instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ventspils haaras ohjad kolmanda perioodi lõpus ja neljanda alguses, kui tehti 11:0 spurt. Pärast seda jõudis Kalev/Cramo veel viigini 62:62, aga siis läks kodumeeskond oma teed.
Seejuures mitme statistilise näitaja poolest olid külalised üle: Ventspils tabas väljakult vaid 37,1% visetest (Kalev/Cramo 44,1%) ja kaotas ka lauavõitluse 36:43. Kalev/Cramo tegi aga rohkem pallikaotusi (19 vs 10).
Kalev/Cramo paremad olid Silas Melson 14, Ojars Silinš 11 ja Rauno Nurger kümne punktiga. Kamari Murphy piirdus kaheksa punktiga, aga haaras 11 lauapalli. Ventspilsi parim oli 16 silmaga Kristaps Mediss.
Liigatabelis tõusis Ventspils (13-2) nüüd Kalev/Cramost (16-3) mööda teiseks, juhib endiselt Riia VEF (17-1). | Pärnult lüüa saanud Ventspils alistas Kalev/Cramo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ventspils haaras ohjad kolmanda perioodi lõpus ja neljanda alguses, kui tehti 11:0 spurt. Pärast seda jõudis Kalev/Cramo veel viigini 62:62, aga siis läks kodumeeskond oma teed.
Seejuures mitme statistilise näitaja poolest olid külalised üle: Ventspils tabas väljakult vaid 37,1% visetest (Kalev/Cramo 44,1%) ja kaotas ka lauavõitluse 36:43. Kalev/Cramo tegi aga rohkem pallikaotusi (19 vs 10).
Kalev/Cramo paremad olid Silas Melson 14, Ojars Silinš 11 ja Rauno Nurger kümne punktiga. Kamari Murphy piirdus kaheksa punktiga, aga haaras 11 lauapalli. Ventspilsi parim oli 16 silmaga Kristaps Mediss.
Liigatabelis tõusis Ventspils (13-2) nüüd Kalev/Cramost (16-3) mööda teiseks, juhib endiselt Riia VEF (17-1).
### Response:
Pärnult lüüa saanud Ventspils alistas Kalev/Cramo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei saatis välja lühikese pressiteate, mille kohaselt on tegemist julgeolekuohuga, aga üksikasjadest ei saa rääkida, kuna politsei valmisolekut puudutav teave on salajane.
Soome ringhäälingu Yle teatel on nii Pasilas kui ka Tamperes nähtud politseijaoskonna juures soomusautot ja ustel seisavad valvurid. Kõik Soome politseinikud on saanud korralduse olla valvsad.
Üks Yle-ga rääkinud politseinik ütles, et kõrvalisi isikuid praegu politseijaoskondadesse ei lasta.
Ajalehe Turun Sanomat andmetel on valmisoleku tugevdamine seotud organiseeritud kuritegevusega. | Soome politsei teatas julgeolekuohust politseimajadele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei saatis välja lühikese pressiteate, mille kohaselt on tegemist julgeolekuohuga, aga üksikasjadest ei saa rääkida, kuna politsei valmisolekut puudutav teave on salajane.
Soome ringhäälingu Yle teatel on nii Pasilas kui ka Tamperes nähtud politseijaoskonna juures soomusautot ja ustel seisavad valvurid. Kõik Soome politseinikud on saanud korralduse olla valvsad.
Üks Yle-ga rääkinud politseinik ütles, et kõrvalisi isikuid praegu politseijaoskondadesse ei lasta.
Ajalehe Turun Sanomat andmetel on valmisoleku tugevdamine seotud organiseeritud kuritegevusega.
### Response:
Soome politsei teatas julgeolekuohust politseimajadele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aigro hüppas 18. poomiastmelt 121,5 ja 114,5 meetrit ning 19. astmelt 127,5 meetrit. Need tõid vastavates voorudes 35., 44. ja 31. koha. Maltsev hüppas kõigepealt 118,5, siis 117,5 ja viimaks 19. astmelt 115,5 meetrit. Eestlane oli voorudes vastavalt 39., 42. ja 44.
Norralane Marius Lindvik pakkus esimeses voorus paremuselt 14. hüppe, aga oli teises ja kolmandas voorus parim. Austerlane Stefan Kraft näitas parimat lennukust esimeses voorus, oli teises voorus pingereas teine ja kolmandast voorust loobus.
Kordagi ei tulnud teisel treeningul torni normaalmäe olümpiavõitja Ryoyu Kobayashi. Küll aga proovis kolmel korral MK-sarja liider Karl Geiger, kuid oli esimeses voorus 21., teises 20. ja kolmandas üheksas ehk mitte kordagi tipus.
Suure mäe hüpete kvalifikatsioon on kavas reedel, 11. veebruaril ja lõppvõistlus laupäeval, 12. veebruaril. | Aigro ja Maltsev treeningul 30 hulka ei mahtunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aigro hüppas 18. poomiastmelt 121,5 ja 114,5 meetrit ning 19. astmelt 127,5 meetrit. Need tõid vastavates voorudes 35., 44. ja 31. koha. Maltsev hüppas kõigepealt 118,5, siis 117,5 ja viimaks 19. astmelt 115,5 meetrit. Eestlane oli voorudes vastavalt 39., 42. ja 44.
Norralane Marius Lindvik pakkus esimeses voorus paremuselt 14. hüppe, aga oli teises ja kolmandas voorus parim. Austerlane Stefan Kraft näitas parimat lennukust esimeses voorus, oli teises voorus pingereas teine ja kolmandast voorust loobus.
Kordagi ei tulnud teisel treeningul torni normaalmäe olümpiavõitja Ryoyu Kobayashi. Küll aga proovis kolmel korral MK-sarja liider Karl Geiger, kuid oli esimeses voorus 21., teises 20. ja kolmandas üheksas ehk mitte kordagi tipus.
Suure mäe hüpete kvalifikatsioon on kavas reedel, 11. veebruaril ja lõppvõistlus laupäeval, 12. veebruaril.
### Response:
Aigro ja Maltsev treeningul 30 hulka ei mahtunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enim tuska valmistas hiinlastele 20-aastane ründaja Sean Farrell, kes viskas kolm väravat ja andis veel lisaks kaks resultatiivset söötu. Kolm resultatiivsuspunkti kogus ründaja Ben Meyers, kel jäi kirja üks värav ja kaks tulemuslikku söötu.
Hiina jäähokikoondis võistleb olümpiaturniiril esmakordselt. Seejuures veel mõni kuu enne mänge oli osalemine kaalukausil, sest kardeti, et koondise tase ei vasta olümpiaturniirile.
Teises sama alagrupi kohtumises oli Kanada koondis üle PyeongChangi mängude finalistist Saksamaast 5:1 (3:0, 1:1, 1:0). Värava ja söödu sai kirja 34-aastane Ben Street, kes igapäevast klubihokit mängib just Saksamaal.
Alagrupist pääsevad edasi kõik neli meeskonda, aga vaid võitja saab kindlasti arvestada kohaga veerandfinaalis. Kaks tagumist peavad sõelmänge kindlasti alustama kaheksandikfinaalidest. | USA hokikoondis viskas hiinlastele kaheksa väravat, võitis ka Kanada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enim tuska valmistas hiinlastele 20-aastane ründaja Sean Farrell, kes viskas kolm väravat ja andis veel lisaks kaks resultatiivset söötu. Kolm resultatiivsuspunkti kogus ründaja Ben Meyers, kel jäi kirja üks värav ja kaks tulemuslikku söötu.
Hiina jäähokikoondis võistleb olümpiaturniiril esmakordselt. Seejuures veel mõni kuu enne mänge oli osalemine kaalukausil, sest kardeti, et koondise tase ei vasta olümpiaturniirile.
Teises sama alagrupi kohtumises oli Kanada koondis üle PyeongChangi mängude finalistist Saksamaast 5:1 (3:0, 1:1, 1:0). Värava ja söödu sai kirja 34-aastane Ben Street, kes igapäevast klubihokit mängib just Saksamaal.
Alagrupist pääsevad edasi kõik neli meeskonda, aga vaid võitja saab kindlasti arvestada kohaga veerandfinaalis. Kaks tagumist peavad sõelmänge kindlasti alustama kaheksandikfinaalidest.
### Response:
USA hokikoondis viskas hiinlastele kaheksa väravat, võitis ka Kanada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andrew Bovelli näidend "Kuhu sa jäid?" on sul pikka aega meeles mõlkunud. Mulle andsid sa seda esimest korda lugeda juba siis, kui sa veel Ugalas töötasid. Ma küll ei mäleta, miks sa tol hetkel seda lavastama ikkagi ei hakanud?
Mäletan. Ma mõistsin juba siis, et see on hea tekst, aga aeg ei olnud õige. Vahepeal oli see näidend laual ka Tallinna linnateatris, aga toona sai valitud teine tekst, mis sel ajahetkel rohkem kõnetas. Nüüd aga saabus kätte õige aeg lavastada "Kuhu sa jäid".
Mis sind selle näidendi juures võlub?
See on väga rikkaliku sisuga. Tegelased on eriilmelised ja igaüks erineva nurga alt toetab teksti peateemat. Väga suur osa lähisuhete spektrist on justkui kaetud. Bovell on hea sulega kirjanik. Eks ma ju teadsin seda, aga ma ei teadnud, kui hea sulega meister ta on.
Näidendi teema on tuttav – kas armastus on või ei ole? Kuidas aja jooksul võib inimeste sisemine rahulolematus kasvada ja nad võivad jõuda elamuste ning läheduse otsinguni väljaspool suhet. Kas jätkata koos või eraldi? Kui keegi petab, siis kas ta teeb sellest reegli? Kas tema kaaslane teeb talle erandi või mitte? Kas meil on saladusi enda kõige lähedasema inimese ees, kellega koosolemise üks suurimaid võlusid on, et me ei pea nende ees oma nõrkusi peitma?
Andrew Bovell on loonud kunstiliselt väga huvitava pildi sellest, mis siis saab, kui saladused tekivad ja kui need ka välja tulema hakkavad – sest ühel hetkel tuleb ikkagi kõik välja. Me oleme üksteisega palju tihedamalt seotud, kui me arvame. Kui mõni sõber räägib kellestki ning kõnealune isik osutub ühiseks tuttavaks, siis öeldakse, et Eesti on väike. Aga maailm on samuti väike. Teadlased on tõestanud, et iga inimene asub maailmas ükskõik millisest teisest inimesest kuue või vähema sotsiaalse kontakti kaugusel. Näiteks mina ja Andrew Bovell oleme teineteisest samuti kuue või vähema kontakti kaugusel.
Bovell ise avas ühes intervjuus, kust tal tekkis näidendi "Kuhu sa jäid?" idee. Ta oli selleks hetkeks olnud kümmekond aastat abielus, tal olid juba lapsed ning paljud tema sõbrad olid abielus või erinevates pikaajalistes püsisuhetes. Nad kõik olid jõudnud varasesse keskikka ja ühel hetkel ta märkas, et mitmed sõbrad on hakanud lahku minema. Ta hakkas mõtlema, millised on need põhjused, miks inimesed, kes on pea terve oma elu koos ülesehitanud ja pered loonud, et miks need inimesed otsustavad ühel hetkel lahku minna?
Tõsi ta on. Näiteks majanduses, mis on samuti sotsiaalteadus, kasutatakse sellist mõistet nagu piirväärtus. Näiteks üks inimene tahab teatud aja jooksul teatud arvu jäätiseid. Siis ei taha ta vahepeal üldse jäätist, aga tahab soolasilku, sest süda läigib. Sama loogika järgi võib vaadata ka kire lahtumist või põnevuse vähenemist suhetes.
Võiks ju öelda, et see on miski, mida tuleks lihtsalt aktsepteerida. Samas me seda justkui ka ei taha, sest eks kirg võib tagasi tulla. Aga kas võib? Aga kui ei tule? Või mis saab siis, kui ei saa enam aru, kas armastad või ei armasta ja milleks üldse karikakar on loodud? Sest elades tundetühjuses või vales, võib näida, et elu on maalitud ainult viiekümne halli varjundiga.
Millised on sellisel juhul valikud? Minna lahku või lahutada ühisest elust näiteks kirg ning otsida seda mujalt. Selliste küsimuste ja teemadega Andrew Bovell selles näidendis tegelebki ja tal ei ole alati vastuseid. Küll aga on tal palju nn jälgimisandmeid, mille pealt veel täpsemaid küsimusi esitada ning hüpoteese püstitada.
Kas tekstides, mida otsustad lavale tuua, on alati midagi isiklikku? Kas sina ise otsid samuti nendele küsimustele vastuseid?
Jah. Ma küpsesin ja elu pakkus kogemusi, mis muutsid selle näidendi teema minu jaoks aktuaalseks. On ka üks tegelane, kelle suhte- ja mõttekaarega suhestun väga isiklikult. Aga kui rääkida laiemalt, siis näiteks omal ajal tegin Ugalas lavastuse "Bassein (vett ei ole)" sellepärast, et pärast lavakooli läks hulk minu kursusekaaslasi koos ühte teatrisse ja mina tulin üksinda siia. Ma olin nende peale kade.
Ravenhilli näidendis oli paralleel minu endaga hästi otsene – oli üks kunstnik, kellel läks hästi, ja tema sõbrad, kes ei olnud edukad ning nad olid kadedad. Kuidas see mind aitas? Küllap ma sain teha mõttereisi ning seeläbi leidsin kinnituse arusaamale, et elus edasi jõuda ei aita mind kadedus vaid lavastuste tegemine.
Aga tulles nüüd veel tagasi Andrew Bovelli ja tema näidendi "Kuhu sa jäid?" juurde, siis Bovell tunnistas, et seda kirjutades mängis ta mõttega, et kas üht näidendit on võimalik samamoodi üles ehitada ja komponeerida nagu klassikalist muusikat luuakse. Selle teksti tavalisest well-made play 'st erinev vorm on tingitud asjaolust, et näitekirjanikul oli hakanud igav. Igav nii kronoloogiliselt algusest lõpuni jooksvaid lugusid kirjutada kui ka seda tüüpi näidendite lavastusi teatris vaadata. Ja siinkohal tuleb muidugi rõhutada, et "Kuhu sa jäid?" on tegelikult päris vana näidend ja kirjutatud umbes 25 aastat tagasi. Samuti oli Bovelli üks suur eesmärk publikut üllatada.
Ja seda ta minu meelest suudab ka heas mõttes teha. On tunda, et Bovell on seda näidendit kirjutades aega võtnud – ei ole midagi üleliigset, ei ole lõpetamata ideede otsakesi. Või kui neid on, olen ma rõõmust, et materjal on niivõrd avastusi pakkuv, neid mitte märganud. Musikaalne on see tekst kindlasti ning aega, ruumi ja fragmente komponeerides, saavutab ta väga liigutava, omanäolise, oma lõhnaga kunstilise terviku, mis naerutab ja puudutab. Interpreedile, kelleks lavastaja ju on, väga mõnus tekst, millele oma tähenduskihid lisada. | Pukk näidendist "Kuhu sa jäid?": see on väga mõnus tekst, millele oma tähenduskihid lisada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andrew Bovelli näidend "Kuhu sa jäid?" on sul pikka aega meeles mõlkunud. Mulle andsid sa seda esimest korda lugeda juba siis, kui sa veel Ugalas töötasid. Ma küll ei mäleta, miks sa tol hetkel seda lavastama ikkagi ei hakanud?
Mäletan. Ma mõistsin juba siis, et see on hea tekst, aga aeg ei olnud õige. Vahepeal oli see näidend laual ka Tallinna linnateatris, aga toona sai valitud teine tekst, mis sel ajahetkel rohkem kõnetas. Nüüd aga saabus kätte õige aeg lavastada "Kuhu sa jäid".
Mis sind selle näidendi juures võlub?
See on väga rikkaliku sisuga. Tegelased on eriilmelised ja igaüks erineva nurga alt toetab teksti peateemat. Väga suur osa lähisuhete spektrist on justkui kaetud. Bovell on hea sulega kirjanik. Eks ma ju teadsin seda, aga ma ei teadnud, kui hea sulega meister ta on.
Näidendi teema on tuttav – kas armastus on või ei ole? Kuidas aja jooksul võib inimeste sisemine rahulolematus kasvada ja nad võivad jõuda elamuste ning läheduse otsinguni väljaspool suhet. Kas jätkata koos või eraldi? Kui keegi petab, siis kas ta teeb sellest reegli? Kas tema kaaslane teeb talle erandi või mitte? Kas meil on saladusi enda kõige lähedasema inimese ees, kellega koosolemise üks suurimaid võlusid on, et me ei pea nende ees oma nõrkusi peitma?
Andrew Bovell on loonud kunstiliselt väga huvitava pildi sellest, mis siis saab, kui saladused tekivad ja kui need ka välja tulema hakkavad – sest ühel hetkel tuleb ikkagi kõik välja. Me oleme üksteisega palju tihedamalt seotud, kui me arvame. Kui mõni sõber räägib kellestki ning kõnealune isik osutub ühiseks tuttavaks, siis öeldakse, et Eesti on väike. Aga maailm on samuti väike. Teadlased on tõestanud, et iga inimene asub maailmas ükskõik millisest teisest inimesest kuue või vähema sotsiaalse kontakti kaugusel. Näiteks mina ja Andrew Bovell oleme teineteisest samuti kuue või vähema kontakti kaugusel.
Bovell ise avas ühes intervjuus, kust tal tekkis näidendi "Kuhu sa jäid?" idee. Ta oli selleks hetkeks olnud kümmekond aastat abielus, tal olid juba lapsed ning paljud tema sõbrad olid abielus või erinevates pikaajalistes püsisuhetes. Nad kõik olid jõudnud varasesse keskikka ja ühel hetkel ta märkas, et mitmed sõbrad on hakanud lahku minema. Ta hakkas mõtlema, millised on need põhjused, miks inimesed, kes on pea terve oma elu koos ülesehitanud ja pered loonud, et miks need inimesed otsustavad ühel hetkel lahku minna?
Tõsi ta on. Näiteks majanduses, mis on samuti sotsiaalteadus, kasutatakse sellist mõistet nagu piirväärtus. Näiteks üks inimene tahab teatud aja jooksul teatud arvu jäätiseid. Siis ei taha ta vahepeal üldse jäätist, aga tahab soolasilku, sest süda läigib. Sama loogika järgi võib vaadata ka kire lahtumist või põnevuse vähenemist suhetes.
Võiks ju öelda, et see on miski, mida tuleks lihtsalt aktsepteerida. Samas me seda justkui ka ei taha, sest eks kirg võib tagasi tulla. Aga kas võib? Aga kui ei tule? Või mis saab siis, kui ei saa enam aru, kas armastad või ei armasta ja milleks üldse karikakar on loodud? Sest elades tundetühjuses või vales, võib näida, et elu on maalitud ainult viiekümne halli varjundiga.
Millised on sellisel juhul valikud? Minna lahku või lahutada ühisest elust näiteks kirg ning otsida seda mujalt. Selliste küsimuste ja teemadega Andrew Bovell selles näidendis tegelebki ja tal ei ole alati vastuseid. Küll aga on tal palju nn jälgimisandmeid, mille pealt veel täpsemaid küsimusi esitada ning hüpoteese püstitada.
Kas tekstides, mida otsustad lavale tuua, on alati midagi isiklikku? Kas sina ise otsid samuti nendele küsimustele vastuseid?
Jah. Ma küpsesin ja elu pakkus kogemusi, mis muutsid selle näidendi teema minu jaoks aktuaalseks. On ka üks tegelane, kelle suhte- ja mõttekaarega suhestun väga isiklikult. Aga kui rääkida laiemalt, siis näiteks omal ajal tegin Ugalas lavastuse "Bassein (vett ei ole)" sellepärast, et pärast lavakooli läks hulk minu kursusekaaslasi koos ühte teatrisse ja mina tulin üksinda siia. Ma olin nende peale kade.
Ravenhilli näidendis oli paralleel minu endaga hästi otsene – oli üks kunstnik, kellel läks hästi, ja tema sõbrad, kes ei olnud edukad ning nad olid kadedad. Kuidas see mind aitas? Küllap ma sain teha mõttereisi ning seeläbi leidsin kinnituse arusaamale, et elus edasi jõuda ei aita mind kadedus vaid lavastuste tegemine.
Aga tulles nüüd veel tagasi Andrew Bovelli ja tema näidendi "Kuhu sa jäid?" juurde, siis Bovell tunnistas, et seda kirjutades mängis ta mõttega, et kas üht näidendit on võimalik samamoodi üles ehitada ja komponeerida nagu klassikalist muusikat luuakse. Selle teksti tavalisest well-made play 'st erinev vorm on tingitud asjaolust, et näitekirjanikul oli hakanud igav. Igav nii kronoloogiliselt algusest lõpuni jooksvaid lugusid kirjutada kui ka seda tüüpi näidendite lavastusi teatris vaadata. Ja siinkohal tuleb muidugi rõhutada, et "Kuhu sa jäid?" on tegelikult päris vana näidend ja kirjutatud umbes 25 aastat tagasi. Samuti oli Bovelli üks suur eesmärk publikut üllatada.
Ja seda ta minu meelest suudab ka heas mõttes teha. On tunda, et Bovell on seda näidendit kirjutades aega võtnud – ei ole midagi üleliigset, ei ole lõpetamata ideede otsakesi. Või kui neid on, olen ma rõõmust, et materjal on niivõrd avastusi pakkuv, neid mitte märganud. Musikaalne on see tekst kindlasti ning aega, ruumi ja fragmente komponeerides, saavutab ta väga liigutava, omanäolise, oma lõhnaga kunstilise terviku, mis naerutab ja puudutab. Interpreedile, kelleks lavastaja ju on, väga mõnus tekst, millele oma tähenduskihid lisada.
### Response:
Pukk näidendist "Kuhu sa jäid?": see on väga mõnus tekst, millele oma tähenduskihid lisada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EKLi auhinda on välja antud alates 2014. aastast ja auhinnaga tunnustatakse kalendriaastal oma tegevusega kirjandus- ja kirjastamisvaldkonnas silma paistnud või sellele valdkonnale tähelepanu juhtinud isikut või organisatsiooni.
Auhinnaks on aukiri, lisaks kingituseks igalt kirjastuste liidu liikmelt aasta parim-sobivaim raamat.
Facebooki grupp "Lugemise väljakutse" Autor/allikas: Facebook
Varasemad tiitlisaajad:
2020 – raamatupood PUÄNT raamatute südamega tutvustamise, noorte autorite toetamise ning kangelasliku püsimise eest heitlikel aegadel
2019 – Eesti Emakeeleõpetajate Selts tunnustust vääriva töö eest eesti keele õpetamisel ja uute raamatusõprade kasvatamisel.
2018 – Asta Trummel Kultuuriministeeriumist järjekindla pühendumuse eest maailmale eesti kirjanduse tutvustamisel ning Eesti peakülalise staatuse eest Londoni raamatumessil 2018.
2017 – Tauno Vahter kirjastamist tutvustavate artiklite avaldamise ja sotsiaalmeediakampaania "Jälle raamat!" korraldamise eest.
2016 – Peeter Helme ja Urmas Vadi raamatuteemaliste saadete eest Eesti Rahvusringhäälingus.
2015 – Eesti Lastekirjanduse Keskus lastes raamatuarmastuse tekitamise eest.
2014 – Haapsalu Raamat hubase raamatupoe ja kohviku sümbioosi eest.
2013 – Kirjandusministeeriumi toimetus kirjanduse ja kirjastamisvaldkonna luubi all hoidmise eest. | Aasta raamatusõbraks valiti Facebooki grupi "Lugemise väljakutse" looja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EKLi auhinda on välja antud alates 2014. aastast ja auhinnaga tunnustatakse kalendriaastal oma tegevusega kirjandus- ja kirjastamisvaldkonnas silma paistnud või sellele valdkonnale tähelepanu juhtinud isikut või organisatsiooni.
Auhinnaks on aukiri, lisaks kingituseks igalt kirjastuste liidu liikmelt aasta parim-sobivaim raamat.
Facebooki grupp "Lugemise väljakutse" Autor/allikas: Facebook
Varasemad tiitlisaajad:
2020 – raamatupood PUÄNT raamatute südamega tutvustamise, noorte autorite toetamise ning kangelasliku püsimise eest heitlikel aegadel
2019 – Eesti Emakeeleõpetajate Selts tunnustust vääriva töö eest eesti keele õpetamisel ja uute raamatusõprade kasvatamisel.
2018 – Asta Trummel Kultuuriministeeriumist järjekindla pühendumuse eest maailmale eesti kirjanduse tutvustamisel ning Eesti peakülalise staatuse eest Londoni raamatumessil 2018.
2017 – Tauno Vahter kirjastamist tutvustavate artiklite avaldamise ja sotsiaalmeediakampaania "Jälle raamat!" korraldamise eest.
2016 – Peeter Helme ja Urmas Vadi raamatuteemaliste saadete eest Eesti Rahvusringhäälingus.
2015 – Eesti Lastekirjanduse Keskus lastes raamatuarmastuse tekitamise eest.
2014 – Haapsalu Raamat hubase raamatupoe ja kohviku sümbioosi eest.
2013 – Kirjandusministeeriumi toimetus kirjanduse ja kirjastamisvaldkonna luubi all hoidmise eest.
### Response:
Aasta raamatusõbraks valiti Facebooki grupi "Lugemise väljakutse" looja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hinnatõusu veavad autode, mööbli ja kodutehnika kallinemine. Seda soodustab pandeemiast tingitud nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatus. Hulk majandusteadlasi eeldab, et see dünaamika kaob, kui firmad kohanevad ja nõudlus väheneb. Siiski pole veel selge, millal tarnehäired leevenevad, teatas The Wall Street Journal.
Tõusevad ka toiduhinnad, märkimisväärselt tõusis liha hind. Toornafta hiljutine hinnatõus ähvardab hoida kõrgel ka autokütuse hinnad. Tõusevad ka üürihinnad.
Kohalik ameeriklane Allison Reyes vahetas jaanuaris elukohta ja ütles, et üüripindade hinnad olid 30 protsendi võrra kallimad kui paar kuud tagasi.
"Olin šokeeritud. Vaatasin täpselt samu kortereid, mida olin vaadanud vaid paar kuud tagasi. Nende hinnad olid tõusnud 2400 dollarilt kuus 3000 dollarini. Pidin võtma väiksema korteri," ütles Reyes.
Majandusteadlased eeldavad, et igakuiselt tõusis tarbijahinnaindeks eelmisel kuul 0,4 protsendi võrra. Detsembris oli see 0,6 protsenti. Inflatsiooni igakuine aeglustumine võib olla varane märk, et hinnasurve hakkab leevenema.
USA majandus kasvas eelmisel aastal 5,5 protsendi võrra. See oli kiireim tempo alates 1984. aastast. Viimase kolme kuu jooksul loodi riigis 1,6 miljonit töökohta. Aastane palgakasv oli detsembris 4,5 protsenti, kiireim tempo alates 2002. aastast. | USA tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris 7,5 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hinnatõusu veavad autode, mööbli ja kodutehnika kallinemine. Seda soodustab pandeemiast tingitud nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatus. Hulk majandusteadlasi eeldab, et see dünaamika kaob, kui firmad kohanevad ja nõudlus väheneb. Siiski pole veel selge, millal tarnehäired leevenevad, teatas The Wall Street Journal.
Tõusevad ka toiduhinnad, märkimisväärselt tõusis liha hind. Toornafta hiljutine hinnatõus ähvardab hoida kõrgel ka autokütuse hinnad. Tõusevad ka üürihinnad.
Kohalik ameeriklane Allison Reyes vahetas jaanuaris elukohta ja ütles, et üüripindade hinnad olid 30 protsendi võrra kallimad kui paar kuud tagasi.
"Olin šokeeritud. Vaatasin täpselt samu kortereid, mida olin vaadanud vaid paar kuud tagasi. Nende hinnad olid tõusnud 2400 dollarilt kuus 3000 dollarini. Pidin võtma väiksema korteri," ütles Reyes.
Majandusteadlased eeldavad, et igakuiselt tõusis tarbijahinnaindeks eelmisel kuul 0,4 protsendi võrra. Detsembris oli see 0,6 protsenti. Inflatsiooni igakuine aeglustumine võib olla varane märk, et hinnasurve hakkab leevenema.
USA majandus kasvas eelmisel aastal 5,5 protsendi võrra. See oli kiireim tempo alates 1984. aastast. Viimase kolme kuu jooksul loodi riigis 1,6 miljonit töökohta. Aastane palgakasv oli detsembris 4,5 protsenti, kiireim tempo alates 2002. aastast.
### Response:
USA tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris 7,5 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rau külastas OSCE eesistujana neljapäeval Kiievit, vahendas Reuters.
OSCE, kuhu kuuluvad lisaks NATO liikmesriikidele ka Ukraina ja Venemaa, on vaadelnud alates 2014. aastast Ukraina jõudude ja separatistide konflikti Ida-Ukrainas Donbassis.
Ukraina ja selle lääne liitlased on mures, et Venemaa, kes on koondanud Ukraina piiride lähedale 100 000 sõjaväelast ning korraldab Valgevenega sõjalist õppust, kavandab konflikti laiendamist. Moskva eitab sellist kavatsust.
"Me oleme tõsiselt mures olukorra pärast Ukrainas ja selle ümbruses. Nii Donbassis kui ka seoses Venemaa kasvava sõjalise kohalolekuga Ukraina piiril ja Valgevenes," sõnas Rau Kiievis pressikonverentsil.
"Me teeme OSCE-s jätkuvalt kõik endast oleneva, kuid oma kohustuste täitmiseks ja kriisi täielikuks lõpetamiseks on vaja kõigi osapoolte poliitilist tahet ja kaasamist," lisas minister.
Rauga pressikonverentsil osalenud Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba süüdistas Venemaad OSCE vaatlejate töö takistamises ning Ukraina, Venemaa ja OSCE diplomaatilise foorumi ehk kolmepoolse kontaktgrupi töö saboteerimises.
"Keerulist olukorda ei saa lahendada keerulisi otsuseid langetamata ning seetõttu on OSCE-l võimatu selles protsessis jääda passiivselt neutraalseks," ütles ta. | Poola minister: Ukraina-Vene pingete lõpetamiseks on vaja poliitilist tahet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rau külastas OSCE eesistujana neljapäeval Kiievit, vahendas Reuters.
OSCE, kuhu kuuluvad lisaks NATO liikmesriikidele ka Ukraina ja Venemaa, on vaadelnud alates 2014. aastast Ukraina jõudude ja separatistide konflikti Ida-Ukrainas Donbassis.
Ukraina ja selle lääne liitlased on mures, et Venemaa, kes on koondanud Ukraina piiride lähedale 100 000 sõjaväelast ning korraldab Valgevenega sõjalist õppust, kavandab konflikti laiendamist. Moskva eitab sellist kavatsust.
"Me oleme tõsiselt mures olukorra pärast Ukrainas ja selle ümbruses. Nii Donbassis kui ka seoses Venemaa kasvava sõjalise kohalolekuga Ukraina piiril ja Valgevenes," sõnas Rau Kiievis pressikonverentsil.
"Me teeme OSCE-s jätkuvalt kõik endast oleneva, kuid oma kohustuste täitmiseks ja kriisi täielikuks lõpetamiseks on vaja kõigi osapoolte poliitilist tahet ja kaasamist," lisas minister.
Rauga pressikonverentsil osalenud Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba süüdistas Venemaad OSCE vaatlejate töö takistamises ning Ukraina, Venemaa ja OSCE diplomaatilise foorumi ehk kolmepoolse kontaktgrupi töö saboteerimises.
"Keerulist olukorda ei saa lahendada keerulisi otsuseid langetamata ning seetõttu on OSCE-l võimatu selles protsessis jääda passiivselt neutraalseks," ütles ta.
### Response:
Poola minister: Ukraina-Vene pingete lõpetamiseks on vaja poliitilist tahet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pikalt ette valmistatud trammiliin on jõudnud eelprojektini ning Euroopa taasterahastust ehitamiseks 26 miljonit eurot saav projekt peaks esimeste ehitustöödeni jõudma selle aasta lõpus, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.
Tänavu juunis sõlmitakse hankeleping põhiprojekti koostamiseks ning see peaks valmima hiljemalt tänavu novembris, lisas Svet. "Loodame alustada ettevalmistatavate ehitustöödega selle aasta lõpus. Ehitusperiood on kavandatud kuni juunini 2024," lausus abilinnapea.
Eelprojekti koostades tehti palju ettepanekuid ning osa on läinud kasutusse, osa mitte. Siiani on lahendamata see, kuidas trammliin ületab Ahtri tänava, sest osa vajaminevast maast on Aqua Marina oma.
Sveti sõnul läbirääkimised käivad. "Eelprojekti kohaselt ületab trammitee osaliselt Ahtri 6B kinnistut ja kinnistu osaline omandamine selgub kokkuleppe käigus kinnistu omanikuga," lausus ta.
Aqua Marina juhatuse liige Antti Moppel ütles, et Tallinnale on omapoolne ettepanek tehtud.
"Trammitee toomiseks üle Ahtri tänava soovib Tallinna linn äralõiget Aqua Marina kinnistust. Oleme teinud enda ettepaneku, kuidas lahendada see küsimus kõigile osapooltele optimaalsete kuludega," ütles ta.
Kaubamaja ristmiku küsimus jäi lahenduseta
Eelprojektis tehti ettepanek tuua niinimetatud Kaubamaja ristmikul ehk Laikmaa ja Gonsiori tänava ristumispunktis jalakäijad praegusest tunnelist taas maa peale ristmikku ületama. Sveti sõnul jäi konkreetne lahendus leidmata.
"Oleme otsinud projekteerimise raames võimalust maapealsete ülekäiguradade rajamiseks Kaubamaja ristmikule. Eelprojekti staadiumis sellele küsimusele lahendust ei leitud, kuna ristmik on tugevalt koormatud lisaks muule liiklusele väga tiheda bussiliiklusega, mis suundub Viru bussiterminali," lausus Svet.
Seega trammiliini projektiga jalakäijaid maa alt välja ei tooda, kuid plaan jääb. Koos Kaubamaja ristmikuga tahetakse jalakäijate tunnelistest loobuda ka mujal Tallinna kesklinnas.
"Linna eesmärgiks on järg-järgult loobuda jalakäijate tunnelite kasutamisest – Balti jaama tunnelist saame loobuda peale Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimist, järgmisena muutub kasutuks Liivalaia tunnel – see juhtub peale Liivalaia tänava rekonstrueerimist, mis peaks lähiaastatel aset leidma. Jääme otsima lahendust ka Kaubamaja ristmikule ülekäiguradade loomiseks ning tuleme selle teema juurde hiljem eraldiseisvalt," rääkis Svet.
Üks muudatusettepanek puudutas ka Hobujaama tänavat, kus sooviti Hobujaama tänava muutmist jagatud ruumiks, kus jalakäijatel on võimalus tänavat ületada igas kohas, kus selleks võimalus. Vastusena ettepanekule märgiti eelprojekti arutelul, et jagatud ruumina saab kaaluda tänavat pärast busside seisuplatsi minema viimist.
Uus trammiliin ühendab Tallinnas tulevase Ülemiste ühisterminali ning Vanasadama piirkonna.
Vanasadama trammiliini marsruut eelprojekti seisuga. Autor/allikas: Tallinna LV
Vanasadama tramm kulgeb praeguse plaani järgi Ülemistelt mööda olemasolevat trammiteed Gonsiori tänavani, edasi mööda Gonsiori tänavat Laikmaa tänavani ning pärast Narva maantee ületamist Hobujaama tänavale. Seejärel suundub trammitee üle Ahtri tänava ning risti üle Laeva tänava Kuunari tänavale, mööda Kai tänavat A-terminalini, kust pöörab mööda Logi tänavat tagasi Rumbi tänavale ning jõuab piki Kursi tänavat Põhja puiesteele. Sealt liigub tramm Mere puiesteele ja jätkab teed olemasoleval trammiteel. | Tallinn loodab Vanasadama trammiliini projekti valmis saada sügiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pikalt ette valmistatud trammiliin on jõudnud eelprojektini ning Euroopa taasterahastust ehitamiseks 26 miljonit eurot saav projekt peaks esimeste ehitustöödeni jõudma selle aasta lõpus, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.
Tänavu juunis sõlmitakse hankeleping põhiprojekti koostamiseks ning see peaks valmima hiljemalt tänavu novembris, lisas Svet. "Loodame alustada ettevalmistatavate ehitustöödega selle aasta lõpus. Ehitusperiood on kavandatud kuni juunini 2024," lausus abilinnapea.
Eelprojekti koostades tehti palju ettepanekuid ning osa on läinud kasutusse, osa mitte. Siiani on lahendamata see, kuidas trammliin ületab Ahtri tänava, sest osa vajaminevast maast on Aqua Marina oma.
Sveti sõnul läbirääkimised käivad. "Eelprojekti kohaselt ületab trammitee osaliselt Ahtri 6B kinnistut ja kinnistu osaline omandamine selgub kokkuleppe käigus kinnistu omanikuga," lausus ta.
Aqua Marina juhatuse liige Antti Moppel ütles, et Tallinnale on omapoolne ettepanek tehtud.
"Trammitee toomiseks üle Ahtri tänava soovib Tallinna linn äralõiget Aqua Marina kinnistust. Oleme teinud enda ettepaneku, kuidas lahendada see küsimus kõigile osapooltele optimaalsete kuludega," ütles ta.
Kaubamaja ristmiku küsimus jäi lahenduseta
Eelprojektis tehti ettepanek tuua niinimetatud Kaubamaja ristmikul ehk Laikmaa ja Gonsiori tänava ristumispunktis jalakäijad praegusest tunnelist taas maa peale ristmikku ületama. Sveti sõnul jäi konkreetne lahendus leidmata.
"Oleme otsinud projekteerimise raames võimalust maapealsete ülekäiguradade rajamiseks Kaubamaja ristmikule. Eelprojekti staadiumis sellele küsimusele lahendust ei leitud, kuna ristmik on tugevalt koormatud lisaks muule liiklusele väga tiheda bussiliiklusega, mis suundub Viru bussiterminali," lausus Svet.
Seega trammiliini projektiga jalakäijaid maa alt välja ei tooda, kuid plaan jääb. Koos Kaubamaja ristmikuga tahetakse jalakäijate tunnelistest loobuda ka mujal Tallinna kesklinnas.
"Linna eesmärgiks on järg-järgult loobuda jalakäijate tunnelite kasutamisest – Balti jaama tunnelist saame loobuda peale Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimist, järgmisena muutub kasutuks Liivalaia tunnel – see juhtub peale Liivalaia tänava rekonstrueerimist, mis peaks lähiaastatel aset leidma. Jääme otsima lahendust ka Kaubamaja ristmikule ülekäiguradade loomiseks ning tuleme selle teema juurde hiljem eraldiseisvalt," rääkis Svet.
Üks muudatusettepanek puudutas ka Hobujaama tänavat, kus sooviti Hobujaama tänava muutmist jagatud ruumiks, kus jalakäijatel on võimalus tänavat ületada igas kohas, kus selleks võimalus. Vastusena ettepanekule märgiti eelprojekti arutelul, et jagatud ruumina saab kaaluda tänavat pärast busside seisuplatsi minema viimist.
Uus trammiliin ühendab Tallinnas tulevase Ülemiste ühisterminali ning Vanasadama piirkonna.
Vanasadama trammiliini marsruut eelprojekti seisuga. Autor/allikas: Tallinna LV
Vanasadama tramm kulgeb praeguse plaani järgi Ülemistelt mööda olemasolevat trammiteed Gonsiori tänavani, edasi mööda Gonsiori tänavat Laikmaa tänavani ning pärast Narva maantee ületamist Hobujaama tänavale. Seejärel suundub trammitee üle Ahtri tänava ning risti üle Laeva tänava Kuunari tänavale, mööda Kai tänavat A-terminalini, kust pöörab mööda Logi tänavat tagasi Rumbi tänavale ning jõuab piki Kursi tänavat Põhja puiesteele. Sealt liigub tramm Mere puiesteele ja jätkab teed olemasoleval trammiteel.
### Response:
Tallinn loodab Vanasadama trammiliini projekti valmis saada sügiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aland Unitedi koosseisu kuuluvad ka Eesti koondise mängijad Pille Raadik ja Signy Aarna. Raadik on Alandis mänginud alates 2011. aastast ning Aarna kuulub koosseisu alates 2018. aastast.
Teise treeningkohtumise teeb eriliseks asjaolu, et Alandi klubi soovil on mäng pühendatud Pille Raadikule. Eeldatavasti õnnestub Raadikul selles kohtumises kanda nii klubi kui ka koondise särki.
Aland United saavutas möödunud aastal mõlema Eesti koondislase osalusel Soome kõrgliigas kolmanda koha ja tuli naiste karikavõitjaks.
Sellest aastast alustanud naiste koondise kahe peatreeneri Anastassia Morkovkina ja Sirje Roopsi jaoks on tegu esimeste mitteametlike mängudega koondise eesotsas. Soome sõidetakse reedel, 18. veebruaril. Treeningkohtumised toimuvad 20. ja 23. veebruaril Mariehamnis.
Viimati pidas naiste koondis treeningkohtumise Soome kõrgliiga naiskonnaga 2020. aastal, kui EJL jalgpallihallis toimunud mängus tunnistati PK-35 Vantaa naiskonna 2:0 paremust.
Naiste koondise aasta esimene valikkohtumine toimub 8. aprillil kell 19 Tallinnas A. Le Coq Arenal Kreeka vastu. | Naiste jalgpallikoondis kohtub treeningmängudes Raadiku ja Aarna klubiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aland Unitedi koosseisu kuuluvad ka Eesti koondise mängijad Pille Raadik ja Signy Aarna. Raadik on Alandis mänginud alates 2011. aastast ning Aarna kuulub koosseisu alates 2018. aastast.
Teise treeningkohtumise teeb eriliseks asjaolu, et Alandi klubi soovil on mäng pühendatud Pille Raadikule. Eeldatavasti õnnestub Raadikul selles kohtumises kanda nii klubi kui ka koondise särki.
Aland United saavutas möödunud aastal mõlema Eesti koondislase osalusel Soome kõrgliigas kolmanda koha ja tuli naiste karikavõitjaks.
Sellest aastast alustanud naiste koondise kahe peatreeneri Anastassia Morkovkina ja Sirje Roopsi jaoks on tegu esimeste mitteametlike mängudega koondise eesotsas. Soome sõidetakse reedel, 18. veebruaril. Treeningkohtumised toimuvad 20. ja 23. veebruaril Mariehamnis.
Viimati pidas naiste koondis treeningkohtumise Soome kõrgliiga naiskonnaga 2020. aastal, kui EJL jalgpallihallis toimunud mängus tunnistati PK-35 Vantaa naiskonna 2:0 paremust.
Naiste koondise aasta esimene valikkohtumine toimub 8. aprillil kell 19 Tallinnas A. Le Coq Arenal Kreeka vastu.
### Response:
Naiste jalgpallikoondis kohtub treeningmängudes Raadiku ja Aarna klubiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siberi Krasnojarski oblastist pärit Nikita Uvarov, Deniss Mihhailenko ja Bogdan Andrejev arreteeriti 2020. aasta juunis. Nad kleepisid kohalikule FSB hoonele lendlehti, mis sisaldasid loosungeid nagu "FSB on peamine terrorist". Samuti avaldasid nad lendlehtedel toetust vangi mõistetud anarhist Azat Miftahhovile. Kõik kolm noort olid arreteerimise ajal 14-aastased.
Pärast teismeliste vahistamist otsis FSB läbi teismeliste telefonid. Telefonidest leiti ka nende "vandenõu" Minecraftis ehitatud virtuaalse FSB hoone õhkimiseks. Telefonides olid ka videod, kus noored viskasid Molotovi kokteile vastu seina ja valmistasid iseseisvalt pürotehnikat.
Kransojarski kohus mõistis neljapäeval noored süüdi "terroristliku tegevuse läbiviimiseks mõeldud väljaõppe läbimises".
Uvarovile määrati viis aastat vangistust karistuskoloonias. Mihhailenko ja Andrejev said neli aastat tingimisi vangistust.
Teismeliste pereliikmed ja endised õpetajad kirjeldavad noori kui tavalisi lapsi.
"Ma pole terrorist, ma pole süüdi. Tahan lihtsalt lõpetada oma õpingud ja minna siit kuskile kaugele minema, kus ma ei ärrita mitte ühtegi eriteenistust," ütles kohtus Uvarov. | Venemaal pandi vangi virtuaalset FSB hoonet õhkida tahtnud teismelised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siberi Krasnojarski oblastist pärit Nikita Uvarov, Deniss Mihhailenko ja Bogdan Andrejev arreteeriti 2020. aasta juunis. Nad kleepisid kohalikule FSB hoonele lendlehti, mis sisaldasid loosungeid nagu "FSB on peamine terrorist". Samuti avaldasid nad lendlehtedel toetust vangi mõistetud anarhist Azat Miftahhovile. Kõik kolm noort olid arreteerimise ajal 14-aastased.
Pärast teismeliste vahistamist otsis FSB läbi teismeliste telefonid. Telefonidest leiti ka nende "vandenõu" Minecraftis ehitatud virtuaalse FSB hoone õhkimiseks. Telefonides olid ka videod, kus noored viskasid Molotovi kokteile vastu seina ja valmistasid iseseisvalt pürotehnikat.
Kransojarski kohus mõistis neljapäeval noored süüdi "terroristliku tegevuse läbiviimiseks mõeldud väljaõppe läbimises".
Uvarovile määrati viis aastat vangistust karistuskoloonias. Mihhailenko ja Andrejev said neli aastat tingimisi vangistust.
Teismeliste pereliikmed ja endised õpetajad kirjeldavad noori kui tavalisi lapsi.
"Ma pole terrorist, ma pole süüdi. Tahan lihtsalt lõpetada oma õpingud ja minna siit kuskile kaugele minema, kus ma ei ärrita mitte ühtegi eriteenistust," ütles kohtus Uvarov.
### Response:
Venemaal pandi vangi virtuaalset FSB hoonet õhkida tahtnud teismelised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pekingis juba oma teise olümpiakulla võitnud Schouten ületas rekordi, mis oli püsinud 20 aastat alates Salt Lake Cityst. Uus olümpiarekord on 6.43,51.
"Ma tunnen ennast väga hästi. Kaks sõitu, kaks kulda. Ma olen nii õnnelik. See ei saaks parem olla," ütles Schouten pärast võistlust.
Hõbemedali sai kanadalanna Isabelle Weidemann (+4,67). Pronks läks tšehhitar Martina Sablikovale (+6,58), kes võitis samal distantsil kulla Vancouveri ja Šotsi taliolümpiamängudel. | Taas olümpiarekordi püstitanud Schouten võttis oma teise kulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pekingis juba oma teise olümpiakulla võitnud Schouten ületas rekordi, mis oli püsinud 20 aastat alates Salt Lake Cityst. Uus olümpiarekord on 6.43,51.
"Ma tunnen ennast väga hästi. Kaks sõitu, kaks kulda. Ma olen nii õnnelik. See ei saaks parem olla," ütles Schouten pärast võistlust.
Hõbemedali sai kanadalanna Isabelle Weidemann (+4,67). Pronks läks tšehhitar Martina Sablikovale (+6,58), kes võitis samal distantsil kulla Vancouveri ja Šotsi taliolümpiamängudel.
### Response:
Taas olümpiarekordi püstitanud Schouten võttis oma teise kulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Sirkel ei ole enda tõlketöid kokku lugenud, arvab ta, et need jäävad ligikaudu 100 teose kanti. Ehkki tööd on Sirkel teinud omajagu, tõdes ta, et kõige mahukamaks väljakutseks kujunes Robert Musili teose "Omadusteta mees" tõlkimine. Keeleliselt aeganõudvamaks pidas Sirkel aga Hermann Brochi "Vergiliuse surma".
"Mul on olnud õnne, et ma olen saanud oma tehtud tekstid ise valida," ütles Sirkel ja lisas, et tellimustöid on tal olnud üpris vähe. "Olen saanud ise valida oma maitse ja arvamuse põhjal," rääkis ta ja lisas, et tema peamine soov on lugejaga jagada seda head tunnet, mida ta ise raamatust saab.
Küll aga ei pühendu tõlkimises Sirkel hiljutistele teostele, vaid enim paeluvad teda märksa vanemad kirjatükid. "Kui mõni asi on 200 aastat ikkagi köitev, siis peab selles midagi enamat olema kui lihtsalt kirjandustekst."
"Ma miskipärast arvan, et ükski neist ei ole tõenäoliselt bestseller. Kõik nõuavad natukene enamat süvenemist või tõsiselt võtmist kui tänapäeval kombeks," kirjeldas Sirkel enda tehtuid töid.
Pärast elutööpreemia pälvimist ei plaani Sirkel enda karjääri lõpetada, vaid mõlgutab mõtteid juba uue tõlketöö kallal. "Ma olengi praegu selle probleemi ees, et ma mõlgutan mõtteid, mida võtta järgmiseks."
Tulevikule pilku heites leiab Sirkel, et masinad ei suuda siiski täielikult inimest asendada. "Ma olen 100 protsenti veendunud, et see ei ole võimalik, mõeldamatu ilukirjanduse osas vähemalt, ja ilma läbitunnetamiseta ja ilma väga isikliku vahekorrata ja tundeta teksti suhtes, ei ole see protsess masinatele võimalik." | Elutööpreemia pälvinud Mati Sirkel: olen saanud ise enda tekstid valida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Sirkel ei ole enda tõlketöid kokku lugenud, arvab ta, et need jäävad ligikaudu 100 teose kanti. Ehkki tööd on Sirkel teinud omajagu, tõdes ta, et kõige mahukamaks väljakutseks kujunes Robert Musili teose "Omadusteta mees" tõlkimine. Keeleliselt aeganõudvamaks pidas Sirkel aga Hermann Brochi "Vergiliuse surma".
"Mul on olnud õnne, et ma olen saanud oma tehtud tekstid ise valida," ütles Sirkel ja lisas, et tellimustöid on tal olnud üpris vähe. "Olen saanud ise valida oma maitse ja arvamuse põhjal," rääkis ta ja lisas, et tema peamine soov on lugejaga jagada seda head tunnet, mida ta ise raamatust saab.
Küll aga ei pühendu tõlkimises Sirkel hiljutistele teostele, vaid enim paeluvad teda märksa vanemad kirjatükid. "Kui mõni asi on 200 aastat ikkagi köitev, siis peab selles midagi enamat olema kui lihtsalt kirjandustekst."
"Ma miskipärast arvan, et ükski neist ei ole tõenäoliselt bestseller. Kõik nõuavad natukene enamat süvenemist või tõsiselt võtmist kui tänapäeval kombeks," kirjeldas Sirkel enda tehtuid töid.
Pärast elutööpreemia pälvimist ei plaani Sirkel enda karjääri lõpetada, vaid mõlgutab mõtteid juba uue tõlketöö kallal. "Ma olengi praegu selle probleemi ees, et ma mõlgutan mõtteid, mida võtta järgmiseks."
Tulevikule pilku heites leiab Sirkel, et masinad ei suuda siiski täielikult inimest asendada. "Ma olen 100 protsenti veendunud, et see ei ole võimalik, mõeldamatu ilukirjanduse osas vähemalt, ja ilma läbitunnetamiseta ja ilma väga isikliku vahekorrata ja tundeta teksti suhtes, ei ole see protsess masinatele võimalik."
### Response:
Elutööpreemia pälvinud Mati Sirkel: olen saanud ise enda tekstid valida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äriregistri andmetel on raeguseks kolm kuud vana MTÜ-l plaanis tegeleda ärinõustamise ja muu juhtimisalase nõustamisega. MTÜ juhatuse ainus liige on Taavi Linnamäe.
Sotsiaalmeedia postituses, kus Eesti 200 kampaaniat tegema läinud Linnamäe, Kaljulaidi nõuniku kohalt lahkumisest teatas, ütles ta, et ta plaanib käivitada Kaljulaidi fondi. "[Fondist] loodetavasti kujuneb aastatega üks toimekas mõttekoda, mis ühiskondlikku debatti panustab nii meil kui laiemalt," kirjutas Linnamäe.
Endiste kõrgete poliitikute fondid või sihtasutused on Linnamäe sõnul üsna tavaline vorm, kuidas ametikandjad oma elu sisustavad peale ameti lõppu. Linnamäe tõi näitena Tony Blair või Barack Obama, kes kõrge ameti järel samuti fondid lõid.
Sisuliselt võimaldab loodud MTÜ näiteks Kersti Kaljulaidil mõne tegevuse eest arveid esitada, et MTÜ eesmärke rahastada. Linnamäe ütles, et kuidas fondi tulupool kokku tuleb, seda nad veel arutavad.
Taavi Linnamäe asus Kersti Kaljulaidi nõunikuna tööle 2016. aastal. Varasem suhtekorraldusettevõtja aitas vedada presidendiks kandideerinud Allar Jõksi kampaaniat. Kui Kaljulaid presidendiks valiti, kutsus ta Linnamäe presidendikantseleisse tööle.
Peale Kaljulaiu ametiaja lõppemist asus Linnamäe esialgu tööle Kaljulaidi büroos. "Kui hakkas selguma, et sügisel seab end Kadriorus sisse uus riigipea, lubasin Kerstile, et aitan tal selle "elu pärast" ka käima joosta. Seda, kui hästi või halvasti see õnnestunud on, saab igaüks ise hinnata, aga vähemalt seestpoolt vaadates tundub, et võrreldes eelmise viie aastaga tempo väga oluliselt langenud ei ole," ütles Linnamäe sotsiaalmeedias. | Kersti Kaljulaid ja tema endine nõunik Taavi Linnamäe asutasid fondi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äriregistri andmetel on raeguseks kolm kuud vana MTÜ-l plaanis tegeleda ärinõustamise ja muu juhtimisalase nõustamisega. MTÜ juhatuse ainus liige on Taavi Linnamäe.
Sotsiaalmeedia postituses, kus Eesti 200 kampaaniat tegema läinud Linnamäe, Kaljulaidi nõuniku kohalt lahkumisest teatas, ütles ta, et ta plaanib käivitada Kaljulaidi fondi. "[Fondist] loodetavasti kujuneb aastatega üks toimekas mõttekoda, mis ühiskondlikku debatti panustab nii meil kui laiemalt," kirjutas Linnamäe.
Endiste kõrgete poliitikute fondid või sihtasutused on Linnamäe sõnul üsna tavaline vorm, kuidas ametikandjad oma elu sisustavad peale ameti lõppu. Linnamäe tõi näitena Tony Blair või Barack Obama, kes kõrge ameti järel samuti fondid lõid.
Sisuliselt võimaldab loodud MTÜ näiteks Kersti Kaljulaidil mõne tegevuse eest arveid esitada, et MTÜ eesmärke rahastada. Linnamäe ütles, et kuidas fondi tulupool kokku tuleb, seda nad veel arutavad.
Taavi Linnamäe asus Kersti Kaljulaidi nõunikuna tööle 2016. aastal. Varasem suhtekorraldusettevõtja aitas vedada presidendiks kandideerinud Allar Jõksi kampaaniat. Kui Kaljulaid presidendiks valiti, kutsus ta Linnamäe presidendikantseleisse tööle.
Peale Kaljulaiu ametiaja lõppemist asus Linnamäe esialgu tööle Kaljulaidi büroos. "Kui hakkas selguma, et sügisel seab end Kadriorus sisse uus riigipea, lubasin Kerstile, et aitan tal selle "elu pärast" ka käima joosta. Seda, kui hästi või halvasti see õnnestunud on, saab igaüks ise hinnata, aga vähemalt seestpoolt vaadates tundub, et võrreldes eelmise viie aastaga tempo väga oluliselt langenud ei ole," ütles Linnamäe sotsiaalmeedias.
### Response:
Kersti Kaljulaid ja tema endine nõunik Taavi Linnamäe asutasid fondi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elektri hind on kõrge juba varahommikul kui see on üle 90 euro megavatt-tunni kohta, kella seitsmest tõuseb see üle 140 euro ning püsib sellest kõrgemal kuni kella kolmeni. Alates kella kümnest õhtul langeb hind alla 100 euro megavatt-tunni kohta.
Elektri hind on kalleim reede hommikul üheksast kümneni, millal tuleb megavatt-tunni eest maksta 191,32 eurot.
Soome hinnapiirkonna keskmine hind on reedel 102, 12 eurot megavatt-tunni kohta. Läti ja Leedu hinnad on Eestiga samad. | Elektri hind tõuseb reedel 8,8 protsenti 123 euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektri hind on kõrge juba varahommikul kui see on üle 90 euro megavatt-tunni kohta, kella seitsmest tõuseb see üle 140 euro ning püsib sellest kõrgemal kuni kella kolmeni. Alates kella kümnest õhtul langeb hind alla 100 euro megavatt-tunni kohta.
Elektri hind on kalleim reede hommikul üheksast kümneni, millal tuleb megavatt-tunni eest maksta 191,32 eurot.
Soome hinnapiirkonna keskmine hind on reedel 102, 12 eurot megavatt-tunni kohta. Läti ja Leedu hinnad on Eestiga samad.
### Response:
Elektri hind tõuseb reedel 8,8 protsenti 123 euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia avas väravatearve veerandtunni täitudes, mil jala sai valgeks kaks minutit hiljem oma teise löönud Veronica Bernardi. Avapoolajal tegid skoori ka Giulia Dragoni ja penalti realiseerinud Eva Schatzer. Teise poolaja algul sündis ka eestlaste tabamus, kui Jaanika Volkovi karistuslöögi suunas peaga võrku Jane Mirjam. Ka teisel kolmveerandtunnil lõid itaallased neli väravat: oma teise lõi Dragoni ning ühe lisasid Erin Maria Cesarini, Nadine Sorelli ja Antonia Fanelli, vahendab jalgpall.ee.
Kolmapäevasel sõpruskohtumisel tegi neidude U-17 koondise särgis debüüdi kaheksa mängijat: Viktoria Toding, Vanessa Grutop, Marta Panova, Egle-Eliise Kurg, Elisabeth Õispuu, Grete Kraus, Minna-Brit Jõelaid ja Kristina Borotõnskaja.
Eesti neidude U-17 koondis läheb Itaaliaga vastamisi ka reedel, kui laagri teise treeningmängu avavile kõlab kell 11.30. Itaalias toimuv treeninglaager on ettevalmistuseks märtsis toimuvale EM-valikturniiri teisele ringile, kus minnakse vastamisi Bulgaaria ja Gruusia eakaaslastega. | Neidude U-17 koondis sai Itaalialt sõpruskohtumises suure kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia avas väravatearve veerandtunni täitudes, mil jala sai valgeks kaks minutit hiljem oma teise löönud Veronica Bernardi. Avapoolajal tegid skoori ka Giulia Dragoni ja penalti realiseerinud Eva Schatzer. Teise poolaja algul sündis ka eestlaste tabamus, kui Jaanika Volkovi karistuslöögi suunas peaga võrku Jane Mirjam. Ka teisel kolmveerandtunnil lõid itaallased neli väravat: oma teise lõi Dragoni ning ühe lisasid Erin Maria Cesarini, Nadine Sorelli ja Antonia Fanelli, vahendab jalgpall.ee.
Kolmapäevasel sõpruskohtumisel tegi neidude U-17 koondise särgis debüüdi kaheksa mängijat: Viktoria Toding, Vanessa Grutop, Marta Panova, Egle-Eliise Kurg, Elisabeth Õispuu, Grete Kraus, Minna-Brit Jõelaid ja Kristina Borotõnskaja.
Eesti neidude U-17 koondis läheb Itaaliaga vastamisi ka reedel, kui laagri teise treeningmängu avavile kõlab kell 11.30. Itaalias toimuv treeninglaager on ettevalmistuseks märtsis toimuvale EM-valikturniiri teisele ringile, kus minnakse vastamisi Bulgaaria ja Gruusia eakaaslastega.
### Response:
Neidude U-17 koondis sai Itaalialt sõpruskohtumises suure kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie töö opositsioonis on saada aru, kui valitsus tuleb meile althõlma mingisuguseid halbu asju müüma. Asjad, mis on meie meelest kas ühiskonnale ohtlikud või kahjulikud või mis väga tõsiselt riivavad meie arvates meie valijate huve - seal paneme püsti kõva võitluse," rääkis Helme. "Ja me oleme seda teinud edukalt - näiteks just äsja lõpetasime teise lugemise meediateenuste seadusele, kus me täpselt samamoodi panime mitusada parandusettepanekut sisse ja see sundis koalitsiooni tulema meiega läbi rääkima. Lõpuks saime sealt välja need ohtlikud sõnavabadust piiravad sätted, mis meie meelest olid põhiseadusevastased ja ka ühiskonnale kahjulikud. Me saavutasime seal kompromissi, mis meile sobis," lisas ta.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson ütles kolmapäeval ERR-ile, et rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse seaduse eelnõule on esitatud 285 muudatusettepanekut, millest valdava osa esitasid EKRE saadikud. Riigikogu kodulehe andmeil on muudatusettepanekuid esitanud 15 EKRE saadikut, neist paljud on teinud üle kümne muudatusettepaneku.
Kolmapäeval selgus ka, et EKRE fraktsiooni liige Ruuben Kaalep esitas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatuse eelnõule ligikaudu 600 muudatusettepanekut, soovides takistada krüptoturgu reguleerivaid muudatusi.
Helme tõi EKRE varasemate edulugudena välja ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muutmise kevadel, kust tema sõnul saadi kõige halvemad asjad välja.
Martin Helme Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
"Eile oli parlamendis lugemisel võrdse kohtlemise seadus, mis on selgelt konservatiivse maailmavaate riikliku ahistamise raamistiku loomine, relvade andmine ametnikkonnale, et konservatiivseid inimesi riigi poolt ahistama hakata. Ka selles seaduses me kindlasti kerget menetlust ei luba," rõhutas EKRE esimees.
Samuti tõi ta välja rahvatervise seaduse eelnõu, mis on EKRE-le äärmiselt vastumeelne, kuna sinna olevat sisse peidetud kooseluseaduse rakendusaktid. "Me absoluutselt ei ole nõus, et kooseluseadust hakatakse rakendama nii-öelda tagaukse kaudu ja me ei lase sel sellisel viisil siin parlamendis läbi minna," rääkis Helme.
