäeva õhtul leinameeleolule vaatamata New Orleans Pelicansiga, kus Monty Williams aastatel 2010-15 töötas peatreenerina. | Oklahoma City Thunderi meeskond leinab: abitreeneri naine kaotas avariis elu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
44-aastane Ingrid Williams kaotas elu Oklahoma Citys toimunud avariis, kus tema juhitud auto põrkas kokku vastassuunda kaldunud sõidukiga. Williams viidi sündmuskohalt haiglasse, kuid suri kolmapäeva õhtul saadud vigastustesse. Teise auto juht kuulutati surnuks juba sündmuspaigal.
Williamsi autos oli ka pere kolm last, kes kõik pääsesid raskest õnnetusest ilma suuremate vigastusteta.
Thunder kohtub neljapäeva õhtul leinameeleolule vaatamata New Orleans Pelicansiga, kus Monty Williams aastatel 2010-15 töötas peatreenerina.
### Response:
Oklahoma City Thunderi meeskond leinab: abitreeneri naine kaotas avariis elu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me peame tagama, et Bashar al-Assad loobub võimust ja praegusel hetkel, tänu venelaste abile, jätkab ta tapatalguid oma rahva seas, kuigi ta tegutseb ka mingi hulga terroristide vastu," rääkis Hollande.
"Ma kutsun üles, et Venemaa peataks oma tegevuse," ütles president.
Vene peaminister Dmitri Medvedev hoiatas samal ajal, et araabiamaad võivad Süürias maavägedega sekkudes olukorra veelgi halvemaks muuta ning konflikt muutuda "permanentseks sõjaks". Medvedev kutsus selle asemel üles rahukõnelusi pidama.
USA kaitseminister Ashton Carter teatas päeval, et NATO kaalub ühinemist USA juhitava koalitsiooniga äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastu Süürias ja Iraagis. | Hollande: al-Assad jätkab Venemaa abil tapatalguid oma rahva seas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me peame tagama, et Bashar al-Assad loobub võimust ja praegusel hetkel, tänu venelaste abile, jätkab ta tapatalguid oma rahva seas, kuigi ta tegutseb ka mingi hulga terroristide vastu," rääkis Hollande.
"Ma kutsun üles, et Venemaa peataks oma tegevuse," ütles president.
Vene peaminister Dmitri Medvedev hoiatas samal ajal, et araabiamaad võivad Süürias maavägedega sekkudes olukorra veelgi halvemaks muuta ning konflikt muutuda "permanentseks sõjaks". Medvedev kutsus selle asemel üles rahukõnelusi pidama.
USA kaitseminister Ashton Carter teatas päeval, et NATO kaalub ühinemist USA juhitava koalitsiooniga äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastu Süürias ja Iraagis.
### Response:
Hollande: al-Assad jätkab Venemaa abil tapatalguid oma rahva seas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teiste hulgas näiteks Fabian Schäri, Eduardo Vargast, Tarik Elyounoussit ja Andrej Kramarici juhendada saaval Nagelsmannil on ees mäekõrgune ülesanne - meeskond Bundesligasse püsima jätta. Arvestades, et tegu on liiga läbi aegade noorima peatreeneriga, siis ei saa see kindlasti lihtne olema, kirjutab soccernet.ee.
Hoffenheim on 20 vooru järel liigatabelis eelviimasel kohal ja Hannoveri edestatakse vaid tänu paremale väravate vahele. Üleminekumängudele viiv 16. koht on viie punkti kaugusel, veel kaks punkti eespool on Ragnar Klavani tööandja Augsburg. | Bundesliga jalgpalliklubi tegi ajalugu ja palkas 28-aastase peatreeneri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teiste hulgas näiteks Fabian Schäri, Eduardo Vargast, Tarik Elyounoussit ja Andrej Kramarici juhendada saaval Nagelsmannil on ees mäekõrgune ülesanne - meeskond Bundesligasse püsima jätta. Arvestades, et tegu on liiga läbi aegade noorima peatreeneriga, siis ei saa see kindlasti lihtne olema, kirjutab soccernet.ee.
Hoffenheim on 20 vooru järel liigatabelis eelviimasel kohal ja Hannoveri edestatakse vaid tänu paremale väravate vahele. Üleminekumängudele viiv 16. koht on viie punkti kaugusel, veel kaks punkti eespool on Ragnar Klavani tööandja Augsburg.
### Response:
Bundesliga jalgpalliklubi tegi ajalugu ja palkas 28-aastase peatreeneri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Luigi Datome viskas võitjate kasuks 13 punkti, Ricky Hickman ja Ekpe Udoh lisasid kumbki 12 silma ning Bogdan Bogdanovic ja Jan Vesely kogusid 11 silma. Udoh oli lähedal kolmikduublile, kui hankis ka 10 lauapalli ja pani koguni 7 kulpi, Vesely kontole kogunes ka 9 lauapalli.
Teises neljapäevases E-vahegrupi kohtumises sai Belgradi Crvena Zvezda (4-3) tabelisse juba neljanda võidu, kui koduväljakul alistati 94:74 Zagrebi Cedevita (2-5). Võitjate parimana tõi Quincy Miller 22 punkti, Vasilje Micic kogus 14 silma ja 9 korvisöötu.
F-vahegrupis võitis Madridi Real (4-3) võõrsil Moskva Himkit (4-3) 93:82 ning Vitoria Laboral Kutxa (5-2) oli kodus kindlalt 90:64 üle Bambergi Brose Basketsist (3-3). Ioannis Bourousis kogus võitjate poolel 18 punkti ja 11 lauapalli, Mike James sai kirja 16 silma ja 6 lauapalli. | Fenerbahce Ülker jätkab Euroliiga vahegrupiturniiril kaotuseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Luigi Datome viskas võitjate kasuks 13 punkti, Ricky Hickman ja Ekpe Udoh lisasid kumbki 12 silma ning Bogdan Bogdanovic ja Jan Vesely kogusid 11 silma. Udoh oli lähedal kolmikduublile, kui hankis ka 10 lauapalli ja pani koguni 7 kulpi, Vesely kontole kogunes ka 9 lauapalli.
Teises neljapäevases E-vahegrupi kohtumises sai Belgradi Crvena Zvezda (4-3) tabelisse juba neljanda võidu, kui koduväljakul alistati 94:74 Zagrebi Cedevita (2-5). Võitjate parimana tõi Quincy Miller 22 punkti, Vasilje Micic kogus 14 silma ja 9 korvisöötu.
F-vahegrupis võitis Madridi Real (4-3) võõrsil Moskva Himkit (4-3) 93:82 ning Vitoria Laboral Kutxa (5-2) oli kodus kindlalt 90:64 üle Bambergi Brose Basketsist (3-3). Ioannis Bourousis kogus võitjate poolel 18 punkti ja 11 lauapalli, Mike James sai kirja 16 silma ja 6 lauapalli.
### Response:
Fenerbahce Ülker jätkab Euroliiga vahegrupiturniiril kaotuseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toomi vastaskandidaat oli riigikogulane Mihhail Stalnuhhin. Toom sai 200 ja Stalnuhhin 41 toetushäält, kirjutas Postimees.
Eelmine piirkonnajuht oli Andrus Tamm. | Keskerakonna Narva piirkonna juhiks sai Yana Toom | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toomi vastaskandidaat oli riigikogulane Mihhail Stalnuhhin. Toom sai 200 ja Stalnuhhin 41 toetushäält, kirjutas Postimees.
Eelmine piirkonnajuht oli Andrus Tamm.
### Response:
Keskerakonna Narva piirkonna juhiks sai Yana Toom |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veerandfinaalides kohtuvad:
Fenerbahce (TUR) - Krakowi Wisla Can-Pack (POL)
Beretta Famila Schio (ITA) - Praha ZVVZ USK (CZE)
Jekaterinburg UMMC (RUS) - Istanbuli Galatasaray (TUR)
Orenburgi Nadežda (RUS) - Kurski Dinamo (RUS)
Eurocup sarjas on selged kaheksa hulka pääsenud naiskonnad. Veerandfinaalides kohtuvad omavahel:
Istanbuli Besiktas (TUR) - Kayseri Agu Spor (TUR)
Miskolc Aluinvent (HUN) - Basket Landes (FRA)
Villeneuve ESBVA-LM (FRA) - Kosice Good Angels (SVK)
Bourges Tango Basket (FRA) - Vidnoje Sparta&K M.R (RUS)
Tänavu Euroliigas kaasa löönud Merike Andersoni kodunaiskond Castors Braine jäi oma alagrupis napilt seitsmendaks ning nende jaoks sai eurohooaeg läbi. Kuues koht oleks andnud võimaluse jätkata Eurocupis. | Naiste Euroliigas ja Eurocupis on selgunud kaheksa paremat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veerandfinaalides kohtuvad:
Fenerbahce (TUR) - Krakowi Wisla Can-Pack (POL)
Beretta Famila Schio (ITA) - Praha ZVVZ USK (CZE)
Jekaterinburg UMMC (RUS) - Istanbuli Galatasaray (TUR)
Orenburgi Nadežda (RUS) - Kurski Dinamo (RUS)
Eurocup sarjas on selged kaheksa hulka pääsenud naiskonnad. Veerandfinaalides kohtuvad omavahel:
Istanbuli Besiktas (TUR) - Kayseri Agu Spor (TUR)
Miskolc Aluinvent (HUN) - Basket Landes (FRA)
Villeneuve ESBVA-LM (FRA) - Kosice Good Angels (SVK)
Bourges Tango Basket (FRA) - Vidnoje Sparta&K M.R (RUS)
Tänavu Euroliigas kaasa löönud Merike Andersoni kodunaiskond Castors Braine jäi oma alagrupis napilt seitsmendaks ning nende jaoks sai eurohooaeg läbi. Kuues koht oleks andnud võimaluse jätkata Eurocupis.
### Response:
Naiste Euroliigas ja Eurocupis on selgunud kaheksa paremat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Medvedev kutsus selle asemel üles rahukõnelusi pidama.
"Ameeriklased ja meie araabia partnerid peavad kõvasti mõtlema selle üle: kas nad soovivad püsivat sõda?" ütles ta Saksa ärilehele Handelsblatt. "Kas nad tõesti arvavad, et suudavad võita sellise sõja väga kiiresti?"
"Kõik pooled tuleb sundida kõnelustelaua taha, selle asemel, et uut laiaulatuslikku ja kestvat sõda süüdata," lisas ta.
Medvedev tõi näiteks olukorra Afganistanis, Liibüas ja reas teistes riikides.
"Maavägede operatsioon - see on kõigi nende kaasamine, kes selles osalevad, jätkuvasse sõtta. Seda ei õnnestu kiiresti võita," ütles Medvedev.
"Seal võitlevad kõik kõigi vastu. Seal ei ole selline olukord, et Assad ja talle lojaalsed väed ja vastaspoolel valitsusvastased. Olukord on palju keerulisem. Tähendab, et see on aastateks ja võimalik, et aastakümneteks," hoiatas peaminister. | Medvedev hoiatas araabiamaid Süüria sõtta sekkumise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Medvedev kutsus selle asemel üles rahukõnelusi pidama.
"Ameeriklased ja meie araabia partnerid peavad kõvasti mõtlema selle üle: kas nad soovivad püsivat sõda?" ütles ta Saksa ärilehele Handelsblatt. "Kas nad tõesti arvavad, et suudavad võita sellise sõja väga kiiresti?"
"Kõik pooled tuleb sundida kõnelustelaua taha, selle asemel, et uut laiaulatuslikku ja kestvat sõda süüdata," lisas ta.
Medvedev tõi näiteks olukorra Afganistanis, Liibüas ja reas teistes riikides.
"Maavägede operatsioon - see on kõigi nende kaasamine, kes selles osalevad, jätkuvasse sõtta. Seda ei õnnestu kiiresti võita," ütles Medvedev.
"Seal võitlevad kõik kõigi vastu. Seal ei ole selline olukord, et Assad ja talle lojaalsed väed ja vastaspoolel valitsusvastased. Olukord on palju keerulisem. Tähendab, et see on aastateks ja võimalik, et aastakümneteks," hoiatas peaminister.
### Response:
Medvedev hoiatas araabiamaid Süüria sõtta sekkumise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “Täna oli teine kord minu elus, kui suutsin sprindivõistlusel nulliga lasta. Seda ei juhtu väga tihti ja olen selle üle väga rõõmus,” vahendas Ermits pressiteate vahendusel värskeid emotsioone.
“Kusjuures, rajal olles ei olnud mul täna tunnet, et sõidukiirus väga hea oleks. Olin ikka üllatunud, kui pärast teist tiiru raja kõrval olevalt soomlaselt kuulsin, et olen 17. kohal. Siis teadsin, et nüüd tuleb kõik mängu panna!”
“Täna oli koht kindlasti parem kui sõit ise,” rääkis Ermits, kes teisel ringil pistis rinda ka katkise suusa probleemiga. “Teisel ringil juhtus õnnetus suusaga. Sõitsin raja vasakus ääres ja suusaninaga vastu raja ääres olnud jäätükki, mille tulemusel sai viga suusanina. Vaatasin, et suusk veel kannab ja sõitsin umbes kilomeetri edasi kui laskumisel sain aru, et ega enam ei kanna küll. Laskumiselt tulles aga tuli appi üks Norra hooldemees, kelle käest sain teise Madshus suusa ja võib öelda, et tema päästis täna päeva,” oli Ermits norralasele tänulik.
Homsesse jälitussõitu läheb Ermits sooviga teha sama hea sooritus: “Lasta hästi ja teha kiire sõit - see on minu eesmärk ja homme on näha, mis koha see toob." | Kalev Ermits: katki läinud suusa asemele uue andnud norralane päästis päeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“Täna oli teine kord minu elus, kui suutsin sprindivõistlusel nulliga lasta. Seda ei juhtu väga tihti ja olen selle üle väga rõõmus,” vahendas Ermits pressiteate vahendusel värskeid emotsioone.
“Kusjuures, rajal olles ei olnud mul täna tunnet, et sõidukiirus väga hea oleks. Olin ikka üllatunud, kui pärast teist tiiru raja kõrval olevalt soomlaselt kuulsin, et olen 17. kohal. Siis teadsin, et nüüd tuleb kõik mängu panna!”
“Täna oli koht kindlasti parem kui sõit ise,” rääkis Ermits, kes teisel ringil pistis rinda ka katkise suusa probleemiga. “Teisel ringil juhtus õnnetus suusaga. Sõitsin raja vasakus ääres ja suusaninaga vastu raja ääres olnud jäätükki, mille tulemusel sai viga suusanina. Vaatasin, et suusk veel kannab ja sõitsin umbes kilomeetri edasi kui laskumisel sain aru, et ega enam ei kanna küll. Laskumiselt tulles aga tuli appi üks Norra hooldemees, kelle käest sain teise Madshus suusa ja võib öelda, et tema päästis täna päeva,” oli Ermits norralasele tänulik.
Homsesse jälitussõitu läheb Ermits sooviga teha sama hea sooritus: “Lasta hästi ja teha kiire sõit - see on minu eesmärk ja homme on näha, mis koha see toob."
### Response:
Kalev Ermits: katki läinud suusa asemele uue andnud norralane päästis päeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peatreener Jussi Tupamäki nentis, et esimesel kahel kolmandikul kohanes meeskond vastaste kõrgema mänguklassi ja suuremate kiirustega, kuid viimasel perioodil mängiti juba oma mängu.
"Viimase kolmandikuga jäi rahule, mängu alguses olime ebakindlad ja veidi närvilised. Kiirused on siin hoopis teised kui Jäähoki Eesti meistriliigas. Aga viimane kolmandik oli päris hea ning selle pealt on hea edasi minna," tõdes Tupamäki pressiteate vahendusel.
Poola asus kohtumist esimesel kolmandikul 3:0 juhtima, väravad viskasid Patryk Wronka, Aron Chmielewski ja Kacper Guzik.
Kohe teise kolmandiku alguses avas Aleksandr Petrov pärast Filipp Švarogini ja Andrei Makrovi eeltööd Eesti väravatearve, vähem kui minuti hiljem vastas Mateusz Bepierszcz. Varsti viskas Marcin Kolusz ka poolakate viienda värava.
Kolmanda kolmandiku alguses tegi Petrov Robert Rooba söödust seisuks 2:5, kuid neli ja pool minutit enne mängu lõppu vormistas Mateusz Rompkowski lõppseisuks 2:6.
Eesti koondise väravavaht Roman Šumihhin tegi kahjutuks 58 poolakate pealeviset, Poola puurilukk Kamil Kosowski tõrjus 14 litrit.
Homme kell 19:00 kohtub Eesti koondis korraldajamaa Ungariga. "Kindlasti teeme homme omalt poolt parema mängu, aga ka vastane on tugevam - Ungari mängib ikkagi MM-i kõrgeimas grupis," lubas Tupamäki. | Jäähokikoondise peatreener: kindlasti teeme reedel Ungari vastu parema mängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peatreener Jussi Tupamäki nentis, et esimesel kahel kolmandikul kohanes meeskond vastaste kõrgema mänguklassi ja suuremate kiirustega, kuid viimasel perioodil mängiti juba oma mängu.
"Viimase kolmandikuga jäi rahule, mängu alguses olime ebakindlad ja veidi närvilised. Kiirused on siin hoopis teised kui Jäähoki Eesti meistriliigas. Aga viimane kolmandik oli päris hea ning selle pealt on hea edasi minna," tõdes Tupamäki pressiteate vahendusel.
Poola asus kohtumist esimesel kolmandikul 3:0 juhtima, väravad viskasid Patryk Wronka, Aron Chmielewski ja Kacper Guzik.
Kohe teise kolmandiku alguses avas Aleksandr Petrov pärast Filipp Švarogini ja Andrei Makrovi eeltööd Eesti väravatearve, vähem kui minuti hiljem vastas Mateusz Bepierszcz. Varsti viskas Marcin Kolusz ka poolakate viienda värava.
Kolmanda kolmandiku alguses tegi Petrov Robert Rooba söödust seisuks 2:5, kuid neli ja pool minutit enne mängu lõppu vormistas Mateusz Rompkowski lõppseisuks 2:6.
Eesti koondise väravavaht Roman Šumihhin tegi kahjutuks 58 poolakate pealeviset, Poola puurilukk Kamil Kosowski tõrjus 14 litrit.
Homme kell 19:00 kohtub Eesti koondis korraldajamaa Ungariga. "Kindlasti teeme homme omalt poolt parema mängu, aga ka vastane on tugevam - Ungari mängib ikkagi MM-i kõrgeimas grupis," lubas Tupamäki.
### Response:
Jäähokikoondise peatreener: kindlasti teeme reedel Ungari vastu parema mängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõidu võitis tšehhitar Gabriela Soukalova, kes edestas 17,8 sekundiga ameeriklannat Susan Dunklee'd ning 19,1 sekundiga poolatari Krystyna Guzikut. Kogu esikolmik läbis distantsi ilma ühegi möödalasuta.
Samuti nulliga lasknud 22-aastane Talihärm kaotas võitjale 1.46,2. Kolm möödalasku teinud Kadri Lehtla sai 88 võistleja hulgas 83. koha (+3.53,7). Talihärm on MK-tasemel vaid korra kõrgema koha saanud, kui oli tänavuse hooaja avaetapil Östersundis tavadistantsil 31.
Reedel sõidetakse MK-etapil meeste 12,5 km ja naiste 10 km pikkused jälitussõidud. | Johanna Talihärm tegi MK-etapil karjääri paremuselt teise sõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõidu võitis tšehhitar Gabriela Soukalova, kes edestas 17,8 sekundiga ameeriklannat Susan Dunklee'd ning 19,1 sekundiga poolatari Krystyna Guzikut. Kogu esikolmik läbis distantsi ilma ühegi möödalasuta.
Samuti nulliga lasknud 22-aastane Talihärm kaotas võitjale 1.46,2. Kolm möödalasku teinud Kadri Lehtla sai 88 võistleja hulgas 83. koha (+3.53,7). Talihärm on MK-tasemel vaid korra kõrgema koha saanud, kui oli tänavuse hooaja avaetapil Östersundis tavadistantsil 31.
Reedel sõidetakse MK-etapil meeste 12,5 km ja naiste 10 km pikkused jälitussõidud.
### Response:
Johanna Talihärm tegi MK-etapil karjääri paremuselt teise sõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prokuratuuri kinnitusel oli Hanningi ülesandeks jagada koonduslaagri vangid töövõimelisteks ja nendeks, kes saadetakse gaasikambritesse. Süüdistuse kohaselt oli Hanning teadlik ka sellest, et vange lasti regulaarselt maha ning et inimeste surnuks näljutamine oli süstemaatiline, vahendasid Yle, BBC jt.
Hanning alustas tööd Auschwitzi koonduslaagris 1942. aastal, kui ta oli 20-aastane, ning natside kuritegusid uurinud ekspertide kinnitusel töötas ta seal vähemalt 1944. aasta augustini.
Mees ise on tunnistanud, et töötas Auschwitzis valvurina, kuid mõrvades osalemist ta eitab.
Kui Hanning süüdi mõistetakse, võidakse teda karistada 3- kuni 15-aastase vabadusekaotusega, kuid tema vanust ja ka edasikaebustele kuluvat aega arvestades on vähetõenäoline, et ta ka reaalselt vanglasse paigutatakse.
Käesoleval aastal jõuab Saksamaal kohtusse arvatavasti veel kolm juhtumit, mis puudutavad kunagisi koonduslaagri töötajaid. Kõik süüdistatavad on vanemad kui 90 aastat. Kusjuures kaht juhtumit käsitletakse noortele mõeldud kohtus, sest süüdistavad olid Auschwitzis töötades alaealised.
Kokku töötas Auschwitzi koonduslaagris 6500 inimest ning aja jooksul on neist kohtus süüdi mõistetud vähem kui 50.
Kui varem käsitles Saksamaa kohtu- ja õigussüsteem suurt osa koonduslaagrite töötajaid kui käsutäitjaid, siis viimaste kohtuprotsesside algatamine on otseselt seotud Sobibori koonduslaagri kunagise valvuri Ivan Demjanjuki juhtumiga.
Demjanjuk mõisteti 2011. aastal süüdi massimõrvale kaasa aitamises hoolimata sellest, et polnud tõendeid, mis oleksid viidanud mingile konkreetsele tema poolt sooritatud kuriteole.
Sisuliselt jõudis kohus Demjanjukki süüdi mõistes järeldusele, et süüdimõistva otsuse tegemiseks piisas vaid koonduslaagris töötamise faktist ning selle tõlgenduse alusel on viimastel aastatel algatatud ka teisi kohtumenetlusi.
Demjanjuk, kes oli oma otsuse edasi kaevanud, suri 2012. aastal Saksamaal asuvas vanadekodus. | Saksamaal astus kohtu ette Auschwitzi koonduslaagri endine valvur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prokuratuuri kinnitusel oli Hanningi ülesandeks jagada koonduslaagri vangid töövõimelisteks ja nendeks, kes saadetakse gaasikambritesse. Süüdistuse kohaselt oli Hanning teadlik ka sellest, et vange lasti regulaarselt maha ning et inimeste surnuks näljutamine oli süstemaatiline, vahendasid Yle, BBC jt.
Hanning alustas tööd Auschwitzi koonduslaagris 1942. aastal, kui ta oli 20-aastane, ning natside kuritegusid uurinud ekspertide kinnitusel töötas ta seal vähemalt 1944. aasta augustini.
Mees ise on tunnistanud, et töötas Auschwitzis valvurina, kuid mõrvades osalemist ta eitab.
Kui Hanning süüdi mõistetakse, võidakse teda karistada 3- kuni 15-aastase vabadusekaotusega, kuid tema vanust ja ka edasikaebustele kuluvat aega arvestades on vähetõenäoline, et ta ka reaalselt vanglasse paigutatakse.
Käesoleval aastal jõuab Saksamaal kohtusse arvatavasti veel kolm juhtumit, mis puudutavad kunagisi koonduslaagri töötajaid. Kõik süüdistatavad on vanemad kui 90 aastat. Kusjuures kaht juhtumit käsitletakse noortele mõeldud kohtus, sest süüdistavad olid Auschwitzis töötades alaealised.
Kokku töötas Auschwitzi koonduslaagris 6500 inimest ning aja jooksul on neist kohtus süüdi mõistetud vähem kui 50.
Kui varem käsitles Saksamaa kohtu- ja õigussüsteem suurt osa koonduslaagrite töötajaid kui käsutäitjaid, siis viimaste kohtuprotsesside algatamine on otseselt seotud Sobibori koonduslaagri kunagise valvuri Ivan Demjanjuki juhtumiga.
Demjanjuk mõisteti 2011. aastal süüdi massimõrvale kaasa aitamises hoolimata sellest, et polnud tõendeid, mis oleksid viidanud mingile konkreetsele tema poolt sooritatud kuriteole.
Sisuliselt jõudis kohus Demjanjukki süüdi mõistes järeldusele, et süüdimõistva otsuse tegemiseks piisas vaid koonduslaagris töötamise faktist ning selle tõlgenduse alusel on viimastel aastatel algatatud ka teisi kohtumenetlusi.
Demjanjuk, kes oli oma otsuse edasi kaevanud, suri 2012. aastal Saksamaal asuvas vanadekodus.
### Response:
Saksamaal astus kohtu ette Auschwitzi koonduslaagri endine valvur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanuari keskel VTB liigas ja Euroliigas kuus järjestikust kohtumist võitnud Himki on veebruaris kaotanud VTB liigas Moskva CSKA-le ning Euroliigas Olympiakosele ja nüüd ka Realile.
Reali poolel tegi hiilgemängu mehhiklane Gustavo Ayon, kes viskas 24 punkti, hankis 13 lauapalli ja tegi 5 vaheltlõiget. Mehe efektiivsustegur oli 41. Sergio Llull kogus 17 punkti ja 11 korvisöötu.
Himki poolel vastas James AUgustine 20 punkti ja 7 lauapalliga, Aleksei Šved kogus 17 silma ja 6 korvisöötu.
Realil ja Himkil on mõlemal F-vahegrupis nüüd 4 võitu ja 3 kaotust. | VIDEO | Moskva Himki hoog on raugenud, kodusaalis kaotati Madridi Realile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanuari keskel VTB liigas ja Euroliigas kuus järjestikust kohtumist võitnud Himki on veebruaris kaotanud VTB liigas Moskva CSKA-le ning Euroliigas Olympiakosele ja nüüd ka Realile.
Reali poolel tegi hiilgemängu mehhiklane Gustavo Ayon, kes viskas 24 punkti, hankis 13 lauapalli ja tegi 5 vaheltlõiget. Mehe efektiivsustegur oli 41. Sergio Llull kogus 17 punkti ja 11 korvisöötu.
Himki poolel vastas James AUgustine 20 punkti ja 7 lauapalliga, Aleksei Šved kogus 17 silma ja 6 korvisöötu.
Realil ja Himkil on mõlemal F-vahegrupis nüüd 4 võitu ja 3 kaotust.
### Response:
VIDEO | Moskva Himki hoog on raugenud, kodusaalis kaotati Madridi Realile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaja teine neljandik oli Unitedi jaoks rahaliselt väga edukas, kui sissetulekud tõusid 26,6 % võrra 133,8 miljoni naelani, vahendab BBC.
Äritulud tõusid 24,5 % 66,1 miljoni peale, teleõiguste tasu tõusis 31,3 % 37,3 miljoni peale ning sponsoritelt saadi 1,6 miljonit rohkem kui hooaja esimesel veerandil. Ainsana langes mängupäevade tulu, millest suurem osa on piletitulu - langus 1,6 %.