EKRE esimees kinnitas, et erakond ei võitle mitte iga koalitsiooni esitatud eelnõuga, vaid mobiliseerib ennast ainult põhimõttelistes küsimustes. "Need on konkreetselt kas väga ideoloogilised või väga põhimõttelised, põhivabaduste ja põhiõiguste küsimused - me lihtsalt niisama ei lahmi. Riigikogus on iga nädal umbes paarkümmend eelnõud kogu aeg menetluses, meil (EKRE-l – toim.) on võib-olla pool tosinat sellist eelnõu, mis on meil väga selgelt sihikul," selgitas Helme.
Helme: demokraatia töötab
Helme sõnul näitab EKRE selline tegevus, et parlamentaarne demokraatia toimib ning juba eelmise aasta kevadest rakendatud taktika on neile korduvalt edu toonud.
"Taktika on sama, mida me juba kevadel harrastasime: kui on asjad, mis meie meelest on täiesti vastuvõetamatud, siis tuleb sundida koalitsiooni arvestama ka opositsiooni arvamusega," rääkis ta. "Ma arvan, et Eesti demokraatia seisukohalt võib praegu öelda, et asjad on väga hästi - ma ei tea aega, kus koalitsioonierakonnad oleksid opositsiooni ettepanekutega sellisel viisil arvestanud nagu praegu meiega. Muidu need seadused edasi ei liigu, kui vähemalt mingid meie ettepanekud kas seadusest väljavõtmise või seadusesse juurde panemise osas on arvestatud," ütles Helme.
"Erinevalt ajast, kui Reformierakond oli opositsioonis, kus nad lihtsalt sõimasid ja räuskasid ja erilist mõju sellel valitsuse poliitikale ei olnud, siis meie võime opositsioonis olla küll väga valjud ja jõulised, aga meil on ka opositsioonis tulemused ette näidata," lisas EKRE esimees.
Helme: oleme töökad
EKRE esimehe sõnul näitab tema erakonna liikmete tegevus riigikogus nende töökust.
"Ma võin rahulikult öelda, et meie riigikogu saadikud teenivad oma palga õiglaselt välja. Ega sadade muudatusettepanekute tegemine ühele eelnõule ei käi hommikukohvi kõrvale - see on ikkagi väga suur töö ja meil on kogu fraktsioon sellega hõivatud," rääkis Helme.
Martin Helme Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Tema kinnitusel tähendab muudatusettepanekute koostamine saadikule kõva tööd: "Me räägime siin sellest, et iga saadik teeb ühele eelnõule umbes paarkümmend muudatusettepanekut, neid eelnõusid on neli-viis-kuus ja see võtab mitu nädalat aega, et sellises mahus muudatusettepanekuid seaduseelnõudele teha."
"Pärast on neid vaja ka komisjonis kaitsmas käia, saalis läbi hääletada - meie fraktsioon on praegu ülimalt tõsiselt tööga koormatud, see ei ole lihtsalt niisama, et me siin viskame üle leti 200 või 500 parandusettepanekut. Sellele eelneb väga korralik ja väga tõsine töö ja kogu meie fraktsioon teeb seda tööd," rõhutas fraktsiooni esimees.
Sama taktikaga kuni valimisteni
Helme rääkis, et erakond plaanib kuni järgmise aasta märtsis toimuvate riigikogu valimisteni sama taktikaga jätkata.
"Meie selge eesmärk on saavutada kas see, et neist eelnõudest võetakse välja asjad, mis meid väga häirivad või see, et eelnõu jääb sisuliselt sahtlisse seisma. Ka neid näiteid meil on, kevadel tulid valitsusest paar eelnõud, mida rohkem ei olegi liigutatud pärast seda, kui me need muudatusettepanekutega üle külvasime," rääkis EKRE esimees.
"Nii et veel aasta on minna kui me riigikogu tööd mõtleme ja meil on väga selgelt siht silme ees, et selle koosseisu ajal niisuguseid seadusemuudatusi teha ei saaks, mis on ühiskonda põhjalikult muutvad ja tagasipööramatud nagu näiteks kooseluseaduse rakendamine," ütles ta. | EKRE lubab sadade muudatusettepanekutega blokeerida vastumeelsed eelnõud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie töö opositsioonis on saada aru, kui valitsus tuleb meile althõlma mingisuguseid halbu asju müüma. Asjad, mis on meie meelest kas ühiskonnale ohtlikud või kahjulikud või mis väga tõsiselt riivavad meie arvates meie valijate huve - seal paneme püsti kõva võitluse," rääkis Helme. "Ja me oleme seda teinud edukalt - näiteks just äsja lõpetasime teise lugemise meediateenuste seadusele, kus me täpselt samamoodi panime mitusada parandusettepanekut sisse ja see sundis koalitsiooni tulema meiega läbi rääkima. Lõpuks saime sealt välja need ohtlikud sõnavabadust piiravad sätted, mis meie meelest olid põhiseadusevastased ja ka ühiskonnale kahjulikud. Me saavutasime seal kompromissi, mis meile sobis," lisas ta.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson ütles kolmapäeval ERR-ile, et rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse seaduse eelnõule on esitatud 285 muudatusettepanekut, millest valdava osa esitasid EKRE saadikud. Riigikogu kodulehe andmeil on muudatusettepanekuid esitanud 15 EKRE saadikut, neist paljud on teinud üle kümne muudatusettepaneku.
Kolmapäeval selgus ka, et EKRE fraktsiooni liige Ruuben Kaalep esitas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatuse eelnõule ligikaudu 600 muudatusettepanekut, soovides takistada krüptoturgu reguleerivaid muudatusi.
Helme tõi EKRE varasemate edulugudena välja ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muutmise kevadel, kust tema sõnul saadi kõige halvemad asjad välja.
Martin Helme Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
"Eile oli parlamendis lugemisel võrdse kohtlemise seadus, mis on selgelt konservatiivse maailmavaate riikliku ahistamise raamistiku loomine, relvade andmine ametnikkonnale, et konservatiivseid inimesi riigi poolt ahistama hakata. Ka selles seaduses me kindlasti kerget menetlust ei luba," rõhutas EKRE esimees.
Samuti tõi ta välja rahvatervise seaduse eelnõu, mis on EKRE-le äärmiselt vastumeelne, kuna sinna olevat sisse peidetud kooseluseaduse rakendusaktid. "Me absoluutselt ei ole nõus, et kooseluseadust hakatakse rakendama nii-öelda tagaukse kaudu ja me ei lase sel sellisel viisil siin parlamendis läbi minna," rääkis Helme.
EKRE esimees kinnitas, et erakond ei võitle mitte iga koalitsiooni esitatud eelnõuga, vaid mobiliseerib ennast ainult põhimõttelistes küsimustes. "Need on konkreetselt kas väga ideoloogilised või väga põhimõttelised, põhivabaduste ja põhiõiguste küsimused - me lihtsalt niisama ei lahmi. Riigikogus on iga nädal umbes paarkümmend eelnõud kogu aeg menetluses, meil (EKRE-l – toim.) on võib-olla pool tosinat sellist eelnõu, mis on meil väga selgelt sihikul," selgitas Helme.
Helme: demokraatia töötab
Helme sõnul näitab EKRE selline tegevus, et parlamentaarne demokraatia toimib ning juba eelmise aasta kevadest rakendatud taktika on neile korduvalt edu toonud.
"Taktika on sama, mida me juba kevadel harrastasime: kui on asjad, mis meie meelest on täiesti vastuvõetamatud, siis tuleb sundida koalitsiooni arvestama ka opositsiooni arvamusega," rääkis ta. "Ma arvan, et Eesti demokraatia seisukohalt võib praegu öelda, et asjad on väga hästi - ma ei tea aega, kus koalitsioonierakonnad oleksid opositsiooni ettepanekutega sellisel viisil arvestanud nagu praegu meiega. Muidu need seadused edasi ei liigu, kui vähemalt mingid meie ettepanekud kas seadusest väljavõtmise või seadusesse juurde panemise osas on arvestatud," ütles Helme.
"Erinevalt ajast, kui Reformierakond oli opositsioonis, kus nad lihtsalt sõimasid ja räuskasid ja erilist mõju sellel valitsuse poliitikale ei olnud, siis meie võime opositsioonis olla küll väga valjud ja jõulised, aga meil on ka opositsioonis tulemused ette näidata," lisas EKRE esimees.
Helme: oleme töökad
EKRE esimehe sõnul näitab tema erakonna liikmete tegevus riigikogus nende töökust.
"Ma võin rahulikult öelda, et meie riigikogu saadikud teenivad oma palga õiglaselt välja. Ega sadade muudatusettepanekute tegemine ühele eelnõule ei käi hommikukohvi kõrvale - see on ikkagi väga suur töö ja meil on kogu fraktsioon sellega hõivatud," rääkis Helme.
Martin Helme Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Tema kinnitusel tähendab muudatusettepanekute koostamine saadikule kõva tööd: "Me räägime siin sellest, et iga saadik teeb ühele eelnõule umbes paarkümmend muudatusettepanekut, neid eelnõusid on neli-viis-kuus ja see võtab mitu nädalat aega, et sellises mahus muudatusettepanekuid seaduseelnõudele teha."
"Pärast on neid vaja ka komisjonis kaitsmas käia, saalis läbi hääletada - meie fraktsioon on praegu ülimalt tõsiselt tööga koormatud, see ei ole lihtsalt niisama, et me siin viskame üle leti 200 või 500 parandusettepanekut. Sellele eelneb väga korralik ja väga tõsine töö ja kogu meie fraktsioon teeb seda tööd," rõhutas fraktsiooni esimees.
Sama taktikaga kuni valimisteni
Helme rääkis, et erakond plaanib kuni järgmise aasta märtsis toimuvate riigikogu valimisteni sama taktikaga jätkata.
"Meie selge eesmärk on saavutada kas see, et neist eelnõudest võetakse välja asjad, mis meid väga häirivad või see, et eelnõu jääb sisuliselt sahtlisse seisma. Ka neid näiteid meil on, kevadel tulid valitsusest paar eelnõud, mida rohkem ei olegi liigutatud pärast seda, kui me need muudatusettepanekutega üle külvasime," rääkis EKRE esimees.
"Nii et veel aasta on minna kui me riigikogu tööd mõtleme ja meil on väga selgelt siht silme ees, et selle koosseisu ajal niisuguseid seadusemuudatusi teha ei saaks, mis on ühiskonda põhjalikult muutvad ja tagasipööramatud nagu näiteks kooseluseaduse rakendamine," ütles ta.
### Response:
EKRE lubab sadade muudatusettepanekutega blokeerida vastumeelsed eelnõud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis on 45 193 registreeritud töötut; 6,9 protsenti tööhõives osalejatest on töötuna arvel. Veel pandeemiaeelse 2020. aasta sama ajaga võrreldes on pisut alla 9000 inimese töötuna rohkem arvel, kuid tegelikult on olukord parem. Möödunud aastaga võrreldes on töötute arv vähenenud 11 000 inimese võrra.
Vähenemine ei ole toimunud tööjõuturult väljakukkumise tõttu. Värskemat statistikat kui 2020. aasta tööjõus osalemise määr ei ole, kuid töötukassa juht Meelis Paavel ütleb, et ka nende andmetel hõivatus märgatavalt vähenenud ei ole.
"Meil oli just viimases nõukogus juttu, et ka hõive määr kasvab. Neid ära kadunuid ei ole nii palju," rääkis Paavel.
Töötajaid on keerukas leida, ütleb värbamise ja renditöö ettevõtte Manpower Eesti juht Heigo Kaldra. Kuulutuste peale CV-sid väga ei laeku.
"No ütleme päris kõige lihtsamatele kohtadele ikka mõni tuleb, aga see ei ole üldse ebatavaline olukord, et spetsialisti kohale, või mis iganes kohale, ei olegi CV-sid või ei ole ühtegi sobivat CV-d," rääkis Kaldra.
Kaldra sõnul on töötajate leidmine keerukas ja ettevõte peab vabade ametikohtade täitmiseks inimesi otsima. "Peaaegu kõik otsingud on meil ühel või teisel moel sihtotsinguid ja baasiotsingud. Sellist olukorda pole meil juba ammu, et tulevad CV-d ja siis nendel hulgast saaks valida," ütles Kaldra.
Tallink, mis kriisis suure hulga inimesi koondas, ütleb, et plaanib sellel aastal värvata kuni 500 inimest, aga see ei ole lihtne. "Tööjõu värbamine üldiselt on Eestis järjest väljakutsuvam ja ka Tallink suveks inimesi juurde värbab. Nii et tegeleme sellega iga päev. Midagi lihtsat siin ei ole. Aga eks see kõik sõltub ka sellest, mida konkreetsel tööandjal või töökohal on pakkuda ja millised need töötingimused on konkreetsel erialal," rääkis Tallinki juht Paavo Nõgene.
Nõgene ütles, et näiteks Tallinkil on hõlpsam laevadele inimesi leida, sest saab töögraafiku tõttu, kus kaks nädalat veedetakse merel ja kaks kodus, värvata inimesi üle Eesti. Paiksemate töökohtadega, näiteks hotellides või restoranides, on pisut keerukam.
"Nüüd, kui turism hakkab elavnema, siis me kindlasti otsime ka [hotellidesse] juurde. Ja on ka Burger King, kus üldine voolavus selles sektoris on kogu Baltikumis päris suur. Seal värbamine sisuliselt ongi igapäevane tegevus," märkis Nõgene.
Jaanuari seisuga 1500 inimesele palka maksnud puhastusteenuste ettevõte Stell, kes kasutab enamasti vähemate eeldustega madalapalgalist tööjõudu, püüab loovalt ringi vaadata.
"Me oleme tööandjana väga palju kasutanud üliõpilasi ja erinevatest rahvustest inimesi," rääkis ettevõtte juht Mikk Sillamaa.
Sillamaa sõnul on praegu ettevõttel tööjõu leidmisega keerukas, kuna vaikselt taastuvad varem piirangutest rohkem pihta saanud sektorid ja meelitavad tööjõudu üle. Samuti leiavad paljud ettevõtte potentsiaalsed töötajad alternatiivseid viise raha teenimiseks, näiteks Bolti või Wolti kulleritena.
Tööpakkumiste arv kasvab
Töövahenduskeskkonna CV Keskus turundusjuht Henry Auväärt rääkis, et turg on märgatavalt aktiivsemaks muutunud. 2022. aasta esimesel kuul avaldasid tööandjad 71 protsenti rohkem tööpakkumisi kui aasta varem.
"Kandideerimise huvi on endiselt suur, aga lihtsalt tööpakkumisi tuleb nii palju juurde. Mida tuntakse, ongi suurenev konkurents. Et ühe tööpakkumise kohta jääb lihtsalt kandidaate vähemaks," rääkis Auväärt.
Auväärti sõnul on võrreldes 2018. ja 2019. aastaga tööd otsivaid inimesi märgatavalt rohkem. Küll mitte rohkem kui kriisi tipphetkel, aga toona olid paljud inimesed töö kaotamise tõttu sunnitud uut tööd otsima.
"Tööpakkumisi on tunduvalt rohkem. Sellepärast, et konkurents on suur, tuleb tööandjatel väga palju pingutada selle nimel, et konkureerivate ettevõtete tööpakkumistega võrreldes silma jääda ja tekitada inimestes kandideerimishuvi," märkis Auväärt. "Samuti hoida teda kandideerimisprotsessis. Kui inimene hakkab kandideerima, aktiivselt tööd otsima, siis see ei ole niiviisi, et ta kandideerib ühele töökohale ja siis ootab 30 päeva, kas keegi annab talle tagasisidet. Kandideeritakse väga mitmele kohale korraga ja sellepärast tuleb kiirelt ka tegutseda."
Neljapäeval oli CV Keskuses üleval umbes 4500 tööpakkumist. Tavapäraselt hakkab aasta alguses tööpakkumiste hulk turismiga seotud hooajaliste tööde tõttu kasvama. Sel aastal kohe eriti aktiivselt, ütles Auväärt. "Tavaliselt jaanuarikuus tööandjad veel nii suure hooga värbama ei hakka. Kui aasta algusel on natuke vaiksem ja siis hakkab, mida aasta edasi, rohkem tööpakkumisi lisanduma, siis sellel aastal võrdlusbaasis on tööpakkumiste arv kohe aasta algusest olnud väga kõrge."
Ka töötukassa ütleb, et tööpakkumiste arv on kasvanud ja töötukassa kaudu ei ole kunagi nii palju töötajaid otsitud. Praegu on töötukassa vahendusel pakkuda üle 4000 töökoha.
Kriisieelse hõive võiks Eesti saavutada suveks või hiljemalt järgmisel aastal, rääkis Meelis Paavel. "Üldises plaanis on meil ikkagi töökäte nappus Eestis. See on selge. Nii et siin peaksid tööandjad olema lihtsalt aktiivsed ja mitte jätma värbamist viimasele hetkele," lisas ta.
Palgatõus
Keskmine palk tõusis ka pandeemia ajal. Värskeimad numbrid ilmuvad 15. veebruaril, kuid kolmanda kvartali seisuga oli Eesti keskmine palk brutos 1553 eurot kuus. Töötukassa ütleb, et sel aastal on oodata kiiret palgakasvu.
"Me teeme oma prognoose riigi makroprognooside taustal ja eks need numbrid on ju olnud päris suured. Ma ei tahaks välja öelda, aga selge on see, et sellel aastal kindlasti see palgaralli tuleb. Ja ma arvan, et siin ei ole eestvedaja avalik sektor," rääkis Paavel.
" Horeca [hotellide, restoranide ja toitlustus] -sektor on ise ju ka öelnud, et tõenäoliselt palgatakse inimesi ikkagi järgmisele palgaastmele." ütles Paavel. "Loomulikult siin on piirid ees, aga nihkumine ülespoole palgatasemetest ju toimub täitsa selgelt kõikides sektorites."
Stell Eesti ütleb, et palgatasemed on üle Eesti ebaühtlased, kuid Tallinnas naljalt alla 800 euroga kuus täistööjaga kohale inimest ei leia.
"Tallinnas ei ole võimalik miinimumpalgaga töötajaid saada. Tallinnas tuleb sõltuvalt tööaegadest ja objektist täna maksta alates 4,5–5 eurot [tunnist]," rääkis ettevõtte juht Mikk Sillamaa.
"Täna on turg ikkagi töötaja kasuks. Töötajad vaatavadki ringi avatult," märkis Sillamaa. Tema sõnul soosib turg praegu, et inimesed saavad endale paremaid töötingimusi välja rääkida ja ka mujale liikuda. Kasvavate energiakulude ja inflatsiooni keskkonnas on inimesed ka mõnes mõttes sunnitud palka juurde otsima. "Ja nad on sunnitud vaatama ringi ja ka tööandjaga tegelikult laua taha istuma ning rääkima oma tingimustest."
Sillamaa ütles, et palgatõus tuleb väljamüügihindadesse edasi viia ja hindu tõsta, kuigi üritatakse ka teenust efektiivsemaks muuta. "Eks me peamegi teistpidi jällegi klientidega läbirääkimisi pidama ja kliendid suuresti saavad juba aru. Nad näevad, mis tööjõuturul toimub," rääkis Sillamaa.
"Ka meie enda kliendid on tegelikult sama probleemi ees. Nagu võime majandusuudistest lugeda, siis nii ta läheb. Me ise osutame teenust just suurtele klientidele, tootmisettevõtetele ja nii edasi, lõpuks kõik kajastub lõpp-produktis. Kõik sisendkulud kasvavad," märkis Sillamaa.
Tallink ütleb, et merel on palk pisut konkurentsivõimelisem ja seetõttu töötajaid hõlpsam leida. "Palgakonkurentsis on Tallinki merel töötavad inimesed kindlasti heas positsioonis, aga loomulikult on see probleem üldisem. Teenindussektor vajab ilmselt väga palju töötajaid. Kui keegi võtab nad endale, siis kuskil jääb puudu. See on paratamatu," rääkis Paavo Nõgene.
Palgasurve keskkonnas tuleb ettevõtetel ka arvestada inimeste tarbimisvõimekust. "Üks asi on see, et on tekkinud palgasurve nendel inimestel, kes tööl on, või tööd otsivad. Teiselt poolt on tekkinud surve seetõttu, et inimestel on sel aastal väga palju raha kulunud ootamatuteks kuludeks, on need siis energiahinnad, mis jällegi vähendab tarbimisvõimekust," rääkis Nõgene.
"Nii et ühelt poolt võib ju öelda, et kulud suurenevad ja palkan juurde, aga teiselt poolt inimesed ka tarbivad selle võrra vähem, kuna nad peavad maksma näiteks suuri gaasi-, elektri- või küttearveid. Nii et need asjad ikkagi käivad käsikäes ja iga ettevõte peab hindama, mida ta ikkagi suudab pakkuda, nii et selle palga suudaks pärast õigel ajal ja täpselt välja maksta," rääkis Nõgene.
Samas märkis Nõgene, et vähemalt Tallinki puhul mõjusid lähiriikide leevendused kohe ettevõttele positiivselt.
"Kui siin naaberriigid Soome ja Rootsi sisuliselt kaotasid ära piirangud, siis sissetulevate broneeringute hulk on ka kohe hakanud kasvama. Eks nüüd kindlasti kullipilguga vaadatakse, millised on Eesti otsused lähinädalatel, et millised võimalused Eestis on aega veeta. Tallinnas näiteks meie spaahotellis eelmine nädalavahetus näitas ikkagi juba oluliselt kenamaid numbreid, kui me läbi Covidi olime harjunud nägema," rääkis Nõgene. | Küsi raha juurde või vaheta töökohta: Eestit ootab palgaralli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis on 45 193 registreeritud töötut; 6,9 protsenti tööhõives osalejatest on töötuna arvel. Veel pandeemiaeelse 2020. aasta sama ajaga võrreldes on pisut alla 9000 inimese töötuna rohkem arvel, kuid tegelikult on olukord parem. Möödunud aastaga võrreldes on töötute arv vähenenud 11 000 inimese võrra.
Vähenemine ei ole toimunud tööjõuturult väljakukkumise tõttu. Värskemat statistikat kui 2020. aasta tööjõus osalemise määr ei ole, kuid töötukassa juht Meelis Paavel ütleb, et ka nende andmetel hõivatus märgatavalt vähenenud ei ole.
"Meil oli just viimases nõukogus juttu, et ka hõive määr kasvab. Neid ära kadunuid ei ole nii palju," rääkis Paavel.
Töötajaid on keerukas leida, ütleb värbamise ja renditöö ettevõtte Manpower Eesti juht Heigo Kaldra. Kuulutuste peale CV-sid väga ei laeku.
"No ütleme päris kõige lihtsamatele kohtadele ikka mõni tuleb, aga see ei ole üldse ebatavaline olukord, et spetsialisti kohale, või mis iganes kohale, ei olegi CV-sid või ei ole ühtegi sobivat CV-d," rääkis Kaldra.
Kaldra sõnul on töötajate leidmine keerukas ja ettevõte peab vabade ametikohtade täitmiseks inimesi otsima. "Peaaegu kõik otsingud on meil ühel või teisel moel sihtotsinguid ja baasiotsingud. Sellist olukorda pole meil juba ammu, et tulevad CV-d ja siis nendel hulgast saaks valida," ütles Kaldra.
Tallink, mis kriisis suure hulga inimesi koondas, ütleb, et plaanib sellel aastal värvata kuni 500 inimest, aga see ei ole lihtne. "Tööjõu värbamine üldiselt on Eestis järjest väljakutsuvam ja ka Tallink suveks inimesi juurde värbab. Nii et tegeleme sellega iga päev. Midagi lihtsat siin ei ole. Aga eks see kõik sõltub ka sellest, mida konkreetsel tööandjal või töökohal on pakkuda ja millised need töötingimused on konkreetsel erialal," rääkis Tallinki juht Paavo Nõgene.
Nõgene ütles, et näiteks Tallinkil on hõlpsam laevadele inimesi leida, sest saab töögraafiku tõttu, kus kaks nädalat veedetakse merel ja kaks kodus, värvata inimesi üle Eesti. Paiksemate töökohtadega, näiteks hotellides või restoranides, on pisut keerukam.
"Nüüd, kui turism hakkab elavnema, siis me kindlasti otsime ka [hotellidesse] juurde. Ja on ka Burger King, kus üldine voolavus selles sektoris on kogu Baltikumis päris suur. Seal värbamine sisuliselt ongi igapäevane tegevus," märkis Nõgene.
Jaanuari seisuga 1500 inimesele palka maksnud puhastusteenuste ettevõte Stell, kes kasutab enamasti vähemate eeldustega madalapalgalist tööjõudu, püüab loovalt ringi vaadata.
"Me oleme tööandjana väga palju kasutanud üliõpilasi ja erinevatest rahvustest inimesi," rääkis ettevõtte juht Mikk Sillamaa.
Sillamaa sõnul on praegu ettevõttel tööjõu leidmisega keerukas, kuna vaikselt taastuvad varem piirangutest rohkem pihta saanud sektorid ja meelitavad tööjõudu üle. Samuti leiavad paljud ettevõtte potentsiaalsed töötajad alternatiivseid viise raha teenimiseks, näiteks Bolti või Wolti kulleritena.
Tööpakkumiste arv kasvab
Töövahenduskeskkonna CV Keskus turundusjuht Henry Auväärt rääkis, et turg on märgatavalt aktiivsemaks muutunud. 2022. aasta esimesel kuul avaldasid tööandjad 71 protsenti rohkem tööpakkumisi kui aasta varem.
"Kandideerimise huvi on endiselt suur, aga lihtsalt tööpakkumisi tuleb nii palju juurde. Mida tuntakse, ongi suurenev konkurents. Et ühe tööpakkumise kohta jääb lihtsalt kandidaate vähemaks," rääkis Auväärt.
Auväärti sõnul on võrreldes 2018. ja 2019. aastaga tööd otsivaid inimesi märgatavalt rohkem. Küll mitte rohkem kui kriisi tipphetkel, aga toona olid paljud inimesed töö kaotamise tõttu sunnitud uut tööd otsima.
"Tööpakkumisi on tunduvalt rohkem. Sellepärast, et konkurents on suur, tuleb tööandjatel väga palju pingutada selle nimel, et konkureerivate ettevõtete tööpakkumistega võrreldes silma jääda ja tekitada inimestes kandideerimishuvi," märkis Auväärt. "Samuti hoida teda kandideerimisprotsessis. Kui inimene hakkab kandideerima, aktiivselt tööd otsima, siis see ei ole niiviisi, et ta kandideerib ühele töökohale ja siis ootab 30 päeva, kas keegi annab talle tagasisidet. Kandideeritakse väga mitmele kohale korraga ja sellepärast tuleb kiirelt ka tegutseda."
Neljapäeval oli CV Keskuses üleval umbes 4500 tööpakkumist. Tavapäraselt hakkab aasta alguses tööpakkumiste hulk turismiga seotud hooajaliste tööde tõttu kasvama. Sel aastal kohe eriti aktiivselt, ütles Auväärt. "Tavaliselt jaanuarikuus tööandjad veel nii suure hooga värbama ei hakka. Kui aasta algusel on natuke vaiksem ja siis hakkab, mida aasta edasi, rohkem tööpakkumisi lisanduma, siis sellel aastal võrdlusbaasis on tööpakkumiste arv kohe aasta algusest olnud väga kõrge."
Ka töötukassa ütleb, et tööpakkumiste arv on kasvanud ja töötukassa kaudu ei ole kunagi nii palju töötajaid otsitud. Praegu on töötukassa vahendusel pakkuda üle 4000 töökoha.
Kriisieelse hõive võiks Eesti saavutada suveks või hiljemalt järgmisel aastal, rääkis Meelis Paavel. "Üldises plaanis on meil ikkagi töökäte nappus Eestis. See on selge. Nii et siin peaksid tööandjad olema lihtsalt aktiivsed ja mitte jätma värbamist viimasele hetkele," lisas ta.
Palgatõus
Keskmine palk tõusis ka pandeemia ajal. Värskeimad numbrid ilmuvad 15. veebruaril, kuid kolmanda kvartali seisuga oli Eesti keskmine palk brutos 1553 eurot kuus. Töötukassa ütleb, et sel aastal on oodata kiiret palgakasvu.
"Me teeme oma prognoose riigi makroprognooside taustal ja eks need numbrid on ju olnud päris suured. Ma ei tahaks välja öelda, aga selge on see, et sellel aastal kindlasti see palgaralli tuleb. Ja ma arvan, et siin ei ole eestvedaja avalik sektor," rääkis Paavel.
" Horeca [hotellide, restoranide ja toitlustus] -sektor on ise ju ka öelnud, et tõenäoliselt palgatakse inimesi ikkagi järgmisele palgaastmele." ütles Paavel. "Loomulikult siin on piirid ees, aga nihkumine ülespoole palgatasemetest ju toimub täitsa selgelt kõikides sektorites."
Stell Eesti ütleb, et palgatasemed on üle Eesti ebaühtlased, kuid Tallinnas naljalt alla 800 euroga kuus täistööjaga kohale inimest ei leia.
"Tallinnas ei ole võimalik miinimumpalgaga töötajaid saada. Tallinnas tuleb sõltuvalt tööaegadest ja objektist täna maksta alates 4,5–5 eurot [tunnist]," rääkis ettevõtte juht Mikk Sillamaa.
"Täna on turg ikkagi töötaja kasuks. Töötajad vaatavadki ringi avatult," märkis Sillamaa. Tema sõnul soosib turg praegu, et inimesed saavad endale paremaid töötingimusi välja rääkida ja ka mujale liikuda. Kasvavate energiakulude ja inflatsiooni keskkonnas on inimesed ka mõnes mõttes sunnitud palka juurde otsima. "Ja nad on sunnitud vaatama ringi ja ka tööandjaga tegelikult laua taha istuma ning rääkima oma tingimustest."
Sillamaa ütles, et palgatõus tuleb väljamüügihindadesse edasi viia ja hindu tõsta, kuigi üritatakse ka teenust efektiivsemaks muuta. "Eks me peamegi teistpidi jällegi klientidega läbirääkimisi pidama ja kliendid suuresti saavad juba aru. Nad näevad, mis tööjõuturul toimub," rääkis Sillamaa.
"Ka meie enda kliendid on tegelikult sama probleemi ees. Nagu võime majandusuudistest lugeda, siis nii ta läheb. Me ise osutame teenust just suurtele klientidele, tootmisettevõtetele ja nii edasi, lõpuks kõik kajastub lõpp-produktis. Kõik sisendkulud kasvavad," märkis Sillamaa.
Tallink ütleb, et merel on palk pisut konkurentsivõimelisem ja seetõttu töötajaid hõlpsam leida. "Palgakonkurentsis on Tallinki merel töötavad inimesed kindlasti heas positsioonis, aga loomulikult on see probleem üldisem. Teenindussektor vajab ilmselt väga palju töötajaid. Kui keegi võtab nad endale, siis kuskil jääb puudu. See on paratamatu," rääkis Paavo Nõgene.
Palgasurve keskkonnas tuleb ettevõtetel ka arvestada inimeste tarbimisvõimekust. "Üks asi on see, et on tekkinud palgasurve nendel inimestel, kes tööl on, või tööd otsivad. Teiselt poolt on tekkinud surve seetõttu, et inimestel on sel aastal väga palju raha kulunud ootamatuteks kuludeks, on need siis energiahinnad, mis jällegi vähendab tarbimisvõimekust," rääkis Nõgene.
"Nii et ühelt poolt võib ju öelda, et kulud suurenevad ja palkan juurde, aga teiselt poolt inimesed ka tarbivad selle võrra vähem, kuna nad peavad maksma näiteks suuri gaasi-, elektri- või küttearveid. Nii et need asjad ikkagi käivad käsikäes ja iga ettevõte peab hindama, mida ta ikkagi suudab pakkuda, nii et selle palga suudaks pärast õigel ajal ja täpselt välja maksta," rääkis Nõgene.
Samas märkis Nõgene, et vähemalt Tallinki puhul mõjusid lähiriikide leevendused kohe ettevõttele positiivselt.
"Kui siin naaberriigid Soome ja Rootsi sisuliselt kaotasid ära piirangud, siis sissetulevate broneeringute hulk on ka kohe hakanud kasvama. Eks nüüd kindlasti kullipilguga vaadatakse, millised on Eesti otsused lähinädalatel, et millised võimalused Eestis on aega veeta. Tallinnas näiteks meie spaahotellis eelmine nädalavahetus näitas ikkagi juba oluliselt kenamaid numbreid, kui me läbi Covidi olime harjunud nägema," rääkis Nõgene.
### Response:
Küsi raha juurde või vaheta töökohta: Eestit ootab palgaralli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Komisjon prognoosis 2022. aastaks nelja protsendilist majanduskasvu. Eelmise aasta sügisel prognoosis komisjon kasvuks aga 4,3 protsenti. 2023. aasta kasvuks prognoosib komisjon nüüd 2,8 protsenti, vahendas Financial Times.
Komisjon eeldab, et tarnehäired, energiahindade tõus, koroonaviiruse omikroni variandi levik piiravad lähiajal EL-i majanduse taastumist. Pikemas plaanis jääb komisjon siiski optimistlikuks.
"Sel talvel liigub Euroopa majandus vastutuult, see on tingitud omikroni variandi kiirest levikust, hinnatõusust ja tarnehäiretest. See vastutuul vaibub järk-järgult, prognoosime kasvu kiirenemist juba sel kevadel," ütles EL-i majandusvolinik Paolo Gentiloni.
Energiahinnad tõusid EL-is jaanuaris eelmise aastaga võrreldes 28,6 protsendi võrra. Toiduainete hinnatõus oli samal perioodil 5,2 protsenti.
Euroopa gaasist 40 protsenti pärineb Venemaalt. Moskva on aga Ukraina piiri lähedale koondanud üle 100 000 sõduri. Komisjon hoiatas, et Ida-Euroopa geopoliitilised pinged võivad hinnatõusu veelgi kiirendada.
"Inflatsioon, energiahindade tõus ning tarnehäired pidurdavad majanduskasvu. Tulevikku vaadates eeldame siiski, et mõned probleemid leevenevad," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis. | Brüssel kärpis EL-i majanduse kasvuprognoosi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Komisjon prognoosis 2022. aastaks nelja protsendilist majanduskasvu. Eelmise aasta sügisel prognoosis komisjon kasvuks aga 4,3 protsenti. 2023. aasta kasvuks prognoosib komisjon nüüd 2,8 protsenti, vahendas Financial Times.
Komisjon eeldab, et tarnehäired, energiahindade tõus, koroonaviiruse omikroni variandi levik piiravad lähiajal EL-i majanduse taastumist. Pikemas plaanis jääb komisjon siiski optimistlikuks.
"Sel talvel liigub Euroopa majandus vastutuult, see on tingitud omikroni variandi kiirest levikust, hinnatõusust ja tarnehäiretest. See vastutuul vaibub järk-järgult, prognoosime kasvu kiirenemist juba sel kevadel," ütles EL-i majandusvolinik Paolo Gentiloni.
Energiahinnad tõusid EL-is jaanuaris eelmise aastaga võrreldes 28,6 protsendi võrra. Toiduainete hinnatõus oli samal perioodil 5,2 protsenti.
Euroopa gaasist 40 protsenti pärineb Venemaalt. Moskva on aga Ukraina piiri lähedale koondanud üle 100 000 sõduri. Komisjon hoiatas, et Ida-Euroopa geopoliitilised pinged võivad hinnatõusu veelgi kiirendada.
"Inflatsioon, energiahindade tõus ning tarnehäired pidurdavad majanduskasvu. Tulevikku vaadates eeldame siiski, et mõned probleemid leevenevad," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.
### Response:
Brüssel kärpis EL-i majanduse kasvuprognoosi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1994. ja 2006. aasta olümpiavõitja Rootsi läks Läti vastu teise perioodi keskpaigaks Lucas Wallkmarki ja Anton Landeri tabamuste toel 3:0 juhtima, aga lõunanaabrid tegid Renars Krastenbergsi ja Nikolajs Jelisejevsi väravatega matši lõpu veel põnevaks.
Rootsi pidas vastu ja teenis 3:2 võidu, ent C-gruppi läks juhtima Soome, kes oli teises neljapäevahommikuses mängus 6:2 üle Slovakkiast. Pekingi OM-i esimese kübaratriki viskas Sakari Manninen, Miro Aaltonen lisas kaks ja Harri Pesonen ühe värava. Mõlemad Slovakkia väravad viskas alles 17-aastane Juraj Slafkovsky, keda peetakse tänavuse NHL-i draft 'i üheks kuumimaks nimeks.
NHL-i mängijate puudumisel on olümpia hokiturniir ettearvamatu ja ennetavalt kellelegi medaleid kaela riputada ei saa. "Mänge vaadates: kõike võib juhtuda. Mitte midagi ei saa võtta enesestmõistetavalt, kõigil on võimalus kuld võita," rääkis Rootsi ründaja Fredrik Olofsson Reutersile. "Igas mängus peab olema keskendunud, sest matše pole väga palju. Peab nendest viimast võtma." | OM-hoki: Rootsi sai Lätist napilt jagu, soomlastele suur võit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1994. ja 2006. aasta olümpiavõitja Rootsi läks Läti vastu teise perioodi keskpaigaks Lucas Wallkmarki ja Anton Landeri tabamuste toel 3:0 juhtima, aga lõunanaabrid tegid Renars Krastenbergsi ja Nikolajs Jelisejevsi väravatega matši lõpu veel põnevaks.
Rootsi pidas vastu ja teenis 3:2 võidu, ent C-gruppi läks juhtima Soome, kes oli teises neljapäevahommikuses mängus 6:2 üle Slovakkiast. Pekingi OM-i esimese kübaratriki viskas Sakari Manninen, Miro Aaltonen lisas kaks ja Harri Pesonen ühe värava. Mõlemad Slovakkia väravad viskas alles 17-aastane Juraj Slafkovsky, keda peetakse tänavuse NHL-i draft 'i üheks kuumimaks nimeks.
NHL-i mängijate puudumisel on olümpia hokiturniir ettearvamatu ja ennetavalt kellelegi medaleid kaela riputada ei saa. "Mänge vaadates: kõike võib juhtuda. Mitte midagi ei saa võtta enesestmõistetavalt, kõigil on võimalus kuld võita," rääkis Rootsi ründaja Fredrik Olofsson Reutersile. "Igas mängus peab olema keskendunud, sest matše pole väga palju. Peab nendest viimast võtma."
### Response:
OM-hoki: Rootsi sai Lätist napilt jagu, soomlastele suur võit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Maratoni rajameister Assar Kütt on juba detsembrist saadik rajamasinaga tööd teinud ning rõõmus, et sel talvel lund niivõrd palju on. "Tööd on sel aastal kõvasti, aga see teeb ainult head meelt. Lund on lausa nii palju, et see sulab vist alles jaanipäevaks ära," on ta optimistlik. Ta lisab, et praegune sula teeb raja ainult paremaks ja selle pärast muretseda ei tasu.
Tartu Teatemaratonil on 10. veebruari seisuga kirjas 300 osalejat ehk 75 tiimi. Avatud Raja 63, 31 ja 16 km distantsidel on kokku 190 osalejat.
Teatemaratoni osalejate hulgast leiab laskesuusataja Grete Gaimi ja endise profirattur Alo Jakini. Lisaks on tiimidena osalemas näiteks Keskkonnaagentuur, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Kultuuriministeerium, Playtech, Tervise Arengu Instituut jpt.
Tutvu 8. Tartu Teatemaratoni tiimidega SIIN. Avatud Raja osalejate nimekirjaga SIIN.
Tartu Maratoni eelüritused toimuvad 13. veebruaril. Nädal pärast eelüritusi, 20. veebruaril, toimub 48. Tartu Maraton. | Tartu Maratoni eelüritused toimuvad suurepäraste rajaoludega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Maratoni rajameister Assar Kütt on juba detsembrist saadik rajamasinaga tööd teinud ning rõõmus, et sel talvel lund niivõrd palju on. "Tööd on sel aastal kõvasti, aga see teeb ainult head meelt. Lund on lausa nii palju, et see sulab vist alles jaanipäevaks ära," on ta optimistlik. Ta lisab, et praegune sula teeb raja ainult paremaks ja selle pärast muretseda ei tasu.
Tartu Teatemaratonil on 10. veebruari seisuga kirjas 300 osalejat ehk 75 tiimi. Avatud Raja 63, 31 ja 16 km distantsidel on kokku 190 osalejat.
Teatemaratoni osalejate hulgast leiab laskesuusataja Grete Gaimi ja endise profirattur Alo Jakini. Lisaks on tiimidena osalemas näiteks Keskkonnaagentuur, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Kultuuriministeerium, Playtech, Tervise Arengu Instituut jpt.
Tutvu 8. Tartu Teatemaratoni tiimidega SIIN. Avatud Raja osalejate nimekirjaga SIIN.
Tartu Maratoni eelüritused toimuvad 13. veebruaril. Nädal pärast eelüritusi, 20. veebruaril, toimub 48. Tartu Maraton.
### Response:
Tartu Maratoni eelüritused toimuvad suurepäraste rajaoludega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastapreemia pälvimine valmistas Pollile suurt rõõmu. "Väga tore. Uskumatu!" ütles Polli, kellele tuli preemia pälvimine üllatusena.
Kumu uue püsiekspositsiooni loomine oli Polli sõnul keeruline ülesanne ning tal on rõõm tõdeda, et nii tema kui ka kaasautori Linda Kaljundi vaeva on märgatud.
Näitus "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945" avati Kumus möödunud aasta veebruaris. Hoolimata keerulisest ajast ning piirangutest on Polli sõnul näituse külastatavus olnud hea. "Mingis mõttes see algus oli isegi ootamatult õnnelik," meenutas ta ja lisas, et tagasiside väljapanekule on olnud positiivne.
Polli arvates oli uue püsinäituse loomine vajalik, kuna eelmine väljapanek pärines 2006. aastast. Näitusega soovivad autorid näidata kunsti rolli ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile. "Ka ajalooline kunst ei ole midagi, mis kuidagi eksisteerib ainult esteetilistel põhjustel, vaid tegelikult näitab väga palju meie väärtuste kohta."
Polli sõnul mängib kultuur olulist rolli ühiskonnaelus. "Kunsti roll võiks alati suurem olla," tõdes ta ning loodab, et ka uus püsinäitus paneb inimesi kunsti olulisusele rohkem mõtlema.
Ka tänavusel aastal jätkavad Polli ja Kaljundi koostööd. Sündimas on näitus "Kunst või teadus", milles võetakse luubi alla kunsti ja teaduse põimumine. Uute väljapanekutega soovib avalikkuse ette tulla ka Kumu kunstimuuseum. Nii on seal mõeldud näiteks suurele virtuaal- ja digikunsti näitusele. "On niisuguseid uurimisnäituseid, aga on ka väga efektseid külastajatele ja külastuskogemusele suunatuid näituseid plaanis," kirjeldas Polli kunstimuuseumi tulevikuväljavaateid. | Kadi Polli kultuuri aastapreemiast: kunsti roll võiks alati suurem olla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastapreemia pälvimine valmistas Pollile suurt rõõmu. "Väga tore. Uskumatu!" ütles Polli, kellele tuli preemia pälvimine üllatusena.
Kumu uue püsiekspositsiooni loomine oli Polli sõnul keeruline ülesanne ning tal on rõõm tõdeda, et nii tema kui ka kaasautori Linda Kaljundi vaeva on märgatud.
Näitus "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945" avati Kumus möödunud aasta veebruaris. Hoolimata keerulisest ajast ning piirangutest on Polli sõnul näituse külastatavus olnud hea. "Mingis mõttes see algus oli isegi ootamatult õnnelik," meenutas ta ja lisas, et tagasiside väljapanekule on olnud positiivne.
Polli arvates oli uue püsinäituse loomine vajalik, kuna eelmine väljapanek pärines 2006. aastast. Näitusega soovivad autorid näidata kunsti rolli ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile. "Ka ajalooline kunst ei ole midagi, mis kuidagi eksisteerib ainult esteetilistel põhjustel, vaid tegelikult näitab väga palju meie väärtuste kohta."
Polli sõnul mängib kultuur olulist rolli ühiskonnaelus. "Kunsti roll võiks alati suurem olla," tõdes ta ning loodab, et ka uus püsinäitus paneb inimesi kunsti olulisusele rohkem mõtlema.
Ka tänavusel aastal jätkavad Polli ja Kaljundi koostööd. Sündimas on näitus "Kunst või teadus", milles võetakse luubi alla kunsti ja teaduse põimumine. Uute väljapanekutega soovib avalikkuse ette tulla ka Kumu kunstimuuseum. Nii on seal mõeldud näiteks suurele virtuaal- ja digikunsti näitusele. "On niisuguseid uurimisnäituseid, aga on ka väga efektseid külastajatele ja külastuskogemusele suunatuid näituseid plaanis," kirjeldas Polli kunstimuuseumi tulevikuväljavaateid.
### Response:
Kadi Polli kultuuri aastapreemiast: kunsti roll võiks alati suurem olla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Okaspuupalkide keskmine hinnatase langes võrreldes kolmanda kvartaliga ligikaudu kaheksa protsenti, seejuures langes enam kuusepalgi hind. Ainsana kallines männipalgi hind kasvades kvartaliga 3,3 protsenti. "Mõneti oli see üllatus ja põhjus peitub männipalgi septembri hinnas, mis kukkus korraks üldisest trendijoonest allapoole," kommenteeris Hepner.
Lehtpuupalgi hind tõusis ligikaudu 11 protsenti. Kvartaliga kallinesid nii kasepakk kui ka kase-, haava- ja lepapalk. Novembris püstitasid hinnarekordid kase-, haava- ja lepapalgi hinnad, mis detsembris pisut langesid.
"Võrreldes 2021. aasta detsembri lõpu hindu aasta varasematega on ainsana kergelt odavnenud kasepakk - 2,6 protsenti. Kasepalk kallines 5,4 protsenti, haavapalk 24,1 protsenti ja lepapalk 19,4 protsenti," teatas Hepner.
Kasvavas trendis olid ka paberipuidu hinnad, millest enim tõusis kvartali jooksul kasepaberi hind. Aasta viimases kvartalis hakkas kiiresti tõusma ka küttepuidu hind, mis võrreldes 2020. aasta detsembriga on 18,1 protsenti kõrgem.
Esmastel andmetel on jätkunud mitmete sortimentide hinnatõus ka 2022. aasta jaanuaris. | 2021. aasta viimases kvartalis püsisid puiduhinnad kõrgel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Okaspuupalkide keskmine hinnatase langes võrreldes kolmanda kvartaliga ligikaudu kaheksa protsenti, seejuures langes enam kuusepalgi hind. Ainsana kallines männipalgi hind kasvades kvartaliga 3,3 protsenti. "Mõneti oli see üllatus ja põhjus peitub männipalgi septembri hinnas, mis kukkus korraks üldisest trendijoonest allapoole," kommenteeris Hepner.
Lehtpuupalgi hind tõusis ligikaudu 11 protsenti. Kvartaliga kallinesid nii kasepakk kui ka kase-, haava- ja lepapalk. Novembris püstitasid hinnarekordid kase-, haava- ja lepapalgi hinnad, mis detsembris pisut langesid.
"Võrreldes 2021. aasta detsembri lõpu hindu aasta varasematega on ainsana kergelt odavnenud kasepakk - 2,6 protsenti. Kasepalk kallines 5,4 protsenti, haavapalk 24,1 protsenti ja lepapalk 19,4 protsenti," teatas Hepner.
Kasvavas trendis olid ka paberipuidu hinnad, millest enim tõusis kvartali jooksul kasepaberi hind. Aasta viimases kvartalis hakkas kiiresti tõusma ka küttepuidu hind, mis võrreldes 2020. aasta detsembriga on 18,1 protsenti kõrgem.
Esmastel andmetel on jätkunud mitmete sortimentide hinnatõus ka 2022. aasta jaanuaris.
### Response:
2021. aasta viimases kvartalis püsisid puiduhinnad kõrgel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kool ei tohi soodustada klassiruumis arutelu seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi üle viisil, mis ei ole õpilaste jaoks eakohane või pole sobiv nende arengule," seisab Florida eelnõus.
Kavandatava õigusakti, mida aktivistid nimetavad seaduseelnõuks "Ära ütle gei", on vabariiklaste kontrollitud Florida osariigi kongress juba heaks kiitnud. Eelnõu pole aga veel seaduseks saanud, vahendas The Times.
Biden kritiseeris Florida osariigi plaani. "Ma tahan, et kõik LGBTQI+ kogukonna liikmed, eriti lapsed, keda see vihkav seaduseelnõu mõjutab, teaksid, et teid armastatakse ja aktsepteeritakse just sellisena, nagu te olete," kirjutas Biden Twitteris.
"Olen teie selja taga ja minu administratsioon jätkab võitlust teie kaitsmisel," lisas Biden.
Florida vabariiklasest kuberner Ron DeSantis toetab eelnõud. "Õpetajatel on õpilastega soolise identiteedi üle arutamine täiesti kohatu," ütles DeSantis.
"Koolid peavad õpetama lapsi lugema ja kirjutama. Nad peavad õpetama neile teadust, ajalugu. Vajame rohkem kodanikutunnet ja arusaamist USA põhiseadusest," ütles DeSantis.
USA neljas osariigis on seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi üle arutamine koolides osaliselt keelatud. Need osariigid on Louisiana, Mississippi, Oklahoma ja Texas. Seal on seksuaalkasvatus piiratud heteroseksuaalse sättumusega.
Florida eelnõu aga läheb sammu võrra kaugemale. See võimaldab vanematel kaevata koolid kohtusse ja nõuda kahjutasu, kui nad leiavad, et õpetaja või kool rikkusid seadust. | Biden kritiseeris Florida vastuolulist seksuaalkasvatuse eelnõu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kool ei tohi soodustada klassiruumis arutelu seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi üle viisil, mis ei ole õpilaste jaoks eakohane või pole sobiv nende arengule," seisab Florida eelnõus.
Kavandatava õigusakti, mida aktivistid nimetavad seaduseelnõuks "Ära ütle gei", on vabariiklaste kontrollitud Florida osariigi kongress juba heaks kiitnud. Eelnõu pole aga veel seaduseks saanud, vahendas The Times.
Biden kritiseeris Florida osariigi plaani. "Ma tahan, et kõik LGBTQI+ kogukonna liikmed, eriti lapsed, keda see vihkav seaduseelnõu mõjutab, teaksid, et teid armastatakse ja aktsepteeritakse just sellisena, nagu te olete," kirjutas Biden Twitteris.
"Olen teie selja taga ja minu administratsioon jätkab võitlust teie kaitsmisel," lisas Biden.
Florida vabariiklasest kuberner Ron DeSantis toetab eelnõud. "Õpetajatel on õpilastega soolise identiteedi üle arutamine täiesti kohatu," ütles DeSantis.
"Koolid peavad õpetama lapsi lugema ja kirjutama. Nad peavad õpetama neile teadust, ajalugu. Vajame rohkem kodanikutunnet ja arusaamist USA põhiseadusest," ütles DeSantis.
USA neljas osariigis on seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi üle arutamine koolides osaliselt keelatud. Need osariigid on Louisiana, Mississippi, Oklahoma ja Texas. Seal on seksuaalkasvatus piiratud heteroseksuaalse sättumusega.
Florida eelnõu aga läheb sammu võrra kaugemale. See võimaldab vanematel kaevata koolid kohtusse ja nõuda kahjutasu, kui nad leiavad, et õpetaja või kool rikkusid seadust.
### Response:
Biden kritiseeris Florida vastuolulist seksuaalkasvatuse eelnõu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna vanalinnas muinsuskaitset reguleeriva määruse asemele on asutud koostama uut kaitsekorda.
Miks on uut kaitsekorda vaja?
2019. aastal kehtima hakanud uue muinsuskaitseseaduse alusel on muinsuskaitseamet võtnud ette kaitsekordade koostamise kõigile muinsuskaitsealadele, sh Tallinna muinsuskaitsealale. Kaitsekorrad asendavad seniseid muinsuskaitsealade põhimäärusi.
Tallinna vanalinna muinsuskaitseala on Eesti vanim ja ilmselt ka tähtsaim muinsuskaitseala – see on kaitse alla võetud juba 1966. aastal ning alates 1997. aastast kuulub see ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Ehituspärandi vanuse ja rikkalikkuse poolest pole sellele võrdset: Tallinna vanalinnas on märkimisväärses ulatuses säilinud keskajal välja kujunenud kinnistute, tänavate ja väljakute struktuur, ka paljude hoonete ajalugu ulatub suuremal või vähemal määral kesk- või varauusaega. Linna ümbritsevad kaitserajatised on samuti suures osas säilinud.
Lisaks arhitektuurilisele järjepidevusele on vanalinna väärtus ka traditsioonilise kasutuse säilimine elava linnana: see on elava kultuurieluga äri- ja elupiirkond, Toompeal asub jätkuvalt riigi administratiivkeskus.
Uue kaitsekorra koostamisega on võimalik seniseid muinsuskaitselisi nõudeid vanalinnas ja selle kaitsevööndis täpsustada ja ajakohastada, kaasates nii spetsialiste kui ka laiemat avalikkust, et see aitaks tulevikus vanalinna väärtuseid veelgi paremini hoida ja esile tuua.
Milliseid küsimusi tuleb kaitsekorraga lahendada?
Tallinna vanalinn on kompaktne ja selgepiiriline asum, muinsuskaitseala piiride olulisel määral suurendamine või vähendamine ilmselt vajalik ei ole. Üks olulisi küsimusi on aga näiteks see, mil määral või kus peaks uushoonete ehitamisel lähtuma teise maailmasõja eelsetest mahtudest, nagu senine põhimäärus kogu muinsuskaitsealal eesmärgiks seab.
Praktikas ei ole hoonemahtude taastamine alati soositud olnud (kõige kuulsam näide on ilmselt Raekoja platsil asunud Vaekoda). Samuti on ehitatud uushooneid, mille mahud ja paiknemine on teistsugused kui ennesõja- hoonetel (nt Noorsooteatri laiendus, praegu ehitatav Linnateatri laiendus).
Paratamatult tuleb mõelda ka tänapäevasele linnaehituslikule situatsioonile ning seda ongi sisuliselt tehtud: väljakutse on need põhimõtted kaitsekorras selgelt paika saada.
Eraldi keeruline küsimus on bastionaalvöönd, mille hoonestamise põhimõttelised võimalused (ja teatud alade võimatused) tuleb samuti selgelt läbi rääkida ja kirja panna, et need ei tekitaks enam nii palju tühje vaidlusi.
Uus muinsuskaitseseadus võimaldab muinsuskaitsealade hooned jagada kolme kaitsekategooriasse ning vähendada loakohustusi kategooriakaupa astmeliselt.
Tallinna kaitsekorra koostamise töörühma esimese koosoleku üks olulisemaid ettepanekuid oli jagada vanalinna hooned kahte kaitsekategooriasse (A ja B). Nii saab eristada hooned, mis on üleni "kaitse all", ehk mille puhul on ka siseruumides muudatuste tegemisel tarvis muinsuskaitse kaasata, ning hooned, mille puhul siseruumides tööde tegemise luba vaja ei ole.
Nõnda saab ka Tallinnas paljude hoonete ümberehitamisel seniseid nõudeid leevendada (kuigi paljud seda ei tea, on seni olnud kõikide vanalinna hoonete puhul kohustus kooskõlastada ka kõik sisetööd).
Loodetavasti saame hoonete kategooriaid tutvustades ja läbi arutades selles vallas ka teadlikkust tõsta, et paljud vanalinna hooned on väärtuslikud koos oma interjööridega.
Üks olulisi küsimusi on ka see, kas ja kuidas saab toetada läbi kaitsekorra vanalinna elatavust, selle säilimist elukeskkonnana. Eesmärgid nagu "muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumine" ja "ajaloolises linnatuumikus elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine" on põhimääruses kirjas praegugi, kuid mida see praktikas tähendab või peaks tähendama?
Uue kaitsekorra väljatöötamiseks on kokku pandud töörühm, mis püüab käesoleva aasta jooksul saada kokku kaitsekorra eelnõu, et see seejärel avalikult läbi menetleda, nagu seadus ette näeb.
Enne ametlikku avalikku arutelu on aga plaanis vanalinna elanike ja teiste osapooltega korduvalt kohtuda ja kaitsekorras käsitletavate teemade kohta mitteametlikult ja sisuliselt nõu küsida, et tulemus vastaks päriselt tänapäeva vajadustele ja võimalikult paljude inimeste ootustele. Esimene selline laialt ringilt nõuküsimine ehk avalik konsultatsioon on plaanis 14. veebruaril kell 17 Tallinna Raekojas. | Triin Talk: Tallinna vanalinn vajab uut kaitsekorda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna vanalinnas muinsuskaitset reguleeriva määruse asemele on asutud koostama uut kaitsekorda.
Miks on uut kaitsekorda vaja?
2019. aastal kehtima hakanud uue muinsuskaitseseaduse alusel on muinsuskaitseamet võtnud ette kaitsekordade koostamise kõigile muinsuskaitsealadele, sh Tallinna muinsuskaitsealale. Kaitsekorrad asendavad seniseid muinsuskaitsealade põhimäärusi.
Tallinna vanalinna muinsuskaitseala on Eesti vanim ja ilmselt ka tähtsaim muinsuskaitseala – see on kaitse alla võetud juba 1966. aastal ning alates 1997. aastast kuulub see ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Ehituspärandi vanuse ja rikkalikkuse poolest pole sellele võrdset: Tallinna vanalinnas on märkimisväärses ulatuses säilinud keskajal välja kujunenud kinnistute, tänavate ja väljakute struktuur, ka paljude hoonete ajalugu ulatub suuremal või vähemal määral kesk- või varauusaega. Linna ümbritsevad kaitserajatised on samuti suures osas säilinud.
Lisaks arhitektuurilisele järjepidevusele on vanalinna väärtus ka traditsioonilise kasutuse säilimine elava linnana: see on elava kultuurieluga äri- ja elupiirkond, Toompeal asub jätkuvalt riigi administratiivkeskus.
Uue kaitsekorra koostamisega on võimalik seniseid muinsuskaitselisi nõudeid vanalinnas ja selle kaitsevööndis täpsustada ja ajakohastada, kaasates nii spetsialiste kui ka laiemat avalikkust, et see aitaks tulevikus vanalinna väärtuseid veelgi paremini hoida ja esile tuua.
Milliseid küsimusi tuleb kaitsekorraga lahendada?
Tallinna vanalinn on kompaktne ja selgepiiriline asum, muinsuskaitseala piiride olulisel määral suurendamine või vähendamine ilmselt vajalik ei ole. Üks olulisi küsimusi on aga näiteks see, mil määral või kus peaks uushoonete ehitamisel lähtuma teise maailmasõja eelsetest mahtudest, nagu senine põhimäärus kogu muinsuskaitsealal eesmärgiks seab.
Praktikas ei ole hoonemahtude taastamine alati soositud olnud (kõige kuulsam näide on ilmselt Raekoja platsil asunud Vaekoda). Samuti on ehitatud uushooneid, mille mahud ja paiknemine on teistsugused kui ennesõja- hoonetel (nt Noorsooteatri laiendus, praegu ehitatav Linnateatri laiendus).
Paratamatult tuleb mõelda ka tänapäevasele linnaehituslikule situatsioonile ning seda ongi sisuliselt tehtud: väljakutse on need põhimõtted kaitsekorras selgelt paika saada.
Eraldi keeruline küsimus on bastionaalvöönd, mille hoonestamise põhimõttelised võimalused (ja teatud alade võimatused) tuleb samuti selgelt läbi rääkida ja kirja panna, et need ei tekitaks enam nii palju tühje vaidlusi.
Uus muinsuskaitseseadus võimaldab muinsuskaitsealade hooned jagada kolme kaitsekategooriasse ning vähendada loakohustusi kategooriakaupa astmeliselt.
Tallinna kaitsekorra koostamise töörühma esimese koosoleku üks olulisemaid ettepanekuid oli jagada vanalinna hooned kahte kaitsekategooriasse (A ja B). Nii saab eristada hooned, mis on üleni "kaitse all", ehk mille puhul on ka siseruumides muudatuste tegemisel tarvis muinsuskaitse kaasata, ning hooned, mille puhul siseruumides tööde tegemise luba vaja ei ole.
Nõnda saab ka Tallinnas paljude hoonete ümberehitamisel seniseid nõudeid leevendada (kuigi paljud seda ei tea, on seni olnud kõikide vanalinna hoonete puhul kohustus kooskõlastada ka kõik sisetööd).
Loodetavasti saame hoonete kategooriaid tutvustades ja läbi arutades selles vallas ka teadlikkust tõsta, et paljud vanalinna hooned on väärtuslikud koos oma interjööridega.
Üks olulisi küsimusi on ka see, kas ja kuidas saab toetada läbi kaitsekorra vanalinna elatavust, selle säilimist elukeskkonnana. Eesmärgid nagu "muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumine" ja "ajaloolises linnatuumikus elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine" on põhimääruses kirjas praegugi, kuid mida see praktikas tähendab või peaks tähendama?
Uue kaitsekorra väljatöötamiseks on kokku pandud töörühm, mis püüab käesoleva aasta jooksul saada kokku kaitsekorra eelnõu, et see seejärel avalikult läbi menetleda, nagu seadus ette näeb.
Enne ametlikku avalikku arutelu on aga plaanis vanalinna elanike ja teiste osapooltega korduvalt kohtuda ja kaitsekorras käsitletavate teemade kohta mitteametlikult ja sisuliselt nõu küsida, et tulemus vastaks päriselt tänapäeva vajadustele ja võimalikult paljude inimeste ootustele. Esimene selline laialt ringilt nõuküsimine ehk avalik konsultatsioon on plaanis 14. veebruaril kell 17 Tallinna Raekojas.
### Response:
Triin Talk: Tallinna vanalinn vajab uut kaitsekorda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti U-18 koondise mängude ajakava:
Neljapäeval, 10. Veebruaril kell 16:05 Eesti - Ukraina (ülekande link)
Reedel, 11. veebruaril kell 19:05 Eesti - Leedu (ülekande link)
Laupäeval, 12. veebruaril kell 12:05 Eesti – Poola (ülekande link)
Nelja rahvuse turniir moodustab osa ettevalmistustsüklist 3.-9. aprillini Tallinnas, Tondiraba jäähallis peetavaks IIHF U-18 maailmameistrivõistluste II divisjoni A-grupi turniiriks, kus Eesti koondis heitleb Suurbritannia, Leedu, Rumeenia, Lõuna-Korea ja Serbia eakaaslastega.
Eesti U-18 noortekoondise kooseis nelja rahvuse turniiriks:
VÄRAVAVAHID
Fjodor AGANEZOVS (29.01.2004) - HK Ventspils (LAT)
Georg VLADIMIROV (23.02.2005) - Söderhamn/Ljusne HC U20 (SWE)
KAITSJAD
Taavi AHMAN (16.04.2005) - Tartu SK Kajakas
Konrad KUDEVIITA (27.04.2004) - Borlänge HF U18 (SWE)
Roland LUHT (26.02.2006) - Tallinna HC Panter
Artjom MASLJONOV (14.09.2006) - Tallinna HK Tornaado
Daniel MÄTTIK (04.11.2005) - Pelicans U18 Akatemia Lahti (FIN)
Jegor PROSKURIN (14.05.2005) - Tallinna HC Panter
Johannes TAMMEORG (23.08.2004) - Tallinna HC Panter
RÜNDAJAD
Nikita BORODAJEV (24.07.2004) - Tallinna HC Panter
Eduard DROZDOV (09.08.2005) - Kohtla-Järve HC Everest
Georgi HILTŠENKO (20.03.2004) - Hofors HC U20 (SWE)
Deniss KONTSEUS (21.03.2004) - KOOVEE Tampere U20 (FIN)
Erik NEVOLAINEN (03.08.2004) - KooKoo Kouvola U18 (FIN)
Martin NOVITSKIY (30.03.2005) - TUTO Hockey U18 (FIN)
Aleksei POPOV (23.04.2004) - Narva PSK
Erik POTŠINOK (09.09.2004) - Vaasa Sport U18 (FIN)
Robin SEPMA (12.07.2005) - Tartu Välk 494
Niklas SILDRE (15.04.2005) - Falu IF U18 (SWE)
Nikita STEPANOV (27.07.2004) - KOOVEE Tampere U20 (FIN)
David TIMOFEJEV (04.08.2006) - KJT Haukat U18 (FIN)
Peatreener: Balint FEKTI
Abitreener: Aleksandr SMETANIN
Abitreener: Sergei NOVIKOV
Väravavahtide treener: Rauno TIKKA
Videotreener: Martin J. HOGAN (interneti vahendusel)
Meeskonna ülem: Semjon SOLOMANIN
Hooldaja: Toomas REBANE
Peamänedžer: Jüri ROOBA | Eesti U-18 jäähokikoondis alustab Leedus nelja rahvuse turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti U-18 koondise mängude ajakava:
Neljapäeval, 10. Veebruaril kell 16:05 Eesti - Ukraina (ülekande link)
Reedel, 11. veebruaril kell 19:05 Eesti - Leedu (ülekande link)
Laupäeval, 12. veebruaril kell 12:05 Eesti – Poola (ülekande link)
Nelja rahvuse turniir moodustab osa ettevalmistustsüklist 3.-9. aprillini Tallinnas, Tondiraba jäähallis peetavaks IIHF U-18 maailmameistrivõistluste II divisjoni A-grupi turniiriks, kus Eesti koondis heitleb Suurbritannia, Leedu, Rumeenia, Lõuna-Korea ja Serbia eakaaslastega.
Eesti U-18 noortekoondise kooseis nelja rahvuse turniiriks:
VÄRAVAVAHID
Fjodor AGANEZOVS (29.01.2004) - HK Ventspils (LAT)
Georg VLADIMIROV (23.02.2005) - Söderhamn/Ljusne HC U20 (SWE)
KAITSJAD
Taavi AHMAN (16.04.2005) - Tartu SK Kajakas
Konrad KUDEVIITA (27.04.2004) - Borlänge HF U18 (SWE)
Roland LUHT (26.02.2006) - Tallinna HC Panter
Artjom MASLJONOV (14.09.2006) - Tallinna HK Tornaado
Daniel MÄTTIK (04.11.2005) - Pelicans U18 Akatemia Lahti (FIN)
Jegor PROSKURIN (14.05.2005) - Tallinna HC Panter
Johannes TAMMEORG (23.08.2004) - Tallinna HC Panter
RÜNDAJAD
Nikita BORODAJEV (24.07.2004) - Tallinna HC Panter
Eduard DROZDOV (09.08.2005) - Kohtla-Järve HC Everest
Georgi HILTŠENKO (20.03.2004) - Hofors HC U20 (SWE)
Deniss KONTSEUS (21.03.2004) - KOOVEE Tampere U20 (FIN)
Erik NEVOLAINEN (03.08.2004) - KooKoo Kouvola U18 (FIN)
Martin NOVITSKIY (30.03.2005) - TUTO Hockey U18 (FIN)
Aleksei POPOV (23.04.2004) - Narva PSK
Erik POTŠINOK (09.09.2004) - Vaasa Sport U18 (FIN)
Robin SEPMA (12.07.2005) - Tartu Välk 494
Niklas SILDRE (15.04.2005) - Falu IF U18 (SWE)
Nikita STEPANOV (27.07.2004) - KOOVEE Tampere U20 (FIN)
David TIMOFEJEV (04.08.2006) - KJT Haukat U18 (FIN)
Peatreener: Balint FEKTI
Abitreener: Aleksandr SMETANIN
Abitreener: Sergei NOVIKOV
Väravavahtide treener: Rauno TIKKA
Videotreener: Martin J. HOGAN (interneti vahendusel)
Meeskonna ülem: Semjon SOLOMANIN
Hooldaja: Toomas REBANE
Peamänedžer: Jüri ROOBA
### Response:
Eesti U-18 jäähokikoondis alustab Leedus nelja rahvuse turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Koroonaviiruse omikroni variandi laine tuleb ületada ohutult ja vastutustundlikult. Seetõttu kutsun koalitsioonipartnereid üles kokku leppima piirangute vähendamise plaanis, mida rakendatakse kolmes etapis, kus piirangud kaovad järk-järgult," teatas Pavluts.
Esimene etapp puudutab koole, kus epidemioloogiline olukord on stabiliseerumas. Alates 14. veebruarist ei pea lähikontaktsed õpilased ja pedagoogid minema enam eneseisolatsiooni. Sarnane kord hakkab kehtima alates 16. veebruarist ka lasteaedades.
Teine etapp algab 1. märtsist. Pavluts soovitas, et siis lõppeb tegutsemise keeld suletud aladel, näiteks ööklubides. Inimesed ei peaks siis poodi pääsemiseks enam ka koroonapassi esitama. Üritustel võib osaleda ka rohkem inimesi, vahendas LSM.
Pavluts leiab, et inimesed peaksid siis siseruumides ikkagi edasi kandma FFP2 maski. Koroonapassi tuleb küsida üritustel, kus koguneb rohkem inimesi ja maski ei kanta.
Kolmanda sammuna pakkus Pavluts välja, et kui haiglates on olukord stabiilne, siis alates 1. aprillist võib kaotada kõik piirangud. | Läti tervishoiuminister pakkus välja koroonapiirangute leevendamise kava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Koroonaviiruse omikroni variandi laine tuleb ületada ohutult ja vastutustundlikult. Seetõttu kutsun koalitsioonipartnereid üles kokku leppima piirangute vähendamise plaanis, mida rakendatakse kolmes etapis, kus piirangud kaovad järk-järgult," teatas Pavluts.
Esimene etapp puudutab koole, kus epidemioloogiline olukord on stabiliseerumas. Alates 14. veebruarist ei pea lähikontaktsed õpilased ja pedagoogid minema enam eneseisolatsiooni. Sarnane kord hakkab kehtima alates 16. veebruarist ka lasteaedades.
Teine etapp algab 1. märtsist. Pavluts soovitas, et siis lõppeb tegutsemise keeld suletud aladel, näiteks ööklubides. Inimesed ei peaks siis poodi pääsemiseks enam ka koroonapassi esitama. Üritustel võib osaleda ka rohkem inimesi, vahendas LSM.
Pavluts leiab, et inimesed peaksid siis siseruumides ikkagi edasi kandma FFP2 maski. Koroonapassi tuleb küsida üritustel, kus koguneb rohkem inimesi ja maski ei kanta.
Kolmanda sammuna pakkus Pavluts välja, et kui haiglates on olukord stabiilne, siis alates 1. aprillist võib kaotada kõik piirangud.
### Response:
Läti tervishoiuminister pakkus välja koroonapiirangute leevendamise kava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Väga oluline on see, et sel korral on kirjandus pälvinud selle tähelepanu," lausus Rein Raud, kelle sõnul oli tal suur rõõm näha elutööpreemia laureaadina ka Mati Sirkelit.
"Kuidagi on tunne, et kirjandus on riiklike kultuuripreemiate spektris aastate vältel mitte just eriti ilusti esindatud," tõdes Raud.
Möödunud aasta oli Rauale loominguliselt viljakas. Ilmusid nii tema ajalooline romaan "Päikesekiri" ning aasta lõpus nägi ilmavalgust "Täiused ja tühjused: Lühiülevaade Aasia mõtteloost". Lisaks tegeles Raud mitmete kirjandusteoste tõlkimisega. "Oli töine ja eks ta oli ikka erandlik," kirjeldas Raud oma möödunud aastat. Erandliku all pidas kirjanik silmas tõsiasja, et teoste ilmumiste ajad sattusid juhuslikult 2021. aastasse.
Aastapreemia pälvimine valmistas Rauale suurt rõõmu. "Mul on tohutult hea meel," tõdes ta ja lisas, et on tore, et tema looming jääb ka teistele inimestele silma.
Küll aga ei plaani Raud pärast preemiat unustada loominguga tegelemist, vaid pigem annab tunnustus hoopis inspiratsiooni juurde. Ehkki Raud sõnas, et käsil on tal parajasti mitu tööd, ei avaldanud ta täpsemalt, millega on tegu. "Tahaks lihtsalt rahulikult ja mõnuga nende asjade kallal töötada," ütles ta, ent andis lootust, et ka tänavu võib tema sulest mõni teos siiski ilmuda.
Hoolimata sellest, et kultuurile on koroonapandeemia jätnud suure jälje, on Raua sõnul kultuurielu olnud siiski eriliselt rikkalik.
Lisaks tänavusele riiklikule kultuuri aastapreemiale on Raud pälvinud 2019. aastal ka riigi teaduspreemia. | Kultuuri aastapreemia laureaat Rein Raud: mul on tohutult hea meel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Väga oluline on see, et sel korral on kirjandus pälvinud selle tähelepanu," lausus Rein Raud, kelle sõnul oli tal suur rõõm näha elutööpreemia laureaadina ka Mati Sirkelit.
"Kuidagi on tunne, et kirjandus on riiklike kultuuripreemiate spektris aastate vältel mitte just eriti ilusti esindatud," tõdes Raud.
Möödunud aasta oli Rauale loominguliselt viljakas. Ilmusid nii tema ajalooline romaan "Päikesekiri" ning aasta lõpus nägi ilmavalgust "Täiused ja tühjused: Lühiülevaade Aasia mõtteloost". Lisaks tegeles Raud mitmete kirjandusteoste tõlkimisega. "Oli töine ja eks ta oli ikka erandlik," kirjeldas Raud oma möödunud aastat. Erandliku all pidas kirjanik silmas tõsiasja, et teoste ilmumiste ajad sattusid juhuslikult 2021. aastasse.
Aastapreemia pälvimine valmistas Rauale suurt rõõmu. "Mul on tohutult hea meel," tõdes ta ja lisas, et on tore, et tema looming jääb ka teistele inimestele silma.
Küll aga ei plaani Raud pärast preemiat unustada loominguga tegelemist, vaid pigem annab tunnustus hoopis inspiratsiooni juurde. Ehkki Raud sõnas, et käsil on tal parajasti mitu tööd, ei avaldanud ta täpsemalt, millega on tegu. "Tahaks lihtsalt rahulikult ja mõnuga nende asjade kallal töötada," ütles ta, ent andis lootust, et ka tänavu võib tema sulest mõni teos siiski ilmuda.
Hoolimata sellest, et kultuurile on koroonapandeemia jätnud suure jälje, on Raua sõnul kultuurielu olnud siiski eriliselt rikkalik.
Lisaks tänavusele riiklikule kultuuri aastapreemiale on Raud pälvinud 2019. aastal ka riigi teaduspreemia.
### Response:
Kultuuri aastapreemia laureaat Rein Raud: mul on tohutult hea meel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 33-aastase Niskaneni auhinnakappi kuulus enne neljapäeva kaks võistkondlikku olümpiahõbedat, kui sai Soome naistega Sotšis teise koha nii 4x5km teatesõidus kui teatesprindis. Toonasesse teatesõidu koondisesse kuulus ka Krista Pärmäkoski, kes sai neljapäeval Niskaneni järel pronksmedali.
"See oli minu karjääri viimane võimalus [individuaalne] olümpiamedal võita. Olen enda üle uhke, et suutsin lõpuni võidu nimel võidelda. Olen väga rahul," ütles pisarais Niskanen pärast finišit Yle-le.
Nii Sotši 30 km sõidus kui eelmisel nädalal Pekingis toimunud suusavahetusega sõidus jäi Niskanen esimesena medalita, sama juhtus PyeongChangi teatesõidus. "Mul on olnud kehva õnne, olen mitmel korral jäänud neljandaks. Ka täna jäin napilt võiduta, aga medal on medal: mingis mõttes ootasin seda, aga võistlus oli väga raske ja medalit tahtsid paljud naised," sõnas Niskanen.
Soomlanna saatis tänusõnad oma abikaasale Juho Mikkonenile, kes on sportlase treeneriks olnud alates 2019. aasta suvest. Pekingi olümpiahõbe on seda väärtuslikum, et eelmisel aastal pidi Niskanen vasaku jala pindluus leitud mõra tõttu MM-i vahele jätma. "Juho on teinud väga rasket tööd ja ilmselt uskus sellesse medalisse rohkem kui mina ise. See on kogu meie pere medaliks," lisas emotsionaalne Niskanen. | Õnnepisarais Niskanen hõbemedalist: see oli minu viimane võimalus! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
33-aastase Niskaneni auhinnakappi kuulus enne neljapäeva kaks võistkondlikku olümpiahõbedat, kui sai Soome naistega Sotšis teise koha nii 4x5km teatesõidus kui teatesprindis. Toonasesse teatesõidu koondisesse kuulus ka Krista Pärmäkoski, kes sai neljapäeval Niskaneni järel pronksmedali.
"See oli minu karjääri viimane võimalus [individuaalne] olümpiamedal võita. Olen enda üle uhke, et suutsin lõpuni võidu nimel võidelda. Olen väga rahul," ütles pisarais Niskanen pärast finišit Yle-le.
Nii Sotši 30 km sõidus kui eelmisel nädalal Pekingis toimunud suusavahetusega sõidus jäi Niskanen esimesena medalita, sama juhtus PyeongChangi teatesõidus. "Mul on olnud kehva õnne, olen mitmel korral jäänud neljandaks. Ka täna jäin napilt võiduta, aga medal on medal: mingis mõttes ootasin seda, aga võistlus oli väga raske ja medalit tahtsid paljud naised," sõnas Niskanen.
Soomlanna saatis tänusõnad oma abikaasale Juho Mikkonenile, kes on sportlase treeneriks olnud alates 2019. aasta suvest. Pekingi olümpiahõbe on seda väärtuslikum, et eelmisel aastal pidi Niskanen vasaku jala pindluus leitud mõra tõttu MM-i vahele jätma. "Juho on teinud väga rasket tööd ja ilmselt uskus sellesse medalisse rohkem kui mina ise. See on kogu meie pere medaliks," lisas emotsionaalne Niskanen.
### Response:
Õnnepisarais Niskanen hõbemedalist: see oli minu viimane võimalus! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "RIA jälgib ööpäevaringselt Eesti kübermaastikul toimuvat ning üldpildis on olukord viimastel nädalatel tavapärane. See tähendab, et meile antakse teada erinevatest küberintsidentidest ja -rünnakutest ning levitatud pahavarast, õngitsuskirjadest ja libalehtedest, aga seda kõike meile harjumuspärases mahus," ütles RIA küberintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Tõnu Tammer ERR-ile.
Tema sõnul toimus selle nädala kolme päevaga Eesti teenuste ja veebilehtede vastu 26 ummistusrünnakut (DDoS). Eelmine nädal oli nende arv 78. "Suur osa rünnakutest on olematu või väga väikese mõjuga," märkis Tammer.
RIA ülevaate kohaselt registreeriti jaanuaris 205 mõjuga küberintsidenti, detsembris oli sarnaseid juhtumeid 343, novembris 179, oktoobris 202.
Registreeritud intsidentidest moodustavad jätkuvalt kõige suurema osa õngitsuslehed - neid tuvastati jaanuaris 98. Detsembris avastati 88, novembris 77, oktoobris 82 õngitsuslehte.
RIA tõi jaanuaris toimunud ummistusrünnakutena esile mitu haridusasutuste vastu korraldatud aktsiooni. 12.jaanuaril tabas rünnak õppeinfosüsteemi Tahvel, mille kasutamine ei olnud ründe ajal häiritud. 13. jaanuaril toimus DDoS rünnak ühe Kesk-Eesti kooli vastu, millel kooli IT-juhi sõnul mõju ei olnud. 14. jaanuaril toimus kaks rünnet erinevate koolide pihta. Kuna rünnakud toimusid peale koolivaheaja lõppu, siis on RIA hinnangul nende taga suure tõenäosusega just samade koolide õpilased.
12. jaanuaril tabas lunavararünnak ühta Harjumaal tegutsevat logistikaettevõtet, mille mõned arvutid, kümme serverit ja võrguliikluse logisüsteemid olid krüpteeritud. Ettevõtte töö oli tugevalt häiritud, kuna rünnaku tõttu puudus ligipääs infosüsteemidele. Õnneks olid ettevõttel olemas tagavarakoopiad, millega õnnestus suurem osa tööprotsessidest ja andmetest taastada.
Jaanuari viimasel nädalal tabas veel kahte Eesti ettevõtet lunavararünnak. Ühel neist olid tagavara-koopiaid hoiustatud samas serveris, mis rünnaku käigus ära krüpteeriti.
Mitmel korral kasutati rünnaku läbiviimiseks kaugtöölaua protokolli (RDP). Seetõttu soovitab RIA jätkuvalt kaugtööks kasutada mitmikautentimist (MFA) võimaldavaid VPN-lahendusi.
Lisaks tuvastati automaatseire käigus Eesti küberruumis 1381 pahavaraga nakatunud seadet, mille omanikke CERT-EE nakatumistest teavitas. Seda on sajakonna juhtumi võrra enam kui detsembris, aga paarisaja võrra vähem kui möödunud sügisel.
Tammeri sõnul on kurjategijad altid ära kasutama turvanõrkusi ja haavatavusi. "Sestap koostasime Ukraina riigiasutusi tabanud küberrünnakute järgselt ohuhinnangu Eesti ettevõtetele ja asutustele, et ära hoida nende süsteemidesse pääsemist. Uuendamata tarkvara ja seadmed ning kehvasti seadistatud teenused on peamised viisid, kuidas kurjategijad IT-süsteemidesse pääsevad," selgitas RIA esindaja.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja RIA saatsid eelmisel nädalal seoses Ukraina vastaste küberrünnete ja nende võimaliku mõjuga Eestis riigiasutuste ning elutähtsat ja olulist teenust osutavate ettevõtete juhtidele küberturvalisuse alased soovitused.
"Sõjalise eskalatsiooni oht Ukrainas on halvendanud oluliselt ka meie regiooni küberturvalisuse olukorda ning praegu on vaja, et ettevõtete ja asutuste juhid mõtleksid oma organisatsioonide IT- ja sidesüsteemide turvalisusele – kas kõik vajalik on tehtud, et elementaarsed küberhügieeni meetmed oleksid rakendatud või mis saab siis, kui mõni süsteem küberrünnaku alla satub," rõhutas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Kuigi ministri sõnul ei ole sama käekirjaga ründeid praegu Eestis näha olnud, tuleb olla valmis olukorraks, mil ka Eesti infosüsteemid ja teenused rünnaku alla sattuda võivad. | RIA: Venemaa tekitatud pinged pole seni küberünnakutes kajastunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"RIA jälgib ööpäevaringselt Eesti kübermaastikul toimuvat ning üldpildis on olukord viimastel nädalatel tavapärane. See tähendab, et meile antakse teada erinevatest küberintsidentidest ja -rünnakutest ning levitatud pahavarast, õngitsuskirjadest ja libalehtedest, aga seda kõike meile harjumuspärases mahus," ütles RIA küberintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Tõnu Tammer ERR-ile.
Tema sõnul toimus selle nädala kolme päevaga Eesti teenuste ja veebilehtede vastu 26 ummistusrünnakut (DDoS). Eelmine nädal oli nende arv 78. "Suur osa rünnakutest on olematu või väga väikese mõjuga," märkis Tammer.
RIA ülevaate kohaselt registreeriti jaanuaris 205 mõjuga küberintsidenti, detsembris oli sarnaseid juhtumeid 343, novembris 179, oktoobris 202.
Registreeritud intsidentidest moodustavad jätkuvalt kõige suurema osa õngitsuslehed - neid tuvastati jaanuaris 98. Detsembris avastati 88, novembris 77, oktoobris 82 õngitsuslehte.
RIA tõi jaanuaris toimunud ummistusrünnakutena esile mitu haridusasutuste vastu korraldatud aktsiooni. 12.jaanuaril tabas rünnak õppeinfosüsteemi Tahvel, mille kasutamine ei olnud ründe ajal häiritud. 13. jaanuaril toimus DDoS rünnak ühe Kesk-Eesti kooli vastu, millel kooli IT-juhi sõnul mõju ei olnud. 14. jaanuaril toimus kaks rünnet erinevate koolide pihta. Kuna rünnakud toimusid peale koolivaheaja lõppu, siis on RIA hinnangul nende taga suure tõenäosusega just samade koolide õpilased.
12. jaanuaril tabas lunavararünnak ühta Harjumaal tegutsevat logistikaettevõtet, mille mõned arvutid, kümme serverit ja võrguliikluse logisüsteemid olid krüpteeritud. Ettevõtte töö oli tugevalt häiritud, kuna rünnaku tõttu puudus ligipääs infosüsteemidele. Õnneks olid ettevõttel olemas tagavarakoopiad, millega õnnestus suurem osa tööprotsessidest ja andmetest taastada.
Jaanuari viimasel nädalal tabas veel kahte Eesti ettevõtet lunavararünnak. Ühel neist olid tagavara-koopiaid hoiustatud samas serveris, mis rünnaku käigus ära krüpteeriti.
Mitmel korral kasutati rünnaku läbiviimiseks kaugtöölaua protokolli (RDP). Seetõttu soovitab RIA jätkuvalt kaugtööks kasutada mitmikautentimist (MFA) võimaldavaid VPN-lahendusi.
Lisaks tuvastati automaatseire käigus Eesti küberruumis 1381 pahavaraga nakatunud seadet, mille omanikke CERT-EE nakatumistest teavitas. Seda on sajakonna juhtumi võrra enam kui detsembris, aga paarisaja võrra vähem kui möödunud sügisel.
Tammeri sõnul on kurjategijad altid ära kasutama turvanõrkusi ja haavatavusi. "Sestap koostasime Ukraina riigiasutusi tabanud küberrünnakute järgselt ohuhinnangu Eesti ettevõtetele ja asutustele, et ära hoida nende süsteemidesse pääsemist. Uuendamata tarkvara ja seadmed ning kehvasti seadistatud teenused on peamised viisid, kuidas kurjategijad IT-süsteemidesse pääsevad," selgitas RIA esindaja.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja RIA saatsid eelmisel nädalal seoses Ukraina vastaste küberrünnete ja nende võimaliku mõjuga Eestis riigiasutuste ning elutähtsat ja olulist teenust osutavate ettevõtete juhtidele küberturvalisuse alased soovitused.
"Sõjalise eskalatsiooni oht Ukrainas on halvendanud oluliselt ka meie regiooni küberturvalisuse olukorda ning praegu on vaja, et ettevõtete ja asutuste juhid mõtleksid oma organisatsioonide IT- ja sidesüsteemide turvalisusele – kas kõik vajalik on tehtud, et elementaarsed küberhügieeni meetmed oleksid rakendatud või mis saab siis, kui mõni süsteem küberrünnaku alla satub," rõhutas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Kuigi ministri sõnul ei ole sama käekirjaga ründeid praegu Eestis näha olnud, tuleb olla valmis olukorraks, mil ka Eesti infosüsteemid ja teenused rünnaku alla sattuda võivad.
### Response:
RIA: Venemaa tekitatud pinged pole seni küberünnakutes kajastunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noor mängumees liitub Portoga laenulepingu alusel kuni suveni. Peale seda on Portugali klubil võimalik laenulepingu lõppedes omandada eestlase mängijaõigused, kirjutab Tallinna Kalev oma kodulehel.
Eelmisel hooajal 15-aastaselt Kalevi esindusmeeskonnas debüüdi teinud Käit esindas sinivalgeid 11 esiliiga mängus, hooaeg enne seda sai ta U-21 võistkonna eest esiliiga B-s kirja seitse mängu.
Käit sõnas, et leping tähendab tema jaoks väga palju: "Olen kogu aeg tahtnud saada mõnda välismaa tippklubisse. Nüüd, kui olen teinud lepingu, ei tähenda, et olen tehtud mees. Just vastupidi, nüüd alles hakkab töö pihta. Iga päev peab trennis juurde panema ja andma endast maksimumi."
"Olin väga üllatunud, kui esimest korda trenni jõudsin. Treenerid ja mängijad olid väga toredad mu vastu. Ei osanud oodata nii sooja vastuvõttu. Trenni ajal käib töö ja maksimaalne pingutus, aga kui trenn läbi saab, siis visatakse nalja ja lahkutakse riietusruumist alati nägu naerul," muljetas FC Porto uusim eestlasest liige oma esimestest kogemustest meeskonnaga.
Kalevi klubi spordidirektor Joel Lindpere sõnas, et tal on väga hea meel, et just Euroopa tippklubi akadeemiad on huvitatud Eesti poistest: "See on olnud pikk protsess , mis vaikselt pöörab tulemuseks. Meie parimad noored peavad saama oma võimaluse ja niisama ei anta midagi. Kristofer tuli välja pikast vigastusest ja võitles end Kalevi esinduse põhimeheks hooaja lõpus ja sellele järgnes midagi unustamatut noorele mehele. Tema jaoks on alles kõik ees. Soovime talle edu ning kindlasti elame talle kogu klubiga kaasa." | Mattias Käidi noorem vend Kristofer sõlmis lepingu Portugali tippklubiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noor mängumees liitub Portoga laenulepingu alusel kuni suveni. Peale seda on Portugali klubil võimalik laenulepingu lõppedes omandada eestlase mängijaõigused, kirjutab Tallinna Kalev oma kodulehel.
Eelmisel hooajal 15-aastaselt Kalevi esindusmeeskonnas debüüdi teinud Käit esindas sinivalgeid 11 esiliiga mängus, hooaeg enne seda sai ta U-21 võistkonna eest esiliiga B-s kirja seitse mängu.
Käit sõnas, et leping tähendab tema jaoks väga palju: "Olen kogu aeg tahtnud saada mõnda välismaa tippklubisse. Nüüd, kui olen teinud lepingu, ei tähenda, et olen tehtud mees. Just vastupidi, nüüd alles hakkab töö pihta. Iga päev peab trennis juurde panema ja andma endast maksimumi."
"Olin väga üllatunud, kui esimest korda trenni jõudsin. Treenerid ja mängijad olid väga toredad mu vastu. Ei osanud oodata nii sooja vastuvõttu. Trenni ajal käib töö ja maksimaalne pingutus, aga kui trenn läbi saab, siis visatakse nalja ja lahkutakse riietusruumist alati nägu naerul," muljetas FC Porto uusim eestlasest liige oma esimestest kogemustest meeskonnaga.
Kalevi klubi spordidirektor Joel Lindpere sõnas, et tal on väga hea meel, et just Euroopa tippklubi akadeemiad on huvitatud Eesti poistest: "See on olnud pikk protsess , mis vaikselt pöörab tulemuseks. Meie parimad noored peavad saama oma võimaluse ja niisama ei anta midagi. Kristofer tuli välja pikast vigastusest ja võitles end Kalevi esinduse põhimeheks hooaja lõpus ja sellele järgnes midagi unustamatut noorele mehele. Tema jaoks on alles kõik ees. Soovime talle edu ning kindlasti elame talle kogu klubiga kaasa."
### Response:
Mattias Käidi noorem vend Kristofer sõlmis lepingu Portugali tippklubiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laenuga kavatseb linn rahastada muu hulgas avalike hoonete, linnaliikuvuse ning avaliku ruumi, haljasalade ja munitsipaaltaristu ajakohastamise projekte, teatas linna pressiteenistus.
Laenatud raha ehitatakse ja uuendatakse jalgrattaradu ja kõnniteid ning renoveeritakse olemasolevaid tänavaid ja ajakohastatakse avalikke parke ja väljakuid. Lisaks kasutatakse rahastust muu munitsipaaltaristu, nagu tänavavalgustuse, jäätmejaamade ning vee- ja kanalisatsioonivõrkude parendamiseks.
Linnakassa juht Silver Tamme ütles ERR-ile, et läbirääkimistel EIB-ga olid laual peal kõik need objektid, mis Tallinna eelarvestrateegias eraldi nimetatud.
"Täpne nimekiri, mida EIB finantseerib, selgub, kui esitame esimese laenu väljamaksetaotluse. Sellega koos esitatakse ka nimekiri, millele konkreetselt finantseeringut soovitakse ja mis mahus," lausus Tamme.
"EIB on varasemalt aidanud Tallinna mitmel korral, näiteks 2017. aastal. See annab meile võimaluse investeerida taristusse ja jätkusuutlikesse lahendustesse ning parandada linnaelanike elujärge," kommenteeris Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Euroopa Investeerimispank on Euroopa Liidu liikmesriikidele kuuluv pikaajalist laenu andev asutus. Pank pakub pikaajalist rahastamist investeeringuteks, et aidata saavutada Euroopa Liidu poliitilisi eesmärke. EIP on alates 1993. aastast investeerinud Eesti projektidesse enam kui 3,5 miljardit eurot. | Tallinn võtab Euroopa Investeerimispangalt 100 miljonit laenu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laenuga kavatseb linn rahastada muu hulgas avalike hoonete, linnaliikuvuse ning avaliku ruumi, haljasalade ja munitsipaaltaristu ajakohastamise projekte, teatas linna pressiteenistus.
Laenatud raha ehitatakse ja uuendatakse jalgrattaradu ja kõnniteid ning renoveeritakse olemasolevaid tänavaid ja ajakohastatakse avalikke parke ja väljakuid. Lisaks kasutatakse rahastust muu munitsipaaltaristu, nagu tänavavalgustuse, jäätmejaamade ning vee- ja kanalisatsioonivõrkude parendamiseks.
Linnakassa juht Silver Tamme ütles ERR-ile, et läbirääkimistel EIB-ga olid laual peal kõik need objektid, mis Tallinna eelarvestrateegias eraldi nimetatud.
"Täpne nimekiri, mida EIB finantseerib, selgub, kui esitame esimese laenu väljamaksetaotluse. Sellega koos esitatakse ka nimekiri, millele konkreetselt finantseeringut soovitakse ja mis mahus," lausus Tamme.
"EIB on varasemalt aidanud Tallinna mitmel korral, näiteks 2017. aastal. See annab meile võimaluse investeerida taristusse ja jätkusuutlikesse lahendustesse ning parandada linnaelanike elujärge," kommenteeris Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Euroopa Investeerimispank on Euroopa Liidu liikmesriikidele kuuluv pikaajalist laenu andev asutus. Pank pakub pikaajalist rahastamist investeeringuteks, et aidata saavutada Euroopa Liidu poliitilisi eesmärke. EIP on alates 1993. aastast investeerinud Eesti projektidesse enam kui 3,5 miljardit eurot.
### Response:
Tallinn võtab Euroopa Investeerimispangalt 100 miljonit laenu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Leppisime kokku 42 Rafale hävitaja ostmises. Täna sõlmisime lepingu kuue hävitaja ostmiseks, sellele järgneb veel 36 hävitajat," ütles neljapäeval Indoneesia kaitseminister Prabowo Subianto.
Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly kohtus neljapäeval Indoneesia pealinnas Jakartas ka Subiantoga.
"Indoneesia valis Rafale hävitaja selle tehnilise tipptaseme ja demonstreeritud operatsioonivõimekuse tõttu," ütles Parly.
Hävitajate müüki kinnitas Twitteris ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Prantsusmaa on viimaste aastate jooksul sõlminud mitu Rafale hävitajate müügitehingut. Pariis on tarninud Rafale hävitajaid Indiale ja Katarile. Lähis-Ida riik Araabia Ühendemiraadid (AÜE) teatas detsembris, et ostab Prantsusmaalt 80 Rafale hävituslennukit ja 12 sõjaväehelikopterit. | Indoneesia ostab Prantsusmaalt 42 Rafale hävituslennukit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Leppisime kokku 42 Rafale hävitaja ostmises. Täna sõlmisime lepingu kuue hävitaja ostmiseks, sellele järgneb veel 36 hävitajat," ütles neljapäeval Indoneesia kaitseminister Prabowo Subianto.
Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly kohtus neljapäeval Indoneesia pealinnas Jakartas ka Subiantoga.
"Indoneesia valis Rafale hävitaja selle tehnilise tipptaseme ja demonstreeritud operatsioonivõimekuse tõttu," ütles Parly.
Hävitajate müüki kinnitas Twitteris ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Prantsusmaa on viimaste aastate jooksul sõlminud mitu Rafale hävitajate müügitehingut. Pariis on tarninud Rafale hävitajaid Indiale ja Katarile. Lähis-Ida riik Araabia Ühendemiraadid (AÜE) teatas detsembris, et ostab Prantsusmaalt 80 Rafale hävituslennukit ja 12 sõjaväehelikopterit.
### Response:
Indoneesia ostab Prantsusmaalt 42 Rafale hävituslennukit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ingrid Rüütel on üks eesti etnomusikoloogia rajajaid ja teenekamaid rahvamuusika uurijaid. Karjääri vältel on olnud ta kogu folkloori uurimise ühiskondlikult mõjukas eestvedaja ja eestkõneleja.
"Ikka-ikka väga hea tunne on," ütles Rüütel preemia saamisest kuuldes. Oma karjääris toob ta välja kaks peamist tegevussuunda: eesti, aga ka teiste soome-ugri rahvaste rahvamuusika. "Seda soome-ugri tööd ma olen teinud ka hoolega - ma arvan, et see on väga oluline olnud ka neile väiksematele soomeugrilastele, kellega me oleme koos korraldanud konverentse ja teinud ühisuurimusi," sõnas Rüütel.
Rüütel on oma teadustöödes toonud esile eesti regilaulude viiside ning laiemalt soome-ugri rahvamuusika eripära, loonud eesti ja vadja regiviiside tüpoloogia ja andmebaasi, määratlenud eesti rahvalaulu erinevad kihistused ja etniliste suhete rolli nende tekkes. Selle kõrval on ta uurinud ka rahvakultuuri ja etnilise identiteedi väljendusviise.
Läbi aastakümnete on talletanud Rüütel aktiivse väliuurijana tuhandeid rahvalaule ja osalenud mitme teadusfilmi tegemisel.
Ene-Margit Tiit on Eesti matemaatilise statistika õppesuuna alusepanija ja vastava teaduskoolkonna looja.
"Arusaadavalt on see on minu jaoks tohutult suur töö tunnustus ja ka üllatus, sest ma tean, kui palju inimesi sellele auväärsele preemiale kandideerisid. See on midagi, mida minuga pole elus varem juhtunud," sõnas Tiit preemia saamisest kuuldes.
Tiit on arendanud karjääri vältel teaduskeelt ning on ühiskonna statistilise kirjaoskuse tulihingeline ja edukas hoidja. Ise pidas kõige olulisemaks panuseks Eesti matemaatilise statistika koolkonna loomist. "Eestis on terve hulk statistikuid, kes peavad mind oma akadeemiliseks emaks ja mingis mõttes oma teejuhatajaks, sest minu elutööst ikkagi väga oluline osa on matemaatilise statistika suuna välja arendamine Tartu Ülikoolis," märkis emeriitprofessor.
Tiidu teadustöö suurem siht on olnud ühiskonna põletavate probleemide analüüs ja leevendamise võimalused, alates abielulahutustest ja vaesusest ning lõpetades koroonaepideemiaga. Terav ühiskondlik närv on viinud Tiidu sageli avaliku debati keskmesse.
Tiidu elutöö kroon on panus sotsiaalteadustesse ja riigiteadustesse. Eelkõige toodi tunnustuse puhul välja perekonna- ja demograafiliste uuringute statistilise aluse loomist Eestis ja rahvaloendusel registrite ristkasutuse metoodika väljaarendamisel.
Riigi teaduspreemiate komisjoni esimees, Eesti teaduse akadeemia president Tarmo Soomere märkis, et esmakordselt pälvisid elutööpreemia korraga kaks sädelevat ja osalt isegi koos Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse panustanud väljapaistvat naisteadlast.
"Valdkondlikele aastapreemiatele esitatud tööde tase on järjepidevalt tõusnud ja ühtlustunud," ütles Soomere. "Üks monograafia ei ole enam argument ja isegi ikoonilises ajakirjas Nature ilmunud artikli esimene autor ei pruugi kindel olla, et tema saavutus on selle aasta parim. Paradigmad muutuvad aga aeglaselt, mistõttu tee sädelevatest avastustest uute teadusvaldkondade tekkimiseni või tervet maailma mõjutavate innovaatiliste toodeteni ei ole lühemaks läinud."
Teaduse elutööpreemia suurus on 40 000 eurot.
Preemiad parimate teadustööde eest
Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja 20 000 euro suurused aastapreemiad.
Preemiad saavad:
Ivo Heinmaa ja Raivo Stern täppisteaduste alal tööde tsükli "Kord ja korratus frustreeritud magneetikutes: tuumamagnet-resonantsuuringud" eest.
Priit Väljamäe keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli "Tõrksate polüsahhariidide ensümaatiline lagundamine" eest.
Ants Kallaste (kollektiivi juht), Toomas Vaimann, Anton Rassõlkin ja Hans Tiismus tehnikateaduste alal tööde tsükli "Kihtlisandustehnoloogial põhinevad elektrimasinad" eest.
Pärt Peterson ja Kai Kisand arstiteaduse alal tööde tsükli "Immuunsüsteemi vananemise ja Covid-19 haiguse uuringud" eest.
Siim Veski ja Anneli Poska geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli "Mineviku õppetunnid: jääajajärgne keskkond muutuva kliima ja kasvava inimmõju tingimustes" eest.
Ebe Merilo ja Hannes Kollist põllumajandusteaduste alal tööde tsükli "Taimede kohanemine muutuvas kliimas" eest.
Veronika Kalmus (kollektiivi juht), Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm sotsiaalteaduste alal tööde tsükli "Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine" eest.
Karsten Brüggemann humanitaarteaduste alal teadustööde eest, mis analüüsivad Vene impeeriumi (ja NSVL) toimetulekut etnilise ja kultuurilise mitmekesisusega ning Baltimaade ajalugu. | Teaduse elutööpreemiad pälvisid Ingrid Rüütel ja Ene-Margit Tiit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ingrid Rüütel on üks eesti etnomusikoloogia rajajaid ja teenekamaid rahvamuusika uurijaid. Karjääri vältel on olnud ta kogu folkloori uurimise ühiskondlikult mõjukas eestvedaja ja eestkõneleja.
"Ikka-ikka väga hea tunne on," ütles Rüütel preemia saamisest kuuldes. Oma karjääris toob ta välja kaks peamist tegevussuunda: eesti, aga ka teiste soome-ugri rahvaste rahvamuusika. "Seda soome-ugri tööd ma olen teinud ka hoolega - ma arvan, et see on väga oluline olnud ka neile väiksematele soomeugrilastele, kellega me oleme koos korraldanud konverentse ja teinud ühisuurimusi," sõnas Rüütel.
Rüütel on oma teadustöödes toonud esile eesti regilaulude viiside ning laiemalt soome-ugri rahvamuusika eripära, loonud eesti ja vadja regiviiside tüpoloogia ja andmebaasi, määratlenud eesti rahvalaulu erinevad kihistused ja etniliste suhete rolli nende tekkes. Selle kõrval on ta uurinud ka rahvakultuuri ja etnilise identiteedi väljendusviise.
Läbi aastakümnete on talletanud Rüütel aktiivse väliuurijana tuhandeid rahvalaule ja osalenud mitme teadusfilmi tegemisel.
Ene-Margit Tiit on Eesti matemaatilise statistika õppesuuna alusepanija ja vastava teaduskoolkonna looja.
"Arusaadavalt on see on minu jaoks tohutult suur töö tunnustus ja ka üllatus, sest ma tean, kui palju inimesi sellele auväärsele preemiale kandideerisid. See on midagi, mida minuga pole elus varem juhtunud," sõnas Tiit preemia saamisest kuuldes.
Tiit on arendanud karjääri vältel teaduskeelt ning on ühiskonna statistilise kirjaoskuse tulihingeline ja edukas hoidja. Ise pidas kõige olulisemaks panuseks Eesti matemaatilise statistika koolkonna loomist. "Eestis on terve hulk statistikuid, kes peavad mind oma akadeemiliseks emaks ja mingis mõttes oma teejuhatajaks, sest minu elutööst ikkagi väga oluline osa on matemaatilise statistika suuna välja arendamine Tartu Ülikoolis," märkis emeriitprofessor.
Tiidu teadustöö suurem siht on olnud ühiskonna põletavate probleemide analüüs ja leevendamise võimalused, alates abielulahutustest ja vaesusest ning lõpetades koroonaepideemiaga. Terav ühiskondlik närv on viinud Tiidu sageli avaliku debati keskmesse.
Tiidu elutöö kroon on panus sotsiaalteadustesse ja riigiteadustesse. Eelkõige toodi tunnustuse puhul välja perekonna- ja demograafiliste uuringute statistilise aluse loomist Eestis ja rahvaloendusel registrite ristkasutuse metoodika väljaarendamisel.
Riigi teaduspreemiate komisjoni esimees, Eesti teaduse akadeemia president Tarmo Soomere märkis, et esmakordselt pälvisid elutööpreemia korraga kaks sädelevat ja osalt isegi koos Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse panustanud väljapaistvat naisteadlast.
"Valdkondlikele aastapreemiatele esitatud tööde tase on järjepidevalt tõusnud ja ühtlustunud," ütles Soomere. "Üks monograafia ei ole enam argument ja isegi ikoonilises ajakirjas Nature ilmunud artikli esimene autor ei pruugi kindel olla, et tema saavutus on selle aasta parim. Paradigmad muutuvad aga aeglaselt, mistõttu tee sädelevatest avastustest uute teadusvaldkondade tekkimiseni või tervet maailma mõjutavate innovaatiliste toodeteni ei ole lühemaks läinud."
Teaduse elutööpreemia suurus on 40 000 eurot.
Preemiad parimate teadustööde eest
Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja 20 000 euro suurused aastapreemiad.
Preemiad saavad:
Ivo Heinmaa ja Raivo Stern täppisteaduste alal tööde tsükli "Kord ja korratus frustreeritud magneetikutes: tuumamagnet-resonantsuuringud" eest.
Priit Väljamäe keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli "Tõrksate polüsahhariidide ensümaatiline lagundamine" eest.
Ants Kallaste (kollektiivi juht), Toomas Vaimann, Anton Rassõlkin ja Hans Tiismus tehnikateaduste alal tööde tsükli "Kihtlisandustehnoloogial põhinevad elektrimasinad" eest.
Pärt Peterson ja Kai Kisand arstiteaduse alal tööde tsükli "Immuunsüsteemi vananemise ja Covid-19 haiguse uuringud" eest.
Siim Veski ja Anneli Poska geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli "Mineviku õppetunnid: jääajajärgne keskkond muutuva kliima ja kasvava inimmõju tingimustes" eest.
Ebe Merilo ja Hannes Kollist põllumajandusteaduste alal tööde tsükli "Taimede kohanemine muutuvas kliimas" eest.
Veronika Kalmus (kollektiivi juht), Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm sotsiaalteaduste alal tööde tsükli "Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine" eest.
Karsten Brüggemann humanitaarteaduste alal teadustööde eest, mis analüüsivad Vene impeeriumi (ja NSVL) toimetulekut etnilise ja kultuurilise mitmekesisusega ning Baltimaade ajalugu.
### Response:
Teaduse elutööpreemiad pälvisid Ingrid Rüütel ja Ene-Margit Tiit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elutööpreemia laureaat, spordipedagoog Kaarel Zilmer on Eesti suusaspordi arendaja ja eestvedajana. Ta on aastaid töötanud eri ametikohtadel ülikoolides ja Eesti Suusaliidus, tegutsenud suusakoondise juhina mitmel maailmameistrivõistlusel ja Nagano olümpiamängudel ning olnud Tartu suusamaratoni ja Otepää maailma karika etapi korralduskomitee liige. Tema kandidatuuri esitas Eesti Suusaliit.
Elutööpreemia laureaat, 54-aastase staažiga treener Mart Siliksaar on Eesti sulgpalli arendaja ja valdkonna eestvedaja. Ta on Eesti suurima sulgpalliklubi Triiton asutaja, kus harjutab üle 500 eri vanuses sulgpalluri. Siliksaare juhendamisel treenib praeguseni suur osa Eesti paremikust, kes on saavutanud häid tulemusi mitmetelt rahvusvahelistelt võistlustelt. Tema edukaim juhendatav on praegu Kristin Kuuba, kes saavutas 2021. aastal olümpiamängudel 15. koha ja võitis kaks maailma karika etappi. Siliksaare kandidatuuri esitas Tartu Linnavalitsus.
Kummagi elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.
Riiklikke spordi aastapreemiaid antakse välja kuus. Preemiad pälvivad epeenaiskond kuldmedali eest Tokyo olümpiamängudel ning Katrina Lehis, kes võitis mängudel pronksmedali. Aastapreemia pälvib ka Rasmus Mägi, kes saavutas olümpiamängudel 400 meetri tõkkejooksus seitsmenda koha, samuti ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistluste hõbemedalist Eneli Jefimova, WTA finaalturniiri finalist ja nelja WTA turniiri võitja Anett Kontaveit ning Raul Kudre, kes oli Eestis toimunud suusaorienteerumise maailmameistrivõistluste, juunioride maailmameistrivõistluste ja noorte Euroopa meistrivõistluste peakorraldaja.
Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, võistkonna puhul läheb preemiasumma jagamisele.
Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel, 23. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga. | Spordi elutööpreemia pälvisid Kaarel Zilmer ja Mart Siliksaar | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elutööpreemia laureaat, spordipedagoog Kaarel Zilmer on Eesti suusaspordi arendaja ja eestvedajana. Ta on aastaid töötanud eri ametikohtadel ülikoolides ja Eesti Suusaliidus, tegutsenud suusakoondise juhina mitmel maailmameistrivõistlusel ja Nagano olümpiamängudel ning olnud Tartu suusamaratoni ja Otepää maailma karika etapi korralduskomitee liige. Tema kandidatuuri esitas Eesti Suusaliit.
Elutööpreemia laureaat, 54-aastase staažiga treener Mart Siliksaar on Eesti sulgpalli arendaja ja valdkonna eestvedaja. Ta on Eesti suurima sulgpalliklubi Triiton asutaja, kus harjutab üle 500 eri vanuses sulgpalluri. Siliksaare juhendamisel treenib praeguseni suur osa Eesti paremikust, kes on saavutanud häid tulemusi mitmetelt rahvusvahelistelt võistlustelt. Tema edukaim juhendatav on praegu Kristin Kuuba, kes saavutas 2021. aastal olümpiamängudel 15. koha ja võitis kaks maailma karika etappi. Siliksaare kandidatuuri esitas Tartu Linnavalitsus.
Kummagi elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.
Riiklikke spordi aastapreemiaid antakse välja kuus. Preemiad pälvivad epeenaiskond kuldmedali eest Tokyo olümpiamängudel ning Katrina Lehis, kes võitis mängudel pronksmedali. Aastapreemia pälvib ka Rasmus Mägi, kes saavutas olümpiamängudel 400 meetri tõkkejooksus seitsmenda koha, samuti ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistluste hõbemedalist Eneli Jefimova, WTA finaalturniiri finalist ja nelja WTA turniiri võitja Anett Kontaveit ning Raul Kudre, kes oli Eestis toimunud suusaorienteerumise maailmameistrivõistluste, juunioride maailmameistrivõistluste ja noorte Euroopa meistrivõistluste peakorraldaja.
Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, võistkonna puhul läheb preemiasumma jagamisele.
Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel, 23. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.
### Response:
Spordi elutööpreemia pälvisid Kaarel Zilmer ja Mart Siliksaar |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mare Koit on esimene keeletehnoloogia professor Eestis ning ta on senini valdkonna üks mõjukamaid kujundajaid," ütles haridusminister Liina Kersna ja lisas, et tänu Mare Koidu selgele visioonile ning katkematule tööle nii teadlase kui ka õppejõuna on Eesti keeletehnoloogia ka rahvusvahelises võrdluses väga kõrgel tasemel.
Mare Koit on teadlasena pühendunud tehisintellekti arendamisse, tagades kõik vajaliku selleks, et me saaksime arvutitega suhelda loomulikus eesti keeles. Ta on juhendanud arvukalt keeletehnoloogia alaseid väitekirju ja inspireerinud üliõpilasi, kes nüüd omakorda Eesti keeletehnoloogia valdkonda aktiivselt ja edukalt edasi viivad.
Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle riigipreemiate aktusel 23. veebruaril. Preemia suurus on 65 000 eurot.
F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.
Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Jüri Viikbergile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari. | Wiedemanni keeleauhinna pälvis Eesti keeletehnoloogia rajaja Mare Koit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mare Koit on esimene keeletehnoloogia professor Eestis ning ta on senini valdkonna üks mõjukamaid kujundajaid," ütles haridusminister Liina Kersna ja lisas, et tänu Mare Koidu selgele visioonile ning katkematule tööle nii teadlase kui ka õppejõuna on Eesti keeletehnoloogia ka rahvusvahelises võrdluses väga kõrgel tasemel.
Mare Koit on teadlasena pühendunud tehisintellekti arendamisse, tagades kõik vajaliku selleks, et me saaksime arvutitega suhelda loomulikus eesti keeles. Ta on juhendanud arvukalt keeletehnoloogia alaseid väitekirju ja inspireerinud üliõpilasi, kes nüüd omakorda Eesti keeletehnoloogia valdkonda aktiivselt ja edukalt edasi viivad.
Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle riigipreemiate aktusel 23. veebruaril. Preemia suurus on 65 000 eurot.
F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.
Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Jüri Viikbergile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.
### Response:
Wiedemanni keeleauhinna pälvis Eesti keeletehnoloogia rajaja Mare Koit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elutööpreemia laureaat, kunstiajaloolane Jaak Kangilaski on kunstiteaduse väljal töötanud alates 1963. aastast, olles arvukate kunstiajaloo alaste raamatute ja artiklite autor. Esitajad toovad välja, et Kangilaski on üks tänapäeva Eesti nimekamaid kunstiteadlasi, teenekamaid kunstiajaloolaste ja kunstnike õpetajaid ning kunsti populariseerijaid. Ta on kirjutanud mitmeid kunstiajaloo õpikuid ja ülevaateteoseid ning andnud suure panuse kunstiajaloo õpetamisel mitte ainult ülikoolides, vaid ka kooliõpilastele. Tema esitajad elutööpreemia kandidaadiks olid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kunstnike Liit ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing.
Elutööpreemia laureaat, arhitektuuriakustik Linda Madalik on panustanud mitmete Eesti märgiliste ruumide ja oluliste kultuurihoonete akustilistesse lahendustesse, samuti tulevaste arhitektide õpetamisse. Esitajate sõnul on akustikuna tema igapäevatöö väärtus hindamatu ja Eesti oludes ka asendamatu. Madaliku tööde hulka kuuluvad teiste seas Estonia ooperiteatri renoveerimine, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uus kontserdi- ja teatrimaja, Eesti Rahva Muuseum, Arvo Pärdi keskus ning Viljandi Ugala teatri renoveerimine. Tema esitajad olid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kontsert, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Muusikakoolide Liit, Heino Elleri Muusikakool, Arvo Pärdi Keskus, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Sisearhitektide Liit ning Pimedate Ööde Filmifestival.
Elutööpreemia laureaat, tõlkija ja literaat Mati Sirkel on vahendanud üle poolesaja tippteose saksa, inglise, rootsi, uuskreeka ja hollandi keelest. Esitaja toob välja, et tänu Sirkelile on eesti keeles tervikuna olemas romaanid, mille autoreid ja pealkirju võib paljudes teistes keeltes leida kirjandusleksikonides või antoloogiates. Samuti on Sirkelil esitaja sõnul kaalukaid teeneid eesti kultuuri kaitsmisel ja edendamisel laiemas plaanis – tänu tema initsiatiivile on meil teiste institutsioonide seas Autorihüvitusfond ning Eesti Kirjanduse Keskus. Elutööpreemia kandidaadiks esitas ta Eesti Kirjanike Liit.
Iga kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.
Riiklikke kultuuri aastapreemiad antakse välja viis. Need pälvivad Kertu Moppel lavastajatöö ja Juhan Ulfsak peaosatäitmise eest Eesti Draamateatri lavastuses "Mefisto", prosaist, tõlkija ja orientalist Rein Raud 2021. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest ning muusik Taavi Kerikmäe väljapaistvate loominguliste saavutuste eest 2021. aastal. Aastapreemia pälvivad ka Kadi Polli ja Linda Kaljundi kuraatorinäituse, Kumu uue püsiekspositsiooni "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945" eest" ning linnaehitusliku uurimuse "Lõpetamata Linn" meeskond uurimuse, uurimust kokkuvõtva näituse ja raamatu eest.
Aastapreemia suurus on 9600 eurot, loomingulise kollektiivi puhul läheb preemiasumma jagamisele. | Kultuuri elutööpreemiad pälvisid Linda Madalik, Mati Sirkel ja Jaak Kangilaski | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elutööpreemia laureaat, kunstiajaloolane Jaak Kangilaski on kunstiteaduse väljal töötanud alates 1963. aastast, olles arvukate kunstiajaloo alaste raamatute ja artiklite autor. Esitajad toovad välja, et Kangilaski on üks tänapäeva Eesti nimekamaid kunstiteadlasi, teenekamaid kunstiajaloolaste ja kunstnike õpetajaid ning kunsti populariseerijaid. Ta on kirjutanud mitmeid kunstiajaloo õpikuid ja ülevaateteoseid ning andnud suure panuse kunstiajaloo õpetamisel mitte ainult ülikoolides, vaid ka kooliõpilastele. Tema esitajad elutööpreemia kandidaadiks olid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kunstnike Liit ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing.
Elutööpreemia laureaat, arhitektuuriakustik Linda Madalik on panustanud mitmete Eesti märgiliste ruumide ja oluliste kultuurihoonete akustilistesse lahendustesse, samuti tulevaste arhitektide õpetamisse. Esitajate sõnul on akustikuna tema igapäevatöö väärtus hindamatu ja Eesti oludes ka asendamatu. Madaliku tööde hulka kuuluvad teiste seas Estonia ooperiteatri renoveerimine, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uus kontserdi- ja teatrimaja, Eesti Rahva Muuseum, Arvo Pärdi keskus ning Viljandi Ugala teatri renoveerimine. Tema esitajad olid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kontsert, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Muusikakoolide Liit, Heino Elleri Muusikakool, Arvo Pärdi Keskus, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Sisearhitektide Liit ning Pimedate Ööde Filmifestival.
Elutööpreemia laureaat, tõlkija ja literaat Mati Sirkel on vahendanud üle poolesaja tippteose saksa, inglise, rootsi, uuskreeka ja hollandi keelest. Esitaja toob välja, et tänu Sirkelile on eesti keeles tervikuna olemas romaanid, mille autoreid ja pealkirju võib paljudes teistes keeltes leida kirjandusleksikonides või antoloogiates. Samuti on Sirkelil esitaja sõnul kaalukaid teeneid eesti kultuuri kaitsmisel ja edendamisel laiemas plaanis – tänu tema initsiatiivile on meil teiste institutsioonide seas Autorihüvitusfond ning Eesti Kirjanduse Keskus. Elutööpreemia kandidaadiks esitas ta Eesti Kirjanike Liit.
Iga kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.
Riiklikke kultuuri aastapreemiad antakse välja viis. Need pälvivad Kertu Moppel lavastajatöö ja Juhan Ulfsak peaosatäitmise eest Eesti Draamateatri lavastuses "Mefisto", prosaist, tõlkija ja orientalist Rein Raud 2021. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest ning muusik Taavi Kerikmäe väljapaistvate loominguliste saavutuste eest 2021. aastal. Aastapreemia pälvivad ka Kadi Polli ja Linda Kaljundi kuraatorinäituse, Kumu uue püsiekspositsiooni "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945" eest" ning linnaehitusliku uurimuse "Lõpetamata Linn" meeskond uurimuse, uurimust kokkuvõtva näituse ja raamatu eest.
Aastapreemia suurus on 9600 eurot, loomingulise kollektiivi puhul läheb preemiasumma jagamisele.
### Response:
Kultuuri elutööpreemiad pälvisid Linda Madalik, Mati Sirkel ja Jaak Kangilaski |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Number 55 all avaviisikus platsile jooksnud Sokk viibis oma tiimist väljakul kõige rohkem aega ehk 33 minutit ning kogus kuus punkti (kolmesed 2/7), kaks lauapalli, koguni 12 resultatiivset söötu, ühe vaheltlõike ja kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Võitjate resultatiivseimana kogus Dimitris Cheilaris 16 punkti, Efstathios Papadionysiou ja eelmisel hooajal mõned mängud ka Rapla klubi särgis pidanud Fahro Alihodzic kogusid mõlemad võrdselt 14 silma ja kaheksa lauapalli.
Liigatabelis on kaheksa võitu ja viis kaotust kogunud Charilaos kuuendal kohal. | Kreekas debüüdi teinud Sten-Timmu Sokk sai kirja 12 korvisöötu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Number 55 all avaviisikus platsile jooksnud Sokk viibis oma tiimist väljakul kõige rohkem aega ehk 33 minutit ning kogus kuus punkti (kolmesed 2/7), kaks lauapalli, koguni 12 resultatiivset söötu, ühe vaheltlõike ja kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Võitjate resultatiivseimana kogus Dimitris Cheilaris 16 punkti, Efstathios Papadionysiou ja eelmisel hooajal mõned mängud ka Rapla klubi särgis pidanud Fahro Alihodzic kogusid mõlemad võrdselt 14 silma ja kaheksa lauapalli.
Liigatabelis on kaheksa võitu ja viis kaotust kogunud Charilaos kuuendal kohal.
### Response:
Kreekas debüüdi teinud Sten-Timmu Sokk sai kirja 12 korvisöötu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poola saabusid hiljuti umbes 1700 sõjaväelast, peamiselt 82. õhudessantdiviisi langevarjurid. Need sõdurid rajavad ajutised kontrollpunktid ja telklaagrid Ukraina piirile. "Selle eesmärk on valmistuda vastu võtma ameeriklasi, kes võivad Ukrainast saabuda," ütlesid USA ametnikud ajalehele The Wall Street Journal.
Ametnikud kinnitasid, et sõdurid ei sisene Ukraina territooriumile. Eesmärk on toetada ameeriklaste saabumist. "Ukrainas on umbes 30 000 ameeriklast ja kui Venemaa peaks ründama, tahaksid paljud sealt lahkuda," ütlesid ametnikud.
Valge Maja tahab vältida Kabuli lennujaama kaose kordumist. "Afganistani evakueerimine oli tähelepanuväärne, kuid ka kaootiline. Me ei taha selle kordumist," ütles üks Pentagoni ametnik ajalehele The Wall Street Journal.
USA hinnangul ei varise Ukraina sõjavägi ja valitsus nii kiiresti kokku kui Afganistani valitsus. Ekspertide hinnangul võib Venemaa vallutada osa Ukrainast ja sissetung võib kesta pikemat aega.
Valge Maja lükkas samuti tagasi kõik võrdlused Afganistani olukorraga. "Ma arvan, et oluline on neid kaht riiki eristada. Näeme oma suhet jätkuvalt kui tihedat koostööd," ütles teisipäeval Valge Maja pressisekretär Jen Psaki.
Venemaa on eitanud Ukrainasse tungimise plaane, kuid on paigutanud Ukraina piiride lähedusse rohkem kui 100 000 sõdurit ja ütleb, et võib võtta täpsustamata sõjalisi meetmeid, kui tema nõudmisi ei täideta, sealhulgas NATO lubadust mitte kunagi Ukrainat liikmeks võtta.
USA on täiendavalt kõrgendatud valmisolekusse seadnud 8500 sõdurit, mis vajaduse korral Euroopasse saata.
Sel nädalal avaldas Pentagon uuringu, mis leidis, et Valge Maja ja välisministeerium reageerisid Talibani pealetungile liiga hilja. Sõjaväejuhid väidavad, et evakueerimine oleks toimunud palju efektiivsemalt, kui Bideni administratsioon oleks rohkem tähelepanu pööranud kohalikule olukorrale. | Biden kiitis heaks ameeriklaste Ukrainast evakueerimise plaani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poola saabusid hiljuti umbes 1700 sõjaväelast, peamiselt 82. õhudessantdiviisi langevarjurid. Need sõdurid rajavad ajutised kontrollpunktid ja telklaagrid Ukraina piirile. "Selle eesmärk on valmistuda vastu võtma ameeriklasi, kes võivad Ukrainast saabuda," ütlesid USA ametnikud ajalehele The Wall Street Journal.
Ametnikud kinnitasid, et sõdurid ei sisene Ukraina territooriumile. Eesmärk on toetada ameeriklaste saabumist. "Ukrainas on umbes 30 000 ameeriklast ja kui Venemaa peaks ründama, tahaksid paljud sealt lahkuda," ütlesid ametnikud.
Valge Maja tahab vältida Kabuli lennujaama kaose kordumist. "Afganistani evakueerimine oli tähelepanuväärne, kuid ka kaootiline. Me ei taha selle kordumist," ütles üks Pentagoni ametnik ajalehele The Wall Street Journal.