ManU on Meistrite liigast praeguseks hetkeks juba välja kukkunud ning Inglismaa liigas hoitakse 5. positsiooni. Neljandast kohast ehk pääsust järgmiseks hooajaks Meistrite liigasse lahutab klubi juba kuus punkti. | Manchester United on vaatamata ebaedule väljakul pürgimas 500 miljoni naela klubisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja teine neljandik oli Unitedi jaoks rahaliselt väga edukas, kui sissetulekud tõusid 26,6 % võrra 133,8 miljoni naelani, vahendab BBC.
Äritulud tõusid 24,5 % 66,1 miljoni peale, teleõiguste tasu tõusis 31,3 % 37,3 miljoni peale ning sponsoritelt saadi 1,6 miljonit rohkem kui hooaja esimesel veerandil. Ainsana langes mängupäevade tulu, millest suurem osa on piletitulu - langus 1,6 %.
ManU on Meistrite liigast praeguseks hetkeks juba välja kukkunud ning Inglismaa liigas hoitakse 5. positsiooni. Neljandast kohast ehk pääsust järgmiseks hooajaks Meistrite liigasse lahutab klubi juba kuus punkti.
### Response:
Manchester United on vaatamata ebaedule väljakul pürgimas 500 miljoni naela klubisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsuse eksrahandusminister Lagarde (60) nimetati IMF-i juhiks 2011. aastal ning tema ametiaeg kestab viis aastat. IMF-i juhi järgmine ametiaeg algab juulis.
Ta esitas oma kandidatuuri teiseks ametiajaks 22. jaanuaril ning teda on asunud toetama mitmed ametnikud Euroopast, Ühendriikidest ja Ladina-Ameerikast.
Kuna Lagarde on ainus kandidaat, siis tema teistkordne ametissevalimine on sisuliselt tagatud.
Praegustel andmetel teeb IMF oma järgmise tegevdirektori teatavaks hiljemalt 3. märtsiks.
IMF-i tegevjuht on tulnud Euroopast alates fondi loomisest 1944. aastal. Olukord põhjustab mitmetes liikmesriikides pahameelt, sest nende hinnangul ei tohiks eurooplaste haare selle koha üle olla niivõrd tugev. | IMF-i tegevjuhiks kandideerib ainsana Christine Lagarde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsuse eksrahandusminister Lagarde (60) nimetati IMF-i juhiks 2011. aastal ning tema ametiaeg kestab viis aastat. IMF-i juhi järgmine ametiaeg algab juulis.
Ta esitas oma kandidatuuri teiseks ametiajaks 22. jaanuaril ning teda on asunud toetama mitmed ametnikud Euroopast, Ühendriikidest ja Ladina-Ameerikast.
Kuna Lagarde on ainus kandidaat, siis tema teistkordne ametissevalimine on sisuliselt tagatud.
Praegustel andmetel teeb IMF oma järgmise tegevdirektori teatavaks hiljemalt 3. märtsiks.
IMF-i tegevjuht on tulnud Euroopast alates fondi loomisest 1944. aastal. Olukord põhjustab mitmetes liikmesriikides pahameelt, sest nende hinnangul ei tohiks eurooplaste haare selle koha üle olla niivõrd tugev.
### Response:
IMF-i tegevjuhiks kandideerib ainsana Christine Lagarde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pyongyang teatas, et arestib kõigi 124 tööstuspargis tegutseva Lõuna-Korea firma varad.
Samuti katkestas kommunistlik riik kaks otseliini Souliga, muutes võimatuks edasise suhtluse 10 kilomeetri sügavusel Põhja-Korea territooriumil asuva kompleksi tuleviku üle.
Lõuna-Korea teatas varem neljapäeval, et kõik 280 Kaesongis töötanud lõunakorealast on jõudnud tagasi kodumaale.
Lõunakorealaste naasmise järel peatas Soul töötuspargi elektriga varustamise, mis toob omakorda kaasa kompleksi veevarustuse katkemise.
Soul teatas kolmapäeval, et peatab vastuseks Pyongyangi provokatiivsetele raketi- ja tuumakatsetustele tegevuse tööstuspargis.
Kaesongi töö sulgemisega lõikas Lõuna-Korea läbi kahe Korea suhete "viimase päästenööri" ja tegi "ohtliku sõjakuulutuse", teatas Pyongyangi rahumeelse taasühinemise komitee (PKK) avalduses.
"Nüüd saame öelda, et kõik sidemed Koreade vahel on katkestatud ja rohkem puhvreid ei ole," ütles Souli Dongguki ülikooli Põhja-Korea uuringute professor Ko Yoo-hwan.
"Pingete eskaleerumine on vältimatu. Näen tulemas uusi negatiivseid arenguid, eriti juhul, kui Põhja-Korea peaks tööstuspargi militariseerima," sõnas ta.
Aastal 2004 avatud ja Lõuna-Korea rahastatud Kaesong on seni tegutsenud pea häireteta isegi siis, kui Koreade suhted on pingestunud. Varem on Kaesongis tegevus peatunud vaid aastal 2013, mil Põhja-Korea viis piiriüleste pingete tõttu viieks kuuks piirkonnast välja oma 53 000 töölist.
Kaesong on olnud Põhja-Koreale tähtis tuluallikas, kuid sellest on kasu lõiganud ka Lõuna- Korea ettevõtted, kel oli kasutada odav koreakeelne tööjõud. Kaesongis tegutsenud ettevõtted on saanud ka Lõuna- Koreast soodsaid laene ja maksusoodustusi.
Lõuna-Korea firmad valmistasid tööstuspargis muu hulgas kellasid ja moekaupu. Viimastel aastatel on Soul ja Lõuna-Korea firmad investeerinud tööstusparki üle 837 miljoni dollari.
Pyongyang katsetas pühapäeval satelliiti kandvat kaugmaaraketti, mis oli Lääne hinnangul varjatud ballistilise raketi katsetus. 6. jaanuaril korraldas Põhja-Korea neljanda tuumakatsetuse.
ÜRO on kehtestanud Põhja-Koreale sanktsioonid varasemate tuuma- ja raketikatsetuste eest. Maailmaorganisatsioon on lubanud seniseid sanktsioone veelgi karmistada. USA senat teatas ööl vastu neljapäeva uutest sanktsioonidest Põhja-Korea vastu. | Põhja-Korea armee hõivas tööstuspargi ja arestis sealsed varad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pyongyang teatas, et arestib kõigi 124 tööstuspargis tegutseva Lõuna-Korea firma varad.
Samuti katkestas kommunistlik riik kaks otseliini Souliga, muutes võimatuks edasise suhtluse 10 kilomeetri sügavusel Põhja-Korea territooriumil asuva kompleksi tuleviku üle.
Lõuna-Korea teatas varem neljapäeval, et kõik 280 Kaesongis töötanud lõunakorealast on jõudnud tagasi kodumaale.
Lõunakorealaste naasmise järel peatas Soul töötuspargi elektriga varustamise, mis toob omakorda kaasa kompleksi veevarustuse katkemise.
Soul teatas kolmapäeval, et peatab vastuseks Pyongyangi provokatiivsetele raketi- ja tuumakatsetustele tegevuse tööstuspargis.
Kaesongi töö sulgemisega lõikas Lõuna-Korea läbi kahe Korea suhete "viimase päästenööri" ja tegi "ohtliku sõjakuulutuse", teatas Pyongyangi rahumeelse taasühinemise komitee (PKK) avalduses.
"Nüüd saame öelda, et kõik sidemed Koreade vahel on katkestatud ja rohkem puhvreid ei ole," ütles Souli Dongguki ülikooli Põhja-Korea uuringute professor Ko Yoo-hwan.
"Pingete eskaleerumine on vältimatu. Näen tulemas uusi negatiivseid arenguid, eriti juhul, kui Põhja-Korea peaks tööstuspargi militariseerima," sõnas ta.
Aastal 2004 avatud ja Lõuna-Korea rahastatud Kaesong on seni tegutsenud pea häireteta isegi siis, kui Koreade suhted on pingestunud. Varem on Kaesongis tegevus peatunud vaid aastal 2013, mil Põhja-Korea viis piiriüleste pingete tõttu viieks kuuks piirkonnast välja oma 53 000 töölist.
Kaesong on olnud Põhja-Koreale tähtis tuluallikas, kuid sellest on kasu lõiganud ka Lõuna- Korea ettevõtted, kel oli kasutada odav koreakeelne tööjõud. Kaesongis tegutsenud ettevõtted on saanud ka Lõuna- Koreast soodsaid laene ja maksusoodustusi.
Lõuna-Korea firmad valmistasid tööstuspargis muu hulgas kellasid ja moekaupu. Viimastel aastatel on Soul ja Lõuna-Korea firmad investeerinud tööstusparki üle 837 miljoni dollari.
Pyongyang katsetas pühapäeval satelliiti kandvat kaugmaaraketti, mis oli Lääne hinnangul varjatud ballistilise raketi katsetus. 6. jaanuaril korraldas Põhja-Korea neljanda tuumakatsetuse.
ÜRO on kehtestanud Põhja-Koreale sanktsioonid varasemate tuuma- ja raketikatsetuste eest. Maailmaorganisatsioon on lubanud seniseid sanktsioone veelgi karmistada. USA senat teatas ööl vastu neljapäeva uutest sanktsioonidest Põhja-Korea vastu.
### Response:
Põhja-Korea armee hõivas tööstuspargi ja arestis sealsed varad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poola asus juba avakolmandikul 3:0 juhtima, kui täpsed olid Patryk Wronka, Aron Chmielewski ja Kacper Guzik. Kohe teise kolmandiku alguses avas Petrov pärast Filipp Švarogini ja Andrei Makrovi eeltööd ka Eesti väravatearve, kuid vähem kui minuti hiljem vastas Mateusz Bepierszcz ja peagi viskas Marcin Kolusz ka poolakate viienda värava, kirjutab Postimees.
Kolmanda kolmandiku avas Robert Rooba söödu järel taas väravaga Petrov, ent neli ja pool minutit enne mängu lõppu vormistas Mateusz Rompkowski lõppseisu. | Eesti jäähokikoondis alustas OM-valikturniiri kaotusega Poolale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poola asus juba avakolmandikul 3:0 juhtima, kui täpsed olid Patryk Wronka, Aron Chmielewski ja Kacper Guzik. Kohe teise kolmandiku alguses avas Petrov pärast Filipp Švarogini ja Andrei Makrovi eeltööd ka Eesti väravatearve, kuid vähem kui minuti hiljem vastas Mateusz Bepierszcz ja peagi viskas Marcin Kolusz ka poolakate viienda värava, kirjutab Postimees.
Kolmanda kolmandiku avas Robert Rooba söödu järel taas väravaga Petrov, ent neli ja pool minutit enne mängu lõppu vormistas Mateusz Rompkowski lõppseisu.
### Response:
Eesti jäähokikoondis alustas OM-valikturniiri kaotusega Poolale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lahingud Süüria linna Aleppo ümber ägenevad ning president Bashar al-Assadi väed liiguvad Vene õhujõudude toel Türgi piiri poole. Kehvade maavägedega Assad ilmselt Aleppot vallutada ei suuda, vaid algab pikk ja verine piiramine, leiab asjatundja. On võimalus, et lääs ja Türgi üritavad rajada linnani humanitaarkoridori ja katastroofi vältimiseks sekkuvad välisväed, mis võib tuua kaasa tõsise konflikti, isegi Euroopa sõja, milleks Venemaa valmistubki, kirjutas analüütik.
Felgenhaueri hinnangul Venemaa paigutab laiali jõude Türgi ründamiseks - selleks annavad võimaluse Lõuna sõjaväeringkonna ootamatu kontroll ning Musta ja Kaspia mere laevastiku õppused.
Vene kindralid ootavad võitu Põhja-Süürias ja seejärel ka lõunas, mis viiks Assadi väed Türgi piirile, ütles ekspert. Kuidas Türgi sellesse suhtub, ei tea keegi, mistõttu valmistub Venemaa sõjaks Türgiga, lausus Felgenhauer.
Süüria läbirääkimistel ei ole tema hinnangul esialgu mõtet, mõtet on Moskva ja Lääne või Moskva ja Ankara kõnelustel. Tuleb avaldada survet ja otsida rahumeelset väljapääsu olukorrast, et vältida suurt sõda, lisas asjatundja.
Venemaa tingimused konflikti rahumeelseks lahendamiseks selguvad alles läbirääkimistel. Olukord meenutab 1973. aasta Lähis-Ida kriisi, mil USA ja Nõukogude Liit panid piirkonnas kõigepealt liikuma oma väed ja asusid alles siis läbi rääkima, meenutas Felhengauer. | Sõjandusekspert: Venemaa valmistub sõjaks Türgiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lahingud Süüria linna Aleppo ümber ägenevad ning president Bashar al-Assadi väed liiguvad Vene õhujõudude toel Türgi piiri poole. Kehvade maavägedega Assad ilmselt Aleppot vallutada ei suuda, vaid algab pikk ja verine piiramine, leiab asjatundja. On võimalus, et lääs ja Türgi üritavad rajada linnani humanitaarkoridori ja katastroofi vältimiseks sekkuvad välisväed, mis võib tuua kaasa tõsise konflikti, isegi Euroopa sõja, milleks Venemaa valmistubki, kirjutas analüütik.
Felgenhaueri hinnangul Venemaa paigutab laiali jõude Türgi ründamiseks - selleks annavad võimaluse Lõuna sõjaväeringkonna ootamatu kontroll ning Musta ja Kaspia mere laevastiku õppused.
Vene kindralid ootavad võitu Põhja-Süürias ja seejärel ka lõunas, mis viiks Assadi väed Türgi piirile, ütles ekspert. Kuidas Türgi sellesse suhtub, ei tea keegi, mistõttu valmistub Venemaa sõjaks Türgiga, lausus Felgenhauer.
Süüria läbirääkimistel ei ole tema hinnangul esialgu mõtet, mõtet on Moskva ja Lääne või Moskva ja Ankara kõnelustel. Tuleb avaldada survet ja otsida rahumeelset väljapääsu olukorrast, et vältida suurt sõda, lisas asjatundja.
Venemaa tingimused konflikti rahumeelseks lahendamiseks selguvad alles läbirääkimistel. Olukord meenutab 1973. aasta Lähis-Ida kriisi, mil USA ja Nõukogude Liit panid piirkonnas kõigepealt liikuma oma väed ja asusid alles siis läbi rääkima, meenutas Felhengauer.
### Response:
Sõjandusekspert: Venemaa valmistub sõjaks Türgiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keenia peab tõestama, et suudab riigis vohavale dopinguprobleemile lõpu teha, kuna paljud nende kergejõustiklased on viimasel ajal andnud positiivsed proovid ning kohalikus kergejõustikuladvikus avastati tõsine korruptsiooniskandaal.
BBC andmetel on tõenäoline, et Keenia ei suuda WADA-le rahuldavat vastust anda ning riik pannakse "musta nimekirja". See võib tähendada võistluskeeldu Rio de Janeiro olümpiamängudel ning teistel suurtel tiitlivõistlustel.
Keenia valitsus teatas BBC-le, et dopinguvastast võitlust võetakse väga tõsiselt ning loodud on uus antidopinguagentuur NADA, mis esimesel võimalusel ka aktiivset tööd alustab.
WADA on selliseid samme Keenia poolt oodanud juba aga mitu pikka kuud, kuid seni on arengud viimastel aastakümnetel maailma pikamaajooksu valitsenud riigis olnud väga aeglased.
Venemaa kergejõustik on juba WADA ja IAAF-i käest sellise karistuse saanud ning nende sportlased praeguse hetke seisuga olümpiale ei pääse. Piirangutest vabanemiseks peab Venemaa alaliit WADA-le tõestama, et riigis on dopingu vastane võitlus korda saadud. | Keenia ei suuda WADA poolt seatud tähtaegu täita ja pannakse tõenäoliselt "musta nimekirja" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keenia peab tõestama, et suudab riigis vohavale dopinguprobleemile lõpu teha, kuna paljud nende kergejõustiklased on viimasel ajal andnud positiivsed proovid ning kohalikus kergejõustikuladvikus avastati tõsine korruptsiooniskandaal.
BBC andmetel on tõenäoline, et Keenia ei suuda WADA-le rahuldavat vastust anda ning riik pannakse "musta nimekirja". See võib tähendada võistluskeeldu Rio de Janeiro olümpiamängudel ning teistel suurtel tiitlivõistlustel.
Keenia valitsus teatas BBC-le, et dopinguvastast võitlust võetakse väga tõsiselt ning loodud on uus antidopinguagentuur NADA, mis esimesel võimalusel ka aktiivset tööd alustab.
WADA on selliseid samme Keenia poolt oodanud juba aga mitu pikka kuud, kuid seni on arengud viimastel aastakümnetel maailma pikamaajooksu valitsenud riigis olnud väga aeglased.
Venemaa kergejõustik on juba WADA ja IAAF-i käest sellise karistuse saanud ning nende sportlased praeguse hetke seisuga olümpiale ei pääse. Piirangutest vabanemiseks peab Venemaa alaliit WADA-le tõestama, et riigis on dopingu vastane võitlus korda saadud.
### Response:
Keenia ei suuda WADA poolt seatud tähtaegu täita ja pannakse tõenäoliselt "musta nimekirja" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paalalinna kooli direktori Aavo Palo teada oli õnnetus juhtunud õpilaste müramise ajal, aga kuidas täpsemalt, selle kohta tal andmeid polnud, kirjutab Sakala.
Palo kirjelduse kohaselt oli alumiiniumist ukselink täiesti tavaline, ümarate nurkadega, nagu neid nõukogude ajal kõikjal kasutati.
Et haiglasse tuleb vigastatu viia koos võõrkehaga, kutsuti kohale ka päästjad, sest esialgu ei õnnestunud linki ukse küljest lahti saada.
Viljandi haigla kommunikatsioonijuhi Krista Valdvee sõnul oli noormees kukkunud lingi endale küünarvarde nahaalustesse kudedesse. | Paalalinna koolis jäi ukselink poisi käe sisse kinni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paalalinna kooli direktori Aavo Palo teada oli õnnetus juhtunud õpilaste müramise ajal, aga kuidas täpsemalt, selle kohta tal andmeid polnud, kirjutab Sakala.
Palo kirjelduse kohaselt oli alumiiniumist ukselink täiesti tavaline, ümarate nurkadega, nagu neid nõukogude ajal kõikjal kasutati.
Et haiglasse tuleb vigastatu viia koos võõrkehaga, kutsuti kohale ka päästjad, sest esialgu ei õnnestunud linki ukse küljest lahti saada.
Viljandi haigla kommunikatsioonijuhi Krista Valdvee sõnul oli noormees kukkunud lingi endale küünarvarde nahaalustesse kudedesse.
### Response:
Paalalinna koolis jäi ukselink poisi käe sisse kinni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bryant oli toona 28-aastane ning oma karjääri tipus, kuid oli rahulolematu Los Angeles Lakersis toimunud muutustega ning otsis uut mängupaika. Tol hetkel oli Bryantil lepingut järel veel kaks aastat.
"Tol hetkel ootasin, et Lakers midagi teeb. Ma olin usku kaotamas, tundsin ennast nagu tsirkuseartistina. Sa tuled õhtul mängule, viskad 40-50 punkti, tood pealtvaatajaid maja täis, kuid klubi tahab palgad madalad hoida ja kasumit teenida," meenutas Bryant raskeid aegu Lakersis, kui Shaquille O'Neal oli lahkunud ja klubi endistesse kõrgustesse ei pürginud.
LeBron James oli toona alles 22-aastane ning tal oli selja taga pääs NBA finaali ning ees kolm lepinguaastat.
Cavaliersi ühe toonase ametniku sõnul oli Lakersi pakkumine ainus taoline telefonikõne, kus vahetustehingus küsiti LeBron Jamesi. Cleveland üritas hiljem Bryantit endale saada ka ilma Jamesist loobumata, kuid klubid tehinguni ei jõudnud, kuna Bryant polnud sellega nõus.
"Ma poleks kunagi sellel juhtuda lasknud. Mitte kunagi! Clevelandi minna? Mitte kunagi!" oli Bryant resoluutne. "Cleveland polnud minu nimekirjas. Seal olid Chicago, San Antonio ja Phoenix."
Lakersil oli võimalus tehinguks Chicago ja Detroidiga, kuid Bryant rikkus need mõlemad ära. Esimesel juhul ei meeldinud talle, et vahetuskaubaks oli Luol Deng ning Detroit polnud lihtsalt tema nimekirjas. Detroit oli Bryanti eest välja käima Tayshaun Prince'i ja Richard Hamiltoni. | Kobe Bryant meenutab: Lakers küsis 2007. aastal Clevelandilt minu eest LeBron Jamesi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bryant oli toona 28-aastane ning oma karjääri tipus, kuid oli rahulolematu Los Angeles Lakersis toimunud muutustega ning otsis uut mängupaika. Tol hetkel oli Bryantil lepingut järel veel kaks aastat.
"Tol hetkel ootasin, et Lakers midagi teeb. Ma olin usku kaotamas, tundsin ennast nagu tsirkuseartistina. Sa tuled õhtul mängule, viskad 40-50 punkti, tood pealtvaatajaid maja täis, kuid klubi tahab palgad madalad hoida ja kasumit teenida," meenutas Bryant raskeid aegu Lakersis, kui Shaquille O'Neal oli lahkunud ja klubi endistesse kõrgustesse ei pürginud.
LeBron James oli toona alles 22-aastane ning tal oli selja taga pääs NBA finaali ning ees kolm lepinguaastat.
Cavaliersi ühe toonase ametniku sõnul oli Lakersi pakkumine ainus taoline telefonikõne, kus vahetustehingus küsiti LeBron Jamesi. Cleveland üritas hiljem Bryantit endale saada ka ilma Jamesist loobumata, kuid klubid tehinguni ei jõudnud, kuna Bryant polnud sellega nõus.
"Ma poleks kunagi sellel juhtuda lasknud. Mitte kunagi! Clevelandi minna? Mitte kunagi!" oli Bryant resoluutne. "Cleveland polnud minu nimekirjas. Seal olid Chicago, San Antonio ja Phoenix."
Lakersil oli võimalus tehinguks Chicago ja Detroidiga, kuid Bryant rikkus need mõlemad ära. Esimesel juhul ei meeldinud talle, et vahetuskaubaks oli Luol Deng ning Detroit polnud lihtsalt tema nimekirjas. Detroit oli Bryanti eest välja käima Tayshaun Prince'i ja Richard Hamiltoni.
### Response:
Kobe Bryant meenutab: Lakers küsis 2007. aastal Clevelandilt minu eest LeBron Jamesi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pingekoldeid ja ka demokraatia ehitamisel hätta jäävaid riike on järjest rohkem, siin ei ole paranemist näha," ütles Herkel.
"Jah, pagulasmasse Eestis ei ole, kuid pagulasprobleem Euroopas on pikaajaline. Seejuures tuleb väärtusküsimus väga teravalt esile ja meil tuleb sõnastada ka oma rahvuslikud huvid. Aga vabaerakond leiab, et need rahvuslikud huvid peituvad Euroopaga olemises, Euroopa väärtustes, mitte selles, et me mõne uue aja väärtuskonflikti puhul hakkame neid väärtusi adopteerima hoopiski ida poolt, libiseme Vene ideoloogia või propaganda mõjuväljale," leidis Herkel.
Probleemi kese Eesti jaoks Herkeli sõnul julgeolekus. "NATO tippkohtumine on tähtis. Tähtis on see, mis saab Ida-Euroopast selle järel, millisel positsioonil on Poola ja meie ning teised Ida-Euroopa riigid, samuti see, kuidas me katame lõunapoolt tulevaid ohte."
Kriitilise märkusena tõi Herkel välja, et Eesti kiirustab Eesti-Vene piirileppega. "Oleme fakti ees, et me ei tea, kas Venemaa riigiduuma selle koosseisu ajal piirilepinguid üldse arutab. Pigem ei aruta. Miks oli meil vaja ette minna," küsis Herkel.
ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme staatuse taotlemist aastatel 2020–2021 nimetas ta väga ambitsioonikaks plaaniks. "Riigikogu tasandil ja avalikkuses on see vähe teadvustatud, vähe lahti räägitud," sõnas Herkel. Ta lisas, et küsimusi tekitab ka asjaolu, et oleme oma välisteenistust kärpimas. "Tekib küsimus, kuidas me selle rahvusvahelise valimiskampaania välja kanname?" | Herkel välispoliitilisest olukorrast: järjest hullemaks läheb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pingekoldeid ja ka demokraatia ehitamisel hätta jäävaid riike on järjest rohkem, siin ei ole paranemist näha," ütles Herkel.
"Jah, pagulasmasse Eestis ei ole, kuid pagulasprobleem Euroopas on pikaajaline. Seejuures tuleb väärtusküsimus väga teravalt esile ja meil tuleb sõnastada ka oma rahvuslikud huvid. Aga vabaerakond leiab, et need rahvuslikud huvid peituvad Euroopaga olemises, Euroopa väärtustes, mitte selles, et me mõne uue aja väärtuskonflikti puhul hakkame neid väärtusi adopteerima hoopiski ida poolt, libiseme Vene ideoloogia või propaganda mõjuväljale," leidis Herkel.
Probleemi kese Eesti jaoks Herkeli sõnul julgeolekus. "NATO tippkohtumine on tähtis. Tähtis on see, mis saab Ida-Euroopast selle järel, millisel positsioonil on Poola ja meie ning teised Ida-Euroopa riigid, samuti see, kuidas me katame lõunapoolt tulevaid ohte."
Kriitilise märkusena tõi Herkel välja, et Eesti kiirustab Eesti-Vene piirileppega. "Oleme fakti ees, et me ei tea, kas Venemaa riigiduuma selle koosseisu ajal piirilepinguid üldse arutab. Pigem ei aruta. Miks oli meil vaja ette minna," küsis Herkel.
ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme staatuse taotlemist aastatel 2020–2021 nimetas ta väga ambitsioonikaks plaaniks. "Riigikogu tasandil ja avalikkuses on see vähe teadvustatud, vähe lahti räägitud," sõnas Herkel. Ta lisas, et küsimusi tekitab ka asjaolu, et oleme oma välisteenistust kärpimas. "Tekib küsimus, kuidas me selle rahvusvahelise valimiskampaania välja kanname?"
### Response:
Herkel välispoliitilisest olukorrast: järjest hullemaks läheb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ermitsa senine MK-sarja parim tulemus pärines eelmisest hooajast Oslo etapilt, kui ta sprindis sai 20. koha.
Mõlemad tiirus nulliga lasknud eestlane kaotas võistluse võitnud norralasele Johannes Thingnes Bö'le 1.31,3. Teise koha sai venelane Anton Šipulin (+27,9) ning kolmas oli prantslane Martin Fourcade (+28,9).
Rene Zahkna eksis kahel lasul ja sai 67. koha (+3.08,8) ning ühe möödalasu teinud Jan Treier lõpetas 88 sportlase hulgas 74. kohaga (+3.35,6). | Kalev Ermits sõitis USA-s välja oma karjääri parima tulemuse MK-sarjas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ermitsa senine MK-sarja parim tulemus pärines eelmisest hooajast Oslo etapilt, kui ta sprindis sai 20. koha.
Mõlemad tiirus nulliga lasknud eestlane kaotas võistluse võitnud norralasele Johannes Thingnes Bö'le 1.31,3. Teise koha sai venelane Anton Šipulin (+27,9) ning kolmas oli prantslane Martin Fourcade (+28,9).
Rene Zahkna eksis kahel lasul ja sai 67. koha (+3.08,8) ning ühe möödalasu teinud Jan Treier lõpetas 88 sportlase hulgas 74. kohaga (+3.35,6).
### Response:
Kalev Ermits sõitis USA-s välja oma karjääri parima tulemuse MK-sarjas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lukasž Rambalski näol on tegemist ligi 40 miljoni elanikuga Poola ühe tugevaima kickpoksijaga. Rambalski on 32-aastane, mis teeb ta Kibusest 6 aastat vanemaks, ning tema kontol on 29 matši, millest on ta võitnud 20.