USA hinnangul ei varise Ukraina sõjavägi ja valitsus nii kiiresti kokku kui Afganistani valitsus. Ekspertide hinnangul võib Venemaa vallutada osa Ukrainast ja sissetung võib kesta pikemat aega.
Valge Maja lükkas samuti tagasi kõik võrdlused Afganistani olukorraga. "Ma arvan, et oluline on neid kaht riiki eristada. Näeme oma suhet jätkuvalt kui tihedat koostööd," ütles teisipäeval Valge Maja pressisekretär Jen Psaki.
Venemaa on eitanud Ukrainasse tungimise plaane, kuid on paigutanud Ukraina piiride lähedusse rohkem kui 100 000 sõdurit ja ütleb, et võib võtta täpsustamata sõjalisi meetmeid, kui tema nõudmisi ei täideta, sealhulgas NATO lubadust mitte kunagi Ukrainat liikmeks võtta.
USA on täiendavalt kõrgendatud valmisolekusse seadnud 8500 sõdurit, mis vajaduse korral Euroopasse saata.
Sel nädalal avaldas Pentagon uuringu, mis leidis, et Valge Maja ja välisministeerium reageerisid Talibani pealetungile liiga hilja. Sõjaväejuhid väidavad, et evakueerimine oleks toimunud palju efektiivsemalt, kui Bideni administratsioon oleks rohkem tähelepanu pööranud kohalikule olukorrale.
### Response:
Biden kiitis heaks ameeriklaste Ukrainast evakueerimise plaani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Anna Leporskaja kolm figuuri maaliti aastatel 1932–1934 ja ning see oli kindlustatud 75 miljoni rubla eest. Teosed olid eksponeeritud Jekaterinburgis Boriss Jeltsini presidendikeskuses abstraktse kunsti näituse raames.
Jeltsini keskuse tegevdirektor Aleksandr Drozdov turvameest avalduses ei nimetanud, kuid ütles, et ta töötas eraturvafirmas ja vallandati pärast vahejuhtumit.
Küll aga andsid kunstiteadlased lootust, et teost saab taastada selle algsel kujul, kuna vandaal ei kasutanud silmade joonistamisel väga tugevat survet.
$1MILLION painting is ruined after 'bored' security guard draws eyes on faceless figures
Full story: https://t.co/9l8ThcRwkP pic.twitter.com/IyfEbWMP9O
— Daily Mail Online (@MailOnline) February 9, 2022
Vandaalitsemist kunstiteoste kallal märkasid esimest korda 7. detsembril kaks külastajat. Maal eemaldati näituselt ja tagastati Moskva Riiklikule Tretjakovi galeriile, kust teos oli laenutatud.
Tretjakovi restaureerimiseksperdid on arvestanud, et restaureerimistööd läheksid maksma ligikaudu 250 000 rubla.
Tegemist pole sugugi esimese korraga, kui Venemaal on kunstiteoste kallal vandaalitsetud. 2019. aastal mõisteti kaheks ja pooleks aastaks vangi mees, kes ründas Tretjakovis Ivan Julma maali. Sama teost ründas 1913. aastal ka vaimuhaige mees, kes lõi maali kolm korda noaga. | Vene kunstigalerii valvur "täiendas" esimesel tööpäeval hinnalist teost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Anna Leporskaja kolm figuuri maaliti aastatel 1932–1934 ja ning see oli kindlustatud 75 miljoni rubla eest. Teosed olid eksponeeritud Jekaterinburgis Boriss Jeltsini presidendikeskuses abstraktse kunsti näituse raames.
Jeltsini keskuse tegevdirektor Aleksandr Drozdov turvameest avalduses ei nimetanud, kuid ütles, et ta töötas eraturvafirmas ja vallandati pärast vahejuhtumit.
Küll aga andsid kunstiteadlased lootust, et teost saab taastada selle algsel kujul, kuna vandaal ei kasutanud silmade joonistamisel väga tugevat survet.
$1MILLION painting is ruined after 'bored' security guard draws eyes on faceless figures
Full story: https://t.co/9l8ThcRwkP pic.twitter.com/IyfEbWMP9O
— Daily Mail Online (@MailOnline) February 9, 2022
Vandaalitsemist kunstiteoste kallal märkasid esimest korda 7. detsembril kaks külastajat. Maal eemaldati näituselt ja tagastati Moskva Riiklikule Tretjakovi galeriile, kust teos oli laenutatud.
Tretjakovi restaureerimiseksperdid on arvestanud, et restaureerimistööd läheksid maksma ligikaudu 250 000 rubla.
Tegemist pole sugugi esimese korraga, kui Venemaal on kunstiteoste kallal vandaalitsetud. 2019. aastal mõisteti kaheks ja pooleks aastaks vangi mees, kes ründas Tretjakovis Ivan Julma maali. Sama teost ründas 1913. aastal ka vaimuhaige mees, kes lõi maali kolm korda noaga.
### Response:
Vene kunstigalerii valvur "täiendas" esimesel tööpäeval hinnalist teost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nelja aasta eest PyeongChangis seitsmendaks tulnud 28-aastane Hämmerle jõudis finaalis noorest konkurendist finišisse vaid 0,02 sekundit varem. "Vaadates videost kordust, ei mõistnud ma sõites, kui napp edu oli," sõnas Hämmerle.
Eelmistel olümpiamängudel vaid 16-aastasena 36. koha teeninud Grondin oli medali üle väga õnnelik: "mul on nii hea meel, et sain olümpial pjedestaalile koos meestega, kellega olen aastate jooksul palju lahinguid pidanud," tõdes ta. "See on hullumeelne, ma ei tea, mida tunda."
Pronksi teenis itaallane Omar Visintin, esimesena jäi medalita austerlane Julian Lüftner. | Meeste lumelauakrossis jäi kahte esimest lahutama 0,02 sekundit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nelja aasta eest PyeongChangis seitsmendaks tulnud 28-aastane Hämmerle jõudis finaalis noorest konkurendist finišisse vaid 0,02 sekundit varem. "Vaadates videost kordust, ei mõistnud ma sõites, kui napp edu oli," sõnas Hämmerle.
Eelmistel olümpiamängudel vaid 16-aastasena 36. koha teeninud Grondin oli medali üle väga õnnelik: "mul on nii hea meel, et sain olümpial pjedestaalile koos meestega, kellega olen aastate jooksul palju lahinguid pidanud," tõdes ta. "See on hullumeelne, ma ei tea, mida tunda."
Pronksi teenis itaallane Omar Visintin, esimesena jäi medalita austerlane Julian Lüftner.
### Response:
Meeste lumelauakrossis jäi kahte esimest lahutama 0,02 sekundit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Püstasendi ülepinge ehk OH on madala vererõhu vorm, mis avaldub inimestel just istuvast või lamavast asendist püsti tõustes. Seisundi mõjul võib ta tunda pearinglust või isegi minestada, vahendab Gizmodo.
Sageli seostub OH inimese varasemate neuroloogiliste tervisemuredega või tekib see mõne ravimi kõrvalmõjul. Sedalaadi OH kimbutab pigem vanemaid inimesi. Noorematel inimestel võib vererõhk mõnikord väga kiiresti langeda ja taas tõusta ning sel juhul on tegu esialgse püstasendi ülepinge ehk IOH-ga.
Paljud inimesed võivad tõusmisjärgset pearinglust kogeda suuremat muret tundmata. Osal inimestel võib seda esineda aga korduvalt ja nii tõsiselt, et seisund segab nende argist toimetulekut.
Calgary Ülikooli südamerütmi kardioloogil Satish Rajil ja ta kolleegidel tekkis küsimus, kas taoliste patsientide heaks annaks ära teha midagi enamat, kui soovitada neil pelgalt rohkem vett juua ja ravimeid võtta.
Raji sõnul on tõusmisjärgset pearinglust mingil määral kogenud ilmselt igaüks, kuid mõnel inimesel võib see segada tavapärast elu. Ta selgitas, et püsti tõusmise ajal kaldub inimese vereringe üldjuhul rinnakorvist allapoole.
Esialgse püstasendi pinge korral paistab vereringe muutusega kaasas käivat refleks, mis vallandub, kui inimene tõustes oma lihaseid kasutab. Lihaste liikumine avab järsult ka veresooned. Laienenud veresooned ja allapoole suunatud vere liikumine viivadki üheskoos vererõhu ajutiselt alla.
Raji töörühm oletas enda ja teiste varasemate tööde põhjal, et IOH all kannatavad inimesed saaksid ebamugavat tõusmist ära hoida. Neil tarvitseks selleks lihtsalt refleks varakult käivitada, pingutades tõustes oma alumisi jalalihaseid. Nii jääks vererõhu langus mõnevõrra tagasihoidlikumaks.
Kontrollimaks oma hüpoteesi paikapidavust värbas töörühm katsesse 22 IOH all kannatavat vabatahtlikku. Katseisikutel paluti proovida kaht uurijate loodud tehnikat.
Ühel juhul kasutasid nad oma refleksiga seotud lihaseid juba varakult, alles istudes, tõstes põlvi 30 sekundi jooksul kordamööda üles. Teine meetod eeldas, et katseisikud tõusevad esmalt püsti ja pingutavad seejärel oma alajäsemeid. Selleks tuli neil seista jalad risti ning pingutada samal ajal oma reisi ja istmikku. Kontrolli mõttes paluti kõigil osalejatel püsti tõusta ka mitte midagi tegemata.
Võrreldes tavalise püstitõusuga muutus tõusmisjärgne seisund katseisikutele kummagi harjutuse järel talutavamaks. Raji kliiniku patsiendid on enda sõnul samuti juba uusi harjutusi proovinud ja neist abi saanud. Uurija ise märgib, et väljapakutud harjutuste eest ei pea maksma, need on kõrvaltoimeteta ja inimesed saavad teha neid ise vastavalt soovile.
Samas möönab ta, et katse valim oli väike ja kõik katseisikud olid naissoost. Raji sõnul polnud töörühmal plaanis värvata katsesse ainult naisi, vaid naised vastasid uuringukutsele lihtsalt kiiremini. Ehkki see võib viidata, nagu kogeks naised tõusmisjärgset pearinglust sagedamini, ei näe Raj põhjust, miks ei peaks harjutused ka mehi aitama.
Kuigi mahukad uuringud on Raji sõnul väga kallid, võib tema töörühm edaspidigi teha väiksemaid katseid kas üksnes meestega või kaht harjutust omavahel kombineerides. Ehkki leevendustehnikad võivad vajada täiendavaid uuringuid, seisneb töö panus autori sõnul tähelepanu juhtimises IOH-le kui tõsisele tervisemurele.
Uuring ilmus ajakirjas Heart Rhythm. | Uuring: tõusmisjärgse pearingluse vastu aitavad jalaharjutused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Püstasendi ülepinge ehk OH on madala vererõhu vorm, mis avaldub inimestel just istuvast või lamavast asendist püsti tõustes. Seisundi mõjul võib ta tunda pearinglust või isegi minestada, vahendab Gizmodo.
Sageli seostub OH inimese varasemate neuroloogiliste tervisemuredega või tekib see mõne ravimi kõrvalmõjul. Sedalaadi OH kimbutab pigem vanemaid inimesi. Noorematel inimestel võib vererõhk mõnikord väga kiiresti langeda ja taas tõusta ning sel juhul on tegu esialgse püstasendi ülepinge ehk IOH-ga.
Paljud inimesed võivad tõusmisjärgset pearinglust kogeda suuremat muret tundmata. Osal inimestel võib seda esineda aga korduvalt ja nii tõsiselt, et seisund segab nende argist toimetulekut.
Calgary Ülikooli südamerütmi kardioloogil Satish Rajil ja ta kolleegidel tekkis küsimus, kas taoliste patsientide heaks annaks ära teha midagi enamat, kui soovitada neil pelgalt rohkem vett juua ja ravimeid võtta.
Raji sõnul on tõusmisjärgset pearinglust mingil määral kogenud ilmselt igaüks, kuid mõnel inimesel võib see segada tavapärast elu. Ta selgitas, et püsti tõusmise ajal kaldub inimese vereringe üldjuhul rinnakorvist allapoole.
Esialgse püstasendi pinge korral paistab vereringe muutusega kaasas käivat refleks, mis vallandub, kui inimene tõustes oma lihaseid kasutab. Lihaste liikumine avab järsult ka veresooned. Laienenud veresooned ja allapoole suunatud vere liikumine viivadki üheskoos vererõhu ajutiselt alla.
Raji töörühm oletas enda ja teiste varasemate tööde põhjal, et IOH all kannatavad inimesed saaksid ebamugavat tõusmist ära hoida. Neil tarvitseks selleks lihtsalt refleks varakult käivitada, pingutades tõustes oma alumisi jalalihaseid. Nii jääks vererõhu langus mõnevõrra tagasihoidlikumaks.
Kontrollimaks oma hüpoteesi paikapidavust värbas töörühm katsesse 22 IOH all kannatavat vabatahtlikku. Katseisikutel paluti proovida kaht uurijate loodud tehnikat.
Ühel juhul kasutasid nad oma refleksiga seotud lihaseid juba varakult, alles istudes, tõstes põlvi 30 sekundi jooksul kordamööda üles. Teine meetod eeldas, et katseisikud tõusevad esmalt püsti ja pingutavad seejärel oma alajäsemeid. Selleks tuli neil seista jalad risti ning pingutada samal ajal oma reisi ja istmikku. Kontrolli mõttes paluti kõigil osalejatel püsti tõusta ka mitte midagi tegemata.
Võrreldes tavalise püstitõusuga muutus tõusmisjärgne seisund katseisikutele kummagi harjutuse järel talutavamaks. Raji kliiniku patsiendid on enda sõnul samuti juba uusi harjutusi proovinud ja neist abi saanud. Uurija ise märgib, et väljapakutud harjutuste eest ei pea maksma, need on kõrvaltoimeteta ja inimesed saavad teha neid ise vastavalt soovile.
Samas möönab ta, et katse valim oli väike ja kõik katseisikud olid naissoost. Raji sõnul polnud töörühmal plaanis värvata katsesse ainult naisi, vaid naised vastasid uuringukutsele lihtsalt kiiremini. Ehkki see võib viidata, nagu kogeks naised tõusmisjärgset pearinglust sagedamini, ei näe Raj põhjust, miks ei peaks harjutused ka mehi aitama.
Kuigi mahukad uuringud on Raji sõnul väga kallid, võib tema töörühm edaspidigi teha väiksemaid katseid kas üksnes meestega või kaht harjutust omavahel kombineerides. Ehkki leevendustehnikad võivad vajada täiendavaid uuringuid, seisneb töö panus autori sõnul tähelepanu juhtimises IOH-le kui tõsisele tervisemurele.
Uuring ilmus ajakirjas Heart Rhythm.
### Response:
Uuring: tõusmisjärgse pearingluse vastu aitavad jalaharjutused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene City värav sündis 40. minutil, kui Riyad Mahrez realiseeris Raheem Sterlingu teenitud penalti. See oli Mahrezi seitsmest mängust kaheksas värav. City teise värava lõi 69. minutil Kevin De Bruyne.
"Mulle avaldab väga mängijate suhtumine muljet," ütles City peatreener Pep Guardiola. "Neil on vaatamata edule ikka soov igas mängus oma tööd teha. Tavaliselt öeldakse neile, et te olete maailma parim meeskond, aga me ei ole maailma parim meeskond. Maailma parim meeskond on Chelsea, parim meeskond on ka Palmeiras. Me ei ole parimad."
Norwich City mängis 1:1 viiki Crystal Palace'iga. Teemu Pukki lõi Norwichi eest Premier League'i selle hooaja kiireima värava, kui oli täpne kohtumise 38 sekundil. Viigivärava lõi 60. minutil Wilfried Zaha, kes ei suutnud seejärel kolm minutit hiljem penaltit realiseerida.
The noise! #NCFC | #NORCRY pic.twitter.com/yByoW6Dyky
— Norwich City FC (@NorwichCityFC) February 9, 2022
Southampton võitis 3:2 Tottenham Hotspurit. Kohtumise esimene värav läks omaväravana kirja Southamptoni kaitsjale Jan Bednarekile. Poolajapausile mindi viigiseisus, kui 23. minutil oli täpne Armando Broja. 70. minutil viis Son Heung-Min taas Tottenhami ette, kuid vastased suutsid taas viigistada 79. minutil Mohamed Elyounoussi väravast. Kolm minutit hiljem lõi Southamptoni võiduvärava Che Adams.
Tottenham püsib liigatabelis 36 punktiga seitsmendal kohal, Southampton tõusis 28 punktiga kümnendaks.
Aston Villa mängis 3:3 viiki Leeds Unitediga. Kohtumise esimese värava lõi Leeds, kui üheksandal minutil oli täpne Daniel James. Seejärel lõi Villa kolm väravat järjest: 30. minutil Coutinho ning 38. ja 43. minutil Jacob Ramsey. Enne poolajapausi jõudis Leeds kaotusseisu vähendada Jamesi teisest väravast. Kolmanda värava lõi Leedsi eest 63. minutil Diego Llorente.
Tulemused:
Manchester City – Brentford 2:0
Norwich – Crystal Palace 1:1
Tottenham – Southampton 2:3
Aston Villa – Leeds 3:3 | Manchester City sai taas kirja võidu, Pukki lõi hooaja kiireima värava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene City värav sündis 40. minutil, kui Riyad Mahrez realiseeris Raheem Sterlingu teenitud penalti. See oli Mahrezi seitsmest mängust kaheksas värav. City teise värava lõi 69. minutil Kevin De Bruyne.
"Mulle avaldab väga mängijate suhtumine muljet," ütles City peatreener Pep Guardiola. "Neil on vaatamata edule ikka soov igas mängus oma tööd teha. Tavaliselt öeldakse neile, et te olete maailma parim meeskond, aga me ei ole maailma parim meeskond. Maailma parim meeskond on Chelsea, parim meeskond on ka Palmeiras. Me ei ole parimad."
Norwich City mängis 1:1 viiki Crystal Palace'iga. Teemu Pukki lõi Norwichi eest Premier League'i selle hooaja kiireima värava, kui oli täpne kohtumise 38 sekundil. Viigivärava lõi 60. minutil Wilfried Zaha, kes ei suutnud seejärel kolm minutit hiljem penaltit realiseerida.
The noise! #NCFC | #NORCRY pic.twitter.com/yByoW6Dyky
— Norwich City FC (@NorwichCityFC) February 9, 2022
Southampton võitis 3:2 Tottenham Hotspurit. Kohtumise esimene värav läks omaväravana kirja Southamptoni kaitsjale Jan Bednarekile. Poolajapausile mindi viigiseisus, kui 23. minutil oli täpne Armando Broja. 70. minutil viis Son Heung-Min taas Tottenhami ette, kuid vastased suutsid taas viigistada 79. minutil Mohamed Elyounoussi väravast. Kolm minutit hiljem lõi Southamptoni võiduvärava Che Adams.
Tottenham püsib liigatabelis 36 punktiga seitsmendal kohal, Southampton tõusis 28 punktiga kümnendaks.
Aston Villa mängis 3:3 viiki Leeds Unitediga. Kohtumise esimese värava lõi Leeds, kui üheksandal minutil oli täpne Daniel James. Seejärel lõi Villa kolm väravat järjest: 30. minutil Coutinho ning 38. ja 43. minutil Jacob Ramsey. Enne poolajapausi jõudis Leeds kaotusseisu vähendada Jamesi teisest väravast. Kolmanda värava lõi Leedsi eest 63. minutil Diego Llorente.
Tulemused:
Manchester City – Brentford 2:0
Norwich – Crystal Palace 1:1
Tottenham – Southampton 2:3
Aston Villa – Leeds 3:3
### Response:
Manchester City sai taas kirja võidu, Pukki lõi hooaja kiireima värava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nagel sai Saksamaa keskpanga juhiks jaanuaris. Nageli sõnul peab EL oma rahapoliitikat karmistama, kuna inflatsioon euroalal kiireneb.
"Paljud riigid leevendavad koroonapiiranguid. Majandus taastub. Tööhõive on hea. Seetõttu tuleb muuta rahapoliitikat," ütles Nagel ajalehele Die Zeit.
Nageli hinnangul hinnatõus Saksamaal sel aastal jätkub. Nageli sõnul kutsub ta Euroopa Keskpanka 10. märtsil üles muutma oma rahapoliitikat ja vähendama varaoste, vahendas Financial Times.
Nagel kutsus Brüsselit üles karmistama ka EL-i fiskaalreegleid. Eelarve eeskirjade kohaselt peavad liikmesriigid säilitama eelarvedistsipliini, nende riigieelarve peab olema tasakaalus või ülejäägis. Reeglid peatati eelmisel aastal pandeemia tõttu.
"See, mis kehtib rahapoliitika kohta, kehtib ka eelarvepoliitikat kohta. Pärast pandeemiat peab palju muutuma. Kui kriis on ületatud, peame vähendama võlakoormust ja koguma uuteks kriisideks reserve," ütles Nagel.
"Peame mõtlema selgemate, lihtsamate ja rangemate reeglite peale," lisas Nagel.
Nageli hiljutised kommentaarid on vastuolus Itaalia ja Prantsusmaa poliitikute üleskutsetega reformida EL-i eelarve eeskirju. Rooma ja Pariis soovivad suurendada riiklikke investeeringuid.
Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde keeldus eelmisel nädalal kordamast oma varasemat väidet, et intressimäärade tõus on sel aastal "väga ebatõenäoline". Selle asemel väljendas ta muret kiire hinnatõusu pärast.
Rahvusvahelised investorid muretsevad aga, et kui Euroopa Keskpank (ECB) kiiresti rahapoliitikat muudab, võib see vallandada eurotsoonis uue võlakriisi. | Saksamaa keskpanga juht: EL peab rahapoliitikat karmistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nagel sai Saksamaa keskpanga juhiks jaanuaris. Nageli sõnul peab EL oma rahapoliitikat karmistama, kuna inflatsioon euroalal kiireneb.
"Paljud riigid leevendavad koroonapiiranguid. Majandus taastub. Tööhõive on hea. Seetõttu tuleb muuta rahapoliitikat," ütles Nagel ajalehele Die Zeit.
Nageli hinnangul hinnatõus Saksamaal sel aastal jätkub. Nageli sõnul kutsub ta Euroopa Keskpanka 10. märtsil üles muutma oma rahapoliitikat ja vähendama varaoste, vahendas Financial Times.
Nagel kutsus Brüsselit üles karmistama ka EL-i fiskaalreegleid. Eelarve eeskirjade kohaselt peavad liikmesriigid säilitama eelarvedistsipliini, nende riigieelarve peab olema tasakaalus või ülejäägis. Reeglid peatati eelmisel aastal pandeemia tõttu.
"See, mis kehtib rahapoliitika kohta, kehtib ka eelarvepoliitikat kohta. Pärast pandeemiat peab palju muutuma. Kui kriis on ületatud, peame vähendama võlakoormust ja koguma uuteks kriisideks reserve," ütles Nagel.
"Peame mõtlema selgemate, lihtsamate ja rangemate reeglite peale," lisas Nagel.
Nageli hiljutised kommentaarid on vastuolus Itaalia ja Prantsusmaa poliitikute üleskutsetega reformida EL-i eelarve eeskirju. Rooma ja Pariis soovivad suurendada riiklikke investeeringuid.
Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde keeldus eelmisel nädalal kordamast oma varasemat väidet, et intressimäärade tõus on sel aastal "väga ebatõenäoline". Selle asemel väljendas ta muret kiire hinnatõusu pärast.
Rahvusvahelised investorid muretsevad aga, et kui Euroopa Keskpank (ECB) kiiresti rahapoliitikat muudab, võib see vallandada eurotsoonis uue võlakriisi.
### Response:
Saksamaa keskpanga juht: EL peab rahapoliitikat karmistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi laskesuusakoondise peatreener Johannes Lukas saadab reedesel naiste 7,5 km sprindidistantsil rajale Hanna ja Elvira Öbergi, Linn Perssoni ja olümpiadebütandi Anna Magnussoni. Lisaks Nilssonile jääb üllatuslikult välja tavadistantsil rootslannade parimana 12. koha saanud Mona Brorsson.
"Muidugi on Stina ja Mona pettunud, see ei ole mingi saladus," tõdes Lukas. "Pea kõigi teiste koondiste valikusse oleks nad mahtunud, aga meil on ainult neli kohta."
Brorsson tegi 15 km tavadistantsil esimeses tiirus ühe möödalasu ja kaotas hilisemale võitjale Denise Herrmannile 1.30,4, Persson eksis kaks korda ja kaotas 2.09,6, mis andis talle 15. koha.
31-aastane PyeongChangi olümpiahõbe Brorsson avaldas oma pahameelt ka sotsiaalmeedias. "Ma ei saa sõnadega kirjeldada, kui pettunud ma olen. Mind ei valitud sprinti ja seetõttu ei saa ma osaleda ka jälitussõidus. Muidugi oleksin tahtnud stardijoonel olla, aga nüüd saan vaid teistele tüdrukutele kaasa elada," kirjutas Brorsson Instagramis.
"Teadsin enne siia tulemist, et ükski koht ei ole garanteeritud. Loomulikult lootsin lõpuni, et mul on võimalus sõita, aga austan koondise otsust," oli Nilsson tagasihoidlikum. | Nilssonil jääb relvaga olümpiadebüüt veel tegemata, välja jäeti ka Brorsson | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi laskesuusakoondise peatreener Johannes Lukas saadab reedesel naiste 7,5 km sprindidistantsil rajale Hanna ja Elvira Öbergi, Linn Perssoni ja olümpiadebütandi Anna Magnussoni. Lisaks Nilssonile jääb üllatuslikult välja tavadistantsil rootslannade parimana 12. koha saanud Mona Brorsson.
"Muidugi on Stina ja Mona pettunud, see ei ole mingi saladus," tõdes Lukas. "Pea kõigi teiste koondiste valikusse oleks nad mahtunud, aga meil on ainult neli kohta."
Brorsson tegi 15 km tavadistantsil esimeses tiirus ühe möödalasu ja kaotas hilisemale võitjale Denise Herrmannile 1.30,4, Persson eksis kaks korda ja kaotas 2.09,6, mis andis talle 15. koha.
31-aastane PyeongChangi olümpiahõbe Brorsson avaldas oma pahameelt ka sotsiaalmeedias. "Ma ei saa sõnadega kirjeldada, kui pettunud ma olen. Mind ei valitud sprinti ja seetõttu ei saa ma osaleda ka jälitussõidus. Muidugi oleksin tahtnud stardijoonel olla, aga nüüd saan vaid teistele tüdrukutele kaasa elada," kirjutas Brorsson Instagramis.
"Teadsin enne siia tulemist, et ükski koht ei ole garanteeritud. Loomulikult lootsin lõpuni, et mul on võimalus sõita, aga austan koondise otsust," oli Nilsson tagasihoidlikum.
### Response:
Nilssonil jääb relvaga olümpiadebüüt veel tegemata, välja jäeti ka Brorsson |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korraldus puudutab kõiki õues asuvaid kohti ja tegevusi, kus siiani koroonatõendi nõue oli: spordi- ja kultuuriüritused, spordirajatised (uisuväljakud, suusamäed), meelelahutus, toitlustus, näitused.
Uus kord ei laiene ajutistele siseruumidele, nagu ürituse pidamiseks püstitatav telk, kus kehtib endiselt Covidi-tõendi nõue. Endiselt jääb ürituste ja tegevuste korraldajale alles ka võimalus kehtestada nakkuse kontrolli all hoidmiseks valitsuse korralduse nõuetest rangemad reeglid.
Õues toimuvatel üritustel tuleb viiruse leviku riski silmas pidades siiski vältida inimeste tihedat kogunemist, arvestada lubatud osalejate või pealtvaatajate arvuga ja neid vajadusel hajutada, et koos viibitaks võimalikult lühikest aega, näiteks võistluste stardialad, ürituste sissepääsud, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Ka õues toimuvatel üritustel on soovitatav kanda maski, kui tegevus seda võimaldab.
Väliüritustel ei ole seni olnud kellaajapiiranguid ning uue korraldusega neid ka ei kehtestata.
Covidi-tõendi kaotamise nõuet väliüritustel toetasid nii terviseamet kui ka valitsust nõustav teadusnõukoda. | Esmaspäevast kaob väliüritustel koroonapassi kohustus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korraldus puudutab kõiki õues asuvaid kohti ja tegevusi, kus siiani koroonatõendi nõue oli: spordi- ja kultuuriüritused, spordirajatised (uisuväljakud, suusamäed), meelelahutus, toitlustus, näitused.
Uus kord ei laiene ajutistele siseruumidele, nagu ürituse pidamiseks püstitatav telk, kus kehtib endiselt Covidi-tõendi nõue. Endiselt jääb ürituste ja tegevuste korraldajale alles ka võimalus kehtestada nakkuse kontrolli all hoidmiseks valitsuse korralduse nõuetest rangemad reeglid.
Õues toimuvatel üritustel tuleb viiruse leviku riski silmas pidades siiski vältida inimeste tihedat kogunemist, arvestada lubatud osalejate või pealtvaatajate arvuga ja neid vajadusel hajutada, et koos viibitaks võimalikult lühikest aega, näiteks võistluste stardialad, ürituste sissepääsud, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Ka õues toimuvatel üritustel on soovitatav kanda maski, kui tegevus seda võimaldab.
Väliüritustel ei ole seni olnud kellaajapiiranguid ning uue korraldusega neid ka ei kehtestata.
Covidi-tõendi kaotamise nõuet väliüritustel toetasid nii terviseamet kui ka valitsust nõustav teadusnõukoda.
### Response:
Esmaspäevast kaob väliüritustel koroonapassi kohustus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 10. veebruarist kuni 20. veebruarini sõidab Tallinnas kokku 11 liini elektribuss Irizar ie Tram, mis meenutab välimuselt trammi ning mida kutsutaksegi välismaal trammiks, mis liigub bussiratastel, ütles Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.
Sõiduk on varustatud viie akuga ning selle sõiduulatus on Eesti kliimas ühe laadimisega kuni 200 kilomeetrit. Kolme uksega buss mahutab 105 sõitjat ning eraldi on mõeldud ka erivajadustega reisijatele.
11 päeva jooksul sõidab buss liinidel 22 (10. veebruar), 4 (11.), 42 (12.), 34A (13.), 43 (14.), 46 (15.), 5 (16.), 47 (17.), 27 (18.), 10 (19.) ja 16 (20.).
Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) on viimastel aastatel testinud linnas viie tootja elektribusse, ütles ERR-ile ettevõtte pressiesindaja Olga Polienko.
Eelmisel nädalal kuulutas TLT välja ka riigihanke 15 elektribussi soetamiseks.
Polienko sõnul selgub hanke võitja 17. märtsil ning liinile saadetakse elektribussid järgmisel aastal, kas see juhtub kevadel või suvel, sõltub asjaoludest.
Tallinna linn eraldab 15 elektrilise linnaliinibussi soetamiseks kuus miljonit eurot, keskkonnainvesteeringute keskus toetab busside soetamist ja laadimistaristu loomist 3,2 miljoni euroga.
Tallinna plaan on aastaks 2035 muuta linna ühistransport heitmevabaks, mis tähendab ka praegu diiselbusside asendamiseks ostetud gaasibusside väljavahetamist. Tallinn on kaalumas nii elektri- kui vesinikbusside ostmist.
Tallinnas on osa diiselbusse juba gaasibusside vastu välja vahetanud, tänavu peaks gaasibusside arv Tallinnas jõudma 350-ni. | Tallinn katsetab trammisarnast elektribussi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
10. veebruarist kuni 20. veebruarini sõidab Tallinnas kokku 11 liini elektribuss Irizar ie Tram, mis meenutab välimuselt trammi ning mida kutsutaksegi välismaal trammiks, mis liigub bussiratastel, ütles Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.
Sõiduk on varustatud viie akuga ning selle sõiduulatus on Eesti kliimas ühe laadimisega kuni 200 kilomeetrit. Kolme uksega buss mahutab 105 sõitjat ning eraldi on mõeldud ka erivajadustega reisijatele.
11 päeva jooksul sõidab buss liinidel 22 (10. veebruar), 4 (11.), 42 (12.), 34A (13.), 43 (14.), 46 (15.), 5 (16.), 47 (17.), 27 (18.), 10 (19.) ja 16 (20.).
Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) on viimastel aastatel testinud linnas viie tootja elektribusse, ütles ERR-ile ettevõtte pressiesindaja Olga Polienko.
Eelmisel nädalal kuulutas TLT välja ka riigihanke 15 elektribussi soetamiseks.
Polienko sõnul selgub hanke võitja 17. märtsil ning liinile saadetakse elektribussid järgmisel aastal, kas see juhtub kevadel või suvel, sõltub asjaoludest.
Tallinna linn eraldab 15 elektrilise linnaliinibussi soetamiseks kuus miljonit eurot, keskkonnainvesteeringute keskus toetab busside soetamist ja laadimistaristu loomist 3,2 miljoni euroga.
Tallinna plaan on aastaks 2035 muuta linna ühistransport heitmevabaks, mis tähendab ka praegu diiselbusside asendamiseks ostetud gaasibusside väljavahetamist. Tallinn on kaalumas nii elektri- kui vesinikbusside ostmist.
Tallinnas on osa diiselbusse juba gaasibusside vastu välja vahetanud, tänavu peaks gaasibusside arv Tallinnas jõudma 350-ni.
### Response:
Tallinn katsetab trammisarnast elektribussi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raske Covidiga haiglasolijatest omakorda 186 ehk 66 protsenti on vaktsineerimata ja 96 ehk 34 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 83 uut haigusjuhtu, millest 51 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 39 sümptomaatilist Covid-19 patsienti.
Intensiivravil patsiente on 18, neist juhitaval hingamisel on 7.
Viimase kahe nädala haigestumus saja tuhande elaniku kohta on 6879.
Suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest viis olid vaktsineerimata: 67-aastane naine, 82-aastane mees, 84-aastane naine, 87-aastane mees, 89-aastane naine, 92-aastane mees ja 95-aastane mees.
Kokku on Eestis surnud 2095 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 11 433 testitulemust, millest 6584 osutus positiivseks. Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 406,5 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 619,1 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 1521 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 109. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 416 778 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,7 protsenti. | Raske Covidiga on haiglas 282 patsienti, suri seitse inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raske Covidiga haiglasolijatest omakorda 186 ehk 66 protsenti on vaktsineerimata ja 96 ehk 34 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 83 uut haigusjuhtu, millest 51 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 39 sümptomaatilist Covid-19 patsienti.
Intensiivravil patsiente on 18, neist juhitaval hingamisel on 7.
Viimase kahe nädala haigestumus saja tuhande elaniku kohta on 6879.
Suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest viis olid vaktsineerimata: 67-aastane naine, 82-aastane mees, 84-aastane naine, 87-aastane mees, 89-aastane naine, 92-aastane mees ja 95-aastane mees.
Kokku on Eestis surnud 2095 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 11 433 testitulemust, millest 6584 osutus positiivseks. Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 406,5 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 619,1 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 1521 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 109. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 416 778 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,7 protsenti.
### Response:
Raske Covidiga on haiglas 282 patsienti, suri seitse inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avageim kodusaalis mänginud Audentese SG/Noortekoondise ja külla sõitnud TBD-Biodiscovery Tartu vahel kulges punkt-punkti heitluses kuni 20:20 viigiseisuni, misjärel olid kindlamad võõrustajad, kes asusid 25:21 geimivõiduga mängu juhtima. Teises geimis oli koduvõistkonna ülekaal selge – Audentese SG/Noortekoondis loovutas vaid üheksa punkti, vahendab Volley.ee.
Kolmandas geimis 10:3 seisuga juhtima pääsenud TBD-Biodiscovery Tartul oli 24:20 eduseisus kasutada neli geimpalli, kuid viis järjestikus punkti kuulusid koduvõistkonnale. Seejärel said tartlannad veel kaks geimpalli, kuid ka need edu ei toonud. Mõlemapoolsete võimalustega geim lõppes kodupubliku rõõmuks Audentese SG/Noortekoondise 30:28 paremusega, mis tähendas võõrustajate 3:0 (25:21, 25:9, 30:28) võitu.
12-ga plussi jäänud Ragne Rahuoja panustas võitu 19, Karlotta Kattai 14 ja Eva Liisa Kuivonen 12 punkti. Külaliste poolel jõudis kahekohalise tulemuseni vaid Lisette Pihor, kelle arvele märgiti 15 punkti.
Nelja kaotuse kõrvale kuuenda võidu saavutanud Audentese SG/Noortekoondis paikneb 18 punktiga neljandal kohal, TBD-Biodiscovery Tartu on kaheksa punktiga kuues.
Loe pikemalt portaalist Volley.ee. | Raskest seisust välja tulnud Audentese SG/Noortekoondis võttis võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avageim kodusaalis mänginud Audentese SG/Noortekoondise ja külla sõitnud TBD-Biodiscovery Tartu vahel kulges punkt-punkti heitluses kuni 20:20 viigiseisuni, misjärel olid kindlamad võõrustajad, kes asusid 25:21 geimivõiduga mängu juhtima. Teises geimis oli koduvõistkonna ülekaal selge – Audentese SG/Noortekoondis loovutas vaid üheksa punkti, vahendab Volley.ee.
Kolmandas geimis 10:3 seisuga juhtima pääsenud TBD-Biodiscovery Tartul oli 24:20 eduseisus kasutada neli geimpalli, kuid viis järjestikus punkti kuulusid koduvõistkonnale. Seejärel said tartlannad veel kaks geimpalli, kuid ka need edu ei toonud. Mõlemapoolsete võimalustega geim lõppes kodupubliku rõõmuks Audentese SG/Noortekoondise 30:28 paremusega, mis tähendas võõrustajate 3:0 (25:21, 25:9, 30:28) võitu.
12-ga plussi jäänud Ragne Rahuoja panustas võitu 19, Karlotta Kattai 14 ja Eva Liisa Kuivonen 12 punkti. Külaliste poolel jõudis kahekohalise tulemuseni vaid Lisette Pihor, kelle arvele märgiti 15 punkti.
Nelja kaotuse kõrvale kuuenda võidu saavutanud Audentese SG/Noortekoondis paikneb 18 punktiga neljandal kohal, TBD-Biodiscovery Tartu on kaheksa punktiga kuues.
Loe pikemalt portaalist Volley.ee.
### Response:
Raskest seisust välja tulnud Audentese SG/Noortekoondis võttis võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome ja Venemaa firma Rosatom koostöös rajatav tuumaelektrijaam Hanhikivi 1 on juba varem rohkelt kriitikat ja keskkonnaaktivistide tähelepanu pälvinud. Tuumajaama ehituseks loodi energiafirma Fennovoima.
Fennovoima omandistruktuur seab tuumaprojekti tuleviku kahtluse alla. 66 protsenti firmast kuulub Soome firmale Voimaosakeyhtiö SF, ülejäänud osalus aga Venemaa Rosatomi tütarfirmale RAO Voima.
Kui Venemaa peaks Ukrainat ründama, siis Rosatom langeb suure tõenäosusega lääneriikide sanktsioonide alla.
Voimaosakeyhtiö SF osanike seas on ka kohalikud kommunaalfirmad. Lahti Energia investeeris projekti 15 miljonit eurot. Firma juhi Jouni Haikaraineni sõnul võib ettevõte investeeritud rahast ilma jääda, kui projekt ei realiseeru.
Hiljuti teatas ehitusfirma SRV, et müüb oma kahe protsendi suuruse osaluse Fennovoimas Rosatomile. Paljud Soome investorid tahavad samuti projektist lahkuda. Tehingu peab veel heaks kiitma majandusministeerium, teatas Yle.
Soome investorid tahavad tehingu kohta täpsemat informatsiooni.
"Soovime rohkem informatsiooni SRV tehingu kohta. Tahame teada, kas see võib mõjutada teiste aktsionäride positsiooni. Muretseme, et Rosatomi esindaja sisenemine Voimaosakeyhtiö otsustusprotsessidese mõjutab aktsionäride ligipääsu projektiga seotud informatsioonile," ütles Kaakon Energia juht Ari Saukkonen.
Saukkoneni sõnul jälgib ettevõte tähelepanelikult Ukraina kriisi mõju tuumajaamaprojektile. Tema sõnul arvestab Kaakon Energia, et valitsus ei anna projektile ehitusluba.
Voimaosakeyhtiö juhatuse esimees Timo Honkanen leiab, et projekt saab siiski valmis. "Kuni sanktsioonid ei realiseeru, siis ma usun, et see projekt viiakse lõpule," ütles Honkanen
Fennovoima eeldab, et tuumaelektrijaam peaks alustama ärilist tegevust 2029. aastal, viis aastat pärast esialgset tähtaega. Fennovoima hinnangul on ehitusluba võimalik saada 2022. aasta suveks. Tuumajaama ehitamine saab aga alata alles 2023. aasta suvel, teatas Yle.
Majandusministeerium peab veel hindama, kas tuumajaama ehitamiseks on olemas piisavalt oskusteavet ja kas see projekt on kasulik ühiskonnale.
"Kogemused näitavad, et ajakava planeerimisel tuleb olla ettevaatlik," ütles majandusministeeriumi energeetikaosakonna juht Riku Huttunen
Fennovoima projekt on seotud ka geopoliitikaga. Kaitseministeerium on palunud projektile julgeolekuhinnangut. Moskva aga soovib tõestada, et Vene tuumatehnoloogia vastab lääne standarditele. | Ukraina kriis võib lõpetada vastuolulise Soome-Vene tuumaprojekti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome ja Venemaa firma Rosatom koostöös rajatav tuumaelektrijaam Hanhikivi 1 on juba varem rohkelt kriitikat ja keskkonnaaktivistide tähelepanu pälvinud. Tuumajaama ehituseks loodi energiafirma Fennovoima.
Fennovoima omandistruktuur seab tuumaprojekti tuleviku kahtluse alla. 66 protsenti firmast kuulub Soome firmale Voimaosakeyhtiö SF, ülejäänud osalus aga Venemaa Rosatomi tütarfirmale RAO Voima.
Kui Venemaa peaks Ukrainat ründama, siis Rosatom langeb suure tõenäosusega lääneriikide sanktsioonide alla.
Voimaosakeyhtiö SF osanike seas on ka kohalikud kommunaalfirmad. Lahti Energia investeeris projekti 15 miljonit eurot. Firma juhi Jouni Haikaraineni sõnul võib ettevõte investeeritud rahast ilma jääda, kui projekt ei realiseeru.
Hiljuti teatas ehitusfirma SRV, et müüb oma kahe protsendi suuruse osaluse Fennovoimas Rosatomile. Paljud Soome investorid tahavad samuti projektist lahkuda. Tehingu peab veel heaks kiitma majandusministeerium, teatas Yle.
Soome investorid tahavad tehingu kohta täpsemat informatsiooni.
"Soovime rohkem informatsiooni SRV tehingu kohta. Tahame teada, kas see võib mõjutada teiste aktsionäride positsiooni. Muretseme, et Rosatomi esindaja sisenemine Voimaosakeyhtiö otsustusprotsessidese mõjutab aktsionäride ligipääsu projektiga seotud informatsioonile," ütles Kaakon Energia juht Ari Saukkonen.
Saukkoneni sõnul jälgib ettevõte tähelepanelikult Ukraina kriisi mõju tuumajaamaprojektile. Tema sõnul arvestab Kaakon Energia, et valitsus ei anna projektile ehitusluba.
Voimaosakeyhtiö juhatuse esimees Timo Honkanen leiab, et projekt saab siiski valmis. "Kuni sanktsioonid ei realiseeru, siis ma usun, et see projekt viiakse lõpule," ütles Honkanen
Fennovoima eeldab, et tuumaelektrijaam peaks alustama ärilist tegevust 2029. aastal, viis aastat pärast esialgset tähtaega. Fennovoima hinnangul on ehitusluba võimalik saada 2022. aasta suveks. Tuumajaama ehitamine saab aga alata alles 2023. aasta suvel, teatas Yle.
Majandusministeerium peab veel hindama, kas tuumajaama ehitamiseks on olemas piisavalt oskusteavet ja kas see projekt on kasulik ühiskonnale.
"Kogemused näitavad, et ajakava planeerimisel tuleb olla ettevaatlik," ütles majandusministeeriumi energeetikaosakonna juht Riku Huttunen
Fennovoima projekt on seotud ka geopoliitikaga. Kaitseministeerium on palunud projektile julgeolekuhinnangut. Moskva aga soovib tõestada, et Vene tuumatehnoloogia vastab lääne standarditele.
### Response:
Ukraina kriis võib lõpetada vastuolulise Soome-Vene tuumaprojekti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Terik, Kersna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Terik, Kersna | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raha on praegu vägagi teema ja väga hea, et on! Täpsemalt võib isegi öelda, et fookuses on neil päevil vabakutseliste rahakott – sellest räägiti koroonaaja alguses, mil kõne all olid peamiselt kriisiaegsed toetusmeetmed, aga arutelu pole nüüdki vaibunud, ehkki fookus on üldisem ja räägitakse õiglasest tasustamisest kui niisugusest 1. Rahast jutustab ka Õnnepalu talvepäevik "Palk" – kuigi ennetavalt olgu mainitud, et see ei ole kaugelt ainus, mis siin olemas ja oluline on.
Kirjaniku rahakott
Mis siin imestadagi. Teos on pandud kirja vahetult pärast Õnnepalu (teistkordset) kirjanikupalgast keeldumist ja nähtavasti on see tekitanud autorile mõningase trauma. Õieti on olnud traumaatilised "skandaali" järelkajad, nõnda kõneleb ta tookordsete rünnakute organiseeritud loomust: "Sain aru, et seekord on vastulöök organiseeritud, et viimaks ometi on kõik need, kes südames mu vastu on vimma ja kadedust kandnud (ikka mu olematu "edu" pärast), leidnud ettekäände. Ja ühisplatvormi." (lk 44) Ehkki organiseerituse aspekti taandab autor ise hiljem kirja pandud järelsõnas (osaliselt) fantaasiaks – nentides küll ka siis, et "midagi on siiski jäänud meie vahele. Mind ei usaldata enam" (lk 238) –, on kirjeldatu ikkagi kohutavalt agressiivne. Ta ei nimeta küll nimesid, aga paistab, et kõne all on eesti kirjanduse skeene asukad, kes palgast loobumisest haavununa autorit telefonitsi sõimasid. Igasugune taoline rünnak ongi emotsionaalne ja vastik, pole midagi imestada, et see nõnda kirja sai pandud – loodan muuhulgas, et asjaosalistel on praegu seepärast vähemalt piinlik, ja kui ei ole, siis seda hullem ja kahtlustada võib kaldumist empaatiavõimetusse.
Muidugi on rahateema keeruline – lahatakse siin ju seda, miks palgast loobuti, kui palju saab üks tuntud autor raamatu eest raha, kas autorid (olles "valerahategijad") üldse peaksid midagi küsima ja saama –, aga pealkirjast peale ongi tuldud ju mängima "lahtiste kaartidega". Samas ei saa öelda, et siitki oleks täiesti puudu huumor – kuigi raamatu üldtoon on tõsisem ja nalja saab palju vähem kui Õnnepalul tavaliselt. Nimelt loetleb autor siin oma varasemaidki palkasid (ehk ametikohti), mis on õige erinevad, aga ühine joon neis paistab olevat asjaolu, et ikka jäid nad õige üürikeseks, kuna autor ise oli pidetu (asjaolu, mille üle ta vaheldumisi piinlikkust ja uhkust näib tundvat). Iseäranis sümpaatne on kirjeldus lühikesest vahemikust kõrgepalgalise kultuuritöötajana: "Pärast rahareformi räägiti, et on isegi tuhandekrooniseid palkasid, see teeb praeguses vääringus 60 eurot. Ma sain tuhandekroonise palga. Olin kirjastuse Tuum juht. Mul oli kabinet Harju 1 Kirjanike majas, see oli sealt üüritud, pisike tuba, aga ikkagi keset vanalinna. Ma ostsin endale pintsaku ja lipsu, isegi lipsunõela, need olid siis väga moes. Istusin oma kabinetis. Seal ei olnud hoopiski midagi teha." (lk 85) Või palk välisministeeriumi "prantsuse lauast" ehk tööpost poliitikaosakonna teise büroo III sekretärina – kabinetis, kust avanes vaade vanalinnale ja merele: "Aga mis kasu on vaatest, kui sa ei tea, mida sa tegema pead?" (lk 88)
Eesti kirjanduse salty bitch 2
Minu (ja küllap paljude teistegi eesti kirjanduse väljal opereerijate) mõningane lugemiseelne ettevaatus raamatu suhtes tulenes aga järgmisest temaatilisest aspektist (ja niisuguses kausaalses seoses nad siin esmapilgul näivad): sekeldustest palga ümber liigutakse kohe edasi eesti kirjanduse (kui niisuguse?) kriitikasse.
Vahetult enne "Palga" lugemist sattusin nimelt vestlema ühe algaja kirjaniku, võib isegi öelda, et värske debütandiga. Õieti sai jutuajamine alguse sellest, et nimetatud autor tõdes, et loeb peaasjalikult inglise keeles ja pole üldse viimastel aastatel eesti kirjandusega kokku puutunud – välja arvatud, nagu nähtus, Õnnepalu "Palgaga". Maadlesin hetkeks kummalise (ja muidugi tendentsliku) tungiga öelda autorile midagi sellist, et äkki Õnnepalu "Palk" pole just peamine ja esmane koht, kust eesti kirjanduse kohta midagi väga representatiivset ammutada. Maadluse selle sooviga ma võitsin, aga kahtlustan, et mitte päris õigetel põhjustel, vaid pigem seepärast, et kes olen üldse mina, et niimoodi patroneerivalt kedagi õpetama kukkuda vms.
Alles hiljem (olles juba Õnnepalu "Palka" lugenud) sain esiteks aru omaenda totrast eelarvamusest ja teiseks hakkas närima tunne, et võib-olla just nimelt peaks Õnnepalu "Palk" olema üks esimesi sissevaateid (kuigi, jah, võib-olla kõige esimene siiski mitte…) sellesse vanasse heasse eesti kirjanduse värvilisse maailma. Mingisugune hoiatus, mis kõige muuga algusest peale kaasas käiks. Aga ilma kõige muuta ei saa muidugi kuidagi, Õnnepalu vaade eesti kirjandusele on ikkagi sekundaarne, sest see on reaktsioon juba olemas olevale. Olgu või negatiivne, olgu või tõrjuv – see pole Õnnepalu loomingus ju kaugelt esmakordne, identiteediküsimused, kuulumise paine (ja vastumeelsus) jne on saatnud teda algusest peale. Ja tõrjuv ta ju on kahtlusteta: "Kui oleksin võtnud palga, palgale saanud, oleks minust saanud eesti kirjanik. See oleks siis olnud ametlik. Lõplik. Aga see on hullem kui surm. Eesti kirjanik on üks liik elavaid surnuid. […] Tahaks ikka saada kirjanikuks, mitte eesti kirjanikuks." (lk 13) Kriitikat jätkub ka laiema (samavõrd kui veelgi kitsama, aga las see praegu jääb) kodumaise kultuuripildi suhtes: "Ainus kunstnik üldse, kes siit välja on pääsenud, on Arvo Pärt. […] Kui Pärt oleks jäänud Eestisse, oleks ta praegu lihtsalt üks natuke veider eesti helilooja. Natuke selline liiga lihtne, kristlik ka veel. Ta muidugi poleks kirjutanud kõiki neid teoseid, mis ta on kirjutanud. Igatahes ei teataks muus maailmas temast mitte midagi." (lk 36)
Kibedust on siin paiguti piisavalt, selles mu eelarvamus (mis ikkagi tugines millelegi ehk sotsiaalmeediasse postitatud tsitaatidele, üksikutele pealkirjadele jne) alt ei vedanud, aga raamatu tervikust tõtt-öelda kibedat muljet ei jää. Raamat tervikuna on tasakaalus ega erine Õnnepalu varasematest teostest eriti muu poolest, kui võib öelda, et see on läbivalt natuke lootusetum, natuke süngem.
Deemon koduuksel
Ja nõnda jõuame teose kolmanda teemani, mis on usutavasti tegelikult ikkagi kõige tähtsam. Ma arvan, et peamiselt on see raamat ikkagi depressioonist – ja ma tean, et lugejana ei ole mõistlik kirjanikke ja raamatutegelasi diagnoosida, aga siinkohal teeb seda lõpuks ka autor ise. Raamatu alguses ilmneb see rõhuva "Deemonina", kes ootab koduuksel, kes varitseb ja painab, kellega peab õppima elama, alles järelsõnas saab ta oma tavapärase nime depressioon – ehkki nähtavasti veidi pika hambaga, autor ei taha teda nõnda eriti nimetada, esinevad siingi lisaks eufemismid, näiteks meelemasenduse org, raskemeelsus ja madalik.
Aga korrelatsioon ei pea tähendama tingimata kausaalsust – põhjuslikkus võib osutuda teistpidiseks, kui see esmapilgul paistis. Võib-olla ei tekitanud meelemasendust "palgaskandaalile" järgnenud reaktsioonid, vaid hoopis "Deemon" kutsus esile palgast loobumise, lastes sedakaudu (aga ka muudel teedel) "madalikul" süveneda. Sest selgitusega, miks ta palgast loobus, jääb jutustaja paiguti isegi hätta: "Miks ma seda tegin? Tegelikku vastust ma ei tea, kuigi võin anda igasugu vastuseid, mis kõik on ka õiged. Aga ikkagi. No hakkas vastik." (lk 19) See kõlab küll nagu Deemoni kätetöö. Ja niisugusena, ma arvan, on ta siiras. Õieti ma usun, et Õnnepalu on alati siiras, ütlemise hetkel – ka siis, kui ta paar lõiku hiljem ütleb vastupidist. Kõik on õige. Või olgu selle järjekorra ja põhjuslikkusega, kuidas on, igal juhul on inimlik olla pidetu, on inimlik mõelda ja siis ümber mõelda. Ja uuesti ümber mõelda…
1 Vt nt Ektermann, M.; Triisberg, A. 2022. Kunstivaldkonna tasumäärad õiglasemaks! – Sirp, 14.01; Pauts, K. 2022. On aeg muuta honoraride maksmise kultuuri. – Müürileht, 04.01.
2 Vt lk 37. | Arvustus. Tõnu Õnnepalu "Palk": rüselus deemoniga meelemasenduse orus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raha on praegu vägagi teema ja väga hea, et on! Täpsemalt võib isegi öelda, et fookuses on neil päevil vabakutseliste rahakott – sellest räägiti koroonaaja alguses, mil kõne all olid peamiselt kriisiaegsed toetusmeetmed, aga arutelu pole nüüdki vaibunud, ehkki fookus on üldisem ja räägitakse õiglasest tasustamisest kui niisugusest 1. Rahast jutustab ka Õnnepalu talvepäevik "Palk" – kuigi ennetavalt olgu mainitud, et see ei ole kaugelt ainus, mis siin olemas ja oluline on.
Kirjaniku rahakott
Mis siin imestadagi. Teos on pandud kirja vahetult pärast Õnnepalu (teistkordset) kirjanikupalgast keeldumist ja nähtavasti on see tekitanud autorile mõningase trauma. Õieti on olnud traumaatilised "skandaali" järelkajad, nõnda kõneleb ta tookordsete rünnakute organiseeritud loomust: "Sain aru, et seekord on vastulöök organiseeritud, et viimaks ometi on kõik need, kes südames mu vastu on vimma ja kadedust kandnud (ikka mu olematu "edu" pärast), leidnud ettekäände. Ja ühisplatvormi." (lk 44) Ehkki organiseerituse aspekti taandab autor ise hiljem kirja pandud järelsõnas (osaliselt) fantaasiaks – nentides küll ka siis, et "midagi on siiski jäänud meie vahele. Mind ei usaldata enam" (lk 238) –, on kirjeldatu ikkagi kohutavalt agressiivne. Ta ei nimeta küll nimesid, aga paistab, et kõne all on eesti kirjanduse skeene asukad, kes palgast loobumisest haavununa autorit telefonitsi sõimasid. Igasugune taoline rünnak ongi emotsionaalne ja vastik, pole midagi imestada, et see nõnda kirja sai pandud – loodan muuhulgas, et asjaosalistel on praegu seepärast vähemalt piinlik, ja kui ei ole, siis seda hullem ja kahtlustada võib kaldumist empaatiavõimetusse.
Muidugi on rahateema keeruline – lahatakse siin ju seda, miks palgast loobuti, kui palju saab üks tuntud autor raamatu eest raha, kas autorid (olles "valerahategijad") üldse peaksid midagi küsima ja saama –, aga pealkirjast peale ongi tuldud ju mängima "lahtiste kaartidega". Samas ei saa öelda, et siitki oleks täiesti puudu huumor – kuigi raamatu üldtoon on tõsisem ja nalja saab palju vähem kui Õnnepalul tavaliselt. Nimelt loetleb autor siin oma varasemaidki palkasid (ehk ametikohti), mis on õige erinevad, aga ühine joon neis paistab olevat asjaolu, et ikka jäid nad õige üürikeseks, kuna autor ise oli pidetu (asjaolu, mille üle ta vaheldumisi piinlikkust ja uhkust näib tundvat). Iseäranis sümpaatne on kirjeldus lühikesest vahemikust kõrgepalgalise kultuuritöötajana: "Pärast rahareformi räägiti, et on isegi tuhandekrooniseid palkasid, see teeb praeguses vääringus 60 eurot. Ma sain tuhandekroonise palga. Olin kirjastuse Tuum juht. Mul oli kabinet Harju 1 Kirjanike majas, see oli sealt üüritud, pisike tuba, aga ikkagi keset vanalinna. Ma ostsin endale pintsaku ja lipsu, isegi lipsunõela, need olid siis väga moes. Istusin oma kabinetis. Seal ei olnud hoopiski midagi teha." (lk 85) Või palk välisministeeriumi "prantsuse lauast" ehk tööpost poliitikaosakonna teise büroo III sekretärina – kabinetis, kust avanes vaade vanalinnale ja merele: "Aga mis kasu on vaatest, kui sa ei tea, mida sa tegema pead?" (lk 88)
Eesti kirjanduse salty bitch 2
Minu (ja küllap paljude teistegi eesti kirjanduse väljal opereerijate) mõningane lugemiseelne ettevaatus raamatu suhtes tulenes aga järgmisest temaatilisest aspektist (ja niisuguses kausaalses seoses nad siin esmapilgul näivad): sekeldustest palga ümber liigutakse kohe edasi eesti kirjanduse (kui niisuguse?) kriitikasse.
Vahetult enne "Palga" lugemist sattusin nimelt vestlema ühe algaja kirjaniku, võib isegi öelda, et värske debütandiga. Õieti sai jutuajamine alguse sellest, et nimetatud autor tõdes, et loeb peaasjalikult inglise keeles ja pole üldse viimastel aastatel eesti kirjandusega kokku puutunud – välja arvatud, nagu nähtus, Õnnepalu "Palgaga". Maadlesin hetkeks kummalise (ja muidugi tendentsliku) tungiga öelda autorile midagi sellist, et äkki Õnnepalu "Palk" pole just peamine ja esmane koht, kust eesti kirjanduse kohta midagi väga representatiivset ammutada. Maadluse selle sooviga ma võitsin, aga kahtlustan, et mitte päris õigetel põhjustel, vaid pigem seepärast, et kes olen üldse mina, et niimoodi patroneerivalt kedagi õpetama kukkuda vms.
Alles hiljem (olles juba Õnnepalu "Palka" lugenud) sain esiteks aru omaenda totrast eelarvamusest ja teiseks hakkas närima tunne, et võib-olla just nimelt peaks Õnnepalu "Palk" olema üks esimesi sissevaateid (kuigi, jah, võib-olla kõige esimene siiski mitte…) sellesse vanasse heasse eesti kirjanduse värvilisse maailma. Mingisugune hoiatus, mis kõige muuga algusest peale kaasas käiks. Aga ilma kõige muuta ei saa muidugi kuidagi, Õnnepalu vaade eesti kirjandusele on ikkagi sekundaarne, sest see on reaktsioon juba olemas olevale. Olgu või negatiivne, olgu või tõrjuv – see pole Õnnepalu loomingus ju kaugelt esmakordne, identiteediküsimused, kuulumise paine (ja vastumeelsus) jne on saatnud teda algusest peale. Ja tõrjuv ta ju on kahtlusteta: "Kui oleksin võtnud palga, palgale saanud, oleks minust saanud eesti kirjanik. See oleks siis olnud ametlik. Lõplik. Aga see on hullem kui surm. Eesti kirjanik on üks liik elavaid surnuid. […] Tahaks ikka saada kirjanikuks, mitte eesti kirjanikuks." (lk 13) Kriitikat jätkub ka laiema (samavõrd kui veelgi kitsama, aga las see praegu jääb) kodumaise kultuuripildi suhtes: "Ainus kunstnik üldse, kes siit välja on pääsenud, on Arvo Pärt. […] Kui Pärt oleks jäänud Eestisse, oleks ta praegu lihtsalt üks natuke veider eesti helilooja. Natuke selline liiga lihtne, kristlik ka veel. Ta muidugi poleks kirjutanud kõiki neid teoseid, mis ta on kirjutanud. Igatahes ei teataks muus maailmas temast mitte midagi." (lk 36)
Kibedust on siin paiguti piisavalt, selles mu eelarvamus (mis ikkagi tugines millelegi ehk sotsiaalmeediasse postitatud tsitaatidele, üksikutele pealkirjadele jne) alt ei vedanud, aga raamatu tervikust tõtt-öelda kibedat muljet ei jää. Raamat tervikuna on tasakaalus ega erine Õnnepalu varasematest teostest eriti muu poolest, kui võib öelda, et see on läbivalt natuke lootusetum, natuke süngem.
Deemon koduuksel
Ja nõnda jõuame teose kolmanda teemani, mis on usutavasti tegelikult ikkagi kõige tähtsam. Ma arvan, et peamiselt on see raamat ikkagi depressioonist – ja ma tean, et lugejana ei ole mõistlik kirjanikke ja raamatutegelasi diagnoosida, aga siinkohal teeb seda lõpuks ka autor ise. Raamatu alguses ilmneb see rõhuva "Deemonina", kes ootab koduuksel, kes varitseb ja painab, kellega peab õppima elama, alles järelsõnas saab ta oma tavapärase nime depressioon – ehkki nähtavasti veidi pika hambaga, autor ei taha teda nõnda eriti nimetada, esinevad siingi lisaks eufemismid, näiteks meelemasenduse org, raskemeelsus ja madalik.
Aga korrelatsioon ei pea tähendama tingimata kausaalsust – põhjuslikkus võib osutuda teistpidiseks, kui see esmapilgul paistis. Võib-olla ei tekitanud meelemasendust "palgaskandaalile" järgnenud reaktsioonid, vaid hoopis "Deemon" kutsus esile palgast loobumise, lastes sedakaudu (aga ka muudel teedel) "madalikul" süveneda. Sest selgitusega, miks ta palgast loobus, jääb jutustaja paiguti isegi hätta: "Miks ma seda tegin? Tegelikku vastust ma ei tea, kuigi võin anda igasugu vastuseid, mis kõik on ka õiged. Aga ikkagi. No hakkas vastik." (lk 19) See kõlab küll nagu Deemoni kätetöö. Ja niisugusena, ma arvan, on ta siiras. Õieti ma usun, et Õnnepalu on alati siiras, ütlemise hetkel – ka siis, kui ta paar lõiku hiljem ütleb vastupidist. Kõik on õige. Või olgu selle järjekorra ja põhjuslikkusega, kuidas on, igal juhul on inimlik olla pidetu, on inimlik mõelda ja siis ümber mõelda. Ja uuesti ümber mõelda…
1 Vt nt Ektermann, M.; Triisberg, A. 2022. Kunstivaldkonna tasumäärad õiglasemaks! – Sirp, 14.01; Pauts, K. 2022. On aeg muuta honoraride maksmise kultuuri. – Müürileht, 04.01.
2 Vt lk 37.
### Response:
Arvustus. Tõnu Õnnepalu "Palk": rüselus deemoniga meelemasenduse orus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Asmanni sõnul näitab statistika, et töötajate nakatumine omikroni tõvega on kõrge, kuid haigestumine kulgeb kiiresti ja väheste sümptomitega.
Ettevõtte hinnangul võiks senise 10-päevase karantiininõude positiivse diagnoosi saanud inimestele, kellel sümptomeid ei ole, lühendada viiele päevale.
VKG teatel on ettevõtte töötajatest 90 protsenti vaktsineeritud ja samal ajal on kehtestatud ka maski kandmise ja hajutamise reeglid ning töötajaid kiirtestitakse.
"Terve perioodi jooksul oleme tööd korraldanud sellisena, et elutähtsate teenuste osutamine oleks tagatud. Omikroni tüve laialdase levikuga seoses on kontserni töötajatest 12 protsenti haiguslehel, sealhulgas haigestunutest 73 protsenti on seotud Covidiga," kirjutas ettevõte valitsusele.
"Ebaproportsionaalne ettevaatlikkuse printsiibi rakendamine kriisis ei võimalda riigis osutada nõutaval tasemel elutähtsaid teenuseid ja pärsib püsitootmisprotsessiga ettevõtete majandustegevust. Viie päevase karantiininõudega isolatsiooniaeg on kasutusel eesrindlikes riikides," kirjutas VKG pöördumises.
VKG juhib tähelepanu, et pandeemia on kestnud kaks aastat ja selle aja jooksul on ettevõte tegelenud igapäevaselt turvalise keskkonna loomisega, et tagada elutähtsa teenuse tagamine.
VKG varustab ettevõtete VKG Soojus ja VKG Energia alt elektri- ja soojusenergiaga Kohtla-Järve ja Jõhvi kaugküttepiirkondi.
"Haigestunute arv kasvab iga päevaga. Viimasel kuul on meie töötajate haigestumine kasvanud hüppeliselt. Seisame silmitsi olukorraga, kus elutähtsate teenuste osutamise tagamine on raskendatud," kirjutas VKG. | VKG soovib elutähtsate teenuste tagamiseks karantiini lühendamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Asmanni sõnul näitab statistika, et töötajate nakatumine omikroni tõvega on kõrge, kuid haigestumine kulgeb kiiresti ja väheste sümptomitega.
Ettevõtte hinnangul võiks senise 10-päevase karantiininõude positiivse diagnoosi saanud inimestele, kellel sümptomeid ei ole, lühendada viiele päevale.
VKG teatel on ettevõtte töötajatest 90 protsenti vaktsineeritud ja samal ajal on kehtestatud ka maski kandmise ja hajutamise reeglid ning töötajaid kiirtestitakse.
"Terve perioodi jooksul oleme tööd korraldanud sellisena, et elutähtsate teenuste osutamine oleks tagatud. Omikroni tüve laialdase levikuga seoses on kontserni töötajatest 12 protsenti haiguslehel, sealhulgas haigestunutest 73 protsenti on seotud Covidiga," kirjutas ettevõte valitsusele.
"Ebaproportsionaalne ettevaatlikkuse printsiibi rakendamine kriisis ei võimalda riigis osutada nõutaval tasemel elutähtsaid teenuseid ja pärsib püsitootmisprotsessiga ettevõtete majandustegevust. Viie päevase karantiininõudega isolatsiooniaeg on kasutusel eesrindlikes riikides," kirjutas VKG pöördumises.
VKG juhib tähelepanu, et pandeemia on kestnud kaks aastat ja selle aja jooksul on ettevõte tegelenud igapäevaselt turvalise keskkonna loomisega, et tagada elutähtsa teenuse tagamine.
VKG varustab ettevõtete VKG Soojus ja VKG Energia alt elektri- ja soojusenergiaga Kohtla-Järve ja Jõhvi kaugküttepiirkondi.
"Haigestunute arv kasvab iga päevaga. Viimasel kuul on meie töötajate haigestumine kasvanud hüppeliselt. Seisame silmitsi olukorraga, kus elutähtsate teenuste osutamise tagamine on raskendatud," kirjutas VKG.
### Response:
VKG soovib elutähtsate teenuste tagamiseks karantiini lühendamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarjaga liituvad Katie McGrath ("Supergirl"), Ray McKinnon ("Rectify"), Adam Shapiro ("Never Have I Ever"), Mark Musashi ("Fear the Walking Dead") ja Marina Mazepa ("Malignant").
McGrath kehastab kohtunikku, kes esimest korda astus üles "John Wicki" filmisarja kolmandas osas. Küll aga tulevad uute tegelastena ekraanidele McKinnon ja Shapiro, kelle kehastada jäävad Jenkinsi ja Lemmy rollid.
Lisaks teevad uues sarjas kaasa Mel Gibson, Colin Woodell, Hubert Point-Du Jour, Jessica Allain, Mishel Prada, Nhung Kate ja Ben Robson.
Sari jälgib ülemaailmse hotelliketi "Continental" kuritegelikku maailma. See on koht, mida külastavad mitmed palgamõrvarid.
Hetkel pole teada, millal "The Continental" ekraanidele jõuab. | "John Wicki" filmisarjal põhinev eellugu "The Continental" avaldas näitlejad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarjaga liituvad Katie McGrath ("Supergirl"), Ray McKinnon ("Rectify"), Adam Shapiro ("Never Have I Ever"), Mark Musashi ("Fear the Walking Dead") ja Marina Mazepa ("Malignant").
McGrath kehastab kohtunikku, kes esimest korda astus üles "John Wicki" filmisarja kolmandas osas. Küll aga tulevad uute tegelastena ekraanidele McKinnon ja Shapiro, kelle kehastada jäävad Jenkinsi ja Lemmy rollid.
Lisaks teevad uues sarjas kaasa Mel Gibson, Colin Woodell, Hubert Point-Du Jour, Jessica Allain, Mishel Prada, Nhung Kate ja Ben Robson.
Sari jälgib ülemaailmse hotelliketi "Continental" kuritegelikku maailma. See on koht, mida külastavad mitmed palgamõrvarid.
Hetkel pole teada, millal "The Continental" ekraanidele jõuab.
### Response:
"John Wicki" filmisarjal põhinev eellugu "The Continental" avaldas näitlejad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bojan Bogdanovic viskas Jazzi kasuks 23 punkti. Donovan Mitchell lisas 14 punkti, võttis kümme lauapalli ja andis kaheksa korvisöötu. Jazz mängis ilma Rudy Gobertita, kes on vigastusega väljas. Warriorsi parimad olid Jordan Poole 18 ja Stephen Curry 16 punktiga.
Domantas Sabonis kogus oma debüütmängus Sacramento Kingsi eest 22 punkti ja 14 lauapalli, võites Minnesota Timerwolvesi 132:119. Kingsi parim oli Harrison Barnes 30 punktiga. Timberwolvesi kasuks tõi D'Angelo Russell 29 punkti ja kümme resultatiivset söötu.
Domantas Sabonis & Jeremy Lamb came up HUGE for the @SacramentoKings in their debut! #SacramentoProud @Dsabonis11: 22 PTS, 14 REB, 5 AST @jlamb: 14 PTS, 6 REB, 5 AST, 2 BLK pic.twitter.com/CpAww1N1R7
— NBA (@NBA) February 10, 2022
Pascal Siakami arvele jäi 27 punkti ja 16 lauapalli, kui Toronto Raptors võitis võõrsil 117:98 Oklahoma City Thunderit. See oli Raptorsi seitsmes järjestikune võit, samas kui Thunder kaotas oma kolmanda järjestikuse mängu. Theo Maledon ja Aleksej Pokusevski viskasid mõlemad Thunderi eest 18 punkti.
Portland Trail Blazer lõpetas oma kuuemängulise kaotusteseeria, võttes koduväljakul 107:105 võidu Los Angeles Lakersi üle. Anfernee Simons viskas võitjate kasuks 29 punkti ning Jusuf Nurkic lisas 19 punkti ja 12 lauapalli. Viimasest kaheksast mängust kuuenda kaotuse saanud Lakersi eest viskas LeBron James 30 punkti.
Tulemused:
Cleveland – San Antonio 105:92
Charlotte – Chicago 109:121
Oklahoma City – Toronto 98:117
Sacramento – Minnesota 132:119
Utah – Golden State 111:85
Portland – LA Lakers 107:105 | Jazz katkestas Warriorsi võiduseeria, Sabonis tegi Kingsi eest debüüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bojan Bogdanovic viskas Jazzi kasuks 23 punkti. Donovan Mitchell lisas 14 punkti, võttis kümme lauapalli ja andis kaheksa korvisöötu. Jazz mängis ilma Rudy Gobertita, kes on vigastusega väljas. Warriorsi parimad olid Jordan Poole 18 ja Stephen Curry 16 punktiga.
Domantas Sabonis kogus oma debüütmängus Sacramento Kingsi eest 22 punkti ja 14 lauapalli, võites Minnesota Timerwolvesi 132:119. Kingsi parim oli Harrison Barnes 30 punktiga. Timberwolvesi kasuks tõi D'Angelo Russell 29 punkti ja kümme resultatiivset söötu.
Domantas Sabonis & Jeremy Lamb came up HUGE for the @SacramentoKings in their debut! #SacramentoProud @Dsabonis11: 22 PTS, 14 REB, 5 AST @jlamb: 14 PTS, 6 REB, 5 AST, 2 BLK pic.twitter.com/CpAww1N1R7
— NBA (@NBA) February 10, 2022
Pascal Siakami arvele jäi 27 punkti ja 16 lauapalli, kui Toronto Raptors võitis võõrsil 117:98 Oklahoma City Thunderit. See oli Raptorsi seitsmes järjestikune võit, samas kui Thunder kaotas oma kolmanda järjestikuse mängu. Theo Maledon ja Aleksej Pokusevski viskasid mõlemad Thunderi eest 18 punkti.
Portland Trail Blazer lõpetas oma kuuemängulise kaotusteseeria, võttes koduväljakul 107:105 võidu Los Angeles Lakersi üle. Anfernee Simons viskas võitjate kasuks 29 punkti ning Jusuf Nurkic lisas 19 punkti ja 12 lauapalli. Viimasest kaheksast mängust kuuenda kaotuse saanud Lakersi eest viskas LeBron James 30 punkti.
Tulemused:
Cleveland – San Antonio 105:92
Charlotte – Chicago 109:121
Oklahoma City – Toronto 98:117
Sacramento – Minnesota 132:119
Utah – Golden State 111:85
Portland – LA Lakers 107:105
### Response:
Jazz katkestas Warriorsi võiduseeria, Sabonis tegi Kingsi eest debüüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlust alustas hästi venelanna Natalja Neprjajeva, kes edestas 1,3 km vaheajapunktis kõiki konkurente ligi kümne sekundiga. Poolel maal näitasid parimat aega juba Therese Johaug ja soomlanna Kerttu Niskanen ning venelanna kaotas neile 6,2 sekundit.
Niskanen tegi seejärel tempot, kui oli 6,8 km peal Johaugist parem 10,1 sekundiga, ent norralanna lõpetas võistluse võimsalt ja võitis soomlanna ees kulla vaid 0,4-sekundilise eduga.
Ka pronksmedal läks neljapäeval Soome, kui Krista Pärmäkoski oli Neprjajevast finišis parem 0,1 sekundit. Johaugist jäi Pärmäkoskit lahutama 31,5 sekundit, soomlanna teenis samal distantsil Marit Björgeniga jagamisele läinud pronksi ka neli aastat tagasi.
Eestlannade parim oli Keidy Kaasiku, kes kaotas Johaugile 4.49,1 ja oli 60. Tema kaksikõde Kaidy (+5.44,4) oli 70. ja Aveli Uustalu (+7.39,9) 80.
Enne võistlust:
Suurfavoriidina läheb starti suusavahetusega sõidus oma karjääri esimese individuaalse kuldmedali võitnud Therese Johaug. "Tean, et teised tüdrukud on võitluseks valmis ja pean sõitma kiiresti, kui tahan taas oma unistuseni jõuda," rääkis norralanna reporteritele.
"Minu eesmärk nende mängude eel oli võita üks individuaalne kuld, see [suusavahetusega sõidu võit] tähendab palju. Aga kui oled juba kulda maitsnud, tahad enamat, seega jätkan tempokalt võistlemist," sõnas Johaug klassikasõidu eel. Norralanna arvas, et neljapäeval on tema peamisteks konkurentideks soomlannad Krista Pärmäkoski ja Kerttu Niskanen.
Stardis on ka kolm eestlannat: numbri all 33 läheb starti Kaidy Kaasiku, 65 Keidy Kaasiku ja 69 Aveli Uustalu. | Johaug võttis Niskaneni ees oma teise kulla vaid 0,4-sekundilise eduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlust alustas hästi venelanna Natalja Neprjajeva, kes edestas 1,3 km vaheajapunktis kõiki konkurente ligi kümne sekundiga. Poolel maal näitasid parimat aega juba Therese Johaug ja soomlanna Kerttu Niskanen ning venelanna kaotas neile 6,2 sekundit.
Niskanen tegi seejärel tempot, kui oli 6,8 km peal Johaugist parem 10,1 sekundiga, ent norralanna lõpetas võistluse võimsalt ja võitis soomlanna ees kulla vaid 0,4-sekundilise eduga.
Ka pronksmedal läks neljapäeval Soome, kui Krista Pärmäkoski oli Neprjajevast finišis parem 0,1 sekundit. Johaugist jäi Pärmäkoskit lahutama 31,5 sekundit, soomlanna teenis samal distantsil Marit Björgeniga jagamisele läinud pronksi ka neli aastat tagasi.
Eestlannade parim oli Keidy Kaasiku, kes kaotas Johaugile 4.49,1 ja oli 60. Tema kaksikõde Kaidy (+5.44,4) oli 70. ja Aveli Uustalu (+7.39,9) 80.
Enne võistlust:
Suurfavoriidina läheb starti suusavahetusega sõidus oma karjääri esimese individuaalse kuldmedali võitnud Therese Johaug. "Tean, et teised tüdrukud on võitluseks valmis ja pean sõitma kiiresti, kui tahan taas oma unistuseni jõuda," rääkis norralanna reporteritele.
"Minu eesmärk nende mängude eel oli võita üks individuaalne kuld, see [suusavahetusega sõidu võit] tähendab palju. Aga kui oled juba kulda maitsnud, tahad enamat, seega jätkan tempokalt võistlemist," sõnas Johaug klassikasõidu eel. Norralanna arvas, et neljapäeval on tema peamisteks konkurentideks soomlannad Krista Pärmäkoski ja Kerttu Niskanen.
Stardis on ka kolm eestlannat: numbri all 33 läheb starti Kaidy Kaasiku, 65 Keidy Kaasiku ja 69 Aveli Uustalu.
### Response:
Johaug võttis Niskaneni ees oma teise kulla vaid 0,4-sekundilise eduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Strolz oli kiirlaskumise järel neljandal kohal, aga edestas slaalomis kõiki konkurente ning sellest piisas, et koondajaga 2.31,43 kuldmedal võtta.
Hõbedale sõitis end norralane Aleksander Aamodt Kilde (+0,59), kes lõi viimati slaalomivõistlusel kaasa kaks aastat tagasi. Pronksi teenis kanadalane James Crawford (+0,68).
29-aastane Strolz sai kümne aasta eest juunioride MM-il ülisuurslaalomis pronksmedali, kuid suuremat edu ei olnud mees enne seda hooaega saavutanud. Oma esimese MK-punkti teenis ta 2018. aasta alguses; seejärel oli kuni 10. jaanuarini, mil Strolz võitis Adelbodenis üllatuslikult slaalomi, tema karjääri parimaks MK-kohaks kümnes.
Eelmisel suvel ei mahtunud Strolz Austria mäesuusakoondisesse, mis tähendas, et ta teenis treeningute jätkamiseks raha Dornbirnis politseinikuna töötades. Talvehooajaks valmistuti kahekesi koos samuti koondisest välja jäetud Marc Digruberiga.
Austerlase isa Hubert Strolz võitis 1988. aastal Calgarys samuti Alpi kahevõistluse, mis teeb neist esimese isa-poja duo, kes sel alal olümpiavõitjaks tulnud. Huvitavaks faktiks on see, et kuigi vanem Strolz teenis MK-sarjas hulgaliselt teisi kohti, sai ka tema oma karjääri ainsa MK-etapivõidu täpselt kuu aega enne Calgary olümpiakulda. | Suvel politseinikuna töötanud austerlane kordas isa kuldset saavutust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Strolz oli kiirlaskumise järel neljandal kohal, aga edestas slaalomis kõiki konkurente ning sellest piisas, et koondajaga 2.31,43 kuldmedal võtta.
Hõbedale sõitis end norralane Aleksander Aamodt Kilde (+0,59), kes lõi viimati slaalomivõistlusel kaasa kaks aastat tagasi. Pronksi teenis kanadalane James Crawford (+0,68).
29-aastane Strolz sai kümne aasta eest juunioride MM-il ülisuurslaalomis pronksmedali, kuid suuremat edu ei olnud mees enne seda hooaega saavutanud. Oma esimese MK-punkti teenis ta 2018. aasta alguses; seejärel oli kuni 10. jaanuarini, mil Strolz võitis Adelbodenis üllatuslikult slaalomi, tema karjääri parimaks MK-kohaks kümnes.
Eelmisel suvel ei mahtunud Strolz Austria mäesuusakoondisesse, mis tähendas, et ta teenis treeningute jätkamiseks raha Dornbirnis politseinikuna töötades. Talvehooajaks valmistuti kahekesi koos samuti koondisest välja jäetud Marc Digruberiga.
Austerlase isa Hubert Strolz võitis 1988. aastal Calgarys samuti Alpi kahevõistluse, mis teeb neist esimese isa-poja duo, kes sel alal olümpiavõitjaks tulnud. Huvitavaks faktiks on see, et kuigi vanem Strolz teenis MK-sarjas hulgaliselt teisi kohti, sai ka tema oma karjääri ainsa MK-etapivõidu täpselt kuu aega enne Calgary olümpiakulda.
### Response:
Suvel politseinikuna töötanud austerlane kordas isa kuldset saavutust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel hooajal Venemaa esiliigast kõrgseltskonda tõusnud Nižni Novgorod, kes hoiab poole hooaja järel 16 meeskonna konkurentsis 13. kohta, avas skoori juba teisel minutil. Karistuslöök mängiti kiiresti lahti ning pall jõudis Timur Suleimanovile, kes saatis selle Karl Andre Vallneri selja taha. Teistsugune tagasilöök tabas Levadiat veerandtunnise mängu järel, kui platsilt pidi lahkuma jalale liiga teinud Frank Liivak, vahendab Soccernet.ee.
Teise poolaja alguses jõudis Suleimanov taas värava üle rõõmustada, kuid äärekohtunik tõusis suluseisu märgiks lipu. Lõpuks sai Nižni Novgorod teise tabamuse siiski kätte, sest 75. minutil lõpetas pika soolo täpse löögiga Venemaa klubi keskkaitsja Viktor Aleksandrov.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Levadia kaotas kontrollmängus Venemaa kõrgliigaklubile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel hooajal Venemaa esiliigast kõrgseltskonda tõusnud Nižni Novgorod, kes hoiab poole hooaja järel 16 meeskonna konkurentsis 13. kohta, avas skoori juba teisel minutil. Karistuslöök mängiti kiiresti lahti ning pall jõudis Timur Suleimanovile, kes saatis selle Karl Andre Vallneri selja taha. Teistsugune tagasilöök tabas Levadiat veerandtunnise mängu järel, kui platsilt pidi lahkuma jalale liiga teinud Frank Liivak, vahendab Soccernet.ee.
Teise poolaja alguses jõudis Suleimanov taas värava üle rõõmustada, kuid äärekohtunik tõusis suluseisu märgiks lipu. Lõpuks sai Nižni Novgorod teise tabamuse siiski kätte, sest 75. minutil lõpetas pika soolo täpse löögiga Venemaa klubi keskkaitsja Viktor Aleksandrov.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Levadia kaotas kontrollmängus Venemaa kõrgliigaklubile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2021. aasta oli väga oluline aasta kogu Euroopa laevandusele teekonnal heitmevabade eesmärkide poole. Selleks võttis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) 2021. aasta juunis vastu ka vastavad meetmed.
Meetmete suur eesmärk on kuni 2026. aastani vähendada laevanduse süsinikuintensiivsust 11 protsenti ning rahvusvahelise laevanduse aastaseid kasvuhoonegaaside koguheiteid 2050. aastaks võrreldes 2008. aastaga vähemalt 50 protsenti.
Lisaks esitles Euroopa Komisjon 2021. aasta juulis "Fit for 55" ehk "Eesmärk 55" paketti, mis sisaldas ettepanekuid laevanduse kaasamiseks süsinikukaubandusse, samuti kütuste süsinikusisalduse, kütusekonteinerite tollimaksuvabastuse kaotamise ja alternatiivsete kütuste jaotustaristu kohta. Praktikas avaldavad need EL-i juhitud meetmed laevandusele suuremat survet, kui IMO oma otsustega seda tegelikult kavandas.
Fakt on see, et laevandusest tuleb praegusel ajal vähem kui kolm protsenti ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. See võib ühest vaatenurgast olla väike, kuid osatähtsus suureneb vastavalt sellele, kuidas teised energiatootmise või transpordisektorid hakkavad vähem saastama.
Kolm viisi heitkoguste vähendamiseks
Laevandusest tulenevaid heitkoguseid saab vähendada kolmel erineval viisil. Nendeks on nn laevakütusega seotud lahendused, muudatused laevade projekteerimises ja tehnoloogilised edusammud ning kõikvõimalikud operatiivlahendused, sh näiteks laevatüübi, sõidukiiruse valik jms.
Piltlikult öeldes on kogu merendussektoris praegu tormiline aeg. Seega on küsimus selles, millised on need head praktilised lahendused, mis suunavad merendussektorit heitmevabade eesmärkide poole.
Energiafirmad arutlevad praegu hoogsalt kütuselahenduste ja laevaehitajad uute tehnoloogiliste lahenduste teemadel, kuid sellele vaatamata lubavad just operatiivsed lahendused heitkoguste hulka kõige enam vähendada ja seda võimalikult väikese kuluga, vähemalt lühiajaliselt.
"On oluline, et juba n-ö laual olevates laevaprojektides arvestataks võimalikult palju keskkonnastandardeid."
Laevade kasutusiga on pea alati üle 20 aasta, isegi 30 või rohkem aastat. Seetõttu on oluline, et juba n-ö laual olevates laevaprojektides arvestataks võimalikult palju keskkonnastandardeid, et energialahendused oleksid võimalikult heitmevabad ning laeva energiavajadus miinimumtasemel, st vastavalt veetava lasti kogusele.
Laevale ei ole Eestis alternatiivi
Laevanduse osatähtsus Eesti väliskaubanduses on suur, mistõttu ei saa seda asendada teiste transpordiliikidega. Seega tuleb merendusvaldkonda ja selle tugisüsteemi reformida, et soodustada konkurentsivõimet ka süsinikuneutraalse majandusmudeli korral.
Süsinikneutraalse merenduse ärimudeli väljatöötamine eeldab muidugi kogu sektori kaasamist, alates kaubavedajatest kuni laevatehnoloogia arendajateni.
Selles valdkonnas on Eestis praegu võtmepositsioonil Tallinna Tehnikaülikool, mille teadlased oskavad välja pakkuda erinevaid lahendusi alates tehnoloogiast, sh uutest kütustest nagu näiteks vesinik, kuni erinevate operatiivsete lahendusteni välja, näiteks kuidas ja millist teed mööda jõuda kütusesäästliku laevanduse ja sadamategevuseni.
Tõsi, Eesti jaoks on see suur väljakutse, kuid ainus viis selle lahendamiseks põhineb teadusel, tehnoloogial ja kõrgelt koolitatud spetsialistidel ning nemad on meil Eestis olemas. | Ulla Pirita Tapaninen: merendussektor muutub roheliseks. Kuidas täpsemalt? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2021. aasta oli väga oluline aasta kogu Euroopa laevandusele teekonnal heitmevabade eesmärkide poole. Selleks võttis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) 2021. aasta juunis vastu ka vastavad meetmed.
Meetmete suur eesmärk on kuni 2026. aastani vähendada laevanduse süsinikuintensiivsust 11 protsenti ning rahvusvahelise laevanduse aastaseid kasvuhoonegaaside koguheiteid 2050. aastaks võrreldes 2008. aastaga vähemalt 50 protsenti.
Lisaks esitles Euroopa Komisjon 2021. aasta juulis "Fit for 55" ehk "Eesmärk 55" paketti, mis sisaldas ettepanekuid laevanduse kaasamiseks süsinikukaubandusse, samuti kütuste süsinikusisalduse, kütusekonteinerite tollimaksuvabastuse kaotamise ja alternatiivsete kütuste jaotustaristu kohta. Praktikas avaldavad need EL-i juhitud meetmed laevandusele suuremat survet, kui IMO oma otsustega seda tegelikult kavandas.
Fakt on see, et laevandusest tuleb praegusel ajal vähem kui kolm protsenti ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. See võib ühest vaatenurgast olla väike, kuid osatähtsus suureneb vastavalt sellele, kuidas teised energiatootmise või transpordisektorid hakkavad vähem saastama.
Kolm viisi heitkoguste vähendamiseks
Laevandusest tulenevaid heitkoguseid saab vähendada kolmel erineval viisil. Nendeks on nn laevakütusega seotud lahendused, muudatused laevade projekteerimises ja tehnoloogilised edusammud ning kõikvõimalikud operatiivlahendused, sh näiteks laevatüübi, sõidukiiruse valik jms.
Piltlikult öeldes on kogu merendussektoris praegu tormiline aeg. Seega on küsimus selles, millised on need head praktilised lahendused, mis suunavad merendussektorit heitmevabade eesmärkide poole.
Energiafirmad arutlevad praegu hoogsalt kütuselahenduste ja laevaehitajad uute tehnoloogiliste lahenduste teemadel, kuid sellele vaatamata lubavad just operatiivsed lahendused heitkoguste hulka kõige enam vähendada ja seda võimalikult väikese kuluga, vähemalt lühiajaliselt.
"On oluline, et juba n-ö laual olevates laevaprojektides arvestataks võimalikult palju keskkonnastandardeid."
Laevade kasutusiga on pea alati üle 20 aasta, isegi 30 või rohkem aastat. Seetõttu on oluline, et juba n-ö laual olevates laevaprojektides arvestataks võimalikult palju keskkonnastandardeid, et energialahendused oleksid võimalikult heitmevabad ning laeva energiavajadus miinimumtasemel, st vastavalt veetava lasti kogusele.
Laevale ei ole Eestis alternatiivi
Laevanduse osatähtsus Eesti väliskaubanduses on suur, mistõttu ei saa seda asendada teiste transpordiliikidega. Seega tuleb merendusvaldkonda ja selle tugisüsteemi reformida, et soodustada konkurentsivõimet ka süsinikuneutraalse majandusmudeli korral.
Süsinikneutraalse merenduse ärimudeli väljatöötamine eeldab muidugi kogu sektori kaasamist, alates kaubavedajatest kuni laevatehnoloogia arendajateni.
Selles valdkonnas on Eestis praegu võtmepositsioonil Tallinna Tehnikaülikool, mille teadlased oskavad välja pakkuda erinevaid lahendusi alates tehnoloogiast, sh uutest kütustest nagu näiteks vesinik, kuni erinevate operatiivsete lahendusteni välja, näiteks kuidas ja millist teed mööda jõuda kütusesäästliku laevanduse ja sadamategevuseni.
Tõsi, Eesti jaoks on see suur väljakutse, kuid ainus viis selle lahendamiseks põhineb teadusel, tehnoloogial ja kõrgelt koolitatud spetsialistidel ning nemad on meil Eestis olemas.
### Response:
Ulla Pirita Tapaninen: merendussektor muutub roheliseks. Kuidas täpsemalt? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pekingi olümpiamängudel peab sportlane koroonakarantiinist pääsemiseks andma kaks järjestikust negatiivset testi, milles on CT väärtus üle 40. Kui karantiinis on veedetud vähemalt nädal aega, piisab kolmest tulemusest, kus CT väärtuseks on vähemalt 35.
Kui Norra kahevõistluse suurim täht Jarl Magnus Riiber Pekingisse jõudes positiivse koroonaproovi andis, teatas Stuan NRK-le videointervjuud andes pisarsilmil, et tegemist on tema karjääri halvima päevaga. "Sellise teate saamine on justkui börsikrahh," sõnas Stuan siis.
Nädal on möödunud, milline on Riiberi ja Ilvese seis nüüd, kui suure mäe võistluseni on jäänud veel viis päeva?
"Riiberi CT näit tõuseb, aga on ikka veel veidi alla 30. Negatiivse testi jaoks peab andma proovi, mille tulemus on vähemalt 35. Veidi on veel aega," rääkis Stuan kolmapäeva õhtul Dagbladetile.
"Järgmine võistlus leiab aset 15. veebruaril. Kui saaksime ta paari päeva jooksul [karantiinihotellist] välja, saaks ta veidi rahulikumalt treenida ja näha, kas tema keha on võistlusteks valmis. Kui ei, on veel 17. veebruar, mil toimub meeskondlik võistlus."
Küll jagus Stuanil uudiseid, mis võivad Eesti spordisõprades lootust äratada. Kristjan Ilves reisis Pekingisse Riiberiga samal lennul ning andis samuti olümpiakülla jõudes positiivse proovi, ehk on Norra tähega pea sama kaua isolatsioonis viibinud. Küll on tema olukord Stuani sõnul parem: "tema CT väärtuseks on 32, ehk see läheneb [negatiivsele]," tõdes norralaste kahevõistluse pealik. | Norralased avaldasid lootust, et Ilves saab veel OM-il võistelda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pekingi olümpiamängudel peab sportlane koroonakarantiinist pääsemiseks andma kaks järjestikust negatiivset testi, milles on CT väärtus üle 40. Kui karantiinis on veedetud vähemalt nädal aega, piisab kolmest tulemusest, kus CT väärtuseks on vähemalt 35.
Kui Norra kahevõistluse suurim täht Jarl Magnus Riiber Pekingisse jõudes positiivse koroonaproovi andis, teatas Stuan NRK-le videointervjuud andes pisarsilmil, et tegemist on tema karjääri halvima päevaga. "Sellise teate saamine on justkui börsikrahh," sõnas Stuan siis.
Nädal on möödunud, milline on Riiberi ja Ilvese seis nüüd, kui suure mäe võistluseni on jäänud veel viis päeva?
"Riiberi CT näit tõuseb, aga on ikka veel veidi alla 30. Negatiivse testi jaoks peab andma proovi, mille tulemus on vähemalt 35. Veidi on veel aega," rääkis Stuan kolmapäeva õhtul Dagbladetile.
"Järgmine võistlus leiab aset 15. veebruaril. Kui saaksime ta paari päeva jooksul [karantiinihotellist] välja, saaks ta veidi rahulikumalt treenida ja näha, kas tema keha on võistlusteks valmis. Kui ei, on veel 17. veebruar, mil toimub meeskondlik võistlus."
Küll jagus Stuanil uudiseid, mis võivad Eesti spordisõprades lootust äratada. Kristjan Ilves reisis Pekingisse Riiberiga samal lennul ning andis samuti olümpiakülla jõudes positiivse proovi, ehk on Norra tähega pea sama kaua isolatsioonis viibinud. Küll on tema olukord Stuani sõnul parem: "tema CT väärtuseks on 32, ehk see läheneb [negatiivsele]," tõdes norralaste kahevõistluse pealik.
### Response:
Norralased avaldasid lootust, et Ilves saab veel OM-il võistelda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Armastuse võimas laine. Maarja Pärtna intervjuu Veronika Kivisillaga
Valentinipäeva eel vahetasime Veronika Kivisillaga mõtteid tema värske proosaluulekogu "Helsingi helistikud" üle, mille keskmes on armastus selle erinevates väljendumisvormides. Vestlus kulges meili teel rahulikus tempos, küsimustele vastas autor siin- ja ka sealpool Soome lahte.
MARTI JELTSOV: Teel süsinikust vabaks II. Mängureeglid ehk elektriturg
Peale tänase ja homse hinna on elektrituru ja kogu elektrisüsteemi pikaajalise toimepidevuse jaoks oluline hoopis hinnaprognoos 5, 10, 20 aasta pärast.
Eelmises artiklis tuli nentida, et see "mis on toonud meid siia, see enam edasi ei vii". Aga enne Eesti tulevikuenergeetika visiooni visandamist tuleks lugejale tutvustada energiakaubanduse peamisi mängureegleid ehk elektriturgu.
Elektrienergia on kaup. Kaup, mida on tarvis toota. Ja toota puhtalt. Seejärel tuleb toodetud elekter kusagilt kaugel asuvast jaamast mööda kaablite kiirteed kohalikku alajaama tuua (kõrge pingega nn põhivõrk) ja lõpuks tarbija kodukandis laiali jagada (madalama pingega nn jaotusvõrk). Elekter peab saabuma kasutajani täpselt sellisel hulgal ja ajahetkel, kui seda vaja on. Elektrienergiaga varustamise eest saab tarbija arve, kus on kirjas eraldi kulud tarbitud elektrienergia, võrguülekande tasude ning maksude (aktsiis ja käibemaks) eest. Lisandub taastuvenergia tasu.
ALLAN NIIDU: Energeetika ja kütuste tulevik ehk Viiekümne viiendaks vormi
Euroopa Liidu plaan "Fit for 55" määratleb käesoleva seisuga ka Eesti energeetika ja kütuste tuleviku. Plaan sisaldab kokku nelja põhilist meedet.
STEFAN GROOTE: Mis toimub kõrgharidussektoris?
Haridusleppe keskne sõnum – kvaliteetne, kättesaadav ja stabiilselt rahastatud haridus on rahva heaolule ja ühiskonna kestma jäämisele strateegiliselt määrava tähtsusega.
Infotehnoloogia (IT) eriala kui Tartu ülikooli hinnatumaid oli alles hiljuti ajakirjanduses esil, kuna vähendati vastuvõetavate tudengite arvu. Selge on, et IT-erialade õpetamist takistab õppejõudude nappus, mille üks põhjus on nende madal ja ebastabiilne palk. Samuti nõuavad ülikoolide rektorid tegevustoetuse 15%-list tõusu, ähvardades vastasel juhul jätta haridus- ja teadusministeeriumiga halduslepingud sõlmimata. Mis toimub Eesti kõrgharidussektoris ja mis põhjustab nii tuliseid reaktsioone?
Lääs ei suuda ida tõsiselt võtta. Valle-Sten Maiste intervjueeris Urmas Hõbepaplit
Urmas Hõbepappel: "Hommikumaid peetakse eksootilisteks, feminiinseteks ja ebaratsionaalseteks, andmata endale aru, et selline hinnang peegeldab pigem lääne ühiskonna soovi näha end maskuliinse ja mõistuslikuna."
Tartu ülikooli Aasia keskuse analüütiku ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõu Urmas Hõbepapli uurimisteemade hulka kuuluvad ajaloo- ja identiteedipoliitika, ida ja lääne kultuuri kokkupuuted ning Hiina Rahvavabariigi ühiskond ja poliitika – teemad, mis ongi alljärgnevas jutuks.
REET VARBLANE: Õiglane tasu
Loodetavasti rabeleme ühiselt välja nokk-kinni-saba-lahti olukorrast. Aga seni katsume lähtuda tegelikkusest, kuhu mahuvad nii Tallinna Kunstihoone kui ka Voronja galerii.
Maarin Ektermann ja Airi Triisberg on teinud suure ja igati kiiduväärt töö (vt Sirp 14. I): nad mitte ainult ei ole kunstnike ja ka teiste kunstitöötajate õiglase tasustamise teemat kuumana hoidnud, vaid on töötanud välja selged ja ka vettpidavad mõõdikud, mille järgi õiglast tasu maksta. See pole vaid kahe idealisti unistus, sest eelnenud aruteludesse kaasati kunstnikke, kunstitöötajaid ja institutsioonide esindajaid. Et asi ei jääks pelgalt soovunelmaks, on Ektermann ja Triisberg kutsunud kunstitöötajaid – kunstnikke, kuraatoreid, tekstikirjutajaid – üles ignoreerima ebaeetilisi tööandjaid, kes ei järgi väljatöötatud mõõdikuid.
MEETA MOROZOV: Januslik jaanuar
Januse kaks nägu võiksid kontserdielus printsiibina kohal olla ka järgmistel kuudel, sest eks olegi õnnestumise võti ju eri vaatenurkade tasakaal.
Aasta esimene kuu võlgneb teatavasti nimetuse rooma jumalale Janusele, keda kujutati tavaliselt kahe peaga, millest üks vaatab minevikku, teine tulevikku. Üht ei saa olla teiseta: Janus on ülemineku, alguse ja lõpu, avanevate ning sulguvate uste sümbol.
Kalevipojad ja -tütred. Tauno Vahter intervjueeris Moonika Siimetsa
Intervjuus Tauno Vahterile avaldab uue dokumentaalfilmi "2 tundi õnneni" režissöör ja stsenarist Moonika Siimets, mis suhe on tal Eesti-Soome rändega ja kuidas selleteemaline dokk teoks sai.
ARABELLA AABRAMS: Kas arhitektuur ravib või vajab ravi?
Endale maailma ehitades ei arvesta me kummalisel kombel just liiga palju oma tervise või heaoluga, rääkimata ehitatud keskkonna edendamisest.
Elame ajastul, mil tervis on tõusnud tähelepanu keskmesse. Nii mõnigi, kes on keskkonnas enda ümber vaadanud ning nähtu üle lühemat või pikemat aega pead murdnud, on küllap jõudnud taipamiseni, et endale maailma ehitades ei arvesta me kummalisel kombel just liiga palju oma tervise või heaoluga, rääkimata ehitatud keskkonna edendamisest. Tõsi, enamasti täidavad eluhooned küll tervise seisukohalt üht tähtsat eesmärki: tagavad mõnusa sisekliima, kus tuntakse ennast turvaliselt ja meeldivalt. Sellest üksi on aga ilmselgelt vähe. Hoopis kõrvale on jäänud muud aspektid, mis puudutavad meeli ja nende kasutamist ning teravdamist, maailma paremat tajumist, füüsilist aktiivsust, sotsiaalseid vajadusi. Seda kõike on ehitatud keskkond suuteline mõjutama ja juhtima.
KATRIN PAUTS: Millest mõtled, kirjanik? Kadunud põlvkond ja lootus
Nagu tavaliselt, läks mul kaamose ajal rütm sassi: magan kogu päeva, virgun alles 16 paiku ja olen siis järgmise hommikuni ärkvel. Loll tsükkel, mis võtab võimust salalikult ning end sellest välja kangutada on ääretult vaevarikas. Hetk pärast südaööd värskendan telefonis infot, et näha, mitu minutit hiljem päike täna loojub. See pakub suurt lohutust. Päev on juba rohkem kui tund aega pikem kui aastaringi pimedaimas punktis, meedias aga kuulutatakse üha suurema kindlustundega rõhuva katkuaja peatset lõppu.
Arvustamisel
Peter Frankopani "Uued Siiditeed. Maailma olevik ja tulevik"
Veronika Kivisilla "Helsingi helistikud"
Katrin Väli "Kasvab tagasi lindudeks. Luuletusi 1978–2021"
Eesti Kontserdi festival "Mustonenfest"
Eesti Kooriühingu aastapreemiate gala
kontsert "Sinu sülle"
näitused: "Heli. Müra. Ruum", Juss Piho "Üleval ja all" ja Ove Büttneri retrospektiiv
Endla teatri "Ma teenindasin Inglise kuningat" ja "Valgusingel"
"Tants. Tehnika. Keha"
dokumentaalfilmid: "2 tundi õnneni", "Põlvkond piiri taga" ja "Raul Vaiksoo. Pätt või pühak" | Reedel Sirbis armastuse võimas laine, õiglased palgad, "2 tundi õnneni" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Armastuse võimas laine. Maarja Pärtna intervjuu Veronika Kivisillaga
Valentinipäeva eel vahetasime Veronika Kivisillaga mõtteid tema värske proosaluulekogu "Helsingi helistikud" üle, mille keskmes on armastus selle erinevates väljendumisvormides. Vestlus kulges meili teel rahulikus tempos, küsimustele vastas autor siin- ja ka sealpool Soome lahte.
MARTI JELTSOV: Teel süsinikust vabaks II. Mängureeglid ehk elektriturg
Peale tänase ja homse hinna on elektrituru ja kogu elektrisüsteemi pikaajalise toimepidevuse jaoks oluline hoopis hinnaprognoos 5, 10, 20 aasta pärast.
Eelmises artiklis tuli nentida, et see "mis on toonud meid siia, see enam edasi ei vii". Aga enne Eesti tulevikuenergeetika visiooni visandamist tuleks lugejale tutvustada energiakaubanduse peamisi mängureegleid ehk elektriturgu.
Elektrienergia on kaup. Kaup, mida on tarvis toota. Ja toota puhtalt. Seejärel tuleb toodetud elekter kusagilt kaugel asuvast jaamast mööda kaablite kiirteed kohalikku alajaama tuua (kõrge pingega nn põhivõrk) ja lõpuks tarbija kodukandis laiali jagada (madalama pingega nn jaotusvõrk). Elekter peab saabuma kasutajani täpselt sellisel hulgal ja ajahetkel, kui seda vaja on. Elektrienergiaga varustamise eest saab tarbija arve, kus on kirjas eraldi kulud tarbitud elektrienergia, võrguülekande tasude ning maksude (aktsiis ja käibemaks) eest. Lisandub taastuvenergia tasu.
ALLAN NIIDU: Energeetika ja kütuste tulevik ehk Viiekümne viiendaks vormi
Euroopa Liidu plaan "Fit for 55" määratleb käesoleva seisuga ka Eesti energeetika ja kütuste tuleviku. Plaan sisaldab kokku nelja põhilist meedet.
STEFAN GROOTE: Mis toimub kõrgharidussektoris?
Haridusleppe keskne sõnum – kvaliteetne, kättesaadav ja stabiilselt rahastatud haridus on rahva heaolule ja ühiskonna kestma jäämisele strateegiliselt määrava tähtsusega.
Infotehnoloogia (IT) eriala kui Tartu ülikooli hinnatumaid oli alles hiljuti ajakirjanduses esil, kuna vähendati vastuvõetavate tudengite arvu. Selge on, et IT-erialade õpetamist takistab õppejõudude nappus, mille üks põhjus on nende madal ja ebastabiilne palk. Samuti nõuavad ülikoolide rektorid tegevustoetuse 15%-list tõusu, ähvardades vastasel juhul jätta haridus- ja teadusministeeriumiga halduslepingud sõlmimata. Mis toimub Eesti kõrgharidussektoris ja mis põhjustab nii tuliseid reaktsioone?
Lääs ei suuda ida tõsiselt võtta. Valle-Sten Maiste intervjueeris Urmas Hõbepaplit
Urmas Hõbepappel: "Hommikumaid peetakse eksootilisteks, feminiinseteks ja ebaratsionaalseteks, andmata endale aru, et selline hinnang peegeldab pigem lääne ühiskonna soovi näha end maskuliinse ja mõistuslikuna."
Tartu ülikooli Aasia keskuse analüütiku ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõu Urmas Hõbepapli uurimisteemade hulka kuuluvad ajaloo- ja identiteedipoliitika, ida ja lääne kultuuri kokkupuuted ning Hiina Rahvavabariigi ühiskond ja poliitika – teemad, mis ongi alljärgnevas jutuks.
REET VARBLANE: Õiglane tasu
Loodetavasti rabeleme ühiselt välja nokk-kinni-saba-lahti olukorrast. Aga seni katsume lähtuda tegelikkusest, kuhu mahuvad nii Tallinna Kunstihoone kui ka Voronja galerii.
Maarin Ektermann ja Airi Triisberg on teinud suure ja igati kiiduväärt töö (vt Sirp 14. I): nad mitte ainult ei ole kunstnike ja ka teiste kunstitöötajate õiglase tasustamise teemat kuumana hoidnud, vaid on töötanud välja selged ja ka vettpidavad mõõdikud, mille järgi õiglast tasu maksta. See pole vaid kahe idealisti unistus, sest eelnenud aruteludesse kaasati kunstnikke, kunstitöötajaid ja institutsioonide esindajaid. Et asi ei jääks pelgalt soovunelmaks, on Ektermann ja Triisberg kutsunud kunstitöötajaid – kunstnikke, kuraatoreid, tekstikirjutajaid – üles ignoreerima ebaeetilisi tööandjaid, kes ei järgi väljatöötatud mõõdikuid.
MEETA MOROZOV: Januslik jaanuar
Januse kaks nägu võiksid kontserdielus printsiibina kohal olla ka järgmistel kuudel, sest eks olegi õnnestumise võti ju eri vaatenurkade tasakaal.
Aasta esimene kuu võlgneb teatavasti nimetuse rooma jumalale Janusele, keda kujutati tavaliselt kahe peaga, millest üks vaatab minevikku, teine tulevikku. Üht ei saa olla teiseta: Janus on ülemineku, alguse ja lõpu, avanevate ning sulguvate uste sümbol.
Kalevipojad ja -tütred. Tauno Vahter intervjueeris Moonika Siimetsa
Intervjuus Tauno Vahterile avaldab uue dokumentaalfilmi "2 tundi õnneni" režissöör ja stsenarist Moonika Siimets, mis suhe on tal Eesti-Soome rändega ja kuidas selleteemaline dokk teoks sai.
ARABELLA AABRAMS: Kas arhitektuur ravib või vajab ravi?
Endale maailma ehitades ei arvesta me kummalisel kombel just liiga palju oma tervise või heaoluga, rääkimata ehitatud keskkonna edendamisest.
Elame ajastul, mil tervis on tõusnud tähelepanu keskmesse. Nii mõnigi, kes on keskkonnas enda ümber vaadanud ning nähtu üle lühemat või pikemat aega pead murdnud, on küllap jõudnud taipamiseni, et endale maailma ehitades ei arvesta me kummalisel kombel just liiga palju oma tervise või heaoluga, rääkimata ehitatud keskkonna edendamisest. Tõsi, enamasti täidavad eluhooned küll tervise seisukohalt üht tähtsat eesmärki: tagavad mõnusa sisekliima, kus tuntakse ennast turvaliselt ja meeldivalt. Sellest üksi on aga ilmselgelt vähe. Hoopis kõrvale on jäänud muud aspektid, mis puudutavad meeli ja nende kasutamist ning teravdamist, maailma paremat tajumist, füüsilist aktiivsust, sotsiaalseid vajadusi. Seda kõike on ehitatud keskkond suuteline mõjutama ja juhtima.
KATRIN PAUTS: Millest mõtled, kirjanik? Kadunud põlvkond ja lootus
Nagu tavaliselt, läks mul kaamose ajal rütm sassi: magan kogu päeva, virgun alles 16 paiku ja olen siis järgmise hommikuni ärkvel. Loll tsükkel, mis võtab võimust salalikult ning end sellest välja kangutada on ääretult vaevarikas. Hetk pärast südaööd värskendan telefonis infot, et näha, mitu minutit hiljem päike täna loojub. See pakub suurt lohutust. Päev on juba rohkem kui tund aega pikem kui aastaringi pimedaimas punktis, meedias aga kuulutatakse üha suurema kindlustundega rõhuva katkuaja peatset lõppu.
Arvustamisel
Peter Frankopani "Uued Siiditeed. Maailma olevik ja tulevik"
Veronika Kivisilla "Helsingi helistikud"
Katrin Väli "Kasvab tagasi lindudeks. Luuletusi 1978–2021"
Eesti Kontserdi festival "Mustonenfest"
Eesti Kooriühingu aastapreemiate gala
kontsert "Sinu sülle"
näitused: "Heli. Müra. Ruum", Juss Piho "Üleval ja all" ja Ove Büttneri retrospektiiv
Endla teatri "Ma teenindasin Inglise kuningat" ja "Valgusingel"
"Tants. Tehnika. Keha"
dokumentaalfilmid: "2 tundi õnneni", "Põlvkond piiri taga" ja "Raul Vaiksoo. Pätt või pühak"
### Response:
Reedel Sirbis armastuse võimas laine, õiglased palgad, "2 tundi õnneni" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki sõnul oli möödunud aasta Eesti majanduses kiire kasvu aasta. "Eesti SKP kasv on olnud Euroopa riikide seas üks kiiremaid ja kasvanud isegi võrreldes 2019. aastaga ehk võrreldes pandeemiaeelse ajaga," ütles ta.
"Samas jääb meid 2021. aastast saatma jätkuv tervisekriis, kiiresti tõusvad kinnisvarahinnad, tarneahela probleemidest tingitud uute autode ja muude seadmete piiratud kättesaadavus, teise samba pensionirahade turule tulek ning mitmekordselt kasvanud energiahinnad," sõnas Rink.
Panga tulud ulatusid 2021. aastal 39 miljoni euroni, kasvades aastaga 8 miljonit eurot ehk 26 protsenti. Suurima panuse tulude kasvu andsid neto intressitulud, mis kasvasid aastaga veerandi võrra ehk 7,2 miljonit eurot.
Coop Panga puhaskasum oli 2021. aastal 13,5 miljoni eurot, kasvades aastaga 85 protsenti. Pangal oli aasta lõpu seisuga 27 799 aktsionäri, aastaga lisandus 14 932 aktsionäri.
2021. aastal tegi suure panga klientide aktiivsus ja aina rohkemate jaoks on Coop kodupank. "Sellest lähtuvalt kasvasid aastaga just kodumaised nõudmiseni hoiused ning oleme jätkuvalt vähendamas rahvusvaheliste hoiuste vahendusplatvormide kaudu kaasatatud kallimaid tähtajalisi hoiuseid," rääkis Rink.
Panga hoiuste maht kerkis mullu 45 protsenti 1,1 miljardi euroni. Nõudmiseni hoiused kasvasid aastaga 71 protsenti ja tähtajalised hoiused 27 protsenti.
Coop Panga laenuportfell ulatus aasta lõpus 953 miljoni euroni, kasvades 42 protsenti. Ärilaenu portfell kasvas 64 protsenti ja kodulaenu portfell 39 protsenti. Liisingu portfell kasvas 17 protsenti ja tarbimisfinantseerimise portfell ühe protsendi võrra. Panga laenude turuosa kasvas aastaga 3,4 protsendilt 4,4 portsendini.
"Järgmise viie aasta jooksul, täpsemalt 2027. aasta alguseks, on meie strateegiline eesmärk kasvatada Coop Panga turuosa Eestis 10 protsendini ja laenuportfell 2 miljardi euroni ning jõuda seeläbi positsioonile, kus iga kümnes eestimaalane arveldab Coop Pangas – see tähendab vähemalt 150 000 arveldavat klienti," sõnas Rink. | Coop Pank kasvatas mullu jõudsalt nii klientide arvu kui ka kasumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki sõnul oli möödunud aasta Eesti majanduses kiire kasvu aasta. "Eesti SKP kasv on olnud Euroopa riikide seas üks kiiremaid ja kasvanud isegi võrreldes 2019. aastaga ehk võrreldes pandeemiaeelse ajaga," ütles ta.
"Samas jääb meid 2021. aastast saatma jätkuv tervisekriis, kiiresti tõusvad kinnisvarahinnad, tarneahela probleemidest tingitud uute autode ja muude seadmete piiratud kättesaadavus, teise samba pensionirahade turule tulek ning mitmekordselt kasvanud energiahinnad," sõnas Rink.
Panga tulud ulatusid 2021. aastal 39 miljoni euroni, kasvades aastaga 8 miljonit eurot ehk 26 protsenti. Suurima panuse tulude kasvu andsid neto intressitulud, mis kasvasid aastaga veerandi võrra ehk 7,2 miljonit eurot.
Coop Panga puhaskasum oli 2021. aastal 13,5 miljoni eurot, kasvades aastaga 85 protsenti. Pangal oli aasta lõpu seisuga 27 799 aktsionäri, aastaga lisandus 14 932 aktsionäri.
2021. aastal tegi suure panga klientide aktiivsus ja aina rohkemate jaoks on Coop kodupank. "Sellest lähtuvalt kasvasid aastaga just kodumaised nõudmiseni hoiused ning oleme jätkuvalt vähendamas rahvusvaheliste hoiuste vahendusplatvormide kaudu kaasatatud kallimaid tähtajalisi hoiuseid," rääkis Rink.
Panga hoiuste maht kerkis mullu 45 protsenti 1,1 miljardi euroni. Nõudmiseni hoiused kasvasid aastaga 71 protsenti ja tähtajalised hoiused 27 protsenti.
Coop Panga laenuportfell ulatus aasta lõpus 953 miljoni euroni, kasvades 42 protsenti. Ärilaenu portfell kasvas 64 protsenti ja kodulaenu portfell 39 protsenti. Liisingu portfell kasvas 17 protsenti ja tarbimisfinantseerimise portfell ühe protsendi võrra. Panga laenude turuosa kasvas aastaga 3,4 protsendilt 4,4 portsendini.
"Järgmise viie aasta jooksul, täpsemalt 2027. aasta alguseks, on meie strateegiline eesmärk kasvatada Coop Panga turuosa Eestis 10 protsendini ja laenuportfell 2 miljardi euroni ning jõuda seeläbi positsioonile, kus iga kümnes eestimaalane arveldab Coop Pangas – see tähendab vähemalt 150 000 arveldavat klienti," sõnas Rink.
### Response:
Coop Pank kasvatas mullu jõudsalt nii klientide arvu kui ka kasumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu alguses jätsid mõlemad võistkonnad eestlased pingile. Esimese geimi 25:20 võitnud Roeselare kaotas järgmise geimi 14:25 ja kolmanda juba napimalt 20:25. Kolmes avageimis vahetusest sekkunud Tammearu sai neljandaks algkoosseisu ja tõestas kõrget mänguklassi, lahendades selles geimis rünnakuid 63-protsendiliselt, vahendab Võrkpall24.ee.
Põnevas lõpplahenduses oli Knackil kasutada mitu geimpalli ning seisul 28:28 pidi võistkonna põhiründaja Matthijs Verhanneman trauma tõttu platsilt lahkuma. Roeselare võitis aga lõpuks geimi 31:29 ja mängimisele tuli veel üks geim.
Neljanda geimi põnevas lõpus sai Friedrichshafeni poolel esimesed eesliiniminutid seni servivahetusena mängus käinud Aganits, kes jäi algkoosseisu ka viiendaks geimiks. Teisel platsipoolel jätkas põhikuuikus Tammearu, kes lõi 12:9 eduseisul maha kaks palli ja 15:11 seisuga võitiski kodumeeskond pika ja põneva matši.
Tammearu kogus kahe täisgeimi ja mõne vahetushetkega kümme punkti (+9) ja näitas oma võistkonna parimat rünnakuprotsenti (60%). Aganits panustas Friedrichshafeni mängu ühe rünnakupunktiga (+1).
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Tammearu aitas Roeselare Aganitsa koduklubi vastu võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu alguses jätsid mõlemad võistkonnad eestlased pingile. Esimese geimi 25:20 võitnud Roeselare kaotas järgmise geimi 14:25 ja kolmanda juba napimalt 20:25. Kolmes avageimis vahetusest sekkunud Tammearu sai neljandaks algkoosseisu ja tõestas kõrget mänguklassi, lahendades selles geimis rünnakuid 63-protsendiliselt, vahendab Võrkpall24.ee.
Põnevas lõpplahenduses oli Knackil kasutada mitu geimpalli ning seisul 28:28 pidi võistkonna põhiründaja Matthijs Verhanneman trauma tõttu platsilt lahkuma. Roeselare võitis aga lõpuks geimi 31:29 ja mängimisele tuli veel üks geim.
Neljanda geimi põnevas lõpus sai Friedrichshafeni poolel esimesed eesliiniminutid seni servivahetusena mängus käinud Aganits, kes jäi algkoosseisu ka viiendaks geimiks. Teisel platsipoolel jätkas põhikuuikus Tammearu, kes lõi 12:9 eduseisul maha kaks palli ja 15:11 seisuga võitiski kodumeeskond pika ja põneva matši.
Tammearu kogus kahe täisgeimi ja mõne vahetushetkega kümme punkti (+9) ja näitas oma võistkonna parimat rünnakuprotsenti (60%). Aganits panustas Friedrichshafeni mängu ühe rünnakupunktiga (+1).
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Tammearu aitas Roeselare Aganitsa koduklubi vastu võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministeerium saatis korrakaitsjatele kõikjal Ameerika Ühendriikides teate, et nendeni on jõudnud sõnumid sellest, kuidas veokijuhid plaanivad blokeerida suurlinnade teid. Ajend on sama, mis Kanada meeleavaldustel – veokijuhtidele kehtestatud vaktsineerimiskohustus.
Veokite konvoi algab tõenäoliselt veebruari keskel Californiast ja jõuab Washingtoni märtsi keskel, vahendas CNN ministeeriumi teadet.
See omakorda võib mõjutada pühapäeval toimuvat Ameerika jalgpalli liiga NFL-i finaalmängu Super Bowl. Samuti president Joe Bideni 1. märtsil peetavat kõnet olukorrast riigis.
Veokijuhid on Kanadas meelt avaldanud ligi kaks nädalat, blokeerides nii Ottawa tänavaid kui ka kaks piiripunkti Ameerika Ühendriikidega. | Ministeerium: veokijuhid plaanivad ka USA-s teid blokeerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministeerium saatis korrakaitsjatele kõikjal Ameerika Ühendriikides teate, et nendeni on jõudnud sõnumid sellest, kuidas veokijuhid plaanivad blokeerida suurlinnade teid. Ajend on sama, mis Kanada meeleavaldustel – veokijuhtidele kehtestatud vaktsineerimiskohustus.
Veokite konvoi algab tõenäoliselt veebruari keskel Californiast ja jõuab Washingtoni märtsi keskel, vahendas CNN ministeeriumi teadet.
See omakorda võib mõjutada pühapäeval toimuvat Ameerika jalgpalli liiga NFL-i finaalmängu Super Bowl. Samuti president Joe Bideni 1. märtsil peetavat kõnet olukorrast riigis.
Veokijuhid on Kanadas meelt avaldanud ligi kaks nädalat, blokeerides nii Ottawa tänavaid kui ka kaks piiripunkti Ameerika Ühendriikidega.
### Response:
Ministeerium: veokijuhid plaanivad ka USA-s teid blokeerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaaegu terve Davise muusikakataloog salvestati aastatel 1964–1975, kuid tema mõju on tunda olnud aastakümneid.
Davise esimesed singlid ilmusid tema sünninime Betty Mabry alt, sealhulgas ka tema 1964. aasta populaarne lugu "Get Ready for Betty".
1970. aastatel andis Davis välja kolm albumit: "Betty Davis" (1973), "They Say I'm Different" (1974) ja "Nasty Gal" (1975). Davise albumite puhul iseloomustati teda kui naist, kes on oma ajast ees.
Kuigi ükski funk- album ei toonud Davisele kommertslikku edu, saavutas laulja oma laulusõnadega kultuse. Tema avameelne ja vabastav hoiak lõi järgmisel kümnendil teed selliste kunstnike jaoks nagu Prince ja Madonna. | Suri laulja Betty Davis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaaegu terve Davise muusikakataloog salvestati aastatel 1964–1975, kuid tema mõju on tunda olnud aastakümneid.
Davise esimesed singlid ilmusid tema sünninime Betty Mabry alt, sealhulgas ka tema 1964. aasta populaarne lugu "Get Ready for Betty".
1970. aastatel andis Davis välja kolm albumit: "Betty Davis" (1973), "They Say I'm Different" (1974) ja "Nasty Gal" (1975). Davise albumite puhul iseloomustati teda kui naist, kes on oma ajast ees.
Kuigi ükski funk- album ei toonud Davisele kommertslikku edu, saavutas laulja oma laulusõnadega kultuse. Tema avameelne ja vabastav hoiak lõi järgmisel kümnendil teed selliste kunstnike jaoks nagu Prince ja Madonna.
### Response:
Suri laulja Betty Davis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõtte juhtkonna teatel ületasid tulemused ehitushindade kiire kasvu ja tarneahelate probleeme arvestades aastataguseid ootusi.
"Ehituse peatöövõtu turuolukord pole paranenud, lisaks suurendab ebakindlust tõusev inflatsioon, mis vastumeetmete puudumisel ähvardab kõikide hindade spiraalse tõusuga. Pikaajaliste fikseeritud hinnaga lepingutega kaasnevad suured riskid, mida ainuüksi ehituse peatöövõtjad ei suuda enda kanda võtta, lahenduseks võiks olla paindlikum hinnastamine," teatas Merko.
Ehitusfirma teatel on turul raskusi sõlmitud lepingute tähteaegsel täitmisel ja oodata võib ka uute ehitusobjektide kallinemist.