"Rambalski on üks Poola tugevamatest võitlejatest, kes on võistelnud näiteks sellise superstaariga nagu Alviar Lima. Alviar on omakorda võistelnud näiteks Buakawi, Nieky Holzkeniga ja paljude teiste suurkujude vastu ning seda ka Eurospordi vahendusel. See näitab mehe taset!" kommenteeris Kibuse vastast promootor Mirkko Moisar. "Tema stiiliks on kickpoks, tugevad low-kickid ja väga head käte combod," lisas Moisar.
Kibuse ja Rambalski vaheline matš saab olema XFS (kickboxingu) reeglite järgi ning selle pikkuseks 3x3 minutit. Kui matš on tasavägine, siis pikeneb matš 1 lisaraundi võrra. Meeste võistluskaaluks on 75 kg. | Kibusel tuleb hakata vastu võtma poolaka tugevaid jalalööke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lukasž Rambalski näol on tegemist ligi 40 miljoni elanikuga Poola ühe tugevaima kickpoksijaga. Rambalski on 32-aastane, mis teeb ta Kibusest 6 aastat vanemaks, ning tema kontol on 29 matši, millest on ta võitnud 20.
"Rambalski on üks Poola tugevamatest võitlejatest, kes on võistelnud näiteks sellise superstaariga nagu Alviar Lima. Alviar on omakorda võistelnud näiteks Buakawi, Nieky Holzkeniga ja paljude teiste suurkujude vastu ning seda ka Eurospordi vahendusel. See näitab mehe taset!" kommenteeris Kibuse vastast promootor Mirkko Moisar. "Tema stiiliks on kickpoks, tugevad low-kickid ja väga head käte combod," lisas Moisar.
Kibuse ja Rambalski vaheline matš saab olema XFS (kickboxingu) reeglite järgi ning selle pikkuseks 3x3 minutit. Kui matš on tasavägine, siis pikeneb matš 1 lisaraundi võrra. Meeste võistluskaaluks on 75 kg.
### Response:
Kibusel tuleb hakata vastu võtma poolaka tugevaid jalalööke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üldrelatiivsusteooriast lähtudes on tänaseks teada, et massiga kehad painutavad aegruumi. Umbes niimoodi, nagu tekitab lohu batuudiriidele asetatud piljardikuul. Massiga kehade kiirendamisel hakkavad need seetõttu tekitama laineid, nagu järvel sõitev mootorpaat. Vee molekulide asemel virvendab aga ruum. Kolmemõõtmeline lõputus, mis muutub tajutavaks vaid tänu selles asuvatele aineosakestele ja väljadele.
Aegruumi pressitakse ühes suunas kokku ja venitatakse teises suunas välja. Samas on lained Maani jõudes sedavõrd nõrgad ja tabamatud, et neid polnud suutnud keegi registreerida isegi sajand pärast nende olemasolu ennustamist.
Neljapäeval, 11. veebruaril teatas LIGO kollektiiv, et on suutnud viimaks lainetust Lousiana ja Washingtoni osariigis asuvate hiljuti uuenduskuuri läbinud interferomeetrite abil siiski otseselt registreerida. Võbeluse tekitasid kaks Maast 1,3 miljardi valgusaasta kaugusel kokku põrganud musta auku, millest ühe mass oli arvutuste kohaselt võrdne 36, teine 29 Päikese massiga.
Objektide liikumiskiirus küündis poole valguse kiiruseni vaakumis (0,5c; c~300 000 km/s). Tekkinud musta augu mass oli arvestuste kohaselt Päikesest 62 korda suurem. Maani jõudis vastav signaal Eesti aja järgi 14. septembril kell 11.51. Värelus kestis vaid umbes veerand sekundit.
Kokkupõrke mõjul muundus 0,08 sekundi vältel otse gravitatsioonikiirguseks ligikaudu kolme Päikese jagu massi (E=mc 2). Sama aja vältel võrreldava energiahulga saamiseks läheks tarvis ligikaudu 50 universumi tähtede kogukiirgust.
Vasakul Louisiana osariigis asuva LIGO Livingstone'i, paremal Washingtoni osariigis asuva identse Hanfordi detektori registreeritud signaal.
Füüsikud on registreeritud signaali reaalsust kontrollinud juba mitmeid kuid ja on veendunud, et tegu on tõepoolest gravitatsioonilainetega. Nähtud signaali saaks arvutuste kohaselt juhuse kaela ajada vaid üks kord 203 000 aasta jooksul, mis vastab 5,1 sigmale.
LIGO detektori eestkõneleja Gabriela Gonzaleze sõnul on tegu esimese signaaliga paljudest. Teoreetilise füüsiku Kip Thorne'i hinnangul nähakse sarnaseid sündmusi selle aasta vältel veel mitmeid.
Kuula ka Priit Enneti gravitatsioonilainete-teemalist teadusuudist:
''Mu daamid ja härrad. Me oleme kindlaks teinud gravitatsioonilained.
Me saime sellega hakkama,'' kuulutas 11. veebruaril 2016 ameerika
füüsik David Reitze Washingtonis kogunenud teadlastele ja ajakirjanikele.
Ajakirjas Physical Review Letters selsamal hetkel avaldatud artiklil
on peale Laser- interferomeeter-gravitatsioonilaineobservatooriumi
ehk LIGO tegevjuhi David Reitze veel kümneid ja kümneid autoreid.
Kes on need kolm, kes neist Nobeli auhinna saavad, ei ole
veel teada.
Teadlased loodavad, et peagi hakkavad nad gravitatsioonilaineid õige
tihti märkama, sest mõõtetehnikat on kavas täiustada ja nüüd on ka täitsa
kindel, et gravitatsioonilained on olemas. Jah, Einsteinil oli ka selles
asjas õigus.
Lähemalt kuula gravitatsioonilainetest ja nende avastamisest teadussaates ''Labor''
pühapäeval kell 17.05.
Signaali registreerimiseks kasutatavad mõõteseadmed meenutavad L-tähte, mille harude pikkus on neli kilomeetrit. Gravitatsioonilainete poolt põhjustatud ruumimoonutuste täheldamiseks kasutatakse laserkiirt, mis jagatakse kiirtejagajaga kaheks.
Neist ühe teekond jätkub sirgjooneliselt, teine peegeldatakse aga 90-kraadise nurga all teleskoobi teise harusse. Mõlemad kiired peegelduvad haru lõppu jõudes tagasi. Detektorini jõudes on need täpselt vastasfaasis. Valguslained interfeeruvad ja nõrgendavad teineteist määral, et kaovad sootuks.
Michelsoni interferomeetri lihtsustatud skeem. LIGO
Seda muidugi juhul, kui kiirte teekonna pikkus polnud teistsugune kui tavaliselt. Interferentsimustrini viivat häiritust võib esile kutsuda nii keskkonnast lähtuv müra kui ka gravitatsioonilained. Esimese saab suuresti välistada, kui samast signaali nähakse viivisega mõlema interferomeetri poolt. Teisel juhul venitavad gravitatsioonilained ruumi ühes suunas kokku ja teises välja – harude pikkus muutub.
Gravitatsioonikiirguse mõju on aga imeväike. Piltlikult pressitaks tervet Linnutee galaktikat kokku vaid ühe inimese pikkuse võrra ehk reaalselt peavad füüsikud täheldama prootoni läbimõõdust enam kui 10 000 korda väiksemat muutust. Abi poleks isegi nelja kilomeetri pikkuste harudega interferomeetrist. Nõnda peegeldatakse laserkiiri tegelikult enne interfereeruda laskmist 400 korda edasi-tagasi – valgus läbib seeläbi kokku 1600 kilomeetrit.
Leidu kirjeldatakse ajakirjas Physical Review Letters.
Kokkupõrke simulatsioon: | Teadlased nägid esimest korda gravitatsioonilaineid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üldrelatiivsusteooriast lähtudes on tänaseks teada, et massiga kehad painutavad aegruumi. Umbes niimoodi, nagu tekitab lohu batuudiriidele asetatud piljardikuul. Massiga kehade kiirendamisel hakkavad need seetõttu tekitama laineid, nagu järvel sõitev mootorpaat. Vee molekulide asemel virvendab aga ruum. Kolmemõõtmeline lõputus, mis muutub tajutavaks vaid tänu selles asuvatele aineosakestele ja väljadele.
Aegruumi pressitakse ühes suunas kokku ja venitatakse teises suunas välja. Samas on lained Maani jõudes sedavõrd nõrgad ja tabamatud, et neid polnud suutnud keegi registreerida isegi sajand pärast nende olemasolu ennustamist.
Neljapäeval, 11. veebruaril teatas LIGO kollektiiv, et on suutnud viimaks lainetust Lousiana ja Washingtoni osariigis asuvate hiljuti uuenduskuuri läbinud interferomeetrite abil siiski otseselt registreerida. Võbeluse tekitasid kaks Maast 1,3 miljardi valgusaasta kaugusel kokku põrganud musta auku, millest ühe mass oli arvutuste kohaselt võrdne 36, teine 29 Päikese massiga.
Objektide liikumiskiirus küündis poole valguse kiiruseni vaakumis (0,5c; c~300 000 km/s). Tekkinud musta augu mass oli arvestuste kohaselt Päikesest 62 korda suurem. Maani jõudis vastav signaal Eesti aja järgi 14. septembril kell 11.51. Värelus kestis vaid umbes veerand sekundit.
Kokkupõrke mõjul muundus 0,08 sekundi vältel otse gravitatsioonikiirguseks ligikaudu kolme Päikese jagu massi (E=mc 2). Sama aja vältel võrreldava energiahulga saamiseks läheks tarvis ligikaudu 50 universumi tähtede kogukiirgust.
Vasakul Louisiana osariigis asuva LIGO Livingstone'i, paremal Washingtoni osariigis asuva identse Hanfordi detektori registreeritud signaal.
Füüsikud on registreeritud signaali reaalsust kontrollinud juba mitmeid kuid ja on veendunud, et tegu on tõepoolest gravitatsioonilainetega. Nähtud signaali saaks arvutuste kohaselt juhuse kaela ajada vaid üks kord 203 000 aasta jooksul, mis vastab 5,1 sigmale.
LIGO detektori eestkõneleja Gabriela Gonzaleze sõnul on tegu esimese signaaliga paljudest. Teoreetilise füüsiku Kip Thorne'i hinnangul nähakse sarnaseid sündmusi selle aasta vältel veel mitmeid.
Kuula ka Priit Enneti gravitatsioonilainete-teemalist teadusuudist:
''Mu daamid ja härrad. Me oleme kindlaks teinud gravitatsioonilained.
Me saime sellega hakkama,'' kuulutas 11. veebruaril 2016 ameerika
füüsik David Reitze Washingtonis kogunenud teadlastele ja ajakirjanikele.
Ajakirjas Physical Review Letters selsamal hetkel avaldatud artiklil
on peale Laser- interferomeeter-gravitatsioonilaineobservatooriumi
ehk LIGO tegevjuhi David Reitze veel kümneid ja kümneid autoreid.
Kes on need kolm, kes neist Nobeli auhinna saavad, ei ole
veel teada.
Teadlased loodavad, et peagi hakkavad nad gravitatsioonilaineid õige
tihti märkama, sest mõõtetehnikat on kavas täiustada ja nüüd on ka täitsa
kindel, et gravitatsioonilained on olemas. Jah, Einsteinil oli ka selles
asjas õigus.
Lähemalt kuula gravitatsioonilainetest ja nende avastamisest teadussaates ''Labor''
pühapäeval kell 17.05.
Signaali registreerimiseks kasutatavad mõõteseadmed meenutavad L-tähte, mille harude pikkus on neli kilomeetrit. Gravitatsioonilainete poolt põhjustatud ruumimoonutuste täheldamiseks kasutatakse laserkiirt, mis jagatakse kiirtejagajaga kaheks.
Neist ühe teekond jätkub sirgjooneliselt, teine peegeldatakse aga 90-kraadise nurga all teleskoobi teise harusse. Mõlemad kiired peegelduvad haru lõppu jõudes tagasi. Detektorini jõudes on need täpselt vastasfaasis. Valguslained interfeeruvad ja nõrgendavad teineteist määral, et kaovad sootuks.
Michelsoni interferomeetri lihtsustatud skeem. LIGO
Seda muidugi juhul, kui kiirte teekonna pikkus polnud teistsugune kui tavaliselt. Interferentsimustrini viivat häiritust võib esile kutsuda nii keskkonnast lähtuv müra kui ka gravitatsioonilained. Esimese saab suuresti välistada, kui samast signaali nähakse viivisega mõlema interferomeetri poolt. Teisel juhul venitavad gravitatsioonilained ruumi ühes suunas kokku ja teises välja – harude pikkus muutub.
Gravitatsioonikiirguse mõju on aga imeväike. Piltlikult pressitaks tervet Linnutee galaktikat kokku vaid ühe inimese pikkuse võrra ehk reaalselt peavad füüsikud täheldama prootoni läbimõõdust enam kui 10 000 korda väiksemat muutust. Abi poleks isegi nelja kilomeetri pikkuste harudega interferomeetrist. Nõnda peegeldatakse laserkiiri tegelikult enne interfereeruda laskmist 400 korda edasi-tagasi – valgus läbib seeläbi kokku 1600 kilomeetrit.
Leidu kirjeldatakse ajakirjas Physical Review Letters.
Kokkupõrke simulatsioon:
### Response:
Teadlased nägid esimest korda gravitatsioonilaineid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 39-aastane ja 191 cm pikkune Billups alustas NBA karjääri 1997. aastal Boston Celticsis, kuid vahetas esimese viie aasta jooksul koguni viis korda klubi.
Pistonsisse jõudis Billups 2002. aastal ning mängis seal viis täishooaega. Karjääri viimasel hooajal 2013/14 naasis Billups veel üheks aastaks Detroiti.
Kõige edukamaks hooajaks oli Billupsi jaoks 2003/04, kui ta juhtis Pistonsi üllatuslikult NBA meistritiitlini, kui finaalseerias alistati Los Angeles Lakers kindlalt 4:1. Billups valiti toona ka finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks.
Pistonsi tuumikusse kuulusid toona lisaks Billupsile veel ka Rip Hamilton, Ben Wallace, Tayshaun Prince ja Rasheed Wallace.
Kokku 17 hooaega NBA-s pallinud Billupsi keskmised näitajad karjääri jooksul olid 15,2 punkti, 2,9 lauapalli ja 5,4 korvisöötu. | VIDEO | Detroit Pistons tõstis Chauncey Billupsi särgi lae alla aukohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
39-aastane ja 191 cm pikkune Billups alustas NBA karjääri 1997. aastal Boston Celticsis, kuid vahetas esimese viie aasta jooksul koguni viis korda klubi.
Pistonsisse jõudis Billups 2002. aastal ning mängis seal viis täishooaega. Karjääri viimasel hooajal 2013/14 naasis Billups veel üheks aastaks Detroiti.
Kõige edukamaks hooajaks oli Billupsi jaoks 2003/04, kui ta juhtis Pistonsi üllatuslikult NBA meistritiitlini, kui finaalseerias alistati Los Angeles Lakers kindlalt 4:1. Billups valiti toona ka finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks.
Pistonsi tuumikusse kuulusid toona lisaks Billupsile veel ka Rip Hamilton, Ben Wallace, Tayshaun Prince ja Rasheed Wallace.
Kokku 17 hooaega NBA-s pallinud Billupsi keskmised näitajad karjääri jooksul olid 15,2 punkti, 2,9 lauapalli ja 5,4 korvisöötu.
### Response:
VIDEO | Detroit Pistons tõstis Chauncey Billupsi särgi lae alla aukohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ayrault (66) oli aastatel 2012-2014 Hollande'i valitsuses peaminister.
Hollande nimetas valitsusremondi käigus elamumajandusministriks Prantsuse Roheliste Partei (EELV) liikme Emmanuelle Cosse. Presidendi kantselei teatel saab veel kaks rohelist endale valitsuse aseministri koha. Teised tähtsamad ministrikohad, sealhulgas kaitse- ja rahandusminister jäävad vastavalt Jean-Yves Le Driani ja Emmanuel Macron.
Valitsusremondi eesmärk on peatada valitsuse populaarsuse langus enne 2017. aasta kevadisi presidendivalimisi.
Alates 2012. aasta maist välisministrina töötav Laurent Fabius teatas kolmapäeval tagasiastumisest.
Presidendi kantselei sõnul saab temast konstitutsioonikohtu esimees.
Fabiusest sai 1984. aastal 37-aastasena Prantsuse ajaloo noorim peaminister. Teda on tunnustatud edukalt lõppenud ÜRO kliimakõneluste juhatamise eest detsembris.
Välisminister nimetas kolmapäeval telekanalile iTele oma ainsa kahetsusena asjaolu, et "maailm ei järginud" Prantsusmaa positsiooni Süüria küsimuses. 2013. aasta septembris ärgitas Pariis Ühendriike Süüria presidendi Bashar al-Assadi vastu sõjaliselt sekkuma.
"Me oleksime pidanud tegutsema," ütles Fabius. Iraani tuumakõnelustel kaitses ta järjekindlalt Prantsusmaa karmi läbirääkimispositsiooni Iraaniga. | Prantsuse uueks välisministriks saab Jean-Marc Ayrault | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ayrault (66) oli aastatel 2012-2014 Hollande'i valitsuses peaminister.
Hollande nimetas valitsusremondi käigus elamumajandusministriks Prantsuse Roheliste Partei (EELV) liikme Emmanuelle Cosse. Presidendi kantselei teatel saab veel kaks rohelist endale valitsuse aseministri koha. Teised tähtsamad ministrikohad, sealhulgas kaitse- ja rahandusminister jäävad vastavalt Jean-Yves Le Driani ja Emmanuel Macron.
Valitsusremondi eesmärk on peatada valitsuse populaarsuse langus enne 2017. aasta kevadisi presidendivalimisi.
Alates 2012. aasta maist välisministrina töötav Laurent Fabius teatas kolmapäeval tagasiastumisest.
Presidendi kantselei sõnul saab temast konstitutsioonikohtu esimees.
Fabiusest sai 1984. aastal 37-aastasena Prantsuse ajaloo noorim peaminister. Teda on tunnustatud edukalt lõppenud ÜRO kliimakõneluste juhatamise eest detsembris.
Välisminister nimetas kolmapäeval telekanalile iTele oma ainsa kahetsusena asjaolu, et "maailm ei järginud" Prantsusmaa positsiooni Süüria küsimuses. 2013. aasta septembris ärgitas Pariis Ühendriike Süüria presidendi Bashar al-Assadi vastu sõjaliselt sekkuma.
"Me oleksime pidanud tegutsema," ütles Fabius. Iraani tuumakõnelustel kaitses ta järjekindlalt Prantsusmaa karmi läbirääkimispositsiooni Iraaniga.
### Response:
Prantsuse uueks välisministriks saab Jean-Marc Ayrault |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste hulgas pääses finaali koguni neli norralast ning nende kõrval üks venelane ja prantslasest üllatusmees Baptiste Gros.
Võidu napsas venelane Nikita Krjukov, kes edestas 0,69 sekundiga norralast Ola Vigen Hattestadi. Järgnesid norralased Petter Northug (+1,16) ja Finn Haagen Krogh (+3,66), prantslane Baptiste Gros (+3,70) ning neljas norralane Sondre Turvoll Fossli (+11,73).
Naiste finaali pääses koguni kolm rootslannat, kaks norralannat ning üks venelanna. Kodupubliku meelehärmiks võtsid norralannad kaksikvõidu, kui võitis Falla ning 3,39 sekundiga kaotas Ingvild Flugstad Östberg.
Järgnesid kolm rootslannat Jennie Öberg (+6,26), Stina Nilsson (+4,37), Hanna Falk (+5,22) ning venelanna Jevgenia Šapovalova (+12,70). | Stockholmi klassikasprindi võitsid Krjukov ja Falla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste hulgas pääses finaali koguni neli norralast ning nende kõrval üks venelane ja prantslasest üllatusmees Baptiste Gros.
Võidu napsas venelane Nikita Krjukov, kes edestas 0,69 sekundiga norralast Ola Vigen Hattestadi. Järgnesid norralased Petter Northug (+1,16) ja Finn Haagen Krogh (+3,66), prantslane Baptiste Gros (+3,70) ning neljas norralane Sondre Turvoll Fossli (+11,73).
Naiste finaali pääses koguni kolm rootslannat, kaks norralannat ning üks venelanna. Kodupubliku meelehärmiks võtsid norralannad kaksikvõidu, kui võitis Falla ning 3,39 sekundiga kaotas Ingvild Flugstad Östberg.
Järgnesid kolm rootslannat Jennie Öberg (+6,26), Stina Nilsson (+4,37), Hanna Falk (+5,22) ning venelanna Jevgenia Šapovalova (+12,70).
### Response:
Stockholmi klassikasprindi võitsid Krjukov ja Falla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sandarmite (Guardia Civil) tähelepanu äratas auto juures see, et üks auto kontrollimiseks kasutatud tehnilistest vahenditest tuvastas heli, mis meenutas südamelööke, vahendas The Local.
Kui sõidukit lähemalt uurima hakati, leitigi mees auto põrkeraua seest. Euroopasse pürgiv mees oli ise või lasknud end tugevalt kokku siduda ning avastamise hetkel oli tema tervislik seisund väga halb. Guardia Civili kõneisiku sõnul oli migrandil raskusi hingamisega ning ta tuli haiglasse viia.
29-aastane mees on tõenäoliselt pärit Guineast.
Hispaaniale kuuluvad Põhja-Aafrika enklaavid Melilla ja Ceuta on pidevalt Euroopasse pürgivate inimeste sihtmärgiks, sest tegemist on ainsa kohaga, kus Euroopa riigil on maismaapiir Aafrika riigiga. Samuti kasutavad sisserändajad üha äärmuslikemaid meetodeid, et iga hinnaga Hispaania territooriumile pääseda.
Näiteks eelmise aasta mais leidis aset juhtum, kui üks smugeldaja jäi piiripunktis vahele sellega, et üritas 8-aastast Elevandiluurannikult pärit poissi kohvri sees Marokost Ceuta enklaavi toimetada. Hispaania võimuesindajate sõnul oli poisi seisund väga halb, kuid tema elu õnnestus arstidel päästa.
Adou nime kandev poiss on praeguseks saanud kokku oma Hispaanias elavate vanematega, kuid tema isale esitati süüdistus inimsmugeldamises, sest väidetavalt oli ta osalenud poja riiki toimetamises.
Sarnasel viisil ehk end kohvri sisse peites üritas augustis Euroopasse pääseda ka üks 27-aastane aafriklane, kuid 5 tundi kestnud laevareisi ajal Hispaaniasse ta suri.
Septembris aga avastati ühest piiripunkti saabunud autost kaks meest, kelle jaoks oli sõiduki sisse ehitatud spetsiaalsed peidukohad. | Hispaania võimud leidsid auto põrkeraua seest aafriklasest migrandi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sandarmite (Guardia Civil) tähelepanu äratas auto juures see, et üks auto kontrollimiseks kasutatud tehnilistest vahenditest tuvastas heli, mis meenutas südamelööke, vahendas The Local.
Kui sõidukit lähemalt uurima hakati, leitigi mees auto põrkeraua seest. Euroopasse pürgiv mees oli ise või lasknud end tugevalt kokku siduda ning avastamise hetkel oli tema tervislik seisund väga halb. Guardia Civili kõneisiku sõnul oli migrandil raskusi hingamisega ning ta tuli haiglasse viia.
29-aastane mees on tõenäoliselt pärit Guineast.
Hispaaniale kuuluvad Põhja-Aafrika enklaavid Melilla ja Ceuta on pidevalt Euroopasse pürgivate inimeste sihtmärgiks, sest tegemist on ainsa kohaga, kus Euroopa riigil on maismaapiir Aafrika riigiga. Samuti kasutavad sisserändajad üha äärmuslikemaid meetodeid, et iga hinnaga Hispaania territooriumile pääseda.
Näiteks eelmise aasta mais leidis aset juhtum, kui üks smugeldaja jäi piiripunktis vahele sellega, et üritas 8-aastast Elevandiluurannikult pärit poissi kohvri sees Marokost Ceuta enklaavi toimetada. Hispaania võimuesindajate sõnul oli poisi seisund väga halb, kuid tema elu õnnestus arstidel päästa.
Adou nime kandev poiss on praeguseks saanud kokku oma Hispaanias elavate vanematega, kuid tema isale esitati süüdistus inimsmugeldamises, sest väidetavalt oli ta osalenud poja riiki toimetamises.
Sarnasel viisil ehk end kohvri sisse peites üritas augustis Euroopasse pääseda ka üks 27-aastane aafriklane, kuid 5 tundi kestnud laevareisi ajal Hispaaniasse ta suri.
Septembris aga avastati ühest piiripunkti saabunud autost kaks meest, kelle jaoks oli sõiduki sisse ehitatud spetsiaalsed peidukohad.
### Response:
Hispaania võimud leidsid auto põrkeraua seest aafriklasest migrandi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel kuudel pole piima kokkuostuhind muutunud, püsides tootjate jaoks aegade madalaimal tasemel, mis on keskmiselt 22 või 23 senti kilo eest.
Takkasaare talu peremees Arvo Kuutok Järvamaal kulutab piimakilo tootmisele keskmiselt 27-29 senti, piima tootmine toimub juba mõnda aega talu teiste tegevuste arvelt, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Loobumist ei ole mõelnud, sest siin on teatud kohustused, mis tuleb ikkagi täita. Niikaua saab vastu pidada kuni ükskord tehnika otsad annab ja kui millegagi enam tööd teha ei ole," ütles Kuutok.
Kuutok ütles, et lisaks piimatootmisele teenib talu raha ka viljakasvatusega, kuigi ka sellega on probleeme. Ta märkis, et Euroopast on ta toetusi saanud, aga riigi osas ei olnud ta nii kindel. "Ei saa öelda, et ei ole saanud, aga kui hakata mõtlema, siis eriti nagu saanud ka ei ole," lausus ta.
Vändra osaühingu juhataja Ilmar Teevet ütleb, et praegu makstakse tema ettevõttele piimakilost 22,5 senti.
Erakordselt madal kokkuostuhind on ettevõttele viimase kahe aastaga kahju tootnud juba miljon eurot ja paranemise märke pole näha.
"Kui ei oleks reserve suutnud hoida, siis oleks me ammu põlvili olnud. Põllumehed on elu kõige raskemas seisus kõigi nende aastate jooksul," ütles Teevet.
Teevet ei usu, et enne sügist piima kokkuostu hindade osas midagi muutuma hakkab. "Tekib küsimus, kas siis ka. Kõik me loodame positiivset, aga aprillis saab kaks aastat täis, kui hind ära kukkus
Peame muidugi tänulikud olema, et need erakorralised abid, need väikesed summad, mis on antud. Parem kui mitte midagi, aga me tahaks olla võrdsed teistega Euroopas ja oleks ikkagi viisakas kui top-up taastataks. Ei taha ka nii väga seal tänavate peal mürgeldada, tahaks rahulikult oma asjadega tegeleda. | Piimatootjate olukord pole paranenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel kuudel pole piima kokkuostuhind muutunud, püsides tootjate jaoks aegade madalaimal tasemel, mis on keskmiselt 22 või 23 senti kilo eest.
Takkasaare talu peremees Arvo Kuutok Järvamaal kulutab piimakilo tootmisele keskmiselt 27-29 senti, piima tootmine toimub juba mõnda aega talu teiste tegevuste arvelt, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Loobumist ei ole mõelnud, sest siin on teatud kohustused, mis tuleb ikkagi täita. Niikaua saab vastu pidada kuni ükskord tehnika otsad annab ja kui millegagi enam tööd teha ei ole," ütles Kuutok.