Tellimusi lisandub lao- ja logistikasektoris, tuule-energia segmendis ning avaliku sektori objektides, mida ei saa edasi lükata.
Aasta kokkuvõttes on kinnisvaraarenduse osakaal müügitulus alla kolmandiku, kuid puhaskasumis juba üle kahe kolmandiku. Valmis ehitatud korteritest on müümata vaid üksikud ja üle poole ehituses olevatest korteritest on kaetud eelmüügi lepingutega.
Merko andis möödunud aastal üle 496 korterit ja seitse äripinda. Merko on tänavu kolmes Balti riigis kokku alustanud enam kui 1450 korteri ehitust, mis valmivad järgmisel kahel aastal.
Suuremad korteriarendusprojektid olid Merko jaoks mullu Noblessneri, Uus-Veerenni, Odra, Metsatuka ja Lahekalda arendused Tallinnas, Erminurme Tartus, Viesturdārzs ja Mežpilsēta Riias ning Vilneles Skverai Vilniuses.
Pandeemia tingimustes suutis ehitusfirma korraldada töö objektidel suuremate seisakuteta, mis võimaldas tõsta omakapitali tootluse tasemele, mida viimati nähti finantskriisi eel.
"Ees ootavad aga juba uued väljakutsed hüppeliselt kasvanud energiahindade ning algava rohepöörde näol, mis kindlasti seavad uusi takistusi ja piiranguid tavapärasele tegutsemisele ehituses ja kinnisvaraarenduses," teatas Merko börsile.
2021. aastal sõlmis Merko 288 miljoni euro väärtuses uusi ehituslepinguid ning teostamata tööde jääk kasvas 257 miljoni euroni. | Merko Ehitus kasvatas aastaga kasumit 27 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtte juhtkonna teatel ületasid tulemused ehitushindade kiire kasvu ja tarneahelate probleeme arvestades aastataguseid ootusi.
"Ehituse peatöövõtu turuolukord pole paranenud, lisaks suurendab ebakindlust tõusev inflatsioon, mis vastumeetmete puudumisel ähvardab kõikide hindade spiraalse tõusuga. Pikaajaliste fikseeritud hinnaga lepingutega kaasnevad suured riskid, mida ainuüksi ehituse peatöövõtjad ei suuda enda kanda võtta, lahenduseks võiks olla paindlikum hinnastamine," teatas Merko.
Ehitusfirma teatel on turul raskusi sõlmitud lepingute tähteaegsel täitmisel ja oodata võib ka uute ehitusobjektide kallinemist.
Tellimusi lisandub lao- ja logistikasektoris, tuule-energia segmendis ning avaliku sektori objektides, mida ei saa edasi lükata.
Aasta kokkuvõttes on kinnisvaraarenduse osakaal müügitulus alla kolmandiku, kuid puhaskasumis juba üle kahe kolmandiku. Valmis ehitatud korteritest on müümata vaid üksikud ja üle poole ehituses olevatest korteritest on kaetud eelmüügi lepingutega.
Merko andis möödunud aastal üle 496 korterit ja seitse äripinda. Merko on tänavu kolmes Balti riigis kokku alustanud enam kui 1450 korteri ehitust, mis valmivad järgmisel kahel aastal.
Suuremad korteriarendusprojektid olid Merko jaoks mullu Noblessneri, Uus-Veerenni, Odra, Metsatuka ja Lahekalda arendused Tallinnas, Erminurme Tartus, Viesturdārzs ja Mežpilsēta Riias ning Vilneles Skverai Vilniuses.
Pandeemia tingimustes suutis ehitusfirma korraldada töö objektidel suuremate seisakuteta, mis võimaldas tõsta omakapitali tootluse tasemele, mida viimati nähti finantskriisi eel.
"Ees ootavad aga juba uued väljakutsed hüppeliselt kasvanud energiahindade ning algava rohepöörde näol, mis kindlasti seavad uusi takistusi ja piiranguid tavapärasele tegutsemisele ehituses ja kinnisvaraarenduses," teatas Merko börsile.
2021. aastal sõlmis Merko 288 miljoni euro väärtuses uusi ehituslepinguid ning teostamata tööde jääk kasvas 257 miljoni euroni.
### Response:
Merko Ehitus kasvatas aastaga kasumit 27 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti andmetel peatus 2021. aastal majutusettevõtetes üle kahe miljoni turisti, mis on kaheksa protsenti rohkem kui aasta varem, aga 44 protsenti vähem kui 2019. aastal. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.
Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul väisas mullu Eesti majutusettevõtteid 1,6 miljonit siseturisti ja ligi 600 000 välisturisti. Siseturistide arv suurenes aastaga 22 protsenti ning kasvas ka üle-eelmise aastaga võrreldes kolm protsenti.
Välisturiste oli 2020. aastaga võrreldes 17 protsenti vähem ning nende arv jäi kriisieelsest tasemest kaugele maha.
"Nii palju siseturiste pole majutusettevõtetes ühelgi varasemal aastal peatunud, välisturistide arv aga oli võrreldav 1997. aastaga," ütles Laurmaa.
Siseturistid veetsid majutusettevõtetes 2,7 miljonit ja välisturistid 1,3 miljonit ööd. Võrreldes 2020. aastaga suurenes siseturistide ööbimiste arv 20 protsenti, väisturistide ööbimiste arv vähenes aga üheksa protsenti.
Enim välisturiste saabus naaberriikidest – Soomest 144 000 ja Lätist 89 000. Saksamaalt tuli siia 42 000, Leedust ja Venemaalt kummastki 29 000 turisti.
Nii sise- kui ka välisturistid peatusid enim Harju maakonnas, populaarsed olid ka Pärnu, Tartu ja Ida-Viru maakond. Üks öö majutusettevõttes maksis aastas keskmiselt 34 eurot inimese kohta ja see oli varasema aastaga võrreldes kuus protsenti kallim.
Eelmise aasta detsembris peatus majutusettevõtetes 195 000 turisti. Neist 123 000 olid Eestist ja 71 000 olid välismaalt. Turistid peatusid siin vastavalt 206 000 ning 149 000 ööd. 2020. aasta detsembris oli reisimine keerulisem kui 2021. aasta detsembris ja seetõttu suurenes möödunud aasta lõpus oluliselt nii sise- kui välisturistide arv.
Külastajate käsutuses oli detsembris 889 majutusettevõtet, mille tubadest oli täidetud 33 ja voodikohtadest 25 protsenti. Keskmiselt maksis ööpäev 37 eurot ehk seitse eurot rohkem kui 2020. aasta detsembris. | Välisturistide arv langes möödunud aastal 1997. aasta tasemele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti andmetel peatus 2021. aastal majutusettevõtetes üle kahe miljoni turisti, mis on kaheksa protsenti rohkem kui aasta varem, aga 44 protsenti vähem kui 2019. aastal. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.
Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul väisas mullu Eesti majutusettevõtteid 1,6 miljonit siseturisti ja ligi 600 000 välisturisti. Siseturistide arv suurenes aastaga 22 protsenti ning kasvas ka üle-eelmise aastaga võrreldes kolm protsenti.
Välisturiste oli 2020. aastaga võrreldes 17 protsenti vähem ning nende arv jäi kriisieelsest tasemest kaugele maha.
"Nii palju siseturiste pole majutusettevõtetes ühelgi varasemal aastal peatunud, välisturistide arv aga oli võrreldav 1997. aastaga," ütles Laurmaa.
Siseturistid veetsid majutusettevõtetes 2,7 miljonit ja välisturistid 1,3 miljonit ööd. Võrreldes 2020. aastaga suurenes siseturistide ööbimiste arv 20 protsenti, väisturistide ööbimiste arv vähenes aga üheksa protsenti.
Enim välisturiste saabus naaberriikidest – Soomest 144 000 ja Lätist 89 000. Saksamaalt tuli siia 42 000, Leedust ja Venemaalt kummastki 29 000 turisti.
Nii sise- kui ka välisturistid peatusid enim Harju maakonnas, populaarsed olid ka Pärnu, Tartu ja Ida-Viru maakond. Üks öö majutusettevõttes maksis aastas keskmiselt 34 eurot inimese kohta ja see oli varasema aastaga võrreldes kuus protsenti kallim.
Eelmise aasta detsembris peatus majutusettevõtetes 195 000 turisti. Neist 123 000 olid Eestist ja 71 000 olid välismaalt. Turistid peatusid siin vastavalt 206 000 ning 149 000 ööd. 2020. aasta detsembris oli reisimine keerulisem kui 2021. aasta detsembris ja seetõttu suurenes möödunud aasta lõpus oluliselt nii sise- kui välisturistide arv.
Külastajate käsutuses oli detsembris 889 majutusettevõtet, mille tubadest oli täidetud 33 ja voodikohtadest 25 protsenti. Keskmiselt maksis ööpäev 37 eurot ehk seitse eurot rohkem kui 2020. aasta detsembris.
### Response:
Välisturistide arv langes möödunud aastal 1997. aasta tasemele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PyeongChangis 17-aastaselt noorimaks OM-kulla võitnud lumelauduriks saanud Kim kaitses neljapäeval oma olümpiavõitu veenvalt, kui sai 1080-kraadiseid hüppeid näidates juba avalaskumise eest kohtunikelt 94 punkti.
Pärast esimese vooru õnnestumist langes Kim lumele põlvili ja haaras kätega kiivrist. "Ma olin enda üle lihtsalt nii uhke," sõnas ameeriklanna. "Mul oli kohutav treening, kukkusin kaks korda. Pärast seda, kui suutsin finaalis koheselt hästi maanduda, tundsin emotsioonide tulva."
Kimi järel sai hõbemedali teises voorus 90,25 punkti teeninud hispaanlanna Queralt Castellet, pronksi viis 88,25-punktise esitusega Jaapanisse Sena Tomita.
Lisaks kahele olümpiavõidule kuulub 21-aastase Kimi auhinnakappi kaks MM-kulda ja kuus talviste X-mängude trofeed, neist esimese teenis ameeriklanna juba 14-aastaselt. | USA lumelauatäht kaitses Pekingis olümpiakulda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PyeongChangis 17-aastaselt noorimaks OM-kulla võitnud lumelauduriks saanud Kim kaitses neljapäeval oma olümpiavõitu veenvalt, kui sai 1080-kraadiseid hüppeid näidates juba avalaskumise eest kohtunikelt 94 punkti.
Pärast esimese vooru õnnestumist langes Kim lumele põlvili ja haaras kätega kiivrist. "Ma olin enda üle lihtsalt nii uhke," sõnas ameeriklanna. "Mul oli kohutav treening, kukkusin kaks korda. Pärast seda, kui suutsin finaalis koheselt hästi maanduda, tundsin emotsioonide tulva."
Kimi järel sai hõbemedali teises voorus 90,25 punkti teeninud hispaanlanna Queralt Castellet, pronksi viis 88,25-punktise esitusega Jaapanisse Sena Tomita.
Lisaks kahele olümpiavõidule kuulub 21-aastase Kimi auhinnakappi kaks MM-kulda ja kuus talviste X-mängude trofeed, neist esimese teenis ameeriklanna juba 14-aastaselt.
### Response:
USA lumelauatäht kaitses Pekingis olümpiakulda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti ausa mängu hinne on 8,435, esikohale tuli ülinapi eduga Norra, kelle hinne on 8,44. Esikümnesse mahtusid veel Saksamaa (8,384), Soome (8,364), Inglismaa (8,294), Ukraina (8,293), Belgia (8,287), Holland (8,264), Venemaa (8,253) ja Taani (8,25).
"Eesti jätkuv paiknemine UEFA ausa mängu edetabeli tipus on tunnustus kogu jalgpalliperele, jalgpalluritele, ametnikele ja poolehoidjatele," lausus Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei. "Jalgpallile pööratakse üle maailma väga suurt tähelepanu ning rahvusvahelisi mänge pidavad koondised ja klubid riigi visiitkaart, mistõttu on taoline tunnustus positiivne ka laiemas tähenduses," lisas ta.
Paremusjärjestuse koostamisel võttis UEFA arvesse 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021 peetud rahvusvahelisi kohtumisi nii koondise- kui klubitasandil. Ausa mängu hindamisel arvestab UEFA võistkonna positiivset mängu, vastaste ja kohtuniku austamist, publiku ja võistkonna esindajate käitumist ning kollaseid ja punaseid kaarte. | Eesti teenis UEFA ausa mängu edetabelis teise koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti ausa mängu hinne on 8,435, esikohale tuli ülinapi eduga Norra, kelle hinne on 8,44. Esikümnesse mahtusid veel Saksamaa (8,384), Soome (8,364), Inglismaa (8,294), Ukraina (8,293), Belgia (8,287), Holland (8,264), Venemaa (8,253) ja Taani (8,25).
"Eesti jätkuv paiknemine UEFA ausa mängu edetabeli tipus on tunnustus kogu jalgpalliperele, jalgpalluritele, ametnikele ja poolehoidjatele," lausus Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei. "Jalgpallile pööratakse üle maailma väga suurt tähelepanu ning rahvusvahelisi mänge pidavad koondised ja klubid riigi visiitkaart, mistõttu on taoline tunnustus positiivne ka laiemas tähenduses," lisas ta.
Paremusjärjestuse koostamisel võttis UEFA arvesse 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021 peetud rahvusvahelisi kohtumisi nii koondise- kui klubitasandil. Ausa mängu hindamisel arvestab UEFA võistkonna positiivset mängu, vastaste ja kohtuniku austamist, publiku ja võistkonna esindajate käitumist ning kollaseid ja punaseid kaarte.
### Response:
Eesti teenis UEFA ausa mängu edetabelis teise koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ametnikud tegid kindlaks, et Bob suri peatrauma tõttu," seisis avalduses. "Nad jõudsid järeldusele, et ta lõi kogemata oma kukla millegi vastu ära, ei pidanud seda millekski ja läks magama. Asjasse ei olnud segatud narkootikumid ega alkohol."
Perekond leidis avalduses, et pärast surmapõhjuse raporti valmimist on ainuõige, et nemad teevad selle sisu fännidele teatavaks, vahendas CNN.
Sageti tuntuim roll oli pereisa Danny Tanner telesarjas "Lastega kodus". 65-aastane näitleja oli parasjagu oma komöödiaetendusega ringsõidul, kui ta Floridas hotellitoast surnuna leiti.
Lahkamise järel teatati kohe, et tema surma põhjuseks ei ole uimastid või mõni kuritöö. Seepärast vajas ka surma põhjuse väljaselgitamine rohkem aega. | Selgus sarja "Lastega kodus" peaosalise surma põhjus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ametnikud tegid kindlaks, et Bob suri peatrauma tõttu," seisis avalduses. "Nad jõudsid järeldusele, et ta lõi kogemata oma kukla millegi vastu ära, ei pidanud seda millekski ja läks magama. Asjasse ei olnud segatud narkootikumid ega alkohol."
Perekond leidis avalduses, et pärast surmapõhjuse raporti valmimist on ainuõige, et nemad teevad selle sisu fännidele teatavaks, vahendas CNN.
Sageti tuntuim roll oli pereisa Danny Tanner telesarjas "Lastega kodus". 65-aastane näitleja oli parasjagu oma komöödiaetendusega ringsõidul, kui ta Floridas hotellitoast surnuna leiti.
Lahkamise järel teatati kohe, et tema surma põhjuseks ei ole uimastid või mõni kuritöö. Seepärast vajas ka surma põhjuse väljaselgitamine rohkem aega.
### Response:
Selgus sarja "Lastega kodus" peaosalise surma põhjus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Puit- ja puittoodete import kasvas eelmine aasta 65 protsenti. Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja ütleb, et kasv hakkas juba 2020. aastal. Põhjuseid on mitmeid.
"Esiteks on meil Eestis välja arenenud väga tugev konkurentsivõimeline saetööstus, kes suudab lisaks kohalikule toorainele tuua ka välismaalt palki juurde ja seda väärindada. Teiseks on lisaks saetööstusele meil väga tugev järelväärindav tööstus. Sellele saematerjalile on siin kohapeal nõudlus. Me ei pea seda kohe saatma välismaale turule tagasi, me teeme sellest ennem mingid tooted," rääkis Välja.
Lisaks on viimase kahe aasta jooksul tekkinud Eesti lähistel mitmes riigis materjali ülepakkumine.
"Näiteks me toome saepalki Rootsist. Rootsis oli suur üraski kahju, mis tekitas saepalgi ülepakkumise. Kui kaua see ülepakkumine kestab on väga keeruline hinnata. Üks piirkond, kust me oleme palki toonud on Poola. Sama lugu. Looduslike häiringute tõttu, peamiselt tormikahjude likvideerimise tõttu, on tekkinud ülepakkumine. Üks riik kust tuuakse veel saepalki on Norra. See on kõige stabiilsema väljavaatega, sest seal lihtsalt ei ole piisavalt kohalikku väärindavat tööstust," ütles Välja.
Statistikaameti andmetel tuleb kogu puit- ja puittoodete impordist kolmandik Venemaalt. Idanaabrilt saepalki Eestisse ei tooda, kuid juba väärindatud saematerjalist pool tuuakse just Venemaalt.
Välja tõdeb, et ainult impordile lootma jääda ei saa. "Kui me räägime Venemaa-suunalisest [impordist], siis loomulikult on meil poliitilised pinged, mis meid teevad murelikuks sealt materjali toomise asjus. Teistest Euroopa Liidu riikidest toomisel on hinnasurve millega tuleb võistelda ja mis sellevõrra meie olukorda eksporditurgudel muudab halvemaks," ütles ta.
Sama muret nendib ka keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre.
"Kui me jääks sõltuvaks Vene puidust, võiks nad väga lihtsalt meiega mängida, nii nagu nad praegu teevad gaasiga," rääkis Seedre.
Kui palju Eesti metsa edaspidi raiuda võib arutatakse ka Euroopa Liidu rohepöörde raames. Keskkonnaministeerium koostab ka metsanduse arengukava. Seedre ütleb, et raiemahud otsustab lõpuks ikka arengukava.
"Metsanduse arengukava juhtkogu, mis koosneb oma ala tippteadlastest on soovitanud liikuda ühtlase metsakasutuse poole pikal perioodil. Ühtlane kasutus jääb eelmise kümnendi raiemahu keskmisest allapoole," rääkis ta.
Metsanduse arengukava ootab ees veel mõjude hindamine. Riigikokku kinnitamiseks peaks kava Seedre sõnul jõudma aasta lõpuks. | Puidutööstus sõltub üha rohkem impordist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Puit- ja puittoodete import kasvas eelmine aasta 65 protsenti. Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja ütleb, et kasv hakkas juba 2020. aastal. Põhjuseid on mitmeid.
"Esiteks on meil Eestis välja arenenud väga tugev konkurentsivõimeline saetööstus, kes suudab lisaks kohalikule toorainele tuua ka välismaalt palki juurde ja seda väärindada. Teiseks on lisaks saetööstusele meil väga tugev järelväärindav tööstus. Sellele saematerjalile on siin kohapeal nõudlus. Me ei pea seda kohe saatma välismaale turule tagasi, me teeme sellest ennem mingid tooted," rääkis Välja.
Lisaks on viimase kahe aasta jooksul tekkinud Eesti lähistel mitmes riigis materjali ülepakkumine.
"Näiteks me toome saepalki Rootsist. Rootsis oli suur üraski kahju, mis tekitas saepalgi ülepakkumise. Kui kaua see ülepakkumine kestab on väga keeruline hinnata. Üks piirkond, kust me oleme palki toonud on Poola. Sama lugu. Looduslike häiringute tõttu, peamiselt tormikahjude likvideerimise tõttu, on tekkinud ülepakkumine. Üks riik kust tuuakse veel saepalki on Norra. See on kõige stabiilsema väljavaatega, sest seal lihtsalt ei ole piisavalt kohalikku väärindavat tööstust," ütles Välja.
Statistikaameti andmetel tuleb kogu puit- ja puittoodete impordist kolmandik Venemaalt. Idanaabrilt saepalki Eestisse ei tooda, kuid juba väärindatud saematerjalist pool tuuakse just Venemaalt.
Välja tõdeb, et ainult impordile lootma jääda ei saa. "Kui me räägime Venemaa-suunalisest [impordist], siis loomulikult on meil poliitilised pinged, mis meid teevad murelikuks sealt materjali toomise asjus. Teistest Euroopa Liidu riikidest toomisel on hinnasurve millega tuleb võistelda ja mis sellevõrra meie olukorda eksporditurgudel muudab halvemaks," ütles ta.
Sama muret nendib ka keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre.
"Kui me jääks sõltuvaks Vene puidust, võiks nad väga lihtsalt meiega mängida, nii nagu nad praegu teevad gaasiga," rääkis Seedre.
Kui palju Eesti metsa edaspidi raiuda võib arutatakse ka Euroopa Liidu rohepöörde raames. Keskkonnaministeerium koostab ka metsanduse arengukava. Seedre ütleb, et raiemahud otsustab lõpuks ikka arengukava.
"Metsanduse arengukava juhtkogu, mis koosneb oma ala tippteadlastest on soovitanud liikuda ühtlase metsakasutuse poole pikal perioodil. Ühtlane kasutus jääb eelmise kümnendi raiemahu keskmisest allapoole," rääkis ta.
Metsanduse arengukava ootab ees veel mõjude hindamine. Riigikokku kinnitamiseks peaks kava Seedre sõnul jõudma aasta lõpuks.
### Response:
Puidutööstus sõltub üha rohkem impordist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lühikavas iseenda nimel olnud maailmarekordit parandanud ja 113,97 punktiga esikohal olnud Chen sai neljapäevases vabakavas kirja 218,63 silma. Koondskoor 332,60 punkti tõi talle kindla kuldmedali, enda nimel olevale kokkuvõtte maailmarekordile kaotas ta 2,7 punktiga.
Järgmised kolm kohta jagasid omavahel ära Jaapani iluuisutajad: hõbedale tuli Yuma Kagiyama (310,05), pronksi sai vabakavas veidi alt läinud Shoma Uno (293) ja esimesena jäi medalita nii Sotšis kui PyeongChangis olümpiavõitjaks kroonitud Yuzuru Hanyu (283,21).
22-aastane Chen on viimastel aastatel Hanyult maailma parima meessõitja teatepulga üle võtnud: ta on maailmameistriks kroonitud kolmel viimasel MM-il ning võitnud ka kolm GP-sarja finaaletappi. Lisaks sai Chen neljapäeval Hanyult ühe rekordi veel enda nimele, kui teenis vabakava komponentide eest kohtunikelt 97,22 punkti; senine kõigi aegade parim tulemus kuulus alates 2019. aastast Hanyule 96,40 silmaga.
Parima Euroopa iluuisutajana oli itaallane Daniel Grassl uut isiklikku tippmarki tähistava 278,07 punktiga seitsmes, Läti esinumber Deniss Vasiljevs sai kokku 252,71 punkti ja oli 13. | Chen võitis kulla rekordilähedase skooriga, Hanyu esimesena medalita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lühikavas iseenda nimel olnud maailmarekordit parandanud ja 113,97 punktiga esikohal olnud Chen sai neljapäevases vabakavas kirja 218,63 silma. Koondskoor 332,60 punkti tõi talle kindla kuldmedali, enda nimel olevale kokkuvõtte maailmarekordile kaotas ta 2,7 punktiga.
Järgmised kolm kohta jagasid omavahel ära Jaapani iluuisutajad: hõbedale tuli Yuma Kagiyama (310,05), pronksi sai vabakavas veidi alt läinud Shoma Uno (293) ja esimesena jäi medalita nii Sotšis kui PyeongChangis olümpiavõitjaks kroonitud Yuzuru Hanyu (283,21).
22-aastane Chen on viimastel aastatel Hanyult maailma parima meessõitja teatepulga üle võtnud: ta on maailmameistriks kroonitud kolmel viimasel MM-il ning võitnud ka kolm GP-sarja finaaletappi. Lisaks sai Chen neljapäeval Hanyult ühe rekordi veel enda nimele, kui teenis vabakava komponentide eest kohtunikelt 97,22 punkti; senine kõigi aegade parim tulemus kuulus alates 2019. aastast Hanyule 96,40 silmaga.
Parima Euroopa iluuisutajana oli itaallane Daniel Grassl uut isiklikku tippmarki tähistava 278,07 punktiga seitsmes, Läti esinumber Deniss Vasiljevs sai kokku 252,71 punkti ja oli 13.
### Response:
Chen võitis kulla rekordilähedase skooriga, Hanyu esimesena medalita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mis andis Taanile julguse koroonapiirangud kaotada nüüd, ajal, mil riigis on üsna palju nakatumisi?
Meie esimene reaktsioon, kui meid tabas omikroni levik, oli tegelikult piiranguid lisada ja kiirendada meie vaktsineerimisprogrammi, eelkõige kolmanda süsti tegemist. Aga kui me hakkasime vaatama enda andmeid ja rahvusvahelisi andmeid, siis me nägime, et omikron on tõepoolest leebem. Väiksem osa nakatunutest vajas haiglaravi ja intensiivravi ja ka surmasid tuli ette vähem. Seda näitavad Taani andmed.
Kui heita neile pealiskaudne pilk, siis tunduvad arvud suured. Kui neid aga lähemalt vaadata, siis selgub, et paljud haiged meie haiglastes ei ole seal Covid-19 pärast, vaid see on juhuslik leid.
Viirus on praegu ühiskonnas laialdaselt levinud ja haiglasse on nad läinud tegelikult ükskõik millise teise haiguse pärast. Sama kehtib intensiivravi statistikas. Me leiame praegu, et umbes kolmandiku koroonasurmadena registreeritud juhtumite puhul ei ole tegelikult Covid-19-ga mingit pistmist.
Delta viiruse perioodil oli meil Taanis liigsuremus, praegu midagi sellist ei ole. Nii et omikron on leebem viirus ja meil on Taanis väga kõrge vaktsineerituse määr, meie tervishoiusüsteem peab sellele lainele vastu. Muidugi on piirangutest loobumine poliitiline otsus, aga see põhineb hinnangul, et Covid-19 ei ole enam sedavõrd ohtlik haigus meie ühiskonnas.
Piiranguid ei ole enam olnud nädala jagu. Millised on olnud tagajärjed, mis on juhtunud, kuhu suunas arvud on liikunud?
Me oleme näinud väga suuri nakatumiste arve ja ma arvan, et me oleme selle poolest Euroopas praegu tipuriikide hulgas, aga tundub, et me oleme Kopenhaagenis tipus ära käinud, seda eriti eeslinnades, kus haiguse levik on kõige suurem. Ja ka suurima viiruse levikuga vanusegruppides ehk nooremate inimeste hulgas.
Näeme, et suurenev immuunsus ehk hübriidimmuunsus, mis on kombinatsioon vaktsineerimistest ja nakatumistest, on hakanud nakatumist piirama. Viiruse jaoks muutub raskemaks inimeselt inimesele liikuda, sest nii paljud inimesed näivad olevat immuunsed. Praegu on positiivseid märke, et oleme loodetavasti üle mäe saanud ja me loodame, et viiruse levik pidurdub ka Taani maapiirkondades.
Et olla täpne, siis kas piirangute kaotamine tähendab, et kõik on nüüd lubatud või kehtivad siiski mõned soovitused, mida inimesed peaksid järgima? Näiteks kas haigena tuleks ikka koju jääda?
Kui me lõpetasime piirangud, siis läksime me üle reeglitelt soovitustele. Loomulikult ütleme me endiselt, et kui te olete haige, siis tuleb jääda koju ja end testida. Samamoodi on meie tähelepanu eakate elanike ja haavatavate inimeste kaitsel, nii et spetsiaalsed reeglid kehtivad näiteks haiglatele ja vanadekodudele, et kaitsta seal viibivaid haavatavaid inimesi.
Te ütlesite, et üks põhjus, miks te julgesite piirangud lõpetada on kõrge vaktsineerimise määr Taanis. Kuidas te olete selle saavutanud? Meie Eestis ei ole selles nii head olnud kui teie.
Ma arvan, et Taanis ja ülejäänud Skandinaavias oleme me selle poolest õnnelikud, et ühiskonnas valitseb suur usaldus. Kui taanlastelt või teistelt skandinaavlastelt küsida, siis nad usaldavad üksteist ja nad on valmis palju tegema teiste aitamiseks ja nad usaldavad üsna palju ka valitsust. See on olnud esimene asi, mis meid on aidanud. Tundub, et enamuse taanlaste jaoks ei ole me seda usaldust hävitanud.
Muidugi on ka Taanis vaktsiiniskeptitsimi, aga seda vaid väikse osa hulgas elanikest. Lisaks sellele rajasime me väga efektiivse ja digitaalse süsteemi, mis saatis inimestele mobiiltelefoni kutse vaktsineerimisele, mobiiltelefonis sai kinni panna aja ja lõpuks sai telefoni dokumendi vaktsineerituse kohta. See väga efektiivne ja kerge meetod tegi selle samuti inimestele väga lihtsaks.
Kui tõhusaks te peate vaktsiine omikroni tüve vastu ja millised on teie vaktsineerimissoovitused praegu?
On selge, et omikron on esimene tõeline põgeneja mutatsioon. See on arenenud välja suurenenud immuunsuse tõttu, mis on tekkinud nii vaktsiinide kui ka eelnevate läbipõdemistega. See on olnud omikroni peamine ellujäämiseelis võrreldes näiteks delta tüvega.
Nii on kõik kogukonnad kogenud seda, et vaktsineeritus ei kaitse väga hästi viiruse saamise eest ja kaitse on üsna lühiajaline. Samas me näeme ikkagi, et kaitse tõsise haiguse vastu on vaktsiinidega endiselt väga hea ja see on ühiskonna jaoks oluline, kui tahetakse hoida koormust tervishoiusüsteemile madalal ja suremust madalal. Nii et vaktsiinid on jätkuvalt tugev vahend ka omikroni lainega võitlemisel.
Millised on praegu teie soovitused. Kas te soovitate inimestel teha kolmas vaktsiinidoos või juba neljas ja kas te soovitate vaktsineerida lapsi?
Me oleme üldiselt soovitanud teha kolmas süst ja oleme soovitanud ka lapsi vaktsineerida, aga me praegu hindame seda uuesti, eriti laste vaktsineerimist, et kas see jääb soovitatavaks ka tulevikus. Samuti hindame me seda, kas oleks vaja teha ka neljas süst.
Paljudes riikides on oluline teema, kas peaks mingil moel inimesi sundima vaktsineerima. Teie olete valinud oma tee, kus inimesi ei sunnita ja kui nad ei taha vaktsineerida, siis on neil võimalus testida ja neid ei tõrjuta ühiskonnast välja. Miks te peate seda parimaks teeks?
Esiteks peab iga riik leidma oma tee vastavalt olukorrale ja oma kultuurile. Meie jaoks Taanis on olnud äärmiselt oluline mitte kedagi sundida vaktsineerima. Meie koroonapass, sel ajal, kui see meil kasutuses oli – praegu seda enam ei ole – oli tehtud nii, et inimene võis end testida ja sellega saada ligipääs kõikidele kohtadele. See on olnud väga oluline, sest me tahtsime hoida inimeste usku vaktsiinidesse ja me tahame seda hoida ka edaspidi pikas perspektiivis.
Mis on olnud Taani koroonapoliitika põhiline fookus? Iga riik on lähenenud veidi omamoodi, kui te peaksite kirjeldama Taani viisi, siis mida te ütleksite?
Ma arvan, et meie poliitikud on näidanud üles tahet tõhusalt tegutseda. Taani oli üks esimesi riike, mis end täielikult kinni pani märtsis 2020. Seejärel panime me kõvasti raha ühte elanike hulga kohta suurimasse testimissüsteemi. See puudutab PCR-testimist ja variatsioonide jälgimist. Samuti oleme loonud efektiivse vaktsineerimise süsteemi, näiteks ostsime me lisavaktsiine, et saaksime vaktsineerida võimalikult kiiresti. See on olnud väga oluline osa, et me ühiskonnana oleme asunud selle viiruse vastu võitlusse, nagu tema meiega.
Teine oluline asi on olnud strateegia kohandamine. Kogu maailma jaoks on olnud katsumuseks uued viiruse mutatsioonid. Iga uus variatsioon on toonud uued väljakutsed ja nõudnud vastavat reaktsiooni, on see siis piirangud või testimise või vaktsineerimise süsteemi tugevdamine. Me oleme püüdnud vastavalt vajadustele reageerida.
Kui palju see viirus teid on üllatanud? Kas ta on arenenud ootuspäraselt või on ta pannud palju strateegiat ümber kujundama?
Teadsime algusest peale, et RNA-viirused võivad muteeruda ja nad hakkavad seda tegema, koroonaviirus pärineb loomadelt ja need viirused teevad seda. Siiski on teine teema nende uute variatsioonide täpne suund. Näiteks deltaviirus oli nakkavam ja tõsisem, omikron ei olnud nii tõsine, aga samas oli proovikivi meie immuunsüsteemile.
Ja nende ajastus. Neid asju on väga raske ette näha. Kas see on olnud üllatus? Ilmselt mitte, aga nad on tulnud siiski nii, et esialgu pole täpselt teada, kuidas reageerida. Selleks peab olema valmis ka tulevikus nii Taanis kui ka maailmas, et viirus esitab meile uusi väljakutseid.
Sügisel Taani samuti kaotas kõik piirangud ja siis oli vaja ikkagi nende juurde tagasi tulla?
Jah, see otsus tulenes hilissuve ja varasügise olukorrast, mil meil oli väga vähe nakatumisi ja väga väike surve meie tervishoiusüsteemile. Taani seadused on sellised, et piirangute kehtestamisel peab haigus olema ühiskonna vaates ohtlik ja mitte lihtsalt, et see võib taas ohtlikuks muutuda. See peab nii olema. Sel hetkel otsustas terviseminister, et haigus ei olnud ühiskonnale ohtlik. Kui sügis tuli ja kõigepealt deltaviiruse laine ning seejärel omikroni laine, siis see muutus taas ohtlikuks.
Kas nüüd on käes epideemia lõpp? Kas te saate seda lubada või istume me siin sügisel taas maskides?
Ma arvan, et me ei peaks jagama mingeid lubadusi. Viiruse loomuses on uute mutatsioonide teke, mis paneb meie immuunsüsteemi proovile. See on viis, kuidas viirus ellu jääb, et ta suudab levida vaatamata meie immuunsusele.
Aga ma arvan, et oleme viiruse kohta palju teada saanud ja mis veel olulisem, siis meie immuunsüsteem kõigil vaktsineeritutel ja läbipõdenutel on õppinud seda viirust ära tundma, võib-olla mitte täpselt seda varianti, aga ikkagi kui su immuunsüsteem tunneb seda viirust, siis kujuneb haigus kergemaks kui ilma selleta. Nii et ei, see ei ole läbi, uued katsumused seisavad ees, aga ma ei usu, et need on nii tõsised, nagu siiani on olnud.
Nii et te olete ettevaatlikult optimistlik?
See on täpselt see, kuidas ma end kirjeldan. Ma olen ettevaatlik optimist, jah. | Taani terviseametnik: meie jaoks on olnud oluline vältida vaktsiinisundi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mis andis Taanile julguse koroonapiirangud kaotada nüüd, ajal, mil riigis on üsna palju nakatumisi?
Meie esimene reaktsioon, kui meid tabas omikroni levik, oli tegelikult piiranguid lisada ja kiirendada meie vaktsineerimisprogrammi, eelkõige kolmanda süsti tegemist. Aga kui me hakkasime vaatama enda andmeid ja rahvusvahelisi andmeid, siis me nägime, et omikron on tõepoolest leebem. Väiksem osa nakatunutest vajas haiglaravi ja intensiivravi ja ka surmasid tuli ette vähem. Seda näitavad Taani andmed.
Kui heita neile pealiskaudne pilk, siis tunduvad arvud suured. Kui neid aga lähemalt vaadata, siis selgub, et paljud haiged meie haiglastes ei ole seal Covid-19 pärast, vaid see on juhuslik leid.
Viirus on praegu ühiskonnas laialdaselt levinud ja haiglasse on nad läinud tegelikult ükskõik millise teise haiguse pärast. Sama kehtib intensiivravi statistikas. Me leiame praegu, et umbes kolmandiku koroonasurmadena registreeritud juhtumite puhul ei ole tegelikult Covid-19-ga mingit pistmist.
Delta viiruse perioodil oli meil Taanis liigsuremus, praegu midagi sellist ei ole. Nii et omikron on leebem viirus ja meil on Taanis väga kõrge vaktsineerituse määr, meie tervishoiusüsteem peab sellele lainele vastu. Muidugi on piirangutest loobumine poliitiline otsus, aga see põhineb hinnangul, et Covid-19 ei ole enam sedavõrd ohtlik haigus meie ühiskonnas.
Piiranguid ei ole enam olnud nädala jagu. Millised on olnud tagajärjed, mis on juhtunud, kuhu suunas arvud on liikunud?
Me oleme näinud väga suuri nakatumiste arve ja ma arvan, et me oleme selle poolest Euroopas praegu tipuriikide hulgas, aga tundub, et me oleme Kopenhaagenis tipus ära käinud, seda eriti eeslinnades, kus haiguse levik on kõige suurem. Ja ka suurima viiruse levikuga vanusegruppides ehk nooremate inimeste hulgas.
Näeme, et suurenev immuunsus ehk hübriidimmuunsus, mis on kombinatsioon vaktsineerimistest ja nakatumistest, on hakanud nakatumist piirama. Viiruse jaoks muutub raskemaks inimeselt inimesele liikuda, sest nii paljud inimesed näivad olevat immuunsed. Praegu on positiivseid märke, et oleme loodetavasti üle mäe saanud ja me loodame, et viiruse levik pidurdub ka Taani maapiirkondades.
Et olla täpne, siis kas piirangute kaotamine tähendab, et kõik on nüüd lubatud või kehtivad siiski mõned soovitused, mida inimesed peaksid järgima? Näiteks kas haigena tuleks ikka koju jääda?
Kui me lõpetasime piirangud, siis läksime me üle reeglitelt soovitustele. Loomulikult ütleme me endiselt, et kui te olete haige, siis tuleb jääda koju ja end testida. Samamoodi on meie tähelepanu eakate elanike ja haavatavate inimeste kaitsel, nii et spetsiaalsed reeglid kehtivad näiteks haiglatele ja vanadekodudele, et kaitsta seal viibivaid haavatavaid inimesi.
Te ütlesite, et üks põhjus, miks te julgesite piirangud lõpetada on kõrge vaktsineerimise määr Taanis. Kuidas te olete selle saavutanud? Meie Eestis ei ole selles nii head olnud kui teie.
Ma arvan, et Taanis ja ülejäänud Skandinaavias oleme me selle poolest õnnelikud, et ühiskonnas valitseb suur usaldus. Kui taanlastelt või teistelt skandinaavlastelt küsida, siis nad usaldavad üksteist ja nad on valmis palju tegema teiste aitamiseks ja nad usaldavad üsna palju ka valitsust. See on olnud esimene asi, mis meid on aidanud. Tundub, et enamuse taanlaste jaoks ei ole me seda usaldust hävitanud.
Muidugi on ka Taanis vaktsiiniskeptitsimi, aga seda vaid väikse osa hulgas elanikest. Lisaks sellele rajasime me väga efektiivse ja digitaalse süsteemi, mis saatis inimestele mobiiltelefoni kutse vaktsineerimisele, mobiiltelefonis sai kinni panna aja ja lõpuks sai telefoni dokumendi vaktsineerituse kohta. See väga efektiivne ja kerge meetod tegi selle samuti inimestele väga lihtsaks.
Kui tõhusaks te peate vaktsiine omikroni tüve vastu ja millised on teie vaktsineerimissoovitused praegu?
On selge, et omikron on esimene tõeline põgeneja mutatsioon. See on arenenud välja suurenenud immuunsuse tõttu, mis on tekkinud nii vaktsiinide kui ka eelnevate läbipõdemistega. See on olnud omikroni peamine ellujäämiseelis võrreldes näiteks delta tüvega.
Nii on kõik kogukonnad kogenud seda, et vaktsineeritus ei kaitse väga hästi viiruse saamise eest ja kaitse on üsna lühiajaline. Samas me näeme ikkagi, et kaitse tõsise haiguse vastu on vaktsiinidega endiselt väga hea ja see on ühiskonna jaoks oluline, kui tahetakse hoida koormust tervishoiusüsteemile madalal ja suremust madalal. Nii et vaktsiinid on jätkuvalt tugev vahend ka omikroni lainega võitlemisel.
Millised on praegu teie soovitused. Kas te soovitate inimestel teha kolmas vaktsiinidoos või juba neljas ja kas te soovitate vaktsineerida lapsi?
Me oleme üldiselt soovitanud teha kolmas süst ja oleme soovitanud ka lapsi vaktsineerida, aga me praegu hindame seda uuesti, eriti laste vaktsineerimist, et kas see jääb soovitatavaks ka tulevikus. Samuti hindame me seda, kas oleks vaja teha ka neljas süst.
Paljudes riikides on oluline teema, kas peaks mingil moel inimesi sundima vaktsineerima. Teie olete valinud oma tee, kus inimesi ei sunnita ja kui nad ei taha vaktsineerida, siis on neil võimalus testida ja neid ei tõrjuta ühiskonnast välja. Miks te peate seda parimaks teeks?
Esiteks peab iga riik leidma oma tee vastavalt olukorrale ja oma kultuurile. Meie jaoks Taanis on olnud äärmiselt oluline mitte kedagi sundida vaktsineerima. Meie koroonapass, sel ajal, kui see meil kasutuses oli – praegu seda enam ei ole – oli tehtud nii, et inimene võis end testida ja sellega saada ligipääs kõikidele kohtadele. See on olnud väga oluline, sest me tahtsime hoida inimeste usku vaktsiinidesse ja me tahame seda hoida ka edaspidi pikas perspektiivis.
Mis on olnud Taani koroonapoliitika põhiline fookus? Iga riik on lähenenud veidi omamoodi, kui te peaksite kirjeldama Taani viisi, siis mida te ütleksite?
Ma arvan, et meie poliitikud on näidanud üles tahet tõhusalt tegutseda. Taani oli üks esimesi riike, mis end täielikult kinni pani märtsis 2020. Seejärel panime me kõvasti raha ühte elanike hulga kohta suurimasse testimissüsteemi. See puudutab PCR-testimist ja variatsioonide jälgimist. Samuti oleme loonud efektiivse vaktsineerimise süsteemi, näiteks ostsime me lisavaktsiine, et saaksime vaktsineerida võimalikult kiiresti. See on olnud väga oluline osa, et me ühiskonnana oleme asunud selle viiruse vastu võitlusse, nagu tema meiega.
Teine oluline asi on olnud strateegia kohandamine. Kogu maailma jaoks on olnud katsumuseks uued viiruse mutatsioonid. Iga uus variatsioon on toonud uued väljakutsed ja nõudnud vastavat reaktsiooni, on see siis piirangud või testimise või vaktsineerimise süsteemi tugevdamine. Me oleme püüdnud vastavalt vajadustele reageerida.
Kui palju see viirus teid on üllatanud? Kas ta on arenenud ootuspäraselt või on ta pannud palju strateegiat ümber kujundama?
Teadsime algusest peale, et RNA-viirused võivad muteeruda ja nad hakkavad seda tegema, koroonaviirus pärineb loomadelt ja need viirused teevad seda. Siiski on teine teema nende uute variatsioonide täpne suund. Näiteks deltaviirus oli nakkavam ja tõsisem, omikron ei olnud nii tõsine, aga samas oli proovikivi meie immuunsüsteemile.
Ja nende ajastus. Neid asju on väga raske ette näha. Kas see on olnud üllatus? Ilmselt mitte, aga nad on tulnud siiski nii, et esialgu pole täpselt teada, kuidas reageerida. Selleks peab olema valmis ka tulevikus nii Taanis kui ka maailmas, et viirus esitab meile uusi väljakutseid.
Sügisel Taani samuti kaotas kõik piirangud ja siis oli vaja ikkagi nende juurde tagasi tulla?
Jah, see otsus tulenes hilissuve ja varasügise olukorrast, mil meil oli väga vähe nakatumisi ja väga väike surve meie tervishoiusüsteemile. Taani seadused on sellised, et piirangute kehtestamisel peab haigus olema ühiskonna vaates ohtlik ja mitte lihtsalt, et see võib taas ohtlikuks muutuda. See peab nii olema. Sel hetkel otsustas terviseminister, et haigus ei olnud ühiskonnale ohtlik. Kui sügis tuli ja kõigepealt deltaviiruse laine ning seejärel omikroni laine, siis see muutus taas ohtlikuks.
Kas nüüd on käes epideemia lõpp? Kas te saate seda lubada või istume me siin sügisel taas maskides?
Ma arvan, et me ei peaks jagama mingeid lubadusi. Viiruse loomuses on uute mutatsioonide teke, mis paneb meie immuunsüsteemi proovile. See on viis, kuidas viirus ellu jääb, et ta suudab levida vaatamata meie immuunsusele.
Aga ma arvan, et oleme viiruse kohta palju teada saanud ja mis veel olulisem, siis meie immuunsüsteem kõigil vaktsineeritutel ja läbipõdenutel on õppinud seda viirust ära tundma, võib-olla mitte täpselt seda varianti, aga ikkagi kui su immuunsüsteem tunneb seda viirust, siis kujuneb haigus kergemaks kui ilma selleta. Nii et ei, see ei ole läbi, uued katsumused seisavad ees, aga ma ei usu, et need on nii tõsised, nagu siiani on olnud.
Nii et te olete ettevaatlikult optimistlik?
See on täpselt see, kuidas ma end kirjeldan. Ma olen ettevaatlik optimist, jah.
### Response:
Taani terviseametnik: meie jaoks on olnud oluline vältida vaktsiinisundi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 15-aastane Valijeva osales Vene Olümpiakomitee (ROC) koosseisus võistkondlikul võistlusel, mille venelased esmaspäeval võitsid USA ja Jaapani ees, vahendab Reuters. Autasustamine on aga viibinud juriidilistel põhjustel, mida ei ole avaldatud.
Vene meedia kirjutas kolmapäeval, et Valijevalt võetud dopinguproovist leiti keelatud ainet. Ajalehtede RBC ja Kommersant teatel on tegu trimetasidiiniga, mida kasutatakse tavaliselt rindkerevalu ravimiseks.
Reutersil ei õnnestunud mitmel korral tabada Vene Olümpiakomitee delegatsiooni juhti. ROC keeldus kolmapäeval kommentaaridest.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee pressiesindaja Mark Adams ütles neljapäeval antud pressikonverentsil, et tegu on spekulatsiooniga, mida tema ei kommenteeri.
"Nagu öeldud sai, kolmapäeval tekkis ootamatult üks olukord, millega on seotud juriidilised nüansid ja ma ei hakka pressikonverentsil seda kommenteerima, sest see ei ole sobilik. Kui te ütlete, et see on võimalik dopingujuhtum, siis minu meelest on see täielik spekulatsioon," rääkis Adams.
Ta meenutas, et dopingujuhtumitega tegelevad Rahvusvaheline Testimisagentuur (ITA) ja Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS), et vältida igasugust huvide konflikti.
Valijeva osales neljapäeval plaanitud treeningul, mille järel ta ei vastanud ajakirjanike küsimustele.
Kui peaks selguma, et Valijeva ongi kasutanud keelatud aineid, võib ta oma vanuse tõttu pääseda kergema karistusega kui üle 16-aastased sportlased. | Dopingukahtlusega Vene iluuisutaja ilmus Pekingis treeningule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
15-aastane Valijeva osales Vene Olümpiakomitee (ROC) koosseisus võistkondlikul võistlusel, mille venelased esmaspäeval võitsid USA ja Jaapani ees, vahendab Reuters. Autasustamine on aga viibinud juriidilistel põhjustel, mida ei ole avaldatud.
Vene meedia kirjutas kolmapäeval, et Valijevalt võetud dopinguproovist leiti keelatud ainet. Ajalehtede RBC ja Kommersant teatel on tegu trimetasidiiniga, mida kasutatakse tavaliselt rindkerevalu ravimiseks.
Reutersil ei õnnestunud mitmel korral tabada Vene Olümpiakomitee delegatsiooni juhti. ROC keeldus kolmapäeval kommentaaridest.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee pressiesindaja Mark Adams ütles neljapäeval antud pressikonverentsil, et tegu on spekulatsiooniga, mida tema ei kommenteeri.
"Nagu öeldud sai, kolmapäeval tekkis ootamatult üks olukord, millega on seotud juriidilised nüansid ja ma ei hakka pressikonverentsil seda kommenteerima, sest see ei ole sobilik. Kui te ütlete, et see on võimalik dopingujuhtum, siis minu meelest on see täielik spekulatsioon," rääkis Adams.
Ta meenutas, et dopingujuhtumitega tegelevad Rahvusvaheline Testimisagentuur (ITA) ja Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS), et vältida igasugust huvide konflikti.
Valijeva osales neljapäeval plaanitud treeningul, mille järel ta ei vastanud ajakirjanike küsimustele.
Kui peaks selguma, et Valijeva ongi kasutanud keelatud aineid, võib ta oma vanuse tõttu pääseda kergema karistusega kui üle 16-aastased sportlased.
### Response:
Dopingukahtlusega Vene iluuisutaja ilmus Pekingis treeningule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu üks kurioossemaid juhtumeid oli intsident lennukiga Piper PA46R-350T, mille kütus lõppes enne Tallinna lennuväljale jõudmist.
Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikase sõnul asjas uurimine veel käib. "Võime faktide põhjal juba praegu rääkida, et lennukil vahetult enne Tallinna lennujaama jõudmist kütus lõppes, viimase osa lennust ta planeeris ja kukkus enne raja algust maha lennujaama territooriumile," ütles ta.
Arikase sõnul ei meenu, et selliseid juhtumeid lähiajaloos varem olnud oleks. "Jõuda selleni, et lennukis kütus lõpeb, on suhteliselt keeruline. Kui me kõiki protseduure nõuetekohaselt jälgime, siis selleni välja ei tohiks jõuda. Tavaliselt ikkagi lendame piisava tagavara, et jõuda nii sihtlennujaama kui ka varulennujaamani välja. Aga see, et enne lennujaama jõudmist kogu süsteemist on kütus tilgatumaks otsas, on suhteliselt ainukordne," rääkis ta.
"Pigem praegused tõendid viitavad, et tegemist oli piloodi eksimusega. Hetkel kuskil ei ole ühtegi tehnilist riket suutnud tuvastada," sõnas Arikas.
Amet uurib ka seda, kas otsa lõppenud kütusega lennuk võis kanda reisijaid, kes olid transpordi eest maksnud.
"Tõepoolest, seal oli üks piloot ja kolm reisijat. Aga kas tegemist oli tõepoolest raha eest reisijatega, või tegemist oli kas siis tuttavate või kaudselt ka lennukiomanikega, selle osas annab ikkagi meile vastuse uurimine," rääkis Arikas.
Amet soovib uurida, kas täiendamist vajaks järelevalve või koolitus
Lendamise sagedus on viimastel aastatel kasvanud. Küsimus on selles, kas õnnetuste ja intsidentide arv on sellega korrelatsioonis, või on see kasvanud ebaproportsionaalselt.
"Tõepoolest, kui me vaatame nüüd 2021. aastale tagasi, siis neid õnnetusi ja intsidente toimus märgatavalt rohkem kui varasematel aastatel. See on kindlasti selline negatiivne trend, mida me näeme," ütles Arikas.
Arikase sõnul tuleb otsa vaadata ka teistele õnnetustele, näiteks neile, mis on juhtunud motodeltaplaanidega. "Nii palju õnnetusi ega intsidente pole varem olnud kindlasti kohe," ütles ta.
See tõstatab küsimuse, kas riigi poolt on vajaka ennetustegevusest või on näiteks järelevalve ebapiisav. "See on nagu mitme muutujaga võrrand, millele tuleb otsa vaadata ja aru saada, mis on probleemid, mida tulevikus peaksime tegema teisiti, et vältida samasuguste õnnetuste kordumist," ütles Arikas.
Motodeltaplaanidega toimunud õnnetustes on enamasti saanud viga piloot, kuid õnnetuste läheduses on lennatud ka reisijatega koos. "Need riskid on märgatavalt suurenenud. Seal on suur oht teisi inimesi vigastada. Kui ajalukku tagasi minna, siis seal on ka surmajuhtumeid olnud," märkis Arikas.
Möödunud aasta statistika põhjal ei saa Arikase sõnul kokkuvõtvaid järeldusi teha, kuid on märgata trende, mille tõttu kogubki amet täpsemaid andmeid.
"Siis saab sealt teha ka juba ka õigusloojatele ja järelevalvele omapoolsed ettepanekuid tegevuste arendamiseks," ütles ta.
"Kas on eksitud ka koolitusel, kuskil vaja koolitusnõudeid tõsta. Aga siin ma kindlasti ei oska kohe veksleid välja käia, et kindlasti tegemist on koolitusega või tegemist on puudustega järelevalves – selleks läheb natuke rohkem aega," ütles ta. | Õnnetused väikelennukitega on Eestis tõusuteel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu üks kurioossemaid juhtumeid oli intsident lennukiga Piper PA46R-350T, mille kütus lõppes enne Tallinna lennuväljale jõudmist.
Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikase sõnul asjas uurimine veel käib. "Võime faktide põhjal juba praegu rääkida, et lennukil vahetult enne Tallinna lennujaama jõudmist kütus lõppes, viimase osa lennust ta planeeris ja kukkus enne raja algust maha lennujaama territooriumile," ütles ta.
Arikase sõnul ei meenu, et selliseid juhtumeid lähiajaloos varem olnud oleks. "Jõuda selleni, et lennukis kütus lõpeb, on suhteliselt keeruline. Kui me kõiki protseduure nõuetekohaselt jälgime, siis selleni välja ei tohiks jõuda. Tavaliselt ikkagi lendame piisava tagavara, et jõuda nii sihtlennujaama kui ka varulennujaamani välja. Aga see, et enne lennujaama jõudmist kogu süsteemist on kütus tilgatumaks otsas, on suhteliselt ainukordne," rääkis ta.
"Pigem praegused tõendid viitavad, et tegemist oli piloodi eksimusega. Hetkel kuskil ei ole ühtegi tehnilist riket suutnud tuvastada," sõnas Arikas.
Amet uurib ka seda, kas otsa lõppenud kütusega lennuk võis kanda reisijaid, kes olid transpordi eest maksnud.
"Tõepoolest, seal oli üks piloot ja kolm reisijat. Aga kas tegemist oli tõepoolest raha eest reisijatega, või tegemist oli kas siis tuttavate või kaudselt ka lennukiomanikega, selle osas annab ikkagi meile vastuse uurimine," rääkis Arikas.
Amet soovib uurida, kas täiendamist vajaks järelevalve või koolitus
Lendamise sagedus on viimastel aastatel kasvanud. Küsimus on selles, kas õnnetuste ja intsidentide arv on sellega korrelatsioonis, või on see kasvanud ebaproportsionaalselt.
"Tõepoolest, kui me vaatame nüüd 2021. aastale tagasi, siis neid õnnetusi ja intsidente toimus märgatavalt rohkem kui varasematel aastatel. See on kindlasti selline negatiivne trend, mida me näeme," ütles Arikas.
Arikase sõnul tuleb otsa vaadata ka teistele õnnetustele, näiteks neile, mis on juhtunud motodeltaplaanidega. "Nii palju õnnetusi ega intsidente pole varem olnud kindlasti kohe," ütles ta.
See tõstatab küsimuse, kas riigi poolt on vajaka ennetustegevusest või on näiteks järelevalve ebapiisav. "See on nagu mitme muutujaga võrrand, millele tuleb otsa vaadata ja aru saada, mis on probleemid, mida tulevikus peaksime tegema teisiti, et vältida samasuguste õnnetuste kordumist," ütles Arikas.
Motodeltaplaanidega toimunud õnnetustes on enamasti saanud viga piloot, kuid õnnetuste läheduses on lennatud ka reisijatega koos. "Need riskid on märgatavalt suurenenud. Seal on suur oht teisi inimesi vigastada. Kui ajalukku tagasi minna, siis seal on ka surmajuhtumeid olnud," märkis Arikas.
Möödunud aasta statistika põhjal ei saa Arikase sõnul kokkuvõtvaid järeldusi teha, kuid on märgata trende, mille tõttu kogubki amet täpsemaid andmeid.
"Siis saab sealt teha ka juba ka õigusloojatele ja järelevalvele omapoolsed ettepanekuid tegevuste arendamiseks," ütles ta.
"Kas on eksitud ka koolitusel, kuskil vaja koolitusnõudeid tõsta. Aga siin ma kindlasti ei oska kohe veksleid välja käia, et kindlasti tegemist on koolitusega või tegemist on puudustega järelevalves – selleks läheb natuke rohkem aega," ütles ta.
### Response:
Õnnetused väikelennukitega on Eestis tõusuteel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tavaliselt peatab tolliamet lihaimpordi siis, kui eksportiv riik on teada andnud mõnest loomade haiguspuhangust. Leedust ei ole aga selliseid teateid viimasel ajal tulnud, kirjutab Reuters.
Hiina on maailma suurim veiseliha importija, kuid Leedu osakaal selles on üliväike – 2020. aastal jäi see alla 2000 tonni.
Kahe riigi suhted aga halvenesid pärast seda kui Leedu lubas Vilniuses avada Taiwani esinduse, samal ajal kui Hiina peab saareriiki enda osaks. Seejärel hakkas Hiina pidurdama kaubavahetust Leeduga, mispeale pöördus Euroopa Liit Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) poole. Bloki kaebust toetasid USA ja Austraalia ning esmaspäeval teatas nendega liitumisest Suurbritannia.
Euroopa Komisjoni teatel vähenes Leedu eksport Hiina detsembris 91%, võrreldes 2020. aasta detsembriga.
Taiwani välisministeerium mõistis hukka Hiina otsuse peatada Leedu veiseliha import ning nimetas sellist käitumist kiusamiseks ja katseks mõjutada Leedu välispolitiikat.
"Seisame kindlalt Leedu kõrval," ütles ministeeriumi kõneisik Joanne Ou ajakirjanikele.
Taiwan on Hiina mõju vähendamiseks suurendanud toidu importi Leedust. Hiljuti saabus Taiwanile 1200 pudelit rummi, mis müüdi välja vähem kui tunniga. | Hiina peatas Leedu veiseliha impordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tavaliselt peatab tolliamet lihaimpordi siis, kui eksportiv riik on teada andnud mõnest loomade haiguspuhangust. Leedust ei ole aga selliseid teateid viimasel ajal tulnud, kirjutab Reuters.
Hiina on maailma suurim veiseliha importija, kuid Leedu osakaal selles on üliväike – 2020. aastal jäi see alla 2000 tonni.
Kahe riigi suhted aga halvenesid pärast seda kui Leedu lubas Vilniuses avada Taiwani esinduse, samal ajal kui Hiina peab saareriiki enda osaks. Seejärel hakkas Hiina pidurdama kaubavahetust Leeduga, mispeale pöördus Euroopa Liit Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) poole. Bloki kaebust toetasid USA ja Austraalia ning esmaspäeval teatas nendega liitumisest Suurbritannia.
Euroopa Komisjoni teatel vähenes Leedu eksport Hiina detsembris 91%, võrreldes 2020. aasta detsembriga.
Taiwani välisministeerium mõistis hukka Hiina otsuse peatada Leedu veiseliha import ning nimetas sellist käitumist kiusamiseks ja katseks mõjutada Leedu välispolitiikat.
"Seisame kindlalt Leedu kõrval," ütles ministeeriumi kõneisik Joanne Ou ajakirjanikele.
Taiwan on Hiina mõju vähendamiseks suurendanud toidu importi Leedust. Hiljuti saabus Taiwanile 1200 pudelit rummi, mis müüdi välja vähem kui tunniga.
### Response:
Hiina peatas Leedu veiseliha impordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trudeau kaitses Kanada parlamendis esinedes koroonapiiranguid, mis panid veoautosid riigi pealinna Ottawasse koonduma, vahendas BBC.
"Blokeerimised ja ebaseaduslikud demonstratsioonid on vastuvõetamatud ning need mõjutavad negatiivselt ärisid ja tootjaid," ütles Trudeau kolmapäeval. "Me peame andma endast kõik, et need lõppeksid." Ta sõnas, et meeleavaldajad püüavad blokeerida Kanada majandust, demokraatiat ja kaaskodanike igapäevaelu.
"See peab lõppema," rõhutas peaminister.
Meeleavaldused on Ottawas ja kahes USA-Kanada piiriületuskohas kestnud kaks nädalat.
Esmaspäevast blokeerisid veokijuhid maailma suurima mitme riigi kasutuses oleva rippsilla, mis asub USA-Kanada piiril ja mida läbib ligikaudu veerand kahe riigi vahelisest kaubaveost.
Ambassador Bridge ühendab Windsori ja Detroidi linnu ning selle sulgemise on kaubandusühendused hukka mõistnud. Piirkonna autotootjad teatasid, et on pidanud vähendama tootmist ja töötajate tunde, sest varuosadest on tekkinud puudus, tulenevalt kaubatee blokeerimisest. Valdkonna spetsialistide hinnangul võib see pikemas perspektiivis kaasa tuua koondamisi ja suurendada autode hindu tarbijatele.
Maailma suurim autotootja Toyota peatas tootmise kolmes Ontario tehases ja ettevõte teatas, et sel nädalal seal rohkem sõidukeid ei toodeta.
Ka Valge Maja on kutsunud üles proteste lõpetama, teatades, et need ohustavad autotööstust ja USA põllumajanduseksporti.
Samal ajal hoiatas Ottawa politsei, et protestijaid võidakse arreteerida ja süüdimõistmise korral jäävad nad oma töökohtadest ilma.
Ligikaudu 400 veoautot on endiselt Ottawa kesklinnas, kuhu need saabusid jaanuari lõpus. Politsei teatas kolmapäeval, et meeleavaldajaid võidakse süüdistada vara rikkumises, kuna nad takistasid kohalike elanike seaduslikku õigust oma vara kasutada.
Ottawa politsei hoiatas, et igaüks, kes tänavaid tõkestab või aitab teistel seda teha, võib korda saata kuriteo. Süüdimõistmise korral võidakse neilt sõidukid ära võtta ja keelata USA-sse siseneda.
Veokijuhid protesteerivad selle vastu, et Kanadasse saabudes peavad nad olema täielikult koroonaviiruse vastu vaktsineeritud. Ka on nad väljendanud vastumeelt koroonapasside ja maskikandmise kohustuse suhtes. | Kanada peaminister nimetas veoautoproteste vastuvõetamatuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trudeau kaitses Kanada parlamendis esinedes koroonapiiranguid, mis panid veoautosid riigi pealinna Ottawasse koonduma, vahendas BBC.
"Blokeerimised ja ebaseaduslikud demonstratsioonid on vastuvõetamatud ning need mõjutavad negatiivselt ärisid ja tootjaid," ütles Trudeau kolmapäeval. "Me peame andma endast kõik, et need lõppeksid." Ta sõnas, et meeleavaldajad püüavad blokeerida Kanada majandust, demokraatiat ja kaaskodanike igapäevaelu.
"See peab lõppema," rõhutas peaminister.
Meeleavaldused on Ottawas ja kahes USA-Kanada piiriületuskohas kestnud kaks nädalat.
Esmaspäevast blokeerisid veokijuhid maailma suurima mitme riigi kasutuses oleva rippsilla, mis asub USA-Kanada piiril ja mida läbib ligikaudu veerand kahe riigi vahelisest kaubaveost.
Ambassador Bridge ühendab Windsori ja Detroidi linnu ning selle sulgemise on kaubandusühendused hukka mõistnud. Piirkonna autotootjad teatasid, et on pidanud vähendama tootmist ja töötajate tunde, sest varuosadest on tekkinud puudus, tulenevalt kaubatee blokeerimisest. Valdkonna spetsialistide hinnangul võib see pikemas perspektiivis kaasa tuua koondamisi ja suurendada autode hindu tarbijatele.
Maailma suurim autotootja Toyota peatas tootmise kolmes Ontario tehases ja ettevõte teatas, et sel nädalal seal rohkem sõidukeid ei toodeta.
Ka Valge Maja on kutsunud üles proteste lõpetama, teatades, et need ohustavad autotööstust ja USA põllumajanduseksporti.
Samal ajal hoiatas Ottawa politsei, et protestijaid võidakse arreteerida ja süüdimõistmise korral jäävad nad oma töökohtadest ilma.
Ligikaudu 400 veoautot on endiselt Ottawa kesklinnas, kuhu need saabusid jaanuari lõpus. Politsei teatas kolmapäeval, et meeleavaldajaid võidakse süüdistada vara rikkumises, kuna nad takistasid kohalike elanike seaduslikku õigust oma vara kasutada.
Ottawa politsei hoiatas, et igaüks, kes tänavaid tõkestab või aitab teistel seda teha, võib korda saata kuriteo. Süüdimõistmise korral võidakse neilt sõidukid ära võtta ja keelata USA-sse siseneda.
Veokijuhid protesteerivad selle vastu, et Kanadasse saabudes peavad nad olema täielikult koroonaviiruse vastu vaktsineeritud. Ka on nad väljendanud vastumeelt koroonapasside ja maskikandmise kohustuse suhtes.
### Response:
Kanada peaminister nimetas veoautoproteste vastuvõetamatuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teiseks jäi sama raamatu venekeelne väljaanne – Liis Seina "Моё будущее в Эстонии. 40 замечательных профессий" 8654 eksemplariga, mille andis välja samuti Päike ja Pilv.
Populaarsuselt kolmas raamat oli Jekaterina Lomaško tegelusraamat "Nuputame! Dio, Aiti ja Eesti sõbrad", mille andis välja Päike ja Pilv ning mida müüdi 7028 eksemplari.
Neljandaks reastus Olav Osolini "Kus lendab part", mille andis välja Varrak ja mis müüs 4735 eksemplari, ja viies oli Vilma Parbo "AB mudilastele", mille andis välja Koolibri ja mida müüdi 4638 eksemplari.
Enim müüdud e-raamat oli Lucy Foley "Kutsutud külalised", mille andis välja Eesti Raamat ja mida müüdi 1565 litsentsi.
Kirjastuste liidu juht Kaidi Urmet nentis, et viimaste aastate andmeid võrreldes saab öelda, et huvi raamatute vastu on oluliselt vähenenud. Kõige paremini väljendub see müüdud raamatute koguarvus.
Kui 2019. aastal müüdi tipp-100-s olevaid raamatuid kokku 250 328 eksemplari, siis 2020. aastal oli see arv 214 498 ja 2021. aastal 212 090 eksemplari. "2019. aastaga võrreldes on ainuüksi nende andmete põhjal võimalik öelda, et langus on olnud umbes 15 protsenti."
Algupärase kirjanduse nimetuste arv edetabelis on 50 nimetust, mis on Urmeti hinnangul üsna tavapärane. "Aastate lõikes on algupärandeid ja tõlketeoseid olnud esisajas enam-vähem pooleks, natuke kõikumist siia-sinnapoole on tavapärane."
Kui võrrelda koguseliselt, palju on eesti autorite teoseid ja tõlkeraamatuid müüdud, siis 2021. aasta tipp-100 nimekirjast moodustas algupärase kirjanduse osakaal 58 protsenti, 2020. aasta tipp-100 nimekirjast moodustas algupärase kirjanduse osakaal 57 protsenti ehk siin suurt muutust ei ole.
Sarnaselt eelmiste aastatega on edetabeli tipus lasteraamatud, mille on välja andnud toidupoe Maxima tellimusel kirjastus Päike ja Pilv.
Ilukirjandusteoseid edetabelis palju ei ole – täiskasvanutele mõeldud raamatuid on 14 –, kuid võrreldes 2020. aastaga on neid koguseliselt ostetud rohkem – 2021. aastal osteti umbes 31 000 ilukirjandusteost, 2020. aastal aga üle 21 000.
"Nagu ikka, on selliste suurte kõikumiste taga kas meie menuautorite või menuteoste ilmumine. Juba teist aastat juhib ilukirjandusteoste edetabelit Olav Osolin, aga kindlasti rõõmustas lugejaid Andrus Kivirähki uus raamat või ka Stefano Massini "Lehman Brothers", aga ka David Vseviovi "Onu Moritza sõnaraamat"."
Mitteilukirjanduslikke teoseid täiskasvanutele on saja enim müüdud raamatute tabelis 44 nimetust – kokku 86 824 eksemplari –, millest 29 nimetust on algupärased teosed. Kokku on neid ostetud 61 514 eksemplari ja moodustavad soetatud mitteilukirjanduslikest teostest 71 protsenti.
"See annab taas kord kinnitust, et oma autoreid usaldatakse. Sellest jaotusest leiab erinevaid raamatuid: on nii eluloo-, ajaloo-, ristsõna- kui ka eneseabiraamatuid, kuid võrreldes eelmise aasta tabeliga on siiski üks erinevus: meil on ka kaks kokaraamatut. Aastaid tagasi võidukäiku teinud kokaraamatud on vahepeal olnud väga tagasihoidlikul kohal, nüüd siis taas n-ö pildil."
Lasteraamatuid on nimekirjas kokku 42 nimetust, nende müügiarv oli taas kõrge – 94 767 eksemplari. Kuigi arv on suur, on varasematel aastatel see arv olnud üle 100 000, märkis Urmet.
"Endiselt on edukad kooliks ettevalmistavad raamatud ja suur huvi on väikelastele mõeldud kleepsu- ja mänguraamatute vastu. Lastele mõeldud ilukirjandusteoseid on nimekirjas võrreldes varasematega rohkem. Uue tuleku on teinud "Harry Potteri" lugude illustreeritud väljaanded, aga ka "Alice imedemaal" uusversioon on hästi vastu võetud."
Enim menuraamatuid oli edetabelis kirjastustel Koolibri ehk 28 nimetust, Varrak ehk 26 nimetust, Pilgrim ehk 15 nimetust ja Helios ehk 7 nimetust.
E-raamatute puhul tõi liit välja need raamatud, mida on müüdud 100 ja rohkem litsentsi. "Vaadates viimase kolme aasta numbreid, siis on näha, et pandeemia ja piirangute mõju on selgelt näha: 2019. aastal oli nimetusi, mida müüdi üle 100 litsentsi, 18 nimetust; 2020. aastal 62 nimetust ja 2021. aastal oli selliseid nimetusi 43."
E-raamatute puhul ostetakse enim ilukirjanduslikke tõlkeraamatuid – neid on nimekirjas 30, kokku on ostetud ligikaudu 15 000 litsentsi.
Eesti Kirjastuste Liit on loodud 1991. aastal ja praegu kuulub liitu 27 kirjastust-organisatsiooni. Raamatute müügi edetabelit on koostatud alates 2000. aastast ja välja toodud ka läbimüügiarvud. Menuraamatute edetabeli arvestusse ei kuulu õpikud ja perioodikaväljaannete lisad. | Edetabel. 2021. aasta müüduim raamat oli Liis Seina "Minu tulevik Eestis. 40 vahvat ametit" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teiseks jäi sama raamatu venekeelne väljaanne – Liis Seina "Моё будущее в Эстонии. 40 замечательных профессий" 8654 eksemplariga, mille andis välja samuti Päike ja Pilv.
Populaarsuselt kolmas raamat oli Jekaterina Lomaško tegelusraamat "Nuputame! Dio, Aiti ja Eesti sõbrad", mille andis välja Päike ja Pilv ning mida müüdi 7028 eksemplari.
Neljandaks reastus Olav Osolini "Kus lendab part", mille andis välja Varrak ja mis müüs 4735 eksemplari, ja viies oli Vilma Parbo "AB mudilastele", mille andis välja Koolibri ja mida müüdi 4638 eksemplari.
Enim müüdud e-raamat oli Lucy Foley "Kutsutud külalised", mille andis välja Eesti Raamat ja mida müüdi 1565 litsentsi.
Kirjastuste liidu juht Kaidi Urmet nentis, et viimaste aastate andmeid võrreldes saab öelda, et huvi raamatute vastu on oluliselt vähenenud. Kõige paremini väljendub see müüdud raamatute koguarvus.
Kui 2019. aastal müüdi tipp-100-s olevaid raamatuid kokku 250 328 eksemplari, siis 2020. aastal oli see arv 214 498 ja 2021. aastal 212 090 eksemplari. "2019. aastaga võrreldes on ainuüksi nende andmete põhjal võimalik öelda, et langus on olnud umbes 15 protsenti."
Algupärase kirjanduse nimetuste arv edetabelis on 50 nimetust, mis on Urmeti hinnangul üsna tavapärane. "Aastate lõikes on algupärandeid ja tõlketeoseid olnud esisajas enam-vähem pooleks, natuke kõikumist siia-sinnapoole on tavapärane."
Kui võrrelda koguseliselt, palju on eesti autorite teoseid ja tõlkeraamatuid müüdud, siis 2021. aasta tipp-100 nimekirjast moodustas algupärase kirjanduse osakaal 58 protsenti, 2020. aasta tipp-100 nimekirjast moodustas algupärase kirjanduse osakaal 57 protsenti ehk siin suurt muutust ei ole.
Sarnaselt eelmiste aastatega on edetabeli tipus lasteraamatud, mille on välja andnud toidupoe Maxima tellimusel kirjastus Päike ja Pilv.
Ilukirjandusteoseid edetabelis palju ei ole – täiskasvanutele mõeldud raamatuid on 14 –, kuid võrreldes 2020. aastaga on neid koguseliselt ostetud rohkem – 2021. aastal osteti umbes 31 000 ilukirjandusteost, 2020. aastal aga üle 21 000.
"Nagu ikka, on selliste suurte kõikumiste taga kas meie menuautorite või menuteoste ilmumine. Juba teist aastat juhib ilukirjandusteoste edetabelit Olav Osolin, aga kindlasti rõõmustas lugejaid Andrus Kivirähki uus raamat või ka Stefano Massini "Lehman Brothers", aga ka David Vseviovi "Onu Moritza sõnaraamat"."
Mitteilukirjanduslikke teoseid täiskasvanutele on saja enim müüdud raamatute tabelis 44 nimetust – kokku 86 824 eksemplari –, millest 29 nimetust on algupärased teosed. Kokku on neid ostetud 61 514 eksemplari ja moodustavad soetatud mitteilukirjanduslikest teostest 71 protsenti.
"See annab taas kord kinnitust, et oma autoreid usaldatakse. Sellest jaotusest leiab erinevaid raamatuid: on nii eluloo-, ajaloo-, ristsõna- kui ka eneseabiraamatuid, kuid võrreldes eelmise aasta tabeliga on siiski üks erinevus: meil on ka kaks kokaraamatut. Aastaid tagasi võidukäiku teinud kokaraamatud on vahepeal olnud väga tagasihoidlikul kohal, nüüd siis taas n-ö pildil."
Lasteraamatuid on nimekirjas kokku 42 nimetust, nende müügiarv oli taas kõrge – 94 767 eksemplari. Kuigi arv on suur, on varasematel aastatel see arv olnud üle 100 000, märkis Urmet.
"Endiselt on edukad kooliks ettevalmistavad raamatud ja suur huvi on väikelastele mõeldud kleepsu- ja mänguraamatute vastu. Lastele mõeldud ilukirjandusteoseid on nimekirjas võrreldes varasematega rohkem. Uue tuleku on teinud "Harry Potteri" lugude illustreeritud väljaanded, aga ka "Alice imedemaal" uusversioon on hästi vastu võetud."
Enim menuraamatuid oli edetabelis kirjastustel Koolibri ehk 28 nimetust, Varrak ehk 26 nimetust, Pilgrim ehk 15 nimetust ja Helios ehk 7 nimetust.
E-raamatute puhul tõi liit välja need raamatud, mida on müüdud 100 ja rohkem litsentsi. "Vaadates viimase kolme aasta numbreid, siis on näha, et pandeemia ja piirangute mõju on selgelt näha: 2019. aastal oli nimetusi, mida müüdi üle 100 litsentsi, 18 nimetust; 2020. aastal 62 nimetust ja 2021. aastal oli selliseid nimetusi 43."
E-raamatute puhul ostetakse enim ilukirjanduslikke tõlkeraamatuid – neid on nimekirjas 30, kokku on ostetud ligikaudu 15 000 litsentsi.
Eesti Kirjastuste Liit on loodud 1991. aastal ja praegu kuulub liitu 27 kirjastust-organisatsiooni. Raamatute müügi edetabelit on koostatud alates 2000. aastast ja välja toodud ka läbimüügiarvud. Menuraamatute edetabeli arvestusse ei kuulu õpikud ja perioodikaväljaannete lisad.
### Response:
Edetabel. 2021. aasta müüduim raamat oli Liis Seina "Minu tulevik Eestis. 40 vahvat ametit" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Antoine Semenyo viis esimese poolaja eelviimasel minutil Bristol City juhtima ja kohe teise poolaja alguses suurendati Michael Morrisoni (Reading) omaväravast edu.
John Swift (Reading) suutis 74. minutil penaltist kaotusseisu vähendada, aga kokkuvõttes lõppes Londoni Arsenalist laenatud Heina debüüt 1:2 kaotusega.
Debutants. #BRCREA pic.twitter.com/IjRiLipJ8P
— Reading FC (@ReadingFC) February 9, 2022
Reading on kaotanud nüüd Inglismaa esiliigas viis kohtumist järjest ja asub 22 punktiga 24 meeskonna konkurentsis 21. real ehk napilt väljalangemistsooni kohal. Meeskond võitis viimati mullu novembri lõpus.
Eelmises kolmes kohtumises võiduta jäänud Bristol City asub tabelis 37 punktiga 16. kohal. Liigat juhib 29 mängust 61 punkti teeninud Fulham, kes edestab kuue silmaga Bournemouthi. | Karl Jakob Hein debüteeris Inglismaa esiliigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Antoine Semenyo viis esimese poolaja eelviimasel minutil Bristol City juhtima ja kohe teise poolaja alguses suurendati Michael Morrisoni (Reading) omaväravast edu.
John Swift (Reading) suutis 74. minutil penaltist kaotusseisu vähendada, aga kokkuvõttes lõppes Londoni Arsenalist laenatud Heina debüüt 1:2 kaotusega.
Debutants. #BRCREA pic.twitter.com/IjRiLipJ8P
— Reading FC (@ReadingFC) February 9, 2022
Reading on kaotanud nüüd Inglismaa esiliigas viis kohtumist järjest ja asub 22 punktiga 24 meeskonna konkurentsis 21. real ehk napilt väljalangemistsooni kohal. Meeskond võitis viimati mullu novembri lõpus.
Eelmises kolmes kohtumises võiduta jäänud Bristol City asub tabelis 37 punktiga 16. kohal. Liigat juhib 29 mängust 61 punkti teeninud Fulham, kes edestab kuue silmaga Bournemouthi.
### Response:
Karl Jakob Hein debüteeris Inglismaa esiliigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistluste eel isikliku rekordiga täpselt 66 meetri peal olnud Feng alustas finaalis kohe võimsa tippmargiga 69.12 ja sai senisest rekordist jagu ka kolmandal katsel (66.89).
Londoni ja Rio de Janeiro olümpiavõitja Sandra Perkovic alustas 67.74-ga ja heitis teises voorus 68.45, kuid hiinlanna tulemuseni ta ei küündinud.
Võistlustele suurfavoriidina tulnud Tokyo olümpiavõitja ja tänavune maailma hooaja edetabelijuht (71.46) Valarie Allman sai kahel korral kätte 68 meetrit, aga parimaks jäi 68.30, mis ei toonud enamat pronksmedalist.
Kaheksa parema hulka jõudsid veel hollandlanna Jorinde van Klinken (64.97), sakslanna Claudine Vita (64.24), portugallanna Liliana Ca (63.99), kuubalanna Yaime Perez (63.07) ja horvaaditar Marija Tolj (63.07).
Eelvaade:
Naiste kettaheite kvalifikatsioonis tegi parima tulemuse ameeriklanna Valarie Allman, kes heitis 68,36 meetrit. Kuigi järgmised kolm parimat püstitasid oma hooaja tippmargid, lendas Allmani ketas parimal katsel ligi kolm meetrit kaugemale.
Hollandlanna Jorinde van Kliken sai 65,66-meetrise heitega kirja teise parima tulemuse, kolmandaks tuli Yaime Perez (Kuuba) 65,32-ga ja neljanda koha teenis sakslanna Claudine Vita, kes heitis 64,98 meetrit.
Naiste 3000 m takistusjooksus on peafavoriidiks Kasahstani esindaja Norah Jeruto, kes oli kvalifikatsiooni kokkuvõttes lähimast konkurendist ligi 10 sekundit kiirem (9.01,54).
Medalinõudlejate sekka kuuluvad ka etiooplannad Werkuha Getachew (9.11,25) ja Mekides Abebe (9.14,83). Beatrice Chepkoech MM-tiitlit ei kaitse, kuid võistlustulle asuvad kolm aastat tagasi Dohas medalitele jõudnud ameeriklanna Emma Coburn (9.15,19) ja sakslanna Gesa Felicitas Krause (9.21,02).
Veel on kavas naiste 400 m tõkkejooksu, meeste ja naiste 400 m jooksu poolfinaalid, meeste 800 m eeljooksud ja naiste odaviske kvalifikatsioon. | Naiste kettaheide pakkus üllatusvõitja, favoriit Allman alles kolmas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistluste eel isikliku rekordiga täpselt 66 meetri peal olnud Feng alustas finaalis kohe võimsa tippmargiga 69.12 ja sai senisest rekordist jagu ka kolmandal katsel (66.89).
Londoni ja Rio de Janeiro olümpiavõitja Sandra Perkovic alustas 67.74-ga ja heitis teises voorus 68.45, kuid hiinlanna tulemuseni ta ei küündinud.
Võistlustele suurfavoriidina tulnud Tokyo olümpiavõitja ja tänavune maailma hooaja edetabelijuht (71.46) Valarie Allman sai kahel korral kätte 68 meetrit, aga parimaks jäi 68.30, mis ei toonud enamat pronksmedalist.
Kaheksa parema hulka jõudsid veel hollandlanna Jorinde van Klinken (64.97), sakslanna Claudine Vita (64.24), portugallanna Liliana Ca (63.99), kuubalanna Yaime Perez (63.07) ja horvaaditar Marija Tolj (63.07).
Eelvaade:
Naiste kettaheite kvalifikatsioonis tegi parima tulemuse ameeriklanna Valarie Allman, kes heitis 68,36 meetrit. Kuigi järgmised kolm parimat püstitasid oma hooaja tippmargid, lendas Allmani ketas parimal katsel ligi kolm meetrit kaugemale.
Hollandlanna Jorinde van Kliken sai 65,66-meetrise heitega kirja teise parima tulemuse, kolmandaks tuli Yaime Perez (Kuuba) 65,32-ga ja neljanda koha teenis sakslanna Claudine Vita, kes heitis 64,98 meetrit.
Naiste 3000 m takistusjooksus on peafavoriidiks Kasahstani esindaja Norah Jeruto, kes oli kvalifikatsiooni kokkuvõttes lähimast konkurendist ligi 10 sekundit kiirem (9.01,54).
Medalinõudlejate sekka kuuluvad ka etiooplannad Werkuha Getachew (9.11,25) ja Mekides Abebe (9.14,83). Beatrice Chepkoech MM-tiitlit ei kaitse, kuid võistlustulle asuvad kolm aastat tagasi Dohas medalitele jõudnud ameeriklanna Emma Coburn (9.15,19) ja sakslanna Gesa Felicitas Krause (9.21,02).
Veel on kavas naiste 400 m tõkkejooksu, meeste ja naiste 400 m jooksu poolfinaalid, meeste 800 m eeljooksud ja naiste odaviske kvalifikatsioon.
### Response:
Naiste kettaheide pakkus üllatusvõitja, favoriit Allman alles kolmas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise esimene tõsine väravamoment sündis 7. minutil, kui Hispaania nurgalöögist tulnud pallile sai tagaposti juures pea vahele Patricio Guijarro. Inglannade õnneks suunas Guijarro palli väravast mööda. Mõni minut hiljem oli avaväravale lähedal Inglismaa, kuid turniiri parima väravaküti Beth Meadi sooritus ebaõnnestus.
37. minutil lendas pall esimest korda väravasse, kui Lucy Bronze'i tsenderdusest tulnud pallile sai jala vahele Ellen White, kes lõi palli Hispaania väravavahi Sandra Panosi selja taha. Inglannade kahjuks oli Bronze tsenderduse hetkel suluseisus ja avaväravat siiski ei sündinud.
Teise poolaja alguses pani Hispaania inglannade kaitseliini aktiivsemalt proovile ja lõpuks saatis neid edu 54. minutil, kui Athenea Del Castillo leidis täpse sööduga Esther Gonzalezi, kes põrutas pöörde pealt palli vasakusse väravanurka. Seejuures oli tegemist Inglismaa esimese sisse lastud väravaga EM-turniiril.
65. minutil oli Hispaania väga lähedal teisele väravale. Avaväravale söödu andnud Del Castillo pani paremalt äärelt teele tsenderduse, mis võttis karistusala asemel suuna hoopis värava poole ja Inglismaa puurilukk Mary Earps pidi palju vaeva nägema, et pall eemale tõrjuda.
Tundus, et Inglismaad ähvardab järjekordne suurturniiri pettumus, ent kuus minutit enne normaalaja lõppu pani staadioni rappuma vahetusest sekkunud Ella Toone'i tabamus. Normaalajal rohkem väravaid ei löödud ja kohtumine läks lisaajale.
Viigiväravast enesekindlust juurde saanud inglannad alustasid lisaaega selgelt aktiivsemalt ning 96. minutil läksid nad Georgia Stanway kauglöögist juhtima. Hispaania proovis innukalt viigiväravat leida, kuid Inglismaa kaitse pidas vastu ja nad pääsesid kodusel EM-il poolfinaali. Inglismaa kohtub poolfinaalis Rootsi või Belgiaga.
Neljapäeval on ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel võimalik kaasa elada Saksamaa ja Austria kohtumisele, otseülekanne algab kell 21.50.
Enne mängu:
Võõrustaja Inglismaa läbis alagrupiturniiri suurepäraselt: kõigepealt võideti A-grupis Austriat 1:0, seejärel Norrat koguni 8:0 ja viimaks ka Põhja-Iirimaad 5:0. Maksimumpunktid ja väravatevahe 14:0 teeb neist kohtumise eel favoriidi.
Hispaania koondis alistas esimeses mängus Soome 4:1, aga kaotas seejärel Saksamaale 0:2. Viimases alagrupivoorus alistati Marta Cardona viimase minuti tabamusest Taani 1:0 ja kindlustati B-alagrupist teisena edasipääs.
Brightonis toimuva kohtumise võitja läheb poolfinaalis kokku Rootsi või Belgiaga. | Inglismaa alistas lisaajal Hispaania ja pääses poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise esimene tõsine väravamoment sündis 7. minutil, kui Hispaania nurgalöögist tulnud pallile sai tagaposti juures pea vahele Patricio Guijarro. Inglannade õnneks suunas Guijarro palli väravast mööda. Mõni minut hiljem oli avaväravale lähedal Inglismaa, kuid turniiri parima väravaküti Beth Meadi sooritus ebaõnnestus.
37. minutil lendas pall esimest korda väravasse, kui Lucy Bronze'i tsenderdusest tulnud pallile sai jala vahele Ellen White, kes lõi palli Hispaania väravavahi Sandra Panosi selja taha. Inglannade kahjuks oli Bronze tsenderduse hetkel suluseisus ja avaväravat siiski ei sündinud.
Teise poolaja alguses pani Hispaania inglannade kaitseliini aktiivsemalt proovile ja lõpuks saatis neid edu 54. minutil, kui Athenea Del Castillo leidis täpse sööduga Esther Gonzalezi, kes põrutas pöörde pealt palli vasakusse väravanurka. Seejuures oli tegemist Inglismaa esimese sisse lastud väravaga EM-turniiril.
65. minutil oli Hispaania väga lähedal teisele väravale. Avaväravale söödu andnud Del Castillo pani paremalt äärelt teele tsenderduse, mis võttis karistusala asemel suuna hoopis värava poole ja Inglismaa puurilukk Mary Earps pidi palju vaeva nägema, et pall eemale tõrjuda.
Tundus, et Inglismaad ähvardab järjekordne suurturniiri pettumus, ent kuus minutit enne normaalaja lõppu pani staadioni rappuma vahetusest sekkunud Ella Toone'i tabamus. Normaalajal rohkem väravaid ei löödud ja kohtumine läks lisaajale.
Viigiväravast enesekindlust juurde saanud inglannad alustasid lisaaega selgelt aktiivsemalt ning 96. minutil läksid nad Georgia Stanway kauglöögist juhtima. Hispaania proovis innukalt viigiväravat leida, kuid Inglismaa kaitse pidas vastu ja nad pääsesid kodusel EM-il poolfinaali. Inglismaa kohtub poolfinaalis Rootsi või Belgiaga.
Neljapäeval on ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel võimalik kaasa elada Saksamaa ja Austria kohtumisele, otseülekanne algab kell 21.50.
Enne mängu:
Võõrustaja Inglismaa läbis alagrupiturniiri suurepäraselt: kõigepealt võideti A-grupis Austriat 1:0, seejärel Norrat koguni 8:0 ja viimaks ka Põhja-Iirimaad 5:0. Maksimumpunktid ja väravatevahe 14:0 teeb neist kohtumise eel favoriidi.
Hispaania koondis alistas esimeses mängus Soome 4:1, aga kaotas seejärel Saksamaale 0:2. Viimases alagrupivoorus alistati Marta Cardona viimase minuti tabamusest Taani 1:0 ja kindlustati B-alagrupist teisena edasipääs.
Brightonis toimuva kohtumise võitja läheb poolfinaalis kokku Rootsi või Belgiaga.
### Response:
Inglismaa alistas lisaajal Hispaania ja pääses poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Novikov oli võidukas MSen1-3 klassis nii 500 m paigalstardiga sõidus, sprindis kui keirinis. 500 m paigalstardiga sõidus mõõdeti Pekingi suveolümpial osalenud sportlasel ajaks 35,885. Teise koha teenis Andre Kull (37,979) ja kolmanda Indrek Narusk (38,899). MSen4-5 klassis oli võidukas Jüri Savitski ajaga 40,257. Hõbe- ja pronksmedali pälvisid Andrei Zagitov (41,492) ja Igor Tarassov (42,163).
Sprindis sai Eesti meistriks kroonitud Novikovi järel kahvatumad medalid Kull ja Narusk, MSen4-6 klassis pääsesid esikolmikusse Savitski, Zagitov ja Jaanus Prükkel. Keirinis jättis Novikov selja taha Jevgeni Garmase ja Kulli. MSen4-5 klassis oli taas parim Savitski Zagitovi ja Prükkeli ees.
3 km individuaalses jälitussõidus oli ülekaalukalt parim Kull ajaga 3:33.01. Hõbemedali pälvis Kaido Voogla (4.13,84) ja pronksi Sergei Karpenko (4.34,00). 2 km jälitussõidus teenis esikoha Zagitov ajaga 2.51,16. Teise aja sõitis välja Viktor Mihhailov (2.58,10) ja kolmanda Tarassov (2.58,45).
Kuue kilomeetri pikkuse scratchi võitis Kull, edestades Garmast ja Karpenkot. MSen4-5 klassis oli parim Zagitov, hõbedase autasu pälvis Prükkel ja pronksise Tarassov.
Eesti meistrivõistluseid korraldatakse Helsingi velodroomil, kuna Pirita trekirada on alates 2017. aastast võistlusteks suletud. | Novikov ja Savitski krooniti Helsingis kolmekordseks Eesti meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Novikov oli võidukas MSen1-3 klassis nii 500 m paigalstardiga sõidus, sprindis kui keirinis. 500 m paigalstardiga sõidus mõõdeti Pekingi suveolümpial osalenud sportlasel ajaks 35,885. Teise koha teenis Andre Kull (37,979) ja kolmanda Indrek Narusk (38,899). MSen4-5 klassis oli võidukas Jüri Savitski ajaga 40,257. Hõbe- ja pronksmedali pälvisid Andrei Zagitov (41,492) ja Igor Tarassov (42,163).
Sprindis sai Eesti meistriks kroonitud Novikovi järel kahvatumad medalid Kull ja Narusk, MSen4-6 klassis pääsesid esikolmikusse Savitski, Zagitov ja Jaanus Prükkel. Keirinis jättis Novikov selja taha Jevgeni Garmase ja Kulli. MSen4-5 klassis oli taas parim Savitski Zagitovi ja Prükkeli ees.
3 km individuaalses jälitussõidus oli ülekaalukalt parim Kull ajaga 3:33.01. Hõbemedali pälvis Kaido Voogla (4.13,84) ja pronksi Sergei Karpenko (4.34,00). 2 km jälitussõidus teenis esikoha Zagitov ajaga 2.51,16. Teise aja sõitis välja Viktor Mihhailov (2.58,10) ja kolmanda Tarassov (2.58,45).
Kuue kilomeetri pikkuse scratchi võitis Kull, edestades Garmast ja Karpenkot. MSen4-5 klassis oli parim Zagitov, hõbedase autasu pälvis Prükkel ja pronksise Tarassov.
Eesti meistrivõistluseid korraldatakse Helsingi velodroomil, kuna Pirita trekirada on alates 2017. aastast võistlusteks suletud.
### Response:
Novikov ja Savitski krooniti Helsingis kolmekordseks Eesti meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 20. juulil kell 22.30:
- Leedu kaitseministeerium teatas, et annab peagi Ukrainale soomustransportööre, laskemoona ning korraldab rahvuskaardi väljaõppe;
- USA staabiülem kindral Mark Milley sõnul pole Donbass Vene vägedele lõplikult kaotatud;
- Hinnanguliselt on ligikaudu 30 protsenti ukrainlastest oma töö kaotanud;
- Ukraina esileedi Olena Zelenska pidas USA Kongressi ees kõne;
- Lavrov: rahukõnelusi Ukrainaga pole praegu mõtet pidada;
- Vene allikate sõnul ründas Ukraina droonidega Zaporižžja tuumajaama;
- ÜRO andmeil on alates 24. veebruarist piiriületuste arv Ukrainast kasvanud 9,5 miljonini;
- USA saadab Ukrainasse lisaks neli raketisüsteemi HIMARS;
- Reznikov: USA antud HIMARS on oluliselt takistanud Vene vägede edasitungi;
- Kiiev: Ukraina ei taha, et sõda kestaks talveni;
- Valge Maja: Venemaa valmistub annekteerima Ukraina alasid;
- WSJ: Ukrainal on raskusi, et kasutada lääne relvasid rindejoonel;
- Kiiev: Ukraina väed tekitasid Donetski oblastis venelastele märkimisväärseid kaotusi;
- Ukraina pommitas Hersoni piirkonnas asuvat Antonovski silda;
- Ukraina: Vene väed pommitasid Zaporižžja oblastis asuvat Huliaipole linna.
Leedu annab Ukrainale täiendavat sõjalist abi
Leedu kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et annab peagi Ukrainale täiendavat sõjalist abi.
Ministeeriumi teatel saab Ukraina M13 ja M577 soomustransportööre, samuti laskemoona reservväelaste väljaõppeks.
Leedu tegi ka ettepaneku korraldada Ukraina rahvuskaardile ulatuslik sõjaline õppus.
"Ukraina on kindlaks teinud ka peamised nõudmised sõjalise väljaõppe jaoks ning [Leedu armee] on nüüd valmis neid täitma," lisas ministeerium.
USA staabiülem kindral Mark Milley sõnul pole Donbass Vene vägedele lõplikult kaotatud
Kindral Mark Milley sõnas peale Ukraina kontaktgrupi virtuaalset kohtumist, et Ida-Ukraina Donbassi piirkond pole veel Vene vägedele lõplikult kaotatud.
Milley hinnangul toimuvad Donbassis väga rasked lahingud väga väikese eduga. Teisisõnu võivad Vene väed mõni päev edenda vaid mõnisada meetrit või paar kilomeetrit.
Staabiülem sõnas, et hoolimata venelaste vähesest ja aeglasest edust on mõlema poole kaotused olnud sellest hoolimata väga suured ning paljud külad on lahingute käigus hävitatud.
Hinnanguliselt on ligikaudu 30 protsenti ukrainlastest oma töö kaotanud
Ukraina majandusteadlase Timofei Mõlovanovi sõnul on ligikaudu 30 protsenti ukrainlastest kaotanud oma töö alates Venemaa kallaletungist riigile 24. veebruaril.
Mõlovanovi sõnul tuleb peab olukorra parandamiseks ettevõtlussektor suunama oma pingutused relvajõudude vajaduste katmiseks.
Majandusteadlase sõnul puuduvad praegu selged andmed majanduslanguse suurusest ning sellele saab lõpliku hinnangu anda alles aasta lõpus.
Timofei Mõlovanov oli vahemikus 2019-2020 Ukraina majandusminister.
Ukraina esileedi Olena Zelenska pidas USA Kongressi ees kõne
Ukraina esileedi Olena Zelenska palus oma kõnes Kongressile, et USA annaks Ukrainale õhukaitsesüsteeme. Esileedi tänas Kongressi Ukrainale juba praeguseks antud abi eest.
Ukraina esileedi kohtus eraldi teisipäeval USA esileedi Jill Bideniga.
Lavrov: Venemaa eesmärgid ulatuvad Donbassist kaugemale
Vene välisminister Sergei Lavrov teatas kolmapäeval, et Venemaa ei kavatse oma "sõjalist operatsiooni" piirata Ida-Ukraina Donbassi piirkonnaga, vaid soovib operatsiooniala laiendada ka teistele territooriumitele, vahendab Ria Novosti.
Lavrovi sõnul on Venemaa sunnitud oma "sõjalise erioperatsiooni" eesmärke laiendama, kui lääneriigid annavad Ukrainale rohkem pikamaa relvastust. Lavrovi sõnul ohustavad sellised relvad Venemaad ja nn rahvavabariike.
Vene välisminister kinnitas ka ajakirjanikele, et praegu pole mõtet pidada rahukõnelusi Venemaa ja Ukraina vahel.
Kui Venemaa tungis 24. veebruaril Ukrainale kallale, eitas Vladimir Putin, et eesmärk on Ukraina territooriumite okupeerimine. Tollal väideti, et "sõjalise erioperatsiooni" eesmärk on Ukraina demilitariseerimine ja denatsifitseerimine.
25. märtsil, kui oli selge, et Kiievi linna ei suudeta vallutada, teatas Vene kaitseminister, et "sõjalise erioperatsiooni" esimene faas on läbitud ning seejärel keskendub Venemaa "oma põhieesmärgile, Donbassi vabastamisele." Nelja kuuga on suudetud vallutada Luhanski oblast, kuid Ukraina vägede käes on veel osa Donetskist.
Vene allikate sõnul ründas Ukraina droonidega Zaporižžja tuumajaama
Energodari esindaja teatas Ria Novostile, et Ukraina väed ründasid Vene vägede poolt okupeeritud Zaporižžja tuumajaama mitme kamikaze drooniga.
Viimane rünnak toimus kl 15 Ida-Euroopa aja järgi.
Sarnane rünnak toimus 12. juulil, mil droonidelt kukutati tuumajaama kompleksis asuva hoone pihta 120mm miinipilduja mürske.
Teateid ei ole võimalik praegu sõltumatult kinnitada.
ÜRO: piiriületuste arv Ukrainast ületas 9,5 miljoni piiri
Alates 24. veebruarist, mil Venemaa alustas täiemahulist invasiooni Ukrainasse, on riigist lahkunud miljonid inimesed.
ÜRO põgenikeagentuur teatas kolmapäeval, et nende andmetel on selle aja jooksul Ukrainast välja tehtud kokku 9 547 969 piiriületust.
USA saadab Ukrainale lisaks neli HIMARS raketisüsteemi
USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby teatas, et Valge Maja teatab sel nädalal uuest sõjalise abi paketist Ukrainale. Kirby sõnul sisaldab uus abipakett uusi HIMARS-i raketiheitjaid ja täiendavat laskemoona.
USA kaitseminister Lloyd Austin kinnitas kolmapäeval, et USA saadab Ukrainale neli HIMARS mitmikraketiheitjat. Sellele lisaks annab USA Ukrainale vastavat moona.
Lloyd Austini sõnul on USA andnud Ukrainale 2,6 miljardi dollari eest julgeolekuabi. Kaitseminister lisas, et Ukrainale on surmavat relvastust andnud üle 30 riigi.
Reznikov: USA antud HIMARS on oluliselt takistanud Vene vägede edasitungi
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas teisipäeval, et USA antud HIMARS (High Mobility Artillery Rocket Systems) mitmikraketiheitjad on olulisel määral takistanud Vene vägede edasitungi. Reznikovi sõnul on ukrainlased HIMARS-iga hävitanud ligikaudu 30 Vene vägede juhtimispunkti.
Reznikov siiski rõhutas, et Vene vägede rünnakute tõrjumiseks ja vasturünnakute tegemiseks vajab Ukraina veel rohkem lääne päritolu suurtüki- ja raketisüsteeme.
Kaitseminister hindas, et Ukraina vajab ligikaudu 50 sellist süsteemi, arvestades rindejoone suurt ulatust, mis on peaaegu 2500 km. Edukaks vastupealetungiks vajaks Ukraina umbes 100 sellist relvasüsteemi.
Reznikov teatas muuhulgas, et Ukraina on muutunud uute relvasüsteemide katseplatsdarmiks. Ukraina on sellest ka huvitatud, et saaks testida moodsaid relvasüsteeme Vene vägede vastu võideldes ning Reznikovi sõnul on Ukraina kutsunud ka eri riikide kaitsetööstuseid, et nad katsetaks oma uut relvastust Ukrainas.
Kiiev: Ukraina ei taha, et sõda kestaks talveni
Ukraina presidendi administratsiooni juht Andri Jermak ütles, et riik ei taha, et sõda kestaks talveni. Jermaki sõnul lubaks sõja venimine Venemaal oma positsioone kindlustada ja see muudaks Ukraina vasturünnakud raskemaks.
"Meie jaoks on väga oluline, et see ei veniks talveni. Pärast talve, kui venelastel on olnud aega end kindlustada, on kindlasti raskem," ütles Jermak.
Ukrainlased tulistamas Vene positsioonide pihta Grad BM-21 mitmikraketiheitjaga Autor/allikas: SCANPIX/Anatolii Stepanov / AFP
Valge Maja: Venemaa valmistub annekteerima Ukraina alasid
USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby teatas, et Venemaa kindlustab enda kontrolli all olevaid Ukraina alasid. Moskva valmistub Hersoni, Zaporižžja, Donetski ja Luhanski oblastite annekteerimiseks. Kirby sõnul plaanib Venemaa seal korraldada võltsitud referendumid. Samuti tahab Moskva viia kohaliku valuuta üle rublale ning sundida elanikke taotlema Vene kodakondust.
ISW: Kreml võib Ukraina vasturünnaku ärahoidmiseks kasutada tuumarelva ähvardust
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel võib Kreml annekteerida Ukrainas vallutatud alad. Seejärel võib Moskva ähvardada tuumarelvaga. Venemaa võib siis väita, et plaanib kasutada tuumarelva oma territooriumi kaitsmiseks.
Mõttekoda teatas samuti, et Venemaa rahvuslased nõuavad üha rohkem, et Kreml kuulutaks välja mobilisatsiooni.
Ukraina pommitas Hersoni piirkonnas asuvat Antonovski silda
Uudisteagentuur Reuters viitab Venemaa meediale ja teatab, et Ukraina väed pommitasid Antonovski silda. Vene uudisteagentuuri TASS teatel sai sild tugevalt kannatada.
Suurbritannia kaitseministeerium teatas samuti, et Ukraina väed ründasid silda. Ministeeriumi teatel on sild endiselt kasutuskõlblik, vahendas The Guardian.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 20 July 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/nx8fNH0vaD
#StandWithUkraine pic.twitter.com/9q2Q3h3FrA
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) July 20, 2022
Antonovski sild on oluline, sest see on üks kahest Dnepri jõe ületamise kohast. Sild võimaldab Venemaal varustada oma vägesid Lääne-Ukrainas okupeeritud territooriumil.
Londoni teatel on Herson Venemaa jaoks poliitiliselt ja sümboolselt oluline linn.
WSJ: Ukrainal on raskusi, et kasutada lääne relvasid rindejoonel
Ajalehe The Wall Street Journal andmetel on Ukraina sõjaväel raskusi lääne relvade kasutuselevõtuga rindel. Erinevate relvade tarnimise tõttu on Ukrainal üha rohkem logistilisi probleeme. Relvad vajavad erinevat laskemoona, hooldust.
Kiiev: Ukraina väed tekitasid Donetski oblastis venelastele märkimisväärseid kaotusi
Ukraina peastaabi teatel tekitas riigi sõjavägi Venemaa armeele märkimisväärseid kaotusi. Peastaabi teatel üritasid Vene väed 19. juulil edasi liikuda Donetski oblastis Spirne ja Ivano-Darivka külade suunas.
Ukraina sõdurid Donbassis Autor/allikas: SCANPIX/AFP/ANATOLII STEPANOV
Pariis: kuus Prantsuse Caesar haubitsat on teel Ukrainasse
Prantsusmaa välisminister Catherine Colonna teatas, et kuus Caesar haubitsat on teel Ukrainasse. Prantsusmaa on varem Ukrainale tarninud 12 sellist haubitsat.
Ukraina: Vene väed pommitasid Zaporižžja oblastis asuvat Huliaipole linna
Zaporižžja oblasti võimud teatasid, et Venemaa väed pommitasid Huliaipole linna. Ohvrite arv pole veel selge.
Sumõ oblasti kuberneri juhi teatel pommitasid Vene väed 19. juulil oblastit 78 korda. Oblasti juhi sõnul sai vigastada kaks inimest.
Ukraina: Venemaa rünnaku tõttu hukkus Harkivi oblastis kolm inimest
Harkivi oblasti kuberner teatas kolmapäeval, et Venemaa väed pommitasid linna põhjaosas asuvat bussijaama. Kuberneri sõnul hukkus kolm inimest, üks neist oli 13-aastane.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 38 750 (võrdlus eelmise päevaga + 200);
- tankid 1700 (+9);
- jalaväe lahingumasinad 3905 (+13);
- lennukid 221 (+1);
- kopterid 188 (+0);
- suurtükisüsteemid 856 (+5);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 250 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 113 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 703 (+10);
- tiibraketid 167 (+1);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2767 (+14);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 70 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmuti suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 147. päev: USA kindral: Ukraina pole Donbassi veel Venemaale kaotanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 20. juulil kell 22.30:
- Leedu kaitseministeerium teatas, et annab peagi Ukrainale soomustransportööre, laskemoona ning korraldab rahvuskaardi väljaõppe;
- USA staabiülem kindral Mark Milley sõnul pole Donbass Vene vägedele lõplikult kaotatud;
- Hinnanguliselt on ligikaudu 30 protsenti ukrainlastest oma töö kaotanud;
- Ukraina esileedi Olena Zelenska pidas USA Kongressi ees kõne;
- Lavrov: rahukõnelusi Ukrainaga pole praegu mõtet pidada;
- Vene allikate sõnul ründas Ukraina droonidega Zaporižžja tuumajaama;
- ÜRO andmeil on alates 24. veebruarist piiriületuste arv Ukrainast kasvanud 9,5 miljonini;
- USA saadab Ukrainasse lisaks neli raketisüsteemi HIMARS;
- Reznikov: USA antud HIMARS on oluliselt takistanud Vene vägede edasitungi;
- Kiiev: Ukraina ei taha, et sõda kestaks talveni;
- Valge Maja: Venemaa valmistub annekteerima Ukraina alasid;
- WSJ: Ukrainal on raskusi, et kasutada lääne relvasid rindejoonel;
- Kiiev: Ukraina väed tekitasid Donetski oblastis venelastele märkimisväärseid kaotusi;
- Ukraina pommitas Hersoni piirkonnas asuvat Antonovski silda;
- Ukraina: Vene väed pommitasid Zaporižžja oblastis asuvat Huliaipole linna.
Leedu annab Ukrainale täiendavat sõjalist abi
Leedu kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et annab peagi Ukrainale täiendavat sõjalist abi.
Ministeeriumi teatel saab Ukraina M13 ja M577 soomustransportööre, samuti laskemoona reservväelaste väljaõppeks.
Leedu tegi ka ettepaneku korraldada Ukraina rahvuskaardile ulatuslik sõjaline õppus.
"Ukraina on kindlaks teinud ka peamised nõudmised sõjalise väljaõppe jaoks ning [Leedu armee] on nüüd valmis neid täitma," lisas ministeerium.
USA staabiülem kindral Mark Milley sõnul pole Donbass Vene vägedele lõplikult kaotatud
Kindral Mark Milley sõnas peale Ukraina kontaktgrupi virtuaalset kohtumist, et Ida-Ukraina Donbassi piirkond pole veel Vene vägedele lõplikult kaotatud.
Milley hinnangul toimuvad Donbassis väga rasked lahingud väga väikese eduga. Teisisõnu võivad Vene väed mõni päev edenda vaid mõnisada meetrit või paar kilomeetrit.
Staabiülem sõnas, et hoolimata venelaste vähesest ja aeglasest edust on mõlema poole kaotused olnud sellest hoolimata väga suured ning paljud külad on lahingute käigus hävitatud.
Hinnanguliselt on ligikaudu 30 protsenti ukrainlastest oma töö kaotanud
Ukraina majandusteadlase Timofei Mõlovanovi sõnul on ligikaudu 30 protsenti ukrainlastest kaotanud oma töö alates Venemaa kallaletungist riigile 24. veebruaril.
Mõlovanovi sõnul tuleb peab olukorra parandamiseks ettevõtlussektor suunama oma pingutused relvajõudude vajaduste katmiseks.
Majandusteadlase sõnul puuduvad praegu selged andmed majanduslanguse suurusest ning sellele saab lõpliku hinnangu anda alles aasta lõpus.
Timofei Mõlovanov oli vahemikus 2019-2020 Ukraina majandusminister.
Ukraina esileedi Olena Zelenska pidas USA Kongressi ees kõne
Ukraina esileedi Olena Zelenska palus oma kõnes Kongressile, et USA annaks Ukrainale õhukaitsesüsteeme. Esileedi tänas Kongressi Ukrainale juba praeguseks antud abi eest.
Ukraina esileedi kohtus eraldi teisipäeval USA esileedi Jill Bideniga.
Lavrov: Venemaa eesmärgid ulatuvad Donbassist kaugemale
Vene välisminister Sergei Lavrov teatas kolmapäeval, et Venemaa ei kavatse oma "sõjalist operatsiooni" piirata Ida-Ukraina Donbassi piirkonnaga, vaid soovib operatsiooniala laiendada ka teistele territooriumitele, vahendab Ria Novosti.
Lavrovi sõnul on Venemaa sunnitud oma "sõjalise erioperatsiooni" eesmärke laiendama, kui lääneriigid annavad Ukrainale rohkem pikamaa relvastust. Lavrovi sõnul ohustavad sellised relvad Venemaad ja nn rahvavabariike.
Vene välisminister kinnitas ka ajakirjanikele, et praegu pole mõtet pidada rahukõnelusi Venemaa ja Ukraina vahel.
Kui Venemaa tungis 24. veebruaril Ukrainale kallale, eitas Vladimir Putin, et eesmärk on Ukraina territooriumite okupeerimine. Tollal väideti, et "sõjalise erioperatsiooni" eesmärk on Ukraina demilitariseerimine ja denatsifitseerimine.
25. märtsil, kui oli selge, et Kiievi linna ei suudeta vallutada, teatas Vene kaitseminister, et "sõjalise erioperatsiooni" esimene faas on läbitud ning seejärel keskendub Venemaa "oma põhieesmärgile, Donbassi vabastamisele." Nelja kuuga on suudetud vallutada Luhanski oblast, kuid Ukraina vägede käes on veel osa Donetskist.
Vene allikate sõnul ründas Ukraina droonidega Zaporižžja tuumajaama
Energodari esindaja teatas Ria Novostile, et Ukraina väed ründasid Vene vägede poolt okupeeritud Zaporižžja tuumajaama mitme kamikaze drooniga.
Viimane rünnak toimus kl 15 Ida-Euroopa aja järgi.
Sarnane rünnak toimus 12. juulil, mil droonidelt kukutati tuumajaama kompleksis asuva hoone pihta 120mm miinipilduja mürske.
Teateid ei ole võimalik praegu sõltumatult kinnitada.
ÜRO: piiriületuste arv Ukrainast ületas 9,5 miljoni piiri
Alates 24. veebruarist, mil Venemaa alustas täiemahulist invasiooni Ukrainasse, on riigist lahkunud miljonid inimesed.
ÜRO põgenikeagentuur teatas kolmapäeval, et nende andmetel on selle aja jooksul Ukrainast välja tehtud kokku 9 547 969 piiriületust.
USA saadab Ukrainale lisaks neli HIMARS raketisüsteemi
USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby teatas, et Valge Maja teatab sel nädalal uuest sõjalise abi paketist Ukrainale. Kirby sõnul sisaldab uus abipakett uusi HIMARS-i raketiheitjaid ja täiendavat laskemoona.
USA kaitseminister Lloyd Austin kinnitas kolmapäeval, et USA saadab Ukrainale neli HIMARS mitmikraketiheitjat. Sellele lisaks annab USA Ukrainale vastavat moona.
Lloyd Austini sõnul on USA andnud Ukrainale 2,6 miljardi dollari eest julgeolekuabi. Kaitseminister lisas, et Ukrainale on surmavat relvastust andnud üle 30 riigi.
Reznikov: USA antud HIMARS on oluliselt takistanud Vene vägede edasitungi
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas teisipäeval, et USA antud HIMARS (High Mobility Artillery Rocket Systems) mitmikraketiheitjad on olulisel määral takistanud Vene vägede edasitungi. Reznikovi sõnul on ukrainlased HIMARS-iga hävitanud ligikaudu 30 Vene vägede juhtimispunkti.
Reznikov siiski rõhutas, et Vene vägede rünnakute tõrjumiseks ja vasturünnakute tegemiseks vajab Ukraina veel rohkem lääne päritolu suurtüki- ja raketisüsteeme.
Kaitseminister hindas, et Ukraina vajab ligikaudu 50 sellist süsteemi, arvestades rindejoone suurt ulatust, mis on peaaegu 2500 km. Edukaks vastupealetungiks vajaks Ukraina umbes 100 sellist relvasüsteemi.
Reznikov teatas muuhulgas, et Ukraina on muutunud uute relvasüsteemide katseplatsdarmiks. Ukraina on sellest ka huvitatud, et saaks testida moodsaid relvasüsteeme Vene vägede vastu võideldes ning Reznikovi sõnul on Ukraina kutsunud ka eri riikide kaitsetööstuseid, et nad katsetaks oma uut relvastust Ukrainas.
Kiiev: Ukraina ei taha, et sõda kestaks talveni
Ukraina presidendi administratsiooni juht Andri Jermak ütles, et riik ei taha, et sõda kestaks talveni. Jermaki sõnul lubaks sõja venimine Venemaal oma positsioone kindlustada ja see muudaks Ukraina vasturünnakud raskemaks.
"Meie jaoks on väga oluline, et see ei veniks talveni. Pärast talve, kui venelastel on olnud aega end kindlustada, on kindlasti raskem," ütles Jermak.
Ukrainlased tulistamas Vene positsioonide pihta Grad BM-21 mitmikraketiheitjaga Autor/allikas: SCANPIX/Anatolii Stepanov / AFP
Valge Maja: Venemaa valmistub annekteerima Ukraina alasid
USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby teatas, et Venemaa kindlustab enda kontrolli all olevaid Ukraina alasid. Moskva valmistub Hersoni, Zaporižžja, Donetski ja Luhanski oblastite annekteerimiseks. Kirby sõnul plaanib Venemaa seal korraldada võltsitud referendumid. Samuti tahab Moskva viia kohaliku valuuta üle rublale ning sundida elanikke taotlema Vene kodakondust.
ISW: Kreml võib Ukraina vasturünnaku ärahoidmiseks kasutada tuumarelva ähvardust
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel võib Kreml annekteerida Ukrainas vallutatud alad. Seejärel võib Moskva ähvardada tuumarelvaga. Venemaa võib siis väita, et plaanib kasutada tuumarelva oma territooriumi kaitsmiseks.
Mõttekoda teatas samuti, et Venemaa rahvuslased nõuavad üha rohkem, et Kreml kuulutaks välja mobilisatsiooni.
Ukraina pommitas Hersoni piirkonnas asuvat Antonovski silda
Uudisteagentuur Reuters viitab Venemaa meediale ja teatab, et Ukraina väed pommitasid Antonovski silda. Vene uudisteagentuuri TASS teatel sai sild tugevalt kannatada.
Suurbritannia kaitseministeerium teatas samuti, et Ukraina väed ründasid silda. Ministeeriumi teatel on sild endiselt kasutuskõlblik, vahendas The Guardian.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 20 July 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/nx8fNH0vaD
#StandWithUkraine pic.twitter.com/9q2Q3h3FrA
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) July 20, 2022
Antonovski sild on oluline, sest see on üks kahest Dnepri jõe ületamise kohast. Sild võimaldab Venemaal varustada oma vägesid Lääne-Ukrainas okupeeritud territooriumil.
Londoni teatel on Herson Venemaa jaoks poliitiliselt ja sümboolselt oluline linn.
WSJ: Ukrainal on raskusi, et kasutada lääne relvasid rindejoonel
Ajalehe The Wall Street Journal andmetel on Ukraina sõjaväel raskusi lääne relvade kasutuselevõtuga rindel. Erinevate relvade tarnimise tõttu on Ukrainal üha rohkem logistilisi probleeme. Relvad vajavad erinevat laskemoona, hooldust.
Kiiev: Ukraina väed tekitasid Donetski oblastis venelastele märkimisväärseid kaotusi
Ukraina peastaabi teatel tekitas riigi sõjavägi Venemaa armeele märkimisväärseid kaotusi. Peastaabi teatel üritasid Vene väed 19. juulil edasi liikuda Donetski oblastis Spirne ja Ivano-Darivka külade suunas.
Ukraina sõdurid Donbassis Autor/allikas: SCANPIX/AFP/ANATOLII STEPANOV
Pariis: kuus Prantsuse Caesar haubitsat on teel Ukrainasse
Prantsusmaa välisminister Catherine Colonna teatas, et kuus Caesar haubitsat on teel Ukrainasse. Prantsusmaa on varem Ukrainale tarninud 12 sellist haubitsat.
Ukraina: Vene väed pommitasid Zaporižžja oblastis asuvat Huliaipole linna
Zaporižžja oblasti võimud teatasid, et Venemaa väed pommitasid Huliaipole linna. Ohvrite arv pole veel selge.
Sumõ oblasti kuberneri juhi teatel pommitasid Vene väed 19. juulil oblastit 78 korda. Oblasti juhi sõnul sai vigastada kaks inimest.
Ukraina: Venemaa rünnaku tõttu hukkus Harkivi oblastis kolm inimest
Harkivi oblasti kuberner teatas kolmapäeval, et Venemaa väed pommitasid linna põhjaosas asuvat bussijaama. Kuberneri sõnul hukkus kolm inimest, üks neist oli 13-aastane.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 38 750 (võrdlus eelmise päevaga + 200);
- tankid 1700 (+9);
- jalaväe lahingumasinad 3905 (+13);
- lennukid 221 (+1);
- kopterid 188 (+0);
- suurtükisüsteemid 856 (+5);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 250 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 113 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 703 (+10);
- tiibraketid 167 (+1);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2767 (+14);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 70 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmuti suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 147. päev: USA kindral: Ukraina pole Donbassi veel Venemaale kaotanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi väljaande Fotbollskanaleni teatel on peale Glasi ja Kullbergi koondise tegemistest jäänud kõrvale ka väravavaht Jennifer Falk, vasakkaitsja Jonna Andersson ning poolkaitsja Hanna Bennison. Muret tekitav on olukorra juures veel ka see, et Glas ja Andresson on koondise põhitegijad, Bennisson on kõigis kolmes kohtumises sekkunud pingilt ning saanud kirja ka värava, vahendab Soccernet.
Glas ja Kullberg on suunatud eneseisolatsiooni ning ei saa naiskonnaga väljakule joosta. Rootsi koondise arst Mats Börjesson selgitas, et veel pole selge, kas tänaselt treeningult kõrvale jäänud kolm mängijat on just koroonaviirusega nakatunud. Ülejäänud mängijate saatus selgub lähipäevil.
Rootsi kohtub reede õhtul veerandfinaalis Belgiaga.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Veerandfinaali jõudnud Rootsi koondise treeningult puudus viis mängijat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi väljaande Fotbollskanaleni teatel on peale Glasi ja Kullbergi koondise tegemistest jäänud kõrvale ka väravavaht Jennifer Falk, vasakkaitsja Jonna Andersson ning poolkaitsja Hanna Bennison. Muret tekitav on olukorra juures veel ka see, et Glas ja Andresson on koondise põhitegijad, Bennisson on kõigis kolmes kohtumises sekkunud pingilt ning saanud kirja ka värava, vahendab Soccernet.
Glas ja Kullberg on suunatud eneseisolatsiooni ning ei saa naiskonnaga väljakule joosta. Rootsi koondise arst Mats Börjesson selgitas, et veel pole selge, kas tänaselt treeningult kõrvale jäänud kolm mängijat on just koroonaviirusega nakatunud. Ülejäänud mängijate saatus selgub lähipäevil.
Rootsi kohtub reede õhtul veerandfinaalis Belgiaga.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Veerandfinaali jõudnud Rootsi koondise treeningult puudus viis mängijat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Panama president Laurentino Cortizo lubas hiljuti võtta kasutusele meetmed kütuse hinna langetamiseks ning kehtestada toidukaupadele hinnalagi. Paljude protestijate jaoks on väljapakutud meetmed ebapiisavad ja protestid on jätkunud.
Maikuus oli inflatsioon Panamas 4,2 protsenti ja töötus 10 protsenti. Kütuse hind on alates jaanuarist tõusnud 50 protsenti.
Protestid algasid õpetajate protestidest juulis ning neile on sestsaadik lisandunud ehitustöötajad, tudengid ja Panama põlisrahvad.
Alguses soovisid protestijad kütusehinna külmutamist ja langetamist, hinnalage toidule ja hariduse paremat rahastamist. Sestsaadik on nõudmiste hulka lisandunud ka nõue tegeleda poliitilise korruptsiooniga riigis ja laiemad poliitilised reformid.
Protestide tõttu suleti Kesk-Panamas, Veraguas provintsis Pan-Ameerika kiirtee, mille kaudu liiguvad kaubad Panama kanalisse teistest Kesk-Ameerika riikidest.
Majandusteadlaste hinnangul on protestide tõttu riik iga päev kaotamas miljoneid dollareid ning süvendanud kütuse- ja toidukriisi.
Valitsus on vastuseks protestijate nõudmistele teatanud plaanist alandada kütuse hinda ning kehtestada kümnele toidukategooriale hinnalagi.
President Cortizo süüdistas majandusraskustes koroonapandeemiat.
Analüütikute sõnul on probleemi tuum ebavõrdses majandustegevuse taastumises alates koroonapandeemia taandumisest.
Suures pildis on hästi läinud logistikasektoril, riiklikul lennufirmal, kaevussektoril ja Panama kanalil.
Taastumine osades sektorites ja ettevõtetes pole aga kõigi majanduslikku heaolu riigis paremaks teinud. Seega on töölisklassi panamalastel õigus imestada miks nad ei suuda maksta tervishoiu ja kütuse eest samal ajal kui riigi majanduskasv on 6,5 protsenti, hindas Al Jazeerale poliitikaanalüütik Guillermo Ruiz. | Panamas on protestid kõrgete hindade ja korruptsiooni vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Panama president Laurentino Cortizo lubas hiljuti võtta kasutusele meetmed kütuse hinna langetamiseks ning kehtestada toidukaupadele hinnalagi. Paljude protestijate jaoks on väljapakutud meetmed ebapiisavad ja protestid on jätkunud.
Maikuus oli inflatsioon Panamas 4,2 protsenti ja töötus 10 protsenti. Kütuse hind on alates jaanuarist tõusnud 50 protsenti.
Protestid algasid õpetajate protestidest juulis ning neile on sestsaadik lisandunud ehitustöötajad, tudengid ja Panama põlisrahvad.
Alguses soovisid protestijad kütusehinna külmutamist ja langetamist, hinnalage toidule ja hariduse paremat rahastamist. Sestsaadik on nõudmiste hulka lisandunud ka nõue tegeleda poliitilise korruptsiooniga riigis ja laiemad poliitilised reformid.