Kuutok ütles, et lisaks piimatootmisele teenib talu raha ka viljakasvatusega, kuigi ka sellega on probleeme. Ta märkis, et Euroopast on ta toetusi saanud, aga riigi osas ei olnud ta nii kindel. "Ei saa öelda, et ei ole saanud, aga kui hakata mõtlema, siis eriti nagu saanud ka ei ole," lausus ta.
Vändra osaühingu juhataja Ilmar Teevet ütleb, et praegu makstakse tema ettevõttele piimakilost 22,5 senti.
Erakordselt madal kokkuostuhind on ettevõttele viimase kahe aastaga kahju tootnud juba miljon eurot ja paranemise märke pole näha.
"Kui ei oleks reserve suutnud hoida, siis oleks me ammu põlvili olnud. Põllumehed on elu kõige raskemas seisus kõigi nende aastate jooksul," ütles Teevet.
Teevet ei usu, et enne sügist piima kokkuostu hindade osas midagi muutuma hakkab. "Tekib küsimus, kas siis ka. Kõik me loodame positiivset, aga aprillis saab kaks aastat täis, kui hind ära kukkus
Peame muidugi tänulikud olema, et need erakorralised abid, need väikesed summad, mis on antud. Parem kui mitte midagi, aga me tahaks olla võrdsed teistega Euroopas ja oleks ikkagi viisakas kui top-up taastataks. Ei taha ka nii väga seal tänavate peal mürgeldada, tahaks rahulikult oma asjadega tegeleda.
### Response:
Piimatootjate olukord pole paranenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Martin Kase liitus Floraga 2013. aastal Tallinna Kalevist, esindades seejärel peaasjalikult FC Flora II meeskonda, kuid sai veel samal aastal kirja ka debüüdi Flora esindusmeeskonnas. Esiliigas lõi Kase 2014. aastal 24 väravat. Möödunud hooaja suvel siirdus Kase laenulepingu alusel mängima Viljandi JK Tuleviku eest, olles hooaja eelnevas faasis kaitseväeteenistusest naasnuna esindanud Florat neljas Premium Liiga mängus ning löönud ühe värava, kirjutab Flora koduleht.
Flora oma kasvandik, Flora noortevõistkondi ning FC Flora II esindanud Karl Ivar Maar veetis möödunud hooaja laenulepingu alusel Viljandi JK Tulevikus mängides ning lõi seal 24 liigamänguga 2 väravat.
Johannes Kukebal mängis Flora eest 2013. aastal Tallinna Kalevist liitununa neli mängu esindusmeeskonna rivistuses Premium Liigas ning viis mängu FC Flora II koosseisus, enne, kui sama aasta suvel Kaleviga taasliitus. 2015. aasta hooaeg jäi Kukebalil kaitseväeteenistuse tõttu vahele.
FC Flora tänab mehi koos veedetud aja eest ning soovib siiralt edu väljakutsetel uues kodumeeskonnas. | Paide Linnameeskond ostis Floralt kolm noormängijat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Martin Kase liitus Floraga 2013. aastal Tallinna Kalevist, esindades seejärel peaasjalikult FC Flora II meeskonda, kuid sai veel samal aastal kirja ka debüüdi Flora esindusmeeskonnas. Esiliigas lõi Kase 2014. aastal 24 väravat. Möödunud hooaja suvel siirdus Kase laenulepingu alusel mängima Viljandi JK Tuleviku eest, olles hooaja eelnevas faasis kaitseväeteenistusest naasnuna esindanud Florat neljas Premium Liiga mängus ning löönud ühe värava, kirjutab Flora koduleht.
Flora oma kasvandik, Flora noortevõistkondi ning FC Flora II esindanud Karl Ivar Maar veetis möödunud hooaja laenulepingu alusel Viljandi JK Tulevikus mängides ning lõi seal 24 liigamänguga 2 väravat.
Johannes Kukebal mängis Flora eest 2013. aastal Tallinna Kalevist liitununa neli mängu esindusmeeskonna rivistuses Premium Liigas ning viis mängu FC Flora II koosseisus, enne, kui sama aasta suvel Kaleviga taasliitus. 2015. aasta hooaeg jäi Kukebalil kaitseväeteenistuse tõttu vahele.
FC Flora tänab mehi koos veedetud aja eest ning soovib siiralt edu väljakutsetel uues kodumeeskonnas.
### Response:
Paide Linnameeskond ostis Floralt kolm noormängijat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA tervisohutuse inspektor süüdistab produktsioonifirmat Foodles Productionit neljas väärteos. "Seaduse järgi peavad tööandjad järgima, et kaitsta töötajaid. See kehtib nii tehases kui ka filmivõtetel," kommenteeris inspektsiooni esindaja BBC vahendusel.
Ford vigastas metalluksega jalga 2014. aastal Pinewoodi stuudios. Juhtum oli nii tõsine, et näitleja lennutati Oxfordi John Radcliffe'i haiglasse operatsioonile.
Produktsioonifirma esindajad peavad kohtusse ilmuma 12. mail.
"Star Wars: Jõud tärkab" filmiti Suurbritannias Buckinghamshire'is. Film osutus läbi aegade populaarseimaks teoseks Suurbritannias ning on teeninud üle maailma kaks miljardit dollarit. | Star Warsi viimast filmi ootab Harrison Fordi õnnetuse tõttu kohtuasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA tervisohutuse inspektor süüdistab produktsioonifirmat Foodles Productionit neljas väärteos. "Seaduse järgi peavad tööandjad järgima, et kaitsta töötajaid. See kehtib nii tehases kui ka filmivõtetel," kommenteeris inspektsiooni esindaja BBC vahendusel.
Ford vigastas metalluksega jalga 2014. aastal Pinewoodi stuudios. Juhtum oli nii tõsine, et näitleja lennutati Oxfordi John Radcliffe'i haiglasse operatsioonile.
Produktsioonifirma esindajad peavad kohtusse ilmuma 12. mail.
"Star Wars: Jõud tärkab" filmiti Suurbritannias Buckinghamshire'is. Film osutus läbi aegade populaarseimaks teoseks Suurbritannias ning on teeninud üle maailma kaks miljardit dollarit.
### Response:
Star Warsi viimast filmi ootab Harrison Fordi õnnetuse tõttu kohtuasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tugevuselt viies ehk III liiga on on jaotatud nelja piirkonda, igas tsoonis on 12 võistkonda. Samas tsoonis olevad võistkonnad mängivad omavahel läbi kahel korral (kodus ja võõrsil), misjärel selgub piirkonna võitja. Hooaja lõpus selgub ka liigavõitja. Võistlusega tehakse algust aprillis.
III liiga koosseis:
Põhi: JK Retro, JK Tallinna Kalev III, Tallinna FC Castovanni Eagles, Nõmme Kalju FC III, Pirita JK Reliikvia, Tallinna KSK FC Štrommi, Saku Sporting, Tallinna FC Eston Villa, Tallinna FC Hell Hunt, Tallinna JK Piraaja II, Tallinna FC Olympic Olybet, Kassisaba FC Igiliikur;
Lõuna: FC Otepää, EMÜ SK, Põlva FC Lootos, SK Tääksi, Tartu JK Welco II, FC Tartu, Navi Vutiselts, FC Tarvastu, Suure-Jaani United, Valga FC Warrior, Tartu Ülikool Fauna, Vastseliina FC Tannem;
Ida: Maardu United, Koeru JK, Maardu Linnameeskond II, JK Kaitseliit Kalev, FC Järva-Jaani, JK Loo, Rakvere JK Tarvas II, Tallinna FC Infonet III, JK Väätsa Vald, Ambla Vallameeskond, Harju JK, Kohtla-Järve JK Järve II;
Lääs: Kärdla LM, Läänemaa JK Haapsalu, Lihula JK, Pakri SK Alexela, JK Kernu Kadakas, Pärnu JK Poseidon, Pärnu JK Vaprus, FC Zenit Tallinn, FC Lelle, Raplamaa JK, FC Nõmme United II, Lasnamäe JK Ajax II.
Eesti meistrivõistluste meeste IV liigas mängib tänavu 27 meeskonda, kes on jaotatud kolme piirkonda – Lõuna, Põhi/Lääs ning Põhi/Ida. Tallinna meeskonnad jaotati eile toimunud loosimisel viimase kahe tsooni vahel ära.
Lõuna piirkonnas pallivad seitse meeskonda, kes mängivad omavahel kolmeringilise turniiri. Põhi/Lääs ning Põhi/Ida tsoonis osaleb kümme meeskonda, kes peavad kaheringilise turniiri, mis tähendab, et kõikide tsoonide meeskonnad peavad uuel hooajal 18 mängu.
Hooaja lõpus selgitatakse välja ka liigavõitjad. Tugevuselt kuuenda ehk IV liigaga tehakse samuti algust aprillis.
IV liiga koossseis:
Ida/Põhi: Tallinna Depoo, Raasiku FC Joker II, Türi JK Ganvix II, Kristiine JK, Tallinna FC TransferWise, Tallinna Jalgpalliselts, Tallinna FC Soccernet, Tallinna FC Twister, Tallinna FC Reaal, Tallinna FC All In;
Põhi/Lääs: RJK Märjamaa, FC Haapsalu Harrastajad, Trummi SK Kohila, Tallinna JK Augur, Tallinna FC Majandusmagister, FC Toompea, Rumori Calcio Tallinn, Tallinna FC Eston Villa II, Tabasalu JK Charma II, JK Jalgpallihaigla;
Lõuna: Tartu JK Tammeka U19, SK Roosu, FC Helios Võru, FC Elva II, FC Jõgeva Wolves, FC Helios Tartu, Viljandi JK Tulevik III. | Madalamates jalgpalliliigades mängib tänavu 75 võistkonda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tugevuselt viies ehk III liiga on on jaotatud nelja piirkonda, igas tsoonis on 12 võistkonda. Samas tsoonis olevad võistkonnad mängivad omavahel läbi kahel korral (kodus ja võõrsil), misjärel selgub piirkonna võitja. Hooaja lõpus selgub ka liigavõitja. Võistlusega tehakse algust aprillis.
III liiga koosseis:
Põhi: JK Retro, JK Tallinna Kalev III, Tallinna FC Castovanni Eagles, Nõmme Kalju FC III, Pirita JK Reliikvia, Tallinna KSK FC Štrommi, Saku Sporting, Tallinna FC Eston Villa, Tallinna FC Hell Hunt, Tallinna JK Piraaja II, Tallinna FC Olympic Olybet, Kassisaba FC Igiliikur;
Lõuna: FC Otepää, EMÜ SK, Põlva FC Lootos, SK Tääksi, Tartu JK Welco II, FC Tartu, Navi Vutiselts, FC Tarvastu, Suure-Jaani United, Valga FC Warrior, Tartu Ülikool Fauna, Vastseliina FC Tannem;
Ida: Maardu United, Koeru JK, Maardu Linnameeskond II, JK Kaitseliit Kalev, FC Järva-Jaani, JK Loo, Rakvere JK Tarvas II, Tallinna FC Infonet III, JK Väätsa Vald, Ambla Vallameeskond, Harju JK, Kohtla-Järve JK Järve II;
Lääs: Kärdla LM, Läänemaa JK Haapsalu, Lihula JK, Pakri SK Alexela, JK Kernu Kadakas, Pärnu JK Poseidon, Pärnu JK Vaprus, FC Zenit Tallinn, FC Lelle, Raplamaa JK, FC Nõmme United II, Lasnamäe JK Ajax II.
Eesti meistrivõistluste meeste IV liigas mängib tänavu 27 meeskonda, kes on jaotatud kolme piirkonda – Lõuna, Põhi/Lääs ning Põhi/Ida. Tallinna meeskonnad jaotati eile toimunud loosimisel viimase kahe tsooni vahel ära.
Lõuna piirkonnas pallivad seitse meeskonda, kes mängivad omavahel kolmeringilise turniiri. Põhi/Lääs ning Põhi/Ida tsoonis osaleb kümme meeskonda, kes peavad kaheringilise turniiri, mis tähendab, et kõikide tsoonide meeskonnad peavad uuel hooajal 18 mängu.
Hooaja lõpus selgitatakse välja ka liigavõitjad. Tugevuselt kuuenda ehk IV liigaga tehakse samuti algust aprillis.
IV liiga koossseis:
Ida/Põhi: Tallinna Depoo, Raasiku FC Joker II, Türi JK Ganvix II, Kristiine JK, Tallinna FC TransferWise, Tallinna Jalgpalliselts, Tallinna FC Soccernet, Tallinna FC Twister, Tallinna FC Reaal, Tallinna FC All In;
Põhi/Lääs: RJK Märjamaa, FC Haapsalu Harrastajad, Trummi SK Kohila, Tallinna JK Augur, Tallinna FC Majandusmagister, FC Toompea, Rumori Calcio Tallinn, Tallinna FC Eston Villa II, Tabasalu JK Charma II, JK Jalgpallihaigla;
Lõuna: Tartu JK Tammeka U19, SK Roosu, FC Helios Võru, FC Elva II, FC Jõgeva Wolves, FC Helios Tartu, Viljandi JK Tulevik III.
### Response:
Madalamates jalgpalliliigades mängib tänavu 75 võistkonda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kurdistani piirkond ei arene ilma Iraagita ja Iraak tuleb kõigis tema osades ühendada," ütles Abadi Berliinis ajakirjanikele pärast kohtumist Saksa kantsleri Angela Merkeliga.
"Kurdistan on Iraagi osa ja ma loodan, et jääb selleks."
Iraagi kurdide liider Massud Barzani kuulutas veebruari algul, et kurdidel on tulnud aeg viia läbi referendum riikluse küsimuses, ehkki Kurdistani vaevavad sarnaselt ülejäänud Iraagiga tõsised majandusprobleemid.
Piirkonnas kasvab rahulolematus, sest töötasu on maksmata ja valitsussektori palku kärbitakse. Veebruaris avaldasid meelt arstid ja liikluspolitseinikud.
Abadi tõi esile toornafta hinnalanguse mõju Iraagi majandusele ja ütles, et naftatulud on kahanenud 15 protsendini kahe aasta tagusest tasemest. Ta kutsus rahvusvahelist kogukonda appi Iraagi majandust turgutama. | Iraagi peaminister: Kurdistan on Iraagi osa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kurdistani piirkond ei arene ilma Iraagita ja Iraak tuleb kõigis tema osades ühendada," ütles Abadi Berliinis ajakirjanikele pärast kohtumist Saksa kantsleri Angela Merkeliga.
"Kurdistan on Iraagi osa ja ma loodan, et jääb selleks."
Iraagi kurdide liider Massud Barzani kuulutas veebruari algul, et kurdidel on tulnud aeg viia läbi referendum riikluse küsimuses, ehkki Kurdistani vaevavad sarnaselt ülejäänud Iraagiga tõsised majandusprobleemid.
Piirkonnas kasvab rahulolematus, sest töötasu on maksmata ja valitsussektori palku kärbitakse. Veebruaris avaldasid meelt arstid ja liikluspolitseinikud.
Abadi tõi esile toornafta hinnalanguse mõju Iraagi majandusele ja ütles, et naftatulud on kahanenud 15 protsendini kahe aasta tagusest tasemest. Ta kutsus rahvusvahelist kogukonda appi Iraagi majandust turgutama.
### Response:
Iraagi peaminister: Kurdistan on Iraagi osa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loo keskne tegelane on Raine, hilisesse keskikka jõudnud südamlik ja tagasihoidlik mees, kes on sunnitud oma elu justkui otsast alustama. Tema töökoht koondati, abielu sai ühel hetkel otsa ning hoole ja armastusega rajatud kodumajas elab nüüd eksnaine koos oma uue elukaaslasega. Mis seal siis ikka. Selline on elu.
Raine on inimene, kes ei ole iseennast kunagi esikohale seadnud. Pigem vastupidi. Ta on vähenõudlik, rõõmsameelne ja usaldav, alati valmis kaasinimesi aitama. Ent vaatamata kõigele võib minna mõnikord nii, et me ei märka Rainesid endi kõrval. Või kas me oskame neid hoida ja väärtustada? Kellegi isa, vanaisa, töökaaslane, majanaaber... Oleme me neile vähemalt tänulikud?
Egon Nuteri sõnul on tema kehastatav Raine lavastaja Tanel Ingi nägemuses selline naerusuine mees. Ja nii tuligi tal selle rolli jaoks ära õppida, kuidas kaks tundi järjest laval naerunäoga olla, ilma et kramp ei tekiks. "Väikesed erandid ikka tulevad," lisas ta.
Soome autori Sirkku Peltola värske näidend "Erakordselt heatahtlik mees" kandideeris 2014. aastal Soome parima näidendi auhinnale. Originaalis kannab näidend pealkirja "Ihmisellinen mies". Täpset vastet sõnale ihmisellinen nüüdisaegses soome keeles pole. Autori lahtiseletus pealkirjale kõlab järgmiselt: "Ihmisellinen on vana soome sõna ja märksa laiema tähendusega kui inhimmilinen [inimlik]. See hõlmab ka mõtet elu väärtusest ja kaasinimese väärtustamisest ning vastandub tänapäevasele üksinda läbilöömise ja konkurentsi mentaliteedile, kus leidub kohta vaid nooruslikele võitjatüüpidele. Näidendi peategelane Raine vastab sellele kirjeldusele. Ta aitab inimesi enda ümber, teeb seda omal vaiksel ja märkamatul moel, kuid mõjutab kõiki ja kõike ning jätab endast maha jälje, mis on suurem kui ta ise: tahtmise elada, kasvada ja küpseda, ning kui on aeg, siis lendu tõusta."
Sirkku Peltola on üks enim mängitud soome nüüdisaja näitekirjanikke. Ta on kirjutanud üle kolmekümne näidendi ja teeninud rohkelt auhindu. Oma tekstides, mis on populaarsed ka väljaspool Soomet, kujutab ta sotsiaalseid probleeme ja elulisi olukordi tihti kergelt groteskses võtmes.
Eestis on Sirkku Peltola näidendeid lavastatud seni kahel korral: "Soome hobune" 2007. a Eesti Draamateatris (lavastaja Roman Baskin) ja "Väike raha" 2011. a Ugalas (lavastaja Tanel Ingi).
Laval on lisaks Egon Nuterile Andres Tabun, Aarne Soro, Klaudia Tiitsmaa, Tarvo Vridolin, Triinu Meriste, Kata-Riina Luide, Luule Komissarov ja Kiiri Tamm.
Lavastuse kunstnik on Jaanus Laagriküll ning muusikalise kujunduse on teinud lavastaja Tanel Ingi kahasse Taago Tubinaga. Valguskujunduse autor on Rene Liivamägi. | Ugalas esietendub lugu ühest erakordselt heatahtlikust mehest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo keskne tegelane on Raine, hilisesse keskikka jõudnud südamlik ja tagasihoidlik mees, kes on sunnitud oma elu justkui otsast alustama. Tema töökoht koondati, abielu sai ühel hetkel otsa ning hoole ja armastusega rajatud kodumajas elab nüüd eksnaine koos oma uue elukaaslasega. Mis seal siis ikka. Selline on elu.
Raine on inimene, kes ei ole iseennast kunagi esikohale seadnud. Pigem vastupidi. Ta on vähenõudlik, rõõmsameelne ja usaldav, alati valmis kaasinimesi aitama. Ent vaatamata kõigele võib minna mõnikord nii, et me ei märka Rainesid endi kõrval. Või kas me oskame neid hoida ja väärtustada? Kellegi isa, vanaisa, töökaaslane, majanaaber... Oleme me neile vähemalt tänulikud?
Egon Nuteri sõnul on tema kehastatav Raine lavastaja Tanel Ingi nägemuses selline naerusuine mees. Ja nii tuligi tal selle rolli jaoks ära õppida, kuidas kaks tundi järjest laval naerunäoga olla, ilma et kramp ei tekiks. "Väikesed erandid ikka tulevad," lisas ta.
Soome autori Sirkku Peltola värske näidend "Erakordselt heatahtlik mees" kandideeris 2014. aastal Soome parima näidendi auhinnale. Originaalis kannab näidend pealkirja "Ihmisellinen mies". Täpset vastet sõnale ihmisellinen nüüdisaegses soome keeles pole. Autori lahtiseletus pealkirjale kõlab järgmiselt: "Ihmisellinen on vana soome sõna ja märksa laiema tähendusega kui inhimmilinen [inimlik]. See hõlmab ka mõtet elu väärtusest ja kaasinimese väärtustamisest ning vastandub tänapäevasele üksinda läbilöömise ja konkurentsi mentaliteedile, kus leidub kohta vaid nooruslikele võitjatüüpidele. Näidendi peategelane Raine vastab sellele kirjeldusele. Ta aitab inimesi enda ümber, teeb seda omal vaiksel ja märkamatul moel, kuid mõjutab kõiki ja kõike ning jätab endast maha jälje, mis on suurem kui ta ise: tahtmise elada, kasvada ja küpseda, ning kui on aeg, siis lendu tõusta."
Sirkku Peltola on üks enim mängitud soome nüüdisaja näitekirjanikke. Ta on kirjutanud üle kolmekümne näidendi ja teeninud rohkelt auhindu. Oma tekstides, mis on populaarsed ka väljaspool Soomet, kujutab ta sotsiaalseid probleeme ja elulisi olukordi tihti kergelt groteskses võtmes.
Eestis on Sirkku Peltola näidendeid lavastatud seni kahel korral: "Soome hobune" 2007. a Eesti Draamateatris (lavastaja Roman Baskin) ja "Väike raha" 2011. a Ugalas (lavastaja Tanel Ingi).
Laval on lisaks Egon Nuterile Andres Tabun, Aarne Soro, Klaudia Tiitsmaa, Tarvo Vridolin, Triinu Meriste, Kata-Riina Luide, Luule Komissarov ja Kiiri Tamm.
Lavastuse kunstnik on Jaanus Laagriküll ning muusikalise kujunduse on teinud lavastaja Tanel Ingi kahasse Taago Tubinaga. Valguskujunduse autor on Rene Liivamägi.
### Response:
Ugalas esietendub lugu ühest erakordselt heatahtlikust mehest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koduköök on viimase saja aasta jooksul teinud ruumina läbi suure arengu. Tänase köögi lähteideed lähevad oma põhijoontes tagasi 20. sajandi algusesse, kui senise ruumiloogika ja funktsioneerimise põhimõtted vahetas välja moodsatel alustel kujundatud köök.
Tänaseks on tavapärane, et köök on paljude funktsioonidega koduruum, mis eristub ülejäänud majapidamisest oma siledate pindade ja rohkete masinatega. Köögi uuendamisel ammutati möödunud sajandi alguses ideid nii laevaköökidest kui tööstuses rakendatud liigseid samme ja liigutusi välistavatest ratsionaliseerimisideedest ja hügieeninõuetest, mis suunasid tähelepanu tolmu ja bakterite vältimisele. Tugevaks tõukeks muutustele oli tollane naiste eneseteadvuse tõus ja keskendumine kodumajandusele kui traditsioonilisele naiste tegevusalale. Köögi otstarbekohaseks muutmise protsessile aitas Euroopas kaasa esimese maailmasõja järgne eluasemekriis, mille lahendamiseks oli vaja ehitada suur hulk uusi väikekortereid, kus tavalised funktsioonid olid olemas oluliselt tihendatumal kujul.
Eestisse jõudsid need ideed eelkõige Ameerika ja Saksa näidete toel 1930. aastatel. Siit sai alguse köögi tähenduse ümbermõtestamine mitme kümnendi vältel.
Näitus markeerib koduköögi arengut, peatudes tüüpilisel köögiruumil ja sellega seotud esemelise maailma muutumisel. Näitus tõstab esile köögiga seotud unikaalsete tarbeesmete tähenduse 1930. aastatest alates kuni tänaseni. Eesti disaini ja tarbekunsti suhtest köögitemaatikasse ligi saja aasta jooksul annavad esemete endi kõrval tunnistust plaanid, kavandid ja fotomaterjal. Lisaks köögi ruumilisele ja funktsionaalsele arengule saab näha selle alaga seotud disainilahendusi ja esemekujundust ning köögiga seotud märksõnadest ja teemadest tõukuvat unikaalloomingut muuseumi kogudest.
Näituse kuraatoriks on Kai Lobjakas, kujundajaks Arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid, graafiline disain Indrek Sirkel | Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatakse näitus, mis keskendub köögiruumile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koduköök on viimase saja aasta jooksul teinud ruumina läbi suure arengu. Tänase köögi lähteideed lähevad oma põhijoontes tagasi 20. sajandi algusesse, kui senise ruumiloogika ja funktsioneerimise põhimõtted vahetas välja moodsatel alustel kujundatud köök.
Tänaseks on tavapärane, et köök on paljude funktsioonidega koduruum, mis eristub ülejäänud majapidamisest oma siledate pindade ja rohkete masinatega. Köögi uuendamisel ammutati möödunud sajandi alguses ideid nii laevaköökidest kui tööstuses rakendatud liigseid samme ja liigutusi välistavatest ratsionaliseerimisideedest ja hügieeninõuetest, mis suunasid tähelepanu tolmu ja bakterite vältimisele. Tugevaks tõukeks muutustele oli tollane naiste eneseteadvuse tõus ja keskendumine kodumajandusele kui traditsioonilisele naiste tegevusalale. Köögi otstarbekohaseks muutmise protsessile aitas Euroopas kaasa esimese maailmasõja järgne eluasemekriis, mille lahendamiseks oli vaja ehitada suur hulk uusi väikekortereid, kus tavalised funktsioonid olid olemas oluliselt tihendatumal kujul.
Eestisse jõudsid need ideed eelkõige Ameerika ja Saksa näidete toel 1930. aastatel. Siit sai alguse köögi tähenduse ümbermõtestamine mitme kümnendi vältel.
Näitus markeerib koduköögi arengut, peatudes tüüpilisel köögiruumil ja sellega seotud esemelise maailma muutumisel. Näitus tõstab esile köögiga seotud unikaalsete tarbeesmete tähenduse 1930. aastatest alates kuni tänaseni. Eesti disaini ja tarbekunsti suhtest köögitemaatikasse ligi saja aasta jooksul annavad esemete endi kõrval tunnistust plaanid, kavandid ja fotomaterjal. Lisaks köögi ruumilisele ja funktsionaalsele arengule saab näha selle alaga seotud disainilahendusi ja esemekujundust ning köögiga seotud märksõnadest ja teemadest tõukuvat unikaalloomingut muuseumi kogudest.
Näituse kuraatoriks on Kai Lobjakas, kujundajaks Arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid, graafiline disain Indrek Sirkel
### Response:
Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatakse näitus, mis keskendub köögiruumile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestist osaleb mängudel 28 liikmeline delegatsioon, kuhu kuulub 17 sportlast, 10 treenerit ja tugipersonali liiget ning 1 mängude „Young Ambassador“ programmis osalev vabatahtlik.
Eesti delegatsioon on praeguseks juba täiskoosseisus jõudnud Lillehammerisse ja ennast olümpiakülas sisse seadnud. Täna tutvutakse võistluspaikadega ja tehakse ka kergemaid treeninguid.
Homme hommikul asuvad võistlustulle juba ka esimesed sportlased. Eesti curlingu võistkond (Kristin Laidsalu, Britta Sillaots, Jarl Guštšin, Eiko-Siim Peips) kohtub olümpiaturniiri avamängus reedel kell 11.30 Kanada koondisega.
Noorte taliolümpiamängud avatseremoonia toimub homme Lysgårdsbakkene suusahüpete keskuses algusega kell 18.00.
Ülekandeid ja videoid võistlustest ja avatseremooniast saab vaadata läbi Rahvusvahelise Olümpiakomitee Youtube kanali.
Eesti koondis Lillehammeris:
Mäesuusatamine - Anna Lotta Jõgeva.
Laskesuusatamine - Hanna Moor, Anneliis Viilukas, Robert Heldna, Mart Všivtsev.
Murdmaasuusatamine - Stine-Lise Truu, Kaarel Karri.