Protestide tõttu suleti Kesk-Panamas, Veraguas provintsis Pan-Ameerika kiirtee, mille kaudu liiguvad kaubad Panama kanalisse teistest Kesk-Ameerika riikidest.
Majandusteadlaste hinnangul on protestide tõttu riik iga päev kaotamas miljoneid dollareid ning süvendanud kütuse- ja toidukriisi.
Valitsus on vastuseks protestijate nõudmistele teatanud plaanist alandada kütuse hinda ning kehtestada kümnele toidukategooriale hinnalagi.
President Cortizo süüdistas majandusraskustes koroonapandeemiat.
Analüütikute sõnul on probleemi tuum ebavõrdses majandustegevuse taastumises alates koroonapandeemia taandumisest.
Suures pildis on hästi läinud logistikasektoril, riiklikul lennufirmal, kaevussektoril ja Panama kanalil.
Taastumine osades sektorites ja ettevõtetes pole aga kõigi majanduslikku heaolu riigis paremaks teinud. Seega on töölisklassi panamalastel õigus imestada miks nad ei suuda maksta tervishoiu ja kütuse eest samal ajal kui riigi majanduskasv on 6,5 protsenti, hindas Al Jazeerale poliitikaanalüütik Guillermo Ruiz.
### Response:
Panamas on protestid kõrgete hindade ja korruptsiooni vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontaveit teenis matši avageimis kaks murdepalli, millest teise ta ka realiseeris ja asus esimest setti juhtima. Järgmises geimis jäi Kontaveit enda pallingul kiirelt kaotusseisu ja Peterson viigistas.
Naised vahetasid korra geimivõite, misjärel hakkas Kontaveit oluliselt kindlamalt mängima, sest järgnevates geimides murdis ta rootslanna servi veel kahel korral ja andis vastasele ainult ühe geimi. Eestlanna teenis lõpuks 6:3 setivõidu.
Teist setti läks Kontaveit kiirelt 2:1 juhtima. Peterson ei suutnud enda servigeimis võtta ainsatki punkti ja eestlanna edu kasvas 4:1-le. Järgmises geimis tegi Kontaveit mitu lihtviga ja rootslanna võttis geimivõidu, ent Kontaveit tegi kiired korrektuurid ja võitis viimased kaks geimi kindlalt, teenides 6:2 setivõidu.
7- Anett #Kontaveit claimed her third victory over Rebecca #Peterson, in Hamburg, and is now 7-0 against Swedish opponents in her career, including Qualifying and Billie Jean King Cup matches. Unbreakable. @WTA @WTA_insider pic.twitter.com/CwN4ubU4O0
— OptaAce (@OptaAce) July 20, 2022
Veerandfinaalis läheb Kontaveit vastamisi kaheksanda asetusega sakslanna Andrea Petkoviciga (WTA 67.), kes alistas teises ringis 6:4, 6:3 jaapanlanna Misaki Doi (WTA 107.). Kontaveit on võitnud mõlemad kaks varasemat omavahel peetud kohtumist, viimane neist tuli mullu sügisel Moskvas, kui teel tiitlile teenis eestlanna 6:1, 6:4 võidu. | Kontaveit alistas Eesti juurtega rootslanna ja sammus veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontaveit teenis matši avageimis kaks murdepalli, millest teise ta ka realiseeris ja asus esimest setti juhtima. Järgmises geimis jäi Kontaveit enda pallingul kiirelt kaotusseisu ja Peterson viigistas.
Naised vahetasid korra geimivõite, misjärel hakkas Kontaveit oluliselt kindlamalt mängima, sest järgnevates geimides murdis ta rootslanna servi veel kahel korral ja andis vastasele ainult ühe geimi. Eestlanna teenis lõpuks 6:3 setivõidu.
Teist setti läks Kontaveit kiirelt 2:1 juhtima. Peterson ei suutnud enda servigeimis võtta ainsatki punkti ja eestlanna edu kasvas 4:1-le. Järgmises geimis tegi Kontaveit mitu lihtviga ja rootslanna võttis geimivõidu, ent Kontaveit tegi kiired korrektuurid ja võitis viimased kaks geimi kindlalt, teenides 6:2 setivõidu.
7- Anett #Kontaveit claimed her third victory over Rebecca #Peterson, in Hamburg, and is now 7-0 against Swedish opponents in her career, including Qualifying and Billie Jean King Cup matches. Unbreakable. @WTA @WTA_insider pic.twitter.com/CwN4ubU4O0
— OptaAce (@OptaAce) July 20, 2022
Veerandfinaalis läheb Kontaveit vastamisi kaheksanda asetusega sakslanna Andrea Petkoviciga (WTA 67.), kes alistas teises ringis 6:4, 6:3 jaapanlanna Misaki Doi (WTA 107.). Kontaveit on võitnud mõlemad kaks varasemat omavahel peetud kohtumist, viimane neist tuli mullu sügisel Moskvas, kui teel tiitlile teenis eestlanna 6:1, 6:4 võidu.
### Response:
Kontaveit alistas Eesti juurtega rootslanna ja sammus veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses ringis oli kolmanda paigutusega Eesti vaba ja alistas teises ringis Türgi koondise 45:29. Eesti asus kohtumist juhtima 4:2, 9:5 ja 13:8. Eduseisul 20:15 läks rajale Irina Embrich ja suurendas edu 25:16-le. Järgnenud minimatšis sai Erika Kirpu ainsa kaotuse (Gokce Gunacilt 6:5), aga seisult 35:25 võitis Embrich viimase minimatši 10:4.
Kaheksandikfinaalis pidi Eesti tunnistama aga eelmisel kuul Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali võitnud Ukraina 44:42 paremust.
Pärast seda, kui Kirpu kaotas teise minimatši värskele Euroopa meistrile Vlada Harkovale 3:7, jäi Eesti 7:10 kaotusseisu. Järgnevalt suutsid Differt ja Kirpu ise vahe minimaalseks vähendada (19:20) ja Embrich viis Eesti 24:22 juhtima.
Siis aga võitis Harkova ka Differtit väga kindlalt 6:1, kuid Kirpu sai Julia Svõstilist 4:1 ja tasakaalustas seisu 29:29. Viimasele minimatšile läksid Embrich ja Harkova seisult 33:33 ja kahjuks oli ukrainlanna taas pisut parem, võites 11:9 ja tuues omadele matšivõidu 44:42.
Eestlannade turniir jätkus 9.-16. koha miniturniiril ja esimeses ringis võttis Eesti nelik Ungari vastu 45:36 võidu, seejuures võitsid ungarlannad vaid ühe minimatši.
Järgmises ringis läks Eesti vastamisi Rumeeniaga, kes haaras esimese kolme minimatši järel 10:8 eduseisu, kuid järgnevates matšides oli Kirpu, Differt ja Embrich rumeenlannadest selgelt üle ja teenisid lõpuks 37:27 võidu.
Üheksanda koha matšis kohtus Eesti naiskond Saksamaaga. Differt ja individuaalturniiril hõbedale tulnud Alexandra Ndolo mängisid esimeses minimatšis 2:2 viiki, kuid seejärel viisid Embrich ja Kirpu Eesti 12:10 juhtima.
Vahe püsis kahe-kolme punkti peal kuni kuuenda minimatšini, mille Embrich võitis Laura Katalina Wetzkeri vastu 6:1 ja pärast seda eestlannad suurt eduseisu käest ei andnud. Kokkuvõttes teenis Eesti 45:34 võidu ja saavutas MM-il üheksanda koha. | Eesti epeenaiskond saavutas MM-il üheksanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses ringis oli kolmanda paigutusega Eesti vaba ja alistas teises ringis Türgi koondise 45:29. Eesti asus kohtumist juhtima 4:2, 9:5 ja 13:8. Eduseisul 20:15 läks rajale Irina Embrich ja suurendas edu 25:16-le. Järgnenud minimatšis sai Erika Kirpu ainsa kaotuse (Gokce Gunacilt 6:5), aga seisult 35:25 võitis Embrich viimase minimatši 10:4.
Kaheksandikfinaalis pidi Eesti tunnistama aga eelmisel kuul Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali võitnud Ukraina 44:42 paremust.
Pärast seda, kui Kirpu kaotas teise minimatši värskele Euroopa meistrile Vlada Harkovale 3:7, jäi Eesti 7:10 kaotusseisu. Järgnevalt suutsid Differt ja Kirpu ise vahe minimaalseks vähendada (19:20) ja Embrich viis Eesti 24:22 juhtima.
Siis aga võitis Harkova ka Differtit väga kindlalt 6:1, kuid Kirpu sai Julia Svõstilist 4:1 ja tasakaalustas seisu 29:29. Viimasele minimatšile läksid Embrich ja Harkova seisult 33:33 ja kahjuks oli ukrainlanna taas pisut parem, võites 11:9 ja tuues omadele matšivõidu 44:42.
Eestlannade turniir jätkus 9.-16. koha miniturniiril ja esimeses ringis võttis Eesti nelik Ungari vastu 45:36 võidu, seejuures võitsid ungarlannad vaid ühe minimatši.
Järgmises ringis läks Eesti vastamisi Rumeeniaga, kes haaras esimese kolme minimatši järel 10:8 eduseisu, kuid järgnevates matšides oli Kirpu, Differt ja Embrich rumeenlannadest selgelt üle ja teenisid lõpuks 37:27 võidu.
Üheksanda koha matšis kohtus Eesti naiskond Saksamaaga. Differt ja individuaalturniiril hõbedale tulnud Alexandra Ndolo mängisid esimeses minimatšis 2:2 viiki, kuid seejärel viisid Embrich ja Kirpu Eesti 12:10 juhtima.
Vahe püsis kahe-kolme punkti peal kuni kuuenda minimatšini, mille Embrich võitis Laura Katalina Wetzkeri vastu 6:1 ja pärast seda eestlannad suurt eduseisu käest ei andnud. Kokkuvõttes teenis Eesti 45:34 võidu ja saavutas MM-il üheksanda koha.
### Response:
Eesti epeenaiskond saavutas MM-il üheksanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku vaid viis pallikaotust teinud Eesti esinduse resultatiivseimaks kerkis 15 punkti, kuue lauapalli ja kolm vaheltlõiget kogunud Joosep Heinla. Joonas Riismaa arvele kanti 13 silma, seitse lauapalli ja neli resultatiivset söötu, Sverre Aav sai kirja 13 punkti, viis söötu ja kolm vaheltlõiget, Markus Ruubel lisas 13 silma ja viis lauapalli, Kasper Suurorg tõi 12 punkti, neli lauapalli ja neli söötu ning Mait Peterson lisas 10 silma.
Luksemburgi parimatena kerkisid esile 12 punkti ja kuus lauapalli kirja saanud Jonathan Diederich, 10 silma ja kuus lauapalli kogunud Dan Mantz ning kaheksa punkti ja viie lauapalli peale jäänud Colin Braun. Kohtumine on järelevaadatav siin.
"Täna (kolmapäeval - toim) oli enamus mänguaega taas meie kontrolli all, nagu eilegi. Üsna kindel võit ja jällegi, palju õnne võistkonnale. Aga selge on see, et reedest alates on teist masti satsid vastas ning me ei tohi kahe suure võidu peale ennast kuidagi lõdvaks lasta. Homme teeme kerge trenni ning vaatame videot ja reedel on Gruusia või Põhja-Makedoonia meil vastas ning see tuleb hoopis teine mäng," sõnas koondise juhendaja Alar Varrak Basket.ee vahendusel.
Eesti U-20 koondis lõpetas A-alagrupi nelja võiduga, teisena pääseb veerandfinaali Island (3-1) ning madalamate kohtade eest jätkavad heitlust Rumeenia (2-2), Holland (1-3) ja Luksemburg (0-4).
Eesti vastaseks veerandfinaalis on B-alagrupi teise koha tiim, kelleks saab olema kas Põhja-Makedoonia või Gruusia. Hetkel on mõlemal tiimil kaks võitu ja üks kaotus ning grupi teine koht selgitatakse tänaõhtuses omavahelises heitluses. B-alagrupi võitis täiseduga Rootsi. | Teise ülisuure võidu järjest saanud Eesti U-20 koondis jõudis EM-il veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku vaid viis pallikaotust teinud Eesti esinduse resultatiivseimaks kerkis 15 punkti, kuue lauapalli ja kolm vaheltlõiget kogunud Joosep Heinla. Joonas Riismaa arvele kanti 13 silma, seitse lauapalli ja neli resultatiivset söötu, Sverre Aav sai kirja 13 punkti, viis söötu ja kolm vaheltlõiget, Markus Ruubel lisas 13 silma ja viis lauapalli, Kasper Suurorg tõi 12 punkti, neli lauapalli ja neli söötu ning Mait Peterson lisas 10 silma.
Luksemburgi parimatena kerkisid esile 12 punkti ja kuus lauapalli kirja saanud Jonathan Diederich, 10 silma ja kuus lauapalli kogunud Dan Mantz ning kaheksa punkti ja viie lauapalli peale jäänud Colin Braun. Kohtumine on järelevaadatav siin.
"Täna (kolmapäeval - toim) oli enamus mänguaega taas meie kontrolli all, nagu eilegi. Üsna kindel võit ja jällegi, palju õnne võistkonnale. Aga selge on see, et reedest alates on teist masti satsid vastas ning me ei tohi kahe suure võidu peale ennast kuidagi lõdvaks lasta. Homme teeme kerge trenni ning vaatame videot ja reedel on Gruusia või Põhja-Makedoonia meil vastas ning see tuleb hoopis teine mäng," sõnas koondise juhendaja Alar Varrak Basket.ee vahendusel.
Eesti U-20 koondis lõpetas A-alagrupi nelja võiduga, teisena pääseb veerandfinaali Island (3-1) ning madalamate kohtade eest jätkavad heitlust Rumeenia (2-2), Holland (1-3) ja Luksemburg (0-4).
Eesti vastaseks veerandfinaalis on B-alagrupi teise koha tiim, kelleks saab olema kas Põhja-Makedoonia või Gruusia. Hetkel on mõlemal tiimil kaks võitu ja üks kaotus ning grupi teine koht selgitatakse tänaõhtuses omavahelises heitluses. B-alagrupi võitis täiseduga Rootsi.
### Response:
Teise ülisuure võidu järjest saanud Eesti U-20 koondis jõudis EM-il veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prototüüplennuk tegi 33-minutilise testlennu Lõuna-Korea lõunaosas asuva Sacheoni õhubaasi lähistel.
Lennuki piloodiks olnud major Ahn Jun-hyun tunnistas, et tundis enne lennu alustamist närvilisust, kuid lend kulges täiesti plaanipäraselt ja seega sai kogu plaanitud marsruudi läbi lennata.
Uus reaktiivlennuk on üks kuues KF-21 prototüübist, mille on välja arendanud Korea Aerospace Industries. Lennukitega on kavas teha veel ligikaudu 2000 testlendu kuni 2026. aastani, mil peaks algama lennuki masstootmine.
Lennuki relvastusse hakkab kuuluma õhk-õhk ja õhk-maa raketid ning võib-olla ka tiibraketid. Kahemootoriline lennuk on plaanis ehitada kahes variandis – ühe ja kaheistmelisena.
Teisipäevasel testlennul oli lennukil kaasas õhk-õhk raketi imitatsioon ja infrapuna sihtmärgi otsingu süsteem. Lennuk lendas testlennul kuni 400 km/h.
Lõuna-Korea presidendi Yoon Seok Yeol sõnul on testlend riigi kaitsetööstuse erakordne saavutus.
KF-21 on Lõuna-Korea ja Indoneesia ühisprojekt, milles Lõuna-Koreal on 80-protsendiline enamusosalus.
Kuigi ainult 65 protsenti KF-21 lennuki osadest on Lõuna-Korea päritolu on siiski tegemist suure saavutusega riigi jaoks, kellel ei ole ajalooliselt tugevat lennukite ehitamise tööstust.
Kõrgtehnoloogilisi reaktiivmootoriga hävituslennukeid on siiani välja arendanud ja tootnud Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Hiina, Jaapan, Prantsusmaa, Rootsi ning Euroopa riikide konsortium, kuhu kuuluvad Ühendkuningriik, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania.
Ainult USA ja Hiina on ise välja arendanud viienda põlvkonna varghävitajad, millel on vähendatud radarijälg, radari töö takistamise võimekused ja lennukitehnika, mis võimaldab piloodil reaalajas olla kursis käimasoleva operatsiooniga.
Korealased ise nimetavad oma lennukit niiöelda 4,5 põlvkonna lennukiks, kuna sel puuduvad kõige keerukamad viienda põlvkonna lennuki tunnused nagu lennuki kere sisse peidetud rakettide hoiustamise koht. Sellegipoolest võib KF-21 lennata analüütikute hinnangul kõrgemale ja kiiremini kui USA viienda põlvkonna hävitajad.
KF-21 peaks asendama Lõuna-Korea F-4 ja ja F-5 hävitajad, mille arendas välja USA kaitsetööstus 1960ndatel. Samuti peaks aja jooksul KF-21 olema asenduseks USA päritolu neljanda põlvkonna hävitajatele F-15 ja F-16. Lõuna-Korea õhuvägi opereerib ka uusimaid USA varghävitajaid F-35. | Lõuna-Korea kodumaine hävituslennuk tegi testlennu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prototüüplennuk tegi 33-minutilise testlennu Lõuna-Korea lõunaosas asuva Sacheoni õhubaasi lähistel.
Lennuki piloodiks olnud major Ahn Jun-hyun tunnistas, et tundis enne lennu alustamist närvilisust, kuid lend kulges täiesti plaanipäraselt ja seega sai kogu plaanitud marsruudi läbi lennata.
Uus reaktiivlennuk on üks kuues KF-21 prototüübist, mille on välja arendanud Korea Aerospace Industries. Lennukitega on kavas teha veel ligikaudu 2000 testlendu kuni 2026. aastani, mil peaks algama lennuki masstootmine.
Lennuki relvastusse hakkab kuuluma õhk-õhk ja õhk-maa raketid ning võib-olla ka tiibraketid. Kahemootoriline lennuk on plaanis ehitada kahes variandis – ühe ja kaheistmelisena.
Teisipäevasel testlennul oli lennukil kaasas õhk-õhk raketi imitatsioon ja infrapuna sihtmärgi otsingu süsteem. Lennuk lendas testlennul kuni 400 km/h.
Lõuna-Korea presidendi Yoon Seok Yeol sõnul on testlend riigi kaitsetööstuse erakordne saavutus.
KF-21 on Lõuna-Korea ja Indoneesia ühisprojekt, milles Lõuna-Koreal on 80-protsendiline enamusosalus.
Kuigi ainult 65 protsenti KF-21 lennuki osadest on Lõuna-Korea päritolu on siiski tegemist suure saavutusega riigi jaoks, kellel ei ole ajalooliselt tugevat lennukite ehitamise tööstust.
Kõrgtehnoloogilisi reaktiivmootoriga hävituslennukeid on siiani välja arendanud ja tootnud Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Hiina, Jaapan, Prantsusmaa, Rootsi ning Euroopa riikide konsortium, kuhu kuuluvad Ühendkuningriik, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania.
Ainult USA ja Hiina on ise välja arendanud viienda põlvkonna varghävitajad, millel on vähendatud radarijälg, radari töö takistamise võimekused ja lennukitehnika, mis võimaldab piloodil reaalajas olla kursis käimasoleva operatsiooniga.
Korealased ise nimetavad oma lennukit niiöelda 4,5 põlvkonna lennukiks, kuna sel puuduvad kõige keerukamad viienda põlvkonna lennuki tunnused nagu lennuki kere sisse peidetud rakettide hoiustamise koht. Sellegipoolest võib KF-21 lennata analüütikute hinnangul kõrgemale ja kiiremini kui USA viienda põlvkonna hävitajad.
KF-21 peaks asendama Lõuna-Korea F-4 ja ja F-5 hävitajad, mille arendas välja USA kaitsetööstus 1960ndatel. Samuti peaks aja jooksul KF-21 olema asenduseks USA päritolu neljanda põlvkonna hävitajatele F-15 ja F-16. Lõuna-Korea õhuvägi opereerib ka uusimaid USA varghävitajaid F-35.
### Response:
Lõuna-Korea kodumaine hävituslennuk tegi testlennu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tatjana Kozlova-Johannes ütles ERR-ile, et tal on väga hea tunne. "See on minu jaoks suur tunnustus, seda enam, et seda preemiat antakse pikaajalise tegevuse eest, pikemaajalise, mitte liiga pikaajalise," sõnas ta ja lisas, et praeguse Ukraina sõja kontekstis, olles siin Eestis Vene päritolu, on see tegelikult seda suurem tunnustus tema jaoks on. "See annab ka märku sellest, et mind võetakse siin ühiskonnas omaks ja peetakse Eesti kultuuri osaks, mis on minu jaoks äärmiselt oluline."
Pärnu Muusikafestivalil toimub igal aastal ka ühe Eesti helilooja teose esiettekanne, mis on ka heliloojale suur tunnustus. Mari Vihmandi teose valmimisel on oluline, et flötist Monika Mattieseniga seob neid kauane sõprus ja teineteise tegemistega ollakse kursis. "Kui tema tegi neid kahe flöödi kontserte siin, siis me hakkasime fantaseerima, milline see minu kahe flöödi kontsert olla," ütles Vihmand ja mainis, et kuidagi see asi laienes nii, et võtaks ühe fagoti ka juurde. "Nii see kuidagi tasakesi ja kindlalt on juba aastaid arenenud ja nüüd jõudnud lavale."
Eesti muusikal on Pärnu Muusikafestivali programmis oluline roll. Festivali tegevjuht Kristjan Hallik selgitas, et võimalusel paluvad nad ka välismuusikutel võtta ette mõni Eesti teos ja sellega tutvuda. "Samuti ootab meil välispress alati väga suure huviga, kui on mõned Eesti teosed, et nendest kirjutada, sest paljusid meie jaoks klassikalisi teoseid pole nad kuulnudki," mainis ta. | Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia pälvis Tatjana Kozlova-Johannes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tatjana Kozlova-Johannes ütles ERR-ile, et tal on väga hea tunne. "See on minu jaoks suur tunnustus, seda enam, et seda preemiat antakse pikaajalise tegevuse eest, pikemaajalise, mitte liiga pikaajalise," sõnas ta ja lisas, et praeguse Ukraina sõja kontekstis, olles siin Eestis Vene päritolu, on see tegelikult seda suurem tunnustus tema jaoks on. "See annab ka märku sellest, et mind võetakse siin ühiskonnas omaks ja peetakse Eesti kultuuri osaks, mis on minu jaoks äärmiselt oluline."
Pärnu Muusikafestivalil toimub igal aastal ka ühe Eesti helilooja teose esiettekanne, mis on ka heliloojale suur tunnustus. Mari Vihmandi teose valmimisel on oluline, et flötist Monika Mattieseniga seob neid kauane sõprus ja teineteise tegemistega ollakse kursis. "Kui tema tegi neid kahe flöödi kontserte siin, siis me hakkasime fantaseerima, milline see minu kahe flöödi kontsert olla," ütles Vihmand ja mainis, et kuidagi see asi laienes nii, et võtaks ühe fagoti ka juurde. "Nii see kuidagi tasakesi ja kindlalt on juba aastaid arenenud ja nüüd jõudnud lavale."
Eesti muusikal on Pärnu Muusikafestivali programmis oluline roll. Festivali tegevjuht Kristjan Hallik selgitas, et võimalusel paluvad nad ka välismuusikutel võtta ette mõni Eesti teos ja sellega tutvuda. "Samuti ootab meil välispress alati väga suure huviga, kui on mõned Eesti teosed, et nendest kirjutada, sest paljusid meie jaoks klassikalisi teoseid pole nad kuulnudki," mainis ta.
### Response:
Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia pälvis Tatjana Kozlova-Johannes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võime kinnitada, et Henrik Stensoni ametiaeg Euroopa meeskonna kaptenina on lõpetatud. Arvestades Henriku tehtud otsuseid, on selgunud, et ta ei saa täita teatud lepingulisi kohustusi Ryder Cup Euroopa meeskonna ees. Uue kapteni kinnitamise asjaolud selguvad peagi, kuni selleni ei anna me sel teemal rohkem kommentaare," seisis Euroopa meeskonna avalduses.
46-aastane rootslane on järjekordne tippmängija, kes jookseb üle Saudi Araabia rahastatud LIV Golf sarja. Aasta alguses teatas rootslane, et on Ryder Cup'ile täielikult pühendunud ning ta sõlmis ka nn kaptenilepingu.
"Ma olen Ryder Cup'i Euroopa meeskonna esindajatele rääkinud, et olen täielikult pühendunud kapteniks olemisele ja eesmärgiks on saavutada parim võimalik tulemus. On olemas ka kaptenileping, mille iga kapten allkirjastab, ja ka mina olen sellele alla kirjutanud. Arvan, et teod räägivad rohkem kui sõnad," vahendab BBC.
Endine Euroopa meeskonna kapten Paul McGinley usub, et Stenson teeb LIV Golfi minekuga vea. "Ta teeb seda raha pärast. Olen kindel, et see polnud tema jaoks kerge otsus, aga lõppkokkuvõttes on ta selle otsuse teinud. See on midagi, mis mulle valmistab väga suurt pettumust. Samas saan ma temast aru, sest neile pakutakse tohutuid rahasummasid."
"Mul oli temaga aastate jooksul suurepärane suhe. Mina ei hakka kedagi hukkamõistva otsuse tegemise eest hukka mõistma. Igaühel on õigus oma nägemusele asjadest. Aga see on Ryder Cup'i jaoks uskumatult pettumust valmistav. Selles pole kahtlustki."
Kõigi eelduste kohaselt nimetatakse uueks kapteniks taanlane Thomas Björn või inglane Luke Donald.
Lisaks Stensonile on LIV Golf sarjaga liitumas mullu Mastersi võitjaks tulnud jaapanlane Hideki Matsuyama. Sarjaga on juba liitunud sellised tipptegijad nagu Phil Mickelson, Sergio Garcia, Patrick Reed, Brooks Koepka, Dustin Johnson ja Bryson DeChambeau. Väidetavalt üritavad sarja korraldajad enda sekka meelitada ka möödunud nädalavahetusel Briti lahtised võitnud Cameron Smithi.
44. Ryder Cup toimub järgmise aasta septembris ja oktoobris Itaalias Marco Simone golfiklubis. | Euroopa Ryder Cup'i meeskonna kapten sai ülejooksmise eest kinga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võime kinnitada, et Henrik Stensoni ametiaeg Euroopa meeskonna kaptenina on lõpetatud. Arvestades Henriku tehtud otsuseid, on selgunud, et ta ei saa täita teatud lepingulisi kohustusi Ryder Cup Euroopa meeskonna ees. Uue kapteni kinnitamise asjaolud selguvad peagi, kuni selleni ei anna me sel teemal rohkem kommentaare," seisis Euroopa meeskonna avalduses.
46-aastane rootslane on järjekordne tippmängija, kes jookseb üle Saudi Araabia rahastatud LIV Golf sarja. Aasta alguses teatas rootslane, et on Ryder Cup'ile täielikult pühendunud ning ta sõlmis ka nn kaptenilepingu.
"Ma olen Ryder Cup'i Euroopa meeskonna esindajatele rääkinud, et olen täielikult pühendunud kapteniks olemisele ja eesmärgiks on saavutada parim võimalik tulemus. On olemas ka kaptenileping, mille iga kapten allkirjastab, ja ka mina olen sellele alla kirjutanud. Arvan, et teod räägivad rohkem kui sõnad," vahendab BBC.
Endine Euroopa meeskonna kapten Paul McGinley usub, et Stenson teeb LIV Golfi minekuga vea. "Ta teeb seda raha pärast. Olen kindel, et see polnud tema jaoks kerge otsus, aga lõppkokkuvõttes on ta selle otsuse teinud. See on midagi, mis mulle valmistab väga suurt pettumust. Samas saan ma temast aru, sest neile pakutakse tohutuid rahasummasid."
"Mul oli temaga aastate jooksul suurepärane suhe. Mina ei hakka kedagi hukkamõistva otsuse tegemise eest hukka mõistma. Igaühel on õigus oma nägemusele asjadest. Aga see on Ryder Cup'i jaoks uskumatult pettumust valmistav. Selles pole kahtlustki."
Kõigi eelduste kohaselt nimetatakse uueks kapteniks taanlane Thomas Björn või inglane Luke Donald.
Lisaks Stensonile on LIV Golf sarjaga liitumas mullu Mastersi võitjaks tulnud jaapanlane Hideki Matsuyama. Sarjaga on juba liitunud sellised tipptegijad nagu Phil Mickelson, Sergio Garcia, Patrick Reed, Brooks Koepka, Dustin Johnson ja Bryson DeChambeau. Väidetavalt üritavad sarja korraldajad enda sekka meelitada ka möödunud nädalavahetusel Briti lahtised võitnud Cameron Smithi.
44. Ryder Cup toimub järgmise aasta septembris ja oktoobris Itaalias Marco Simone golfiklubis.
### Response:
Euroopa Ryder Cup'i meeskonna kapten sai ülejooksmise eest kinga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kurdistani ametiisikute sõnul tabas Iraagi Kurdistani ja Türgi piirialal paiknevat Zakho kuurortlinna Türgi suurtükituli.
Praegu teadaolevatel andmetel on rünnakus hukkunud kaheksa inimest ja vähemalt 23 inimest sai viga. Iraagi meedia teatel on kõik hukkunud turistid.
Sotsiaalmeedias levivad videod rünnaku tagajärgedest.
Turkish bombardment targets touristic locations in Duhok province, killing at least eight tourists and injuring 23 others, Chiya Amin, head of Zakho's tourism directorate said of the latest toll.
Submitted
READ MORE: https://t.co/N5cm5WfjDO pic.twitter.com/AS8BuQFae0
— Rudaw English (@RudawEnglish) July 20, 2022
Iraagi Kurdistani uudisteportaali Rudaw teatel oli linnas rünnaku ajal sadu turiste Iraagi teistest piirkondadest. Zakho linnapea sõnul väitis Türgi, et linnas on liikvel Kurdi Töölispartei võitlejad ja seepärast oli Türgi sunnitud seda pommitama.
Türgi relvajõud on varem teinud rünnakuid lähedalasuvates mägedes, kus arvatakse redutavat kurdi võitlejaid.
Türgi alustas Iraagi Kurdistanis 2019. aastal sõjalist operatsiooni, võideldes enda sõnul Kurdi Töölispartei võitlejate ja nende toetajatega Iraagi Kurdistanis. Kurdi Töölispartei on Türgis kuulutatud terroriorganisatsiooniks. | Türgi rünnakus Iraagi Kurdistanile hukkus vähemalt kaheksa inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kurdistani ametiisikute sõnul tabas Iraagi Kurdistani ja Türgi piirialal paiknevat Zakho kuurortlinna Türgi suurtükituli.
Praegu teadaolevatel andmetel on rünnakus hukkunud kaheksa inimest ja vähemalt 23 inimest sai viga. Iraagi meedia teatel on kõik hukkunud turistid.
Sotsiaalmeedias levivad videod rünnaku tagajärgedest.
Turkish bombardment targets touristic locations in Duhok province, killing at least eight tourists and injuring 23 others, Chiya Amin, head of Zakho's tourism directorate said of the latest toll.
Submitted
READ MORE: https://t.co/N5cm5WfjDO pic.twitter.com/AS8BuQFae0
— Rudaw English (@RudawEnglish) July 20, 2022
Iraagi Kurdistani uudisteportaali Rudaw teatel oli linnas rünnaku ajal sadu turiste Iraagi teistest piirkondadest. Zakho linnapea sõnul väitis Türgi, et linnas on liikvel Kurdi Töölispartei võitlejad ja seepärast oli Türgi sunnitud seda pommitama.
Türgi relvajõud on varem teinud rünnakuid lähedalasuvates mägedes, kus arvatakse redutavat kurdi võitlejaid.
Türgi alustas Iraagi Kurdistanis 2019. aastal sõjalist operatsiooni, võideldes enda sõnul Kurdi Töölispartei võitlejate ja nende toetajatega Iraagi Kurdistanis. Kurdi Töölispartei on Türgis kuulutatud terroriorganisatsiooniks.
### Response:
Türgi rünnakus Iraagi Kurdistanile hukkus vähemalt kaheksa inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olümpiadistantsil mõõtu võtvatele eliitmeestele antakse start Eesti aja järgi kell 14.15. Ujumine toimub Pontevedras jões kahe ringina ning ratta- ja jooksudistants on profiililt raskemapoolsed.
"Olen väga põnevil, et saan jälle võimaluse MK-etapil võistelda," avaldas Räppo enne starti. "Treeningud on peale kergemat nädalat sujunud väga hästi ja ka enesetunne on parem. Võistlusrada nii vees kui ka maal on profiililt pigem raske, mis võiks mulle olla meelepärane."
Räppo kannab võistlusel numbrit 58. Eestlane on tänavu osalenud neljal Euroopa karikasarja etapil ning parimad tulemused pärinevad viimaselt kahelt, kui Räppo lõpetas Rzeszowis 15. ja Holtenis 16. kohal.
Number 1 all pääseb rajale Antonio Serrat Seoane. Maailma edetabelis viiendat positsioon hoidev hispaanlane lõpetas mullu sprindi EM-il teisel kohal. Tänavu on ta jõudnud MM-sarja etapil kümne parema hulka, kui lõpetas Leedsis üheksandal positsioonil.
Number 2 kannab Marocco triatleet Jawad Abdelmoula, kes näitas juuli algul Hamburgis MM-sarja etapil head vormi, kui pääses kolmandana pjedestaalile. Mullu ühe MK-etapi võitnud Abdemoula ihkab kindlasti võita ka tänavu. Number 3-ga asub rajale Jonas Schomburg. 28-aastase sakslase parim tulemus MK-etapilt pärineb 2019. aastast, kui ta lõpetas Weihais viiendana. | Räppo stardib nädalavahetusel MK-etapil Hispaanias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olümpiadistantsil mõõtu võtvatele eliitmeestele antakse start Eesti aja järgi kell 14.15. Ujumine toimub Pontevedras jões kahe ringina ning ratta- ja jooksudistants on profiililt raskemapoolsed.
"Olen väga põnevil, et saan jälle võimaluse MK-etapil võistelda," avaldas Räppo enne starti. "Treeningud on peale kergemat nädalat sujunud väga hästi ja ka enesetunne on parem. Võistlusrada nii vees kui ka maal on profiililt pigem raske, mis võiks mulle olla meelepärane."
Räppo kannab võistlusel numbrit 58. Eestlane on tänavu osalenud neljal Euroopa karikasarja etapil ning parimad tulemused pärinevad viimaselt kahelt, kui Räppo lõpetas Rzeszowis 15. ja Holtenis 16. kohal.
Number 1 all pääseb rajale Antonio Serrat Seoane. Maailma edetabelis viiendat positsioon hoidev hispaanlane lõpetas mullu sprindi EM-il teisel kohal. Tänavu on ta jõudnud MM-sarja etapil kümne parema hulka, kui lõpetas Leedsis üheksandal positsioonil.
Number 2 kannab Marocco triatleet Jawad Abdelmoula, kes näitas juuli algul Hamburgis MM-sarja etapil head vormi, kui pääses kolmandana pjedestaalile. Mullu ühe MK-etapi võitnud Abdemoula ihkab kindlasti võita ka tänavu. Number 3-ga asub rajale Jonas Schomburg. 28-aastase sakslase parim tulemus MK-etapilt pärineb 2019. aastast, kui ta lõpetas Weihais viiendana.
### Response:
Räppo stardib nädalavahetusel MK-etapil Hispaanias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Kontserdi juht Kertu Orro sõnas, et ooperipäevade külalisteatrite valikul on kõrge kunstilise kvaliteedi kõrval alati olnud eesmärk esitleda Eesti ooperisõpradele uusi rahvuskultuure ja teatreid, keda siinmail varem nähtud pole. "Tegemist on väga tugeva teatriga oma regioonis, kes ligi poole aastast esineb Moldovast väljaspool, gastroleerides Euroopas ja Aasias," rääkis Orro. "Kui selgus, et lisaks kõrgele kvaliteedile on teatri solistide pink aukartustäratavalt pikk, oli valikut teha lihtne."
Maria Bieșu nimeline Moldova rahvusooper ja -ballett toob 2023. aasta Saaremaa ooperipäevadele Giacomo Puccini "Turandot" ja "Boheemi", Pjotr Tšaikovski "Luikede järve", Giuseppe Verdi "Aida", programmi lõpetab ooperigala.
Tänavu toimuvad Saaremaa ooperipäevad 20. kuni 24. juulini, külalisteatrina astub sel korral üles Sileesia ooperiteater Poolast. | 2023. aasta Saaremaa ooperipäevade peaesineja tuleb Moldovast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Kontserdi juht Kertu Orro sõnas, et ooperipäevade külalisteatrite valikul on kõrge kunstilise kvaliteedi kõrval alati olnud eesmärk esitleda Eesti ooperisõpradele uusi rahvuskultuure ja teatreid, keda siinmail varem nähtud pole. "Tegemist on väga tugeva teatriga oma regioonis, kes ligi poole aastast esineb Moldovast väljaspool, gastroleerides Euroopas ja Aasias," rääkis Orro. "Kui selgus, et lisaks kõrgele kvaliteedile on teatri solistide pink aukartustäratavalt pikk, oli valikut teha lihtne."
Maria Bieșu nimeline Moldova rahvusooper ja -ballett toob 2023. aasta Saaremaa ooperipäevadele Giacomo Puccini "Turandot" ja "Boheemi", Pjotr Tšaikovski "Luikede järve", Giuseppe Verdi "Aida", programmi lõpetab ooperigala.
Tänavu toimuvad Saaremaa ooperipäevad 20. kuni 24. juulini, külalisteatrina astub sel korral üles Sileesia ooperiteater Poolast.
### Response:
2023. aasta Saaremaa ooperipäevade peaesineja tuleb Moldovast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti kaitseministeeriumi kantsler Janis Garisons ütles varasemalt Läti televisioonile, et riikliku laskemoonaettevõtte eesmärgiks on laskemoona tootmist koordineerida, mitte hakata ise laskemoona tootma.
Garisonsi sõnul on sõda Ukrainas selgelt näidanud laskemoona defitsiiti Euroopas. Ministri sõnul on osade komponentide ootejärjekord pool aastat kuni aasta pikk. Seetõttu on Garisonsi sõnul laskemoonavarude rajamine keeruline. Kuigi Lätis on vastavaid ettevõtteid, siis on tootmismahud väikesed.
Läti on juba varasemalt otsustanud suurendada kaitsekulutusi 2,5 protsendini SKP-st. Käesoleval aastal on kaitseministeeriumile täiendavalt lubatud 50 miljonit eurot.
Läti kaitsevaldkonna sektori föderatsiooni Elina Egle sõnul ei oleks riikliku ettevõtte eesmärk kannibaliseerida eraettevõtete tootmist vabaturul, vaid toetada neid läbi riikliku rahastuse.
Lätis oli ka finantssektor kaitsetööstusega koostööd tehes siiani olnud ettevaatlik, mistõttu on enne Venemaa kallaletungi Ukrainale mõnikord raske rahastust leida. Seda eruti kui oli plaan arendada välja uusi tooteid, lisas Egle.
Lätis toodetakse siseriiklikult juba mitmeid kaitsetööstuse tarbeks vajalikke komponente ning valmistooteid nagu droonid, optilised süsteemid, laskemoon ning erinevad teenused küberturvalisusest tehisintellektini. | Läti plaanib rajada riikliku laskemoona ettevõtte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti kaitseministeeriumi kantsler Janis Garisons ütles varasemalt Läti televisioonile, et riikliku laskemoonaettevõtte eesmärgiks on laskemoona tootmist koordineerida, mitte hakata ise laskemoona tootma.
Garisonsi sõnul on sõda Ukrainas selgelt näidanud laskemoona defitsiiti Euroopas. Ministri sõnul on osade komponentide ootejärjekord pool aastat kuni aasta pikk. Seetõttu on Garisonsi sõnul laskemoonavarude rajamine keeruline. Kuigi Lätis on vastavaid ettevõtteid, siis on tootmismahud väikesed.
Läti on juba varasemalt otsustanud suurendada kaitsekulutusi 2,5 protsendini SKP-st. Käesoleval aastal on kaitseministeeriumile täiendavalt lubatud 50 miljonit eurot.
Läti kaitsevaldkonna sektori föderatsiooni Elina Egle sõnul ei oleks riikliku ettevõtte eesmärk kannibaliseerida eraettevõtete tootmist vabaturul, vaid toetada neid läbi riikliku rahastuse.
Lätis oli ka finantssektor kaitsetööstusega koostööd tehes siiani olnud ettevaatlik, mistõttu on enne Venemaa kallaletungi Ukrainale mõnikord raske rahastust leida. Seda eruti kui oli plaan arendada välja uusi tooteid, lisas Egle.
Lätis toodetakse siseriiklikult juba mitmeid kaitsetööstuse tarbeks vajalikke komponente ning valmistooteid nagu droonid, optilised süsteemid, laskemoon ning erinevad teenused küberturvalisusest tehisintellektini.
### Response:
Läti plaanib rajada riikliku laskemoona ettevõtte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kursus "Harry Styles and the Cult of Celebrity: Identity, the Internet and European Pop Culture" on Texase ülikooli Honors College'is saadaval alates järgmisest kevadest. Kursuse käigus uuritakse kaasaegse kuulsuse kultuurilist ja poliitilist arengut keskendudes popstaari loomingule nii muusikas kui ka filmis.
Dr Louie Dean Valencia teatas uudisest sotsiaalmeedias, nimetades seda esimeseks omataoliseks. Kursuse kirjelduses seisab, et see keskendub Harry Stylesile ja Euroopa kultuurile selleks, et mõista kaasaegse kuulsuse kultuurilist ja poliitilist arengut ning nende seotust soo, seksuaalsuse, rassi, klassi, rahvuse, globalismi, meedia, moe, fänni- ja internetikultuuri ning konsumerismiga. | Texase ülikoolis avatakse kursus, mis põhineb Harry Stylesi töödel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kursus "Harry Styles and the Cult of Celebrity: Identity, the Internet and European Pop Culture" on Texase ülikooli Honors College'is saadaval alates järgmisest kevadest. Kursuse käigus uuritakse kaasaegse kuulsuse kultuurilist ja poliitilist arengut keskendudes popstaari loomingule nii muusikas kui ka filmis.
Dr Louie Dean Valencia teatas uudisest sotsiaalmeedias, nimetades seda esimeseks omataoliseks. Kursuse kirjelduses seisab, et see keskendub Harry Stylesile ja Euroopa kultuurile selleks, et mõista kaasaegse kuulsuse kultuurilist ja poliitilist arengut ning nende seotust soo, seksuaalsuse, rassi, klassi, rahvuse, globalismi, meedia, moe, fänni- ja internetikultuuri ning konsumerismiga.
### Response:
Texase ülikoolis avatakse kursus, mis põhineb Harry Stylesi töödel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2019. aasta suvel Levadiaga liitunud Vaštšuk jõudis valitseva Eesti meistri ridades pidada kokku 80 mängu, lõi 23 väravat ja andis 16 väravasöötu. Lisaks õnnestus Vaštšukil Levadia särgis võita nii Evald Tipneri karikas kui ka Premium liiga.
Vaštšuki uus koduklubi Stal Mielec saavutas mullu Poola kõrgliigas 18 klubi konkurentsis 14. koha. Tänavust Ekstraklasa hooaega alustasid nad eelmisel nädalavahetusel 2:0 võiduga valitseva tšempioni Poznani Lechi üle. Stal Mieleci auhinnakapist leiab muuhulgas kaks Poola meistritiitlit - 1973. ja 1976. aastast.
FCI Levadia spordidirektor Tarmo Kink kommenteeris üleminekut nii: "Bogdanile hakkasime uut klubi otsima eelmise aasta augustist. Vorskla Poltavas läks nagu teame - sõda - siis tuli ta Ukrainast tagasi. Pärast seda oleme läbi agentide ja ka ise otsinud uut klubi ning lõpuks üks Poola klubi leidis ta üles. Annab talle võimaluse ja väga loodan, et Bogdan tõestab end seal."
"Bogdani ju Eestisse tulles väga hästi ei teatud mängijana. Nüüd ta on Eesti koondises – see ütleb nii mõndagi. Tema andis Levadiale palju ja usun Levadia andis ka temale kõvasti tagasi. Ta kerkis eelmine hooaeg meie võtmemängijaks, pääses koondisesse ja näitas end ka seal. Igale klubile on mängijate müük oluline, eriti Eestis. Iga müügitehing on väike reklaam nii klubile kui Eesti jalgpallile," lõpetas Kink. | Levadia müüs Bogdan Vaštšuki Poola kõrgliigaklubile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2019. aasta suvel Levadiaga liitunud Vaštšuk jõudis valitseva Eesti meistri ridades pidada kokku 80 mängu, lõi 23 väravat ja andis 16 väravasöötu. Lisaks õnnestus Vaštšukil Levadia särgis võita nii Evald Tipneri karikas kui ka Premium liiga.
Vaštšuki uus koduklubi Stal Mielec saavutas mullu Poola kõrgliigas 18 klubi konkurentsis 14. koha. Tänavust Ekstraklasa hooaega alustasid nad eelmisel nädalavahetusel 2:0 võiduga valitseva tšempioni Poznani Lechi üle. Stal Mieleci auhinnakapist leiab muuhulgas kaks Poola meistritiitlit - 1973. ja 1976. aastast.
FCI Levadia spordidirektor Tarmo Kink kommenteeris üleminekut nii: "Bogdanile hakkasime uut klubi otsima eelmise aasta augustist. Vorskla Poltavas läks nagu teame - sõda - siis tuli ta Ukrainast tagasi. Pärast seda oleme läbi agentide ja ka ise otsinud uut klubi ning lõpuks üks Poola klubi leidis ta üles. Annab talle võimaluse ja väga loodan, et Bogdan tõestab end seal."
"Bogdani ju Eestisse tulles väga hästi ei teatud mängijana. Nüüd ta on Eesti koondises – see ütleb nii mõndagi. Tema andis Levadiale palju ja usun Levadia andis ka temale kõvasti tagasi. Ta kerkis eelmine hooaeg meie võtmemängijaks, pääses koondisesse ja näitas end ka seal. Igale klubile on mängijate müük oluline, eriti Eestis. Iga müügitehing on väike reklaam nii klubile kui Eesti jalgpallile," lõpetas Kink.
### Response:
Levadia müüs Bogdan Vaštšuki Poola kõrgliigaklubile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kriisiolukordades kasutamiseks mõeldud stabiliseerimisreservi mahu turuväärtus oli juuni lõpus 426,3 miljonit eurot. Tänavu teise kvartali jooksul laekus reservi Eesti Panga möödunud aasta kasumieraldis 900 000 eurot.
Sel aastal on reservi vahendeid investeeritud peamiselt madala krediidirisikiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ja keskpanga kontojääki, mis moodustas 65,2 protsenti paigutuste struktuurist. 32,6 protsenti paigutati krediidiasutuste võlakirjadesse ja kontojääki ning 2,2 protsenti ettevõtete võlakirjadesse.
Suurima osakaalu investeeringutest moodustasid 19,4 protsendiga Belgia, 12,9 protsendiga Bpifrance Financement'i ja 6,5 protsenti Region ile de France'i võlakirjad.
Sõda ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid on viinud hinnad üles ning kõrge inflatsioon on pannud keskpankasid rahapoliitikat karmistama, mistõttu on võlakirjade tootlused oluliselt tõusnud.
1997. aastal loodud stabiliseerimisreservi saab kasutada riigikogu heakskiidul kriisiolukordade leevendamiseks ning selle maht oli algselt 701,6 miljonit krooni ehk 44,8 miljonit eurot. Reservi on kasutatud pankrotistunud Eesti Maapanga klientide loovutatud nõuete katteks ja 2009. aasta majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.
2020. aasta aprillis andis riigikogu loa kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid järk-järgult ning vastavalt vajadusele, et leevendada ülemaailmse koroonapandeemiaga seotud eriolukorra tõttu tekkinud majanduslikku kahju.
Riigieelarve seadus näeb ette, et stabiliseerimisreservi kantakse Eesti Panga kasumieraldis, riigikogu otsuse alusel eelmise majandusaasta riigi rahavoo ülejääk, reservi haldamisest saadud tulu, riigieelarves selleks ettenähtud raha ja muud seaduses sätestatud vahendid. | Stabiliseerimisreservi maht vähenes 1,3 miljoni euro võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kriisiolukordades kasutamiseks mõeldud stabiliseerimisreservi mahu turuväärtus oli juuni lõpus 426,3 miljonit eurot. Tänavu teise kvartali jooksul laekus reservi Eesti Panga möödunud aasta kasumieraldis 900 000 eurot.
Sel aastal on reservi vahendeid investeeritud peamiselt madala krediidirisikiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ja keskpanga kontojääki, mis moodustas 65,2 protsenti paigutuste struktuurist. 32,6 protsenti paigutati krediidiasutuste võlakirjadesse ja kontojääki ning 2,2 protsenti ettevõtete võlakirjadesse.
Suurima osakaalu investeeringutest moodustasid 19,4 protsendiga Belgia, 12,9 protsendiga Bpifrance Financement'i ja 6,5 protsenti Region ile de France'i võlakirjad.
Sõda ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid on viinud hinnad üles ning kõrge inflatsioon on pannud keskpankasid rahapoliitikat karmistama, mistõttu on võlakirjade tootlused oluliselt tõusnud.
1997. aastal loodud stabiliseerimisreservi saab kasutada riigikogu heakskiidul kriisiolukordade leevendamiseks ning selle maht oli algselt 701,6 miljonit krooni ehk 44,8 miljonit eurot. Reservi on kasutatud pankrotistunud Eesti Maapanga klientide loovutatud nõuete katteks ja 2009. aasta majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.
2020. aasta aprillis andis riigikogu loa kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid järk-järgult ning vastavalt vajadusele, et leevendada ülemaailmse koroonapandeemiaga seotud eriolukorra tõttu tekkinud majanduslikku kahju.
Riigieelarve seadus näeb ette, et stabiliseerimisreservi kantakse Eesti Panga kasumieraldis, riigikogu otsuse alusel eelmise majandusaasta riigi rahavoo ülejääk, reservi haldamisest saadud tulu, riigieelarves selleks ettenähtud raha ja muud seaduses sätestatud vahendid.
### Response:
Stabiliseerimisreservi maht vähenes 1,3 miljoni euro võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Aigu Om! on festival, mis ühendab aeglasema elu kohalike kommetega ning sobitab need suuremasse maailmapilti," selgitas festivali ellukutsuja Mari Kalkun. Muusiku sõnul on Aigu Om! sündmusel oluline roll kogukonnatunde loomisel ja kohaliku rikkuse avastamisel.
Festivali fookuses on sel aastal vesi. Nii toimub Aigu Om! raames Võrumaa üks pikima traditsiooniga sündmusi – Viitina Kuurits, kus meeskonnad püüavad kalu ja puhastavad järve arhailise kalapüügiriistaga. Lisaks saab järve kaldal asuvas välikinos vaadata filmi "Vee peal" ja Silver Sepaga järves pesukausil trumme mängida.
Kolmepäevasel muusika- ja sõnasündmusel astuvad lisaks eesti muusikutele ja kõnelejatele üles välisesinejad. Rootsist on külla oodata Aeldre metsatsirkust, kelle etendus toimub sõna otseses mõttes puu otsas. Pähnis saavad nõnda kokku Skandinaavia muusika, tants ja tsirkusetrikid.
Aigu Om! saab alguse reedel laulumängude õpitoaga beebidele ja väikelastele Rõuge kunstikuuris. Laupäeva õhtul avab Viitina kõrtsi küüni perenaine Mari Kalkun üheks õhtuks uksed kontserdiks, kus astuvad üles Silver Sepp, Kristiina Ehin, Eva-Lotta Vunder ja Madis Meister, Eva Mitreikina ning Kalkun ise. Pühapäeval võtab RMK Pähni Külastuskeskuses sündmuse kokku "molotamise meistriklass", kus üheskoos pannakse proovile oma oskused viljakalt mitte midagi teha. | Festival Aigu Om! ühendab aeglasema elu kohalike kommetega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Aigu Om! on festival, mis ühendab aeglasema elu kohalike kommetega ning sobitab need suuremasse maailmapilti," selgitas festivali ellukutsuja Mari Kalkun. Muusiku sõnul on Aigu Om! sündmusel oluline roll kogukonnatunde loomisel ja kohaliku rikkuse avastamisel.
Festivali fookuses on sel aastal vesi. Nii toimub Aigu Om! raames Võrumaa üks pikima traditsiooniga sündmusi – Viitina Kuurits, kus meeskonnad püüavad kalu ja puhastavad järve arhailise kalapüügiriistaga. Lisaks saab järve kaldal asuvas välikinos vaadata filmi "Vee peal" ja Silver Sepaga järves pesukausil trumme mängida.
Kolmepäevasel muusika- ja sõnasündmusel astuvad lisaks eesti muusikutele ja kõnelejatele üles välisesinejad. Rootsist on külla oodata Aeldre metsatsirkust, kelle etendus toimub sõna otseses mõttes puu otsas. Pähnis saavad nõnda kokku Skandinaavia muusika, tants ja tsirkusetrikid.
Aigu Om! saab alguse reedel laulumängude õpitoaga beebidele ja väikelastele Rõuge kunstikuuris. Laupäeva õhtul avab Viitina kõrtsi küüni perenaine Mari Kalkun üheks õhtuks uksed kontserdiks, kus astuvad üles Silver Sepp, Kristiina Ehin, Eva-Lotta Vunder ja Madis Meister, Eva Mitreikina ning Kalkun ise. Pühapäeval võtab RMK Pähni Külastuskeskuses sündmuse kokku "molotamise meistriklass", kus üheskoos pannakse proovile oma oskused viljakalt mitte midagi teha.
### Response:
Festival Aigu Om! ühendab aeglasema elu kohalike kommetega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riikidevaheline jõukatsumine supermotos toimub mainekal Mettet – Jules Tacheny ringrajal. Uus ringrada on 1 428 m pikkune, tehniliste ja suurejooneliste maastikulõikudega (66% rajast moodustab asfalt ja 34% krossilõik).
Eesti läheb välja koosseisus, mis varem pole koos sõitnud, kuid kõik liikmed on siiski suure rahvusvahelise võistluskogemusega. Patrick Palsile on tänavune juba kümnes Rahvuste supermoto, Eero Madisson läheb suurvõistlusele kuuendat korda ja Aksel Pärtelpoeg esindab Eestit sel suurvõistlusel esmakordselt.
Patrick Pals (TM, Vihur Motosport): "Väga ootan juba Rahvuste Supermoto nädalavahetust. Loodame, et tuleb hea ilm, emotsioon ja tulemus. Nii palju, kui olen teistelt sõitjatelt Mettet' kohta küsinud, olen kuulnud, et rada on väga kihvt ja nauditav, aga samas ka füüsiliselt nõudlik ja tehniline. Rada erineb kategooriliselt sellest, millised on meie rajad Eestis ja Baltimaades. Kindlasti peame kohapeal kiiresti kohanema. Tiim on see aasta meil ju mõnes mõttes uus. Eero on kindlasti kiire, nagu ta varasemalt ka on näidanud, rahvusvahelist kogemust jagub mehel ka kõvasti. Aksel on meil uus, aga samas ka kiire ja viimasel aastal tublisti osa võtnud MM-sarjast. Eks kohapeal esimene päev näitab, kuhu me oma eesmärgid püstitada võime. Seniks aga teeme trenni ja oleme terved."
Eero Madisson (KTM, Motohai): "Minu jaoks on Mettet täiesti uus rada ja ootan seda võistlust juba suure põnevusega. Minu teada valmis krossilõik seal alles sellel aastal, nii et rada on põhimõtteliselt kõigile võistlejatele uus. Rahvuste supermotol on konkurents alati kõva ja tegu on meeskonnatööga. Seega tuleb vaadata, kuidas saaksime teha kõige parema tulemuse. Taktikaks saab olla ainult võimalikult tugev sõit, sest tulemusi arvestatakse selle järgi, kes saab kõige vähem punkte ehk kõige kõrgema koha sõidus. Soov on meeskonnaga jääda kümne sisse, nagu see meil viimastel aastatel ka on õnnestunud. Usun, et meie kiirusega on see võimalik. Kõige värskemale liikmele Akslile soovitan hoida pead külmana ja mitte võtta mõttetuid riske - võimalusi tuleb muidugi kasutada, kui need avanevad."
Aksel Pärtelpoeg (Husqvarna, Äksi39Team): "Belgiasse võistlema minnes soovin tunda ennast mentaalselt vabalt ja suuri pingeid mitte tekitada. Kuna olen teinud kaasa ainult paar MM-etappi ja varem sõitnud EM-etappe, siis pean rohkem säilitama külma närvi ja eesmärk on vigu vältida ja sõidud ilusti lõpuni tulla. Minule olemasoleva info põhjal on sellel rajal pikk krossilõik, mis on minu jaoks suur pluss, kuna see on just see osa, mis mulle sobib. Ehk siis eelduste kohaselt rada peaks mulle sobima. Tiimi hea koostöö ongi ma arvan hea taktika, proovime seda teostada, et kõik klapiks meie vahel. Ettevalmistuseks teistmoodi trenne küll ei tee, aga kindlasti proovin võimalikult palju selle ja järgmise nädala sees sõita krossi ja asfalti läbisegi. Mind kutsuti ka nädalavahetusel Lätti tänavasupermotole ja pühapäeval on mul koduraja kross. Võistlus on alati kõige parem trenn."
Kristjan Siilak, Eesti koondise manager: "Tänavu tegime Rahvuste supermoto meeskonna sõitjate näol õige otsuse, sest läinud nädalavahetusel moodustasid samad poisid Eesti meistrivõistluste etapil Põltsamaal S1 klassi esikolmiku. Tean, et meie sõitjad on kiired õppijad ja kohanevad uue rajaga kiiresti." | Rahvuste supermotol esindavat Eestit tänavu Pals, Madisson ja Pärtelpoeg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riikidevaheline jõukatsumine supermotos toimub mainekal Mettet – Jules Tacheny ringrajal. Uus ringrada on 1 428 m pikkune, tehniliste ja suurejooneliste maastikulõikudega (66% rajast moodustab asfalt ja 34% krossilõik).
Eesti läheb välja koosseisus, mis varem pole koos sõitnud, kuid kõik liikmed on siiski suure rahvusvahelise võistluskogemusega. Patrick Palsile on tänavune juba kümnes Rahvuste supermoto, Eero Madisson läheb suurvõistlusele kuuendat korda ja Aksel Pärtelpoeg esindab Eestit sel suurvõistlusel esmakordselt.
Patrick Pals (TM, Vihur Motosport): "Väga ootan juba Rahvuste Supermoto nädalavahetust. Loodame, et tuleb hea ilm, emotsioon ja tulemus. Nii palju, kui olen teistelt sõitjatelt Mettet' kohta küsinud, olen kuulnud, et rada on väga kihvt ja nauditav, aga samas ka füüsiliselt nõudlik ja tehniline. Rada erineb kategooriliselt sellest, millised on meie rajad Eestis ja Baltimaades. Kindlasti peame kohapeal kiiresti kohanema. Tiim on see aasta meil ju mõnes mõttes uus. Eero on kindlasti kiire, nagu ta varasemalt ka on näidanud, rahvusvahelist kogemust jagub mehel ka kõvasti. Aksel on meil uus, aga samas ka kiire ja viimasel aastal tublisti osa võtnud MM-sarjast. Eks kohapeal esimene päev näitab, kuhu me oma eesmärgid püstitada võime. Seniks aga teeme trenni ja oleme terved."
Eero Madisson (KTM, Motohai): "Minu jaoks on Mettet täiesti uus rada ja ootan seda võistlust juba suure põnevusega. Minu teada valmis krossilõik seal alles sellel aastal, nii et rada on põhimõtteliselt kõigile võistlejatele uus. Rahvuste supermotol on konkurents alati kõva ja tegu on meeskonnatööga. Seega tuleb vaadata, kuidas saaksime teha kõige parema tulemuse. Taktikaks saab olla ainult võimalikult tugev sõit, sest tulemusi arvestatakse selle järgi, kes saab kõige vähem punkte ehk kõige kõrgema koha sõidus. Soov on meeskonnaga jääda kümne sisse, nagu see meil viimastel aastatel ka on õnnestunud. Usun, et meie kiirusega on see võimalik. Kõige värskemale liikmele Akslile soovitan hoida pead külmana ja mitte võtta mõttetuid riske - võimalusi tuleb muidugi kasutada, kui need avanevad."
Aksel Pärtelpoeg (Husqvarna, Äksi39Team): "Belgiasse võistlema minnes soovin tunda ennast mentaalselt vabalt ja suuri pingeid mitte tekitada. Kuna olen teinud kaasa ainult paar MM-etappi ja varem sõitnud EM-etappe, siis pean rohkem säilitama külma närvi ja eesmärk on vigu vältida ja sõidud ilusti lõpuni tulla. Minule olemasoleva info põhjal on sellel rajal pikk krossilõik, mis on minu jaoks suur pluss, kuna see on just see osa, mis mulle sobib. Ehk siis eelduste kohaselt rada peaks mulle sobima. Tiimi hea koostöö ongi ma arvan hea taktika, proovime seda teostada, et kõik klapiks meie vahel. Ettevalmistuseks teistmoodi trenne küll ei tee, aga kindlasti proovin võimalikult palju selle ja järgmise nädala sees sõita krossi ja asfalti läbisegi. Mind kutsuti ka nädalavahetusel Lätti tänavasupermotole ja pühapäeval on mul koduraja kross. Võistlus on alati kõige parem trenn."
Kristjan Siilak, Eesti koondise manager: "Tänavu tegime Rahvuste supermoto meeskonna sõitjate näol õige otsuse, sest läinud nädalavahetusel moodustasid samad poisid Eesti meistrivõistluste etapil Põltsamaal S1 klassi esikolmiku. Tean, et meie sõitjad on kiired õppijad ja kohanevad uue rajaga kiiresti."
### Response:
Rahvuste supermotol esindavat Eestit tänavu Pals, Madisson ja Pärtelpoeg |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.