Curling - Kristin Laidsalu, Britta Sillaots, Jarl Guštšin, Eiko-Siim Peips.
Iluuisutamine jäätants - Viktorija Semenjuk, Artur Gruzdev.
Suusahüpped – Artti Aigro.
Kahevõistlus - Andreas Ilves.
Kiiruisutamine - Kaspar Kaljuvee, Kermo Voitka.
Noorte OM erineb teistest spordivõistlustest põhjaliku haridus- ja kultuuriprogrammi poolest. Paralleelselt võistlustega toimuvad erinevad loengud, kohtumised, töötoad.
Eesmärk on inspireerida noori spordi kõrvalt rohkem õppima ja ennast arendama. Läbi erinevate kultuuriliste ettevõtmiste püütakse kasvatada noortes sallivust ja paremat üksteise mõistmist, leida uusi sõpru, mõista olümpia väärtuseid.
Noorte taliolümpiamängude üheks eripäraks on, et sellel võistlusel rakendatakse mitmeid innovaatilisi uuendusi ja võistlusformaate.
Näitena võib tuua põhjamaades aina laiemalt leviv suusakross, mille distantsi pikkus on sarnane tavapärasele suusasprindile, kuid raja profiili on lisatud mitmeid tehniliselt keerukamaid lõike. Raja raksemaks muutmiseks võib olla trassile lisatud järske pöördeid, kurve või ka hüppeid.
Uuendusena on kavas ka laskesuusatamise sega teatesõit, kus lisaks ühes koos võistlevatele mees- ja naissportlastele on uuenduseks see, et lasketiirudes saavad sportlased valida püsti või lamades laskeasendi vahel. Sõltuvalt laskmisasendist on ka sihtmärkide kaugus lähemal või kaugemal.
Esmakordselt on suurvõistluste programmis ühebobi võistlus ja kombineeritud suusatamise ja lumelauasõidu teatevõistlus suusa-lumelauakross.
Esimesed noorte taliolümpiamängud toimusid 2012. aastal Innsbruckis, kus Eestit esindas 17 noorsportlast, kes võistlesid 7 spordialal. Esimestel noorte taliolümpiamängudel osales kokku 1059 sportlast 60 riigist ja medaleid anti välja 15 spordialal. Eesti edukaima sportlasena võitis laskesuusataja Rene Zahkna Innsbruckis kaks hõbemedalit. | Reedel algavad Lillehammeris II noorte taliolümpiamängud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestist osaleb mängudel 28 liikmeline delegatsioon, kuhu kuulub 17 sportlast, 10 treenerit ja tugipersonali liiget ning 1 mängude „Young Ambassador“ programmis osalev vabatahtlik.
Eesti delegatsioon on praeguseks juba täiskoosseisus jõudnud Lillehammerisse ja ennast olümpiakülas sisse seadnud. Täna tutvutakse võistluspaikadega ja tehakse ka kergemaid treeninguid.
Homme hommikul asuvad võistlustulle juba ka esimesed sportlased. Eesti curlingu võistkond (Kristin Laidsalu, Britta Sillaots, Jarl Guštšin, Eiko-Siim Peips) kohtub olümpiaturniiri avamängus reedel kell 11.30 Kanada koondisega.
Noorte taliolümpiamängud avatseremoonia toimub homme Lysgårdsbakkene suusahüpete keskuses algusega kell 18.00.
Ülekandeid ja videoid võistlustest ja avatseremooniast saab vaadata läbi Rahvusvahelise Olümpiakomitee Youtube kanali.
Eesti koondis Lillehammeris:
Mäesuusatamine - Anna Lotta Jõgeva.
Laskesuusatamine - Hanna Moor, Anneliis Viilukas, Robert Heldna, Mart Všivtsev.
Murdmaasuusatamine - Stine-Lise Truu, Kaarel Karri.
Curling - Kristin Laidsalu, Britta Sillaots, Jarl Guštšin, Eiko-Siim Peips.
Iluuisutamine jäätants - Viktorija Semenjuk, Artur Gruzdev.
Suusahüpped – Artti Aigro.
Kahevõistlus - Andreas Ilves.
Kiiruisutamine - Kaspar Kaljuvee, Kermo Voitka.
Noorte OM erineb teistest spordivõistlustest põhjaliku haridus- ja kultuuriprogrammi poolest. Paralleelselt võistlustega toimuvad erinevad loengud, kohtumised, töötoad.
Eesmärk on inspireerida noori spordi kõrvalt rohkem õppima ja ennast arendama. Läbi erinevate kultuuriliste ettevõtmiste püütakse kasvatada noortes sallivust ja paremat üksteise mõistmist, leida uusi sõpru, mõista olümpia väärtuseid.
Noorte taliolümpiamängude üheks eripäraks on, et sellel võistlusel rakendatakse mitmeid innovaatilisi uuendusi ja võistlusformaate.
Näitena võib tuua põhjamaades aina laiemalt leviv suusakross, mille distantsi pikkus on sarnane tavapärasele suusasprindile, kuid raja profiili on lisatud mitmeid tehniliselt keerukamaid lõike. Raja raksemaks muutmiseks võib olla trassile lisatud järske pöördeid, kurve või ka hüppeid.
Uuendusena on kavas ka laskesuusatamise sega teatesõit, kus lisaks ühes koos võistlevatele mees- ja naissportlastele on uuenduseks see, et lasketiirudes saavad sportlased valida püsti või lamades laskeasendi vahel. Sõltuvalt laskmisasendist on ka sihtmärkide kaugus lähemal või kaugemal.
Esmakordselt on suurvõistluste programmis ühebobi võistlus ja kombineeritud suusatamise ja lumelauasõidu teatevõistlus suusa-lumelauakross.
Esimesed noorte taliolümpiamängud toimusid 2012. aastal Innsbruckis, kus Eestit esindas 17 noorsportlast, kes võistlesid 7 spordialal. Esimestel noorte taliolümpiamängudel osales kokku 1059 sportlast 60 riigist ja medaleid anti välja 15 spordialal. Eesti edukaima sportlasena võitis laskesuusataja Rene Zahkna Innsbruckis kaks hõbemedalit.
### Response:
Reedel algavad Lillehammeris II noorte taliolümpiamängud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olen kokku seadnud neli nädalat järjest "Eesti Popsi" saateid. Uute Eesti plaatide tihe sadu on kohe aasta algusest lahti läinud: Wolfredt, Djerro, Martin-Eero Kõressaar, Sammalhabe ja Quarah. Ja sellist vinüülide üksteise otsa tulekut ei mäletagi – on ilmunud või kohe ilmumas rida kaheteisttolliseid: Taavi Tulev, Tehnoloogiline Päike, Jakob Juhkam, Exit Safe Mode, Ekke, Rainer Jancis ja Metro Luminal; Misha Panfilovilt, Uku Kuudilt ja Vaiko Eplikult seitsmetolline. Nende seas võib vabalt olla juba aasta plaat. Lisaks on kõrvu jäänud üksiklugusid, näiteks on välja ujunud salastatud elektrooniline popduo Space Beach, keda soovitan Soundcloudist kuulata, midagi uut ja värsket kodumaises muusikapildis.
Ühiskonnas toimuvatesse diskussioonidesse on kinni jäädud, ühed ja samad lahendamata teemad on ülal. Lisaks tekivad uued, kasvõi töökohtade massiline kadumine, mis on ilmselt suuremate protsesside osa. Millised on üldse tuleviku erialad, õppekavad, tööd, mida inimesed tegema hakkavad ja kuidas elatavad end? Närvilisust ja negatiivsust on palju. Helgeid päid lahenduste leidmisel ning autoriteetseid ja julgeid visionääre-suunanäitajaid mitte piisavalt.
Kerkivad ka üldisemad küsimused. Kui kaua põleb päike? Millises maailmas elavad meie järglased? Kas ja millal võib jõuda sõda meie koduõuele?
Isiklikus plaanis tunnetan ja uurin, küpsetan mõtteid ja valmistan ette end tihedamaks tegevusperioodiks. Esiplaanil ikka muusika. Suur osa minu järgmisest, loodusteemalisest kauamängivast on välja mõeldud, aga kõik on vaja veel lõpuni viia, salvestada ja produtseerida. See materjal tuleb kammerlikum, aga ega ma veel päris lõppu ka ei näe, jätan üllatustele ukse avatuks. Selleaastasel Tallin Music Weekil astun üles "Kuidas ehitada kosmoselaeva?" kavaga.
Ainuke kord seda veel live’s näha. Seejärel vaatan, kuhu ja millega edasi. Järekorras on mitu asja.
Ja ootan juba Ennio Morricone juubelituuri kontserti, mis toimub 23. märtsil Helsingis. Minek!" | Mis toimub? Janek Murd: ootan juba Morricone kontserti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen kokku seadnud neli nädalat järjest "Eesti Popsi" saateid. Uute Eesti plaatide tihe sadu on kohe aasta algusest lahti läinud: Wolfredt, Djerro, Martin-Eero Kõressaar, Sammalhabe ja Quarah. Ja sellist vinüülide üksteise otsa tulekut ei mäletagi – on ilmunud või kohe ilmumas rida kaheteisttolliseid: Taavi Tulev, Tehnoloogiline Päike, Jakob Juhkam, Exit Safe Mode, Ekke, Rainer Jancis ja Metro Luminal; Misha Panfilovilt, Uku Kuudilt ja Vaiko Eplikult seitsmetolline. Nende seas võib vabalt olla juba aasta plaat. Lisaks on kõrvu jäänud üksiklugusid, näiteks on välja ujunud salastatud elektrooniline popduo Space Beach, keda soovitan Soundcloudist kuulata, midagi uut ja värsket kodumaises muusikapildis.
Ühiskonnas toimuvatesse diskussioonidesse on kinni jäädud, ühed ja samad lahendamata teemad on ülal. Lisaks tekivad uued, kasvõi töökohtade massiline kadumine, mis on ilmselt suuremate protsesside osa. Millised on üldse tuleviku erialad, õppekavad, tööd, mida inimesed tegema hakkavad ja kuidas elatavad end? Närvilisust ja negatiivsust on palju. Helgeid päid lahenduste leidmisel ning autoriteetseid ja julgeid visionääre-suunanäitajaid mitte piisavalt.
Kerkivad ka üldisemad küsimused. Kui kaua põleb päike? Millises maailmas elavad meie järglased? Kas ja millal võib jõuda sõda meie koduõuele?
Isiklikus plaanis tunnetan ja uurin, küpsetan mõtteid ja valmistan ette end tihedamaks tegevusperioodiks. Esiplaanil ikka muusika. Suur osa minu järgmisest, loodusteemalisest kauamängivast on välja mõeldud, aga kõik on vaja veel lõpuni viia, salvestada ja produtseerida. See materjal tuleb kammerlikum, aga ega ma veel päris lõppu ka ei näe, jätan üllatustele ukse avatuks. Selleaastasel Tallin Music Weekil astun üles "Kuidas ehitada kosmoselaeva?" kavaga.
Ainuke kord seda veel live’s näha. Seejärel vaatan, kuhu ja millega edasi. Järekorras on mitu asja.
Ja ootan juba Ennio Morricone juubelituuri kontserti, mis toimub 23. märtsil Helsingis. Minek!"
### Response:
Mis toimub? Janek Murd: ootan juba Morricone kontserti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See ebaseaduslik sisseränne üle idapiiri on meie jaoks vaieldamatult kõige suurem väljakutse," märkis ta Yle uudistele.
Viimastel kuudel on Soome idapiirile saabunud üle 1000 varjupaigataotleja ning Soome piirivalve kardab, et olukord võib veel oluliselt keerulisemaks muutuda ja saabujate arv kasvada.
"Praktiliselt on potentsiaal piiritu. Sadadest tuhandetest miljonite inimesteni, kes kõik on valmis Venemaalt lahkuma. Selles mõttes on olukord murettekitav. Mitte ainult Soome, vaid ka teiste Euroopa riikide jaoks," selgitas Põlissoomlasi esindav kaitseminister.
Niinistö arvates on seega tegu üleeuroopalise väljakutsega, kui migrantidevoogu hakatakse peale Soome ka mujale suunama.
Kaitseminister toonitas, et Soome idapiiri puhul ta NATO-le mingit rolli ei näe, kuid üldise Läänemere julgeolekusituatsiooni raames küll.
Niinistö avaldas lootust, et NATO suurenev kohalolek Soome lähipiirkonnas mõjub stabiliseerivalt, mitte ei lisa pingeid.
Soome ja Rootsi osalesid käesoleval nädalal esimest korda NATO kaitseministrite kohtumisel. Kaks NATO-sse mitte kuuluvat riiki tegid seda nn süvendatud partnerlusprogrammi raames. | Soome kaitseminister: meie suurimaks väljakutseks on illegaalne sisseränne üle idapiiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See ebaseaduslik sisseränne üle idapiiri on meie jaoks vaieldamatult kõige suurem väljakutse," märkis ta Yle uudistele.
Viimastel kuudel on Soome idapiirile saabunud üle 1000 varjupaigataotleja ning Soome piirivalve kardab, et olukord võib veel oluliselt keerulisemaks muutuda ja saabujate arv kasvada.
"Praktiliselt on potentsiaal piiritu. Sadadest tuhandetest miljonite inimesteni, kes kõik on valmis Venemaalt lahkuma. Selles mõttes on olukord murettekitav. Mitte ainult Soome, vaid ka teiste Euroopa riikide jaoks," selgitas Põlissoomlasi esindav kaitseminister.
Niinistö arvates on seega tegu üleeuroopalise väljakutsega, kui migrantidevoogu hakatakse peale Soome ka mujale suunama.
Kaitseminister toonitas, et Soome idapiiri puhul ta NATO-le mingit rolli ei näe, kuid üldise Läänemere julgeolekusituatsiooni raames küll.
Niinistö avaldas lootust, et NATO suurenev kohalolek Soome lähipiirkonnas mõjub stabiliseerivalt, mitte ei lisa pingeid.
Soome ja Rootsi osalesid käesoleval nädalal esimest korda NATO kaitseministrite kohtumisel. Kaks NATO-sse mitte kuuluvat riiki tegid seda nn süvendatud partnerlusprogrammi raames.
### Response:
Soome kaitseminister: meie suurimaks väljakutseks on illegaalne sisseränne üle idapiiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõeldes suusatamisele ja lumelauaga sõitmisele, meenub esmalt lumi. Võrtsjärvel on see esindatud väga vedelal kujul ja esmapilgul näib võistlejate tegevus välja suuresti hullumeelsena. Iga päevaga lähevad jääolud kehvemaks ja kuni 5 cm sügavune lainetav vesi teeb sõiduolud keeruliseks. Nii võib näha võistlejaid pakkimas oma jalgu küll toidukilesse, küll kilekottidesse, sest sõites satub vesi nii saapasse, kui mujale ja kukkumise korral on külm suplus garanteeritud. Seda, kuidas nad jää peal olevas vees hakkama saavad, teavad küll vaid nemad ise, aga suure tõenäosusega aitab sellele kaasa hoolikas suusa- ja lumelauakantide teritamine.
Purjelauakelkude klassis ei andnud konkurentidele lühiraja slaalomi distsipliinis (Short Track Slalom) ühtegi võimalust leedukas Paulius Voverys, kes võitis kõik viis võistlussõitu. Kõik teised kohad sai slaalomi distsipliinis 2014. aasta talisurfi Euroopa meister Janis Preiss Lätist. Kolmandal kohal on Giedrius Liutkus Leedust, kes tuli üle finišijoone kolm korda kolmandana ning lisaks viienda ja kuuendana. Kaasmaalane Audrius Voverys oli Liutkusega võrdse arvu punktidega neljas. Eestlast parima koha sõitis välja Tõnis Salong, kes lõpetas päeva viieteistkümnendana. Eilse päeva kursisõidu liider Aleksandrs Leontjevs Lätist oli slaalomi distsipliini viie sõidu järel viies. Slaalomi distsipliinis kasutati allatuule varianti, kus ühe võistlussõidu distantsil oli viis rajamärki, mille vahel sikk-sakke tehes võistlussõit peetud saigi.
Tiibade klassis võttis slaalomi distsipliinis kõik esikohad rootslane Carl James ning teised kohad kaasmaalane Johan Sjöstrand. Kolmanda positsiooni sõitis välja Miroslav Pacold Tšehhist.
Loheklassis võisteldakse kas suuskade, lumelaua või uiskudega, sest lubatud on kõik kolm erinevat sõiduvahendit. Teisel võistluspäeval startis kokku 20 võistlejat, neli lumelaua, üks uiskude ja ülejäänud suuskadega ning tehti kokku kaheksa starti - neli suuskadega ja neli lumelauaga võistlejatele. Sõideti kursisõidu distsipliinis nn ”vorsti” rada. Distantsi pikkuseks oli 8 km, mille läbimiseks kulus 10 m/s puhuva tuulega ca 4-5 minuti. Loheklassi võistlusala juhiks on Olga Shcherbakova Novosibirskist.
Lohede klassis, kus võisteldakse suuskadel ja uiskudel, oli teistest peajagu üle eilse päeva liider Šveitsist – Ronny Bollhalder, kes võitis täna kõik neli võistlussõitu. Samuti jätkab teisel kohal liidri kaasmaalane Michael Kaspar, kes läbis finišijoone kolmel korral neljandana ja korra kolmandana. Kolmanda positsiooni sõitis välja rootslane Robin Larsson olles täna nii kolmas, neljas kui ka kaks korda viies. Eesti ainsana selles klassis lõpetas Madis Kallas kolmeteistkümnendal kohal.
Lumelauaga lohede klassi esikolmik on ka teise võistluspäeva järel sama, mis esimesel päeval. Lõpetanud sõidud kaks korda teisena ja kaks korda esimesena jätkab liidripositsioonil Alexey Burukhin Venemaalt. Teist kohta hoiab Igor Danilov ja kolmandat Igor Zakhartsev Venemaalt.
Läbi talisurfi maailmameistrivõistluste kõikide päevade peetavas kolmandas distsipliinis - GPS kiirussõidus kogutakse võistlejate tippkiirusi kuni võistluste viimase päevani. Teise võistluspäeva õhtu seisuga on hetke tippkiirust näidanud lohede klassis suuskadel võistlev Felix Kersten Saksamaalt, kes saavutas kiiruseks 93,8 kilomeetrit tunnis. Purjelauakelkude klassis on hetkel tippkiirust näidanud Annika Valkna Eestist, kes saavutas kiiruseks 72,1 kilomeetrit tunnis. | Kolmapäeval võideldi talisurfi MM-il Võrtsjärvel kehvade jääoludega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõeldes suusatamisele ja lumelauaga sõitmisele, meenub esmalt lumi. Võrtsjärvel on see esindatud väga vedelal kujul ja esmapilgul näib võistlejate tegevus välja suuresti hullumeelsena. Iga päevaga lähevad jääolud kehvemaks ja kuni 5 cm sügavune lainetav vesi teeb sõiduolud keeruliseks. Nii võib näha võistlejaid pakkimas oma jalgu küll toidukilesse, küll kilekottidesse, sest sõites satub vesi nii saapasse, kui mujale ja kukkumise korral on külm suplus garanteeritud. Seda, kuidas nad jää peal olevas vees hakkama saavad, teavad küll vaid nemad ise, aga suure tõenäosusega aitab sellele kaasa hoolikas suusa- ja lumelauakantide teritamine.
Purjelauakelkude klassis ei andnud konkurentidele lühiraja slaalomi distsipliinis (Short Track Slalom) ühtegi võimalust leedukas Paulius Voverys, kes võitis kõik viis võistlussõitu. Kõik teised kohad sai slaalomi distsipliinis 2014. aasta talisurfi Euroopa meister Janis Preiss Lätist. Kolmandal kohal on Giedrius Liutkus Leedust, kes tuli üle finišijoone kolm korda kolmandana ning lisaks viienda ja kuuendana. Kaasmaalane Audrius Voverys oli Liutkusega võrdse arvu punktidega neljas. Eestlast parima koha sõitis välja Tõnis Salong, kes lõpetas päeva viieteistkümnendana. Eilse päeva kursisõidu liider Aleksandrs Leontjevs Lätist oli slaalomi distsipliini viie sõidu järel viies. Slaalomi distsipliinis kasutati allatuule varianti, kus ühe võistlussõidu distantsil oli viis rajamärki, mille vahel sikk-sakke tehes võistlussõit peetud saigi.
Tiibade klassis võttis slaalomi distsipliinis kõik esikohad rootslane Carl James ning teised kohad kaasmaalane Johan Sjöstrand. Kolmanda positsiooni sõitis välja Miroslav Pacold Tšehhist.
Loheklassis võisteldakse kas suuskade, lumelaua või uiskudega, sest lubatud on kõik kolm erinevat sõiduvahendit. Teisel võistluspäeval startis kokku 20 võistlejat, neli lumelaua, üks uiskude ja ülejäänud suuskadega ning tehti kokku kaheksa starti - neli suuskadega ja neli lumelauaga võistlejatele. Sõideti kursisõidu distsipliinis nn ”vorsti” rada. Distantsi pikkuseks oli 8 km, mille läbimiseks kulus 10 m/s puhuva tuulega ca 4-5 minuti. Loheklassi võistlusala juhiks on Olga Shcherbakova Novosibirskist.
Lohede klassis, kus võisteldakse suuskadel ja uiskudel, oli teistest peajagu üle eilse päeva liider Šveitsist – Ronny Bollhalder, kes võitis täna kõik neli võistlussõitu. Samuti jätkab teisel kohal liidri kaasmaalane Michael Kaspar, kes läbis finišijoone kolmel korral neljandana ja korra kolmandana. Kolmanda positsiooni sõitis välja rootslane Robin Larsson olles täna nii kolmas, neljas kui ka kaks korda viies. Eesti ainsana selles klassis lõpetas Madis Kallas kolmeteistkümnendal kohal.
Lumelauaga lohede klassi esikolmik on ka teise võistluspäeva järel sama, mis esimesel päeval. Lõpetanud sõidud kaks korda teisena ja kaks korda esimesena jätkab liidripositsioonil Alexey Burukhin Venemaalt. Teist kohta hoiab Igor Danilov ja kolmandat Igor Zakhartsev Venemaalt.
Läbi talisurfi maailmameistrivõistluste kõikide päevade peetavas kolmandas distsipliinis - GPS kiirussõidus kogutakse võistlejate tippkiirusi kuni võistluste viimase päevani. Teise võistluspäeva õhtu seisuga on hetke tippkiirust näidanud lohede klassis suuskadel võistlev Felix Kersten Saksamaalt, kes saavutas kiiruseks 93,8 kilomeetrit tunnis. Purjelauakelkude klassis on hetkel tippkiirust näidanud Annika Valkna Eestist, kes saavutas kiiruseks 72,1 kilomeetrit tunnis.
### Response:
Kolmapäeval võideldi talisurfi MM-il Võrtsjärvel kehvade jääoludega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saudi Araabia siseministeeriumi pressiesindaja sõnul said kaks inimest vigastada, vahendasid Reuters ja BBC.
Ründaja on arreteeritud.
Pressiesindaja sõnul ei ole rünnaku motiivid veel selged ja võimud käsitlevad toimunut kuriteona.
Massitulistamised on Saudi Araabias haruldased, kuid hiljuti on riigis kasvanud ISIS-e rünnakute arv. | Saudi Araabias lasi õpetaja maha kuus oma kolleegi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saudi Araabia siseministeeriumi pressiesindaja sõnul said kaks inimest vigastada, vahendasid Reuters ja BBC.
Ründaja on arreteeritud.
Pressiesindaja sõnul ei ole rünnaku motiivid veel selged ja võimud käsitlevad toimunut kuriteona.
Massitulistamised on Saudi Araabias haruldased, kuid hiljuti on riigis kasvanud ISIS-e rünnakute arv.
### Response:
Saudi Araabias lasi õpetaja maha kuus oma kolleegi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaksikvõidu võtsid soomlannad, kui parim oli Sonja Morsky ajaga 10.13,1 ning teise koha sai Mira Kaskinen tulemusega 10.18,7. Kudre aeg oli 10.30,2 ning koht kolmas.
Evely Kaasiku (EBS) kaotas koondisekaaslasele 13 sekundit ja sai neljanda koha. Kolmanda eestlannana stardis olnud Kaisa Sander lõpetas 16. kohaga (+12.15,7).
"Raja alguse sõitsin veidi konarlikult: ei saanud hästi kaardiga kontakti ning enne esimest punkti kukkusin kergelt, lisaks tegin paar pisiviga. Siis aga läks sooritus sujuvamaks, nii et üldiselt tänane rada mulle sobis ja sõitsin suuremate vigadeta, kommenteeris Daisy Kudre pressiteate vahendusel.
"Tundub, et haigus ei ole võtnud mult kiirust ning hea jooksuvorm on kenasti kandunud üle suusarajale. Tänased jäised olud tegid raja tõsiselt kiireks, tempot võtsid maha vaid sagedased pööramised ja seega võitsid kiired orienteerujad. Olen rahul, et suutsin kiiresti liikuda nii laial kui kitsal rajal, kuid kõrge tempo tõttu lipsas mu teevalikutesse sisse ka kehvemaid ning seetõttu läks kaotsi väärtuslikke sekundeid," sõnas Evely Kaasiku.
Meeste 3,1 km pikkuse ning 13 kontrollpunktiga rajal oli kiireim bulgaarlane Stanimir Belomažev ajaga 10.55,4. Rimmo Rõõm sai 30 startija hulgas ajaga 13.08,5 20. ning Andres Saal 13-30,3-ga 22. koha. | Daisy Kudre sai üliõpilaste suusaorienteerumise MM-i avadistantsil pronksmedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaksikvõidu võtsid soomlannad, kui parim oli Sonja Morsky ajaga 10.13,1 ning teise koha sai Mira Kaskinen tulemusega 10.18,7. Kudre aeg oli 10.30,2 ning koht kolmas.
Evely Kaasiku (EBS) kaotas koondisekaaslasele 13 sekundit ja sai neljanda koha. Kolmanda eestlannana stardis olnud Kaisa Sander lõpetas 16. kohaga (+12.15,7).
"Raja alguse sõitsin veidi konarlikult: ei saanud hästi kaardiga kontakti ning enne esimest punkti kukkusin kergelt, lisaks tegin paar pisiviga. Siis aga läks sooritus sujuvamaks, nii et üldiselt tänane rada mulle sobis ja sõitsin suuremate vigadeta, kommenteeris Daisy Kudre pressiteate vahendusel.
"Tundub, et haigus ei ole võtnud mult kiirust ning hea jooksuvorm on kenasti kandunud üle suusarajale. Tänased jäised olud tegid raja tõsiselt kiireks, tempot võtsid maha vaid sagedased pööramised ja seega võitsid kiired orienteerujad. Olen rahul, et suutsin kiiresti liikuda nii laial kui kitsal rajal, kuid kõrge tempo tõttu lipsas mu teevalikutesse sisse ka kehvemaid ning seetõttu läks kaotsi väärtuslikke sekundeid," sõnas Evely Kaasiku.
Meeste 3,1 km pikkuse ning 13 kontrollpunktiga rajal oli kiireim bulgaarlane Stanimir Belomažev ajaga 10.55,4. Rimmo Rõõm sai 30 startija hulgas ajaga 13.08,5 20. ning Andres Saal 13-30,3-ga 22. koha.
### Response:
Daisy Kudre sai üliõpilaste suusaorienteerumise MM-i avadistantsil pronksmedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmakordselt 13. septembril kehtestatud piirkontrolli ei saa tühistada, sest põgenikevoo vähenemist ei ole lähemal ajal ette näha, ütles ministeerium.
Eelmisel aastal saabus Saksamaale ligi 1,1 miljonit varjupaigataotlejat, suurem osa neist sisenes riiki üle lõunapiiri Austriast.
Piirikontrolli pikendati eelmine kord 13. novembril. | Saksamaa pikendab piirikontrolli kolme kuu võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmakordselt 13. septembril kehtestatud piirkontrolli ei saa tühistada, sest põgenikevoo vähenemist ei ole lähemal ajal ette näha, ütles ministeerium.
Eelmisel aastal saabus Saksamaale ligi 1,1 miljonit varjupaigataotlejat, suurem osa neist sisenes riiki üle lõunapiiri Austriast.
Piirikontrolli pikendati eelmine kord 13. novembril.
### Response:
Saksamaa pikendab piirikontrolli kolme kuu võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaata "MI-d" täna õhtul kell 22.10 ETV-st. | "MI" räägib inimeseks olemisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaata "MI-d" täna õhtul kell 22.10 ETV-st.
### Response:
"MI" räägib inimeseks olemisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tänane uudis osutab kindlasti ka Eesti majanduses olulisele küsimusele – mis valikuid peab tegema riik ettevõtluskeskkonnas, hariduses ning ettevõtjad oma valikutes, näiteks investeerides teadus- ja arendustegevusse, et tootlikus kasvaks. Ehk mõnede aastate pärast jõuaksime majandusega järgmisse liigasse, kus vähese tööjõuga on võimalik luua rohkem väärtust. PKC ju tegelikult ka oma reorganiseerimises sisuliselt seda teeb – Eestisse jääb regiooni peakorter, kallimad töökohad, ning allhange liigub välja," kommenteeris Michal ERR-i uudisteportaalile PKC koondamist.
"Meie kiire palkade kasv eeldab, et tulevikus on tootlikkus kõrgem, et tootmine siin oleks tasuv. PKC on oma väljaöeldus ka seda kinnitanud, et edaspidi pakutakse teadmisi mitte enam allhanget ja see on majanduses pigem järgmisele tasemele liikumine, kus iga inimene loob enam väärtust," rääkis Michal.
"Teine põhjus on tänases olukorras mõneti isegi paradoksaalne. Koondamise taustal napib suures osas Eestis ettevõtjate sõnul vajalikku tööjõudu, sellele viitab oma infos ka PKC. Meil on mõned maakonnad, kus on kvalifitseeritud tööjõudu saadaval, sealhulgas Ida-Virumaa, kus tootmise laiendamine oleks võimalik ja tööpuudust arvestades strateegiliselt hea. Samas Harjumaa olukord, nii numbrites kui ettevõtjate tagasisides, on juba selline, et sobivaid töötajaid ei ole siin enam naljalt saada," lisas minister.
Michali sõnul on uudis, et inimesi koondatakse, kahtlemata negatiivne ja töötukassa koos ettevõtte juhtkonnaga saab siin kohe tegutsema asuda.
"Olemas on nii vahendid reservides, kui oskused inimeste aitamiseks, et keegi ei jääks üksi," sõnas ta.
"Kui negatiivse uudise juures midagi positiivset on, siis see, et Harjumaal on tööpuuduse tase 3,5%, mis on madalaim Eestis, ka keskmise – ca 5%ga võrreldes. Kuus keskmiselt tekib Harjumaal ca 1300 uut töökohta ning töötukassa vahendab aastas 17 000 töövõimalust, mis tähendab, et aasta jooksul koondatavatel inimestel on siinkandis kindel võimalus leida uus töökoht," ütles Michal veel.
Autotööstusele juhtmeköidiseid valmistav rahvusvaheline PKC Grupp, mis annab tööd 707 inimesele, sulgeb 2017. aasta märtsis Eestis tootmise ja koondab aasta jooksul 613 töötajat. | Michal: ehk on aastate pärast vähese tööjõuga võimalik luua rohkem väärtust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tänane uudis osutab kindlasti ka Eesti majanduses olulisele küsimusele – mis valikuid peab tegema riik ettevõtluskeskkonnas, hariduses ning ettevõtjad oma valikutes, näiteks investeerides teadus- ja arendustegevusse, et tootlikus kasvaks. Ehk mõnede aastate pärast jõuaksime majandusega järgmisse liigasse, kus vähese tööjõuga on võimalik luua rohkem väärtust. PKC ju tegelikult ka oma reorganiseerimises sisuliselt seda teeb – Eestisse jääb regiooni peakorter, kallimad töökohad, ning allhange liigub välja," kommenteeris Michal ERR-i uudisteportaalile PKC koondamist.
"Meie kiire palkade kasv eeldab, et tulevikus on tootlikkus kõrgem, et tootmine siin oleks tasuv. PKC on oma väljaöeldus ka seda kinnitanud, et edaspidi pakutakse teadmisi mitte enam allhanget ja see on majanduses pigem järgmisele tasemele liikumine, kus iga inimene loob enam väärtust," rääkis Michal.
"Teine põhjus on tänases olukorras mõneti isegi paradoksaalne. Koondamise taustal napib suures osas Eestis ettevõtjate sõnul vajalikku tööjõudu, sellele viitab oma infos ka PKC. Meil on mõned maakonnad, kus on kvalifitseeritud tööjõudu saadaval, sealhulgas Ida-Virumaa, kus tootmise laiendamine oleks võimalik ja tööpuudust arvestades strateegiliselt hea. Samas Harjumaa olukord, nii numbrites kui ettevõtjate tagasisides, on juba selline, et sobivaid töötajaid ei ole siin enam naljalt saada," lisas minister.
Michali sõnul on uudis, et inimesi koondatakse, kahtlemata negatiivne ja töötukassa koos ettevõtte juhtkonnaga saab siin kohe tegutsema asuda.
"Olemas on nii vahendid reservides, kui oskused inimeste aitamiseks, et keegi ei jääks üksi," sõnas ta.
"Kui negatiivse uudise juures midagi positiivset on, siis see, et Harjumaal on tööpuuduse tase 3,5%, mis on madalaim Eestis, ka keskmise – ca 5%ga võrreldes. Kuus keskmiselt tekib Harjumaal ca 1300 uut töökohta ning töötukassa vahendab aastas 17 000 töövõimalust, mis tähendab, et aasta jooksul koondatavatel inimestel on siinkandis kindel võimalus leida uus töökoht," ütles Michal veel.
Autotööstusele juhtmeköidiseid valmistav rahvusvaheline PKC Grupp, mis annab tööd 707 inimesele, sulgeb 2017. aasta märtsis Eestis tootmise ja koondab aasta jooksul 613 töötajat.
### Response:
Michal: ehk on aastate pärast vähese tööjõuga võimalik luua rohkem väärtust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 16 parema hulgas kaotas Petrov Malta mängija Chris Peplowi vastu esimese freimi, kuid võitis neli järgmist ja seega kokkuvõttes 4:1. Eestlase parim seeria oli 69 (viiendas freimis).
Järgmises ringis ootab teda kas iirlane Josh Boileau või šveitslane Alexander Ursenbacher.
Alagrupis teenis eestlane kaks võitu ja kaks kaotust ning teenis play - off 'iks 34. asetuse. Seal võitis ta kõigepealt austerlast Markus Pfistermüllerit 4:2 ja seejärel ka lausa teisena paigutatud Malta mängijat Brian Cinit samuti 4:2. | Eesti mängija pääses snuukri U-21 EM-il kaheksa hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
16 parema hulgas kaotas Petrov Malta mängija Chris Peplowi vastu esimese freimi, kuid võitis neli järgmist ja seega kokkuvõttes 4:1. Eestlase parim seeria oli 69 (viiendas freimis).
Järgmises ringis ootab teda kas iirlane Josh Boileau või šveitslane Alexander Ursenbacher.
Alagrupis teenis eestlane kaks võitu ja kaks kaotust ning teenis play - off 'iks 34. asetuse. Seal võitis ta kõigepealt austerlast Markus Pfistermüllerit 4:2 ja seejärel ka lausa teisena paigutatud Malta mängijat Brian Cinit samuti 4:2.
### Response:
Eesti mängija pääses snuukri U-21 EM-il kaheksa hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhjanaabrite mainekaima kaasaegse helilooja loomingut esitatakse kolmel kontserdil kõrvuti Arvo Pärdi, Jüri Reinvere ja Helena Tulve teostega. Pariisis resideeruva Kaija Saariaho külaskäik Eestis toimuvale temanimelisele festivalile on erakordne sündmus, sest varasemalt on helilooja viibinud siin vaid lühiajaliselt.
Saariaho festival toimub kontserdisarja HELIjaKEEL raames.
Eesti tippmuusikute kõrval on esinejateks ka flötist Camilla Hoitenga Ameerika Ühendriikidest ning sopran Arianna Savall Hispaaniast.
Festivali kontserdid toimuvad 13. veebruaril kell 17 ning 14. veebruaril kell 16 ja 19 Kanuti Gildi saalis. Oma külaskäigu jooksul annavad Kaija Saariaho ja Camilla Hoitenga ka meistrikursusi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Rohkem infot festivali kodulehelt. | Tallinnas toimub Soome kuulsaima kaasaegse helilooja festival | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhjanaabrite mainekaima kaasaegse helilooja loomingut esitatakse kolmel kontserdil kõrvuti Arvo Pärdi, Jüri Reinvere ja Helena Tulve teostega. Pariisis resideeruva Kaija Saariaho külaskäik Eestis toimuvale temanimelisele festivalile on erakordne sündmus, sest varasemalt on helilooja viibinud siin vaid lühiajaliselt.
Saariaho festival toimub kontserdisarja HELIjaKEEL raames.
Eesti tippmuusikute kõrval on esinejateks ka flötist Camilla Hoitenga Ameerika Ühendriikidest ning sopran Arianna Savall Hispaaniast.
Festivali kontserdid toimuvad 13. veebruaril kell 17 ning 14. veebruaril kell 16 ja 19 Kanuti Gildi saalis. Oma külaskäigu jooksul annavad Kaija Saariaho ja Camilla Hoitenga ka meistrikursusi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Rohkem infot festivali kodulehelt.
### Response:
Tallinnas toimub Soome kuulsaima kaasaegse helilooja festival |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HRW teatel on pihta saanud mõlemal pool kontaktjoont asuvad koolid ning paljud neist, eelkõige mässuliste kontrolli all olevatel aladel, on liialt kahjustunud, et neid taasavada, vahendas Reuters.
Mõlemad osapooled on viinud vägesid koolimajadesse ja nende lähedusse, muutes need sõjalisteks sihtmärkideks. Isegi koolimajad, mis ei ole hõivatud, on HRW kinnitusel rünnaku alla sattunud.
"Tsiviilelanikud, sealhulgas lapsed mõlemal pool kontaktjoont on kannatanud selles pikaleveninud sõjas," ütles HRW Ukraina uurija Julia Gorbunova.
"Kõigil konflikti osapooltel on kohustus kaitsta lapsi ja tagada, et vaen ei kahjustaks nende ohutust ja haridust," lisas ta.
HRW märkis, et kui sõjalised jõud koolidesse tungisid, hävitasid nad sageli kooli mööbli ja varustuse ning jätsid lahkudes maha raskerelvastust või kasutamata laskemoona. Ühel juhul leidsid HRW aktivistid kooli territooriumilt lõhkemata maamiine.
Samas lisas HRW, et kahjustada saanud koolide parandustöödega ja taasavamisega on tehtud tänu vanemate ja õpetajate eestvedamisele edusamme, eelkõige Luganski ja Donetski regioonides valitsuse kontrolli all olevatel aladel.
"Õpetajad ja lapsevanemad mõlemal pool kontaktjoont on vaatamata sõjale näidanud üles suurt pühendumust laste hariduse jätkamiseks. Sõdivad osapooled peaksid samuti tegema palju rohkem, et vältida laste turvalisuse ja hariduse kahjustamist," ütles Gorbunova.
Kohalikud võimud ja koolipidajad aga ütlesid aktivistidele, et nad ei soovi koolide parandamist rahastada, kuna püsib oht lahingute taaspuhkemiseks.
HRW märkis ka, et kuna Ukraina võimud ei tunnusta mässuliste aladel välja antud koolidokumente, saadavad osad mässuliste aladel elavad pered oma lapsed kooli valitsuse kontrolli all olevatesse piirkondadesse.
Teekond üle kontaktjoone on aga valitsuse kehtestatud reisipiirangute tõttu aeglane ja see võib olla ka ohtlik.
HRW külastas mullu septembrist novembrini 41 kooli ja lasteaeda.
2014. aasta aprillis puhkenud konflikti tõttu on hukkunud üle 9000 sõduri ja tsiviilelaniku. Lahingud jätkuvad vaatamata aasta aega kehtinud relvarahu kokkuleppele.
Eelmisel nädalal väljendas OSCE juht muret vägivalla laienemise pärast Ida-Ukrainas. | HRW: Ida-Ukrainas on rünnatud ja hävitatud sadu koole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HRW teatel on pihta saanud mõlemal pool kontaktjoont asuvad koolid ning paljud neist, eelkõige mässuliste kontrolli all olevatel aladel, on liialt kahjustunud, et neid taasavada, vahendas Reuters.
Mõlemad osapooled on viinud vägesid koolimajadesse ja nende lähedusse, muutes need sõjalisteks sihtmärkideks. Isegi koolimajad, mis ei ole hõivatud, on HRW kinnitusel rünnaku alla sattunud.
"Tsiviilelanikud, sealhulgas lapsed mõlemal pool kontaktjoont on kannatanud selles pikaleveninud sõjas," ütles HRW Ukraina uurija Julia Gorbunova.
"Kõigil konflikti osapooltel on kohustus kaitsta lapsi ja tagada, et vaen ei kahjustaks nende ohutust ja haridust," lisas ta.
HRW märkis, et kui sõjalised jõud koolidesse tungisid, hävitasid nad sageli kooli mööbli ja varustuse ning jätsid lahkudes maha raskerelvastust või kasutamata laskemoona. Ühel juhul leidsid HRW aktivistid kooli territooriumilt lõhkemata maamiine.
Samas lisas HRW, et kahjustada saanud koolide parandustöödega ja taasavamisega on tehtud tänu vanemate ja õpetajate eestvedamisele edusamme, eelkõige Luganski ja Donetski regioonides valitsuse kontrolli all olevatel aladel.
"Õpetajad ja lapsevanemad mõlemal pool kontaktjoont on vaatamata sõjale näidanud üles suurt pühendumust laste hariduse jätkamiseks. Sõdivad osapooled peaksid samuti tegema palju rohkem, et vältida laste turvalisuse ja hariduse kahjustamist," ütles Gorbunova.
Kohalikud võimud ja koolipidajad aga ütlesid aktivistidele, et nad ei soovi koolide parandamist rahastada, kuna püsib oht lahingute taaspuhkemiseks.
HRW märkis ka, et kuna Ukraina võimud ei tunnusta mässuliste aladel välja antud koolidokumente, saadavad osad mässuliste aladel elavad pered oma lapsed kooli valitsuse kontrolli all olevatesse piirkondadesse.
Teekond üle kontaktjoone on aga valitsuse kehtestatud reisipiirangute tõttu aeglane ja see võib olla ka ohtlik.
HRW külastas mullu septembrist novembrini 41 kooli ja lasteaeda.
2014. aasta aprillis puhkenud konflikti tõttu on hukkunud üle 9000 sõduri ja tsiviilelaniku. Lahingud jätkuvad vaatamata aasta aega kehtinud relvarahu kokkuleppele.
Eelmisel nädalal väljendas OSCE juht muret vägivalla laienemise pärast Ida-Ukrainas.
### Response:
HRW: Ida-Ukrainas on rünnatud ja hävitatud sadu koole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 28-aastane Mošnikov esindas viimati Kasahstani kõrgliigaklubi Kostanaj Toboli, kuid eelmise hooaja lõppedes otsustati eestlasega lepingut mitte pikendada. Infoneti tegevjuhi Aleksandr Altosari sõnul takistas poolkaitsja tööotsinguid piiri taga pikaajaline vigastus ja tal on ka võimalus parema pakkumise korral suvel Infonetist lahkuda.
"Sidemete rebendi tõttu ei ole ma kaheksa kuud mänginud," sõnas Mošnikov rus.err.ee portaalile. "See sai minu peamiseks põhjuseks, miks ma Eestisse naasesin. Praeguses situatsiooonis eelistasin Infoneti varianti. Infonet ulatas abikäe, nii et saan taas mängida. Loodan neid selle eest väljakul vastavalt tänada."
Mošnikov on varasemalt mänginud peamisel Tallinna Flora ridades, kuid ka Poolas Szczecini Pogonis ja Zabrze Gornikus. Kasahstanis mängis ta veel Kaisari meeskonnas.
Eesti koondises on Pärnust pärit mängumees pidanud 23 kohtumist, neist viimased jäävad 2014. aasta lõppu. | Infonet tugevdas rivistust Eesti koondise poolkaitsjaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
28-aastane Mošnikov esindas viimati Kasahstani kõrgliigaklubi Kostanaj Toboli, kuid eelmise hooaja lõppedes otsustati eestlasega lepingut mitte pikendada. Infoneti tegevjuhi Aleksandr Altosari sõnul takistas poolkaitsja tööotsinguid piiri taga pikaajaline vigastus ja tal on ka võimalus parema pakkumise korral suvel Infonetist lahkuda.
"Sidemete rebendi tõttu ei ole ma kaheksa kuud mänginud," sõnas Mošnikov rus.err.ee portaalile. "See sai minu peamiseks põhjuseks, miks ma Eestisse naasesin. Praeguses situatsiooonis eelistasin Infoneti varianti. Infonet ulatas abikäe, nii et saan taas mängida. Loodan neid selle eest väljakul vastavalt tänada."
Mošnikov on varasemalt mänginud peamisel Tallinna Flora ridades, kuid ka Poolas Szczecini Pogonis ja Zabrze Gornikus. Kasahstanis mängis ta veel Kaisari meeskonnas.
Eesti koondises on Pärnust pärit mängumees pidanud 23 kohtumist, neist viimased jäävad 2014. aasta lõppu.
### Response:
Infonet tugevdas rivistust Eesti koondise poolkaitsjaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Proosas on kuue hulka pääsenud pealtnäha üsna erinevad tekstid, kuid kokkuvõttes võiks valikut iseloomustada Marju Lepajõe sõnadega tema viimasest "Ööülikooli loengust": "Ei möödu nädalatki, kui ma ei kuuleks inimesi enda ümber küsimas neid samu asju, ütlemas neid samu asju, olgu nad noored vanad, keskealised, ükskõik millised: "Milleks selline elu üldse? Milleks sellised inimsuhted? Milleks selline ühiskond? Ei taha elada sellises kehas!“ /.../ Kogu aeg on häda ja viletsus. /.../ Mõtted keerlevad ainult paari teema ümber, olgu kunstis, teaduses, kirjanduses, kogu aeg ainult paar teemat. Oleks just kui globaliseerumine, aga need mõtted on kuidagi umbsed."
Luules on teist aastat järjest üks elutöönominatsioon (või halastusvalik, kuidas soovite) – sel korral Mats Traat. Ülejäänud nimekiri esindab eesti luule tugeva kompositsiooni ja kujundiga tippu. Tõstaksin esile Lauri Sommeri ja Triin Soometsa pealtnäha vastandlikke, kuid sarnaselt maailma klassifitseerimisega tegelevaid teoseid.
Esseistika hulgas torkab silma Mikita "Lindvistika", mis võiks sama hästi kandideerida ka tõlketeoste nimekirjas. Haugi, Adamsoni, Lange ja Luksi tekstid on nominatsiooni kahtlemata väärt, kuid veidi ühte suunda, ega esinda seetõttu ilmuva esseistika laia spektrit.
Vabaauhind on minu jaoks olnud kõige küsitavam kategooria. Ühelt poolt on tore, et sinna saab nimetada piiripealseid tekste, teisalt leiab neid ka kõigist teistest nimekirjadest ja seetõttu on vabaauhinnal lohutusdiplomi maik juures. Kui säärast muljet jätta ei tahetud, oleks võinud Ivanovi proosa ja Vilu luule jätta nomineerimata.
Eriti halvasti kõlab aga venekeelse autori kategooria. Esiteks on sel jälle lohutusauhinna maik juures, teiseks on keel üks paljudest kirjanduse piiridest, mitte ainus. Kardan, et Ivanov saab enne esimese eestlasena Nobeli preemia kui esimese eestivenelasena kulka proosapreemia. Võib väita, et ilma selle kategooriata oleks venekeelsetel autoritel nominentide hulka veel vähem asja, aga lisaks võrdsetele võimalustele on aeg ka võrdseteks ootusteks. Muidugi peaks eestivenelasi peaks kaasama ka kõigi kategooriate komisjonidesse.
Kui proosa ja esseistika nominendid oli ühenäolised, siis artikliauhinnale kandideerib mitmekesine ja huvitav valik. Seal on Krulli meelevaldne, kuid imetlusväärne üldistus, paar kvaliteetset tehnilisema kirjandusteaduse näidet, aga ka Merilai käsitlus Tammsaare aga-ometi-meetodist. Viimane neist kõneleb ühiskonda lõhestavate diskussioonide, range meie-nemad-jaotuse ning roiskuva väitluskultuuri taustal palju rohkemast kui Tammsaare poeetikast või filosoofiast.
Eraldi auhinda vääriks Loomingu Raamatukogu toimetus ning tõlkijad, ka viimasest aastakäigust leiaks hulga nominatsiooniväärilisi.
Minu öökapil on aga hoopis Uku Masingu ja Toomas Pauli kirjavahetus, milles on nii proosat, luulet, draamat, esseistikat kui ka võõraid keeli, kindlasti mitte umbsust. | Kommentaar. Umbsuse piiridest kulka kirjanduspreemiate nominentide valikul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Proosas on kuue hulka pääsenud pealtnäha üsna erinevad tekstid, kuid kokkuvõttes võiks valikut iseloomustada Marju Lepajõe sõnadega tema viimasest "Ööülikooli loengust": "Ei möödu nädalatki, kui ma ei kuuleks inimesi enda ümber küsimas neid samu asju, ütlemas neid samu asju, olgu nad noored vanad, keskealised, ükskõik millised: "Milleks selline elu üldse? Milleks sellised inimsuhted? Milleks selline ühiskond? Ei taha elada sellises kehas!“ /.../ Kogu aeg on häda ja viletsus. /.../ Mõtted keerlevad ainult paari teema ümber, olgu kunstis, teaduses, kirjanduses, kogu aeg ainult paar teemat. Oleks just kui globaliseerumine, aga need mõtted on kuidagi umbsed."
Luules on teist aastat järjest üks elutöönominatsioon (või halastusvalik, kuidas soovite) – sel korral Mats Traat. Ülejäänud nimekiri esindab eesti luule tugeva kompositsiooni ja kujundiga tippu. Tõstaksin esile Lauri Sommeri ja Triin Soometsa pealtnäha vastandlikke, kuid sarnaselt maailma klassifitseerimisega tegelevaid teoseid.
Esseistika hulgas torkab silma Mikita "Lindvistika", mis võiks sama hästi kandideerida ka tõlketeoste nimekirjas. Haugi, Adamsoni, Lange ja Luksi tekstid on nominatsiooni kahtlemata väärt, kuid veidi ühte suunda, ega esinda seetõttu ilmuva esseistika laia spektrit.
Vabaauhind on minu jaoks olnud kõige küsitavam kategooria. Ühelt poolt on tore, et sinna saab nimetada piiripealseid tekste, teisalt leiab neid ka kõigist teistest nimekirjadest ja seetõttu on vabaauhinnal lohutusdiplomi maik juures. Kui säärast muljet jätta ei tahetud, oleks võinud Ivanovi proosa ja Vilu luule jätta nomineerimata.
Eriti halvasti kõlab aga venekeelse autori kategooria. Esiteks on sel jälle lohutusauhinna maik juures, teiseks on keel üks paljudest kirjanduse piiridest, mitte ainus. Kardan, et Ivanov saab enne esimese eestlasena Nobeli preemia kui esimese eestivenelasena kulka proosapreemia. Võib väita, et ilma selle kategooriata oleks venekeelsetel autoritel nominentide hulka veel vähem asja, aga lisaks võrdsetele võimalustele on aeg ka võrdseteks ootusteks. Muidugi peaks eestivenelasi peaks kaasama ka kõigi kategooriate komisjonidesse.
Kui proosa ja esseistika nominendid oli ühenäolised, siis artikliauhinnale kandideerib mitmekesine ja huvitav valik. Seal on Krulli meelevaldne, kuid imetlusväärne üldistus, paar kvaliteetset tehnilisema kirjandusteaduse näidet, aga ka Merilai käsitlus Tammsaare aga-ometi-meetodist. Viimane neist kõneleb ühiskonda lõhestavate diskussioonide, range meie-nemad-jaotuse ning roiskuva väitluskultuuri taustal palju rohkemast kui Tammsaare poeetikast või filosoofiast.
Eraldi auhinda vääriks Loomingu Raamatukogu toimetus ning tõlkijad, ka viimasest aastakäigust leiaks hulga nominatsiooniväärilisi.
Minu öökapil on aga hoopis Uku Masingu ja Toomas Pauli kirjavahetus, milles on nii proosat, luulet, draamat, esseistikat kui ka võõraid keeli, kindlasti mitte umbsust.
### Response:
Kommentaar. Umbsuse piiridest kulka kirjanduspreemiate nominentide valikul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ambientse koe tagant on paljastumas pulseerivamad rütmid ja senised abstraktsed kõlad annavad vaikselt teed veidi maisematele meloodiajoontele. Mixtape "Djerro plays musick" on vabakäeline kummardus kümnendite tagustele elektroonikapioneeridele, kelle uuenduslikud ja ajatud võnked on toodud tänasesse päeva ilma retrofuturismi-ja nostalgiapisarateta.
Koodile kohaselt on keskmes minimalistlikud vahendid ja võtted, mis võiks olla kannustuseks aina enam ajas ja kohas toimivate tõlgenduspiltide loomisele. Plaat on lindistatud Naked & Fanny stuudios Tallinnas ning masteringu taga on Margus Löve Sudu stuudiost.
Djerro plays musick by Djerro | Erkki Tero andis välja uue albumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ambientse koe tagant on paljastumas pulseerivamad rütmid ja senised abstraktsed kõlad annavad vaikselt teed veidi maisematele meloodiajoontele. Mixtape "Djerro plays musick" on vabakäeline kummardus kümnendite tagustele elektroonikapioneeridele, kelle uuenduslikud ja ajatud võnked on toodud tänasesse päeva ilma retrofuturismi-ja nostalgiapisarateta.
Koodile kohaselt on keskmes minimalistlikud vahendid ja võtted, mis võiks olla kannustuseks aina enam ajas ja kohas toimivate tõlgenduspiltide loomisele. Plaat on lindistatud Naked & Fanny stuudios Tallinnas ning masteringu taga on Margus Löve Sudu stuudiost.
Djerro plays musick by Djerro
### Response:
Erkki Tero andis välja uue albumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus ei rahuldanud Chiesa kaebust varasemale tema kahjuks halduskohtus langetatud otsusele, ütles ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-i uudisteportaalile.
Chiesa pole rahul siseministeeriumi poolt 2014. aasta 12. detsembril tehtud korraldusega, millega tal keelati Eestisse sisenemine ajavahemikul samas aasta 13. detsember kuni 2015. aasta 13. jaanuar.
Chiesa saabus Eestisse 2014. aasta 15. detsembril meediaklubi Impressum kutsel, kuid samal õhtul pidas politsei ta kinni ning järgmisel päeval kohustati ta riigist lahkuma ja lendas Moskvasse.
Chiesa on muu hulgas europarlamendi liikmena õigustanud Venemaa agressiooni Gruusias 2008. aastal ning nõudnud separatistlike Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvuse tunnustamist, samuti toetanud Kremli poliitikat Ida-Ukrainas ning Krimmi annekteerimist. | Kremli-meelne ajakirjanik Giulietto Chiesa kaotas kohtuvaidluse Eesti riigiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus ei rahuldanud Chiesa kaebust varasemale tema kahjuks halduskohtus langetatud otsusele, ütles ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-i uudisteportaalile.
Chiesa pole rahul siseministeeriumi poolt 2014. aasta 12. detsembril tehtud korraldusega, millega tal keelati Eestisse sisenemine ajavahemikul samas aasta 13. detsember kuni 2015. aasta 13. jaanuar.
Chiesa saabus Eestisse 2014. aasta 15. detsembril meediaklubi Impressum kutsel, kuid samal õhtul pidas politsei ta kinni ning järgmisel päeval kohustati ta riigist lahkuma ja lendas Moskvasse.
Chiesa on muu hulgas europarlamendi liikmena õigustanud Venemaa agressiooni Gruusias 2008. aastal ning nõudnud separatistlike Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvuse tunnustamist, samuti toetanud Kremli poliitikat Ida-Ukrainas ning Krimmi annekteerimist.
### Response:
Kremli-meelne ajakirjanik Giulietto Chiesa kaotas kohtuvaidluse Eesti riigiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korvpalliliiga NBA klubis Memphis Grizzlies mängiv noorem vendadest Gasolidest võib seetõttu jääda eemale ka Rio de Janeiro olümpiamängudelt.
31-aastane Gasol on varem Hispaania koondise võitnud olümpiamängude hõbemedali nii 2008. aastal Pekingis kui ka neli aastat hiljem Londonis. Lisaks on ta 2006. aasta maailmameister ning 2009. ja 2011. aasta Euroopa meister.
Gasol lahkus esmaspäeval mängus Portland Trail Blazersi vastu esimese veerandaja lõpus väljakult ega naasnud enam platsile. Sel hooajal on ta visanud keskmiselt 16,6 punkti ja võtnud 7,0 lauapalli mängus. | Gasoli osalemine Rio olümpial sattus ohtu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korvpalliliiga NBA klubis Memphis Grizzlies mängiv noorem vendadest Gasolidest võib seetõttu jääda eemale ka Rio de Janeiro olümpiamängudelt.
31-aastane Gasol on varem Hispaania koondise võitnud olümpiamängude hõbemedali nii 2008. aastal Pekingis kui ka neli aastat hiljem Londonis. Lisaks on ta 2006. aasta maailmameister ning 2009. ja 2011. aasta Euroopa meister.
Gasol lahkus esmaspäeval mängus Portland Trail Blazersi vastu esimese veerandaja lõpus väljakult ega naasnud enam platsile. Sel hooajal on ta visanud keskmiselt 16,6 punkti ja võtnud 7,0 lauapalli mängus.
### Response:
Gasoli osalemine Rio olümpial sattus ohtu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laureaatide teadussaavutuste nägemiseks liiguta kursorit piltidele. Sinisega tähistatud Tartu ülikoolis, purpuriga Tallinna tehnikaülikoolis ning rohelisega keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis töötavad teadlased.
Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril kell 13.30 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis. | Interaktiivne graafik: riikliku teaduspreemia laureaadid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laureaatide teadussaavutuste nägemiseks liiguta kursorit piltidele. Sinisega tähistatud Tartu ülikoolis, purpuriga Tallinna tehnikaülikoolis ning rohelisega keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis töötavad teadlased.
Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril kell 13.30 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis.
### Response:
Interaktiivne graafik: riikliku teaduspreemia laureaadid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AlunaGeorge on Londoni duo, kuhu kuuluvad Aluna Francis (vokaal) ja George Reid (muusik ja produtsent). Nende esimene kauamängiv, 2013. aastal ilmunud "Body Music" sisaldas põnevat rnb-electro 't ning võeti lahkelt vastu.
Uus album on kevadel tulekul, nime ja ilmumiskuupäeva tal veel pole. "I'm In Control" on sealt esimene singel, ülitugevate Jamaica dancehall 'i mõjudega ja ega imestada polegi, kuna kaasa teeb selle skene üks uusi kuumi nimesid Popcaan ehk Andre Jay Sutherland. | Päeva video: AlunaGeorge - "I'm In Control ft. Popcaan" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AlunaGeorge on Londoni duo, kuhu kuuluvad Aluna Francis (vokaal) ja George Reid (muusik ja produtsent). Nende esimene kauamängiv, 2013. aastal ilmunud "Body Music" sisaldas põnevat rnb-electro 't ning võeti lahkelt vastu.
Uus album on kevadel tulekul, nime ja ilmumiskuupäeva tal veel pole. "I'm In Control" on sealt esimene singel, ülitugevate Jamaica dancehall 'i mõjudega ja ega imestada polegi, kuna kaasa teeb selle skene üks uusi kuumi nimesid Popcaan ehk Andre Jay Sutherland.
### Response:
Päeva video: AlunaGeorge - "I'm In Control ft. Popcaan" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Millised uued tuuled EKKMis puhuma hakkavad?
Johannes Säre: Käesolev aasta on tegevuste mõttes ülevõtmise aasta, kuna eelmiste juhtide poolt koostatud programm on selleks aastaks ees olemas. Tänavu viime planeeritu läbi ja hakkame järgmiseks aastaks oma programmi koostama. Siis hakkab rohkem meie näo järgi asi liikuma.
Marten Esko: See ei ole selline juhtide vahetus nagu Kunstihoones toimus, kus enne ei olnud asjad korras ja siis tuli uus juht ning hakkas korda looma. Meil ei ole selleks vajadust, kuna asjad ei olnud korrast ära. Ja asi ei ole ka selles, et millegi täiesti uuega peale lennata, vaid kuidas asja efektiivsemalt ja veel kvaliteetsemalt läbi viia.
Säre: Ma loodan, et tuleb väga sujuv üleminek, kuna oleme Marteniga siin Neeme ja Andersi käe all üles kasvanud. Endal on kindel ja mõnus tunne - mitte selline, et ei tea, kuhu oleme järsku sattunud.
Esko: Point on ka selles, et EKKM ei ole otseselt riigiasutus, vaid nelja inimese poolt algatatud projekt. See, et oleme nimetuselt tegevjuhid ei tähenda, et me ainult seda oleme – siin peavad kõik kõike tegema.
Säre: Jah, meil on peened nimed külge sattunud, aga tegelikult on ikka sama asi – pead seinu värvima, tassima, lekkivad torusid parandama. Oled kõike kojamehest juhini.
Aga tegevjuhtidena saate senisest enam EKKMi omi mõtetega panustada?
Esko: Jah, tegelikult juba sellest aastast: peab mõtlema, kuidas ära majandada, kuhu investeerida, kust kärpida jms.
Säre: Ja samal ajal asja edasi arendama, et EKKM ei stagneeruks, et oleks mingi dünaamika alati sees ja ei jääks kuhugi pidama.
Esko: Eesmärk ei ole teha rohkem näituseid, vaid teha kvaliteetsemalt. Kunstiväljal toimub nagunii üleproduktsioon ja inimesed on ise ka aru saanud, et toodetakse liiga palju. Kvaliteedi tõstmine ongi esimese aasta eesmärk: muuseumi kui institutsiooni toimimismehhanismide üle vaatamine ja alles sealt edasi minna programmi muutmise juurde.
Mis sellel hooajal ja sealt edasi täpsemalt plaanis on?
Säre: Sellel hooajal on standardne neljanäituseline põhihooaeg, mis sellel aastal hakkab natukene varem ja lõppeb hiljem. Sinna otsa tuleb väikese vahega pärast viimast põhihooaja näitust ainult allkorruse näitus. See on meil uus formaat, mida katsetame. Üritame tekitada sellise kliima, et detsembrikuus oleks võimalik kahetoaline näitus korraldada. See on kõige huvitavam asi hetkel.
Esko: Lisaks kutsuti meid ka osalema Brüsseli kunstimessi non-profitite sektsiooni, kuhu lähme Anu Vahtraga. Aga jah, alates 2011. aastast toimib tavapärane neljanäituseline hooaeg, mis on EKKMi produtseeritud. Ülejäänu, mis majas toimub on saanud off-season" i nime. See on saanud formaadiks, kus saab teha midagi, mida tavapäraselt ei tee.
Säre: Pluss off-season annab kunstnikele hea võimaluse asustada täpselt sama EKKMi pinda, aga mängida asju läbi väiksema kohustusega – olla mängulisem ja rohkem katsetada.
Kas EKKMi renoveerimine tuleb?
Esko: Muutus, mis selle hooajaga kaasnes on ka see, et Anders astus küll tagasi tegevjuhi kohalt aga ei läinud EKKMist ära, vaid jäi EKKMi renoveerimisplaani projektijuhiks. Ta on institutsiooni poolne kõneisik just renoveerimisprojekti osas. Enne puht ajaliselt oli raske sellele keskenduda. Plaan on hetkel kordades tõsisem kui varem.
Mida on plaanis juurde ehitada?
Esko: Algne juurdeehituse plaan on 450m2 näitusesaali, mis lubaks suuremaid näituseid korraldada. Lisaks lao -ja hoidlaruumid. Aga see tuleb päevakorda alles pärast vana maja renoveerimist. Nagu nimigi ütleb oleme muuseum ja kõige muu kõrvalt tuleb ka kogu hallata ja hoida. Üks eesmärk on kindalsti eraldi inimene leida, kes tegeleks koguga ja teeks ka haridustööd.
Natukene teist ka: olete mõlemad EKKMiga pikalt seotud olnud. Kas see oli loogiline samm tegevjuhina siin edasi tegutseda?
Säre: Jah, see on hästi orgaaniliselt tulnud. Mina hakkasin siin kunagi fototudengina näitustel osalema. See keskkond oli ülimalt positiivne ja vahepeal tegin siin tasuta abilise tööd, kuna lihtsalt seda oli tore teha, sealt arenes välja kerge töötasu ja nii see on järjest kasvanud, kuni tulin püsiabiliseks.
Kuidas tundub, kas jõuad tegevjuhi kohustuste kõrvalt näituseid ka teha?
Säre: Ma loodan küll, aga eks näis. Eelmine aasta oli mul väga tihe programm. Peale seda otsustasin aja maha võtta, sest see väsitas emotsionaalselt väga ära, pluss nüüd tuli uus kohustus peale. Tahan kõige pealt pühenduda EKKMile ja siis vaadata edasi, kuidas hakkab ressurssidega olema isiklikul tasandil.
Esko: Mul on sarnane lugu. EKA Kunstiteaduse instituudis on kohustus osaleda muuseumipraktikal. Paljud läksid KUMUsse vms kohta, aga ma mõtlesin, et tulen siia. EKKMis oli võimalus panna käsi külge ka muuseumi enda arengule ja nii see on vaikselt eskaleerunud.
Säre: See ongi EKKMi suuri plusse minu jaoks – inimesi on nii vähe, et see, mida iga inimene teeb, mõjutab. Sa tunned enda mõju selles keskkonnas, mitte ei ole väike hammasratas tohutus ametiasutuses. Sa näed, et su tegevusel on ka mingi tulemus. See motiveerib tegutsema.
Mida kulka tunnustus EKKMile tähendab?
Säre: See näitab, et see ei ole ainult meie peas, et asjad on õiges suunas liikunud, vaid on tulnud kolleegide poolne tunnustus, et olete kümme aastat õiget asja ajanud. See tuli ka õigel hetkel, kui Anders ja Neeme taandusid tegevjuhi kohtadelt, ja on seega ka rohkem isiklik tunnustus tegevuse eest, mida nad pikka aega, kas tasuta või väga väikese tasu eest, tegid.
Esko: Ma ei taha negatiivne olla, aga kui EKKMi olemasolu ei olnud alguses väga enesestmõistetav, siis kulka preemiaga on mõnesmõttes oht, et EKKMi eksisteerimine on muutunud liiga iseenest mõistetavaks. Me töötame projektipõhiselt ja igal aastal tuleb vaadata, kas uut hooaega saab või mitte.
Mida see iseenesestmõistetavus täpsemalt tähendab?
Esko: Ükski hooaeg ei ole kindel, aga see on rahastusmudelist tulenev. See on üks asi, mida olen seadnud oma eesmärgiks: saavutada pikem stabiilsus.
Säre: Lisaks on rendilepingu küsimus. Oleks hea, kui linna või Kultuurikatla poolt oleks selge, et võime siin näiteks järgnevad kümme või viisteist aastat tegutseda ja ei peaks lepingut iga kolme kuu tagant üle vaatama. See annaks kindlustunnet juurde. Laiem publik ei teadvusta seda, et hoolimata preemiast ja meie pidevast toimisest on meie jaoks reaalsus see, et me ei tea, kas tuleb järgmine hooaeg või ei tule.
Esko: Teisalt tänu sellele oleme ka kiirema reageerimisvõimega. Kui mingi näitus jääb ära, siis tuleb kiirelt muu plaan välja mõelda. Miinus on see, et väga pikki plaane ei saa teha. Maksimaalselt poolteist aastat korraga, samal ajal kui näiteks KUMUs on 2-3 aastat näitused ette planeeritud. Jällegi see ei ole mudel, kuhu suunas tahaksime liikuda.
Kas on mingi mudel, kuhu suunas liikuda?
Esko: Mingit institutsiooni mudelit me endale otseslt eeskujuks ei võta.
Säre: Eesti kontekstis ei ole ka väga palju eeskujusid, mille järgi joonduda. Pigem on mõttekam oma rada käia.
Esko: Ka rahvusvahelisel tasandil on EKKM ainulaadne nähtus. Kaasaegse kunsti muuseumid on tavaliselt riiklikul tasandil suhteliselt kommertslikud asutsed, mis toituvad peamiselt piletirahast ja kõrvalüritustest ning toimivad mingi konkreetse ideoloogia järgi. EKKMi iseärasus tuleb siin selgemalt välja - see on paindlikum institutsioon, ka näituste programm tuleneb suuresti sellest, mida kohalikul kunstiväljal võiks näidata ja mis formaadid on puudu.
Säre: See võimaldab reageerida kiiremini ja operatiivselt täita lünkasid kohalikul kunstiväljal.
Kas EKKMis on "oma külastaja"?
Säre: Oleneb kellega võrrelda. Üldiselt on siin üsna lai läbilõige inimestest, käivad nii noored kui vanad. Ma ei ole täheldanud, et meil oleks kindel publik.
Esko: Siin on mitu aspekti, mille tõttu publik on selline nagu ta on. Esiteks, me asume Kalamaja kandis ja paratamatult Kalamaja elanikud satuvad siia rohkem. Me oleme ka Soomes päris populaarsed – seda tõenäoliselt, kuna asume sadama lähedal. Tänu nimele leiavad turistid koha kiiresti üles - hakkavad guugeldama kaasaegse kunsti asutusi ja EKKM on ainuke näituseasutus, mille nimes on sõnad "kaasaegne kunst" sees.
Anders Härm on öelnud "pärandan järglastele maailma ägedaima kunstiinstitutsiooni". Kas on nii?
Säre: Oleks raske vastu vaielda, kui tahakski. Sügavalt seest poolt vaadates on see teine kodu. Nii kaua siin juba tehtud ja oldud. Kõik head ja halvad asjad läbi elatud. Vastu vaidlemise kohta ei teki.
Esko: Ega muidu ei oleks pakkumist vastu ju võtnud. Ma ei kujuta ette, et keegi EKKMi väline isik seda juhiks – ta ei suudaks EKKMi EKKMina edasi viia. Sellel muuseumil on oma veidrad küljed.
Säre: Kergelt folkloori läbi juhitav muuseum, mis tuleb lõkke ääres istudes edasi anda. | EKKMi uued juhid: selgroog jääb samaks, efektiivsus ja kvaliteet kasvavad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Millised uued tuuled EKKMis puhuma hakkavad?
Johannes Säre: Käesolev aasta on tegevuste mõttes ülevõtmise aasta, kuna eelmiste juhtide poolt koostatud programm on selleks aastaks ees olemas. Tänavu viime planeeritu läbi ja hakkame järgmiseks aastaks oma programmi koostama. Siis hakkab rohkem meie näo järgi asi liikuma.
Marten Esko: See ei ole selline juhtide vahetus nagu Kunstihoones toimus, kus enne ei olnud asjad korras ja siis tuli uus juht ning hakkas korda looma. Meil ei ole selleks vajadust, kuna asjad ei olnud korrast ära. Ja asi ei ole ka selles, et millegi täiesti uuega peale lennata, vaid kuidas asja efektiivsemalt ja veel kvaliteetsemalt läbi viia.
Säre: Ma loodan, et tuleb väga sujuv üleminek, kuna oleme Marteniga siin Neeme ja Andersi käe all üles kasvanud. Endal on kindel ja mõnus tunne - mitte selline, et ei tea, kuhu oleme järsku sattunud.
Esko: Point on ka selles, et EKKM ei ole otseselt riigiasutus, vaid nelja inimese poolt algatatud projekt. See, et oleme nimetuselt tegevjuhid ei tähenda, et me ainult seda oleme – siin peavad kõik kõike tegema.
Säre: Jah, meil on peened nimed külge sattunud, aga tegelikult on ikka sama asi – pead seinu värvima, tassima, lekkivad torusid parandama. Oled kõike kojamehest juhini.
Aga tegevjuhtidena saate senisest enam EKKMi omi mõtetega panustada?
Esko: Jah, tegelikult juba sellest aastast: peab mõtlema, kuidas ära majandada, kuhu investeerida, kust kärpida jms.
Säre: Ja samal ajal asja edasi arendama, et EKKM ei stagneeruks, et oleks mingi dünaamika alati sees ja ei jääks kuhugi pidama.
Esko: Eesmärk ei ole teha rohkem näituseid, vaid teha kvaliteetsemalt. Kunstiväljal toimub nagunii üleproduktsioon ja inimesed on ise ka aru saanud, et toodetakse liiga palju. Kvaliteedi tõstmine ongi esimese aasta eesmärk: muuseumi kui institutsiooni toimimismehhanismide üle vaatamine ja alles sealt edasi minna programmi muutmise juurde.
Mis sellel hooajal ja sealt edasi täpsemalt plaanis on?
Säre: Sellel hooajal on standardne neljanäituseline põhihooaeg, mis sellel aastal hakkab natukene varem ja lõppeb hiljem. Sinna otsa tuleb väikese vahega pärast viimast põhihooaja näitust ainult allkorruse näitus. See on meil uus formaat, mida katsetame. Üritame tekitada sellise kliima, et detsembrikuus oleks võimalik kahetoaline näitus korraldada. See on kõige huvitavam asi hetkel.
Esko: Lisaks kutsuti meid ka osalema Brüsseli kunstimessi non-profitite sektsiooni, kuhu lähme Anu Vahtraga. Aga jah, alates 2011. aastast toimib tavapärane neljanäituseline hooaeg, mis on EKKMi produtseeritud. Ülejäänu, mis majas toimub on saanud off-season" i nime. See on saanud formaadiks, kus saab teha midagi, mida tavapäraselt ei tee.
Säre: Pluss off-season annab kunstnikele hea võimaluse asustada täpselt sama EKKMi pinda, aga mängida asju läbi väiksema kohustusega – olla mängulisem ja rohkem katsetada.
Kas EKKMi renoveerimine tuleb?
Esko: Muutus, mis selle hooajaga kaasnes on ka see, et Anders astus küll tagasi tegevjuhi kohalt aga ei läinud EKKMist ära, vaid jäi EKKMi renoveerimisplaani projektijuhiks. Ta on institutsiooni poolne kõneisik just renoveerimisprojekti osas. Enne puht ajaliselt oli raske sellele keskenduda. Plaan on hetkel kordades tõsisem kui varem.
Mida on plaanis juurde ehitada?
Esko: Algne juurdeehituse plaan on 450m2 näitusesaali, mis lubaks suuremaid näituseid korraldada. Lisaks lao -ja hoidlaruumid. Aga see tuleb päevakorda alles pärast vana maja renoveerimist. Nagu nimigi ütleb oleme muuseum ja kõige muu kõrvalt tuleb ka kogu hallata ja hoida. Üks eesmärk on kindalsti eraldi inimene leida, kes tegeleks koguga ja teeks ka haridustööd.
Natukene teist ka: olete mõlemad EKKMiga pikalt seotud olnud. Kas see oli loogiline samm tegevjuhina siin edasi tegutseda?
Säre: Jah, see on hästi orgaaniliselt tulnud. Mina hakkasin siin kunagi fototudengina näitustel osalema. See keskkond oli ülimalt positiivne ja vahepeal tegin siin tasuta abilise tööd, kuna lihtsalt seda oli tore teha, sealt arenes välja kerge töötasu ja nii see on järjest kasvanud, kuni tulin püsiabiliseks.
Kuidas tundub, kas jõuad tegevjuhi kohustuste kõrvalt näituseid ka teha?
Säre: Ma loodan küll, aga eks näis. Eelmine aasta oli mul väga tihe programm. Peale seda otsustasin aja maha võtta, sest see väsitas emotsionaalselt väga ära, pluss nüüd tuli uus kohustus peale. Tahan kõige pealt pühenduda EKKMile ja siis vaadata edasi, kuidas hakkab ressurssidega olema isiklikul tasandil.
Esko: Mul on sarnane lugu. EKA Kunstiteaduse instituudis on kohustus osaleda muuseumipraktikal. Paljud läksid KUMUsse vms kohta, aga ma mõtlesin, et tulen siia. EKKMis oli võimalus panna käsi külge ka muuseumi enda arengule ja nii see on vaikselt eskaleerunud.
Säre: See ongi EKKMi suuri plusse minu jaoks – inimesi on nii vähe, et see, mida iga inimene teeb, mõjutab. Sa tunned enda mõju selles keskkonnas, mitte ei ole väike hammasratas tohutus ametiasutuses. Sa näed, et su tegevusel on ka mingi tulemus. See motiveerib tegutsema.
Mida kulka tunnustus EKKMile tähendab?
Säre: See näitab, et see ei ole ainult meie peas, et asjad on õiges suunas liikunud, vaid on tulnud kolleegide poolne tunnustus, et olete kümme aastat õiget asja ajanud. See tuli ka õigel hetkel, kui Anders ja Neeme taandusid tegevjuhi kohtadelt, ja on seega ka rohkem isiklik tunnustus tegevuse eest, mida nad pikka aega, kas tasuta või väga väikese tasu eest, tegid.
Esko: Ma ei taha negatiivne olla, aga kui EKKMi olemasolu ei olnud alguses väga enesestmõistetav, siis kulka preemiaga on mõnesmõttes oht, et EKKMi eksisteerimine on muutunud liiga iseenest mõistetavaks. Me töötame projektipõhiselt ja igal aastal tuleb vaadata, kas uut hooaega saab või mitte.
Mida see iseenesestmõistetavus täpsemalt tähendab?
Esko: Ükski hooaeg ei ole kindel, aga see on rahastusmudelist tulenev. See on üks asi, mida olen seadnud oma eesmärgiks: saavutada pikem stabiilsus.
Säre: Lisaks on rendilepingu küsimus. Oleks hea, kui linna või Kultuurikatla poolt oleks selge, et võime siin näiteks järgnevad kümme või viisteist aastat tegutseda ja ei peaks lepingut iga kolme kuu tagant üle vaatama. See annaks kindlustunnet juurde. Laiem publik ei teadvusta seda, et hoolimata preemiast ja meie pidevast toimisest on meie jaoks reaalsus see, et me ei tea, kas tuleb järgmine hooaeg või ei tule.
Esko: Teisalt tänu sellele oleme ka kiirema reageerimisvõimega. Kui mingi näitus jääb ära, siis tuleb kiirelt muu plaan välja mõelda. Miinus on see, et väga pikki plaane ei saa teha. Maksimaalselt poolteist aastat korraga, samal ajal kui näiteks KUMUs on 2-3 aastat näitused ette planeeritud. Jällegi see ei ole mudel, kuhu suunas tahaksime liikuda.
Kas on mingi mudel, kuhu suunas liikuda?
Esko: Mingit institutsiooni mudelit me endale otseslt eeskujuks ei võta.
Säre: Eesti kontekstis ei ole ka väga palju eeskujusid, mille järgi joonduda. Pigem on mõttekam oma rada käia.
Esko: Ka rahvusvahelisel tasandil on EKKM ainulaadne nähtus. Kaasaegse kunsti muuseumid on tavaliselt riiklikul tasandil suhteliselt kommertslikud asutsed, mis toituvad peamiselt piletirahast ja kõrvalüritustest ning toimivad mingi konkreetse ideoloogia järgi. EKKMi iseärasus tuleb siin selgemalt välja - see on paindlikum institutsioon, ka näituste programm tuleneb suuresti sellest, mida kohalikul kunstiväljal võiks näidata ja mis formaadid on puudu.
Säre: See võimaldab reageerida kiiremini ja operatiivselt täita lünkasid kohalikul kunstiväljal.
Kas EKKMis on "oma külastaja"?
Säre: Oleneb kellega võrrelda. Üldiselt on siin üsna lai läbilõige inimestest, käivad nii noored kui vanad. Ma ei ole täheldanud, et meil oleks kindel publik.
Esko: Siin on mitu aspekti, mille tõttu publik on selline nagu ta on. Esiteks, me asume Kalamaja kandis ja paratamatult Kalamaja elanikud satuvad siia rohkem. Me oleme ka Soomes päris populaarsed – seda tõenäoliselt, kuna asume sadama lähedal. Tänu nimele leiavad turistid koha kiiresti üles - hakkavad guugeldama kaasaegse kunsti asutusi ja EKKM on ainuke näituseasutus, mille nimes on sõnad "kaasaegne kunst" sees.
Anders Härm on öelnud "pärandan järglastele maailma ägedaima kunstiinstitutsiooni". Kas on nii?
Säre: Oleks raske vastu vaielda, kui tahakski. Sügavalt seest poolt vaadates on see teine kodu. Nii kaua siin juba tehtud ja oldud. Kõik head ja halvad asjad läbi elatud. Vastu vaidlemise kohta ei teki.
Esko: Ega muidu ei oleks pakkumist vastu ju võtnud. Ma ei kujuta ette, et keegi EKKMi väline isik seda juhiks – ta ei suudaks EKKMi EKKMina edasi viia. Sellel muuseumil on oma veidrad küljed.
Säre: Kergelt folkloori läbi juhitav muuseum, mis tuleb lõkke ääres istudes edasi anda.
### Response:
EKKMi uued juhid: selgroog jääb samaks, efektiivsus ja kvaliteet kasvavad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maksutulu laekus esimese kuuga 30,1 miljonit eurot, mis on 8,3 protsenti aastaks kavandatust, sealhulgas laekus üksikisiku tulumaksu 28,9 miljonit eurot ehk 8,9 protsenti ning kohalikke makse 1,1 miljonit eurot ehk 9,9 protsenti aastaks planeeritust.
Linna asutuste majandustegevusest laekus esimese kuuga 5,3 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti aastaks kavandatust.
Muid tulusid laekus 210 000 eurot, moodustades 12,3 protsenti aastaks kavandatust. Toetusi riigilt ja välisrahastuse andjatelt laekus kokku summas 6,8 miljonit eurot, mis moodustab 6,8 protsenti rahakäibe plaanis kavandatust.
Väljamakseid tegi linn esimesel kuul kokku summas 46,3 miljonit eurot, mis moodustab 7,9 protsenti aastaks kavandatust. Haldustegevuseks tehti väljamakseid kokku summas 44,4 miljonit eurot, mis on 8,9 protsenti aastaks kavandatust; investeerimistegevuseks maksti välja 1,7 miljonit eurot ehk 2,2 protsenti aastaks kavandatust ning finantseerimistegevuse väljamaksetena tasuti võetud laenude ja kapitalirendi põhiosamakseid kokku summas 84,2 tuhat eurot.
Linna vabade rahaliste vahendite jäägiks kujunes jaanuarikuu lõpu seisuga 49,1 miljonit eurot. | Jaanuaris laekus Tallinna linnakassasse 42,5 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maksutulu laekus esimese kuuga 30,1 miljonit eurot, mis on 8,3 protsenti aastaks kavandatust, sealhulgas laekus üksikisiku tulumaksu 28,9 miljonit eurot ehk 8,9 protsenti ning kohalikke makse 1,1 miljonit eurot ehk 9,9 protsenti aastaks planeeritust.
Linna asutuste majandustegevusest laekus esimese kuuga 5,3 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti aastaks kavandatust.
Muid tulusid laekus 210 000 eurot, moodustades 12,3 protsenti aastaks kavandatust. Toetusi riigilt ja välisrahastuse andjatelt laekus kokku summas 6,8 miljonit eurot, mis moodustab 6,8 protsenti rahakäibe plaanis kavandatust.
Väljamakseid tegi linn esimesel kuul kokku summas 46,3 miljonit eurot, mis moodustab 7,9 protsenti aastaks kavandatust. Haldustegevuseks tehti väljamakseid kokku summas 44,4 miljonit eurot, mis on 8,9 protsenti aastaks kavandatust; investeerimistegevuseks maksti välja 1,7 miljonit eurot ehk 2,2 protsenti aastaks kavandatust ning finantseerimistegevuse väljamaksetena tasuti võetud laenude ja kapitalirendi põhiosamakseid kokku summas 84,2 tuhat eurot.
Linna vabade rahaliste vahendite jäägiks kujunes jaanuarikuu lõpu seisuga 49,1 miljonit eurot.
### Response:
Jaanuaris laekus Tallinna linnakassasse 42,5 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meil tuleb paraku leppida sellega, et eesti elu stsenaariumi kirjutavad ilmselt samad mehed, kes seisavad teravmeelse satiirisarja “South Park” taga. Lastehaigused tulebki läbi põdeda ja kõige lihtsamadki vaidlused tuleb kirglikult läbi vaielda, et maailmapilt avarduks ning jõuaksime selleni, et see, mis mujal juba ammu naljakas, oleks meilgi huumor, mitte igapäevane tõsine vaimuilm.
Viimastel nädalatel on suur osa eesti avalikkusest üles köetud kirjandusteemadest. Kahjuks ei ole vaidluste, väitluste ja võitluste peateemaks kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominentide teosed vaid üks teatav kohtuprotsess, mis tõi kaasa arutelud selle üle, kes on kirjanik ja mis on kirjandus.
Kirjanikku ei ole väliste tundemärkide alusel võimalik ära tunda. Kui mõni vastutulija tundub väga kirjaniku moodi olevat, siis suure tõenäosusega ei ole ta siiski kirjanik, parimal juhul harilik kirjaoskaja, kuid selliseidki jääb järjest vähemaks.
Kirjatööga ei kaasne iseloomulikku lõhna ega iseloomulikku välimust. Kirjanik võib välja näha ilus või kole, noor või vana või siis täiesti ilmetu ja hall. Kirjanikku ei ole võimalik tuvastada särava kõne ega stiilse soengu ja veel stiilsema riietuse järgi.
Isegi seaduskuulelikkus pole mingi näitaja. Don Quixote’i surematute seikluste autor Don Miguel de Cervantes Saavedra istus vähemalt kaks korda vangis, trellide taga on viibinud nii Oscar Wilde kui William Sydney Porter, kes on paremini tuntud nime all O. Henry.
Muidugi on olnud aegu, kui väliste tunnuste järgi sai kirjanikku ära tunda. Kirjandusrühmituse Siuru puhul käisid efektne välimus, poos, mäng, sära ja kelmikus kirjaniku olemusega lahutamatult kaasas. Marie Under, August Gailit ja Hendrik Visnapuu olid stiilsed nii tolle aja kui praeguste mõõdupuude kohaselt.
Nõukogude ajal võis tunnustatud kirjanikku ära tunda selle järgi, et tal oli auto, korter ja puhvetkapis konjak, mida poest osta polnud võimalik. Mõlemal mainitud ajastul oli kirjanikele teatud ootus, millele jõudumööda vastata püüti.
Tänapäeval ei oota Eestis kirjanikelt enam keegi suurt midagi peale raamatute, mida hea lugeda oleks, ehk siis selles mõttes on kõik viimaks õige. Kirjaniku ainuke mõõt ongi tema looming ja selle mõju ajas. Tänased staarid võivad homme langeda unustusse, tänased paariad võivad mõne aasta pärast kultuslikkust nautida, eelistatavalt postuumselt.
Määrav pole isegi kirjaniku kuulumine kirjanike liitu. Mitte kõik eesti kirjanikud ei kuulu loomeliidu ridadesse ja see ei tee neid kirjanikuna ei halvemaks ega paremaks.
Samal ajal ei saa öelda nagu ei tähendaks Eesti Kirjanike liitu kuulumine midagi, kaugel sellest. Kui inimene on kirjutanud või tõlkinud mõned tähelepanuväärsed raamatud ja teda liitu soovitatakse ning juhatus tema kandidatuuri toetab, siis on see üks kvaliteedinäitaja. Teise kvaliteedimärgi annab kulka kirjanduse sihtkapitali toetus.
Ei kirjanike liidu liikmeks olemine ega kulka tugi pole absoluutne näitaja, aga kui segaduses lugeja vajab väikest abi, siis need paar asja ütlevad autori kohta, et päris mõttetu tegelane ta ei ole.
Vabas riigis on õigus end kirjanikuks pidada muidugi igaühel, keelata seda ei saa, kuigi samuti ei saa keelata taolise enesemääratluse kahtluse alla seadmist. Sama lugu on näiteks keevitajatega. Iga inimene võib end keevitajaks kuulutada, aga iseasi on, kas kutseoskusi piisab.
Kui suunduda kirjanike määratlemiselt kirjanduse määratlemise juurde, läheb pilt veelgi segasemaks. Need, kes selle üle veidi enam juurelda tahavad, võiksid alustada kirjandusteadlase Maarja Vaino kommentaarist “Neli tähelepanekut kenderiaanast”, mis ilmus teisipäevases Postimehes, teistele on mul välja pakkuda palju lihtsam tee.
Nimelt elutsevat Tallinna loomaaias üleloomulike võimetega Berberi vööthiir Anton, kes suudab kindlaks teha, kas tekst on kirjandus või mitte. Oraakel Antoni ette asetatakse raamat või internetiteksti väljaprint. Kui Anton asub sellesse pesa tegema, on tegemist kirjandusega, kui mitte, siis ei ole see kirjandus. Leppige lahendusega ja elage rahus!
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Kaupo Meiel: kes on kirjanik ja mis on kirjandus? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meil tuleb paraku leppida sellega, et eesti elu stsenaariumi kirjutavad ilmselt samad mehed, kes seisavad teravmeelse satiirisarja “South Park” taga. Lastehaigused tulebki läbi põdeda ja kõige lihtsamadki vaidlused tuleb kirglikult läbi vaielda, et maailmapilt avarduks ning jõuaksime selleni, et see, mis mujal juba ammu naljakas, oleks meilgi huumor, mitte igapäevane tõsine vaimuilm.
Viimastel nädalatel on suur osa eesti avalikkusest üles köetud kirjandusteemadest. Kahjuks ei ole vaidluste, väitluste ja võitluste peateemaks kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominentide teosed vaid üks teatav kohtuprotsess, mis tõi kaasa arutelud selle üle, kes on kirjanik ja mis on kirjandus.
Kirjanikku ei ole väliste tundemärkide alusel võimalik ära tunda. Kui mõni vastutulija tundub väga kirjaniku moodi olevat, siis suure tõenäosusega ei ole ta siiski kirjanik, parimal juhul harilik kirjaoskaja, kuid selliseidki jääb järjest vähemaks.
Kirjatööga ei kaasne iseloomulikku lõhna ega iseloomulikku välimust. Kirjanik võib välja näha ilus või kole, noor või vana või siis täiesti ilmetu ja hall. Kirjanikku ei ole võimalik tuvastada särava kõne ega stiilse soengu ja veel stiilsema riietuse järgi.
Isegi seaduskuulelikkus pole mingi näitaja. Don Quixote’i surematute seikluste autor Don Miguel de Cervantes Saavedra istus vähemalt kaks korda vangis, trellide taga on viibinud nii Oscar Wilde kui William Sydney Porter, kes on paremini tuntud nime all O. Henry.
Muidugi on olnud aegu, kui väliste tunnuste järgi sai kirjanikku ära tunda. Kirjandusrühmituse Siuru puhul käisid efektne välimus, poos, mäng, sära ja kelmikus kirjaniku olemusega lahutamatult kaasas. Marie Under, August Gailit ja Hendrik Visnapuu olid stiilsed nii tolle aja kui praeguste mõõdupuude kohaselt.
Nõukogude ajal võis tunnustatud kirjanikku ära tunda selle järgi, et tal oli auto, korter ja puhvetkapis konjak, mida poest osta polnud võimalik. Mõlemal mainitud ajastul oli kirjanikele teatud ootus, millele jõudumööda vastata püüti.
Tänapäeval ei oota Eestis kirjanikelt enam keegi suurt midagi peale raamatute, mida hea lugeda oleks, ehk siis selles mõttes on kõik viimaks õige. Kirjaniku ainuke mõõt ongi tema looming ja selle mõju ajas. Tänased staarid võivad homme langeda unustusse, tänased paariad võivad mõne aasta pärast kultuslikkust nautida, eelistatavalt postuumselt.
Määrav pole isegi kirjaniku kuulumine kirjanike liitu. Mitte kõik eesti kirjanikud ei kuulu loomeliidu ridadesse ja see ei tee neid kirjanikuna ei halvemaks ega paremaks.
Samal ajal ei saa öelda nagu ei tähendaks Eesti Kirjanike liitu kuulumine midagi, kaugel sellest. Kui inimene on kirjutanud või tõlkinud mõned tähelepanuväärsed raamatud ja teda liitu soovitatakse ning juhatus tema kandidatuuri toetab, siis on see üks kvaliteedinäitaja. Teise kvaliteedimärgi annab kulka kirjanduse sihtkapitali toetus.
Ei kirjanike liidu liikmeks olemine ega kulka tugi pole absoluutne näitaja, aga kui segaduses lugeja vajab väikest abi, siis need paar asja ütlevad autori kohta, et päris mõttetu tegelane ta ei ole.
Vabas riigis on õigus end kirjanikuks pidada muidugi igaühel, keelata seda ei saa, kuigi samuti ei saa keelata taolise enesemääratluse kahtluse alla seadmist. Sama lugu on näiteks keevitajatega. Iga inimene võib end keevitajaks kuulutada, aga iseasi on, kas kutseoskusi piisab.
Kui suunduda kirjanike määratlemiselt kirjanduse määratlemise juurde, läheb pilt veelgi segasemaks. Need, kes selle üle veidi enam juurelda tahavad, võiksid alustada kirjandusteadlase Maarja Vaino kommentaarist “Neli tähelepanekut kenderiaanast”, mis ilmus teisipäevases Postimehes, teistele on mul välja pakkuda palju lihtsam tee.
Nimelt elutsevat Tallinna loomaaias üleloomulike võimetega Berberi vööthiir Anton, kes suudab kindlaks teha, kas tekst on kirjandus või mitte. Oraakel Antoni ette asetatakse raamat või internetiteksti väljaprint. Kui Anton asub sellesse pesa tegema, on tegemist kirjandusega, kui mitte, siis ei ole see kirjandus. Leppige lahendusega ja elage rahus!
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Kaupo Meiel: kes on kirjanik ja mis on kirjandus? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parimana teenis Peeter Kümmel 37. koha, edasipääsust jäi puudu 1,18 sekundit. Kvalifikatsiooni parimale Aleksandr Panžinskile (2.45,02) kaotas ta 9,07 sekundit.
Teistest eestlastest oli Kein Einaste 51. (+12,38) ja Raido Ränkel 52. (+12,50). Kvalifikatsiooniraja läbis 72 meessuusatajat.
Eelsõidust said edasi kõik sprindiarvestuses MK-sarja esikolmikusse kuuluvad mehed: norralane Petter Northug oli kuues (+3,83), itaallane Federico Pellegrino seitsmes (+4,38) ja prantslane Baptiste Gros 12. (+5,46).
Naiste eelsõidu võitis norralane Maiken Caspersen Falla (3.10,31), kellele järgnesid kaasmaalanna Ingvild Flugstad Östberg (+0,19) ja rootslanna Jennie Öberg (+0,26). MK-sarja sprindiarvestuses liider Stina Nilsson oli 17. (+3,51). | Eesti sprinterid ei jõudnud taas 30 sekka, Kümmelil jäi üle sekundi vajaka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parimana teenis Peeter Kümmel 37. koha, edasipääsust jäi puudu 1,18 sekundit. Kvalifikatsiooni parimale Aleksandr Panžinskile (2.45,02) kaotas ta 9,07 sekundit.
Teistest eestlastest oli Kein Einaste 51. (+12,38) ja Raido Ränkel 52. (+12,50). Kvalifikatsiooniraja läbis 72 meessuusatajat.
Eelsõidust said edasi kõik sprindiarvestuses MK-sarja esikolmikusse kuuluvad mehed: norralane Petter Northug oli kuues (+3,83), itaallane Federico Pellegrino seitsmes (+4,38) ja prantslane Baptiste Gros 12. (+5,46).
Naiste eelsõidu võitis norralane Maiken Caspersen Falla (3.10,31), kellele järgnesid kaasmaalanna Ingvild Flugstad Östberg (+0,19) ja rootslanna Jennie Öberg (+0,26). MK-sarja sprindiarvestuses liider Stina Nilsson oli 17. (+3,51).
### Response:
Eesti sprinterid ei jõudnud taas 30 sekka, Kümmelil jäi üle sekundi vajaka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks Kućinskise Roheliste ja Talurahva Liidule (ZZS) kuuluvad valitsuskoalitsiooni Ühtsus ja Rahvuslaste Ühendus, vahendas Reuters.
54-aastane majandusteadlane jätkab ilmselt eelmise valitsuse poliitikat, püüdes tugevdada majandust ja seistes silmitsi üha kasvavate hirmudega, mis tulenevad Venemaalt.
Kućinskise valitsuse peamiste ülesannete hulka kuuluvad sõjalise kohalolu suurendamine riigi idaosas, aga ka tervishoiu- ja haridusreformid.
Läti majandus on taastumas, kasvades mullu 2,5 protsenti. Samas seisab riik jätkuvalt silmitsi korruptsiooni ja suure varimajanduse probleemiga.
Üha kasvavad pinged Venemaaga on riigi majandust varjutanud. Eelmise valitsuse hoiak oli jõuline, suurendades kaitsekulutusi ja kutsudes üles NATO alaliste vägede kohalolule Baltimaades.
Endine peaminister Laimdota Straujuma astus tagasi detsembri alguses. | Läti parlament kiitis heaks Maris Kućinskise valitsuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Kućinskise Roheliste ja Talurahva Liidule (ZZS) kuuluvad valitsuskoalitsiooni Ühtsus ja Rahvuslaste Ühendus, vahendas Reuters.
54-aastane majandusteadlane jätkab ilmselt eelmise valitsuse poliitikat, püüdes tugevdada majandust ja seistes silmitsi üha kasvavate hirmudega, mis tulenevad Venemaalt.
Kućinskise valitsuse peamiste ülesannete hulka kuuluvad sõjalise kohalolu suurendamine riigi idaosas, aga ka tervishoiu- ja haridusreformid.
Läti majandus on taastumas, kasvades mullu 2,5 protsenti. Samas seisab riik jätkuvalt silmitsi korruptsiooni ja suure varimajanduse probleemiga.
Üha kasvavad pinged Venemaaga on riigi majandust varjutanud. Eelmise valitsuse hoiak oli jõuline, suurendades kaitsekulutusi ja kutsudes üles NATO alaliste vägede kohalolule Baltimaades.
Endine peaminister Laimdota Straujuma astus tagasi detsembri alguses.
### Response:
Läti parlament kiitis heaks Maris Kućinskise valitsuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus vabastas üheksaks aastaks vangi mõistetud Vladimir Lunkini (57) tingimisi enne tähtaega ning määras ta kuni 2018. aasta 4. detsembrini kriminaalhoolduse alla, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-i uudisteportaalile.
Samuti peab Lunkin kahe nädala jooksul pärast vabanemist asuma tööle või võtma end töötukassas arvele.
Kohus leidis, et Lunkini puhul on praeguseks ajaks tema vangistusaeg olnud piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivana hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest.
Kohtu arvates võimaldavad Lunkini selgitused kohtuistungil, tema positiivne käitumine karistuse kandmise ajal ja head vabanemisjärgsed elutingimused eeldada, et ta suudab edaspidi elada seadusekuulekalt.
Kohus tõdes, et Lunkinil on vabanemisel olemas töökoht, mis tagab püsiva sissetuleku ja väldib tegevusetusest tulenevaid riske uute kuritegude toimepanemiseks.
Lunkini ennetähtaegset vabastamist toetasid nii vangla kui prokuratuur.
Kohus mõistis Lunkini mõrvakatse eest üheksaks aastaks vangi 2010. aasta oktoobris ning tema vangistusaeg oleks ppidanud lõppema 2018. aasta detsembris.
Süüdistuse järgi nõustus Lunkin Reino Agonelt (45) saadud 20 000 krooni eest mõrvama granaadiga oma tuttavat Sergeid, kes pääses plahvatusest vaid õnneliku juhuse läbi suuremate vigastusteta.
Lunkin tunnistas kohtus, et teda palkas tema tuttavale Sergeile granaati viskama viimase tütre hüljatud peig Agone, kes andis talle lisaks rahale ka granaadi.
Süüdistuse järgi viskas Lunkin 2009. aasta 4. detsembril kell 17.25 Tallinnas Vilde tee 56 asuva korterelamu taga ühe trepikoja juurde granaadi, mille plahvatuses sai Sergei kergelt vigastada.
Kaitsepolitsei pidas Lunkini kinni juba samal õhtul ning kohtu loal ta vahistati.
Palgamõrva tellija ehk Agone tabamiseni jõudis kaitsepolitsei 2010. aasta novembri lõpus.
2013. aasta juunis jättis riigikohus jõusse Agonele palgamõrva tellimise eest mõistetud ligi 11-aastase vangistuse.
Harju maakohus mõistis Agonele 2012. aasta septembris 10 aasta, 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse, mida arvestatakse tema kinnipidamisest 2010. aasta 29. novembril.
Hiljem jättis selle karistuse muutmata Tallinna ringkonnakohus ning karistuse jättis jõusse ka riigikohus. | Kohus vabastas äpardunud palgamõrvari vanglast enne tähtaega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus vabastas üheksaks aastaks vangi mõistetud Vladimir Lunkini (57) tingimisi enne tähtaega ning määras ta kuni 2018. aasta 4. detsembrini kriminaalhoolduse alla, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-i uudisteportaalile.
Samuti peab Lunkin kahe nädala jooksul pärast vabanemist asuma tööle või võtma end töötukassas arvele.
Kohus leidis, et Lunkini puhul on praeguseks ajaks tema vangistusaeg olnud piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivana hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest.
Kohtu arvates võimaldavad Lunkini selgitused kohtuistungil, tema positiivne käitumine karistuse kandmise ajal ja head vabanemisjärgsed elutingimused eeldada, et ta suudab edaspidi elada seadusekuulekalt.
Kohus tõdes, et Lunkinil on vabanemisel olemas töökoht, mis tagab püsiva sissetuleku ja väldib tegevusetusest tulenevaid riske uute kuritegude toimepanemiseks.
Lunkini ennetähtaegset vabastamist toetasid nii vangla kui prokuratuur.
Kohus mõistis Lunkini mõrvakatse eest üheksaks aastaks vangi 2010. aasta oktoobris ning tema vangistusaeg oleks ppidanud lõppema 2018. aasta detsembris.
Süüdistuse järgi nõustus Lunkin Reino Agonelt (45) saadud 20 000 krooni eest mõrvama granaadiga oma tuttavat Sergeid, kes pääses plahvatusest vaid õnneliku juhuse läbi suuremate vigastusteta.
Lunkin tunnistas kohtus, et teda palkas tema tuttavale Sergeile granaati viskama viimase tütre hüljatud peig Agone, kes andis talle lisaks rahale ka granaadi.
Süüdistuse järgi viskas Lunkin 2009. aasta 4. detsembril kell 17.25 Tallinnas Vilde tee 56 asuva korterelamu taga ühe trepikoja juurde granaadi, mille plahvatuses sai Sergei kergelt vigastada.
Kaitsepolitsei pidas Lunkini kinni juba samal õhtul ning kohtu loal ta vahistati.
Palgamõrva tellija ehk Agone tabamiseni jõudis kaitsepolitsei 2010. aasta novembri lõpus.
2013. aasta juunis jättis riigikohus jõusse Agonele palgamõrva tellimise eest mõistetud ligi 11-aastase vangistuse.
Harju maakohus mõistis Agonele 2012. aasta septembris 10 aasta, 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse, mida arvestatakse tema kinnipidamisest 2010. aasta 29. novembril.
Hiljem jättis selle karistuse muutmata Tallinna ringkonnakohus ning karistuse jättis jõusse ka riigikohus.
### Response:
Kohus vabastas äpardunud palgamõrvari vanglast enne tähtaega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Eesti meeskond võõrustas kolm kuud tagasi Tallinnas taliolümpiamängude esimest valikturniiri, alistati kolm vastast Iisrael, Bulgaaria ja Mehhiko väravate vahega 58:4.
Nüüd tuleb lisaks Poolale mängida ka päev hiljem Ungariga ja pühapäeval Leeduga. Edasi järgmisse faasi pääseb üksnes turniiri võitja.
Eelmise aasta MM-il mängisid Ungari ja Poola Eestist astme võrra kõrgemal ehk esimese divisjoni A-grupis. Eesti ja Leedu kuulusid B-gruppi ning omavahelise mängu võitsid leedulased 6:1. | TÄNA | Eesti hokimeeskond jätkab heitlust olümpiapileti nimel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Eesti meeskond võõrustas kolm kuud tagasi Tallinnas taliolümpiamängude esimest valikturniiri, alistati kolm vastast Iisrael, Bulgaaria ja Mehhiko väravate vahega 58:4.
Nüüd tuleb lisaks Poolale mängida ka päev hiljem Ungariga ja pühapäeval Leeduga. Edasi järgmisse faasi pääseb üksnes turniiri võitja.
Eelmise aasta MM-il mängisid Ungari ja Poola Eestist astme võrra kõrgemal ehk esimese divisjoni A-grupis. Eesti ja Leedu kuulusid B-gruppi ning omavahelise mängu võitsid leedulased 6:1.
### Response:
TÄNA | Eesti hokimeeskond jätkab heitlust olümpiapileti nimel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1200 silmapaari ees peetud vastasseisus tegi Anu Ennok võõrustajate poolel kaasa kogu kohtumise, kogudes 0:3 (-15, -14, -15) kaotusmängus viis punkti. Ennok realiseeris 18-st tõstest neli (22%) ja lisas ühe serviässa. Blokipunkte seekord Eesti koondislase arvele ei märgitud. Pallingu vastuvõtul suure koormuse saanud ja 71-st vastase servist koguni 36 vastu võtnud eestlanna näitas seejuures 44-protsendilist täpsust, vahendab Volley.ee.
"Oli teada, et vastane on teisest klassist kui kolm eelmist võistkond. Üldiselt võib öelda, et tegime halva mängu ja serviriskid, mis võtsime, ei tasunud end ära. Tegime palju omavigu ja sealt tuli ka suur punktivahe. Vastane ei eksind sisuliselt milleski," võttis kohtumise kokku Ennok.
Kordusmäng on kavas 24. veebruaril Türgis. | Eesti võrkpalluri koduklubi eurosarjas Türgi võistkonnale hambaid näidata ei suutnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1200 silmapaari ees peetud vastasseisus tegi Anu Ennok võõrustajate poolel kaasa kogu kohtumise, kogudes 0:3 (-15, -14, -15) kaotusmängus viis punkti. Ennok realiseeris 18-st tõstest neli (22%) ja lisas ühe serviässa. Blokipunkte seekord Eesti koondislase arvele ei märgitud. Pallingu vastuvõtul suure koormuse saanud ja 71-st vastase servist koguni 36 vastu võtnud eestlanna näitas seejuures 44-protsendilist täpsust, vahendab Volley.ee.
"Oli teada, et vastane on teisest klassist kui kolm eelmist võistkond. Üldiselt võib öelda, et tegime halva mängu ja serviriskid, mis võtsime, ei tasunud end ära. Tegime palju omavigu ja sealt tuli ka suur punktivahe. Vastane ei eksind sisuliselt milleski," võttis kohtumise kokku Ennok.
Kordusmäng on kavas 24. veebruaril Türgis.
### Response:
Eesti võrkpalluri koduklubi eurosarjas Türgi võistkonnale hambaid näidata ei suutnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastuses kohtuvad üks praegune ning kaks endist näitlejannat, et meenutada kahekümneaastatagust „Kolme õe“ esietendust. Õhtu edenedes tulevad naised ideele kutsuda külla Olga, Maša ja Irina kunagine Veršinin –kuulus ja armastatud näitleja Kalle. Šampuseklaasid kõlisevad, päevavalgele tulevad üha uued saladused ja väljas sajab lund…
Ralf Långbacka, Soome teenekamaid teatrilavastajaid on sündinud 20. novembril 1932. aastal Närpiös. Ta on töötanud lavastajana Soome Rahvusteatris, Svenska Teaternis, Lilla Teaternis, Turu Linnateatris, Helsingi Linnateatris. Nii Turu kui Helsingi linnateatris oli Långbacka ka teatrijuht. Ta on lavastanud umbes 140 teatri-, ooperi- ja telelavastust. Lisaks lavastaja- ja teatrijuhitööle on ta mitme teatrialase kõrgkooli professor. Aastal 2005 lavastas soomerootslane Eesti Rahvusooperis Verdi "Othello".
"Olga, Irina ja mina" autor on Ralf Långbacka, tõlkija Ülev Aaloe, dramatiseerija Martin Algus, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar, kunstnik Liina Unt, valguskunstnik Karmen Telissaar. Osades Kadri Adamson, Kleer Maibaum-Vihmar, Carmen Mikiver ja Jaan Rekkor.
Esietendus 13. veebruaril 2016 Küünis. | Endla teatris kohtuvad taas Olga, Irina ja Maša | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastuses kohtuvad üks praegune ning kaks endist näitlejannat, et meenutada kahekümneaastatagust „Kolme õe“ esietendust. Õhtu edenedes tulevad naised ideele kutsuda külla Olga, Maša ja Irina kunagine Veršinin –kuulus ja armastatud näitleja Kalle. Šampuseklaasid kõlisevad, päevavalgele tulevad üha uued saladused ja väljas sajab lund…
Ralf Långbacka, Soome teenekamaid teatrilavastajaid on sündinud 20. novembril 1932. aastal Närpiös. Ta on töötanud lavastajana Soome Rahvusteatris, Svenska Teaternis, Lilla Teaternis, Turu Linnateatris, Helsingi Linnateatris. Nii Turu kui Helsingi linnateatris oli Långbacka ka teatrijuht. Ta on lavastanud umbes 140 teatri-, ooperi- ja telelavastust. Lisaks lavastaja- ja teatrijuhitööle on ta mitme teatrialase kõrgkooli professor. Aastal 2005 lavastas soomerootslane Eesti Rahvusooperis Verdi "Othello".
"Olga, Irina ja mina" autor on Ralf Långbacka, tõlkija Ülev Aaloe, dramatiseerija Martin Algus, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar, kunstnik Liina Unt, valguskunstnik Karmen Telissaar. Osades Kadri Adamson, Kleer Maibaum-Vihmar, Carmen Mikiver ja Jaan Rekkor.
Esietendus 13. veebruaril 2016 Küünis.
### Response:
Endla teatris kohtuvad taas Olga, Irina ja Maša |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.